Käskkiri

KÄSKKIRI

22.05.2025 nr 59

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

palgajuhendi kinnitamine

Avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 4 alusel ning kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga:

1. Kinnitan Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti palgajuhendi (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.07.2022 käskkirja nr 173

„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti palgajuhendi kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

2

KINNITATUD

majandus- ja tööstusministri 22.05.2025 käskkirjaga nr 59 Lisa

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti palgajuhend

1. Palgajuhendi reguleerimisala Palgajuhend reguleerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi asutus)

ametnike ja töötajate (edaspidi teenistujate) palga, töötasu ja puhkusetasu maksmise

tingimusi ja korda.

2. Palgajuhendi eesmärk

2.1. Palgajuhend tagab selguse, millistest komponentidest teenistuja palk või töötasu

koosneb, milline on nende osakaal ning mille alusel teenistuja palk või töötasu kujuneb.

3. Mõisted

3.1. Teenistuja – asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või

eraõiguslikus töösuhtes olev (s.o töölepingu alusel töötav) töötaja.

3.1.1. Ametnik – isik, kes on asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ning

teostab avalikku võimu. Ametnik töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ning

ametniku teenistuskohta nimetatakse ametikohaks.

3.1.2. Töötaja – asutusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu,

vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel

ning töötaja teenistuskohta nimetatakse töökohaks.

3.2. Teenistuskoht – ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht.

3.3. Palk – ametnikule avaliku teenistuse seaduse alusel makstav põhipalk, muutuvpalk ja

eritingimustes töötamise eest makstavad lisatasud (lisatasu ööajal, riigipühal töötamise ja

ületunni ning valveaja eest) ning asendustasu.

3.4. Töötasu – töötajale töölepingu seaduse alusel makstav tasu, mis koosneb põhipalgast,

muutuvpalgast, eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest (lisatasu öötöö,

riigipühal töötamise ja ületunnitöö eest) ja asendustasust, mida asutus maksab töötajale

tehtud töö eest vastavalt töölepingule, õigusaktidele ja tööandja kehtestatud korrale.

3.5. Põhipalk – teenistuja palga või töötasu fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha

ülesannete, vastutuse ulatuse ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja

kogemuste põhjal.

3.6. Muutuvpalk – teenistuja palga või töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta

tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana

erakordsete teenistusalaste saavutuste eest.

3.6.1. Tulemuspalk – peadirektori või tema volitatud isiku eelnevalt kindlaks määratud

kriteeriumite alusel konkreetse töö või perioodi tulemuste eest makstav muutuvpalga

osa.

3.6.2. Preemia – erakordsete teenistusalaste saavutuste eest makstav muutuvpalga osa.

3.6.3. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest – täiendavate teenistusülesannete

täitmise eest makstav muutuvpalga osa.

3.7. Asendustasu – puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstav lisatasu, mida

makstakse ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise eest, juhul kui asendamine ei ole

ettenähtud teenistuja ametijuhendis.

3.8. Lisatasu eritingimustes töötamise eest – lisatasu ületunni, ööajal ja riigipühal tehtava töö

eest.

3.8.1. Lisatasu ületunnitöö eest – ületundide tegemise eest makstav lisatasu. Ületundide

arvestamise alused ja kord on kehtestatud asutuse töökorralduse reeglites.

3

3.8.2. Lisatasu ööajal tehtava töö eest – lisatasu, mida makstakse juhul kui teenistuja

tööaeg langeb ööajale ning kui nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja

seda ei ole arvestatud tema palga või töötasu määramisel.

3.8.3. Lisatasu riigipühal töötamise eest – lisatasu, mida makstakse juhul, kui tööaeg langeb

riigipühale.

3.8.4. Tööjõukulud (ka personalikulud) – vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -

aruandluse juhendile sisaldavad tööjõukulud töötasu ja erisoodustustega seotud kulusid

ning tööjõukuludega kaasnevaid makse ja sotsiaalkindlustusmakse.

4. Üldpõhimõtted

4.1. Teenistujate palkade määramisel ja töötasude kokku leppimisel ning nende maksmisel

lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning käesolevast

palgajuhendist.

4.2. Asutus maksab ametnikele palka ning töötajatele töötasu sarnastel alustel.

4.3. Asutuse palgajuhendi (sh palgaastmestiku) ülevaatamine, muutmine ja täiendamine

toimub vastavalt vajadusele tingituna muutustest asutuse eesmärkides ja/või

juhtimisstruktuuris ning muutustest palgaturu (sh avaliku sektori palgauuring) tööde

gruppides, kellega asutus tööjõuturul konkureerib või muudel sarnastel põhjustel.

4.4. Teenistujatele palga määramisel või töötasu kokku leppimisel arvestatakse asutusele

eraldatud tööjõukulude eelarvet.

4.5. Ametniku palga määrab käskkirjaga peadirektor. Töötaja töötasu lepitakse töötaja ja

peadirektori vahel kokku töölepingus või selle lisas. Ettepaneku palga määramiseks või

töötasu kokku leppimiseks teeb teenistuja vahetu juht.

4.6. Palgajuhendis ette nähtud põhimõtetest võib vahetu juhi põhjendatud esildise alusel teha

erandeid peadirektor.

5. Palga ja töötasu maksmise kord

5.1. Palga või töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Palka ja töötasu arvestatakse

ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on

kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse palka ja töötasu proportsionaalselt

tööl oldud aja eest.

5.2. Palka või töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt jooksva arvelduskuu viimasel

tööpäeval teenistuja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui jooksva

kuu viimane päev on puhkepäev, tehakse ülekanne sellele eelneval tööpäeval.

Pangakonto andmete muutumisel, märgib teenistuja oma uue pangakonto numbri

Riigitöötaja Iseteenindusportaali.

5.3. Asutus võib teenistuja palgast ja töötasust kinni pidada ametiasutuse arvel tehtavate

kuludele kehtestatud limiiti ületava summa ja teenistujale makstud ettemakse.

Ametiasutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa kinnipidamiseks

on vajalik teenistuja kirjalik nõusolek.

5.4. Riigi Tugiteenuste Keskus väljastab teenistujale teatise arvestatud palga ja töötasu,

puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja

töötuskindlustusmaksu kohta. Väljamakstavast palgast ja töötasust peetakse seadusega

sätestatud juhtudel ja ulatuses kinni tulumaks, töötuskindlustusmakse ning kohustusliku

kogumispensioni makse, kui teenistuja on sellega liitunud, ning makstakse seadusega

sätestatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse.

4

Eelnimetatud makse ja makseid saavad asutused ja nende maksmisega kaasnev kaitse:

Maks või makse Maksu või makset saav

asutus

Maksu või maksega kaasnev

kaitse

Tulumaks Maksu- ja Tolliamet Tulumaksust finantseeritakse

riigi ja kohaliku omavalitsuse

üksuse valitsemistegevust

Töötuskindlustusmakse Maksu- ja Tolliamet Töötuskindlustusmaksest

rahastatakse töötuskindlustust,

mis kindlustab töötajale kaitse

(hüvitised, toetused ja teenused)

töötuks jäämise korral

Kohustusliku

kogumispensioni

makse

Maksu- ja Tolliamet Kohustuslikust

kogumispensioni maksest

rahastatakse II samba pensioni

Sotsiaalmaks Maksu- ja Tolliamet Sotsiaalmaksust rahastatakse

ravikindlustust ja riiklikku

pensioni

Täpsem info: Palgakorraldus | Rahandusministeerium.

Teenistujal on õigus saada selgitusi asutuse personalijuhilt.

5.5. Personalijuht koordineerib palga ja töötasustamise valdkonna arendamist ning kontrollib

palga määramise ja töötasu kokkuleppimise vastavust seadusele ning palgajuhendile.

Riigi Tugiteenuste Keskus arvestab palka ja töötasu ning maksab selle õigeaegselt välja.

6. Põhipalga astmestik

6.1. Asutuse teenistuskohad on jaotatud palgaastmetesse. Igale palgaastmele vastab

põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse palgaastmesse kuuluvate teenistuskohtade

kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära. Palgaastmestik on sätestatud punktis 12.

6.2. Palgaastmete moodustamisel võetakse arvesse:

6.2.1. asutuse eelarvelisi võimalusi;

6.2.2. ametikohtade hindamise tulemusi;

6.2.3. palga ja töötasu konkurentsivõimet vastavas valdkonnas;

6.2.4. võimalust eristada teenistujate põhipalkasid vastavalt oskustele, kogemustele, töö

keerukusele ja vastutusele.

6.3. Ametikohtade hindamisel arvestatakse teenistuskoha mõju asutuse eesmärkide

saavutamisele, teenistuskohale esitatavaid nõudeid, töö reguleeritust, mõtlemisülesande

keerukust, juhtimise ja koostöö ulatust, vastutust tööprotsesside eest ja otsuste mõju

ulatust.

6.4. Palga ja töötasu konkurentsivõimet hinnatakse lähtuvalt avaliku teenistuse ja valdkonna

asukohapõhise palgauuringu andmetest.

7. Põhipalga määramise tingimused ja kord

7.1. Individuaalse põhipalga määrab palgaastmestiku järgi peadirektor vahetu juhi

ettepanekul vastavalt tööülesannetele ja vastutuse määrale, töökoormusele, teenistuja

kompetentsusele, kogemustele, haridusele ja kvalifikatsioonile. Individuaalse põhipalga

või töötasu ettepaneku tegemisel lähtub vahetu juht käesoleva palgajuhendi punktist 12.

7.2. Erandjuhul võib kohaldada palgaastmestikus vastavale teenistuskohale ettenähtud

palgavahemiku maksimummäärast kõrgemat või miinimummäärast madalamat

põhipalka, mille põhjendatust hindab teenistuja vahetu juhi seisukoha alusel peadirektor.

5

7.3. Asutuse eelarveliste vahendite olemasolul vaadatakse teenistujate põhipalgad üle

vastavalt vajadusele.

7.4. Põhipalkade ülevaatamine ei tähenda alati kõikide teenistujate põhipalkade muutmist.

Individuaalseid põhipalga muutmise otsuseid tehakse lähtuvalt:

7.4.1. teenistuja initsiatiivikusest ja teenistusalasest edukusest;

7.4.2. olulistest muutustest teenistuja arengus või kvalifikatsioonis;

7.4.3. teenistuja palgapositsioonist palgaastmestikus;

7.4.4. täiendavate teenistusülesannete lisandumisel ametikoha ülesannete hulka;

7.4.5. teenistusülesannete muutumisel (näiteks keerukamad või suuremat vastutust eeldavad

teenistusülesanded).

7.5. Individuaalsed põhipalga muutuste motiveeritud ettepanekud teeb teenistuja vahetu juht

oma vahetule juhile ning ettepanekud vaadatakse üle peadirektori poolt. Peadirektori

otsealluvuses olevate teenistujate põhipalga muudatused tehakse peadirektori algatusel.

7.6. Teenistujale määratud põhipalga kohta jagab selgitusi ja põhjendusi teenistuja vahetu

juht.

8. Muutuvpalga (tulemuspalk, preemia ja lisatasu täiendavate teenistusülesannete

eest) maksmise tingimused ja kord

8.1. Muutuvpalga maksmise piirangud:

8.1.1. Muutuvpalka makstakse eelarvevahendite olemasolul.

8.1.2. Kalendriaastas teenistujale välja makstav muutuvpalga kogusumma ei tohi olla

suurem kui 20% teenistujale samal kalendriaastal määratud põhipalga kogusummast.

Muutuvpalga osakaalu jälgib personalijuht.

8.2. Tulemuspalga maksmise tingimused ja kord 8.2.1. Teenistujate tulemuspalk põhineb järgmistel kriteeriumitel:

8.2.1.1 perioodiks seatud tööalaste eesmärkide saavutamine;

8.2.1.2 vastavus asutuse väärtustele;

8.2.1.3 tööülesannete täitmiseks vajalikud kompetentsid;

8.2.1.4 täidetud tööülesannete korrektsus ja kvaliteet;

8.2.1.5 täiendav panus asutuse arengusse või tegevusse.

8.2.2. Tulemuspalga aluseks olevad osakaalud lepitakse kokku juhtkonnas ja need

kinnitab asutuse juht kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Teenistuja

eesmärgid fikseeritakse tööplaanis ja/või teenistuja arenguvestluses.

8.2.3. Töötulemuste hindamise viib läbi teenistuja vahetu juht, kes edastab

hindamistulemuse personalijuhile. Otsuse teenistuja täpse tulemuspalga

suuruse kohta teeb peadirektor teenistuja hindamistulemuse alusel, võttes

arvesse asutuse eelarvelisi võimalusi. Tulemuspalk määratakse peadirektori

käskkirjaga.

8.2.4. Vahetu juht peab tulemuspalga määra teenistujale põhjendama.

8.2.5. Tulemuspalka ei maksta katseajal ja/või distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.

8.3. Preemia maksmise tingimused ja kord

8.3.1. Peadirektoril on õigus määrata preemia eriti heade või erakordsete saavutuste eest

struktuuriüksustele, projektrühmadele või teenistujatele.

8.3.2. Ettepaneku preemia määramiseks teeb vahetu juht. Peadirektori alluvuses olevate

teenistujate premeerimise otsustab peadirektor.

8.3.3. Preemia määrab käskkirjaga peadirektor.

8.4. Täiendavate teenistusülesannete eest lisatasu maksmise tingimused ja kord.

8.4.1. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest makstakse sõltuvalt lisaülesannete

mahust ja iseloomust. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest määratakse

ühekordse või tähtaegse lisatasuna, kuid üldjuhul mitte kauemaks kui üheksaks

kuuks. Kui ülesannete kestus on pikem kui üheksa kuud, muudetakse teenistuja

ametijuhendit ning vaadatakse üle tema põhipalk.

6

8.4.2. Täiendavate teenistusülesannete täitmise eest lisatasu maksmise ettepaneku teeb

personalijuhile teenistuja vahetu juht enne teenistusülesannete alustamist.

Ettepanekus peavad olema täpselt fikseeritud teenistusülesanded ja ajavahemik,

missuguse aja jooksul ülesannet täidetakse. Lisatasu määramise, lisatasu suuruse ja

ajavahemiku, mis aja jooksul lisatasu makstakse, otsustab peadirektor.

8.4.3. Erandjuhul vormistatakse vajalikud dokumendid tagantjärele, kui täiendavate

ülesannete täitmise vajadus tekkis ootamatult või kiireloomuliselt.

9. Seaduses sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord

9.1. Asendustasu maksmise tingimused ja kord

9.1.1. Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest võib maksta teenistujale asendustasu, kui

asendamine ei ole ettenähtud teenistuja ametijuhendis või asendamine tingib

võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise.

9.1.2. Kirjaliku ettepaneku peadirektorile puuduva teenistuja ülesannete andmiseks teisele

teenistujale teeb puuduva teenistuja vahetu juht. Ülesannete määramise ja lisatasu

maksmise ulatuse otsustab peadirektor kooskõlas avaliku teenistuse seaduse §-ga 57.

9.2. Eritingimustes töötamise lisatasude ja hüvitiste määramise ja maksmise tingimused ja

kord.

9.2.1. Eritingimuste lisatasu makstakse teenistujale ületunnitöö, riigipühal ja ööajal

töötamise eest seadusest tuleneval alusel. Töölepingulisele töötajale hüvitatakse

eritingimustes töötamine vaba ajaga, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist

rahas. Ametnikule hüvitatakse ületunnitöö rahas või võimaldatakse ametniku taotlusel

vaba aega. Ületunnitöö arvestust vaba ajaga hüvitamise osas korraldab vahetu juht.

9.2.2. Eritingimuste lisatasu maksmise ettepaneku teeb personalijuhile teenistuja vahetu juht

enne töö alustamist. Ettepanekus peavad olema täpselt fikseeritud teenistusülesanded

ja ajavahemik, missuguse aja jooksul ülesannet täidetakse. Eritingimuste lisatasu

määramise otsustab peadirektor.

9.2.3. Teenistujale ületunnitöö või ööajal töötamise eest lisatasu maksmise või riigipühal

töötamise hüvitamise aluseks on vahetu juhi kinnitatud tööajaarvestuse tabel.

9.2.4. Erandjuhul vormistatakse vajalikud dokumendid tagantjärele, kui täiendavate

ülesannete täitmise vajadus tekkis ootamatult või kiireloomuliselt.

10. Puhkusetasu arvutamine ja maksmine

10.1. Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91

„Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel.

10.2. Puhkusetasu kantakse teenistuja pangakontole vastavalt teenistuja poolt

Riigitöötaja Iseteenindusportaalis valitud eelistusele kas puhkusele järgneval palgapäeval

või hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Juhul, kui teenistuja puhkus

poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on

puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa

peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast või töötasust.

11. Tasustamine välisvahenditest rahastatavate projektide korral

11.1. Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja

millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud teenistujale

palka või töötasu. Seejuures tuleb järgida käesolevas punktis kehtestatud põhimõtteid

kooskõlas vastava projekti rahastamisallika reeglitega.

11.2. Juhul, kui projekti täitmisega seotud teenistujale makstakse palka või töötasu

projekti välisvahenditest, vähendatakse proportsionaalselt asutuse omavahenditest

7

makstavat teenistuja palka või töötasu, vähendades vastavalt tema projektiga mitteseotud

teenistus- või ülesannete mahtu või muutes nende sisu.

11.3. Projektijuht või projekti läbiviimise eest vastutav isik peab teavitama

finantsnõunikku sellest, kas teenistujale makstakse palka või töötasu välisvahenditest

rahastavast projektist täies mahus või osaliselt, kas palga või töötasu maksmisel

rakendatakse proportsiooni ja kas projekti vahenditest võib katta teenistujale ette nähtud

puhkusetasu, haigushüvitist jms. Asutuse omavahenditest makstav palk või töötasu peab

olema eelnevalt planeeritud vastava kalendriaasta personalikulude eelarvesse.

11.4. Juhul, kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole

teenistuja ametijuhendis fikseeritud ning punktis 11.2. nimetatud põhimõte ei ole

rakendatav, siis olenevalt konkreetse projekti rahastamisallika reeglite võimalustest:

11.4.1. käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet kui teenistujale antud täiendavat

teenistusülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu kooskõlas käesoleva

palgajuhendi punktiga 8.4. või;

11.4.2. täidab teenistuja projekti täitmisega seotud ülesandeid ületunnitööna, mis hüvitatakse

talle rahas vastavalt käesoleva palgajuhendi punktile 9.2.2.või;

11.4.3. sõlmitakse teenistujaga projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks

töövõtu- või käsundusleping eeldusel, et projekti täitmisega seotud tegevus ei lange

kokku teenistuja ametijuhendist tulenevate teenistusülesannetega.

12. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti palgaastmestik Põhipalga vahemik Palga aste

Miinimum määr

Maksimum määr

Teenistuskohad

1 1900 2200 Toetavad protsesse, täidavad rutiinseid ja ühetaolisi

tegevusi, viivad läbi loamenetlusi ning nõustavad oma

töövaldkonnas ja osalevad valdkonna arendamises.

Teenindavad/assisteerivad spetsialistid, kes teostavad

lisaks iseseisvalt mõnda töölõiku (spetsialist,

peaspetsialist). 2 2100 2900 Viivad läbi rutiinsemaid ja ühetaolisemaid menetlusi

ning enam reguleeritud ülesandeid. Nõustavad oma

töövaldkonnas ja osalevad valdkonna arendamises.

Teenindavad vanem- ja juhtivspetsialistid, kes täidavad

erinevaid, peamiselt reguleeritud ülesandeid ja omavad

otsustuspädevust oma spetsiifilises töövaldkonnas

(peaspetsialist, jurist, juhiabi-büroojuht). 3 2400 3400 Viivad läbi keerukamaid menetlusi ja täidavad vähem

reguleeritud ülesandeid. Nõustavad oma töövaldkonnas,

arendavad oma valdkonda. Teenindavad ja

koordineerivad ametikohad, kes täidavad erinevaid

ülesandeid ja omavad otsustuspädevust oma spetsiifilises

töövaldkonnas (ekspert, klienditoe teenuse juht,

kasutajakogemuse peaspetsialist, lairiba toetusmeetme

projektijuht, taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise

projektijuht). 4 2500 3500 Nõustavad oma töövaldkonnas teisi teenistujaid, viivad

läbi keerukamaid menetlusi, arendavad oma valdkonda.

Teenindavad ja koordineerivad vanem- ja

juhtivspetsialistid, kes täidavad erinevaid ülesandeid ja

8

omavad otsustuspädevust oma spetsiifilises

töövaldkonnas (nõunik, nõustamisvaldkonna juht,

analüütik, tooteomanik). 5 3000 4000 Asutuse üleseid funktsioone täitvad ametikohad, kes

lahendavad keerukaid probleeme, nõustavad erinevates

valdkondlikes küsimustes nii majasiseseid kui väliseid

partnereid (asutuseülese valdkonna juht/nõunik,

õigusnõunik, Rail Balticu projektijuht, digipöörde

projektijuht, välisinvesteeringute usaldusväärsuse

hindamise ekspert). 6 3400 4400 Talituse tööd ja teenistujaid juhtivad ja koordineerivad

esmatasandi juhid, kes osalevad valdkonna arendamises

ning lahendavad/nõustavad iseseisvalt keerukaid

ülesandeid. Ametikohtade täitjad omavad olulist mõju

organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamisele

ning valdkonna arengule. Ametikoha täitjad nõustavad

valdkondlikes küsimustes, annavad eksperthinnanguid

vms (talituse juhataja). 7 4000 4900 Arengut planeerivad ja/või osakonna tööd ja teenistujaid

juhtivad ja koordineerivad keskastme juhid, kes osalevad valdkonna arendamises ning lahendavad/nõustavad iseseisvalt keerukaid ülesandeid. Ametikohtade täitjad omavad olulist mõju organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamisele ning valdkonna arengule. Ametikoha täitjad töötavad välja strateegiaid ja arengukavu, nõustavad valdkondlikes küsimustes, annavad eksperthinnanguid vms (osakonna juhataja).

8 6900 7500 Peadirektor.