Pöördumine

Tere

Esitasin Tervisekassale küsimuse.  Päring - pikaajalise haiguse korral töötamine. Allpool minu küsimus tervisekassale  ja vastus Tervisekassalt.

Palun Sotsiaalministeeriumi kommentaari antud teemale: Tööandja peab inimesele töötingimuste ajutise kergendamise perioodil maksma töötasu vähemalt 50 % võrreldes keskmise töötasuga enne esmase haiguslehe algust.

Antud juhul tekib olukord, kus töötaja keskmine töötasu on suurem kui kokkulepitud töötasu kuus (kuupalk).Töötaja sai esimese haiguslehe eelneval 6 kuul ületunnitasu, listasu).

Sotsiaalministeeriumi selgitustes - Pikal haiguslehel töötamise korduma kippuvad küsimused on selgitatud . et tööandaja maksab poole  kehtinud töötasust enne esimest haiguslehte . All kuvatõmmis.

Minu arusaamise järgi oli  samuti seaduse muudatuse eesmärk tagada töötajale kokkulepitud töötasu ehk kuupalk,  kus tööandja maksab 50% kehtivast töötasust ja Tervisekassa töötasu vahe enne esimest haiguslehte.

Parimat

Anne Kivistik

Päring- pikaajalise haiguse korral töötamine

1.Palun selgitust Tervisekassa kodulehel oleva info kohta.

Allpool info annab selgituse, et alates 22.12.2024 -Tööandja peab inimesele töötingimuste ajutise kergendamise perioodil maksma töötasu vähemalt 50 % võrreldes keskmise töötasuga enne esmase haiguslehe algust.

( Tööandja selgitus -Keskmine töötasu sisaldab eelneval kuuel kuul töötasuna teenitud summad. Töötasuks on igasugune tasu, mida makstakse töötamise eest (näiteks ületunnitasu, öötöötasu, lisatasu, tulemustasu). Ehk see viib antud selgituse puhul olukorrani, kus tööandjal tuleks töötajale maksta rohkem kui kokkulepitud tasu,( Näit. juhul kui töötaja tegi ületunde või sai lisatasu  esmasele haiguslehele eelnenud 6 kuu jooksul).

Rahandusministeeriumi selgituses on koguaeg  kasutatud terminit kehtiv töötasu.

( Tööandja maksab vähemalt 50% kehtivast, kokkulepitud töötasust).

Veel selgituseks- Töölepingus on tööandaja ja töötaja kokku leppinud , et Töötajale makstav bruto põhitöötasu 3400 eurot alates 01.04.2024  ja alates 01.04.2025 3485 eurot.

2.Mis summa tuleb antud näite puhul sisestada pikaajalise haiguslehe täitmisel lahtrisse 1?

Lugupeetud Anne Kivistik

Vastuseks Teie küsimusele selgitame haiguslehele töötasu märkimist pikaajalise haiguse ajal töötamise korral.

Tervisekassa makstava ajutise töövõimetuse hüvitise arvutamise reegleid ja alusandmeid reguleerib ravikindlustuse seadus. Me ei oska Teie kirjas nimetatud rahandusministeeriumi selgitust kommenteerida.

Ravikindlustuse seaduse § 55 lg 9 määrab töövabastusele eelnenud päeval kehtinud töötasu mõiste: Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktides 3 (raseda ja emapuhkuse õigusega töötaja haiguslehe alusel töötamine), 4 (raseda ja emapuhkuse õigusega töötaja keeldumine haiguslehe alusel tööülesannete täitmisest) ja 4¹ (pikaajalise haiguslehe ajal töötamine alates haigestumise 61.päevast või hiljem) sätestatud kindlustusjuhtumite puhul arvutatakse haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasu töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt.

Töölepingu seaduse § 29 lõike 8 kohaselt kehtestab  Vabariigi valitsus määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra.

Tööandja peab haiguslehe alusel töötamise eest maksma töötasu kuus vähemalt 50% esmase haiguslehe algusele eelnenud keskmisest töötasust.

Nõustume, et esineb olukordi, kus töötaja 6 kuu keskmine tasu on suurem töötaja kuu brutotöötasust; samas esineb ka vastupidiseid olukordi.

Ravikindlustuse seadusega sätestatud reeglid kehtivad ühtemoodi kõikide ettevõtete jaoks. Seega ei ole lubatud haiguslehe alusel pikaajalise töötamise korral lehe täiendamisel märkida töötaja kuu brutotöötasu.

Pikaajalise haiguse ajal töötamine on võimalus, mitte kohustus. Kui tööandja leiab, et ravikindlustuse seadusega reguleeritud kord ei sobi ettevõttele, ei ole kohustust töötajaga haiguslehe ajal kohandatud tingimustes töötamist kokku leppida.

Kui tööandja täiendab pikaajalise haiguse ajal töötamise haiguslehte ja esmane haigusleht on alanud 22.12.2024 või hiljem, peab tööandja lehele märkima:

• keskmise töötasu, mis töötajal oli enne esmase haiguslehe algust ja

• töötajaga kokku lepitud tasu kuus kergema töö ajal, mis ei tohi olla alla 50% töötaja keskmisest töötasust.