Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

Rakendusakti kavandid 1

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Kaitseministri 19. märtsi 2024. a määruse

nr 3 „Kaitseväekohustuslasele antava

identifitseerimiskoodi moodustamise ning

kaitseväekohustuslase teavitamise kord“

muutmine

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 2 lõike 6 alusel

§ 1. Kaitseministri 19. märtsi 2024. a määruses nr 3 „Kaitseväekohustuslasele antava

identifitseerimiskoodi moodustamise ning kaitseväekohustuslase teavitamise kord“

muutmine

Kaitseministri 19. märtsi 2024. a määruses nr 3 „Kaitseväekohustuslasele antava

identifitseerimiskoodi moodustamise ning kaitseväekohustuslase teavitamise kord“ muutmine

tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Identifitseerimiskoodi moodustamise kord“;

2) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Määruste jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. aastal.

Hanno Pevkur

Minister

Kaimo Kuusk

Kantsler

Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

Rakendusakti kavandid 2

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 03. jaanuari 2017.a määruse nr

1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse,

reservväelasele õppekogunemisel ja

reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses

ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise

aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja

asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise

kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 03. jaanuari 2017. a määruse nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja

toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale

reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest

makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise

kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 03. jaanuari 2017. a määruse nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse,

reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja

erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja

asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ §-i 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises

sõnastuses:

„(5) Rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetatud ajateenijale makstakse lisatoetust 64

eurot päevas kuni lähetuse lõpuni.“.

§ 2. Määruste jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. aastal.

Kristen Michal

Peaminister

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1/33

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja selle tõttu teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Sisukokkuvõte

Eesti kaitsevõime rajaneb Eesti inimestel, kes panustavad riigikaitsesse ajateenijate, tegev- ja

reservväelaste või vabatahtlikena. Eesti elanikkonna valmisolek osaleda kaitsetegevuses

vastavalt oma võimetele ja oskustele on suur. Eelnõu on välja töötatud eelkõige selleks, et

avardada riigikaitsesse panustamise võimalusi.

Eelnõuga muudetakse kaitseväeteenistuse seadust, avaliku teenistuse seadust,

kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust, kaitseväe korralduse seadust ning

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust.

Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) muudatuse eesmärk on laiendada võimalusi

panustada Kaitseväe ülesannete täitmisse. Selleks luuakse KVTS-i sätted, millega

reguleeritakse reservis olevate isikute võimalusi asuda vabatahtlikult Kaitseväe ülesandeid

täitma.

Ajateenistust korraldavate sätete juures luuakse võimalus ajateenistuse ennetähtaegseks

lõpetamiseks seoses isiku tegevteenistusse asumisega, samuti nähakse ette võimalus lähetada

nõusoleku andnud ajateenija rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile.

Lisaks ajakohastatakse Kaitseväes distsiplinaarmenetluse läbiviimise sätteid.

Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) muudatusega luuakse võimalus suunata isik, kes

on Kaitseväes avalikus teenistuses või töötab seal töölepingu alusel, sõjaväelisele väljaõppele

ning täpsustatakse väljaõppel viibimisel kohaldatavat töö- ja puhkeaja regulatsiooni. Täiendava

olulise muudatusena antakse kaitseministrile volitus kehtestada Kaitseväkke vabatahtlikusse

teenistusse isikute värbamiseks koosseisuväliste ametikohtade piirarv.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS) muudatusega täiendatakse

riigisaladusele juurdepääsu andmise erisusi, mille kohaselt on võimalik sarnaselt

reservteenistuses olevatele isikutele anda riigisaladusele juurdepääsu õigus ka ajateenijatele

kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajaks. Erisuste alla lisatakse ka rahvusvahelisel

operatsioonil (edaspidi RSO) osalevad tegevväelased, kelle rahuaja ametikohal ülesannete

täitmine ei eelda juurdepääsu õigust riigisaladusele, kuid kellele on võimalik anda

riigisaladusele juurdepääsu õigus RSO-l viibimise ajaks. Juurdepääsu õigus antakse

julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel.

Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja kavandi on koostanud Kaitseressursside Amet koostöös Kaitseväega ning

eelnõule on teinud juriidilise kontrolli Kaitseministeeriumi õigusosakond, kes vastutab eelnõu

menetlemise eest ([email protected]). Eelnõu kontaktisik on

Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski ([email protected]) ja analüüsi- ja

planeerimisosakonna kaitseväeteenistuse nõunik Gerli Morell ([email protected]). Eelnõu ja

seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs

([email protected]).

2/33

Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ei

ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse:

1) kaitseväeteenistuse seadust (RT I, 27.09.2024, 6);

2) avaliku teenistuse seadust (RT I, 27.09.2024, 4, edaspidi ATS);

3) kaitseväe korralduse seadust (RT I, 12.12.2024, 5);

4) kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust (RT I, 20.02.2024, 6, edaspidi KVTRS);

5) riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust (RT I, 12.12.2024, 11).

Selleks, et eelnõu seadusena vastu võtta, on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu üldiseks eesmärgiks on laiendada Kaitseväe ülesannete täitmisesse panustamise

võimalusi Kaitseväes avalikus teenistuses või töösuhtes olevate isikute (edaspidi koos

tsiviilteenistujate), reservis olevate isikute ja ajateenijate kaasamisena. Tsiviilteenistujate,

reservis olevate isikute ja ajateenijate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse võimaldab

katta teatud valdkondades personalivajadust ka nende isikutega, kes ei ole tegevväelased.

Eelnõule on koostatud väljatöötamiskavatsus1, mille märkustega arvestamise tabel on toodud

eelnõu seletuskirja lisas 1.

Võrreldes väljatöötamiskavatsusega on eelnõust, tulenevalt laekunud märkustele, välja jäetud

pensioni puudutava regulatsiooni muudatused.

2.1. Tsiviilteenistujate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse

Kaitseväes on valdkondi, mis on kaetud tegevväelastega. Samas ei eelda valdkondlik vajadus

igapäevast sõjaväelist väljaõpet või on see võrreldes erialase haridusega teisejärguline.

Tegevväelaste koolitamine on ressursimahukas ja kui konkreetsel ametikohal ei ole sõjaväelist

väljaõpet tingimata vaja, ei pea seda funktsiooni täitma tegevväelane. Rahuajal saab Kaitseväe

ülesannete täitmise harjutamiseks mõeldud õppustel rakendada tegevväelast lihtsamini kui

tsiviilisikut, kelle töö- ja puhkeaeg on rangelt reguleeritud ATS-is või töölepingu seaduses

(edaspidi TLS). Kui Kaitseväes olevat tsiviilteenistujat saaks õppustele kaasata tegevväelastega

samadel tingimustel, oleks võimalik vähendada sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohtade

vajadust ja seeläbi hoida kokku ressursse, mis muidu läheks tegevväelastele sõjaväelise

väljaõppe andmiseks. Lisaks annab see võimaluse asuda Kaitseväkke tööle isikutel, kes ei soovi

asuda tegevteenistusse.

Eelnõu täiendatakse KKS-i sätetega, millega reguleeritakse Kaitseväes töötavate

tsiviilteenistujate õppusel osalemist ja osalemise eest tasustamist.

2.2. Reservis olevate isikute kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse

KVTS-i kohaselt on reservteenistus reservis oleva isiku poolt kaitseväeteenistuskohustuse

täitmine õppekogunemisel või lisaõppekogunemisel ja reservteenistuses osalemine on reservis

olevale isikule kohustuslik. Kaitseväekohustus on isikul 18.–60. eluaastani.

KVTS kehtestab tingimused, kui palju võib isikut reservis oleku ajal õppekogunemistele

kutsuda ja kui pikk võib olla ühel õppekogunemisel osalemise aeg. Vastavad piirangud on

1 Eelnõude infosüsteemi toimik nr 24-0249/01.

3/33

kehtestatud isiku auastme põhiliigi alusel ja nimetatud kriteeriumid kehtivad ka kohustuslikus

korras õppekogunemisel osalemise kohta. Lisaks nähakse KVTS-is ette võimalus reservis

oleval isikul osaleda õppekogunemisel vabatahtlikult. Kehtiva KVTS-i järgi ei kohaldata

vabatahtlikult õppekogunemisel osalevale isikule KVTS-ist tulenevaid piiranguid

õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemise aja kohta, samuti ei loeta vabatahtlikult

õppekogunemisel osalemist reservteenistuse kestuse hulka, ent vabatahtlikuna

reservteenistuses osalemisel laienevad isikule KVTS-ist tulenevad õigused ja tagatised, nagu

ka kohustuslikus korras reservteenistuse puhul.

Alates 2022. aastast, mil tekkis kiireloomuline vajadus õpetada välja suures mahus maakaitse

üksuseid, hakati instruktoritena kaasama reservis olevaid isikuid, kes on läbinud vajaliku

väljaõppe (käsunduslepinguga, õppekogunemisel vabatahtlikuna vms).

Sellest praktikast nähtus, et reservis on suurel hulgal sõjaväelise väljaõppe saanud isikuid, kes

tegevteenistusse asuda ei soovi, kuid oleksid valmis ja huvitatud panustama ka edaspidi

Kaitseväe tegevusse reservväelasena. Üks selliseid tegevusi on muu hulgas RSO-del osalemine.

Riigikaitseseaduse alusel võib RSO-le lähetada ka reservis olevaid isikuid reservteenistuse

raames, kuid reservväelase RSO-le lähetamine on KVTS-is õiguslikult reguleerimata. Üldjuhul

kestab üks RSO rotatsioon kauem kui KVTS-is ettenähtud koguperiood, mil on lubatud reservis

olevat isikut kogu tema reservis oleku ajal õppekogunemistele kutsuda. Seetõttu ei ole kehtiva

korra alusel võimalik õppekogunemise raames üksust RSO-le saata tulenevalt eespool

nimetatud KVTS-is kehtestatud piirangutest.

Selleks et kaasata reservis olevaid isikuid vabatahtlikuna muudesse sõjaväelise väljaõppega

seotud tegevustesse, tuleb KVTS-is sätestada täiendav teenistusliik, milleks oleks vabatahtlik

osalemine Kaitseväe ülesannete täitmisel. Lisateenistusliik oleks eristatud õppekogunemisel ja

lisaõppekogunemisel osalemisest, s.t sellise teenistusliigi puhul ei arvata teenistuses viibitud

aega reservteenistuse hulka, samuti ei kaasne sellega täiendavaid kohustusi kolmandatele

isikutele (tööandjad). Uue teenistusliigi puhul on võimalik lähetada vabatahtlikke reservis

olevaid isikuid RSO-le, mehitada alalises valmiduses olevaid üksuseid ja kaasata neid näiteks

ka ajateenijate väljaõppe läbiviimisse.

Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium tõid eelnõule esitatud kooskõlastuskirjas välja,

et riigikaitse organiseerimine, jõu kasutamine ja sõjalise riigikaitse korraldamine on riigi

tuumikfunktsioon, mis eeldab avaliku võimu volituste olemasolu (ATS § 7), ent esialgses

eelnõus puudus vabatahtliku teenistuja õiguslik staatus ning tema õigused avaliku võimu

teostamisel. Samuti toodi välja, et eelnõus tuleb täpsemalt sätestada, millise lepinguga

vabatahtlikud teenistujad teenistusse võetakse ning milliseid ülesandeid nad täitma hakkavad,

kuna selle läbi selguks ka vabatahtliku teenistuja õigused, kohustused ja vastutus. Tulenevalt

Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi märkustele, täiendatakse eelnõus vabatahtliku

teenistuja staatust ning sätestatakse teenistusse võtmise vorm. Kuna vabatahtlik teenistuja

hakkab täitma ajutiselt tegevteenistuja ülesandeid, tuleb vabatahtlikule teenistujale anda

ülesande täitmiseks vajalikud õigused, sealhulgas avaliku võimu teostamise volitus. Seetõttu

leiti, et vabatahtliku teenistuse korraldamiseks ja teenistusse võtmiseks on vaja luua erisäte, mis

võimaldab Kaitseväes kehtestada koosseisuvälised ametikohad. Sarnane erisus on loodud ka

politsei- ja piirivalve seaduses ning välisteenistuse seaduses. Koosseisuvälised ametikohad

luuakse lisaks Kaitseväe koosseisus olevate sõjaväelise auastmega ametikohtade ja muude

teenistuskohtade piirarvule. S.t vabatahtliku teenistuse ametikohad ei mehitata Kaitseväe

koosseisu arvelt. Vabatahtliku teenistuse korraldamiseks ei suurendata personalieelarvet,

mistõttu vabatahtlikusse teenistusse värvatakse lähtuvalt ette antud eelarvelistest võimalustest.

Vabatahtlikku teenistujat võib kaasata vaid selliste Kaitseväe ülesannete täitmisele, mis on

seotud riigi sõjaliseks kaitseks valmistumisega ning rahvusvahelises sõjalises koostöös

osalemisega. Vabatahtlik teenistus on Kaitseväes koosseisuvälisele sõjaväelise auastmega

ametikohale nimetatud reservis oleva isiku osalemine Kaitseväe ülesannete täitmisel.

4/33

2.3. Ajateenijate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse

Kaitsevägi on hinnanud, et vastava taseme väljaõppe läbinud ajateenijaid saaks kaasata lisaks

sõjalisele väljaõppele ka muude Kaitseväe ülesannete täitmisele, kuid seadusest tulenevate

piirangute tõttu ei ole see praegu võimalik. Kehtiv KVTS võimaldab suunata ajateenijaid

väljaõppe huvides teise paikkonda riigi sees ja lähetada neid ka välisriiki, kuid keelatud on

lähetada neid RSO piirkonda. Kaitseväe hinnangul on selline keeld liialt piirav ega võimalda

teatud eriala omandavatele ajateenijatele täiemahulist väljaõpet läbi viia.

Mereväe laevad on ühe kolmandiku ulatuses mehitatud ajateenijatega ning mere- ja

laevapraktika on oluline osa mereväkke suunatud ajateenijate väljaõppes. Uute NATO

kaitseplaanide alusel on NATO alaline miinitõrje grupp nüüd NATO kiirreageerimisüksuse

koosseisus RSO-l, kuid kehtiva KVTS-i sätte järgi on ajateenijate lähetamine RSO-le või RSO

piirkonda keelatud. Seetõttu on tekkinud olukord, kus miinitõrje grupi laevadele ajateenijaid

enam suunata ei saa ja seepärast jääb nende laevapraktika kasinaks.

Eelnõuga luuakse võimalus suunata ajateenija RSO-le ja võtta erialase väljaõppe omandanud

ajateenija tegevteenistusse enne ajateenistustähtaja lõppu, et tagada Kaitseväe ülesannete

järjepidev täitmine vajalikus mahus isikkoosseisuga. Enne tähtaega reservi arvamine ja

tegevteenistusse võtmine või ajateenija RSO-le lähetamine toimuvad vaid ajateenija

struktuuriüksuse ülema ettepanekul ja ainult ajateenija nõusolekul ning eeldusel, et ajateenija

on omandanud edasiseks teenistuseks vajaliku väljaõppe ja oskused.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist ning sellega muudetakse vastavalt KVTS-i, ATS-i, KKS-i,

KVTSRS-i ja RSVS-i. Kuuendas paragrahvis sätestatakse muudatuste jõustumise aeg.

Paragrahviga 1 muudetakse KVTS-i.

Punktis 1 muudetakse KVTS-i § 2 lõikes 6 sätestatud volitusnormi sõnastust, millega

kehtestatakse kaitseväekohustuslasele ja kaitseväekohustust võtta soovivale isikule

identifitseerimiskoodi moodustamise ja väljastamise kord. Identifitseerimiskood

moodustatakse kaitseväekohustuslastele ja kaitseväekohustust võtta soovivale isikule siis, kui

tema andmed kantakse kaitseväekohustuslaste registrisse. Kaitseväekohustuslaste register on

andmekogu, mille eesmärk on pidada arvestust kaitseväekohustuslaste, kaitseväekohustust

võtta soovivate isikute, kaitseväekohustuse täitmise ning KVTS-is ettenähtud toimingute ja

otsuste tegemise üle ning tegevteenistusse asumise nõuetele vastavuse kohta.

Identifitseerimiskood on vajalik selleks, et tuvastada isik kaitseväeteenistuse kohustuse

täitmisel. Identifitseerimiskoodi moodustavad isikukood ja riigi tunnusena tähis „EST“.

Identifitseerimiskoodile võib lisamärkena kanda andmed isiku veregrupi ja reesusfaktori ning

usutunnistuse kohta, kui need andmed on olemas.

Kehtiva volitusnormi kohaselt nähakse määrusega ette ka identifitseerimiskoodi

moodustamisest teavitamise kord. Kuna identifitseerimiskood moodustatakse siis, kui isiku

andmed kantakse kaitseväekohustuslaste registrisse, näeb isik tema kohta moodustatud koodi

kaitseväekohustuslaste registrisse sisse logides ning eraldi identifitseerimiskoodi

moodustamisest teavitamise korda ei ole vaja määruse tasemel kehtestada. Seetõttu jäetakse

identifitseerimiskoodi moodustamisest teavitamise kohustus volitusnormist välja.

5/33

Punktis 2 täiendatakse KVTS-i § 3 lõike 2 punktiga 3 ning lisatakse kaitseväeteenistuse

liigituse juurde vabatahtlik teenistus. Kehtiva korra kohaselt jaguneb kaitseväeteenistus

kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks ja tegevteenistuseks. Uue kaitseväeteenistusliigina

kehtestatakse vabatahtlik teenistus. Kaitseväeteenistuskohustus on osalemine

õppekogunemisel, lisaõppekogunemisel ja ajateenistuses kohustuslikus korras, kuid uue

teenistusliigi puhul saab reservis olev isik osaleda Kaitseväe tegevuses ja ülesannete täitmisel

vabatahtliku teenistuse raames. KKS-i § 3 järgi on Kaitseväe ülesanded muu hulgas riigi

sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses, osalemine rahvusvahelises sõjalises

koostöös riigikaitseseaduses sätestatud korras, valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja

osalemiseks kollektiivses enesekaitses. Seega saab vabatahtlikke teenistujaid kaasata KKS-i

§-s 3 loetletud ülesannete täitmisse lähtuvalt nende väljaõppest, oskustest ja läbitud

koolitustest.

Kaitseväeteenistuses olev isik on kaitseväelane, seega loetakse ka vabatahtlikus teenistuses olev

isik kaitseväelaseks.

Vabatahtlikule teenistusele ei laiene kohustuslikule teenistusele ettenähtud nõuded ega

piirangud. Kuna reservis olevat isikut ei võeta tegevteenistusse, ei laiene talle ka rahuaja

ametikohale nimetamise nõuded (ametikoha füüsilise ettevalmistuse nõuded). Lisaks ei pea

neile eraldi tervisekontrolli tegema, kuna vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase

tervisenõuetele on juba varem hinnatud ning see teave on nähtav kaitseväekohustuslaste

registris.

Kuna Kaitseväe ülesannete täitmisel täidavad reservis olevad isikud tegevväelastega samu

teenistusülesandeid, oleks ka teenistuses viibimise aja eest makstav tasu sarnane

tegevväelasega.

Punktiga 3 täiendatakse KVTS-i paragrahviga 71, milles sätestatakse vabatahtliku teenistuse

mõiste. Eelnõu kohaselt on vabatahtlik teenistus Kaitseväes koosseisuvälisele sõjaväelise

auastmega ametikohale nimetatud reservis oleva isiku osalemine Kaitseväe ülesannete

täitmisel. Kaitseväe ülesannete loetelu on sätestatud KKS §-s 3, nendeks on:

1) riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses;

2) valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses;

3) osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös riigikaitseseaduses sätestatud korras;

4) lahingumoona kahjutuks tegemine sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis;

5) demineerimistöö Kaitseväe ja Kaitseliidu territooriumil ning harjutusväljadel;

6) Kaitseväe aktsiisilao pidamine;

7) isikute kaitse käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras;

8) riigikaitselise rakenduskõrgkooli tegevuse korraldamine;

9) Eesti õhuruumi ja merepiiri valvamine ja kaitse;

10) mereolukorrateadlikkuse loomine ja tagamine;

11) merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine Eesti merealal;

12) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetööl osalemine

merel.

Eelnõu § 71 lõikes 2 täpsustatakse, milliste Kaitseväe ülesannete täitmiseks võib vabatahtlikke

teenistujaid kaasata. Vabatahtlikke teenistujaid võib kaasata riigi sõjaliseks kaitseks

valmistumiseks ja osalemiseks rahvusvahelises sõjalises koostöös. Sõjaliseks kaitseks

valmistumine on näiteks ajateenijate, reservväelaste koolitamine ja neile väljaõppe andmine.

Lisaks täpsustatakse, et vabatahtlikus teenistuses olev isik ei täida teenistusülesandeid

sõltumatu isikuna (nagu töövõtulepingu puhul), vaid teenistusülesannete täitmisel ta allub

Kaitseväe korraldusele ja juhtimisele.

6/33

Vabatahtlik teenistus on eristatud reserv- ja tegevteenistusest. Vabatahtlik teenistus ei ole

kaitseväekohustuse täitmine, vaid reservis olev isik asub täitma Kaitseväe ülesandeid omal

soovil. Vabatahtlikus teenistuses täidab isik samu teenistusülesandeid nagu rahuaja

ametikohale nimetatud tegevväelane, kuid teenistusse võtmise vorm ja teenistuse korraldus

erinevad tegevteenistusest. Vabatahtlikusse teenistusse võetakse isik konkreetse ülesande

täitmiseks või tegevuse elluviimiseks ning vastavad ülesanded ja tegevused määratakse

teenistusse võtmise käskkirjas. Uue teenistusliigi loomise eesmärk on võimaldada kaasata

Kaitseväele vajaliku väljaõppega reservis olevat isikut lühiajaliselt ning vajaduspõhiselt..

Kaasamisvajaduse teeb kindlaks Kaitsevägi sõltuvalt olukorrast ja tegevustest, kuhu oleks

ajutiselt vaja kaasata spetsiifilise väljaõppe ja taustaga isikuid, või kui olemasoleva

isikkoosseisuga ei ole võimalik tegevusi vajalikus mahus ellu viia. Teiselt poolt annab see

soovijatele võimaluse panustada riigikaitsesse rohkemal määral. Paindlikku töötamist (ja enda

mittesidumist pikaaegsete töölepingutega) hindab tööturul järjest rohkem inimesi.

Kuna vabatahtlik teenistus on eristatud kaitseväekohustuse täitmisest, ei laiene siinkohal

reservis oleva isiku teenistusse võtmisel reservteenistusse võtmise piiranguid. Näiteks

vabatahtliku teenistuse puhul ei laiene KVTS-i § 70 lõike 3 punktis 11 ning KVTS-i § 70 lõikes

4 sätestatud piirangud, mille kohaselt ei kutsuta reservteenistusse ega lisaõppekogunemisele

reservis olevat isikut, kes on asunud või nimetatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale.

Kuna tegemist on reservis oleva isiku enda algatusel, vaba tahte alusel tehtava lühiajalise

tegevusega, arvestades enda töö- ja eraelu võimalusi, siis ei ole selle teenistusliigi puhul vaja

kehtestada kõiki samasuguseid piiranguid ja kohustusi, mis on ette nähtud kaitseväekohustuse

täitmisele. Vabatahtlikus teenistuses olev isik on vabatahtlik teenistuja.

ATS § 7 lõike 3 punkti 4 kohaselt alaliselt riigi sõjaline kaitsmine ja selleks valmistumine on

avaliku võimu teostamine. Avaliku võimu teostamine on üksikisikute suhtes riigivõimu

teostamine, mistõttu avalikku võimu saavad teostada vaid ametnikud.

KVTS § 7 kohaselt tegevteenistus on avaliku teenistuse eriliik, kus kaitseväekohustuslane

töötab sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal või kaitseväekohustuslane on mobilisatsiooni

ja demobilisatsiooni ajal asunud täitma sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesandeid.

Avaliku võimu teostamise õigus on tegevväelasel tegevteenistuses olles ning avalikku võimu

teostab tegevväelane enda sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha teenistusülesannete

täitmise kaudu.

Ka reservväelased ja ajateenijad osalevad riigi sõjalises kaitses ja selleks valmistumises, kuid

nemad täidavad riiklikku kohustust, mistõttu nende teenistust ei saa käsitleda avaliku

teenistusena ning avaliku võimu teostamisega ATS § 7 mõttes.

Uue teenistusliigi eesmärk on kaasata vajaliku oskuste ja väljaõppega reservis olevat isikut

tegevustesse, mida üldjuhul teostavad tegevväelased ja selleks, et vabatahtlikul teenistujal

tekiksid samasugused õigused ja kohustused nendes tegevustes osalemiseks vastavalt ülesande

eesmärgile, tuleb vabatahtlikule teenistujale anda avaliku võimu teostamise volitused

Teenistusülesannete täitmiseks vajalikud volitused sätestatakse käskkirjas.

Punktiga 4 muudetakse KVTS-i § 9. Kehtiva sätte kohaselt esitab valdkonna eest vastutav

minister iga aasta 1. märtsiks Vabariigi Valitsusele eelmise kalendriaasta kohta aruande

kaitseväekohustuse täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest. Kuna ministeeriumite

aruandekohustus tuleneb Vabariigi Valitsuse seaduse § 41 lõikest 1, ei ole otstarbekas

täiendavat aruande esitamise kohustust KVTS-is sätestada. Kaitseväekohustuse täitmise

aruanne on teavitav dokument ja sellega ei kaasne Kaitseministeeriumile, valitsemisala

asutustele ega Vabariigi Valitsusele lisakohustusi. Seetõttu muudetakse sätet selliselt, et

aruanne kaitseväekohustuse täitmise ja kaitseväeteenistuse korraldamise kohta avalikustatakse

7/33

iga aasta 1. aprilliks Kaitseministeeriumi veebilehel ning huvilistel on õigus teha lisapäringuid

ja esitada täpsustavaid küsimusi avalikustatud aruande kohta. Aruande avalikuks tegemise

tähtaega muudetakse praktilisest vajadusest ühe kuu võrra hilisemaks.

Punktiga 5 muudetakse KVTS-i § 22 lõiget 5. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib tegevväelase

esitada uue sõjaväelise auastme saamiseks, kui ta vastab rahuaja ametikoha nõuetele, on

kaitseväeteenistuses olnud vähemalt nõutava auastme vanuse ning rahuaja ametikohale

vastavust hinnanud ülem või temast kõrgem ülem on teinud sellekohase ettepaneku.

Tegevväelaste puhul toimub nõutava auastme vanuse arvestus vaid kaitseväeteenistuses oldud

aja eest, kuid reservis olevate isikute auastme vanuse arvestamisel arvestatakse ka reservis

oldud aega. Seega on tegevväelaste ja reservis olevate isikute auastme andmise alused erinevad,

mis ei ole aga põhjendatud. Et auastme andmise nõudeid ühtlustada, jäetakse tegevväelaste

auastme andmise nõuete sättest välja kaitseväeteenistuses oldud aeg ning nõutava auastme

vanuse arvestamisel arvatakse juurde ka reservis oldud aeg.

Punktiga 6 muudetakse KVTS § 261 lõiget 12. Kehtiva sõnastuse kohaselt

kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamise

käigus tuvastatud diagnoosid edastab terviseseisundit hindav arst tervise infosüsteemi (edaspidi

TIS). Muudatusega täiendatakse sätet selliselt, et terviseseisundi hindamise käigus osutatud

tervisehoiuteenuste andmed s.t lisaks diagnoosidele ka uuringu e-saatekirjad ja tulemused

edastatakse tervise infosüsteemi.

Kaitseministri määrusega kehtestatakse täpsem loetelu, milliseid tervise infosüsteemi andmeid

Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi seoses kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust

võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisega tervise infosüsteemi edastavad.

Terviseseisundit hindav arst koostab tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 59² lõike 2

alusel kehtestatud määruses sätestatud saatekirja, mis edastatakse tervise infosüsteemi. Säte

võimaldab terviseseisundit hindaval arstil suunata TIS-i edastatavate dokumentide

andmekoosseisu ning nende esitamise tingimuste ja korra alusel e-saatekiri

kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku tervisesisundi hindamisel

kohustuslike ja täiendavate terviseuuringutele saatmisel tervishoiuteenuse osutajale (edaspidi

TTO).

Kehtiv kord näeb ette KRA arsti poolt terviseuuringutele suunamise, küll aga pole sätestatud

selle täpsemat korraldust. Praktikas toimub suunamine kokkuleppel TTO-ga KRA edastatud

terviseuuringutele suunatud isikute nimekirja alusel või saatekirjaga, mis mõlemal juhul on

isikule väljastatud paberkandjal. See tähendab et uuringute tegemiseks peab TTO kandma

uuringu tellimuse andmed käsitsi oma infosüsteemi, millega kaasneb suur töökoormus.

Edaspidi koostatakse ja edastatakse e-saatekiri TIS-i kaudu ning KRA arstile tagatakse TIS-i

kaudu terviseuuringutele suunamine tervishoiusüsteemis ühtsetel alustel edastamiseks sarnaselt

tervishoiuteenust osutavale tervishoiutöötajale.

Täpsustatud korraldusega kaob muuhulgas ära vajadus paberkandjal saatelehele ning e-

saatekirja liikumine TIS-i kaudu tagab tervishoiuteenuse osutaja uuringu vastuse kiire jõudmise

KRA arstile edasiste otsuste tegemiseks. Kokkuvõttes toetab muudatus tervishoiuressursside

otstarbekamat kasutamist.

Punktidega 7 ja 8 muudetakse ning täiendatakse välisriigis elava kutsealuse ajateenistusse

asumisest vabastamise sätteid. KVTS-i § 39 lõike 1 punkti 4 kohaselt vabastatakse

ajateenistusse asumisest isik, kes on vahetult tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse

kandmisele eelnenud ajal elanud rahvastikuregistri andmetel katkematult vähemalt seitse aastat

välisriigis või on vahetult tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele eelnenud

ajal sündinud ja elanud välisriigis ning ei ole viie aasta jooksul andmete registrisse kandmisest

arvates esitanud kirjalikku taotlust aja- või asendusteenistusse asumiseks. Muudatuse kohaselt

8/33

jäetakse sättest välja isiku poolt ajateenistusse asumise taotluse esitamise tähtaeg (viis aastat)

ning uue sõnastuse kohaselt arvab Kaitseressursside Amet isiku, kes on rahvastikuregistri

andmetel elanud vahetult enne 17-aastaseks saamist seitse aastat välisriigis, reservi ilma

viieaastast ooteperioodi rakendamata ning sellises saatuses isikul on võimalik esitada

ajateenistusse asumise taotlus kogu kutsealuse vanuse jooksul (kuni 28-aastaseks saamiseni).

Taotluse saamisel hindab amet isiku terviseseisundit ja tervisenõuetele vastavust ning seejärel

muudab isiku andmed registris uuesti kutsealuseks ja väljastab aja- või asendusteenistusse

asumise otsuse (lõiked 6 ja 7).

Punktiga 9 muudetakse KVTS-i § 44 lõiget 2. Uue sõnastusega muudetakse kutseõppe ja

kõrghariduse omandamiseks ajateenistusse kutsumisest ajapikenduse taotlemise kord

selgemaks ning taotlemise alused ühtlustatakse välisriigis kõrghariduse omandamise

ajapikenduse taotlemise korraga. Seni kehtinud sätte kohaselt tuli Eestis kõrgharidust

omandaval kutsealusel esitada ajapikenduse taotlus hiljemalt 15. septembriks ning taotluses tuli

märkida, millal ta kolme aasta jooksul alates õpingute alustamisest soovib ajateenistusse asuda.

Samas, välisriigis kõrgharidust omandaval kutsealusel selliseid lisatingimusi kehtestatud ei ole.

Muudatuse eesmärk on lihtsustada ja võrdsustada ajapikenduse taotlemise aluseid ning Eesti

kutseõppeasutuses või kõrgkoolis õpingute jätkamiseks ajapikenduse taotlemisel kaotatakse ära

senised lisatingimused. Uue korra kohaselt tuleb kutsealusel, kes alustab õpinguid kõrgkoolis

vahetult peale keskhariduse omandamist, esitada ajapikenduse taotlus hiljemalt 30 päeva

jooksul kõrgkooli immatrikuleerimisest. Ajapikendust on õigus saada kuni õpingute

nominaalaja lõpuni, kuid mitte kauem kui kutsealuse 23-aastaseks saamiseni. Ka edaspidi on

kutsealusel õigus asuda ajateenistusse varem, taotledes kõrgkoolist akadeemilist puhkust, mida

võimaldatakse kõrgharidusseaduse § 15 lõike 1 punkti 7 alusel kuni aasta ajateenistuse

läbimiseks. Täiendava muudatusega jäetakse sättest välja mõiste „riiklikult tunnustatud

diplom“. Senine säte oli sõnastatud selliselt, et pärast vastuvõtmist kutseõppeasutusse,

rakenduskõrgkooli või ülikooli, mille lõpetamisel antakse välja riiklikult tunnustatud diplom,

teatab kõrgharidust omandama asunud kutsealune Kaitseressursside Ametile kirjalikult 15.

septembriks kalendriaasta, millal ta kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest arvates

soovib asuda kaitseväeteenistuskohustust täitma, kusjuures valitud kalendriaasta ei või olla

hilisem kui eriala nominaalajaga lõpetamise aasta. Antud sättes on eksitav kasutada mõistet

„riiklikult tunnustatud diplom“, kuna diplom väljastatakse vaid rakenduskõrgkooli ja ülikooli

lõpetamisel, kuid kutseõppeasutuses õpingute lõpetamisel väljastatakse tunnistus.

Punktiga 10 täiendatakse KVTS-i § 49 lõikega 16. KVTS-i §-s 49 on sätestatud ajateenijate

põhiõiguste ja -vabaduste piiramise alused. Kuna kodanike põhiõigused ja -vabadused

tulenevad Eesti Vabariigi põhiseadusest, siis on ajateenistuses kui põhiseadusest tuleneva

kohustuse täitmise perioodil seatud ajateenijate õigustele ja vabadustele teatud piirangud.

Eelnõuga nähakse ette, et ajateenijale võib ilma tema nõusolekut küsimata taotleda Kaitseväe

algatusel salastatud teabele juurdepääsu õigust, kui Kaitseväe juhataja on määranud ajateenija

rahuaja ametikohale juurdepääsu õiguse taseme riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses

sätestatud korras.

Lähiaastatel hangitakse riigikaitseks üha rohkem süsteeme (nt keskmaa õhutõrje,

mitmikraketiheitjad, varitsev õhuründemoon, laevatõrje raketisüsteem jne), mille kasutusele

võtmise eelduseks on nende kasutajate salastatud teabele juurdepääsu õiguse omamine. Eesti

riigikaitse on üles ehitatud reservteenistuse põhimõttel, mis tähendab, et mitmeid

(relva)süsteeme opereerivad ka kaitseväekohustuslased kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel

(sh ajateenijad oma sõjaväelise väljaõppe ajal) ning seega on vajalik, et neil oleks õigus

salastatud teabele juurdepääsuks ja seda töödelda juba väljaõppe ehk ajateenistuse ajal.

Riigisaladusele juurdepääsu loa saamise protsess kestab vähemalt kolm kuud, millele võib

lisanduda ühekuuline salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaadi väljastamise aeg, mis

moodustab olulise aja näiteks kaheksakuulisest ajateenistusest, mille jooksul ei saa ajateenijat

9/33

kaasata salastatud süsteemidega seotud väljaõppesse. Lisaks eeldab protsess, et isik esitab vaba

tahte alusel vastava taotluse, ja julgeolekukontrolli tegemiseks peab isik esitama ka nõusoleku.

Samas on kaitseväeteenistuskohustuse täitmine kohustuslik ning KVTS-i § 12 lg 7 ja § 51 järgi

võib Kaitsevägi sätetes nimetatud subjekte nimetada ametikohale ilma nende nõusolekuta.

Ametikoha ülesannetest lähtuvalt võib olla vaja riigisaladust ja/või salastatud välisteavet

töödelda, mis eeldab vastava loa või sertifikaadi olemasolu.

Selleks, et ajateenistust tõhustada ja väljaõpe sujuvamaks muuta, peab Kaitsevägi vajalikuks,

et ka ajateenijate puhul saaks rakendada samasugust erandit, nagu on sätestatud sõjaväelise

auastmega sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslasel (riigisaladuse ja välisteabe

seaduse § 301), s.t kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajaks antakse ajateenijale

riigisaladusele juurdepääsu õigus julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel. Ajateenija

suhtes julgeolekukontrolli teostamise ja talle juurdepääsu õiguse taotluse esitab Kaitsevägi.

Tulenevalt RSVS § 301 lõikest 3 Kaitsevägi teavitab ajateenijat kavatsusest esitada tema suhtes

julgeolekukontrolli teostamise ja talle juurdepääsuõiguse andmise taotlus ning määrab tähtaja,

mis ei või olla lühem kui kümme tööpäeva, mille jooksul isikul on õigus kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis keelduda julgeolekukontrollist. Juhul, kui ajateenija ei anna

julgeolekukontrolliks nõusolekut või tallejuurdepääsu õigust ei anta, siis ei jää tal ajateenistus

läbimata, vaid ta nimetatakse ametikohale, millele ei ole ette nähtud salastatud teabele

juurdepääsu õigust.

Kaitseväe hinnangul on neid ajateenijaid, kellel on juurdepääsu õigust vaja, kalendriaastas

umbes 400, olenevalt Kaitseväe võimearendustest.

Punktiga 11 muudetakse KVTS-i § 52 lõiget 5. Paragrahvis 52 on sätestatud ajateenija

lähetamise ja ajateenistuskohast väljalubamise kord. Lõike 5 sõnastuse kohaselt on ajateenija

lähetamine rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni

piirkonda keelatud.

See piirang on kehtestatud seetõttu, et RSO-le ei saadetaks isikuid, kellel puuduvad väljaõpe ja

vajalikud oskused. Samas on Kaitseväe hinnangul ajateenijad pärast sõduri baaskursuse ja

vastava eriala väljaõppe läbimist omandanud vajalikud oskused ja teadmised, et osaleda ka

muudes Kaitseväe tegevustes. Tavapraktikas komplekteeritakse RSO-dele saadetavad üksused

tegevväelastest, kuid praegusel ajal on tekkinud olukord, kus mereväe laevastikku kuuluv

miinitõrje grupp on määratud RSO-le NATO kiirreageerimisüksuse koosseisus, mistõttu ei saa

nendele laevadele ajateenijaid võtta kehtiva piirangu tõttu. Seega on ajateenijate väljaõppe

võimalused piiratud. Olukorra lahendamiseks tuleb luua võimalus lähetada RSO-le või RSO

piirkonda ka ajateenija, kuid tingimusel, et ajateenija on omandanud sellise taseme väljaõppe,

mis võimaldaks tal täita laevameeskonna ülesandeid. Ajateenija oskuste ja väljaõppe kohta

annab hinnangu väljaõpet korraldav ülem.

Lisaks tuleb enne lähetamist küsida ajateenija kirjalikku nõusolekut RSO koosseisu arvatud

laeval teenistusülesannete täitmiseks. Kuigi väljaõppel osalemine on ajateenijale kohustuslik,

lähetatakse RSO piirkonda vaid neid ajateenijaid, kes on andnud selleks oma nõusoleku.

Seega, lähtuvalt eeltoodust muudetakse eelnõuga KVTS-i § 52 lõiget 5 ning sätestatakse, et

ajateenija lähetamine rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise

operatsiooni piirkonda on lubatud vaid ajateenija nõusolekul.

Siinkohal on oluline tuua välja, et ajateenija RSO-l osalemise aeg ja ajateenistuse kogukestus

kokku ei tohi ületada esialgset ajateenistuse kestust.

Ajateenijale makstakse RSO-l osalemise ajal suuremat toetust, mille maksmise ulatus ja kord

kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 03.01.2017. a määrusega nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja

toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale

reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava

toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“.

10/33

Kehtiva määruse kohaselt makstakse ajateenijale igakuist toetust ja kui ta lähetatakse välisriiki

kauemaks kui 14 päevaks, makstakse talle lisatoetust 10 eurot päevas kuni lähetuse lõpuni.

Vabariigi Valitsuse määrusesse lisatakse toetus, mida hakatakse maksma ajateenijale RSO-l

osalemise ajal peale igakuise toetuse. Kuna RSO-le lähetatud ajateenija täidab RSO-l

tegevväelasega samu ülesandeid, siis võetakse makstava toetuse suuruse arvutamise aluseks

RSO-l osalemise ajal tegevväelasele makstava päevaraha suurus, mis on 32 eurot.

KVTS-i § 116 lõike 3 kohaselt võib tegevväelase päevaraha RSO ajal suurendada. Päevaraha

suurendamise tingimused ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja. Päevaraha suurendatakse

vastavalt RSO piirkonnale määratud koefitsiendi korrutisega. Näiteks kui piirkonna või

ülesande koefitsient on 2,0, siis korrutatakse vastava koefitsiendiga ka päevaraha suurus. Et

tagada ajateenijatele ühetaoline ja selge toetuse maksmise kord, nähakse Vabariigi Valitsuse

määruses ette kindel toetussumma, mis ei sõltu RSO piirkonna või ülesande koefitsiendist. Et

vähendada kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva, kuid erineva sihtrühma ebavõrdset

kohtlemist, kehtestatakse toetuse suuruseks 64 eurot päevas. 64 eurot on keskmine päevaraha

suurus, mida makstakse tegevväelasele, kes on lähetatud RSO piirkonda, mille koefitsient on

2,0. See koefitsient on kehtestatud riskiga RSO ülesandele või piirkonnale.

Punktiga 12 täiendatakse KVTS-i § 52 lõigetega 51 ja 52, milles täpsustatakse ajateenija

RSO-le lähetamise korda. Uute sätete kohaselt võib ajateenija RSO-le lähetamiseks antud

kirjaliku nõusoleku igal ajal tagasi võtta ning kui ta võtab nõusoleku tagasi RSO-l osalemise

ajal, siis peab Kaitsevägi korraldama ajateenija RSO-lt tagasi toomise esimesel võimalusel.

Sellisel juhul toimetatakse ajateenija tema ajateenistuskohta ja tema tavapärane väljaõpe jätkub

kuni ajateenistuse lõpuni.

Punktiga 13 muudetakse KVTS-i § 52 lõiget 6, milles on sätestatud ajateenija

ajateenistuskohast väljalubamise kord. Sätte kohaselt on ajateenijal õigus taotleda

ajateenistuskohast väljalubamist, kui see ei takista sõjaväelise väljaõppe läbiviimist ega

teenistusülesannete täitmist. Senise korra kohaselt tuli ajateenijal esitada kirjalik taotlus, kui ta

soovis ajateenistuskohast väljaluba saada. Muutunud tava tõttu antakse väljaluba ajateenijale

ka ilma tema taotluseta. Kuigi väljaloa andmise sagedus ja kord sõltuvad väljaõppe

intensiivsusest ning plaanist, on tänapäeval üha tavalisem, et ajateenijal lubatakse

ajateenistuskohast lahkuda peale tunniplaanis ettenähtud väljaõpet ning ajateenijal tuleb

väeossa naasta enne öörahu. Kuna seaduses kehtestatud väljaloa taotlemise kord ja tegelik

väljaloa andmise tava enam ei ühti, antakse eelnõuga ajateenistuskohast väljalubamise korra

kehtestamine üle Kaitseväe juhatajale (eelnõu punkt 14). Väljalubamise kord kehtestatakse

Kaitseväe juhataja käskkirjaga.

Punktis 15 muudetakse KVTS-i § 56, milles on sätestatud ajateenistuse lõppemise alused. Kui

üldjuhul loetakse ajateenistus lõppenuks ajateenistuse kestuse lõppemisega ehk 8- või 11-

kuulise väljalõppe läbimisel, siis teatud asjaolude esinemisel vabastab ajateenistuskoha ülem

ajateenija ajateenistusest enne ajateenistustähtaja lõppu. Näiteks vabastatakse ajateenija

ajateenistusest enne tähtaega, kui ta ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase

tervisenõuetele või kui ajateenija sai lapsevanemaks või muuks last ülal pidavaks isikuks või

ainsaks isikuks, kes peab ülal raske või sügava puudega inimest, ning ülalpidamiskohustus

tuleneb perekonnaseadusest.

Lisaks eeltoodule on KVTS-is sätestatud juhud, millal võib ajateenistuskoha ülem ajateenija

enne tähtaega ajateenistusest vabastada. Need on ajateenija raske perekondlik olukord või kui

esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenija võetakse tegevteenistusse kadetina või esmase

sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenija asub kõrgharidust omandama arsti või õe erialal. Muul

põhjusel vabastatakse ajateenistusest enne tähtaega üldjuhul siis, kui isik ei ole läbinud

ajateenistust ettenähtud mahus ja teda sõjaaja ametikohale ei nimetata.

11/33

Ajateenistus loetakse lõppenuks, kui ajateenija on läbinud kogu väljaõppeprogrammi

ettenähtud tähtajaga. Erialakursus läbitakse umbes viie kuu möödumisel ajateenistuse algusest,

mis tähendab, et selleks ajaks on ajateenija omandanud enda ametikohale vastavad oskused ja

teadmised. Pärast erialakursuseid jätkub ajateenijate väljaõpe üheskoos allüksusekursusel,

mille eesmärk on harjutada koostööd oma jao, rühma, kompanii ja suurema üksuse koosseisus.

Seega on selleks etapiks ajateenijal läbitud kolm neljandikku tema väljaõppeprogrammist, ta

on omandanud n-ö üksikvõitlejana ametikohale kehtestatud nõuded ja oskused ning seega saaks

ta asuda tegevteenistusse enne ajateenistuse väljaõppeprogrammi läbimist (st 8- või 11-kuu

läbimist). Tänapäeval on võimalik sellisel viisil tegevteenistusse võtta ajateenijat vaid kadetina.

Et tagada Kaitseväe teatud ülesannete järjepidev toimimine, tuleb tegevteenistusse võtmise

eesmärgil ajateenistusest vabastamise aluseid laiendada.

Enne 2012. aastat kehtinud KVTS-i kohaselt oli ette nähtud järgmine: kui ajateenija oli teeninud

vähemalt kolm neljandikku oma ajateenistuse kestusest, võis ta teenistusest vabastada ja lugeda

tema ajateenistuskohustuse täidetuks väeosa ülema otsuse alusel lepingulisse teenistusse

võtmisega alalises valmiduses olevas väeüksuses või allüksuses. Seega on ajateenijate

tegevteenistusse võtmine enne ajateenistuse lõppu olnud ka varasem praktika, kuigi 2013. aasta

1. aprillil jõustunud KVTS-iga sellist võimalust enam ette ei nähtud.

KVTS-i § 56 lõike 3 punktis 2 sätestatakse, et ajateenistuskoha ülem võib ajateenija

ajateenistusest vabastada, kui esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenija võetakse

tegevteenistusse kadetina. Eelnõuga muudetakse KVTS-i § 56 lõike 3 punkti 2 ning

sätestatakse, et ajateenistuskoha ülem võib ajateenija ajateenistusest vabastada, kui esmase

sõjalise väljaõppe läbinud ajateenija võetakse tegevteenistusse. Kõnesolevast sättest jäetakse

välja sõna „kadett“ ning sellega laiendatakse ennetähtaegselt ajateenistusest vabastamise

võimalust tegevteenistusse võtmise eesmärgil. Kui isik vabastatakse ajateenistusest enne

tähtaega, võetakse ta tähtajaliselt tegevteenistusse ja nimetatakse rahuaja ametikohale.

Tegevteenistusse võtmisel ja rahuaja ametikohale määramisel peab isikul olema ametikohal

nõutav haridus ning sõjaväeline väljaõpe.

Punktiga 16 täiendatakse KVTS-i § 56 lõiget 3 punktiga 4 ning lisatakse ajateenistusest enne

tähtaega vabastamise võimalusena ajateenistuskoha ülema antud hinnang selle kohta, et

ajateenijat ei ole otstarbekas sõjaaja ametikohale nimetada. Sõjaaja ametikohale nimetamise

eeldus on isiku omandatud sõjaväeline väljaõpe, mis on vajalik selleks, et täita edukalt

teenistusülesandeid rahu- ja sõjaajal. Sõjaaja üksuste komplekteerimisel on igal üksusesse

kuuluval isikul oma kindel eesmärk ja funktsioon, mistõttu on oluline, et sõjaaja ametikohale

nimetatud isik suudab nii rahu- kui ka sõjaajal oma ülesandeid täita vastavalt ootustele ja

väljaõppele. Kõige esmasema ja vahetuma hinnangu ajateenija võimekusele ja oskustele saab

anda tema ajateenistuskoha ülem. Kui ajateenija ei suuda ajateenistuses antavat väljaõpet

omandada, siis ei ole puudulike oskustega ajateenijat otstarbekas sõjaaja ametikohale nimetada,

kuna puuduliku sõjaväelise väljaõppega reservis olev isik võib seada ohtu kogu oma üksuse.

Seega antakse eelnõuga ajateenistuskoha ülemale võimalus vabastada ajateenija ajateenistusest

enne tähtaega, kui ülema hinnangul ei ole ajateenijat võimalik sõjaaja ametikohale nimetada.

Enne tähtaega ajateenistusest vabastatud isik arvatakse reservi. Selle sätte alusel ajateenistusest

vabastatud isikul ei ole õigust saada KVTS-is sätestatud hüvitisi ega toetusi, mis on ettenähtud

tavapärase tähtajaga ajateenistuse läbimise korral. See tähendab, et ennetähtaegselt

ajateenistusest vabastatud isikule ei maksta mootorsõiduki juhtimisõiguse omamise eest toetust,

samuti lõpetatakse isiku eest sotsiaalmaksu maksmine. Tulenevalt sotsiaalmaksuseaduse § 6

lõikest 33 maksab riik sotsiaalmaksu tähtajaks ajateenistuse lõpetanud isiku eest kaks kuud

alates ajateenistusest vabastamise päevast. Isikule, kes vabastati ajateenistusest ennetähtaegselt

põhjusel, et ta ei suutnud ajateenistuses väljaõpet omandada, lõpetatakse sotsiaalmaksu

maksmine üks kuu peale ajateenistusest vabastamist.

12/33

Punktis 17 täiendatakse KVTS-i § 76 lõiget 1 punktiga 11. KVTS-i §-s 76 on sätestatud alused,

mille puhul reservis olev isik vabastatakse reservteenistuses osalemise kohustusest. Lõikes 1

on kehtestatud loetelu asjaoludest, mille ilmnemisel vabastatakse reservis olev isik

reservteenistuses osalemise kohustusest ilma vastavat otsust vormistamata, s.t tegemist ei ole

Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema tehtava kaalutlusotsusega. Nimetatud loetellu

lisatakse reservis olevad isikud, kes on usulistel või kõlbelistel põhjustel keeldunud

reservteenistusest ning esitanud vastava taotluse Kaitseressursside Ametile KVTS-i § 801 lõikes

3 sätestatud korras. Taotlus reservteenistuse asendamiseks asendusteenistusega tuleb esitada

vähemalt 30 päeva enne reservteenistuse algust. Hiljem esitatud taotlus reservteenistusse

tulemise kohustusest ei vabasta. Kaitseressursside Amet otsustab, kas asendada reservteenistus

asendusteenistusega.

Punktis 18 tunnistatakse kehtetuks KVTS-i § 76 lõike 3 punkt 3, mis on seotud eelmises

punktis tehtava muudatusega. Kui reservis olev isik on esitanud Kaitseressursside Ametile

tähtajaks taotluse reservteenistuse asendamiseks asendusteenistusega, siis ei ole reservis oleva

isiku reservteenistust korraldaval ülemal vaja vabastamisotsust vormistada.

Punktis 19 tehakse viiteline muudatus seoses KVTS § 76 lõike 3 punkt 3 kehtetuks

tunnistamisega.

Punktis 20 muudetakse KVTS-i § 79 lõiget 21. KVTS-i §-s 79 on sätestatud asjaolud, mille

esinemisel võib reservväelase enne õppekogunemise lõppu reservteenistusest vabastada.

Sellised olukorrad on näiteks reservväelase halvenenud terviseseisund, mille tõttu ei ole tal

enam võimalik õppekogunemisel osaleda, või ootamatult tekkinud raske perekondlik olukord.

KVTS-i § 79 lõike 21 kohaselt võib Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem vabastada

reservväelase õppekogunemiselt Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel kõrgendatud

kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni ajal.

Õppekogunemiste läbiviimise praktikas on esinenud olukordi, kus õppekogunemisele kutsutud

üksuse väljaõppe eesmärk on saavutatud enne õppekogunemise kutses märgitud tähtaega, kuid

seaduses puudub alus vabastada reservväelasi õppekogunemiselt enne õppekogunemise lõppu

Kaitseväe ettepanekul. Seaduses on sätestatud vastav võimalus vaid kõrgendatud

kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni ajal, kuid Kaitseväe hinnangul on vaja vastav erisus

sätestada ka rahuajal korraldatavatele õppekogunemistele. Sellise võimaluse sätestamine annab

vajaliku paindlikkuse kasutada õppekogunemisele kutsutud üksuste ja reservväelaste aega

tõhusamalt ning tegelik õppekogunemisel osalemise aeg sõltub väljaõppe tulemuste ja

eesmärkide saavutamise kiirusest. Seetõttu muudetakse KVTS-i § 79 lõiget 21 ja see

sõnastatakse selliselt, et Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib vabastada

reservväelase õppekogunemiselt Kaitseväe ülesannetest tulenevatel põhjustel. Vastav alus

laieneb nii kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni kui ka rahuajal õppekogunemise

korraldamisele.

Punktiga 21 täiendatakse KVTS-i uue peatükiga 73, millega kehtestatakse vabatahtliku

teenistuse korraldamise põhimõtted ja alused.

Eelnõuga luuakse täiendav kaitseväeteenistuse liik, milleks on vabatahtlik teenistus. Uue

teenistusliigi loomisega laiendatakse reservis olevate isikute võimalusi osaleda Kaitseväe

ülesannete täitmisel, mis põhineb vabatahtlikkusel ning on eristatud reservteenistusest ehk

õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemisest.

Samuti on see teenistusliik oma põhiolemuselt teistsugune kui Kaitseliidu tegevliikmete

vabatahtlik tegevus – Kaitseliidus täidetakse erinevaid teenistuskohustusi vabast ajast ja tasu

13/33

saamata, uus sätestatav vabatahtlik teenistus on kaitseväeteenistusse asumine, mille kohta

sõlmitakse töösuhet kinnitav leping ja mis on mõeldud eeskätt lühikeste tööampsude

tegemiseks. Tasustamine toimub tegevväelastega samadel põhimõtetel.

Seni värvati instruktoritena/koolitajatena reservis olevaid isikuid käsunduslepinguga. Kuigi

oma olemuselt sarnaneb käsundusleping vabatahtliku teenistusega s.t reservis olev isik

kohustub vastavalt lepingule osutama Kaitseväele teenuseid ja Kaitsevägi peab maksma

reservis oleval isikule selle eest tasu, siis käsundiga ei saa anda üle avaliku võimu teostamise

volitusi (käsuõigus), lisaks käsunduslepingu puhul ei laiene käsundisaajale tema vigastada

saamisel või haigestumisel teenistusülesannete täitmise tõttu KVTSist tulenevad sotsiaalsed

tagatised. Käsunduslepingu puhul on käsundisaaja õigused ja kohustused piiratud ning

sotsiaalsed tagatised puuduvad. Sellest tulenevalt vabatahtliku teenistuse loomise ja teenistusse

võtmise regulatsiooni välja töötamise eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada teenistusse võtmise

alused ja vabatahtliku teenistuja õigused ja kohustused.

Kehtiva KVTS-i kohaselt jaguneb kaitseväeteenistus kaheks: kaitseväeteenistuskohustuse

täitmine ja tegevteenistus. Kaitseväeteenistuses olev isik on kaitseväelane.

Kaitseväeteenistuskohustust täidab meessoost kodanik või vabatahtlikult kaitseväekohustuse

võtnud naine aja- ja reservteenistuses. Tegevteenistus on isiku valitud ameti ja karjääri kaudu

teenistusülesannete täitmine.

Uue loodava teenistusliigina saavad reservis olevad isikud osaleda teenistusülesannete täitmisel

vabatahtlikult ja selleks ei tule neil asuda tegevteenistusse. Kuna vabatahtlik teenistus on

kaitseväeteenistuse liik, siis loetakse vabatahtlikus teenistuses osalev isik kaitseväelaseks ning

talle laienevad KVTS-is kaitseväelastele ettenähtud õigused ja kohustused.

Vabatahtliku teenistuja nimetatakse käskkirjaga Kaitseväes koosseisuvälisele sõjaväelise

auastmega ametikohale. Käskkirjas sätestatakse täpsemad ülesanded ja ülesannete täitmisega

kaasnevad võimupiirid, volitused ja alluvussuhe. Alluvussuhte puhul märgitakse, kellele

vabatahtlik teenistuja allub ja kas vabatahtlikul teenistujal on alluvaid, kelle osas tuleb teostada

distsiplinaarvõimu. Kaitseväeline distsipliin eeldab käskude ja keeldude reeglistikust kinni

pidamist, seega käskkirjas fikseeritud võimuvolitus antakse näiteks distsiplinaarvõimu

teostamiseks ja käsuõiguseks2.

Vabatahtliku teenistuse loomisega ei muudeta tegevteenistuse põhimõtteid. Kui tegevteenistus

põhineb karjäärisüsteemil, siis vabatahtlikus teenistuses olevale isikule tegevväelastele loodud

karjäärisüsteem ei kohaldu, mis tähendab, et vabatahtliku teenistuja teenistusülesannete sisu ja

keerukus sõltub tema varasemast väljaõppest ning tavapärast karjääri isik vabatahtlikus

teenistuses teha ei saa. Karjäärialaseks arenguks tuleb isikul asuda tegevteenistusse.

Võrreldes tegevteenistusega on vabatahtlikusse teenistusse võtmise nõuded leebemad. Kuna

reservis olevat isikut ei võeta tegevteenistusse, ei laiene talle ka rahuaja ametikohale

nimetamise nõuded. Kui esmakordsel tegevteenistusse asumisel võetakse isik teenistusse viieks

aastaks, siis vabatahtlikusse teenistusse võetakse isik lühemaks perioodiks. Näiteks ühe

kontingendi RSO lähetamise periood on 6 kuud, sellele eelnev ettevalmistus ja vajalik väljaõpe

(ca kaks kuud), mistõttu oleks vabatahtliku teenistuse tähtajaks 8 kuud.

Teise näitena saab tuua ajateenijate väljaõppe läbiviimine. Sõltuvalt sellest, kas vabatahtlikku

teenistujat soovitakse värvata sõduri baaskursuse või erialakursuse läbiviimiseks või kogu

väljaõppetsükliks, võetakse vabatahtlik teenistuja teenistusse vastavalt siis kolmeks või

üheteistkümneks kuuks.

2 Käsuõigus on ülema ametikohast tulenev kõrgema ülema poolt üle antud õigus ja kohustus anda käske oma

pädevuse ulatuses. (KKS § 27)

14/33

Kuna vabatahtliku teenistuja puhul ei eeldata (ja ei ole ka loodava võimaluse eesmärk)

pikemaajalist teenistussuhet (isikul jääb jätkuvalt võimalus asuda tegevteenistusse), siis

vabatahtlikusse teenistusse võtmisel ei lähtuta isiku füüsilise ettevalmistuse nõuetele

vastavusest, sõjaväelisest auastmest ega muudest KVTS-i § 92 rahuaja ametikohale nimetamise

nõuetest, vaid eelnõuga nähakse ette, et vabatahtlikusse teenistusse võetakse reservis olev isik,

kelle terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ja kes on läbinud

vähemalt esmase sõjaväelise väljaõppe. Teavet tervisenõuetele vastavuse ja sõjaväelise

väljaõppe taseme kohta saadakse kaitseväekohustuslaste registrist.

Vabatahtlikku teenistust käsitletakse kaitseväekohustuse täitmisest eraldi, mis tähendab, et

reservis oleval isikul, kes soovib panustada vabatahtliku teenistuse kaudu Kaitseväe tegevusse,

tuleb endiselt täita ka kaitseväekohustust. Vabatahtliku teenistuse puhul seadustes kehtestatud

piirangud tööandjatele ja kolmandatele isikutele ei laiene. See tähendab, et kui töötaja soovib

asuda vabatahtlikku teenistusse, siis ei ole tööandja kohustatud säilitama tema töökohta ja

palka. Tööandjale laienevad piirangud ja kohustused vaid ametniku või töötaja

reservteenistuses viibimise ajaks.

Eelnõu kohaselt on Kaitseressursside Ametil ja Kaitseväel õigus töödelda reservis oleva isiku

andmeid, et korraldada tema vabatahtlikku teenistust. Samad õigused on Kaitseressursside

Ametil ja Kaitseväel ka isikute aja-, reserv- ja asendusteenistuse korraldamisel (§ 8015).

Reservis oleva isiku andmeid töödeldakse, et hinnata, kas ta vastab vabatahtlikule teenistujale

esitatavatele nõuetele. Töödeldavad andmed on näiteks andmed isiku hariduse, tervise ja

karistatuse kohta ning muud vajalikud andmed, mille põhjal hinnatakse isiku sobivust

teenistusse võtmisel ja teenistusülesannete määramisel.

Vabatahtlikult Kaitseväe ülesannete täitmisele kaasumiseks peab Kaitsevägi enne kindlaks

tegema tegevused ja ülesanded, mida reservis olevad isikud saavad täitma asuda. Kaitsevägi

esitab reservis olevatele isikutele otsepakkumisi või tehakse vastavate ametikohade või

tegevuste loetelu teatavaks muul viisil. Otsepakkumiste saamiseks tuleb reservis oleval isikul

anda kaitseväekohustuslaste registri iseteeninduskeskkonnas nõusolek. Kui isik annab

pakkumiste saamiseks nõusoleku, annab ta ühtlasi nõusoleku töödelda enda andmeid

vabatahtliku teenistuse korraldamiseks. Tegemist ei ole uudse IT-arendusega, kuna ka juba

praegu saab kaitseväekohustuslaste registris anda isik nõusoleku kaitsevaldkonnas

tööpakkumiste saamiseks.

Lisaks saab reservis olev isik ise avaldada soovi näiteks instruktorina väljaõppe läbiviimiseks

või RSO-le lähetamiseks. Kui tahteavaldus laekub, hindab Kaitsevägi isiku sobivust ja

võimaluse korral vormistatakse isikuga vabatahtlikusse teenistusse võtmise käskkiri. Sellisel

juhul tekib Kaitseväel ja Kaitseressursside Ametil õigus töödelda reservis oleva isiku andmeid

tahteavalduse laekudes.

Vabatahtliku teenistuse puhul on eelkõige oluline, et isikul, kes soovib teenistusse asuda, oleks

teenistusülesannete täitmiseks omandatud vajalikud oskused ja sõjaväeline väljaõpe (§ 8016

lg 1). Tervisenõuetele vastavuse tuvastamisel lähtutakse kehtivast otsusest.. Lisaks tehakse

vabatahtlikusse teenistusse asuda soovija osas taustakontroll. Taustakontrolli teostatakse KKSi

§ 413 korras.

KKS § 413 lõike 1 kohaselt Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideeriva isiku ning

tegevväelase, ametniku või töötaja Kaitseväkke sobivuse hindamisel ja Kaitseväele teenuse

osutamisega seotud isikute Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamisel kontrollib

Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus, kas:

1) isiku tegevus on või on olnud suunatud Eesti Vabariigi või Kaitseväe üksuste julgeoleku

vastu;

2) isik on või on olnud kaasatud koostöösse välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega;

15/33

3) isik on seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või

mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele,

territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti

põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;

4) isik on piiratud teovõimega;

5) isikul on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

6) isik on isikuankeedis või sellele lisatud dokumentides tahtlikult varjanud andmeid, esitanud

valeteavet või võltsitud andmeid;

7) isikul on narkootilise või psühhotroopse aine, alkoholi- või hasartmängusõltuvus;

8) isikul on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida;

9) isik on pikemat aega viibinud välisriigis asjaoludel, mis ei ole tuvastatavad.

Nimetatud asjaolude ilmnemisel võib jätta isiku kaitseväeteenistusse või tööle võtmata, isiku

tegevteenistusest vabastada, töölepingu üles öelda ja keelduda isikut Kaitseväe julgeolekualale

lubamast.

Kaitsevägi on sõjaväeliselt korraldatud asutus, mille teenistujad töötlevad sageli tundlikku

teavet, samuti puutuvad kokku relvade, laskemoona ja lõhkeaine käitlemisega ning omavad

vaba juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ja infosüsteemidele. Seetõttu on oluline, et

territooriumil viibivate ja teenistus- või töösuhtes olevate isikute tausta kontrollitakse märksa

põhjalikumalt kui riigiasutuses, mille teenistujatel puudub kokkupuude relvade ja

lõhkematerjaliga ning relvastatud jõu kasutamisega seotud väljaõppega.

Taustakontrolli teostamiseks tuleb vabatahtlikusse teenistusse asuda soovival isikul täita

isikuankeet, milles toodud andmed võimaldavad Kaitseväel hinnata tema sobivust Kaitseväe

ülesannete täitmiseks.

Nagu ka tegevteenistuse puhul, ei võeta vabatahtlikusse teenistusse isikut, kes on kriminaalasjas

kahtlustatav või süüdistatav või kes on süüdi mõistetud ja kellelt on kohtuotsusega ära võetud

õigus töötada kaitseväeteenistusega või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal või kelle

puhul esineb muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu (§ 8016 lg 2). Muu

teenistusse võtmist välistav asjaolu on näiteks see, kui isik ei läbi KKS § 413 alusel tehtavat

taustakontrolli.

Vabatahtlikusse teenistusse võtmine vormistatakse käskkirjaga, milles märgitakse teenistusse

võetava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; teenistusülesanded ning

teenistusülesannete täitmisega kaasneva avaliku võimu teostamise volitused ja käsuõigus;

teenistuskoha asukoht; teenistuse tähtaeg; teenistujale makstav palk ning vaidlustamisviide.

Nagu ka tegevteenistusse võtmisel, otsustab vabatahtlikusse teenistusse võtmise Kaitseväe

juhataja või tema volitatud ülem. Üldjuhul on selleks teenistuskoha struktuuriüksuse ülem.

Eelnõu §-s 1817 sätestatakse vabatahtliku teenistuse korraldus. Kuna vabatahtlikus teenistuses

olev isik täidab tegevväelastega samu teenistusülesandeid, kohaldatakse vabatahtliku teenistuja

töökorraldusele KVTS-iga kehtestatud tegevväelaste töö- ja puhkeaja (KVTS-i §-d 104–105)

ning lähetamise (KVTS-i §-d 113–117) regulatsiooni.

Lisaks sätestatakse, et reservis oleva isiku vabatahtlikus teenistuses olemise perioodi ei loeta

KVTS-i § 69 lõikes 1 ja § 73 lõikes 1 kehtestatud reservteenistuse kestuse hulka.

KVTS-i § 69 lõike 1 kohaselt võib reservis oleva isiku tema auastme põhiliiki arvestades

kutsuda õppekogunemisele järgmiselt:

1) ohvitser – kokku kuni 12 kuuks;

2) allohvitser – kokku kuni üheksaks kuuks;

3) sõdur – kokku kuni kuueks kuuks.

16/33

KVTS-i § 73 lõike 1 kohaselt võib reservväelane osaleda õppekogunemisel tema auastme

põhiliiki arvestades järgmiselt: ohvitser kuni 30 päeva, allohvitser kuni 21 päeva ja sõdur kuni

14 päeva.

Seega tuuakse eelnõus välja, et vabatahtlikule teenistusele ega teenistuse kestusele nimetatud

piirangud ei laiene, kuna vabatahtlik teenistus on eristatud kohustuslikust reservteenistusest.

Eelnõu §-s 8018 kehtestatakse vabatahtliku teenistuja tagatised.

Vabatahtlikule teenistujale makstakse teenistusülesannete täitmise eest palka käskkirjas

ettenähtud ulatuses ja korras. Vabatahtliku teenistuja puhkuse andmisel lähtutakse töölepingu

seaduse §-des 54–71 sätestatud regulatsioonist.

Nagu ka tegevväelastele, võimaldatakse vabatahtlikule teenistujale vajaduse korral tasuta

toitlustus, arvestades teenistusülesannete täitmise asukohta, iseloomu, kestust ja muid olulisi

tingimusi. Näiteks on toitlustus tagatud sõjaväelisel väljaõppel, rahvusvahelisel sõjalisel

operatsioonil ning Kaitseväe laeval ja õhusõidukis. Vabatahtliku teenistuja võib majutada

teenistusülesannete täitmise ajal selleks ettenähtud ruumi, milleks on üldjuhul kasarmuruum.

Kuna vabatahtlik teenistus loetakse kaitseväeteenistuseks ja kaitseväeteenistuses olev isik

loetakse kaitseväelaseks, siis laienevad vabatahtlikule teenistujale KVTS-i 11. peatükis

kehtestatud kaitseväelasele ettenähtud teenistusalased tagatised, mis on ette nähtud olukorras,

kus kaitseväelane saab teenistuskohustusi täites viga või haigestub. KVTS-i § 192 kohaselt

kohaldatakse kaitseväelase ja asendusteenistuja teenistustingimustele töötervishoiu ja

tööohutuse seadust, arvestades KVTS-is sätestatud erisusi. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete

täitmise tagab kaitseväelase ameti- või teenistuskoha asutus.

Vabatahtlikule teenistujale tagatakse vajaduse korral piirmäära ulatuses tervishoiuteenused,

meditsiiniseadmed ja ravimid KVTS-i §-s 193 ettenähtud korras. Vabatahtlikus teenistuses

teenistusülesannete täitmise tõttu raske tervisekahjustuse saamise korral kaetakse

Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest sõidukulu raviasutusse ja tagasi,

reservasendusteenistuja piiratud liikumisvõime korral tema ühe saatja sõidukulu raviasutusse

ja tagasi ning statsionaarsel ravil viibimise korral sõidukulu raviasutusse ja tagasi ning

majutuskulu raviasutuse asukohas kuni kahele vabatahtliku teenistuja nimetatud isikule. Lisaks

nähakse ette hüvitis teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tagajärjel

töövõimetule isikule, kellel ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse

seaduse alusel, ning püsiva töövõimetuse puhul maksab riik ühekordset hüvitist vastavalt

töövõime kaotuse ulatusele. Tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud

kulu katmise tingimused, ulatus ning kord sätestatakse kaitseministri määrusega.

KVTS-is nähakse ette ka teenistusülesannete täitmise tõttu hüvitise saamise õigus vabatahtliku

teenistuja hukkumise või töövõimetuse korral.

Vabatahtlikul teenistujal on õigus teenistusalastele tagatistele käesoleva seaduse 11. peatükis

sätestatud ulatuses ja korras.

Eelnõu § 8019 loetleb vabatahtliku teenistuja piirangud ning sätestab streigikeelu. Vabatahtlikul

teenistujal on keelatud levitada oma poliitilisi vaateid teenistuskohas. Poliitiliste vaadete

levitamise piirang laieneb kõikidele kaitseväeteenistuses olevatele isikutele s.t ka ajateenijatele

(KVTS § 49 lg 14), reservteenistuses olevatele reservväelastele (§ 75 lg 3) kui ka

tegevväelastele ( § 123 lg 1). Vabatahtlik teenistus on kaitseväeteenistuse eriliik ning

vabatahtlikus teenistuses olev isik loetakse kaitseväelaseks, mistõttu teenistuses olles tuleb tal

järgida Kaitseväes kehtestatud korda ja distsipliini sarnaselt teiste kaitseväelastega (teenistuses

olevad ajateenijate, reservväelaste, tegevväelastega). Vabatahtlikule teenistujale võib

kohaldada liikumisvabaduse piiranguid KVTS-i §-s 1261 sätestatud korras. KVTS-i § 1261

sätestab, et Kaitseväe juhataja võib sõjalise riigikaitse huvides või nakkushaiguse leviku

17/33

tõkestamise eesmärgil piirata Kaitseväes sõjaväelise auastmega ametikohal olevate

tegevväelaste lahkumist pärast tööaja lõppu Kaitseväe territooriumilt. Liikumispiirangu

kehtivuse ajal tagatakse väeosas olevale vabatahtlikule teenistujale toitlustamine ja majutus.

Kui vabatahtlik teenistuja täidab käskkirjas ettenähtud teenistusülesandeid Kaitseväe

territooriumil ning vastavas teenistuskohas kehtestatakse eeltoodud põhjustel liikumispiirang,

siis laieneb piirang ka vabatahtlikule teenistujale nagu teistele samas teenistuskohas viibivatele

kaitseväelastele.

Vabatashtlikul teenistujal on keelatud streikida ning ta peab hoiduma korruptiivsetest tegudest.

Eelnõu §-s 8020 sätestatakse vabatahtliku teenistuse lõppemise alused ja kord. Eelnõu kohaselt

lõpeb vabatahtlik teenistustähtaja möödumisel. Enne tähtaega võib vabatahtliku teenistuse

lõpetadapoolte kirjalikul nõusolekul.. Lisaks nähakse eelnõus ette, et vabatahtliku teenistus

lõpeb juhul, kui vabatahtlik teenistuja paneb toime distsiplinaarsüüteo kas tahtlikult või raske

hooletuse tõttu või kui teo iseloomu tõttu ei saa ta vabatahtlikku teenistust jätkata. Sama kehtib

juhul, kui vabatahtliku teenistuja suhtes on jõustunud kohtuotsus, mille eest on talle karistusena

mõistetud reaalne vangistus, või kui vabatahtliku teenistuja tervis ei vasta püsivalt või ajutiselt

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Vabatahtlik teenistus lõpeb ka siis, kui

vabatahtlik teenistuja on süüdi mõistetud ja kui temalt on kohtuotsusega ära võetud õigus

töötada kaitseväeteenistuse või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal või kui vabatahtlik

teenistuja kannab aresti või on vahistatud, ning vabatahtliku teenistuja surma korral. Lisaks

loetakse vabatahtlik teenistus lõppenuks, kui isikul tuleb asuda täitma sõjaaja ametikoha

ülesandeid mobilisatsioonikäsu saamisel.

Vabatahtliku teenistuse kaudu oleks võimalik täita hinnanguliselt 40–50 teenistuskohta aastas.

Punktidega 22, 23 ja 24 muudetakse ja täiendatakse KVTS § 93, milles sätestatakse Vabariigi

Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt tegevväelase sõjaväelise auastmega

ametikohale nimetamise kord. Muudatuse kohaselt ministri poolt rahuaja ametikohale

nimetatud tegevväelane nimetatakse ametikohale kuni viieks aastaks.

Rahuaja ametikohad, millele tegevväelase nimetamise õigus on kaitseministril, on kehtestatud

Kaitseväe põhimääruses. Kaitseväe põhimääruse § 22 kohaselt riigikaitse korraldamise eest

vastutaval ministril on õigus nimetada tegevväelasi järgmistele sõjaväelise auastmega

ametikohtadel:

1) Kaitseväe juhataja asetäitja;

2) Kaitseväe peastaabi ülem;

21) diviisi ülem;

3) mereväe ülem;

4) õhuväe ülem;

5) erioperatsioonide väejuhatuse ülem;

6) küberväejuhatuse ülem;

7) luurekeskuse ülem;

8) sõjaväepolitsei ülem;

9) toetuse väejuhatuse ülem.

Seni kehtinud korra kohaselt nimetati eelpool loetletud ametikohtadele tegevväelased

tähtajatult. Kõnesolevad ametikohad on sama vastutustasemega, mis riigiametite juhid,

ministeeriumite kantslerid/asekantslerid, keda täna nimetatakse ametikohale tähtajaliselt.

Arvestades, et tegemist on riigi tippjuhtide hulka kuuluvate Kaitseväe ametikohtadega, siis

tuleks siduda ka need Kaitseväe ametikohad tähtajalise nimetamisega sarnaselt Kaitseväe

juhataja ametikohaga. Kuna tegevväelane peab andma nõusoleku enda nimetamiseks vastavale

ametikohale, siis juba ametikohale nimetamisel ollakse teadlik oma edasisest perspektiivist.

Tegevväelase nimetab ametikohale minister Kaitseväe juhataja ettepanekul viieks aastaks.

18/33

Sarnaselt Kaitseväe juhataja ametikestusega, sätestatakse eelnõus võimalus ametiaega

pikendada kuni kahe aasta võrra. Ettepaneku ametiaja tähtaja pikendamiseks teeb Kaitseväe

juhataja. Kokku võib ministri poolt nimetataval ametikohal olla maksimaalselt kuni seitse

aastat. Pärast vastava perioodi lõppu nimetatakse tegevväelane uuele rahuaja ametikohale või

vabastatakse tegevteenistusest, seda juhul, kui tegevväelast ei nimetata uuele ametikohale või

ta ei ole nõus uue pakutava ametikohaga. Sellisel juhul tegevteenistuja loetakse

tegevteenistusest vabastatuks ametikohal olemise lõputähtpäevale järgnevast päevast.

Tegevväelase rahuaja ametikohale nimetamine toimub lähtuvalt Kaitseväe karjäärisüsteemist

ja rotatsiooniplaanist. Rahuaja ametikohad, mille puhul ametisse nimetab kaitseminister, on

üldjuhul kõrgema ohvitseri ametikohad ja seetõttu ohvitseri karjääri viimane ja kõrgeim

positsioon. Et edendada Kaitseväes ohvitsere motiveerivat karjäärimudelit, mis oleks

läbipaistev, võrdne ja jätkusuutlik, ei ole õiglane hoida ühte isikut vastaval positsioonil

tähtajatult.

Sama muudatuse on tehtud ka rahandusministeeriumi poolt koostatud ATS muutmise seaduse

eelnõus3, millega täiendatakse ATS § 23 lõiget 2 punktiga 3¹ ja §-ga 23¹ selliselt, et

valitsusasutuse struktuuriüksuse (üldiselt osakonna juhataja ja talituse juhataja) juht ning ameti

ja inspektsiooni peadirektorile või tema asetäitjale alluva struktuuriüksuse juht nimetatakse

ametisse või temaga sõlmitakse tööleping viieks aastaks. Selgituseks on toodud, et muudatuse

eesmärgiks on võimaldada struktuuriüksuse juhtidele uusi arengu – ja karjäärivõimalusi ning

aidata kaasa rotatsioonisüsteemi paremale toimimisele.

Punktiga 25 täiendatakse KVTS-i § 104 lõiget 1, milles sätestatakse tegevväelase töö- ja

puhkeaja arvestamise erandid, mille puhul avaliku teenistuse seaduse tööaega, töö tegemise aja

piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid ei

kohaldata.

Sellised erandid on näiteks teenistusülesannete täitmine päästesündmuse lahendamisel või

eriolukorra töödel osalemise ajal, erakorralise seisukorra ajal, sõjaväelisel väljaõppel osalemise

ajal ja sõjaväepolitsei ülesande täitmisel osalemise ajal Kaitseväe juhataja ettenähtud ulatuses.

Nimetatud juhtudel hüvitatakse tegevväelasele tehtud töö vaba aja andmisega või rahas,

arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks kulunud aega.

Eelnõuga lisatakse erandolukordade loetellu teenistusülesande täitmine kaitseväeluure

teostamise ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ajal Kaitseväe juhataja

ettenähtud ulatuses.

Teatud kaitseväeluure kogumise viise võivad kasutada kõik Kaitseväe struktuuriüksused, aga

mitmeid kaitseväeluureks teabe kogumise viise on lubatud kasutada ainult Kaitseväe

põhimääruses toodud struktuuriüksustel ning käesolev muudatusettepanek mõjutab just

eelkõige neid tegevväelasi, kes on teenistuses nendes struktuuriüksustes.

Muudatuse eesmärk on tagada eelnimetatud funktsioone täitvatele tegevväelastele õigused

tasule ja puhkeajale ülesannete täitmise ajal, kuna nende ülesannete täitmine võib ületada

tavapäraseid töö- ja puhkeaja norme ning ka puhkeajal ei pruugi olla võimalik

tegevuspiirkonnast lahkuda. Samuti võib nende ülesannete täitmise ajal esineda suurenenud oht

tegevväelase elule ja tervisele.

Muudatus annab Kaitseväe juhatajale võimaluse sätestada konkreetsemad kaitseväeluure ja

relvastatud vastupanu ettevalmistamise ning korraldamise ülesanded, mille täitmise ajal ei

kohaldata tegevväelasele ATS-i tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal

tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid. Selline ülesannete piiritlemine tagab

tegevväelasele selguse, millistel juhtudel võib Kaitsevägi teda täiendavalt koormata ja kus ei

3 EIS toimik: 24-0237 - Avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

19/33

kehti tavapärased tööaja arvestuse reeglid. Oluline on hinnata tegevuse ajalist intensiivsust ja

puhkeaja andmise võimalust ülesannete täitmise kestel, et tagada tegevväelase tervise säilimine

ja teenistusülesannete ohutu täitmine.

Punktis 26 muudetakse paragrahvi 104 lõiget 4 ning täpsustatakse, et § 104 lõigetes 1–3

sätestatud töö- ja puhkeaja erandeid ei kohaldata tegevväelasele, kes on rase või kellel on õigus

emapuhkusele. Käesoleva eelnõuga täiendatakse § 104 lõikega 5 (eelnõu punkti 22 muudatus),

mille kohaselt võib ATS-i § 41 lõikes 1 sätestatud puhkeaja regulatsiooni jätta kohaldamata,

kui töötamine ei kahjusta tegevväelase tervist ja ohutust. Seetõttu muudetakse ka § 104 lõiget

4 ning täpsustatakse, et tegevväelasele, kes on rase või kellel on õigus emapuhkusele, §-s 104

sätestatud töö- ja puhkeaja erandeid ei kohaldata, välja arvatud lõikes 5 sätestatud erand

tingimusel, et töötamine ei kahjusta tegevväelase tervist ja ohutust.

Punktiga 27 täiendatakse KVTS-i §-s 104 kehtestatud töö- ja puhkeaja erandjuhtumeid ning

sättesse lisatakse, et tegevväelasele ei kohaldata ATS-i § 41 lõikes 1 sätestatud puhkeaja

regulatsiooni, kui töötamine ei kahjusta tegevväelase tervist ja ohutust. ATS-i § 41 lõike 1

kohaselt on ametnikul 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust

puhkeaega ja summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul

vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega. Kui tööaeg on pikem kui 13 tundi, antakse pärast

tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega tundide ulatuses, mis ületasid 13 tundi.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. a direktiiv 2003/88/EÜ (tööaja korralduse

teatavate aspektide kohta) artikli 17 lõike 2 kohaselt võib lõigetes 3, 4 ja 5 (igapäevane

ja -nädalane puhkeaeg ja vaheajad) sätestatud erandid vastu võtta õigus- ja haldusnormidega

või tööturu osaliste kollektiivlepingute või lepingutega, tingimusel et kõnealustele töötajatele

antakse hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeajad või et erandjuhtudel, kui objektiivsetel

põhjustel ei ole võimalik anda hüvituseks niisuguseid võrdväärse pikkusega puhkeaegu,

võimaldatakse kõnealustele töötajatele asjakohane kaitse. Artikli 17 lõike 3 kohaselt võib

erandeid öötöö ja igapäevase puhkeaja piirangust teha punkti 3 alapunkti c alapunkti iii kohaselt

tegevuste puhul, mis nõuavad teenuse või tootmise pidevat jätkumist, eriti ajakirjandus, posti-

ja sideteenused, kinematograafiatööstus, raadio, televisioon, kiirabi, tuletõrje ja

kodanikukaitseteenused. Kaitsevägi peab talle pandud ülesannete täitmisel tagama

olukorrateadlikkuse igal ajal ning selle tagamiseks on vaja rakendada teatud valdkondades

(näiteks õhu- ja mereolukorrateadlikkuse tagamine) tegevväelasi tööle pikemate kui 13-tunniste

vahetustega.

Punktis 28 täiendatakse KVTS-i § 131 lõiget 1 punktiga 7¹, mille kohaselt peatub Kaitseväe

Akadeemias (edaspidi KVA) õppiva tegevväelase tegevteenistussuhe tema soovil akadeemilisel

puhkusel olemise ajal. Kehtiva KVTSi järgi teenistussuhe akadeemilise puhkuse ajal ei peatu.

Kõrgharidusseaduse järgi on akadeemilise puhkuse mõte vabastada õppur õppetööst. Kuna

KVA õppurid on õppimise ajal tegevteenistussuhtes ja nende töö on õppimine, siis tuleks

õppimisest vabastuse saamise ajaks (st akadeemilisel puhkusel viibimise ajaks) ette näha ka

tegevteenistussuhte peatamise võimalus. Tegevteenistussuhte peatamiseks peab tegevväelane

esitama sooviavalduse, kuna alati ei pea akadeemilise puhkusega kaasnema teenistussuhte

peatumist. Näiteks kui tegevväelane jätkab akadeemilisel puhkusel olemise ajal teenistust

mõnes teises üksuses teisel rahuaja ametikohal, siis ei ole vaja tegevteenistussuhte peatamist

vormistada. Praktikas on esinenud olukordi, kus KVA-s õppides soovib isik jääda õppetööst

akadeemilisele puhkusele, aga jätkata akadeemilise puhkuse ajal teenistust näiteks oma endises

üksuses.

20/33

Punktis 29 täiendatakse KVTS-i § 132 lõikega 5¹. Muudatus on seotud § 131 lõike 1 punkti 7¹

lisamisega, milles sätestatakse, et tegevväelase tegevteenistussuhe tema soovil peatub, kui ta

on akadeemilisel puhkusel, ja sellisel juhul ei arvata seda aega isiku tegevteenistusstaaži hulka.

Punktis 30 täiendatakse KVTS-i § 132 lõiget 7 pärast tekstiosa „§ 131 lõike 1 punkti 3“

tekstiosaga „või 71“. Muudatus on seotud § 131 lõike 1 punkti 7¹ lisamisega.

Punktis 31 muudetakse KVTS § 1561 lõiget 2, milles jäetakse välja viide KVTS §-le 190

tulenevalt KVTS § 190 kehtetuks tunnistamisega. (vt ka punkti 39 selgitust)

Punktis 32 muudetakse KVTS § 158 lõiget 2. KVTS §-s 158 sätestatakse, et distsiplinaarvõim

on ülema pädevus kohaldada alluva suhtes ergutusi ja distsiplinaarkaristusi. Lõike 2 kohaselt

ülemat ajutiselt asendaval tegevväelasel on asendatava ülema distsiplinaarvõim. Muudatuse

kohaselt lisatakse sättesse vabatahtlik teenistuja, kellel tulenevalt käskkirjaga antud

ülesannetest, tekib samuti oma alluvate suhtes distsiplinaarvõim. Kehtiva sõnastuse kohaselt

loetakse ülemaks või asendatavaks ülemaks tegevväelast, kuid uue vabatahtliku teenistusliigi

loomisega, kus vabatahtlik teenistuja täidab tegevväelasega samu teenistusülesandeid, tekib

distsiplinaarvõimu teostamise õigus ka vabatahtlikul teenistujal. Seega muudatuse kohaselt

ülemat ajutiselt asendaval tegevväelasel või vabatahtlikul teenistujal on asendatava ülema

distsiplinaarvõim.

Punktis 33 tunnistatakse KVTS-i § 162 lõike 7 punkt 4 kehtetuks, kuna haldusorganile vaide

esitamise kord on reguleeritud haldusmenetluse seadusega ning halduskohtule kaebuse

esitamise tingimused ja kord on reguleeritud halduskohtumenetluse seadusega.

Kaitseväeteenistuse seaduses ei ole sätestatud eelnimetatud seaduste suhtes eritingimusi ning

sättes viidatud KVTS-i § 214 on alates 01.04.2023 tunnistatud kehtetuks.

Punktis 34 muudetakse KVTS-i § 166 lõike 1 punkti 1. Kehtiva KVTS-i § 166 lõike 1 punkti 1

kohaselt on distsiplinaarsüüteod seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate

teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata

jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. Kaitseväe praktikas on tekkinud õiguslikke

vaidlusi, kas tunnused „teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja

teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine“ on kumulatiivses

seoses (peavad esinema kõik samal ajal) või disjunktiivses seoses (peab esinema üks või mitu

samal ajal). Õigusselguse mõttes on asendatud sidesõnad „ning“ ja „ja“ sidesõnaga „või“, mis

väljendab eesti keeles disjunktiivset loogilist seost. Nii on üheselt arusaadav, et

distsiplinaarsüüteoks loetakse vähemalt üht sättes kirjeldatud tegevust või tegemata jätmist.

Punktiga 35 täiendatakse KVTS § 168 lõiget 2 punktiga 8 lisades distsiplinaarkaristuste

loetellu vabatahtlikust teenistusest vabastamise.

KVTS § 166 kohaselt distsiplinaarsüüteod on: 1) seadusest või selle alusel kehtestatud

õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine, nõuete ja

teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine; 2) asutusele varalise

kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu,

mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust

olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte; 3)

kaitseväelase poolt teenistusalaste piirangute rikkumine.

Kaitseväelase poolt toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarkaristuse määramisel

võetakse arvesse distsiplinaarsüüteo laadi ja raskust. Distsiplinaarkaristuse eesmärk on juhtida

kaitseväelase tähelepanu tema eksimusele ja hoida ära tema poolt uute süütegude

toimepanemine. Distsiplinaarkaristus määratakse kirjaliku haldusaktiga.

21/33

Distsiplinaarkaristusena on ette nähtud:

1) noomitus;

2) distsiplinaartoimkond;

3) distsiplinaararest;

4) rahatrahv;

5) põhipalga vähendamine;

6) Kaitseväe teenetemärgi äravõtmine;

7) tegevteenistusest vabastamine.

Muudatusega nähakse ette, et ka Kaitseväkke vabatahtlikusse teenistusse võetud vabatahtlikule

teenistujale võib distsiplinaarkaristusena ette näha teenistuse lõpetamise.

Punktiga 36 muudetakse KVTS-i § 173 lõike 1 punkti 1. Kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb

distsiplinaararesti määramisest teavitada kinnipidamiskohajärgset halduskohut, lisades

kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta. Kuna

tänapäeval allkirjastatakse käskkirjad ja muu dokumentatsioon digitaalselt ning edastatakse

kohtule elektrooniliselt, siis käskkirjast ärakirja enam ei tehta. Seega, tulenevalt muutunud

praktikast muudetakse eelnõuga KVTS-i § 173 lõike 1 punkti 1 sõnastust ning sättest jäetakse

välja käskkirjast ärakirja tegemise nõue.

Punktis 37 täiendatakse seaduse §-ga 1772 sätestatakse distsiplinaarkaristusena vabatahtlikust

teenistusest vabastamise alus. Sättes nähakse ette, et vabatahtliku teenistujaga võib teenistuse

lõpetada ennetähtaegselt, kui vabatahtlik teenistuja on toime pannud tahtliku või raske

hooletuse tõttu distsiplinaarsüüteo ning mille tõttu ei ole võimalik Kaitseväel vabatahtliku

teenistujaga teenistust jätkata. (vt ka § 168 lõike 2 selgitust).

Punktis 38 muudetakse KVTS-i § 180 lõiget 9. Kehtiva sõnastuse kohaselt on kaitseväelasel,

kelle suhtes distsiplinaarmenetlus läbi viidi, pärast distsiplinaarmenetlust õigus tutvuda

distsiplinaarmenetluse materjalidega. Seda sätet on praktikas tõlgendatud selliselt, et

kaitseväelasel, kelle suhtes distsiplinaarmenetlust läbi viiakse, ei ole menetluse käigus õigust

tutvuda haldusmenetluse materjalidega ning et tegemist on erinormiga HMS-i §-s 37 sätestatud

dokumentidega tutvumise õiguse suhtes. Sellisel juhul ei saa kaitseväelane, kelle suhtes

distsiplinaarmenetlust läbi viiakse, eesmärgipäraselt täita HMS-i § 38 lõikes 3 sätestatud

kaasaaitamise kohustust ning teostada HMS-i § 40 lõikes 1 sätestatud õigust ärakuulamisele.

Võttes aluseks ATS-i § 73 lõike 9 sõnastuse, mille kohaselt on ametnikul, keda

distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatakse, ja tema esindajal õigus tutvuda

distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse igas etapis ning esitada menetluse jooksul

asjasse puutuvaid taotlusi, muudetakse ka KVTS-i § 180 lõike 9 sõnastust. Seega on

kaitseväelasel, kelle suhtes viiakse läbi distsiplinaarmenetlus, õigus tutvuda

distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse igas etapis ja esitada menetluse jooksul asjasse

puutuvaid taotlusi. Teiste menetlusosaliste õigus distsiplinaarmenetluse dokumentidega

tutvuda on endiselt reguleeritud HMS-i §-s 37 ja selle muudatusi eelnõus ei kavandata.

Punktis 39 tunnistatakse KVTS-i § 190 kehtetuks, kuna haldusorganile vaide esitamise kord

on reguleeritud haldusmenetluse seadusega ning halduskohtule kaebuse esitamise tingimused

ja kord on reguleeritud halduskohtumenetluse seadusega. Kaitseväeteenistuse seaduses ei ole

sätestatud eelnimetatud seaduste suhtes eritingimusi ning sättes viidatud KVTS-i § 214 on

alates 01.04.2023 tunnistatud kehtetuks.

Samuti tunnistatakse KVTS-i § 191 lõige 6 kehtetuks. Kehtiva KVTS-i §-s 191 on kirjeldatud

joobes kaitseväelase teenistusülesannete täitmiselt kõrvaldamist ja sellega kaasnevaid

asjaolusid. Kuigi see säte laieneb nii ajateenijale, reservväelasele kui ka tegevteenistuses

olevale isikule, on tegevused ja tagajärjed vastava sihtrühma puhul erinevad. Sätte kohaselt

22/33

loetakse tegevväelase joobeseisundi tuvastamisel joobeseisundi kontrollimise päeval

tegevteenistussuhe peatunuks ning selle päeva eest tegevväelasele palka ega seadusega

ettenähtud lisatasusid ei maksta. Ajateenistuse kestuse peatumine on sätestatud KVTS-i §-s 48,

mille kohaselt peatub ajateenistuse kestus ajateenija distsiplinaararesti kandmise ajaks ja

ajateenistuskohast omavolilise lahkumise ajaks. Omavolilise ajateenistuskohast lahkumise või

distsiplinaararesti kandmise ajal ajateenijale toetust ei maksta. Seega, ajateenija väljaõppest

ajutiselt kõrvaldamine ajateenistuse kestust ei peata ja samuti ei mõjuta see igakuise toetuse

maksmist. Sellest tulenevalt on ka asutusesisene töökorraldus nendele juhtumitele

reageerimisel erinev.

Kehtiva KVTS-i § 191 lõike 6 kohaselt on kaitseväelase ülem kohustatud ajateenistuse kestuse

või tegevteenistussuhte peatumisest viivitamata kirjalikult teavitama struktuuriüksust, kes on

pädev toetust, palka ja seadusega ettenähtud lisatasusid kinni pidama. See regulatsioon on sobiv

tegevväelase suhtes, aga ei kohaldu ajateenistujale.

Sättes reguleeritakse üksnes Kaitseväe-sisest teavitamiskorda. Nii kaitseväelase ülem, kellel on

sätte kohaselt teavitamiskohustus, kui ka palga kinnipidamiseks pädev struktuuriüksus on

Kaitseväe-sisesed organid. Seega reguleerib säte Kaitseväe sisemist teavitamiskohustust. Kuna

asutusesisese teavitamise korralduse kindlaksmääramine on asutuse juhi pädevuses, on sättega

ülemääraselt sekkutud Kaitseväe sisemisse korraldusse. Käesoleval juhul ei ole selline

sekkumine õigustatud avalike huvide, riigiõigusprintsiipide ega põhiõiguste kaitse vajadusega.

Seetõttu tuleb KVTS-i § 191 lõige 6 tervikuna seadusest välja jätta ja reguleerida kõnealune

küsimus asutusesiseste õigusaktidega.

Punktidega 40 ja 41 täpsustatakse KVTS-i § 211 töövõimetuspensioni taotlemise ja määramise

sätteid.

KVTS-i § 301 kohaselt võib isikul tuvastada püsiva töövõimetuse tagasiulatuvalt, ent mitte

hiljem kui üks aasta pärast püsiva töövõimetuse tuvastamiseks taotluse esitamist.

Kehtiva § 211 lõike 1 punkti 2 kohaselt tekib töövõimetuspensioni õigus püsiva töövõimetuse

määramise päevast. See tähendab, et kui isikul tuvastatakse püsiv töövõimetus tagasiulatuvalt,

ei ole tal õigust saada töövõimetuspensioni tagasiulatuvalt, vaid püsiva töövõimetuse otsuse

tegemisest alates.

Paragrahvi 211 lõike 1 punkti 2 muudatuse kohaselt täpsustatakse, et töövõimetuspensioni

taotlemisel määratakse pension püsiva töövõimetuse tuvastamise päevast ehk pensioni õiguse

tekkimise päev on püsiva töövõimetuse tuvastamise päev. Paragrahvi 211 lõike 5 muudatusena

määratakse töövõimetuspension sellele pensionile õiguse tekkimise päevast, kui pensioni

määramise taotlus on esitatud kolme kuu jooksul püsiva töövõimetuse määramise päevast

arvates.

Muudatusega tagatakse isikule pensioni saamise õigus töövõimetuse tuvastamise päevast

alates, kui isik taotleb pensionit kolme kuu jooksul alates püsiva töövõimetuse määramise

päevast.

Punktiga 42 täiendatakse KVTS paragrahviga 2211, milles sätestatakse vabatahtliku teenistuja

varalise vastutuse ja kahju hüvitamise kord. Kuivõrd vabatahtlik teenistuja täidab

tegevväelasega sarnaseid teenistusülesandeid, mille käigus ta samuti teostab avalikku võimu,

siis vabatahtliku teenistuja poolt süülise rikkumisega tekitatud varalise vastutuse ja kahju

hüvitamise puhul lähtutakse tegevteenistuja kahju hüvitamise korrast. Seega sarnaselt

tegevteenistujale, vabatahtliku teenistuja varalise vastutuse ja kahju hüvitamisele kohaldatakse

avaliku teenistuse seaduse sätteid.

23/33

Paragrahviga 2 muudetakse ATS-i. Paragrahvi 83 punktis 5 asendatakse sõna

„õppekogunemine“ sõnaga „reservteenistuse“. Muudatus on seotud 01.04.2023 jõustunud

KVTS-i muudatusega, millega õppekogunemise mõiste asendati reservteenistusega. Seega on

ATS-i § 83 p 5 muudatuse kohaselt ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatatud

reservteenistuse ajaks, samuti ajaks, kui reservväelane ei saa täita oma teenistusülesandeid

mobilisatsiooni tõttu.

Paragrahvis 3 muudetakse KVTRS-i sätteid.

Seadust täiendatakse paragrahviga 3915, milles sätestatakse eelnõuga muudetava KVTS §-s 93

kaitseministri poolt tegevväelase sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale nimetamise korra

rakendamine. KVTS § 93 lõigetes 41, 42 ja 8 kehtestatakse ametisse nimetamise tähtaeg (5

aastat, mida võib pikendada kuni kahe aasta võrra). KVTRS § 3915 täpsustatakse, et vastavat

muudatust rakendatakse tegevväelaste osas, kes nimetatakse sõjaväelise auastmega rahuaja

ametikohale kaitseministri poolt alates 1. jaanuaril 2026. a.(vt ka § 1 punktide 22, 23 ja 24

selgitust)

Paragrahviga 4 muudetakse KKS-i sätteid.

Punktidega 1 ja 2 muudetakse § 8 ja laiendatakse kaitseväeteenistuse mõistet. Tegevteenistus

on mõeldud vaid ametikohtadele ja tööülesannetele, mille tulemuslik täitmine eeldab sõjaväelist

väljaõpet. Tegevteenistus on seotud kõige suuremate piirangutega, seetõttu ei ole mõistlik samu

piiranguid nõuda isikutelt, kelle tööülesanded sisuliselt selliseid piiranguid ei eelda. Kaitseväes

on sääraseid ametikohti, mis igapäevast sõjaväelist väljaõpet ei eelda. Teine oluline aspekt

tegevteenistuses on sõjaväelisel väljaõppel osalemise kohustuslikkus (õppused), aga õppustel

osalemist saab reguleerida ka teistel alustel (töölepingutes). Kaitseväes avalikus teenistuses või

töösuhtes olevate isikute suhtes kohaldatakse TLS-is ja ATS-is sätestatud töö- ja puhkeaja

seadust, mille kohaselt on igapäevase ja -nädalase puhkeaja suhtes lubatud erisusi rakendada

vaid juhul, kui see on sätestatud seaduses. Kuna kehtiva KKS-i alusel ei ole vastavaid erisusi

ette nähtud, ei anna praegune regulatsioon piisavalt võimalusi kaasata Kaitseväes töötavaid

tsiviilteenistujaid Kaitseväe ülesannete täitmisse, sh õppustel osalemisse.

Seega täiendatakse KKS-i § 8 sätetega, mis võimaldavad kaasata Kaitseväes avalikus

teenistuses ametnikku või töösuhtes olevat isikut sõjaväelisele väljaõppele ilma, et arvestataks

summeeritud tööaja, ületunnitöö, öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamise, töö tegemise aja

piirangu, tööaja korralduse, öötöö piirangu ning igapäevast ja -nädalast puhkeaja regulatsiooni.

Selline kaasamine oleks võimalik üksnes juhul, kui vastav kohustus on isiku ametijuhendis või

töölepingus ette nähtud. Sõjaväelisel väljaõppel osalemisel antakse isikule iga 24 tunni kohta

vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi peab olema katkematu puhkeaeg.

Sõjaväelisel väljaõppel osalemisel tehtud töö hüvitatakse vaba aja andmisega või rahas

Kaitseväe juhataja käskkirjaga kehtestatud korras ja ulatuses. Kehtiva korra kohaselt

hüvitatakse sõjaväelisel väljaõppel osalemine vaba aja andmisega – üks tööpäev ühe õppusel

osaletud päeva kohta – või lisatasu maksmisega. Lisatasu suurus on 40 eurot iga õppusel

osaletud päeva kohta. Puhkepäeval osaletud päeva kohta makstakse lisatasu 65 eurot (välja

arvatud riigipühal). Riigipühal õppusel osalemine hüvitatakse järgmiselt: ametnikule

makstakse kahekordset põhipalka 8 tunni ulatuses päeva kohta ja 40 eurot lisatasu.

Punktiga 3 täiendatakse KKS-i § 9 lõikega 4, millega antakse valdkonna eest vastutavale

ministrile õigus määrata kindlaks vabatahtliku teenistjate piirarv. Piirarvu kehtestamine võib

osutuda vajalikuks ressursside planeerimise ja sihtotstarbelise kasutamise raamistamiseks.

24/33

Punktiga 4 täiendatakse KKS § 10 lõikega 11, millega luuakse võimalus kehtestada Kaitseväes

koosseisuvälised ametikohad. Koosseisuvälised ametikohad luuakse üksnes vabatahtliku

teenistuse korraldamiseks. Vabatahtliku teenistuse eesmärk on võimaldada Kaitseväel värvata

vajaliku väljaõppega reservis olevaid isikuid täitma mingil ajaperioodil, lühiajaliselt

teenistusülesandeid, mida üldjuhul täidavad tegevväelased, kuid ajutiselt suurenenud

kaadrivajaduse või teatud profiiliga isikute puudumise tõttu, ei ole võimalik neid ülesandeid

koosseisuliste tegevväelastega täita. Varasemalt on selliste olukordade puhul sõlmitud reservis

oleva isikuga käsundusleping, kuid sellisel juhul ei ole käsundivõtjal avaliku võimu teostamise

õigust ega käsuõigust ning puuduvad kaitseväeteenistuse seaduses ettenähtud tagatised. Seega

käsundusleping ei täida Kaitseväe eesmärki ning seab käsundivõtjale ülesande täitmiseks

mitmeid piiranguid. Samuti on käsunduslepinguga käsundivõtja sotsiaalsete tagatiste osas

halvemas olukorras võrreldes tegevväelasega, kes täidab samu ülesandeid. Kuigi 2013. aastal

uue avaliku teenistuse seaduse jõustumisega kaotati ära koosseisusväliste ametikohtade loomise

võimalus, siis lähtuvalt eriteenistuse korralduse eripärast ja vajadusest on vastav võimalus

loodud näiteks politsei- ja piirivalve seaduses sisekaitselise rakenduskooli kadettidele, kus

õppepraktika läbiviimise ajaks nimetatakse nad koosseisuvälistele ametikohtadele. Siinkohal

asutuse personali palgaarvestuse ja eelarve planeerimisel lähtutakse koosseisuliste ametikohade

arvust. Sama erisus luuakse ka vabatahtliku teenistuse korraldamiseks. KKSi luuakse säte, mis

võimaldab vajadusel kehtestada Kaitseväes koosseisuvälised ametikohad, mis mehitatakse vaid

vabatahtlike teenistujatega. Koosseisuvälisele ametikohale nimetatud vabatahtliku teenistuja

õigused sõltuvad teenistusülesande sisust. Teenistusse võtmise kord, vabatahtliku teenistuja

õigused ja volitused sätestatakse KVTSis. Ka siinkohal jääb kehtima põhimõte, et

koosseisuväliste ametikohtade loomisega ei kaasne personalikulude eelarve suurendamist, vaid

vastavale ametikohale värvatakse isikuid juhul, kui Kaitseväel on selleks rahalisi ressursse

olemasoleva eelarve raames. Lisaks sätestatakse, et kaitseminister võib määrata kindlaks

vabatahtliku teenistujate piirarvu, näiteks kehtestada Kaitseväes kuni 50 koosseisuvälist

ametikohta, mida võib mehitada vabatahtlike teenistujatega.

Punktidega 5–9 täiendatakse KKS § 413 taustakontrolli sätteid. Muudatusega laiendatakse

isikute ringi, kelle osas on Kaitseväel õigus teha taustakontroll. Nimetatud muudatus on seotud

käesolevas eelnõus tehtavate muudatustega, millega luuakse uus kaitseväeteenistuse liik-

vabatahtlik teenistus, lisaks sätestatakse võimalus ajateenijaid lähetada rahvusvahelisele

sõjalisele operatsioonile ning muudetakse reservis olevatele isikutele ja ajateenijatele

kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajaks riigisaladusele juurdepääsu õiguse taotlemise korda.

KVTSi kohaselt võetakse vabatahtlikusse teenistusse reservis olev isik, kelle osas on läbiviidud

taustakontroll ning kelle puhul ei esine KKS § 413 lõikes 1 loetletud asjaolusid, mille

tuvastamisel Kaitsevägi võib keelduda isiku vabatahtlikusse teenistusse võtmisest..

Turvakontrolli läbiviimine on oluline, kuna Kaitseväe territooriumil hoiustatakse ja käideldakse

relvi, lõhkeaineid ja laskemoona. Olenevalt teenistusülesande sisust, tuleb vabatahtlikul

teenistujal kasutada Kaitseväe dokumendihaldussüsteeme ja andmebaase, mis sisaldavad

delikaatset teavet. Vabatahtlik teenistuja hakkab osalema Kaitseväe ülesannete täitmisel.

Selleks antakse käskkirjaga isikule tegevväelastega sarnased õigused ja volitused, mis

tähendab, et teenistusülesannete täitmise ajal esindab ta Kaitseväge. Seetõttu on eriti oluline

veenduda, et teenistusse võetav isik on usaldusväärne ja lojaalne.

Teine sihtrühm, keda vastav muudatus puudutab, on riigisaladusele juurdepääsu õigust vajav

kaitseväeteenistuskohustust täitev isik (ajateenija ja reservteenistuses olev reservis olev isik),

kelle osas teostatakse taustakontroll enne riigisaladusele juurdepääsu õiguse taotlemise

otsustamist. Riigisaladusele juurdepääsu õiguse vajadus tuleneb ametikoha ülesannetest,

teenistusülesannete sisust ja teenistusülesannete täitmise paikkonnast. Et hinnata, keda

nimetada ametikohale, mis eeldab riigisaladusele juurdepääsu õigust, tuleb Kaitseväel eelnevalt

tuvastada, kas isiku osas ilmneb asjaolusid, mis seavad kahtluse alla tema usaldusväärsuse ja

25/33

võimekuse ametikoha ülesandeid täita ja teenistusülesannete täitmisel osaleda. Pärast

taustakontrolli läbiviimist esitab Kaitsevägi julgeolekukontrolli teostavale asutusele taotluse

isikule riigisaladusele juurdepääsu õiguse saamiseks.

Kolmas sihtrühm on RSO-le lähetatavad ajateenijad. Ajateenistuse läbimine on meessoost

kodaniku kohustus, mistõttu ajateenistusse kutsumist välistavad asjaolud on suhteliselt piiratud.

Välistavate asjaolude kehtestamisel on lähtutud põhimõttest, et isik, kes asub ajateenistusse,

oleks võimeline omandama väljaõppes antavaid teadmisi ning ei ole ohuks teistele

kaasajateenijatele ja iseendale, eriti silmas pidades, et ajateenistuses puututakse kokku relvade

ja lõhkeainetega. Seega ajateenistusse asuvate osas täiendavaid tausta- ja turvakontrolle ei tehta.

RSO-l on teenistustingimused, teenistuse toimumise keskkond ja üldine distsipliin erinev

tavapärasest ajateenistusest. RSO-l on teenistusülesanded suuremat vastutust ja pingutust

nõudvamad ning oluline on, et üksusekaaslaste ja liitlastega toimuks sujuv ning usalduslik

koostöö. Seetõttu on tähtis, et RSO-le lähetatava meeskonna liikmed suudaksid täita

teenistusülesandeid koos tegutsedes võimalikult efektiivselt ja tulemuslikult. RSO-le lähetatava

meeskonna moodustamisel tuleb eelnevalt põhjalikult hinnata, keda RSO-le lähetada. Kuigi

RSO-le lähetatud ajateenijal ei pruugi olla vajadus omada riigisaladuse juurdepääsu õigust, on

sama oluline veenduda, et isik ei kasutaks pahatahtlikult RSO-l teenistusülesande täitmisega

seonduvat teavet või muul viisil kahjustaks Eesti mainet ning lisaks oleks võimeline täitma oma

ametikoha ülesandeid.

Taustakontrolli läbiviimiseks tuleb isikul täita isikuankeet, mille põhjal Kaitseväe vastav

struktuuriüksus algatab taustakontrolli tegemiseks vajalikud toimingud isiku sobivuse

hindamiseks.

Muudatusest puudutatud sihtrühma suurus on ligikaudu 400-500 isikut kalendriaastas. Eraldi

ülaltoodud sihtrühmade kaupa, jaotuks see arv järgmiselt:

- ca 300-350, ajateenijad ja vabatahtlikud teenistujad;

- ca 50-100, reservis olevad isikud;

- ca 50, RSO-dele suunduvad isikud (tegevväelased ja ajateenijad ning vabatahtlikud

teenistujad).

Paragrahvis 5 muudetakse RSVS-i sätteid.

Punktis 1 muudetakse RSVS-i § 301 lõiget 1. RSVS-i §-s 301 on sätestatud riigisaladusele

juurdepääsu õiguse taotlemise ja andmise erisused kaitseväeteenistuses sõjaaja ametikoha

ülesandeid täitvatele kaitseväekohustuslastele. Kehtiva sõnastuse kohaselt on konfidentsiaalse

taseme riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladusele juurdepääsu õigus pärast

julgeolekukontrolli läbimist sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetatud

kaitseväekohustuslasel, kui juurdepääs on vältimatult vajalik tema ametikoha ülesannete

täitmiseks. Sellisel juhul esitab julgeolekukontrolli tegemise ja juurdepääsu õiguse saamise

taotluse Kaitsevägi, kes lisaks teavitab isikut, kelle suhtes julgeolekukontrolli juurdepääsu

õiguse saamiseks tehakse. Kui isik ei ole tema suhtes julgeolekukontrolli tegemisest keeldunud,

esitatakse taotlus julgeolekukontrolli teostavale asutusele. Kui seni kehtinud sätte kohaselt

taotleti juurdepääsu õigust selleks, et saada juurdepääs konfidentsiaalse taseme riigisaladusele,

siis muudatusega laiendatakse juurdepääsu õigust, et saada juurdepääs salajase taseme teabele.

Lisaks täiendatakse sätet isikute ringiga, kelle suhtes võib Kaitseväe ettepanekul riigisaladusele

juurdepääsu õigust taotleda. Muudatuse kohaselt on konfidentsiaalse või salajase taseme

riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladusele juurdepääsu õigus pärast

julgeolekukontrolli läbimist kaitseväeteenistuskohustust täitval isikul või rahvusvahelisel

sõjalisel operatsioonil osaleval tegevväelasel, kui juurdepääs on vältimatult vajalik tema

ametikoha ülesannete täitmisel. Muudatus on seotud eelnõuga muudetava KVTS-i §-ga 49,

mille kohaselt võib ajateenijale Kaitseväe algatusel ja teenistuse huvides taotleda salastatud

teabele juurdepääsu õigust, kui Kaitseväe juhataja on ajateenija rahuaja ametikohale määranud

26/33

juurdepääsu õiguse taseme riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras (vt

eelnõu § 1 punkt 10 selgitust).

Sarnaselt ajateenijatele ja reservväelastele juurdepääsu õiguse andmisega julgeolekukontrolli

tegeva asutuse juhi otsusel rakendatakse sama põhimõtet ka RSO-l osalevate tegevväelaste

suhtes, kelle rahuaja ametikohal ülesannete täitmine ei eelda juurdepääsu õigust riigisaladusele.

RSO-de koosseisud võidakse komplekteerida teenistujatest, kes oma igapäevaste

teenistusülesannete täimiseks juurdepääsu õigust ei vaja, kuid RSO juhtriigi nõue võib olla, et

RSO-l osalev isikkoosseis peab omama juurdepääsu õigust salastatud välisteabele, millele

juurdepääsu saamine eeldab riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu. Üldjuhul RSO-del Eesti

riigisaladust ei töödelda, vaid juurdepääsu õigust on vaja konkreetses RSO piirkonnas

töödeldavale salastatud välisteabele. Juurdepääsu loa väljastamine võib kesta vähemalt kolm

kuud, kuid RSO-de koosseisud võivad selguda alles RSO eel lühema aja jooksul või tuleb teha

koosseisus muudatusi. Seetõttu lisatakse sättesse ka RSO-l osalevad tegevväelased.

Punktis 2 muudetakse RSVS-i § 301 lõikeid 2–4 ja 11–14 ning § 51 lõiget 41, asendades

julgeolekukontrolli ja juurdepääsu õiguse saamise taotlemise toimingute tegemise asutuse, mis

varem oli Kaitsevägi, Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutusega. Alates 01.01.2023

on Kaitseministeeriumi valitsemisala personaliteenused konsolideeritud ning teatud juhtudel ei

ole julgeolekukontrolli taotlev asutus enam Kaitsevägi, vaid Kaitseressursside Amet.

Punktis 3 muudetakse RSVS-i § 301 lõiget 7 ning täpsustatakse, et selles paragrahvis sätestatud

tingimustel ja korras antud juurdepääsu õigus kehtib viis aastat ja üksnes

kaitseväeteenistuskohustuse täitmise või rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil viibimise ajal,

kui juurdepääs on vältimatult vajalik isiku ametikoha ülesannete täitmiseks.

Paragrahvis 6 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 1. jaanuar 2026. Jõustumisaja

valikul on lähtutud eelarvevahendite planeerimise ja kasutusele võtmise nõuetest. Samuti on

arvestatud vajadust kehtestada uued rakendusaktid.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Tsiviilteenistujate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse

Sihtrühm

Sihtrühm 1: isikud, kes on Kaitseväe teenistuses ametniku või töötajana.

Sihtrühm 2: Kaitsevägi.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju riigi julgeolekule on keskmine. Kaitseväe poolt paindlikum isikkoosseisu mehitamise

võimaldamine aitab tõhusamalt täita Kaitseväele seadustes ja rahvusvahelistes lepingutes

pandud ülesandeid.

27/33

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Kui Kaitseväes avalikus teenistuses või töösuhtes olevat tsiviilteenistujat saaks õppustele

kaasata tegevväelastega samadel tingimustel, oleks võimalik vähendada sõjaväelise auastmega

rahuaja ametikohtade vajadust ja seeläbi hoida kokku ressursse, mis muidu läheks

tegevväelastele sõjaväelise väljaõppe andmiseks. Seega on muudatuse mõju Kaitseväele

positiivne, kuna aitab Kaitseväe ametikohti selgemalt korraldada ning tagab kogu personali

ühtse töökorralduse ja valmisoleku kriisideks.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Kaitseväes ameti- ja töökohtadel olevate tsiviilteenistujate suhtes on mõju vähene, kuna ka

praegu osaletakse osas valdkondades oma ülesannete raames sõjaväelise väljaõppe toetamisel,

kuid seda tööajareegleid arvestades. Hinnanguliselt on selliseid tsiviilteenistujate ametikohti,

mis eeldavad sõjaväelise väljaõppe toetamist, kuni 10% ning sellistes valdkondades, mis

peavad tagama oma teenuste toimimise ka sõjaväelise väljaõppe toimumise ajal, näiteks

sagedushaldus, IT- ja küberturve, õigusteenindus. Aastas toimub hinnanguliselt 27 õppust,

kuhu oleks vaja kaasata ka tsiviilametnikke, seega muudatuse mõju avaldub sihtrühmale pigem

harva.

Sõjaväelise väljaõppe toetamise ülesanne tuleb määrata töölepingus või ametijuhendis. Kuna

ametijuhendit ei või muuta ametniku nõusolekuta, kui ametijuhendis määratud

teenistusülesanded või nende täitmiseks kehtestatud nõuded muutuvad oluliselt, võib

muudatusega kaasneda ebasoovitav mõju, kui ametnik ei ole nõus lisatööülesannetega ja

seetõttu soovib ta teenistusest lahkuda omal soovil või vabastatakse ta teenistusest koondamise

tõttu. Selle riski maandamiseks tuleb vastavatel ametikohtadel töötavaid ametnikke aegsasti

teavitada ja anda neile selgitusi nende muutunud tööülesannete kohta.

Täiendav ebasoovitav mõju võib avalduda vastavale ametikohale värbamisel, kui sõjaväelise

väljaõppe toetamise kohustus vähendab kandideerijate hulka. Seega tuleb ametikoha

kirjelduses selgelt teada anda, milliseid ülesanded täitma tuleb asuda. Samas nähakse ette

õiguslikud alused ja kompensatsioonimehhanismid laiendatud kaasamise osas ning lisaks annab

see võimaluse asuda tööle Kaitseväkke isikutel, kes ei soovi asuda tegevteenistusse. Seega,

kokkuvõttes peaks muudatus avaldama sihtrühmale positiivset mõju.

Reservis olevate isikute kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse

Sihtrühm 1: reservis olevad isikud.

Sihtrühm 2: Kaitsevägi.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatus on olulise mõjuga nii riigi julgeolekule kui ka välissuhetele.

Kui vabatahtlikke reservis olevaid isikuid kaasatakse laiemalt riigikaitseülesannete täitmisse ka

rahuajal, antakse reservis olevatele isikutele suurem roll ja vastutus ning võimalus aktiivsemalt

panustada riigikaitsesse ka väljaspool õppekogunemisi ning suurendatakse reservis olevate

isikute sidusust Eesti riigikaitse ja Kaitseväega, mis on võtmetähtsusega reservväelaste

valmiduse hoidmisel.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Uue teenistusliigi loomisega lihtsustub Kaitseväe tegevuse või ülesande läbiviimiseks vajaliku

isikkoosseisu komplekteerimine. Teenistusse värvatakse vastava tegevuse või ülesande

täitmiseks vajalike oskuste ja teadmistega isikuid teatud perioodiks ja lühikeseks ajaks.

Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe töökoormus väheneb, kuna teenistusse värbamine on

paindlikum ning selle kohta ei kehti tegevteenistusse võtmisega kaasnevaid protsesse ega

nõudeid. Uus teenistusliik ei asenda tegevteenistust, vaid selle kaudu saab toetada tegevusi,

28/33

mille tarbeks on vaja suurendada isikkoosseisu ajutiselt ja teatud perioodiks, näiteks

reservväelastele väljaõppe läbiviimine suurõppustel, mida ei korraldata iga aasta. Seega,

arvestades uue teenistusliigi eesmärki ja selle rakendamise võimalusi, võib selle mõju

esinemissagedust Kaitseväe ja Kaitseressursside Ameti töökorraldusele pidada pigem väheseks.

Kui varem tuli vabatahtlikke võtta teenistusse käsunduslepinguga või vormistati nende töö

vabatahtlikult õppekogunemisel osalemisena, siis uue teenistusliigiga luuakse ühetaoline ja

selge teenistusse vormistamise kord. Seega avaldab muudatus Kaitseväe ja Kaitseressursside

Ameti töökorraldusele positiivset mõju.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Kaitseväe reservis on suur hulk sõjaväelise väljaõppe saanud isikuid, kes tegevteenistusse asuda

ei soovi, kuid oleks valmis ja huvitatud panustama ka edaspidi Kaitseväe tegevusse reservis

oleva isikuna. Muudatusega tekib reservis olevatel isikutel lisavõimalus osaleda riigikaitses,

omandada juurde või värskendada riigikaitseteadmisi ja saada selle eest tegevväelastega

võrdväärset tasu. Seeläbi avaldab muudatus mõju ka isikute tööhõivele. Teenistusse asumiseks

on kaks võimalust: Esimese variandi puhul saadab Kaitsevägi isikule otsepakkumise läbi

KVKRi, kui isik on selleks varasemalt nõusoleku andnud. Sellisel moel „tööpakkumiste“

saamise protseduur on kiire ja lihtne ning isik saab pakkumise laekudes otsustada, kas pakutav

teenistusülesanne, teenistuse kestus ning tasu on talle sobivad vabatahtlikusse teenistusse

asumiseks. Teine võimalus teenistusse asumiseks on reservis oleva isiku poolt tahteavalduse

esitamine konkreetse Kaitseväe tegevuses osalemiseks. Kaitsevägi hindab, kas isiku oskused ja

sõjaväeline väljaõpe on piisavad soovitud tegevuses osalemiseks ning kas Kaitseväel on

võimalik pakkuda selles tegevuses osalemist.

Seega vabatahtlikku teenistusse asumise protseduur ei ole isikule aeganõudev ega koormav.

Isiku sobivuse hindamine tehakse üldjuhul olemasolevate andmete põhjal (teenistuskäik ja

terviseseisund), mis on kättesaadavad KVKRist. Kuna vabatahtliku teenistuse puhul ei seata

reservis oleva isiku tööandjale kohustust säilitada töötaja töökoht või -tasu, peab juba töösuhtes

olev reservis olev isik kaaluma ja valima, mil moel ta saab vabatahtlikus teenistuses osaleda.

Seega on vabatahtliku teenistuse kaudu võimalik elatist teenida isikutel, kellel aktiivset

töösuhet ei ole. Kokkuvõttes avaldab muudatus mõju nii isikute tööhõivele kui ka vabatahtliku

teenistuja leibkonnale.

Ajateenijate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse (ennetähtaegselt tegevteenistusse

võtmine ja RSO-le lähetamine)

Sihtrühm 1: ajateenijad.

Sihtrühm 2: Kaitsevägi.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele on oluline. Muudatusega tagatakse Kaitseväele

vajalikus mahus ja vajaliku järjepidevusega üksuste komplekteerimine, et tagada sõjaline

võimekus. Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemine on Eesti kui NATO liikmesriigi jaoks

väga tähtis. NATO liikmesriigid on kohustatud panustama ja näitama üles koostöötahet

liikmesuse tagamiseks. Kaitseväe poolt paindlikum isikkoosseisu mehitamise võimaldamine

aitab Kaitseväele seadustes ja rahvusvahelistes lepingutes pandud ülesandeid tõhusamalt täita.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Muudatusel, millega võib ajateenija võtta tegevteenistusse enne ajateenistuse tähtaja lõppu, on

positiivne mõju Kaitseväe töökorraldusele. Nimetatud muudatuse korral saab ajateenija asuda

täitma tegevväelasena Kaitseväe koosseisus rahuaja ametikoha ülesandeid.

Praeguseks on teatud ulatuses väljaõppe saanud ajateenijad võimelised täitma ülesandeid, mida

üldjuhul täidavad tegevväelased. Seni kehtinud korra kohaselt oli ajateenijal võimalik

tegevteenistusse asuda vaid pärast ajateenistuse läbimist KVTS-i § 56 lg 1 p-s 1 sätestatud

29/33

tähtaja möödumisel, erand kehtis üksnes juhul, kui ajateenija asus õppima KVA-sse.

Muudatusega kaotatakse vastav piirang ning ajateenijad, kes soovivad siduda oma tuleviku

Kaitseväega, saavad kiiremini tegevteenistusse ega pea ootama ajateenistuse väljaõppe perioodi

lõppemist.

Enne tähtaega ajateenistusest vabastatud isiku tegevteenistusse võtmine korraldatakse

tavapärase praktika alusel, s.t isiku soovil ja Kaitseväe ettepanekul.

Muudatusega, mille kohaselt võib RSO-le lähetada ajateenija, võib kaasneda muudatusi

Kaitseväe töökorralduses ning tavapärases RSO-le lähetatava isikkoosseisu komplekteerimise

ja lähetamise praktikas. Kaitsevägi saab RSO-le lähetada vaid ajateenija, kes on selleks kirjaliku

nõusoleku andnud. Kuna RSO-le lähetatud ajateenija võib oma nõusoleku tagasi võtta, peab

Kaitsevägi korraldama RSO-le lähetatud ajateenija ajateenistuskohta tagasi toomise. Seega

avaldub ebasoovitav mõju sellisel juhul, kui Kaitseväel ei ole võimalik tagasi saadetud

ajateenijate tõttu RSO isikkoosseisu vajalikus mahus mehitatuna hoida.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Muudatus avaldab sotsiaalset mõju ajateenijale, kelle ajateenistus loetakse enne tähtaega

lõppenuks tegevteenistusse võtmisega seonduvalt, kuna riigikaitselist kohustust täitvast

kodanikust saab vabal tahtel tegevteenistust jätkav isik enne ajateenistuse tähtaja möödumist.

Ajateenistuses viibimise ajaks on isikul vaja arvestada teatud piiranguid, nagu väljaõppe

territooriumilt lahkumise piirang, kohustus osaleda väljaõppes, n-ö kasarmurežiimist kinni

pidamine jne. Tegevteenistusse asumisel laieneb isikule tegevväelastele kohaldatav töö- ja

puhkeaja regulatsioon, samuti hakatakse isikule maksma palka vastavalt rahuaja ametikohale

ettenähtud ulatuses. Seega isikul tekivad tegevväelastega võrdsed õigused, senise igakuise

toetuse asemel hakkab isik saama palka, tänu millele suureneb isiku igakuine sissetulek, mis

võib mõjutada ka isiku leibkonna toimetulekut. Enamikul noortest, kes asuvad ajateenistusse,

puudub varasem (töölepinguline) töökogemus. Ajateenistusest tegevteenistusse asumisel tekib

isikul esimene töölepinguline suhe, mis loob olulise eelise tsiviilelus tööturule sisenedes. Seega,

kokkuvõttes avaldab muudatus noortele positiivset mõju.

Muudatus avaldab mõju ajateenijatele, keda lähetatakse RSO-le. Ajateenija RSO-le lähetamine

on võimalik vaid ajateenija kirjalikul nõusolekul. RSO-le lähetatud ajateenijale makstakse

RSO-l osalemise ajal peale igakuise toetuse ka suurendatud toetust. Seeläbi kasvab ka ajateenija

sissetulek. Lisaks omandab ajateenija RSO-l kogemusi ja väljaõpet, mida ei ole tavapärases

ajateenija väljaõppes võimalik omandada. Samuti säilib ajateenijal võimalus võtta juba RSO-l

olles lähetamiseks antud nõusolek tagasi ja Kaitsevägi peab esimesel võimalusel korraldama

ajateenija ajateenistuskohta tagasi toomise. Seejärel jätkub ajateenija tavapärane väljaõpe tema

ajateenistuskohas kuni ettenähtud tähtaja lõpuni.

Kuna RSO-le lähetamine on vabatahtlik, ei kaasne sellega ajateenijale lisapiiranguid

ega -kohustusi. Kokkuvõttes võib muudatuse mõju pidada ajateenijale positiivseks.

Kaitseväe praktika kohaselt on tegemist muudatusega, mis on vajalik vaid teatud eriala ja

üksuste isikkoosseisude mehitamiseks. Hinnanguliselt puudutab see ca 10-20 ajateenijat aastas.

Arvestades ajateenijate koguarvu (aastas asub ajateenistusse ca 3400 kutsealust), on puudutatud

sihtrühma suurus väike. Seega võib mõju ulatust ja esinemissagedust pidada pigem väikeseks

ning harvaesinevaks.

Tervise infosüsteemi andmete edastamise korra täiendamine

Sihtrühm

Sihtrühm 1: kaitseväekohustuslased

Sihtrühm 2: Kaitseressursside Ameti arstid

Sihtrühm 3: tervisehoiuteenuse osutajad

30/33

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Kaitseressursside Amet korraldab kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva

isiku terviseseisundi hindamist ning terviseuuringutele saatmist. KVTS § 26¹ lõikes 3

kehtestatud kaitseministri määruse alusel kaitseväekohustuslase terviseseisundi hindamisel

arstlikuks läbivaatuseks ja terviseuuringuteks nähakse ette kohustuslikud (nt laborianalüüsid,

elektrokardiogramm, röntgen) ja täiendavad terviseuuringud (nt eriarsti konsultatsioon,

erinevad terviseuuringud). Terviseuuringutele suunamise põhjuseks võivad olla terviseseisundi

hindamisel oleva isiku kohta ebapiisavad või puuduolevad terviseandmed tervise infosüsteemis

või muud asjaolud, mis on seotud tervisenõuetele vastavuse täpsustamisega.

Kehtiva korra kohaselt toimub saatekirja vormistamine ja selle saatmine piiratud tehnilise

lahenduse tõttu paberkandjal. Probleem seisneb ka selles, et täiendavale uuringule võib

tervishoiuteenuste pikkade järjekordade tõttu pääseda alles mitme kuu pärast ja isik peab

tagama, et pabersaatekiri säilib kuni arsti vastuvõtuni. Vastasel korral puudub tervishoiuteenuse

osutajal info, mis eesmärgiga isik suunati ja missugust terviseuuringuga seotud teavet

Kaitseressursside Ameti arst soovis täpsustada. Tervishoiuteenuse osutaja omakorda kannab

uuringu tegemiseks vajalikud saatekirja andmed oma infosüsteemi. Kohustuslikele uuringutele

saatmisel enamikule tervishoiuteenuse osutajatele küll terviseuuringute saatekirju ei väljastata,

ent mõni pole nendest veel loobunud. Peale selle, et saatekirjade väljastamine mistahes liiki

uuringutele (kohustuslikud, täiendavad) toob kaasa ebamõistliku halduskoormuse

tervishoiuteenuse osutajatele, on probleem uuringu vastuste liikumine tervise infosüsteemi. Ka

see, et uuringu vastused jõuaks Kaitseressursside Ameti arstini, toob tervishoiuteenuse

osutajale lisatööd, nagu vastavate e-kirjade vormistamine, terviseuuringute sissekanne jms.

Eelnõuga ühtlustatakse Kaitseressursside Ameti arsti poolt tehtavad terviseuuringute

suunamised sarnaselt teistele tervishoiuteenuste osutajatele. Muudatuse tulemusel tagatakse, et

terviseandmed liiguvad tervishoiusüsteemis ühtsetel alustel. Elektroonne saatekiri tagab ka

suurema andmeturvalisuse.

Muudatus mõjutab Kaitseressursside Ameti arstide töökorraldust seoses saatekirjade ja nendega

seotud terviseuuringu vastustega. Muudatus lihtsustab Kaitseressursside Ameti arstidel

saatekirja vormistamist, edastamist ja ligipääsu tervishoiuteenuse osutaja tehtud

uuringutulemuste sissekannetele tervise infosüsteemis. Elektroonse saatekirja edastamise

võimaldamisega seotud mõju on Kaitseressursside Ameti arstile märkimisväärne. Samas ei too

muudatus kaasa kohanemisraskust, kuna kaitseväekohustuslaste registri arendamisel

arvestatakse arsti töölaua kasutusmugavust digidokumentidega seotud funktsionaalsuse ja

terviseinfo liikumisega tervise infosüsteemi. Kaitseressursside Ameti arste on kokku 55.

Elektroonse saatekirjaga vähenevad nimetatud arstide tööaja- ja tegevuskulud. Kaob vajadus

pabersaatekirja vormistamise (arsti aeg), väljatrüki (paberi, printeri tahma kulu) ja

pabersaatekirja haldamisega seotud tegevuste järele.

Muudatuse mõju tervishoiuteenuse osutajatele on oluline. Kaitseressursside Ameti arstide

vormistatud saatekirjad terviseuuringutele ja analüüsidele saamiseks hõlmavad

lepingupartnereid üle Eesti – neid tervisehoiuteenuse osutajaid on kokku umbes 20.

Muudatustega kaob ära paberdokumentide saatekirjadega kaasnenud halduskoormus

tervishoiuteenuse osutajale, kuna määruse muudatuse tulemusel saab terviseuuringuid tegev

tervishoiuteenuse osutaja isikule vormistatud digisaatekirja näha ja menetleda tervise

infosüsteemis.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

31/33

Aastas vajab terviseseisundi hindamisel terviseuuringuid ligikaudu 3800–4000 tulevast

ajateenijat ning aastas tehakse ligikaudu 40 000 ja enam terviseuuringut. Lisaks eriarsti

konsultatsioonide, analüüside või uuringute suunatakse kaitseväekohustuslane vajaduse korral

täiendavatele terviseuuringutele, mida on aastas kokku ligikaudu 450–600.

Terviseuuringutele suunatud isikutele on muudatus positiivne – peale paberdokumendi

elektroonseks muutumise saab elektroonse saatekirja olemasolu korral üleriigilise

digiregistratuuri kaudu iseseisvalt broneerida vastuvõtuaega nii esmakordsel kui ka täiendaval

terviseuuringutele suunamisel.

Ministri poolt tegevväelase rahuaja ametikohale nimetamine tähtajaliselt

Sihtrühm

Sihtrühm 1: ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatavad tegevväelased.

Sihtrühm 2: Kaitsevägi.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Kaitseväe põhimääruse § 22 kohaselt kaitseminister nimetab Kaitseväe juhataja ettepanekul

sõjaväelise auastmega ametikohtadele:

1) Kaitseväe juhataja asetäitja;

2) Kaitseväe peastaabi ülema;

3) diviisi ülema;

4) mereväe ülema;

5) õhuväe ülem;

6) erioperatsioonide väejuhatuse ülema;

7) küberväejuhatuse ülema;

8) luurekeskuse ülema;

9) sõjaväepolitsei ülema;

10) toetuse väejuhatuse ülema.

Kui varasemalt nimetati eelpool loetletud ametikohtadele tegevväelane tähtajatult, siis seaduse

muudatuse kohaselt hakatakse ametikohale nimetama kuni viieks aastaks. Ametikohale

nimetatud tähtaja möödudes nimetatakse tegevväelane uuele rahuaja ametikohale või

vabastatakse tegevteenistusest. Kaitseväes toimub tegevväelaste karjääri planeerimine vastavalt

siis allohvitseride ja ohvitseride karjääri- ja teenistusmudelile, mis on kehtestatud Kaitseväe

juhataja käskkirjaga. Karjääri- ja teenistusmudelites on kirjeldatud sõjaväelise väljaõppe

nõudeid ja eesmärke ning üldise mudelina võimalikku teenistust rahu- ja sõjaaja ametikohtadel.

Muuhulgas käsitletakse teenistusmudelis rotatsioone ning iga rotatsioon toimub kindlal

perioodil. Näiteks ohvitseride teenistusmudeli puhul riigikaitseliste eesmärkide täitmiseks võib

vajadusel ohvitsere nimetada rahuaja ametikohale tähtajaliselt, tagades sellega ametikohale

vastava sõjaväelise väljaõppe ja teenistuspraktikaga isikute optimaalse paigutuse Kaitseväe

struktuuris. Üldjuhul nimetatakse taolise rotatsiooni käigus isik ametikohale 3-5 aastaks.

Et tagada Kaitseväes ühtne karjääri- ja rotatsioonimudel, tuleb ka kaitseministri poolt

nimetatavatele ametikohtadele kehtestada kindel periood.

Seega vastava muudatusega muutub Kaitseväes kõrgemate ohvitseride karjääriplaneerimine ja

rotatsioonide korraldus selgemaks ja ühetaoliseks. Kui varasemalt nimetati kaitseministri poolt

tegevväelane ametikohale tähtajatult, siis peale seadusemuudatuse jõustumist määratakse

tegevväelane vastavale ametikohale viieks aastaks. Sarnane põhimõte on ka Kaitseväe juhataja

käskkirjaga kinnitatud karjääri- ja teenistusmudelis. Mõju Kaitseväe töökorraldusele s.t

32/33

rotatsiooniplaanide koostamise mahule on pigem minimaalne, kuivõrd see muudatus puudutab

vaid kümmet ametikohta ja nendele ametikohtadele vajaliku hariduse ja sõjaväelise väljaõppe

omandanud tegevväelast.

Kokkuvõttes on muudatuse mõju Kaitseväele positiivne, kuna kõrgemate ohvitseride

ametikohtade tähtajalisusel mitmeid olulisi eeliseid, mis aitavad tagada organisatsiooni

dünaamilisuse ja arengu. See mõjutab oluliselt ohvitseride karjäärimudelit, luues

planeeritumaid teekondi, suurendades konkurentsi ja rõhutades pideva professionaalse arengu

vajalikkust.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Muudatus puudutab kümmet ametikohta ja nendele ametikohtadele nimetatavaid tegevväelasi.

Kuna täna kehtiva korra kohaselt nimetab kaitseminister tegevväelase ametikohale tähtajatult,

siis edaspidi tekib ametikohale nimetataval isikul kindel teadmine, kui kauaks ta sellele

ametikohale on nimetatud. Vastav muudatus loob isikule selguse karjääri kujundamisel ja

planeerimisel.

Kindel ametiaeg loob võimalused rohkematel ohvitseridel kogeda juhtivat positsiooni. See aitab

arendada laiemat juhtimiskogemust kogu ohvitserkonna hulgas ja valmistada ette tulevasi juhte

kõrgematele ametikohtadele. Tähtajalised ametikohad loovad selgema ja planeerituma

karjääriteekonna. Ohvitserid teavad, et teatud aja möödudes on neil võimalus liikuda edasi

järgmisele tasemele või teisele ametikohale.

Seega kokkuvõttes on muudatuse mõju ametikohale nimetatud isikule positiivne.

6.1. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele

Käesoleva eelnõuga plaanitavad muudatused kodanike halduskoormust ei mõjuta. RSVSi

muudatus, millega laiendatakse isikute ringi, kellele võib anda konfidentsiaalse taseme

riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladusele juurdepääsu õiguse

julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel, võib suurendada julgeolekukontrolli teostava

asutuse halduskoormust. Hinnanguliselt suureneb muudatuse tõttu isikute ring 400-500 võrra

aastas (300-350 ajateenijad ja vabatahtlikud teenistujad; 50-100 reservis olevad isikud; 50

RSO-dele suunduvad isikud ehk tegevväelased ja ajateenijad ning vabatahtlikud teenistujad).

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud

ja tulud

Tsiviilisikute, ajateenijate ja reservis olevate isikute kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse.

Tsiviilteenistujate kaasamisega sõjaväelisse väljaõppesse täiendavaid kulusid ei lisandu, kuna

õppuse päevatasu on eelarvestatud ja tasu suuruse mõistes ei ole vahet, millise teenistusliigi alt

isikud õppustel osalevad.

Sellega, kui reservis olevaid isikuid võetakse vabatahtlikusse teenistusse ja ajateenijaid

vabastatakse enne tähtaega ajateenistusest, et võtta nad tegevteenistusse, et kaasne riigile

lisakulu, kuna mõlemat sihtrühma tasustatakse olemasolevast palgafondist.

Muudatus, mis võimaldab Kaitseressursside Ameti arstidel hakata koostama e-saatekirjasid

toob kaasa kaitseväekohustuslaste registri arendusvajaduse, et vastava andmekoosseisu saaks

edastada tervise infosüsteemi.

Eeldatav arenduskulu on planeeritud Kaitseväe küberväejuhatuse eelarvesse summas 35 000

eurot. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus tagab kaitseväekohustuslaste registri ja tervise

infosüsteemi vahel liidestuse, mille kulu on asutuse eelarves arvestatud.

33/33

8. Rakendusaktid

Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas 2.

1) Kaitseministri 19. märtsi 2024. a määrus nr 3 „Kaitseväekohustuslasele antava

identifitseerimiskoodi moodustamise ning kaitseväekohustuslase teavitamise kord“;

2) Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2017. a määrus nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse,

reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses

ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning

ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumisega seonduvad eelarvevahendid on planeeritud 2026. aastasse, mistõttu

jõustub seadus 2026. aasta 1. jaanuaril.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Siseministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Kaitseväele. Märkustega arvestamise ja mittearvestamise selgitused on toodud

seletuskirjale lisatud tabelis (lisa 1).

1

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja

selle tõttu teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu märkuste tabel

Nr Esitaja/märkuse sisu Märkusega arvestamine/mittearvestamine

Justiitsministeerium

1. Eelnõuga nähakse ette kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) täiendamine ning uue

institutsioonina vabatahtliku teenistuse loomine. Samas ei selgu eelnõust ega seletuskirjast

üheselt, milline on vabatahtliku teenistuja staatus. Eelnõus kasutatakse vabatahtliku

teenistujaga seoses ametniku teenistussuhtele omaseid termineid nagu teenistusülesanded,

teenistuskoht, palk (töötajad saavad töölepingu seaduse (TLS) kohaselt töötasu). Samuti

tehakse eelnõus vabatahtliku teenistuja teenistussuhte alguse ja lõpu reguleerimisel viiteid

avaliku teenistuse seadusele (ATS), vt eelnõuga KVTS-i lisatavad §-d 8016 ja 8020. Talle

kohaldatakse ATS-s ametnikule ettenähtud töö- ja puhkeaja, samuti lähetuste regulatsiooni.

Siiski nähakse eelnõus ette vabatahtliku teenistujaga tähtajalise (töö)lepingu sõlmimine samal

ajal, kui ATS-i kohaselt algab ametnike teenistussuhe ametisse nimetamisega.

Palume seletuskirjas vabatahtliku teenistuja staatust täpsemalt selgitada ning eelnõus teha

vajalikud muudatused, et tagada staatuse osas ühene selgus

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt

ettepanekule. Selgitame, et tulenevalt laekunud

ettepanekutele täpsustatakse eelnõus ja

seletuskirjas vabatahtliku teenistuja staatust.

ATS § 7 lõike 3 p 4 kohaselt alaliselt riigi

sõjaline kaitsmine ja selleks valmistumine on

avaliku võimu teostamine. Avaliku võimu

teostamine on üksikisikute suhtes riigivõimu

teostamine, mistõttu avalikku võimu saavad

teostada vaid ametnikud.

KVTS § 7 kohaselt tegevteenistus on avaliku

teenistuse eriliik, kus kaitseväekohustuslase

töötab sõjaväelise auastmega rahuaja

ametikohal või kaitseväekohustuslane on

mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal

asunud täitma sõjaväelise auastmega sõjaaja

2

ametikoha ülesandeid. Avaliku võimu

teostamise õigus on tegevväelasel

tegevteenistus olles ning avalikku võimu

teostab tegevväelane enda sõjaväelise

auastmega rahuaja ametikoha

teenistusülesannete täitmise kaudu.

Uue teenistusliigi eesmärk on kaasata vajaliku

oskuste ja väljaõppega reservis olevat isikut

tegevustesse, mida üldjuhul teostavad

tegevväelased ja selleks, et vabatahtlikul

teenistujal tekiksid samasugused õigused ja

kohustused nendes tegevustes osalemiseks

vastavalt ülesande eesmärgile, tuleb

vabatahtlikule teenistujale anda avaliku võimu

teostamise volitused. Kuna uue loodava

teenistusliigi puhul isikut ei võeta

tegevteenistusse, vaid ta määratakse

Kaitseväes koosseisuvälisele sõjaväelise

auastmega ametikohale ning avaliku võimu

teostamise volitused ja volituse piirid antakse

talle käskkirjaga..

Lisaks veel töö- ja puhkeaja, lähetuste

regulatsioon on sarnane tegevväelastega. Kuigi

tegemist on erinevate teenistussuhetega, siis

töö/teenistusülesanded ja teenistuse toimumise

asukoht ja tingimused on samad. Seetõttu ei

saa kehtestada erisusi töö- ja puhkeaja ja muu

teenistusega seonduvas korralduses.

2. Eelnõu ja seletuskirja põhjal ei ole selge vabatahtliku teenistuja ülesanded. Eelnõuga ei seata

piiranguid nendele teenistusülesannetele, mida vabatahtlik teenistuja täita võib. Seletuskirja

Antud selgitus.

3

järgi (lk 12) „täidab vabatahtlikus teenistuses olev isik tegevväelasega samu

teenistusülesandeid“. Lisaks nenditakse seletuskirjas (lk 12), et „Kaitsevägi esitab reservis

olevatele isikutele otsepakkumisi või tehakse vastavate ametikohade või tegevuste loetelu

teatavaks muul viisil.“. Sellest saab välja lugeda, et vabatahtlike teenistujatega võib edaspidi

täita ka olemasolevaid ametikohti. Juhime tähelepanu, et ATS § 7 lg 3 p-de 3 ja 4 kohaselt on

riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine ning riigi sõjaline kaitsmine ja valmistumine

selleks avaliku võimu teostamine. Avaliku võimu teostamisega seotud ametikohti saab täita

ametnikega (ATS § 7 lg 2).

Palume seletuskirjas lähemalt selgitada, milliseid ülesandeid vabatahtlikud teenistujad täitma

hakkavad. Eelnõus tuleb vajadusel teha täpsustusi tagamaks, et avaliku võimu teostamisega

seotud ametikoha ülesandeid täidaksid ametnikud. Seejuures tuleb eelnõus kasutada ametnike

puhul ametikohale nimetamise terminit.

Vabatahtlik teenistuja hakkab täitma kaitseväe

korralduse seaduses sätestatud Kaitseväe

ülesandeid, milleks on riigi sõjaliseks kaitseks

valmistumine ja osalemine rahvusvahelises

sõjalises koostöös. Konkreetsed tegevused ja

ülesanded sõltuvad Kaitseväe vajadusest ja

isiku väljaõppest ning taustast.

3. Eelnõu ei näe ette, et vabatahtlik teenistuja saaks (töö)lepingu ühepoolselt lõpetada või üles

öelda. Kuna kehtiv õigus tagab tegevväelasele võimaluse teenistussuhte ühepoolseks

lõpetamiseks (KVTS § 140 lg 1 p 1), tundub vabatahtlikule teenistujale seatud piirang tema

õigusi oluliselt kitsendavana.

Palume kaaluda, kas ka vabatahtlikul teenistujal peaks olema võimalus leping ühepoolselt

lõpetada või üles öelda.

Antud selgitus

Justiits- ja Digiministeeriumi ning

Rahandusministeeriumiga on peetud

täiendavaid arutelusid seoses vabatahtliku

teenistuse regulatsiooniga ning arutelude

tulemusel on jõutud lahenduseni, millega

nähakse Kaitseväes ette koosseisuvälised

ametikohad ja seda üksnes vabatahtliku

teenistuse korraldamiseks. Sellest tulenevalt ei

sõlmita vabatahtliku teenistujaga mitte leping,

vaid ta määratakse koosseisuvälisele

ametikohale käskkirjaga. Seega kohaldatakse

vabatahtliku teenistuse ennetähtaegsele

lõppemisele ATS sätteid.

4. Tervisenõuetele vastavuse hindamisega seotud muudatuste kohta märgime, et tegemist on

vabatahtliku teenistusega ning tervise infosüsteemist terviseseisundi hindamiseks andmete

päring peab toimuma üksnes nõusoleku alusel. Seetõttu palume eelnõu täiendada ja KVTS §

14 lg-s 6 ette näha samasugune alus andmete kasutamiseks nagu on viidatud lõike viimases

lauses ette nähtud tegevteenistusse astuva isiku puhul.

Antud selgitus.

Tegevteenistusse võtmisele ja vabatahtlikusse

teenistusse võtmisel on erinevad tingimused.

Kui tegevteenistusse asumisel tuleb isikul

läbida terviseseisundi hindamine, siis

4

vabatahtlikule teenistujal seda nõuet ei ole ja

teenistusse võtmisel lähtutakse tema viimasest

terviseseisundi hindamise tulemusest. Kuna

vabatahtlik teenistuja on

kaitseväekohustuslane, toimub tema

terviseseisundi hindamine KVTS § 261 alusel

ja korras.

Täiendavalt selgitame, et vabatahtlikusse

teenistusse võetakse isik, kelle terviseseisund

vastab tervisenõuetele lähtuvalt

kaitseväekohustuslaste registris juba

olemasolevast kandest. Isiku teenistusse

võtmisel ei tehta TIS-i päringuid, seetõttu ei

tule kehtestada ka täiendavat regulatsiooni.

Kuni vabatahtlikusse teenistusse asumiseni on

isiku staatus ”reservis olev isik”, mistõttu

reservi olevale isikule laieneb KVTS § 71 p 2

tulenev kohustus: “Reservis olev isik on

kohustatud: 2) teavitama Kaitseressursside

Ametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis oma raskest haigusest ja teistest

asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada

tema terviseseisundi vastavust

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele

ja esitama terviseseisundit kajastavad

dokumendid;”

Ehk, kui isik reservis oleku ajal ei ole KRA’d

oma terviseseisundi halvenemist teavitanud,

siis lähtutakse viimasest terviseseisundi

hindamise tulemusest, mis on kantud

kaitseväekohustuslaste registrisse. Seetõttu

vabatahtlikusse teenistusse võtmise

5

otsustamiseks täiendavaid päringuid isiku

kõlblikkuse tuvastamiseks ei tehta.

Sama põhimõte kehtib ka reservteenistuse

korraldamisel. Ehk õppekogunemistele

kutsutakse reservis olevad isikud, kelle

terviseseisund vastab

kaitseväeteenistuskohustuslase

tervisenõuetele. Enne kutse saatmist ja

vormistamist KV ja KRA ei hinda uuesti selle

isiku terviseseisundit, vaid lähtub

olemasolevast kaitseväekohustuslaste registri

kandest. Üldjuhul hinnatakse

kaitseväekohustuslaste tervist üks kord, mis

toimub enne ajateenistusse kutsumise otsuse

tegemist. Kui nüüd isik, pärast ajateenistuse

lõppu reservis oleku ajal, ei teavita KRA’d

enda terviseseisundi muutusest, siis KRA ei

hakka ka uuesti isiku terviseseisundit hindama.

Seega ei ole tegemist terviseandmete

töötlemisega ilma

5. Eelnõu § 1 p 7 (KVTS § 39 täiendamine lõigetega 6 ja 7) – palume täiendada, milliseid

isikuandmeid peab isik taotluses KRA-le esitama.

Antud selgitus.

Isik, kes soovib asuda ajateenistusse, esitab

vaid vastavasisulise taotluse ning esialgu

täiendavaid isikuandmeid esitama ei pea.

Andmete küsimine ja töötlemine toimub

KVTS § 141 ja § 33 lõike 2 korras ja alusel.

6. Eelnõu § 1 p 9 – KVTS § 49 muudatustest koosmõjust RSVS-i eelnõuga kavandatavate

muudatustega. KVTS § 49 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses:

„(16) Ajateenijale võib Kaitseväe algatusel ja teenistuse huvides taotleda salastatud teabele

juurdepääsu õigust, kui Kaitseväe juhataja on ajateenija rahuaja ametikohale määranud

juurdepääsuõiguse taseme riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras.“.

Arvestatud.

KVTS § 49 lõike 16 selgitust on täiendatud

ning lisatud viide RSVS §-le 301, s.t ka

ajateenijatele juurdepääsuõiguse menetlemine

ja julgeolekukontrollist teavitamine

6

Seletuskirjas on sätte selgituses viidatud, et ajateenijale võib taotleda juurdepääsu õigust

nõusolekut küsimata. Milliste normide alusel antavat nõusolekut on siinkohal silmas peetud?

Nn ametikohajärgse juurdepääsuõigusega isikute puhul on RSVS §-s 27 ettenähtud erinormid,

millal nende isikute puhul julgeolekukontrolli teha tohib (RSVS §-s 32 nimetatud asjaolude

kontrollimiseks). Isiku nõusoleku nõue (RSVS § 27 lg 10) on siinkohal kontrolli eelduseks.

Samuti on RSVS-s Kaitseväe jaoks loodud julgeolekukontrolli erand (RSVS § 301), mille

kohaselt sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslase puhul toimub nö tavaolukorras

isiku teavitamine kontrolli kavatsusest (RSVS § 301 lg 3) ning isikul on õigus kontrollist

keelduda. Ilma isiku nõusolekuta viiakse kontroll läbi erandina vaid teatud olukordades (RSVS

§ 301 lg 5, nt erakorraline seisukord, sõjaseiskord jne). Need erandid on ettenähtud

ajakriitilisuse kaalutlusel. Seega palume nõusoleku teema eelneva valguses üle vaadata ja

seletuskirja vajadusel korrigeerida.

Palume täiendada RSVS § 301 muudatuste selgitusi. Hetkel on piirdutud peamiselt kehtiva

õiguse sätete kordamisega, kuid sätte kohaldamisalasse kuuluvate isikute grupi laiendamise

vajaduse põhjendus on tagasihoidlik. Kehtivas RSVS-s sõjavälise auastmega sõjaaja

ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslase julgeolekukontrolli skeemi loomisele eelnes

01.04.2023 jõustunud redaktsiooni puhul põhjalik analüüs (põhiseaduspärasuse analüüs

kajastus ka seletuskirjas), mille tulemusel isikute grupp koos eranditega selliselt RSVS-s

sõnastati. Eelnõus ei ole vastava muutmissätte juures kahjuks piisavalt avatud uue muudatuse

tagamaid, mis annaks kindluse, et sätted on põhjendatud ja rakendatavad (sh täiendavate

julgeolekukontrollidega kaasnev koormus asutustele).

7. Eelnõu § 1 p 19 (KVTS § 8015) sätestab vabatahtliku teenistuja isikuandmete töötlemise aluse

väga üldiselt. Sättest ei ole võimalik aru saada, milliseid isikuandmeid on lubatud töödelda.

Seaduses peab olema esitatud vähemalt isikuandmete kategooriad. Säte viitab nõuetele

vastavuse hindamiseks isikuandmete töötlemise vajadusele, kuid puudub viide, millistele

nõuetele vastavust hinnatakse. Nii ei ole võimalik hinnata, kas läbi nõuete loetelu on võimalik

aru saada, milliste isikuandmete töötlemiseks seadusandja õiguse ette näeb. Seetõttu ei ole

võimalik hinnata ka andmetöötluse eesmärgipärasust ja proportsionaalsust. Seletuskirjas (lk

12) on selgitatud: „Võrreldes tegevteenistusega on vabatahtlikusse teenistusse võtmise nõuded

leebemad. Kuna reservis olevat isikut ei võeta tegevteenistusse, ei laiene talle ka rahuaja

ametikohale nimetamise nõuded.“ Palume kõnesolevat sätet täiendada vabatahtliku teenistuja

suhtes kohalduvate nõuete loeteluga.

Antud selgitus.

Vabatahtlikusse teenistusse võtmisel on

peamisteks nõueteks isiku sõjaväelise

väljaõppe tase ning teenistusse võtmist

välistavate asjaolude tuvastamine.

7

8. Eelnõu § 1 p-s 19 (KVTS § 8016) on küll määratud osad nõuded, kuid KVTS § 8016 lg 2 p 3

jätab loetelu lahtiseks. Eelnõust ei selgu, millistele nõuetele vastavust saab veel hinnata.

Seletuskirjas ei ole seda täpsemalt käsitletud. Palume eelnõu täiendada. Sama lõike p 2 osas

on ebaselge, milliste süütegude eest süüdi mõistmist on mõeldud. Kas üksnes need, kui ära on

võetud õigus töötada avaliku teenistusega seotud ametikohal? Palume eelnõu ja seletuskirja

täiendada.

KVTS § 8016 lg 3 näeb ette, et isik esitab teenistusse soovimisel taotluse. Palume eelnõu

täiendada nende andmete loeteluga, mida isik on taotluses kohustatud esitama, muu hulgas

tuleb täpsustada, kas ka eriliiki isikuandmeid.

KVTS § 8016 lõikes 5 on esitatud loetelu nendest andmetest, mis minimaalselt tuleb esitada

lepingus. Palume selgitada, kas selle sätte eesmärk on näha ette loetelu andmetest, mis

kindlasti peab lepingus olema ja isikuandmete töötlemise õiguslik alus on IKÜM art 6 punkt

b. Kui see säte on aga kavandatud isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks, siis palume

seletuskirjas selgitada, et isikuandmete koosseisu osas on loetelu ammendav. Rohkem

isikuandmeid küsida ei saa. Veelgi õigusselgem oleks, kui oleks isikuandmed eristatud teist

liiki andmetest.

Antud selgitus.

Eelnõu § 8016 lõike 1 punktis 2 on välja toodud,

et vabatahtlikusse teenistusse ei võeta isikut,

kes on süüdi mõistetud ja kellelt on

kohtuotsusega ära võetud õigus töötada

kaitseväeteenistusega või muu avaliku

teenistusega seotud ametikohal. Siinkohal

peetakse silmas karistusseadustiku § 49 alusel

kohtu poolt lisakaristusena määratud kutse- või

ametiõiguse kuritarvitamise või

ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo

eest kohaldatud teataval ametikohal töötamise

või teataval tegutsemisalal tegutsemise keeld.

Selgitame, et vabatahtlikult Kaitseväe

ülesannete täitmisele kaasumiseks esitab

Kaitsevägi reservis olevatele isikutele

otsepakkumisi või tehakse vastavate

ametikohade või tegevuste loetelu teatavaks

muul viisil. Otsepakkumiste saamiseks tuleb

reservis oleval isikul anda

kaitseväekohustuslaste registri

iseteeninduskeskkonnas nõusolek. Kui isik

annab pakkumiste saamiseks nõusoleku, annab

ta ühtlasi nõusoleku töödelda enda andmeid

vabatahtliku teenistuse korraldamiseks.

Tegemist ei ole uudse IT-arendusega, kuna ka

juba praegu saab kaitseväekohustuslaste

registris anda isik nõusoleku kaitsevaldkonnas

tööpakkumiste saamiseks.

Lisaks saab reservis olev isik ise avaldada

soovi näiteks instruktorina väljaõppe

8

läbiviimiseks või RSO-le lähetamiseks. Kui

tahteavaldus laekub, hindab Kaitsevägi isiku

sobivust ja võimaluse korral vormistatakse

isikuga vabatahtlikusse teenistusse võtmise

leping. Sellisel juhul tekib Kaitseväel ja

Kaitseressursside Ametil õigus töödelda

reservis oleva isiku andmeid tahteavalduse

laekudes. Töödeldavateks andmeteks on

kaitseväekohustuslaste registris olevad

andmed, näiteks isiku kaitseväeteenistuse

käigu ja väljaõppe kohta.

9. Eelnõuga kehtestatakse vabatahtlikule teenistujale mitmeid põhiõigusi riivavaid kohustusi. Nii

ei tohi vabatahtlik teenistuja teenistuses olles levitada oma poliitilisi vaateid, samuti võidakse

piirata tema liikumisvabadust (eelnõu § 1 p-ga 19 lisatav § 8019). Hea õigusloome ja

normitehnika eeskirja § 43 lg 1 p 5 kohaselt tuleb eelnõu seletuskirjas analüüsida eelnõu

kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega. Palume seletuskirja täiendada põhiõiguste riive

proportsionaalsuse kontrolli analüüsiga.

Antud selgitus.

Poliitiliste vaadete levitamise piirang laieneb

kõikidele kaitseväeteenistuses olevatele

isikutele s.t ka ajateenijatele ( KVTS § 49 lg

14), reservteenistuses olevatele

reservväelastele (KVTS § 75 lg 3) kui ka

tegevväelastele (KVTS § 123 lg 1).

Vabatahtlik teenistus on kaitseväeteenistuse

eriliik ning vabatahtlikus teenistuses olev isik

loetakse kaitseväelaseks, mistõttu teenistuses

olles tuleb tal järgida Kaitseväes kehtestatud

korda ja distsipliini sarnaselt teiste

kaitseväelastega (teenistuses olevate

ajateenijate, reservväelaste, tegevväelastega).

10. Eelnõu § 5 p 1 (RSVS § 20 lg 2) – pärast sõna „juht“ täiendatakse kõnesolevat sätet sõnadega

„või tema volitatud isik“ ning sama paragrahvi lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „juhile“

sõnadega „või tema volitatud isikule“. Selgitusest nähtub, et Kaitseväe kui suure

organisatsiooni puhul soovitakse näha ette võimalus kaitseväejuhatajat volitada lg-tes 2 ja 3

nimetatud ülesandeid täitma struktuuriüksuse ülemat. Sättest see piirav sisuline tingimus aga

ei kajastu. Edasivolitamise õigus eelnõus esitatud kujul annaks mistahes asutuse juhile

võimaluse volitada vajaduse põhiselt ükskõik millise isiku enda nimel ülesannet täitma ja

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt

ettepanekule.

9

lõikes 3 eeldatud alluvussuhte nõuet nö katma. Arvestades RSVS vastava sätte eesmärki ja

kohaldamisala, soovitame erand ümber sõnastada võttes eeskujuks RSVS § 13 lg 3 p 11

loogika – Kaitseväes erandina kaitseväejuhataja või tema volitatud (struktuuriüksuse) ülem.

Võrdluseks, et ka näiteks ministeeriumi puhul on seadusandaja määranud lõikes 3 sõnaselgelt,

et ministeeriumis peab RSKKI või vastav struktuuriüksus alluma vahetult kantslerile.

Rahandusministeerium

1. Vabatahtliku teenistuse kontseptsioon vajab põhjalikumat analüüsi ja täiendusi. Eelnõust ega

seletuskirjast ei selgu piisava täpsusega vabatahtliku teenistuja roll ning kohati jääb

arusaamatuks, millistest kaalutlustest lähtuvalt on kujundatud vabatahtliku teenistuja õiguste

ja kohustuste tasakaal ning kuidas see suhestub avaliku võimu volituste kandmisesse. Muu

hulgas aitaks vabatahtliku teenistuja rolli paremini mõista selge kirjeldus ja põhjendus selle

kohta, kuidas on vabatahtliku teenistuja rolli kujunemisel teatud asjaoludes otsustatud

võrdsustada vabatahtlik teenistuja tegevväelasega ja teistel puhkudel kaitseväelasega.

Vähemalt seletuskirjas tuleks selgemalt lahti kirjutada, mis lepinguga vabatahtliku teenistuse

korral täpsemalt tegemist on.

Arvestatud.

Teemat on täiendavalt analüüsitud ning

Justiits- ja Digiministeeriumi ning

Rahandusministeeriumiga on peetud

täiendavaid arutelusid seoses vabatahtliku

teenistuse regulatsiooniga ning arutelude

tulemusel on jõutud lahenduseni, millega

nähakse Kaitseväes ette koosseisuvälised

ametikohad ja seda üksnes vabatahtliku

teenistuse korraldamiseks. Sellest tulenevalt ei

sõlmita vabatahtliku teenistujaga mitte leping,

vaid ta määratakse koosseisuvälisele

ametikohale käskkirjaga.

Seletuskirja ja eelnõu on vastavalt täiendatud.

2. Palume üle vaadata maksuseadustes, sh tulumaksuseaduses (edaspidi TuMS), sisalduvad

viited KVTS-ile. Palume kaaluda ja põhjendada, kas nendes sisalduvad viited kaitseväelastele

ja tegevväelastele kohalduvatele sätetele on kohased või tuleb ka neid muuta.

Näiteks laiendatakse eelnõuga rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise õigust ka

ajateenijale ning sellega seonduvalt ka päevaraha maksmist. Samas on TuMS § 13 lõike 3

punkti 1³ alusel õigus saada päevaraha maksuvabalt üksnes tegevteenistujal. Võrdse

kohtlemise tagamiseks teeme ettepaneku laiendada nimetatud maksuvabastust ka

rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalevale ajateenijale makstud päevarahale. Kas

ülejäänud tulumaksusoodustused kas laienevad automaatselt (nt viide kaitseväelasele ehk kõik

liigid hõlmatud) või olemuslikult ei peakski ajateenija või vabatahtliku teenistuja puhul

kohalduma?

Antud selgitus.

Ajateenijate rahvusvahelisele sõjalisele

operatsioonile lähetamisel hakatakse

ajateenijatele maksma toetust, mitte päevaraha,

seega tulumaksuvabastus tuleneb TuMS § 13

lg 3 p 9, mille kohaselt tulumaksuga ei

maksustata seaduse alusel makstavat ajateenija

toetust.

10

3. Rahandusministeerium ei toeta tegevteenistuspensioni ja töötasu maksmist samal ajal.

Rahandusministeeriumi ettepanekut kaaluda pensioniea tõstmist, et kaitseväelased jätkaksid

teenistust, ei ole eelnõu koostamisel üldse kaalutud. Riigi rahanduse (sh kaitsekulud) jaoks on

see väga ebaefektiivne lahendus.

Tegevteenistuspensioni sätted jäetud eelnõust

välja ning käesoleva eelnõuga pensioni

maksmist puudutavat regulatsiooni ei

muudeta.

4. Seletuskirjast ei selgu, kuidas mõjutab tegevteenistuspensioni ja töötasu maksmine

samaaegselt palgavahe laiemalt (isikud, kes saavad nii tegevteenistuspensioni ja töötasu

võrreldes isikutega, kes saavad samal ametikohal töötades ainult töötasu).

Tegevteenistuspensioni sätted jäetud eelnõust

välja ning käesoleva eelnõuga pensioni

maksmist puudutavat regulatsiooni ei

muudeta.

Siseministeerium

1. Eelnõu § 5 p 1. Eelnõuga muudetakse nõuet, mille kohaselt riigisaladuse kaitset korraldava

isiku peab määrama töötleva üksuse juht ning riigisaladuse kaitset korraldav isik peab alluma

vahetult töötleva üksus juhile. Siseministeerium sedavõrd põhimõttelist muudatust ei toeta.

Kehtiva regulatsiooni peamine eesmärk on tagada, et asutuse juht vastutab riigisaladuse kaitse

korralduse eest ning riigisaladuse kaitse korraldus oleks võimalikult sõltumatu. Riigisaladuse

kaitset korraldava isiku roll on sarnane infoturbejuhi, osaliselt ka andmekaitseametniku rollile.

Standardite ja parima juhtimispraktika kohaselt peab infoturbejuht alluma vahetult asutuse

juhile, samuti peab IKÜM kohaselt andmekaitseametnik alluma otse asutuse kõrgeimale

juhtimistasandile.

Kõik eelpool nimetatud funktsioonid vajavad piisavaid volitusi ja sõltumatust, mis on tagatud

üksnes siis, kui nad alluvad vahetult asutuse juhile. Ühe asutuse eripärade tõttu terve süsteemi

muutmine ei ole põhjendatud. Siseministeeriumi hinnangul on Kaitseväe struktuuriga seotud

probleemid lahendatavad muudel organisatoorsetel viisidel.

Palume eelnõu § 5 punktis 1 sisalduv muudatus eelnõust välja jätta.

Mitte arvestatud.

Tulenevalt Justiitsministeeriumi

kooskõlastuskirjas tehtud ettepanekust

muudetakse sätte sõnastust ning täpsustatakse,

et Kaitseväes on volituse andjaks Kaitseväe

juhataja ning volitatud isikuks saab olla

struktuuriüksuse ülem, kes on otsealluvuses

Kaitseväe juhatajale.

2. Eelnõu § 5 p 2. Eelnõuga laiendatakse isikute ringi, kellele võib RSVS § 301 alusel anda

konfidentsiaalse (eelnõu kohaselt salajase) taseme riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe

kaitse riigisaladusele juurdepääsu õiguse julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel.

Seletuskirjast ei nähtu, mitmele isikule aastas plaanib Kaitsevägi (või muu

Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus) kõnealust riigisaladusele juurdepääsu õigust

taotleda, millest tulenevalt on Kaitsepolitseiametil võimatu hinnata võimalikku töökoormuse

kasvu.

Palume seletuskirja täiendada muudatusega kaasnevate mõjudega.

Arvestatud.

Seletuskirjas tuuakse välja hinnanguline

suurusjärk, keda muudatus puudutab (ca 400-

500 isikut).

3. Kehtiva RSVS kohaselt võib töötlussüsteemi riigisaladuse töötlemiseks kasutada üksnes Mitte arvestatud.

11

Välisluureameti antud vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa olemasolu korral (§ 40 lg 5).

Kaasaegsete julgeolekuohtude ennetamine ja tõkestamine nõuab aktiivset rahvusvahelist

suhtlemist ning kiiret reageerimist, mistõttu teevad julgeolekuasutused igapäevaselt koostööd

välisriigi julgeolekuasutustega. Teabe kiireks vahetamiseks on kõige asjakohasem kasutada

töötlussüsteeme. Samas ei ole selliste salastatud teabe töötlussüsteemide akrediteerimine

üldises korras otstarbekas ega tihti ka võimalik, sest süsteemi asukohapunktid ei asu Eestis ega

allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile. Seetõttu oleks eesmärgipärane selline süsteem kasutusele

võtta julgeolekuasutuse juhi otsusega. Julgeolekuasutused on pädevad hindama salastatud

teabe töötlemisega seotud julgeolekuohte, samuti rakendama vajalikke teabeturbe meetmed

salastatud teabe kaitseks.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada RSVS § 40 lõige 5 järgmiselt ja täiendada

paragrahvi lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(5) Töötlussüsteemi võib riigisaladuse töötlemiseks kasutada üksnes Välisluureameti antud

vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa olemasolu korral, välja arvatud lõikes 51 sätestatud

juhul.

(51) Töötlussüsteemi, mida kasutatakse julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks vajaliku

salastatud teabe vahetamiseks välisriigi asutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või

rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga, võib kasutada julgeolekuasutuse juhi

otsusega. Otsuses määratakse kindlaks töötlussüsteemis töötlemiseks lubatud salastatud teabe

tase ning süsteemi kasutamise tähtaeg.“.

Käesoleva eelnõu menetlemise ajal toimus

paralleelselt tööstusjulgeoleku eelnõu

menetlemine, mille raames muudetakse samuti

RSVS-i akrediteerimist (§ 40 lg 5 ja § 46)

puudutavaid sätteid.

Käesolevaks ajaks on kokku lepitud, et

akrediteerimist puudutav erisus läheb

tööstusjulgeoleku eelnõusse. Lähtudes

eeltoodust võetakse kõnesolevad muudatused

KVTS eelnõust välja, kuna tööstusjulgeoleku

eelnõu raames muudetakse RSVS-is

akrediteerimisega seotud sätteid terviklikult.

Sotsiaalministeerium

1. Sotsiaalministeerium jääb endiselt varasema seisukoha juurde, kus teenistuses olevatele

isikutele ei ole õigustatud tegevteenistuspensioni maksmine. Arvestades probleemi

aegkriitilisust, võime nõustuda soovitud lahendusega siis, kui pensioni maksmise soodussäte

kehtestatakse tähtajaliselt (näiteks viis kuni kümme aastat). Selle perioodi jooksul on võimalik

läbi mõelda koolitussüsteem, mis tagaks uute tegevteenistujate koolituse ning lahendada

kaitseväelaste vanaduspensioniea tõstmise küsimus. Arvestades keskmise eluea tõusu, ei saa

pidada põhjendatuks 55-aastast pensioniiga. Kaitseministeerium märgib ka ise, et selles

vanuses teenistujad on füüsiliselt aktiivsed ja võimekad.

Märgime eraldi ära, et töövõimetuspensioni osas vastuväiteid ei ole, samuti ei kaasne

sotsiaalkindlustusametile lisakulusid. Kui tervisenõuetele vastavuse kontroll eeldab

Tegevteenistuspensioni sätted jäetud eelnõust

välja ning käesoleva eelnõuga pensioni

maksmist puudutavat regulatsiooni ei

muudeta.

12

juurdepääsu tervise infosüsteemi, tuleb lähtuda juurdepääsu andmisel rakendatud põhimõtetest

– vabatahtlike puhul eeldab see nõusolekut (KVTS § 14 lg 6, sarnasus tegevväelastega).

Kaitsevägi

1. Eelnõu § 1 punkt 10, lk 2, KVTS § 52 lg 5:

Ettepanek täiendada sõnastust järgmiselt: „lubatud vaid ajateenija informeeritud kirjalikul

nõusolekul“.

Põhjendus: Seaduse muudatusega nähakse ette võimalus lähetada nõusoleku andnud ajateenija

rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile. Ettepanek on sõnastada KVTS § 52 lg 5

„informeeritud kirjalikul nõusolekul“. Ajateenija peab nõusolekut andes olema teadlik

tegevuse olemusest ja eesmärgist ning selle võimalikest tagajärgedest, ehk rahvusvahelise

sõjalise operatsiooni piirkonda lähetuse korraldaja on kohustatud eelnevalt ajateenijale

(kirjalikult) selgitama operatsiooniga kaasnevat olulist infot, millele ajateenija saab otsuse

tegemisel tugineda. Enne nõusoleku saamist teabe andmine on oluline selleks, et võimaldada

ajateenijal teha teadlik otsus, mõista, millega nõustutakse ja kasutada oma õigust nõusolek

tagasi võtta. Nõusolek peab olema tagasipööratav otsus ja ajateenijal on selle üle teatav

kontroll (vt eelnõu KVTS § 52 lg 51 ja 52).

Mitte arvestatud.

„Informeeritud nõusolek“ on uus mõiste, mida

mujal õigusaktides (k a KVTS) ei kasutata,

lisaks ei anna selle sõna lisamine sätte mõttele

lisaväärtust.

2. Eelnõu § 1 punkt 11, lk 2, KVTS § 52 lg 52

Kehtivas KVTS § 52 lg 5 on kasutatud väljendeid „rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile

või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda“. Ettepanek on kaaluda eelnõusse lisatavas

uues sättes § 52 lg 52 kasutada sama konstruktsiooni ning sõnade „operatsiooni piirkonda“

asemel sõnastada „rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda“ järgmiselt: „(52) Kaitseväel

tuleb korraldada nõusoleku tagasi võtnud ajateenija, kes on lähetatud rahvusvahelisele

sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda, tagasi toomine

ajateenija ajateenistuskohta esimesel võimalusel“.

Arvestatud.

Eelnõu on täiendatud vastavalt ettepanekule.

3. Eelnõu § 1 punkt 19, lk 3, KVTS § 80¹⁶

Ettepanek on täiendada sätte § 8016 lõiget 1 punktiga 3 järgmiselt:

„3) on läbinud taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras“.

Arvestatud.

Eelnõu täiendatakse vastavalt ettepanekule.

13

Põhjendus: sätte § 8016 lõike 1 täiendamine punktiga 3 annab võimaluse vabatahtlikusse

teenistusse kandideeriva isiku suhtes teostada taustakontrolli.

4. Eelnõu § 1 punkt 9, lk 2, KVTS § 49 lg 16

KVTS-i §-s 49 on sätestatud ajateenijate põhiõiguste ja -vabaduste piiramise alused. Eelnõu

punkti 9 seletuskirja (lk 7) kohaselt nähakse eelnõuga ette, et ajateenijale võib ilma temalt

nõusolekut küsimata taotleda Kaitseväe algatusel salastatud teabele juurdepääsu õigust, kui

Kaitseväe juhataja on määranud ajateenija rahuaja ametikohale juurdepääsu õiguse taseme

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras. Kuna eesmärk on nn

lihtsustatud korras ajateenijatele salastatud teabele juurdepääsu õiguse andmine sarnaselt

kehtiva korraga, kus selline võimalus on reservväelastele juurdepääsuõiguste andmisel, võiks

ka siin selgitada, kuidas toimub ajateenija teavitamine tema suhtes julgeolekukontrolli

tegemisest ning millised on tagajärjed, kui ta keeldub julgeolekukontrollist. Ettepanek on

täiendada seletuskirja selliselt, et kui ajateenija ei nõustu julgeolekukontrolliga, ei jää

ajateenistus mitte läbimata, vaid ta määratakse ametikohale, millel ei ole ette nähtud salastatud

teabele juurdepääsu õigust.

Arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud vastavalt

ettepanekule.

5. Eelnõu § 3 punkt 1, lk 6, KVTRS § 39⁶ lg 8¹

KVTRS § 39⁶ lg 8¹ seletuskirja täiendamise ettepanek. Praegu jääb ebaselgeks, kas säte

kehtib juba määratud pensionitele ja edaspidi määratavatele pensionitele. Seletuskirjast

tulenevalt selgitatakse ümber arvestamata jätmist sellega, et pensionile kohaldatakse

indekseerimist, mis ei pruugi olla piisav põhjus, miks mitte määrata uut pensionit, kui isik

tuleb tegevteenistusse tagasi kõrgema palgaastmega ametikohale. Seega võiks eelnõu

seletuskirjas selgitada täpsemalt ka seda asjaolu, et kui isik tuleb mõne aja möödudes tagasi

tegevteenistusse kõrgema palgaga ametikohale, siis varem määratud pensionit ümber ei

arvestata.

Antud selgitus.

Käesolevast eelnõust jäetakse välja

tegevteenistuspensioni puudutavad

muudatused.

6. Eelnõu § 4 punkt 1, lk 6, KKS § 8 Arvestatud.

14

Eelnõu kohaselt muudetakse KKS §-i 8 ja täiendatakse lõigetega 2–5. Lõige 2 sõnastatakse

järgmiselt: „Kaitseväes avalikus teenistuses või töölepingu alusel töötavale isikule ei

kohaldata sõjavälise väljaõppe ajal …“.

Juhul, kui § 8 muudatus hõlmab ainult ametnikke ja töötajaid, siis teeme ettepaneku

täiendada § 8 lõiget 2 järgmiselt:

„(2) Kaitseväes avalikus teenistuses olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale

isikule ei kohaldata sõjavälise väljaõppe ajal…“.

Põhjendus: avalikus teenistuses on ka tegevväelane. Praegusest sätte sõnastusest ja seletuskirja

selgitusest jääb ebaselgeks, kas uute lõigetega peetakse silmas avaliku teenistuse seaduse

alusel Kaitseväes teenistuses olevaid ametnikke ja töölepingu seaduse alusel töötavaid isikuid

või soovitakse reguleerida ka tegevväelastega seonduvat. Seletuskirja selgitusest võib jääda

mulje, et muudatuse eesmärk on reguleerida tsiviilteenistujate kaasamise võimalusi Kaitseväe

ülesannete täitmisesse.

Eelnõu ja seletuskirja on täpsustatud ning

lisatud juurde, et vastav muudatus puudutab

Kaitseväes teenistuses olevaid ametnikke.

7. Eelnõu § 5 punkt 2, lk 6, RSVS § 30¹ lõige 1

KVTS-i muudatustega võetakse kasutusele uus teenistuse liik, milleks on vabatahtlik teenistus

(lisatakse KVTS § 3 lg 2 p 3). Seletuskirjas selgitatakse, et kaitseväeteenistuskohustus on

osalemine õppekogunemisel, lisaõppekogunemisel ja ajateenistuses kohustuslikus korras, kuid

uue teenistusliigi puhul saab reservis olev isik osaleda Kaitseväe tegevuses ja ülesannete

täitmisel vabatahtliku teenistuse raames. Uue teenistusliigi loomise eesmärk on võimaldada

kaasata Kaitseväele vajaliku väljaõppega reservis olevat isikut lühiajaliselt ning

vajaduspõhiselt näiteks ajutiselt mehitamata ametikoha ülesande täitmisse. Seega võivad ka

vabatahtlikku teenistusse asuda soovivad reservis olevad isikud ülesannete täitmisel töödelda

salastatud teavet, mis omakorda eeldab juurdepääsuõigust salastatud teabele. Arvestades, et

vabatahtlik teenistus võib olla ajutise iseloomuga ning kaasamine võib sõltuda spetsiifilise

väljaõppe ja taustaga isikutest, võiks ka vabatahtlikus teenistuses osalevale isikule näha ette

juurdepääsuõiguse andmise julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi otsusel.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt

ettepanekule.

15

Ettepanek on lisada RSVS § 30¹ lõikes 1 sõnade „kaitseväeteenistuskohustust täitval isikul“

järele koma ja sõnad „,vabatahtlikus teenistuses oleval isikul“.

8. Muutmist vajab ka seletuskirja § 5 punkt 2 (lk 20) selgitus, mis on praegu sõnastatud

järgmiselt: „Sellisel juhul esitab julgeolekukontrolli tegemise ja juurdepääsu õiguse saamise

taotluse Kaitsevägi, kes lisaks teavitab isikut, kelle suhtes julgeolekukontrolli juurdepääsu

õiguse saamiseks tehakse. Kui isik ei ole tema suhtes julgeolekukontrolli tegemisest

keeldunud, edastab Kaitsevägi taotluse julgeolekukontrolli tegevale asutusele.“

Seoses Kaitseväe personaliteenuse konsolideerimisega Kaitseministeeriumi hallatavasse

valitsusasutusse Kaitseressursside Amet on ettepanek õigusselguse huvides sõnastada § 5

punkti 2 selgitav lause lõpp seletuskirjas „,edastab Kaitsevägi taotluse julgeolekukontrolli

tegevale asutusele“ asemel järgmiselt: „,esitatakse taotlus julgeolekukontrolli teostavale

asutusele Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu.“

Arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud vastavalt

ettepanekule.

9. Eelnõu § 5 punkt 3, lk 7, tehakse muudatused RSVS § 30¹ lõigetes 2–4 ja 11–12.

Paragrahvi 30¹ lõigetes 2–4 ja 11–12 asendatakse sõna „Kaitsevägi“ sõnadega

„Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus“ vastavas käändes. Sama asendus on

vajalik teha ka § 30¹ lõigetes 13 ja 14 seletuskirjas (lk 21) kirjeldatud põhjusel.

Ettepanek on lugeda vahemik 11–12 vahemikuks 11–14.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja on muudetud vastavalt

ettepanekule.

10. Eelnõu § 5 punkt 5, lk 7, RSVS § 51 lõige 4¹

Korrektne on eelnõu muudatusettepanekus kasutada õiget käänet ja sõnastada eelnõu § 5 p 5

järgmiselt: "paragrahvi 51 lõikes 4¹ asendatakse sõna „Kaitseväe“ sõnadega

„Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse“.

Veel teeme ettepaneku lisada kehtivasse seadusesse, kus juba on olemas ankeedi viide

(RSVS § 31 lg 1 p 2), parema selguse eesmärgil ka allkirjastatud nõusoleku viite (RSVS § 27

lg 10 p 3). Muudatuse järgselt oleks RSVS § 51 lõige 4¹ sõnastus järgmine:

"…, peab esitama Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse kaudu

julgeolekukontrolli teostavale asutusele käesoleva seaduse § 27 lõike 10 punktis 3 nimetatud

Arvestatud.

16

allkirjastatud nõusoleku tema suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks ning § 31 lõike 1

punktis 2 nimetatud ankeedi, kui…“

11. Isikuandmete töötlemine strateegilise kommunikatsiooni eesmärgil

Täiendava teemana, mille reguleerimist palume õigusaktis kaaluda, on Kaitseministeeriumi

valitsemisala asutuste poolt strateegilise kommunikatsiooni eesmärgil isikuandmete (fotod ja

videod) töötlemise õigusliku aluse lisamine. KKS ega teised õigusaktid ei sätesta Kaitseväele

ja teistele Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele õigust töödelda isikute andmeid

strateegilise kommunikatsiooni eesmärgil. Sellele on viidanud ka Andmekaitse Inspektsioon

(AKI).

Arvestades Kaitseministeeriumi valitsemisala avalikes fotogaleriides, kodulehtedel ja

sotsiaalmeediakanalites töödeldavat andmemahtu, Kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni

eesmärke (tagada ühiskonna informeeritus ja sidusus Kaitseväe ning riigikaitse valdkonnaga,

olla nähtav, läbipaistev, inimestele kättesaadav, samuti on strateegiline kommunikatsioon

oluline osa heidutusest), Kaitseministeeriumi valitsemisala koosseisu suurust (lisaks

tegevväelaste ja tsiviilteenistujatele lisandub igal aastal mitu tuhat uut ajateenijat, õppuste ja

õppekogunemiste korral lisandub mitu tuhat reservväelast) ei ole nõusolek strateegilise

kommunikatsiooni eesmärgil isikuandmete töötlemise õigusliku alusena kasutatav.

Tulenevalt eeltoodust teeb Kaitsevägi ettepaneku lisada KKS-i säte, mille kohaselt Kaitseväel,

aga ka teistel Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustel, kes toetavad strateegilise

kommunikatsiooni läbiviimist valitsemisalas, tekiks seadusest tulenev õiguslik alus

isikuandmete (fotod ja videomaterjal) töötlemiseks strateegilise kommunikatsiooni eesmärgil

arvestades isikute põhiõiguste ja -vabadustega. Täpsemad reeglid foto ja videomaterjalide

töötlemise ja avalikustamise osas sätestatakse valitsemisala sisemistes regulatsioonides.

Antud selgitus.

Kuna Kaitseväe poolt esitatud ettepanek vajab

põhjalikumat analüüsi ja sisulisi arutelusid, siis

käesoleva eelnõu raames, sellele ettepanekuga

ei arvestata.

12. Ettepanek kaaluda § 47 lg 5 muutmist ja lisada sõna „juht“ järele sõnad „või tema volitatud

isik valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse (edaspidi juurdepääsuloa toetaja)

kaudu“ ja täiendada sätet viisil, mis võimaldab taotluse esitada muuhulgas valitsusasutuse

hallatava riigiasutuse kaudu, lisades nt asjakohane teine lause.

Mitte arvestatud.

RSVS § 20 lg 2 muudatused on eelnõust välja

jäetud ja seetõttu ei viida käesoleval juhul

analoogset muudatust sisse ka RSVS § 47

lõikesse 5.

17

Seoses RSVS-is tehtava § 20 lg 2 muudatusega, kus sätet täiendatakse pärast sõna „juht“

sõnadega „või tema volitatud isik“ ning arvestades KV-s 2023. aastal toimunud personali

valdkonna konsolideerimist, on ettepanek täpsustada eelnimetatud põhjusel ka RSVS § 47 lg

5 sõnastust, lisades sõna „juht" järele sõnad „või tema volitatud isik“.

Kuna Kaitsevägi tervikuna on RSVS-i mõistes käsitletav ühe töötleva üksusena, mille juhiks

on Kaitseväe juhataja, siis olukorras, kus § 47 lg 5 nimetatud taotlust oleks vaja esitada nt

mõne Kaitseväe struktuuriüksuse teenistuja osas, ei ole mõistlik neid taotluseid lasta esitada

KVJ-l, vaid arvestades KV suurust ja eripära, saab KVJ volitada igal struktuuriüksusel oma

üksuse piires riigisaladust korraldama ja määrama riigisaladuse kaitset korraldava isiku igasse

struktuuriüksusesse, kelle pädevuses võiks olla nende taotluste esitamine, kuid seda taas

Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse kaudu sarnaselt RSVS § 301 tehtavate

muudatustega.

Justiits ja –Digiministeerium EIS II kooskõlastusring

17.04.2025 nr 8-1/2819-2

1. Varasemas eelnõu versioonis (mis käis Justiitsministeeriumis kooskõlastamisel suvel 2024),

oli välja pakutud regulatsioon, mille kohaselt sõlmiti vabatahtliku teenistujaga tähtajaline

tööleping. Justiitsministeerium esitas muu hulgas märkuse selle kohta, et ei ole arusaadav,

milline on vabatahtliku teenistuja staatus. Ei olnud selge, milliseid Kaitseväe (KV) ülesandeid

vabatahtlik teenistuja täitma hakkab. Nüüd on eelnõus asendatud tähtajaline tööleping

halduslepinguga. Juhime tähelepanu sellele, et tegemist ei ole tavapärase halduslepinguga,

sest tekib alluvussuhe KV ja isiku vahel (vt halduskoostöö seaduse (HKTS) § 3 lõiked 1 ja 3).

HKTS § 3 lg 3 kohaselt seisneb haldusülesande täitmine haldusülesannete täitmises

väljaspool töö-, teenistus- või muud alluvussuhet riigi või kohaliku omavalitsusega ning

valitsusasutuse või valla või linna ametiasutuse või organi teostatavat teenistuslikku

järelevalvet. Eelnõu kohaselt allub isik KV korraldusele ja juhtimisele, tema üle saab

kohaldada distsiplinaarvõimu. Seega tekib alluvussuhe. Arvestades, et tekib alluvussuhe, siis

jääb omakorda ebaselgeks, miks on vaja luua uus teenistusliik (sh luua hulgaliselt uut

regulatsiooni), kus isik allub klassikalises mõttes KV juhtimisele ja saab palka ehk on nagu

Antud selgitus.

Kaitseministeeriumi hinnangul on vaja luua

erisused tavapärase avaliku teenistusele ja

töösuhtele, sest tegevteenistuses on karjääri

tegemiseks ühed reeglid ja vabatahtlik

teenistus on suunatud üksnes ajutiselt

Kaitseväe ülesannete täitmiseks ja see ei ole

seotud Kaitseväe struktuuriga. Selle

teenistusliigi puhul teenistusülesandeid täitev

isik ei nimetata ametikohale ega kuulu

Kaitseväe struktuuri, kuid allub Kaitseväe

juhatajale seetõttu ongi eriliiki teenistusliik.

Kaitseväeteenistus on seotud läbi ametikoha,

kuid vabatahtlik teenistuse puhul me rahuaja

18

ametnik. Lisaks jääb ebaselgeks, milles seisneb vabatahtlikkus.

See, kas isik peaks olema ametnik, sõltub ülesannetest, mida ta täitma asub. Kui on tegemist

vaid koolitusega, siis see ei ole avaliku võimu teostamine ja seda saaks teha ka muus vormis

(tööleping, teenuse osutamise leping). Kui on n-ö ametniku ülesanded (ehk avaliku teenistuse

seaduse (ATS) § 7 lõikes 3 nimetatud ülesanded, sh riigikaitse, riigi julgeoleku tagamine), kuid

on mingid erisused, mis peaksid tema puhul olema teisiti reguleeritud, on võimalik kaaluda

erisätteid nende küsimuste osas. Näiteks, kas on vaja näha ette erisus reservist võetava isiku

puhul karjäärisüsteemi ja astmete, nõuete, palga, tagatiste vms osas või nt eriregulatsiooni

selles osas, et saaks isiku võtta reservist, tähtajaliselt, nt ilma konkursita vms.

ametikohta ette ei näe. Samuti ei ole see

töökoht.

Tegemist ei ole ka reservteenistusega, sest neil

ei ole avaliku võimu teostamise volitust.

Riigikaitse seisukohalt on oluline luua erand,

et ajutiselt täites Kaitseväe ülesandeid, saaks

teostada avalikku võimu. Lisaks on oluline, et

läbi kaitseväeteenistuse tekiks isikule ka

garantiid hukkumise või vigastuse korral, kuna

vabatahtlik teenistuja pannakse muude

teenistujatega sarnastesse tingimustesse.

Justiits- ja Digiministeeriumi ning

Rahandusministeeriumiga on peetud

täiendavaid arutelusid seoses vabatahtliku

teenistuse regulatsiooniga ning arutelude

tulemusel on jõutud lahenduseni, millega

nähakse Kaitseväes ette koosseisuvälised

ametikohad ja seda üksnes vabatahtliku

teenistuse korraldamiseks. Sellest tulenevalt ei

sõlmita vabatahtliku teenistujaga mitte leping,

vaid ta määratakse koosseisuvälisele

ametikohale käskkirjaga.

2. Varasemalt on Justiitsministeerium tervisenõuetele vastavuse hindamisega seotud

muudatuste kohta märkinud, et tegemist on vabatahtliku teenistusega ning tervise

infosüsteemist terviseseisundi hindamiseks andmete päring peab toimuma üksnes nõusoleku

alusel. Koostaja on selgitanud, et tegevteenistusse võtmisele ja vabatahtlikusse teenistusse

võtmisel on erinevad tingimused. Kui tegevteenistusse asumisel tuleb isikul läbida

Mitte arvestatud.

Vabatahtliku teenistusse võtmisel ei hinnata

kaitseväekohustuslase terviseseisundit ega

tehta päringut tervise infosüsteemist, vaid isiku

kõlblikkust hinnatakse kaitseväekohustuslaste

19

terviseseisundi hindamine, siis vabatahtlikule teenistujal seda nõuet ei ole ja teenistusse

võtmisel lähtutakse tema viimasest terviseseisundi hindamise tulemusest. Kuna vabatahtlik

teenistuja on kaitseväekohustuslane, toimub tema terviseseisundi hindamine KVTS § 261

alusel ja korras.

Justiits- ja Digiministeerium ei nõustu sellise selgitusega. Tegemist ei ole

kaitseväekohustusega isikuga. Antud juhul astub sellesse positsiooni isik vabatahtlikult ning

talle ei saa kohalduda tervise infosüsteemist andmete saamiseks sama õiguslikku alust, võttes

arvesse, et nõusolek kaotati kaitseväekohuslastel selle põhjendusega, et see on riigikaitse

kohustus, millest keelduda ei saa. Need põhjendused ei ole antud juhul asjakohased. Tervise

infosüsteemist andmete saamiseks tuleb vabatahtlikelt küsida nõusolekut ning kui ta seda ei

anna, siis võib ta vajalikud andmed ka ise esitada või tuleb ta suunata tervisekontrolli.

Märkuste tabelist nähtub, et sama märkuse on teinud ka Sotsiaalministeerium – kui

tervisenõuetele vastavuse kontroll eeldab juurdepääsu tervise infosüsteemi, tuleb lähtuda

juurdepääsu andmisel rakendatud põhimõtetest. Vabatahtlike puhul eeldab see nõusolekut

(KVTS § 14 lg 6, sarnasus tegevväelastega). Justiits- ja Digiministeerium jääb selle

seisukoha juurde, et juurdepääs tervise infosüsteemi andmetele peab vabatahtlike

puhul toimuma nõusoleku alusel.

registris olevatest terviseseisundi vastavuse

hindamise andmetest.

Antud selgitus.

Tegevteenistusse võtmisele ja vabatahtlikusse

teenistusse võtmisel on erinevad tingimused.

Kui tegevteenistusse asumisel tuleb isikul

läbida terviseseisundi hindamine, siis

vabatahtlikule teenistujal seda nõuet ei ole ja

teenistusse võtmisel lähtutakse tema viimasest

terviseseisundi hindamise tulemusest. Kuna

vabatahtlik teenistuja on

kaitseväekohustuslane, toimub tema

terviseseisundi hindamine KVTS § 261 alusel

ja korras.

Täiendavalt selgitame, et vabatahtlikusse

teenistusse võetakse isik, kelle terviseseisund

vastab tervisenõuetele lähtuvalt

kaitseväekohustuslaste registris juba

olemasolevast kandest. Isiku teenistusse

võtmisel ei tehta TIS-I päringuid, seetõttu ei

tule kehtestada ka täiendavat regulatsiooni.

Kuni vabatahtlikusse teenistusse asumiseni on

isiku staatus ”reservis olev isik”, mistõttu

reservi olevale isikule laieneb KVTS § 71 p 2

tulenev kohustus: “Reservis olev isik on

kohustatud: 2) teavitama Kaitseressursside

Ametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis oma raskest haigusest ja teistest

asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada

tema terviseseisundi vastavust

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele

20

ja esitama terviseseisundit kajastavad

dokumendid;”

Ehk, kui isik reservis oleku ajal ei ole KRA’d

oma terviseseisundi halvenemist teavitanud,

siis lähtutakse viimasest terviseseisundi

hindamise tulemusest, mis on kantud

kaitseväekohustuslaste registrisse. Seetõttu

vabatahtlikusse teenistusse võtmise

otsustamiseks täiendavaid päringuid isiku

kõlblikkuse tuvastamiseks ei tehta.

Sama põhimõte kehtib ka reservteenistuse

korraldamisel. Ehk õppekogunemistele

kutsutakse reservis olevad isikud, kelle

terviseseisund vastab

kaitseväeteenistuskohustuslase

tervisenõuetele. Enne kutse saatmist ja

vormistamist KV ja KRA ei hinda uuesti selle

isiku terviseseisundit, vaid lähtub

olemasolevast kaitseväekohustuslaste registri

kandest. Üldjuhul hinnatakse

kaitseväekohustuslaste tervist üks kord, mis

toimub enne ajateenistusse kutsumise otsuse

tegemist. Kui nüüd isik, pärast ajateenistuse

lõppu reservis oleku ajal, ei teavita KRA’d

enda terviseseisundi muutusest, siis KRA ei

hakka ka uuesti isiku terviseseisundit hindama.

Seega ei ole tegemist terviseandmete

töötlemisega ilma

3. Eelnõu § 1 p 8 – KVTS § 39 täiendamine lõigetega 6 ja 7. Lõige 7 sätestab, et

Kaitseressursside Ametil on õigus nõuda lisadokumente, aga lõikest 6 ei selgu, milliseid

Antud selgitus.

Lähtume kehtivast õigusest. Kehtiva

redaktsiooni kohaselt on sama sõnastus ilma

21

dokumente/andmeid taotlusega esitama peab. Seaduses tuleb välja tuua töödeldavate

isikuandmete kategooriad. Märkuste tabelis toodud selgitus ei ole meie jaoks piisav.

ammendavalt dokumentide loeteluta.

Dokumente, mida täiendavalt

haldusmenetluses küsitakse, selgitatakse välja

haldusmenetluse käigus.

4. Eelnõu § 1 p 10 – seletuskirjas on sätte selgituses viidatud, et ajateenijale võib taotleda

riigisaladusele juurdepääsu õigust isiku nõusolekut küsimata. Selgitust on täiendatud viitega

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 301 lahendusele, mis peaks edaspidi

katma ka ajateenijatele riigisaladusele juurdepääsu õiguse taotlemist. Juhime tähelepanu, et

RSVS-is KV jaoks loodud julgeolekukontrolli erand (§ 301 s.o sõjaväelise auastmega sõjaaja

ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslased) eeldab siiski isiku teavitamist kontrolli

kavatsusest (lg 3) ning isikul on õigus kontrollist keelduda. Seega ei ole kohane selgituses

rõhutada ajateenija kontrollimist ilma tema nõusolekuta. Ilma isiku nõusolekuta viiakse

kontroll läbi erandina ajakriitilisuse kaalutlusel üksnes teatud olukordades (lg 5, nt

kõrgendatud kaitsevalmidus, erakorraline seisukord, sõjaseisukord). Eelnõus ei ole piisavalt

kajastatud viidatud muudatusega kaasnevad mõjud rakendusasutusele (laieneb

märkimisväärselt nende isikute ring, kellele julgeolekukontrolle tehakse). Palume seletuskirja

vastavalt täiendada.

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

Isikuandmete kaitse üldmääruse Art 6 lg 1

kohaselt on isiku nõusolek eraldiseisev

isikuandmete töötlemise õiguslik alus, mida

lõike 2 kohaselt reeglina avalik-õiguslikus

suhtes ei saa kohaldada. Avalik-õiguslikus

suhtes peab isikuandmete töötlemise õiguslik

alus tuleneb seaduses sätestatud õigusnormist.

Seevastu andmesubjekti teavitamine on

vastutava töötleja kohustus (art 12-14) ning

isikuandmete töötlemise keelamine

andmesubjekti õigus (art 17).

5. Eelnõu § 1 p 20 – oleme palunud oma varasemas tagasisides eelnõu täiendada nõuetega,

millele vabatahtlik teenistuja peab vastama. Märkuste tabelis on selgitatud, et peamisteks

nõueteks on isiku sõjaväelise väljaõppe tase ning teenistusse võtmist välistavate asjaolude

tuvastamine. Oleme seisukohal, et see peab nähtuma ka seadusest. Vastasel juhul ei ole

arusaadav, milliseid isikuandmeid vabatahtliku teenistuja teenistusse võtmise hindamisel on

lubatud töödelda. Palume KVTS § 8015 täiendada viitega §-is 8016 sätestatud tingimustele, et

oleks selgelt arusaadav, millistesse raamidesse jääb isikuandmete töötlemine teenistusse

võtmise hindamisel.

Loodava § 8016 lg 2 p 3 kohta – hetkel on loetelu lahtine, mis on see muu välistav asjaolu.

Paragrahvis peaks olema ammendavalt välja toodud tingimused, millele isik peab vastama.

Samuti ei ole eelnõu täiendatud andmetega, mida isik peab taotlusega esitama.

Mitte arvestatud.

Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole vaja

eraldi andmeid üles loetleda, sest KVTS § 141

täpsustab, milliseid andmeid töödeldakse.

Muu asjaolu on seletuskirjas täpsustatud, et

nendeks on näiteks taustakontrolli ja

julgeolekukontrolli mitte läbimine.

6. Eelnõu § 1 p 20 – märkuste tabelis on selgitatud, et reservis olevale isikule saab nõusoleku Antud selgitus.

22

alusel teha otsepakkumisi vabatahtlikult KV ülesannete täitmisele kaasamiseks. Esmalt

palume selgitada, kus see täna seaduses sätestatud on. Hetkel sellist võimalust eelnõust ei

nähtu. Palume eelnõu siinkohal täiendada.

Lisaks ei saa nõustuda, et juhul, kui isik on andnud nõusoleku saada otsepakkumisi, kaasneb

sellise nõusolekuga ka õigus isikuandmete töötlemiseks vabatahtliku teenistuse

korraldamiseks. Juhul, kui isikule on tema nõusolekul otsepakkumisi edastatud, ja ta

pakkumisega nõustub, peab ta tegema taotluse teenistusse astumiseks ning sellisel juhul

toimub edasine andmetöötlus teenistuse korraldamiseks KVTS-is sätestatud seaduslikul

alusel, mitte isiku nõusoleku alusel. Nõusolek on üksnes otsepakkumiste saatmiseks.

Isik annab oma nõusoleku läbi

kaitseväekohustuslaste registri, kui ta on nõus

saama otsepakkumisi. Kui isik ei ole nõus, siis

teeb ta vastavasse kasti linnukese. See on

kehtiv õigus ja seda praktikat ei pea seaduse

tasandil ära reguleerima, millise kanali kaudu

isikuid teenistusse värvatakse. Selline nõue

oleks ebamõistlik.

7. Eelnõu § 5 p 1 – RSVS § 20 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „asendaja“ tekstiosaga „,

Kaitseväes Kaitseväe juhataja või tema poolt määratud struktuuriüksuse ülem“. Sellisel

täiendamisel ei ole lõike esimese lause sõnastus enam arusaadav (ehk keda regulatsioon

peaks katma). KV erisus peaks olema selguse huvides eraldi lausena välja toodud, st

selgesõnaliselt kirjas, kes KV-s saab riigisaladuse kaitset korraldava isiku, asendaja ja

vajadusel selleks moodustatud struktuuriüksuse määrata.

Arvestatud.

RSVS § 20 lõike 2 muudatus jäeti eelnõust

välja.

8. Eelnõu § 5 p 2 – RSVS § 20 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „juhile“ sõnadega „või tema volitatud

isikule“. Edasivolitamise õigus eelnõus esitatud kujul annaks endiselt mistahes asutuse juhile või selle

juhtorganile võimaluse volitada vajadusepõhiselt ükskõik millise isiku selles töötlevas üksuses lõikes

3 nimetatud nõuet katma. Arvestades RSVS vastava sätte eesmärki (alluvussuhe salastatud teabe

valdkonna vastutuse ja kontrolli tagamiseks) ja laia kohaldamisala (kõik töötlevad üksused), soovime,

et erand ümber sõnastaks. Erandit on soovitud KV kui suure organisatsiooni põhiselt ja nii tuleb see ka

sõnastada. Vajadusel saab võtta eeskujuks RSVS § 13 lg 3 p 11 loogika – KV-s erandina KV juhataja

või tema volitatud (struktuuriüksuse) ülem. Võrdluseks, et ministeeriumi puhul on seadusandja

määranud lõikes 3 sõnaselgelt, et ministeeriumis peab riigisaladuse kaitset korraldav isik või vastav

struktuuriüksus alluma vahetult kantslerile.

Arvestatud.

RSVS § 20 lõike 3 muudatus jäeti eelnõust

välja.

9. Seletuskirja 1. osa – seal on kirjas, et eelnõu seadusena vastu võtmiseks on vajalik Riigikogu

poolthäälte enamus. Selline väide on väär, sest kaitseväe korralduse seaduse muutmine

(eelnõu § 4) on Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 104 lg 2 p 17 mõistes rahuaja ja sõjaaja

riigikaitse seaduse endine sisu. Seega on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (PS §

104 lg 2 p 17 järgi).

Mitte arvestatud.

Rahuaja ja sõjaaja riigikaitseseadus on

riigikaitseseadus.

KVTS ja KKS ning RSVS ei ole PS § 104

kohaselt konstitutsioonilised seadused.

Sarnasele seisukohale on tulnud JUM ise

varasemalt nt eelnõu 202 SE puhul.

23

RiKS-i pandi kokku sõjaaja ja rahuaja

riigikaitse seadused ja rahvusvahelises

sõjalises koostöös osalemise seadus, aga KKS

on neist olnud kogu aeg eraldi. KKS eelnõu nr

202 SE seletuskirjas kirjutati: "[KKS]

vastuvõtmine tingib Vabariigi Valitsuse

seaduse, rahuaja riigikaitse seaduse , sõjaaja

riigikaitse seaduse ning kriminaalmenetluse

seadustiku muutmise. Et nende seaduste

muutmiseks Riigikogus on vaja

kvalifitseeritud häälteenamust, siis on selleks

koostatud eraldi eelnõu, mida menetletakse

koos käesoleva eelnõuga. "

10. Eelnõusse on lisatud pärast eelmist kooskõlastusringi uusi muudatusi, mille mõju ei ole

seletuskirjas hinnatud. Palume seletuskirja mõjuanalüüsis hinnata punktide 1

(kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseandmete edastamine

tervise infosüsteemi) ning punktidega 21, 22 ja 23 (tegevväelase sõjaväelise auastmega

ametikoha ametiaja muutmine tähtajaliseks) avalduvat mõju.

Arvestatud.

Seletuskirjas täiendavad mõjud hinnatud.

11. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud

normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.

Arvestatud.

1

EELNÕU

21.05.2025

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadus

§ 1. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Identifitseerimiskoodi moodustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.“;

2) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) vabatahtlikuks teenistuseks.“;

3) seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:

㤠71. Vabatahtlik teenistus

(1) Vabatahtlik teenistus on Kaitseväes koosseisuvälisele sõjaväelise auastmega ametikohale

nimetatud reservis oleva isiku osalemine Kaitseväe ülesannete täitmisel. Vabatahtlikus

teenistuses olev isik allub Kaitseväe korraldusele ja juhtimisele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesanneteks loetakse riigi sõjaliseks kaitseks

valmistumist ja osalemist rahvusvahelises sõjalises koostöös.

(3) Vabatahtlikus teenistuses olev isik on vabatahtlik teenistuja.“;

4) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kaitseministeerium koostab igal aastal eelmise kalendriaasta kohta aruande

kaitseväekohustuse täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest ning avaldab selle oma

veebilehel 1. aprilliks.“;

5) paragrahvi 22 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „on kaitseväeteenistuses olnud vähemalt

nõutava auastme vanuse“ tekstiosaga „tema auastme vanus on täitunud“;

6) paragrahvi 261 lõikes 12 asendatakse tekstiosa „tuvastatud diagnoosid“ tekstiosaga „osutatud

tervishoiuteenuste andmed“;

7) paragrahvi 39 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „ning ei ole viie aasta jooksul

andmete registrisse kandmisest arvates esitanud kirjalikku taotlust ajateenistusse või

asendusteenistusse asumiseks“;

8) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Reservis olev isik, kes on vabastatud ajateenistusse asumisest käesoleva paragrahvi lõike 1

punkti 4 alusel ja kes soovib asuda aja- või asendusteenistusse, peab esitama kirjaliku taotluse

Kaitseressursside Ametile.

(7) Kaitseressursside Amet võib aja- või asendusteenistusse asumise taotluse esitanud reservis

oleva isiku välja kutsuda, nõuda lisadokumente või otsustada ilma nendeta tema aja- või

2

asendusteenistusse kutsumise. Kui reservis olev isik vastab aja- või asendusteenistusse

kutsumise nõuetele, märgib Kaitseressursside Amet tema andmed kaitseväekohustuslaste

registris kutsealuse andmetena.“;

9) paragrahvi 44 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Pärast vastuvõtmist kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli on kutsealusel

õigus ajapikendusele kuni õppe nominaalkestuse lõpuni, kui ta esitab ajapikenduse taotluse

Kaitseressursside Ametile 30 päeva jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest arvates.“;

10) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses:

„(16) Ajateenijale võib Kaitseväe algatusel ja teenistuse huvides taotleda salastatud teabele

juurdepääsu õigust, kui Kaitseväe juhataja on ajateenija rahuaja ametikohale määranud

juurdepääsuõiguse taseme riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras.“;

11) paragrahvi 52 lõikes 5 asendatakse sõna „keelatud“ sõnadega „lubatud vaid ajateenija

kirjalikul nõusolekul“;

12) paragrahvi 52 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

„(51) Ajateenijal on õigus käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel antud nõusolek igal ajal tagasi

võtta.

(52) Kaitseväel tuleb korraldada nõusoleku tagasi võtnud ajateenija, kes on lähetatud

rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda,

tagasitoomine ajateenija ajateenistuskohta esimesel võimalusel.“;

13) paragrahvi 52 lõike 6 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Ajateenistuskohast väljalubamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja käskkirjaga.“;

15) paragrahvi 56 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja sõna „kadetina“;

16) paragrahvi 56 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenijat ei nimetata sõjaaja ametikohale.“;

17) paragrahvi 76 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) kui isiku kaitseväeteenistus on asendatud asendusteenistusega käesoleva seaduse § 801

lõike 3 alusel.“;

18) paragrahvi 76 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 76 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktides 1–4“ tekstiosaga „punktides 1, 2 ja

4“;

20) paragrahvi 79 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib vabastada reservväelase

õppekogunemiselt Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel.“;

21) seadust täiendatakse 73. peatükiga järgmises sõnastuses:

„73. peatükk

Vabatahtlik teenistus

3

§ 8015. Isikuandmete töötlemine vabatahtliku teenistuse korraldamisel

Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet võivad käesolevas peatükis sätestatud ülesannete

täitmiseks töödelda Kaitseväe ülesannete täitmisel osaleda sooviva reservis oleva isiku

isikuandmeid, sealhulgas eri liiki isikuandmeid, et hinnata nende vastavust vabatahtlikule

teenistujale esitatavatele nõuetele, ning korraldada vabatahtlikku teenistust.

§ 8016. Vabatahtlikusse teenistusse võtmine

(1) Vabatahtlikusse teenistusse võetakse reservis olev isik, kes:

1) vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele;

2) on läbinud vähemalt esmase sõjaväelise väljaõppe;

3) on läbinud taustakontrolli kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras.

(2) Vabatahtlikusse teenistusse ei võeta reservis olevat isikut:

1) kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav;

2) kes on süüdi mõistetud ja kellelt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada

kaitseväeteenistuse või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal;

3) kelle puhul esineb muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu.

(3) Vabatahtlikusse teenistusse asuda sooviv reservis olev isik esitab Kaitseväe juhatajale või

tema volitatud ülemale allkirjastatud taotluse koos kinnitusega, et ta vastab käesolevas seaduses

sätestatud nõuetele.

(4) Vabatahtlikusse teenistusse võtmise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.

(5) Vabatahtlikusse teenistusse võtmine vormistatakse käskkirjaga, milles näidatakse ära

vähemalt järgmised andmed:

1) teenistusse võetava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

2) teenistusülesanded ja teenistusülesannete täitmisega kaasneva avaliku võimu teostamise

volitused ja käsuõigus;

3) vahetu alluvuse korraldus;

4) teenistuskoha asukoht;

5) teenistuse tähtaeg;

6) vabatahtlikule teenistujale makstav palk;

7) vaidlustamisviide.

§ 8017. Vabatahtliku teenistuse korraldus

(1) Vabatahtliku teenistuja töö- ja puhkeaja korraldusel kohaldatakse käesoleva seaduse §-des

104 ja 105 sätestatud korrast.

(2) Vabatahtliku teenistuja lähetamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 113–117

sätestatud korda.

(3) Vabatahtlikus teenistuses olemise perioodi ei loeta käesoleva seaduse § 69 lõikes 1

sätestatud reservteenistuse kestuse hulka.

(4) Vabatahtlikus teenistuses olevale isikule ei kohaldata käesoleva seaduse § 73 lõigetes 1 ja 2

sätestatut.

§ 8018. Vabatahtliku teenistuja tagatised

4

(1) Vabatahtlikule teenistujale makstakse palka käskkirjas ettenähtud ulatuses ja korras.

(2) Vabatahtlikule teenistujale kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54–71 puhkuse kohta

sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Vabatahtliku teenistuja lubab

puhkusele Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik.

(3) Vabatahtlikule teenistujale võimaldatakse vajaduse korral toitlustus käesoleva seaduse §-

s 110 sätestatud tingimustel ja korras.

(4) Vabatahtliku teenistuja võib teenistusülesannete täitmise ajal majutada selleks ettenähtud

ruumi käesoleva seaduse §-s 1111 sätestatud korras.

(5) Vabatahtlikul teenistujal on õigus teenistusalastele tagatistele käesoleva seaduse 11.

peatükis sätestatud ulatuses ja korras.

§ 8019. Vabatahtliku teenistuja piirangud ja streigikeeld

(1) Vabatahtlikus teenistuses on vabatahtlikul teenistujal keelatud levitada oma poliitilisi

vaateid.

(2) Vabatahtlikule teenistujale võib kohaldada liikumisvabaduse piirangut käesoleva seaduse

§-s 1261 sätestatud korras.

(3) Vabatahtlik teenistuja peab toimingu, otsuse või tehingu tegemisel järgima

korruptsioonivastases seaduses sätestatut.

(4) Vabatahtliku teenistuja streigikeelule kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.

§ 8020. Vabatahtliku teenistuse lõppemine

(1) Vabatahtlik teenistus lõpeb:

1) tähtaja möödumisel;

2) vabatahtliku teenistuja distsiplinaarsüüteo korral, kui distsiplinaarsüütegu pandi toime

tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui teo iseloomu tõttu ei ole vabatahtlikul teenistujal

võimalik vabatahtlikku teenistust jätkata;

3) vabatahtliku teenistuja suhtes jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse korral, mille eest on talle

karistusena mõistetud reaalne vangistus;

4) kui vabatahtlik teenistuja on süüdi mõistetud ja temalt on kohtuotsusega ära võetud õigus

töötada kaitseväeteenistuse või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal;

5) kui vabatahtlik teenistuja ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase

tervisenõuetele;

6) kui vabatahtlik teenistuja kannab aresti või on vahistatud;

7) kui vabatahtlikku teenistujat kohustatakse asuma sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele

käesoleva seaduse § 15610 alusel ja korras;

8) vabatahtliku teenistuja surma korral.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib vabatahtliku teenistuse lõpetada enne

tähtaega mõlema osapoole kirjalikul nõusolekul.“;

22) paragrahvi 93 täiendatakse lõigetega 41ja 42 järgmises sõnastuses:

5

„(41) Valdkonna eest vastutav minister nimetab Kaitseväe juhataja ettepanekul tegevväelase

rahuaja ametikohale kuni viieks aastaks.

(42) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus Kaitseväe juhataja ettepanekul nimetada

rahuaja ametikohal olev tegevväelane pärast käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud aega

samale ametikohale täiendavalt kaheks aastaks.“;

23) paragrahvi 93 lõikes 7 asendatakse arv „3“ arvuga „42“ ja lõikest jäetakse välja tekstiosa

„ja 5–7“;

24) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Käesoleva paragrahvi lõigete 41 ja 42 alusel rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase

ametikohal olemise lõpptähtpäeva saabumise korral nimetatakse tegevväelane uuele rahuaja

ametikohale või loetakse tegevteenistusest vabastatuks ametikohal olemise lõpptähtpäevale

järgnevast päevast arvates käesoleva seaduse § 143 alusel.“;

25) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) kaitseväeluure teostamise ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ajal

Kaitseväe juhataja ettenähtud ulatuses.“;

26) paragrahvi 104 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Käesolevat paragrahvi“ tekstiosaga

„Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3“;

27) paragrahvi 104 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Tegevväelasele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 41 lõiget 1 tingimusel, et

töötamine ei kahjusta tegevväelase tervist ja ohutust.“;

28) paragrahvi 131 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õppiva tegevväelase soovil akadeemilisel puhkusel

viibimise ajaks;“;

29) paragrahvi 132 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

„(5¹) Käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 71 sätestatud alusel tegevteenistussuhte

peatumise aega ei arvata tegevteenistusstaaži hulka.“;

30) paragrahvi 132 lõike 7 tekstiosa „§ 131 lõike 1 punkti 3“ asendatakse tekstiosaga „§ 131

lõike 1 punktide 3 ja 71“;

31) paragrahvi 1561 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ja 190“;

32) paragrahvi 158 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ülemat ajutiselt asendaval tegevväelasel või vabatahtlikul teenistujal on asendatava ülema

distsiplinaarvõim.“;

33) paragrahvi 162 lõike 7 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

34) paragrahvi 166 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud teenistusülesannetega seotud

põhimõtete eiramine, nõuete või teenistusülesannete täitmata jätmine või nende

mittenõuetekohane täitmine;“;

35) paragrahvi 168 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

6

„8) vabatahtliku teenistusest vabastamine.“;

36) paragrahvi 173 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „kinnitatud ärakirja käskkirjast“ sõnaga

„käskkirja“;

37) seaduse 10. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 1772 järgmises sõnastuses:

㤠1772. Distsiplinaarkaristusena vabatahtlikust teenistusest vabastamine

Vabatahtliku teenistuja võib distsiplinaarkorras vabatahtlikust teenistusest vabastada, kui

distsiplinaarsüütegu pandi toime tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui teo iseloomu tõttu

ei ole vabatahtlikul teenistujal võimalik vabatahtlikku teenistust jätkata.“;

38) paragrahvi 180 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Kaitseväelasel, kelle suhtes viiakse läbi distsiplinaarmenetlus, on õigus tutvuda

distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse igas etapis ning esitada menetluse jooksul

asjasse puutuvaid taotlusi.“;

39) paragrahv 190 ja § 191 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

40) paragrahvi 211 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna „määramise“ sõnaga „tuvastamise“;

41) paragrahvi 211 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõnad „sellest päevast“ sõnadega

„püsiva töövõimetuse määramisest“;

42) seadust täiendatakse §-ga 2211 järgmises sõnastuses:

㤠2211. Vabatahtliku teenistuja varaline vastutus

Vabatahtliku teenistuja varalisele vastutusele ja kahju hüvitamisele kohaldatakse avaliku

teenistuse seadust.“.

§ 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduse § 83 punktis 5 asendatakse sõna „õppekogunemise“ sõnaga

„reservteenistuse“.

§ 3. Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus

Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 3915 järgmises

sõnastuses:

„§ 3915. Valdkonna eest vastutava ministri poolt tegevväelase nimetamine sõjaväelise

auastmega rahuaja ametikohale tähtajaliselt alates 2026. aasta 1. jaanuarist

Kaitseväeteenistuse seaduse § 93 lõigetes 41, 42 ja 8 sätestatud valdkonna eest vastutava ministri

poolt tegevväelase sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale nimetamise ja vabastamise korda

rakendatakse alates 2026. aasta 1. jaanuarist.“.

§ 4. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 tekst loetakse lõikeks 1 ja lõiget täiendatakse pärast sõna „korras“ tekstiosaga

„, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi“;

7

2) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 2–5 järgmises sõnastuses:

„(2) Kaitseväes avalikus teenistuses olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale isikule

ei kohaldata sõjaväelise väljaõppe ajal avaliku teenistuse seaduses või töölepingu seaduses

sätestatud summeeritud tööaega, ületunnitööd, öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamist, töö

tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, öötöö piirangut ning igapäevast ja -nädalast

puhkeaega, kui ametijuhendis või töölepingus on ette nähtud, et isiku teenistus- või

tööülesannete hulka kuulub sõjaväelises väljaõppes osalemine.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul antakse isikule iga 24 tunni kohta vähemalt

kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi peab olema katkematu puhkeaeg. Puhkeaeg

arvestatakse üldise tööaja hulka.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul hüvitatakse isikule tehtud töö vaba aja

andmisega või rahas, arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks kulunud

aega. Hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

(5) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata isikule, kes on rase või kellel on õigus

emapuhkusele.“;

3) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrata kindlaks vabatahtlike teenistujate

piirarvu.“;

4) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Vabatahtliku teenistuse korraldamiseks võib Kaitseväes ette näha koosseisuväliseid

ametikohti.“;

5) paragrahvi 413 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideeriva isiku ning tegevväelase, vabatahtliku

teenistuja, ametniku või töötaja Kaitseväkke sobivuse hindamisel, Kaitseväele teenuse

osutamisega seotud isiku sobivuse hindamisel või isiku Kaitseväe julgeolekualale saatjata

viibimise lubamise otsustamisel või kaitseväeteenistuskohustust täitvale isikule riigisaladusele

juurdepääsu õiguse taotlemise otsustamisel või ajateenija rahvusvahelisele sõjalisele

operatsioonile lähetamiseks kontrollib Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus,

kas:“;

6) paragrahvi 413 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „on isiku Kaitseväe

tegevteenistusse võtmisest keeldumise ja tegevteenistusest vabastamise aluseks juhul“

sõnadega „on isiku Kaitseväe tegevteenistusse või vabatahtlikusse teenistusse võtmisest

keeldumise ja tegevteenistusest või vabatahtlikust teenistusest vabastamise aluseks juhul“;

7) paragrahvi 413 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud võivad olla aluseks

kaitseväeteenistuskohustust täitvale isikule riigisaladusele juurdepääsu õiguse taotluse

esitamata jätmiseks, ajateenija rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamata jätmiseks,

isiku Kaitseväkke tööle võtmisest keeldumiseks ja töölepingu ülesütlemiseks, Kaitseväele

8

teenuse osutamisega seotud isiku teenuse osutamisest keeldumiseks ning Kaitseväe

julgeolekualale lubamisest keeldumiseks.“;

8) paragrahvi 414 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kandideerimisel“ sõnadega „või

vabatahtlikusse teenistusse asumisel“;

9) paragrahvi 418 täiendatakse pärast sõnu „tööle kandideerimisel“ sõnadega „või

vabatahtlikusse teenistusse asumisel“.

§ 5. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 301 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Konfidentsiaalse või salajase taseme riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe kaitse

riigisaladusele juurdepääsu õigus on pärast julgeolekukontrolli läbimist

kaitseväeteenistuskohustust täitval isikul, vabatahtlikus teenistuses oleval isikul või

rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleval tegevväelasel, kui juurdepääs on vältimatult

vajalik tema ametikoha ülesannete täitmiseks.“;

2) paragrahvi 301 lõigetes 2–4 ja 11–14 ning § 51 lõikes 41 asendatakse sõna „Kaitsevägi“

sõnadega „Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus“ vastavas käändes;

3) paragrahvi 301 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Juurdepääsuõigus antakse kuni viieks aastaks ja see kehtib üksnes

kaitseväeteenistuskohustuse täitmise, vabatahtliku teenistuse või rahvusvahelisel sõjalisel

operatsioonil viibimise ajal, kui juurdepääs on vältimatult vajalik tema ametikoha ülesannete

täitmiseks.“.

§ 6. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

Rakendusakti kavandid 1

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Kaitseministri 19. märtsi 2024. a määruse

nr 3 „Kaitseväekohustuslasele antava

identifitseerimiskoodi moodustamise ning

kaitseväekohustuslase teavitamise kord“

muutmine

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 2 lõike 6 alusel

§ 1. Kaitseministri 19. märtsi 2024. a määruses nr 3 „Kaitseväekohustuslasele antava

identifitseerimiskoodi moodustamise ning kaitseväekohustuslase teavitamise kord“

muutmine

Kaitseministri 19. märtsi 2024. a määruses nr 3 „Kaitseväekohustuslasele antava

identifitseerimiskoodi moodustamise ning kaitseväekohustuslase teavitamise kord“ muutmine

tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Identifitseerimiskoodi moodustamise kord“;

2) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Määruste jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. aastal.

Hanno Pevkur

Minister

Kaimo Kuusk

Kantsler

Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

Rakendusakti kavandid 2

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 03. jaanuari 2017.a määruse nr

1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse,

reservväelasele õppekogunemisel ja

reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses

ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise

aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja

asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise

kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 03. jaanuari 2017. a määruse nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja

toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale

reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest

makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise

kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 03. jaanuari 2017. a määruse nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse,

reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja

erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja

asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ §-i 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises

sõnastuses:

„(5) Rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetatud ajateenijale makstakse lisatoetust 64

eurot päevas kuni lähetuse lõpuni.“.

§ 2. Määruste jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. aastal.

Kristen Michal

Peaminister

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1/33

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja selle tõttu teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Sisukokkuvõte

Eesti kaitsevõime rajaneb Eesti inimestel, kes panustavad riigikaitsesse ajateenijate, tegev- ja

reservväelaste või vabatahtlikena. Eesti elanikkonna valmisolek osaleda kaitsetegevuses

vastavalt oma võimetele ja oskustele on suur. Eelnõu on välja töötatud eelkõige selleks, et

avardada riigikaitsesse panustamise võimalusi.

Eelnõuga muudetakse kaitseväeteenistuse seadust, avaliku teenistuse seadust,

kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust, kaitseväe korralduse seadust ning

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust.

Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) muudatuse eesmärk on laiendada võimalusi

panustada Kaitseväe ülesannete täitmisse. Selleks luuakse KVTS-i sätted, millega

reguleeritakse reservis olevate isikute võimalusi asuda vabatahtlikult Kaitseväe ülesandeid

täitma.

Ajateenistust korraldavate sätete juures luuakse võimalus ajateenistuse ennetähtaegseks

lõpetamiseks seoses isiku tegevteenistusse asumisega, samuti nähakse ette võimalus lähetada

nõusoleku andnud ajateenija rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile.

Lisaks ajakohastatakse Kaitseväes distsiplinaarmenetluse läbiviimise sätteid.

Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) muudatusega luuakse võimalus suunata isik, kes

on Kaitseväes avalikus teenistuses või töötab seal töölepingu alusel, sõjaväelisele väljaõppele

ning täpsustatakse väljaõppel viibimisel kohaldatavat töö- ja puhkeaja regulatsiooni. Täiendava

olulise muudatusena antakse kaitseministrile volitus kehtestada Kaitseväkke vabatahtlikusse

teenistusse isikute värbamiseks koosseisuväliste ametikohtade piirarv.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS) muudatusega täiendatakse

riigisaladusele juurdepääsu andmise erisusi, mille kohaselt on võimalik sarnaselt

reservteenistuses olevatele isikutele anda riigisaladusele juurdepääsu õigus ka ajateenijatele

kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajaks. Erisuste alla lisatakse ka rahvusvahelisel

operatsioonil (edaspidi RSO) osalevad tegevväelased, kelle rahuaja ametikohal ülesannete

täitmine ei eelda juurdepääsu õigust riigisaladusele, kuid kellele on võimalik anda

riigisaladusele juurdepääsu õigus RSO-l viibimise ajaks. Juurdepääsu õigus antakse

julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel.

Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja kavandi on koostanud Kaitseressursside Amet koostöös Kaitseväega ning

eelnõule on teinud juriidilise kontrolli Kaitseministeeriumi õigusosakond, kes vastutab eelnõu

menetlemise eest ([email protected]). Eelnõu kontaktisik on

Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski ([email protected]) ja analüüsi- ja

planeerimisosakonna kaitseväeteenistuse nõunik Gerli Morell ([email protected]). Eelnõu ja

seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs

([email protected]).

2/33

Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ei

ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse:

1) kaitseväeteenistuse seadust (RT I, 27.09.2024, 6);

2) avaliku teenistuse seadust (RT I, 27.09.2024, 4, edaspidi ATS);

3) kaitseväe korralduse seadust (RT I, 12.12.2024, 5);

4) kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust (RT I, 20.02.2024, 6, edaspidi KVTRS);

5) riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust (RT I, 12.12.2024, 11).

Selleks, et eelnõu seadusena vastu võtta, on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu üldiseks eesmärgiks on laiendada Kaitseväe ülesannete täitmisesse panustamise

võimalusi Kaitseväes avalikus teenistuses või töösuhtes olevate isikute (edaspidi koos

tsiviilteenistujate), reservis olevate isikute ja ajateenijate kaasamisena. Tsiviilteenistujate,

reservis olevate isikute ja ajateenijate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse võimaldab

katta teatud valdkondades personalivajadust ka nende isikutega, kes ei ole tegevväelased.

Eelnõule on koostatud väljatöötamiskavatsus1, mille märkustega arvestamise tabel on toodud

eelnõu seletuskirja lisas 1.

Võrreldes väljatöötamiskavatsusega on eelnõust, tulenevalt laekunud märkustele, välja jäetud

pensioni puudutava regulatsiooni muudatused.

2.1. Tsiviilteenistujate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse

Kaitseväes on valdkondi, mis on kaetud tegevväelastega. Samas ei eelda valdkondlik vajadus

igapäevast sõjaväelist väljaõpet või on see võrreldes erialase haridusega teisejärguline.

Tegevväelaste koolitamine on ressursimahukas ja kui konkreetsel ametikohal ei ole sõjaväelist

väljaõpet tingimata vaja, ei pea seda funktsiooni täitma tegevväelane. Rahuajal saab Kaitseväe

ülesannete täitmise harjutamiseks mõeldud õppustel rakendada tegevväelast lihtsamini kui

tsiviilisikut, kelle töö- ja puhkeaeg on rangelt reguleeritud ATS-is või töölepingu seaduses

(edaspidi TLS). Kui Kaitseväes olevat tsiviilteenistujat saaks õppustele kaasata tegevväelastega

samadel tingimustel, oleks võimalik vähendada sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohtade

vajadust ja seeläbi hoida kokku ressursse, mis muidu läheks tegevväelastele sõjaväelise

väljaõppe andmiseks. Lisaks annab see võimaluse asuda Kaitseväkke tööle isikutel, kes ei soovi

asuda tegevteenistusse.

Eelnõu täiendatakse KKS-i sätetega, millega reguleeritakse Kaitseväes töötavate

tsiviilteenistujate õppusel osalemist ja osalemise eest tasustamist.

2.2. Reservis olevate isikute kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse

KVTS-i kohaselt on reservteenistus reservis oleva isiku poolt kaitseväeteenistuskohustuse

täitmine õppekogunemisel või lisaõppekogunemisel ja reservteenistuses osalemine on reservis

olevale isikule kohustuslik. Kaitseväekohustus on isikul 18.–60. eluaastani.

KVTS kehtestab tingimused, kui palju võib isikut reservis oleku ajal õppekogunemistele

kutsuda ja kui pikk võib olla ühel õppekogunemisel osalemise aeg. Vastavad piirangud on

1 Eelnõude infosüsteemi toimik nr 24-0249/01.

3/33

kehtestatud isiku auastme põhiliigi alusel ja nimetatud kriteeriumid kehtivad ka kohustuslikus

korras õppekogunemisel osalemise kohta. Lisaks nähakse KVTS-is ette võimalus reservis

oleval isikul osaleda õppekogunemisel vabatahtlikult. Kehtiva KVTS-i järgi ei kohaldata

vabatahtlikult õppekogunemisel osalevale isikule KVTS-ist tulenevaid piiranguid

õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemise aja kohta, samuti ei loeta vabatahtlikult

õppekogunemisel osalemist reservteenistuse kestuse hulka, ent vabatahtlikuna

reservteenistuses osalemisel laienevad isikule KVTS-ist tulenevad õigused ja tagatised, nagu

ka kohustuslikus korras reservteenistuse puhul.

Alates 2022. aastast, mil tekkis kiireloomuline vajadus õpetada välja suures mahus maakaitse

üksuseid, hakati instruktoritena kaasama reservis olevaid isikuid, kes on läbinud vajaliku

väljaõppe (käsunduslepinguga, õppekogunemisel vabatahtlikuna vms).

Sellest praktikast nähtus, et reservis on suurel hulgal sõjaväelise väljaõppe saanud isikuid, kes

tegevteenistusse asuda ei soovi, kuid oleksid valmis ja huvitatud panustama ka edaspidi

Kaitseväe tegevusse reservväelasena. Üks selliseid tegevusi on muu hulgas RSO-del osalemine.

Riigikaitseseaduse alusel võib RSO-le lähetada ka reservis olevaid isikuid reservteenistuse

raames, kuid reservväelase RSO-le lähetamine on KVTS-is õiguslikult reguleerimata. Üldjuhul

kestab üks RSO rotatsioon kauem kui KVTS-is ettenähtud koguperiood, mil on lubatud reservis

olevat isikut kogu tema reservis oleku ajal õppekogunemistele kutsuda. Seetõttu ei ole kehtiva

korra alusel võimalik õppekogunemise raames üksust RSO-le saata tulenevalt eespool

nimetatud KVTS-is kehtestatud piirangutest.

Selleks et kaasata reservis olevaid isikuid vabatahtlikuna muudesse sõjaväelise väljaõppega

seotud tegevustesse, tuleb KVTS-is sätestada täiendav teenistusliik, milleks oleks vabatahtlik

osalemine Kaitseväe ülesannete täitmisel. Lisateenistusliik oleks eristatud õppekogunemisel ja

lisaõppekogunemisel osalemisest, s.t sellise teenistusliigi puhul ei arvata teenistuses viibitud

aega reservteenistuse hulka, samuti ei kaasne sellega täiendavaid kohustusi kolmandatele

isikutele (tööandjad). Uue teenistusliigi puhul on võimalik lähetada vabatahtlikke reservis

olevaid isikuid RSO-le, mehitada alalises valmiduses olevaid üksuseid ja kaasata neid näiteks

ka ajateenijate väljaõppe läbiviimisse.

Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium tõid eelnõule esitatud kooskõlastuskirjas välja,

et riigikaitse organiseerimine, jõu kasutamine ja sõjalise riigikaitse korraldamine on riigi

tuumikfunktsioon, mis eeldab avaliku võimu volituste olemasolu (ATS § 7), ent esialgses

eelnõus puudus vabatahtliku teenistuja õiguslik staatus ning tema õigused avaliku võimu

teostamisel. Samuti toodi välja, et eelnõus tuleb täpsemalt sätestada, millise lepinguga

vabatahtlikud teenistujad teenistusse võetakse ning milliseid ülesandeid nad täitma hakkavad,

kuna selle läbi selguks ka vabatahtliku teenistuja õigused, kohustused ja vastutus. Tulenevalt

Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi märkustele, täiendatakse eelnõus vabatahtliku

teenistuja staatust ning sätestatakse teenistusse võtmise vorm. Kuna vabatahtlik teenistuja

hakkab täitma ajutiselt tegevteenistuja ülesandeid, tuleb vabatahtlikule teenistujale anda

ülesande täitmiseks vajalikud õigused, sealhulgas avaliku võimu teostamise volitus. Seetõttu

leiti, et vabatahtliku teenistuse korraldamiseks ja teenistusse võtmiseks on vaja luua erisäte, mis

võimaldab Kaitseväes kehtestada koosseisuvälised ametikohad. Sarnane erisus on loodud ka

politsei- ja piirivalve seaduses ning välisteenistuse seaduses. Koosseisuvälised ametikohad

luuakse lisaks Kaitseväe koosseisus olevate sõjaväelise auastmega ametikohtade ja muude

teenistuskohtade piirarvule. S.t vabatahtliku teenistuse ametikohad ei mehitata Kaitseväe

koosseisu arvelt. Vabatahtliku teenistuse korraldamiseks ei suurendata personalieelarvet,

mistõttu vabatahtlikusse teenistusse värvatakse lähtuvalt ette antud eelarvelistest võimalustest.

Vabatahtlikku teenistujat võib kaasata vaid selliste Kaitseväe ülesannete täitmisele, mis on

seotud riigi sõjaliseks kaitseks valmistumisega ning rahvusvahelises sõjalises koostöös

osalemisega. Vabatahtlik teenistus on Kaitseväes koosseisuvälisele sõjaväelise auastmega

ametikohale nimetatud reservis oleva isiku osalemine Kaitseväe ülesannete täitmisel.

4/33

2.3. Ajateenijate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse

Kaitsevägi on hinnanud, et vastava taseme väljaõppe läbinud ajateenijaid saaks kaasata lisaks

sõjalisele väljaõppele ka muude Kaitseväe ülesannete täitmisele, kuid seadusest tulenevate

piirangute tõttu ei ole see praegu võimalik. Kehtiv KVTS võimaldab suunata ajateenijaid

väljaõppe huvides teise paikkonda riigi sees ja lähetada neid ka välisriiki, kuid keelatud on

lähetada neid RSO piirkonda. Kaitseväe hinnangul on selline keeld liialt piirav ega võimalda

teatud eriala omandavatele ajateenijatele täiemahulist väljaõpet läbi viia.

Mereväe laevad on ühe kolmandiku ulatuses mehitatud ajateenijatega ning mere- ja

laevapraktika on oluline osa mereväkke suunatud ajateenijate väljaõppes. Uute NATO

kaitseplaanide alusel on NATO alaline miinitõrje grupp nüüd NATO kiirreageerimisüksuse

koosseisus RSO-l, kuid kehtiva KVTS-i sätte järgi on ajateenijate lähetamine RSO-le või RSO

piirkonda keelatud. Seetõttu on tekkinud olukord, kus miinitõrje grupi laevadele ajateenijaid

enam suunata ei saa ja seepärast jääb nende laevapraktika kasinaks.

Eelnõuga luuakse võimalus suunata ajateenija RSO-le ja võtta erialase väljaõppe omandanud

ajateenija tegevteenistusse enne ajateenistustähtaja lõppu, et tagada Kaitseväe ülesannete

järjepidev täitmine vajalikus mahus isikkoosseisuga. Enne tähtaega reservi arvamine ja

tegevteenistusse võtmine või ajateenija RSO-le lähetamine toimuvad vaid ajateenija

struktuuriüksuse ülema ettepanekul ja ainult ajateenija nõusolekul ning eeldusel, et ajateenija

on omandanud edasiseks teenistuseks vajaliku väljaõppe ja oskused.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist ning sellega muudetakse vastavalt KVTS-i, ATS-i, KKS-i,

KVTSRS-i ja RSVS-i. Kuuendas paragrahvis sätestatakse muudatuste jõustumise aeg.

Paragrahviga 1 muudetakse KVTS-i.

Punktis 1 muudetakse KVTS-i § 2 lõikes 6 sätestatud volitusnormi sõnastust, millega

kehtestatakse kaitseväekohustuslasele ja kaitseväekohustust võtta soovivale isikule

identifitseerimiskoodi moodustamise ja väljastamise kord. Identifitseerimiskood

moodustatakse kaitseväekohustuslastele ja kaitseväekohustust võtta soovivale isikule siis, kui

tema andmed kantakse kaitseväekohustuslaste registrisse. Kaitseväekohustuslaste register on

andmekogu, mille eesmärk on pidada arvestust kaitseväekohustuslaste, kaitseväekohustust

võtta soovivate isikute, kaitseväekohustuse täitmise ning KVTS-is ettenähtud toimingute ja

otsuste tegemise üle ning tegevteenistusse asumise nõuetele vastavuse kohta.

Identifitseerimiskood on vajalik selleks, et tuvastada isik kaitseväeteenistuse kohustuse

täitmisel. Identifitseerimiskoodi moodustavad isikukood ja riigi tunnusena tähis „EST“.

Identifitseerimiskoodile võib lisamärkena kanda andmed isiku veregrupi ja reesusfaktori ning

usutunnistuse kohta, kui need andmed on olemas.

Kehtiva volitusnormi kohaselt nähakse määrusega ette ka identifitseerimiskoodi

moodustamisest teavitamise kord. Kuna identifitseerimiskood moodustatakse siis, kui isiku

andmed kantakse kaitseväekohustuslaste registrisse, näeb isik tema kohta moodustatud koodi

kaitseväekohustuslaste registrisse sisse logides ning eraldi identifitseerimiskoodi

moodustamisest teavitamise korda ei ole vaja määruse tasemel kehtestada. Seetõttu jäetakse

identifitseerimiskoodi moodustamisest teavitamise kohustus volitusnormist välja.

5/33

Punktis 2 täiendatakse KVTS-i § 3 lõike 2 punktiga 3 ning lisatakse kaitseväeteenistuse

liigituse juurde vabatahtlik teenistus. Kehtiva korra kohaselt jaguneb kaitseväeteenistus

kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks ja tegevteenistuseks. Uue kaitseväeteenistusliigina

kehtestatakse vabatahtlik teenistus. Kaitseväeteenistuskohustus on osalemine

õppekogunemisel, lisaõppekogunemisel ja ajateenistuses kohustuslikus korras, kuid uue

teenistusliigi puhul saab reservis olev isik osaleda Kaitseväe tegevuses ja ülesannete täitmisel

vabatahtliku teenistuse raames. KKS-i § 3 järgi on Kaitseväe ülesanded muu hulgas riigi

sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses, osalemine rahvusvahelises sõjalises

koostöös riigikaitseseaduses sätestatud korras, valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja

osalemiseks kollektiivses enesekaitses. Seega saab vabatahtlikke teenistujaid kaasata KKS-i

§-s 3 loetletud ülesannete täitmisse lähtuvalt nende väljaõppest, oskustest ja läbitud

koolitustest.

Kaitseväeteenistuses olev isik on kaitseväelane, seega loetakse ka vabatahtlikus teenistuses olev

isik kaitseväelaseks.

Vabatahtlikule teenistusele ei laiene kohustuslikule teenistusele ettenähtud nõuded ega

piirangud. Kuna reservis olevat isikut ei võeta tegevteenistusse, ei laiene talle ka rahuaja

ametikohale nimetamise nõuded (ametikoha füüsilise ettevalmistuse nõuded). Lisaks ei pea

neile eraldi tervisekontrolli tegema, kuna vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase

tervisenõuetele on juba varem hinnatud ning see teave on nähtav kaitseväekohustuslaste

registris.

Kuna Kaitseväe ülesannete täitmisel täidavad reservis olevad isikud tegevväelastega samu

teenistusülesandeid, oleks ka teenistuses viibimise aja eest makstav tasu sarnane

tegevväelasega.

Punktiga 3 täiendatakse KVTS-i paragrahviga 71, milles sätestatakse vabatahtliku teenistuse

mõiste. Eelnõu kohaselt on vabatahtlik teenistus Kaitseväes koosseisuvälisele sõjaväelise

auastmega ametikohale nimetatud reservis oleva isiku osalemine Kaitseväe ülesannete

täitmisel. Kaitseväe ülesannete loetelu on sätestatud KKS §-s 3, nendeks on:

1) riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses;

2) valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses;

3) osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös riigikaitseseaduses sätestatud korras;

4) lahingumoona kahjutuks tegemine sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis;

5) demineerimistöö Kaitseväe ja Kaitseliidu territooriumil ning harjutusväljadel;

6) Kaitseväe aktsiisilao pidamine;

7) isikute kaitse käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras;

8) riigikaitselise rakenduskõrgkooli tegevuse korraldamine;

9) Eesti õhuruumi ja merepiiri valvamine ja kaitse;

10) mereolukorrateadlikkuse loomine ja tagamine;

11) merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine Eesti merealal;

12) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetööl osalemine

merel.

Eelnõu § 71 lõikes 2 täpsustatakse, milliste Kaitseväe ülesannete täitmiseks võib vabatahtlikke

teenistujaid kaasata. Vabatahtlikke teenistujaid võib kaasata riigi sõjaliseks kaitseks

valmistumiseks ja osalemiseks rahvusvahelises sõjalises koostöös. Sõjaliseks kaitseks

valmistumine on näiteks ajateenijate, reservväelaste koolitamine ja neile väljaõppe andmine.

Lisaks täpsustatakse, et vabatahtlikus teenistuses olev isik ei täida teenistusülesandeid

sõltumatu isikuna (nagu töövõtulepingu puhul), vaid teenistusülesannete täitmisel ta allub

Kaitseväe korraldusele ja juhtimisele.

6/33

Vabatahtlik teenistus on eristatud reserv- ja tegevteenistusest. Vabatahtlik teenistus ei ole

kaitseväekohustuse täitmine, vaid reservis olev isik asub täitma Kaitseväe ülesandeid omal

soovil. Vabatahtlikus teenistuses täidab isik samu teenistusülesandeid nagu rahuaja

ametikohale nimetatud tegevväelane, kuid teenistusse võtmise vorm ja teenistuse korraldus

erinevad tegevteenistusest. Vabatahtlikusse teenistusse võetakse isik konkreetse ülesande

täitmiseks või tegevuse elluviimiseks ning vastavad ülesanded ja tegevused määratakse

teenistusse võtmise käskkirjas. Uue teenistusliigi loomise eesmärk on võimaldada kaasata

Kaitseväele vajaliku väljaõppega reservis olevat isikut lühiajaliselt ning vajaduspõhiselt..

Kaasamisvajaduse teeb kindlaks Kaitsevägi sõltuvalt olukorrast ja tegevustest, kuhu oleks

ajutiselt vaja kaasata spetsiifilise väljaõppe ja taustaga isikuid, või kui olemasoleva

isikkoosseisuga ei ole võimalik tegevusi vajalikus mahus ellu viia. Teiselt poolt annab see

soovijatele võimaluse panustada riigikaitsesse rohkemal määral. Paindlikku töötamist (ja enda

mittesidumist pikaaegsete töölepingutega) hindab tööturul järjest rohkem inimesi.

Kuna vabatahtlik teenistus on eristatud kaitseväekohustuse täitmisest, ei laiene siinkohal

reservis oleva isiku teenistusse võtmisel reservteenistusse võtmise piiranguid. Näiteks

vabatahtliku teenistuse puhul ei laiene KVTS-i § 70 lõike 3 punktis 11 ning KVTS-i § 70 lõikes

4 sätestatud piirangud, mille kohaselt ei kutsuta reservteenistusse ega lisaõppekogunemisele

reservis olevat isikut, kes on asunud või nimetatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale.

Kuna tegemist on reservis oleva isiku enda algatusel, vaba tahte alusel tehtava lühiajalise

tegevusega, arvestades enda töö- ja eraelu võimalusi, siis ei ole selle teenistusliigi puhul vaja

kehtestada kõiki samasuguseid piiranguid ja kohustusi, mis on ette nähtud kaitseväekohustuse

täitmisele. Vabatahtlikus teenistuses olev isik on vabatahtlik teenistuja.

ATS § 7 lõike 3 punkti 4 kohaselt alaliselt riigi sõjaline kaitsmine ja selleks valmistumine on

avaliku võimu teostamine. Avaliku võimu teostamine on üksikisikute suhtes riigivõimu

teostamine, mistõttu avalikku võimu saavad teostada vaid ametnikud.

KVTS § 7 kohaselt tegevteenistus on avaliku teenistuse eriliik, kus kaitseväekohustuslane

töötab sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal või kaitseväekohustuslane on mobilisatsiooni

ja demobilisatsiooni ajal asunud täitma sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesandeid.

Avaliku võimu teostamise õigus on tegevväelasel tegevteenistuses olles ning avalikku võimu

teostab tegevväelane enda sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha teenistusülesannete

täitmise kaudu.

Ka reservväelased ja ajateenijad osalevad riigi sõjalises kaitses ja selleks valmistumises, kuid

nemad täidavad riiklikku kohustust, mistõttu nende teenistust ei saa käsitleda avaliku

teenistusena ning avaliku võimu teostamisega ATS § 7 mõttes.

Uue teenistusliigi eesmärk on kaasata vajaliku oskuste ja väljaõppega reservis olevat isikut

tegevustesse, mida üldjuhul teostavad tegevväelased ja selleks, et vabatahtlikul teenistujal

tekiksid samasugused õigused ja kohustused nendes tegevustes osalemiseks vastavalt ülesande

eesmärgile, tuleb vabatahtlikule teenistujale anda avaliku võimu teostamise volitused

Teenistusülesannete täitmiseks vajalikud volitused sätestatakse käskkirjas.

Punktiga 4 muudetakse KVTS-i § 9. Kehtiva sätte kohaselt esitab valdkonna eest vastutav

minister iga aasta 1. märtsiks Vabariigi Valitsusele eelmise kalendriaasta kohta aruande

kaitseväekohustuse täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest. Kuna ministeeriumite

aruandekohustus tuleneb Vabariigi Valitsuse seaduse § 41 lõikest 1, ei ole otstarbekas

täiendavat aruande esitamise kohustust KVTS-is sätestada. Kaitseväekohustuse täitmise

aruanne on teavitav dokument ja sellega ei kaasne Kaitseministeeriumile, valitsemisala

asutustele ega Vabariigi Valitsusele lisakohustusi. Seetõttu muudetakse sätet selliselt, et

aruanne kaitseväekohustuse täitmise ja kaitseväeteenistuse korraldamise kohta avalikustatakse

7/33

iga aasta 1. aprilliks Kaitseministeeriumi veebilehel ning huvilistel on õigus teha lisapäringuid

ja esitada täpsustavaid küsimusi avalikustatud aruande kohta. Aruande avalikuks tegemise

tähtaega muudetakse praktilisest vajadusest ühe kuu võrra hilisemaks.

Punktiga 5 muudetakse KVTS-i § 22 lõiget 5. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib tegevväelase

esitada uue sõjaväelise auastme saamiseks, kui ta vastab rahuaja ametikoha nõuetele, on

kaitseväeteenistuses olnud vähemalt nõutava auastme vanuse ning rahuaja ametikohale

vastavust hinnanud ülem või temast kõrgem ülem on teinud sellekohase ettepaneku.

Tegevväelaste puhul toimub nõutava auastme vanuse arvestus vaid kaitseväeteenistuses oldud

aja eest, kuid reservis olevate isikute auastme vanuse arvestamisel arvestatakse ka reservis

oldud aega. Seega on tegevväelaste ja reservis olevate isikute auastme andmise alused erinevad,

mis ei ole aga põhjendatud. Et auastme andmise nõudeid ühtlustada, jäetakse tegevväelaste

auastme andmise nõuete sättest välja kaitseväeteenistuses oldud aeg ning nõutava auastme

vanuse arvestamisel arvatakse juurde ka reservis oldud aeg.

Punktiga 6 muudetakse KVTS § 261 lõiget 12. Kehtiva sõnastuse kohaselt

kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamise

käigus tuvastatud diagnoosid edastab terviseseisundit hindav arst tervise infosüsteemi (edaspidi

TIS). Muudatusega täiendatakse sätet selliselt, et terviseseisundi hindamise käigus osutatud

tervisehoiuteenuste andmed s.t lisaks diagnoosidele ka uuringu e-saatekirjad ja tulemused

edastatakse tervise infosüsteemi.

Kaitseministri määrusega kehtestatakse täpsem loetelu, milliseid tervise infosüsteemi andmeid

Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi seoses kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust

võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisega tervise infosüsteemi edastavad.

Terviseseisundit hindav arst koostab tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 59² lõike 2

alusel kehtestatud määruses sätestatud saatekirja, mis edastatakse tervise infosüsteemi. Säte

võimaldab terviseseisundit hindaval arstil suunata TIS-i edastatavate dokumentide

andmekoosseisu ning nende esitamise tingimuste ja korra alusel e-saatekiri

kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku tervisesisundi hindamisel

kohustuslike ja täiendavate terviseuuringutele saatmisel tervishoiuteenuse osutajale (edaspidi

TTO).

Kehtiv kord näeb ette KRA arsti poolt terviseuuringutele suunamise, küll aga pole sätestatud

selle täpsemat korraldust. Praktikas toimub suunamine kokkuleppel TTO-ga KRA edastatud

terviseuuringutele suunatud isikute nimekirja alusel või saatekirjaga, mis mõlemal juhul on

isikule väljastatud paberkandjal. See tähendab et uuringute tegemiseks peab TTO kandma

uuringu tellimuse andmed käsitsi oma infosüsteemi, millega kaasneb suur töökoormus.

Edaspidi koostatakse ja edastatakse e-saatekiri TIS-i kaudu ning KRA arstile tagatakse TIS-i

kaudu terviseuuringutele suunamine tervishoiusüsteemis ühtsetel alustel edastamiseks sarnaselt

tervishoiuteenust osutavale tervishoiutöötajale.

Täpsustatud korraldusega kaob muuhulgas ära vajadus paberkandjal saatelehele ning e-

saatekirja liikumine TIS-i kaudu tagab tervishoiuteenuse osutaja uuringu vastuse kiire jõudmise

KRA arstile edasiste otsuste tegemiseks. Kokkuvõttes toetab muudatus tervishoiuressursside

otstarbekamat kasutamist.

Punktidega 7 ja 8 muudetakse ning täiendatakse välisriigis elava kutsealuse ajateenistusse

asumisest vabastamise sätteid. KVTS-i § 39 lõike 1 punkti 4 kohaselt vabastatakse

ajateenistusse asumisest isik, kes on vahetult tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse

kandmisele eelnenud ajal elanud rahvastikuregistri andmetel katkematult vähemalt seitse aastat

välisriigis või on vahetult tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele eelnenud

ajal sündinud ja elanud välisriigis ning ei ole viie aasta jooksul andmete registrisse kandmisest

arvates esitanud kirjalikku taotlust aja- või asendusteenistusse asumiseks. Muudatuse kohaselt

8/33

jäetakse sättest välja isiku poolt ajateenistusse asumise taotluse esitamise tähtaeg (viis aastat)

ning uue sõnastuse kohaselt arvab Kaitseressursside Amet isiku, kes on rahvastikuregistri

andmetel elanud vahetult enne 17-aastaseks saamist seitse aastat välisriigis, reservi ilma

viieaastast ooteperioodi rakendamata ning sellises saatuses isikul on võimalik esitada

ajateenistusse asumise taotlus kogu kutsealuse vanuse jooksul (kuni 28-aastaseks saamiseni).

Taotluse saamisel hindab amet isiku terviseseisundit ja tervisenõuetele vastavust ning seejärel

muudab isiku andmed registris uuesti kutsealuseks ja väljastab aja- või asendusteenistusse

asumise otsuse (lõiked 6 ja 7).

Punktiga 9 muudetakse KVTS-i § 44 lõiget 2. Uue sõnastusega muudetakse kutseõppe ja

kõrghariduse omandamiseks ajateenistusse kutsumisest ajapikenduse taotlemise kord

selgemaks ning taotlemise alused ühtlustatakse välisriigis kõrghariduse omandamise

ajapikenduse taotlemise korraga. Seni kehtinud sätte kohaselt tuli Eestis kõrgharidust

omandaval kutsealusel esitada ajapikenduse taotlus hiljemalt 15. septembriks ning taotluses tuli

märkida, millal ta kolme aasta jooksul alates õpingute alustamisest soovib ajateenistusse asuda.

Samas, välisriigis kõrgharidust omandaval kutsealusel selliseid lisatingimusi kehtestatud ei ole.

Muudatuse eesmärk on lihtsustada ja võrdsustada ajapikenduse taotlemise aluseid ning Eesti

kutseõppeasutuses või kõrgkoolis õpingute jätkamiseks ajapikenduse taotlemisel kaotatakse ära

senised lisatingimused. Uue korra kohaselt tuleb kutsealusel, kes alustab õpinguid kõrgkoolis

vahetult peale keskhariduse omandamist, esitada ajapikenduse taotlus hiljemalt 30 päeva

jooksul kõrgkooli immatrikuleerimisest. Ajapikendust on õigus saada kuni õpingute

nominaalaja lõpuni, kuid mitte kauem kui kutsealuse 23-aastaseks saamiseni. Ka edaspidi on

kutsealusel õigus asuda ajateenistusse varem, taotledes kõrgkoolist akadeemilist puhkust, mida

võimaldatakse kõrgharidusseaduse § 15 lõike 1 punkti 7 alusel kuni aasta ajateenistuse

läbimiseks. Täiendava muudatusega jäetakse sättest välja mõiste „riiklikult tunnustatud

diplom“. Senine säte oli sõnastatud selliselt, et pärast vastuvõtmist kutseõppeasutusse,

rakenduskõrgkooli või ülikooli, mille lõpetamisel antakse välja riiklikult tunnustatud diplom,

teatab kõrgharidust omandama asunud kutsealune Kaitseressursside Ametile kirjalikult 15.

septembriks kalendriaasta, millal ta kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest arvates

soovib asuda kaitseväeteenistuskohustust täitma, kusjuures valitud kalendriaasta ei või olla

hilisem kui eriala nominaalajaga lõpetamise aasta. Antud sättes on eksitav kasutada mõistet

„riiklikult tunnustatud diplom“, kuna diplom väljastatakse vaid rakenduskõrgkooli ja ülikooli

lõpetamisel, kuid kutseõppeasutuses õpingute lõpetamisel väljastatakse tunnistus.

Punktiga 10 täiendatakse KVTS-i § 49 lõikega 16. KVTS-i §-s 49 on sätestatud ajateenijate

põhiõiguste ja -vabaduste piiramise alused. Kuna kodanike põhiõigused ja -vabadused

tulenevad Eesti Vabariigi põhiseadusest, siis on ajateenistuses kui põhiseadusest tuleneva

kohustuse täitmise perioodil seatud ajateenijate õigustele ja vabadustele teatud piirangud.

Eelnõuga nähakse ette, et ajateenijale võib ilma tema nõusolekut küsimata taotleda Kaitseväe

algatusel salastatud teabele juurdepääsu õigust, kui Kaitseväe juhataja on määranud ajateenija

rahuaja ametikohale juurdepääsu õiguse taseme riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses

sätestatud korras.

Lähiaastatel hangitakse riigikaitseks üha rohkem süsteeme (nt keskmaa õhutõrje,

mitmikraketiheitjad, varitsev õhuründemoon, laevatõrje raketisüsteem jne), mille kasutusele

võtmise eelduseks on nende kasutajate salastatud teabele juurdepääsu õiguse omamine. Eesti

riigikaitse on üles ehitatud reservteenistuse põhimõttel, mis tähendab, et mitmeid

(relva)süsteeme opereerivad ka kaitseväekohustuslased kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel

(sh ajateenijad oma sõjaväelise väljaõppe ajal) ning seega on vajalik, et neil oleks õigus

salastatud teabele juurdepääsuks ja seda töödelda juba väljaõppe ehk ajateenistuse ajal.

Riigisaladusele juurdepääsu loa saamise protsess kestab vähemalt kolm kuud, millele võib

lisanduda ühekuuline salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaadi väljastamise aeg, mis

moodustab olulise aja näiteks kaheksakuulisest ajateenistusest, mille jooksul ei saa ajateenijat

9/33

kaasata salastatud süsteemidega seotud väljaõppesse. Lisaks eeldab protsess, et isik esitab vaba

tahte alusel vastava taotluse, ja julgeolekukontrolli tegemiseks peab isik esitama ka nõusoleku.

Samas on kaitseväeteenistuskohustuse täitmine kohustuslik ning KVTS-i § 12 lg 7 ja § 51 järgi

võib Kaitsevägi sätetes nimetatud subjekte nimetada ametikohale ilma nende nõusolekuta.

Ametikoha ülesannetest lähtuvalt võib olla vaja riigisaladust ja/või salastatud välisteavet

töödelda, mis eeldab vastava loa või sertifikaadi olemasolu.

Selleks, et ajateenistust tõhustada ja väljaõpe sujuvamaks muuta, peab Kaitsevägi vajalikuks,

et ka ajateenijate puhul saaks rakendada samasugust erandit, nagu on sätestatud sõjaväelise

auastmega sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslasel (riigisaladuse ja välisteabe

seaduse § 301), s.t kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajaks antakse ajateenijale

riigisaladusele juurdepääsu õigus julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel. Ajateenija

suhtes julgeolekukontrolli teostamise ja talle juurdepääsu õiguse taotluse esitab Kaitsevägi.

Tulenevalt RSVS § 301 lõikest 3 Kaitsevägi teavitab ajateenijat kavatsusest esitada tema suhtes

julgeolekukontrolli teostamise ja talle juurdepääsuõiguse andmise taotlus ning määrab tähtaja,

mis ei või olla lühem kui kümme tööpäeva, mille jooksul isikul on õigus kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis keelduda julgeolekukontrollist. Juhul, kui ajateenija ei anna

julgeolekukontrolliks nõusolekut või tallejuurdepääsu õigust ei anta, siis ei jää tal ajateenistus

läbimata, vaid ta nimetatakse ametikohale, millele ei ole ette nähtud salastatud teabele

juurdepääsu õigust.

Kaitseväe hinnangul on neid ajateenijaid, kellel on juurdepääsu õigust vaja, kalendriaastas

umbes 400, olenevalt Kaitseväe võimearendustest.

Punktiga 11 muudetakse KVTS-i § 52 lõiget 5. Paragrahvis 52 on sätestatud ajateenija

lähetamise ja ajateenistuskohast väljalubamise kord. Lõike 5 sõnastuse kohaselt on ajateenija

lähetamine rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni

piirkonda keelatud.

See piirang on kehtestatud seetõttu, et RSO-le ei saadetaks isikuid, kellel puuduvad väljaõpe ja

vajalikud oskused. Samas on Kaitseväe hinnangul ajateenijad pärast sõduri baaskursuse ja

vastava eriala väljaõppe läbimist omandanud vajalikud oskused ja teadmised, et osaleda ka

muudes Kaitseväe tegevustes. Tavapraktikas komplekteeritakse RSO-dele saadetavad üksused

tegevväelastest, kuid praegusel ajal on tekkinud olukord, kus mereväe laevastikku kuuluv

miinitõrje grupp on määratud RSO-le NATO kiirreageerimisüksuse koosseisus, mistõttu ei saa

nendele laevadele ajateenijaid võtta kehtiva piirangu tõttu. Seega on ajateenijate väljaõppe

võimalused piiratud. Olukorra lahendamiseks tuleb luua võimalus lähetada RSO-le või RSO

piirkonda ka ajateenija, kuid tingimusel, et ajateenija on omandanud sellise taseme väljaõppe,

mis võimaldaks tal täita laevameeskonna ülesandeid. Ajateenija oskuste ja väljaõppe kohta

annab hinnangu väljaõpet korraldav ülem.

Lisaks tuleb enne lähetamist küsida ajateenija kirjalikku nõusolekut RSO koosseisu arvatud

laeval teenistusülesannete täitmiseks. Kuigi väljaõppel osalemine on ajateenijale kohustuslik,

lähetatakse RSO piirkonda vaid neid ajateenijaid, kes on andnud selleks oma nõusoleku.

Seega, lähtuvalt eeltoodust muudetakse eelnõuga KVTS-i § 52 lõiget 5 ning sätestatakse, et

ajateenija lähetamine rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise

operatsiooni piirkonda on lubatud vaid ajateenija nõusolekul.

Siinkohal on oluline tuua välja, et ajateenija RSO-l osalemise aeg ja ajateenistuse kogukestus

kokku ei tohi ületada esialgset ajateenistuse kestust.

Ajateenijale makstakse RSO-l osalemise ajal suuremat toetust, mille maksmise ulatus ja kord

kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 03.01.2017. a määrusega nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja

toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale

reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava

toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“.

10/33

Kehtiva määruse kohaselt makstakse ajateenijale igakuist toetust ja kui ta lähetatakse välisriiki

kauemaks kui 14 päevaks, makstakse talle lisatoetust 10 eurot päevas kuni lähetuse lõpuni.

Vabariigi Valitsuse määrusesse lisatakse toetus, mida hakatakse maksma ajateenijale RSO-l

osalemise ajal peale igakuise toetuse. Kuna RSO-le lähetatud ajateenija täidab RSO-l

tegevväelasega samu ülesandeid, siis võetakse makstava toetuse suuruse arvutamise aluseks

RSO-l osalemise ajal tegevväelasele makstava päevaraha suurus, mis on 32 eurot.

KVTS-i § 116 lõike 3 kohaselt võib tegevväelase päevaraha RSO ajal suurendada. Päevaraha

suurendamise tingimused ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja. Päevaraha suurendatakse

vastavalt RSO piirkonnale määratud koefitsiendi korrutisega. Näiteks kui piirkonna või

ülesande koefitsient on 2,0, siis korrutatakse vastava koefitsiendiga ka päevaraha suurus. Et

tagada ajateenijatele ühetaoline ja selge toetuse maksmise kord, nähakse Vabariigi Valitsuse

määruses ette kindel toetussumma, mis ei sõltu RSO piirkonna või ülesande koefitsiendist. Et

vähendada kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva, kuid erineva sihtrühma ebavõrdset

kohtlemist, kehtestatakse toetuse suuruseks 64 eurot päevas. 64 eurot on keskmine päevaraha

suurus, mida makstakse tegevväelasele, kes on lähetatud RSO piirkonda, mille koefitsient on

2,0. See koefitsient on kehtestatud riskiga RSO ülesandele või piirkonnale.

Punktiga 12 täiendatakse KVTS-i § 52 lõigetega 51 ja 52, milles täpsustatakse ajateenija

RSO-le lähetamise korda. Uute sätete kohaselt võib ajateenija RSO-le lähetamiseks antud

kirjaliku nõusoleku igal ajal tagasi võtta ning kui ta võtab nõusoleku tagasi RSO-l osalemise

ajal, siis peab Kaitsevägi korraldama ajateenija RSO-lt tagasi toomise esimesel võimalusel.

Sellisel juhul toimetatakse ajateenija tema ajateenistuskohta ja tema tavapärane väljaõpe jätkub

kuni ajateenistuse lõpuni.

Punktiga 13 muudetakse KVTS-i § 52 lõiget 6, milles on sätestatud ajateenija

ajateenistuskohast väljalubamise kord. Sätte kohaselt on ajateenijal õigus taotleda

ajateenistuskohast väljalubamist, kui see ei takista sõjaväelise väljaõppe läbiviimist ega

teenistusülesannete täitmist. Senise korra kohaselt tuli ajateenijal esitada kirjalik taotlus, kui ta

soovis ajateenistuskohast väljaluba saada. Muutunud tava tõttu antakse väljaluba ajateenijale

ka ilma tema taotluseta. Kuigi väljaloa andmise sagedus ja kord sõltuvad väljaõppe

intensiivsusest ning plaanist, on tänapäeval üha tavalisem, et ajateenijal lubatakse

ajateenistuskohast lahkuda peale tunniplaanis ettenähtud väljaõpet ning ajateenijal tuleb

väeossa naasta enne öörahu. Kuna seaduses kehtestatud väljaloa taotlemise kord ja tegelik

väljaloa andmise tava enam ei ühti, antakse eelnõuga ajateenistuskohast väljalubamise korra

kehtestamine üle Kaitseväe juhatajale (eelnõu punkt 14). Väljalubamise kord kehtestatakse

Kaitseväe juhataja käskkirjaga.

Punktis 15 muudetakse KVTS-i § 56, milles on sätestatud ajateenistuse lõppemise alused. Kui

üldjuhul loetakse ajateenistus lõppenuks ajateenistuse kestuse lõppemisega ehk 8- või 11-

kuulise väljalõppe läbimisel, siis teatud asjaolude esinemisel vabastab ajateenistuskoha ülem

ajateenija ajateenistusest enne ajateenistustähtaja lõppu. Näiteks vabastatakse ajateenija

ajateenistusest enne tähtaega, kui ta ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase

tervisenõuetele või kui ajateenija sai lapsevanemaks või muuks last ülal pidavaks isikuks või

ainsaks isikuks, kes peab ülal raske või sügava puudega inimest, ning ülalpidamiskohustus

tuleneb perekonnaseadusest.

Lisaks eeltoodule on KVTS-is sätestatud juhud, millal võib ajateenistuskoha ülem ajateenija

enne tähtaega ajateenistusest vabastada. Need on ajateenija raske perekondlik olukord või kui

esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenija võetakse tegevteenistusse kadetina või esmase

sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenija asub kõrgharidust omandama arsti või õe erialal. Muul

põhjusel vabastatakse ajateenistusest enne tähtaega üldjuhul siis, kui isik ei ole läbinud

ajateenistust ettenähtud mahus ja teda sõjaaja ametikohale ei nimetata.

11/33

Ajateenistus loetakse lõppenuks, kui ajateenija on läbinud kogu väljaõppeprogrammi

ettenähtud tähtajaga. Erialakursus läbitakse umbes viie kuu möödumisel ajateenistuse algusest,

mis tähendab, et selleks ajaks on ajateenija omandanud enda ametikohale vastavad oskused ja

teadmised. Pärast erialakursuseid jätkub ajateenijate väljaõpe üheskoos allüksusekursusel,

mille eesmärk on harjutada koostööd oma jao, rühma, kompanii ja suurema üksuse koosseisus.

Seega on selleks etapiks ajateenijal läbitud kolm neljandikku tema väljaõppeprogrammist, ta

on omandanud n-ö üksikvõitlejana ametikohale kehtestatud nõuded ja oskused ning seega saaks

ta asuda tegevteenistusse enne ajateenistuse väljaõppeprogrammi läbimist (st 8- või 11-kuu

läbimist). Tänapäeval on võimalik sellisel viisil tegevteenistusse võtta ajateenijat vaid kadetina.

Et tagada Kaitseväe teatud ülesannete järjepidev toimimine, tuleb tegevteenistusse võtmise

eesmärgil ajateenistusest vabastamise aluseid laiendada.

Enne 2012. aastat kehtinud KVTS-i kohaselt oli ette nähtud järgmine: kui ajateenija oli teeninud

vähemalt kolm neljandikku oma ajateenistuse kestusest, võis ta teenistusest vabastada ja lugeda

tema ajateenistuskohustuse täidetuks väeosa ülema otsuse alusel lepingulisse teenistusse

võtmisega alalises valmiduses olevas väeüksuses või allüksuses. Seega on ajateenijate

tegevteenistusse võtmine enne ajateenistuse lõppu olnud ka varasem praktika, kuigi 2013. aasta

1. aprillil jõustunud KVTS-iga sellist võimalust enam ette ei nähtud.

KVTS-i § 56 lõike 3 punktis 2 sätestatakse, et ajateenistuskoha ülem võib ajateenija

ajateenistusest vabastada, kui esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenija võetakse

tegevteenistusse kadetina. Eelnõuga muudetakse KVTS-i § 56 lõike 3 punkti 2 ning

sätestatakse, et ajateenistuskoha ülem võib ajateenija ajateenistusest vabastada, kui esmase

sõjalise väljaõppe läbinud ajateenija võetakse tegevteenistusse. Kõnesolevast sättest jäetakse

välja sõna „kadett“ ning sellega laiendatakse ennetähtaegselt ajateenistusest vabastamise

võimalust tegevteenistusse võtmise eesmärgil. Kui isik vabastatakse ajateenistusest enne

tähtaega, võetakse ta tähtajaliselt tegevteenistusse ja nimetatakse rahuaja ametikohale.

Tegevteenistusse võtmisel ja rahuaja ametikohale määramisel peab isikul olema ametikohal

nõutav haridus ning sõjaväeline väljaõpe.

Punktiga 16 täiendatakse KVTS-i § 56 lõiget 3 punktiga 4 ning lisatakse ajateenistusest enne

tähtaega vabastamise võimalusena ajateenistuskoha ülema antud hinnang selle kohta, et

ajateenijat ei ole otstarbekas sõjaaja ametikohale nimetada. Sõjaaja ametikohale nimetamise

eeldus on isiku omandatud sõjaväeline väljaõpe, mis on vajalik selleks, et täita edukalt

teenistusülesandeid rahu- ja sõjaajal. Sõjaaja üksuste komplekteerimisel on igal üksusesse

kuuluval isikul oma kindel eesmärk ja funktsioon, mistõttu on oluline, et sõjaaja ametikohale

nimetatud isik suudab nii rahu- kui ka sõjaajal oma ülesandeid täita vastavalt ootustele ja

väljaõppele. Kõige esmasema ja vahetuma hinnangu ajateenija võimekusele ja oskustele saab

anda tema ajateenistuskoha ülem. Kui ajateenija ei suuda ajateenistuses antavat väljaõpet

omandada, siis ei ole puudulike oskustega ajateenijat otstarbekas sõjaaja ametikohale nimetada,

kuna puuduliku sõjaväelise väljaõppega reservis olev isik võib seada ohtu kogu oma üksuse.

Seega antakse eelnõuga ajateenistuskoha ülemale võimalus vabastada ajateenija ajateenistusest

enne tähtaega, kui ülema hinnangul ei ole ajateenijat võimalik sõjaaja ametikohale nimetada.

Enne tähtaega ajateenistusest vabastatud isik arvatakse reservi. Selle sätte alusel ajateenistusest

vabastatud isikul ei ole õigust saada KVTS-is sätestatud hüvitisi ega toetusi, mis on ettenähtud

tavapärase tähtajaga ajateenistuse läbimise korral. See tähendab, et ennetähtaegselt

ajateenistusest vabastatud isikule ei maksta mootorsõiduki juhtimisõiguse omamise eest toetust,

samuti lõpetatakse isiku eest sotsiaalmaksu maksmine. Tulenevalt sotsiaalmaksuseaduse § 6

lõikest 33 maksab riik sotsiaalmaksu tähtajaks ajateenistuse lõpetanud isiku eest kaks kuud

alates ajateenistusest vabastamise päevast. Isikule, kes vabastati ajateenistusest ennetähtaegselt

põhjusel, et ta ei suutnud ajateenistuses väljaõpet omandada, lõpetatakse sotsiaalmaksu

maksmine üks kuu peale ajateenistusest vabastamist.

12/33

Punktis 17 täiendatakse KVTS-i § 76 lõiget 1 punktiga 11. KVTS-i §-s 76 on sätestatud alused,

mille puhul reservis olev isik vabastatakse reservteenistuses osalemise kohustusest. Lõikes 1

on kehtestatud loetelu asjaoludest, mille ilmnemisel vabastatakse reservis olev isik

reservteenistuses osalemise kohustusest ilma vastavat otsust vormistamata, s.t tegemist ei ole

Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema tehtava kaalutlusotsusega. Nimetatud loetellu

lisatakse reservis olevad isikud, kes on usulistel või kõlbelistel põhjustel keeldunud

reservteenistusest ning esitanud vastava taotluse Kaitseressursside Ametile KVTS-i § 801 lõikes

3 sätestatud korras. Taotlus reservteenistuse asendamiseks asendusteenistusega tuleb esitada

vähemalt 30 päeva enne reservteenistuse algust. Hiljem esitatud taotlus reservteenistusse

tulemise kohustusest ei vabasta. Kaitseressursside Amet otsustab, kas asendada reservteenistus

asendusteenistusega.

Punktis 18 tunnistatakse kehtetuks KVTS-i § 76 lõike 3 punkt 3, mis on seotud eelmises

punktis tehtava muudatusega. Kui reservis olev isik on esitanud Kaitseressursside Ametile

tähtajaks taotluse reservteenistuse asendamiseks asendusteenistusega, siis ei ole reservis oleva

isiku reservteenistust korraldaval ülemal vaja vabastamisotsust vormistada.

Punktis 19 tehakse viiteline muudatus seoses KVTS § 76 lõike 3 punkt 3 kehtetuks

tunnistamisega.

Punktis 20 muudetakse KVTS-i § 79 lõiget 21. KVTS-i §-s 79 on sätestatud asjaolud, mille

esinemisel võib reservväelase enne õppekogunemise lõppu reservteenistusest vabastada.

Sellised olukorrad on näiteks reservväelase halvenenud terviseseisund, mille tõttu ei ole tal

enam võimalik õppekogunemisel osaleda, või ootamatult tekkinud raske perekondlik olukord.

KVTS-i § 79 lõike 21 kohaselt võib Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem vabastada

reservväelase õppekogunemiselt Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel kõrgendatud

kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni ajal.

Õppekogunemiste läbiviimise praktikas on esinenud olukordi, kus õppekogunemisele kutsutud

üksuse väljaõppe eesmärk on saavutatud enne õppekogunemise kutses märgitud tähtaega, kuid

seaduses puudub alus vabastada reservväelasi õppekogunemiselt enne õppekogunemise lõppu

Kaitseväe ettepanekul. Seaduses on sätestatud vastav võimalus vaid kõrgendatud

kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni ajal, kuid Kaitseväe hinnangul on vaja vastav erisus

sätestada ka rahuajal korraldatavatele õppekogunemistele. Sellise võimaluse sätestamine annab

vajaliku paindlikkuse kasutada õppekogunemisele kutsutud üksuste ja reservväelaste aega

tõhusamalt ning tegelik õppekogunemisel osalemise aeg sõltub väljaõppe tulemuste ja

eesmärkide saavutamise kiirusest. Seetõttu muudetakse KVTS-i § 79 lõiget 21 ja see

sõnastatakse selliselt, et Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib vabastada

reservväelase õppekogunemiselt Kaitseväe ülesannetest tulenevatel põhjustel. Vastav alus

laieneb nii kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni kui ka rahuajal õppekogunemise

korraldamisele.

Punktiga 21 täiendatakse KVTS-i uue peatükiga 73, millega kehtestatakse vabatahtliku

teenistuse korraldamise põhimõtted ja alused.

Eelnõuga luuakse täiendav kaitseväeteenistuse liik, milleks on vabatahtlik teenistus. Uue

teenistusliigi loomisega laiendatakse reservis olevate isikute võimalusi osaleda Kaitseväe

ülesannete täitmisel, mis põhineb vabatahtlikkusel ning on eristatud reservteenistusest ehk

õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemisest.

Samuti on see teenistusliik oma põhiolemuselt teistsugune kui Kaitseliidu tegevliikmete

vabatahtlik tegevus – Kaitseliidus täidetakse erinevaid teenistuskohustusi vabast ajast ja tasu

13/33

saamata, uus sätestatav vabatahtlik teenistus on kaitseväeteenistusse asumine, mille kohta

sõlmitakse töösuhet kinnitav leping ja mis on mõeldud eeskätt lühikeste tööampsude

tegemiseks. Tasustamine toimub tegevväelastega samadel põhimõtetel.

Seni värvati instruktoritena/koolitajatena reservis olevaid isikuid käsunduslepinguga. Kuigi

oma olemuselt sarnaneb käsundusleping vabatahtliku teenistusega s.t reservis olev isik

kohustub vastavalt lepingule osutama Kaitseväele teenuseid ja Kaitsevägi peab maksma

reservis oleval isikule selle eest tasu, siis käsundiga ei saa anda üle avaliku võimu teostamise

volitusi (käsuõigus), lisaks käsunduslepingu puhul ei laiene käsundisaajale tema vigastada

saamisel või haigestumisel teenistusülesannete täitmise tõttu KVTSist tulenevad sotsiaalsed

tagatised. Käsunduslepingu puhul on käsundisaaja õigused ja kohustused piiratud ning

sotsiaalsed tagatised puuduvad. Sellest tulenevalt vabatahtliku teenistuse loomise ja teenistusse

võtmise regulatsiooni välja töötamise eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada teenistusse võtmise

alused ja vabatahtliku teenistuja õigused ja kohustused.

Kehtiva KVTS-i kohaselt jaguneb kaitseväeteenistus kaheks: kaitseväeteenistuskohustuse

täitmine ja tegevteenistus. Kaitseväeteenistuses olev isik on kaitseväelane.

Kaitseväeteenistuskohustust täidab meessoost kodanik või vabatahtlikult kaitseväekohustuse

võtnud naine aja- ja reservteenistuses. Tegevteenistus on isiku valitud ameti ja karjääri kaudu

teenistusülesannete täitmine.

Uue loodava teenistusliigina saavad reservis olevad isikud osaleda teenistusülesannete täitmisel

vabatahtlikult ja selleks ei tule neil asuda tegevteenistusse. Kuna vabatahtlik teenistus on

kaitseväeteenistuse liik, siis loetakse vabatahtlikus teenistuses osalev isik kaitseväelaseks ning

talle laienevad KVTS-is kaitseväelastele ettenähtud õigused ja kohustused.

Vabatahtliku teenistuja nimetatakse käskkirjaga Kaitseväes koosseisuvälisele sõjaväelise

auastmega ametikohale. Käskkirjas sätestatakse täpsemad ülesanded ja ülesannete täitmisega

kaasnevad võimupiirid, volitused ja alluvussuhe. Alluvussuhte puhul märgitakse, kellele

vabatahtlik teenistuja allub ja kas vabatahtlikul teenistujal on alluvaid, kelle osas tuleb teostada

distsiplinaarvõimu. Kaitseväeline distsipliin eeldab käskude ja keeldude reeglistikust kinni

pidamist, seega käskkirjas fikseeritud võimuvolitus antakse näiteks distsiplinaarvõimu

teostamiseks ja käsuõiguseks2.

Vabatahtliku teenistuse loomisega ei muudeta tegevteenistuse põhimõtteid. Kui tegevteenistus

põhineb karjäärisüsteemil, siis vabatahtlikus teenistuses olevale isikule tegevväelastele loodud

karjäärisüsteem ei kohaldu, mis tähendab, et vabatahtliku teenistuja teenistusülesannete sisu ja

keerukus sõltub tema varasemast väljaõppest ning tavapärast karjääri isik vabatahtlikus

teenistuses teha ei saa. Karjäärialaseks arenguks tuleb isikul asuda tegevteenistusse.

Võrreldes tegevteenistusega on vabatahtlikusse teenistusse võtmise nõuded leebemad. Kuna

reservis olevat isikut ei võeta tegevteenistusse, ei laiene talle ka rahuaja ametikohale

nimetamise nõuded. Kui esmakordsel tegevteenistusse asumisel võetakse isik teenistusse viieks

aastaks, siis vabatahtlikusse teenistusse võetakse isik lühemaks perioodiks. Näiteks ühe

kontingendi RSO lähetamise periood on 6 kuud, sellele eelnev ettevalmistus ja vajalik väljaõpe

(ca kaks kuud), mistõttu oleks vabatahtliku teenistuse tähtajaks 8 kuud.

Teise näitena saab tuua ajateenijate väljaõppe läbiviimine. Sõltuvalt sellest, kas vabatahtlikku

teenistujat soovitakse värvata sõduri baaskursuse või erialakursuse läbiviimiseks või kogu

väljaõppetsükliks, võetakse vabatahtlik teenistuja teenistusse vastavalt siis kolmeks või

üheteistkümneks kuuks.

2 Käsuõigus on ülema ametikohast tulenev kõrgema ülema poolt üle antud õigus ja kohustus anda käske oma

pädevuse ulatuses. (KKS § 27)

14/33

Kuna vabatahtliku teenistuja puhul ei eeldata (ja ei ole ka loodava võimaluse eesmärk)

pikemaajalist teenistussuhet (isikul jääb jätkuvalt võimalus asuda tegevteenistusse), siis

vabatahtlikusse teenistusse võtmisel ei lähtuta isiku füüsilise ettevalmistuse nõuetele

vastavusest, sõjaväelisest auastmest ega muudest KVTS-i § 92 rahuaja ametikohale nimetamise

nõuetest, vaid eelnõuga nähakse ette, et vabatahtlikusse teenistusse võetakse reservis olev isik,

kelle terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ja kes on läbinud

vähemalt esmase sõjaväelise väljaõppe. Teavet tervisenõuetele vastavuse ja sõjaväelise

väljaõppe taseme kohta saadakse kaitseväekohustuslaste registrist.

Vabatahtlikku teenistust käsitletakse kaitseväekohustuse täitmisest eraldi, mis tähendab, et

reservis oleval isikul, kes soovib panustada vabatahtliku teenistuse kaudu Kaitseväe tegevusse,

tuleb endiselt täita ka kaitseväekohustust. Vabatahtliku teenistuse puhul seadustes kehtestatud

piirangud tööandjatele ja kolmandatele isikutele ei laiene. See tähendab, et kui töötaja soovib

asuda vabatahtlikku teenistusse, siis ei ole tööandja kohustatud säilitama tema töökohta ja

palka. Tööandjale laienevad piirangud ja kohustused vaid ametniku või töötaja

reservteenistuses viibimise ajaks.

Eelnõu kohaselt on Kaitseressursside Ametil ja Kaitseväel õigus töödelda reservis oleva isiku

andmeid, et korraldada tema vabatahtlikku teenistust. Samad õigused on Kaitseressursside

Ametil ja Kaitseväel ka isikute aja-, reserv- ja asendusteenistuse korraldamisel (§ 8015).

Reservis oleva isiku andmeid töödeldakse, et hinnata, kas ta vastab vabatahtlikule teenistujale

esitatavatele nõuetele. Töödeldavad andmed on näiteks andmed isiku hariduse, tervise ja

karistatuse kohta ning muud vajalikud andmed, mille põhjal hinnatakse isiku sobivust

teenistusse võtmisel ja teenistusülesannete määramisel.

Vabatahtlikult Kaitseväe ülesannete täitmisele kaasumiseks peab Kaitsevägi enne kindlaks

tegema tegevused ja ülesanded, mida reservis olevad isikud saavad täitma asuda. Kaitsevägi

esitab reservis olevatele isikutele otsepakkumisi või tehakse vastavate ametikohade või

tegevuste loetelu teatavaks muul viisil. Otsepakkumiste saamiseks tuleb reservis oleval isikul

anda kaitseväekohustuslaste registri iseteeninduskeskkonnas nõusolek. Kui isik annab

pakkumiste saamiseks nõusoleku, annab ta ühtlasi nõusoleku töödelda enda andmeid

vabatahtliku teenistuse korraldamiseks. Tegemist ei ole uudse IT-arendusega, kuna ka juba

praegu saab kaitseväekohustuslaste registris anda isik nõusoleku kaitsevaldkonnas

tööpakkumiste saamiseks.

Lisaks saab reservis olev isik ise avaldada soovi näiteks instruktorina väljaõppe läbiviimiseks

või RSO-le lähetamiseks. Kui tahteavaldus laekub, hindab Kaitsevägi isiku sobivust ja

võimaluse korral vormistatakse isikuga vabatahtlikusse teenistusse võtmise käskkiri. Sellisel

juhul tekib Kaitseväel ja Kaitseressursside Ametil õigus töödelda reservis oleva isiku andmeid

tahteavalduse laekudes.

Vabatahtliku teenistuse puhul on eelkõige oluline, et isikul, kes soovib teenistusse asuda, oleks

teenistusülesannete täitmiseks omandatud vajalikud oskused ja sõjaväeline väljaõpe (§ 8016

lg 1). Tervisenõuetele vastavuse tuvastamisel lähtutakse kehtivast otsusest.. Lisaks tehakse

vabatahtlikusse teenistusse asuda soovija osas taustakontroll. Taustakontrolli teostatakse KKSi

§ 413 korras.

KKS § 413 lõike 1 kohaselt Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideeriva isiku ning

tegevväelase, ametniku või töötaja Kaitseväkke sobivuse hindamisel ja Kaitseväele teenuse

osutamisega seotud isikute Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamisel kontrollib

Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus, kas:

1) isiku tegevus on või on olnud suunatud Eesti Vabariigi või Kaitseväe üksuste julgeoleku

vastu;

2) isik on või on olnud kaasatud koostöösse välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega;

15/33

3) isik on seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või

mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele,

territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti

põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;

4) isik on piiratud teovõimega;

5) isikul on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

6) isik on isikuankeedis või sellele lisatud dokumentides tahtlikult varjanud andmeid, esitanud

valeteavet või võltsitud andmeid;

7) isikul on narkootilise või psühhotroopse aine, alkoholi- või hasartmängusõltuvus;

8) isikul on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida;

9) isik on pikemat aega viibinud välisriigis asjaoludel, mis ei ole tuvastatavad.

Nimetatud asjaolude ilmnemisel võib jätta isiku kaitseväeteenistusse või tööle võtmata, isiku

tegevteenistusest vabastada, töölepingu üles öelda ja keelduda isikut Kaitseväe julgeolekualale

lubamast.

Kaitsevägi on sõjaväeliselt korraldatud asutus, mille teenistujad töötlevad sageli tundlikku

teavet, samuti puutuvad kokku relvade, laskemoona ja lõhkeaine käitlemisega ning omavad

vaba juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ja infosüsteemidele. Seetõttu on oluline, et

territooriumil viibivate ja teenistus- või töösuhtes olevate isikute tausta kontrollitakse märksa

põhjalikumalt kui riigiasutuses, mille teenistujatel puudub kokkupuude relvade ja

lõhkematerjaliga ning relvastatud jõu kasutamisega seotud väljaõppega.

Taustakontrolli teostamiseks tuleb vabatahtlikusse teenistusse asuda soovival isikul täita

isikuankeet, milles toodud andmed võimaldavad Kaitseväel hinnata tema sobivust Kaitseväe

ülesannete täitmiseks.

Nagu ka tegevteenistuse puhul, ei võeta vabatahtlikusse teenistusse isikut, kes on kriminaalasjas

kahtlustatav või süüdistatav või kes on süüdi mõistetud ja kellelt on kohtuotsusega ära võetud

õigus töötada kaitseväeteenistusega või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal või kelle

puhul esineb muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu (§ 8016 lg 2). Muu

teenistusse võtmist välistav asjaolu on näiteks see, kui isik ei läbi KKS § 413 alusel tehtavat

taustakontrolli.

Vabatahtlikusse teenistusse võtmine vormistatakse käskkirjaga, milles märgitakse teenistusse

võetava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; teenistusülesanded ning

teenistusülesannete täitmisega kaasneva avaliku võimu teostamise volitused ja käsuõigus;

teenistuskoha asukoht; teenistuse tähtaeg; teenistujale makstav palk ning vaidlustamisviide.

Nagu ka tegevteenistusse võtmisel, otsustab vabatahtlikusse teenistusse võtmise Kaitseväe

juhataja või tema volitatud ülem. Üldjuhul on selleks teenistuskoha struktuuriüksuse ülem.

Eelnõu §-s 1817 sätestatakse vabatahtliku teenistuse korraldus. Kuna vabatahtlikus teenistuses

olev isik täidab tegevväelastega samu teenistusülesandeid, kohaldatakse vabatahtliku teenistuja

töökorraldusele KVTS-iga kehtestatud tegevväelaste töö- ja puhkeaja (KVTS-i §-d 104–105)

ning lähetamise (KVTS-i §-d 113–117) regulatsiooni.

Lisaks sätestatakse, et reservis oleva isiku vabatahtlikus teenistuses olemise perioodi ei loeta

KVTS-i § 69 lõikes 1 ja § 73 lõikes 1 kehtestatud reservteenistuse kestuse hulka.

KVTS-i § 69 lõike 1 kohaselt võib reservis oleva isiku tema auastme põhiliiki arvestades

kutsuda õppekogunemisele järgmiselt:

1) ohvitser – kokku kuni 12 kuuks;

2) allohvitser – kokku kuni üheksaks kuuks;

3) sõdur – kokku kuni kuueks kuuks.

16/33

KVTS-i § 73 lõike 1 kohaselt võib reservväelane osaleda õppekogunemisel tema auastme

põhiliiki arvestades järgmiselt: ohvitser kuni 30 päeva, allohvitser kuni 21 päeva ja sõdur kuni

14 päeva.

Seega tuuakse eelnõus välja, et vabatahtlikule teenistusele ega teenistuse kestusele nimetatud

piirangud ei laiene, kuna vabatahtlik teenistus on eristatud kohustuslikust reservteenistusest.

Eelnõu §-s 8018 kehtestatakse vabatahtliku teenistuja tagatised.

Vabatahtlikule teenistujale makstakse teenistusülesannete täitmise eest palka käskkirjas

ettenähtud ulatuses ja korras. Vabatahtliku teenistuja puhkuse andmisel lähtutakse töölepingu

seaduse §-des 54–71 sätestatud regulatsioonist.

Nagu ka tegevväelastele, võimaldatakse vabatahtlikule teenistujale vajaduse korral tasuta

toitlustus, arvestades teenistusülesannete täitmise asukohta, iseloomu, kestust ja muid olulisi

tingimusi. Näiteks on toitlustus tagatud sõjaväelisel väljaõppel, rahvusvahelisel sõjalisel

operatsioonil ning Kaitseväe laeval ja õhusõidukis. Vabatahtliku teenistuja võib majutada

teenistusülesannete täitmise ajal selleks ettenähtud ruumi, milleks on üldjuhul kasarmuruum.

Kuna vabatahtlik teenistus loetakse kaitseväeteenistuseks ja kaitseväeteenistuses olev isik

loetakse kaitseväelaseks, siis laienevad vabatahtlikule teenistujale KVTS-i 11. peatükis

kehtestatud kaitseväelasele ettenähtud teenistusalased tagatised, mis on ette nähtud olukorras,

kus kaitseväelane saab teenistuskohustusi täites viga või haigestub. KVTS-i § 192 kohaselt

kohaldatakse kaitseväelase ja asendusteenistuja teenistustingimustele töötervishoiu ja

tööohutuse seadust, arvestades KVTS-is sätestatud erisusi. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete

täitmise tagab kaitseväelase ameti- või teenistuskoha asutus.

Vabatahtlikule teenistujale tagatakse vajaduse korral piirmäära ulatuses tervishoiuteenused,

meditsiiniseadmed ja ravimid KVTS-i §-s 193 ettenähtud korras. Vabatahtlikus teenistuses

teenistusülesannete täitmise tõttu raske tervisekahjustuse saamise korral kaetakse

Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest sõidukulu raviasutusse ja tagasi,

reservasendusteenistuja piiratud liikumisvõime korral tema ühe saatja sõidukulu raviasutusse

ja tagasi ning statsionaarsel ravil viibimise korral sõidukulu raviasutusse ja tagasi ning

majutuskulu raviasutuse asukohas kuni kahele vabatahtliku teenistuja nimetatud isikule. Lisaks

nähakse ette hüvitis teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tagajärjel

töövõimetule isikule, kellel ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse

seaduse alusel, ning püsiva töövõimetuse puhul maksab riik ühekordset hüvitist vastavalt

töövõime kaotuse ulatusele. Tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud

kulu katmise tingimused, ulatus ning kord sätestatakse kaitseministri määrusega.

KVTS-is nähakse ette ka teenistusülesannete täitmise tõttu hüvitise saamise õigus vabatahtliku

teenistuja hukkumise või töövõimetuse korral.

Vabatahtlikul teenistujal on õigus teenistusalastele tagatistele käesoleva seaduse 11. peatükis

sätestatud ulatuses ja korras.

Eelnõu § 8019 loetleb vabatahtliku teenistuja piirangud ning sätestab streigikeelu. Vabatahtlikul

teenistujal on keelatud levitada oma poliitilisi vaateid teenistuskohas. Poliitiliste vaadete

levitamise piirang laieneb kõikidele kaitseväeteenistuses olevatele isikutele s.t ka ajateenijatele

(KVTS § 49 lg 14), reservteenistuses olevatele reservväelastele (§ 75 lg 3) kui ka

tegevväelastele ( § 123 lg 1). Vabatahtlik teenistus on kaitseväeteenistuse eriliik ning

vabatahtlikus teenistuses olev isik loetakse kaitseväelaseks, mistõttu teenistuses olles tuleb tal

järgida Kaitseväes kehtestatud korda ja distsipliini sarnaselt teiste kaitseväelastega (teenistuses

olevad ajateenijate, reservväelaste, tegevväelastega). Vabatahtlikule teenistujale võib

kohaldada liikumisvabaduse piiranguid KVTS-i §-s 1261 sätestatud korras. KVTS-i § 1261

sätestab, et Kaitseväe juhataja võib sõjalise riigikaitse huvides või nakkushaiguse leviku

17/33

tõkestamise eesmärgil piirata Kaitseväes sõjaväelise auastmega ametikohal olevate

tegevväelaste lahkumist pärast tööaja lõppu Kaitseväe territooriumilt. Liikumispiirangu

kehtivuse ajal tagatakse väeosas olevale vabatahtlikule teenistujale toitlustamine ja majutus.

Kui vabatahtlik teenistuja täidab käskkirjas ettenähtud teenistusülesandeid Kaitseväe

territooriumil ning vastavas teenistuskohas kehtestatakse eeltoodud põhjustel liikumispiirang,

siis laieneb piirang ka vabatahtlikule teenistujale nagu teistele samas teenistuskohas viibivatele

kaitseväelastele.

Vabatashtlikul teenistujal on keelatud streikida ning ta peab hoiduma korruptiivsetest tegudest.

Eelnõu §-s 8020 sätestatakse vabatahtliku teenistuse lõppemise alused ja kord. Eelnõu kohaselt

lõpeb vabatahtlik teenistustähtaja möödumisel. Enne tähtaega võib vabatahtliku teenistuse

lõpetadapoolte kirjalikul nõusolekul.. Lisaks nähakse eelnõus ette, et vabatahtliku teenistus

lõpeb juhul, kui vabatahtlik teenistuja paneb toime distsiplinaarsüüteo kas tahtlikult või raske

hooletuse tõttu või kui teo iseloomu tõttu ei saa ta vabatahtlikku teenistust jätkata. Sama kehtib

juhul, kui vabatahtliku teenistuja suhtes on jõustunud kohtuotsus, mille eest on talle karistusena

mõistetud reaalne vangistus, või kui vabatahtliku teenistuja tervis ei vasta püsivalt või ajutiselt

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Vabatahtlik teenistus lõpeb ka siis, kui

vabatahtlik teenistuja on süüdi mõistetud ja kui temalt on kohtuotsusega ära võetud õigus

töötada kaitseväeteenistuse või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal või kui vabatahtlik

teenistuja kannab aresti või on vahistatud, ning vabatahtliku teenistuja surma korral. Lisaks

loetakse vabatahtlik teenistus lõppenuks, kui isikul tuleb asuda täitma sõjaaja ametikoha

ülesandeid mobilisatsioonikäsu saamisel.

Vabatahtliku teenistuse kaudu oleks võimalik täita hinnanguliselt 40–50 teenistuskohta aastas.

Punktidega 22, 23 ja 24 muudetakse ja täiendatakse KVTS § 93, milles sätestatakse Vabariigi

Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt tegevväelase sõjaväelise auastmega

ametikohale nimetamise kord. Muudatuse kohaselt ministri poolt rahuaja ametikohale

nimetatud tegevväelane nimetatakse ametikohale kuni viieks aastaks.

Rahuaja ametikohad, millele tegevväelase nimetamise õigus on kaitseministril, on kehtestatud

Kaitseväe põhimääruses. Kaitseväe põhimääruse § 22 kohaselt riigikaitse korraldamise eest

vastutaval ministril on õigus nimetada tegevväelasi järgmistele sõjaväelise auastmega

ametikohtadel:

1) Kaitseväe juhataja asetäitja;

2) Kaitseväe peastaabi ülem;

21) diviisi ülem;

3) mereväe ülem;

4) õhuväe ülem;

5) erioperatsioonide väejuhatuse ülem;

6) küberväejuhatuse ülem;

7) luurekeskuse ülem;

8) sõjaväepolitsei ülem;

9) toetuse väejuhatuse ülem.

Seni kehtinud korra kohaselt nimetati eelpool loetletud ametikohtadele tegevväelased

tähtajatult. Kõnesolevad ametikohad on sama vastutustasemega, mis riigiametite juhid,

ministeeriumite kantslerid/asekantslerid, keda täna nimetatakse ametikohale tähtajaliselt.

Arvestades, et tegemist on riigi tippjuhtide hulka kuuluvate Kaitseväe ametikohtadega, siis

tuleks siduda ka need Kaitseväe ametikohad tähtajalise nimetamisega sarnaselt Kaitseväe

juhataja ametikohaga. Kuna tegevväelane peab andma nõusoleku enda nimetamiseks vastavale

ametikohale, siis juba ametikohale nimetamisel ollakse teadlik oma edasisest perspektiivist.

Tegevväelase nimetab ametikohale minister Kaitseväe juhataja ettepanekul viieks aastaks.

18/33

Sarnaselt Kaitseväe juhataja ametikestusega, sätestatakse eelnõus võimalus ametiaega

pikendada kuni kahe aasta võrra. Ettepaneku ametiaja tähtaja pikendamiseks teeb Kaitseväe

juhataja. Kokku võib ministri poolt nimetataval ametikohal olla maksimaalselt kuni seitse

aastat. Pärast vastava perioodi lõppu nimetatakse tegevväelane uuele rahuaja ametikohale või

vabastatakse tegevteenistusest, seda juhul, kui tegevväelast ei nimetata uuele ametikohale või

ta ei ole nõus uue pakutava ametikohaga. Sellisel juhul tegevteenistuja loetakse

tegevteenistusest vabastatuks ametikohal olemise lõputähtpäevale järgnevast päevast.

Tegevväelase rahuaja ametikohale nimetamine toimub lähtuvalt Kaitseväe karjäärisüsteemist

ja rotatsiooniplaanist. Rahuaja ametikohad, mille puhul ametisse nimetab kaitseminister, on

üldjuhul kõrgema ohvitseri ametikohad ja seetõttu ohvitseri karjääri viimane ja kõrgeim

positsioon. Et edendada Kaitseväes ohvitsere motiveerivat karjäärimudelit, mis oleks

läbipaistev, võrdne ja jätkusuutlik, ei ole õiglane hoida ühte isikut vastaval positsioonil

tähtajatult.

Sama muudatuse on tehtud ka rahandusministeeriumi poolt koostatud ATS muutmise seaduse

eelnõus3, millega täiendatakse ATS § 23 lõiget 2 punktiga 3¹ ja §-ga 23¹ selliselt, et

valitsusasutuse struktuuriüksuse (üldiselt osakonna juhataja ja talituse juhataja) juht ning ameti

ja inspektsiooni peadirektorile või tema asetäitjale alluva struktuuriüksuse juht nimetatakse

ametisse või temaga sõlmitakse tööleping viieks aastaks. Selgituseks on toodud, et muudatuse

eesmärgiks on võimaldada struktuuriüksuse juhtidele uusi arengu – ja karjäärivõimalusi ning

aidata kaasa rotatsioonisüsteemi paremale toimimisele.

Punktiga 25 täiendatakse KVTS-i § 104 lõiget 1, milles sätestatakse tegevväelase töö- ja

puhkeaja arvestamise erandid, mille puhul avaliku teenistuse seaduse tööaega, töö tegemise aja

piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid ei

kohaldata.

Sellised erandid on näiteks teenistusülesannete täitmine päästesündmuse lahendamisel või

eriolukorra töödel osalemise ajal, erakorralise seisukorra ajal, sõjaväelisel väljaõppel osalemise

ajal ja sõjaväepolitsei ülesande täitmisel osalemise ajal Kaitseväe juhataja ettenähtud ulatuses.

Nimetatud juhtudel hüvitatakse tegevväelasele tehtud töö vaba aja andmisega või rahas,

arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks kulunud aega.

Eelnõuga lisatakse erandolukordade loetellu teenistusülesande täitmine kaitseväeluure

teostamise ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ajal Kaitseväe juhataja

ettenähtud ulatuses.

Teatud kaitseväeluure kogumise viise võivad kasutada kõik Kaitseväe struktuuriüksused, aga

mitmeid kaitseväeluureks teabe kogumise viise on lubatud kasutada ainult Kaitseväe

põhimääruses toodud struktuuriüksustel ning käesolev muudatusettepanek mõjutab just

eelkõige neid tegevväelasi, kes on teenistuses nendes struktuuriüksustes.

Muudatuse eesmärk on tagada eelnimetatud funktsioone täitvatele tegevväelastele õigused

tasule ja puhkeajale ülesannete täitmise ajal, kuna nende ülesannete täitmine võib ületada

tavapäraseid töö- ja puhkeaja norme ning ka puhkeajal ei pruugi olla võimalik

tegevuspiirkonnast lahkuda. Samuti võib nende ülesannete täitmise ajal esineda suurenenud oht

tegevväelase elule ja tervisele.

Muudatus annab Kaitseväe juhatajale võimaluse sätestada konkreetsemad kaitseväeluure ja

relvastatud vastupanu ettevalmistamise ning korraldamise ülesanded, mille täitmise ajal ei

kohaldata tegevväelasele ATS-i tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal

tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid. Selline ülesannete piiritlemine tagab

tegevväelasele selguse, millistel juhtudel võib Kaitsevägi teda täiendavalt koormata ja kus ei

3 EIS toimik: 24-0237 - Avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

19/33

kehti tavapärased tööaja arvestuse reeglid. Oluline on hinnata tegevuse ajalist intensiivsust ja

puhkeaja andmise võimalust ülesannete täitmise kestel, et tagada tegevväelase tervise säilimine

ja teenistusülesannete ohutu täitmine.

Punktis 26 muudetakse paragrahvi 104 lõiget 4 ning täpsustatakse, et § 104 lõigetes 1–3

sätestatud töö- ja puhkeaja erandeid ei kohaldata tegevväelasele, kes on rase või kellel on õigus

emapuhkusele. Käesoleva eelnõuga täiendatakse § 104 lõikega 5 (eelnõu punkti 22 muudatus),

mille kohaselt võib ATS-i § 41 lõikes 1 sätestatud puhkeaja regulatsiooni jätta kohaldamata,

kui töötamine ei kahjusta tegevväelase tervist ja ohutust. Seetõttu muudetakse ka § 104 lõiget

4 ning täpsustatakse, et tegevväelasele, kes on rase või kellel on õigus emapuhkusele, §-s 104

sätestatud töö- ja puhkeaja erandeid ei kohaldata, välja arvatud lõikes 5 sätestatud erand

tingimusel, et töötamine ei kahjusta tegevväelase tervist ja ohutust.

Punktiga 27 täiendatakse KVTS-i §-s 104 kehtestatud töö- ja puhkeaja erandjuhtumeid ning

sättesse lisatakse, et tegevväelasele ei kohaldata ATS-i § 41 lõikes 1 sätestatud puhkeaja

regulatsiooni, kui töötamine ei kahjusta tegevväelase tervist ja ohutust. ATS-i § 41 lõike 1

kohaselt on ametnikul 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust

puhkeaega ja summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul

vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega. Kui tööaeg on pikem kui 13 tundi, antakse pärast

tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega tundide ulatuses, mis ületasid 13 tundi.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. a direktiiv 2003/88/EÜ (tööaja korralduse

teatavate aspektide kohta) artikli 17 lõike 2 kohaselt võib lõigetes 3, 4 ja 5 (igapäevane

ja -nädalane puhkeaeg ja vaheajad) sätestatud erandid vastu võtta õigus- ja haldusnormidega

või tööturu osaliste kollektiivlepingute või lepingutega, tingimusel et kõnealustele töötajatele

antakse hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeajad või et erandjuhtudel, kui objektiivsetel

põhjustel ei ole võimalik anda hüvituseks niisuguseid võrdväärse pikkusega puhkeaegu,

võimaldatakse kõnealustele töötajatele asjakohane kaitse. Artikli 17 lõike 3 kohaselt võib

erandeid öötöö ja igapäevase puhkeaja piirangust teha punkti 3 alapunkti c alapunkti iii kohaselt

tegevuste puhul, mis nõuavad teenuse või tootmise pidevat jätkumist, eriti ajakirjandus, posti-

ja sideteenused, kinematograafiatööstus, raadio, televisioon, kiirabi, tuletõrje ja

kodanikukaitseteenused. Kaitsevägi peab talle pandud ülesannete täitmisel tagama

olukorrateadlikkuse igal ajal ning selle tagamiseks on vaja rakendada teatud valdkondades

(näiteks õhu- ja mereolukorrateadlikkuse tagamine) tegevväelasi tööle pikemate kui 13-tunniste

vahetustega.

Punktis 28 täiendatakse KVTS-i § 131 lõiget 1 punktiga 7¹, mille kohaselt peatub Kaitseväe

Akadeemias (edaspidi KVA) õppiva tegevväelase tegevteenistussuhe tema soovil akadeemilisel

puhkusel olemise ajal. Kehtiva KVTSi järgi teenistussuhe akadeemilise puhkuse ajal ei peatu.

Kõrgharidusseaduse järgi on akadeemilise puhkuse mõte vabastada õppur õppetööst. Kuna

KVA õppurid on õppimise ajal tegevteenistussuhtes ja nende töö on õppimine, siis tuleks

õppimisest vabastuse saamise ajaks (st akadeemilisel puhkusel viibimise ajaks) ette näha ka

tegevteenistussuhte peatamise võimalus. Tegevteenistussuhte peatamiseks peab tegevväelane

esitama sooviavalduse, kuna alati ei pea akadeemilise puhkusega kaasnema teenistussuhte

peatumist. Näiteks kui tegevväelane jätkab akadeemilisel puhkusel olemise ajal teenistust

mõnes teises üksuses teisel rahuaja ametikohal, siis ei ole vaja tegevteenistussuhte peatamist

vormistada. Praktikas on esinenud olukordi, kus KVA-s õppides soovib isik jääda õppetööst

akadeemilisele puhkusele, aga jätkata akadeemilise puhkuse ajal teenistust näiteks oma endises

üksuses.

20/33

Punktis 29 täiendatakse KVTS-i § 132 lõikega 5¹. Muudatus on seotud § 131 lõike 1 punkti 7¹

lisamisega, milles sätestatakse, et tegevväelase tegevteenistussuhe tema soovil peatub, kui ta

on akadeemilisel puhkusel, ja sellisel juhul ei arvata seda aega isiku tegevteenistusstaaži hulka.

Punktis 30 täiendatakse KVTS-i § 132 lõiget 7 pärast tekstiosa „§ 131 lõike 1 punkti 3“

tekstiosaga „või 71“. Muudatus on seotud § 131 lõike 1 punkti 7¹ lisamisega.

Punktis 31 muudetakse KVTS § 1561 lõiget 2, milles jäetakse välja viide KVTS §-le 190

tulenevalt KVTS § 190 kehtetuks tunnistamisega. (vt ka punkti 39 selgitust)

Punktis 32 muudetakse KVTS § 158 lõiget 2. KVTS §-s 158 sätestatakse, et distsiplinaarvõim

on ülema pädevus kohaldada alluva suhtes ergutusi ja distsiplinaarkaristusi. Lõike 2 kohaselt

ülemat ajutiselt asendaval tegevväelasel on asendatava ülema distsiplinaarvõim. Muudatuse

kohaselt lisatakse sättesse vabatahtlik teenistuja, kellel tulenevalt käskkirjaga antud

ülesannetest, tekib samuti oma alluvate suhtes distsiplinaarvõim. Kehtiva sõnastuse kohaselt

loetakse ülemaks või asendatavaks ülemaks tegevväelast, kuid uue vabatahtliku teenistusliigi

loomisega, kus vabatahtlik teenistuja täidab tegevväelasega samu teenistusülesandeid, tekib

distsiplinaarvõimu teostamise õigus ka vabatahtlikul teenistujal. Seega muudatuse kohaselt

ülemat ajutiselt asendaval tegevväelasel või vabatahtlikul teenistujal on asendatava ülema

distsiplinaarvõim.

Punktis 33 tunnistatakse KVTS-i § 162 lõike 7 punkt 4 kehtetuks, kuna haldusorganile vaide

esitamise kord on reguleeritud haldusmenetluse seadusega ning halduskohtule kaebuse

esitamise tingimused ja kord on reguleeritud halduskohtumenetluse seadusega.

Kaitseväeteenistuse seaduses ei ole sätestatud eelnimetatud seaduste suhtes eritingimusi ning

sättes viidatud KVTS-i § 214 on alates 01.04.2023 tunnistatud kehtetuks.

Punktis 34 muudetakse KVTS-i § 166 lõike 1 punkti 1. Kehtiva KVTS-i § 166 lõike 1 punkti 1

kohaselt on distsiplinaarsüüteod seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate

teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata

jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. Kaitseväe praktikas on tekkinud õiguslikke

vaidlusi, kas tunnused „teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja

teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine“ on kumulatiivses

seoses (peavad esinema kõik samal ajal) või disjunktiivses seoses (peab esinema üks või mitu

samal ajal). Õigusselguse mõttes on asendatud sidesõnad „ning“ ja „ja“ sidesõnaga „või“, mis

väljendab eesti keeles disjunktiivset loogilist seost. Nii on üheselt arusaadav, et

distsiplinaarsüüteoks loetakse vähemalt üht sättes kirjeldatud tegevust või tegemata jätmist.

Punktiga 35 täiendatakse KVTS § 168 lõiget 2 punktiga 8 lisades distsiplinaarkaristuste

loetellu vabatahtlikust teenistusest vabastamise.

KVTS § 166 kohaselt distsiplinaarsüüteod on: 1) seadusest või selle alusel kehtestatud

õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine, nõuete ja

teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine; 2) asutusele varalise

kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu,

mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust

olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte; 3)

kaitseväelase poolt teenistusalaste piirangute rikkumine.

Kaitseväelase poolt toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarkaristuse määramisel

võetakse arvesse distsiplinaarsüüteo laadi ja raskust. Distsiplinaarkaristuse eesmärk on juhtida

kaitseväelase tähelepanu tema eksimusele ja hoida ära tema poolt uute süütegude

toimepanemine. Distsiplinaarkaristus määratakse kirjaliku haldusaktiga.

21/33

Distsiplinaarkaristusena on ette nähtud:

1) noomitus;

2) distsiplinaartoimkond;

3) distsiplinaararest;

4) rahatrahv;

5) põhipalga vähendamine;

6) Kaitseväe teenetemärgi äravõtmine;

7) tegevteenistusest vabastamine.

Muudatusega nähakse ette, et ka Kaitseväkke vabatahtlikusse teenistusse võetud vabatahtlikule

teenistujale võib distsiplinaarkaristusena ette näha teenistuse lõpetamise.

Punktiga 36 muudetakse KVTS-i § 173 lõike 1 punkti 1. Kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb

distsiplinaararesti määramisest teavitada kinnipidamiskohajärgset halduskohut, lisades

kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta. Kuna

tänapäeval allkirjastatakse käskkirjad ja muu dokumentatsioon digitaalselt ning edastatakse

kohtule elektrooniliselt, siis käskkirjast ärakirja enam ei tehta. Seega, tulenevalt muutunud

praktikast muudetakse eelnõuga KVTS-i § 173 lõike 1 punkti 1 sõnastust ning sättest jäetakse

välja käskkirjast ärakirja tegemise nõue.

Punktis 37 täiendatakse seaduse §-ga 1772 sätestatakse distsiplinaarkaristusena vabatahtlikust

teenistusest vabastamise alus. Sättes nähakse ette, et vabatahtliku teenistujaga võib teenistuse

lõpetada ennetähtaegselt, kui vabatahtlik teenistuja on toime pannud tahtliku või raske

hooletuse tõttu distsiplinaarsüüteo ning mille tõttu ei ole võimalik Kaitseväel vabatahtliku

teenistujaga teenistust jätkata. (vt ka § 168 lõike 2 selgitust).

Punktis 38 muudetakse KVTS-i § 180 lõiget 9. Kehtiva sõnastuse kohaselt on kaitseväelasel,

kelle suhtes distsiplinaarmenetlus läbi viidi, pärast distsiplinaarmenetlust õigus tutvuda

distsiplinaarmenetluse materjalidega. Seda sätet on praktikas tõlgendatud selliselt, et

kaitseväelasel, kelle suhtes distsiplinaarmenetlust läbi viiakse, ei ole menetluse käigus õigust

tutvuda haldusmenetluse materjalidega ning et tegemist on erinormiga HMS-i §-s 37 sätestatud

dokumentidega tutvumise õiguse suhtes. Sellisel juhul ei saa kaitseväelane, kelle suhtes

distsiplinaarmenetlust läbi viiakse, eesmärgipäraselt täita HMS-i § 38 lõikes 3 sätestatud

kaasaaitamise kohustust ning teostada HMS-i § 40 lõikes 1 sätestatud õigust ärakuulamisele.

Võttes aluseks ATS-i § 73 lõike 9 sõnastuse, mille kohaselt on ametnikul, keda

distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatakse, ja tema esindajal õigus tutvuda

distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse igas etapis ning esitada menetluse jooksul

asjasse puutuvaid taotlusi, muudetakse ka KVTS-i § 180 lõike 9 sõnastust. Seega on

kaitseväelasel, kelle suhtes viiakse läbi distsiplinaarmenetlus, õigus tutvuda

distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse igas etapis ja esitada menetluse jooksul asjasse

puutuvaid taotlusi. Teiste menetlusosaliste õigus distsiplinaarmenetluse dokumentidega

tutvuda on endiselt reguleeritud HMS-i §-s 37 ja selle muudatusi eelnõus ei kavandata.

Punktis 39 tunnistatakse KVTS-i § 190 kehtetuks, kuna haldusorganile vaide esitamise kord

on reguleeritud haldusmenetluse seadusega ning halduskohtule kaebuse esitamise tingimused

ja kord on reguleeritud halduskohtumenetluse seadusega. Kaitseväeteenistuse seaduses ei ole

sätestatud eelnimetatud seaduste suhtes eritingimusi ning sättes viidatud KVTS-i § 214 on

alates 01.04.2023 tunnistatud kehtetuks.

Samuti tunnistatakse KVTS-i § 191 lõige 6 kehtetuks. Kehtiva KVTS-i §-s 191 on kirjeldatud

joobes kaitseväelase teenistusülesannete täitmiselt kõrvaldamist ja sellega kaasnevaid

asjaolusid. Kuigi see säte laieneb nii ajateenijale, reservväelasele kui ka tegevteenistuses

olevale isikule, on tegevused ja tagajärjed vastava sihtrühma puhul erinevad. Sätte kohaselt

22/33

loetakse tegevväelase joobeseisundi tuvastamisel joobeseisundi kontrollimise päeval

tegevteenistussuhe peatunuks ning selle päeva eest tegevväelasele palka ega seadusega

ettenähtud lisatasusid ei maksta. Ajateenistuse kestuse peatumine on sätestatud KVTS-i §-s 48,

mille kohaselt peatub ajateenistuse kestus ajateenija distsiplinaararesti kandmise ajaks ja

ajateenistuskohast omavolilise lahkumise ajaks. Omavolilise ajateenistuskohast lahkumise või

distsiplinaararesti kandmise ajal ajateenijale toetust ei maksta. Seega, ajateenija väljaõppest

ajutiselt kõrvaldamine ajateenistuse kestust ei peata ja samuti ei mõjuta see igakuise toetuse

maksmist. Sellest tulenevalt on ka asutusesisene töökorraldus nendele juhtumitele

reageerimisel erinev.

Kehtiva KVTS-i § 191 lõike 6 kohaselt on kaitseväelase ülem kohustatud ajateenistuse kestuse

või tegevteenistussuhte peatumisest viivitamata kirjalikult teavitama struktuuriüksust, kes on

pädev toetust, palka ja seadusega ettenähtud lisatasusid kinni pidama. See regulatsioon on sobiv

tegevväelase suhtes, aga ei kohaldu ajateenistujale.

Sättes reguleeritakse üksnes Kaitseväe-sisest teavitamiskorda. Nii kaitseväelase ülem, kellel on

sätte kohaselt teavitamiskohustus, kui ka palga kinnipidamiseks pädev struktuuriüksus on

Kaitseväe-sisesed organid. Seega reguleerib säte Kaitseväe sisemist teavitamiskohustust. Kuna

asutusesisese teavitamise korralduse kindlaksmääramine on asutuse juhi pädevuses, on sättega

ülemääraselt sekkutud Kaitseväe sisemisse korraldusse. Käesoleval juhul ei ole selline

sekkumine õigustatud avalike huvide, riigiõigusprintsiipide ega põhiõiguste kaitse vajadusega.

Seetõttu tuleb KVTS-i § 191 lõige 6 tervikuna seadusest välja jätta ja reguleerida kõnealune

küsimus asutusesiseste õigusaktidega.

Punktidega 40 ja 41 täpsustatakse KVTS-i § 211 töövõimetuspensioni taotlemise ja määramise

sätteid.

KVTS-i § 301 kohaselt võib isikul tuvastada püsiva töövõimetuse tagasiulatuvalt, ent mitte

hiljem kui üks aasta pärast püsiva töövõimetuse tuvastamiseks taotluse esitamist.

Kehtiva § 211 lõike 1 punkti 2 kohaselt tekib töövõimetuspensioni õigus püsiva töövõimetuse

määramise päevast. See tähendab, et kui isikul tuvastatakse püsiv töövõimetus tagasiulatuvalt,

ei ole tal õigust saada töövõimetuspensioni tagasiulatuvalt, vaid püsiva töövõimetuse otsuse

tegemisest alates.

Paragrahvi 211 lõike 1 punkti 2 muudatuse kohaselt täpsustatakse, et töövõimetuspensioni

taotlemisel määratakse pension püsiva töövõimetuse tuvastamise päevast ehk pensioni õiguse

tekkimise päev on püsiva töövõimetuse tuvastamise päev. Paragrahvi 211 lõike 5 muudatusena

määratakse töövõimetuspension sellele pensionile õiguse tekkimise päevast, kui pensioni

määramise taotlus on esitatud kolme kuu jooksul püsiva töövõimetuse määramise päevast

arvates.

Muudatusega tagatakse isikule pensioni saamise õigus töövõimetuse tuvastamise päevast

alates, kui isik taotleb pensionit kolme kuu jooksul alates püsiva töövõimetuse määramise

päevast.

Punktiga 42 täiendatakse KVTS paragrahviga 2211, milles sätestatakse vabatahtliku teenistuja

varalise vastutuse ja kahju hüvitamise kord. Kuivõrd vabatahtlik teenistuja täidab

tegevväelasega sarnaseid teenistusülesandeid, mille käigus ta samuti teostab avalikku võimu,

siis vabatahtliku teenistuja poolt süülise rikkumisega tekitatud varalise vastutuse ja kahju

hüvitamise puhul lähtutakse tegevteenistuja kahju hüvitamise korrast. Seega sarnaselt

tegevteenistujale, vabatahtliku teenistuja varalise vastutuse ja kahju hüvitamisele kohaldatakse

avaliku teenistuse seaduse sätteid.

23/33

Paragrahviga 2 muudetakse ATS-i. Paragrahvi 83 punktis 5 asendatakse sõna

„õppekogunemine“ sõnaga „reservteenistuse“. Muudatus on seotud 01.04.2023 jõustunud

KVTS-i muudatusega, millega õppekogunemise mõiste asendati reservteenistusega. Seega on

ATS-i § 83 p 5 muudatuse kohaselt ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatatud

reservteenistuse ajaks, samuti ajaks, kui reservväelane ei saa täita oma teenistusülesandeid

mobilisatsiooni tõttu.

Paragrahvis 3 muudetakse KVTRS-i sätteid.

Seadust täiendatakse paragrahviga 3915, milles sätestatakse eelnõuga muudetava KVTS §-s 93

kaitseministri poolt tegevväelase sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale nimetamise korra

rakendamine. KVTS § 93 lõigetes 41, 42 ja 8 kehtestatakse ametisse nimetamise tähtaeg (5

aastat, mida võib pikendada kuni kahe aasta võrra). KVTRS § 3915 täpsustatakse, et vastavat

muudatust rakendatakse tegevväelaste osas, kes nimetatakse sõjaväelise auastmega rahuaja

ametikohale kaitseministri poolt alates 1. jaanuaril 2026. a.(vt ka § 1 punktide 22, 23 ja 24

selgitust)

Paragrahviga 4 muudetakse KKS-i sätteid.

Punktidega 1 ja 2 muudetakse § 8 ja laiendatakse kaitseväeteenistuse mõistet. Tegevteenistus

on mõeldud vaid ametikohtadele ja tööülesannetele, mille tulemuslik täitmine eeldab sõjaväelist

väljaõpet. Tegevteenistus on seotud kõige suuremate piirangutega, seetõttu ei ole mõistlik samu

piiranguid nõuda isikutelt, kelle tööülesanded sisuliselt selliseid piiranguid ei eelda. Kaitseväes

on sääraseid ametikohti, mis igapäevast sõjaväelist väljaõpet ei eelda. Teine oluline aspekt

tegevteenistuses on sõjaväelisel väljaõppel osalemise kohustuslikkus (õppused), aga õppustel

osalemist saab reguleerida ka teistel alustel (töölepingutes). Kaitseväes avalikus teenistuses või

töösuhtes olevate isikute suhtes kohaldatakse TLS-is ja ATS-is sätestatud töö- ja puhkeaja

seadust, mille kohaselt on igapäevase ja -nädalase puhkeaja suhtes lubatud erisusi rakendada

vaid juhul, kui see on sätestatud seaduses. Kuna kehtiva KKS-i alusel ei ole vastavaid erisusi

ette nähtud, ei anna praegune regulatsioon piisavalt võimalusi kaasata Kaitseväes töötavaid

tsiviilteenistujaid Kaitseväe ülesannete täitmisse, sh õppustel osalemisse.

Seega täiendatakse KKS-i § 8 sätetega, mis võimaldavad kaasata Kaitseväes avalikus

teenistuses ametnikku või töösuhtes olevat isikut sõjaväelisele väljaõppele ilma, et arvestataks

summeeritud tööaja, ületunnitöö, öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamise, töö tegemise aja

piirangu, tööaja korralduse, öötöö piirangu ning igapäevast ja -nädalast puhkeaja regulatsiooni.

Selline kaasamine oleks võimalik üksnes juhul, kui vastav kohustus on isiku ametijuhendis või

töölepingus ette nähtud. Sõjaväelisel väljaõppel osalemisel antakse isikule iga 24 tunni kohta

vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi peab olema katkematu puhkeaeg.

Sõjaväelisel väljaõppel osalemisel tehtud töö hüvitatakse vaba aja andmisega või rahas

Kaitseväe juhataja käskkirjaga kehtestatud korras ja ulatuses. Kehtiva korra kohaselt

hüvitatakse sõjaväelisel väljaõppel osalemine vaba aja andmisega – üks tööpäev ühe õppusel

osaletud päeva kohta – või lisatasu maksmisega. Lisatasu suurus on 40 eurot iga õppusel

osaletud päeva kohta. Puhkepäeval osaletud päeva kohta makstakse lisatasu 65 eurot (välja

arvatud riigipühal). Riigipühal õppusel osalemine hüvitatakse järgmiselt: ametnikule

makstakse kahekordset põhipalka 8 tunni ulatuses päeva kohta ja 40 eurot lisatasu.

Punktiga 3 täiendatakse KKS-i § 9 lõikega 4, millega antakse valdkonna eest vastutavale

ministrile õigus määrata kindlaks vabatahtliku teenistjate piirarv. Piirarvu kehtestamine võib

osutuda vajalikuks ressursside planeerimise ja sihtotstarbelise kasutamise raamistamiseks.

24/33

Punktiga 4 täiendatakse KKS § 10 lõikega 11, millega luuakse võimalus kehtestada Kaitseväes

koosseisuvälised ametikohad. Koosseisuvälised ametikohad luuakse üksnes vabatahtliku

teenistuse korraldamiseks. Vabatahtliku teenistuse eesmärk on võimaldada Kaitseväel värvata

vajaliku väljaõppega reservis olevaid isikuid täitma mingil ajaperioodil, lühiajaliselt

teenistusülesandeid, mida üldjuhul täidavad tegevväelased, kuid ajutiselt suurenenud

kaadrivajaduse või teatud profiiliga isikute puudumise tõttu, ei ole võimalik neid ülesandeid

koosseisuliste tegevväelastega täita. Varasemalt on selliste olukordade puhul sõlmitud reservis

oleva isikuga käsundusleping, kuid sellisel juhul ei ole käsundivõtjal avaliku võimu teostamise

õigust ega käsuõigust ning puuduvad kaitseväeteenistuse seaduses ettenähtud tagatised. Seega

käsundusleping ei täida Kaitseväe eesmärki ning seab käsundivõtjale ülesande täitmiseks

mitmeid piiranguid. Samuti on käsunduslepinguga käsundivõtja sotsiaalsete tagatiste osas

halvemas olukorras võrreldes tegevväelasega, kes täidab samu ülesandeid. Kuigi 2013. aastal

uue avaliku teenistuse seaduse jõustumisega kaotati ära koosseisusväliste ametikohtade loomise

võimalus, siis lähtuvalt eriteenistuse korralduse eripärast ja vajadusest on vastav võimalus

loodud näiteks politsei- ja piirivalve seaduses sisekaitselise rakenduskooli kadettidele, kus

õppepraktika läbiviimise ajaks nimetatakse nad koosseisuvälistele ametikohtadele. Siinkohal

asutuse personali palgaarvestuse ja eelarve planeerimisel lähtutakse koosseisuliste ametikohade

arvust. Sama erisus luuakse ka vabatahtliku teenistuse korraldamiseks. KKSi luuakse säte, mis

võimaldab vajadusel kehtestada Kaitseväes koosseisuvälised ametikohad, mis mehitatakse vaid

vabatahtlike teenistujatega. Koosseisuvälisele ametikohale nimetatud vabatahtliku teenistuja

õigused sõltuvad teenistusülesande sisust. Teenistusse võtmise kord, vabatahtliku teenistuja

õigused ja volitused sätestatakse KVTSis. Ka siinkohal jääb kehtima põhimõte, et

koosseisuväliste ametikohtade loomisega ei kaasne personalikulude eelarve suurendamist, vaid

vastavale ametikohale värvatakse isikuid juhul, kui Kaitseväel on selleks rahalisi ressursse

olemasoleva eelarve raames. Lisaks sätestatakse, et kaitseminister võib määrata kindlaks

vabatahtliku teenistujate piirarvu, näiteks kehtestada Kaitseväes kuni 50 koosseisuvälist

ametikohta, mida võib mehitada vabatahtlike teenistujatega.

Punktidega 5–9 täiendatakse KKS § 413 taustakontrolli sätteid. Muudatusega laiendatakse

isikute ringi, kelle osas on Kaitseväel õigus teha taustakontroll. Nimetatud muudatus on seotud

käesolevas eelnõus tehtavate muudatustega, millega luuakse uus kaitseväeteenistuse liik-

vabatahtlik teenistus, lisaks sätestatakse võimalus ajateenijaid lähetada rahvusvahelisele

sõjalisele operatsioonile ning muudetakse reservis olevatele isikutele ja ajateenijatele

kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajaks riigisaladusele juurdepääsu õiguse taotlemise korda.

KVTSi kohaselt võetakse vabatahtlikusse teenistusse reservis olev isik, kelle osas on läbiviidud

taustakontroll ning kelle puhul ei esine KKS § 413 lõikes 1 loetletud asjaolusid, mille

tuvastamisel Kaitsevägi võib keelduda isiku vabatahtlikusse teenistusse võtmisest..

Turvakontrolli läbiviimine on oluline, kuna Kaitseväe territooriumil hoiustatakse ja käideldakse

relvi, lõhkeaineid ja laskemoona. Olenevalt teenistusülesande sisust, tuleb vabatahtlikul

teenistujal kasutada Kaitseväe dokumendihaldussüsteeme ja andmebaase, mis sisaldavad

delikaatset teavet. Vabatahtlik teenistuja hakkab osalema Kaitseväe ülesannete täitmisel.

Selleks antakse käskkirjaga isikule tegevväelastega sarnased õigused ja volitused, mis

tähendab, et teenistusülesannete täitmise ajal esindab ta Kaitseväge. Seetõttu on eriti oluline

veenduda, et teenistusse võetav isik on usaldusväärne ja lojaalne.

Teine sihtrühm, keda vastav muudatus puudutab, on riigisaladusele juurdepääsu õigust vajav

kaitseväeteenistuskohustust täitev isik (ajateenija ja reservteenistuses olev reservis olev isik),

kelle osas teostatakse taustakontroll enne riigisaladusele juurdepääsu õiguse taotlemise

otsustamist. Riigisaladusele juurdepääsu õiguse vajadus tuleneb ametikoha ülesannetest,

teenistusülesannete sisust ja teenistusülesannete täitmise paikkonnast. Et hinnata, keda

nimetada ametikohale, mis eeldab riigisaladusele juurdepääsu õigust, tuleb Kaitseväel eelnevalt

tuvastada, kas isiku osas ilmneb asjaolusid, mis seavad kahtluse alla tema usaldusväärsuse ja

25/33

võimekuse ametikoha ülesandeid täita ja teenistusülesannete täitmisel osaleda. Pärast

taustakontrolli läbiviimist esitab Kaitsevägi julgeolekukontrolli teostavale asutusele taotluse

isikule riigisaladusele juurdepääsu õiguse saamiseks.

Kolmas sihtrühm on RSO-le lähetatavad ajateenijad. Ajateenistuse läbimine on meessoost

kodaniku kohustus, mistõttu ajateenistusse kutsumist välistavad asjaolud on suhteliselt piiratud.

Välistavate asjaolude kehtestamisel on lähtutud põhimõttest, et isik, kes asub ajateenistusse,

oleks võimeline omandama väljaõppes antavaid teadmisi ning ei ole ohuks teistele

kaasajateenijatele ja iseendale, eriti silmas pidades, et ajateenistuses puututakse kokku relvade

ja lõhkeainetega. Seega ajateenistusse asuvate osas täiendavaid tausta- ja turvakontrolle ei tehta.

RSO-l on teenistustingimused, teenistuse toimumise keskkond ja üldine distsipliin erinev

tavapärasest ajateenistusest. RSO-l on teenistusülesanded suuremat vastutust ja pingutust

nõudvamad ning oluline on, et üksusekaaslaste ja liitlastega toimuks sujuv ning usalduslik

koostöö. Seetõttu on tähtis, et RSO-le lähetatava meeskonna liikmed suudaksid täita

teenistusülesandeid koos tegutsedes võimalikult efektiivselt ja tulemuslikult. RSO-le lähetatava

meeskonna moodustamisel tuleb eelnevalt põhjalikult hinnata, keda RSO-le lähetada. Kuigi

RSO-le lähetatud ajateenijal ei pruugi olla vajadus omada riigisaladuse juurdepääsu õigust, on

sama oluline veenduda, et isik ei kasutaks pahatahtlikult RSO-l teenistusülesande täitmisega

seonduvat teavet või muul viisil kahjustaks Eesti mainet ning lisaks oleks võimeline täitma oma

ametikoha ülesandeid.

Taustakontrolli läbiviimiseks tuleb isikul täita isikuankeet, mille põhjal Kaitseväe vastav

struktuuriüksus algatab taustakontrolli tegemiseks vajalikud toimingud isiku sobivuse

hindamiseks.

Muudatusest puudutatud sihtrühma suurus on ligikaudu 400-500 isikut kalendriaastas. Eraldi

ülaltoodud sihtrühmade kaupa, jaotuks see arv järgmiselt:

- ca 300-350, ajateenijad ja vabatahtlikud teenistujad;

- ca 50-100, reservis olevad isikud;

- ca 50, RSO-dele suunduvad isikud (tegevväelased ja ajateenijad ning vabatahtlikud

teenistujad).

Paragrahvis 5 muudetakse RSVS-i sätteid.

Punktis 1 muudetakse RSVS-i § 301 lõiget 1. RSVS-i §-s 301 on sätestatud riigisaladusele

juurdepääsu õiguse taotlemise ja andmise erisused kaitseväeteenistuses sõjaaja ametikoha

ülesandeid täitvatele kaitseväekohustuslastele. Kehtiva sõnastuse kohaselt on konfidentsiaalse

taseme riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladusele juurdepääsu õigus pärast

julgeolekukontrolli läbimist sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetatud

kaitseväekohustuslasel, kui juurdepääs on vältimatult vajalik tema ametikoha ülesannete

täitmiseks. Sellisel juhul esitab julgeolekukontrolli tegemise ja juurdepääsu õiguse saamise

taotluse Kaitsevägi, kes lisaks teavitab isikut, kelle suhtes julgeolekukontrolli juurdepääsu

õiguse saamiseks tehakse. Kui isik ei ole tema suhtes julgeolekukontrolli tegemisest keeldunud,

esitatakse taotlus julgeolekukontrolli teostavale asutusele. Kui seni kehtinud sätte kohaselt

taotleti juurdepääsu õigust selleks, et saada juurdepääs konfidentsiaalse taseme riigisaladusele,

siis muudatusega laiendatakse juurdepääsu õigust, et saada juurdepääs salajase taseme teabele.

Lisaks täiendatakse sätet isikute ringiga, kelle suhtes võib Kaitseväe ettepanekul riigisaladusele

juurdepääsu õigust taotleda. Muudatuse kohaselt on konfidentsiaalse või salajase taseme

riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladusele juurdepääsu õigus pärast

julgeolekukontrolli läbimist kaitseväeteenistuskohustust täitval isikul või rahvusvahelisel

sõjalisel operatsioonil osaleval tegevväelasel, kui juurdepääs on vältimatult vajalik tema

ametikoha ülesannete täitmisel. Muudatus on seotud eelnõuga muudetava KVTS-i §-ga 49,

mille kohaselt võib ajateenijale Kaitseväe algatusel ja teenistuse huvides taotleda salastatud

teabele juurdepääsu õigust, kui Kaitseväe juhataja on ajateenija rahuaja ametikohale määranud

26/33

juurdepääsu õiguse taseme riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras (vt

eelnõu § 1 punkt 10 selgitust).

Sarnaselt ajateenijatele ja reservväelastele juurdepääsu õiguse andmisega julgeolekukontrolli

tegeva asutuse juhi otsusel rakendatakse sama põhimõtet ka RSO-l osalevate tegevväelaste

suhtes, kelle rahuaja ametikohal ülesannete täitmine ei eelda juurdepääsu õigust riigisaladusele.

RSO-de koosseisud võidakse komplekteerida teenistujatest, kes oma igapäevaste

teenistusülesannete täimiseks juurdepääsu õigust ei vaja, kuid RSO juhtriigi nõue võib olla, et

RSO-l osalev isikkoosseis peab omama juurdepääsu õigust salastatud välisteabele, millele

juurdepääsu saamine eeldab riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu. Üldjuhul RSO-del Eesti

riigisaladust ei töödelda, vaid juurdepääsu õigust on vaja konkreetses RSO piirkonnas

töödeldavale salastatud välisteabele. Juurdepääsu loa väljastamine võib kesta vähemalt kolm

kuud, kuid RSO-de koosseisud võivad selguda alles RSO eel lühema aja jooksul või tuleb teha

koosseisus muudatusi. Seetõttu lisatakse sättesse ka RSO-l osalevad tegevväelased.

Punktis 2 muudetakse RSVS-i § 301 lõikeid 2–4 ja 11–14 ning § 51 lõiget 41, asendades

julgeolekukontrolli ja juurdepääsu õiguse saamise taotlemise toimingute tegemise asutuse, mis

varem oli Kaitsevägi, Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutusega. Alates 01.01.2023

on Kaitseministeeriumi valitsemisala personaliteenused konsolideeritud ning teatud juhtudel ei

ole julgeolekukontrolli taotlev asutus enam Kaitsevägi, vaid Kaitseressursside Amet.

Punktis 3 muudetakse RSVS-i § 301 lõiget 7 ning täpsustatakse, et selles paragrahvis sätestatud

tingimustel ja korras antud juurdepääsu õigus kehtib viis aastat ja üksnes

kaitseväeteenistuskohustuse täitmise või rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil viibimise ajal,

kui juurdepääs on vältimatult vajalik isiku ametikoha ülesannete täitmiseks.

Paragrahvis 6 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 1. jaanuar 2026. Jõustumisaja

valikul on lähtutud eelarvevahendite planeerimise ja kasutusele võtmise nõuetest. Samuti on

arvestatud vajadust kehtestada uued rakendusaktid.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Tsiviilteenistujate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse

Sihtrühm

Sihtrühm 1: isikud, kes on Kaitseväe teenistuses ametniku või töötajana.

Sihtrühm 2: Kaitsevägi.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju riigi julgeolekule on keskmine. Kaitseväe poolt paindlikum isikkoosseisu mehitamise

võimaldamine aitab tõhusamalt täita Kaitseväele seadustes ja rahvusvahelistes lepingutes

pandud ülesandeid.

27/33

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Kui Kaitseväes avalikus teenistuses või töösuhtes olevat tsiviilteenistujat saaks õppustele

kaasata tegevväelastega samadel tingimustel, oleks võimalik vähendada sõjaväelise auastmega

rahuaja ametikohtade vajadust ja seeläbi hoida kokku ressursse, mis muidu läheks

tegevväelastele sõjaväelise väljaõppe andmiseks. Seega on muudatuse mõju Kaitseväele

positiivne, kuna aitab Kaitseväe ametikohti selgemalt korraldada ning tagab kogu personali

ühtse töökorralduse ja valmisoleku kriisideks.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Kaitseväes ameti- ja töökohtadel olevate tsiviilteenistujate suhtes on mõju vähene, kuna ka

praegu osaletakse osas valdkondades oma ülesannete raames sõjaväelise väljaõppe toetamisel,

kuid seda tööajareegleid arvestades. Hinnanguliselt on selliseid tsiviilteenistujate ametikohti,

mis eeldavad sõjaväelise väljaõppe toetamist, kuni 10% ning sellistes valdkondades, mis

peavad tagama oma teenuste toimimise ka sõjaväelise väljaõppe toimumise ajal, näiteks

sagedushaldus, IT- ja küberturve, õigusteenindus. Aastas toimub hinnanguliselt 27 õppust,

kuhu oleks vaja kaasata ka tsiviilametnikke, seega muudatuse mõju avaldub sihtrühmale pigem

harva.

Sõjaväelise väljaõppe toetamise ülesanne tuleb määrata töölepingus või ametijuhendis. Kuna

ametijuhendit ei või muuta ametniku nõusolekuta, kui ametijuhendis määratud

teenistusülesanded või nende täitmiseks kehtestatud nõuded muutuvad oluliselt, võib

muudatusega kaasneda ebasoovitav mõju, kui ametnik ei ole nõus lisatööülesannetega ja

seetõttu soovib ta teenistusest lahkuda omal soovil või vabastatakse ta teenistusest koondamise

tõttu. Selle riski maandamiseks tuleb vastavatel ametikohtadel töötavaid ametnikke aegsasti

teavitada ja anda neile selgitusi nende muutunud tööülesannete kohta.

Täiendav ebasoovitav mõju võib avalduda vastavale ametikohale värbamisel, kui sõjaväelise

väljaõppe toetamise kohustus vähendab kandideerijate hulka. Seega tuleb ametikoha

kirjelduses selgelt teada anda, milliseid ülesanded täitma tuleb asuda. Samas nähakse ette

õiguslikud alused ja kompensatsioonimehhanismid laiendatud kaasamise osas ning lisaks annab

see võimaluse asuda tööle Kaitseväkke isikutel, kes ei soovi asuda tegevteenistusse. Seega,

kokkuvõttes peaks muudatus avaldama sihtrühmale positiivset mõju.

Reservis olevate isikute kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse

Sihtrühm 1: reservis olevad isikud.

Sihtrühm 2: Kaitsevägi.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatus on olulise mõjuga nii riigi julgeolekule kui ka välissuhetele.

Kui vabatahtlikke reservis olevaid isikuid kaasatakse laiemalt riigikaitseülesannete täitmisse ka

rahuajal, antakse reservis olevatele isikutele suurem roll ja vastutus ning võimalus aktiivsemalt

panustada riigikaitsesse ka väljaspool õppekogunemisi ning suurendatakse reservis olevate

isikute sidusust Eesti riigikaitse ja Kaitseväega, mis on võtmetähtsusega reservväelaste

valmiduse hoidmisel.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Uue teenistusliigi loomisega lihtsustub Kaitseväe tegevuse või ülesande läbiviimiseks vajaliku

isikkoosseisu komplekteerimine. Teenistusse värvatakse vastava tegevuse või ülesande

täitmiseks vajalike oskuste ja teadmistega isikuid teatud perioodiks ja lühikeseks ajaks.

Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe töökoormus väheneb, kuna teenistusse värbamine on

paindlikum ning selle kohta ei kehti tegevteenistusse võtmisega kaasnevaid protsesse ega

nõudeid. Uus teenistusliik ei asenda tegevteenistust, vaid selle kaudu saab toetada tegevusi,

28/33

mille tarbeks on vaja suurendada isikkoosseisu ajutiselt ja teatud perioodiks, näiteks

reservväelastele väljaõppe läbiviimine suurõppustel, mida ei korraldata iga aasta. Seega,

arvestades uue teenistusliigi eesmärki ja selle rakendamise võimalusi, võib selle mõju

esinemissagedust Kaitseväe ja Kaitseressursside Ameti töökorraldusele pidada pigem väheseks.

Kui varem tuli vabatahtlikke võtta teenistusse käsunduslepinguga või vormistati nende töö

vabatahtlikult õppekogunemisel osalemisena, siis uue teenistusliigiga luuakse ühetaoline ja

selge teenistusse vormistamise kord. Seega avaldab muudatus Kaitseväe ja Kaitseressursside

Ameti töökorraldusele positiivset mõju.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Kaitseväe reservis on suur hulk sõjaväelise väljaõppe saanud isikuid, kes tegevteenistusse asuda

ei soovi, kuid oleks valmis ja huvitatud panustama ka edaspidi Kaitseväe tegevusse reservis

oleva isikuna. Muudatusega tekib reservis olevatel isikutel lisavõimalus osaleda riigikaitses,

omandada juurde või värskendada riigikaitseteadmisi ja saada selle eest tegevväelastega

võrdväärset tasu. Seeläbi avaldab muudatus mõju ka isikute tööhõivele. Teenistusse asumiseks

on kaks võimalust: Esimese variandi puhul saadab Kaitsevägi isikule otsepakkumise läbi

KVKRi, kui isik on selleks varasemalt nõusoleku andnud. Sellisel moel „tööpakkumiste“

saamise protseduur on kiire ja lihtne ning isik saab pakkumise laekudes otsustada, kas pakutav

teenistusülesanne, teenistuse kestus ning tasu on talle sobivad vabatahtlikusse teenistusse

asumiseks. Teine võimalus teenistusse asumiseks on reservis oleva isiku poolt tahteavalduse

esitamine konkreetse Kaitseväe tegevuses osalemiseks. Kaitsevägi hindab, kas isiku oskused ja

sõjaväeline väljaõpe on piisavad soovitud tegevuses osalemiseks ning kas Kaitseväel on

võimalik pakkuda selles tegevuses osalemist.

Seega vabatahtlikku teenistusse asumise protseduur ei ole isikule aeganõudev ega koormav.

Isiku sobivuse hindamine tehakse üldjuhul olemasolevate andmete põhjal (teenistuskäik ja

terviseseisund), mis on kättesaadavad KVKRist. Kuna vabatahtliku teenistuse puhul ei seata

reservis oleva isiku tööandjale kohustust säilitada töötaja töökoht või -tasu, peab juba töösuhtes

olev reservis olev isik kaaluma ja valima, mil moel ta saab vabatahtlikus teenistuses osaleda.

Seega on vabatahtliku teenistuse kaudu võimalik elatist teenida isikutel, kellel aktiivset

töösuhet ei ole. Kokkuvõttes avaldab muudatus mõju nii isikute tööhõivele kui ka vabatahtliku

teenistuja leibkonnale.

Ajateenijate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse (ennetähtaegselt tegevteenistusse

võtmine ja RSO-le lähetamine)

Sihtrühm 1: ajateenijad.

Sihtrühm 2: Kaitsevägi.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele on oluline. Muudatusega tagatakse Kaitseväele

vajalikus mahus ja vajaliku järjepidevusega üksuste komplekteerimine, et tagada sõjaline

võimekus. Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemine on Eesti kui NATO liikmesriigi jaoks

väga tähtis. NATO liikmesriigid on kohustatud panustama ja näitama üles koostöötahet

liikmesuse tagamiseks. Kaitseväe poolt paindlikum isikkoosseisu mehitamise võimaldamine

aitab Kaitseväele seadustes ja rahvusvahelistes lepingutes pandud ülesandeid tõhusamalt täita.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Muudatusel, millega võib ajateenija võtta tegevteenistusse enne ajateenistuse tähtaja lõppu, on

positiivne mõju Kaitseväe töökorraldusele. Nimetatud muudatuse korral saab ajateenija asuda

täitma tegevväelasena Kaitseväe koosseisus rahuaja ametikoha ülesandeid.

Praeguseks on teatud ulatuses väljaõppe saanud ajateenijad võimelised täitma ülesandeid, mida

üldjuhul täidavad tegevväelased. Seni kehtinud korra kohaselt oli ajateenijal võimalik

tegevteenistusse asuda vaid pärast ajateenistuse läbimist KVTS-i § 56 lg 1 p-s 1 sätestatud

29/33

tähtaja möödumisel, erand kehtis üksnes juhul, kui ajateenija asus õppima KVA-sse.

Muudatusega kaotatakse vastav piirang ning ajateenijad, kes soovivad siduda oma tuleviku

Kaitseväega, saavad kiiremini tegevteenistusse ega pea ootama ajateenistuse väljaõppe perioodi

lõppemist.

Enne tähtaega ajateenistusest vabastatud isiku tegevteenistusse võtmine korraldatakse

tavapärase praktika alusel, s.t isiku soovil ja Kaitseväe ettepanekul.

Muudatusega, mille kohaselt võib RSO-le lähetada ajateenija, võib kaasneda muudatusi

Kaitseväe töökorralduses ning tavapärases RSO-le lähetatava isikkoosseisu komplekteerimise

ja lähetamise praktikas. Kaitsevägi saab RSO-le lähetada vaid ajateenija, kes on selleks kirjaliku

nõusoleku andnud. Kuna RSO-le lähetatud ajateenija võib oma nõusoleku tagasi võtta, peab

Kaitsevägi korraldama RSO-le lähetatud ajateenija ajateenistuskohta tagasi toomise. Seega

avaldub ebasoovitav mõju sellisel juhul, kui Kaitseväel ei ole võimalik tagasi saadetud

ajateenijate tõttu RSO isikkoosseisu vajalikus mahus mehitatuna hoida.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Muudatus avaldab sotsiaalset mõju ajateenijale, kelle ajateenistus loetakse enne tähtaega

lõppenuks tegevteenistusse võtmisega seonduvalt, kuna riigikaitselist kohustust täitvast

kodanikust saab vabal tahtel tegevteenistust jätkav isik enne ajateenistuse tähtaja möödumist.

Ajateenistuses viibimise ajaks on isikul vaja arvestada teatud piiranguid, nagu väljaõppe

territooriumilt lahkumise piirang, kohustus osaleda väljaõppes, n-ö kasarmurežiimist kinni

pidamine jne. Tegevteenistusse asumisel laieneb isikule tegevväelastele kohaldatav töö- ja

puhkeaja regulatsioon, samuti hakatakse isikule maksma palka vastavalt rahuaja ametikohale

ettenähtud ulatuses. Seega isikul tekivad tegevväelastega võrdsed õigused, senise igakuise

toetuse asemel hakkab isik saama palka, tänu millele suureneb isiku igakuine sissetulek, mis

võib mõjutada ka isiku leibkonna toimetulekut. Enamikul noortest, kes asuvad ajateenistusse,

puudub varasem (töölepinguline) töökogemus. Ajateenistusest tegevteenistusse asumisel tekib

isikul esimene töölepinguline suhe, mis loob olulise eelise tsiviilelus tööturule sisenedes. Seega,

kokkuvõttes avaldab muudatus noortele positiivset mõju.

Muudatus avaldab mõju ajateenijatele, keda lähetatakse RSO-le. Ajateenija RSO-le lähetamine

on võimalik vaid ajateenija kirjalikul nõusolekul. RSO-le lähetatud ajateenijale makstakse

RSO-l osalemise ajal peale igakuise toetuse ka suurendatud toetust. Seeläbi kasvab ka ajateenija

sissetulek. Lisaks omandab ajateenija RSO-l kogemusi ja väljaõpet, mida ei ole tavapärases

ajateenija väljaõppes võimalik omandada. Samuti säilib ajateenijal võimalus võtta juba RSO-l

olles lähetamiseks antud nõusolek tagasi ja Kaitsevägi peab esimesel võimalusel korraldama

ajateenija ajateenistuskohta tagasi toomise. Seejärel jätkub ajateenija tavapärane väljaõpe tema

ajateenistuskohas kuni ettenähtud tähtaja lõpuni.

Kuna RSO-le lähetamine on vabatahtlik, ei kaasne sellega ajateenijale lisapiiranguid

ega -kohustusi. Kokkuvõttes võib muudatuse mõju pidada ajateenijale positiivseks.

Kaitseväe praktika kohaselt on tegemist muudatusega, mis on vajalik vaid teatud eriala ja

üksuste isikkoosseisude mehitamiseks. Hinnanguliselt puudutab see ca 10-20 ajateenijat aastas.

Arvestades ajateenijate koguarvu (aastas asub ajateenistusse ca 3400 kutsealust), on puudutatud

sihtrühma suurus väike. Seega võib mõju ulatust ja esinemissagedust pidada pigem väikeseks

ning harvaesinevaks.

Tervise infosüsteemi andmete edastamise korra täiendamine

Sihtrühm

Sihtrühm 1: kaitseväekohustuslased

Sihtrühm 2: Kaitseressursside Ameti arstid

Sihtrühm 3: tervisehoiuteenuse osutajad

30/33

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Kaitseressursside Amet korraldab kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva

isiku terviseseisundi hindamist ning terviseuuringutele saatmist. KVTS § 26¹ lõikes 3

kehtestatud kaitseministri määruse alusel kaitseväekohustuslase terviseseisundi hindamisel

arstlikuks läbivaatuseks ja terviseuuringuteks nähakse ette kohustuslikud (nt laborianalüüsid,

elektrokardiogramm, röntgen) ja täiendavad terviseuuringud (nt eriarsti konsultatsioon,

erinevad terviseuuringud). Terviseuuringutele suunamise põhjuseks võivad olla terviseseisundi

hindamisel oleva isiku kohta ebapiisavad või puuduolevad terviseandmed tervise infosüsteemis

või muud asjaolud, mis on seotud tervisenõuetele vastavuse täpsustamisega.

Kehtiva korra kohaselt toimub saatekirja vormistamine ja selle saatmine piiratud tehnilise

lahenduse tõttu paberkandjal. Probleem seisneb ka selles, et täiendavale uuringule võib

tervishoiuteenuste pikkade järjekordade tõttu pääseda alles mitme kuu pärast ja isik peab

tagama, et pabersaatekiri säilib kuni arsti vastuvõtuni. Vastasel korral puudub tervishoiuteenuse

osutajal info, mis eesmärgiga isik suunati ja missugust terviseuuringuga seotud teavet

Kaitseressursside Ameti arst soovis täpsustada. Tervishoiuteenuse osutaja omakorda kannab

uuringu tegemiseks vajalikud saatekirja andmed oma infosüsteemi. Kohustuslikele uuringutele

saatmisel enamikule tervishoiuteenuse osutajatele küll terviseuuringute saatekirju ei väljastata,

ent mõni pole nendest veel loobunud. Peale selle, et saatekirjade väljastamine mistahes liiki

uuringutele (kohustuslikud, täiendavad) toob kaasa ebamõistliku halduskoormuse

tervishoiuteenuse osutajatele, on probleem uuringu vastuste liikumine tervise infosüsteemi. Ka

see, et uuringu vastused jõuaks Kaitseressursside Ameti arstini, toob tervishoiuteenuse

osutajale lisatööd, nagu vastavate e-kirjade vormistamine, terviseuuringute sissekanne jms.

Eelnõuga ühtlustatakse Kaitseressursside Ameti arsti poolt tehtavad terviseuuringute

suunamised sarnaselt teistele tervishoiuteenuste osutajatele. Muudatuse tulemusel tagatakse, et

terviseandmed liiguvad tervishoiusüsteemis ühtsetel alustel. Elektroonne saatekiri tagab ka

suurema andmeturvalisuse.

Muudatus mõjutab Kaitseressursside Ameti arstide töökorraldust seoses saatekirjade ja nendega

seotud terviseuuringu vastustega. Muudatus lihtsustab Kaitseressursside Ameti arstidel

saatekirja vormistamist, edastamist ja ligipääsu tervishoiuteenuse osutaja tehtud

uuringutulemuste sissekannetele tervise infosüsteemis. Elektroonse saatekirja edastamise

võimaldamisega seotud mõju on Kaitseressursside Ameti arstile märkimisväärne. Samas ei too

muudatus kaasa kohanemisraskust, kuna kaitseväekohustuslaste registri arendamisel

arvestatakse arsti töölaua kasutusmugavust digidokumentidega seotud funktsionaalsuse ja

terviseinfo liikumisega tervise infosüsteemi. Kaitseressursside Ameti arste on kokku 55.

Elektroonse saatekirjaga vähenevad nimetatud arstide tööaja- ja tegevuskulud. Kaob vajadus

pabersaatekirja vormistamise (arsti aeg), väljatrüki (paberi, printeri tahma kulu) ja

pabersaatekirja haldamisega seotud tegevuste järele.

Muudatuse mõju tervishoiuteenuse osutajatele on oluline. Kaitseressursside Ameti arstide

vormistatud saatekirjad terviseuuringutele ja analüüsidele saamiseks hõlmavad

lepingupartnereid üle Eesti – neid tervisehoiuteenuse osutajaid on kokku umbes 20.

Muudatustega kaob ära paberdokumentide saatekirjadega kaasnenud halduskoormus

tervishoiuteenuse osutajale, kuna määruse muudatuse tulemusel saab terviseuuringuid tegev

tervishoiuteenuse osutaja isikule vormistatud digisaatekirja näha ja menetleda tervise

infosüsteemis.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

31/33

Aastas vajab terviseseisundi hindamisel terviseuuringuid ligikaudu 3800–4000 tulevast

ajateenijat ning aastas tehakse ligikaudu 40 000 ja enam terviseuuringut. Lisaks eriarsti

konsultatsioonide, analüüside või uuringute suunatakse kaitseväekohustuslane vajaduse korral

täiendavatele terviseuuringutele, mida on aastas kokku ligikaudu 450–600.

Terviseuuringutele suunatud isikutele on muudatus positiivne – peale paberdokumendi

elektroonseks muutumise saab elektroonse saatekirja olemasolu korral üleriigilise

digiregistratuuri kaudu iseseisvalt broneerida vastuvõtuaega nii esmakordsel kui ka täiendaval

terviseuuringutele suunamisel.

Ministri poolt tegevväelase rahuaja ametikohale nimetamine tähtajaliselt

Sihtrühm

Sihtrühm 1: ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatavad tegevväelased.

Sihtrühm 2: Kaitsevägi.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Kaitseväe põhimääruse § 22 kohaselt kaitseminister nimetab Kaitseväe juhataja ettepanekul

sõjaväelise auastmega ametikohtadele:

1) Kaitseväe juhataja asetäitja;

2) Kaitseväe peastaabi ülema;

3) diviisi ülema;

4) mereväe ülema;

5) õhuväe ülem;

6) erioperatsioonide väejuhatuse ülema;

7) küberväejuhatuse ülema;

8) luurekeskuse ülema;

9) sõjaväepolitsei ülema;

10) toetuse väejuhatuse ülema.

Kui varasemalt nimetati eelpool loetletud ametikohtadele tegevväelane tähtajatult, siis seaduse

muudatuse kohaselt hakatakse ametikohale nimetama kuni viieks aastaks. Ametikohale

nimetatud tähtaja möödudes nimetatakse tegevväelane uuele rahuaja ametikohale või

vabastatakse tegevteenistusest. Kaitseväes toimub tegevväelaste karjääri planeerimine vastavalt

siis allohvitseride ja ohvitseride karjääri- ja teenistusmudelile, mis on kehtestatud Kaitseväe

juhataja käskkirjaga. Karjääri- ja teenistusmudelites on kirjeldatud sõjaväelise väljaõppe

nõudeid ja eesmärke ning üldise mudelina võimalikku teenistust rahu- ja sõjaaja ametikohtadel.

Muuhulgas käsitletakse teenistusmudelis rotatsioone ning iga rotatsioon toimub kindlal

perioodil. Näiteks ohvitseride teenistusmudeli puhul riigikaitseliste eesmärkide täitmiseks võib

vajadusel ohvitsere nimetada rahuaja ametikohale tähtajaliselt, tagades sellega ametikohale

vastava sõjaväelise väljaõppe ja teenistuspraktikaga isikute optimaalse paigutuse Kaitseväe

struktuuris. Üldjuhul nimetatakse taolise rotatsiooni käigus isik ametikohale 3-5 aastaks.

Et tagada Kaitseväes ühtne karjääri- ja rotatsioonimudel, tuleb ka kaitseministri poolt

nimetatavatele ametikohtadele kehtestada kindel periood.

Seega vastava muudatusega muutub Kaitseväes kõrgemate ohvitseride karjääriplaneerimine ja

rotatsioonide korraldus selgemaks ja ühetaoliseks. Kui varasemalt nimetati kaitseministri poolt

tegevväelane ametikohale tähtajatult, siis peale seadusemuudatuse jõustumist määratakse

tegevväelane vastavale ametikohale viieks aastaks. Sarnane põhimõte on ka Kaitseväe juhataja

käskkirjaga kinnitatud karjääri- ja teenistusmudelis. Mõju Kaitseväe töökorraldusele s.t

32/33

rotatsiooniplaanide koostamise mahule on pigem minimaalne, kuivõrd see muudatus puudutab

vaid kümmet ametikohta ja nendele ametikohtadele vajaliku hariduse ja sõjaväelise väljaõppe

omandanud tegevväelast.

Kokkuvõttes on muudatuse mõju Kaitseväele positiivne, kuna kõrgemate ohvitseride

ametikohtade tähtajalisusel mitmeid olulisi eeliseid, mis aitavad tagada organisatsiooni

dünaamilisuse ja arengu. See mõjutab oluliselt ohvitseride karjäärimudelit, luues

planeeritumaid teekondi, suurendades konkurentsi ja rõhutades pideva professionaalse arengu

vajalikkust.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Muudatus puudutab kümmet ametikohta ja nendele ametikohtadele nimetatavaid tegevväelasi.

Kuna täna kehtiva korra kohaselt nimetab kaitseminister tegevväelase ametikohale tähtajatult,

siis edaspidi tekib ametikohale nimetataval isikul kindel teadmine, kui kauaks ta sellele

ametikohale on nimetatud. Vastav muudatus loob isikule selguse karjääri kujundamisel ja

planeerimisel.

Kindel ametiaeg loob võimalused rohkematel ohvitseridel kogeda juhtivat positsiooni. See aitab

arendada laiemat juhtimiskogemust kogu ohvitserkonna hulgas ja valmistada ette tulevasi juhte

kõrgematele ametikohtadele. Tähtajalised ametikohad loovad selgema ja planeerituma

karjääriteekonna. Ohvitserid teavad, et teatud aja möödudes on neil võimalus liikuda edasi

järgmisele tasemele või teisele ametikohale.

Seega kokkuvõttes on muudatuse mõju ametikohale nimetatud isikule positiivne.

6.1. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele

Käesoleva eelnõuga plaanitavad muudatused kodanike halduskoormust ei mõjuta. RSVSi

muudatus, millega laiendatakse isikute ringi, kellele võib anda konfidentsiaalse taseme

riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladusele juurdepääsu õiguse

julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel, võib suurendada julgeolekukontrolli teostava

asutuse halduskoormust. Hinnanguliselt suureneb muudatuse tõttu isikute ring 400-500 võrra

aastas (300-350 ajateenijad ja vabatahtlikud teenistujad; 50-100 reservis olevad isikud; 50

RSO-dele suunduvad isikud ehk tegevväelased ja ajateenijad ning vabatahtlikud teenistujad).

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud

ja tulud

Tsiviilisikute, ajateenijate ja reservis olevate isikute kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse.

Tsiviilteenistujate kaasamisega sõjaväelisse väljaõppesse täiendavaid kulusid ei lisandu, kuna

õppuse päevatasu on eelarvestatud ja tasu suuruse mõistes ei ole vahet, millise teenistusliigi alt

isikud õppustel osalevad.

Sellega, kui reservis olevaid isikuid võetakse vabatahtlikusse teenistusse ja ajateenijaid

vabastatakse enne tähtaega ajateenistusest, et võtta nad tegevteenistusse, et kaasne riigile

lisakulu, kuna mõlemat sihtrühma tasustatakse olemasolevast palgafondist.

Muudatus, mis võimaldab Kaitseressursside Ameti arstidel hakata koostama e-saatekirjasid

toob kaasa kaitseväekohustuslaste registri arendusvajaduse, et vastava andmekoosseisu saaks

edastada tervise infosüsteemi.

Eeldatav arenduskulu on planeeritud Kaitseväe küberväejuhatuse eelarvesse summas 35 000

eurot. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus tagab kaitseväekohustuslaste registri ja tervise

infosüsteemi vahel liidestuse, mille kulu on asutuse eelarves arvestatud.

33/33

8. Rakendusaktid

Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas 2.

1) Kaitseministri 19. märtsi 2024. a määrus nr 3 „Kaitseväekohustuslasele antava

identifitseerimiskoodi moodustamise ning kaitseväekohustuslase teavitamise kord“;

2) Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2017. a määrus nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse,

reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses

ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning

ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumisega seonduvad eelarvevahendid on planeeritud 2026. aastasse, mistõttu

jõustub seadus 2026. aasta 1. jaanuaril.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Siseministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Kaitseväele. Märkustega arvestamise ja mittearvestamise selgitused on toodud

seletuskirjale lisatud tabelis (lisa 1).

1

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja

selle tõttu teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu märkuste tabel

Nr Esitaja/märkuse sisu Märkusega arvestamine/mittearvestamine

Justiitsministeerium

1. Eelnõuga nähakse ette kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) täiendamine ning uue

institutsioonina vabatahtliku teenistuse loomine. Samas ei selgu eelnõust ega seletuskirjast

üheselt, milline on vabatahtliku teenistuja staatus. Eelnõus kasutatakse vabatahtliku

teenistujaga seoses ametniku teenistussuhtele omaseid termineid nagu teenistusülesanded,

teenistuskoht, palk (töötajad saavad töölepingu seaduse (TLS) kohaselt töötasu). Samuti

tehakse eelnõus vabatahtliku teenistuja teenistussuhte alguse ja lõpu reguleerimisel viiteid

avaliku teenistuse seadusele (ATS), vt eelnõuga KVTS-i lisatavad §-d 8016 ja 8020. Talle

kohaldatakse ATS-s ametnikule ettenähtud töö- ja puhkeaja, samuti lähetuste regulatsiooni.

Siiski nähakse eelnõus ette vabatahtliku teenistujaga tähtajalise (töö)lepingu sõlmimine samal

ajal, kui ATS-i kohaselt algab ametnike teenistussuhe ametisse nimetamisega.

Palume seletuskirjas vabatahtliku teenistuja staatust täpsemalt selgitada ning eelnõus teha

vajalikud muudatused, et tagada staatuse osas ühene selgus

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt

ettepanekule. Selgitame, et tulenevalt laekunud

ettepanekutele täpsustatakse eelnõus ja

seletuskirjas vabatahtliku teenistuja staatust.

ATS § 7 lõike 3 p 4 kohaselt alaliselt riigi

sõjaline kaitsmine ja selleks valmistumine on

avaliku võimu teostamine. Avaliku võimu

teostamine on üksikisikute suhtes riigivõimu

teostamine, mistõttu avalikku võimu saavad

teostada vaid ametnikud.

KVTS § 7 kohaselt tegevteenistus on avaliku

teenistuse eriliik, kus kaitseväekohustuslase

töötab sõjaväelise auastmega rahuaja

ametikohal või kaitseväekohustuslane on

mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal

asunud täitma sõjaväelise auastmega sõjaaja

2

ametikoha ülesandeid. Avaliku võimu

teostamise õigus on tegevväelasel

tegevteenistus olles ning avalikku võimu

teostab tegevväelane enda sõjaväelise

auastmega rahuaja ametikoha

teenistusülesannete täitmise kaudu.

Uue teenistusliigi eesmärk on kaasata vajaliku

oskuste ja väljaõppega reservis olevat isikut

tegevustesse, mida üldjuhul teostavad

tegevväelased ja selleks, et vabatahtlikul

teenistujal tekiksid samasugused õigused ja

kohustused nendes tegevustes osalemiseks

vastavalt ülesande eesmärgile, tuleb

vabatahtlikule teenistujale anda avaliku võimu

teostamise volitused. Kuna uue loodava

teenistusliigi puhul isikut ei võeta

tegevteenistusse, vaid ta määratakse

Kaitseväes koosseisuvälisele sõjaväelise

auastmega ametikohale ning avaliku võimu

teostamise volitused ja volituse piirid antakse

talle käskkirjaga..

Lisaks veel töö- ja puhkeaja, lähetuste

regulatsioon on sarnane tegevväelastega. Kuigi

tegemist on erinevate teenistussuhetega, siis

töö/teenistusülesanded ja teenistuse toimumise

asukoht ja tingimused on samad. Seetõttu ei

saa kehtestada erisusi töö- ja puhkeaja ja muu

teenistusega seonduvas korralduses.

2. Eelnõu ja seletuskirja põhjal ei ole selge vabatahtliku teenistuja ülesanded. Eelnõuga ei seata

piiranguid nendele teenistusülesannetele, mida vabatahtlik teenistuja täita võib. Seletuskirja

Antud selgitus.

3

järgi (lk 12) „täidab vabatahtlikus teenistuses olev isik tegevväelasega samu

teenistusülesandeid“. Lisaks nenditakse seletuskirjas (lk 12), et „Kaitsevägi esitab reservis

olevatele isikutele otsepakkumisi või tehakse vastavate ametikohade või tegevuste loetelu

teatavaks muul viisil.“. Sellest saab välja lugeda, et vabatahtlike teenistujatega võib edaspidi

täita ka olemasolevaid ametikohti. Juhime tähelepanu, et ATS § 7 lg 3 p-de 3 ja 4 kohaselt on

riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine ning riigi sõjaline kaitsmine ja valmistumine

selleks avaliku võimu teostamine. Avaliku võimu teostamisega seotud ametikohti saab täita

ametnikega (ATS § 7 lg 2).

Palume seletuskirjas lähemalt selgitada, milliseid ülesandeid vabatahtlikud teenistujad täitma

hakkavad. Eelnõus tuleb vajadusel teha täpsustusi tagamaks, et avaliku võimu teostamisega

seotud ametikoha ülesandeid täidaksid ametnikud. Seejuures tuleb eelnõus kasutada ametnike

puhul ametikohale nimetamise terminit.

Vabatahtlik teenistuja hakkab täitma kaitseväe

korralduse seaduses sätestatud Kaitseväe

ülesandeid, milleks on riigi sõjaliseks kaitseks

valmistumine ja osalemine rahvusvahelises

sõjalises koostöös. Konkreetsed tegevused ja

ülesanded sõltuvad Kaitseväe vajadusest ja

isiku väljaõppest ning taustast.

3. Eelnõu ei näe ette, et vabatahtlik teenistuja saaks (töö)lepingu ühepoolselt lõpetada või üles

öelda. Kuna kehtiv õigus tagab tegevväelasele võimaluse teenistussuhte ühepoolseks

lõpetamiseks (KVTS § 140 lg 1 p 1), tundub vabatahtlikule teenistujale seatud piirang tema

õigusi oluliselt kitsendavana.

Palume kaaluda, kas ka vabatahtlikul teenistujal peaks olema võimalus leping ühepoolselt

lõpetada või üles öelda.

Antud selgitus

Justiits- ja Digiministeeriumi ning

Rahandusministeeriumiga on peetud

täiendavaid arutelusid seoses vabatahtliku

teenistuse regulatsiooniga ning arutelude

tulemusel on jõutud lahenduseni, millega

nähakse Kaitseväes ette koosseisuvälised

ametikohad ja seda üksnes vabatahtliku

teenistuse korraldamiseks. Sellest tulenevalt ei

sõlmita vabatahtliku teenistujaga mitte leping,

vaid ta määratakse koosseisuvälisele

ametikohale käskkirjaga. Seega kohaldatakse

vabatahtliku teenistuse ennetähtaegsele

lõppemisele ATS sätteid.

4. Tervisenõuetele vastavuse hindamisega seotud muudatuste kohta märgime, et tegemist on

vabatahtliku teenistusega ning tervise infosüsteemist terviseseisundi hindamiseks andmete

päring peab toimuma üksnes nõusoleku alusel. Seetõttu palume eelnõu täiendada ja KVTS §

14 lg-s 6 ette näha samasugune alus andmete kasutamiseks nagu on viidatud lõike viimases

lauses ette nähtud tegevteenistusse astuva isiku puhul.

Antud selgitus.

Tegevteenistusse võtmisele ja vabatahtlikusse

teenistusse võtmisel on erinevad tingimused.

Kui tegevteenistusse asumisel tuleb isikul

läbida terviseseisundi hindamine, siis

4

vabatahtlikule teenistujal seda nõuet ei ole ja

teenistusse võtmisel lähtutakse tema viimasest

terviseseisundi hindamise tulemusest. Kuna

vabatahtlik teenistuja on

kaitseväekohustuslane, toimub tema

terviseseisundi hindamine KVTS § 261 alusel

ja korras.

Täiendavalt selgitame, et vabatahtlikusse

teenistusse võetakse isik, kelle terviseseisund

vastab tervisenõuetele lähtuvalt

kaitseväekohustuslaste registris juba

olemasolevast kandest. Isiku teenistusse

võtmisel ei tehta TIS-i päringuid, seetõttu ei

tule kehtestada ka täiendavat regulatsiooni.

Kuni vabatahtlikusse teenistusse asumiseni on

isiku staatus ”reservis olev isik”, mistõttu

reservi olevale isikule laieneb KVTS § 71 p 2

tulenev kohustus: “Reservis olev isik on

kohustatud: 2) teavitama Kaitseressursside

Ametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis oma raskest haigusest ja teistest

asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada

tema terviseseisundi vastavust

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele

ja esitama terviseseisundit kajastavad

dokumendid;”

Ehk, kui isik reservis oleku ajal ei ole KRA’d

oma terviseseisundi halvenemist teavitanud,

siis lähtutakse viimasest terviseseisundi

hindamise tulemusest, mis on kantud

kaitseväekohustuslaste registrisse. Seetõttu

vabatahtlikusse teenistusse võtmise

5

otsustamiseks täiendavaid päringuid isiku

kõlblikkuse tuvastamiseks ei tehta.

Sama põhimõte kehtib ka reservteenistuse

korraldamisel. Ehk õppekogunemistele

kutsutakse reservis olevad isikud, kelle

terviseseisund vastab

kaitseväeteenistuskohustuslase

tervisenõuetele. Enne kutse saatmist ja

vormistamist KV ja KRA ei hinda uuesti selle

isiku terviseseisundit, vaid lähtub

olemasolevast kaitseväekohustuslaste registri

kandest. Üldjuhul hinnatakse

kaitseväekohustuslaste tervist üks kord, mis

toimub enne ajateenistusse kutsumise otsuse

tegemist. Kui nüüd isik, pärast ajateenistuse

lõppu reservis oleku ajal, ei teavita KRA’d

enda terviseseisundi muutusest, siis KRA ei

hakka ka uuesti isiku terviseseisundit hindama.

Seega ei ole tegemist terviseandmete

töötlemisega ilma

5. Eelnõu § 1 p 7 (KVTS § 39 täiendamine lõigetega 6 ja 7) – palume täiendada, milliseid

isikuandmeid peab isik taotluses KRA-le esitama.

Antud selgitus.

Isik, kes soovib asuda ajateenistusse, esitab

vaid vastavasisulise taotluse ning esialgu

täiendavaid isikuandmeid esitama ei pea.

Andmete küsimine ja töötlemine toimub

KVTS § 141 ja § 33 lõike 2 korras ja alusel.

6. Eelnõu § 1 p 9 – KVTS § 49 muudatustest koosmõjust RSVS-i eelnõuga kavandatavate

muudatustega. KVTS § 49 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses:

„(16) Ajateenijale võib Kaitseväe algatusel ja teenistuse huvides taotleda salastatud teabele

juurdepääsu õigust, kui Kaitseväe juhataja on ajateenija rahuaja ametikohale määranud

juurdepääsuõiguse taseme riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras.“.

Arvestatud.

KVTS § 49 lõike 16 selgitust on täiendatud

ning lisatud viide RSVS §-le 301, s.t ka

ajateenijatele juurdepääsuõiguse menetlemine

ja julgeolekukontrollist teavitamine

6

Seletuskirjas on sätte selgituses viidatud, et ajateenijale võib taotleda juurdepääsu õigust

nõusolekut küsimata. Milliste normide alusel antavat nõusolekut on siinkohal silmas peetud?

Nn ametikohajärgse juurdepääsuõigusega isikute puhul on RSVS §-s 27 ettenähtud erinormid,

millal nende isikute puhul julgeolekukontrolli teha tohib (RSVS §-s 32 nimetatud asjaolude

kontrollimiseks). Isiku nõusoleku nõue (RSVS § 27 lg 10) on siinkohal kontrolli eelduseks.

Samuti on RSVS-s Kaitseväe jaoks loodud julgeolekukontrolli erand (RSVS § 301), mille

kohaselt sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslase puhul toimub nö tavaolukorras

isiku teavitamine kontrolli kavatsusest (RSVS § 301 lg 3) ning isikul on õigus kontrollist

keelduda. Ilma isiku nõusolekuta viiakse kontroll läbi erandina vaid teatud olukordades (RSVS

§ 301 lg 5, nt erakorraline seisukord, sõjaseiskord jne). Need erandid on ettenähtud

ajakriitilisuse kaalutlusel. Seega palume nõusoleku teema eelneva valguses üle vaadata ja

seletuskirja vajadusel korrigeerida.

Palume täiendada RSVS § 301 muudatuste selgitusi. Hetkel on piirdutud peamiselt kehtiva

õiguse sätete kordamisega, kuid sätte kohaldamisalasse kuuluvate isikute grupi laiendamise

vajaduse põhjendus on tagasihoidlik. Kehtivas RSVS-s sõjavälise auastmega sõjaaja

ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslase julgeolekukontrolli skeemi loomisele eelnes

01.04.2023 jõustunud redaktsiooni puhul põhjalik analüüs (põhiseaduspärasuse analüüs

kajastus ka seletuskirjas), mille tulemusel isikute grupp koos eranditega selliselt RSVS-s

sõnastati. Eelnõus ei ole vastava muutmissätte juures kahjuks piisavalt avatud uue muudatuse

tagamaid, mis annaks kindluse, et sätted on põhjendatud ja rakendatavad (sh täiendavate

julgeolekukontrollidega kaasnev koormus asutustele).

7. Eelnõu § 1 p 19 (KVTS § 8015) sätestab vabatahtliku teenistuja isikuandmete töötlemise aluse

väga üldiselt. Sättest ei ole võimalik aru saada, milliseid isikuandmeid on lubatud töödelda.

Seaduses peab olema esitatud vähemalt isikuandmete kategooriad. Säte viitab nõuetele

vastavuse hindamiseks isikuandmete töötlemise vajadusele, kuid puudub viide, millistele

nõuetele vastavust hinnatakse. Nii ei ole võimalik hinnata, kas läbi nõuete loetelu on võimalik

aru saada, milliste isikuandmete töötlemiseks seadusandja õiguse ette näeb. Seetõttu ei ole

võimalik hinnata ka andmetöötluse eesmärgipärasust ja proportsionaalsust. Seletuskirjas (lk

12) on selgitatud: „Võrreldes tegevteenistusega on vabatahtlikusse teenistusse võtmise nõuded

leebemad. Kuna reservis olevat isikut ei võeta tegevteenistusse, ei laiene talle ka rahuaja

ametikohale nimetamise nõuded.“ Palume kõnesolevat sätet täiendada vabatahtliku teenistuja

suhtes kohalduvate nõuete loeteluga.

Antud selgitus.

Vabatahtlikusse teenistusse võtmisel on

peamisteks nõueteks isiku sõjaväelise

väljaõppe tase ning teenistusse võtmist

välistavate asjaolude tuvastamine.

7

8. Eelnõu § 1 p-s 19 (KVTS § 8016) on küll määratud osad nõuded, kuid KVTS § 8016 lg 2 p 3

jätab loetelu lahtiseks. Eelnõust ei selgu, millistele nõuetele vastavust saab veel hinnata.

Seletuskirjas ei ole seda täpsemalt käsitletud. Palume eelnõu täiendada. Sama lõike p 2 osas

on ebaselge, milliste süütegude eest süüdi mõistmist on mõeldud. Kas üksnes need, kui ära on

võetud õigus töötada avaliku teenistusega seotud ametikohal? Palume eelnõu ja seletuskirja

täiendada.

KVTS § 8016 lg 3 näeb ette, et isik esitab teenistusse soovimisel taotluse. Palume eelnõu

täiendada nende andmete loeteluga, mida isik on taotluses kohustatud esitama, muu hulgas

tuleb täpsustada, kas ka eriliiki isikuandmeid.

KVTS § 8016 lõikes 5 on esitatud loetelu nendest andmetest, mis minimaalselt tuleb esitada

lepingus. Palume selgitada, kas selle sätte eesmärk on näha ette loetelu andmetest, mis

kindlasti peab lepingus olema ja isikuandmete töötlemise õiguslik alus on IKÜM art 6 punkt

b. Kui see säte on aga kavandatud isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks, siis palume

seletuskirjas selgitada, et isikuandmete koosseisu osas on loetelu ammendav. Rohkem

isikuandmeid küsida ei saa. Veelgi õigusselgem oleks, kui oleks isikuandmed eristatud teist

liiki andmetest.

Antud selgitus.

Eelnõu § 8016 lõike 1 punktis 2 on välja toodud,

et vabatahtlikusse teenistusse ei võeta isikut,

kes on süüdi mõistetud ja kellelt on

kohtuotsusega ära võetud õigus töötada

kaitseväeteenistusega või muu avaliku

teenistusega seotud ametikohal. Siinkohal

peetakse silmas karistusseadustiku § 49 alusel

kohtu poolt lisakaristusena määratud kutse- või

ametiõiguse kuritarvitamise või

ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo

eest kohaldatud teataval ametikohal töötamise

või teataval tegutsemisalal tegutsemise keeld.

Selgitame, et vabatahtlikult Kaitseväe

ülesannete täitmisele kaasumiseks esitab

Kaitsevägi reservis olevatele isikutele

otsepakkumisi või tehakse vastavate

ametikohade või tegevuste loetelu teatavaks

muul viisil. Otsepakkumiste saamiseks tuleb

reservis oleval isikul anda

kaitseväekohustuslaste registri

iseteeninduskeskkonnas nõusolek. Kui isik

annab pakkumiste saamiseks nõusoleku, annab

ta ühtlasi nõusoleku töödelda enda andmeid

vabatahtliku teenistuse korraldamiseks.

Tegemist ei ole uudse IT-arendusega, kuna ka

juba praegu saab kaitseväekohustuslaste

registris anda isik nõusoleku kaitsevaldkonnas

tööpakkumiste saamiseks.

Lisaks saab reservis olev isik ise avaldada

soovi näiteks instruktorina väljaõppe

8

läbiviimiseks või RSO-le lähetamiseks. Kui

tahteavaldus laekub, hindab Kaitsevägi isiku

sobivust ja võimaluse korral vormistatakse

isikuga vabatahtlikusse teenistusse võtmise

leping. Sellisel juhul tekib Kaitseväel ja

Kaitseressursside Ametil õigus töödelda

reservis oleva isiku andmeid tahteavalduse

laekudes. Töödeldavateks andmeteks on

kaitseväekohustuslaste registris olevad

andmed, näiteks isiku kaitseväeteenistuse

käigu ja väljaõppe kohta.

9. Eelnõuga kehtestatakse vabatahtlikule teenistujale mitmeid põhiõigusi riivavaid kohustusi. Nii

ei tohi vabatahtlik teenistuja teenistuses olles levitada oma poliitilisi vaateid, samuti võidakse

piirata tema liikumisvabadust (eelnõu § 1 p-ga 19 lisatav § 8019). Hea õigusloome ja

normitehnika eeskirja § 43 lg 1 p 5 kohaselt tuleb eelnõu seletuskirjas analüüsida eelnõu

kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega. Palume seletuskirja täiendada põhiõiguste riive

proportsionaalsuse kontrolli analüüsiga.

Antud selgitus.

Poliitiliste vaadete levitamise piirang laieneb

kõikidele kaitseväeteenistuses olevatele

isikutele s.t ka ajateenijatele ( KVTS § 49 lg

14), reservteenistuses olevatele

reservväelastele (KVTS § 75 lg 3) kui ka

tegevväelastele (KVTS § 123 lg 1).

Vabatahtlik teenistus on kaitseväeteenistuse

eriliik ning vabatahtlikus teenistuses olev isik

loetakse kaitseväelaseks, mistõttu teenistuses

olles tuleb tal järgida Kaitseväes kehtestatud

korda ja distsipliini sarnaselt teiste

kaitseväelastega (teenistuses olevate

ajateenijate, reservväelaste, tegevväelastega).

10. Eelnõu § 5 p 1 (RSVS § 20 lg 2) – pärast sõna „juht“ täiendatakse kõnesolevat sätet sõnadega

„või tema volitatud isik“ ning sama paragrahvi lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „juhile“

sõnadega „või tema volitatud isikule“. Selgitusest nähtub, et Kaitseväe kui suure

organisatsiooni puhul soovitakse näha ette võimalus kaitseväejuhatajat volitada lg-tes 2 ja 3

nimetatud ülesandeid täitma struktuuriüksuse ülemat. Sättest see piirav sisuline tingimus aga

ei kajastu. Edasivolitamise õigus eelnõus esitatud kujul annaks mistahes asutuse juhile

võimaluse volitada vajaduse põhiselt ükskõik millise isiku enda nimel ülesannet täitma ja

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt

ettepanekule.

9

lõikes 3 eeldatud alluvussuhte nõuet nö katma. Arvestades RSVS vastava sätte eesmärki ja

kohaldamisala, soovitame erand ümber sõnastada võttes eeskujuks RSVS § 13 lg 3 p 11

loogika – Kaitseväes erandina kaitseväejuhataja või tema volitatud (struktuuriüksuse) ülem.

Võrdluseks, et ka näiteks ministeeriumi puhul on seadusandaja määranud lõikes 3 sõnaselgelt,

et ministeeriumis peab RSKKI või vastav struktuuriüksus alluma vahetult kantslerile.

Rahandusministeerium

1. Vabatahtliku teenistuse kontseptsioon vajab põhjalikumat analüüsi ja täiendusi. Eelnõust ega

seletuskirjast ei selgu piisava täpsusega vabatahtliku teenistuja roll ning kohati jääb

arusaamatuks, millistest kaalutlustest lähtuvalt on kujundatud vabatahtliku teenistuja õiguste

ja kohustuste tasakaal ning kuidas see suhestub avaliku võimu volituste kandmisesse. Muu

hulgas aitaks vabatahtliku teenistuja rolli paremini mõista selge kirjeldus ja põhjendus selle

kohta, kuidas on vabatahtliku teenistuja rolli kujunemisel teatud asjaoludes otsustatud

võrdsustada vabatahtlik teenistuja tegevväelasega ja teistel puhkudel kaitseväelasega.

Vähemalt seletuskirjas tuleks selgemalt lahti kirjutada, mis lepinguga vabatahtliku teenistuse

korral täpsemalt tegemist on.

Arvestatud.

Teemat on täiendavalt analüüsitud ning

Justiits- ja Digiministeeriumi ning

Rahandusministeeriumiga on peetud

täiendavaid arutelusid seoses vabatahtliku

teenistuse regulatsiooniga ning arutelude

tulemusel on jõutud lahenduseni, millega

nähakse Kaitseväes ette koosseisuvälised

ametikohad ja seda üksnes vabatahtliku

teenistuse korraldamiseks. Sellest tulenevalt ei

sõlmita vabatahtliku teenistujaga mitte leping,

vaid ta määratakse koosseisuvälisele

ametikohale käskkirjaga.

Seletuskirja ja eelnõu on vastavalt täiendatud.

2. Palume üle vaadata maksuseadustes, sh tulumaksuseaduses (edaspidi TuMS), sisalduvad

viited KVTS-ile. Palume kaaluda ja põhjendada, kas nendes sisalduvad viited kaitseväelastele

ja tegevväelastele kohalduvatele sätetele on kohased või tuleb ka neid muuta.

Näiteks laiendatakse eelnõuga rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise õigust ka

ajateenijale ning sellega seonduvalt ka päevaraha maksmist. Samas on TuMS § 13 lõike 3

punkti 1³ alusel õigus saada päevaraha maksuvabalt üksnes tegevteenistujal. Võrdse

kohtlemise tagamiseks teeme ettepaneku laiendada nimetatud maksuvabastust ka

rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalevale ajateenijale makstud päevarahale. Kas

ülejäänud tulumaksusoodustused kas laienevad automaatselt (nt viide kaitseväelasele ehk kõik

liigid hõlmatud) või olemuslikult ei peakski ajateenija või vabatahtliku teenistuja puhul

kohalduma?

Antud selgitus.

Ajateenijate rahvusvahelisele sõjalisele

operatsioonile lähetamisel hakatakse

ajateenijatele maksma toetust, mitte päevaraha,

seega tulumaksuvabastus tuleneb TuMS § 13

lg 3 p 9, mille kohaselt tulumaksuga ei

maksustata seaduse alusel makstavat ajateenija

toetust.

10

3. Rahandusministeerium ei toeta tegevteenistuspensioni ja töötasu maksmist samal ajal.

Rahandusministeeriumi ettepanekut kaaluda pensioniea tõstmist, et kaitseväelased jätkaksid

teenistust, ei ole eelnõu koostamisel üldse kaalutud. Riigi rahanduse (sh kaitsekulud) jaoks on

see väga ebaefektiivne lahendus.

Tegevteenistuspensioni sätted jäetud eelnõust

välja ning käesoleva eelnõuga pensioni

maksmist puudutavat regulatsiooni ei

muudeta.

4. Seletuskirjast ei selgu, kuidas mõjutab tegevteenistuspensioni ja töötasu maksmine

samaaegselt palgavahe laiemalt (isikud, kes saavad nii tegevteenistuspensioni ja töötasu

võrreldes isikutega, kes saavad samal ametikohal töötades ainult töötasu).

Tegevteenistuspensioni sätted jäetud eelnõust

välja ning käesoleva eelnõuga pensioni

maksmist puudutavat regulatsiooni ei

muudeta.

Siseministeerium

1. Eelnõu § 5 p 1. Eelnõuga muudetakse nõuet, mille kohaselt riigisaladuse kaitset korraldava

isiku peab määrama töötleva üksuse juht ning riigisaladuse kaitset korraldav isik peab alluma

vahetult töötleva üksus juhile. Siseministeerium sedavõrd põhimõttelist muudatust ei toeta.

Kehtiva regulatsiooni peamine eesmärk on tagada, et asutuse juht vastutab riigisaladuse kaitse

korralduse eest ning riigisaladuse kaitse korraldus oleks võimalikult sõltumatu. Riigisaladuse

kaitset korraldava isiku roll on sarnane infoturbejuhi, osaliselt ka andmekaitseametniku rollile.

Standardite ja parima juhtimispraktika kohaselt peab infoturbejuht alluma vahetult asutuse

juhile, samuti peab IKÜM kohaselt andmekaitseametnik alluma otse asutuse kõrgeimale

juhtimistasandile.

Kõik eelpool nimetatud funktsioonid vajavad piisavaid volitusi ja sõltumatust, mis on tagatud

üksnes siis, kui nad alluvad vahetult asutuse juhile. Ühe asutuse eripärade tõttu terve süsteemi

muutmine ei ole põhjendatud. Siseministeeriumi hinnangul on Kaitseväe struktuuriga seotud

probleemid lahendatavad muudel organisatoorsetel viisidel.

Palume eelnõu § 5 punktis 1 sisalduv muudatus eelnõust välja jätta.

Mitte arvestatud.

Tulenevalt Justiitsministeeriumi

kooskõlastuskirjas tehtud ettepanekust

muudetakse sätte sõnastust ning täpsustatakse,

et Kaitseväes on volituse andjaks Kaitseväe

juhataja ning volitatud isikuks saab olla

struktuuriüksuse ülem, kes on otsealluvuses

Kaitseväe juhatajale.

2. Eelnõu § 5 p 2. Eelnõuga laiendatakse isikute ringi, kellele võib RSVS § 301 alusel anda

konfidentsiaalse (eelnõu kohaselt salajase) taseme riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe

kaitse riigisaladusele juurdepääsu õiguse julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel.

Seletuskirjast ei nähtu, mitmele isikule aastas plaanib Kaitsevägi (või muu

Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus) kõnealust riigisaladusele juurdepääsu õigust

taotleda, millest tulenevalt on Kaitsepolitseiametil võimatu hinnata võimalikku töökoormuse

kasvu.

Palume seletuskirja täiendada muudatusega kaasnevate mõjudega.

Arvestatud.

Seletuskirjas tuuakse välja hinnanguline

suurusjärk, keda muudatus puudutab (ca 400-

500 isikut).

3. Kehtiva RSVS kohaselt võib töötlussüsteemi riigisaladuse töötlemiseks kasutada üksnes Mitte arvestatud.

11

Välisluureameti antud vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa olemasolu korral (§ 40 lg 5).

Kaasaegsete julgeolekuohtude ennetamine ja tõkestamine nõuab aktiivset rahvusvahelist

suhtlemist ning kiiret reageerimist, mistõttu teevad julgeolekuasutused igapäevaselt koostööd

välisriigi julgeolekuasutustega. Teabe kiireks vahetamiseks on kõige asjakohasem kasutada

töötlussüsteeme. Samas ei ole selliste salastatud teabe töötlussüsteemide akrediteerimine

üldises korras otstarbekas ega tihti ka võimalik, sest süsteemi asukohapunktid ei asu Eestis ega

allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile. Seetõttu oleks eesmärgipärane selline süsteem kasutusele

võtta julgeolekuasutuse juhi otsusega. Julgeolekuasutused on pädevad hindama salastatud

teabe töötlemisega seotud julgeolekuohte, samuti rakendama vajalikke teabeturbe meetmed

salastatud teabe kaitseks.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada RSVS § 40 lõige 5 järgmiselt ja täiendada

paragrahvi lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(5) Töötlussüsteemi võib riigisaladuse töötlemiseks kasutada üksnes Välisluureameti antud

vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa olemasolu korral, välja arvatud lõikes 51 sätestatud

juhul.

(51) Töötlussüsteemi, mida kasutatakse julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks vajaliku

salastatud teabe vahetamiseks välisriigi asutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või

rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga, võib kasutada julgeolekuasutuse juhi

otsusega. Otsuses määratakse kindlaks töötlussüsteemis töötlemiseks lubatud salastatud teabe

tase ning süsteemi kasutamise tähtaeg.“.

Käesoleva eelnõu menetlemise ajal toimus

paralleelselt tööstusjulgeoleku eelnõu

menetlemine, mille raames muudetakse samuti

RSVS-i akrediteerimist (§ 40 lg 5 ja § 46)

puudutavaid sätteid.

Käesolevaks ajaks on kokku lepitud, et

akrediteerimist puudutav erisus läheb

tööstusjulgeoleku eelnõusse. Lähtudes

eeltoodust võetakse kõnesolevad muudatused

KVTS eelnõust välja, kuna tööstusjulgeoleku

eelnõu raames muudetakse RSVS-is

akrediteerimisega seotud sätteid terviklikult.

Sotsiaalministeerium

1. Sotsiaalministeerium jääb endiselt varasema seisukoha juurde, kus teenistuses olevatele

isikutele ei ole õigustatud tegevteenistuspensioni maksmine. Arvestades probleemi

aegkriitilisust, võime nõustuda soovitud lahendusega siis, kui pensioni maksmise soodussäte

kehtestatakse tähtajaliselt (näiteks viis kuni kümme aastat). Selle perioodi jooksul on võimalik

läbi mõelda koolitussüsteem, mis tagaks uute tegevteenistujate koolituse ning lahendada

kaitseväelaste vanaduspensioniea tõstmise küsimus. Arvestades keskmise eluea tõusu, ei saa

pidada põhjendatuks 55-aastast pensioniiga. Kaitseministeerium märgib ka ise, et selles

vanuses teenistujad on füüsiliselt aktiivsed ja võimekad.

Märgime eraldi ära, et töövõimetuspensioni osas vastuväiteid ei ole, samuti ei kaasne

sotsiaalkindlustusametile lisakulusid. Kui tervisenõuetele vastavuse kontroll eeldab

Tegevteenistuspensioni sätted jäetud eelnõust

välja ning käesoleva eelnõuga pensioni

maksmist puudutavat regulatsiooni ei

muudeta.

12

juurdepääsu tervise infosüsteemi, tuleb lähtuda juurdepääsu andmisel rakendatud põhimõtetest

– vabatahtlike puhul eeldab see nõusolekut (KVTS § 14 lg 6, sarnasus tegevväelastega).

Kaitsevägi

1. Eelnõu § 1 punkt 10, lk 2, KVTS § 52 lg 5:

Ettepanek täiendada sõnastust järgmiselt: „lubatud vaid ajateenija informeeritud kirjalikul

nõusolekul“.

Põhjendus: Seaduse muudatusega nähakse ette võimalus lähetada nõusoleku andnud ajateenija

rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile. Ettepanek on sõnastada KVTS § 52 lg 5

„informeeritud kirjalikul nõusolekul“. Ajateenija peab nõusolekut andes olema teadlik

tegevuse olemusest ja eesmärgist ning selle võimalikest tagajärgedest, ehk rahvusvahelise

sõjalise operatsiooni piirkonda lähetuse korraldaja on kohustatud eelnevalt ajateenijale

(kirjalikult) selgitama operatsiooniga kaasnevat olulist infot, millele ajateenija saab otsuse

tegemisel tugineda. Enne nõusoleku saamist teabe andmine on oluline selleks, et võimaldada

ajateenijal teha teadlik otsus, mõista, millega nõustutakse ja kasutada oma õigust nõusolek

tagasi võtta. Nõusolek peab olema tagasipööratav otsus ja ajateenijal on selle üle teatav

kontroll (vt eelnõu KVTS § 52 lg 51 ja 52).

Mitte arvestatud.

„Informeeritud nõusolek“ on uus mõiste, mida

mujal õigusaktides (k a KVTS) ei kasutata,

lisaks ei anna selle sõna lisamine sätte mõttele

lisaväärtust.

2. Eelnõu § 1 punkt 11, lk 2, KVTS § 52 lg 52

Kehtivas KVTS § 52 lg 5 on kasutatud väljendeid „rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile

või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda“. Ettepanek on kaaluda eelnõusse lisatavas

uues sättes § 52 lg 52 kasutada sama konstruktsiooni ning sõnade „operatsiooni piirkonda“

asemel sõnastada „rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda“ järgmiselt: „(52) Kaitseväel

tuleb korraldada nõusoleku tagasi võtnud ajateenija, kes on lähetatud rahvusvahelisele

sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda, tagasi toomine

ajateenija ajateenistuskohta esimesel võimalusel“.

Arvestatud.

Eelnõu on täiendatud vastavalt ettepanekule.

3. Eelnõu § 1 punkt 19, lk 3, KVTS § 80¹⁶

Ettepanek on täiendada sätte § 8016 lõiget 1 punktiga 3 järgmiselt:

„3) on läbinud taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras“.

Arvestatud.

Eelnõu täiendatakse vastavalt ettepanekule.

13

Põhjendus: sätte § 8016 lõike 1 täiendamine punktiga 3 annab võimaluse vabatahtlikusse

teenistusse kandideeriva isiku suhtes teostada taustakontrolli.

4. Eelnõu § 1 punkt 9, lk 2, KVTS § 49 lg 16

KVTS-i §-s 49 on sätestatud ajateenijate põhiõiguste ja -vabaduste piiramise alused. Eelnõu

punkti 9 seletuskirja (lk 7) kohaselt nähakse eelnõuga ette, et ajateenijale võib ilma temalt

nõusolekut küsimata taotleda Kaitseväe algatusel salastatud teabele juurdepääsu õigust, kui

Kaitseväe juhataja on määranud ajateenija rahuaja ametikohale juurdepääsu õiguse taseme

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras. Kuna eesmärk on nn

lihtsustatud korras ajateenijatele salastatud teabele juurdepääsu õiguse andmine sarnaselt

kehtiva korraga, kus selline võimalus on reservväelastele juurdepääsuõiguste andmisel, võiks

ka siin selgitada, kuidas toimub ajateenija teavitamine tema suhtes julgeolekukontrolli

tegemisest ning millised on tagajärjed, kui ta keeldub julgeolekukontrollist. Ettepanek on

täiendada seletuskirja selliselt, et kui ajateenija ei nõustu julgeolekukontrolliga, ei jää

ajateenistus mitte läbimata, vaid ta määratakse ametikohale, millel ei ole ette nähtud salastatud

teabele juurdepääsu õigust.

Arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud vastavalt

ettepanekule.

5. Eelnõu § 3 punkt 1, lk 6, KVTRS § 39⁶ lg 8¹

KVTRS § 39⁶ lg 8¹ seletuskirja täiendamise ettepanek. Praegu jääb ebaselgeks, kas säte

kehtib juba määratud pensionitele ja edaspidi määratavatele pensionitele. Seletuskirjast

tulenevalt selgitatakse ümber arvestamata jätmist sellega, et pensionile kohaldatakse

indekseerimist, mis ei pruugi olla piisav põhjus, miks mitte määrata uut pensionit, kui isik

tuleb tegevteenistusse tagasi kõrgema palgaastmega ametikohale. Seega võiks eelnõu

seletuskirjas selgitada täpsemalt ka seda asjaolu, et kui isik tuleb mõne aja möödudes tagasi

tegevteenistusse kõrgema palgaga ametikohale, siis varem määratud pensionit ümber ei

arvestata.

Antud selgitus.

Käesolevast eelnõust jäetakse välja

tegevteenistuspensioni puudutavad

muudatused.

6. Eelnõu § 4 punkt 1, lk 6, KKS § 8 Arvestatud.

14

Eelnõu kohaselt muudetakse KKS §-i 8 ja täiendatakse lõigetega 2–5. Lõige 2 sõnastatakse

järgmiselt: „Kaitseväes avalikus teenistuses või töölepingu alusel töötavale isikule ei

kohaldata sõjavälise väljaõppe ajal …“.

Juhul, kui § 8 muudatus hõlmab ainult ametnikke ja töötajaid, siis teeme ettepaneku

täiendada § 8 lõiget 2 järgmiselt:

„(2) Kaitseväes avalikus teenistuses olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale

isikule ei kohaldata sõjavälise väljaõppe ajal…“.

Põhjendus: avalikus teenistuses on ka tegevväelane. Praegusest sätte sõnastusest ja seletuskirja

selgitusest jääb ebaselgeks, kas uute lõigetega peetakse silmas avaliku teenistuse seaduse

alusel Kaitseväes teenistuses olevaid ametnikke ja töölepingu seaduse alusel töötavaid isikuid

või soovitakse reguleerida ka tegevväelastega seonduvat. Seletuskirja selgitusest võib jääda

mulje, et muudatuse eesmärk on reguleerida tsiviilteenistujate kaasamise võimalusi Kaitseväe

ülesannete täitmisesse.

Eelnõu ja seletuskirja on täpsustatud ning

lisatud juurde, et vastav muudatus puudutab

Kaitseväes teenistuses olevaid ametnikke.

7. Eelnõu § 5 punkt 2, lk 6, RSVS § 30¹ lõige 1

KVTS-i muudatustega võetakse kasutusele uus teenistuse liik, milleks on vabatahtlik teenistus

(lisatakse KVTS § 3 lg 2 p 3). Seletuskirjas selgitatakse, et kaitseväeteenistuskohustus on

osalemine õppekogunemisel, lisaõppekogunemisel ja ajateenistuses kohustuslikus korras, kuid

uue teenistusliigi puhul saab reservis olev isik osaleda Kaitseväe tegevuses ja ülesannete

täitmisel vabatahtliku teenistuse raames. Uue teenistusliigi loomise eesmärk on võimaldada

kaasata Kaitseväele vajaliku väljaõppega reservis olevat isikut lühiajaliselt ning

vajaduspõhiselt näiteks ajutiselt mehitamata ametikoha ülesande täitmisse. Seega võivad ka

vabatahtlikku teenistusse asuda soovivad reservis olevad isikud ülesannete täitmisel töödelda

salastatud teavet, mis omakorda eeldab juurdepääsuõigust salastatud teabele. Arvestades, et

vabatahtlik teenistus võib olla ajutise iseloomuga ning kaasamine võib sõltuda spetsiifilise

väljaõppe ja taustaga isikutest, võiks ka vabatahtlikus teenistuses osalevale isikule näha ette

juurdepääsuõiguse andmise julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi otsusel.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt

ettepanekule.

15

Ettepanek on lisada RSVS § 30¹ lõikes 1 sõnade „kaitseväeteenistuskohustust täitval isikul“

järele koma ja sõnad „,vabatahtlikus teenistuses oleval isikul“.

8. Muutmist vajab ka seletuskirja § 5 punkt 2 (lk 20) selgitus, mis on praegu sõnastatud

järgmiselt: „Sellisel juhul esitab julgeolekukontrolli tegemise ja juurdepääsu õiguse saamise

taotluse Kaitsevägi, kes lisaks teavitab isikut, kelle suhtes julgeolekukontrolli juurdepääsu

õiguse saamiseks tehakse. Kui isik ei ole tema suhtes julgeolekukontrolli tegemisest

keeldunud, edastab Kaitsevägi taotluse julgeolekukontrolli tegevale asutusele.“

Seoses Kaitseväe personaliteenuse konsolideerimisega Kaitseministeeriumi hallatavasse

valitsusasutusse Kaitseressursside Amet on ettepanek õigusselguse huvides sõnastada § 5

punkti 2 selgitav lause lõpp seletuskirjas „,edastab Kaitsevägi taotluse julgeolekukontrolli

tegevale asutusele“ asemel järgmiselt: „,esitatakse taotlus julgeolekukontrolli teostavale

asutusele Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu.“

Arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud vastavalt

ettepanekule.

9. Eelnõu § 5 punkt 3, lk 7, tehakse muudatused RSVS § 30¹ lõigetes 2–4 ja 11–12.

Paragrahvi 30¹ lõigetes 2–4 ja 11–12 asendatakse sõna „Kaitsevägi“ sõnadega

„Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus“ vastavas käändes. Sama asendus on

vajalik teha ka § 30¹ lõigetes 13 ja 14 seletuskirjas (lk 21) kirjeldatud põhjusel.

Ettepanek on lugeda vahemik 11–12 vahemikuks 11–14.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja on muudetud vastavalt

ettepanekule.

10. Eelnõu § 5 punkt 5, lk 7, RSVS § 51 lõige 4¹

Korrektne on eelnõu muudatusettepanekus kasutada õiget käänet ja sõnastada eelnõu § 5 p 5

järgmiselt: "paragrahvi 51 lõikes 4¹ asendatakse sõna „Kaitseväe“ sõnadega

„Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse“.

Veel teeme ettepaneku lisada kehtivasse seadusesse, kus juba on olemas ankeedi viide

(RSVS § 31 lg 1 p 2), parema selguse eesmärgil ka allkirjastatud nõusoleku viite (RSVS § 27

lg 10 p 3). Muudatuse järgselt oleks RSVS § 51 lõige 4¹ sõnastus järgmine:

"…, peab esitama Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse kaudu

julgeolekukontrolli teostavale asutusele käesoleva seaduse § 27 lõike 10 punktis 3 nimetatud

Arvestatud.

16

allkirjastatud nõusoleku tema suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks ning § 31 lõike 1

punktis 2 nimetatud ankeedi, kui…“

11. Isikuandmete töötlemine strateegilise kommunikatsiooni eesmärgil

Täiendava teemana, mille reguleerimist palume õigusaktis kaaluda, on Kaitseministeeriumi

valitsemisala asutuste poolt strateegilise kommunikatsiooni eesmärgil isikuandmete (fotod ja

videod) töötlemise õigusliku aluse lisamine. KKS ega teised õigusaktid ei sätesta Kaitseväele

ja teistele Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele õigust töödelda isikute andmeid

strateegilise kommunikatsiooni eesmärgil. Sellele on viidanud ka Andmekaitse Inspektsioon

(AKI).

Arvestades Kaitseministeeriumi valitsemisala avalikes fotogaleriides, kodulehtedel ja

sotsiaalmeediakanalites töödeldavat andmemahtu, Kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni

eesmärke (tagada ühiskonna informeeritus ja sidusus Kaitseväe ning riigikaitse valdkonnaga,

olla nähtav, läbipaistev, inimestele kättesaadav, samuti on strateegiline kommunikatsioon

oluline osa heidutusest), Kaitseministeeriumi valitsemisala koosseisu suurust (lisaks

tegevväelaste ja tsiviilteenistujatele lisandub igal aastal mitu tuhat uut ajateenijat, õppuste ja

õppekogunemiste korral lisandub mitu tuhat reservväelast) ei ole nõusolek strateegilise

kommunikatsiooni eesmärgil isikuandmete töötlemise õigusliku alusena kasutatav.

Tulenevalt eeltoodust teeb Kaitsevägi ettepaneku lisada KKS-i säte, mille kohaselt Kaitseväel,

aga ka teistel Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustel, kes toetavad strateegilise

kommunikatsiooni läbiviimist valitsemisalas, tekiks seadusest tulenev õiguslik alus

isikuandmete (fotod ja videomaterjal) töötlemiseks strateegilise kommunikatsiooni eesmärgil

arvestades isikute põhiõiguste ja -vabadustega. Täpsemad reeglid foto ja videomaterjalide

töötlemise ja avalikustamise osas sätestatakse valitsemisala sisemistes regulatsioonides.

Antud selgitus.

Kuna Kaitseväe poolt esitatud ettepanek vajab

põhjalikumat analüüsi ja sisulisi arutelusid, siis

käesoleva eelnõu raames, sellele ettepanekuga

ei arvestata.

12. Ettepanek kaaluda § 47 lg 5 muutmist ja lisada sõna „juht“ järele sõnad „või tema volitatud

isik valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse (edaspidi juurdepääsuloa toetaja)

kaudu“ ja täiendada sätet viisil, mis võimaldab taotluse esitada muuhulgas valitsusasutuse

hallatava riigiasutuse kaudu, lisades nt asjakohane teine lause.

Mitte arvestatud.

RSVS § 20 lg 2 muudatused on eelnõust välja

jäetud ja seetõttu ei viida käesoleval juhul

analoogset muudatust sisse ka RSVS § 47

lõikesse 5.

17

Seoses RSVS-is tehtava § 20 lg 2 muudatusega, kus sätet täiendatakse pärast sõna „juht“

sõnadega „või tema volitatud isik“ ning arvestades KV-s 2023. aastal toimunud personali

valdkonna konsolideerimist, on ettepanek täpsustada eelnimetatud põhjusel ka RSVS § 47 lg

5 sõnastust, lisades sõna „juht" järele sõnad „või tema volitatud isik“.

Kuna Kaitsevägi tervikuna on RSVS-i mõistes käsitletav ühe töötleva üksusena, mille juhiks

on Kaitseväe juhataja, siis olukorras, kus § 47 lg 5 nimetatud taotlust oleks vaja esitada nt

mõne Kaitseväe struktuuriüksuse teenistuja osas, ei ole mõistlik neid taotluseid lasta esitada

KVJ-l, vaid arvestades KV suurust ja eripära, saab KVJ volitada igal struktuuriüksusel oma

üksuse piires riigisaladust korraldama ja määrama riigisaladuse kaitset korraldava isiku igasse

struktuuriüksusesse, kelle pädevuses võiks olla nende taotluste esitamine, kuid seda taas

Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse kaudu sarnaselt RSVS § 301 tehtavate

muudatustega.

Justiits ja –Digiministeerium EIS II kooskõlastusring

17.04.2025 nr 8-1/2819-2

1. Varasemas eelnõu versioonis (mis käis Justiitsministeeriumis kooskõlastamisel suvel 2024),

oli välja pakutud regulatsioon, mille kohaselt sõlmiti vabatahtliku teenistujaga tähtajaline

tööleping. Justiitsministeerium esitas muu hulgas märkuse selle kohta, et ei ole arusaadav,

milline on vabatahtliku teenistuja staatus. Ei olnud selge, milliseid Kaitseväe (KV) ülesandeid

vabatahtlik teenistuja täitma hakkab. Nüüd on eelnõus asendatud tähtajaline tööleping

halduslepinguga. Juhime tähelepanu sellele, et tegemist ei ole tavapärase halduslepinguga,

sest tekib alluvussuhe KV ja isiku vahel (vt halduskoostöö seaduse (HKTS) § 3 lõiked 1 ja 3).

HKTS § 3 lg 3 kohaselt seisneb haldusülesande täitmine haldusülesannete täitmises

väljaspool töö-, teenistus- või muud alluvussuhet riigi või kohaliku omavalitsusega ning

valitsusasutuse või valla või linna ametiasutuse või organi teostatavat teenistuslikku

järelevalvet. Eelnõu kohaselt allub isik KV korraldusele ja juhtimisele, tema üle saab

kohaldada distsiplinaarvõimu. Seega tekib alluvussuhe. Arvestades, et tekib alluvussuhe, siis

jääb omakorda ebaselgeks, miks on vaja luua uus teenistusliik (sh luua hulgaliselt uut

regulatsiooni), kus isik allub klassikalises mõttes KV juhtimisele ja saab palka ehk on nagu

Antud selgitus.

Kaitseministeeriumi hinnangul on vaja luua

erisused tavapärase avaliku teenistusele ja

töösuhtele, sest tegevteenistuses on karjääri

tegemiseks ühed reeglid ja vabatahtlik

teenistus on suunatud üksnes ajutiselt

Kaitseväe ülesannete täitmiseks ja see ei ole

seotud Kaitseväe struktuuriga. Selle

teenistusliigi puhul teenistusülesandeid täitev

isik ei nimetata ametikohale ega kuulu

Kaitseväe struktuuri, kuid allub Kaitseväe

juhatajale seetõttu ongi eriliiki teenistusliik.

Kaitseväeteenistus on seotud läbi ametikoha,

kuid vabatahtlik teenistuse puhul me rahuaja

18

ametnik. Lisaks jääb ebaselgeks, milles seisneb vabatahtlikkus.

See, kas isik peaks olema ametnik, sõltub ülesannetest, mida ta täitma asub. Kui on tegemist

vaid koolitusega, siis see ei ole avaliku võimu teostamine ja seda saaks teha ka muus vormis

(tööleping, teenuse osutamise leping). Kui on n-ö ametniku ülesanded (ehk avaliku teenistuse

seaduse (ATS) § 7 lõikes 3 nimetatud ülesanded, sh riigikaitse, riigi julgeoleku tagamine), kuid

on mingid erisused, mis peaksid tema puhul olema teisiti reguleeritud, on võimalik kaaluda

erisätteid nende küsimuste osas. Näiteks, kas on vaja näha ette erisus reservist võetava isiku

puhul karjäärisüsteemi ja astmete, nõuete, palga, tagatiste vms osas või nt eriregulatsiooni

selles osas, et saaks isiku võtta reservist, tähtajaliselt, nt ilma konkursita vms.

ametikohta ette ei näe. Samuti ei ole see

töökoht.

Tegemist ei ole ka reservteenistusega, sest neil

ei ole avaliku võimu teostamise volitust.

Riigikaitse seisukohalt on oluline luua erand,

et ajutiselt täites Kaitseväe ülesandeid, saaks

teostada avalikku võimu. Lisaks on oluline, et

läbi kaitseväeteenistuse tekiks isikule ka

garantiid hukkumise või vigastuse korral, kuna

vabatahtlik teenistuja pannakse muude

teenistujatega sarnastesse tingimustesse.

Justiits- ja Digiministeeriumi ning

Rahandusministeeriumiga on peetud

täiendavaid arutelusid seoses vabatahtliku

teenistuse regulatsiooniga ning arutelude

tulemusel on jõutud lahenduseni, millega

nähakse Kaitseväes ette koosseisuvälised

ametikohad ja seda üksnes vabatahtliku

teenistuse korraldamiseks. Sellest tulenevalt ei

sõlmita vabatahtliku teenistujaga mitte leping,

vaid ta määratakse koosseisuvälisele

ametikohale käskkirjaga.

2. Varasemalt on Justiitsministeerium tervisenõuetele vastavuse hindamisega seotud

muudatuste kohta märkinud, et tegemist on vabatahtliku teenistusega ning tervise

infosüsteemist terviseseisundi hindamiseks andmete päring peab toimuma üksnes nõusoleku

alusel. Koostaja on selgitanud, et tegevteenistusse võtmisele ja vabatahtlikusse teenistusse

võtmisel on erinevad tingimused. Kui tegevteenistusse asumisel tuleb isikul läbida

Mitte arvestatud.

Vabatahtliku teenistusse võtmisel ei hinnata

kaitseväekohustuslase terviseseisundit ega

tehta päringut tervise infosüsteemist, vaid isiku

kõlblikkust hinnatakse kaitseväekohustuslaste

19

terviseseisundi hindamine, siis vabatahtlikule teenistujal seda nõuet ei ole ja teenistusse

võtmisel lähtutakse tema viimasest terviseseisundi hindamise tulemusest. Kuna vabatahtlik

teenistuja on kaitseväekohustuslane, toimub tema terviseseisundi hindamine KVTS § 261

alusel ja korras.

Justiits- ja Digiministeerium ei nõustu sellise selgitusega. Tegemist ei ole

kaitseväekohustusega isikuga. Antud juhul astub sellesse positsiooni isik vabatahtlikult ning

talle ei saa kohalduda tervise infosüsteemist andmete saamiseks sama õiguslikku alust, võttes

arvesse, et nõusolek kaotati kaitseväekohuslastel selle põhjendusega, et see on riigikaitse

kohustus, millest keelduda ei saa. Need põhjendused ei ole antud juhul asjakohased. Tervise

infosüsteemist andmete saamiseks tuleb vabatahtlikelt küsida nõusolekut ning kui ta seda ei

anna, siis võib ta vajalikud andmed ka ise esitada või tuleb ta suunata tervisekontrolli.

Märkuste tabelist nähtub, et sama märkuse on teinud ka Sotsiaalministeerium – kui

tervisenõuetele vastavuse kontroll eeldab juurdepääsu tervise infosüsteemi, tuleb lähtuda

juurdepääsu andmisel rakendatud põhimõtetest. Vabatahtlike puhul eeldab see nõusolekut

(KVTS § 14 lg 6, sarnasus tegevväelastega). Justiits- ja Digiministeerium jääb selle

seisukoha juurde, et juurdepääs tervise infosüsteemi andmetele peab vabatahtlike

puhul toimuma nõusoleku alusel.

registris olevatest terviseseisundi vastavuse

hindamise andmetest.

Antud selgitus.

Tegevteenistusse võtmisele ja vabatahtlikusse

teenistusse võtmisel on erinevad tingimused.

Kui tegevteenistusse asumisel tuleb isikul

läbida terviseseisundi hindamine, siis

vabatahtlikule teenistujal seda nõuet ei ole ja

teenistusse võtmisel lähtutakse tema viimasest

terviseseisundi hindamise tulemusest. Kuna

vabatahtlik teenistuja on

kaitseväekohustuslane, toimub tema

terviseseisundi hindamine KVTS § 261 alusel

ja korras.

Täiendavalt selgitame, et vabatahtlikusse

teenistusse võetakse isik, kelle terviseseisund

vastab tervisenõuetele lähtuvalt

kaitseväekohustuslaste registris juba

olemasolevast kandest. Isiku teenistusse

võtmisel ei tehta TIS-I päringuid, seetõttu ei

tule kehtestada ka täiendavat regulatsiooni.

Kuni vabatahtlikusse teenistusse asumiseni on

isiku staatus ”reservis olev isik”, mistõttu

reservi olevale isikule laieneb KVTS § 71 p 2

tulenev kohustus: “Reservis olev isik on

kohustatud: 2) teavitama Kaitseressursside

Ametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis oma raskest haigusest ja teistest

asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada

tema terviseseisundi vastavust

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele

20

ja esitama terviseseisundit kajastavad

dokumendid;”

Ehk, kui isik reservis oleku ajal ei ole KRA’d

oma terviseseisundi halvenemist teavitanud,

siis lähtutakse viimasest terviseseisundi

hindamise tulemusest, mis on kantud

kaitseväekohustuslaste registrisse. Seetõttu

vabatahtlikusse teenistusse võtmise

otsustamiseks täiendavaid päringuid isiku

kõlblikkuse tuvastamiseks ei tehta.

Sama põhimõte kehtib ka reservteenistuse

korraldamisel. Ehk õppekogunemistele

kutsutakse reservis olevad isikud, kelle

terviseseisund vastab

kaitseväeteenistuskohustuslase

tervisenõuetele. Enne kutse saatmist ja

vormistamist KV ja KRA ei hinda uuesti selle

isiku terviseseisundit, vaid lähtub

olemasolevast kaitseväekohustuslaste registri

kandest. Üldjuhul hinnatakse

kaitseväekohustuslaste tervist üks kord, mis

toimub enne ajateenistusse kutsumise otsuse

tegemist. Kui nüüd isik, pärast ajateenistuse

lõppu reservis oleku ajal, ei teavita KRA’d

enda terviseseisundi muutusest, siis KRA ei

hakka ka uuesti isiku terviseseisundit hindama.

Seega ei ole tegemist terviseandmete

töötlemisega ilma

3. Eelnõu § 1 p 8 – KVTS § 39 täiendamine lõigetega 6 ja 7. Lõige 7 sätestab, et

Kaitseressursside Ametil on õigus nõuda lisadokumente, aga lõikest 6 ei selgu, milliseid

Antud selgitus.

Lähtume kehtivast õigusest. Kehtiva

redaktsiooni kohaselt on sama sõnastus ilma

21

dokumente/andmeid taotlusega esitama peab. Seaduses tuleb välja tuua töödeldavate

isikuandmete kategooriad. Märkuste tabelis toodud selgitus ei ole meie jaoks piisav.

ammendavalt dokumentide loeteluta.

Dokumente, mida täiendavalt

haldusmenetluses küsitakse, selgitatakse välja

haldusmenetluse käigus.

4. Eelnõu § 1 p 10 – seletuskirjas on sätte selgituses viidatud, et ajateenijale võib taotleda

riigisaladusele juurdepääsu õigust isiku nõusolekut küsimata. Selgitust on täiendatud viitega

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 301 lahendusele, mis peaks edaspidi

katma ka ajateenijatele riigisaladusele juurdepääsu õiguse taotlemist. Juhime tähelepanu, et

RSVS-is KV jaoks loodud julgeolekukontrolli erand (§ 301 s.o sõjaväelise auastmega sõjaaja

ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslased) eeldab siiski isiku teavitamist kontrolli

kavatsusest (lg 3) ning isikul on õigus kontrollist keelduda. Seega ei ole kohane selgituses

rõhutada ajateenija kontrollimist ilma tema nõusolekuta. Ilma isiku nõusolekuta viiakse

kontroll läbi erandina ajakriitilisuse kaalutlusel üksnes teatud olukordades (lg 5, nt

kõrgendatud kaitsevalmidus, erakorraline seisukord, sõjaseisukord). Eelnõus ei ole piisavalt

kajastatud viidatud muudatusega kaasnevad mõjud rakendusasutusele (laieneb

märkimisväärselt nende isikute ring, kellele julgeolekukontrolle tehakse). Palume seletuskirja

vastavalt täiendada.

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

Isikuandmete kaitse üldmääruse Art 6 lg 1

kohaselt on isiku nõusolek eraldiseisev

isikuandmete töötlemise õiguslik alus, mida

lõike 2 kohaselt reeglina avalik-õiguslikus

suhtes ei saa kohaldada. Avalik-õiguslikus

suhtes peab isikuandmete töötlemise õiguslik

alus tuleneb seaduses sätestatud õigusnormist.

Seevastu andmesubjekti teavitamine on

vastutava töötleja kohustus (art 12-14) ning

isikuandmete töötlemise keelamine

andmesubjekti õigus (art 17).

5. Eelnõu § 1 p 20 – oleme palunud oma varasemas tagasisides eelnõu täiendada nõuetega,

millele vabatahtlik teenistuja peab vastama. Märkuste tabelis on selgitatud, et peamisteks

nõueteks on isiku sõjaväelise väljaõppe tase ning teenistusse võtmist välistavate asjaolude

tuvastamine. Oleme seisukohal, et see peab nähtuma ka seadusest. Vastasel juhul ei ole

arusaadav, milliseid isikuandmeid vabatahtliku teenistuja teenistusse võtmise hindamisel on

lubatud töödelda. Palume KVTS § 8015 täiendada viitega §-is 8016 sätestatud tingimustele, et

oleks selgelt arusaadav, millistesse raamidesse jääb isikuandmete töötlemine teenistusse

võtmise hindamisel.

Loodava § 8016 lg 2 p 3 kohta – hetkel on loetelu lahtine, mis on see muu välistav asjaolu.

Paragrahvis peaks olema ammendavalt välja toodud tingimused, millele isik peab vastama.

Samuti ei ole eelnõu täiendatud andmetega, mida isik peab taotlusega esitama.

Mitte arvestatud.

Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole vaja

eraldi andmeid üles loetleda, sest KVTS § 141

täpsustab, milliseid andmeid töödeldakse.

Muu asjaolu on seletuskirjas täpsustatud, et

nendeks on näiteks taustakontrolli ja

julgeolekukontrolli mitte läbimine.

6. Eelnõu § 1 p 20 – märkuste tabelis on selgitatud, et reservis olevale isikule saab nõusoleku Antud selgitus.

22

alusel teha otsepakkumisi vabatahtlikult KV ülesannete täitmisele kaasamiseks. Esmalt

palume selgitada, kus see täna seaduses sätestatud on. Hetkel sellist võimalust eelnõust ei

nähtu. Palume eelnõu siinkohal täiendada.

Lisaks ei saa nõustuda, et juhul, kui isik on andnud nõusoleku saada otsepakkumisi, kaasneb

sellise nõusolekuga ka õigus isikuandmete töötlemiseks vabatahtliku teenistuse

korraldamiseks. Juhul, kui isikule on tema nõusolekul otsepakkumisi edastatud, ja ta

pakkumisega nõustub, peab ta tegema taotluse teenistusse astumiseks ning sellisel juhul

toimub edasine andmetöötlus teenistuse korraldamiseks KVTS-is sätestatud seaduslikul

alusel, mitte isiku nõusoleku alusel. Nõusolek on üksnes otsepakkumiste saatmiseks.

Isik annab oma nõusoleku läbi

kaitseväekohustuslaste registri, kui ta on nõus

saama otsepakkumisi. Kui isik ei ole nõus, siis

teeb ta vastavasse kasti linnukese. See on

kehtiv õigus ja seda praktikat ei pea seaduse

tasandil ära reguleerima, millise kanali kaudu

isikuid teenistusse värvatakse. Selline nõue

oleks ebamõistlik.

7. Eelnõu § 5 p 1 – RSVS § 20 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „asendaja“ tekstiosaga „,

Kaitseväes Kaitseväe juhataja või tema poolt määratud struktuuriüksuse ülem“. Sellisel

täiendamisel ei ole lõike esimese lause sõnastus enam arusaadav (ehk keda regulatsioon

peaks katma). KV erisus peaks olema selguse huvides eraldi lausena välja toodud, st

selgesõnaliselt kirjas, kes KV-s saab riigisaladuse kaitset korraldava isiku, asendaja ja

vajadusel selleks moodustatud struktuuriüksuse määrata.

Arvestatud.

RSVS § 20 lõike 2 muudatus jäeti eelnõust

välja.

8. Eelnõu § 5 p 2 – RSVS § 20 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „juhile“ sõnadega „või tema volitatud

isikule“. Edasivolitamise õigus eelnõus esitatud kujul annaks endiselt mistahes asutuse juhile või selle

juhtorganile võimaluse volitada vajadusepõhiselt ükskõik millise isiku selles töötlevas üksuses lõikes

3 nimetatud nõuet katma. Arvestades RSVS vastava sätte eesmärki (alluvussuhe salastatud teabe

valdkonna vastutuse ja kontrolli tagamiseks) ja laia kohaldamisala (kõik töötlevad üksused), soovime,

et erand ümber sõnastaks. Erandit on soovitud KV kui suure organisatsiooni põhiselt ja nii tuleb see ka

sõnastada. Vajadusel saab võtta eeskujuks RSVS § 13 lg 3 p 11 loogika – KV-s erandina KV juhataja

või tema volitatud (struktuuriüksuse) ülem. Võrdluseks, et ministeeriumi puhul on seadusandja

määranud lõikes 3 sõnaselgelt, et ministeeriumis peab riigisaladuse kaitset korraldav isik või vastav

struktuuriüksus alluma vahetult kantslerile.

Arvestatud.

RSVS § 20 lõike 3 muudatus jäeti eelnõust

välja.

9. Seletuskirja 1. osa – seal on kirjas, et eelnõu seadusena vastu võtmiseks on vajalik Riigikogu

poolthäälte enamus. Selline väide on väär, sest kaitseväe korralduse seaduse muutmine

(eelnõu § 4) on Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 104 lg 2 p 17 mõistes rahuaja ja sõjaaja

riigikaitse seaduse endine sisu. Seega on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (PS §

104 lg 2 p 17 järgi).

Mitte arvestatud.

Rahuaja ja sõjaaja riigikaitseseadus on

riigikaitseseadus.

KVTS ja KKS ning RSVS ei ole PS § 104

kohaselt konstitutsioonilised seadused.

Sarnasele seisukohale on tulnud JUM ise

varasemalt nt eelnõu 202 SE puhul.

23

RiKS-i pandi kokku sõjaaja ja rahuaja

riigikaitse seadused ja rahvusvahelises

sõjalises koostöös osalemise seadus, aga KKS

on neist olnud kogu aeg eraldi. KKS eelnõu nr

202 SE seletuskirjas kirjutati: "[KKS]

vastuvõtmine tingib Vabariigi Valitsuse

seaduse, rahuaja riigikaitse seaduse , sõjaaja

riigikaitse seaduse ning kriminaalmenetluse

seadustiku muutmise. Et nende seaduste

muutmiseks Riigikogus on vaja

kvalifitseeritud häälteenamust, siis on selleks

koostatud eraldi eelnõu, mida menetletakse

koos käesoleva eelnõuga. "

10. Eelnõusse on lisatud pärast eelmist kooskõlastusringi uusi muudatusi, mille mõju ei ole

seletuskirjas hinnatud. Palume seletuskirja mõjuanalüüsis hinnata punktide 1

(kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseandmete edastamine

tervise infosüsteemi) ning punktidega 21, 22 ja 23 (tegevväelase sõjaväelise auastmega

ametikoha ametiaja muutmine tähtajaliseks) avalduvat mõju.

Arvestatud.

Seletuskirjas täiendavad mõjud hinnatud.

11. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud

normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.

Arvestatud.

1

EELNÕU

21.05.2025

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadus

§ 1. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Identifitseerimiskoodi moodustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.“;

2) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) vabatahtlikuks teenistuseks.“;

3) seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:

㤠71. Vabatahtlik teenistus

(1) Vabatahtlik teenistus on Kaitseväes koosseisuvälisele sõjaväelise auastmega ametikohale

nimetatud reservis oleva isiku osalemine Kaitseväe ülesannete täitmisel. Vabatahtlikus

teenistuses olev isik allub Kaitseväe korraldusele ja juhtimisele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesanneteks loetakse riigi sõjaliseks kaitseks

valmistumist ja osalemist rahvusvahelises sõjalises koostöös.

(3) Vabatahtlikus teenistuses olev isik on vabatahtlik teenistuja.“;

4) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kaitseministeerium koostab igal aastal eelmise kalendriaasta kohta aruande

kaitseväekohustuse täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest ning avaldab selle oma

veebilehel 1. aprilliks.“;

5) paragrahvi 22 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „on kaitseväeteenistuses olnud vähemalt

nõutava auastme vanuse“ tekstiosaga „tema auastme vanus on täitunud“;

6) paragrahvi 261 lõikes 12 asendatakse tekstiosa „tuvastatud diagnoosid“ tekstiosaga „osutatud

tervishoiuteenuste andmed“;

7) paragrahvi 39 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „ning ei ole viie aasta jooksul

andmete registrisse kandmisest arvates esitanud kirjalikku taotlust ajateenistusse või

asendusteenistusse asumiseks“;

8) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Reservis olev isik, kes on vabastatud ajateenistusse asumisest käesoleva paragrahvi lõike 1

punkti 4 alusel ja kes soovib asuda aja- või asendusteenistusse, peab esitama kirjaliku taotluse

Kaitseressursside Ametile.

(7) Kaitseressursside Amet võib aja- või asendusteenistusse asumise taotluse esitanud reservis

oleva isiku välja kutsuda, nõuda lisadokumente või otsustada ilma nendeta tema aja- või

2

asendusteenistusse kutsumise. Kui reservis olev isik vastab aja- või asendusteenistusse

kutsumise nõuetele, märgib Kaitseressursside Amet tema andmed kaitseväekohustuslaste

registris kutsealuse andmetena.“;

9) paragrahvi 44 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Pärast vastuvõtmist kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli on kutsealusel

õigus ajapikendusele kuni õppe nominaalkestuse lõpuni, kui ta esitab ajapikenduse taotluse

Kaitseressursside Ametile 30 päeva jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest arvates.“;

10) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses:

„(16) Ajateenijale võib Kaitseväe algatusel ja teenistuse huvides taotleda salastatud teabele

juurdepääsu õigust, kui Kaitseväe juhataja on ajateenija rahuaja ametikohale määranud

juurdepääsuõiguse taseme riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras.“;

11) paragrahvi 52 lõikes 5 asendatakse sõna „keelatud“ sõnadega „lubatud vaid ajateenija

kirjalikul nõusolekul“;

12) paragrahvi 52 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

„(51) Ajateenijal on õigus käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel antud nõusolek igal ajal tagasi

võtta.

(52) Kaitseväel tuleb korraldada nõusoleku tagasi võtnud ajateenija, kes on lähetatud

rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda,

tagasitoomine ajateenija ajateenistuskohta esimesel võimalusel.“;

13) paragrahvi 52 lõike 6 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Ajateenistuskohast väljalubamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja käskkirjaga.“;

15) paragrahvi 56 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja sõna „kadetina“;

16) paragrahvi 56 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenijat ei nimetata sõjaaja ametikohale.“;

17) paragrahvi 76 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) kui isiku kaitseväeteenistus on asendatud asendusteenistusega käesoleva seaduse § 801

lõike 3 alusel.“;

18) paragrahvi 76 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 76 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktides 1–4“ tekstiosaga „punktides 1, 2 ja

4“;

20) paragrahvi 79 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib vabastada reservväelase

õppekogunemiselt Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel.“;

21) seadust täiendatakse 73. peatükiga järgmises sõnastuses:

„73. peatükk

Vabatahtlik teenistus

3

§ 8015. Isikuandmete töötlemine vabatahtliku teenistuse korraldamisel

Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet võivad käesolevas peatükis sätestatud ülesannete

täitmiseks töödelda Kaitseväe ülesannete täitmisel osaleda sooviva reservis oleva isiku

isikuandmeid, sealhulgas eri liiki isikuandmeid, et hinnata nende vastavust vabatahtlikule

teenistujale esitatavatele nõuetele, ning korraldada vabatahtlikku teenistust.

§ 8016. Vabatahtlikusse teenistusse võtmine

(1) Vabatahtlikusse teenistusse võetakse reservis olev isik, kes:

1) vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele;

2) on läbinud vähemalt esmase sõjaväelise väljaõppe;

3) on läbinud taustakontrolli kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras.

(2) Vabatahtlikusse teenistusse ei võeta reservis olevat isikut:

1) kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav;

2) kes on süüdi mõistetud ja kellelt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada

kaitseväeteenistuse või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal;

3) kelle puhul esineb muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu.

(3) Vabatahtlikusse teenistusse asuda sooviv reservis olev isik esitab Kaitseväe juhatajale või

tema volitatud ülemale allkirjastatud taotluse koos kinnitusega, et ta vastab käesolevas seaduses

sätestatud nõuetele.

(4) Vabatahtlikusse teenistusse võtmise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.

(5) Vabatahtlikusse teenistusse võtmine vormistatakse käskkirjaga, milles näidatakse ära

vähemalt järgmised andmed:

1) teenistusse võetava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

2) teenistusülesanded ja teenistusülesannete täitmisega kaasneva avaliku võimu teostamise

volitused ja käsuõigus;

3) vahetu alluvuse korraldus;

4) teenistuskoha asukoht;

5) teenistuse tähtaeg;

6) vabatahtlikule teenistujale makstav palk;

7) vaidlustamisviide.

§ 8017. Vabatahtliku teenistuse korraldus

(1) Vabatahtliku teenistuja töö- ja puhkeaja korraldusel kohaldatakse käesoleva seaduse §-des

104 ja 105 sätestatud korrast.

(2) Vabatahtliku teenistuja lähetamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 113–117

sätestatud korda.

(3) Vabatahtlikus teenistuses olemise perioodi ei loeta käesoleva seaduse § 69 lõikes 1

sätestatud reservteenistuse kestuse hulka.

(4) Vabatahtlikus teenistuses olevale isikule ei kohaldata käesoleva seaduse § 73 lõigetes 1 ja 2

sätestatut.

§ 8018. Vabatahtliku teenistuja tagatised

4

(1) Vabatahtlikule teenistujale makstakse palka käskkirjas ettenähtud ulatuses ja korras.

(2) Vabatahtlikule teenistujale kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54–71 puhkuse kohta

sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Vabatahtliku teenistuja lubab

puhkusele Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik.

(3) Vabatahtlikule teenistujale võimaldatakse vajaduse korral toitlustus käesoleva seaduse §-

s 110 sätestatud tingimustel ja korras.

(4) Vabatahtliku teenistuja võib teenistusülesannete täitmise ajal majutada selleks ettenähtud

ruumi käesoleva seaduse §-s 1111 sätestatud korras.

(5) Vabatahtlikul teenistujal on õigus teenistusalastele tagatistele käesoleva seaduse 11.

peatükis sätestatud ulatuses ja korras.

§ 8019. Vabatahtliku teenistuja piirangud ja streigikeeld

(1) Vabatahtlikus teenistuses on vabatahtlikul teenistujal keelatud levitada oma poliitilisi

vaateid.

(2) Vabatahtlikule teenistujale võib kohaldada liikumisvabaduse piirangut käesoleva seaduse

§-s 1261 sätestatud korras.

(3) Vabatahtlik teenistuja peab toimingu, otsuse või tehingu tegemisel järgima

korruptsioonivastases seaduses sätestatut.

(4) Vabatahtliku teenistuja streigikeelule kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.

§ 8020. Vabatahtliku teenistuse lõppemine

(1) Vabatahtlik teenistus lõpeb:

1) tähtaja möödumisel;

2) vabatahtliku teenistuja distsiplinaarsüüteo korral, kui distsiplinaarsüütegu pandi toime

tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui teo iseloomu tõttu ei ole vabatahtlikul teenistujal

võimalik vabatahtlikku teenistust jätkata;

3) vabatahtliku teenistuja suhtes jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse korral, mille eest on talle

karistusena mõistetud reaalne vangistus;

4) kui vabatahtlik teenistuja on süüdi mõistetud ja temalt on kohtuotsusega ära võetud õigus

töötada kaitseväeteenistuse või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal;

5) kui vabatahtlik teenistuja ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase

tervisenõuetele;

6) kui vabatahtlik teenistuja kannab aresti või on vahistatud;

7) kui vabatahtlikku teenistujat kohustatakse asuma sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele

käesoleva seaduse § 15610 alusel ja korras;

8) vabatahtliku teenistuja surma korral.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib vabatahtliku teenistuse lõpetada enne

tähtaega mõlema osapoole kirjalikul nõusolekul.“;

22) paragrahvi 93 täiendatakse lõigetega 41ja 42 järgmises sõnastuses:

5

„(41) Valdkonna eest vastutav minister nimetab Kaitseväe juhataja ettepanekul tegevväelase

rahuaja ametikohale kuni viieks aastaks.

(42) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus Kaitseväe juhataja ettepanekul nimetada

rahuaja ametikohal olev tegevväelane pärast käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud aega

samale ametikohale täiendavalt kaheks aastaks.“;

23) paragrahvi 93 lõikes 7 asendatakse arv „3“ arvuga „42“ ja lõikest jäetakse välja tekstiosa

„ja 5–7“;

24) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Käesoleva paragrahvi lõigete 41 ja 42 alusel rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase

ametikohal olemise lõpptähtpäeva saabumise korral nimetatakse tegevväelane uuele rahuaja

ametikohale või loetakse tegevteenistusest vabastatuks ametikohal olemise lõpptähtpäevale

järgnevast päevast arvates käesoleva seaduse § 143 alusel.“;

25) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) kaitseväeluure teostamise ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ajal

Kaitseväe juhataja ettenähtud ulatuses.“;

26) paragrahvi 104 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Käesolevat paragrahvi“ tekstiosaga

„Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3“;

27) paragrahvi 104 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Tegevväelasele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 41 lõiget 1 tingimusel, et

töötamine ei kahjusta tegevväelase tervist ja ohutust.“;

28) paragrahvi 131 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õppiva tegevväelase soovil akadeemilisel puhkusel

viibimise ajaks;“;

29) paragrahvi 132 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

„(5¹) Käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 71 sätestatud alusel tegevteenistussuhte

peatumise aega ei arvata tegevteenistusstaaži hulka.“;

30) paragrahvi 132 lõike 7 tekstiosa „§ 131 lõike 1 punkti 3“ asendatakse tekstiosaga „§ 131

lõike 1 punktide 3 ja 71“;

31) paragrahvi 1561 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ja 190“;

32) paragrahvi 158 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ülemat ajutiselt asendaval tegevväelasel või vabatahtlikul teenistujal on asendatava ülema

distsiplinaarvõim.“;

33) paragrahvi 162 lõike 7 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

34) paragrahvi 166 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud teenistusülesannetega seotud

põhimõtete eiramine, nõuete või teenistusülesannete täitmata jätmine või nende

mittenõuetekohane täitmine;“;

35) paragrahvi 168 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

6

„8) vabatahtliku teenistusest vabastamine.“;

36) paragrahvi 173 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „kinnitatud ärakirja käskkirjast“ sõnaga

„käskkirja“;

37) seaduse 10. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 1772 järgmises sõnastuses:

㤠1772. Distsiplinaarkaristusena vabatahtlikust teenistusest vabastamine

Vabatahtliku teenistuja võib distsiplinaarkorras vabatahtlikust teenistusest vabastada, kui

distsiplinaarsüütegu pandi toime tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui teo iseloomu tõttu

ei ole vabatahtlikul teenistujal võimalik vabatahtlikku teenistust jätkata.“;

38) paragrahvi 180 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Kaitseväelasel, kelle suhtes viiakse läbi distsiplinaarmenetlus, on õigus tutvuda

distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse igas etapis ning esitada menetluse jooksul

asjasse puutuvaid taotlusi.“;

39) paragrahv 190 ja § 191 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

40) paragrahvi 211 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna „määramise“ sõnaga „tuvastamise“;

41) paragrahvi 211 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõnad „sellest päevast“ sõnadega

„püsiva töövõimetuse määramisest“;

42) seadust täiendatakse §-ga 2211 järgmises sõnastuses:

㤠2211. Vabatahtliku teenistuja varaline vastutus

Vabatahtliku teenistuja varalisele vastutusele ja kahju hüvitamisele kohaldatakse avaliku

teenistuse seadust.“.

§ 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduse § 83 punktis 5 asendatakse sõna „õppekogunemise“ sõnaga

„reservteenistuse“.

§ 3. Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus

Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 3915 järgmises

sõnastuses:

„§ 3915. Valdkonna eest vastutava ministri poolt tegevväelase nimetamine sõjaväelise

auastmega rahuaja ametikohale tähtajaliselt alates 2026. aasta 1. jaanuarist

Kaitseväeteenistuse seaduse § 93 lõigetes 41, 42 ja 8 sätestatud valdkonna eest vastutava ministri

poolt tegevväelase sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale nimetamise ja vabastamise korda

rakendatakse alates 2026. aasta 1. jaanuarist.“.

§ 4. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 tekst loetakse lõikeks 1 ja lõiget täiendatakse pärast sõna „korras“ tekstiosaga

„, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi“;

7

2) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 2–5 järgmises sõnastuses:

„(2) Kaitseväes avalikus teenistuses olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale isikule

ei kohaldata sõjaväelise väljaõppe ajal avaliku teenistuse seaduses või töölepingu seaduses

sätestatud summeeritud tööaega, ületunnitööd, öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamist, töö

tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, öötöö piirangut ning igapäevast ja -nädalast

puhkeaega, kui ametijuhendis või töölepingus on ette nähtud, et isiku teenistus- või

tööülesannete hulka kuulub sõjaväelises väljaõppes osalemine.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul antakse isikule iga 24 tunni kohta vähemalt

kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi peab olema katkematu puhkeaeg. Puhkeaeg

arvestatakse üldise tööaja hulka.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul hüvitatakse isikule tehtud töö vaba aja

andmisega või rahas, arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks kulunud

aega. Hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

(5) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata isikule, kes on rase või kellel on õigus

emapuhkusele.“;

3) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrata kindlaks vabatahtlike teenistujate

piirarvu.“;

4) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Vabatahtliku teenistuse korraldamiseks võib Kaitseväes ette näha koosseisuväliseid

ametikohti.“;

5) paragrahvi 413 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideeriva isiku ning tegevväelase, vabatahtliku

teenistuja, ametniku või töötaja Kaitseväkke sobivuse hindamisel, Kaitseväele teenuse

osutamisega seotud isiku sobivuse hindamisel või isiku Kaitseväe julgeolekualale saatjata

viibimise lubamise otsustamisel või kaitseväeteenistuskohustust täitvale isikule riigisaladusele

juurdepääsu õiguse taotlemise otsustamisel või ajateenija rahvusvahelisele sõjalisele

operatsioonile lähetamiseks kontrollib Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus,

kas:“;

6) paragrahvi 413 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „on isiku Kaitseväe

tegevteenistusse võtmisest keeldumise ja tegevteenistusest vabastamise aluseks juhul“

sõnadega „on isiku Kaitseväe tegevteenistusse või vabatahtlikusse teenistusse võtmisest

keeldumise ja tegevteenistusest või vabatahtlikust teenistusest vabastamise aluseks juhul“;

7) paragrahvi 413 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud võivad olla aluseks

kaitseväeteenistuskohustust täitvale isikule riigisaladusele juurdepääsu õiguse taotluse

esitamata jätmiseks, ajateenija rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamata jätmiseks,

isiku Kaitseväkke tööle võtmisest keeldumiseks ja töölepingu ülesütlemiseks, Kaitseväele

8

teenuse osutamisega seotud isiku teenuse osutamisest keeldumiseks ning Kaitseväe

julgeolekualale lubamisest keeldumiseks.“;

8) paragrahvi 414 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kandideerimisel“ sõnadega „või

vabatahtlikusse teenistusse asumisel“;

9) paragrahvi 418 täiendatakse pärast sõnu „tööle kandideerimisel“ sõnadega „või

vabatahtlikusse teenistusse asumisel“.

§ 5. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 301 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Konfidentsiaalse või salajase taseme riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe kaitse

riigisaladusele juurdepääsu õigus on pärast julgeolekukontrolli läbimist

kaitseväeteenistuskohustust täitval isikul, vabatahtlikus teenistuses oleval isikul või

rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleval tegevväelasel, kui juurdepääs on vältimatult

vajalik tema ametikoha ülesannete täitmiseks.“;

2) paragrahvi 301 lõigetes 2–4 ja 11–14 ning § 51 lõikes 41 asendatakse sõna „Kaitsevägi“

sõnadega „Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus“ vastavas käändes;

3) paragrahvi 301 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Juurdepääsuõigus antakse kuni viieks aastaks ja see kehtib üksnes

kaitseväeteenistuskohustuse täitmise, vabatahtliku teenistuse või rahvusvahelisel sõjalisel

operatsioonil viibimise ajal, kui juurdepääs on vältimatult vajalik tema ametikoha ülesannete

täitmiseks.“.

§ 6. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

[Adressaadi ees- ja perekonnanimi: 1] Riigikantselei 21.05.2025 nr 5-1/25/6

Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected]

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Kaitseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume eelnõu arvata 29. mai istungi päevakorda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: 1. KVTS eelnõu

2. KVTS seletuskiri 3. LISA 1. kooskõlastustabel 4. LISA 2. Rakendusaktid

Eda Loo-Suun [email protected]