Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine

EELNÕU

01.04.2025

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS

Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10

„Erametsanduse toetuse andmise alused,

taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise

ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused

ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 10 lõike 11 alusel.

Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruses nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused,

taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse

hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „erametsaomanike metsandusalase ühistegevuse

“tekstiosaga „metsaühistu tegevuse“;

2) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) metsaühistu liikmete nimekiri koos nende isiku- või registrikoodide ja metsamaa pindalaga

mitte varasema kui taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga ning

metsaühistu ja vastutustundliku metsanduse edendamise toetuse taotlemise korral taotlemisele

eelnenud kalendriaasta lõpu seisuga (edaspidi metsaühistu liikmete põhiandmetega nimekiri).“;

4) paragrahvi 3 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 31 lõike 6 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 31 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Lisaks lõikes 6 sätestatule peab metsaühistu vastama 2025. aastal kvalifitseerudes neljale,

2026. aastal viiele ja 2028. aastast järgmistest tingimustest neist kõikidele:

1) tal on veebileht, kus on avaldatud vähemalt ühistu kontaktandmed, erametsaomanikele

pakutavad teenused, metsaühistu lahtiolekuaeg ja vastuvõtutingimused;

2) tal on sõlmitud tööleping, töövõtuleping või muu võlaõiguslik leping konsulendiga, kes

vastab metsaseaduse § 10 lõikes 51 sätestatud tingimustele;

3) ta on taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal taotlenud vähemalt kolme

erametsaomanikele suunatud toetust;

4) ta on taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta jooksul taotlenud ühistu liikmete metsamaal

vähemalt 200 hektaril metsa uuendamise ja metsastamise toetust;

5) ta on taotlenud ja saanud hooldusraiete tegemise toetust ning on eelmise kalendriaasta

maksetaotluse esitamise tähtajaks kasutanud 70% määratud toetusest;

6) ta on taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal korraldanud ühistu liikmetele vähemalt

kaks metsateemalist rühmanõustamist, mis on avalikustatud erametsa portaalis.“;

7) paragrahvi 32 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 32 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta lõpu seisuga peab ühistaotlejatel olema kokku

vähemalt 600 liiget.“;

9) paragrahvi 32 lõike 9 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 32 lõike 9 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„2) punktides 1 ja 2 sätestatud nõuded peavad olema täidetud kõigil ühistaotlejatel;

3) punktides 3–6 sätestatud nõuete täitmiseks võetakse arvesse ühistaotlejate vastavad

summeeritud näitajad.“;

11) paragrahvi 32 lõiked 11 ja 12 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 7 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) vastutustundliku metsanduse edendamise toetus;“;

13) paragrahvi 8 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 8. Vastutustundliku metsanduse edendamise toetus“;

14) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vastutustundliku metsanduse edendamise toetuse (edaspidi nõustamistoetus) eesmärk on

tagada parimatel teadmistel põhinev metsa majandamine ja metsaressursi tõhusam kasutamine,

aidates kaasa metsade elurikkuse hoidmisele ja tutvustades püsimetsanduse võimalusi.“;

15) paragrahvi 8 lõikest 31 jäetakse pärast sõna „nimekirja“ välja tekstiosa „ja lisa 9 vormil A

metsaühistu tegevusaruande, kui seda ei ole taotlemise aastal juba esitatud“;

16) paragrahvi 8 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „saanud“ tekstiosaga „füüsilisest isikust,

sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjast“;

17) paragrahvi 8 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Nõustamiskulud on abikõlblikud taotluse esitamise aasta 1. märtsist kuni järgneva aasta

veebruari lõpuni.“;

18) paragrahvi 8 lõige 101 sõnastatakse järgmiselt:

„(101) Metsaühistu saab ühes taotlusvoorus taotleda nõustamistoetust maksimaalselt summas,

mis moodustab vooru eelarvest sama suure osakaalu, kui on tema füüsilistest isikutest ja

füüsilisest isikust ettevõtjatest liikmete osakaal kõigist selles voorus nõustamistoetust taotlenud

ühistute füüsilistest isikutest ja füüsilisest isikust ettevõtjatest liikmete koguarvust.“;

19) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Metsaühistu toetuse eesmärk on metsaühistu tegevuse toetamine.“;

20) paragrahvi 12 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 12 lõige 5 sõnatatakse järgmiselt:

„(5) Metsaühistu saab toetust taotleda ühe füüsilisest isikust ja füüsilisest isikust ettevõtjast

liikme kohta kuni 30 eurot kalendriaastas.“;

22) paragrahvi 12 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Metsaühistu toetuse arvutamisel võetakse aluseks metsaühistu füüsilistest isikutest ja

füüsilisest isikust ettevõtjatest liikmete arv taotlemisele eelnenud kalendriaasta lõpu seisuga.

Toetuse periood on kalendriaasta ning toetust arvestatakse üks kord kalendriaastas.“;

23) paragrahvi 12 lõiked 8, 10–12 ja 14 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 12 lõike 16 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) metsaühistu liikmete põhiandmetega nimekirja taotlemisele eelnenud kalendriaasta lõpu

seisuga.“;

25) paragrahvi 12 lõike 16 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 12 lõige 17 sõnastatakse järgmiselt:

„(17) Metsaühistul on võimalus saada ettemaksu kuni 50% ulatuses taotluse rahuldamise

otsuses märgitud toetussummast. Järgmise makse teeb KIK taotluse esitamisele järgneva aasta

31. märtsiks.“;

27) paragrahvi 12 lõiked 18–20 ja 23 tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

Minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marten Kokk

Kantsler

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

20.05.2025 nr 1-4/25/2339

Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10

„Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse

kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja

taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused

ning toetuse tagasinõudmise kord" eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks määruse „Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10

„Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja

taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ eelnõu.

Palume kooskõlastust kümne päeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Määruse eelnõu seletuskiri

Maret Parv, 626 0726

[email protected]

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a

määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad

nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning

toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused,

taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse

hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ olulisim muudatus on metsaühistute

toetusele kvalifitseerumise tingimuste ja toetuse suunitluse muutmine. Lisaks muudetakse

nõustamistoetusega seotud sätteid, mille eesmärk on edendada vastutustundlikku metsandust.

Määruse eelnõu koostasid Kliimaministeeriumi metsaosakonna nõunik Maret Parv (626 0726,

[email protected], õigusosakonna nõunik Marko Lelov (õigusanalüüs;

[email protected]). Eelnõu koostamisse olid kaasatud nõustajatena

sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus metsaosakonna spetsialistid. Keeletoimetuse

tegi Justiits- ja Digiministeeriumi keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõukohase määrusega

muudetakse keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise

alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse

hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ 1. juulil 2024. a jõustunud redaktsiooni (RT

I, 28.06.2024, 21).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Punktiga 1 muudetakse võimalusi, milleks võib metsaühistu toetusi taotleda ja saada.

Metsaühistu toetuse eesmärk ja sisu muutub ning edaspidi saab metsaühistu tegevustoetust (vt

ka punkti 20 selgitust).

Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 3 lõike 2 punkt 1. Punkt on kehtivuse juba varem

kaotanud ja selguse huvides jäetakse see määrusest välja.

Punktiga 3 täpsustatakse, et ka vastutustundliku metsanduse edendamise toetuse (edaspidi

nõustamistoetus) taotlusega esitatakse taotlemisele eelnenud kalendriaasta lõpu seisuga

liikmete nimekiri. Muudatusega kaob metsaühistutel vajadus esitada metsaühistu ja

nõustamistoetuse taotluste juurde erineva seisuga liikmete nimekirju. Mõlema toetuse

taotlemiseks tuleb edaspidi esitada taotlemisele eelnenud kalendriaasta lõpu seisuga liikmete

nimekiri. Sama nimekiri tuleb esitada ka metsaühistute kvalifitseerimisel. See vähendab

metsaühistute halduskoormust ja muudab taotlemise selgemaks. Samuti muutub lihtsamaks

dokumentide kontroll, sest kahe liikmenimekirja asemel on vaja kontrollida ainult ühte.

Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks § 3 lõike 4 punkt 2, mille kohaselt oli vaja esitada lisa 6

vormil A andmed, kui toetuse saamise eeldus on kvalifitseerumine ja ühistu ei ole

kvalifitseerunud. Eelnõuga muudetakse kvalifitseerimistingimusi (punktidega 5 ja 6) ning

seetõttu ei ole metsaühistutel vaja määruse lisa 6 vormil A andmeid esitada. Muudatus

vähendab metsaühistute ja KIK halduskoormust, sest edaspidi pole vaja esitada KIK-le

kvalifitseerumiseks lisadokumente ja neid pole vaja kontrollida.

Punktiga 5 muudetakse § 31 lõike 6 sõnastust. Kehtima jääb nõue, et kvalifitseerumiseks peab

metsaühistu olema esitanud äriregistrile tähtajaks viimase lõppenud majandusaasta aruande.

Kehtetuks muutuvad punktides 2 ja 3 nimetatud nõuded. Punktis 2 nimetatud nõue on juba

kirjas määruse § 4 lõike 1 punktis 4 ja lõikes 3. Punkti 3 kohaselt peab hindama, kas metsaühistu

taotlustes on olnud olulisi puudusi. Raske on hinnata, millised puudused on olulised ja millised

mitte. Seni ei ole metsaühistute taotlustes n-ö olulisi puudusi tuvastatud.

Punktiga 6 muudetakse § 31 lõiget 7. Oluliselt muudetakse nõudeid, millele metsaühistud

peavad vastama, et kvalifitseeruda toetuse saamisele. Muudatused on vajalikud, et paremini

suunata metsaühistute toetust nendele ühistutele, kes selle abil metsaomanikele mitmekesiseid

teenuseid pakuvad, ja vähendada KIK töökoormust.

Muudatusega kaotatakse nõue, mille kohaselt peab toetusele kvalifitseeruv ühistu olema

asutatud vähemalt kolm aastat enne taotluse esitamist. Soovitud eesmärki on võimalik

saavutada teiste nõuete täitmisega.

Punkti 1 kohaselt peab metsaühistul olema veebileht, kus on avaldatud vähemalt ühistu

kontaktandmed, erametsaomanikele pakutavad teenused, metsaühistu lahtiolekuaeg ja

vastuvõtutingimused. Need jäävad samaks võrreldes kehtiva määrusega.

Samuti peab metsaühistul olema sõlmitud tööleping, töövõtuleping või muu võlaõiguslik leping

konsulendiga, kes vastab metsaseaduse § 10 lõike 51 tingimustele (punkt 2). Varem kehtis nõue,

mille kohaselt pidi ühistu olema nõustanud vähemalt 200 erametsaomanikku. Väiksematel

ühistutel ei pruugi olla tarvilik nii palju nõustamisi teha, sest metsa pikal kasvuajal ei vaja

metsaomanikud igal aastal nõu.

Punktiga 3 seatakse tingimus, et metsaühistu on taotlenud vähemalt kolme erinevat

erametsaomanikele suunatud toetust. Varem pidi toetusele kvalifitseeruv ühistu taotlema kahte

erametsaomanikele suunatud toetust. Nõude rangemaks muutmine aitab suunata riiklikku

toetust ühistutele, kes pakuvad erametsaomanikele laiapõhjalisemat tuge.

Punktiga 4 seatakse kvalifitseerumise nõudeks, et ühistu on taotlenud oma liikmete metsamaal

metsa uuendamise ja metsastamise toetust. Taotlemine on selgemalt kontrollitav tegevus, kui

senine korraldamine, mis võib sisaldada väga erineva töömahuga panustamist ja on raskesti

kontrollitav. Metsa uuendamise ja metsastamise toetuse all peetakse silmas kehtivaid ja

tulevikus kehtima hakkavaid toetusi, mis on suunatud maapinna ettevalmistamisele,

istutamisele ja noorte istutatud taimede hooldamisele metsakasvatuslikul eesmärgil.

Muudetakse ka seni kehtinud pindala nõuet 100 hektari pealt 200 hektarile, et suunata

toetusraha võimekamatele metsaühistutele, aidates nii kaasa kliimaeesmärkide täitmisele.

Ühtlasi kaotatakse nõue, et toetusele kvalifitseeruv ühistu peab olema müünud 5000 tm puitu.

Punkti 5 kohaselt peab metsaühistu toetusele kvalifitseerumiseks olema taotlenud ja saanud

hooldusraiete tegemise toetust. Täpsema nõudena on kirjas, et seejuures peab olema

maksetaotluse tähtajaks kasutatud vähemalt 70% määratud toetusest. Hooldusraie toetusena

peetakse silmas kõiki praegu ja tulevikus kehtivaid toetusi, mis on suunatud metsaseaduse

tähenduses hooldusraiete, välja arvatud sanitaarraie, tegemiseks (siia hulka loetakse ka ÜPP

toetused). Senini kasutati pindalalist mõõdikut. Muudatus on vajalik mitmel põhjusel. Esiteks

on hooldusraiete toetuse tingimused muutunud ja ühistutel ei pruugi olla otstarbekas teha

suuremahulisi hooldusraiete toetuse taotlusi. Teisest küljest on hooldusraiete toetuse puhul

oluline, et ühistud kasutaksid ära võimalikult suure osa neile määratud toetusest. Sageli tehakse

oluliselt vähem taotletud tööde mahust, mistõttu ei saa toetusraha need, kes töid päriselt teeksid.

Enam ei pea kvalifitseerumiseks olema metsamajandamise grupisertifikaadi hoidja ega

koostöölepingut grupisertifikaadi hoidjaga. Metsa sertifitseerimise võimalus on eri

katusorganisatsioonide kaudu kõigil metsaühistutel ja seega ei ole selle hindamine otstarbekas.

Punktiga 6 lisatakse tingimus, et kvalifitseerumist taotlev ühistu peab olema teinud vähemalt

kaks rühmanõustamist, mis on avalikustatud erametsa portaalis (eramets.ee). Nõude eesmärk

on tagada, et ühistud korraldaksid liikmetele mitmesuguseid metsandusteemalisi õppepäevi.

Selleks, et ühistud saaksid kvalifitseeruda, peavad nad 2025. aastal kvalifitseerimisel vastama

vähemalt neljale nõudele kuuest, 2026. aastal viiele kuuest ja 2028. aastal kvalifitseerudes

kõikidele eespool loetletud nõuetele. Üleminekuaeg sätestatakse, et ühistud jõuaksid oma

tegevust planeerides muutunud tingimustega arvestada. Näiteks on paljudel ühistutel probleeme

hooldusraiete väikese mahuga.

Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks § 32 lõige 4. Lõiget ei ole rakendatud alates 2021. aasta 22.

jaanuarist, mil jõustus sama paragrahvi lõige 5.

Punktiga 8 muudetakse § 32 lõiget 5. Muudatuse kohaselt peab ühistaotluse korral olema

ühistutel sõltumata nende arvust kokku vähemalt 600 liiget. Seni pole esitatud ühtegi

ühistaotlust, mille oleks esitanud kolm või enam metsaühistut. Senine liikmete piirarv ei ole

olnud seega ühistute jaoks atraktiivne. Selleks, et soodustada ühistute omavahelist koostööd,

oleks vaja tuua liikmete piirmäär ühistaotlemisel 600 liikme peale. See võimaldab väiksematel

ühistutel ühiselt toetuse taotlemiseks kvalifitseeruda. Kui ühistud teevad koostööd, suudavad

nad pakkuda metsaomanikele paremat teenust, samuti vähendab see ühistute halduskoormust.

Ühtne liikmete piirmäär on taotlejatele selgem ning nõude kontroll lihtsam.

Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks § 32 lõike 9 punkt 1, mille alusel võetakse kvalifitseerumisel

ühistaotlejate puhul arvesse ühistu asutamisest möödunud kalendriaastate aritmeetiline

keskmine. Eelnõus muudetakse kvalifitseerimistingimusi ning edaspidi ei ole kvalifitseerimisel

oluline metsaühistu asutamisest möödunud aeg.

Punktiga 10 muudetakse § 32 lõike 9 punkte 2 ja 3.

Punktis 2 sätestatakse, et § 31 lõike 7 punktidele 1 ja 2 peavad vastama kõik ühistaotlejad.

Muudatused on võrreldes senise korraga mõnevõrra rangemad. Jätkusuutlikul metsaühistu peab

olema veebileht ning leping metsakonsulendiga, kes on oma ala spetsialist ning nõustab

metsaomanikke metsandusteemadel.

Punktis 3 sätestatakse, et § 31 lõike 7 punktide 3–6 nõuete korral arvestatakse ühistaotlejate

vastavate näitajate summat või osakaalu. Ühistaotlejate puhul arvestatakse punktides 3, 4 ja 6

nimetatud näitajate summat kokku. Kui ühistud on taotlenud ühte liiki toetust (nt metsa

uuendamise toetust), siis seda loetakse ühistaotluses üheks erametsaomanikule suunatud

toetuseks. Punktis 5 leitakse ühistaotlejate taotletud ja saadud hooldusraie toetusega tehtud

tööde maht kokku ning leitakse kasutatud toetuse osakaal.

Muudatused on valdavalt tehnilised täpsustused, mis ei muuda seniseid põhimõtteid.

Punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks § 32 lõiked 11 ja 12. Kuna metsaühistu toetuse muudatuse

järel jäetakse toetatavate tegevuste hulgast välja rühmanõustamine ja koolimetsaga seotud

tegevus, jäetakse need sätted määrusest välja.

Punktiga 12 muudetakse § 7 punkti 1. Erametsaomanike nõustamise toetus muudetakse

vastutustundliku metsanduse edendamise toetuseks, edaspidi ka nõustamistoetus. Muudatus

rõhutab metsakonsulendi osa vastutustundliku nõu andmisel. Toetust suunatakse lisaks

nõustamisele jätkusuutliku ja teadliku metsanduse edendamisele. Nõustamisteemade ring

laieneb elurikkust ja kliimamuutust arvesse võtvate teemadega (nt püsimetsandus, looduskaitse,

elurikkuse säilitamine).

Punktiga 13 muudetakse § 8 pealkirja, et tuua paremini välja toetuse uus suunitlus. Uus pealkiri

on „Vastutustundliku metsanduse edendamise toetus“.

Punktiga 14 muudetakse § 8 lõike 1 sõnastust. Uus sõnastus viitab sellele, et vastutustundliku

metsanduse edendamise toetuse eesmärk on lisaks senistele eesmärkidele ka elurikkuse

hoidmine ja püsimetsanduse võimaluste tutvustamine.

Punktiga 15 jäetakse määrusest välja nõue esitada toetuse taotlemisel määruse lisa 9, kuna see

ei ole enam muutunud tingimuste tõttu vajalik. Toetust ei saa enam taotleda metsakasvatustööde

korraldamiseks ja seetõttu ei ole vaja esitada lisa 9 kohast metsaühistu tegevusaruannet, kus on

metsakasvatustööde nimekiri.

Punktiga 16 muudetakse § 8 lõiget 7. Uue sõnastuse kohaselt on vastutustundliku metsanduse

edendamise toetust võimalik saada vaid füüsilisel isikul ja füüsilisest isikust ettevõtjal, kui nad

on metsaomanikud. Juriidiliste isikute puhul on tegemist ettevõtjatega, kes tegutsevad oma

tuttavas valdkonnas ja kes on saanud palgata endale metsanduslike teadmistega töötajad.

Füüsilised isikud on aga üldjuhul tagasihoidlike metsanduslike teadmistega. Seetõttu on

otstarbekas kasutada piiratud eelarvelistest vahenditest makstavat toetust eelkõige füüsilistele

isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

Punktiga 17 muudetakse § 8 lõiget 10. Muudatusega määratakse kindlaks nõustamiskulude

abikõlblikkuse periood. See võimaldab ühistutel stabiilselt aasta läbi tehtud nõustamistele

toetust saada olenemata sellest, millal taotlusvoor toimub.

Punktiga 18 muudetakse § 8 lõiget 101. Muudatusega täpsustatakse, et metsaühistu

nõustamistoetuse arvestamisel lähtutakse füüsilistest isikutest, sealhulgas füüsilisest isikust

ettevõtjatest. Kehtiv määrus lubas arvestada ka juriidilisest isikust erametsaomanikke.

Punktiga 19 muudetakse § 12 lõiget 1. Muudetud sõnastuse kohaselt on metsaühistu toetuse

eesmärk ühistu tegevuse toetamine. See on üks olulisemaid määruse muudatusi. Seni on

toetatud mitmesuguseid ühistegevuseks vajalikke projekte (rühmanõustamised ja koolimetsa

üritused) ning metsakasvatustööde tegemist. Projektide, näiteks koolides metsanduslike

teadmiste levitamine, elluviimiseks on võimalik taotleda muid KIK toetusi, seega ei ole

otstarbekas sarnasteks tegevusteks mitmest allikast toetusi maksta. Metsakasvatustööde

tegemine on oluline metsaühistute ülesanne. Metsaühistu peab kvalifitseerimisel näitama, et ta

on jätkusuutlik ja võimeline metsaomanikke teenindama. Muu hulgas peavad ühistud selle

tõestamiseks olema taotlenud erametsaomanikele erinevaid toetusi.

Punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks § 12 lõiked 3 ja 4. Muudatus on seotud punktiga 18 tehtava

muudatusega. Metsaühistu toetuse sisuks jääb metsaühistu tegevuse toetamine, mis sisaldab

kõiki metsaühistu igapäevaseid tegevusi, mida oma liikmete hüvanguks tehakse.

Punktiga 21 muudetakse § 12 lõike 5 sõnastust. Muutuse tulemusena saavad ühistud

tegevustoetust üksnes füüsilistest isikutest ja füüsilisest isikust ettevõtjatest liikmete kohta ja

kuni 30 eurot kalendriaastas. Varem said ühistud toetust ka juriidilisest isikust liikmete eest,

aga kuna juriidilised isikud tegelevad metsamajandamisega oma põhitööna, ei ole neil üldjuhul

vaja riigi toetatud metsaühistu tuge. Muudatus ei takista juriidilisel isikul olla metsaühistu liige.

Varasem toetuse ülemmäär 40 eurot liikme kohta on langetud 30 euroni liikme kohta. Muudatus

suunab ühistuid olema metsaomanike abistamisel tõhusamad.

Punktiga 22 muudetakse § 12 lõike 6 sõnastust. Muudatuse kohaselt võetakse toetuse

arvestamisel aluseks füüsilisest isikust liikmed ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Muudatus on

kooskõlas teiste muudatuste eesmärgiga.

Punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks § 12 lõiked 8, 10–12 ja 14. Nimetatud lõiked reguleerisid

senise metsaühistu toetuse toetusliikide määrasid ja nõudeid. Enam neid tegevusi ei toetata.

Muudatus lihtsustab nii toetuse taotleja kui ka toetuse andja tööd, kuna toetuse määr on

metsaühistu tegevustoetuseks ühtne (seni oli eri tegevustel erinev toetuse määr).

Punktiga 24 muudetakse § 12 lõike 16 punkti 2 sõnastust. Punkti 2 täpsustatakse, et teha

selgemaks, millal tuleb esitada metsaühistu liikmete põhiandmetega nimekiri.

Punktiga 25 tunnistatakse kehtetuks § 12 lõike 16 punkt 3. Toetust ei saa enam taotleda

metsakasvatustööde korraldamiseks ja seetõttu ei ole vaja esitada lisa 9 kohast metsaühistu

tegevusaruannet, kus on metsakasvatustööde nimekiri.

Punktiga 26 muudetakse paragrahv 12 lõiget 17. Täpsustatakse, kui palju võib metsaühistu

saada toetuse taotlemisel ettemaksu ja millal tehakse teine makse. Varasem 20 eurot ettemaksu

on asendatud kuni 50%-ga taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summast.

Punktiga 27 tunnistatakse kehtetuks § 12 lõiked 18–20 ja 23. Lõiked on seotud tegevuste ja

dokumentidega, mis kehtiva määruse järgi esitatakse taotluse rahuldamise otsuses määratud

kuupäevaks. Kuna edaspidi toetatakse ainult metsaühistu tegevust, siis ei ole vaja nendes

punktides nimetatud dokumente esitada.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Määruse muutmine ei põhjusta riigi eelarvele lisakoormust. Muudatused aitavad vähendada

KIK töökoormust ning metsaühistute halduskoormust.

5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Erametsaliidule ja Eesti

Põllumajandus- ja Kaubanduskojale.