Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 1-12/2009 |
Registreeritud | 21.05.2025 |
Sünkroonitud | 22.05.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja tema valitsemisala töö korraldamine |
Sari | 1-12 Komisjonide, nõukogude ja töögruppide koosolekute protokollid |
Toimik | 1-12/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
Vastutaja | Tiit Oidjärv (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Rohereformi juhtkomisjoni istungi protokoll
Tallinn 30.04.2025
Rohereformi juhtkomisjoni 30.04.2025 kohtumise protokoll
Algus: kell 15.00
Lõpp: kell 16.56
Koosoleku tüüp: hübriidkoosolek
Juhatas: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Protokollis: Madis Tilga
Osalesid:
energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
rahandusminister Jürgen Ligi (teamsi teel)
taristuminister Kuldar Leis
majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
rohereformi asekantsler Kristi Klaas
Juures viibisid:
Kai Treier (Haridus- ja Teadusministeeriumi rohepoliitika nõunik),
Karoli Niilus (Rahandusministeeriumi kliima ja kestlikkuse valdkonna nõunik)
Moonika Oras (Rahandusministeerium, rahandusministri nõunik)
Eili Lepik (Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna juhataja)
Madis Tilga (Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna nõunik)
Rene Reisner ( Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna KOV koordinaator)
Tiit Oidjärv (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, planeeringute osak juh kt)
Jaanus Uiga, (Kliimaministeerium, energeetika ja maavarade asekantsler)
Minna-Liina Lind (Välisministeerium, globaalküsimuste asekantsler)
Emma Kruusmäe (Kliimaministeerium, energeetika- ja keskkonnaministri nõunik)
Aveliina Helm ( Kliimaministeerium, energeetika- ja keskkonnaministri teadusnõunik)
Anne Karjus (Maa- ja Ruumiameti nõunik)
Rein Vaks ( Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja)
Päevakord
1. Rohereformi tegevusplaani 2023-2025 aruande kinnitamine
2. Rohereformi mõõdikud
3. Rohereformi tegevusplaani uuendamine
4. Puhta tööstuse kokkuleppe tutvustus
5. Tuuleenergia planeeringute seis
Istungi kokkuvõte
Päevakorrapunkt 1. Rohereformi tegevusplaani 2023-2025 aruande kinnitamine.
Kristi Klaas visandas mõne lausega rohereformi esimese tegevusplaani saamisloo ja eesmärgid.
Tol ajal tulenes see vajadusest rohereformide tervikpildi ja valdkondade vahelise koordinatsiooni
loomiseks. Madis Tilga tutvustas rohereformi osakonna eestvedamisel koostatud aruannet, kus on
valik rohereformi kümnes valdkonnas toimuvast, eesmärgiga näidata rohereformi edenemise
olulisemaid verstaposte avalikkusele. Kõige üldisema, rohemajandust iseloomustava trendina saab
välja tuua, et majanduskasv ja kasvuhoonegaaside (KHG) heite määrad on lahti seotud ehk
pöördvõrdelised. Majanduse kasvades on KHG heide samaaegselt vähenenud. Komisjoni liikmed
palusid avaldada Kliimaministeeriumi (KLIM) kodulehel näiteid aruandes mainitud
keskkonnahoidlikest hangetest. Tehti ettepanek lähimate riikide taimekaitsevahendite standardite
ülevõtmiseks, et suured pakkujad saaksid Eesti turule kiirema ligipääsu.
Otsustati:
1. Kinnitada rohereformi tegevusplaani 2023-2025 täitmise ülevaade
2. Kliimaministeeriumil avaldada ülevaade Kliimaministeeriumi kodulehel.
Päevakorrapunkt 2. Rohereformi mõõdikud.
Madis Tilga tutvustas ministeeriumite ettepanekute alusel koondatud mõõdikuid rohereformi
edenemise seiramiseks. Eesmärk on rohereformi andmete kuvamine terviklikul ja
kasutajasõbralikul moel www.keskkonnaportaal.ee, andmete kiirem uuenemine ja avalikkuse
teavitamine rohereformi valdkondadest ja edenemisest. Järgnes elav arutelu, tehti mitmeid
tähelepanekuid ja ettepanekuid. Rohemajanduse ja kestliku toidusüsteemi mõõdikud soovitati üle
vaadata ja täiendada. KLIM teeb sel teemal uue konsultatsiooniringi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis (REM).
Samuti peeti oluliseks tuua välja elanikkonna teadlikkuse ja toetuse määr rohereformi osas. KLIM
leiab sobiva näitaja. Komisjoni liikmed pidasid oluliseks andmevärava kasutajasõbralikkust ja tõid
välja vajaduse seda tulevaste kasutajate peal testida. Keskkonnaagentuur on tellinud kasutaja
analüüsid.
Otsustati: Kliimaministeerium vaatab koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga üle rohemajanduse ja kestliku toidusüsteemi
mõõdikud.
Päevakorrapunkt 3. Rohereformi tegevusplaani uuendamine.
Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Rohereformi tegevusplaani 2023-2025“ periood lõppeb sel aastal.
Eili Lepik tutvustas Kliimaministeeriumi ettepanekut uuendada rohereformi tegevusplaan,
eesmärgiga käia kaasas Euroopa Liidust tuleneva regulatiivse nihkega EL roheleppe jõustamisel
ning arengutega rohereformi elluviimisel Eestis. KLIM pakub uute töösuundadena välja neli
senisest rohkem läbimõtlemist vajavat valdkonda (puhas majandus, õiglane üleminek,
kliimamuutustega kohanemine, julgeoleku ja roheülemineku seosed) ning alustame selle baasilt
ametkondlike ja huvigruppide konsultatsioonidega. Komisjoni liikmed juhtisid tähelepanu, et uute
tegevussuundade kavandamisel tuleb arvestada olemasolevate eelarveliste võimalustega. Samuti
tõstatati küsimused seatud eesmärkide saavutamise realistlikkusest, nt renoveerimises. Peeti
oluliseks mõelda selle peale, et kui EL vahendid ammenduvad paari aasta jooksul, kuidas siis edasi
toimetatakse. Tõusetus tugevalt ka õiglase ülemineku aspekt toetusemäärade ja rahade
kättesaadavuse osas.
Otsustati: Kliimaministeeriumil alustada rohereformi tegevusplaani uuendamist ja
konsultatsioone vastavalt esitatud kavale.
Päevakorrapunkt 4. Puhta tööstuse kokkuleppe tutvustus.
Eili Lepik tutvustas Euroopa Komisjoni poolt veebruari lõpus avaldatud puhta tööstuse
kokkuleppe (Clean Industrial Deal) peamisi suundi ja siseriiklikku koordinatsiooni. KLIM veab
riikliku tasandi koordinatsiooni (kaasatud MKM, RAM, REM, HTM, VÄM, SOM), eesmärgiga
hoida puhtale tööstusele üleminekuga seotud vajalikud EL suunalised ja siseriiklikud tegevused
tähelepanu all. Komisjoni liikmed olid kiirelt valmis EL suunal Eesti huvisid esindama, niipea kui
saab kokku nimekirja Eesti erihuvidest praeguse CID seotud õigusloome põhjal. Rõhutati
riigiabireeglite mõju analüüsi tähtsust ning toodi välja, et peame oskama erandi võimalusi
paremini ära kasutada ning leidma ülesse konkurentsieelise kohad koos ettevõtjatega.
Otsustati: Kliimaministeerium ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium panevad
ministrite jaoks kokku Eestile oluliste teemade ja seisukohtade nimekirja CID raames.
Päevakorrapunkt 5. Tuuleenergia planeeringute seis.
Jaanus Uiga andis ülevaate maismaatuule arengutest. 700 MW parke on olemas, sõltuvalt
tarbimise mahtudest on juurde vaja ca 2000 MW. See on realistlik, kui praegu planeeritavast ca
4000 MWst realiseerub pool. On ka näha, et arendajad räägivad nüüd rohkem terviklikust
väärtuspakkumisest kohalikele kogukondadadele. Riigi poolt erinevad kaasa aitavad tegevused.
Nt tuulikutasu kohta tuleb kalkulaator, jätkub igakülgne info jagamine. Riigi infotelefon jagab
tuuleenergia infot. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumis on toetusmeede KOVdele
roheplaneeringute rahastamiseks (üle 25 KOV kasutas). Peamiselt vaja olnud adresseerida 4
teemat: tervisemõjud, teaduspõhine info, kinnisvara väärtus, kohalik huvi ja
väärtuspakkumine. Saarde inframüra uuring valmis, tuulikute võimalike tervisemõjude
teaduskirjanduse süstematiseeritud kokkuvõte TÜ-lt augustiks. Tiit Oidjärv näitas planeeringute
seisu KOV kaupa – kokku 44 planeeringut, neist aktiivsemalt liiguvad 29. Riigi eriplaneeringu
algatamine valdavat osa probleeme ei lahendaks. Rene Reisner tõi välja peamised probleemid
KOV vaatest ning mida oleks vaja edasi teha. Nt omavalitsus ei tunne vajadust taastuvenergia
arendamiseks, Terviseameti sõnumite tõlgendamine, vähene kogemus avalike koosolekute
korraldamisega; riigi teiste ametiasutuste sõnumite ebamäärasus (nt eriplaneeringu menetluse
kaotamine näilisuse tõttu). Vaja oleks muuhulgas pideva kommunikatsiooni jätkumist kõikides
taastuvenergia teemades, rohkem kohalikku kasu – odavam elektrihind, hüvitised, osalused,
kogukonnaenergeetika, kohalik salvestus, kohalik ettevõtlus.
Tehti ettepanek täpsemalt kaardistada KOV planeeringud võimsuste kaupa, et oleks selgelt näha,
kui palju MW on mis tõenäosusega tulemas või peatumas.
Otsustati: Võtta esitatud informatsioon teadmiseks.
Infoks: Komisjoni järgmine istung on kavas oktoobri lõpus või novembri alguses. Siis saab üle
vaadata roheülemineku kava ettevalmistuse seisu, kliimakindla majanduse seaduse teekaartide
vaheseisu jm teemad vastavalt komisjoniliikmete ettepanekutele.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt Madis Tilga
Koosoleku juhataja Protokollija