Käskkiri

KÄSKKIRI

21.05.2025 nr 85

Täienduskoolituse õppekava kinnitamine Täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 2, Sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus” § 10 lõike 1 punkti 17 ning Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 21.12.2022 käskkirja nr 54 „Õppekorralduse aluste ja täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise aluste kehtestamine” punkti 5.5 alusel 1. Kinnitan Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolituse „Toimetulek erivajaduse ja puudega lapse

verbaalse ja füüsilise agressiooniga asendushooldusel” õppekava vastavalt lisale.

2. Käskkiri jõustub allakirjutamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor

2 (4)

KINNITATUD 21.05.2025 käskkirjaga nr 85

Lisa

Õppekava nimetus Toimetulek erivajaduse ja puudega lapse verbaalse ja füüsilise agressiooniga asendushooldusel

Õppekavarühm Sotsiaaltöö ja nõustamine

Õppekava koostamise alus Sotsiaalhoolekande seadus Lastekaitse seadus Perevanema ja kasvataja kompetentsimudel

Õppekeel Eesti keel

Õppe eesmärk Koolituse tulemusel on õppijal teadmised agressiivse käitumise põhjustest ja oskus reageerida asendushooldusel viibiva lapse ja noore verbaalselt ja füüsiliselt agressiivsele käitumisele, võttes arvesse tema traumat, erivajadust ja/või puuet.

Sihtgrupp Asendushooldusteenust pakkuvad asenduskodu kasvatajad ning spetsialistid, perekodu perevanemad, turvakodus ja KLAT teenusel lapse arengut kujundavad ja toetavad töötajad.

Osalejate arv (min ja max) 18 – 25

Osalemise eeldus Õppija on asenduskodu kasvataja, perevanem või turvakodus/KLAT teenusel lapse arengut kujundav ja toetav töötaja.

Õppe maht ja ülesehitus (akadeemilistes tundides)

Õppe kogumaht on 21 akadeemilist tundi kontaktõpet.

Õpiväljundid Koolituse lõpuks õppija:

 mõistab verbaalse ja füüsilise agressiivse käitumise

põhjuseid asendushooldusel viibivatel lastel ja noortel;

 analüüsib enda rolli täiskasvanuna asendushooldusel

viibivate laste ja noorte agressiivse käitumise juhtimisel;

 rakendab meetodeid verbaalse ja füüsilise agressiivsuse

ennetamiseks ja vähendamiseks, võttes arvesse lapse/noore

traumakogemust, käitumuslikku ja psühholoogilist erivajadust

ja puuet;

 teab füüsilise vägivalla ohjamise õiguslikku raamistikku

Eestis laste ja noorte puhul;

 analüüsib enda käitumise ja hoiakute mõju verbaalse ja

füüsilise agressiivse käitumisega kokkupuutel ning

agressiivse episoodi mõju teistele kollektiivis viibivatele

lastele;

 kasutab turvalist sekkumist füüsilise agressiivsuse korral

viisil, mis võimaldab lapse või noorega turvalise

igapäevasuhte jätkumist asendus- või perekodus.

 analüüsib, kuidas koolitusel õpitud oskusi alal hoida.

Sisukirjeldus Koolitusel antakse teadmisi ja oskusi enda käitumise teadlikustamisest ja suunamisest eriilmelise agressiivse käitumise ilmnemisel ning inimväärsetest sekkumistest agressiivse käitumisega toimetulemiseks asendushooldusel. Sekkumiste õpetamisel arvestatakse, et tegemist on erivajadustega lastega töötavate inimestega ning õpitavad sekkumised valitakse sellest lähtuvalt. Koolitus koosneb kolmest koolituspäevast (kõik 7 akadeemilist tundi). Koolitus algab agressiivse käitumise mõistmise poolelt, sealt suundutakse edasi verbaalse agressiooniga toimetulekule ning jõutakse välja füüsilise agressiooni teemani.

3 (4)

Verge verbaalse agressiooniga toimetulekumudel põhineb konfliktijuhtimismudelil SAMM, mille alustõed on järgmised:

1) konfliktijuhtimine ja probleemi lahendamine on erinevad

oskused;

2) konflikti juhtimise aluseks on teadlikustamine, millises rollis ja

situatsioonis Sa oled;

3) ärritunud inimest toetab ennekõike mõistmine;

4) konfliktijuhtimise peamised oskused on tunnete juhtimine ja

piiride kehtestamine.

Verge füüsilise agressiooniga toimetulekumudel põhineb Norras Verge Gruppeni poolt väljatöötatud dünaaamilisel agressiooni juhtimise mudelil, kus fookuses on inimväärsus ning mõlemapoolne turvalisuse tagamine erivajaduse, traumatausta või haigusseisundiga seotud füüsilise agressiooniga toimetulemisel.

Õpisündmuse teemad  Töötaja ning lapse roll keerulises suhtlusolukorras.

 Kuidas muutub inimkäitumine ärevas ja konfliktses olukorras

ning mida saavad töötajad teha dialoogi taastamiseks.

 Erinevad suhtlusstrateegiad, mida saab kasutada

äreva/väljakutsuva/agressiivse lapsega suhtlemisel.

 Erinevad strateegiad, kuidas töötaja saab säilitada keerulises

olukorras rahu.

 Füüsiliselt agressiivse käitumise tekkimise põhjused ja

seosed haigusseisundiga või psüühilise erivajadusega.

 Töötaja roll füüsiliselt agressiivses olukorras ja kuidas töötaja

käitumine võib olukorda mõjutada.

 Praktiliste ja turvaliste sekkumistehnikate harjutamine

psüühilise erivajaduse või puudega seotud füüsilise

agressiooni ennetamiseks ja peatamiseks.

 Juriidiline raamistik, kas/millal ja kuidas võib

asendushoolduse töötaja sekkuda füüsiliselt füüsilise

agressiooni ennetamiseks ja/või peatamiseks.

Õppemeetodid Loeng, sotsiomeetria, psühhodraama erinevad meetodid (nii

verbaalsete kui ka füüsiliste sekkumistehnikate harjutamiseks),

arutelud väikeses ja suures grupis, ning füüsilised harjutused

sekkumistehnikate kasutamiseks

Õppekeskkonna kirjeldus Koolitus toimub õppetööks sobivate tingimustega koolitusruumis, mis mahutab vähemalt 25 osalejat. Ruumi suurus ja paigutus võimaldab osalejatel ja koolitajatel vabalt ringi liikuda ning vajadusel jaguneda gruppidesse (individuaal- ja grupitööd, praktilised ülesanded). Osalejatel on endal õppevahenditena tagatud esmased kirjutusvahendid ja paber. Osalejatele on tagatud kohvipausid ja toitlustus. Elektroonilised õppematerjalid edastatakse osalejatele e-posti teel. Koolitust puudutava info saadab Sotsiaalkindlustusameti koolitusspetsialist osalejatele hiljemalt nädal enne koolitust.

Iseseisev töö Puudub

Õppematerjalide loend  Koolituse sisu toetav ettekanne.

 https://www.verge.ee/materjalid/.

Õppe lõpetamise tingimused, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid

Koolituse lõpetamise tingimuseks on vähemalt 85 protsendi ulatuses õppes osalemine ja grupitöödes aktiivne osalemine.

Õppe läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend)

Tõend

4 (4)

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- ja töökogemuse kirjeldus

Koolitaja on erialase kõrgharidusega, valdkondliku töökogemusega ekspert, kes puutub oma töös kokku koolitusel käsitletavate teemadega, on läbi viinud viimase 4 aasta jooksul samasisulisi koolitusi ning omab täiskasvanute koolitaja kompetentse.

Õppekava kinnitamise aeg