Rohereformi juhtkomisjoni istungi protokoll

Rohereformi juhtkomisjoni istungi protokoll

Tallinn 30.04.2025

Rohereformi juhtkomisjoni 30.04.2025 kohtumise protokoll

Algus: kell 15.00

Lõpp: kell 16.56

Koosoleku tüüp: hübriidkoosolek

Juhatas: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Protokollis: Madis Tilga

Osalesid:

energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras

rahandusminister Jürgen Ligi (teamsi teel)

taristuminister Kuldar Leis

majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo

rohereformi asekantsler Kristi Klaas

Juures viibisid:

Kai Treier (Haridus- ja Teadusministeeriumi rohepoliitika nõunik),

Karoli Niilus (Rahandusministeeriumi kliima ja kestlikkuse valdkonna nõunik)

Moonika Oras (Rahandusministeerium, rahandusministri nõunik)

Eili Lepik (Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna juhataja)

Madis Tilga (Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna nõunik)

Rene Reisner ( Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna KOV koordinaator)

Tiit Oidjärv (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, planeeringute osak juh kt)

Jaanus Uiga, (Kliimaministeerium, energeetika ja maavarade asekantsler)

Minna-Liina Lind (Välisministeerium, globaalküsimuste asekantsler)

Emma Kruusmäe (Kliimaministeerium, energeetika- ja keskkonnaministri nõunik)

Aveliina Helm ( Kliimaministeerium, energeetika- ja keskkonnaministri teadusnõunik)

Anne Karjus (Maa- ja Ruumiameti nõunik)

Rein Vaks ( Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja)

Päevakord

1. Rohereformi tegevusplaani 2023-2025 aruande kinnitamine

2. Rohereformi mõõdikud

3. Rohereformi tegevusplaani uuendamine

4. Puhta tööstuse kokkuleppe tutvustus

5. Tuuleenergia planeeringute seis

Istungi kokkuvõte

Päevakorrapunkt 1. Rohereformi tegevusplaani 2023-2025 aruande kinnitamine.

Kristi Klaas visandas mõne lausega rohereformi esimese tegevusplaani saamisloo ja eesmärgid.

Tol ajal tulenes see vajadusest rohereformide tervikpildi ja valdkondade vahelise koordinatsiooni

loomiseks. Madis Tilga tutvustas rohereformi osakonna eestvedamisel koostatud aruannet, kus on

valik rohereformi kümnes valdkonnas toimuvast, eesmärgiga näidata rohereformi edenemise

olulisemaid verstaposte avalikkusele. Kõige üldisema, rohemajandust iseloomustava trendina saab

välja tuua, et majanduskasv ja kasvuhoonegaaside (KHG) heite määrad on lahti seotud ehk

pöördvõrdelised. Majanduse kasvades on KHG heide samaaegselt vähenenud. Komisjoni liikmed

palusid avaldada Kliimaministeeriumi (KLIM) kodulehel näiteid aruandes mainitud

keskkonnahoidlikest hangetest. Tehti ettepanek lähimate riikide taimekaitsevahendite standardite

ülevõtmiseks, et suured pakkujad saaksid Eesti turule kiirema ligipääsu.

Otsustati:

1. Kinnitada rohereformi tegevusplaani 2023-2025 täitmise ülevaade

2. Kliimaministeeriumil avaldada ülevaade Kliimaministeeriumi kodulehel.

Päevakorrapunkt 2. Rohereformi mõõdikud.

Madis Tilga tutvustas ministeeriumite ettepanekute alusel koondatud mõõdikuid rohereformi

edenemise seiramiseks. Eesmärk on rohereformi andmete kuvamine terviklikul ja

kasutajasõbralikul moel www.keskkonnaportaal.ee, andmete kiirem uuenemine ja avalikkuse

teavitamine rohereformi valdkondadest ja edenemisest. Järgnes elav arutelu, tehti mitmeid

tähelepanekuid ja ettepanekuid. Rohemajanduse ja kestliku toidusüsteemi mõõdikud soovitati üle

vaadata ja täiendada. KLIM teeb sel teemal uue konsultatsiooniringi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis (REM).

Samuti peeti oluliseks tuua välja elanikkonna teadlikkuse ja toetuse määr rohereformi osas. KLIM

leiab sobiva näitaja. Komisjoni liikmed pidasid oluliseks andmevärava kasutajasõbralikkust ja tõid

välja vajaduse seda tulevaste kasutajate peal testida. Keskkonnaagentuur on tellinud kasutaja

analüüsid.

Otsustati: Kliimaministeerium vaatab koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga üle rohemajanduse ja kestliku toidusüsteemi

mõõdikud.

Päevakorrapunkt 3. Rohereformi tegevusplaani uuendamine.

Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Rohereformi tegevusplaani 2023-2025“ periood lõppeb sel aastal.

Eili Lepik tutvustas Kliimaministeeriumi ettepanekut uuendada rohereformi tegevusplaan,

eesmärgiga käia kaasas Euroopa Liidust tuleneva regulatiivse nihkega EL roheleppe jõustamisel

ning arengutega rohereformi elluviimisel Eestis. KLIM pakub uute töösuundadena välja neli

senisest rohkem läbimõtlemist vajavat valdkonda (puhas majandus, õiglane üleminek,

kliimamuutustega kohanemine, julgeoleku ja roheülemineku seosed) ning alustame selle baasilt

ametkondlike ja huvigruppide konsultatsioonidega. Komisjoni liikmed juhtisid tähelepanu, et uute

tegevussuundade kavandamisel tuleb arvestada olemasolevate eelarveliste võimalustega. Samuti

tõstatati küsimused seatud eesmärkide saavutamise realistlikkusest, nt renoveerimises. Peeti

oluliseks mõelda selle peale, et kui EL vahendid ammenduvad paari aasta jooksul, kuidas siis edasi

toimetatakse. Tõusetus tugevalt ka õiglase ülemineku aspekt toetusemäärade ja rahade

kättesaadavuse osas.

Otsustati: Kliimaministeeriumil alustada rohereformi tegevusplaani uuendamist ja

konsultatsioone vastavalt esitatud kavale.

Päevakorrapunkt 4. Puhta tööstuse kokkuleppe tutvustus.

Eili Lepik tutvustas Euroopa Komisjoni poolt veebruari lõpus avaldatud puhta tööstuse

kokkuleppe (Clean Industrial Deal) peamisi suundi ja siseriiklikku koordinatsiooni. KLIM veab

riikliku tasandi koordinatsiooni (kaasatud MKM, RAM, REM, HTM, VÄM, SOM), eesmärgiga

hoida puhtale tööstusele üleminekuga seotud vajalikud EL suunalised ja siseriiklikud tegevused

tähelepanu all. Komisjoni liikmed olid kiirelt valmis EL suunal Eesti huvisid esindama, niipea kui

saab kokku nimekirja Eesti erihuvidest praeguse CID seotud õigusloome põhjal. Rõhutati

riigiabireeglite mõju analüüsi tähtsust ning toodi välja, et peame oskama erandi võimalusi

paremini ära kasutada ning leidma ülesse konkurentsieelise kohad koos ettevõtjatega.

Otsustati: Kliimaministeerium ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium panevad

ministrite jaoks kokku Eestile oluliste teemade ja seisukohtade nimekirja CID raames.

Päevakorrapunkt 5. Tuuleenergia planeeringute seis.

Jaanus Uiga andis ülevaate maismaatuule arengutest. 700 MW parke on olemas, sõltuvalt

tarbimise mahtudest on juurde vaja ca 2000 MW. See on realistlik, kui praegu planeeritavast ca

4000 MWst realiseerub pool. On ka näha, et arendajad räägivad nüüd rohkem terviklikust

väärtuspakkumisest kohalikele kogukondadadele. Riigi poolt erinevad kaasa aitavad tegevused.

Nt tuulikutasu kohta tuleb kalkulaator, jätkub igakülgne info jagamine. Riigi infotelefon jagab

tuuleenergia infot. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumis on toetusmeede KOVdele

roheplaneeringute rahastamiseks (üle 25 KOV kasutas). Peamiselt vaja olnud adresseerida 4

teemat: tervisemõjud, teaduspõhine info, kinnisvara väärtus, kohalik huvi ja

väärtuspakkumine. Saarde inframüra uuring valmis, tuulikute võimalike tervisemõjude

teaduskirjanduse süstematiseeritud kokkuvõte TÜ-lt augustiks. Tiit Oidjärv näitas planeeringute

seisu KOV kaupa – kokku 44 planeeringut, neist aktiivsemalt liiguvad 29. Riigi eriplaneeringu

algatamine valdavat osa probleeme ei lahendaks. Rene Reisner tõi välja peamised probleemid

KOV vaatest ning mida oleks vaja edasi teha. Nt omavalitsus ei tunne vajadust taastuvenergia

arendamiseks, Terviseameti sõnumite tõlgendamine, vähene kogemus avalike koosolekute

korraldamisega; riigi teiste ametiasutuste sõnumite ebamäärasus (nt eriplaneeringu menetluse

kaotamine näilisuse tõttu). Vaja oleks muuhulgas pideva kommunikatsiooni jätkumist kõikides

taastuvenergia teemades, rohkem kohalikku kasu – odavam elektrihind, hüvitised, osalused,

kogukonnaenergeetika, kohalik salvestus, kohalik ettevõtlus.

Tehti ettepanek täpsemalt kaardistada KOV planeeringud võimsuste kaupa, et oleks selgelt näha,

kui palju MW on mis tõenäosusega tulemas või peatumas.

Otsustati: Võtta esitatud informatsioon teadmiseks.

Infoks: Komisjoni järgmine istung on kavas oktoobri lõpus või novembri alguses. Siis saab üle

vaadata roheülemineku kava ettevalmistuse seisu, kliimakindla majanduse seaduse teekaartide

vaheseisu jm teemad vastavalt komisjoniliikmete ettepanekutele.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt Madis Tilga

Koosoleku juhataja Protokollija