Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Heidi Purga

Kultuuriministeerium

[email protected]

Suur-Karja 23

15076, Tallinn

Teie 17.04.2025 nr 1-11/467-1, KUM/23-

0728/-4K

Meie 22.05.2025 nr 2-3/1632

Meediateenuste seaduse, kriminaalmenetluse

seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku

muutmise seaduse eelnõu kooskõlastuskiri

Austatud Heidi Purga

Kultuuriministeerium esitas kooskõlastamiseks meediateenuste seaduse, kriminaalmenetluse

seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Seadusemuudatuste

eesmärgiks on Euroopa meediavabaduse määruse (EMFA) rakendamine, samuti tehakse

muudatusi raadio- ja televisioonilubade väljaandmises ning laiendatakse võimalusi kolmandast

riigist pärit meediateenuste kättesaadavuse piiramiseks ühiskonna turvalisuse eesmärgil.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab eelnõu peamisi eesmärke ning näeb

positiivsena muudatusi, mille sisuks on meedialubade väljastamise kiiremaks ning paindlikumaks

muutmine. Kooskõlastame eelnõu järgnevate märkustega arvestamisel.

1. Leiame, et tuleks täiendada meediaturu kontsentratsiooni hindamise korda ning teeme

ettepaneku kaaluda Konkurentsiameti hindajaks määramist.

Eelnõu § 1 punktiga 24 meediateenuste seadusesse (MeeTS) lisatava § 481 lõikes 2 on praegusel

kujul välja toodud teave, mille koondumise osalised esitavad meediaturu kontsentratsiooni

hindamise teates (teave koondumise osaliste kohta, koondumise kirjeldus ning hinnang

koondumise eeldatava mõju kohta). Samas ei esita koondumise osalised meediaturu

kontsentratsiooni teates teavet koondumise osalistega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjate

kohta, mis võib meediaturu kontsentratsioonile hinnangu andmisel olla olulise tähtsusega

(valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad loetakse üheks ettevõtjaks). Näiteks võib koondumise

osalisel olla ema- ja või tütarettevõtjaid või tema emaettevõtjal teisi tütarettevõtjaid, mis on samuti

tegevad meediavaldkonnas, sh horisontaalselt kattuvatel või vertikaalselt seotud

kaubaturgudel. Vastava teabe esitavad koondumise osalised ka konkurentsiseaduse (KonkS) § 26

lg 1 punkti 4 alusel Konkurentsiametile, mistõttu ei kaasne ettevõtjale täiendavat ajakulu teabe

kogumise ja vormistamisega.

Teeme ettepaneku täiendada eelnõu lisades MeetS § 481 lõikesse 2 punkt 4 järgmises sõnastuses:

4) andmed koondumise osalistega samasse kontserni kuuluvate ja konkurentsiseaduse § 24 lõike

1 punktides 1-5 nimetatud ettevõtjate valitseva mõju ja osaluse kohta teistes ettevõtjates.

2 (4)

Sarnast loogikat peaks kohaldama ka MeeTS § 481 lõike 1 kohaldamisel (hetkel see sõnaselgelt

välja ei tule), st meediavaldkonnas võivad äritegevust omada koondumise osalistega valitseva

mõju kaudu seotud ettevõtjad.

1.1. Eelnõust ei nähtu, millise ajaperioodi jooksul (nt koondumise jõustamiseks vajaliku

dokumendi allkirjastamisest jne) tuleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA)

meediaturu kontsentratsiooni teade esitada. Ajaperioodi ei pea ilmtingimata konkreetselt

määrama, kuid eelnõus peaks sisalduma ka säte, et selliseid koondumisi, mille puhul kehtib

MeeTS § 481 lõike 1 alusel teavitamiskohustus, ei või jõustada enne, kui TTJA on andnud

hinnangu MeeTS § 482 lõike 2 või 3 kohaselt.

Et Konkurentsiamet saaks TTJA hinnangut sisendina kasutada koondumise kontrolli menetluses,

on oluline tagada, et meediakontsentratsiooni hindamise teade esitatakse samaaegselt

Konkurentsiametile esitatava koondumise teatega (nt vastavalt täiendada MeeTS 481 lõiget 1).

1.2. MeeTS § 482 lõike 3 kohaldumine (TTJA hinnangu andmine koondumise täiendava

menetluse faasis) on ebaselge ning vajab täpsustamist. Kui MeeTS § 481 lõike 1 kohaselt annab

TTJA meediaturu kontsentratsioonile hinnangu 20 päeva jooksul ja meediaturu

kontsentratsiooni teade esitatakse koondumise teatega samaaegselt, siis annab TTJA hinnangu

koondumise menetlemise esimeses faasis (kuni 30 kalendripäeva). Täiendava menetluse teeb

Konkurentsiamet üldjuhul menetluse 29-ndal või 30-ndal päeval, st sellel hetkel, kui TTJA

annab hinnangu meediaturu kontsentratsioonile, ei ole veel teada, kas Konkurentsiamet alustab

koondumise täiendava menetluse. Seega kas TTJA annab koondumise täiendava menetluse

korral uue hinnangu või saab TTJA nõuda koondumise täiendava menetluse alustamist

olukorras, kus TTJA esmasel hinnangul võib koondumine mõjutada meedia mitmekesisust jm

EMFA artikli 22 lõikes 2 sätestatud kriteeriume?

1.3. Hetkel ei ole eelnõus selgelt välja toodud, milline on ettevõtja vastutus olukorras, kus

koondumine, mille kohta tuleb esitada teade MeeTS § 481 lõike 1 lausel, jõustatakse enne

TTJA vastavat hinnangut.

1.4. Alternatiivina meediaturu kontsentratsiooni teate eraldi menetlusele TTJA poolt teeme

Kultuuriministeeriumile ettepaneku kaaluda meediaturu kontsentratsiooni hindamise

pädevuse seadusega Konkurentsiametile andmist. Selleks võiks näiteks täiendada

Konkurentsiametile esitatavat koondumise teadet lisapeatükiga, mis käsitleb mõju meedia

mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Ka täna on Konkurentsiameti

konkurentsihinnangu kompetents laiem kui vaid ettevõtete majandusnäitajate finantsanalüüs.

Konkurentsiameti meediaturu kontsentratsiooni hindajaks määramine aitaks vältida ettevõtete

koondumise kontrolli tarbetut killustumist mitme asutuse vahel. Toome välja, et ka praegu on

Konkurentsiametil võimalik küsida sisendit teistelt pädevatelt asutustelt.

2. Leiame, et tuleks täiendada meediateenuste osutajate poolt äriregistrile esitatavaid

andmeid vastavalt Euroopa meediavabaduse määrusele

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse MeeTS-i § 161-ga, mille lõike 2 kohaselt esitavad lõikes

nimetatud meediateenuse osutajad koos majandusaasta aruandega info riiklikuks reklaamiks

eraldatud aastase kogusumma kohta. Antud nõue on seotud EMFA artikli 6 lõike 1 punktiga d, mis

seab meediateenuse osutajatele vastava kohustuse. Teeme ettepaneku täiendada eelnõuga MeeTS-

i lisatava § 161 lõiget 2 vastavalt määruse sõnastusele ja sõnastada see järgnevalt:

(2) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2

nimetatud meediateenuse osutaja esitab äriregistrile koos majandusaasta aruandega info

riiklikuks reklaamiks eraldatud aastase kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või

üksustelt saadud reklaamitulude aastase kogusumma kohta. Nimetatud summad kantakse

äriregistri avalikku toimikusse.

3 (4)

Kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aastase kogusumma

raporteerimise nõue tuleneb EMFA määrusest ja on otsekohalduv. Leiame, et selguse mõistes on

siiski asjakohane tuua see nõue seaduses välja, et nõuded ei oleks esitatud Eesti õiguses poolikult,

ning teha vastavad muudatused ka seletuskirjas. Selline täpsustus on oluline mh äriregistri vaatest,

kuna EMFA nõue ei eelda ainult ühe summa väljatoomist (riiklikuks reklaamiks eraldatud aastane

kogusumma), vaid kahe summa (ka kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud

reklaamitulu kogusumma).

3. Palume määrata kindlaks riikliku reklaamirahaga seotud aruandlusperioodid ja

tähtajad

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse meediateenuste seadust § 162-ga, mille lõike 1 kohaselt teevad

avaliku sektori asutused igal aastal avalikult kättesaadavaks teabe eraldatud riikliku reklaamiraha

kohta. MeeTS uue § 162 lõike 3 kohaselt koostab TTJA koondatud andmete põhjal aruande, mis

avalikustatakse asutuse veebilehel. Toome välja, et praegusel kujul puudub eelnõus info

aruandlusperioodi ja aruande esitamise tähtaegade kohta, samuti pole määratud TTJA koostatava

aruande esitamise tähtaega. Palume täiendada MeeTS § 162 sättega, mis fikseerib

aruandlusperioodi ja aruannete esitamise tähtajad, sest nõnda on tagatud osapoolte kohustuste

selgus ning andmete võrreldavus.

4. Palume Kultuuriministeeriumil kaaluda meediateenuste seaduste kohase

meedialubadele kõrvaltingimuste kehtestamise piiramist, et vähendada ebavajalikku

halduskoormust ettevõtjatele ja riiklikule järelevalvele

Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse meediateenuste seaduse §-i 40, mis käsitleb meedialubade

väljaandmist ja kõrvaltingimuste määramist. Hetkel on meediateenuste seaduse § 8-s kehtestatud

teatud nõuded televisiooni- ja raadioprogrammidele ning käesoleva eelnõu § 1 punktiga 10

sätestatakse raadioprogrammides Eesti autorite muusikateoste esitamise osakaalud seaduse

tasandil. Selle kõrval palume hinnata meedialubadele täiendavate kõrvaltingimuste kehtestamise

vajalikkust.

Näiteks soovitakse eelnõuga täiendada MeeTS § 40 lõiget 2 võimalusega kehtestada

televisiooniloa ja ajutise televisiooniloa kõrvaltingimusena selliste Euroopa päritoluga

audiovisuaalsete teoste miinimummaht programmis, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui

viis aastat ja mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad. Siin on

küsimus, et kas sellist tingimust on vaja kehtestada televisiooniloa kõrvaltingimusena, et kas turg

juba piisavalt ei suuna teenuseosutajaid hoidma oma programmi värskena uute teoste edastamise

näol.

Sarnaselt palume hinnata meedialubade muude kõrvaltingimuste alaliikide puhul, et kas

tänapäeval on nende formaalne kehtestamine vajalik. Tänastes konkurentsitingimustes, kus Eesti

televisiooni- ja raadioloa omajad võistlevad rahvusvaheliste voogedastusplatvormide,

videojagamisplatvormide, muusikarakenduste jt teenuseosutajatega tarbijate tähelepanu pärast, on

neil stiimul hoida oma programme mitmekesiste ja värsketena. Meedialubadele kõrvaltingimuste

seadmise piiramine lihtsustaks ettevõtjatele meediaturul tegutsemist ning vähendaks nii ettevõtjate

kui riikliku järelevalve halduskoormust, toomata seejuures kaasa olulisi muutusi tarbijatele.

5. Tuleks täpsustada, et millisel juhul kehtib raadioteenuse osutajatele meediateenuste

seaduse kohane loakohustus

Eelnõu § 1 punktides 17-23 täpsustatakse väljastatavaid raadiolubade liike ja lubade andmise

tingimusi, kuid kehtivast meediateenuste seadusest ega eelnõust ei nähtu, millisele raadioteenuse

4 (4)

edastusvormile loataotlemise nõue kehtib. Seletuskirjas põhjendatakse raadiolubade

väljastamiseks konkursi korraldamise vajadust piiratud sagedusressursiga, kuid toome siinkohal

välja, et ainult internetis toimiva raadio puhul puudub selline ressursipiirang. Seega palume

eelnõuga täpsustada millisele raadioteenusele loakohustus rakendub ning kaaluda, kas selline

kohustus on vajalik internetiraadio puhul.

6. Palume kaaluda alaealiste isikuandmete kaitse osas järelevalvepädevuste täpsustamist

Kehtiv meediateenuste seaduse § 192 seab alaealiste isikuandmete kaitsmise eesmärgil teatud

piirangud andmete töötlemisele meediateenuste osutajate ja videojagamisplatvormi pidajate poolt.

Juhime tähelepanu, et seadusega pole määratud pädevat asutust, kes teeb nõuete täitmise üle

järelevalvet, samas alaealiste isikuandmete kaitse tagamiseks on see vajalik. Palume seega kaaluda

eelnõu täiendamist, et määratleda vajalikud järelevalvepädevused.

7. Tuleks hinnata eelnõuga lisanduvate ülesannetega kaasnevat riigiametite töökoormust ja

võimalikke kulusid

Seletuskirja 7. peatükiga seonduvalt toome välja, et seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku

omavalitsuse tegevuste, eeldavate kulude ja tulude mõjuhinnang vajab täiendamist. Seletuskirjas

on nimetatud TTJA-le lisanduvad ülesanded, kuid on jäetud hindamata, kuidas muudatused

mõjutavad asutuse töökoormust (nt milline on prognoositav lisatöötundide maht, kas

muudatustega kaasneb vajadus täiendavate töökohtade järele). See on oluline, kuna see võimaldab

hinnata vajadust lisaressursside järgi. Seega palume täiendada seletuskirja hinnanguga muudatuste

mõjust TTJA töökoormusele, kas ja milline on eelnõuga lisanduvate ülesannete täitmisega kaasnev

lisaressursi vajadus ning kuidas tagatakse vajaduse ilmnedes rahaliste vahendite olemasolu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Anna-Riin Meensalu

[email protected]