Arvamus Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule

Digiallkirjad

2

Harju 13

10130 Tallinn+372 645 7191

[email protected]Rg-kood

75014913tallinn.ee

Majandus - ja KommunikatsiooniministeeriumTeie 31.03.2025 nr 13-2/1403-1

[email protected]

Meie 19.05.2025 nr 10-11/833 - 2

Arvamus Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule

Austatud Külli Siim

Esitasite Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile (edaspidi amet) ettepanekute esitamiseks Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning esitab järgmised ettepanekud:

1. KSH aruanne ei käsitle mõju Pirita jõe hoiualale (KLO2000005), kuigi see oleks asjakohane, arvestades Väo karjäärist väljapumbatava põhjavee juhtimist Pirita jõkke.

Pirita jõe hoiuala kaitse-eesmärk on tagada Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide - hariliku hingu (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilma (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar) - ning I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (elupaigatüüp 3260) - kaitse.

2. Amet tegi 24.03.2023 kirjaga nr 10-11/251-2 ettepaneku välistada teemaplaneeringu koostamisel uute karjääride rajamine ja olemasolevate karjääride laiendamine Tallinna linna haldusterritooriumil, et säilitada väärtuslik elukeskkond ning üldplaneeringus ettenähtud rohealad. Ettepaneku aluseks olid Tallinna Linnavolikogu keskkonnakomisjoni 10. mai 2021. aasta koosoleku otsus ning Tallinna Linnavolikogu keskkonna- ja kliimakomisjoni 17. jaanuari 2023. aasta otsus.

Rahandusministeerium teatas oma 24.04.2023 kirjaga nr 15-8/994, et ettepanekut kaalutakse planeeringulahenduse koostamisel. Siiski ei leidnud me esitatud materjalidest viidet sellele, et nimetatud küsimust oleks sisuliselt käsitletud.

3. Kliimaministeeriumi andmetel on 2024. aasta juuli seisuga maakonnas kehtivate keskkonnalubade alusel kasutuses piisavalt ehitusliiva, tagades varustuskindluse kuni 31 aastaks. Ka KSH aruanne märgib, et täiendavaid uusi alasid ehitusliiva kaevandamiseks ei ole vaja kasutusele võtta.

Sellest tulenevalt küsime: miks on vajalik teemaplaneeringus määrata piirkonnad, kus oleks võimalik teostada liivauuringuid ja kaevandamist?

4. Teemaplaneeringu koostamise käigus on otsustatud turvast mitte käsitleda, kuigi teemaplaneeringu algatamise otsuse kohaselt oli üheks eesmärgiks ka potentsiaalsete turba kaevandamise alade määramine.

22. juulil 2024 jõustus keskkonnaministri määruse nr 87 muudatus, millega uuendati turba kaevandamiseks sobivate alade nimekiri. Selle muudatuse tulemusel on vähemalt aastani 2030 määratletud riiklik huvi turba kaevandamise paikade ja võimalikkuse osas.

Arvestades, et teemaplaneeringu eesmärk on tagada maavarade varustuskindlus kuni aastani 2050, oleks otstarbekas käsitleda planeeringus ka turba kasutusvõimalusi. 

5. Maves OÜ koostas 2022. a Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ja Saku Vallavalitsuse tellimusel uuringu „Tallinn-Saku liivamaardla kaevandamise suundumused“. Uuringus tehtud hüdrogeoloogiline mudeldamine näitas, et olemasolevad andmed ei võimalda teha kindlaid järeldusi veetasemete säilimise kohta. Seetõttu ei saa enne piisava seire ja uue mudeldamise valmimist lubada uut veealust kaevandamist. Usaldusväärse veebilansi arvutamiseks tuleb koguda mõõtmisandmeid vähemalt 3-5 aasta jooksul kogu maardla ulatuses.

Seire eesmärk on tagada järvede veevarude säilimine ja vältida veekadu väljapoole valgala. See nõue peab olema arvestatud Tallinna-Saku maardla võimaliku laiendamise korral. Paraku piirdub teemaplaneering hetkel üksnes üldise märkusega, et hüdrogeoloogilisi uuringuid on vaja. Samuti ei kajasta KSH aruanne Maves OÜ uuringut. Palume teemaplaneeringusse ja KSH aruandesse lisada konkreetsed juhised kaevandamislubade (eriti veealuste) menetluseks ning täpsustada, kes korraldab ühtse seire: kas riik või see jääb kohalike omavalitsuste kanda. Igal juhul peab seire hõlmama kogu maardlat, kuna kumulatiivset mõju ei saa hinnata üksikute lubade või uuringute põhjal.

6. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.4. on välja toodud meetmed loomastiku, taimestiku ja rohevõrgustiku kaitseks. Palume antud meetmed üle vaadata ning nende täpsustamisel arvestada OÜ Rewild poolt 2025 aastal koostatud uuringuga „Suur- ja väikeimetajate elupaikade sidususe parandamine Tallinnas“.

7. Tallinna Linnavalitsus saab rohkelt kaebusi, mis on seotud kaevandustegevuse tagajärjel väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad, eelkõige avalikel teedel, tekkiva müra ja tolmuga (Väo karjäär). Kehtiva maapõueseaduse kohaselt reguleerib keskkonnaluba üksnes mäeeraldisel ja selle teenindusmaal toimuvaid tegevusi ning lubab kehtestada leevendusmeetmeid vaid nende alade otsestele keskkonnamõjudele.

Kuna kaevandamisest tulenevad mõjud avalduvad sageli ka väljaspool nimetatud alasid, kuid on siiski otseselt seotud kaevandustegevusega, leiame, et kaevandajal peaks olema kohustus rakendada leevendusmeetmeid ka nende mõjude vähendamiseks. Kahjuks ei võimalda praegune keskkonnaloa menetluse praktika selliseid meetmeid ette näha.

Seetõttu teeme ettepaneku täiendada maapõueseadust, et võimaldada kaevandamisloas seada kõrvaltingimusi ka leevendusmeetmetele, mis jäävad väljapoole mäeeraldise piire.

8. Kuna Tallinna–Saku liivamaardla paikneb kahe omavalitsuse piiril ning liiva kaevandamisalade määramine tekitab mitmeid küsimusi, teeme ettepaneku korraldada kolmepoolne kohtumine.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Meelis Uustal

osakonna juhataja

Keskkonnahoiu osakond

Kärt Talimaa-Eelmaa

640 4771 [email protected]

Silver Riige

6404713 [email protected]

Herdis Fridolin

53047345 [email protected]