Asutajaõiguste teostamise aruanne

KÄSKKIRI

/kuupäev digiallkirjas/ nr 53

Välisministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2024. a kohta

Riigivaraseaduse § 98 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 196 „Välisministeeriumi põhimäärus“ § 20 punkti 1 alusel ning kooskõlas rahandusministri 10. juuni 2022. a määruse nr 24 „Täpsemad nõuded riigi osaluse valitseja ning asutaja- ja liikmeõiguste teostaja seisukohtade ja teabe esitamisele“ §-ga 5: 1. Kinnitada Välisministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2024. a kohta (lisatud). 2. Avalike suhete osakonnal avaldada aruanne ministeeriumi veebilehel. (allkirjastatud digitaalselt) Margus Tsahkna minister Lisa: Välisministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2024. a kohta Taavo Lumiste, 637 7239, [email protected]

Välisministri käskkirja

/kuupäev digiallkirjas/ nr 53

Lisa

Välisministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2024. aasta kohta

Sihtasutus Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (edaspidi keskus) on ainus sihtasutus,

milles Välisministeerium teostas 2024. aastal asutajaõigusi.

Keskus asutati 23. aprillil 2021 vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele 05.04.2021 nr 139

„Volitus Sihtasutuse Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus asutamiseks ja Sihtasutuse

Eesti Idapartnerluse Keskus ühendamiseks“. 2024. aasta oli keskuse neljas majandusaasta.

Keskuse eesmärk on tugevdada Eesti arengukoostööd, keskendudes strateegiliste, laiaulatuslike

ja sidusate projektide elluviimisele riigi seisukohalt prioriteetsetes sihtriikides ja regioonides

ning olulistes valdkondades nagu demokraatia areng või rohe- ja digipööre. Keskuse

eesmärgiks on kasvatada rahvusvaheliste koostööprojektidega tegelemise kompetentsi ning

selle kaudu suurendada välisrahastuse osakaalu Eesti arengukoostöö elluviimisel, mistõttu on

keskuse ülesanne läbida Euroopa Komisjoni nn sambahindamine. See on EL-i rahaliste

vahendite kasutamise eelduseks ning arengukoostöö doonorite jaoks oluliseks

kvaliteedimärgiks.

Keskuse tegevuse eesmärgid 2025. aastaks on sätestatud Välisministeeriumi ja keskuse vahel

21.01.2025 sõlmitud lepingus „Ministeeriumi ootused ESTDEV-ile 2025. aastal“. Lepingu

täitmist monitoorib Välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi osakond, kaasates teisi

Välisministeeriumi üksuseid.

Keskusel on viieliikmeline nõukogu ja üheliikmeline juhatus. Nõukogu liikmed nimetab

Välisministeerium. Aastatel 2021 - 2024 oli kolm nõukogu liiget Välisministeeriumist, üks

Rahandusministeeriumist ja üks kolmandast sektorist.

Hinnang tegevusele

Keskuse finantsnäitajad 2024

Varad, tuh EUR 6 977

Tulud, tuh EUR 16 807

Kulud, tuh EUR -16 831

Töötajaid aasta lõpus1 33

Tööjõukulu osakaal, % 14,9% (töölepinguliste töötajate2

tööjõukulu kogu kuludest on 10,8%)

Juhtimiskulu osakaal3, % 0,71%

Keskuse tegevus oli 2024. aastal asjakohane, lähtus seatud asutajapoolsetest ootustest ja

prioriteetidest ning edendas arengukoostöö valdkonda Eesti arengupoliitika põhimõtetest

lähtuvalt, samal ajal toetades konkreetseid valdkondlikke arenguid sihtriikides. Keskuse töö

paremaks elluviimiseks on oluline „Arengukoostöö strateegia rakenduskava 2024 – 2026“

(edaspidi rakenduskava) valmimine. Esiletõstmist väärib edukas välisrahastuse kaasamine

praktilisel töötasandil, kus iga rahvusvahelistesse initsiatiividesse investeeritud euro (peamiselt

1 Töötajate keskmine arv taandatud täistööajale. 2 Ei ole arvestatud nõukogu liikmeid ja juhatuse liiget. 3 Osakaal kogukuludest: nõukogu liikmed + juhatuse liige koos maksudega.

Team Europe Initiative raames projektid) tõi tagasi ca. kaheksa eurot doonorrahastust. See on

võimaldanud luua keskusele ka esmase rahalise tegevus- ja riskipuhvri ning kindlasti toetab

mitmeaastase planeerimistsükli suunas liikumist. Esiletõstmist väärib senisest süsteemsem

lähenemine valdkondlike projektide kujundamisel ja elluviimisel, millest paljud on suunatud

pikaajaliste arengupoliitiliste muutuste saavutamisele, eelkõige tegevused demokraatia ja

õigusriigi valdkonnas. Keskuse tööd toetavad kindlasti ka 2024. aastal uue kodulehe

valmimine, üleminek Riigi IT-keskuse pilvepõhisele IT-süsteemile, erinevad organisatsiooni

tugevdavad küberturbe ja korruptsiooniennetustegevused, taotlusvoorude digitaliseerimine

ning uuele kontoripinnale kolimine.

2025. aastaks täidab keskus edukalt oma rolli Eesti kogemuste vahendamisel, et võimestada ja

inspireerida Eesti partnerriike seadma sihte ja kasutama innovaatilisi lahendusi. Lähiaastatel

võiks keskus seada eesmärgiks oma tegevustega senisest veelgi rohkem püüda

tagasipeegeldusena tuua Eestisse arengukoostööd teostavate partnerite kogemusi, mis toetaksid

Eesti siseseid valdkondlikke arenguid.

Keskuse Nõukogu valis konkursil välja keskuse uue juhi Klen Jääratsi, kes 08.01.2024 asus

keskust juhtima. Selle kaudu saavutatav stabiilsus keskuse juhtimises on tervitatav ning toetab

kindlasti keskuse poolt seatud eesmärkide saavutamist positiivselt. 2024. aasta lõpu seisuga oli

asutuses tööl 34 töötajat. Lisaks olid projektidesse kaasatud 77 eksperti, kes aitasid

projektitegevusi tulemuslikult ellu viia. 2024. aastal alustati organisatsiooni struktuuri

hindamise analüüsiga, et 2025. aastal viia läbi struktuurimuutus. Struktuuri ümberkorraldamise

kaudu on võetud kurss spetsialiseerumisele. Spetsialiseeritud osakondade ja ametikohtade

loomine geograafilistele piirkondadele (Aafrika regioonijuht, EL idanaabruse regioonijuht) või

sektoritele (digiareng, haridus, demokraatia, majandus) võimaldab keskusel süvendada

teadmisi ja luua tugevaid sidemeid nimetatud valdkondades.

Keskuse ambitsioon on kahekordistada arengukoostöö vahendeid 2026. aasta lõpuks ning

neljakordistada need strateegia perioodi, 2030. aasta lõpuks. Selle saavutamiseks tuleb edukalt

läbida Euroopa Liidu kuue samba hindamine ning arendada süsteemselt koostöö- ja

doonorsuhteid. Koostöös välisministeeriumiga töötame välja doonorstrateegia, mis sisaldab

struktureeritud lähenemist potentsiaalsetele doonoritele, tuginedes osapoolte huvidele ja

prioriteetidele ning rakendame selleks võimalusel e-lahendust.

Kommunikatsiooni vallas on keskuse tegevuste eesmärk tõsta Eesti ühiskonna teadlikkust

arengukoostöö tulemustest ja mõjust, kujundada organisatsiooni kuvandit, selgitada seatud

eesmärke ja tegevuspõhimõtteid ning muuta Eesti ekspertteadmised ja tulemused nähtavaks

rahvusvaheliste partnerite hulgas.

2024. aastal rakendas keskus 57 projekti, millest 13 olid rahastatud kas osaliselt või täielikult

välisdoonorite poolt. 2024. aastal andis keskus 13 taotlusvooruga välja 6,34 miljonit eurot.

Väliministeerium eraldas keskusele 2024. aastal 15,7 miljonit eurot (k.a kärbe ja teised

muudatused) arengukoostöö rahastust, mida oli 18% rohkem kui 2023. aastal. Lisaks

välisministeeriumi rahastusele kaasas keskus uute lepingutega ligi 5,5 miljonit eurot

välisrahastust (25% kogueelarvest). Kokkuvõttes tõi iga Euroopa ühisalgatustesse (Team

Europe Initiative) või teistesse rahvusvahelistesse initsiatiividesse investeeritud euro 8 eurot

doonorrahastust Eesti projektide võimenduseks nii Euroopa Liidu idanaabruse kui ka Aafrika

sihtriikides. Koos eelmiste perioodide jääkide ja välisrahaga oli 2024. aastal keskuse hallata 24

miljonit eurot arengukoostöö rahastust. Muid siseriiklikke toetusi keskus 2024. aastal ei saanud.

2025. aastal on jätkumas töö organisatsiooni arendamiseks, olulisemateks võib pidada järgmisi

suundi:

• EL sambahindamise protsessi läbimine ning ettevalmistused muude välisrahastajate

nõuetele vastavuse saavutamiseks.

• Töö strateegiliste partneritega: suurendada välisrahastuse osakaalu Eesti arengukoostöö

elluviimisel.

• Eesti arengukoostöö partneritega koostöö valdkonna kompetentsi koondamiseks ning

arengukoostöö teostamiseks.

Ülevaade sihtasutuses läbi viidud erikontrollidest, näidates ära kontrollitava valdkonna

ja olulisemad tähelepanekud

Keskuse 2024. aasta majandusaasta aruanne on auditeeritud – audiitoril selle kohta märkusi ei

olnud. Keskuse Nõukogu poolt on majandusaasta aruanne kinnitatud ning see on esitatud

registrile.

Keskuses ei ole aastatel 2021 – 2024 läbi viidud erikontrolle.

Seisukoht sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kohta

Välisministeeriumi seisukoht on, et keskuse tegevuse jätkumine sihtasutuse vormis seatud

põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Keskuse tegevused 2021.,

2022., 2023. ja 2024. aastal on lähtunud keskuse loomise pikaajalistest eesmärkidest ning nende

saavutamiseks on tegevused vajalikud ka 2025. aastal.