Vastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie 23.04.2025 nr 1.2-2/24-1; SOM/25-

0434/-1K

Meie 22.05.2025 nr 2-3/1690

Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse

eelnõu (töövõimetushüvitised ja vabatahtlik

ravikindlustus) väljatöötamiskavatsuse

kooskõlastamine

Austatud sotsiaalminister

Edastasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kooskõlastamiseks ravikindlustuse

seaduse muutmise seaduse eelnõu (töövõimetushüvitised ja vabatahtlik ravikindlustus)

väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK).

Kooskõlastame VTK järgmiste märkustega.

1. VTK-ga kavandatava muudatuse nr 1 kohaselt antakse Tervisekassale õigus lõpetada ajutise

töövõimetuse hüvitise maksmine kindlustatule, kellel ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi

kestel tekib kindlustuskaitse Eesti Töötukassa kaudu töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse

saajana. Muudatust põhjendatakse asjaoluga, et ajutise töövõimetuse hüvitise eesmärk on

kompenseerida sissetuleku kaotus töölt eemaloleku ajal (RaKS § 50) ning kui isik on ajutise

töövõimetuse ajal juba pöördunud Töötukassasse ja saab töötuskindlustushüvitist või töötutoetust,

ei ole ta enam töötav isik, kellele tuleks hüvitada palgatulu kaotus.

Meie hinnangul jääb ebaselgeks muudatuse põhjendus, et tegemist ei ole enam töötava isikuga.

Hüvitise maksmise lõpetamise põhjendus peaks olema teise asendussissetuleku (töötushüvitise)

saamine, mitte asjaolu, et tegemist ei ole enam töötava isikuga. Töötava isikuga ei ole tegemist

juba hetkest, millal isiku töö- või teenistussuhe lõppes, ometigi töösuhte ajal alanud

töövõimetuslehe ning järglehed maksab Tervisekassa välja, olenemata sellest, et vahepeal töösuhe

lõpeb. Kõik töötuna registreeritud isikud ei pruugi saada töötushüvitist, mistõttu nende puhul ei

teki ka topelt hüvitise maksmise olukorda.

2. VTK-ga kavandatud muudatusega nr 2 nähakse ette, et pikaajalisel haiguslehel olevatel

inimestel tekib võimalus osalise ajaga või kergemates ülesannetes töötata juba alates 31.

haiguslehe päevast, praeguse 61. päeva asemel. Olete VTK-s välja toonud, et kehtivas süsteemis

ei ole võimalik kõikidel pikal haiguslehel olevatel inimestel töövõimetuse ennetuse süsteemist

2 (2)

tuge saada ehk osalise ajaga või kergemates ülesannetes töötada, isegi kui tervislik olukord ja

tööandja seda võimaldaks ning inimesed, kes suudaksid juba alates haiguslehe 31. päevast teha

kergemat või osalise koormusega tööd, on seetõttu halvemas olukorras. Samas ei ole VTK-s

selgitatud, kuidas on jõutud järelduseni, et töötamise lubamine alates 31. haiguslehe päevast oleks

parem või tõhusam lahendus võrreldes praegusega. Samuti ei ole VTK-s selgitatud, millistele

andmetele tuginedes on tehtud otsus, et pikaajalisel haiguslehel töötamist lubada just alates

haiguslehe 31. päevast. Usutavasti leidub ka inimesi, kes oleksid võimelised ka veel varem tegema

kergema või osakoormusega tööd ja kes antud muudatuse korral jääksid ikkagi selle regulatsiooni

alt välja. Seega ka VTK-s väljapakutud lahenduse korral jääks ikkagi inimesi, kes on võrreldes

teistega halvemas olukorras.

Muudatusega, millega võimaldati töötajal pärast kahekuulist (60 päeva) haiguslehel olemist

töötada, eesmärk oli ennetada töötajal pikaajalisest ajutisest töövõimetusest püsiva töövõimekao

väljakujunemist ja vaesusriski ning toetada pikaajalise haigusega töötajate tööhõives püsimist.

Väljatöötamiskavatsusest ei nähtu, kui suur on 31‒60 päeva haiguslehel viibivate isikute risk

töötusele ja püsivale töövõimekaole, et ka neile oleks põhjendatud laiendada haiguslehe ajal

töötamist. Näeme ka ohtu, et kui suureneb pikalt osakoormusega töötavate inimeste arv, võib

süveneda tööandjate tööjõu probleem ning kaasneda negatiivne mõju inimese muudele

sotsiaalsetele garantiididele, sest haigushüvitistelt ei maksta töötuskindlustusmakset ega

kogumispensioni makset. Kui inimene jääb pärast osakoormusega töötamist töötuks, võib tema

osakoormusega töötamine negatiivselt mõjutada töötuskindlustushüvitise suurust, sest hüvitise

arvutamisel võetakse aluseks viimasele 3-le töötamise kuule eelnenud 9 kuu töötasud, millelt on

makstud töötuskindlustusmakset. Kui inimene haiguselehe ajal ei tööta, siis

töötuskindlustusmakseid ei maksta ning seda perioodi ei võeta ka hüvitise suuruse arvutamisel

arvesse. Töötuskindlustushüvitise arvutamise aluseks olev valem lähtub kõigi kindlustatute puhul

ühtmoodi viimati töötatud perioodil makstud töötasudest ega võta arvesse põhjusi, miks

kindlustatu eelnevatel kuudel tavapärasest rohkem või vähem teenib. Kui inimene arsti ja tööandja

nõusolekul naaseb haiguslehe ajal osakoormusega tööle, peaks ta oleme teadlik, et osakoormusega

töötamine võib töötuse korral tema hüvitise suurust negatiivselt mõjutada. Tervisekassa veebilehel

sellekohane informatsioon puudub ning tuleks sinna lisada.

Eeltoodust tulenevalt palume VTK-s toodud selgitusi täiendada ning punktis 2 kavandatud

muudatuse vajadust ja kaasnevaid mõjusid põhjalikumalt ja andmetega toetatult põhjendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Ilona Säde

[email protected]