Perioodi 2023–2027 eriti ohtliku loomataudi ennetamise investeeringutoetus

1

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr …..

Perioodi 2023–2027 eriti ohtliku loomataudi ennetamise

investeeringutoetus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 30 lõike 9 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks

2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise 1.11 „Loodusõnnetuste, ebasoodsate

ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärjel kaotatud põllumajandusliku potentsiaali

taastamise ja ennetustegevuste toetus“ raames antava eriti ohtliku loomataudi ennetamise

investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on suurendada põllumajandusettevõtetes bioohutuse nõuete täitmist,

et ennetada ja takistada eriti ohtliku loomataudi levikut põllumajandusettevõttes.

2. peatükk

Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse vorm, määr ja suurus

§ 3. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks, mis on vajalikud bioohutuse

suurendamiseks ning millega panustatakse §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamisse:

1) hoone või rajatise (edaspidi koos ehitis) ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel

ja korras (edaspidi ehitamine);

2) masina, seadme või muu asja ostmine.

(2) Toetust antakse toetatava tegevuse elluviimiseks toetuse taotleja loomapidamisettevõttes,

mis on põllumajandusloomade registris registreeritud.

EELNÕU

21.05.2025

2

(3) Toetatav tegevus ei ole toetusõiguslik, kui see on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu

viidud enne, kui taotlus on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi

PRIA) esitatud, olenemata sellest, kas kõik toetatava tegevusega seotud maksed on tehtud või

mitte.

§ 4. Toetuse vorm, määr ja suurus

(1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega

kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186), artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike

kulude hüvitamisena.

(2) Toetust antakse kuni 80 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kui

toetuse taotleja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele

vahetult eelnenud majandusaastal kuni 250 000 eurot.

(3) Toetust antakse kuni 60 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kui

toetuse taotleja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele

vahetult eelnenud majandusaastal üle 250 000 euro.

(4) Põllumajanduslikud tooted selle määruse tähenduses on omatoodetud Euroopa Liidu

toimimise lepingu I lisas nimetatud tooted, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted ning

jõulupuud, ning nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata tooted.

(5) Toetuse minimaalne määr on 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

(6) Toetuse maksimaalne suurus kogu strateegiakava perioodi jooksul on 400 000 eurot ühe

toetuse taotleja kohta.

(7) Ühte kontserni kuuluvatele ettevõtjatele või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses

valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjatele ei anta kokku toetust rohkem kui lõikes 6

sätestatud suuruses strateegiakava perioodi jooksul. § 5. Abikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult

soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115

artikliga 73 ning olema vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks.

(2) Ehitise ehitamise korral on abikõlblikud järgmised kulud:

1) ehitise püstitamise, rajamise või paigaldamise kulu;

2) ehitise laiendamise kulu;

3) ehitise rekonstrueerimise kulu;

4) ehitise omanikujärelevalve tegemise kulu.

(3) Masina, seadme või muu asja ostmise korral on abikõlblikud järgmised kulud:

1) masina, seadme või muu asja ostmise ja selle paigaldamise, seadistamise, kohaletoimetamise

või kasutamise väljaõppe kulu;

2) ostetava masina, seadme või muu asja kasutamiseks vajaliku tarkvara või infotehnoloogilise

3

seadme ostmise ja selle paigaldamise või seadistamise kulu.

(4) Kasutatud masina, seadme või muu asja ostmise kulu on abikõlblik, kui masin, seade või

muu asi on taotluse esitamise hetkel toodetud vähem kui viis aastat tagasi, selle ostmiseks ei

ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega

muud tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse

masina, seadme või muu asja hinnast madalam.

(5) Abikõlblik on ka Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist antava toetuse abil

elluviidava tegevuse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja

veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP

strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid

(ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205), sätestatud nõuete kohaseks tähistamiseks kasutatava

sümboli ja teavitustegevuse kulu.

(6) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu;

2) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

3) enne taotluse esitamist tekkinud kulu;

4) ettevalmistava töö kulu, sealhulgas teostatavusuuringu või keskkonnamõju hindamisega või

detailplaneeringu koostamisega kaasnev kulu;

5) tavapärane tegevus- ja üldkulu;

6) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse

ja finantsteenustega seotud muu kulu;

7) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;

8) maa ja olemasoleva ehitise ostmise, üürimise ja rentimise kulu;

9) veo- või sõidukulu, mis ei ole seotud ostetava masina, seadme või muu asja paigaldamise,

seadistamise või kohaletoimetamisega;

10) kasutatud masina, seadme või muu asja ostmise kulu, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhul;

11) liisingumakse;

12) veovahendi ja selle haagise ostmise kulu;

13) tasu toetuse taotleja enda või tema töötaja tehtud töö eest;

14) vee või desinfitseerimisvahendi ostmise kulu;

15) karjaaia ostmise kulu;

16) ehitise lammutamise kulu;

17) ehitise juurde kuuluva teevalgustusrajatise ostmise ja paigaldamise kulu, juurdepääsutee

või parkla rajamise kulu ning veevarustus-, kanalisatsiooni- või reoveepuhastussüsteemi

ehitamise kulu, kui nimetatud tegevus ei moodusta osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest;

18) kulu, mille kohta on toetuse taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa

Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;

19) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

§ 6. Kulude mõistlikkuse tõendamine

(1) Toetuse taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara

mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.

(2) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav

käibemaksuta maksumus ületab 20 000 eurot, küsib toetuse taotleja üksteisest sõltumatute

asjakohaste hinnapakkujate käest vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumust.

4

(3) Toetuse taotleja võib küsida alla kahe hinnapakkumuse, kui kahte hinnapakkumust küsida

ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara

hinnapakkujate paljusus.

(4) Hinnapakkumus peab sisaldama toetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja

kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara

üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral

tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.

(5) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuse puhul peab toetuse taotleja küsima

üksteisest sõltumatute asjakohaste hinnapakkujate käest vähemalt kaks võrreldavat

hinnapakkumust iga ehitise kohta eraldi ning hinnapakkumus peab sisaldama lisaks lõikes 4

sätestatud andmetele järgmisi andmeid:

1) ehitise nimetus;

2) ehitise ehitisregistri kood;

3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis

ehitada;

4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise välisrajatise kulu, aluse- ja

vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite

kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

(6) PRIA koostab lõikes 5 nimetatud hinnapakkumuse vormi ehitustööde kohta ja avaldab selle

oma veebilehel.

(7) Kui toetust taotletakse kasutatud masina, seadme või muu asja ostmiseks, peab toetuse

taotleja olema küsinud vähemalt ühe hinnapakkumuse kasutatud masina, seadme või muu asja

kohta ja ühe hinnapakkumuse uue samaväärse masina, seadme või muu asja kohta.

(8) Hinnapakkumuse küsimisel hoidub toetuse taotleja huvide konfliktist. Huvide konfliktina

käsitatakse olukorda, kus toetuse saajal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal,

juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse

või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on

finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust

ja sõltumatust kahjustavatena.

(9) Toetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava

tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos

toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse taotleja võib jaotada toetatava

tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel

põhjustel õigustatud.

§ 7. Toetuse taotleja

(1) Toetust antakse äriseadustiku tähenduses ettevõtjale, kes pidas taotluse esitamisele vahetult

eelnenud kuu viimase päeva seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt ühele

loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi või vähemalt üht mesilasperet.

(2) Põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise korral kasutatakse maaeluministri

30. septembri 2022. aasta määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise

diislikütuse ostuõiguse andmine“ § 2 lõikes 2 sätestatud koefitsiente.

§ 8. Nõuded toetuse taotlejale

5

(1) Toetuse taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks

määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud.

Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud

ettenähtud summas.

(2) Toetuse taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse

kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

(3) Toetuse taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise

ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.

(4) Toetuse taotlejal ei ole kehtivat karistust loomakaitseseaduse §-s 6610, veterinaarseaduse §-

s 104, 105 või 106 ega karistusseadustiku §-s 491, 522, § 551 punktis 2, §-s 192, 193 või 372

sätestatud süüteo toimepanemise eest.

3. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 9. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

(1) Toetuse saamiseks esitab toetuse taotleja PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse

keskkonna kaudu taotluse.

(2) PRIA teatab vastuvõtu alustamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma

veebilehel.

(3) PRIA peatab taotluste vastuvõtmise, kui toetuse andmiseks ettenähtud eelarve on

ammendunud. Taotluste vastuvõtmise peatamisest ja taasavamisest teatab PRIA väljaandes

Ametlikud Teadaanded ning oma veebilehel.

§ 10. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses esitab toetuse taotleja järgmised andmed:

1) taotleja ärinimi ja äriregistri kood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

2) teave selle kohta, millises tegevusvaldkonnas taotleja tegutseb;

3) toetatava tegevuse eesmärk ja kirjeldus ning elluviimise algus- ja lõppkuupäev;

4) toetatava tegevuse elluviimise asukoht ja loomapidamisettevõtte koordinaadid;

5) taotletava toetuse suurus;

6) toetatava tegevuse kogumaksumus ja abikõlblike kulude maksumus;

7) toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta omatoodetud

põllumajanduslike toodete müügitulu;

8) teave selle kohta, kas taotleja on autonoomne ettevõtja, partnerettevõtja või seotud ettevõtja;

9) teave toetuse taotleja kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju

omava ettevõtja kohta.

(2) Ehitise ehitamise korral esitab toetuse taotleja koos taotlusega järgmised dokumendid:

1) väljavõte vähemalt eelprojekti joonistest koos eelprojekti seletuskirjaga, kui ehitusprojekt on

nõutav ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;

2) kulude mõistlikkust tõendavad §-s 6 nimetatud dokumendid või kui toetatava tegevuse

raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 20

6

000 euro, siis sellise kulu kirjeldus.

(3) Masina, seadme või muu asja ostmise korral esitab toetuse taotleja koos taotlusega

järgmised dokumendid:

1) kasutatud masina, seadme või muu asja ostmise korral müüja dokument, mis tõendab, et

ostetav masin, seade või muu asi on taotluse esitamise hetkel toodetud vähem kui viis aastat

tagasi, selle ostmiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või

välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on

uue samaväärse masina, seadme või muu asja hinnast madalam;

2) kulude mõistlikkust tõendavad §-s 6 nimetatud dokumendid või kui toetatava tegevuse

raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 20

000 euro, siis sellise kulu kirjeldus.

(4) Kui äriühingust toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta

aruanne ei ole äriregistrile esitatud ja nimetatud aruande äriregistrile esitamise tähtaeg ei ole

taotluse esitamise hetkeks saabunud, võetakse aluseks taotluse esitamisele vahetult eelnenud

selle majandusaasta aruanne, mille äriregistrile esitamise tähtaeg on möödunud.

(5) Kui füüsilisest isikust ettevõtjast (edaspidi FIE) toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult

eelnenud tuludeklaratsiooni vorm E ei ole Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) esitatud ja

nimetatud vormi MTA-le esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise hetkeks saabunud, võetakse

aluseks taotluse esitamisele vahetult eelnenud selle vorm, mille MTA-le esitamise tähtaeg on

möödunud.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 11. Taotluse kontrollimine

(1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning toetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse

vastavust toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA.

(2) Pärast taotluse esitamist esitab PRIA MTA-le päringu toetust taotlenud FIE

tuludeklaratsiooni vormi E andmete saamiseks.

§ 12. Taotluse hindamine

(1) PRIA hindab taotlust nende põllumajandusloomade või mesilasperede arvu alusel, keda

toetuse taotleja pidas põllumajandusloomade registri andmetel taotluse esitamisele vahetult

eelnenud kuu viimase päeva seisuga.

(2) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui toetuse taotlejal on ühele

loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi või üks mesilaspere.

§ 13. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) PRIA rahuldab kõik nõuetekohased ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavad

taotlused toetuseks ettenähtud vahendite piires, eelistades ajaliselt varem esitatud taotlusi,

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 4 alusel.

(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel.

7

(3) Kui taotluse rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate

mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades

toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 5

alusel mitteabikõlblike kulude võrra.

(4) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise

otsuse 60 päeva jooksul arvates taotluse esitamisest.

5. peatükk

Toetuse saaja kohustused ja toetuse maksmine

§ 14. Toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded

(1) Toetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab kõik tegevuse elluviimist

tõendavad dokumendid, ning võtab toetuse abil ehitatud või ostetud vara sihipäraselt kasutusse

ühe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt

30. juunil 2029.

(2) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitab toetuse

abil ehitatud ja ostetud vara ning kasutab seda sihtotstarbeliselt, vähemalt kolm aastat arvates

PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni (edaspidi sihipärase kasutamise periood).

(3) Toetuse saaja peab võtma toetatava tegevusega seotud siduvaid kohustusi kuue kuu jooksul

arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

§ 15. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi:

1) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli

ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal,

ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;

2) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud

andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;

3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid

kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

4) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete

muutumisest või toetatava tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas toetatava

tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule;

5) näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist antava

toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi

komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129 sätestatud nõuete kohaselt.

(2) Toetuse saaja peab kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni vastama § 8 lõigetes 1,

2 ja 4 sätestatud nõuetele.

(3) Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustustele peab:

1) toetuse saaja esitama toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kuni kaheksas

osas ühe taotluse kohta ühe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029;

2) toetuse saajal hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks olema ehitise kohta ehitusluba

või ehitusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt;

8

3) toetuse saaja hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks olema täitnud toetuse abil

soetatud või ehitatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused, sealhulgas on ehitise

kohta kasutusluba või kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud

ehitusseadustiku kohaselt.

§ 16. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele

(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena

elluviimist elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse, kui

olenevalt toetatavast tegevusest on täidetud järgmised tingimused:

1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud;

2) vara on ostetud ja oma valdusesse või omandisse saadud ning

3) töö, teenuse või vara eest on tasutud.

(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:

1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta

maksetaotlus esitatakse;

2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;

3) teave toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;

4) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta;

5) andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta;

6) teave selle kohta, kui tegevuse elluviimist on § 19 alusel rahastatud enne töö või teenuse

tellimise või vara ostmise eest tasumist.

(3) Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised toetatava tegevuse elluviimist

tõendavad dokumendid:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või

ostis vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) selle isiku väljastatud tehtud töö või osutatud teenuse üleandmist-vastuvõtmist tõendav

dokument, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine;

4) ehitustegevuse kuluaruanne iga ehitise kohta, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine.

§ 17. Maksetaotluse kontrollimine

PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavates

dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud

õigusaktidele.

§ 18. Toetuse maksmine

(1) Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on

järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid.

(2) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse

kindlaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3

sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.

(3) Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et toetuse saaja rikub toetatava tegevuse

9

elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust,

ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse

maksmisest Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3

alusel.

(4) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja

jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kahe kuu jooksul

arvates §-s 16 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(5) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse

maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 19. Toetatava tegevuse rahastamine enne kulutuste tegemist

(1) Toetatava tegevuse elluviimist võib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 30 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 kohaselt rahastada toetuse saaja taotluse

alusel riigieelarvelistest vahenditest pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö või

teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või teenus on

lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud

vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma ning kui toetuse saaja on piisavalt

usaldusväärne.

(2) Lõike 1 kohaselt tegevuse elluviimise rahastamiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava

tegevuse täielikku või osadena elluviimist PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna

kaudu asjakohase taotluse koos § 16 lõikes 3 nimetatud dokumentidega.

(3) PRIA teeb toetatava tegevuse elluviimise rahastamise otsuse sellise aja jooksul, et nimetatud

otsuse alusel makstav raha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kahe kuu jooksul

arvates lõikes 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(4) Paragrahvi 16 lõike 3 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud toetatava

tegevuse abikõlblike kulude eest peab olema tasutud ja § 16 lõike 2 kohane maksetaotlus koos

sama paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud dokumentidega peavad olema PRIA-le esitatud

seitsme tööpäeva jooksul arvates toetatava tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel

saadud raha laekumisest.

§ 20. Dokumentide säilitamine

Määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2039.

§ 21. Toetuse saaja andmete avalikustamine

PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika

rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013

(ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

10

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/400

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 eriti ohtliku loomataudi ennetamise

investeeringutoetus“ eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul, et eriti ohtliku loomataudi

ennetustegevusega alustada esimesel võimalusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_sekkumine_1_11.pdf;

2. Seletuskiri, SK_sekkumine_1_11.pdf.

Ragne Lokk

625 6148 [email protected]

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 eriti ohtliku

loomataudi ennetamise investeeringutoetus“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 eriti ohtliku loomataudi

ennetamise investeeringutoetus“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 7 lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 30

lõike 9 alusel. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/21151

artikliga 73.

Eelnõuga kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava

aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise liigi „Investeeringud“ sekkumise

1.11 „Loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärjel kaotatud

põllumajandusliku potentsiaali taastamise ja ennetustegevuste toetus“ raames eriti ohtliku

loomataudi ennetamise investeeringutoetuse (edaspidi ka toetus) andmise ja kasutamise

tingimused ning kord.

Täpsemalt on toetus maaelu arengu toetus, mida antakse Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondist (edaspidi EAFRD) ning strateegiakava alusel, mis kinnitati Euroopa

Komisjoni 11. novembri 2022. aasta rakendusotsusega. Sekkumine 1.11 „Loodusõnnetuste,

ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärjel kaotatud põllumajandusliku

potentsiaali taastamise ja ennetustegevuste toetus” lisati strateegiakavasse hiljem strateegiakava

kolmanda muudatuste paketi raames. Sekkumise lisamine on tingitud vajadusest tagada

põllumajandustootjate jätkusuutlikkus ja sissetulekute stabiilsus.

Selle toetuse andmise eesmärk on suurendada põllumajandusettevõtetes bioohutuse nõuete

täitmist, et ennetada ja takistada eriti ohtliku loomataudi levikut põllumajandusettevõttes. Eriti

ohtlik loomataud võib kiiresti levida loomapopulatsioonis, põhjustades ulatuslikku haigestumist

ja suurt suremust, võib levida väga kiiresti ja laialdaselt, haarates tihti mitut riiki ja põhjustades

suurt majanduslikku kahju ning võib kujutada tõsist ohtu inimese elule ja tervisele. Eriti ohtlik

loomataud veterinaarseaduse tähenduses on Euroopa Liidu määruse (EL) 2016/4292 artikli 9 lõike

1 punktis a osutatud loetelus nimetatud loomataud nagu näiteks suu- ja sõrataud.

Suu- ja sõrataud, mida peetakse kõige suuremat majanduslikku kahju tekitavaks loomataudiks,

on levinud Aafrikas, Aasias, Lõuna-Ameerikas ning käesoleva aasta jaanuaris teatati selle taudi

jõudmisest Euroopasse. Esimene taudikolle oli Saksamaal Brandenburgis, kus teavitati

taudipuhangust vesipühvlitel. Kui taudipuhang Saksamaal likvideeriti kiiresti ja levikut ei

toimunud, siis 2025. aasta märtsi taudipuhang Ungari levis edasi. Esimene taudkolle Ungaris oli

Slovakkia piiri ääres ja nakkus levis lähedal asuvatesse Slovakkia veisefarmidesse. 2025. aasta

aprilli lõpu seisuga oli Ungaris kinnituse saanud viis taudipuhangut ettevõtetes, kus oli veiseid

800–3000. Slovakkias oli selle aasta aprilli lõpuga kinnitatud samuti viis taudikollet ettevõtetes,

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)

rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1–186). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429, loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid

loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016,

lk 1).

2

kus oli 300–3500 veist. Kokku on Kesk-Euroopas eelnõu koostamise ajaks tuvastatud 11

taudkollet ja hukatud üle 15 000 looma.

Ohtlike loomataudide ennetamiseks tehtavad tegevused on majanduslikult odavam, kui juba

puhkenud taudikolde likvideerimine. Ennetavate bioohutusmeetmete rakendamine on olulise

tähtsusega, et ennetada ja takistada eriti ohtliku loomataudi levikut põllumajandusettevõttes.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 5 on sätestatud üldeesmärgid

EAFRD-st eraldatava toetuse rakendamiseks, mille täitmiseni jõutakse erieesmärkide kaudu.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõike 1 punktis a on toodud

erieesmärk, milleks on toetada põllumajandusettevõtte elujõulisust tagavat sissetulekut ja

põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et suurendada pikaajalist toiduga

kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise

majanduslik kestlikkus liidus.

Erieesmärgi 1 eesmärgiks on toetada põllumajandusettevõtte elujõulisust tagavat sissetulekut ja

põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et suurendada pikaajalist toiduga

kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise

majanduslik kestlikkus liidus. Selle eesmärgi täitmisse panustavad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EL) 2021/2115 sätestatud investeeringud (artikkel 73).

Sekkumise 1.11 „Loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärjel

kaotatud põllumajandusliku potentsiaali taastamise ja ennetustegevuste toetus“ eesmärk on aidata

kaasa loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste ja katastroofide tõttu kahjustunud

põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamisele ning asjakohaste ennetusmeetmete

kasutuselevõtule.

Tegevuspõhise riigieelarvega seonduvalt panustab toetus „Põllumajanduse ja kalanduse

valdkonna arengukava aastani 20303“ tegevussuunda 2 „Taimetervis, loomade tervis ja heaolu“

eesmärgi – Eesti on vaba eriti ohtlikest loomataudidest –, saavutamisse, mida viiakse ellu

regionaal- ja põllumajandusministri kinnitatud „Biomajanduse programmi 2025–20284“ tegevuse

„Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmine“ kaudu.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299, [email protected]) ning

sama osakonna nõunik Ragne Lokk (625 6148; [email protected]). Juriidilise ekspertiisi

määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Kadri

Jänes (625 6539; [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb viiest peatükist ja 21 paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala.

Eelnõu eesmärk on kehtestada strateegiakava sekkumise 1.11 „Loodusõnnetuste, ebasoodsate

ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärjel kaotatud põllumajandusliku potentsiaali

taastamise ja ennetustegevuste toetus“ raames antava eriti ohtliku loomataudi ennetamise

investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Tulenevalt ELÜPS § 24

lõikest 1 on valdkonna eest vastutaval ministril ehk regionaal- ja põllumajandusministril õigus

sätestada maaelu arengu toetuse andmise ja kasutamise täpsemad tingimused ning kord. Sellest

3 Kättesaadav Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehelt: https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-

kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030. 4 Kättesaadav Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehelt:

https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-02/programm-2025-2028-biomajandus.pdf.

3

tulenevalt sätestatakse eelnõus toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord, sealhulgas

toetuse andmise eesmärk, toetatavad tegevused, toetuse vorm ja suurus, toetuse taotleja ja nõuded

toetuse taotlejale, taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg, nõuded taotlusele, taotluse

kontrollimine, taotluse hindamine, taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine, toetuse saaja

kohustused, maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele, maksetaotluse kontrollimine,

toetuse maksmine, dokumentide säilitamine ning toetuse saaja andmete avalikustamine.

Eelnõu §-s 2 on sätestatud toetuse andmise eesmärk.

Toetust antakse eesmärgiga suurendada põllumajandusettevõtetes bioohutuse nõuete täitmist, et

ennetada eriti ohtliku loomataudi sisenemist loomakasvatusettevõttesse ning takistada taudi

levikut. See tähendab, et selle toetusega suurendatakse põllumajandusettevõtete bioohutuse

nõuetele vastamist– eesmärgiks on investeeringute kaudu minimeerida haiguste puhangute

tekkimise ja levimise ohtu ning leevendada võimalikke majanduslikke kahjusid.

Eespool toodud eesmärgil toetatakse bioohutuse suurendamiseks vajaliku hoone või rajatise

ehitamist kui ka masina, seadme või muu asja ostmist. Bioohutusse panustavad selliste

investeeringute tegemine nagu näiteks loomakasvatusehitise, -ruumide, veokite ja haagiste

pesemise ja desinfitseerimise seadmete ostmine, loomakasvatusehitist ümbritsevale

territooriumile sisenemiseks pääsla rajamine (statsionaarsed desomatid, väravasüsteemid

inimestele, veokitele jne), väljaspoole loomakasvatusehitist korjuste hoiustamiseks enne

kahjutustamisele viimist mõeldud ala rajamine (loomsete jäätmete konteineri ostmine, konteineri

aluse platsi asfalteerimine, betoneerimine või muul viisil lekkekindlaks muutmine,

loomakasvatuskoha territooriumi tarastamine).

Eelnõu §-s 3 sätestatakse toetatavad tegevused ehk tegevused, mille kohta toetust antakse.

Toetust antakse bioohutuse suurendamiseks vajaliku hoone või rajatise (edaspidi koos ehitis)

ehitamiseks ehitusseadustikus sätestatud tingimusel ja korras (edaspidi ehitamine) ning masina,

seadme või muu asja ostmiseks. Eespool nimetatud tegevuste elluviimiseks antakse toetust ainult

sellisel juhul, kui tegevus panustab eelnõu §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamisse. Nimetatud

eesmärk on suurendada põllumajandusettevõtetes bioohutuse nõuete täitmist, et ennetada ja

takistada eriti ohtliku loomataudi levikut põllumajandusettevõttes.

Eelnõu § 3 lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et üheks toetatavaks tegevuseks on bioohutuse

suurendamiseks vajaliku ehitise ehitamine. Näiteks toetatakse riietusruumide ehitamist

loomakasvatusehitisse või sellest väljapoole, pääsla rajamist loomakasvatusehitise territooriumile

sisenemiseks, tee ehitamist koos pääsla rajamisega, platside ehitamist korjuste hoiustamiseks või

loomade laadimiseks. Samuti on toetatavaks tegevuseks põllumajandusloomade pidamiseks

ettenähtud loomapidamisettevõtet ümbritseva aia ostmine ja vajaduse korral paigaldamine.

Loomapidamisettevõtet ümbritsev aed on üks võimalikest bioohutusmeetmetest, mis aitab ära

hoida taudi levikut, takistades loomapidamisettevõtet ümbritsevale alale mets- ja koduloomade

pääsemist. Loomapidamisettevõtet ümbritseva aia osaks loetakse ka väravad või tõkkepuud ning

selle liigutamiseks vajalikud seadmed või infotehnoloogilised lahendused. Samuti toetatakse ka

kogumisaedade ostmist, mille abil saab kiiresti kokku koguda karjatatavad loomad või neid

eraldada üksteisest. Küll aga ei ole abikõlblik karjaaia ostmine ning paigaldamine, sest kui

põllumajandustootjad tegelevad karjatamisega, siis karjaaia ostmine ning paigaldamine on selle

tegevuse puhul nende tavapärane tegevuskulu.

Ehitusseadustiku § 3 lõike 3 kohaselt ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast

katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.

4

Selle määruse tähenduses on ehitamine ehitise püstitamine, ehitise rajamine, ehitise

paigaldamine, ehitise laiendamine, ehitise rekonstrueerimine. Ehitise lammutamine ei ole

toetatav tegevus.

Ehitamine hõlmab ehitise ehitamist koos selle oluliste osadega. Ehitise olulised osad on

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 55 lõike 1 kohaselt asjad, millest see ehitis on ehitatud või mis

on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt

kahjustamata. See tähendab, et ehitise olulised osad on asjad, milleta hoonet ei saaks

tavaarusaama kohaselt käsitada valmisolevana ehk terviklikuna.

Eelnõu § 3 lõike 1 punktis 2 sätestatakse, et toetust sellise masina, seadme või muu asja ostmist,

mis aitavad suurendada bioohutust ja on ostetud eesmärgiga ennetada eriti ohtliku loomataudi

levikut põllumajandusloomade pidamiseks ettenähtud loomapidamisettevõttes. Näiteks masinaks

või seadmeks võib olla pesemis- või desinfitseerimismasin või seade (pesurid, desovannid,

desomatid jms). Muuks asjaks loetakse üldjoontes terviklahendused, mis ei ole ehitis

ehitusseadustiku tähenduses nagu näiteks konteinerid korjuste hoidmiseks või desobarjäär või

erinevad pesu või desinfitseerimise pritsimislahendused vms. See tähendab, et muuks asjaks

loetakse need bioohutuse suurendamise eesmärgil ostetud asjad või terviklahendused, mis ei ole

seade, masin või mida ei loeta ehitiseks ehitusseadustiku tähenduses. Näiteks võib muu asi olla

ka kogumisaiad, konteinerid või soojakud.

Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt antakse toetust toetatava tegevuse elluviimiseks toetuse taotleja

loomapidamisettevõttes, mis on põllumajandusloomade registris registreeritud. Eelnõus

nimetatud loomapidamisettevõtteks loetakse veterinaarseaduse § 5 lõike 2 kohaselt registreeritud

loomapidamisettevõte. Oluline on, et toetatavad tegevused viiakse ellu loomapidamisettevõttes,

kus loomi peetakse.

Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt ei ole toetatav tegevus toetusõiguslik, kui see on füüsiliselt lõpetatud

või täielikult ellu viidud enne, kui taotlus on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile

(edaspidi PRIA) esitatud, olenemata sellest, kas kõik toetatava tegevusega seotud maksed on

tehtud või mitte.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 86 lõike 4 kolmandale

lõigule, ei ole tegevused ja toimingud toetusõiguslikud, kui need on füüsiliselt lõpetatud või

täielikult ellu viidud enne, kui taotlus on korraldusasutusele esitatud, olenemata sellest, kas kõik

seonduvad maksed on tehtud või mitte. Toetuse taotleja võib enne taotluse esitamist olla tegevuste

elluviimisega alustanud, kuid ei tohi olla taotluse esitamise ajaks nende elluviimist lõpetanud.

Näiteks võib teha ettevalmistusi hoone püstitamiseks, ent hoone ei tohi olla täielikult valmis enne

kui taotlus on PRIA-le esitatud. Lisaks sellele ei ole abikõlblik kulu, mis on tekkinud enne

taotluse esitamist.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse toetuse vorm, määr ja suurus.

Eelnõu § 4 lõige 1 sätestab, et toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude

hüvitamisena. See tähendab, et toetust makstakse toetuse saaja esitatud kuludokumentide alusel.

Eelnõu § 4 lõige 2 sätestab, et toetust antakse kuni 80 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku

kulu maksumusest, kui taotleja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse

esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal kuni 250 000 eurot.

Eelnõu § 4 lõige 3 sätestab, et toetust antakse kuni 60 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku

kulu maksumusest, kui taotleja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse

esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 250 000 eurot.

5

Toetatava tegevuse abikõlbliku kulu osakaal on suurem väiksemat omatoodetud

põllumajanduslike toodete müügitulu saanud ettevõtjal ja väiksem ettevõtjal, kelle müügitulu on

suurem. Erisus on tehtud seetõttu, et väiketootjal on mittetootliku investeeringu tegemisel

omaosaluse võimekus tõenäoliselt väiksem. Samas, vaatamata piiratud rahalisele ressursile, on

kõigil ettevõtjatele võimalus taotleda eriti ohtliku loomataudi leviku ennetamiseks tehtavate

tegevuste kulude osalist hüvitamist. Mittetootlikud investeeringud on investeeringud, mis ei anna

märkimisväärset käivet, sissetulekut või tulu ega suurenda oluliselt toetusesaaja ettevõtte

väärtust, kuid avaldavad positiivsest mõju näiteks taudi leviku tõkestamisele.

Eelnõu § 4 lõige 4 sätestab, et põllumajanduslikud tooted selle määruse tähenduses on

omatoodetud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) I lisas nimetatud tooted, välja

arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted ning jõulupuud, ning nende töötlemisel saadud I lisaga

hõlmatud või I lisaga hõlmamata tooted.

Kalandus- ja vesiviljelustoodete müügist saadavat tulu ei loeta toetuse taotleja põllumajanduslike

toodete müügituluks. ELTL-i I lisas nimetatud toodete töötlemisel saadud tooted loetakse

põllumajanduslikeks toodeteks ka siis, kui need ei ole ELTL-i I lisas nimetatud tooted.

Töötlemisel saadud põllumajanduslikud tooted võivad olla ka näiteks valmistoidukaubad,

loomanahk, vill, käpikud, kasukad, sulepadjad jms tooted, kuid nende tooraineks peab valdavas

osas olema ELTL-i I lisas nimetatud toode, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted.

Töötlemisel saadud põllumajanduslikul tootel peab olema ilmne seos toetuse taotleja

põllumajandusliku tegevusega. Põllumajanduslike toodete hulka ei saa lugeda töötlemisel saadud

tooteid, mis sisaldavad toorainena vaid vähesel määral ELTL-i I lisas nimetatud tooteid. Nii

näiteks ei loeta siia gruppi kuuluvaks tekstiilmaterjalist esemeid, millele on lisatud kaunistuseks

omatoodetud villast narmaid, või puitmööblit, millele on lisatud omakasvatatud lamba nahast

elemente, ja muid selliseid tooteid. See tähendab, et omatoodetud põllumajandustooted on seotud

ELTL I lisas nimetatud toodete tootmisega. Näiteks ELTL I lisas nimetatud toodete hulka kuulub

enamus taime- või loomakasvatuses toodetavatest toodetest. Termin „omatoodetud“ on

samastatav terminiga „omakasvatatud“. Toote seos toetuse taotleja põllumajandusliku

tootmistegevusega peab olema ilmne.

Strateegiakava kohaselt loetakse põllumajanduslikuks tootmiseks põllumajandustoodete

kasvatamist või tootmist, sealhulgas saagikoristust, põllumajandusloomade aretamist ja pidamist,

lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamist. Põllumajandustoodete esmamüügiks

ettevalmistamine on näiteks omatoodetud toote puhastamine (sh pesemine), sorteerimine,

säilitamine ja pakkimine.

Eelnõu § 4 lõike 5 kohaselt on minimaalne võimalik toetuse määr 15% toetatava tegevuse

abikõlbliku kulu maksumusest. Minimaalse võimaliku toetuse määra eesmärk on tagada, et

toetuse andmisel kaasneks ergutav mõju. Kui toetus moodustab toetatava tegevuse abikõlbliku

kulu maksumusest vähem kui 15%, siis puudub toetusel ergutav mõju ja toetuse taotlejal on

tõenäoliselt võimalik viia kavandatavad tegevused ellu ka ilma toetuseta.

Eelnõu § 4 lõike 6 kohaselt on toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta 400 000 eurot

strateegiakava programmiperioodil kokku.

Eelnõu § 4 lõikes 7 sätestatakse, et ühte kontserni kuuluvatele ettevõtjatele või

konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega

seotud ettevõtjatele ei anta kokku rohkem toetust kui 400 000 eurot strateegiakava perioodil.

Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad loetakse üheks toetuse taotlejaks. Näiteks kui kontserni A

(emaettevõtja) kuuluvad ettevõtjad B (tütarettevõtja) ja C (tütarettevõtja). Ettevõtja A

(emaettevõtja) ja ettevõtja B (tütarettevõtja) soovivad nimetatud toetust taotleda. Ettevõtja A ja

6

ettevõtja B mõlemad taotlevad toetust 300 000 eurot. Kui ettevõtjale A määrati juba toetust 300

000 euro ulatuses, siis ettevõtjale B saab maksimaalset määrata toetust 100 000 euro ulatuses,

sest nad loetakse üheks ettevõtjaks. Samuti kui näiteks ühte kontserni kuuluv üks ettevõtja taotleb

toetust 200 000 euro ulatuses ja samasse kontserni kuuluv teine ettevõtja taotleb samuti 200 000

eurot, siis täidavad nad maksimaalse 400 000 euro suuruse toetuse nõude, sest selle määruse

tähenduses loetakse nad üheks ettevõtjaks, kellele kohaldub maksimaalne 400 000 euro suurune

toetus.

Ühte kontserni kuuluvate ettevõtjate osas kohaldatakse äriseadustiku (ÄS) § 6, mille kohaselt, kui

üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse

osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja

tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel

üksinda või koos emaettevõtjaga. Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja)

omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. Emaettevõtja

koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Kontsern ei ole piiratud Eesti Vabariigi

territooriumiga.

KonkS § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju omavad ettevõtjateks on ettevõtjad, kelledest üks

omab teise suhtes KonkS § 2 lõike 4 mõistest valitsevat mõju. KonkS § 2 lõike 4 kohaselt on

valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku

poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või

muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses:

1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või

2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse, millised kulud on abikõlblikud ja millised kulud ei ole abikõlblikud.

Eelnõu § 5 lõikes 1 sätestatakse, et abikõlblikud on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud

kulud, mis on tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning on

tehtud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklitega 73 ning on

vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. See tähendab, et kulud, mille kohta toetust taotletakse,

peavad olema majanduslikult otstarbekad ja vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. Samuti ei

tohi kavandatavad ning tehtud kulud olla põhjendamatult kõrged võrreldes tavaliselt sarnase

tegevuse eest tasutava hinnaga. Nimetatud nõudega tagatakse kasutatava toetusraha otstarbekas

ja säästlik kasutamine.

Eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt, kui toetust taotletakse ehitise ehitamiseks, siis on abikõlblikeks

kuludeks ehitise püstitamise, rajamise, paigaldamise, laiendamise, rekonstrueerimise kulu.

Samuti loetakse abikõlblike kulude hulka ka ehitise ehitamisel ehitusseadustiku alusel tehtava

omanikujärelevalve tegemise kulu, kuid üksnes selle hoone või rajatise puhul, mille ehitamiseks

toetust taotletakse.

Ehitise omanikujärelevalvet on täpsemalt selgitatud ehitusseadustikus §-s 20.

Omanikujärelevalve on oluline, sest ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava

ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese

elule, tervisele, varale või keskkonnale.

Eelnõu § 5 lõike 3 kohaselt, kui toetust taotletakse masina, seadme või muu asja ostmiseks, siis

loetakse abikõlblike kulude hulka masina, seadme või muu asja ostmise, selle kohaletoimetamise,

paigaldamise, seadistamise või selle kasutamise väljaõppe kulu, näiteks kui seadme eripära tõttu

saab seda paigaldada üksnes seadme müüja või kvalifitseeritud spetsialist. Kui masina, seadme

või muu asja kasutamine eeldab selle müüja või paigaldaja poolset esialgset väljaõpet, sealhulgas

tutvustust, siis ka need kulud on abikõlblikud. Lisaks loetakse abikõlblike kulude hulka masina,

seadme või muu asja kasutamiseks vajaliku tarkvara või infotehnoloogilise seadme ning selle

7

paigaldamise või seadistamise kulu. Näiteks kui toetust taotletakse desobarjääri ostmiseks ning

desobarjääri kasutamiseks on vajalik infotehnoloogiline lahendus, mis doseerib

desinfitseerimisvahendit ning selle pritsimise survet, siis abikõlblik kulu on nii desobarjääri

ostmise kulu kui ka infotehnoloogilise lahenduse (selle seadme) kulu.

Eelnõu § 5 lõike 4 kohaselt, kui toetust taotletakse kasutatud masina, seadme või muu asja

ostmiseks, siis loetakse kasutatud masina, seadme või muu asja ostmine abikõlblikuks juhul, kui

masin, seade või muu asi on taotluse esitamise hetkel toodetud vähem kui viis aastat tagasi, selle

ostmiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või

välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi ning nimetatud asja hind ei ületa selle

turuväärtust ja on uue samaväärse masina, seadme või muu asja hinnast madalam. Kasutatud

masina, seadme või muu asja ostmise võimaldamisega vähendatakse nõudlust uue masina,

seadme või muu asja järele. Kasutatud asjadel on võrreldes uue samaväärsega madalam hind, mis

võimaldab toetuse taotlejal masinat, seadet või muud asja osta ka olukorras, kus uue samaväärse

hind ei oleks toetuse taotlejale kohane. Kasutatud masinate, seadmete või muude asjade puhul

kontrollitakse üldjuhul nende vanust tootja tehnilise passi andmete, ostu-müügilepingute, tootja

poolt väljaantud garantiidokumentide, müüja kinnituste jms dokumentatsiooni kaasabil. Seega,

et ettevõtjad kasutaksid toetuseks ettenähtud vahendeid mõistlikud, sihtotstarbekalt ja

majanduslikult soodsamal viisil, siis toetatakse ka kasutatud masina, seadme või muu asja

ostmist, mis taotluse esitamise hetkel on toodetud vähem kui viis aastat tagasi.

Eelnõu § 5 lõike 5 kohaselt on abikõlblik ka toetuse abil elluviidava tegevuse ja strateegiakavaga

seotud tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse kulu ehk EAFRD fondi vahenditest

objektide tähistamise maksumus loetakse abikõlblike kulude hulka. Toetuse saajal on kohustus

näidata avalikkusele, et tegemist on EAFRD toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades

selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi. Millised sümboleid ja millisel moel tuleb

kasutada ja milliseid teavitustegevusi teha, on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL)

2022/1295 II ja III lisas.

Eelnõu § 5 lõikes 6 on selgitatud, millise kulud ei ole abikõlblikud.

Näiteks on mitteabikõlblikud maa ostmiseks tehtud kulutused, käibemaks, riigilõiv, trahv,

finantskaristus ja vaide ning kohtumenetluse korral menetluskulud; mitmesugused tegevuskulud,

mis ei ole toetava tegevuse elluviimisega otseselt seotud kulud. Käibemaks on abikõlblik ainult

siis, kui toetuse saajal ei ole teoreetilist võimalust selle tagasisaamiseks riigilt. See tähendab, et

käibemaks ei ole abikõlblik ka juhul, kui toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane, kuid omab

kõiki võimalusi käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks ja riigilt käibemaksu

tagasisaamiseks.

Mitteabikõlblik kulu on ka tasu toetuse taotleja enda ja tema töötaja tehtud töö eest. Kui erinevad

veo- või sõidukulud ei ole seotud masina, seadme või muu asja veo, paigaldamisega või

seadistamisega, siis ei ole need kulud ka abikõlblikud. Eesmärk on vältida olukordi, kus ostetava

masina, seadme või muu asja veokulusid n-ö peidetakse masina, seadme või muu asja hinna sisse.

Sealjuures ei ole oluline, kas nimetatud veotöö teostajaks on sama ettevõtja, kellelt ostetakse see

seade, masin või muu asi või mitte. Näiteks, kui seade ostetakse ettevõtjalt A ja seadme toimetab

kohale ettevõtja B, siis loetakse need kulud (seadme ostmine ja kohaletoimetamine) abikõlblike

kulude hulka.

5 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu

toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L

20, 31.01.2022, lk 197–205).

8

Mitteabikõlblikuks kuluks loetakse ka liisingumakse. Samuti on mitteabikõlblik kulu vee ja

desinfitseerimisvahendi ostmise kulu olenemata sellest, et need kulud on vajalikud taudi leviku

ennetamiseks kuna nende kulude puhul on tegemist n.ö tavapäraseks tegevuseks tehtava kuluga.

Juhul kui ehitise ehitamisel on ehitusprojektis ettenähtud ehise juurde kuuluva

teevalgustusrajatise ostmise ja paigaldamise kulu, juurdepääsutee või parkla rajamise kulu ning

veevarustus-, kanalisatsiooni- või reoveepuhastussüsteemi ehitamise kulu, siis need kulud on

abikõlblikud. Näiteks võib muuks asjaks olla platsi ehitamine korjuste hoiustamiseks või loomade

laadimiseks, siis sellise platsi rajamise kulu on abikõlblik ka ilma ehitise ehitamiseta.

Topeltrahastamise vältimiseks on mitteabikõlblik kulu ka see kulu (näiteks konkreetse

desinfitseerimismasina ostmise kulu), mille kohta on toetuse taotleja juba saanud toetust

riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või muud tagastamatut

riigiabi. Eelkõige on siinkohal mõeldud teisi strateegiakava alusel antavaid toetusi või

struktuurifondide vahenditest saadud abi ja toetusi. Eriti tähelepanelik tuleb olla toetuste osas,

milles sätestatud toetatavate tegevuste osas esineb käesolevas määruses sätestatud toetatavate

tegevustega kattuvusi. Näiteks on põllumajandustootjatel võimalik taotleda toetust bioohutuse

suurendamiseks vajalike tegevuste elluviimiseks toetust regionaal- ja põllumajandusministri 10.

märtsi 2025. a määruse nr 23 „Perioodi 2023–2027 põllumajandusettevõtja keskkonna- ja

kliimapoliitika eesmärkide saavutamise investeeringutoetus“ alusel kui ka riigieelarvelistest

vahenditest rahastatavast toetusest „Erakorraline investeeringutoetus põllumajandustootjatele

suu- ja sõrataudi ennetamiseks“.

Eelnõu §-s 6 on sätestatud nõuded kulude mõistlikkuse tõendamiseks, mis puudutavad toetatava

tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara maksumust.

Eelnõu § 6 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse taotleja peab korraldama ostumenetluse, et välja

selgitada toetatava tegevuse raames elluviidava töö või teenuse või ostetava vara mõistlik

maksumus.

Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse, et kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või

ostetava vara eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 20 000 eurot peab toetuse taotleja küsima

üksteisest sõltumatute asjakohaste hinnapakkujate käest vähemalt kaks võrreldavat

hinnapakkumust. Sõltumatute hinnapakkujate all mõeldakse selliseid ettevõtjaid või isikuid, kes

ei ole omavahel seotud, st neil ei ole mingit seost üksteisega, nagu näiteks samasse kontserni

kuulumine või ühine juhtimine. See tähendab, et toetuse taotleja ei tohi tugineda ainult ühe

hinnapakkumuse hinnale, vaid peab võrdlema kahte hinnapakkumust, et saada võimalikult

õiglane hind. See tagab, et toetatava tegevuse maksumus on mõistlik ja vastab turutingimustele.

Eelnõu § 6 lõikes 3 sätestatakse, et toetuse taotleja võib küsida alla kahe hinnapakkumuse, kui

kahe hinnapakkumuse küsimine ei ole objektiivselt võimalik. Üldjuhul on konkureerivate

hinnapakkumuste küsimine vajalik, et tagada läbipaistvus, võrdne kohtlemine ja konkurents.

Objektiivselt põhjendatuks loetakse näiteks olukorda, kui turul puudub asjaomase töö, teenuse

või vara pakkujate paljusus (näiteks juhul, kui hinnapakkumust küsitakse väga uuenduslikul

tehnoloogial põhineva seadme kohta või tegemist on eritellimusel valmistatud seadmega). Küll

aga peab toetuse taotleja vajadusel selgitama ja põhjendama, miks oli võimatu või ebapraktiline

küsida konkureerivaid hinnapakkumusi.

Eelnõu § 6 lõige 4 sätestab, milliseid andmeid peab hinnapakkumus sisaldama, kui toetuse

taotleja küsib lõike 1 kohaselt võrreldavad hinnapakkumused. Hinnapakkumus peab sisaldama

toetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise

kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga

maksumust ning vajadusel ka tehniliste tingimuste loetelu, mis osutub tehnilisele

spetsifikatsioonile.

9

Eelnõu § 6 lõikes 5 sätestatakse, milliseid andmeid peab sisaldama hinnapakkumus, kui taotleja

taotleb toetust ehitise ehitamiseks. Kui seadmete ostmisel võib taotleja küsida hinnapakkumusi

vabas vormis, siis ehitise ehitamise korral on ette nähtud, millised andmed peavad toetatava

tegevuse (ehitise ehitamise) hinnapakkumuses kajastuma. Sellisteks andmeteks on ehitise

nimetus; ehitise ehitisregistri kood; selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või

millele kavandatakse ehitis ehitada; ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise

ja välisrajatiste kulud, aluse- ja vundamendikulud, kandetarindite kulud, fassaadielementide

kulud, katusekulud, ruumitarindite kulud, pinnakatete kulud, tehnosüsteemide kulud, ehitusplatsi

korralduskulud ja ehitusplatsi üldkulud.

Eelnõu § 6 lõike 6 kohaselt kui taotleja taotleb toetust ehitise ehitamiseks, koostab PRIA selleks

vajaliku hinnapakkumuse vormi vastavalt eelnõu § 6 lõikes 5 sätestatule ja avaldab selle oma

veebilehel.

Eelnõu § 6 lõikes 7 sätestatakse, et kui toetuse taotleja taotleb toetust § 3 lõike 1 punktis 2

sätestatud kasutatud masina, seadme või muu asja ostmiseks, peab toetuse taotleja olema saanud

vähemalt ühe hinnapakkumuse kasutatud masina, seadme või muu asja kohta ja ühe

hinnapakkumuse uue samaväärse masina, seadme või muu asja kohta. Vajadusel kaasatakse

eksperte nagu näiteks Põllumajandus- ja Toiduametit (edaspidi PTA) ekspertarvamuse saamiseks,

milline masin, seade või muu asi on sobiv bioohutuse suurendamiseks ning aitavad toetuse

andmise eesmärki saavutada.

Eelnõu § 6 lõike 8 kohaselt peab toetuse taotleja hinnapakkumuste küsimisel hoiduma huvide

konfliktist. Huvide konflikt on vähemalt olukord, kus toetuse taotleja või tema nimel tegutseva

isiku töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse

ettevalmistamisse või läbiviimisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse

tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida

võib käsitleda tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. Nimetatud piirangutega püütakse

vältida toetuse taotleja ja hinnapakkuja ning hinnapakkujate omavahelist seotusest tingitud

kokkuleppe tehinguid ja sellest tulenevat ebatervet konkurentsikeskkonda.

Eelnõu § 6 lõikes 9 sätestatakse, et toetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks

jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on

funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse taotleja võib

jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on

objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse, kes saab toetust taotleda.

Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse, et toetust antakse äriseadustiku tähenduses ettevõtjale, kes pidas

taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu viimase päeva seisuga põllumajandusloomade registri

andmetel vähemalt ühele loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi või vähemalt üht

mesilasperet.

Äriseadustiku § 1 kohaselt loetakse ettevõtjaks füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest

kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning

äriseadustiku §-s 2 sätestatud äriühing, milleks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts

ja tulundusühistu.

Eelnõu § 7 lõikes 2 sätestatakse, et põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise

korral kasutatakse maaeluministri 30. septembri 2022. aasta määruse nr 53 „Põllumajanduses

kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“ § 2 lõikes 2 sätestatud koefitsiente.

10

Põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid on loomarühmade kaupa

järgmised:

1) üle 24 kuu vanune veis, sealhulgas ammlehm – üks loomühik;

2) 6–24 kuu vanune veis – 0,6 loomühikut;

3) kuni kuue kuu vanune veis – 0,2 loomühikut;

4) üle kuue kuu vanune lammas või kits – 0,15 loomühikut;

5) kuni kuue kuu vanune lammas või kits – 0,05 loomühikut;

6) hobune – üks loomühik;

7) üle 12 kuu vanune muu hobuslane – 0,8 loomühikut;

8) kuni 12 kuu vanune muu hobuslane – 0,35 loomühikut;

9) alpaka – 0,8 loomühikut;

10) siga – 0,34 loomühikut;

11) munakana – 0,014 loomühikut;

12) broiler – 0,007 loomühikut;

13) vutt, kääbuskana – 0,004 loomühikut;

14) jaanalind, emu, nandu – 0,35 loomühikut;

15) muu kodulind, nagu part, faasan, hani, kalkun, ja väikeloom, nagu küülik, mink, tuhkur,

naarits, nutria, tšintšilja – 0,03 loomühikut.

Eelnõu §-s 8 on sätestatud nõuded toetuse taotlejale.

Eelnõu § 8 lõige 1 sätestab, et toetuse taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri

haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla

tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg

on möödunud, tasutud ettenähtud summas. Sätte eesmärk on tagada, et toetust saavad vaid need

toetuse taotlejad, kes on oma kohustused riigi ees täitnud. Toetust antakse üksnes neile, kes on

majanduslikult jätkusuutlikud.

Maksukorralduse seaduse § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks

tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress

ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. ELÜPS-

i § 28 lõike 3 punkti 1 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui toetuse taotleja ei vasta toetuse

saamiseks esitatud nõuetele. Seega on PRIA-l õigus kontrollida kogu taotluste menetlemise ajal

ja enne toetuse väljamaksmist toetuse taotleja ja toetuse saajal riikliku maksu võla olemasolu ning

maksuvõla olemasolu korral selle ajatatust ja maksete tähtaegset tasumist.

Eelnõu § 8 lõige 2 sätestab, et toetuse taotlejal ei tohi olla likvideerimismenetlust ega

pankrotimenetlust. See tähendab, et toetuse taotleja äritegevus peab olema stabiilne ning ta ei tohi

olla finantsraskustes. Lisaks ei tohi toetuse taotlejal olla kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti

või algatatud sundlõpetamist. Samuti ei tohi toetuse taotlejal olla kehtivat äriregistrist kustutamise

hoiatust, mis võib tähendada, et toetuse taotleja juriidiline seisund ei ole korras või tal on

võlgnevused riigi ees.

Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku

vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PRIA

kontrollib toetuse taotleja ja toetuse saaja suhtes võimaliku algatatud likvideerimismenetluse või

ajutise pankrotihalduri või väljakuulutatud pankrotiotsuse olemasolu ametlikust võrguväljaandest

Ametlikud Teadaanded.

Eelnõu § 8 lõikes 3 kehtestatakse, et toetuse taotleja peab olema varem riigieelarvelistest või

muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi

11

maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas.

Selle nõude eesmärk on maandada riigile lisanduvate rahaliste kohustuste (rikkumiste

tagasimaksed) tekkimise riski ning tagada vahendite kasutamise sihtotstarbelisus ja

jätkusuutlikkuse suurendamine.

Eelnõu § 8 lõige 4 sätestab, et toetuse taotlejal ei tohi olla kehtivat karistust loomakaitseseaduse

§-s 6610 – loomapidamise õiguseta isiku toimingud, veterinaarseaduse §-s 104 – loomataudi

kahtlusest ja diagnoosimisest, sealhulgas peetavate loomade ulatuslikust haigestumisest ja

hukkumisest, teavitamise nõuete rikkumine, 105 – eriti ohtliku loomataudi ohu, kahtluse ja

puhkemise korral loomataudi tõrjeks rakendatavate meetmete eiramine ning loomatauditõrje

nõuete rikkumine või 106 – kohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi

ennetamiseks ja tõrjeks rakendatavate meetmete eiramine ning loomatauditõrje nõuete

rikkumine, ega karistusseadustiku paragrahvides §-s 491 – ettevõtluskeeld, 522 – loomapidamise

keeld, 551 punkt 2 – juriidilise isiku lisakaristused, 192 – nakkushaiguse ja loomataudi leviku ohu

põhjustamine, 193 – nakkushaiguse ja loomataudi leviku põhjustamine, 372 – tegevusloata ja

keelatud majandustegevus sätestatud süütegude toimepanemise eest.

Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-85-1496 tuginedes, mis puudutab toetuse taotleja kohustust täita

muuhulgaks ka loomade heaolu nõudeid ning toetuse taotleja suhtes jõustunud süüdimõistvat

süüteo otsust nende nõuete rikkumise eest, on määruses välja toodud konkreetsed väär- ja

kuriteod, mille toimepanemise puhul on põhjust kahelda toetuse taotleja tahtes või võimekuses

viia toetatav tegevus ellu õiguspäraselt. Seega, kui toetuse taotleja kohta on karistusregistrisse

kantud karistusandmeid määruse § 8 lõikes 4 sätestatud süüteo toimepanemise eest, siis selline

toetuse taotleja ei vasta nõuetele ja talle toetust ei anta.

Valdavas enamuses on välja valitud süüteod seotud põllumajandusliku tegevusvaldkonnaga.

Arvestades, et toetusega jagatakse riigieelarvelisi ja Euroopa Liidu vahendeid, mida on piiratud

ulatuses, on oluline, et nimetatud vahendeid saaksid kasutada üksnes õiguskuulekad ettevõtjad,

kes on täitnud õigusaktides sätestatud nõudeid ja on suutnud oma tegevust õiguspäraselt

korraldada.

Lisaks on kõnealune nõue seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116

artikli 59 lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt võtavad liikmesriigid ühise põllumajanduspoliitika

raames vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada liidu

finantshuvide tõhus kaitse ja eelkõige selleks, et:

a) kontrollida fondide rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust, sealhulgas

toetusesaajate tasandil ning vastavalt ÜPP strateegiakavades ettenähtule;

b) tagada tõhus kaitse kelmuse ja pettuste vastu, eelkõige kõrgema riskiga aladel, mis toimib

heidutusena, võttes arvesse meetmete kulusid ja nendest saadavat kasu ning nende

proportsionaalsust;

c) ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumist, kelmusi ja pettust, kehtestada

tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise

korral vastavalt riigisisesele õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi;

d) kehtestada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle

puudumise korral vastavalt liikmesriigi õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid

kohtumenetlusi;

e) nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid

kohtumenetlusi, sealhulgas eeskirjade eiramise eest määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1

lõike 2 tähenduses.

6 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. märtsi 2015. a otsus nr 3-3-1-85-14.

12

Seega, kui ühise põllumajanduspoliitika toetuste taotlemisel ei osale isikud, keda on karistatud

eelnimetatud süütegude eest, suurendab see Euroopa Liidu finantshuvide kaitset, sest raha

väärkasutuse risk alaneb märkimisväärselt.

Eelnõu §-s 9 sätestatakse taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg.

Eelnõu § 9 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse saamiseks esitab toetuse taotleja elektrooniliselt PRIA

e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le taotluse. E-maili teel või paberil esitatud taotlusi vastu ei

võeta.

Eelnõu § 9 lõike 2 kohaselt PRIA teatab taotluste vastuvõtu alustamisest väljaandes Ametlikud

Teadaanded ja oma veebilehel.

Eelnõu § 9 lõike 3 kohaselt PRIA peatab taotluste vastuvõtmise, kui toetuse andmiseks

ettenähtud eelarve on ammendunud. Taotluste vastuvõtmise peatamisest ja taasavamisest teatab

PRIA väljaandes Ametlikud Teadaanded ning oma veebilehel.

Eelnõu §-s 10 sätestatakse nõuded taotlusele ehk andmed, mida taotlus peab sisaldama.

Eelnõu § 10 lõikes 1 sätestatakse andmed, mis peab taotlusel esitama.

Taotlus peab sisaldama teavet, mille alusel saab kindlaks teha määruses sätestatud tingimuste

täitmise ja koguda vajalikke statistilisi andmeid, mida saab hiljem kasutada toetusega

saavutatavate mõjude kindlakstegemiseks. Näiteks peab toetuse taotleja esitama andmed toetuse

taotleja kontserni liikmete ja toetuse taotleja üle lepingu või muu alusel valitsevat mõju omava

ettevõtja kohta, mille abil määratakse kindlaks eelnõu § 4 lõikes 6 sätestatud toetuse taotlejale

maksimaalne võimalik toetuse suurus.

Eelnõu § 10 lõikes 2 sätestatakse, et kui toetust taotletakse ehitise ehitamiseks, siis peab toetuse

taotleja esitama koos taotlusega väljavõtte vähemalt eelprojekti joonistest koos eelprojekti

seletuskirjaga juhul, kui ehitusprojekt on nõutav ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja

korras. Eelprojektiks loetakse seda projekti, mille alusel toetuse taotleja võtab ehitustööde

hinnapakkumused või koostab ehitustööde maksumuse prognoosi. Lisaks esitab toetuse taotleja

ka kulude mõistlikkust tõendavad dokumendid.

Eelnõu § 10 lõikes 3 sätestatakse, millised dokumendid peab toetuse taotleja esitama kui

toetatavaks tegevuseks on masina, seadme või muu asja ostmine.

Kui toetust taotletakse kasutatud masina, seadme või muu asja ostmiseks, siis peab toetuse

taotleja esitama dokumendid, millega tõendatakse, et ostetav masin, seade või muu asi on taotluse

esitamise hetkel toodetud vähem kui viis aastat tagasi, selle ostmiseks ei ole saadud toetust

riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi

ning nimetud masina, seadme või muu asja hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse

masina, seadme või muu asja hinnast madalam. Kasutatud masinate, seadmete või muude asjade

ostmise puhul on toetuse taotlejal vajalik võtta hinnapakkumus uue samaväärse kohta. Koos

taotlusega esitatakse ka kulude mõistlikkust tõendavad §-s 6 nimetatud dokumendid või kui

toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav käibemaksuta

maksumus on alla 20 000 euro, siis sellise kulu kirjeldus.

Eelnõu § 10 lõigetes 4 ja 5 sätestatakse, millised majandusaasta aruanded või tuludeklaratsiooni

vormi E andmed võetakse aluseks, kui taotluse esitamise hetkeks ei ole saabunud nende aruannete

või andmete esitamise tähtaeg äriregistrile või Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA).

Eelnõu §-s 11 sätestatakse taotluse kontrollimine.

13

Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles

esitatud andmete õigsust ning toetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa

Liidu õigusaktides, ELÜPS-is, strateegiakavas ja selles määruses sätestatud nõuetele. Taotluse

vastavust toetuse saamise nõuetele on õigus kontrollida ka toetuse taotlejaga seotud kolmanda

isiku juures, kes valdab toetuse saamisega seotud andmeid või dokumente, ja toetatava tegevuse

elluviimise kohas (loomapidamisettevõttes).

Eelnõu § 11 lõike 2 kohaselt pärast taotluse esitamist esitab PRIA MTA-le päringu toetust

taotlenud füüsilisest isikust ettevõtjate (edaspidi FIE) tuludeklaratsiooni vormi E andmete

saamiseks. Pidades silmas, et tagada tuleb ettevõtjate võrdne kohtlemine olenemata sellest, kas

FIE peab kassa- või tekkepõhist raamatupidamist, küsib PRIA MTA-lt vormi E andmeid kõigi

FIE-dest toetuse taotlejate kohta.

Eelnõu §-s 12 sätestatakse taotluste hindamine. Selle kohaselt hindab PRIA taotlust nende

põllumajandusloomade või mesilasperede arvu alusel, keda toetuse taotleja pidas

põllumajandusloomade registri andmetel taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu viimase

päeva seisuga. Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui toetuse taotlejal on

vähemalt ühele loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi või üks mesilaspere.

Eelnõu §-s 13 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine.

Eelnõu § 13 lõikes 1 sätestatakse, et PRIA rahuldab kõik nõuetekohased ja hindamiskriteeriumite

miinimumnõuetele vastavad taotlused toetuseks ettenähtud vahendite piires, eelistades ajaliselt

varem esitatud taotlusi, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28

lõike 1 punkti 4 alusel.

ELÜPS-i § 28 lõike 1 punkt 4 sätestab, et kui maaelu arengu toetuse taotlus on nõuetekohane ja

vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, rahuldatakse taotluste hindamise korral maaelu

arengu toetusteks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise tingimustes sätestatu kohaselt kõik

taotlused, eelistades ajaliselt varem esitatud taotlusi.

Eelnõu § 13 lõikes 2 sätestatakse, et taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA ELÜPS-i §

28 lõikes 3 sätestatud alustel. ELÜPS-i § 28 lõikes 3 sätestatakse, et lisaks Euroopa Liidu

õigusaktides sätestatud alustele tehakse toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb

vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui

Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti;

2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või

takistab kohapealse kontrolli tegemist;

3) taotlust ei rahuldata ELÜPS-i § 28 lõike 1, 2, 6, 7 või 9 kohaselt või;

4) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.

Eelnõu § 13 lõikes 3 sätestatakse, et kui taotluse rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud

taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise

otsuse, vähendades toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise

seaduse § 28 lõike 5 alusel mitteabikõlblike kulude võrra.

ELÜPS-i § 28 lõige 5 sätestab, et toetuse andmise tingimustes võib ette näha, et kui taotluse

rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu,

võib maaelu arengu toetuse summat vähendada tingimusel, et viiakse ellu taotluses kavandatud

tegevus ja saavutatakse toetuse andmise eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa

vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

14

Eelnõu § 13 lõike 4 kohaselt teeb PRIA taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või

taotluse rahuldamata jätmise otsuse 60 päeva jooksul arvates taotluse esitamisest.

Eelnõu §-s 14 sätestatakse toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded.

Eelnõu § 14 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse saaja peab tegevused ellu viima ja esitama elluviimist

tõendavad dokumendid ja võtma toetuse abil ostetud või ehitatud vara sihipäraselt kasutusse ühe

aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil

2029. a.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 86 lõikele 4 on kulud

EAFRD osaluse jaoks rahastamiskõlblikud, kui need on tekkinud toetusesaajal ja need on

makstud 31. detsembriks 2029. Lisaks on kulud EAFRD osaluse jaoks rahastamiskõlblikud ainult

juhul, kui makseasutus maksab asjaomase toetuse tegelikult välja 31. detsembriks 2029.

Võimaldamaks PRIA-le ka maksetaotluste menetlemiseks mõistlik aeg, siis on toodud nii

maksetaotluste esitamise kui ka tegevuse elluviimise tähtaeg varasemaks (2029. aasta 30.

juuniks).

Eelnõu § 14 lõike 2 kohaselt toetuse saaja tagab toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse,

sealhulgas säilitab toetuse abil ehitatud ja ostetud vara ning kasutab seda sihtotstarbeliselt,

vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni.

Eelnõu § 14 lõikes 3 sätestatakse, et toetuse saaja peab alustama toetatava tegevuse elluviimisega

hiljemalt kuue kuu jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Tegevuse

alustamine tähendab toetuse saaja poolt toetatava tegevusega seotud siduvate kohustuste võtmist.

Siduvate kohustuste all on mõeldud seda, et toetuse saaja on võtnud siduvaid lepingulisi

kohustusi, näiteks tellinud seadmed, maksnud seadme eest, sõlminud ehitustöö tegemiseks

lepingu või teinud makseid ehitustööde tegemise eest. Toetuse saaja peab kavandatava

tegevusega seotud siduvate kohustuste võtmist tõendama asjakohaste dokumentidega nagu

sõlmitud leping, maksekorraldus vms dokument, mis tõendab toetatava tegevusega seotud siduva

kohustuse võtmist. Siduvate kohustuste võtmine näitab toetuse saaja tahet viia oma tegevused,

mille kohta talle toetust on antud, ettenähtud tähtaja jooksul nõuetekohaselt ka lõpuni. Kui toetuse

saaja ei ole võtnud ei ole võtnud siduvaid kohustusti kuue kuu jooksul arvates PRIA poolt taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest, siis tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.

Eelnõu §-s 15 kehtestatakse kohustused toetuse saajale.

Eelnõu § 15 lõike 1 kohaselt peab toetuse saaja sihipärase kasutamise perioodi lõpuni

võimaldama teostada auditit, järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle, sh

võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara

kohapeal, teavitama PRIA-t toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või toetatava

tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, näiteks pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest,

tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele. Punkti 5 kohaselt tuleb

avalikkusele näidata, et tegemist on EAFRD toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades

selleks ettenähtud sümboolikat komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129 sätestatud nõuete

kohasel – minimaalselt on seda võimalik teha toetuse saaja ametlikul veebilehel, kui selline

veebilehelt on olemas, samuti sotsiaalmeediakanalites. Avalikustamisel tuleb toetatava tegevuse

kohta koostada lühikirjeldus koos tegevuse eesmärkide ja tulemustega ja tõsta esile Euroopa

Liidult saadavat rahalist toetust. Juhul, kui tegevuse avaliku sektori toetuse kogusumma ületab

50 000 eurot taotluse kohta, tuleb toetust saanud tegevusele lisada toetusega seotud teavet

sisaldav selgitav tahvel või samaväärne elektrooniline kuva, millel tõstetakse esile Euroopa

Liidult saadavat rahalist toetust ja kujutatakse ka Euroopa Liidu embleemi. Embleemi nõuded on

sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/129 II lisas.

15

Eelnõu § 15 lõige 2 sätestab, et toetuse saaja peab vastama kuni PRIA poolt viimase toetusosa

maksmiseni eelnõu § 8 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud nõuetele.

See tähendab, et toetuse saaja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks

määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud.

Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud

ettenähtud summas. Toetuse taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud

pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või

algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

Toetuse taotlejal ei ole kehtivat karistust loomakaitseseaduse, veterinaarseaduse ega

karistusseadustikus sätestatud süüteo toimepanemise eest.

Eelnõu § 15 lõike 3 punkt 1 sätestab, et toetuse saajal on kohustus esitada toetatava tegevuse

elluviimist tõendavad dokumendid kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta ühe aasta jooksul

arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029.

Eelnõu § 15 lõike 3 punkti 2 kohaselt, kui toetust taotletakse ehitise ehitamiseks või sellise

masina, seadme või muu asja ostmiseks, mille paigaldamiseks on vajalik ehitusseadustiku

kohaselt ehitusluba või ehitusteatist, siis peab see olema hiljemalt esimese maksetaotluse

esitamise ajaks kättesaadav ehitisregistrist. Ehitusloa või ehitusteatise olemasolu kontrollib PRIA

ehitisregistrist. Ehitusseadustiku tähenduses teavitamis- või loakohustuslikud tegevused on

loetletud ehitusseadustiku lisas 1. Ehitusloa või ehitusteatise olemasolu näitab, et toetuse taotlejal

on õigus seda ehitist vastavasse kohta ehitada või seadet paigaldada.

Eelnõu § 15 lõike 3 punkt 3 sätestab, et toetuse saajal peavad hiljemalt viimase maksetaotluse

esitamise ajaks olema täidetud ostetud või ehitatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud

eeldused. Näiteks kui toetatavaks tegevuseks on ehitise ehitamine, siis peab toetuse saajal

hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks olema ehitisregistris ehitise kohta kasutusluba

või kasutusteatis, juhul kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt. Ehitusseadustiku kohaselt

võib ka seadme paigaldamine olla ehitustegevus ning ka sel juhul peab toetuse saajal olema

hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks ehitisregistris ehitise kohta kasutusluba või

esitatud kasutusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt. Kasutusloa või

kasutusteatisega tõendatakse, et valminud ehitis või paigaldatud seade (toetatav tegevus) vastab

ettenähtud nõuetele ning seda võib kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Seega võimaldab

kasutusluba või kasutusteatis tagada, et ehitist või teatud juhtudel seadet saab hakata

sihtotstarbeliselt kasutama. Toetuse abil ostetud või ehitatud vara peab olema sihtotstarbeliselt

kasutuses kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest ehk sihipärase

kasutamise perioodi lõpuni.

Eelnõu §-s 16 on sätestatud maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele. Toetuse

maksmise aluseks on toetuse saaja esitatud maksetaotlus. Toetuse maksmiseks esitab toetuse

saaja elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse koos asjakohaste

andmete ja dokumentidega.

Eelnõu § 16 lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena

elluviimist toetuse maksmiseks maksetaotluse PRIA-le alles peale seda, kui on täidetud

järgmised tingimused:

1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud;

2) vara on ostetud ja oma valdusesse või omandisse saadud ning

3) töö, teenuse või vara eest on tasutud.

Eelnõu § 16 lõige 2 täpsustab andmed, mis maksetaotluses esitatakse:

1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta

maksetaotlus esitatakse;

16

2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;

3) teave toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;

4) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta;

5) andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta;

6) teave selle kohta, kui tegevuse elluviimist on § 19 alusel rahastatud enne töö või teenuse

tellimise või vara ostmise eest tasumist.

Eelnõu § 16 lõikes 3 loetletakse toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid, mis

toetuse saaja peab esitama koos maksetaotlusega:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või

ostis vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) selle isiku väljastatud tehtud töö või osutatud teenuse üleandmist-vastuvõtmist tõendav

dokument, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine;

4) ehitustegevuse kuluaruanne iga ehitise kohta, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine.

Eelnõu §-s 17 sätestatakse maksetaotluse kontrollimine ja selle kohaselt PRIA kontrollib

vastuvõetud maksetaotluses ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavates dokumentides esitatud

andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning ELÜPS-is ja selle alusel

kehtestatud õigusaktidele.

Eelnõu §-s 18 sätestatakse toetuse maksmine.

Eelnõu § 18 lõige 1 sätestab, et toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks,

kui toetuse saaja on järginud toetatava tegevuste elluviimisel kõiki nõudeid.

Eelnõu § 18 lõike 2 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse

maksmist tehakse kindlaks ELÜPS-i § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.

ELÜPS-i § 28 lõikes 3 sätestatu kohaselt tehakse lisaks Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud

alustele taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui

Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti;

2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või

takistab kohapealse kontrolli tegemist;

3) taotlust ei rahuldata ELÜPS-i § 28 lõike 1, 2, 6, 7 või 8 kohaselt;

4) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.

Eelnõu § 18 lõige 3 sätestab, et kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et toetuse saaja on

rikkunud toetatava tegevuse elluviimise nõudeid või ei ole täitnud muid toetuse saaja kohustusi,

võib PRIA rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat

toetust või keelduda toetuse maksmisest.

Nimetatud toetuse vähendamise või toetuse maksmisest keeldumise puhul ei ole tegemist ELÜPS

12. peatükis sätestatud kaitsemeetmega (halduskaristusega), vaid eeskirjade eiramise tõttu

põhjendamatust soodustusest ilma jäämisega. See, mis ulatuses toetust vähendatakse, oleneb

konkreetsest rikkumisest ning toetuse vähendamise ulatus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel.

Eelviidatud rikkumise elemente tuleb mõista järgmiselt:

1) nõuete rikkumise raskusaste sõltub eelkõige selle tagajärgede olulisusest, võttes arvesse võetud

kohustuste eesmärki, mida ei ole täidetud;

2) nõuete rikkumise ulatus sõltub eelkõige selle mõjust kogu tegevusele;

3) kestus sõltub eelkõige selle mõju ajalisest ulatusest või sellest, kas seda mõju on võimalik

mõistlike vahenditega lõpetada;

17

4) kordumine sõltub sellest, kas ühe ja sama toetusesaaja puhul on avastatud samalaadseid

rikkumisi seoses ühe ja sama meetme või tegevusliigiga eelmise või kestva programmiperioodi

jooksul.

Nii taotluse kui maksetaotluse menetlemisel tuleb nõuetest möödaminemisi hinnata selle järgi,

kas tegemist on toetusõiguslikkuse nõuete rikkumisega või mitte. Toetusõiguslikkuse nõuded on

toetuse taotlejale ja toetatavale tegevusele esitatud nõuded ehk nõuded, mis piiritlevad toetuse

sihtgrupi ja toetusõigusliku tegevuse. Kui rikutud on toetusõiguslikkuse nõuet – näiteks toetust

tuleb taotlema isik või toetus määratakse ekslikult isikule, kes ei ole tegelenud

põllumajandustoodete tootmisega, siis see isik ei ole üldse õigustatud toetust saama ning toetuse

vähendamine ei ole antud juhul asjakohane.

Eelnõu § 18 lõike 4 kohaselt teeb PRIA toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse

maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja

arvelduskontole kahe kuu jooksul arvates eelnõu §-s 16 nimetatud nõuetekohaste dokumentide

saamist.

Eelnõu § 18 lõike 5 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva

jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Toetuse

maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

Eelnõu §-s 19 on sätestatud toetuse väljamaksmine enne kulutuste tegemist.

Toetuse võib ELÜPS-i § 30 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 kohaselt riigieelarvelistest vahenditest

maksta välja pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö või teenuse või vara soetamise

eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse

saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa

ning kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne.

Omafinantseeringuga võrdne summa on rahasumma, mille toetuse saaja tasub isikule, kes osutas

esitatud toetatava tegevuse pakkumuse alusel toetatava tegevuse elluviimiseks toetuse saajale

teenust, tegi tööd või müüs vara. Omafinantseeringuga võrdse rahasumma hulka loetakse selle

isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis vara väljastatud arve-saatelehel või arvel

kajastatud kõik abikõlblikud kulud, millest on maha arvestatud toetuse maksmise otsuse alusel

toetuse saajale makstav summa (ehk enne toetuse maksmise otsuse tegemist peab toetuse saajal

olema arve-saatelehel või arvel kajastatud abikõlblikest kuludest tasutud ainult see osa, mis jääb

alles, kui arve-saatelehel või arvel kajastatud abikõlblike kulude kogusummast on arvestatud

maha toetusmäära alusel kuludokumendis kajastatud abikõlblike kulude põhjal arvutatud toetuse

summa), ning kõik mitteabikõlblikud kulud, mis on nimetatud arve-saatelehel või arvel

kajastatud. Näiteks kuulub arve-saatelehel või arvel kajastatud mitteabikõlblike kulude (mis

peavad toetuse saajal olema tasutud enne toetuse maksmise otsuse tegemist) hulka toetatava

tegevuse käibemaks, kui toetuse saaja on käibemaksukohustuslane, ning ka muud

mitteabikõlblikud kulud, mis on mingil põhjusel kuludokumentides kajastatud.

Toetatava tegevuse elluviimise rahastamine võib toimuda selliselt, et igal arve-saatelehel või

arvel märgitud rahalisest kohustusest on tasutud omafinantseeringuga võrdne rahasumma, või

selliselt, et maksetaotluses kõikidel arve-saatelehtedel või arvetel märgitud rahaliste kohustuste

summast on tasutud vähemalt omafinantseeringuga võrdne rahasumma.

Eespool kirjeldatud viisil toetatava tegevuse elluviimise rahastamist sooviv toetuse saaja esitab

PRIA-le asjakohase taotluse koos omafinantseeringuga võrdse rahasumma tasumist tõendavate

dokumentidega. PRIA teeb toetuse maksmise otsuse pärast kulude abikõlblikkuse kontrollimist,

arvestades seejuures toetuse saaja usaldusväärsust, ning kannab toetuse maksmise otsuste alusel

määratud raha toetuse saaja arvelduskontole.

18

Toetuse saaja võib toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha kasutada üksnes selle isiku

väljastatud arve-saatelehel või arvel märgitud toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest

tasumiseks, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis vara. Toetuse saaja tasub pärast

toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha laekumist viivitamata kuludokumentide alusel

tasumata jäänud kogusumma sellele isikule, kellelt ta tellis teenuse või töö või ostis vara.

Tasumise tõendamiseks esitab toetuse saaja PRIA-le seitsme tööpäeva jooksul arvates toetuse

maksmise otsuse alusel saadud raha laekumisest vastava teabe koos maksmist tõendavate

dokumentidega (arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte). Toetuse maksmise korral

arvestatakse otsuse kohaselt väljamakstavast toetusrahast tasaarvelduse korras maha toetuse

maksmise otsuse alusel toetuse saajale makstud raha. Toetuse maksmisest keeldumise korral

maksab toetuse saaja maksmise otsuse alusel saadud raha asjaomases ulatuses tagasi. Kui

kuludokumentide alusel tasumata jäänud kogusumma tasumise ja PRIA-le nõutavate

dokumentide esitamise tähtaegadest ei ole kinni peetud, siis on PRIA-l õigus edaspidi keelduda

toetuse saaja toetatava tegevuse elluviimise rahastamisest enne töö, teenuse või vara eest tasumist

või nõuda toetuse maksmise otsuse alusel makstud raha tagasi. Samuti on PRIA-l õigus keelduda

toetatava tegevuse elluviimise rahastamisest enne töö, teenuse või vara eest tasumist, kui esitatud

kuludokumendid ei vasta nõuetele või ei ole piisavalt selged ja läbipaistvad.

Eelnõu §-s 20 sätestatakse, et määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31.

detsembrini 2039.

Eelnõu §- s 21 sätestatakse, et PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning

töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99

sätestatud alustel ja korras. Iga liikmesriik avaldab toetuse saajate kohta osutatud teabe ühelainsal

veebilehel. Eestis on selleks veebileheks www.pria.ee. Teave on avalikkusele kättesaadav kaks

aastat alates selle esialgsest avaldamisest. Liikmesriigid ei avalda juriidiliste isikute puhul toetuse

saaja nime ega füüsilisest isikust toetuse saaja puhul tema ees- ja perekonnanime kui makstav

toetus on 1 250 eurot või väiksem.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115,

millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist

(EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2116, mis käsitleb

ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus (EL) 2016/429, loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise

valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84,

31.3.2016, lk 1), ning komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja

veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP

strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid

(ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205).

Nimetatud EL-i õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur-

lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

19

Määrus aitab kaasa Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika perioodi 2023–2027 eesmärgi

saavutamisele, milleks on toetada põllumajandusettevõtte elujõulisust tagavat sissetulekut ja

põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et suurendada pikaajalist toiduga

kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise

majanduslik kestlikkus liidus.

Sekkumise eesmärk on aidata kaasa loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste ja

katastroofide tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamisele ning

asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtule. Sekkumine tuleb vajadusest tagada

põllumajandustootjate jätkusuutlikkus ja nende sissetulekute stabiilsus.

Määruse kehtestamine ei too endaga kaasa organisatsioonilisi muudatusi avalikus sektoris.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalas ei muutu määruse jõustumisel ülesannete

ega pädevuse jaotus. Määruse rakendamisest ei tulene välissuhetealast, sotsiaalset, sealhulgas

demograafilist mõju, samuti ei oma määruse rakendamine mõju riigi julgeolekule ega kohaliku

omavalitsuse korraldusele. Toetus hõlmab kogu Eesti territooriumi ning tagab võimalused ja

toetuse kõikidele Eesti piirkondadele. Määruse rakendamiseks vajalikke menetlustoiminguid teeb

PRIA, kellel on olemas määruse menetlemiseks vajalik haldussuutlikkus ja tehniline võimekus.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Sekkumise 1.11 „Loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärjel

kaotatud põllumajandusliku potentsiaali taastamise ja ennetustegevuste toetus“ raames antavat

toetust rahastatakse 60% ulatuses EAFRD-st ning 40% ulatuses Eesti riigieelarvest, mis on

planeeritud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves.

Loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärjel kaotatud

põllumajandusliku potentsiaali taastamise ja ennetustegevuste sekkumise eelarve on 3 000 000

eurot perioodi 2023–2027 peale kokku.

Määruse rakendamine ei too kaasa tulusid riigieelarvesse.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIA-le ja PTA-le.