Harku Vallavalitsuse keskkonnaloa nr KL-524028 andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1 (18)

Lisa EELHINNANG

EELHINNANG

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu arendaja esitatud ja

muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning

eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 6¹ lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava

tegevuse korral on eelhindamisel võetud aluseks:

• taotlus1,

• Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmed,

• Maa-ja Ruumiameti kaardirakenduse kaartide andmed,

• Tilgu sadama detailplaneering (Tilgu sadama DP)2;

• Tilgu sadama detailplaneeringu keskkonnamõju starteegilise hindamise aruannne

(Tilgu sadama DP KSH)3.

1. Kavandatav tegevus

1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Planeeritakse teostada Tilgu sadama (Tilgu sadam, Meriküla, Harku vald, Harju maakond,

katastritunnus 19801:001:3687) regulaarset hooldussüvendamist (veeseadus (VeeS) § 187 p 8)

kogumahus kuni 7500 m³. Akvatooriumi puhastatakse maksimaalselt mahus kuni 1500 m³

vajadusel iga 2 aasta tagant. Süvendustööd on vajalikud olemasoleva sadama akvatooriumis ja

sissesõidul (vt joonis 1) ohutu sügavuse (EH2000 2 m) tagamiseks.

Süvenduspinnas paigutatakse sadama alale settebasseini tahenema (vt joonis 2). Hiljem liivane

pinnas planeeritakse rannaalal (vt joonis 1).

1 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 28.03.2025 taotlusena nr T-KL/1028110 (taotlus),

menetluse nr M-131794 all. 2 OÜ Head, 2013. HARKU VALD. ILMANDU KÜLA. TILGU MUNITSIPAALSADAMA

DETAILPLANEERING.

Töö nr 2013_020. Kättesaadav: https://kaart.harku.ee/DP/061212_2034/avalik/ (25.04.2025). 3 OÜ Orson, 2019. „ILMANDU KÜLAS ASUVA TILGU MUNITSIPAALSADAMA JA SELLE

LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

ARUANNE“. Töö nr 0616. Kättesaadav:

https://www.harku.ee/documents/2846103/3085732/Tilgu+KSH+aruanne+08.10.2009+uus.pdf/d3057b0e-cff1-

4881-a4c2-787f496d554d (25.04.2025).

2 (18)

Joonis 1. Sinisega on märgitud süvendusala, kollasega on märgitud süvenduspinnase

lõppladestuskoht.

Joonis 2. Peale süvendamist paigutatakse pinnas settebasseini tahenema.

Keskkonnaluba taotletakse kehtivusega kümme aastat.

1.2.Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Eesti üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“4 kohaselt, on tõhus ja kestlik merealade kasutamine

riigile oluline. Kogu Eesti rannikul tuleb välja arendada riigi seisukohalt optimaalne

väikesadamate kett, mis seob saared mandriga ja edendab turismialaseid otsesidemeid

4 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Kättesaadav:

https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/yrp/ (25.05.2025).

3 (18)

välisriikidega, aidates kindlustada saarte ja rannikualade majanduslikku baasi. Väikesadamate

arendamisel on otstarbekas ühildada erinevad kasutusotstarbed (kalandus, turism, rekreatsioon

jne). Väikesadamate haakuvus tagamaal pakutavate teenustega tekitab sünergia, mis parandab

turismi arenguvõimalusi. Väga tähtis on tagada hea ligipääs väikesadamatele – nii merel kui

ka siseveekogudes.

Eesti mereala planeeringu5 kohaselt on Eesti rannikumeri enamasti madal ja ohtuderohke.

Ranniku sobivaimad sadamakohad on juba kasutusel, looduslikult ebasoodne sadamakoht

tähendab suuri kulusid. Sellest tulenevalt on mõistlik investeerida olemasolevatesse

sadamatesse.

Alal kehtib Harku Vallavalitsuse poolt 17.10.2013 kehtestatud üldplaneering6 ja Harku

Vallavalitsue poolt 17.10.2013 kehtestatud otsusega nr 137 „Ilmandu külas Tilgu

munitsipaalsadama detailplaneeringu kehtestamine“ Tilgu munitsipaalsadama detailplaneering.

Vastavalt looduskaitseseadus (LKS) § 5 lg 2 nimetatakse Läänemere kallast rannaks. Mere

rannal on tiheasustusalal ehituskeeluvöönd 50 meetrit (LKS § 38 lg 1 p 3), ning

ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3), välja

arvatud LKS § 38 lg-s 4-6 toodud ehituskeeluvööndi erisuste osas. Keskkonnaluba ei anta

enne vastava planeeringu kehtestamist (KeÜS § 55) või kui tegevus ei vasta õigusaktides

sätestatud korrale (KeÜS § 52 lg 1 p 4).

Ehituskeeluvööndi eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest

lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba

liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 34). LKS § 38 lg 5 p 2 ja 3 sätestavad, et ehituskeeld

ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud

sadamaehitisele, veeliiklusrajatisele ja ranna kindlustusrajatisele.

Käesoleval juhul kavandatav hooldussüvendus olemasolevas sadamas ning pinnase

planeerimine sadamaalal ei ole tegevus, mis vajaks eraldi detailplaneeringut (ehitusseadustik §

12 lg 2, planeeringuseaduse § 125, LKS § 38 lg 5 p 2). Ei kavandata uute rajatiste püstitamist

ega laiendamist. Toimub olemasoleva rajatise hooldus.

Seega, kavandataval tegevusel puudub vastuolu kehtivate õigusaktide ja

planeerimisdokumentidega.

1.3.Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Vee erikasutustööde käigus ei kasutata ressursina maad, mulda, pinnast, maavara, vett ega

loomastikku ja taimestikku. Vee erikasutustööde alal meres ei esine loodusvarasid kasutataval

kujul (kasutatud Maa-ja Ruumiameti geoportaali andmeid).

5 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146. Kättesaadav:

https://www.agri.ee/regionaalareng-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering (25.04.2025) 6 Kehtestatud Harku Vallavalitsuse 17.10.2013 otsuega nr 138 . Kättesaadav: https://www.harku.ee/kehtiv-

uldplaneering (25.04.2025).

4 (18)

1.4. Tegevuse energiakasutus

Energiakulud on seotud vee erikasutustöödeks ja pinnase planeerimiseks kasutatava tehnika

kasutamisega. Töödeks kasutatakse ujuvat pinnasepumpa. Kuid olemasoleva teadmise kohaselt

on töid võimalik teostada ka vajadusel ekskavaatoriga. Energiakasutust on võimalik viia

miinimumini kasutades töödeks sobivaimat tehnikat.

1.5.Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

1.5.1. Heited vette

Taotluse kohaselt on süvendatavaks pinnaseks tormidega sadamasse kanduv liiv. Tilgu sadama

DP KSH aruandes toodi välja, et sadamaalalt võetud pinnaseproovide analüüside kohaselt on

raskmetallide poolest merepõhja setete seisund hea ehk inimesele ja keskkonnale ohutu.

Üldnaftaproduktide sisalduse järgi on puuraukude piirkonnas pinnase seisund hea ehk

inimesele ja keskkonnale ohutu. Täpsemad pinnase analüüsid ei ole vajalikud HELCOM

Süvendamise ja kaadamise juhendi7 p 6.3 b ja c kohaselt: süvendatavaks pinnaseks on peamiselt

liiv; märkimisväärsete saasteallikate puudumine ja süvendatud kogused alla 10 000 tonni

aastas. Seega süvendamisega ei kaasne olulisel määral saasteainete heiteid vette. Siiski,

süvendamisel tekib mõningane heljum ja vette satub toitaineid.

Üldiselt põhjustab pumpsüvendusmeetod vähem heljumit ja müra võrreldes teiste meetoditega8.

Samas, koppsüvendajaga, eriti aga ekskavaatoriga on hõlpsam süvendada mitte eriti suurtes

sügavustes ja kõva pinnasega. Samas on koppsüvendaja ja ekskavaatori puuduseks suhteliselt

väike tööjõudlus, sellega ei ole võimalik tagada ühtlast sügavust ning rohke heljumi teke

praktiliselt kogu veesamba ulatuses9,10. Arvetsades, et tööd toimuvad väikesadamas ja tööd

suures osas muulidega piiratud akvatooriumis, siis on antud piirkonnas sobivaks nii kopp-

ekskavaator kui ka ujuvsüvendaja.

Olemasoleva teabe kohaselt satub süvendamisel vette hinnanguliselt 4 -10 % süvendatava

pinnase kogumahust. Heljumipilve levik sõltub paljudest teguritest, millest tähtsamad on

hoovuse liikumiskiirus, tuule kiirus ja vette sattuvate pinnaseosakeste füüsilised omadused –

kiiremini settuvad raskemad osakesed, settimine on kiirem tuulevaikse ilmaga11. Pärast tööde

lõppu langeb heljumi sisaldus vees kiiresti12. Väga suurte süvendustööde korral (ca miljon m3)

on esialgne olukord taastunud kahe nädala jooksul, väiksemamahuliste tööde korral (ca 10 tuhat

m3) on juba kahe tunni jooksul. Konservatiivsete mudelduste kohaselt võib heljum kanduda

kuni 400 m kaugusele, kuid juba 200 m kaugusel on heljumi kontsentratsioon (sisaldus ca 5

7 HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (25.04.2025). 8 Ernst&Sohn, 2004. Recommendations of the Committee for Waterfront Structures Harbours and Waterways. 9 Vlasblom, W. 2003. Dredging Equipment and Technology. Delft: Delft University of Technology. 10 Ihasalu liivakaevanduse KMH https://www.ts.ee/wp-

content/uploads/2020/01/Ihasalu_liiva_kaevandamise_KMH_aruanne.pdf 11 Corson OÜ, 2012. Vanasadama uue, e (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne.

Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/01/Vanasadama-uue-kruiisikai-rajamise-KHM-

aruanne.pdf (25.04.2025). 12 Arvo Järvet, 2008. Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee ettevalmistavad tööd. KMH aruanne

5 (18)

mg/l)13 võrreldav foontingimustega (sügis-talv põhjaranniku lahtedes 8 mg/l14). On täheldatud,

et kõrgemad heljumi kontsentratsioonid esinevad valdavalt suuremate tuulesündmuste korral,

heljumi kontsentratsioon tõuseb märgatavalt, kui tuule kiirus on 10 m/s või rohkem15.

Taotluse kohaselt koosneb süvendatav pinnas suures osas liivast. Liivafraktsiooni hõljumi

viibimine veesambas on lühiajaline ning settematerjal langeb merepõhjale tagasi vahetult

kaevandamise piirkonnas. Seega kaasneda võib mõningane heljum, mis võib tugeva tuule korral

kanduda töödealast ca 150-200 m kaugusele16.

Tekkiv heljum ja vee erikasutustööde teostamine võib mõjutada kalu kudeperioodil ja

põhjaelustikku.

1.5.2. Heited õhku

Üldiselt põhjustab kopp ekskavaatori tööprotsess müra tasemel ca 109 dB17. Pumpsüvendajaga

tekitatav müra ei ole tavaliselt suurem kui 40–50 dB18, diiselmootoriga amfiibmasina

Watermaster IV müratase tootja andmetel on 103 dB19. Vee erikasutustööde aegne müra on

lühiajaline ja pöörduv, st esineb ainult tegevuse ajal ning tööde lõppemisel see lakkab. Seega

kaasneb tegevusega ajutine mürafooni tõus. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (määruse nr 71) lisa 1 p 4 kohaselt on ehitustegevusega seotud müra ekvivalentsed

piirtasemed normeeritud vaid õhtusel ja öisel ajal (ajavahemikul 21.00-7.00). Ehitusmürale

rakendatakse kella 21.00-7.00 piirväärtusena asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Päevasel ajal (7.00-21.00) ehitustöödest tulenevale mürale normtasemeid

kehtestatud ei ole. Lähimad elumajad asuvad ca 200 m kaugusel ning nendeni jõudev müra on

ebaoluline20 olenemata sellest, kas kasutatakse pumpsüvendajat või ekskavaatorit.

Süvendaja mootorite/jõuallikate töötamisel eralduvad välisõhku lämmastikoksiidid, SO2, CO,

CO2, summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peenosakesed, Pb, Cd, Hg, As, Cr,

Cu, Ni, Zn, dioksiinid ja furaanid, besno(a)püreen, benso(b)-fluoranteen, benso(k)-fluranteen

ja indeeno-(1,2,3-cd)püreen. Arvestades tegevuse iseloomu ja kestvust, siis õhukvaliteedi piir-

13 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH, Töö nr E1401. 14 Laura Raag, 2014. Süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele, hinnatuna kaugseire

andmetest. Tallinna Tehnikaülikool. 15 Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse heljumi seire aruanne 2020 (https://www.ts.ee/wp-

content/uploads/2020/05/Paldiski-L%C3%B5unasadama-s%C3%BCvendust%C3%B6%C3%B6de-heljumi-

seire-aruanne-2020.pdf), Pakrineeme LNG terminali heljumi seire aruanne

(https://kotkas.envir.ee/permits/public_assignment_view?permit_assignment_submission_id=33641&represente

d_id=) (25.05.2025). 16 OÜ EstKonsult, 2017. „Nasva liivakarjääri mere süvendamise vee erikasutusloa taotluse KMH aruanne“ töö

nr E1367. 17 Tapio Lahti, 2010. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine.

Kättesaadav: file://sise.envir.ee/Kasutajad$/KA/48503092716/Downloads/Keskkonnamyra_raamat.pdf

(25.05.2025). 18 Eesti Mereakadeemia, 2006. Muuga sadama akvatooriumi liitsihi piirkonna süvendamise keskkonnamõjude

hindamine. Töö nr. 03/06. https://www.ts.ee/wp-

content/uploads/2020/01/Muuga_s%C3%BCvendamise_KMH_aruanne.pdf (25.05.2025) 19 AS Maves, 201. „Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava keskkonnamõju

hindamise aruanne„. Töö nr: 16166. Kättesaadav:

https://www.peipsivald.ee/documents/18275523/19045972/Lahepera+KMH+aruanne+tekst+01_2018.pdf/c4545

200-66a1-4d50-9e9e-ef5c4044230f?version=1.0 (25.05.2025). 20https://noisetools.net/barriercalculator?source=[1.5,500,90]&receiver=[1.5,200]&barrier=[1,2.8,100]

6 (18)

või sihtväärtusi ei ületata. Vee erikasutus ei põhjusta pöördumatuid muutusi õhukvaliteedi osas

antud piirkonnas.

Valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne. Lõhnareostus

on lühiajaline ning tööde aegne ja valdavalt seotud ehitustööde käigus kasutatavate masinate

diiselmootoritega. Kõik võimalikud mõjud on ajutise ja lühiajalise iseloomuga.

1.6.Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole nimetatud piirkonnas ja selle läheduses toimunud olulisi

reostusjuhtumeid. Tulenevalt eeltoodust võib järeldada, et süvendatava pinnase saastetunnused

pole olulised või puuduvad. Seega ei näe Keskkonnaamet ette settest vabaneda võivate

saasteainetega seotud probleeme, kuna pinnas on looduslik. See ei sea erinõudeid süvendatud

pinnase käitlemiseks.

Pinnast loetakse jäätmeteks, kui see on seisnud ladestuskohas kolm aastat. Samuti, kui

süvenduspinnase kasutamise aeg ja koht ei ole kindel ja garanteeritud loetakse ladustatud

süvenduspinnas jäätmeteks (jäätmeseadus (JääTS § 35² lg 1 p 4). Süvenduspinnase püsivalt

paigaldamist maapinnale mäena või vallina käsitletakse insenerehitisena (JääTS § 35² lg 2²).

Käesolevalt planeeritakse kasutada puhast liivast pinnast rannaala kujundamisel. Süvendamise

tekkiv pinnas ei ole reostunud ning seega on seda lubatud kasutada maismaal soovitud viisil kui

enne süvenduspinnase paigutamist maismaale, eemaldatakse pinnasest prügi ja risu. Vee

erikasutusega seotud tööde käigus tekkivad muud võimalikud jäätmed käideldakse

jäätmeseaduses sätestatud korras.

1.7.Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Vee erikasutustööde käigus on teoreetilisteks võimalusteks kasutatava tehnikaga toimuv avarii.

Eeldus heast koostööst ja ladusast info liikumisest töödel osalevate inimeste vahel ning

töökorras tehnika kasutamisest aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest tulenevat

kahjulikku mõju. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat

pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate

mehhanismide tehnilist korrasolekut. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline

õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva keskkonna kahjustamine.

1.2. Tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike

andmete alusel

Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

7 (18)

2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

2.2. Olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

2.2.1. Sadama andmed

Ala näol on tegemist ajaloolise Tilgu sadamakohaga, mis vahepeal ei olnud ametliku sadamana

kasutuses üle 50 aasta. Selles kohas asus endise Peeter Suure Merekindluse süsteemi kuulunud

sõjasadam, mille kaudu toimetati Tallinna linnast läänepoole jäävatele kaitserajatistele

laskemoona. Sadamast viidi moon edasi kitsarööpmelise raudtee kaudu. Omaaegsest

sõjasadamast ei olnud praktiliselt midagi säilinud, vanad kaitsemuulid olid lõhutud.

Sadam on käesolevaks ajaks rekonstrueeritud. Sada on kantud samaregistrisse koodiga EETIL.

Sadamaala paikneb kinnistul Tilgu sadam (kü 19801:001:3687, tootmismaa 100%, pindala

34619.0 m²). Sadamale on määratud 23.04.2020 Vabariigi Valitsuse korraldusega 129

akvatoorium.

Tabel 1. Sadamaregistri kohaselt on sdamas järgnevad sadamarajatised:

Nimetus Liik Sügavus kai ääres (m) EH2000 Pikkus(m)

Kai nr 1 Statsionaarne

kai

1,7 22

Kai nr 2 Ujuvkai 2 42

Kai nr 3 Ujuvkai 2 36

Kai nr 4 Ujuvkai 2 44

2.1.2. Varasemad keskkonnaload

Keskkonnaamet on andnud 29.09.2016 korraldusega nr KKO 1-3/16/2465 „Harku

Vallavalitsusele vee erikasutusloa andmine ning keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine" keskkonnaloa nr L.VV/328277 Tilgu sadama rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks;

süvendamine mahus 7200 m³ ja tahkete ainete paigutamine mahus 9300 m³. Vee erikasutustöid

on teostatud vee erikasutuse aastaaruannete kohaselt 2018 aastal (süvendamine mahus 716 m³,

tahkete ainete paigutamine mahus 3913 m³) ja 2019 aastal (süvendamine mahus 2147 m³,

tahkete ainete paigutamine mahus 2730 m³). Aastaaruannete kohaselt on süvendatavaks

pinnaseks olnud liivakivi.

Keskkonnaamet on andud 22.08.2022 korraldusega nr DM-119627-11 „Tilgu sadama

keskkonnaloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ keskkonnaloa nr KL-

515995 Tilgu sadama hooldussüvendamiseks mahus 1500 m³ kehtivusega kümme aastat. 2023

aastal taotles loa omanik keskkonnaloa muutmist21. Sooviti teostada töid mahus 3500 m³, kuna

kogunenud setete maht oli oodatust suurem. Kuna selles mahus tööde läbiviimine nähti ette

ühekorraga, märgiti taotluseks loa kehtivuse ajaks 1 aasta. Lisaks muudeti pinnase ladestamise

asukohta (sadama kinnistul asuv puhkeala). Esitatud aastaaruannete kohaselt ei ole

21 Registreeritud KOTKAS 06.06.2023 taotlusena nr T-KL/1018693-2.

8 (18)

süvendustöid tehtud, kuid Maa- ja Ruumiameti ajalooliste ortofotode kohaselt on pinnast

puhkealale planeeritud, seega võib eeldada, et hooldustöid on siiski 2023 aasta suvel tehtud.

2.2.3. Tegevuse õiguslik alus

Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (VeeS) § 23). Kinnisomand ulatub

avaliku veekogu kaldajooneni ja kaldajoon on veekogu tavaline veepiir (asjaõigusseadus § 133

lg 1). Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek.

Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse

kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2).

Sadama pidajaks on Harku Vallavalitsus, kes on e-kinnistusraamatu kohaselt ka kinnistu

omanik. Süvendusala asub sadamale määratud akvatooriumis. Seega on taotlejal õiguslik alus

soovitud tööde elluviimiseks. Keskkonnaluba ei anna õigust ehitiste ehitamiseks.

2.2.4. Piirkonna muu maakasutus

Akvatooriumist paremal asub täiteala, täitealale luuakse settebassein. Sadama kinnistul

akvatooriumist vasakul asetseb looduslik rannariba, mis on liivane, kohati kaetud taimestiku ja

kividega. Seda liivast rannariba kasutavad ümbruskonna elanikud rannaäärse puhkekohana.

Süvendatavat liivast pinnast soovitakse lõppladestada rannaala korrastamiseks.

Lähimad elamud on ca 200 m kaugusel. Lähipiirkonnas puuduvad kultuurimälestised või muud

huviobjektid.

2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Tööde ala paikneb Kakumäe lahe osas (VEE3134060). Laht asub ida poole jääva Kakumäe ja

lääne poole jääva Suurupi poolsaare vahel. Kakumäe laht kuulub Muuga-Tallinna-Kakumäe

lahe rannikuveekogumi (EE_5) koosseisu ning on määratletud veekogu tüübina R3 (Soome

lahe lääneosa). 2023. aasta seireandmete põhjal klassifitseerus Muuga-Tallinn-Kakumäe lahe

veekogum ökoloogilise seisundi kvaliteediklassi kesine. Ökoloogilise seisundi mittehead

elemendid on fütoplankton (FÜPLA) ja suurtaimestik (MAFÜ), seisundi põhjuseks

eutrofeerumine. Veekogumi keemiline seisund on hinnatud halvaks. Halba keemilist seisundit

põhjustavad 2021 aasta seire tulemuste kohaselt varasemast PBDE ja Hg kalas, TBT settes.

Pinnaveekogumi seisund määratakse pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või keemilise

seisundi alusel, olenevalt sellest, kumb neist on halvem (VeeS § 57 lg 1). Seega, mereseire

koondhinnang Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvee kogumile 2023 aasta seisuga on

halb. Seisundi eesmärk aastaks 2027 on hea/erandi leebem eesmärk (erand: ÖSE kesine, KESE

halb (Hg, PBDE, TBT))).

Sadama piirkonnas võivad esineda Soome lahe lõunarannikule iseloomulikud poolsiirde- ja

siirdekalad. Lähtudes kalamajanduslikust ja -kaitselisest tähtsusest on Kakumäe lahe jaoks

olulisimad liigid räim, merisiig, ahven, meriforell, lest ja lõhe. Sadama mõjupiirkonas

lõhejõgesid ei ole. Tööde tegevuse piirkonnas olulisi muid kudealasid ei ole.

Lindude arvukus ja liigiline mitmekesisus sadamakoha mõjupiirkonnas on madal, mis on

tingitud nii sobivate pesitsus- kui ka toitumiskohtade vähesusest. Tilgu sadamakoht on küllaltki

9 (18)

populaarne vaba aja veetmise koht, mistõttu veelindude, nagu kajaklased, pesitsemine sadama

piirkonnas on vähetõenäoline. Siiski, võimaliku pesitsemine korral on veelindude

pesitsusedukus suure häirimisfaktori tõttu eeldatavasti väga madal. Lähimad sobivamad

kajaklaste pesitsuspaigad asuvad Hageri kivikülvil Tilgu sadamast kagu suunas.

2.3.Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Tilgu sadam ei jää ühelegi kaitsealale, seal ei ole registreeritud kaitsealuste taime liikide

esinemist ega kaitsealuseid üksikobjekte.

Sadama läänepoolses osas (mitte sadama akvatooriumi alal ja selle lähiümbruses) on

Keskkonnaagentuuri Eesti looduse infosüsteemi andmetel osaliselt registreeritud II

kaitsekategooria kaitsealuste nahkhiirte esinemine. LKS § 55 lg 1 kohaselt on kaitsealuse

loomaliigi isendi tahtlik surmamine keelatud. Samuti on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi

püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal

(LKS § 55 lg 6).

Sadama akvatooriumist ca 500 m loode suunas jääb Muraste looduskaitseala (KLO1000147)

Muraste sihtkaitsevöönd, mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv Muraste loodusala

(RAH0000471). Muraste loodusala kaitse eesmärgiks on elupaigatüübid hallid luited

(kinnistunud rannikuluited – *2130), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010),

soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad –

*9180).

Sadamast rohkem kui 300 m lõuna suunas asub Rannamõisa maastikukaitseala (KLO1000116)

Rannamõisa piiranguvöönd, mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv Rannamõisa

loodusala (RAH0000450). Rannamõisa loodusala kaitse-eesmärgiks on elupaigatüübid merele

avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad – 6210), lubjakivipaljandid (8210), koopad (8310), vanad

laialehised metsad (*9020) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180).

Sadama akvatooriumist 200 m kagu suunas asub kaitstav looduse üksikobjekt Tilgu koopad ja

kivikülv (KLO4001078) ning selle piiranguvöönd.

2.4.Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra

ja vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud

normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada.

Häirivuse all mõeldakse tegurit, mida üksikisik või rühm tajub negatiivsena, ebameeldivana ja

soovimatuna (WHO 1980) ning seda ei ole võimalik normtasemetega reguleerida.

Piirkonnas ei ole teada alasid, kus õigusaktidega inimese tervise ja heaolu kaitseks kehtestatud

keskkonnakvaliteedi nõudeid oleks ületatud. Olemasoleva sadama hooldussüvendamine tagab

ohutama navigeerimise.

10 (18)

3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

3.1. Mõju suurus

3.1.1. Mõju merepõhjaelustikule

Süvendamistöödel hävib vahetult süvendusala põhjaelustik. Lisaks, paisatakse veesambasse

settematerjali osakesi, mis moodustavad heljumi.

Eesti Merestrateegia22 üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis

tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri.

Käesolevalt on süvendamisega vahetult mõjutatava merepõhja pindala 7886 m². Kuna sadamas

on süvendustöid teostatud regulaarselt pika aja jooksul, siis ei kahjusta tegevuse samas mahus

jätkumine merepõhjaelustikku ja elupaikasid.

Merepõhjaelustikku mõjutab ka heljum, eeskätt läbi valguskliima halvenemises ja

troofsustaseme tõusus. Ülespaisatav põhjasete püsib mõnda aega veesambas ning võib hoovuste

ja lainetusega kanduda sadamast pisut kaugemale, mistõttu võib mõju põhjaloomastikule

esineda ka veidi kaugemal. Teisalt, ka väga suur põhja settinud heljumi kogus võib tugevalt

vaesustada põhjaelustiku taime- ja loomakooslusi. Lisandunud heljumi mõju põhjakooslustele

võib täheldada veel 1-3 aastat pärast teostatud töid. Seejärel taastub loomastiku liigiline

koosseis, arvukus ja biomass normaalsele tasemele23. Kuna tegemist on kasutuses oleva

sadamaga, siis võib eeldada, et piirkonnas levinud põhjataimed ja –loomad on

kohanemisvõimelised ning mõnevõrra suurema ajutise heljumi sisalduseaga kohanenud, kuna

ka paatide mootorite sõukruvid tekitavad vee liikumist ja seeläbi setete paiskumist veemassi

sadama piirkonnas. Kuna süvendatava pinnase osakaal on Kakumäe lahe mastaape arvestades

pigem tühine, siis on muutused ajutised. Liiv settub kiiresti. Heljumi mõju vähendamiseks ei

ole lubatuid töid teha tugeva tuulega. Vee erikasutustööd tuleb peatada, kui heljumi visuaalse

seire käigus tuvastatakse oluline heljumi kandumine madalas rannikumeres kaugemale kui 500

m tööpiirkonnast.

Tööde vastaval korraldusel ei ole ette näha merepõhja elustiku ja elupaikade kadu või

killustamist. Seega taotluses kavandatud tegevuse mõju mere elupaigatüüpidele ja elustikule on

väike.

3.1.2. Mõju kalastikule

Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik süvenduseks kudeaeg ja sellele järgnev

larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon veesambas

ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Sellisel juhul võivad kalade larvidel ja noorjärkudel

tekkida probleemid hingamisega24. Vältides töid kalade kudeajal ei kahjustata kudemisajal

tööde piirkonda sattuvaid kalasid ega kalade noorjärke ega marja. Kui tööd teha väljaspool

kalade kudeaega (aktiivne kudeperiood piirkonnas 15.04-31.05), siis mõju kalastikule vähene.

22 Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti

merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-

etapp-mereala-m (25.042025) 23 TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Kunda sadama süvendusjärgne merekeskkonna seire 2020. aastal. 24 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401.

11 (18)

Ühtegi meriforelli jõge ja siiakoelmut läheduses ei ole ning seega ei pea rakendama sügisest

piirangut. Sellest tulenevalt ei ole vee erikasutustöid lubatud teostada kalade kudeperioodil

15.04 kuni 31.05.

Tööde vastava ajastamisega on välistatud kala marja ja noorjärkude kahjustamine ning heljumi

levik on pigem lokaalne ning oluline mõju võimalikele kudealadele ja merepõhja elupaikadele

ei ole oluline. Kasutatav meede on sobiv kaladele negatiive mõju vältimiseks nende

tundlikuimal perioodil ning heljumi leviku minimeerimiseks. Tööde vastav ajastamine on

vajalik, kuna alternatiivsete meetmete kasutamine (näiteks tööde teostamine kinnisel meetodil

või heljumi tõkke kardinate kasutamine) on tehniliselt keerulisem ja kulukam.

3.1.3. Mõju linnustikule

Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude

nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel

perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele

eluliselt tähtis. Kriitilise kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud

15 mg/l25. Vee hägustumisega kaasnev nähtavuse vähenemine raskendab sukelduvatel lindudel

(sh tiirudel) toidu leidmist ning vee hägustumisel peavad nad lendama oma pesitsusaladest väga

kaugele.

Lisaks võivad mõjud linnustikule toimuda müra häiringute kaudu. Katsed on näidanud, et

näiteks tiirud on koloonias seda häiritumad, mida tugevam on kõlaritest mängitud müra – 65-

85 dB müra juures muutusid linnud valvsaks, 90-95 dB juures juba lahkusid pesalt26. Eriti ohtlik

on pesapoegadele pidev müra27. Enamuse linnuliikide jaoks jääb mõju avaldavate häiringute

tsoon suurusjärku sadakond meetrit28. Mõnedel juhtudel on soovitatud rakendada ka 500 m

laiust puhverala29.

Tilgu sadam ja selle vahetu ümbrus ei ole oluline lindude pesitsusala ega toitumisala.

Mürahäiring on vaid tööde aegne ning ei ole olulisel tasemel. Müra on võrreldav väikesadama

kasutusaegse müraga.

3.1.4. Mõju vee kvaliteedile (troofsus ja ohtlikud ained)

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas30 (VMK) on markeerinud probleemina Hg ja PBDE

kalas ning Tbt settes.

25 Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju

hindamise aruanne. Kättesaadav:

https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf

(25.04.2025). 26 Brown, A..L., 1990. Measuring the effect of aircraft noise on sea birds Environment International 16: 587-592. 27 Hayward, L.S., Bowles, A. E., Ha J. C., Wasser, S. K., 2011. Impacts of acute and long-term vehicle exposure

on physiology and reproductive success of the northern spotted owl. Ecosphere 2; Schroeder, J., Nakagawa, S.,

Cleasby, I. R., Burke, T., 2012. Passerine Birds Breeding under Chronic Noise Experience Reduced Fitness.

PLoS ONE 7: e39200. 28 Skepast&Puhkim OÜ, 2021. Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine (kmh). Töö nr 2019-

0067. 29 Chatwin, T.A., 2010. Set-back distances to protect nesting and roosting seabirds off Vancouver island from

boat disturbance. A thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of master of science.

University of Victoria. 30 Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 (25.04.2025).

12 (18)

Elavhõbe (Hg) on prioriteetne ohtlik aine (keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28

„Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete

ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende

kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused,

ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ (määrus nr 28) § 2). Settes ja/või elustikus

akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüsi (ohtlike ainete

analüüs)31 kohaselt Eestis elavhõbedat ega selle ühendeid ei toodeta, kuid elavhõbedat esineb

looduslikult põlevkivis. Eestis on peamisteks elavhõbeda keskkonda sattumise allikateks soojus

ja elektrijaamad, põlevkivitööstuse jäätmed, kodumajapidamiste ahjud ja katlad, jäätmekäitlus,

tuhastamine, reoveesettega pinnasesse, olmejäätmete lahtine põletamine, lahustid

kodumajapidamistes ja tubaka põletamine ning ilutulestik. Seega on Hg piirnormide ületamine

põhjustatud Läänemere üldisest seisundist.

Ohtlike ainete analüüsi kohaselt on bromodifenüüleetrid (PBDE) prioriteetsed ohtlikud ained,

mida Eestis ei toodeta, kuid kuna väikesed sisaldused toodetes on endiselt lubatud, võib neid

ka Eestis tööstustes kasutatavates pooltoodetes ja materjalides leiduda. PBDE peamised allikad

on põlevkivitööstuse jäätmed (u 7,5 kg/a), liiklusvahendite kulumine, reoveesetted (0,3 kg/a),

vrakkide demonteerimine, jäätmete töötlus ja kõrvaldus, prügilapõlengud ja prügila nõrgvesi,

tekstiil- ja karusnahatoodete pesu ja keemiline puhastus. Seega kavandatav tegevus PBDE

piirnormide ületamist ei põhjusta.

Ohtlike ainete analüüsi kohaselt on tributüültina (TbT) peamine kasutus oli biotsiidina

laevavärvides ja teistes välitingimustes kasutatavates värvides, praeguseks on kasutus laevadel

keelatud. Peamised allikad on laevade ehitus ja remont, laevatransport, reoveesettega

pinnasesse (0,22 kg/a), reoveest pinnavette (0,14 kg/a), kodumajapidamised, rehvide kulumine

ja käitlus. Seega kavandatav tegevus TbT piirnormide ületamist ei põhjusta.

Käesoleval juhul võiksid heited vette kaasneda pinnase liigutamisel aga ka avariide korral. Ptk

1.5. kohaselt süvendatav pinnas reostunud ei ole. Täpsemad pinnase analüüsid ei ole vajalikud

HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhendi32 kohaselt. Arvestades süvendamise mahtu ja

reostusallikate puudumist ei ole näha ette saasteainete paiskumist vette.

Süvendamise maht on väike, seega ei paisata setetest vette ka märkimisväärselt toitaineid, mis

võiks põhjustada täiendavat pelaagilist primaarproduktsiooni määral, et mõjutada veekogumi

seisundit. Üldisi veekaitse eesmärke silmas pidades (VeeS § 31 lg 1 p 6) ning hajuheite

minimeerimiseks (VeeS § 119 p 6) on võimalik rakendada vastavaid töökorralduslikke nõudeid:

süvenduspinnas paigutada maismaale, ei tohi töid teha tugeva tuulega, võimalusel teha tööd

madala veega ajal, tööd katkestada valingvihmade korral, pinnas tuleb paigutada maismaale

viisil, et see ei valguks tagasi merre, tuleb kasutada töökorras tehnikat ja vältida avariide teket

(vt ptk 3.8.).

Töökorralduslikke meetmeid rakendades on tõenäoline olulise mõju puudumine

põhjaelustikule ja seeläbi lindude ja kalade toidubaasile, kalade kudealadele. Tekkiv häiring

jääb loodusliku varieeruvuse piiridesse. Arvestades tööd iseloomu ongi töid tehniliselt mõistlik

ajastada madalveeperioodile.

31 Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise

dünaamika analüüs“, Tallinn. 32HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (25.04.2025).

13 (18)

3.1.5. Mõju rannale

Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise

ja juurdepääsu tagamine (LKS § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34).

Süvenduspinnas lubatud paigutada tahenema sadama kinnistule (Tilgu sadam kü

19801:001:3687) settetiiki. Taotluse kohaselt rannajoon tegevuse käigus ei muutu. Tegemist on

varasema täitealaga, mis on niidetav ja hooldatud. Looduslikud kooslused puuduvad (vt joonis

3)

Joonis 3. Vaade sadmabasseini juurest täitealale, kuhu rajatakse settebassein. Foto Kai Ginter

2022 a.

Lõppladestuskohaks on liivarand sadama akvatooriumist vasakul. Tegemist on kohalike poolt

kasutatava ujumiskohaga, kuhu liiva lisamine muudaks tingimusi meeldivamaks. Tuleb silmas

pidada, et liivane pinnas tuleb ranna alal planeerida. Ala on sobilik, kuna seal on DP järgselt

kavandatud puhkeala.

Planeerimistööd tuleb teha esimesel võimalusel kuid hiljemalt kolme kuu jooksul. Ei ole

lubatud süvenduspinnase mägedesse või vallidesse paigutamine kinnistul, tahenenud puhas liiv

tuleb korrektselt planeerida puhkela rajamisel. Taotluse kohaselt tegevuse käigus rannajoon ei

muutu. Rannajoone muutmine on eraldiseisev tegevus ning selleks on vajalik taotleda eraldi

keskkonnaluba. Keskkonnaloas fikseeritakse, et keelatud on rannajoone muutmine.

Puhkeala planeerimiseks sobib vaid puhas liiv. Kui sadama-ala süvendamisel tekib ka

mudasegust liiva, tuleb see teisaldada. Süvendatavat pinnast tuleb pidada kaeviseks

(maapõueseadus § 96-97). Kinnisasja omanikul on õigus võõrandada tekkivat ja üle jäävat

kaevist. Seega, mudaseguse liiva teisaldamine on lubatud materjali kasulikuks kasutamiseks

(täitmine, pinnaseplaneerimine jne). Pinnase mujal kasutamine tuleb eraldi kooskõlastada

kinnistu omanikuga. Mudasegune liiv tuleb sadamaalalt peale tahenemist teisalda esimesel

võimalusel kuid hiljemalt kolme kuu jooksul. Ei ole lubatud pinnase mägedesse või vallidesse

jätmine.

14 (18)

3.1.6. Mõju hüdroloogilisele režiimile

Kavandatakse olemasoleva sadama hooldussüvendamist. Ei kavandata uute rajatiste rajamist.

Seega ei ole ka tegevuse jätkamisel näha ette olulise keskkonnamõju kaasnemist.

3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus

Süvendamise mõju võib avalduda otseselt mereelustikule (põhjataimestik ja –loomastik,

kalastik, mereimetajad) vahetult tööde alal. Lisaks on mõjutatud alal, kuhu heljum ja müra

kandub. HELCOM on välja on pakkunud, et heljumi leviku mõju piirkonnaks on 500 m

fikseeritud raadius ümber süvendamise punkti33.

Mõjutatavate elanike arv on väike, elamud asuvad üleval astangul.

Süvendamise mõju võib avalduda otseselt mereelustikule (põhjataimestik ja –loomastik,

kalastik, mereimetajad) vahetult tööde alal. Lisaks on mõjutatud alal, kuhu heljum ja müra

kandub. Olemasoleva teabe kohaselt on võib heljum levida ca 200 m kaugusele, ebasobivate

ilmastikutingimuste korral kaugemale. Võimalikku mõju saab vähendada tööde ajastamise ja

meteoroloogiliste tingimuste järgimistega. Arvestades tööala (olemasolev sadam) ning tööde

mahtu, ei oma kavandatavad vee erikasutustööd olulist negatiivset mõju piirkonna elustikule,

elupaikadele ning veerežiimile, kui järgitakse lisaks keskkonnaloas määratud tingimustele ka p

3.8. toodud töökorralduslikke nõudeid. Arvestades vee erikasutustööde mõju (ajutine ja

pöörduv) ei ole ette näha olulist mõju keskkonnale.

3.3.Mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg

Olulisuse hinnang on kokkuleppeline, teaduses on laiemalt kasutuses 5% ja 10% piir, see

tähendab, nähtus peab olema mõjutatud vähemalt 5% või 10% ulatuses ja seejuures nimetatud

erinevus peab lisanduma looduslikule varieeruvusele34.

Olemasoleva objektiivse teabe põhjal ei avalda vee erikasutustööd tõenäoselt olulist mõju

veekeskkonnale, sh ranniku elupaikadele, merepõhja elupaikadele, elustikule, kalastikule ja

linnustikule ning inimese heaolule, kui järgitakse ptk 3.8. toodud töökorralduslikke nõudeid

ning tehakse teid taotluses toodud eesmärgil ja viisil. Sellisel juhul on tööde mõju ka ajutine.

Seega tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja

töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses.

Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62

lg 2 ja VeeS § 194 lg 2 p 4, õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. Sel juhul kõik

võimalikud muutused jäävad loodusliku muutlikkuse piiridesse ja on pöörduvad ning mõju

rannikuveekogumile on lokaalne ja tegevuse tulemusena ei halvene rannikuveekogumi seisund

veepoliitika raamdirektiivi mõttes.

33Helsinki Commission, 2018. Estimating physical disturbance on seabed. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2019/08/BSEP164.pdf (25.04.2025). 34 Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Kättesaadav:

https://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf (25.04.2025).

15 (18)

3.4.Mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ja seire vajadus

Võimalik mõju veekvaliteedile ning müra on ehitusaegsed ja mööduvad peale ehitustegevuse

lõppu. Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on

madal, arvestades, et kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele.

Samuti väheneb avariide oht, kui töid välditakse tugeva tuulega (tuulekiirus üle 10 m/s).

Rakendades keskkonnaloaga seatud nõudeid (vt ptk 3.8.) taastub olemasolev olukord tööde

järgselt ning olulisi negatiivseid häiringuid ei teki. Põhjalikku seire teostamine ei ole vajalik,

asjakohane on jälgida visuaalselt heljumi levikut süvendustööde ajal.

3.5.Mõju piiriülesus

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid.

3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Tegevus ei mõjuta tõenäoliselt nahkhiiri kuna see toimub päevasel ajal olemasoleva tegutseva

sadama alal otsesest registreeritud nahkhiirte esinemise alast väljaspool ja nahkhiirte esinemise

alal ei ole ette nähtud puude raiet. Taotluse kohaselt toimub tegevus üks kord iga kahe aasta

tagant, mis on väga harva.

Konservatiivsete mudelduste kohaselt võib heljum kanduda kuni 400 m kaugusele, kuid juba

200 m kaugusel on heljumi kontsentratsioon (sisaldus ca 5 mg/l) võrreldav foontingimustega

(sügis-talv põhjaranniku lahtedes 8 mg/l).

Arvestades Natura 2000 alade kaugust (300-500 m) tegevuspaigast puudub tegevusel

eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele.

Tegevusel puudub eeldatavalt mõju ka kaitsealusele üksikobjektile, kuna 200 m kaugusel

vastab heljumi kontsentratsioon vees tavapärasele foonile. Kui midagi ka üksikobjektini jõuab,

on tegemist loodusliku materjali - tõenäoliselt liivaga – mis ei mõjuta kivikülvi negatiivselt.

Tegevus toimub korra kahe aasta tagant, mis on piisavalt harva selleks et mõju mitte omad.

Seega tegevusel puudub eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade

kaitse-eesmärkidele.

3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Teadaolevalt puuduvad piirkonnas teised vee erikasutusega seotud tegevused. Ei ole teada teisi

tegevusi, millega võib tekkida koosmõju.

3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Lähtudes taotlusest, eelhinnangust, arvestades määrus nr 31 § 5 lg 2, KeHJS § 11 lg 8¹, VeeS

§ 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 53 lg 1 p 6, seatakse

keskkonnaloale töökorralduslikud nõuded:

16 (18)

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

(loa tabel V16):

1) Vee erikasutustöid ei ole lubatud teostada kalade kudeperioodil 15.04 kuni 31.05.

2) Vee erikasutustöid ei ole lubatud teostada tugeva tuulega (3 h keskmine üle 10 m/s).

3) Vee erikasutustööd tuleb peatada, kui heljumi visuaalse seire käigus tuvastatakse oluline

heljumi kandumine madalas rannikumeres kaugemale kui 500 m tööpiirkonnast.

4) Vee erikasutustööd tuleb võimalusel teostada madala veetasemega ajal (juuli, august,

september).

5) Tööd peab katkestama valingvihmade korral.

Tööde teostamise tingimused ja nõuded (loa tabel V16):

Süvenduspinnas on lubatud paigutada vaid maismaale:

1) Süvenduspinnas on lubatud paigutada tahenema sadama kinnistule settebasseini (Tilgu

sadam kü 19801:001:3687, vt loa joonis settebassein).

2) Enne süvenduspinnase paigutamist maismaale, tuleb pinnasest eemaldada prügi ja risu.

3) Maismaale setteid paigutades peab vedelamad setted paigutama jämedamate setete taha.

Tööde käigus peab jälgima, et setted merre ei valgu. Setete valgumisel merre tuleb setete

valgumine tõkestada koheselt liivakottide, palkide, kivide vm, kuni setete tahenemiseni.

3) Pärast süvendatud pinnase tahenemist planeeritakse puhas liivane pinnas ranna alal:

X: 6591039 Y: 527373

X: 6591028 Y: 527366

X: 6591023 Y: 527403

X: 6591010 Y:527397

4) Planeerimistööd tuleb teha esimesel võimalusel kuid hiljemalt kolme kuu jooksul. Ei ole

lubatud süvenduspinnase mägedesse või vallidesse paigutamine kinnistul, tahenenud puhas liiv

tuleb korrektselt planeerida. Keelatud on rannajoone muutmine.

5) Kui süvendamisel tekib ka mudasegust liiva, siis mudasegune liiv tuleb sadamaalalt peale

tahenemist teisalda esimesel võimalusel kuid hiljemalt kolme kuu jooksul. Ei ole lubatud

pinnase mägedesse või vallidesse jätmine. Mudaseguse liiva teisaldamine on lubatud materjali

kasulikuks kasutamiseks (täitmine, pinnaseplaneerimine jne). Pinnase mujal kasutamine tuleb

eraldi kooskõlastada kinnistu omanikuga.

Parima võimaliku tehnika kasutamine (loa tabel V16):

Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega

veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide

tehnilist korrasolekut.

Toimingud avarii korral (loa tabel V16):

Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu

korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või

ennetamiseks.

Muud asjakohased meetmed (loa tabel V16):

1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja

töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses.

Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62

lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.

2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.

17 (18)

4. Eelhinnangu järeldus

Harku Vallavalitsus esitas taotluse Tilgu sadama (Tilgu sadam, Meriküla, Harku vald, Harju

maakond, katastritunnus 19801:001:3687) regulaarseks hooldussüvenduseks (VeeS § 187 p 8)

mahus 7500 m³. Tegevus toimub ainult sadama akvatooriumis ja sissesõidualal ning setted

ladustatakse sadama alale.

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju.

Otsustajal piisavat teavet, et jätta KMH algatamata, mistõttu KMH ei ole vajalik

järgmistel põhjustel:

• kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega

Natura 2000 võrgustiku alasid;

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti

ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Kavandatav

rajatis ei mõjuta oluliselt rannaprotsesse. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste

tegevustega;

• kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi.

Oluline on lähtuda järgmistest nõuetest ja tingimustest:

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

(loa tabel V16):

1) Vee erikasutustöid ei ole lubatud teostada kalade kudeperioodil 15.04 kuni 31.05.

2) Vee erikasutustöid ei ole lubatud teostada tugeva tuulega (3 h keskmine üle 10 m/s).

3) Vee erikasutustööd tuleb peatada, kui heljumi visuaalse seire käigus tuvastatakse oluline

heljumi kandumine madalas rannikumeres kaugemale kui 500 m tööpiirkonnast.

4) Vee erikasutustööd tuleb võimalusel teostada madala veetasemega ajal (juuli, august,

september).

5) Tööd peab katkestama valingvihmade korral.

Tööde teostamise tingimused ja nõuded (loa tabel V16):

Süvenduspinnas on lubatud paigutada vaid maismaale:

1) Süvenduspinnas on lubatud paigutada tahenema sadama kinnistule settebasseini (Tilgu

sadam kü 19801:001:3687, vt joonis settebassein).

2) Enne süvenduspinnase paigutamist maismaale, tuleb pinnasest eemaldada prügi ja risu.

3) Maismaale setteid paigutades peab vedelamad setted paigutama jämedamate setete taha.

Tööde käigus peab jälgima, et setted merre ei valgu. Setete valgumisel merre tuleb setete

valgumine tõkestada koheselt liivakottide, palkide, kivide vm, kuni setete tahenemiseni.

3) Pärast süvendatud pinnase tahenemist planeeritakse puhas liivane pinnas ranna alal:

X: 6591039 Y: 527373

X: 6591028 Y: 527366

X: 6591023 Y: 527403

X: 6591010 Y:527397

4) Planeerimistööd tuleb teha esimesel võimalusel kuid hiljemalt kolme kuu jooksul. Ei ole

lubatud süvenduspinnase mägedesse või vallidesse paigutamine kinnistul, tahenenud puhas liiv

tuleb korrektselt planeerida. Keelatud on rannajoone muutmine.

18 (18)

5) Kui süvendamisel tekib ka mudasegust liiva, siis mudasegune liiv tuleb sadamaalalt peale

tahenemist teisalda esimesel võimalusel kuid hiljemalt kolme kuu jooksul. Ei ole lubatud

pinnase mägedesse või vallidesse jätmine. Mudaseguse liiva teisaldamine on lubatud materjali

kasulikuks kasutamiseks (täitmine, pinnaseplaneerimine jne). Pinnase mujal kasutamine tuleb

eraldi kooskõlastada kinnistu omanikuga.

Parima võimaliku tehnika kasutamine (loa tabel V16):

Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega

veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide

tehnilist korrasolekut.

Toimingud avarii korral (loa tabel V16):

Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu

korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või

ennetamiseks.

Muud asjakohased meetmed (loa tabel V16):

1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja

töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses.

Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62

lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.

2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.

Kai Ginter

vanemspetsialist

veeosakond

Triin Ristmets

spetsialist

looduskasutuse osakond

Märt Kesküla

vanemspetsialist

jahinduse ja vee-elustiku büroo

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-524028

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Harku Vallavalitsus

Registrikood / Isikukood

75014132

Tegevuskoha andmed

Nimetus Tilgu sadam

Aadress Tilgu sadam, Meriküla, Harku vald, Harju maakond

Katastritunnus(ed) 19801:001:3687

Territoriaalkood EHAK

4880

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Kakumäe laht (VEE3134060), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Soome laht (VEE3100000), Tallinna laht (VEE3134000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

21.05.2025

Lõppemise kuupäev 21.05.2035

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded Veekvaliteeti tuleb hinnata süvendustööde ajal iga päev visuaalselt.

Analüüsinõuded

Veekogu nimetus

Veekogu kood

Suubla nimetus

Suubla kood

Väljalaskme kood

Väljalaskme nimetus

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Proovi ​võtukoha nimetus

Proovi ​võtukoha koordinaadid (L‑Est)

Seire Seire liik Seiratavad

näitajad Proovi võtmise sagedus

Proovi võtmise aeg

2/6

Kakumäe laht VEE3134060 X: 6590814, Y: 527784 Pinnaveeseire Heljum Nafta (merel)

Vajadusel

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine 3/6

V10. Süvendamine Veekogu nimetus Kakumäe laht

Veekogu kood VEE3134060

Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_5

Süvendamise koht Meri

Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6590988, Y: 527676

X: 6590912, Y: 527633

X: 6590883, Y: 527677

X: 6590925, Y: 527709

X: 6590881, Y: 527739

X: 6590945, Y: 527794

X: 6590959, Y: 527727

Süvendamise vajaduse põhjendus Regulaarne hooldussüvendamine Tilgu sadama käigus hoidmiseks, mille käigus hoitakse süvendatud sadama akvatooriumi süvist -2,0 m alla 0 m. Akvatooriumi puhastatakse kuni 1500 m³ umbes iga 2 aasta tagant. Vahetult mõjutatud merepõhja pindala on 7886 m².

Süvendamisviis Ujuv pumpsüvendaja või alternatiiv (ekskavaator).

Süvenduspinnase iseloomustus Liivased setted, tegemist on saastamata pinnasega.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³

süvenduspinnas liivased setted 7 500

Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

looduslik reostumata pinnas

täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.3. b ja c kohaselt (https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf).

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Veekogu sh mere süvendamise nõuded

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid 4/6

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

1) Vee erikasutustöid ei ole lubatud teostada kalade kudeperioodil 15.04 kuni 31.05. 2) Vee erikasutustöid ei ole lubatud teostada tugeva tuulega (3 h keskmine üle 10 m/s). 3) Vee erikasutustööd tuleb peatada, kui heljumi visuaalse seire käigus tuvastatakse oluline heljumi kandumine madalas rannikumeres kaugemale kui 500 m tööpiirkonnast. 4) Vee erikasutustööd tuleb võimalusel teostada madala veetasemega ajal (juuli, august, september). 5) Tööd peab katkestama valingvihmade korral.

Pidev

2. Tööde teostamise tingimused ja nõuded Süvenduspinnas on lubatud paigutada vaid maismaale: 1) Süvenduspinnas on lubatud paigutada tahenema sadama kinnistule settebasseini (Tilgu sadam kü 19801:001:3687, vt joonis settebassein). 2) Enne süvenduspinnase paigutamist maismaale, tuleb pinnasest eemaldada prügi ja risu. 3) Maismaale setteid paigutades peab vedelamad setted paigutama jämedamate setete taha. Tööde käigus peab jälgima, et setted merre ei valgu. Setete valgumisel merre tuleb setete valgumine tõkestada koheselt liivakottide, palkide, kivide vm, kuni setete tahenemiseni. 3) Pärast süvendatud pinnase tahenemist planeeritakse puhas liivane pinnas ranna alal: X: 6591039 Y: 527373 X: 6591028 Y: 527366 X: 6591023 Y: 527403 X: 6591010 Y:527397 4) Planeerimistööd tuleb teha esimesel võimalusel kuid hiljemalt kolme kuu jooksul. Ei ole lubatud süvenduspinnase mägedesse või vallidesse paigutamine kinnistul, tahenenud puhas liiv tuleb korrektselt planeerida. Keelatud on rannajoone muutmine. 5) Kui süvendamisel tekib ka mudasegust liiva, siis mudasegune liiv tuleb sadamaalalt peale tahenemist teisalda esimesel võimalusel kuid hiljemalt kolme kuu jooksul. Ei ole lubatud pinnase mägedesse või vallidesse jätmine. Mudaseguse liiva teisaldamine on lubatud materjali kasulikuks kasutamiseks (täitmine, pinnaseplaneerimine jne). Pinnase mujal kasutamine tuleb eraldi kooskõlastada kinnistu omanikuga.

Pidev

3. Parima võimaliku tehnika kasutamine Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut.

Pidev

4. Toimingud avarii korral Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks.

Olukorra tekkimisel

5. Muud asjakohased meetmed 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.

Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 1. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 2. Muu vajalik informatsioon 1) Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult.

2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3) Avarii või selle ohu korral informeerida koheselt, kuid mitte hiljemalt kui 12 tunni jooksul päästekeskust ja Keskkonnaametit.

Vajadusel

5/6

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus Joonis. Settebassein Lisa 1: Settebassein.jpg

6/6