Protokoll

Maa- ja mullakasutuse teadus-arendusprojekt

5.05.25 juhtrühma üheksas kohtumine

Päevakord

1. Tervitame juhtrühma uuendatud koosseisu ja selgitame projekti lähenemist

ja projekti tervikuna – kust alustasime, mis on eesmärk, kuhu oleme

jõudnud, mis on siht – mulla- ja maakasutuse juhtimissüsteemi loomine

2. Detailsem ülevaade projektidest

3. Esitlus maakasutuse teemal ja arutelu

4. Projekti järgmised tegevused ja arutelu

Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks. Uurimisprogramm (TA projekt)

https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/muld-ja- maahoive/maa-ja-mullakasutuse-teadus-arendusprojekt

Eelarve ja kestus: 5,7 mln eurot, 2024–2027

Eesmärk: luua riigile innovaatiline ja ressursikestlik maa- ja mullakasutuse seire- ja juhtimissüsteem, mis on edaspidi terviklike ja kvaliteetsete maahõive ruumiotsuste planeerimise ja suunamise aluseks. Eelduseks on kvaliteetsed alusandmed ehk sidus teaduslikult loodud alusandmestik, selle digitaliseerimine ja funktsionaalsuse tagamine.

MULLA ja MAAHÕIVE TA PROJEKT

PROJEKTI JUHT Keskkonnaagentuur

JUHTRÜHM: KAUR KLIM REM MKM MARU KEMIT

Regionaal- ja põllumajandus-

ministeerium

MULLAPOLIITIKA

Kliimaministeerium Elurikkuse kaitse

osakond

Mullastikukaitse valdkonnajuht

Mulla- ja maakasutus, sh maahõive – koordinatsioon ja seotud osapooled

Tegevuse alused • Eesti 2035 • Vabariigi Valitsuse tegevusplaan • Rohereformi tegevuskava • Kokkulepitud prioriteedid

Mullakaitse valdkond kui tervik • Muldade hea seisund 2050 • Elurikkuse kaitse • Veekaitse • Kliimamuutusega kohanemine ja

leevendamine • Süsinikuvaru ja selle muutus • Süsinikusertifitseerimine • Saastunud alade taastamine • Looduse taastamine • LULUCF ja KHG inventuur • Maahõivehierarhia, maa netohõive • Mullaseiremetoodikad • Planeerimine, sh üleriigiline planeering • Digitaliseerimine ja uudsed ärimudelid

Tuumik

ETAG RTK

EUROOPA MULLA-

KOKKULEPE Mullamissioon

Maaelu Teadmuskeskus

Elluviijad Teadlased MullaHUB

Partnerite ja huvigruppide

võrgustik

Juhtrühma uus koosseis PÕHILIIKMED • KLIM – projekti rahastaja: Antti Tooming (juhtrühma juht), Timo Kark, Raili Allmäe,

Laura Remmelgas • REM – projekti põhipartner: Madis Pärtel, Liis Sipelgas, Katrin Rannik • KAUR – projekti juht: Taimar Ala, Madli Linder (projekti juht), Marju Keis • MKM: Ivan Sergejev • MARU: Kati Tamtik • KEMIT: Marko Arula

PÜSIVAATLEJAD • KLIM: Aire Rihe, Taimo Aasma, Kristi Parro, Harry Kuivkaev, Karin Radiko, Kerli

Kirsimaa • REM: Eike Lepmets, Argo Peepson, Sandra Salom, Helve Hunt, Reena Osolin • KAUR: Janika Laht, Krisela Uussaar, Martin Maddison • MKM: Vello Kima, Tiit Oidjärv, Anna Semjonova, Andres Levald • KEMIT: Kätlin Viik • MARU: Veronika Ilsjan

M U L L A J A M A A H Õ I V E K O O S T Ö Ö P R O J E K T

• Püsivaatlejaid ega asendajaid nimeliselt käskkirjas ei nimetata • Ajakohastatud ka töökord

Peamised tegevussuunad

Mullastikukaardi uuendamine 1,4 mln eurot

Kasvuhoonegaaside aruandluse alusteadmise täiustamine

2 mln eurot

Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive juhtimissüsteemi loomine 1,7 mln eurot

Seirevõimekuste arendamine

Tugitegevused 0,6 mln eurot

„Suuremõõtkavalise digitaalse mullastikukaardi kaasaegse kontseptsiooni loomine ja olemasoleva mullastikukaardi ajakohastamine“ ehk MULD2 projekt Juht: Madli Linder Keskkonnaagentuur TA projekti juht, MULD2 juhtkomisjoni juht

MULD2 ajajoon • 2024 kevadel hange • Leping sõlmitud juulis 2024 • Korralised juhtkomisjoni koosolekud • I vahearuanne 1.11.24 – vastu võetud • II vahearuanne 30.09.25 • 2025 lõpus avalikustamisseminar • 2026 lõpuseminar • Töö valmib 1.11.26

M U L L A J A M A A H Õ I V E K O O S T Ö Ö P R O J E K T

MULD2 konsortsium: Maaelu Teadmuskeskus, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool

MULD2 juhtkomisjon: konsortsium + KLIM, REM, KAUR, PRIA, MARU, ETAG

Eesmärk ja tulem: luuakse uudsetel alustel mullastikukaardi metoodika (vektorkaart + andmekuup) ja uuendatakse Eesti suuremõõtkavaline mullastikukaart

Kogumaksumus 1,4 miljonit eurot

Juht: LULUCF koordinaator: Janika Laht, Keskkonnaagentuur

Kasvuhoonegaaside (KHG) plokk: LULUCF sektori KHG arenduste juhtimise tõhustamine

Vaheslaid

Valminud kirjalik raport Sisukord………………………………………………………………………………..………………………….…..…..…….….2

Maakasutuse ja KHG-dega seotud eesmärgid ja regulatsioonid……………………..…………6

Maakasutusega seotud KHG inventuur…………………………………….…………….……………………19

Kokkuvõte ja peamised järeldused………………………………………….………………………..………....59

Kasutatud kirjandus…………………………………………………………..….…………………………………………70

Lisa 1 – KHG mõõtmistega seotud teadustaristu…………………………..………….………………77

Lisa 2 – Kaasatud isikud ja asutused………………………………………………..……………….…………81

Lisa 3 – Ülevaade maakasutuse ja KHG-dega seotud teadusprojektidest……..…..….82

M U L L A J A M A A H Õ I V E K O O S T Ö Ö P R O J E K T

Arendusvajadused LULUCF sektoris

• Vajadused kaardistati 2024. aastal

• Arendusvajadused prioriseeriti, sh peamine

kriteerium LULUCF seire- ja aruandlusnõuete

täitmine

• Täiendavad kriteeriumid ajakulu, seos teiste

arenduste, nõuete, meetmetega ja tasakaal

maakategooriate vahel.

M U L L A J A M A A H Õ I V E K O O S T Ö Ö P R O J E K T

Töös • PÕMU projekt: LULUCF sektori põllu- ja rohumaa mineraal- ja turvasmuldade KHG voogude ja süsinikuvaru dünaamika

täpsem hindamine riiklikus KHG inventuuris

o Kestus 25.04.2025–30.08.2027

o kogumaksumus 300 000 eurot

o Konsortsium: Eesti Maaülikool, Maaelu Teadmuskeskus

o Juhtkomisjon: konsortsium + KLIM, KAUR, REM, ETAG, EKUK

• MEMU projekt: LULUCF sektori metsamaa mineraal- ja turvasmuldade KHG voogude ja süsinikuvaru dünaamika täpsem hindamine riiklikus KHG inventuuris

o Kestus 25.04.2025–30.10.2027

o kogumaksumus 700 000 eurot

o Konsortsium: Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool

o Juhtkomisjon: konsortsium + KLIM, KAUR, ETAG?

M U L L A J A M A A H Õ I V E K O O S T Ö Ö P R O J E K T

Järgmised prioriteedid

• Asulad (mullad?, biomass?)

• Riigipõhine metoodika lämmastiku mineraliseerumisest ja leostumisest tuleneva N2O heite jaoks

• Korrastatud märgalade seiremetoodika, sh kaugseire jm meetoditega

• LULUCF ruumiandmed ja baaskaart kaugseire ja muude andmekihtide toel

Maahõive plokk:

• Koondülevaade • Õiguslik nõuandeteenus • Juhtimissüsteem

Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive juhtimissüsteemi loomise jaoks tausta ja tervikpildi koondülevaate koostamine

• Luua terviklik ülevaade riigi ees olevatest eesmärkidest, kohustustest ja vajadustest, tuues eelkõige välja, mida saab just TA projekti raames (aga ka potentsiaalselt teiste algatuste raames) lahendada maa- ja mullakasutuse, sh maahõive teemas konkureerivate valdkondade võtmes.

• Vaatluse all on kõik maa- ja mullakasutust mõjutavad ja maa hõivamisega seotud peamised poliitikad ja tegevused.

• Eesmärk on nõustada tulevikku vaatavalt, kuidas luua riigile terviklik maakasutusotsuste juhtimissüsteem.

• Eesti Maaülikool: Evelin Jürgenson, Kärt Metsoja, Birgit Trik, Kätlin Põdra

• Kestus 24.12.2024–30.04.2025 • Maksumus 7898 eurot + KM

Õiguslik nõuandeteenus

• Raamleping kahe pakkujaga • Kestus mai 2025–31.12.2027 • Maksumus 100 000 eurot + KM

Seireplokk:

• Kaugseire teemad, sh asutusteülene infokohtumine novembris 2024

• Mullaseiredirektiivist tulenevate kohustuste ja kulude eksperthinnang

• Jm

• Nii mullaseiredirektiivi kui ka maa- ja mullakasutuse, sh maahõivega seonduvad kohustused

Mullaseiredirektiivist tulenevate kohustuste ja kulude eksperthinnang

• Teostaja: Maaelu Teadmuskeskus

• Kestus: 28.04.25–16.06.2025

• Maksumus: 7500 eurot + KM

M U L L A J A M A A H Õ I V E K O O S T Ö Ö P R O J E K T

TEGEVUSSUUND TEGEVUS TÄHTAEG STAATUS ALGNE

PROGNOOS (eurot)

HETKESEIS (eurot)

MULLASTIKUKAART MULD2 projekt 01.11.2026 töös 1 200 000 1 400 000

KASVUHOONEGAASID

Ekspert-taustauuring ja arendusettepanekud 31.10.2024

valmis

2 000 000 2 000 000

TA arendusettepanekute taustauuringud ja valik valmis

PÕMU (põllu- ja rohumaamuldade KHG mudel) 30.08.2027 töös

MEMU (metsamuldade KHG mudel) 30.10.2027 töös

Lähteülesannete koostamine, hanked 30.09.2025 töös

MAAHÕIVE JA MAAKASUTUS

Ekspert-taustauuring ja edasine tegevuskava 30.04.2025 töös

1 900 000 1 700 000

Lähteülesannete koostamine, hanked 31.10.2025 töös

Õigusliku nõuandeteenuse raamleping 31.12.2027 töös

SEIREVÕIMEKUSTE ARENDAMINE

Mulla näitajate, sh elurikkuse seire arendamine 31.12.2027 töös

Mullaseiredirektiivi vajaduste eksperthinnang 16.06.2025 töös

TUGITEGEVUSED

Kommunikatsioon

Kommunikatsioonitöövahendid 19.09.2024 valmis

600 000 600 000

Veebileht 15.11.2024 valmis

Infokiri, kohvihommikud 30.06.2025 ettevalmistamisel

Teised tegevused 31.12.2027 töös

Projektijuhtimine ja eksperttööd 31.12.2027 töös

Hankimise tugiteenus 31.12.2027 töös

05.05.2025

Evelin Jürgenson, Kätlin Põdra, Kärt Metsoja, Birgit Trik

Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive otsuseid toetava juhtimissüsteemi loomise jaoks tausta ja tervikpildi koondülevaade

Projekti eesmärk ja elluviimise periood

• Eesmärk on kaardistada riigi ees olevad maa- ja mullakasutuse, sh maahõive temaatikaga seonduvad rahvusvahelised ja riiklikud eesmärgid, kohustused ja vajadused.

• Tulemus saab muu hulgas olema sisendiks maakasutuse ja -hõive teemaliste edasiste tegevuste planeerimisel ning lähteülesannete koostamisel.

• Projekti periood jaanuar – aprill 2025

Lõpparuanne

• Kestlik areng, maa- ja mullakasutus, maahõive • Maa- ja mullakasutuse juhtimine • Eesti maa- ja mullakasutust käsitlevad dokumendid • Tuvastatud probleemid ja lahendusettepanekud

Maapoliitika, maa- ja mullakasutuse suundade väljatöötamine • Probleem:

• Eestis puudub sidus ja koordineeritud maapoliitika raamistik, mis suunaks maakasutuse arengut teadlikult ja strateegiliselt kooskõlas kestliku arengu eesmärkide ja kliimapoliitikaga.

• Lahendus: • Tuleb kujundada riiklik maapoliitika raamistik, mis ühendab ja

koordineerib erinevate sektorite arengukavasid ja strateegiaid. • Selline raamistik peab olema suunatud maakasutuse

strateegilisele juhtimisele, mille keskmes on pikaajalised kliima-, elurikkuse ja sotsiaalmajanduslikud eesmärgid.

Maa- ja mullakasutuse juhtimine riigi ja kohaliku omavalitsuse tasemel • Probleem:

• Eestis puudub selge rollijaotus ja koostööraamistik riigi ja kohalike omavalitsuste vahel, mille alusel strateegilisi maapoliitilisi eesmärke rakendada.

• Puuduvad konkreetsed ruumilisi eesmärke toetavad tööriistad ja juhendmaterjalid, eelkõige elurikkuse ja süsiniku sidumise ja ökosüsteemiteenuste integreerimiseks planeeringutesse.

• Lahendus: • Tuleb kujundada selge ja toimiv rollijaotus riigi ja kohalike omavalitsuste

vahel, mis põhineb vastastikusel partnerlusel ning toetab strateegiliste maapoliitiliste eesmärkide rakendamist kõigil tasanditel.

• Riik peab looma mehhanismid, mis tugevdavad kohalike omavalitsuste suutlikkust ruumiliste sekkumiste elluviimiseks ning riiklike eesmärkide saavutamiseks.

Abstraktsetest eesmärkidest täpsemaks • Probleem:

• Strateegilised eesmärgid, nagu LULUCF-sektori süsinikusidumise suurendamine või elurikkuse taastamine, on liialt üldsõnalised ning ei jõua konkreetse ruumilise tasandini, kus maakasutuse muutused tegelikult toimuvad.

• Lahendus: • Eesmärgid tuleb konkretiseerida ruumiliselt, funktsionaalselt ja

sotsiaalselt, need tuleb siduda konkreetsete maaküksuste, maakasutustüüpide ja maakasutajate huvidega.

EL direktiivi või määruse elluviimine skemaatiliselt

Puudulik seire maa- ja mullakasutuse muutuste osas ja vajadus seiresüsteemide arendamiseks • Probleem:

• Eestis puudub süsteemne ja mitmetasandiline seire raamistik, mis võimaldaks hinnata, kas maa- ja mullakasutusega seotud eesmärgid (nt süsiniku sidumine, elurikkuse hoidmine ja suurenemine, mulla kvaliteedi säilitamine) on saavutatavad ja kas praktikas toimuvaid muutusi saab nendega siduda.

• Lahendus: • Tuleb arendada välja süsteemne,

andmepõhine seire- ja hindamisraamistik.

Ebaselged mõisted ja määratlemis- kriteeriumid - vajadus mõistete sisustamise ja ühtlustamise järele • Probleem:

• Eestis kasutatavad maa ja mullaga seotud mõisted (nt maahõive, pruunalad, väärtuslik põllumajandusmaa) ei ole üheselt määratletud ega standardiseeritud.

• Puuduvad selged määramise kriteeriumid, mille alusel saaks neid mõisteid ruumiliselt rakendada, seireks kasutada või poliitilistes otsustes aluseks võtta.

• Lahendus: • Süsteemselt ja valdkondade üleselt tuleb välja töötada ühtne

terminoloogiline raamistik maa ja mullaga seotud mõistete osas, mis sisaldab nii definitsioone kui ka nende määratlemise ruumilisi ja metoodilisi kriteeriume.

Probleemid - lahendused

• Maahõivehierarhia rakendamine Eestis • Andmepõhiste otsuste ja lahenduste poole • Puudulik andmetugi ja kompetents kohalikul tasandil

takistab kestliku maa- ja mullakasutuse juhtimist • Multifunktsionaalne maakasutus • Süsteemne ja hallatud andmebaas riigi poolt tellitud

uuringute kohta

Küsimused, arutelu

Kokkuvõttev näidisskeem maakasutuse kooskasutusest, konkurentidest ja toetajatest

Vaheslaid

Töös olevad LULUCF arendused • Üleriigilise ülepinnalise suuremõõtkavalise mullastikukaardi uuendamine ehk MULD2 (KAUR) –algas 2024

• Metsamaski metoodika arendus (KAUR) – kestab kuni IV kvartal 2025

• Lageraiealade tuvastamise metoodika ja kaugseire rakenduse arendus (KAUR)

• Metsa biomassi arvestuses tekke-kao metoodikale üleminek (KAUR) – kestab kuni IV kvartal 2025

• Kuivendatud metsamaa turvasmuldade heite ja süsinikuvaru dünaamika hindamine (EKUK) – projekt lõppenud

• Kraavide andmestiku analüüs ja kraavide KHG heitetegurid turvasmuldadel (EKUK) – projekt lõppenud

• Põllumajandusmaadel N2O heitkoguste seire ja metoodika arendus (EKUK) – algas 2024

• Teadusuuring jääksoode KHG bilansist võrdluses kasutuses olevate tootmisaladega ning kõrgemal tasemel

metoodika väljatöötamine selle inventuuris raporteerimiseks (KLIM) – algas dets 2024

• Metsamaa mineraal- ja turvasmuldade KHG voogude ja süsinikuvaru dünaamika täpsem hindamine (MEMU)

(KAUR) – projekt algamas ja kestab kuni 2027

• Põllu- ja rohumaa mineraal- ja turvasmuldade KHG voogude ja süsinikuvaru dünaamika täpsem hindamine

(PÕMU) (KAUR) – projekt alanud ja kestab kuni 2027

PÕMU ja MEMU

Jaanuaris 2025 avanesid ETAG-i kaudu kaks uuringut, lepingud sõlmiti aprillis 2025:

• LULUCF sektori põllu- ja rohumaa mineraal- ja turvas-

muldade KHG voogude ja süsinikuvaru dünaamika

täpsem hindamine riiklikus KHG inventuuris (PÕMU)

• LULUCF sektori metsamaa mineraal- ja turvas-

muldade KHG voogude ja süsinikuvaru dünaamika

täpsem hindamine riiklikus KHG inventuuris (MEMU)

M U L L A J A M A A H Õ I V E K O O S T Ö Ö P R O J E K T

PÕMU ja MEMU eesmärk on KHG

inventuuri LULUCF sektori põllu- ja

rohumaa ning metsamaa kategoorias

välja töötada ja valideerida Tier 3

metoodika mineraal- ja turvasmuldadele

süsinikuvaru muutuste ja KHG voogude

hindamiseks (mullamudel). M U L L A J A M A A H Õ I V E K O O S T Ö Ö P R O J E K T

Uurimisülesanded • Analüüsida erinevate mullamudelite sobivust ja esitada

ettepanek sobivaima kasutuselevõtuks LULUCF sektoris;

• Koondada teaduskirjandusele tuginev andmestik

parameetritest, mis vajalik mullamudelite süsinikuvaru

muutuste ja KHG voogude hindamiseks;

• Eelnevale tuginedes koostada valim täiendavate

mõõtmiste läbiviimiseks võttes arvesse valimi täielikkust

ja esinduslikkust ning andmete mudelisse sobivust;

• Viia läbi mõõtmised ja analüüsid;

• Valideerida mudel(id) ja esitada arvutused mineraal- ja

turvasmuldade osas.

M U L L A J A M A A H Õ I V E K O O S T Ö Ö P R O J E K T

Vaheslaid

Arendusvajadus Tellija Hinnanguline maksumus

Hinnanguline kestvus

Hanke algus

Mullamudel asula kategooria muldadele (asendada asula biomassi seire- ja süsinikuvaru arvestusmetoodikaga)

KAUR 0,2 mln € 2-3 aastat I kv 2025

Riigipõhine metoodika lämmastiku mineraliseerumisest ja leostumisest tuleneva N2O heite jaoks (ootele panna)

KAUR 0,2 mln € 2 aastat I kv 2025

Korrastatud märgalade seiremetoodika, sh kaugseire jm meetoditega (liikuda edasi ja valmistada ette LÜ)

KAUR 0,1 mln € 1-2 aastat III kv 2025

LULUCF ruumiandmed ja baaskaart kaugseire ja muude andmekihtide toel (liikuda edasi põllu-rohumaade maskiga)

KAUR 0,5 mln € 2 aastat III kv 2025

KOKKU: 1,0 mln €

Planeeritud arendused Juhtrühma 12.11.2024 protokolli nr 1-2/24/12 otsus: liikuda TA projekti raames esmajärjekorras edasi tabelis 1 toodud arenduste lähteülesannete ettevalmistamisega

M U L L A J A M A A H Õ I V E K O O S T Ö Ö P R O J E K T

LULUCF juhtkomisjon

• Alus: kliimaministri 06.12.2024 käskkiri nr 1-2/24/487.

• Juhtkomisjoni ülesanne on läbipaistvalt ja teaduspõhiselt suunata LULUCF sektori seire, aruandluse ja metoodikate täiustamist ja arendamist, sh regulaarselt üle vaadata ja heaks kiita nimekiri vajalikest arendustegevustest, sh neid prioriseerides.

M U L L A J A M A A H Õ I V E K O O S T Ö Ö P R O J E K T

LULUCF juhtkomisjon 15.04.2025

• Kristi Klaas KLIM rohereformi asekantsler

• Antti Tooming KLIM elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler

• Madis Pärtel REM biomajanduse asekantsler

• Taimar Ala KAUR direktor

• Cris-Tiina Pärn EKUK esindaja

• Jelena Ariva EMÜ esindaja

• Allan Sims EMÜ esindaja

• Ivika Ostonen-Märtin TÜ esindaja

• Marko Kohv TÜ esindaja

• Andre Veskioja METK direktor

M U L L A J A M A A H Õ I V E K O O S T Ö Ö P R O J E K T

Vaheslaid

Üldised ja metsamaa arendused Arendusvajadus Seos LULUCF

seirenõuetega Panus muudesse regulatsioonidesse

Mõju KHG raporteerimisele

Riigipõhise metoodika välja töötamine lämmastiku mineraliseerumisest ja leostumisest tuleneva N2O heite jaoks kõikides maakategooriates

vajalik mullaseire vähene

Riikliku mullaseire arendamine toetav mullaseire vähene

Metsades erinevate majandamispraktikate ja taastamismeetmete metoodika arendus

toetav metsaseire märkimisväärne

Puittoodete poollaguaegade riigispetsiifilise metoodika arendus

toetav süsiniku sertifit- seerimise määrus

märkimisväärne

Metsakahjustuste ruumiandmed toetav metsaseire vähene

KHG püsiseire metsamaal toetav metsaseire vähene

M U L L A J A M A A H Õ I V E K O O S T Ö Ö P R O J E K T

Vaheslaid

Põllu- ja rohumaade arendused Arendusvajadus Seos LULUCF

seirenõuetega Panus muudesse regulatsioonidesse

Mõju KHG raporteerimisele

Põllu- ja rohumaade mask ja seiremetoodika toetav vähene

Maastikuelementide seiremetoodika ja süsinikuvaru dünaamika arendus

toetav mullaseire, looduse taastamine

vähene

Turvasmuldade märjutamisega seotud KHG metoodika arendus

vajalik mullaseire, looduse taastamine

märkimisväärne

E-põlluraamatu toel erinevate majandamis- praktikate seire ja KHG metoodika arendus

toetav märkimisväärne

Erinevat tüüpi rohumaade seiremetoodika ja KHG arvestusmetoodika arendus

toetav vähene

KHG püsiseire põllumajandusmaal toetav mullaseire vähene

Põllukultuuride seiremetoodika arendus toetav vähene

M U L L A J A M A A H Õ I V E K O O S T Ö Ö P R O J E K T

Vaheslaid

Märgala jt kategooria arendused Arendusvajadus Seos LULUCF

seirenõuetega Panus muudesse regulatsioonidesse

Mõju KHG raporteerimisele

Asula ja muu maa mullamudeli arendus vajalik mullaseire vähene

Asula ja muu maa biomassi seire ja süsinikuvaru muutuste hindamise arendus

vajalik vähene

Märgalade seiremetoodika arendus pindalade täpsustamiseks (märgalamask)

toetav mullaseire, looduse taastamine

märkimisväärne

Märgalade mullamudelite arendus vajalik mullaseire, looduse taastamine

märkimisväärne

Aiandusturba kasutamisest tuleneva KHG metoodika arendus

toetav vähene

Märgalade niiskusrežiimi ja veetaseme seire- metoodika arendus (sisend mullamudelisse)

toetav mullaseire, looduse taastamine

vähene

KHG püsiseire sooökosüsteemis toetav mullaseire, looduse taastamine

vähene M U L L A J A M A A H Õ I V E K O O S T Ö Ö P R O J E K T

1 (4)

PROTOKOLL

Tallinn 21. mai 2025 nr 1-2/25/8

Projekti „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja

jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks.

Uurimisprogramm“ juhtrühma 05.05.25 kohtumise protokoll

Algus kell 15.30, lõpp kell 16.45

Toimumise koht: Kliimaministeerium ja Microsoft Teams

Juhatas Antti Tooming

Protokollis Madli Linder

Kohapeal osalesid Taimar Ala, Veronika Ilsjan, Timo Kark, Vello Kima, Madli Linder, Tiit Oidjärv,

Kristi Parro, Madis Pärtel, Katrin Rannik, Aire Rihe, Liis Sipelgas, Antti Tooming.

Veebis osalesid Raili Allmäe, Helve Hunt, Marju Keis, Kerli Kirsimaa, Janika Laht, Eike Lepmets,

Martin Maddison, Sandra Salom, Ivan Sergejev, Reeli Sildnik, Kati Tamtik, Krisela Uussaar,

külalisesineja Evelin Jürgenson

Puudusid juhtrühma liikmed Marko Arula ja Laura Remmelgas ning lisaks kutsututest Taimo

Aasma, Harry Kuivkaev, Andres Levald, Reena Osolin, Argo Peepson, Karin Radiko, Anna

Semjonova, Kätlin Viik.

Päevakord

1. Juhtrühma uue koosseisu tervitus ning ülevaade nii projektist tervikuna kui ka detailsemalt

tegevuste kaupa.

2. Esitlus maa- ja mullakasutuse, sh maahõive ülevaatetöö teemal ja arutelu.

3. Projekti järgmised tegevused ja arutelu.

4. Muud teemad.

Protokolli lisad:

Lisa 1: projekti ülevaate slaidid.

Lisa 2: maa- ja mullakasutuse, sh maahõive ülevaatetöö slaidid.

Lisa 3: kasvuhoonegaaside (KHG) ploki tegevuste slaidid.

1. Ülevaade projektist tervikuna

Kuulati: Madli (KAUR, TA projekti juht) tegi ülevaate projektist tervikuna nii projektist tervikuna

kui ka detailsemalt tegevuste kaupa, samuti juhtrühma uuest koosseisust (kinnitatud koos töökorra

muudetud versiooniga KAURi direktori käskkirjaga 2.05.25) ja lühidalt juhtrühma ülesannetest.

Detailsemalt vt slaididelt protokolli lisas 1.

Otsustati: info võeti teadmiseks.

2 (4)

2. Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive ülevaatetöö tulemused

Kuulati:

Evelin Jürgenson (Eesti Maaülikool, teadlaste töögrupi juht) tutvustas 30.04.25 tellijale esitatud

ülevaatetöö lõpparuande peamisi märkamisi. Täpsem sisu on toodud slaididel protokolli lisas 2.

Arutati:

• Aruanne annab sissevaate ja aluse edasiste maakasutuse juhtimissüsteemi tööde osas

prioriteetide seadmiseks, sh maahõivehierarhia loomiseks, sh maahõive- ja

maakasutushierarhiaga seonduvate konkreetsete teemade sisustamiseks, nagu brownfieldide

kaardistamine ja looduse taastamise ruumilised vajadused-võimalused;

• arutati maakasutuse kooskasutuse, konkurentide ja toetajate skeemi abil eri maakasutuse (nt

metsa- ja põllumaa) koos- ja vastastikmõjude tõlgendamise võimaluste üle ja mis on peamised

väljakutsed. Arutelus märgiti ära andmevajadus ja andmete kättesaadavus, nt missuguste

registrite või teiste andmeallikate kaudu oleks võimalik maakasutusele ruumiliselt

konkureerivatest või kooskasutust võimaldavatest tegevustest ülevaade saada, et rakendada ka

maahõivehierarhia ja maakasutusehierarhia printsiipe võimalikult madalal otsustustasandil.

Samuti, missugused on selleks vajalikud andmekoosseisud. Uuriti, kas antud töös on juba

detailselt kirjeldatud või millal kirjeldatakse sellised detailsed andmekoosseisud. Detailsed

andmekoosseisud kirjeldatakse pigem järgmiste põhjalike tööde raames. Teise peamise

väljakutsena toodi esile õiguslikud alused maakasutuse suunamiseks – mis tasandi regulatsioon,

kes on otsustaja, kuidas jõuab rakendamine maakasutajani jpm. Selles kontekstis lisatakse

jätkutegevustesse ka juriidilised küsimused, milleks ongi juba TA projekti raames läbi viidud

ka õigusliku nõustamisteenuse raamlepingu hange;

• aruandes on toodud teadlaste soovitus luua süsteemne ja hallatud andmebaas riigi poolt tellitud

uuringute. Liis: kas ETIS ei kata neid vajadusi? Evelin: ETISesse sisestatakse, mida teadlased

teevad, kuid sealsed otsinguvõimalused on piiratud. Palju on vaja lisatööd, et õiged asjad välja

tuleks ja selle funktsionaalsusel on teine eesmärk;

• koostöö üleriigilise planeeringu (ÜRP) protsessiga. Madli, Vello: koostöö ongi olnud tihe just

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ÜRP tiimiga. Tiit: ÜRP eesmärkides on

maahõive vähendamise eesmärk sees. Üks on maahõive- ja teine maakasutusehierarhia. Siin

selguv väärtuslik ÜRP jaoks ja jõuab ka osaliselt ÜRP kaudu „põllule“.

• Ivan: kas kuidagi puudutakse uuringus ka maaomandi temaatikat ja arendussurvet? Kui nt

põllule tahetakse detailplaneeringuga elamuarendust, siis kas see töö pakub mingeid

tööriistasid, et mida sel puhul teha? Eestis on omandikaitse teatavasti väga tugev. Planeeringud

peaks olema instrument, millega seda probleemi reguleerida, kuid kohalikel omavalitsustel

(KOV) jääb praktikas tihti jõust puudu, et maaomaniku arendushuvidele vastu seista. Evelin:

teema on sisse toodud ja mh sellega, et KOVide võimekust peaks parendama, et nad keskenduks

nendele eesmärkidele, kuhu suunduda vaja. Teema on mitmetahuline. Kui KOVil pole näidikut,

mõõdikut, siis on raske öelda, kas omavalitsus liigub õiges suunas või ei. KOVil peab tekkima

vajadus selliste mõõdikute järgimise järgi. Aga kõrval peavad olema ka kompensatsiooni-

motivatsioonimeetmed. Tiit: maahõivega on sarnane olukord nagu muude valdkondadega –

riigil on eesmärgid, KOVil pole. Riigi tasandil saame suunata, aga instrument on väga pehme.

Seega ainult planeeringulisest maailmast ei piisa, ja nagunii palju maakasutusotsuseid tehakse

väljaspool planeeringuid. Planeerimine pole võluvahend, mis selle lahendab. Kuskil seaduses

peaks olema konkreetne maahõivepiirang. Võib olla isegi deklaratiivne.

Otsustati: info võeti teadmiseks. Ka juhtrühmale on 5.05.25 edastatud lõpparuande materjalid

lugemiseks ja kommenteerimiseks tähtajaga 19.05.25.

3 (4)

3. Projekti järgmised tegevused ja arutelu

3.1. KHG uuringute ja seotud tegevuste seis

Kuulati:

Janika (KAUR, LULUCF koordinaator, KHG valdkonna juht TA projektis) tutvustas töös olevaid

ning planeeritavaid KHG arendusi (edasised plaanid pole eelmise TA juhtrühma kohtumisega

võrreldes muutunud) ning 2025. a algusest loodud LULUCF koordinaatori ametikoha ning

käivitunud LULUCF juhtkomisjoni ülesandeid ja tegevusi (täpsemaid detaile vt slaididelt lisas 3).

Arutati:

Antti: kuidas on plaanitud LULUCF juhtkomisjoni ja siinse TA projekti juhtrühma tööjaotus

arenduste käivitamise ja elluviimise osas? Janika: LULUCF juhtkomisjon vaatab terviklikult, mida

on vaja KHG inventuuri raames teha. Siis saame võtta LULUCF komisjonis paika pandud

prioriteetsete arenduste nimekirja ja siin valida, mis toetab TA projekti ja mida oleksime valmis

rahastama. TA projektist tellitavate arenduste lähteülesanded, kooskõlastamised ja kinnitamised

tuleks otsustamisele siia juhtrühma. 15.04.25 LULUCF juhtkomisjoni 1. kohtumisel veel täpset

prioriteetsete arenduste nimekirja kokku ei lepitud, töö jätkub järgmisel kohtumisel.

Liis: kuidas tagada, et arenduste seas eraldi töödena tehtavad nn maskid (n-ö eri maakasutuste

kaardikihid) saab pärast kokku panna nii, et nad ei kattuks?

Janika: eri maakasutuste maskide metoodika on erinev, st neid saab eraldi teostada, aga peab

tagama, et eri maskide loomise projektide juhtkomisjonid suunaks tööd nii, et maskid omavahel

kokku klapiks.

Otsustati: info võeti teadmiseks.

3.2. Brownfieldid – ettepanek uuringu lähteülesande koostamiseks

Kuulati:

Tiit ja Madli tutvustasid ideed TA projekti raames kaardistada üleriigiliselt nn brownfieldid.

Brownfieldide üks võimalik definitsioon: inimkasutuses olnud alad, mis võivad olla saastatud vm

mõttes degradeerunud, kuid millel on potentsiaal need uuesti inimkasutusse võtta. Brownfieldide

paiknemise ruumilist infot oleks vaja mitmes poliitikavaldkonnas, huvi nende kaardistuse vastu

on suur. Seotud on see mh riigis tööstusaladeks sobilike alade otsimisega, üleriigilise

planeeringu vajadustega, maahõivehierarhia loomisega (tegemist on ühe konkreetse astmega

maahõivehierarhias), aga ka tuleviku vaates looduse taastamise jpt teemadega. Arutelud ja

teatud eeltööd vastava kaardistuse tegemiseks on juba ka käimas MKMi, KLIMi ja KAURi

koostöös, kuid põhjalikum kaardistus oleks otstarbekas teaduspõhistel alustel ekspertidelt sisse

tellida.

Otsustati: brownfieldide kaardistamise tööga minnakse TA projektis edasi. Juhtrühmale esitatakse

järgmiseks korraks vastav MKMi, KLIMi ja KAURi koostöös koostatud lähteülesanne.

4 (4)

4. Muud teemad

4.1. Arutati ja otsustati: juhtrühma järgmise kohtumise vajadust hinnatakse jooksvalt, vajadusel

toimub järgmine koosolek enne suve kas hübriidsena või elektrooniliselt. Juhtrühma senine

formaat sobib ja toimib hästi.

4.2. RITA+ osas lisainfo (varasemalt tutvustatud RITA+ taotlus on temaatiliselt seotud TA

projektiga) Raililt: RITA programmis toimus muutus. Taotlema tuleb minna juba

lähteülesandega ehk et sügiseseks taotlusvooruks oodatakse juba lähteülesannet. Info võeti

juhtrühma poolt teadmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Antti Tooming Madli Linder elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler