Leping

KÄSUNDUSLEPING KOOLITUSE LÄBIVIIMISEKS nr 5.2-9/4925-1 Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud käsundiandja), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja VERGE EESTI OÜ, registrikood 12500417 (edaspidi nimetatud käsundisaaja), mida põhikirja alusel esindab Airiin Demir, keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Käsund ja selle täitmise tähtajad 1.1. Leping on sõlmitud väikeostu „Lisakoolitused erivajadusega lapse toetamiseks

asendushooldusel” osa II tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus,

pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:

1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 – käsundisaaja pakkumus nr 554900.

1.4. Käsundisaaja kohustub läbi viima koolituse teemal „Toimetulek erivajaduse ja puudega lapse verbaalse ja füüsilise agressiooniga asendushooldusel” (21 akadeemilist tundi) asukohaga Tallinnas ja/või Tartus (edaspidi nimetatud käsund). Koolitus toimub perioodil 01.06.2025 – 30.06.2026.

2. Lepingu ese 2.1. Lepingu esemeks on koolituse „Toimetulek erivajaduse ja puudega lapse verbaalse ja

füüsilise agressiooniga asendushooldusel” läbiviimine. 2.2. Töö täpsem kirjeldus on toodud hanke tehnilises kirjelduses ja käsundisaaja pakkumuses.

3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Vastavalt pakkumuses esitatud tööde maksumusele on koolituse maksumus 6400 eurot.

Hinnale lisandub käibemaks. 3.2. Tasumine toimub peale koolituse läbiviimist, pärast üleandmise-vastuvõtmise akti

käsundiandjapoolset kinnitamist käsundisaaja esitatud arve alusel, mille maksetähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva.

3.3. Käsundisaaja kohustub arved esitama e-arvetena ning märkima lisaks raamatupidamise seaduses nõutule arvele kontaktisiku nime.

3.4. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis käsundisaaja on teinud töö tegemiseks. Lepingu hind sisaldab tasu intellektuaalomandiõiguse üleandmise eest.

3.5. Käsundiandja maksab tasu käsundisaaja arvelduskontole 14 kalendripäeva jooksul pärast arve saamist.

3.6. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis käsundisaaja on teinud töö tegemiseks. Lepingu hind sisaldab tasu intellektuaalomandiõiguse üleandmise eest.

4. Käsundisaaja õigused ja kohustused 4.1. Käsundisaajal on õigus saada lepinguga kokkulepitud tasu. 4.2. Käsundisaaja on kohustatud:

4.2.1. täitma käsundi isiklikult vastavalt lepingule, kehtivatele õigusaktidele ja käsundiandja juhistele;

4.2.2. teavitama käsundiandjat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada käsundi täitmist käsundisaaja poolt;

4.2.3. hoidma konfidentsiaalsena talle lepingu käigus käsundi täitmisega seoses teatavaks saanud informatsiooni ning avaldama seda üksnes käsundiandja nõusolekul;

4.2.4. tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele.

5. Käsundiandja õigused ja kohustused

5.1. Käsundiandjal on õigus:

5.1.1. saada käsundi täitmisega seonduvat informatsiooni; 5.1.2. esitada pretensioon lepingu punktis 9.3 kirjeldusele vastavalt, kui käsund on

käsundisaaja poolt teostatud mittenõuetekohaselt. 5.2. Käsundiandja on kohustatud:

5.2.1. teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada käsundi osutamist käsundisaaja poolt;

5.2.2. maksma käsundisaajale lepinguga kokkulepitud tasu; 5.2.3. tasuma lepingu ülesütlemisel käsundiandja poolt käsundisaajale lepingu

ülesütlemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuste eest. 6. Töö teostamine ja üleandmine 6.1. Käsundisaaja kohustub töö teostama 12 kuu jooksul. 6.2. Käsundisaaja kohustub täitma lepingu tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke

alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Käsundisaaja peab lepingu käigus tegema kõik toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud toimingute hulka.

6.3. Käsundisaaja peab tagama, et tööd teostavad pakkumuses nimetatud isikud vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.

6.4. Kui teenuse osutamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab käsundisaaja selle eelnevalt käsundiandjaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud või kui meeskonnaliikme läbitud koolituse eest omistati hindamisel lisapunkte, siis vähemalt pakkumuses esitatud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud.

6.5. Käsundiandja edastab käsundisaajale töö teostamiseks vajalikud andmed. 6.6. Käsundiandjal on õigus kontrollida töö käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel käsundisaajalt

selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 6.7. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või

võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 6.8. Töö üleandmine toimub läbiviidud koolituse kohta tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga

pärast käsundist tulenevate ülesannete täitmist. 6.9. Käsundisaaja kohustub käsundiandjale üle andma kõik lepingu täitmisel saadud ja loodud

materjalid. 6.10. Käsundiandjal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke

alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Käsundiandja määrab üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt punktis 9.3 sätestatule.

7. Autoriõigused 7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste

teoste autori varalised õigused üle käsundiandjale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab käsundisaaja käsundiandjale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Käsundisaaja tagab, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. Autori isiklikud õigused, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad käsundisaajale ning käsundiandja kohustub täitma autoriõiguse seadusest ja heast viitamise tavast tulenevaid nõudeid.

7.2. Käsundisaajal on õigus pärast töö vastuvõtmist käsundiandja poolt kasutada töö tulemusena saadud andmeid, informatsiooni, materjale teadus-, arendus- ja õppetöö eesmärgil, arvestades seejuures asjaoluga, et eespool nimetatud tegevuses töö või selle resultaatide kasutamise eest ei tohi käsundisaaja saada tulu. Muus osas töö kasutamine käsundisaaja poolt toimub käsundiandja eelneval kirjalikul nõusolekul.

7.3. Käsundiandjal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel.

7.4. Käsundisaaja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele tööga seotud autoritasud.

8. Lepingu kontaktisikud

8.1. Käsundiandja kontaktisikuks on Maarja Maalder, telefon 5326 9845,

[email protected]. 8.2. Käsundisaaja kontaktisikuks on Airiin Demir, telefon 5645 3347, [email protected]. 8.3. Käsundiandja kontaktisiku pädevuses on töö teostamise üle läbirääkimiste pidamine,

kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest käsundisaaja teavitamine, töö(de) vastuvõtmine ja pretensioonide ning nõuete edastamine.

8.4. Käsundiandja kontaktisikul puudub õigus lepingut muuta. Lepingu muutmise õigus on üksnes käsundiandja seaduslikul või volitatud esindajal.

9. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 9.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele

tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.

9.2. Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui käsundisaaja ei ole lepingut täitnud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi käsundiandja. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.

9.3. Käsundiandja esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul töö mittevastavusest teada saamisest arvates. 9.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks. Kui käsundisaaja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui käsundiandjal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.

9.3.2. Käsundiandjal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.

9.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda leppetrahvi 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui käsundisaaja ei ole tööd teostanud või käsundisaaja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele.

9.5. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.

9.6. Kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on käsundisaajal õigus nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast.

9.7. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on käsundiandjal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest käsundisaajale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel.

9.8. Hanke alusdokumentides ja lepingus sätestatud tingimuste nõuetekohast täitmist hinnatakse koolitusel osalejate tagasiside ja koolituse vaatlushindamise käigus käsundiandja esindaja poolt. Käsundiandjal on käsundisaaja poolse lepingu rikkumise korral õigus leping ennetähtaegselt lõpetada eeldusel, et käsundiandja on eelnevalt vähemalt ühel korral teavitanud käsundisaajat rikkumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

9.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Käsundiandjal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

9.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled VÕS § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna.

9.11. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

9.12. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu

pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.

10. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 10.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi.

10.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

10.3. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

11. Lõppsätted 11.1. Leping jõustub allkirjastamisest mõlema poole poolt. Leping lõpeb poolte lepinguliste

kohustuste täitmisel või muul alusel. 11.2. Pooled võivad kokkuleppel pikendada käsundi täitmise tähtaega kuni 3 kuud. 11.3. Käsundiandja võib kokkuleppel käsundisaajaga tellida veel ühe koolituse sama

grupihinnaga (nt kui koolituse vastu on suur huvi ja täitub veel üks koolitusgrupp). 11.4. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult ja jõustuvad pärast nende

allkirjastamist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 11.5. Leping ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele, välja arvatud õigusaktides ettenähtud

juhtudel ning poolte õigusnõustajatele või audiitoritele. 11.6. Lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamine toimub Eesti Vabariigi

õigusaktides ettenähtud korras. 11.7. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel.

Käsundiandja Käsundisaaja Sotsiaalkindlustusamet Nimi: VERGE EESTI OÜ Registrikood: 70001975 Registrikood: 12500417 Pank: Swedbank Pank: Swedbank IBAN: EE742200001120057958 IBAN: EE552200221057709793 Asukoht: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Asukoht: Tootsi tee 23, Saue vald, Harjumaa E-post: [email protected] Telefon: 612 1360

E-post: [email protected] Telefon: 5645 3347

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Airiin Demir peadirektor

1

Lisa 1 Tehniline kirjeldus „Lisakoolitused erivajadusega lapse toetamiseks asendushooldusel“ Asendushooldusel elavad lapsed on kogenud oma elus raskeid kogemusi, kaotusi, leina ja traumaatilisi sündmuseid. Paljudel asendus- või perekodudes elavatel lastel on mõni erivajadus. Need kogemused ja erinevad vajadused võivad mõjutada laste tundeid, tajusid ja käitumist ning lapsi ümbritsevad täiskasvanud vajavad asjakohaseid teadmisi ja oskuseid ning järjepidevat tuge, et lapsi mõista, nende käitumisraskustega toime tulla ning neid toetada ja suunata. Sotsiaalkindlustusamet korraldab kasuperedele, perevanematele, kasvatajatele ja nende abilistele mõeldud täienduskoolitusi. Asutustele suunatud koolituste eesmärgiks on anda asendus- ja perekodus, turvakodus ning KLAT teenusel töötamiseks vajalikke oskusi ja teadmisi, samuti neid oma töös toetada ja julgustada. Läbiviidud koolituste tagasisidest on selgunud, et lastega töötavad perevanemad ja kasvatajad, turvakodus lapse arengut kujundavad ning toetavad töötajad vajavad põhjalikumaid teadmisi ja oskusi erivajadustega laste toetamiseks. 2024. aastal viidi läbi koolitusi liitpuudega laste ning käitumuslike- ja psüühiliste erivajadustega laste toetamise teemadel. Koolituste järgselt selgus vajadus käsitleda süvitsi teatud teemasid, et veelgi enam arendada osalejate praktilisi oskusi erivajadustega ja puudega laste toetamisel. Koolitustega soovime pakkuda lastega töötavate spetsialistide praktilisi meetodeid ja võtteid, kuidas erivajadusega ja puudega lapsi igapäevaselt toetada ning arendada. Ühe koolituse sihtrühmaks on lisaks spetsialistidele ka kasupered, et tugevdada nende oskusi ja enesekindlust erivajadusega laste kasvatamisel ning toetamisel. 1. Pakkuja roll ja kohustused

 täienduste ja ettepanekute tegemine õppekava projektile (Lisad 4-7) – koolituse ülesehituse, õppesisu, teemade, õppemeetodite, õppematerjalide, õppekava aluste osas;

 osalejatele koolitusmaterjalide tagamine, mis eelnevat kooskõlastatakse hankijaga;

 koolituse läbiviimine.

 Pakkuja kasutab veebikoolituse läbiviimiseks endale sobivat veebikeskkonda.

 Lõplik õppekava koostatakse koostöös koolitaja(te)ga, seejuures peab pakkuja lähtuma ja arvesse võtma juba õppekavas paika pandud tingimustega. Õppekava kinnitab hankija.

 Pärast lepingu sõlmimist peab 10 päeva jooksul toimuma töökoosolek õppekava sisendi osas.

 Pakkuja esitab koos pakkumusega 4-5 võimalikku koolituse toimumise kuupäeva, mille seast hankija saab teha valiku.

2. Koolituste eesmärk, sihtgrupp, õpiväljundid ja nõuded

 Koolitused toimuvad kevadel ja/või sügisel, täpsem algusaeg lepitakse koolitajatega kokku lepingu sõlmimisel.

 Kui koolituse vastu on suur huvi ja täitub veel üks koolitusgrupp, siis on hankijal õigus kokkuleppel edukaks osutunud pakkujaga eelarveliste vahendite olemasolul tellida veel üks koolitus sama hinnaga nagu esitatud pakkumuses (sellisel juhul toimub lisakoolitus kas 2025. aasta sügisel või 2026. aasta I-II kvartalis).

2

 Hankija ei hüvita Pakkujale koolituse läbiviimisega seotud kulutusi, milleks on majutus, transport jms. Pakkuja peab arvestama kõik kulud pakkumuse hinna sisse.

2.1. Osa I koolitus „Autistlike eripäradega lapse toetamine asendushooldusel“ tulemusena on õppijal teadmised sellest, kuidas toetada autistlikku last asendushooldusel, arvestades tema individuaalseid vajadusi ning soodustades tema arengut ja heaolu. Koolituse õppekava projekt on Lisas 4.

Koolituse sihtgrupp: asendushooldusteenust pakkuvad asenduskodu kasvatajad ning spetsialistid; perekodu perevanemad, turvakodus ja KLAT teenusel lapse arengut kujundavad ja toetavad töötajad; hoolduspere- ja eestkostevanemad ning lapsendajad. Koolituse õppe maht: 14 ak/h, millest 12 ak/h on auditoorne õpe veebis ja 2 ak/h iseseisev töö. Tegemist on auditoorse õppega veebikeskkonnas (Zoom/Teams), grupis on indikatiivselt kuni 40 inimest. Veebikeskkond peab olema tagatud pakkuja poolt. Koolituse peamised õpiväljundid:

 mõistab autistliku lapse ja noore eripärasid;

 kohandab enda käitumist ja last ümbritsevat keskkonda autistlikule lapsele sobivaks arvestades konkreetse lapse individuaalseid eripärasid;

 rakendab meetodeid autistliku lapsega kontakti loomiseks ja tema oskuste arendamiseks;

 rakendab meetodeid, mis toetavad autistlike eripäradega last erinevate emotsioonidega toimetulekul, sotsiaalsete suhete loomisel ja hoidmisel;

 analüüsib autistliku lapse probleemkäitumist ja meetodeid konkreetse olukorra lahendamiseks last toetaval viisil.

Nõuded koolitusele:

 Koolitus koosneb teoreetiliste teadmiste andmisest ja praktiliste kogemuste jagamisest ning aruteludest.

 Koolitaja peab arvestama, et sihtrühmal on juba olemas baasteadmised erivajadustest.

 Koolitus tuleb läbi viia kasutades ka tänapäevaseid aktiivõppemeetodeid, mis toetavad õpiväljundite saavutamist. Koolituskavas tuleb kasutatavaid aktiivõppemeetodeid kirjeldada.

2.2. Osa II koolitus „Toimetulek erivajaduse ja puudega lapse verbaalse ja füüsilise agressiooniga asendushooldusel“ tulemusel on õppijal teadmised agressiivse käitumise põhjustest ja oskus reageerida asendushooldusel viibiva lapse ja noore verbaalselt ja füüsiliselt agressiivsele käitumisele, võttes arvesse tema traumat, erivajadust ja/või puuet. Koolituse õppekava projekt on Lisas 5.

Koolituse sihtgrupp: asendushooldusteenust pakkuvad asenduskodu kasvatajad ning spetsialistid, perekodu perevanemad, turvakodus ja KLAT teenusel lapse arengut kujundavad ja toetavad töötajad. Koolituse õppe maht: 21 ak/h auditoorset tööd. Tegemist on kontaktõppega Tallinnas ja/või Tartus, grupis on indikatiivselt kuni 25 inimest. Koolituse peamised õpiväljundid:

 selgitab verbaalse ja füüsilise agressiivse käitumise põhjuseid asendushooldusel viibivatel lastel ja noortel;

 analüüsib enda rolli täiskasvanuna asendushooldusel viibivate laste ja noorte agressiivse käitumise juhtimisel;

 rakendab meetodeid verbaalse ja füüsilise agressiivsuse ennetamiseks ja vähendamiseks, võttes arvesse lapse/noore traumakogemust, käitumuslikku- ja psühholoogilist erivajadust ja puuet;

 teab füüsilise vägivalla ohjamise õiguslikku raamistikku Eestis laste ja noorte puhul;

3

 teadvustab enda käitumise ja hoiakute mõju verbaalse ja füüsilise agressiivse käitumisega kokkupuutel ning agressiivse episoodi mõju teistele kollektiivis viibivatele lastele;

 kasutab turvalist sekkumist füüsilise agressiivsuse korral viisil, mis võimaldab lapse või noorega turvalise igapäevasuhte jätkumist asendus- või perekodus.

 loob tegevuskava koolitusel õpitud oskuste alalhoidmiseks. Nõuded koolitusele:

 Koolitus koosneb teoreetiliste teadmiste andmisest ja praktiliste kogemuste jagamisest ning aruteludest.

 Koolitaja peab arvestama, et sihtrühmal on juba olemas baasteadmised erivajadustest.

 Koolitus tuleb läbi viia kasutades ka tänapäevaseid aktiivõppemeetodeid, mis toetavad õpiväljundite saavutamist. Koolituskavas tuleb kasutatavaid aktiivõppemeetodeid kirjeldada.

2.3. Osa III koolitus „Erivajaduse ja puudega lapse piiriületavale seksuaalkäitumisele reageerimine Lipusüsteemi metoodikaga“ tulemusena on õppijal teadmised sellest, kuidas rääkida seksuaalkasvatuslikel teemadel asendushooldusel olevate laste/noortega ning kuidas kasutada Lipusüsteemi metoodikat sobimatule seksuaalkäitumisele reageerimisel, arvestades lapse eripära ja puuet. Koolituse õppekava projekt on Lisas 6.

Koolituse sihtgrupp: asendushooldusteenust pakkuvad asenduskodu kasvatajad ning spetsialistid; perekodu perevanemad, turvakodus ja KLAT teenusel lapse arengut kujundavad ja toetavad töötajad. Koolituse õppe maht: 19 ak/h, millest 18 ak/h on kontaktõpe ja 1 ak/h iseseisev töö. Tegemist on kontaktõppega Tallinnas ja/või Tartus, grupis on indikatiivselt kuni 25 inimest. Koolituse peamised õpiväljundid:

 mõistab lapse ja noore seksuaalse arengu etappe ning eakohase ja turvalise seksuaalse arengu toetamise põhimõtteid;

 mõistab erivajadusega (sh traumakogemusega, intellekti ja liitpuudega) lapse seksuaalset arengut ja käitumist mõjutavaid tegureid ning kujundab lapse turvalist käitumisoskust läbi seksuaalkasvatuse;

 eristab eakohast (loomulikku), sobimatut ja lubamatut seksuaalkäitumist Lipusüsteemi metoodika järgi võttes arvesse lapse eripära või puuet;

 reageerib piireületavale seksuaalkäitumisele oskuslikult, võttes arvesse lapse eripära või puuet;

 analüüsib oma praktikas esinenud piiriületava seksuaalkäitumise juhtumeid Lipusüsteemi metoodika järgi.

Nõuded koolitusele:

 Koolitus koosneb teoreetiliste teadmiste andmisest ja praktiliste kogemuste jagamisest ning aruteludest.

 Koolitaja peab arvestama, et sihtrühmal on juba olemas baasteadmised erivajadustest.

 Koolitus tuleb läbi viia kasutades ka tänapäevaseid aktiivõppemeetodeid, mis toetavad õpiväljundite saavutamist. Koolituskavas tuleb kasutatavaid aktiivõppemeetodeid kirjeldada.

2.4. Osa IV koolitus „Alternatiivkommunikatsiooni kasutamine asendushooldusel“ tulemusena on õppijal teadmised alternatiivkommunikatsiooni põhimõtetest ja nende rakendusvõimalustest asendushooldusel ning erinevatest tehnikatest, mis aitavad toetada lapse igapäevast suhtlust ja luua tema ümber süsteemset struktuuri. Koolituse õppekava projekt on Lisas 7.

4

Koolituse sihtgrupp: asendushooldusteenust pakkuvad asenduskodu kasvatajad ning spetsialistid, perekodu perevanemad ja turvakodus lapse arengut kujundavad ja toetavad töötajad. Koolituse õppe maht: 16 ak/h, millest 14 ak/h on kontaktõpe ja 2 ak/h iseseisev töö. Tegemist on kontaktõppega Tallinnas ja/või Tartus, grupis on indikatiivselt kuni 25 inimest. Koolituse peamised õpiväljundid:

 selgitab alternatiivkommunikatsiooni põhimõtteid ja rakendusvõimalusi asendushooldusel ning selle rolli lapse suhtlemisoskuse ja igapäevaelu toetamisel;

 mõistab lapse individuaalset suhtlusvajadust ning valib sobiva suhtlusabivahendi lapse toetamiseks;

 kasutab erinevaid alternatiivkommunikatsiooni tehnikaid vastavalt lapse vajadustele;

 rakendab visuaalseid suhtlustugesid, nagu suhtlustahvlid, päevaplaanid ja tegevusjuhendid, et toetada lapse igapäevast suhtlust ja luua tema ümber süsteemset struktuuri;

 kirjeldab pildipankade ja elektrooniliste alternatiivkommunikatsiooni vahendite kasutusvõimalusi;

 analüüsib alternatiivkommunikatsiooni kasutamise praktilisi probleeme asendushooldusel ning kohandab lahendusi vastavalt lapse individuaalsetele vajadustele.

Nõuded koolitusele:

 Koolitus koosneb teoreetiliste teadmiste andmisest ja praktiliste kogemuste jagamisest ning aruteludest.

 Koolitaja peab arvestama, et sihtrühmal on juba olemas baasteadmised erivajadustest. Koolitus tuleb läbi viia kasutades ka tänapäevaseid aktiivõppemeetodeid, mis toetavad õpiväljundite saavutamist. Koolituskavas tuleb kasutatavaid aktiivõppemeetodeid kirjeldada.

3. Keskkonnahoidlikud lahendused 4.1. Töökoosolekud viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge; 4.2. Vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale; 4.3. Pakkuja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust; 4.4. Lepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust.

4. Nõuded meeskonnale Pakkuja peab tagama meeskonnaliikmete (koolitajad) arvu selliselt, et on võimeline läbi viima koolituse vastavalt tehnilises kirjelduses (sh õppekava projektis) toodud eesmärkidele ja sisule. Pakkuja kaasab koolituse läbiviimisesse vastavalt teemadele sobivad valdkondliku koolitamise kogemusega koolitajad. Üks koolitaja võib koolitada mitmel teemal. Nõuded koolitajale:

 Koolitajal peab olema vähemalt riiklikult tunnustatud või sellele vastav kvalifikatsioon* kõrghariduses sotsiaalvaldkonnas, psühholoogias, arstiteadustes või kasvatusteadustes;

 Varasem kogemus valdkonna koolitajana - viimase 4 aasta jooksul vähemalt 2 koolitust (arvestusse võetakse koolitusi, mis on samaväärsed käesoleva väikeostu esemega, olles samasisulised ja koondina vähemalt sama mahuga);

5

 Vähemalt 2-aastane praktiline töökogemus erivajadustega lastega (selle alla ei arvestata supervisiooni, kovisiooni, kootsingut).

*Riiklikult tunnustatud kõrghariduse all peetakse silmas vähemalt kõrghariduse esimest astet (bakalaureuse kraadi või rakenduskõrgharidust). Välismaal väljastatud diplomite puhul peab isik tõendama, et õppeasutus on diplomi väljastamise ajal akrediteeritud õppeasutus.

Koostatud 08.04.2025 22:39:51 1 / 2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 8585784/general-info

PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD

Viitenumber: 292412 Hankija: Sotsiaalkindlustusamet (70001975) Hange: Lisakoolitused erivajadusega lapse toetamiseks asendushooldusel Pakkumus: 554900 Ettevõtja: Osaühing VERGE EESTI (12500417), roll: peapakkuja

OSA 2 – TOIMETULEK ERIVAJADUSE JA PUUDEGA LAPSE VERBAALSE JA FÜÜSILISE AGRESSIOONIGA ASENDUSHOOLDUSEL

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta

1. Teenuse kirjeldus Pakkuja poolt pakkumuse vormil esitatud koolituse ülesehitus ja õppekava projekti jaoks esitatud koolituse sisu (detailne sisukirjeldus, teemad ja nende käsitlusaste, õppemeetodid) vastavad koolituse eesmärgile, toetavad õpiväljundite saavutamist ja vastavad sihtrühma vajadustele (maksimum 50 punkti)

Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav

Osakaal: 50%

Hindamismetoodika kirjeldus: 50 punkti vastab täielikult: 1. Pakkumuses on koolituse ülesehitus ja sisukirjeldus põhjalikult lahti kirjeldatud. 2. Kirjeldatud koolituse sisu vastab koolituse eesmärgile, toetab õpiväljundite saavutamist ja vastab sihtrühma vajadustele. 3. Koolituse ülesehitus on tänapäevane ja mitmekülgne ning selles toodud metoodikat toetavad õpiväljundite saavutamist. 4. Pakkumuses on detailselt kirjeldatud õppemeetodid (sh aktiivõppemeetodid, uuenduslikud õppevahendi jms). 5. Koolituse ajakava on selge.

20 punkti – vastab osaliselt: 1. Pakkumuses on koolituse ülesehitus ja sisukirjeldus osaliselt lahti kirjeldatud. 2. Kirjeldatud koolituse sisu vastab osaliselt koolituse eesmärgile ja vastab sihtrühma vajadustele ning toetab osaliselt õpiväljundite saavutamist. 3. Õpiväljundid ja/või koolituse ajakava ei ole piisavalt selgelt ja realistlikult kirjeldatud. Pakutud metoodikad ei toeta piisavalt õpiväljundite saavutamist. 4. Pakkumuses on õppemeetodeid kirjeldatud osaliselt (sh aktiivõppemeetodid jms).

10 punkti – vastab vähesel määral: 1. Pakkumuses on koolituse ülesehitus ja sisu kirjeldatud, kuid see on vähene/lakooniline ja/või ebapiisavalt seostatud hanke tehnilises kirjelduses toodud

Koostatud 08.04.2025 22:39:51 2 / 2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 8585784/general-info

eesmärkide ja/või õpiväljundite ja/või sihtrühmaga. 2. Kirjeldatud sisu vastab hanke eesmärkidele vähesel määral. Õpiväljundeid ja koolituse ajakava ei ole märgitud või ei ole realistlikud. Pakutud metoodikad ei toeta õpiväljundite saavutamist. 3. Kirjeldatud õppemeetodid on ühekülgsed (puudub aktiivõppemeetodite kirjeldus, uudseid õppevahendeid ei ole välja toodud jms).

2. Koolituse maksumus Maksumuse koostamisel peab arvesse võtma kõiki tehnilises kirjelduses ja lepingus kirjeldatud teenuseid ning lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ja toiminguid, kaasa arvatud neid, mis ei ole otseselt kirjeldatud käesolevas ettepanekus ja selle lisades, kuid mis on tavapäraselt vajalikud nõuetekohase tulemuse saavutamiseks arvestades lepingu eesmärki. Maksumus on lõplik ja peab sisaldama kõiki võimalikke kulusid.

Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim

Osakaal: 50%

Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused

teenus 6400,000 6400,000 24 7936,000

Osa maksumus kokku KM-ta: 6400,000

Osa maksumus kokku KM-ga: 7936,000

Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 6400,000

Maksumus kokku KM-ga: 7936,000