Erakorraline investeeringutoetus põllumajandustootjatele suu- ja sõrataudi ennetamiseks

1

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr …..

Erakorraline investeeringutoetus põllumajandustootjatele

suu- ja sõrataudi ennetamiseks

Määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 21 lõike 1, § 22 lõike

2 ja § 11 lõike 1 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse suu- ja sõrataudi ennetamiseks erakorralise investeeringutoetuse

(edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

§ 2. Riigiabi

Toetust antakse komisjoni teatise „Suunised põllumajandus- ja metsandussektoris ning

maapiirkondades antava riigiabi kohta“ (ELT C 485, 21.12.2022, lk 1–90) (edaspidi riigiabi

suunised) II osa jao 1.2.1.3 kohase riigiabina suu- ja sõrataudi leviku ennetamiseks tehtud

kulude osaliseks hüvitamiseks.

§ 3. Toetuse taotleja

(1) Toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale (edaspidi FIE) või juriidilisele isikule, kes:

1) tegeleb Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete

esmatootmisega veise-, lamba- või kitsekasvatuse tegevusvaldkonnas ja

2) kes pidas põllumajandusloomade registris registreeritud loomapidamisettevõttes

ajavahemikul 6. märtsist 2025. aastal kuni taotluse esitamisele vahetult eelnenud kalendrikuu

viimase kuupäevani teatud aja jooksul põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt ühele

loomühikule vastaval hulgal veiseid, lambaid või kitsi.

(2) Veiste, lammaste ja kitsede loomühikuteks ümberarvutamiseks kasutatakse maaeluministri

30. septembri 2022. a määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse

ostuõiguse andmine” § 2 lõikes 2 sätestatud koefitsiente.

§ 4. Nõuded toetuse taotlejale

(1) Toetuse taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse

kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

EELNÕU

21.05.2025

2

(2) Toetuse taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks

määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud.

Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud

ettenähtud summas.

(3) Toetuse taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise

ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.

(4) Toetuse taotlejal ei ole kehtivat karistust loomakaitseseaduse §-s 6610, veterinaarseaduse

§- s 104, 105 või 106, ega karistusseadustiku §-s 491, 522, § 551 punktis 2, §-s 192, 193 või 372

sätestatud süüteo toimepanemise eest.

§ 5. Toetatav tegevus

(1) Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks, mis on vajalikud bioohutuse

suurendamiseks suu- ja sõrataudi leviku ennetamisel:

1) põllumajandusloomade registris registreeritud loomapidamisettevõttes

põllumajandusloomade pidamiseks ettenähtud või loomapidamisettevõtet ümbritseva aia

ostmine ja vajaduse korral paigaldamine;

2) konteineri või soojaku (edaspidi ehitis) ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja

korras (edaspidi ehitamine);

3) masina, seadme või muu asja ostmine.

(2) Tegevus on toetusõiguslik, kui sellega ei ole alustatud või selle kohta ei ole võetud siduvaid

kohustusi varem kui 6. märtsil 2025. aastal ning kui tegevus on füüsiliselt lõpetatud ja kõik

tegevusega seotud maksed on tehtud hiljemalt 1. novembril 2025. aastal.

§ 6. Toetuse vorm, määr ja suurus

(1) Toetust antakse tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena.

(2) Toetust antakse kuni 80 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest toetuse

taotlejale, kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele

vahetult eelnenud majandusaastal kuni 250 000 eurot.

(3) Toetust antakse kuni 60 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest toetuse

taotlejale, kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele

vahetult eelnenud majandusaastal üle 250 000 euro.

(4) Põllumajanduslikud tooted selle määruse tähenduses on omatoodetud Euroopa Liidu

toimimise lepingu I lisas nimetatud tooted, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted ning

jõulupuud, ning nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata tooted.

(5) Toetuse minimaalne määr on 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

(6) Toetuse maksimaalne suurus on 50 000 eurot ühe toetuse taotleja kohta, kellel oli 6. märtsi

2025. aasta seisuga põllumajandusloomade registri andmetel kuni kaks loomapidamisettevõtet.

(7) Toetuse maksimaalne suurus on 150 000 eurot ühe toetuse taotleja kohta, kellel oli 6. märtsi

2025. a seisuga põllumajandusloomade registri andmetel kolm või enam

3

loomapidamisettevõtet.

(8) Toetuse maksimaalse suuruse arvestamisel ei võeta arvesse veterinaarseaduse § 24 lõike 1

kohaselt registreeritud loomapidamisettevõtte osadeks jaotamist pärast 2025. aasta 6. märtsi ja

jagatud loomapidamisettevõte loetakse üheks loomapidamisettevõtteks.

(9) Taotleja ja taotlejaga ühte kontserni kuuluv ettevõtja või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4

tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad loetakse üheks taotlejaks, kellele

antakse toetust kokku lõikes 6 või 7 sätestatud ulatuses, olenevalt sellest, kumb summa on

suurem.

(10) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuse andmiseks ettenähtud

vahendeid, vähendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA)

toetuse suurust taotleja kohta ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetekohaste taotluste

rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral, järgides taotlejate võrdse kohtlemise

põhimõtet.

§ 7. Abikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult

soodsaimal viisil ning olema vajalikud suu- ja sõrataudi leviku ennetamiseks.

(2) Ehitamise korral on abikõlblikud ehitise püstitamise, rajamise või paigaldamise kulu.

(3) Masina, seadme või muu asja abikõlbliku kulu moodustavad:

1) masina, seadme või muu asja ostmine ja selle paigaldamise, seadistamise, kohaletoimetamise

või kasutamise väljaõppe kulu;

2) masina, seadme või muu asja kasutamiseks vajaliku seadme, tarkvara ja riistvara ning selle

paigaldamise või seadistamise kulu.

(4) Kasutatud masina, seadme või muu asja ostmise kulu on abikõlblik, kui masin, seade või

muu asi on toodetud taotluse esitamise ajast arvates vähem kui viis aastat tagasi, selle ostmiseks

ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega

muud tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse

masina, seadme või muu asja hinnast madalam.

(5) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

2) tavapärane tegevus- ja üldkulu;

3) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse

ja finantsteenustega seotud muu kulu;

4) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;

5) maa ja olemasoleva ehitise ostmise, üürimise ja rentimise kulu;

6) veo- või sõidukulu, mis ei ole seotud ostetava masina, seadme või muu asja paigaldamise,

seadistamise või kohaletoimetamisega;

7) veovahendi ja selle haagise ostmise kulu;

8) tasu toetuse taotleja enda või tema töötaja tehtud töö eest;

9) liisingumakse;

10) kasutatud masina, seadme või muu asja ostmise kulu, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhul;

11) vee ja desinfitseerimisvahendi ostmise kulu;

12) karjaaia ostmise kulu;

13) ehitise lammutamise kulu;

4

14) kulu, mille kohta on toetuse taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa

Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;

15) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

§ 8. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

(1) Toetuse saamiseks esitab toetuse taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt

PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse.

(2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma

veebilehel.

(3) Toetuse taotleja esitab ettenähtud tähtajal ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht

toetatavat tegevust.

§ 9. Nõuded taotlusele

(1) Toetuse taotleja esitab taotluses järgmised andmed ja dokumendid:

1) toetuse taotleja nimi ja registrikood ning toetuse taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

2) teave selle kohta, millises tegevusvaldkonnas toetuse taotleja tegutseb;

3) toetatava tegevuse elluviimise asukoht ja loomapidamisettevõtte koordinaadid;

4) toetatava tegevuse eesmärk ja kirjeldus ning tegevuse elluviimise algus- ja lõppkuupäev;

5) taotletava toetuse suurus;

6) toetatava tegevuse kogumaksumus ja abikõlblike kulude maksumus;

7) toetatava tegevuse raames tellitud või tellitava töö või teenuse või ostetud või ostetava vara

kulude mõistlikkust tõendavad asjakohased dokumendid;

8) teave toetuse taotleja kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju

omava ettevõtja kohta;

9) toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta omatoodetud

põllumajanduslike toodete müügitulu.

(2) Kasutatud masina, seadme või muu asja ostmise korral esitab taotleja koos taotlusega müüja

poolt väljastatud dokumendi, mis tõendab, et ostetav masin, seade või muu asi on toodetud

taotluse esitamise ajast arvates vähem kui viis aastat tagasi ning selle ostmiseks ei ole kasutatud

toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud

tagastamatut riigiabi.

(3) Kui äriühingust toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta

aruannet ei ole äriregistrile esitatud ja nimetatud aruande äriregistrile esitamise tähtaeg ei ole

taotluse esitamise ajaks saabunud, võetakse aluseks taotluse esitamisele vahetult eelnenud selle

majandusaasta aruanne, mille äriregistrile esitamise tähtaeg on möödunud.

(4) Kui FIE-st toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud aasta tuludeklaratsiooni

vorm E ei ole Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) esitatud ja nimetatud vormi MTA-le

esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise ajaks saabunud, võetakse aluseks taotluse esitamisele

vahetult eelnenud selle aasta tuludeklaratsiooni vorm E, mille MTA-le esitamise tähtaeg on

möödunud.

§ 10. Toetuse taotleja ja taotluse kontrollimine

(1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning toetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse

vastavust toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA.

5

(2) Pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitab PRIA MTA-le toetust taotlenud FIE-de nimekirja

tuludeklaratsiooni vormi E andmete saamiseks.

§ 11. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Taotlus vastab nõuetele, kui toetuse taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad maaelu ja

põllumajandusturu korraldamise seaduses, riigiabi suunistes ja selles määruses sätestatud

nõuetele.

(2) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud

vahendeid, rahuldab PRIA kõik nõuetekohased taotlused.

(3) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud

vahendeid, vähendab PRIA toetuse suurust § 6 lõikes 10 sätestatud tingimustel ja rahuldab kõik

nõuetekohased taotlused, millega taotletava toetuse suurus jääb § 5 lõikes 4 sätestatud toetuse

minimaalse määra piiresse.

(4) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 60 päeva

jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.

(5) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse pärast seda, kui Euroopa Komisjon on teinud §-s 2

nimetatud riigiabi suuniste alusel esitatud riigiabi teatise kohta lubava otsuse

(6) Kui Euroopa Komisjoni otsusest tulenevalt muudetakse riigiabina makstava toetuse

andmise tingimusi, antakse taotlejale tähtaeg viia taotlus toetuse andmise tingimustega

kooskõlla. Kui taotleja ei ole nõus taotlust muutma või ei tee seda määratud tähtaja jooksul,

jäetakse taotlus rahuldamata.

(7) Kui Euroopa Komisjon riigiabi andmiseks luba ei anna, jäetakse taotlus rahuldamata.

§ 12. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele

(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku elluviimist

elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse, kui olenevalt

toetatavast tegevusest on täidetud järgmised tingimused:

1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud;

2) vara on ostetud ja oma valdusesse või omandisse saadud ning

3) töö, teenuse või vara eest on tasutud.

(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:

1) toetuse saaja nimi ja registrikood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus

esitatakse;

2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;

3) teave toetatava tegevuse maksumuse täieliku tasumise kohta;

4) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta.

(3) Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised toetatava tegevuse elluviimist

tõendavad dokumendid:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või

ostis vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

6

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) selle isiku väljastatud tehtud töö või osutatud teenuse üleandmist-vastuvõtmist tõendav

dokument, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine.

(4) Kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine, siis maksetaotluse esitamise ajaks on ehitise kohta

kasutusteatis või -luba ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt.

§ 13. Toetuse maksmine

(1) Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on

järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid.

(2) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja

jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kahe kuu jooksul §-s

12 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates.

(3) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul toetuse maksmisest

keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates.

§ 14. Rakendussäte

Maaeluministri 6. veebruari 2025. a määruse nr 10 „2025. aastal maaelu ja põllumajandusturu

korraldamiseks antavad toetused” § 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) erakorraline investeeringutoetus põllumajandustootjatele suu- ja sõrataudi ennetamiseks

2025. aastal.”.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Jürgen Ligi

Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/399

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Erakorraline toetus põllumajandustootjale loodusõnnetusest

põhjustatud kahju hüvitamiseks“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul,

kuna Vabariigi Valitsuse 10. aprilli 2025. aasta otsusega anti Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ülesanne töötada välja ja esitada suu- ja sõrataudi ennetamise

investeeringutoetuse määrus kooskõlastamiseks esimesel võimalusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_Erakorraline_SST_ennetamiseks;

2. Seletuskiri, SK_Erakorraline_ SST_ennetamiseks.

Liina Jürgenson

625 6270

[email protected]

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Erakorraline investeeringutoetus

põllumajandustootjatele suu- ja sõrataudi ennetamiseks ” eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Erakorraline investeeringutoetus

põllumajandustootjatele suu- ja sõrataudi ennetamiseks ” eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse

maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 21 lõike 1, § 22 lõike 2 ja § 11 lõike 1 alusel.

Eelnõu koostamisel on arvestatud Euroopa Komisjoni teatise „Suunised põllumajandus- ja

metsandussektoris ning maapiirkondades antava riigiabi kohta“ (ELT C 485, 21.12.2022,

lk 1– 90) (edaspidi riigiabi suunised) tingimusi.

Suu- ja sõrataud (edaspidi SST) on eriti ohtlik loomataud ja seda peetakse kõige suuremat

majanduslikku kahju tekitavaks loomataudiks. Juhul, kui riigis tuvastatakse SST, hakatakse

tegevusi läbi viima loomatauditõrje situatsioonplaani ja suu- ja sõrataudi tegevusjuhise kohaselt.

Rakenduvad tauditõrje meetmed: kehtestatakse kaitse -ja järelevalvetsoon, taudikoldes hukatakse

kõik loomad, nakatunud tsoonis kehtestatakse loomade liikumispiirangud, kaubanduspiirangud

loomade ja loomsete saadustega kauplemisele ning nende ekspordile. Kuna taudi haigestuvad

kõik sõralised, siis võib hukatud loomade arv olla väga suur. SST-le on vastuvõtlikud peamiselt

veised, aga ka lambad, kitsed ja sead. Viiruse levitajaks on haige loom, viirus levib muuhulgas

õhu (tuulega võib viirus levida kümnete kilomeetrite kaugusele) ja loomset päritolu saadustega

(piim, liha).

SST on levinud Aafrikas, Aasias, Lõuna-Ameerikas, kuid selle aasta jaanuaris teatati selle taudi

jõudmisest Euroopasse. Esimene taudikolle oli Saksamaal Brandenburgis, kus teavitati

taudipuhangust vesipühvlitel. Kui taudipuhang Saksamaal likvideeriti kiiresti ja levikut ei

toimunud, siis 2025. aasta märtsi taudipuhang Ungaris levis edasi. Esimene taudkolle Ungaris oli

Slovakkia piiri ääres ja nakkus levis seal lähedal asuvatesse Slovakkia veisefarmidesse. 2025.

aasta aprilli lõpu seisuga oli Ungaris kinnituse saanud viis taudipuhangut ettevõtetes, kus oli

veiseid 800–3000. Slovakkias oli selle aasta aprilli lõpuga kinnitatud samuti viis taudikollet

ettevõtetes, kus oli 300–3500 veist. Kokku on Kesk-Euroopas seni tuvastatud 11 taudkollet ja

hukatud üle 15 000 looma.

SST puhang ja taudikolde likvideerimine toob kaasa suure majandusliku kahju, seega on taudi

ennetamine majanduslikult mõistlikum. Ennetavate bioohutusmeetmete rakendamine on olulise

tähtsusega, et takitamaks eriti ohtliku loomataudi jõudmist ja levikut põllumajandusettevõttes.

Eestis on ligikaudu viis tuhat loomapidamiskohta, kus peetakse üle 62 tuhande lihaveise, 167

tuhande piimaveise, 43 tuhande lamba ja kolme tuhande kitse.

Tulenevalt eeltoodust taotles Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Vabariigi Valitsuse

reservi vahenditest 2025. aastasse ette 1,5 miljonit eurot SST ennetamise investeeringutoetuse

rakendamiseks põllumajandustootjatele.Vabariigi Valitsuse 2025. aasta 10. aprilli istungil

otsustati Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile eraldada Vabariigi Valitsuse reservi

sihtotstarbelistesse vahenditesse 2025. aastaks 1,5 mln eurot SST bioohutusnõuete täitmiseks

tehtavate vajalike investeeringute hüvitamiseks põllumajandustootjatele. Sama otsusega anti

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ülesanne töötada välja ja esitada SST ennetamise

investeeringutoetuse määrus kooskõlastamiseks esimesel võimalusel.

Olukorras kus bioohutuse tase loomakasvatuse ettevõtetes on erinev ja üle mitme kümne aasta on

reaalne oht suurt majanduslikku kahju tekitava taudi levikus, tuleb võimalikult kiiresti ettevõtete

bioohutuse taset suurendada. Kuivõrd „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti

strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegikava) sekkumise liik „Investeeringud“

sekkumine 1.11 „Loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärjel

kaotatud põllumajandusliku potentsiaali taastamise ja ennetustegevuste toetus“ raames eriti

ohtliku loomataudi ennetamiseks antava abi rakendamine on aeganõudvam, sest eeldab

strateegiakava muutmist ning strateegiakava alusel antavate toetuste puhul ei ole enne taotluse

esitamist tekkinud kulud abikõlblikud, siis koostati käesolev eelnõu riigiabina ning valiti välja

esmased meetmed bioohutuse parandamiseks. Riigiabina hüvitatakse osaliselt, piiratud

ajaperioodi jooksul, sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil tehtud või

pooleli olevate tegevuste kulu SST leviku ennetamiseks. Strateegikava alusel antava abiga

hüvitatakse osaliselt eriti ohtliku loomataudi, mitte üksnes SST, leviku ennetamiseks tulevikus

tehtavate tegevuste kulu ja seega ei sätestata ka piiranguid toetuse taotleja tegevusvaldkonnas

tegutsemisele.

Määruse eelnõu koostamisel on arvesse võetud piiratud rahalist ressurssi ning asjaolu, et sea- ja

linnukasvatussektori bioohutuse tase on kõrgem kui veise-, lamba- ja kitsekasvatuses.

Seakasvatuse bioohutuse taset on mõjutanud Aafrika seakatku levik (esimesed katkujuhtumid

kodusigadel diagnoositi 2015. aastal. Aastatel 2018.–2020 seakatku kodusigadel ei esinenud,

kuid 2021. aasta suvel diagnoositi ühes koduseafarmis jälle Aafrika seakatk). Linnukasvatust suu-

ja sõrataud ei ohusta.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299, [email protected]),

sama osakonna nõunik Liina Jürgenson (625 6270, [email protected]). Juriidilise

ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna

nõunik Jaana Lepik (5669 1973, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb 14 paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse suu- ja sõrataudi

ennetamiseks erakorralise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise

tingimused ning kord.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse riigabi andmise tingimused. Toetust antakse komisjoni teatise

„Suunised põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades antava riigiabi kohta“

(ELT C 485, 21.12.2022, lk 1–90) (edaspidi riigiabi suunised) II osa jao 1.2.1.3 kohase riigiabina

SST leviku ennetamiseks tehtud kulude osaliseks hüvitamiseks. Nimetatud jao kohaselt saab

loomataudide leviku ennetamise kulude katmiseks anda abi põllumajandusliku esmatootmisega

tegelevatele ettevõtjatele. Eelnevast tulenevalt saavad seda toetust taotleda füüsilisest isikust

ettevõtjad või juriidilised isikud, kes tegelevad Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL)

I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete esmatootmisega veise-, lamba- või kitsekasvatuse

tegevusvaldkonnas.

Riigiabi suuniste kohaselt võib abi anda seoses taudidega, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/4291 artikli 5 lõikes 1 esitatud loomataudide loetelus. Selles

loetelus on toodud ka SST. SST leviku ennetamiseks, tõrjeks ja likvideerimiseks on liidu tasandil

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429, loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid

loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk

1).

ette nähtud programm, millega ühtlasi on täidetud riigiabi suuniste punkti 361 alapunktis b

sätesatatud nõue.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse, kes saab toetust taotleda.

Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt antakse toetust füüsilisest isikust ettevõtjale (edaspidi FIE) või

juriidilisele isikule, kes tegeleb ELTL I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete, esmatootmisega

veise-, lamba-, või kitsekasvatuse tegevusvaldkonnas. Nimetatud valdkonnad on valitud seetõttu,

et SST leviku korral on veise-, lamba-, või kitsepidamise ettevõtted enam ohustatud ja senine

bioohutusmeetmete rakendamise tase ei ole piisav. Eestis ei ole aastaid olnud ohtu eriti ohtliku

loomataudi levikuks veise-, lamba- ja kitsekasvatuses. Samas on nimetatud tegevusvaldkonnad

üle elanud mitmeid majandusraskusi, mille tulemusel on ettevõtjad mittetootlike investeeringuid

(sh investeeringud bioohutusse) edasi lükanud. Mittetootlikud investeeringud on investeeringud,

mis ei anna märkimisväärset käivet, sissetulekut või tulu ega suurenda oluliselt toetusesaaja

ettevõtte väärtust, kuid avaldavad positiivsest mõju näiteks taudi leviku tõkestamisele.

Teiseks oluliseks toetuse saamise eelduseks on see, et taotleja pidas vahetult enne toetuse

taotlemist veiseid, kitsi või lambaid. Põllumajandusloomade registri andmetel tehakse kindlaks,

kas taotleja pidas ajavahemikul 6. märtsist 2025. aastal kuni taotluse esitamisele vahetult

eelnenud kalendrikuu viimase kuupäevani vähemalt ühele loomühikule vastaval hulgal veiseid,

lambaid või kitsi. Loomade pidamise nõue on sätestatud seetõttu, et oluline on, et toetatavad

tegevused viiakse ellu loomapidamisettevõttes, kus loomi peetakse. Vaatamata sellele, et Eestis

ei ole viimastel aastatel veistel, lammastel ja kitsedel eriti ohtliku loomataudi nakatumist olnud,

on loomapidajate teadlikus suurt majanduslikku kahju põhjustavatest loomataudidest, tänu

pidevatele koolitustele, hea. Esimene SST juhtum põllumajandusloomadel sai Euroopa Liidus

kinnituse selle aasta 6. märtsil ning ja see on valitud ka kuupäevaks, millest alates kuni toetuse

taotluse esitamise vahetult eelnenud kalendrikuu viimase kuupäevani pidi toetuse taotleja pidama

vähemalt ühele loomühikule vastaval hulgal veiseid, lambaid või kitsi. Pärast SST puhangu

ametliku kinnituse saabumist on mitmed põllumajandustootjad juba alustanud investeeringute

tegemist, et takistada SST levikut, millest tulenevalt on oluline toetada just neid

põllumajandustootjaid, kes on aktiivselt asunud tegema mittetootlike investeeringud, mille hulka

kuuluvad ka investeeringud bioohutuse suurendamiseks, et hoida ära majanduslik kahju.

Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, et veiste, lammaste ja kitsede loomühikuteks ümberarvutamise

korral kasutatakse maaeluministri 30. septembri 2022. aasta määruse nr 53 „Põllumajanduses

kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine” § 2 lõikes 2 sätestatud koefitsiente.

Veiste, lammaste ja kitsede loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid on järgmised: üle 24

kuu vanune veis, sealhulgas ammlehm – 1,0 loomühik; 6-24 kuu vanune veis – 0,6 loomühikut;

kuni kuue kuu vanune veis – 0,2 loomühikut;üle kuue kuu vanune lammas või kits – 0,15

loomühikut; kuni kuue kuu vanune lammas või kits – 0,05 loomühikut. Taotleja võis pidada kas

ainult ühte liiki loomi või erinenevaid loomi, kuid oluline on, et kokku oli tal loomi ühele

loomühikule vastaval hulgal. Kuivõrd põllumajandusloomade käive võib loomapidamisettevõttes

olla suur, siis ei ole põllumajandusloomade pidamise tuvastamiseks oluline see, et taotlejal pidid

olema loomad olemas mingil kindlal ajahetkel, vaid piisab kui tal olid loomad taotluse esitamisele

eelnevalt perioodil vähemalt ühel päeval.

Perioodil alguseks on valitud 6. märts 2025, mil sai esimene SST juhtum ametliku kinnituse.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale.

Eelnõu § 4 lõige 1 sätestab, et toetuse taotlejal ei tohi olla likvideerimismenetlust ega

pankrotimenetlust. See tähendab, et taotleja äritegevus peab olema stabiilne ning ta ei tohi olla

finantsraskustes. Lisaks ei tohi taotlejal olla kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või

algatatud sundlõpetamist. Samuti ei tohi taotlejal olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust,

mis võib tähendada, et taotleja juriidiline seisund ei ole korras või tal on võlgnevused riigi ees.

Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku

vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) kontrollib toetuse taotleja ja

toetuse saaja suhtes võimaliku algatatud likvideerimismenetluse või ajutise pankrotihalduri või

väljakuulutatud pankrotiotsuse olemasolu ametlikust võrguväljaandest Ametlikud Teadaanded.

Eelnõu § 4 lõige 2 sätestab, et toetuse taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri

haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla

tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg

on möödunud, tasutud ettenähtud summas. Sätte eesmärk on tagada, et toetust saavad vaid need

taotlejad, kes on oma kohustused riigi ees täitnud. Toetust antakse üksnes neile, kes on

majanduslikult jätkusuutlikud.

Maksukorralduse seaduse § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks

tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress

ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress.

Eelnõu § 4 lõige 3 sätestab, et kui toetuse taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest või

muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega

abi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi

makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud tähtajal

ja summas. Selle nõude eesmärgiks on maandada riigile lisanduvate rahaliste kohustuste

(rikkumiste tagasimaksed) tekkimise riski ning tagada vahendite kasutamise sihtotstarbelisus ja

jätkusuutlikkuse suurendamine.

Eelnõu § 4 lõige 4 sätestab, et toetuse taotlejal ei tohi olla kehtivat karistust loomakaitseseaduse

§-s 6610 – loomapidamise õiguseta isiku toimingud, veterinaarseaduse §-s 104 – loomataudi

kahtlusest ja diagnoosimisest, sealhulgas peetavate loomade ulatuslikust haigestumisest ja

hukkumisest, teavitamise nõuete rikkumine, 105 – eriti ohtliku loomataudi ohu, kahtluse ja

puhkemise korral loomataudi tõrjeks rakendatavate meetmete eiramine ning loomatauditõrje

nõuete rikkumine või 106 – kohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi

ennetamiseks ja tõrjeks rakendatavate meetmete eiramine ning loomatauditõrje nõuete

rikkumine, ega karistusseadustiku paragrahvides §-s 491 – ettevõtluskeeld, 522 – loomapidamise

keeld, 551 punkt 2 – juriidilise isiku lisakaristused, 192 – nakkushaiguse ja loomataudi leviku ohu

põhjustamine, 193 – nakkushaiguse ja loomataudi leviku põhjustamine, 372 – tegevusloata ja

keelatud majandustegevus sätestatud süütegude toimepanemise eest.

Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-85-1492 tuginedes, mis puudutab toetuse taotleja kohustust täita

muuhulgaks ka loomade heaolu nõudeid ning toetuse taotleja suhtes jõustunud süüdimõistvat

süüteo otsust nende nõuete rikkumise eest, on määruses välja toodud konkreetsed väär- ja

kuriteod, mille toimepanemise puhul on põhjust kahelda toetuse taotleja tahtes või võimekuses

viia toetatav tegevus ellu õiguspäraselt. Seega, kui toetuse taotleja kohta on karistusregistrisse

kantud karistusandmeid määruse § 4 lõikes 5 sätestatud süüteo toimepanemise eest, siis selline

toetuse taotleja ei vasta nõuetele ja talle toetust ei anta.

Valdavas enamuses on välja valitud süüteod seotud põllumajandusliku tegevusvaldkonnaga.

Arvestades, et toetusega jagatakse riigieelarvelisi vahendeid, mida on piiratud ulatuses, on

2 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. märtsi 2015. a otsus nr 3-3-1-85-14.

oluline, et nimetatud vahendeid saaksid kasutada üksnes õiguskuulekad ettevõtjad, kes on täitnud

õigusaktides sätestatud nõudeid ja on suutnud oma tegevust õiguspäraselt korraldada.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetatav tegevus.

Eelnõu § 5 lõikes 1 sätestatakse millistele SST leviku ennetamiseks ning bioohutuse

suurendamiseks tehtud või tehtavate tegevustele toetust antakse. Toetust antakse riigiabi suuniste

punktis 370 alapunkti a kohaselt bioturvameetmetega seotud kulude hüvitamiseks. Selle määruse

tähenduses loetakse SST leviku ennetamiseks tehtud või tehtavateks tegevusteks: 1)

põllumajandusloomade registris registreeritud loomapidamisettevõttes põllumajandusloomade

pidamiseks ettenähtud või loomapidamisettevõtet ümbritseva aia ostmine ja vajaduse korral

paigaldamine– loomapidamisettevõtet ümbritsev aed on üks võimalikest bioohutusmeetmetest,

mis aitab ära hoida SST levikut, takistades loomapidamisettevõtet ümbritsevale alale mets- ja

koduloomade pääsemist. Loomapidamisettevõtet ümbritseva aia osaks loetakse ka väravad või

tõkkepuud ning selle liigutamiseks vajalikud seadmed või infotehnoloogilised lahendused.

Samuti toetatakse ka kogumisaedade ostmist, mille abil saab kiiresti kokku koguda karjatatavad

loomad või neid eraldada üksteisest. Küll aga ei ole abikõlblik karjaaia ostmine ning

paigaldamine, sest kui põlluamajandustootjad tegelevad karjatamisega, siis karjaaia ostmine ning

paigaldamine on selle tegevuse puhul nende tavapärane tegevuskulu; 2) konteineri või soojaku

(edaspidi ehitis) ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras (edaspidi ehitamine)

– konteiner on vajalik eelkõige korjuste hoiustamiseks ja soojak et oleks olemas vajalikud riietus-

ja pesuruumid töötjatele eesmärgiga tagada hügieeninõuete täitmine, mis on bioohutuse

suurendamisel olulise tähtsusega; 3) masina, seadme või muu asja ostmine – toetatakse sellise

masina, seadme või muu asja ostmist, mis aitavad suurendada bioohutust ja on ostetud eesmärgiga

ennetada SST levikut põllumainadusloomade pidamiseks ettenähtud loomapidamisettevõttes.

Näiteks masinaks või seadmeks võib olla pesemis- või desinfitseerimismasin või seade (pesurid,

desovannid, desomatid jms). Muuks asjaks loetakse üldjoontes terviklahendused, mis ei ole ehitis

ehitusseadustiku tähenduses nagu näiteks konteinerid korjuste hoidmiseks või desobarjäär või

erinevad pesemis- või deinfitseerimise pritsimislahendused vms. See tähendab, et muuks asjaks

loetakse need bioohutuse suurendamise eesmärgil ostetud asjad või terviklahendused, mis ei ole

seade, masin või mida ei loeta ehitiseks ehitusseadustiku tähenduses.

Eelnõu § 5 lõike 2 sätestatakse, et tegevus on toetusõiguslik vaid juhul, kui:

1) sellega ei ole alustatud või selle kohta ei ole võetud siduvaid kohustusi varem, kui 6. märtsil

2025. aastal ja

2) see lõpetatakase füüsiliselt ning kõik toetatava tegevusega seotud maksed on tehakse hiljemalt

1. novembril 2025. aastal (1. november kaasa arvatud).

Riigiabi suuniste punkti 55 punkti g kohaselt ei pea käesoleval abil olema ergutavat mõju või

sellel loetakse ergutav mõju juba olevat. Seetõttu on erandina tavapärastest riigiabina antavatest

lubatud toetust anda ka enne taotluse esitamist alustatud ja elluviidud tegevuse eest. Võttes

arvesse, et strateegiakava alusel antava eriti ohtliku loomataudi ennetamise investeeringutoetuse

puhul ei ole enne taotluse esitamist tekkinud kulud abikõlblikud, mis tähendab, et seda toetust

antakse nende kulude hüvitamiseks, mis on juba tehtud või mille kohta on võetud siduvaid

kohustusi, sest oluline on toetada just neid põllumajandustootjaid, kes on aktiivselt asunud

tegema mittetootlike investeeringud, mille hulka kuuluvad ka investeeringud bioohutuse

suurendamiseks, et hoida ära võimalikku tekkivat majandusliku kahju. Toetatava tegevuse

toetusõiguslikkuse perioodi on selgitatud eelnõu § 3 lõike 1 selgitava osa juures.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse toetuse vorm, määr ja suurus.

Eelnõu § 6 lõike 1 sätestatakse, et toetust antakse riigiabi suuniste kohaselt tegelikult tekkinud

abikõlblike kulude hüvitamisena. Kuigi riigiabi suuniste punkti 372 kohaselt on reegliga lubatud

ennetustegevusteks anda abi subsideeritud teenustena ning maksta ennetus-, tõrje- ja

likvideerimismeetmete osutajale, siis selle toetuse puhul kasutatakse samas punktis ettenähtud

erisust ning abi makstakse otse abisaajale tegelike kulude hüvitamisena, esitades abi andvale

asutusele tõend kantud kulude kohta. Erisuse kasutamine on põhjendatud, sest selleks toetuseks

ettenähtud eelarvelisi vahendeid on oluliselt vähem, kui tegevusi, mida oleks vaja rahastada, et

tagada bioohutuse suurendamine ning maksimaalselt tõkestada SST leviku võimalust. Seega

antaksegi seda toetust tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena, et tagada, et tehtud on tegevusi

just seal kus peetakse põllumajandusloomi ning SST leviku risk on oluliselt kõrgem.

Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse, et toetust antakse kuni 80 protsenti toetatava tegevuse

abikõlbliku kulu maksumusest taotlejale, kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete

müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal kuni 250 000 eurot.

Eelnõu § 6 lõikes 3 sätestatakse, et toetust antakse kuni 60 protsenti toetatava tegevuse

abikõlbliku kulu maksumusest taotlejale, kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete

müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 250 000 euro.

Toetatava tegevuse abikõlbliku kulu osakaal on suurem väiksemat omatoodetud

põllumajanduslike toodete müügitulu saanud ettevõtjal ja väiksem ettevõtjal, kelle müügitulu on

suurem. Erisus on tehtud seetõttu, et väiketootjal on mittetootliku investeeringu tegemisel

omaosaluse võimekus tõenäoliselt väiksem. Samas, vaatamata piiratud rahalisele ressursile, on

kõigil veiseid, lambaid või kitsi pidavatele ettevõtjatele võimalus taotleda SST leviku

ennetamiseks tehtud või tehtava investeeringu kulude osalist hüvitamist.

Eelnõu § 6 lõike 4 kohaselt loetakse selle määruse tähenduses põllumajanduslikeks toodeteks

omatoodetud ELTL I lisas nimetatud tooted, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted ning

jõulupuud, ning nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata tooted.

Kalandus- ja vesiviljelustoodete müügist saadavat tulu ei loeta toetuse taotleja põllumajanduslike

toodete müügituluks. ELTL-i I lisas nimetatud toodete töötlemisel saadud tooted loetakse

põllumajanduslikeks toodeteks ka siis, kui need ei ole ELTL-i I lisas nimetatud tooted.

Töötlemisel saadud põllumajanduslikud tooted võivad olla ka näiteks valmistoidukaubad,

loomanahk, vill, käpikud, kasukad, sulepadjad jms tooted, kuid nende tooraineks peab valdavas

osas olema ELTL-i I lisas nimetatud toode, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted.

Töötlemisel saadud põllumajanduslikul tootel peab olema ilmne seos toetuse taotleja

põllumajandusliku tegevusega. Põllumajanduslike toodete hulka ei saa lugeda töötlemisel saadud

tooteid, mis sisaldavad toorainena vaid vähesel määral ELTL-i I lisas nimetatud tooteid. Nii

näiteks ei loeta siia gruppi kuuluvaks tekstiilmaterjalist esemeid, millele on lisatud kaunistuseks

omatoodetud villast narmaid, või puitmööblit, millele on lisatud omakasvatatud lamba nahast

elemente, ja muid selliseid tooteid. See tähendab, et omatoodetud põllumajandustooted on seotud

ELTL I lisas nimetatud toodete tootmisega. Näiteks ELTL I lisas nimetatud toodete hulka kuulub

enamus taime- või loomakasvatuses toodetavatest toodetest. Termin „omatoodetud“ on

samastatav terminiga „omakasvatatud“. Toote seos toetuse taotleja põllumajandusliku

tootmistegevusega peab olema ilmne.

Eelnõu § 6 lõike 5 kohaselt on minimaalne võimalik toetuse määr 15% toetatava tegevuse

abikõlbliku kulu maksumusest. Minimaalse võimaliku toetuse määra eesmärk on tagada, et

toetuse andmisel kaasneks ergutav mõju. Kui toetus moodustab toetatava tegevuse abikõlbliku

kulu maksumusest vähem kui 15%, siis puudub toetusel ergutav mõju ja toetuse taotlejal on

tõenäoliselt võimalik viia tegevused ellu ka ilma toetuseta.

Eelnõu § 6 lõike 6 kohaselt on toetuse maksimaalne suurus 50 000 eurot ühe taotleja kohta, kellel

oli põllumajandusloomade registri andmetel kuni kaks loomapidamisettevõtet.

Loomapidamisettevõtteks loetakse eelnõu § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud loomapidamisettevõtet

veterinaarseaduse § 24 lõike 1 tähenduses.

Eelnõu § 6 lõike 7 kohaselt on toetuse maksimaalne suurus 150 000 eurot ühe taotleja kohta,

kellel oli põllumajandusloomade registri andmetel kolm või enam loomapidamisettevõtet. Eelnõu

§ 6 lõigetes 6 ja 7 on toetuse maksimaalne suurus sõltuvalt loomapidamisettevõtte arvust erinev.

Toetuse maksmimaalne suur on suurem taotlejal, kes peab veiseid, lambaid või kitis kolmes või

enamas loomapidamisettevõttes. Kuivõrd suu- ja sõrataudi tuleb ennetada ja bioohutuse taset

suurendada loomapidamisettevõtte põhiselt, siis on investeeringu vajadus suurem taotlejatel, kel

on loomapidamisettevõtete arv suurem.

Eelnõu § 6 lõikes 8 sätestatakse, et vältimaks toetuse võimaliku maksimaalse määra kunstlikku

suurendamist, ei võeta toetuse maksimaalse suuruse arvestamisel arvesse neid veterinaarseaduse

§ 24 lõike 1 kohaselt registreeritud loomapidamisettevõtet osadeks jaotamist, mis on toimunud

pärast 2025. aasta 6. märtsi. Juhul kui seda on tehtud, loetakse need loomapidamisettevõtted

üheks. Osadeks jaotamist hinnatakse loomapidamisettevõte asukoha, täpsemalt asukoha

koordinaatide järgi, mis olid kantud põllumajandusloomade registrisse seisuga 6. märts 2025. Kui

pärast 6. märtsi on ettevõtja saanud valmis uues asukohas loomapidamishoone ja selle

loomapidamisettevõttena registreerinud, siis võetakse ka see loomapidamisettevõte arvesse.

Eelnõu § 6 lõike 9 kohaselt sätestatakse, et taotleja ja taotlejaga ühte kontserni kuuluv ettevõtja

või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad

saavad kokku toetust taotleda lõigetes 6 või 7 sätestatud ulatuses. Ühte kontserni kuuluvad

ettevõtjad loetakse üheks taotlejaks. Näiteks kui kontserni A (emaettevõtja) kuuluvad ettevõtjad

B (tütarettevõtja) ja C (tütarettevõtja). Ettevõtja A (emaettevõtja) ja ettevõtja B (tütarettevõtja)

soovivad nimetatud toetust taotleda. Ettevõtja A ja ettevõtja B mõlemad taotlevad toetust

100 000 eurot. Kui ettevõtjale A määrati juba toetust 100 000 euro ulatuses, siis ettevõtjale B saab

maksimaalset määrata toetust 50 000 euro ulatuses, sest nad loetakse üheks ettevõtjaks. Samuti

kui näiteks ühte kontserni kuuluv üks ettevõtja taotleb abi 75 000 euro ulatuses ja samasse

kontserni kuuluv teine ettevõtja taotleb samuti 75 000 eurot, siis täidavad nad maksimaalse

150 000 euro suuruse toetuse nõude kui kontsernil on kolm või enam loomapidamisettevõtet, sest

selle määruse tähenduses loetakse nad üheks ettevõtjaks, kellele kohaldub maksimaalne

150 000 euro suurune toetus, kui põllumajandusloomade registri andmetel 6. märtsi 2025. aasta

seisuga on taotlejal kolm või enam loomapidamisettevõtet (eelnõu § 6 lõige 7).

Ühte kontserni kuuluvate ettevõtjate osas kohaldatakse äriseadustiku § 6, mille kohaselt, kui üks

äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse

osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja

tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel

üksinda või koos emaettevõtjaga. Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja)

omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. Emaettevõtja

koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Kontsern ei ole piiratud Eesti Vabariigi

territooriumiga. Konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju omavateks

ettevõtjateks on tegutsevad ettevõtjad, kellest üks omab teise suhtes konkurentsiseaduse § 2 lõike

4 tähenduses valitsevat mõju. Konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus

ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja

aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või

kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses:

1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või

2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

Lõikes 9 sätestatu eesmärk on vältida ebatervet konkurentsikeskkonda ning hajutada toetust

ühtlasemalt enama arvu ettevõtjate vahel.

Eelnõu § 6 lõikes 10 sätestatakse, et kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab

toetuse andmiseks ettenähtud vahendeid, vähendab PRIA toetuse suurust toetuse taotleja kohta

ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul

määral, järgides toetuse taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet ja määruses sätestatud tingimusi.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse, millised kulud on abikõlblikud kulud ja millised kulud ei ole

abikõlblikud.

Eelnõu § 7 lõike 1 kohaselt peavad kõik abikõlblikud kulud olema mõistlikud, selged ja

üksikasjalikult kirjeldatud ning toetuse taotleja peab tagama kasutatava toetusraha otstarbeka ja

säästliku kasutamise. Kulud, mille kohta toetust taotletakse, peavad olema majanduslikult

otstarbekad ja vajalikud SST leviku ennetamiseks. Samuti ei tohi kavandatavad ning tehtud kulud

olla põhjendamatult kõrged võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse eest tasutava hinnaga.

Nimetatud nõudega tagatakse kasutatava toetusraha otstarbekas ja säästlik kasutamine.

Eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt, kui toetust taotletakse ehitise (konteiner või soojak) ehitamiseks, siis

on abikõlblikeks kuludeks ehitise, püstitamise, rajamise või paigaldamise kulu.

Eelnõu § 7 lõike 3 kohaselt, kui toetust taotletakse masina, seadme või muu asja ostmiseks, siis

loetakse abikõlblike kulude hulka masina, seadme või muu asja ostmine ja selle paigaldamise,

seadistamise, kohaletoimetamise või kasutamise väljaõppe kulu, näiteks kui seadme eripära tõttu

saab seda paigaldada üksnes seadme müüja või muu kvalifitseeritud spetsialist. Kui masina,

seadme või muu asja kasutamine eeldab selle müüja või paigaldaja poolset esialgset väljaõpet,

sealhulgas tutvustust, siis ka need kulud on abikõlblikud. Lisaks loetakse abikõlblike kulude

hulka masina, seadme või muu asja kasutamiseks vajaliku seadme, tarkvara või

infotehnoloogilise seadme ning selle paigaldamise või seadistamise kulu. Näiteks kui toetust

taotletakse desobarjääri ostmiseks ning desobarjääri kasutamiseks on vajalik infotehnoloogiline

lahendus, mis doseerib desinfitseerimisvahendit ning selle pritsimise survet, siis abikõlblik kulu

on nii desobarjääri ostmise kulu kui ka infotehnoloogilise lahenduse kulu.

Eelnõu § 7 lõike 4 kohaselt loetakse abikõlblikuks kuluks kasutatud masina, seadmevõi muu asja

ostmise kulu (eelnõu § 5 lõike 1 punkt 3), kuid üksnes siis, kui masin, seade või muu asi ei ole

taotluse esitamise ajal vanem kui viis aastat, selle ostmiseks ei ole kasutatud toetust

riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu vahenditest, sealhulgas välisvahenditest või muud

tagastamatut riigiabi, ning nimetatud seadme, masina või muu asja hind ei ületa selle turuväärtust

ja on väiksem kui uue samaväärse seadme, masina või muu asja hind. Kasutatud seadme, masina

või muu asja puhul kontrollitakse üldjuhul seadme, masina või muu asja vanust tootja tehnilise

passi andmete, ostu-müügilepingute, tootja poolt välja antud garantiidokumentide, müüja

kinnituste ja muude dokumentide alusel.

Eelnõu § 7 lõikes 5 on selgitatud, millise kulud ei ole abikõlblikud.

Näiteks on mitteabikõlblikud maa ostmiseks tehtud kulutused, käibemaks, riigilõiv, trahv,

finantskaristus ja vaide ning kohtumenetluse korral menetluskulud; mitmesugused tegevuskulud,

näiteks kulutused õigusteenusele või raamatupidamisteenusele või kulud, mis ei ole toetava

tegevuse elluviimisega otseselt seotud kulud. Käibemaks on abikõlblik ainult siis, kui toetuse

saajal ei ole teoreetilist võimalust selle tagasisaamiseks riigilt. See tähendab, et käibemaks ei ole

abikõlblik ka juhul, kui toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane, kuid omab kõiki võimalusi

käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks ja riigilt käibemaksu tagasisaamiseks.

Mitteabikõlblik kulu on ka tasu toetuse taotleja enda ja tema töötaja tehtud töö eest. Kui erinevad

veo- või sõidukulud ei ole seotud masina, seadme või muu asja veo, paigaldamisega või

seadistamisega, siis ei ole need kulud ka abikõlblikud. Eesmärk on vältida olukordi, kus soetatava

masina, seadme või muu asja veokulusid n-ö peidetakse masina, seadme või muu asja hinna sisse.

Sealjuures ei ole oluline, kas nimetatud veotöö teostajaks on sama ettevõtja, kellelt ostetakse see

seade, masin või muu asi või mitte. Näiteks, kui seade ostetakse ettevõtjalt A ja seadme toimetab

kohale ettevõtja B, siis loetakse need kulud (seadme ostmine ja kohaletoimetamine) abikõlblike

kulude hulka.

Mitteabikõlblikuks kuluks loetakse ka liisingumakse. Samuti on mitteabikõlblik kulu vee ja

desinfitseerimisvahendi ostmise kulu olenemata sellest, et need kulud on vajalikud SST leviku

ennetamiseks kuna nende kulude puhul on tegemist n.ö tavapäraseks tegevuseks tehtava kuluga.

Topeltrahastamise vältimiseks on mitteabikõlblik kulu ka see kulu (näiteks konkreetse

desinfitseerimismasina ostmise kulu), mille kohta on toetuse taotleja juba saanud toetust

riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või muud tagastamatut

riigiabi. Eelkõige on siinkohal mõeldud strateegiakava alusel antavaid toetusi või

struktuurifondide vahenditest saadud abi ja toetusi. Eriti tähelepanelik tuleb olla toetuste osas,

milles sätestatud toetatavate tegevuste osas esineb käesolevas määruses sätestatud toetatavate

tegevustega kattuvusi. Näiteks on põllumajandustootjatel võimalik taotleda toetust bioohutuse

suurendamiseks vajalike tegevuste elluviimiseks toetust strateegiakava sekkumise 1.11

„Loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärjel kaotatud

põllumajandusliku potentsiaali taastamise ja ennetustegevuste toetuse“ raames kui ka regionnal-

ja põllumajandusministri 10. märtsi 2025. a määruse nr 23 „Perioodi 2023–2027

põllumajandusettevõtja keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamise

investeeringutoetus“ alusel.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg.

Eelnõu § 8 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse saamiseks esitab toetuse taotleja selleks ettenähtud

tähtajal elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le taotluse.

Eelnõu § 8 lõikes 2 sätestatakse, et PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja, avaldades selle

ametlikus võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

Eelnõu § 8 lõikes 3 kohaselt võib toetuse taotleja ettenähtud tähtajal esitada ühe taotluse, mis

võib sisaldada rohkem kui üht tegevust.

Eelnõu §-s 9 sätestatakse nõuded taotlusele ehk ehk andmed ja dokumendid, mida taotlus peab

sisaldama.

Eelnõu § 9 lõikes 1 sätestatakse mis andmed ja dokumendid taotluses tuleb esitada. Taotlus peab

sisaldama teavet, mille alusel saab kindlaks teha määruses sätestatud tingimuste täitmise ja

koguda vajalikke statistilisi andmeid, mida saab hiljem kasutada toetusega saavutatavate mõjude

kindlakstegemiseks. Näiteks peab toetuse taotleja esitama andmed toetuse taotleja kontserni

liikmete ja toetuse taotleja üle lepingu või muu alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta,

mille abil määratakse kindlaks eelnõu § 6 lõigetes 6 ja 7 sätestatud toetuse taotlejale maksimaalne

võimalik toetuse suurus. Punkti 7 kohaselt peab toetuse taotleja esitama toetatava tegevuse

raames tellitud või tellitava töö või teenuse või ostetud või ostetava vara kulude mõistlikkus

tõendavad asjakohased dokumendid. Sellisteks dokumentideks on näiteks kirjavahetus

teenusepakkujatega, kuvatõmmis e-poes pakutavatest masinatest või seadmetest või muu

asjakohane dokument, millega tõendatakse tehtavate või tehtud kulude mõistlikkust.

Eelnõu § 9 lõikes 2 sätestatakse, et kasutatud masina, seadme või muu asja ostmise korral esitab

taotleja koos taotlusega müüja poolt väljastatud dokumendi, mis tõendab, et ostetav masin, seade

või muu asi on toodetud taotluse esitamise ajast arvates vähem kui viis aastat tagasi ning selle

ostmiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või

välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi.

Eelnõu § 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatakse, millised majandusaasta aruanded või tuludeklaratsiooni

vormi E andmed võetakse aluseks, kui taotluse esitamise ajaks ei ole saabunud nende aruannete

või andmete esitamise tähtaeg äriregistrile või Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA).

Eelnõu § 10 sätestatakse toetuse taotleja ja taotluse kontrollimine.

Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt kontrollib PRIA vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles

esitatud andmete õigsust ning toetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa

Liidu õigusaktides, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses, riigiabi suunistes ja

selles määruses sätestatud nõuetele. Taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele on õigus

kontrollida ka toetuse taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab toetuse saamisega

seotud andmeid või dokumente, ja toetatava tegevuse elluviimise tegevuskohas.

Eelnõu § 10 lõike 2 kohaselt pärast taotluse esitamist esitab PRIA MTA-le päringu toetust

taotlenud FIE-de tuludeklaratsiooni vormi E andmete saamiseks. Pidades silmas, et tagada tuleb

ettevõtjate võrdne kohtlemine olenemata sellest, kas FIE peab kassa- või tekkepõhist

raamatupidamist, küsib PRIA MTA-lt vormi E andmeid kõigi FIE-dest toetuse taotlejate kohta.

Eelnõu § 11 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine.

Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt vastab taotlus nõuetele, kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus

vastavad maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse, riigiabi suunistes ja määruses

sätestatud nõuetele.

Eelnõu § 11 lõike 2 sätestatakse, et kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ei ületa

toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldab PRIA kõik nõuetekohased taotlused.

Eelnõu § 11 lõike 3 sätestatakse, et kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab

toetuseks ettenähtud vahendeid, vähendab PRIA toetuse suurust § 6 lõikes 10 sätestatud

tingimustel ja rahuldab kõik nõuetekohased taotlused, mille toetuse suurus jääb § 6 lõikes 5

sätestatud toetuse minimaalse määra piiresse.

Eelnõu § 11 lõike 4 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata

jätmise otsuse 60 päeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.

Eelnõu § 11 lõike 5 kohaselt ei tee PRIA enne taotluse rahuldamise otsust, kui Euroopa Komisjon

on teinud §-s 2 nimetatud riigiabi suuniste alusel esitatud riigiabi teatise kohta lubava otsuse.

Eelnõu § 11 lõikes 6 sätestatakse, et kui Euroopa Komisjoni otsusest tulenevalt muudetakse

riigiabina makstava toetuse andmise tingimusi, antakse taotlejale tähtaeg taotluse toetuse andmise

tingimustega kooskõlla viimiseks. Kui taotleja ei ole nõus taotlust muutma või ei tee seda

määratud tähtaja jooksul, jäetakse taotlus rahuldamata.

Eelnõu § 11 lõike 7 sätestatakse, et kui Euroopa Komisjon riigiabi andmiseks luba ei anna,

jäetakse taotlus rahuldamata.

Eelnõu §-s 12 on sätestatud maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele. Toetuse

maksmise aluseks on toetuse saaja esitatud maksetaotlus. Toetuse maksmiseks esitab toetuse

saaja elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse koos asjakohaste

andmete ja dokumentidega.

Eelnõu § 12 lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku elluviimist

toetuse maksmiseks maksetaotluse PRIA-le alles peale seda, kui on täidetud järgmised

tingimused:

1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud;

2) vara on ostetud ja oma valdusesse või omandisse saadud ning

3) töö, teenuse või vara eest on tasutud.

Eelnõu § 12 lõige 2 täpsustab andmed, mis maksetaotluses esitatakse:

1) toetuse saaja nimi ja registrikood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus

esitatakse;

2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;

3) teave toetatava tegevuse maksumuse ja selle täieliku tasumise kohta;

4) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta.

Eelnõu § 12 lõige 3 täpsustab, et koos maksetaotlusega tuleb esitada ka järgmised dokumendid:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või

ostis vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) selle isiku väljastatud tehtud töö või osutatud teenuse üleandmist-vastuvõtmist tõendav

dokument, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine.

Eelnõu § 12 lõikes 4 sätestatakse, et toetuse saajal peab hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks

olema täidetud soetatud või ehitatud vara kasutamiseks vajalikud eeldused. See tähendab, et kui

toetatavaks tegevuseks on ehitise ehitamine, siis peab toetuse saajal hiljemalt maksetaotluse

esitamise ajaks olema ehitisregistris ehitise kohta kasutusteatis või -luba, juhul kui see on nõutav

ehitusseadustiku kohaselt. Ehitusseadustiku kohaselt võib ka seadme paigaldamine olla

ehitustegevus ning ka sel juhul peab toetuse saajal olema hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks

ehitisregistris esitatud kasutusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt.

Kasutusloa ja kasutusteatisega tõendatakse, et valminud ehitis või paigaldatud seade (toetatav

tegevus) vastab ettenähtud nõuetele ning seda võib kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt.

Seega võimaldab kasutusteatis või -luba tagada, et ehitis või teatud juhtudel seadet saab hakata

kasutama.

Eelnõu §-s 13 sätestatakse toetuse maksmine.

Eelnõu § 13 lõige 1 sätestab, et toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks,

kui toetuse saaja on järginud toetatava tegevuste elluviimisel kõiki nõudeid.

Eelnõu § 13 lõike 2 kohaselt teeb PRIA toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse

maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja

arvelduskontole kahe kuu jooksul arvates eelnõu §-s 12 nimetatud nõuetekohaste dokumentide

saamist.

Eelnõu § 13 lõike 3 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva

jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.Toetuse

maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

Eelnõu §-s 14 sätestatakse, et täiendatakse maaeluministri 6. veebruari 2025. aasta määruse nr 10

„2025. aastal maaelu ja põllumajandusturu korraldamiseks antavad toetused” §1 punktiga 6

järgmises sõnastuses: „6) erakorraline investeeringutoetus põllumajandustootjatele suu- ja

sõrataudi ennetamiseks 2025. aastal.”.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks järgmised Euroopa Liidu õigusaktid:

1) komisjoni teatise „Suunised põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades

antava riigiabi kohta“ (ELT C 485, 21.12.2022, lk 1– 90);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2016/429 loomataudide kohta, millega

muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks

(loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1—208).

Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel

http://eur-lex.europa.eu

4. Määruse mõjud

Määrus aitab suurendada põllumajandusettevõtes bioohutuse taset, et ennetada SST jõudmist ja

levimist veise-, lamba-, ja kitsekasvatusega tegelevates ettevõtetes.

Määruse kehtestamine ei too endaga kaasa organisatsioonilisi muudatusi avalikus sektoris.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalas ei muutu määruse jõustumisel ülesannete

ega pädevuse jaotus. Määruse rakendamisest ei tulene välissuhetealast, sotsiaalset, sealhulgas

demograafilist mõju, samuti ei oma määruse rakendamine mõju riigi julgeolekule ega kohaliku

omavalitsuse korraldusele. Toetus hõlmab kogu Eesti territooriumi ning tagab võimalused ja

toetuse kõikidele Eesti piirkondadele. Määruse rakendamiseks vajalikke menetlustoiminguid teeb

PRIA, kellel on olemas määruse menetlemiseks vajalik haldussuutlikkus ja tehniline võimekus.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks eraldas Vabariigi Valitsuse 2025. aasta 10. aprillil Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile 1,5 mln eurot SST bioohutusnõuete täitmiseks tehtavate vajalike

investeeringute hüvitamiseks põllumajandustootjatele.

Määruse rakendamine ei too kaasa tulusid riigieelarvesse.

6. Määruse jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ja arvamuse avaldamiseks PRIA-le ning Põllumajandus- ja Toiduametile.