Arvamus

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu, Pärnu linn 444 8103 [email protected] www.parnu.ee

Lp Indrek Sirp

Kaitseministeerium

[email protected]

Teie 03.04.2025 nr 12-1/25/141

Meie 20.05.2025 nr 8-5/3730-4

Arvamus kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu

asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise esimese etapi aruande osas

Edastame teile Pärnu Linnavolikogu 15.05.2025 otsuse nr 17 „Arvamus kaitsetööstuspargi riigi

eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu osas“ (kirja lisa).

Täiendavalt esitame Pärnu Linnavalitsuse Planeerimisosakonna seisukohad asukoha eelvaliku ja

mõjude hindamise sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande (Töö nr

24004951) kohta järgmisena:

1. Ptk 7.2.1.3 kohaselt lõhkeainet käitlevate või seda hoidvate hoonete paigutamise täpne

lahendus tuleb anda projekteerimisel, sh arvestades kemikaaliseaduse kohase riskianalüüsi

tulemusi. Teeme ettepaneku lisada, et ettevõtete paigutamisel kruntidele arvestatakse

riskianalüüsi tulemusi ja paigutatakse ettevõtted kruntidele nii, et ohualade ulatus eramaadele

oleks võimalikult väike. Võimalusel palume anda eriplaneeringus suunis paigutada A-kategooria

suurõnnetuse ohule vastavad ettevõtted kruntidele 7, 8, 9, 10 ja 11.

2. Ptk 7.2.1.9. kohaselt peab iga kaitsetööstusparki tegevust kavandav ettevõte määrama

ettevõtte ohtlikkuse kategooria. Ettevõtete ohuala ulatus määratakse asjakohasel juhul

riskianalüüsi käigus. Palume lisada, et riskianalüüsi ja ohutusaruande tulemustest tuleb

informeerida Pärnu linna. Samuti lisada vastav etapp ptk 8 Planeeringu elluviimise tingimused.

3. Ptk 7.3. on esitatud võimalused lõhketöödega kaasneva müra mõju vähendamiseks.

Teeme ettepaneku seada kohustusliku leevendava meetmena lõhkamiste teostamine kinnises

punkris (oluliselt efektiivsem meede kui müratõkete või vallide rajamine ning meetme

rakendamine vähendaks oluliselt häiringute esinemist).

4. Ptk 7.3 kohaselt tuleb Pärnu 1 alal rohevõrgustikule negatiivse mõju vähendamiseks

rakendada proportsionaalseid kompenseerivaid meetmeid, otstarbekas on koostada

rohevõrgustiku kompensatsioonikava ühiselt koos linnustiku kompensatsioonikavaga. Seoses

Pärnu linna üldplaneeringuga koostamisega, palume kaasata Pärnu Linnavalitsus

kompensatsioonimeetmete kava koostamisse.

5. Palume lisada ptk 8 planeeringu elluviimise tingimusena, et kaitsetööstuspargi

territooriumil väljastatavate projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutuslubade eelnõud tuleb

esitada arvamuse avaldamiseks Pärnu linnale.

6. Palume lisada ptk 8 elluviimise etapina: Keskkonna ja/või komplekslubade väljastamine.

Loamenetlusse tuleb kaasata Pärnu linn.

2

7. Ptk 6.3.1 nimetatakse 200-300 uue töökoha loomist. Teeme ettepaneku kajastada KSH

aruandes ja ka laiemas kommunikatsioonis kogu kaitsetööstuspargi väärtusahelat, mis käsitleks

ka kaasnevaid ja kaudseid töökohti ning annaks kohalikele ettevõtjatele informatsiooni

kaitsetööstuspargiga kaasnevate ettevõtlusvõimaluste (ehitus, toitlustus, majutus, logistika jmt)

kohta.

8. Ptk 6.3.3. tehakse ettepanek mõjude vähendamiseks säilitada mets kaitsetööstuspargi

ümber ja territooriumil nii palju kui võimalik. Ptk 6.3.4 samas märgitakse, et eramaade omanike

huvisid seoses metsamajandamisega tööstuspargi rajamisega ei piirata. Märgime, et

kaitsetööstuspargi ja Soomra ning Ermistu külade elamute vahel on üldjuhul eramaad, kus

omanikel on õigus teostada muuhulgas lageraieid. Palume KSH aruandes selgitada, kuidas

tagatakse eramaadel metsa säilimine kui metsamajandamist ei piirata.

9. Ptk 6.3.1 kohaselt: „Teaduskirjandusele toetudes võib eeldada, et ohtlikke tööstusi

tajutakse negatiivsemalt, juhul kui on näha pargitaristu eluhoonete juurest. Kuna

kaitsetööstuspargi hooned on madalad ja seal ei ole kõrgeid korstnaid ning park paikneb

elamutest nii kaugel, et eluhoonete juurest ei ole parki üldjuhul näha, ei ole KSH hinnangul

oodata tugevaid negatiivseid seoseid visuaalsete mõjudest tulenevalt“. Ptk 7.2.1.3. kohaselt on

„ehitusõiguses toodud hoonetele lisaks on lubatud rajatised (nt katse- ja hävitamisplats, korstnad,

tehnorajatised jmt). Rajatistele kõrguspiiranguid ei määrata.“ Teeme ettepaneku visuaalse mõju

vältimiseks määrata kõrguspiirangud ka rajatistele.

10. Ptk 6.8.5 kohaselt kaitsetööstuspargi ohtlikele hoonetele seatakse nn ohualad –

kitsendustega alad, kuhu uute hoonete (eelkõige elamute, suvilate, ühiskondlike hoonete, äri- ja

tootmishoonete) ehitamine ei ole lubatud. Ptk 4.1.1 kohaselt tagatakse edasisel planeerimisel, et

ohtlikud hooned kavandatakse olemasolevatest pargivälistest hoonetest ohutuse tagamiseks

vajalikule kaugusele. Ohualade määramisest tulenevalt tekivad ohualadesse kitsendused

edasisele arendustegevusele (nt uute hoonete kavandamisele väljaspool pargiala). Eelnõus ei

nimetata eramaadele kitsenduste seadmist ega määrata ohualasid. Palume KSH aruandes

täpsustada, kuidas seatakse ja rakendatakse kitsendused eramaadele väljaspool REPi ala ja mida

peetakse silmas edasise planeerimise all. Samuti, kas arendustegevusena on käsitletav ka

tuulepargi rajamine.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maire Nigul

planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse juhataja

planeerimisosakonna juhataja ülesannetes

Lisa: Pärnu Linnavolikogu 15.05.2025 otsus nr 17 „Arvamus kaitsetööstuspargi riigi

eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu osas“

Agne Peetersoo

527 8361, [email protected]

OTSUS

15.05.2025 nr 17

Arvamus kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu

asukoha eelvaliku otsuse eelnõule

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) eesmärk on leida kaitsetööstuspargile

sobiv asukoht ja kavandada park laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine

tootmiseks ning selle toimimiseks vajaliku taristuga. Kaitsetööstuspargis on eelduslikult

planeeritud järgmised ehitised: büroohooned, tööstushooned, keemiatööstuse hooned ja rajatised,

laohooned, erihooned, veejaotustorustikud, kanalisatsiooniehitised, elektri- ja sideliinid ning

muud kohalikud rajatised, piirdeaiad ja väravad, teed ning tööstuspargi toimimiseks vajalikud

objektid, näiteks laskemoona või lõhkeaine katseplats ja lõhkeaine tootmisjääkide hävitamise

ala.

Kaitsetööstuspark kavandatakse erineva laskemoona (väikese-, keskmise- ja suurekaliibriline)

ning lahingumoona (nt miinid) ja muu sõjalise lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks.

Toodete valiku, tootmismahu ja protsessi määravad ettevõtted vastavalt oma äriplaanile ja pargis

tegutsemise tingimustele.

Arvestatakse vähemalt viie ettevõtte tehaste rajamisega, millest vähemalt kolm on A-kategooria

suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Üks tehas on riigi planeeritav lõhkeainetehas. Käideldava

lõhkeaine hinnanguline netokogus on ligikaudu 2000 tonni aastas. Ettevõtete täpne arv selgub

valikpakkumise käigus. Kaitsetööstuspargi kavandatav suurus on minimaalselt 100 ha, tagades

samas piisava laienemisvõimaluse. Pargi rajamine loob eeldatavalt 200–300 uut töökohta.

REPi asukoha eelvaliku otsuse ja mõjude hindamise (sh keskkonnamõju strateegilise hindamise

esimese etapi aruande) põhjal puuduvad välistavad tegurid kaitsetööstuspargi edasiseks

kavandamiseks projekteerimistingimustega. Kui detailplaneeringust loobutakse, kehtestab

Vabariigi Valitsus kaitsetööstuspargi REPi eraldi korraldusega eelvaliku otsuse alusel.

Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu kohaselt on eelistatud asukoht Pärnu 1 ala, mis paikneb Pärnu

linna Tõstamaa osavalla Ermistu külas. Kuigi Pärnu 1 alal tuleb keskkonnamõjusid leevendada,

ei tekita kaitsetöötuspark Pärnu 1 alal keskkonnamõjusid, mis võiksid selle tegevuse välistada.

Pärnu 1 ala on valitud, kuna see vastab eesmärkidele kõige paremini ja on riigikaitseliselt

sobivaim, samuti põhjustatakse Pärnu 1 alal väiksemaid keskkonnamõjusid kui alternatiivsel

Pärnu 2 alal. Riigikaitseliselt on oluline, et ala asub võimalikult kaugel vastase enamlevinud

pikamaa kaudtulerelvade mõjupiirkonnast ning tagab piisava eelhoiatuse õhurünnakute puhul.

Planeerimisseaduse § 37 lõike 1 alusel soovis Kaitseministeerium arvamust kaitsetööstuspargi

REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu osas.

Planeerimisseaduse § 10 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama

erinevaid huve, sh avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid planeerimise põhimõtete ja

2

eesmärkide alusel ning lõimima planeeringulahendusse. Riiklike huvide kõrval peab võimalusel

arvestama ka kohalikke huve. Eelnõus puuduvad kohalikku huvi väljendavad põhjendused ja

kaalutlused.

Pärnu linna ja kohalikud huvid ning vajadused kaitsetööstuspargi rajamisega seoses on

järgmised:

1. Kaitsetööstuspargi rajamisel ja tegevusega suureneb olulisel määral nii riigi kui ka kohalike

teede liikluskoormus. Seega on vajalik kaitsetööstuspargi rajamise käigus rekonstrueerida

vähemalt Kihlepa–Lepaspea tee koos kergliiklusteega Kihlepa küla tiheasustusalal, Kihlepa–

Ermistu–Tõstamaa tee, Kalli–Ermistu tee ning Tõstamaa–Lõuka–Ermistu tee.

2. Pargi tegevus vajab stabiilset elektrivarustust ja internetiühendust, mille tõttu tekib täiendav

koormus kohalikule praegu ebastabiilsetele ühendustele. Seega on oluline, et kaitsetööstuspargi

rajamisel arvestatakse ka lähipiirkonna külade ühendustega ning tagatakse, et pargi tegevus ei

mõjuta negatiivselt piirkonna elektrivarustust või internetiühendust.

3. Kaitsetööstuspargi tegevusega kaasnevad mürahäiringud ja suureneb veekasutus. Lisaks

satuvad välisõhku ka heitmed. Seega on oluline, et juba pargi kavandamisel lähtutakse eeldusest,

et tegevuses järgitakse keskkonnanõudeid ja müranorme, sh tehakse lõhkamistööd müra

vähendamiseks kinnises punkris. Kohalike huvide arvestamiseks tuleb oluliste keskkonna- või

mürahäiringute korral teha vajalikud muudatused kaitsetööstuspargi tööprotsessis ja tagada

kompensatsioonimehhanismid.

4. Kaitsetööstuspargi rajamine tugevdaks potentsiaalselt Tõstamaa alevikku piirkondliku keskuse

ja sotsiaalse taristu säilitajana. Töökohad võiksid meelitada piirkonda uusi elanikke, mistõttu on

vajalik rajada piirkonda elamispinnad riigi ja kaitsetööstuse ettevõtete toel.

5. Tööstuspargi tegevus ei tohi takistada piirkonna seniseid põhitegevusalasid – põllumajandust,

metsandust ja turismi.

6. Eelnõu kohaselt on riigikaitseliselt oluline, et pargi asukoht jääb võimalikult kaugele vastase

enamlevinud pikamaa kaudtule relvade mõjupiirkonnast ja tagab piisava eelhoiatuse

õhurünnakute puhul. See viitab, et konfliktis on õhurünnakute oht piirkonnale suur. Elanikkonna

kaitseks tuleb riigi poolt toetada varjumiskohtade korrastamist ja rajamist Tõstamaa piirkonnas.

7. Koos kavandatud kaitsetööstuse ettevõtete ja lisanduva 200-300 töökohaga suureneb piirkonna

arstiabi vajadus. Kuna kiirabi kohalejõudmise aeg Tõstamaale on praegu ettenähtust pikem, on

avalikes huvides, et Tõstamaa alevikku luuakse kiirabi tugijaam.

8. Tööstuspark kavandatakse rohevõrgustiku tugialale. Keskkonnamõju kompenseerimiseks

tuleb Ermistu piirkonna riigimetsas luua kompensatsiooniala, kus lageraie on keelatud.

Pärnu Linnavolikogu on arvamusel, et kaitsetööstuspargi kavandamine Pärnu 1 alale on

mõistlik, ja nõustub riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõuga tingimusel, et

sealjuures arvestatakse Pärnu linna huvidega. Kaitsetööstuspargiga kaasnevate kohaliku

kasu meetmete osas ja huvide arvestamiseks on oluline sõlmida heade kavatsuste

kokkulepe riigi (Kaitseministeeriumi) ja Pärnu linna vahel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siim Suursild

volikogu esimees