AKI - Arvamuse avaldamine eelnõule (Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Igor Taro Siseministeerium [email protected]

Teie 29.04.2025 nr 1-6/3136-1 Meie 21.05.2025 nr 2.3-4/25/1369-2

Arvamuse avaldamine eelnõule (Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus) Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks päästeseaduse

(PäästeS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Meil on esitatud eelnõu osas

järgmised tähelepanekud.

Taustakontroll

1. Taustakontrolli regulatsioon vajab hoolikat läbi mõtlemist ja täpsustamist. Kavandatavas

PäästeS § 31⁴ lõigetes 2 ja 4 sätestatakse, et nõuetele vastavuse kontrollimiseks

(taustakontrolliks) kaasatakse Politsei- ja Piirivalveamet (PPA). Seejuures jääb selgusetuks,

miks on otsustatud kaasata taustakontrolli PPA-d. Ainukeseks põhjenduseks on seletuskirja

selgitus, et PPA-l on võimalik pöörduda füüsilise või juriidilise isiku poole, vestelda

kontrollitava isikuga, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega.

AKI peab vajalikuks rõhutada, et PPA-l ei ole iseenesest õigust minna ja vestelda suvaliste

füüsiliste isikutega, vaid ainult konkreetsete isikutega ja konkreetsete kohustuste täitmise

käigus. Kui see on ainuke põhjus, miks peab PPA-d taustakontrollile kaasama, siis ei pea AKI

seda lahendust mõistlikuks. Kui PäästeS-s on Päästeametil ette nähtud õigus koguda teatud

andmeid taustakontrolli läbiviimiseks, siis seda saab teha Päästeamet ise PPA-d kaasamata.

2. Ühtlasi on selgusetu eelmises punktis viidatud korralduse juures, kuidas on jagatud ülesanded

ja vastutus PPA ja Päästeameti vahel, sh kas PPA on (kaas)vastutav andmetöötleja või

volitatud töötleja isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) mõttes. Reguleerimata on, kas PPA

säilitab taustakontrolli raames kogutud andmed enda juures ja muud olulised aspektid.

Arusaamatuks jääb, kas taustakontrolli viib läbi PPA või Päästeamet. PäästeS § 31⁴ näeb ette,

et isiku vastavust seaduses sätestatud nõuetele kontrollib Päästeamet, samas PäästeS § 316

lõiked 1 ja 2 sätestavad, et taustakontrolli viib läbi PPA. Seejuures sama paragrahvi lõikes 3

on öeldud, et nõuetele vastavust saavad kontrollida nii PPA kui ka Päästeamet. AKI palub

selles osas eelnõu hoolikalt üle vaadata.

3. PäästeS § 316 lõike 2 kohaselt võib PPA vajadusel kontrollida reservi liikme vastavust seaduse

nõuetele. Selgusetu on, millal see vajadus tekib ja kes otsustab, et tekkis alus taustakontrolli

tegemiseks.

4. PäästeS § 316 lõikes 3 nimetatud andmete koosseis on puudulik. Puudub andmekoosseis, mis

2 (5)

võimaldaks isikut tuvastada – isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood. Lisaks on

taustakontrolli eesmärgina märgitud, et on vaja veenduda isiku hariduse, füüsilise

ettevalmistuse ja terviseseisundi vastavuses. Nende asjaolude väljaselgitamiseks ei ole aga

vastavate andmete töötlemist ette nähtud, s.t seadusega ei ole Päästeametile ette nähtud

volitusnormi isiku hariduse, füüsilise ettevalmistamise ega terviseandmete kontrollimiseks.

5. Päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi ja liikme taustakontrolli andmeid säilitatakse viis

aastat taustakontrolli tegemise lõppemisest arvates. Eelnõuga ei ole korduvat kontrolli ette

nähtud (PäästeS § 316 lõikes 2 sätestatud võimalust viia vajadusel läbi uus taustakontroll ei

saa samastada korduvale kontrollile allumise kohustusega). Juhime tähelepanu, et praktikas

võib tekkida olukord, kus isiku, kes on olnud päästemeeskonna reservi liige üle viie aasta,

taustakontrolli andmed ei ole enam alles, mistõttu puudub võimalus veenduda, kas isik vastab

seadusega ettenähtud nõuetele, sest andmed on jäädavalt kustutatud (vt täiendavalt käesoleva

arvamuse punkt 7).

6. PäästeS § 31⁴ lõike 5 kohaselt, kui päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi nõuetele

vastavuse kontrollis kogutud andmete alusel on liikmeks võtmisest keeldutud, ei avaldata

keeldumise aluseks olevat asjaolu juhul, kui see võib olla vältimatult vajalik, et tagada riigi

julgeolek, riigikaitse, avalik kord, süüteo tõkestamine, avastamine või menetlemine või

karistuse täideviimine, andmesubjekti või teise isiku õiguste ja vabaduste kaitse. Kuivõrd

loodava sätte mõte on piirata andmesubjekti õigust saada juurdepääsu enda andmetele IKÜM

artikkel 23 tähenduses, siis AKI hinnangul on hetkel piirangut kehtestav säte liiga üldine.

Isiku õigus tutvuda enda kohta kogutud andmetega tuleneb IKÜM artiklist 15. Seda õigust

saab IKÜM artikkel 23 kohaselt piirata seadusandliku meetmega, kui selline piirang austab

põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja

proportsionaalne meede, et tagada IKÜM artikkel 23 lõike 1 alapunktides sätestatud

eesmärke. IKÜM artikkel 23 lõige 2 täpsustab, milliseid sätteid peab viidatud seadusandlik

meede sisaldama.

Euroopa Kohus on artikkel 23 lõikes 1 sätestatud mõiste „seadusandlik meede“ kohta

märkinud, võttes arvesse IKÜM-s, aluslepingutes ja hartas sätestatut, et õigusaktid, mis

sisaldavad sellist riivet lubavat meedet, peavad sätestama selged ja täpsed reeglid, mis

reguleerivad kõnealuse meetme ulatust ja kohaldamist ning kehtestavad miinimumnõuded,

millest tulenevalt on isikutel, kelle isikuandmetega on tegu, piisavad tagatised, mis

võimaldavad neid andmeid kuritarvitamise ohu eest tõhusalt kaitsta. Järelikult peavad kõik

IKÜM artikkel 23 alusel võetud meetmed olema selged ja täpsed, nagu liidu seadusandja on

seda ka määruse põhjenduses 41 rõhutanud, ning nende kohaldamine peab olema

õigussubjektidele ettenähtav. Eelkõige peab viimastel olema võimalik kindlaks teha asjaolud

ja tingimused, mille esinemisel võib neile selle määrusega antud õiguste ulatust piirata1.

Eelnõus ega seletuskirjas ei ole aga selgitatud, kuidas, sh kelle poolt, piiramise otsus vastu

võetakse ning kui kaua piirang kestab (piirang ei tohi olla igavene – seadusega tuleb sätestada,

et kui õiguste piiramise aluseks olev asjaolu langeb ära, siis tuleb isikule tema õigused tagada).

Seega tuleks AKI hinnangul andmesubjekti õigusi piirava sätte sõnastuse täpsustada.

7. Kavandatavas PäästeS § 316 lõikes 5 nähakse ette taustakontrolli andmete säilitamise tähtaeg,

1 Euroopa Kohtu 24.02.2022 otsuse nr C-175/20 p-d 52‒57

3 (5)

milleks üldjuhul on viis aastat tasutakontrolli lõppemisest. Siinkohal on oluline silmas pidada,

et kui andmete maksimaalne säilitustähtaeg on viis aastat, siis tuleb andmed tähtaja

möödumisel koheselt (mitte esimesel võimalusel, vaid järgmisel päeval) kustutada. Andmete

kustutamata jätmine pärast tähtaja saabumist tähendab nende edasist töötlemist, kuid seda juba

ilma õigusliku aluseta. Palume seletuskirjas lühidalt selgitada, kuidas on mõeldud andmete

kustutamise protsess, s.t kas andmed kustutatakse näiteks käsitsi või automaatselt tähtaja

saabumisel kohe või kindlaksmääratud perioodi jooksul (nt üks kord nädalas, üks kord kuus

vms).

Andmekogud

Eelnõu § 1 punktidega 4–11 ning §-ga 4 muudetakse päästeinfosüsteemi (PÄIS) ja hädaabiteadete

ning abi- ja infoteadete andmekogu (HKSOS) puudutavaid sätteid.

1. Põhimääruste osas teeb AKI ettepaneku sõnastada mõlemas põhimääruses § 1 ümber selliselt,

et andmekogu asutamist puudutav osa jääks välja. Andmekogu on juba asutatud ja põhimäärus

reguleerib selle pidamist.

2. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse PäästeS § 9 lõikega 1¹, millega sätestatakse PÄIS-s

töödeldavate isikuandmete ulatus. Samas sätestab kehtiva seaduse § 9 lõige 2 samuti juba PÄIS

kantavate andmete loetelu, mis ilmselgelt sisaldab ka isikuandmeid (nt punkt 2 –

päästesündmuse käigus hukkunu ja vigastatu andmed, punkt 3 – päästeteenistuja andmed jne).

Selgusetuks jääb, miks on vaja reguleerida PÄIS kantavate ja seal töödeldavate isikuandmete

ulatust kahe eraldi lõikega.

Lisaks ei vasta eelnõu eelviidatud punktis märgitud töödeldavate isikuandmete liigid

seletuskirjas toodud põhjendustele. Näiteks laiendatakse seletuskirjaga punkti 1 alusel

töödeldavate andmete ulatust. Nimetatud punktis on märgitud, et PÄIS-i kantakse Päästeameti

ülesande täitja ja ülesande täitmisse kaasatud isiku üldandmed. Seletuskirjas aga on täpsustatud,

et töödeldakse järgmisi isikuandmeid: ees- ja perekonnanimi, isikukood, struktuuriallüksus,

valvekoosseisu number, ametinimetus. Eelnõu seletuskirjas (lk 10) on aga selgitatud, et isiku

üldandmete mõistet kehtiv õigus ei reguleeri. Senises õigusloome praktikas on selle all

mõistetud isiku nime, isikukoodi, sugu, kodakondsust, kontaktandmeid, sh aadressi ja emakeelt.

Seega ei kuulu struktuuriallüksus, valvekoosseisu number ja ametinimetus üldandmete hulka.

Samuti on punkti 2 juures seletuskirjas selgitatud, et ehitise tulekahju andmed hõlmavad ka

selle tekkepõhjuste uurimise menetluse käigus töödeldavaid andmeid. Seejuures ei ole selge,

kas nende andmete hulka kuuluvad ka isikuandmed ning kui kuuluvad, siis millised

isikuandmed.

Punkti 4 kohaselt töödeldakse tulekahjus hukkunu karistatuse andmeid. Seletuskirjas on

selgitatud, et tulekahjus hukkunu puhul töödeldakse fakti, et isik on eelnevalt ohutusnõuete

rikkumise eest karistatud. AKI hinnangul tuleb sellest tulenevalt sätte sõnastust täpsustada,

piirates karistusandmete liigi konkreetse süüteo koosseisuga.

Punkti 6 kohaselt töödeldakse päästesündmusel vigastatu, päästetu, evakueeritu ja pääsenu

sugu. Seletuskirjas on selgitatud, et Päästeamet töötleb andmeid isikute arvu, vanuse ja soo

kohta, et koosmõjus muude andmetega koostada statistikat selliste sündmuste kohta. Kuigi

seletuskirjas on viidatud isiku vanusele, ei tulene kuskilt Päästeameti volitus töödelda andmeid

4 (5)

isiku vanuse ehk sünniaja kohta. Selgusetuks jääb, kas päästesündmusel vigastatu, päästetu,

evakueeritu ja pääsenu kohta töödeldakse muid andmeid peale soo ja vanuse.

Lisaks puudutab eelnõu § 1 punktiga 5 tehtav § 9 muudatus mitmes punktis sotsiaalse olukorra

andmeid. Leiame, et nimetatud andmete töötlemist puudutav säte peab olema sõnastatud

konkreetsemalt, tegemist on liiga laia mõistega. Palume ka seletuskirjas selgitada, millised

andmed kuuluvad nimetatud kategooria alla ning millistest allikatest need andmed võivad

pärineda.

Kokkuvõtvalt soovitame vaadata üle PÄIS-s töödeldavate isikuandmete koosseisud, sõnastades

töödeldavate isikuandemete liigid volitusnormis selgelt ühe ammendava loeteluna, sh võrrelda

seaduses sätestatud andmeliikide loetelu tegelikult töötlemist vajavate andemetega ja

andmekogu põhimääruses sätestatuga. Seaduses sätestatud andmed peaksid hõlmama reaalselt

töödeldavaid andmeid ning kattuma põhimääruses toodud andmetega, arvestades, et

põhimäärusega ei tohi laiendada andmetöötlust andmetele, mida seaduse norm ei kata.

3. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse PäästeS § 9¹ lõikega 1¹, mille punkti 1 järgi töödeldakse

HKSOS-s hädaabiteate või abi- ja infoteate esitaja üldandmeid. Samas näeb andmekogu kehtiva

põhimääruse § 5¹ lõike 1 punkt 4 ette hädaabiteate esitaja kohta ka eriliigiliste isikuandmete

töötlemise ehk kogutakse teavet ka puude, haiguse ja muu lisainfo kohta, kui kasutatakse

lühisõnumi teenust. Seletuskirja järgi kuluvad hädaabiteate või abi- ja infoteate edastaja kohta

kogutavate üldandmete hulka eriliigilised isikuandmed. Oleme eespool juhtinud tähelepanu

sellele, et üldandmete hulka loetakse isiku nimi, isikukood, sugu, kodakondsus,

kontaktandmed, emakeel. Terviseandmed eriliiki isikuandmetena üldandmete alla ei liigitu.

Üldandmete hulka ei kuulu ka seletuskirjas mainitud abivajaja võimaliku asukoha nimetus ja

aadress, kuna tegemist ei ole kontaktandmete, vaid hetke asukoha andmetega. Järelikult tuleks

lisatavat sätet (PäästeS § 9¹ lõige 1¹) täiendada selliselt, et see annaks aluse põhimääruse § 5¹

lõike 1 punktis 4 märgitud terviseandmete töötlemiseks ning seletuskirjas mainitud asukoha

tuvastamiseks ja töötlemiseks.

4. Kavandatava PäästeS § 9¹ lõike 1¹ punkti 2 kohaselt töödeldakse HKSOS-s sündmusega seotud

muu isiku üldandmeid ja terviseandmeid. Seletuskirjas on sündmusega seotud isiku

terviseandmete töötlemist põhjendatud sellega, et isik võib hädaabiteate menetlemise jooksul

omal soovil esitada enda kohta terviseandmeid, ilma et Häirekeskus vastavaid küsimusi esitaks.

Selgitame, et nimetatud asjaolu ei tähenda, et seadusega tuleks luua õiguslik alus isiku enda

poolt sündmuse käigus esitatud terviseandmete töötlemiseks, kuna nende andmete kogumine ei

kuulu andmekogu pidamise eesmärkide hulka. Lisaks on seletuskirjas märgitud, et algselt teate

edastajana või sündmusega seotud isikuna määratletud isikust võib sündmuse käigus kujuneda

abivajaja. AKI ei saa nõustuda sellega, et andmeid kogutakse n-ö igaks juhuks. Kui isikust saab

abivajaja, alles siis tekib vajadus ja seega õiguslik alus tema terviseandmeid töödelda.

5. HKSOS kehtiva põhimääruse § 1 lõige 2 viitab andmekogu andmete kasutamisel PäästeS § 9¹

lõikes 1 sätestatule lisaks veel analüüsimisele ja statistilistele eesmärkidele. Samas kuulub

PäästeS § 9¹ muutmisele, mille raames täiendatakse sätet ja lisatakse juurde osa, mis just

puudutabki Häirekeskuse ülesannetega seotud analüüse Häirekeskuse töö korraldamiseks.

Seega, kui silmas on peetud analüüsimist, siis on põhimääruse § 1 lõikes 2 toodud viide mõttetu.

Samas, kui andmeid kasutatakse ka statistilistel eesmärkidel, siis tuleks PäästeS volitusnormi

lisada ka statistika tegemise eesmärk. Seega palume vaadata üle ja täiendada seaduse eelnõu

5 (5)

selliselt, et kõik põhimääruses toodud eesmärgid oleksid volitusnormiga kaetud, arvestades, et

määrusega ei saa laiendada seaduse volitusnormi.

Eelnev puudutab ka PÄIS põhimääruse § 2 lõiget 2. Volitusnorm näeb eesmärgina ette analüüse,

kuid põhimääruses on toodud eesmärgina ka statistika tegemine koos teiste Päästeameti

sisemise töökorralduse jaoks peetavate infosüsteemide andmetega. Lisaks tuleks üle vaadata ka

PÄIS põhimääruse § 5¹ lõige 5, kus on toodud andmelao eesmärk. Siinjuures peame vajalikuks

rõhutada, et andmelao eesmärk ei tohi olla laiem, kui on seaduse volitusnormis toodud

andmekogu eesmärk.

6. Eelnõu § 4 muudab KorS § 35¹. Selle paragrahvi lõikega 3 sätestatakse salvestiste säilitamise

tähtajaks vähemalt üks kuu salvestamisest arvestades, kuid kõige kauem üks aasta. Selgusetuks

jääb, kui kaua tegelikult andmeid säilitatakse ja kes ning kuidas otsustab, kaua konkreetset

salvestist säilitatakse. Põhimääruse § 8 lõige 2 sätestab salvestiste säilitamise tähtajaks üks

aasta.

7. Samuti juhinme tähelepanu PÄIS põhimääruse § 5 lõikele 2, mille puhul on tegemist sisutühja,

mitteregulatiivse normiga. Õigus teistelt asutustelt või isikutelt andmeid saada ei saa tuleneda

andmekogu põhimäärusest, vaid seaduse menetlusnormidest, mis asutuste tegevusele

kohalduvad. Ühtlasi on PÄIS põhimäärus § 2 lõike 2 puhul tegemist üleliigse sättega, mis

lihtsalt kordab AvTS § 43⁴ lõiget 2, mis annab andmekogu vastutavale töötlejale õiguse volitada

edasi andmekogu andmete töötlemist. Samas põhimääruse § 8 lõige 1 kohaselt määrab vastutav

töötleja andmete kandmiseks andmekogusse volitatud isiku, kuid ei ole selge, kellega on

tegemist. Juhul kui volitatud isik on oma töötaja, siis töötaja puhul ei ole tegemist AvTS mõistes

andmete töötlemise volitamisega.

8. Lisaks eelnevale peame vajalikuks rõhutada, et kui avaliku ülesande täitmise käigus

töödeldakse isikuandmeid, siis peab töötlemise alus tulenema selgelt seaduse sättest. Eelnõu §

1 punktiga 1 muudetakse PäästeS § 3 lõiget 1³, millega täiendatakse ennetustöö mõistet.

Seletuskirjas on täpsustatud, et muudatuse eesmärk on võimaldada Päästeametil ennetustöö

tegemiseks töödelda andmeid, sh isikuandmeid ka merepääste sündmuste kohta ilma, et nad ise

sündmuse lahendamisel osaleks. Seega peab ennetustöö tegemiseks vajalike isikuandmete

töötlemise õiguslik alus tulenema seaduse sättest – ei piisa sellest, kui isikuandmete

töötlemisele viidatakse seletuskirjas.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Irina Meldjuk

[email protected]

627 4108

Terje Enula

[email protected]

627 4144