Siseministeeriumi sisend Eesti neljandasse inimõiguste korralisse ülevaatusesse ÜRO Inimõiguste Nõukogus

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Välisministeerium

Teie: 12.03.2025 nr 15.2-4/1732

Meie: 22.05.2025 nr 2-1/190-2

Siseministeeriumi sisend Eesti neljandasse

inimõiguste korralisse ülevaatusesse ÜRO

Inimõiguste Nõukogus

Tulenevalt Välisministeeriumi 14. märtsil 2025 edastatud kirjast nr 15.2-4/1732, edastab

Siseministeerium ülevaate oma haldusalas toimunud arengutest inimõiguste kaitse valdkonnas

perioodil 2021-2025 Eesti neljanda inimõiguste korralise ülevaatuse tarvis ÜRO Inimõiguste

Nõukogus. Ülevaate koostasid Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakond

([email protected]), elanikkonnakaitse osakond, kriisivalmiduse osakond, korrakaitse

ja süüteomenetluse osakond, piirivalve- ja rändepoliitika osakond, sisejulgeolekupoliitika

osakond, usuasjade ja kodanikuühiskonna osakond, digi- ja teabehaldusosakond,

rahvastikutoimingute osakond ning strateegia ja arendusosakond. Valdkondade eest vastutab

Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits ([email protected]).

Siseministeerium tänab võimaluse eest panustada Eesti neljandasse inimõiguste korralisse

ülevaatusesse. Dokumendis kajastuvad vaid uued arengud Siseministeeriumi haldusalas

perioodil 2021-2025, mis erinevad ÜRO-le esitatud 2021. aasta riiklikust täisaruandest ning

2023. aasta vahearuandest. Kui ei ole märgitud teisiti, siis 2023. aasta vahearuandes kajastatud

olukord kehtib edasi ning selles olulisi arenguid ja / või muudatusi ei toimunud.

1. Arengud sisejulgeolekupoliitika valdkonnas

1.1. Võitlus inimkaubandusega, sh ohvrikeskse lähenemise rakendamine

Eesmärgiks on õiguskaitseasutuste võimekuse kasvatamine seoses inimkaubanduse-vastase

võitlusega, mis toetab üldist eesmärki kuritegude märkamise võimekuse suurendamisest ja

ohvri-keskse lähenemise suhtes potentsiaalsete ohvritega suhtlemiseks ja nende küsitlemiseks.

Justiits- ja Digiministeeriumi eestvedamisel toimus 2024. aastal EL ISF projekti „Teadlikud

abistajad! – Koostöövõimekuse tõstmine inimkaubanduse ohvrite tuvastamiseks ja

abistamiseks“ raames 2024. aastal 3 kahepäevast inimkaubanduse koolitajate koolitust (2025.

aastaks on planeeritud veel 4 koolitust), millest võtsid osa Töötukassa, Tööinspektsioon,

Politsei- ja Piirivalveamet, Prokuratuur, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Noorteühenduste Liidu

ametnikud ning Eesti Noorsootöötajate Liit. Koolituse eesmärk oli anda osalejatele teadmised

inimkaubanduse olemusest ja õigetest tegutsemisjuhistest juhtumite tuvastamisel, sh

ametiasutuste koostöös. Igal koolitusel osales 30–40 spetsialisti.

Justiits- ja Digiministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi koostöös viidi 2024. aasta novembris

läbi iga-aastane kahepäevane koolitus inimkaubanduse vastase koostöö, andmekaitse, rände ja

2 (6)

radikaliseerumise teemadel, mis tõi kokku umbes 100 osalejat Politsei- ja Piirivalveametist,

Prokuratuurist, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabist, Tööinspektsioonist, Maksu- ja Tolliametist

ning kodanikuühiskonna vabaühendustest. Kõrgetasemelisel paneeldiskussioonil, kus osalesid

kõrgeimad ametnikud (st riigiprokuratuuri juhid, tööinspektsioon, sotsiaalkindlustusamet ja

politsei- ja piirivalveamet), arutati võimalikke koostöö parendamise kohti mainitud

valdkondades.

Eesti on Läänemere Riikide Nõukogu (LMN) eesistujariik perioodil 1. juuli 2024 kuni 30.

juunini 2025. Eesti korraldab koostöös LMN sekretariaadiga koolitusi inimkaubanduse ohvrite

abistamise ja kaitsmise käsiraamatu saatkondadele ja diplomaatilistele esindustele alusel. 2024.

aasta novembris toimus meie diplomaatidele, eriti konsulitele, suunatud koolitus

hübriidformaadis. Osalejaid oli umbes 60 ning koostatud käsiraamatut on Siseministeerium

jaganud ka Eesti konsulitega eri riikides.

Selleks, et suurendada politseiametnike professionaalseid oskusi seoses potentsiaalsete

inimkaubanduse ohvrite küsitlemise erialaga, osalesid 3 Politsei- ja Piirivalveameti töötajat

rahvusvahelistel koolitustel, kus teemadeks oli: i) käitumisanalüüs migrantide ebaseadusliku

üle piiri toimetamise kontekstis; ii) inimkaubandus ja seksuaalne ärakasutamine; iii)

intervjuutehnikad migrantide ebaseadusliku üle piiri toimetamise juhtumites.

2024. aastal avaldas Euroopa Rändevõrgustiku (EMN) riiklik kontaktpunkt (EMN Eesti) oma

2023. aasta rände- ja varjupaigapoliitika aastaaruande ning Eesti riikliku aruande

(Rändepoliitika aastaraamat 2024), kus oli ka inimkaubandusele pühendatud peatükk. 2024.

aastal koostas EMN uue uuringu: „EL-i poliitika rahvusvaheline mõõde inimkaubanduse

ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning selle kuriteo ohvrite kaitsmiseks“. Antud EMN

uuring andis ülevaate inimkaubanduse ennetamise ja vastase võitluse rahvusvahelisest

mõõtmest. Uuringu eesmärk oli analüüsida liikmesriikide rahvusvahelist koostööd

inimkaubanduse vastases töös aastatel 2021–2023.

Perioodil 2021-2025 toimus 11.–13. septembril 2024 Tallinnas rahvusvaheline töötuba teemal

"Inimkaubanduse ennetamine Läänemere, Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia piirkondades". Osalejad

ja esinejad Eestist, Lätist, Soomest, ÜRO-st, OSCE-st, Ameerika Ühendriikidest, Moldovast,

Ukrainast, Kõrgõzstanist, Türkmenistanist ning Usbekistanist jagasid oma kogemusi ja

õppetunde inimkaubanduse vastases võitluses. Kuna töötuba tõi kokku laia ringi praktikuid

paljudest erinevatest riikidest, oli see suurepärane õppimiskogemus kõigile.

1.2. Võitlus terrorismi ning äärmusluse levikuga

14. juulil 2024 hakkas Eestis kehtima infoühiskonna teenuse seaduse muudatus, millega viidi

Eesti õigus vastavusse EL-i määrusega, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu

levitamisega (nn TCO-määrus). Terroristlikku veebisisu loetakse isikute radikaliseerumise

oluliseks katalüsaatoriks. Terroristlik propaganda õhutab või ärgitab kedagi terroriakte toime

panema või nende toimepanemisele kaasa aitama, aga see võib ärgitada ka osalema

terrorirühmituse tegevuses.

Eestis teostab terroristliku sisu levitamise üle järelevalvet Kaitsepolitseiamet, kes annab

eemaldamiskorraldusi ja kontrollib asjaomaseid sõnumeid. Kaitsepolitseiamet on alates

määruse rakendamisest saatnud välja 9 eemaldamiskorraldust teenusepakkujatele (tegemist ei

ole olnud Eesti teenusepakkujatega). See number pole suur, kuid Eesti väiksust arvestades

ikkagi arvestatav.

2025. aasta jaanuaris jõustus Eestis tingimisi karistusega kohtuotsus terroristlikkusse FKD

rühmitusse kuulunud kolme alaealise suhtes, kes õhutasid terroritegudele ning värbasid endale

3 (6)

kaasa mõtlejaid. Selleks, et noori vanglamüüridest päästa ning nende elusid seaduskuulekale

teele suunata, kaasatakse nad deradikaliseerumise programmidesse.

2. Arengud lähisuhtevägivallaga (LSV) võitlemise valdkonnas

2.1. Pikendati LSV tegevuskava aastateks 2024-2027

Siseministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja

Teadusministeerium kirjutasid alla uuele lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskavale

aastateks 2024-2027. Uuel tegevuskaval on kaks peamist eesmärki:

 Perevägivalda osatakse ära tunda ja taunitakse;

 Perevägivallast mõjutatud inimesi abistatakse süsteemselt ja vajaduspõhiselt.

Haridus- ja Teadusministeerium on ametlikult liitunud uue tegevuskavaga alates 2024. aastast,

mis on suur samm edasi vägivalla ennetamisel, sest lasteaedade ja koolide roll

lähisuhtevägivalla avastamisel ja laste toetamisel on ülioluline. Tegevuskaval puudub eraldi

eelarve ning kõik tegevused tehakse asutuste enda eelarve raamides.

2.2. LSV tegevuskava täitmiseks jätkab tööd LSV juhtrühm ja ekspertrühm

Riiklikul tasandil on loodud lähisuhtevägivalla eksperdirühm, kuhu kuuluvad asjaomaste

ministeeriumide (st Siseministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Sotsiaalministeerium ning

Haridus- ja Teadusministeerium) ja nende vastavate asutuste (st Sotsiaalkindlustusamet,

Politsei- ja Piirivalveamet ning Prokuratuur) ametnikud. Antud eksperdirühm kohtub

regulaarselt, et tagada ühine teaberuum ja vahetada parimaid tavasid lähisuhtevägivalla vastu

võitlemisel.

Lähisuhtevägivalla juhtrühm on kõrgetasemeline organ, mis ühendab peasekretäride asetäitjaid,

peaprokuröri, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning kohtusüsteemi esindajaid. Juhtrühma

põhiülesannete hulka kuulub tegevuskavaga seotud ülesannete täitmise toetamine ja

järelevalve. Lisaks koordineerib rühm erinevate ministeeriumide ja riigiasutuste tegevust

lähisuhtevägivalla vähendamisel, et suurendada sünergiat ja tõhusust.

Käesoleva lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava 2024-2027 tegevuste kavandamisel

võeti arvesse Istanbuli konventsiooni järelevalvekomitee (GREVIO) hindamisaruande

soovitusi. Et tagada, et kõik lähisuhtevägivalla tegevuskavaga seotud osapooled tunnetavad

ühist vastutust, otsustati, et eksperdirühma juhitakse rotatsiooni korras. Aastal 2024 juhtis

protsessi Justiits- ja Digiministeerium, praegu juhib seda Sotsiaalministeerium ja järgmisel

aastal võtab juhtrolli üle Siseministeerium.

2.3. LSV teemal valmis Siseministeeriumi tellimusel mitu olulist uuringut

Siseministeerium tellis 2023. aastal uuringu „Päästetöötajate ja politseiametnike teadmised ja

hoiakud seoses lähisuhtevägivallaga“, mille eesmärk oli mõista lähisuhtevägivallaga seotud

kogemusi, teadmisi ja hoiakuid päästetöötajate ja politseiametnike seas, kes on seotud

lähisuhtevägivalla juhtumitega. Uuring oli sisendiks edasiste tegevuste kavandamisel, et

parandada spetsialistide teadlikkust ja oskusi. Mõned meetmed, mis järgnesid uuringu

tulemustele, olid järgmised: i) politsei ja päästeteenistujate õppekavade ajakohastamine; ii) juba

teenistuses olevate politsei ja päästeteenistujate kaasamine ja koolitamine (süstemaatiline).

4 (6)

2025. aastal valmis Siseministeeriumi tellitud juhtumianalüüsi: „Ametiasutuste tegevus

surmaga lõppenud perevägivalla juhtumite lahendamisel“. Uuringu eesmärkideks oli:

1. analüüsida ohvri surmaga lõppenud lähisuhtevägivalla juhtumeid, seades fookusse

politsei, prokuratuuri, ohvriabi ja kohaliku omavalitsuse tegevuse juhtumite

märkamises, nendele reageerimises ja nende menetlemises;

2. tuua välja kitsaskohad asutuste reageerimises ning ettepanekud tööprotsesside

muudatusteks. Uuringu tulemused on sisendiks edasiste tegevuste planeerimisel ning

välja toodud kitsaskohtade kõrvaldamisel.

2.4. Sisekaitseakadeemia haridusreformi raames täiendati politsei baasõpet LSV teemal

ning loodi täiendkoolitused juba töötavale politseiametnikele ja päästeametnikele

Eesti Sisekaitseakadeemia kinnitas 2025. aastal kohustusliku koolituse õppekava, mis on

suunatud politsei ja päästeteenistuse esmareageerijatele. Iga sihtrühm saab 16 akadeemilist

tundi koolitust. Neis keskendutakse muu hulgas võrgustikutööle ja koostööle, et täiendada eri

osalejate võimekust, mitte suruda üks asutus teisele peale. Ennekõike aitab õppekava tõsta

teadlikkust erinevate osalejate rollidest ja võimetest, mis omakorda laiendab ja motiveerib kõiki

tegutsema probleemi lahendamiseks. Sellest tulenevalt püüame mõjutada suhtumist

perevägivalla mõistmise suunas ning vaidlustada väljakujunenud ja mõnikord kivistunud

arusaamu ja müüte perevägivalla põhjuste ja olemuse, sealhulgas kordumise kohta.

Politsei- ja Piirivalveametis katsetati 2024. aasta oktoobris kõigis neljas politseiprefektuuris

ühiseid kovisioone, mis ühendavad LSV juhtumite käsitlemisega seotud ametnikke: Politsei- ja

Piirivalveameti (st kogukonnapolitseinikud, uurijad, patrullpolitseinikud), Häirekeskuse (st

dispetšerid) ja Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi töötajaid. Nendes rühmades osalesid

ametnikud, kes töötavad LSV juhtumite eri etappides, mis võimaldab neil paremini mõista

koostööpartnerite tegevust enne ja pärast nende enda kaasamist.

Lisaks on Sisekaitseakadeemia ise uuendanud kõiki enda pakutavaid õppekavasid viisil, et

tagada nende suurem õppijasõbralikkus ning avatus rohkematele õppuritele (nt laiendades

osadel õppekavadel kodakondsuse nõuet). Sisseastumisel võetakse arvesse ka välismaal

omandatud haridust (nt ei nõuta varasemalt tehtud eesti keele eksamit, vaid pakutakse võimalust

selle sooritamiseks kohapeal). Samuti on õppekavad muudetud paindlikumaks, et arvestada

õppurite erineva vanuse ja taustaga ning võimaldada paremini ühildada õpingud ja eraelu.

2.5. Jätkuv koostöö politsei ja ohvriabi vahel

Sotsiaalkindlustusameti ning Politsei- ja Piirivalveameti vahelist koostöölepingut

ajakohastatakse pärast 10 aastat, et tuua välja peamised koostöövaldkonnad, võimalused ja

vastastikused ootused. Lisaks korraldatakse Politsei- ja Piirivalveameti ning

Sotsiaalkindlustusameti koostööseminare kõigis neljas piirkonnas.

2.6. Õigusloome ajakohastamine, et veel paremini aidata vägivalla all kannatanuid

17. novembril 2023 avaldatud GREVIO aruandes toodi välja, et Eesti praegune viibimiskeelu

korraldusi käsitlev seadusandlus ei ole kooskõlas Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja

perevägivalla ennetamise ja selle vastu võitlemise konventsiooniga, kuna see ei paku ohvrile

5 (6)

piisavat kaitset. Sellest ajast alates on Siseministeerium koostanud Korrakaitseseaduse eelnõu

ja seletuskirja olemasoleva paragrahvi muutmiseks, mis käsitleb viibimiskeelu rakendamist.

Parimate tavade ja lahenduste väljaselgitamiseks oleme korraldanud mitmeid rahvusvahelisi

kohtumisi sel teemal ja saatnud kõigile EL-i liikmesriikidele küsimustiku sel teemal. Kavas on

muuta tõkendi kestust, laiendada volitusi tõkendi pikendamiseks ja luua mehhanismid, mis

tagavad, et tõkendi rikkumisel on õigusrikkuja jaoks tagajärjed.

3. Arengud elanikkonnakaitse valdkonnas

Varasemalt ei ole elanikkonnakaitse teemasid ÜRO inimõiguste korralistes ülevaatustes

kajastatud, kuid valdkond on seotud ÜRO kestliku arengu 10-nda ja 13-nda eesmärgiga,

täpsemalt ebavõrdsuse vähendamine ja kõikide riikide vastupidavuse suurendamine kliimaga

seotud ohtudele ja loodusõnnetustele ning nende suutlikkus kohaneda kliimamuutustega. Kuna

elanikkonnakaitse toetab õigust elule (ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 1), õigust

baasvajaduste täitmisele (artikkel 25 punkt 1) ning võib, teatud olukordades, nt

massevakuatsiooni puhul, piirata isiku vaba liikumist riigi piires (artikkel 13), tekib ka

elanikkonnakaitse puhul inimõiguste mõõde. Seeläbi kajastatakse Siseministeeriumi ülevaates

ka elanikkonnakaitse valdkonda.

3.1. Parandatud ligipääs hädaabinumbri 112 teenusele

Muudatuse elluviimise tarvis luuakse võimalused võtta ühendust hädaabinumbriga 112

kasutades videokõnet ja / või reaalaja tekstiedastust. See võimaldab paremat ligipääsu

elupäästvale teenusele puuetega inimestel (nt kuulmis- või nägemispuudega isikutel), kellel on

edaspidi oluliselt lihtsam ohuolukorras endale/teistele abi kutsuda. Muudatus toetab kestliku

arengu eesmärki nr 10 ehk vähendab ebavõrdsust sotsiaalsete rühmade vahel.

3.2. Ohuteavitussüsteemi kättesaadavuse parandamine

Alates 2023. aasta jaanuarist on Eestis võimalik saata elu, tervist või riigi julgeolekut ohustavate

sündmuste puhul (nt tulekahju, massiline korratus või ohtlik toit) ohualal viibivate inimeste

mobiiltelefonidele ohuteavituse lühisõnumit (ingl. k. location-based SMS). 2025. aasta maiks

on Eestis üles ehitatud viivitamatu ohuteavituse (ingl. k. public warning system) terviksüsteem

EE-ALARM, mille abil riik saab ohu korral saata otseteavitusi. Antud süsteemi osadeks on:

 „Ole valmis!“ ja „Eesti äpp“ mobiilirakendused;

 Ohualapõhine SMS (keele-eelistusi arvestav 2025. aasta aprillist);

 Tekstiriba ETV ja ETV+ kanalitel, teavitus err.ee veebis ja uudiste mobiilirakenduses;

 Sireenivõrgustik, mis katab 66% elanikkonnast, 22 asulat.

Info valideerimise ja käitumisjuhiste edastamise peamised kanalid on:

 Kriis.ee ja tulevikus ka olevalmis.ee;

 Riigiinfo telefon 1247.

Antud süsteemi sisseseadmine võimaldab vahetada elu, tervise ja ohutuse tagamiseks vajalikku

teavet eri meediumite abil (st tekst, heli), mis on kättesaadavad ka puuetega inimestele. Lisaks

suurendab taoline valmisolek ja ohuteavitus elanikkonna teadlikkust nii kriisiks valmistumiseks

kui ka eluhoidvaks käitumiseks ohuolukorras. See omakorda toetab ÜRO kestliku arengu

eesmärke 3.d ning 13.3.

6 (6)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Katarina Budrik 6125144

[email protected]