Kiri

TAOTLUS UURINGUPROJEKTILE KOOSKÕLASTUSE SAAMISEKS TALLINNA ÜLIKOOLI EETIKAKOMITEELT

Täidetakse eetikakomitees:

Taotluse saamise kuupäev:
Taotlusele täiendava info esitamise nõude kuupäev:
Täiendava info saabumise kuupäev:
Kooskõlastuse andmine
Jah … Ei … Kuupäev:

Täidab taotleja:

1. UURINGU EETIKAKOMITEELE ESITAMISE PÕHJENDUS
Uuringu täielik nimetus eesti keeles (vajadusel lisada inglise keeles):

Pensionide infokirja sekkumisuuring


Kavandatav teadusuuring on oma sisult sekkumisuuring, kus täiendatakse pensioniikka jõudvatele inimestele saadetava teavituskirja teksti. Analüüsis kasutatakse registripõhiseid pseudonüümitud isikuandmeid. Uuringu sihtrühma tähelepanu vastava uurimuse läbiviimisele eraldi ei juhita, kuivõrd analüüsitava sekkumise puhul tegemist on Sotsiaalkindlustusameti seadusjärgse teavituskohustusega.

2. UURINGU LÄBIVIIJAD JA UURINGUKESKUSED

2.1. Vastutav uurija (sh üliõpilastöö juhendaja)
ees- ja perekonnanimi: Lauri Leppik
akadeemiline kraad: PhD
ametinimetus: sotsiaal- ja rahvastikupoliitika professor
telefon: 56159998
e-posti aadress: [email protected]
allkiri ja kuupäev: 12.04.2025 /allkirjastatud digitaalselt/

2.2. Uuringu läbiviija(d)
ees- ja perekonnanimi: Magnus Piirits
akadeemiline kraad: PhD
ametinimetus: teadur
allkiri ja kuupäev: 12.04.2025 /allkirjastatud digitaalselt/

2.3. Vastutava üksuse juhi kinnitus
ees- ja perekonnanimi: Indrek Grauberg
ametinimetus: direktor
allkiri ja kuupäev või kinnitus WD-s:

2.4. Uurimistöösse kaasatud asutused: Sotsiaalkindlustusamet


3. UURINGU FINANTSEERIMINE

Rahastuse allikas: Eesti Teadusagentuuri grant PRG2248 „Rahvastiku nüüdisareng: suundumused, tegurid ja poliitikad“ 2024–2028
(lisainfo: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/5b5986ff-0a3e-408d-975b-1ae2eff7d844)

Uuringu üldmaksumus, sh töötasude jaotus uuringu teostajatele (kellele ja millises ulatuses):
Granti kogumaht on 249 750 eurot aasta kohta, mis jaguneb viie tööpaketi vahel. Konkreetse uurimuse maksumust eelarves eraldi välja toodud ei ole. Uurimusega seoses tasutakse vajadusel teenustööna Sotsiaalkindlustusametile registriandmete väljavõtte koostamise eest. Uuringut läbiviivatel TLÜ akadeemilistel töötajatel kuuluvad uuringuga seotud tegevused teadustöö koormuse sisse ja neile selle eest eraldi tasu ei maksta. Uuritavatele mingit kompensatsiooni ei maksta.

4. PLANEERITAVA UURIMISTÖÖ KIRJELDUS

Antud uurimuse puhul on tegemist ETAGi rühmagranti PRG2248 uurimistööde kava viiendas, pensionireformide mõju ja vanemaealiste inimeste heaolu käsitlevas tööpaketis kavandatud uurimusega, mille ideed kirjeldati granti taotluses ja mis sai taotluse hindajatelt positiivset tagasisidet.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/RPKS) §301 lg 1 sätestab Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kohustuse teavitada pensioniikka jõudvaid isikuid nende pensioniõiguse tekkimisest vähemalt 6 kuud enne selle õiguse tekkimist. Tegemist on seega SKA-le seatud seadusjärgse teavituskohustusega, et inimesel tekib varsti õigus riiklikule vanaduspensionile. Selline teavituskohustus kehtestati 2017. aastal. SKA saadetava senise infokirja tekst on Lisas 1. Kirjad saadetakse kindlustatud isikutele, kellele veel ei maksta (kellele ei ole seni määratud) ühtegi liiki riiklikku pensioni. 2021. aastal riikliku pensionikindlustuse seadust muudeti ning lisandus vanaduspenioni eraldi alaliigina paindlik vanaduspension – õigus vanaduspensionile kuni viis aastat enne ja mistahes ajal pärast üldist pensioniiga. SKA saadetava senise infokirja tekst toob aga välja üksnes isiku üldise õiguse vanaduspensionile pensioniea vanusesse jõudmise kuupäevast, kuid ei kirjelda otsesõnu isiku õigust valida soovi korral paindlik vanaduspension enne või pärast üldist pensioniiga. Senises tekstis rõhutatakse rasvases kirjas, et pensionile jäämiseks tuleb esitada avaldus ja tuuakse välja sellise avalduse esitamise tähtaeg. Tekstis küll märgitakse, et toodud tähtaeg kehtib juhul „kui soovite hakata vanaduspensioni saama pensioniõiguse tekkimise päevast“, kuid ei mainita otsesõnu võimalust valida paindlik vanaduspension enne või pärast pensioniiga.

Kavandatava sekkumisuuringu eesmärk on kontrollida, kas muudetud tekstiga infokiri, kus otsesõnu kirjeldatakse isiku seadusest tulenevat õigust paindlikule vanaduspensione, mõjutab selle pensioniliigi valimist. On võimalik, et paindliku vanaduspensioni kasutajaid pärast üldisesse vanaduspensioniikka jõudmist on vähe muuhulgas sel põhjusel, et infot sellise võimaluse kohta on vähe ja/või olemasolev info ei ole esitatud inimeste jaoks kergesti mõistetaval kujul. Sekkumise (s.t. infokirja teksti muutmise) eesmärk ei ole suunata rohkem inimesi vanaduspensionile siirdumist edasi lükkama, vaid pakkuda pensionile siirdujatele rohkem ja põhjalikumat infot nende seadusjärgsetest õigustest, et nad saaksid teha enda jaoks läbimõeldud, kaalutletud ja teadliku otsuse. Tuleb arvestada, et osade inimeste jaoks ei pruugi pensioni edasilükkamine paindliku vanaduspensioni vormis olla kasulik valik (nt halva tervisega või enne pensioniiga töö kaotanud inimestele). Seetõttu on oluline esitada infot selle pensionivõimaluse kohta tasakaalustatud ja lihtsamalt mõistetaval kujul.

Uuringu läbiviimine on kavandatud järgmiselt.

Uuringu sihtrühmaks on 1961. aastal sündinud isikud, kes jõuavad pensioniikka (65 aastat) 2026. aastal ja kellele ei ole seni määratud riiklikku pensioni. SKA alustab riikliku pensionikindlustuse seaduse §301 lg-s 1 nimetatud infokirjade saatmist 2025.a juuli alguses. SKA saadab teavitusi välja e-kirjadena, kasutades selleks sotsiaalkindlustuse infosüsteemis või rahvastikuregistris olevaid kontaktaadresse. Tegemist on seadusest tuleneva standardprotsessiga, mida SKA on kasutanud juba 2017.a-st. Uuringu sihtrühma kuuluvatele inimestele saadaks SKA muudetud tekstiga infokirjad. Uuringu hilisemas analüüsifaasis kasutatakse võrdlusrühmana 1960. aastal sündinud inimesi, kelle üldine pensioniiga (64 aastat 9 kuud) jõudis/jõuab kätte 2024.a. oktoobrist 2025.a. septembrini ja kes saavad SKA-lt veel endise sisuga infokirja.

Infokirja muudetud teksti mustandi (Lisa 2) pakuvad välja TLÜ uurimisrühma liikmed. Teksti lõplik sõnastus kooskõlastatakse SKA-ga, kes muuhulgas kontrollib omalt poolt üle selle vastavuse õigusaktidele ja nende tõlgendustele, aga ka kommunikatiivse selguse. Teavituskirja sisu kohta sätestab riikliku pensionikindlustuse seaduse §301 lg1, et sellise teatega teavitab SKA isikut tema pensionikka jõudmisega seotud pensioniõiguse tekkimisest, ent teate detailsema teksti saab amet koostada omal kaalutlusel arvestades teate eesmärki.

Teavitusi saadab SKA välja kuude kaupa, 6 kuud enne vastava sünnikuuga inimeste jõudmist pensioniikka: 1961.a. jaanuaris sündinud inimestele saadetakse e-kirjad 2025.a. juulis, 1961.a. veebruaris sündinutele 2025.a. augustis jne., nii et 1961.a. detsembris sündinutele saadetakse kirjad 2026.a. juunis. Saadetavates teavitustes (nii nagu ka seni SKA saadetavates kirjades) on individuaalse tunnusena isiku sünnipäevast tulenev pensioniikka jõudmise kuupäev, kuid puuduvad muud isikuandmed. Infokirjade väljasaatmisega seotud isikuandmete töötlemisega tegeleb üksnes SKA oma rutiinsete tööprotsesside raames riikliku pensionikindlustuse seaduse §301 alusel.

Kuna kirja maht on piiratud, siis ei saa sellises infokirjas paindliku vanaduspensioni võimalusi ja selle valikuga seotud kaalutlusi pikemalt kirjeldada. Sel põhjusel lisatakse infokirja link SKA kodulehe vastavale rubriigile (praegu on seda pensioniliiki puudutav info veebilehel https://sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-liigid/paindlik-pension). Samas kavandatakse täiendada vastaval veebilehel olevat infot nii tekstiliselt kui näidetega, vältides liiga tehnilisi ja tavalugejale raskesti mõistetavaid sõnastusi.

Kuivõrd keskseks uurimisküsimuseks on hinnata muudetud tekstiga infokirjade võimalikku mõju vanaduspensioni määramise ajastusele, sh paindliku vanaduspensioni valimisele, siis eeldab selline uuringudisain küllalt pikka viiteaega sekkumise (s.t. kirjade saatmise) ja uurimisküsimuse vastamist võimaldava registriandmete väljavõtte vahel – teavituskirjade saatmist alustatakse 6 kuud enne uuringu sihtrühma kuuluva sünnikohordi pensionikka jõudmise kalendriaasta algust, sama sünnikohordi aasta lõpus sündinud isikud jõuavad pensioniikka järgmise kalendriaasta lõpus ning paindliku pensioni edasilükkamisel võivad nad vanaduspensioni määramist taotleda veel aasta või enamgi hiljem.

Mõned sarnaste uurimisküsimustega ja uuringudisainiga analüüsid on teistes riikides läbi viidud (nt Clark et al. 2019; Mastrobuoni 2011), ent selle valdkonna töid on seni väga vähe. Seetõttu võiks Eesti vastav uurimus pälvida ka rahvusvahelist erialalist huvi.

5. UURIMISTÖÖ LÄBIVIIMISE AEG

Sekkumisuuringuga seotud uue tekstiga infokirjad saadab SKA välja perioodil 2025 juuli kuni 2026 juuni. Registriandmete väljavõtte tegemise ja andmete analüüsi periood on 2027 jaanuar kuni 2028 jaanuar.

Andmete esmase analüüsi saame teha 2027.a. alguses, kuivõrd selleks ajaks on selgunud kui suurele osale 1961.a. sündinud isikutele on 2026.a. lõpu seisuga vanaduspension määratud ja kui palju on neid, kellele pension on veel määratamata. Viimase alamrühma kohta soovime 2028.a. alguses teha täiendava registriandmete väljavõtu, et näha kui palju on neid, kes on vanaduspensioni määramise lükanud edasi vähemalt ühe aasta võrra.

6. VALIMI, UURITAVATE JA NENDE VÄRBAMISVIISI TÄPNE KIRJELDUS

Kas uuritavad kuuluvad haavatavasse gruppi (määratlemiseks vt TLU eetikakomitee juhendmaterjal): väiksem osa uuringu sihtrühmast võib olla haavatavatest rühmadest.

Antud uuringu puhul on sisuliselt tegemist registripõhise uuringuga kuivõrd analüüsiks kasutatakse Sotsiaalkindlustusameti registriandmeid. Uuringu sihtrühma kuuluvate, 1961. aastal sündinud isikute arv, kes jõuavad pensioniikka (65 aastat) 2026. aastal ja kellele ei ole 2025 juuli alguseks veel määratud riiklikku pensioni, on ligikaudu 6000. Võrdlusrühma kuuluvaid, 1960. aastal sündinud inimesi, kes said SKA-lt senise tekstiga infokirja, on samas suurusjärgus. Enamus uuringu sihtrühma kuuluvaid inimesi ei kuulu haavatavatesse sihtrühmadesse, ent kuivõrd tegemist on sekkumisuuringuga, mis hõlmab suuremat osa ühest sünnikohordist, siis võib nende seas olla ka haavatavatesse rühmadesse kuuluvaid isikuid, nt halvema tervisega inimesi. Samas tuleb tähele panna, et uuring ei hõlma isikuid, kellele on varem määratud töövõimetuspension kuni vanaduspensioniea saabumiseni või soodustingimustel vanaduspension (nt tervistkahjustavatel töödel töötamise või 3 või enama lapse kasvatamise eest) või väljateenitud aastate pension, kuivõrd neile inimestele ei saada SKA vastavaid infokirju pensioniea saabumise kohta, sest nad on juba riikliku pensioni saajad.

Uuringu sihtrühma kuuluvaid isikuid infokirja teksti sisseviidud muudatuste kohta ning paindliku vanaduspensioni valimist analüüsiva uurimuse läbiviimise kohta eraldi ei teavitata. Uuringu läbiviimisele eraldi tähelepanu tõmbamine rikuks loomuliku eksperimendi olukorra, sest võiks potentsiaalselt uuringu sihtrühma kuuluvate inimeste käitumist mõnevõrra mõjutada. Infokirjade saatmine on SKA seadusjärgne kohustus, seega on tegemist rutiinse riikliku teavitusega. Infokirjade ja SKA veebilehe info täiendamine ei halvenda ühegi sihtrühma kuuluva isiku võimalusi, vaid pakub neile täiendavat infot nende seadusest tulenevate õiguste kohta, et nad saaksid teha enda olukorrale, huvidele ja soovidele vastava teadliku valiku. Infokirja tekst ja veebilehe info sõnastatakse neutraalselt, nii et see ei mõjuks soovitusena.

7. ANDMETE KOGUMISE, TÖÖTLEMISE JA ANALÜÜSI TÄPNE KIRJELDUS

Uuringuperioodi lõpus tellib TLÜ uurimisrühm SKA-lt väljavõte sotsiaalkindlustuse infosüsteemist (SKAIS) vanaduspensionide uute määramiste kohta 1960.a. ja 1961.a. sündinud isikutele, kellele on esmakordselt määratud vanaduspension ajavahemikus 2024 oktoobrist 2027 detsembrini. Andmete väljavõtte esitab SKA pseudonüümitud kujul. Uurimisküsimustele vastamiseks peab registriandmetest välja võetav analüüsiandmestik sisaldama uuringu sihtrühma ja võrdlusrühma kuuluvate isikute kohta järgmisi andmeid:
• isiku sünniaasta ja sünnikuu
• sugu
• pensioni liigi tunnus (pensioniliigi kood)
• pensioni määramise kuupäev
• pensionistaaž
• pensioni suurus.

Analüüs keskendub küsimustele, kas ja kuivõrd erineb vanaduspensioni määramise ajastus, sh paindliku vanaduspensioni valimine kahe järjestikuse sünnikohordi (1960.a. ja 1961.a. sündinud) lõikes; kuivõrd sõltub paindliku vanaduspensioni valimine isiku pensionistaaži pikkusest ja väljateenitud pensioni suurusest; ja kas paindliku vanaduspensioni kohta täiendava infoga tutvumine SKA veebilehel suurendab selle pensioniliigi valimise tõenäosust.

8. KIRJELDUS UURINGU EETILISTE JA ANDMEKAITSE ASPEKTIDE KOHTA

8.1. Eetilised aspektid

Paindliku pensioni valimist pärast üldist pensioniiga kirjeldab SKA veebileht põhimõttega „Kui lähed pensionile hiljem, on su pension suurem“ (https://sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-liigid/paindlik-pension) Samas tähendab pensioni edasilükkamine seda, et isik loobub vastava perioodi pensionist. Hilisema pensionile mineku korral suurendatakse kuupensioni kordaja võrra, mis sõltub pensioni edasilükkamise kestusest ja pensionile siirdumise aastast. Näiteks pensioni edasilükkamise korral 2025. aastal ühe aasta võrra suurendatakse kuupensioni 5,49% võrra. Vastavate kordajate väärtuse arvutab SKA igaks kalendriaastaks lähtudes Statistikaameti elutabeli andmetest ja Euroopa Keskpanga intressimääradest (https://www.riigiteataja.ee/akt/121022024006). Sisuliselt on tegemist nn aktuaarselt neutraalsete kordajatega, mis lähtuvad kaalutlusest, et meeste-naiste keskmise (ehk sooneutraalse keskmise) elueaga inimesele kogu pensionipõlve peale kokku makstava pensionisumma nüüdisväärtus oleks sama, sõltumata tema pensionile siirdumise ajast. See tähendab aga ühtlasi, et inimestele, kelle eluiga jääb sooneutraalsest keskmisest elueast lühemaks, ei ole paindliku edasilükatud vanaduspensioni valik kasulik. Seetõttu on oluline, et teavituskirja tekst oleks neutraalne ning lisainfot pakutakse veebilehel tasakaalustatud kujul, et info ei mõjuks üldise soovitusena pensionile siirdumist edasi lükata. Teisalt, arvestades seda, et viimastel aastatel (2022–2024) on paindliku edasilükatud pensioni valinud inimesi olnud vähe, keskmiselt ca 250 inimest aastas, siis paistab ilmne, et seda võimalust kasutanud inimesi on märksa vähem kui neid, kelle jaoks pensionile siirdumise edasilükkamine võiks olla kasulik valik. On tõenäoline, et selle üheks põhjuseks on vähene teadlikkus sellisest võimalusest, mistõttu on täiendava info pakkumine oluline, et inimesed saaksid teha enda olukorda arvestava kaalutletud valiku.

8.2. Andmekaitse aspektid

Uurimuse läbiviimisega seotud isikustatud andmeid haldab üksnes SKA oma tavapäraste tööprotsesside raames. Analüüsiandmestiku annab SKA TLÜ uurimisrühmale psedonüümitud kujul. Pseudonüümitud andmete koode haldab SKA.
SKA ja TLÜ vahelises andmeedastusprotokollis määratakse andmete säilitamistähtajaks 2 aastat viimaste analüüsiandmete üleandmise ajast. Pärast analüüsiandmestiku üleandmist lisatakse SKA ja TLÜ EDK veebilehtedele üldine neutraalne teade andmetöötlusest uuringu eesmärgil vastavalt läbipaistvuse põhimõttele.

9. LÄBIVAATAMISEKS LISATUD DOKUMENDID

Taotlusele on lisatud alljärgnevad dokumendid:
1) vastutava uurija ja uuringu läbiviija CV-d Eesti Teadusinfosüsteemis:
https://www.etis.ee/CV/Lauri_Leppik/est/
https://www.etis.ee/CV/Magnus_Piirits/est/
2) Sotsiaalkindlustusameti poolt seni kasutatava infokirja tekst (Lisa 1)
3) Infokirja muudetud ja täiendatud teksti projekt (Lisa 2)

10. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU

Clark, R.L., Hammond, R.G., Morrill, and M.S., Khalaf, C. (2019). Informing retirement savings decisions: a field experiment on supplemental plans. Economic Inquiry, 57(1), 188–205. https://doi.org/10.1111/ecin.12731

Howett, M., Leong, C. (2022). What is Behavioral in Policy Studies? How Far has the Discipline Moved Beyond Traditional Utilitarianism? Journal of Behavioral Public Administration, 5(1). https://doi.org/10.30636/jbpa.51.292

Mastrobuoni, G. (2011). The role of information for retirement behaviour: evidence based on the stepwise introduction of the Social Security Statement. Journal of Public Economics, 95(7), 913–925. https://doi.org/10.1016/j.jpubeco.2011.01.003