Rahandusministeeriumi seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta 2024. aastal

Tallinn

2025

RAHANDUSMINISTEERIUMI

SEISUKOHAD RIIGI OSALEMISE

EESMÄRKIDE TÄITMISE JA OSALUSE

VALITSEMISE KOHTA 2024. AASTAL

Mai 2017

Sissejuhatus

Riigivaraseaduse § 98 lõigetest 2 ja 3 tulenevat esitame seisukoha riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi

osaluse valitsemise kohta Rahandusministeeriumi valitsetavates äriühingutes ja riigi asutatud sihtasutustele

seatud eesmärkide saavutamise ja asutajaõiguste teostamise kohta.

Aruanne käsitleb perioodi 2024. aasta algusest kuni 30. aprillini 2025.

Rahandusministeeriumi valitsemisel on neli äriühingut. Eesti Energia AS, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ja

Aktsiaselts Eesti Loto on 100% riigi omandis, AS-ist Levira kuulub riigile 51% suurune otsustusõiguseta osalus.

Kuni 31.12.2024 kuulus Eesti Vabariigile ja oli Rahandusministeeriumi valitseda 50% suurune osalus

GOLDBALT OÜ-s, mis mõisteti kohtuotsusega riigi omandisse, kuid ühing ei tegutsenud ning see kustutati

registrist määrusega seoses majandusaasta aruannete mitte esitamisega.

Äriühing

Aktsiate, osade,

osakute arv (tk) Nimiväärtus Riigi osalus

1. Eesti Energia AS 746 645 750 1 EUR 100%

2. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2 704 022 100 EUR 100%

3. Aktsiaselts Eesti Loto 10 226 100 EUR 100%

4. AS Levira 76 500 nimiväärtuseta 51%

Tabel 1. Rahandusministeeriumi valitsetavad osalused 30. aprill 2025. aasta seisuga

Asutaja- ega liikmeõigusi ei teosta Rahandusministeerium üheski sihtasutuses ega mittetulundusühingus.

3

Sisukord

Sissejuhatus .................................................................................................................................................... 2

Sisukord ......................................................................................................................................................... 3

1. Seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta ........................... 4

1.1. Eesti Energia AS .......................................................................................................................... 4

1.2. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ......................................................................................................... 6

1.3. Aktsiaselts Eesti Loto ................................................................................................................... 8

1.4. AS Levira ..................................................................................................................................... 9

4

Seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse

valitsemise kohta

1. Eesti Energia AS

Eesti Energia AS (edaspidi ka EE) on 100% riigi

omanduses olev energiakontsern, milles aktsionäriõigusi

teostab rahandusminister ning mis ise või läbi oma

tütarettevõtjate tegeleb nii elektri kui ka soojuse tootmise,

müügi ja tarbijateni viimisega. EE müüb oma klientidele

elektrit, võrguteenust (sh elektri- ja sidevõrk),

vedelkütuseid, maagaasi ja muid nendega seotud tooteid ja

teenuseid.

1 Netovara % ehk omakapitali osakaal = omakapital / varad kokku;

2 ROE – Return on Equity e. omakapitali tootlus; ROE = puhaskasum

/ keskmine omakapital.

1.1. Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele

Ühingu üldkoosoleku poolt heaks kiidetud ja aruandeaastal kehtinud omaniku ootustes1 sisalduvaid strateegilisi

eesmärke on EE täitnud hästi. Ettevõte on hoolitsenud nõutava tootmisvõimsuste kogumahu ja ka

mitmekesisuse eest. Vähenenud on elektritootmise CO2-intensiivsus. Võrreldes varasema aastaga toimus

peamine edasiminek strateegiliste eesmärkide saavutamises võrguteenuse kvaliteedis, kus rikkelisus (SAIDI)

ja võrgukaod vähenesid järsult. Keskkonnamõju vähendamiseks on arendatud alternatiivsete kütuste (ehitus- ja

rehvijäätmed) ning kaevandus- ja põlemisjääkide taaskasutuse võimalusi ning olemasolevate katelde

efektiivsuse suurendamist. Kahjuks ei ole planeeritud mahus käivitunud vanarehvide ega plasti kasutamine

toormena õlitootmises. Osaluse valitseja hindab suurimaks puuduseks Enefit 280-2 õlitehase valmimise

viibimist.

Omaniku ootuste järgi on omakapitali hind kontsernile kokku 6,1%. EE omakapitali tegelik tootlus 2024. aastal

oli vaid 0,6%. Jättes erakorralise allahindluse tulemustest välja oli omakapitali tootlus 7,9% (kui võtta aluseks

normaliseeritud puhaskasum, mis ei võta arvesse ka pikaajaliste elektrimüügilepingute ümberhindluse

kasumeid-kahjumeid). Seega ületas allahindluste eelne tootlus omakapitali hinda. Finantseesmärkide täitmist

kokku hindab osaluse valitseja heaks.

Kokkuvõttes hindab osaluse valitseja Eesti Energia AS-i 2024. aasta tulemusi headeks.

1.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

Riigi osaluse eesmärk on jätkuvalt omanikule tulu teenimine koos avalikust huvist kantud eesmärkidega. Eesti

heaolu üks olulisi tagajaid on energiamajandus. Riik omab osalust Eesti Energia AS-is, et tagada majanduse

jätkusuutlikkust toetav energiavarustus kooskõlas Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega.

Osaluse valitseja peab jätkuvalt vajalikuks säilitada osalust Eesti Energia AS-is.

1.3. Läbiviidud erikontrollid

9.04.2024 võttis ainuaktsionär vastu otsuse juhtimisotsuste alase erikontrolli algatamise kohta eesmärgiga

hinnata ettevõtte siseauditite käigus tuvastatud puuduste (sh eelkõige riskimaandamis-/tuletistehinguid,

keskkonnanõuete järgimist ja jaotusvõrgu töökindluse tagamist käsitlevate sisekordade puudulikkus ja/või

nende mittetäitmine) ennetamiseks ja kõrvaldamiseks parendustegevuste planeerimisel ja rakendamisel

juhtkonna tegevuste ja otsuste vastavust korraliku ettevõtja hoolsusele 01.01.2020 – 31.12.2023.

1 Omanikuootused: https://fin.ee/media/7261/download

Varad, mEUR 5 129,9 ↑ + 307,0; + 6%

Käive, mEUR 1 785,2 ↓ - 120,3; - 6%

Kasum, mEUR 12,9 ↑ + 435,0; - 103%

Dividendid, mEUR 78,7 ↓ - 2,8; - 3%

Töötajaid, in 4 908 ↓ - 360; - 7%

Netovara %1 46% ↑ + 3,7 pp

ROE2 0,6% ↑ + 16,9 pp

Eesti Energia AS

5

Erikontrolli teostasid Advokaadibüroo Sorainen OÜ ja Grant Thornton Baltic OÜ. Uuritavad valdkonnad olid:

keskkonnanõuete täitmine, riskimaandamis- ja tuletistehingud, jaotusvõrgu töökindluse tagamine ja

jaotusvõrgu kontsernisisene valitsemine. Erikontroll tegi 35 tähelepanekut, millest 9 olid kriitilised (rikkumine

jätkub/kahju). Muuhulgas tuvastas erikontroll, et Enefit Power käitised ületasid järjepidevalt

keskkonnakompleksloas sätestatud saasteainete piirväärtuseid, riskimaandamistehingud arveldusid

ebasoodsatel tingimustel ja neid tehti tegelikust müügimahust suuremas ulatuses ning jaotusvõrgu juhtimises

esines puuduseid, peamiselt osas, mis puudutas toimepidevust ja IT-riske. Täpsemalt on võimalik erikontrolli

avaliku raportiga tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel2.

2 https://fin.ee/sites/default/files/documents/2024-11/L%C3%B5pparuanne.pdf

6

2. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts

Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi RKAS) on 2001.

aastal riigi kinnisvara senisest tõhusamaks haldamiseks

loodud Eesti Vabariigile kuuluv 270,4 miljoni euro

suuruse aktsiakapitaliga3 kinnisvara arenduse ja

haldusega tegelev äriühing, milles aktsionäriõigusi

teostab rahandusminister. RKAS-i põhikirjaliseks

eesmärgiks on riigile kinnisvarateenuste osutamine ja

riigi nõustamine kinnisvaraga seotud küsimustes.

1 Netovara % ehk omakapitali osakaal = omakapital / varad kokku;

2 ROE – Return on Equity e. omakapitali tootlus; ROE = puhaskasum / keskmine omakapital.

2.1. Muutused osaluses (01.01.2024-30.04.2025)

Vabariigi Valitsuse 26. märtsi 2009. a ja 18. veebruari 2010. a kabinetinõupidamiste otsuste alusel annavad

riigivara valitsejad nende valitsemisel olevad mittevajalikud, üld- ja eriotstarbelised hoonestatud kinnisasjad

mitterahalise sissemaksena üle RKAS-ile. 2024. aastal anti emiteeritud aktsiate eest mitterahaliste

sissemaksetena üle 10 kinnistut 8,9 mln euro väärtuses. Varasemate aastate otsuste tühistamisena tagastati

riigile kolm kinnistut 0,4 mln euro väärtuses.

Riigi kinnisvarastrateegia ja selle täitmisega seonduvad materjalid on Rahandusministeeriumi kodulehel4.

Jr

k

nr

Vabariigi

Valitsuse

korraldus või

riigivara valitseja

otsus Ainuaktsionär

i otsus

Aktsiakapita

li muutus, €

Äriregistr

i kanne

Üleantava

riigivara valitseja Sisu Nr Kuupäev

1 132 13.06.2024 20.06.2024 4 111 800

01.08.202

4

Kultuuriministeeriu

m

4 kinnistu üle andmine,

1 kinnistu tagasi võtmine

2 133 13.06.2024 20.06.2024 376 000

01.08.202

4

Kultuuriministeeriu

m

1 kinnistu üle andmine,

1 kinnistu tagasi võtmine

3 187 26.09.2024 09.10.2024 113 000

21.11.202

4

Kultuuriministeeriu

m

1 kinnistu üle andmine,

1 kinnistu tagasi võtmine

4 210 24.10.2024 06.11.2024 3 281 000

17.02.202

5 Kliimaministeerium

2 kinnistu üle andmine

5 233 28.11.2024 13.12.2024 540 500

17.03.202

5

Kultuuriministeeriu

m

2 kinnistu üle andmine

6 63 13.03.2025 895 000 Siseministeerium

1 kinnistu üle andmine,

2 kinnistu tagasi võtmine

Tabel 2. Ülevaade aruandeperioodil tehtud otsustest RKAS-i aktsiakapitali osas

2.2. Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele

Omaniku ootused kinnitati 05.03.2024. Kõik strateegilised ja finantseesmärgid on saavutatud või valdavalt

saavutatud. Positiivsed tähelepanekud:

- vaatamata turu madalseisule suudeti täita väga ambitsioonikas müügiplaan;

- investeeringute plaan täideti 100%;

- viidi läbi edukas roheenergia hange;

- panustati hoonete energiatõhususse ja energiatarbe vähendamisse.

Strateegilised eesmärgid on täidetud tasemel hea.

3 seisuga 30.04.2024 4 https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigi-kinnisvara

Varad, mEUR 758,2 ↑ + 62,3; + 9%

Käive, mEUR 186,1 ↑ + 27,6; + 17%

Kasum, mEUR 67,7 ↑ + 33,4; + 97%

Dividendid, mEUR 34,3 ↑ + 2,2; + 7%

Töötajaid, in 264 ↑ + 19; + 8%

Netovara %1 68% ↑ + 1,2 pp

ROE2 8,5% ↑ + 0,7 pp

Riigi Kinnisvara AS

7

Omaniku ootustes määratletud finantseesmärgid on saavutatud. Osaluste valitsemise koondaruandes on

Rahandusministeerium hinnanud RKAS-i omakapitali hinnaks 2024. aastal 5,5%, RKAS saavutas 2024. aastal

omakapitali tegelikuks tootluseks 13,8% (sihtfinantseerimise tulu mõju elimineerimisel 8,1%).

Ainuaktsionäri 17.10.2023 otsusega seati RKAS-ile eesmärk, et äriühingu mõju valitsussektori

eelarvepositsioonile ei oleks 2024. aastal väiksem kui +8,7 miljonit eurot. Ainuaktsionäri 30.10.2024 otsusega

muudeti see +6,2 mln eurole. Tegelikuks tasemeks kujunes finantsplaani põhjal -2,2 mln eurot ja RKAS-i

juhatuse andmetel +12,9 mln eurot (erinevuse põhjuseks on mitterahaliste tehingute mõju, millega finantsplaani

valem ei arvesta).

Kinnisvarainvesteeringute kavandatud maht oli 2024. aastal 59,7 mln eurot, tegelik teostatud investeeringute

maksumus oli 60,1 mln eurot. 2024. aasta oli erakordne valminud investeeringuobjektide rohkuse poolest.

Ainuaktsionär seadis 17.10.2023 otsusega RKAS-ile eesmärgi, et äriühingu netovõlakoormus ei ületaks 2024.

aasta lõpu seisuga 65% põhitegevuse tuludest. Tegelikuks tasemeks kujunes 60,3%. Seega on eesmärk täidetud.

Finantseesmärgid on väga hästi saavutatud ning üldhinnang ettevõtte tegevuse tulemuslikkusele on hea.

2.3. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

Rahandusministeerium peab vajalikuks riigi osaluse säilitamist RKAS-is, et jätkata riigi kinnisvara

tsentraliseeritud haldamist kinnisvara kompetentsikeskuse kaudu. Sellega tagab riik oma ülesannete täitmiseks

vajaliku kinnisvarakeskkonna heaperemeheliku ja efektiivse valitsemise ja haldamise. Riik omab osalust

RKAS-is valdavalt avalikust huvist lähtuvate teenuste osutamiseks ehk riigi põhitegevust toetava

kinnisvarakeskkonna tagamiseks keskselt, tõhusalt ja keskkonnasäästlikult.

2.4. Läbiviidud erikontrollid

Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud.

8

3. Aktsiaselts Eesti Loto

1 Netovara % ehk omakapitali osakaal = omakapital / varad

kokku;

2 ROE – Return on Equity e. omakapitali tootlus;

ROE = puhaskasum / keskmine omakapital.

Aktsiaselts Eesti Loto (edaspidi ka Eesti Loto), mille

aktsionäriõiguste teostajaks on rahandusminister,

eesmärgiks on rahvastiku esmase hasartmängunõudluse

kaalutletud rahuldamine pehmete ehk madala sõltuvus-

astmega hasartmängude pakkumise näol. Loteriid võib

korraldada aktsiaselts, mille aktsiakapitali suurus on

vähemalt 1 000 000 eurot ja mille kõik aktsiad kuuluvad

Eesti Vabariigile. Nimetatud aktsiaselts korraldab

hasartmänguseaduse §-des 44–46 sätestatud korras

mittetulundusühingute ja sihtasutuste loteriisid

(hasartmänguseaduse § 9 lg 5). Riikliku

loteriimonopolina on Eesti Loto tegevusel ja tootevalikul

oluline mõju hasartmänguturule tervikuna, muuhulgas

vastutustundliku hasartmängukorralduse praktika

kujundamisel.

3.1. Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele

Strateegiliste eesmärkide täitmise ehk vastutustundliku hasartmänguteenuse/loteriide pakkumisega on Eesti

Loto 2024. aastal väga hästi hakkama saanud, kuigi e-kiirloteriide osakaalu kasvuga võib tulevikus sattuda ohtu

n.ö. aeglasemate mängude (kus panustamise ja tulemuse selgitamise vahel oleks suurem ajavahemik)

eelistamise eesmärgi täitmine. 2024. aasta jooksul läbis AS Eesti Loto vaheauditi ISO/IEC 27001:2013 ja WLA

SCS (2020) standardite alusel ning tunnistati auditite läbiviija Det Norske Veritas poolt jätkuvalt nimetatud

standarditele vastavaks. AS Eesti Loto läbis ka osalise vastavusauditi "EL Responsible Gaming Framework"

standardi alusel ning tunnistati auditi läbiviija AVAC Audit OÜ poolt jätkuvalt nimetatud standardile vastavaks.

Mängijate arv vähenes neljandat aastat järjest – majanduskeskkonna üldine negatiivne foon mõjutas tarbijaid,

kes olid oma ostukäitumises pigem konservatiivsed.

Tulud 2024. a suurenesid peamiselt seetõttu, et 2023. a juulis lisandus müügiportfelli uus toode: e-kiirloterii,

klassikaliste arvloteriide müügitulu vähenes aastaga 2,4 miljoni euro ehk 3,6% võrra. Kokkuvõttes suurenesid

äritulud sarnaselt ärikuludele (jättes ärikuludest kõrvale hasartmängumaksu, mille määr 2024. a tõusis).

Hasartmängumaksu suurenemine tõi kaasa puhaskasumi vähenemise. Omakapitali tootlus püsis siiski 80%

lähedal ja hinnang finantseesmärkide täitmisele on väga hea.

Kokkuvõttes saab Eesti Loto tegevust 2024. aastal väga heaks hinnata.

3.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

Riik hoiab osalust AS-is Eesti Loto järgmistel kaalutlustel:

 esmase hasartmängunõudluse rahuldamise tagamine sotsiaalselt vastutustundlikul viisil loteriide kui

madala sõltuvusastmega hasartmängude pakkumise näol;

 konkurentsi piiramine loteriide korraldamisel, välistamaks hasartmängunõudluse stimuleerimist ja

sõltuvusriski kasvu;

 stabiilse omanikutulu teenimine;

 soodustada tasakaalustatud regionaalarengut, värvates töötajaid Eestis eelistatult väljapoole Tallinna.

3.3. Läbiviidud erikontrollid

Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud.

Varad, mEUR 20,7 ↓ - 2,6; - 11%

Käive, mEUR 93,6 ↑ + 5,5; + 6%

Kasum, mEUR 10,0 ↓ - 2,5; - 20%

Dividendid, mEUR 12,4 ↓ - 1,9; - 13%

Töötajaid, in 57 ↓ - 7; - 11%

Netovara %1 55% ↓ - 4,5 pp

ROE2 78,7% ↓ - 5,1 pp

AS Eesti Loto

9

4. AS Levira

AS Levira on telekommunikatsioonifirma, mille

aktsionärideks on Eesti Vabariik (riigi aktsionäriõigusi

teostab rahandusminister) ja Prantsuse ettevõte TDF

S.A.S, osalustega vastavalt 51%5 ja 49%. AS Levira

konsolideerimisgrupi koosseisu kuuluvad konsoli-

deeriva üksusena AS Levira ja konsolideeritavate

üksustena SA Tallinna Teletorn, Eesti Digitaal-

ringhäälingu OÜ.

4.1. Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja

majandustulemustele

Kuigi omaniku ootuste dokumenti ei ole AS-ile Levira kehtestatud, on riik ajalooliselt pidanud oluliseks

maapealse tele- ja raadiosignaali edastust (sh vabalevi teleprogrammide maapealne edastus ja katkematu

raadiosignaali levi) ja Tallinna teletorni kui ajaloolise ja kultuurilise sümboli säilimist ning eksponeerimist.

Mõlemad ülesanded olid 2024. aastal täidetud: vabalevi telepilt on üle-eestiliselt kättesaadav ning Tallinna

teletorn on olnud külastajatele turismiobjektina avatud, va aegadel, kui seoses COVID-19 pandeemiaga olid

turismisektorile seatud riiklikud piirangud ning asutused avalikkusele suletud. Lisaks sellele on Levira riigile

oluline partner andmemajutuses ja signaaliedastuses ning koostöös riigiga on välja arendatud kriisiaegse

signaali katkematu edastamise taristu.

AS-i Levira lõppenud majandusaasta puhaskasumiks kujunes 0,7 milj eurot, aasta varem oli kontserni kasum

1,2 milj eurot. Seoses kasumi kahanemisele saab tulususele anda hea hinnangu, omakapitali tootlus oli

aruandeaastal 5,3% (2023: 7,6%). Dividende jaotati üldkoosoleku otsusega 1,2 milj euro ulatuses, mis on samuti

väiksem kui aasta varem.

Kokkuvõttes võib AS-i Levira tegevust 2024. majandusaastal hinnata väga heaks: strateegilised eesmärgid olid

väga hästi täidetud, kuid finantstulemused halvenesid. Tänu väga konservatiivsele bilansistruktuurile on

ühingul suur tugevusvaru, mida vahepealse perioodi kahjumid ei ole märkimisväärselt nõrgestanud.

4.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

22.12.2022 otsustas Vabariigi Valitsus anda Rahandusministeeriumile korralduse lõpetada tegevused AS-i

Levira võõrandamise ettevalmistamiseks. Otsus tugines Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ettepanekul,

mis võttis arvesse AS-i Levira strateegilist olulisust Eesti julgeoleku struktuuris. Olukord julgeoleku

valdkonnas ei ole võrreldes 2022. aastaga leevenenud, mistõttu peab Eesti riik jätkuvalt vajalikuks omada

strateegilist osalust AS-s Levira. Lisaks on Leviral oluline roll täita signaali edastamisel kriisides (TV ja raadio).

4.3. Läbiviidud erikontrollid

Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud.

5 Riigil ei ole otsustusõigust, sest põhikirja kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud

vähemalt kaks kolmandikku (2/3) üldkoosolekul esindatud häältest.

1 Netovara % ehk omakapitali osakaal = omakapital / varad

kokku;

2 ROE – Return on Equity e. omakapitali tootlus; ROE =

puhaskasum / keskmine omakapital.

Varad, mEUR 17,5 ↑ + 0,3; + 2%

Käive, mEUR 15,5 ↑ + 1,0; + 7%

Kasum, mEUR 0,7 ↓ - 0,4; - 37%

Dividendid, mEUR 1,2 ↓ - 0,3; - 22%

Töötajaid, in 90 → + 0; + 0%

Netovara %1 78% ↓ - 4,0 pp

ROE2 5,3% ↓ - 2,9 pp

AS Levira

KÄSKKIRI

Rahandusministeeriumi seisukohad

riigi osalemise eesmärkide täitmise ja

riigi osaluse valitsemise kohta 2024. aastal

Riigivaraseaduse § 98 lõigete 2 ja 3 ning Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse

nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 10 lõike 1 alusel:

1. Kinnitada Rahandusministeeriumi seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi

osaluse valitsemise kohta Rahandusministeeriumi valitsetavates äriühingutes 2024. aastal

(lisatud).

2. Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonnal avaldada aruanne ministeeriumi veebilehel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa(d):

Lisa 1 - Rahandusministeeriumi seisukohad 2024. a kohta

20.05.2025

nr 36