Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.1-2/25/7558-2 |
Registreeritud | 21.05.2025 |
Sünkroonitud | 22.05.2025 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
Sari | 7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid |
Toimik | 7.1-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Raasiku Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Raasiku Vallavalitsus |
Vastutaja | Rita Źereen (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
2025
ÜKSIKELAMU ARHITEKTUURNE PROJEKT AADRESSIL HARJU
MAAKOND, RAASIKU VALD, MALLAVERE KÜLA, TUULIKU
EELPROJEKT
Arhitekt: Grosberg Consulting OÜ, registrikood 14803725, MTR
registreeringu nr: EEP004870
Joonestaja: Sten Suurmäe /allkirjastatud digitaalselt/
Kontrollis: Kaspar Stroom; kutsetunnistuse nr: 220480, diplomeeritud arhitekt,
tase 7 /allkirjastatud digitaalselt/
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
2/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
PROJEKTI KOOSSEIS
1. SELETUSKIRI
2. GRAAFILINE OSA
JOONISE NIMETUS TÄHIS
ÜKSIKELAMU
ASENDIPLAAN AS-4-01
I KORRUSE PLAAN AR-5-01
II KORRUSE PLAAN AR-5-02
KATUSEPLAAN AR-5-03
VAADE A AR-6-01
VAADE B AR-6-02
VAADE C AR-6-03
VAADE D AR-6-04
LÕIGE A-A AR-6-05
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
3/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
Sisukord
1. EHITUSKIRJELDUS ........................................................................................................... 5
1.1 Töö nimetus .......................................................................................................................... 5
1.2 Ehitusprojekti tellija ............................................................................................................ 5
1.3 Kinnistu andmed ................................................................................................................. 5
1.4 Projekteerija andmed .......................................................................................................... 5
2. SELETUSKIRI ...................................................................................................................... 6
2.1 Üldosa ................................................................................................................................... 6
2.2 Hoone lühikirjeldus ............................................................................................................. 6
2.3 Andmed eelprojekti koostamiseks ..................................................................................... 6
2.4 Eelprojekti aluseks võetud põhilised normdokumendid .................................................. 7
2.4.1 Seadused ......................................................................................................................... 7
2.4.2 Määrused ......................................................................................................................... 7
2.4.3 Standardid ....................................................................................................................... 8
2.5 Olemasolev olukord, asukoht ja asendiplaaniline lahendus .......................................... 10
2.6 Keskkonnakaitse ................................................................................................................ 11
2.6.1 Ehitusjäätmete käitlemine ............................................................................................. 11
2.6.2 Kinnistu kasutusaegne jäätmekäitlus ............................................................................ 14
2.6.3 Õhu kaitse. Müra kaitse ................................................................................................ 17
2.7 Arhitektuur ........................................................................................................................ 17
2.7.1 Arhitektuurne lahendus ................................................................................................. 17
2.7.2 Hoone üldandmed ......................................................................................................... 18
2.7.3 Maa-ala tehnilised näitajad ........................................................................................... 18
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
4/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
2.7.4 Akustika ........................................................................................................................ 19
2.7.5 Nõuded sisekliimale ...................................................................................................... 19
2.7.6 Tuleohutusnõuded ......................................................................................................... 20
2.7.7 Tervisekaitsenõuded ..................................................................................................... 25
2.7.8 Eriosad .......................................................................................................................... 25
2.8 Konstruktsioonid ............................................................................................................... 45
2.8.1 Koormused .................................................................................................................... 45
2.8.2 Vundament .................................................................................................................... 46
2.8.3. Põrand .......................................................................................................................... 46
2.8.4 Seinad ............................................................................................................................ 47
2.8.5 Aknad ............................................................................................................................ 48
2.8.6 Katus ............................................................................................................................. 48
2.9 Ruum .................................................................................................................................. 49
2.9.1 Vaheseinad .................................................................................................................... 49
2.9.2 Soojus- või heliisolatsioon ............................................................................................ 50
2.9.3 Vaheuksed ..................................................................................................................... 50
2.10 Energiatõhusus ................................................................................................................ 51
Lisa 1. Teave ehitus- ja kasutusloa taotlemise ja kehtivuse kohta ......................................... 56
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
5/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
1. EHITUSKIRJELDUS
1.1 Töö nimetus Üksikelamu püstitamise arhitektuurne projekt aadressil Harju maakond, Raasiku vald,
Mallavere küla, Tuuliku.
1.2 Ehitusprojekti tellija
Eraisik.
1.3 Kinnistu andmed
Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Katastritunnus: 65101:001:0729
Sihtotstarve: maatulundusmaa 100%
Pindala: 92 482 m2
1.4 Projekteerija andmed
Projekteerija: Grosberg Consulting OÜ, registrikood 14803725
Registreeringu nr: EEP004870
Vastutav spetsialist: Kaspar Stroom; kutsetunnistuse nr: 220480, diplomeeritud arhitekt,
tase 7.
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
6/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
2. SELETUSKIRI
2.1 Üldosa
Projekteeritav hoone asub Harju maakonnas Raasiku vallas Mallavere külas Tuuliku
kinnistul (65101:001:0729). Eelprojekti arhitektuurne osa on lahendatud tellija esitatud
sisendinfo kohaselt.
Projekti on koostanud Grosberg Consulting OÜ, registrikood 14803725.
Projekt on koostatud eelprojekti staadiumis, mis eeldab täiendavate tööjooniste tegemist.
Kõik kasutatavad materjalid ja paigaldatavad ehitustooted peavad omama Eesti
Vabariigis kehtivaid tootesertifikaate.
Paigaldatavad tulepüsivad tooted peavad omama tuleohutusalast vastavussertifikaati.
Kasutatavad materjalid ja paigaldatavad ehitustooted paigaldatakse vastavalt tootja
juhistele.
Kinnistul paikneb olemasolev üksikelamu Ehitisregistri koodiga 120773780. Käesoleva
projekti käigus lammutatakse kinnistul asuv elamu ning püstitatakse asemele uus
üksikelamu. Projektis esitatakse rajatava hoone arhitektuurne ehituslahendus.
2.2 Hoone lühikirjeldus
Hoone rajatakse Tuuliku kinnistule. Ligipääs kinnistule selle läänesuunast.
Projekteeritav üksikelamu on 2-kordne. Üksikelamu rajatakse plaatvundamendile.
Välisseinte kandevosana kasutatakse 250 mm puitkarkassi. Fassaadi pinnad kaetakse
vertikaalselt paigaldatud laudisega. Katuslae kandev osa ehitatakse puitsarikatest ning
katusekattena kasutatakse kivikatust.
2.3 Andmed eelprojekti koostamiseks
Käesoleva eelprojekti koostamisel on lähtutud Tellija soovidest, Raasiku vallavalitsuse
korraldusest „Projekteerimistingimuste määramine Mallavere külas Tuuliku kinnistule
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
7/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
üksikelamu püstitamiseks“, Radiaan OÜ 10.04.2025. a koostatud geodeetilisest plaanist (töö nr
2842G25), EV Ehitusseadustikust, Majandus- ja taristuministri määrusest nr. 97 „Nõuded
ehitusprojektile“ ja EVS-i standardist 932:2017 „Ehitusprojekt“.
2.4 Eelprojekti aluseks võetud põhilised normdokumendid
2.4.1 Seadused
• Ehitusseadustik
• Elamuseadus
• Tuleohutuse seadus (01.04.2021)
• Veeseadus
2.4.2 Määrused
• Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“, 17.07.2015.
• Majandus- ja taristuministri määrus nr. 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“,
02.07.2015.
• Majandus- ja taristuministri määrus nr. 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“,
02.06.2015.
• Sotsiaalministri määrus nr. 42 „Müra normtasemed elu-puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, 04.03.2002.
• Siseministri määrus nr. 17, „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. 01.03.2021
• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr. 63 01.01.2019 „Hoone
energiatõhususe miinimumnõuded“.
• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete
loetelu ja arvestamise alused.
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
8/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
• Keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr. 50 „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse
suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning
joogiveehaarde toiteala määramise kord”.
• Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,
ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus”.
• Siseministri 01.03.2021 määrus nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord.”
• Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”.
2.4.3 Standardid
• EVS 932:2017 Ehitusprojekt
• EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded ja kaitse müra eest
• EVS 812-1:2017 Ehitise tuleohutus. Osa 1: Sõnavara
• EVS 812-3:2018/AC:2018 – Ehitiste tuleohutus: Küttesüsteemid
• EVS 812-2:2014/AC:2018 – Ehituse tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
• EVS 812-6:2012/A2:2017 – Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus
• EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
• EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk
• EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk
• EVS 835:2022 Hoone veevärk
• EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
9/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
• EVS-EN 12792:2004 Hoonete ventilatsioon. Tähised terminoloogia ja tingmärgid
• EVS-EN 16798-1:2019/NA:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa
1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja
hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja
akustikast. Moodul M1-6. Eesti standardi rahvuslik lisa.
• EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon
• Sisetööde RYL-2013 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Hoone sisetööd
• Tarindi RYL-2010 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid
• Maa RYL-2010 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid.
• EVS-EN 1991-1-1:2002 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1.
Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.
• EVS-EN 1991-1-2:2004/AC:2013 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2.
Üldkoormused. Tulekahjukoormus.
• EVS-EN 1991-1-6:2005/AC:2013 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-6.
Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused.
• EVS-EN 1991-1-3:2006/NA:2016 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3.
Üldkoormused. Lumekoormus.
• EVS-EN 1990:2002:/A1:2006/AC:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide
projekteerimine.
• EVS-EN 1992-1-2:2005+NA+A1:2019 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-2 Üldreeglid. Tulepüsivus
• EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015+NA:2015 Eurokoodeks 2: Betoonkonstrukt-
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
10/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
sioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.
• EVS-EN 1995-1-1:2005/A2:2014/AC:2015 Eurokoodeks5: Puitkonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.
• Hoonete tehnosüsteemide RYL 2002.
• EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates
hoonetes“
2.5 Olemasolev olukord, asukoht ja asendiplaaniline lahendus
Tuuliku kinnistu asub Harju maakonnas Raasiku vallas Mallavere külas. Kinnistul on
haritavat maad 49 955 m2, metsamaad 32 016 m2, looduslikku rohumaad 4918 m2 ja
õuemaad 3648 m2. Uue ehitatava hoone piirkonnas on maa-ala võrdlemisi tasane.
Kinnistut ümbritsevad ida- ja lõunapoolt naaberkinnistud ning põhja- ja läänesuunas
asuvad sõiduteed. Tuuliku kinnistule pääseb Viskla-Pikavere kõrvalmaanteelt (tee nr
11124).
Tuuliku kinnistu asub Raasiku valla üldplaneeringu järgi rohevõrgustiku tugialal, kus
kinnistu tarastamine on lubatud õuealal.
Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi asub kinnistul maantee kaitsevöönd (30 m tee teljest)
ja elektripaigaldise kaitsevöönd.
Ehitisregistri andmetel paiknevad kinnistul järgmised hooned:
• elamu EHRi koodiga 120773780 – lammutatakse käesoleva projekti käigus;
• abihoone EHRi koodiga 120773782;
• saun EHRi koodiga 120773785.
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
11/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
2.6 Keskkonnakaitse
2.6.1 Ehitusjäätmete käitlemine
Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval oleval
alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele. Kõik mitteohtlikud
püsijäätmed tuleb kokku korjata ning võimalusel taaskasutada või vedada ära selleks
ettenähtud kohta. Jäätmete vedu peab toimuma konteinerites või muul kindlal viisil
transpordivahendiga. Vedu peab toimuma viisil, millega on tagatud, et jäätmed ei sattu
veo ajal ümbritsevasse keskkonda (ei pudene või kuku maha, lendu õhku jm.). Jäätmed
tuleb anda üle vastavat käitlemisõigust omavale isikule (ettevõtjale).
Töövõtjal ja tema alltöövõtjatel on rangelt keelatud ehitusjäätmeid matta või neid kohal
põletada. Ehitustööde lõppemisel tuleb kõik ajutised ehitised, rajatised ja teed lammutada
ning tekkiv materjal ära vedada selleks ettenähtud kohta.
Tööde lõpetamisel tuleb kohalikule omavalitsusele esitada jäätmeõiend ehitusjäätmete
käitlemise kohta. Kasutusloa taotlemisel tuleb muu hulgas esitada ehitusjäätmete
üleandmise kviitungid.
Jäätmete hinnanguline kogus ja koosseis:
Jäätmekood Jäätmeliik Hinnanguline
kogus
Ühik Tegevuse lühikirjeldus
17 01 01 Betoon 10 M3 Antakse üle
taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale, EKT,
ATI GRUPP OÜ VMS.
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
12/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
17 02 01 Puit 12 M3 Antakse üle
taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale, EKT,
ATI GRUPP OÜ VMS.
17 04 07 Metallisegud 1 M3 Antakse üle
taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale, EKT,
ATI GRUPP OÜ VMS.
17 08 02 Kipsipõhised
ehitusmaterjalid
0,2 M3 Antakse üle
taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale, EKT,
ATI GRUPP OÜ VMS.
17 09 04 Ehitus- ja
lammutussegapraht
8 M3 Antakse üle
taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale, EKT,
ATI GRUPP OÜ VMS.
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
13/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
08 01 11*,
15 01 10*
Lahustite ja/või
muu ohtlikke
aineid sisaldavad
jäätmed
0,05 M3 Antakse üle
taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale, EKT,
ATI GRUPP OÜ VMS.
20 03 01 Prügi
(segaolmejäätmed)
10 M3 Antakse üle
taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale, EKT,
ATI GRUPP OÜ VMS.
17 05 04 Kivid ja pinnas,
mida ei ole
nimetatud
koodinumbriga 17
05 03
9 M3 Antakse üle
taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale, EKT,
ATI GRUPP OÜ VMS.
- Krundil taaskasutatav pinnas – 13 m3
Kogused on hinnangulised ning ehitustööde läbiviija on kohustatud kontrollima esitatud
koguseid.
Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritud jäätmed tuleb
koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
14/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Mahukad jäätmed kogutakse krundi piires
selleks eraldatud territooriumile ja antakse üle jäätmekäitlusettevõttele.
Kõik ehitamisel tekkinud materjalid tuleb sorteerida eraldi laoplatsidele. Ohtlike jäätmete
hulka kuuluvad:
- asbesti sisaldavad jäätmed (eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud,
isolatsioonimaterjalid jne);
- värvi-, laki-, ja liimijäätmed ja nende taara;
- klaasmaterjal;
- mineraalvatt;
- masuut, õli, lahustid, lakibensiin vms.
Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavale ettevõttele, kellel on olemas jäätmeluba ohtlike
jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks.
2.6.2 Lammutustööd
Projekti käigus lammutatakse kinnistul asuv vana elamu.
2.6.2.1 Lammutustööde üldnõuded
• Jäätmeseadus 1.07.2015
• Töövahendi kasutamise töötervisehoiu ja tööohutuse nõuded (VV 11.jaan. 2000.a.
määrus nr. 13 ja 18.dets. 2003 määrus nr. 322 )
• Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses ( VV 8.dets. 1999.a. määrus nr. 377 ja
30.apr. 2009.a. määrus nr. 74 )
• Eesti Vabariigi sh kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud muud normid ja eeskirjad
• Üldkehtivad põhimõtted ja arusaamad kvaliteetsest tööst.
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
15/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
• Muud asjakohased Eestis kehtivad seadused ja standardid
2.6.2.2 Tööde organiseerimine, ohutusnõuded
Lammutustööde teostamisel tuleb lähtuda Ehitusseadustiku §-st 8 „Ohutuse põhimõte“ ja
§-st 12 „Ehitamisele esitatavad nõuded“.
• Lammutus- ja tõsteseadmete töötsoonid ei tohi paikneda säilitatavate ehitiste ja
sõiduteede kohal.
• Ohtliku tsooni piirid peavad olema tähistatud. Ohutuse tagamiseks tuleb vajadusel
tõkestada juurdepääs lammutatavale objektile teisaldatavate piirdeaia moodulitega.
• Vahetuse lõppedes ei tohi jääda ebapüsivaid kande- jm konstruktsioone.
• Pimedal ajal tagada piisav valgustus töötsoonides.
• Ehitusplatsil peavad olema kergesti kättesaadavas kohas tulekustutusvahendid.
• Kõik ehitusplatsil töötavad inimesed peavad olema instrueeritud töötervishoiu ja
tööohutuse nõuetega ja kandma kiivreid ning turvariietust.
• Takistada ligipääs ehitusobjektile kõrvalistele inimestele.
• Keevitus- ja lõikamistööde ning lahtise tulega töötamisel on vajalik vastava tööloa
olemasolu ja tuleohutusnõuete range täitmine.
• Tööde õige korralduse eest objektil vastutab täies ulatuses ainult töövõtja.
• Lammutustööde käigus peab töövõtja määrama ühe isiku töötervishoiu ja tööohutuse
eest vastutavaks.
• Töömaa tuleb varustada ehitustegevusest informeeriva infotahvliga.
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
16/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
2.6.2.3 Lammutustööde üldine järjekord
• Siseseinte, kütteseadmete lammutamine
• Katusekihtide eemaldamine
• Kõrgema osa katuseräästa materjalide eemaldamine
• Akende ja uste eemaldamine
• Varikatuste eemaldamine
Lammutamise käigus sorteeritakse, kogutakse, töödeldakse ja utiliseeritakse
ehitusjäätmed (plekk, puit, jms) eraldi. Konteinerid lammutusprahi kogumiseks
paigutatakse ehitustsooni või selle lähedusse. Lammutustööde kõikidel töö etappidel tuleb
kasutada töövõtteid, mis tagaksid võimalikult vähe lammutamisel tekkiva tolmu
lendumist ning oleks tagatud töötajate ja elanike ohutus. Vältida lammutusjäätmete ja
materjalide kuhjamist hunnikutesse. Lammutatavad materjalid paigutada konteineritesse
jooksvalt. Lammutamisel ja lammutusjäätmete teisaldamisel kasutada mittetolmavaid
meetodeid (koormate katmine, tolmu sidumine veega jne).
Lammutustöödel kasutada ainult selleks otstarbeks ettenähtud tööriistu ja töövõtteid.
Konstruktsiooni lammutamise pooleli jätmine kauemaks, kui seda nõuavad
tehnoloogilised vaheajad, on keelatud. Lammutustööde läbiviimise ajal on teiste tööde
läbiviimine potentsiaalses varingutsoonis keelatud. Jäätmed anda üle vastavat
jäätmekäitlusluba omavale jäätmekäitlejale. Lammutustöid peab juhtima, ajutise toestuse
paigaldamist juhendama ja ajutise toestuse korrasolekut kontrollima pädev eriharidusega
vastutav töödejuhataja. Konstruktsioonide püsivuse kahtluse korral tuleb tööd koheselt
peatada, ohtlik konstruktsioon piirata, võtta tarvitusele kõik abinõud ohutuse tagamiseks
ja olukorrast informeerida projekteerijat. Lammutustööde käigus tuleb lammutada kõik
hoonesisesed kommunikatsioonid (sh. ka kaablid, karbikud, kilbid jms).
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
17/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
2.6.3 Kinnistu kasutusaegne jäätmekäitlus
Kinnistu kasutusaegne jäätmekäitlus toimub vastavalt Raasiku valla
jäätmehoolduseeskirjale. Olme-, paber ja kartong ning biojäätmed sorteeritakse eraldi.
Biojäätmed kompostitakse Tuuliku kinnistul.
2.6.4 Õhu kaitse. Müra kaitse
Saasteainete heitkogused ei ületa keskkonnaministri määrusega 101 (vastu võetud
02.08.2014) “Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates
on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba“ kehtestatud piirväärtusi ja seega ei ole
saasteluba nõutav. Ehitustegevusega kaasnev müratase ei tohi ümbruskonnas ületada
keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud tingimusi ja
sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” toodud
tingimusi. Eelpool nimetatud määrustega on arvestatud.
2.7 Arhitektuur
2.7.1 Arhitektuurne lahendus
Kõnealune 2-kordne üksikelamu on kahepoolse viilkatusega ehitis. Hoone toetub
plaatvundamendile. Hoone seinu kannavad 250 mm puitsarikad ning fassaad kaetakse
vertikaalselt paigaldatud tumehalli tooni puitvoodriga. Sokliosa katab tumehall krohv.
Katuse kandekonstruktsiooniks on puitsarikad ning katusekatteks on tumehalli tooni
kivikatus. Hoonele paigaldatakse tumehalli tooni plastaknad ning puituks.
Ruumilahendus
1. korrusel paiknevad esik, kontor, WC, pesuruum, saun, eesruum/majapidamisruum,
elutuba- köök ja tehnoruum.
2. korrusel paiknevad trepihall, 3 magamistuba, tuba ja pesuruum.
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
18/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
2.7.2 Hoone üldandmed
Hoone kasutamise otstarve:
• üksikelamu (11101)
Hoone tehnilised näitajad
ÜKSIKELAMU
- Ehitisealune pind (m2): 166 m2
- Maapealsete korruste arv: 2 korrust
- Maa-aluste korruste arv: 0
- Kõrgus: 8,0 m
- Pikkus: 11,8 m
- Laius: 10,8 m
- Suletud netopind ( m2): 191,7 m2
- Eluruumide pind (m2): 187,5 m2
- Tehnopind: 4,2 m2
- Maht (m3): 859 m3
- Hoone köetav pind (m2): 191,7 m2
- Hoone kasutusiga 50 aastat
2.7.3 Maa-ala tehnilised näitajad
- Krundi pindala, sihtotstarve: 92 482 m2, maatulundusmaa 100%
- Ehitisealune pind (m2): 465,5 m2
- Täisehitusprotsent: 0,5%
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
19/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
- Parkimiskohtade arv: 2
2.7.4 Akustika
• Hoone akustilised parameetrid on projekteeritud vähemalt miinimumnõuete tasemel
vastavalt standardile EVS 842:2003 “Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra
eest”.
• Nõuded välisseinte ja akende helipidavusele: R’w = 30dB (eeldatav välismüra tase
kuni 55dB) Nõuded tube eraldatavate seinte helipidavusele: R’w = 43dB
• Liiklusmüra normtase elu- ja magamisruumides: LpA,eq,T = 35dB
2.7.5 Nõuded sisekliimale
1. Eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese
elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse.
2. Õhu liikumise kiirus eluruumis, eluruumi maht ühe inimese kohta, keemiliste ja
bioloogiliste ühendite sisalduse piirkontsentratsioon siseõhus peab vastama
kehtestatud nõuetele.
3. Siseõhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase
soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja
püsimisele.
4. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu
temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 ºC. Siseõhu
temperatuuri lubatav ülempiir tuleb määrata kehtestatud nõuete alusel.
5. Eluruumis peab siseõhu suhteline niiskus olema vahemikus, mis ei kahjusta inimese
tervist, väldib veeauru kondenseerumist ja ei tekita niiskuskahjustusi. Eluruumi
siseõhu optimaalne suhteline niiskus on 40–60 protsenti.
6. Väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis ei tohi
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
20/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
päeval ületada 40 detsibelli ja öösel ületada 30 detsibelli taset.
2.7.6 Tuleohutusnõuded
2.7.6.1 Standardid
• EVS 812-1:2017 Ehitise tuleohutus. Osa 1: Sõnavara
• EVS 812-3:2018/AC:2018 – Ehitiste tuleohutus: Küttesüsteemid
• EVS 812-2:2014/AC:2018 – Ehituse tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
• EVS 812-6:2012/A2:2017 – Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus
• EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
2.7.6.2 Kasutusotstarbed
Hoone kasutamise otstarve:
- üksikelamu (11101)
2.7.6.3 Arvestuslik inimeste arv hoones
4 inimest
2.7.6.4 Hoone kasutusviis
Üksikelamu kasutusviis: I kasutusviis
2.7.6.5 Hoone tulepüsivusklass
TP3
2.7.6.6 Eripõlemiskoormus
Alla 600 MJ/m2
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
21/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
2.7.6.7 Tuleohutuskuja
Üksikelamu tuleohutuskuja naaberkinnistutega on tagatud.
2.7.6.8 Kandekonstruktsioonide tulepüsivused
Ehitiste kandekonstruktsioonidele ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse
osas.
2.7.6.9 Korruste arv
Üksikelamu on 2-kordne
2.7.6.10 Põrandate klass
Klass puudub.
2.7.6.11 Siseseinte ja lagede pinnakihi tuletundlikkus
D-s2,d2
2.7.6.12 Katusekatte klass
Broof (t2-t4) (kivikatus)
2.7.6.13 Välisseinte pinnakihi tuletundlikkuse klass
Välisseina välispind – D,d2
Soojustussüsteem – D,d0
Õhutuspilu välispind – D,d2
Õhutuspilu sisepind – D-s2,d2
2.7.6.14 Hoone jaotus tuletõkke sektsioonideks, sektsioonide piirdekonstruktsioonide
tulepüsivusklass
Hoone ei jagune eraldi tuletõkkesektsioonideks.
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
22/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
2.7.6.15 Evakuatsiooniteede ja -pääsude kirjeldus
Evakuatsioon toimub välisuste kaudu.
2.7.6.16 Suitsuärastus
Suitsuärastus hoonest toimub läbi avatavate akende.
2.7.6.17 Tuleohutusabinõud hoones
Hoonesse on ette nähtud paigaldada eluruumidesse autonoomsed vingu- ja
suitsuandurid. Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur peab olema elamu vähemalt
ühes eluruumis. (Siseministri 30.03.17 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“.) Andurite kogus määrata kohapeal (soovitavalt kõikidesse
tubadesse, kööki ja elutuppa). Andurid paigaldada vastavalt EVS-EN 14604:2005
nõuetele.
2.7.6.18 Tuleohutusabinõud hoone välispiiril
Kinnistule pääseb selle lääneosas asuvalt sõiduteelt.
2.7.6.19 Kustutusveega varustamine
Tulekahju kustutusvee normvooluhulk I kasutusviisiga ehitise puhul, mille
põlemiskoormus on kuni 600 MJ/m2 kohta on 10 l/s ning arvestuslik tulekahjukestus on
3 tundi.
Tuuliku kinnistule lähim tuletõrje veevõtukoht (7973) asub koordinaatidel
XY: 6569985.92, 562468.52. Kaugus kinnistust on ca 3,5 km. Tuletõrje veevõtukoha
kauguse osas kasutatakse leevendust, kuna kinnistu paikneb hajaasustusega alal, kus
lähima hoone kaugus on üle 40 meetri.
Veevõtukoha situatsiooniplaan:
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
23/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
– VVK asukoht
2.7.6.20 Ventilatsioonisüsteemi tuleohutus
Köögikubu isoleerida EI30 võrkmatt isolatsiooniga (AL kattega). Põlevmaterjalidest
ehitiseosad tuleb paigutada nii kaugele suitsulõõri seina välispinnast, et nende
temperatuur ei tõuseks üle 80 °C. Kui arvutustega või muul viisil ei ole tõestatud muud,
arvestatakse, et põlevmaterjalidest ehitiseosade temperatuur ei tõuse üle 80 °C juhul,
kui need paigutada vähemalt 150 mm kaugusele korstna välispinnast põlemisgaaside
maksimaaltemperatuuri 350 °C puhul.
2.7.6.21 Korstna läbiviik katusest, ligipääs pööningule ning korstnale, kütteseadme
tuleohutus
Hoonel on 2 moodulkorstent. Korstende temperatuuriklass on T600. Korstna kõrgus
katuse tasapinnast on 1000 mm.
Korstna läbiviik katusest:
VVK 7973
Tuuliku kinnistu
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
24/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
- korstna läbiviik vahe- või katuslaest, suurem kui T400 ja läbiviigu pikkus suurem
kui 200 mm:
Kütteseadme ette nõutav mittepõlev põrandakate peab ukseavast ulatuma 150 mm
kummalegi poole, arvestades ukseava servast. Mittepõlev põrandakate peab ukseavast
ulatuma 750 mm eemale, arvestades kolde esiservast. Kütteseadme ees peab olema
vähemalt 1 m ja tahmaluukide ees 0,6 m vaba ruumi. Tahmaluugi serv peab
põlevmaterjalist põrandast jääma vähemalt 50 mm kõrgemale.
Põlevmaterjalidest ehitiseosad tuleb paigutada nii kaugele suitsulõõri seina välispinnast,
et nende temperatuur ei tõuseks üle 80 °C. Kui arvutustega või muul viisil ei ole
tõestatud muud, arvestatakse, et põlevmaterjalidest ehitiseosade temperatuur ei tõuse
üle 80 °C juhul, kui need paigutada vähemalt 150 mm kaugusele korstna välispinnast
põlemisgaaside maksimaaltemperatuuri 350 °C puhul.
Korstende teenindamiseks paigaldatakse katusele katuseredel. Ligipääs pööningule on
tagatud läbi laeluugi mõõtudega 600 x 800 mm. Luuk asub 2. korruse trepihalli laes.
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
25/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
2.7.7 Tervisekaitsenõuded
2.7.7.1 Keskkonnamõjud
Käesoleva projektiga ei muudeta kinnistu keskkonnamõjusid.
2.7.7.2 Jäätmekäitlus
Kinnistule sõlmitakse jäätmekäitluse leping vastavat õigust ja kvalifikatsiooni omava
ettevõttega.
2.7.7.3 Eluruumide kunstlik valgustus
Hoone ruumidele tagatakse kunstlik valgustus 300 lux.
2.7.7.4 Eluruumide loomulik valgustus
Erinõuded puuduvad.
2.7.7.5 Eluruumide sisekliima
Erinõuded puuduvad.
2.7.7.6 Eluruumide heliisolatsioon
Erinõuded puuduvad.
2.7.7.7 Siseviimistlusmaterjalidele esitatavad nõuded
Erinõuded puuduvad.
2.7.7.8 Invanõuded
Erinõuded puuduvad.
2.7.8 Eriosad
Tehnosüsteemide planeeritud kasutusiga on 20 aastat.
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
26/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
2.7.8.1 Ventilatsioon
Normdokumendid:
• Majandus- ja taristuministri määrus "Nõuded ehitusprojektile"
• Majandus- ja taristuministri määrus "Energiatõhususe miinimumnõuded"
• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt”
• EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”
• EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”
• Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded I osa
• Hea ehitustava nõuded (ET-1 0207-0068)
• CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide
projekteerimine ja dimensioneerimine
Üksikelamu ventilatsioon on lahendatud soojustagastusega ventilatsiooniseadmega.
Vastavalt Tellija soovile on hoones ette nähtud optimaalse sisetemperatuuri tagamine
külmal aastaajal. Õhutemperatuur, õhuvahetus ja süsihappegaasi kontsentratsioon
vastavad EVS-EN 16798:2019 kohaselt hoone sisekliima klassile II. Ruumiõhu niiskust
ei reguleerita.
Ruumide arvutuslikud siseõhutemperatuurid ja ventilatsiooni õhuvooluhulgad vastavalt
Eesti Standardile EVS-EN 16798:2019 on järgnevad:
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
27/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
Müratase ei tohi ületada EV sotsiaalministri määruses nr 42 4. märtsist 2002 lubatud taset:
„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid“ (korterite elu- ja magamistubades mitte üle 30, WC-des
35, vannitubades 40 dB(A)).
Energeetilised seisukohad ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel
Ventilatsiooniseade on varustatud rootorsoojustagastiga, temperatuuri suhtarv 0,8 ning
ventilaatorite SPF 1,5.
Ventilatsioonisüsteemide tööiga
Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 20 aastat.
Ventilatsiooni süsteemideks jaotamine
Ruumid varustatakse soojustagastiga mehaanilise sissepuhke-väljatõmbe
ventilatsiooniga. Hoone on varustatud kahe mehhaanilise ventilatsiooni süsteemiga: SV-
1 üldruumide jaoks ja V-2 köögiventilaator pliidi jaoks.
Põhiseadmed
Sissepuhke-väljatõmbe seade on isoleeritud kestas kompleksne agregaat. Pideva
töörežiimiga seade on varustatud rootorsoojusvahetiga. Seadme komplekti kuuluvad
klapid, filtrid, soojustagasti patareid, elektrikalorifeerid, ventilaatorid.
Näitena on valitud Komfovent Domekt R300 v. analoog. Ventilatsiooniagregaat on
varustatud automaatikaga ning kontrollmõõteriistadega. Ventilatsiooniseade paikneb
tehnoruumis.
Müra sattumist inimeste viibimise ruumidesse välditakse arhitektuur-ehituslike
meetmetega. Aerodünaamilise müra leviku vastu on kasutatud õhukanalitel
mürasummuteid.
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
28/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
Õhu töötlemine
Sissepuhutava õhu filter on varustatud eelfiltritega klassist M5. Põhifilter on klassist F7.
Filtrid väljatõmbe õhul on klassist M5.
SV-1 sissepuhke-väljatõmbe süsteem on varustatud rootorsoojustagastiga. Niiskusrežiimi
ei reguleerita.
Torustikud
Õhukanalid valmistatakse tsingitud plekist ning plasttorudest. Heitõhu ja õhuvõtu kanalid
isoleeritakse Armaflex 25 mm paksuse isolatsiooniga. Sissepuhke ja väljatõmbe
torustikud paigaldada nt. D= 90 mm plast torudest ning torustikud paigaldada
soojusisolatsiooni sisse!
Ventilatsioonisüsteemid on varustatud mürasummutajatega, mille ülesandeks on
summutada nii ventilatsiooni seadmete poolt tekitatavat müra kui ka õhu liikumisest
tekkivat müra. Paigaldatavate mürasummutite lõplikud tüübid valitakse tööprojekti
käigus vastavuses tegelikult paigaldatavatele seadmetele ja süsteemi elementidele.
Lõppseadmed ja reguleeringud
Õhu jaotuseks ja väljatõmbeks kasutatakse vastavalt tehnilisele ja arhitektuursele
sobivusele plafoone ja õhujaotajaid. Lõppseadmetega reguleeritakse õhuhulgad. Lisaks
on peamagistraalidel reguleerklapid õhuhulkade reguleerimiseks.
Õhujaotajad on valitud firmadelt Halton ja Fläktwoods. Õhujaotajad peavad olema
reguleeritavad. Analoogide kasutamisel on oluline arvestada sissepuhkeõhu joa kuju.
Peale montaaži süsteem mõõdistatakse ja seadistatakse. Tellijale antakse üle lõplikult
töökorras süsteemid.
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
29/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
Köögikubu
Pliidikubu väljatõmbekanal on soovitav varustada tagasilöögiklapiga, et vältida
ventilaatori seismisel välisõhu tungimist ruumi. Pliidikubu on ventilaatoriga,
köögitorustiku heitõhk suunatakse hoone fassaadile. Pliidi kubu ei ole antud projekti
mahus ja valitakse välja eraldiseisvalt. Pliidikubu õhuhulgaks on arvestatud kuni 50 l/s.
Köögikubu isoleerida EI30 võrkmatt isolatsiooniga (AL kattega).
Õhuhaarete ja väljavisete teostus
Ventilatisooniseadme õhuhaare on teostatud läbi välisseina, hoone fassaadile tuleb
paigaldada nt. RISV-300x300-250 välisrest. Heitõhk suunatud katusele, katusele
paigaldada nt. Vilpe 200/500 katuseläbiviik.
Tulekaitsemeetmed
Kanalitele paigaldatakse nende läbiminekul tuletõkke tarinditest tuldtõkestavad klapid.
Kasutatakse EI-klassi tuletõkkeklappe. Kanalitele läbimõõduga 160mm ja väiksemad
paigaldatakse E-klassi tuletõkkeklapid. Teisi tuletõkke sektsioone läbivad transiitkanalid
isoleeritakse tulepüsivalt.
Uste automaatset avanemist ei toimu. Ülerõhusüsteeme ette ei nähta.
Torustike isolatsiooni katete pinnakihtide süttivustundlikkus peab üldjuhul vastama
klassile C-s2-d1, tehnoruumides, koridorides B-s1,d0 ja evakuatsioonitrepikodades
A2s1,d0.
Kõik KVJ-süsteemide torustike tuletõkketarinditest läbiminekute avad on ette nähtud
tihendada sertifitseeritud tuldtõkestava ainega selleks volitatud firmade poolt. Isolatsiooni
difusioonikindlus µ ≥7000
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
30/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
2.7.8.2 Küte ja jahutus
Normdokumendid:
• Majandus- ja taristuministri määrus „Nõuded ehitusprojektile”
• Majandus- ja taristuministri määrus „Energiatõhususe miinimumnõuded”
• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt”
• EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”
• EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”
• Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded I osa
• Hea ehitustava nõuded (ET-1 0207-0068)
• EVS 844:2022 „Hoonete kütte projekteerimine“
Üksikelamu elutoas on puuküttega kamin ning saunas on puuküttega keris. Kamin ja keris
paigaldatakse tootjapoolsete paigaldusjuhiste järgi.
Samuti paigaldatakse hoonesse õhk-vesisoojuspump. Seade paigaldatakse vastavalt tootja
antud juhistele.
Soojuspumba välisosa tekitatav müra ei tohi ületada normdokumentides sätestatud piire.
Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisa 1 kohaselt rakendatakse tehnoseadmete
müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Ala kuulub II mürakategooriasse, kus
kehtib päeval sihtväärtus 50 dB ja öösel 40 dB.
Eramu kütmiseks kasutatakse põrandaküttetorustikku. Vibratsiooni minimeerimiseks
näha ette soojuspumba väliagregaadi kinnitustele ilmastikukindlad kummipuksid. 2.
tubade jahutamiseks paigaldatakse 2. korruse tubadesse SPLIT jahutusseadmed.
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
31/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
Soojussõlm asub tehnoruumis, soojustootjaks on õhk-vesisoojuspump.
Tehnoruumi paigaldatakse soojuspump Daikin Altherma 3 H HT
ETVX16S18E9W/EPRA14DW1 integreeritud boiler 180L)v. analoog, 100 l akupaak,
190 l soojaveeboiler integreerituna soojuspumbas, tsirkulatsioonipump, kütte paisupaak,
sulg-, reguleer- ja ohutusarmatuur. Soojuspumba kütteperioodi keskmine soojustegur
3,75 (35/28 graafiku juures).
Hoonesse projekteeritud vesipõrandasüsteem peab tagama ruumiõhu temperatuuri
vastavalt normidele. Kavandatav küttesüsteemi reguleerimistäpsus on ±1.5 °C. Küte peab
kindlustama vajaliku temperatuuri kõikides ruumides. Kütte töötamine peab olema
ökonoomne: reguleerimisautomaatika peab kindlustama soojusvarustuse reguleeritavuse
sõltuvalt ruumitemperatuurist ja välistemperatuurist. Automaatika võib jagada mitmeks
eraldi osaks, kuid erinevad segamis- ja etteandesõlmed peavad toimima ühe tervikuna.
Küttesüsteemi kvalitatiivne reguleerimine toimub soojuspumbas vastavalt välisõhu
temperatuurile kvantitatiivne reguleerimine põrandkütteringidele paigaldatud
termostaatiliste reguleerimisventiilide abil. Sulgventiilide läbimõõt peab olema
ühendatava toru läbimõõduga võrdne.
Torustike paigaldusel arvestada torumaterjali soojuspaisumist, kasutades selle
võimaldamiseks liugtugedega paigaldust. Torustik monteerida paralleelselt. Torustike
paigaldusel järgida paigaldusjuhiseid ja eeskirju. Paigaldustööde tegemisel järgida kõiki
ohutusnõudeid. Torustik paigaldada enne viimistlustöid. Enne paigaldamist tuleb torud
puhastada.
Torustikes tuleb sobivatesse kohtadesse paigaldada lahtikäivad jätkud nii, et kõiki
seadmeid, ventiile jms. saab eemaldada ilma torusid katkestamata. Torud ei tohi kokku
puutuda söövitavate ainetega. Kinnituste vahekaugused peavad vastama kehtivatele
normidele ja toru tootja soovitustele.
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
32/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
Torustike isolatsiooni materjalid ja paigaldus peavad vastama, kui projektis ei ole
näidatud teisiti, LVI kaartidele 50-10344 ja 50-10345 sari 22. Kattekihina kasutada
alumiiniumpaberit mis on tehases paigaldatud isolatsioonikihi peale (nähtamatud torud) .
Küttesüsteemi magistraaltorustik kaetakse isolatsiooniga seeria 22-ga.
Põrandaküte
Põrandküte rajada hapnikutõkkega D=16/20x2,0 mm, nt PE-RT plasttorudest, kasutades
sama firma toruarmatuuri.
Jälgida tootja ettevõtte ettekirjutusi paigaldamisel. Läbiminekutes läbi temp. vuukide ning
siseseinte ja -uste all kasutada metallhülssi.
Põrandakütte jaotuskollektorid paigaldada vastavalt kütteplaanile. Kollektorid varustada
sulgarmatuuri ja õhutitega. Tsirkulatsiooniringide soojuskandja vooluhulkade
väljareguleerimiseks paigaldatakse pealevoolu jaotuskollektorisse reguleerventiilid.
Ruumid varustada 24 V ruumitemperatuuri anduritega. Torutööde paigaldajal jälgida, et
enne põrandavalu saaksid paigaldatud põrandaandurid märgades ning kuivades ruumides.
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
33/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
Põrandakütte reguleerimine vastavalt etteantud ruumitemperatuurile ja
põrandatemperatuurile ajamiga kollektori pealt. Paigaldada trafo jaotuskarp jm vajalik.
Põrandakütte paigaldamine
Põranda soojustuse sisse jäävad vee- ja kanalisatsioonitorud paigaldada enne
põrandakütte montaaži.
Soojustus paigaldada tasasele alusbetoonile kogu põranda ulatuses. Soojustus katta
ehituskilega =0,2 mm. Kilele paigaldada armatuurvõrk ø>5mm, silmaga s= 150 mm.
Armatuurvõrgu külge kinnitada sidumistraatidega küttetorustik projekti kütteplaanidel
näidatud asetuses. Sirgetel lõikudel tehakse kinnitused sammuga 0,75...1,0 m,
pöördekohtadel tihedamalt (vastavalt vajadusele).
Külmalt painutatuna on PE-RT toru ø 20x2,0 minimaalne painderaadius R= 100 mm,
paigaldustööd on lubatud ruumitemperatuuril kuni –10C.
Küttetoru paigaldatakse välisseinast ca 100 mm kaugusele tagasipöörded jätta samuti
seinast ca 100 mm kaugusele. Küttetorude paigaldamisel vältida nende sattumist hiljem
asetavate WC-pottide või kergseinte paigalduskruvide alla.
Küttetorustiku täitmisel veega suletakse kollektori peakraanid ning täidetakse veega
kollektori õhutuskraanidest iga ring eraldi (samaaegselt on teiste ringide ventiilid
suletud). Täitmisel kasutatakse vabarõhku ~ 2 bar, et kindlustada torustikus suuri kiirusi
õhu täielikuks eemaldamiseks.
Enne betoneerimist tehakse torustiku surveproov rõhuga 6 bar ja ka betoneerimisel
hoitakse torustik sama rõhu all. Surveproovil võib rõhk torustikus esimese tunni vältel
langeda, mis ei pruugi olla lekkimise tunnistajaks.
Paigaldatud PE-RT toru ei tohi jätta ultraviolettkiirguse kätte pikemaks ajaks ning betooni
valu peaks järgnema võimalikult ruttu.
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
34/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
Paigaldamisel märkida kollektorite juures toruotsadele kontuuri tähis ja PV (pealevool)
või TV (tagasivool).
Minimaalne betoonikihi paksus toru peale on 35 mm. Ühe betoonivalu soovitav max
pindala on 40 m2 (kusjuures suurim külje pikkus on 10m), mis eraldatakse üksteisest
10 mm paisumis- ja montaaživuukidega.
Põranda paisumisvuuki läbiv küttetoru paigaldatakse veidi suuremasse kaitsetorusse
pikkusega 0,5 m; ka seinu läbivad torud paigaldatakse kaitsetorusse. Vuugi kohalt
lõigatakse läbi armatuurvõrk. Paisumisvuuk täidetakse elastse materjaliga.
Süsteemi proovikütmist võib alustada alles 21 päeva möödudes betoneerimistööde
lõpetamisest. Torustikku juhitakse soojuskandja, mis on ~ 5 °C kõrgem teda ümbritseva
betooni temperatuurist. Temperatuuri tõstetakse 5 °C võrra 24-tunnilise tsükliga.
(Stabiliseerumine võtab tavaliselt aega 4...7 päeva.)
Enne pinnakatte paigaldamist asetatakse vajadusel hüdroisolatsioon või aurutõke
vastavalt ehituskonstruktori nõuetele. Olenevalt põrandakatte tüübist hoitakse
põrandaküte sees või lülitatakse ta eelnevalt välja (või vähendatakse pinnatemperatuuri).
Ruumi termostaadid paigaldatakse siseseintele (tavaliselt valguslülititega kohakuti) 1,6 m
kõrgusele põrandast. Ühendusjuhtmetena jaotuskarbini kasutatakse 4-soonelist vaskjuhet
ristlõikepinnaga 1 mm.
Küttesüsteemide paigaldamisele esitatavad nõuded
Paigaldustööd teostada vastavalt projektile, kehtivatele seadustele ja normidele ning
headele ehitustavadele. Tööde teostamise kvaliteedis järgida käsiraamatus “Hoone
tehnosüsteemide RYL 2002” toodud nõudeid.
Küttesüsteemide temperatuurid
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
35/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
Vesipõrandaküte: 40/35°C
Soe tarbevesi: 50/55°C
Kontrollimised, katkestused ja käikuandmine
Ametiisikute järelevalve
Paigaldatud tehnosüsteemid peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele.
Töövõtja peab vajadusel ühendust pidama vastavate ametiisikutega ning kooskõlastama
nendega paigaldatavad seadmed ning tehnosüsteemid. Töövõtjad kannavad enda töölõigu
kooskõlastamise kulud, mis võivad kaasneda ametiisikute poolt nõutavate või
teostatavate ülevaatuste eest va ehitusloa maksumuse kulud
Seadmete kontroll
Iga töövõtja vastutab tema poolt tarnitud seadmete eest. Kui erinevate töövõtjate poolt
tarnitud seadmetest komplekteeritakse funktsionaalne üksus, siis on selle töö töövõtjate
ühisvastutusel. Kõik mõõtmised, häälestamised ja kontrollimised protokollitakse.
Tehnilised kontrollimised
Varjatult paigaldatavad seadmed peavad töövõtjad esitama peatöövõtjale kontrollimiseks
enne katmistööde alustamist. Tähelepanu tuleb pöörata järgmistele:
- soojusisolatsioon
- tulekaitse
- ripplagede alla jäävad torustike osad, läbiviigud ehituskonstruktsioonidest
Akustilised ja vibratsioonivastased nõuded
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
36/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
Seadmete valik ning montaaž, mürasummutus ning isolatsioon tuleb teha nii, et seadmete
tööst tekkiv müratase ruumides ei ületaks normides (EVS 845-1:2013, Osa 1: Üldnõuded)
lubatut.
Töövõtja peab paigaldama kõik masinad ja seadmed, milles on pöörlevaid või teisi müra
tekitavaid osi vibratsiooni summutavatele alustele. Vibratsiooni alus peab töötama
temperatuurivahemikus –10 kuni +70 °C ja olema vastupidav hapetele ja vananemisele.
Seadmete montaažil ei tohi ühegi elektril töötava seadme ning ehitusliku konstruktsiooni
vahel olla mingi jäiga kinnituse tõttu otsest kontakti.
Katsetamine
Küttetorustike katsetamine
Paigaldatud torustik tuleb katsetada vastavalt standardile SFS 3115 või muu
ehitusjärelevalve teostajaga kooskõlastatud metoodika alusel. Katse ebaõnnestumisel
tuleb likvideerida tõrked ja korrata katsetuse protseduuri kogu mahus seni, kuni
katsetingimused on täidetud.
2.7.8.3 Elektripaigaldis
Normdokumendid:
• „Seadme ohutuse seadus”,
• „Elektroonilise side seadus” ja nende rakendusmäärused.
• EVS-EN 60364 Eesti standardisari. „Madalpinge elektripaigaldised.” nõuded.
• EVS-EN 50274 “Madalpingelised aparaadikoosted”.
• EVS-EN 61140 “Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele”.
• EVS-EN 12464-1 „Valgus ja valgustus“.
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
37/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
• EVS-EN 62305 “Piksekaitse”.
• EVS 932 „Ehitusprojekt”.
• EVS 720 „Paigalduskaablid. Polüvinüülkloriidmantliga paigalduskaabel“.
• EVS 812 „Ehitiste tuleohutus”.
• Siseministri määrus nr.17 30.03.2017. a „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele”.
• EVS 919 „Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid“
• EVS-EN 12101 “Suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemid” Eesti Vabariigi seadused ja
õigusaktid.
• Eesti Energia (0,4...20 kV) võrgustandardid ja teised kehtivad Eesti Vabariigi seadused
ja õigusaktid ning kehtivad või kehtestatud standardid ja määrused
Paigaldatavad elektriseadmed peavad vastama EL madalpingesüsteemide ja
elektromagnetilise ühildatavuse direktiivide (72/23/EMÜ, 89/336/EMÜ ja 92/23/EMÜ)
alusel kehtestatud tootestandarditele ning omama CE-vastavusmärki.
Elektrikeskused, kui aparaadikoosted, peavad vastama Eesti Vabariigi standardi EVS-EN
60439 seeria MADALPINGELISED APARAADIKOOSTED nõuetele. Mootorid ja
juhtimis seadmed peavad olema testitud Skandinaavia normidele ja kliimale vastavalt
ning vastavad EL-i direktiividele.
Kõik kasutatavad elektriseadmed peavad omama tunnustatud märgist (CE, IEC, FI jne)
tootel. Elektrimaterjalide ja -seadmete vastupidavus keskkonnatingimustele peab olema
järgmine.
Kaitseastmed
• Väljas IP54
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
38/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
• Märgadel aladel IP55
• Niisketes ja rõsketes ruumides IP44
• Kuivad alad IP20
• Tolmused ruumid IP67
Käesolevate elektripaigaldiste elektriohutuse tagamisel rakendada järgmisi kaitseviise:
a. Põhikaitsena (otsepuutekaitse) – põhiisolatsiooni ohtlike pingestatud osade ja
pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamist;
b. Rikkekaitsena (kaudpuutekaitse) - toite automaatset väljalülitamist koos
maandatud potentsiaaliühtlustussüsteemi väljaehitamisega, millega tagatakse
elektripaigaldise pingealtide juhtivate osade arvestuslik puutepinge alla 50V;
c. Lisakaitsena (ohtu suurendavate ümbruseolude jms. korral) -rikkevoolukaitset,
nimirakendusvooluga mitte üle 30 mA.
Kinnistul on olemasolev liitumine elektrivõrguga. Liitumiskilp paikneb hoonest
edelasuunas. Üksikelamu jaotuskilp paikneb tehnoruumis. Elektriga varustamine toimub
maakaabliga. Hoonesisesed kaabeldustööd teostatakse mööda kaabliteid, liikudes
ripplagede taga ning kasutatakse vaid halogeenivabasid kaableid.
Hoone juhtmestik teostatakse 3- või 5- sooneliste vaskkaabliga (juhistikusüsteem TN–S),
mis vastavad min. CPR klassi Dca tuletundlikkuse klassile. Tehnilistes ruumides ning
ripplagede taga võib kaabelduse teostatud vajadusel pinnapealsena. Magistraalkaablid
võimaluse korral süvistada või paigaldada pinnapealselt kaitsetorusse. Paigalduskaablid
paigaldatakse süvistatult. Juhtmestik paigaldatakse horisontaalselt (lagedes, põrandates ja
seintes) või vertikaalselt (seintes). Kõik läbiviigud tihendatakse vastavalt mehhaaniliste
vigastuste vältimise, akustika ja ehituskonstruktsioonide tulepüsivusklassi nõuetele.
Tugev- ja nõrkvoolukaablid eraldatakse paigaldusel, paigaldusel tagada reservruum.
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
39/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
Kaablid paigalda sirgelt ja kaablid korrastatakse ning fikseeritakse klambriga iga 0,5, 1
või 2 m tagant (peenikesed kaablid tihedamalt ning jämedamad pikema intervalli tagant)
vältimaks kaablipundarde tekkimist ja arvestades temperatuurist tulenevaid kaablite
füüsiliste omaduste muutusi.
Üksikelamu küte lahendatakse õhk-vesisoojuspumbaga. Mugavuskütte juhtimine toimub
elamus ruumipõhiselt (LCD ekraaniga termostaadiga). Seadmeid soovib tellija juhtida
juhtpaneelilt ja kaugjuhtimisega üle Wi-Fi või GSM seadmega.
Pistikupesad paigaldada horisontaalsuunas kõrvuti:
pistikupesad:
0,25 m põrandast (või märkus
joonisel)
tehnilised ja niisked ruumid:
1,0 m põrandast
tööpinnast kõrgemal olevad
pistikupesad
Lülitid paigaldada horisontaal-
suunas kõrvuti:
0,1-0,3 m tööpinnast kõrgemal
tavaruumid, uksepiidast min. 0,1 1,1 m põrandast
tehnilised ruumid
1,1 m põrandast
seinavalgustid paigaldada:
2,0-2,4 m põrandast (või vastavalt
tellija soovile)
Muud seadmed: harukarbid 2,2-2,5 m põrandast (või ripplagede
taga)
Pistikupesad, lülitid, regulaatorid täpsed tooted lahendatakse eraldiseisvalt
kooskõlastatult tellijaga.
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
40/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
Vahelduvvoolu juhistikes tuleb ette näha lisakaitse rikkevoolu kaitseaparaadi (30 mA)
abil järgmistel juhtudel:
pistikupesad nimivooluga enimalt 32 A, mis on ette nähtud üldkasutuseks tavaisikute
poolt; välisoludes kasutatavatele seadmetele nimivooluga enimalt 32 A; märgade
ruumide elektrivarustus.
Pisikupesasid ja harutoose ei tohi seina vastaspoolel paigaldada kohakuti heliisolatsiooni
vähenemise tõttu. Kaablid ühendada harutoosis spetsiaalse Wago-tüüpi klemmiga.
Süvistatud harutoosid peavad asuma nähtaval kohal ning hõlpsasti teenindatavad.
Harukarpides ja toosides tehtud ühendustele peab olema tagatud hilisem ligipääs. Seina
sisse või konstruktsiooni peidetult võib paigaldada ainult press- või joodetud ühendusi.
Valgustussüsteemid
Üldvalgustus
Keskmised üldvalgustuse valgustustiheduse hooldeväärtused vastavalt standardile EVS-
EN 124641:2011. Valgustite paigalduse aluseks saab sisekujundusprojekt.
Installatsioon teostada süvistatult. Kasutada süvistatud ehituviisiga lüliteid ja harukarpe.
Lülitite paigalduskõrgus on üldjuhul 1,1 m. Valgustid paigaldatakse süvistatult lakke,
pindmiselt laele või laest rippu lastud lahendused.
Välisalade valgustamiseks paigaldatakse üksikelamu fassaadidele fassaadivalgustid
liikumisanduritega. Hoonele on soovituslik paigaldada sissesõidupoolsesse külge 2
valgustit ning hoone teistesse külgedesse vähemalt 1 valgusti.
Potentsiaaliühtlustus- ja liigpinge kaitsesüsteem
Elektripaigaldis teostatakse terviklikult TN–S juhistikusüsteemi (5-juhtmeline) nõuete
kohaselt. Hoone peakeskuse lähedusse (või peakeskusesse) paigaldatakse
peamaanduslatt, millele ühendatakse hoone maandusseade (pinnasemaandur
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
41/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
ringmaandurina ümber perimeetri). Hoone toitekaabliga paralleelselt on paigaldatud
horisontaalne maandusjuht, mis ühendatakse vertikaalsete maandusvarrastega.
Maanduri maandustakistus ei ületa 30 oomi. Ehitatava kordusmaanduse puutepinge peab
olema alla 50 V. Kui kokku ühendatakse erinevad juhid vask/alumiinium või vask/teras,
siis tuleb kasutada spetsiaalseid bi-metallist ühendusklambreid, et vältida vase
korrodeerumist galvaanilisel ühendusel.
Kordusmaandus lahendatakse ringmaandurina ümber maja ja lisada LK kilbist tuleva
toitkaabli kaevikusse.
Eramus teostatakse potentsiaaliühtlustus, s.t. peamaanduslatiga ühendatakse kõik
normaalolekus pingestamata juhtivad osad. Seadmete ja valgustite maandamiseks
kasutatakse toitekaabli PE-juhti, mis ühendatakse jaotuskeskuste PE-lattidega.
Piksekaitsemaandamine
Hoonete kasutusviisist ja kõrgusest tulenevalt ei ole piksekaitset ette nähtud.
Klimaatilised tingimused/erinõuded seadmetele
Paigaldatavad elektriseadmed peavad vastama EL madalpingeseadmetele ja
elektromagnetilise ühildatavuse direktiivide (2006/95/EÜ ja 2004/108/EÜ) alusel
kehtestatud tootestandarditele ning omama CE vastavusmärki, lähtudes „Toote nõuetele
vastavuse tõendamise seaduses” toodud nõuetest.
Kõik materjalid ja seadmed peavad olema ette nähtud pidevaks ja pikaajaliseks tööks
allpool nimetatud klimaatilistes tingimustes.
Üldandmed
Planeeritakse järgmised nõrkvoolusüsteemid: andmesidevõrk, valvesignalisatsioon, TV-
võrk (võib olla Telia või mõne muu teenusepakkuja ühises võrgus andmesidega).
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
42/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
Normdokumendid, millest lähtuda:
EVS 932 „Ehitusprojekt“.
EVS 812-7 "Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude
tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus".
Siseministri määrus nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele". Ehitusseadustik.
Tuleohutuse seadus.
Sidevarustuse tüüp ja läbilaskevõime:
sidevarustuseks kasutatakse optilisel kaablil põhinevat võrku. Eramusiseselt
vaskkaablitel.
Andmesidesüsteem
Eramus teostatakse andmesidevõrk vaskkaablitel.
TV-võrk
Lahendada TV-võrk koos andmesidevõrguga.
Valvesignalisatsioon
Lahendatakse eraldiseisvalt.
Eriotstarbelised nõrkvoolusüsteemid
Lahendatakse eraldiseisvalt.
2.7.8.4 Veevarustus ja kanalisatsioon
Veevarustus – kinnistu veevarustus saadakse kinnistul paiknevast olemasolevast
puurkaevust.
Reoveekanalisatsioon – hoone kanalisatsioon lahendatakse biopuhasti ja imbväljakuga.
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
43/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
Imbsüsteem peab olema 1,2 meetrit ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2
meetri kõrgusele aluspõhja kivimitest. Kui nõue ei ole täidetud rajatakse imbsüsteem
kõrgemale ning pärast biopuhastit tuleb paigaldada hallveepumpla.
Põhjavee kaitstuse kaardi järgi on kinnistul nõrgalt kaitstud alal. Saviliivpinnakatte
paksus on valdavalt 2-10 m või savipinnase (savi, liivsavi) paksus kuni 2 m. Reoainete
infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva. Ka need alad on suurema mõõtkava
puhul otstarbekas jagada alarajoonideks moreeni paksusega 2-5 m ja 5-10 m.
Põhjavee kõrgus ca ABS +51.00, kinnistu. Keskmine kinnistu maapinna kõrgus
imbväljaku alas on ABS +53.50, mis tähendab, et paigaldatav imbsüsteem on >1,2 m
kõrgemalt põhjavee tasemest.
Hoone veetarbijad asuvad san. sõlmedes ning abiruumides (WC, valamud, köögivalamu,
pesumasin, dušš, kastmiskraanid jne).
Arvutuslik ööpäevane majandus-joogivee tarbevee vajadus elamus:
- Q d= 0,4 m3/d
- Qa=0,43 l/s (sh. soe vesi qarv =0,38 l/s)
Soe tarbevesi valmistatakse soojuspumbas 190 l soojaveeboileriga. Sooja tarbevee
temperatuur 55 °C. Sooja tarbevee süsteemile on ette nähtud ehitada
tsirkulatsioonitorustik, tagastuva vee min temperatuur 50 °C. Sooja tarbevee
tsirkulatsioonipump:
• Qr= 0,10 l/s
• Hpump=10 kPa
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
44/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
Tagada õhu eraldus soojaveetorustiku kõrgematest punktidest läbi sanitaartehniliste
seadmete-tsirkulatsioonitoru ühendus peab jääma veevõtuseadme ühendustorust
madalamale.
Tagasilöögiklapp paigaldada ringlustorustikule ja toitetorustikule enne ühendust
veesoojendiga. Jälgida kasutatava tagasilöögiklapi avanemisrõhku - kontrollida pumba
tõstekõrgust. Tsirkulatsioonipumba paigaldamisel lähtuda tootja paigaldusjuhendist (n.
vertikaalsel või horisontaalsel torul).
Hoone olmereovee allikad asuvad san. sõlmedes (WC, valamud, dušš, vann, trapid).
Arvutuslik ööpäevane olmereovee kogus elamus:
- Q d= 0,4 m3/d
Kanalisatsiooni arvutusvooluhulk:
- Q a= 1,13 l/s
Tootevalik tuleb kooskõlastada tellijaga.
Hoone san. tehnilised seadmed peavad olema komplektis armatuuriga, veelukuga ja
kinnitusvahenditega. San. seadmed soovitavalt ühelt firmalt.
Valamute allajooksud paigaldatakse seinasiseselt kroomitud haisulukkudega v. a. köögi
valamu. Valamute soovituslikud mõõtmed valib sisekujundaja või tellija.
Valamud põrandast 850 mm kõrgusele, köögivalamu vastavalt köögi mööblile
tavapäraselt 900 mm põrandast.
WC-potid loputuspaagiga kooskõlastada tellijaga.
Dušisegisti veekannud põrandast h: 1100 mm, segisti tüübi määrab tellija.
Tooted peavad olema termopüsivad ja glasuur peab olema püsiv keemilistele ainetele.
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
45/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
Veevõtuseadmed ja toruarmatuur peavad vastama ISO 9001 standardile.
Seadmed tuleb ühendada hoone tarbeveesüsteemiga järgides tootja tehnilisi nõudeid
2.8 Konstruktsioonid
2.8.1 Koormused
2.8.1.1 Kasuskoormused
Kandetarinditele rakenduvate kasuskoormuste normväärtused määratakse vastavalt
standardile EVS-EN 1991-1-1:2002 järgmiselt:
Ruumi kasutamise iseloom Kasuskoormuse normväärtused
qk (kN/m2) Qk (kN)
Olmeruumid 2,0 2,0
Trepid 2,0 2,0
Eluruumid 2,0 2,0
2.8.1.2 Omakaalukoormused
Omakaalukoormuste normväärtused määratakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-
1:2002, lähtudes tarindite geomeetrilistest parameetritest ja kasutatavate materjalide
omakaalust.
2.8.1.3 Lumekoormus
Lumekoormuse normväärtus on määratud vastavalt projekteerimisnormile EVS-EN
1991-1-3:2006, võttes lumekoormuse baasväärtuseks maapinnal sk = 1,5 kN/m2.
2.8.1.4 Tuulekoormus
Tuulekoormuse normväärtus on määratud vastavalt projekteerimisnormile EVS-EN
1991-1-4:2007, võttes tuulekiiruse baasväärtuseks vref = 21,0 m/s, maastikutüüp II
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
46/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
2.8.2 Vundament
Üksikelamu seinad toetuvad plaatvundamendile. Plaatvundament valatakse
monoliitsest raudbetoonist, mille all 200 mm tihendatud liiva. Raudbetoonplaadi alla
paigaldatakse soojustuseks 200 mm EPS-soojustust. Oluline on vundamendi ehitusel
tähelepanu pöörata soojusisolatsiooni korrektsele paigaldusele, et vältida
külmakergetest tingitud kahjustusi hoonele. Vundamendi rajamissügavus ning drenaaži
vajalikkus tuleb täpsustada pärast pinnaseuuringute teostamist põhiprojekti etapis
konstruktiivses osas. Konstruktiivsete sõlmede, armeeringute ja vajalike materjalide
tugevusklasside määramine kuulub põhi- ja tööprojekti koosseisu.
2.8.3 Sokkel
Sokliosa konstruktsioonikihid (SK01):
1. Plaatvundament
2. EPS-soojustus 200 mm;
3. fassaadikrohv.
2.8.4 Põrand
Üksikelamu 1. korruse põrand on soojustusele rajatud küttega betoonpõrand paksusega
100 mm.
Üksikelamu põrandate konstruktsioonikihid alates ruumi poolt (P1):
1. põrandakate;
2. betoonis põrandaplaat põrandaküttega 100 mm, armatuur 8 mm, samm 150 mm;
3. ehituskile;
4. EPS-soojustus 200 mm;
5. tihendatud liivalus;
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
47/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
6. olemasolev pinnas.
Konstruktsioonid täpsustuvad konstruktsiooniosa põhiprojektis või täpsustatakse pädeva
spetsialisti poolt ehitamise käigus.
2.8.5 Seinad
Üksikelamu välisseinu kannavad puitkarkass-seinad.
Välisseinte konstruktsioonikihid (VS1):
1. puitvooder;
2. õhkvahe / vertikaalne distantsliist – 25 mm;
3. tuulutusliist 25 mm;
4. tuuletõkkekangas;
5. puitkarkass 250 mm / mineraalvill;
6. õhu- ja aurutõkkekile;
7. puitroovitus – 45 ´ 45 mm;
8. kipsplaat – 12,5 mm;
9. siseviimistlus.
Siseseinad
Üksikelamu siseseinad on metallkarkassil kipsplaatkattega seinad.
Siseseinte konstruktsioon (SS1):
1. viimistlus;
2. kipsplaat 12,5 mm;
3. kergseina metallkarkass 66 mm / mineraalvill;
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
48/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
4. kipsplaat 12,5 mm;
5. viimistlus.
Konstruktsioonid täpsustuvad konstruktsiooniosa põhiprojektis või täpsustatakse pädeva
spetsialisti poolt ehitamise käigus.
2.8.6 Vahelagi
Vahelae konstruktsioonikihid (VL01):
1. põrandakate:
2. TYCROC UHP põrandküttematt;
3. ehitusplaat;
4. vahelaetalad/mineraalvill;
5. õhu- ja aurutõkkekile;
6. kipslaekarkass;
7. 2 ´ kipsplaat 12,5 mm;
8. viimistlus.
2.8.7 Aknad
Hoone aknad on kavandatud plastraamidega, aknapaketid kolmekordse klaaspaketiga.
Uw < 0,9 W/m²K,Rw=33dB(-2;-5).
2.8.8 Katus
Üksikelamu katuslaele paigaldatakse puitsarikad. Sarikatele paigaldatakse aluskate,
distantsliistud, roovitis ning kivikatus.
Katus tuleb varustada lumetõkkega ning vihmaveerennide-torudega. Sadevesi juhitakse
läbi vihmaveetorude pinnasesse.
Läbiviigud teostada spetsiaalsete läbiviikude abil.
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
49/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
Katuse soojustuseks on mineraalvill. Tagada pööningu tuuldumisvõimalus, vajadusel
täpsustada tuulutuskorstende arv järgmistes projekteerimisetappides.
Konstruktiivsete sõlmede ja vajalike materjalide tugevusklasside määramine kuulub
põhi- ja tööprojekti koosseisu.
Üksikelamu katuslae konstruktsioon (KL1).
1. Katusekate – kivikatus.
2. Roovid – 32 × 100 mm, samm vastavalt profiilile.
3. Distantsliist– 25 × 50 mm.
4. Katuse aluskate.
5. Puitsarikas 250 mm / mineraalvill.
6. Õhu- ja aurutõkkekile.
7. Puitroovid 50 × 50 mm / mineraalvill.
8. Kipsplaat 12,5 mm.
9. Viimistlus.
Konstruktsioonid täpsustuvad konstruktsiooniosa põhiprojektis või täpsustatakse pädeva
spetsialisti poolt ehitamise käigus.
2.9 Ruum
2.9.1 Vaheseinad
Üksikelamu siseseinad on metallkarkassil kipsplaatkattega seinad. Hoone kandvateks
seinteks on välisseinad. Konstruktiivsete sõlmede ja vajalike materjalide
tugevusklasside määramine kuulub põhi- ja tööprojekti koosseisu.
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
50/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
2.9.2 Soojus- või heliisolatsioon
Soojus- ja heliisolatsioon on tagatud mineraalvillaga.
2.9.3 Vaheuksed
Üksikelamu vaheuksed on puituksed. Uksi tellides mõõta tegelikud avamõõdud töö
käigus.
2.9.4 Ehitise siseviimistlus
Siseviimistlusel kasutada võimalikult palju naturaalseid materjale. Siseviimistlus peab
vastama dokumendi Sisetööde RYL 2013 ning Maalritööde RYL 2010 kvaliteediklassile
II, kui siseviimistlusprojektis ei ole märgitud teisiti. Siseviimistlus lahendatakse
siseviimistlusprojektiga.
Ehituskirjelduse koostas: Sten Suurmäe
Kontrollis: diplomeeritud arhitekt Kaspar Stroom
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
51/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
2.10 Energiatõhusus
Uutele ehitatavatele ja oluliselt rekonstrueeritud hoonetele kehtivad energiatõhususe
miinimumnõuded ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr. 63 (vastu võetud
01.01.2019).
Energiatõhususe arvuliselt väljendatud kriteeriumid on kehtestatud hoone summaarse
energiakasutuse kohta ja on tehniliselt väljendatud kahe põhinäitajaga:
• energiatõhususarvuga, mis iseloomustab hoone summaarset energia erikasutust;
• suviste temperatuuride nõudega, mis iseloomustab hoone sisekliimat suvel.
Hoonete energiatõhusust väljendatakse energiatõhususarvuga (ETA), mis kirjeldab hoone
summaarset energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka
olme‐ ja muude elektriseadmete kasutamiseks. Energiatõhususarv on arvutuslik
summaarne tarnitud
energiate kaalutud erikasutus hoone standardkasutusel, millest arvatakse maha
summaarne eksporditud energiate kaalutud erikasutus.
Suviste sisetemperatuuride piirväärtusega välditakse ruumide ülekuumenemist, mida
soodustavad suured klaaspinnad ja vabasoojuskoormused. Ruumide ülekuumenemine
võib tähendada seda, et ehitusjärgselt ollakse ruumide kasutamise võimaldamiseks
sunnitud paigaldama väheefektiivseid jahutusseadmeid.
Hoone kavandamisel on vaja tagada, et hoone soojuskaod oleks väikesed, tehnosüsteemid
energiatõhusad ja vabasoojust kasutataks otstarbekalt.
Soojuskaod välispiirete kaudu sõltuvad peamiselt kolmest tegurist:
• soojusjuhtivuskaod välispiirdetarindite kaudu;
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
52/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
• välispiirdetarindite külmasillad;
• hoone välispiirete õhulekked.
Seega peavad hoone välispiirdetarindid olema piisavalt soojustatud, minimaalsete
külmasildadega ja õhuleketega.
Hoone välispiirete pikaajaline õhupidavus ja piisav soojustus on projekteeritud hoone
puhul tagatud konstruktsiooni valikuga, vastava soojustuse ning õhu- ja tuuletõkke kihtide
kavandamisega. Otstarbeka soojustuse määramisel on lähtutud hoone energiatõhususe
nõuetest, ruumide soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest
külmasildadel, väliste piirdetarindite sisepindadel ja välispiirete tarindites. Kihtide
paiknemise määramisel ja nende dimensioneerimisel on arvestatud ehitusfüüsikast ja
ehituspraktikast teadaolevate asjaoludega. Konstruktsioonide kirjeldused on antud hoone
joonistel ja seletuskirjas. Hoone edasisel projekteerimisel on nii konstruktiivse osa kui ka
eriosade projekteerijatel kohustus jälgida projekteerimisel energiatõhususe
miinimumnõuetele vastavust ja esitada seletuskirjades nõutud näitajad ning kirjeldada
nõuete ja põhimõtete arvestamist.
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
53/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
Lähteandmed piirete projekteerimisel ja külmasildade joonsoojusläbivuste arvestuslikud
väärtused:
Külmasillad on kohad piirdetarindis, kus soojusjuhtivus on lokaalselt suurem ümbritseva
tarindi soojusjuhtivusest. Külmasillad võivad olla geomeetrilised (näiteks välisseina
Energiaarvutuse lähteandmed Arvutustsoonide arv 14
g U i, A i, H juhtivus Yj, l j , H joonsl
- W/(m2·K) m2 W/K W/(m·K) m W/K 0,16 166,3 26,6 0,100 30,4 3,0
Katuslagi KL01 0,14 111,3 15,6 Välisseina sisenurk -0,100 8,4 -0,8 0,14 99,8 14,0 Katuse ja välisseina liitekoht 0,100 53,8 5,4 0,11 8,3 0,9
Uksed 1,00 4,3 4,3 Aken (N) 0,50 0,90 12,4 11,2 Akna liitumine välisseinaga 0,060 172,6 10,4 Aken (E) 0,50 0,90 7,2 6,5 Ukse liitumine välisseinaga 0,060 12,8 0,8 Aken (S) 0,50 0,90 22,6 20,3 Välisseina ja siseseina liitekoht 0,025 77,74 1,9 Aken (W) 0,50 0,90 12,6 11,3 Välisseina ja vahelae liitekoht 0,035 72,67 2,5 … 0,200 7,1 1,4
, m3/s 0,0077
Kokku: 110,6 36,6 H õhuleke, W/K 9,3 åH , W/K
Välispiirde keskmine soojusläbivus A köetav, m
2
A madal, m 2
W/(m2·K)
1.1) põrand pinnasel konstruktiivne U-väärtus koos maapinna täiendava isolatsiooniga (konstruktiivne U-väärtus ilma maapinna täiendava isolatsioonita 0,17 W/(m²·K))
m3/s / m3/s kW/(m3/s) 0,081 / 0,081 1,50
2.1) soojustagasti külmumise vältimine 2.2) esitatakse konstantse sissepuhketemperatuuriseade puhul
- - - - kWh/(m2 a) kW kW 1. Ruumide küte - 0,92 3,75 0,925 - - - 2. Kalorifeeri küte (elekter) 1,0 1,00 - - - - - 3. Soe tarbevesi - - 2,07 0,915 - - - 3.1) esitatakse soojuspumpsüsteemide puhul (Õhk-vesi soojuspump Daikin Altherma 3 H HT ETVX16S18E9W/EPRA14DW1 integreeritud boiler 180L) 3.2) puudub, kui esitatakse soojuspumpsüsteemi koosseisus 3.3) arvutusliku välisõhu temperatuuri korral, esitatakse vedeliksüsteemide puhul
4.1) 1,0 juhul kui puudub vabajahutus 4.2) arvutusliku välisõhu temperatuuri korral, esitatakse vedeliksüsteemide puhul
5.1) päikesepaneelide suund () ja kaldenurk ()
päeva nädalas tundi päevas W/m2 W/m2 W/m2 % d h
6.1) elamu valgustuse kasutusaste on 10%
Välissein VS01
H juhtivus, W/K
Ventilatsioonisüsteem
0,82
Heitõhu min. temp.2.1)
Soojustagasti temperatuuri suhtarv
-
444,8
Korruste arv (täisarv)Välisseina ja rõdu liitekoht
Avp (välispiirded), m2
Õhulekkearv q50,
m3/(h*m2) 1,5
Välisseina välisnurk
2 …
18
Põrand-pinnasel ja välisseina liitekoht
0,250 47,9 12,0
Põrand pinnasel PP01 1.1)
Kuupäev
°C
Soojustagasti tüüp
-
Soojus
Küttesüsteemi võimsus
ElekterKüttegraafik3.3)
°C / °C
AllkiriNimi
Soojuspumba osakaal3.1)
Abiseadmete elekter3.2)
m2 kW kW
01.05.2025 Andres Nuija, vastutav energiatõhususe modelleerija --/allkirjastatud digitaalselt/--
Vabasoojused Inimesed Seadmed
Väikeelamu köetava pinnaga 120–220 m²
Tuulegeneraatori nimivõimsus
- - -
°C
Lokaalse taastuvenergia süsteemid
1. SV01
7/12 -
0
kWh/(m2 a)
Energiaarvutuse lähteandmete esitamine
Soojuskadu läbi piirdetarindi Soojuskadu läbi joon- ja punktsoojusläbivuste
Joon- või punktsoojusläbivus Omadus
Soojustagastusega mehaaniline sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem (CAV) Põrandküte
Suurus
Jahutussüsteem (on/ei ole) Määrus nr 58 (RT I, 05.07.2023, 291) pt 3 § 9. - hoone ehitamisel kavandatakse viia läbi õhulekkearvu mõõtmine
Joonsoojusläbivuse väärtuse allikas Õhulekkearvu väärtuse allikas
-soojuse tootmine ja kütus
Õhulekkest tingitud soojuskadu
Piirdetarind
Õhk-vesi soojuspump; elekter
On (2. korruse tubades)
Küttesüsteemi tüüp
Ventilatsioonisüsteemi tüüp -soojuse jaotamine
Määrus nr 58 (RT I, 19.02.2025, 2) pt 4 § 12. (3¹) tabel 7¹ (Uus hoone)
Jahutusperioodi keskmine jahutustegur
-, 0,6, -
2,0 2,4 6,0 60
1. SPLIT
0,80
Valgustus
Kütteperioodi keskmine
soojustegur3.1)
7 24
Jaotamise ja väljastamise
kasutegur
Päikesekollektori aktiivpindala
Küttesüsteem
Päikesepaneelide max võimsus 5.1)
°C / °C
Jahutussüsteem
3,50
rootorsoojusvaheti
Soojusallika kasutegur
-
-1,00 -
Põrand välisõhu kohal VL
H joonsl, W/K
35/28 -
5/55
Kasutusaste 6.1)
Jahutusgraafik4.2)Aastase jahutusenergia osakaal4.1)
Kasutusaeg
191,7 0,4
Välispiirde summaarne soojuserikadu 156,5
Hoone madala temperatuuriseadega pind 0,0
Välispiirde summaarne soojuserikadu köetava pinna kohta
Hoone köetav pind
-
Sissepuhkeõhu temperatuur2.2)
Abiseadmete elekter
Õhuvooluhulk sissep./väljat.
Süsteemi SFP
Jahutuskadude tegur βje, βjek, βrs
infV
vpAH /
köetavAH /
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
54/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
välisnurk, põranda ja välisseina liitumine, välisseina ja akna liitekoht jne) või põhjustatud
ehituskonstruktiivsest lahendusest (näiteks tarindite liitekohad, soojustusest läbiviigud
jne). Külmasillad suurendavad soojuskadusid ning nende mõju kasvab hästi soojustatud
hoonete puhul.
Antud projektis on lähtutud TTÜ Ehituse ja Arhitektuuri Instituudi poolt väljastatud
dokumendis „Liginullenergia Eluhooned: väikemajade juhendmaterjal“ ja Kredexi
kodulehel avaldatud dokumendis „Piirdetarindite liitekohtade joonsoojusläbivuste
kataloog“ toodud joonkülmasildade väärtustest.
Hea õhupidavus on vältimatult vajalik energiatõhususe, mugava sisekliima ja
niiskusturvalise tarindite toimivuse saavutamiseks. Hoone õhulekkearvu nõue on qE50 ≤
1,5 m3/(h·m2) (Majandus- ja taristuministri määrus nr. 58, 10.07.2020). Õhulekkearvu
väärtus tõendatakse mõõtmisega enne siseviimistlustööde alustamist ning vajadusel
piirdetarindeid tihendatakse kuni projekteeritud väärtuse saavutamiseni.
Piirdetarindis, milles on palju ebatihedusi, võib niiskuse konvektsioon kanda edasi
niiskusetunduvalt suuremaid koguseid, kui niiskuse difusioon seda suudab.
Niiskuskonvektsiooni riski vältimiseks tuleb tarindi kriitilised sõlmed (näiteks seina ja
vundamendi ning põranda ühendus, seina ja katuse ühendus, auru-või õhutõkke
jätkukohad ja läbiviigud; vahelae ja välisseina liitekohad jne.) lahendada võimalikult
õhupidavatena. Kogu hoone õhupidavust mõjutavad kokkuvõttes kõikide piirete,
liitekohtade, akende ja uste jne õhupidavused. Ka üksikud õhulekkekohad võivad
põhjustada probleeme hoone kasutajate jaoks (tuuletõmbus, radoon) või piirde enese
jaoks (niiskuse kondenseerumine piirde sisse). Õhupidavuse tagamine nõuab lõpuni
läbimõeldud ja kompleksseid lahendusi, õhutõke peab olema korralikult paigaldatud ja
liitekohad nõutavalt tehtud. Hoone piirdetarindite õhuleke sõltub kasutatavast
ehitusmaterjalist, ehitustehnoloogiast ja tööde kvaliteedist (projekteerimine, ehitamine,
järelevalve).
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
55/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
Energiaarvutuste tulemused:
Hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv ei tohi ületada energiaarvutuses
kasutatud väärtust. Hoone energiatõhususarv on 139 kWh/(m2a). Hoonele tuleb teostada
õhulekke test.
Andmed hoone kohta Hoone kasutusotstarve Uusehitus Aadress Oluline rekonstrueerimine Ehitusaasta 2025 Rekonstrueerimine Köetav pind 191,7 m2 Olemasolev hoone
Netopind 191,7 m2
Energiatõhususarv 139 kWh/(m2 a) (kWh köetava pinna ruutmeetri kohta) Energiatõhususarv B 139 kWh/(m2 a) (kWh köetava pinna ruutmeetri kohta) B Energiatõhususarv ilma lokaalselt toodetud elektrita
kWh/a kWh/(a m2) kWh/a kWh/(a m2) kWh/(a m2) Elekter - - 13355 69,7 - - 139,3
- - - - - - - Summa - - 13355 69,7 - - 139,3
kWh/a kWh/(a m2) kWh/a kWh/(a m2) - - - - -
Elekter Soojus Soojus kWh/a kWh/a kWh/(a m2)
- - - 4250 - - 559 - -
2528 - - - - -
1058 - - 498 - -
- - - 1008 - - 3455 - -
13355 - - 1.1) ventilatsiooniõhu soojendamine loetakse küttesüsteemi osaks
Netoenergiavajadus kWh/a kWh/(a m2) Ruumide küte1.2) 12205 63,7 Ventilatsiooniõhu soojendamine1.3) 559 2,9 Tarbevee soojendamine 4793 25,0 Ruumide jahutus 1089 5,7 Ventilatsiooniõhu jahutus 0 0,0 1.2) sisaldab infiltratsiooniõhu ja ventilatsiooniõhu soojenemise ruumis 1.3) arvutatud koos soojustagastusega
Arvutusprogrammi nimi ja versioon IDA Indoor Climate and Energy 5.1
01.05.2025 Andres Nuija, vastutav energiatõhususe modelleerija --/allkirjastatud digitaalselt/-- Kuupäev Nimi Allkiri
-
-
Energiaarvutuse tulemuste esitamine
Madala temp.seadega pind
Energiakasutuse kokkuvõte
Üksikelamu (11101) Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
0,0 m2
Tarnitud energia
Eksporditud energia
Eksporditud energia
Abiseadmete elekter -
Ruumide küte Ventilatsiooniõhu soojendamine Tarbevee soojendamine
2,9 13,2
22,2
Valgustus Abiseadmete elekter
5,5
18,0 69,7
5,3
Ventilatsioonisüsteem1.1)
Jahutussüsteem 2,6
Summa (tehnosüsteemide summaarne energiakasutus) Seadmed
-
massi või mahuühikkogus/a
Tarnitud energia
Kaalutud energiakasutus
Summaarne energiakasutus
Lokaalselt toodetud ja eksporditud energia
-
Kaalumis- tegur
Hangitud kütused
Eksporditud
2,0 -
Omatarbe osakaal
%
Lokaalselt toodetud
Elekter
- kWh/(a m2)
Küttesüsteem
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
56/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
Lisa 1. Teave ehitus- ja kasutusloa taotlemise ja kehtivuse kohta
Ehitusloa taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse pädevale asutusele
elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Kui ehitusloa taotlust ja sellega seonduvaid
dokumente ei ole võimalik esitada ehitisregistri kaudu, esitatakse need pädevale
asutusele ning pädev asutus kannab andmed ehitisregistrisse.
Pädev asutus annab ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Pädev
asutus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva. Pädev
asutus kaasab menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja
vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku
Ehitusloa taotlenud isik on kohustatud esitama pädevale asutusele vähemalt kolm päeva
enne ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta.
Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
57/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa
kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. Ehitamise
alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev.
Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta
ehitusloa kehtivust (Ehituseadustiku § 45 lg (1) , (2), § 43 lg( 1)).
Ehitise valmimisel tuleb taotleda kasutusluba.
Ehitamine tuleb dokumenteerida vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr. 3/
14.02.2020 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja
üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile nn selle hoidmisele ja
esitamisele esitavad nõuded“.
Kasutusloa taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse pädevale asutusele
elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Kui kasutusloa taotlust ja sellega seonduvaid
dokumente ei ole võimalik esitada ehitisregistri kaudu, esitatakse need pädevale
asutusele ning pädev asutus kannab andmed ehitisregistrisse.
Töö nr: 4104
Aadress: Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Tuuliku
Üksikelamu arhitektuurne projekt
Vastutav arhitekt Kaspar Stroom
Eelprojekt
58/ 58
17.04.2025
Grosberg Consulting OÜ
[email protected]; +372 528 5575
90°
90°
90°
90°
90°
1 2
A
B
90°
102 K
ontor 12.0 m
2 101 E
sik 9.3 m
2
106 Eesruum
/M aj.
ruum 16.5 m
2
107 K
öök/E lutuba
44.8 m 2
105 S
aun 4.4 m
2
104 P
esuruum 3.8 m
2
103 W
C 2.4 m
2
90°
K PM
108 Tehnoruum
4.2 m 2
90°
90°
R50 - imbväljaku kuja
V1
V1
V1
V1
SELGITUSED 1. HOONE ON SEOTUD KRUNDILE L-EST 97 KOORDINAATIDE SÜSTEEMIS 2. ASENDIPLAAN ON KOOSTATUD RADIAAN OÜ POOLT KOOSTATUD TOPOGEODEETILISE PLAANI JÄRGI, TÖÖ NR. 2842G25 (14.04.2025) 3. KÕRGUSTE SÜSTEEM EH2000
Töö Tähis Kuupäev Staadium Mõõtkava EELPROJEKT4104 21.04.2025
Tellija
Joonestaja /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/Eraisik
Sten Suurmäe
Joonise nimetus
Objekti nimi ja asukoht
+372 528 5575 [email protected]
AS-4-01
Asendiplaan
M1:500
Üksikelamu, Tuuliku, Mallavere küla, Raasiku vald, Harju maakondGrosberg Consulting OÜ
Reg.nr. 14803725
GROSBERG Vastutav arhitekt Kaspar Stroom /allkirjastatud digitaalselt/
Otsa tee 7-2, Järveküla, Rae vald
TINGMÄRGID
PROJEKTEERITUD HOONE
JUURDEPÄÄS KINNISTULE
PROJ. PINNASKATTEGA TEE
OLEMASOLEV ROHUMAA
KRUNDI PIIR
PROJEKTEERITUD KANALISATSIOON
JUURDEPÄÄS HOONELE
AUTO PARKIMISKOHT
JUURDEPÄÄS PARKIMISKOHTADELE
OLEMASOLEV ELEKTRI LIITUMISKILP
PROJEKTEERITUD TERRASS
W1 W1 W1 PROJ. MADALPINGE MAAKAABEL
PROJEKTEERITUD VEETRASSV1 V1 V1
BIOPUHASTI
PROJEKTEERITUD PARKIMISALA
W 1
W 1
HOONE NURGADE KÕRGUSED OLEMASOLEV MAAPINNA KÕRGUS/ PROJEKTEERITUD MAAPINNA KÕRGUS
2
1
3
5
4
6
KOORDINAADID
NR X Y
1 6568568.711 565005.777 2 6568568.041 564994.991 3 6568579.797 564994.29 4 6568580.354 565003.25 5 6568575.269 565003.566 6 6568575.38 565005.362Hoone tehnilised näitajad
ÜKSIKELAMU
- Ehitisealune pind (m2): 166 m2 - Maapealsete korruste arv: 2 korrust - Maa-aluste korruste arv: 0 - Kõrgus: 8,0 m - Pikkus: 11,8 m - Laius: 10,8 m - Suletud netopind ( m2): 191,7 m2 - Eluruumide pind (m2): 187,5 m2 - Tehnopind: 4,2 m2 - Maht (m3): 859 m3 - Hoone köetav pind (m2): 191,7 m2 - Hoone kasutusiga 50 aastat
Maa-ala tehnilised näitajad
- Krundi pindala, sihtotstarve: 92 482 m2, maatulundusmaa 100% - Ehitisealune pind (m2): 465,5 m2 - Täisehitusprotsent: 0,5% - Parkimiskohtade arv: 2
≥ 1 0 m
R=6m
0.3m
≥ 0 . 6 m
L TRUUBI PIKKUS L
Truubipäise kindlustus
s v
TRUUBIPÄISTE
KINDLUSTUS²
PIKKUS
(m)
TRUUBI
LÄBIMÕÕT
(m)
L Ls v
0.3-0.5
0.6-1.0
1.2-1.6
1.0
1.5
2.0
2.0
3.0
4.0
Asfaltbetoonkate
Purustatud kruus või
killustik
1.0
KOKKU VIIMINE KRUUSKATTEGA
RISTLÕIGE TRUUBI KOHAL
R=6m
Truup
Kraav
8
0
°
-
1
0
0
°
A
A
LÕIGE A-A
ASENDIPLAAN
Tähispost
Killustikalus
Liiv või kruusliiv alus
Jämedast kergest saviliivast
mulle ja aluspinnas või parem
materjal
TÜÜP II
Eramute mahasõidud ja sõiduauto parklad
20 cm
20 cm
≥ 5 cm AC 12 surf 70/100 või AC 16 surf 70/100
Freespuru+ 2x pindamine
Kruusalus
Jämedast kergest saviliivast
mulle ja aluspinnas või parem
materjal
TÜÜP VII-b
Freespurukate+2x pindamine bituumensideainega
20 cm
12 cm
Purustatud kruus
Kruusalus
Jämedast kergest saviliivast
mulle ja aluspinnas või parem
materjal
TÜÜP VII-a
Kruusateed
20 cm
12 cm
Riigitee katte serv
>3.0% kruuskatte kalle
PIKIPROFIIL
3 ,5
-4 ,5 m
0 .5
m
0 ,5
m
2.5%ühepoolne kalle
1.0% truubi kalle
RISTUMISKOHA NÄIDISLAHENDUSE JOONIS
20.03.2020/1
Märkused:
1) Truubi pikkus arvutatakse ehitaja poolt järgmiselt: muldkeha laiuse projektsioon koos nõlvadega
aluspinnal+varu 0,3m truubi otstes.
2) Truubipäiste kindlustuse pikkused ei tohi olla väiksemad tabelis estitatud pikkustest.
3)Truup paigaldada riigitee katte servast servast 2-8m kaugusele.
4) Tagada minimaalne tagasitäite kõrgus truubi peal, mis võimaldab konstruktsiooni tihendamist, s.h.
tuleb arvestada truubi tootja nõudeid ning vajadusel ette näha täiendav kaitsmine.
Kasutatakse ristmikel, kus on peamiselt sõiduautoliiklus
ning liituva tee liiklussagedus on alla 20 auto ööpäevas.
Niisugused on elamurajoonide krundiristmikud ja vähese
liiklusega erateede ristmikud.
NB! tegemist on esimese versiooniga. Märkuste ja ettepanekute olemasolul palume saata need hiljemalt 02.11.2020 aadressile [email protected]
Tõlgitud väljavõte Soome juhendmaterjalist "Yksityisten teiden liittymät maanteihin" TIEH 2100050-07 joonis 6-2
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Raasiku Vallavalitsus
Tallinna mnt 24
75201, Harju maakond, Raasiku
vald, Aruküla alevik
Teie 07.05.2025
Meie 21.05.2025 nr 7.1-2/25/7558-2
Tuuliku kinnistu ehitusloa eelnõu
kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Raasiku valla Mallavere
küla Tuuliku kinnistu ehitusloa eelnõu ( menetlus nr 489490).
Kinnistu (katastritunnus 65101:001:0729) asub riigitee nr 11124 Viskla-Pikavere tee km 6,12-6,74
kaitsevööndis.
Ehitusluba antakse üksikelamu (EHR kood 120773780) lammutamiseks ja uue elamu (EHR kood
121440687) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Üksikelamu arhitektuurne projekt. Aadressil Harju
maakond Raasiku vald Mallavere küla“ Grosberg Consulting OÜ, töö nr 4104.
Meilt ei ole projekteerimistingimuste kooskõlastust taotletud.
Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 2 p 1 ja lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname
nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimusel, et eelnõud
täiendatakse kõrvaltingimusega haldusaktile: ristumiskoht riigiteega km 6,617 peab olema
remonditud enne Tuuliku kinnistule mistahes ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise ehitamise
alustamise teatise esitamist.
Projekti täiendamisel ja ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.
1. Tulenevalt asjaolust, et riigitee ristumiskoha km 6,617 kasutus on olnud madal või on seda
kasutatud harva, on riigitee ristumiskoht kattunud muu materjali ja taimestikuga. Sellest
tulenevalt on vajalik teostada riigitee ristumiskoha remont. Riigitee ristumiskoha
remontimisel lähtuda meie näidislahendusest (lisa 3) põhimõtetest. Ristumiskoha remondi
käigus tuleb eemaldada sellelt kasvupinnas ning katend taastada vastavalt näidislahenduse
tüüp VII-a purustatud kruusaga. Kui ristumiskoha asukohta või katendikonstruktsiooni
soovitakse tulevikus muuta (st asendada näiteks freesipurukattega), siis tuleb maaomanikul
taotleda Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks
2. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee
projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased nähtavuskolmnurgad,
milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki,
aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
2 (2)
3. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu. 4. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid
leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist
5. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks
välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa:
1. 4104_EP_AS-04-01_v01_Asend
2. 4104_EP_AA-0-01_v01_Seletuskiri
3. Näidislahenduse joonis
Rita Źereen
5120275, [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|