Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Siseministeerium edastas Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) arvamuse avaldamiseks päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi EN). PPA arvamus on järgnev:
1. EN § 1 punkt 5 alusel täiendatakse päästeseaduse (edaspidi PäästeS) § 9 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Päästeinfosüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid:…“.
EN menetlemise käigus oli töödeldavate andmete hulgas ka sündmusega seotud isiku tagaotsimise ja tagaotsimise põhjuse andmed. PPA juhtis siis tähelepanu, et teadmata kadunute puhul ei saa kasutada mõistet „tagaotsimine“. Hetkel seda punkti aga EN-s ei ole. EN-st ei nähtu, et neid andmeid töödeldaks ka hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogus.
Jätkuvalt peame vajalikuks, et Häirekeskus teate vastu võtmisel teeks päringu POLIS-sse kontrollimaks, kas helistaja või abi vajav isik on teadmata kadunud isik või tagaotsitav. Sellel põhjusel on Häirekeskusel ka POLIS põhimääruse § 19 lõike 2 punkti 10 alusel juurdepääs POLIS otsimise andmestikule.
2. EN § 1 punkt 14 alusel täiendatakse PäästeS § 132 lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Päästeamet võib kiirabibrigaadi teate alusel kohaldada vahetut sundi, et abistada kiirabibrigaadi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 61 lõike 2 alusel valdusesse sisenemisel.
(6) Pärast käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel valdusesse sisenemist piirab Päästeamet võimaluse korral valdusele juurdepääsu, tagamata edasist valvet.“
Kuna PäästeS plaanitakse muuta selliselt, et PäA võib abistada kiirabibrigaadi valdusesse sisenemisel, siis võiks luua seadusesse ka ühese aluse, millega PäA võib abistada PPA-d (nt uste-akende avamisel või muude takistuste kõrvaldamisel, aga ka nt politseiametniku kuuendale korrusele tõstmisel, veevarustuse tagamisel veekahurile) kirjalikku taotlust koostamata.
3. EN § 1 punkt 15 alusel muudetakse PäästeS 6. peatükki, mille § 315 alusel võib Päästeamet (edaspidi PäA) nõuda, et päästemeeskonna reservi liikme kandidaat täidaks isikuankeedi.
EN-st ei nähtu selgelt, kes kontrollib ankeedis esitatud andmeid. Seletuskirja (edaspidi SK) kohaselt on see õigus nii PäA-l kui ka PPA-l, mis on ka mõistlik. Palume korrektsuse huvides need lisada ka EN-sse.
4. SK lk 28 on viidatud, et „hakkavad päästemeeskonna ja selle reservi liikmed… täitma ülesandeid...mida ei saa ega tohi võimaldada teha näiteks isikul, kelle käitumine või eluviis võib ohustada tema enda või teise isiku turvalisust“, kuid selliste asjaolude tuvastamist EN ette ei näe.
EN § 1 punkt 15 alusel sõnastatava PäästeS § 316 lg 3 kohaselt võivad PPA ja PäA § 313 lõigete 1 ja 2 nõuetele vastavuse kontrollimiseks töödelda mh:
6) andmed seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mille tegevus eirab avalikku korda või on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;
7) andmed välispiiri ületamise ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada kandidaadi või liikme viibimine välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja;
8) andmed välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega seotuse kohta.
§ 313 lõigetes 1 (keda võib võtta liikmeks) ja 2 (keda ei tohi võtta liikmeks) on toodud ammendav loetelu. Ülalnimetatud andmed loetelus tooduga otsest puutumust ei oma. Seega tuleb luua laiem otsustusvõimalus PäA-le reservi liikmeks võtmise otsustamisel (nt arvestada § 316 lg 3 nimetatud asjaolusid), loetelu täiendada nõuete osas või ülalnimetatud kolme punkti kontrollimine EN-st välja jätta.
5. EN § 3 alusel täiendatakse karistusseadustikku (edaspidi KarS) §-ga 2781 järgmises sõnastuses:
„§ 2781. Häirekeskuse töö häirimine
(1) Vale hädaabiteate teadvalt edastamisega Häirekeskuse töö häirimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud korduvalt, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 eurot.“.
SK lk 40 kohaselt on „kavandatava KarS § 2781 puhul tegemist mitteammendava loeteluga väärteokoosseisuga. Kuna tegemist on teodeliktiga, siis piisab süüteokoosseisu täitmiseks Häirekeskuse tegevust häiriva teo toimepanemisest, mis seisneb ilma tegeliku hädaabivajaduseta hädaabinumbrile 112 pöördumises. Sealjuures ei ole oluline tõendada kausaalsust, kas konkreetsel juhul jäi keegi sellise tegevuse tulemusena abist ilma või abi saamine viibis märkimisväärselt.“.
Esitatud dispositsiooni puhul ei saa rääkida, et tegemist on teodeliktiga. Kui see nii oleks, siis tuleks piirduda nt sõnastusega – Häirekeskusele vale hädaabiteate teadvalt edastamise eest. Kui räägitakse Häirekeskuse töö häirimisest, siis on tegemist juba ka tagajärjedeliktiga ehk tuleb tõendada, et Häirekeskuse töö sai häiritud. Ilmselt on loetud Riigikohtu lahendit § 278 osas, mille puhul on tegemist 2 alternatiivse süüteokoosseisuga - teadvalt vale väljakutse tegemine ja teadvalt vale väljasõidu põhjustamine. Neist esimene on teodelikt ja teine tagajärjedelikt.
SK al lk 40 selgitatakse: „Objektiivse koosseisu moodustab Häirekeskuse töö häirimine vale hädaabiteate edastamisega. Häirekeskuse tööd häirivate koosseisupäraste tegudena näevad eelnõu koostajad eelkõige juhtusid, mille puhul: 1) hädaabinumbrit kuritarvitatakse ja sellega häiritakse teenuse osutamist; 2) kõne tehakse teadlikult abivajaduseta.
Esimesel juhul võib näiteks helistatakse, et päästekorraldajat sõimata, ähvardada vms. Sellise teo mõju on teenuse osutamise halvamine läbi päästekorraldaja psühholoogilise mõjutuse. Teisel juhul võib kõne tegemisele järgneda kohene kõne katkestamine ühenduse loomise järgselt või teadlik vaikimine ehk nn „tirtsutamine“. Siia alla kuuluvad nii juhud, kus päästekorraldaja enne kõne katkestamist veel ei jõua kõne vastu võtta, kui ka juhud, mil ühendus luuakse ja päästekorraldaja jõuab kõne vastu võtta, mis seejärel katkestatakse. Samuti võib teadlikult abivajaduseta kõnede alla liigitada näiteks kõned, mille puhul helistatakse selleks, et küsida kellaaega või tehakse telefoniga rumalusi – toimub mingisugune suhtlus päästekorraldajaga ehk räägitakse midagi ja sealjuures on arusaadav, et hädaabinumber 112 ei ole juhuslikult valitud…Mõiste vale hädaabiteade sisu avatakse hädaabiteadete menetlemise korras (vt eelnõu seletuskirja lisa – rakendusaktide kavandid). Selle kohaselt käsitatakse vale hädaabiteatena teadet, mille korral ei järgne Häirekeskuse, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti või kiirabi tegevus.“
Juhime tähelepanu, et „vale hädaabiteade“ ei saa kuidagi hõlmata sõimamist ja ähvardamist, samuti kellaaja küsimist. Kui soovitakse ka selliste tegevuste eest vastusele võtta, siis võiks sõnastada selle sätte nt:
(1) Vale hädaabiteate teadvalt edastamise või muul viisil Häirekeskuse töö häirimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
6. EN § 8 alusel täiendatakse väärteomenetluse seadustiku § 52 lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Karistusseadustiku §-s 2781 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.“.
SK lk 43 selgitatakse: „Kavandatava väärteokoosseisu kohtuväline menetleja on eelnõu kohaselt PPA (vt eelnõu § 8). Arvestades KarS § 278 lõike 1 alusel menetletud juhtumeid ja Häirekeskuse esitatud andmeid, jääb aastas esitatavate väärteoteadete arv alla paarisaja, mis ei tähenda PPA-le menetluskoormuse märkimisväärset kasvu ega vajadust palgata täiendavat personali. Kuna Häirekeskus kehtiva õiguse kohaselt väärtegusid ei menetle, ei ole otstarbekas asutusele uut ülesannet anda. Menetluspädevuse loomine Häirekeskuses tähendaks täiendavat personalikulu ja väljaõpet, samuti puudub Häirekeskusel juurdepääs PPA kasutuses olevatele andmekogudele, milles sisaldub menetluseks vajalik teave.“
PPA juhtis juba VTK tagasisides tähelepanu, et selle väärteo kohtuväline menetleja peab olema PäA, mitte PPA. Sama kordasime antud EN väljatöötamise ajal ning jätkuvalt oleme samal seisukohal. Endiselt jääb arusaamatuks, miks peaks PPA hakkama Häirekeskuse ametnikelt tunnistusi võtma, küsima hinnangut takistamise kohta, tegema päringuid salvestite saamiseks jne.
Tulenevalt VTMS § 52 lõikest 8 on PäA-l täna ka KarS §-s 278 sätestatud väärteo menetluspädevus. Siinkohal jääbki arusaamatuks, miks tuuakse SK-s välja ainult PPA statistika kõnealuste menetluste kohta, PäA osas aga mitte. Kui SK-s leitakse, et paarisaja väärteoteate menetlemine ei tähenda PPA-le menetluskoormuse märkimisväärset kasvu, siis ilmselt mitte ka PäA-le. Samuti jääb arusaamatuks, millist teavet antud kontekstis silmas peetakse ja millistes PPA kasutuses olevates andmekogudes see sisaldub.
Arvestades EN-s esitatud KarS § 2781 sätestatud koosseisu ja seletuskirjas toodud selgitusi on nende väärtegude tulemuslik menetlemine kaheldav.
7. Lisa 1 (rakendusakti kavand) § 3 alusel muudetakse Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrust nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“.
Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruses nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõike 2 punkti 5 täiendatakse peale sõna „üle“ lauseosaga „ning tulekahjus hukkunud ja vees uppunud isiku andmed ennetustöö tegemiseks;“;
2) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses:
„17) kohtuekspertiisi infosüsteemi volitatud töötleja esitab tulekahjus hukkunud ning vees uppunud isiku andmed ennetustöö tegemiseks.“.
Kehtiva määruse § 7 lõike 2 punkti 2 kohaselt esitab PäA-le pandud ülesannete täitmiseks infosüsteemi andmeid politsei andmekogu vastutav töötleja tulekahjus hukkunu ja vigastatu andmed ning vees uppunud isiku ja uppumisega seotud veeõnnetuse andmed ennetustöö tegemiseks. EN-ga pannakse rahvastikuregistri vastutavale töötlejale ja kohtuekspertiisi infosüsteemi volitatud töötlejale samuti kohustus esitada vees uppunud isiku andmeid.
Tulenevalt kõnealuse määruse § 6 lõike 1 punktist 8 kantakse päästeinfosüsteemi vees uppunud isiku ja uppumisega seotud veeõnnetuse andmed, milleks sama paragrahvi lõike 9 kohaselt on:
1) sugu;
2) isikukood;
3) emakeel;
4) sotsiaalne staatus;
5) elukoht;
6) eluviis, näiteks kas isik elas üksi ja millist tüüpi eluasemes;
7) ujumisoskus;
8) riietus;
9) eelnev kokkupuude sotsiaaltöötajaga;
10) terviseseisundi seos uppumisega;
11) uppumisele vahetult eelnenud tegevus ja riskikäitumine, sealhulgas joobeseisund ja uppumisohtu põhjustav käitumine;
12) veeõnnetuse toimumise aeg ja asukoht;
13) uppunu leidmise aeg ja asukoht;
14) väliskeskkonna kirjeldus;
15) rannavalve olemasolu uppumiskoha vahetus läheduses;
16) päästevahendi olemasolu veekogu lähiümbruses;
17) laste puhul järelevalve olemasolu veekogu juures viibimisel;
18) asustustihedus ja sündmuskoha ümbruses teiste inimeste olemasolu;
19) veesõiduki ja päästevarustuse kasutamine;
20) eelnev teade uppunu kadumisest;
21) viimane teadaolev kontakt uppunuga;
22) uppunu surmaaeg;
23) uppunu surma põhjus;
24) menetlust läbiviiva politseiametniku ametikoht ja telefoninumber.
Viidatud loetelu ei muudeta. Jääb ebaselgeks, milliseid isikuandmeid edastab PPA ning milliseid rahvastikuregister ja EKEI. Uppumisega seotud veeõnnetuse andmeid peab jätkuvalt esitama PPA. PPA on erinevate nõupidamiste raames välja toonud, et PPA kõiki neid andmeid ei kogu, seega ei saa PPA neid ka edastada. Seega tuleks ka seda loetelu või andmeandjat täpsustada.