Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 8-2/4451 |
Registreeritud | 21.05.2025 |
Sünkroonitud | 22.05.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
Sari | 8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus) |
Toimik | 8-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Rahandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
Vastutaja | Heddi Lutterus (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Riigikogu põhiseaduskomisjon
Muudatusettepanekud riigisaladuse
ja salastatud välisteabe seaduse,
riigihangete seaduse ning
riigilõivuseaduse muutmise seaduse
eelnõule eelnõule (623 SE)
Austatud põhiseaduskomisjoni esimees
Esitame ettepanekud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõule 623 SE kohta:
1. Palume täiendada eelnõu § 2 uute punktidega 3–6 järgmises sõnastuses:
3) paragrahvi 134 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu “kolmanda riigi” sõnadega “, mis ei ole
Euroopa Liidu liikmesriik,”;
4) paragrahvi 170 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad “kolmanda riigi” sõnadega “riigi, mis
ei ole Euroopa Liidu liikmesriik,”;
5) paragrahvi 170 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
“8) lepingu esemeks on ainult sõjaliseks otstarbeks mõeldud Euroopa Liidu toimimise lepingu
artikli 346 kohaldamisalas olevad tooted, asjad või kaitseotstarbeline varustus ning need
tooted, asjad või varustus on vajalikud riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitseks.”;
6) paragrahvi 200 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Mõjuval põhjusel võib vaidlustuskomisjon pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud tähtaega kuni 60 päevani. Menetlusosalisi teavitatakse tähtaja pikendamisest ja
vaidlustuse menetlemise lõppemise eeldatavast tähtajast.“.
2. Palume lugeda eelnõu § 3 senine tekst punktiks 2 ning täiendada eelnõud uue punktiga 1
järgmises sõnastuses:
1) paragrahvi § 258 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) 1280 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem; 2) 2560 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või
ületab seda.“.
Meie 20.05.2025 nr 1.1-10.1/2384-1
2
3. Palume lugeda eelnõu § 4 senine tekst lõikeks 1 ning täiendada eelnõu uute lõigetega 2 ja
3 järgmises sõnastuses:
(2) Käesoleva seaduse § 2 punktid 3 kuni 6 jõustuvad üldises korras.
(3) Käesoleva seaduse § 3 punkt 1 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.
Selgitused:
Ettepaneku punkt 1
Eelnõuga täpsustatakse kolmanda riigi mõistet. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 134
punkti 1 erand tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL
(kontsessioonilepingute sõlmimise kohta) artikli 10 lõikest 5, milles omakorda viidatakse
kaitse- ja julgeolekualasele riigihangete direktiivile 2009/81/EL (millega kooskõlastatakse
teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja
teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja
2004/18/EÜ).
RHS § 170 lõike 1 punkti 1 erand tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2009/81/EÜ , artikli 12 punktist a. Eelmärgitud direktiivi tähenduses käsitatakse kolmanda
riigina mitteliikmesriiki ning RHS-is reguleeritud erandi eesmärk peaks olema välistada EL-i
riigihankereeglite kohaldamine projektides, kus osalevad muuhulgas riigid, kes ei kuulu EL-i
ja kellega lepingu sõlmimiseks on loodud rahvusvahelised reeglid, nt mõned NATO
erimenetlused. Samas RHS § 4 punkti 11 määratluse kohaselt loetakse kolmandaks riigiks
riiki, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepinguriik
ega Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) riigihankelepinguga ühinenud riik. Sellise
„kolmanda riigi“ mõistega välistatakse kehtiva RHS § 134 punkti 1 ja § 170 lõike 1 punkti 1
kohaldamisalast lisaks EMP riikidele (Norra, Island, Liechtenstein ja Šveits) ka muud WTO
riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riigid, näiteks Jaapan, Ukraina ja USA. Viimane ei
olnud tõenäoliselt EL-i seadusandja mõte, sest direktiivis on ilmselt silmas peetud
rahvusvahelisi kokkuleppeid ka nende EL-i väliste riikidega, kes on WTO GPA-ga ühinenud,
mistõttu peaks erandit saama kohaldada ka nii Jaapani, Ukraina kui USA-ga. Eelnevast
tulenevalt on vajalik RHS § 170 lõike 1 punkti 1 muuta ning laiendada riikide hulka, mille
osas saab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/81/EÜ erandit
kasutada. Sarnane muudatus eelkirjeldatud põhjusel on vajalik teha ka RHS § 134 punktis 1
ning laiendada erandi sõnastust kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas kontsessioonilepingu
sõlmimisel.
Kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas on riigikaitse ja tarnekindluse tagamise seisukohalt oluline,
et riigis oleks tugev kaitsetööstus ja selle olulisus võib eriti selgelt väljenduda kõrgendatud
kaitsevalmiduse või sõja olukorras, kus relvade, laskemoona ja sõjavarustuse vajadus
suureneb järsult ja tarnekiirus muutub eriti tähtsaks. Kriisiolukorras valmisolekuks tuleb
rahuajal luua Eesti kaitsetööstusettevõtjatele soodsad tingimused tegutsemiseks ja
põhjendatud juhtudel kaitsevaldkonna hankijatele võimalus eelistada kodumaist
kaitsetööstust. Selleks on vajalik luua paindlikumad võimalused Eesti ettevõtjatega lepingute
sõlmimiseks, sealhulgas näiteks läbirääkimistega menetluse või otsepakkumiste kaudu.
3
Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) artiklis 346 on sätestatud erand, mille alusel on
liikmesriigil teatud tingimuste esinemisel üksikjuhtumil põhineva hinnangu alusel õigus jätta
kõrvale riigihangete regulatsioonist tulenevad nõuded. Euroopa Kohus on sedastanud, et
ELTL artikkel 346 käsitleb erandlikke, selgelt määratletud juhtumeid, mida tuleb tõlgendada
kitsendavalt.1 See tähendab, et kõnealust sätet saab kasutada iga üksikjuhtumi puhul eraldi
ainult siis, kui konkreetsed tingimused selle kohaldamiseks on täidetud.
Eelnimetatud artikli lõike 1 alusel saab liikmesriik kaitsta informatsiooni, mille avalikustamist
ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks (punkt a) ning iga liikmesriik võib võtta
kasutusele selliseid meetmeid, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitseks
ja mis on seotud relvade, laskemoona või sõjavarustuse tootmise või kaubandusega (seejuures
need meetmed ei või avaldada ebasoovitavat mõju selliste toodete konkurentsitingimustele
siseturus, mis ei ole mõeldud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks; punkt b). Nimekirja relvade,
laskemoona või sõjavarustuse toodetest on nõukogu kinnitanud 15. aprilli 1958. a otsusega
255/582 (ELTL art 346 lg 2).
ELTL art 346 rakendamisel peab liikmesriik kindlaks tegema oma „olulised julgeolekuhuvid“
ning esitama usaldusväärse põhjenduse, et kaalul on julgeolek (mitte majanduslikud huvid)
ning seda huvi saab määratleda kui olulist. Vastavalt kohtupraktikale, peab kõnealusele sättele
tugineda sooviv liikmesriik tõendama, et selles ette nähtud erandit on vajalik kasutada riigi
oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks3. Samuti tuleb liikmesriigil tõendada, et tema eesmärki
kaitsta oma olulisi huve, ei oleks saanud saavutada konkureeriva hankemenetluse raames4.
Eelnevast tulenevalt tuleb põhjendada konkreetse meetme vajalikkust (vajalik elutähtsa
julgeolekuhuvi kaitseks) ja proportsionaalsust (eesmärki ei saa saavutada vähem piiravate
vahenditega).
Meetmed, mida liikmesriik saab artikli 346 tähenduses kasutada, hõlmavad nii õigusnorme5
kui ka konkreetsetel asjaoludel tehtavaid üksikotsuseid6, mida riik võib langetada (näiteks
hankijate tehtavaid valikuid asjade, teenuste või ehitustööde ostmisel).
Direktiivis 2009/81/EÜ on täpsustatud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangete eeskirju, võttes
arvesse kaitsehangete eripära ja nõudeid, et tagada konkurents, läbipaistvus ja
mittediskrimineerimine. Direktiiviga 2009/81/EÜ on liikmesriikidele antud rohkem
paindlikke eeskirju ja erilisi kaitsemeetmeid, mis peaksid vähendama vajadust kasutada
ulatuslikult ELTL artiklit 346. Direktiiv 2009/81/EÜ on üle võetud riigihangete seaduse 6.
peatükis. Direktiivis 2009/81/EÜ on määratletud erandid, millistel juhtudel direktiivi
2009/81/EÜ ei kohaldata (art 13). Sarnased erandi tingimused on ette nähtud ka riigihangete
seaduses (§ 170 lõige 1). Seejuures on RHS § 170 lõike 1 punktis 3 sarnaselt direktiivi artikli
13 punktiga a otseselt ette nähtud välistus kohaldada riigihankemenetlust juhul, kui see
kohustaks hankijat (riiki) avaldama teavet, mille avalikustamist ta peab oma oluliste
julgeolekuhuvide vastaseks, mis algselt tulenes ELTL art 346 lõike 1 punktist a.
Samas ei tulene otsest erandit, mis võimaldaks kasutada sarnast välistust seoses relvade,
laskemoona või sõjavarustuse tootmise või kaubandusega ehk siis välistada riigihanke reeglite
kohaldamisalast sõjaliseks otsatarbeks mõeldud toodete, asjade või varustuse ostmine, kui see
1 Kohtuasi C-414/97, komisjon vs Hispaania, p 21. 2 Kättesaadav https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14538-2008-REV-4/en/pdf 3 Kohtuasi C‑284/05, komisjon vs Soome, p 49. 4 Kohtuasi C‑337/05, komisjon vs Itaalia, p 53. 5 Kohtuasi C‑474/12, Schiebel Aircraft vs Bundesminister für Wirtschaft, Familie und Jugend. 6 Kohtuasi C-615/10, Insinööritoimisto InsTiimi.
4
väljakuulutatud riigihange kahjustaks riigi julgeolekuhuve. Seetõttu oleks otstarbekas
täiendada RHS-i sättega, mis võimaldaks olulise julgeolekuhuvi kaitseks jätta kohaldamata
hankereeglid lepingutele, mille esemeks on ainult sõjaliseks otstarbeks mõeldud ELTL artikli
346 kohaldamisalas olevad tooted, asjad või kaitseotstarbeline varustus. Eelnõu säte annab
hankijale selge aluse vajadusel hankereeglitest kõrvalekaldumiseks.
Kaitseministeeriumi valitsemisala keskne hankija on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
(edaspidi RKIK), kes viib läbi kaitsevaldkonna hankemenetlusi ja kuhu on koondunud vastava
valdkonna peamine ekspertiis. Nagu eelnevalt selgitatud, on kõnealuse erandi kasutamiseks
vajalik selgelt määratleda oluline julgeolekuhuvi, et vaidluse korral oleks võimalik tõendada
tõelise ja piisavalt tõsise julgeolekuhuvi olemasolu iga üksikjuhtumi korral. RKIK-il on
loodud investeeringute komitee, mis ka praegu vaatab hankeprojekte läbi ja kiidab neid heaks,
hindab erandite kasutamise vajalikkust ning otsustab erilist käsitlemist vajavate strateegiliste
hangete üle, mistõttu on mõistlik, et olulise julgeolekuhuvi dokumenteeritud põhjendamine
võiks jääda RKIKi investeeringute komitee vastutada.
Ettepaneku punkt 2
Eelnõuga täiendatakse RHS § 200 uue lõikega 11, mis näeb ette riigihangete
vaidlustuskomisjonile (VaKo) uue võimalusena mõjuval põhjusel pikendada otsuste tegemise
tähtaega kuni 60 päevani. Tähtaja pikendamisest tuleb menetlusosalisi teavitada ja
informeerida menetluse lõpetamise eeldatavast ajast.
Vaidlustuskomisjon töötab alamehitatuna. Selle 4-liikmelisest koosseisust on täidetud 3
kohta. Riigieelarve kärbete tõttu täiendava liikme värbamist lähikuudel ei kavandata. Samas
on vaidlustuste arv tõusnud pea kõrgeimale tasemele komisjoni ajaloos. Kui perioodil 2017–
2023 jäi vaidlustuste arv komisjoni ühe liikme kohta vahemikku 50-70, siis 2024. aastal oli
see näitaja juba 86 ning trend on tõusev. Vaidlustuste läbivaatamise aja pikendamine annab
komisjonile võimaluse töö sujuvamaks korraldamiseks keerukamate vaidluste puhul või
puhkuste perioodil.
Ettepaneku punkt 3
Eelnõuga muudetakse riigilõivuseaduse (RLS) § 258 lõike 1 punkte 1 ja 2, et tõsta VaKo-le
vaidlustuse esitamise riigilõiv 1280 euroni, kui riigihanke eeldatav maksumus on
rahvusvaheliselt piirmäärast väiksem, ning 2560 euroni, kui riigihanke eeldatav maksumus on
võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.
Nende aastate jooksul, mil RHS-i alusel riigihangete vaidlustuse esitamise riigilõivumäärad
on püsinud muutumatuna (alates 2007. aasta), on oluliselt kasvanud riigi kulutused RHS-i
alusel vaidlustuste menetlemisele. 2024. aastal oli VaKo liikmete palgafondi kulu ligikaudu
330 000 eurot aastas. Lisaks on aastate jooksul kallinenud kvaliteetse menetluse tagamiseks
vajalikud muud kulud, sh riist- ja tarkvara arendused. Vaidlustused VaKo-s on muutunud
oluliselt keerukamaks. VaKo lahendab RHS-ga seonduvaid vaidlustusi sõltumata nende
maksumusest - näiteks on VaKo pädevuses hankija poolt nn väikehankes tehtud otsusega
seonduvate vaidluste lahendamine.
Eesti Panga majandusprognoosi järgi on majanduse taastumine alanud. Tänavune
majanduskasv küündib 1,5%-ni ning kiireneb kahel järgmisel aastal 2,5% lähedusse.7 VaKo
7 https://www.eestipank.ee/press/prognoos-kaubandustokete-oht-koos-hinnatousuga-varjutavad-majanduse-
taastumist-25032025
5
liikmete ametipalk on võrdne maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalgaga. 2008. aastal oli
maakohtuniku põhipalga summaks 37 628 krooni ehk umbes 2405 eurot kuus. 2025. aastal on
haldus- ja maakohtuniku põhipalgaks 5 858,49 eurot.8 Seega on viimase 17 aasta jooksul
tõusnud maa- ja halduskohtuniku ning VaKo liikmete palgad, umbes 140%. Alates 2007.
aastast on tarbijahinnaindeks suurenenud 76% võrra.9 Tulenevalt hindade tõusust on kõik
VaKo majanduskulud oluliselt suurenenud. Selle tulemusel on riigilõivudest kaetavate kulude
osa langenud ligikaudu poole peale võrreldes algse tasemega .
Kaudselt mõjutab vaidlustuste mahtu ka riigihangete mahu kasv. Näiteks, 2007. aastal
korraldati 7 398 riigihanget, mille kogumaksumus oli 19,8 miljardit krooni (1,26 miljardit
eurot). 2024. aastal korraldati juba 8 791 (kasvanud 19%) riigihanget kogumaksumusega 6,46
miljardit eurot (kasvanud üle 4 korra).10
Majandusnäitajatele tuginedes saaks riigilõivumäärasid tõsta üksnes maksejõulisuse
põhimõttega kooskõlas, arvestades inflatsiooni ja riigihangete mahu tõusu.
Lisaks kogukulude kasvule mõjutab riigilõivu suurust ka vaidluste arvu prognoos. Alates
2022. aastast on riigihangetes vaidlustuste esitamine olnud tõusvas trendis. Võrreldes 2022.
aastaga on esitatud vaidlustuste arv suurenenud 50% ning menetlusse võetud vaidlustuste arv
32% võrra. Sealjuures tuleb silmas pidada, et alates 2022. aastast on VaKo kolmeliikmeline
(eelnevalt oli VaKo-s neli komisjoni liiget) ning vaidlustused muutuvad ajas aina
keerulisemaks.
Eelnõu eesmärk on riigihanke vaidlustuse riigilõivumäärad ajakohastada ning viia need
paremasse vastavusse aja jooksul muutunud kulukomponentidega selliselt, et see aitaks katta
vaidlustuste lahendamisega kaasnevaid töö- ja majanduskulusid.
Riigilõivu määra kehtestamisel on üldpõhimõtteks, et kehtestatakse riigilõiv sellises määras,
mis kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud, kuid samas ei oleks liiga suur, ning et selle
eesmärgiks ei saaks riigile iseseisva täiendava tuluallika loomine. Kavandatavate muudatuse
aluseks on võetud kulupõhimõte. Selle kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toimingu
tegemisega seotud otsesed ja teatud ulatuses ka kaudsed kulud. Otsesed kulud on näiteks
palgafond, materjalikulu (kontoritarbed jne). Kaudsete kuludena võib välja tuua majandus- ja
halduskulu (rent, elektrikulu, seadmete soetamise ja hoolduse kulu jms), arhiveerimisega
seonduva kulu, juhtimis- ja raamatupidamiskulud. Kulupõhimõtet on rõhutanud ka
Riigikohus11 leides, et RLS-i § 2 kohaselt on riigilõiv seaduses sätestatud juhul ja RLS-is
sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest. Sama seaduse § 4 lõike
1 järgi kehtestatakse riigilõivumäär lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest
(kulupõhimõte). RLS-i § 4 lõige 2 sätestab, et toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest
ja kaalukast avalikust huvist, eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt
võib riigilõivumäära kehtestada kulupõhimõttest erinevalt. Seega on riigilõivu eesmärgiks
riigi tehtava avalik-õigusliku toimingu kulutuste täielik või osaline hüvitamine.
RHS alusel tehtavate toimingute eest ettenähtud riigilõivumäärade kehtestamisel on aluseks
võetud taotluste menetlemise või toimingute tegemisega seotud otsesed ja kaudsed kulud.
8 Avaliku sektori statistika. Rahandusministeerium. https://fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-
kinnisvara/riigihaldus/avaliku-sektori-statistika#ametnike-palgaandmed 9 Statistikaamet. IA021. Tarbijahinnaindeksi muutus.
https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA021/table/tableViewLayout2 10 Rahandusministeeriumi statistika. https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked 11 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. novembri 2010. aasta määrus nr 3-2-1-95-10, p 9.
6
Vaidlustamise esitamisel nähakse ette riigilõivumäär, et jätkuvalt katta vaidluse
läbivaatamisega seotud kulud ja tagada menetluse kiirus ning kvaliteet.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Madina Talu 58851418
7