Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

[Adressaadi ees- ja perekonnanimi: 1] Riigikantselei 22.05.2025 nr 5-1/25/7

Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected]

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Kaitseministeerium koostöös Riigikantseleiga esitavad Vabariigi Valitisuse istungile tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri 3. Lisa 1_ETT_hindamise_kriteeriumid 4. Lisa 2. Rakendusaktide kavandid 5. Lisa 3 Piiravate meetmete kohaldamine 6. Lisa 4 Kehtiva süsteemi head ja puudused 7. Lisa 5 Märkuste tabel_MINISTEERIUMID 8. Lisa 6 Märkuste tabel_MUUD ASUTUSED 9. Lisa 7 märkuste tabel SHS jne 10. Lisa 8 kriisikommunikatsiooni koordinatsioon kriisis 11. Lisa 9 PKÜ ja töökohustus

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

1

Rakendusakti kavand nr 1

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ülesanded, töökord, koosseis,

julgeolekukomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike alakomisjonide ja nõukogude

moodustamise kord ja teiste osalistega koostöö korraldus

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 6 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon

Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon (edaspidi komisjon) arutab riigi julgeoleku seisukohalt

olulisi küsimusi ning täidab talle tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega ja teiste seadustega pandud

ning Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid.

§ 2. Komisjoni liikmed ja juhtimine

(1) Komisjoni liikmed on …

(2) Komisjoni tegevust juhib peaminister.

§ 3. Komisjoni ülesanded

(1) Komisjon täidab järgmisi ülesandeid:

1) vajadusel annab hinnanguid riigi julgeolekuolukorrale;

2) määrab kindlaks riigi julgeolekualase teabe vajadused, kavandab riigi julgeolekule olulise

tähtsusega teabe kogumist ning koordineerib riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava

väljatöötamist;

3) täidab muid seadusega pandud või Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid.

4) …

(2) Komisjonil on oma ülesannete täitmiseks õigus anda täidesaatva riigivõimu asutustele

ülesandeid ning saada neilt dokumente ja teavet.

§ 4. Komisjoni istungid

(1) Komisjoni istungi kutsub kokku ja selle päevakorra otsustab peaminister.

(2) Komisjonile esitatavad dokumendid tuleb esitada piisavalt varakult, et komisjoni liikmetel

oleks võimalik need enne arutelu mõistliku aja jooksul sisuliselt läbi vaadata. Üldjuhul

esitatakse dokumendid Riigikantseleile vähemalt viis kalendripäeva enne komisjoni istungi

toimumise päeva.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

2

(3) Komisjoni istungid on kinnised. Peaministri loal võivad komisjoni istungil sõnaõigusega

osaleda teised isikud.

§ 5. Otsuste tegemine komisjoni istungil

(1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt kaks

komisjoni liiget.

(2) Komisjoni otsused tehakse istungil osalevate liikmete häälteenamusega. Kui ükski

komisjoni liige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt.

§ 6. Komisjoni istungite protokollimine

Komisjoni istungi kohta koostatakse protokoll. Kui komisjoni istungil käsitletakse riigisaladust

või salastatud välisteavet, salastatakse istungi protokoll riigisaladuse ja salastatud välisteabe

seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.

§ 7. Komisjoni töö korraldamine

(1) Komisjoni töö korraldamise ja finantseerimise tagab Riigikantselei. Komisjoni sekretär on

Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor, kes osaleb komisjoni istungil

sõnaõigusega.

(2) Riigikantselei kontrollib ja koordineerib komisjoni otsuste täitmist.

(3) Riigikantseleil on komisjoni töö korraldamiseks õigus saada täidesaatva riigivõimu

asutustelt dokumente ja teavet.

(4) Riigikantselei võib anda komisjoni töö korraldamiseks juhiseid.

(5) Komisjon kasutab Vabariigi Valitsuse dokumendiplanke, lisades neile komisjoni nimetuse.

§ 8. Küberjulgeoleku nõukogu

(1) Komisjoni juures tegutseb küberjulgeoleku nõukogu.

(2) Küberjulgeoleku nõukogu:

1) annab suuniseid küberjulgeoleku poliitika kujundamiseks;

2) võtab seisukohti küberjulgeoleku valdkonda puudutavate plaanide kohta;

3) kooskõlastab sideettevõtja taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamise vastavuse riigi

julgeolekuhuvidele;

4) täidab teisi komisjoni antud ülesandeid.

(3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on küberjulgeoleku nõukogul

haldusmenetluse seaduses haldusorganile antud õigused ja kohustused.

(4) Küberjulgeoleku nõukogul on esimees ja juhataja. Küberjulgeoleku nõukogu tööd juhib

juhataja.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

3

(5) Küberjulgeoleku nõukogu liikmed on järgmistest ministeeriumidest ja asutustest:

1) Andmekaitse Inspektsioon;

2) Haridus- ja Teadusministeerium;

3) Justiits- ja Digiministeerium;

4) Kaitseliit;

5) Kaitseministeerium;

6) Kaitsepolitseiamet;

7) Kaitsevägi;

8) Kliimaministeerium;

9) Kultuuriministeerium;

10) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;

11) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

12) Politsei- ja Piirivalveamet;

13) prokuratuur;

14) Rahandusministeerium;

15) Riigi Infosüsteemi Amet;

16) Riigikantselei;

17) Siseministeerium;

18) Sotsiaalministeerium;

19) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;

20) Välisluureamet;

21) Välisministeerium.

(6) Küberjulgeoleku nõukogu liikme asendusliikmel on asendatava liikme õigused.

(7) Vajaduse korral teiste isikute kaasamise küberjulgeoleku nõukogu töösse korraldab

küberjulgeoleku nõukogu juhataja.

(8) Küberjulgeoleku nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks

kolmandikku nõukogu hääleõiguslikest liikmetest. Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande

täitmisel on küberjulgeoleku nõukogu otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa

Riigikantselei, Justiits- ja Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi küberjulgeoleku

nõukogu liige.

(9) Küberjulgeoleku nõukogu otsused tehakse koosolekul osalevate hääleõigusega liikmete

häälteenamusega. Hääleõigus on Riigikantseleil ja ministeeriumidel. Igal ministeeriumil ja

Riigikantseleil on üks hääl. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav küberjulgeoleku nõukogu

esimehe hääl, tema äraolekul juhataja hääl.

(10) Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on hääleõigus Riigikantseleil, Justiits- ja

Digiministeeriumil, Kaitseministeeriumil, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil,

Siseministeeriumil ja Välisministeeriumil.

(11) Küberjulgeoleku nõukogu töökorra kinnitab komisjon.

(12) Lõikes 11 nimetatud töökorras sätestatakse:

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

4

1) küberjulgeoleku nõukogu esimees ja juhataja;

2) lõikes 5 nimetatud ministeeriumide ja asutuste liikmed ametikoha põhiselt;

3) küberjulgeoleku nõukogu liikmete, esimehe ja juhataja asendamine;

4) muud korralduslikud nõuded.

§ 8. Alakomisjon ja nõukogu

(1) Komisjon võib oma ülesannete täitmiseks moodustada alakomisjone või nõukogusid ning

määrata nende ülesanded, koosseisu, töökorra ja tööd korraldava asutuse.

(2) Alakomisjonil ja nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus saada täidesaatva riigivõimu

asutustelt dokumente ja teavet.

§ 9. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

5

Rakendusakti kavand nr 2

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Regionaalsete kriisikomisjonide moodustamine ning nende koosseis, ülesanded ja töökord

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 9 lõike 3 alusel.

§ 1. Regionaalsete kriisikomisjonide moodustamine

Neli regionaalset kriisikomisjoni (edaspidi komisjon) moodustatakse Päästeameti

päästekeskuste (edaspidi päästekeskus) tegevuspiirkondades järgmiselt:

1) Ida päästekeskuse tegevuspiirkonnas Ida-Eesti regionaalne kriisikomisjon;

2) Lõuna päästekeskuse tegevuspiirkonnas Lõuna-Eesti regionaalne kriisikomisjon;

3) Lääne päästekeskuse tegevuspiirkonnas Lääne-Eesti regionaalne kriisikomisjon;

4) Põhja päästekeskuse tegevuspiirkonnas Põhja-Eesti regionaalne kriisikomisjon.

§ 2. Komisjoni ülesanded

…

§ 3. Komisjoni koosseis

(1) Komisjoni kuuluvad:

1) vastava tegevuspiirkonna päästekeskuse juht;

2) päästekeskuse juhi määratud päästekeskuse esindaja;

3) vastava tegevuspiirkonna prefektuuri prefekt;

4) Häirekeskuse vastava tegevuspiirkonna keskuse juhataja;

5) Kaitseliidu esindaja;

6) Kaitseväe esindaja;

7) Kaitsepolitseiameti esindaja;

8) Keskkonnaameti esindaja;

9) Põllumajandus- ja Toiduameti esindaja;

10) Terviseameti esindaja;

11) Sotsiaalkindlustusameti esindaja;

11) Transpordiameti esindaja;

12) vastava piirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste esindajad;

13) vastava piirkonna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse

poliitika osakonna esindaja;

14) elutähtsa teenuse korraldaja esindaja;

15) suuremate elutähtsa teenuste osutajate esindaja.

(2) Päästeametil on õigus kaasata komisjoni töösse vajaduse korral teisi isikuid ja asutusi.

(3) Komisjoni esimees võib komisjoni kokku kutsuda vähendatud koosseisus.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

6

(4) Komisjoni esimees on tegevuspiirkonna päästekeskuse juht.

§ 4. Komisjoni töökord

(1) Komisjoni korralised istungid toimuvad vähemalt üks kord kvartalis.

(2) Komisjoni erakorralised istungid kutsub kokku komisjoni esimees.

(3) Komisjoni istungid protokollitakse. Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees.

(4) Komisjoni tööd korraldab tegevuspiirkonna päästekeskus.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

7

Rakendusakti kavand nr 3

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Üleriigilise riskianalüüsi ning püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku riskianalüüsi

nõuded ning selle koostamise ja muutmise kord1

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 11 lõike 4 ja § 13 lõike 5 alusel.

§ 1. Üleriigiline riskianalüüs ja selle koostamise kord

(1) Üleriigiline riskianalüüs (edaspidi riskianalüüs) on dokument, milles analüüsitakse

kriisiolukorda põhjustada võivaid üleriigilisi ohte ning hinnatakse nende tõenäosust ja tagajärgi.

(2) Riskianalüüsi koostamist juhib Riigikantselei, kes koordineerib ohte hindavate ja andmeid

esitavate asutuste (edaspidi ka vastutavad asutused) koostööd, koostab koostöös

ministeeriumidega riskianalüüsi lähtekohad, annab vastutavatele asutustele neist lähtuvalt

suuniseid ning koondab esitatud andmed riskianalüüsi.

(3) Vastutavad asutused tuvastavad ja analüüsivad §-des 4 ja 5 loetletud ohte ja hindavad riske,

kaasates vajaduse korral asutusi ning isikuid, kellel on selleks vajalik teave, ning esitavad

riskianalüüsi aluseks olevad andmed Riigikantseleile.

(4) Riigikantselei hindab vähemalt üks kord aastas riskianalüüsi ajakohasust ja vajaduse korral

algatab selle muutmise.

(5) Uus riskianalüüs koostatakse vähemalt iga nelja aasta järel.

§ 2. Riskianalüüsi koostamise nõuded

Riskianalüüs peab sisaldama vähemalt järgmist:

1) tuvastatud ja analüüsitud ohtude loetelu ja kirjeldus;

2) riskide ja mõju analüüs;

3) ohtude ristsõltuvuse analüüs;

4) suundumuste ja muutuste prognoos;

5) kokkuvõte.

§ 3. Riskianalüüsi avalikustamine

Riskianalüüsist koostatakse juurdepääsupiiranguta osa, mille eesmärk on suurendada ühiskonna

teadlikkust ähvardavatest ohtudest ning võimalikest kriisiolukordadest. Riigikantselei esitab

riskianalüüsi juurdepääsupiiranguta osa § 4 lõikes 1 ja §-s 5 loetletud vastutavatele asutustele

arvamuse avaldamiseks ning avaldab selle oma veebilehel.

§ 4. Ohud ja vastutavate asutuste loetelu

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

8

(1) Ohud ja nende hindamise eest vastutavad asutused on järgmised:

1) sõjaline oht – Riigikantselei koostöös asjaomaste täidesaatva riigivõimu asutustega, kes

esitavad teabe … ülesande täitmiseks;

2) põhiseaduslikku korda ja riigi julgeolekut ähvardavad riigisisesed ja piiriülesed ohud,

sealhulgas terrorismioht – Riigikantselei koostöös asjaomaste täidesaatva riigivõimu

asutustega, kes esitavad teabe … ülesande täitmiseks;

3) klimaatilised ohud – Kliimaministeerium ja Siseministeerium;

4) inimese tervist mõjutavad ohud, sealhulgas epideemia, pandeemia, mürgistuse ja muu

sarnane oht – Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium;

5) loomataudi oht – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;

6) ehitiste ja seadmetega seotud või nendest tulenevate õnnetuste, sealhulgas põlengu, varingu,

plahvatuse ja muu sarnase sündmuse oht – Siseministeerium, Kliimaministeerium ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

7) ohtlike ainete käitlemisel tekkivate õnnetuste ja kiirgusõnnetuste oht – Kliimaministeerium,

Siseministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

8) küberohud – Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium ja Siseministeerium;

9) sotsiaal-majanduslikud ohud – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium ning Eesti Pank;

10) massilise sisserände oht – Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium.

(2) Riskianalüüsi koostamisel võetakse arvesse kohaliku omavalitsuse üksuste riskianalüüsides

hinnatud ohte ja analüüsitud riske.

§ 5. Valdkonnad ja alamvaldkonnad, milles ohte analüüsitakse ja riske hinnatakse, ning

selle eest vastutavad asutused

Valdkonnad ja alamvaldkonnad, analüüsitakse ohte, hinnatakse riske ja selgitatakse välja

ristsõltuvused, ning selle eest vastutavad asutused on järgmised:

1) energeetika, sealhulgas elekter, kaugküte ja -jahutus, nafta, gaas, vesinik –

Kliimaministeerium;

2) transport, sealhulgas lennu-, raudtee-, vee-, maantee- ja ühistransport – Kliimaministeerium

ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;

3) pangandus ja finantsturutaristu – Eesti Pank, Rahandusministeerium ja Finantsinspektsioon;

4) tervis – Sotsiaalministeerium;

5) joogivesi – Sotsiaalministeerium ja Kliimaministeerium;

6) reovesi – Kliimaministeerium;

7) digitaristu – Justiits- ja Digiministeerium;

8) keskvalitsus – Riigikantselei ja ministeeriumid;

9) kosmos – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

10) toiduainete tootmine, töötlemine ja turustamine – Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium.

§ 6. Riskianalüüsi aluseks olevad andmed

Vastutavad asutused peavad nende vastutusel olevate ohtude, valdkondade ja alamvaldkondade

kohta esitama järgmised andmed:

1) tuvastatud ohtude loetelu ja kirjeldus;

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

9

2) ohtude ristsõltuvust arvestav riskide ja mõju analüüs;

3) suundumuste ja muutuste prognoos;

4) võimalikud riski vähendamise meetmed;

5) ülevaade toimunud sündmustest, mis oluliselt häirisid või võisid häirida elutähtsate teenuste

osutamist;

6) vajaduse korral muud andmed, lähtudes ohu iseloomust või Riigikantselei suunistest.

§ 7. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku ning põhiseadusliku institutsiooni

riskianalüüsi koostamise kord

(1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik ning põhiseaduslik institutsioon koostavad asutuse ja

isiku riskianalüüsi (edaspidi asutuse riskianalüüs), milles hinnatakse nii üleriigilises

riskianalüüsis esitatud kui muid ohte oma püsivate kriisiülesannete täitmisele ja

toimepidevusele.

(2) Asutuse riskianalüüsi koostamisel lähtutakse Riigikantselei suunistest.

(3) Asutuse riskianalüüsi kinnitab seda koostav asutus või isik, kooskõlastades riskianalüüsi

enne selle kinnitamist valdkonna eest vastutava ministeeriumiga.

§ 8. Asutuse riskianalüüsi nõuded

(1) Asutuse riskianalüüs peab sisaldama:

1) analüüsitavate ülesannete loetelu;

2) ülesannete täitmist ja toimepidevust mõjutavate ohtude, sh sõltuvuste loetelu ja kirjeldust;

3) ohu realiseerumise mõju analüüsi püsivate kriisiülesannete täitmisele ja toimepidevusele;

4) võimalikud riski vähendamise meetmed.

§ 9. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse

osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ

(ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

10

Rakendusakti kavand nr 4

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamise nõuded ning selle koostamise ja

muutmise kord1

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 12 lõike 3 alusel.

§ 1. Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs

Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs (edaspidi riskianalüüs) on dokument, milles

analüüsitakse kriisiolukorda põhjustada võivaid kohaliku omavalitsuse üksuse

haldusterritooriumil avalduvaid ohte ning hinnatakse nende tõenäosust ja tagajärgi järgmiste

teenuste toimepidevusele:

1) elutähtsad teenused, mille toimepidevuse korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus;

2) avalikud teenused, mida kohaliku omavalitsuse üksus osutab oma haldusterritooriumil.

§ 2. Riskianalüüsi koostamine, kooskõlastamine ja kinnitamine

(1) Riskianalüüsi koostab kohaliku omavalitsuse üksus, lähtudes Päästeameti antud suunistest

ja teabest.

(2) Riskianalüüside koostamist ning sellekohast kohaliku omavalitsuse üksuste ja teiste

asjassepuutuvate isikute ja asutuste koostööd koordineerib Päästeamet.

(3) Riskianalüüsi koostamisel võetakse muu hulgas arvesse:

1) üleriigilist riskianalüüsi;

2) teisest kohaliku omavalitsuse üksusest või tema haldusterritooriumilt lähtuvaid ohte ja riske.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab riskianalüüsi kavandi arvamuse andmiseks

asjassepuutuvatele isikutele ja asutustele, sealhulgas teisele kohaliku omavalitsuse üksusele,

kelle §-s 1 nimetatud teenuseid või kellest tulenevaid ohte ja riske on hinnatud, ning seejärel

kooskõlastab selle Päästeametiga.

(5) Riskianalüüsi kinnitab vajaduse korral selle koostanud kohaliku omavalitsuse üksus.

(6) Kohaliku omavalitsuse üksus edastab riskianalüüsi Päästeametile, Riigikantseleile ning

teistele asjassepuutuvatele isikutele ja asutustele ning avalikustab selle juurdepääsupiiranguta

osa oma veebilehel.

§ 3. Riskianalüüsi osad

(1) Riskianalüüs peab sisaldama vähemalt järgmisi osi:

1) riskide analüüs;

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

11

2) kriisideks valmisoleku analüüs;

3) tegevuskava.

(2) Riskide analüüsi osas kirjeldatakse kohaliku omavalitsuse üksust ja tema §-s 1 nimetatud

teenuseid ning hinnatakse tema haldusterritooriumil avalduda võivaid ohte, nende riski ja nende

ristsõltuvust.

(3) Kriisideks valmisoleku analüüsi osas hinnatakse kohaliku omavalitsuse üksuse

valmisolekut §-s 1 nimetatud teenuste katkestusteks.

(4) Tegevuskavas esitatakse iga-aastased võimete parandamise meetmed.

§ 4. Riskianalüüsi ülevaatamine

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus hindab vähemalt üks kord aastas riskianalüüsi ajakohasust ja

vajaduse korral muudab seda §-s 2 sätestatud korras.

(2) Kui Päästeametil on alust arvata, et riskianalüüs ei ole ajakohane, võib ta nõuda riskianalüüsi

muutmist.

§ 15. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse

osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ

(ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

12

Rakendusakti kavand nr 5

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi ja kriisiplaani nõuded ning nende koostamise ja

muutmise kord1

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13 lõike 5 ja § 15 lõike 15 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi teenuseosutaja) osutatava

elutähtsa teenuse riskianalüüsi (edaspidi riskianalüüs) ja kriisiplaani (edaspidi plaan) nõuded,

nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord.

§ 2. Terminid

(1) Häire käesoleva määruse tähenduses on takistus elutähtsa teenuse osutamisel, mille tõttu

osutatakse elutähtsat teenust osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni.

(2) Katkestus käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse osutamise lakkamine.

(3) Oht käesoleva määruse tähenduses on inimtegevusest, loodusnähtusest, tehnoloogiast,

tehnikast või muust asjaolust tingitud sündmus, sealhulgas kriisiolukord või kriitilise tegevuse

toimimiseks vajaliku ressursi puudumine, mis võib põhjustada elutähtsa teenuse toimimiseks

vajaliku kriitilise tegevuse katkestuse või häire.

(4) Kriitiline tegevus käesoleva määruse tähenduses on teenuseosutaja tegevus, mille

puudumine toob kaasa elutähtsa teenuse katkestuse või häire.

(5) Ennetav meede käesoleva määruse tähenduses on abinõu, mida rakendatakse elutähtsa

teenuse katkestuse või häire vältimiseks või selle riski vähendamiseks.

(6) Leevendav meede käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse katkestuse või häire

lahendamisel rakendatav abinõu, millega takistatakse negatiivse mõju laienemist või

vähendatakse negatiivset mõju elutähtsa teenuse osutamisele või selle tarbijatele kuni elutähtsa

teenuse taastamiseni.

(7) Stsenaarium käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse häiret või katkestust

põhjustada võiva sündmuse võimalik või eeldatav arengukäik.

2. peatükk

RISKIANALÜÜSI JA PLAANI KOOSTAMISE NÕUDED JA KORD

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

13

§ 3. Riskianalüüsi ja plaani koostamine

(1) Teenuseosutaja, kellel on kohustus koostada riskianalüüs ja plaan esimest korda, esitab

riskianalüüsi elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale (edaspidi toimepidevuse korraldaja)

tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud korras kinnitamiseks elutähtsa teenuse osutajaks

määramise haldusaktis määratud tähtpäevaks, mis ei või riskianalüüsi puhul olla hilisem kui

üheksa kuud ja toimepidevuse plaani puhul kümne kuud elutähtsa teenuse osutajaks

määramisest arvates.

(2) Teenuseosutaja hindab riske stsenaariumi põhjal. Riskianalüüsis ja plaanis võib esitada mitu

stsenaariumi.

(3) Riskianalüüsi ja plaani võib koostada ühe dokumendina või mõne teise õigusakti alusel

koostatava dokumendi osana, kuid sel juhul peavad need olema ülejäänud teabest selgelt

eristatud.

(4) Kui elutähtsat teenust osutab mitu elutähtsa teenuse osutajat, võivad nad toimepidevuse

korraldaja või tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutuse (edaspidi

määratud asutus) koordineerimisel koostada ühise toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani.

(4) Toimepidevuse korraldaja võib teenuse osutamise eripärast lähtudes anda teenuseosutajale

nõusoleku kasutada mõnda teist tunnustatud metoodikat, mis võimaldab välja selgitada ohte,

mis võivad teenuse katkestusi põhjustada, nende tõenäosust, teenuse katkestuste tagajärgi ja

muid olulisi asjaolusid.

§ 4. Riskianalüüsi ja plaani ajakohastamine

(1) Teenuseosutaja hindab riskianalüüsi ja plaani ajakohasust vähemalt üks kord aastas või siis,

kui elutähtsa teenuse osutamist mõjutavad olulised asjaolud muutuvad. Teenuseosutaja algatab

vajaduse korral riskianalüüsi ja plaani uuendamise ning esitab selle toimepidevuse korraldajale

kinnitamiseks.

(2) Kui riskianalüüsi ja plaani ajakohasuse hindamise käigus selgub, et need on ajakohased ning

neid ei ole vaja uuendada, teavitab teenuseosutaja sellest toimepidevuse korraldajat.

(3) Kui teenuseosutaja ei ole lõikes 1 nimetatud oluliste asjaolude muutumisel riskianalüüsi ja

plaani ajakohastanud ega toimepidevuse korraldajale kinnitamiseks esitanud, on toimepidevuse

korraldajale õigus nõuda teenuseosutajalt riskianalüüsi ja plaani ajakohastamist.

§ 5. Riskianalüüsi ja plaani kooskõlastamine ja kinnitamine

(1) Elutähtsa teenuse osutaja esitab toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani kinnitamiseks

toimepidevuse korraldajale või määratud asutusele.

(2) Kui elutähtsa teenuse toimimist tagavad infosüsteemid asuvad välisriigis, esitab elutähtsa

teenuse osutaja tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõike 11 punkti 5 kohaste välisriikides

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

14

asuvatest infosüsteemidest mitte sõltuvate toimepidevuse tagamise viiside ja vahendite valiku

arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile.

(3) Toimepidevuse korraldaja või määratud asutus kontrollib toimepidevuse riskianalüüsi ja

plaani vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele ning kinnitab toimepidevuse riskianalüüsi ja

plaani 30 päeva jooksul arvates toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani saamisest.

(4) Toimepidevuse korraldaja või määratud asutus võib toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani

kinnitamise tähtaega mõjuval põhjusel pikendada kuni 30 päeva võrra.

(5) Toimepidevuse korraldaja või määratud asutus edastab toimepidevuse plaani arvamuse

avaldamiseks asutusele, kes kaasatakse või tõenäoliselt kaasatakse elutähtsa teenuse katkestuse

korral teenuse taastamisse. Eesti Pank edastab elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse

riskianalüüsi ja plaani arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile.

(6) Toimepidevuse korraldaja või määratud asutus jätab toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani

kinnitamata, kui esitatud dokumendid ei vasta nõuetele, dokumentides esitatud kirjeldused ja

hinnangud on puudulikud, need ei ole kooskõlas tegelike asjaoludega või dokumentidest

lähtudes ei ole võimalik elutähtsa teenuse toimepidevust piisaval määral tagada.

(7) Toimepidevuse korraldaja või määratud asutus edastab toimepidevuse riskianalüüsi ja

plaani Riigikantseleile viimase nõudmisel. Riigikantseleil on õigus saada täpsustusi

toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis esitatud teabe kohta.

(8) Asutus ja isik hoiavad saladuses neile edastatud teavet, mille kohta on elutähtsa teenuse

osutaja teatanud, et tegemist on ärisaladusega.

(9) Toimepidevuse korraldaja või määratud asutus edastab toimepidevuse riskianalüüsi või

selle muudatused enne kinnitamist kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumi määratud asutusele.

(10) Kui elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis või selle muudatuses tehakse pärast

Kaitseministeeriumi kooskõlastust muudatusi, edastatakse kinnitatud toimepidevuse

riskianalüüs või selle muudatus teadmiseks Kaitseministeeriumi määratud asutusele.

3. peatükk

RISKIANALÜÜSI NÕUDED

§ 6. Riskianalüüsi osad

Riskianalüüs koosneb järgmistest osadest:

1) elutähtsa teenuse kirjeldus ja teenuse nõutud tase;

2) analüütiline osa, mis koostatakse käesoleva määruse §-de 8–12 kohaselt;

3) kokkuvõte.

§ 7. Elutähtsa teenuse kirjeldus ja teenuse nõutud tase

Lähtudes tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud määrusest, kirjeldab

teenuseosutaja riskianalüüsis enda osutatavat elutähtsat teenust, esitades muu hulgas teenust

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

15

tarbivad isikud, nende arvu ja teenuse osutamise piirkonna. Samuti kirjeldab teenuseosutaja

riskianalüüsis enda osutatava teenuse nõutud taset.

§ 8. Kriitiliste tegevuste väljaselgitamine

(1) Elutähtsa teenuse kirjeldusest ja teenuse nõutud tasemest lähtudes nimetab teenuseosutaja

elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikud tegevused, mille puudumine toob kaasa elutähtsa

teenuse katkestuse või häire, ning hindab nende kriitilisust määruse lisa 1 kohaselt.

(2) Toimepidevuse korraldaja annab juhise, kuidas arvutada määruse lisa 1 tabelis 2 nimetatud

suhtarv.

(3) Tegevuse kriitilisus arvutatakse määruse lisa 1 kohaselt elutähtsa teenuse katkestuseni või

häireni kuluva aja ja elutähtsa teenuse katkestuse ulatuse kriitilisuse astme korrutisena.

Tegevusi, mis saavad vähem kui kümme punkti, riskianalüüsi koostamise käigus edasi ei

analüüsita.

§ 9. Kriitiliste tegevuste ressursside väljaselgitamine

(1) Teenuseosutaja selgitab iga kriitilise tegevuse kohta välja selle toimimiseks vältimatult

vajalikud ressursid vähemalt järgmiste ressursiliikide arvestuses:

1) personal – milline on kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku personali optimaalne ja

minimaalne arv, sealhulgas elutähtsa teenuse toimepidevuseks vältimatult vajalikud töökohad

ning millised oskused ja teadmised peavad personalil olema ning kas ja kuidas suudab personal

üksteist asendada;

2) ehitised ja territoorium – millised ehitised ja territoorium on kriitilise tegevuse toimimiseks

vältimatult vajalikud ning millist alternatiivset ehitist või territooriumi on võimalik kasutada;

3) seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid – millised on kriitilise tegevuse toimimiseks

olulised seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid, sealhulgas andmebaasid ja sidesüsteemid;

4) kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik teave – milline teave on kriitilise tegevuse toimimiseks

vajalik ja kuidas seda hoitakse;

5) finantsvahendid – millised on teenuseosutaja igapäevased finantsvahendid kriitilise tegevuse

toimimiseks;

6) muud teenused, sealhulgas elutähtsad teenused – milliste muude teenuste katkestus või häire

võib mõjutada teenuseosutaja kriitiliste tegevuste toimimist;

7) varustajad ja partnerid – kes on olulised varustajad ja partnerid, kellest sõltub kriitiliste

tegevuste toimimine.

(2) Lõike 1 punkti 1 alusel personali kirjeldamisel määrab teenuseosutaja riskianalüüsis

kindlaks elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise seisukohalt olulised ülesanded, mida täitva

füüsilise isiku suhtes on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 77 sätestatud taustakontrolli

tegemine eesmärgipärane.

(3) Lõike 1 punkti 7 alusel varustajate ja partnerite väljaselgitamisel ja kirjeldamisel võtab

teenuseosutaja arvesse enda osutatava elutähtsa teenuse sõltuvust teistest elutähtsatest

teenustest ja enda sõltuvust teistest, sealhulgas välisriikide teenuseosutajatest ning toob

riskianalüüsis esile sõltuvuse ulatuse.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

16

(3) Kriitiliste tegevuste toimimiseks olulise ressursi kirjelduse esitab toimepidevuse korraldaja

etteantud vormil või kui seda ei ole antud, siis lisas 5 toodud vormil.

§ 10. Ohtude ja stsenaariumite väljaselgitamine

(1) Teenuseosutaja selgitab välja ohud, mis võivad põhjustada kriitiliste tegevuste katkestust

või häiret, sealhulgas sektori- ja piiriüleseid riske, õnnetusi, looduskatastroofe ja hübriidohte,

terroriohte või muid vaenulikest aktidest tingitud ohte, kirjeldab neid ning esitab nendega

kaasneda võivad tagajärjed nii teenuseosutajale endale kui ka teenuse tarbijatele.

Toimepidevuse korraldaja võib täpsustada, missuguseid võimalikke ohte teenuseosutaja peab

hindama.

(2) Kriitilise tegevuse ressursi puudumist käsitatakse ohuna üksnes juhul, kui teenuseosutaja

hindab selle kriitilise tegevuse ressursi oluliseks.

(3) Teenuseosutaja selgitab riskianalüüsi analüütilise osa põhjal välja stsenaariumid, mis võivad

põhjustada elutähtsa teenuse häiret või katkestust, ning esitab riskianalüüsis nende kirjelduse.

(4) Teenuseosutaja hindab riskianalüüsis stsenaariumi realiseerumise tõenäosust määruse

lisas 2 ja tagajärgede raskusastet määruse lisas 3 määratletud kriteeriumite alusel.

Koondhinnang stsenaariumi realiseerumise tagajärgede kohta antakse suurima raskusastmega

tagajärje põhjal.

(5) Toimepidevuse korraldaja võib määruse lisas 3 loetletud stsenaariumi realiseerumise

tagajärgede hindamiskriteeriumide nimekirja täiendada.

(6) Kui kriitilise tegevuse toimimist mõjutav oht on teise teenuseosutaja, varustaja või muu

lepingupartneri osutatava teenuse katkestus või häire, küsib teenuseosutaja sellelt

lepingupartnerilt asjaomast teavet, sealhulgas lepingupartneri suutlikkuse kohta teenus

taastada. Saadud teabe alusel hindab teenuseosutaja stsenaariumi realiseerumise tõenäosust ja

tagajärgi.

(7) Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede hindamise alusel määratakse

määruse lisa 4 kohaselt sellele riskiklass.

§ 11. Ennetavad meetmed

(1) Teenuseosutaja kirjeldab riskianalüüsis selle koostamise hetkeks rakendatud ennetavaid

meetmeid ja vähemalt järgneva kolme aasta jooksul rakendada plaanitud meetmeid, et vältida

elutähtsa teenuse katkestust ja häiret ning saavutada muu hulgas tsiviilkriisi ja riigikaitse

seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud määrusega nõutud teenuse tase.

(2) Ennetava meetmena kirjeldatakse ka kriitiliste tegevuste tagamiseks vajalikku vahendite

varu või nende tagamise korraldust.

§ 12. Riskianalüüsi kokkuvõte

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

17

Teenuseosutaja esitab riskianalüüsi kokkuvõttes:

1) kriitiliste tegevuste loetelu nende tähtsuse järjekorras;

2) riskianalüüsis olulise, kõrge ja väga kõrge riskiklassiga hinnatud stsenaariumite loetelu ning

ülevaate nendega kaasnevatest võimalikest tagajärgedest;

3) võimalikud käitumisjuhised elanikele.

4. peatükk

PLAANI NÕUDED JA SELLE KASUTUSELEVÕTMINE

§ 13. Plaani ülesehitus

Plaan koosneb järgmistest osadest:

1) plaani kasutuselevõtmise tingimused,

2) taastekava.

§ 14. Plaani kasutuselevõtmise tingimused

Teenuseosutaja kirjeldab plaanis tingimusi, mille korral rakendatakse plaanis kirjeldatud

meetmeid ja plaani kasutuselevõtmise korda.

§ 15. Taastekava

(1) Teenuseosutaja esitab plaanis iga riskianalüüsis toodud olulise, kõrge või väga kõrge

riskiklassiga hinnatud stsenaariumi kohta taastekava.

(2) Kui elutähtsa teenuse katkestus või häire lahendatakse eri ohtude korral sarnaselt või

samamoodi, võib teenuseosutaja nende kohta koostada ühise taastekava ja sealjuures vajaduse

korral asjassepuutuvad erinevused esile tuua.

(3) Taastekavas esitatakse järgmine teave:

1) olukorra lahendamise juhi ja teda asendavate isikute kontaktandmed;

2) olukorra lahendamiseks tehtavad tegevused;

3) olukorra lahendamiseks vajalike ressursside loetelu, selgitus nende hankimise viisi ja selleks

kuluva aja kohta;

4) võimaluse korral teenuseosutaja või kaasatava partneri alternatiivsed tegevused, et lahendada

teenuse kriitiline tegevus või elutähtsa teenuse katkestus või häire, kui varem rakendatud

tegevused ei andnud soovitud tulemust;

5) olukorra tagajärgi leevendavad meetmed;

6) avalikkusele edastatav teave ja käitumisjuhised;

7) elutähtsa teenuse taastamise maksimaalne prognoositav aeg.

(4) Teenuseosutaja arvestab taastekavas tegevusi plaanides elutähtsa teenuse katkestuse või

häire lubatud ajaga, välja arvatud juhul, kui olukorda ei ole teenuseosutajast sõltumatutel

põhjustel võimalik määratud aja jooksul lahendada.

§ 16. Plaani kasutuselevõtmine

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

18

(1) Plaan peab olema kättesaadav vähemalt teenuseosutaja personali sellele osale, kes osaleb

elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamises või ohu ennetamises.

(2) Ohu realiseerumisel teavitatakse sellest olukorra lahendamise juhti, lähtudes varem kokku

lepitud töökorraldusest.

(3) Olukorra lahendamise juht tegutseb teabe saamisel taastekava kohaselt, rakendades olukorra

lahendamiseks vajaduse korral ka taastekavas nimetamata tegevusi ja meetmeid.

§ 17. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Lisa 1. Tegevuste kriitilisuse hindamine

Lisa 2. Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse hindamine

Lisa 3. Stsenaariumi realiseerumise tagajärje hindamine

Lisa 4. Riskiklassid

Lisa 5. Kriitilise tegevuse toimimiseks olulise ressursi kirjeldamine

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse

osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ

(ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

19

Rakendusakti kavand nr 6

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse kriisiplaan ja püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani

koostamise nõuded, selle koostamise ja muutmise ning kasutusele võtmise ja

rakendamise täpsem kord.

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 14 lõike 4 ja § 15 lõike 15 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse kriisiplaani nõuded, selle koostamise ja muutmise täpsem kord

(1) Vabariigi Valitsuse kriisiplaani koostamist juhib Riigikantselei.

(2) Vabariigi Valitsuse kriisiplaani koostamisel lähtutakse üleriigilisest riskianalüüsist,

ohustsenaariumitest ja julgeolekupoliitika alustest.

(3) Vabariigi Valitsuse kriisiplaan koostatakse iga nelja aasta tagant ja selle ajakohasust hindab

Riigikantselei koos ministeeriumidega kord aastas.

(4) Kui Vabariigi Valitsuse kriisiplaan ei ole ajakohane, selles on ebatäpsusi või ilmneb asjaolu,

mis viitab vajadusele plaan uuendada, algatab Riigikantselei plaani uuendamise ja korraldab

selle kuue kuu jooksul.

(5) Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis määratakse asutuste kriisiülesanded. Nendest lähtudes võib

ministeerium määrata oma kriisiplaanis valitsemisala asutustele täpsustavaid ülesandeid või

tegevusi.

§ 2. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani nõuded ja koostamise kord

(1) Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani koostamisel lähtutakse riskianalüüsidest

ning riigikaitse osas ohustsenaariumidest.

(2) Püsiva kriisiülesandega täidesaatva riigivõimu asutuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse

kriisiplaani koostamisel lähtutakse lisaks Vabariigi Valitsuse kriisiplaanist.

(3) Kriisiplaani koostab püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas elutähtsa teenuse

osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi koos kriisiplaani koostamise eest vastutav

asutus).

(4) Riigikantselei annab kriisiplaani koostamise eest vastutavale asutusele vajadusel suuniseid

kriisiplaani koostamiseks.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

20

(5) Kohaliku omavalitsuse üksust nõustab plaani koostamisel Päästeamet ning püsiva

kriisiülesande valdkondlikust kuuluvusest tulenevalt Sotsiaalkindlustusamet ja Haridus- ja

Teadusministeerium.

(6) Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaanis esitatakse eelkõige:

1) kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise tingimused ning kord;

2) kriisiplaani rakendamiseks vajalikud tegevused ja lahendused;

3) kriisiplaani rakendamiseks vajalikud võimed, sealhulgas personal, vahendid ja varud;

4) kriisiplaani rakendamise juhtimine ja koostöö;

5) avalikkuse teavitamine ja teabevahetus;

6) elanikkonnakaitse tegevused;

7) rahvusvahelise abi vajadus, kaasamine, vastuvõtmine ja kasutamine.

(7) Kriisiplaani koostamisel arvestatakse vastavalt kriisiolukorra lahendamisel osalevate

asutuste pädevusele vähemalt järgmiste olukordade või sündmustega, neile reageerimine tuleb

planeerida lahendava asutuse juhtimisel tegutsemiseks nii kriisiolukorras kui kriisiolukorra ohu

tekkimisel:

1) sõjalisest ohust tingitud sündmused (Kaitseministeerium);

2) põhiseaduslikku korda ja riigi julgeolekut ähvardavatest riigisisestest ja piiriülestest ohtudest

tingitud sündmused, sealhulgas terroriaktid, massiline sisseränne ja massiline korratus

(Siseministeerium);

3) klimaatilistest ohtudest tingitud sündmused, sh üleujutus, metsapõleng (Siseministeerium);

4) inimese tervist mõjutavatest ohtudest tingitud sündmused, sh epideemia, pandeemia,

mürgistus (Sotsiaalministeerium);

5) loomataud, sh ulatuslik nakkuspuhang (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium);

6) ehitiste ja seadmetega seotud või nendest tulenevad õnnetused, sh põleng, varingud,

plahvatus ja muud sarnane sündmus (Siseministeerium);

7) ohtlike ainete käitlemisel tekkivad õnnetused ja kiirgusõnnetused (Siseministeerium,

Kliimaministeerium);

8) küberohust tingitud sündmused, sh ulatuslik küberintsident (Justiits- ja Digiministeerium);

9) ulatuslik elutähtsa teenuse katkestus, sh ulatuslik elektrikatkestus, ulatuslik sidekatkestus

(Kliimaministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Eesti Pank);

10) Eesti sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis õnnetustest tingitud sündmused, sh

merereostus, sh ulatuslik merepäästesündmus, sh reostus piiriveekogus (Siseministeerium,

Kaitseministeerium).

(8) Kriisiplaani koostamisel arvestatakse vastavalt ohu ja riski suurusele järgmiste

olukordadega:

1) olukord, mille lahendamiseks piisab tavapärastest võimetest ning juhtimise ja koostöö

korraldusest;

2) olukord, mille lahendamiseks on vaja tavapärasest rohkem võimeid või erinevat juhtimise

või koostöö korraldust ning võtta kasutusele kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse

kriisiplaan ja algatada asutustevaheline koostöö;

3) vahetult eelseisev või juba kehtestatud kriisiolukord.

§ 3. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani kooskõlastamise, kehtestamise ja

muutmise kord

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

21

(1) Kriisiplaani koostamise eest vastutav asutus kooskõlastab plaani valdkonna eest vastutava

ministeeriumiga ja esitab selle arvamuse avaldamiseks teistele asjassepuutuvatele osapooltele.

(2) Kohaliku omavalitsuse kriisiplaan kooskõlastatakse Sotsiaalkindlustusameti, Haridus- ja

teadusministeeriumi ja Päästeametiga ja esitatakse arvamuse avaldamiseks teistele

asjassepuutuvatele osapooltele.

(3) Kriisiplaani kehtestab kriisiplaani koostamise eest vastutava asutuse juht. Ministeeriumi

kriisiplaani kehtestab asjaomane minister. Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiplaani kehtestab

vallavanem või linnapea.

(4) Kui ministeerium koostab ühise plaani oma valitsemisala asutustega või

Rahandusministeerium Eesti Panga ja Finantsinspektsiooniga, siis kinnitavad selle kõik ühist

plaani koostavate asutuste juhid.

(5) Kui kohaliku omavalitsuse üksus koostab ühise plaani ühe või mitme kohaliku omavalitsuse

üksusega ühiselt, siis kinnitavad selle asjaomased vallavanemad ja linnapead.

(6) Asutuse ja isiku kriisiplaan koostatakse iga nelja aasta tagant ning selle ajakohasust hindab

plaani koostamist juhtiv asutus või isik kord aastas.

(7) Kui kriisiplaan ei ole ajakohane, selles on ebatäpsusi või ilmneb asjaolu, mis viitab

vajadusele plaan uuendada, algatab kriisiplaani koostamise eest vastutav asutus plaani

uuendamise ja korraldab selle kuue kuu jooksul.

(8) Kui valdkonna eest vastutaval ministeeriumil või Riigikantseleil on alust arvata, et

kriisiplaan vajab uuendamist, võib valdkonna eest vastutav ministeerium nõuda kehtiva plaani

muutmise algatamist kohe või seada plaani uuendamisele lõikes 6 nimetatud tähtajast erineva

aja.

(9) Kui Päästeametil on alust arvata, et kohaliku omavalitsuse üksuse plaan vajab uuendamist,

võib Päästeamet nõuda kehtiva plaani muutmise algatamist kohe või seada plaani uuendamisele

lõikes 6 nimetatud tähtajast erineva aja.

§ 4. Kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise tingimused

(1) Vabariigi Valitsuse kriisiplaani võetakse kasutusele ja rakendatakse Vabariigi Valitsuse

otsusel:

1) enne kriisiolukorda kriisiplaanis toodud juhul kriisiolukorda põhjustada võiva ohu

tõrjumiseks, lähtudes vajadusel Vabariigi Valitsuse määratud eesmärgist ning rakendades

Vabariigi Valitsuse täpsemalt määratud juhtimis- ja koostöökorraldust.

2) kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks.

(2) Asutuse ja isiku kriisiplaan võetakse kasutusele ja rakendatakse:

1) enne kriisiolukorda asutuse või isiku juhi otsusel kriisiplaanis toodud juhul kriisiolukorda

põhjustada võiva ohu tõrjumiseks;

2) kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

22

(3) Kriisiplaani koostamisel osalenud asutusel ja isikul on õigus teha ettepanek kriisiplaani

kasutusele võtmise ja rakendamise kohta, kui püsiva kriisiülesandega asutus või isik seda ise ei

tee.

(4) Asutuse ja isiku kriisiplaani rakendav olukorra lahendamise eest vastutav asutus kohustub:

1) tagama valmisoleku juhtida kriisiplaanis kirjeldatud olukordade lahendamist;

2) korraldab oma vastutusalas kriisiplaanis kirjeldatud olukordade seiramise ja hindamise, et

alustada õigel ajal tegevusi kriisiplaanis ohu tõrjumiseks ja olukorra lahendamiseks, ning

esimesel võimalusel teavitab kriisiplaanis kaasatavaid asutusi ja isikuid;

3) määrab kriisiplaani koostamisse kaasatud asutustele ja isikutele ülesanded ja nende täitmise

tähtsuse järjekorra;

4) püstitab eesmärgi või eesmärgid, mille saavutamiseks olukorra lahendamise tegevused kaasa

aitavad;

5) otsustab olukorra lahendamise lõpetada, teavitades sellest olukorra lahendamisse kaasatud

asutusi ja isikuid.

(5) Kriisiplaani rakendaval olukorra lahendamise eest vastutaval täidesaatva riigivõimu

asutusel on õigus anda täidesaatva riigivõimu asutustele ülesandeid ja korraldusi, et tagada

olukorra kiire lahendamine.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

23

Rakendusakti kavand nr 7

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Õppuste sagedus, selle korraldamisele ja läbiviimisele esitatavad nõuded, õppusejärgsed

tegevused ja õppuste kulude katmise kord

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 17 lõike 3 alusel.

§ 1. Kohaldamisala

(1) Määruses sätestatakse õppuse sagedus, õppuse läbiviimise ja õppuse korraldamise nõuded

ning õppuse kulu katmine.

(2) Määrust ei kohaldata Kaitseväele.

§ 2. Õppuse korraldamise eesmärk

Õppuse korraldamise eesmärk on harjutada või kontrollida Vabariigi Valitsuse ja püsiva

kriisiülesandega asutuse ja isiku, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse

üksuse võimet lahendada kriisiolukord ja täita püsivaid kriisiülesandeid.

§ 3. Õppuste sagedus ja korraldamine

(1) Õppuse korraldamisel lähtutakse Riigikantselei suunistest.

(2) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku

omavalitsuse üksus korraldab õppuse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

(3) Lõikes 2 nimetatud õppuse korraldajad võivad teha ühise õppuse, kui ühise õppuse

korraldamine täidab iga korraldaja suhtes §-s 2 nimetatud eesmärgi.

(4) Lõikes 3 nimetatud ühise õppuse korraldamise kooskõlastavad elutähtsa teenuse osutajad

elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajaga, kohaliku omavalitsuse üksused Päästeametiga ja

ülejäänud püsiva kriisiülesande täitjad valdkonna eest vastutava ministeeriumiga. Kui

korraldatav ühine õppus ei täida elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, Päästeameti või

valdkonna eest vastutava ministeeriumi hinnangul iga korraldaja suhtes määruse §-s 2

nimetatud eesmärki ning õppust ei ole võimalik muuta viisil, et see täidaks iga korraldaja suhtes

§-s 2 nimetatud eesmärki, tuleb õppused korraldada eraldi.

§ 4. Õppuste korraldamisele esitatavad nõuded

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

24

Õppuse korraldaja dokumenteerib õppuse läbiviimise vähemalt ulatuses, et oleks võimalik

tuvastada:

1) õppuse toimumise aeg;

2) õppuse vastutav korraldaja;

3) õppusest osavõtjad;

3) õppuse eesmärk;

4) õppuse stsenaarium ja läbiviimise korraldus;

6) õppuse hindajad ja hindamise korraldus

7) õppusel tuvastatud tähelepanekud, ettepanekud ja probleemid.

§ 5. Õppusejärgsed tegevused

(1) Õppuse korraldaja koostab õppuse kokkuvõtte, kus esitatakse tähelepanekud, ettepanekud

ja probleemid ning probleemide lahendamise ja ettepanekutega tegelemise tegevus- ja ajakava.

(2) Õppuse tulemusest teavitab elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse toimepidevuse

korraldajat, kohaliku omavalitsuse üksus Päästeametit, ülejäänud püsiva kriisiülesande täitjad

valdkonna eest vastutava ministeeriumi, esitades õppuse kokkuvõtte kolme kuu jooksul pärast

õppuse toimumist.

(3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, Päästeamet ja ministeerium edastavad õppuse

kokkuvõtted koos oma tähelepanekute ja ettepanekutega Riigikantseleile ühe kuu jooksul pärast

õppuse korraldajalt kokkuvõtte saamist.

(4) Riigikantselei esitab kord aastas Vabariigi Valitsusele koondülevaate õppustel tuvastatud

olulisematest probleemidest ja lahendusettepanekutest.

§ 6. Õppuste kulu kandmine

Õppuse korraldamisega seotud kulu kaetakse õppuse korraldaja eelarvest. Õppusesse kaasatud

asutuste õppusel osalemise kulu kaetakse nende asutuste eelarvetest, kui ei ole kokku lepitud

teisiti.

§ 6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

25

Rakendusakti kavand nr 8

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Toimepidevuse tagamise ja objektikaitse kord

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 18 lõike 8 ja 19 lõike 7 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse:

1) toimepidevuse tagamise valmidustasemed ning nende kehtestamise ja muutmise kord;

2) toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti kaitse tingimused ja kord, sealhulgas varjumise

korralduse nõuded;

3) alaliselt või ajutiselt kaitstavate olulise tähtsusega objektide kategooriad, kaitsemeetmed ja

nende rakendamise kord, sealhulgas objekti ohutasemed ja nende muutmise kord;

4) alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti riskianalüüsi ja turvaplaani koostamise,

kooskõlastamise, kinnitamise ja muutmise kord;

5) ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise kord ja ajutise kaitse tähtajad.

(2) Määruses sätestatud nõudeid kohaldatakse elutähtsa teenuse osutamisele ja selle

toimepidevuse tagamisele ulatuses, mis ei ole reguleeritud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse ja

selle alusel kehtestatud õigusaktiga.

2. peatükk

Valmidustasemete kehtestamine ja muutmine

§ 2. Valmidustasemed

(1) Riigikantselei, ministeeriumid ja kriisiolukorra lahendamise eest vastutavad asutused,

sealhulgas elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad ja kohaliku omavalitsuse üksused

tagavad igal ajahetkel valmiduse püsivate kriisiülesannete täitmiseks ja kriisiolukorra

lahendamiseks, rakendades ohu muutumisele vastava valmiduse saavutamiseks kohast

valmidustaset.

(2) Valmidustasemed jagunevad järgmiselt:

1) valmidustase 1 – tavapärane valmidus, kui kriisiolukorra tekkimise risk on madal;

2) valmidustase 2 – tõstetud valmidus, kui kriisiolukorra tekkimise risk on tõenäoline;

3) valmidustase 3 – kõrgendatud valmidus, kui on kriisiolukord või selle tekkimise risk kõrge;

4) valmidustase 4 – täielik valmidus, kui on kriisiolukord või vahetu risk selle tekkimiseks.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

26

(3) Püsiva kriisiülesandega lõikes 1 nimetatud asutus määrab enda tegevused ja nende

elluviimise kõikides valmidustasemetes lähtudes järgnevast:

1) tavapärase valmiduse korral toimub ülesannete täitmine tavapärase juhtimis- ja

töökorraldusega, seejuures toimepidevust ja ülesannete täitmist seiratakse, kontaktpunkt toimib

ning ollakse valmis tegevuste käivitamiseks ja valmiduse suurendamiseks;

2) tõstetud valmiduse korral seatakse end valmis maandama ähvardavat ohtu ja valmistuma

eesootavaks olukorraks;

3) kõrgendatud valmiduse korral seatakse end osaliselt valmis ning rakendatakse kriisiaegset

juhtimis- ja töökorraldust, et täita ohu realiseerumisel kriisiülesandeid, seejuures tagatakse

võimalusel tavapäraste ülesannete täitmine;

4) täieliku valmiduse korral seatakse end terviklikult valmis ja minnakse täielikult üle

kriisiaegsele juhtimis- ja töökorraldusele, et täita ohu realiseerumisel eelkõige kriisiülesandeid

ja kriitilisi tegevusi.

§ 3. Valmidustaseme kehtestamine ja muutmine

(1) Valmidustaseme kehtestab ja seda muudab valmidustasemeid rakendav asutus.

Valmidusastme kehtestamise ettepaneku saab asutusele teha ka Riigikantselei ja asutuse

kriisiplaani koostamisse kaasatud asutus või isik.

(2) Valmidustasemeid rakendav asutus teavitab valmidustaseme muutmisest viivitamata seotud

osapooli ja Riigikantseleid.

(3) Teates esitatakse valmidustase, selle kehtestamise või muutmise põhjus ning kehtivuse

algus ja lõpp, kui seda on võimalik ajaliselt määrata.

3. peatükk

Toimepidevuse tagamiseks vajalik objektikaitse ja objektil varjumine

§ 4. Toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti kaitse ja objektil varjumise üldnõuded

(1) Käesolevas peatükis sätestatud nõudeid kohaldatakse toimepidevuse tagamiseks vajaliku

objekti kaitseks ka juhul, kui objekt ei ole määratud alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise

tähtsusega objektiks.

(2) Käesolevas peatükis sätestatud nõudeid kohaldatakse toimepidevuse tagamiseks vajalikul

objektil varjumise korraldamiseks juhul, kui objekt on ameti- või töökohaks määratud

kriisiülesandega ameti- ja töökohaga personalile.

(2) Toimepidevuse tagamiseks ja kriisiülesande täitmiseks vajalikud objektid määrab püsiva

kriisiülesandega asutus ja isik.

(3) Objektikaitset ja objektil varjumist korraldab objekti valdaja.

§ 5. Objekti füüsiliseks kaitseks vajalike meetmete rakendamine

(1) Toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti kaitseks rakendatakse selleks kohaseid

töökorralduslikke ning ehituslikke ja tehnilisi füüsilise kaitse miinimummeetmeid.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

27

(2) Kui objekt moodustab osa ehitisest või kinnistust, rakendatakse füüsilise kaitse

miinimummeetmeid üksnes sellel osal, mis on toimepidevuse tagamiseks vajalik.

(3) Ohu muutumisel rakendatakse toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti kaitseks

täiendavaid lisaturvameetmeid.

(4) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik hindab füüsilise kaitse miinimummeetmete kohasust

toimepidevuse seiramisel.

(5) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik määrab objektikaitsel rakendatavad ehituslikud,

tehnilised, töökorralduslikud füüsilise kaitse meetmeid ja täiendavad lisaturvameetmed ohu

ennetamiseks, tõkestamiseks ja selle realiseerumise tagajärgede leevendamiseks.

§ 6. Objektil varjumise võimaldamiseks vajalike meetmete rakendamine

(1) Toimepidevuse tagamiseks vajalikul objektil töötava kriisiülesandega ameti- ja töökohaga

personali kaitseks rakendatakse selleks kohaseid töökorralduslikke ning ehituslikke ja tehnilisi

personali kaitse meetmeid.

(2) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik määrab objektil varjumise võimaldamiseks

rakendatavad ehituslikud, tehnilised, töökorralduslikud personali kaitse meetmed.

4. peatükk

Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitse

1. jagu

Olulise tähtsusega objektide kategooriad

§ 7. Alaliselt või ajutiselt kaitstavate olulise tähtsusega objektide kategooriad

(1) Alaliselt või ajutiselt kaitstavad olulise tähtsusega objektid (edaspidi ka olulise tähtsusega

objekt) jagunevad püsiva kriisiülesande täitmisest või selle tagamisest lähtuvalt järgmistesse

kategooriatesse:

1) avaliku võimu organi kasutuses olev objekt (edaspidi A-kategooria objekt);

2) elutähtsa teenuse osutamisega seotud objekt (edaspidi B-kategooria objekt);

3) avaliku korra tagamiseks oluline objekt, sealhulgas objekt, mille kahjustamise või

hävitamisega kaasneb inimeste elu ja tervise, rahvusliku kultuuripärandi ja ühiskonna

turvatunde kahjustamise oht (edaspidi C-kategooria objekt);

4) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud objekt, sealhulgas riigikaitseline ehitis

ehitusseadustiku tähenduses (edaspidi D-kategooria objekt);

5) julgeolekuasutuse kasutuses olev objekt, sealhulgas julgeolekuasutuse ehitis

ehitusseadustiku tähenduses (edaspidi E-kategooria objekt);

6) sisejulgeoleku tagamisega seotud objekt (edaspidi F-kategooria objekt).

(2) Maa-ala, ehitise või seadme määramisel alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega

objektiks märgitakse ära ka selle kategooria.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

28

2. jagu

Objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramine

§ 13. Objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramine

(1) Maa-ala, ehitise või seadme võib määrata ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks

järgmistel eesmärkidel:

1) et kindlaks teha, kas on vajalik määrata see alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks;

2) et seda erakorraliselt kaitsta, kui muud kaitseabinõud on ammendunud või muude

kaitseabinõude kohaldamine oleks seatud eesmärgiga võrreldes ebamõistlikult koormav.

(2) Enne objekti määramist ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektis hinnatakse eelkõige:

1) objekti kaitsmise muid võimalusi;

2) ajutise kaitse määramata jätmise võimalikke tagajärgi;

3) objekti seost muu alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objektiga;

4) objekti võimalikku § 2 lõikes 1 nimetatud kategooriat lähtuvalt objekti tüübist.

(3) Kui objekt on vaja määrata ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks § 13 lõike 1

punktis 2 sätestatud eesmärgil selle erakorraliseks kaitsmiseks, peab lisaks lõikes 2 nimetatud

asjaoludele hindama:

1) asjaolusid või kaalutlusi, mis välistavad objekti kaitsmise muud võimalused;

2) objekti erakorralise kaitse kestust.

(4) Objekti määramise ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks otsustab määramise

õigust omav minister käskkirjaga. Käskkirjas märgitakse vähemalt:

1) objekti nimetus;

2) objekti aadress, lähiaadress või muud asukohaandmed;

3) objekti täpne paiknemine või asukoht, kui objekt on osa ehitisest või kinnistust;

4) objekti kategooria ja selle määramise põhjendus;

5) põhjendus objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise vajalikkuse

kohta;

6) ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise tähtaeg.

§ 14. Objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise tähtaeg

(1) Objekti võib määrata ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks kuni 60 päevaks ning

kriisiolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal kuni 180 päevaks.

(2) Objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks olemine lõpeb pärast käskkirjas

märgitud tähtpäeva saabumist või objekti alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks

määramisest arvates.

§ 15. Teavitamine

(1) Objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise käskkiri toimetatakse

objekti valdajale kätte lihtkirjaga või elektrooniliselt hiljemalt käskkirja andmisele järgneval

tööpäeval.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

29

(2) Objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramisest teavitatakse

Kaitsepolitseiametit. Muud isikut, asutust või institutsiooni teavitatakse, kui see tuleneb

seadusest või see on vajalik objekti kaitse korraldamiseks.

3. jagu

Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja ja valitsusasutuse

ülesanded

§ 16. Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja ülesanded

(1) Objektikaitset korraldab objekti valdaja.

(2) Objekti valdaja peab määrama käesolevas peatükis sätestatud ülesannete täitmise

korraldamiseks volitatud esindaja ning edastama volitatud esindaja kontaktandmed

Kaitsepolitseiametile.

(3) Objekti valdaja on kohustatud viivitamata teavitama Kaitsepolitseiametit asjaoludest

objektil või selle lähiümbruses, mis võivad viidata rünnakuohule.

§ 17. Valitsusasutuste ülesanded

(1) Siseministeerium hindab A-, B-, C- ja F-kategooria objekti ning Siseministeeriumi

valitsemisala asutuse E-kategooria objekti ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega

objektiks määramise vajadust ning koordineerib nimetatud objektide kaitse korraldamist.

(2) Kaitseministeerium hindab D-kategooria ja Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuse E-

kategooria objekti ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise

vajadust ning koordineerib nimetatud objektide kaitse korraldamist.

(3) Kaitsepolitseiamet nõustab A-, B-, C- ja F-kategooria objekti valdajat riskianalüüsi ning

turvaplaani rakendamisel ning muudab käesolevas määruses sätestatud korras A-, B-, C- ja F-

kategooria objekti ohutasemeid.

(4) Politsei- ja Piirivalveamet muudab käesolevas määruses sätestatud korras A-, B-, C- ja F-

kategooria objekti ohutasemeid.

4. jagu

Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti riskianalüüsi ja turvaplaani koostamine

1. jaotis

Üldnõuded

§ 18. Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti riskianalüüsi ja turvaplaani üldnõuded

(1) Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja on kohustatud kinnitama riskianalüüsi

ja turvaplaani ühe aasta jooksul objekti alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks

määramisest arvates.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

30

(2) Riskianalüüsi ja turvaplaani võib koostada ühel territooriumil asuvate objektide kohta või

mitme muul viisil seotud objekti kohta ühiselt, kui see on vajalik:

1) riskianalüüsi objektiivseks koostamiseks;

2) turvaplaani rakendamiseks.

(3) Käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastav riskianalüüs või turvaplaan võib sisalduda

objekti valdaja muus dokumendis juhul, kui riskianalüüs või turvaplaan on nimetatud

dokumendi muudest osadest või dokumendi sisust selgelt eristatav.

(4) Kinnitatud riskianalüüs ja turvaplaan edastatakse Kaitsepolitseiametile. Kui B-kategooria

objekti valdaja on elutähtsa teenuse osutaja, edastab ta kinnitatud riskianalüüsi ja turvaplaani

ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale.

(5) D- ja E-kategooria objekti riskianalüüsile ja turvaplaanile ei pea kohaldama lõikes 4, § 19

lõigetes 2 ja 4, §-des 20–27 ning § 28 lõikes 6 sätestatut.

§ 19. Riskianalüüsi ja turvaplaani uuendamine

(1) Objekti valdaja on kohustatud uuendama riskianalüüsi ja turvaplaani korraliselt vähemalt

üks kord kahe aasta jooksul nende kinnitamisest arvates.

(2) Lõikes 1 sätestatud korras uuendatud riskianalüüs ja turvaplaan edastatakse

Kaitsepolitseiametile kolme tööpäeva jooksul nende kinnitamisest arvates. Kui B-kategooria

objekti valdaja on elutähtsa teenuse osutaja, edastab ta uuendatud riskianalüüsi ja turvaplaani

ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale.

(3) Objekti valdaja on kohustatud uuendama riskianalüüsi ja turvaplaani erakorraliselt 30 päeva

jooksul, kui:

1) oluliselt muutuvad ohud, ohu realiseerumise tõenäosus või ohu realiseerumise võimalik

tagajärg;

2) oluliselt muutuvad objekti turvalisuse tagamiseks rakendatud meetmed;

3) objektil või selle vahetus läheduses on toimunud sündmus, mis ohustab objekti turvalisust;

4) muutuvad objekti valdaja, omaniku või objekti andmed.

(4) Riskianalüüsi ja turvaplaani erakorralisel uuendamisel teavitab objekti valdaja kirjalikult

Kaitsepolitseiametit riskianalüüsis või turvaplaanis tehtud muudatustest. Kui B-kategooria

objekti valdaja on elutähtsa teenuse osutaja, teavitab ta muudatustest ka elutähtsa teenuse

toimepidevuse korraldajat.

§ 20. Riskianalüüsi ja turvaplaani kooskõlastamine Kaitsepolitseiametiga

(1) Riskianalüüs ja turvaplaan kooskõlastatakse enne nende kinnitamist Kaitsepolitseiametiga:

1) riskianalüüsi ja turvaplaani esmakordsel koostamisel;

2) riskianalüüsi ja turvaplaani korralisel uuendamisel, kui nende uuendamisel muutuvad

objektiturvalisuse tagamiseks rakendatavad meetmed.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

31

(2) Kui riskianalüüsis või turvaplaanis on puudusi, tagastab Kaitsepolitseiamet riskianalüüsi

või turvaplaani ning annab kuni 30 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks

võib Kaitsepolitseiamet anda kuni 90 päeva, kui:

1) puudused on olulised ning neid kõrvaldamata ei täida riskianalüüs või turvaplaan oma

otstarvet;

2) objektil, selle läheduses või julgeolekukeskkonnas on toimunud muudatusi, mille mõjude

analüüs on suuremahuline ja mõjutab rakendatavaid meetmeid.

(3) Riskianalüüsi või turvaplaani võib tagastada puuduste kõrvaldamiseks korduvalt.

(4) Kaitsepolitseiamet kooskõlastab riskianalüüsi ja turvaplaani 30 päeva jooksul nende

esitamisest või puuduste kõrvaldamisest arvates. Kooskõlastamise tähtaega võib pikendada

kuni 60 päeva võrra, kui kooskõlastamine nõuab Kaitsepolitseiametilt lisaanalüüsi.

Kooskõlastamise tähtaja pikendamisest teavitab Kaitsepolitseiamet objekti valdajat kirjalikult.

2. jaotis

Riskianalüüsi koostamine

§ 21. Riskianalüüsi osad

Riskianalüüs koosneb vähemalt järgmistest osadest:

1) koostaja andmed, sealhulgas ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed;

2) analüütiline osa, mis koostatakse §-des 22–24 sätestatust juhindudes;

3) vajaduse korral riskianalüüsi selgitavad tabelid ja joonised;

4) riskianalüüsi kokkuvõte.

§ 22. Riskide analüüsimine

(1) Riskianalüüsi koostaja selgitab välja võimalikud ohud, võttes aluseks üleriigilise

riskianalüüsi tulemusi, kirjeldab neid vastavalt objekti kategooriale kogemuste, uuringute või

muu teabe põhjal ning annab hinnangu ohu realiseerumise tõenäosusele ja selle tagajärgedele.

(2) Ohu realiseerumise tõenäosusele antavas hinnangus lähtutakse statistilistest andmetest ja

muudest dokumenteeritud arvestuslikest, analüütilistest või muul viisil tõestatud andmetest

ning teiste asutuste antud hinnangutest.

(3) Ohu realiseerumise tõenäosuse hinnang antakse järgmise viie aasta kohta lisas 1 sätestatu

kohaselt. Kui ohu realiseerumise tõenäosust ei ole võimalik lisa 1 kohaselt hinnata, antakse

hinnang ohu realiseerumise tõenäosusele, lähtudes muudest mõõdetavatest kriteeriumidest.

(4) Ohu realiseerumise tagajärgi analüüsitakse eelkõige järgmistest valdkondadest lähtuvalt:

1) inimeste elu ja tervis;

2) vara;

3) teave;

4) B-kategooria objektide puhul elutähtsate teenuste toimepidevus;

5) asutuse põhitegevus ja maine.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

32

(5) Ohu realiseerumise tagajärgede analüüsimisel võib arvestada ebasoovitavaid mõjusid ka

muudele kvantitatiivselt või kvalitatiivselt mõõdetavatele valdkondadele, mis toovad lisaks

lõikes 4 nimetatud valdkondadele paremini esile ohu realiseerumise võimalikud tagajärjed.

(6) B-kategooria objekti puhul nimetatakse eraldi tagajärjed selle objektiga seotud elutähtsa

teenuse toimimisele.

(7) Ohu realiseerumise tagajärgedele antakse raskusaste lisas 2 sätestatu kohaselt ning seda

põhjendatakse. Ohu realiseerumise tagajärgede koondhinnang antakse raskeima tagajärje järgi.

§ 23. Riskiklassi määramine

(1) Ohu realiseerumisele määratakse riskiklass, arvestades ohu realiseerumise tõenäosust ja

tagajärje raskusastet.

(2) Riskiklassi tasemed on esitatud lisas 3.

§ 24. Riskianalüüsi kokkuvõte

Riskianalüüsi kokkuvõttes esitatakse ohtude kirjeldused ja riskiklassid. B-kategooria objektide

puhul esitatakse kokkuvõttes ka tagajärjed elutähtsa teenuse toimepidevusele.

3. jaotis

Turvaplaani ja ajutise turvaplaani koostamine

§ 25. Turvaplaani osad

(1) Turvaplaan koosneb järgmistest osadest:

1) koostaja andmed, sealhulgas ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed;

2) ehituslikud, tehnilised ja töökorralduslikud meetmed ohu ennetamiseks, tõkestamiseks ja

selle realiseerumise tagajärgede leevendamiseks lähtuvalt riskianalüüsis määratud riskiklassist;

3) ülevaade füüsilise kaitse miinimummeetmete rakendamisest, sealhulgas seos riskianalüüsiga

ning meetme rakendamise hetkeseis;

4) füüsilise kaitse miinimummeetmete rakendamise erandi ja muu kaitsemeetme kohaldamise

põhjendus;

5) ülevaade lisaturvameetmete rakendamisest, sealhulgas lisaturvameetmete rakendamise

korraldus objektil;

6) lisaturvameetmete rakendamise erandi ja muu kaitsemeetme kohaldamise põhjendus;

7) kiirreageerimise kaart;

8) turvaplaani ankeet.

(2) Turvaplaanis kirjeldatakse ka lõikes 1 nimetatud meetmete ning muude kaitsemeetmete

rakendamiseks olemasolevaid ja vajaminevaid ressursse.

§ 26. Kiirreageerimise kaart

(1) Turvaplaani osana koostatav kiirreageerimise kaart on käesoleva määruse tähenduses

objektil objekti kaitse tagamiseks kasutatav mõõtkavaline hoone korruste ja lõigete plaan koos

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

33

tegelike ruumide asetusega ning selle juurde kuuluvate objekti kaitse tagamiseks vajalike

andmetega ning muu hoonet iseloomustav lihtsustatud joonis.

(2) Kiirreageerimise kaart koostatakse vaid alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks

määratud hoone kohta või selle hoone kohta, mis asub objektiks määratud maa-alal või kus asub

objektiks määratud seade ja mis on seotud selle seadme toimimisega.

(3) Kiirreageerimise kaarti uuendatakse, kui sellele kantud andmed muutuvad.

(4) Objekti valdaja on kohustatud hoidma kiirreageerimise kaarti viisil, mis tagab selle

kättesaadavuse operatiivtöö tegijale objektil.

(5) Kiirreageerimise kaardi andmete loetelu ja vorm on esitatud lisas 4.

§ 27. Turvaplaani ankeet

Turvaplaani kokkuvõttena täidetakse turvaplaani ankeet lisas 5 sätestatu kohaselt.

§ 28. Ajutine turvaplaan

(1) Objekti valdaja on kohustatud koostama ajutise turvaplaani:

1) kui objekt on määratud ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks;

2) enne turvaplaani kinnitamist, kui objekt on määratud alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega

objektiks.

(2) Ajutisele turvaplaanile ei kohaldata §-des 18–20 ja 25–27 sätestatud nõudeid.

(3) Objekti valdaja on kohustatud koostama ajutise turvaplaani 30 päeva jooksul objekti alaliselt

või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramisest arvates. Kui objekt

määratakse ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks § 13 lõike 1 punktis 2 sätestatud

eesmärgil objekti erakorraliseks kaitsmiseks, on objekti valdaja kohustatud koostama ajutise

turvaplaani kolme päeva jooksul objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks

määramisest arvates.

(4) Ajutise turvaplaani võib koostada ühel territooriumil asuvate objektide kohta või mitme

muul viisil seotud objekti kohta ühiselt, kui see on vajalik ajutise turvaplaani rakendamiseks.

(5) Ajutises turvaplaanis märgitakse vähemalt:

1) objekti ohutaseme muutmise kord objekti valdaja poolt;

2) paragrahvis 22 nimetatud lisaturvameetmete rakendamise kord;

3) lisaturvameetmete rakendamise eest vastutavate isikute kontaktandmed.

(6) Ajutine turvaplaan edastatakse Kaitsepolitseiametile viie tööpäeva jooksul selle

koostamisest arvates. Kui objekt määratakse ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks §

13 lõike 1 punktis 2 sätestatud eesmärgil objekti erakorraliseks kaitsmiseks, edastatakse ajutine

turvaplaan Kaitsepolitseiametile viivitamata.

5. jagu

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

34

Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed

§ 29. Füüsilise kaitse miinimummeetmed

(1) Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja on kohustatud rakendama objekti

füüsilise kaitse miinimummeetmeid, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Kui objekt moodustab osa ehitisest või kinnistust, rakendatakse füüsilise kaitse

miinimummeetmeid üksnes sellel osal.

(3) A-, B-, C- ja F-kategooria objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed on sätestatud lisades

6–9.

(4) D- ja E-kategooria objekti kaitsel võib rakendada füüsilise kaitse miinimummeetmeid

käesolevas määruses sätestatud korrast erinevalt.

§ 30. Füüsilise kaitse miinimummeetmete rakendamise erandid

(1) Objekti füüsilise kaitse miinimummeetmeid võib rakendada lisades 6–9 sätestatud mahust

erinevalt või osaliselt, kui:

1) objekti asukoha või eripära tõttu ei ole meetme rakendamine võimalik;

2) riskianalüüsi ja turvaplaani koostamise käigus on tuvastatud, et meetme rakendamine on

ebamõistlik.

(2) Lõikes 1 nimetatud erandi kohaldamist põhjendab objekti valdaja turvaplaanis, selgitades

sealhulgas võimalust rakendada ohtude maandamiseks muud kaitsemeedet.

(3) Kui objektil rakendatakse politsei valvet, kohaldatakse käesoleva määrusega sätestatud

nõudeid füüsilise kaitse miinimummeetmete rakendamisel niivõrd, kuivõrd politsei ja piirivalve

seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses ei ole sätestatud teisiti.

6. jagu

Objekti lisaturvameetmed ning ohutasemed ja nende muutmine

§ 31. Lisaturvameetmed

(1) Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja on kohustatud rakendama ohutaseme

kehtestamisel objekti lisaturvameetmeid, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Kui objekt moodustab osa ehitisest või kinnistust, rakendatakse lisaturvameetmeid üksnes

sellel osal.

(3) A-, B-, C- ja F-kategooria objekti lisaturvameetmed on sätestatud lisades 10–13.

(4) D- ja E-kategooria objekti kaitsel võib rakendada lisaturvameetmeid käesolevas määruses

sätestatud korrast erinevalt.

§ 32. Lisaturvameetmete rakendamise erandid

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

35

(1) Objekti lisaturvameetmeid võib rakendada lisades 10–13 sätestatud mahust erinevalt või

osaliselt, kui:

1) objekti asukoha või eripära tõttu ei ole meetme rakendamine võimalik;

2) riskianalüüsi ja turvaplaani koostamise käigus on tuvastatud, et meetme rakendamine on

ebamõistlik.

(2) Lõikes 1 nimetatud erandi kohaldamist põhjendab objekti valdaja turvaplaanis, selgitades

sealhulgas võimalust rakendada ohtude maandamiseks muud kaitsemeedet.

(3) Kui objekt on määratud ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks, juhindutakse

lisaturvameetmete rakendamisel objekti ajutisest turvaplaanist.

(4) Kui objektil rakendatakse politsei valvet, kohaldatakse käesoleva määrusega sätestatud

nõudeid lisaturvameetmete rakendamisel niivõrd, kuivõrd politsei ja piirivalve seaduse alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses ei ole sätestatud teisiti.

§ 33. Objekti ohutasemed ja nende muutmine

(1) Objekti ohutaseme eesmärk on tagada käesolevas määruses sätestatud lisaturvameetmete

rakendamine objekti kaitseks ohu muutumisel.

(2) Ohutasemed jagunevad järgmiselt:

1) roheline – risk on madal;

2) kollane – risk on tõenäoline;

3) oranž – risk on kõrge;

4) punane – risk on vahetu.

(3) Objekti ohutaset võib käesolevas määruses sätestatud korras muuta objekti valdaja,

Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet, kui ilmnenud asjaoludele antava objektiivse

hinnangu põhjal on alust arvata, et risk on madal, tõenäoline, kõrge või vahetu.

§ 34. Ohutaseme muutmine Kaitsepolitseiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt

(1) Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet teavitab ohutaseme muutmisest objekti

valdaja volitatud esindajat turvaplaani ankeedis määratud viisil ning annab teada vähemalt

ohutaseme nimetuse.

(2) Ohutaset muutnud asutus vormistab ohutaseme muutmise esimesel võimalusel kirjaliku

otsusena, milles märgitakse vähemalt:

1) objekti nimetus;

2) ohutase ja selle muutmise põhjendus;

3) ohutaseme kehtivuse algus ja lõpp, kui seda on võimalik ajaliselt määrata;

4) viide dokumendile või dokumentidele, millest lähtuvalt on ohutaseme muutmise otsus

koostatud.

(3) Ohutaseme muutmise otsuse teeb ohutaset muutnud asutus objekti valdajale teatavaks

lihtkirjaga või elektroonselt hiljemalt otsuse allkirjastamisele järgneval tööpäeval.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

36

(4) Ohutaset võib alandada üksnes kõrgema ohutaseme kehtestanud asutus.

(5) Ohutaset muutnud asutus teavitab ohutaseme muutmisest ja selle põhjendusest

Siseministeeriumi esimesel võimalusel kirjalikult.

§ 35. Ohutaseme muutmine objekti valdaja poolt

(1) Objekti valdaja võib muuta objekti ohutaset, arvestades §-s 33 sätestatut.

(2) Objekti valdaja ei või alandada Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja Piirivalveameti

kehtestatud ohutaset.

7. peatükk

Rakendussätted

§ 36. Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse miinimummeetmete ja

lisaturvameetmete rakendamise tähtaeg

(1) Objekti valdaja on kohustatud viima objekti §-des 29–32 sätestatud nõuetega vastavusse

18 kuu jooksul objekti alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramisest arvates.

(2) Kui objekti vastavusse viimine §-des 29–32 sätestatud nõuetega ei ole lõikes 1 nimetatud

tähtaja jooksul objekti eripära tõttu võimalik, teavitab objekti valdaja sellest

Kaitsepolitseiametit. Kaitsepolitseiamet võib lõikes 1 nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue

kuu võrra.

§ 34. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Lisa 1 Ohu realiseerumise tõenäosuse hindamine

Lisa 2 Ohu realiseerumise tagajärgede raskusastmed

Lisa 3 Riskiklassi tasemed

Lisa 4 Kiirreageerimise kaardi andmete loetelu ja vorm

Lisa 5 Turvaplaani ankeet (kokkuvõte)

Lisa 6 A-kategooria objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)

Lisa 7 B-kategooria objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)

Lisa 8 C-kategooria objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)

Lisa 9 F-kategooria objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)

Lisa 10 A-kategooria objekti lisaturvameetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)

Lisa 11 B-kategooria objekti lisaturvameetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)

Lisa 12 C-kategooria objekti lisaturvameetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)

Lisa 13 F-kategooria objekti lisaturvameetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

37

Rakendusakti kavand nr 9

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks esitatavate andmete koosseis ja

nende töötlemise kord

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõike 8 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

§ 2. Andmete koosseis

§ 3. Töötlemise kord

§ 4. Määruse jõustumine

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

38

Rakendusakti kavand nr 10

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Taustakontrolli teenuse nõuded

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõike 10 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse:

1) elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks kasutatava taustakontrolli teenuse nõuded

tulenevalt tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõike 1 eesmärgist;

2) taustakontrolli teenuse vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;

3) taustakontrolli teenusele juurdepääsu võimaldamise tingimused;

4) taustakontrolli teenuse kasutamisel töödeldavate andmete täpsem koosseis, andmeandjad ja

saadavad andmed.

§ 2. Taustakontrolli teenuse nõuded

(1) Taustakontrolli teenus tagab elutähtsa teenuse osutajale võimaluse e-äriregistri kaudu

kontrollida tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet

täitva isiku karistatuse andmeid.

(2) Taustakontrolli teenuse kasutamisel võib käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja

ulatuses töödelda tsiviiltoetuse registrisse, töötamise registrisse ja karistusregistrisse kantud

andmeid.

§ 3. Taustakontrolli teenuse kasutaja

(1) Taustakontrolli teenust võib tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõike 2 alusel

kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku karistatuse andmete kontrollimiseks kasutada elutähtsa

teenuse osutaja volitatud füüsiline isik, sealhulgas tsiviilkriisi ja riigikaitse § 77 lõikes 11

nimetatud juriidilise isiku töötaja (edaspidi teenuse kasutaja).

(2) Teenuse kasutaja isiku üldandmete või taustakontrolli teenusele juurdepääsu õiguse

muutumisest peab elutähtsa teenuse osutaja või tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõikes 11

nimetatud juriidiline isik viivitamata teavitama taustakontrolli teenuse volitatud töötlejat.

§ 4. Vastutav ja volitatud töötleja

(1) Taustakontrolli teenuse vastutav töötleja on Riigikantselei ning volitatud töötleja Registrite

ja Infosüsteemide Keskus.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

39

(2) Vastutav töötleja:

1) vastutab taustakontrolli teenuse toimimise eest, andes volitatud töötlejale taustakontrolli

teenuse toimimise tagamiseks vajalikke juhiseid, ja kavandab teenuse arendamist;

2) lahendab taustakontrolli teenuse toimimist puudutavaid õiguslikke küsimusi;

3) teavitab volitatud töötlejat taustakontrolli teenuse toimimist ja kasutamist puudutavate

kohustuste täitmist takistavatest asjaoludest ja teenust reguleerivate õigusaktide muutmise

kavatsusest;

4) töötab koos volitatud töötlejaga välja taustakontrolli teenuse turvanõuded.

(3) Volitatud töötleja:

1) tagab teenuse kasutajale võimaluse saada e-äriregistri kaudu tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse

§ 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku karistatuse andmeid;

2) nõustab teenuse kasutajaid tehnilistes küsimustes ja tagab teenuse infotehnoloogilise

kasutajatoe;

3) korraldab taustakontrolli teenuse haldamise, hooldamise ja majutamise;

4) töötab koos vastutava töötlejaga välja taustakontrolli teenuse turvanõuded ja rakendab

järjepidevalt andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks turvanõuetele

vastavaid turvameetmeid;

5) tagab andmete säilimise ja kustutamise vastavalt tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõikes

8 ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele;

6) teavitab vastutavat töötlejat viivitamata taustakontrolli teenuse toimimist ja kasutamist

puudutavate kohustuste täitmist takistavatest asjaoludest;

7) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid taustakontrolli teenuse arendamiseks ja viib neid ellu

koostöös vastutava töötlejaga.

§ 5. Teenusele juurdepääs

(1) Teenuse kasutajale võimaldatakse taustakontrolli teenusele juurdepääs üksnes tsiviilkriisi ja

riigikaitse seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku karistatuse

andmete kohta päringute tegemiseks.

(2) Teenuse kasutaja juurdepääs taustakontrolli teenusele toimub e-äriregistri kaudu.

(3) Taustakontrolli teenusele juurdepääsu andmisel identifitseeritakse teenuse kasutaja

autentimise teenuse alusel.

(4) Lisaks teenuse kasutajale on taustakontrolli teenusele juurdepääs:

1) vastutaval ja volitatud töötlejal tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja käesolevas määruses

sätestatud ülesannete täitmiseks;

2) elutähtsa teenuse toimepidevust korraldaval asutusel tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 156

lõike 1 punktis 1 ja § 160 lõikes 3 sätestatud järelevalve tegemiseks;

3) Andmekaitse Inspektsioonil isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle

järelevalve tegemiseks.

§ 6. Andmete koosseis, andmeandjad ja saadavad andmed

(1) Taustakontrolli teenus töötleb teenusele juurdepääsu andmisel ja selle kasutamisel järgmisi

teenuse kasutaja andmeid:

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

40

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg;

3) selle elutähtsa teenuse osutaja nimi ja registrikood, kelle nimel teenuse kasutaja andmeid

pärib;

4) aadress või e-posti aadress.

(2) Taustakontrolli teenus töötleb teenuse kasutamisel järgmisi tsiviiltoetuse registrisse kantud

elutähtsa teenuse osutaja andmeid:

1) elutähtsa teenuse osutaja nimi;

2) registrikood.

(3) Taustakontrolli teenus töötleb teenuse kasutamisel järgmisi maksukorralduse seaduse §-s

251 sätestatud töötamise registrisse kantud andmeid:

1) tööd tegeva isiku ees- ja perekonnanimi;

2) tööd tegeva isiku isikukood või sünniaeg;

3) tööd võimaldava isiku registri- või isikukood ja nimi;

4) teave tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 77 sätestatud taustakontrolli läbimise kohustuse

kohta, kui tegemist on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise seisukohalt olulisi ülesandeid

täitva isikuga.

(4) Taustakontrolli teenus töötleb ja väljastab teenuse kasutajale tsiviilkriisi ja riigikaitse

seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku kohta järgmised

karistusregistrisse kantud andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood või sünniaeg;

3) karistusseadustiku säte, milles sätestatud kuriteo toimepanemises isik süüdi mõisteti;

4) otsuse või määruse jõustumise kuupäev.

(5) Lõikes 4 sätestatud andmete väljastamisel teenuse kasutajale tuleb arvestada tsiviilkriisi ja

riigikaitse seaduse § 77 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimusi.

(6) Taustakontrolli teenus võimaldab teenuse kasutajal saada lisaks lõikes 4 sätestatule andmeid

isiku karistatuse kohta karistusregistri seaduse §-s 30 sätestatud päringuga teise liikmesriigi

registrisse ja kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatavasse Euroopa karistusregistrite

infosüsteemi.

§ 7. Andmete logimine

Taustakontrolli teenuse kasutamise õiguspärasust kontrollitakse tarkvaraliste ja

organisatsiooniliste meetmete abil. Iga päringu kohta logitakse:

1) selle elutähtsa teenuse osutaja nimi ja registrikood, kelle nimel teenuse kasutaja andmeid

päris;

2) teenuse kasutaja ees- ja perekonnanimi;

3) teenuse kasutaja isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg;

4) päringu tegemise kuupäev ja kellaaeg;

5) päritud andmed.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

41

Rakendusakti kavand nr 11

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia nõuded ning selle koostamise ja

muutmise kord

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 alusel.

§ 1. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamine

(1) Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegiat (edaspidi toimepidevuse strateegia)

koostavad asutused on vastavalt valdkondadele ja alamvaldkondadele järgmised:

1) energeetika, sealhulgas elekter, kaugküte ja -jahutus, nafta, gaas – Kliimaministeerium;

2) transport, sealhulgas lennu-, raudtee-, vee- ja maanteetransport – Kliimaministeerium;

3) pangandus ja finantsturutaristu – Eesti Pank, Rahandusministeerium ja Finantsinspektsioon;

4) tervishoid – Sotsiaalministeerium;

5) joogivesi – Kliimaministeerium;

6) reovesi – Kliimaministeerium;

7) digitaristu – Justiits- ja Digiministeerium;

8) toiduainete tootmine, töötlemine ja turustamine – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

(2) Toimepidevuse strateegia koostamist juhib Riigikantselei, kes annab seda koostavatele

asutustele vajalikke suuniseid ja teavet.

(3) Toimepidevuse strateegia ajakohastatud versioon koostatakse vähemalt iga nelja aasta järel.

§ 2. Toimepidevuse strateegia koostamiseks vajalikud andmed

(1) Toimepidevuse strateegia peab sisaldama vähemalt järgmist:

1) iga valdkonna hetkeolukorra kirjeldus ja peamised kitsaskohad selle toimepidevuse

tagamisel;

2) strateegilised eesmärgid ja prioriteedid elutähtsa teenuse osutajate üldise toimepidevuse

suurendamiseks, võttes arvesse piiri- ja valdkonnaüleseid sõltuvusi ja ristsõltuvusi;

3) juhtimisraamistik nende strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide saavutamiseks, sealhulgas

eri ametiasutuste, elutähtsa teenuse osutajate ning teiste strateegia rakendamises osalevate

asutuste ja isikute rollide ja vastutusalade kirjeldus;

4) valdkonna tegevuskava, milles esitatakse meetmed elutähtsa teenuse osutajate üldise

toimepidevuse suurendamiseks ning mida koostades võetakse arvesse valdkonnapõhise

riskianalüüsi tulemusi;

5) elutähtsa teenuse osutajate kindlaksmääramise protsessi kirjeldus;

6) elutähtsa teenuse osutajaid toetava protsessi kirjeldus, sealhulgas meetmed, millega

tõhustatakse koostööd avaliku sektori ja erasektori vahel;

7) loetelu strateegia rakendamisse kaasatud peamistest asutustest ja asjaomastest

sidusrühmadest, kes ei ole elutähtsa teenuse osutajad;

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

42

8) poliitikaraamistik iga valdkonna ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2022/2555, 14. detsember 2022, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse

ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi

(EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (ELT L 333,

27.12.2022, lk 80–152), kohaste pädevate asutuste vaheliseks koordineerimiseks, et jagada

küberturvalisuse riske, küberohte ja -intsidente ning muid kui küberriske, -ohte ja -intsidente

käsitlevat teavet ning täita järelevalveülesannet;

9) juba võetud meetmete kirjeldus.

(2) Lõike 1 punktis 4 nimetatud valdkonna tegevuskava peab sisaldama iga meetme kohta

vähemalt järgmist:

1) kirjeldus;

2) vastutaja;

3) seotud osalised;

4) algtase ja sihttase;

5) kulu katteallikad.

(3) Toimepidevuse strateegiana võib käsitada toimepidevuse strateegiat koostavate asutuste

strateegilisi arengudokumente, kui need kajastavad § 1 lõikes 1 nimetatud valdkondi ja

alamvaldkondi ning sisaldavad lõikes 1 nimetatud teavet.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

43

Rakendusakti kavand nr 12

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Kohaliku omavalitsuse üksusele kriisiülesannete täitmise kulude hüvitamise alused ja

arvutusmetoodika

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 84 lõike 4 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

§ 2. Kulu hüvitamise alused

§ 3. Arvutusmetoodika

§ 4. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

44

Rakendusakti kavand nr 13

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise, selle läbiviimise ja kohaliku omavalitsuse

üksuse sellele kaasaaitamise nõuded, tingimused ja kord ning nõuded

evakuatsioonikohtadele

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 92 lõike 6 alusel.

§ 1. Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumine

(1) Päästeamet ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumisel:

1) koostab kootöös kohalike omavalitsuse üksustega evakuatsioonikohtade ning nende

kasutusele võtmise plaani;

2) kinnitab evakuatsioonikohtade sisekorraeeskirjad.

§ 2. Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine

(1) Päästeamet ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel:

1) määrab evakuatsiooni korraldamiseks juhtimisstruktuuri, sealhulgas vastutavad isikud

punktides 2–7 kirjeldatu korraldamiseks;

2) korraldab evakuatsioonialal viibijate teavitamise ning annab edasiseks tegevuseks juhiseid;

3) kaasab evakuatsiooni korraldamisse kohaliku omavalitsuse üksuse, vajalikud asutused ja

isikud ning annab neile ülesandeid ja korraldusi nende pädevuse kohaselt;

4) määrab evakuatsioonialalt evakueeritavate kogunemisalale jõudmiseks evakuatsioonitee ja

evakueeritute vastuvõtmiseks evakueeritute kogunemispunkti;

5) suunab majutusvajaduse korral evakueeritud kohaliku omavalitsuse üksuse

evakuatsioonikohtadesse;

6) korraldab evakueeritavate evakuatsioonikohta liikumise või transportimise ning määrab

vajaduse korral transpordipunktid, kus evakueeritavad paigutatakse transpordivahenditesse;

7) korraldab evakueeritute üle arvestuse pidamise.

§ 3. Kohaliku omavalitsuse üksuse kaasaaitamiskohustus

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamisel:

1) abistab Päästeametit evakuatsioonikohtade kasutusele võtmisel;

2) tagab sissepääsu/ligipääsu evakuatsioonikohale;

3) osaleb evakuatsioonikoha töö korraldamisel;

4) teavitab elanikke;

5) tagab kohalike teede sõidetavuse;

6) toetab haavatavamas seisundis (vanemaealised, puudega inimesed jt) evakueerimist;

7) toetab muude tegevuste juures.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

45

§ 4. Evakuatsioonikoha nõuded

(1) Evakuatsioonikoht on hoone või rajatis, kuhu saab evakueeritud majutada vähemalt üheks

nädalaks (vajadusel kauem) ning kus on tagatud inimeste viibimiseks esmavajalikud

tingimused.

(2) Evakuatsioonikoha võib vajadusel võtta kasutusele evakueeritavate ajutise

kogunemispunktida.

(3) Evakuatsioonikoha nõuded on järgmised:

1) eelistatakse kohaliku omavalitsuse üksuse või riigi omandis olevaid hooneid ja rajatisi, mis

on varasemalt evakuatsioonikohtadena kaardistatud ning avatakse ulatusliku evakuatsiooni

korral;

2) tagatud peab olema evakuatsioonikoha kiire kasutusele võtmine, kuni kahe tunni jooksul

alates ulatusliku evakuatsiooni välja kuulutamisest;

3) hooned ja rajatised peavad vastama üldistele ohutuse-, keskkonna- tervisekaitse- ja

tuleohutusnõuetele;

4) magamisalaks ühe inimese kohta arvestatakse minimaalselt 4 m2;

5) tagatud peab olema hoonetele ja rajatistele hea ligipääsetavus, sealhulgas ligipääsetavus

puudega inimesele;

6) tagatud peavad olema esmased olme- ja hügieenitingimused.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

46

Rakendusakti kavand nr 14

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise ja lõpetamise ning nende üle arvestuse

pidamise tingimused ja kord, sellega seotud vaidluste lahendamise kord ning

töökohustuse rakendamise ja täitmise piiramise täpsemad tingimused

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 101 lõike 8 alusel.

[Koostatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa 9 põhjal]

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

47

Rakendusakti kavand nr 15

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Tsiviiltoetuse registri põhimäärus

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 132 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Tsiviiltoetuse registri ametlik nimetus

(1) Registri ametlik nimetus on tsiviiltoetuse register (edaspidi register). Registri ametlik

lühend on TTR.

(2) Registri ingliskeelne nimetus on Register of Civil Assets.

§ 2. Registri pidamise eesmärk

Register on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on:

1) kriisiolukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike vahendite ja nende kasutamiseks

vajalike andmete, kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isikute üle;

2) pidada arvestust elutähtsa teenuse osutajate üle;

3) pidada arvestust riigikaitseks vajalike materiaalsete vahendite, vastuvõtva riigi toetuse

osutamiseks vajalike vahendite ning tsiviil-sõjaliseks koostööks vajalike vahendite üle;

4) pidada arvestust asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise ja täitmise üle;

5) pidada arvestust kriisiülesannete ja kodanikukohustuse täitmise üle.

§ 3. Registri vastutav ja volitatud töötleja

(1) Registri kaasvastutavad töötlejad on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet ja

tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 82 lõikes 3 nimetatud tegevusvaru haldaja.

(2) Registri volitatud töötleja on:

1) Kaitseressursside Amet;

2) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja §-s x sätestatud teabe osas.

§ 4. Registri andmete õiguslik tähendus

Registrisse esitatud ja kantud andmetel on informatiivne tähendus.

2. peatükk

Registri ülesehitus

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

48

§ 5. Registri pidamine ja ülesehitus

(1) Registrit peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna, mis koosneb

digitaalsetest registriandmetest.

(2) Register koosneb:

1) digitaalsest registrist;

2) digitaalsest kanderaamatust;

3) digitaalsest geoinfosüsteemist.

(3) Register on liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga (edaspidi X-tee).

§ 6. Registriandmete kaitse

(1) Registri pidamisel kohaldatakse avaliku teabe seaduses, riigisaladuse ja salastatud

välisteabe seaduses ning isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid.

(2) Registriandmete turbeaste on keskmine (M) ja turvaklass on K2T2S2.

(3) Registriandmete kaitsmiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi

meetmeid.

(4) Andmete sisestamise, parandamise ja muutmise õigus antakse ainult isikule, kellel on seda

vaja teenistus- ja töökohustuste täitmiseks.

(5) Teave tehtud registritoimingute kohta salvestatakse.

3. peatükk

Registrisse kantavad andmed

§ 7. Vastuvõtva riigi toetuse kontaktisikute andmed Eestis

§ 8. Asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostava ametiisiku andmed

§ 9. Kaitseväe sõjaväelinnakute andmed

§ 10. Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade, harjutusalade, lasketiirude ning

eraldiseisvate hoidlate ja depoode andmed

§ 11. Kaitseväe ja Kaitseliidu ning valitsusasutuste hoonete ja rajatiste ning nende

käsutuses oleva varustuse andmed

§ 12. Haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus nimetatud haiglate ja kiirabibrigaadi

pidajate andmed

§ 13. Kütusehoidlate ja -tanklate andmed

§ 14. Alajaamade andmed

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

49

§ 15. Sõidukite andmed

§ 16. Masinate ja seadmete andmed

§ 17. Raudtee taristu ja veeremi andmed

§ 18. Teede andmed

§ 19. Sadamate andmed

§ 20. Lennuväljade ja kopteriväljakute andmed

§ 21. Kaardikihtide andmed

§ 22. Katastriüksuste andmed

§ 23. Riigi tegevusvaru andmed

§ 24. Jäätmekäitluskohtade andmed

§ 25. Ettevõtjate andmed

§ 26. Elutähtsa teenuse osutaja andmed

Elutähtsa teenuse osutaja kohta kantakse registrisse lisaks §-s 25 nimetatud andmetele

järgmised andmed:

1) osutatav elutähtis teenus;

2) elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või asutused;

3) elutähtsa teenuse osutamise piirkond;

4) elutähtsa teenuse osutamise algus ja lõpp;

5) teave elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani kinnitamise kohta;

6) kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja e-posti aadress.

§ 27. Puurkaevude andmed

§ 28. Spordiehitiste andmed

§ 29. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise ning täitmise andmed

§ 30. Kriisiülesandega ameti- ja töökohtadega tööandja arvestus

§ 31. Andmete esitajad ja andmete esitamine

(1) Registrisse esitavad andmeid:

1) ministeeriumid;

2) elektrituru jaotusvõrguettevõtjad;

3) Kaitseliit;

4) Kaitseressursside Amet;

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

50

5) Kaitsevägi;

6) Keskkonnaagentuur;

7) Keskkonnaamet;

8) Maa-amet;

9) transpordiamet;

10) Politsei- ja Piirivalveamet;

11) Päästeamet;

12) Riigi Kinnisvara Aktsiaselts;

13) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;

14) Terviseamet;

15) Ravimiamet;

16) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja;

17) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.

(2) Andmeid esitatakse registrisse paberil või, kokkuleppel volitatud töötlejaga, elektroonse

andmevahetuse kaudu.

§ 32. Andmevahetus teiste andmekogudega

§ 33. Andmete registrisse kandmise kord

§ 34. Registrisse esitatud või kantud andmete õigsus

§ 35. Ebaõigete andmete parandamine ja täpsustamine

§ 36. Juurdepääs registrisse kantud andmetele ja registriandmete väljastamine

5. peatükk

Andmete säilitamine, järelevalve registri pidamise üle, registri pidamise rahastamine ja

registri likvideerimine

§ 37. Registriandmete säilitamine ja arhiveerimine

§ 38. Registritoimingute kohta teabe säilitamine

§ 39. Järelevalve registri pidamise üle

§ 40. Registri pidamise rahastamine

§ 41. Registri likvideerimise kord

§ 42. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

51

Rakendusakti kavand nr 16

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Välisriigi sõjalaevale Eesti territoriaal- või sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse

osasse sisenemise loa ning välisriigi riiklikule õhusõidukile Eesti õhuruumi sisenemise,

Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa loa

andmise kord

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 149 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrus reguleerib välisriigi sõjalaevale Eesti territoriaal- või sisevetesse ja piiriveekogu

Eestile kuuluvasse osasse sisenemise loa andmist (edaspidi laevaluba) ning välisriigi riiklikule

õhusõidukile (edaspidi välisriigi õhusõiduk) Eesti õhuruumi sisenemiseks, Eesti territooriumil

maandumiseks või üle territooriumi lendamiseks loa andmist (edaspidi lennuluba).

(2) Käesolevas määruses sätestatud korrast lähtutakse niivõrd, kuivõrd välislepinguga ei ole

ette nähtud teisiti.

(3) Eesti õhuruumi kaitsmisel ja puutumatuse tagamisel osaleva Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni liikmesriigi õhusõiduk võib Eesti õhuruumi siseneda, Eesti territooriumil

maanduda või üle territooriumi lennata käesolevas määruses sätestatut kohaldamata. Eesti

territoriaal- või sisevete ja piiriveekogu Eestile kuuluva osa kaitsmisel ja puutumatuse

tagamisel osaleva Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi sõjalaev võib Eesti

territoriaal- või sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse osasse siseneda ilma määruses

sätestatut kohaldamata.

§ 2. Laeva- ja lennuluba

(1) Laeva- ja lennuluba on aluseks välisriigi sõjalaeva või õhusõiduki Eesti territooriumile

sisenemiseks.

(2) Laeva- ja lennuluba võib olla ühe- või mitmekordne.

(3) Mitmekordse laeva- või lennuloaga antakse välisriigi sõjalaevale Eesti territoriaal- või

sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse osasse ning välisriigi õhusõidukile Eesti

õhuruumi sisenemise, Eesti territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise õigus

kestusega kuni üks aasta.

(4) Laevaluba ei ole vaja rahumeelse läbisõidu jaoks territoriaalmerest.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

52

§ 3. Taotluse esitamise õigus

Laeva- või lennuloa saamiseks võib taotluse esitada Kaitsevägi, välisriik või rahvusvaheline

organisatsioon. Laeva- või lennuloa taotlus esitatakse Kaitseministeeriumile.

2. peatükk

Välisriigi sõjalaevale laevaloa andmise kord

§ 4. Laevaloa taotlemine

(1) Välisriigi sõjalaeva Eesti territoriaal- või sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse

osasse sisenemiseks esitatakse taotlus vähemalt viis tööpäeva enne kavandatavat sisenemist.

(2) Erandkorras võib mõjuvatel põhjustel esitada laevaloa taotluse lõikes 1 sätestatud tähtajast

kinni pidamata.

(3) Laevaloa taotluse vorm on toodud lisas 1.

§ 5. Taotluse esitamine arvamuse avaldamiseks

(1) Kaitseministeerium edastab välisriigi sõjalaeva taotluse ühe tööpäeva jooksul pärast selle

saamist Kaitseväele ja Politsei- ja Piirivalveametile ning vajaduse korral muule asjaomasele

valitsusasutusele arvamuse avaldamiseks, määrates ühtlasi vastamise tähtaja.

(2) Epideemia piirkonnast saabuva välisriigi sõjalaeva sisenemisel Eesti territoriaal- või

sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse osasse esitab laeva kapten Kaitseministeeriumile

vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2003. a määruse nr 298 „Eesti riigipiiril eriti ohtlike

nakkushaiguste leviku tõkestamise kord ja tingimused” § 3 lõikele 2 merenduse

tervisedeklaratsiooni lisa, mille Kaitseministeerium edastab ühe tööpäeva jooksul pärast selle

saamist arvamuse avaldamiseks Terviseametile, määrates ühtlasi vastamise tähtaja.

(3) Arvamuse esitavad lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutuste juhid või nende volitatud isikud.

Tähtajaks arvamuse esitamata jätmisel loetakse arvamuse avaldaja laevaloa andmisega

nõustunuks.

§ 6. Laevaloa andmine

(1) Kaitseministeerium kontrollib taotluses esitatud andmeid ja laevaloa andmise või sellest

keeldumise otsus tehakse ühe tööpäeva jooksul pärast § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutustelt

arvamuste saamist. Laevaloale võib seada tingimusi.

(2) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi sõjalaevale võib laevaloa anda ühe

tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kohaldamata §-s 5 sätestatut.

§ 7. Loa andmisest või sellest keeldumisest teavitamine

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

53

Kaitseministeerium teavitab laevaloa andmisest või sellest keeldumisest viivitamata taotluse

esitanud välisriiki, rahvusvahelist organisatsiooni, Kaitseväge, Politsei- ja Piirivalveametit ning

vajaduse korral muid asjaomaseid valitsusasutusi.

§ 8. Mitmekordse laevaloa alusel Eestisse saabumine

Mitmekordse laevaloa olemasolu korral teavitab välisriik või rahvusvaheline organisatsioon

kavandatavast sisenemisest Politsei- ja Piirivalveametit kaks tööpäeva ette. Politsei- ja

Piirivalveamet edastab vajaduse korral saadud teabe ühe tööpäeva jooksul Kaitseväele ja

muudele asjaomastele valitsusasutustele.

§ 9. Laevaloa andmine Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni alalise mereväe üksuse

koosseisus olevale sõjalaevale

(1) Kaitsevägi esitab iga aasta 1. novembriks Kaitseministeeriumile taotluse järgneval

kalendriaastal Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni alalise mereväe üksuse koosseisus

olevate laevade kohta. Kaitsevägi annab viivitamata Kaitseministeeriumile teada muutustest

eespool nimetatud alalise mereväe üksuse koosseisus.

(2) Kaitseministeerium annab lõike 1 alusel esitatud taotluses nimetatud sõjalaevale üksuse

ülesannete täitmiseks mitmekordse laevaloa. Kaitseministeerium teavitab antud loast

Kaitseväge.

(3) Lõikes 2 sätestatud loa olemasolu korral teavitab välisriigi sõjalaev Eesti territoriaal- või

sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse osasse sisenemisest Kaitseväge vastavalt Põhja-

Atlandi Lepingu Organisatsioonis kehtivale korrale. Kaitsevägi teavitab sisenemisest

Kaitseministeeriumi ja Politsei- ja Piirivalveametit ning vajaduse korral muid asjaomaseid

valitsusasutusi.

3. peatükk

Välisriigi õhusõidukile lennuloa andmise kord

§ 10. Lennuloa taotlemine

(1) Välisriigi õhusõiduki Eesti õhuruumi sisenemiseks, Eesti territooriumil maandumiseks või

üle territooriumi lendamiseks esitatakse taotlus vähemalt viis tööpäeva enne kavandatavat

sisenemist.

(2) Põhjendatud juhul võib lennuloa taotluse esitada Kaitseministeeriumile lõikes 1 sätestatust

lühema tähtaja jooksul, kui sellest on Kaitseministeeriumi varem teavitatud.

(3) Lennuloa taotluse vorm on toodud lisas 2.

(4) Tehnilise kokkuleppega „Piiriülese õhus liikumise protseduurid Euroopas“ liitunud Euroopa

Liidu liikmesriigi esitatava lennuloa taotluse vorm on toodud lisas 3.

§ 11. Taotluse esitamine arvamuse avaldamiseks

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

54

(1) Kaitseministeerium edastab lennuloa taotluse ühe tööpäeva jooksul pärast selle saamist

Kaitseväele, Politsei- ja Piirivalveametile ja muule asjaomasele valitsusasutusele arvamuse

avaldamiseks ning Tallinna lennuinfopiirkonnas piirkondlikku lennujuhtimisteenust osutavale

sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale, määrates ühtlasi vastamise tähtaja.

(2) Välisriigi õhusõiduki saabumisel epideemia piirkonnast esitab õhusõiduki kapten

Kaitseministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2003. a määruse nr 298

„Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord ja tingimused” § 3 lõikele

5 lennunduse ülddeklaratsiooni osa „Tervis”, mille Kaitseministeerium edastab ühe tööpäeva

jooksul pärast selle saamist arvamuse avaldamiseks Terviseametile, määrates ühtlasi vastamise

tähtaja.

(3) Arvamuse esitavad lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutuste juhid või nende volitatud isikud.

Tähtajaks arvamuse esitamata jätmisel loetakse arvamuse avaldaja lennuloa andmisega

nõustunuks.

§ 12. Lennuloa andmine

(1) Kaitseministeerium kontrollib taotluses esitatud andmeid ja lennuloa andmise või sellest

keeldumise otsus tehakse ühe tööpäeva jooksul pärast §-s 11 nimetatud arvamuste saamist.

Lennuloale võib seada tingimusi.

(2) Lennuluba antakse taotluses märgitud ajavahemikuks. Lennuluba hakkab kehtima 72 tundi

enne loas märgitud aega ning selle kehtivus lõpeb 72 tundi pärast loas märgitud aega.

(3) Lennuloa võib anda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi õhusõidukitele ühe

tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kohaldamata §-s 11 sätestatut.

§ 13. Loa andmisest või sellest keeldumisest teavitamine

Kaitseministeerium teavitab lennuloa andmisest või sellest keeldumisest viivitamata taotluse

esitanud välisriiki või rahvusvahelist organisatsiooni, Kaitseväge, Politsei- ja Piirivalveametit

ning vajaduse korral muid asjaomaseid valitsusasutusi.

§ 14. Mitmekordse lennuloa alusel Eestisse saabumine

Mitmekordse lennuloa olemasolu korral ei pea välisriik või rahvusvaheline organisatsioon

välisriigi õhusõiduki Eesti õhuruumi sisenemisest, Eesti territooriumile maandumisest või üle

territooriumi lendamisest ette teavitama.

§ 15. Mitmekordse lennuloa andmise eriregulatsioon

(1) Kaitseministeerium annab ilma käesolevas peatükis sätestatud korda kohaldamata igal

kalendriaastal lennuloa Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi ja Euroopa Liidu

liikmesriigi riiklikele õhusõidukitele ning Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile

kuuluvatele õhusõidukitele.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

55

(2) Enne lennuloa väljastamist küsib Kaitseministeerium Tallinna lennuinfopiirkonnas

piirkondlikku lennujuhtimisteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja

arvamuse välisriigi õhusõidukile lennuloa väljastamise kohta.

(3) Kaitseministeerium teavitab antud loast Kaitseväge, Politsei- ja Piirivalveametit ning

vajaduse korral muid asjaomaseid valitsusasutusi.

(4) Lõikes 1 sätestatud lennuloa olemasolu korral ei pea välisriik õhusõiduki Eesti õhuruumi

sisenemisest, Eesti territooriumile maandumisest või üle territooriumi lendamisest ette

teavitama, välja arvatud õhusõiduk, mis on varustatud luure, seire, sihtmärgi kinnistamise ja

kohaluure süsteemiga ning elektroonilise sõjapidamise vahendiga, olenemata seadmete

väljalülitamisest. Nimetatud seadmetega varustatud välisriigi õhusõiduk teavitab Kaitseväge

üks päev enne kavandatud Eesti õhuruumi sisenemist, Eesti territooriumil maandumist või üle

territooriumi lendamist.

(5) Lõikes 1 sätestatud lennuloa kasutamise korral peavad õhusõiduki luure, seire, sihtmärgi

kinnistamise ja kohaluure süsteemid ning elektroonilise sõjapidamise vahendid Eesti

õhuruumis ja territooriumil viibimise ajal olema välja lülitatud.

(6) Käesoleva paragrahvi alusel antud lennuluba ei kehti välisriigi õhusõidukile, mis veab relvi,

laskemoona, lõhkeaineid või muid ohtlikke kaupu, mis ei ole sätestatud Rahvusvahelise

Lennutranspordi Assotsiatsiooni vastavate ohtlike kaupade vedu reguleerivates dokumentides,

ning välisriigi õhusõidukile, millel on Eesti õhuruumi sisenemisel, Eesti territooriumil

maandumisel või üle territooriumi lendamise ajal sisse lülitatud luure, seire, sihtmärgi

kinnistamise ja kohaluure süsteem ning elektroonilise sõjapidamise vahend.

(7) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile kuuluv õhusõiduk võib lennata luure-, seire- ja

kohaluure süsteemi seadmed sisselülitatult. Nimetatud ja sisselülitatud seadmetega varustatud

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile kuuluv õhusõiduk teavitab Kaitseministeeriumi üks

päev enne kavandatud sisenemist Eesti õhuruumi, maandumist Eesti territooriumil või üle

territooriumi lendamist.

§ 16. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

56

Rakendusakti kavand nr 17

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Riigikaitselise kriisiolukorra ajal tekitatud kahju hüvitamise tingimused, ulatus ja kord

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 153 lõike 4 alusel.

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega reguleeritakse riigikaitselise kriisiolukorra ajal tekitatud kahju hüvitamiseks või

tagajärje kõrvaldamiseks taotluse esitamise ja lahendamise tingimusi, ulatust ja korda.

(2) Määrust kohaldatakse sellise isiku suhtes, kellele on riigikaitselise kriisiolukorra ajal

tekitatud õigusvastast kahju, või tema õigusjärglasele (edaspidi kahju kannatanud isik).

§ 2. Kahju hüvitamise taotluse esitamine

(1) Taotlus riigikaitselise kriisiolukorra ajal tekitatud kahju hüvitamiseks või tagajärje

kõrvaldamiseks (edaspidi kahju hüvitamise taotlus) esitatakse haldusorganile, kes tekitas kahju

või vastutab kahju vahetult tekitanud isiku eest (edaspidi kahju tekitanud haldusorgan).

(2) Kui kahju tekitanud haldusorgan ei ole teada, siis esitatakse taotlus asjaomasele

ministeeriumile, kes viib kahju hüvitamise menetluse läbi ulatuses, mis on vajalik vastutava

haldusorgani väljaselgitamiseks või tõendi tagamiseks.

(3) Kui kahju tekkimises on osalenud mitu haldusorganit, siis esitatakse kahju hüvitamise

taotlus asjaomasele ministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud

valitsusasutusele.

§ 3. Kahju hüvitamise taotluse menetlemise kord

(1) Kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul alates päevast, millal kahju

kannatanud isik kahjust teada sai või pidi teada saama.

(2) Kahju hüvitamise taotlus peab olema kirjalik.

(3) Kahju hüvitamise taotluses tuleb märkida vähemalt järgmised andmed:

1) kahju kannatanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel

sünniaeg;

2) kahju kannatanud juriidilise isiku ärinimi ja registrikood;

3) kahju kannatanud isiku elu- või asukoha aadress, telefoninumber, e-postiaadress ja muud

kontaktandmed;

4) kahju tekitanud haldusorgani või asjaomase ministeeriumi nimetus ja muud teada olevad

andmed;

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

57

5) õigusvastane haldusakt, toiming või muu tegu, millega kahju tekitati;

6) isikule teada olevad kahju tekitamise asjaolud ning sellekohased tõendid;

7) isiku selgelt väljendatud taotlus, sealhulgas kas isik soovib hüvitist või tagajärje

kõrvaldamist;

8) arvelduskonto andmed, millele soovitakse hüvitise ülekandmist;

9) muud taotluse lahendamisega seotud olulised asjaolud.

(4) Kui kahju hüvitamise taotluse esitaja ei ole kahju kannatanud isik, siis tuleb kahju

hüvitamise taotluses täiendavalt märkida kahju hüvitamise taotluse esitaja ees- ja

perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg, ja kontaktandmed ning põhjendada

taotluse esitamist.

(5) Kahju tekitanud haldusorgan lahendab kahju hüvitamise taotluse ühe aasta jooksul alates

nõuetekohase taotluse saamisest.

(6) Kahju tekitanud haldusorgan lahendab kahju hüvitamise taotluse haldusaktiga.

§ 4. Kahju hüvitamise tingimused ja piirangud

(1) Kahju tekitanud haldusorgan hüvitab üksnes tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s …

sätestatud kahju.

(2) Hüvitise suuruse määramisel arvestab kahju tekitanud haldusorgan riigivastutuse seaduse

§-s 13 sätestatud piiranguid, arvestades tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s .. sätestatud erisusi.

(3) Kahju tekitanud haldusorgan ei hüvita kahju, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem

tagajärgede kõrvaldamise kulust ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist.

§ 5. Kahju hüvitise väljamaksmine

(1) Kahju hüvitis kantakse üle taotluses nimetatud arvelduskontole.

(2) Hüvitise välisriigi krediidiasutuse arvelduskontole või muu makseasutuse kontole maksmise

korral ei vastuta haldusorgan ajalise viivituse eest, mis on tekkinud makse tegemise ja

arvelduskontole raha laekumise vahel, ega hüvitise suuruse erinevuse eest, mis on tekkinud

välisriigi krediidiasutuse teenustasude maksmise või valuutakursi muutumise tõttu makse

tegemise ja selle kontole laekumise vahelisel ajal. Haldusorgan võib vähendada hüvitise

summat nende teenustasude võrra, mida tema peab makse tegijana kandma.

§ 6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

58

Rakendusakti kavand nr 18

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Õiglase hüvitise maksmise tingimused, ulatus ja kord

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 155 lõike 9 ja § 155 lõike 4 alusel.

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega reguleeritakse kriisiolukorra ajal kodanikukohustuse, ühekordse kriisiülesande

täitmise ning isikule kuuluva asja sundkasutusse võtmise, sundvõõrandamise eest õiglase

hüvitise ning makseteenuste toimimise valdkonna elutähtsa teenuse osutajal õiglase hüvitise

(edaspidi õiglane hüvitis) maksmise tingimusi, korda ja ulatust.

(2) Määrust kohaldatakse sellise isiku suhtes, kellele suhtes on seaduse alusel või haldusaktiga

kohaldatud kodanikukohustust, kriisiülesande täitmise kohustus või kellele kuuluv asi on

võetud sundkasutusse või sundvõõrandatud kriisiolukorra ajal, ja tema õigusjärglasele

(edaspidi isik).

(3) Määrust kohaldatakse makseteenuste toimimise valdkonna elutähtsa teenuse osutaja suhtes,

keda on Vabariigi Valitsuse otsusega kohustatud kasutama makseasutuste ja e-raha asutuste

seaduse § 3 lõike 1 punktides 3, 4 ja 7 nimetatud makseteenuse osutamisel isikut tõendavasse

dokumenti kantud digitaalset tuvastamist võimaldavat sertifikaati, mille kehtivust ei ole

võimalik kriisiolukorrast tulenevalt kontrollida.

§ 2. Õiglase hüvitise maksmise alused

Õiglast hüvitist makstakse ulatuses, milles riik on avalikes huvides koormanud isikut või § 1

lõikes 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutajat rohkem või piiranud tema õigusi rohkem, kui see

avalik-õiguslike kohustuste täitmisel üldiselt ühiskonna liikmeid või teisi sama valdkonna

elutähtsa teenuse osutajaid koormab.

§ 3. Õiglase hüvitise taotlemine

(1) Õiglase hüvitise saamiseks esitab isik haldusorganile, kes määras kodanikukohustuse,

ühekordse kriisiülesande või rakendas asja sundkasutusse võtmist või sundvõõrandamist,

kirjaliku taotluse (edaspidi õiglase hüvitise taotlus).

(2) Makseteenuste toimimise valdkonna elutähtsa teenuse osutaja esitab taotluse..

(3) Õiglase hüvitise taotlus tuleb esitada kolme kuu jooksul alates kodanikukohustuse

rakendamisest, ühekordse kriisiülesande täitmise, asja sundkasutuse lõppemisest, asja

sundvõõrandamise otsuse tegemisest või Vabariigi Valitsuse otsusest makseteenuse osutaja

osas.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

59

(4) Taotluses märgitakse järgmised andmed:

1) füüsilisest isikust taotluse esitaja ees- ja perekonnanimi või selle puudumisel sünniaeg;

2) juriidilisest isikust taotluse esitaja ärinimi ja registrikood;

3) taotluse esitaja elu- või asukoha aadress, telefoninumber, e-postiaadress ja muud

kontaktandmed;

4) ühekordse töökohustuse, ühekordse kriisiülesande, asja sundkasutuse või asja

sundvõõrandamise võtmise otsuse teinud haldusorgani nimetus ning otsuse tegemise aeg;

5) õiglase hüvitise maksmise aluseks olevad asjaolud;

6) muud õiglase hüvitise maksmise otsustamisel tähtsust omavada asjaolud.

(5) Haldusorgan teavitab isikut, kellele ta on määranud kodanikukohustuse, kes täidab

ühekordset kriisiülesannet või kelle suhtes on rakendatud asja sundkasutusse võtmist või

sundvõõrandamist, õiglase hüvitise maksmise tingimusest ja korrast. Kui haldusorgan on

rikkunud teavitamise kohustust ja isik on sellel põhjusel lasknud õiglase hüvitise taotluse tähtaja

mööda, siis ennistab haldusorgan taotluse esitamise tähtaja enda algatusel või isiku taotluse

alusel.

§ 4. Õiglane hüvitis kodanikukohustuse täitmise eest

(1) Isikule hüvitatakse kodanikukohustuse täitmine õiglases ulatuses. Isikule ei maksta õiglast

hüvitist ulatuses, milles tööandja säilitab isikule kohustuse täitmise ajaks tema senise töötasu.

(2) Isikule makstakse õiglast hüvitist kodanikukohustuse täitmise eest Vabariigi Valitsuse

kehtestatud töötasu alammäära ulatuses.

(3) Kui lõike 2 alusel makstav tasu oleks kodanikukohustuse sisu ja selle täitjalt oodatavat

kvalifikatsiooni arvestades ilmselgelt ebaõiglane, siis võib haldusorgan maksta õiglase

hüvitisena tasu nõutavale kvalifikatsioonile vastava ameti- või töökoha Statistikaameti

avaldatud viimase keskmise brutokuupalga alusel.

§ 5. Õiglane hüvitis ühekordse kriisiülesande täitmise eest

(1) Isikule hüvitatakse ühekordse kriisiülesande täitmisega tekkinud otsene kulu õiglases

ulatuses. Isikule ei hüvitata tekkinud kulu ulatuses, milles ühekordse kriisiülesande isikul on

võimalik hüvitist saada mujalt, või kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus.

(2) Ühekordse kriisiülesande täitmise õiglaseks kuluks on eelkõige järgmine kulu:

1) kulunud esemete, ainete ja materjalide soetusmaksumus;

2) osalenud töötaja ja ametniku töötasu- ja palgakulu;

3) teenust osutanud isikule makstud tasu ja maksud.

(3) Kui lõike 2 alusel makstav hüvitis oleks ühekordse kriisiülesande täitmise tegelikku

dokumentaalselt tõendatud kulu arvestades ilmselgelt ebaõiglane, siis võib haldusorgan

hüvitada isikule täiendavalt kütte, elektri, vee, gaasi ja muu ühekordse kriisiülesande täitmisega

seotud otsese kulu.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

60

(4) Haldusorgan võib, arvestades lõigetes 1–3 sätestatut, leppida ühekordset kriisiülesannet

täitva isikuga kokku muu õiglase hüvitise.

(5) Isikule ei hüvitata ühekordse kriisiülesande tõttu saamata jäänud tulu.

§ 6. Hüvitis haiguse või vigastuse korral

(1) Füüsilisele isikule, kes täitis kodanikukohustust või osales vahetult ühekordse kriisiülesande

täitmisel ning kelle töövõime selle täitmisel saadud haiguse või vigastuse tõttu on osaline või

puudub, võib haldusorgan maksta ühekordset hüvitist kuni kahe aasta Vabariigi Valitsuse

kehtestatud töötasu alammäära summas või hüvitada ravi- ja ravimite kulu, mida

ravikindlustuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt ei hüvita Eesti

Haigekassa.

(2) Lõikes 1 nimetatud hüvitise saamiseks esitab isik haldusorganile töövõimetoetuse seaduse

§-s 10 sätestatud tõendi osalise või puuduva töövõime kohta.

§ 7. Õiglane hüvitis asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise eest

(1) Isikule hüvitatakse asja sundkasutusse võtmise või asja sundvõõrandamisega tekkinud

otsene kulu õiglases ulatuses. Isikule ei maksta õiglast hüvitist juhul, kui tal on võimalik hüvitist

saada mujalt, kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus või asi võeti sundkasutusse või

sundvõõrandati seetõttu, et isik jättis täitmata seadusest tulenevad nõuded.

(2) Asja sundkasutusse võtmisel ei hüvitata asja kasutuseelist.

(3) Sundkasutusse võetud asja kasutuskõlbmatuks muutumisel või hävimisel hüvitatakse

samaväärse asja keskmine turuhind või asendatakse see samaväärse asjaga. Sundvõõrandamisel

hüvitatakse isikule asja keskmine turuhind. Hüvitise maksmisel võetakse aluseks asja turuhind

asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise rakendamise hetkel. Haldusorgan võib

vähendada hüvitist niivõrd, kui asja väärtus oleks vähenenud asja tavapärase kasutamise korral.

(4) Sundkasutusse võetud asja kahjustamisel hüvitatakse asja väärtuse vähenemine.

Haldusorgan võib hüvitise maksmise asemel asja enda kulul remontida. Hüvitist ei maksta asja

sundkasutamise käigus tavapärase kulumise eest.

(5) Kui isik põhjendatult keeldub sundkasutusse võetud asja tagasivõtmisest, siis võib

haldusorgan hüvitada asja väärtuse lõikes 3 sätestatud tingimustel.

§ 8. Õiglane hüvitis makseteenuse osutajale

§ 9. Õiglast hüvitist välistavad asjaolud

(1) Õiglast hüvitist ei maksta, kui isik või teine isik, kelle eest isik vastutab:

1) pani kodanikukohustuse või ühekordse kriisiülesande täitmisel või seoses asja sundkasutusse

võitmise või asja sundvõõrandamisega toime kuriteo või väärteo;

2) põhjustas kahju tekkimise, aitas sellele oluliselt kaasa või jättis võtmata kasutusele kahju

ärahoidmiseks vajalikud meetmed;

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

61

3) oli enda põhjustatud joobeseisundis.

(2) Paragrahvis 6 sätestatud ühekordset hüvitist või ravikulu hüvitist ei maksta, kui haigus või

vigastus tekkis isiku enda tegevuse tulemusena, eelkõige enesetapu katse ja enesevigastuse, mis

ei ole põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga ega tulenenud teiste isikute õigusvastasest

käitumisest, tulemusena.

(3) Õiglast hüvitist ei maksta, kui sundkasutusse võetud asi hävib sundkasutusse võtmisest

sõltumatutel asjaoludel.

(4) Õiglast hüvitist ei maksta, kui kahju tekkis sõjategevuse tagajärjel.

§ 10. Õiglase hüvitise määramine

(1) Haldusorgan otsustab õiglase hüvitise määramise kolme kuu jooksul alates nõuetekohase

taotluse saamisest.

(2) Haldusorgan otsustab õiglase hüvitise määramise või sellest keeldumise haldusaktiga.

§ 11. Õiglase hüvitise väljamaksmine

(1) Õiglane hüvitis kantakse üle taotluses nimetatud arvelduskontole.

(2) Õiglase hüvitise välisriigi krediidiasutuse arvelduskontole või muu makseasutuse kontole

maksmise korral ei vastuta haldusorgan ajalise viivituse eest, mis on tekkinud makse tegemise

ja arvelduskontole raha laekumise vahel, ega õiglase hüvitise suuruse erinevuse eest, mis on

tekkinud välisriigi krediidiasutuse teenustasude maksmise või valuutakursi muutumise tõttu

makse tegemise ja selle kontole laekumise vahelisel ajal. Haldusorgan võib vähendada hüvitise

summat nende teenustasude võrra, mida tema peab makse tegijana kandma.

§ 12. Õiglasest hüvitisest loobumine

(1) Kui haldusorgan on teavitanud isikut õigusest saada õiglast hüvitist ja isik ei ole esitanud

tähtaegselt taotlust selle saamiseks, siis eeldatakse, et ta on hüvitisest loobunud.

(2) Kui üks õiglast hüvitist solidaarselt saama õigustatud isikutest on taotlenud õiglase hüvitise

maksmist, siis peab isik hüvitisest loobumiseks esitama kirjaliku avalduse.

(3) Kui isik on loobunud õiglasest hüvitisest, siis ei ole tema õigusjärglasel õigust iseseisvalt

hüvitist nõuda.

§ 13. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

62

Rakendusakti kavand nr 19

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise,

kahju hüvitamise ning hüvitisest loobumise kord

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 156 lõike 4 alusel.

§ 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala

(1) Määruses sätestatakse rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud kahju hüvitamise nõude

menetlemise, kahju hüvitamise ning nõudest loobumise kord, kui kahju on tekitanud:

1) rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja välisriigile ja välisriigis kolmandale isikule;

2) välisriik Eesti riigile ja Eestis kolmandale isikule.

(2) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja käesoleva määruse tähenduses on isik, kes

osaleb Eesti poolt tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 121 lõikes 1 nimetatud tegevustes.

(3) Kaitsevägi võib välislepingu või ametkondliku välislepingu alusel hüvitada kahju, mille eest

Eesti riik ei vastuta.

(4) Määrust kohaldatakse rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile niivõrd, kuivõrd see on ette

nähtud rahvusvahelises kokkuleppes.

(5) Määrusega ei reguleerita kahju hüvitamist:

1) mis on tekitatud õiguspärase tegevuse käigus;

2) mille on tekitanud isik, kelle töö- või teenistussuhe oli kahju tekkimise ajal peatunud või

lõppenud;

3) mille on tekitanud rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalev isik;

4) rahvusvahelises sõjalises koostöös osalejate vahel.

(6) Kaitseministeerium ja Kaitsevägi võivad peale käesoleva määruse kehtestada lisatingimusi

kahju hüvitamise nõude läbivaatamise, kahju hüvitamise ning kahjuhüvitisest loobumise

menetluse kohta vastavalt Kaitseministeeriumi valitsemisalas või Kaitseväes.

(7) Määruse rakendamisel arvestatakse rahvusvaheliste kokkulepetega.

§ 2. Kahju hüvitamise taotlemine

(1) Rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud kahju hüvitamiseks esitab kahju kannataja või

muu õigustatud isik (edaspidi õigustatud isik) taotluse Kaitseväele.

(2) Taotluses märgitakse muu hulgas järgmine teave:

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

63

1) füüsilisest isikust kahju kannataja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel

sünniaeg;

2) esindaja kasutamisel lisaks punktis 1 sätestatule esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood

või selle puudumisel sünniaeg ning viide esindusõiguse alusele;

3) juriidilisest isikust kahju kannataja ärinimi, registrikood, esindusõigusliku isiku ees- ja

perekonnanimi;

4) kahju kannataja ja tema esindaja kontaktandmed;

5) kui on teada, siis kahju tekitamise aeg, koht, iseloom ja kahju tekitaja;

6) põhjuslik seos kahju tekkimise ja kahju tekitaja tegevuse vahel;

7) taotletav kahjuhüvitis;

8) taotluse esitamise kuupäev ja taotluse esitaja allkiri.

(3) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise

taotluses kajastatakse lõikes 2 sätestatud andmeid võimalikus ulatuses. Välisriigis esitatud

taotluses võib taotletava kahjuhüvitise suuruse märkida kohalikus valuutas.

(4) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise

taotlus võib olla esitatud nii kirjalikult kui ka suuliselt. Suuliselt esitatud taotluse protokollib

kahju hüvitamise nõude vastu võtnud ametnik või töötaja.

§ 3. Taotluse läbivaatamine

(1) Kaitsevägi kontrollib § 2 lõikes 2 nimetatud taotluse asjaolusid. Vajaduse korral määrab

Kaitsevägi ekspertiisi kahju suuruse või selle tekke asjaolude väljaselgitamiseks. Kaitsevägi

võib taotluse läbivaatamisel küsida taotlejalt tema käsutuses olevat lisateavet ja -tõendeid kahju

tekkimise, kahju suuruse ja põhjuslike seoste kohta.

(2) Kui rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise

menetlusele eelneb taotluse menetlemine välisriigi poolt, jätab Kaitsevägi taotluse läbi

vaatamata, selgitades taotlejale asja kuulumist välisriigi pädevusse, või edastab taotluse

välisriigile. Taotluse välisriigile edastamisest teavitatakse taotlejat.

(3) Isiku surma põhjustamisel või muu olulise asjaolu ilmnemisel kaasab Kaitsevägi kahju

hüvitamise menetlusse Kaitseministeeriumi.

(4) Kaitseväe üksuste välisriiki lähetamisel määratakse üksusest kaitseväelane, kes tagab

üksuse tekitatud või üksusele tekitatud kahju hüvitamiseks vajalike toimingute tegemise.

(5) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju korral tuleb muu

hulgas tuvastada rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja vastutus kahju tekitamise eest.

(6) Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui:

1) kahju kannataja nimel taotluse esitajal puudub esindusõigus ja taotleja seda puudust ei

kõrvalda;

2) riigivastutuse seaduse § 17 lõikes 3 nimetatud tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata;

3) esineb muu õigusaktis sätestatud taotluse läbivaatamata jätmise alus.

(7) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

64

1) kahju tekkimine ei ole tuvastatav;

2) kahju kannataja ei ole tuvastatav;

3) puudub põhjuslik seos kahju ja teo vahel;

4) esineb muu õigusaktis sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alus.

(8) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ametnik teeb otsuse kahju hüvitamise või sellest

keeldumise kohta esimesel võimalusel kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.

Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju menetlemise

tähtaega võib mõjuval põhjusel pikendada kuni ühe kuu võrra.

(9) Kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus tehakse taotluse esitajale teatavaks

viivitamata. Otsus kahju hüvitamisest keeldumise kohta tehakse Eestis teatavaks

kättetoimetamisega.

§ 4. Kahju hüvitamine

(1) Kahju hüvitatakse üldjuhul rahas.

(2) Kahjuhüvitise suuruse määramisel lähtutakse eesmärgist luua võimalikult selline olukord,

milles õigustatud isik oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahjuhüvitise suuruse

määramisel arvestatakse muu hulgas kannatanu vastutust kahju tekkimise eest.

(3) Kahju tekitamise tagajärjed võib sõltumata taotluse esitaja tahtest kõrvaldada igasugusel

õiguspärasel viisil, kui rahaline hüvitis oleks märgatavalt suurem tagajärgede kõrvaldamise

kulust ja isikul ei ole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist.

(4) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju hüvitamisel tekib riigil

süüdioleva isiku suhtes kahjuhüvitisena makstud summa ulatuses nõudeõigus riigivastutuse

seaduses sätestatud korras. Nõudeasjas esindab riiki kaitseminister või tema volitatud isik.

§ 5. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju kohe hüvitamine

(1) Erandkorras võib Kaitsevägi rahvusvahelise sõjalise operatsiooni käigus rahvusvahelises

sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju taotluse korral hüvitada õigustatud isikule kohe.

(2) Kohe hüvitamisel ei või kahjuhüvitise suurus olla suurem kui 3200 eurot.

(3) Kahju kohe hüvitamine, selle põhjendused ja kahjuhüvitise suurus fikseeritakse kirjalikult

esimesel võimalusel.

§ 6. Kahjuhüvitise väljamaksmine

(1) Paragrahvi 3 lõikes 8 nimetatud kahju hüvitamise otsuse põhjal makstakse kahjuhüvitis

õigustatud isikule Kaitseväe eelarvest.

(2) Kui Kaitseväel puuduvad rahalised vahendid kahjuhüvitise maksmiseks, võib Kaitseväe

juhataja esitada Kaitseministeeriumile põhjendatud taotluse täiendava riigieelarvelise eraldise

saamiseks.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

65

§ 7. Kahjuhüvitise tagasimaksmine

(1) Väljamakstud kahjuhüvitise regressi korral arvatakse tagasimakstu riigi tuludesse.

(2) Kui välisriik soovib rahvusvahelise kokkuleppe väliselt hüvitada Kaitseväe poolt õigustatud

isikule väljamakstud kahjuhüvitist, võib Kaitsevägi kahjuhüvitise vastu võtta rahvusvahelise

koostöö huvides.

§ 8. Kahju hüvitamise nõudest loobumine

(1) Kui välisriik on tekitanud kahju Eesti riigi varale ja rahvusvaheline kokkulepe näeb ette

loobumise kahju hüvitamise nõudest, siis tagab Kaitsevägi vajalike riigisiseste toimingute

tegemise. Kaitsevägi teavitab vajaduse korral välisriiki vara kuulumisest riigi omandisse ning

sellest tulenevast kahju hüvitamise nõudest loobumisest.

(2) Lõikes 1 nimetamata juhtudel võib kahju hüvitamise nõudest loobuda rahvusvahelise

koostöö huvides. Kaitseväe eelarvest eraldatud vahenditest loobumise otsustab Kaitsevägi,

muudest vahenditest loobumise otsustab Kaitseministeerium.

§ 9. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

66

Rakendusakti kavand nr 20

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale siseriikliku rändlusteenuse osutamise

valmisoleku loomise kulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord

Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 881 lõike 8 alusel.

§ 1. Siseriikliku rändlusteenuse osutamise valmisoleku loomiseks vajaliku riist- ja

tarkvaraga seotud kulu hüvitamine

(1) Siseriikliku rändlusteenuse osutamise valmisoleku loomiseks vastava riist- ja tarkvara

maksumus ning nende hoolduskulu hüvitatakse elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale

riigieelarvest Justiits- ja Digiministeeriumi eelarve kaudu. Nimetatud kulu hüvitatakse

fikseeritud maksetena üks kord aastas vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi ning elutähtsa

mobiiltelefoniteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingule.

(2) Riist- ja tarkvara soetamise või väljavahetamise vajadus, soetamise viis ning soetamis- ja

hoolduskulu kooskõlastatakse Justiits- ja Digiministeeriumiga enne riist- või tarkvara soetamist

või väljavahetamist.

(3) Riist- ja tarkvara kohta esitab elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja Justiits- ja

Digiministeeriumile kooskõlastamiseks vähemalt järgmised andmed ning dokumendid:

1) tarnija pakkumise riist- ja tarkvara funktsionaalsuse, koguse, maksumuse ning tarnetähtaja

kohta;

2) riist- ja tarkvara hoolduskulu eelarve.

§ 2. Hüvitise suuruse osas kokkuleppele mittejõudmine

Justiits- ja Digiministeeriumi ja sideettevõtja vahel käesolevas määruses ettenähtud hüvitise

suuruse osas kokkuleppele mittejõudmine ei saa olla elektroonilise side seaduse § 881 lõikes 2

sätestatud siseriikliku rändlusteenuse osutamise keeldumise aluseks.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

67

Rakendusakti kavand nr 21

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse korrakaitseseaduse § 824 lõike 1 alusel.

§ 1. Terminid

§ 2. Kaasamise taotlemine

§ 3. Kaasamise otsustamine

§ 4. Kaasatud kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete alluvus

§ 5. Eritunnuse kirjeldus ja kasutamise nõuded

§ 6. Kaasamise väljaõppe korraldus ja õpiväljundid

§ 7. Väljaõppe ja kaasamisega kaasneva kulu hüvitamine

§ 8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

68

Rakendusakti kavand nr 22

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vanglateenistuse ametnike politsei ülesannetesse täitmisse kaasamise tingimused ja kord

ning politseiametnike vangla ülesanne täitmisse kaasamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 31 lõike 3 ja vangistusseaduse § 1091 lõike

3 alusel.

§ 1. Terminid

§ 2. Kaasamisel täidetavad ülesanded

§ 3. Kaasamise taotlemine

§ 4. Kaasamise otsustamine

§ 5. Kaasatud isikute alluvus

§ 6. Kulu hüvitamine

§ 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

69

Rakendusakti kavand nr 23

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või kriisiolukorra ajal

elanikkonnakaitsega seotud kulu juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale,

abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule hüvitamise ning tasu

maksmise alused, tingimused ja kord ning vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja

päästetööle rakendatud füüsilisele isikule ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või

demineerimistööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osaletud aja eest hüvitatava

kulu ja tasu maksmise alused, tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 45 lõike 2 ja § 46 lõike 2 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrus reguleerib ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl (edaspidi

päästetöö) Vabariigi Valitsuse reservist:

1) vabatahtlikule päästjale tekitatud kulu hüvitamise ulatust ja korda;

2) vabatahtlikule päästjale päästetööl osaletud aja eest tasu maksmise korda;

3) päästeteenistuja, vabatahtliku päästja ja päästetööle rakendatud füüsilise isiku toitlustamise

ja joogivee kulu hüvitamise ulatust ja korda.

§ 2. Mõisted

§ 3. Hüvitatav kulu

§ 4. Tasu maksmise alused

§ 5. Tasu maksmise ulatus

§ 6. Toitlustamise ja joogivee kulu hüvitamine

§ 7. Hüvitise ja tasu taotlemise kord

§ 8. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 9. septembri 2010 määrus nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või

demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“ tunnistatakse

kehtetuks.

§ 10. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

70

Rakendusakti kavand nr 24

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Kriisiolukorra ajal riigivara valitsemise üleandmine või ajutisse kasutusse võtmise,

tagastamise ja kulu hüvitamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigivaraseaduse § 12 lõike 8 alusel.

§ 1. Üldsätted

Määrusega kehtestatakse kriisiolukorra ajal ühelt riigivara valitsejalt teisele täidesaatva

riigivõimu asutusele riigivara valitsemise üleandmise ja ajutisse kasutusse võtmise põhimõtted,

vara tagastamise ning kulu hüvitamise korraldamise põhimõtted.

§ 2. Kinnisasja kasutuse üleandmine

§ 3. Vallasasja valitsemise üleandmine

§ 4. Riigivara tagastamine

§ 5. Kulu hüvitamine

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

71

Rakendusakti kavand nr 25

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Nõuded varjendile, varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone

kasutamise otstarbe ja tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi ning

varjumiskoha kohandamise põhimõtted

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 5 ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 89

lõike 8 ja § 90 lõike 4 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määruses sätestatakse nõuded varjendile, sealhulgas ehituslikud nõuded, nõuded sisustusele

ja varustusele, hooldusele, ligipääsetavusele ja tähistamisele, samuti varjendi rajamise

kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutamise otstarbe ja vajadusel tööstus- ja

laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi.

(2) Määruses sätestatakse varjumiskoha kohandamise põhimõtted.

2. peatükk

Nõuded varjendile

§ 2. Varjendi tüübid

(1) Varjendid jaotatakse varjendi kaitseklassist ja suurusest tulenevalt kahte klassi:

1) S1-klassi varjendid, mille suurus on 20 ruutmeetrit kuni 135 ruutmeetrit ja mille

konstruktsioon talub rõhulaine koormust kuni 100 kilopaskalit;

2) S2-klassi varjendid, mille suurus on 135 ruutmeetrit kuni 900 ruutmeetrit ja mille

konstruktsioon talub rõhulaine koormust kuni 200 kilopaskalit.

(2) Hoones rajatava varjendi tüüp valitakse vastavalt planeeritava varjendi suurusele.

§ 3. Varjendi üldnõuded

(1) Mitme lähestikku asuva hoone kohta võib rajada ühe ühise varjendi. Seejuures tuleb tagada,

et varjend on piisavalt suur, et mahutada kõikide selle varjendiga seotud või sellesse varjendisse

määratud ehitiste kasutajaid ja varjend peab olema valmis kõige varem kasutusele võetava

hoonega.

(2) Hoonete ühine varjend võib paikneda kaugeimast selle varjendiga seotud hoonest kuni 250

meetri kaugusel, kusjuures kauguse arvestamisel mõõdetakse vahemaad hoone välisuksest kuni

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

72

varjendi sissepääsuni mööda käiguteed. Juhul kui käigutee ühisesse varjendisse on maa-alune,

on erandina lubatud käigutee suurem pikkus.

(3) Varjendi peab saama varjumiseks ette valmistada 72-tunni jooksul alates vastavast

korraldusest.

(4) Varjendil võib olla tavaolukorraks muu kasutusotstarve. Tavaolukorra kasutusotstarve peab

võimaldama varjendi kasutamiseks ettevalmistamist 72-tunni jooksul.

(5) Varjendis tuleb hoida temperatuuri +10 C kuni +25 C.

(6) Varjendi ehitamise kohustus määratakse ehitise peamise kasutusotstarve järgi.

§ 4. Varjendi suuruse määramine

(1) Varjendi suuruse määramisel võetakse arvesse hoone netopinnast kasulik pind, st hoone

netopindala, mida püsivalt kasutavad inimesed, sh eluruumid, tööruumid, olmeruumid ja muud

sellised ruumid (edaspidi „kasulik pind“). Varjendi suuruse määramisel ei arvestata hoone

tehnoruumide, parkimiskorruste, abiruumide ja muude hoone osadega, kus inimesed püsivalt ei

viibi.

(2) Varjendi tegelik varjendiruum on varjendis inimeste kaitseks eraldatud ruum, iga varjuva

isiku kohta peab olema ruumi arvestuslikult vähemalt 0,75 ruutmeetrit.

(3) Käesoleva määruse § 19 lõikes 1 (eluhoone jm „hoone tüüp 1“) nimetatud hoone puhul on

varjendi tegelik varjendiruum vähemalt 2% kasulikust pinnast.

(4) Käesoleva määruse § 19 lõikes 2 (tööstushoone jm „hoone tüüp 2“) nimetatud hoone puhul

on varjendi tegelik varjendiruum vähemalt 1% kasulikust pinnast. Juhul kui tööstushoone

kasutajate arvu arvestades tuleks kasuliku pinna järgi määratav varjendi tegelik suurus liiga

suur, võib varjendi varjendiruumi suurust arvestada kasutajate arvu järgi, tagades tegeliku

varjendiruumi vähemalt 0,75 ruutmeetrit hoone kasutaja kohta.

(5) Käesoleva määruse § 18 (avalik varjend jm „hoone tüüp 3“) nimetatud hoone puhul on

varjendi tegelik varjendiruum vähemalt 2% kasulikust pinnast.

§ 5. Varjendi paiknemine

(1) Üldjuhul paikneb varjend hoone kõige madalamal korrusel, eelistatult maa-alusel korrusel.

(2) S1-klassi varjendeid võib rajada hoone osana või eraldiseisva hoonena kas täielikult või

osaliselt maa-alusena või hoone esimese korrusele.

(3) S2-klassi varjend rajatakse üldjuhul maa-alusena.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

73

(4) Vältida tuleb varjendi paigutamist madalamale kui üks meeter põhjavee tasemest ja maa-

alusele korrusel üleujutusohuga kohas.

(5) Varjendi piirdesein ja juurdepääsuteed ei tohi piirneda ruumiga, mille eripõlemiskoormus

on üle 1200 megadžauli ruutmeetri kohta või kus paiknevad kõrgsurveseadmed,

plahvatusohtlikud ained või suures koguses vedelikke (basseinid, suured veehoidlad).

(6) S2-klassi varjendi asemel võib rajada kaks või mitu S1-klassi varjendit. Kõrvuti võib

paigutada kuni kaks S1-klassi varjendit (edaspidi varjendirühm), mille tegelik varjendiruum on

maksimaalselt 270 ruutmeetrit. Varjendirühmade vaheline kaugus peab olema vähemalt 20

meetrit.

§ 6. Varjendi ruumid

(1) Varjendi ruumide hulka loetakse kõiki survekaitses seespool asuvaid ruume.

(2) Varjendi sissepääs ja väljapääs ning väljaspool survekonstruktsioone asuvad varjendi

seadmete ja kanalite jaoks vajalikud ruumid loetakse varjendiga seotud ruumideks.

(3) Tegeliku varjendiruumi juurde kuuluvad järgmised abiruumid ja hoiukohad:

1) olmeruum – vähemalt kahe ruutmeetri suurune ala, kus on olemas elektrivarustus koos

pistikupesadega;

2) koht värske (joogi)vee hoiustamiseks, tagades tegeliku varjendiruumi iga ruutmeetri kohta

40 liitrit vett, kui varjendis on veevarustus, on nõutav vee hoiustamise kogus 15 liitrit tegeliku

varjendiruumi ruutmeetri kohta;

3) koht jäätmete hoiustamiseks, 15 liitrit tegeliku varjendiruumi ruutmeetri kohta;

4) käimla, iga 20 ruutmeetri tegeliku varjendiruumi kohta üks käimla, ühele tualetiboksile

arvestatakse vähemalt 0,7 ruutmeetrit.

(4) Tegelikule varjendiruumile lisaks tuleb arvestada järgmiste abiruumidega:

1) sulgetelk või sulgeruum, mille suurus on vähemalt 2,5 ruutmeetrit;

2) ventilatsiooniseadme kohta vähemalt 1,5 ruutmeetrit seadme kohta;

3) esmaabiruum, kui tegelik varjendiruum on suurem kui 135 ruutmeetrit.

(5) Tegeliku varjendiruumi hulka ei loeta:

1) alla 1,6 meetri kõrguseid ruume;

2) vähem kui 2 meetri laiuseid ruume.

(6) Varjendiruum võib koosneda ühest või mitmest ruumist, seejuures tuleb kõikides ruumides

tagada piisav ventilatsioon.

(7) Kui S1-klassi varjendi tegelik varjumisruum on suurem kui 90 ruutmeetrit, tuleb see

raudbetoonist vaheseina abil jagada kaheks sektsiooniks.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

74

(8) Vibratsioonikindluse tagamiseks ei tohi vaheseinad olla müüritud ja varjendi siseseinu ja

lage ei tohi krohvida. Katmata betoonist varjendi sisepinnad tuleb töödelda tolmu siduva ainega.

(9) Varjendi kõrgus on vähemalt 2,3 meetrit. Talade ja kanalite juures peab vaba kõrgus olema

vähemalt kaks meetrit. Ruumi osasid, mille kõrgus on alla 1,6 meetri ei loeta tegeliku

varjendiruumi pinna hulka.

(10) Lemmikoomadele rajatakse võimalusel eraldi ala.

§ 7. Varjendi tuleohutus

(1) Kui varjend on eraldi tuletõkkesektsioon, siis kasutatakse varjendi igapäevasest

kasutusotstarbest lähtuvalt selle uksena vastavat tuletõkkeust ja tavaolu ventilatsioonis

tuletõkkeklappi.

(2) Varjendi suitsueemaldus tagatakse avariiväljapääsuava või avariiväljapääsu koridori kaudu.

§ 8. Liikumisteed

(1) Varjendil peab olema lihtne ja selge sissepääsutee ja ohutu väljumistee.

(2) Varjendist peab saama väljuda vähemalt kahes suunas.

(3) Varjendi ruumid ja liikumisteed peavad olemas korraldatud nii, et liikumispuudega inimest

saab vajadusel kõrvalise abiga varjendisse transportida ja liikumispuudega inimene saab

varjendis kasutada talle vajaminevat abivahendit.

(4) Varjendil võib olla mitu sissepääsuteed. Sama sissepääsutee võib viia mitme varjendi

juurde. Sissepääsutee laius on vähemalt 1,2 meetrit.

(5) Varjendil võib olla mitu kaitseust, neist ühe sissepääsu ava laius peab olema vähemalt 0,9

meetrit. Kui sissepääsutee laius on vähemalt 1,6 meetrit, siis peab varjendi ühe kaitseukse laius

olema vähemalt 1,2 meetrit.

(6) Kaitseuksega külgnevad või selle vastas olevad seinad ei või olla müüritud.

(7) Varjendi kaitseukse avanemisruumi kaitsvad konstruktsioonid peavad lisaks tavalisele

koormusele taluma ka 25 kN/m2 kilonjuutonit ruutmeetri kohta varisemiskoormust.

(8) Vastastikku asetsevate varjendite kaitseuksi ei paigutata üksteise vastu, et tagada uste

samaaegse avanemise võimalikkus.

(9) Avariiväljapääsu kavandamisel arvestatakse hoone varingualaga ja luuakse võimalus

avariiväljapääsu kaudu väljuda varingualast kaugemale. Hoone varingualaks loetakse hoone

väliste kandvate osade kõrgusest ühte kolmandikku.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

75

(10) Kahel või enamal varjendil võib olla ühine väljapääsutee.

(11) Tugevdatud liikumistee algab varjendi uksest ja lõppeb hoone välisseina juures.

Tugevdatud liikumistee laius peab olema vähemalt 1,2 meetrit ja selle konstruktsioon peab

lisaks tavalisele koormusele taluma ka 25 kN/m2 kilonjuutonit ruutmeetri kohta

varisemiskoormust.

(12) Varjendi väljapääsuteed kavandatakse kasutades järgmisi lahendusi:

1) maapealsel varjendil avariiväljapääsuava maapealses välisseinas;

2) maa-alusel varjendil väljapoole varinguala viiv avariiväljapääsukoridor (võimalusel

eelistatud lahendus);

3) maa-alusel varjendil tugevdatud liikumistee hoone sees ja avariiväljapääsuava varjendi

seinas maa all maksimaalselt 2 meetrit maapinnast;

4) kui eeltoodud lahendused ei ole teostatavad, siis on maa-alusel varjendil lubatud rajada

avariiväljapääsukoridor varingualale ja avariiväljapääsuava varjendi seinas maa all

maksimaalselt 2 meetrit maapinnast.

(13) Avariiväljapääsuavana kasutatakse varjendisse sissepoole avanevat luuki.

(14) Avariiväljapääsuava peab olema varjendis vabalt juurdepääsetavas asukohas.

(15) Avariiväljapääsuava standardmõõtmed on 600 x 800 millimeetrit ja 700 x 1200

millimeetrit. Avariiväljapääsuava servad jäetakse varjendi sise- ja väliskülgedel lae- ja

seinapindadest vähemalt 150 millimeetri kaugusele. Avariiväljapääsu välis- ja siseküljele

kasutatakse varjendis hoiustatavat redelit, kui ava alaserv on maapinnast või põrandast

kõrgemal kui 2 meetrit.

(16) Avariiväljapääsuava alumine serv võib olla maapinnast allpool maksimaalselt 2 meetrit.

Kui alumine serv on sügavamal kui 2 meetrit, tuleb varjendist teha ülespoole suunatud

avariiväljapääsukoridor.

(17) Avariiväljapääsuava ümbritsev pinnas peab olema kergesti eemaldatav ja vältida tuleb

pinnase külmumist.

(18) Avariiväljapääsukoridori mõõtmed on vähemalt 800 ×1200 millimeetrit ja see suunatakse

väljapoole varinguala maa peale või maa alla. Avariiväljapääsukoridori konstruktsioonid

peavad vastama varingukoormusele 25 kilonjuutonit ruutmeetri kohta. Avariiväljapääsu-

koridori vertikaalsetesse osadesse paigaldatakse statsionaarsed redelid.

(19) Avariiväljapääsukoridori välimise otsa ava alumine serv võib olla maapinnast allpool

maksimaalselt 2 meetrit. Avariiväljapääsukoridori välimise otsa ava sulgemiseks võib kasutada

terasluuki, samuti võib ava kinni laduda kergblokkidega, mida saab koridori poolelt lammutada.

Avariiväljapääsukoridor peab välimise otsa ava ees olema vähemalt kahe meetri ulatuses

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

76

horisontaalne. Väljaspool avariiväljapääsukoridori ava juures peab pinnas olema kergesti

kaevatav ja mittekülmuv vähemalt ühe meetri kaugusel avast.

§ 9. Varjendi konstruktsioonid

(1) Varjendi konstruktsioon võib moodustada osa hoone kandvast konstruktsioonist.

(2) Varjendi piirdekonstruktsiooni ei tohi teha paisuvuuke. Hoone muu konstruktsiooni jaoks

vajalikud paisuvuugid peavad asuma väljaspool varjendit.

(3) Omavahel kokkupuutuvate varjendite piirdeseinade vahele tuleb jätta paisuvuuk.

(4) Varjendis kasutavad metallkonstruktsioonid, nagu redelid, käsipuud ja muu sarnane

sisustus, peab olema korrosioonikindluse tagamiseks vähemalt kuumtsingitud.

(5) Varjendi kandev sisekonstruktsioon tehakse raudbetoonist.

(6) S1-klassi varjendi piirdekonstruktsioon peab olema projekteeritud taluma lisaks

tavakoormusele ka järgimisi lööklaine koormusi:

1) lagi ja piirdeseinad 100 kN/m2;

2) põrand, põrandapind välisolude vastas 100 kN/m2;

3) pinnasele toetuv põrand – nõue puudub;

4) avariiväljapääsukoridor 25 kN/m2.

(7) Kõik varjendi konstruktsiooni peavad olema projekteeritud mistahes suunast mõjuvale

vibratsioonikoormusele, mis on vähemalt kaks korda suurem kui varjendi konstruktsiooni mass.

(8) Üksteise peal asuvate eraldiseisvate S1-klassi varjendite vahelise vahelae raudbetooni

paksus on vähemalt 300 millimeetrit.

(9) Varjendi põrand, kandvad raudbetoonist vaheseinad ja postid ning kahekorruselise varjendi

raudbetoonist vahelagi peab olema vähemalt 150 millimeetrit paksud.

(10) Varjendi piirdeseintesse võib teha varjendi jaoks vajalikke süvispaigaldisi. Varjendi lakke

süvispaigaldisi teha ei tohi. Kõik varjendi ülapoolele jäävad kütte-, vee-, ventilatsiooni- ja

elektripaigaldised viiakse/projekteeritakse/paigaldatakse/ehitatakse selleks ettenähtud

paigaldusruumi, mis asub varjendi piirdekonstruktsioonist väljaspool.

(11) Varjendi piirdeseinas võib lisaks kaitseuksele olla avariiväljapääsu avasid ja tavaolude

ventilatsiooni sulgeseadmeid ja muid varjendi jaoks vajalikke avasid, tingimusel, et avade

kogupindala ei üle S1-klassi varjendi puhul neli protsenti tegeliku varjendiruumi pindalast.

(12) Kui varjend tuleb soojustada, paigaldatakse soojustus varjendi piirdekonstruktsiooni

välisküljele.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

77

(13) Varjendi seinad, lagi ja põrand tuleb betoonitolmu sidumiseks töödelda.

(14) Varjendi seinad, põranda ja lae võib katta tugevalt kinnituvate tasandusmaterjalide ja

tavaliste värvidega. Põrandal võib kasutada tavapäraseid põrandakatteid. Seinaplaadid tuleb

kinnitada otse betoonipinnale vibratsioonikindla seguga.

§ 10. Killukaitse

(1) Varjendi uksed, luugid, ventiilid ja muud seadmed peavad olemas kas killukindlad või

peavad olema ülalt ja küljelt kaitstud killukaitsekonstruktsioonidega, mis pakuvad kaitset

lenduvate esemete eest, mis tulevad 45 kraadise või suurema nurga all.

(2) Killukaitse konstruktsiooni hulka loetakse kõik varjendi konstruktsioonid, mis asuvad

kaitstavast objektist kuni 10 meetri kaugusel.

(3) Kildude eest kaitsvaks konstruktsiooni kokku liidetud minimaalne paksus on järgmine:

1) raudbetoon 200 millimeetrit;

2) teras 30 millimeetrit;

3) pinnas 600 millimeetrit.

§ 11. Varjendi ventilatsioon

(1) Varjendile tehakse tavakasutuseks mõeldud ventilatsioon vastavalt ehitise ja ruumi

tavakasutuse otstarbele ja varjumise korral kasutatav ventilatsioon.

(2) Varjumise korral vajaliku ventilatsioonisüsteemi osad on:

1) ventilatsiooniseade iga 45 ruutmeetri tegeliku varjendiruumi pindala kohta;

2) torustik iga ventilatsiooniseadme jaoks;

3) värske õhu kanal;

4) jaotuskanal koos õhuventiilidega, mis jagab õhku varjendiruumi;

5) väljatõmbeventiil, mille kaudu liigub õhk varjendiruumist sulgeruumi;

6) ülerõhuventiilid, kaks tükki ventilatsiooniseadme kohta, mille kaudu õhk varjendist väljub

ja mis reguleerivad varjendi ülerõhku;

7) ülerõhumõõtur, mis näitab rõhkude erinevust varjendiruumi ja välisõhu vahel;

8) tavaoludes kasutatava ventilatsiooni sulgeseade, mis suletakse varjumise ajal.

(3) Ventilatsiooni projekteeritakse nii, et õhk jaotuks ühtlaselt kogu varjendis.

(4) Varjumise ajal peab ventilatsioon hoidma varjendis ülerõhku vähemalt 50 paskalit, et vältida

ohtlike ainete sattumist välisõhu kaudu varjendisse.

(5) Sissepuhkeõhk jagatakse kõikidesse varjendi ruumidesse vastavalt nende pindalale.

Väljatõmbeõhk juhitakse tualettruumide, sulgeruumi või sulgetelgi kaudu varjendist välja.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

78

(6) Varjendi õhuvarustus tuleb tagada ka varingu korral. Selleks paikneb õhuvõtutoru eelistatult

väljaspool varinguala. Juhul kui see ei ole võimalik, peab õhuvõtukoht olema varisemiskindel

või varingu eest kaitstud. Õhuvõtukoht peab olema 0,8 meetrit kõrgemal allpool olevast

horisontaalpinnast.

(7) Maapealses varjendis võetakse õhk üldjuhul varjendi seina paigaldatud läbiviigutoru kaudu

otse ventilatsiooniseadmesse. Läbiviigutoru kaitstakse üldjuhul killukaitseplaadiga.

(8) Maa-aluses varjendis:

1) võetakse üldjuhul õhku väljastpoolt varinguala;

2) sissepuhkekanalina võib kasutada avariiväljapääsukoridori, sel juhul võetakse välisõhk läbi

avariiväljapääsukoridori luugis asuva võre, tagades, et võre avatud ala peab olema vähemalt

0,02 ruutmeetrit iga ventilatsiooniseadme kohta;

3) välisõhu võib avariiväljapääsukoridori juhtida ka eraldi õhuvõtutoru kaudu;

4) varingualal paiknev õhuvõtutoru tuleb kaitsta 100 kilonjuutonilise tugevuse varisemise eest

betoonkonstruktsiooniga või kasutada vastava tugevusega vertikaaltoru;

5) maasse paigaldatud kuumtsingitud terastoru kaudu, torusse tuleb teha vee-eemaldus.

(9) Juhul kui lõigetes 7 ja 8 toodud lahendused ei ole rakendatavad võib varjendi sissepuhkeõhu

võtta hoone siseruumide kaudu.

(10) Kui varjendisse tuleb paigutada rohkem kui üks ventilatsiooniseade, peab nende jaoks

olema eraldi ruum. Ventilatsiooniseadme ees peab olema piisavalt ruumi seadme käsitsi

juhtimiseks.

(11) Tavaolu ventilatsioonikanalid, torud ja elektripaigaldised võib viia läbi varjendi

piirdeseina selleks tehtud avause kaudu, mida peab saama varjumise ajal sulgeda sulgeluugiga.

§ 12. Sulgeruum ja sulgetelk

(1) Varjendis peab olema sulgeruum või sulgetelk, mis takistab ohtlike ainete sattumist

varjendisse varjendi ukse avamisel.

(2) Sulgetelk paigaldatakse varjendi kasutamise ettevalmistamisel kaitseukse siseküljele.

Varjendi kaitseukse siseküljel peab sulgetelgi jaoks olema ruumi vähemalt 2,5 ruutmeetrit ja

vajalik ruum peab olema tasane ja see tuleb välja tuua varjendi joonisel.

(3) Sulgetelgi asemel võib varjendile ehitada sulgeruumi, mille minimaalne pindala on 2,5

ruutmeetrit. Sulgeruumi seinad peavad olema kergesti puhastatavad ja pesukindlad. Sulgeruum

peab olema eraldatud õhu- ja veetihedalt teistest ruumidest. Sulgeruumis peab asuma veekraan,

valamu ja äravool.

§ 13. Varjendi olmetingimused

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

79

(1) Iga 20 ruutmeetri tegeliku varjendiruumi pindala kohta peab olema vähemalt üks tualett.

Tualeti asukoht märgitakse varjendi joonisele.

(2) Varjendis peab olema veekraan. S1-klassi varjendil võib veekraan asuda väljaspool

varjendit kuni 15 meetri kaugusel varjendi uksest.

(3) Side kasutamist võimaldav tehniline süsteem.

(4) Elektrivarustus ja küte.

(5) Varjendis tuleb korraldada jäätmete kogumine.

§ 14. Varjendi varustuse vastavuse hindamine

Varjendi seadmete ja varustuse, sh kaitseuste ja -luukide, ventilatsiooniseadmete, sulgetelkide

ja muude seadmete nõuetele vastavus peab olema kontrollitud sõltumatu hindamisasutuse poolt.

§ 15. Nõuded varjendi kontrollile ja hooldusele

Varjendis tuleb iga-aastaselt kontrollida:

1) ventilatsiooniseadme käivitumist ja tagada selle töö vähemalt viieks minutiks aastas,

kontrollides seejuures ruumi õhutihedust ja ülerõhunäidiku toimimist;

2) kanalisatsiooni sulgeventiili täielikku sulgumist ja avamist;

3) varjendi kaitseukse sulgumist ja uste tihendite korrasolekut;

4) varjendi vajaliku varustuse olemasolu.

3. peatükk

Varjumiskoha kohandamise põhimõtted

§ 16. Varjumiskoht

(1) Varjumiskoha konstruktsioon peab pakkuma kaitset lenduvate kildude eest. Varjumiskohal

võib olla aken, mille peab saama varjumise ettevalmistamisel katta liivakottide või muu sarnase

kaitsevahendiga.

(2) Varjumiskohas peab olema tagatud piisav õhuvahetus arvestades varjumiskohas viibivate

isikute hulka. Õhuvahetus võib käia läbi aknaava.

(3) Varjumiskohal peaks olema varuväljapääs. Varuväljapääsuna võib kasutada piisava

suurusega aknaava või kergblokkidega kinni laotud ava, mida saab varjumisruumi poolelt

lammutada.

(4) Varjumiskohas peab saama hoiustada joogivett ja kasutada varjumise ajal kuivkäimlat.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

80

(5) Varjumiskohta ei paigutata soojasõlme või muusse tehnosüsteemi ruumi, mis võib

plahvatusega kaasneva lööklaine või vibratsiooni tõttu puruneda ja muutuda varjumiskohas

viibivatele inimestele eluohtlikuks.

(6) Avalik varjumiskoht peab olema kõigile ligipääsetav.

4. peatükk

Varjendi ja varjumiskoha tähistus

§ 17. Nõuded varjendi ja varjumiskoha tähistamisele

(1) Avalik varjend ja varjumiskoht tähistatakse rahvusvahelise tsiviilkaitsetunnusmärgiga, nagu

on sätestatud 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli

rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artiklis 66. Rahvusvahelisele

tsiviilkaitsetunnusmärgile lisatakse sõnad „VARJUMINE“. Avaliku varjendi ja varjumiskoha

tähis on esitatud käesoleva määruse lisas.

(2) Avaliku varjendi ja varjumiskoha tähis paigutatakse avaliku varjendi ja varjumiskoha

sissepääsu lähedusse nähtavale kohale. Võimaluse korral tähistatakse avaliku varjumiskohani

liikumise tee, lisades avaliku varjendi ja varjumiskoha tähisele teetähise, näiteks suunanoole,

korruse numbri või kauguse meetrites.

(3) Mitteavalik varjend ja varjumiskoht tähistatakse hoonesiseselt käesoleva määruse lisas

toodud varjumise märgisega. Hoone omanik teavitab mitteavaliku varjumiskoha kasutajat selle

asukohast ja kasutamisest.

(4) Varjendi ja varjumiskoha märgiste näited on lisas 1.

4. peatükk

Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutamise otstarbe järgi

§ 18. Avaliku varjendiga hoone

Avalik varjend rajatakse, kui püstitatakse järgmine hoone, mille netopind on vähemalt 10 000

ruutmeetrit:

1) 12311 - kaubandushoone;

2) 12411 - lennujaama hoone;

3) 12413 - raudteejaama hoone;

4) 12415 - bussijaama hoone;

5) 12611 - teater, kino, kontserdi- või universaalsaalide hoone;

6) 12615 - klubi või rahvamaja;

7) 12616 - tantsusaal, diskoteek või ööklubi;

8) 12621 - muuseum või kunstigalerii;

9) 12623 - raamatukogu;

10) 12651 - spordihall või võimla;

11) 12619 - muu meelelahutushoone.

§ 19. Mitteavaliku varjendiga hoone

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

81

(1) Mitteavalik varjumiskoht rajatakse, kui püstitatakse järgmine hoone, mille netopind on

vähemalt 1200 ruutmeetrit:

1) 11221 - ridaelamu;

2) 11222 - muu kolme või enama korteriga elamu;

3) 11311 - päevakeskus;

4) 11312 - tugikodu;

5) 11313 - varjupaik;

6) 11314 - lastekodu;

7) 11315 - noortekodu;

8) 11316 - üldhooldekodu;

9) 11317 - koolkodu;

10) 11318 - sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus;

11) 11319 - erihooldekodu;

12) 11321 - ühiselamu üliõpilastele või õpilastele;

13) 11322 - ühiselamu teistele sotsiaalsetele gruppidele;

14) 12111 - hotell, motell või külalistemaja;

15) 12131 - restoran;

16) 12139 - muu toitlustushoone

17) 12201 - büroohoone;

18) 12611 - teater, kino, kontserdi- või universaalsaalide hoone;

19) 12615 - klubi või rahvamaja;

20) 12616 - tantsusaal, diskoteek või ööklubi;

21) 12619 - muu meelelahutushoone;

22) 12621 - muuseum või kunstigalerii;

23) 12623 - raamatukogu;

24) 12631 - koolieelne lasteasutus: lastesõim või -aed, päevakodu või lasteaed-algkool;

25) 12632 - põhikooli või gümnaasiumi õppehoone;

26) 12633 - kutseõppeasutuse õppehoone;

27) 12634 - ülikooli või rakenduskõrgkooli õppehoone;

28) 12641 - haigla;

29) 12645 - sanatoorium või spaa;

30) 12651 - spordihall või võimla;

31) 12743 - päästeteenistuse hoone.

(2) Mitteavalik varjend rajatakse, kui püstitatakse järgmine hoone, mille suletud brutopind on

vähemalt 1500 ruutmeetrit ja mille tavapärane kasutajate arv on suurem kui 10 inimest:

1) 12511 - maavarade kaevandamise ja töötlemise hoone;

2) 12512 - energeetikatööstuse hoone;

3) 12513 - keemiatööstuse hoone;

4) 12514 - toiduainetetööstuse hoone;

5) 12515 - ehitusmaterjalide või -toodete tööstuse hoone;

6) 12516 - kergetööstuse hoone;

7) 12517 - puidutööstuse hoone;

8) 12518 - masina- või seadmetööstuse hoone;

9) 12519 - muu tööstushoone.

§ 20. Varjumiskoha kohandamine

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

82

Käesoleva määruse §-des 19 ja 20 nimetatud hoonetes, mis on püstitatud enne 1.septembrit.

2025 a. ja kus varjumisplaani kohaselt on võimalik kohandada mingi hoone osa

varjumiskohaks, tehakse seda lähtudes käesoleva määruse §-s 17 sätestatust.

5. peatükk

Rakendussätted

§ 21. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

83

Lisa. Varjendi ja varjumiskoha tähis

Vabariigi Valitsuse …. määrus nr …

„Nõuded varjendile, varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutamise

otstarbe ja tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi ning varjumiskoha

kohandamise põhimõtted“

Lisa

Avaliku varjendi ja varjumiskoha tähis

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

84

Rakendusakti kavand nr 26

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Nõuded varjumisplaanile ja selle avalikustamisele ning varjumisplaani koostamise kord

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 91 lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Käesolev määrus sätestab nõuded varjumisplaanile, sh varjumisvõimaluste hindamisele,

varjumisplaani avalikustamisele ja plaani koostamise korra.

§ 2. Varjumisplaani koostamine

Varjumisplaan koostatakse hoonete kohta, kuhu tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses nimetatud

juhul rajatakse varjend. Samuti tuleb varjumisplaan koostada nende hoonete kohta, mis on

püstitatud enne 2026. aasta 1. jaanuari, kuid kriteeriumide järgi tuleks uute hoonete puhul neisse

rajada varjend.

§ 3. Varjumisplaani koostamise eesmärk

Varjumisplaani koostamise eesmärk on:

1) varjumisvõimaluste hindamine ehitises ja;

2) varjumise korralduslike meetmete kirjeldamine.

§ 4. Varjumisplaan

(1) Varjumisplaan peab nimetama ära hoone varjumispõhimõtte.

(2) Kui hoonesse ei pea rajama varjendit ning hoones või selle vahetus läheduses puudub

varjumiskohaks sobiv hoone osa, tuleb varjumisplaanis tuleb sel juhul kirjeldada varjumise

korraldus hoones. Hoone omanik peab hoone kasutajaid teavitama, et hoones sees puudub

varjumise võimalus.

(3) Kui hoones või selle vahetus läheduses on olemas hoone osa, mis kaitseb inimesi piisavalt

lenduvate kildude eest ja mida saab kohandada varjumiskoha nõuetele vastavaks, siis tuleb see

kohandada varjumiskoha põhimõtetele vastavaks ning varjumisplaanis tuleb kirjeldada

varjumise korraldus hoones.

(4) Varjumisplaani osadeks on:

1) joonis varjendi või varjumiskoha asukohaga hoones või selle vahetus läheduses, sh vajadusel

teekond varjendisse;

2) varjendi või varjumiskoha suurus ja selle mahutavus ning selle tavapärane kasutusotstarve;

3) vajalikud tegevused (meetmed) varjendi või varjumiskoha ettevalmistamisel varjumiseks 72

tunni jooksul, tuues välja vajalikud tegevused koos vastutajatega;

4) varjendi või varjumiskoha ligipääsetavuse kirjeldus;

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

85

5) vajadusel hoonesisese teavituse korraldus varjumise vajaduse korral;

6) varjendi kontrolli ja hoolduse korraldus ja tehtud kontrollide ja hoolduste ülevaade.

§ 5. Varjumisplaani kinnitamine ja uuendamine

(1) Varjumisplaan kinnitatakse hoone omaniku või korteriühistu juhatuse poolt.

(2) Varjumisplaani uuendatakse kui see on asjakohane, näiteks hoone ümberehitamise järgselt

või varjumise läbi viimise muutmisel.

§ 6. Varjumisplaani avalikustamine

(1) Varjumisplaan varjendi rajamise kohustusega hoonete kohta esitatakse hoone

dokumentatsiooni hulgas ehitisregistrisse.

(2) Varjumisplaanis kajastuv varjumise läbi viimine, sh varjendi või varjumiskoha asukoht

hoones, tehakse teatavaks kõigile hoone kasutajatele.

§ 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

86

Rakendusakti kavand nr 27

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse

jõustumisega

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 ja § 591 lõike 3,

päästeseaduse § 5 lõike 3, ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 7 lõike

3, kaitseväeteenistuse seaduse § 11 lõike 2, kiirgusseaduse § 105 lõike 3, Vabariigi Valitsuse

seaduse § 27 lõike 3 ja § 42 lõike 1, elektroonilise side seaduse § 115 lõike 2, riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seaduse § 11 lõike 1, § 13 lõike 5, § 14 lõike 4, § 15 lõigete 4 ja 5, § 20

lõigete 4 ja 6, § 27 lõike 13, § 31 lõike 5, § 36 lõike 3, § 39 lõike 1, § 41 lõike 6, § 42 lõike 4,

§ 46 lõike 4, § 51 lõike 6 ja maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 ja kogumispensionide seaduse

§ 724 lõike 6 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2012. a määruse nr 26 „Infoturbe juhtimise süsteem“

muutmine

Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2012. a määruse nr 26 „Infoturbe juhtimise süsteem“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 4 punktis 7 asendatakse sõna „hädaolukorraks“ sõnaga „kriisiolukorraks“;

2) paragrahvi 4 lõike 4 punktis 8 jäetakse välja tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 37 lõike 3

punkti 3 kohaselt“.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määrust nr 151 „Kaitseministeeriumi

põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määruses nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“

asendatakse sõna „riigikaitse“ sõnadega „sõjaline riigikaitse“ vastavas käändes.

§ 3. Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohuslaste registri

põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruses nr 54 „Kaitseväekohuslaste registri

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 9 asendatakse sõnad „riigikaitseliste ülesannete“ sõnadega

„püsiva kriisiülesande“;

2) paragrahvi 19 punktis 6 asendatakse sõna „riigikaitseseaduses“ sõnadega „tsiviilkriisi ja

riigikaitse seaduses“;

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

87

3) paragrahvi § 22 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse § 24 lõike 1“ tekstiosaga

„tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 50 lõike 1“.

§ 4. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruse nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste-

ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruse nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja

politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ § 1 lõige 3 muudetakse ja

sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva määruse kiirabialase koostöö õigusi ja kohustusi reguleerivaid sätteid

kohaldatakse ka tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra ja kriisiolukorra ajal kuni

Terviseameti juhiste saamiseni, arvestades tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ja

tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud põhimõtteid.“.

§ 5. Vabariigi Valituse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri

põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valituse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 53 lõiget 2 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:

„101) teave taustakontrolli kohustuse kohta elutähtsa teenuse osutaja juures;“;

2) määrust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse

osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ

(ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“;

§ 6. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2021. a määruse nr 118 „Pensionilepingute

pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused ja kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2021. a määruse nr 118 „Pensionilepingute pensionimaksete

tegemise täpsemad tingimused ja kord“ § 2 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises

sõnastuses:

„Kriisiolukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet arvestada sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §

301 lõikes 1 sätestatut.“.

§ 7. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 5 „Päästesündmusel osalevate riigi-

ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord” muutmine

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 5 „Päästesündmusel osalevate riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord” § 7 lõige 5 punkt 2 tunnistatakse

kehtetuks.

§ 8. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määruse nr 301 „Raadioside piiramise

kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määruse nr 301 „Raadioside piiramise kord“ § 3

lõikes 3 asendatakse sõna „hädaolukorra“ sõnaga „kriisiolukorra“.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

88

§ 9. Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2011. a määruse nr 140 „Riigikantselei põhimäärus“

muutmine

Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2011. a määruse nr 140 „Riigikantselei põhimäärus“ punkt 71

muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„71) Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuste suutlikkuse arendamine avalikkuse teavitamise

osas;“.

§ 3. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 5 punktides 8, 9 ja 16 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud

kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, erakorralise seisukorra ja mobilisatsiooni“ tekstiosaga

„kriisiolukorra“;

2) paragrahvi 26 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „Eriolukorra, erakorralise seisukorra,

kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal“

tekstiosaga „kriisiolukorra ajal“.

1) paragrahvi 5 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 5. Tsiviilkriisi ja riigikaitse riigisaladus“;

2) paragrahvi 5 lõike 1 sissejuhatav osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tsiviilkriisi ja riigikaitse ettevalmistamist, juhtimist ja tegevust käsitleva teabe osas on

riigisaladuseks:“;

3) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga … järgmises sõnastuses:

…) Punktidega 21 ja 22 sätestatakse riigisaladuse alaliigid ning selle salastamistasemed ja -

tähtajad tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel koostatud üleriigilises riskianalüüsis ja

Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis ning püsiva kriisiülesandega valitsusasutuse riskianalüüsis ja

kriisiplaanis sisalduva sellise teabe kaitseks, mille avalikuks tulek kahjustab Eesti Vabariigi

julgeolekut.

4) paragrahvi 5 lõike 4 punktides 8, 9 ja 16 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud

kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, erakorralise seisukorra ja mobilisatsiooni“ sõnaga

„kriisiolukorra“;

5) paragrahvi 6 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 7 lõikes 3 asendatakse läbivalt sõna „hädaolukorra“ sõnaga „kriisiolukorra“;

7) paragrahvi 26 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

89

„(5) Kriisiolukorra ajal võib liikuva või ajutise turvaala luua iga riigisaladust või salastatud

välisteavet valdava asutuse juhi suulise korralduse alusel. Suuliselt antud korraldus tuleb

esimesel võimalusel ka kirjalikult jäädvustada. Püsiva kriisiülesandega asutused, kelle tegevus

eeldab nimetatud olukordades liikuva või ajutise turvaala loomist, peavad kajastama

sellekohase info kriisiplaanides ning teavitama sellest kooskõlastavat asutust.“.

§ 11. Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2004. a määruse nr 95 „Riiklikult tagatud

elamumajanduslaenude sihtgrupid ja laenutagatiste ülempiirid“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2004. a määruse nr 95 „Riiklikult tagatud elamumajanduslaenude

sihtgrupid ja laenutagatiste ülempiirid“ § 41 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „päästesündmuse ja

erakorralise seisukorra lahendamisele, eriolukorra tööde tegemisele“ tekstiosaga

„päästesündmuse, eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamisele“.

§ 12. Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määruse nr 95 „Sekkumis- ja

tegutsemistasemed ning avariikutsekiirituse viitetase kiirgushädaolukorras“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määruse nr 95 „Sekkumis- ja tegutsemistasemed ning

avariikutsekiirituse viitetase kiirgushädaolukorras“ § 4 lõikes 2 asendatakse sõnad

„hädaolukorra seaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse“.

§ 13. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016.a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi

põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimääruse“

§ 6 lõike 5 punktis 5 asendatakse sõnad „hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja

eriolukorra ajal“ sõnadega „tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või kriisiolukorra ajal“.

§ 14. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

90

Rakendusakti kavand nr 28

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Viivitamatu ohuteate edastamise ja selleks valmistumise, EE-ALARM-iga liitumise ja

sellega seotud kulude hüvitamise ning sireeniseadme kasutuselevõtu ja selle haldamise ja

testimise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 87 lõike 11 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) EE-ALARM – riiklik ohuteavituse süsteem tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 87 lõike 2

tähenduses;

2) käivitaja - ohuteate kasutamise otsustanud isik või asutus;

3) edastaja – EE-ALARM-iga liituma kohustatud isik tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 87

lõike 4 tähenduses;

4) kõrge taseme viivitamatu ohuteade – ohuteade, mille edastamisel kasutatakse lahendusi,

mille vahendusel inimene ei saa seadet kasutades või selle levialas viibides keelduda ohutate

saamisest, eeskätt mobiiltelefoni saabuv lühisõnum, sireen, ringhäälinguvõrgus edastatav

ohuteade;

5) madala taseme viivitamatu ohuteade – ohuteade, mille edastamiseks kasutatakse lahendusi,

mille vahendusel ohuteate saamiseks peab inimene olema eelnevalt midagi ohuteavituse

saamiseks teinud, eeskätt laadinud mobiilirakenduse, lülitanud sisse funktsionaalsuse,

külastanud veebilehte, jälgima sotsiaalmeedias konkreetset asutust).

2. peatükk

Viivitamatu ohuteate edastamine

§ 2. Viivitamatu ohuteate edastamise üldnõuded

(1) Viivitamatu ohuteade edastatakse EE-ALARM-i kaudu käivitaja ja Päästeameti või

Häirekeskuse vahel sõlmitud koostöökokkuleppe alusel.

(2) Viivitamatu ohuteate kasutamiseks peab käivitaja koostama asutuse sisekorra, mille

kinnitab vastava asutuse juht. Käivitaja kooskõlastab korra Päästeameti ja asjaomaste

partneritega.

(3) Viivitamatu ohuteade edastatakse EE-ALARM-i kaudu edastaja ja Päästeameti või

Häirekeskuse vahel sõlmitud koostöökokkuleppe alusel.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

91

§ 3. EE-ALARM-iga liitumine ja sellega seotud kulud

(1) EE-ALARM-iga on kohustatud liituma:

1) massiteabevahendi valdaja, kelle poolt hallatava digitaalse platvormi tarbijate hulk on

vähemalt 10 000 lõppkasutajat;

2) sideettevõtja, kes edastab või taasedastab meediateenuste seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud

audiovisuaalmeedia teenuseid ja kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat;

3) multipleksimisteenuse osutaja, kes edastab või taasedastab meediateenuste seaduse § 4

nimetatud meediateenuseid ja kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat;

4) riikliku mobiilirakenduse valdaja, kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat;

5) avalikus ruumis paiknev elektroonilise teabeekraani valdaja, kelle ekraani ööpäevane

eeldatav kontaktide arv ületab 10 000 inimest.

(2) Viivitamatu ohuteate edastaja EE-ALARM-iga liidestamise kulud kannab riik.

§ 4. Nõuded viivitamatu ohuteate edastamisele

(1) Viivitamatu ohuteate teksti sisustab selle käivitaja.

(2) Viivitamatu ohuteate tekst peab üldjuhul olema koostatud eesti, vene ja inglise keeles.

(3) Viivitamatu ohuteate kasutamisel tagab käivitaja esmase info edastamise Häirekeskuse

kriisiinfo teenusele, kriis.ee veebilehele, meedia ja asutuse sotsiaalmeedia kanalite kaudu.

(4) Kõrgema taseme viivitamatu ohuteate rakendamisel peavad rakenduma ka madalama

taseme ohuteavituse kanalid. Sireeniseadmete käivitamisel tuleb maksimaalsel määral kaasata

ka teisi kõrgema taseme ja madalama taseme ohuteavituse kanaleid.

(5) Ohu möödumisel edastatakse sellekohane info üldjuhul viivitamatu ohuteate edastamisega

samades kanalites. Viivitamatu ohuteate edastamine sireeniseadme kaudu lõpetatakse ohu

möödumisel.

3. peatükk

Päästeameti ülesanded

§ 5. Päästeameti ülesanded viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumise

koordineerimisel

Päästeamet:

1) töötab välja viivitamatu ohuteate edastamise teenuse standardi koostöös viivitamatut

ohuteadet käivitavate ja edastavate isikute ning asutustega;

2) viib mitte rohkem kui üks kord aastas läbi ohuteavitussüsteemi terviktestimise;

3) korraldab viivitamatu ohuteate edastamisega seotud isikute ja asutustega regulaarselt õppusi

ja koolitusi;

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

92

4) teavitab elanikkonda EE-ALARM ja üldisemalt viivitamatu ohuteate edastamise kanalitest

ja käitumisjuhistest, sealhulgas tehniliste testide läbi viimisest;

5) otsustab sireeniseadme paigaldamise piirkonna ning kinnitab paigalduskohtade loendi;

6) esitab taotluse sundvalduse sireeniseadme talumise kohustuse kehtestamise;

7) tagab koostöös Siseministeeriumi Infotehnoloogia ja Arenduskeskusega sireeniseadmete

võrgustiku toimimise.

4. peatükk

Sireeniseadmed

§ 6. Nõuded sireeniseadmetele

Sireeniseade peab:

1) võimaldama viivitamatu ohuteate edastamist helisignaalina või audiotekstina sireeniseadme

kaudu;

2) välistama valehäirete tekkimise;

3) võimaldama lisaks tsentraalsele käivitamisele alternatiivseid käivitusviise.

§ 7. Nõuded sireeniseadme helisignaalile

(1) Sireeniseadme helisignaal peab olema arusaadav ning selgesti eristuma taustmürast.

(2) Sireeniseadme viivitamatu ohuteate helisignaal on minutipikkune tõusev ja langev heli, mis

tähendab varju koheselt lähimasse siseruumi.

§ 8. Sireeniseadmetega kaetavad alad

(1) Sireeniseadmetega kaetavate alade määramise aluseks võetakse järgmised põhimõtted:

1) asustustihedus;

2) ohtlikud tööstuspiirkonnad;

3) strateegiliselt olulised piirkonnad;

4) regiooni- ja maakonnakeskused.

(2) Siseministeeriumi Infotehnoloogia ja Arenduskeskus teostab sireeniseadme paigaldamiseks

vajalikud akustilised ja strateegilised analüüsid.

§ 9. Sireeniseadmete tehniline testimine

(1) Sireeniseadmete tehnilised testid teostab sireenseadme paigaldaja.

(2) Sireeniseadme tehniline akustiline test on üksiku sireeniseadme testimine ühekordse 3 kuni

4 sekundi pikkuse helisignaaliga, mis erineb viivitamatu ohuteate helisignaalist.

5. peatükk

Rakendussätted

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

93

§ 10. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

94

Rakendusakti kavand nr 29

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 88 lõike 5 alusel.

§ 1. Päästeameti ülesanded

Päästeamet:

1) peab avalike varjendite ja varjumiskohtade arvestust;

2) teavitab avalikkust avaliku varjendi ja varjumiskoha asukohast ja varjumise korraldusest oma

kodulehel või muul viisil;

3) korraldab koos kohaliku omavalitsuse üksusega varjumisteabe, sealhulgas varjendi ja

varjumiskoha tähistuse ja juhiste esitamise ka erivajadusega inimesele arusaadaval viisil;

4) koostab ja avaldab juhendeid, soovitusi ja ettepanekuid varjumise korraldamise kohta;

5) sõlmib vajaduse korral kokkuleppe sobiva ehitise omanikuga, et võtta ehitis või selle osa

kasutusele avaliku varjumiskohana;

6) annab asjaosalistele nõu varjumise kohta;

7) koostab vajadusel juhendmaterjali varjendite ja varjumiskohtade nõuete selgitamiseks.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

95

Rakendusakti kavand nr 30

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 86 lõike 5 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Käesolev määrus sätestab nõuded elanikkonnakaitse koolituse korraldusele, koolitusel

käsitletavatele teemadele ja mahule ning koolitajale.

§ 2. Koolituse korraldus

(1) Koolitust saab läbida nii veebikoolituse kui kontaktkoolitusena.

(2) Koolitus lõppeb testi või lõpuloenguga.

§ 3. Koolituse õppekava ja maht

(1) Koolituse õppekava sisaldab vähemalt järgmisi elanikkonnakaitse teemasid:

1) riskid ja hädaolukord, õige tegutsemine;

2) iseseisev hakkamasaamine ja tegutsemine kriisiolukorras, tegutsemine kogukonnana;

3) psühholoogiline esmaabi.

(2) Koolituse õppekava minimaalne maht on esitatud määruse lisas.

(3) Elanikkonnakaitse koolitust ei pea läbima isik, kes on saanud samaväärse väljaõppe.

§ 4. Nõuded koolitajale

(1) Koolitaja on isik, kes viib läbi elanikkonnakaitse koolitust.

(2) Koolitajal peab olema kontaktkoolituse läbi viimisel õpperuum või selle kasutamise

võimalus ning vahendid õppe läbiviimiseks.

(3) Koolitaja peab olema läbinud käesoleva määruse paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud teemade

kohta täienduskoolituse seda pakkuvas täienduskoolitusasutuses.

(3) Kui koolitaja kasutab veebikoolitust, siis peab see olema heaks kiidetud vastava

täienduskoolitusasutuse või valitsusasutuse poolt.

(4) Koolitaja peab koolitatud isikute kohta arvestust ning säilitab neid andmeid vähemalt kaks

aastat.

Lisa. Elanikkonnakaitse koolitusel käsitletavad teemad ja õpiväljundid

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

96

Siseministri …. määrus nr …

„Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale“

Lisa

Elanikkonnakaitse koolitusel käsitletavad teemad ja õpiväljundid

Teema Sisu Õpiväljund

RISKID JA

HÄDAOLUKORD, ÕIGE

TEGUTSEMINE

Elanikkonnakaitse mõiste ja

eesmärk, kriisiolukorra

mõiste ja erinevad riskid,

üleriigilised ja piirkondlikud

riskid, relvastatud

konfliktidega seotud riskid,

teabeallikad riskide kohta.

Riskikommunikatsiooni

mõiste ja eesmärk,

käitumisjuhised

kriisiolukorras, ohuteavitus:

kanalid ja vahendid,

ohuteavituse korral

tegutsemine.

Teab, millised riskid inimest

Eestis ohustavad ning oskab

leida tõest teavet võimalike

kriisiolukordade kohta ja

teab, mida teha ohuteavituse

korral.

ISESEISEV

HAKKAMASAAMINE JA

TEGUTSEMINE

KRIISIOLUKORRAS,

TEGUTSEMINE

KOGUKONNANA

Elutähtsate teenuste mõiste ja

jagunemine, pere korteri ja

eramu ettevalmistamine

kriisiks, isiklik ettevalmistus

ja hakkamasaamine, kodune

ettevalmistus ja varud,

kodune kriisiplaan,

valmisolek elutähtsate

teenuste katkestamiseks,

teabeallikad kriisiolukorras.

Kogukonna vajadused

võimalused ja lahendused,

abi kutsumise võimalused,

kerksuskeskused.

Varjumiskoht ja varjend,

varjumine kodus linnas ja

maastikul, varjumiskohtade

tähistamine ja

kaardirakendus.

Evakuatsiooni mõisted ja

põhimõtted, tegutsemine

evakuatsiooni korral,

evakuatsioonikoti sisu.

Nimetab, millised on isikliku

ettevalmistuse tegevused ja

riiklikult soovitatud

minimaalsed varud vähemalt

ühenädalaseks iseseisvaks

hakkamasaamiseks

kriisiolukorras

Teab, millist tegutsemist

oodatakse temalt

kriisiolukorras. On valmis

tegutsema kogukonnaga

koos, et suurendada

kriisivalmidust.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

97

LISATEADMISED JA

OSKUSED:

psühholoogiline esmaabi,

füüsiline esmaabi*

Psühholoogilise esmaabi

tegevussammud - JÄLGI -

KUULA – AITA, enesehoid,

abi saamise võimalused.

Teadmised füüsilise esmaabi

algtõdedest

Teab, millised on

psühholoogilise esmaabi

andmiseks vajalikud

vahendid, võimalused ja

pädevused ning füüsilise

esmaabi põhitõed

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

98

Rakendusakti kavand nr 31

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava poolt riigipiiri ületamisel esitatud

dokumenti kantava Eestis viibimise aluse ja aja märke vorm

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 138 lõike 4 alusel.

§ 1. Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava poolt riigipiiri ületamisel esitatud

dokumenti kantavad Eestis viibimise aluseks olevad andmed

(1) Politsei- ja Piirivalveamet kannab riigipiiri ületamisel või hiljem esimesel võimalusel

välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava poolt esitatud dokumenti järgmised andmed:

1) Eesti Vabariigi kolmetäheline lühend (EST);

2) Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa väljastaja;

3) kolmekohaline templi identifitseerimisnumber;

4) välisriigi relvajõudude liikmele ja tema ülalpeetavale väljastatud Eestis viibimise loa

lõppemise kuupäev;

5) Eesti Vabariigis viibimise kordsus;

6) Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa väljastaja vastava haldusakti andmise kuupäev,

aasta ja selle number.

(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud loa väljastajate koodid on järgmised:

1) Riigikogu – KOOD 01;

2) Vabariigi Valitsus – KOOD 02;

3) sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister – KOOD 03.

(3) Lõike 1 punktis 5 nimetatud viibimise kordsus märgitakse dokumenti järgmiselt:

1) ühekordse Eestisse sisenemise ja Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa märge – 01;

2) mitmekordse Eestisse sisenemise ja Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa märge – M;

3) ühekordse sisenemise ja Eesti Vabariigi territooriumi läbimise transiitloa märge – B01;

4) mitmekordse Eestisse sisenemise ja Eesti Vabariigi territooriumi läbimise transiitloa märge

– BM.

§ 2. Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava poolt riigipiiri ületamisel esitatud

dokumenti kantava Eestis viibimise aluse ja aja märke vorm

(1) Eestis viibimise alus ja aeg märgitakse riigipiiri ületamisel või hiljem esimesel võimalusel

välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava esitatud dokumenti eritempliga. Eritempli

jäljendi kujutis ja mõõdud on esitatud käesoleva määruse lisas.

(2) Eritemplis kasutatakse musta ja punast värvi. Eritempli jäljendile käsitsi kantavad märked

kirjutatakse veekindla musta tindiga.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

99

(3) Paranduste tegemine dokumenti kantud eritempli jäljendile on keelatud. Dokumenti valesti

või ekslikult sissekantud eritempli jäljend tühistatakse ja vajaduse korral kantakse dokumenti

uus jäljend.

(4) Eritempli jäljendi tühistamiseks dokumendis kasutatakse templit „ANNULLEERITUD” või

tehakse kustumatu musta tindiga käsikirjaline kirje „ANNULLEERITUD”. Tühistatud

templijäljendi alla kantakse annulleerimise kuupäev, annulleerija nimi ja allkiri.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

100

Rakendusakti kavand nr 32

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri 2. novembri 2018. a määrus nr 27 „Isikutunnistuse vorm ja tehniline

kirjeldus ning isikutunnistusele kantavate andmete loetelu“ muutmine

Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.

§ 1. Siseministri 2. novembri 2018. a määruse nr 27 „Isikutunnistuse vorm ja tehniline kirjeldus

ning isikutunnistusele kantavate andmete loetelu“ § 4 lõikes 8 asendatakse sõna

„riigikaitseseaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

101

Rakendusakti kavand nr 33

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri 26. augusti 2020. a määruse nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline

kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu“ muutmine

Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1, välismaalaste seaduse

§ 224 lõike 1 punkti 6 ja § 250 lõike 2 punkti 9 ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse § 47 lõike 2 ja § 60 lõike 2 alusel.

§ 1. Siseministri 26. augusti 2020. a määruses nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline

kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu“ asendatakse läbivalt sõna

„riigikaitseseaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse“.

§ 2. Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

102

Rakendusakti kavand nr 34

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Mobilisatsiooniregistri põhimäärus

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 130 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Registri eesmärk

Mobilisatsiooniregistri (edaspidi register) eesmärk on pidada arvestust sõjaväelise auastmega

sõjaaja ametikohtade (edaspidi sõjaaja ametikoht) täitmise ja riigi sõjaliseks kaitseks

kasutatavate materiaalsete vahendite üle.

§ 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja

(1) Registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium.

(2) Registri volitatud töötleja on Kaitsevägi.

§ 3. Registri pidamine ja ülesehitus

(1) Registrit peetakse ühetasandilise digitaalse andmekoguna.

(2) Register koosneb:

1) andmetest sõjaaja üksuste, sõjaaja ametikohtade ja ametikohale nimetatud isikkoosseisu ning

mobilisatsiooni korraldamiseks vajalike materiaalsete vahendite kohta (edaspidi digitaalne

register);

2) digitaalsest arhiivist.

2. peatükk

Registriandmete koosseis

§ 4. Digitaalsesse registrisse kantavad andmed

(1) Sõjaaja üksuse kohta kantakse digitaalsesse registrisse järgmised andmed:

1) nimetus;

2) koosseisuline kuuluvus;

3) kood;

4) tüüp;

5) tase;

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

103

6) valmidusaste;

7) staatus sõjaaja struktuuris;

8) moodustamise alguse ja lõpu kuupäev;

9) varustusaste;

10) kiirusklass;

11) formeerija;

12) formeerimiskoht;

13) kogunemiskoht;

14) teave loomise, muutmise ja lõpetamise kohta;

15) väljaõpe.

(2) Sõjaaja ametikoha kohta kantakse digitaalsesse registrisse järgmised andmed:

1) nimetus;

2) kuuluvus;

3) ametikoha tüüp;

4) samalaadsete sõjaaja ametikohtade arv;

5) ametikohale nimetava isiku ametikoht;

6) teave ametikoha loomise, muutmise ja lõpetamise kohta;

7) ametikoha moodustamise alguse ja lõpu kuupäev;

8) ametikoha klassifikaator;

9) ametikohale kehtestatud tervisenõuded;

10) ametikohal nõutav auaste;

11) ametikohal nõutav riigisaladusele juurdepääsu loa vajadus ja tase.

(3) Sõjaaja ametikohale nimetatava ja üksusesse kuuluva isiku, välja arvatud kutsealuse ja isiku,

kes ei vasta sõjaaja ametikoha nõuetele, kohta kantakse digitaalsesse registrisse järgmised

andmed:

1) ees- ja perekonnanimi või -nimed;

2) isikukood;

3) rahvastikuregistrijärgne elukoht;

4) kontakttelefon ja e-postiaadress ning kontaktaadress, kui see erineb rahvastikuregistrisse

kantud elukohast;

5) omandatud või omandatav haridustase;

6) õppekava nimetus;

7) sõjaväelise väljaõppe tase;

8) mootorsõiduki juhtimisõigus;

9) töö- või ametikoht;

10) veregrupp ja reesusfaktor;

11) vastavus tervisenõuetele;

12) antropomeetrilised andmed;

13) omandatud sõjaväelise eriala arvestuskategooria;

14) sõjaväelise eriala arvestuse kood;

15) sõjaväeline auaste, selle andmise kuupäev ja käskkirja number;

16) isikuplaadi väljastamise kuupäev;

17) rahuaja ametikoht, ametikohale nimetamise otsuse number ja kuupäev;

18) sõjaaja ametikoht, ametikohale nimetamise otsuse number ja kuupäev;

19) sõjaaja üksuse koosseisu arvamine;

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

104

20) mobilisatsioonist ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamise alus;

21) riigisaladusele juurdepääsu loa andmed;

22) Eestist lahkumise piirang.

(4) Sõjaaja üksuse ja selle ametikohtade materiaalsete vahendite kohta kantakse digitaalsesse

registrisse järgmised andmed:

1) nimetus;

2) kood või koodid;

3) varustusklass;

4) seotus sõjaaja üksuse või ametikohaga;

5) vahendi liik;

6) vahendi kirjeldus;

7) vahendi mõõtühik;

8) vahendi kogus;

9) seisukord;

10) asukoha või kogumiskoha andmed;

11) omaniku ja valdaja ees- ja perekonnanimi või nimetus ning kontaktandmed;

12) registrisse kandmise alus;

13) komplekti kood ja tüüp.

§ 5. Digitaalne arhiiv

Digitaalsesse arhiivi kantakse digitaalsest registrist kustutatud andmed.

3. peatükk

Andmete registrisse kandmine

§ 6. Andmevahetus teiste andmekogudega

(1) Register vahetab andmeid riigi järgmiste andmekogudega:

1) kaitseväekohustuslaste register;

2) tsiviiltoetuse register;

3) rahvastikuregister.

(2) Andmevahetus andmekogudega toimub elektroonilist andmevahetust võimaldaval viisil.

§ 7. Registris kannete tegemise nõuded

(1) Registrisse kande tegemine on digitaalsesse registrisse andmete ja dokumentide sisestamine,

nende salvestamine, muutmine ja kustutamine.

(2) Volitatud töötleja teeb kanded digitaalsesse registrisse kümne tööpäeva jooksul kande

tegemise aluseks oleva sündmuse toimumisest või sellest teadasaamisest, dokumendi

vastuvõtmisest või toimingu või otsuse tegemisest arvates.

(3) Registri kannete kohta salvestatakse ja säilitatakse vähemalt järgmised andmed:

1) kande tegijat tuvastada võimaldav teave;

2) kuupäev ja kellaaeg;

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

105

3) objekt.

§ 8. Andmete parandamine

(1) Registriandmetes vea tuvastamisel või veast teadasaamisel on volitatud töötleja kohustatud

pärast andmete kontrollimist ja ebaõigete andmete tuvastamist vea parandama.

(2) Volitatud töötlejal on õigus vea tuvastamiseks ja parandamiseks pöörduda andmete

saamiseks andmete esitaja poole.

(3) Paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud andmekogu põhiandmetes olevast veast teadasaamisel

edastab volitatud töötleja veateate vastava andmekogu vastutavale või volitatud töötlejale.

§ 9. Andmete kandmine digitaalsesse arhiivi

(1) Kande aluseks olevate andmete muutmisel kantakse registrisse uued andmed ja varasemad

andmed kantakse digitaalsesse arhiivi.

(3) Andmeid säilitatakse digitaalses arhiivis kolm aastat nende digitaalsesse arhiivi kandmisest

arvates.

4. peatükk

Juurdepääs registriandmetele ja andmete väljastamine

§ 10. Juurdepääs registriandmetele

(1) Juurdepääs registrisse kantud andmetele on asutusel või isikul, kellel on selleks seadusest

tulenev õigus.

(2) Registriandmetele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas riigisaladuse ja salastatud välisteabe

seadusega.

(3) Juurdepääs registriandmetele võimaldatakse juurdepääsuõiguse andmisega või väljavõttena

registrist.

(4) Juurdepääsu võimaldamiseks peab isik või asutus esitama volitatud töötlejale kirjaliku

taotluse, milles tuleb esitada vähemalt järgmised andmed:

1) taotluse esitaja nimi või nimetus;

2) isiku- või registrikood;

3) taotluse allkirjastaja ees- ja perekonnanimi;

4) taotluse esitaja ametikoht, kui taotlejaks on juriidiline isik või ametiasutus;

5) juurdepääsuõiguse taotlemise vajaduse põhjendus ning viide andmete saamise aluseks

olevale õigusnormile;

6) isiku, kellele juurdepääsuõigust taotletakse, ees- ja perekonnanimi, isikukood ning ameti-

või töökoht;

7) juurdepääsu kestus;

8) isiku riigisaladusele juurdepääsu loa tase;

9) nende andmete kirjeldus või loetelu, millele juurdepääsuõigust taotletakse;

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

106

10) soovitav andmetele juurdepääsu viis.

(5) Volitatud töötleja otsustab juurdepääsuõiguse andmise või sellest keeldumise ja

juurdepääsuõiguse andmise ulatuse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

(6) Volitatud töötlejal on enne juurdepääsuõiguse andmise otsustamist õigus küsida taotluse

esitajalt lisateavet.

(7) Juurdepääs digitaalsele registrile võimaldatakse vaid autentimisega või registri väljavõttega.

Füüsilisele isikule võimaldatakse juurdepääs ainult registri väljavõttega.

(8) Digitaalsele arhiivile võimaldatakse juurdepääs vaid registri väljavõttega. Väljavõte

koostatakse digitaalse või paberdokumendina.

(9) Digitaalsesse registrisse juurdepääsuõigust taotlenud isik või asutus on kohustatud enda või

oma esindaja juurdepääsuvajaduse lõppemisest enne selle kestuse lõppu teavitama volitatud

töötlejat viivitamata.

§ 11. Juurdepääsuõigusega isiku tehtud päringute kohta teabe kogumine ja säilitamine

(1) Digitaalsesse registrisse juurdepääsuõigusega isiku tehtud päringu kohta kogutakse

vähemalt järgmisi andmeid:

1) päringu tegijat tuvastada võimaldav teave;

2) päringu kuupäev ja kellaaeg;

3) vaadatud andmed.

(2) Lõikes 1 sätestatud andmeid säilitatakse kolm aastat päringu tegemisest arvates.

5. peatükk

Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, järelevalve ja rahastamine

§ 12. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded

(1) Vastutav töötleja:

1) tagab registri pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele;

2) tagab organisatsiooniliste ja tehniliste meetmetega registriandmete tervikluse ja autentsuse,

registriandmete kaitse, säilimise ning arhiveerimise;

3) vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest.

(2) Volitatud töötleja:

1) tagab registri pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele;

2) vastutab registritoimingute õiguspärasuse eest;

3) vastutab registrist andmete väljastamise nõuetele vastavuse eest;

4) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu registrile;

5) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest;

6) teeb registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks.

§ 13. Registri pidamise rahastamine

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

107

Registri pidamise kulu kaetakse riigieelarvest registri volitatud töötlejale eraldatud

riigieelarvelistest vahenditest.

§ 14. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

108

Rakendusakti kavand nr 35

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Kaitseplaneerimise infosüsteemi põhimäärus

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 134 lõike 4 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Infosüsteemi eesmärk ja andmete töötlemine

§ 2. Infosüsteemi pidamine ja ülesehitus

§ 3. Infosüsteemis töödeldavate andmete kaitse

§ 4. Infosüsteemi volitatud töötleja

§ 5. Infosüsteemi vastutava ja volitatud töötleja ülesanded.

2. peatükk

Infosüsteemi andmete koosseis

§ 6. Infosüsteemi kantavad andmed

3. peatükk

Andmete infosüsteemi kandmine

§ 7. Andmevahetus teiste andmekogudega

§ 8. Andmete õigsuse tagamine

§ 9. Andmete muutmine ja parandamine

§ 10. Isikuandmete säilitamine ja umbisikustamine

§ 11. Andmete kustutamine

4. peatükk

Juurdepääs registriandmetele ja andmete väljastamine

§ 12. Juurdepääs andmetele

§ 13. Juurdepääsuõiguse andmine

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

109

5. peatükk

Infosüsteemi andmete säilitamine, järelevalve infosüsteemi pidamise üle,

infosüsteemi pidamise finantseerimine ja infosüsteemi likvideerimine

§ 14. Andmete säilitamine

§ 15. Järelevalve

§ 16. Infosüsteemi pidamise rahastamine

§ 17. Infosüsteemi likvideerimine

5. peatükk

Rakendussätted

§ 18. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

110

Rakendusakti kavand nr 36

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Välisriigi relvajõudude, välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava piiriületusest

ning relvajõudude sõidukite ja kauba üle piiri toimetamisest teavitamise kord

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 138 lõike 5 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Käesolev määrus reguleerib tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel Eestisse saabuvate

välisriigi relvajõudude, välisriigi relvajõudude liikme ning tema ülalpeetava kavandatavast ja

tegelikust piiriületusest ning välisriigi relvajõudude sõiduki ja kauba kavandatavast ning

tegelikust üle riigipiiri toimetamise ajast ja kohast teavitamise korda.

(2) https://www.riigiteataja.ee/akt/riksTsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 134 sätestatud juhul

loetakse käesoleva määruse tähenduses välisriigi relvajõudude liikmeks ka välisriigi relvajõude

saatev nende teenistuses olev tsiviilisik, rahvusvahelise sõjalise õppeasutuses õppiv isik,

rahvusvahelise sõjalise peakorteri personali liige ja peakorteri lepingupartneri töötaja.

Nimetatud isikute ülalpeetav loetakse käesoleva määruse tähenduses välisriigi relvajõudude

liikme ülalpeetavaks.

(3) Käesolevat määrust ei kohaldata, kui välisriigi relvajõudude Eestisse saabumise eesmärk on

Eesti või muu riigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil

osalemine.

§ 2. Kaitseministeeriumi teavitamine välisriigi relvajõudude liikme või tema ülalpeetava

Eestisse saabumisest

(1) Välisriigi relvajõudude liikme Eestisse saabumise ja Eestis viibimise eelduseks on

riigikaitse valdkonna eest vastutava ministri antud luba.

(2) Eestis viibimise loa saamiseks võib taotluse esitada Kaitsevägi, välisriik, rahvusvaheline

sõjaline peakorter või rahvusvaheline sõjaline õppeasutus. Eestis viibimise loa taotlus esitatakse

Kaitseministeeriumile.

(3) Lõikes 2 nimetamata isik või organisatsioon peab taotluse esitama Kaitseministeeriumile

Kaitseväe kaudu. Kaitsevägi lisab taotlusele oma seisukoha välisriigi relvajõudude liikme

Eestisse saabumise kohta.

(4) Kaitseväe juhataja määrab vastutava ametniku või Kaitseväe struktuuriüksuse, kellel on

õigus välisriigi relvajõudude liikme Eestis viibimise luba taotleda või anda lõikes 3 ettenähtud

Kaitseväe seisukoht. Määramisest teavitatakse Kaitseministeeriumi kirjalikult.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

111

(5) Eestisse saabuva välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava kohta tuleb taotluses

esitada vähemalt järgmised andmed:

1) isiku ees- ja perekonnanimi;

2) sünniaeg;

3) kodakondsus;

4) riigipiiri ületuseks kasutatava dokumendi number;

5) sõjaväeline auaste selle olemasolu korral;

6) Eestis viibimise aeg ja teadaolev paiknemise koht;

7) kavandatav riigipiiri ületamise koht;

8) Eestis viibimise eesmärk;

9) Eesti kontaktisik.

(6) Kaitsevägi peab lisaks lõikes 5 sätestatule taotlusel välja tooma ka välisriigi relvajõudude

liikme Eestis viibimist korraldava Kaitseväe struktuuriüksuse nimetuse.

(7) Rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuvate relvajõudude liikmete kohta

võib esitada ainult isikkooseisu arvu, Eestis viibimise aja, Eestis viibimise eesmärgi ja Eesti

kontaktisiku, kui relvajõudude liikmete kohta ei ole teada lõikes 5 toodud täpsemaid andmeid.

(8) Lõigetes 5 ja 7 sätestatud andmed tuleb esitada Kaitseministeeriumile vähemalt viis

tööpäeva enne kavandatavat riigipiiri ületamist. Põhjendatud juhul võib Kaitseministeerium

lubada lõigetes 5 ja 7 sätestatud andmete esitamist lühema tähtaja jooksul, kui sellest on

Kaitseministeeriumi varem teavitatud.

(9) Lõikes 2 või 3 nimetatud isik või organisatsioon või lõike 4 alusel määratud isik või

Kaitseväe struktuuriüksus peab Kaitseministeeriumi viivitamata teavitama, kui ilmneb

erinevusi lõigete 5 ja 7 alusel esitatud andmetes või kui talle saab teatavaks välisriigi

relvajõudude liikme asjaomase asutuse loata Eestis viibimine. Kaitsevägi on kohustatud

viivitamata teavitama Kaitseministeeriumi, kui talle saab teatavaks, et lõikes 3 sätestatud korras

taotluse esitanud asutus või organisatsioon on taotluses esitatud andmeid muutnud või Eestis

viibimise loata isiku vastu võtnud.

(10) Kaitseministeeriumil on õigus nõuda Eestis viibimise loata isiku kohest Eestist lahkumist

või väljastada talle Eestis viibimiseks vajalik luba.

(11) Kaitseministeerium teavitab Kaitseväge väljastatud Eestis viibimise loast.

§ 3. Politsei- ja Piirivalveameti teavitamine välisriigi relvajõudude liikme või tema

ülalpeetava Eestisse saabumisest

(1) Kaitseministeerium teavitab Politsei- ja Piirivalveametit tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse

alusel väljastatud Eestis viibimise loast.

(2) Kaitseministeerium edastab Politsei- ja Piirivalveametile § 2 lõike 5 punktides 1–7 või

lõikes 7 sätestatud andmed, väljaarvatud Eesti kontaktisiku kohta käivad andmed, välisriigi

relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava kohta hiljemalt järgmisel tööpäeval Eestis viibimise

loa andmisest arvates.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

112

§ 4. Välisriigi relvajõudude sõidukist ja kaubast ning selle planeeritava piiriületuse ning

üle piiri toimetamise ajast ja kohast teavitamine

Välisriigi relvajõudude sõidukite ja kauba hulgast ning planeeritava piiriületuse ning üle piiri

toimetamise ajast ja kohast teavitamine toimub valdkonna eest vastutava ministri

poolt strateegilise kauba seaduse § 1 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud korras.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

113

Rakendusakti kavand nr 37

REGIONAALMINISTER

MÄÄRUS

Toiduga varustamise valdkonna elutähtsa teenuse osutamise nõuded

Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 466 lõike 2 alusel.

1. Peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse toiduga varustamise valdkonna elutähtsa teenuse osutamise

nõuded toiduseaduse § 463 lõikes 3 sätestatud valdkondade kaupa.

2. peatükk

TOIDUGA VARUSTAMISE TAGAMISE KUI ELUTÄHTSA TEENUSE KIRJELDUS

JA SELLE TÄITMISE NÕUDED

§ 2. Elutähtis teenus

(1) Toiduga varustamine on elanikukonna toiduga varustamine selliselt, et kõik vajalikud

toiduaineid oleksid elanikkonnale kättesaadavad ka kriisi ajal täites elanikkonna esmavajadusi.

(2) Käesoleva määruse mõistes lähtutakse elutähtsa teenuse osutaja põhitegevuse määratlemisel

tema majandustegevuse valdkonnast.

§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse osutamise tasemele

(1) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud jätkama oma tavapärases mahust vähemalt 50%

oma põhitegevust Eesti Vabariigis vähemalt 30 päeva perioodi vältel alates kriisiolukorra välja

kuulutamisest tehes selleks eelnevalt piisavad ettevalmistused mh tagades tegevusvaru.

(2) Peale § 2 lõikes 1 määratletud perioodi, peab elutähtsa teenuse osutaja jätkama oma

põhitegevust parimal võimalikul viisil, ka juhul kui kriisiolukord on kestnud enam 30 päeva.

(3) Põhitegevuse jätkamise mahu ning tegevusvaru mahu arvutamisel lähtutakse eelmise

kalendriaasta 12 kuu keskmisest tegevusmahust põhitegevuse valdkonnas.

(4) Elutähtsa teenuse osutaja peab toiduga varustamise tagamiseks paragrahvi lõigetes 1 ja 2

nimetatud juhul ja mahus eelistama toiduaineid, mille omadus vastab vähemalt ühele

alljärgnevale kriteeriumile:

1) pika säilivusajaga ja/või eritemperatuuri mittevajavad tooted

2) tulenevalt toidu omadustest kiirelt turustatavad tooted

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

114

§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks

(1) Elutähtsa teenuse osutaja kohustub koostama tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13 lõikes 1

nimetatud nõuetekohase kriisiülesande täitmise plaani (edaspidi riskianalüüs), võttes arvesse

käesolevas määruses sätestatud nõuded.

(2) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud alates käesoleva määruse rakendamisest …

kuu/aasta jooksul võtma kasutusele kõik asjakohased ennetavad meetmed, tagamaks käesolevas

määruses §-des 2, 3 ja 4 määratletud nõuete täitmise lähtudes koostatud riskianalüüsist.

(3) Elutähtsa teenuse osutaja peab lähtudes koostatud riskianalüüsist tagama oma põhitegevuse

jätkumise elanikkonna toiduga varustamise tagamiseks § 2 lõikes 1 määratletud perioodi vältel

ja mahus ning tagama teenuse katkestuse korral osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire

taastamise võime.

(4) Sealhulgas peab arvestama energiakandjate ja kütteallikate varustuskindlust, veevarustuse

katkemise riski, tooraine kättesaadavuse vähenemise riski, majandustegevusse kaasatud

personaliga tagatuse vähenemise riski ja muid asjakohaseid riske.

§ 4. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga

katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus

(1) Elutähtsa teenuse osutaja peab viivitamata, kuid mitte hiljem kui 1 tunni jooksul teavitama

elutähtsat teenust korraldajat täitmise katkemisest ning võtma tarvitusele abinõud teenuse

taastamiseks.

(2) Lõikes 1 kirjeldatud teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

1) katkestuse toimumise koht, aeg, kestus ja eeldatav lõpu aeg;

2) katkestuse tegelik või arvatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus;

3) teenuse taastamiseks rakendatud meetmete lühikirjeldus;

4) esialgsed andmed oletatava kahju kohta teenuse tarbijale ja seotud osapooltele;

5) vajadusel esialgsed andmed prognoositava mõju kohta keskkonnale.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

115

Rakendusakti kavand nr 38

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määruses kehtestatakse nõuded tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 21

sätestatud elutähtsale teenuse osutamisele ning selle teenuse kirjeldus.

(2) Määruses sätestatakse elutähtsa teenuse taseme, valmisoleku ja teenuse katkestuse

ennetamise nõuded. Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse

pikaajalises, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega, ja nõuded elutähtsa

teenuse põhitegevust toetavate teenuste sisseostmiseks teiselt ettevõttelt ning elutähtsa teenuse

pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust

teavitamise korraldus.

§ 2. Vedelkütusega varustamise kirjeldus

(1) Vedelkütusega varustamine kui elutähtis teenus (edaspidi elutähtis teenus) on vedelkütust

tarbivatele isikutele (edaspidi tarbijatele) Eesti territooriumil vedelkütuse kättesaadavuse

tagamine.

(2) Vedelkütusega varustamise kui elutähtsa teenuse osutaja on vedelkütuse seaduse § 3 lõike

7 punktis 1 esitatud nõuetele vastav kütusemüüja (edaspidi vedelkütuse müüja) ja sama lõike

punktis 2 nimetatudaktsiisilao tegevusluba omav isik, kes lubab vedelkütust siseriiklikkuse

tarbimisse (edaspidi aktsiisilaopidaja).

§ 3. Elutähtsa teenuse taseme ja valmisoleku nõuded

(1) Vedelkütuse müüja tagab vedelkütuse kättesaadavuse vähemalt § 4 lõikes 1 märgitud

tanklates koos hanke-, tarne- ja müügisüsteemi toimimisega.

(2) Vedelkütuse müüja tagab kriisiolukorra ajal § 4 lõikes 1 märgitud tanklates vedelkütuse

kättesaadavuse eelisjärjekorras alarmsõidukitele.

(3) Aktsiisilao pidaja tagab …

(4) Teise elutähtsa teenuse katkestuse või selle ohu korral ja kriisiolukorra ajal tagavad

vedelkütuse müüja ja aktsiisilao pidaja teenuse toimimise vastavalt tsiviilkriisi ja riigikaitse

seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanile.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

116

(5) Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 11 lõikes 1 ja § 13 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse

riskianalüüsis ja kriisiplaanis tuleb vedelkütuse müüjal ja aktsiisilaopidajal analüüsida ja

kirjeldada oma tegevusi sama seaduse §-des…toodud sätete alusel.

§ 4. Vedelkütuse varustamise teenuse katkestuse ennetuse nõuded vedelkütuse müüjale

(1) Vedelkütuse müüjal on kohustus elutähtsa teenuse osutamise tagamiseks varustada paikse

autonoomse elektritoitega üks tankla vähemalt kolmes maakonnas, millest üks tankla on

Tallinnas või Harjumaal.

(2) Vedelkütuse müüja teavitab paikse autonoomse elektritoitega tankla asukohast Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumit 30 päeva jooksul pärast asukoha valikut ja avaldab paikse

autonoomse elektriküttega tankla asukoha aadressi oma veebilehel.

(3) Vedelkütuse müüja esitab 30 päeva jooksul pärast paikse autonoomse elektritoite

paigaldamist tankla asukoha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes teostab

järelevalvet paikse autonoomsete elektritoidete nõuetele vastavuse ja ohutusnõuete täitmise üle.

§ 5. Nõuded autonoomse elektritoitega varustatud tanklale

(1) Paikse autonoomse elektritoitega tankla kütusemahutite summaarne mahutavus peab

mootoribensiinide puhul olema minimaalselt 30 000 liitrit ja diislikütuste puhul minimaalselt

30 000 liitrit.

(2) Väljaspool Harju, Ida-Viru, Tartu ja Pärnu maakonda asuva paikse autonoomse

elektritoitega tankla kütusemahutite summaarne mahutavus peab mootoribensiinide puhul

olema minimaalselt 20 000 liitrit ja diislikütuste puhul minimaalselt 20 000 liitrit.

(3) Paikse autonoomse elektritoitega tankla mootoribensiini ja diislikütuse summaarne jääk ei

tohi ühelgi ajahetkel mootoribensiinide puhul olla väiksem kui 15 000 liitrit ja diislikütuste

puhul väiksem kui 15 000 liitrit.

(4) Lõikes 2 sätestatud tanklates ei tohi kütuse summaarne jääk ühelgi ajahetkel

mootoribensiinide puhul olla väiksem kui 10 000 liitrit ja diislikütuste puhul väiksem kui 10

000 liitrit.

(5) Lõigetes 3 ja 4 nimetatud kohustust ei rakendata:

1) diislikütusele oktoobri- ja novembrikuus, kui toimub ettevalmistus talvisele diislikütusele

üleminekuks;

2) mootoribensiini osas märtsi- ja aprillikuus, kui toimub ettevalmistus suvisele

mootoribensiinile üleminekuks;

3) seadusest tulenevate kütuse koostise muudatuste osas muudatuse jõustumise kuul ja sellele

eelneval kalendrikuul.

§ 6. Vedelkütuse varustamise teenuse katkestuse ennetuse nõuded aktsiisilaopidajale

§ 7. Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

117

Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg on § 4 lõikes 1 nimetatud tanklates kuni 30 minutit ja

aktsiisilaos vedelkütuse siseriiklikkuse tarbimise lubamisel X

§ 8. Elutähtsa teenuse taastamise korraldus

(1) Vedelkütuse müüja lähtub elutähtsa teenuse taastamisel toimepidevuse plaanis esitatud

teenuse taastamise prioriteetidest, arvestades võimalusel järgmisega:

1) esimesena taastatakse teenus objektide valdajatele, kelle teenuse katkestusega kaasneb

vahetu oht inimelule;

2) teisena taastatakse teenus objektide valdajatele, kes tagavad elutähtsa teenuse või

riigikaitseobjektide toimepidevuse.

(2) Aktsiisloapidaja lähtub …

§ 9. Elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmise nõuded

Vedelkütuse müüja ja aktsiisilao pidaja lähtuvad elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste

ostmisel lepingupartneri võimest osutada teenust kriisiolukorra ajal ja teise elutähtsa teenuse

katkestuse korral.

§ 10. Elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga

katkestus

Elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega, mille

lahendamist korraldatakse Kliimaministeeriumi tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 11 lõikes 1

nimetatud kriisiplaani alusel, on tegemist juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest

tingimustest:

1) elutähtsa teenuse osutaja ei suuda tagada § 4 lõikes 1 sätestatud tanklates katkematut teenust

ja selle tulemusena on teenuse katkemise piirkonnas ohustatud teiste elutähtsate teenuste

jätkamine;

2) katkeb vedelkütusega varustamise tarneahel.

§ 11. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga

katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus

(1) Elutähtsa teenuse osutaja teavitab elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või

muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust või selle ohust viivitamata Kliimaministeeriumit

§-s 8 nimetatud kriisiplaanis kokkulepitud telefoni ja e-posti teel.

(2) Lõikes 1 kirjeldatud teavitus sisaldab vähemalt järgmist teavet:

1) katkestuse toimimise aeg ja kestus;

2) katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus;

3) teenuse taastamiseks või teenuse katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja

rakendatavad meetmed;

4) esialgsed andmed prognoositava kahju kohta teenuse tarbijale;

5) esialgsed andmed prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele;

6) vajadusel esialgsed andmed prognoositava mõju kohta keskkonnale.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

118

(3) Kliimaministeerium teavitab viivitamata avalikkust elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete

tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust meediakanalite kaudu

vastavalt kliimaministri käskkirjaga välja antud kriisikommunikatsiooni plaanile.

§ 12. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

119

Rakendusakti kavand nr 39

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määruses kehtestatakse nõuded tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 7

sätestatud elutähtsale teenusele ning teenuse kirjeldus.

(2) Määruses sätestatakse elutähtsa teenuse taseme, valmisoleku ja teenuse katkestuse

ennetamise nõuded. Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse

pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega, ja nõuded elutähtsa

teenuse põhitegevust toetavate teenuste sisseostmiseks teiselt ettevõttelt ning elutähtsa teenuse

pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust

teavitamise korraldus.

§ 2. Elektriga varustamise kirjeldus

(1) Elektriga varustamine kui elutähtis teenus (edaspidi elutähtis teenus) on elektrienergiaga

varustamise teenus elektrituruseaduse §-s 12 nimetatud tarbijatele (edaspidi tarbija) Eesti

territooriumil, mida osutab elektrituruseaduse §-s 211 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja

(edaspidi ühiselt elektriettevõtja).

(2) Elutähtsa teenuse toimimiseks on vajalik elutähtsa teenuse osutaja poolt elektrienergia

tootmine, põhivõrgu ja jaotusvõrgu toimimine ning ühenduste toimimine teiste riikide

elektrivõrkudega.

§ 3. Elutähtsa teenuse taseme ja valmisoleku nõuded

(1) Põhivõrguettevõtja ja liinivaldaja osutavad teise elutähtsa teenuse katkestuse korral või

kriisiolukorra ajal elutähtsat teenust tasemel, mis kindlustab Eesti elektrisüsteemi kui terviku

toimimise, et igal ajahetkel oleks tarbijatele tagatud elektrituruseaduse § 65 lõike 5 alusel

kehtestatud määruse (edaspidi võrguteenuste kvaliteedinõuete määrus) nõuetele vastava

kvaliteediga elektrivarustus.

(2) Võrguettevõtja tagab teise elutähtsa teenuse katkestuse või selle ohu korral või

kriisiolukorra ajal:

1) võrguteenuse enda tegevuspiirkonnas võrguteenuste kvaliteedinõuete määrusele vastava

kvaliteediga elektri edastamise ja turuosalise elektripaigaldise liitumispunkti toomise töökindla

elektrivõrgu kaudu;

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

120

2) elutähtsa teenuse tasemel, mis vastab elektrituruseaduse § 42 lõike 2 alusel kehtestatud

määrusele;

3) vähemalt elutähtsa teenuse osutamisele kehtestatud minimaalsete nõuete täitmise vastavalt

tsiviilkriisiks valmisoleku ja riigikaitse seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse plaanile.

§ 4. Elutähtsa teenuse katkestuse ennetuse nõuded

(1) Elektriettevõtja arvestab elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks ja katkestuse

ennetamiseks tsiviilkriisiks valmisoleku ja riigikaitse seaduse § 11 lõikes 1 ja § 13 lõikes 1

nimetatud toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisel järgmiste ohtudega:

1) telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse katkestus;

2) infosüsteemi küberrünnak;

3) olulise töötaja puudumine;

4) rasked ilmastikutingimused;

5) teenuse osutamiseks olulise objekti füüsiline rünne;

6) tulekahju;

7) pommiähvardus;

8) teenuse osutamiseks olulise ehitise, seadme ja infosüsteemi rike;

9) küttematerjali, seadme ja muu olulise vahendi tarne katkestus;

10) muu asjakohane oht.

(2) Elektriettevõtja peab elutähtsa teenuse tagamiseks vähemalt:

1) omama telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse katkestuse puhul alternatiivseid sidepidamise

lahendusi;

2) tagama ööpäev läbi elutähtsa teenuse toimimiseks vajaliku personali ja alltöövõtjate

olemasolu ning nende kättesaadavuse elutähtsa teenuse tagamisega seotud ülesannete

täitmiseks;

3) regulaarselt analüüsima ja hindama küberohte ning rakendama maandavaid turvameetmeid

süsteemse infoturbe halduse protsessi järgi.

(3) Põhivõrguettevõtja tagab lisaks lõigetes 1 ja 2 kehtestatud nõuetele:

1) elektrienergia reservvõimsuse kasutuselevõtmise ulatuses, mis tagab Eesti elektrisüsteemi

võimsusbilansi tasakaalu;

2) alternatiivsete tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu andmesideteenuse tagamiseks.

§ 5. Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg

Elektriettevõtja lähtub võrguteenuste kvaliteedinõuete määruse §-des 4, 42, 5 ja 6 kehtestatud

elutähtsa teenuse katkestuse lubatud ajast.

§ 6. Elutähtsa teenuse taastamise korraldus

Elektriettevõtja lähtub elutähtsa teenuse taastamisel toimepidevuse plaanis esitatud teenuse

taastamise prioriteetidest, arvestades võimalusel järgmisega:

1) esimesena taastatakse teenus objektidel, kus teenuse katkestusega kaasneb vahetu oht

inimelule;

2) teisena taastatakse teenus objektidel, mis tagavad elutähtsa teenuse või riigikaitse objektide

toimepidevuse.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

121

§ 7. Elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste sisseostmise nõuded

(1) Elektriettevõtja lähtub elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste sisseostmisel

lepingupartneri võimest osutada teenust kriisiolukorra ajal ja teise elutähtsa teenuse katkestuse

korral.

(2) Elektriettevõtja tagab, et lepingupartner järgib küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel

kehtestatud võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõudeid.

§ 8. Elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus

Elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus, mille

lahendamist korraldatakse Kliimaministeeriumi tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13 lõikes 1

nimetatud kriisiplaani alusel, on juhtum, kui tootja ei suuda tagada tema poolt lepinguga

kokkulepitud teenust, mille tagajärjel toimub süsteemi ühtsuse ja töövõime häiring või ulatuslik

toitekatkestus või kui on täidetud järgmised tingimused:

1) liinivaldaja, põhivõrguettevõtja või võrguettevõtja ei suuda järgida §-s 5 viidatud katkestuse

lubatud aega;

2) teenuse katkemise piirkonnas tekib oht teise elutähtsa teenuse katkestusest tuleneva

kriisiolukorra tekkeks.

§ 9. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga

katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus

(1) Elutähtsa teenuse osutaja teavitab elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või

muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust viivitamata Kliimaministeeriumi §-s 8 nimetatud

kriisiplaanis kokkulepitud telefoni ja e-posti teel.

(2) Lõikes 1 kirjeldatud teavitus sisaldab vähemalt järgmist teavet:

1) katkestuse toimumise aeg ja kestus;

2) katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra kirjeldus;

3) teenuse taastamiseks või teenuse katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja

rakendatavad meetmed;

4) esialgsed andmed prognoositava kahju kohta teenuse tarbijale;

5) esialgsed andmed prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele;

6) vajadusel esialgsed andmed prognoositava mõju kohta keskkonnale.

(3) Kliimaministeerium teavitab viivitamatult avalikkust elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete

tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust meediakanalite kaudu

vastavalt majandus- ja taristuministri poolt käskkirjaga välja antud kriisikommunikatsiooni

plaanile.

§ 10. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

122

Rakendusakti kavand nr 40

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded maagaasiga varustamisel

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määruses kehtestatakse nõuded tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 11

sätestatud elutähtsale teenusele ning selle kirjeldus.

(2) Määruses sätestatakse elutähtsa teenuse taseme, valmisoleku ja teenuse katkestuse

ennetamise nõuded. Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse

pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega, ja nõuded elutähtsa

teenuse põhitegevust toetavate teenuste sisseostmiseks teiselt ettevõttelt ning gaasitarne

hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus.

§ 2. Maagaasiga varustamise teenuse kirjeldus

(1) Maagaasiga varustamine kui elutähtis teenus (edaspidi elutähtis teenus) on maagaasiga

varustamise teenus maagaasiseaduse § 2 punktis 8 nimetatud tarbijatele (edaspidi tarbija) Eesti

territooriumil, mida osutab maagaasiseaduse § 22 lõikes 15 nimetatud ettevõtja (edaspidi

maagaasiga varustaja).

(2) Elutähtsa teenuse toimimise eelduseks on piisava rõhu olemasolu gaasisüsteemis, et tagada

tarbijate varustuskindlus maagaasiseaduse tähenduses.

§ 3. Elutähtsa teenuse taseme ja valmisoleku nõuded

(1) Maagaasiga varustaja peab osutama teise elutähtsa teenuse katkestuse või selle ohu korral

ja kriisiolukorra ajal elutähtsat teenust tasemel, mis kindlustab Eesti tarbijate vajadusele vastava

maagaasi impordi, ülekande, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused gaasisüsteemi kaudu.

(2) Maagaasiga varustaja toob tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud

toimepidevuse plaanis nõutavale teabele välja vähemalt järgmise informatsiooni:

1) avariiolukorras tegutsemise kord, mis sätestab võrguettevõtte tegevuse üldreeglid ja

põhimõtted;

2) ettevõtja tegutsemise kord kriisiolukorra ajal;

3) D-kategooria gaasitorustiku avariiolukorras tegutsemise kord;

4) gaasijaotusjaamade avariiolukorras tegutsemise kord.

§ 4. Elutähtsa teenuse katkestuse ennetamise nõuded

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

123

(1) Maagaasiga varustaja lähtub oma tegevuses tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13 lõikes 1,

§ 16 lõikes 2 ja maagaasiseaduse § 263 lõikes 1 nimetatud dokumentidest.

(2) Maagaasiga varustamise tarnehäire korral tagab maagaasiga varustaja täiendava gaasitarne.

§ 5. Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg

Maagaasiga varustaja lähtub maagaasiseaduse § 261 lõikes 5 kehtestatud teenuse katkestuse

lubatud ajast.

§ 6. Elutähtsa teenuse taastamise korraldus

Maagaasiga varustaja lähtub elutähtsa teenuse taastamisel toimepidevuse plaanis esitatud

teenuse taastamise prioriteetidest, arvestades võimalusel järgmisega:

1) esimesena taastatakse teenus objektidel, kus teenuse katkestusega kaasneb vahetu oht

inimelule;

2) teisena taastatakse teenus objektidel, mis tagavad elutähtsa teenuse või riigikaitseobjektide

toimepidevuse;

3) kolmandana taastatakse teenus muudel objektidel.

§ 7. Gaasitarne hädaolukord

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/1938, mis käitleb

gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr

994/2010 (JO L 280, 28.10.2017, 1–56) artikli 11 lõike 1 punktile c on gaasitarne

hädaolukorraga tegemist juhul, kui esineb vähemalt üks järgnevatest tingimustest:

1) erandlikult suur gaasinõudlus;

2) märkimisväärne tarnehäire või tarneolukorra muu märkimisväärne häire;

3) turumeetmed ei taga piisavat gaasivarustust, mistõttu tuleb täiendavalt kasutusele võtta

mitteturupõhised meetmed, et kindlustada gaasitarne eelkõige kaitstud tarbijatele.

§ 8. Gaasitarne hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus

(1) Maagaasi varustaja teavitab viivitamata Kliimaministeeriumit ja Konkurentsiametit

tarnehäirest, tarnehäirest põhjustatud hädaolukorrast või selle ohust eelnevalt kokkulepitud

telefoni ja e-posti teel.

(2) Lõikes 1 kirjeldatud teavitus sisaldab vähemalt järgmist teavet:

1) katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus;

2) katkestuse toimumise aeg ja kestus;

3) teenuse taastamise või teenuse katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad

meetmed;

4) esialgsed andmed prognoositava kahju kohta teenuse tarbijale;

5) esialgsed andmed prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele;

6) vajadusel esialgsed andmed prognoositava mõju kohta keskkonnale.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

124

(3) Kliimaministeerium teavitab viivitamatult avalikkust gaasitarne hädaolukorrast või selle

ohust meediakanalite kaudu vastavalt majandus- ja taristuministri käskkirjaga välja antud

kriisikommunikatsiooni plaanile.

§ 9. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

125

Rakendusakti kavand nr 41

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded riigitee sõidetavuse tagamisel

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.

§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus

(1) Riigitee sõidetavuse tagamine kui elutähtis teenus seisneb riigiteede, välja arvatud riigi

jääteede, korrashoiu teostamises tasemel, mis tagab riigiteede võrgu toimimise ning tingimused

ohutuks liiklemiseks.

(2) Elutähtsa teenuse osutaja ülesandeid riigitee sõidetavuse tagamisel täidab ehitusseadustiku

§ 97 lõikes 7 nimetatud ettevõtja (edaspidi riigiteed korrashoidev ettevõtja) nende

korrashoiutööde osas, mis tulenevad Transpordiametiga sõlmitud riigiteede korrashoiu

lepingust. Muus osas täidab riigitee sõidetavuse tagamisel elutähtsa teenuse osutaja ülesandeid

Transpordiamet.

§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele

(1) Kriisiolukorra ajal, välja arvatud lõikes 2 nimetatud olukorras, tagab elutähtsa teenuse

osutaja riigitee sõidetavuse vastavalt § 1 lõikes 1 kehtestatud teenuse tasemele.

(2) Vedelkütusega varustamise katkestusest tingitud kriisiolukorra ajal järgib riigiteed

korrashoidev ettevõtja riigitee sõidetavuse tagamisel tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13

lõikes 1 ja § 15 lõike 1 nimetatud toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani (edaspidi riskianalüüs

ja plaan).

§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks

(1) Riigitee sõidetavuse tagamiseks ja selle katkestuse ennetamiseks peab riskianalüüsis ja

plaanis arvestama vähemalt järgmiste võimalike ohtudega:

1) tee purunemine;

2) erakordselt rasked ilmaolud;

3) vedelkütusega varustamise katkestus;

4) telefoni-, mobiiltelefoni- või andmesideteenuse katkestus.

(2) Riigitee sõidetavuse tagamiseks ja selle katkestuse ennetamiseks peab riigiteed

korrashoidev ettevõtja tagama vähemalt:

1) vajalikul hulgal ja vajalike oskustega personali;

2) vajalikus koguses ja töövalmiduses teehooldetehnika ja abivahendid;

3) vajalikud kokkulepped lisatehnika ja -tööjõu kaasamiseks riigitee sõidetavuse taastamiseks.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

126

(3) Riigitee sõidetavuse tagamiseks ja selle katkestuse ennetamiseks peab Transpordiamet

tagama vähemalt:

1) vajalikul hulgal ja vajalike oskustega personali;

2) valmisoleku riigitee sõidetavuse taastamiseks vajalike meetmete rakendamiseks.

§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega

või muu suure mõjuga katkestus

(1) Riigitee sõidetavuse katkestuse lubatud aeg on:

1) põhimaanteel 12 tundi;

2) tugimaanteel 24 tundi;

3) kõrvalmaanteel ja muul riigiteel 72 tundi.

(2) Riigitee sõidetavuse katkestuse korral rakendab elutähtsa teenuse osutaja kõiki asjakohaseid

meetmeid eesmärgiga riigitee sõidetavus võimalikult kiiresti taastada.

(3) Elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega on

tegemist siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) olukord ohustab paljude inimeste tervist või võib põhjustada suurt varalist kahju;

2) lõikes 1 nimetatud riigitee sõidetavuse katkestuse lubatud aeg on ületatud;

3) elutähtsa teenuse osutajal puuduvad võimalused riigitee sõidetavuse taastamiseks.

§ 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga

katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus

(1) Riigiteed korrashoidev ettevõtja teavitab riigitee sõidetavuse pikaajalisest, raskete

tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust Transpordiametit eelnevat

kokkulepitud telefoni ja e-posti teel.

(2) Lõikes 1 käsitletud teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni:

1) asukoht, kus esineb riigitee sõidetavuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure

mõjuga katkestuses või selle oht;

2) riigitee sõidetavuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse või

selle ohu lühikirjeldus;

3) riigitee sõidetavuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse või

selle ohu lahendamise käik ja kaasatavad osapooled;

4) riigitee sõidetavuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse või

selle ohu hinnanguline kestus.

(3) Transpordiamet teavitab avalikkust riigitee sõidetavuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega

või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust liiklusseaduse §-s 51 sätestatud korras.

Avalikkuse teavitamiseks võib lisaks liiklusseaduse §-s 51 sätestatud võimalustele kasutada ka

teisi teavituskanaleid.

§ 6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

127

Rakendusakti kavand nr 42

JUSTIITS- JA DIGIMINISTER

MÄÄRUS

Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse

nõuded

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.

§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus

(1) Telefoniteenus käesoleva määruse tähenduses on sideteenus, mis võimaldab riigisiseste

kõnede tegemist ja vastuvõtmist Eesti numeratsiooniplaani kuuluva numbri abil.

(2) Mobiiltelefoniteenus käesoleva määruse tähenduses on sideteenus, mis võimaldab kindlaks

määramata asukohas riigisiseste kõnede tegemist ja vastuvõtmist ning lühisõnumi (SMS – Short

Message Service) edastamist ja vastuvõtmist.

(3) Andmesideteenus käesoleva määruse tähenduses on sideteenus, mis võimaldab andmete

edastamist pakettkommutatsiooni abil sellise andmeedastuskiirusega, mis on kokkulepitud

sideettevõtja ja lõppkasutaja vahelises liitumislepingus.

(4) Kui ühe sideettevõtja osutatavat telefoniteenust, mobiiltelefoniteenust või andmesideteenust

tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat, on tegemist elutähtsa teenusega (edaspidi sideteenus).

(5) Sideteenuse lõppkasutajate arvu hindamisel lähtutakse sideettevõtja osutatava sideteenuse

tavapärasest lõppkasutajate arvust.

§ 2. Sideteenuse taseme ja valmisoleku nõuded

Sideettevõtja, kes osutab sideteenust kui elutähtsat teenust (edaspidi sideettevõtja), peab

planeerima, projekteerima, ehitama, hooldama ja kasutama teenuse osutamiseks vajalikku

sidevõrku nii, et sideteenus oleks sidevõrku ja sideteenust häiriva teguri esinemisel

minimaalselt häiritud.

§ 3. Sideteenuse katkestuse lubatud aeg

(1) Sideteenuse katkestuse korral, välja arvatud elektrienergiaga varustamise teenuse katkestuse

korral, tagab sideettevõtja selle taastamise oma sidevõrgu piires:

1) kaheksa tunni jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud üle

200 000 lõppkasutaja;

2) 16 tunni jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud 30 001

kuni 200 000 lõppkasutajat;

3) 24 tunni jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud 1000 kuni

30 000 lõppkasutajat;

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

128

4) ühe tööpäeva jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud alla

1000 lõppkasutaja ja tegemist ei ole üksikute geograafiliselt hajusalt paiknevate lõppkasutajate

sideteenuse katkestusega.

(2) Kui sideettevõtja ja lõppkasutaja on lepingus kokku leppinud lõikes 1 sätestatust kiirema

sideteenuse taastamise tähtaja, lähtutakse sideteenuse taastamisel lepingus sätestatud tähtajast.

(3) Kui sideteenuse katkestuse kõrvaldamist takistab vääramatu jõud võlaõigusseaduse

tähenduses, hakatakse lõikes 1 sätestatud tähtaega arvestama katkestuse piirkonnas alates

vääramatu jõu vahetu mõju lõppemisest.

(4) Sideettevõtja teavitab viivitamata lõikes 3 sätestatud olukorrast ja selle lõppemisest

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.

§ 4. Sideteenuse taastamise korraldus

Sideteenuse katkestuse korral lähtub sideettevõtja elutähtsa teenuse taastamisel tsiviilkriisi ja

riigikaitse seaduse § 13 lõikes 1 ja § 15 lõikes 1 nimetatud riskianalüüsist ja plaanist.

§ 5. Sideteenuse katkestuse ennetuse nõuded

(1) Sideettevõtja kirjeldab elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis sideteenusele

kaasnevaid ohtusid vähemalt teiste elutähtsate teenuste häirete ja katkestuste ning tsiviilkriisi

ja riigikaitse seaduse §-s 11 üleriigilises riskianalüüsis nimetatud riskide korral ning arvestab

nendega toimepidevuse plaani koostamisel.

(2) Sideteenuse toimepidevuse tagamiseks elektrienergiaga varustamise teenuse katkestuse

korral tagab sideettevõtja autonoomse elektritoite oma sidevõrgu piires:

1) vähemalt 24 tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub sideteenuse kättesaadavus

enam kui 200 000 lõppkasutajale;

2) vähemalt 16 tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub sideteenuse kättesaadavus

30 001 kuni 200 000 lõppkasutajale;

3) vähemalt kuueks tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub telefoniteenuse või

andmesideteenuse, välja arvatud mobiilse andmesideteenuse, kättesaadavus 200 kuni 30 000

lõppkasutajale;

4) vähemalt kaheks tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub

mobiiltelefoniteenuse kättesaadavus 100 kuni 30 000 lõppkasutajale avatud keskkonnas

väljaspool asustusüksusena käsitletavat linna;

5) vähemalt kaheks tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub

mobiiltelefoniteenuse kättesaadavus 100 kuni 30 000 lõppkasutajale avatud keskkonnas

asustusüksusena käsitletavas linnas.

(3) Kui autonoomse elektritoite tagamist takistab vääramatu jõud võlaõigusseaduse tähenduses,

hakatakse lõikes 2 sätestatud aega arvestama katkestuse piirkonnas alates vääramatu jõu vahetu

mõju lõppemisest.

(4) Sideettevõtja teavitab viivitamata lõikes 3 sätestatud olukorrast ja selle lõppemisest

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

129

§ 6. Sideteenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus ja

sellest teavitamine

(1) Sideteenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega on

tegemist juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) sideettevõtja ei suuda taastada teenust § 3 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud aja jooksul;

2) sideteenuse katkestus põhjustab teise elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või

muu suure mõjuga katkestuse.

(2) Sideettevõtja teavitab viivitamata tekkinud sideteenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega

või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust ning katkestuse või selle ohu lõppemisest

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.

(3) Lõikes 2 nimetatud teavitus sisaldab vähemalt järgmist teavet:

1) sideteenuse pikaajalises raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse või selle

ohu algusaeg ja hinnanguline kestus;

2) sideteenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse või selle ohu

tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus;

3) sideteenuse taastamiseks või pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga

katkestuse või selle ohu mõju vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad meetmed;

4) esialgne hinnang prognoositava mõju kohta sideteenuse lõppkasutajale;

5) esialgne hinnang prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele.

§ 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

130

Rakendusakti kavand nr 43

JUSTIITS- JA DIGIMINISTER

MÄÄRUS

Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded autentimise ja digitaalse

allkirjastamise tagamisel

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.

§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus

Autentimine ja digitaalne allkirjastamine kui elutähtis teenus (edaspidi elutähtis teenus) on

isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel välja antud dokumentidega elektroonilises

keskkonnas isiku tõendamiseks, isikusamasuse kontrollimiseks ja digitaalallkirja andmiseks

vajalike sertifikaatide kehtivusinfo kättesaadavuse tagamine isikut tõendavate dokumentide

seaduse § 94 lõikes 31 nimetatud sertifitseerimisteenuse osutaja (edaspidi teenuseosutaja) poolt.

§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja lubatud katkestuse aeg

(1) Teenuseosutaja tagab elutähtsa teenuse toimimise aastas vähemalt 361 kalendripäeval.

(2) Elutähtsa teenuse lubatud katkestuste aeg on kokku maksimaalselt 45 minutit tööpäeval

ajavahemikus kell 9.00–18.00 ja tööpäeva väliselt maksimaalselt kolm järjestikust tundi.

Lubatud katkestuste summeeritud kestus peab kindlustama teenuse toimimise lõikes 1

sätestatud tasemel.

(3) Elutähtsa teenuse katkestuse korral lähtub teenuseosutaja tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse

§ 13 lõikes 1 ja § 15 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse plaanis kirjeldatud teenuse taastamise

korrast.

§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks

(1) Elutähtsa teenuse toimimise tagamiseks ja katkestuse ennetamiseks peab teenuseosutaja

tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13 lõikes 1 ja § 15 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse

riskianalüüsi ja plaani koostamisel arvestama vähemalt järgmiste ohtudega:

1) andmesideteenuse katkestus;

2) elektrikatkestus;

3) võrgu- ja infosüsteemi vastu suunatud pahatahtlik tegevus;

4) olulised tehnilised rikked.

(2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks peab teenuseosutaja rakendama vähemalt

järgmiseid meetmeid:

1) tagama autonoomse elektritoitesüsteemi olemasolu, mis kindlustab elektritoite vähemalt 24

tunniks;

2) tagama ühest kaablitrassist ja andmesideteenuse osutajast sõltumatu andmesideühenduse.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

131

§ 4. Elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus

Elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega on

tegemist siis, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) elutähtsa teenuse katkestuse tõttu ei ole vähemalt 200 000 kasutajal enam kui 72 tunni vältel

võimalik kasutada elektroonilise isikutuvastamise, autentimise või digitaalse allkirjastamise

teenust;

2) katkestus toob kaasa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga

katkestuse.

§ 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga

katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus

(1) Teenuseosutaja teavitab viivitamata elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega

või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust või elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt

häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust Riigi Infosüsteemi Ametit

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud vorminõude järgimine ei ole olukorra ajakriitilisuse tõttu mõistlikult

võimalik, teavitab teenuseosutaja Riigi Infosüsteemi Ametit mistahes viisil, kuid edastab

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavituse seejärel hiljemalt 24 tunni jooksul.

(3) Teavitus sisaldab häire või katkestuse kohta vähemalt järgmist teavet:

1) toimumise aeg ja hinnanguline kestus;

2) esialgne hinnang, kas katkestuse või häire põhjustas inimviga, süsteemi tõrge,

loodusõnnetus, pahaloomuline tegevus või kolmanda osapoole viga;

3) põhjuse kirjeldus;

4) esialgne hinnang mõju kohta teenuse terviklusele, käideldavusele ja konfidentsiaalsusele;

5) häire või katkestuse likvideerimiseks ning kahjuliku mõju vähendamiseks rakendatud ja

rakendatavad meetmed;

6) esialgne hinnang mõju kohta teenuse kasutajale;

7) esialgne hinnang mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele;

8) esialgne hinnang piiriülese mõju kohta.

(4) Riigi Infosüsteemi Ameti nõudel esitab teenuseosutaja kümne kalendripäeva jooksul Riigi

Infosüsteemi Ametile häire või katkestuse kohta raporti, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

1) häire või katkestuse alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg;

2) mõjutatud kasutajate arv ning teenused ja infosüsteemid;

3) häire või katkestuse piiriülene mõju;

4) selgitus, kas häire või katkestuse põhjustas inimviga, süsteemi tõrge, loodusõnnetus,

pahaloomuline tegevus või kolmanda osapoole viga;

5) häire või katkestuse põhjuse avastamise kuupäev, kellaaeg ja viis;

6) põhjuse kirjeldus ja katkestuse kronoloogia;

7) mõju teenuse terviklusele, käideldavusele ja konfidentsiaalsusele;

8) rakendatud abinõud;

9) ülevaade senisest ja planeeritud kommunikatsioonist asutustele, kasutajatele ja avalikkusele.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

132

§ 6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

133

Rakendusakti kavand nr 44

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded lennuväljade toimimise tagamisel

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.

§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus

§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele

§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks

§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega

või muu suure mõjuga katkestus

§ 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga

katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus

§ 6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

134

Rakendusakti kavand nr 45

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded aeronavigatsiooniteenuse toimimise

tagamisel

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.

§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus

§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele

§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks

§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure

mõjuga katkestus

§ 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga

katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus

§ 6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

135

Rakendusakti kavand nr 46

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded avaliku raudtee toimimise tagamisel

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.

§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus

§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele

§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks

§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure

mõjuga katkestus

§ 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga

katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus

§ 6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

136

Rakendusakti kavand nr 47

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded sadamate toimimise tagamisel

Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.

§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus

§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele

§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks

§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure

mõjuga katkestus

§ 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga

katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus

§ 6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

137

Rakendusakti kavand nr 48

JUSTIITS- JA DIGIMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määruse nr 109 „Nõuded

elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele” muutmine

Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 115 lõike 3 alusel.

§ 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määruse nr 109 „Nõuded

elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi § 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kriisi reguleerimiseks sündmusega vahetult seotud piirkonnas;

2) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse sõnad „hädaolukorra piirkonnas“ sõnadega „sündmusega

vahetult seotud piirkonnas“.

§ 2. Määrus jõustub (kuupäev).

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

138

Rakendusakti kavand nr 49

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS