2 (2)
tuge saada ehk osalise ajaga või kergemates ülesannetes töötada, isegi kui tervislik olukord ja
tööandja seda võimaldaks ning inimesed, kes suudaksid juba alates haiguslehe 31. päevast teha
kergemat või osalise koormusega tööd, on seetõttu halvemas olukorras. Samas ei ole VTK-s
selgitatud, kuidas on jõutud järelduseni, et töötamise lubamine alates 31. haiguslehe päevast oleks
parem või tõhusam lahendus võrreldes praegusega. Samuti ei ole VTK-s selgitatud, millistele
andmetele tuginedes on tehtud otsus, et pikaajalisel haiguslehel töötamist lubada just alates
haiguslehe 31. päevast. Usutavasti leidub ka inimesi, kes oleksid võimelised ka veel varem tegema
kergema või osakoormusega tööd ja kes antud muudatuse korral jääksid ikkagi selle regulatsiooni
alt välja. Seega ka VTK-s väljapakutud lahenduse korral jääks ikkagi inimesi, kes on võrreldes
teistega halvemas olukorras.
Muudatusega, millega võimaldati töötajal pärast kahekuulist (60 päeva) haiguslehel olemist
töötada, eesmärk oli ennetada töötajal pikaajalisest ajutisest töövõimetusest püsiva töövõimekao
väljakujunemist ja vaesusriski ning toetada pikaajalise haigusega töötajate tööhõives püsimist.
Väljatöötamiskavatsusest ei nähtu, kui suur on 31‒60 päeva haiguslehel viibivate isikute risk
töötusele ja püsivale töövõimekaole, et ka neile oleks põhjendatud laiendada haiguslehe ajal
töötamist. Näeme ka ohtu, et kui suureneb pikalt osakoormusega töötavate inimeste arv, võib
süveneda tööandjate tööjõu probleem ning kaasneda negatiivne mõju inimese muudele
sotsiaalsetele garantiididele, sest haigushüvitistelt ei maksta töötuskindlustusmakset ega
kogumispensioni makset. Kui inimene jääb pärast osakoormusega töötamist töötuks, võib tema
osakoormusega töötamine negatiivselt mõjutada töötuskindlustushüvitise suurust, sest hüvitise
arvutamisel võetakse aluseks viimasele 3-le töötamise kuule eelnenud 9 kuu töötasud, millelt on
makstud töötuskindlustusmakset. Kui inimene haiguselehe ajal ei tööta, siis
töötuskindlustusmakseid ei maksta ning seda perioodi ei võeta ka hüvitise suuruse arvutamisel
arvesse. Töötuskindlustushüvitise arvutamise aluseks olev valem lähtub kõigi kindlustatute puhul
ühtmoodi viimati töötatud perioodil makstud töötasudest ega võta arvesse põhjusi, miks
kindlustatu eelnevatel kuudel tavapärasest rohkem või vähem teenib. Kui inimene arsti ja tööandja
nõusolekul naaseb haiguslehe ajal osakoormusega tööle, peaks ta oleme teadlik, et osakoormusega
töötamine võib töötuse korral tema hüvitise suurust negatiivselt mõjutada. Tervisekassa veebilehel
sellekohane informatsioon puudub ning tuleks sinna lisada.
Eeltoodust tulenevalt palume VTK-s toodud selgitusi täiendada ning punktis 2 kavandatud
muudatuse vajadust ja kaasnevaid mõjusid põhjalikumalt ja andmetega toetatult põhjendada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Ilona Säde
Ilona.Sade@mkm.ee