Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Teie 21.04.2025 nr 7-1/15-19

Meie 19.05.2025 nr 9.3-1/25/2996-2

Saku valla Kiisa aleviku Ojavere

maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt planeerimisseaduse § 127 lõikele 1, § 133

lõikele 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015. a määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel

koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused § 3 kohaselt Saku valla Kiisa

aleviku Ojavere maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamiseks. Amet on varasemalt

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu osas esitanud oma

arvamuse 16.06.2023 kirjaga nr 9.3-4/23/3521-2.

Planeeringuala asub Kiisa alevikus Asula ja Kuuse tänava ristmiku vahetus läheduses Kiisa

soone kaldal, Ojavere maaüksusel (71814:002:0026, maatulundusmaa 100%) ja osaliselt Asula

tänaval (71801:001:1476, transpordimaa 100%). Ojavere maaüksus on hoonestamata ning

planeeringu ala suurus on ca 1,3 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Ojavere

maaüksus jaotada kruntideks ja määrata ehitusõigused korterelamute ehitamiseks. Lisaks

antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse,

liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Saku valla üldplaneeringu järgi

planeeringuala maakasutus juhtotstarve on korterelamu maa-ala. Käesolev detailplaneering on

kooskõlas üldplaneeringuga ja ei sisalda üldplaneeringu muutmisettepanekut.

Detailplaneeringu materjalid sisaldavad mürahinnangu (Hendrikson & Ko OÜ, töö nr

23004781, versioon 20.10.2023). Liiklusmüra tasemete hindamisel arvestatud planeeringuala

läänepiirist ca 65 m kaugusel asuva Tallinn-Rapla raudteelõigu raudteeliiklusega, lõunasuunast

külgneva Asula tänavaga ja ca 350 m kaugusel läänesuunda jääva Tõdva - Hageri tee liiklusega.

Rongiliiklusest tuleneva müratasemete hindamiseks kasutati kehtivast AS Eesti Liinirongide

2022-2023. a liiklusgraafikuperioodi andmeid, samuti on arvestatud kaubarongide liiklusega.

Perspektiivse olukorra modelleerimisel lähtuti olukorrast, kus nii reisi- kui ka kaubarongide

liikluskoormus suureneb kaks korda võrreldes olemasoleva olukorraga. Tõdva - Hageri tee

liiklusmüra tasemete hindamisel on arvestatud Transpordiameti 2022. a andmeid ning

perspektiivse olukorra modelleerimisel arvestati liikluskoormuse suurenemisega 50% võrra;

samuti arvestati ka Asula tänavaga, kus liikluskoormuse aluseks võeti 300 autot ööpäevas.

Planeeritavale alale rakenduvad keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja müratasemete mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

(edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud II mürakategooria liiklusmüra piirväärtused, mis on

päeval 60 dB (teepoosel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (teepoolsel küljel 60 dB). Olemasolevas

olukorras ulatuvad müratasemed müratundlike hooneteni päeval kuni 51 dB (teepoolsel küljel

kuni 53 dB), öösel kuni 49 dB (teepoolsel küljel kuni 51 dB). Perspektiivses olukorras ulatuvad

müratasemed müratundlike hooneteni päeval kuni 54 dB (teepoolsel küljel kuni 56 dB), öösel

kuni 52 dB (teepoolsel küljel kuni 54 dB). Tulenevalt eeltoodust, ei ületa müratundlike

2(3)

hooneteni leviv müra olemasolevas ja perspektiivses olukorras planeeritaval alal KeM

määrus nr 71 lisas 1 toodud II kategooria liiklusmüra piirväärtusi. Mürahinnangu raames hinnati ca 900 meetri kaugusel asuva Kiisa avariiserverelektrijaama ja

Kiisa 330 kV alajaama võimalikku mõju. Avariireservelektrijaamad on mõeldud ainult

avariiolukordadeks ja igapäevaselt ei tööta ning elektrit ei tooda. Kiisa 330 kV alajaam jääb

planeeringualast enam kui 500 m kaugusele.

Detailplaneeringu seletuskirjas on toodud:

 „Planeeringus kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Ehituse käigus

kaasnevad müra ja vibratsioon on lühiajalised ning keskkonda oluliselt mitte

halvendavad.“

 „Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering olulist

keskkonnamõju omavaid tegevusi ette ei näe. Sellest tulenevalt puudub vajadus

keskkonnalubade taotlemiseks.“

 „Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisale 1

kuuluvad elamukrundid II kategooriasse (elamu maa-alad). Lisa 1 järgi ei tohi

liiklusmüra piirväärtus ületada päeval 60 ja müratundliku hoone teepoolsel küljel 65

ning öösel 55 ja müratundliku hoone teepoolsel küljel 60.“

 „Tehnoseadmete paigutamisel vältida nende suunamist teiste elamute suunas.

Tehnoseadmete müratasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1 II kategooria alale

kehtestatud tööstusmüra sihtväärtust.“

 „Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid.“

 „Vajadusel näha ette hoone projektis müra tõkestamiseks täiendavaid passiivsed

meetmeid (hoone fassaadimaterjalide valik jne).“

 „Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses asuvatel elamualadel ajavahemikul

21.00-07.00 ületada määrus nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra

normtaset.“

 „Kavandatavate hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb hoone

rajamisel järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest“

 „Kavandatava hoone raudteepoolne külg on võimalusel soovitatav maksimaalselt jätta

üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (esik, koridorid, samuti

köök, wc, vannituba jm abiruumid). Magamisruumid on võimalusel soovitatav paigutada

hoonete hoovipoolsele küljele. Samas on rangemate heliisolatsiooninõuete järgimisel

tagatud siseruumides head tingimused ka raudteepoolsel küljel, kuid tuleb ka silmas

pidada, et liiklusmüra (sh raudteeliiklus) võib teatud määral mõjuda häirivalt ka juhul,

kui müra piirväärtusele vastavad tingimused on tagatud (raudteemüra puhul mõjuvad

häirivalt eelkõige lühiajalised ning mürarikkad kaubarongide möödumise hetked).“

 „Vastavalt Osaühing Tulelaev koostatud raportile (vt DP lisad) on planeeritud alal

normaalse radoonisisaldusega pinnas (10-50 kBq/m3). Soovitatav on radooni hoonesse

sattumise vältimiseks ehituse käigus tagada hea ehituskvaliteet. Pinnasega kokkupuutes

oleva põranda liitekohtade, pragude ja läbiviikude hermetiseerimine koos põrandaaluse

tuulutusega ja/või radoonitõkkekilega tagavad normidele vastava radooni taseme

hoones. Hoone peab olema varustatud nõuetele vastava ventilatsiooni süsteemiga.

Siseruumides tuleb tagada radooni ohutu keskkond vastavalt Eesti standardile EVS

840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“ toodule.“

Amet on tutvunud esitatud materjalidega, mis on leitavad

https://service.eomap.ee/sakuvald/#/planeeringud/planeeringud/1055, kooskõlastab

detailplaneeringu ning märgib järgmist:

3(3)

 Detailplaneeringu seletuskirjas (lk 4) on välja toodud: „Arvestades käesolevas

planeeringus kavandatud hoonete asukohti (lähim hoone asub ca 95 m kaugusel

raudteest) võib eeldada, et valdavalt ei esine reisi- ja kaubarongide möödumise korral

päevase lubatud maksimaalse lühiajalise mürataseme LpA,max 85 dB ületamist

kavandatud hoonete asukohas. Öise lubatud maksimaalse lühiajalise mürataseme

LpA,max 75 dB ületamised raudteele lähima hoone asukohas ei ole välistatud (kuid

ületamised on juhuslikku laadi ning ületamised ei esine tõenäoliselt iga rongi

möödumisega, lisaks on öine liikluskoormus nii olemasolevas olukorras kui ka

perspektiivis tagasihoidlik).“ Amet juhib tähelepanu, et perspektiivseks olukorraks,

raudtee liikluskoormuse suurenemisel ning maksimaalsete müratasemete ületused

sagenemisel, tuleks detailplaneeringuga ette näha ka leevendavate meetmete rajamine.

 Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Jälgida, et ehitusaegsed ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

 Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Jaroševitš

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

55674859

kristina.jaroševitš@terviseamet.ee