Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
Viit | 5-1/25/7 |
Registreeritud | 22.05.2025 |
Sünkroonitud | 23.05.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 5 Õigusvaldkonna korraldamine |
Sari | 5-1 Kaitseministeeriumi koostatud seaduste eelnõud |
Toimik | 5-1/25 Kaitseministeeriumi koostatud seaduste eelnõud 2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikantselei |
Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
Vastutaja | |
Originaal | Ava uues aknas |
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
[Adressaadi ees- ja perekonnanimi: 1] Riigikantselei 22.05.2025 nr 5-1/25/7
Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected]
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Kaitseministeerium koostöös Riigikantseleiga esitavad Vabariigi Valitisuse istungile tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri 3. Lisa 1_ETT_hindamise_kriteeriumid 4. Lisa 2. Rakendusaktide kavandid 5. Lisa 3 Piiravate meetmete kohaldamine 6. Lisa 4 Kehtiva süsteemi head ja puudused 7. Lisa 5 Märkuste tabel_MINISTEERIUMID 8. Lisa 6 Märkuste tabel_MUUD ASUTUSED 9. Lisa 7 märkuste tabel SHS jne 10. Lisa 8 kriisikommunikatsiooni koordinatsioon kriisis 11. Lisa 9 PKÜ ja töökohustus
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
1
Rakendusakti kavand nr 1
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ülesanded, töökord, koosseis,
julgeolekukomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike alakomisjonide ja nõukogude
moodustamise kord ja teiste osalistega koostöö korraldus
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 6 lõike 2 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon
Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon (edaspidi komisjon) arutab riigi julgeoleku seisukohalt
olulisi küsimusi ning täidab talle tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega ja teiste seadustega pandud
ning Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid.
§ 2. Komisjoni liikmed ja juhtimine
(1) Komisjoni liikmed on …
(2) Komisjoni tegevust juhib peaminister.
§ 3. Komisjoni ülesanded
(1) Komisjon täidab järgmisi ülesandeid:
1) vajadusel annab hinnanguid riigi julgeolekuolukorrale;
2) määrab kindlaks riigi julgeolekualase teabe vajadused, kavandab riigi julgeolekule olulise
tähtsusega teabe kogumist ning koordineerib riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava
väljatöötamist;
3) täidab muid seadusega pandud või Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid.
4) …
(2) Komisjonil on oma ülesannete täitmiseks õigus anda täidesaatva riigivõimu asutustele
ülesandeid ning saada neilt dokumente ja teavet.
§ 4. Komisjoni istungid
(1) Komisjoni istungi kutsub kokku ja selle päevakorra otsustab peaminister.
(2) Komisjonile esitatavad dokumendid tuleb esitada piisavalt varakult, et komisjoni liikmetel
oleks võimalik need enne arutelu mõistliku aja jooksul sisuliselt läbi vaadata. Üldjuhul
esitatakse dokumendid Riigikantseleile vähemalt viis kalendripäeva enne komisjoni istungi
toimumise päeva.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
2
(3) Komisjoni istungid on kinnised. Peaministri loal võivad komisjoni istungil sõnaõigusega
osaleda teised isikud.
§ 5. Otsuste tegemine komisjoni istungil
(1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt kaks
komisjoni liiget.
(2) Komisjoni otsused tehakse istungil osalevate liikmete häälteenamusega. Kui ükski
komisjoni liige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt.
§ 6. Komisjoni istungite protokollimine
Komisjoni istungi kohta koostatakse protokoll. Kui komisjoni istungil käsitletakse riigisaladust
või salastatud välisteavet, salastatakse istungi protokoll riigisaladuse ja salastatud välisteabe
seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
§ 7. Komisjoni töö korraldamine
(1) Komisjoni töö korraldamise ja finantseerimise tagab Riigikantselei. Komisjoni sekretär on
Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor, kes osaleb komisjoni istungil
sõnaõigusega.
(2) Riigikantselei kontrollib ja koordineerib komisjoni otsuste täitmist.
(3) Riigikantseleil on komisjoni töö korraldamiseks õigus saada täidesaatva riigivõimu
asutustelt dokumente ja teavet.
(4) Riigikantselei võib anda komisjoni töö korraldamiseks juhiseid.
(5) Komisjon kasutab Vabariigi Valitsuse dokumendiplanke, lisades neile komisjoni nimetuse.
§ 8. Küberjulgeoleku nõukogu
(1) Komisjoni juures tegutseb küberjulgeoleku nõukogu.
(2) Küberjulgeoleku nõukogu:
1) annab suuniseid küberjulgeoleku poliitika kujundamiseks;
2) võtab seisukohti küberjulgeoleku valdkonda puudutavate plaanide kohta;
3) kooskõlastab sideettevõtja taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamise vastavuse riigi
julgeolekuhuvidele;
4) täidab teisi komisjoni antud ülesandeid.
(3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on küberjulgeoleku nõukogul
haldusmenetluse seaduses haldusorganile antud õigused ja kohustused.
(4) Küberjulgeoleku nõukogul on esimees ja juhataja. Küberjulgeoleku nõukogu tööd juhib
juhataja.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
3
(5) Küberjulgeoleku nõukogu liikmed on järgmistest ministeeriumidest ja asutustest:
1) Andmekaitse Inspektsioon;
2) Haridus- ja Teadusministeerium;
3) Justiits- ja Digiministeerium;
4) Kaitseliit;
5) Kaitseministeerium;
6) Kaitsepolitseiamet;
7) Kaitsevägi;
8) Kliimaministeerium;
9) Kultuuriministeerium;
10) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;
11) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
12) Politsei- ja Piirivalveamet;
13) prokuratuur;
14) Rahandusministeerium;
15) Riigi Infosüsteemi Amet;
16) Riigikantselei;
17) Siseministeerium;
18) Sotsiaalministeerium;
19) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;
20) Välisluureamet;
21) Välisministeerium.
(6) Küberjulgeoleku nõukogu liikme asendusliikmel on asendatava liikme õigused.
(7) Vajaduse korral teiste isikute kaasamise küberjulgeoleku nõukogu töösse korraldab
küberjulgeoleku nõukogu juhataja.
(8) Küberjulgeoleku nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks
kolmandikku nõukogu hääleõiguslikest liikmetest. Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande
täitmisel on küberjulgeoleku nõukogu otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa
Riigikantselei, Justiits- ja Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi küberjulgeoleku
nõukogu liige.
(9) Küberjulgeoleku nõukogu otsused tehakse koosolekul osalevate hääleõigusega liikmete
häälteenamusega. Hääleõigus on Riigikantseleil ja ministeeriumidel. Igal ministeeriumil ja
Riigikantseleil on üks hääl. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav küberjulgeoleku nõukogu
esimehe hääl, tema äraolekul juhataja hääl.
(10) Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on hääleõigus Riigikantseleil, Justiits- ja
Digiministeeriumil, Kaitseministeeriumil, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil,
Siseministeeriumil ja Välisministeeriumil.
(11) Küberjulgeoleku nõukogu töökorra kinnitab komisjon.
(12) Lõikes 11 nimetatud töökorras sätestatakse:
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
4
1) küberjulgeoleku nõukogu esimees ja juhataja;
2) lõikes 5 nimetatud ministeeriumide ja asutuste liikmed ametikoha põhiselt;
3) küberjulgeoleku nõukogu liikmete, esimehe ja juhataja asendamine;
4) muud korralduslikud nõuded.
§ 8. Alakomisjon ja nõukogu
(1) Komisjon võib oma ülesannete täitmiseks moodustada alakomisjone või nõukogusid ning
määrata nende ülesanded, koosseisu, töökorra ja tööd korraldava asutuse.
(2) Alakomisjonil ja nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus saada täidesaatva riigivõimu
asutustelt dokumente ja teavet.
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
5
Rakendusakti kavand nr 2
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Regionaalsete kriisikomisjonide moodustamine ning nende koosseis, ülesanded ja töökord
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 9 lõike 3 alusel.
§ 1. Regionaalsete kriisikomisjonide moodustamine
Neli regionaalset kriisikomisjoni (edaspidi komisjon) moodustatakse Päästeameti
päästekeskuste (edaspidi päästekeskus) tegevuspiirkondades järgmiselt:
1) Ida päästekeskuse tegevuspiirkonnas Ida-Eesti regionaalne kriisikomisjon;
2) Lõuna päästekeskuse tegevuspiirkonnas Lõuna-Eesti regionaalne kriisikomisjon;
3) Lääne päästekeskuse tegevuspiirkonnas Lääne-Eesti regionaalne kriisikomisjon;
4) Põhja päästekeskuse tegevuspiirkonnas Põhja-Eesti regionaalne kriisikomisjon.
§ 2. Komisjoni ülesanded
…
§ 3. Komisjoni koosseis
(1) Komisjoni kuuluvad:
1) vastava tegevuspiirkonna päästekeskuse juht;
2) päästekeskuse juhi määratud päästekeskuse esindaja;
3) vastava tegevuspiirkonna prefektuuri prefekt;
4) Häirekeskuse vastava tegevuspiirkonna keskuse juhataja;
5) Kaitseliidu esindaja;
6) Kaitseväe esindaja;
7) Kaitsepolitseiameti esindaja;
8) Keskkonnaameti esindaja;
9) Põllumajandus- ja Toiduameti esindaja;
10) Terviseameti esindaja;
11) Sotsiaalkindlustusameti esindaja;
11) Transpordiameti esindaja;
12) vastava piirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste esindajad;
13) vastava piirkonna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse
poliitika osakonna esindaja;
14) elutähtsa teenuse korraldaja esindaja;
15) suuremate elutähtsa teenuste osutajate esindaja.
(2) Päästeametil on õigus kaasata komisjoni töösse vajaduse korral teisi isikuid ja asutusi.
(3) Komisjoni esimees võib komisjoni kokku kutsuda vähendatud koosseisus.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
6
(4) Komisjoni esimees on tegevuspiirkonna päästekeskuse juht.
§ 4. Komisjoni töökord
(1) Komisjoni korralised istungid toimuvad vähemalt üks kord kvartalis.
(2) Komisjoni erakorralised istungid kutsub kokku komisjoni esimees.
(3) Komisjoni istungid protokollitakse. Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees.
(4) Komisjoni tööd korraldab tegevuspiirkonna päästekeskus.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
7
Rakendusakti kavand nr 3
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Üleriigilise riskianalüüsi ning püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku riskianalüüsi
nõuded ning selle koostamise ja muutmise kord1
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 11 lõike 4 ja § 13 lõike 5 alusel.
§ 1. Üleriigiline riskianalüüs ja selle koostamise kord
(1) Üleriigiline riskianalüüs (edaspidi riskianalüüs) on dokument, milles analüüsitakse
kriisiolukorda põhjustada võivaid üleriigilisi ohte ning hinnatakse nende tõenäosust ja tagajärgi.
(2) Riskianalüüsi koostamist juhib Riigikantselei, kes koordineerib ohte hindavate ja andmeid
esitavate asutuste (edaspidi ka vastutavad asutused) koostööd, koostab koostöös
ministeeriumidega riskianalüüsi lähtekohad, annab vastutavatele asutustele neist lähtuvalt
suuniseid ning koondab esitatud andmed riskianalüüsi.
(3) Vastutavad asutused tuvastavad ja analüüsivad §-des 4 ja 5 loetletud ohte ja hindavad riske,
kaasates vajaduse korral asutusi ning isikuid, kellel on selleks vajalik teave, ning esitavad
riskianalüüsi aluseks olevad andmed Riigikantseleile.
(4) Riigikantselei hindab vähemalt üks kord aastas riskianalüüsi ajakohasust ja vajaduse korral
algatab selle muutmise.
(5) Uus riskianalüüs koostatakse vähemalt iga nelja aasta järel.
§ 2. Riskianalüüsi koostamise nõuded
Riskianalüüs peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) tuvastatud ja analüüsitud ohtude loetelu ja kirjeldus;
2) riskide ja mõju analüüs;
3) ohtude ristsõltuvuse analüüs;
4) suundumuste ja muutuste prognoos;
5) kokkuvõte.
§ 3. Riskianalüüsi avalikustamine
Riskianalüüsist koostatakse juurdepääsupiiranguta osa, mille eesmärk on suurendada ühiskonna
teadlikkust ähvardavatest ohtudest ning võimalikest kriisiolukordadest. Riigikantselei esitab
riskianalüüsi juurdepääsupiiranguta osa § 4 lõikes 1 ja §-s 5 loetletud vastutavatele asutustele
arvamuse avaldamiseks ning avaldab selle oma veebilehel.
§ 4. Ohud ja vastutavate asutuste loetelu
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
8
(1) Ohud ja nende hindamise eest vastutavad asutused on järgmised:
1) sõjaline oht – Riigikantselei koostöös asjaomaste täidesaatva riigivõimu asutustega, kes
esitavad teabe … ülesande täitmiseks;
2) põhiseaduslikku korda ja riigi julgeolekut ähvardavad riigisisesed ja piiriülesed ohud,
sealhulgas terrorismioht – Riigikantselei koostöös asjaomaste täidesaatva riigivõimu
asutustega, kes esitavad teabe … ülesande täitmiseks;
3) klimaatilised ohud – Kliimaministeerium ja Siseministeerium;
4) inimese tervist mõjutavad ohud, sealhulgas epideemia, pandeemia, mürgistuse ja muu
sarnane oht – Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium;
5) loomataudi oht – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;
6) ehitiste ja seadmetega seotud või nendest tulenevate õnnetuste, sealhulgas põlengu, varingu,
plahvatuse ja muu sarnase sündmuse oht – Siseministeerium, Kliimaministeerium ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
7) ohtlike ainete käitlemisel tekkivate õnnetuste ja kiirgusõnnetuste oht – Kliimaministeerium,
Siseministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
8) küberohud – Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium ja Siseministeerium;
9) sotsiaal-majanduslikud ohud – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium ning Eesti Pank;
10) massilise sisserände oht – Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium.
(2) Riskianalüüsi koostamisel võetakse arvesse kohaliku omavalitsuse üksuste riskianalüüsides
hinnatud ohte ja analüüsitud riske.
§ 5. Valdkonnad ja alamvaldkonnad, milles ohte analüüsitakse ja riske hinnatakse, ning
selle eest vastutavad asutused
Valdkonnad ja alamvaldkonnad, analüüsitakse ohte, hinnatakse riske ja selgitatakse välja
ristsõltuvused, ning selle eest vastutavad asutused on järgmised:
1) energeetika, sealhulgas elekter, kaugküte ja -jahutus, nafta, gaas, vesinik –
Kliimaministeerium;
2) transport, sealhulgas lennu-, raudtee-, vee-, maantee- ja ühistransport – Kliimaministeerium
ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;
3) pangandus ja finantsturutaristu – Eesti Pank, Rahandusministeerium ja Finantsinspektsioon;
4) tervis – Sotsiaalministeerium;
5) joogivesi – Sotsiaalministeerium ja Kliimaministeerium;
6) reovesi – Kliimaministeerium;
7) digitaristu – Justiits- ja Digiministeerium;
8) keskvalitsus – Riigikantselei ja ministeeriumid;
9) kosmos – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
10) toiduainete tootmine, töötlemine ja turustamine – Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium.
§ 6. Riskianalüüsi aluseks olevad andmed
Vastutavad asutused peavad nende vastutusel olevate ohtude, valdkondade ja alamvaldkondade
kohta esitama järgmised andmed:
1) tuvastatud ohtude loetelu ja kirjeldus;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
9
2) ohtude ristsõltuvust arvestav riskide ja mõju analüüs;
3) suundumuste ja muutuste prognoos;
4) võimalikud riski vähendamise meetmed;
5) ülevaade toimunud sündmustest, mis oluliselt häirisid või võisid häirida elutähtsate teenuste
osutamist;
6) vajaduse korral muud andmed, lähtudes ohu iseloomust või Riigikantselei suunistest.
§ 7. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku ning põhiseadusliku institutsiooni
riskianalüüsi koostamise kord
(1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik ning põhiseaduslik institutsioon koostavad asutuse ja
isiku riskianalüüsi (edaspidi asutuse riskianalüüs), milles hinnatakse nii üleriigilises
riskianalüüsis esitatud kui muid ohte oma püsivate kriisiülesannete täitmisele ja
toimepidevusele.
(2) Asutuse riskianalüüsi koostamisel lähtutakse Riigikantselei suunistest.
(3) Asutuse riskianalüüsi kinnitab seda koostav asutus või isik, kooskõlastades riskianalüüsi
enne selle kinnitamist valdkonna eest vastutava ministeeriumiga.
§ 8. Asutuse riskianalüüsi nõuded
(1) Asutuse riskianalüüs peab sisaldama:
1) analüüsitavate ülesannete loetelu;
2) ülesannete täitmist ja toimepidevust mõjutavate ohtude, sh sõltuvuste loetelu ja kirjeldust;
3) ohu realiseerumise mõju analüüsi püsivate kriisiülesannete täitmisele ja toimepidevusele;
4) võimalikud riski vähendamise meetmed.
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ
(ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
10
Rakendusakti kavand nr 4
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamise nõuded ning selle koostamise ja
muutmise kord1
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 12 lõike 3 alusel.
§ 1. Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs
Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs (edaspidi riskianalüüs) on dokument, milles
analüüsitakse kriisiolukorda põhjustada võivaid kohaliku omavalitsuse üksuse
haldusterritooriumil avalduvaid ohte ning hinnatakse nende tõenäosust ja tagajärgi järgmiste
teenuste toimepidevusele:
1) elutähtsad teenused, mille toimepidevuse korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus;
2) avalikud teenused, mida kohaliku omavalitsuse üksus osutab oma haldusterritooriumil.
§ 2. Riskianalüüsi koostamine, kooskõlastamine ja kinnitamine
(1) Riskianalüüsi koostab kohaliku omavalitsuse üksus, lähtudes Päästeameti antud suunistest
ja teabest.
(2) Riskianalüüside koostamist ning sellekohast kohaliku omavalitsuse üksuste ja teiste
asjassepuutuvate isikute ja asutuste koostööd koordineerib Päästeamet.
(3) Riskianalüüsi koostamisel võetakse muu hulgas arvesse:
1) üleriigilist riskianalüüsi;
2) teisest kohaliku omavalitsuse üksusest või tema haldusterritooriumilt lähtuvaid ohte ja riske.
(4) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab riskianalüüsi kavandi arvamuse andmiseks
asjassepuutuvatele isikutele ja asutustele, sealhulgas teisele kohaliku omavalitsuse üksusele,
kelle §-s 1 nimetatud teenuseid või kellest tulenevaid ohte ja riske on hinnatud, ning seejärel
kooskõlastab selle Päästeametiga.
(5) Riskianalüüsi kinnitab vajaduse korral selle koostanud kohaliku omavalitsuse üksus.
(6) Kohaliku omavalitsuse üksus edastab riskianalüüsi Päästeametile, Riigikantseleile ning
teistele asjassepuutuvatele isikutele ja asutustele ning avalikustab selle juurdepääsupiiranguta
osa oma veebilehel.
§ 3. Riskianalüüsi osad
(1) Riskianalüüs peab sisaldama vähemalt järgmisi osi:
1) riskide analüüs;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
11
2) kriisideks valmisoleku analüüs;
3) tegevuskava.
(2) Riskide analüüsi osas kirjeldatakse kohaliku omavalitsuse üksust ja tema §-s 1 nimetatud
teenuseid ning hinnatakse tema haldusterritooriumil avalduda võivaid ohte, nende riski ja nende
ristsõltuvust.
(3) Kriisideks valmisoleku analüüsi osas hinnatakse kohaliku omavalitsuse üksuse
valmisolekut §-s 1 nimetatud teenuste katkestusteks.
(4) Tegevuskavas esitatakse iga-aastased võimete parandamise meetmed.
§ 4. Riskianalüüsi ülevaatamine
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus hindab vähemalt üks kord aastas riskianalüüsi ajakohasust ja
vajaduse korral muudab seda §-s 2 sätestatud korras.
(2) Kui Päästeametil on alust arvata, et riskianalüüs ei ole ajakohane, võib ta nõuda riskianalüüsi
muutmist.
§ 15. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ
(ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
12
Rakendusakti kavand nr 5
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi ja kriisiplaani nõuded ning nende koostamise ja
muutmise kord1
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13 lõike 5 ja § 15 lõike 15 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi teenuseosutaja) osutatava
elutähtsa teenuse riskianalüüsi (edaspidi riskianalüüs) ja kriisiplaani (edaspidi plaan) nõuded,
nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord.
§ 2. Terminid
(1) Häire käesoleva määruse tähenduses on takistus elutähtsa teenuse osutamisel, mille tõttu
osutatakse elutähtsat teenust osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni.
(2) Katkestus käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse osutamise lakkamine.
(3) Oht käesoleva määruse tähenduses on inimtegevusest, loodusnähtusest, tehnoloogiast,
tehnikast või muust asjaolust tingitud sündmus, sealhulgas kriisiolukord või kriitilise tegevuse
toimimiseks vajaliku ressursi puudumine, mis võib põhjustada elutähtsa teenuse toimimiseks
vajaliku kriitilise tegevuse katkestuse või häire.
(4) Kriitiline tegevus käesoleva määruse tähenduses on teenuseosutaja tegevus, mille
puudumine toob kaasa elutähtsa teenuse katkestuse või häire.
(5) Ennetav meede käesoleva määruse tähenduses on abinõu, mida rakendatakse elutähtsa
teenuse katkestuse või häire vältimiseks või selle riski vähendamiseks.
(6) Leevendav meede käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse katkestuse või häire
lahendamisel rakendatav abinõu, millega takistatakse negatiivse mõju laienemist või
vähendatakse negatiivset mõju elutähtsa teenuse osutamisele või selle tarbijatele kuni elutähtsa
teenuse taastamiseni.
(7) Stsenaarium käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse häiret või katkestust
põhjustada võiva sündmuse võimalik või eeldatav arengukäik.
2. peatükk
RISKIANALÜÜSI JA PLAANI KOOSTAMISE NÕUDED JA KORD
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
13
§ 3. Riskianalüüsi ja plaani koostamine
(1) Teenuseosutaja, kellel on kohustus koostada riskianalüüs ja plaan esimest korda, esitab
riskianalüüsi elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale (edaspidi toimepidevuse korraldaja)
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud korras kinnitamiseks elutähtsa teenuse osutajaks
määramise haldusaktis määratud tähtpäevaks, mis ei või riskianalüüsi puhul olla hilisem kui
üheksa kuud ja toimepidevuse plaani puhul kümne kuud elutähtsa teenuse osutajaks
määramisest arvates.
(2) Teenuseosutaja hindab riske stsenaariumi põhjal. Riskianalüüsis ja plaanis võib esitada mitu
stsenaariumi.
(3) Riskianalüüsi ja plaani võib koostada ühe dokumendina või mõne teise õigusakti alusel
koostatava dokumendi osana, kuid sel juhul peavad need olema ülejäänud teabest selgelt
eristatud.
(4) Kui elutähtsat teenust osutab mitu elutähtsa teenuse osutajat, võivad nad toimepidevuse
korraldaja või tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutuse (edaspidi
määratud asutus) koordineerimisel koostada ühise toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani.
(4) Toimepidevuse korraldaja võib teenuse osutamise eripärast lähtudes anda teenuseosutajale
nõusoleku kasutada mõnda teist tunnustatud metoodikat, mis võimaldab välja selgitada ohte,
mis võivad teenuse katkestusi põhjustada, nende tõenäosust, teenuse katkestuste tagajärgi ja
muid olulisi asjaolusid.
§ 4. Riskianalüüsi ja plaani ajakohastamine
(1) Teenuseosutaja hindab riskianalüüsi ja plaani ajakohasust vähemalt üks kord aastas või siis,
kui elutähtsa teenuse osutamist mõjutavad olulised asjaolud muutuvad. Teenuseosutaja algatab
vajaduse korral riskianalüüsi ja plaani uuendamise ning esitab selle toimepidevuse korraldajale
kinnitamiseks.
(2) Kui riskianalüüsi ja plaani ajakohasuse hindamise käigus selgub, et need on ajakohased ning
neid ei ole vaja uuendada, teavitab teenuseosutaja sellest toimepidevuse korraldajat.
(3) Kui teenuseosutaja ei ole lõikes 1 nimetatud oluliste asjaolude muutumisel riskianalüüsi ja
plaani ajakohastanud ega toimepidevuse korraldajale kinnitamiseks esitanud, on toimepidevuse
korraldajale õigus nõuda teenuseosutajalt riskianalüüsi ja plaani ajakohastamist.
§ 5. Riskianalüüsi ja plaani kooskõlastamine ja kinnitamine
(1) Elutähtsa teenuse osutaja esitab toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani kinnitamiseks
toimepidevuse korraldajale või määratud asutusele.
(2) Kui elutähtsa teenuse toimimist tagavad infosüsteemid asuvad välisriigis, esitab elutähtsa
teenuse osutaja tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõike 11 punkti 5 kohaste välisriikides
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
14
asuvatest infosüsteemidest mitte sõltuvate toimepidevuse tagamise viiside ja vahendite valiku
arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile.
(3) Toimepidevuse korraldaja või määratud asutus kontrollib toimepidevuse riskianalüüsi ja
plaani vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele ning kinnitab toimepidevuse riskianalüüsi ja
plaani 30 päeva jooksul arvates toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani saamisest.
(4) Toimepidevuse korraldaja või määratud asutus võib toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani
kinnitamise tähtaega mõjuval põhjusel pikendada kuni 30 päeva võrra.
(5) Toimepidevuse korraldaja või määratud asutus edastab toimepidevuse plaani arvamuse
avaldamiseks asutusele, kes kaasatakse või tõenäoliselt kaasatakse elutähtsa teenuse katkestuse
korral teenuse taastamisse. Eesti Pank edastab elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile.
(6) Toimepidevuse korraldaja või määratud asutus jätab toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani
kinnitamata, kui esitatud dokumendid ei vasta nõuetele, dokumentides esitatud kirjeldused ja
hinnangud on puudulikud, need ei ole kooskõlas tegelike asjaoludega või dokumentidest
lähtudes ei ole võimalik elutähtsa teenuse toimepidevust piisaval määral tagada.
(7) Toimepidevuse korraldaja või määratud asutus edastab toimepidevuse riskianalüüsi ja
plaani Riigikantseleile viimase nõudmisel. Riigikantseleil on õigus saada täpsustusi
toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis esitatud teabe kohta.
(8) Asutus ja isik hoiavad saladuses neile edastatud teavet, mille kohta on elutähtsa teenuse
osutaja teatanud, et tegemist on ärisaladusega.
(9) Toimepidevuse korraldaja või määratud asutus edastab toimepidevuse riskianalüüsi või
selle muudatused enne kinnitamist kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumi määratud asutusele.
(10) Kui elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis või selle muudatuses tehakse pärast
Kaitseministeeriumi kooskõlastust muudatusi, edastatakse kinnitatud toimepidevuse
riskianalüüs või selle muudatus teadmiseks Kaitseministeeriumi määratud asutusele.
3. peatükk
RISKIANALÜÜSI NÕUDED
§ 6. Riskianalüüsi osad
Riskianalüüs koosneb järgmistest osadest:
1) elutähtsa teenuse kirjeldus ja teenuse nõutud tase;
2) analüütiline osa, mis koostatakse käesoleva määruse §-de 8–12 kohaselt;
3) kokkuvõte.
§ 7. Elutähtsa teenuse kirjeldus ja teenuse nõutud tase
Lähtudes tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud määrusest, kirjeldab
teenuseosutaja riskianalüüsis enda osutatavat elutähtsat teenust, esitades muu hulgas teenust
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
15
tarbivad isikud, nende arvu ja teenuse osutamise piirkonna. Samuti kirjeldab teenuseosutaja
riskianalüüsis enda osutatava teenuse nõutud taset.
§ 8. Kriitiliste tegevuste väljaselgitamine
(1) Elutähtsa teenuse kirjeldusest ja teenuse nõutud tasemest lähtudes nimetab teenuseosutaja
elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikud tegevused, mille puudumine toob kaasa elutähtsa
teenuse katkestuse või häire, ning hindab nende kriitilisust määruse lisa 1 kohaselt.
(2) Toimepidevuse korraldaja annab juhise, kuidas arvutada määruse lisa 1 tabelis 2 nimetatud
suhtarv.
(3) Tegevuse kriitilisus arvutatakse määruse lisa 1 kohaselt elutähtsa teenuse katkestuseni või
häireni kuluva aja ja elutähtsa teenuse katkestuse ulatuse kriitilisuse astme korrutisena.
Tegevusi, mis saavad vähem kui kümme punkti, riskianalüüsi koostamise käigus edasi ei
analüüsita.
§ 9. Kriitiliste tegevuste ressursside väljaselgitamine
(1) Teenuseosutaja selgitab iga kriitilise tegevuse kohta välja selle toimimiseks vältimatult
vajalikud ressursid vähemalt järgmiste ressursiliikide arvestuses:
1) personal – milline on kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku personali optimaalne ja
minimaalne arv, sealhulgas elutähtsa teenuse toimepidevuseks vältimatult vajalikud töökohad
ning millised oskused ja teadmised peavad personalil olema ning kas ja kuidas suudab personal
üksteist asendada;
2) ehitised ja territoorium – millised ehitised ja territoorium on kriitilise tegevuse toimimiseks
vältimatult vajalikud ning millist alternatiivset ehitist või territooriumi on võimalik kasutada;
3) seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid – millised on kriitilise tegevuse toimimiseks
olulised seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid, sealhulgas andmebaasid ja sidesüsteemid;
4) kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik teave – milline teave on kriitilise tegevuse toimimiseks
vajalik ja kuidas seda hoitakse;
5) finantsvahendid – millised on teenuseosutaja igapäevased finantsvahendid kriitilise tegevuse
toimimiseks;
6) muud teenused, sealhulgas elutähtsad teenused – milliste muude teenuste katkestus või häire
võib mõjutada teenuseosutaja kriitiliste tegevuste toimimist;
7) varustajad ja partnerid – kes on olulised varustajad ja partnerid, kellest sõltub kriitiliste
tegevuste toimimine.
(2) Lõike 1 punkti 1 alusel personali kirjeldamisel määrab teenuseosutaja riskianalüüsis
kindlaks elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise seisukohalt olulised ülesanded, mida täitva
füüsilise isiku suhtes on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 77 sätestatud taustakontrolli
tegemine eesmärgipärane.
(3) Lõike 1 punkti 7 alusel varustajate ja partnerite väljaselgitamisel ja kirjeldamisel võtab
teenuseosutaja arvesse enda osutatava elutähtsa teenuse sõltuvust teistest elutähtsatest
teenustest ja enda sõltuvust teistest, sealhulgas välisriikide teenuseosutajatest ning toob
riskianalüüsis esile sõltuvuse ulatuse.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
16
(3) Kriitiliste tegevuste toimimiseks olulise ressursi kirjelduse esitab toimepidevuse korraldaja
etteantud vormil või kui seda ei ole antud, siis lisas 5 toodud vormil.
§ 10. Ohtude ja stsenaariumite väljaselgitamine
(1) Teenuseosutaja selgitab välja ohud, mis võivad põhjustada kriitiliste tegevuste katkestust
või häiret, sealhulgas sektori- ja piiriüleseid riske, õnnetusi, looduskatastroofe ja hübriidohte,
terroriohte või muid vaenulikest aktidest tingitud ohte, kirjeldab neid ning esitab nendega
kaasneda võivad tagajärjed nii teenuseosutajale endale kui ka teenuse tarbijatele.
Toimepidevuse korraldaja võib täpsustada, missuguseid võimalikke ohte teenuseosutaja peab
hindama.
(2) Kriitilise tegevuse ressursi puudumist käsitatakse ohuna üksnes juhul, kui teenuseosutaja
hindab selle kriitilise tegevuse ressursi oluliseks.
(3) Teenuseosutaja selgitab riskianalüüsi analüütilise osa põhjal välja stsenaariumid, mis võivad
põhjustada elutähtsa teenuse häiret või katkestust, ning esitab riskianalüüsis nende kirjelduse.
(4) Teenuseosutaja hindab riskianalüüsis stsenaariumi realiseerumise tõenäosust määruse
lisas 2 ja tagajärgede raskusastet määruse lisas 3 määratletud kriteeriumite alusel.
Koondhinnang stsenaariumi realiseerumise tagajärgede kohta antakse suurima raskusastmega
tagajärje põhjal.
(5) Toimepidevuse korraldaja võib määruse lisas 3 loetletud stsenaariumi realiseerumise
tagajärgede hindamiskriteeriumide nimekirja täiendada.
(6) Kui kriitilise tegevuse toimimist mõjutav oht on teise teenuseosutaja, varustaja või muu
lepingupartneri osutatava teenuse katkestus või häire, küsib teenuseosutaja sellelt
lepingupartnerilt asjaomast teavet, sealhulgas lepingupartneri suutlikkuse kohta teenus
taastada. Saadud teabe alusel hindab teenuseosutaja stsenaariumi realiseerumise tõenäosust ja
tagajärgi.
(7) Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede hindamise alusel määratakse
määruse lisa 4 kohaselt sellele riskiklass.
§ 11. Ennetavad meetmed
(1) Teenuseosutaja kirjeldab riskianalüüsis selle koostamise hetkeks rakendatud ennetavaid
meetmeid ja vähemalt järgneva kolme aasta jooksul rakendada plaanitud meetmeid, et vältida
elutähtsa teenuse katkestust ja häiret ning saavutada muu hulgas tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud määrusega nõutud teenuse tase.
(2) Ennetava meetmena kirjeldatakse ka kriitiliste tegevuste tagamiseks vajalikku vahendite
varu või nende tagamise korraldust.
§ 12. Riskianalüüsi kokkuvõte
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
17
Teenuseosutaja esitab riskianalüüsi kokkuvõttes:
1) kriitiliste tegevuste loetelu nende tähtsuse järjekorras;
2) riskianalüüsis olulise, kõrge ja väga kõrge riskiklassiga hinnatud stsenaariumite loetelu ning
ülevaate nendega kaasnevatest võimalikest tagajärgedest;
3) võimalikud käitumisjuhised elanikele.
4. peatükk
PLAANI NÕUDED JA SELLE KASUTUSELEVÕTMINE
§ 13. Plaani ülesehitus
Plaan koosneb järgmistest osadest:
1) plaani kasutuselevõtmise tingimused,
2) taastekava.
§ 14. Plaani kasutuselevõtmise tingimused
Teenuseosutaja kirjeldab plaanis tingimusi, mille korral rakendatakse plaanis kirjeldatud
meetmeid ja plaani kasutuselevõtmise korda.
§ 15. Taastekava
(1) Teenuseosutaja esitab plaanis iga riskianalüüsis toodud olulise, kõrge või väga kõrge
riskiklassiga hinnatud stsenaariumi kohta taastekava.
(2) Kui elutähtsa teenuse katkestus või häire lahendatakse eri ohtude korral sarnaselt või
samamoodi, võib teenuseosutaja nende kohta koostada ühise taastekava ja sealjuures vajaduse
korral asjassepuutuvad erinevused esile tuua.
(3) Taastekavas esitatakse järgmine teave:
1) olukorra lahendamise juhi ja teda asendavate isikute kontaktandmed;
2) olukorra lahendamiseks tehtavad tegevused;
3) olukorra lahendamiseks vajalike ressursside loetelu, selgitus nende hankimise viisi ja selleks
kuluva aja kohta;
4) võimaluse korral teenuseosutaja või kaasatava partneri alternatiivsed tegevused, et lahendada
teenuse kriitiline tegevus või elutähtsa teenuse katkestus või häire, kui varem rakendatud
tegevused ei andnud soovitud tulemust;
5) olukorra tagajärgi leevendavad meetmed;
6) avalikkusele edastatav teave ja käitumisjuhised;
7) elutähtsa teenuse taastamise maksimaalne prognoositav aeg.
(4) Teenuseosutaja arvestab taastekavas tegevusi plaanides elutähtsa teenuse katkestuse või
häire lubatud ajaga, välja arvatud juhul, kui olukorda ei ole teenuseosutajast sõltumatutel
põhjustel võimalik määratud aja jooksul lahendada.
§ 16. Plaani kasutuselevõtmine
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
18
(1) Plaan peab olema kättesaadav vähemalt teenuseosutaja personali sellele osale, kes osaleb
elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamises või ohu ennetamises.
(2) Ohu realiseerumisel teavitatakse sellest olukorra lahendamise juhti, lähtudes varem kokku
lepitud töökorraldusest.
(3) Olukorra lahendamise juht tegutseb teabe saamisel taastekava kohaselt, rakendades olukorra
lahendamiseks vajaduse korral ka taastekavas nimetamata tegevusi ja meetmeid.
§ 17. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Lisa 1. Tegevuste kriitilisuse hindamine
Lisa 2. Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse hindamine
Lisa 3. Stsenaariumi realiseerumise tagajärje hindamine
Lisa 4. Riskiklassid
Lisa 5. Kriitilise tegevuse toimimiseks olulise ressursi kirjeldamine
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ
(ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
19
Rakendusakti kavand nr 6
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse kriisiplaan ja püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani
koostamise nõuded, selle koostamise ja muutmise ning kasutusele võtmise ja
rakendamise täpsem kord.
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 14 lõike 4 ja § 15 lõike 15 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse kriisiplaani nõuded, selle koostamise ja muutmise täpsem kord
(1) Vabariigi Valitsuse kriisiplaani koostamist juhib Riigikantselei.
(2) Vabariigi Valitsuse kriisiplaani koostamisel lähtutakse üleriigilisest riskianalüüsist,
ohustsenaariumitest ja julgeolekupoliitika alustest.
(3) Vabariigi Valitsuse kriisiplaan koostatakse iga nelja aasta tagant ja selle ajakohasust hindab
Riigikantselei koos ministeeriumidega kord aastas.
(4) Kui Vabariigi Valitsuse kriisiplaan ei ole ajakohane, selles on ebatäpsusi või ilmneb asjaolu,
mis viitab vajadusele plaan uuendada, algatab Riigikantselei plaani uuendamise ja korraldab
selle kuue kuu jooksul.
(5) Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis määratakse asutuste kriisiülesanded. Nendest lähtudes võib
ministeerium määrata oma kriisiplaanis valitsemisala asutustele täpsustavaid ülesandeid või
tegevusi.
§ 2. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani nõuded ja koostamise kord
(1) Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani koostamisel lähtutakse riskianalüüsidest
ning riigikaitse osas ohustsenaariumidest.
(2) Püsiva kriisiülesandega täidesaatva riigivõimu asutuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse
kriisiplaani koostamisel lähtutakse lisaks Vabariigi Valitsuse kriisiplaanist.
(3) Kriisiplaani koostab püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas elutähtsa teenuse
osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi koos kriisiplaani koostamise eest vastutav
asutus).
(4) Riigikantselei annab kriisiplaani koostamise eest vastutavale asutusele vajadusel suuniseid
kriisiplaani koostamiseks.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
20
(5) Kohaliku omavalitsuse üksust nõustab plaani koostamisel Päästeamet ning püsiva
kriisiülesande valdkondlikust kuuluvusest tulenevalt Sotsiaalkindlustusamet ja Haridus- ja
Teadusministeerium.
(6) Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaanis esitatakse eelkõige:
1) kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise tingimused ning kord;
2) kriisiplaani rakendamiseks vajalikud tegevused ja lahendused;
3) kriisiplaani rakendamiseks vajalikud võimed, sealhulgas personal, vahendid ja varud;
4) kriisiplaani rakendamise juhtimine ja koostöö;
5) avalikkuse teavitamine ja teabevahetus;
6) elanikkonnakaitse tegevused;
7) rahvusvahelise abi vajadus, kaasamine, vastuvõtmine ja kasutamine.
(7) Kriisiplaani koostamisel arvestatakse vastavalt kriisiolukorra lahendamisel osalevate
asutuste pädevusele vähemalt järgmiste olukordade või sündmustega, neile reageerimine tuleb
planeerida lahendava asutuse juhtimisel tegutsemiseks nii kriisiolukorras kui kriisiolukorra ohu
tekkimisel:
1) sõjalisest ohust tingitud sündmused (Kaitseministeerium);
2) põhiseaduslikku korda ja riigi julgeolekut ähvardavatest riigisisestest ja piiriülestest ohtudest
tingitud sündmused, sealhulgas terroriaktid, massiline sisseränne ja massiline korratus
(Siseministeerium);
3) klimaatilistest ohtudest tingitud sündmused, sh üleujutus, metsapõleng (Siseministeerium);
4) inimese tervist mõjutavatest ohtudest tingitud sündmused, sh epideemia, pandeemia,
mürgistus (Sotsiaalministeerium);
5) loomataud, sh ulatuslik nakkuspuhang (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium);
6) ehitiste ja seadmetega seotud või nendest tulenevad õnnetused, sh põleng, varingud,
plahvatus ja muud sarnane sündmus (Siseministeerium);
7) ohtlike ainete käitlemisel tekkivad õnnetused ja kiirgusõnnetused (Siseministeerium,
Kliimaministeerium);
8) küberohust tingitud sündmused, sh ulatuslik küberintsident (Justiits- ja Digiministeerium);
9) ulatuslik elutähtsa teenuse katkestus, sh ulatuslik elektrikatkestus, ulatuslik sidekatkestus
(Kliimaministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Eesti Pank);
10) Eesti sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis õnnetustest tingitud sündmused, sh
merereostus, sh ulatuslik merepäästesündmus, sh reostus piiriveekogus (Siseministeerium,
Kaitseministeerium).
(8) Kriisiplaani koostamisel arvestatakse vastavalt ohu ja riski suurusele järgmiste
olukordadega:
1) olukord, mille lahendamiseks piisab tavapärastest võimetest ning juhtimise ja koostöö
korraldusest;
2) olukord, mille lahendamiseks on vaja tavapärasest rohkem võimeid või erinevat juhtimise
või koostöö korraldust ning võtta kasutusele kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse
kriisiplaan ja algatada asutustevaheline koostöö;
3) vahetult eelseisev või juba kehtestatud kriisiolukord.
§ 3. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani kooskõlastamise, kehtestamise ja
muutmise kord
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
21
(1) Kriisiplaani koostamise eest vastutav asutus kooskõlastab plaani valdkonna eest vastutava
ministeeriumiga ja esitab selle arvamuse avaldamiseks teistele asjassepuutuvatele osapooltele.
(2) Kohaliku omavalitsuse kriisiplaan kooskõlastatakse Sotsiaalkindlustusameti, Haridus- ja
teadusministeeriumi ja Päästeametiga ja esitatakse arvamuse avaldamiseks teistele
asjassepuutuvatele osapooltele.
(3) Kriisiplaani kehtestab kriisiplaani koostamise eest vastutava asutuse juht. Ministeeriumi
kriisiplaani kehtestab asjaomane minister. Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiplaani kehtestab
vallavanem või linnapea.
(4) Kui ministeerium koostab ühise plaani oma valitsemisala asutustega või
Rahandusministeerium Eesti Panga ja Finantsinspektsiooniga, siis kinnitavad selle kõik ühist
plaani koostavate asutuste juhid.
(5) Kui kohaliku omavalitsuse üksus koostab ühise plaani ühe või mitme kohaliku omavalitsuse
üksusega ühiselt, siis kinnitavad selle asjaomased vallavanemad ja linnapead.
(6) Asutuse ja isiku kriisiplaan koostatakse iga nelja aasta tagant ning selle ajakohasust hindab
plaani koostamist juhtiv asutus või isik kord aastas.
(7) Kui kriisiplaan ei ole ajakohane, selles on ebatäpsusi või ilmneb asjaolu, mis viitab
vajadusele plaan uuendada, algatab kriisiplaani koostamise eest vastutav asutus plaani
uuendamise ja korraldab selle kuue kuu jooksul.
(8) Kui valdkonna eest vastutaval ministeeriumil või Riigikantseleil on alust arvata, et
kriisiplaan vajab uuendamist, võib valdkonna eest vastutav ministeerium nõuda kehtiva plaani
muutmise algatamist kohe või seada plaani uuendamisele lõikes 6 nimetatud tähtajast erineva
aja.
(9) Kui Päästeametil on alust arvata, et kohaliku omavalitsuse üksuse plaan vajab uuendamist,
võib Päästeamet nõuda kehtiva plaani muutmise algatamist kohe või seada plaani uuendamisele
lõikes 6 nimetatud tähtajast erineva aja.
§ 4. Kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise tingimused
(1) Vabariigi Valitsuse kriisiplaani võetakse kasutusele ja rakendatakse Vabariigi Valitsuse
otsusel:
1) enne kriisiolukorda kriisiplaanis toodud juhul kriisiolukorda põhjustada võiva ohu
tõrjumiseks, lähtudes vajadusel Vabariigi Valitsuse määratud eesmärgist ning rakendades
Vabariigi Valitsuse täpsemalt määratud juhtimis- ja koostöökorraldust.
2) kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks.
(2) Asutuse ja isiku kriisiplaan võetakse kasutusele ja rakendatakse:
1) enne kriisiolukorda asutuse või isiku juhi otsusel kriisiplaanis toodud juhul kriisiolukorda
põhjustada võiva ohu tõrjumiseks;
2) kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
22
(3) Kriisiplaani koostamisel osalenud asutusel ja isikul on õigus teha ettepanek kriisiplaani
kasutusele võtmise ja rakendamise kohta, kui püsiva kriisiülesandega asutus või isik seda ise ei
tee.
(4) Asutuse ja isiku kriisiplaani rakendav olukorra lahendamise eest vastutav asutus kohustub:
1) tagama valmisoleku juhtida kriisiplaanis kirjeldatud olukordade lahendamist;
2) korraldab oma vastutusalas kriisiplaanis kirjeldatud olukordade seiramise ja hindamise, et
alustada õigel ajal tegevusi kriisiplaanis ohu tõrjumiseks ja olukorra lahendamiseks, ning
esimesel võimalusel teavitab kriisiplaanis kaasatavaid asutusi ja isikuid;
3) määrab kriisiplaani koostamisse kaasatud asutustele ja isikutele ülesanded ja nende täitmise
tähtsuse järjekorra;
4) püstitab eesmärgi või eesmärgid, mille saavutamiseks olukorra lahendamise tegevused kaasa
aitavad;
5) otsustab olukorra lahendamise lõpetada, teavitades sellest olukorra lahendamisse kaasatud
asutusi ja isikuid.
(5) Kriisiplaani rakendaval olukorra lahendamise eest vastutaval täidesaatva riigivõimu
asutusel on õigus anda täidesaatva riigivõimu asutustele ülesandeid ja korraldusi, et tagada
olukorra kiire lahendamine.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
23
Rakendusakti kavand nr 7
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Õppuste sagedus, selle korraldamisele ja läbiviimisele esitatavad nõuded, õppusejärgsed
tegevused ja õppuste kulude katmise kord
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 17 lõike 3 alusel.
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määruses sätestatakse õppuse sagedus, õppuse läbiviimise ja õppuse korraldamise nõuded
ning õppuse kulu katmine.
(2) Määrust ei kohaldata Kaitseväele.
§ 2. Õppuse korraldamise eesmärk
Õppuse korraldamise eesmärk on harjutada või kontrollida Vabariigi Valitsuse ja püsiva
kriisiülesandega asutuse ja isiku, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse
üksuse võimet lahendada kriisiolukord ja täita püsivaid kriisiülesandeid.
§ 3. Õppuste sagedus ja korraldamine
(1) Õppuse korraldamisel lähtutakse Riigikantselei suunistest.
(2) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku
omavalitsuse üksus korraldab õppuse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.
(3) Lõikes 2 nimetatud õppuse korraldajad võivad teha ühise õppuse, kui ühise õppuse
korraldamine täidab iga korraldaja suhtes §-s 2 nimetatud eesmärgi.
(4) Lõikes 3 nimetatud ühise õppuse korraldamise kooskõlastavad elutähtsa teenuse osutajad
elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajaga, kohaliku omavalitsuse üksused Päästeametiga ja
ülejäänud püsiva kriisiülesande täitjad valdkonna eest vastutava ministeeriumiga. Kui
korraldatav ühine õppus ei täida elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, Päästeameti või
valdkonna eest vastutava ministeeriumi hinnangul iga korraldaja suhtes määruse §-s 2
nimetatud eesmärki ning õppust ei ole võimalik muuta viisil, et see täidaks iga korraldaja suhtes
§-s 2 nimetatud eesmärki, tuleb õppused korraldada eraldi.
§ 4. Õppuste korraldamisele esitatavad nõuded
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
24
Õppuse korraldaja dokumenteerib õppuse läbiviimise vähemalt ulatuses, et oleks võimalik
tuvastada:
1) õppuse toimumise aeg;
2) õppuse vastutav korraldaja;
3) õppusest osavõtjad;
3) õppuse eesmärk;
4) õppuse stsenaarium ja läbiviimise korraldus;
6) õppuse hindajad ja hindamise korraldus
7) õppusel tuvastatud tähelepanekud, ettepanekud ja probleemid.
§ 5. Õppusejärgsed tegevused
(1) Õppuse korraldaja koostab õppuse kokkuvõtte, kus esitatakse tähelepanekud, ettepanekud
ja probleemid ning probleemide lahendamise ja ettepanekutega tegelemise tegevus- ja ajakava.
(2) Õppuse tulemusest teavitab elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldajat, kohaliku omavalitsuse üksus Päästeametit, ülejäänud püsiva kriisiülesande täitjad
valdkonna eest vastutava ministeeriumi, esitades õppuse kokkuvõtte kolme kuu jooksul pärast
õppuse toimumist.
(3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, Päästeamet ja ministeerium edastavad õppuse
kokkuvõtted koos oma tähelepanekute ja ettepanekutega Riigikantseleile ühe kuu jooksul pärast
õppuse korraldajalt kokkuvõtte saamist.
(4) Riigikantselei esitab kord aastas Vabariigi Valitsusele koondülevaate õppustel tuvastatud
olulisematest probleemidest ja lahendusettepanekutest.
§ 6. Õppuste kulu kandmine
Õppuse korraldamisega seotud kulu kaetakse õppuse korraldaja eelarvest. Õppusesse kaasatud
asutuste õppusel osalemise kulu kaetakse nende asutuste eelarvetest, kui ei ole kokku lepitud
teisiti.
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
25
Rakendusakti kavand nr 8
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Toimepidevuse tagamise ja objektikaitse kord
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 18 lõike 8 ja 19 lõike 7 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse:
1) toimepidevuse tagamise valmidustasemed ning nende kehtestamise ja muutmise kord;
2) toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti kaitse tingimused ja kord, sealhulgas varjumise
korralduse nõuded;
3) alaliselt või ajutiselt kaitstavate olulise tähtsusega objektide kategooriad, kaitsemeetmed ja
nende rakendamise kord, sealhulgas objekti ohutasemed ja nende muutmise kord;
4) alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti riskianalüüsi ja turvaplaani koostamise,
kooskõlastamise, kinnitamise ja muutmise kord;
5) ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise kord ja ajutise kaitse tähtajad.
(2) Määruses sätestatud nõudeid kohaldatakse elutähtsa teenuse osutamisele ja selle
toimepidevuse tagamisele ulatuses, mis ei ole reguleeritud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse ja
selle alusel kehtestatud õigusaktiga.
2. peatükk
Valmidustasemete kehtestamine ja muutmine
§ 2. Valmidustasemed
(1) Riigikantselei, ministeeriumid ja kriisiolukorra lahendamise eest vastutavad asutused,
sealhulgas elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad ja kohaliku omavalitsuse üksused
tagavad igal ajahetkel valmiduse püsivate kriisiülesannete täitmiseks ja kriisiolukorra
lahendamiseks, rakendades ohu muutumisele vastava valmiduse saavutamiseks kohast
valmidustaset.
(2) Valmidustasemed jagunevad järgmiselt:
1) valmidustase 1 – tavapärane valmidus, kui kriisiolukorra tekkimise risk on madal;
2) valmidustase 2 – tõstetud valmidus, kui kriisiolukorra tekkimise risk on tõenäoline;
3) valmidustase 3 – kõrgendatud valmidus, kui on kriisiolukord või selle tekkimise risk kõrge;
4) valmidustase 4 – täielik valmidus, kui on kriisiolukord või vahetu risk selle tekkimiseks.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
26
(3) Püsiva kriisiülesandega lõikes 1 nimetatud asutus määrab enda tegevused ja nende
elluviimise kõikides valmidustasemetes lähtudes järgnevast:
1) tavapärase valmiduse korral toimub ülesannete täitmine tavapärase juhtimis- ja
töökorraldusega, seejuures toimepidevust ja ülesannete täitmist seiratakse, kontaktpunkt toimib
ning ollakse valmis tegevuste käivitamiseks ja valmiduse suurendamiseks;
2) tõstetud valmiduse korral seatakse end valmis maandama ähvardavat ohtu ja valmistuma
eesootavaks olukorraks;
3) kõrgendatud valmiduse korral seatakse end osaliselt valmis ning rakendatakse kriisiaegset
juhtimis- ja töökorraldust, et täita ohu realiseerumisel kriisiülesandeid, seejuures tagatakse
võimalusel tavapäraste ülesannete täitmine;
4) täieliku valmiduse korral seatakse end terviklikult valmis ja minnakse täielikult üle
kriisiaegsele juhtimis- ja töökorraldusele, et täita ohu realiseerumisel eelkõige kriisiülesandeid
ja kriitilisi tegevusi.
§ 3. Valmidustaseme kehtestamine ja muutmine
(1) Valmidustaseme kehtestab ja seda muudab valmidustasemeid rakendav asutus.
Valmidusastme kehtestamise ettepaneku saab asutusele teha ka Riigikantselei ja asutuse
kriisiplaani koostamisse kaasatud asutus või isik.
(2) Valmidustasemeid rakendav asutus teavitab valmidustaseme muutmisest viivitamata seotud
osapooli ja Riigikantseleid.
(3) Teates esitatakse valmidustase, selle kehtestamise või muutmise põhjus ning kehtivuse
algus ja lõpp, kui seda on võimalik ajaliselt määrata.
3. peatükk
Toimepidevuse tagamiseks vajalik objektikaitse ja objektil varjumine
§ 4. Toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti kaitse ja objektil varjumise üldnõuded
(1) Käesolevas peatükis sätestatud nõudeid kohaldatakse toimepidevuse tagamiseks vajaliku
objekti kaitseks ka juhul, kui objekt ei ole määratud alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise
tähtsusega objektiks.
(2) Käesolevas peatükis sätestatud nõudeid kohaldatakse toimepidevuse tagamiseks vajalikul
objektil varjumise korraldamiseks juhul, kui objekt on ameti- või töökohaks määratud
kriisiülesandega ameti- ja töökohaga personalile.
(2) Toimepidevuse tagamiseks ja kriisiülesande täitmiseks vajalikud objektid määrab püsiva
kriisiülesandega asutus ja isik.
(3) Objektikaitset ja objektil varjumist korraldab objekti valdaja.
§ 5. Objekti füüsiliseks kaitseks vajalike meetmete rakendamine
(1) Toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti kaitseks rakendatakse selleks kohaseid
töökorralduslikke ning ehituslikke ja tehnilisi füüsilise kaitse miinimummeetmeid.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
27
(2) Kui objekt moodustab osa ehitisest või kinnistust, rakendatakse füüsilise kaitse
miinimummeetmeid üksnes sellel osal, mis on toimepidevuse tagamiseks vajalik.
(3) Ohu muutumisel rakendatakse toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti kaitseks
täiendavaid lisaturvameetmeid.
(4) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik hindab füüsilise kaitse miinimummeetmete kohasust
toimepidevuse seiramisel.
(5) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik määrab objektikaitsel rakendatavad ehituslikud,
tehnilised, töökorralduslikud füüsilise kaitse meetmeid ja täiendavad lisaturvameetmed ohu
ennetamiseks, tõkestamiseks ja selle realiseerumise tagajärgede leevendamiseks.
§ 6. Objektil varjumise võimaldamiseks vajalike meetmete rakendamine
(1) Toimepidevuse tagamiseks vajalikul objektil töötava kriisiülesandega ameti- ja töökohaga
personali kaitseks rakendatakse selleks kohaseid töökorralduslikke ning ehituslikke ja tehnilisi
personali kaitse meetmeid.
(2) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik määrab objektil varjumise võimaldamiseks
rakendatavad ehituslikud, tehnilised, töökorralduslikud personali kaitse meetmed.
4. peatükk
Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitse
1. jagu
Olulise tähtsusega objektide kategooriad
§ 7. Alaliselt või ajutiselt kaitstavate olulise tähtsusega objektide kategooriad
(1) Alaliselt või ajutiselt kaitstavad olulise tähtsusega objektid (edaspidi ka olulise tähtsusega
objekt) jagunevad püsiva kriisiülesande täitmisest või selle tagamisest lähtuvalt järgmistesse
kategooriatesse:
1) avaliku võimu organi kasutuses olev objekt (edaspidi A-kategooria objekt);
2) elutähtsa teenuse osutamisega seotud objekt (edaspidi B-kategooria objekt);
3) avaliku korra tagamiseks oluline objekt, sealhulgas objekt, mille kahjustamise või
hävitamisega kaasneb inimeste elu ja tervise, rahvusliku kultuuripärandi ja ühiskonna
turvatunde kahjustamise oht (edaspidi C-kategooria objekt);
4) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud objekt, sealhulgas riigikaitseline ehitis
ehitusseadustiku tähenduses (edaspidi D-kategooria objekt);
5) julgeolekuasutuse kasutuses olev objekt, sealhulgas julgeolekuasutuse ehitis
ehitusseadustiku tähenduses (edaspidi E-kategooria objekt);
6) sisejulgeoleku tagamisega seotud objekt (edaspidi F-kategooria objekt).
(2) Maa-ala, ehitise või seadme määramisel alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega
objektiks märgitakse ära ka selle kategooria.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
28
2. jagu
Objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramine
§ 13. Objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramine
(1) Maa-ala, ehitise või seadme võib määrata ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks
järgmistel eesmärkidel:
1) et kindlaks teha, kas on vajalik määrata see alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks;
2) et seda erakorraliselt kaitsta, kui muud kaitseabinõud on ammendunud või muude
kaitseabinõude kohaldamine oleks seatud eesmärgiga võrreldes ebamõistlikult koormav.
(2) Enne objekti määramist ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektis hinnatakse eelkõige:
1) objekti kaitsmise muid võimalusi;
2) ajutise kaitse määramata jätmise võimalikke tagajärgi;
3) objekti seost muu alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objektiga;
4) objekti võimalikku § 2 lõikes 1 nimetatud kategooriat lähtuvalt objekti tüübist.
(3) Kui objekt on vaja määrata ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks § 13 lõike 1
punktis 2 sätestatud eesmärgil selle erakorraliseks kaitsmiseks, peab lisaks lõikes 2 nimetatud
asjaoludele hindama:
1) asjaolusid või kaalutlusi, mis välistavad objekti kaitsmise muud võimalused;
2) objekti erakorralise kaitse kestust.
(4) Objekti määramise ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks otsustab määramise
õigust omav minister käskkirjaga. Käskkirjas märgitakse vähemalt:
1) objekti nimetus;
2) objekti aadress, lähiaadress või muud asukohaandmed;
3) objekti täpne paiknemine või asukoht, kui objekt on osa ehitisest või kinnistust;
4) objekti kategooria ja selle määramise põhjendus;
5) põhjendus objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise vajalikkuse
kohta;
6) ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise tähtaeg.
§ 14. Objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise tähtaeg
(1) Objekti võib määrata ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks kuni 60 päevaks ning
kriisiolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal kuni 180 päevaks.
(2) Objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks olemine lõpeb pärast käskkirjas
märgitud tähtpäeva saabumist või objekti alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks
määramisest arvates.
§ 15. Teavitamine
(1) Objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise käskkiri toimetatakse
objekti valdajale kätte lihtkirjaga või elektrooniliselt hiljemalt käskkirja andmisele järgneval
tööpäeval.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
29
(2) Objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramisest teavitatakse
Kaitsepolitseiametit. Muud isikut, asutust või institutsiooni teavitatakse, kui see tuleneb
seadusest või see on vajalik objekti kaitse korraldamiseks.
3. jagu
Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja ja valitsusasutuse
ülesanded
§ 16. Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja ülesanded
(1) Objektikaitset korraldab objekti valdaja.
(2) Objekti valdaja peab määrama käesolevas peatükis sätestatud ülesannete täitmise
korraldamiseks volitatud esindaja ning edastama volitatud esindaja kontaktandmed
Kaitsepolitseiametile.
(3) Objekti valdaja on kohustatud viivitamata teavitama Kaitsepolitseiametit asjaoludest
objektil või selle lähiümbruses, mis võivad viidata rünnakuohule.
§ 17. Valitsusasutuste ülesanded
(1) Siseministeerium hindab A-, B-, C- ja F-kategooria objekti ning Siseministeeriumi
valitsemisala asutuse E-kategooria objekti ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega
objektiks määramise vajadust ning koordineerib nimetatud objektide kaitse korraldamist.
(2) Kaitseministeerium hindab D-kategooria ja Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuse E-
kategooria objekti ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise
vajadust ning koordineerib nimetatud objektide kaitse korraldamist.
(3) Kaitsepolitseiamet nõustab A-, B-, C- ja F-kategooria objekti valdajat riskianalüüsi ning
turvaplaani rakendamisel ning muudab käesolevas määruses sätestatud korras A-, B-, C- ja F-
kategooria objekti ohutasemeid.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet muudab käesolevas määruses sätestatud korras A-, B-, C- ja F-
kategooria objekti ohutasemeid.
4. jagu
Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti riskianalüüsi ja turvaplaani koostamine
1. jaotis
Üldnõuded
§ 18. Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti riskianalüüsi ja turvaplaani üldnõuded
(1) Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja on kohustatud kinnitama riskianalüüsi
ja turvaplaani ühe aasta jooksul objekti alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks
määramisest arvates.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
30
(2) Riskianalüüsi ja turvaplaani võib koostada ühel territooriumil asuvate objektide kohta või
mitme muul viisil seotud objekti kohta ühiselt, kui see on vajalik:
1) riskianalüüsi objektiivseks koostamiseks;
2) turvaplaani rakendamiseks.
(3) Käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastav riskianalüüs või turvaplaan võib sisalduda
objekti valdaja muus dokumendis juhul, kui riskianalüüs või turvaplaan on nimetatud
dokumendi muudest osadest või dokumendi sisust selgelt eristatav.
(4) Kinnitatud riskianalüüs ja turvaplaan edastatakse Kaitsepolitseiametile. Kui B-kategooria
objekti valdaja on elutähtsa teenuse osutaja, edastab ta kinnitatud riskianalüüsi ja turvaplaani
ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale.
(5) D- ja E-kategooria objekti riskianalüüsile ja turvaplaanile ei pea kohaldama lõikes 4, § 19
lõigetes 2 ja 4, §-des 20–27 ning § 28 lõikes 6 sätestatut.
§ 19. Riskianalüüsi ja turvaplaani uuendamine
(1) Objekti valdaja on kohustatud uuendama riskianalüüsi ja turvaplaani korraliselt vähemalt
üks kord kahe aasta jooksul nende kinnitamisest arvates.
(2) Lõikes 1 sätestatud korras uuendatud riskianalüüs ja turvaplaan edastatakse
Kaitsepolitseiametile kolme tööpäeva jooksul nende kinnitamisest arvates. Kui B-kategooria
objekti valdaja on elutähtsa teenuse osutaja, edastab ta uuendatud riskianalüüsi ja turvaplaani
ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale.
(3) Objekti valdaja on kohustatud uuendama riskianalüüsi ja turvaplaani erakorraliselt 30 päeva
jooksul, kui:
1) oluliselt muutuvad ohud, ohu realiseerumise tõenäosus või ohu realiseerumise võimalik
tagajärg;
2) oluliselt muutuvad objekti turvalisuse tagamiseks rakendatud meetmed;
3) objektil või selle vahetus läheduses on toimunud sündmus, mis ohustab objekti turvalisust;
4) muutuvad objekti valdaja, omaniku või objekti andmed.
(4) Riskianalüüsi ja turvaplaani erakorralisel uuendamisel teavitab objekti valdaja kirjalikult
Kaitsepolitseiametit riskianalüüsis või turvaplaanis tehtud muudatustest. Kui B-kategooria
objekti valdaja on elutähtsa teenuse osutaja, teavitab ta muudatustest ka elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldajat.
§ 20. Riskianalüüsi ja turvaplaani kooskõlastamine Kaitsepolitseiametiga
(1) Riskianalüüs ja turvaplaan kooskõlastatakse enne nende kinnitamist Kaitsepolitseiametiga:
1) riskianalüüsi ja turvaplaani esmakordsel koostamisel;
2) riskianalüüsi ja turvaplaani korralisel uuendamisel, kui nende uuendamisel muutuvad
objektiturvalisuse tagamiseks rakendatavad meetmed.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
31
(2) Kui riskianalüüsis või turvaplaanis on puudusi, tagastab Kaitsepolitseiamet riskianalüüsi
või turvaplaani ning annab kuni 30 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks
võib Kaitsepolitseiamet anda kuni 90 päeva, kui:
1) puudused on olulised ning neid kõrvaldamata ei täida riskianalüüs või turvaplaan oma
otstarvet;
2) objektil, selle läheduses või julgeolekukeskkonnas on toimunud muudatusi, mille mõjude
analüüs on suuremahuline ja mõjutab rakendatavaid meetmeid.
(3) Riskianalüüsi või turvaplaani võib tagastada puuduste kõrvaldamiseks korduvalt.
(4) Kaitsepolitseiamet kooskõlastab riskianalüüsi ja turvaplaani 30 päeva jooksul nende
esitamisest või puuduste kõrvaldamisest arvates. Kooskõlastamise tähtaega võib pikendada
kuni 60 päeva võrra, kui kooskõlastamine nõuab Kaitsepolitseiametilt lisaanalüüsi.
Kooskõlastamise tähtaja pikendamisest teavitab Kaitsepolitseiamet objekti valdajat kirjalikult.
2. jaotis
Riskianalüüsi koostamine
§ 21. Riskianalüüsi osad
Riskianalüüs koosneb vähemalt järgmistest osadest:
1) koostaja andmed, sealhulgas ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed;
2) analüütiline osa, mis koostatakse §-des 22–24 sätestatust juhindudes;
3) vajaduse korral riskianalüüsi selgitavad tabelid ja joonised;
4) riskianalüüsi kokkuvõte.
§ 22. Riskide analüüsimine
(1) Riskianalüüsi koostaja selgitab välja võimalikud ohud, võttes aluseks üleriigilise
riskianalüüsi tulemusi, kirjeldab neid vastavalt objekti kategooriale kogemuste, uuringute või
muu teabe põhjal ning annab hinnangu ohu realiseerumise tõenäosusele ja selle tagajärgedele.
(2) Ohu realiseerumise tõenäosusele antavas hinnangus lähtutakse statistilistest andmetest ja
muudest dokumenteeritud arvestuslikest, analüütilistest või muul viisil tõestatud andmetest
ning teiste asutuste antud hinnangutest.
(3) Ohu realiseerumise tõenäosuse hinnang antakse järgmise viie aasta kohta lisas 1 sätestatu
kohaselt. Kui ohu realiseerumise tõenäosust ei ole võimalik lisa 1 kohaselt hinnata, antakse
hinnang ohu realiseerumise tõenäosusele, lähtudes muudest mõõdetavatest kriteeriumidest.
(4) Ohu realiseerumise tagajärgi analüüsitakse eelkõige järgmistest valdkondadest lähtuvalt:
1) inimeste elu ja tervis;
2) vara;
3) teave;
4) B-kategooria objektide puhul elutähtsate teenuste toimepidevus;
5) asutuse põhitegevus ja maine.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
32
(5) Ohu realiseerumise tagajärgede analüüsimisel võib arvestada ebasoovitavaid mõjusid ka
muudele kvantitatiivselt või kvalitatiivselt mõõdetavatele valdkondadele, mis toovad lisaks
lõikes 4 nimetatud valdkondadele paremini esile ohu realiseerumise võimalikud tagajärjed.
(6) B-kategooria objekti puhul nimetatakse eraldi tagajärjed selle objektiga seotud elutähtsa
teenuse toimimisele.
(7) Ohu realiseerumise tagajärgedele antakse raskusaste lisas 2 sätestatu kohaselt ning seda
põhjendatakse. Ohu realiseerumise tagajärgede koondhinnang antakse raskeima tagajärje järgi.
§ 23. Riskiklassi määramine
(1) Ohu realiseerumisele määratakse riskiklass, arvestades ohu realiseerumise tõenäosust ja
tagajärje raskusastet.
(2) Riskiklassi tasemed on esitatud lisas 3.
§ 24. Riskianalüüsi kokkuvõte
Riskianalüüsi kokkuvõttes esitatakse ohtude kirjeldused ja riskiklassid. B-kategooria objektide
puhul esitatakse kokkuvõttes ka tagajärjed elutähtsa teenuse toimepidevusele.
3. jaotis
Turvaplaani ja ajutise turvaplaani koostamine
§ 25. Turvaplaani osad
(1) Turvaplaan koosneb järgmistest osadest:
1) koostaja andmed, sealhulgas ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed;
2) ehituslikud, tehnilised ja töökorralduslikud meetmed ohu ennetamiseks, tõkestamiseks ja
selle realiseerumise tagajärgede leevendamiseks lähtuvalt riskianalüüsis määratud riskiklassist;
3) ülevaade füüsilise kaitse miinimummeetmete rakendamisest, sealhulgas seos riskianalüüsiga
ning meetme rakendamise hetkeseis;
4) füüsilise kaitse miinimummeetmete rakendamise erandi ja muu kaitsemeetme kohaldamise
põhjendus;
5) ülevaade lisaturvameetmete rakendamisest, sealhulgas lisaturvameetmete rakendamise
korraldus objektil;
6) lisaturvameetmete rakendamise erandi ja muu kaitsemeetme kohaldamise põhjendus;
7) kiirreageerimise kaart;
8) turvaplaani ankeet.
(2) Turvaplaanis kirjeldatakse ka lõikes 1 nimetatud meetmete ning muude kaitsemeetmete
rakendamiseks olemasolevaid ja vajaminevaid ressursse.
§ 26. Kiirreageerimise kaart
(1) Turvaplaani osana koostatav kiirreageerimise kaart on käesoleva määruse tähenduses
objektil objekti kaitse tagamiseks kasutatav mõõtkavaline hoone korruste ja lõigete plaan koos
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
33
tegelike ruumide asetusega ning selle juurde kuuluvate objekti kaitse tagamiseks vajalike
andmetega ning muu hoonet iseloomustav lihtsustatud joonis.
(2) Kiirreageerimise kaart koostatakse vaid alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks
määratud hoone kohta või selle hoone kohta, mis asub objektiks määratud maa-alal või kus asub
objektiks määratud seade ja mis on seotud selle seadme toimimisega.
(3) Kiirreageerimise kaarti uuendatakse, kui sellele kantud andmed muutuvad.
(4) Objekti valdaja on kohustatud hoidma kiirreageerimise kaarti viisil, mis tagab selle
kättesaadavuse operatiivtöö tegijale objektil.
(5) Kiirreageerimise kaardi andmete loetelu ja vorm on esitatud lisas 4.
§ 27. Turvaplaani ankeet
Turvaplaani kokkuvõttena täidetakse turvaplaani ankeet lisas 5 sätestatu kohaselt.
§ 28. Ajutine turvaplaan
(1) Objekti valdaja on kohustatud koostama ajutise turvaplaani:
1) kui objekt on määratud ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks;
2) enne turvaplaani kinnitamist, kui objekt on määratud alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega
objektiks.
(2) Ajutisele turvaplaanile ei kohaldata §-des 18–20 ja 25–27 sätestatud nõudeid.
(3) Objekti valdaja on kohustatud koostama ajutise turvaplaani 30 päeva jooksul objekti alaliselt
või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramisest arvates. Kui objekt
määratakse ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks § 13 lõike 1 punktis 2 sätestatud
eesmärgil objekti erakorraliseks kaitsmiseks, on objekti valdaja kohustatud koostama ajutise
turvaplaani kolme päeva jooksul objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks
määramisest arvates.
(4) Ajutise turvaplaani võib koostada ühel territooriumil asuvate objektide kohta või mitme
muul viisil seotud objekti kohta ühiselt, kui see on vajalik ajutise turvaplaani rakendamiseks.
(5) Ajutises turvaplaanis märgitakse vähemalt:
1) objekti ohutaseme muutmise kord objekti valdaja poolt;
2) paragrahvis 22 nimetatud lisaturvameetmete rakendamise kord;
3) lisaturvameetmete rakendamise eest vastutavate isikute kontaktandmed.
(6) Ajutine turvaplaan edastatakse Kaitsepolitseiametile viie tööpäeva jooksul selle
koostamisest arvates. Kui objekt määratakse ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks §
13 lõike 1 punktis 2 sätestatud eesmärgil objekti erakorraliseks kaitsmiseks, edastatakse ajutine
turvaplaan Kaitsepolitseiametile viivitamata.
5. jagu
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
34
Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed
§ 29. Füüsilise kaitse miinimummeetmed
(1) Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja on kohustatud rakendama objekti
füüsilise kaitse miinimummeetmeid, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Kui objekt moodustab osa ehitisest või kinnistust, rakendatakse füüsilise kaitse
miinimummeetmeid üksnes sellel osal.
(3) A-, B-, C- ja F-kategooria objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed on sätestatud lisades
6–9.
(4) D- ja E-kategooria objekti kaitsel võib rakendada füüsilise kaitse miinimummeetmeid
käesolevas määruses sätestatud korrast erinevalt.
§ 30. Füüsilise kaitse miinimummeetmete rakendamise erandid
(1) Objekti füüsilise kaitse miinimummeetmeid võib rakendada lisades 6–9 sätestatud mahust
erinevalt või osaliselt, kui:
1) objekti asukoha või eripära tõttu ei ole meetme rakendamine võimalik;
2) riskianalüüsi ja turvaplaani koostamise käigus on tuvastatud, et meetme rakendamine on
ebamõistlik.
(2) Lõikes 1 nimetatud erandi kohaldamist põhjendab objekti valdaja turvaplaanis, selgitades
sealhulgas võimalust rakendada ohtude maandamiseks muud kaitsemeedet.
(3) Kui objektil rakendatakse politsei valvet, kohaldatakse käesoleva määrusega sätestatud
nõudeid füüsilise kaitse miinimummeetmete rakendamisel niivõrd, kuivõrd politsei ja piirivalve
seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses ei ole sätestatud teisiti.
6. jagu
Objekti lisaturvameetmed ning ohutasemed ja nende muutmine
§ 31. Lisaturvameetmed
(1) Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja on kohustatud rakendama ohutaseme
kehtestamisel objekti lisaturvameetmeid, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Kui objekt moodustab osa ehitisest või kinnistust, rakendatakse lisaturvameetmeid üksnes
sellel osal.
(3) A-, B-, C- ja F-kategooria objekti lisaturvameetmed on sätestatud lisades 10–13.
(4) D- ja E-kategooria objekti kaitsel võib rakendada lisaturvameetmeid käesolevas määruses
sätestatud korrast erinevalt.
§ 32. Lisaturvameetmete rakendamise erandid
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
35
(1) Objekti lisaturvameetmeid võib rakendada lisades 10–13 sätestatud mahust erinevalt või
osaliselt, kui:
1) objekti asukoha või eripära tõttu ei ole meetme rakendamine võimalik;
2) riskianalüüsi ja turvaplaani koostamise käigus on tuvastatud, et meetme rakendamine on
ebamõistlik.
(2) Lõikes 1 nimetatud erandi kohaldamist põhjendab objekti valdaja turvaplaanis, selgitades
sealhulgas võimalust rakendada ohtude maandamiseks muud kaitsemeedet.
(3) Kui objekt on määratud ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks, juhindutakse
lisaturvameetmete rakendamisel objekti ajutisest turvaplaanist.
(4) Kui objektil rakendatakse politsei valvet, kohaldatakse käesoleva määrusega sätestatud
nõudeid lisaturvameetmete rakendamisel niivõrd, kuivõrd politsei ja piirivalve seaduse alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses ei ole sätestatud teisiti.
§ 33. Objekti ohutasemed ja nende muutmine
(1) Objekti ohutaseme eesmärk on tagada käesolevas määruses sätestatud lisaturvameetmete
rakendamine objekti kaitseks ohu muutumisel.
(2) Ohutasemed jagunevad järgmiselt:
1) roheline – risk on madal;
2) kollane – risk on tõenäoline;
3) oranž – risk on kõrge;
4) punane – risk on vahetu.
(3) Objekti ohutaset võib käesolevas määruses sätestatud korras muuta objekti valdaja,
Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet, kui ilmnenud asjaoludele antava objektiivse
hinnangu põhjal on alust arvata, et risk on madal, tõenäoline, kõrge või vahetu.
§ 34. Ohutaseme muutmine Kaitsepolitseiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt
(1) Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet teavitab ohutaseme muutmisest objekti
valdaja volitatud esindajat turvaplaani ankeedis määratud viisil ning annab teada vähemalt
ohutaseme nimetuse.
(2) Ohutaset muutnud asutus vormistab ohutaseme muutmise esimesel võimalusel kirjaliku
otsusena, milles märgitakse vähemalt:
1) objekti nimetus;
2) ohutase ja selle muutmise põhjendus;
3) ohutaseme kehtivuse algus ja lõpp, kui seda on võimalik ajaliselt määrata;
4) viide dokumendile või dokumentidele, millest lähtuvalt on ohutaseme muutmise otsus
koostatud.
(3) Ohutaseme muutmise otsuse teeb ohutaset muutnud asutus objekti valdajale teatavaks
lihtkirjaga või elektroonselt hiljemalt otsuse allkirjastamisele järgneval tööpäeval.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
36
(4) Ohutaset võib alandada üksnes kõrgema ohutaseme kehtestanud asutus.
(5) Ohutaset muutnud asutus teavitab ohutaseme muutmisest ja selle põhjendusest
Siseministeeriumi esimesel võimalusel kirjalikult.
§ 35. Ohutaseme muutmine objekti valdaja poolt
(1) Objekti valdaja võib muuta objekti ohutaset, arvestades §-s 33 sätestatut.
(2) Objekti valdaja ei või alandada Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja Piirivalveameti
kehtestatud ohutaset.
7. peatükk
Rakendussätted
§ 36. Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse miinimummeetmete ja
lisaturvameetmete rakendamise tähtaeg
(1) Objekti valdaja on kohustatud viima objekti §-des 29–32 sätestatud nõuetega vastavusse
18 kuu jooksul objekti alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramisest arvates.
(2) Kui objekti vastavusse viimine §-des 29–32 sätestatud nõuetega ei ole lõikes 1 nimetatud
tähtaja jooksul objekti eripära tõttu võimalik, teavitab objekti valdaja sellest
Kaitsepolitseiametit. Kaitsepolitseiamet võib lõikes 1 nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue
kuu võrra.
§ 34. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Lisa 1 Ohu realiseerumise tõenäosuse hindamine
Lisa 2 Ohu realiseerumise tagajärgede raskusastmed
Lisa 3 Riskiklassi tasemed
Lisa 4 Kiirreageerimise kaardi andmete loetelu ja vorm
Lisa 5 Turvaplaani ankeet (kokkuvõte)
Lisa 6 A-kategooria objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)
Lisa 7 B-kategooria objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)
Lisa 8 C-kategooria objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)
Lisa 9 F-kategooria objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)
Lisa 10 A-kategooria objekti lisaturvameetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)
Lisa 11 B-kategooria objekti lisaturvameetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)
Lisa 12 C-kategooria objekti lisaturvameetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)
Lisa 13 F-kategooria objekti lisaturvameetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
37
Rakendusakti kavand nr 9
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks esitatavate andmete koosseis ja
nende töötlemise kord
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõike 8 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
§ 2. Andmete koosseis
§ 3. Töötlemise kord
§ 4. Määruse jõustumine
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
38
Rakendusakti kavand nr 10
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Taustakontrolli teenuse nõuded
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõike 10 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse:
1) elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks kasutatava taustakontrolli teenuse nõuded
tulenevalt tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõike 1 eesmärgist;
2) taustakontrolli teenuse vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;
3) taustakontrolli teenusele juurdepääsu võimaldamise tingimused;
4) taustakontrolli teenuse kasutamisel töödeldavate andmete täpsem koosseis, andmeandjad ja
saadavad andmed.
§ 2. Taustakontrolli teenuse nõuded
(1) Taustakontrolli teenus tagab elutähtsa teenuse osutajale võimaluse e-äriregistri kaudu
kontrollida tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet
täitva isiku karistatuse andmeid.
(2) Taustakontrolli teenuse kasutamisel võib käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja
ulatuses töödelda tsiviiltoetuse registrisse, töötamise registrisse ja karistusregistrisse kantud
andmeid.
§ 3. Taustakontrolli teenuse kasutaja
(1) Taustakontrolli teenust võib tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõike 2 alusel
kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku karistatuse andmete kontrollimiseks kasutada elutähtsa
teenuse osutaja volitatud füüsiline isik, sealhulgas tsiviilkriisi ja riigikaitse § 77 lõikes 11
nimetatud juriidilise isiku töötaja (edaspidi teenuse kasutaja).
(2) Teenuse kasutaja isiku üldandmete või taustakontrolli teenusele juurdepääsu õiguse
muutumisest peab elutähtsa teenuse osutaja või tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõikes 11
nimetatud juriidiline isik viivitamata teavitama taustakontrolli teenuse volitatud töötlejat.
§ 4. Vastutav ja volitatud töötleja
(1) Taustakontrolli teenuse vastutav töötleja on Riigikantselei ning volitatud töötleja Registrite
ja Infosüsteemide Keskus.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
39
(2) Vastutav töötleja:
1) vastutab taustakontrolli teenuse toimimise eest, andes volitatud töötlejale taustakontrolli
teenuse toimimise tagamiseks vajalikke juhiseid, ja kavandab teenuse arendamist;
2) lahendab taustakontrolli teenuse toimimist puudutavaid õiguslikke küsimusi;
3) teavitab volitatud töötlejat taustakontrolli teenuse toimimist ja kasutamist puudutavate
kohustuste täitmist takistavatest asjaoludest ja teenust reguleerivate õigusaktide muutmise
kavatsusest;
4) töötab koos volitatud töötlejaga välja taustakontrolli teenuse turvanõuded.
(3) Volitatud töötleja:
1) tagab teenuse kasutajale võimaluse saada e-äriregistri kaudu tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
§ 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku karistatuse andmeid;
2) nõustab teenuse kasutajaid tehnilistes küsimustes ja tagab teenuse infotehnoloogilise
kasutajatoe;
3) korraldab taustakontrolli teenuse haldamise, hooldamise ja majutamise;
4) töötab koos vastutava töötlejaga välja taustakontrolli teenuse turvanõuded ja rakendab
järjepidevalt andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks turvanõuetele
vastavaid turvameetmeid;
5) tagab andmete säilimise ja kustutamise vastavalt tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõikes
8 ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele;
6) teavitab vastutavat töötlejat viivitamata taustakontrolli teenuse toimimist ja kasutamist
puudutavate kohustuste täitmist takistavatest asjaoludest;
7) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid taustakontrolli teenuse arendamiseks ja viib neid ellu
koostöös vastutava töötlejaga.
§ 5. Teenusele juurdepääs
(1) Teenuse kasutajale võimaldatakse taustakontrolli teenusele juurdepääs üksnes tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku karistatuse
andmete kohta päringute tegemiseks.
(2) Teenuse kasutaja juurdepääs taustakontrolli teenusele toimub e-äriregistri kaudu.
(3) Taustakontrolli teenusele juurdepääsu andmisel identifitseeritakse teenuse kasutaja
autentimise teenuse alusel.
(4) Lisaks teenuse kasutajale on taustakontrolli teenusele juurdepääs:
1) vastutaval ja volitatud töötlejal tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja käesolevas määruses
sätestatud ülesannete täitmiseks;
2) elutähtsa teenuse toimepidevust korraldaval asutusel tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 156
lõike 1 punktis 1 ja § 160 lõikes 3 sätestatud järelevalve tegemiseks;
3) Andmekaitse Inspektsioonil isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle
järelevalve tegemiseks.
§ 6. Andmete koosseis, andmeandjad ja saadavad andmed
(1) Taustakontrolli teenus töötleb teenusele juurdepääsu andmisel ja selle kasutamisel järgmisi
teenuse kasutaja andmeid:
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
40
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg;
3) selle elutähtsa teenuse osutaja nimi ja registrikood, kelle nimel teenuse kasutaja andmeid
pärib;
4) aadress või e-posti aadress.
(2) Taustakontrolli teenus töötleb teenuse kasutamisel järgmisi tsiviiltoetuse registrisse kantud
elutähtsa teenuse osutaja andmeid:
1) elutähtsa teenuse osutaja nimi;
2) registrikood.
(3) Taustakontrolli teenus töötleb teenuse kasutamisel järgmisi maksukorralduse seaduse §-s
251 sätestatud töötamise registrisse kantud andmeid:
1) tööd tegeva isiku ees- ja perekonnanimi;
2) tööd tegeva isiku isikukood või sünniaeg;
3) tööd võimaldava isiku registri- või isikukood ja nimi;
4) teave tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 77 sätestatud taustakontrolli läbimise kohustuse
kohta, kui tegemist on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise seisukohalt olulisi ülesandeid
täitva isikuga.
(4) Taustakontrolli teenus töötleb ja väljastab teenuse kasutajale tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku kohta järgmised
karistusregistrisse kantud andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood või sünniaeg;
3) karistusseadustiku säte, milles sätestatud kuriteo toimepanemises isik süüdi mõisteti;
4) otsuse või määruse jõustumise kuupäev.
(5) Lõikes 4 sätestatud andmete väljastamisel teenuse kasutajale tuleb arvestada tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 77 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimusi.
(6) Taustakontrolli teenus võimaldab teenuse kasutajal saada lisaks lõikes 4 sätestatule andmeid
isiku karistatuse kohta karistusregistri seaduse §-s 30 sätestatud päringuga teise liikmesriigi
registrisse ja kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatavasse Euroopa karistusregistrite
infosüsteemi.
§ 7. Andmete logimine
Taustakontrolli teenuse kasutamise õiguspärasust kontrollitakse tarkvaraliste ja
organisatsiooniliste meetmete abil. Iga päringu kohta logitakse:
1) selle elutähtsa teenuse osutaja nimi ja registrikood, kelle nimel teenuse kasutaja andmeid
päris;
2) teenuse kasutaja ees- ja perekonnanimi;
3) teenuse kasutaja isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg;
4) päringu tegemise kuupäev ja kellaaeg;
5) päritud andmed.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
41
Rakendusakti kavand nr 11
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia nõuded ning selle koostamise ja
muutmise kord
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 alusel.
§ 1. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamine
(1) Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegiat (edaspidi toimepidevuse strateegia)
koostavad asutused on vastavalt valdkondadele ja alamvaldkondadele järgmised:
1) energeetika, sealhulgas elekter, kaugküte ja -jahutus, nafta, gaas – Kliimaministeerium;
2) transport, sealhulgas lennu-, raudtee-, vee- ja maanteetransport – Kliimaministeerium;
3) pangandus ja finantsturutaristu – Eesti Pank, Rahandusministeerium ja Finantsinspektsioon;
4) tervishoid – Sotsiaalministeerium;
5) joogivesi – Kliimaministeerium;
6) reovesi – Kliimaministeerium;
7) digitaristu – Justiits- ja Digiministeerium;
8) toiduainete tootmine, töötlemine ja turustamine – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
(2) Toimepidevuse strateegia koostamist juhib Riigikantselei, kes annab seda koostavatele
asutustele vajalikke suuniseid ja teavet.
(3) Toimepidevuse strateegia ajakohastatud versioon koostatakse vähemalt iga nelja aasta järel.
§ 2. Toimepidevuse strateegia koostamiseks vajalikud andmed
(1) Toimepidevuse strateegia peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) iga valdkonna hetkeolukorra kirjeldus ja peamised kitsaskohad selle toimepidevuse
tagamisel;
2) strateegilised eesmärgid ja prioriteedid elutähtsa teenuse osutajate üldise toimepidevuse
suurendamiseks, võttes arvesse piiri- ja valdkonnaüleseid sõltuvusi ja ristsõltuvusi;
3) juhtimisraamistik nende strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide saavutamiseks, sealhulgas
eri ametiasutuste, elutähtsa teenuse osutajate ning teiste strateegia rakendamises osalevate
asutuste ja isikute rollide ja vastutusalade kirjeldus;
4) valdkonna tegevuskava, milles esitatakse meetmed elutähtsa teenuse osutajate üldise
toimepidevuse suurendamiseks ning mida koostades võetakse arvesse valdkonnapõhise
riskianalüüsi tulemusi;
5) elutähtsa teenuse osutajate kindlaksmääramise protsessi kirjeldus;
6) elutähtsa teenuse osutajaid toetava protsessi kirjeldus, sealhulgas meetmed, millega
tõhustatakse koostööd avaliku sektori ja erasektori vahel;
7) loetelu strateegia rakendamisse kaasatud peamistest asutustest ja asjaomastest
sidusrühmadest, kes ei ole elutähtsa teenuse osutajad;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
42
8) poliitikaraamistik iga valdkonna ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)
2022/2555, 14. detsember 2022, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse
ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi
(EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (ELT L 333,
27.12.2022, lk 80–152), kohaste pädevate asutuste vaheliseks koordineerimiseks, et jagada
küberturvalisuse riske, küberohte ja -intsidente ning muid kui küberriske, -ohte ja -intsidente
käsitlevat teavet ning täita järelevalveülesannet;
9) juba võetud meetmete kirjeldus.
(2) Lõike 1 punktis 4 nimetatud valdkonna tegevuskava peab sisaldama iga meetme kohta
vähemalt järgmist:
1) kirjeldus;
2) vastutaja;
3) seotud osalised;
4) algtase ja sihttase;
5) kulu katteallikad.
(3) Toimepidevuse strateegiana võib käsitada toimepidevuse strateegiat koostavate asutuste
strateegilisi arengudokumente, kui need kajastavad § 1 lõikes 1 nimetatud valdkondi ja
alamvaldkondi ning sisaldavad lõikes 1 nimetatud teavet.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
43
Rakendusakti kavand nr 12
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Kohaliku omavalitsuse üksusele kriisiülesannete täitmise kulude hüvitamise alused ja
arvutusmetoodika
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 84 lõike 4 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
§ 2. Kulu hüvitamise alused
§ 3. Arvutusmetoodika
§ 4. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
44
Rakendusakti kavand nr 13
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise, selle läbiviimise ja kohaliku omavalitsuse
üksuse sellele kaasaaitamise nõuded, tingimused ja kord ning nõuded
evakuatsioonikohtadele
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 92 lõike 6 alusel.
§ 1. Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumine
(1) Päästeamet ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumisel:
1) koostab kootöös kohalike omavalitsuse üksustega evakuatsioonikohtade ning nende
kasutusele võtmise plaani;
2) kinnitab evakuatsioonikohtade sisekorraeeskirjad.
§ 2. Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine
(1) Päästeamet ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel:
1) määrab evakuatsiooni korraldamiseks juhtimisstruktuuri, sealhulgas vastutavad isikud
punktides 2–7 kirjeldatu korraldamiseks;
2) korraldab evakuatsioonialal viibijate teavitamise ning annab edasiseks tegevuseks juhiseid;
3) kaasab evakuatsiooni korraldamisse kohaliku omavalitsuse üksuse, vajalikud asutused ja
isikud ning annab neile ülesandeid ja korraldusi nende pädevuse kohaselt;
4) määrab evakuatsioonialalt evakueeritavate kogunemisalale jõudmiseks evakuatsioonitee ja
evakueeritute vastuvõtmiseks evakueeritute kogunemispunkti;
5) suunab majutusvajaduse korral evakueeritud kohaliku omavalitsuse üksuse
evakuatsioonikohtadesse;
6) korraldab evakueeritavate evakuatsioonikohta liikumise või transportimise ning määrab
vajaduse korral transpordipunktid, kus evakueeritavad paigutatakse transpordivahenditesse;
7) korraldab evakueeritute üle arvestuse pidamise.
§ 3. Kohaliku omavalitsuse üksuse kaasaaitamiskohustus
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamisel:
1) abistab Päästeametit evakuatsioonikohtade kasutusele võtmisel;
2) tagab sissepääsu/ligipääsu evakuatsioonikohale;
3) osaleb evakuatsioonikoha töö korraldamisel;
4) teavitab elanikke;
5) tagab kohalike teede sõidetavuse;
6) toetab haavatavamas seisundis (vanemaealised, puudega inimesed jt) evakueerimist;
7) toetab muude tegevuste juures.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
45
§ 4. Evakuatsioonikoha nõuded
(1) Evakuatsioonikoht on hoone või rajatis, kuhu saab evakueeritud majutada vähemalt üheks
nädalaks (vajadusel kauem) ning kus on tagatud inimeste viibimiseks esmavajalikud
tingimused.
(2) Evakuatsioonikoha võib vajadusel võtta kasutusele evakueeritavate ajutise
kogunemispunktida.
(3) Evakuatsioonikoha nõuded on järgmised:
1) eelistatakse kohaliku omavalitsuse üksuse või riigi omandis olevaid hooneid ja rajatisi, mis
on varasemalt evakuatsioonikohtadena kaardistatud ning avatakse ulatusliku evakuatsiooni
korral;
2) tagatud peab olema evakuatsioonikoha kiire kasutusele võtmine, kuni kahe tunni jooksul
alates ulatusliku evakuatsiooni välja kuulutamisest;
3) hooned ja rajatised peavad vastama üldistele ohutuse-, keskkonna- tervisekaitse- ja
tuleohutusnõuetele;
4) magamisalaks ühe inimese kohta arvestatakse minimaalselt 4 m2;
5) tagatud peab olema hoonetele ja rajatistele hea ligipääsetavus, sealhulgas ligipääsetavus
puudega inimesele;
6) tagatud peavad olema esmased olme- ja hügieenitingimused.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
46
Rakendusakti kavand nr 14
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise ja lõpetamise ning nende üle arvestuse
pidamise tingimused ja kord, sellega seotud vaidluste lahendamise kord ning
töökohustuse rakendamise ja täitmise piiramise täpsemad tingimused
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 101 lõike 8 alusel.
[Koostatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa 9 põhjal]
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
47
Rakendusakti kavand nr 15
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tsiviiltoetuse registri põhimäärus
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 132 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Tsiviiltoetuse registri ametlik nimetus
(1) Registri ametlik nimetus on tsiviiltoetuse register (edaspidi register). Registri ametlik
lühend on TTR.
(2) Registri ingliskeelne nimetus on Register of Civil Assets.
§ 2. Registri pidamise eesmärk
Register on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on:
1) kriisiolukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike vahendite ja nende kasutamiseks
vajalike andmete, kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isikute üle;
2) pidada arvestust elutähtsa teenuse osutajate üle;
3) pidada arvestust riigikaitseks vajalike materiaalsete vahendite, vastuvõtva riigi toetuse
osutamiseks vajalike vahendite ning tsiviil-sõjaliseks koostööks vajalike vahendite üle;
4) pidada arvestust asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise ja täitmise üle;
5) pidada arvestust kriisiülesannete ja kodanikukohustuse täitmise üle.
§ 3. Registri vastutav ja volitatud töötleja
(1) Registri kaasvastutavad töötlejad on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet ja
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 82 lõikes 3 nimetatud tegevusvaru haldaja.
(2) Registri volitatud töötleja on:
1) Kaitseressursside Amet;
2) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja §-s x sätestatud teabe osas.
§ 4. Registri andmete õiguslik tähendus
Registrisse esitatud ja kantud andmetel on informatiivne tähendus.
2. peatükk
Registri ülesehitus
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
48
§ 5. Registri pidamine ja ülesehitus
(1) Registrit peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna, mis koosneb
digitaalsetest registriandmetest.
(2) Register koosneb:
1) digitaalsest registrist;
2) digitaalsest kanderaamatust;
3) digitaalsest geoinfosüsteemist.
(3) Register on liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga (edaspidi X-tee).
§ 6. Registriandmete kaitse
(1) Registri pidamisel kohaldatakse avaliku teabe seaduses, riigisaladuse ja salastatud
välisteabe seaduses ning isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid.
(2) Registriandmete turbeaste on keskmine (M) ja turvaklass on K2T2S2.
(3) Registriandmete kaitsmiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi
meetmeid.
(4) Andmete sisestamise, parandamise ja muutmise õigus antakse ainult isikule, kellel on seda
vaja teenistus- ja töökohustuste täitmiseks.
(5) Teave tehtud registritoimingute kohta salvestatakse.
3. peatükk
Registrisse kantavad andmed
§ 7. Vastuvõtva riigi toetuse kontaktisikute andmed Eestis
§ 8. Asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostava ametiisiku andmed
§ 9. Kaitseväe sõjaväelinnakute andmed
§ 10. Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade, harjutusalade, lasketiirude ning
eraldiseisvate hoidlate ja depoode andmed
§ 11. Kaitseväe ja Kaitseliidu ning valitsusasutuste hoonete ja rajatiste ning nende
käsutuses oleva varustuse andmed
§ 12. Haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus nimetatud haiglate ja kiirabibrigaadi
pidajate andmed
§ 13. Kütusehoidlate ja -tanklate andmed
§ 14. Alajaamade andmed
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
49
§ 15. Sõidukite andmed
§ 16. Masinate ja seadmete andmed
§ 17. Raudtee taristu ja veeremi andmed
§ 18. Teede andmed
§ 19. Sadamate andmed
§ 20. Lennuväljade ja kopteriväljakute andmed
§ 21. Kaardikihtide andmed
§ 22. Katastriüksuste andmed
§ 23. Riigi tegevusvaru andmed
§ 24. Jäätmekäitluskohtade andmed
§ 25. Ettevõtjate andmed
§ 26. Elutähtsa teenuse osutaja andmed
Elutähtsa teenuse osutaja kohta kantakse registrisse lisaks §-s 25 nimetatud andmetele
järgmised andmed:
1) osutatav elutähtis teenus;
2) elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või asutused;
3) elutähtsa teenuse osutamise piirkond;
4) elutähtsa teenuse osutamise algus ja lõpp;
5) teave elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani kinnitamise kohta;
6) kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja e-posti aadress.
§ 27. Puurkaevude andmed
§ 28. Spordiehitiste andmed
§ 29. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise ning täitmise andmed
§ 30. Kriisiülesandega ameti- ja töökohtadega tööandja arvestus
§ 31. Andmete esitajad ja andmete esitamine
(1) Registrisse esitavad andmeid:
1) ministeeriumid;
2) elektrituru jaotusvõrguettevõtjad;
3) Kaitseliit;
4) Kaitseressursside Amet;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
50
5) Kaitsevägi;
6) Keskkonnaagentuur;
7) Keskkonnaamet;
8) Maa-amet;
9) transpordiamet;
10) Politsei- ja Piirivalveamet;
11) Päästeamet;
12) Riigi Kinnisvara Aktsiaselts;
13) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;
14) Terviseamet;
15) Ravimiamet;
16) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja;
17) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.
(2) Andmeid esitatakse registrisse paberil või, kokkuleppel volitatud töötlejaga, elektroonse
andmevahetuse kaudu.
§ 32. Andmevahetus teiste andmekogudega
§ 33. Andmete registrisse kandmise kord
§ 34. Registrisse esitatud või kantud andmete õigsus
§ 35. Ebaõigete andmete parandamine ja täpsustamine
§ 36. Juurdepääs registrisse kantud andmetele ja registriandmete väljastamine
5. peatükk
Andmete säilitamine, järelevalve registri pidamise üle, registri pidamise rahastamine ja
registri likvideerimine
§ 37. Registriandmete säilitamine ja arhiveerimine
§ 38. Registritoimingute kohta teabe säilitamine
§ 39. Järelevalve registri pidamise üle
§ 40. Registri pidamise rahastamine
§ 41. Registri likvideerimise kord
§ 42. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
51
Rakendusakti kavand nr 16
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Välisriigi sõjalaevale Eesti territoriaal- või sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse
osasse sisenemise loa ning välisriigi riiklikule õhusõidukile Eesti õhuruumi sisenemise,
Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa loa
andmise kord
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 149 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrus reguleerib välisriigi sõjalaevale Eesti territoriaal- või sisevetesse ja piiriveekogu
Eestile kuuluvasse osasse sisenemise loa andmist (edaspidi laevaluba) ning välisriigi riiklikule
õhusõidukile (edaspidi välisriigi õhusõiduk) Eesti õhuruumi sisenemiseks, Eesti territooriumil
maandumiseks või üle territooriumi lendamiseks loa andmist (edaspidi lennuluba).
(2) Käesolevas määruses sätestatud korrast lähtutakse niivõrd, kuivõrd välislepinguga ei ole
ette nähtud teisiti.
(3) Eesti õhuruumi kaitsmisel ja puutumatuse tagamisel osaleva Põhja-Atlandi Lepingu
Organisatsiooni liikmesriigi õhusõiduk võib Eesti õhuruumi siseneda, Eesti territooriumil
maanduda või üle territooriumi lennata käesolevas määruses sätestatut kohaldamata. Eesti
territoriaal- või sisevete ja piiriveekogu Eestile kuuluva osa kaitsmisel ja puutumatuse
tagamisel osaleva Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi sõjalaev võib Eesti
territoriaal- või sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse osasse siseneda ilma määruses
sätestatut kohaldamata.
§ 2. Laeva- ja lennuluba
(1) Laeva- ja lennuluba on aluseks välisriigi sõjalaeva või õhusõiduki Eesti territooriumile
sisenemiseks.
(2) Laeva- ja lennuluba võib olla ühe- või mitmekordne.
(3) Mitmekordse laeva- või lennuloaga antakse välisriigi sõjalaevale Eesti territoriaal- või
sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse osasse ning välisriigi õhusõidukile Eesti
õhuruumi sisenemise, Eesti territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise õigus
kestusega kuni üks aasta.
(4) Laevaluba ei ole vaja rahumeelse läbisõidu jaoks territoriaalmerest.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
52
§ 3. Taotluse esitamise õigus
Laeva- või lennuloa saamiseks võib taotluse esitada Kaitsevägi, välisriik või rahvusvaheline
organisatsioon. Laeva- või lennuloa taotlus esitatakse Kaitseministeeriumile.
2. peatükk
Välisriigi sõjalaevale laevaloa andmise kord
§ 4. Laevaloa taotlemine
(1) Välisriigi sõjalaeva Eesti territoriaal- või sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse
osasse sisenemiseks esitatakse taotlus vähemalt viis tööpäeva enne kavandatavat sisenemist.
(2) Erandkorras võib mõjuvatel põhjustel esitada laevaloa taotluse lõikes 1 sätestatud tähtajast
kinni pidamata.
(3) Laevaloa taotluse vorm on toodud lisas 1.
§ 5. Taotluse esitamine arvamuse avaldamiseks
(1) Kaitseministeerium edastab välisriigi sõjalaeva taotluse ühe tööpäeva jooksul pärast selle
saamist Kaitseväele ja Politsei- ja Piirivalveametile ning vajaduse korral muule asjaomasele
valitsusasutusele arvamuse avaldamiseks, määrates ühtlasi vastamise tähtaja.
(2) Epideemia piirkonnast saabuva välisriigi sõjalaeva sisenemisel Eesti territoriaal- või
sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse osasse esitab laeva kapten Kaitseministeeriumile
vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2003. a määruse nr 298 „Eesti riigipiiril eriti ohtlike
nakkushaiguste leviku tõkestamise kord ja tingimused” § 3 lõikele 2 merenduse
tervisedeklaratsiooni lisa, mille Kaitseministeerium edastab ühe tööpäeva jooksul pärast selle
saamist arvamuse avaldamiseks Terviseametile, määrates ühtlasi vastamise tähtaja.
(3) Arvamuse esitavad lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutuste juhid või nende volitatud isikud.
Tähtajaks arvamuse esitamata jätmisel loetakse arvamuse avaldaja laevaloa andmisega
nõustunuks.
§ 6. Laevaloa andmine
(1) Kaitseministeerium kontrollib taotluses esitatud andmeid ja laevaloa andmise või sellest
keeldumise otsus tehakse ühe tööpäeva jooksul pärast § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutustelt
arvamuste saamist. Laevaloale võib seada tingimusi.
(2) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi sõjalaevale võib laevaloa anda ühe
tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kohaldamata §-s 5 sätestatut.
§ 7. Loa andmisest või sellest keeldumisest teavitamine
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
53
Kaitseministeerium teavitab laevaloa andmisest või sellest keeldumisest viivitamata taotluse
esitanud välisriiki, rahvusvahelist organisatsiooni, Kaitseväge, Politsei- ja Piirivalveametit ning
vajaduse korral muid asjaomaseid valitsusasutusi.
§ 8. Mitmekordse laevaloa alusel Eestisse saabumine
Mitmekordse laevaloa olemasolu korral teavitab välisriik või rahvusvaheline organisatsioon
kavandatavast sisenemisest Politsei- ja Piirivalveametit kaks tööpäeva ette. Politsei- ja
Piirivalveamet edastab vajaduse korral saadud teabe ühe tööpäeva jooksul Kaitseväele ja
muudele asjaomastele valitsusasutustele.
§ 9. Laevaloa andmine Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni alalise mereväe üksuse
koosseisus olevale sõjalaevale
(1) Kaitsevägi esitab iga aasta 1. novembriks Kaitseministeeriumile taotluse järgneval
kalendriaastal Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni alalise mereväe üksuse koosseisus
olevate laevade kohta. Kaitsevägi annab viivitamata Kaitseministeeriumile teada muutustest
eespool nimetatud alalise mereväe üksuse koosseisus.
(2) Kaitseministeerium annab lõike 1 alusel esitatud taotluses nimetatud sõjalaevale üksuse
ülesannete täitmiseks mitmekordse laevaloa. Kaitseministeerium teavitab antud loast
Kaitseväge.
(3) Lõikes 2 sätestatud loa olemasolu korral teavitab välisriigi sõjalaev Eesti territoriaal- või
sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse osasse sisenemisest Kaitseväge vastavalt Põhja-
Atlandi Lepingu Organisatsioonis kehtivale korrale. Kaitsevägi teavitab sisenemisest
Kaitseministeeriumi ja Politsei- ja Piirivalveametit ning vajaduse korral muid asjaomaseid
valitsusasutusi.
3. peatükk
Välisriigi õhusõidukile lennuloa andmise kord
§ 10. Lennuloa taotlemine
(1) Välisriigi õhusõiduki Eesti õhuruumi sisenemiseks, Eesti territooriumil maandumiseks või
üle territooriumi lendamiseks esitatakse taotlus vähemalt viis tööpäeva enne kavandatavat
sisenemist.
(2) Põhjendatud juhul võib lennuloa taotluse esitada Kaitseministeeriumile lõikes 1 sätestatust
lühema tähtaja jooksul, kui sellest on Kaitseministeeriumi varem teavitatud.
(3) Lennuloa taotluse vorm on toodud lisas 2.
(4) Tehnilise kokkuleppega „Piiriülese õhus liikumise protseduurid Euroopas“ liitunud Euroopa
Liidu liikmesriigi esitatava lennuloa taotluse vorm on toodud lisas 3.
§ 11. Taotluse esitamine arvamuse avaldamiseks
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
54
(1) Kaitseministeerium edastab lennuloa taotluse ühe tööpäeva jooksul pärast selle saamist
Kaitseväele, Politsei- ja Piirivalveametile ja muule asjaomasele valitsusasutusele arvamuse
avaldamiseks ning Tallinna lennuinfopiirkonnas piirkondlikku lennujuhtimisteenust osutavale
sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale, määrates ühtlasi vastamise tähtaja.
(2) Välisriigi õhusõiduki saabumisel epideemia piirkonnast esitab õhusõiduki kapten
Kaitseministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2003. a määruse nr 298
„Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord ja tingimused” § 3 lõikele
5 lennunduse ülddeklaratsiooni osa „Tervis”, mille Kaitseministeerium edastab ühe tööpäeva
jooksul pärast selle saamist arvamuse avaldamiseks Terviseametile, määrates ühtlasi vastamise
tähtaja.
(3) Arvamuse esitavad lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutuste juhid või nende volitatud isikud.
Tähtajaks arvamuse esitamata jätmisel loetakse arvamuse avaldaja lennuloa andmisega
nõustunuks.
§ 12. Lennuloa andmine
(1) Kaitseministeerium kontrollib taotluses esitatud andmeid ja lennuloa andmise või sellest
keeldumise otsus tehakse ühe tööpäeva jooksul pärast §-s 11 nimetatud arvamuste saamist.
Lennuloale võib seada tingimusi.
(2) Lennuluba antakse taotluses märgitud ajavahemikuks. Lennuluba hakkab kehtima 72 tundi
enne loas märgitud aega ning selle kehtivus lõpeb 72 tundi pärast loas märgitud aega.
(3) Lennuloa võib anda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi õhusõidukitele ühe
tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kohaldamata §-s 11 sätestatut.
§ 13. Loa andmisest või sellest keeldumisest teavitamine
Kaitseministeerium teavitab lennuloa andmisest või sellest keeldumisest viivitamata taotluse
esitanud välisriiki või rahvusvahelist organisatsiooni, Kaitseväge, Politsei- ja Piirivalveametit
ning vajaduse korral muid asjaomaseid valitsusasutusi.
§ 14. Mitmekordse lennuloa alusel Eestisse saabumine
Mitmekordse lennuloa olemasolu korral ei pea välisriik või rahvusvaheline organisatsioon
välisriigi õhusõiduki Eesti õhuruumi sisenemisest, Eesti territooriumile maandumisest või üle
territooriumi lendamisest ette teavitama.
§ 15. Mitmekordse lennuloa andmise eriregulatsioon
(1) Kaitseministeerium annab ilma käesolevas peatükis sätestatud korda kohaldamata igal
kalendriaastal lennuloa Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi ja Euroopa Liidu
liikmesriigi riiklikele õhusõidukitele ning Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile
kuuluvatele õhusõidukitele.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
55
(2) Enne lennuloa väljastamist küsib Kaitseministeerium Tallinna lennuinfopiirkonnas
piirkondlikku lennujuhtimisteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja
arvamuse välisriigi õhusõidukile lennuloa väljastamise kohta.
(3) Kaitseministeerium teavitab antud loast Kaitseväge, Politsei- ja Piirivalveametit ning
vajaduse korral muid asjaomaseid valitsusasutusi.
(4) Lõikes 1 sätestatud lennuloa olemasolu korral ei pea välisriik õhusõiduki Eesti õhuruumi
sisenemisest, Eesti territooriumile maandumisest või üle territooriumi lendamisest ette
teavitama, välja arvatud õhusõiduk, mis on varustatud luure, seire, sihtmärgi kinnistamise ja
kohaluure süsteemiga ning elektroonilise sõjapidamise vahendiga, olenemata seadmete
väljalülitamisest. Nimetatud seadmetega varustatud välisriigi õhusõiduk teavitab Kaitseväge
üks päev enne kavandatud Eesti õhuruumi sisenemist, Eesti territooriumil maandumist või üle
territooriumi lendamist.
(5) Lõikes 1 sätestatud lennuloa kasutamise korral peavad õhusõiduki luure, seire, sihtmärgi
kinnistamise ja kohaluure süsteemid ning elektroonilise sõjapidamise vahendid Eesti
õhuruumis ja territooriumil viibimise ajal olema välja lülitatud.
(6) Käesoleva paragrahvi alusel antud lennuluba ei kehti välisriigi õhusõidukile, mis veab relvi,
laskemoona, lõhkeaineid või muid ohtlikke kaupu, mis ei ole sätestatud Rahvusvahelise
Lennutranspordi Assotsiatsiooni vastavate ohtlike kaupade vedu reguleerivates dokumentides,
ning välisriigi õhusõidukile, millel on Eesti õhuruumi sisenemisel, Eesti territooriumil
maandumisel või üle territooriumi lendamise ajal sisse lülitatud luure, seire, sihtmärgi
kinnistamise ja kohaluure süsteem ning elektroonilise sõjapidamise vahend.
(7) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile kuuluv õhusõiduk võib lennata luure-, seire- ja
kohaluure süsteemi seadmed sisselülitatult. Nimetatud ja sisselülitatud seadmetega varustatud
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile kuuluv õhusõiduk teavitab Kaitseministeeriumi üks
päev enne kavandatud sisenemist Eesti õhuruumi, maandumist Eesti territooriumil või üle
territooriumi lendamist.
§ 16. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
56
Rakendusakti kavand nr 17
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Riigikaitselise kriisiolukorra ajal tekitatud kahju hüvitamise tingimused, ulatus ja kord
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 153 lõike 4 alusel.
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega reguleeritakse riigikaitselise kriisiolukorra ajal tekitatud kahju hüvitamiseks või
tagajärje kõrvaldamiseks taotluse esitamise ja lahendamise tingimusi, ulatust ja korda.
(2) Määrust kohaldatakse sellise isiku suhtes, kellele on riigikaitselise kriisiolukorra ajal
tekitatud õigusvastast kahju, või tema õigusjärglasele (edaspidi kahju kannatanud isik).
§ 2. Kahju hüvitamise taotluse esitamine
(1) Taotlus riigikaitselise kriisiolukorra ajal tekitatud kahju hüvitamiseks või tagajärje
kõrvaldamiseks (edaspidi kahju hüvitamise taotlus) esitatakse haldusorganile, kes tekitas kahju
või vastutab kahju vahetult tekitanud isiku eest (edaspidi kahju tekitanud haldusorgan).
(2) Kui kahju tekitanud haldusorgan ei ole teada, siis esitatakse taotlus asjaomasele
ministeeriumile, kes viib kahju hüvitamise menetluse läbi ulatuses, mis on vajalik vastutava
haldusorgani väljaselgitamiseks või tõendi tagamiseks.
(3) Kui kahju tekkimises on osalenud mitu haldusorganit, siis esitatakse kahju hüvitamise
taotlus asjaomasele ministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud
valitsusasutusele.
§ 3. Kahju hüvitamise taotluse menetlemise kord
(1) Kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul alates päevast, millal kahju
kannatanud isik kahjust teada sai või pidi teada saama.
(2) Kahju hüvitamise taotlus peab olema kirjalik.
(3) Kahju hüvitamise taotluses tuleb märkida vähemalt järgmised andmed:
1) kahju kannatanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel
sünniaeg;
2) kahju kannatanud juriidilise isiku ärinimi ja registrikood;
3) kahju kannatanud isiku elu- või asukoha aadress, telefoninumber, e-postiaadress ja muud
kontaktandmed;
4) kahju tekitanud haldusorgani või asjaomase ministeeriumi nimetus ja muud teada olevad
andmed;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
57
5) õigusvastane haldusakt, toiming või muu tegu, millega kahju tekitati;
6) isikule teada olevad kahju tekitamise asjaolud ning sellekohased tõendid;
7) isiku selgelt väljendatud taotlus, sealhulgas kas isik soovib hüvitist või tagajärje
kõrvaldamist;
8) arvelduskonto andmed, millele soovitakse hüvitise ülekandmist;
9) muud taotluse lahendamisega seotud olulised asjaolud.
(4) Kui kahju hüvitamise taotluse esitaja ei ole kahju kannatanud isik, siis tuleb kahju
hüvitamise taotluses täiendavalt märkida kahju hüvitamise taotluse esitaja ees- ja
perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg, ja kontaktandmed ning põhjendada
taotluse esitamist.
(5) Kahju tekitanud haldusorgan lahendab kahju hüvitamise taotluse ühe aasta jooksul alates
nõuetekohase taotluse saamisest.
(6) Kahju tekitanud haldusorgan lahendab kahju hüvitamise taotluse haldusaktiga.
§ 4. Kahju hüvitamise tingimused ja piirangud
(1) Kahju tekitanud haldusorgan hüvitab üksnes tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s …
sätestatud kahju.
(2) Hüvitise suuruse määramisel arvestab kahju tekitanud haldusorgan riigivastutuse seaduse
§-s 13 sätestatud piiranguid, arvestades tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s .. sätestatud erisusi.
(3) Kahju tekitanud haldusorgan ei hüvita kahju, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem
tagajärgede kõrvaldamise kulust ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist.
§ 5. Kahju hüvitise väljamaksmine
(1) Kahju hüvitis kantakse üle taotluses nimetatud arvelduskontole.
(2) Hüvitise välisriigi krediidiasutuse arvelduskontole või muu makseasutuse kontole maksmise
korral ei vastuta haldusorgan ajalise viivituse eest, mis on tekkinud makse tegemise ja
arvelduskontole raha laekumise vahel, ega hüvitise suuruse erinevuse eest, mis on tekkinud
välisriigi krediidiasutuse teenustasude maksmise või valuutakursi muutumise tõttu makse
tegemise ja selle kontole laekumise vahelisel ajal. Haldusorgan võib vähendada hüvitise
summat nende teenustasude võrra, mida tema peab makse tegijana kandma.
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
58
Rakendusakti kavand nr 18
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Õiglase hüvitise maksmise tingimused, ulatus ja kord
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 155 lõike 9 ja § 155 lõike 4 alusel.
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega reguleeritakse kriisiolukorra ajal kodanikukohustuse, ühekordse kriisiülesande
täitmise ning isikule kuuluva asja sundkasutusse võtmise, sundvõõrandamise eest õiglase
hüvitise ning makseteenuste toimimise valdkonna elutähtsa teenuse osutajal õiglase hüvitise
(edaspidi õiglane hüvitis) maksmise tingimusi, korda ja ulatust.
(2) Määrust kohaldatakse sellise isiku suhtes, kellele suhtes on seaduse alusel või haldusaktiga
kohaldatud kodanikukohustust, kriisiülesande täitmise kohustus või kellele kuuluv asi on
võetud sundkasutusse või sundvõõrandatud kriisiolukorra ajal, ja tema õigusjärglasele
(edaspidi isik).
(3) Määrust kohaldatakse makseteenuste toimimise valdkonna elutähtsa teenuse osutaja suhtes,
keda on Vabariigi Valitsuse otsusega kohustatud kasutama makseasutuste ja e-raha asutuste
seaduse § 3 lõike 1 punktides 3, 4 ja 7 nimetatud makseteenuse osutamisel isikut tõendavasse
dokumenti kantud digitaalset tuvastamist võimaldavat sertifikaati, mille kehtivust ei ole
võimalik kriisiolukorrast tulenevalt kontrollida.
§ 2. Õiglase hüvitise maksmise alused
Õiglast hüvitist makstakse ulatuses, milles riik on avalikes huvides koormanud isikut või § 1
lõikes 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutajat rohkem või piiranud tema õigusi rohkem, kui see
avalik-õiguslike kohustuste täitmisel üldiselt ühiskonna liikmeid või teisi sama valdkonna
elutähtsa teenuse osutajaid koormab.
§ 3. Õiglase hüvitise taotlemine
(1) Õiglase hüvitise saamiseks esitab isik haldusorganile, kes määras kodanikukohustuse,
ühekordse kriisiülesande või rakendas asja sundkasutusse võtmist või sundvõõrandamist,
kirjaliku taotluse (edaspidi õiglase hüvitise taotlus).
(2) Makseteenuste toimimise valdkonna elutähtsa teenuse osutaja esitab taotluse..
(3) Õiglase hüvitise taotlus tuleb esitada kolme kuu jooksul alates kodanikukohustuse
rakendamisest, ühekordse kriisiülesande täitmise, asja sundkasutuse lõppemisest, asja
sundvõõrandamise otsuse tegemisest või Vabariigi Valitsuse otsusest makseteenuse osutaja
osas.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
59
(4) Taotluses märgitakse järgmised andmed:
1) füüsilisest isikust taotluse esitaja ees- ja perekonnanimi või selle puudumisel sünniaeg;
2) juriidilisest isikust taotluse esitaja ärinimi ja registrikood;
3) taotluse esitaja elu- või asukoha aadress, telefoninumber, e-postiaadress ja muud
kontaktandmed;
4) ühekordse töökohustuse, ühekordse kriisiülesande, asja sundkasutuse või asja
sundvõõrandamise võtmise otsuse teinud haldusorgani nimetus ning otsuse tegemise aeg;
5) õiglase hüvitise maksmise aluseks olevad asjaolud;
6) muud õiglase hüvitise maksmise otsustamisel tähtsust omavada asjaolud.
(5) Haldusorgan teavitab isikut, kellele ta on määranud kodanikukohustuse, kes täidab
ühekordset kriisiülesannet või kelle suhtes on rakendatud asja sundkasutusse võtmist või
sundvõõrandamist, õiglase hüvitise maksmise tingimusest ja korrast. Kui haldusorgan on
rikkunud teavitamise kohustust ja isik on sellel põhjusel lasknud õiglase hüvitise taotluse tähtaja
mööda, siis ennistab haldusorgan taotluse esitamise tähtaja enda algatusel või isiku taotluse
alusel.
§ 4. Õiglane hüvitis kodanikukohustuse täitmise eest
(1) Isikule hüvitatakse kodanikukohustuse täitmine õiglases ulatuses. Isikule ei maksta õiglast
hüvitist ulatuses, milles tööandja säilitab isikule kohustuse täitmise ajaks tema senise töötasu.
(2) Isikule makstakse õiglast hüvitist kodanikukohustuse täitmise eest Vabariigi Valitsuse
kehtestatud töötasu alammäära ulatuses.
(3) Kui lõike 2 alusel makstav tasu oleks kodanikukohustuse sisu ja selle täitjalt oodatavat
kvalifikatsiooni arvestades ilmselgelt ebaõiglane, siis võib haldusorgan maksta õiglase
hüvitisena tasu nõutavale kvalifikatsioonile vastava ameti- või töökoha Statistikaameti
avaldatud viimase keskmise brutokuupalga alusel.
§ 5. Õiglane hüvitis ühekordse kriisiülesande täitmise eest
(1) Isikule hüvitatakse ühekordse kriisiülesande täitmisega tekkinud otsene kulu õiglases
ulatuses. Isikule ei hüvitata tekkinud kulu ulatuses, milles ühekordse kriisiülesande isikul on
võimalik hüvitist saada mujalt, või kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus.
(2) Ühekordse kriisiülesande täitmise õiglaseks kuluks on eelkõige järgmine kulu:
1) kulunud esemete, ainete ja materjalide soetusmaksumus;
2) osalenud töötaja ja ametniku töötasu- ja palgakulu;
3) teenust osutanud isikule makstud tasu ja maksud.
(3) Kui lõike 2 alusel makstav hüvitis oleks ühekordse kriisiülesande täitmise tegelikku
dokumentaalselt tõendatud kulu arvestades ilmselgelt ebaõiglane, siis võib haldusorgan
hüvitada isikule täiendavalt kütte, elektri, vee, gaasi ja muu ühekordse kriisiülesande täitmisega
seotud otsese kulu.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
60
(4) Haldusorgan võib, arvestades lõigetes 1–3 sätestatut, leppida ühekordset kriisiülesannet
täitva isikuga kokku muu õiglase hüvitise.
(5) Isikule ei hüvitata ühekordse kriisiülesande tõttu saamata jäänud tulu.
§ 6. Hüvitis haiguse või vigastuse korral
(1) Füüsilisele isikule, kes täitis kodanikukohustust või osales vahetult ühekordse kriisiülesande
täitmisel ning kelle töövõime selle täitmisel saadud haiguse või vigastuse tõttu on osaline või
puudub, võib haldusorgan maksta ühekordset hüvitist kuni kahe aasta Vabariigi Valitsuse
kehtestatud töötasu alammäära summas või hüvitada ravi- ja ravimite kulu, mida
ravikindlustuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt ei hüvita Eesti
Haigekassa.
(2) Lõikes 1 nimetatud hüvitise saamiseks esitab isik haldusorganile töövõimetoetuse seaduse
§-s 10 sätestatud tõendi osalise või puuduva töövõime kohta.
§ 7. Õiglane hüvitis asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise eest
(1) Isikule hüvitatakse asja sundkasutusse võtmise või asja sundvõõrandamisega tekkinud
otsene kulu õiglases ulatuses. Isikule ei maksta õiglast hüvitist juhul, kui tal on võimalik hüvitist
saada mujalt, kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus või asi võeti sundkasutusse või
sundvõõrandati seetõttu, et isik jättis täitmata seadusest tulenevad nõuded.
(2) Asja sundkasutusse võtmisel ei hüvitata asja kasutuseelist.
(3) Sundkasutusse võetud asja kasutuskõlbmatuks muutumisel või hävimisel hüvitatakse
samaväärse asja keskmine turuhind või asendatakse see samaväärse asjaga. Sundvõõrandamisel
hüvitatakse isikule asja keskmine turuhind. Hüvitise maksmisel võetakse aluseks asja turuhind
asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise rakendamise hetkel. Haldusorgan võib
vähendada hüvitist niivõrd, kui asja väärtus oleks vähenenud asja tavapärase kasutamise korral.
(4) Sundkasutusse võetud asja kahjustamisel hüvitatakse asja väärtuse vähenemine.
Haldusorgan võib hüvitise maksmise asemel asja enda kulul remontida. Hüvitist ei maksta asja
sundkasutamise käigus tavapärase kulumise eest.
(5) Kui isik põhjendatult keeldub sundkasutusse võetud asja tagasivõtmisest, siis võib
haldusorgan hüvitada asja väärtuse lõikes 3 sätestatud tingimustel.
§ 8. Õiglane hüvitis makseteenuse osutajale
§ 9. Õiglast hüvitist välistavad asjaolud
(1) Õiglast hüvitist ei maksta, kui isik või teine isik, kelle eest isik vastutab:
1) pani kodanikukohustuse või ühekordse kriisiülesande täitmisel või seoses asja sundkasutusse
võitmise või asja sundvõõrandamisega toime kuriteo või väärteo;
2) põhjustas kahju tekkimise, aitas sellele oluliselt kaasa või jättis võtmata kasutusele kahju
ärahoidmiseks vajalikud meetmed;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
61
3) oli enda põhjustatud joobeseisundis.
(2) Paragrahvis 6 sätestatud ühekordset hüvitist või ravikulu hüvitist ei maksta, kui haigus või
vigastus tekkis isiku enda tegevuse tulemusena, eelkõige enesetapu katse ja enesevigastuse, mis
ei ole põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga ega tulenenud teiste isikute õigusvastasest
käitumisest, tulemusena.
(3) Õiglast hüvitist ei maksta, kui sundkasutusse võetud asi hävib sundkasutusse võtmisest
sõltumatutel asjaoludel.
(4) Õiglast hüvitist ei maksta, kui kahju tekkis sõjategevuse tagajärjel.
§ 10. Õiglase hüvitise määramine
(1) Haldusorgan otsustab õiglase hüvitise määramise kolme kuu jooksul alates nõuetekohase
taotluse saamisest.
(2) Haldusorgan otsustab õiglase hüvitise määramise või sellest keeldumise haldusaktiga.
§ 11. Õiglase hüvitise väljamaksmine
(1) Õiglane hüvitis kantakse üle taotluses nimetatud arvelduskontole.
(2) Õiglase hüvitise välisriigi krediidiasutuse arvelduskontole või muu makseasutuse kontole
maksmise korral ei vastuta haldusorgan ajalise viivituse eest, mis on tekkinud makse tegemise
ja arvelduskontole raha laekumise vahel, ega õiglase hüvitise suuruse erinevuse eest, mis on
tekkinud välisriigi krediidiasutuse teenustasude maksmise või valuutakursi muutumise tõttu
makse tegemise ja selle kontole laekumise vahelisel ajal. Haldusorgan võib vähendada hüvitise
summat nende teenustasude võrra, mida tema peab makse tegijana kandma.
§ 12. Õiglasest hüvitisest loobumine
(1) Kui haldusorgan on teavitanud isikut õigusest saada õiglast hüvitist ja isik ei ole esitanud
tähtaegselt taotlust selle saamiseks, siis eeldatakse, et ta on hüvitisest loobunud.
(2) Kui üks õiglast hüvitist solidaarselt saama õigustatud isikutest on taotlenud õiglase hüvitise
maksmist, siis peab isik hüvitisest loobumiseks esitama kirjaliku avalduse.
(3) Kui isik on loobunud õiglasest hüvitisest, siis ei ole tema õigusjärglasel õigust iseseisvalt
hüvitist nõuda.
§ 13. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
62
Rakendusakti kavand nr 19
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise,
kahju hüvitamise ning hüvitisest loobumise kord
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 156 lõike 4 alusel.
§ 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala
(1) Määruses sätestatakse rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud kahju hüvitamise nõude
menetlemise, kahju hüvitamise ning nõudest loobumise kord, kui kahju on tekitanud:
1) rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja välisriigile ja välisriigis kolmandale isikule;
2) välisriik Eesti riigile ja Eestis kolmandale isikule.
(2) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja käesoleva määruse tähenduses on isik, kes
osaleb Eesti poolt tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 121 lõikes 1 nimetatud tegevustes.
(3) Kaitsevägi võib välislepingu või ametkondliku välislepingu alusel hüvitada kahju, mille eest
Eesti riik ei vastuta.
(4) Määrust kohaldatakse rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile niivõrd, kuivõrd see on ette
nähtud rahvusvahelises kokkuleppes.
(5) Määrusega ei reguleerita kahju hüvitamist:
1) mis on tekitatud õiguspärase tegevuse käigus;
2) mille on tekitanud isik, kelle töö- või teenistussuhe oli kahju tekkimise ajal peatunud või
lõppenud;
3) mille on tekitanud rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalev isik;
4) rahvusvahelises sõjalises koostöös osalejate vahel.
(6) Kaitseministeerium ja Kaitsevägi võivad peale käesoleva määruse kehtestada lisatingimusi
kahju hüvitamise nõude läbivaatamise, kahju hüvitamise ning kahjuhüvitisest loobumise
menetluse kohta vastavalt Kaitseministeeriumi valitsemisalas või Kaitseväes.
(7) Määruse rakendamisel arvestatakse rahvusvaheliste kokkulepetega.
§ 2. Kahju hüvitamise taotlemine
(1) Rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud kahju hüvitamiseks esitab kahju kannataja või
muu õigustatud isik (edaspidi õigustatud isik) taotluse Kaitseväele.
(2) Taotluses märgitakse muu hulgas järgmine teave:
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
63
1) füüsilisest isikust kahju kannataja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel
sünniaeg;
2) esindaja kasutamisel lisaks punktis 1 sätestatule esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood
või selle puudumisel sünniaeg ning viide esindusõiguse alusele;
3) juriidilisest isikust kahju kannataja ärinimi, registrikood, esindusõigusliku isiku ees- ja
perekonnanimi;
4) kahju kannataja ja tema esindaja kontaktandmed;
5) kui on teada, siis kahju tekitamise aeg, koht, iseloom ja kahju tekitaja;
6) põhjuslik seos kahju tekkimise ja kahju tekitaja tegevuse vahel;
7) taotletav kahjuhüvitis;
8) taotluse esitamise kuupäev ja taotluse esitaja allkiri.
(3) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise
taotluses kajastatakse lõikes 2 sätestatud andmeid võimalikus ulatuses. Välisriigis esitatud
taotluses võib taotletava kahjuhüvitise suuruse märkida kohalikus valuutas.
(4) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise
taotlus võib olla esitatud nii kirjalikult kui ka suuliselt. Suuliselt esitatud taotluse protokollib
kahju hüvitamise nõude vastu võtnud ametnik või töötaja.
§ 3. Taotluse läbivaatamine
(1) Kaitsevägi kontrollib § 2 lõikes 2 nimetatud taotluse asjaolusid. Vajaduse korral määrab
Kaitsevägi ekspertiisi kahju suuruse või selle tekke asjaolude väljaselgitamiseks. Kaitsevägi
võib taotluse läbivaatamisel küsida taotlejalt tema käsutuses olevat lisateavet ja -tõendeid kahju
tekkimise, kahju suuruse ja põhjuslike seoste kohta.
(2) Kui rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise
menetlusele eelneb taotluse menetlemine välisriigi poolt, jätab Kaitsevägi taotluse läbi
vaatamata, selgitades taotlejale asja kuulumist välisriigi pädevusse, või edastab taotluse
välisriigile. Taotluse välisriigile edastamisest teavitatakse taotlejat.
(3) Isiku surma põhjustamisel või muu olulise asjaolu ilmnemisel kaasab Kaitsevägi kahju
hüvitamise menetlusse Kaitseministeeriumi.
(4) Kaitseväe üksuste välisriiki lähetamisel määratakse üksusest kaitseväelane, kes tagab
üksuse tekitatud või üksusele tekitatud kahju hüvitamiseks vajalike toimingute tegemise.
(5) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju korral tuleb muu
hulgas tuvastada rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja vastutus kahju tekitamise eest.
(6) Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui:
1) kahju kannataja nimel taotluse esitajal puudub esindusõigus ja taotleja seda puudust ei
kõrvalda;
2) riigivastutuse seaduse § 17 lõikes 3 nimetatud tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata;
3) esineb muu õigusaktis sätestatud taotluse läbivaatamata jätmise alus.
(7) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
64
1) kahju tekkimine ei ole tuvastatav;
2) kahju kannataja ei ole tuvastatav;
3) puudub põhjuslik seos kahju ja teo vahel;
4) esineb muu õigusaktis sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alus.
(8) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ametnik teeb otsuse kahju hüvitamise või sellest
keeldumise kohta esimesel võimalusel kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.
Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju menetlemise
tähtaega võib mõjuval põhjusel pikendada kuni ühe kuu võrra.
(9) Kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus tehakse taotluse esitajale teatavaks
viivitamata. Otsus kahju hüvitamisest keeldumise kohta tehakse Eestis teatavaks
kättetoimetamisega.
§ 4. Kahju hüvitamine
(1) Kahju hüvitatakse üldjuhul rahas.
(2) Kahjuhüvitise suuruse määramisel lähtutakse eesmärgist luua võimalikult selline olukord,
milles õigustatud isik oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahjuhüvitise suuruse
määramisel arvestatakse muu hulgas kannatanu vastutust kahju tekkimise eest.
(3) Kahju tekitamise tagajärjed võib sõltumata taotluse esitaja tahtest kõrvaldada igasugusel
õiguspärasel viisil, kui rahaline hüvitis oleks märgatavalt suurem tagajärgede kõrvaldamise
kulust ja isikul ei ole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist.
(4) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju hüvitamisel tekib riigil
süüdioleva isiku suhtes kahjuhüvitisena makstud summa ulatuses nõudeõigus riigivastutuse
seaduses sätestatud korras. Nõudeasjas esindab riiki kaitseminister või tema volitatud isik.
§ 5. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju kohe hüvitamine
(1) Erandkorras võib Kaitsevägi rahvusvahelise sõjalise operatsiooni käigus rahvusvahelises
sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju taotluse korral hüvitada õigustatud isikule kohe.
(2) Kohe hüvitamisel ei või kahjuhüvitise suurus olla suurem kui 3200 eurot.
(3) Kahju kohe hüvitamine, selle põhjendused ja kahjuhüvitise suurus fikseeritakse kirjalikult
esimesel võimalusel.
§ 6. Kahjuhüvitise väljamaksmine
(1) Paragrahvi 3 lõikes 8 nimetatud kahju hüvitamise otsuse põhjal makstakse kahjuhüvitis
õigustatud isikule Kaitseväe eelarvest.
(2) Kui Kaitseväel puuduvad rahalised vahendid kahjuhüvitise maksmiseks, võib Kaitseväe
juhataja esitada Kaitseministeeriumile põhjendatud taotluse täiendava riigieelarvelise eraldise
saamiseks.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
65
§ 7. Kahjuhüvitise tagasimaksmine
(1) Väljamakstud kahjuhüvitise regressi korral arvatakse tagasimakstu riigi tuludesse.
(2) Kui välisriik soovib rahvusvahelise kokkuleppe väliselt hüvitada Kaitseväe poolt õigustatud
isikule väljamakstud kahjuhüvitist, võib Kaitsevägi kahjuhüvitise vastu võtta rahvusvahelise
koostöö huvides.
§ 8. Kahju hüvitamise nõudest loobumine
(1) Kui välisriik on tekitanud kahju Eesti riigi varale ja rahvusvaheline kokkulepe näeb ette
loobumise kahju hüvitamise nõudest, siis tagab Kaitsevägi vajalike riigisiseste toimingute
tegemise. Kaitsevägi teavitab vajaduse korral välisriiki vara kuulumisest riigi omandisse ning
sellest tulenevast kahju hüvitamise nõudest loobumisest.
(2) Lõikes 1 nimetamata juhtudel võib kahju hüvitamise nõudest loobuda rahvusvahelise
koostöö huvides. Kaitseväe eelarvest eraldatud vahenditest loobumise otsustab Kaitsevägi,
muudest vahenditest loobumise otsustab Kaitseministeerium.
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
66
Rakendusakti kavand nr 20
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale siseriikliku rändlusteenuse osutamise
valmisoleku loomise kulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 881 lõike 8 alusel.
§ 1. Siseriikliku rändlusteenuse osutamise valmisoleku loomiseks vajaliku riist- ja
tarkvaraga seotud kulu hüvitamine
(1) Siseriikliku rändlusteenuse osutamise valmisoleku loomiseks vastava riist- ja tarkvara
maksumus ning nende hoolduskulu hüvitatakse elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale
riigieelarvest Justiits- ja Digiministeeriumi eelarve kaudu. Nimetatud kulu hüvitatakse
fikseeritud maksetena üks kord aastas vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi ning elutähtsa
mobiiltelefoniteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingule.
(2) Riist- ja tarkvara soetamise või väljavahetamise vajadus, soetamise viis ning soetamis- ja
hoolduskulu kooskõlastatakse Justiits- ja Digiministeeriumiga enne riist- või tarkvara soetamist
või väljavahetamist.
(3) Riist- ja tarkvara kohta esitab elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja Justiits- ja
Digiministeeriumile kooskõlastamiseks vähemalt järgmised andmed ning dokumendid:
1) tarnija pakkumise riist- ja tarkvara funktsionaalsuse, koguse, maksumuse ning tarnetähtaja
kohta;
2) riist- ja tarkvara hoolduskulu eelarve.
§ 2. Hüvitise suuruse osas kokkuleppele mittejõudmine
Justiits- ja Digiministeeriumi ja sideettevõtja vahel käesolevas määruses ettenähtud hüvitise
suuruse osas kokkuleppele mittejõudmine ei saa olla elektroonilise side seaduse § 881 lõikes 2
sätestatud siseriikliku rändlusteenuse osutamise keeldumise aluseks.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
67
Rakendusakti kavand nr 21
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse korrakaitseseaduse § 824 lõike 1 alusel.
§ 1. Terminid
§ 2. Kaasamise taotlemine
§ 3. Kaasamise otsustamine
§ 4. Kaasatud kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete alluvus
§ 5. Eritunnuse kirjeldus ja kasutamise nõuded
§ 6. Kaasamise väljaõppe korraldus ja õpiväljundid
§ 7. Väljaõppe ja kaasamisega kaasneva kulu hüvitamine
§ 8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
68
Rakendusakti kavand nr 22
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vanglateenistuse ametnike politsei ülesannetesse täitmisse kaasamise tingimused ja kord
ning politseiametnike vangla ülesanne täitmisse kaasamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 31 lõike 3 ja vangistusseaduse § 1091 lõike
3 alusel.
§ 1. Terminid
§ 2. Kaasamisel täidetavad ülesanded
§ 3. Kaasamise taotlemine
§ 4. Kaasamise otsustamine
§ 5. Kaasatud isikute alluvus
§ 6. Kulu hüvitamine
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
69
Rakendusakti kavand nr 23
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või kriisiolukorra ajal
elanikkonnakaitsega seotud kulu juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale,
abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule hüvitamise ning tasu
maksmise alused, tingimused ja kord ning vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja
päästetööle rakendatud füüsilisele isikule ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või
demineerimistööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osaletud aja eest hüvitatava
kulu ja tasu maksmise alused, tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 45 lõike 2 ja § 46 lõike 2 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrus reguleerib ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl (edaspidi
päästetöö) Vabariigi Valitsuse reservist:
1) vabatahtlikule päästjale tekitatud kulu hüvitamise ulatust ja korda;
2) vabatahtlikule päästjale päästetööl osaletud aja eest tasu maksmise korda;
3) päästeteenistuja, vabatahtliku päästja ja päästetööle rakendatud füüsilise isiku toitlustamise
ja joogivee kulu hüvitamise ulatust ja korda.
§ 2. Mõisted
§ 3. Hüvitatav kulu
§ 4. Tasu maksmise alused
§ 5. Tasu maksmise ulatus
§ 6. Toitlustamise ja joogivee kulu hüvitamine
§ 7. Hüvitise ja tasu taotlemise kord
§ 8. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 9. septembri 2010 määrus nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või
demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“ tunnistatakse
kehtetuks.
§ 10. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
70
Rakendusakti kavand nr 24
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Kriisiolukorra ajal riigivara valitsemise üleandmine või ajutisse kasutusse võtmise,
tagastamise ja kulu hüvitamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigivaraseaduse § 12 lõike 8 alusel.
§ 1. Üldsätted
Määrusega kehtestatakse kriisiolukorra ajal ühelt riigivara valitsejalt teisele täidesaatva
riigivõimu asutusele riigivara valitsemise üleandmise ja ajutisse kasutusse võtmise põhimõtted,
vara tagastamise ning kulu hüvitamise korraldamise põhimõtted.
§ 2. Kinnisasja kasutuse üleandmine
§ 3. Vallasasja valitsemise üleandmine
§ 4. Riigivara tagastamine
§ 5. Kulu hüvitamine
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
71
Rakendusakti kavand nr 25
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Nõuded varjendile, varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone
kasutamise otstarbe ja tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi ning
varjumiskoha kohandamise põhimõtted
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 5 ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 89
lõike 8 ja § 90 lõike 4 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määruses sätestatakse nõuded varjendile, sealhulgas ehituslikud nõuded, nõuded sisustusele
ja varustusele, hooldusele, ligipääsetavusele ja tähistamisele, samuti varjendi rajamise
kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutamise otstarbe ja vajadusel tööstus- ja
laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi.
(2) Määruses sätestatakse varjumiskoha kohandamise põhimõtted.
2. peatükk
Nõuded varjendile
§ 2. Varjendi tüübid
(1) Varjendid jaotatakse varjendi kaitseklassist ja suurusest tulenevalt kahte klassi:
1) S1-klassi varjendid, mille suurus on 20 ruutmeetrit kuni 135 ruutmeetrit ja mille
konstruktsioon talub rõhulaine koormust kuni 100 kilopaskalit;
2) S2-klassi varjendid, mille suurus on 135 ruutmeetrit kuni 900 ruutmeetrit ja mille
konstruktsioon talub rõhulaine koormust kuni 200 kilopaskalit.
(2) Hoones rajatava varjendi tüüp valitakse vastavalt planeeritava varjendi suurusele.
§ 3. Varjendi üldnõuded
(1) Mitme lähestikku asuva hoone kohta võib rajada ühe ühise varjendi. Seejuures tuleb tagada,
et varjend on piisavalt suur, et mahutada kõikide selle varjendiga seotud või sellesse varjendisse
määratud ehitiste kasutajaid ja varjend peab olema valmis kõige varem kasutusele võetava
hoonega.
(2) Hoonete ühine varjend võib paikneda kaugeimast selle varjendiga seotud hoonest kuni 250
meetri kaugusel, kusjuures kauguse arvestamisel mõõdetakse vahemaad hoone välisuksest kuni
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
72
varjendi sissepääsuni mööda käiguteed. Juhul kui käigutee ühisesse varjendisse on maa-alune,
on erandina lubatud käigutee suurem pikkus.
(3) Varjendi peab saama varjumiseks ette valmistada 72-tunni jooksul alates vastavast
korraldusest.
(4) Varjendil võib olla tavaolukorraks muu kasutusotstarve. Tavaolukorra kasutusotstarve peab
võimaldama varjendi kasutamiseks ettevalmistamist 72-tunni jooksul.
(5) Varjendis tuleb hoida temperatuuri +10 C kuni +25 C.
(6) Varjendi ehitamise kohustus määratakse ehitise peamise kasutusotstarve järgi.
§ 4. Varjendi suuruse määramine
(1) Varjendi suuruse määramisel võetakse arvesse hoone netopinnast kasulik pind, st hoone
netopindala, mida püsivalt kasutavad inimesed, sh eluruumid, tööruumid, olmeruumid ja muud
sellised ruumid (edaspidi „kasulik pind“). Varjendi suuruse määramisel ei arvestata hoone
tehnoruumide, parkimiskorruste, abiruumide ja muude hoone osadega, kus inimesed püsivalt ei
viibi.
(2) Varjendi tegelik varjendiruum on varjendis inimeste kaitseks eraldatud ruum, iga varjuva
isiku kohta peab olema ruumi arvestuslikult vähemalt 0,75 ruutmeetrit.
(3) Käesoleva määruse § 19 lõikes 1 (eluhoone jm „hoone tüüp 1“) nimetatud hoone puhul on
varjendi tegelik varjendiruum vähemalt 2% kasulikust pinnast.
(4) Käesoleva määruse § 19 lõikes 2 (tööstushoone jm „hoone tüüp 2“) nimetatud hoone puhul
on varjendi tegelik varjendiruum vähemalt 1% kasulikust pinnast. Juhul kui tööstushoone
kasutajate arvu arvestades tuleks kasuliku pinna järgi määratav varjendi tegelik suurus liiga
suur, võib varjendi varjendiruumi suurust arvestada kasutajate arvu järgi, tagades tegeliku
varjendiruumi vähemalt 0,75 ruutmeetrit hoone kasutaja kohta.
(5) Käesoleva määruse § 18 (avalik varjend jm „hoone tüüp 3“) nimetatud hoone puhul on
varjendi tegelik varjendiruum vähemalt 2% kasulikust pinnast.
§ 5. Varjendi paiknemine
(1) Üldjuhul paikneb varjend hoone kõige madalamal korrusel, eelistatult maa-alusel korrusel.
(2) S1-klassi varjendeid võib rajada hoone osana või eraldiseisva hoonena kas täielikult või
osaliselt maa-alusena või hoone esimese korrusele.
(3) S2-klassi varjend rajatakse üldjuhul maa-alusena.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
73
(4) Vältida tuleb varjendi paigutamist madalamale kui üks meeter põhjavee tasemest ja maa-
alusele korrusel üleujutusohuga kohas.
(5) Varjendi piirdesein ja juurdepääsuteed ei tohi piirneda ruumiga, mille eripõlemiskoormus
on üle 1200 megadžauli ruutmeetri kohta või kus paiknevad kõrgsurveseadmed,
plahvatusohtlikud ained või suures koguses vedelikke (basseinid, suured veehoidlad).
(6) S2-klassi varjendi asemel võib rajada kaks või mitu S1-klassi varjendit. Kõrvuti võib
paigutada kuni kaks S1-klassi varjendit (edaspidi varjendirühm), mille tegelik varjendiruum on
maksimaalselt 270 ruutmeetrit. Varjendirühmade vaheline kaugus peab olema vähemalt 20
meetrit.
§ 6. Varjendi ruumid
(1) Varjendi ruumide hulka loetakse kõiki survekaitses seespool asuvaid ruume.
(2) Varjendi sissepääs ja väljapääs ning väljaspool survekonstruktsioone asuvad varjendi
seadmete ja kanalite jaoks vajalikud ruumid loetakse varjendiga seotud ruumideks.
(3) Tegeliku varjendiruumi juurde kuuluvad järgmised abiruumid ja hoiukohad:
1) olmeruum – vähemalt kahe ruutmeetri suurune ala, kus on olemas elektrivarustus koos
pistikupesadega;
2) koht värske (joogi)vee hoiustamiseks, tagades tegeliku varjendiruumi iga ruutmeetri kohta
40 liitrit vett, kui varjendis on veevarustus, on nõutav vee hoiustamise kogus 15 liitrit tegeliku
varjendiruumi ruutmeetri kohta;
3) koht jäätmete hoiustamiseks, 15 liitrit tegeliku varjendiruumi ruutmeetri kohta;
4) käimla, iga 20 ruutmeetri tegeliku varjendiruumi kohta üks käimla, ühele tualetiboksile
arvestatakse vähemalt 0,7 ruutmeetrit.
(4) Tegelikule varjendiruumile lisaks tuleb arvestada järgmiste abiruumidega:
1) sulgetelk või sulgeruum, mille suurus on vähemalt 2,5 ruutmeetrit;
2) ventilatsiooniseadme kohta vähemalt 1,5 ruutmeetrit seadme kohta;
3) esmaabiruum, kui tegelik varjendiruum on suurem kui 135 ruutmeetrit.
(5) Tegeliku varjendiruumi hulka ei loeta:
1) alla 1,6 meetri kõrguseid ruume;
2) vähem kui 2 meetri laiuseid ruume.
(6) Varjendiruum võib koosneda ühest või mitmest ruumist, seejuures tuleb kõikides ruumides
tagada piisav ventilatsioon.
(7) Kui S1-klassi varjendi tegelik varjumisruum on suurem kui 90 ruutmeetrit, tuleb see
raudbetoonist vaheseina abil jagada kaheks sektsiooniks.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
74
(8) Vibratsioonikindluse tagamiseks ei tohi vaheseinad olla müüritud ja varjendi siseseinu ja
lage ei tohi krohvida. Katmata betoonist varjendi sisepinnad tuleb töödelda tolmu siduva ainega.
(9) Varjendi kõrgus on vähemalt 2,3 meetrit. Talade ja kanalite juures peab vaba kõrgus olema
vähemalt kaks meetrit. Ruumi osasid, mille kõrgus on alla 1,6 meetri ei loeta tegeliku
varjendiruumi pinna hulka.
(10) Lemmikoomadele rajatakse võimalusel eraldi ala.
§ 7. Varjendi tuleohutus
(1) Kui varjend on eraldi tuletõkkesektsioon, siis kasutatakse varjendi igapäevasest
kasutusotstarbest lähtuvalt selle uksena vastavat tuletõkkeust ja tavaolu ventilatsioonis
tuletõkkeklappi.
(2) Varjendi suitsueemaldus tagatakse avariiväljapääsuava või avariiväljapääsu koridori kaudu.
§ 8. Liikumisteed
(1) Varjendil peab olema lihtne ja selge sissepääsutee ja ohutu väljumistee.
(2) Varjendist peab saama väljuda vähemalt kahes suunas.
(3) Varjendi ruumid ja liikumisteed peavad olemas korraldatud nii, et liikumispuudega inimest
saab vajadusel kõrvalise abiga varjendisse transportida ja liikumispuudega inimene saab
varjendis kasutada talle vajaminevat abivahendit.
(4) Varjendil võib olla mitu sissepääsuteed. Sama sissepääsutee võib viia mitme varjendi
juurde. Sissepääsutee laius on vähemalt 1,2 meetrit.
(5) Varjendil võib olla mitu kaitseust, neist ühe sissepääsu ava laius peab olema vähemalt 0,9
meetrit. Kui sissepääsutee laius on vähemalt 1,6 meetrit, siis peab varjendi ühe kaitseukse laius
olema vähemalt 1,2 meetrit.
(6) Kaitseuksega külgnevad või selle vastas olevad seinad ei või olla müüritud.
(7) Varjendi kaitseukse avanemisruumi kaitsvad konstruktsioonid peavad lisaks tavalisele
koormusele taluma ka 25 kN/m2 kilonjuutonit ruutmeetri kohta varisemiskoormust.
(8) Vastastikku asetsevate varjendite kaitseuksi ei paigutata üksteise vastu, et tagada uste
samaaegse avanemise võimalikkus.
(9) Avariiväljapääsu kavandamisel arvestatakse hoone varingualaga ja luuakse võimalus
avariiväljapääsu kaudu väljuda varingualast kaugemale. Hoone varingualaks loetakse hoone
väliste kandvate osade kõrgusest ühte kolmandikku.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
75
(10) Kahel või enamal varjendil võib olla ühine väljapääsutee.
(11) Tugevdatud liikumistee algab varjendi uksest ja lõppeb hoone välisseina juures.
Tugevdatud liikumistee laius peab olema vähemalt 1,2 meetrit ja selle konstruktsioon peab
lisaks tavalisele koormusele taluma ka 25 kN/m2 kilonjuutonit ruutmeetri kohta
varisemiskoormust.
(12) Varjendi väljapääsuteed kavandatakse kasutades järgmisi lahendusi:
1) maapealsel varjendil avariiväljapääsuava maapealses välisseinas;
2) maa-alusel varjendil väljapoole varinguala viiv avariiväljapääsukoridor (võimalusel
eelistatud lahendus);
3) maa-alusel varjendil tugevdatud liikumistee hoone sees ja avariiväljapääsuava varjendi
seinas maa all maksimaalselt 2 meetrit maapinnast;
4) kui eeltoodud lahendused ei ole teostatavad, siis on maa-alusel varjendil lubatud rajada
avariiväljapääsukoridor varingualale ja avariiväljapääsuava varjendi seinas maa all
maksimaalselt 2 meetrit maapinnast.
(13) Avariiväljapääsuavana kasutatakse varjendisse sissepoole avanevat luuki.
(14) Avariiväljapääsuava peab olema varjendis vabalt juurdepääsetavas asukohas.
(15) Avariiväljapääsuava standardmõõtmed on 600 x 800 millimeetrit ja 700 x 1200
millimeetrit. Avariiväljapääsuava servad jäetakse varjendi sise- ja väliskülgedel lae- ja
seinapindadest vähemalt 150 millimeetri kaugusele. Avariiväljapääsu välis- ja siseküljele
kasutatakse varjendis hoiustatavat redelit, kui ava alaserv on maapinnast või põrandast
kõrgemal kui 2 meetrit.
(16) Avariiväljapääsuava alumine serv võib olla maapinnast allpool maksimaalselt 2 meetrit.
Kui alumine serv on sügavamal kui 2 meetrit, tuleb varjendist teha ülespoole suunatud
avariiväljapääsukoridor.
(17) Avariiväljapääsuava ümbritsev pinnas peab olema kergesti eemaldatav ja vältida tuleb
pinnase külmumist.
(18) Avariiväljapääsukoridori mõõtmed on vähemalt 800 ×1200 millimeetrit ja see suunatakse
väljapoole varinguala maa peale või maa alla. Avariiväljapääsukoridori konstruktsioonid
peavad vastama varingukoormusele 25 kilonjuutonit ruutmeetri kohta. Avariiväljapääsu-
koridori vertikaalsetesse osadesse paigaldatakse statsionaarsed redelid.
(19) Avariiväljapääsukoridori välimise otsa ava alumine serv võib olla maapinnast allpool
maksimaalselt 2 meetrit. Avariiväljapääsukoridori välimise otsa ava sulgemiseks võib kasutada
terasluuki, samuti võib ava kinni laduda kergblokkidega, mida saab koridori poolelt lammutada.
Avariiväljapääsukoridor peab välimise otsa ava ees olema vähemalt kahe meetri ulatuses
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
76
horisontaalne. Väljaspool avariiväljapääsukoridori ava juures peab pinnas olema kergesti
kaevatav ja mittekülmuv vähemalt ühe meetri kaugusel avast.
§ 9. Varjendi konstruktsioonid
(1) Varjendi konstruktsioon võib moodustada osa hoone kandvast konstruktsioonist.
(2) Varjendi piirdekonstruktsiooni ei tohi teha paisuvuuke. Hoone muu konstruktsiooni jaoks
vajalikud paisuvuugid peavad asuma väljaspool varjendit.
(3) Omavahel kokkupuutuvate varjendite piirdeseinade vahele tuleb jätta paisuvuuk.
(4) Varjendis kasutavad metallkonstruktsioonid, nagu redelid, käsipuud ja muu sarnane
sisustus, peab olema korrosioonikindluse tagamiseks vähemalt kuumtsingitud.
(5) Varjendi kandev sisekonstruktsioon tehakse raudbetoonist.
(6) S1-klassi varjendi piirdekonstruktsioon peab olema projekteeritud taluma lisaks
tavakoormusele ka järgimisi lööklaine koormusi:
1) lagi ja piirdeseinad 100 kN/m2;
2) põrand, põrandapind välisolude vastas 100 kN/m2;
3) pinnasele toetuv põrand – nõue puudub;
4) avariiväljapääsukoridor 25 kN/m2.
(7) Kõik varjendi konstruktsiooni peavad olema projekteeritud mistahes suunast mõjuvale
vibratsioonikoormusele, mis on vähemalt kaks korda suurem kui varjendi konstruktsiooni mass.
(8) Üksteise peal asuvate eraldiseisvate S1-klassi varjendite vahelise vahelae raudbetooni
paksus on vähemalt 300 millimeetrit.
(9) Varjendi põrand, kandvad raudbetoonist vaheseinad ja postid ning kahekorruselise varjendi
raudbetoonist vahelagi peab olema vähemalt 150 millimeetrit paksud.
(10) Varjendi piirdeseintesse võib teha varjendi jaoks vajalikke süvispaigaldisi. Varjendi lakke
süvispaigaldisi teha ei tohi. Kõik varjendi ülapoolele jäävad kütte-, vee-, ventilatsiooni- ja
elektripaigaldised viiakse/projekteeritakse/paigaldatakse/ehitatakse selleks ettenähtud
paigaldusruumi, mis asub varjendi piirdekonstruktsioonist väljaspool.
(11) Varjendi piirdeseinas võib lisaks kaitseuksele olla avariiväljapääsu avasid ja tavaolude
ventilatsiooni sulgeseadmeid ja muid varjendi jaoks vajalikke avasid, tingimusel, et avade
kogupindala ei üle S1-klassi varjendi puhul neli protsenti tegeliku varjendiruumi pindalast.
(12) Kui varjend tuleb soojustada, paigaldatakse soojustus varjendi piirdekonstruktsiooni
välisküljele.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
77
(13) Varjendi seinad, lagi ja põrand tuleb betoonitolmu sidumiseks töödelda.
(14) Varjendi seinad, põranda ja lae võib katta tugevalt kinnituvate tasandusmaterjalide ja
tavaliste värvidega. Põrandal võib kasutada tavapäraseid põrandakatteid. Seinaplaadid tuleb
kinnitada otse betoonipinnale vibratsioonikindla seguga.
§ 10. Killukaitse
(1) Varjendi uksed, luugid, ventiilid ja muud seadmed peavad olemas kas killukindlad või
peavad olema ülalt ja küljelt kaitstud killukaitsekonstruktsioonidega, mis pakuvad kaitset
lenduvate esemete eest, mis tulevad 45 kraadise või suurema nurga all.
(2) Killukaitse konstruktsiooni hulka loetakse kõik varjendi konstruktsioonid, mis asuvad
kaitstavast objektist kuni 10 meetri kaugusel.
(3) Kildude eest kaitsvaks konstruktsiooni kokku liidetud minimaalne paksus on järgmine:
1) raudbetoon 200 millimeetrit;
2) teras 30 millimeetrit;
3) pinnas 600 millimeetrit.
§ 11. Varjendi ventilatsioon
(1) Varjendile tehakse tavakasutuseks mõeldud ventilatsioon vastavalt ehitise ja ruumi
tavakasutuse otstarbele ja varjumise korral kasutatav ventilatsioon.
(2) Varjumise korral vajaliku ventilatsioonisüsteemi osad on:
1) ventilatsiooniseade iga 45 ruutmeetri tegeliku varjendiruumi pindala kohta;
2) torustik iga ventilatsiooniseadme jaoks;
3) värske õhu kanal;
4) jaotuskanal koos õhuventiilidega, mis jagab õhku varjendiruumi;
5) väljatõmbeventiil, mille kaudu liigub õhk varjendiruumist sulgeruumi;
6) ülerõhuventiilid, kaks tükki ventilatsiooniseadme kohta, mille kaudu õhk varjendist väljub
ja mis reguleerivad varjendi ülerõhku;
7) ülerõhumõõtur, mis näitab rõhkude erinevust varjendiruumi ja välisõhu vahel;
8) tavaoludes kasutatava ventilatsiooni sulgeseade, mis suletakse varjumise ajal.
(3) Ventilatsiooni projekteeritakse nii, et õhk jaotuks ühtlaselt kogu varjendis.
(4) Varjumise ajal peab ventilatsioon hoidma varjendis ülerõhku vähemalt 50 paskalit, et vältida
ohtlike ainete sattumist välisõhu kaudu varjendisse.
(5) Sissepuhkeõhk jagatakse kõikidesse varjendi ruumidesse vastavalt nende pindalale.
Väljatõmbeõhk juhitakse tualettruumide, sulgeruumi või sulgetelgi kaudu varjendist välja.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
78
(6) Varjendi õhuvarustus tuleb tagada ka varingu korral. Selleks paikneb õhuvõtutoru eelistatult
väljaspool varinguala. Juhul kui see ei ole võimalik, peab õhuvõtukoht olema varisemiskindel
või varingu eest kaitstud. Õhuvõtukoht peab olema 0,8 meetrit kõrgemal allpool olevast
horisontaalpinnast.
(7) Maapealses varjendis võetakse õhk üldjuhul varjendi seina paigaldatud läbiviigutoru kaudu
otse ventilatsiooniseadmesse. Läbiviigutoru kaitstakse üldjuhul killukaitseplaadiga.
(8) Maa-aluses varjendis:
1) võetakse üldjuhul õhku väljastpoolt varinguala;
2) sissepuhkekanalina võib kasutada avariiväljapääsukoridori, sel juhul võetakse välisõhk läbi
avariiväljapääsukoridori luugis asuva võre, tagades, et võre avatud ala peab olema vähemalt
0,02 ruutmeetrit iga ventilatsiooniseadme kohta;
3) välisõhu võib avariiväljapääsukoridori juhtida ka eraldi õhuvõtutoru kaudu;
4) varingualal paiknev õhuvõtutoru tuleb kaitsta 100 kilonjuutonilise tugevuse varisemise eest
betoonkonstruktsiooniga või kasutada vastava tugevusega vertikaaltoru;
5) maasse paigaldatud kuumtsingitud terastoru kaudu, torusse tuleb teha vee-eemaldus.
(9) Juhul kui lõigetes 7 ja 8 toodud lahendused ei ole rakendatavad võib varjendi sissepuhkeõhu
võtta hoone siseruumide kaudu.
(10) Kui varjendisse tuleb paigutada rohkem kui üks ventilatsiooniseade, peab nende jaoks
olema eraldi ruum. Ventilatsiooniseadme ees peab olema piisavalt ruumi seadme käsitsi
juhtimiseks.
(11) Tavaolu ventilatsioonikanalid, torud ja elektripaigaldised võib viia läbi varjendi
piirdeseina selleks tehtud avause kaudu, mida peab saama varjumise ajal sulgeda sulgeluugiga.
§ 12. Sulgeruum ja sulgetelk
(1) Varjendis peab olema sulgeruum või sulgetelk, mis takistab ohtlike ainete sattumist
varjendisse varjendi ukse avamisel.
(2) Sulgetelk paigaldatakse varjendi kasutamise ettevalmistamisel kaitseukse siseküljele.
Varjendi kaitseukse siseküljel peab sulgetelgi jaoks olema ruumi vähemalt 2,5 ruutmeetrit ja
vajalik ruum peab olema tasane ja see tuleb välja tuua varjendi joonisel.
(3) Sulgetelgi asemel võib varjendile ehitada sulgeruumi, mille minimaalne pindala on 2,5
ruutmeetrit. Sulgeruumi seinad peavad olema kergesti puhastatavad ja pesukindlad. Sulgeruum
peab olema eraldatud õhu- ja veetihedalt teistest ruumidest. Sulgeruumis peab asuma veekraan,
valamu ja äravool.
§ 13. Varjendi olmetingimused
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
79
(1) Iga 20 ruutmeetri tegeliku varjendiruumi pindala kohta peab olema vähemalt üks tualett.
Tualeti asukoht märgitakse varjendi joonisele.
(2) Varjendis peab olema veekraan. S1-klassi varjendil võib veekraan asuda väljaspool
varjendit kuni 15 meetri kaugusel varjendi uksest.
(3) Side kasutamist võimaldav tehniline süsteem.
(4) Elektrivarustus ja küte.
(5) Varjendis tuleb korraldada jäätmete kogumine.
§ 14. Varjendi varustuse vastavuse hindamine
Varjendi seadmete ja varustuse, sh kaitseuste ja -luukide, ventilatsiooniseadmete, sulgetelkide
ja muude seadmete nõuetele vastavus peab olema kontrollitud sõltumatu hindamisasutuse poolt.
§ 15. Nõuded varjendi kontrollile ja hooldusele
Varjendis tuleb iga-aastaselt kontrollida:
1) ventilatsiooniseadme käivitumist ja tagada selle töö vähemalt viieks minutiks aastas,
kontrollides seejuures ruumi õhutihedust ja ülerõhunäidiku toimimist;
2) kanalisatsiooni sulgeventiili täielikku sulgumist ja avamist;
3) varjendi kaitseukse sulgumist ja uste tihendite korrasolekut;
4) varjendi vajaliku varustuse olemasolu.
3. peatükk
Varjumiskoha kohandamise põhimõtted
§ 16. Varjumiskoht
(1) Varjumiskoha konstruktsioon peab pakkuma kaitset lenduvate kildude eest. Varjumiskohal
võib olla aken, mille peab saama varjumise ettevalmistamisel katta liivakottide või muu sarnase
kaitsevahendiga.
(2) Varjumiskohas peab olema tagatud piisav õhuvahetus arvestades varjumiskohas viibivate
isikute hulka. Õhuvahetus võib käia läbi aknaava.
(3) Varjumiskohal peaks olema varuväljapääs. Varuväljapääsuna võib kasutada piisava
suurusega aknaava või kergblokkidega kinni laotud ava, mida saab varjumisruumi poolelt
lammutada.
(4) Varjumiskohas peab saama hoiustada joogivett ja kasutada varjumise ajal kuivkäimlat.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
80
(5) Varjumiskohta ei paigutata soojasõlme või muusse tehnosüsteemi ruumi, mis võib
plahvatusega kaasneva lööklaine või vibratsiooni tõttu puruneda ja muutuda varjumiskohas
viibivatele inimestele eluohtlikuks.
(6) Avalik varjumiskoht peab olema kõigile ligipääsetav.
4. peatükk
Varjendi ja varjumiskoha tähistus
§ 17. Nõuded varjendi ja varjumiskoha tähistamisele
(1) Avalik varjend ja varjumiskoht tähistatakse rahvusvahelise tsiviilkaitsetunnusmärgiga, nagu
on sätestatud 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli
rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artiklis 66. Rahvusvahelisele
tsiviilkaitsetunnusmärgile lisatakse sõnad „VARJUMINE“. Avaliku varjendi ja varjumiskoha
tähis on esitatud käesoleva määruse lisas.
(2) Avaliku varjendi ja varjumiskoha tähis paigutatakse avaliku varjendi ja varjumiskoha
sissepääsu lähedusse nähtavale kohale. Võimaluse korral tähistatakse avaliku varjumiskohani
liikumise tee, lisades avaliku varjendi ja varjumiskoha tähisele teetähise, näiteks suunanoole,
korruse numbri või kauguse meetrites.
(3) Mitteavalik varjend ja varjumiskoht tähistatakse hoonesiseselt käesoleva määruse lisas
toodud varjumise märgisega. Hoone omanik teavitab mitteavaliku varjumiskoha kasutajat selle
asukohast ja kasutamisest.
(4) Varjendi ja varjumiskoha märgiste näited on lisas 1.
4. peatükk
Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutamise otstarbe järgi
§ 18. Avaliku varjendiga hoone
Avalik varjend rajatakse, kui püstitatakse järgmine hoone, mille netopind on vähemalt 10 000
ruutmeetrit:
1) 12311 - kaubandushoone;
2) 12411 - lennujaama hoone;
3) 12413 - raudteejaama hoone;
4) 12415 - bussijaama hoone;
5) 12611 - teater, kino, kontserdi- või universaalsaalide hoone;
6) 12615 - klubi või rahvamaja;
7) 12616 - tantsusaal, diskoteek või ööklubi;
8) 12621 - muuseum või kunstigalerii;
9) 12623 - raamatukogu;
10) 12651 - spordihall või võimla;
11) 12619 - muu meelelahutushoone.
§ 19. Mitteavaliku varjendiga hoone
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
81
(1) Mitteavalik varjumiskoht rajatakse, kui püstitatakse järgmine hoone, mille netopind on
vähemalt 1200 ruutmeetrit:
1) 11221 - ridaelamu;
2) 11222 - muu kolme või enama korteriga elamu;
3) 11311 - päevakeskus;
4) 11312 - tugikodu;
5) 11313 - varjupaik;
6) 11314 - lastekodu;
7) 11315 - noortekodu;
8) 11316 - üldhooldekodu;
9) 11317 - koolkodu;
10) 11318 - sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus;
11) 11319 - erihooldekodu;
12) 11321 - ühiselamu üliõpilastele või õpilastele;
13) 11322 - ühiselamu teistele sotsiaalsetele gruppidele;
14) 12111 - hotell, motell või külalistemaja;
15) 12131 - restoran;
16) 12139 - muu toitlustushoone
17) 12201 - büroohoone;
18) 12611 - teater, kino, kontserdi- või universaalsaalide hoone;
19) 12615 - klubi või rahvamaja;
20) 12616 - tantsusaal, diskoteek või ööklubi;
21) 12619 - muu meelelahutushoone;
22) 12621 - muuseum või kunstigalerii;
23) 12623 - raamatukogu;
24) 12631 - koolieelne lasteasutus: lastesõim või -aed, päevakodu või lasteaed-algkool;
25) 12632 - põhikooli või gümnaasiumi õppehoone;
26) 12633 - kutseõppeasutuse õppehoone;
27) 12634 - ülikooli või rakenduskõrgkooli õppehoone;
28) 12641 - haigla;
29) 12645 - sanatoorium või spaa;
30) 12651 - spordihall või võimla;
31) 12743 - päästeteenistuse hoone.
(2) Mitteavalik varjend rajatakse, kui püstitatakse järgmine hoone, mille suletud brutopind on
vähemalt 1500 ruutmeetrit ja mille tavapärane kasutajate arv on suurem kui 10 inimest:
1) 12511 - maavarade kaevandamise ja töötlemise hoone;
2) 12512 - energeetikatööstuse hoone;
3) 12513 - keemiatööstuse hoone;
4) 12514 - toiduainetetööstuse hoone;
5) 12515 - ehitusmaterjalide või -toodete tööstuse hoone;
6) 12516 - kergetööstuse hoone;
7) 12517 - puidutööstuse hoone;
8) 12518 - masina- või seadmetööstuse hoone;
9) 12519 - muu tööstushoone.
§ 20. Varjumiskoha kohandamine
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
82
Käesoleva määruse §-des 19 ja 20 nimetatud hoonetes, mis on püstitatud enne 1.septembrit.
2025 a. ja kus varjumisplaani kohaselt on võimalik kohandada mingi hoone osa
varjumiskohaks, tehakse seda lähtudes käesoleva määruse §-s 17 sätestatust.
5. peatükk
Rakendussätted
§ 21. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
83
Lisa. Varjendi ja varjumiskoha tähis
Vabariigi Valitsuse …. määrus nr …
„Nõuded varjendile, varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutamise
otstarbe ja tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi ning varjumiskoha
kohandamise põhimõtted“
Lisa
Avaliku varjendi ja varjumiskoha tähis
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
84
Rakendusakti kavand nr 26
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Nõuded varjumisplaanile ja selle avalikustamisele ning varjumisplaani koostamise kord
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 91 lõike 3 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Käesolev määrus sätestab nõuded varjumisplaanile, sh varjumisvõimaluste hindamisele,
varjumisplaani avalikustamisele ja plaani koostamise korra.
§ 2. Varjumisplaani koostamine
Varjumisplaan koostatakse hoonete kohta, kuhu tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses nimetatud
juhul rajatakse varjend. Samuti tuleb varjumisplaan koostada nende hoonete kohta, mis on
püstitatud enne 2026. aasta 1. jaanuari, kuid kriteeriumide järgi tuleks uute hoonete puhul neisse
rajada varjend.
§ 3. Varjumisplaani koostamise eesmärk
Varjumisplaani koostamise eesmärk on:
1) varjumisvõimaluste hindamine ehitises ja;
2) varjumise korralduslike meetmete kirjeldamine.
§ 4. Varjumisplaan
(1) Varjumisplaan peab nimetama ära hoone varjumispõhimõtte.
(2) Kui hoonesse ei pea rajama varjendit ning hoones või selle vahetus läheduses puudub
varjumiskohaks sobiv hoone osa, tuleb varjumisplaanis tuleb sel juhul kirjeldada varjumise
korraldus hoones. Hoone omanik peab hoone kasutajaid teavitama, et hoones sees puudub
varjumise võimalus.
(3) Kui hoones või selle vahetus läheduses on olemas hoone osa, mis kaitseb inimesi piisavalt
lenduvate kildude eest ja mida saab kohandada varjumiskoha nõuetele vastavaks, siis tuleb see
kohandada varjumiskoha põhimõtetele vastavaks ning varjumisplaanis tuleb kirjeldada
varjumise korraldus hoones.
(4) Varjumisplaani osadeks on:
1) joonis varjendi või varjumiskoha asukohaga hoones või selle vahetus läheduses, sh vajadusel
teekond varjendisse;
2) varjendi või varjumiskoha suurus ja selle mahutavus ning selle tavapärane kasutusotstarve;
3) vajalikud tegevused (meetmed) varjendi või varjumiskoha ettevalmistamisel varjumiseks 72
tunni jooksul, tuues välja vajalikud tegevused koos vastutajatega;
4) varjendi või varjumiskoha ligipääsetavuse kirjeldus;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
85
5) vajadusel hoonesisese teavituse korraldus varjumise vajaduse korral;
6) varjendi kontrolli ja hoolduse korraldus ja tehtud kontrollide ja hoolduste ülevaade.
§ 5. Varjumisplaani kinnitamine ja uuendamine
(1) Varjumisplaan kinnitatakse hoone omaniku või korteriühistu juhatuse poolt.
(2) Varjumisplaani uuendatakse kui see on asjakohane, näiteks hoone ümberehitamise järgselt
või varjumise läbi viimise muutmisel.
§ 6. Varjumisplaani avalikustamine
(1) Varjumisplaan varjendi rajamise kohustusega hoonete kohta esitatakse hoone
dokumentatsiooni hulgas ehitisregistrisse.
(2) Varjumisplaanis kajastuv varjumise läbi viimine, sh varjendi või varjumiskoha asukoht
hoones, tehakse teatavaks kõigile hoone kasutajatele.
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
86
Rakendusakti kavand nr 27
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
jõustumisega
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 ja § 591 lõike 3,
päästeseaduse § 5 lõike 3, ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 7 lõike
3, kaitseväeteenistuse seaduse § 11 lõike 2, kiirgusseaduse § 105 lõike 3, Vabariigi Valitsuse
seaduse § 27 lõike 3 ja § 42 lõike 1, elektroonilise side seaduse § 115 lõike 2, riigisaladuse ja
salastatud välisteabe seaduse § 11 lõike 1, § 13 lõike 5, § 14 lõike 4, § 15 lõigete 4 ja 5, § 20
lõigete 4 ja 6, § 27 lõike 13, § 31 lõike 5, § 36 lõike 3, § 39 lõike 1, § 41 lõike 6, § 42 lõike 4,
§ 46 lõike 4, § 51 lõike 6 ja maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 ja kogumispensionide seaduse
§ 724 lõike 6 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2012. a määruse nr 26 „Infoturbe juhtimise süsteem“
muutmine
Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2012. a määruse nr 26 „Infoturbe juhtimise süsteem“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõike 4 punktis 7 asendatakse sõna „hädaolukorraks“ sõnaga „kriisiolukorraks“;
2) paragrahvi 4 lõike 4 punktis 8 jäetakse välja tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 37 lõike 3
punkti 3 kohaselt“.
§ 2. Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määrust nr 151 „Kaitseministeeriumi
põhimäärus“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määruses nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“
asendatakse sõna „riigikaitse“ sõnadega „sõjaline riigikaitse“ vastavas käändes.
§ 3. Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohuslaste registri
põhimäärus“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruses nr 54 „Kaitseväekohuslaste registri
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 9 asendatakse sõnad „riigikaitseliste ülesannete“ sõnadega
„püsiva kriisiülesande“;
2) paragrahvi 19 punktis 6 asendatakse sõna „riigikaitseseaduses“ sõnadega „tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduses“;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
87
3) paragrahvi § 22 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse § 24 lõike 1“ tekstiosaga
„tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 50 lõike 1“.
§ 4. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruse nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste-
ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruse nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja
politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ § 1 lõige 3 muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva määruse kiirabialase koostöö õigusi ja kohustusi reguleerivaid sätteid
kohaldatakse ka tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra ja kriisiolukorra ajal kuni
Terviseameti juhiste saamiseni, arvestades tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ja
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud põhimõtteid.“.
§ 5. Vabariigi Valituse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri
põhimäärus“ muutmine
Vabariigi Valituse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 53 lõiget 2 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:
„101) teave taustakontrolli kohustuse kohta elutähtsa teenuse osutaja juures;“;
2) määrust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ
(ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“;
§ 6. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2021. a määruse nr 118 „Pensionilepingute
pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused ja kord“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2021. a määruse nr 118 „Pensionilepingute pensionimaksete
tegemise täpsemad tingimused ja kord“ § 2 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises
sõnastuses:
„Kriisiolukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet arvestada sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §
301 lõikes 1 sätestatut.“.
§ 7. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 5 „Päästesündmusel osalevate riigi-
ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord” muutmine
Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 5 „Päästesündmusel osalevate riigi- ja
kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord” § 7 lõige 5 punkt 2 tunnistatakse
kehtetuks.
§ 8. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määruse nr 301 „Raadioside piiramise
kord“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määruse nr 301 „Raadioside piiramise kord“ § 3
lõikes 3 asendatakse sõna „hädaolukorra“ sõnaga „kriisiolukorra“.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
88
§ 9. Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2011. a määruse nr 140 „Riigikantselei põhimäärus“
muutmine
Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2011. a määruse nr 140 „Riigikantselei põhimäärus“ punkt 71
muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„71) Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuste suutlikkuse arendamine avalikkuse teavitamise
osas;“.
§ 3. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud
välisteabe kaitse kord“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud
välisteabe kaitse kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 lõike 5 punktides 8, 9 ja 16 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud
kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, erakorralise seisukorra ja mobilisatsiooni“ tekstiosaga
„kriisiolukorra“;
2) paragrahvi 26 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „Eriolukorra, erakorralise seisukorra,
kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal“
tekstiosaga „kriisiolukorra ajal“.
1) paragrahvi 5 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 5. Tsiviilkriisi ja riigikaitse riigisaladus“;
2) paragrahvi 5 lõike 1 sissejuhatav osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tsiviilkriisi ja riigikaitse ettevalmistamist, juhtimist ja tegevust käsitleva teabe osas on
riigisaladuseks:“;
3) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga … järgmises sõnastuses:
…) Punktidega 21 ja 22 sätestatakse riigisaladuse alaliigid ning selle salastamistasemed ja -
tähtajad tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel koostatud üleriigilises riskianalüüsis ja
Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis ning püsiva kriisiülesandega valitsusasutuse riskianalüüsis ja
kriisiplaanis sisalduva sellise teabe kaitseks, mille avalikuks tulek kahjustab Eesti Vabariigi
julgeolekut.
4) paragrahvi 5 lõike 4 punktides 8, 9 ja 16 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud
kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, erakorralise seisukorra ja mobilisatsiooni“ sõnaga
„kriisiolukorra“;
5) paragrahvi 6 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 7 lõikes 3 asendatakse läbivalt sõna „hädaolukorra“ sõnaga „kriisiolukorra“;
7) paragrahvi 26 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
89
„(5) Kriisiolukorra ajal võib liikuva või ajutise turvaala luua iga riigisaladust või salastatud
välisteavet valdava asutuse juhi suulise korralduse alusel. Suuliselt antud korraldus tuleb
esimesel võimalusel ka kirjalikult jäädvustada. Püsiva kriisiülesandega asutused, kelle tegevus
eeldab nimetatud olukordades liikuva või ajutise turvaala loomist, peavad kajastama
sellekohase info kriisiplaanides ning teavitama sellest kooskõlastavat asutust.“.
§ 11. Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2004. a määruse nr 95 „Riiklikult tagatud
elamumajanduslaenude sihtgrupid ja laenutagatiste ülempiirid“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2004. a määruse nr 95 „Riiklikult tagatud elamumajanduslaenude
sihtgrupid ja laenutagatiste ülempiirid“ § 41 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „päästesündmuse ja
erakorralise seisukorra lahendamisele, eriolukorra tööde tegemisele“ tekstiosaga
„päästesündmuse, eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamisele“.
§ 12. Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määruse nr 95 „Sekkumis- ja
tegutsemistasemed ning avariikutsekiirituse viitetase kiirgushädaolukorras“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määruse nr 95 „Sekkumis- ja tegutsemistasemed ning
avariikutsekiirituse viitetase kiirgushädaolukorras“ § 4 lõikes 2 asendatakse sõnad
„hädaolukorra seaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse“.
§ 13. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016.a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi
põhimäärus“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimääruse“
§ 6 lõike 5 punktis 5 asendatakse sõnad „hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja
eriolukorra ajal“ sõnadega „tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või kriisiolukorra ajal“.
§ 14. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
90
Rakendusakti kavand nr 28
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Viivitamatu ohuteate edastamise ja selleks valmistumise, EE-ALARM-iga liitumise ja
sellega seotud kulude hüvitamise ning sireeniseadme kasutuselevõtu ja selle haldamise ja
testimise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 87 lõike 11 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) EE-ALARM – riiklik ohuteavituse süsteem tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 87 lõike 2
tähenduses;
2) käivitaja - ohuteate kasutamise otsustanud isik või asutus;
3) edastaja – EE-ALARM-iga liituma kohustatud isik tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 87
lõike 4 tähenduses;
4) kõrge taseme viivitamatu ohuteade – ohuteade, mille edastamisel kasutatakse lahendusi,
mille vahendusel inimene ei saa seadet kasutades või selle levialas viibides keelduda ohutate
saamisest, eeskätt mobiiltelefoni saabuv lühisõnum, sireen, ringhäälinguvõrgus edastatav
ohuteade;
5) madala taseme viivitamatu ohuteade – ohuteade, mille edastamiseks kasutatakse lahendusi,
mille vahendusel ohuteate saamiseks peab inimene olema eelnevalt midagi ohuteavituse
saamiseks teinud, eeskätt laadinud mobiilirakenduse, lülitanud sisse funktsionaalsuse,
külastanud veebilehte, jälgima sotsiaalmeedias konkreetset asutust).
2. peatükk
Viivitamatu ohuteate edastamine
§ 2. Viivitamatu ohuteate edastamise üldnõuded
(1) Viivitamatu ohuteade edastatakse EE-ALARM-i kaudu käivitaja ja Päästeameti või
Häirekeskuse vahel sõlmitud koostöökokkuleppe alusel.
(2) Viivitamatu ohuteate kasutamiseks peab käivitaja koostama asutuse sisekorra, mille
kinnitab vastava asutuse juht. Käivitaja kooskõlastab korra Päästeameti ja asjaomaste
partneritega.
(3) Viivitamatu ohuteade edastatakse EE-ALARM-i kaudu edastaja ja Päästeameti või
Häirekeskuse vahel sõlmitud koostöökokkuleppe alusel.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
91
§ 3. EE-ALARM-iga liitumine ja sellega seotud kulud
(1) EE-ALARM-iga on kohustatud liituma:
1) massiteabevahendi valdaja, kelle poolt hallatava digitaalse platvormi tarbijate hulk on
vähemalt 10 000 lõppkasutajat;
2) sideettevõtja, kes edastab või taasedastab meediateenuste seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud
audiovisuaalmeedia teenuseid ja kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat;
3) multipleksimisteenuse osutaja, kes edastab või taasedastab meediateenuste seaduse § 4
nimetatud meediateenuseid ja kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat;
4) riikliku mobiilirakenduse valdaja, kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat;
5) avalikus ruumis paiknev elektroonilise teabeekraani valdaja, kelle ekraani ööpäevane
eeldatav kontaktide arv ületab 10 000 inimest.
(2) Viivitamatu ohuteate edastaja EE-ALARM-iga liidestamise kulud kannab riik.
§ 4. Nõuded viivitamatu ohuteate edastamisele
(1) Viivitamatu ohuteate teksti sisustab selle käivitaja.
(2) Viivitamatu ohuteate tekst peab üldjuhul olema koostatud eesti, vene ja inglise keeles.
(3) Viivitamatu ohuteate kasutamisel tagab käivitaja esmase info edastamise Häirekeskuse
kriisiinfo teenusele, kriis.ee veebilehele, meedia ja asutuse sotsiaalmeedia kanalite kaudu.
(4) Kõrgema taseme viivitamatu ohuteate rakendamisel peavad rakenduma ka madalama
taseme ohuteavituse kanalid. Sireeniseadmete käivitamisel tuleb maksimaalsel määral kaasata
ka teisi kõrgema taseme ja madalama taseme ohuteavituse kanaleid.
(5) Ohu möödumisel edastatakse sellekohane info üldjuhul viivitamatu ohuteate edastamisega
samades kanalites. Viivitamatu ohuteate edastamine sireeniseadme kaudu lõpetatakse ohu
möödumisel.
3. peatükk
Päästeameti ülesanded
§ 5. Päästeameti ülesanded viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumise
koordineerimisel
Päästeamet:
1) töötab välja viivitamatu ohuteate edastamise teenuse standardi koostöös viivitamatut
ohuteadet käivitavate ja edastavate isikute ning asutustega;
2) viib mitte rohkem kui üks kord aastas läbi ohuteavitussüsteemi terviktestimise;
3) korraldab viivitamatu ohuteate edastamisega seotud isikute ja asutustega regulaarselt õppusi
ja koolitusi;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
92
4) teavitab elanikkonda EE-ALARM ja üldisemalt viivitamatu ohuteate edastamise kanalitest
ja käitumisjuhistest, sealhulgas tehniliste testide läbi viimisest;
5) otsustab sireeniseadme paigaldamise piirkonna ning kinnitab paigalduskohtade loendi;
6) esitab taotluse sundvalduse sireeniseadme talumise kohustuse kehtestamise;
7) tagab koostöös Siseministeeriumi Infotehnoloogia ja Arenduskeskusega sireeniseadmete
võrgustiku toimimise.
4. peatükk
Sireeniseadmed
§ 6. Nõuded sireeniseadmetele
Sireeniseade peab:
1) võimaldama viivitamatu ohuteate edastamist helisignaalina või audiotekstina sireeniseadme
kaudu;
2) välistama valehäirete tekkimise;
3) võimaldama lisaks tsentraalsele käivitamisele alternatiivseid käivitusviise.
§ 7. Nõuded sireeniseadme helisignaalile
(1) Sireeniseadme helisignaal peab olema arusaadav ning selgesti eristuma taustmürast.
(2) Sireeniseadme viivitamatu ohuteate helisignaal on minutipikkune tõusev ja langev heli, mis
tähendab varju koheselt lähimasse siseruumi.
§ 8. Sireeniseadmetega kaetavad alad
(1) Sireeniseadmetega kaetavate alade määramise aluseks võetakse järgmised põhimõtted:
1) asustustihedus;
2) ohtlikud tööstuspiirkonnad;
3) strateegiliselt olulised piirkonnad;
4) regiooni- ja maakonnakeskused.
(2) Siseministeeriumi Infotehnoloogia ja Arenduskeskus teostab sireeniseadme paigaldamiseks
vajalikud akustilised ja strateegilised analüüsid.
§ 9. Sireeniseadmete tehniline testimine
(1) Sireeniseadmete tehnilised testid teostab sireenseadme paigaldaja.
(2) Sireeniseadme tehniline akustiline test on üksiku sireeniseadme testimine ühekordse 3 kuni
4 sekundi pikkuse helisignaaliga, mis erineb viivitamatu ohuteate helisignaalist.
5. peatükk
Rakendussätted
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
93
§ 10. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
94
Rakendusakti kavand nr 29
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 88 lõike 5 alusel.
§ 1. Päästeameti ülesanded
Päästeamet:
1) peab avalike varjendite ja varjumiskohtade arvestust;
2) teavitab avalikkust avaliku varjendi ja varjumiskoha asukohast ja varjumise korraldusest oma
kodulehel või muul viisil;
3) korraldab koos kohaliku omavalitsuse üksusega varjumisteabe, sealhulgas varjendi ja
varjumiskoha tähistuse ja juhiste esitamise ka erivajadusega inimesele arusaadaval viisil;
4) koostab ja avaldab juhendeid, soovitusi ja ettepanekuid varjumise korraldamise kohta;
5) sõlmib vajaduse korral kokkuleppe sobiva ehitise omanikuga, et võtta ehitis või selle osa
kasutusele avaliku varjumiskohana;
6) annab asjaosalistele nõu varjumise kohta;
7) koostab vajadusel juhendmaterjali varjendite ja varjumiskohtade nõuete selgitamiseks.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
95
Rakendusakti kavand nr 30
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 86 lõike 5 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Käesolev määrus sätestab nõuded elanikkonnakaitse koolituse korraldusele, koolitusel
käsitletavatele teemadele ja mahule ning koolitajale.
§ 2. Koolituse korraldus
(1) Koolitust saab läbida nii veebikoolituse kui kontaktkoolitusena.
(2) Koolitus lõppeb testi või lõpuloenguga.
§ 3. Koolituse õppekava ja maht
(1) Koolituse õppekava sisaldab vähemalt järgmisi elanikkonnakaitse teemasid:
1) riskid ja hädaolukord, õige tegutsemine;
2) iseseisev hakkamasaamine ja tegutsemine kriisiolukorras, tegutsemine kogukonnana;
3) psühholoogiline esmaabi.
(2) Koolituse õppekava minimaalne maht on esitatud määruse lisas.
(3) Elanikkonnakaitse koolitust ei pea läbima isik, kes on saanud samaväärse väljaõppe.
§ 4. Nõuded koolitajale
(1) Koolitaja on isik, kes viib läbi elanikkonnakaitse koolitust.
(2) Koolitajal peab olema kontaktkoolituse läbi viimisel õpperuum või selle kasutamise
võimalus ning vahendid õppe läbiviimiseks.
(3) Koolitaja peab olema läbinud käesoleva määruse paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud teemade
kohta täienduskoolituse seda pakkuvas täienduskoolitusasutuses.
(3) Kui koolitaja kasutab veebikoolitust, siis peab see olema heaks kiidetud vastava
täienduskoolitusasutuse või valitsusasutuse poolt.
(4) Koolitaja peab koolitatud isikute kohta arvestust ning säilitab neid andmeid vähemalt kaks
aastat.
Lisa. Elanikkonnakaitse koolitusel käsitletavad teemad ja õpiväljundid
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
96
Siseministri …. määrus nr …
„Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale“
Lisa
Elanikkonnakaitse koolitusel käsitletavad teemad ja õpiväljundid
Teema Sisu Õpiväljund
RISKID JA
HÄDAOLUKORD, ÕIGE
TEGUTSEMINE
Elanikkonnakaitse mõiste ja
eesmärk, kriisiolukorra
mõiste ja erinevad riskid,
üleriigilised ja piirkondlikud
riskid, relvastatud
konfliktidega seotud riskid,
teabeallikad riskide kohta.
Riskikommunikatsiooni
mõiste ja eesmärk,
käitumisjuhised
kriisiolukorras, ohuteavitus:
kanalid ja vahendid,
ohuteavituse korral
tegutsemine.
Teab, millised riskid inimest
Eestis ohustavad ning oskab
leida tõest teavet võimalike
kriisiolukordade kohta ja
teab, mida teha ohuteavituse
korral.
ISESEISEV
HAKKAMASAAMINE JA
TEGUTSEMINE
KRIISIOLUKORRAS,
TEGUTSEMINE
KOGUKONNANA
Elutähtsate teenuste mõiste ja
jagunemine, pere korteri ja
eramu ettevalmistamine
kriisiks, isiklik ettevalmistus
ja hakkamasaamine, kodune
ettevalmistus ja varud,
kodune kriisiplaan,
valmisolek elutähtsate
teenuste katkestamiseks,
teabeallikad kriisiolukorras.
Kogukonna vajadused
võimalused ja lahendused,
abi kutsumise võimalused,
kerksuskeskused.
Varjumiskoht ja varjend,
varjumine kodus linnas ja
maastikul, varjumiskohtade
tähistamine ja
kaardirakendus.
Evakuatsiooni mõisted ja
põhimõtted, tegutsemine
evakuatsiooni korral,
evakuatsioonikoti sisu.
Nimetab, millised on isikliku
ettevalmistuse tegevused ja
riiklikult soovitatud
minimaalsed varud vähemalt
ühenädalaseks iseseisvaks
hakkamasaamiseks
kriisiolukorras
Teab, millist tegutsemist
oodatakse temalt
kriisiolukorras. On valmis
tegutsema kogukonnaga
koos, et suurendada
kriisivalmidust.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
97
LISATEADMISED JA
OSKUSED:
psühholoogiline esmaabi,
füüsiline esmaabi*
Psühholoogilise esmaabi
tegevussammud - JÄLGI -
KUULA – AITA, enesehoid,
abi saamise võimalused.
Teadmised füüsilise esmaabi
algtõdedest
Teab, millised on
psühholoogilise esmaabi
andmiseks vajalikud
vahendid, võimalused ja
pädevused ning füüsilise
esmaabi põhitõed
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
98
Rakendusakti kavand nr 31
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava poolt riigipiiri ületamisel esitatud
dokumenti kantava Eestis viibimise aluse ja aja märke vorm
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 138 lõike 4 alusel.
§ 1. Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava poolt riigipiiri ületamisel esitatud
dokumenti kantavad Eestis viibimise aluseks olevad andmed
(1) Politsei- ja Piirivalveamet kannab riigipiiri ületamisel või hiljem esimesel võimalusel
välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava poolt esitatud dokumenti järgmised andmed:
1) Eesti Vabariigi kolmetäheline lühend (EST);
2) Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa väljastaja;
3) kolmekohaline templi identifitseerimisnumber;
4) välisriigi relvajõudude liikmele ja tema ülalpeetavale väljastatud Eestis viibimise loa
lõppemise kuupäev;
5) Eesti Vabariigis viibimise kordsus;
6) Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa väljastaja vastava haldusakti andmise kuupäev,
aasta ja selle number.
(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud loa väljastajate koodid on järgmised:
1) Riigikogu – KOOD 01;
2) Vabariigi Valitsus – KOOD 02;
3) sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister – KOOD 03.
(3) Lõike 1 punktis 5 nimetatud viibimise kordsus märgitakse dokumenti järgmiselt:
1) ühekordse Eestisse sisenemise ja Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa märge – 01;
2) mitmekordse Eestisse sisenemise ja Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa märge – M;
3) ühekordse sisenemise ja Eesti Vabariigi territooriumi läbimise transiitloa märge – B01;
4) mitmekordse Eestisse sisenemise ja Eesti Vabariigi territooriumi läbimise transiitloa märge
– BM.
§ 2. Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava poolt riigipiiri ületamisel esitatud
dokumenti kantava Eestis viibimise aluse ja aja märke vorm
(1) Eestis viibimise alus ja aeg märgitakse riigipiiri ületamisel või hiljem esimesel võimalusel
välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava esitatud dokumenti eritempliga. Eritempli
jäljendi kujutis ja mõõdud on esitatud käesoleva määruse lisas.
(2) Eritemplis kasutatakse musta ja punast värvi. Eritempli jäljendile käsitsi kantavad märked
kirjutatakse veekindla musta tindiga.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
99
(3) Paranduste tegemine dokumenti kantud eritempli jäljendile on keelatud. Dokumenti valesti
või ekslikult sissekantud eritempli jäljend tühistatakse ja vajaduse korral kantakse dokumenti
uus jäljend.
(4) Eritempli jäljendi tühistamiseks dokumendis kasutatakse templit „ANNULLEERITUD” või
tehakse kustumatu musta tindiga käsikirjaline kirje „ANNULLEERITUD”. Tühistatud
templijäljendi alla kantakse annulleerimise kuupäev, annulleerija nimi ja allkiri.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
100
Rakendusakti kavand nr 32
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Siseministri 2. novembri 2018. a määrus nr 27 „Isikutunnistuse vorm ja tehniline
kirjeldus ning isikutunnistusele kantavate andmete loetelu“ muutmine
Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.
§ 1. Siseministri 2. novembri 2018. a määruse nr 27 „Isikutunnistuse vorm ja tehniline kirjeldus
ning isikutunnistusele kantavate andmete loetelu“ § 4 lõikes 8 asendatakse sõna
„riigikaitseseaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
101
Rakendusakti kavand nr 33
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Siseministri 26. augusti 2020. a määruse nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline
kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu“ muutmine
Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1, välismaalaste seaduse
§ 224 lõike 1 punkti 6 ja § 250 lõike 2 punkti 9 ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse § 47 lõike 2 ja § 60 lõike 2 alusel.
§ 1. Siseministri 26. augusti 2020. a määruses nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline
kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu“ asendatakse läbivalt sõna
„riigikaitseseaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse“.
§ 2. Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
102
Rakendusakti kavand nr 34
KAITSEMINISTER
MÄÄRUS
Mobilisatsiooniregistri põhimäärus
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 130 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Registri eesmärk
Mobilisatsiooniregistri (edaspidi register) eesmärk on pidada arvestust sõjaväelise auastmega
sõjaaja ametikohtade (edaspidi sõjaaja ametikoht) täitmise ja riigi sõjaliseks kaitseks
kasutatavate materiaalsete vahendite üle.
§ 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja
(1) Registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium.
(2) Registri volitatud töötleja on Kaitsevägi.
§ 3. Registri pidamine ja ülesehitus
(1) Registrit peetakse ühetasandilise digitaalse andmekoguna.
(2) Register koosneb:
1) andmetest sõjaaja üksuste, sõjaaja ametikohtade ja ametikohale nimetatud isikkoosseisu ning
mobilisatsiooni korraldamiseks vajalike materiaalsete vahendite kohta (edaspidi digitaalne
register);
2) digitaalsest arhiivist.
2. peatükk
Registriandmete koosseis
§ 4. Digitaalsesse registrisse kantavad andmed
(1) Sõjaaja üksuse kohta kantakse digitaalsesse registrisse järgmised andmed:
1) nimetus;
2) koosseisuline kuuluvus;
3) kood;
4) tüüp;
5) tase;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
103
6) valmidusaste;
7) staatus sõjaaja struktuuris;
8) moodustamise alguse ja lõpu kuupäev;
9) varustusaste;
10) kiirusklass;
11) formeerija;
12) formeerimiskoht;
13) kogunemiskoht;
14) teave loomise, muutmise ja lõpetamise kohta;
15) väljaõpe.
(2) Sõjaaja ametikoha kohta kantakse digitaalsesse registrisse järgmised andmed:
1) nimetus;
2) kuuluvus;
3) ametikoha tüüp;
4) samalaadsete sõjaaja ametikohtade arv;
5) ametikohale nimetava isiku ametikoht;
6) teave ametikoha loomise, muutmise ja lõpetamise kohta;
7) ametikoha moodustamise alguse ja lõpu kuupäev;
8) ametikoha klassifikaator;
9) ametikohale kehtestatud tervisenõuded;
10) ametikohal nõutav auaste;
11) ametikohal nõutav riigisaladusele juurdepääsu loa vajadus ja tase.
(3) Sõjaaja ametikohale nimetatava ja üksusesse kuuluva isiku, välja arvatud kutsealuse ja isiku,
kes ei vasta sõjaaja ametikoha nõuetele, kohta kantakse digitaalsesse registrisse järgmised
andmed:
1) ees- ja perekonnanimi või -nimed;
2) isikukood;
3) rahvastikuregistrijärgne elukoht;
4) kontakttelefon ja e-postiaadress ning kontaktaadress, kui see erineb rahvastikuregistrisse
kantud elukohast;
5) omandatud või omandatav haridustase;
6) õppekava nimetus;
7) sõjaväelise väljaõppe tase;
8) mootorsõiduki juhtimisõigus;
9) töö- või ametikoht;
10) veregrupp ja reesusfaktor;
11) vastavus tervisenõuetele;
12) antropomeetrilised andmed;
13) omandatud sõjaväelise eriala arvestuskategooria;
14) sõjaväelise eriala arvestuse kood;
15) sõjaväeline auaste, selle andmise kuupäev ja käskkirja number;
16) isikuplaadi väljastamise kuupäev;
17) rahuaja ametikoht, ametikohale nimetamise otsuse number ja kuupäev;
18) sõjaaja ametikoht, ametikohale nimetamise otsuse number ja kuupäev;
19) sõjaaja üksuse koosseisu arvamine;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
104
20) mobilisatsioonist ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamise alus;
21) riigisaladusele juurdepääsu loa andmed;
22) Eestist lahkumise piirang.
(4) Sõjaaja üksuse ja selle ametikohtade materiaalsete vahendite kohta kantakse digitaalsesse
registrisse järgmised andmed:
1) nimetus;
2) kood või koodid;
3) varustusklass;
4) seotus sõjaaja üksuse või ametikohaga;
5) vahendi liik;
6) vahendi kirjeldus;
7) vahendi mõõtühik;
8) vahendi kogus;
9) seisukord;
10) asukoha või kogumiskoha andmed;
11) omaniku ja valdaja ees- ja perekonnanimi või nimetus ning kontaktandmed;
12) registrisse kandmise alus;
13) komplekti kood ja tüüp.
§ 5. Digitaalne arhiiv
Digitaalsesse arhiivi kantakse digitaalsest registrist kustutatud andmed.
3. peatükk
Andmete registrisse kandmine
§ 6. Andmevahetus teiste andmekogudega
(1) Register vahetab andmeid riigi järgmiste andmekogudega:
1) kaitseväekohustuslaste register;
2) tsiviiltoetuse register;
3) rahvastikuregister.
(2) Andmevahetus andmekogudega toimub elektroonilist andmevahetust võimaldaval viisil.
§ 7. Registris kannete tegemise nõuded
(1) Registrisse kande tegemine on digitaalsesse registrisse andmete ja dokumentide sisestamine,
nende salvestamine, muutmine ja kustutamine.
(2) Volitatud töötleja teeb kanded digitaalsesse registrisse kümne tööpäeva jooksul kande
tegemise aluseks oleva sündmuse toimumisest või sellest teadasaamisest, dokumendi
vastuvõtmisest või toimingu või otsuse tegemisest arvates.
(3) Registri kannete kohta salvestatakse ja säilitatakse vähemalt järgmised andmed:
1) kande tegijat tuvastada võimaldav teave;
2) kuupäev ja kellaaeg;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
105
3) objekt.
§ 8. Andmete parandamine
(1) Registriandmetes vea tuvastamisel või veast teadasaamisel on volitatud töötleja kohustatud
pärast andmete kontrollimist ja ebaõigete andmete tuvastamist vea parandama.
(2) Volitatud töötlejal on õigus vea tuvastamiseks ja parandamiseks pöörduda andmete
saamiseks andmete esitaja poole.
(3) Paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud andmekogu põhiandmetes olevast veast teadasaamisel
edastab volitatud töötleja veateate vastava andmekogu vastutavale või volitatud töötlejale.
§ 9. Andmete kandmine digitaalsesse arhiivi
(1) Kande aluseks olevate andmete muutmisel kantakse registrisse uued andmed ja varasemad
andmed kantakse digitaalsesse arhiivi.
(3) Andmeid säilitatakse digitaalses arhiivis kolm aastat nende digitaalsesse arhiivi kandmisest
arvates.
4. peatükk
Juurdepääs registriandmetele ja andmete väljastamine
§ 10. Juurdepääs registriandmetele
(1) Juurdepääs registrisse kantud andmetele on asutusel või isikul, kellel on selleks seadusest
tulenev õigus.
(2) Registriandmetele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas riigisaladuse ja salastatud välisteabe
seadusega.
(3) Juurdepääs registriandmetele võimaldatakse juurdepääsuõiguse andmisega või väljavõttena
registrist.
(4) Juurdepääsu võimaldamiseks peab isik või asutus esitama volitatud töötlejale kirjaliku
taotluse, milles tuleb esitada vähemalt järgmised andmed:
1) taotluse esitaja nimi või nimetus;
2) isiku- või registrikood;
3) taotluse allkirjastaja ees- ja perekonnanimi;
4) taotluse esitaja ametikoht, kui taotlejaks on juriidiline isik või ametiasutus;
5) juurdepääsuõiguse taotlemise vajaduse põhjendus ning viide andmete saamise aluseks
olevale õigusnormile;
6) isiku, kellele juurdepääsuõigust taotletakse, ees- ja perekonnanimi, isikukood ning ameti-
või töökoht;
7) juurdepääsu kestus;
8) isiku riigisaladusele juurdepääsu loa tase;
9) nende andmete kirjeldus või loetelu, millele juurdepääsuõigust taotletakse;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
106
10) soovitav andmetele juurdepääsu viis.
(5) Volitatud töötleja otsustab juurdepääsuõiguse andmise või sellest keeldumise ja
juurdepääsuõiguse andmise ulatuse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
(6) Volitatud töötlejal on enne juurdepääsuõiguse andmise otsustamist õigus küsida taotluse
esitajalt lisateavet.
(7) Juurdepääs digitaalsele registrile võimaldatakse vaid autentimisega või registri väljavõttega.
Füüsilisele isikule võimaldatakse juurdepääs ainult registri väljavõttega.
(8) Digitaalsele arhiivile võimaldatakse juurdepääs vaid registri väljavõttega. Väljavõte
koostatakse digitaalse või paberdokumendina.
(9) Digitaalsesse registrisse juurdepääsuõigust taotlenud isik või asutus on kohustatud enda või
oma esindaja juurdepääsuvajaduse lõppemisest enne selle kestuse lõppu teavitama volitatud
töötlejat viivitamata.
§ 11. Juurdepääsuõigusega isiku tehtud päringute kohta teabe kogumine ja säilitamine
(1) Digitaalsesse registrisse juurdepääsuõigusega isiku tehtud päringu kohta kogutakse
vähemalt järgmisi andmeid:
1) päringu tegijat tuvastada võimaldav teave;
2) päringu kuupäev ja kellaaeg;
3) vaadatud andmed.
(2) Lõikes 1 sätestatud andmeid säilitatakse kolm aastat päringu tegemisest arvates.
5. peatükk
Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, järelevalve ja rahastamine
§ 12. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded
(1) Vastutav töötleja:
1) tagab registri pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele;
2) tagab organisatsiooniliste ja tehniliste meetmetega registriandmete tervikluse ja autentsuse,
registriandmete kaitse, säilimise ning arhiveerimise;
3) vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest.
(2) Volitatud töötleja:
1) tagab registri pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele;
2) vastutab registritoimingute õiguspärasuse eest;
3) vastutab registrist andmete väljastamise nõuetele vastavuse eest;
4) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu registrile;
5) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest;
6) teeb registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks.
§ 13. Registri pidamise rahastamine
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
107
Registri pidamise kulu kaetakse riigieelarvest registri volitatud töötlejale eraldatud
riigieelarvelistest vahenditest.
§ 14. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
108
Rakendusakti kavand nr 35
KAITSEMINISTER
MÄÄRUS
Kaitseplaneerimise infosüsteemi põhimäärus
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 134 lõike 4 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Infosüsteemi eesmärk ja andmete töötlemine
§ 2. Infosüsteemi pidamine ja ülesehitus
§ 3. Infosüsteemis töödeldavate andmete kaitse
§ 4. Infosüsteemi volitatud töötleja
§ 5. Infosüsteemi vastutava ja volitatud töötleja ülesanded.
2. peatükk
Infosüsteemi andmete koosseis
§ 6. Infosüsteemi kantavad andmed
3. peatükk
Andmete infosüsteemi kandmine
§ 7. Andmevahetus teiste andmekogudega
§ 8. Andmete õigsuse tagamine
§ 9. Andmete muutmine ja parandamine
§ 10. Isikuandmete säilitamine ja umbisikustamine
§ 11. Andmete kustutamine
4. peatükk
Juurdepääs registriandmetele ja andmete väljastamine
§ 12. Juurdepääs andmetele
§ 13. Juurdepääsuõiguse andmine
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
109
5. peatükk
Infosüsteemi andmete säilitamine, järelevalve infosüsteemi pidamise üle,
infosüsteemi pidamise finantseerimine ja infosüsteemi likvideerimine
§ 14. Andmete säilitamine
§ 15. Järelevalve
§ 16. Infosüsteemi pidamise rahastamine
§ 17. Infosüsteemi likvideerimine
5. peatükk
Rakendussätted
§ 18. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
110
Rakendusakti kavand nr 36
KAITSEMINISTER
MÄÄRUS
Välisriigi relvajõudude, välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava piiriületusest
ning relvajõudude sõidukite ja kauba üle piiri toimetamisest teavitamise kord
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 138 lõike 5 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Käesolev määrus reguleerib tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel Eestisse saabuvate
välisriigi relvajõudude, välisriigi relvajõudude liikme ning tema ülalpeetava kavandatavast ja
tegelikust piiriületusest ning välisriigi relvajõudude sõiduki ja kauba kavandatavast ning
tegelikust üle riigipiiri toimetamise ajast ja kohast teavitamise korda.
(2) https://www.riigiteataja.ee/akt/riksTsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 134 sätestatud juhul
loetakse käesoleva määruse tähenduses välisriigi relvajõudude liikmeks ka välisriigi relvajõude
saatev nende teenistuses olev tsiviilisik, rahvusvahelise sõjalise õppeasutuses õppiv isik,
rahvusvahelise sõjalise peakorteri personali liige ja peakorteri lepingupartneri töötaja.
Nimetatud isikute ülalpeetav loetakse käesoleva määruse tähenduses välisriigi relvajõudude
liikme ülalpeetavaks.
(3) Käesolevat määrust ei kohaldata, kui välisriigi relvajõudude Eestisse saabumise eesmärk on
Eesti või muu riigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil
osalemine.
§ 2. Kaitseministeeriumi teavitamine välisriigi relvajõudude liikme või tema ülalpeetava
Eestisse saabumisest
(1) Välisriigi relvajõudude liikme Eestisse saabumise ja Eestis viibimise eelduseks on
riigikaitse valdkonna eest vastutava ministri antud luba.
(2) Eestis viibimise loa saamiseks võib taotluse esitada Kaitsevägi, välisriik, rahvusvaheline
sõjaline peakorter või rahvusvaheline sõjaline õppeasutus. Eestis viibimise loa taotlus esitatakse
Kaitseministeeriumile.
(3) Lõikes 2 nimetamata isik või organisatsioon peab taotluse esitama Kaitseministeeriumile
Kaitseväe kaudu. Kaitsevägi lisab taotlusele oma seisukoha välisriigi relvajõudude liikme
Eestisse saabumise kohta.
(4) Kaitseväe juhataja määrab vastutava ametniku või Kaitseväe struktuuriüksuse, kellel on
õigus välisriigi relvajõudude liikme Eestis viibimise luba taotleda või anda lõikes 3 ettenähtud
Kaitseväe seisukoht. Määramisest teavitatakse Kaitseministeeriumi kirjalikult.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
111
(5) Eestisse saabuva välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava kohta tuleb taotluses
esitada vähemalt järgmised andmed:
1) isiku ees- ja perekonnanimi;
2) sünniaeg;
3) kodakondsus;
4) riigipiiri ületuseks kasutatava dokumendi number;
5) sõjaväeline auaste selle olemasolu korral;
6) Eestis viibimise aeg ja teadaolev paiknemise koht;
7) kavandatav riigipiiri ületamise koht;
8) Eestis viibimise eesmärk;
9) Eesti kontaktisik.
(6) Kaitsevägi peab lisaks lõikes 5 sätestatule taotlusel välja tooma ka välisriigi relvajõudude
liikme Eestis viibimist korraldava Kaitseväe struktuuriüksuse nimetuse.
(7) Rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuvate relvajõudude liikmete kohta
võib esitada ainult isikkooseisu arvu, Eestis viibimise aja, Eestis viibimise eesmärgi ja Eesti
kontaktisiku, kui relvajõudude liikmete kohta ei ole teada lõikes 5 toodud täpsemaid andmeid.
(8) Lõigetes 5 ja 7 sätestatud andmed tuleb esitada Kaitseministeeriumile vähemalt viis
tööpäeva enne kavandatavat riigipiiri ületamist. Põhjendatud juhul võib Kaitseministeerium
lubada lõigetes 5 ja 7 sätestatud andmete esitamist lühema tähtaja jooksul, kui sellest on
Kaitseministeeriumi varem teavitatud.
(9) Lõikes 2 või 3 nimetatud isik või organisatsioon või lõike 4 alusel määratud isik või
Kaitseväe struktuuriüksus peab Kaitseministeeriumi viivitamata teavitama, kui ilmneb
erinevusi lõigete 5 ja 7 alusel esitatud andmetes või kui talle saab teatavaks välisriigi
relvajõudude liikme asjaomase asutuse loata Eestis viibimine. Kaitsevägi on kohustatud
viivitamata teavitama Kaitseministeeriumi, kui talle saab teatavaks, et lõikes 3 sätestatud korras
taotluse esitanud asutus või organisatsioon on taotluses esitatud andmeid muutnud või Eestis
viibimise loata isiku vastu võtnud.
(10) Kaitseministeeriumil on õigus nõuda Eestis viibimise loata isiku kohest Eestist lahkumist
või väljastada talle Eestis viibimiseks vajalik luba.
(11) Kaitseministeerium teavitab Kaitseväge väljastatud Eestis viibimise loast.
§ 3. Politsei- ja Piirivalveameti teavitamine välisriigi relvajõudude liikme või tema
ülalpeetava Eestisse saabumisest
(1) Kaitseministeerium teavitab Politsei- ja Piirivalveametit tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
alusel väljastatud Eestis viibimise loast.
(2) Kaitseministeerium edastab Politsei- ja Piirivalveametile § 2 lõike 5 punktides 1–7 või
lõikes 7 sätestatud andmed, väljaarvatud Eesti kontaktisiku kohta käivad andmed, välisriigi
relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava kohta hiljemalt järgmisel tööpäeval Eestis viibimise
loa andmisest arvates.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
112
§ 4. Välisriigi relvajõudude sõidukist ja kaubast ning selle planeeritava piiriületuse ning
üle piiri toimetamise ajast ja kohast teavitamine
Välisriigi relvajõudude sõidukite ja kauba hulgast ning planeeritava piiriületuse ning üle piiri
toimetamise ajast ja kohast teavitamine toimub valdkonna eest vastutava ministri
poolt strateegilise kauba seaduse § 1 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud korras.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
113
Rakendusakti kavand nr 37
REGIONAALMINISTER
MÄÄRUS
Toiduga varustamise valdkonna elutähtsa teenuse osutamise nõuded
Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 466 lõike 2 alusel.
1. Peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse toiduga varustamise valdkonna elutähtsa teenuse osutamise
nõuded toiduseaduse § 463 lõikes 3 sätestatud valdkondade kaupa.
2. peatükk
TOIDUGA VARUSTAMISE TAGAMISE KUI ELUTÄHTSA TEENUSE KIRJELDUS
JA SELLE TÄITMISE NÕUDED
§ 2. Elutähtis teenus
(1) Toiduga varustamine on elanikukonna toiduga varustamine selliselt, et kõik vajalikud
toiduaineid oleksid elanikkonnale kättesaadavad ka kriisi ajal täites elanikkonna esmavajadusi.
(2) Käesoleva määruse mõistes lähtutakse elutähtsa teenuse osutaja põhitegevuse määratlemisel
tema majandustegevuse valdkonnast.
§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse osutamise tasemele
(1) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud jätkama oma tavapärases mahust vähemalt 50%
oma põhitegevust Eesti Vabariigis vähemalt 30 päeva perioodi vältel alates kriisiolukorra välja
kuulutamisest tehes selleks eelnevalt piisavad ettevalmistused mh tagades tegevusvaru.
(2) Peale § 2 lõikes 1 määratletud perioodi, peab elutähtsa teenuse osutaja jätkama oma
põhitegevust parimal võimalikul viisil, ka juhul kui kriisiolukord on kestnud enam 30 päeva.
(3) Põhitegevuse jätkamise mahu ning tegevusvaru mahu arvutamisel lähtutakse eelmise
kalendriaasta 12 kuu keskmisest tegevusmahust põhitegevuse valdkonnas.
(4) Elutähtsa teenuse osutaja peab toiduga varustamise tagamiseks paragrahvi lõigetes 1 ja 2
nimetatud juhul ja mahus eelistama toiduaineid, mille omadus vastab vähemalt ühele
alljärgnevale kriteeriumile:
1) pika säilivusajaga ja/või eritemperatuuri mittevajavad tooted
2) tulenevalt toidu omadustest kiirelt turustatavad tooted
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
114
§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
(1) Elutähtsa teenuse osutaja kohustub koostama tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13 lõikes 1
nimetatud nõuetekohase kriisiülesande täitmise plaani (edaspidi riskianalüüs), võttes arvesse
käesolevas määruses sätestatud nõuded.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud alates käesoleva määruse rakendamisest …
kuu/aasta jooksul võtma kasutusele kõik asjakohased ennetavad meetmed, tagamaks käesolevas
määruses §-des 2, 3 ja 4 määratletud nõuete täitmise lähtudes koostatud riskianalüüsist.
(3) Elutähtsa teenuse osutaja peab lähtudes koostatud riskianalüüsist tagama oma põhitegevuse
jätkumise elanikkonna toiduga varustamise tagamiseks § 2 lõikes 1 määratletud perioodi vältel
ja mahus ning tagama teenuse katkestuse korral osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire
taastamise võime.
(4) Sealhulgas peab arvestama energiakandjate ja kütteallikate varustuskindlust, veevarustuse
katkemise riski, tooraine kättesaadavuse vähenemise riski, majandustegevusse kaasatud
personaliga tagatuse vähenemise riski ja muid asjakohaseid riske.
§ 4. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
(1) Elutähtsa teenuse osutaja peab viivitamata, kuid mitte hiljem kui 1 tunni jooksul teavitama
elutähtsat teenust korraldajat täitmise katkemisest ning võtma tarvitusele abinõud teenuse
taastamiseks.
(2) Lõikes 1 kirjeldatud teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
1) katkestuse toimumise koht, aeg, kestus ja eeldatav lõpu aeg;
2) katkestuse tegelik või arvatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus;
3) teenuse taastamiseks rakendatud meetmete lühikirjeldus;
4) esialgsed andmed oletatava kahju kohta teenuse tarbijale ja seotud osapooltele;
5) vajadusel esialgsed andmed prognoositava mõju kohta keskkonnale.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
115
Rakendusakti kavand nr 38
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määruses kehtestatakse nõuded tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 21
sätestatud elutähtsale teenuse osutamisele ning selle teenuse kirjeldus.
(2) Määruses sätestatakse elutähtsa teenuse taseme, valmisoleku ja teenuse katkestuse
ennetamise nõuded. Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse
pikaajalises, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega, ja nõuded elutähtsa
teenuse põhitegevust toetavate teenuste sisseostmiseks teiselt ettevõttelt ning elutähtsa teenuse
pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust
teavitamise korraldus.
§ 2. Vedelkütusega varustamise kirjeldus
(1) Vedelkütusega varustamine kui elutähtis teenus (edaspidi elutähtis teenus) on vedelkütust
tarbivatele isikutele (edaspidi tarbijatele) Eesti territooriumil vedelkütuse kättesaadavuse
tagamine.
(2) Vedelkütusega varustamise kui elutähtsa teenuse osutaja on vedelkütuse seaduse § 3 lõike
7 punktis 1 esitatud nõuetele vastav kütusemüüja (edaspidi vedelkütuse müüja) ja sama lõike
punktis 2 nimetatudaktsiisilao tegevusluba omav isik, kes lubab vedelkütust siseriiklikkuse
tarbimisse (edaspidi aktsiisilaopidaja).
§ 3. Elutähtsa teenuse taseme ja valmisoleku nõuded
(1) Vedelkütuse müüja tagab vedelkütuse kättesaadavuse vähemalt § 4 lõikes 1 märgitud
tanklates koos hanke-, tarne- ja müügisüsteemi toimimisega.
(2) Vedelkütuse müüja tagab kriisiolukorra ajal § 4 lõikes 1 märgitud tanklates vedelkütuse
kättesaadavuse eelisjärjekorras alarmsõidukitele.
(3) Aktsiisilao pidaja tagab …
(4) Teise elutähtsa teenuse katkestuse või selle ohu korral ja kriisiolukorra ajal tagavad
vedelkütuse müüja ja aktsiisilao pidaja teenuse toimimise vastavalt tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanile.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
116
(5) Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 11 lõikes 1 ja § 13 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse
riskianalüüsis ja kriisiplaanis tuleb vedelkütuse müüjal ja aktsiisilaopidajal analüüsida ja
kirjeldada oma tegevusi sama seaduse §-des…toodud sätete alusel.
§ 4. Vedelkütuse varustamise teenuse katkestuse ennetuse nõuded vedelkütuse müüjale
(1) Vedelkütuse müüjal on kohustus elutähtsa teenuse osutamise tagamiseks varustada paikse
autonoomse elektritoitega üks tankla vähemalt kolmes maakonnas, millest üks tankla on
Tallinnas või Harjumaal.
(2) Vedelkütuse müüja teavitab paikse autonoomse elektritoitega tankla asukohast Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumit 30 päeva jooksul pärast asukoha valikut ja avaldab paikse
autonoomse elektriküttega tankla asukoha aadressi oma veebilehel.
(3) Vedelkütuse müüja esitab 30 päeva jooksul pärast paikse autonoomse elektritoite
paigaldamist tankla asukoha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes teostab
järelevalvet paikse autonoomsete elektritoidete nõuetele vastavuse ja ohutusnõuete täitmise üle.
§ 5. Nõuded autonoomse elektritoitega varustatud tanklale
(1) Paikse autonoomse elektritoitega tankla kütusemahutite summaarne mahutavus peab
mootoribensiinide puhul olema minimaalselt 30 000 liitrit ja diislikütuste puhul minimaalselt
30 000 liitrit.
(2) Väljaspool Harju, Ida-Viru, Tartu ja Pärnu maakonda asuva paikse autonoomse
elektritoitega tankla kütusemahutite summaarne mahutavus peab mootoribensiinide puhul
olema minimaalselt 20 000 liitrit ja diislikütuste puhul minimaalselt 20 000 liitrit.
(3) Paikse autonoomse elektritoitega tankla mootoribensiini ja diislikütuse summaarne jääk ei
tohi ühelgi ajahetkel mootoribensiinide puhul olla väiksem kui 15 000 liitrit ja diislikütuste
puhul väiksem kui 15 000 liitrit.
(4) Lõikes 2 sätestatud tanklates ei tohi kütuse summaarne jääk ühelgi ajahetkel
mootoribensiinide puhul olla väiksem kui 10 000 liitrit ja diislikütuste puhul väiksem kui 10
000 liitrit.
(5) Lõigetes 3 ja 4 nimetatud kohustust ei rakendata:
1) diislikütusele oktoobri- ja novembrikuus, kui toimub ettevalmistus talvisele diislikütusele
üleminekuks;
2) mootoribensiini osas märtsi- ja aprillikuus, kui toimub ettevalmistus suvisele
mootoribensiinile üleminekuks;
3) seadusest tulenevate kütuse koostise muudatuste osas muudatuse jõustumise kuul ja sellele
eelneval kalendrikuul.
§ 6. Vedelkütuse varustamise teenuse katkestuse ennetuse nõuded aktsiisilaopidajale
§ 7. Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
117
Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg on § 4 lõikes 1 nimetatud tanklates kuni 30 minutit ja
aktsiisilaos vedelkütuse siseriiklikkuse tarbimise lubamisel X
§ 8. Elutähtsa teenuse taastamise korraldus
(1) Vedelkütuse müüja lähtub elutähtsa teenuse taastamisel toimepidevuse plaanis esitatud
teenuse taastamise prioriteetidest, arvestades võimalusel järgmisega:
1) esimesena taastatakse teenus objektide valdajatele, kelle teenuse katkestusega kaasneb
vahetu oht inimelule;
2) teisena taastatakse teenus objektide valdajatele, kes tagavad elutähtsa teenuse või
riigikaitseobjektide toimepidevuse.
(2) Aktsiisloapidaja lähtub …
§ 9. Elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmise nõuded
Vedelkütuse müüja ja aktsiisilao pidaja lähtuvad elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste
ostmisel lepingupartneri võimest osutada teenust kriisiolukorra ajal ja teise elutähtsa teenuse
katkestuse korral.
§ 10. Elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestus
Elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega, mille
lahendamist korraldatakse Kliimaministeeriumi tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 11 lõikes 1
nimetatud kriisiplaani alusel, on tegemist juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest
tingimustest:
1) elutähtsa teenuse osutaja ei suuda tagada § 4 lõikes 1 sätestatud tanklates katkematut teenust
ja selle tulemusena on teenuse katkemise piirkonnas ohustatud teiste elutähtsate teenuste
jätkamine;
2) katkeb vedelkütusega varustamise tarneahel.
§ 11. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
(1) Elutähtsa teenuse osutaja teavitab elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või
muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust või selle ohust viivitamata Kliimaministeeriumit
§-s 8 nimetatud kriisiplaanis kokkulepitud telefoni ja e-posti teel.
(2) Lõikes 1 kirjeldatud teavitus sisaldab vähemalt järgmist teavet:
1) katkestuse toimimise aeg ja kestus;
2) katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus;
3) teenuse taastamiseks või teenuse katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja
rakendatavad meetmed;
4) esialgsed andmed prognoositava kahju kohta teenuse tarbijale;
5) esialgsed andmed prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele;
6) vajadusel esialgsed andmed prognoositava mõju kohta keskkonnale.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
118
(3) Kliimaministeerium teavitab viivitamata avalikkust elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete
tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust meediakanalite kaudu
vastavalt kliimaministri käskkirjaga välja antud kriisikommunikatsiooni plaanile.
§ 12. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
119
Rakendusakti kavand nr 39
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määruses kehtestatakse nõuded tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 7
sätestatud elutähtsale teenusele ning teenuse kirjeldus.
(2) Määruses sätestatakse elutähtsa teenuse taseme, valmisoleku ja teenuse katkestuse
ennetamise nõuded. Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse
pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega, ja nõuded elutähtsa
teenuse põhitegevust toetavate teenuste sisseostmiseks teiselt ettevõttelt ning elutähtsa teenuse
pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust
teavitamise korraldus.
§ 2. Elektriga varustamise kirjeldus
(1) Elektriga varustamine kui elutähtis teenus (edaspidi elutähtis teenus) on elektrienergiaga
varustamise teenus elektrituruseaduse §-s 12 nimetatud tarbijatele (edaspidi tarbija) Eesti
territooriumil, mida osutab elektrituruseaduse §-s 211 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja
(edaspidi ühiselt elektriettevõtja).
(2) Elutähtsa teenuse toimimiseks on vajalik elutähtsa teenuse osutaja poolt elektrienergia
tootmine, põhivõrgu ja jaotusvõrgu toimimine ning ühenduste toimimine teiste riikide
elektrivõrkudega.
§ 3. Elutähtsa teenuse taseme ja valmisoleku nõuded
(1) Põhivõrguettevõtja ja liinivaldaja osutavad teise elutähtsa teenuse katkestuse korral või
kriisiolukorra ajal elutähtsat teenust tasemel, mis kindlustab Eesti elektrisüsteemi kui terviku
toimimise, et igal ajahetkel oleks tarbijatele tagatud elektrituruseaduse § 65 lõike 5 alusel
kehtestatud määruse (edaspidi võrguteenuste kvaliteedinõuete määrus) nõuetele vastava
kvaliteediga elektrivarustus.
(2) Võrguettevõtja tagab teise elutähtsa teenuse katkestuse või selle ohu korral või
kriisiolukorra ajal:
1) võrguteenuse enda tegevuspiirkonnas võrguteenuste kvaliteedinõuete määrusele vastava
kvaliteediga elektri edastamise ja turuosalise elektripaigaldise liitumispunkti toomise töökindla
elektrivõrgu kaudu;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
120
2) elutähtsa teenuse tasemel, mis vastab elektrituruseaduse § 42 lõike 2 alusel kehtestatud
määrusele;
3) vähemalt elutähtsa teenuse osutamisele kehtestatud minimaalsete nõuete täitmise vastavalt
tsiviilkriisiks valmisoleku ja riigikaitse seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse plaanile.
§ 4. Elutähtsa teenuse katkestuse ennetuse nõuded
(1) Elektriettevõtja arvestab elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks ja katkestuse
ennetamiseks tsiviilkriisiks valmisoleku ja riigikaitse seaduse § 11 lõikes 1 ja § 13 lõikes 1
nimetatud toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisel järgmiste ohtudega:
1) telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse katkestus;
2) infosüsteemi küberrünnak;
3) olulise töötaja puudumine;
4) rasked ilmastikutingimused;
5) teenuse osutamiseks olulise objekti füüsiline rünne;
6) tulekahju;
7) pommiähvardus;
8) teenuse osutamiseks olulise ehitise, seadme ja infosüsteemi rike;
9) küttematerjali, seadme ja muu olulise vahendi tarne katkestus;
10) muu asjakohane oht.
(2) Elektriettevõtja peab elutähtsa teenuse tagamiseks vähemalt:
1) omama telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse katkestuse puhul alternatiivseid sidepidamise
lahendusi;
2) tagama ööpäev läbi elutähtsa teenuse toimimiseks vajaliku personali ja alltöövõtjate
olemasolu ning nende kättesaadavuse elutähtsa teenuse tagamisega seotud ülesannete
täitmiseks;
3) regulaarselt analüüsima ja hindama küberohte ning rakendama maandavaid turvameetmeid
süsteemse infoturbe halduse protsessi järgi.
(3) Põhivõrguettevõtja tagab lisaks lõigetes 1 ja 2 kehtestatud nõuetele:
1) elektrienergia reservvõimsuse kasutuselevõtmise ulatuses, mis tagab Eesti elektrisüsteemi
võimsusbilansi tasakaalu;
2) alternatiivsete tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu andmesideteenuse tagamiseks.
§ 5. Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg
Elektriettevõtja lähtub võrguteenuste kvaliteedinõuete määruse §-des 4, 42, 5 ja 6 kehtestatud
elutähtsa teenuse katkestuse lubatud ajast.
§ 6. Elutähtsa teenuse taastamise korraldus
Elektriettevõtja lähtub elutähtsa teenuse taastamisel toimepidevuse plaanis esitatud teenuse
taastamise prioriteetidest, arvestades võimalusel järgmisega:
1) esimesena taastatakse teenus objektidel, kus teenuse katkestusega kaasneb vahetu oht
inimelule;
2) teisena taastatakse teenus objektidel, mis tagavad elutähtsa teenuse või riigikaitse objektide
toimepidevuse.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
121
§ 7. Elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste sisseostmise nõuded
(1) Elektriettevõtja lähtub elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste sisseostmisel
lepingupartneri võimest osutada teenust kriisiolukorra ajal ja teise elutähtsa teenuse katkestuse
korral.
(2) Elektriettevõtja tagab, et lepingupartner järgib küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel
kehtestatud võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõudeid.
§ 8. Elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus
Elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus, mille
lahendamist korraldatakse Kliimaministeeriumi tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13 lõikes 1
nimetatud kriisiplaani alusel, on juhtum, kui tootja ei suuda tagada tema poolt lepinguga
kokkulepitud teenust, mille tagajärjel toimub süsteemi ühtsuse ja töövõime häiring või ulatuslik
toitekatkestus või kui on täidetud järgmised tingimused:
1) liinivaldaja, põhivõrguettevõtja või võrguettevõtja ei suuda järgida §-s 5 viidatud katkestuse
lubatud aega;
2) teenuse katkemise piirkonnas tekib oht teise elutähtsa teenuse katkestusest tuleneva
kriisiolukorra tekkeks.
§ 9. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
(1) Elutähtsa teenuse osutaja teavitab elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või
muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust viivitamata Kliimaministeeriumi §-s 8 nimetatud
kriisiplaanis kokkulepitud telefoni ja e-posti teel.
(2) Lõikes 1 kirjeldatud teavitus sisaldab vähemalt järgmist teavet:
1) katkestuse toimumise aeg ja kestus;
2) katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra kirjeldus;
3) teenuse taastamiseks või teenuse katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja
rakendatavad meetmed;
4) esialgsed andmed prognoositava kahju kohta teenuse tarbijale;
5) esialgsed andmed prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele;
6) vajadusel esialgsed andmed prognoositava mõju kohta keskkonnale.
(3) Kliimaministeerium teavitab viivitamatult avalikkust elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete
tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust meediakanalite kaudu
vastavalt majandus- ja taristuministri poolt käskkirjaga välja antud kriisikommunikatsiooni
plaanile.
§ 10. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
122
Rakendusakti kavand nr 40
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded maagaasiga varustamisel
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määruses kehtestatakse nõuded tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 11
sätestatud elutähtsale teenusele ning selle kirjeldus.
(2) Määruses sätestatakse elutähtsa teenuse taseme, valmisoleku ja teenuse katkestuse
ennetamise nõuded. Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse
pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega, ja nõuded elutähtsa
teenuse põhitegevust toetavate teenuste sisseostmiseks teiselt ettevõttelt ning gaasitarne
hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus.
§ 2. Maagaasiga varustamise teenuse kirjeldus
(1) Maagaasiga varustamine kui elutähtis teenus (edaspidi elutähtis teenus) on maagaasiga
varustamise teenus maagaasiseaduse § 2 punktis 8 nimetatud tarbijatele (edaspidi tarbija) Eesti
territooriumil, mida osutab maagaasiseaduse § 22 lõikes 15 nimetatud ettevõtja (edaspidi
maagaasiga varustaja).
(2) Elutähtsa teenuse toimimise eelduseks on piisava rõhu olemasolu gaasisüsteemis, et tagada
tarbijate varustuskindlus maagaasiseaduse tähenduses.
§ 3. Elutähtsa teenuse taseme ja valmisoleku nõuded
(1) Maagaasiga varustaja peab osutama teise elutähtsa teenuse katkestuse või selle ohu korral
ja kriisiolukorra ajal elutähtsat teenust tasemel, mis kindlustab Eesti tarbijate vajadusele vastava
maagaasi impordi, ülekande, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused gaasisüsteemi kaudu.
(2) Maagaasiga varustaja toob tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud
toimepidevuse plaanis nõutavale teabele välja vähemalt järgmise informatsiooni:
1) avariiolukorras tegutsemise kord, mis sätestab võrguettevõtte tegevuse üldreeglid ja
põhimõtted;
2) ettevõtja tegutsemise kord kriisiolukorra ajal;
3) D-kategooria gaasitorustiku avariiolukorras tegutsemise kord;
4) gaasijaotusjaamade avariiolukorras tegutsemise kord.
§ 4. Elutähtsa teenuse katkestuse ennetamise nõuded
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
123
(1) Maagaasiga varustaja lähtub oma tegevuses tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13 lõikes 1,
§ 16 lõikes 2 ja maagaasiseaduse § 263 lõikes 1 nimetatud dokumentidest.
(2) Maagaasiga varustamise tarnehäire korral tagab maagaasiga varustaja täiendava gaasitarne.
§ 5. Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg
Maagaasiga varustaja lähtub maagaasiseaduse § 261 lõikes 5 kehtestatud teenuse katkestuse
lubatud ajast.
§ 6. Elutähtsa teenuse taastamise korraldus
Maagaasiga varustaja lähtub elutähtsa teenuse taastamisel toimepidevuse plaanis esitatud
teenuse taastamise prioriteetidest, arvestades võimalusel järgmisega:
1) esimesena taastatakse teenus objektidel, kus teenuse katkestusega kaasneb vahetu oht
inimelule;
2) teisena taastatakse teenus objektidel, mis tagavad elutähtsa teenuse või riigikaitseobjektide
toimepidevuse;
3) kolmandana taastatakse teenus muudel objektidel.
§ 7. Gaasitarne hädaolukord
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/1938, mis käitleb
gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr
994/2010 (JO L 280, 28.10.2017, 1–56) artikli 11 lõike 1 punktile c on gaasitarne
hädaolukorraga tegemist juhul, kui esineb vähemalt üks järgnevatest tingimustest:
1) erandlikult suur gaasinõudlus;
2) märkimisväärne tarnehäire või tarneolukorra muu märkimisväärne häire;
3) turumeetmed ei taga piisavat gaasivarustust, mistõttu tuleb täiendavalt kasutusele võtta
mitteturupõhised meetmed, et kindlustada gaasitarne eelkõige kaitstud tarbijatele.
§ 8. Gaasitarne hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus
(1) Maagaasi varustaja teavitab viivitamata Kliimaministeeriumit ja Konkurentsiametit
tarnehäirest, tarnehäirest põhjustatud hädaolukorrast või selle ohust eelnevalt kokkulepitud
telefoni ja e-posti teel.
(2) Lõikes 1 kirjeldatud teavitus sisaldab vähemalt järgmist teavet:
1) katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus;
2) katkestuse toimumise aeg ja kestus;
3) teenuse taastamise või teenuse katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad
meetmed;
4) esialgsed andmed prognoositava kahju kohta teenuse tarbijale;
5) esialgsed andmed prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele;
6) vajadusel esialgsed andmed prognoositava mõju kohta keskkonnale.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
124
(3) Kliimaministeerium teavitab viivitamatult avalikkust gaasitarne hädaolukorrast või selle
ohust meediakanalite kaudu vastavalt majandus- ja taristuministri käskkirjaga välja antud
kriisikommunikatsiooni plaanile.
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
125
Rakendusakti kavand nr 41
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded riigitee sõidetavuse tagamisel
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus
(1) Riigitee sõidetavuse tagamine kui elutähtis teenus seisneb riigiteede, välja arvatud riigi
jääteede, korrashoiu teostamises tasemel, mis tagab riigiteede võrgu toimimise ning tingimused
ohutuks liiklemiseks.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja ülesandeid riigitee sõidetavuse tagamisel täidab ehitusseadustiku
§ 97 lõikes 7 nimetatud ettevõtja (edaspidi riigiteed korrashoidev ettevõtja) nende
korrashoiutööde osas, mis tulenevad Transpordiametiga sõlmitud riigiteede korrashoiu
lepingust. Muus osas täidab riigitee sõidetavuse tagamisel elutähtsa teenuse osutaja ülesandeid
Transpordiamet.
§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
(1) Kriisiolukorra ajal, välja arvatud lõikes 2 nimetatud olukorras, tagab elutähtsa teenuse
osutaja riigitee sõidetavuse vastavalt § 1 lõikes 1 kehtestatud teenuse tasemele.
(2) Vedelkütusega varustamise katkestusest tingitud kriisiolukorra ajal järgib riigiteed
korrashoidev ettevõtja riigitee sõidetavuse tagamisel tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13
lõikes 1 ja § 15 lõike 1 nimetatud toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani (edaspidi riskianalüüs
ja plaan).
§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
(1) Riigitee sõidetavuse tagamiseks ja selle katkestuse ennetamiseks peab riskianalüüsis ja
plaanis arvestama vähemalt järgmiste võimalike ohtudega:
1) tee purunemine;
2) erakordselt rasked ilmaolud;
3) vedelkütusega varustamise katkestus;
4) telefoni-, mobiiltelefoni- või andmesideteenuse katkestus.
(2) Riigitee sõidetavuse tagamiseks ja selle katkestuse ennetamiseks peab riigiteed
korrashoidev ettevõtja tagama vähemalt:
1) vajalikul hulgal ja vajalike oskustega personali;
2) vajalikus koguses ja töövalmiduses teehooldetehnika ja abivahendid;
3) vajalikud kokkulepped lisatehnika ja -tööjõu kaasamiseks riigitee sõidetavuse taastamiseks.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
126
(3) Riigitee sõidetavuse tagamiseks ja selle katkestuse ennetamiseks peab Transpordiamet
tagama vähemalt:
1) vajalikul hulgal ja vajalike oskustega personali;
2) valmisoleku riigitee sõidetavuse taastamiseks vajalike meetmete rakendamiseks.
§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega
või muu suure mõjuga katkestus
(1) Riigitee sõidetavuse katkestuse lubatud aeg on:
1) põhimaanteel 12 tundi;
2) tugimaanteel 24 tundi;
3) kõrvalmaanteel ja muul riigiteel 72 tundi.
(2) Riigitee sõidetavuse katkestuse korral rakendab elutähtsa teenuse osutaja kõiki asjakohaseid
meetmeid eesmärgiga riigitee sõidetavus võimalikult kiiresti taastada.
(3) Elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega on
tegemist siis, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) olukord ohustab paljude inimeste tervist või võib põhjustada suurt varalist kahju;
2) lõikes 1 nimetatud riigitee sõidetavuse katkestuse lubatud aeg on ületatud;
3) elutähtsa teenuse osutajal puuduvad võimalused riigitee sõidetavuse taastamiseks.
§ 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
(1) Riigiteed korrashoidev ettevõtja teavitab riigitee sõidetavuse pikaajalisest, raskete
tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust Transpordiametit eelnevat
kokkulepitud telefoni ja e-posti teel.
(2) Lõikes 1 käsitletud teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni:
1) asukoht, kus esineb riigitee sõidetavuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure
mõjuga katkestuses või selle oht;
2) riigitee sõidetavuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse või
selle ohu lühikirjeldus;
3) riigitee sõidetavuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse või
selle ohu lahendamise käik ja kaasatavad osapooled;
4) riigitee sõidetavuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse või
selle ohu hinnanguline kestus.
(3) Transpordiamet teavitab avalikkust riigitee sõidetavuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega
või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust liiklusseaduse §-s 51 sätestatud korras.
Avalikkuse teavitamiseks võib lisaks liiklusseaduse §-s 51 sätestatud võimalustele kasutada ka
teisi teavituskanaleid.
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
127
Rakendusakti kavand nr 42
JUSTIITS- JA DIGIMINISTER
MÄÄRUS
Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse
nõuded
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus
(1) Telefoniteenus käesoleva määruse tähenduses on sideteenus, mis võimaldab riigisiseste
kõnede tegemist ja vastuvõtmist Eesti numeratsiooniplaani kuuluva numbri abil.
(2) Mobiiltelefoniteenus käesoleva määruse tähenduses on sideteenus, mis võimaldab kindlaks
määramata asukohas riigisiseste kõnede tegemist ja vastuvõtmist ning lühisõnumi (SMS – Short
Message Service) edastamist ja vastuvõtmist.
(3) Andmesideteenus käesoleva määruse tähenduses on sideteenus, mis võimaldab andmete
edastamist pakettkommutatsiooni abil sellise andmeedastuskiirusega, mis on kokkulepitud
sideettevõtja ja lõppkasutaja vahelises liitumislepingus.
(4) Kui ühe sideettevõtja osutatavat telefoniteenust, mobiiltelefoniteenust või andmesideteenust
tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat, on tegemist elutähtsa teenusega (edaspidi sideteenus).
(5) Sideteenuse lõppkasutajate arvu hindamisel lähtutakse sideettevõtja osutatava sideteenuse
tavapärasest lõppkasutajate arvust.
§ 2. Sideteenuse taseme ja valmisoleku nõuded
Sideettevõtja, kes osutab sideteenust kui elutähtsat teenust (edaspidi sideettevõtja), peab
planeerima, projekteerima, ehitama, hooldama ja kasutama teenuse osutamiseks vajalikku
sidevõrku nii, et sideteenus oleks sidevõrku ja sideteenust häiriva teguri esinemisel
minimaalselt häiritud.
§ 3. Sideteenuse katkestuse lubatud aeg
(1) Sideteenuse katkestuse korral, välja arvatud elektrienergiaga varustamise teenuse katkestuse
korral, tagab sideettevõtja selle taastamise oma sidevõrgu piires:
1) kaheksa tunni jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud üle
200 000 lõppkasutaja;
2) 16 tunni jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud 30 001
kuni 200 000 lõppkasutajat;
3) 24 tunni jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud 1000 kuni
30 000 lõppkasutajat;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
128
4) ühe tööpäeva jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud alla
1000 lõppkasutaja ja tegemist ei ole üksikute geograafiliselt hajusalt paiknevate lõppkasutajate
sideteenuse katkestusega.
(2) Kui sideettevõtja ja lõppkasutaja on lepingus kokku leppinud lõikes 1 sätestatust kiirema
sideteenuse taastamise tähtaja, lähtutakse sideteenuse taastamisel lepingus sätestatud tähtajast.
(3) Kui sideteenuse katkestuse kõrvaldamist takistab vääramatu jõud võlaõigusseaduse
tähenduses, hakatakse lõikes 1 sätestatud tähtaega arvestama katkestuse piirkonnas alates
vääramatu jõu vahetu mõju lõppemisest.
(4) Sideettevõtja teavitab viivitamata lõikes 3 sätestatud olukorrast ja selle lõppemisest
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.
§ 4. Sideteenuse taastamise korraldus
Sideteenuse katkestuse korral lähtub sideettevõtja elutähtsa teenuse taastamisel tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 13 lõikes 1 ja § 15 lõikes 1 nimetatud riskianalüüsist ja plaanist.
§ 5. Sideteenuse katkestuse ennetuse nõuded
(1) Sideettevõtja kirjeldab elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis sideteenusele
kaasnevaid ohtusid vähemalt teiste elutähtsate teenuste häirete ja katkestuste ning tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduse §-s 11 üleriigilises riskianalüüsis nimetatud riskide korral ning arvestab
nendega toimepidevuse plaani koostamisel.
(2) Sideteenuse toimepidevuse tagamiseks elektrienergiaga varustamise teenuse katkestuse
korral tagab sideettevõtja autonoomse elektritoite oma sidevõrgu piires:
1) vähemalt 24 tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub sideteenuse kättesaadavus
enam kui 200 000 lõppkasutajale;
2) vähemalt 16 tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub sideteenuse kättesaadavus
30 001 kuni 200 000 lõppkasutajale;
3) vähemalt kuueks tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub telefoniteenuse või
andmesideteenuse, välja arvatud mobiilse andmesideteenuse, kättesaadavus 200 kuni 30 000
lõppkasutajale;
4) vähemalt kaheks tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub
mobiiltelefoniteenuse kättesaadavus 100 kuni 30 000 lõppkasutajale avatud keskkonnas
väljaspool asustusüksusena käsitletavat linna;
5) vähemalt kaheks tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub
mobiiltelefoniteenuse kättesaadavus 100 kuni 30 000 lõppkasutajale avatud keskkonnas
asustusüksusena käsitletavas linnas.
(3) Kui autonoomse elektritoite tagamist takistab vääramatu jõud võlaõigusseaduse tähenduses,
hakatakse lõikes 2 sätestatud aega arvestama katkestuse piirkonnas alates vääramatu jõu vahetu
mõju lõppemisest.
(4) Sideettevõtja teavitab viivitamata lõikes 3 sätestatud olukorrast ja selle lõppemisest
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
129
§ 6. Sideteenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus ja
sellest teavitamine
(1) Sideteenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega on
tegemist juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) sideettevõtja ei suuda taastada teenust § 3 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud aja jooksul;
2) sideteenuse katkestus põhjustab teise elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või
muu suure mõjuga katkestuse.
(2) Sideettevõtja teavitab viivitamata tekkinud sideteenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega
või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust ning katkestuse või selle ohu lõppemisest
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.
(3) Lõikes 2 nimetatud teavitus sisaldab vähemalt järgmist teavet:
1) sideteenuse pikaajalises raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse või selle
ohu algusaeg ja hinnanguline kestus;
2) sideteenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse või selle ohu
tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus;
3) sideteenuse taastamiseks või pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestuse või selle ohu mõju vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad meetmed;
4) esialgne hinnang prognoositava mõju kohta sideteenuse lõppkasutajale;
5) esialgne hinnang prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele.
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
130
Rakendusakti kavand nr 43
JUSTIITS- JA DIGIMINISTER
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded autentimise ja digitaalse
allkirjastamise tagamisel
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus
Autentimine ja digitaalne allkirjastamine kui elutähtis teenus (edaspidi elutähtis teenus) on
isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel välja antud dokumentidega elektroonilises
keskkonnas isiku tõendamiseks, isikusamasuse kontrollimiseks ja digitaalallkirja andmiseks
vajalike sertifikaatide kehtivusinfo kättesaadavuse tagamine isikut tõendavate dokumentide
seaduse § 94 lõikes 31 nimetatud sertifitseerimisteenuse osutaja (edaspidi teenuseosutaja) poolt.
§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja lubatud katkestuse aeg
(1) Teenuseosutaja tagab elutähtsa teenuse toimimise aastas vähemalt 361 kalendripäeval.
(2) Elutähtsa teenuse lubatud katkestuste aeg on kokku maksimaalselt 45 minutit tööpäeval
ajavahemikus kell 9.00–18.00 ja tööpäeva väliselt maksimaalselt kolm järjestikust tundi.
Lubatud katkestuste summeeritud kestus peab kindlustama teenuse toimimise lõikes 1
sätestatud tasemel.
(3) Elutähtsa teenuse katkestuse korral lähtub teenuseosutaja tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
§ 13 lõikes 1 ja § 15 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse plaanis kirjeldatud teenuse taastamise
korrast.
§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
(1) Elutähtsa teenuse toimimise tagamiseks ja katkestuse ennetamiseks peab teenuseosutaja
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13 lõikes 1 ja § 15 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani koostamisel arvestama vähemalt järgmiste ohtudega:
1) andmesideteenuse katkestus;
2) elektrikatkestus;
3) võrgu- ja infosüsteemi vastu suunatud pahatahtlik tegevus;
4) olulised tehnilised rikked.
(2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks peab teenuseosutaja rakendama vähemalt
järgmiseid meetmeid:
1) tagama autonoomse elektritoitesüsteemi olemasolu, mis kindlustab elektritoite vähemalt 24
tunniks;
2) tagama ühest kaablitrassist ja andmesideteenuse osutajast sõltumatu andmesideühenduse.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
131
§ 4. Elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus
Elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega on
tegemist siis, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) elutähtsa teenuse katkestuse tõttu ei ole vähemalt 200 000 kasutajal enam kui 72 tunni vältel
võimalik kasutada elektroonilise isikutuvastamise, autentimise või digitaalse allkirjastamise
teenust;
2) katkestus toob kaasa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestuse.
§ 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
(1) Teenuseosutaja teavitab viivitamata elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega
või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust või elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt
häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust Riigi Infosüsteemi Ametit
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(2) Kui lõikes 1 nimetatud vorminõude järgimine ei ole olukorra ajakriitilisuse tõttu mõistlikult
võimalik, teavitab teenuseosutaja Riigi Infosüsteemi Ametit mistahes viisil, kuid edastab
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavituse seejärel hiljemalt 24 tunni jooksul.
(3) Teavitus sisaldab häire või katkestuse kohta vähemalt järgmist teavet:
1) toimumise aeg ja hinnanguline kestus;
2) esialgne hinnang, kas katkestuse või häire põhjustas inimviga, süsteemi tõrge,
loodusõnnetus, pahaloomuline tegevus või kolmanda osapoole viga;
3) põhjuse kirjeldus;
4) esialgne hinnang mõju kohta teenuse terviklusele, käideldavusele ja konfidentsiaalsusele;
5) häire või katkestuse likvideerimiseks ning kahjuliku mõju vähendamiseks rakendatud ja
rakendatavad meetmed;
6) esialgne hinnang mõju kohta teenuse kasutajale;
7) esialgne hinnang mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele;
8) esialgne hinnang piiriülese mõju kohta.
(4) Riigi Infosüsteemi Ameti nõudel esitab teenuseosutaja kümne kalendripäeva jooksul Riigi
Infosüsteemi Ametile häire või katkestuse kohta raporti, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:
1) häire või katkestuse alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg;
2) mõjutatud kasutajate arv ning teenused ja infosüsteemid;
3) häire või katkestuse piiriülene mõju;
4) selgitus, kas häire või katkestuse põhjustas inimviga, süsteemi tõrge, loodusõnnetus,
pahaloomuline tegevus või kolmanda osapoole viga;
5) häire või katkestuse põhjuse avastamise kuupäev, kellaaeg ja viis;
6) põhjuse kirjeldus ja katkestuse kronoloogia;
7) mõju teenuse terviklusele, käideldavusele ja konfidentsiaalsusele;
8) rakendatud abinõud;
9) ülevaade senisest ja planeeritud kommunikatsioonist asutustele, kasutajatele ja avalikkusele.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
132
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
133
Rakendusakti kavand nr 44
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded lennuväljade toimimise tagamisel
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega
või muu suure mõjuga katkestus
§ 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
134
Rakendusakti kavand nr 45
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded aeronavigatsiooniteenuse toimimise
tagamisel
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure
mõjuga katkestus
§ 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
135
Rakendusakti kavand nr 46
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded avaliku raudtee toimimise tagamisel
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure
mõjuga katkestus
§ 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
136
Rakendusakti kavand nr 47
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded sadamate toimimise tagamisel
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure
mõjuga katkestus
§ 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
137
Rakendusakti kavand nr 48
JUSTIITS- JA DIGIMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määruse nr 109 „Nõuded
elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele” muutmine
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 115 lõike 3 alusel.
§ 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määruse nr 109 „Nõuded
elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi § 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) kriisi reguleerimiseks sündmusega vahetult seotud piirkonnas;
2) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse sõnad „hädaolukorra piirkonnas“ sõnadega „sündmusega
vahetult seotud piirkonnas“.
§ 2. Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
138
Rakendusakti kavand nr 49
KAITSEMINISTER
MÄÄRUS
Kaitseministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1, § 43 lõike 5, liiklusseaduse §
34 lõike 5, kaitseväeteenistuse seaduse § 28 lõike 3 ja § 31 lõike 7, Kaitseliidu seaduse § 601
lõike 4 alusel.
§ 1. Kaitseministri 19. detsembri 2016. a määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu sõitjate
ning veose veo kord“ muutmine
Kaitseministri 19. detsembri 2016. a määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu sõitjate ning veose
veo kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesolev määrus on kohustuslik kriisiolukorra ajal, välja arvatud rahvusvahelise sõjalise
operatsiooni piirkonnas liiklemisel. Kriisiolukorra, välja arvatud mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni, ajal ja rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas liiklemisel on määrus
kaitseväelastele kohustuslik, kui see ei takista Kaitseväe ülesannete täitmist või kui käesolevas
määruses ei ole sätestatud teisiti. Erandi tegemise otsustab sõidukijuht, üksuse ülem või
sõidukivanem, kui Kaitseväe juhataja ei ole ette näinud teisiti. Igas olukorras tuleb tagada
liiklejate ja sõitjate ohutus.“;
2) paragrahvi 32 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise
seisukorra või sõjaseisukorra“ tekstiosaga „kriisiolukorra, välja arvatud eriolukorra ja
erakorralise seisusukorra,“.
§ 2. Kaitseministri 22. augusti 2016. a määruse nr 16 „Kaitseliidu liikme püsiva
töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord“ muutmine
Kaitseministri 22. augusti 2016. a määruse nr 16 „Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle
ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord“ § 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„2) Kriisiolukorra lahendamisse ning selle raames riiklikku järelevalvesse kaasamisel
korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.“.
§ 4. Kaitseministri 26. veebruari 2013. a määruse nr 9 „Arstlike komisjonide
moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni
liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja
kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule
suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“ muutmine
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
139
Kaitseministri 26. veebruari 2013. a määruse nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja
koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise
ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule
läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“ §-i 16
lõikes 6 ja 7 ning §-i 18 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud kaitsevalmiduse,
mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra“ tekstiosaga „kriisiolukorra“.
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
140
Rakendusakti kavand nr 50
TERVISEMINISTER
MÄÄRUS
Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuded
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja
ravimiseaduse tähenduses tervishoiuteenuse, ravimite hulgimüügi ja apteegiteenuse kui
elutähtsa teenuse (edaspidi elutähtis teenus) toimepidevuse nõuded.
(2) Määruses sätestatakse nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja teenuse osutamise
valmisolekule ning meetmed elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks. Samuti sätestatakse
tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või
muu suure mõjuga häire või katkestusega ning elutähtsa teenuse toimepidevuse häirest või
katkestusest ja selle tekkimise ohust teavitamise korraldus.
2. peatükk
Kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
§ 2. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 4. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 5. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega
või muu suure mõjuga katkestus
§ 6. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
3. peatükk
Haiglavõrgu haigla pidaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
§ 7. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 8. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
141
§ 9. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 10. Elutähtsa teenuse katkestus ja pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure
mõjuga katkestus
§ 11. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
4. peatükk
Perearstiabi osutaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
§ 12. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 13. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 14. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 15. Elutähtsa teenuse katkestus ja pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure
mõjuga katkestus
§ 16. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
5. peatükk
Ravimite hulgimüügi elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
§ 17. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 18. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 19. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 20. Elutähtsa teenuse katkestus ja pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure
mõjuga katkestus
§ 21. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
6. peatükk
Apteegiteenuse elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
§ 22. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 23. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 24. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 25. Elutähtsa teenuse katkestus ja pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure
mõjuga katkestus
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
142
§ 26. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
8. peatükk
Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja
§ 27. Terviseameti ülesanded
§ 28. Ravimiameti ülesanded
7. peatükk
Rakendussätted
§ 29. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
143
Rakendusakti kavand nr 51
TERVISEMINISTER
MÄÄRUS
Ravimitega varustamise ja esmatasandi tervishoiuteenuse toimimise elutähtsa teenuse
osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõike 7 ning ravimiseaduse
§ 26 lõike 13 ja § 29 lõike 13 alusel.
§ 1. Esmatasandi tervishoiuteenuse toimimise elutähtsa teenuse osutaja määramise
täpsemad tingimused ja kord
§ 2 . Ravimitega varustamise elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused
ja kord
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev)
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
144
Rakendusakti kavand nr 52
TERVISEMINISTER
MÄÄRUS
Tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 3 punktide 3 ja 4, §
19 lõike 2, meretöö seaduse § 32 lõike 8, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lõike
2, § 21 lõigete 61 ja 7, Vabariigi Valitsuse seaduse § 40 lõike 2 ja § 42 lõike 1,
inimgeeniuuringute seaduse § 18 lõike 2 ja ravimiseaduse § 26 lõike 9 punkti 1 punkti 1 alusel.
§ 1. Tervise- ja tööministri 18. detsembri 2018. a määruse nr 65 „Kiirabibrigaadi
koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ muutmine
Tervise- ja tööministri 18. detsembri 2018. a määruse nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja
varustuse nõuded ning tööjuhend“ § 8 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) vältimatu abi järsu suurenemise korral, tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või
kriisiolukorra lahendamisel juhindub oma asutuse elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanist
kuni Terviseameti korralduste saamiseni.“.
§ 2. Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruse nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“ muutmine
Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruses nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 13 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Koodidega 11203, 11204, 11244 ja 11245 tähistatud lisabrigaadi eest tasumist saab
taotleda vastavalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 või terviseministri … määruse nr …
„Tervishoius rakendatavad kriisimeetmed ja kriisistaabi moodustamine” (edaspidi
kriisiolukorra määrus) § 4 lõigete 1–3 alusel tervishoiu valmisoleku tasemete kehtestamisel
ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.“;
2) määruses asendatakse läbivalt sõna „hädaolukorra määrus“ sõnaga „kriisiolukorra määrus“
(ajakohastada tuleb ka viited määruse sätetele).
§ 3. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 24 „Nakkushaiguste loetelu ja
neisse haigestumise andmete edastamine“ muutmine
Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruses nr 24 „Nakkushaiguste loetelu ja neisse
haigestumise andmete edastamine“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruses asendatakse läbivalt sõnad „hädaolukorra ohu korral, hädaolukorra ja eriolukorra“
sõnadega „tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra ja kriisolukorra“;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
145
2) määruses asendatakse läbivalt sõnad „hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja
eriolukorra“ sõnadega „ tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra ja kriisolukorra“;
3) paragrahvi 12 lõike 2 punktis 7 asendatakse sõnad „hädaolukorra ohu korral, hädaolukorra
või eriolukorra“ sõnadega „tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või kriisiolukorra“.
§ 4. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 25 „Nakkushaiguste registri
põhimäärus“ muutmine
Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruses nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“
asendatakse läbivalt sõnad „hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra“
sõnadega „tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra ja kriisolukorra“.
§ 5. Tervise- ja tööministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 10 „Rakkude, kudede ja elundite
hankimise ja käitlemise eeskiri“ muutmine
Tervise- ja tööministri 10. märtsi 2015. a määruses nr 10 „Rakkude, kudede ja elundite
hankimise ja käitlemise eeskiri“ asendatakse sõna „hädaolukord“ sõnaga „kriisiolukord“
vastavas käändes.
§ 6. Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 96 „Terviseameti
põhimäärus“ muutmine
Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 96 „Terviseameti põhimäärus“ § 8
lõikes 7 asendatakse tekstiosa „tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks“ tekstiosaga
„tervishoiu toimepidevust ohustavaks olukorraks ja kriisiolukorraks“.
§ 7. Sotsiaalministri 17. detsembri 2001. a määruse nr 127 „Geenidoonori
pseudonüümitud koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse säilitamise
tingimused“ muutmine
Sotsiaalministri 17. detsembri 2001. a määruse nr 127 „Geenidoonori pseudonüümitud
koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse säilitamise tingimused“ § 6 lõikes 2
asendatakse sõna „hädaolukorras“ sõnadega „tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või
kriisiolukorras“.
§ 8. Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi
tingimused ja kord“ muutmine
Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“
§ 18 lõikest 7 jäetakse välja sõnad „hädaolukorra seaduse tähenduses“.
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
146
Rakendusakti kavand nr 53
TERVISEMINISTER
MÄÄRUS
Tervishoius rakendatavad kriisimeetmed ja kriisistaabi moodustamine
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõike 1 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala
§ 2. Terviseameti ülesanded toimepidevust ohustava olukorra ja kriisiolukorra ülesannete
täitmisel ning selleks valmistumisel
§ 3. Tervishoiuteenuse osutajate ülesanded toimepidevust ohustava olukorra ja
kriisiolukorra ülesannete täitmisel ning selleks valmistumisel
§ 4. Kriisimeetmete rakendamine
§ 5. Kriisistaabi moodustamine
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
147
Rakendusakti kavand nr 54
MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende
koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele
Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 24 lõike 6 alusel.
§ 1. Määruse § 7 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõna „tagama“ sõnaga „korraldama“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
148
Rakendusakti kavand nr 55
MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded raudteeveo toimimise tagamisel
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure
mõjuga katkestus
§ 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
149
Rakendusakti kavand nr 56
SOTSIAALMINISTER
MÄÄRUS
Sotsiaalministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 9, rahvatervise seaduse § 8 lõike
2 punkti 9, § 8 lõike 2 punkti 81 ja § 8 lõike 2 punkti 82 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 107
lõike 3, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 11 lõike 8 ja
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 269 lõike 7, ravikindlustuse seaduse § 53 lõike
7, ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel.
§ 1. Sotsiaalministri 3. aprilli 2002. a määruse nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse
tervisekaitsenõuded“ muutmine
Sotsiaalministri 3. aprilli 2002. a määrust nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse
tervisekaitsenõuded“ täiendatakse peatükiga 41 järgmises sõnastuses:
„41. peatükk
Hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded kriisiolukorra ajal
§ 131. Tervisekaitsenõuded eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal
(1) Kui see on vältimatult vajalik teenuse osutamiseks, võib eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal jätta kohaldamata §-des 3–13 sätestatud nõuded.
(2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada teenuse
osutamisel vastavalt võimalustele ohutu, tervist toetav ja hügieeniline keskkond.
(3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada
toitlustamisel teenusel viibivate isikute eale ja terviseseisundile vastav regulaarne toitumine,
mis katab isiku toiduenergia- ja toitainete vajaduse. Samuti peab isikule olema kättesaadav
veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele vastav joogivesi.
§ 2. Sotsiaalministri 9. jaanuari 2001. a määruse nr 4 „Laste hoolekandeasutuse
tervisekaitsenõuded“ muutmine
Sotsiaalministri 9. jaanuari 2001. a määrust nr 4 „Laste hoolekandeasutuse
tervisekaitsenõuded“ täiendatakse peatükiga 41 järgmises sõnastuses:
„41. peatükk
Hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded kriisiolukorra ajal
§ 201. Tervisekaitsenõuded eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal
(1) Kui see on vältimatult vajalik teenuse osutamiseks, võib eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal jätta kohaldamata §-des 5–19 sätestatud nõuded.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
150
(2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada teenuse
osutamisel vastavalt võimalustele ohutu, tervist toetav ja hügieeniline keskkond.
(3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada
toitlustamisel lapse eale ja terviseseisundile vastav regulaarne toitumine, mis katab lapse
toiduenergia- ja toitainete vajaduse. Samuti peab lapsele olema kättesaadav veeseaduse alusel
kehtestatud nõuetele vastav joogivesi.“.
§ 3. Sotsiaalministri 12. märtsi 2007. a määruse nr 28 „Tervisekaitsenõuded
lapsehoiuteenusele“ muutmine
Sotsiaalministri 12. märtsi 2007. a määrust nr 28 „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele“
täiendatakse peatükiga 5 järgmises sõnastuses:
„5. peatükk
Lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuded kriisiolukorra ajal
§ 91. Tervisekaitsenõuded eriolukorra, erakorralise ja sõja seisukorra ajal
(1) Kui see on vältimatult vajalik teenuse osutamiseks, võib eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal jätta kohaldamata §-des 2–9 sätestatud nõuded.
(2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada teenuse
osutamisel vastavalt võimalustele ohutu, tervist toetav ja hügieeniline keskkond.
(3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada
toitlustamisel lapse eale ja terviseseisundile vastav regulaarne toitumine, mis katab lapse
toiduenergia- ja toitainete vajaduse. Samuti peab lapsele olema kättesaadav veeseaduse alusel
kehtestatud nõuetele vastav joogivesi.“.
§ 4. Sotsiaalministri 20. juuli 2007. a määruse nr 59 „Tervisekaitsenõuded
asendushooldusteenusele pere- ja asenduskodus“ muutmine
Sotsiaalministri 20. juuli 2007. a määrust nr 59 „Tervisekaitsenõuded
asendushooldusteenusele pere- ja asenduskodus“ täiendatakse peatükiga 5 järgmises
sõnastuses:
„5. peatükk
Tervisekaitsenõuded pere- ja asenduskodus kriisiolukorra ajal
§ 81. Tervisekaitsenõuded eriolukorra, erakorralise ja sõja seisukorra ajal
(1) Kui see on vältimatult vajalik teenuse osutamiseks, võib eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal jätta kohaldamata §-des 2–8 sätestatud nõuded.
(2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada teenuse
osutamisel vastavalt võimalustele ohutu, tervist toetav ja hügieeniline keskkond.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
151
(3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada
toitlustamisel lapse eale ja terviseseisundile vastav regulaarne toitumine, mis katab lapse
toiduenergia- ja toitainete vajaduse. Samuti peab lapsele olema kättesaadav veeseaduse alusel
kehtestatud nõuetele vastav joogivesi.“.
§ 5. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 75 „Tervisekaitsenõuded
erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ muutmine
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 75 „Tervisekaitsenõuded
erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ täiendatakse peatükiga 41 järgmises sõnastuses:
„41. peatükk
Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile kriisiolukorra ajal
§ 111. Tervisekaitsenõuded eriolukorra, erakorralise ja sõja seisukorra ajal
(1) Kui see on vältimatult vajalik teenuse osutamiseks, võib eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal jätta kohaldamata §-des 2–11 sätestatud nõuded.
(2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb erihoolekandeteenuse osutajal tagada
teenuse osutamisel vastavalt võimalustele ohutu, tervist toetav ja hügieeniline keskkond.
(3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb erihoolekandeteenuse osutajal tagada
toitlustamisel teenusel viibivate isikute eale ja terviseseisundile vastav regulaarne toitumine,
mis katab isiku toiduenergia- ja toitainete vajaduse. Samuti peab isikule olema kättesaadav
veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele vastav joogivesi.“.
§ 6. Sotsiaalministri 6. detsembri 2013. a määruse nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja
ja väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest
rahastamise ulatus ja kord“ muutmine
Sotsiaalministri 6. detsembri 2013. a määrust nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja
väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise
ulatus ja kord“ täiendatakse §-ga 7 järgmises sõnastuses:
„§ 7. Tervishoiuteenuste osutamine massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra
ajal
(1) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra ajal ja kuni aasta pärast hädaolukorra
lõppemist tagab rahvusvahelise kaitse taotleja tervisekontrolli ja tervishoiuteenuste osutamise
ning nende teenuste osutamiseks vajalike ravimite soetamise Terviseamet koostöös
Sotsiaalkindlustusameti ja majutuskeskuse ülesandeid täitva teenuse osutajaga.
(2) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra ajal ja kuni aasta pärast hädaolukorra
lõppemist rahastatakse lõikes 1 nimetatud tervisekontrolle ja tervishoiuteenuste osutamist
riigieelarvest Tervisekassa kaudu.
(3) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra ajal ja kuni aasta pärast hädaolukorra
lõppemist rahastatakse lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuste osutamiseks vajalike ravimite
soetamist riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu.“.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
152
§ 7. Sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määruse nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise
määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise
määramise ja maksmise kord” muutmine
Sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määruses nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise
määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise
määramise ja maksmise kord” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Ravikindlustuse seaduse §-s 621 sätestatud juhul võib lõikes 1 sätestatud tööandja tõendi
esitada Tervisekassale paberil neljateistkümne kalendripäeva jooksul alates töövõimetuslehe
lõpetamisest teada saamise päevast.“;
2) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kui ravikindlustuse seaduse §-s 621 sätestatud juhul väljastatakse töövõimetusleht paberil,
teeb tööandja, füüsilisest isikust ettevõtja või ettevõtlustulu maksu maksja paberil
töövõimetuslehele oma kanded ja edastab Tervisekassale neljateistkümne kalendripäeva
jooksul alates töövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamisest.“;
3) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Ravikindlustuse seaduse §-s 621 sätestatud juhul määrab ja maksab Tervisekassa hüvitise
hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul arvates nõuetekohaselt vormistatud dokumentide
esitamisest.“;
4) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Tervisekassa võib pikendada hüvitise väljamaksmist 30 kalendripäeva võrra
ravikindlustuse seaduse §-s 621 sätestatud juhul.“.
§ 8. Tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määruse nr 62 „Töövõimetuslehe
vormistamine ja edastamine Tervisekassale“ muutmine
Tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määruses nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja
edastamine Tervisekassale“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Töövõimetuslehe võib väljastada paberil ravikindlustuse seaduse §-s 621 sätestatud juhul.
Paberil väljastatud töövõimetuslehel peab olema lõikes 1 sätestatud andmekoosseis.“;
2) paragrahvi 10 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Tööandja võib ravikindlustuse seaduse §-s 621 sätestatud juhul edastada Tervisekassale
paberil töövõimetuslehe. Paberil edastatud töövõimetuslehel peab olema lõikes 1 sätestatud
andmekoosseis.“;
3) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Töövõimetuslehe andmete muutmise taotlused võib ravikindlustuse seaduse §-s 621
sätestatud juhul edastada Tervisekassale paberil.“.
1
Seletuskirja lisa 7
SHS, LasteKS, OAS, PHS, RaKS, RPKS, SÜS, TLS, VRKSi kooskõlastustabel
Eelnõu kooskõlastused EISis: Siseministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit. Arvamuse ja ettepanekud esitasid: Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon,
MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus, Tervisekassa.
1. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta.
2. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta.
3. Justiitsministeeriumi märkused:
I Põhimõttelised märkused
1. Eelnõu § 1 p 7 (SÜS § 301 lg 1) − eelnõuga sotsiaalseadustiku üldosa
seadusesse (SÜS) kavandatav § 301 lõige 1 sätestab, et kriisiolukorras võib
haldusorgan pikendada SÜS §-s 25 sätestatud hüvitise andmise tähtaega
viieteistkümne tööpäeva võrra, kui hüvitise määramiseks vajalikele
andmetele puudub ligipääs või kriisiolukorra tõttu pole hüvitisi võimalik
määrata seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole hüvitise andmise tähtaja
pikendamise võimaluse sätestamine kavandatud kujul vajalik ega
põhjendatud. Taotluse lahendamiseks vajalikele andmetele ligipääsu
puudumine, kriisiolukorrast tingitud vajadus töö ümber korraldamiseks
vms on käsitatavad taotluse lahendamist takistavate ettenägematute
asjaoludena, mille korral saab juhinduda haldusmenetluse seadusest
(HMS).
Tähtaja pikendamise võimaluse ette nägemine eriseaduses on iseenesest
tavapärane, kui see on tingitud vajadusest uurida täiendavalt taotluse
lahendamiseks vajalikke asjaolusid vms (nt teatud tegevuslubade taotluste
menetlustähtaja pikendamine tulenevalt vajadusest korraldada
keskkonnamõju hindamine). Olukorras, kus taotluse lahendamine võib
aga viibida mingi ettenägematu, haldusorganist ja taotlejast sõltumatu
1. Arvestatud. Lõige eelnõust välja jäetud.
2
asjaolu tõttu, saab juhinduda HMS §-s 41 sätestatust. HMS § 41 sätestab,
et kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada
ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks
haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama
ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Viimasel juhul küll
seaduses sätestatud tähtaega formaalselt ei pikendata, kuid taotlejat
teavitatakse menetlustähtaja ületamise põhjusest ning teatatakse
haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäoline aeg. Sarnane
teavitamise kohustus kaasneb ka tähtaja pikendamise korral.
Lisaks juhime tähelepanu, et tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse (TsiRKS)
eelnõu § 106 annab haldusorganile aluse peatada seadusest tulenev
tähtaeg, kui ta ei ole suuteline tähtaegselt andma määrust või haldusakti,
tegema toimingut või sõlmima halduslepingut erakorralise või
sõjaseisukorra tõttu.
Iga eelkirjeldatud aluse korral tuleb aga arvestada HMS § 5 lõikes 4
sätestatud menetluse kiire läbiviimise kohustustega, mis kehtib ka siis, kui
seadus näeb menetluse läbiviimiseks ette maksimumtähtaja. Menetlus
tuleb alati läbi viia nii kiiresti kui võimalik, iseäranis olukordades, kus
taotluse lahendamisest võib sõltuda isiku toimetulek.
Eelnevast tulenevalt palume kaaluda kavandatava SÜS § 301 lg 1 eelnõust
välja jätmist.
2. Eelnõu § 1 p 7 (SÜS § 301 lg 5) − eelnõuga kavandatav SÜS § 301 lõige
5 sätestab, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib hüvitise andja
hüvitise andmise või hüvitise andmisest keeldumise haldusakti andmisel
kõrvale kalduda HMS § 56 lõikes 3 sätestatust.
Seletuskirjast nähtuvalt on lõike eesmärk kiirendada erakorralise või
sõjaseisukorra ajal piiratud inimressursside juures toimuvat
haldusmenetlust haldusakti andmisel. Juhime tähelepanu, et just selle
2. Arvestatud. Lõige eelnõust välja jäetud.
3
eesmärgi täitmiseks näevad nii kehtiv riigikaitseseaduse § 829 kui ka
TsiRKS eelnõu § 111 ette üldised erisused haldusakti vormistamisele, mh
põhjendamiskohustuse täitmisele kõikides kriisiolukordades. TsiRKS
eelnõu § 111 lõike 3 kohaselt võib haldusorgan vormistada haldusakti
pealdisena taotlusel või muul dokumendil (edaspidi resolutsioon).
Resolutsioon peab sisaldama otsustuse põhisisu, allkirja, ametniku nime
ja ametinimetust ning kuupäeva. Haldusakti võib vormistada
resolutsioonina, kui haldusorgan rahuldab menetlusosalise taotluse täies
ulatuses, haldusorgan lahendab asja üksnes taotluse andmete alusel,
haldusorgan lõpetab oma algatusel alustatud haldusmenetluse,
haldusaktiga keeldutakse isiku taotluse rahuldamisest või TsiRKS
§ 111 lõikes 2 viidatud edasilükkamatutel või massilistel juhtudel (samas
lg 4 p 5). Haldusakti vormistamine resolutsioonina on lubatav eelkõige
nendel juhtudel, kui haldusorganil oleks HMS
§ 40 lõike 3 järgi alus jätta isik enne haldusakti andmist või koormava
toimingu sooritamist ära kuulamata, see tähendab, kui otsustatakse isiku
enda esitatud andmete alusel või taotlus rahuldatakse täies ulatuses. Kui
haldusorgan keeldub isiku taotluse rahuldamisest, siis võib selle
vormistada resolutsiooniga eelkõige juhul, kui keeldumise faktilise aluse
saab märkida lühidalt resolutsiooni teksti, see nähtub muust dokumendist
või on üldteada asjaolu. Haldusakti vormistamine resolutsioonina on
lubatav ka kõigil neil juhtudel, kui seaduse kohaselt võib haldusorgan
anda haldusakti ilma põhjendusteta (edasilükkamatutel või massilistel
juhtudel) või haldusorgan lõpetab tema enda algatusel algatatud
haldusmenetluse. TsiRKS § 111 lõikes 4 sätestatud haldusakti
resolutsiooniga vormistamise ammendav loetelu ei välista haldusakti
vormistamist resolutsioonina siis, kui haldusorgan märgib resolutsioonis
kõik haldusakti andmed ning põhjendused. Kui haldusakti andmisel ei
lähtuta TsiRKS § 111 lõikes 4 toodud erisustest, vaid kõik HMS §-des 55
ja 56 sätestatud nõuded on resolutsiooni tekstis lühidalt ja vähimas
4
nõutavas ulatuses täidetud, võib haldusorgan vormistada oma haldusakti
resolutsioonina ka TsiRKS § 111 lõikes 4 esitatud piiranguid järgimata (vt
TsiRKS eelnõu seletuskiri lk 202 jj[1]). Justiitsministeeriumi hinnangul ei
ole üldiste erisuste olemasolul erisuse kehtestamine SÜSis vajalik,
mistõttu palume kaaluda ka selle regulatsiooni eelnõust välja jätmist.
II. Sisulised märkused
3. Eelnõu § 1 p 2 – palume kaaluda, kas on vajalik kehtestada rakendussäte
selleks, et kriisiolukorras vahetult teenust osutav isik saaks teenust
osutada ka teatud aja jooksul pärast kriisiolukorra lõppemist. Olukorras,
kus isik on tööle võetud tähtajatu töölepinguga, peab tööandjale jääma
võimalus seadusekohaselt töötajat ette teavitada tema töölepingu
lõppemisest. Juhul kui eelnõu koostajad on silmas pidanud, et
kriisiolukorras vahetult teenust osutav isik võetakse tööle üksnes
tähtajalise töölepinguga, mille tähtajalisus on määratud teatud kindla
sündmuse saabumisega, siis palume see seletuskirjas välja tuua.
4. Eelnõu § 1 p 3 – Justiitsministeeriumi hinnangul on vajalik kehtestada
rakendussäte selleks, et erakorralise või sõjaseisukorra lõppedes oleks
nendel teenuse osutajatel, kes esitasid tegevusloa taotluse asemel
erakorralise või sõjaseisukorra ajal majandustegevusteate, võimalik viia
ennast seaduse nõuetega kooskõlla. Vastasel korral ei ole neil alates
erakorralise või sõjaseisukorra lõppemise hetkest õigust valitud
tegevusalal enam tegutseda ning tegevusloa taotlemine võib võtta aega
kuni 30 päeva. Eelnevast tulenevalt leiame, et vajalik oleks ette näha
vähemalt 30 päevane üleminekuperiood.
III. Normitehnilised ja keelemärkused ning märkused mõju kohta
II. Sisulised märkused
3. Eelnõu seletuskirja on täiendatud. Selgitame, et erihoolekandeteenuseid
osutavate isikute ettevalmistusnõuete leevendamine võrreldes
tavaolukorraga kehtib vaid eriolukorra, erakorralise olukorra ning
sõjaolukorra ajal ning kuni kaks aastat pärast sõjaolukorra lõppemist.
Sellises olukorras võetakse isikud tööle tähtajalise töölepinguga, mille
kehtivus lõppeb teatud kindla sündmuse saabumisega.
4. Arvestatud, eelnõu sõnastust on täpsustatud. Teenuse sujuvama
ülemineku tagamiseks lisasime eelnõu § 1 p 4 täienduse, et pärast
erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist on võimalik teenuseosutajal
jätkata oma tegevust 90-kalendripäeva teavitamise alusel, ilma
tegevusloata, et oleks võimalik selle aja jooksul tegutsemiseks tegevusluba
taotleda.
III. Normitehnilised ja keelemärkused ning märkused mõju kohta
5. Normtehniliste ja keelemärkustega ning mõjude märkustega on
arvestatud.
[1] https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/375b55a6-eaf1-4904-b3b7-fd0965df5106
5
5. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja
failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega
eelnõu mõju kohta.
6. Eelnõu menetlemine koos TsiRKS eelnõuga – palume eelnõu liita
TsiRKS eelnõuga, st palume eelnõu sätted kavandada TsiRKS eelnõu 14.
peatükki rakendussätete hulka. Kooskõlastamiseks esitatud eelnõu ja
TsiRKS eelnõu eraldi menetlemine ei ole otstarbekas.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu
esitada Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast
praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse
korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist
kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.
6. Arvestatud. Palume Riigikantseleil käesoleva eelnõu liita TsiRKS eelnõu
14. peatükki rakendussätete hulka. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 6 lõikele 5 tulenevalt esitab Riigikantselei TsiRKS
tervikeelnõu Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks.
4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu
märkusteta.
5. Riigikantselei kooskõlastab sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste põhimõtteliste
märkustega arvestamisel: Eelnõu kohaselt reguleeritakse
sotsiaalteenuste ja -toetuste korraldamist puudutavad erisused, et tagada
sotsiaalsüsteemi toimimine ja teenuste järjepidev osutamine
kriisolukordades. Sotsiaalteenuste- ja toetuste järjepidevaks toimimiseks
ning teenuste osutamise tagamiseks kriisiolukorras on vaja õigusaktides
anda kõikidele osapooltele üheselt mõistetavad ja selged reeglid.
Osapoolteks on KOV-id, SKA, eraõiguslikud juriidilised isikud, mis
teenust osutavad ja inimesed, keda teenus vahetult puudutab ning nende
lähedased ja hooldajad.
Leiame, et eelnõuga kavandatud regulatsioon ei ole siiski eesmärgi
täitmiseks üheselt selge ja on küsitav, kas kavandatud muudatused on
piisavad. Selgitame oma tähelepanekuid alljärgnevalt:
6
1. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu põhimõtted, millest lähtudes on tehtud
valik sotsiaalteenuste ja -toetuste erisuste kehtestamisel erinevates
kriisiolukordades. Samuti ei selgu, kas on analüüsitud, kuidas kavandatud
erisused kriisiolukorras toimivad koosmõjus tavapäraste tingimustega.
Seletuskirjas selline info puudub või on pealiskaudne. Samuti kasutatakse
mõistet „kriisiolukord“ eelnõu erinevates sätetes erinevalt, mis raskendab
eelnõuga kavandatud muudatustest arusaamist. Näiteks näevad eelnõu § 1
punktid 1 ja 2 (SHS § 13.1 ja § 13.2) ette sotsiaalteenuste ja
erihoolekandeteenuste osutamise erisused kriisiolukorras, kuid
paragrahvide tekstiosa regulatsioon puudutab eriolukorda, erakorralist ja
sõjaseisukorda. Kui olete analüüsinud, et kriisiolukorras ei ole ühtegi
erisust vaja, tuleks viia paragrahvide pealkiri sisuga vastavusse ning
täiendada seletuskirja selgitustega, kuidas teenused saavad toimida nii,
nagu tavaolukorras on ette nähtud.
2. Seletuskirjast ei selgu, millistest asjaoludest lähtudes on ette nähtud
leevendused sotsiaaltöötajate ja hooldustöötajate värbamiseks kahe aasta
jooksul üksnes pärast sõjaseisukorra lõppemist. Palume seletuskirja
1. Arvestatud. Selgitame, et käesoleva eelnõu väljatöötamisele on eelnenud
9-s töörühmas väga põhjalikud arutelud, mille raames arutati läbi SHS
reguleeritud sotsiaalteenuste ja- toetuste korraldamist puudutav erinevates
kriisiolukordades. Tuleb tõdeda, et täna SHS-is reguleeritud teenuste
puhul ei ole alati kõigile sihtgruppidele võimalik rakendada
kriisiolukordades samasugust teenuse korraldust. Siinjuures on oluline
arvesse võtta just haavatavate sihtgruppidele (lapsed, psüühikahäiretega
inimesed, puuetega inimesed, kodu- või üldhooldusteenusel viibivad
inimesed) erinevates kriisiolukordades teenuste korraldamise eripära, et
seeläbi toetada nende hakkamasaamist ja turvalisust. Seetõttu ongi
erinevate sotsiaalteenuste puhul kokku lepitud veidi erinevad lähenemised,
mis lähtuvad teenusega hõlmatud sihtgrupi vajadustest erinevates
kriisiolukordades ja toetavad ka teenuseosutajaid. Samuti lähtutakse
kriisiolukorras põhimõttest, et nii kaua kui vähegi võimalik korraldatakse
sotsiaalteenuseid ja makstakse toetusi tavaolukorra reeglite alusel.
Tulenevalt rakenduvast kriisiolukorrast leevendatakse ka teenuse või
toetuse korraldamist reguleerivaid nõudeid. Täpsem teenuste
korraldamine erinevates kriisiolukordades ning osapoolte rollid
kriisiolukorras teenuse korraldamisel pannakse paika kriisikavades.
Käesoleva eelnõu puhul on võetud suund luua teenuse nõuete lõdvendused
just erakorraliseks ja sõjaseisukorraks, sest varasemalt selliste olukordade
puhul teenuse ja toetuste korraldamise nõudeid sätestatud ei ole. Juhime
tähelepanu, et TsiRKS eelnõus on välja toodud kriisolukorra üldmõiste,
mis hõlmab käesolevas eelnõus § 1 punktide 1 ja 2 puhul nimetatud
erinevaid kriisiolukordi. Ka eelnõu § 1 punktide 1 ja 2 puhul on pealkirja
sisu muudetud ja eelnõu § 132 lõike 2 osas on seletuskirja täiendatud.
2. Tähelepanekutega on arvestatud ja seletuskirja eelnõu § 132 lõike 1
osas täiendatud. Eelmise punkti juures on täpsemalt selgitatud töörühma
poolt tehtud sisuliste valikute põhimõtteid. Lisame, et KOV teenuste puhul
7
täiendada selgitustega, kas on analüüsitud vajadust kehtestada ka teisi
tähtajalisi leevendusi sotsiaalteenuste ja erihoolekandeteenuste osutamisel
ja ka teistes kriisiolukordades, nt pärast eriolukorra lõppu mingi perioodi
jooksul ning millest lähtudes on otsustatud eelnõu leevendused kehtestada
kaheks aastaks.
3. Eelnõu kohaselt võib kriisiolukorras teatud tingimustel hinnanguliselt
leevendada teenusele osutatavaid nõudeid. Näiteks võib nõudeid teenust
osutavale isikule leevendada kriisiolukorras, mis otseselt mõjutab lapsele
turvakoduteenuse osutamist, erihoolekandeteenuse osutamisel eriolukorra
ajal kehtib leevendus juhul, kui see on vältimatult vajalik
erihoolekandeteenuse osutamiseks. Seletuskirjast ei nähtu, miks on teenuse
leevendamise eelduseks valitud erinevad tingimused ja millised olukorrad
need potentsiaalselt olla võiksid. Palume kaaluda, kas eelnõus tervikuna on
võimalik näha ette kriisolukorrad, mille väljakuulutamise tõttu teenuse
nõuded alati leevenduvad ja need olukorrad, kus leevendamise eelduseks
on, et kriisiolukord peab teenuse osutamist (oluliselt) ka mõjutama. Hetkel
on eelnõus teenuste leevendused erinevalt sätestatud - ühed vajavad
lisatingimusi, teistel juhtudel piisab kriisiolukorra või erikorra faktist.
Otsuse tegemiseks tuleks ette näha ka kriteeriumid, mille raames teenuse
osutamise olulisust mõju või vältimatust saab kaaluda. Lisaks ei selgu
eelnõust, kelle pädevuses on nende otsuste tegemine. Meie hinnangul on
see vajalik, sest teenuse osutajad on erinevad ja kriisiolukorras peab olema
igaühe roll selge.
4. Eelnõust ja seletuskirjast jääb ebaselgeks, millised kohustused ja
ootused teenuste korraldajatele ja pakkujatele erinevates kriisiolukordades
tekivad ning miks need on erinevalt reguleeritud. Näiteks erihoolekande
teenuse juures ei ole täpsustatud, kellel lasub kohustus tõendada, et töötajat
ei ole karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada
teenust saava inimese elu, tervise ja vara. Samas lastekaitse teenuse juures
on lähtutud TsiRKS eelnõus välja toodud kohaliku omavalitsuse
korraldada jäävate sotsiaalteenuste ja Sotsiaalkindlustusameti poolt triaaži
põhimõttest lähtuvast teenuste ja toetuste osutamise/maksmise
korraldamise pingereast. Eesmärgiks on võetud toetada teenuste
korraldamist ennekõike erakorralise või sõjaseisukorra ajal.
3. Selgitame. Tulenevalt teenuste ja sihtgruppide erinevusest ei ole võimalik
ette näha kõikide teenuste puhul ühesugust teenuste korraldust erinevates
kriisiolukordades. Samuti leiame, et kriisiolukorras rakenduv regulatsioon
peab olema piisavalt paindlik selleks, et ühelt poolt võimaldada
hädavajalikke leevendusi teenuse toimepidevuse tagamiseks, kuid teisalt
jätkata teenuse osutamist ka kriisiolukorras nii kaua kui vähegi võimalik
tavaolukorra reeglite alusel. Käesoleva eelnõu juures oleme siiski ühtselt
lahendanud SHS §-s 151 sätestatud tegevusloa nõudega hõlmatud
sotsiaalteenuste puhul tsiviilkriisi lahendamiseks välja kuulutatud
kriisiolukorra ajal tegevusloa väljastamist puudutavad erisused, samuti
erakorralise ja sõjaseisukorra ajal tegevusloa nõude ajutise peatamise
võimaldamise. Võttes arvesse, et olenevalt kriisi iseloomust võib teenus
olla mõjutatud erineval moel, ei ole mõistlik liigselt piiravaid kriteeriume
või regulatsioone luua. Kas välja kuulutatud kriisiolukorral on oluline
mõju konkreetse teenuse osutamisele või mitte, saavad otsustada
teenuseosutajad, kelle ülesanne on tagada klientide heaolu ja kvaliteetse
teenuse osutamine. Täiendavad selgitused, mil viisil on jõutud eelnõus
väljatoodud lahendusteni, on välja toodud käesolevas kooskõlastuskirjas
Riigikantselei ettepanekute punkti 1 juures.
4. Selgitame, et lastele ja täiskasvanutele osutatavate teenuste puhul on ka
tavaolukorras erinevalt reguleeritud see, kas ja kuidas kontrollitakse
teenust vahetult osutava isiku karistatust. LasteKS § 20 lg 3 kohaselt
on lapsega töötamist võimaldav isik või vastava tegevusloa väljastaja on
kohustatud kontrollima LasteKS § 20 lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest
kinnipidamist isiku töölevõtmisel või tegevusloa väljastamisel. Lapsega
8
on öeldud, et tööle asuval inimesel on kohustus anda kinnitus, et sellised
piirangud puuduvad ning tööandjal või tegevusloa väljastajal tuleb
piirangute kontroll teostada viivitamatult pärast seda takistavate asjaolude
äralangemist või vahetu ohu tõrjumist. Teeme ettepaneku teenuste üleselt
nõuded ja nende täitmise tõestamise kohustused ühtlustada või täiendada
seletuskirja selgitustega, miks erisused teenuste lõikes vajalikud on.
5. Eelnõu näeb erihoolekande teenuse osas ette (§ 132 lg 7), et
„erakorralise või sõjaseisukorra ajal peab kogukonnas elamise teenuse ja
ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja lisaks käesoleva paragrahvi
lõikes 6 sätestatule tagama isikule majutamise ja toitlustamise.“
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse erinevates aruteludes on osapooled välja
töötamist võimaldav isik on kohustatud kontrollima lapsega töötava isiku
vastavust LasteKS § 20 lõigetele 1–2 vähemalt kord 12 kuu jooksul, kui
teavitust isiku karistusandmete muutumise kohta ei edastata automaatselt.
Kontrollikohustuse täitmata jätmine on väärteona karistatav (KarS § 1791).
Seetõttu on vaja kriisiolukordades näha ette sellest kohustusest erisus,
juhul kui isiku karistatuse andmeid ei ole võimalik seaduses sätestatud
tähtaja jooksul kontrollida.
Täiskasvanutele suunatud sotsiaalteenuste puhul peab tööandja samuti
tagama, et tööle võetav isik vastab seadusega kehtestatud nõuetele, kuid
selleks vajalikud toimingud otsustab tööandja. Üldjuhul peab töötaja ise
kinnitama, et teda ei ole karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis
võib ohtu seada teenust saava inimese elu, tervise ja vara. See on teenuste
juures läbiv põhimõte, et alati tuleb isikul esitada ametlik dokument oma
karistusandmete või nende puudumise kohta ja tööandjal võtta isikult
kinnitus, et teda ei ole karistatud. Selle osas ei ole plaanis muudatusi ka
kriisiolukorras. Eeldame, et enamuse tsiviilkriiside puhul on läbi
karistusregistri e-toimiku võimalik igaühel nii enda kui teiste isikute kohta
iseseisvalt teha päringuid avalikus e-toimiku infosüsteemis. E-toimiku
väljavõte on küll mõeldud üksnes karistusandmetega tutvumiseks,
ametlikku dokumenti sama keskkonna kaudu saada ei ole võimalik. Samas
on tööle võetavale isikule loodud võimalus taotleda kolmandale
osapoolele esitamiseks ka ametlik dokument oma karistusandmete või
nende puudumise kohta, mis väljastatakse talle üldjuhul kahe tööpäeva
jooksul.
5. Selgitame, et täpsustused on toodud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri
2015. a määruse nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja
eraldusruumile“ täiendustes:
§ 111. Tervisekaitsenõuded eriolukorra, erakorralise ja sõja seisukorra ajal
9
toonud, et nt evakuatsiooni läbiviimist reguleerivates sätetes on oluline
täpsustada, millistest standarditest toidu ja majutuse pakkumisel lähtuma
peaks, mistõttu Riigikantselei plaanib seletuskirja täiendada ning
täpsustada eeldust tagada vastavalt võimalustele minimaalne vajalik elu ja
tervise säilitamiseks. Samuti ei ole joogivesi käsitletav toiduna, palume
vajadusel kaaluda ka joogivee eraldi väljatoomist eelnõus. Soovitame ka
siin seletuskirjas ootuseid täpsustada (st ulatusliku kriisi korral ei pruugi
olla võimalik tagada tavapärast isiklikku ruumi, pesemisvõimalusi, sooja
toitu jne).
6. Samuti ei ole seletuskirjas selgitatud, kuidas tagatakse ülejäänud
sotsiaalteenuse osutamise nõuete täitmine erinevates kriisiolukordades.
Näiteks toimetulekutoetuse määramise ja maksmise erisusi on eelnõuga
ette nähtud minimaalselt ainult erakorralise või sõjaseisukorra ajal või
kriisiolukorras ulatusliku evakuatsiooni ajal KOV üksuse territooriumil,
samas kui tavaolukorras toimiv toetuse taotlemise ja määramise protsess
eeldab taotlejalt paljude dokumentide esitamist, mis ei pruugi olla
kriisiolukorras kättesaadavad. Samuti kehtivad kohustused KOV-dele,
mille täismahus täitmine kriisiolukorras on keeruline ja teatud erikordade
väljakuulutamisel ebarealistlik, näiteks KOV-i kohustus riiklike registrite
kaudu välja selgitada, kas taotlejale ja tema perekonnaliikmetele kuulub
kinnisasju või sõidukeid, et teha kindlaks isiku varaline seis. Palume
seletuskirja täiendada selgitustega, kuidas eelnõuga ette nähtud erisusi
koosmõjus tavaolukorras ette nähtud nõuetega rakendatakse ja seda iga
teenuse osutamise kohta erinevates kriisiolukordades. Vajadusel tuleb
erisused eelnõus ette näha (millised sätted ei kohaldu kriisiolukorras). 3
(3) Lisaks juhime tähelepanu, et tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus
ei ole ulatusliku evakuatsiooni eeltingimuseks kriisiolukord. Palume
mõelda, kas ka sotsiaalhoolekande seaduse eelnõus seda selliselt
sätestada.
(1) Kui see on vältimatult vajalik teenuse osutamiseks, võib eriolukorra,
erakorralise või sõjaseisukorra ajal jätta kohaldamata §-des 2–11
sätestatud nõuded.
(2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb
erihoolekandeteenuse osutajal tagada teenuse osutamisel vastavalt
võimalustele ohutu, tervist toetav ja hügieeniline keskkond.
(3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb
erihoolekandeteenuse osutajal tagada toitlustamisel teenusel viibivate
isikute eale ja terviseseisundile vastav regulaarne toitumine, mis katab
isiku toiduenergia- ja toitainete vajaduse. Samuti peab isikule olema
kättesaadav veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele vastav joogivesi.“.
6. Selgitame, et kohaliku omavalitsuse kohustuslikuna korraldatavate
teenuste loetelu on välja toodud sotsiaalhoolekande seaduses. Tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduse eelnõus on omakorda välja toodud kohaliku
omavalitsuse püsivad kriisiülesanded. Samuti on olulisel kohal ülesannete
jäävuse põhimõte, mille järgi korraldavad ja pakuvad kriisiolukorras
teenuseid samad osapooled, kes ka tavaolukorras. Teenuste osas, mis ei
ole kriisiolukorras täiendavalt reguleeritud tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse või antud seaduse eelnõus on lähtutud sellest, et peale seaduse
vastu võtmist tuleb koostada üleriigiline riskianalüüs, sh nii asutustel kui
kohalikel omavalitsustel tuleb koostada kriisiplaan.
Seletuskirja on täiendatud toimetulekutoetuse osas. Toimetulekutoetuse
määramise ja maksmise üldiseid põhimõtteid ei muudeta. Kui teatud
andmetele puudub ligipääs ja neid ei õnnestu ka muul viisil saada, saab
küsida inimeste omakäelisi kinnitusi. Avaldusi menetletakse nende
andmete põhjal, mis on kättesaadavad.
10
7. Palume seletuskirja täiendada selgitustega, kas ja kuidas on eelnõu
koostamisel arvestatud ka COVID-19 pandeemia järelmitega ning
Ukraina sõjast põhjustatud hüppeliselt kasvanud pagulaste
vastuvõtmise käigus tekkinud kogemustega, mis mitmete eelnõus
fookuses olevate teenuste korraldust oluliselt mõjutasid ning kehtiva
korralduse kitsaskohad välja tõid.
8. Esitame ka väiksema kaaluga märkused:
- Palume § 131 lg ja § 132 lg 5 täiendada kirjeldatud protsessi, sh
täpsustada, millises vormis peab valdkonna eest vastutav minister
SKA-le ettepaneku tegema ja seletuskirjas selgitada, kas SKA ei saa
enne otsustada, kui ei ole ministrilt vastavat ettepanekut.
- Palume § 1551 lg 2 täpsustada, kas tegevuskoha või klientide arvu
muutmisel on Sotsiaalkindlustusametil teate kättesaamise järel õigus
asukoha muutusega ka mitte nõustuda.
- Palume § 141 lg 2 täpsustada, kelle kohustus on välja selgitada või
tõendada, kes on last tegelikult kasvatav isik.
- Palume § 621 lg 2 täpsustada, millistel juhtudel Tervisekassa ajutise
töövõimetuse tähtaega pikendada võib (nt kui kriisiolukorrast
tulenevalt on Tervisekassa töökoormus oluliselt suurenenud, teenuse
pakkumine häiritud vms).
- Palume § 8 kohta seletuskirjas selgitust, miks eelnõuga kavandatud
muudatus kohaldub ainult lapse tegelikule hooldajale, aga mitte nt
vanemale ja hoolduspere vanemale.
7. Seletuskirja on täiendatud. Juhime ettepaneku koostaja tähelepanu, et
vaid osad käeolevas eelnõus sätestavad muudatused tulenevad COVID-19
või UA sõjapõgenike kriisi mõjudest. Selle näiteks on käesoleva eelnõu §
1 toodud § 131 lõike 3 ja 4 toodu, mis on ka täna kehtivas SHS sätestatud
COVID-19 kriisi ajal. Samuti § 9 tehtavad täpsustused VRKS-i, mille
vajadus tuleneb UA sõjapõgenike kriisi kogemustest.
8. Seletuskirja on täiendatud.
- Täiendasime seletuskirjas § 131 lg 5 ja § 132 lg 5 kirjeldatud protsessi
- § 1551 lg 2 osas täiendasime seletuskirja. Käesoleva sätte eesmärgiks
ennekõike lubada teenuse osutamist kriisiolukorras või massilisest
sisserändest tingitud hädaolukorras uues asukohas või suuremale
arvule klientidest kui kehtival tegevusloal märgitud, et tagada
paindlikkus teenuse osutamisel eelpool nimetatud kriisiolukordades,
kus on oluline operatiivsus. Kokkuvõtvalt ei ole käesoleva muudatuse
juures eelduseks SKA nõusoleku saamine, vaid nende informeerimine
kujunenud olukorrast.
- § 141 lg 2 osas seletuskirja täiendatud, tegemist on hüvitise määramise
tingimusega, mida kontrollib hüvitise andja, vajadusel koostöös
kohaliku omavalitsusega.
- § 621 lg 2 Justiitsministeeriumi ettepaneku valguses lg 2 tekstist välja
jäetud, kuna hüvitiste andmise tähtaja pikendamist reguleerib
haldusmenetluse seaduse § 41, mida saab Tervisekassa rakendada ka
antud juhul.
- § 8 seletuskirja on täiendatud.
6. Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste
märkustega: Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kohaselt kehtestab
kriisiolukorra Vabariigi Valitsus. Kriisiolukorra võib kehtestada ka
piirkondlikult. Kriisiolukorra võib põhjustada loodusõnnetus,
11
nakkushaigus, katastroof – sellisel juhul on tegu tsiviilkriisiga.
Kriisiolukorra võib põhjustada ka oht põhiseaduslikule korrale, teise riigi
sõjaline rünnak või oht selliseks rünnakuks – sellisel juhul on tegu
riigikaitselise kriisiolukorraga. Kriisiolukorra lahendamiseks võib välja
kuulutada eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra. Eriolukorra võib
välja kuulutada Vabariigi Valitsus. Erakorralise seisukorra ja
sõjaseisukorra võib välja kuulutada Riigikogu. Tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et „kriisiolukord“ on
katusmõiste kriisiolukorrale, eriolukorrale, erakorralisele seisukorra,
sõjaseisukorrale, mobilisatsioonile ja demobilisatsioonile.
1. Käesoleva eelnõu §-ga 8 täiendatakse töölepingu seaduse § 65 lõiget 2
teise lausega, mille kohaselt ei rakendata vanemapuhkusele jäämisel
töölepingu seaduses ette nähtud etteteatamistähtaega, kui etteteatamist ei
saa asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Meie hinnangul on
kõnealune muudatus eelduslikult kohaldatav erinevates olukordades,
mitte ainult kriisiolukorras tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
tähenduses.
2. Käesoleva eelnõu § 1 punkiga 2 täiendatakse sotsiaalhoolkande seadust
§-ga 133 , mille lõikes 3 on sätestatud, et kui kriisiolukorras osutatakse
lapsehoiuteenust eluruumis, mis ei ole lapsehoiuteenust saava lapse
eluruum, siis ei esitata teenuse osutajale nakkushaiguste suhtes
tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi esitamise nõuet. Leiame, et
kui kriisiolukorra on põhjustanud nakkushaigus, tuleks vastupidi eelnõus
sätestatule vastavat tõendit nõuda. Kui regulatsiooni eesmärk on
rakendada erandit mõnes konkreetsemas kriisiolukorras, siis on 2 (2)
võimalik sõnastust täpsustada (nt mõiste „kriisiolukorras“ asemel
„sõjaseisukorra ajal“).
Lisaks palume seoses lapsehoiuteenuse osutamise regulatsiooni tehtavate
muudatustega jälgida Haridus- ja Teadusministeeriumi koostatava
alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu menetlust, sest lapsehoiuteenus
sätestatakse edaspidi nimetatud eelnõus.
1. Selgitame, et säte on töögrupis läbiarutatu järel teadlikult selliselt
sõnastatud, et oleks võimalik kohaldada erinevates olukordades.
Seletuskirja selgitust on täiendatud.
2. Selgitame, et vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse
(edaspidi NETS) § 13 lõikele 1 on tegevusaladel, kus töö iseärasused
võivad soodustada nakkushaiguste levikut, tööandajale pandud kohustus
nõuda tööle asujalt tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli
läbimise kohta ja tööle asuajalt tõendit tervisekontrolli läbimise kohta. Kui
eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra tõttu on takistatud
tervisekontrolli läbimine ja selle kohta tervisetõendi väljastamine, näeb
kehtiv NETS § 13 lõige 8 tööandjale erisuse. Tööandjal tuleb küsida tööle
asujalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitus selle kohta, et
tal ei ole tuvastatud nakkushaigust ning talle teadaolevalt ei põe ta
nakkushaigust ning tal ei ole nakkushaiguse sümptomeid. Samuti
pannakse samas sättes tööandjale kohustus tagada see, et tööleasuja või
töötaja esitaks nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta
kirjaliku tervisetõendi hiljemalt 90 kalendripäeva möödumisel kehtestatud
12
3. Käesoleva eelnõu § 1 punktis 3 tehakse muudatused sotsiaalhoolekande
seadusesse ja §-s 9 tehakse muudatused välismaalasele rahvusvahelise
kaitse andmise seadusesse, kasutades mõistet „hädaolukord“. Sellist
mõistet tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu aga ei kasuta, sest eelnõus
on võetud kasutusele praeguste riigikaitseülesannete ja hädaolukordade
asemel „kriisiülesannete“ kontseptsioon. Käesolevas eelnõus kasutatakse
mitmel pool mõistet „kriisiolukord“, aga ka näiteks loetelu „eriolukord,
erakorraline ja sõjaseisukord“ või veel kitsamalt. Nagu eelpool märkisime,
siis „kriisiolukord“ on katusmõiste, mis tähendab Vabariigi Valitsuse poolt
kehtestatud kriisiolukorda, aga ka eriolukorda, erakorralist olukorda ja
sõjaolukorda. Eelnõu tekstist ei ole päris üheselt selge, kas mõiste
„kriisiolukord“ kasutamisel on kindlasti eesmärk rakendada vastavat sätet
kõigis kriisiolukordades (Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud
kriisiolukorras, Riigikogu poolt välja kuulutatud eriolukorras,
erakorralises ja sõjaolukorras) või täpsemalt mõnes kriisiolukorras.
Näiteks ei ole me nõus, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud kriisiolukorras
on alati ja ilmtingimata vajalik turvakoduteenust vahetult osutavate isikute
osas loobuda tavaolukorra haridusnõudest ning täienduskoolitusnõudest
(eelnõu § 1 p 1, nõuded SHS § 36 lg 2).
olukorra lõppemisest arvates. Lapsehoiuteenuse osutamisel
lapsehoiuteenust saava isiku eluruumis rakendatakse samu sätteid, mis
eelnevalt kirjeldatud.
3. Selgitame, et meie poolt eelnõu § 1 punktis 3 sotsiaalhoolekande
seadusesse tehtava muudatuse ja §-s 9 puhul välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seadusesse tehtava muudatuste puhul oleme
teadlikult sisse toodud mõiste „massilisest rändest tingitud hädaolukord“,
et luua meile vajalik seos TsiRKS eelnõu § 244. Välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine, § 245. Välismaalaste
seaduse muutmine ja § 246. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduse muutmine. Lisame, et TsiRKS eelnõu § 246. Väljasõidukohustuse
ja sissesõidukeelu seaduse muudatusse tuuakse erandina sisse, massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorra mõiste ja reguleeritakse selle
rakendamine. Lisaks selgitame, et oleme teadlikult võtnud oma eelnõus
erinevate teenuste regulatsiooni puudutava pealkirja juures eelnõus
kasutusele TsiRKS kasutatava kriisiolukorra katusmõiste, mille juures
oleme iga vajaliku alamsätte puhul toonud ka iga teenuse või toetuse puhul
eraldi välja erinevad kriisolukorrad, mille puhul seda rakendatakse.
Turvakoduteenuse puhul nõustume, et tavaolukorras kehtivatest nõuetest
ei pruugi olla vajalik loobuda igas Vabariigi Valitsuse kehtestatud
kriisiolukorras – seetõttu olemegi eelnõus ette näinud nõuete leevendamise
võimaluse üksnes juhul, kui antud kriisiolukord „mõjutab oluliselt
turvakoduteenuse osutamist“.
7. Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab eelnõu järgmiste
märkustega:
13
Eelnõu § 134 sätestab toimetulekutoetuse maksmise erisused
kriisiolukorras ning seletuskirja leheküljel 28 on neid erisusi
kommenteeritud. Konkreetsemalt on öeldud, et „muudatus avaldab mõju
riigieelarvele. Täpse lisakulude summat ei ole võimalik arvutada. See
hakkab sõltuma, millal toimub evakuatsioon, kui pikalt, mis
piirkondadest.“.
1. Juhime tähelepanu sellele, et kuigi ühelt poolt võib evakuatsiooni tingiv
kriis avaldada mõju riigieelarvele (samaaegselt kaotab sissetuleku suurem
arv inimesi), siis eelkõige mõjutab see eelarve riigisisest jagunemist. Ehk
kui tavaolukorras saaks inimene kompensatsiooni elukohajärgselt
omavalitsuselt, siis kriisiolukorras maksab seda evakuatsioonijärgne
omavalitsus. Teeme ettepaneku täpsustada, kuidas arvestatakse
toimetulekutoetuse maksmisel omavalitsustes kehtestatud toetuse
maksmise kordadega, millise omavalitsuse korrast lähtutakse ja kui
aluseks on elukohajärgse KOVi kord, siis kuidas on tagatud vajaliku info
liikumine evakuatsioonikoha KOVile.
2. Eelnõuga kavandatavate muudatuste mõju on kriisiolukorra lõppemisel
reguleeritud erinevalt nt § 131 sätestab, et erakorralise või sõjaseisukorra
ajal võib teatud tööle võtta inimese, kelle ettevalmistus ei vasta seaduses
kehtestatud nõuetele (sotsiaaltöötaja, hooldustöötaja). Eelnõu kohaselt
kehtib see leevendus ka kaks aastat peale sõjaseisukorra lõppu, kuid mitte
erakorralise olukorra lõppemisel. Seletuskirjas puudub põhjendus, miks ei
kehti leevendus erakorralise seisukorra puhul, on lihtsalt nenditud, et
erisust ei rakendata.
1. Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud, et toimetulekutoetust maksavad
välja evakuatsioonijärgsed KOV-id, kes saavad kohaldada ainult enda
õigusakte.
2. Eelnõu seletuskirja on täiendatud ja ettepanekuga on arvestatud.
Selgitame, et erakorraline seisukord on üldjuhul Eesti põhiseaduslikku
korda ähvardav oht (Eesti põhiseadusliku korra vägivaldne kukutamise
katse, terroristlik tegevus, vägivallaga seotud kollektiivne surveaktsioon,
ulatuslik vägivallaga seotud isikugruppide vaheline konflikt ja Eesti
Vabariigi mõne paikkonna vägivaldne isoleerimine). Põhiseaduslikku
korda ähvardava ohu puhul võib riigikogu presidendi või valitsuse
ettepanekul välja kuulutada erakorralise seisukorra. Lisaks võib valitsus
erakorralise seisukorra ajal Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu
kõrvaldamiseks kehtestada erinevaid piiranguid, näiteks keelata
rahvakogunemised või kehtestada politseitunni, millel võib olla suur mõju
sotsiaalteenuste korraldamisele. Eelpool loetletud olukorra lõppedes peaks
olema võimalik korraldada sotsiaalteenuseid tavaolukorra reeglite
14
3. Eelnõu § 132 sätestab, et vältimatu vajaduse puhul võib
erihoolekandeteenust vahetult osutada ka vastava ettevalmistuseta isik,
kellel on vähemalt põhiharidus. Teeme ettepaneku, et isik peaks olema
ka teovõimeline.
4. Täiendavalt leiame, et antud eelnõuga kavandatav on ilmselt vaid osa
sellest, mida muudetakse kriisidega seoses ning mis mõjutavad avaliku
sektori toimimist tsiviil- või sõjalise kriisi ajal (haldusmenetluse seadus,
tsiviilseadustiku üldosa seadus, perekonnaseadus, tsiviilkohtumenetluse
seadustik jms). Selleks, et osata hinnata muudatuste mõju kohalike
omavalitsuste eelarvele, tööjõu vajadusele ja halduskoormusele, oleks
vajalik omada tervikülevaadet kõigi nende muudatuste osas, mis
mõjutavad avaliku sektori sotsiaalvaldkonna tööd.
kohaselt. Juhul kui erakorralisele seisukorrale järgneb sõjaseisukord, siis
rakendub peale sõjaseisukorra lõppemist eelnõus toodud erisused, sest
sõjaolukorraga kaasnev mõju sotsiaalteenuste korraldamisele ja teenuse
saajatele võib olla pikaajalisem, mistõttu on § 131 lõikes 1 ja 2 sätestatud
nõuete täitmise osas antud ka üleminekuaeg.
3. Ettepanekuga on arvestatud.
4. Info on võetud teadmiseks. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse terviktekst
koos asjaomaste õigusaktidega annab ülevaate kõikidest muudatustest, mis
uus seadus kaasa toob. Samuti näitab seda seaduse eelnõuga kaasasolev
mõjude analüüs. KOV -d on erinevad nii suuruselt kui võimekuselt ning
valmisolekult kriisides reageerimiseks. Teadmata erinevaid võimalikke
üleskerkivaid situatsioone on keeruline tervikülevaate kujundamine.
Mõistame väljatoodud probleemi olemust. Tervikpildi kujundamine on
osa protsessist ning muudatuste vajaduse ilmnemisel saame teemade
juurde tagasi tulla.
8. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon esitas omapoolsed kommentaarid:
1. § 132. Erihoolekandeteenuste osutamise erisused kriisiolukorras . Lg 1
Eriolukorra ajal, kui see on vältimatult vajalik erihoolekandeteenuse
osutamise jätkamiseks võib lisaks käesoleva seaduse § 86 lõikes 1
sätestatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada ka füüsiline
isik, kellel on vähemalt põhiharidus ja kellele on tagatud juhendamine §
86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava isiku poolt.
Lg 2 Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast
sõjaseisukorra lõppemist, kui see on vältimatult vajalik
6. Selgitame, et § 13 lõigetes 1 ja 2 on silmas peetud kahte erinevat olukorda-
lõikes 1 eriolukorda ja lõikes 2 erakorralist või sõjaseisukorda. Lõikes 2
sätestatakse nõuete leevandamine erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja
kahe aasta jooksul sõjaseisukorra lõppemisest, kui see on vältimatult
vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks. Lõikes 2 sätestatu
tähendab seda, et teenust võib osutada ilma vastava ettevalmistuseta isik
juhul, kui talle on tagatud juhendamine tavaolukorras nõuetele vastava
isiku poolt. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal on ei saa
erihoolekandeteenuse osutaja ilmselt valida, millise haridusega inimesi ta
15
erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks käesoleva
seaduse § 86 lõikes 1 sätestatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult
osutada ka füüsiline isik, kes on täisealine, teovõimeline ja kellele on
tagatud juhendamine § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava isiku poolt.
Eelpool viidatud lõikudest jääb segaseks, kas mõeldud on kahte erinevat
olukorda, esimeses lõigus eriolukorda (nt covid-19 pandeemia) ning
teises lõigus erakorralist- ja või sõjaseisukorda?
Käesolevate lõigetega seoses muutub teenuse osutamiseks vajalik
haridusnõue. Esimese punkti puhul võib teenust vahetult osutada isik,
kellel on vähemalt põhiharidus ning tagatud peab olema juhendamine.
Teises punktis ei ole viidatud haridusnõuetele. Kas see tähendab seda, et
teenust võib osutada isik, kellel puudub vastav ettevalmistus. Küll aga on
vajalik vastava ettevalmistusega isiku juhendamine?
2. Paragrahvi 131 lõikes 1 viidatakse, et erakorralise või sõjaseisukorra
ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib kohaliku
omavalitsuse üksuses olla sotsiaaltöötajana ametis isik, kelle
ettevalmistus ei vasta käesoleva seaduse §-s 161 sätestatud nõudele, kuid
kes vastab avaliku teenistuse seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud nõuetele.
See tähendab, et ametnikuna võib teenistusse võtta vähemalt
keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab
eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.
Viidates § 132 lg-le 1 ja 2, siis on vajalik mõelda, kas intellektihäiretega
inimestele teenuse osutamise haridusnõuetes on õigustatud teha niivõrd
suuri muudatusi, arvestades, et teenust saav sihtgrupp on üsna keeruline.
Eelneva jätkuks, kas haridusnõuetele mittevastavate töötajate sotsiaalsete
garantiide osas on tööandjatel kohustus tagada kõik võrdsed tingimused
teiste töötajatega, kellel on olemas vastav ettevalmistus sihtgrupile
tegevusjuhendajana tööle võtab. Iga abikäsi on teretulnud olukorras, kus
palju tegevusjuhendajaid võib olla töölt eemal. Inimeste eest hoolitsemise
töö puhul on siiski oluline, et abistaja oleks teovõimeline ja ei oleks
karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Erihoolekandeteenuste
sihtgrupiga tegelemise puhul on primaarne, et vajaliku ettevalmistuseta
inimesed oleksid oma töös juhendatud nõuetele vastava isiku poolt.
7. Selgitame. Paragrahvi 131 lõikes 1 sätestatud erisus peaks looma KOV
üksusele võimaluse erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ametisse ajutiselt
tööle võtta haridusnõuetele mittevastavaid ametnikke. Sarnane
ettevalmistusnõuete leevendamine on vajalik ka § 132 lõigetes 1 ja 2 toodu
osas, et tagada eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal teenuse
jätkumine ja teenusel olijate turvalisus. Juhime intellektihäiretega
inimestega töötamiseettevalmistusnõuetele langetamise osas tähelepanu,
et eriolukorras, erakorralises või sõjaseisukorras ei pruugi teenuse osutajal
olla võimalik leida piisavalt vajaliku ettevalmistusega tegevusjuhendajaid,
mistõttu peab olema seaduses ära toodud ajutine võimalus (nõuete
langemine kehtib vaid eriolukorra, erakorralise olukorra ajal ning
sõjaseisukorra ajal ja kuni kaks aastat pärast sõjaolukorra lõppemist)
nõuete leevendamiseks, et saaks teenuse osutamisega jätkata. Kõik
töötajaid tuleb tööandjal kohelda võrdselt ja samuti rakendatakse neile
vastavalt seadustele võrdselt kõiki kehtivaid õigusi ja sotsiaalseid
garantiisid, võttes arvesse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus
16
teenuse osutamiseks - sotsiaalsed garantiid, tööõnnetuste käsitlemine,
tasustamine, töö sisu?
Millised on abi osutajate sotsiaalsed tagatised? Töölepingud - kas üldse,
käsundus- või TLS alusel töölepingud? Sellest tulenevad ka tööõnnetuste
käsitlemine ja tasustamine (haigusleht jmt). Töö tasustamine - kas võrdne
summa sellega, kellel on olemas kutsetunnistus? Töö sisu - kas võrdne
kohustuste hulk kutselise töötajaga või jagatud lihtsamateks ja
keerukamateks tegevusteks, mis peaks olema seotud ka palgaga.
Määruses ei ole välja toodud, kuidas seda tööd tasustatakse, mis alustel
ja põhimõtetel rahastatakse antud tegevusi kriisi ajal, missugused on
töötajate palgagarantiid ning kuidas fikseeritakse töötingimused.
3. § 132. Erihoolekandeteenuste osutamise erisused kriisiolukorras
Lg 3 Sõjaseisukorra ajal lõpetab teenuseosutaja käesoleva seaduse § 80
lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul erihoolekandeteenuse osutamise
suunamisotsuse alusel, kui isik ei kasuta teenust kauem kui 14 päeva,
välja arvatud statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise korral.
Lg 4 Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal pikenevad
käesoleva seaduse § 71 lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähtajad ühe kuuni.
Lõike 3 juures on lühendatud aega 14 päevale. Kui isikul on midagi
vahele tulnud, näiteks erakorralise olukorra tõttu ei ole teenusele
saabumine ohutu, kas siis lõpetatakse tema teenus? Küll aga lõike 4
juures on inimestel aega üks kuu teenusele tulla. Leiame, et lõigetes 3 ja
4 viidatud perioodid peavad sarnasema, arvestades olukordi, mis võivad
kriisidega seoses ette tulla. Sõjaseisukorras ja eriolukorras peavad kõigil
olema võrdsed võimalused teenust saada.
kriisiolukordades rakenduvaid sätteid. Sotsiaalsed tagatised jäävad
samadeks, seda me ei muuda. TLS kehtib koosmõjus kriisi sätetega. TLS
eelnõus tehakse ka vajalikud muudatused, mis reguleerivad
kriisiolukordades töötamist.
8. Arvestatud. Paragrahvi 132 lõikes 3 sätestatud teenuselt eemal oleku
tähtaja lühendamine kahelt kuult 14 päevale kehtib vaid sõjaseisukorra ajal
ja on ette nähtud võimaldamaks vabanenud teenuskoha korral kiiresti
teenusele pääseda inimestel, kes äärmiselt keerulises olukorras vajavad
teenust esimesel võimalusel. Tehtud ettepanekule toetudes täpsustasime
eelnõus, et teenuselt eemal oleku aja lühendamine kehtib majutusega
teenuste puhul. Samuti muutsime eelnõus ka teenusele saabumise aja 1 kuu
asemel 14 päevale (kehtiva seaduse kohaselt peab erihoolekandeteenust
saama suunatud isik pöörduma erihoolekandeteenuse osutaja poole
suunamisotsuses märgitud teenuse osutamiseks kokku lepitud tähtpäeval,
kuid igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse ja
toetatud elamise teenuse puhul hiljemalt kolme päeva jooksul, kogukonnas
elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul seitsme päeva
jooksul ja sundravilt või tahtevastaselt ravilt vabanev ja kohtumäärusega
erihoolekandeteenust saama suunatud isik hiljemalt kümne päeva jooksul
kokkulepitud tähtpäevast arvates.
17
Lg 6 Erakorralise või sõjaseisukorra ajal teeb erihoolekandeteenuse
osutaja endast oleneva, et tagada teenuse toimimine.
Erihoolekandeteenuse toimimise tagamiseks peab erihooldusteenuse
osutaja tagama lähtuvalt täisealise isiku vajadustest isiku turvalisuse ja
abistama isikut enese eest hoolitsemisel.
Täiendaksime käesolevat lõiget järgmiselt: “Erakorralise või
sõjaseisukorra ajal teeb erihoolekandeteenuse osutaja endast oleneva, et
tagada teenuse toimimine. Erihoolekandeteenuse toimimise tagamiseks
peab erihooldusteenuse osutaja tagama lähtuvalt täisealise isiku
vajadustest isiku turvalisuse ja abistama isikut enese eest hoolitsemisel.
Erihoolekandeteenuse osutamisel võib teha ajutiselt erandeid teenuste
sisu osas, kui see on vältimatult vajalik kriisiolukorras
erihoolekandeteenuse osutamiseks.“.
4. Lg 6-8 sätestatakse erihoolekandeteenuse osutaja kohustused erakorralise
või sõjaseisukorra ajal. Mainitud kriisiolukordades on teenuseosutaja
kohustus teha endast olenev teenuse toimimise jätkumiseks. Selleks tuleb
kõikide erihoolekandeteenuste puhul lähtuvalt teenust kasutava isiku
vajadustest tagada isiku turvalisus ja abistada teda enese eest hoolitsemisel.
Kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja
kohustus on lisaks eelnevale tagada isikule majutus ja toitlustamine ning
ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kohustus on järgida
tervishoiuteenuse osutaja poolt isikule määratud raviskeemi ja omada
ülevaadet ööpäevaringset erihooldust saava täisealise isiku
viibimiskohast. Nimetatud punkt vajab teenuseosutajale kindlasti lisaraha
saamise või -kulude hüvitamise selgitust ehk siis mille arvelt saab
teenuseosutaja klientidele tagada majutuse ja toitlustuse.
5. Nagu on kirjas § 3 Ohvriabi seaduse muutmine lg 4. Kindlasti peab
analüüsima, kuidas nimetatud täiendust rakendatakse, kas määruse
9. Lõigetes 6-8 on sätestatud teenuseosutaja kohustuste leevendamine
erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ning teenuseosutajale siinkohal
lisakulusid ei teki. Silmas peetud, et teenuseosutaja kohustus tagada
teenust kasutavatele isikutele majutus ja turvalisus ei saa ohtu seada
teenuseosutaja enda elu ja tervist. Seletuskirja on täiendatud.
10. Selgitame. Ohvriabiteenused on riigi korraldatavad teenused, mida
mitmete teenuste puhul osutab Sotsiaalkindlustusamet ise. Seega
18
tasandil, teenuseosutaja enda nägemuse järgi või mingisugusel kolmandal
viisil?
6. § 134. Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise erisused
kriisiolukorras
Lg 2 Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik maksta
toimetulekutoetust toetuse taotlejale sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §
28 lõikes 3 nimetatud arvelduskontole, võib kohaliku omavalistuse üksus
toimetulekutoetuse sularahas maksmise korral määrata toetuse 0 või 5-ga
lõppeva summana, ümmardades toetuse suurust inimese kasuks. Toetuse
võib sularahas välja maksta mõistliku aja jooksul.“;
Esialgu peaks oleme kindel vahemik, mis aja jooksul toetus välja
makstakse ning ettenägematute olukordade puhul on mõistlik rakendada
alles „mõistliku aja“ mõistet. Leiame, et kui inimesed sõltuvad niisugusel
keerulisel ajal toetustest, siis on mõistlik luua võimalikult selged
kokkulepped.
7. § 3. Ohvriabi seaduse muutmine
Lg 4 Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib
Sotsiaalkindlustusamet teha ohvriabiteenuste korraldamisel ajutiselt
erandeid teenuste sisu osas, kui see on vältimatult vajalik kriisiolukorras
ohvriabiteenuste osutamiseks.
Täiendaksime lõiget järgmiselt: „Eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal teeb Sotsiaalkindlustusamet endast oleneva, et tagada
kirjeldatakse olukorrad, millistel juhtudel on võimalik teenuste
komponentide osas leevendusi teha Sotsiaalkindlustusameti töökorralduse
juhistes. Juhul, kui Sotsiaalkindlustusamet on teenuse osutamise
delegeerinud kolmandale osapoolele, siis lepitakse kriisolukorras teenuse
osutamine kokku lepingus.
6. Selgitame. Igal juhul säilib haldusmenetluse § 5 lõikes 4 sätestatud
menetluse kiire läbiviimise kohustus, mis on eriti oluline
toimetulekutoetuse maksmisel.
7. Mittearvestatud. Vastav täiendus ei muudaks sätte sisu. Säte on
sõnastatud juba praegu nii, et teenuste sisu osas võib ajutisel erandeid teha
vaid siis, kui see on vältimatult vajalik. See tähendab, et teenused
osutatakse senikaua tavapärasel kujul, kui see on võimalik.
19
teenuse toimimine. Küll aga võib Sotsiaalkindlustusamet teha
ohvriabiteenuste korraldamisel ajutiselt erandeid teenuste sisu osas, kui
see on vältimatult vajalik kriisiolukorras ohvriabiteenuste osutamiseks.“.
8. Viidates käesolevale määrusele § 132. Erihoolekandeteenuste osutamise
erisused kriisiolukorras lg 6, peaks mõtlema, kuidas ajutisi erandeid teenuse
osutamisel rakendatakse, kas määruse tasandil, Sotsiaalkindlustusameti enda
nägemuse järgi või mingisugusel kolmandal viisil?
8. Paragrahvi 132 lõigetes 6–8 sätestatakse erihoolekandeteenuse osutaja
kohustused erakorralise või sõjaseisukorra ajal. Mainitud olukordades on
teenuseosutaja kohustus teha endast olenev teenuse toimimise jätkumiseks.
Nõuete puhul eeldatakse, et teenuse osutaja tegutseb teenuse saaja huvides
parimal võimalikul moel, oma elu ja tervist ohtu seadmata.
9. MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühenduse arvamus
Käesolevaga edastame ELNHÜ arvamuse sotsiaalhoolekande seaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu osas.
ELNHÜ liikmed avaldavad arvamust üksnes nende seaduse ja määruse
ning plaanitavate muudatuste kohta seaduse eelnõu osas, millega puutume
oma töös kokku.
Oleme seisukohal, et tegemist on oluliste muudatustega seadusandluses.
Peame väga oluliseks, et tehakse muudatusi, mis reguleerivad
kriisiolukorras sotsiaalteenuste järjepidava osutamise, sh on fikseeritud ka
aeg, mil tuleb taastada eelnevad nõuded. Leiame, et erinevate
sotsiaalteenuste pakkujate rollide täpsustused ning teenuste pakkumise
tingimused kriisiolukordades on põhjendatud.
ELNHÜ kooskõlastab sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu.
Samas soovime juhtida tähelepanu, et ELNHÜ liikmeid puudutavad
eelkõige turvakodu-, lapsehoiu- ja asendushooldusteenuse osutamise
tingimused kriisiolukordades. Kõigi nimetatud teenuste puhul on tegemist
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kohaselt KOV püsivate
Selgitame. Nõustume, et olenemata teenuseosutaja juriidilisest vormist
peab kriisiolukorras olema tagatud teenuse toimepidevus, mille üheks
osaks on teenust vahetult osutavate isikute olemasolu. Samas ei ole
võimalik panna SHS-is kriisiolukorraks täiendavaid kohustusi isikutele,
kellele TsiRKS kriisiülesandeid või muid kohustusi ei pane, nagu nt
eraõiguslikud isikud ja teenuseosutajad. Leiame, et üldjuhul peaks
kohalikele omavalitsustele püsivate kriisiülesannete määramine ning
täiendavalt asutustele ja isikutele ühekordsete kriisiülesannete seadmise
võimalus tagama võrdsed võimalused töötajate kaasamiseks. Töölepingu
seadusesse täiendavate erisuste tegemine üksikute teenuse liikide kaupa
vajab põhjalikumat kaalumist, sh tuleb arvestada, et kriisiülesannet
täitvaid eraõiguslikke teenuseosutajaid võib olla ka teistes valdkondades
või muude teenuste puhul lisaks tagasisides märgitud lapsehoiu-,
turvakodu- ja asendushooldusteenusele. Sellest tulenevalt arutame
ettepanekut edaspidi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga,
kelle haldusalasse töövaldkonna küsimused kuuluvad.
20
kriisiülesannetega, mis tähendab, et teenuse osutamine tuleb tagada igas
kriisis. Meie hinnangul ei tohiks see sõltuda teenuse osutaja
omandivormist ega personali ametinimetustest.
Oleme teadlikud, et meie järgnevalt kirjeldatud murekohad puudutavad
küll töölepingu seaduse muutmise vajadust, kuid kuna peame neid
oluliseks, siis toome need siiski siinkohal välja:
Plaanitava regulatsiooni kohaselt on lubatud tööajas erakorralise
seisukorra või sõjaseisukorra ajal erisusi teha üksnes perevanemal. Kui
perevanemate puhul võib erakorralise ja sõjaseisukorra ajal jätta
kohaldamata minimaalse ja maksimaalse tööaja ning teenuse osutamise
aja nõuded, siis kasvatajate puhul ei saa neid ka edaspidi rakendada.
Samas on meil veel palju asutusi, kus toimib kasvataja süsteem
(2021.aasta lõpu seisuga 244 perevanemat, 215 kasvatajat, 36 abi).
ELNHÜ liikmed leiavad, et see, millisel asendushoolduse vormil laps
teenust saab, ei tohiks erakorralise ega sõjaseisukorra ajal mõjutada lapse
heaolu. Seetõttu peame oluliseks, et asendushooldusteenusel
asenduskodus, on samamoodi vajalik luua sarnane erisus kasvatajate
tööajas, kui see on põhjendatud ning teenust vajavate laste huvides.
Selleks, et tagada erinevates kriisiolukordades lastele, noortele ja nende
saatjatele hädavajalike sotsiaalteenuste toimepidevus on olulisteks
teenuse liikideks ka turvakoduteenus ja lapsehoiuteenus ning nende
teenuste jätkusuutlik osutamine. Oluline on ka erisuse loomise
võimaldamine nende kasvatusala töötajate tööajas. Ka nende teenuste
puhul ei ole kriisitingimustes teatud olukordades mõistlik ega võimalik
kinni pidada tööpäeva (kuni 24h töövahetus) või töönädala üldisest
normist. Leiame, et ka lapsehoiuteenuse ja turvakoduteenuse töötajate
tööaja osas on erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal vajalik luua
sarnane erisus asendushooldusteenuse osutajatega.
21
Lisaks saame aru, et riigikaitse ja tsiviilkriisi seaduse eelnõu järgi on KOV
hallatavad asutused kriisiolukorras nö kriisiülesandega asutused ja nende
töökohtadel olevatele isikutele võib kehtestada erineva tööajakorralduse,
erinevad nõuded töö-, puhke- ja valveaja kestusele ning piirangud ööajal
ja riigipühal tehtavale tööle. Teiste omandivormidega (MTÜ, AS, SA jms)
asutused tuleb eraldi määrata kriisülesandega asutuseks kriisi lahendava
asutuse poolt. Praktikas võib aga see protsess võtta kriisisituatsioonis liiga
kaua aega ja ohustada nende asutuste toimepidavust. Ehk siis erisuste
kehtimine saab olema seotud asutuse omandivormiga, mis aga meie
arvamusel ei ole teenust saavate laste vaatest õige ega õiglane.
10. Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus:
1. Eelnõuga luuakse võimalus, et eriolukorras, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal võib kogukonnas elamise teenust osutada eraldi
ruumides intellektihäirega ja psüühikahäiretega isikutele. Lisaks osutada
ööpäevaringset erihooldusteenust ruumides koos teiste ööpäevaringsete
hooldusteenustega. Mõistame vajadust kriisolukorras teenusele seatud
tingimuste lõdvendamist, kuid tuleb arvestada, et erihoolekandeteenustel
viibivad raske psüühika- ja intellektihäirega inimesed, kellele iga
muudatus tema tavapärases rutiinis võib mõjutada laastavalt, rääkimata
kriisiolukorrast. Meetme rakendamine peab olema põhjalikult läbi
kaalutletud, mistõttu teeme ettepaneku sõnastada eelnõu säte järgnevalt:
„§ 132 . Erihoolekandeteenuste osutamise erisused kriisiolukorras
Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva
seaduse § 99 lõikes 3 ja § 102 lõike 1 punktis 4 sätestatut, kui see on
vältimatult vajalik.
Viitame, et vältimatu vajaduse sõnastamist on kasutatud eelnõus
käsitletud teiste teenuste puhul ka, kus on nõuete leevendamine
1. Arvestatud. Eelnõud on täiendatud.
22
kriisiolukorrast tulenevalt vajalik, näiteks lapse turvakoduteenus,
lapsehoiuteenus, asendushooldus. Kuna raske on hinnata, milliseks
kujunevad erinevad kriisid ja nende avaldumine, sh nende kestvus,
sagedus, korraga, järjestiku või kombinatsioonis avaldumine, pole ette-
ennustatav ning seetõttu pole ka ette hinnatav, siis on äärmiselt oluline,
et seaduse sõnastus on paindlik nii inimese, süsteemi kui ka
teenuseosutajate vaatest ning teenuse saajate sihtgrupid on seaduse eest
võrdselt koheldud.
2. Eelnõus käsitletud teenuste puhul lõdvendatakse teenust vahetult
osutavate töötajate puhul kvalifikatsiooninõudeid (asendushooldus,
turvakoduteenus, lapsehoiuteenus) alates kriisolukorra kehtestamisest, va
erihoolekandeteenusel, kus töötajate kvalifikatsiooni lõdvendatakse juba
eriolukorra kehtestamisel (§ 132). Eelnõu seletuskirjast ei leia põhjendust,
miks koheldakse erinevalt erihoolekandeteenuse osutajaid ja kasutajaid.
Juhime tähelepanu, kõikide teenuse kasutajad tuleb kohelda võrdselt,
lisaks arvestades, et erihoolekandeteenustel on tegemist raske psüühika-
ja intellektihäirega inimesed, kelle eripärade tõttu on vaja spetsiifilisemate
teadmistega töötajaid.
Teeme ettepaneku sarnaselt teiste eelnõus välja toodud teenustega
eriolukorras mitte leevendada erihoolekandeteenust vahetult osutavate
isikute kvalifikatsiooninõudeid, et tagada maksimaalne kvaliteet kõikidel
teenustel ühetaoliselt.
3. Paragrahvi 1551 lõike 4 kohaselt ei kohaldata erakorralise või
sõjaseisukorra ajal SHS §-s 151 nimetatud üheksa sotsiaalteenuse
osutamise puhul tegevusloa nõuet. Need teenused on turvakodu-,
lapsehoiu- ja asendushooldusteenus (perekodus ja asenduskodus),
väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, igapäevaelu toetamise teenus,
töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise
teenus ja ööpäevaringne erihooldusteenus. Pärast erakorralise või
2. Selgitame. Nõustume, et erinevate teenuste kasutajaid tuleb kohelda
võrdselt, kuid töötajate haridusnõuete leevendamisel peame lähtume
teenuse sihtgrupi eripäradest ja konkreetsest olukorrast. Kahjuks on
erihoolekandeteenuste puhul ka nö tavaolukorras raskusi nõutud
ettevalmistusega tegevusjuhendajate leidmisel, mistõttu on tehtud
ettevalmistusnõuetesse leevendusi (nt võib juhendamisel tööle asuda ka
inimene, kellel on läbitud sissejuhatav e-koolitus, kuid ei ole veel 260-
tunnine tegevusjuhendaja koolitus). Paragrahvi 132 lõigetega 1 ja 2 on
loodud võimalus erihoolekandeteenuse osutajal võtta tööle inimesed, kes
tavaolukorras ei saaks tegevusjuhendajana töötada, kuid eriolukorra,
erakorralise või sõjaseisukorra ajal (ja 2 aastat pärast sõjaseisukorra
lõppemist) saavad töötada eesmärgil, et teenuse osutamine ei katkeks.
Oluline on rõhutada, et tavaolukorras nõuetele mitte vastavate isikute
puhul on nõutud juhendamine nõuetele vastava isiku poolt.
3. Arvestatud. Lisatud eelnõusse täiendus, mis toetab teenuse osutamise
jätkumist pärast sõjaseisukorra lõppemist - sõjaseisukorra lõppedes on
teavitamise alusel (ilma tegevusloata) lubatud tegutseda kuni 90 päeva
selleks, et oleks võimalik selle aja jooksul taotleda edasiseks tegevuseks
tegevusluba. Selgitame, et erakorralise või sõjaseisukorra lõppedes tuleb
SHS §-s 151 toodud üheksa teenuse osutajal, kes on eelnevalt, tuginedes
eelnõu § 1551 lõikele 4, esitanud teate teenuse osutamise alustamise kohta,
23
sõjaseisukorra lõppemist tuleb majandustegevuse alustamise teate
esitanud teenuseosutajal alustada tegevusloa taotlemist või lõpetada
teenuse osutamine.
Eelnõust selgub, et teenuseosutajad peavad koheselt teenuse osutamise
lõpetama või alustama tegevusloa taotlemist peale erakorralise või
sõjaseisukorra lõppu.
Teeme ettepaneku kaaluda sarnaselt töötaja nõuete taastamisega ajaakent,
millal tuleb nõuded vastavusse viia. Võib juhtuda, et teenuseosutaja peale
sõjaseisukorra lõppemist ei ole koheselt võimeline tegevusluba taotlema
(pole piisavalt personali või ruumid ei vasta maksimaalsetele vajadustele),
aga on äärmiselt kriitiline teenuse osutamist jätkata, kuna inimeste
põhivajadusi ei ole võimalik muul viisil tagada (pakkuda peavarju vms).
Vähemalt peab kaaluma sätte muutmist nendel teenustel, kus inimese elu
on otseselt ohus peale teenuse lõppemist (majutusega teenused).
EPIKoda rõhutab, et kuna kriisid ja nende avaldumine ei ole täielikult ette
ennustavad, siis tuleb tagada maksimaalne paindlikkus süsteemisiseselt,
et minimeerida riske, et inimestele pakutavad teenused ja toetused on
kriisolukorras korraldatud alla tegelike võimete.
siiski kohe alustada ka tegevusloa taotlemise protsessiga. SKA poolt
võetakse käesoleva seaduse muudatusega töötajatele rakendatavaid erisusi
arvesse juba tegevusloa väljastamisel. Kriitiliste teenuste puhul saab SKA
kriisolukorras tegevusloa väljastamise menetluse puhul personali ja
ruumide osas kindlasti arvesse võtta antud ajahetkest lähtuvalt kõiki
asjaolusid ja väljastada ka tähtajalise tegevusloa.
11. Tervisekassa arvamus:
Tervisekassal on seaduse eelnõu ja rakendusaktide kavandite kohta
järgnevad märkused ja muudatusettepanekud:
1) Eelnõu kohaselt saab Tervisekassa vahendid kriisi lahendamiseks
riigieelarvest. Seletuskirjas on põhjenduseks toodud asjaolu, et
hädaolukorras on korraldatava teenuse mastaabid ja selle rahalise
katmise vajadused kordades suuremad. Nõustume, et ülesannete
laiendamine võib kaasa tuua täiendavaid kulutusi töötajatele, seda eriti
Arvestatud.
24
seoses töövõimetuslehtede paberil vormistamisega. Mõju hindamine sh
täiendavate kulutuste suurus oleneb kriisi kestusest, sügavusest jne.
2) Rakendusaktide kavand 7 - Sotsiaalministri 19. septembri 2002. a
määruse nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja
maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise
määramise ja maksmise kord” muutmine. Läbivalt palume asendada § 1
punktides 1-4 viite RaKS §-i 893 asemel viitega RaKS §-le 621.
3) Rakendusaktide kavand 8 - Tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a
määruse nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine
Tervisekassale“ muutmine. Läbivalt palume asendada § 1 punktides 1-3
viite RaKS §-i 893 asemel viitega RaKS §-le 621.
LISA 1
vähem kui 1000 kasutajat rohkem kui 1000 kasutajat rohkem kui 5000 kasutajat rohkem kui 10 000 kasutajat rohkem kui 40 000 kasutajat rohkem kui 100 000 kasutajat
-3 -2 -1 1 2 3
Juhuslik, kaootiline. Kasutatakse vajaduse korral, kui harjumuspärased teenused ei ole kättesaadavad
Inimene või ettevõtte kasutab teenust ainult kindla juhtumi või sündmuse korral
Regulaarselt kindla klientide sihtrühma või ettevõtete poolt
Regulaarselt enamiku kasutajate/klientide poolt
Iga päev kindla klientide sihtrühma või ettevõtete poolt
Iga päev enamiku kasutajate/klientide poolt
-3 -2 -1 1 2 3
On olemas kohe rakendatav alternatiiv
Asendamiseks kulub kuni 12 tundi
Asendamiseks kulub kuni 24 tundi
Asendamiseks kulub kuni 72 tundi
Asendamiseks kulub kuni neli nädalat
Ei ole asendatav või asendamiseks kulub kuid, aastaid
-3 -2 -1 1 2 3
Alternatiiv võimaldab osutada teenust samas mahus
Alternatiivi rakendamisel eeldab teenuse osutamine samas mahus mõningaid ümberkorraldusi
Alternatiivi rakendamisel eeldab teenuse osutamine samas mahus suuremaid ümberkorraldusi
Alternatiiviga on kaetud suur osa teenuse mahust
Alternatiiv võimaldab osutada teenust pooles mahus
Alternatiiv puudub või võimaldab asendada ainult üksikute teenuse osutamise ülesannete täitmist
-3 -2 -1 1 2 3
Mõju puudub (ei ole vajalik ühiskonnale olulisema teenuse toimimiseks)
Mõju väike (mõjutab ühe ühiskonnale olulisema teenuse toimimist)
Mõju mõõdukas (mõjutab kahe ühiskonnale olulisema teenuse toimimist)
Mõju keskmine (mõjutab vähemalt kolme ühiskonnale olulisema teenuse toimimist)
Mõju oluline (mõjutab kuni viie ühiskonnale olulisema teenuse toimimist)
Mõju suur (mõjutab rohkem kui viie ühiskonnale olulisema teenuse toimimist)
-3 -2 -1 1 2 3
Teenuse katkestusega ei kaasene mõjutatud teenustele olulisi tagajärgi
Teenuse katkestusega kaasneb mõjutatud teenustele vähe tunnetatav töökorralduslik ebamugavus
Teenuse katkestusega kaasneb mõjutatud teenustele tunnetatav töökorralduslik ebamugavus
Teenuse katkestusega võib kaasneda mõjutatud teenuste protsessiosade seiskumine, mis põhjustab väiksemaid häireid
Teenuse katkestusega võib kaasneda mõjutatud teenuste olulisemate protsessiosade seiskumine, kuid mitte täielik katkestus
Teenuse katkestusega võib kaasneda suure osa mõjutatud teenuste katkestus
-3 -2 -1 1 2 3
Teenus ei ole alternatiiviks ühelegi muule ühiskonnale olulisele teenusele
Võib osutuda mingis osas alternatiiviks koosmõjus mõne muu teenusega
On alternatiiviks vähemalt ühele ühiskonnale olulisele teenusele
On ainukeseks alternatiiviks vähemalt ühele ühiskonnale olulisele teenusele
On alternatiiviks vähemalt kahele ühiskonnale olulisele teenusele
On alternatiiviks vähemalt kolmele ühiskonnale olulisele teenusele
-3 -2 -1 1 2 3
Elutähtsate teenuste määramise kriteeriumid
I Teenuse kasutajate arv või teenusest kasu saavate inimeste arv (aasta jooksul) Mõni kasutaja
Palju kasutajaid
II Kasutamise vajadus eraisikute või ettevõtete poolt aasta jooksul
Harva Tihti
III Teenuse asendatavus
III a Asendatavuse kiirus
Saab kohe asendada
Ei ole asendatav
III b Alternatiivi samaväärsus
Väga lähedane põhiteenusele
Samaväärne puudub
IV Seotus teiste ühiskonnale oluliste
teenustega (elutähtsad ja
üldhuviteenused)
IV a Mitmele teenusele avaldab
mõju
Ei ole seotud teiste teenustega
Seotud paljude teenustega
IV b mõju ulatus seotud teenustele
Mõju väike Mõju suur
V Kas teenus ise on alternatiiviks teistele ühiskonnale olulistele teenustele (elutähtsad
ja üldhuviteenused) Ei ole ise
alternatiiviks On
alternatiiviks
LISA 1
Rohkem kui neli nädalat Kuni neli nädalat Kuni üks nädal Kuni 72 tundi Kuni 24 tundi Kuni paar tundi
-3 -2 -1 1 2 3
Teenuse katkestus ei mõjuta teenuse vajaja harjumuspärast käitumist
Teenuse katkestus muudab teenuse vajaja elukorralduse ebamugavaks
Teenuse katkestuse tulemusena peab teenuse vajaja suurel määral vaatama üle igapäevase elukorralduse ja harjumused
Teenuse katkestusega võib kaasneda selle teenuse vajaja tervisliku seisundi halvenemine või surm
Teenuse katkestusega kaasneb suure tõenäosusega selle teenuse vajaja tervisliku seisundi halvenemine või surm
Teenuse katkestusega kaasneb igal juhul selle teenuse vajaja tervisliku seisundi halvenemine või surm
-3 -2 -1 1 2 3
Teenuse katkemisel ei toimu mõõdetavat otsest negatiivset muutust ühegi populatsiooni arvukuses või ökosüsteemi talitlemises
Teenuse katkemisel toimuvad vähesed negatiivsed otsesed muutused populatsiooni arvukuses või ökosüsteemi talitlemises, mis jäävad normaalkõikumise piiridesse. Eelnev olukord taastub ilma inimese sekkumiseta
Teenuse katkemisel toimuvad otsesed negatiivsed muutused populatsiooni arvukuses või ökosüsteemi talitlemises. Eelnev olukord taastub ilma inimese sekkumiseta
Teenuse katkemisel toimuvad otsesed negatiivsed muutused ühe või mitme liigi isendite arvukuses ja ökosüsteemi talitlemises. Eelneva olukorra taastamine ei ole võimalik ilma inimese sekkumiseta
Teenuse katkemisel toimub suur otsene negatiivne muutus ühe või mitme liigi isendite arvukuses. Eelneva olukorra taastamine ei ole võimalik ilma inimese sekkumiseta
Elukeskkonna hävimine teenuse katkemisel. Ökosüsteemi talitlemine on lakanud või pöördumatult kahjustatud. Muudatuse eelset olukorda on võimatu taastada
-3 -2 -1 1 2 3
Teenuse osas ei ole määratud kriisiülesannet
Teenuse osas on määratud kriisiülesanne, ta on vahetult vajalik lühiajaliselt kriisiolukorra lahendamiseks
Teenuse osas on määratud kriisiülesanne, ta on vahetult vajalik lühiajaliselt hübriidkonflikti, sõjaolukorra lahendamiseks ja turul on teenuseosutajate paljusus (palju alternatiivseid pakkujaid)
Teenuse osas on määratud kriisiülesanne, ta on vahetult lühiajaliselt vajalik hübriidkonflikti lahendamiseks. Alternatiivselt on teenuse osas määratud kriisiülesanne, ta on vahetult vajalik püsivalt kriisiolukorra lahendamiseks
Teenuse osas on määratud kriisiülesanne, ta on vahetult lühiajaliselt vajalik sõjaolukorra lahendamiseks. Alternatiivselt on teenuse osas määratud kriisiülesanne, ta on vahetult püsivalt vajalik hübriidkonflikti lahendamiseks
Teenuse osas on määratud kriisiülesanne, ta on vahetult püsivalt vajalik sõjaolukorra lahendamiseks
-3 -2 -1 1 2 3
VI Tagajärgede tajumise kiirus Pika aja jooksul
Lühikese aja jooksul
VII Mõju teenuse vajaja elule ja tervisele
Mugavus Surmav
VIII Mõju keskkonnale
Mõju puudub Mõju on
katastroofiline
IX Teenuse roll riigikaitses
Puudub Märkimisväärn
e roll
LISA 1
Teenuse katkemine võib häirida mõne ettevõtte majandustegevust, aga katkestus ei mõjuta teenuse tarbijate harjumuspärast käitumist ning laiem majanduslik mõju riigi majandusele puudub
Teenuse katkemisega kaasneb mõningane (>0,5% aastasest nominaalsest SKPst) negatiivne mõju riigi SKP-le. Arvestades SKPd sissetulekute meetodil tähendab see ettevõtete palgakulu (palk+tulu- ja sotsiaalmaks palkadelt) ja kasumite summa vähenemist > 125 mln euro võrra (majanduses tervikuna kokku), millega kaasneb maksulaekumiste vähenemine > 50 mln euro võrra (ehk eelarvepositsioon halveneb > ca 0,25% võrra SKP suhtes)
Teenuse katkemisega kaasneb mõõdukas (>1% aastasest nominaalsest SKPst) negatiivne mõju riigi SKP-le. Arvestades SKPd sissetulekute meetodil tähendab see ettevõtete palgakulu (palk+tulu- ja sotsiaalmaks palkadelt) ja kasumite summa vähenemist > 250 mln euro võrra (majanduses tervikuna kokku), millega kaasneb maksulaekumiste vähenemine > 85 mln euro võrra (ehk eelarvepositsioon halveneb > ca 0,35% võrra SKP suhtes)
Teenuse katkemisega kaasneb negatiivne (>2% aastasest nominaalsest SKPst) mõju riigi SKP-le. Arvestades SKPd sissetulekute meetodil tähendab see ettevõtete palgakulu (palk+tulu- ja sotsiaalmaks palkadelt) ja kasumite summa vähenemist > 500 mln euro võrra (majanduses tervikuna kokku), millega kaasneb maksulaekumiste vähenemine > 175 mln euro võrra (ehk eelarvepositsioon halveneb > ca 0,7% võrra SKP suhtes)
Teenuse katkemisega kaasneb ulatuslik (>3% aastasest nominaalsest SKPst) negatiivne mõju riigi SKP-le. Arvestades SKPd sissetulekute meetodil tähendab see ettevõtete palgakulu (palk + tulu- ja sotsiaalmaks palkadelt) ja kasumite summa vähenemist > 750 mln euro võrra (majanduses tervikuna kokku), millega kaasneb maksulaekumiste vähenemine > 250 mln euro võrra (ehk eelarvepositsioon halveneb > ca 1,0% võrra SKP suhtes)
Teenuse katkemisega kaasneb väga ulatuslik (>4% aastasest nominaalsest SKPst) negatiivne mõju riigi SKP-le. Arvestades SKPd sissetulekute meetodil tähendab see ettevõtete palgakulu (palk+tulu- ja sotsiaalmaks palkadelt) ja kasumite summa vähenemist > 1 mld euro võrra (majanduses tervikuna kokku), millega kaasneb maksulaekumiste vähenemine > 350 mln euro võrra (ehk eelarvepositsioon halveneb > ca 1,5% võrra SKP suhtes)
-3 -2 -1 1 2 3
X Mõju majandusele
Puudub Mõju
katastroofiline
EELNÕU
22.05.2025
1
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus1
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Käesolev seadus reguleerib riigikaitse rahu- ja sõjaaegset korraldust, kriisiolukorraks,
sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorraks, erakorraliseks ja
sõjaseisukorraks valmistumist ja nende olukordade lahendamist, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni korraldust, Eesti Vabariigi osalemist rahvusvahelises sõjalises koostöös,
elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikke aluseid ning järelevalvet ja vastutust.
(2) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse
sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(3) Käesolevas seaduses sätestatud riigivastutusele kohaldatakse riigivastutuse seadust ja
võlaõigusseadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(4) Käesolevat seadust ei kohaldata kriisiennetusmeetmete ning kriisilahendusmeetmete ja -
õiguste rakendamisele finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud
isiku suhtes, kui tema finantsolukord on halvenenud või võib kiiresti halveneda või on
tõenäoline, et ta on maksejõuetu või võib muutuda lähitulevikus maksejõuetuks põhjusel, mis
ei ole seotud eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamisega vastavalt
käesoleva seaduse §-le 21, 23 või 25, või kui on oht eelnimetatud paragrahvide alusel välja
kuulutatavate olukordade tekkeks.
§ 2. Tsiviilkriis ja riigikaitse
(1) Tsiviilkriis on loodusõnnetus, katastroof või nakkushaiguse levik või muu olukord, mis võib
põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või ohustada vahetult paljude
inimeste elu ja tervist või põhjustada suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju.
(2) Katastroof käesoleva seaduse tähenduses on ulatuslike tagajärgedega olukord, mis on
põhjustatud eelkõige inimtegevusest ja millega kaasnevad ulatuslikud häired ühiskonna
toimimises või suur kahju inimeste elule ja tervisele, isikute varale, majandusele või
keskkonnale, või muu sarnase mõjuga sündmus, mis ei ole tingitud loodusõnnetusest,
sabotaažist või terroriaktist.
(3) Nakkushaigus käesoleva seaduse tähenduses on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduses sätestatud nakkushaigus ning veterinaarseaduses sätestatud loomataud.
(4) Riigikaitse on Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse, tema maa-ala, territoriaalmere ja
õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkuse ning julgeoleku ja põhiseadusliku korra
kindlustamine, tagades seejuures elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise.
EELNÕU
22.05.2025
2
§ 3. Kriisiolukord
(1) Kriisiolukord käesoleva seaduse tähenduses on olukord, mis kehtestatakse juhul, kui on
täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimused ning:
1) on vaja lahendada tsiviilkriisi või
2) on vaja tõrjuda riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavat ohtu või selleks
valmistuda või osaleda käesoleva seaduse § 136 punktis 1 nimetatud kollektiivse enesekaitse
operatsioonil.
(2) Riigikaitseline kriisiolukord on kriisiolukord, mis kehtestatakse käesoleva paragrahvi lõike
1 punktis 2 sätestatud asjaolude esinemise korral.
(3) Kriisiolukorra kehtestamiseks peavad olema samal ajal täidetud järgmised tingimused:
1) lähimuse põhimõttest tulenevalt pädev asutus või isik ei saa või ei saa õigel ajal kriisi
lahendada või ohtu tõrjuda või selleks valmistuda ja vaja on Vabariigi Valitsuse tasandil tagada
mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsus ja koordineeritus;
2) olukorda ei ole võimalik lahendada käesolevas seaduses sätestatud juhtimiskorraldust
rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata ning
3) vaja läheb tavapärasest rohkem võimeid, sealhulgas personali, vahendeid ja varusid.
§ 4. Tsiviilkriisiks valmistumise ja selle lahendamise ning riigikaitse põhimõtted
(1) Tsiviilkriisiks valmistumine ja selle lahendamine lähtub avarast julgeolekukäsitusest.
(2) Avar julgeolekukäsitus on arusaam julgeolekust kui riigi ja selle rahva võimest kaitsta
endale omaseid väärtusi ja eesmärke väliste poliitiliste, sõjaliste, majanduslike ja ühiskondlike
ohtude ja riskide ning nende koosmõjude eest ja saavutada nende ohtude tõrjumine ja riskide
maandamine.
(3) Tsiviilkriisiks valmistub ja seda lahendab ning riigikaitset tagab iga asutus ja isik oma
pädevuse kohaselt lähimuse põhimõtet arvestades võimalikult madalal tasandil.
(4) Riigikaitse tagamisel lähtutakse riigikaitse laiast käsitusest, mille järgi on riigikaitse riigi
kaitsmine ja selleks valmistumine, kasutades kõiki riigi käsutuses olevaid sõjalisi ja
mittesõjalisi võimeid ja ressursse ning kaasates kogu ühiskonna ning kõik vahendid ja varud.
(5) Asutused ja isikud teevad tsiviilkriisiks valmistumiseks ja selle lahendamiseks ning riigi
kaitsmiseks koostööd ning pakuvad üksteisele abi.
2. peatükk
Riigikaitse Nõukogu ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon
§ 5. Riigikaitse Nõukogu
(1) Riigikaitse Nõukogu on Vabariigi Presidendi juures tegutsev nõuandev organ.
EELNÕU
22.05.2025
3
(2) Riigikaitse Nõukogu arutab kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise seisukohalt
olulisi küsimusi ning avaldab nende kohta arvamust.
(3) Riigikaitse Nõukokku kuuluvad Riigikogu esimees, Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja
väliskomisjoni esimees, peaminister, riigikaitsega seotud valdkondade eest vastutavad
ministrid, Kaitseväe juhataja ja Vabariigi Presidendi määratud isikud, kes nõustavad Vabariigi
Presidenti kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamisega seotud küsimustes.
(4) Riigikaitse Nõukogu koosseisu ja töökorra kehtestab ning selle koosolekut juhatab Vabariigi
President.
§ 6. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon
(1) Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon (edaspidi julgeolekukomisjon) arutab riigi
julgeoleku seisukohalt olulisi küsimusi ning täidab muid talle õigusaktidega määratud ja
Vabariigi Valitsuse antud riigi julgeoleku ja riigikaitsega seotud ülesandeid.
(2) Julgeolekukomisjoni ülesanded, töökorra, koosseisu, julgeolekukomisjoni ülesannete
täitmiseks vajalike alakomisjonide ja nõukogude moodustamise korra ning teiste osalistega
koostöö korralduse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
3. peatükk
Kriisiolukorraks valmistumine
§ 7. Vabariigi Valitsuse ülesanne kriisiolukorraks valmistumisel
(1) Vabariigi Valitsus kujundab kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise poliitika.
(2) Vabariigi Valitsus kehtestab riigikaitse strateegilise arengudokumendi. Riigikaitse
strateegilise arengudokumendi koostamisel, elluviimisel ja muutmisel lähtutakse riigieelarve
seadusest ning selle § 20 lõike 5 alusel sätestatud korrast.
§ 8. Ministeeriumi ja Riigikantselei ülesanded kriisiolukorraks valmistumisel
(1) Ministeerium korraldab kriisiolukorraks valmistumist oma valitsemisalas.
(2) Kriisiolukorraks valmistumisel Riigikantselei:
1) juhib üleriigilise riskianalüüsi koostamist;
2) juhib riigikaitse strateegilise arengudokumendi ja Vabariigi Valitsuse kriisiplaani
koostamist;
3) koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust;
4) juhib elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamist.
(3) Riigikantselei kontrollib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 4 nimetatud
dokumendis määratud eesmärkide saavutamist.
§ 9. Kriisiolukorraks valmistumine regionaalsel tasandil
EELNÕU
22.05.2025
4
(1) Regionaalsel tasandil kriisiolukorraks valmistumisel Päästeamet:
1) nõustab kohaliku omavalitsuse üksusi, kaasates vajaduse korral teisi täidesaatva riigivõimu
asutusi;
2) korraldab täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahelist koostööd
ja teabevahetust.
(2) Täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vaheliseks koostööks
moodustatakse alaliselt tegutsevad regionaalsed kriisikomisjonid.
(3) Regionaalse kriisikomisjoni moodustab, selle koosseisu kinnitab, töökorra kehtestab ja
ülesanded määrab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 10. Kriisiülesannete määramine
(1) Kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks määratakse täidesaatva
riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele, juriidilisele isikule ja füüsilisest isikust
ettevõtjale püsivad kriisiülesanded.
(2) Püsiv kriisiülesanne on ülesanne, mis seondub täidesaatva riigivõimu asutuse või kohaliku
omavalitsuse üksuse põhiülesandega ning juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja
tegevusala või eesmärgiga. Püsiv kriisiülesanne on ka elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldamine ja elutähtsa teenuse osutamine nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda.
(3) Ministeeriumi ja muu täidesaatva riigivõimu asutuse püsiv kriisiülesanne määratakse
seaduses või Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis.
(4) Kohaliku omavalitsuse üksuse püsiv kriisiülesanne määratakse seaduses.
(5) Juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja püsiv kriisiülesanne määratakse seaduses või
seaduse alusel.
(6) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik peavad valmistuma neile määratud püsiva
kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas koostama riskianalüüsi ja kriisiplaani käesoleva seaduse
§-des 13 ja 15 sätestatu kohaselt ning tagama, et neil on ülesande täitmiseks vajalikud võimed,
sealhulgas personal, vahendid ja varud.
(7) Lisaks püsivatele kriisiülesannetele saab määrata kriisiolukorra ajal ka ühekordseid
kriisiülesandeid käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras.
§ 11. Üleriigiline riskianalüüs
(1) Kriisiolukorra riski hindamiseks koostatakse üleriigiline riskianalüüs.
(2) Üleriigiline riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse kriisiolukorda põhjustada
võivaid üleriigilisi ohte ning hinnatakse nende tõenäosust ja tagajärgi.
(3) Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks analüüsivad ohte ja hindavad riske oma pädevuse
piires:
EELNÕU
22.05.2025
5
1) käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määruses määratud asutused;
2) Eesti Pank koostöös Finantsinspektsiooniga;
3) kohaliku omavalitsuse üksused oma riskianalüüsi koostamise käigus.
(4) Riigikantselei edastab üleriigilise riskianalüüsi Vabariigi Valitsusele teadmiseks.
(5) Üleriigilise riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja muutmise korra kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 12. Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse
kriisiolukorda põhjustada võivaid kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil
avalduvaid ohte ning hinnatakse nende tõenäosust ja tagajärgi.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja muutmise
korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 13. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku ning põhiseadusliku institutsiooni
riskianalüüs
(1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja, ning
põhiseaduslik institutsioon koostavad käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud üleriigilisest
riskianalüüsist lähtudes oma riskianalüüsi, milles analüüsitakse nii üleriigilises riskianalüüsis
esitatud kui ka muid ohte asutuse, isiku või institutsiooni püsiva kriisiülesande täitmisele ja
toimepidevusele.
(2) Kui sama elutähtsat teenust osutab mitu teenuse osutajat, võivad nad elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutuse
koordineerimisel koostada ühise riskianalüüsi.
(3) Elutähtsa teenuse osutaja esitab riskianalüüsi kinnitamiseks elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldajale või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutusele.
(4) Riigikantselei nõudmisel edastavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus ja isik
enda riskianalüüsi Riigikantseleile käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud ülesande
täitmiseks.
(5) Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja
muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuded ja kord on Riigikogu Kantseleile,
Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile,
Finantsinspektsioonile ja kohtuasutusele soovituslikud ning neis asutustest lähtutakse
riskianalüüsi koostamisel käesolevast seadusest.
§ 14. Vabariigi Valitsuse kriisiplaan
EELNÕU
22.05.2025
6
(1) Vabariigi Valitsuse kriisiplaan on dokument, mis koostatakse:
1) ohustsenaariumidest lähtudes riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu
tõrjumiseks;
2) üleriigilisest riskianalüüsist lähtudes suure mõjuga tsiviilkriiside lahendamiseks.
(2) Vabariigi Valitsuse kriisiplaani käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud eesmärgil
koostatud osa on riigi kaitsetegevuse kava.
(3) Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis määratakse eelkõige:
1) kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise tingimused ning kord;
2) Vabariigi Valitsuse eesmärgid ja prioriteedid kriisiolukorra lahendamisel;
3) täidesaatva riigivõimu asutuste püsivad kriisiülesanded;
4) täidesaatva riigivõimu asutuste peamised võimed kriisiülesannet täita ja täitmise piirangud
ning vajadus korraldada ümber oma tegevus ja jaotada ümber oma vahendid;
5) kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus;
6) kriisiolukorra lahendamise juhtimise ja koostöö kord.
(4) Vabariigi Valitsuse kriisiplaani kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
(5) Vabariigi Valitsuse kriisiplaani nõuded ja selle koostamise, muutmise ning kasutusele
võtmise ja rakendamise täpsema korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 15. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaan
(1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku
omavalitsuse üksus, koostavad üleriigilisest riskianalüüsist, oma riskianalüüsist ning riigikaitse
puhul ohustsenaariumidest lähtudes kriisiplaani, milles on esitatud eelkõige:
1) kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise tingimused ning kord;
2) kriisiplaani rakendamiseks vajalikud tegevused ja lahendused;
3) kriisiplaani rakendamiseks vajalikud võimed, sealhulgas personal, vahendid ja varud;
4) kriisiplaani rakendamise juhtimine ja koostöö, sealhulgas rakendamisse kaasatavad asutused
ja isikud;
5) avalikkuse teavitamine;
6) teabevahetus;
7) elanikkonnakaitse tegevused;
8) rahvusvahelise abi vajadus, kaasamine, vastuvõtmine ja kasutamine.
(2) Püsiva kriisiülesandega täidesaatva riigivõimu asutus ja kohaliku omavalitsuse üksus
lähtuvad oma kriisiplaani koostamisel käesoleva seaduse § 14 lõike 4 alusel kehtestatud
Vabariigi Valitsuse kriisiplaanist.
(3) Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaan võetakse kasutusele:
1) kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks või
2) enne kriisiolukorda seda põhjustada võiva ohu tõrjumiseks asutuse või isiku juhi otsusel,
millega ta tuvastab, et selline oht esineb.
(4) Asutus ja isik, kes kaasatakse püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani
rakendamisse:
EELNÕU
22.05.2025
7
1) osaleb selle koostamisel;
2) tagab selle rakendamisel kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele kokkulepitud
võimed, sealhulgas personali, vahendid ja varud. Kaitsevägi ja Kaitseliit tagavad võimed juhul,
kui see ei takista riigi sõjalist kaitsmist ja osalemist kollektiivses enesekaitses või selleks
valmistumist.
(5) Ministeerium võib koostada ühise kriisiplaani koos oma valitsemisala asutusega.
Rahandusministeerium võib koostada ühise kriisiplaani koos Eesti Panga ja
Finantsinspektsiooniga.
(6) Kui Eesti Pank ei ole koostanud käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel
Rahandusministeeriumiga ühist kriisiplaani, esitab ta oma kriisiplaani arvamuse avaldamiseks
Rahandusministeeriumile ja Finantsinspektsioonile.
(7) Kui sama elutähtsat teenust osutab mitu teenuse osutajat, võivad nad elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutuse
koordineerimisel koostada ühise kriisiplaani.
(8) Elutähtsa teenuse osutaja peab lähtuma oma kriisiplaani koostamisel käesoleva seaduse §
74 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuetest.
(9) Elutähtsa teenuse osutaja esitab kriisiplaani kinnitamiseks elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldajale või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutusele.
(10) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kirjeldab oma kriisiplaanis ka elutähtsa
teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikke tegevusi elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete
tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse (edaspidi ulatuslik katkestus) või selle ohu
korral.
(11) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kriisiplaani
oma haldusterritooriumi kohta. Kohaliku omavalitsuse üksused võivad koostada plaani ühiselt.
(12) Kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
kriisiplaani Sotsiaalkindlustusameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning esitab selle
arvamuse avaldamiseks teistele asjassepuutuvatele osalistele ja lõplikuks kooskõlastamiseks
Päästeametile.
(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus ja isik edastavad Riigikantselei nõudmisel
oma kriisiplaani Riigikantseleile eri plaanide kooskõla tagamiseks. Riigisaladust ja salastatud
välisteavet sisaldava kriisiplaani edastamisel tuleb järgida riigisaladuse ja salastatud välisteabe
seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõudeid.
(14) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik teevad oma kriisiplaani elanikkonnakaitse tegevustes
koostööd Päästeametiga.
(15) Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani nõuded, selle koostamise ja muutmise
ning kasutusele võtmise ja rakendamise täpsema korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
EELNÕU
22.05.2025
8
(16) Elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaani nõuded, selle koostamise ja muutmise ning
kasutusele võtmise ja rakendamise täpsema korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 16. Finantssektori erand
Käesoleva seaduse §-des 11–15 sätestatud riskianalüüside ja kriisiplaanide finantssektorit
puudutavas osas arvestatakse käesoleva seaduse §-s 36 sätestatut.
§ 17. Õppused
(1) Vabariigi Valitsus korraldab vähemalt kord aastas riigikaitselise kriisiolukorra lahendamise
õppuse ja vähemalt üks kord nelja aasta jooksul mitmest sündmusest põhjustatud kriisiolukorra
lahendamise õppuse mitme asutuse ja isiku kriisiplaani samaaegse rakendamise harjutamiseks.
(2) Käesoleva seaduse § 15 alusel kriisiplaani koostav asutus ja isik ning Vabariigi Valitsus
korraldavad õppusi, et kontrollida ja harjutada oma valmisolekut lahendada kriisiolukorda ja
täita püsivaid kriisiülesandeid.
(3) Õppuste korraldamise sageduse, nende korraldamisele ja läbiviimisele esitatavad nõuded,
õppusejärgsed tegevused ja õppuste kulude katmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus
määrusega.
§ 18. Toimepidevus
(1) Toimepidevus on püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku, sealhulgas elutähtsa teenuse
osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksuse, ning põhiseadusliku institutsiooni suutlikkus ja
valmidus järjepidevalt toimida ning igal ajal oma ülesandeid täita ja teenuseid osutada.
(2) Elutähtsa teenuse toimepidevusena käsitatakse elutähtsa teenuse osutaja toimepidevust.
(3) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik ning põhiseaduslik institutsioon teevad toimepidevuse
tagamiseks vähemalt järgmist:
1) määravad kriitilised tegevused, mida on toimepidevuse tagamiseks vaja teha;
2) maandavad riske ja otsustavad toimepidevuse taseme;
3) leiavad lahendused tegutsemiseks toimepidevuse ohtude, häirete ja katkestuste korral,
sealhulgas võrgu- ja infosüsteemides, ning toimepidevuse taastamiseks;
4) määravad isikute kriisirollid ja võimalikud asendused ning valmistavad isikuid ette nende
täitmiseks;
5) määravad töökorralduse muutmise, sealhulgas turvalise side ja turvalise töökeskkonna ning
nende kasutamise;
6) määravad valmiduse saavutamise ja tagamise korralduse;
7) tagavad vahendite ja varude olemasolu;
8) määravad vajaduse korral varuasukoha ja sinna ümberpaiknemise korralduse;
9) määravad toimepidevuse tagamiseks vajalikud objektid, korraldavad nende kaitse ja nendel
varjumise;
10) määravad käesolevas seaduses ja käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel sätestatud ülesannete
täitmise eest vastutava isiku ning kontaktpunkti.
EELNÕU
22.05.2025
9
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 10 nimetatud kontaktandmed edastab püsiva
kriisiülesandega asutus ja põhiseaduslik institutsioon Riigikantseleile, elutähtsa teenuse osutaja
elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel
määratud asutusele ning kohaliku omavalitsuse üksus Päästeametile.
(5) Riigikantseleil on õigus küsida käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel edastatud
kontaktandmeid elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajalt ja Päästeametilt.
(6) Käesolevas paragrahvis ja selle alusel kehtestatud nõudeid toimepidevuse tagamisele
kohaldatakse halduslepingus määratud ja püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikus ulatuses ka
isiku suhtes, kellele on halduslepinguga volitatud osaliselt või tervikuna püsiva kriisiülesande
täitmine või täitmise tagamine.
(7) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik ning põhiseaduslik institutsioon harjutavad käesoleva
paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuete täitmist.
(8) Toimepidevuse tagamisel valmidustasemete kasutamise, kehtestamise ja muutmise korra
ning toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti kaitse tingimused ja korra kehtestab Vabariigi
Valitsus määrusega.
(9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud tingimused ja kord on Riigikogu
Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile,
Finantsinspektsioonile ja kohtuasutusele soovituslikud. Riigikogu Kantseleis, Vabariigi
Presidendi Kantseleis, Riigikontrollis, Õiguskantsleri Kantseleis, Finantsinspektsioonis ja
kohtutes lähtutakse toimepidevuse tagamisel käesolevast seadusest. Kohaliku omavalitsuse
üksus lähtub enda toimepidevuse tagamisel käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud
tingimustest ja korrast.
§ 19. Objektikaitse
(1) Objektikaitse on sellise maa-ala, ehitise või seadme kaitse, mille ründamine, hõivamine,
kahjustamine või hävitamine takistab märkimisväärselt võimet või toob kaasa võimetuse täita
kriisiülesannet.
(2) Objektikaitse hõlmab objekti füüsiliseks kaitseks vajalike meetmete rakendamist ja objekti
valvet. Seaduses sätestatud alusel ja korras võib objektikaitsel rakendada Politsei- ja
Piirivalveameti, Kaitseväe või Kaitseliidu valvet.
(3) Maa-ala, ehitise või seadme võib määrata alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega
objektiks, mille kaitse korraldamisel tuleb rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid käesoleva
paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
(4) Maa-ala, ehitise või seadme määrab alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks ja
alalise kaitse lõpetab Vabariigi Valitsus korraldusega.
(5) Maa-ala, ehitise või seadme määrab ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks
sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
EELNÕU
22.05.2025
10
(6) Sõjalise riigikaitse toimimisega seotud või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva
julgeolekuasutuse kasutatava maa-ala, ehitise või seadme määrab ajutiselt kaitstavaks olulise
tähtsusega objektiks sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister
käskkirjaga.
(7) Alaliselt ja ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsemeetmed ning nende
rakendamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatavas määruses sätestatakse:
1) alaliselt või ajutiselt kaitstavate olulise tähtsusega objektide kategooriad, kaitsemeetmed ja
nende rakendamise kord, sealhulgas objektide ohutasemed ja nende muutmise kord;
2) alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti riskianalüüsi ja turvaplaani koostamise,
kooskõlastamise, kinnitamise ja muutmise kord;
3) ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise kord ja ajutise kaitse tähtajad;
4) käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 nimetatud isikuandmete töötlemise nõuded alaliselt või
ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitseabinõude kohaldamisel ja isikuandmete
säilitamise täpsem tähtaeg.
4. peatükk
Kriisiolukord
1. jagu
Kriisiolukorra kehtestamine
§ 20. Kriisiolukorra kehtestamine ja tekkimine
(1) Kriisiolukorra kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
(2) Kriisiolukorra kehtestamisel käesoleva seaduse § 3 alusel lähtub Vabariigi Valitsus
asjaomaste valitsusasutuste esitatud ohuhinnangutest ja muust asjassepuutuvast teabest.
(3) Vabariigi Valitsus hindab kriisiolukorra ajal järjepidevalt käesoleva seaduse § 3 lõikes 1
sätestatud asjaolusid ja sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimusi, teavitab nende
muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi ning otsustab kriisiolukorra lõpetamise, kui neid
asjaolusid ja tingimusi enam ei esine, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.
(4) Vabariigi Valitsus hindab riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamisel ja selle ajal asjaolusid,
mille tõttu võib riigikaitselise kriisiolukorra eesmärgiks saada valmistumine mobilisatsiooniks
või sõjaseisukorra lahendamiseks või kollektiivse enesekaitse operatsiooni korraldamiseks.
(5) Vabariigi Valitsus teavitab kriisiolukorra kehtestamisest ja selle aluseks olnud asjaoludest
ning kriisiolukorra lõppemisest viivitamata Riigikogu ja Vabariigi Presidenti.
(6) Kriisiolukorra lahendamiseks võib välja kuulutada eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra käesoleva seaduse §-s 21, 23 või 25 sätestatud tingimustel ja korras.
EELNÕU
22.05.2025
11
(7) Eriolukorra väljakuulutamisega loetakse kriisiolukord tekkinuks. Kui Vabariigi Valitsus on
eriolukorra välja kuulutanud ühe või mitme maakonna või kohaliku omavalitsuse üksuse
haldusterritooriumil vastavalt käesoleva seaduse § 21 lõikele 2, võib ta otsustada, kas
kriisiolukord kehtib üksnes eriolukorra piirkonnas või laiemalt.
(8) Erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamisega loetakse riigikaitseline
kriisiolukord tekkinuks.
(9) Mobilisatsiooni väljakuulutamisega loetakse riigikaitseline kriisiolukord tekkinuks juhul,
kui on täidetud käesoleva seaduse § 3 lõikes 3 sätestatud tingimused.
(10) Demobilisatsiooni ajal kehtib riigikaitseline kriisiolukord edasi juhul, kui on täidetud
käesoleva seaduse § 3 lõikes 3 sätestatud tingimused.
2. jagu
Eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamine ning lõpetamine
1. jaotis
Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine
§ 21. Eriolukorra väljakuulutamine
(1) Vabariigi Valitsus võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust
põhjustatud olukorra lahendamiseks välja kuulutada eriolukorra, kui seda ei ole võimalik
lahendada ilma käesolevas seaduses eriolukorra ajaks ette nähtud juhtimisvolitusi rakendamata
või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata.
(2) Eriolukorra võib välja kuulutada kogu riigis või ühe või mitme maakonna või kohaliku
omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil või Vabariigi Valitsuse kindlaksmääratud maa-alal.
§ 22. Eriolukorra lõpetamine
(1) Vabariigi Valitsus hindab eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud asjaolusid järjepidevalt
ning teavitab nende muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi.
(2) Vabariigi Valitsus otsustab eriolukorra lõpetamise, kui eriolukorra väljakuulutamise
tinginud asjaolud on ära langenud.
2. jaotis
Erakorralise seisukorra väljakuulutamine ja lõpetamine
§ 23. Erakorralise seisukorra väljakuulutamine
(1) Riigikogu võib oma koosseisu häälteenamusega kuulutada Vabariigi Presidendi või
Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti põhiseaduslikku korda ähvardavast ohust põhjustatud
olukorra lahendamiseks välja erakorralise seisukorra, kui seda ei ole võimalik lahendada ilma
EELNÕU
22.05.2025
12
käesolevas seaduses erakorralise seisukorra ajaks ette nähtud juhtimisvolitusi rakendamata või
isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiramata ning puudub alus käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud
sõjaseisukorra väljakuulutamiseks.
(2) Erakorralise seisukorra võib välja kuulutada kuni kolmeks kuuks. Riigikogu võib
erakorralist seisukorda vajaduse korral korduvalt pikendada kuni kolm kuud korraga.
(3) Erakorraline seisukord kehtib kogu riigis.
§ 24. Erakorralise seisukorra lõpetamine
(1) Vabariigi Valitsus hindab erakorralise seisukorra väljakuulutamise põhjustanud asjaolusid
järjepidevalt ning teavitab nende muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi.
(2) Riigikogu otsustab Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul viivitamata
erakorralise seisukorra lõpetada, kui selle väljakuulutamise põhjustanud asjaolud on ära
langenud.
(3) Sõjaseisukorra väljakuulutamisel loetakse erakorraline seisukord lõppenuks.
3. jaotis
Sõjaseisukorra väljakuulutamine ja lõpetamine
§ 25. Sõjaseisukorra väljakuulutamine
(1) Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul Eesti Vabariigi iseseisvuse ja
sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud relvastatud rünnakust või sellega
samaväärsest rünnakust või agressioonist põhjustatud olukorra lahendamiseks välja
sõjaseisukorra, kui seda ei ole võimalik lahendada ilma käesolevas seaduses sõjaseisukorra
ajaks ette nähtud juhtimisvolitusi rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid
meetmeid kohaldamata.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral
kuulutab Vabariigi President välja sõjaseisukorra, ootamata ära Riigikogu otsust.
(3) Sõjaseisukord kehtib kogu riigis.
§ 26. Sõjaseisukorra lõpetamine
(1) Vabariigi Valitsus hindab sõjaseisukorra väljakuulutamise põhjustanud asjaolusid
järjepidevalt ning teavitab nende muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi.
(2) Riigikogu otsustab Vabariigi Presidendi ettepanekul viivitamata sõjaseisukorra lõpetada,
kui selle väljakuulutamise põhjustanud asjaolud on ära langenud.
3. jagu
Mobilisatsioon ja demobilisatsioon
EELNÕU
22.05.2025
13
§ 27. Mobilisatsioon ja selle väljakuulutamine
(1) Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul viivitamata välja mobilisatsiooni Eesti
Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud relvastatud
rünnaku või sellega samaväärse rünnaku või agressiooni või nende ohu korral või käesoleva
seaduse § 136 punktis 1 nimetatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil osalemiseks.
(2) Mobilisatsioon on tegevuste kogum, mille käigus tagatakse Kaitseväe sõjaaja üksuste
valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks.
(3) Mobilisatsiooni käigus kohustatakse kaitseväekohustuslasi ja sõjaväelise auastmega sõjaaja
ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht) nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu
tegevliikmeid asuma täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid ning võetakse kaitseväeteenistusse
vabatahtlikke.
(4) Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral kuulutab mobilisatsiooni välja Vabariigi
President, ootamata ära Riigikogu otsust.
(5) Kui mobilisatsioon kuulutatakse välja enne sõjaseisukorra väljakuulutamist, määrab
Vabariigi Valitsus korraldusega mobilisatsiooni väljakuulutamise järel sõjalises tegevuses
osaleva Kaitseväe isikkoosseisu suuruse või osalevad Kaitseväe sõjaaja üksused.
§ 28. Demobilisatsioon ja selle väljakuulutamine
(1) Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul viivitamata välja demobilisatsiooni,
kui mobilisatsiooni väljakuulutamise põhjustanud asjaolud on ära langenud.
(2) Demobilisatsioon on tegevuste kogum, mille tulemusena viiakse Kaitseväe sõjaaja üksused
mobilisatsioonile eelnenud valmisolekusse.
(3) Demobilisatsiooni käigus vabastatakse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud
tegevväelased tegevteenistusest või nad jätkavad sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha
ülesannete täitmist.
(4) Demobilisatsiooni väljakuulutamine lõpetab mobilisatsiooni.
(5) Demobilisatsiooni väljakuulutamisel otsustab Riigikogu demobilisatsiooni kestuse.
4. jagu
Kriisiolukorraga seotud otsuste jõustumine ja avaldamine ning teavitamiskohustus
§ 29. Kriisiolukorraga seotud otsuste jõustumine ja avaldamine
(1) Kriisiolukorra kehtestamise ja selle lõpetamise otsus ning eriolukorra väljakuulutamise ja
selle lõpetamise otsus, Riigikogu välja kuulutatud erakorralise ja sõjaseisukorra
EELNÕU
22.05.2025
14
väljakuulutamise ning lõpetamise otsus, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise
otsus ning Vabariigi Presidendi sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamise otsus
jõustuvad allakirjutamisel, kui otsuses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
(2) Kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teisiti, avaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud otsus muutmata kujul:
1) viivitamata ja tasuta massiteabevahendis, arvestades käesoleva seaduse §-s 50 sätestatut;
2) Riigi Teataja seaduse § 9 lõikes 61 sätestatud korras.
§ 30. Rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni
teavitamine
(1) Kui kriisiolukorra ajal kaldutakse kõrvale rahvusvahelise lepinguga võetud kohustustest,
korraldab Välisministeerium Vabariigi Valitsuse eelneval heakskiidul rahvusvahelises lepingus
ettenähtud teavitamise.
(2) Kui kriisiolukorra ajal on vaja rakendada isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid,
mis võivad kahjustada siseturu toimimist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 347
tähenduses, teavitatakse Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni sellistest piiravatest
meetmetest enne nende rakendamist. Kui piiravaid meetmeid on vaja rakendada kohe,
teavitatakse Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni nendest esimesel võimalusel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teavitamist korraldab minister, kelle
vastutusvaldkonnas lõikes 2 nimetatud meetmeid rakendatakse.
(4) Kui Euroopa Liidu õiguses või Eesti õigusaktides on Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa
Komisjoni teavitamist reguleeritud käesolevast paragrahvist erinevalt, kohaldatakse nendes
õigusaktides sätestatut.
5. jagu
Kriisiolukorra lahendamine
§ 31. Kriisiolukorra lahendamise juhtimine
(1) Vabariigi Valitsus otsustab kriisiolukorra ajal eesmärgi, mille saavutamisele kriisiolukorra
lahendamise tegevused peavad kaasa aitama.
(2) Kriisiolukorra juht on peaminister.
(3) Kriisiolukorra juht tagab Vabariigi Valitsuse tegevuse ühtsuse ja koordineerituse
kriisiolukorra lahendamisel.
(4) Ministeerium tagab oma valitsemisala tegevuse ühtsuse ja koordineerituse teiste
ministeeriumidega ning toetab oma valdkonnas kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat
asutust.
(5) Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus on:
EELNÕU
22.05.2025
15
1) seaduses või Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis määratud kriisiolukorra lahendamise eest
vastutav valitsusasutus;
2) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel tema
määratud asutus;
3) kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus.
(6) Vabariigi Valitsus määrab kriisiolukorra lahendamise eest vastutava valitsusasutuse, kui
seda ei ole seaduses või Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis määratud või kui mitme asutuse
vastutusvaldkond kattub.
(7) Kriisiolukorra iseloomust lähtuvalt võib määrata ühe või mitu kriisiolukorra lahendamise
eest vastutavat valitsusasutust.
(8) Iga asutus, isik ja kohaliku omavalitsuse üksus peab kriisiolukorra ajal olema valmis täitma
talle käesoleva seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti,
tagades esmajärjekorras kriisiülesannete täitmise.
(9) Iga asutus, isik ja kohaliku omavalitsuse üksus peab tsiviilkriisiga samal ajal kehtiva
riigikaitselise kriisiolukorra ajal täitma võimaluse korral esmajärjekorras riigi julgeolekut või
põhiseaduslikku korda ähvardava ohtu tõrjumiseks või selleks valmistumiseks vajalikke
ülesandeid ning tagama selleks vajaliku ressursi.
§ 32. Riigikantselei ja Päästeameti ülesanded kriisiolukorra lahendamisel
(1) Riigikantselei koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust kriisiolukorra
lahendamisel.
(2) Päästeameti ülesanne kriisiolukorra lahendamisel regionaalsel tasandil on toetada
kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust teabevahetuse ja koostöö korraldamisega
ning nõustada kohaliku omavalitsuse üksusi.
(3) Päästeamet koordineerib elanikkonnakaitse tegevuste õigeaegset rakendamist kriisiolukorra
ajal.
§ 33. Ühekordne kriisiülesanne
(1) Kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks võib anda füüsilisest isikust
ettevõtjale ja juriidilisele isikule, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksusele ühekordse
kriisiülesande tema ülesandest, tegevusalast või eesmärgist lähtudes.
(2) Ühekordne kriisiülesanne on käesoleva seaduse alusel kriisiolukorra ajal üksikjuhtumil
antud ülesanne, mis peab olema seotud füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidilise isiku, sealhulgas
kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevusega.
(3) Kriisiolukorra ajal võib ühekordse kriisiülesande anda kriisiolukorra juht või tema volitatud
kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus. Riigikaitselise kriisiolukorra ajal
võivad anda ühekordse kriisiülesande ka Kaitsevägi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.
EELNÕU
22.05.2025
16
(4) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal mitu ühekordset kriisiülesannet saanud füüsilisest isikust
ettevõtja, juriidiline isik, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksus, peab nende täitmisel
võimaluse korral eelistama riigi sõjalise kaitse tagamiseks antud ühekordset kriisiülesannet.
(5) Ühekordse kriisiülesande võib anda, kui:
1) ülesanne on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks;
2) ülesannet ei ole võimalik täita täidesaatva riigivõimu asutustel või vabatahtlikult kaasatavate
isikute abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ja
3) ülesannet ei ole võimalik täita seaduses või selle alusel määratud või täitma volitatud muul
isikul.
(6) Ühekordse kriisiülesande andmisel tuleb määrata selle täitmise tähtaeg. Ühekordse
kriisiülesande võib anda kuni kriisiolukorra lõppemiseni ja see ei tohi olla antud tingimuslikult.
(7) Ühekordse kriisiülesande täitmise takistusest ja selle põhjustest teavitab täitja viivitamata
ülesande andjat.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühekordse kriisiülesande andja võib enne ülesande
andmist kohaldada käesoleva seaduse § 119 lõikes 1 nimetatud menetlustoiminguid, et
selgitada välja ühekordse kriisiülesande täitmise võime.
(9) Ühekordset kriisiülesannet ei anta põhiseaduslikule institutsioonile, välja arvatud kohaliku
omavalitsuse üksusele.
(10) Ühekordse kriisiülesande täitmine lõpeb:
1) ülesande täitmise tähtaja möödumisel;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesande andja otsusel;
3) füüsilisest isikust ettevõtja surma korral;
4) kui juriidiline isik lõpetab tegevuse.
§ 34. Kaitseväe pädevus riigikaitselise kriisiolukorra ajal
(1) Kaitsevägi võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal, sealhulgas selle lahendamiseks välja
kuulutatud erakorralise ja sõjaseisukorra ajal jätta täitmata järgmised seaduse alusel kehtestatud
normid, kui see on riigi sõjaliseks kaitseks vältimatult vajalik:
1) relvade, lõhkematerjali ning lahing- ja laskemoona käitlemist reguleerivad õigusnormid;
2) ehitamist, ehitist ja selle osa ning ehitise kasutamist reguleerivad õigusnormid;
3) liikluse korraldamist ja liikluses osalemist reguleerivad õigusnormid;
4) dokumentide vorminõuded ja vormistamist reguleerivad menetlusnormid;
5) looduskaitset ja loodusressursside kasutamist reguleerivad õigusnormid;
6) avalik-õiguslikke lubasid, heakskiite ja nõusolekuid käsitlevad õigusnormid;
7) muud normid, välja arvatud riigisaladust ja salastatud välisteavet reguleerivad normid.
(2) Sõjaseisukorra või Eesti Vabariigi territooriumil toimuva relvakonflikti ajal võib Kaitsevägi
jätta täitmata seadused käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 sätestatud valdkondades,
kui see on riigi sõjaliseks kaitseks vältimatult vajalik ning seadustes ettenähtud normide
järgimise korral ei ole võimalik riigi iseseisvust ja sõltumatust kaitsta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaldamisel tuleb järgida:
EELNÕU
22.05.2025
17
1) Eesti Vabariigi põhiseadust ja välislepingut;
2) seadust ja seaduse alusel kehtestatud norme niivõrd, kui see on sõjaseisukorra lahendamisel
võimalik.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamisel ei või kalduda kõrvale rahvusvahelise
humanitaarõiguse normide järgimisest.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaldamisest, mis võib ohustada
kriisiolukorra ühtset lahendamist või teise asutuse, isiku või institutsiooni püsiva kriisiülesande
täitmist, teavitab Kaitsevägi esimesel võimalusel järgmiselt:
1) seaduse või Vabariigi Valitsuse õigusakti täitmata jätmisest Vabariigi Valitsust;
2) muu õigusakti täitmata jätmisest valdkonna eest vastutavat ministrit.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul võib Vabariigi Valitsus või valdkonna eest
vastutav minister nõuda, et Kaitsevägi täidaks õigusakte, kui on alust arvata, et nende täitmine
ei takista vahetult kriisiolukorra lahendamist.
(7) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib peatada lahingutegevuse, kehtestada või
sõlmida lahinguväljal relvarahu või katkestada kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane
oma tegevusega ei täida selle tingimusi.
§ 35. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
(1) Vabariigi Valitsus võib erakorralise ja sõjaseisukorra ajal:
1) peatada osaliselt või täielikult Vabariigi Valitsuse, ministri, valla- ja linnavolikogu või valla-
ja linnavalitsuse määruse täitmise või kehtivuse, kui see takistab vahetult kriisiolukorra
lahendamist;
2) tunnistada osaliselt või täielikult kehtetuks kriisiolukorra ajal antud ministri, valla- ja
linnavolikogu või valla- ja linnavalitsuse määruse, kui see takistab vahetult kriisiolukorra
lahendamist.
(2) Sõjaseisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule:
1) kehtestada ja sõlmida vaherahu või sõlmida rahulepingu ning esitada selle Riigikogule
ratifitseerimiseks;
2) anda Kaitseväele korralduse kehtestada või sõlmida lahinguväljal relvarahu või katkestada
kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane oma tegevusega ei täida selle tingimusi.
§ 36. Finantssektori erandid eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal
(1) Tingimusel, et finantssektori stabiilsust ja usaldusväärsust või kriitiliste funktsioonide
jätkuvust ülemäära ei kahjustata, võib Vabariigi Valitsus finantssektorit puudutava eriolukorra,
erakorralise ja sõjaseisukorra ajal Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud
finantsjärelevalve subjektide suhtes otsustada:
1) kehtestada usaldatavusnõuded või muud sellised normatiivid;
2) kehtestada investeeringute tegemise tingimused, sealhulgas kohustuse osta riigi
emiteeritavaid võlaväärtpabereid, välja arvatud finantsjärelevalve subjektile kohalduvate
usaldatavusnormatiivide, kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõude ja muude selliste
nõuete täitmiseks vajalike investeeringute tegemise kohta;
EELNÕU
22.05.2025
18
3) kehtestada tingimused raamatupidamise kohta ning järelevalveliste aruannete koostamisele,
esitamisele ja avalikustamisele;
4) keelata osaliselt või täielikult kasumist väljamaksete tegemise või kehtestada muid tingimusi
finantsjärelevalve subjektis olulise osaluse omajatele;
5) keelata teatud tehingute või toimingute tegemise või seada neile piiranguid, sealhulgas piirata
nende mahtu;
6) peatada täielikult või osaliselt korraliste osamaksete tegemise Tagatisfondi seaduse
tähenduses Tagatisfondi osafondidesse;
7) kehtestada krediidiasutuse osalise või täieliku moratooriumi või kindlustusandja erirežiimi
ning vastavad tingimused ja korra või maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse, sealhulgas
pankrotimenetluse ja täitemenetluse tingimused.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud juhul on Vabariigi Valitsusel õigus
korraldusega määrata:
1) raha ja muu tagasimakstava vahendi, pensionilepingu alusel väljamakstava summa,
väärtpaberi ja muu sellise nõude tagastamise, väljamaksmise või muu rahuldamise tingimused;
2) krediidi andmise, tagasi maksmise ja tagamise tingimused;
3) antud krediidi intressi, krediidi kulukuse või muu sellise tasu ülemmäära või peatada viiviste
või leppetrahvide maksmise;
4) kindlustuslepingu alusel väljamakstava summa vähendamise või maksetähtpäeva
edasilükkamise, kindlustusvõtja jaoks kindlustusmakse vähendamise või maksetähtpäeva
edasilükkamise ja kindlustuslepingu ülesütlemise tingimused;
5) väärtpaberi emiteerimise, reguleeritud väärtpaberiturul või muus kauplemiskohas
pakkumuse ja tehingu tegemise tingimused, samuti väärtpaberiarveldussüsteemis toimingu
tegemise tingimused või kauplemiskohas kõigi väärtpaberitehingute tegemise peatamise;
6) maksetehingu ja rahasiirde tegemise tingimused, sealhulgas tingimused maksekontolt
sularaha väljavõtmise piiramiseks või keelamiseks, maksejuhiste täitmise tähtaja pikendamise
ja tugeva autentimise rakendamiseks;
7) väärtpaberite registri pidamise seaduses sätestatud väärtpaberite registris ja pensioniregistris
toimingute tegemise tingimused;
8) muud tingimused, mis arvestades konkreetset kriisiolukorda on vajalikud..
(3) Vabariigi Valitsusel on õigus korraldusega eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal
Tagatisfondi seaduses sätestatud hüvitusjuhtumi korral ja kui see on konkreetset olukorda
arvestades asjakohane ja vajalik, peatada või lükata edasi hüvitiste väljamaksmine ning
täpsustada hüvitamise ja toetamise tingimusi.
(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduse võib kehtestada kuni
kolmeks kuuks, kuulates ära Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga arvamuse. Lisaks kuulatakse
käeoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul ära ka Tagatisfond. Vabariigi Valitsus võib
korralduse kehtivust pikendada korduvalt kuni kolm kuud korraga, kui see on olukorda
arvestades asjakohane ja vajalik.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1, 3 ja 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldus
reguleerib Euroopa Liidu toimimise lepingu või Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa
Keskpanga põhikirja alusel Euroopa Keskpangale või Ühtsele Kriisilahendusnõukogule
kuuluvate ülesannete täitmist, on Vabariigi Valitsusel õigus lõikes 1 nimetatud korraldus
kehtestada juhul, kui Euroopa Keskpank või Ühtne Kriisilahendusnõukogu faktiliselt ei tegutse
EELNÕU
22.05.2025
19
või ei saa kriisiolukorra põhjustanud asjaolude tõttu või muul põhjusel oma ülesandeid täita ega
Eestis oma pädevust teostada.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud Euroopa Keskpanga või Ühtse
Kriisilahendusnõukogu võimetus ülesandeid täita on muu hulgas selline olukord, kus Vabariigi
Valitsus on küsinud neilt vastavalt asutuse pädevusele ja Vabariigi Valitsuse korralduse
reguleerimisalale arvamust, kuid ei ole seda tähtpäevaks saanud.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigete 1, 3 ja 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldust
rakendab Finantsinspektsioon. Kui Finantsinspektsioonil tekib Vabariigi Valitsuse korralduse
rakendamisel olukord, et see on vastuolus Euroopa Keskpanga või Ühtse
Kriisilahendusnõukogu hilisema otsusega, rakendab Finantsinspektsioon Vabariigi Valitsuse
korraldust sellises maksimaalses ulatuses, et tagatud on kooskõla Euroopa Keskpanga või Ühtse
Kriisilahendusnõukogu hilisema otsusega.
§ 37. Ülesande ja kohustuse täitmata jätmine erakorralise, sõjaseisukorra ja
mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni ajal
(1) Haldusülesande täitja võib jätta täitmata temale seadusega, seaduse alusel või
halduslepinguga määratud ülesande või kohustuse, kui selle täitmine on erakorralise või
sõjaseisukorra või mobilisatsiooni või demobilisatsiooni tõttu ja sellega kaasnevaid asjaolusid
arvestades võimatu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaldamisel tuleb esmajärjekorras täita püsivad
kriisiülesandeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaldamisel ei või kalduda kõrvale rahvusvahelise
humanitaarõiguse normide järgimisest.
§ 38. Teavitamine ja vaidluste lahendamine kriisiolukorra ajal
(1) Ministril tuleb viivitamata teavitada kriisiolukorra juhti ja teisi kriisi lahendamisel olulisi
osalisi mis tahes kavatsusest ja meetmest oma valitsemisalas, mis võivad mõjutada
kriisiolukorra juhi korraldusi või kriisiolukorra lahendamise ühtsust.
(2) Haldusülesannete jaotuse ja täitmisega seotud vaidlused, mis tekivad kriisiolukorra ajal
ministeeriumide, nende valitsemisalas olevate asutuste või muude avaliku võimu kandjate vahel
või kohaliku omavalitsuse üksuste riiklike ülesannete üle, lahendatakse koostöös või ministrite
vahel või lahendab need kriisiolukorra juht. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik
pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse.
6. jagu
Korralduste andmine
§ 39. Kriisiolukorra juhi pädevus kriisiolukorra ajal
(1) Kriisiolukorra juht võib kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks anda käesoleva seaduse § 40
lõikes 1 sätestatud korralduse ministrile tema vastutusvaldkonnas. See korraldus on ministrile
siduv.
EELNÕU
22.05.2025
20
(2) Kriisiolukorra juht võib anda käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 sätestatud korralduse
kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale valitsusasutusele, kui minister ei ole käesoleva
paragrahvi lõike 1 alusel antud korraldust täitnud või õigel ajal täitnud. Korralduse täideviimise
tagab kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus, rakendades vajaduse korral
käesolevas seaduses sätestatud volitusi.
(3) Kriisiolukorra juht või tema volitatud haldusorgan võib kriisiolukorra ajal otsustada püsiva
kriisiülesande täitmisele asumise, kui seda ei ole sätestatud seaduses või seaduse alusel,
sealhulgas Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis.
(4) Kriisiolukorra juht või tema volitatud haldusorgan võib kriisiolukorra ajal otsustada püsiva
kriisiülesande täitmise mahu ja viisi, kui ülesande täitmine ei ole kriisiolukorra lahendamiseks
vajalik sellises mahus või sellisel ajal, nagu on sätestatud seaduses või selle alusel, sealhulgas
Valitsuse kriisiplaanis.
§ 40. Kriisiolukorra ajal korralduste andmine
(1) Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus võib kriisiolukorra lahendamiseks
anda täidesaatva riigivõimu asutusele, välja arvatud ministeeriumile, kohaliku omavalitsuse
üksusele või muule avaliku võimu kandjale haldusülesande õiguspäraseks ja otstarbekaks
täitmiseks korralduse, arvestades nende asutuste ja isikute pädevust ning volitusi:
1) haldusakti andmiseks, halduslepingu sõlmimiseks või toimingu tegemiseks;
2) haldusakti või halduslepingu muutmiseks;
3) toimingu tegemise lõpetamiseks või keelamiseks;
4) haldusakti osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamiseks või halduslepingu kehtetuks
tunnistamiseks;
5) haldusakti või halduslepingu kehtivuse või toimingu tegemise osaliseks või täielikuks
peatamiseks;
6) seaduses või seaduse alusel kehtestatud kohustuse muul viisil täitmiseks.
(2) Korralduse andmisel tuleb arvestada haldusülesande täitja pädevust, samuti võimalust
korraldust täita. Korraldus peab sisaldama vajalikke põhjendusi ja muud asjakohast teavet ning
olema proportsionaalne konkreetse olukorra lahendamiseks.
(3) Kaitsevägi võib anda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralduse riigikaitselise
kriisiolukorra ajal ka juhul, kui Kaitsevägi on valmistumas mobilisatsiooniks,
demobilisatsiooniks, sõjaseisukorra lahendamiseks või kollektiivse enesekaitse operatsiooni
korraldamiseks. Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale valitsusasutusele
võib Kaitsevägi anda korralduse selle asutuse juhi nõusolekul.
(4) Kaitseväele võib anda korralduse Kaitseväe juhataja nõusolekul või tema volitatud ülema
nõusolekul, välja arvatud kriisiolukorra juhi korraldus.
(5) Kaitseliidule võib anda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralduse Kaitseliidu
ülema nõusolekul või tema volitatud ülema nõusolekul, välja arvatud kriisiolukorra juhi
korraldus.
EELNÕU
22.05.2025
21
(6) Kohaliku omavalitsuse üksusele võib anda korralduse üksnes tema püsiva või ühekordse
kriisiülesande täitmise raames, kui see on vältimatult vajalik.
(7) Eesti Pangale võib anda korralduse üksnes tema püsiva kriisiülesande täitmise raames, kui
see on vältimatult vajalik. Korralduse andmisel Finantsinspektsioonile tuleb lähtuda käesoleva
seaduse §-st 35.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralduse saanud täidesaatva riigivõimu asutus,
kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja teavitab korralduse andjat, kui talle
antud korraldus on õigusvastane või ebaotstarbekas.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralduse võib anda ka haldusaktiga või
halduslepinguga või seadusega haldusülesannet täitma volitatud füüsilisele või eraõiguslikule
juriidilisele isikule.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korraldus tuleb täita viivitamata, kui ei ole
määratud teistsugust tähtaega.
(11) Kui mitme korralduse samaaegne täitmine ei ole võimalik, tuleb võimaluse korral
esimesena täita riigi sõjalise kaitse tagamiseks antud korraldus.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korraldus on iseseisvaks aluseks
Finantsinspektsioonile Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud seaduses nimetatud
ettekirjutuse tegemiseks või muu meetme rakendamiseks. Finantsinspektsioon võib korraldust
täites kalduda kõrvale § 2 lõikes 1 sätestatud õigusaktidest tulenevatest nõuetest nii palju, kui
see on vajalik korralduse täitmiseks.
(13) Sobiva meetme valikule ega selle rakendamisele haldusakti või toiminguga ei kohaldata
haldusmenetluse seadust.
(14) Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud korralduse täitmiseks võib Finantsinspektsioon
haldusakti anda viisil, kus adressaadile tehakse teatavaks üksnes haldusakti resolutiivosa.
Haldusakti põhjendused tuleb sellisel juhul edastada adressaadile viie tööpäeva jooksul
haldusakti resolutiivosa kehtima hakkamisest arvates.
(15) Korralduse andmisel tekkivad vaidlused lahendatakse käesoleva seaduse § 38 lõikes 3
sätestatud viisil.
(16) Finantsinspektsioon ei vastuta riigivastutuse seaduse ega muu õigusakti alusel, kui täidab
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korraldust.
§ 41. Korralduse täitmine
(1) Kui käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 sätestatud korraldus on jäetud tähtpäevaks täitmata,
võib korralduse andja täita enda antud korralduse selle saaja asemel ise järgmiselt:
1) annab haldusakti, sõlmib halduslepingu või teeb toimingu;
2) muudab haldusakti või halduslepingut;
3) lõpetab toimingu tegemise või tagab toimingu tegemisest hoidumise;
4) tunnistab haldusakti või halduslepingu osaliselt või täielikult kehtetuks;
EELNÕU
22.05.2025
22
5) peatab haldusakti või halduslepingu kehtivuse või toimingu tegemise;
6) täidab seaduses või seaduse alusel kehtestatud kohustuse muul viisil.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralduse võib selle saaja asemel täita ise, kui on
korralduse täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja võimed ning kui erakorralisest või
sõjaseisukorrast tulenev oht julgeolekule või avalikule korrale tuleb kõrvalda viivitamata ning
teine täidesaatva riigivõimu asutus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja
seda ei tee või ei tee piisavalt kiiresti ja korralduse täitmata jätmine takistab vahetult riigi
sõjalist kaitset ja ohustab riigi julgeolekut või avalikku korda.
5. peatükk
Isiku põhiõigusi- ja vabadusi piiravad meetmed
1. jagu
Isiku põhiõigusi- ja vabadusi piiravate meetmete kohaldamine ning kaitsetagatised
§ 42. Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamine
(1) Kriisiolukorra ajal võib isiku suhtes kohaldada käesoleva peatüki 2.–4. jaos ning §-des 108
ja 113 sätestatud põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid (edaspidi piirav meede)
käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
(2) Kriisiolukord, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukord, erakorraline ja
sõjaseisukord, ei välista muu seaduse alusel isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramist.
(3) Piirava meetme kohaldamisel tuleb järgida neid piiranguid, mis tulenevad Eestile Euroopa
Liidu õigusest, siduvatest välislepingutest ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud
põhimõtetest.
(4) Piirava meetme kohaldamisel võib kalduda kõrvale inimõigusi käsitleva välislepinguga
võetud kohustustest, kui see on lubatud välislepingus ja piirangud on kooskõlas muude
rahvusvahelise õiguse järgsete kohustustega.
§ 43. Proportsionaalsuse põhimõte
Piirava meetme kohaldamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid:
1) kohaldada võib mitmest sobivast ja vajalikust meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust
eeldatavalt kõige vähem kahjustab;
2) kohaldada võib ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega
taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ja
3) meedet võib kohaldada vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam
võimalik saavutada.
§ 44. Piirava meetme kehtivus
(1) Kriisiolukord, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukord, erakorraline või
sõjaseisukord, ei mõjuta seaduse alusel kehtestatud piiravate meetmete kehtivust.
EELNÕU
22.05.2025
23
(2) Kriisiolukorra ajal käesoleva seaduse alusel kohaldatud piirav meede kehtib kuni selle
kehtetuks tunnistamiseni või muutub kehtetuks, kui kriisiolukord lõpeb. Kui piirava meetme
eesmärk saavutatakse enne kriisiolukorra lõppemist või seda ei ole enam võimalik saavutada,
tunnistab haldusorgan piirava meetme kohaldamise haldusakti kehtetuks või lõpetab meetme
kohaldamise.
§ 45. Lepinguliste kohustuste rikkumise vabandatavus
(1) Füüsiline isik ei vastuta rahalise kohustuse täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest
täitmisest tuleneva lepingurikkumise eest, kui lepingurikkumise põhjustas:
1) käesoleva seaduse § 105 alusel palga või töötasu vähendamine;
2) käesoleva seaduse § 72 alusel rahaliste hüvitiste ja pensionide väljamaksmise peatamine või
vähendamine;
3) riigikaitselise kriisiolukorra ajal sõjaaja ametikoha ülesannete täitma asumine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust nimetatud füüsilise isiku kahjuks kõrvalekalduv
kokkulepe on tühine.
§ 46. Täitemenetluse peatamine
(1) Kohtutäitur võib peatada füüsilise isiku suhtes rahaliste nõuete ning rahaliste ja varaliste
karistuste sundtäitmise, kui füüsiline isik jättis täitedokumendi vabatahtlikult täitmata,
sealhulgas rahatrahvi, rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumata, või kokkulepitud
maksegraafiku nõuetekohaselt täitmata käesoleva seaduse § 72 lõikes 1 või §-s 105 sätestatud
põhjustel või riigikaitselise kriisiolukorra ajal isiku sõjaaja ametikoha ülesannete täitma
asumisel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel täitemenetluse peatamiseks esitab füüsiline isik
avalduse.
2. jagu
Kriisiolukorra ajal kohaldatavad piiravad meetmed
§ 47. Sideteenuse ja sidevõrgule juurdepääsu piiramine
Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib kriisiolukorra ajal panna
sideettevõtjale ettekirjutusega kohustuse piirata, arvestades olemasolevaid tehnoloogilisi
lahendusi, lõppkasutajale sideteenuse osutamist või juurdepääsu sidevõrgule, kui see on vajalik
kriisiolukorra lahendamiseks.
§ 48. Liikumispiirang
(1) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib kriisiolukorra ajal ajutiselt keelata
isiku viibimise teatud kohas või kohustada teda sellest kohast lahkuma, samuti ajutiselt keelata
isikul teatud kohast lahkumise ning kehtestada muid nõudeid ja tingimusi isikute liikumisele
avalikus kohas, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.
EELNÕU
22.05.2025
24
(2) Kui liikumispiirang kehtestatakse määramata arvu isikute suhtes üldkorraldusena, teavitab
meedet kohaldanud haldusorgan viivitamata avalikkust liikumise piiramise kohast ning selle
kehtestamisest ja lõpetamisest.
(3) Võimaluse korral tuleb koht, kus liikumise piiramist kohaldatakse, arusaadavalt tähistada ja
säilitada isiku juurdepääs tema elu- või tööruumile.
§ 49. Avaliku koosoleku pidamise ja ürituse korraldamise keelamine
Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal keelata avaliku koosoleku pidamise või avaliku ürituse korraldamise, kui
see on vajalik vastava kriisiolukorra lahendamiseks.
§ 50. Teadete ja õigusaktide avaldamise kohustus
(1) Vabariigi Valitsus, kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus,
samuti nende volitatud isik võivad kriisiolukorra ajal kohustada massiteabevahendi valdajat,
elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või edastama, arvestades
olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi, tasuta, muutmata kujul ja ettenähtud ajal kriisiolukorra
lahendamiseks vajalikke teateid, käitumisjuhiseid ning käesolevas seaduses sätestatud juhul
õigusakte.
(2) Käesoleva seaduse § 31 lõigete 5 ja 6 alusel määratud kriisiolukorra lahendamise eest
vastutav asutus ja elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja võivad käesoleva paragrahvi
lõikes 1 sätestatud kujul kohustada massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat
ning muud isikut avaldama või edastama tasuta, muutmata kujul ja ettenähtud ajal teate nende
vastutada olevate sündmuste kohta, kui on vaja teavitada suurel hulgal inimesi ja jagada
käitumisjuhiseid.
3. jagu
Riigikaitselise kriisiolukorra ajal kohaldatavad piiravad meetmed
§ 51. Riigikaitselise kriisiolukorra meetmed
(1) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal võib kohaldada käesoleva seaduse 5. peatüki 2. jaos
sätestatud meetmeid.
(2) Enne riigikaitselise kriisiolukorra otsustamist kohaldatud käesoleva seaduse 5. peatüki 2.
jaos otsustatud meetmed kehtivad edasi riigikaitselise kriisiolukorra ajal seni, kuni ei otsustata
teisiti.
§ 52. Isikut tõendava dokumendi kaasas kandmine
Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal
kohustada isikut avalikus kohas kaasas kandma isikut tõendavat või muud isikusamasuse
tuvastamist võimaldavat dokumenti, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.
EELNÕU
22.05.2025
25
§ 53. Kaitseväekohustuslase Eestist lahkumise piiramine
(1) Vabariigi Valitsus võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal mobilisatsiooni ettevalmistamiseks
ja korraldamiseks kehtestada Eestist lahkumise keelu vähemalt 18-aastasele
kaitseväekohustuslasele ning sõjaaja ametikohale nimetatud isikule, kui see on vajalik
mobilisatsiooni korraldamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetme kohaldamise korral on samas lõikes
nimetatud isik, kes viibib väljaspool Eestit, kohustatud sellest viivitamata teavitama
Kaitseressursside Ametit või Eesti Vabariigi välisesindust.
§ 54. Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isiku Eestist lahkumise piiramine
(1) Vabariigi Valitsus võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal kehtestada Eestist lahkumise keelu
kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isikule, kui tema Eestis viibimine on vajalik
riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetme kohaldamise korral on samas lõikes
nimetatud isik, kes viibib väljaspool Eestit, kohustatud sellest viivitamata teavitama tööandjat.
§ 55. Sõjarelvade kasutamine
Vabariigi Valitsus võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal anda Politsei- ja Piirivalveametile ning
Kaitsepolitseiametile õiguse kasutada sõjarelvi, kui see on vajalik riigikaitselise kriisiolukorra
lahendamiseks.
4. jagu
Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kohaldatavad piiravad meetmed
§ 56. Kriisiolukorra meetmete jätkumine
(1) Enne erakorralist või sõjaseisukorda otsustatud meede kehtib edasi erakorralise või
sõjaseisukorra ajal, kui ei otsustata teisiti.
(2) Erakorralise seisukorra ajal otsustatud meede kehtib edasi sõjaseisukorra ajal, kui ei
otsustata teisiti.
§ 57. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajaks ette nähtud piirava meetme edasilükkamatu
kohaldamine
(1) Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamise ettepaneku järel
otsustada käesolevas peatükis sätestatud meetme rakendamise, kui see on vajalik Eesti
Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse, tema maa-ala, territoriaalmere või õhuruumi lahutamatu
ja jagamatu terviklikkuse või põhiseadusliku korra kaitseks (edaspidi edasilükkamatu piirav
meede).
(2) Kui Riigikogu otsustab jätta erakorralise või sõjaseisukorra välja kuulutamata, lõpetatakse
edasilükkamatu piirava meetme kohaldamine viivitamata.
EELNÕU
22.05.2025
26
(3) Kahju, mis on tekitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse ja Riigikogu poolt
erakorralise või sõjaseisukorra välja kuulutamata jätmise otsuse vahelisel ajal edasilükkamatu
piirava meetme kohaldamisega, hüvitatakse isikule käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud
tingimustel ja korras.
§ 58. Isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramise üldvolitus
(1) Kui sõjaseisukorra ajal on põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava ohu
tõrjumiseks, avaliku korra või inimeste elu ja tervise kaitseks vaja kohaldada isiku põhiõigusi
ja -vabadusi piiravat meedet, mida seaduses ei ole sätestatud, ning kõik muud seaduses
sätestatud piiravad meetmed on ammendunud, võib Vabariigi Valitsus otsustada kohaldada
seaduses sätestamata piiravat meedet nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vajalik,
tagades inimväärikuse põhimõtte järgimise. Piirata ei tohi õigusi ja vabadusi, mis on sätestatud
Eesti Vabariigi põhiseaduse §-des 8 ja 11–18, § 20 lõikes 3, §-des 22 ja 23, § 24 lõigetes 2 ja
4, §-des 25, 27 ja 28, § 36 lõikes 2, §-des 40, 41 ja 49 ning § 51 lõikes 1.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud otsuse edastab Vabariigi Valitsus viivitamata
Riigikogule. Riigikogu võib enda otsusega kas kiita Vabariigi Valitsuse käesoleva paragrahvi
lõike 1 alusel tehtud otsuse heaks või tunnistada selle osaliselt või täies ulatuses kehtetuks.
Piiravate meetmete kohaldamine lõpetatakse Riigikogu otsuse jõustumise päevale järgneval
päeval.
§ 59. Keelutund
(1) Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata kindlaksmääratud
ajavahemikus avalikus kohas liikumise kogu riigis või suures osas riigi territooriumist (edaspidi
keelutund), kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
(2) Keelutunni kehtestamisest võib ette näha erandeid ja sellele võib kehtestada
kõrvaltingimusi.
§ 60. Ettevõtja, ühingu ja sihtasutuse tegevusele tingimuste seadmine või tegevuse
peatamine
(1) Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatada osaliselt või täielikult
äriühingu, füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühingu või sihtasutuse tegevuse või
kehtestada nende tegevusele tingimusi, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra
lahendamiseks.
(2) Erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu tegevuse peatamise otsustab Riigikohus
Vabariigi Valitsuse taotlusel viivitamata põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse
seaduses sätestatud alustel ja korras.
§ 61. Majandustegevuse piiramine
(1) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal
keelata osaliselt või täielikult teatud liiki või teatud tunnustele vastavate teenuste osutamise
EELNÕU
22.05.2025
27
ning vallasasjade tootmise ja müügi, vallasasjade sisseveo riiki ja väljaveo riigist või teatud
piirkonnast, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vallasasja müügi piiramise korral võib muu hulgas
kehtestada koguselisi piiranguid, samuti piiranguid müügi aja ja viisi kohta ning üldiste
tunnuste alusel kindlaksmääratud isikute kohta, kellele vallasasja müüa võib.
(3) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal
kehtestada müüdavate vallasasjade kogused, sundhinnad ja muud vajalikud tingimused ning
nende müügi erikorra, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks,
sealhulgas elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamiseks.
(4) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib kehtestada erakorralise või
sõjaseisukorra ajal vallasasjade ostueesõiguse riigi kasuks, kui see on vajalik erakorralise või
sõjaseisukorra lahendamiseks.
§ 62. Streikide ja töösulgude keelamine
Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata streigid ja töösulud, kui see
on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
§ 63. Teabe levitamise keelamine
(1) Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Amet, Politsei-
ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal
keelata osaliselt või täielikult teabe sõnas, trükis, pildis või muul viisil levitamise, kui see on
vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Amet,
Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi keelata teabe levitamise üksnes
juhul, kui teabe levitamisega kaasneb oht avalikule korrale või oht riigi julgeoleku või riigi
sõjalise kaitse tagamisele.
§ 64. Meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise piiramine
(1) Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei-
ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal
keelata osaliselt või täielikult meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise,
kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi keelata meediateenuse osutamise
ja ajakirjandusväljaande väljaandmise üksnes ulatuses, mis ohustab avalikku korda või riigi
julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamist.
§ 65. Infoühiskonna teenuste piiramine
(1) Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei-
ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal
EELNÕU
22.05.2025
28
keelata osaliselt või täielikult infoühiskonna teenuse osutamise, kui see on vajalik erakorralise
või sõjaseisukorra lahendamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi keelata infoühiskonna teenuse
osutamise üksnes ulatuses, mis ohustab avalikku korda või riigi julgeoleku või riigi sõjalise
kaitse tagamist.
§ 66. Teabele juurdepääsu piiramine
(1) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal
piirata juurdepääsu teabele, mida avaliku teabe seaduse alusel ei või tunnistada asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teabeks, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra
lahendamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel ei ole lubatud piirata teabele juurdepääsu
kauem kui erakorralise või sõjaseisukorra lõppemiseni.
§ 67. Sidevahendite kasutamise piiramine
Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal
piirata sidevahendite kasutamist, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra
lahendamiseks.
§ 68. Sõnumisaladuse õiguse piiramine
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib julgeolekuasutus ja Vabariigi Valitsuse volitusel
Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsevägi piirata sõnumisaladuse õigust käesoleva paragrahvi
lõikes 2 sätestatud toiminguga, kui see on erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks
vältimatult vajalik.
(2) Sõnumisaladuse õiguse piiramiseks võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
haldusorgan teha teabe kogumisel järgmisi toiminguid:
1) vaadata läbi postisaadetist;
2) kuulata või vaadata pealt või salvestada elektroonilise side võrgu kaudu edastatavat sõnumit
või muud teavet;
3) kuulata või vaadata pealt või salvestada muul viisil edastatavat teavet.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud toimingu tegemisel on lubatud
varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi juhul, kui see
on toimingu eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik.
(4) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud alusel kohaldatakse julgeolekuasutuse
tegevusele julgeolekuasutuste seaduse §-des 211–32 sätestatut käesoleva seaduse §-dest 70 ja
71 tulenevate erisustega.
(5) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud alusel kohaldatakse Kaitseväe
tegevusele Kaitseväe korralduse seaduse §-des 37–39 sätestatut käesoleva seaduse §-dest 70 ja
71 tulenevate erisustega.
EELNÕU
22.05.2025
29
(6) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud alusel kohaldatakse Politsei- ja
Piirivalveameti tegevusele kriminaalmenetluse seadustiku §-des 1261 ja 12610–12612 ning
politsei ja piirivalve seaduse §-des 751–756 jälitustoimingu tegemise kohta sätestatut käesoleva
seaduse §-dest 70 ja 71 tulenevate erisustega.
§ 69. Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramine
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib julgeolekuasutus ja Vabariigi Valitsuse volitusel
Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsevägi piirata isiku õigust kodu, perekonna- ja eraelu
puutumatusele käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toiminguga, kui see on erakorralise või
sõjaseisukorra lahendamiseks vältimatult vajalik.
(2) Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks võib käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud haldusorgan teha järgmisi toiminguid:
1) isikut, asja või paikkonda varjatult jälgida;
2) isikusamasust varjatult tuvastada;
3) koguda elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi
ja vormi ning edastaja või vastuvõtja isiku ja asukoha kohta andmeid;
4) varjatult siseneda ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse või arvutisüsteemi teabe
varjatud kogumiseks, salvestamiseks või selleks vajalike tehniliste abivahendite
paigaldamiseks ja eemaldamiseks;
5) asja varjatult läbi vaadata ning vajaduse korral seda varjatult muuta, rikkuda või asendada.
(3) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud juhul kohaldatakse julgeolekuasutuse
tegevusele julgeolekuasutuste seaduse §-des 211–32 sätestatut käesoleva seaduse §-dest 70 ja
71 tulenevate erisustega.
(4) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud juhul kohaldatakse Kaitseväe
tegevusele Kaitseväe korralduse seaduse §-des 37–39 sätestatut käesoleva seaduse §-dest 70 ja
71 tulenevate erisustega.
(5) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud alusel kohaldatakse Politsei- ja
Piirivalveameti tegevusele kriminaalmenetluse seadustiku §-des 1261 ja 12610–12612 ning
politsei ja piirivalve seaduse §-des 751–756 jälitustoimingu tegemise kohta sätestatut käesoleva
seaduse §-dest 70 ja 71 tulenevate erisustega.
§ 70. Sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise kord
(1) Käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3 ning § 69 lõike 2 punktis 4 sätestatud toimingu
tegemiseks annab loa halduskohtu esimees või tema määratud halduskohtunik
julgeolekuasutuse, Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitseväe põhjendatud kirjaliku taotluse
alusel.
(2) Loa andmine, pikendamine ja tühistamine otsustatakse viivituseta, kohtuistungit
korraldamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete kohaselt.
Loa võib anda korraga kuni kolmeks kuuks ja seda võib pikendada iga kord kuni kolme kuu
võrra.
EELNÕU
22.05.2025
30
(3) Edasilükkamatul juhul, kui käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3 ning § 69 lõike 2 punktis
4 sätestatud toiming on vaja teha viivitamata ning ei ole võimalik esitada käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud kirjalikku taotlust loa saamiseks, võib seda toimingut teha halduskohtu loal,
mis on antud taasesitamist võimaldavas vormis.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul esitab asutus toimingu tegemiseks
põhjendatud ja taasesitamist võimaldava taotluse halduskohtu esimehele või tema määratud
halduskohtunikule esimesel võimalusel. Halduskohtu esimees või tema määratud
halduskohtunik otsustab toimingu jätkamise käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loaga.
(5) Käesoleva seaduse § 69 lõike 2 punktides 1–3 ja 5 nimetatud toimingu tegemise otsustab
asutuse juht või tema volitatud ametnik. Otsus kehtib, arvestades käesoleva seaduse § 44 lõikes
2 sätestatut, otsuses märgitud tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kolm kuud.
(6) Pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist kehtib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel
antud luba ja lõike 5 alusel tehtud otsus julgeolekuasutuse suhtes kuni selles märgitud tähtaja
möödumiseni, kui otsustamisel on tuvastatud, et selle alusel tehtav toiming on õigustatud ja
vajalik ka julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesande täitmiseks.
§ 71. Sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramisest
teavitamine
(1) Julgeolekuasutus, Politsei- ja Piirivalveamet ja Kaitsevägi teavitab isikut, kelle suhtes tehti
käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3 või § 69 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud toiming
või kelle põhiõigusi ja -vabadusi nimetatud toiminguga oluliselt piirati ning kes on selle käigus
tuvastatud, toimingu ajast ja liigist nelja kuu jooksul erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest
arvates või pärast toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumist.
(2) Isiku võib jätta käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3 või § 69 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5
sätestatud toimingu ajast ja liigist teavitamata, kui teavitamine võib:
1) kahjustada oluliselt teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi või seada teise isiku
ohtu;
2) ohustada julgeolekuasutuse, Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitseväe vahendi, meetodi või
taktika salajasust;
3) ohustada teabe allikat, variisikut või salajasele koostööle kaasatud isikut;
4) kahjustada julgeolekuasutuse, Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitseväe teabevahetust või
koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga.
(3) Isiku võib toimingu teinud asutuse juhi või tema volitatud ametniku otsusel jätta teavitamata
kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise aluse
äralangemiseni.
(4) Käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3 või § 69 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 sätestatud toimingu
ajast ja liigist ei teavitata isikut, kellest lähtuva riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda
ähvardava ohu tõrjumiseks toiming tehti ning kes ei asu Eestis või kelle asukoht ei ole
tuvastatav.
(5) Kui erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest või toiminguga kogutud teabe salastatuse
kustumisest on möödunud üks aasta ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust
EELNÕU
22.05.2025
31
teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud, otsustab toimingu teinud asutuse juht või tema
volitatud ametnik isiku püsivalt teavitamata jätmise, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes
6 sätestatud juhul.
(6) Kui erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest või käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3
või § 69 lõike 2 punktis 4 sätestatud toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumisest on
möödunud üks aasta ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise
alus ei ole ära langenud, taotleb toimingu teinud asutuse juht või tema volitatud ametnik
hiljemalt 15 päeva enne nimetatud tähtaja möödumist halduskohtu esimehelt või tema määratud
halduskohtunikult luba isiku püsivalt teavitamata jätmiseks. Loa andmine või sellest
keeldumine otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise
sätete kohaselt.
§ 72. Rahaliste hüvitiste ja toetuste maksmise erandid
(1) Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal on vaja kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid
riigi kaitsmiseks, sealhulgas riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks, võib Vabariigi
Valitsus vähendada rahaliste hüvitiste ja toetuste suurust või peatada nende maksmise
käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel.
(2) Hüvitise ja toetuse puhul, millega tagatakse isiku asendussissetulek, võib nende ühe kuu
eest makstavat summat vähendada kuni summani, mis võrdub töölepingu seaduse § 29 lõike 5
alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta kuu töötasu alammääraga. Asendussissetulekuks
käesoleva seaduse tähenduses loetakse eelkõige:
1) pension, mida makstakse riikliku pensionikindlustuse seaduse või muu seaduse alusel;
2) rahvapensioni ja kahepoolse lepingu alusel makstava pensioni vahe, mida makstakse riikliku
pensionikindlustuse seaduse § 42 lõike 5 alusel;
3) vanemahüvitis, mida makstakse perehüvitiste seaduse alusel;
4) töövõimetoetus, mida makstakse töövõimetoetuse seaduse alusel;
5) töötuskindlustushüvitis, hüvitis tööandja maksejõuetuse korral ja kindlustushüvitis
koondamise korral, mida makstakse töötuskindlustuse seaduse alusel;
6) töötutoetus, mida makstakse tööturumeetmete seaduse alusel;
7) sotsiaaltoetus, mida makstakse sotsiaalhoolekande seaduse § 140 alusel;
8) ajutise töövõimetuse hüvitised, mida makstakse ravikindlustuse seaduse alusel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata rahalisi hüvitisi või toetusi, mis ei ole
asendussissetulekud, võib vähendada või nende maksmise peatada.
(4) Toimetulekutoetust, mida makstakse sotsiaalhoolekande seaduse alusel, ei peatata ega
vähendata käesoleva seaduse alusel.
(5) Perioodiliselt makstavaid hüvitisi ja toetusi võib haldusorgan andmete puudumise korral
isikule maksta viimaste teadaolevate andmete alusel.
(6) Hüvitiste ja toetuste maksmise peatamise korral võib peatada ka nende määramise.
(7) Hüvitiste ja toetuste määramise peatamise korral võib haldusorgan peatada uute taotluste
vastuvõtmise. Taotluste vastuvõtmise peatamise korral peatub ka seaduses sätestatud taotluste
esitamise tähtaeg.
EELNÕU
22.05.2025
32
(8) Vähendatavate hüvitiste ja toetuste loetelu, hüvitiste ja toetuste vähendatuna maksmise
perioodi ja vähendamise ulatuse ning peatatavate hüvitiste ja toetuste loetelu ja peatamise
perioodi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(9) Rahaliste hüvitiste ja toetuste vähendamise või peatamise hüvitamise ulatuse ja korra
otsustab Riigikogu pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppu.
6. peatükk
Kriisiülesanded
1. jagu
Elutähtsad teenused ja nende toimepidevuse korraldaja kriisiülesanded
§ 73. Elutähtis teenus
(1) Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille
katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse
toimimist või tekitab suure keskkonnakahju ja mille katkemisel on oluline mõju riigi
majandusele ja riigikaitsele.
(2) Elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vajaliku taristu, kinnis- või
vallasasja, vahendite, varu, personali ja muu sellisega.
(3) Elutähtsad teenused on:
1) aeronavigatsiooniteenuse toimimine;
2) andmesideteenuse toimimine;
3) autentimine ja digitaalne allkirjastamine;
4) avalik-õigusliku meediateenuse osutamiseks vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise
tagamine;
5) avalik-õigusliku meediateenuse toimimine;
6) avaliku raudtee toimimine;
7) elektriga varustamine;
8) kaugküttega varustamine;
9) kohaliku tee sõidetavuse tagamine;
10) lennuväljade toimimine;
11) maagaasiga varustamine;
12) makseteenuse ja makseteenuste osutamise tehniliste tugiteenuste toimimine;
13) mobiiltelefoniteenuse toimimine;
14) ravimitega varustamine;
15) riigitee sõidetavuse tagamine;
16) sadamate toimimine;
17) sularaharingluse toimimine;
18) telefoniteenuse toimimine;
19) tervishoiuteenuste toimimine;
20) toiduga varustamine;
EELNÕU
22.05.2025
33
21) vedelkütusega varustamine;
22) veega varustamine ja kanalisatsiooni toimimine.
§ 74. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja
(1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja on käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 3−7
nimetatud ministeerium, Eesti Pank või kohaliku omavalitsuse üksus, kelle püsiv kriisiülesanne
on:
1) koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist;
2) nõustada elutähtsa teenuse osutajat;
3) kehtestada käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded;
4) teha järelevalvet elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise üle;
5) kinnitada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja elutähtsa teenuse osutaja
kriisiplaan;
6) korraldada õppusi käesoleva seaduse §-s 17 sätestatu kohaselt;
7) juhtida elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse või selle ohu lahendamist ning koostada
käesoleva seaduse § 15 alusel oma kriisiplaan;
8) määrata oma ülesannete täitmise korraldamiseks kontaktisik ja edastada tema
kontaktandmed Riigikantseleile, samuti teavitada viivitamata Riigikantseleid kontaktisiku
andmete muutumisest;
9) teavitada käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel asutuse määramisest ning edastada asutuse ja
selle kontaktisiku andmed Riigikantseleile, samuti teavitada viivitamata Riigikantseleid
nimetatud asutuse või selle kontaktisiku andmete muutumisest.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus edastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8 ja 9
nimetatud andmed Päästeametile, samuti teavitab viivitamata Päästeametit andmete
muutumisest.
(3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesanne elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse
või selle ohu korral on juhtida nimetatud olukorra lahendamist käesoleva seaduse §-s 15
sätestatud kriisiplaani kohaselt.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning 4−7 nimetatud ülesandeid võib täita lõike
5 punktides 3−7 nimetatud ministeeriumi määratud tema valitsemisala asutus või kohaliku
omavalitsuse üksuse määratud ametiasutus.
(5) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavad püsiva kriisiülesandena:
1) Eesti Pank käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 12 ja 17 nimetatud teenuseid;
2) kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 8, 9 ja 22 nimetatud
teenuseid;
3) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktis 20
nimetatud teenust;
4) Sotsiaalministeerium käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 14 ja 19 nimetatud teenuseid;
5) Justiits- ja Digiministeerium käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 2, 3, 13 ja 18
nimetatud teenuseid;
6) Kliimaministeerium käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 1, 6, 7, 10, 11, 15, 16 ja 21
nimetatud teenuseid;
7) Kultuuriministeerium käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 4 ja 5 nimetatud teenuseid.
EELNÕU
22.05.2025
34
(6) Elutähtsa teenuse kirjelduse ja toimepidevuse nõuded kehtestab elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja juht või kohaliku omavalitsuse üksuse organ määrusega.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõuded kehtestatakse arvestades nii tsiviilkriisi
kui ka riigikaitselist kriisiolukorda.
(8) Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks vajalike teenuste tagamiseks arvestab elutähtsa
teenuse toimepidevuse korraldaja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõuete kehtestamisel
Kaitseministeeriumi kindlaks määratud sõjalise riigikaitse vajadust.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kirjelduses ja nõuetes sätestatakse vähemalt:
1) teenuse kirjeldus ehk see, millise teenuse osa kohta elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded
kehtivad;
2) nõuded teenuse järjepidevaks toimimiseks, teenuse katkestuse ennetamiseks, teenuse
taastamiseks pärast katkestust ning teenuse piiramise põhimõtted nii enne kriisiolukorda kui ka
eri kriisiolukordades;
3) vajaduse korral nõuded, kui kriisiülesande täitmist toetavaid teenuseid ostetakse sisse;
4) tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatusliku katkestusega või selle ohuga
ning mille lahendamist korraldab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja;
5) elutähtsa teenuse planeerimata katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse
toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust ja
kriisiolukorrast teavitamise kord ning nende sündmuste kohta üksikasjaliku aruande esitamise
tingimused ja kord;
6) vajaduse korral maksimaalne lubatud tähtaeg elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete
täitmiseks alates isiku määramisest elutähtsa teenuse osutajaks.
(10) Käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 5 nimetatud teavitamise ja üksikasjaliku aruande
tingimuste seadmisel peab lähtuma vähemalt:
1) sündmusest mõjutatud kasutajate arvust ja osakaalust;
2) sündmuse kestusest;
3) sündmusest mõjutatud geograafilisest piirkonnast, võttes arvesse geograafilise piirkonna
eraldatust.
(11) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja võib panna elutähtsa teenuse osutajale
ettekirjutusega kohustuse osutada elutähtsat teenust käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel
kehtestatud nõuetest erineval viisil ja erinevas ulatuses ning rakendada ettekirjutuse täitmiseks
käesoleva seaduse § 158 lõikes 1 nimetatud sunnivahendeid, kui see on vajalik selle teenuse
ulatusliku katkestuse ärahoidmiseks või pärast ulatuslikku katkestust teenuse taastamiseks ning
elutähtsa teenuse osutaja on suuteline erinevalt käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud
nõuetest teenust osutama.
§ 75. Elutähtsa teenuse osutaja
(1) Elutähtsa teenuse osutaja on isik, kes täidab käesoleva seaduse § 73 lõikes 3 elutähtsa
teenusena määratletud ülesannet.
(2) Seadusega määratakse kindlaks tingimused, mille esinemise korral võib ettevõtjana
tegutseva isiku määrata elutähtsa teenuse osutajaks.
EELNÕU
22.05.2025
35
(3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel
määratud asutus annab haldusakti isiku elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta 30 päeva
jooksul isiku elutähtsa teenuse osutaja tingimustele vastavusest teada saamisest arvates.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud haldusaktis määrab elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud tema
valitsemisala asutus muu hulgas tähtpäeva, mis ajaks peab elutähtsa teenuse osutaja:
1) koostama riskianalüüsi ja kriisiplaani käesoleva seaduse §-des 13 ja 15 sätestatu kohaselt,
arvestades, et riskianalüüs peab olema koostatud üheksa kuu ja kriisiplaan kümne kuu jooksul
elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates;
2) korraldama esimest korda käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud õppuse;
3) täitma käesoleva seaduse § 74 lõike 6 alusel ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 ning muudes
õigusaktides kehtestatud toimepidevuse nõudeid. Seejuures peab ta arvestama, et käesoleva
paragrahvi lõike 11 punktis 5 ja küberturvalisuse seaduses sätestatud nõude täitmise tähtaeg ei
oleks pikem kui viis aastat elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates.
(5) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud haldusakti andmist võib elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutus küsida
Riigi Infosüsteemi Ametilt arvamust küberturvalisuse seaduses sätestatud nõuete täitmise ja
käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 5 sätestatud kohustuse täitmise tähtaja määramise kohta.
(6) Elutähtsa teenuse osutajate üle peetakse arvestust tsiviiltoetuse registris. Elutähtsa teenuse
osutajate üle arvestuse pidamiseks vajalikud andmed esitab registrisse ja uuendab need kord
aastas hiljemalt 31. detsembriks elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva
seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutus, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut.
(7) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kannab käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 10
sätestatud andmed elutähtsa teenuse osutajaks määramise või selle lõpetamise kohta
tsiviiltoetuse registrisse viie tööpäeva jooksul haldusakti elutähtsa teenuse osutajale
teatavakstegemisest arvates.
(8) Elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks esitatavate andmete täpsema koosseisu
ja nende töötlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(9) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja edastab käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 10
nimetatud haldusakti teadmiseks Riigi Infosüsteemi Ametile viie tööpäeva jooksul haldusakti
elutähtsa teenuse osutajale teatavakstegemisest arvates.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut ei loeta enam elutähtsa teenuse osutajaks,
kui isik ei vasta elutähtsa teenuse osutaja tingimustele ja elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldaja on teinud sellekohase haldusakti isikule teatavaks. Haldusakti jõustumise järel ei
kohaldata isiku suhtes elutähtsa teenuse osutaja kohta sätestatut.
(11) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud:
1) tagama elutähtsa teenuse toimimise ja kasutajale kättesaadavuse, sealhulgas tagama teenuse
toimimise tehnilise rikke ning tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, sealhulgas
kriisiolukorra ajal enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime;
2) teavitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 24 tundi pärast sündmusest teada saamist,
elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel
EELNÕU
22.05.2025
36
määratud asutust § 74 lõike 9 punktis 5 nimetatud sündmusest ning esitama üksikasjaliku
aruande ühe kuu jooksul sündmuse lõpust arvates;
3) andma elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 74 lõike
4 alusel määratud asutusele tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta;
4) rakendama elutähtsa teenuse toimepidevust tagavaid meetmeid, sealhulgas vähendama
sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning
infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks
oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite
omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu;
5) tagama juhul, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikud andmed või
seadmed asuvad välisriigis, elutähtsa teenuse toimepidevuse dubleerivate vahendite ja
tehnoloogiliselt alternatiivsete lahenduste abil ajal, kui välisriigis asuvatele andmetele või
seadmetele juurdepääsuks kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus või võrk ei toimi;
6) korraldama enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi
käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud korras;
7) koostama riskianalüüsi ja kriisiplaani käesoleva seaduse §-des 13 ja 15 sätestatu kohaselt;
8) täitma käesoleva seaduse § 18 lõikes 7 ja § 74 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse
nõudeid;
9) esitama kord aastas elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse
§ 74 lõike 4 alusel määratud asutusele ülevaate elutähtsa teenuse katkestuse ja häire vältimiseks
ning käesoleva seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuete täitmiseks
rakendatud ja rakendatavatest meetmetest;
10) korraldama töötajatele koolitusi, et suurendada nende teadlikkust elutähtsa teenuse
toimepidevusest, rakendatud meetmetest ja toimimisest kriisiolukorra ajal ning käesoleva
seaduse § 86 lõike 3 tähenduses elanikkonnakaitsest;
11) teavitama elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat või tema käesoleva seaduse § 74
lõike 4 alusel määratud asutust sündmusest, millel on või võib olla oluline mõju elutähtsa
teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele ühes või mitmes Euroopa Liidu
liikmesriigis;
12) määrama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmise korraldamiseks kontaktisiku
ning edastama tema kontaktandmed elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema
käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutusele;
13) täitma muid õigusaktides elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks sätestatud kohustusi.
§ 76. Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja
(1) Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja on käesoleva seaduse § 75 lõike 3 alusel
elutähtsa teenuse osutajaks määratud isik, kes osutab muu hulgas samu või sarnaseid elutähtsaid
teenuseid kuuele või enamale Euroopa Liidu liikmesriigile või kuues või enamas Euroopa Liidu
liikmesriigis ja kes on määratud Euroopa Liidu elutähtsa teenuse osutajaks käesolevas
paragrahvis sätestad tingimustel ja korras (edaspidi Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse
osutaja).
(2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja teavitab elutähtsa teenuse osutajat tema
vastavusest Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja tunnustele 15 päeva jooksul
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustest teada saamisest arvates.
EELNÕU
22.05.2025
37
(3) Elutähtsa teenuse osutaja esitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest arvates 15 päeva jooksul andmed selle kohta,
millises Euroopa Liidu liikmesriigis ning milliseid elutähtsaid teenuseid ta osutab.
(4) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud
teabe Riigikantseleile 15 päeva jooksul teabe saamisest arvates. Riigikantselei edastab
nimetatud teabe Euroopa Komisjonile, kes otsustab elutähtsa teenuse osutaja vastavuse
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele.
(5) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja edastab elutähtsa teenuse osutajale Euroopa
Komisjoni otsuse Euroopa Liidu oluliseks elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta ning
teavitab elutähtsa teenuse osutajat sellega kaasnevatest kohustustest ja kuupäevast, millest
alates need kohustused tema kohta kehtivad.
§ 77. Taustakontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel
(1) Taustakontrolli eesmärk on tagada nende isikute usaldusväärsus, kes täidavad lepingu või
muul alusel olulisi ülesandeid, mis on seotud:
1) elutähtsa teenuse toimepidevust tagava infosüsteemi, samuti toimepidevust tagava taristu
läbipääsu- või valvesüsteemi arendamise või haldamisega;
2) elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või
kontrollisüsteemidele ligipääsuga;
3) elutähtsa teenuse toimepidevuse planeerimise, investeeringute või riskihaldusega.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis
täpsemalt kindlaks määrama need käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamise seisukohalt olulised ülesanded, mida täitva füüsilise isiku suhtes on
taustakontrolli tegemine eesmärgipärane.
(3) Elutähtsa teenuse osutaja võib teha taustakontrolli üksnes selle füüsilise isiku suhtes, keda
usaldatakse täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet, mis on
kinnitatud käesoleva seaduse § 74 lõike 1 punkti 5 kohaselt elutähtsa teenuse toimepidevuse
riskianalüüsis.
(4) Taustakontrolli tegemisel kontrollitakse isikusamasust ja andmeid isiku karistatuse kohta.
Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud andmeid kontrollima enne, kui isik asub täitma
käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet, ja ülesande täitmise ajal iga
kahe aasta tagant.
(5) Kui esineb põhjendatud kahtlus, et isikul võivad esineda käesoleva seaduse § 78 lõigetes 1
ja 2 sätestatud töötamise piirangud, või suureneb isiku vastutus ülesannete täitmisel, võib
taustakontrolli teha vähem kui kahe aasta tagant.
(6) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud teavitama kontrollitavat isikut taustakontrolli
tegemise alusest ja eesmärgist ning tema isikuandmete töötlemisest enne esmakordse
taustakontrolli tegemist.
(7) Elutähtsa teenuse osutaja kontrollib taustakontrolli tegemise eesmärgil karistatuse andmeid,
kasutades selleks taustakontrolli teenust.
EELNÕU
22.05.2025
38
(8) Taustakontrolli teenus töötleb isiku üldandmeid, isiku töökoha andmeid, karistatuse
andmeid ja karistusregistri päringu andmeid. Taustakontrolli teenuse andmeid säilitatakse kaks
aastat.
(9) Taustakontrolli teenuse vastutav töötleja on Riigikantselei.
(10) Täpsemad nõuded taustakontrolli teenusele, sealhulgas teenuse vastutava ja volitatud
töötleja ülesanded, täpsema andmekoosseisu, andmeandjad ja saadavad andmed, teenusele
juurdepääsu võimaldamise tingimused ja muud korralduslikud küsimused kehtestab Vabariigi
Valitsus määrusega.
(11) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises
suhtes oleva juriidilise isiku töötaja suhtes, keda usaldatakse täitma lõike 2 alusel
kindlaksmääratud ülesannet.
§ 78. Töötamise piirangud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel
(1) Käesoleva seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesandeid ei või elutähtsa teenuse
osutaja anda täita isikule, keda on karistatud karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis sätestatud
kuriteo või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase
võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse
nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21), sätestatud samaväärse kuriteo
toimepanemise eest, kui selle kuriteo karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri
seaduse kohaselt kustutatud.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud kontrollima, kas käesoleva seaduse § 77 lõike 2
alusel kindlaksmääratud ülesannet on sobiv anda täita isikule, keda on karistatud tahtlikult
toimepandud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse
kohaselt kustutatud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul võib elutähtsa teenuse osutaja isiku
usaldusväärsuse hindamisel arvestada üksnes neid karistatuse andmeid, mis on
kindlaksmääratud ülesande täitmise seisukohast olulised.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolude ilmnemise korral on elutähtsa
teenuse osutajal õigus nõuda temaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja
asendamist või käesoleva seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täitmist muul
kohasel viisil.
§ 79. Nõuandemissioon
(1) Nõuandemissioon on Euroopa Komisjoni tehtav kontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse
tagamise nõuete täitmise ja toimepidevuse tagamiseks kohaldatud meetmete üle Euroopa Liidu
olulise elutähtsa teenuse osutaja juures (edaspidi nõuandemissioon).
(2) Nõuandemissioon viiakse läbi Euroopa Komisjoni algatusel või Euroopa Liidu liikmesriigi
või -riikide või elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja esitatud põhjendatud taotluse alusel.
Nõuandemissiooniks peab andma nõusoleku elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja.
EELNÕU
22.05.2025
39
(3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja väljastab Euroopa Komisjonile
nõuandemissiooni korraldamiseks järgmise teabe:
1) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi asjaomased osad;
2) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse toimepidevuseks rakendatud meetmete loetelu;
3) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja suhtes tehtud järelevalvemenetluses
tuvastatud teave ning järelevalve käigus rakendatud meetmed.
(4) Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja ja tema elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldaja annavad nõuandemissiooniks Euroopa Komisjoni volitatud esindajatele juurdepääsu
nõuandemissiooni korraldamiseks ja elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule
teabele, ehitistele ja süsteemidele, välja arvatud juhul, kui see ohustaks riigi julgeolekut.
(5) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja esitab Euroopa Komisjoni määratud tähtaja
jooksul Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele, kus Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse
osutaja teenust osutab, ülevaate nõuandemissiooni järel Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse
osutaja juures rakendatavatest meetmetest või nende muutmisest.
§ 80. Asutustevaheline koostöö, teavitamine ja aruandlus
(1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel
määratud asutus, Riigi Infosüsteemi Amet, Päästeamet ja Riigikantselei teevad igakülgset
koostööd ja vahetavad omavahel teavet elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse, neid
mõjutavate ohtude ja riskide ja toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete ning toimunud
sündmuste kohta, samuti asjaomast teavet, mis on vajalik järelevalvemenetluseks. Asutused ja
isik hoiavad saladuses neile edastatud teavet, mille kohta on antud teada, et tegemist on äri- või
ametisaladusega.
(2) Finantsinspektsioon ja Riigi Infosüsteemi Amet vahetavad vastastikku teavet käesoleva
seaduse § 73 lõike 3 punktides 12 ja 17 nimetatud elutähtsaid teenuseid osutavate elutähtsa
teenuse osutajate toimepidevuse, neid mõjutavate ohtude, riskide, toimepidevuse tagamiseks
rakendatud meetmete ja toimunud sündmuste kohta, samuti asjaomast teavet, mis on vajalik
järelevalvemenetluseks, arvestades Finantsinspektsiooni seadusest tulenevate piirangutega.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab kord aastas Päästeametile kokkuvõtva aruande enda
korraldatava elutähtsa teenuse osutajatega seotud käesoleva seaduse § 75 lõike 11 punktis 2
nimetatud sündmustest, sealhulgas teabe sündmuste arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta.
(4) Kui sündmusel on või võib olla oluline mõju elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele
kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis, teavitab elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutus, kelle
vastutusvaldkonda mõjutatud elutähtsa teenuse osutaja jääb, sündmusest viivitamata või kuni
24 tunni jooksul Riigikantseleid, kes omakorda teavitab viivitamata Euroopa Komisjoni.
(5) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel
määratud asutus peab teavitama teise Euroopa Liidu liikmesriigi kontaktpunkti sündmusest, kui
sellel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste
osutamise jätkamisele selles Euroopa Liidu liikmesriigis.
EELNÕU
22.05.2025
40
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused esitavad kord aastas Riigikantseleile
kokkuvõtva aruande elutähtsa teenuse osutajatega seotud käesoleva seaduse § 75 lõike 11
punktis 2 nimetatud sündmustest, sealhulgas teabe sündmuste arvu, laadi ja rakendatud
meetmete kohta. Kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatavate elutähtsate teenuste kohta
esitab kokkuvõtva aruande Päästeamet. Riigikantselei koostab saadud teabe põhjal
koondaruande ja esitab selle Euroopa Komisjonile.
§ 81. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia
(1) Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamiseks koostatakse elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevuse strateegia.
(2) Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia on dokument, milles kirjeldatakse
pikaajalisi elutähtsate teenuste toimepidevuse suurendamise eesmärke ja nende saavutamiseks
võetavaid meetmeid.
(3) Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia nõuded ning selle koostamise ja
muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 82. Sõltumatu audit
(1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel
määratud asutus või Finantsinspektsioon võib tellida omal kulul sõltumatu auditi või kohustada
elutähtsa teenuse osutajat läbima sõltumatu auditi elutähtsa teenuse toimepidevuse ja
rakendatud meetmete asjakohasuse hindamiseks ning katma auditiga seotud kulud. Sõltumatu
audiitor valitakse elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74
lõike 4 alusel määratud asutuse või Finantsinspektsiooni ja elutähtsa teenuse osutaja
kokkuleppel.
(2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel
määratud asutus või Finantsinspektsioon võib kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõltumatu auditi ja katma auditiga seotud kulud
vähemalt ühe järgmise aluse esinemisel:
1) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema
käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutusele kinnitamiseks esitamata
toimepidevuse riskianalüüsi või kriisiplaani käesoleva seaduse §-des 13 ja 15 sätestatud korras;
2) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud täitmata käesoleva seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud
toimepidevuse nõuded elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema § 74 lõike 4 alusel
määratud asutuse määratud tähtpäevaks;
3) on toimunud korduvad elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivad sündmused või
kriisiolukord.
(3) Elutähtsa teenuse osutaja on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõltumatu auditi
läbimise kohustuse täitnud, kui ta on läbinud viimase 12 kuu jooksul omal algatusel või muu
isiku nõudmisel samaväärse auditi. Elutähtsa teenuse osutaja omal algatusel või muu isiku
nõudmisel läbitud audit loetakse samaväärseks kas tervenisti või üksnes ühtiva osa ulatuses.
(4) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud väljastama elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldaja, tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutuse või
EELNÕU
22.05.2025
41
Finantsinspektsiooni nõudmisel määratud tähtpäevaks omal kulul varem tehtud auditi
tulemused ja tõendid elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete kohta.
2. jagu
Kohaliku omavalitsuse üksuse püsivad kriisiülesanded
§ 83. Kohaliku omavalitsuse üksuse püsivad kriisiülesanded
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse püsivad kriisiülesanded on lisaks käesoleva seaduse § 74
lõikes 1 ja lõike 5 punktis 2 sätestatule:
1) kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil evakuatsioonikohtade määramine ja
kasutusele võtmine, kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil viibivate isikute
ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamine, teise kohaliku omavalitsuse üksuse
haldusterritooriumilt evakueeritud isikute vastuvõtmisele kaasaaitamine ning evakueeritud
isikutele evakuatsioonikohas vähemalt toidu ja joogivee võimaldamine;
2) koduteenuse korraldamine;
3) väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse korraldamine;
4) asendushooldusteenuse korraldamine;
5) turvakoduteenuse korraldamine;
6) vältimatu sotsiaalabi tagamine;
7) abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast eraldatud või kriisiolukorra
tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine;
8) toimetulekutoetuse maksmine;
9) suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse korraldamine;
10) alus-, põhi- ja keskhariduse kättesaadavuse tagamine;
11) oma haldusterritooriumil viibivate isikute ohuolukorrast teavitamise ja käitumisjuhiste
andmise tagamine.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus peab olema valmis käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1
kohaselt evakueeritutele abi osutama vähemalt kahe protsendi ulatuses oma elanike arvust.
§ 84. Kohaliku omavalitsuse üksusele kriisiülesannete täitmisega tekkinud kulude
hüvitamine
(1) Käesoleva seaduse § 83 lõike 1 punktides 1 ja 8 sätestatud riikliku ülesande täitmise kulud
kaetakse riigieelarvest.
(2) Käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 8, 9 ja 22 ja § 83 lõike 1 punktides 2−7 ja 9−11
sätestatud ülesande täitmise kulud kaetakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest, välja
arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.
(3) Käesoleva seaduse § 83 lõike 1 punktides 2−7 ja 9−11 sätestatud ülesande täitmise kulud
kaetakse riigieelarvest ulatuses, milles need ületavad ülesande täitmise laadi, mahtu ja
täitmisega seotud kulusid olulisel määral, või kui tegemist ei ole oma elanikele teenuse
osutamise kuludega.
EELNÕU
22.05.2025
42
(4) Käesoleva seaduse § 83 lõike 1 punktides 2–7 ja 9−11 sätestatud ülesande täitmise kulude
riigieelarvest hüvitamise alused ja arvutusmetoodika kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
3. jagu
Elanikkonnakaitse
§ 85. Elanikkonnakaitse
(1) Elanikkonnakaitsena käsitatakse riigi ja ühiskonna tegevusi, mis tagavad inimeste
valmisoleku kriisiolukorra ajal ise toime tulla, kaitsevad inimesi kriisiolukordadest tulenevate
ohtude eest ja abistavad nende tagajärgedega toimetulemisel.
(2) Elanikkonnakaitse tegevused on eelkõige ohuteavitus, päästetööd, ulatuslik evakuatsioon,
varjumine, esmaabi ja katastroofimeditsiin, vältimatu sotsiaalabi, psühhosotsiaalne abi kriisides
ning muu inimestele hädavajalik abi.
(3) Siseministeerium koordineerib elanikkonnakaitse poliitika kujundamist.
§ 86. Avalikkuse teavitamine ja elanikkonnakaitse koolitus
(1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik on kohustatud avalikkust teavitama ja jagama
käitumisjuhiseid tema vastutada olevate sündmuste kohta nii enne kriisiolukorda kui ka selle
ajal.
(2) Päästeamet koordineerib avalikkusele üldiste elanikkonnakaitse käitumisjuhiste ja teabe
andmist ning elanikkonnakaitse koolituste korraldamist.
(3) Elanikkonnakaitse koolituse eesmärk on suurendada inimese valmisolekut kriisis iseseisvalt
toime tulla.
(4) Avaliku sektori asutus korraldab kord kahe aasta jooksul ametnikele ja töötajatele
elanikkonnakaitse koolituse.
(5) Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale kehtestab sisejulgeoleku tagamise
valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 87. Viivitamatu ohuteate edastamine
(1) Paljude inimeste elu või tervist ohustava vahetult eelseisva või juba toimuva sündmuse või
selle lõppemise korral edastatakse avalikkusele viivitamatu ohuteade, millega antakse juhis
ohutuks tegutsemiseks, sealhulgas varjumiseks või ulatuslikuks evakuatsiooniks. Viivitamatu
ohuteate edastamiseks kasutatakse riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM (edaspidi EE-
ALARM).
(2) EE-ALARM käesoleva seaduse tähenduses on protokollide, protsesside ja tehnoloogiate
kogum elanikkonnale viivitamatu ohuteate edastamiseks.
EELNÕU
22.05.2025
43
(3) Viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist koordineerib Päästeamet. Koordineerimine
hõlmab ohuteavituse kanalite kasutamise üldpõhimõtete väljatöötamist ja ajakohastamist ning
avalikkuse teadlikkuse suurendamist. Viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumise
koordineerimisel teeb Päästeamet koostööd Häirekeskuse ning muu asjaomase asutuse ja
isikuga.
(4) EE-ALARM-iga on kohustatud liituma:
1) massiteabevahendi valdaja, elektroonilise side ettevõtja ja riikliku mobiilirakenduse valdaja,
kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat;
2) avalikus ruumis paikneva elektroonilise teabeekraani valdaja, kelle ekraani ööpäevane
eeldatav kontaktide arv ületab 10 000 inimest (edaspidi koos edastaja).
(5) EE-ALARM-i kaudu viivitamatu ohuteate edastamise võib otsustada valitsusasutus ja
kriisiolukorra ajal ka kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus või
tema volitatud isik.
(6) Häirekeskus vahendab edastajale viivitamatu ohuteate üldjuhul EE-ALARM-i kaudu.
EE-ALARM-i rikke korral vahendab Häirekeskus selle edastajale viivitamata muul viisil ning
edastaja edastab selle avalikkusele muul kokkulepitud viisil tasuta, muutmata kujul ja
viivitamata.
(7) Viivitamatu ohuteate edastamisele elektroonilise side võrgus kindlaksmääratud
geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale
kohaldatakse elektroonilise side seaduse §-s 1051 sätestatut.
(8) Sireeniseadme kaudu viivitamatu ohuteate edastamise võib otsustada Päästeamet,
Kaitsevägi, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnaamet ja kriisiolukorra
ajal ka kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus või tema volitatud
isik.
(9) Sireeniseade käesoleva seaduse tähenduses on EE-ALARM-i tehnoloogiline osa, mis on
omavahel ühendatud seadmete kogum, mille eesmärk on esitada heliga viivitamatut ohuteadet.
(10) Päästeamet korraldab sireeniseadme kasutuselevõttu.
(11) Sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) viivitamatu ohuteate edastamise ja selleks valmistumise tingimused ning korra;
2) EE-ALARM-iga liitumise ja sellega seotud kulude hüvitamise tingimused ning korra;
3) sireeniseadme kasutuselevõtu, haldamise ja testimise tingimused ning korra.
§ 88. Varjumine
(1) Varjumist korraldab Päästeamet. Varjumise korraldamine hõlmab varjumiseks
valmistumist, sealhulgas avalikkuse teadlikkuse suurendamist ja teavitamist. Varjumise
korraldamisel teeb Päästeamet koostööd kohaliku omavalitsuse üksuse, asjaomase asutuse ja
isikuga, kes aitavad oma pädevuse piires varjumist korraldada.
EELNÕU
22.05.2025
44
(2) Varjumine käesoleva seaduse tähenduses on vahetu kõrgendatud ohu korral ohustatud alal
viibiva isiku ajutine ümberpaiknemine sobivasse ruumi või ehitisse või seal püsimine elu või
tervise kaitseks.
(3) Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet võivad varjumise tagamiseks kohaldada
korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku
järelevalve erimeetmeid ning vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
Korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud viibimiskeeldu võib kohaldada üle 12 tunni Päästeameti
päästekeskuse juhi või Politsei- ja Piirivalveameti prefekti loal.
(4) Päästeamet võib korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme
kohaldamisel vaadata läbi üksnes isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku keha
ja kehaõõnsuste läbivaatus on keelatud.
(5) Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel kehtestab sisejulgeoleku tagamise
valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(6) Kui Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni või selle toimumise vahetu ohu korral ei saa
Päästeamet ega Politsei- ja Piirivalveamet varjumist tagada, võib Kaitsevägi kohaldada
edasilükkamatu pädevuse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud meetmeid, kui see on
vajalik riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selleks valmistumiseks.
(7) Kaitseväe edasilükkamatu pädevus lõpeb, kui on ära langenud asjaolud, mis takistasid
Päästeametil ning Politsei- ja Piirivalveametil varjumist tagada.
§ 89. Varjend
(1) Hoone omanik rajab varjendi hoonesse või selle vahetusse lähedusse.
(2) Varjend käesoleva seaduse tähenduses on hoone või selle osa, mis on rajatud varjumiseks
ja mille konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine,
laialipaiskuva eseme ja õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest. Varjendid jagunevad
avalikeks ja mitteavalikeks.
(3) Avalik varjend rajatakse, kui püstitatakse hoone, mille kasutusotstarbe tõttu külastavad seda
rahvahulgad ja mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit.
(4) Mitteavalik varjend rajatakse, kui püstitatakse:
1) elamu, majutus- või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või
meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik hoone või erihoone, mille suletud netopind
on vähemalt 1200 ruutmeetrit;
2) tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 ruutmeetrit.
(5) Kui hoone vastab nii käesoleva paragrahvi lõikele 3 kui ka 4, rajatakse avalik varjend.
(6) Avalikule varjendile tagatakse igaühele ligipääs varjumiseks. Mitteavalik varjend on ette
nähtud eelkõige konkreetse hoone kasutajale.
EELNÕU
22.05.2025
45
(7) Varjendi omanik korraldab varjendi varjumiseks kasutuselevõtu 72 tunni jooksul Vabariigi
Valitsuse otsusest arvates. Edasilükkamatul juhul otsustab varjendi varjumiseks kasutusele
võtmise Päästeamet või Kaitsevägi.
(8) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega:
1) nõuded varjendile, selle suurusele ja mahutavusele ning kontrollile ja hooldusele;
2) varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsema loetelu hoone kasutamise otstarbe ning
vajaduse korral tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi.
§ 90. Varjumiskoht
(1) Varjumiskoht käesoleva seaduse tähenduses on olemasolev ehitis või selle osa, mis on
kohandatud varjumiseks ning mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega
kaasneva laialipaiskuva eseme eest.
(2) Varjumiskohad jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks. Avalikule varjumiskohale tagatakse
igaühele ligipääs varjumiseks. Mitteavalik varjumiskoht on ette nähtud eelkõige konkreetse
hoone kasutajale.
(3) Varjumiskoht võetakse varjumiseks kasutusele käesoleva seaduse § 89 lõike 7 kohaselt.
(4) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega varjumiskoha kohandamise põhimõtted.
§ 91. Varjumisplaani koostamine
(1) Hoone omanik koostab varjumisplaani varjendi rajamise kohustusega hoone kohta.
(2) Varjumisplaanis hinnatakse hoones varjumise võimalusi, kirjeldatakse varjumiseks
valmistumist, varjumise läbiviimist ja varjumiskindluse suurendamist.
(3) Nõuded varjumisplaanile ja selle avalikustamisele ning varjumisplaani koostamise korra
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 92. Ulatuslik evakuatsioon
(1) Ulatuslik evakuatsioon on inimeste elu või tervist ähvardava ohu korral suure hulga inimeste
ajutine ümberpaigutamine ohustatud alalt ohutusse asukohta.
(2) Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise otsustab Vabariigi Valitsus. Edasilükkamatul juhul
otsustab ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise Päästeamet.
(3) Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumist ja selle läbiviimist korraldab Päästeamet ning
selles osaleb Politsei- ja Piirivalveamet.
(4) Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel võivad Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet
kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 35, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud
riikliku järelevalve erimeetmeid ja vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja
korras. Korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud viibimiskeeldu võib kohaldada üle 12 tunni
Päästeameti päästekeskuse juhi või Politsei- ja Piirivalveameti prefekti loal.
EELNÕU
22.05.2025
46
(5) Päästeamet võib korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme
kohaldamisel vaadata läbi üksnes isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku keha
ja kehaõõnsuste läbivaatus on keelatud.
(6) Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise, selle läbiviimise ja kohaliku omavalitsuse
üksuse sellele kaasaaitamise nõuded, tingimused ja korra ning nõuded evakuatsioonikohtadele
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(7) Kui Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni või selle toimumise vahetu ohu korral ei saa
Päästeamet ega Politsei- ja Piirivalveamet ulatuslikku evakuatsiooni läbi viia, võib Kaitsevägi
kohaldada edasilükkamatu pädevuse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud meetmeid,
kui see on vajalik riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selleks valmistumiseks.
(8) Kaitseväe edasilükkamatu pädevus lõpeb, kui on ära langenud asjaolud, mis takistasid
Päästeametil ning Politsei- ja Piirivalveametil ulatuslikku evakuatsiooni läbi viia.
4. jagu
Riigi tegevusvaru
§ 93. Riigi tegevusvaru moodustamine, haldamine ja kasutamine
(1) Riigi tegevusvaru (edaspidi tegevusvaru) on kriisiolukorraks valmistumisel ja selle
lahendamisel elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamiseks vajalikud tooted.
Tegevusvaru on selle haldaja omandis või on haldaja selle omandamise või kasutamise taganud
eelnevalt sõlmitud lepingutega.
(2) Varustuskindluse tagamiseks vajalik ehitis ja tehniline taristu (edaspidi tegevusvaru taristu)
on kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel elanikkonnakaitse ja ühiskonna
toimimise tagamiseks vajalikud hooned, rajatised ja tehnilised seadmed, mis on kas selle
haldaja omandis või on haldaja selle kasutamise taganud eelnevalt sõlmitud lepingutega.
(3) Tegevusvaru haldaja on riigi äriühing, kelle põhikirjalise tegevuse eesmärk on tegevusvaru
moodustamine, haldamine ja kasutusele võtmise korraldamine. Nimetatud ülesanded on
tegevusvaru haldaja püsivad kriisiülesanded.
(4) Tegevusvaru moodustamise aluseks on:
1) seadus;
2) Vabariigi Valitsuse otsus;
3) tegevusvaru haldaja otsus.
(5) Tegevusvaru ja tegevusvaru taristu moodustamise, omandamise, haldamise, uuendamise ja
kasutusele võtmise kulu kaetakse riigieelarve vahenditest, seaduse alusel ettenähtud
vahenditest, tegevusvaru või tegevusvaru taristu müügist saadud vahendite arvelt või
tegevusvaru haldaja omatulust.
(6) Tegevusvarusse kuuluva vedelkütusevaru moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist
reguleerib vedelkütusevaru seadus.
EELNÕU
22.05.2025
47
(7) Tegevusvarusse kuuluva toiduvaru moodustamist ja kasutusele võtmist reguleerib
toiduseadus.
(8) Tegevusvarusse kuuluva strateegilise gaasi varu haldamist reguleerib maagaasiseadus.
(9) Tegevusvarusse kuuluva ravimivaru käitlemist reguleerib ravimiseadus.
(10) Tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru moodustamist, haldamist
ja kasutusele võtmist reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seadus.
§ 94. Tegevusvaru hoidmine
(1) Tegevusvaru hoitakse viisil, mis tagab selle säilimise, juurdepääsetavuse ja kättesaadavuse
selle hoiukohast.
(2) Tegevusvaru hoitakse Eestis, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti.
(3) Tegevusvaru haldaja hoiab enda omandis olevat varu ise või annab tegevusvaru või selle
osa hoiule juriidilisele isikule hoiulepingu alusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hoiulepingus peavad olema kindlaks määratud
vähemalt:
1) tegevusvaru asukoha aadress;
2) tegevusvaru identifitseerimist võimaldav tunnus;
3) tegevusvaru hoidmise tingimused;
4) tegevusvaru uuendamise tingimused;
5) tegevusvaru hoiukohast väljastamise tehnilised tingimused;
6) tegevusvaru hoidmise kontrollimise kord;
7) lepingu tähtaeg ja lepingu maksimaalne maksumus;
8) meetmed teenuse tagamiseks elutähtsa teenuse katkemise korral.
(5) Tegevusvaru moodustamise ja haldamise kohustuse täitmiseks võib tegevusvaru haldaja
sõlmida tähtajalise lepingu, mille alusel juriidiline isik võtab endale tegevusvaru või selle osa
moodustamise ja haldamise kohustuse ning tegevusvaru haldajal on õigus kokkulepitud
tingimustel omandada lepinguga hõlmatud tegevusvaru (edaspidi delegeeritud tegevusvaru).
(6) Delegeeritud tegevusvaru lepingus sätestatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4
nimetatule:
1) tegevusvaru haldaja õigus lepinguga hõlmatud tegevusvaru omandada igal ajal kogu lepingu
kehtivusaja jooksul;
2) tingimus, et tegevusvaru omandamise korral on tagatud tegevusvaru kättesaadavus
tegevusvaru haldajale lepingus sätestatud aja jooksul;
3) tegevusvaru omandamisel makstava hinna kujundamise metoodika.
§ 95. Tegevusvaru kasutusele võtmine
(1) Tegevusvaru kasutusele võtmise otsustab Vabariigi Valitsus.
EELNÕU
22.05.2025
48
(2) Olukorras, mis eeldab vahetut tegutsemist ohu korral, võib tegevusvaru kasutusele võtmise
otsustada tegevusvaru haldamise eest vastutav minister, teavitades sellest viivitamata Vabariigi
Valitsust.
(3) Olukorras, mis eeldab vahetut tegutsemist ohu korral, võib seadmete tegevusvaru kasutusele
võtmise otsustada tegevusvaru haldaja, teavitades sellest viivitamata tegevusvaru haldamise
eest vastutavat ministrit, esitades käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1−3 nimetatud teabe.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuses esitatakse:
1) tegevusvaru kasutusele võtmise põhjus;
2) kasutusele võetava tegevusvaru nomenklatuur ja kogus;
3) tegevusvaru kasutusele võtmise tingimused;
4) kasutusele võetud tegevusvaru taastamise tingimused.
(5) Tegevusvaru haldamise eest vastutav minister võib kehtestada määrusega tegevusvaru
kasutusele võtmise tingimused.
(6) Tegevusvaru kasutusele võtmiseks väljaostmise kulud, mis tekivad varu haldajale,
rahastatakse Vabariigi Valitsuse reservist.
§ 96. Tegevusvaruga seotud riigihanked
Tegevusvaru, sealhulgas käesoleva seaduse § 93 lõigetes 6−10 sätestatud varu, tegevusvaru
taristu ja varustuskindlusega seotud riigihankeid võib käsitada riigi olulise julgeolekuhuvi
kaitsmisega seotud riigihangetena riigihangete seaduse § 169 lõike 1 punktide 2 ja 3 tähenduses.
§ 97. Tegevusvaru andmed
(1) Tegevusvaru haldaja peab tegevusvaru kohta üksikasjalikku ja pidevat arvestust.
(2) Tegevusvaru arvestus sisaldab teavet hoiukohtade asukoha kohta ning hoiukohtade kaupa
teavet tegevusvaru koosseisu, koguse, aegumise tähtpäeva ja tegevusvaru omaniku kohta.
§ 98. Tegevusvaru uuendamine ja vähendamine
Tegevusvaru haldaja omandis oleva tegevusvaru uuendamisel ja vähendamisel müüakse
tegevusvaru turuhinnaga, välja arvatud siis, kui tegevusvaru vähendatakse käesoleva seaduse
§-s 95 sätestatud juhul.
7. peatükk
Kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise kohustused
1. jagu
Kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus
§ 99. Püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus
EELNÕU
22.05.2025
49
(1) Püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus on töö- või teenistussuhtest tulenev
kohustus, mis on vahetult seotud kriisiülesande või põhiseadusliku institutsiooni ülesande
täitmisega (edaspidi ka töökohustus).
(2) Töökohustus käesoleva seaduse tähenduses ei ole tegevväelase poolt sõjaaja ametikoha
ülesannete täitmine, ajateenistus, reservteenistus ega asendusteenistus.
§ 100. Kriisiülesandega ameti- ja töökoht
(1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik tagab, et tal on kriisiülesande täitmiseks olemas vajalik
personal, kes on teadlik oma kriisirollist ning kellel on kriisiülesande täitmiseks vajalikud
teadmised, oskused ja hoiakud.
(2) Asutuse ja isiku püsiva kriisiülesande ning põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmise
tagamiseks võib kindlaks määrata kriisiülesandega ameti- ja töökohad, millel oleval isikul on
töökohustus.
(3) Kriisiülesandega ametikoht on Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu
liikme, Euroopa Parlamendi liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigisekretäri, riigi
peaprokuröri, kohtuniku, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja Eesti Panga presidendi,
Finantsinspektsiooni juhatuse liikme ning vallavanema ja linnapea ametikoht.
(4) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik,põhiseaduslik institutsioon ning Finantsinspektsioon
võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ametikohtadele määrata kriisiülesandega
ameti- ja töökohti ning nimeliselt või erialaselt nendel töötamise kohustusega isikuid niivõrd,
kui see on sobiv ja vältimatult vajalik selleks, et tagada kriisiülesande või põhiseadusliku
institutsiooni ülesande täitmiseks vajalik personal.
§ 101. Töökohustuse tekkimine, rakendamine ja täitmine
(1) Töökohustus tekib isikule kriisiülesandega ameti- või töökohale asumisel või töölepingus
ette nähtud tööle asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel kriisiülesandega ameti- või
töökohaks, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel antud määrusega kehtestatud
tingimusi.
(2) Töökohustuse tekkimisest teavitatakse isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
kriisiülesandega ameti- või töökohale asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel
kriisiülesandega ameti- või töökohaks.
(3) Kui töökohustus tekib sõjaaja ametikohale nimetatud isikul, kes on Kaitseväe hinnangul
vältimatult vajalik lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra
ajal tema sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisel, selgitab Kaitseressursside Amet koostöös
Kaitseväe ja püsiva kriisiülesandega asutuse või isiku või põhiseadusliku institutsiooniga välja,
kas ja millistel tingimustel on võimalik isikut sõjaaja ametikohal või kriisiülesandega ameti-
või töökohal asendada.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul selgub, et isikut ei ole võimalik tema
sõjaaja ametikohal asendada, võib Kaitseressursside Amet kehtestada Kaitseväe ettepanekul
käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustest lähtudes
EELNÕU
22.05.2025
50
tähtajalise piirangu isiku töökohustuse rakendamisele ja täitmisele sõjaaja ametikoha
ülesannete täitmise ajal. Kaitseressursside Amet võib Kaitseväe ettepanekul otsustada piirangut
pikendada, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 lähtudes selgub, et piirangu kehtestamise alus ja
asjaolud püsivad.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsust ei või teha käesoleva seaduse § 100 lõikes
3 nimetatud ametikohal oleva isiku suhtes ning juba kehtestatud piirang lõppeb sellele
ametikohale asumisel.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsusest teavitatakse isikut, kelle suhtes otsus tehti,
ning püsiva kriisiülesandega asutust või isikut või põhiseaduslikku institutsiooni kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
(7) Töökohustuse rakendamise otsustab püsiva kriisiülesandega asutus või isik või
põhiseaduslik institutsioon kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(8) Töökohustust võib rakendada ja täita kriisiolukorra ning käesoleva seaduse § 136 punktis 1
nimetatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil osalemiseks väljakuulutatud mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni ajal, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel antud määrusega
kehtestatud rakendamise ja täitmise piiramise tingimusi, lõikes 7 nimetatud otsust ja lõikes 4
nimetatud piirangut.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 rakendamisel tekkivad vaidlused lahendatakse koostöös
Riigikantseleiga asjakohaste asutuste, isikute ja institutsioonide või ministrite vahel, lähtudes
käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel antud määrusega kehtestatud korrast.
(10) Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise ja lõpetamise ning nende üle arvestuse
pidamise tingimused ja korra, töökohustuse rakendamise ja täitmise piiramise täpsemad
tingimused ning sellega seotud vaidluste lahendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus
määrusega.
(11) Vabariigi Valitsus võib kehtestada nimeliselt või erialaselt kriisiülesandega ameti- ja
töökohtade ning nendel töötamise kohustusega isikute loetelu.
§ 102. Töökohustusest vabastamine
Töökohustusest on vabastatud:
1) alla 18-aastane isik;
2) puuduva töövõimega isik;
3) Eestis välismaalaste seaduse § 43 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel viibiv isik.
§ 103. Töökohustuse lõppemine
(1) Töökohustus lõpeb:
1) ametikohalt vabastamisel või töölepingu lõppemisel;
2) kui ameti- või töökoht ei ole enam kriisiülesandega ameti- või töökoht.
EELNÕU
22.05.2025
51
(2) Kui kriisiülesandega ameti- või töökohal olev isik soovib kriisiolukorra ajal enda
ametikohalt vabastamist või oma töölepingu üles öelda, esitab ta tööandjale avalduse hiljemalt
60 kalendripäeva ette.
(3) Isik võib nõuda etteteatamistähtaega järgimata erakorralist kriisiülesandega ametikohalt
vabastamist või töölepingu lõpetamist asutuse- või tööandjapoolse olulise rikkumise tõttu
eelkõige siis, kui:
1) isikut on koheldud ebaväärikalt või ähvardatud sellega või lubatud teha seda kolmandatel
isikutel;
2) oluliselt on viivitatud põhipalga või töötasu maksmisega;
3) teenistuses või tööl jätkamine on seotud reaalse ohuga isiku kõlbelisusele ja heale nimele.
(4) Isik võib nõuda etteteatamistähtaega järgimata erakorralist kriisiülesandega ametikohalt
vabastamist või töölepingu lõpetamist mõjuval põhjusel, eelkõige kui tema terviseseisund või
perekondlikud kohustused ei võimalda tal ameti- või töökohal ettenähtud tööd teha.
(5) Isik võib nõuda erakorralist kriisiülesandega ametikohalt vabastamist või töölepingu
lõpetamist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust
teada sai või pidi teada saama.
2. jagu
Töö- ja teenistussuhete erandid
§ 104. Täiendavate töö- ja teenistusülesannete täitmise kohustus
(1) Täidesaatva riigivõimu asutusega, kohaliku omavalitsuse ametiasutuse ja selle hallatava
asutusega või muu avaliku võimu kandjaga töö- või teenistussuhtes olevale töötajale ja
ametnikule võib ametisse nimetamise ja töölepingu sõlmimise õigust omav isik või tema
volitatud isik anda juhul, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise
toetamiseks, täiendavaid ühekordseid töö- või teenistusülesandeid (edaspidi täiendav töö- või
teenistusülesanne), mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist, töölepingust ega
õigusaktidest, kui töötajal või ametnikul on selle töö- või teenistusülesande täitmiseks vajalikud
teadmised, oskused ja hoiakud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendava töö- ja teenistusülesande andmisel ei
kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 52 lõikeid 1 ja 3, sealhulgas ametijuhendi muutmist ja
ametniku nõusoleku küsimist, ning töölepingu seaduse § 12 ja § 17 lõiget 1.
(3) Ametniku ja töötaja võib ilma tema nõusolekuta ja vastuvõtva asutusega kokkuleppel saata
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavat töö- või teenistusülesannet täitma teise
ametiasutuse või isiku juurde ning väljapoole tema alalist töö- või teenistuskohta. Sõltuvalt
täiendava tööülesande täitmise mahust on isik sellisel juhul kas täielikult või osaliselt
vabastatud oma alalise töö- või teenistuskoha ülesannetest ning ta on kohustatud täitma teise
ametiasutuse või isiku suuniseid, korraldusi ja töökorraldust ulatuses, mis on vajalik täiendava
töö- või teenistusülesande täitmiseks.
(4) Täiendava töö- või teenistusülesande täitmise ajaks säilitatakse ametnikule palk ja töötajale
töötasu. Töötajale maksab töötasu ning ametnikule palka edasi tööandja, kellega töötajal on
tööleping sõlmitud või kelle juurde on ametnik teenistusse nimetatud.
EELNÕU
22.05.2025
52
(5) Ületunnitöö arvestust peab ja selle hüvitab asutus või isik, kelle ülesande täitmise tõttu
ületunnitöö tekkis.
(6) Ametnikule ja töötajale, kes täidab täiendavat töö- või teenistusülesannet väljaspool oma
alalise ametikoha või töökoha kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumi, hüvitab
sõidu- ja majutuskulu see asutus või isik, kelle tõttu sõidu- ja majutuskulu tekkisid.
(7) Kui ametnik või töötaja täidab tööülesandeid käesoleva paragrahvi alusel teise ametiasutuse
või isiku juures, tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise ametiasutus või isik, kelle
juures ametnik või töötaja tööülesandeid täidab.
(8) Tööandja täidab erakorralise või sõjaseisukorra ajal töötervishoiu- ja tööohutusalaseid
kohustusi niivõrd, kuivõrd see on olukorda arvestades võimalik.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud kohustuse panemisel ja selle täitmisel
arvestatakse olulisi asjaolusid, mis võivad takistada ametnikul ja töötajal täiendava töö- või
teenistusülesande täitmist või selle täitmist väljaspool alalist töö- ja teenistuskohta.
(10) Töötajal või ametnikul on õigus keelduda täiendava töö- või teenistusülesande täitmisest,
kui tööandja jätab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud tingimuse täitmata.
(11) Riigikaitselise kriisiolukorra, eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal kohaldatakse
käesolevas paragrahvis sätestatut ka töösuhtele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata
püsiva kriisiülesandega isiku juures, kui töötaja töötab kriisiülesandega töökohal, ja ühekordse
kriisiülesandega isiku juures, kui tööandja on ühepoolselt määranud isiku kriisiülesannet
täitma.
§ 105. Palga ja töötasu maksmise erandid kriisiolukorra ajal
(1) Riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku juures töötava ametniku palka ja töötaja töötasu
võib ühepoolselt vähendada riigikaitselise kriisiolukorra ajal, kui riigi rahaliste võimaluste
puudumise tõttu vähendatakse riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku eelarvet ning samal
ajal on vaja jätkata riigi toimimiseks vajalike ülesannete täitmist või teenuste osutamist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata asutus ja isik võib riigikaitselise kriisiolukorra
ajal töötaja töötasu ühepoolselt vähendada, kui on vaja vähendada tööjõukulusid, et jätkata riigi
toimimiseks vajalike ülesannete täitmist või teenuste osutamist hoolimata eelarve tulude
vähenemisest ja on ammendunud teised võimalused eelarve kulude vähenemiseks.
(3) Palga ja töötasu ühepoolse vähendamise korral ei tohi ametniku palka ja töötaja töötasu
vähendada võrdeliselt rohkem, kui on vähenenud asutuse ja isiku eelarve.
(4) Palga ja töötasu ühepoolse vähendamise korral ei tohi palk ja töötasu olla väiksemad kui
töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.
(5) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olukorra lõppemist tuleb ametniku palk ja
töötaja töötasu mõistliku aja jooksul taastada endises suuruses.
EELNÕU
22.05.2025
53
(6) Töötasu ja palga vähendamine ei ole lubatud, kui asutus või isik annab laenu teisele isikule,
sealhulgas oma ema- või tütarettevõtjale, või perioodil, mille eest makstakse kasumiosa, välja
arvatud riigile laenu andmise või kasumiosa riigieelarvesse kandmise korral.
§ 106. Tööaja erandid
(1) Püsiva kriisiülesandega asutus või isik või põhiseaduslik institutsioon võib eriolukorra,
erakorralise või sõjaseisukorra ajal kehtestada kriisiülesandega ameti- või töökohal olevale
isikule töölepingu seaduses, avaliku teenistuse seaduses ja avaliku teenistuse eriliikide
ametnikele kohaldatavates seadustes sätestatust erineva tööaja korralduse, erinevad nõuded
töö-, puhke- ja valveaja kohaldamisele ja kestusele ning piirangud ööajal ja riigipühal tehtavale
tööle. Tavapärasest erineva tööaja korralduse kehtestamisel tuleb arvestada isiku perekondlike
asjaolude, terviseseisundi ja muu asjassepuutuvaga.
(2) Kriisiülesannet täitvale isikule tagatakse 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega,
millest neli tundi puhkeaega peab olema katkematu, ning seitsmepäevase ajavahemiku jooksul
vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut võib kohaldada ka sõjaväelise auastmega
rahuaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase suhtes.
§ 107. Põhipuhkuse katkestamine
(1) Püsiva kriisiülesandega asutuse või isiku ja põhiseadusliku institutsiooni ametniku ja töötaja
põhipuhkuse võib tööandja ühepoolselt katkestada või edasi lükata töölepingu seaduse § 69
lõikes 5 sätestatud alusel, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.
(2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal põhipuhkuse katkestamise või edasi
lükkamise korral ei hüvitata ametnikule ja töötajale puhkuse katkestamisest või
edasilükkamisest tekkinud kulusid.
(3) Kasutamata jäänud puhkuseosa saab kasutada tööandjaga kokkulepitud ajal.
3. jagu
Kodanikukohustuse täitmine
§ 108. Kodanikukohustus
Kriisiolukorra ajal on kodanikukohustus töö- või teenistussuhteväline üksikjuhtumil tehtav
vajalik töö. Kodanikukohustust ei saa rakendada tööandja ja töötaja vahelisest või sellesarnasest
suhtest tulenevale tööle. Kodanikukohustuse täitmise eelduseks ei ole erialase väljaõppe või
hariduse omamine.
§ 109. Kodanikukohustuse täitmine
(1) Kriisiolukorra ajal võib valitsusasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus füüsilise isiku suhtes,
kes ei täida kriisiülesandega ameti- või töökoha ülesandeid või kelle kriisiolukorraaegsed
EELNÕU
22.05.2025
54
kohustused ei tulene muust seadusest või halduslepingust, rakendada kodanikukohustust, kui
see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks ning:
1) kodanikukohustust rakendada sooviv asutus ei saa ise või vabatahtlikuna kaasatud isiku abil
õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ülesannet täita ja
2) kodanikukohustuse täitmine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt ohtu seda täitvale isikule
ega tema varale ega ole vastuolus isiku muude seadusest tulenevate kohustustega.
(2) Kodanikukohustuse rakendamise otsustamisel tuleb arvesse võtta isiku terviseseisundit ja
muid olulisi asjaolusid, mis võivad mõjutada töö tegemist.
(3) Kodanikukohustust võib rakendada kuni 48 tundi. Kodanikukohustuse rakendamise kestus
ei või ületada töö tegemiseks või ülesande täitmiseks vajalikku aega. Kodanikukohustuse
rakendamine ei saa olla tingimuslik.
(4) Kodanikukohustust täitvale isikule peab olema tagatud mõistlik puhkeaeg ja võimalikult
ohutu töökeskkond.
(5) Isikuid võib kohustada ilmuma kodanikukohustust täitma koos vajalike töövahendite ja
sõidukitega, kui need on olemas. Asjakohase kohustuse saab panna käesoleva seaduse § 113
lõikes 1 nimetatud asja sundkasutusse võtmiseks ja sundvõõrandamiseks pädev asutus.
(6) Kodanikukohustuse rakendamine vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis. Vahetut reageerimist nõudvas olukorras võib kodanikukohustuse korralduse anda
suuliselt.
§ 110. Kodanikukohustuse täitmisest vabastamine
(1) Kodanikukohustuse täitmisest on vabastatud:
1) välismaalane, kes rahvusvahelise lepingu või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide
alusel on vabastatud töökohustusest;
2) alla 18-aastane isik;
3) rase ja naissoost isik ajal, millal tal on töölepingu seaduse kohaselt õigus emapuhkusele;
4) puuduva töövõimega isik;
5) Eestis välismaalaste seaduse § 43 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alusel viibiv isik;
6) alla 14-aastast last kasvatav üks lapsevanem, last tegelikult kasvatav isik või hooldaja;
7) raske või sügava puudega isik;
8) puudega isiku hooldaja hoolduskohustuse täitmise ajal;
9) sõjaaja ametikoha ülesandeid täitev kaitseväelane;
10) kriisiülesandega ameti- või töökohal olev isik, kui kodanikukohustuse täitmine takistab
kriisiülesande täitmist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik võib vabatahtlikult osaleda
kodanikukohustusena tehtava töö tegemisel.
§ 111. Kodanikukohustust täitva isiku õigused
(1) Kodanikukohustust täitva isikuga ei või tööandja lõpetada töölepingut või teenistussuhet
põhjusel, et isik täidab kodanikukohustust.
EELNÕU
22.05.2025
55
(2) Isikul on õigus saada õiglast hüvitist käesoleva seaduse §-s 154 sätestatud tingimuste
kohaselt.
(3) Kodanikukohustuse täitmise takistusest ja selle põhjustest teavitab isik viivitamata
kodanikukohustuse rakendajat või tema volitatud isikut.
(4) Kui isik kodanikukohustuse täitmisel hukkub või sureb selle käigus saadud vigastuse või
haigestumise tagajärjel, korraldab riik isiku matuse või katab isiku matuse korraldamise kulu.
§ 112. Kodanikukohustuse täitmise lõppemine
Kodanikukohustuse täitmine lõpeb:
1) kriisiolukorra lõppemisega;
2) tähtaja möödumisel;
3) kodanikukohustuse rakendaja või tema volitatud isiku otsusel;
4) isiku surma korral.
4. jagu
Asja sundkasutus ja asja sundvõõrandamine
§ 113. Asja sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine
(1) Riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra ajal võib Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus,
Päästeamet, Kaitsevägi või Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus võtta ajutiselt
valitsusasutuse kasutusse isiku valduses oleva asja juhul, kui see on vältimatult vajalik
riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks,
sealhulgas ulatusliku evakuatsiooni, varjumise, lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni läbiviimiseks või käesoleva seaduse § 135 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud
rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks.
(2) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitsevägi, Päästeamet või Vabariigi Valitsuse
volitatud valitsusasutus võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kasutusse võetava asja
sundvõõrandada riigi omandisse, kui asi kasutamise käigus tõenäoliselt hävib või seda ei saa
pärast kasutamist muul objektiivsel põhjusel isikule tagastada.
(3) Kui Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Kaitseväe, Päästeameti või Vabariigi Valitsuse
volitatud valitsusasutuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kasutusse võetud asi hävib
või saab oluliselt kahjustada, loetakse asi sundvõõrandatuks hävimise või kahjustumise hetkest.
(4) Vabariigi Valitsus võib otsustada, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet,
Kaitsevägi ja Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus võib võtta asja sundkasutusse ja
sundvõõrandada enne riigikaitselise kriisiolukorra või eriolukorra otsust, kui see on vältimatult
vajalik ulatusliku evakuatsiooni, varjumise või lisaõppekogunemise korraldamiseks või
käesoleva seaduse § 135 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös
osalemiseks.
EELNÕU
22.05.2025
56
(5) Kui riigikaitselist kriisiolukorda või eriolukorda ei kehtestata, hüvitatakse isikule käesoleva
paragrahvi lõike 4 alusel asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamisega tekitatud kahju
käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud tingimustel ja korras.
(6) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet, Kaitsevägi või Vabariigi Valitsuse
volitatud valitsusasutus võib kohustada toimetama käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2
nimetatud asja kindlaksmääratud kohta, kui muud vähem koormavad võimalused asja
kohaletoimetamiseks puuduvad ja kohaletoimetamine ei sea isikut ohtu.
(7) Alates asja sundkasutusse võtmise haldusakti kehtima hakkamisest kuni selle kehtivuse
lõppemiseni on isikul, kelle omandis või valduses see asi on, keelatud asja võõrandada või
asjaõigusega koormata. Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised.
(8) Alates asja sundvõõrandamise haldusakti kehtima hakkamisest on haldusakti adressaadil
keelatud sundvõõrandamise haldusaktis nimetatud asja võõrandada või asjaõigusega koormata.
Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised.
(9) Asja sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel võib Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskus, Päästeamet, Kaitsevägi või Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus kasutada
vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.
§ 114. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise piirangud
(1) Sundkasutusse ei või võtta ega sundvõõrandada:
1) füüsilise isiku vara, mis on mõeldud tema toimetuleku tagamiseks, sealhulgas temale ja tema
lähedastele vajalik toit, tema loomale vajalik sööt ning eluruumi kütmiseks üheks
kütteperioodiks vajaminev kütus;
2) asja, mis on vältimatult vajalik teise isiku või asutuse kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas
vältimatult vajalik elutähtsa teenuse osutamiseks;
3) usulise ühenduse usulise talituse ja teenistuse korraldamiseks vajalikku vallasasja;
4) välisriigi esindusele või selles töötavale välisriigi isikule kuuluvat asja;
5) asja, mida rahvusvaheliste kokkulepete või rahvusvahelise õiguse normide alusel ei
sundvõõrandata ega võeta sundkasutusse.
(2) Sundkasutusse võtta ja sundvõõrandada võib:
1) kultuuriväärtusega asja või arhivaali vaid juhul, kui muul viisil ei ole võimalik riigikaitselist
kriisiolukorda ja eriolukorda lahendada ning võimaluse korral välditakse kultuuriväärtuse
hävimist või kahjustamist;
2) isiku kasutuses oleva eluruumi juhul, kui talle on tagatud asenduseluruum.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõikes 2 sätestatud asja võib võtta
sundkasutusse või sundvõõrandada riigikaitselise kriisiolukorra ajal, kui muud võimalused riigi
sõjalise kaitsevõime säilitamiseks puuduvad.
§ 115. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise eelotsus
(1) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitsevägi ja Päästeamet võivad asja sundkasutusse
võtmise või sundvõõrandamise kohustuse panemiseks määrata haldusaktiga kindlaks isikutele
EELNÕU
22.05.2025
57
kuuluvad asjad, mis võivad olla vajalikud kriisiolukorra lahendamiseks (edaspidi eelotsus).
Eelotsuse võib teha ka enne kriisiolukorda.
(2) Eelotsuses võib kehtestada järgmised kõrvaltingimused:
1) asja sundkasutusse andmise või sundvõõrandamise kohustuse täitmiseks vajalik
lisakohustus, sealhulgas asja hooldamise ja säilitamise, asja kasutusse andmisest või
võõrandamisest teavitamise, kvalifitseeritud spetsialisti rakendamise või muu kohustus;
2) asja sundkasutusse andmise või sundvõõrandamise kohustuse täitmise tingimus, selle
tingimuse saabumisest teavitamise kord ja eelotsuse adressaadi kohustused tingimuse
saabumisel seoses kohustuse täitmisega.
(3) Eelotsuses nimetatakse kohustuse adressaat, kohustusega seotud objekt, kohustuse liik ja
sisu ning muud kohustuse täitmisega seotud asjaolud.
(4) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitsevägi ja Päästeamet võivad eelotsuse tegemiseks
kohaldada käesoleva seaduse § 119 lõike 1 punktides 1, 3–5, 8 ja 9 nimetatud
menetlustoiminguid, kui see on vältimatult vajalik ulatusliku evakuatsiooni, varjumise või
lisaõppekogunemise korraldamiseks või käesoleva seaduse § 135 lõike 1 punktides 1 ja 3
sätestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks.
§ 116. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise menetlus
(1) Asja sundkasutusse võtmise või asja sundvõõrandamise haldusaktis nimetatakse kohustuse
adressaat, kohustusega seotud objekt, kohustuse liik ja sisu, kohustuse täitmise aeg ja koht ning
muud kohustuse täitmisega seotud asjaolud.
(2) Kui asja omanikku või valdajat ei õnnestu mõistlikest pingutustest hoolimata kindlaks teha,
võidakse käesolevas jaos nimetatud kohustust kohaldada asja suhtes ilma haldusakti adressaati
kindlaks tegemata. Asi tagastatakse ja käesoleva seadusega ettenähtud õiglast hüvitist
makstakse sel juhul isikule, kes tõendab enda õigust asjale.
(3) Asja sundkasutuse lõppemisel tagastatakse asi selle sundkasutusse andnud isikule või muule
õigustatud isikule.
(4) Kui asi on muutunud kasutuskõlbmatuks, võib isik loobuda tagastatava asja vastuvõtmisest.
(5) Tagastatava asja vastuvõtmisest loobumine ning asja üleandmine ja vastuvõtmine
vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(6) Asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise üle peetakse arvestust tsiviiltoetuse
registris.
8. peatükk
Haldusmenetluse erandid
§ 117. Tähtaja peatamine
EELNÕU
22.05.2025
58
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib haldusorgan peatada seadusest tuleneva tähtaja
kulgemise, kui ta ei ole suuteline tähtaja jooksul andma määrust või haldusakti, tegema
toimingut või sõlmima halduslepingut erakorralise või sõjaseisukorra tõttu.
(2) Haldusorgan võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tähtaja kulgemise peatada
erakorralise või sõjaseisukorra lõpuni ja kõige kauem kolmeks kuuks pärast erakorralise või
sõjaseisukorra lõppemist.
§ 118. Isiku ja asutuse kohustused haldusmenetluse läbiviimisel
Riigikaitselise kriisiolukorra ajal on käesolevas seaduses sätestatud piirava meetme
kohaldamisel haldusmenetluses isikul ja asutusel järgmised kohustused:
1) viivitamata esitada ja teatavaks teha tasuta või omal kulul tema käsutuses olevad menetluses
tähtsust omavad tõendid ja andmed;
2) anda tasuta või omal kulul menetlusosalisena seletus, tunnistajana ütlus või eksperdina arvamus;
3) tagada tasuta või omal kulul haldusorganile juurdepääs territooriumile, ehitisele, ruumile,
piiratud või tähistatud kinnisasjale või vallasasjale;
4) abistada haldusorganit territooriumi, ehitise, ruumi või vallasasja läbivaatamisel;
5) abistada haldusorganit proovi või näidise võtmisel, mõõtmise tegemisel või talle kuuluva
looma kinnipidamisel ja ohjeldamisel;
6) ilmuda haldusorgani määratud ajal ja kohta menetlustoimingu tegemiseks või istungi
läbiviimiseks.
§ 119. Haldusorgani volitused haldusmenetluse läbiviimisel
(1) Käesoleva seaduse §-s 118 nimetatud kohustusega isikul tuleb lisaks haldusmenetluse
seaduses sätestatud muude menetlustoimingute tegemisele taluda haldusorgani poolt
haldusmenetluses vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ning tõendite kogumiseks kohaldatavaid
järgmisi menetlustoiminguid:
1) isiku peatamine küsitlemiseks, kui on alust arvata, et isikul on haldusmenetluse läbiviimiseks
olulist teavet;
2) isiku toimetamine ütluste või seletuste võtmiseks ametiruumi, kui on alust arvata, et isikul
on haldusmenetluse läbiviimiseks olulist teavet;
3) isikusamasuse tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel või küsitlemise teel;
4) vallasasja läbivaatus meeleliselt või tehnilise vahendi abil, sealhulgas uste avamine ja muude
takistuste kõrvaldamine;
5) olukorra jäädvustamine pilti või heli salvestava seadmega;
6) proovide ja näidiste võtmine, mõõtmiste või ekspertiisi tegemine;
7) vallasasja hoiule võtmine;
8) territooriumile, ehitisse või ruumi sisenemine, sealhulgas uste ja väravate avamine või muude
takistuste kõrvaldamine;
9) territooriumi, ehitise või ruumi läbivaatamine, sealhulgas seal asuva vallasasja läbivaatamine
ning uste ja väravate avamine või muude takistuste kõrvaldamine.
(2) Käesoleva seaduse §-s 118 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks võib haldusorgan
kohaldada käesoleva seaduse § 158 lõikes 1 nimetatud sunnivahendit.
EELNÕU
22.05.2025
59
(3) Käesoleva seaduse § 118 punktides 3–5 sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib
haldusorgan kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras nii kaua,
kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
(4) Haldusorgan võib teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlustoimingu tegemise
ülesandeks muule haldusorganile, kellel on haldusmenetluses samad volitused.
§ 120. Haldusakti ja muu dokumendi kättetoimetamine
(1) Kui haldusakt, kutse, teade või muu dokument on vajalik riigikaitselise kriisiolukorra
lahendamiseks, loetakse see isikule kätte toimetatuks, kui riigikaitselise kriisiolukorra lahendamise
tõttu ei olnud võimalik kasutada muid kättetoimetamise viise ja seda on tehtud ühel järgmistest
viisidest:
1) haldusmenetluse seaduse §-s 25 sätestatud viisil;
2) haldusakt või muu dokument avaldatakse olemasolevatest tehnoloogilistest lahendustest lähtudes
interneti uudiseportaalis, muul asjakohasel veebilehel või asjakohases arvuti- või sidevõrgus;
3) haldusakt või muu dokument avaldatakse tele- ja raadioprogrammides ajavahemikul
kell 7.00–22.00 vähemalt kolm korda, kusjuures avaldamiskordade vahele peab jääma vähemalt
üks tund;
4) haldusakt või muu dokument avaldatakse vähemalt ühes üleriigilises ajalehes.
(2) Kui kättetoimetamine ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil võimalik, võib
haldusorgan haldusakti, kutse, teate või muu dokumendi isikule kätte toimetada muul viisil, mis
tagab haldusakti või muu dokumendi kättesaamise.
(3) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks antava haldusakti, kutse, teate või
muu dokumendi võib haldusorgan isikule kätte toimetada igal ajal ja ükskõik kus kohas.
(4) Kui riigikaitselise kriisiolukorra ajal haldusakti kättetoimetamine enne käesoleva seaduse
alusel piirava meetme kohaldamist ei võimalda saavutada selle eesmärki, võib haldusorgan
toimetada haldusakti kätte piirava meetme kohaldamise, selle asendustäitmise või haldusorgani
poolt täitmise käigus või viivitamata pärast seda.
(5) Edasilükkamatul juhul võib haldusorgan riigikaitselise kriisiolukorra ajal teha teatavaks või
toimetada kätte üksnes haldusakti resolutiivosa, kui muud moodi ei ole võimalik. Haldusakti
adressaadi, kolmanda isiku, vaiet lahendava haldusorgani või kaebust lahendava halduskohtu
taotlusel esitab haldusorgan viivitamata haldusakti põhjendused.
§ 121. Menetlusosalise õiguste piiramine
(1) Kui riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks võetava piirava meetme kohaldamine tuleb
otsustada viivitamata, menetlusosaline ei ole teada või meede puudutab määramata hulka
isikuid või paljusid isikuid, kelle kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik, ning
on alust arvata, et menetlusosaliste õiguste tagamine ei mõjuta asja otsustamist, võib
haldusorgan:
1) jätta menetlusosalise menetluse alustamisest teavitamata;
2) piirata selgituskohustuse täitmist või asendada selle üldise teabe andmisega;
3) piirata dokumentide või toimikuga tutvumise võimaldamist;
4) piirata vastuväidete esitamist või jätta menetlusosalised ära kuulamata.
EELNÕU
22.05.2025
60
(2) Kui haldusorgan on haldusmenetluses piiranud menetlusosaliste õigusi vastavalt käesoleva
paragrahvi lõikele 1, võib menetlusosaline esitada mõistliku aja jooksul pärast haldusaktist teada
saamist oma valduses olevad tõendid ja teha teatavaks asjas tähtsust omavad asjaolud koos
haldusmenetluse uuendamise taotlusega.
§ 122. Haldusakti vormistamine
(1) Edasilükkamatutel või paljudel juhtudel võib haldusorgan riigikaitselise kriisiolukorra
lahendamiseks anda haldusakti suulises või muus vormis. Võimaluse korral salvestab või
protokollib haldusorgan suulises või muus vormis antud haldusakti andmise, selle sisu ja
adressaadile teatavaks tegemise.
(2) Haldusorgan võib vormistada haldusakti pealdisena taotlusel või muul dokumendil (edaspidi
resolutsioon). Resolutsioon peab sisaldama otsustuse põhisisu, allkirja, ametniku nime ja
ametinimetust ning kuupäeva.
(3) Haldusakti võib vormistada resolutsioonina, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) haldusorgan rahuldab menetlusosalise taotluse täies ulatuses;
2) haldusorgan lahendab asja üksnes taotluse andmete alusel;
3) haldusorgan lõpetab oma algatusel alustatud haldusmenetluse;
4) haldusaktiga keeldutakse isiku taotluse rahuldamisest;
5) edasilükkamatutel või paljudel juhtudel.
§ 123. Rahvusvahelise organisatsiooni teavitamine piirava meetme kohaldamisest
Kui käesoleva seaduse alusel kehtestatud piirava meetme kohaldamine toob kaasa
rahvusvaheliste organisatsioonide teavitamise kohustuse, edastab haldusorgan piirava meetme
kohaldamise haldusakti teadmiseks teavitamise kohustust täitvale asutusele.
§ 124. Konkureeriva kohustuse kehtivus kriisiolukorra ajal
(1) Käesoleva seaduse alusel haldusakti andmisel selgitab haldusorgan välja adressaadi
kohustused, mis võivad takistada tal haldusaktist tuleneva kohustuse täitmist või muuta selle
täitmise võimatuks (edaspidi konkureeriv kohustus). Adressaat on kohustatud tegema
haldusorganile teatavaks kõik konkureerivad kohustused.
(2) Esmajärjekorras tuleb täita riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks antud haldusakt.
(3) Kui konkureerivate kohustuste täitmine ei ole õiguslikult välistatud, kuid adressaadil ei ole
võimalik või ei ole määratud ajal võimalik kohustusi samal ajal täita, võib haldusorgan koostöös
konkureeriva kohustuse pannud haldusorganiga määrata kindlaks, millist kohustust on
adressaat kohustatud täitma.
(4) Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 sätestatud
viisil.
(5) Pärast käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel esmajärjekorras täidetava kohustuse
väljaselgitamist haldusakti andmisel haldusorgan:
EELNÕU
22.05.2025
61
1) tunnistab konkureeriva kohustuse kehtetuks;
2) peatab konkureeriva kohustuse täitmise;
3) võtab konkureeriva kohustuse täitmise üle;
4) jätab haldusakti kavandatud kujul andmata;
5) kõrvaldab konkureeriva kohustuse muul viisil.
§ 125. Vaide esitamise ja läbivaatamise tähtaeg
Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamist puudutav vaie lahendatakse 60 päeva jooksul vaide
kättesaamisest arvates haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Tähtaega võib pikendada kuni
60 päeva võrra.
9. peatükk
Kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel vajaliku teabe töötlemine ja
andmekogud
1. jagu
Teabe töötlemise üldnõuded ja juurdepääsupiiranguga teave
§ 126. Teabe saamise õigus kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel
(1) Kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel on püsiva kriisiülesandega asutusel ja
isikul, sealhulgas elutähtsa teenuse osutajal ja kohaliku omavalitsuse üksusel, ning
põhiseaduslikul institutsioonil õigus saada oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet,
sealhulgas avaliku teabe seaduse tähenduses asutatud andmekogusse (edaspidi andmekogu)
kantud andmeid, mis ei ole isikuandmed, ja seaduse alusel asutusesiseseks kasutamiseks
tunnistatud muud teavet, kui selle teabe väljastamist või teabele juurdepääsu õigust ei ole muu
õigusaktiga reguleeritud.
(2) Teabe taotlemisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel teatatakse teabevaldajale
teabe töötlemise alus ja eesmärk ning teabe taotlemise põhjus, väljastatav andmestik ja
väljastamise tähtaeg, korduval väljastamisel ka kestus. Väljastatud teavet ei tohi edastada
kolmandatele isikutele teabevaldaja loata.
(3) Valitsusasutus, kelle valduses on ohuhinnang või muu tsiviilkriise ja riigikaitset puudutav
teave, peab selle edastama Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi
Presidendile, Riigikogu esimehele ja asjaomastele Riigikogu komisjonidele, kui see on vajalik
kriisiolukorraks valmistumiseks või selle lahendamiseks ning selle teabe väljastamist või
teabele juurdepääsu õigust ei ole muu õigusaktiga piiratud.
§ 127. Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine
(1) Teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks:
1) teabe kriisiolukorraks valmistumise või selle lahendamise kohta juhul, kui selle avalikuks
tulek kahjustaks kriisiolukorra lahendamist või püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku,
sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksuse, ning põhiseadusliku
institutsiooni toimepidevust;
EELNÕU
22.05.2025
62
2) teabe käesoleva seaduse alusel kohaldatud asja sundkasutusse võtmise ja asja
sundvõõrandamise kohta, kui selle avalikuks tulek kahjustaks kriisiolukorra lahendamist või
riigi julgeolekut;
3) teabe, mille avalikuks tulek ohustaks alaliselt või ajutiselt kaitstavat olulise tähtsusega
objekti või lihtsustaks sellevastase ründe toimepanemist;
4) teabe riigi tegevusvaru, sealhulgas tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi
tegevusvaru suuruse ja vahendite koguse kohta ning selle kasutuselevõtmise ulatuse ja
tingimuste kohta, kui selle avalikuks tulek kahjustaks kriisiolukorra lahendamist või riigi
julgeolekut;
5) teabe riigi tegevusvaru, sealhulgas tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi
tegevusvaru moodustamise, haldamise ning vahendite soetamise kohta, kui selle avalikuks
tulek võib ohustada riigi varustuskindlust või julgeolekut.
(2) Teabevaldaja võib asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada riigi
tegevusvaru, sealhulgas tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru
moodustamise, haldamise ning vahendite soetamisega seotud teabe, kui selle avalikuks tulek
võib mõjutada varu moodustamist või vahendite soetamist.
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele kehtib
juurdepääsupiirang kümme aastat. Kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib, võib
asutuse juht pikendada selle teabe juurdepääsupiirangu tähtaega viie aasta kaupa, kuid mitte
kauemaks kui 30 aastaks teabele juurdepääsupiirangu kehtestamisest arvates.
2. jagu
Isikuandmete töötlemine
§ 128. Isikuandmete töötlemine
(1) Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus või piiravat meedet kohaldav haldusorgan
võib kriisiolukorra ajal käesolevas seaduses sätestatud piirava meetme kohaldamise, järelevalve
tegemise ja muude kriisiolukorra lahendamiseks vajalike toimingute eesmärgil töödelda
isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.
(2) Kriisiolukorra ajal on kriisiolukorra lahendamise eest vastutaval asutusel või piiravat
meedet kohaldaval haldusorganil oma ülesannete täitmiseks õigus erandkorras ja käesoleva
paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatud tingimustel saada kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke
andmekogusse kantud isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid ka juhul, kui andmekogu
pidamist reguleerivas õigusaktis ei ole sätestatud kriisiolukorra lahendamise eest vastutava
asutuse või piiravat meedet kohaldava haldusorgani õigust neid andmeid kriisiolukorra
lahendamiseks saada.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud olukorra tekkimisel hindab enne andmete
väljastamist Andmekaitse Inspektsioon taotluse esitamisest arvates nelja kalendripäeva jooksul
andmete väljastamise alust, eesmärki, andmekoosseisu minimaalsust ja andmete säilitamise
vajadust, kaasates andmekogu vastutava töötleja. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal annab
Andmekaitse Inspektsioon hinnangu kahe kalendripäeva jooksul.
EELNÕU
22.05.2025
63
(4) Isikuandmete väljastamise andmekogust otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud
olukorra tekkimisel andmekogu vastutav töötleja esimesel võimalusel, võttes arvesse
Andmekaitse Inspektsiooni hinnangut.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatut ei kohaldata ning vastutav töötleja väljastab
lõikes 2 nimetatud andmed kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele või piiravat
meedet kohaldavale haldusorganile viivitamata, kui see on kriisiolukorra lahendamise eest
vastutava asutuse või piiravat meedet kohaldava haldusorgani põhjendusel edasilükkamatult
vajalik kõrgendatud ohu tõrjumiseks või riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks. Vastutav
töötleja teavitab andmete väljastamisest esimesel võimalusel Andmekaitse Inspektsiooni.
§ 129. Andmesubjekti õiguste piiramine
(1) Kriisiolukorra ajal võib kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus või piiravat meedet
kohaldav haldusorgan teabe töötlemisel piirata järgmisi andmesubjekti õigusi:
1) saada teada tema isikuandmete automatiseeritud või automatiseerimata töötlemisest,
sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku
alust, ulatust ja põhjust;
2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning
teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse kolmandale riigile või rahvusvahelisele
organisatsioonile;
3) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest
ning juurdepääsupiirangutest;
4) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega;
5) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;
6) nõuda tema isikuandmete ülekandmist;
7) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmesubjekti õigusi võib piirata juhul, kui
piiramata jätmine võib:
1) kahjustada kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse või piiravat meedet kohaldava
haldusorgani käesolevas seaduses sätestatud ülesande täitmist;
2) kahjustada andmesubjekti või teise isiku õigusi ja vabadusi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmesubjekti õigusi võib piirata kuni käesoleva
paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluse äralangemiseni.
§ 130. Isikuandmete töötlemine alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti
kaitsel
(1) Käesoleva seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti
valdajal on õigus töödelda objekti külastava või teenindava isiku tuvastamise või isikusamasuse
kontrollimise eesmärgil järgmisi andmeid:
1) isiku üldandmed;
2) isikut tõendava dokumendi number ja kehtivusaeg;
4) isiku kasutatava sõiduki registreerimisnumber, kui isik sisenes objektile sõidukiga;
5) saabumise ja lahkumise kuupäev ja kellaaeg.
EELNÕU
22.05.2025
64
(2) Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja säilitab andmeid vähemalt
12 kuud, kuid mitte kauem kui kümme aastat nende tekkimisest arvates. Sõjalise riigikaitse
toimimisega seotud või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutatava
objekti valdaja säilitab andmeid vähemalt kümme aastat, kuid mitte kauem kui 25 aastat nende
tekkimisest arvates.
(3) Säilitatud andmeid võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärgile töödelda
riigi julgeoleku tagamise, süütegude menetlemise ning riikliku ja haldusjärelevalve tegemise
eesmärgil.
(4) Andmete säilitamistähtaja möödumisel on objekti valdaja kohustatud andmed kustutama ja
hävitama.
§ 131. Isikuandmete töötlemine elutähtsa teenuse osutaja poolt taustakontrolli tegemisel
(1) Elutähtsa teenuse osutajal on taustakontrolli tegemise eesmärgil õigus saada:
1) kontrollitava isiku üldandmeid ja isikut tõendava dokumendi andmeid, sealhulgas õigus
saada neid andmeid elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes olevalt isikult, kelle töötaja
täidab käesoleva seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet;
2) karistusregistrist andmeid isiku karistatuse kohta.
(2) Karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis nimetatud kuritegude puhul väljastatakse
karistusregistrist üksnes teave kehtiva karistuse olemasolu kohta.
(3) Käesoleva seaduse § 78 lõikes 2 nimetatud kuritegude kohta väljastatakse karistusregistrist
kehtivate karistuste andmed. Andmed väljastatakse üksnes juhul, kui isikul karistusseadustiku
8. ja 15. peatükis nimetatud kuritegude eest karistusregistris kehtivaid karistusi ei ole.
(4) Enne taustakontrolli esmakordset tegemist peab kontrollima käesoleva seaduse § 77 lõike 2
alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku samasust isikut tõendava dokumendi alusel.
(5) Elutähtsa teenuse osutaja võib käesoleva seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud
ülesannet täitvalt isikult nõuda dokumendi esitamist selle kohta, kas välisriigi õiguskaitseorgan
on teda kriminaalkorras karistanud, kui see on vajalik § 78 lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolude
kontrollimiseks.
3. jagu
Andmekogud
§ 132. Tsiviiltoetuse register
(1) Tsiviiltoetuse register on andmekogu, mille eesmärk on koondada ja hoida tsiviilkriisi
lahendamiseks ja riigikaitseks vajalike vahendite, asutuste ja isikutega seotud andmeid,
sealhulgas pidada arvestust:
1) vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks ning tsiviil-sõjaliseks koostööks vajalike vahendite üle;
2) kriisiolukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike vahendite üle;
3) elutähtsa teenuse osutajate ning kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega
isikute ja asutuste üle;
EELNÕU
22.05.2025
65
4) asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise, ühekordsete kriisiülesannete ning
tegevusvaru üle.
(2) Tsiviiltoetuse registri vastutavad töötlejad on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus,
Päästeamet ja käesoleva seaduse § 93 lõikes 3 nimetatud tegevusvaru haldaja.
(3) Tsiviiltoetuse registri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(4) Tsiviiltoetuse registri põhimääruses sätestatakse:
1) registri kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötleja ülesanded;
2) registrisse kogutavate andmete täpsem koosseis;
3) andmeandjad ja nende edastatavad andmed;
4) andmevahetus teiste andmekogudega;
5) andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord;
6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
7) muud korraldusküsimused.
(5) Tsiviiltoetuse registris töödeldakse järgmisi isikuandmeid:
1) vastuvõtva riigi toetust korraldava valitsusasutuse esindaja üldandmed ja ametikoht;
2) asja sundkasutusse võtva ja sundvõõrandava ametiisiku üldandmed, töökoha või ametikoha
nimetus, tööpiirkond ja ülesanded;
3) kriisiülesande saaja üldandmed;
4) vara või objekti omaniku, valdaja, vastutava kasutaja, hoonestaja ja kontaktisiku üldandmed;
5) riigi tegevusvaru hoidja üldandmed;
6) registritoimingu teinud isiku üldandmed.
(6) Tsiviiltoetuse registri andmeid säilitatakse kuni andmete ajakohasuse lõppemiseni.
Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud isikuandmeid säilitatakse kuni kümme aastat andmete
registrisse kandmisest arvates. Andmete säilitamise täpsem tähtaeg sätestatakse tsiviiltoetuse
registri põhimääruses.
§ 133. Mobilisatsiooniregister
(1) Mobilisatsiooniregister on andmekogu, milles peetakse arvestust Kaitseväe sõjaaja üksuste
koosseisu, nende ettevalmistuse ja varustuses olevate materiaalsete vahendite üle.
(2) Mobilisatsiooniregistri vastutav töötleja on Kaitseministeerium.
(3) Mobilisatsiooniregistri põhimääruse kehtestab mobilisatsiooni ettevalmistamise ja
korraldamise eest vastutav minister määrusega.
(4) Mobilisatsiooniregistri põhimääruses sätestatakse:
1) registri vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;
2) registrisse kogutavate andmete täpsem koosseis ja isikuandmete säilitamise täpsem tähtaeg;
3) andmeandjad ja nende edastatavad andmed;
4) andmevahetus teiste andmekogudega;
5) andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord;
6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
7) andmete, mis ei ole isikuandmed, säilitamise tähtajad;
EELNÕU
22.05.2025
66
8) muud korraldusküsimused.
(5) Mobilisatsiooniregister sisaldab järgmisi andmeid:
1) sõjaaja üksuse ja selle ettevalmistuse andmed;
2) sõjaaja üksuse koosseisus oleva isiku ja üksusele vajaliku väljaõppega reservis oleva isiku
üldandmed, hariduse, väljaõppe, töö- või ametikoha, veregrupi, tervisenõuetele vastamise,
mobilisatsioonist ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamise, riigisaladusele
juurdepääsu loa ja Eestist lahkumise piirangu andmed;
3) registrile juurdepääsuõigust omava isiku üldandmed;
4) sõjaaja üksuse varustatuse andmed.
(6) Mobilisatsiooniregistrisse kantud isikuandmeid säilitatakse andmete registri digitaalsesse
arhiivi kandmisest arvates järgmiselt:
1) isikut tuvastavad andmed ja andmed isiku kaitseväeteenistuse käigu kohta kuni 50 aastat;
2) kõik teised registrisse kantud isikuandmed kuni kümme aastat.
(7) Mobilisatsiooniregistrisse kantud isikuandmed kantakse registri digitaalsesse arhiivi pärast
isiku kaitseväekohustuse lõppemist või isiku surma.
§ 134. Kaitseplaneerimise infosüsteem
(1) Kaitseplaneerimise infosüsteem on andmekogu, milles peetakse arvestust riigikaitse
planeerimise ning kaitsevõime korraldamisega seotud andmete, rahu- ja sõjaaja äriprotsesside
haldamise, rahu- ja sõjaaja võimete ning ressursside, hankevajaduse kavandamise ja
eelarveliste otsuste tegemise ning Kaitseministeeriumi valitsemisala strateegiliste andmevarade
üle.
(2) Kaitseplaneerimise infosüsteemi vastutav töötleja on Kaitseministeerium.
(3) Kaitseplaneerimise infosüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid:
1) isiku üldandmed;
2) isiku hariduse ja töökogemuse andmed;
3) isiku kaitseväekohustuslase tervisenõuetele vastavuse andmed.
(4) Kaitseplaneerimise infosüsteemi põhimääruse kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna
eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse.
1) infosüsteemi ülesehitus;
2) infosüsteemi vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;
3) infosüsteemi kogutavate andmete täpsem koosseis ja isikuandmete säilitamise täpsem
tähtaeg;
4) andmeandjad ja nende edastatavad andmed;
5) andmevahetus teiste andmekogudega;
6) andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord;
7) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
8) muud korraldusküsimused.
(5) Kaitseplaneerimise infosüsteemi andmeid säilitatakse tähtajatult, kui põhimääruses ei ole
sätestatud lühemat tähtaega. Kaitseplaneerimise infosüsteemi kantud isikuandmeid säilitatakse
pärast isiku kaitseväekohustuse lõppemist või surma järgmiselt:
EELNÕU
22.05.2025
67
1) isikut tuvastavad andmed ja andmed isiku kaitseväeteenistuse käigu kohta kuni 50 aastat;
2) kõik teised registrisse kantud isikuandmed kuni kümme aastat.
10. peatükk
Rahvusvaheline sõjaline koostöö
1. jagu
Rahvusvahelise sõjalise koostöö üldnõuded
§ 135. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemine
(1) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemine on:
1) Kaitseväe kasutamine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil;
2) Kaitseväe osalemine rahvusvahelisel sõjalisel õppusel;
3) välisriigi relvajõududele Eesti Vabariigi territooriumil ajutise viibimise võimaldamine
seadusega sätestatud alustel ja korras;
4) rahvusvahelise sõjalise peakorteri staatuse tunnustamine, peakorteri tegevuses osalemine ja
selle tegevuse toetamine;
5) Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitse- ja
julgeolekuprojektide kavandamine, elluviimine ning selleks abi andmine ja vahendamine ning
riigihangete korraldamine.
(2) Põhja-Atlandi lepingu artiklite 4 ja 5 rakendamise korra ning Euroopa Liidu lepingu artikli
42 lõike 7 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222 rakendamise korra kehtestab
Vabariigi Valitsus korraldusega.
(3) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata kaitseväelasele, kes töötab Eesti Vabariigi
välisesinduses, ega välisriigi relvajõudude liikmele, kes töötab välisriigi diplomaatilises
esinduses või konsulaarasutuses.
(4) Rahvusvahelises sõjalises koostöös kasutab Kaitsevägi jõudu Kaitseväe korralduse seaduses
sätestatud korras.
(5) Käsuõigus antakse üle ja võetakse vastu Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras.
(6) Välisriigis viibivale kaitseväelasele, Kaitseväega töösuhtes olevale muule isikule ja temaga
kaasas olevale ülalpeetavale kohaldatakse Eesti õigusakte niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas
välislepinguga ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega.
(7) Eesti Vabariigi territooriumil viibivale välisriigi relvajõudude liikmele ning välisriigi
relvajõude saatvale nende teenistuses olevale tsiviilisikule ja tema ülalpeetavale kohaldatakse
Eesti õigusakte niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas välislepinguga ning rahvusvahelise õiguse
üldtunnustatud põhimõtete ja normidega.
(8) Eesti Vabariigi territooriumil viibivate välisriigi relvajõudude asjaomane ametiasutus ja
ametiisik võivad Eesti Vabariigis teostada oma riigi relvajõudude liikme ning tema ülalpeetava
suhtes distsiplinaar- ja kriminaaljurisdiktsiooni, kui selline õigus on neile antud selle riigi
õigusaktidega ja kui see on kooskõlas asjakohase välislepinguga ning rahvusvahelise õiguse
üldtunnustatud põhimõtete ja normidega.
EELNÕU
22.05.2025
68
(9) Kaitsevägi sõlmib sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri või
tema volitatud isiku nõusolekul rahvusvahelisi kokkuleppeid.
(10) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus korraldab ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide
kavandamisel ja elluviimisel ning muu hulgas sõjalise abi andmiseks ja vahendamiseks
riigihankeid.
§ 136. Rahvusvaheline sõjaline operatsioon
Rahvusvaheline sõjaline operatsioon on:
1) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklis 51 tunnustatud õigusel põhineva
välislepinguga või muul viisil seaduslikult võetud kohustuse täitmiseks korraldatav kollektiivse
enesekaitse operatsioon (edaspidi kollektiivse enesekaitse operatsioon);
2) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu ja
julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatav sõjaline operatsioon ning
rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas olev muu sõjaline
operatsioon (edaspidi muu rahvusvaheline sõjaline operatsioon).
2. jagu
Rahvusvaheline sõjaline koostöö väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi
§ 137. Kaitseväe kasutamine kollektiivse enesekaitse operatsioonil
(1) Kaitseväe kasutamise kollektiivse enesekaitse operatsioonil otsustab Riigikogu järgmiselt:
1) ratifitseerib kollektiivse enesekaitse põhimõtet sätestava välislepingu;
2) teeb asjakohase otsuse, kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud välislepingut ei ole sõlmitud.
(2) Korralduse alustada osalemist ja lõpetada üksuste osalemine kollektiivse enesekaitse
operatsioonil annab Kaitseväele Vabariigi Valitsus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi
Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.
§ 138. Kaitseväe kasutamine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil
(1) Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil otsustab Riigikogu igal
üksikjuhul eraldi otsusega, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erandeid.
(2) Riigikogu ei tee Kaitseväe kasutamise kohta muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil
eraldi otsust, kui kohustus kasutada Kaitseväge sellisel operatsioonil tuleneb ratifitseeritud
välislepingust.
(3) Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu
Organisatsiooni või selle liikmesriigi ja Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseisus
otsustab Riigikogu enne Kaitseväe üksuse asumist kiirreageerimisvalmidusse. Riigikogu
määrab rahvusvahelise organisatsiooni või liikmesriigi, kelle kiirreageerimisjõudude
EELNÕU
22.05.2025
69
koosseisus Kaitseväe üksus tegutseb, ning nende kaitseväelaste piirarvu, kes võivad konkreetsel
rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleda.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud Riigikogu otsuse või välislepingu alusel annab
sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult
välissuhtlemise valdkonna eest vastutava ministriga Kaitseväele korralduse alustada osalemist
või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Korraldus tehakse
viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu
riigikaitsekomisjoni esimehele.
(5) Riigikogu määrab otsusega igaks aastaks nende kaitseväelaste piirarvu, kes võivad osaleda
kiireloomulise vajaduse korral riigi julgeoleku huvides muul rahvusvahelisel sõjalisel
operatsioonil.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud Riigikogu otsuse alusel annab Kaitseväele
korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel sõjalisel
operatsioonil Vabariigi Valitsus. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi
Presidendile, Riigikogu juhatusele ning Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni
esimehele.
(7) Rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise sõjalise peakorteri juurde
kaitseväeteenistuse seaduse § 115 lõike 1 punktide 1 ja 4 alusel lähetatud tegevväelane võib
selle rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise sõjalise peakorteri koosseisus osaleda
muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.
§ 139. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuva Eesti Vabariigi, rahvusvahelise
organisatsiooni ja välisriigi ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti kavandamisel ning
elluviimisel Kaitseväe osalemise otsustamine
(1) Kaitseväe osalemise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuva Eesti Vabariigi ja
rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti kavandamisel
ja elluviimisel otsustab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud otsus, millega kaasneb Kaitseväe alaliste või
ajutiste üksuste lähetamine väljapoole Eesti Vabariigi territooriumi, tehakse teatavaks Vabariigi
Presidendile, Vabariigi Valitsusele, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni
esimehele.
§ 140. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval rahvusvahelisel sõjalisel õppusel
Kaitseväe osalemise otsustamine
Kaitseväe osalemise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval rahvusvahelisel sõjalisel
õppusel otsustab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister.
3. jagu
Rahvusvaheline sõjaline koostöö Eesti Vabariigi territooriumil
EELNÕU
22.05.2025
70
§ 141. Välisriigi relvajõudude viibimine Eesti Vabariigi territooriumil
Välisriigi relvajõud võivad käesolevas seaduses sätestatud alustel ajutiselt viibida Eesti
Vabariigi territooriumil, kui selle eesmärk on:
1) osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil;
2) osalemine rahvusvahelisel sõjalisel õppusel;
3) osalemine rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses;
4) transiit;
5) ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamine ja elluviimine.
§ 142. Välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumine, Eesti Vabariigis viibimine ja
Eesti Vabariigist lahkumine
(1) Välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumiseks on vajalik käesoleva seaduse alusel
antud luba. Loa võib anda kas ühe- või mitmekordseks piiriületuseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa alusel kannab Politsei- ja Piirivalveamet
dokumenti, mille välisriigi relvajõudude liige ja tema ülalpeetav esitavad riigipiiri ületamisel
või hiljem esimesel võimalusel, märke Eestis viibimise aluse ja aja kohta. Käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud loa pikendamisel või uue loa andmisel kannab Politsei- ja Piirivalveamet
dokumenti uue märke.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud märget ei tehta välisriigi relvajõudude liikme ja
tema ülalpeetava esitatud dokumenti, kui välisriigi relvajõudude Eestis viibimise eesmärk on
osaleda rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil või kui märke tegemine ei ole praktilistel
põhjustel võimalik.
(4) Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava riigipiiri ületamisel esitatud dokumenti
kantava Eestis viibimise aluse ja aja märke vormi kehtestab sisejulgeoleku tagamise valdkonna
eest vastutav minister määrusega.
(5) Välisriigi relvajõudude, välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava piiriületusest ning
relvajõudude sõidukite ja kauba üle piiri toimetamisest teavitamise korra kehtestab sõjalise
riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 143. Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks
välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmine
(1) Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi
relvajõududele ajutise riigis viibimise loa andmise otsustab:
1) Vabariigi Valitsus korraldusega, kui Eesti Vabariik ja asjaomane välisriik on kollektiivse
enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osalised;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud välislepingu puudumise korral Riigikogu otsusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel antud korraldus tehakse viivitamata teatavaks
Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel tehtud otsus tehakse viivitamata teatavaks
Vabariigi Presidendile ja Vabariigi Valitsusele.
EELNÕU
22.05.2025
71
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud korda kohaldatakse ka välisriigi relvajõudude Eesti
Vabariigi territooriumil ajutisele viibimisele, mille eesmärk on osaleda muu riigi territooriumil
korraldataval sõjalisel operatsioonil.
§ 144. Välisriigi relvajõududele Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa andmine
muudel juhtudel
Sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister võib anda välisriigi
relvajõududele käskkirjaga loa viibida ajutiselt Eesti Vabariigi territooriumil järgmistel
eesmärkidel:
1) osalemine Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel õppusel;
2) osalemine Eesti Vabariigi territooriumil asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses;
3) ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti elluviimine Eesti Vabariigi territooriumil.
§ 145. Välisriigi relvajõudude transiit
(1) Välisriigi relvajõudude transiit käesoleva seaduse tähenduses on välisriigi relvajõudude
viibimine Eesti Vabariigi territooriumil selle maismaaosa läbimiseks, välja arvatud käesoleva
seaduse § 143 lõikes 4 sätestatud juhul.
(2) Välisriigi relvajõududele transiidiloa andmise, kui Eesti Vabariik ja asjaomane välisriik on
kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osalised, otsustab sõjalise riigikaitse
korraldamise valdkonna eest vastutav minister.
(3) Kui Eesti Vabariigi ja välisriigi vahel ei ole sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet
sisaldavat lepingut, otsustab relvajõududele transiidiloa andmise:
1) sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, kui üksuse
isikkoosseisus on kuni 2000 liiget;
2) Vabariigi Valitsus korraldusega, kui üksuse isikkoosseisus on 2001 kuni 5000 liiget;
3) Riigikogu otsusega, kui üksuse isikkoosseisus on rohkem kui 5000 liiget.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud käskkiri ja punktis 2 nimetatud korraldus
tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu
riigikaitsekomisjoni esimehele.
(5) Riigikogu võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud käskkirja ja punktis 2
nimetatud korralduse kehtivuse peatada ja teha uue otsuse.
§ 146. Välisriigi relvajõudude õigus kasutada jõudu
(1) Käesoleva seaduse § 143 alusel Eesti Vabariigi territooriumil viibivad välisriigi relvajõud
võivad Eesti Vabariigi territooriumil kasutada jõudu rahvusvahelise sõjalise operatsiooni
eesmärkide saavutamiseks.
(2) Käesoleva seaduse §-de 144 ja 145 alusel Eesti Vabariigi territooriumil viibivad välisriigi
relvajõud võivad kasutada jõudu, kui see on vajalik Kaitseväe toetamiseks rahuajal väljastpoolt
Eesti Vabariigi territooriumi Eesti Vabariigi vastu suunatud ründe tõrjumisel. Jõu kasutamise
alustamine otsustatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 46 lõikes 2 sätestatud korras.
EELNÕU
22.05.2025
72
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud õiguse kasutamise korral teeb Riigikogu või
Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 143 alusel viivitamata otsuse välisriigi relvajõudude
edasise viibimise kohta Eesti Vabariigi territooriumil.
(4) Välisriigi relvajõud lähtuvad Eesti Vabariigi territooriumil jõu kasutamisel välislepingutest,
rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest, rahvusvahelise
organisatsiooni ja asjaomase välisriigi kehtestatud jõu kasutamise korrast ning Riigikogu ja
Vabariigi Valitsuse antud õigustest ning seatud piirangutest.
§ 147. Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava Eesti Vabariigis viibimise
seaduslik alus
(1) Käesoleva seaduse § 142 lõikes 1 sätestatud luba on seaduslik alus ainult Eesti Vabariigi
territooriumil viibimiseks.
(2) Välisriigi relvajõudude liikme ülalpeetaval on õigus Eestis viibida koos välisriigi
relvajõudude liikmega, kes viibib Eestis käesoleva seaduse § 142 lõikes 1 sätestatud loa alusel.
Ülalpeetaval on lubatud Eestis viibida ja töötada nimetatud loa kehtivusajal.
(3) Välislepingus sätestatud juhul võib sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav
minister lubada ülalpeetaval viibida ja töötada Eestis loa kehtivusajast kauem.
(4) Käesoleva seaduse tähenduses on isik ülalpeetav, kui see tuleneb välislepingust.
§ 148. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalev muu isik
Välislepinguga võetud kohustuste täitmiseks kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 141–145 ja
147 välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava kohta sätestatut ka välisriigi relvajõude
saatvale nende teenistuses olevale tsiviilisikule, välisriigi relvajõudude lepingupartneri
töötajale, rahvusvahelise sõjalise õppeasutuse personali liikmele ja õppurile, rahvusvahelise
sõjalise peakorteri personali liikmele, peakorteri lepingupartneri töötajale ning nimetatud
isikute ülalpeetavatele.
§ 149. Lennu- ja laevaloa väljastamine
(1) Välisriigi sõjalaevale Eesti territoriaal- või sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse
osasse sisenemise loa (edaspidi laevaluba) ning välisriigi riiklikule õhusõidukile Eesti
õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi
lendamise loa (edaspidi lennuluba) annab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest
vastutav minister või tema volitatud isik.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevaloa ja lennuloa andmise korra kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba võib olla ühe- või mitmekordne.
11. peatükk
EELNÕU
22.05.2025
73
Riigivastutuse erandid
1. jagu
Riigivastutuse erandid kriisiolukorra ajal
§ 150. Riigivastutuse erandid riigikaitselise kriisiolukorra ajal
(1) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal tekitatud kahju hüvitatakse käesolevas seaduses ja selle
alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
(2) Kahju ei hüvitata, kui seaduses on ette nähtud õiglase hüvitise või sotsiaalse tagatise
maksmine, samuti kui käesoleva seadusega on kahju hüvitamine välistatud.
§ 151. Kahju hüvitamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal
(1) Isikul on õigus nõuda sellise kahju hüvitamist, mille on talle õigusvastaselt tekitanud
haldusorgan või kodanikukohustust täitev isik või seaduse alusel kaasatud muu isik, või selle
asemel õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist.
(2) Õiguspäraselt tekitatud kahju ei hüvitata. Isik võib taotleda käesoleva seaduse § 154 alusel
õiglase hüvitise maksmist.
(3) Kahju kannatanud isikule hüvitab kahju selle hüvitamiseks kohustatud isik. Kahju
hüvitamiseks kohustatud isik määratakse kindlaks riigivastutuse seaduse §-s 12 sätestatud
korras. Kui kahju tekitas füüsiline isik, kes täitis ühekordset kriisiülesannet, hüvitab kahju
ühekordse kriisiülesande määranud asutus.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kahju hüvitamiseks kohustatud isik võib sõltumata
kahju kannatanud isiku tahtest kõrvaldada kahju põhjustanud haldusaktiga või tehtud
toiminguga tekitatud õigusvastased tagajärjed.
§ 152. Hüvitatav kahju riigikaitselise kriisiolukorra ajal
(1) Isikule hüvitatakse otsene varaline kahju. Varaline kahju hüvitatakse rahas.
(2) Kui isikul jääb tema suhtes õigusvastaselt kohaldatud piirava meetme tõttu saamata tulu,
mille saamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal oleks asjaoludest hoolimata olnud tõenäoline,
ning selle hüvitamata jätmine oleks isiku suhtes erakordselt ebaõiglane, võib isik nõuda kahju
hüvitamist. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal tekkinud saamata jäänud tulu ei hüvitata.
(3) Õigusvastaselt isiku surma põhjustamise, isikule kehavigastuse tekitamise, isiku tervise
kahjustamise, piinamise, julma või alandava kohtlemise või isikult ebaseaduslikult vabaduse
võtmise korral võib isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitist võib
nõuda ka isiku lähedane võlaõigusseaduse § 134 lõikes 3 sätestatud juhul.
(4) Hüvitise suuruse määramisel lähtutakse riigivastutuse seaduse §-st 13.
§ 153. Kahju hüvitamise kord riigikaitselise kriisiolukorra ajal
EELNÕU
22.05.2025
74
(1) Kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile kolme aasta
jooksul arvates päevast, millal isik kahjust teada sai või pidi teada saama. Nimetatud tähtaeg
peatub riigikaitselise kriisiolukorra ajaks.
(2) Kui kahju tekitas füüsiline isik, kes täitis kodanikukohustust, või juriidiline isik, kes täitis
haldusorgani volitusel haldusülesannet, esitatakse taotlus haldusorganile, kes määras
kodanikukohustuse või andis volituse haldusülesande täitmiseks.
(3) Kahju hüvitamise taotluse lahendab haldusorgan ühe aasta jooksul taotluse saamisest
arvates.
(4) Kahju hüvitamise, sealhulgas selle asemel õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise
täpsemad tingimused, ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
2. jagu
Õiglane hüvitis
§ 154. Õiglase hüvitise maksmine
(1) Haldusorgan maksab isikule õiglase hüvitise eelkõige kodanikukohustuse ja ühekordse
kriisiülesande ja käesoleva seaduse § 155 alusel otsustatud erandi rakendamisel ning isikule
kuuluva asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise eest ning olukorras, kus konkreetset
isikut on koormatud teistega võrreldes palju rohkem.
(2) Õiglase hüvitise saamiseks peab isik esitama taotluse. Isik võib loobuda õiglasest hüvitisest.
(3) Õiglast hüvitist makstakse rahas, kui käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis
ei ole sätestatud teisiti. Õiglase hüvitise asemel võib isikule määrata muu toetuse või abi, kui
muu toetus või abi tagaks isikule parema toimetuleku, või isiku huvide kahjustamise hüvitada
muul sobivamal viisil.
(4) Isikule hüvitatakse kodanikukohustuse täitmine õiglases ulatuses. Isikule ei maksta õiglast
hüvitist ulatuses, milles tööandja säilitab isikule kohustuse täitmise ajaks tema senise töötasu
või palga. Isikule ei hüvitata saamata jäänud tulu.
(5) Isikule hüvitatakse ühekordse kriisiülesande täitmisega tekkinud otsesed kulud õiglases
ulatuses. Ei hüvitata tekkinud kulu ulatuses, milles ühekordse kriisiülesandega isikul on
võimalik hüvitist saada mujalt, või kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus.
(6) Isikule hüvitatakse asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamisega tekkinud otsesed
kulud õiglases ulatuses. Isikule ei maksta õiglast hüvitist juhul, kui tal on võimalik hüvitist
saada mujalt, kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus või asi võeti sundkasutusse või
sundvõõrandati seetõttu, et isik jättis täitmata seadusest tulenevad nõuded, või kui seaduses ei
ole sätestatud teisiti.
EELNÕU
22.05.2025
75
(7) Kui sundkasutusse võetud asi on muutunud kasutamiskõlbmatuks, võib õiglase hüvitise
asendada samaväärse asjaga.
(8) Kodanikukohustuse täitmise eest maksab õiglast hüvitist avaliku võimu kandja, kes selle
määras.
(9) Õiglase hüvitise maksmise täpsemad tingimused, ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi
Valitsus määrusega.
§ 155. Õiglane hüvitis makseteenuse osutajatele
(1) Vabariigi Valitsus võib korraldusega otsustada makseteenuste toimimise valdkonna
elutähtsa teenuse osutaja makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktides 3, 4 ja
7 nimetatud makseteenuse osutamisel kasutada isikut tõendavasse dokumenti kantud digitaalset
tuvastamist võimaldavat sertifikaati, mille kehtivust ei ole võimalik kriisiolukorrast tulenevalt
kontrollida.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduses võib Vabariigi Valitsus lisaks ette
näha:
1) elutähtsa teenuse osutaja, kelle suhtes erand kehtib;
2) makseteenused, mille suhtes erand kehtib;
3) erandi kehtivuse tähtaja;
4) maksetehingu lubatud suurima väärtuse;
5) muud asjaolud, mis on olulised erandi kasutamisel.
(3) Vabariigi Valitsuse otsusel makstakse makseteenuse osutajale käesoleva paragrahvi lõikes
1 sätestatud erandi rakendamise korral õiglast hüvitist, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) elektroonilise isikutuvastamise, autentimise ja digitaalse allkirjastamise valdkonna elutähtsa
teenuse osutaja ei taganud isikut tõendavasse dokumenti kantud digitaalset tuvastamist
võimaldava sertifikaadi kontrolli;
2) alternatiivsed lahendused digitaalseks isiku tuvastamiseks ja maksete kinnitamiseks
puuduvad või ei ole mõistliku aja jooksul rakendatavad;
3) maksetehing on tehtud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse kehtivuse ajal ja
vastab otsusega kehtestatud tingimustele ja
4) maksetehing tehti kehtetut digitaalset tuvastamist võimaldavat sertifikaati kasutades.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud õiglase hüvitise taotlemise ning maksmise
täpsemad tingimused, korra ja ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
3. jagu
Kahju hüvitamine rahvusvahelises sõjalises koostöös
§ 156. Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamine
(1) Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitatakse välislepingus sätestatud
tingimustel ja korras. Kahju hüvitamisel kohaldatakse riigivastutuse seadust, kui see ei ole
vastuolus Riigikogu ratifitseeritud välislepinguga.
EELNÕU
22.05.2025
76
(2) Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise otsustab Kaitsevägi, kui
seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
(3) Kaitsevägi võib välislepingu või ametkondliku välislepingu alusel või kui see on vajalik
riigi välissuhtluse ja rahvusvahelise sõjalise koostöö huvides hüvitada kahju, mille eest Eesti
riik ei vastuta.
(4) Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise,
kahju hüvitamise ja hüvitisest loobumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
12. peatükk
Järelevalve
1. jagu
Riiklik järelevalve
§ 157. Riikliku järelevalve ülesande täitmise ja erimeetme kohaldamise õiguse volitamine
(1) Vabariigi Valitsus võib määrusega volitada valitsusasutuse täitma riikliku järelevalve
ülesannet käesolevas seaduses või muus seaduses sätestatud püsiva kriisiülesande täitmise üle,
kui seadusega ei ole antud seda ülesannet muule valitsusasutusele.
(2) Vabariigi Valitsus võib määrusega volitada valitsusasutuse täitma riikliku järelevalve
ülesannet käesolevas seaduses sätestatud piirava meetme täitmise üle ja kohaldama
korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve erimeedet.
(3) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruses kindlaks määrata
valitsusasutuse, kes võib piirava meetme täitmise üle riikliku järelevalve ülesande tegemisel
kasutada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.
(4) Korrakaitseseaduses sätestatud erimeetme ja vahetu sunni kohaldamise ülesannet ei või
valitsusasutus määrata isikule, kellel puuduvad selleks vajalikud teadmised ja oskused.
§ 158. Haldussunnivahendi kohaldamine
(1) Riiklikku järelevalve tegija võib rakendada ettekirjutuse täitmiseks asendustäitmist või
sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse
kohaldamise ülemmäär füüsilise isiku suhtes on 9600 eurot ja juriidilise isiku suhtes 30 000
eurot.
(2) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib sõjaseisukorra ajal ajutiselt võtta
üle ettevõtte valduse, kui juriidiline isik ei täida temale piirava meetme täitmise tagamisel
ettekirjutusega pandud kohustust.
§ 159. Riikliku järelevalve tegemine kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel
(1) Käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud kriisiolukorraks valmistumise ja selle
lahendamise nõuete täitmise üle tehakse riiklikku järelevalvet järgmiselt:
EELNÕU
22.05.2025
77
1) käesoleva seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuete, § 75 lõikes 11, § 77
lõigetes 3 ja 4 ning § 78 lõikes 1 või seaduses ja selle alusel sätestatud elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutus ning
finantsjärelevalve subjektide suhtes Finantsinspektsioon;
2) käesoleva seaduse § 19 lõike 7 alusel kehtestatud ajutiselt või alaliselt kaitstavate olulise
tähtsusega objektide, välja arvatud sõjalise riigikaitse toimimisega seotud ja
Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutuses olevad objektid, kaitse
nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet Kaitsepolitseiamet;
3) käesoleva seaduse § 89 lõigete 3 ja 4 ja § 91 lõike 1 nõuete ning § 89 lõike 8, § 90 lõike 4, §
91 lõike 3 ja § 92 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet
Päästeamet.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks võib
Kaitsepolitseiamet kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta
sätestatut.
§ 160. Riikliku järelevalve erimeetmed kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise
nõuete täitmise tagamisel
Riikliku järelevalve tegemisel võib käesoleva seaduse § 157 lõikes 1 ja §-s 159 sätestatud
haldusorgan kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud
erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.
§ 161. Riikliku järelevalve tegemine piiravate meetmete täitmise tagamisel
(1) Käesolevas seaduses sätestatud piirava meetme täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet
piiravat meedet kohaldanud valitsusasutus või Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus, kui
käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Käesoleva seaduse §-des 53 ja 54 sätestatud piirava meetme täitmise üle teeb riiklikku
järelevalvet Politsei- ja Piirivalveamet riigipiiri seaduses sätestatud alustel ja korras.
(3) Käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud vallasasjade riiki sisseveo ja riigist väljaveo tingimuste
täitmise kontrollimisel teevad riiklikku järelevalvet Maksu- ja Tolliamet ning Politsei- ja
Piirivalveamet riigipiiri seaduses ja tollialastes õigusaktides sätestatud alustel ja korras.
§ 162. Riikliku järelevalve erimeetme kohaldamine piiravate meetmete üle järelevalve
tegemisel
Piiravat meedet kohaldanud valitsusasutus või Vabariigi Valitsuse volitatud muu valitsusasutus
võib piirava meetme täitmise üle riikliku järelevalve tegemisel kohaldada temale käesoleva
seaduse § 157 lõike 2 alusel määrusega volitatud riikliku järelevalve erimeedet
korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
163. Vahetu sunni kohaldamine piiravate meetmete üle järelevalve tegemisel
Kui piirava meetme täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole
õigel ajal võimalik, võib piirava meetme täitmise üle riikliku järelevalve tegemisel kohaldada
EELNÕU
22.05.2025
78
vahetut sundi Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi ja käesoleva seaduse §
157 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus korrakaitseseaduses sätestatud
alustel ja korras.
2. jagu
Haldusjärelevalve
§ 164. Haldusjärelevalve tegemine
(1) Käesoleva seaduse § 33 alusel antud ühekordse kriisiülesande täitmise üle teeb
haldusjärelevalvet ülesande andnud haldusorgan või tema volitatud haldusorgan.
(2) Käesoleva seaduse § 19 lõike 7 alusel kehtestatud ajutiselt või alaliselt kaitstavate olulise
tähtsusega objektide kaitse nõuete täitmise üle teeb haldusjärelevalvet Kaitsepolitseiamet ning
sõjalise riigikaitse toimimisega seotud ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva
julgeolekuasutuse kasutuses olevate objektide korral Kaitsevägi.
(3) Käesoleva seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuete, § 75 lõikes 11, §
77 lõigetes 3 ja 4 ning § 78 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmise üle teeb haldusjärelevalvet
elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema § 74 lõike 4 alusel määratud asutus.
(4) Käesoleva seaduse § 89 lõigete 3 ja 4 ja § 91 lõike 1 nõuete ning § 89 lõike 8, § 90 lõike 4,
§ 91 lõike 3 ja § 92 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teeb haldusjärelevalvet
Päästeamet.
(5) Haldusjärelevalve tegija võib lisaks Vabariigi Valitsuse seaduse § 752 lõikes 1 sätestatud
haldusjärelevalve meetmetele teha ettekirjutuse järelevalvatava tegevuse õiguspäraseks ja
otstarbekaks täitmiseks.
(6) Ettekirjutuse täitmiseks võib rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja
sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär füüsilise
isiku suhtes on 9600 eurot ja juriidilise isiku suhtes 30 000 eurot.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud haldusjärelevalve tegemisel võivad Kaitsepolitseiamet ja
Kaitsevägi kohaldada vastavalt julgeolekuasutuste seaduses või Kaitseväe korralduse seaduses
isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.
§ 165. Haldusjärelevalve tegemine kohaliku omavalitsuse üksuse püsiva kriisiülesande
täitmise üle
(1) Käesoleva seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud püsiva kriisiülesande täitmise
ja selleks valmistumise üle tehakse haldusjärelevalvet järgmiselt:
1) käesoleva seaduse § 83 lõike 1 punktides 1 ja 11 sätestatud ülesannete üle teeb
haldusjärelevalvet Päästeamet;
2) käesoleva seaduse § 83 lõike 1 punktides 2–9 sätestatud ülesannete üle teeb
haldusjärelevalvet Sotsiaalkindlustusamet;
EELNÕU
22.05.2025
79
4) käesoleva seaduse § 83 lõike 1 punktis 10 sätestatud ülesande üle teeb haldusjärelevalvet
Haridus- ja Teadusministeerium.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusorgan võib haldusjärelevalve tegemisel
kohaldada Vabariigi Valitsuse seaduse § 752 lõikes 1 sätestatud haldusjärelevalve meetmeid ja
teha ettekirjutuse kohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesande õiguspäraseks täitmiseks.
(3) Ettekirjutuse kohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesande õiguspäraseks ja
otstarbekaks täitmiseks võib teha juhul, kui vastava ülesande täitmise laadi ja mahtu arvestades
on tegemist riikliku kohustusega.
(4) Ettekirjutuse täitmiseks võib rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja
sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär on 30 000
eurot.
3. jagu
Järelevalve õigusaktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle kriisiolukorra ajal
§ 166. Järelevalve kriisiolukorra ajal tehtud otsuste üle
(1) Järelevalvet selle üle, kas kriisiolukorra kehtestamise, eriolukorra, erakorralise ja
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise ning nende
pikendamise ning Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil
osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsus vastavad põhiseadusele,
seadustele ja välislepingule, teeb õiguskantsler.
(2) Järelevalvet selle üle, kas kriisiolukorra lõpetamata jätmine ja kriisiolukorra ajal vastu
võetud üldkorralduste kehtetuks tunnistamine on õiguspärane, teeb õiguskantsler.
(3) Kui õiguskantsler leiab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus või kriisiolukorra
lõpetamata jätmine ja kriisiolukorra ajal vastu võetud üldkorralduste kehtetuks tunnistamine on
kas täielikult või osaliselt põhiseaduse, seaduse või välislepinguga vastuolus, esitab ta
viivitamata vastava otsuse tegijale taotluse viia otsus vastavusse põhiseaduse, seaduste või
välislepinguga. Kui otsuse kehtestaja seda õiguskantsleri määratud tähtaja jooksul ei tee, on
õiguskantsleril õigus pöörduda Riigikohtu poole taotlusega peatada otsuse kehtivus kuni selle
põhiseaduse, seaduse või välislepinguga kooskõlla viimiseni.
(4) Riigikohus lahendab taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse
3. peatükis sätestatud korras.
§ 167. Järelevalve kriisiolukorra ajal vastu võetud õigustloova akti ja üldkorralduse üle
(1) Järelevalvet kriisiolukorra ajal vastu võetud õigustloova akti ja üldkorralduse põhiseadusele,
seadustele ja välislepingutele vastavuse üle teeb õiguskantsler õiguskantsleri seaduses
ettenähtud tingimustel ja korras.
(2) Kui õiguskantsler leiab, et kriisiolukorra ajal vastu võetud õigustloov akt või üldkorraldus
ei vasta kas täielikult või osaliselt põhiseadusele, seadusele või välislepingule, teeb ta akti või
EELNÕU
22.05.2025
80
üldkorralduse vastu võtnud organile ettepaneku viia akt või üldkorraldus või selle säte 20 päeva
jooksul kooskõlla põhiseaduse, seaduse või välislepinguga.
(3) Kui õigustloova akti või üldkorralduse vastu võtnud organ ei ole õiguskantsleri määratud
tähtaja jooksul akti või üldkorraldust põhiseaduse, seaduse või välislepinguga kooskõlla viinud,
teeb õiguskantsler viivitamata Riigikohtule ettepaneku tunnistada õigustloov akt või
üldkorraldus või selle säte kehtetuks.
(4) Riigikohus lahendab taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse
2. peatükis sätestatud korras.
13. peatükk
Vastutus
§ 168. Elutähtsa teenuse osutaja kohustuste rikkumine
(1) Elutähtsa teenuse osutajale käesoleva seaduse § 75 lõike 11 punktides 1–7 ja 10 ning § 78
lõikes 1 kehtestatud kohustuste rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 169. Kriisiolukorra lahendamiseks antud haldusakti täitmata jätmine
(1) Käesoleva seaduse 5. peatüki 2.–4. jaos sätestatud piirava meetme kohaldamise haldusakti
täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 170. Kriisiülesande täitmata jätmine või selle väiksemas ulatuses või tingimustele
mittevastav täitmine
(1) Kriisiülesande täitmata jätmise või selle väiksemas ulatuses või tingimustele mittevastava
täitmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 171. Kodanikukohustuse täitmata jätmine või selle täitmise võimatusest teatamata
jätmine
(1) Kodanikukohustuse mõjuva põhjuseta täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest
teatamata jätmise eest –
EELNÕU
22.05.2025
81
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui isikut on varem karistatud sama teo
eest, –
karistatakse arestiga.
§ 172. Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmine kriisiülesandega
ameti- või töökohal
(1) Kriisiülesandega ameti- või töökohal kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse
täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui isikut on varem karistatud sama teo
eest, –
karistatakse arestiga.
§ 173. Asja sundkasutusse võtmise ja asja sundvõõrandamise takistamine
(1) Asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise takistamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 174. Kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku asja sundkasutusse andmise ja asja
sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmine
(1) Kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku asja sundkasutusse andmise või asja
sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest teatamata jätmise
eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik,
–
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärteo katse on karistatav.
§ 175. Alaliselt ja ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse nõuete
rikkumine
(1) Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse nõuete rikkumise
eest objekti valdaja töötaja või ametniku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
EELNÕU
22.05.2025
82
§ 176. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 168 ja 169 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja
Piirivalveamet.
(2) Käesoleva seaduse §-s 170 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on ministeerium, kelle
valitsemisalasse kuuluv kriisiülesanne täitmata jäetakse. Ministeerium võib oma valitsemisalas
määrata ametiasutused, kes selle ministeeriumi valitsemisalas toimunud kriisiülesannete
rikkumistega seoses väärteomenetlust läbi viivad.
(3) Käesoleva seaduse §-s 171 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on kodanikukohustuse
täitmise kohustuse pannud valitsusasutus.
(4) Käesoleva seaduse §-s 172 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:
1) ministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub küsimus, mille lahendamiseks kriisiülesandega
ameti- või töökoht on moodustatud;
2) valla- ja linnavalitsus tema korraldatava elutähtsa teenuse osutaja juures moodustatud
kriisiülesandega ameti- või töökoha korral;
3) Politsei- ja Piirivalveamet käesoleva seaduse § 100 lõikes 3 nimetatud kriisiülesandega
ametikoha korral.
(5) Käesoleva seaduse §-des 173 ja 174 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:
1) Politsei- ja Piirivalveamet, välja arvatud käesoleva lõike punktides 2 ja 3 sätestatud juhul;
2) Kaitsevägi, kui asja võtab sundkasutusse või sundvõõrandab Kaitsevägi või Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus;
3) Päästeamet, kui asja võtab sundkasutusse või sundvõõrandab Päästeamet.
(6) Käesoleva seaduse §-s 175 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:
1) Kaitsepolitseiamet;
2) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva
julgeolekuasutuse kasutuses oleva objekti korral Kaitsevägi.
14. peatükk
Rakendussätted
§ 177. Üleminekusätted
(1) Enne 2024. aasta 18. oktoobrit käesoleva seaduse § 75 lõike 1 tingimustele vastavad isikud
loetakse elutähtsa teenuse osutajaks päevast, mil isik esmakordselt täitis hädaolukorra seaduse
ja § 75 lõike 1 tähenduses tingimused, mille täitmise korral loeti ettevõtjana tegutsev isik
elutähtsa teenuse osutajaks.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist hädaolukorra seaduse alusel haldusaktiga elutähtsa
teenuse osutajaks määratud isikud loetakse käesoleva seaduse tähenduses elutähtsa teenuse
osutajaks nende määramisest arvates.
EELNÕU
22.05.2025
83
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetud isikute kohta ei koostata käesoleva seaduse §
75 lõikes 3 nimetatud haldusakti ja nende suhtes kohaldatakse hädaolukorra seaduses sätestatud
kohustuse täitmise tähtaegu.
(4) Enne käesoleva seaduse jõustumist hädaolukorra seaduse alusel kinnitatud elutähtsa teenuse
toimepidevuse riskianalüüs ja plaan kehtib kuni käesoleva seaduse § 13 lõike 3 alusel
riskianalüüsi ja § 15 lõike 7 alusel kriisiplaani kinnitamiseni.
(5) Elutähtsa teenuse osutaja teeb käesoleva seaduse §-s 77 nimetatud taustakontrolli
esmakordselt kuue kuu jooksul pärast käesoleva seaduse nõuetele vastava elutähtsa teenuse
toimepidevuse riskianalüüsi kinnitamist.
(6) Enne käesoleva seaduse jõustumist riigikaitseseaduse alusel kehtestatud riigikaitse
strateegiline arengudokument kehtib kuni käesoleva seaduse § 7 lõike 2 alusel riigikaitse
strateegilise arengudokumendi kehtestamiseni.
(7) Enne käesoleva seaduse jõustumist hädaolukorra seaduse alusel koostatud elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevuse strateegia kehtib kuni käesoleva seaduse §-s 81 nimetatud elutähtsa
teenuse osutajate toimepidevuse strateegia ajakohastamiseni.
(8) Hädaolukorra seaduse § 91 alusel koostatud üleriigiline riskianalüüs kehtib kuni käesoleva
seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud üleriigilise riskianalüüsi koostamiseni.
(9) Riigikaitseseaduse § 7 lõike 4 alusel kehtestatud riigi kaitsetegevuse kava kehtib kuni
käesoleva seaduse § 14 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse kriisiplaani kehtestamiseni.
(10) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksus, koostab
käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastava riskianalüüsi ja kriisiplaani
2027. aasta 31. detsembriks.
(11) Enne käesoleva seaduse jõustumist koostatud hädaolukorra lahendamise plaanid kehtivad
kuni käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastavate kriisiplaanide koostamise
ja kinnitamiseni.
(12) Käesoleva seaduse § 89 lõikes 3 sätestatud varjendi rajamise nõuet ei kohaldata hoonele,
mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne
2026. aasta 1. juulit.
(13) Käesoleva seaduse § 89 lõikes 4 sätestatud varjendi rajamise nõuet ei kohaldata hoonele,
mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne
2028. aasta 1. juulit.
(14) Varjendi rajamise kohustusega hoone, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või
ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2026. aasta 1. juulit, ja käesoleva paragrahvi lõikes
13 nimetatud hoone omanik omanik:
1) koostab käesoleva seaduse § 91 lõikes 1 sätestatud varjumisplaani hiljemalt 2027. aasta 1.
juuliks;
2) varjumiskoha kohandamise võimaluse korral kohandab hoone või selle osa varjumiskohaks
hiljemalt 2028. aasta 1. juuliks.
EELNÕU
22.05.2025
84
(15) Enne käesoleva seaduse jõustumist riigikaitseseaduse ja selle alusel antud õigusaktide
kohaselt määratud riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohad loetakse kriisiülesandega
ameti- ja töökohtadeks, nendel olevate isikute töökohustus jätkub kuni selle lõppemiseni
käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras ning selle rakendamist
ja täitmist ei saa käesoleva seaduse § 101 lõike 4 alusel ning lõike 10 alusel antud määrusega
kehtestatud tingimustest lähtudes tähtajaliselt piirata, välja arvatud juhul, kui seda tehakse
käesoleva seaduse jõustumisest arvates nelja kuu jooksul või kui riigikaitselise kriisiolukorra
ajal ei otsusta Vabariigi Valitsus teisiti..
(16) Enne käesoleva seaduse jõustumist riigikaitseseaduse § 84 lõike 2 alusel määratud alaline
riigikaitseobjekt loetakse käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud alaliselt kaitstavaks olulise
tähtsusega objektiks.
(17) Käesoleva seaduse § 87 lõikes 4 nimetatud edastaja on kohustatud EE-ALARM-iga liituma
hiljemalt 2028. aasta 1. juuliks.
§ 178. Abipolitseiniku seaduse muutmine
Abipolitseiniku seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 421 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kriisiroll määratakse abipolitseinikule (edaspidi kriisirolliga abipolitseinik), kes annab
nõusoleku abistada politseid enne kriisiolukorda, sealhulgas massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorras, ja kriisiolukorra ajal (edaspidi kriisi lahendamine) ning kellel on
ülesande täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.“;
2) paragrahvi 421 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõnad „riigikaitselise töökohustusega ameti- või
töökohal“ sõnadega „kriisiülesandega ameti- või töökohal“;
3) paragrahvi 423 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui kriisirolliga abipolitseinik nimetatakse sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti-
või töökohale või tema ameti- või töökoht määratakse kriisiülesandega ameti- või töökohaks,
peatub tema kriisirolliga abipolitseiniku staatus. Staatuse peatumiseks esitab isik Politsei- ja
Piirivalveametile avalduse.“;
4) paragrahvi 423 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kriisirolliga abipolitseiniku staatus jätkub, kui isik vabastatakse kriisiülesandega ameti-
või töökohalt või sõjaaja ametikohalt või tema ameti- või töökoht ei ole enam kriisiülesandega
ameti- või töökoht. Staatuse jätkamiseks esitab isik Politsei- ja Piirivalveametile avalduse.“.
§ 179. Advokatuuriseaduse muutmine
Advokatuuriseaduse 41. peatükki täiendatakse §-ga 642 järgmises sõnastuses:
„§ 642. Riigi õigusabi osutamine kriisiolukorra ajal
(1) Advokatuuri püsiv kriisiülesanne on korraldada kriisiolukorra ajal käesoleva paragrahvi
lõikes 4 nimetatud kriisiülesande täitmist ning tagada see oma liikmete kaudu.
EELNÕU
22.05.2025
85
(2) Kriisiolukorraks käesoleva paragrahvi tähenduses on kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse tähenduses.
(3) Advokatuuri juhatus määrab püsiva kriisiülesande täitmiseks vajaliku arvu riigi õigusabi
osutajaid ja nimetab kriisiolukorra ajal riigi õigusabi osutamise kohustusega isikud, kellele võib
nimetatud kohustuse määrata tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 100 lõike 4 alusel
kriisiülesandega töökohale määramisele kohaldatavas korras.
(4) Riigi õigusabi osutamine füüsilisele isikule kriisiolukorra ajal on püsiv kriisiülesanne, mida
täidab riigi õigusabi seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud riigi õigusabi osutaja, kes on määratud
käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel.“.
§ 180. Alkoholiseaduse muutmine
Alkoholiseaduse § 36 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kriisiolukorra ajal selle lahendamise eesmärgil alkohoolse joogi jaemüügi õiguse
peatamise otsus jõustub allakirjutamisel, kui korralduses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.“.
§ 181. Asjaõigusseaduse muutmine
Asjaõigusseaduse § 1581 lõike 11 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna „ehitis“ tekstiosaga
„ning sireeniseade tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse § 87 lõike 9 tähenduses“.
§ 182. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine
Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 381 järgmises sõnastuses:
„§ 381. Õhukvaliteedi taseme hindamine kriisiülesandena
(1) Käesolevas jaotises sätestatud õhukvaliteedi taseme hindamine on püsiv kriisiülesanne,
mida täidab isik, kellega on sõlmitud käesoleva seaduse § 30 lõikes 5 nimetatud haldusleping.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmise nõuded kehtestab valdkonna eest
vastutav minister käskkirjaga.“;
2) paragrahvi 55 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 87 lõike 9 tähenduses sireeniseadme tekitatud heli.“;
3) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Riiklik ja haldusjärelevalve“;
4) seaduse 8. peatükki täiendatakse §-ga 2261 järgmises sõnastuses:
„§ 2261. Haldusjärelevalve kriisiülesande täitmise üle
(1) Käesoleva seaduse §-s 381 sätestatud kriisiülesande täitmiseks valmistumise üle teeb
haldusjärelevalvet § 30 lõikes 5 nimetatud halduslepingus määratud asutus.
EELNÕU
22.05.2025
86
(2) Käesoleva seaduse §-s 381 sätestatud kriisiülesande täitmise õiguspärasuse ja otstarbekuse
üle teeb haldusjärelevalvet Kliimaministeerium.
(3) Kliimaministeerium võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud järelevalve tegemisel:
1) teha ettekirjutuse kriisiülesande õiguspäraseks ja otstarbekaks täitmiseks;
2) rakendada ettekirjutuse täitmiseks tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 164 lõikes 6 nimetatud
sunnivahendeid.“.
§ 183. Autoveoseaduse muutmine
Autoveoseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõikes 4 asendatakse sõna „riigikaitseseaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse“;
2) paragrahvi 1 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Käesolevat seadust ei kohaldata autoveole, mida tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
alusel riigikaitselise kriisiolukorra ajal kriisiülesande või kodanikukohustuse täitmiseks.“;
3) paragrahvi 36 lõike 4 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) mida kasutatakse päästesündmuse lahendamiseks, kriisiolukorra ajal, sealhulgas sõidukit,
mida kasutatakse mitteärilisel humanitaarabi veol;“.
§ 184. Avaliku teabe seaduse muutmine
Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 35 lõike 1 punktid 6–62 ja § 35 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeld ei kehti, kui juurdepääsu teabele piiratakse
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 66 lõike 1 alusel.“;
3) seadust täiendatakse §-ga 584 järgmises sõnastuses:
„§ 584. Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduses sätestatud alusel
(1) Käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktide 6–62 ja § 35 lõike 2 punkti 5 kehtetuks muutumisest
arvates jääb nende punktide alusel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe
juurdepääsupiirang kehtima vastavalt teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise ajal
kehtinud nõuetele, kui teabele juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib.
(2) Käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktide 6–62 ja § 35 lõike 2 punkti 5 kehtetuks muutumisest
arvates võib teabevaldaja tunnistada selle teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 127 sätestatud alusel ja tähtajaks, kui teabele
juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib.“.
§ 185. Avaliku teenistuse seaduse muutmine
Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
EELNÕU
22.05.2025
87
1) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kriisiolukorra ajal võib vaba ametikoha tähtajaliselt täita ilma konkursita, kui konkursi
korraldamine ei ole olukorra kiireloomulisuse tõttu võimalik ja kui ametikoha täitmine on
vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“;
2) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kriisiolukorra ajal on ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus määratud ajaks
ametisse nimetatud isiku nõusolekul tema teenistustähtaja lõppemisel pikendada
teenistustähtaega, kui kriisiolukorrast tingituna ei ole võimalik ametikohta täita ja kui
ametikoha täitmine on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Tähtaega võib pikendada kuni 90
kalendripäeva kriisiolukorra lõppemisest arvates.“;
3) paragrahvi 83 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses
viibimise ajaks;“;
4) paragrahvi 83 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 100 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) kes viibib aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel
tegevteenistuses.“.
§ 186. Eesti Panga seaduse muutmine
Eesti Panga seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Eesti Panga püsivad kriisiülesanded on:
1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud ülesanded;
2) Eesti Panga hallatavate maksesüsteemide toimimise tagamine;
3) finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine, sealhulgas finantskriiside lahendamisel
osalemine;
4) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesannete täitmine.“;
2) paragrahvi 112 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kui Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi volitused on lõppenud
ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga
presidendi kandidaadi suhtes teostada kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4
nimetatud dokumentide saamisest arvates. Julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi loal võib
julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esineb riigisaladuse ja
salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või kui ühe kuu
jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine.
Julgeolekukontrolli teostamise tähtaja pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti,
asjaomaseid valitsuskomisjone ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni.“.
§ 187. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine
EELNÕU
22.05.2025
88
Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „ Hädaolukorra seaduse §
36 lõike 21 punktis 1“ tekstiosaga „Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 5“.
§ 188. Ehitusseadustiku muutmine
Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) seadustikus asendatakse läbivalt sõna „riigikaitseobjekt“ sõnadega „alaliselt või ajutiselt
kaitstav olulise tähtsusega objekt“ vastavas käändes;
2) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) varjendi rajamist;“;
3) paragrahvi 11 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „nõudeid“ tekstiosaga „,välja arvatud
käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 21 sätestatud nõuete osas.“;
4) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Vabariigi Valitsus võib määrusega täpsustada ehitisele esitatavaid nõudeid käesoleva
paragrahvi lõike 2 punktis 21 sätestatud nõuete osas.“;
5) paragrahvi 97 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 4“
tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 15“;
6) paragrahvi 97 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Kohalikke teid korrashoidev ettevõtja on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3
punktis 9 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui kohaliku omavalitsuse üksus on ta
haldusaktiga elutähtsa teenuse osutajaks määranud.“;
7) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud elutähtsa teenuse osutajate püsiv
kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel
kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab
kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
8) paragrahvi 115 lõikes 11 asendatakse sõna „hädaolukorra“ sõnaga „kriisiolukorra“;
9) paragrahvi 130 lõiget 10 täiendatakse pärast sõna „tuleohutusnõuete“ sõnadega „ja varjendile
esitatavate nõuete“;
10) paragrahvi 130 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:
„(14) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 97 lõikes 81 sätestatud elutähtsa teenuse nõuete
täitmise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“.
§ 189. Elektrituruseaduse muutmine
Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:
EELNÕU
22.05.2025
89
1) paragrahvi 211 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse
ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja
on:“;
2) paragrahvi 211 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on
osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab püsivat kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
3) paragrahvi 601 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Üliväikest eraldatud võrku ei või rajada piirkonda, kus tarbija on elutähtsa teenuse osutaja
või alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja.“;
4) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:
„(42) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 211 lõikes 2 sätestatud elutähtsa teenuse nõuete
täitmise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“.
§ 190. Elektroonilise side seaduse muutmine
Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punktis 29 asendatakse sõna „hädaabiteenistuse“ sõnaga „häirekeskuse“;
2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 464 järgmises sõnastuses:
„464) ringhäälinguvõrgu teenus on ringhäälinguvõrgu kaudu osutatav üldkasutatav
elektroonilise side teenus, millega tehakse avalikkusele kättesaadavaks meediateenus.“;
3) paragrahvi 211 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 211. Raadiosageduste haldamine ja kasutamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal“;
4) paragrahvi 211 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud kaitsevalmiduse,
erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal“ tekstiosaga „riigikaitselise kriisiolukorra ajal“;
5) paragrahvi 87 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Teenuse osutaja, kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat, on tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktides 2, 13 ja 18 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja vastava
teenuse puhul.“;
6) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on
osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
7) seadust täiendatakse §-ga 881 järgmises sõnastuses:
„§ 881. Riigisisene rändlusteenus
EELNÕU
22.05.2025
90
(1) Riigisisene rändlusteenus on rändlusteenus, millega elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja
võimaldab teise elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja kliendil Eestis kasutada
mobiiltelefoniteenust oma mobiilsidevõrgus.
(2) Riigisisese rändlusteenuse võib võtta kasutusele Vabariigi Valitsuse otsusel erakorralise või
sõjaseisukorra ajal, kui on tekkinud mobiilsidevõrgu taristu pikaajaline, raskete tagajärgedega
või muu suure mõjuga katkestus elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutamisel.
(3) Riigisisese rändlusteenuse osutamise lõpetamise korralduse annab käesoleva paragrahvi
lõike 2 kohaselt Vabariigi Valitsus kohe, kui erakorraline või sõjaseisukord lõpeb või riigisisese
rändlusteenuse osutamine pole enam vajalik.
(4) Riigisisese rändlusteenuse osutamisel lähtub elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja
järgmisest:
1) võimaldab teise elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja kliendile minimaalselt vajalikus
ulatuses juurdepääsu oma mobiilsidevõrgule juurdepääsuvõrgu tasandil ja vajaduse korral kogu
riigi territooriumi ulatuses;
2) vajaduse korral rakendab kõne- ja andmesideliikluse või sidevõrgu haldamise meetmeid, mis
on vajalikud teenuse toimepidevuse võimaldamiseks ulatuses, milles see on tehniliselt võimalik
selleks lisakulusid tegemata;
3) võimaldab riigisisese rändlusteenuse kasutamisel tehniliselt võimalikus ja optimaalses
ulatuses vähemalt 4G võrgus toimivat mobiilset kõnet, SMS-lühisõnumiteenust ja mobiilset
andmesideteenust.
(5) Elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja võimaldab teise elutähtsa mobiiltelefoniteenuse
osutaja kliendile riigisisese rändlusteenuse kasutamist tasuta.
(6) Elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale hüvitatakse riigisisese rändlusteenuse
osutamisega kaasnevad põhjendatud kulud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 154 ette nähtud
õiglase hüvitise korda järgides.
(7) Riigisisese rändlusteenuse osutamise valmisoleku loomise riist- ja tarkvara maksumus ning
nende hoolduskulud hüvitatakse elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale riigieelarvest
Justiits- ja Digiministeeriumi eelarve kaudu. Riist- ja tarkvara soetamise või väljavahetamise
vajadus, soetamise viis ning soetamise ja hoolduskulude maksumus kooskõlastatakse Justiits-
ja Digiministeeriumiga enne riist- või tarkvara soetamist või väljavahetamist. Nimetatud kulud
hüvitatakse vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi ning sideettevõtja vahel sõlmitud lepingule.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud kulude hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“;
8) paragrahvi 903 tekstis asendatakse tekstiosa „Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 21 punktis 2“
tekstiosaga „Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 4“;
9) paragrahvi 98 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus ettekirjutusega nõuda, et
sideettevõtja piiraks sideteenuse osutamist lõppkasutajale või juurdepääsu sidevõrgule, kui
teenuse osutamine või juurdepääs kahjustab avalikku korda ähvardava olulise ohu
väljaselgitamist või tõrjumist.“;
EELNÕU
22.05.2025
91
10) seaduse 91. peatükki täiendatakse §-ga 1006 järgmises sõnastuses:
„§ 1006. Riigiside teenuste osutamiseks ja nende toimepidevuse tagamiseks asutatud riigi
sihtasutuse, mille asutajaõigusi teostab Justiits- ja Digiministeerium, püsiv kriisiülesanne
(1) Riigiside teenuste osutamiseks ja nende toimepidevuse tagamiseks asutatud riigi
sihtasutuse, mille asutajaõigusi teostab Justiits- ja Digiministeerium, püsiv kriisiülesanne on
tagada kriitilise tähtsusega side, mereraadioside ja operatiivraadioside toimimine vastavalt
käesoleva seaduse §-des 1003–1005 sätestatud nõuetele ja teenuse osutamise lepinguga võetud
kohustustele.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid, kui see
on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“;
11) paragrahvi 1051 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja
rändlusteenuse kasutajale võib edastada ohutuks tegutsemiseks juhiseid (edaspidi ohuteavitus)
järgmistel juhtudel:
1) valitsusasutuse ning kriisiolukorra ajal ka kriisiolukorra juhi ja kriisiolukorra lahendamise
eest vastutava asutuse otsusel, kui mobiiltelefoniteenuse kliendi ja rändlusteenuse kasutaja elule
või tervisele esineb oht või sellise ohu lõppemise korral, arvestades, et oht elule või tervisele
on eelkõige paljusid inimesi ohustav vahetult eelseisev või juba toimuv päästesündmus,
katastroof või muu ootamatu olukord;
2) kriisiolukorra ajal valitsusasutuse või kriisiolukorra juhi otsusel riigi julgeolekut ohustava
sündmuse või selle lõppemise korral;
3) Vabariigi Valitsuse või tema määratud valitsusasutuse otsusel tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse korraldatud õppuse läbiviimisel;
4) Kaitseväe otsusel kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigete 3 ja 31 alusel läbiviidava
sõjaväelise väljaõppe korral;
5) mitte rohkem kui üks kord aastas Päästeameti otsusel tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 87
lõike 2 tähenduses riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM terviktestimiseks. “;
12) paragrahvi 133 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 87 lõikes 41 ja §-s 1006 sätestatud
kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses
sätestatud alustel ja korras.“.
§ 191. Erakorralise seisukorra seaduse kehtetuks tunnistamine
Erakorralise seisukorra seadus tunnistatakse kehtetuks.
§ 192. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmine
Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 15 lõikes 21 asendatakse sõnad
„hädaolukorra seadusest“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest“.
§ 193. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine
EELNÕU
22.05.2025
92
Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 1 lõikes 3 asendatakse sõna „riigikaitseseaduse“ sõnadega
„tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse“.
§ 194. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:
„(15) Inspektsioon täidab talle tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega pandud kohustusi tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduses ja käesolevas seaduses sätestatud korras.“;
2) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Juhatus otsustab tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel Inspektsioonile antud korralduse
täitmise.“;
3) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Juhatuse liige ei vastuta kahju eest, mis tekib käesoleva seaduse § 18 lõikes 21 nimetatud
korralduse seaduspärase täitmisega.“;
4) paragrahvi 54 lõige 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(47) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve
tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel
tegutsevatele asutustele ja isikutele ning Riigikantseleile on lubatud, kui see on vajalik
nimetatud seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, kusjuures need asutused või isikud
peavad hoidma järelevalvelise informatsiooni konfidentsiaalsust käesoleva seaduse § 34
kohaselt.“;
5) paragrahvi58 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Inspektsioon ei vastuta kahju eest, mis tekib käesoleva seaduse § 18 lõikes 21 osundatud
korralduse seaduspärase täitmisega.“.§ 195. Hädaolukorra seaduse kehtetuks tunnistamine
Hädaolukorra seadus tunnistatakse kehtetuks.
§ 196. Isikuandmete kaitse seaduse muutmine
Isikuandmete kaitse seaduse § 53 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui Andmekaitse Inspektsiooni juhi volitused on lõppenud enne tähtaja lõppu, tuleb
julgeolekukontroll Andmekaitse Inspektsiooni juhi kandidaadi suhtes teha kolme kuu jooksul
arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest. Julgeolekukontrolli
tegeva asutuse juhi loal võib julgeolekukontrolli tegemise tähtaega pikendada ühe kuu võrra,
kui esineb riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud
asjaolu või kui ühe kuu jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu
ilmnemine.“.
§ 197. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine
Isikut tõendavate dokumentide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „riigikaitseseaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse“;
EELNÕU
22.05.2025
93
2) paragrahvi 94 lõikes 31 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punktis 8“
tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 3“;
3) seadust täiendatakse §-ga 97 järgmises sõnastuses:
„§ 97. Elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne
(1) Käesoleva seaduse § 94 lõikes 31 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne
on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel.
(2) Riiklikku järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse nõuete
täitmise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“.
§ 198. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine
Julgeolekuasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 21 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kaitsepolitseiameti politseiametnikul on oma ülesannete täitmisel kuriteo tõkestamiseks õigus
kohaldada korrakaitseseaduse 3. peatüki 3. jaos sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ja
vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“;
3) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Isiku õigust tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel
edastatava sõnumi saladusele on lubatud julgeolekuasutusel piirata käesolevas paragrahvis ning
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 68 sätestatud juhul.“;
4) paragrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Julgeolekuasutus võib piirata isiku õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele
käesolevas paragrahvis ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 69 sätestatud juhul.“.
§ 199. Kaitseliidu seaduse muutmine
Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) tagab vajaduse korral alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti ja riigikaitse
eesmärgil kasutatava vara valve;“;
2) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kaitseliitu võib kaasata riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel
ja korras.“;
3) paragrahvi 4 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kaitseliidu püsivad kriisiülesanded on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 ja 7
nimetatud ülesanded.“;
EELNÕU
22.05.2025
94
5) paragrahvi 8 lõigetes 4–6 asendatakse sõna „tegevliige“ sõnaga „liige“ vastavas käändes;“;
6) paragrahvis 17 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra,
erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni“ tekstiosaga
„eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra“;
7) paragrahvi 25 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Noorliiget ei või kaasata:
1) käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2, 4, 7 ja 8 nimetatud Kaitseliidu ülesannete
täitmisse;
2) käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud riiklikku järelevalvesse;
3) käesoleva seaduse § 4 lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisse.“;
8) paragrahvi 26 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Toetajaliige võib osaleda käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–6 sätestatud
Kaitseliidu ülesannete täitmisel ning § 4 lõike 2 alusel riikliku järelevalve ülesannete täitmisel,
samuti Kaitseliidu kriisiülesande täitmisel.“;
9) paragrahvi 27 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud alusel valitud auliiget võib kaasata
käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–6 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisse ning § 4
lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis toimub ilma vahetu sunni kohaldamise volituseta
päästesündmuse või kriisiolukorra lahendamise eesmärgil.“;
10) paragrahvi 33 lõikes 1 ja § 57 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõikes 2 nimetatud
korrakaitseorgani ülesannete“ tekstiosaga „§ 4 lõike 2 alusel riiklikus järelevalves“;
11) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel võib kasutada
kaasava korrakaitseorgani erivahendeid korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.“;
12) paragrahvi 57 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani
ülesande“ tekstiosaga „§ 4 lõike 2 alusel riiklikus järelevalves“;
13) paragrahvi 58 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kaitseliidu liikmel, kes Kaitseliidu koosseisus on kaasatud käesoleva seaduse § 4 lõike 2
alusel riiklikku järelevalvesse, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise
eesmärgil, on vigastada saamise, haigestumise või hukkumise korral õigus ainult §-des 61, 64
ja 65 sätestatud tagatistele.“;
14) paragrahvi 58 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kaitseliidu liikmele, kes Kaitseliidu koosseisus on kaasatud käesoleva seaduse § 4 lõike 2
alusel riiklikku järelevalvesse, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise
eesmärgil, või § 4 lõike 31 alusel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata Kaitseväe ülesande
täitmisse, kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse §-des 193–196 sätestatud tagatisi.“;
15) paragrahvi 59 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
EELNÕU
22.05.2025
95
„(1) Käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel ja § 4 lõike 2 alusel riiklikku
järelevalvesse kaasamisel, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil,
tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimise Kaitseliit.
(2) Käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse ja § 4 lõikes 31 nimetatud
Kaitseväe ülesannete täitmisse kaasamisel tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimise
kaasav ametiasutus.“;
16) paragrahvi 60 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kaitseliidu liikme vigastada saamise ja hukkumise korral käesoleva seaduse § 4 lõikes 1
sätestatud ülesannete täitmisel ja § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis
toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, korraldab töötervishoiu ja
tööohutuse uurimise Kaitseliit.“;
17) paragrahvi 60 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kaitseliidu liikme vigastada saamise ja hukkumise korral käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel
riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise
eesmärgil, või § 4 lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisse kaasamisel korraldab
töötervishoiu ja tööohutuse uurimise kaasav ametiasutus.“;
18) paragrahvi 60 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
19) paragrahvi 60 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kaitseliidu liikme vigastada saamise korral käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4
sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmisel ning § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse
kaasamisel, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, ja § 4 lõike 31
punkti 2 alusel õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemisel hindab Kaitseliidu liikme
terviseseisundit Kaitseväe juhataja määratud arst, et tuvastada püsiv töövõimetus ning
meditsiiniline seos püsiva töövõimetuse tekkimise ja teenistuskohustuse täitmisel saadud
vigastuse vahel.“;
20) paragrahvi 60 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kaitseliidu liikme vigastada saamise korral käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku
järelevalvesse kaasamisel, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise
eesmärgil, tuvastab seose töövõime ulatuse ja teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse
vahel vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet avaliku teenistuse seaduse §-s 491 sätestatud
korras.“;
21) paragrahvi 601 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Püsiv töövõimetus käesoleva seaduse tähenduses on rohkem kui 182 järjestikuse
kalendripäeva jooksul esinev oluline funktsioonihäire, mis on tekkinud Kaitseliidu liikmena
käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmisel või lõike 2
alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle
lahendamise eesmärgil, või § 4 lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemisel
teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel.“;
22) paragrahvi 61 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(41) Kui Kaitseliidu liige kaasatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku
järelevalvesse, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, ja kui tal
EELNÕU
22.05.2025
96
tuvastatakse selle käigus teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud
ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või
tekkinud haiguse tõttu ajutine töövõimetus või osaline või puuduv töövõime, maksab Kaitseliit
riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi
otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 6–11 sätestatud ulatuses ja korras.“;
23) paragrahvi 61 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(51) Kui Kaitseliidu liige kaasatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku
järelevalvesse, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, ja kui ta
selle käigus hukkub teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud
ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, maksab Kaitseliit
riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi
otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 1, 2 ja 11 sätestatud ulatuses ja korras.“;
24) paragrahvi 64 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) Kaitseliidu koosseisus, kaasatuna käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku
järelevalvesse, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil;“;
25) paragrahvi 64 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Käesolevas paragrahvis sätestatud korras hüvitatakse ravikulu ka Kaitseliidu liikmele, kui
ta kaasatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis ei toimu
erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, ja kui ta selle käigus haigestub
teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi, tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo
tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel.“;
26) paragrahvi 67 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal võib Kaitseliidu liikmele, kes osaleb Kaitseliidu
koosseisus kriisiolukorra lahendamisel korrakaitseseaduse § 821 lõike 2 punkti 2 alusel, maksta
tasu.“;
27) paragrahvi 68 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ning lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani
ülesannete ja lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisel“ tekstiosaga „ning § 4 lõike 2
alusel riiklikus järelevalves ja § 4 lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises
osalemisel“;
28) paragrahvi 79 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktides 1–4, 6 ja 7 nimetatud
korrakaitseorgani ülesannete“ tekstiosaga „alusel riiklikus järelevalves“.
§ 200. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine
Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduses asendatakse sõnad „riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister“
sõnadega „sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister“ vastavas käändes;
2) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös käesolevas seaduses ning tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduses sätestatud korras;“;
3) paragrahvi 3 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
EELNÕU
22.05.2025
97
„(11) Kaitseväge võib kaasata riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud
tingimustel ja korras.“;
4) paragrahvi 3 lõiked 12–3 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 37 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kaitseväel on õigus kaitseväeluure teostamiseks, relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks
ja korraldamiseks ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69 sätestatud juhul ja viisil
koguda ja töödelda:“;
6) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69 sätestatud juhul ja viisil kogutud teavet;“;
7) paragrahvi 37 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kaitseväel on õigus kaitseväeluure teostamiseks, relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks
ja korraldamiseks ning teabe kogumisel tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69
sätestatud juhul ja viisil lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule:“;
8) paragrahvi 37 lõike 2 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tegutsemiseks ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
§-des 68 ja 69 sätestatud juhul ja viisil Eesti Vabariigi territooriumil isikuid küsitleda, kaasata
isikut salajasse koostöösse, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid, sealhulgas teeselda
eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või äriühingu filiaali ning
kasutada variisikut;
3) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 69
sätestatud juhul ja viisil Eesti Vabariigi territooriumil isikuid varjatult jälgida.“;
9) paragrahvi 37 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul teabe töötlemisel ei koguta ega
töödelda teavet Eesti kodaniku kohta, välja arvatud isiku kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis antud nõusolekul või tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69 sätestatud juhul ja
viisil.“;
10) paragrahvi 37 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõike 2 punktis 2 nimetatud viisil võivad
teavet koguda üksnes Kaitseväe põhimääruses määratud Kaitseväe struktuuriüksused.“;
11) paragrahvi 37 lõike 6 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kaitseväeluure teostamisel, relvastatud vastupanu ettevalmistamisel ja korraldamisel ning
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69 sätestatud juhul ja viisil kogub ja töötleb
Kaitsevägi teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik kaitseväeluure teostamise või
relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamisega seotud ülesande täitmiseks, lähtudes
järgmistest põhimõtetest:“;
12) paragrahvi 37 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kaitsevägi kasutab ainult kaitseväeluure teostamise, relvastatud vastupanu
ettevalmistamise ja korraldamisega ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69
sätestatud viisil teabe kogumise ülesande täitmisega seotud vajalikke abinõusid või õigusi.
Mitme võimaliku abinõu olemasolu korral kasutab ta sellist, mis isikute põhiõigusi võimalikult
EELNÕU
22.05.2025
98
vähe kahjustab. Kasutada võib abinõu, mis ei kahjusta isiku põhiõigusi ülemäära, võrreldes
Kaitseväe taotletava eesmärgiga.“;
13) paragrahvi 371 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69 sätestatud juhul ja viisil teabe kogumise
ülesande täitmiseks.“;
14) paragrahvi 371 lõige 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(44) Kaitsevägi teavitab Kaitsepolitseiametit viivitamata käesoleva paragrahvi lõike 42 punktis
3 nimetatud toimingu tegemise otsusest, välja arvatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 69
sätestatud juhul.“;
15) paragrahvi 371 lõigetes 62 ja 7 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse § 875 alusel“
tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 152 alusel“;
16) paragrahvi 372 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69 sätestatud juhul ja viisil teabe kogumise
ülesande täitmiseks.“;
17) paragrahvi 373 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69 sätestatud juhul ja viisil teabe kogumise
ülesande täitmiseks.“;
18) paragrahvi 43 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 4 ja lõikes 2, § 371 lõike 42 punktis 3, §-s 415, §
541 lõike 2 punktis 2 ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 68 lõikes 2 ja § 69 lõikes 2
sätestatud viisil kogutud teabe dokumenteerib Kaitsevägi teabetoimikutes.“;
19) paragrahvi 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Jõu kasutamine käesoleva seaduse tähenduses on Kaitseväe poolt füüsilise jõu, erivahendi,
relva, lahingutehnika või muu Kaitseväe kasutuses oleva võime kasutamine riigi sõjalise kaitse
ja julgeoleku tagamise eesmärgil või Kaitseväe ülesannete täitmisel rahvusvahelises sõjalises
koostöös.“;
20) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 137–139 nimetatud rahvusvahelises sõjalises
koostöös osaledes võib Kaitsevägi teenistusülesande täitmisel kasutada jõudu vastavalt
käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-s 44 sätestatule:
1) enda või teise inimese vastu suunatud ründe tõrjumiseks;
2) Kaitseväe või koos Kaitseväega rahvusvahelises sõjalises koostöös osalevate relvajõudude
valduses olevate objektide vastu suunatud ründe tõrjumiseks;
3) rahu ja julgeoleku säilitamiseks või taastamiseks või muude Kaitseväele antud ülesannete
täitmiseks.“;
21) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kollektiivse enesekaitse operatsioonil osaledes lähtub Kaitsevägi jõu kasutamisel
välislepingutest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest, sõjalise
riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri, rahvusvahelise organisatsiooni ja
EELNÕU
22.05.2025
99
asjaomase välisriigi kehtestatud jõu kasutamise korrast ning Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse
antud õigustest ning seatud piirangutest.“;
22) paragrahv 481 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 481. Füüsilise jõu ja erivahendite kasutamine demineerimistöödel
Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 41 ja 42 sätestatud ülesannete täitmisel võib Kaitsevägi
kasutada füüsilist jõudu ja erivahendeid päästeseaduse §-s 241 ettenähtud alusel ja korras ning
korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses
sätestatud alusel ja korras.“;
23) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) käesoleva seaduse § 3 lõike 11 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel;“;
24) paragrahvi 49 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 2“.
§ 201. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine
Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Sõjaaja ametikohale ei nimetata politseiametnikku ega päästeteenistujat, välja arvatud
juhul, kui ta on Kaitseliidu tegevliige.“;
2) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „töökoha“ tekstiosaga „, kriisiülesande
täitmiseks vajaliku töökohustusega ameti- või töökoha“;
3) paragrahvi 261 lõikes 10 asendatakse tekstiosa „Kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni“ sõnadega „Riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud
erakorralise seisukorra ja demobilisatsiooni“;
4) paragrahvi 37 lõikes 7 ja § 391 lõikes 1 asendatakse sõnad „kõrgendatud kaitsevalmiduse
ning mobilisatsiooni“ sõnadega „riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud erakorralise
seisukorra, sõjaseisukorra ja demobilisatsiooni“;
5) paragrahvi 391 lõikes 3 asendatakse sõnad „kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra
aja võrra“ sõnadega „riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud erakorralise seisukorra ja
demobilisatsiooni aja võrra ning mobilisatsiooni korral kuni demobilisatsiooni
väljakuulutamiseni kulgenud aja võrra“;
6) paragrahvi 46 lõigetes 3–4, § 54 lõikes 3, § 541 pealkirjas ja lõikes 1 ning §-s 761 asendatakse
sõnad „kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni“ sõnadega „riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud sõjaseisukorra“;
7) paragrahvi 59 lõikes 21 ja §-s 2241 asendatakse sõnad „kõrgendatud kaitsevalmiduse,
erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni“ sõnadega
„riigikaitselise kriisiolukorra“;
EELNÕU
22.05.2025
100
8) paragrahvi 59 lõikes 4 ja § 60 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõnad „Kõrgendatud
kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni“
sõnadega „Riigikaitselise kriisiolukorra“;
9) paragrahvi 70 lõike 3 punktis 11 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse § 46 lõikes 1
sätestatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 100 lõikes 3 nimetatud kriisiülesandega ametikohale“;
10) paragrahvi 70 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Lisaõppekogunemisele ei kutsuta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud isikutele
reservis olevat isikut, kelle töökohustuse täitmist ei ole tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 101
lõike 4 alusel ning lõike 10 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustest lähtudes
tähtajaliselt piiratud.“;
11) paragrahvi 76 lõike 1 punktis 9, § 79 lõike 1 punktis 4 ja § 807 lõike 1 punktis 4 asendatakse
tekstiosa „riigikaitseseaduse § 46 lõikes 1 nimetatud riigikaitselise töökohustusega
ametikohale“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 100 lõikes 3 nimetatud
kriisiülesandega ametikohale“;
12) paragrahvi 76 lõike 3 punktis 4 asendatakse tekstiosa „ameti- või töökohal, mis on
riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt
riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoht“ tekstiosaga „kriisiülesandega ameti- või
töökohal“;
13) paragrahvi 761 lõikes 1 asendatakse sõnad „Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise
seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni“ sõnadega „Riigikaitselise kriisiolukorra, välja
arvatud sõjaseisukorra“;
14) paragrahvi 761 lõikes 2 asendatakse sõnad „kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise
seisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni“ sõnadega „riigikaitselise kriisiolukorra,
välja arvatud sõjaseisukorra“;
15) paragrahvi 79 lõikes 21 ja § 1564 lõikes 2 asendatakse sõnad „kõrgendatud kaitsevalmiduse
ja mobilisatsiooni“ sõnadega „riigikaitselise kriisiolukorra, sealhulgas mobilisatsiooni, välja
arvatud erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra ja demobilisatsiooni“;
16) paragrahvis 809 asendatakse läbivalt tekstiosa „eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse,
erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra“ sõnadega „eriolukorra ja riigikaitselise
kriisiolukorra, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud erakorralise seisukorra ja
sõjaseisukorra, välja arvatud mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni“;
17) paragrahvi 8011 lõike 1 punkt 3 ja § 15611 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„3) töötamine kriisiülesandega ameti- või töökohal, kui isiku töökohustuse täitmist ei ole
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 101 lõike 4 alusel ning lõike 10 alusel antud määrusega
kehtestatud tingimustest lähtudes tähtajaliselt piiratud;“;
18) paragrahvi 104 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) päästesündmuse lahendamisel;“;
EELNÕU
22.05.2025
101
19) paragrahvi 104 lõike 1 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
20) 91. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„91. peatükk
Kaitseväeteenistuse erandid riigikaitselise kriisiolukorra ajal“;
21) 91. peatüki 1. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1. jagu
Kaitseväekohustuse täitmine riigikaitselise kriisiolukorra ajal“;
22) paragrahvi 1561 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni“ sõnadega „Riigikaitselise kriisiolukorra,
välja arvatud erakorralise seisukorra“;
23) paragrahvi 1562 lõigetes 2 ja 3 ja § 1564 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Kõrgendatud
kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni“ sõnadega „Riigikaitselise kriisiolukorra,
sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni, välja arvatud
erakorralise seisukorra ja demobilisatsiooni“;
24) paragrahvi 1564 lõikes 4 asendatakse sõnad „Kaitsevalmiduse kõrgendamine ning
sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamine“ sõnadega „Riigikaitselise kriisiolukorra
kehtestamine või tekkimine, sealhulgas selle lahendamiseks sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni
väljakuulutamine, välja arvatud erakorralise seisukorra ja demobilisatsiooni
väljakuulutamine,“;
25) paragrahvi 15610 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse § 23 lõike 4“ tekstiosaga
„tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 27 lõike 4“;
26) paragrahvi 15611 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõna „punktides“ arvuga „3,“;
27) paragrahvi 2261 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise
seisukorra, mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra“ sõnadega „riigikaitselise kriisiolukorra, välja
arvatud demobilisatsiooni“.
§ 202. Karistusregistri seaduse muutmine
Karistusregistri seaduse § 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Elektroonilise päringu tasu maksmisest on vabastatud isik enda ja teda volitanud isiku
kohta päringu tegemise korral, käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 ja § 20 lõike 1 punktides 3–11
ja 13 nimetatud isikud, hankijad riigihangete seaduse § 5 tähenduses riigihangete seaduse §-s
95 sätestatud kõrvaldamise aluste kontrollimise korral ning elutähtsa teenuse osutajad
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 77 sätestatud isiku taustakontrolli tegemisel.“.
§ 203. Karistusseadustiku muutmine
EELNÕU
22.05.2025
102
Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 81 lõiget 7 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) väärteo korral erakorralise või sõjaseisukorra ajaks.“;
2) paragrahvi 82 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) väärteo korral erakorralise või sõjaseisukorra ajaks, kuid mitte kauemaks kui üheks
aastaks.“;
3) paragrahv 261 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 261. Asja sundkasutusse andmise ja asja sundvõõrandamise kohustuse täitmata
jätmine või selle takistamine eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra, mobilisatsiooni
või demobilisatsiooni ajal
(1) Asja sundkasutusse andmise või asja sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmise või selle
täitmise võimatusest teatamata jätmise eest eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal –
karistatakse rahalise karistusega.
(2) Asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise takistamise eest eriolukorra,
erakorralise või sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal –
karistatakse rahalise karistusega või kuni viieaastase vangistusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline
isik, –
karistatakse rahalise karistusega.“.
§ 204. Kaugkütteseaduse muutmine
Kaugkütteseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „Hädaolukorra seaduse
§ 36 lõike 4 punktis 1“ tekstiosaga „Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 8“;
2) paragrahvi 7 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(31) Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 10 000 MWh
võrgupiirkonna kohta, on kohustatud soojuse tootmiseks tagama niisuguse koguse kütusevaru
või reservvõimsuse kasutamise võimaluse, mis kindlustab soojusvarustuse seitsme ööpäeva
jooksul vastavalt elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kehtestatud nõuetele.“;
3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:
„(32) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on
osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
4) paragrahvi 28 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
EELNÕU
22.05.2025
103
„(2) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 7 lõikes 32 sätestatud elutähtsa teenuse nõuete
täitmise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“.
§ 205. Kemikaaliseaduse muutmine
Kemikaaliseaduse § 24 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga ettevõttes toimub õnnetus, korraldab
ettevõtte käitaja viivitamata sellest õnnetuse mõju piirkonda jäävate isikute teavitamise.“.
§ 206. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses asendatakse läbivalt sõna
„hädaolukorra“ sõnaga „kriisiolukorra“.
§ 207. Kiirgusseaduse muutmine
Kiirgusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 108 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kiirgushädaolukorrale reageerimise valmisoleku tagamiseks koostatakse plaan vastavalt
tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele.“;
2) paragrahvi 113 täiendatakse pärast tekstiosa „32,“ tekstiosaga „44,“.
§ 208. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmine
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust täiendatakse 91. peatükiga järgmises
sõnastuses:
„91. peatükk
EELARVELISTE VAHENDITE KORRALDUSE ERISUSED ERAKORRALISE JA
SÕJASEISUKORRA AJAL
§ 521. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarveliste vahendite korraldamisega seotud
erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
(1) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib kohaliku omavalitsuse volikogu anda valla- või
linnavalitsusele volituse muuta volikogus kinnitatud valla- või linnaeelarves väljaminekute
liigendust kuni 25% ulatuses aasta eelarves ette nähtud väljaminekute kogusummast.
(2) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib kohaliku omavalitsuse volikogu anda valla- või
linnavalitsusele rahavoogude juhtimise eesmärgil õiguse laenu võtta volikogu otsuseta või anda
laenu võtmisel valla- või linnavalitsusele õiguse eelarveaastaks määratud piirmäära ületada
ilma volikogu eelneva heakskiiduta.
§ 522. Maksete peatamine okupeeritud aladel
EELNÕU
22.05.2025
104
(1) Olukorras, kus välisriik on kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumi ulatuslikus
osas okupeerinud, võib rahandusminister peatada kohaliku omavalitsuse üksusele edasiantavate
maksude ning tasandusfondi ja toetusfondi vahendite ülekanded.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib oma haldusterritooriumi osalise või täieliku okupatsiooni
korral otsustada peatada okupeeritud aladele enda eelarveliste maksete ja toetusfondi vahendite
ülekanded.“.
§ 209. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Omavalitsusüksuse ülesanne on tagada kriisideks valmisolek vastavalt tsiviilkriisi ja
riigikaitse seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.“;
3) paragrahvi 6 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „1.–21.“ tekstiosaga „1. ja 2.“;
4) seadust täiendatakse 62. peatükiga järgmises sõnastuses:
„62. peatükk
Kohaliku omavalitsuse korraldusega seotud erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
§ 536. Kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete volitamise, volikogu kokkukutsumisega
ja hääletamisega seotud erisused
(1) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib kohaliku omavalitsuse volikogu volitada kohaliku
omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete täitmise valla- või linnavalitsusele,
kohaldamata käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 3, 5, 8 ja 81 sätestatud volikogu
ainupädevuse piiranguid, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse
§-s 521 sätestatut.
(2) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib kutses põhjendatud juhtudel jätta volikogu
kokkukutsumisel kohaldamata käesoleva seaduse § 43 lõikes 3 sätestatud nõuded istungi
etteteatamise aja või istungi materjalide eelneva teatavaks tegemise kohta. Istungi kutse
teatavaks tegemise ja istungi toimumise vahele peab jääma mõistlik aeg, mis võimaldab
volikogu liikmetel volikogu istungile koguneda.
(3) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ei pea kohaliku omavalitsuse volikogu järgima käesoleva
seaduse § 45 lõikes 5 sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet.“.
§ 210. Kohtute seaduse muutmine
Kohtute seaduse § 541 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kui Riigikohtu esimehe volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll
Riigikohtu esimehe kandidaadi suhtes teostada kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi
lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. Julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi loal võib
EELNÕU
22.05.2025
105
julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esineb riigisaladuse ja
salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või kui ühe kuu
jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine.
Julgeolekukontrolli teostamise tähtaja pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti,
asjaomaseid valitsuskomisjone ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni.“.
§ 211. Konsulaarseaduse muutmine
Konsulaarseaduse § 51 lõikes 1 asendatakse sõna „riigikaitseseaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse“.
§ 212. Korrakaitseseaduse muutmine
Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvid 161, 162 ja 61 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 62 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alusel eriolukorra, erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal keelatud.“;
3) paragrahvi 63 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) erakorralise ja sõjaseisukorra ajal alaliselt või ajutiselt kaitstavale olulise tähtsusega
objektile ja riigikaitselisele ehitisele lähemal kui 500 meetrit;“;
4) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-dega 821–824 järgmises sõnastuses:
„§ 821. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine riiklikku järelevalvesse
(1) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata riiklikku järelevalvesse juhul ja nii kaua, kui
korrakaitseorgan ei saa ise ega vabatahtlikult kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt
tulemuslikult ohtu ennetada, välja selgitada, tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ning
kaasaval korrakaitseorganil puuduvad muud vahendid ülesande täitmiseks.
(2) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata järgmiste riikliku järelevalve ülesannete täitmisse:
1) päästesündmuse lahendamine, otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral ning
demineerimistöö;
2) kriisiolukorra lahendamine;
3) liikluse korraldamine ja reguleerimine ning turvalisuse tagamine, sealhulgas kriisiolukorra
ajal;
4) riigipiiri valvamine;
5) politsei ja piirivalve seaduses ja selle alusel määratud isikute kaitsmine ja objektide
valvamine;
6) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise
tähtsusega objekti kaitsmine;
7) ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide kaitsmine;
8) riigivastaste, avaliku rahu vastaste ning üldohtlike süütegude toimepanemise ennetamine,
väljaselgitamine, tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamine;
9) ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine ja varjumise korraldamine.
EELNÕU
22.05.2025
106
(3) Riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane ja Kaitseliidu liige on allutatud ülesande
täitmise eest vastutavale korrakaitseorgani ametnikule või käsuõigusega ülemale või juhile, kes
saab korraldusi korrakaitseorganilt.
(4) Riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane ja Kaitseliidu liige võib kohaldada riikliku
järelevalve meetmeid ja vahetut sundi juhul, kui ta kaasatakse riikliku järelevalve meetmete ja
vahetu sunni kohaldamise volitusega.
(5) Kui käesoleva seaduse § 823 lõike 1 punktis 3 nimetatud otsuses ei ole määratud teisiti, võib
riikliku järelevalve meetmete kohaldamise volitusega kaasatud kaitseväelane ja Kaitseliidu
liige käesoleva seaduse § 821 lõikes 2 nimetatud ülesande täitmisel kohaldada §-des 28 ja 30, §
32 lõigetes 1–4, §-des 38, 41, 42 ja 44, § 45 lõigetes 1 ja 5 ning §-des 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja
52 sätestatud erimeetmeid.
(6) Kaitseväelane ja Kaitseliidu liige võib käesoleva seaduse § 45 lõikes 5 sätestatud
erimeetmeid kohaldada vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal.
(7) Kui käesoleva seaduse § 823 lõike 1 punktis 3 nimetatud otsuses ei ole määratud teisiti, võib
riiklikku järelevalvesse vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasatud kaitseväelane või
Kaitseliidu tegevliige kanda ja kasutada kaasava korrakaitseorgani erivahendit ning
sõjaväerelva, sealhulgas sõjarelva, ja lahingumoona relvaseaduse tähenduses.
§ 822. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused
(1) Riiklikku järelevalvesse võib riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise
volitusega kaasata kaitseväelast ja Kaitseliidu tegevliiget, kes on läbinud kaitseväelase ja
Kaitseliidu tegevliikme riiklikku järelevalvesse kaasamise väljaõppe ja omandanud selle
tulemusena asjaomase ülesande täitmiseks ning selle raames riikliku järelevalve meetmete ja
vahetu sunni kohaldamiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud (edaspidi õpiväljundid).
(2) Riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige peab kandma
vormiriietust koos eritunnusega. Riiklikus järelevalves kasutatav Kaitseväe või Kaitseliidu
sõiduk tähistatakse eritunnusega.
(3) Ülesande iseloomust tuleneval erandjuhul võib korrakaitseorgani loal loobuda vormiriietuse
kandmisest ja eritunnuse kasutamisest.
§ 823. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise otsustamine ja
lõpetamine
(1) Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise otsustab:
1) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui Kaitsevägi kaasatakse ilma korrakaitseorgani
riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta;
2) Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik, kui Kaitseliit kaasatakse ilma korrakaitseorgani
riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta;
3) Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul, kui Kaitsevägi või Kaitseliit kaasatakse
korrakaitseorgani riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega.
EELNÕU
22.05.2025
107
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud otsusest teavitatakse viivitamata
Riigikogu juhatust ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimeest.
(3) Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise otsustamisel määratakse muu
hulgas:
1) kaasatavate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete koguarv või selle ülempiir igal ajal;
2) kaasamise tähtaeg;
3) lubatud riikliku järelevalve meetmed, relvad ja erivahendid, kui need erinevad käesoleva
seaduse § 821 lõigetes 5 ja 7 sätestatust.
(4) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata kuni 30 päevaks otsuse tegemise päevast arvates.
Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist võib pikendada kuni 30 päeva kaupa, järgides käesolevas
seaduses kaasamise kohta sätestatud tingimusi ja korda.
(5) Kui jätkuv Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamine takistaks märkimisväärselt Kaitseväe või
Kaitseliidu põhiülesannete täitmist, võib kaasamise otsustanud organ kaasamise enne tähtaega
lõpetada, teavitades sellest enne korrakaitseorganit.
§ 824. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise kord
(1) Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja korra kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega.
(2) Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise korras sätestatakse:
1) riiklikku järelevalvesse kaasamise taotlemise ja otsustamise täpsem kord;
2) riiklikku järelevalvesse kaasatavate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete alluvuse
küsimused;
3) kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme riiklikku järelevalvesse kaasamise väljaõppe kord,
õpiväljundite kirjeldus või õppekava;
4) eritunnuse kirjeldus ja kasutamise nõuded;
5) riiklikku järelevalvesse kaasamisega kaasneva kulu hüvitamise kord.“.
§ 213. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Eestis asutatud krediidiasutus või välisriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal on
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 12 või 17 nimetatud elutähtsa teenuse
osutaja, välja arvatud juhul, kui tema Eestis tehtud maksed või Eestis tehtud sularaha
väljamaksed moodustavad vähem kui ühe protsendi Eesti krediidiasutuste, makseasutuste ja e-
raha asutuste vastavast kogunäitajast ning Eesti Panga hinnangul ei ole tal Eestis maksete
toimimisele olulist mõju. Hinnangu andmisel arvestab Eesti Pank eelnimetatud maksete kõrval
ka asjaomases krediidiasutuses või filiaalis maksekontot omavate klientide arvu ja kaasatud
hoiuste mahtu.“;
2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on
osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete
EELNÕU
22.05.2025
108
kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
3) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Eesti Pank võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse
osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra.“;
5) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Kriisiolukorra ajal pakub elutähtsat teenust osutav krediidiasutus ja välisriigi
krediidiasutuse filiaal Eestis makseteenuseid vähemalt ulatuses, mis vastab tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatule. Elutähtsat teenust
osutav krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse filiaal Eestis, kes osutab sularaha- või
makseautomaadist sularaha väljavõtmise teenust, peab kriisiolukorra ajal tagama teenuse
sõltumata sellest, kas sularaha välja võttev isik on selle krediidiasutuse või välisriigi
krediidiasutuse filiaali klient või mitte.“;
6) paragrahvi 824 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Krediidiasutusele ei kohaldata küberturvalisuse seaduse 2. peatükis sätestatud
küberturvalisuse tagamise nõudeid. “”;
7) paragrahvi 871 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kriisiolukorra ajal, kui elektroonilise side võrgu toimimist, kaardipõhise maksetehingu
vastuvõtmist või selle tehingu töötlemist võimaldava infosüsteemi häire teeb võimatuks
kaardipõhise maksetehingu tegemise või takistab seda oluliselt, peavad krediidiasutus ja
välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal võimaldama võrguühenduseta kaardipõhise maksetehingu
tegemist vastavalt Eesti Panga määratud tingimustele.“;
8) paragrahvi 924 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui krediidiasutus on elutähtsa teenuse osutaja tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõike
1 tähenduses, loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt esitatud teavitusega
täidetuks tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõike 11 punktis 2 sätestatud elutähtsa teenuse
osutaja kohustus teavitada tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist.
Kui tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 9 punktis 5 nimetatud sündmus ei liigitu
tõsiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendiks, kohaldatakse
sündmusest teavitamisele nimetatud seaduses ja selle alusel antud õigusaktis sätestatud
nõudeid.“.
§ 214. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kohaldatakse käesolevat seadustikku, arvestades
käesoleva seadustiku 142. peatükis sätestatud erandeid.“;
2) paragrahvi 63 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
EELNÕU
22.05.2025
109
„(11) Julgeolekuasutuste seaduse ning erakorralise ja sõjaseisukorra ajal tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse alusel kogutud teabe tõendina esitamise kriminaalmenetluses otsustab riigi
peaprokurör, arvestades käesoleva seadustiku § 1261 lõikes 2 ja § 1267 lõikes 2 nimetatud
piiranguid.“;
3) paragrahvi 1262 lõiget 10 täiendatakse pärast sõna „üksnes“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduses,“;
4) seadustikku täiendatakse 142. peatükiga järgmises sõnastuses:
„142. peatükk
ERAKORRALISE JA SÕJASEISUKORRA AJAL MENETLUSTOIMINGUTE
TEGEMISE JA KOHTUMENETLUSE ERANDID
§ 38211. Isiku kahtlustatavana kinnipidamine
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kuriteos kahtlustatavat kohtu loata kinni pidada
kuni kuni tema kohtu alla andmiseni, kuid mitte üle 96 tunni..
(2) Kahtlustatava kinnipidamise kohta erakorralise või sõjaseisukorra ajal koostab
uurimisasutus kinnipidamisprotokolli ning teatab kinnipidamisest esimesel võimalusel
prokuratuurile. Kinnipidamisprotokolli sisu tehakse kahtlustatavale teatavaks.
§ 38212. Vahistamine
(1) Kui prokuratuur veendub erakorralise või sõjaseisukorra ajal isiku vahistamise vajaduses,
koostab ta vahistamistaotluse ja tagab, et eeluurimiskohtunikul oleks kahtlustatavat võimalik
küsitleda ja kahtlustataval kohtunikule vahetult avaldada oma seisukohta vahistamistaotluse
kohta.
(2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb põhjendustega vahistamismäärus vormistada
seitsme päeva jooksul määruse tegemisest arvates.
(3) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal kohtueelses menetluses ei või täisealine kahtlustatav ega
süüdistatav olla vahistatud üle ühe aasta.
(4) Isiku vahistamisel annab eeluurimiskohtunik kahtlustatava või süüdistatava vahi all
pidamiseks loa kuni kuueks kuuks. Nimetatud tähtaega võib eeluurimiskohtunik pikendada
prokuratuuri põhistatud taotluse alusel korraga kuni kuue kuu võrra.
§ 38213. Kaitsja osavõtt
(1) Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal Eesti Advokatuur ei nimeta kaitsjat kuue tunni
jooksul menetleja määruse saamisest või ei saa kaitsja 48 tunni jooksul menetleja juurde
kutsumisest asuda kaitseülesandeid täitma, on lubatud kohtueelse menetluse toimingud
kahtlustatava suhtes teha kaitsja osavõtuta.
(2) Kriminaaltoimiku tutvustamisel käesoleva seadustiku § 224 järgi tuleb kahtlustatavale tema
soovil kaitsja tagada.
EELNÕU
22.05.2025
110
(3) Kohtumenetluses on erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kaitsja osavõtt kohustuslik:
1) esimese astme kuritegude üldmenetluses;
2) kokkuleppemenetluse läbirääkimistel või kui kaitsja läbirääkimistel ei osalenud, siis
kohtuistungil, kus arutatakse kokkulepet;
3) lühimenetluses, kui süüdistatav, kes kohtu hinnangul on võimeline end ise adekvaatselt
kaitsma, ei ole kaitsjast loobunud;
4) teise astme kuriteo üldmenetluses, kui süüdistatav, kes kohtu hinnangul on võimeline end ise
adekvaatselt kaitsma, ei ole kaitsjast loobunud;
5) kassatsioonimenetluses.
§ 38214. Kuriteoteatele vastamine
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal on uurimisasutus või prokuratuur kohustatud
kuriteoteate esitajale teatama kriminaalmenetluse alustamata jätmisest käesoleva seadustiku
§ 199 lõike 1 või 2 kohaselt 30 päeva jooksul kuriteoteate saamisest arvates.
(2) Füüsilisest isikust kannatanule saadetakse 30 päeva jooksul kuriteoteate kättesaamisest
arvates taasesitatavas vormis kinnitus kuriteoteate kättesaamise kohta. Kinnitust ei ole vaja
saata, kui sama tähtaja jooksul teatatakse kannatanule kriminaalmenetluse alustamata jätmisest
või kannatanu kutsutakse menetlustoimingule.
§ 38215. Jälitustoiminguks loa andmise vormistamine
Erakorralise või sõjaseisukorra ajal vormistatakse käesoleva seadustiku § 1264 lõigetes 2 ja 3
nimetatud kirjalik luba 48 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates.
§ 38216. Jälitustoimingust teavitamine
(1) Kui jälitustoimingu tegemise loa tähtaeg lõpeb või mitme ajaliselt vähemalt osaliselt kattuva
jälitustoimingu tegemisel neist viimase loa tähtaeg lõpeb erakorralise või sõjaseisukorra ajal,
teavitab jälitusasutus isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning isikut, kelle perekonna- või
eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud,
nelja kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist, kuid hiljemalt viis aastat
pärast jälitustoimingu loa tähtaja lõppemist.
(2) Käesoleva seadustiku § 12613 lõikes 6 nimetatud teavitamata jätmise loa tähtaja lõppemise
või selle pikendamisest keeldumise korral teavitatakse isikut jälitustoimingust nelja kuu jooksul
pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist, kuid hiljemalt viis aastat pärast jälitustoimingu
loa tähtaja lõppemist.
(3) Isikul, keda teavitati jälitustoimingust enne erakorralist või sõjaseisukorda, võimaldatakse
soovi korral tutvuda jälitustoiminguga kogutud andmetega nelja kuu jooksul pärast erakorralise
või sõjaseisukorra lõppemist, välja arvatud juhul, kui tutvumine on vajalik erakorralise või
sõjaseisukorra ajal kohtumenetluse läbiviimiseks.
§ 38217. Tõlkimine
EELNÕU
22.05.2025
111
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib tõlgi ülesannet täita ka kriminaalmenetluse muu
subjekt.
(2) Menetleja võib otsustada, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal jäetakse dokumendid, mis
ei ole eestikeelsed, eesti keelde tõlkimata.
(3) Juhul kui prokuratuur või kohus peab vajalikuks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
dokumendi tõlkimist, laseb ta dokumendi suuliselt või kirjalikult eesti keelde tõlkida.
§ 38218. Muul eesmärgil kogutud daktüloskopeerimisel, näokujutise ja häälenäidise
võtmisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmete ning arhiivi kantud andmete
kasutamine kriminaalmenetluses kohtuekspertiisi tagamiseks
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seadustiku § 992 lõiget 2.
(2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib käesoleva seadustiku § 992 lõikes 1 nimetatud
toimingu teha ka prokuratuuri loal.
§ 38219. Kriminaalasja arutamise peatamine maakohtus ja ringkonnakohtus
(1) Kohus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal oma määrusega peatada kohtusse saadetud
kriminaalasja kohtuliku arutamise või kriminaalasja apellatsiooni korras arutamise, kui asja
arutamine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga
kaasnevate erandlike asjaolude tõttu.
(2) Kohus uuendab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel peatatud menetluse, kui peatamise
aluseks olev asjaolu on ära langenud.
§ 38220. Kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise peatamine
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Riigikohus oma määrusega menetlusse võetud
kriminaalasja läbivaatamise peatada, kui asja läbivaatamine ei ole võimalik või on oluliselt
raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu.
(2) Riigikohus uuendab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel peatatud menetluse, kui peatamise
aluseks olev asjaolu on ära langenud.
(3) Kriminaalasja läbivaatamise peatamise korral katkeb käesoleva seadustiku § 363 lõikes 7
sätestatud menetlustähtaja kulgemine ja menetluse uuendamisel algab tähtaja kulgemine uuesti.
§ 38221. Kohtuotsuse ja -määruse täitmisele pööramise tähtaeg
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib prokuratuur taotleda kohtult süüdimõistva
kohtuotsuse või kohtumääruse viivitamata täitmisele pööramist, kui kohtulahendi hilisem
täitmine on raskendatud või võimatu või viivitamatu täitmine on vajalik riigi julgeolekut ja
põhiseaduslikku korda ähvardava vahetu ohu kiireks tõrjumiseks.
(2) Kohus lahendab kohtulahendi viivitamata täitmisele pööramise taotluse oma määrusega
kirjalikus menetluses.
EELNÕU
22.05.2025
112
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrust saab vaidlustada üksnes süüdimõistva
otsuse peale edasi kaevates.“.
§ 215. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmine
Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 41 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse tekstiosa
„kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal“ tekstiosaga „riigikaitselise kriisiolukorra
ajal“.
§ 216. Käibemaksuseaduse muutmine
Käibemaksuseaduse § 39 lõikes 6 asendatakse sõna „riigikaitse“ sõnadega „riigi sõjalise
kaitse“.
§ 217. Küberturvalisuse seaduse muutmine
Küberturvalisuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad „hädaolukorra seaduses sätestatud“;
2) paragrahvi 3 lõiget 4 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses:
„111) riigi tegevusvaru haldajale;“.
§ 218. Lastekaitseseaduse muutmine
Lastekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui lapsega töötamist võimaldav isik või vastava tegevusloa väljastaja ei saa käesoleva
paragrahvi lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest kinnipidamist enne isiku töölevõtmist või
tegevusloa väljastamist kriisiolukorra tõttu kontrollida ning kui isiku töölevõtmisega või
tegevusloa väljastamisega viivitamine takistaks otseselt kriisiolukorra lahendamist või inimeste
elu ja tervise kaitsmist vahetu ohu korral, võib isiku tööle võtta või tegevusloa väljastada, kui
isik on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse selle kohta, et tal
puuduvad käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetatud piirangud lastega töötamiseks. Sellisel
juhul on lapsega töötamist võimaldav isik või vastava tegevusloa väljastaja kohustatud
kontrollima käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest kinnipidamist viivitamata
pärast seda takistanud asjaolude äralangemist või vahetu ohu tõrjumist.
(32) Kriisiolukorraks käesoleva seaduse tähenduses on kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse tähenduses.“;
2) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt lastekaitsetööd kohaliku omavalitsuse
üksuses, hindab lastekaitsetöötaja lapse abivajadust käesoleva paragrahvi alusel, lähtudes
nendest meetmetest, mida on kriisiolukorraga kaasnevaid asjaolusid arvestades võimalik lapse
abistamiseks kohaldada.“.
EELNÕU
22.05.2025
113
§ 219. Lennundusseaduse muutmine
Lennundusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav
minister“ sõnadega „sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister“;
2) paragrahvi 4 lõikes 5 asendatakse sõna „riigikaitseseaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse“;
3) paragrahvi 72 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kaitsevägi võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal anda korraldusi lennuliiklusteenust
osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale, et tagada Eesti õhuruumi
puutumatus, valvamine ja kaitsmine.“;
4) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 78 järgmises sõnastuses:
„§ 78. Lennujulgestusteenuse osutaja püsiv kriisiülesanne
(1) Elutähtsat teenust osutava lennuvälja käitlejaga sõlmitud lepingu alusel
lennujulgestusmeetmete kohaldamist tagava lennujulgestusteenuse osutaja püsiv kriisiülesanne
on tagada teenuse osutamine vastavalt käesoleva seaduse 71. peatükis sätestatule ja lennuvälja
käitlejaga sõlmitud lepingule.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid, kui see
on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“;
5) paragrahvi 462 lõikes 5 ja § 601 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „hädaolukorra“ sõnaga
„kriisiolukorra“;
6) seaduse 83. peatükki täiendatakse §-ga 5041 järgmises sõnastuses:
„§ 5041. Maapealse teenindaja püsiv kriisiülesanne
(1) Elutähtsat teenust osutavale lennuvälja käitlejale maapealse teeninduse lepingu alusel
nõukogu direktiivi 96/67/EÜ lisas loetletud maapealse käitluse teenuseid, välja arvatud
toitlustusteenust, osutava maapealse teenindaja püsiv kriisiülesanne on tagada teenuse
osutamine vastavalt käesolevas peatükis sätestatule ja maapealse teeninduse lepingule.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid, kui see
on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“;
7) paragrahv 588 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 589 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 6“
tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 1“;
9) paragrahvi 589 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 5“
tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 10“;
EELNÕU
22.05.2025
114
10) paragrahvi 589 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv
kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel
kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab
kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
11) paragrahvi 601 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 78 lõikes 1, § 5041 lõikes 1 ja § 589 lõikes 3
sätestatud kriisiülesannete täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduses sätestatud alustel ja korras.“.
§ 220. Liiklusseaduse muutmine
Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) kriisiolukorra ajal korrakaitseorgani poolt riiklikku järelevalvesse kaasatud reguleerija
Kaitseväest või Kaitseliidust;“;
2) paragrahvi 99 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Riigikaitseseaduse 4. peatüki“ tekstiosaga
„Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse 10. peatüki“;
3) paragrahvi 1906 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) veoautoga on täidetud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses kriisiülesannet või
kriisiülesande täitmiseks vajalikku kodanikukohustust.“.
§ 221. Maagaasiseaduse muutmine
Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 171 lõikes 21 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis
2“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 11“;
2) paragrahvi 171 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne
on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses § 74 lõike 6 alusel.“;
3) paragrahvi 22 lõikes 15 asendatakse tekstiosa „Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis
2“ tekstiosaga „Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 11“;
4) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 152 järgmises sõnastuses:
„(152) Käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne
on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
EELNÕU
22.05.2025
115
5) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses:
„(17) Käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale võrgu või selle osa
arendamise või opereerimise teenust osutava isiku püsiv kriisiülesanne on tagada võrgu
toimimine vastavalt tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud
toimepidevuse nõuetele.“;
6) paragrahvi 262 lõigetes 21 ja 41 ja § 263 lõikes 2 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsuse
kriisikomisjon“ sõnadega „asjaomane asutus“ vastavas käändes;
7) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 171 lõikes 22 ning § 22 lõigetes 152 ja 153
sätestatud kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduses sätestatud alustel ja korras.“.
§ 222. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine
Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:
„15) pangatähtede käitluse seadmete haldamine.“;
2) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„(6) Pangatähtede ja müntide töötlemine käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 tähenduses on
pangatähtede ja müntide lugemine, sortimine, pakendamine ja arvestuse pidamine ning
sularaha- või makseautomaatide kassettide täitmine.
(7) Pangatähtede käitluse seadmete haldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 15
tähenduses on Euroopa Keskpanga kinnitatud sularaha käitlemise registris olevate seadmete
omamine, monitoorimine, riistvaralise ja tarkvaralise toimekindluse tagamine ning sularaha-
või makseautomaatide kassettide sularaha- või makseautomaatidesse paigaldamise
korraldamine.“;
3) paragrahvi 41 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 41. Makseteenuste hulgast välistatud teenuseid osutava isiku kohustused“;
4) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:
„(5) Isik, kes osutab vähemalt ühte käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 3, 14 või 15 nimetatud
teenust, on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 17 nimetatud elutähtsa teenuse
osutaja, kui ta osutab teenuseid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 12
nimetatud elutähtsa teenuse osutajale ja Eesti Panga hinnangul on isikul maksete toimimisele
oluline mõju.
(6) Isik, kes osutab vähemalt ühte käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 9 nimetatud teenust,
on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 12 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja,
kui ta osutab teenuseid teisele tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 17
nimetatud elutähtsa teenuse osutajale ja Eesti Panga hinnangul on isikul maksete toimimisele
oluline mõju.
EELNÕU
22.05.2025
116
(7) Eesti Pank võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud elutähtsa teenuse
osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne
on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 6 alusel.“;
5) seadust täiendatakse §-ga 7¹ järgmises sõnastuses:
„§ 71. Makseasutus ja e-raha asutus elutähtsa teenuse osutajana
(1) Makseasutus või e-raha asutus või välisriigi makseasutuse või välisriigi e-raha asutuse filiaal
Eestis on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 10 või 15 nimetatud elutähtsa
teenuse osutaja, kui tema Eestis tehtud maksed või sularaha väljamaksed moodustavad rohkem
kui ühe protsendi Eesti krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste vastavast
kogunäitajast ning Eesti Panga hinnangul on tal Eestis maksete toimimisele oluline mõju.
Hinnangu andmisel arvestab Eesti Pank eelnimetatud maksete kõrval ka makseasutuses või e-
raha asutuses maksekontot omavate klientide arvu.
(2) Eesti Pank võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse
osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on
osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
6) paragrahvi 636 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Kui makseasutus või e-raha asutus on elutähtsa teenuse osutaja tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 75 lõike 1 tähenduses, loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt
esitatud teavitusega täidetuks tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõike 11 punktis 2 sätestatud
elutähtsa teenuse osutaja kohustus teavitada tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga
seotud intsidendist. Kui tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 9 punktis 5 nimetatud
sündmus ei liigitu tõsiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendiks,
kohaldatakse sündmusest teavitamisele nimetatud seaduses ja selle alusel antud õigusaktis
sätestatud nõudeid.“;
7) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 41 lõikes 8 ja § 7¹ lõikes 3 sätestatud elutähtsa
teenuse nõuete täitmise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja
korras.“.
§ 223. Maksukorralduse seaduse muutmine
Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 29 punktis 461 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 411 lõikes 1“
tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõikes 1“;
EELNÕU
22.05.2025
117
2) paragrahvi 29 punktid 53−55 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„53) Kaitseressursside Ametile kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud kutsealuse ja
asendusteenistuja kaitseväeteenistuskohustuse täitmise tagamiseks ja riikliku järelevalve
korraldamiseks ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud kriisiülesande määramiseks ja
täitmise tagamiseks, ning kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse nõuete
kontrollimiseks;
531) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel ühekordse
kriisiülesande andmiseks ja teatavaks tegemiseks, asja sundkasutusse võtmiseks ja
sundvõõrandamiseks ning nende teatavaks tegemiseks, samuti nende täitmise tagamiseks ja
järelevalve teostamiseks;
54) Kaitseväele kaitseväeteenistuse seaduses nimetatud reservis oleva isiku
kaitseväeteenistuskohustuse täitmise tagamiseks ja riikliku järelevalve teostamiseks,
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel kodanikukohustuse rakendamiseks, selle täitmise
tagamiseks ja järelevalve teostamiseks, ning Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud
kaitseväeluure teostamiseks;
55) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 33 alusel ühekordse kriisiülesande või § 109 alusel
isikule kodanikukohustuse panemise otsustamiseks;“;
3) paragrahvi 29 täiendatakse punktiga 67 järgmises sõnastuses:
67) Välisministeeriumile välisriikide esindustes töötanud või töötavate isikute töötamise
andmete kohta.“.
§ 224. Meditsiiniseadme seaduse muutmine
Meditsiiniseadme seaduse § 16 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Kui see on vajalik paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustavas olukorras, sealhulgas
loodusõnnetus, katastroof, nakkushaiguse epideemia, tervishoiu toimepidevust ohustav olukord
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses või kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse tähenduses, ning kui kõigi kehtestatud nõuete täitmine ei võimalda tagada elanikkonna
ja raviasutuste katkematut varustatust meditsiiniseadmetega, võib Ravimiamet ajutiselt lubada
erandeid meditsiiniseadme turul kättesaadavaks tegemise nõuete, meditsiiniseadme kliiniliste
uuringute ja in vitro diagnostikameditsiiniseadme toimivusuuringute nõuete, meditsiiniseadme
ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Samuti võib
Ravimiamet sellises olukorras piirata meditsiiniseadme reklaami, kui see on vajalik paljude
inimeste elu ja tervise kaitseks.“.
§ 225. Meediateenuste seaduse muutmine
Meediateenuste seaduse § 21 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb edastatud programmi salvestisi säilitada
erakorralise või sõjaseisukorra lõppemiseni.“.
§ 226. Meresõiduohutuse seaduse muutmine
Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Jäämurdeteenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on tagada jäämurdeperioodil jäämurdmine
enda teeninduspiirkonnas vastavalt Transpordiametiga sõlmitud lepingule.
EELNÕU
22.05.2025
118
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3
nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid, kui see
on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“;
2) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 50 lõikes 3 sätestatud püsiva kriisiülesande
täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel
ja korras.“.
§ 227. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 13 lõikes 8 asendatakse sõnad „eriolukorra, erakorralise seisukorra või
sõjaseisukorra“ sõnaga „kriisiolukorra“;
2) paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 26. Nakkushaiguste leviku tõkestamine kriisiolukorra ajal
Nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kriisiolukorra ajal rakendatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse
seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.“;
3) paragrahvi 28 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 452 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Terviseamet võib kaasata olukorras, mis on seotud tervishoiu toimepidevust ohustava
olukorra või kriisiolukorraga, oma ülesannete täitmisse korrakaitseorgani juhul ja nii kaua, kui
ta ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita. Korrakaitseorgani
kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus.“.
§ 228. Ohvriabi seaduse muutmine
Ohvriabi seaduse § 14 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet
ohvriabiteenuste korraldamisel teha ajutiselt teenuste sisu puudutavaid erandeid, kui see on
vajalik eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ohvriabiteenuste osutamiseks.“.
§ 229. Perehüvitiste seaduse muutmine
Perehüvitiste seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:
„§ 141. Perehüvitiste taotlemise ja maksmise erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole vaja perehüvitise saaja vahetamiseks esitada
käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 sätestatud teise vanema nõusolekut, kui see ei ole erakorralise
või sõjaseisukorra tõttu võimalik.
(2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal on perehüvitiste taotlemise ja saamise õigus ka last
tegelikult kasvataval isikul.
EELNÕU
22.05.2025
119
(3) Kui erakorralise või sõjaseisukorra tõttu on täitemenetlus või pankrotimenetlus peatatud,
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega täitemenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi
suuruse, mis ei sõltu võlgniku makstud elatisest.“.
§ 230. Planeerimisseaduse muutmine
Planeerimisseaduse § 2 lõikes 2 asendatakse sõna „hädaolukorra“ sõnaga „kriisiolukorra“.
§ 231. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine
Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
„§ 31. Politsei ülesannete täitmisse kaasamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib avaliku korra kaitsesse kaasata vanglateenistuse ametnikke
juhul ja nii kaua, kui Politsei- ja Piirivalveamet ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult
ohtu ennetada, välja selgitada, tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ning ülesannet ei ole
võimalik täita täidesaatva riigivõimu asutustel või vabatahtlikult kaasatavate isikute abil õigel
ajal või piisavalt tulemuslikult.
(2) Vanglateenistuse kaasamine on lubatav juhul, kui see ei takista oluliselt vanglateenistuse
ametnike teenistuskohustuste täitmist. Vanglateenistuse ametnike esmane ülesanne on täita
neile pandud teenistuskohustusi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaasatud vanglateenistuse ametnikul on
politseiametniku volitused.
(4) Täpsemad Politsei- ja Piirivalveameti ülesanded, mille täitmisse võib vanglateenistuse
ametnikke kaasata, ning kaasamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(5) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata politsei ülesannete täitmisse ja selle raames riiklikku
järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.“;
2) paragrahvi 721 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „hädaolukorra lahendamise“.
§ 232. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 51 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kriisiolukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul
pikendada isiku puude raskusastme kestust, kui puude raskusastme tuvastamine on
kriisiolukorra tõttu objektiivsetel põhjustel oluliselt takistatud ja pikendamine on vajalik
puudega inimesele tema sotsiaalsete tagatiste säilimiseks, kuni kriisiolukorrast tingitud
ümberkorralduse vajadus on ära langenud.“.
§ 233. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmine
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses tehakse järgmised muudatused:
EELNÕU
22.05.2025
120
1) paragrahvi 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) lahendab taotlusi peatada erakonna tegevus või peatada töötajate ja tööandjate ühingu või
selle liidu tegevus;“;
2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) lahendab taotlusi kontrollida erakorralise või sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise otsuse ning Eesti Vabariigi territooriumil
korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis
viibimise loa andmise otsuse vastavust põhiseadusele, seadusele ja välislepingule või tunnistab
need otsused kehtetuks.“;
3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal otsustab erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu
või selle liidu tegevuse peatamise kolleegium.“;
4) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal lahendab kohus käesoleva seaduse § 6 lõikes 1
nimetatud taotluse pärast nõuetekohase taotluse saamist viivitamata.“;
5) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3. peatükk
KAEBUSED RIIGIKOGU, RIIGIKOGU JUHATUSE, VABARIIGI PRESIDENDI JA
VABARIIGI VALITSUSE OTSUSTE PEALE NING TAOTLUSED RIIGIKOGU,
VABARIIGI PRESIDENDI JA VABARIIGI VALITSUSE OTSUSTE
TÜHISTAMISEKS“;
6) paragrahvi 16 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 16. Kaebus Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse otsuse peale“;
7) paragrahvi 16 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Õiguskantsler ja kohus võivad esitada Riigikohtule taotluse tühistada Vabariigi Valitsuse
kriisiolukorra kehtestamise või lõpetamise, eriolukorra väljakuulutamise või lõpetamise,
Riigikogu erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni
väljakuulutamise või lõpetamise, Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel
sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsus
või tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse mõttes kriisiolukorra lõpetamata jätmine ja kriisiolukorra
ajal vastu võetud Vabariigi Valitsuse üldkorraldused.“;
8) paragrahvi 18 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Õiguskantsler ja kohus võivad esitada Riigikohtule taotluse tühistada Vabariigi Presidendi
sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamise otsus.“;
9) paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 20. Kaebuse ja taotluse sisu- ja vorminõuded
(1) Kaebus ja taotlus esitatakse põhistatult ja selles märgitakse:
EELNÕU
22.05.2025
121
1) andmed kaebuse või taotluse esitaja kohta;
2) andmed vaidlustatava otsuse kohta;
3) selgelt väljendatud taotlus;
4) kuidas vaidlustatav otsus rikub kaebuse esitaja õigusi.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule märgitakse taotluses põhiseaduse sätted või
põhimõtted või seaduse sätted, millele vaidlustatav Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsus ei
vasta.
(3) Kaebuse ja taotluse allkirjastab esitaja ning sellele lisatakse vaidlustatava otsuse tekst ja
muud kaebuse või taotluse aluseks olevad dokumendid.“;
10) paragrahvi 201 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 201. Puuduste kõrvaldamine ning kaebuse ja taotluse tagastamine läbivaatamatult
(1) Kui kaebus või taotlus ei vasta käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud nõuetele ja selles on
kõrvaldatavaid puudusi, annab Riigikohus kaebuse või taotluse esitajale tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks. Kui kaebuse või taotluse esitaja ei ole määratud tähtpäevaks puudusi
kõrvaldanud, tagastab Riigikohus kaebuse või taotluse läbivaatamatult selle esitajale.
(2) Kaebus ja taotlus tagastatakse läbivaatamatult selle esitajale, kui selle läbivaatamine ei
kuulu Riigikohtu pädevusse.“;
11) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Menetlusosalised kaebuse ja taotluse läbivaatamisel Riigikohtus on kaebuse või taotluse
esitaja ja otsuse teinud organ.“;
12) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kohtuotsuse või -määruse alusel algatatud menetluses on taotluse läbivaatamisel
menetlusosalised kohtuvaidluse menetlusosalised ja otsuse teinud organ.“;
13) paragrahvi 22 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kohus lahendab kaebuse Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsuse peale
ja taotluse Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsuse tühistamiseks viivitamata pärast
nõuetekohase kaebuse või taotluse saamist.“;
14) paragrahvi 23 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsuse peale esitatud kaebuse
ja Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsuse tühistamise taotluse läbivaatamisel tekib kohtul
põhjendatud kahtlus asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu
põhiseadusele vastavuses, uuendab kohus määrusega menetluse, kaasates asja läbivaatamisse
menetlusosalistena ka käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud isikud.
(2) Menetluse uuendamise korral lahendab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
kaebuse ja taotluse üheaegselt asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või
välislepingu põhiseadusele vastavuse kontrollimisega käesoleva seaduse § 13 lõikes 1
nimetatud tähtajal jooksul pärast menetluse uuendamist.“;
15) paragrahvi 24 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
EELNÕU
22.05.2025
122
„2) jätta kaebus või taotlus rahuldamata.“;
16) seaduse 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5. peatükk
ERAKONNA TEGEVUSE PEATAMINE JA LÕPETAMINE NING TÖÖTAJATE JA
TÖÖANDJATE ÜHINGU TEGEVUSE PEATAMINE“;
17) seadust täiendatakse §-ga 321 järgmises sõnastuses:
„§ 321. Taotlus peatada erakonna või töötajate ja tööandjate ühingu tegevus erakorralise
ja sõjaseisukorra ajal
Vabariigi Valitsus võib esitada erakorralise või sõjaseisukorra ajal Riigikohtule taotluse
peatada erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevus, kui see on vajalik
olukorra lahendamiseks.“;
18) paragrahvi 33 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Menetlusosalised erakonna tegevuse peatamise või lõpetamise või töötajate ja tööandjate
ühingu või selle liidu tegevuse peatamise taotluse läbivaatamisel Riigikohtus on Vabariigi
Valitsus ja erakond või töötajate ja tööandjate ühing või selle liit, kelle tegevuse peatamist või
lõpetamist taotletakse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlusest võib arvamuse andmise õigusega osa
võtta õiguskantsler.“;
19) paragrahvis 34 ja § 35 lõikes 1 asendatakse sõnad „erakonna tegevuse lõpetamise taotluse“
sõnadega „erakonna tegevuse peatamise või lõpetamise või töötajate ja tööandjate ühingu või
selle liidu tegevuse peatamise taotluse“;
20) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Asja lahendamisel võib Riigikohus:
1) otsustada erakonna tegevuse lõpetamise;
2) otsustada erakonna või töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevuse peatamise
erakorralise või sõjaseisukorra lõppemiseni;
3) jätta Vabariigi Valitsuse taotluse rahuldamata.“;
21) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 2 kohasest otsusest tuleb viivitamata asjaosalisi
teavitada.“.
§ 234. Päästeseaduse muutmine
Päästeseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 2 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Päästeamet võib sõlmida juriidilise isikuga tsiviilõigusliku lepingu Päästeameti tegevuses
osaleva vabatahtliku tegevuse korraldamiseks.“;
EELNÕU
22.05.2025
123
3) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) kriisiolukorraks valmistumine ja selle lahendamine tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
alusel;“;
4) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) elanikkonnakaitse tegevuste koordineerimine;“;
5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata Päästeameti ülesannete täitmisse ja selle raames
riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.“;
6) seaduse 61. peatükk tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „osaleb“ sõnaga „elanikkonnakaitses,“;
8) paragrahvi 34 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõnad „, välja arvatud ennetustööl osalevad
isikud“;
9) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 38. Vabatahtliku päästja väljaõpe, osalemine elanikkonnakaitses, päästetööl ja
ennetustööl ning kohaldatavad meetmed
(1) Vabatahtliku päästja väljaõpet korraldab Päästeamet.
(2) Vabatahtliku päästja väljaõpe jaguneb päästetöö väljaõppeks ja elanikkonnakaitse
väljaõppeks, mis on kaheastmelised:
1) esimese astme väljaõppes omandatakse vabatahtliku päästja tööks vajalikud päästealase
ennetustöö, päästetöö ja elanikkonnakaitse algteadmised ja oskused;
2) teise astme väljaõppes omandatakse vabatahtliku päästja iseseisvaks ülesande täitmiseks
vajalikud teadmised ja oskused.
(3) Esimese astme õppe läbinud vabatahtlik päästja võib iseseisvalt osaleda päästealasel
ennetustööl.
(4) Esimese astme õppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel ja koos
temaga:
1) osaleda päästetööl;
2) osaleda elanikkonnakaitses kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel;
3) siseneda päästetööks valdusesse ja vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses ettenähtud alusel
ja korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 131 ja 132 sätestatud erisusi;
4) kasutada päästesündmuse käigus füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja
korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(5) Esimese astme elanikkonnakaitseõppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku
korraldusel ja koos temaga, arvestades käesoleva seaduse §-des 131 ja 132 sätestatud erisusi:
1) siseneda valdusesse ja vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, et
tagada isiku varjumine või evakuatsioon ohustatud alalt ohutusse kohta;
2) peatada korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras sõiduk, et tagada isiku varjumine või
evakuatsioon ohustatud alalt ohutusse kohta;
EELNÕU
22.05.2025
124
3) tuvastada korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras varjumiskohta või
evakuatsioonikohta sisenemisel ja sealt väljumisel isiku isikusamasus;
4) kontrollida korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras varjumiskohta või
evakuatsioonikohta sisenemisel isikut ja tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise
vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et kindlaks teha, kas isiku valduses ei ole eset
või ainet, millega ta võib varjumiskohas või evakuatsioonikohas ohustada ennast või teisi
isikuid või mille omamine varjumiskohas või evakuatsioonikohas on keelatud;
5) kontrollida korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras varjumiskohta või
evakuatsioonikohta sisenemisel isikuga kaasas olevat asja vaatlemise või tehnilise vahendi või
väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et kindlaks teha, kas isiku valduses ei ole eset või ainet,
millega ta võib varjumiskohas või evakuatsioonikohas ohustada ennast või teisi isikuid või
mille omamine on keelatud;
6) pidada korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras kinni isik vahetult eesseisva kuriteo
toimepanemise ärahoidmiseks või elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu
tõrjumiseks, kusjuures kinnipeetud isik antakse viivitamata üle Politsei- ja Piirivalveametile.
(6) Vabatahtlikul päästjal on õigus võtta korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras hoiule
käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 4 ja 5 sätestatud kontrolli käigus leitud ese või aine,
millega isik võib ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine varjumiskohas või
evakuatsioonikohas on keelatud. Eseme või aine hoiule võtmine dokumenteeritakse ja ese või
aine antakse viivitamata üle Politsei- ja Piirivalveametile.
(7) Vabatahtlikul päästjal on õigus käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 6 nimetatud asjaoludel
isiku kinnipidamisel kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras,
kui isiku kinnipidamine ning isiku tegevuse tõkestamine vabatahtliku päästja suulise
korraldusega ei ole võimalik või õigel ajal võimalik.
(8) Teise astme päästetöö õppe läbinud vabatahtlik päästja võib iseseisvalt päästeametniku
korraldusel:
1) osaleda päästetööl;
2) siseneda päästetööks valdusesse ja vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses ettenähtud alusel
ja korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 131 ja 132 sätestatud erisusi;
3) kasutada päästesündmuse käigus füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja
korras.
(9) Teise astme elanikkonnakaitse õppe läbinud vabatahtlik päästja võib iseseisvalt
päästeametniku korraldusel osaleda elanikkonnakaitses kriisiolukorraks valmistumisel ja selle
lahendamisel ning kasutada käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–6 sätestatud õiguseid.“;
10) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „peavad“ tekstiosaga „elanikkonnakaitses,“;
11) paragrahvi 421 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kriisiroll määratakse abidemineerijale (edaspidi kriisirolliga abidemineerija), kes annab
nõusoleku abistada Päästeametit demineerimistööl enne kriisiolukorda ja kriisiolukorra ajal
(edaspidi koos kriisiajal) ning kellel on ülesande täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja
hoiakud.“;
12) paragrahvi 423 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
EELNÕU
22.05.2025
125
„Kui kriisirolliga abidemineerija arvatakse Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisu või ta asub tööle
püsiva kriisiülesandega ameti- või töökohale või tema ameti- või töökoht määratakse
kriisiülesandega ameti- või töökohaks, peatatakse tema kriisirolliga abidemineerija staatus.“;
13) paragrahvi 423 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kriisirolliga abidemineerija staatus jätkub, kui isik vabastatakse püsiva kriisiülesandega
ameti- või töökohalt, tema ameti- või töökohta ei loeta enam püsiva kriisiülesandega ameti- või
töökohaks või ta arvatakse välja Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisust. Staatuse jätkamiseks
esitab isik Päästeametile avalduse.“;
14) paragrahvid 45 ja 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 45. Ulatusliku või pikaajalise päästetöö ja demineerimistööga ning kriisiolukorra ajal
elanikkonnakaitsega seotud kulu hüvitamine
(1) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal
elanikkonnakaitses osalevale juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja
käesoleva seaduse § 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule tekitatud kulu, välja
arvatud saamata jäänud tulu, hüvitatakse riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud
korras.
(2) Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või kriisiolukorra ajal
elanikkonnakaitsega seotud kulu juriidilisele isikule hüvitamise ning vabatahtlikule päästjale,
abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule kulu hüvitamise ja tasu maksmise
alused, tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 46. Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja demineerimistööl ning kriisiolukorra ajal
elanikkonnakaitses osalemise tasu maksmine
(1) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal
elanikkonnakaitses osalevale vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja käesoleva seaduse
§ 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule makstakse päästetööl, demineerimistööl
või elanikkonnakaitses osaletud aja eest tasu, milleks eraldatakse Päästeametile
eelarvevahendid riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras.
(2) Vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule
ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal
elanikkonnakaitses osaletud aja eest kulu hüvitamise ja tasu maksmise alused, tingimused ja
korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“;
15) paragrahv 49 tunnistatakse kehtetuks.
§ 235. Päästeteenistuse seaduse muutmine
Päästeteenistuse seaduses § 202 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Päästeteenistuja puhkuse võib ilma tema nõusolekuta katkestada, kui ta kutsutakse
teenistusse tagasi kriisiolukorra tõttu.“.
§ 236. Rahvastikuregistri seaduse muutmine
EELNÕU
22.05.2025
126
Rahvastikuregistri seaduse §-s 19 asendatakse tekstiosa „Hädaolukorra, eriolukorra,
erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra“ sõnaga „Kriisiolukorra“.
§ 237. Raudteeseaduse muutmine
Raudteeseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „korras“ sõnadega „ja alustel“;
2) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Avalikku reisijatevedu teostava raudtee-ettevõtja püsiv kriisiülesanne on korraldada
teenust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule.
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega või liinivedu korraldav pädev asutus
avaliku teenindamise lepinguga või haldusaktiga kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3
nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid, kui see
on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“;
3) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:
„§ 61. Elutähtsa teenuse osutaja ja püsiv kriisiülesanne
(1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri, on
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 6 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on
osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
4) seadust täiendatakse §-ga 811 järgmises sõnastuses:
„§ 811. Raudtee kasutamise piirangud
(1) Vabariigi Valitsus võib piirata avaliku raudtee kasutamist, kui seda on vaja põhiseaduslikku
korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal kriisiülesande
täitmiseks või selleks valmistumiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib ajutiselt piirata raudteeveoettevõtjate
juurdepääsu raudteeinfrastruktuurile, piirata oluliselt raudteeliiklust või selle ajutiselt sulgeda
ja nõuda liiklusgraafiku muutmist ulatuses, mis on vajalik kriisiülesande täitmiseks või selleks
valmistumiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirangute tõttu tekkinud kahju ja saamata
jäänud tulu hüvitab piirangu kehtestaja.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirangud võivad mõjutada piiriülest
raudteeliiklust, teavitab raudteeinfrastruktuuriettevõtja teisi raudteeinfrastruktuuriettevõtjaid,
kelle raudteevõrgustikku ja -liiklust see häire võib mõjutada, ning teisi asjassepuutuvate riikide
läbilaskevõime jaotamise organeid.“;
EELNÕU
22.05.2025
127
5) paragrahvi 143 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 ja § 61 lõikes 2 sätestatud püsiva
kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses
sätestatud alustel ja korras.“.
§ 238. Ravikindlustuse seaduse muutmine
Ravikindlustuse seaduse 3. peatüki 5. jao 1. jaotist täiendatakse §-ga 621 järgmises sõnastuses:
„§ 621. Ajutise töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise erisused kriisiolukorra ajal
(1) Kui kriisiolukorra tõttu ei ole võimalik esitada töövõimetuslehte elektroonilisel kujul,
esitatakse see paberil. Tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja edastab töövõimetuslehe koos
oma kannetega Tervisekassale 14 kalendripäeva jooksul selle saamise päevast arvates.
(2) Kriisiolukorraks käesoleva paragrahvi tähenduses on kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse tähenduses.
(3) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 53 lõikes 5 nimetatud
tähtaega.“.
§ 239. Ravimiseaduse muutmine
Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 15 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Kui see on vajalik paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustavas olukorras, sealhulgas
loodusõnnetus, katastroof, nakkushaiguse epideemia, tervishoiu toimepidevust ohustav olukord
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses või kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse tähenduses, ning kõigi kehtestatud nõuete täitmine ei võimaldaks tagada elanikkonna
ja raviasutuste katkematut varustatust ravimitega, võib Ravimiamet ajutiselt piirata ravimite
väljastamist ning lubada erandeid käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud ravimite
käitlemise nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite kliiniliste uuringute nõuete, ravimi
väljakirjutamise nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete
täitmisest. Samuti võib Ravimiamet sellises olukorras piirata ravimireklaami või lubada
erandeid selle tegemiseks, kui see on vajalik paljude inimeste elu ja tervise kaitseks.“;
2) paragrahvi 21 lõike 8 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) kriisiolukorra ajal tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel;“;
3) paragrahvi 26 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, kelle kaudu tagatakse ravimite hulgimüük
ravimitega katkematu varustatuse tagamiseks ja tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra,
eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal ja kes vastab käesoleva paragrahvi
lõikes 12 sätestatud ja lõike 13 alusel kehtestatud tingimustele ning kelle elutähtsa teenuse
osutajaks määramise kohta on Ravimiamet teinud ettepaneku, on tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 73 lõike 3 punktis 14 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“;
4) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:
EELNÕU
22.05.2025
128
„(15) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja püsiv
kriisiülesanne on osutada ravimitega varustamise elutähtsat teenust käesolevas seaduses,
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt.
Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning
selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
5) paragrahvi 29 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 2“
tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 14“;
6) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:
„(15) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud üldapteegi püsiv kriisiülesanne on osutada
ravimitega varustamise elutähtsat teenust käesolevas seaduses, tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduses ja nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
7) seadust täiendatakse §-ga 1021 järgmises sõnastuses:
„§ 1021. Riiklik järelevalve kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle
Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 26 lõikes 15 ja § 29 lõikes 15 sätestatud püsiva
kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses
sätestatud alustel ja korras.“.
§ 240. Relvaseaduse muutmine
Relvaseaduses asendatakse läbivalt sõnad „riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav
minister“ sõnadega „sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister“.
§ 241. Riigieelarve seaduse muutmine
Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Salastatud teavet sisaldavat valdkonna arengukava ei esitata Riigikogule arutamiseks.
Enne sellise arengukava või selle muutmise eelnõu esitamist Vabariigi Valitsusele esitatakse
eelnõu arvamuse andmiseks Riigikogu vastavale komisjonile.“;
2) paragrahvi 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Pärast riigikaitselise kriisiolukorra otsust, sealhulgas selle lahendamiseks erakorralise või
sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamist, või kollektiivse enesekaitse lepinguga ette
nähtud kohustuste täitmiseks võib Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule riigieelarve muutmise
seaduse või lisaeelarve eelnõu ning otsustada vajaduse korral selle rakendamise kuni Riigikogu
poolt küsimuse otsustamiseni, kusjuures enne Riigikogu poolt küsimuse otsustamist tehtavate
kulude kogumaht ei tohi ületada kümmet protsenti jooksva aasta riigieelarve kulu mahust. Kui
riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõuga nähakse ette seaduses sätestatud toetus-
või tasumäärade muutmine, esitatakse riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõuga
samal ajal asjakohase seaduse muutmise eelnõu.“;
3) paragrahvi 45 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
EELNÕU
22.05.2025
129
„3) kriisiolukord või kollektiivse enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmine;“;
4) paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas selle lahendamiseks välja
kuulutatud erakorralise või sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal sellega seonduvate
ülesannete täitmiseks, või kollektiivse enesekaitse lepinguga ette nähtud kohustuste täitmiseks
võib Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu ning
otsustada vajaduse korral Riigikogule esitatud eelnõu rakendamise kuni Riigikogu poolt
küsimuse otsustamiseni.“;
5) paragrahvi 64 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) riigi toimimine tsiviilkriisi lahendamiseks;“;
6) paragrahvi 64 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kui riigikaitselise kriisilukorra ajal on vaja kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid
olukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks, võib
Vabariigi Valitsus määrata riigieelarve ja käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud isikute
väljamaksete tingimused.“;
7) paragrahvi 65 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kriisiolukorra ajal võib Rahandusministeerium kaasata Eesti Panga riigi rahavoo juhtimisse,
sealhulgas käesoleva seaduse § 70 lõigetes 3 ja 4 nimetatud toimingutesse.“;
8) paragrahvi 66 lõiget 5, § 70 lõiget 5 ja § 72 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „Vabariigi
Valitsus“ sõnadega „või tema volitatud minister“;
9) paragrahvi 72 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kriisiolukorra ajal võib Rahandusministeerium kaasata stabiliseerimisreservi haldamisse Eesti
Panga.“.
§ 242. Riigihangete seaduse muutmine
Riigihangete seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:
„(101) Kriisiolukorra ajal on hankijal õigus kriisiolukorra lahendamisega seotud hankelepingu
sõlmimisel, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on
väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, kohaldada käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud
korda.“;
2) paragrahvi 134 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi, mis ei ole
Euroopa Liidu liikmesriik, vahel sõlmitud rahvusvahelisest kokkuleppest tuleneva erimenetluse
alusel;“;
3) paragrahvi 170 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) leping sõlmitakse ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi ja ühe või mitme riigi, mis ei
ole Euroopa Liidu liikmesriik, vahel sõlmitud rahvusvahelisest kokkuleppest tuleneva
erimenetluse alusel;“.
§ 243. Riigikaitseseaduse kehtetuks tunnistamine
EELNÕU
22.05.2025
130
Riigikaitseseadus tunnistatakse kehtetuks.
§ 244. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmine
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Riigikogu esimees kutsub täiendava istungi kokku viivitamata, kui Vabariigi Valitsus või
Vabariigi President on esitanud Riigikogule ettepaneku kuulutada välja erakorraline seisukord
või pikendada erakorralist seisukorda või kui Vabariigi President on esitanud Riigikogule
ettepaneku kuulutada välja sõjaseisukord, mobilisatsioon või demobilisatsioon.“;
2) paragrahvi 56 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „väljakuulutamine“ tekstiosaga „või
selle pikendamine“;
3) paragrahvi 56 lõike 1 punktist 6 jäetakse välja tekstiosa „ja kaitsevalmiduse kõrgendamisega
seotud otsus“;
4) paragrahvi 56 lõiget 1 täiendatakse punktidega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:
„61) otsuse eelnõu, mis on seotud Eesti Vabariigi või muu riigi territooriumil korraldataval
rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele ajutise riigis
viibimise loa andmisega ning mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel;
62) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 59 lõikes 2 nimetatud isiku põhiõiguste ja -vabaduste
piiramise üldvolituse alusel otsustatud piirava meetme kehtetuks tunnistamise või muutmise
otsuse eelnõu, mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel;“;
5) seadust täiendatakse §-ga 1171 järgmises sõnastuses:
„§ 1171. Sõjaseisukorra ajal põhiõiguste ja -vabaduste piiramisega seotud Riigikogu
otsuse eelnõu menetlemise erisused
(1) Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 59 lõikes 2 nimetatud põhiõiguste ja -vabaduste
üldvolituse alusel otsustatud piirava meetme kehtetuks tunnistamise Riigikogu otsuse eelnõu
võib esitada komisjon.
(2) Otsuse-eelnõu arutatakse ühel lugemisel.
(3) Otsuse-eelnõule juhtivkomisjoni ei määrata. Eelnõu võetakse päevakorda Riigikogu
juhatuse algatusel või Riigikogu esimehe ettepanekul esimesel võimalusel.
(4) Otsuse-eelnõu lugemise käigus esinevad ettekandega eelnõu esitaja esindaja ja peaminister
või tema volitusel mõni teine valitsusliige. Riigikogu liige võib esitada kummalegi ettekandjale
ühe suulise küsimuse.
(5) Eelnõu lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega
fraktsioonide esindajad. Muudatusettepanekuid eelnõule ei esitata. Pärast läbirääkimiste
lõpetamist pannakse eelnõu lõpphääletusele.“;
6) paragrahvi 118 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
EELNÕU
22.05.2025
131
„§ 118. Erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni
väljakuulutamist ja pikendamist käsitleva ja Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval
sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmisega
seotud Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused
(1) Erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist ja
pikendamist käsitleva ja Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil
osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmisega seotud otsuse eelnõu
arutatakse ühel lugemisel.“.
§ 245. Riigikontrolli seaduse muutmine
Riigikontrolli seaduse § 18 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kui riigikontrolöri volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll
riigikontrolöri kandidaadi suhtes teostada kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi
lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. Julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi loal võib
julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esineb riigisaladuse ja
salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või kui ühe kuu
jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine.
Julgeolekukontrolli teostamise tähtaja pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti,
asjaomaseid valitsuskomisjone ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni.“.
§ 246. Riigipiiri seaduse muutmine
Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 96 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib ajutiselt keelata isiku viibimise piiriveekogul, sisemerel või
selle jääl isiku elu või tervist ähvardava ohu väljaselgitamiseks, ennetamiseks või tõrjumiseks
või piirirežiimi rikkumise ennetamiseks.“;
2) paragrahvi 96 lõikest 7 jäetakse välja tekstiosa „riigikaitseseaduse tähenduses“;
3) paragrahvi 910 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorda käsitatakse käesolevas seaduses
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse tähenduses.“;
4) paragrahvi 910 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Käesolevas seaduses sätestatud massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra kohta
sätestatut võib kohaldada ka massilisest sisserändest põhjustatud kriisiolukorra ajal.“;
5) paragrahvi 11 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Politsei- ja Piirivalveametil on kriisiolukorra ajal õigus kontrollida ning keelata Eesti
kodaniku lahkumist Eestist, kui tema suhtes kehtib tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel
kehtestatud Eestist lahkumise keeld või piirang.“;
6) paragrahvi 141 lõikes 5 asendatakse sõna „riigikaitseseadust“ sõnadega „tsiviilkriisi ja
riigikaitse seadust“.
EELNÕU
22.05.2025
132
§ 247. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 pealkiri, sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 7. Tsiviilkriisi ja riigikaitse riigisaladus
Tsiviilkriisi ja riigikaitse riigisaladus on:
1) tsiviilkriisiks ja riigikaitseks valmistumist, selle juhtimist ja tegevust käsitlev teave, välja
arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave
salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;“;
2) paragrahvi 8 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 9 punktis 3 asendatakse sõna „hädaolukord“ sõnaga „kriisiolukord“ vastavas
käändes;
4) paragrahvi 10 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise
tähtsusega objekti, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud objektide, ja avaliku
korra tagamiseks alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valve- ja
häiresüsteeme ning kaitsemeetmeid käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei
kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel kuni 20 aastaks;“;
5) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 4, § 23 lõike 3 punktis 4 ja § 52 lõike 1 punktis 7 asendatakse
sõnad „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile“ sõnadega „asjaomasele ministeeriumile ja
Riigikantseleile“;
6) paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 301 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal ning lisaõppekogunemisele kutsumise korral võib
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes teostada julgeolekukontrolli tema
nõusolekuta.“;
8) paragrahvi 33 lõike 4 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) julgeolekukontrolli teostamiseks ei ole kolme kuu jooksul arvates dokumentide
nõuetekohasest esitamisest olnud võimalik juurdepääsuloa taotlejaga vestlust läbi viia
eriolukorrast või riigikaitselisest kriisiolukorrast tulenevatel põhjustel;“;
9) paragrahvi 38 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad „töötlevat üksust, Kaitsepolitseiametit ja
Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni“ sõnadega „töötlevat üksust ja Kaitsepolitseiametit“;
10) seadust täiendatakse §-ga 581 järgmises sõnastuses:
„§ 581. Üleminekusäte tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse rakendamisel
Enne 2026. aasta 1. jaanuari käesoleva seaduse § 8 punkti 8 ja § 9 punkti 3 alusel salastatud
teave jääb riigisaladuseks vastavalt salastamise ajal kehtinud nõuetele.“.
EELNÕU
22.05.2025
133
§ 248. Riigi Teataja seaduse muutmine
Riigi Teataja seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Vabariigi Valitsuse kriisiolukorra ja eriolukorra väljakuulutamise ja lõpetamise otsus,
Riigikogu erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise
ja lõpetamise otsus, Vabariigi Presidendi sõjaseisukorra ning mobilisatsiooni väljakuulutamise
otsus, samuti kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni
korraldamiseks antud haldusakt esitatakse avaldamiseks viivitamata.“;
2) paragrahvi 9 lõiked 22 ja 62 tunnistatakse kehtetuks.
§ 249. Riigivaraseaduse muutmine
Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 11 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Vallasasja, välja arvatud väärtpaberi valitsemise võib üle anda ajutiselt või alaliselt ühelt
riigivara valitsejalt teisele täidesaatva riigivõimu asutusele, kui vallasasi on vajalik
kriisiolukorra lahendamiseks.
(4) Kinnisasjade ja piiratud asjaõiguste valitsemist kriisiolukorra ajal ühelt riigivara valitsejalt
teisele üle ei anta. Kui kriisiolukorra lahendamiseks on vaja kinnisasja või selle osa kasutada
teisel täidesaatva riigivõimu asutusel, võib kinnisasja kasutuse ajutiselt üle võtta.“;
2) paragrahvi 12 lõiked 7−8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud riigivara valitsemise üleandmine ja
ajutisse kasutusse võtmine otsustatakse kriisiolukorra ajal riigivara valitseja või volitatud
asutuse ja riigivara üleandmist või ajutist kasutust taotleva täidesaatva riigivõimu asutuse
omavahelisel kokkuleppel.
(71) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud vara valdajal on õigus keelduda vara
üleandmisest või ajutisse kasutusse andmisest, kui taotletav vara on vajalik tema ülesannete
täitmiseks ja vara kasutusele puudub alternatiiv või vara on vajalik kriisiolukorra
lahendamiseks või mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks.
(72) Vabariigi Valitsus võib ette näha riigivara valitsemise üleandmisele, ajutisse kasutusse
võtmisele, tagastamisele või kulu hüvitamisele käesolevas seaduses sätestatust erinevad
tingimused ja korra, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või mobilisatsiooni või
demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks.
(8) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud riigivara valitsemise üleandmise ning
ajutisse kasutusse võtmise, tagastamise ja kulu hüvitamise tingimused ja korra kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega.“;
3) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„31) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või
eraõiguslikule juriidilisele isikule kriisiolukorra ajal tema ülesannete täitmiseks või paljude
EELNÕU
22.05.2025
134
inimeste elu või tervist vahetult ohustava sündmuse lahendamiseks või muul avalikul
eesmärgil;“.
§ 250. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine
Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse 10. peatükki täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses:
„§ 481. Pensioni maksmise erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik käesoleva seaduse § 24 lõikes 7 ja § 28
lõikes 21 sätestatud kirjalikku nõusolekut esitada, tuleb see esitada kuue kuu jooksul pärast
erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist. Sotsiaalkindlustusamet arvestab õigustatud isiku
pensioni suuruse ümber ja maksab saamata jäänud pensionisumma välja tagasiulatuvalt
õigustatud isiku pensionilisale või täiendavale pensioniõiguslikule staažile õiguse tekkimise
ajast arvates.“;
2) paragrahvi 601 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kriisiolukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul
pikendada püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuse lõpptähtaega, kui uus hindamine on
kriisiolukorra tõttu objektiivsetel põhjustel oluliselt takistatud ja pikendamine on vajalik
püsivalt töövõimetule inimesele tema sotsiaalsete tagatiste säilimiseks, kuni kriisiolukorrast
tingitud ümberkorralduse vajadus on ära langenud.“.
§ 251. Sadamaseaduse muutmine
Sadamaseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määratud sadamale
kohaldatakse käesolevat seadust tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest tulenevate erisustega.“;
2) paragrahvi 31 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 31. Elutähtsa teenuse osutaja ja püsiv kriisiülesanne“;
3) paragrahvi 31 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse
§ 36 lõike 11 punktis 8“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 16“;
4) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on
osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 6 alusel.“;
5) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 32 järgmises sõnastuses:
„§ 32. Sadamaoperaatori püsiv kriisiülesanne
(1) Käesoleva seaduse § 31 lõike 2 alusel kinnitatud elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavas
sadamas konteiner- ja veeremkaupu lastiva ja lossiva sadamaoperaatori püsiv kriisiülesanne on
EELNÕU
22.05.2025
135
tagada teenuse osutamine vastavalt käesolevas seaduses sätestatule ja elutähtsat teenust osutava
sadama pidajaga sõlmitud lepingule.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid, kui see
on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“;
6) paragrahvi 33 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
7) seadust täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses:
„361. Sadama kasutamise piirangud
(1) Vabariigi Valitsus võib piirata sadamas sadamateenuste osutamist, kui seda on vaja
põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu
ajal kriisiülesande täitmiseks või selleks valmistumiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirangute tõttu tekkinud kahju ja saamata
jäänud tulu hüvitab piirangu kehtestaja.“;
8) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 ja § 32 lõikes 1 sätestatud
kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses
sätestatud alustel ja korras.“.
§ 252. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine
Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 131 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 131. Sotsiaalteenuste osutamise erandid eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib
kohaliku omavalitsuse üksuses olla sotsiaaltöötajana ametis isik, kelle ettevalmistus ei vasta
käesoleva seaduse §-s 161 sätestatud nõudele, kuid kes vastab avaliku teenistuse seaduse § 14
lõikes 1 sätestatud nõuetele.
(2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib
väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust osutada hooldustöötajana isik, kelle ettevalmistus
ei vasta käesoleva seaduse § 22 lõikes 4 sätestatud nõudele, kuid kes on täisealine ja
teovõimeline ning kui on tagatud, et teda juhendab § 22 lõikes 4 sätestatud nõudele vastav
hooldustöötaja.
(3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatub käesoleva seaduse § 64 lõikes 5
sätestatud tähtaja kulgemine.
(4) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest
vastutava ministri ettepanekul pikendada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise
kohustuse ülevõtmise tähtaega kuni eriolukorrast, erakorralisest või sõjaseisukorrast tingitud
ümberkorralduse vajaduse äralangemiseni.“;
EELNÕU
22.05.2025
136
2) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 132–134 järgmises sõnastuses:
„§ 132. Erihoolekandeteenuste osutamise erandid eriolukorra, erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal
(1) Eriolukorra ajal, kui see on vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks
käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 nimetatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada ka
füüsiline isik, kes on täisealine ja teovõimeline, kellel on vähemalt põhiharidus ja kui on
tagatud, et teda juhendab § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav isik.
(2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist, kui see
on vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks käesoleva seaduse § 86
lõikes 1 nimetatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada ka füüsiline isik, kes on
täisealine ja teovõimeline ning kui on tagatud, et teda juhendab § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele
vastav isik.
(3) Sõjaseisukorra ajal lõpetab teenuseosutaja käesoleva seaduse § 80 lõike 1 punktis 1
sätestatud juhul majutamisega erihoolekandeteenuse osutamise suunamisotsuse alusel, kui isik
ei kasuta teenust kauem kui 14 päeva, välja arvatud statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise
korral.
(4) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal pikenevad käesoleva seaduse § 71
lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähtajad 14 päevani.
(5) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest
vastutava ministri ettepanekul pikendada erihoolekandeteenuse osutamise suunamisotsuse
tähtaega kuni eriolukorrast, erakorralisest või sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse
vajaduse äralangemiseni.
(6) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal teeb erihoolekandeteenuse osutaja kõik endast oleneva,
et tagada teenuse toimimine. Erihoolekandeteenuse toimimise tagamiseks peab ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutaja lähtuvalt täisealise isiku vajadustest ja teenuseosutaja võimalustest
tagama isiku turvalisuse ning abistama isikut enese eest hoolitsemisel.
(7) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal peab kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule ja lähtudes oma
võimalustest tagama isikule majutamise ja toitlustamise.
(8) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal peab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja lisaks
käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatule järgima raviskeemi, mille tervishoiuteenuse
osutaja on täisealisele isikule määranud, ja tal peab olema ülevaade ööpäevaringset
erihooldusteenust saava täisealise isiku viibimiskohast.
(9) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 99 lõikes
3 ja § 102 lõike 1 punktis 4 sätestatut, kui see on vajalik.
(10) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kehti käesoleva seaduse § 102 lõikes 3
nimetatud seaduslikult esindajalt nõusoleku saamise kohustus, kuid ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutaja peab teavitama seaduslikku esindajat esimesel võimalusel
EELNÕU
22.05.2025
137
ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku viimisest väljapoole tegevusloal
märgitud kohta.
§ 133. Lapsele turvakoduteenuse, suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse ja
asendushooldusteenuse osutamise erandid kriisiolukorra ajal
(1) Kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt turvakoduteenuse osutamist, ja kaks aastat pärast
sõjaseisukorra lõppemist võib turvakodus viibivale lapsele teenust vahetult osutada isik, kes
vastab vähemalt käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud nõuetele.
(2) Kriisiolukorraks käesoleva seaduse tähenduses on kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse tähenduses.
(3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui see on suure hooldus- ja abivajadusega
lapse hoiu teenuse (edaspidi hoiuteenus) osutamiseks vajalik, võib lapsehoiuteenust saada
rohkem lapsi, kui on sätestatud käesoleva seaduse § 453 lõikes 2.
(4) Kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt hoiuteenuse osutamist, ja kaks aastat pärast
sõjaseisukorra lõppemist võib lapsehoidjaks olla isik, kes vastab vähemalt käesoleva seaduse
§ 454 lõike 1 punktis 2 sätestatud nõudele ja kellel on tööks sobivad isikuomadused.
(5) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib asendushooldusteenust osutada pikemalt kui
käesoleva seaduse § 455 lõike 3 punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul, kui see on kriisiolukorrast
tulenevatel asjaoludel põhjendatud ja teenust vajava lapse huvides.
(6) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast vastava olukorra
lõppemist võib asendushooldusteenuse osutamisel perekodus, asenduskodus ja hooldusperes
teha laste arvu suhtes ajutisi erandeid käesoleva seaduse § 456 lõikes 2, § 457 lõikes 1 ja § 458
lõikes 1 sätestatust, kui see on kriisiolukorra ajal teenuse osutamiseks vajalik. Laste arvu
suurendamise korral ei kohaldata § 456 lõikes 3, § 457 lõikes 11 ja § 458 lõikes 11 sätestatut.
(7) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 455 lõigetes 4 ja 5
sätestatut.
(8) Kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt asendushooldusteenuse osutamist, ja kaks aastat
pärast sõjaseisukorra lõppemist võib asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatada
isik, kes on vähemalt täisealine ning vastab käesoleva seaduse § 4513 lõike 1 punktides 1, 3–7
ja 11 sätestatud nõuetele.
(9) Kui kriisiolukorra ajal osutatakse asendushooldusteenust last vahetult kasvatava isiku
eluruumides, ei kohaldata käesoleva seaduse § 4513 lõikes 2 sätestatud nakkushaiguste suhtes
tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi esitamise nõuet.
(10) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui see on asendushooldusteenuse osutamise
jätkamiseks vajalik, võib jätta kohaldamata käesoleva seaduse § 4514 lõikes 1 ning lõike 3
punktides 2 ja 3 sätestatud perevanema minimaalse ja maksimaalse tööaja ja teenuse osutamise
aja nõuded.
§ 134. Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise erandid kriisiolukorra ajal
EELNÕU
22.05.2025
138
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil toimuva ulatusliku evakuatsiooni korral
võetakse toimetulekutoetuse määramisel evakuatsioonikohas viibivate isikute eluasemekulusid
arvesse selle eluaseme puhul, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis võib asuda ka
teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil.
(2) Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik toimetulekutoetust toetuse taotlejale
maksta sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud arvelduskontole, võib
kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse sularahas maksmise korral määrata toetuse
nulli või viiega lõppeva summana, ümardades toetuse suuruse inimese kasuks. Toetuse võib
sularahas välja maksta mõistliku aja jooksul.“;
3) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 1551 järgmises sõnastuses:
„§ 1551. Tegevusloa andmise erandid ja teavitamiskohustus kriisiolukorra ajal
(1) Kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt sotsiaalteenuse osutamist, võib
Sotsiaalkindlustusamet lisada tegevusloale kõrvaltingimusena tegevusloa tähtaja. Tähtajalise
tegevusloa võib anda kuni kolmeks aastaks.
(2) Kui massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras või kriisiolukorra ajal on sotsiaalteenuse
osutajal vaja jätkata sotsiaalteenuse osutamist kehtival tegevusloal märgitud tegevuskohast
erinevas tegevuskohas või suuremale arvule isikutele, on ta kohustatud sellest
Sotsiaalkindlustusametit teavitama.
(3) Sotsiaalteenuse osutamise tegevusloa taotlemisel kriisiolukorra ajal ja 90 kalendripäeva
pärast kriisiolukorra lõppemist ei kohaldata käesoleva seaduse § 152 lõikes 4, lõike 5 punktis 2
ja lõikes 7 sätestatut.
(4) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ja 90 päeva pärast vastava olukorra lõppemist ei kohaldata
käesoleva seaduse §-s 151 sätestatud tegevusloa nõuet ning sotsiaalteenuse osutajal tuleb enne
§-s 151 nimetatud teenuste osutamise alustamist esitada Sotsiaalkindlustusametile teade
teenuse osutamise alustamise kohta.“.
§ 253. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine
Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:
„§ 301. Hüvitise andmine kriisiolukorra ajal
(1) Kriisiolukorra ajal on hüvitise andjal õigus laiendada nende isikute ringi, kellele
võimaldatakse seaduses sätestatud rahalise hüvitise riigi kulul kojukannet, kui see on
kriisiolukorra tõttu vajalik.
(2) Kriisiolukorra tõttu Eestist ajutiselt eemal viibiv isik loetakse Eestis elavaks isikuks
käesoleva seaduse § 3 lõike 1 tähenduses.
(3) Kriisiolukorraks käesoleva paragrahvi tähenduses on kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse tähenduses.
EELNÕU
22.05.2025
139
(4) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib hüvitise andja anda sama hüvitise puhul hüvitise
andmise või hüvitise andmisest keeldumise haldusakti korraga mitmele hüvitise saamise õigust
omavale isikule.“.
§ 254. Tervisekassa seaduse muutmine
Tervisekassa seaduse § 2 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Tervisekassa püsiv kriisiülesanne tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses on tagada
käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmine.
(6) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 5
nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid, kui see
on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“.
§ 255. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(24) Kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel kohaldatakse tervishoiukorraldusele
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.“;
2) paragrahvi 4 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3
järgmises sõnastuses:
„(2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega:
1) loetelu tervishoiuteenuse osutajatest, kes ei kuulu elutähtsa teenuse osutajate hulka, kuid
täidavad püsivaid kriisiülesandeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 10 lõike 2 tähenduses;
2) tervishoiuteenuse osutaja püsiva kriisiülesande täpsema sisu, selle täitmise mahu, püsiva
kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise nõuded, arvestades käesoleva seaduse §-des 581–
583 sätestatut.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud loetelus nimetatud juriidilise isiku
või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva tervishoiuteenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on
osutada tervishoiuteenust käesolevas seaduses, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ning nende
seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt.“;
3) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 45 järgmises sõnastuses:
„§ 45. Tervishoiu toimepidevust ohustav olukord
(1) Tervishoiu toimepidevust ohustav olukord käesoleva seaduse tähenduses on olukord või oht
olukorra tekkeks:
1) mis põhjustab tõsiseid häireid käesoleva seaduse § 7 lõikes 5, § 17 lõikes 11 ja § 22 lõikes 41
nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuses või ohustab vahetult paljude inimeste elu ja tervist
ning
2) mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsus ning koordineeritus
ja mille lahendamine ei ole võimalik tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust rakendamata või
tavapärasest oluliselt rohkem võimeid, isikuid ja vahendeid kasutamata ning
3) mille lahendamiseks ei ole vaja rakendada tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud
juhtimiskorraldust ega kriisiolukorra meetmeid, piiranguid ega nõudeid.
EELNÕU
22.05.2025
140
(2) Tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra üle otsustab Terviseamet, lähtudes
ohuhinnangust ja muust asjassepuutuvast teabest.
(3) Terviseamet teavitab tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast ja selle lõpetamisest
valdkonna eest vastutavat ministrit ja teisi asjassepuutuvaid asutusi ja isikuid.
(4) Terviseamet hindab tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra põhjustanud asjaolusid
järjepidevalt ning otsustab nende äralangemisel selle lõppemise üle.“;
4) paragrahvi 7 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 1“
tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 19“;
5) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud perearstiabi osutaja püsiv kriisiülesanne on
osutada elutähtsat teenust käesolevas seaduses, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ning nende
seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja
täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
6) paragrahvi 17 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Kiirabibrigaadi pidaja, kellega on sõlmitud käesoleva seaduse §-s 172 sätestatud kiirabi
rahastamise leping, on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 19 nimetatud
elutähtsa teenuse osutaja.“;
7) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud kiirabibrigaadi pidaja püsiv kriisiülesanne on
osutada elutähtsat teenust käesolevas seaduses, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ning nende
seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja
täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
8) paragrahvi 22 lõikes 41 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 1“
tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 19“;
9) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:
„(43) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud haiglavõrgu haigla püsiv kriisiülesanne on
osutada elutähtsat teenust käesolevas seaduses, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ning nende
seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja
täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
10) seadust täiendatakse §-ga 422 järgmises sõnastuses:
„§ 422. Tegevusloa taotlemise ja andmise erisused
(1) Tegevusloale võib lisada kõrvaltingimusena tegevusloa tähtajalisuse kriisiolukorra ajaks
(edaspidi tähtajaline tegevusluba). Tähtajaline tegevusluba väljastatakse kuni üheks aastaks.
Kriisiolukorra ajaks antud tähtajalise tegevusloa puhul ei kehti kindlustuskohustuse nõue
tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse tähenduses.
EELNÕU
22.05.2025
141
(2) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal, kui tervishoiuteenust ei ole võimalik kehtivas
tegevusloas märgitud tegevuskohas jätkata ning Terviseametil ei ole võimalik anda tähtajalist
tegevusluba, ei ole tervishoiuteenuse osutamise jätkamiseks tegevusluba nõutav.
(3) Kui tervishoiuteenuse osutajal on vaja käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses jätkata
tervishoiuteenuse osutamist kehtivas tegevusloas märgitud tegevuskohast erinevas
tegevuskohas, on ta sellest kohustatud teavitama Terviseametit ja tegevust võib jätkata
Terviseameti nõusolekul.“;
11) paragrahvi 52 lõike 1 punktid 21 ja 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„21) tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal käesoleva paragrahvi
lõike 13 alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu isikutele
ravikindlustuse seaduses sätestatust soodsamatel tingimustel hüvitiste maksmist tervishoiu
toimepidevust ohustavast olukorrast või kriisiolukorrast tulenevate toimetulekuraskuste
ennetamiseks ja leevendamiseks riigieelarvega ettenähtud summa piires;
22) tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast või kriisiolukorrast tulenevalt käesoleva
paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu
tervishoiuteenuse osutajale või kiirabibrigaadi pidajale eritingimustel teenuste eest tasumist
tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks riigieelarvega ettenähtud summa
piires;“;
12) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 23 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„24) sõjas haavata saanud isikute raviks käesoleva paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud
tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu tervishoiuteenuse osutajale või kiirabibrigaadi
pidajale teenuste eest tasumist riigieelarvega ettenähtud summa piires;“;
14) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) valmisoleku tagamist tervishoiuteenuste osutamiseks tervishoiu toimepidevust ohustavas
olukorras või kriisiolukorra ajal, tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru moodustamist ja
uuendamist, tervishoiuteenuste osutamise korralduse ümberkorraldamise planeerimist ja
ümberkorraldamist ning tervishoiuteenuse osutajate kriisialast väljaõpet;“;
15) paragrahvi 52 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(12) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 21 ja 22 sätestatud tervishoiu toimepidevust
ohustava olukorraga või kriisiolukorraga seotud hüvitisi ja teenuste eest tasumist võib
rakendada kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 90 kalendripäeva pärast
nimetatud olukorra lõppemist.“;
16) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 34 järgmises sõnastuses:
„(34) Tervisekassa püsiva kriisiülesande täitmine tagatakse riigieelarves ravikindlustuseks ja
Tervisekassa eelarves ettenähtud vahenditest.“;
17) paragrahv 574 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 574. Tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru
EELNÕU
22.05.2025
142
Käesolevas seaduses sätestatud elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud tagama enda teenuse
toimepidevuse tagamiseks tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru, lähtudes tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud elutähtsa teenuse kirjeldusest ja
toimepidevuse nõuetest.“;
18) paragrahv 581 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 581. Tervishoiukorraldus tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja
kriisiolukorra ülesannete täitmisel ning selleks valmistumisel
(1) Tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast ja kriisiolukorrast tulenevate ülesannete
täitmiseks ja selleks valmisoleku tagamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega:
1) tervishoius rakendatavate meetmete, piirangute ja nõuete (edaspidi koos kriisimeetmed) sisu
valitsemisala asutustele ning tervishoiuteenuse osutajatele ja
2) Terviseameti juures tegutseva eriarstiabi, kiirabi ja perearstiabi kriisistaabi moodustamise
alused ja ülesanded.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kriisimeetmed hõlmavad vastavalt
olukorra kriitilisusele olukorraks ettevalmistavaid tegevusi, tervishoiu toimepidevust ohustavas
olukorras või kriisiolukorra ajal rakendatavaid tervishoiuteenuste ümberkorraldusi ning
tervishoiuteenuste kvaliteedi nõudeid ja kättesaadavuse piiranguid ning tervishoiuteenuse
osutaja tegevusvaru kasutusele võtmist.
(3) Terviseamet määrab haldusaktiga konkreetse kriisimeetme koos vajalike tegevuste ja
tervishoiuteenuse osutajatega, kellele need kohalduvad. Edasilükkamatus olukorras antakse
korraldus kriisimeetme rakendamise kohta suuliselt ning see vormistatakse haldusaktina
esimesel võimalusel.
(4) Terviseamet kohaldab ainult sellist kriisimeedet, mis on proportsionaalne, arvestades
sellega taotletavat eesmärki ja kohaldamist nõudvat olukorda. Terviseamet hindab konkreetse
kriisimeetme vajalikkust pidevalt ning otsustab tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või
kriisiolukorra lõppemisel ka sellega seonduva kriisimeetme lõpetamise.
(5) Terviseamet teavitab kriisimeetme rakendamisest ja selle lõpetamisest valdkonna eest
vastutavat ministrit ning teisi asjassepuutuvaid asutusi ja isikuid.
(6) Valdkonna eest vastutav minister võib tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast ning
kriisiolukorrast tulenevate ülesannete täitmiseks kehtestada haldusaktiga tervishoiuteenuse
osutajatele ajutised tervishoiuteenuste kvaliteedi nõuded ja kättesaadavuse piirangud ning
tervishoiuteenuste osutamise tavapärasest erinevad ajutised nõuded juhul, kui piirangute ja
nõuete kehtestamine ei ole ette nähtud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud määrusega
ning nõuete ja piirangute kehtestamine on vältimatult vajalik.
(7) Terviseametil on õigus nimetada meditsiinijuht või -juhid, kes täidavad Terviseameti
peadirektori antud ülesandeid ja koordineerivad tervishoiuteenuse osutajate tegevust tervishoiu
toimepidevust ohustavas olukorras ning kriisiolukorra ajal või selleks valmistumisel, sealhulgas
juhivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kriisistaapide tegevust.“;
19) seadust täiendatakse §-dega 582–585 järgmises sõnastuses:
EELNÕU
22.05.2025
143
„§ 582. Terviseameti ülesanded tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja
kriisiolukorra ülesannete täitmisel ning selleks valmistumisel
Terviseamettervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ajal ning nendeks
valmistumisel:
1) kavandab kooskõlas tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud piirangutega
tervishoiutöötajate ning apteekide töötajate töökohustuse täitmise korraldust;
2) annab kooskõlas tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud piirangutega töökohustuse
täitmiseks asjakohaseid korraldusi;
3) kaasab vajaduse korral teisi ministeeriume ning asjassepuutuvaid asutusi ja isikuid
muudatuste ettevalmistamiseks tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamiseks;
4) annab tervishoiuteenuse osutajatele haldusakte, lähtudes käesoleva seaduse § 581 lõike 1
alusel kehtestatud kriisimeetmetest, § 581 lõike 6 alusel kehtestatud ministri haldusaktidest ja
muudest õigusaktidest;
5) omab ülevaadet nende tervishoiuteenuse osutajate hõivatusest, kes täidavad kriisiülesannet,
ja koordineerib tervishoiualase info vahetust;
6) otsustab tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru ümberjagamise;
7) otsustab riigi tervishoiuvaru kasutamise;
8) täidab muid käesolevas seaduses, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ning selle alusel
kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesandeid.
§ 583. Püsiva kriisiülesandega tervishoiuteenuse osutaja ülesanded tervishoiu
toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ajal ning nendeks valmistumisel
Püsiva kriisiülesandega tervishoiuteenuse osutaja, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja
tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ajal ning nendeks valmistumisel:
1) teavitab Terviseametit tervishoiuteenuse osutamise takistustest, abi vajadusest ja patsientide
teise tervishoiuteenuse osutaja juurde ümberpaigutamisest suures mahus;
2) teavitab Terviseametit lisapersonali ning täiendavate meditsiiniseadmete ja ravimite
vajadusest;
3) annab Terviseametile tema nõudmisel tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või
kriisiolukorra lahendamise juhtimiseks või selleks valmistumiseks vajalikku teavet;
4) teavitab õigel ajal oma patsiente tervishoiuteenuste osutamise ümberkorraldusest;
5) korraldab personali kriisialase väljaõppe;
6) täidab muid käesolevas seaduses, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud ülesandeid.
§ 584. Haldusmenetluse erisused
(1) Teabe käesoleva seaduse §-s 581 sätestatud Terviseameti ja valdkonna eest vastutava
ministri haldusaktide kohta võib avaldada massiteabevahendis, kui haldusakti adressaatide arv
on suurem kui 50.
(2) Käesoleva seaduse §-s 581 sätestatud haldusakt jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule
adressaadile või selle avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist
tähtaega.
§ 585. Terviseameti ülesanded piiriülese tervishoiualase humanitaarabi andmisel ja
vastuvõtmisel
EELNÕU
22.05.2025
144
Terviseamet koordineerib riiklikul tasandil piiriülese tervishoiualase humanitaarabi (edaspidi
humanitaarabi) andmist ja vastuvõtmist järgmiselt:
1) hindab humanitaarabi vajadust ja mahtu ning teeb vajaduse korral vastavasisulise ettepaneku
valdkonna eest vastutavale ministrile;
2) hindab Eestis viibivate patsientide teistesse riikidesse suunamise vajadust ja teeb vajaduse
korral vastavasisulise ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile;
3) teeb koostööd rahvusvaheliste koostööpartneritega humanitaarabi väljasaatmisel ja
vastuvõtmisel;
4) juhib humanitaarabi vastuvõtmist ja väljastamist, sealhulgas abi jagamist Eesti territooriumil;
5) osaleb oma haldusala rahvusvaheliste abitaotluste koostamisel koostöös asjaomaste
ministeeriumide, asutuste ja isikutega;
6) täidab muid ülesandeid kooskõlas Vabariigi Valitsuse otsusega.“;
20) paragrahv 59 tunnistatakse kehtetuks;
21) seadust täiendatakse §-ga 621 järgmises sõnastuses:
„§ 621. Riiklik järelevalve kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle
„Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 4 lõikes 3, § 7 lõikes 10, § 17 lõikes 13 ja § 22
lõikes 43 sätestatud kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“.
§ 256. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse muutmine
Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud kindlustuskohustus ei kehti tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse tähenduses tähtajalise tegevusloa puhul, mis on antud kriisiolukorra
ajaks.“;
2) paragrahvi 20 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) kahju, mis on tekkinud tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või kriisiolukorra tõttu
või seoses terroriakti toimepanemisega;“.
§ 257. Toiduseaduse muutmine
Toiduseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõikes 41 ja § 461 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduses“
tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses“;
2) paragrahvi 461 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Hädaolukorras või selle ohu, eriolukorra,
erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal“ sõnadega
„Kriisiolukorra ajal“;
3) paragrahvi 462 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
EELNÕU
22.05.2025
145
4) paragrahvi 462 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 5“
tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 20“;
5) seaduse 71. peatükki täiendatakse §-dega 466–468 järgmises sõnastuses:
„§ 466. Toidu jaekaubandusega tegeleva ettevõtja püsiv kriisiülesanne
(1) Ettevõtja on püsiva kriisiülesandega isik toidu jaekaubanduse valdkonnas, kui tema turuosa
toidu jaekaubanduse valdkonnas, välja arvatud toitlustamine või hulgikaubandus, moodustab
tema toidu jaekaubanduse müügitulu suuruse alusel vähemalt ühe protsendi suurimate
asjakohase müügituluga või asjakohaste ettevõtete arvuga ettevõtjate valimis olevate ettevõtjate
müügitulude summast, ja kelle valdkonna eest vastutav minister on määranud haldusaktiga
püsiva kriisiülesandega isikuks.
(2) Ettevõtja vastavus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudele tehakse kindlaks tema
majandusaasta aruande ning riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmete alusel.
(3) Püsiva kriisiülesande määramiseks ettevõtja toidu jaekaubanduse valdkonna turuosa
kindlakstegemisel toidu jaekaubanduse valdkonna turust võetakse aluseks määramise aastale
vahetult eelnenud kahe majandusaasta andmed.
(4) Toidu jaekaubanduse valdkonna püsiva kriisiülesandega isiku tingimustele vastab enim
selline ettevõtja, kes lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmisele on
teisi toidu jaekaubanduse valdkonna püsiva kriisiülesandega isikuid või toiduga varustamise
valdkonna ettevõtjaid arvestades sobivaim, et tagada elanikkonna toiduga varustamine
võimalikult terviklikult, laiapindselt ja parimal viisil lähtudes tema ettevõtte asukohast, teistest
tegevusvaldkondadest, käideldavatest toidugruppidest, tegevuseks vajaliku lepingulise suhte
olemasolust ning võimaluse korral ettevõtja huvidest.
(5) Ettevõtja määrab püsiva kriisiülesandega isikuks kindlaksmääratud piirkonna ettevõtte
piires, vajaduse korral määratud mahus ja ajaks, valdkonna eest vastutav minister haldusaktiga.
(6) Vajaduse korral võib valdkonna eest vastutav minister määrata käesoleva paragrahvi lõikes
5 nimetatud haldusaktis ettevõtjale käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tähtaja,
mis ei ole pikem kui viis aastat.
(7) Ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks määramise otsus tehakse ettevõtjale teatavaks viie
tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates elektroonilise kättetoimetamisega.
(8) Püsiva kriisiülesandega isiku kriisiülesanne on tagada toidu jaekaubanduse toimimine
kriisiolukorra ajal valdkonna eest vastutava ministri haldusaktisga määratud piirkonna
ettevõttes, vajaduse korral määratud mahus ja toidugruppide kaupa.
(9) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega toidu jaekaubanduse
valdkonna ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks määramise täpsemad tingimused ja korra
ning püsiva kriisiülesande täitmise täpsemad nõuded, samuti nõuded ettevõtte ja selles
kriisiülesande täitmiseks vajalike vahendite ja varustuse kohta.
§ 467. Toiduvaru koosseis ja kasutusele võtmise tingimused
EELNÕU
22.05.2025
146
(1) Riigi tegevusvarusse kuulub toiduvaru. Toiduvaru hulka kuulub toit ning võib kuuluda
teravilja ja sellise toote varu, mis on vajalik ettevõtjale tootmissisendina toidu või loomse toidu
tootmise eesmärgil peetavate loomade sööda tootmiseks või nende loomade söötmiseks
(edaspidi tooraine varu).
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada toiduvarus oleva toidu ja
tooraine varu kogused, koguste osakaalu või varu täpsema koosseisu ning toiduvaru
väljaostmise ja uuendamise alused.
(3) Toiduvaruks vajalikud riigieelarve vahendid taotleb valdkonna eest vastutav minister.
(4) Toiduvaru võetakse kasutusele, kui toidu puudus ohustab elanikkonna või loomse toidu
tootmise eesmärgil peetavate loomade elu või on oht sellise olukorra tekkeks.
(5) Toiduvaru võetakse kasutusele tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 95 lõikes 1, 2 või 3
sätestatud korras.
(6) Vabariigi Valitsus kehtestab tooraine varu tootmissisendina kasutusele võtmise otsustamisel
seda kasutavale ettevõtjale tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 95 lõike 4 punkti 3 alusel selle
kasutamise tingimused.
§ 468. Toidu väljaveo keelamine
Vabariigi Valitsus võib keelata osaliselt või täielikult toidu väljaveo Eestist, kui toitu ei turustata
piisavas koguses elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks või on oht sellise olukorra
tekkeks.“;
7) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Riiklikku järelevalvet toiduga varustamise tagamise nõuete täitmise üle teostab
Põllumajandus- ja Toiduamet tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ning käesolevas seaduses
sätestatud alustel ja korras.“.
§ 258. Töölepingu seaduse muutmine
Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 19 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „reservteenistuses“ sõnadega „või
mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses“;
2) paragrahvi § 65 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Vanemapuhkusele jäämisel ei rakendata käesoleva seaduse § 62 lõikes 3 sätestatud
etteteatamistähtaega, kui etteteatamist ei saa asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.“;
3) paragrahvi 92 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „reservteenistuses“ sõnadega „või
mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses“.
§ 259. Töövõimetoetuse seaduse muutmine
EELNÕU
22.05.2025
147
Töövõimetoetuse seaduse § 81 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kriisiolukorra ajal võib töötukassa valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul
pikendada isiku osalise või puuduva töövõime kestust, kui töövõime hindamine on
kriisiolukorra tõttu objektiivsetel põhjustel oluliselt takistatud ja pikendamine on vajalik
vähenenud töövõimega inimesele tema sotsiaalsete tagatiste säilimiseks, kuni kriisiolukorrast
tingitud ümberkorralduse vajadus on ära langenud.“.
§ 260. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punktis 12 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 44
ning riigikaitseseaduse § 551“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 154“.
§ 261. Tööstusheite seaduse muutmine
Tööstusheite seaduse § 78 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Loa andja võib kuni kuueks kuuks kirjalikult peatada kohustuse järgida vääveldioksiidi
heite piirväärtust suure põletusseadme puhul, mis tavaliselt kasutab vähese väävlisisaldusega
kütust, kui seadme käitaja ei suuda täita vääveldioksiidi piirväärtuse nõuet vähese
väävlisisaldusega kütuse tarnete katkemise või katkemise ohu tõttu, kui see on vajalik
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses elutähtsa teenuse kättesaadavuse ja toimepidevuse
tagamiseks.“.
§ 262. Tööturumeetmete seaduse muutmine
Tööturumeetmete seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:
„§ 61. Tööhõiveprogramm erakorralise või sõjaseisukorra ajal
Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus vähendada tööhõiveprogrammis
sätestatud tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise ulatust või peatada
tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise, kui tööturuteenuste osutamine ja
tööturutoetuste maksmine on erakorralise või sõjaseisukorra tõttu objektiivsetel põhjustel
oluliselt takistatud või kui on vaja kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid riigi
kaitsmiseks, sealhulgas riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks.“.
§ 263. Töötuskindlustuse seaduse muutmine
Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 23 pealkirja täiendatakse pärast sõna „eesmärk“ sõnadega „ja püsiv
kriisiülesanne“;
2) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Eesti Töötukassa püsivateks kriisiülesanneteks on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides
1, 31 ja 4 sätestatud ülesannete täitmine, tööturumeetmete seaduse alusel töötutoetuse maksmine
ning töötute, töövõime hindamise ja töövõimetoetuse, töötutoetuse ja käesoleva seaduse alusel
kindlustatute ja hüvitiste maksmise üle arvestuse pidamine.“.
§ 264. Vabariigi Presidendi töökorra seaduse muutmine
EELNÕU
22.05.2025
148
Vabariigi Presidendi töökorra seaduse § 20 lõikes 3 asendatakse sõna „nelja“ sõnaga „viie“.
§ 265. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine
Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 16 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatust, territoriaalset terviklikkust ja põhiseaduslikku korda
ähvardava vahetu ohu korral on Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale
peaministri osa vähemalt kaks ministrit.“;
2) paragrahvi 37 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse § 9 lõikes 4“ tekstiosaga
„tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 39 lõikes 2“;
3) paragrahvi 60 lõikes 1 asendatakse läbivalt sõna „riigikaitse“ sõnadega „sõjalise riigikaitse“;
4) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) nõustab Vabariigi Valitsust ja peaministrit;“;
5) paragrahvi 77 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„13) juhib riigi julgeolekuolukorra analüüsimist ja hindamist;“;
6) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse punktidega 131 ja 132 järgmises sõnastuses:
„131) koordineerib riigi strateegilist kommunikatsiooni;
132) kogub ja töötleb ühtlustatud riigiülese olukorrateadlikkuse tagamiseks tsiviilkriise ja
riigikaitset puudutavat teavet;“;
7) paragrahvi 77 lõike 1 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„14) töötab välja tsiviilkriisipoliitika ja koordineerib selle elluviimist ning koordineerib laia
riigikaitse poliitika elluviimist;“;
8) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Oma ülesannete täitmiseks teeb Riigikantselei koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide
ja teiste riikidega.“.
§ 266. Vangistusseaduse muutmine
Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut kohaldatakse ka arestialustele.“;
2) seaduse 2. peatüki 8. jagu täiendatakse §-ga 722 järgmises sõnastuses:
„722. Vangla püsiv kriisiülesanne
(1) Vangla püsiv kriisiülesanne on vangla toimepidevuse ja vangistuse täideviimise tagamine
piiratult.
EELNÕU
22.05.2025
149
(2) Kriisiolukorraks käesoleva paragrahvi tähenduses on kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse tähenduses.“;
3) seaduse 6. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 1091 järgmises sõnastuses:
„§ 1091. Vangla ülesannete täitmisse kaasamine
(1) Vangla võib kaasata vangla julgeolekut ja korda ohustava sündmuse lahendamisse ning
kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute saatmiseks politseiametnikke juhul ja nii kaua, kui
vangla ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaasatud politseiametnikul on vanglaametniku
volitused.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisse politseiametnike kaasamise
tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“.
§ 267. Veeseaduse muutmine
Veeseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 112 lõikes 5 asendatakse sõna „hädaolukorra“ sõnaga „kriisiolukorra“;
2) paragrahvi 114 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Maandamiskava rakendamist korraldab Kliimaministeerium koostöös teiste
ministeeriumide ja kohaliku omavalitsuse üksustega.
(2) Valmisolek üleujutusteks tagatakse päästeseaduse ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega
sätestatud korras koostatud plaanide ja maandamiskavade kohaselt.“;
3) paragrahvi 188 lõike 1 punktides 1 ja 8 ning § 194 lõikes 4 asendatakse sõna „hädaolukord“
sõnaga „kriisiolukord“ vastavas käändes.
§ 268. Vedelkütuse seaduse muutmine
Vedelkütuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) kütuse hoiuteenuse osutamine on isiku poolt tema majandustegevuse raames teisele isikule
kuuluva kütuse hoidmine ja ladustamine, välja arvatud kriisiülesannete täitmiseks vajalike
vahendite ja varu hoidmine tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses;“;
2) paragrahvi 21 lõike 8 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) kütuse puhul, mis on tarbimisse lubatud vedelkütusega varustamisest tingitud kriisiolukorra
ajal.“;
3) paragrahvi 3 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 3“
tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 21“;
4) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
EELNÕU
22.05.2025
150
„(71) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on
osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmiseks vajalikke toimepidevuse nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
5) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 3 lõikes 71 sätestatud elutähtsa teenuse nõuete
täitmise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“.
§ 269. Vedelkütusevaru seaduse muutmine
Vedelkütusevaru seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Varu moodustab ja seda haldab tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 90 lõikes 3 sätestatud
äriühing (edaspidi varu haldaja).“;
2) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Varustamisraskuste korral võetakse varu kasutusele tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 95
lõikes 1, 2 või 3 sätestatud korras.“;
3) paragrahvi 71 lõikes 2 asendatakse sõnad „hädaolukorra seaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse“.
§ 270. Veterinaarseaduse muutmine
Veterinaarseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse sõnad „hädaolukorra seadust“ sõnadega „tsiviilkriisi ja
riigikaitse seadust“;
2) paragrahv 60 tunnistatakse kehtetuks.
§ 271. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:
„(12) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorda käsitatakse käesolevas seaduses
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse tähenduses.
(13) Käesolevas seaduses sätestatud massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra kohta
sätestatut võib kohaldada ka massilisest sisserändest põhjustatud kriisiolukorra ajal.“;
2) paragrahvi 14 lõike 41 teises lauses asendatakse sõna „hädaolukorras“ sõnadega „massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorras, kriisiolukorra ajal“;
EELNÕU
22.05.2025
151
3) paragrahvi 31 lõike 4 esimeses lauses ja lõike 5 esimeses lauses asendatakse tekstiosa
„Käesoleva seaduse § 366 lõikes 1 nimetatud“ sõnadega „Massilisest sisserändest põhjustatud“;
4) seaduse 2. peatüki 21. jao pealkirjas ja § 366 pealkirjas, lõigetes 31 ja 5, lõike 7 esimeses
lauses, lõike 9 esimeses lauses, lõike 11 sissejuhatavas lauseosas ja punktis 7 ning lõikes 12
asendatakse sõna „hädaolukord“ sõnadega „massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord“
vastavas käändes;
5) seaduse 2. peatüki 21. jao pealkirja täiendatakse pärast sõna „hädaolukorras“ sõnadega „ja
selle järel“;
6) paragrahvi 366 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:
„(111) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras ja kuni üks aasta pärast hädaolukorra
lõppemist tagab käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 1, 3, 4 ja 6 nimetatud ülesannete
täitmise Sotsiaalkindlustusamet ja punktis 2 nimetatud ülesande täitmise Terviseamet.“;
7) seaduse 2. peatüki 21. jagu täiendatakse §-ga 367 järgmises sõnastuses:
„§ 367. Rahvusvahelise kaitse taotleja majutamine massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorra järel
Käesoleva seaduse § 366 lõikes 11 sätestatut kohaldatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuse teenuse osutamisele vajaduse korral ka kuni kaks aastat pärast massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorra lõppemist.“;
8) paragrahvi 52 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras ja kuni üks aasta pärast hädaolukorra
lõppemist rahastatakse rahvusvahelise kaitse taotlejale tervisekontrolli tegemist ja vältimatu
arstiabi andmist riigieelarvest Tervisekassa kaudu.“.
§ 272. Välismaalaste seaduse muutmine
Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 43 lõikes 32 asendatakse sõnad „hädaolukorras või eriolukorras“ tekstiosaga
„massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või kriisiolukorra ajal“;
2) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses:
„(33) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorda käsitatakse käesolevas seaduses
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse tähenduses.“;
3) paragrahvi 911 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Pärast massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra või kriisiolukorra lõppu võib
pikaajalist viisat Politsei- ja Piirivalveametis taotleda välismaalane, kellele on antud Eestis
viibimise seaduslik alus käesoleva seaduse § 43 lõike 32 alusel.“;
4) paragrahvi 106 lõikes 16 asendatakse sõnad „hädaolukorras või eriolukorras“ tekstiosaga
„massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või kriisiolukorra ajal“.
EELNÕU
22.05.2025
152
§ 273. Välissuhtlemisseaduse muutmine
Välissuhtlemisseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) arutab koos riigikaitsekomisjoniga julgeolekupoliitika aluseid enne nende Vabariigi
Valitsuses heakskiitmist.“;
2) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Riigikantselei töötab koos asjaomaste ministeeriumidega välja julgeolekupoliitika
alused.“.
§ 274. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine
Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 14 järgmises sõnastuses:
„§ 14. Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord
(1) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord käesoleva seaduse tähenduses on olukord,
kus ootamatult saabub Eestisse ja viibib Eestis erakordselt palju välismaalasi ning see tekitab
ettenägematult suure koormuse haldusasutustele, kohtutele ja rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskusele või kinnipidamiskohtade mahutavusele.
(2) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra lahendamist juhib Politsei- ja
Piirivalveamet, kes otsustab, kas olukord on massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord.
Politsei- ja Piirivalveamet otsustab massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra alguse ja
lõpu ning teavitab võimalikult vara massilise sisserände ohust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
§-s 15 sätestatud kriisiplaanis nimetatud osalisi.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet juhib massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra
lahendamist tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel koostatud kriisiplaani kohaselt.
(4) Käesolevas seaduses sätestatud massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra kohta
sätestatut võib kohaldada ka massilisest sisserändest põhjustatud kriisiolukorra ajal.“;
2) paragrahvi 62 lõike 2 esimeses lauses ja lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa
„Käesoleva seaduse § 154 lõikes 1 nimetatud“ sõnadega „Massilisest sisserändest põhjustatud“;
3) paragrahvi 13 lõikes 4 asendatakse sõnad „hädaolukorras või eriolukorras“ sõnadega
„massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras“;
4) paragrahvi 154 pealkirjas, lõigetes 31 ja 5, lõike 6 punktis 7, lõike 7 esimeses lauses, lõike 9
esimeses lauses ning lõikes 10 asendatakse sõna „hädaolukord“ sõnadega „massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukord“ vastavas käändes.
EELNÕU
22.05.2025
153
§ 275. Väärteomenetluse seadustiku muutmine
Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 4.“;
2) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib isikut kinni pidada kuni 96 tundi.“.
§ 276. Õiguskantsleri seaduse muutmine
Õiguskantsleri seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Õiguskantsler teostab järelevalvet kriisiolukorra ja selle lõpetamise otsuse, erakorralise
seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise
otsuse ning Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil
osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsuse põhiseadusele ja
seadustele vastavuse üle tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud korras.“;
2) paragrahvi 61 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kui õiguskantsleri volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll
õiguskantsleri kandidaadi suhtes teostada kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi
lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. Julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi loal võib
julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esineb riigisaladuse ja
salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või kui ühe kuu
jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine.
Julgeolekukontrolli teostamise tähtaja pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti,
asjaomaseid valitsuskomisjone ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni.“.
§ 277. Ühistranspordiseaduse muutmine
Ühistranspordiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:
„§ 61. Vedaja püsiv kriisiülesanne
(1) Käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud liinivedu teostava vedaja püsiv kriisiülesanne on
tagada liinivedu pädeva asutusega sõlmitud avaliku teenindamise lepinguga või haldusaktiga
pandud avaliku teenindamise kohustuse kohaselt.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega või liinivedu korraldav pädev asutus
avaliku teenindamise lepinguga või haldusaktiga kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid, kui see
on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“;
2) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
EELNÕU
22.05.2025
154
„(9) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 sätestatud kriisiülesande täitmise ja
selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“.
§ 278. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 22 nimetatud elutähtsa teenuse
osutaja on vee-ettevõtja, kes on määratud vee-ettevõtjaks käesoleva seaduse § 24 lõikes 3
sätestatud korras.“;
2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on
osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõike 6 alusel.“;
3) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud kriisiülesande täitmise ja
selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“.
§ 279. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 72 lõike 2 punkt 7 kehtib kuni 2029. aasta 31. märtsini.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ
(ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2025
Algatab Vabariigi Valitsus
(allkirjastatud digitaalselt)
22.05.2025
1
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus .......................................................................................................................... 11
1.1 Sisukokkuvõte .................................................................................................................... 12
1.2 Eelnõu ettevalmistajad ....................................................................................................... 17
1.3 Märkused ............................................................................................................................ 17
2. Seaduse eesmärk .................................................................................................................. 20
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ............................................................................................. 21
1. peatükk ................................................................................................................................. 22
Üldsätted................................................................................................................................... 22
§ 1. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala ........................................................................... 22
§ 2. Tsiviilkriis ja riigikaitse .................................................................................................... 23
§ 3. Kriisiolukord ..................................................................................................................... 25
§ 4. Tsiviilkriisiks valmistumise ja selle lahendamise ning riigikaitse põhimõtted ................. 32
2. peatükk ................................................................................................................................. 35
Riigikaitse Nõukogu ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon ............................................ 35
§ 5. Riigikaitse Nõukogu .......................................................................................................... 36
§ 6. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon ........................................................................... 36
3. peatükk ................................................................................................................................. 39
Kriisiolukorraks valmistumine ................................................................................................. 39
§ 7. Vabariigi Valitsuse ülesanne kriisiolukorraks valmistumisel ........................................... 39
§ 8. Ministeeriumi ja Riigikantselei ülesanded kriisiolukorraks valmistumisel ...................... 40
§ 9. Kriisiolukorraks valmistumine regionaalsel tasandil ........................................................ 42
§ 10. Kriisiülesannete määramine ............................................................................................ 42
§ 11. Üleriigiline riskianalüüs .................................................................................................. 48
§ 12. Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs .................................................................... 50
§ 13. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku ning põhiseadusliku institutsiooni riskianalüüs
52
§ 14. Vabariigi Valitsuse kriisiplaan ........................................................................................ 53
§ 15. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaan ........................................................ 59
§ 16. Finantssektori erand ........................................................................................................ 68
§ 17. Õppused ........................................................................................................................... 68
§ 18. Toimepidevus .................................................................................................................. 69
§ 19. Objektikaitse.................................................................................................................... 75
4. peatükk ................................................................................................................................. 78
Kriisiolukord ............................................................................................................................ 78
22.05.2025
2
§ 20. Kriisiolukorra kehtestamine ja tekkimine ....................................................................... 78
§ 21. Eriolukorra väljakuulutamine .......................................................................................... 81
§ 22. Eriolukorra lõpetamine .................................................................................................... 82
§ 23. Erakorralise seisukorra väljakuulutamine ....................................................................... 82
§ 24. Erakorralise seisukorra lõpetamine ................................................................................. 84
§ 25. Sõjaseisukorra väljakuulutamine..................................................................................... 85
§ 26. Sõjaseisukorra lõpetamine............................................................................................... 87
§ 27. Mobilisatsioon ja selle väljakuulutamine ........................................................................ 88
§ 28. Demobilisatsiooni väljakuulutamine ............................................................................... 90
§ 29. Kriisiolukorraga seotud otsuste jõustumine ja avaldamine ............................................. 91
§ 30. Rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni
teavitamine ............................................................................................................................... 92
§ 31. Kriisiolukorra lahendamise juhtimine ............................................................................. 97
§ 32. Riigikantselei ja Päästeameti ülesanded kriisiolukorra lahendamisel ........................... 103
§ 33. Ühekordne kriisiülesanne .............................................................................................. 105
§ 34. Kaitseväe pädevus riigikaitselise kriisiolukorra ajal ..................................................... 110
§ 35. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ................................... 115
§ 36. Finantssektori erandid eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal ........................ 116
§ 37. Ülesande täitmata jätmine erakorralise ja sõjaseisukorra ning mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni ajal ............................................................................................................. 123
§ 38. Teavitamine ja vaidluste lahendamine kriisiolukorra ajal ............................................. 124
§ 39. Kriisolukorra juhi pädevus kriisiolukorra ajal .............................................................. 125
§ 40. Kriisiolukorra ajal korralduste andmine ........................................................................ 128
§ 41. Korralduse täitmine ....................................................................................................... 133
5. peatükk ............................................................................................................................... 133
Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed .................................................................... 133
§ 42. Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamine ................................... 134
§ 43. Proportsionaalsuse põhimõte ........................................................................................ 137
§ 44. Piirava meetmete kehtivus ............................................................................................ 138
§ 45. Lepinguliste kohustuste rikkumise vabandatavus ......................................................... 140
§ 46. Täitemenetluse peatamine ............................................................................................. 141
§ 47. Sideteenuse ja sidevõrgule juurdepääsu piiramine........................................................ 142
§ 48. Liikumispiirang ............................................................................................................. 145
§ 49. Avaliku koosoleku pidamise ja ürituse korraldamise keelamine .................................. 146
§ 50. Teadete ja õigusaktide avaldamise kohustus ................................................................. 147
§ 51. Riigikaitselise kriisiolukorra meetmed.......................................................................... 148
§ 52. Isikut tõendava dokumendi kaasas kandmine ............................................................... 149
§ 53. Kaitseväekohustuslase Eestist lahkumise piiramine ..................................................... 150
22.05.2025
3
§ 55. Sõjarelvade kasutamine ................................................................................................. 158
§ 56. Kriisiolukorra meetmete jätkumine ............................................................................... 159
§ 58. Isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramise üldvolitus .................................................... 161
§ 59. Keelutund ...................................................................................................................... 162
§ 61. Majandustegevuse piiramine ......................................................................................... 164
§ 62. Streikide ja töösulgude keelamine................................................................................. 166
§ 63. Teabe levitamise keelamine .......................................................................................... 167
§ 64. Meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise piiramine ................ 168
§ 65. Infoühiskonna teenuste piiramine ................................................................................. 171
§ 66. Teabele juurdepääsu piiramine...................................................................................... 172
§ 67. Sidevahendite kasutamise piiramine ............................................................................. 173
§ 68. Sõnumisaladuse õiguse piiramine ................................................................................. 174
§ 69. Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramine .......................................... 177
§ 70. Sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise kord 178
§ 71. Sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramisest
teavitamine ............................................................................................................................. 180
§ 72. Rahaliste hüvitiste ja toetuste maksmise erandid .......................................................... 182
6. peatükk ............................................................................................................................... 185
Kriisiülesanded ....................................................................................................................... 185
§ 73. Elutähtis teenus ............................................................................................................. 185
§ 74. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ................................................................. 188
§ 75. Elutähtsa teenuse osutaja ............................................................................................... 193
§ 76. Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja ........................................................... 197
§ 77. Taustakontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel ........................................... 198
§ 78. Töötamise piirangud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel ................................. 202
§ 79. Nõuandemissioon .......................................................................................................... 204
§ 80. Asutustevaheline koostöö, teavitamine ja aruandlus..................................................... 204
§ 81. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia ................................................... 206
§ 82. Sõltumatu audit ............................................................................................................. 207
§ 83. Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiülesanded ............................................................. 208
§ 84. Kohaliku omavalitsuse üksusele kriisiülesannete täitmisega tekkinud kulude hüvitamine
215
§ 85. Elanikkonnakaitse ......................................................................................................... 217
§ 86. Avalikkuse teavitamine ja elanikkonnakaitse koolitus ................................................. 218
§ 87. Viivitamatu ohuteate edastamine .................................................................................. 222
§ 88. Varjumine ...................................................................................................................... 235
§ 89. Varjend .......................................................................................................................... 241
§ 90. Varjumiskoht ................................................................................................................. 244
22.05.2025
4
§ 91. Varjumisplaani koostamine ........................................................................................... 245
§ 92. Ulatuslik evakuatsioon .................................................................................................. 248
§ 93. Riigi tegevusvaru moodustamine, haldamine ja kasutamine ........................................ 249
§ 94. Tegevusaru hoidmine .................................................................................................... 251
§ 95. Tegevusvaru kasutusele võtmine .................................................................................. 252
§ 96. Tegevusvaruga seotud riigihanked ................................................................................ 253
§ 97. Tegevusvaru andmed..................................................................................................... 255
§ 98. Tegevusvaru uuendamine ja vähendamine ................................................................... 255
7. peatükk ............................................................................................................................... 256
Kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise kohustused ........................................... 256
§ 99. Püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus ................................................... 257
§ 100. Kriisiülesandega ameti- ja töökoht .............................................................................. 257
§ 101. Töökohustuse tekkimine, rakendamine ja täitmine ..................................................... 258
§ 102. Töökohustusest vabastamine ....................................................................................... 261
§ 103. Töökohustuse lõppemine............................................................................................. 262
§ 104. Täiendavate töö- ja teenistusülesannete täitmise kohustus ......................................... 263
§ 105. Palga ja töötasu maksmise erandid kriisiolukorra ajal ................................................ 266
§ 106. Tööaja erandid ............................................................................................................. 268
§ 107. Põhipuhkuse katkestamine .......................................................................................... 269
§ 108. Kodanikukohustus ....................................................................................................... 270
§ 109. Kodanikukohustuse täitmine ....................................................................................... 271
§ 110. Kodanikukohustuse täitmisest vabastamine ................................................................ 273
§ 111. Kodanikukohustust täitva isiku õigused ...................................................................... 273
§ 112. Kodanikukohustuse täitmise lõppemine...................................................................... 274
§ 113. Asja sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine .................................................... 274
§ 114. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise piirangud ..................................... 277
§ 115. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise eelotsus ....................................... 279
§ 116. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise menetlus ...................................... 283
8. peatükk ............................................................................................................................... 284
Haldusmenetluse erandid ....................................................................................................... 284
§ 117. Tähtaja peatamine ....................................................................................................... 285
§ 118. Isiku ja asutuse kohustused haldusmenetluse läbiviimisel .......................................... 285
§ 119. Haldusorgani volitused haldusmenetluse läbiviimisel ................................................ 286
§ 120. Haldusakti ja muu dokumendi kättetoimetamine ........................................................ 289
§ 121. Menetlusosalise õiguste piiramine .............................................................................. 290
§ 122. Haldusakti vormistamine............................................................................................. 292
§ 123. Rahvusvahelise organisatsiooni teavitamine piirava meetme kohaldamisest ............. 294
22.05.2025
5
§ 124. Konkureeriva kohustuse kehtivus kriisiolukorra ajal .................................................. 294
§ 125. Vaide esitamise ja läbivaatamise tähtaeg .................................................................... 295
9. peatükk ............................................................................................................................... 295
Kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel vajaliku teabe töötlemine ja andmekogud
295
§ 126. Teabe töötlemine kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel ..................... 296
§ 127. Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine ..................................................... 297
§ 128. Isikuandmete töötlemine ............................................................................................. 300
§ 129. Andmesubjekti õiguste piiramine kriisiolukorra ajal .................................................. 301
§ 130. Isikuandmete töötlemine alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsel
302
§ 131. Isikuandmete töötlemine elutähtsa teenuse osutaja poolt taustakontrolli tegemisel ... 303
§ 132. Tsiviiltoetuse register .................................................................................................. 304
§ 133. Mobilisatsiooniregister ................................................................................................ 306
§ 134. Kaitseplaneerimise infosüsteem .................................................................................. 307
10. peatükk ............................................................................................................................. 308
Rahvusvaheline sõjaline koostöö ........................................................................................... 308
§ 135. Rahvusvaheline sõjaline koostöö ................................................................................ 308
§ 136. Rahvusvaheline sõjaline operatsioon .......................................................................... 311
§ 137. Kaitseväe kasutamine kollektiivse enesekaitse operatsioonil ..................................... 312
§ 138. Kaitseväe kasutamine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil ........................... 313
§ 139. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuva Eesti Vabariigi, rahvusvahelise
organisatsiooni ja välisriigi ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti kavandamisel ning elluviimisel
Kaitseväe osalemise otsustamine ........................................................................................... 316
§ 140. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval rahvusvahelisel sõjalisel õppusel
Kaitseväe osalemise otsustamine ........................................................................................... 316
§ 141. Välisriigi relvajõudude viibimine Eesti Vabariigi territooriumil ................................ 317
§ 142. Välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumine, Eesti Vabariigis viibimine ja Eesti
Vabariigist lahkumine ........................................................................................................... 317
§ 143. Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi
relvajõududele riigis viibimise loa andmine ......................................................................... 318
§ 144. Välisriigi relvajõududele Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa andmine muudel
juhtudel ................................................................................................................................... 318
§ 145. Välisriigi relvajõudude transiit ................................................................................... 318
§ 146. Välisriigi relvajõudude õigus kasutada jõudu ............................................................. 318
§ 147. Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava Eesti Vabariigis viibimise seaduslik
alus 320
§ 148. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalev muu isik ................................................. 320
§ 149. Lennu- ja laevaloa väljastamine .................................................................................. 321
22.05.2025
6
11. peatükk ............................................................................................................................. 321
Riigivastutuse erandid ............................................................................................................ 321
§ 150. Riigivastutuse erandid riigikaitselise kriisiolukorra ajal ............................................. 322
§ 151. Kahju hüvitamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal .................................................... 322
§ 152. Hüvitatav kahju riigikaitselise kriisiolukorra ajal ....................................................... 325
§ 153. Kahju hüvitamise kord riigikaitselise kriisiolukorra ajal ............................................ 327
§ 154. Õiglase hüvitise maksmine.......................................................................................... 328
§ 155. Õiglane hüvitis makseteenuse osutajale ...................................................................... 332
§ 156. Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamine .......................... 335
12. peatükk ............................................................................................................................. 337
Järelevalve .............................................................................................................................. 337
§ 157. Riikliku järelevalve ülesande täitmise ja erimeetme kohaldamise õiguse volitamine 337
§ 158. Haldussunnivahendi kohaldamine............................................................................... 339
§ 159. Riikliku järelevalve tegemine kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamise ... 340
§ 160. Riikliku järelevalve erimeetmed kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise
nõuete täitmise tagamisel ....................................................................................................... 340
§ 161. Riikliku järelevalve tegemine piiravate meetmete täitmise tagamisel ........................ 341
§ 162. Riikliku järelevalve erimeetme kohaldamine piiravate meetmete üle järelevalve
tegemisel ................................................................................................................................. 341
§ 163. Vahetu sunni kohaldamine piiravate meetmete üle järelevalve tegemisel .................. 341
§ 164. Haldusjärelevalve tegemine ........................................................................................ 342
§ 165. Haldusjärelevalve tegemine kohaliku omavalitsuse üksuse püsiva kriisiülesande täitmise
üle 343
§ 166. Järelevalve kriisiolukorra ajal tehtud otsuste üle ........................................................ 345
§ 167. Järelevalve kriisiolukorra ajal vastuvõetud õigustloova akti ja üldkorralduse üle ...... 345
13. peatükk ............................................................................................................................. 346
Vastutus .................................................................................................................................. 346
§ 168. Elutähtsa teenuse osutaja kohustuste rikkumine ......................................................... 346
§ 169. Kriisiolukorra lahendamiseks antud haldusakti täitmata jätmine ............................... 346
§ 170. Kriisiülesande täitmata jätmine või selle väiksemas ulatuses või tingimustele mittevastav
täitmine ................................................................................................................................... 347
§ 171. Kodanikukohustuse täitmata jätmine või selle täitmise võimatusest teatamata jätmine
347
§ 172. Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmine kriisiülesandega ameti-
või töökohal või selle täitmise võimatusest teatamata jätmine .............................................. 348
§ 173. Asja sundkasutamisse võtmise ja asja sundvõõrandamise takistamine ...................... 348
§ 174. Kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku asja sundkasutusse andmise ja asja
sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmine ...................................................................... 350
22.05.2025
7
§ 175. Alaliselt ja ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse nõuete rikkumine
350
§ 176. Menetlus ...................................................................................................................... 350
14. peatükk ............................................................................................................................. 352
Rakendussätted ....................................................................................................................... 352
§ 177. Üleminekusätted .......................................................................................................... 352
§ 178. Abipolitseiniku seaduse muutmine ............................................................................. 356
§ 179. Advokatuuriseaduse muutmine ................................................................................... 356
§ 180. Alkoholiseaduse muutmine ......................................................................................... 358
§ 181. Asjaõigusseaduse muutmine ....................................................................................... 358
§ 182. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine .................................................................... 359
§ 183. Autoveoseaduse muutmine ......................................................................................... 360
§ 184. Avaliku teabe seaduse muutmine ................................................................................ 360
§ 185. Avaliku teenistuse seaduse muutmine ........................................................................ 361
§ 186. Eesti Panga seaduse muutmine ................................................................................... 362
§ 187. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine ............................................................. 364
§ 188. Ehitusseadustiku muutmine ........................................................................................ 364
§ 189. Elektrituruseaduse muutmine ...................................................................................... 366
§ 190. Elektroonilise side seaduse muutmine ........................................................................ 366
§ 191. Erakorralise seisukorra seaduse kehtetuks tunnistamine ............................................ 373
§ 192. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmine....................... 373
§ 193. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine ............................................................... 374
§ 194. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine ..................................................................... 374
§ 195. Hädaolukorra seaduse kehtetuks tunnistamine ........................................................... 374
§ 196. Isikuandmete kaitse seaduse muutmine ...................................................................... 375
§ 197. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine ..................................................... 376
§ 198. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine ........................................................................ 376
§ 199. Kaitseliidu seaduse muutmine ..................................................................................... 377
§ 200. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine..................................................................... 379
§ 201. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine ....................................................................... 381
§ 202. Karistusregistri seaduse muutmine.............................................................................. 383
§ 203. Karistusseadustiku muutmine ..................................................................................... 383
§ 204. Kaugkütteseaduse muutmine ...................................................................................... 384
§ 205. Kemikaaliseaduse muutmine ...................................................................................... 385
§ 206. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine ......... 386
§ 207. Kiirgusseaduse muutmine ........................................................................................... 386
§ 208. Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse muutmine ....................................... 386
22.05.2025
8
§ 209. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine................................................ 387
§ 210. Kohtute seaduse muutmine ......................................................................................... 388
§ 211. Konsulaarseaduse muutmine ....................................................................................... 389
§ 212. Korrakaitseseaduse muutmine..................................................................................... 389
§ 213. Krediidiasutuste seaduse muutmine ............................................................................ 403
§ 214. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine ................................................................. 406
§ 215. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmine ......................................... 415
§ 216. Käibemaksuseaduse muutmine ................................................................................... 415
§ 217. Küberturvalisuse seaduse muutmine ........................................................................... 415
§ 218. Lastekaitseseaduse muutmine ..................................................................................... 416
§ 219. Lennundusseaduse muutmine ..................................................................................... 417
§ 220. Liiklusseaduse muutmine ............................................................................................ 419
§ 221. Maagaasiseaduse muutmine ........................................................................................ 419
§ 222. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine .................................................. 421
§ 223. Maksukorralduse seaduse muutmine .......................................................................... 424
§ 224. Meditsiiniseadme seaduse muutmine .......................................................................... 424
§ 225. Meediateenuste seaduse muutmine ............................................................................. 426
§ 226. Meresõiduohutuse seaduse muutmine ......................................................................... 426
§ 227. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine ............................................. 427
§ 228. Ohvriabi seaduse muutmine ........................................................................................ 427
§ 229. Perehüvitiste seaduse muutmine ................................................................................. 428
§ 230. Planeerimisseaduse muutmine .................................................................................... 429
§ 231. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine ...................................................................... 429
§ 232. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine................................................ 430
§ 233. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmine ............................ 430
§ 234. Päästeseaduse muutmine ............................................................................................. 432
§ 235. Päästeteenistuse seaduse muutmine ............................................................................ 438
§ 236. Rahvastikuregistri seaduse muutmine ......................................................................... 438
§ 237. Raudteeseaduse muutmine .......................................................................................... 438
§ 238. Ravikindlustuse seaduse muutmine ............................................................................ 439
§ 239. Ravimiseaduse muutmine ........................................................................................... 440
§ 240. Relvaseaduse muutmine .............................................................................................. 442
§ 241. Riigieelarve seaduse muutmine ................................................................................... 442
§ 242. Riigihangete seaduse muutmine .................................................................................. 443
§ 243. Riigikaitseseaduse kehtetuks tunnistamine ................................................................. 445
§ 244. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmine ......................................................... 445
§ 245. Riigikontrolli seaduse muutmine ................................................................................ 447
22.05.2025
9
§ 246. Riigipiiri seaduse muutmine ....................................................................................... 447
§ 247. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine ........................................... 449
§ 248. Riigi Teataja seaduse muutmine ................................................................................. 451
§ 249. Riigivaraseaduse muutmine ........................................................................................ 451
§ 250. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine ........................................................ 452
§ 251. Sadamaseaduse muutmine........................................................................................... 452
§ 252. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine ....................................................................... 453
§ 253. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine ............................................................. 464
§ 254. Tervisekassa seadus..................................................................................................... 465
§ 255. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine .................................................. 465
§ 256. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse muutmine ....... 473
§ 257. Toiduseaduse muutmine .............................................................................................. 473
§ 258. Töölepingu seaduse muutmine .................................................................................... 480
§ 259. Töövõimetoetuste seaduse muutmine ......................................................................... 481
§ 260. Tulumaksuseaduse muutmine ..................................................................................... 481
§ 261. Tööstusheite seaduse muutmine .................................................................................. 481
§ 262. Tööturumeetmete seaduse muutmine .......................................................................... 481
§ 263. Töötuskindlustuse seaduse muutmine ......................................................................... 482
§ 264. Vabariigi Presidendi töökorra seaduse muutmine ....................................................... 482
§ 265. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine ....................................................................... 482
§ 266. Vangistusseaduse muutmine ....................................................................................... 488
§ 267. Veeseaduse muutmine ................................................................................................. 491
§ 268. Vedelkütuse seaduse muutmine .................................................................................. 491
§ 269. Vedelkütusevaru seaduse muutmine ........................................................................... 491
§ 270. Veterinaarseaduse muutmine ...................................................................................... 492
§ 271. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine............................. 492
§ 272. Välismaalaste seaduse muutmine ................................................................................ 492
§ 273. Välissuhtlemisseaduse muutmine ............................................................................... 492
§ 274. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine ....................................... 493
§ 275. Väärteomenetluse seadustiku muutmine ..................................................................... 495
§ 276. Õiguskantsleri seaduse muutmine ............................................................................... 496
§ 277. Ühistranspordiseaduse muutmine ............................................................................... 496
§ 278. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine ................................................... 497
§ 279. Seaduse jõustumine ..................................................................................................... 497
4. Eelnõu terminoloogia ......................................................................................................... 498
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ........................................................................... 500
6. Seaduse mõjud.................................................................................................................... 504
22.05.2025
10
7. Rakendusaktid .................................................................................................................... 584
8. Seaduse jõustumine ............................................................................................................ 590
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon ..................... 590
22.05.2025
11
1. Sissejuhatus
Eesti peab olema valmis erinevateks kriisideks, nii tsiviil- kui ka sõjalisteks kriisideks,
arvestusega, et kriisi iseloomu pole võimalik ennustada. Esineda võib korraga või järjest mitu
eri valdkonna või raskusega kriisi, samuti võib esineda kaskaadkriise, kus üks kriis põhjustab
kriisi teistes valdkondades. Ohupilt on muutunud keerulisemaks ja ohuallikad
mitmekesisemaks. Esile on kerkinud riigipiire ületavad ohud, mille allikad on raskesti
tuvastatavad ja mille mõju julgeolekule on samaväärne kui traditsioonilistel julgeolekuohtudel.
Piir erinevate kriiside tekkepõhjuste vahel võib osutuda kriitilisel hetkel ähmaseks. Suure
mõjuga kriiside lahendamine vajab võimalikult lühikest käsuahelat ja paljude osaliste
koordineeritud juhtimist ja tegutsemist. Samuti võib suure mõjuga kriiside eskaleerumine tuua
kaasa vajaduse välja kuulutada Eesti Vabariigi põhiseaduses (edaspidi PS) nimetatud
eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra. Eeltoodut arvestades ja riigi julgeoleku
tagamiseks vajaliku laia riigikaitse edendamiseks on Eestil vaja terviklikku ja ühtset vaadet
kriisideks valmistumisele ning nende lahendamisele.
Eesti lähtub avarast julgeolekukäsitusest, mis on arusaam julgeolekust kui riigi ja selle rahva
võimest kaitsta endale omaseid väärtusi ning eesmärke mitmesuguste sisemiste ja väliste
poliitiliste, sõjaliste, majanduslike ja ühiskondlike ohtude, riskide ning nende koosmõjude eest.
Lai riigikaitse on osa avarast julgeolekukäsitusest. Laia riigikaitse kohaselt panustavad
võimalike mittesõjaliste ja sõjaliste julgeolekuohtudega hakkama saamiseks riigikaitsesse oma
pädevuse kohaselt nii sõjalise riigikaitse valdkonna kui ka tsiviilvaldkonna esindajad. 2016.
aastal jõustunud riigikaitseseadus lõi eeldused riigikaitse laia käsituse rakendamiseks,
sätestades riigikaitse juhtimise ja planeerimise alused, mis võimaldavad riiki kaitsta ja juhtida
sarnastel põhimõtetel nii rahu- kui ka sõjaajal. Riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) koostamise
käigus ei jõutud analüüsida ja lahendada kõiki teemasid, mis kerkisid üles vajaduse tõttu kiirelt
ja paindlikult ohtudele reageerida, mistõttu algatati 2015. aasta sügisel riigikaitseõiguse
revisjon (edaspidi revisjon)1. Revisjoni eesmärk oli täiendavalt analüüsida riigikaitseõiguse
kitsaskohti ning töötada välja nüüdisaegse ja muutunud julgeolekuolukorra vajadusi arvestava
riigikaitseõiguse regulatsiooni muudatused. Revisjoni tulemusena valmis riigikaitseseaduse
eelnõu2, mille Vabariigi Valitsus võttis aprillis 2021. a Riigikogu menetlusest tagasi. Käimas
oli COVID-19 kriis ja Eestis oli esimest korda kehtestatud tsiviilkriisi lahendamiseks
eriolukord. Vahetut kriisikogemust oli mõistlik arvestada ka uue seaduse väljatöötamisel.
Riigikaitseõiguse revisjoniga analüüsiti mitmeid teemasid, mis on ka käesoleva eelnõu
koostamise keskmes. Käesoleva seaduse eelnõu koostamisel toetuti riigikaitseõiguse revisjoni
analüüsidele ja analüüsi tulemusena valminud riigikaitseseaduse eelnõule. Veel on eelnõu
koostamisel aluseks võetud Siseministeeriumi koostatud hädaolukorra seaduse muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus ja COVID-19 kriisi 2020. ja 2021. aasta õppetunnid
kriisireguleerimise poliitikale ning 2014. aastal alanud ja 2022. aastal eskaleerunud Ukrainas
toimuva relvastatud konflikti õpituvastused.
Riigikaitsega seotud kriiside puhul ei saa juba mõnda aega eristada rahuaega sõjaajast. Piirid
„rahu“ ja „sõja“ vahel on ähmastunud. Samuti muutub aina keerukamaks eristada n-ö puhast
tsiviilkriisi hübriidrünnakust ning riigikaitselisest kriisist. Seetõttu on oluline luua ühtne
raamistik igasuguste kriisidega toimetulemiseks, ja seda PSi etteantud raamides. PSi § 104
punkt 17 ja § 126 eristavad rahuaega ja sõjaaega, samas hõlmab riigikaitse väga erinevaid
valdkondi (nt põhiseadusliku korra kaitse, küber- ja energiajulgeolek, majandusjulgeolek,
1 https://www.just.ee/oigusloome-arendamine/varem-loppenud-revisjonid 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/94bd4697-41b5-4e9f-80f1-bda86715146e/Riigikaitseseadus
22.05.2025
12
informatsiooniline julgeolek, keskkonnajulgeolek, tehnoloogiajulgeolek, toidujulgeolek jne),
mis on omavahel konvergeerunud ja ristsõltuvuses. Arengu tulemusena on transformeerunud
ka riigikaitse olemus. Riigikaitse ei ole enam pelgalt sõjaline kaitse, mis hõlmab relvajõudude
tegevust konventsionaalsete rünnete tõrjumiseks.
Samuti peavad riik ja ühiskond olema valmis tsiviilkriisideks ning nende lahendamiseks. Ka
tsiviilkriisiga toimetulek mõjutab riigi julgeolekut. Tsiviilkriisi lahendamisel tuleb tagada
elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimine. Tsiviilkriisideks valmisoleku loomiseks ja nende
lahendamiseks kasutatakse paljuski sama ressurssi mida laia riigikaitse jaoks – nii avalikust kui
ka erasektorist. Seetõttu on vältimatult vajalik vaadata tsiviilkriisideks valmistumist, nende
lahendamist ja laia riigikaitset ühes raamis, sh eesmärgiga tagada riigi ja ühiskonna parim
võimalik ettevalmistus kriisi lahendamiseks ja õigusselgus. Seetõttu on käesolevasse eelnõusse
inkorporeeritud kõikideks suure mõjuga kriisideks valmistumine ja nende lahendamine.
Seni on kriisideks valmistumine, nende lahendamine ja juhtimine olnud väga erinev, kuna
valdkond on reguleeritud mitmes seaduses.
Riigikaitse ja tsiviilkriiside valdkonda reguleerivad seadused – RiKS, erakorralise seisukorra
seadus (edaspidi ErSS), hädaolukorra seadus (edaspidi HOS), Kaitseväe korralduse seadus
(edaspidi KKS), korrakaitseseadus (edaspidi KorS), politsei ja piirivalve seadus (edaspidi
PPVS), päästeseadus (edaspidi PäästeS) jne – vajavad omavahel selgelt seostamist ning
ühtlustamist, et vältida õiguslike regulatsioonide dubleerimist ja vastuolusid.
Killustunud õigusruumi tõttu on puudunud kriisideks ühtne lähenemine, mida muutunud
julgeolekuolukorra tõttu tegelikkuses vajatakse. Ohupilt on kujunenud mitmekesisemaks. Mõju
poolest on kõik kriisid sarnased ning omavahel seotud. Sellist puhast kriisi, mis piirdub üksnes
ühe valdkonnaga ja mille lahendamiseks piisab ühe valdkonna ressurssidest, leidub harva, kui
üldse. Sel põhjusel on otstarbekas käsitleda kriisideks valmistumist ja nende lahendamist
ühetaoliselt ja ühise õigusraami alusel. Selline lähenemine on riigile palju efektiivsem ja
lihtsam hallata – tekib parem süsteem, ülevaade ning parem ressursikasutus. Paraneb riigi ja
ühiskonna kriisivalmidus ja võimekus tervikuna.
1.1 Sisukokkuvõte
Eelnõuga nähakse ette järgmised olulisemad muudatused:
1. Ühtne kriisideks valmistumise ja nende lahendamise raamistik
Koondatakse ühte seadusesse PSis nimetatud erikorrad (eriolukord, erakorraline seisukord ja
sõjaseisukord), nendeks valmistumine, nende juhtimine ning nende lahendamiseks
kohaldatavad meetmed, et tekiks terviklik vaade võimalikult väikese hulga ja omavahel
loogiliselt süstematiseeritud õigusaktide alusel.
Selleks: a) võetakse kasutusele kriisiolukorra termin, b) ühtlustatakse seni erinevas õiguslikus
raamistikus ja erinevatel alustel korraldatud planeerimist ning c) luuakse ühtsed alused suure
mõjuga kriiside lahendamiseks Vabariigi Valitsuse ja peaministri juhtimisel.
Eelnõu loob alused, mille järgimine aitab valmistuda nii suurteks kui ka väiksemateks
kriisideks, ning tervikliku õigusruumi loomisega seatakse selgemad ootused kriisi
22.05.2025
13
lahendajatele: valitsusele, ametiasutustele, kohaliku omavalitsuste üksustele (edaspidi ka
omavalitsusüksus või KOV) ning elutähtsate teenuste osutajatele.
• Kriisiolukorra termini kasutusele võtmine
Kriiside ühtse lahendamise huvides võetakse senise hädaolukorra ja kõrgendatud
kaitsevalmiduse asemel kasutusele tsiviil- ja riigikaitselisi kriise ühendav koondmõiste
„kriisiolukord“, kui on vajalik lahendada suure mõjuga tsiviilkriisi või tagada riigikaitse ja
põhiseaduslik kord.
Kriisiolukorra kehtestab Vabariigi Valitsus ja seda on võimalik kehtestada nii tsiviilkriisi kui
ka riigikaitselise kriisi lahendamiseks. Kriisiolukorra kehtestamisel lähtub Vabariigi Valitsus
asjaomaste asutuste esitatud ohuhinnangust ja muust asjassepuutuvast teabest.
Kriisiolukord kehtestatakse tsiviilkriisi lahendamiseks või riigikaitse tagamiseks või kui on oht
nimetatud olukordade tekkeks ning kui olukorra lahendamiseks on vaja tagada mitme asutuse
või isiku tegevuse ühtsus ning koordineeritus ja kui olukorra lahendamine ei ole võimalik
eelnõus sätestatud juhtimiskorraldust ja isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid
rakendamata ning tavapärasest rohkem võimeid, sh vahendeid ja varusid kaasamata.
Kriisiolukorra kehtestamise eeldus on, et sündmuse lahendamine ei ole võimalik ilma:
1) eelnõus toodud kriisiolukorraks ettenähtud juhtimiskorraldust rakendamata;
2) kriisiolukorra ajal kohaldatavaid meetmeid rakendamata;
3) mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsust ning koordineeritust tagamata ja
4) tavapärasest rohkem võimeid, vahendeid ja varusid kaasamata.
Kriisiolukord hõlmab kõiki neid sündmusi, mis võivad ohustada riigi julgeolekut,
põhiseaduslikku korda ja rahva eksistentsi, põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna
toimimises või ohustada vahetult paljude inimeste elu ja tervist või põhjustada suure varalise,
majandusliku või keskkonnakahju, st need on sündmused, mille mõju on laiaulatuslik
(puudutavad kogu ühiskonda) ja kus riigil on vaja asuda tegema ettevalmistusi, et end
ähvardavate või realiseerunud ohtude eest kaitsta.
Eelnõuga tekib üks terviklik raamistik, mille kaudu Vabariigi Valitsuse ja peaministri
juhtimisel lahendatakse nii suure mõjuga tsiviilkriise kui ka mittesõjalisi ja sõjalisi
riigikaitselisi kriise.
• Kriisideks valmistumine ja valmistumise planeerimine
Ühtlustatakse kriisideks valmistumist ja selleks planeerimist. Plaanide koostamiseks tekib üks
protsess, nii et kõigil osalistel oleks võimalik koostada üks plaan nii kriisiolukorraks kui ka
väiksemateks sündmusteks.
Üleriigilisest riskianalüüsist lähtudes peavad asutused, kellele on määratud kriisiülesanded,
koostama oma asutuse või teenuse põhise riskianalüüsi. Üleriigiline riskianalüüs hõlmab nii
tsiviilkriisidega seotud riske kui ka riigikaitsega seotud ohte. Üleriigiline riskianalüüs on
aluseks Vabariigi Valitsuse kriisiplaanile ja sellest tehakse avalik kokkuvõte. Üleriigilist
riskianalüüsi võtavad arvesse nii kriisiplaanide koostajad kui ka elutähtsa teenuse osutajad ja
kohaliku omavalitsuse üksused oma riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani koostamisel.
22.05.2025
14
Hakatakse koostama uut planeerimisdokumenti – Vabariigi Valitsuse kriisiplaani, mis hõlmab
valmistumist nii tsiviilkriisideks kui ka riigikaitselisteks kriisideks. Kõik asutused ja juriidilised
isikud, kellele on määratud kriisiülesanded (sealhulgas elutähtsa teenuse osutajad), koostavad
oma kriisiplaani. Kriisiplaane koostavad ka kõik omavalitsusüksused.
• Kriisiolukorra lahendamine
Kriisiolukorra või selle lahendamiseks väljakuulutatud erikorra lahendamist juhib peaminister.
Kriisiolukorra vahetu lahendamise eest vastutab eelnevalt määratud valitsusasutus (nt
Kaitsevägi, Päästeamet), Finantsinspektsioon või elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja
(nt kohaliku omavalitsuse üksus, Eesti Pank).
Kriisiolukorra lahendamise eest vastutavad valitsusasutused määratakse ülesannete jäävuse
põhimõttel Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis. Et tagada juhtimiskorralduse selgus ja ühetaolisus
erinevates kriisides, kaotatakse eriolukorra tööde juhtide ja sisekaitseülema funktsioonid. Kui
ilmnenud asjaolude tõttu on vaja välja kuulutada erakorraline või sõjaseisukord või
mobilisatsioon, siis teeb seda PSist lähtuvalt Riigikogu. Erandjuhul võib sõjaseisukorra ja
mobilisatsiooni välja kuulutada ka Vabariigi President. Vabariigi Valitsus võib
loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust põhjustatud olukorra lahendamiseks
välja kuulutada eriolukorra, kui olukorda ei ole võimalik lahendada ilma eelnõus eriolukorra
ajaks ette nähtud juhtimisvolitusi, isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid, sealhulgas
täiendavaid finantsjuhtimise abinõusid rakendamata.
Samuti seotakse eelnõuga finantskriiside lahendamine – Riigikogule nähakse ette võimalused
kohaldada suure mõjuga kriisi korral teatud meetmeid ka finantssektori suhtes.
2. Kriisiülesanded
Võetakse kasutusele praeguste riigikaitseülesannete ja hädaolukordade asemel kriisiülesannete
kontseptsioon, et lihtsustada ning muuta läbipaistvamaks ülesanded, mille täitmine on vajalik
ükskõik millise kriisi lahendamiseks, leevendamiseks, toetavaks tegevuseks või ühiskonna
toimimise tagamiseks kriisis. Püsiva kriisiülesande määramise eesmärk on tagada, et isikul või
asutusel on piisavad vahendid ja personal talle määratud ülesande koheseks ja kiireks
täitmiseks.
Eelnõuga nähakse ette kahesugused kriisiülesanded: püsivad ja ühekordsed (sarnaselt kehtiva
RiKSiga: püsiv riigikaitseülesanne ja ühekordne riigikaitseülesanne). Püsivad kriisiülesanded
määratakse enne kriisiolukorda. Ühekordsed kriisiülesanded on ülesanded, mille täitmist riik ei
ole ette näinud, kuid mille täitmise vajadus tekib kriisiolukorra ajal.
Kriisiülesannetesse hõlmatakse ka praegune elutähtsa teenuse regulatsioon – kõigist elutähtsa
teenuse osutajatest saavad püsiva kriisiülesande täitjad, kelle ülesanne on tagada elutähtsa
teenuse toimimine nii tavaolukorras kui ka riigikaitselise kriisiolukorra ajal. Praegu
kohaldatakse elutähtsa teenuse osutajatele riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda
ähvardavaks ohuks valmistumisel ja selle lahendamisel HOSi nõudeid niivõrd, kuivõrd muudes
seadustes ei sätestata teisiti. Kuna RiKSis ning valdkonna eriseadustes ei ole täpsustatud
elutähtsa teenuse osutajate riigikaitselisi ülesanded, on see põhjustanud ebaselgust, kuidas tuleb
valmistuda riigikaitselisteks kriisideks ja mis tasemel teenust osutada sellistel juhtudel.
22.05.2025
15
Kriisiülesannetega seotakse ka kriisiülesannetega ameti- ja töökohad, mille aluseks on kehtiv
riigikaitseliste ameti- ja töökohtade regulatsioon. Kriisiülesannetega ameti- ja töökohad
rakenduvad nii tsiviil- kui ka riigikaitselise kriisi ajal.
3. Põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed kriisiolukorra ajal
Eelnõuga ei laiendata meetmeid ja õigusi ebaproportsionaalselt. Erineva raskusastmega
olukordadeks on erinevad meetmed. Riigikaitselise kriisiolukorra ajal lisanduvad praegused
kõrgendatud kaitsevalmiduse meetmed ning kõige intensiivsemad meetmed on erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal. Erinevates olukordades kohaldatavate meetmete vahel tekib süsteemsus ja
loogilisus.
Eelnõuga laiendatakse hüvitiste ja toetuste vähendamise võimalusi ning nähakse suure mõjuga
kriisi korral ette võimalus nende maksmine peatada või neid vähendada. Riigi finantsvarade ja
-reservide ümbersuunamine on vajalik riigi tuumikfunktsioonide täitmiseks ja riigi
püsimajäämise tagamiseks. Kuivõrd riik nõuab isikutelt suuremat talumiskohustust, siis annab
riik isikule täiendavad kaitsetagatised. Selleks et kõigile isikutele oleks tagatud omandi
säilimine, on eelnõu järgi lepingulise kohustuse rikkumine vabandatav, kui riik on vähendanud
või peatanud isikutele makstavaid hüvitisi ja toetusi, tööandja on vähendanud kriisiolukorrast
tingitud asjaolude tõttu palka või töötasu või isik on asunud täitma Kaitseväes sõjaväelise
auastmega sõjaaja ametikoha (edaspidi sõjaaja ametikoht) ülesandeid. Samal põhjusel
peatatakse füüsilise isiku suhtes läbiviidav rahaliste nõuete ning rahaliste ja varaliste karistuste
sundtäitmine.
4. Toimepidevus
Kõik asutused ja juriidilised isikud, kellele eelnõu järgi määratakse püsivad kriisiülesanded,
ning põhiseaduslikud institutsioonid peavad tagama oma toimepidevuse. Toimepidevus on n-ö
baashügieenina osa asutuse sisemisest töökorraldusest, see on suutlikkus ja valmidus
järjepidevalt toimida ning oma igal oma ülesandeid täita ja teenuseid osutada.
5. Kohaliku omavalitsuse üksused
Eelnõu kitsendab oluliselt KOVide kriisi ajal täidetavate ülesannete fookust, näeb ette
hüvitamise võimaluse, kui täidetakse ülesandeid suuremas mahus, kui tavaolukord seda nõuab,
ning võimaldab KOVil riskianalüüsi, kriisiplaani ja toimepidevuse nõuetega läbi mõelda ja
planeerida oma ülesannete täitmine ja selleks vajaminev ressurss. Nt saab kriisiplaani
koostamisel KOV läbi mõelda ka erinevate teenuste osutamise standardite langetamise.
Eelnõu koondab ja sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiülesanded, mis on järgmised:
1) elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise korraldamine (veevarustus, kanalisatsioon,
kaugküte, teede korrashoid), sh koordineerida ja nõustada elutähtsa teenuse osutajaid, teha
järelevalvet, kehtestada toimepidevuse nõuded teenuste kohta, korraldada õppusi, teavitada,
koostada kriisiplaan;
2) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil evakuatsioonikohtade määramine ja kasutusele
võtmine, kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil viibivate isikute ulatuslikule
evakuatsioonile kaasaaitamine, teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumilt evakueeritud
isikute vastuvõtmisele kaasaaitamine ja evakueeritud isikutele evakuatsioonikohas vähemalt
toidu ja joogivee võimaldamine;
3) koduteenuse korraldamine;
22.05.2025
16
4) väljaspool kodu üldhooldusteenuse korraldamine;
5) asendushooldusteenuse korraldamine;
6) turvakoduteenuse korraldamine;
7) vältimatu sotsiaalabi tagamine;
8) abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast eraldatud või kriisiolukorra
tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine;
8) toimetulekutoetuse maksmine;
9) suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus;
10) alus-, põhi- ja keskhariduse kättesaadavuse tagamine;
11) oma territooriumil viibivate isikute ohuolukorrast teavitamise ja käitumisjuhiste andmise
tagamine.
6. Elanikkonnakaitse
Eelnõu sätestab esmakordselt õigusakti tasandil elanikkonnakaitse. Elanikkonnakaitse on riigi
ja ühiskonna tegevused, mis tagavad inimeste valmisoleku kriisiolukorra ajal ise toime tulla,
kaitsevad inimesi kriisiolukordadest tulenevate ohtude eest ja abistavad nende tagajärgedega
toimetulemisel. Elanikkonnakaitse tegevused on eelkõige ohuteavitus, päästetööd, ulatuslik
evakuatsioon, varjumine, esmaabi ja katastroofimeditsiin, vältimatu sotsiaalabi,
psühhosotsiaalne abi kriisides ning muu elanikele hädavajalik abi. Päästeamet saab
elanikkonnakaitset koordineerivaks asutuseks ning iga asutus vastutab oma valdkonna
elanikkonnakaitse tegevuste eest ka ise. Päästeamet saab juurde õiguse sundkasutada ja
sundvõõrandada vara ulatusliku evakuatsiooni ja varjumise läbiviimiseks. Siseministrist saab
n-ö elanikkonnakaitse minister.
7. Järelevalve ja vastutus
Eelnõu sätestab nii riikliku kui ka haldusjärelevalve tegemise kriisiolukorraks valmistumise ja
selle lahendamise nõuete täitmise üle. Samuti reguleeritakse eelnõuga riikliku järelevalve
tegemine isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete täitmise üle. Vastutuse peatükis on
sätestatud väärteokoosseisud ja karistused eelnõus sätestatud kohustuste täitmata jätmise
sanktsioneerimiseks.
8. Muud muudatused
Sarnaselt HOSiga reguleeritakse eelnõus riigi tegevusvaruga seonduv. RiKSi eeskujul on ka
eelnõus võimalus panna isikutele kriisiülesande täitmiseks vajalikku töökohustustust, mis saab
olla nii ameti- ja töökohapõhine kui ka ühekordne kriisiaegne kohustus kodanikukohustuse
näol. RiKSi eeskujul nähakse ette asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise
regulatsioon, samuti saab Päästeamet õiguse asju sundkasutusse võtta ja sundvõõrandada
varjumise ja evakuatsiooni läbiviimiseks. Nähakse ette riigivastutuse eriregulatsioon
kriisiolukorra ajal, sh õiglase hüvitise maksmine. Samuti sätestatakse eelnõus rahvusvahelist
sõjalist koostööd puudutav. Eelnõuga sätestatakse nii kriisideks valmistumiseks kui ka nende
lahendamiseks vajaliku teabe saamise alused, sealhulgas luuakse senisest täpsem reeglistik ka
isikuandmete töötlemiseks ja nende andmete kaitseks. Lisaks hakkab õiguskantsler tegema
järelevalvet kriisiolukorra ajal vastuvõetud otsuste üle, sh kriisiolukorra lõpetamata jätmise
üle.
Hädaolukorra seadus, erakorralise seisukorra seadus ja riigikaitseseadus tunnistatakse
kehtetuks.
22.05.2025
17
1.2 Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigikantselei koostöös teiste asjassepuutuvate
ministeeriumide ja asutustega ning huvirühmade ja erialaliitudega. Eelnõu ja seletuskirja
koostamisel on tehtud tihedat koostööd ministeeriumide ja nende allasutustega (Päästeametiga,
Politsei- ja Piirivalveametiga, Kaitsepolitseiametiga jne). Eelnõu põhialuseid ja eelnõuga
planeeritavaid muudatusi on tutvustatud Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni riigikaitse ja
kriisireguleerimise alakomisjonis, Riigikogu riigikaitsekomisjonis ja väliskomisjonis, Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, regionaalsete kriisikomisjonide
ühisistungil, erinevatele ministeeriumidele, nende allasutustele ja Eesti Pangale, Eesti Linnade
ja Valdade Liidule, linna- ja vallasekretäride infopäeval ning Siseministeeriumi ja Eesti
Linnade ja Valdade Liidu töörühmas. Täpsem ülevaade kohtumistest on esitatud seletuskirja
lõpus. Ministeeriumidega on korraldatud stsenaariumipõhiseid arutelusid, et testida eelnõus
esitatud lahendusi.
Eelnõu ja seletuskirja peatükkide kaupa koostajad on järgmised:
1.–4. peatükk Riigikantselei õigusosakonna juhataja Kristi Purtsak
([email protected]) ja Riigikantselei õigusosakonna nõunik Peeter Papstel
([email protected]) koos Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse
koordinatsioonibüroo ametnikega;
5. peatükk (piiravad meetmed) Riigikantselei õigusosakonna nõunik Eero Svarval
([email protected]) ja Kristi Purtsak;
6. peatüki 1. ja 2. jagu (elutähtsad teenused ja KOVi ülesanded) Kristi Purtsak ja Riigikantselei
julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo;
6. peatüki 3. jagu (elanikkonnakaitse) Eero Svarval, Kristi Purtsak ja Riigikantselei julgeoleku
ja riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunik Gerli Aavik-Märtmaa (gerli.aavik-
[email protected]) koos Siseministeeriumi teenistujatega;
6. peatüki 4. jagu (riigi tegevusvaru) Kristi Purtsak koos Kliimaministeeriumi teenistujate ja
Eesti Varude Keskuse töötajatega;
7. peatüki 1. ja 2. jagu (töökohustus ning töö- ja teenistussuhete erisused) Kristi Purtsak, Eero
Svarval ja Peeter Papstel koos Sotsiaalministeeriumi (nüüdsest Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi) teenistujatega;
7. peatüki 3. ja 4. jagu ja 8. peatükk Kristi Purtsak;
8. peatükk Kristi Purtsak ja Eero Svarval;
9. peatükk (teabe töötlemine ja andmekogud) Eero Svarval koos Justiitsministeeriumi
teenistujatega;
10. peatükk (rahvusvaheline sõjaline koostöö) Kristi Purtsak koos Kaitseministeeriumi
teenistujatega;
11. peatükk (riigivastutuse erisused) Kristi Purtsak;
12. ja 13. peatükk (järelevalve ja vastutus) Kristi Purtsak ja Eero Svarval;
14. peatükk (rakendussätted) Kristi Purtsak, Eero Svarval ja Peeter Papstel koos Riigikantselei
julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibürooga ja vastavate valdkondade ministeeriumidega.
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Riigikantselei tugitegevuste osakonna
keeletoimetaja Piret Grigorjeva ([email protected]).
1.3 Märkused
Eelnõus nähakse ette muudatused järgmistes seadustes (98):
22.05.2025
18
• abipolitseiniku seadus (RT I, 06.07.2023, 9)
• advokatuuriseadus (RT I, 05.05.2022, 5)
• alkoholiseadus (RT I, 28.09.2023, 1)
• asjaõigusseadus (RT I, 17.03.2023, 58)
• atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 11.06.2024, 2)
• autoveoseadus (RT I, 22.12.2023, 7)
• avaliku teabe seadus (RT I, 30.12.2024, 5)
• avaliku teenistuse seadus (RT I, 27.09.2024, 3)
• Eesti Panga seadus (RT I, 01.03.2023, 45)
• Eesti Rahvusringhäälingu seadus (RT I, 08.10.2024, 2)
• ehitusseadustik (RT I, 08.10.2024, 4)
• elektrituruseadus (RT I, 10.10.2024, 8)
• elektroonilise side seadus (RT I, 08.10.2024, 6)
• ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus (RT I, 30.06.2023, 9)
• Euroopa Liidu kodaniku seadus (RT I, 06.07.2023, 26)
• Finantsinspektsiooni seadus (RT I, 11.10.2024, 3)
• isikuandmete kaitse seadus (RT I, 31.12.2024, 44)
• isikut tõendavate dokumentide seadus (RT I, 26.04.2024, 13)
• julgeolekuasutuste seadus (RT I, 14.03.2023, 25)
• Kaitseliidu seadus (RT I, 30.04.2024, 3)
• Kaitseväe korralduse seadus (RT I, 12.12.2024, 5)
• kaitseväeteenistuse seadus (RT I, 27.09.2024, 6)
• karistusregistri seadus (RT I, 31.12.2024, 37)
• karistusseadustik (RT I, 12.12.2024, 6)
• kaugkütteseadus (RT I, 08.10.2024, 10)
• kemikaaliseadus (RT I, 03.02.2023, 5)
• keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 10.10.2024, 9)
• kiirgusseadus (RT I, 30.06.2023, 26)
• kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (RT I, 30.06.2023, 27)
• kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (RT I, 30.06.2023, 28)
• kohtute seadus (RT I, 04.01.2024, 4)
• konsulaarseadus (RT I, 29.06.2024, 17)
• korrakaitseseadus (RT I, 14.03.2023, 29)
• krediidiasutuste seadus (RT I, 03.12.2024, 12)
• kriminaalmenetluse seadustik (RT I, 12.12.2024, 7)
• kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus (RT I, 04.01.2024, 3)
• käibemaksuseadus (RT I, 02.01.2025, 13)
• küberturvalisuse seadus (RT I, 21.06.2024, 15)
• lastekaitseseadus (RT I, 31.12.2024, 23)
• lennundusseadus (RT I, 04.12.2024, 12)
• liiklusseadus (RT I, 31.12.2024, 9)
• maagaasiseadus (RT I, 08.10.2024, 12)
• makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (RT I, 11.10.2024, 16)
• maksukorralduse seadus (RT I, 19.12.2024, 4)
• meditsiiniseadme seadus (RT I, 20.11.2024, 2)
• meediateenuste seadus (RT I, 15.06.2022, 3)
• meresõiduohutuse seadus (RT I, 11.12.2024, 13)
22.05.2025
19
• nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (RT I, 14.03.2025, 7)
• ohvriabi seadus (RT I, 06.01.2023, 1)
• perehüvitiste seadus (RT I, 12.12.2024, 14)
• planeerimisseadus (RT I, 30.12.2024, 14)
• politsei ja piirivalve seadus (RT I, 31.12.2024, 38)
• puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (RT I, 31.12.2024, 25)
• põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (RT I, 07.03.2019, 4)
• päästeseadus (RT I, 06.07.2023, 68)
• päästeteenistuse seadus (RT I, 06.07.2023, 69)
• rahvastikuregistri seadus (RT I, 18.10.2024, 4)
• raudteeseadus (RT I, 08.10.2024, 16)
• ravikindlustuse seadus (RT I, 12.12.2024, 22)
• ravimiseadus (RT I, 19.11.2024, 2)
• relvaseadus (RT I, 12.12.2024, 3)
• riigieelarve seadus (RT I, 28.11.2024, 3)
• riigihangete seadus (RT I, 07.06.2024, 11)
• Riigikogu kodu- ja töökorra seadus (RT I, 02.06.2020, 9)
• Riigikontrolli seadus (RT I, 02.06.2021, 13)
• riigipiiri seadus (RT I, 07.06.2024, 13)
• riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus (RT I, 12.12.2024, 11)
• Riigi Teataja seadus (RT I, 11.03.2023, 85)
• riigivaraseadus (RT I, 30.12.2024, 16)
• riikliku pensionikindlustuse seadus (RT I, 12.12.2024, 24)
• sadamaseadus (RT I, 08.10.2024, 18)
• sotsiaalhoolekande seadus (RT I, 31.12.2024, 29)
• sotsiaalseadustiku üldosa seadus (RT I, 14.12.2023, 12)
• Tervisekassa seadus (RT I, 12.12.2024, 30)
• tervishoiuteenuste korraldamise seadus (RT I, 11.12.2024, 8)
• tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (RT I, 21.06.2024,
30)
• toiduseadus (RT I, 08.10.2024, 21)
• töölepingu seadus (RT I, 02.05.2024, 28)
• töövõimetoetuste seadus (RT I, 02.05.2024, 30)
• tulumaksuseadus (RT I, 09.01.2025, 31)
• tööstusheite seadus (RT I, 05.01.2024, 5)
• tööturumeetmete seadus (RT I, 27.09.2024, 13)
• töötuskindlustuse seadus (RT I, 06.07.2023, 111)
• Vabariigi Presidendi töökorra seadus (RT I, 27.06.2017, 11)
• Vabariigi Valitsuse seadus (RT I, 30.12.2024, 4)
• vangistusseadus (RT I, 31.12.2024, 35)
• veeseadus (RT I, 11.06.2024, 18)
• vedelkütuse seadus (RT I, 08.10.2024, 23)
• vedelkütusevaru seadus (RT I, 30.06.2023, 99)
• veterinaarseadus (RT I, 30.06.2023, 103)
• välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (RT I, 06.07.2023, 119)
• välismaalaste seadus (RT I, 07.06.2024, 15)
• välissuhtlemisseadus (RT I, 27.09.2024, 14)
22.05.2025
20
• väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (RT I, 21.06.2024, 33)
• väärteomenetluse seadustik (RT I, 29.06.2024, 8)
• õiguskantsleri seadus (RT I, 26.05.2020, 11)
• ühistranspordiseadus (RT I, 23.12.2024, 10)
• ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (RT I, 08.10.2024, 26)
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks järgmised seadused:
• hädaolukorra seadus (RT I, 03.03.2017, 1);
• erakorralise seisukorra seadus (RT I 1996, 8, 165);
• riigikaitseseadus (RT I, 12.03.2015, 1).
Eelnõu puutumus Euroopa Liidu õigusega on välja toodud seletuskirja 5. peatükis.
Eelnõu väljatöötamise alus on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punkt 1.2.3:
Ühiskonna kriisikindluse suurendamiseks ja selgema kriisijuhtimise tagamiseks uuendame
õigusruumi, võttes vastu tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse.
Eelnõu väljatöötamisele eelnes valmisolekuseaduse väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK), mis
esitati eelnõude infosüsteemi kooskõlastamisele 16. juulil 2021. a.3 Tagasiside VTK-le esitas
11 ministeeriumi, Eesti Pank, Pangaliit, Riigikohus, Riigikogu Kantselei, Põllumajandus- ja
Toiduamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit,
Eesti Haiglate Liit ja Eesti Haigekassa. Eelnõus on VTK-le esitatud tagasisidega arvestatud.
Käesoleva eelnõu koostamisel on tuginetud ka riigikaitseõiguse revisjoni põhjalikele
analüüsidele4 ning nende alusel koostatud riigikaitseseaduse eelnõule.5
Eelnõu on seotud järgmiste eelnõudega:
• võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu (613 SE), millega täiendatakse muu hulgas krediidiasutuste seadust §-ga 871 ning
hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna eelnõu
hakkab hõlmama PSi § 104 punktides 16 (erakorralise seisukorra seadus) ja 17 (rahuaja
riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus) nimetatud seadusi. Juba praegu on ühendatud
rahu- ja sõjaaja riigikaitse ühtseks riigikaitseseaduseks ning ka erakorraline seisukord on osa
riigikaitsest – põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude tõrjumine on osa riigi iseseisvuse ja
sõltumatuse kindlustamisest. Samuti muudetakse eelnõuga Eesti Panga seadust,
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadust, riigieelarve seadust, kohtute seadust,
Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, Riigikontrolli seadust ja Vabariigi Valitsuse seadust.
Samuti tunnistatakse käesoleva eelnõu jõustumisel kehtetuks erakorralise seisukorra seadus
(PSi § 104 punkt 16) ja riigikaitseseadus (PSi § 104 punkt 17).
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu üldine eesmärk on suure mõjuga kriiside terviklik ja ühtne lahendamine. Suure mõjuga
kriiside lahendamine vajab võimalikult lühikest käsuahelat ja paljude osaliste koordineeritud
3 https://eelnoud.valitsus.ee/main#4PgnOgFA 4 https://www.just.ee/oigusloome-arendamine/varem-loppenud-revisjonid 5 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/52b68462-1871-4618-9a95-c8530c33773d#vIndS4Ib
22.05.2025
21
juhtimist. Samuti võib suure mõjuga kriiside eskaleerumine tuua kaasa vajaduse välja kuulutada
eriolukord, erakorralise seisukord või sõjaseisukord.
Eelnõusse koondatakse HOSis, RiKSis ja ErSSis sätestatud kriiside lahendamise mehhanismid
eesmärgiga lihtsustada, ühtlustada ja täpsustada suure mõjuga kriiside lahendamiseks
valmistumist ning juhtimiskorraldust. Eesmärk on tagada erinevate kriiside võimalikult
ühetaoline lahenduskorraldus, kriisi lahendavate eri tasandite ja osaliste tegevuse terviklikkus
ning omavaheline seostatus. Eelnõu eesmärk on luua üks terviklik raamistik, kuidas Vabariigi
Valitsuse ja peaministri juhtimisel lahendatakse nii tsiviil- kui ka riigikaitselisi kriise. Selleks
ühtlustatakse erinevateks kriisideks valmistumist ning riskianalüüside ja plaanide koostamist.
Eelnõu lähtub eesmärgist tagada instrumendid, mis võimaldavad:
• parandada asutuste ja isikute valmisolekut erinevate kriisidega toimetulekuks;
• erinevatele kriisidele reageerida ühetaolise, läbimõeldud ja läbiharjutatud
juhtimiskorraldusega;
• vajaduse korral rakendada kõiki õigusriigile kohaseid põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid
meetmeid vastavalt olukorra tõsidusele.
Eesmärk on luua ähvardavate ohtude ulatusest ja kahjustatavate õigushüvede olulisusest lähtuv
isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete süsteem. Isiku põhiõigusi ja -vabadusi
piiravate meetmete täpsustamisega tagatakse isikutele kindlus, et riik kohaldab piiravaid
meetmeid ja muid abinõusid, mis on vajalikud kriisiolukorra kiireks lahendamiseks ja
demokraatliku ühiskonnakorralduse taastamiseks.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 279 paragrahvist, mis on jagatud 14. peatükki.
22.05.2025
22
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala
Lõike 1 kohaselt reguleerib seadus riigikaitse rahu- ja sõjaaegset korraldust, kriisiolukorraks,
sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorraks, erakorraliseks seisukorraks ja
sõjaseisukorraks valmistumist ja nende olukordade lahendamist, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni korraldust, Eesti Vabariigi osalemist rahvusvahelises sõjalises koostöös,
elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikke aluseid ning järelevalvet ja vastutust.
Eelnõus on välditud terminite „rahuaeg“ ja „sõjaaeg“ kasutamist, kuivõrd klassikalisest rahu-
ja sõjaaja jaotusest lähtuvad regulatsioonid ei sobitu tänapäeva julgeolekuohtudega. Rahu- ja
sõjaaja eristamine ei ole üheselt võimalik, sest tänapäeval ei eeldata riikidelt sõja
väljakuulutamist – sõjapidamine algab faktilise relvastatud ründega. Sõjale iseloomulik
tegevus, kus riik rakendab tema käsutuses olevaid vahendeid teise riigi käitumise vägivaldseks
mõjutamiseks, võib toimuda juba sisuliselt rahuaja tingimustes. Vt pikemalt seletuskirja
sissejuhatavast osast.
Lõikes 1 on rahu- ja sõjaaja termineid siiski kasutatud tulenevalt PSi § 104 punktist 17, mis
eristab rahuaegset ja sõjaaegset riigikaitset. Riigikaitse alla kuuluvad praeguseks väga erinevad
valdkonnad (nt küber- ja energiajulgeolek, majandusjulgeolek, informatsiooniline julgeolek,
keskkonnajulgeolek, tehnoloogiajulgeolek, toidujulgeolek jne), mis on omavahel
konvergeerunud ja ristsõltuvuses. Riigikaitse laiast käsitusest tulenevalt sisaldab riigikaitse
korraldus lisaks sõjalisele kaitsele ka erakorraliseks seisukorraks valmistumist ja selle
lahendamist ning mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldamist. PSi § 104 punktis 16
nimetatud erakorralise seisukorra seadus inkorporeeritakse seetõttu käesolevasse eelnõusse.
Eelnõu hõlmab ka rahuaegses riigikorralduses asetleidvaid tsiviilkriise. Tsiviilkriis (civil
emergency) on suure mõjuga loodusõnnetuse, katastroofi või nakkushaiguse leviku tõttu
tekkinud kriis, mille määratlus lähtub PSi § 87 punktis 8 esitatud eriolukorra definitsioonist.
Teisisõnu, tsiviilkriis võib viia eriolukorra väljakuulutamiseni. Tsiviilkriis võib olla piirkondlik
või üleriigiline, samuti võib olla tsiviilkriisi lahendamiseks välja kuulutatud eriolukord
piirkondlik või üleriigiline. Eelnõus defineeritakse „tsiviilkriis“ õigusaktis esimest korda.
Sarnaselt sõjalise rünnakuga (sõda) peavad riik ja ühiskond olema valmis tsiviilkriisideks ning
nende lahendamiseks. Tsiviilkriisi ajal tuleb tagada riigi julgeolek, sh olla valmis, et
tsiviilsektori haavatavust ei kasutataks julgeoleku nõrgendamiseks. Ka tsiviilkriisiga toimetulek
mõjutab riigi julgeolekut. Tsiviilkriisi lahendamisel tuleb tagada elanikkonnakaitse ja
ühiskonna toimimine. Tsiviilkriisideks valmisoleku loomiseks ja nende lahendamiseks
kasutatakse paljuski sama ressurssi mida laia riigikaitse jaoks – nii avalikust, era- kui ka
kolmandast sektorist. Seetõttu on vältimatult vajalik vaadata tsiviilkriisideks valmistumist,
nende lahendamist ja laia riigikaitset ühes raamis, sh eesmärgiga tagada riigi ja ühiskonna parim
võimalik ettevalmistus kriisi lahendamiseks ning õigusselgus kriisi lahendamisel. Samuti
kasutab vastaspool esmajärjekorras tsiviilühiskonnale kõige suuremat kahju tekitavaid
meetmeid enne sõjalist rünnakut või sellega samal ajal. Seetõttu on käesolevasse eelnõusse
inkorporeeritud kõikideks kriisideks valmistumine ja nende lahendamine.
22.05.2025
23
Lõike 2 järgi kohaldatakse eelnõus sätestatud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse
(edaspidi HMS) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Säte lähtub HMSi § 112 lõikest
2, mille järgi kohaldatakse eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusele HMSi juhul, kui seda
näeb ette eriseadus. HMSis sätestatud nõuded ja kord ei arvesta erandlike olukordadega, kus
kriisiolukorra lahendamisest tulenevalt on vaja kiiresti läbi viia haldusmenetlus ning tagada
haldusaktide täitmine. Eelnõus on reguleeritud üksnes need haldusmenetluse erisused, mis on
vahetult seotud kriisiolukorra lahendamisega.
Lõike 3 järgi kohaldatakse riigivastutuse seadust (edaspidi RVastS) ja võlaõigusseadust
(edaspidi VÕS), arvestades käesoleva seaduse erisusi. Riigivastutuse eesmärk on tagada
isikutele avaliku võimu õigusvastase teostamisega tekitatud kahju hüvitamine. Käesolevas
eelnõus on ette nähtud olukorrad, kus kahju hüvitamisel lähtutakse RVastSist, ning olukorrad,
kus on ette nähtud eriregulatsioon. Riigivastutuse seaduse erisused on toodud eelnõu 11.
peatükis.
Lõikes 4 sätestatakse erand eelnõu kohaldamisest finantskriisidele.
Finantssektoris on eelkõige pankade (krediidiasutuste) ja investeerimisühingute finantskriisi
ennetamise ja lahendamise meetmed väga ulatuslikult reguleeritud finantskriisi ennetamise ja
lahendamise seadusega (edaspidi FELS). FELS põhineb ELi õigusel (direktiivil) ja vastav
direktiiv on ELi tasemel reaktsioon 2008. a aset leidnud globaalsele finantskriisile. Seega kuna
vastav kriisilahendusraamistik finantssektori suhtes juba eksisteerib, siis välistatakse käesoleva
seaduse kohaldumisalast nn tavapärane finantskriisi olukorra ennetamine ja lahendamine (nn
kriisilahendusmenetlus). Seda just juhul, kui kriisi põhjustavad finantsmajanduslikud olukorrad
(likviidsusraskused, olulised vead finantsettevõtja riskijuhtimises jmt).
Lõike 4 lisamine on vajalik õigusselguse tagamiseks ja mitmeti mõistetavuse vältimiseks. Peale
selle – FELS kohaldub lisaks pankade ja investeerimisühingutega ühte gruppi kuuluvatele
ettevõtetele (nt ema- või valdusettevõtted). Samuti kohaldub FELS kesksetele vastaspooltele
(isikud, kes viivad lõpuni suuremahulisi väärtpaberi-, eelkõige tuletistehinguid). Seetõttu ei
viidata asjaomases lõikes konkreetselt FELSis nimetatud isikutele (krediidiasutustele ja
investeerimisühingutele), vaid jäetakse vastavate subjektide ring n-ö lahtiseks – sõltuvalt
sellest, kes veel tulevikus FELSi kohaldumisalasse lisatakse, siis ka neile kehtib lõige 4
samamoodi. Maksevõimetute või ebakindlate (unsound) pankade ja investeerimisühingute
kriisilahendusraamistik juba eksisteerib ja seega välistatakse käesoleva seaduse
kohaldumisalast nn tavapärane finantskriisi olukorra ennetamine ja lahendamine (nn
kriisilahendusmenetlus). Seda just juhul, kui kriisi põhjustavad finantsmajanduslikud olukorrad
(likviidsusraskused, olulised vead finantsettevõtja riskijuhtimises jmt).
Kokkuvõttes ei kohaldata eelnõu nendele olukordadele, mis alluvad FELSile. Kõik muud,
FELSis reguleerimata olukorrad alluvad käesoleva eelnõu regulatsioonile.
§ 2. Tsiviilkriis ja riigikaitse
Paragrahv 2 sätestab tsiviilkriisi ja riigikaitse terminid.
Tsiviilkriis on praktikas käibel olev termin – seda just põhjusel, et eristada riigikaitselisi
olukordi ja nt üleujutusi, loodusõnnetusi, nakkushaiguseid. PS määratleb tsiviilkriise ainult
eriolukorra kaudu, kuid kõik kriisid ei lõppe eriolukorra väljakuulutamisega.
22.05.2025
24
Tsiviilkriis on suure mõjuga loodusõnnetuse, katastroofi või nakkushaiguse leviku tõttu
tekkinud kriis, mis võib põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või
ohustada vahetult paljude inimeste elu ja tervist või põhjustada suure varalise, majandusliku
või keskkonnakahju – määratlus lähtub PSi § 87 punktis 8 esitatud eriolukorra definitsioonist
ja loob selge seose tsiviilkriisi ning eriolukorra vahel. Tsiviilkriisi põhjuseks on loodusjõud või
haigus või inimtegevuse tagajärjel tekkinud ulatuslik õnnetus. Tsiviilkriis võib olla piirkondlik
või üleriigiline, samuti võib olla tsiviilkriisi lahendamiseks välja kuulutatud eriolukord
piirkondlik või üleriigiline. Tõsised häired ühiskonna toimimises võivad olla näiteks ravimite
või toidu puudus, ulatuslikud elektrikatkestused, pandeemia vms. Vabariigi Valitsuse hinnata
on, kas kriis on suure mõjuga ning vajab kõrgemal tasemel juhtimist ja koordineerimist, kas
kriisil on mõjud erinevates valdkondades ja kas see mõjutab ühiskonda suurel määral.
Lõikes 2 täpsustatakse katastroofi terminit võrrelduna kehtiva HOSiga. Katastroofi hindamisel
pannakse rõhuasetus senisest selgemalt tagajärgede ulatuse hindamisele ja sätestatakse, et
katastroof on eelkõige inimtekkeline ehk katastroof ei ole loodusõnnetus. Katastroofi
kriteeriumina tuuakse sisse ühiskonna toimimine (mida kohati nimetatakse ka ühiskonna
toimepidevuse tagamiseks) ehk katastroofi tagajärjel võib ohtu sattuda elanikele turvalise
füüsilise keskkonna ja elutähtsate teenuste tagamine või riigi elementaarne juhtimine ning
toimimine. Samuti välistatakse katastroofi mõiste kasutamine, kui on tegu sabotaaži või
terroriaktiga, sellisel juhul on tegu riigikaitselise kriisiolukorraga.
Lõikes 3 tuuakse esile, et nakkushaiguse termin pärineb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seadusest (edaspidi NETS) ning loomataudi termini puhul lähtutakse veterinaarseadusest.
Kehtiva NETSi § 2 lõike 1 punkti 2 kohaselt on nakkushaigus haigus või haigustunnusteta
kandlusseisund, mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi ja mis levib või mille
puhul on alust oletada levikut inimeselt inimesele või loomalt inimesele otseselt või kaudselt.
Veterinaarseaduse § 6 lõike 1 kohaselt on loomataud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2016/429 artikli 5 lõike 1 punktis a ja II lisas loetletud loomahaigus, sealhulgas zoonoos
või muu loomahaigus, mille on põhjustanud bioloogiline haigusetekitaja, mis võib kas otseselt
või keskkonna vahendusel kanduda ühelt loomalt teisele, loomalt inimesele ja vastupidi.
Käesoleva seaduse tähenduses loetakse loomataudiks ka selline loomade massiline
haigestumine, mida põhjustaval haigusetekitajal puudub omadus üle kanduda.
Lõikes 4 sätestatakse riigikaitse termin. Termin „riigikaitse“ tähendab nii a) sõjalist riigikaitset,
mille rakendamine riigikaitse tagamiseks võib välja viia ka sõjaseisukorrani, kui ka b)
mittesõjalist riigikaitset, mille rakendamine riigikaitse tagamiseks võib viia erakorralise
seisukorra väljakuulutamiseni. Riigikaitselise kriisi olemus on erinev tsiviilkriisist –
riigikaitselise kriisi põhjustab vaenulik tegevus, mis võib olla nii riiklik kui ka mitteriiklik.
Võrreldes kehtiva RiKSiga on riigikaitse eesmärki ja mõistet laiendatud ja lisatud ka
elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamine ning julgeoleku tagamine. „Riigi
julgeolekut ohustab mis tahes tegevus, mis on suunatud riigi säilimise ja toimimise vastu,
samas, kui põhiseaduslikku korda ohustab eelkõige konstitutsiooniliste normide
mittetunnustamine või nende süstemaatiline eiramine“ (PSi kommenteeritud väljaanne, § 129).
„Mõiste „riigi julgeolek“ erineb mõistest „põhiseaduslik kord“ selle poolest, et on tegelik
olukord – rikkumise või selle ohu puudumine“.“
Rahvuse säilimine on PSi preambuli kohaselt Eesti Vabariigi üks eesmärke ning seepärast on
elanikkonnakaitse tagamine riigi tuumikfunktsioon. Riik peab tagama igas olukorras, sh
eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal siin viibivatele isikutele kaitse ning minimaalse
22.05.2025
25
toimetuleku, sh esmavajaduste rahuldamise ehk vajadus toidu, riiete, hügieeni, tervishoiu,
eluaseme jne järele. Elanikkonnakaitse koosneb mitmest elemendist, selle eesmärk ja sisu
sõnastatakse käesoleva seaduse §-s 85. Rahvuse säilimiseks ja elanikkonnakaitse pakkumiseks
tuleb igas olukorras, sh eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal tagada ka ühiskonna
toimimine.
§ 3. Kriisiolukord
Paragrahv 3 sätestab kriisiolukorra termini ja kriisiolukorra kehtestamise tingimused.
Eelnõuga nähakse ette uus juhtimise ja meetmete kogum nimetusega „kriisiolukord“, mis
kehtestatakse suure mõjuga kriiside korral.
Uue termini „kriisiolukord“ eelnõusse toomist on selgitatud eelnõu VTKs. Kui luuakse üks
ühendmaailm nii riigikaitse- kui ka tsiviilkriisideks (sh mitmikkriis, mis võib hõlmata
mõlemaid kriisitüüpe), siis ongi vaja võtta kasutusele uus termin, mis seda ühendaks – n-ö uus
algus, kuna olemasolevad terminid on juurdunud olemasoleva kirjeldamiseks. Nii tähistab
hädaolukord üksnes tsiviilkriiside maailma ning kõrgendatud kaitsevalmidus riigikaitselist.
Emma-kumma laiendamine teisele maailmale ei ole arusaadav, mõistlik ega võeta ka omaks,
seetõttu on vaja kasutusele võtta uus ühendmõiste. Riigikaitse maailmas ei ole vastuvõetav, et
sõda (relvastatud konflikt) on nüüdsest hädaolukord ning sama ka vastupidi – tsiviilkriisidele,
st loodusõnnetusele, epideemiale või tehnogeensele õnnetusele kõrgendatud kaitsevalmiduse
laiendamine ei ole samuti arusaadav.
Käesolevas eelnõus on „kriisiolukord“ katustermin nii Vabariigi Valitsuse kehtestatud
kriisiolukorrale (mille lävend on kõrgem kui hetkel kehtiv hädaolukord, mis on asutuse juhi
otsus), põhiseaduslikele erikordadele (eriolukord, erakorraline seisukord ja sõjaseisukord) ning
üldjuhul ka mobilisatsioonile ja demobilisatsioonile. Kriisiolukorra võib põhjustada
loodusõnnetus, nakkushaigus, katastroof – sellisel juhul on tegu tsiviilkriisist tingitud
kriisiolukorraga. Kriisiolukorra võib põhjustada ka oht põhiseaduslikule korrale või riigi
julgeolekule, sh teise riigi sõjaline rünnak või oht selliseks rünnakuks – sellisel juhul on tegu
riigikaitselise kriisiolukorraga. Lisaks eelnevalt nimetatud erikordadele ja tegevuste kogumitele
hõlmab riigikaitseline kriisiolukord ka RiKSis kasutusel oleva juhtimise ja meetmete kogumi,
mida tähistatakse terminiga „kõrgendatud kaitsevalmidus“. HOSis reguleeritud hädaolukord,
kui see ületab asutuste suutlikkuse ja toob kaasa ulatuslikud tagajärjed, on tsiviilkriisist tingitud
kriisiolukord.
Kriisiolukorra kehtestamisele Vabariigi Valitsuse poolt ei pea eelnema ametkondlikku kriisi
otsustamist (nt on kehtivas HOSis, et enne ei saa Vabariigi Valitsus eriolukorda kehtestada, kui
asutuse juht ei ole sedastanud hädaolukorra), kuna kriisiolukorra lävendi võib ületada ka äkitsi
juhtuv suurõnnetus, katastroof vms, kus on vaja hakata kohe reageerima. Samuti ei pea
Vabariigi Valitsuse kehtestatud kriisiolukorrale järgnema alati erikorda (eriolukorda,
erakorralist seisukorda või sõjaseisukorda), kui olukord suudetakse lahendada enne selle
eskaleerumist erikorraks.
Kriisiolukord kehtestatakse juhul, kui on täidetud mitu tingimust. Esmase tingimusena peab
olema vaja lahendada tsiviilkriisi või peab esinema oht tsiviilkriisi tekkeks või peab olema vaja
tõrjuda riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavat ohtu või selleks valmistuda või
osaleda kollektiivse enesekaitse operatsioonil. Kokkuvõtlikult võib öelda, et kriisiolukorra saab
kehtestada, kui juba on käes olukord või on oht, et lähiajal leiab aset sündmus:
22.05.2025
26
1) mis põhjustab tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või ohustab vahetult
paljude inimeste elu ja tervist või põhjustab suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju;
2) mis ohustab Eesti Vabariigi iseseisvust ja sõltumatust, territoriaalset terviklikkust ja
põhiseaduslikku korda või vajab mõni teine riik Eesti sõjalist abi, mida antakse kollektiivse
enesekaitse operatsiooni kaudu.
Sellele lisanduvad kolm tingimust, mis peavad olema kõik samal ajal täidetud:
1) lähimuse põhimõttest tulenevalt pädev asutus või isik ei saa või ei saa õigel ajal kriisi
lahendada või ohtu tõrjuda või selleks valmistuda ja vaja on valitsuse tasandil tagada mitme
asutuse või isiku tegevuse ühtsus ja koordineeritus;
2) olukorda ei ole võimalik lahendada eelnõus sätestatud juhtimiskorraldust rakendamata või
isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata ning
3) vaja läheb tavapärasest rohkem võimeid, sealhulgas personali, vahendeid ja varusid.
Seega hõlmab kriisiolukord kõiki neid sündmusi, mis võivad ohustada riigi julgeolekut,
põhiseaduslikku korda, rahva eksistentsi, põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna
toimimises või ohustada vahetult paljude inimeste elu ja tervist või põhjustada suure varalise,
majandusliku või keskkonnakahju, st need on sündmused, mille mõju on laiaulatuslik
(puudutavad kogu ühiskonda) või kus riigil on vaja asuda tegema ettevalmistusi, et end
ähvardavate või realiseerunud ohtude eest kaitsta. Kriisiolukorraga võib olla näiteks tegemist,
kui leiab aset sõjaline või muu relvastatud rünnak Eesti riigi vastu, Eesti põhiseadusliku korra
vägivaldse kukutamise katse, toimuvad ulatuslikud terroristlikud tegevused või vägivallaga
seotud kollektiivsed surveaktsioonid, vägivaldselt isoleeritakse mõni Eesti paikkond jne.
Lähiminevikust võib kvalifitseeruda kriisiolukorraks COVID-19 kriis, sõjapõgenike
vastuvõtmisega seotud kriis. Küll aga on kriisiolukorra kehtestamise eeldus, et olukorda
lahendavatel asutustel jääb puudu nt meetmetest, olukord on väga suure mõjuga jne. Teisisõnu
– lisaks ohu ilmnemisele peab olukorra lahendamiseks olema vajalik erandlik
juhtimiskorraldus, kriisiolukorra meetmete rakendamine ning ametkonna ja ühiskonna
laiaulatuslik kaasamine. Tegemist on olukordadega, mis võivad eskaleeruda kriisiolukorraks,
kui asutuste ressursid ja meetmed on ammendunud, ning olukord eskaleerub, sel on mõjusid
teistesse valdkondadesse ja see vajab seetõttu kõrgemal tasemel juhtimist ja koordineerimist.
Kuivõrd riigikaitse lahutamatu osa on rahvusvaheline sõjaline koostöö, siis võib sündmuse
määratleda kriisiolukorrana ka siis, kui sellega kaasneb vajadus osaleda kollektiivse enesekaitse
operatsioonil. Kollektiivse enesekaitse operatsioon on eelnõu § 136 punkti 1 tähenduses selline
operatsioon, mille puhul Eesti Vabariik kasutab Kaitseväge teise riigi vastu suunatud
relvastatud kallaletungi tõrjumiseks või teised riigid kasutavad oma relvajõude Eesti Vabariigi
vastu suunatud rünnaku lõpetamiseks Eesti Vabariigi territooriumil. Teise riigi julgeolekut
ähvardavale ohule reageerimise eelduseks on, et oht ähvardab riiki, mille puhul Riigikogu on
teinud otsuse kaitsta seda sõjaliselt. Vabariigi Valitsus ei saa otsustada kriisiolukorda igat riiki
ähvardava ohu korral. Seejuures Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (North Atlantic Treaty
Organization – edaspidi ka NATO) liikmesriigina on Eestil kohustus toetada teisi riike sõjaliste
vahenditega.
Otsuse selle kohta, kas ja millal on kriisiolukord, teeb Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus ei
saa otsustada kriisiolukorra üle ainult siis, kui erikorra on välja kuulutanud kas Vabariigi
President või Riigikogu – sellisel juhul loetakse kriisiolukord automaatselt tekkinuks või
jätkuvalt kehtivaks (vt § 20 lõiked 7–10).
22.05.2025
27
Lisaks võetakse kasutusele termin „riigikaitseline kriisiolukord“, mis tähistab kriisiolukorra
eriliiki. Riigikaitseline kriisiolukord kehtestatakse § 3 lõikes 3 sätestatud tingimuste korral ning
§ 3 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul, kui on vaja tõrjuda riigi julgeolekut või põhiseaduslikku
korda ähvardavat ohtu või selleks valmistuda või osaleda kollektiivse enesekaitse operatsioonil.
Seega saab riigikaitseline kriisiolukord olla tulenevalt PSist kahel eesmärgil – sisejulgeoleku
tagamiseks (eelkõige olukord enne erakorralist seisukorda) ning riigi sõjaliseks kaitsmiseks või
selleks valmistumiseks. Vabariigi Valitsus peab kriisiolukorra kehtestamisel otsustama, kas
tegu on tsiviilkriisist tingitud kriisiolukorraga või riigikaitselise kriisiolukorraga.
Kehtiva õiguse (RiKS) kohaselt otsustab valitsus kõrgendatud kaitsevalmiduse ja selle järel
hakkavad nii Kaitsevägi kui ka kõik teised asutused, kellele on määratud riigikaitseülesanded,
oma valmisolekut tõstma. Ühtse kriisideks valmistumise ja lahendamise maailma kujundamise
huvides on asendatud eelnõus kõrgendatud kaitsevalmiduse termin riigikaitselise kriisiolukorra
terminiga. Samas ei ole need terminid sisult samaväärsed – riigikaitseline kriisiolukord on laiem
ning hõlmab ka kõiki erikordi (vt täpsemalt allpool).
Riigikaitseline kriisiolukord hõlmab ka põhiseadusliku korra kaitset. Ohtu põhiseaduslikule
korrale või rünnakut põhiseadusliku korra vastu ei ole lihtne eristada ei võimaliku vastase
taotluse ega ka kasutatavate tööriistade poolest Eesti riigi vastu suunatud sõjalisest rünnakust.
Kõik need on põhiseaduse mõttes eksistentsiaalsed ohud Eesti Vabariigi iseseisvusele,
sõltumatusele ja konstitutsiooniliste põhimõtete kehtimisele.
Põhiseaduse kommentaaridest: Põhiseadusliku korrana mõistetakse riigi suveräänsust (st
iseseisvust ja sõltumatust), konstitutsionaalseid põhimõtteid ning põhiseaduslike
institutsioonide toimimise olulisi tingimusi. Iseseisvusena käsitatakse riigi eksisteerimist
eraldiseisva riigina ning keeldu muuta Eestit mõne riigi osaks. Sõltumatus tähendab, et ükski
välisriik ei saa anda Eestile kohustuslikke juhiseid ja nende täitmist kontrollida muul juhul, kui
Eesti on seda ise vabatahtlikult sõlmitud välislepinguga lubanud. Konstitutsionaalseteks
põhimõteteks on eelkõige demokraatia, õigusriigi, vabariigi, rahvusriigi, võimude lahususe ja
tasakaalustatuse, inimväärikuse ning põhiõiguste ja vabaduste austamise põhimõtted.
Eelnõu on koostatud eeldusel, et ohu korral põhiseaduslikule korrale peame valmis olema
sõjaliseks agressiooniks ja vastupidi – sõjalise agressiooni korral on vastase eesmärk õõnestada
ka põhiseadusliku korra kehtimist. Lisaks otseselt operatsioone juhtiva Kaitseministeeriumi ja
Siseministeeriumi valitsemisalale peavad valmidust tõstma ka teised laia riigikaitsega seotud
asutused, ettevõtted (sh elutähtsa teenuse osutajad (edaspidi ka ETO)) ja põhiseaduslikud
institutsioonid (nt Eesti Pank). Analoogne korraldus kehtib ka praegu RiKSi alusel, eelnõu
laiendab suurel määral nende laia riigikaitse osaliste hulka, kellel on eksistentsiaalses kriisis
roll, et tagada Eesti Vabariigi suveräänsuse ja konstitutsiooniliste põhimõtete kehtimine.
Samuti tuleb tagada toetus Kaitseväe vajadustele sõjalise agressiooni ennetamisel ning
tõrjumisel.
Kriisiolukorra termini kasutuselevõtmisega saavutatakse riigi ja ühiskonna terviklik võime ja
valmisolek kaitsta ennast nii välise vaenlase vastu, sisemiste julgeolekuohtude vastu kui ka
looduse tekitatud, nakkushaiguste ja elutähtsate teenuste ulatuslikest häiretest põhjustatud
sündmuste vastu, kuna selle kaudu annab Vabariigi Valitsus nii ametkonnale kui ka ühiskonnale
signaali, et vaja on hakata töötama teises rütmis, täitma kriisiülesandeid ja olukorda lahendama
või olla valmis seda kohe lahendama.
22.05.2025
28
Kriisiolukorraks ette nähtud regulatsiooni rakendamiseks ei ole vaja kriisiolukorda, mis ei too
kaasa erikorda, Riigikogus heaks kiita (võrdle RiKSi kõrgendatud kaitsevalmidus), sest
kriisiolukord ei ole erikord, millega antakse ulatuslikud volitused põhiõiguste ja -vabaduste
piiramiseks. Vabariigi Valitsuse otsusega fikseeritakse faktiliste asjaolude ilmnemine: oht ning
riigi vajadus olukorra lahendamiseks. Selleks, et riik saaks asuda tegema ettevalmistusi riiki
ähvardava ohu tõrjumiseks, piisab valitsuse poolt kriisiolukorra kehtestamisest.
Kui ilmnenud asjaolude tõttu on vaja välja kuulutada eriolukord, siis see on samuti Vabariigi
Valitsuse pädevuses, kui aga erakorraline seisukord, sõjaseisukord või mobilisatsioon, siis teeb
seda PSist lähtuvalt Riigikogu. Erandjuhul võib sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni välja
kuulutada ka Vabariigi President. Sellisel juhul loetakse kriisiolukord kehtestatuks erakorralise
seisukorra, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamisest alates ning Vabariigi Valitsus
eraldi kriisiolukorda oma otsusega kehtestama ei pea. Eriolukorra, erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal ei saa Vabariigi Valitsus otsustada kriisiolukorra lõppemise üle, kuna need
on automaatselt seotud. Demobilisatsioon võib kesta kauem, kui eksisteerivad kriisiolukorra
põhjustanud asjaolud, mille esinemist peab Vabariigi Valitsus järjepidevalt hindama, mistõttu
jääb demobilisatsiooni korral valitsusele võimalus otsustada kriisiolukorra lõppemise üle (vt §
20 lõige 10).
PS eristab kolme erikorda: eriolukord, erakorraline seisukord ja sõjaseisukord. Lisaks mainib
PS mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni, mis on tegevuste kogumid kriisiolukorra ajal, mitte
iseseisvad erikorrad. Erikorra eesmärk on anda kindlaksmääratud isikutele, institutsioonidele
või asutustele riiki ähvardavate tõsiste ja vahetute ohtude tõrjumiseks eripädevus ja -volitused,
kuna õiguskorras ettenähtud tavapäraste kriisiolukorra lahendamise meetmete ja
juhtimiskorraldusega ei ole võimalik neid ohte kiiresti tõrjuda. Erikord võimaldab kehtestada
riigikorralduse erisused, mis võimu kontsentreerumise tõttu kiirendavad demokraatlikku
otsustusprotsessi. Erikord ei ole uus olukord, vaid üksnes nn tööriistakast olukorra
lahendamiseks. Olukord, mille lahendamiseks on vaja välja kuulutada erikord, võib olla jätkuv
ja sama, kuid muutunud on ohu raskusaste (ulatus) ja kestus. Eriolukord kuulutatakse välja post
factum – nakkushaigus juba levib, loodusõnnetus ja katastroof on juba aset leidnud. Kui
riigikaitse valdkonnas on Vabariigi Valitsusel võimalik otsustada kõrgendatud kaitsevalmiduse
kaudu asutuste ja ettevõtete valmiduse suurendamine nt ähvardava ohu korral, siis tsiviilkriiside
puhul Vabariigi Valitsusel vaheastet õigusaktidega ette nähtud ei ole. HOS sätestab
hädaolukorra asutusekeskse tööriistana ning eriolukorra võib Vabariigi Valitsus välja
kuulutada, kui sündmus on toimunud. Kriiside ennetamiseks ja neile õigel ajal reageerimiseks
on hädavajalik, et riik saab teha vajalikud ettevalmistused kogu laia riigikaitse ulatuses õigel
ajal. Kõige olulisem on kriise ennetada, et ei tekikski vajadust neid kunagi lahendama hakata.
Seetõttu luuakse eelnõuga kriisiolukorra termin, mis on vahend, mille abil suurendada asutuste
ja isikute valmidust ja mis võimaldab paindlikult kriisidele reageerida.
RiKS sätestab kaitsevalmiduse astmed (üldine kaitsevalmidus, kõrgendatud kaitsevalmidus,
sõjaseisukord), mille eesmärk on sarnane erikordadega: tagada eripädevuse ja -volituste
andmine, et riik oleks võimeline ja valmistunud ennetama ja tõrjuma julgeolekut ähvardavat
ohtu, sõltumata ohust ja selle ulatusest.
Kehtiva õiguse kohaselt valmistutakse sõjaliseks riigikaitseks ja tõrjutakse riigi julgeolekut
ähvardavaid ohtusid RiKSi alusel (riigi kaitsetegevuse kava, riigikaitseülesannete määramine,
koormiste määramine ja täitmine jne) ning tsiviilkriisideks (nakkushaigus, mürgistus,
kiirgusõnnetus, küberintsidendid jne) HOSi järgi. ErSSis puudub üldsegi spetsiifiline
eriregulatsioon, kuidas valmistuda põhiseaduslikku korda ähvardavateks ohtudeks, või on see
22.05.2025
29
regulatsioon äärmiselt piiratud.6 Põhiseaduslikku korda ähvardavateks ohtudeks valmistumine
ja nende tõrje regulatsioon on killustunud hädaolukordade ennetamise ja nendeks valmistumise
ning riigi (sõjaliseks) kaitseks valmistumise regulatsiooni vahel. ErSSis on reguleeritud üksnes
erakorralise seisukorra väljakuulutamise põhjustanud olukordade lahendamine. Praegune
õigusruum ei võimalda terviklikku lähenemist riigi ja ühiskonna ees seisvatele ohtudele ja
sündmustele ning neiks valmistuda ja neile reageerida. Vt pikemalt ka seletuskirja lisast 4.
„Kriisiolukord“ saab uueks katusterminiks sündmustele enne erikordi, enne mobilisatsiooni,
demobilisatsiooni või kollektiivse enesekaitse operatsioonil osalemist ning ka nende ajal.
Vastavalt nimetatud olukordade raskusastmele ning riiki ja ühiskonda ähvardavate ohtude ja
sündmuste mõjust lähtuvalt on kriisiolukorra ajal kasutatavad meetmed ja piirangud erineva
raskusastmega. Kriisiolukorra meetmete puhul lähtutakse proportsionaalsusest, õigusselgusest
ja õiguskindlusest. Samuti on oluline säilitada RiKSis kõrgendatud kaitsevalmiduse ajaks ette
nähtud meetmeid (nt eelarvevahendite kasutuselevõtmine). Samas on laiendatud regulatsiooni,
kuidas valmistuda põhiseaduslikku korda ähvardavateks ohtudeks. Kriisiolukorra termini
kasutusele võtmine muudab riigikaitseks valmisoleku tagamise paindlikumaks, kuna võimaldab
kohaldada ühesugust regulatsiooni kõigi riigikaitse eesmärkide saavutamise tagamiseks.
Eelnõuga kaotatakse kehtivas õiguses olevad erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kasutada
olevate meetmete erisused.
Kriisiolukorra lahendamise juhtimise ja meetmete kogumi kasutusele võtmine:
• loob selge seose asutuste ja isikute valmiduse suurendamise (kriisiülesannete täitmisele
asumine, sundkoormiste kohaldamine jne) ja erikorra ajal kasutatavate meetmete vahel
(eriolukord, erakorraline seisukord ja sõjaseisukord);
• ühtlustab riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavateks ja tsiviilkriise
põhjustavateks olukordadeks ja ohtudeks ettevalmistuse planeerimist;
• loob ühtsed õiguslikud alused elanikkonnakaitseks, riigikaitseks ja valmisoleku
suurendamiseks vajalike sõjaliste, majanduslike ja muude tegevuste elluviimiseks;
• loob riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavate ja tsiviilkriise põhjustavate
olukordade ulatusest ja kahjustatavate õigushüvede olulisusest lähtuva regulatsiooni
isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamiseks;
• rakendab ühetaolist valitsuse tasandi juhtimiskorraldust kõigi kriisiolukorda
põhjustavate sündmuste lahendamiseks.
Vabariigi Valitsusel on otsuse tegemisel diskretsiooniõigus. Vabariigi Valitsusele on eelnõuga
antud volitus kaaluda, kas tegemist on kriisiolukorraga, st kas täidetud on kriisiolukorra
eeltingimused, ning millised on vajalikud lisategevused (nt esitada Riigikogule ettepanek
erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks või lisaeelarve eelnõu jne).
Vabariigi Valitsusel on kriisiolukorra kehtestamisel ja kriisiolukorra ajal õigus ja ka kohustus
kindlaks määrata, millise olukorraga on asjaomasel juhul tegemist, samuti seada kriisiolukorra
lahendamisel eesmärke, neid muuta ning otsustada kriisiolukorra lahendamisel prioriteete.
Kui Vabariigi Valitsus kehtestab kriisiolukorra, siis määrab valitsus ka selle olukorra n-ö
olemuse, millise olukorra lahendamiseks see otsustatakse (nt tsiviilkriisi – nakkushaiguse –
lahendamiseks, massilise korratuse lahendamiseks, riigikaitse tagamiseks vms). Valitsus annab
ka kriisiolukorra lahendamise eesmärgi, nt sõjalise agressiooni ohu korral valmistuda sõjaks.
6 ErSSi § 7 sätestab üksnes, et Eesti põhiseaduslikku korda ähvardavast ohust teavitatakse viivitamata Vabariigi
Presidenti, Vabariigi Valitsust ning Riigikaitse Nõukogu ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni liikmeid.
22.05.2025
30
Samuti võib eesmärk kriisis muutuda. Kui algselt hinnati, et sõjalist ohtu pole, aga ilmneb, et
on, siis saab valitsus kiirelt ümber otsustada ning anda asutustele uued eesmärgid ja
tegevussuuna, sh hinnata riigi eelarveliste vahendite ja asutuste ressursside ümberjagamise
vajadust ning võimalusi.
Kriisiolukorra kehtestamine toob kaasa järgmise:
• asutused, KOVid ja ettevõtjad hakkavad täitma püsivaid kriisiülesandeid;
• Riigikantselei hakkab koordineerima täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust
kriisiolukorra lahendamisel;
• Päästeamet toetab kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust teabevahetuse ja
koostöö korraldamisega ja nõustab kohaliku omavalitsuse üksuseid;
• kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus võib anda täidesaatva riigivõimu
asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule avaliku võimu kandjale korraldusi
kriisiolukorra lahendamiseks;
• kriisiolukorra juht (peaminister) võib anda korraldusi ministrile või kriisiolukorra
lahendamise eest vastutavale asutusele, kui minister / lahendav asutus ei tee seda ise või
ei tee piisavalt operatiivselt;
• võib anda ühekordseid kriisiülesandeid;
• võib rakendada isikutele püsiva kriisiülesande täitmiseks ameti- ja töökohajärgset
töökohustust või ameti- ja töökohavälist kodanikukohustust;
• võib anda isikule täiendavaid töö- ja teenistusülesandeid ja vajaduse korral saata ta neid
täitma teise ametiasutuse või isiku juurde ning väljapoole tema alalist töö- või
teenistuskohta;
• võimalus rakendada kodanikukohustust (ühekordne töökohustus);
• kohaldada järgmisi piiravaid meetmeid: kohustada sideettevõtjat piirata lõppkasutajale
sideteenuse osutamist või sellele juurdepääsu, liikumispiirangud, teadete ja õigusaktide
avaldamise kohustus;
• tehakse riiklikku järelevalvet kohaldatud piiravate meetmete täitmise üle.
Eriolukorras lisandub:
• asja sundkasutamine ja sundvõõrandamine (nt Päästeameti poolt evakuatsiooniks või
varjumiseks);
• avalike kogunemiste, koosolekute korraldamise ja pidamise keelamine;
• finantssektori erandid (§ 35).
Riigikaitselise kriisiolukorra ajal lisaks eeltoodule (suures osas praegused kõrgendatud
kaitsevalmiduse meetmed):
• Kaitsevägi võib põhjendatud juhtudel kalduda kõrvale määruste, korralduste, otsuste
või käskkirjadega kehtestatud normide täitmisest;
• võib rakendada kriisiolukorra ajal töösuhete regulatsiooni ka erasektorile;
• riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku juures töötava ametniku palka ja töötaja
töötasu võib ühepoolselt vähendada;
• võib kohaldada haldusmenetluse ja riigivastutuse erandeid;
• Kaitsevägi võib põhjendatud vajaduse korral anda korraldusi asutustele ja KOVidele;
• Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitsevägi saavad õiguse võtta asju sundkasutusse
ja sundvõõrandada;
• kaitseväekohustuslaste ja kriisitöökohal olijate suhtes võimalik kohaldada Eestist
lahkumise piirangut;
• isikut tõendava dokumendi kaasaskandmise kohustus;
22.05.2025
31
• Vabariigi Valitsus võib anda Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile
õiguse kasutada sõjarelvi, kui see on vajalik riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks;
• Kaitseväel võimalik saada oma kasutusse tsiviil-raadiosagedusi ja tagada õhuruumi
kaitse ja kontroll;
• Vabariigi Valitsusel võimalik otsustada riigieelarve muutmise selliselt, et raha läheks
riigi sõjaliseks kaitsmiseks, ning otsustada 10% ulatuses selle rakendamise juba enne
Riigikogu otsust. Nt kui vajalik hakata valmidust tõstma ning liitlaste siiatoomist ette
valmistama;
• finantssektori erandid (§ 35).
Vabariigi Valitsus võib volitada Kaitseväele riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks
järgmiste piiravate meetmete kohaldamise (Vabariigi Valitsuse volitus on võimalik anda juba
tavaolukorras, kui on koostatud kriisiplaanid ja selliste meetmete vajadus on planeerimisel
ilmnenud):
• sideteenuse ja sidevõrgule juurdepääsu piiramine;
• liikumise piiramine
• avaliku kogunemise, koosolekute korraldamise ja pidamise keelamine
• isikut tõendava dokumendi kaasas kandmise kohustuse kehtestamine.
Vabariigi Valitsus võib määrusega volitada Kaitseväge tegema riiklikku järelevalvet
eelnimetatud piiravate meetmete täitmise üle ja kohaldama KorSis sätestatud riikliku
järelevalve erimeetmeid, kui need on vastava piirava meetme täitmise tagamiseks kohased ja
vajalikud:
• küsitlemine ja dokumentide nõudmine
• kutse ja sundtoomine
• isikusamasuse tuvastamine
• isikusamasuse tuvastamine erilise tuvastusmeetmega
• isikuandmete töötlemine jälgimisseadmestiku kasutamisega
• isikuandmete töötlemine andmete saamisega sideettevõtjalt
• viibimiskeeld
• sõiduki peatamine
• isiku kinnipidamine
• turvakontroll
• isiku läbivaatus
• vallasasja läbivaatus
• valdusesse sisenemine
• valduse läbivaatus
• vallasasja hoiulevõtmine
Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib lisaks eeltoodule rakendada järgmisi meetmeid:
• Kaitseväel võimalik põhjendatud vajaduse korral jätta täitmata sõjaseisukorra ajal
norme, mis vahetult takistavad riigi sõjalist kaitsmist (nt relvade ja laskemoona koguste
piirangud, looduskaitsealade regulatsioonid, liiklusseaduse sätted jne).
• keelutund, ettevõtja, ühingu ja sihtasutuse tegevusele tingimuste seadmine või tegevuse
peatamine, majandustegevuse piiramine, streikide ja töösulgude keelamine,
meediateenuste osutamise piiramine, infoühiskonna teenuste piiramine, teabele
juurdepääsu piiramine, sidevahendite kasutamise piiramine, sõnumisaladuse ja kodu,
perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramine, rahaliste hüvitiste ja toetuste
maksmise piiramine.
• Vabariigi Valitsus võib erakorralise ja sõjaseisukorra ajal:
22.05.2025
32
- peatada osaliselt või täielikult Vabariigi Valitsuse, ministri, valla- ja linnavolikogu või
valla- ja linnavalitsuse määruse täitmise või kehtivuse, kui see takistab vahetult
kriisiolukorra lahendamist;
- tunnistada osaliselt või täielikult kehtetuks kriisiolukorra ajal antud ministri, valla- ja
linnavolikogu või valla- ja linnavalitsuse määruse, kui see takistab vahetult
kriisiolukorra lahendamist;
• sõjaseisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus kehtestada ja sõlmida vaherahu või sõlmida
rahulepingu ning esitada selle Riigikogule ratifitseerimiseks ja anda Kaitseväele
korralduse peatada lahingutegevus, nt kehtestada või sõlmida lahinguväljal relvarahu,
või katkestada kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane oma tegevusega ei täida
selle tingimusi.
• asutustel ja KOVidel võimalik jätta täitmata ülesanded, mida ei ole mõistlik
kriisiolukorra ajal täita, kui need takistavad riigikaitseliste ülesannete täitmist.
§ 4. Tsiviilkriisiks valmistumise ja selle lahendamise ning riigikaitse põhimõtted
Paragrahv 4 toob esile peamised põhimõtted, millest lähtuvalt valmistutakse nii tsiviil- kui ka
riigikaitselisteks kriisideks ja neid kriise lahendatakse.
Lõigetes 1 ja 2 selgitatakse kriisolukorraks valmistumise ja selle lahendamise põhimõtet avara
julgeolekukäsituse kaudu. See tähendab, et julgeolekuolukorra hindamisel ja julgeoleku
tagamisel võetakse arvesse kõiki globaalseid ning siseriiklikke suundumusi olenemata nende
tekkeallikast või -kohast. Julgeolekut mõjutavad ka paljud asümmeetrilised ohud, mis ei tunne
riigipiire ja mille allikad on raskesti tuvastatavad. Näiteks: kliimamuutused, nendest tulenev
ränne või esilekutsutud ränne, pandeemia vms. Avar käsitus on vajalik eelkõige seetõttu, et
nüüdisaegses maailmas saab riigi iseseisvust ja sõltumatust mõjutada ning suunata palju
mitmekesisemate vahenditega kui „riigikaitse“ tavapärased valdkonnad, sõjaline kaitse,
rahvusvaheline tegevus või sisejulgeolek. Avar julgeolekukäsitus on paljuski suunatud välistele
julgeoleku mõjutajatele, aga hõlmab ka sisemisi mõjutajaid.
Lai riigikaitse on osa avarast julgeolekukäsitusest. Lai riigikaitse tähendab riigi kaitsmist ja
riigikaitseks valmistumist mis tahes ohtude eest, vektoritel või domeenides, kus need ilmneda
võivad. Laia riigikaitset viiakse ellu kõikide riigi käsutuses olevate nii sõjaliste kui ka
mittesõjaliste võimete ja ressurssidega, ühendades olulised tegevused nii avalikust, era- kui ka
kolmandast sektorist.
Tsiviilkriiside ja riigikaitse tervikmaailma jaoks on kogu riiki ning ühiskonda läbiva
valmisoleku ning kaasatuse põhimõtte sõnastamiseks seepärast paslik lähtuda avarast
julgeolekukäsitusest. Avar julgeolekukäsitus on strateegiadokumentides kasutuses olnud alates
1996. aasta „Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuundade“ dokumendi vastuvõtmisest. Selle
põhimõtte seaduse tasandile toomise eesmärk on rõhutada, et vajaduse korral kasutatakse suure
mõjuga tsiviilkriiside või riigikaitseliste kriiside lahendamiseks kõiki riiklikke ja mitteriiklikke
ressursse ja selle jaoks peab ka ühiskond valmis olema. Seaduse tasandil nähakse ette
tingimused ja piirangud selleks, et nii sõjalisi kui ka mittesõjalisi kriise lahendatakse
proportsionaalselt ning kriisi ulatusele ja ohu suurusele vastavalt.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et avara julgeolekukäsituse alla käib kõik, milleks tuleb riigil ja
ühiskonnal valmis olla, ning lai riigikaitse on kõik see, mis võib viia sõjalise konfliktini ning
vajadusele kasutada jõudu (sh nt terrorism). Käesoleva eelnõu kontekstis on tsiviilkriisid suure
mõjuga kriisid, käesoleva eelnõu fookuses ei ole kriiside lahendamise kontekstis väiksemad,
22.05.2025
33
asutuste igapäevase töö pädevusse jäävad väiksemahulised kriisid. Seega suuremate
tsiviilkriiside lahendamisel on avar julgeolekukäsitus see, millest lähtuda.
Lõike 3 kohaselt valmistub tsiviilkriisiks ja seda lahendab ning riigikaitset tagab iga asutus ja
isik oma pädevuse kohaselt. Oluline on siinkohal mainida ka lähimuse põhimõtet, mis kehtivas
õiguses on sedastatud HOSi § 3 lõikes 3 (Kriisireguleerimisülesandeid täidetakse lähimuse
põhimõtte kohaselt võimalikult madalal vajalikul tasandil). Oluline on mitte eskaleerida kõike
kriise võimalikult kõrgele tasandile (Vabariigi Valitsusse) või siis ka vastupidi, kui on näha, et
olukord on tõsine, siis mitte lahendada seda olematu ressursi ja puudulike meetmetega
võimalikult all. Oluline on lahendada kriise konkreetse kriisi lahendamiseks vajalikul tasandil.
Kõigi isikute ja asutuste tavapärased ülesanded ja volitused kehtivad edasi ka kriisiolukorra
ajal, sh selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal,
kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kriisiolukorra ajal ei ole võimalik muuta asutustevahelist
ülesandepüstitust, mis omakorda tingib vajaduse, et iga kriisis rolli omav asutus või isik oleks
valmis (toimepidevuse ja kriisiplaanide koostamise kaudu) täitma oma kriisiülesandeid ka
kriisist tingitud keerulisemas olukorras. Asutuse juhil on õigus teha oma asutuse töös
ümberkorraldusi ja suunata ressurss nendele tegevustele, mis nõuavad kiiret reageerimist.
Valmistudes madalama tasemega kriisideks, ollakse valmis ka suurema mõjuga kriisidega
toimetulekuks. Oluline on, et asutus on valmis tema vastutusvaldkonnas esineda võivatele
kriisidele igal ajal reageerima. Eelnõuga kaotab senine HOSi ühtne ametkondlik
valmisolekuaste „hädaolukord“ juriidilise tähenduse. Asutused jätkavad allpool kriisiolukorra
lävendit jäävatele intsidentidele, sündmustele, ulatuslikele sündmustele, olukordadele vms
reageerimist eriseaduste alusel, kus põhiõiguste piirangud ei ole nii intensiivsed, st piirangu
kestus on lühiajaline ja piirang hõlmab vähesel hulgal isikuid, nt päästesündmuse lahendamine.
Täpsemalt, neid juhtumeid saab asuda vahetult ennetama või lahendama enne kriisiolukorra
kehtestamist ametkondliku koostöö raames ning seda ennetamise ja lahendamise eest vastutava
asutuse initsiatiivil. Neid juhtumeid saab hädaolukorra asemel nimetada eriseadustest lähtuvalt
epideemiaks, ulatuslikuks pääste- või politseisündmuseks, küberintsidendiks, CBRN-
juhtumiks7, eriti ohtlikuks loomataudiks vms. Vahetu ennetamine või lahendamine toimub
vastavalt eriseadustele (sh neis esitatud piiravaid meetmeid kasutades), näiteks:
• lisaõppekogunemine (Kaitsevägi, RiKS)
• sundkasutusse võtmine (Päästeamet, PäästeS)
• viibimiskeeld (Politsei- ja Piirivalveamet, KorS)
• IT-süsteemile juurdepääsu piiramine (Riigi Infosüsteemi Amet, KüTS)
• karantiini määramine (Terviseamet, NETS)
• eriti ohtliku loomataudi tõrje meetmed (Põllumajandus- ja Toiduamet, VS)
Nende üldnimetajate all toimuvad sündmused või olukorrad võivad viia kriisiolukorrani,
sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorra, erakorralise seisukorra või
sõjaseisukorra väljakuulutamiseni.
See tingib, et kriisiplaanide koostamisel tuleb asutustel ja isikutel valmistuda nii väiksema
mõjuga sündmuse lahendamiseks kui ka suure mõjuga tsiviilkriisi või riigikaitselise kriisi
lahendamiseks vastavalt ülesannete jäävuse põhimõttest tulenevatele kriisiülesannetele.
Seejuures annab suure mõjuga sündmuseks valmistumine asutusele ja isikule ning riigile
tervikuna suurema valmisoleku reageerida alla kriisiolukorra lävendi olevale väiksema mõjuga
intsidendile, sündmusele, olukorrale vms.
7 Olukord, kus võivad esineda keemilised, bioloogilised, radioloogilised või tuumaohud.
22.05.2025
34
Lõike 4 kohaselt tagatakse riigikaitset lähtudes riigikaitse laiast käsitusest, mille eesmärk on
riigi kaitsmine ja selleks valmistumine, kasutades kõiki riigi käsutuses olevaid sõjalisi ja
mittesõjalisi võimeid ja ressursse ning kaasates kogu ühiskonna, vahendid ja varud. Praeguses
julgeolekukeskkonnas ähvardavad Eestit palju mitmekesisemad ohud kui vaid sõjalised
rünnakud. Seega peab riigi kaitsmiseks valmistuma mitte ainult Kaitsevägi, vaid kõik
riigiasutused ning kogu ühiskond. Sellest põhimõttest lähtudes on 2010. aastal kinnitatud Eesti
riigikaitse strateegia ning 2014. aastal vastu võetud laiapindse riigikaitse arengukava aastateks
2013–2022, millele järgneb veelgi ambitsioonikam riigikaitse arengukava aastateks 2017–
2026. Samuti näeb ette ka kehtiv RiKS, et kõrgendatud kaitsevalmiduse kehtestamise järel
hakkavad kõik asutused ja juriidilised isikud, kellele on määratud riigikaitseülesanded, oma
ülesandeid täitma.
Laia riigikaitse käsituse kohaselt jaguneb riigikaitse kuueks peamiseks omavahel seotud
tegevussuunaks, millel on konkreetsed vastutajad. Seejuures lähtutakse põhimõttest, et
asutused, kes vastutavad ühe või teise valdkonna eest sõjaajal, peavad seda tegema ka rahuajal.
Riigikaitset kirjeldatakse kui laiapõhjaliste tegevuste kogumikku järgmiste tegevussuundadega:
1. Riigi ja ühiskonna toimepidevus – hõlmab riigi ja ühiskonna toimimist elutähtsate teenuste
või muude riigikaitse tähenduses oluliste teenuste toimepidevuse tagamise kaudu mis tahes
olukorras. Arvestatakse ka kriisisituatsioonis avaliku võimu poolt oma põhiliste ülesannete
täitmist, riigivalitsemise riskikindlust ja kerksust ning riigi strateegilise tasandi juhtimisvõimet.
Erinevate teenuste toimimine kriisiolukorra ajal on vajalik nii elanikkonnale tervikuna kui ka
erinevatele ametkondadele või muudele juriidilistele isikutele. Lisaks tuleb ühiskonna sidususe
saavutamiseks suurendada elanikkonna enda teadlikkust ja valmisolekut kriisisituatsioonideks.
Elutähtsate teenuste või muude oluliste teenuste vastu suunatud ründed nõrgestavad ühiskonna
vastupanuvõimet. Toimepidevuse kindlustamisega tagatakse ühiskonna toimimine
ohuolukorras ning samuti paremad eeldused toimuva kriisi lahendamiseks või vastase rünnaku
tõrjumiseks.
2. Rahvusvaheline tegevus – sisaldab rahvusvahelisel tasandil pingete ennetamist, vähendamist
ja sobivate tingimuste loomist nii usutavaks heidutuseks kui ka kollektiivkaitse ja kriisiohje
rakendumiseks. Rahvusvahelise tegevusega tagatakse Eestile rahvusvahelises keskkonnas need
soodsad tingimused, mis on vajalikud ja aitavad meil tulemuslikult rakendada NATO
kollektiivkaitset või rahvusvahelist kriisiohjet. Samuti soovitakse rahvusvahelise tegevusega
tagada, et kriisi või relvakonflikti korral valitseks NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahel
solidaarsus ning ühtne olukorrataju toimuva kohta.
3. Strateegiline kommunikatsioon – hõlmab riigi strateegilise kommunikatsiooni arendamist ja
psühholoogilist kaitset.
Strateegilise kommunikatsiooni eesmärk on Eesti julgeolekupoliitikale toetuse tagamine,
avalikkuse julgeolekuolukorrast teadlikkuse hoidmine ja paanika vältimine, vaenuliku
mõjutustegevuse neutraliseerimine ning valeinfo paljastamine ja selle leviku takistamine.
Strateegiline kommunikatsioon sisaldab riigi tegevuste planeerimist ja koondamist üheks
kommunikatiivseks tervikuks ja selle edastamist ühiskonnale.
4. Sisejulgeolek – siia kuuluvad sisejulgeoleku tagamine ja asutuste valmisolek kriisi või
rünnaku ajal ning samuti Eesti iseseisvuse, suveräänsuse ja põhiseadusliku korra kaitse.
22.05.2025
35
Sisejulgeoleku tagamisega kindlustatakse Eesti põhiseadusliku korra vastu suunatud igasuguse
varjatud või hübriidse tegevuse tõkestamine ja samuti avaliku korra kaitsmine. Eesti-vastase
rünnaku korral tagatakse asutuste põhiülesannete täitmine, elanikele vajaliku abi kättesaadavus
või kaasnevate kriiside lahendamine.
5. Tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele – hõlmab sõjalise kaitse tõhusat käivitumist ja selle
efektiivselt toimima jäämist. Tsiviilsektori toetus sisaldab mobilisatsiooni, riigivara
kasutuselevõtmist, liitlaste vastuvõtmist ja neile vajaliku taristu olemasolu, sundkoormiste
rakendamist ning oluliste varade ja teenuste omanikega sõlmitavaid lepingulisi suhteid.
Tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele ei tohi märgatavalt vähendada ülejäänud ühiskonna
toimepidevust.
6. Sõjaline kaitse – siia kuuluvad iseseisva kaitsevõime arendamine ja tagamine ning NATO
kollektiivkaitse rakendumine. Eesti sõjalise kaitse aluseks on iseseisev kaitsevõime ning NATO
kollektiivkaitse. Sõjalise kaitsega tagatakse piisavad võimed riigi suveräänsuse tagamiseks ning
sõjalise rünnaku ennetamiseks, tõkestamiseks ja tõrjumiseks.
Nii lai riigikaitse kui ka avar julgeolekukäsitlus on aastaid kasutusel olnud mõisted, mida on
selgitatud julgeolekupoliitika alustes. Laia riigikaitse kohaselt kasutatakse riigi kaitsmiseks ja
selleks valmistumiseks kõiki riigi käsutuses olevaid sõjalisi ja mittesõjalisi võimeid ja ressursse
ning kaasates avaliku, era- ja kolmanda sektori. Seega hõlmab lai riigikaitse tegevusi tahtliku
Eesti-vastase tegevuse vastu valmistumiseks ja tegevusega toimetulemiseks. Avar
julgeolekukäsitus on laiem ja võtab arvesse kõiki riigi julgeolekut mõjutavaid suundumusi ja
tegureid. Avara julgeolekukäsituse eelnõusse toomine loob üldraami käsitlemaks koos nii laia
riigikaitset kui ka tsiviilkriise, mille põhjuseks on loodusõnnetused, pandeemiad või
tehnogeensed õnnetused, mis pole suunatud Eesti iseseisvuse, territoriaalse terviklikkuse või
põhiseadusliku korra vastu. Tsiviilkriiside toomine avara julgeolekukäsituse alla a) tagab, et
laia riigikaitse tegevusi ei laiendata tsiviilkriisidele, b) rõhutab, et ka tsiviilkriisideks
valmistumine ja nendega toimetulek on osa riigi julgeoleku tagamisest. Nimetatut on selgitatud
ka julgeolekupoliitika alustes.
Lõike 5 kohaselt ei ole suure mõjuga tsiviilkriisi või riigikaitselise kriisi lahendamine võimalik
ilma erinevate osaliste koostööta, mis omakorda tingib vajaduse arendada koostööd kriisideks
valmistumise ajal. Tegemist on kriisireguleerimise üldpõhimõttega, mida rõhutab ka kehtiv
HOS. Koostöö tegemine valmistumisel tähendab nii ühist kriisiplaanide koostamist kui ka
nende läbiharjutamist, et tsiviilkriisi või riigikaitselise kriisi ilmnemisel ehitada konkreetse
kriisi lahendamine üles varasematele plaanidele. Kriisideks valmistumisel ja nende
lahendamisel on koostöö oluline, seega peavad koostööd tegema need, kes kriisideks
valmistuvad ja neid lahendavad.
Koostöö arendamisel on seejuures oluline abi pakkumise põhimõte, mis rõhutab iga asutuse ja
isiku kohustust näidata kriisideks valmistumisel ning nende lahendamisel initsiatiivi, olla
proaktiivne ning vajaduse korral olla kaasatud teise asutuse juhtimisel lahendatavasse kriisi.
2. peatükk
Riigikaitse Nõukogu ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon
22.05.2025
36
§ 5. Riigikaitse Nõukogu
Paragrahvis 5 sätestatakse Riigikaitse Nõukogu (edaspidi RKN) ülesanded ja koosseis.
Lõikes 1 korratakse selguse huvides üle PSi § 127 teises lõikes sätestatu, mille järgi on RKN
Vabariigi Presidendi juures tegutsev nõuandev organ.
Lõikes 2 sätestatakse, et RKN arutab kriisiolukorraks valmisoleku seisukohalt olulisi küsimusi
ja avaldab nende kohta arvamust. Eelnõuga ei muudeta RKNi sisulist pädevust, see jääb
samaks, lähtudes PSi §-s 127 ette nähtust. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt
teenib [RKN] riigi ühtse julgeoleku- ja kaitsepoliitika tagamise huve, seepärast on loogiline
RKNis arutada valmisolekut nii tsiviil- kui ka riigikaitselisteks kriisideks. See peegeldab ka
reaalselt alates 2016. aastast RKNis arutatud teemasid, kus muu hulgas on arutatud nii küber-
kui ka energiajulgeolekuga seonduvat ning kliimaga seonduvat (tuleviku väljakutsed),
välispoliitilisi küsimusi (USA valimistega seonduvat), ID-kaardi kriisi õppetunde
(tsiviilkriisidega seonduvat), elutähtsa teenuse toimepidevust energiajulgeoleku vaatest.
Lõike 3 järgi kuuluvad RKNi koosseisu lisaks presidendile Riigikogu esimees, Riigikogu
riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimees, peaminister, riigikaitsega seotud valdkondade
eest vastutavad ministrid, Kaitseväe juhataja ja Vabariigi Presidendi määratud isikud, kes
nõustavad Vabariigi Presidenti kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamisega seotud
küsimustes. Kehtiva RiKSi § 3 lõike 3 järgi kuuluvad RKNi koosseisu Riigikogu esimees,
peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Riigikogu väliskomisjoni esimees,
välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister, majandus- ja
taristuminister ning Kaitseväe juhataja.
Eelnõuga jäetakse presidendile võimalus kaasata nõukogu töösse ka teisi liikmeid, kelle
kohalolu on vajalik kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel. RKN on formaat, kus
eelkõige Vabariigi President, peaminister kui valitsuse esindaja ja Riigikogu esimees kui
Riigikogu esindaja saavad arutada kriisidega, sealhulgas riigikaitsega seotud küsimusi. Näiteks
enne erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamise ettepaneku tegemist saavad
kõik osalised esitada oma argumendid ning koos arutada võimalikke lahendusi. RKNi arutelu
võimaldab välistada ennatlike ettepanekute esitamist Riigikogule ning tagab tasakaalustatud
otsuste vastuvõtmise kriisiolukorra lahendamisel.
Kehtiva RiKSi järgi kuulub RKNi valitsusasutuste juhtidest vaid Kaitseväe juhataja. Arvestades
kriiside olemust, peaks RKNi olema võimalus nimetada lisaks Kaitseväe juhatajale ka teisi
asutuste juhte (nt Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti peadirektorit jne) ja kaasata
isikuid nõuandjatena, kui sündmuse asjaoludest lähtuvalt on nende seisukohtade ja arvamuse
ärakuulamine oluline.
Lõikes 4 sätestatakse, et RKNi täpse koosseisu ja töökorra kinnitab ning selle istungeid juhatab
Vabariigi President. Lõikes 4 kasutatud termin „töökord“ tähendab, et president kehtestab
RKNi tööd reguleeriva eeskirja. Mida töökorras on täpsemalt vaja ette näha, otsustab president.
Näiteks praegu kehtivas RKNi töökorras (mida president on nimetanud „kodukorraks“) on
reguleeritud päevakorra koostamist, istungite pidamist ja kokkukutsumist, arutamiskorda,
protokollimist, asjaajamist, rahastamist ja RKNi tegevusest teavitamist.
§ 6. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon
22.05.2025
37
Paragrahvis 6 sätestatakse Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni (edaspidi VVJK)
puudutav.
Kehtivas õiguses on VVJK ülesanded sätestatud RiKSis ja mitmes muus seaduses, kuna tegu
on Vabariigi Valitsuse tööorganiga, siis jäetakse eelnõust seni seaduses olnud ülesanded välja
ning Vabariigi Valitsus saab kehtestada VVJK põhimääruses komisjonile ülesanded. Üldiselt
arutab VVJK riigi seisukohalt olulisi julgeolekuküsimusi.
VVJK-le on kehtivate seadustega antud järgmised ülesanded:8
1. VVJK koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse planeerimisel,
arendamisel ja korraldamisel (RiKSi § 4 lõike 1 punkt 1) – ülesanne on kavas sätestada eelnõus
kui Vabariigi Valitsuse ülesanne. Vabariigi Valitsusele jääb võimalus otsustada, kuidas ta
soovib täidesaatva riigivõimu asutuste tööd korraldada ja juhtida.
2. VVJK juhib riigikaitse strateegiliste arengudokumentide ja riigi kaitsetegevuse kava
koostamist, tal on õigus nõuda ministeeriumidelt dokumentide koostamist ja selles osalemist
(RiKSi § 7 lõige 2) – ülesanne on kavas sätestada eelnõus kui Riigikantselei ülesanne.
3. VVJK koordineerib julgeolekuasutuste tegevust (julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi
JAS) § 10 lõike 1 punkt 1) – ülesanne sätestatakse edaspidi Vabariigi Valitsuse määrusega, mis
sätestab VVJK ülesanded, töökorra, koosseisu ja koostöö korralduse teiste riigiasutustega
(edaspidi VVJK põhimäärus). Kuna julgeolekuasutused ehk Kaitsepolitseiamet ja
Välisluureamet on valitsusasutused, võib Vabariigi Valitsus otsustada, kes ja kuidas nende
tegevust koordineerib.
4. VVJK analüüsib ja hindab riigi julgeolekuolukorda (JASi § 10 lõike 1 punkt 2) –
ülesanne sätestatakse edaspidi VVJK põhimääruses.
5. VVJK määrab kindlaks riigi julgeolekualase teabe vajadused (JASi § 10 lõike 1 punkt
3) – ülesanne sätestatakse edaspidi VVJK põhimääruses.
6. VVJK korraldab vajaduse korral riigikaitset puudutava teabe edastamise Vabariigi
Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele ja
asjaomastele Riigikogu komisjonidele (JASi § 10 lõige 2) – nimetatud põhimõte on kavas
sätestada VVJK põhimääruses. Tegemist ei ole sellise põhimõttega, mille peab tingimata
otsustama seadusandja. Vabariigi Valitsus võib otsustada selle üle, kuidas on korraldatud VVJK
koostöö teiste riigiasutustega. Liiati on ka praegu VVJK vastav ülesanne seaduses sätestatud
nii, et VVJK teeb seda vajaduse korral. See tähendab, et selle üle, kas vastavat teavet on vaja
edastada, otsustab VVJK ise.
7. Kaitsepolitseiamet ja Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus on kohustatud
tegema VVJK-le ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja õigusrikkumiste vältimiseks
(riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS) § 22 lõike 2 punkt 4).
Samasugune kohustus teha ettepanekuid on seatud ka Välisluureametile (RSVSi § 23 lõike 3
punkt 4) ning riigi julgeoleku volitatud esindajale (RSVSi § 52 lõike 1 punkt 7) – nimetatud
kohustused on kavas seaduses sätestada selliselt, et ettepanekud tehakse Riigikantseleile ja
vastavale ministeeriumile. Esitatud ettepanekuid ei menetle VVJK kui valitsuskomisjon, vaid
nende ettepanekutega tegeleb sisuliselt, nii nagu ka praegu, kas Riigikantselei või ministeerium.
Riigikantselei ja ministeerium analüüsivad ja hindavad ettepanekuid ning seejärel otsustatakse,
kas need on vaja VVJK-le esitada. VVJK arutelud peaksid keskenduma riigi julgeolekuolukorra
hindamisele ja strateegilis-poliitilistele küsimustele, seepärast on otstarbekas sätestada, et
VVJK ei aruta kõiki ettepanekuid, mida võidakse puuduste kõrvaldamiseks ja õigusrikkumiste
vältimiseks esitada, kuivõrd esitatud ettepanekud võivad olla väga tehnilist laadi. Just seetõttu
nähakse ette, et ettepanekud esitatakse esmalt Riigikantseleile ja ministeeriumile ja mitte
8 Iga ülesande juures on selgitatud, millises määruses on kavas ülesanne sätestada või kellele ülesanne määratakse,
kui seda ei peaks täitma VVJK.
22.05.2025
38
VVJK-le. Riigikantselei või ministeerium esitab teemad VVJK-le arutamiseks, kui seda
peetakse vajalikuks.
8. VVJK nõustab Vabariigi Valitsust riigisaladuse kaitse korraldamisel (RSVSi § 24 punkt
1). Tuleb põhimääruse eelnõu menetlemisel hinnata, kas see peaks üldse olema VVJK ülesanne.
Praktikas nõustab Vabariigi Valitsust pigem konkreetne asutus ja mitte VVJK kui
kollektiivorgan.
9. VVJK vaatab läbi avaldusi ja kaebusi ministri poolt RSVSi ja selle alusel antud
õigusaktide ebaseadusliku kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta ning informeerib
Vabariigi Valitsust läbivaatamise tulemustest (RSVSi § 24 punkt 2) – ülesanne on kavas tõsta
VVJK põhimäärusesse, kuid ka konkreetsete avalduste ja kaebuste läbivaatamine ei ole
kooskõlas VVJK kui valitsuskomisjoni olemusega, mistõttu see võiks olla mõne muu,
madalama taseme asutuse või organi ülesanne. Kuna kehtivas õiguses ei ole reguleeritud
ministri vastavat kohustust või õigust selliseid avaldusi või kaebusi esitada, võib eeldada, et
ministrid esitavad vastavaid avaldusi või kaebusi vabas vormis tavapärase töö käigus. Eeltoodu
kinnitab, et selline kohustus ei peaks olema reguleeritud seaduses, ning võib ka kahelda, kas
ministrid tegelikult VVJK-le selliseid kaebusi ja avaldusi esitaksid.
10. VVJK annab Vabariigi Valitsusele vajaduse korral arvamuse riigisaladust käsitleva
õigusakti ja välislepingu eelnõu kohta (RSVSi § 24 punkt 3) – arutatakse, kas jääb VVJK
põhimäärusesse.
11. VVJK annab arvamusi riigisaladuse salastatuse ennetähtaegsel kustutamisel,
salastamistähtaja pikendamisel ning salastamisaluse, -taseme ja -tähtaja muutmisel (RSVSi §
24 punkt 4) – arutatakse põhimääruse koostamisel, mis roll VVJK-l siin peaks olema.
12. VVJKd peab teavitama, kui salastatud teabekandja hävitatakse ootamatult tekkinud
olukorras, kus teabekandjat ei ole võimalik kaitsta juurdepääsuõiguseta isiku juurdepääsu eest
ühelgi muul viisil ning kui selle juurdepääsuga kaasneks tõenäoliselt oluline kahju Eesti
Vabariigi julgeolekule (RSVSi § 38 lõike 3 punkt 2) – ülesanne on kavas VVJK ülesannete
hulgast välja jätta. Lisaks Kaitsepolitseiametile ning teabevaldajale ei ole põhjust täiendavalt
teavitada ka VVJKd. Kaitsepolitseiamet on vajaliku pädevusega asutus, kes peaks tegelema
kõikide riigisaladusega seotud vahejuhtumitega. Kui Kaitsepolitseiamet leiab juhtumit
menetledes, et sellest peaksid olema teadlikud ka ministrid, on tal võimalik VVJKd teavitada.
13. Eesti põhiseaduslikku korda ähvardavast ohust teavitatakse viivitamata Vabariigi
Presidenti, Vabariigi Valitsust ning Riigikaitse Nõukogu ja VVJK liikmeid (ErSSi § 7) – ErSS
tunnistatakse eelnõuga kehtetuks ning erakorralise seisukorra väljakuulutamisel ei peeta enam
vajalikuks VVJKd sellisel kujul teavitada.
14. Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul Riigikogule erakorralise seisukorra
väljakuulutamise ettepaneku tegemise otsustamiseks kutsub peaminister või tema äraolekul
teda asendav minister viivitamata kokku Vabariigi Valitsuse istungi, kus kuulatakse ära VVJK
arvamus erakorralise seisukorra väljakuulutamise vajaduse kohta (ErSSi § 9) – eelnõuga
tunnistatakse ErSS kehtetuks ning eelnõuga ei nähta ette, et VVJK peab erakorralise seisukorra
väljakuulutamise ettepaneku tegemiseks arvamuse andma.
15. Kui Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi volitused on lõppenud
ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga
presidendi kandidaadi suhtes teostada ühe kuu jooksul. VVJK loal võib julgeolekukontrolli
teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esinevad RSVSi § 33 lõike 4 punktis 1 või 2
nimetatud asjaolud või on ühe kuu jooksul võimalik punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu
ilmnemine (Eesti Panga seaduse § 112 lõige 6). Sisuliselt samasugused sätted, mis näevad ette,
et julgeolekukontrolli tähtaega võib pikendada VVJK loal, on sätestatud ka Andmekaitse
Inspektsiooni juhi (IKSi § 53 lõige 5), Riigikohtu esimehe (kohtute seaduse § 541 lõige 6),
riigikontrolöri (Riigikontrolli seaduse § 18 lõige 6) ja õiguskantsleri (õiguskantsleri seaduse
22.05.2025
39
§ 61 lõike 6) puhul – nimetatud ülesanded on kavas anda julgeolekukontrolli teostava asutuse
juhile.
16. Tervishoiu riigikaitseks valmistumisel kavandab Terviseamet koostöös
Kaitseministeeriumiga ja kooskõlastatult VVJKga kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tervishoiuteenuste osutamiseks
vajaliku tervishoiuvaru moodustamist ja kasutamist (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse,
edaspidi TTKS, § 581 lõike 4 punkt 1) – ülesanne on kavas VVJK ülesannete hulgast välja jätta.
Muude varude moodustamist ja kasutamist ei ole otstarbekas panna ülesandena ministritest
koosnevale komisjonile.
Nimetatud muudatused on kajastatud eelnõu rakendussätetes.
Lõikes 1 sätestatakse üldine põhimõte, et VVJK täidab talle õigusaktidega pandud ja Vabariigi
Valitsuse antud julgeoleku ja riigikaitsega seotud ülesandeid. Tegemist on üldise sättega, mis
iseenesest ei näe VVJK-le ette ühegi ülesande täitmist (tegu on VV tööorganiga), kuid määrab
kindlaks, millise valdkonnaga (riigikaitse, julgeolek) seotud küsimusi VVJK arutab. Riigikaitse
ja julgeoleku ülesannete terviklik käsitlemine riiklikul tasandil on oluline, et valitsuse tasandil
oleks tagatud ühtne planeerimine ja valmistumine nii riigikaitse- kui ka kitsamalt julgeolekuga
seotud küsimuste korral. Venemaa ulatusliku sõjategevuse alustamine Ukraina vastu 2022.
aastal näitas, et suures julgeolekukriisis on oluline kõigi valitsusliikmete informeeritus ja
kaasatus, sest sõjalise konflikti mõjud ulatuvad kõikidesse valitsemisaladesse. Seetõttu
suurenes praktikas julgeolekuküsimuste arutamine Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamistel
ja ühtlasi vähenes VVJK kui valitsuskomisjoni kohtumiste toimumine.
Säte on vajalik ka selleks, et tagada, et VVJK kui valitsuskomisjon igal juhul moodustataks.
Eelnõu koostamisel kaaluti ka varianti, et jätta VVJK moodustamine lahtiseks, seda seaduses
üldse mainimata. Sel juhul saaks Vabariigi Valitsus täielikult oma äranägemise järgi otsustada,
kas VVJK Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) alusel valitsuskomisjonina moodustada
või mitte. Seda lahendust ei eelistatud põhjusel, et VVJK tööformaati kasutatakse aktiivselt
riigikaitse planeerimisel ning seda rolli ei soovita muuta ega kellelegi teisele anda. VVJK alalise
valitsuskomisjonina määratlemine tagab VVJK eksisteerimise.
Lõikes 2 antakse Vabariigi Valitsusele volitusnorm VVJK põhimääruse kehtestamiseks.
Põhimääruses nähakse ette VVJK ülesanded, töökord, koosseis ning koostöö korraldus teiste
riigiasutustega ning alakomisjonide ja nõukogude moodustamine. Volitusnormis nimetatud
„töökord“ tähistab VVJK tööd reguleerivaid eeskirju, st reegleid, kuidas korraldatakse
istungeid, kuidas koostatakse päevakava, kuidas istungeid peetakse jne. Põhimääruses tuleks
reguleerida ka seda, kuidas toimub VVJK koostöö ka nt põhiseaduslike organitega. Näiteks on
praegu JASi § 10 lõikes 2 ette nähtud, et vajaduse korral edastab VVJK riigikaitsealast teavet
teistele riigiasutustele, sh Vabariigi Presidendile ning Riigikogu esimehele. Sellised küsimused
reguleeritakse edaspidi VVJK põhimääruses. Samuti annab volitusnorm õiguse kehtestada
julgeolekukomisjoni alakomisjone ja nõukogusid – praegu on moodustatud nt
küberjulgeolekunõukogu.
3. peatükk
Kriisiolukorraks valmistumine
§ 7. Vabariigi Valitsuse ülesanne kriisiolukorraks valmistumisel
22.05.2025
40
Paragrahvis 7 sätestatakse Vabariigi Valitsuse pädevus kriisiolukorraks valmistumisel. Kuna
kriisiolukorra ennetamiseks, selleks valmistumiseks ja kriisiolukorra lahendamiseks vajalikud
tegevused on eri ministeeriumide valitsemisalade ülesanded, on riigi valmisoleku
suurendamiseks ja tegevuste edukaks elluviimiseks vajalik Vabariigi Valitsuse ja
ministeeriumide hea koostöö ning tegevuste omavaheline koordineerimine. Paragrahvi 7 järgi
kujundab kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise poliitikat Vabariigi Valitsus.
Nimetatud ülesanne ei tähenda ühe konkreetse poliitika või dokumendi heakskiitmist, vaid
strateegiliste eesmärkide seadmist ja nende saavutamiseks üldiste tegevuste suunamist erineva
poliitika või dokumentide kaudu. Eesti julgeolekupoliitika peamised põhimõtted, seisukohad ja
eesmärgid, samuti Eesti heidutus- ja kaitsehoiaku kujundamiseks esitab Vabariigi Valitsus
Riigikogule heakskiitmiseks dokumendis „Eesti julgeolekupoliitika alused“. See on suuniseks
valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamisele, sh riigikaitse arengukava, siseturvalisuse
arengukava, Eesti välispoliitika arengukava, Eesti digiühiskonna arengukava,
energiamajanduse arengukava jne. Samuti kehtestab Vabariigi Valitsus riigikaitse strateegilise
arengudokumendi, milleks on hetkel riigikaitse arengukava (RKAK).
Eelnõuga ei muudeta kriisiolukorraks valmistumisel üldist riigi juhtimise ülesehitust – minister
ja ministeerium vastutavad vastavalt VVSile oma valdkonna eest endiselt.
§ 8. Ministeeriumi ja Riigikantselei ülesanded kriisiolukorraks valmistumisel
Nimetatud paragrahvis sätestatakse ministeeriumi ja Riigikantselei ülesanded kriisiolukorraks
valmistumisel.
Lõige 1 sätestab, et ministeerium korraldab kriisiolukorraks valmistumist oma valitsemisalas.
VVSi § 49 lõike 1 punkt 1 näeb ette, et minister juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi
valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi; samuti otsustab minister ministeeriumi valitsemisalasse
kuuluvad küsimused. Samuti on igal ministeeriumil oma vastutusvaldkonnas olevate
valdkondade puhul poliitikakujundamise roll. Eelnõuga rõhutatakse, et kriisideks valmisolek ja
kriiside lahendamine ning kriiside ajal ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate asutuste
toetamise ülesanne on ministeeriumil.
Lõike 2 punkt 1. Riigikantselei töötab välja põhimõtted, kuidas kriisiolukordadeks
valmistutakse. Selleks nt juhib Riigikantselei ametkondlikku koostööd üleriigilise riskianalüüsi
koostamisel. Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks kehtestab Vabariigi Valitsus rakendusakti
eelnõu § 11 lõike 5 alusel, vt ka rakendusakti kavandit ja eelnõu § 11 selgitust. Valitsus annab
üldise raamistiku kriisideks valmistumise poliitika kohta. Riigikantselei roll on üldise
raamistiku põhjal koostada praktilised valdkondlikud näidetega juhendid, mille pinnalt on
asutustel lihtsam ette nähtud ülesandeid täita. Nii on see ka praegu (vt näiteks juhendmaterjal
õppuste läbiviimiseks jms).
Lõike 2 punkt 2. Riigikantselei juhib ametkondlikku koostööd riigikaitse strateegilise
dokumendi (praegu riigikaitse arengukava) ning Vabariigi Valitsuse kriisiplaani koostamiseks.
Riigikaitse strateegilise arengudokumendi koostamisel lähtutakse julgeolekupoliitika alustest,
üleriigilisest riskianalüüsist ja Vabariigi Valitsuse kriisiplaani koostamise käigus tuvastatud
võimelünkadest. Kriisiolukorraks valmistumise üks tegevusi on riigikaitse strateegilise
arengudokumendi koostamine, kus kavandatakse riigi suutlikkus olla valmis kõikide
kriisiolukordade lahendamiseks ja mille alusel arendatakse välja vajalikud võimed, seda laia
riigikaitse ulatuses. Riigikaitse strateegilise arengudokumendi, senise nimetusega riigikaitse
22.05.2025
41
arengukava koostamisel jäetakse Riigikantseleile koostöös ministeeriumidega vabadus leida
parim lahendus erinevate arengudokumentide omavaheliseks seostamiseks.
Vabariigi Valitsuse kriisiplaani koostamise põhimõtted on toodud eelnõu §-s 14.
Lõike 2 punkti 3 kohaselt koordineerib Riigikantselei täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust,
et kõik eespool nimetatud tegevused oleksid omavahel kooskõlas ja aitaksid saavutada ühtseid
Vabariigi Valitsuse seatud eesmärke. Koordineerimisülesannet täidab Riigikantselei ka
juhendmaterjalide ja nõuete kehtestamise kaudu. Näiteks kehtestatakse Vabariigi Valitsuse
määrustega nõuded riskianalüüsi ja kriisiplaanide koostamisele, elutähtsate teenuste
toimepidevuse riskianalüüsile ja plaanile jne. Riigikantselei koordineerib ja annab suuniseid
erinevate dokumentide ja juhendite koostamise kaudu. Põhiseaduslikud institutsioonid kaasab
Riigikantselei kriisideks valmistumisega seotud tegevustesse, näiteks täidesaatva riigivõimu
asutustele korraldatud koolitustele, õppustele ja aruteludele. Riigikantselei jagab häid kogemusi
põhiseaduslike institutsioonide toimepidevuse tagamiseks ja suurendamiseks. Riigikantselei
tagab, et kõigil laia riigikaitse osalistel oleks rolliselgus, ning koondab osalised, et kõigi
tegevused oleksid sünkroonis.
Ministeeriumide roll kriisiolukorraks valmistumisel on sätestatud VVSis ja sellest käesolev
eelnõu erandeid ette ei näe (VVSi § 49). Kriisideks valmistumisel on ministeeriumi roll
eelkõige vastava valdkonna poliitika kujundamine (õigusloome), ressursside eraldamine, teiste
ministeeriumidega oma valitsemisala teemade koordineerimine (nn silotornide ülene
koordineerimine) jne.
Lõike 2 punkti 4 kohaselt juhib Riigikantselei elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse
strateegia koostamist. Strateegiat on täpsemalt kirjeldatud käesoleva eelnõu §-s 81.
Lõige 3. Kehtiv RiKSi § 7 lõige 3 sätestab, et Riigikantselei koordineerib strateegiliste
arengudokumentide ja riigi kaitsetegevuse kava koostamist, ning Riigikantseleil on õigus
kontrollida dokumentides määratud eesmärkide saavutamist. Ka eelnõuga jätkatakse sama
põhimõtet, et Riigikantseleil on ülesanne kontrollida, kas Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis ja
strateegilises arengudokumendis ette antud eesmärgid on saavutatud. Eelnõusse lisatakse ka
ETOde strateegia kohta õigus kontrollida seal püstitatud eesmärke. ETOde strateegia lisatakse
õigusaktidesse HOSi muudatusega, mis võtab üle kriitilise taristu direktiivi. ETOde strateegia
on sisuliselt valdkondlikud arengukavad ja nende programmid, st iga teenus tuuakse sisse
olemasolevatesse dokumentidesse. Täpsemad eesmärgid määratakse kindlaks valdkondlike
arengukavadega. Valdkondlikes arengukavades ja programmides kirjeldatakse pikaajalisi
eesmärke ja võetavaid meetmeid elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks. Riigikantselei
saab sisuliselt kontrollida, kas ja kuidas on arengudokumentides seatud eesmärke saavutatud ja
tegevusi ellu viidud.
Sätte jätkuvat vajalikkust rõhutas ka Riigikontroll oma 2023. a auditis „Riigi kaitsetegevuse
kava täitmise valmisolek“9.
Et Riigikantselei saaks täita talle seadusega pandud kriiside poliitika kujundamise rolli, peab
Riigikantselei saama kontrollida, kas Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis ministeeriumide
loetletud võimed on päriselt olemas (nt kas EE-ALARM töötab, kas keskmaa õhutõrje on
olemas jne), ja peab saama kontrollida, kas nende võimete kasutamine on ka läbi harjutatud
9 https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/4560/language/et-EE/Default.aspx
22.05.2025
42
(peab saama kontrollida õppuste või harjutustega, kas see plaan päriselt töötab). Samuti on
Riigikantseleil vaja teavet selle kohta, kas Vabariigi Valitsuse seatud eesmärke kriiside
lahendamisel ellu viiakse. Et tagada kõikide asutuste valmisolek, on oluline teada, kas püsiva
kriisiülesandega asutusel on kriisiplaan olemas, kas selles plaanis on kirjeldatud Vabariigi
Valitsuse plaanis toodud ülesannete täitmist, kas eri asutuste plaanid moodustuvad ühtse
terviku, mille alusel päriselt kriisi lahendada saab, jms.
Riigikaitse strateegilise arengudokumendi puhul on oluline luua kindlus, et kirjeldatud
eesmärgid on seotud ressursiga (sh võime loomise eest vastutavad asutused on sellega oma
eelarve ja tegevuste planeerimisel arvestanud), ning Riigikantselei roll on kontrollida, kas
arengudokumendis kirjeldatavad võime-eesmärgid saavutatakse, ning arvestada sellega
valitsuse järgmises kriisiplaani koostamise protsessis.
§ 9. Kriisiolukorraks valmistumine regionaalsel tasandil
HOSi § 5 sätestab Päästeameti rolli regionaalsel tasandil kriisireguleerimise korraldamisel.
Eelnõu § 9 kordab HOSis toodud põhimõtet, mille kohaselt on Päästeameti keskne ülesanne
tagada, et KOVid oleks valmis nii tsiviilkriisideks kui ka riigikaitselisteks kriisideks.
Lõikes 1 määratakse Päästeameti ülesanded kriisireguleerimise korraldamisel regionaalsel
tasandil. Sama lõike punktis 1 sätestatakse Päästeameti ülesandena KOVide nõustamine
kriisiolukorraks valmistumisel. See hõlmab mh KOVide nõustamist nende kriisiplaani
koostamisel ning õppuste planeerimisel ja läbiviimisel. Päästeamet kaasab seejuures
tegevustesse vastavalt vajadusele ka teisi asutusi, nt sotsiaalteenuste puhul on vastav pädevus
Sotsiaalkindlustusametis ja haridusteenuste puhul Haridus- ja Teadusministeeriumis.
Punktis 2 sätestatakse Päästeameti ülesanne tagada regionaalsel tasandil täidesaatva riigivõimu
asutuste ja KOVide vaheline koostöö ja teabevahetus kriisiolukorraks valmistumisel. Viimase
ülesande täitmiseks moodustatakse lõike 2 kohaselt Päästeameti juurde alaliselt tegutsevad
regionaalsed kriisikomisjonid. Regionaalsed kriisikomisjonid on Päästeameti töövahendiks
regionaalsel tasandil koordineerimisülesande täitmisel. Nimetatud säte ei välista, et asutused ka
ise otse suhtlevad KOVidega, kuid regionaalse kriisikomisjoni kaudu jõuab info ühtlasemalt
kõikide KOVideni ja see peaks olema esimene kontaktpunkt erinevatel asutustel KOVideni
jõudmisel. Päästeameti keskne roll koordineerijana õigustas ennast COVIDi põhjustatud
eriolukorras, kus Päästeamet oli peamine KOVi infovahetuse koordineerija. Päästeamet
vahendas ja koondas ühtselt infot teiste riigiasutuste ja KOVide vahel. Selliselt oli KOVidel
üks kindel partner, kellega suhelda, kellelt infot küsida jms. Eriolukorras pidasid asutused ja
KOVid vajalikuks, et kriisiolukorra ajal oleks piirkondliku koostöö korraldamisel kõigi poolt
aktsepteeritud eestvedaja, kes korraldab olukorra lahendamist eelkõige koostöö,
kokkuleppimise ja veenmisega.
Regionaalsed kriisikomisjonid moodustatakse, kinnitatakse nende koosseis, määratakse
ülesanded ja kehtestatakse töökord Vabariigi Valitsuse määrusega (lõige 3).
§ 10. Kriisiülesannete määramine
Kriiside kiireks ja tõhusaks lahendamiseks on vaja, et iga asutus ja isik teaks oma kohustusi ja
ülesandeid kriisi ajal ning suudaks neid täita. Seni on riigiasutuste kriisiaegsed ülesanded
püstitatud RIKSi alusel riigikaitseülesannete ning HOSi alusel hädaolukordade ja elutähtsa
teenuse regulatsiooniga. Erineva regulatsiooni vahel killustunud ülesannetel puudub
22.05.2025
43
omavaheline struktureeritud ja erinevate kriiside ulatuses planeeritud seos. Kriisiülesannete
kasutuselevõtmine loob tervikpildi, mis on erinevates kriisides kogu laia riigikaitse ulatuses
kõikide osaliste ülesanne. Selline koondamine vähendab muu hulgas erinevaid mõisteid, mille
kaudu kriitilisi ülesandeid, teenuseid ja taristut vaadeldakse. Kui asutus või isik teab täpselt,
mis on need kriitilised ülesanded kriisiolukorra ajal, mille täitmist riik temalt ootab, siis on
võimalik selle ülesande täitmiseks valmistuda. Vastupidisel juhul võib juhtuda, et asutus ei ole
suuteline riiki abistama ega ülesandeid vajalikus ulatuses täitma.
Eelnõu kohaselt on kriisiülesanded üksnes need ülesanded, mis on expressis verbis
kriisiülesannetena määratud või täitmiseks antud.
Praegu on pandud RiKSi alusel riigikaitseülesanded sõnaselgelt vaid täidesaatva riigivõimu
asutustele10 ning tervishoiuteenuse osutajatele (kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja perearstiabi
osutajatele)11, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (edaspidi KOKS) tuleneb
riigikaitseülesanne ka KOVidele.12 Samas pole tervishoiuteenuse osutajad ainsad haldusvälised
isikud, kellel tuleb kriisiolukorra ajal täita vajalikke ülesandeid. Näiteks on elutähtsad teenused
sellised teenused, millest sõltub kõikide teiste teenuste ning laiemalt kogu riigi ja ühiskonna
toimimine. Need on näiteks elekter, side, teede korrashoid, aga ka kaugküte, sularaharinglus,
veega varustamine, toit jne. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal on elutähtsate teenuste osutamine
hädavajalik nii Kaitseväele kui ka ühiskonna toimimiseks.13
KOVi puhul on seni olnud ebaselge, millised KOVi kõikidest ülesannetest on
riigikaitseülesanded ja millised mitte. Kas KOVide riigikaitseülesanded on vaid KOKSi § 6
lõikes 21 sätestatud ülesanded või kõik § 6 lõigetes 1–21 sätestatud ülesanded? Kas
sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi ka SHS) loetletud KOVi teenused on samuti
riigikaitseülesanded, näiteks väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus,
varjupaigateenus, turvakoduteenus, asendushooldusteenus. Kas kõiki KOVi teenuseid tuleb
osutada igas olukorras, s.o tavaolukorras ning kriisi ajal samas mahus ja samal tasemel või
peaks olema seadusega ette nähtud võimalus ülesannete täitmist prioriseerida, mahte
vahendada, keskenduda vaid olulisele? RiKSi seletuskirjast võib järeldada, et kõik KOVi
ülesanded on põhimõtteliselt ka riigikaitseülesanded.14 Ka KOKSi § 6 lõige 21 sedastab, et
lisaks olemasolevatele ülesannetele tuleb kriisi ajal täita veel ka lisaülesandeid. KOVide
ülesanded ei ole kriisiolukorra ajal võrdse kaaluga ning arvestades, et kriisiolukorra ajal napib
ressursse kõikide ülesannete täitmiseks, on väga oluline kindlaks määrata, millised on need
10 Täidesaatva riigivõimu asutuste riigikaitseülesanded on kehtestatud riigi kaitsetegevuse kavas. Kehtiva riigi
kaitsetegevuse kava võttis Vabariigi Valitsus vastu 23. detsembril 2021. a korraldusega nr 460. Riigi
kaitsetegevuse kava tervikuna on salastatud teave. 11 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 581 ning tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määruses nr 23
„Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja perearstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku
tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“. 12 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõige 21. 13 Seda, et elutähtsate teenuste osutamine peaks olema määratud riigikaitseülesandena, leitakse ka
Justiitsministeeriumi tellitud analüüsis „Riigikaitseülesanded ning avalike ülesannete, sh teenuste täitmine
hädaolukorras või erikordade ajal“, Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co 2017, lk 24–25, 28–29, 31–
32. Analüüs tervikuna on piiratud juurdepääsuga, ligipääsuks tuleb pöörduda Justiitsministeeriumi poole. 14 RiKSi seletuskirjas kirjeldatakse seda nii: „Peamine eeldus on see, et KOV-i üksus aitab riigikaitsele kaasa
sellega, et täidab võimalikult suurt osa enda KOKSi §-st 6 tulenevaid ülesannetest edasi ka kriisiajal. Seega on
kõik KOVi riigikaitse toetamise eesmärgil täidetavad ülesanded ka riigikaitseülesanded käesoleva eelnõu
tähenduses. See on ülioluline, tagamaks riigikaitse laia käsituse elluviimine ka kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal.“ Riigikaitseseaduse eelnõu (SE 772) seletuskiri, lk 113.
http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/444b1af3-5b34-424d-bea0-2b211bb1a8b9/Riigikaitseseadus/
22.05.2025
44
olulisemad ülesanded, mida KOV peab igal juhul täitma ning mis tingimustel ta seda tegema
peab. Näiteks on KOKSi § 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatud ülesannetest elamu- ja
kommunaalmajanduse ning kohalike teede ja tänavate korrashoiu korraldamine kriisiolukorra
lahendamise seisukohalt olulisem kui raamatukogude, rahvamajade, muuseumide ja
spordibaaside korrashoiu tagamine.
Nende probleemide lahendamiseks on esmalt eelnõus ümber mõtestatud riigikaitseülesannete
määratlus ning sätestatud kriisiülesanded, kriisiülesannete määramise ja täitmise üldtingimused
ja kord, et seejärel rakendussätetes määrata kindlaks asutuste ja isikute konkreetsed
kriisiülesanded.
Kriisiülesanne on püsiv või ühekordne ülesanne, mida täidetakse kriisiolukorra ajal.
Joonis 1. Püsivate kriisiülesannete tüübid
Lõige 2. Püsiv kriisiülesanne on kriisiolukorra lahendamiseks ja lahendamise toetamiseks
vajalik ülesanne, mis seondub täidesaatva riigivõimu asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse
põhiülesandega ning juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja tegevusala või eesmärgiga.
Püsiv kriisiülesanne on ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine ja elutähtsa teenuse
osutamine nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda, tavaolukorras katkestustest hoidumine või
nende järel teenuse taastamine. Püsiv kriisiülesanne on enne kriisiolukorda määratud ning selle
täitmiseks peavad isik ja asutus looma valmiduse. Erinevus elutähtsa teenuse osutajatest seisneb
selles, et elutähtis teenus on kõigile hädavajalik alusteenus, mis peab olema tagatud kogu aeg,
nii tavaolukorras kui ka kriisiolukorra ajal. Elutähtsad teenused on seotud ELi direktiividega,
neid hinnatakse 10 kriteeriumi ning vastava metoodika alusel (vt lisa 2). Elutähtsa teenuse
osutaja tegevusi koordineerib elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, kes kehtestab ETO
teenusele nõuded nii tavaolukorras kui ka kriisiolukorra ajal, ning tal on õigus anda
kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutusena ETOdele korraldusi.
Kriisiülesanded määratakse eelkõige täidesaatva riigivõimu asutustele ja juriidilistele isikutele,
sh KOVidele ja teistele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele (nt advokatuurile, Eesti
Pangale, Kaitseliidule, Tervisekassale jne).
Füüsilistele isikutele pannakse kohustusi töökohustuse kaudu. Kriisiülesandeid võib panna ka
füüsilisest isikust ettevõtjale (edaspidi FIE). FIE ei ole küll juriidiline isik, kuid tegeleb
ettevõtlusega talle kuuluva majandusüksuse kaudu. FIE-le kriisiülesande panemine võib olla
vajalik, kui FIE pakub oma nimel selliseid kaupu või teenuseid, mis võivad olla vajalikud
kriisiolukorra lahendamiseks või selle toetamiseks. Näiteks FIE-le, kes pakub toitlustus- ja
majutusteenust, võib panna ühekordse kriisiülesande tagada kriisi lahendamises osalevate
22.05.2025
45
isikute majutus ja toitlustus. Kuivõrd isik pakub teenust oma majandus- ja kutsetegevuse
raames ning tal peavad teenuse pakkumiseks olema vastavad oskused ja load, siis ei
kvalifitseeru ülesanne ühekordseks töökohustuseks.
Püsiva kriisiülesande määratluses esitatakse kolm olulist tingimust, mis peavad olema täidetud,
et ülesanne oleks käsitatav kriisiülesandena. Esiteks, ülesannet on vaja täita kriisiolukorra
lahendamiseks või selle toetamiseks. Selline määratlus on küllalt lai ning seega on
kriisiülesandeks võimalik nimetada väga erinevaid ülesandeid. Oluline on see, et ülesannet
oleks vaja täita selleks, et kriisiolukord lahendada või lahendamist toetada. Toetamise alla
mahub väga palju erinevaid ülesandeid. Kriisiülesanne võib olla näiteks elektrienergia tootja
kohustus toota elektrit, sest ilma elektrita ei ole võimalik hoida töös ühiskonnale hädavajalikke
teenuseid, näiteks osutada arstiabi. Haiglatel on küll generaatorid, mis suudavad elektri teatud
ajaks tagada, kuid generaatoritega ei saa elektrit tagada pikka aega. See, et arstiabi ei ole
võimalik ilma elektrita pikema aja jooksul osutada, tähendab omakorda, et ei ole võimalik
opereerida viga saanud sõjaväelasi ega tsiviilisikuid, mis tähendab Eesti vastupanuvõime olulist
langemist. See ohustab Eesti julgeolekut ja põhiseaduslikku korda, elanikkonna turvalisusest
rääkimata. Seega on kriisiolukorra lahendamiseks vaja elektrienergia tootjatel toota elektrit ka
kriisiolukorra ajal.
Teiseks, kriisiülesannet täidetakse kriisiolukorra lahendamiseks või selle toetamiseks, nii et
ülesannet saab rakendada kriisiolukorra ajal ja mitte tavaolukorras. See ei tähenda, et sama
ülesannet ei võiks isik või asutus täita tavapärase tegevuse käigus. Teisisõnu, kriisiolukorraks
valmistumisel on riik hinnanud selle ülesande niivõrd oluliseks, et isik või asutus mõtleks läbi
ja looks võimaluse täita teatud ülesandeid kriisi ajal, sh riigi seatud tingimustel. Näiteks
elektritootmine on oluline ka tavaolukorras, kuid kriisiolukorra lahendamise kontekstis on
oluline, kuidas toodetakse elektrit kriisiolukorra ajal, mis on selle tingimused, kuidas
elanikkonnale ja ettevõtetele ning riigiasutustele elekter tagatakse, millised on elektrienergia
saamise prioriteedid jne. Elektritootmine tavaolukorras ei ole eelnõu reguleerimisalas, seda
reguleerivad teised seadused, näiteks majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (edaspidi
MsÜS), aga ka väga paljud valdkondlikud seadused nagu elektrituruseadus jpt. Kui soovitakse
seada tingimusi teenuse osutamisele tavaolukorras, tuleks vastavad tingimused sätestada
nendes seadustes. PPA tagab avalikku korda igal ajal, aga kriisiolukorra ajal tuleb seda teha
suuremat ressurssi kaasates ning palju suuremas mahus.
Kriisiolukorra ajal võib lisanduda asutustele ja isikutele ülesandeid, mida tavaolukorras ei
täideta, kuid mis seonduvad asutuse ülesannete või tegevusalaga. Näiteks ei ole tavaolukorras
vaja evakueerida väga paljusid inimesi, mis tähendab, et pole ka vajadust evakueeritute eest
hoolitseda suures mahus. Küll võidakse aga ulatuslikku evakuatsiooni korraldada kriisiolukorra
ajal ning selleks valmistumisel tuleb ka lahendada küsimus, kes ja kuidas evakuatsiooni
korraldab, ning sealt edasi evakueeritutele vajaduse korral pika aega vältimatut abi (toit,
majutus, ilmale vastav riietus) jms tagab.
Kolmandaks, püsiva kriisiülesandena on käsitatav vaid see ülesanne, mis on isikule või
asutusele seadusega või selle alusel sõnaselgelt määratud. Kehtiva RiKSi järgi on
riigikaitseülesanded kõik ülesanded, mis on vajalikud riigikaitse eesmärgi saavutamiseks.
RiKSi senise tõlgenduse järgi ei pidanud ülesanne olema nimetatud riigikaitseülesandeks
selleks, et seda riigikaitseülesandeks pidada. Ebamäärasus ülesannete määramisel ei taga
piisavat valmisolekut ülesannete täitmiseks. Ühekordseid kriisiülesandeid enne kriisiolukorda
ei määrata – need määratakse ad hoc kriisiolukorra ajal.
22.05.2025
46
Kokkuvõtteks, kriisiülesanded võivad olla kahte liiki:
1) ülesanded, mille täitmine peab olema kindlustatud nii tavaolukorras kui ka
kriisiolukorra ajal (püsivad kriisiülesanded);
2) ülesanded, mille täitmist riik ei ole ette näinud, kuid mille täitmise vajadus tekib
kriisiolukorra ajal (ühekordsed kriisiülesanded).
Püsiva kriisiülesande võib määrata:
1) täidesaatva riigivõimu asutusele – seaduses või Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis,
2) KOVile – seaduses või seaduse alusel,
3) eraõiguslikule ja avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ning füüsilisest isikust ettevõtjale –
seaduses või seaduse alusel.
Lõige 3. Täidesaatva riigivõimu asutustele määratakse kriisiülesanded seaduses või Vabariigi
Valitsuse kriisiplaanis (vt lähemalt eelnõu § 14 selgitust). Kriisiülesannete määramisel on
eeldus, et need seonduvad ühel või teisel moel nende täitja hariliku tegevuse ning sellest
tulenevalt tema pädevuse, kogemuse, vahendite ja võimetega. Täidesaatva riigivõimu asutuste
puhul ei ole vaja, et kriisiülesanded otsustaks seadusandja, sest ülesande täitmiseks vajaliku
pädevuse ja volitused on seadusandja juba seadusega määranud ning Vabariigi Valitsuse
kriisiplaanis seda ei muudeta, üksnes täpsustatakse. Vabariigi Valitsus otsustab
enesekorraldusõigusest lähtudes ise, milliseid ülesandeid täidesaatva riigivõimu asutustele
seatakse nende seadusega antud põhiülesannete raames. Sellega välditakse ülereguleerimist,
sest õiguse üldaktides ei sätestata seda, mida saab paindlikult otsustada halduse siseaktides.
Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis saab täpsemalt selgitada riigiasutustele seadusega pandud
ülesandeid ning neid täpsustada. Nt on Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM)
kriisiaegne ülesanne õppetöö järjepidevuse tagamine – sõnaselgelt ei ole seaduses neil sellist
ülesannet, kuid see on otseselt nende valdkond ja Vabariigi Valitsus saab HTMile sellise
ülesande määrata. Seaduste ning määrustega, aga samuti nt rahvusvaheliste konventsioonidega
antud ülesandeid kirjeldataksegi just Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis. Valitsuse kriisiplaani
eesmärk on kindlaks määrata, millised neist ülesannetest on vältimatult kriisi lahendamiseks
vajalikud, ehk mitte ei määrata uusi lisanduvaid ülesandeid, vaid prioriseeritakse
olemasolevaid.
Lõige 4. KOVidele määratakse kriisiülesanded seadusega. Selline reegel tuleneb PSi §-st 154,
mille järgi võib KOVile panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku
omavalitsusega. PSis kasutatud terminit „seaduse alusel“ tuleb Riigikohtu praktika järgi
tõlgendada nii, et „seadusandja peab ise otsustama kõik enesekorraldusõiguse /…/ piiramise
seisukohast olulised küsimused. Täitevvõimule võib delegeerida /…/ seadusega kehtestatud
piirangute täpsustamise.“15 See tähendab, et seadusandja peab seaduses määrama
kriisiülesande, kuid seda võib täidesaatev võim täpsustada. Näiteks kui KOVile määratakse
kriisiülesandeks osaleda evakuatsiooni läbiviimisel ning evakueeritute eest hoolitseda, siis
nende ülesannete tingimusi võib täpsustada ka määruses. Samuti võib määruses ette näha,
millised täpselt peavad olema evakuatsioonikohad, millise toitlustuse peab evakueeritutele
tagama jne. Siinkohal on oluline juhtida tähelepanu sellele, et eelnõu järgi on KOVile võimalik
anda ka ühekordseid kriisiülesandeid.
Lõige 5. Eraõiguslikule juriidilisele isikule ning füüsilisest isikust ettevõtjale võib
kriisiülesande määrata seaduses või seaduse alusel. Et kriisiülesande määramine võib piirata
15 Riigikohtu 15. detsembri 2008. aasta otsus asjas 3-4-1-14-08, p 34.
22.05.2025
47
isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige ettevõtlusvabadust, peab piirangu seadma seadusandja
ise või andma selleks volituse. PSis sätestatud ettevõtlusvabadust riivab avaliku võimu iga
abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse.16 See
tähendab, et kui riik soovib, et ettevõtja kriisiolukorra ajal toodaks või pakuks kaupu või osutaks
teenuseid, sh millisel viisil ja ulatuses seda teha tuleb, piirab see ettevõtja ettevõtlusvabadust.
Sellise piirangu kehtestamiseks peab seetõttu olema seaduslik alus. Kehtiva RiKSi § 432 lõike 1
kohaselt võib juba praeguses õigusruumis näha ette FIEdele püsivaid riigikaitseülesandeid.
Eelnõu näeb ette sama võimaluse ning et püsiva kriisiülesandega kaasnevate kohustuste
täitmine ei oleks liiga koormav, võib riskianalüüsi teha ühiselt (nt kõik teatud KOVi ühe teenuse
pakkujad), samuti kriisiplaani.
Selline seaduslik alus võib olla seaduses otsesõnu sätestatud kriisiülesandena või volitusnorm,
mille alusel võib täidesaatev riigivõim kriisiülesandeid määrata. Juriidilise isikule, v.a riik ja
KOV, ning FIE-le määratakse kriisiülesanne üldjuhul seaduses või selle alusel antud õigusaktis,
mis reguleerib isiku tegevusala, eesmärki või ülesandeid. Avalik-õigusliku juriidilise isiku
korral on selleks eelkõige tema kohta käiv seadus, eraõiguslike juriidiliste isikute ja FIEde
korral võib see olla konkreetset valdkonda reguleeriv eriseadus, milles sätestatakse teatud
tunnustele vastavatele isikutele ülesandeid.
Samuti võib seaduses või seaduse alusel määrata kriisiülesanded avalik-õiguslikule juriidilisele
isikule. Eelnõu rakendussätetega pannakse kriisiülesanded näiteks Tervisekassale ja Eesti
Advokatuurile, Eesti Pangale, Kaitseliidule, Eesti Töötukassale jt.
Kriisiülesandeid võib määrata ka FIEdele. Näiteks võivad FIEd osutada elutähtsat teenust –
praegu osutavad HOSi § 36 lõike 4 punktis 2 nimetatud kohaliku tee sõidetavuse tagamise ehk
teekorrashoiu teenust ka FIEd. Seetõttu peab olema võimalik kriisiülesandeid seada kõikidele
ettevõtjatele nende juriidilisest vormist olenemata.
Püsivate kriisiülesannete määramine on oluline eelkõige planeerimisprotsessis, ka näiteks
kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramisel. Kriisiülesandega töökohti ning nimeliselt
nendel töötamise kohustusega isikuid võib määrata püsiva kriisiülesandega isiku juures, mis on
täpsemalt selgitatud eelnõu §-s 101.
Eelnõu näeb ette, et püsiv kriisiülesanne määratakse isiku ülesannetest, tegevusalast või
eesmärgist lähtudes. See on oluline põhimõte. Konkreetsele isikule määratav ülesanne peab
olema seotud tema igapäevase tegevusega – sellega, milleks tal on vajalikud teadmised ja
oskused ning vahendid ja personal. Lihtsustatult öeldes, kriisiülesande saaja peab suutma seda
ka täita. Näiteks ei saa tervishoiuteenuse osutajale teha ülesandeks toitlustada abivajajaid või
toidutootjale ülesandeks koostada ilmaennustusi. Eelöeldu aga ei tähenda, et kriisiülesanded ei
võiks erineda asutuse, KOVi või ettevõtja igapäevastest ülesannetest. Nagu ülal märgitud, võib
kriisiülesanne olla ka selline ülesanne, mida isik iga päev ei täida. Küll aga peavad need
ülesanded olema otseselt või kaudselt seotud tema tavapäraste ülesannetega või
tegevusvaldkonnaga ja ülesande saaja peab suutma antud ülesannet ka täita. Näiteks
tervishoiuteenuse osutajate ülesanded on põhimõtteliselt needsamad, mida nad täidavad
tavaolukorraski, kuid kriisiolukorra ajal peavad nad seda tegema veidi teistsugustel tingimustel
ning teistsuguses mahus. Näiteks peab kiirabi osutaja aktiveerima täiendavaid kiirabibrigaade
ning teenindama kriisipiirkonnas esmajärjekorras raske ja elutohtliku seisundiga inimesi.
KOVide puhul osutavad nad ka muidu sotsiaalhoolekandeteenuseid ning peavad tagama
16 Riigikohtu 28. aprilli 2000. aasta otsus asjas 3-4-1-6-2000, p 11.
22.05.2025
48
abivajajatele vältimatu sotsiaalabi, kuid kriisiolukorra ajal peavad nad seda tegema tavapärasest
suuremas ulatuses.
Eelnõus kasutatakse sõnu „ülesanne“, „tegevusala“ ja „eesmärk“, sest kriisiülesandega isik võib
olla erinevas juriidilises vormis. Kriisiülesande võib määrata täidesaatva riigivõimu asutusele,
KOVidele, eraõiguslikele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ning FIEdele. Kõikide
puhul on nende pädevus (ehk miks on juriidiline isik moodustatud) avatud õigusaktides
erinevalt. KOVide puhul nimetatakse seda üldiselt ülesanneteks, eraõiguslike juriidiliste isikute
ja FIEde puhul tegevusalaks ja eesmärgiks. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul
kasutatakse ka enamjaolt sõna „eesmärk“, aga mõnel juhul on nimetatud ka „ülesandeid“. Lõike
2 sõnastus katab kõik need võimalused.
Elutähtsa teenuse osutamine loetakse eelnõu kohaselt elutähtsa teenuse osutaja
kriisiülesandeks. Sisuliselt on tegemist sellesama ühiskonna toimimiseks hädavajaliku
teenusega, mille osutamisel peab nii tava- kui ka sõjaolukorras järgima samu reegleid (kuigi
kriisiolukorra ajaks võib olla kehtestatud erandeid).
Lõige 6. Oluline on, et asutused ja isikud, kellele on määratud püsiv kriisiülesanne, oleksid
valmis selle täitmiseks igal ajal. Et seda tagada, peavad nad koostama riskianalüüsi (eelnõu §
13), tegema kriisiplaani (eelnõu § 15), korraldama õppusi (eelnõu § 17), tagama oma
toimepidevuse (eelnõu § 18) ning tagama, et neil on kriisiülesande täitmiseks vastavad võimed,
sh personal ning vahendid ja varud. Täpsemat võimete ja varude selgitust vaata § 15 lõike 1
punkti 3 selgituse juurest.
Lõige 7 teeb viite §-le 33, mille alusel saab määrata ka ühekordseid kriisiülesandeid kriisi ajal,
kuna kõiki ülesandeid ei ole võimalik ette näha ja planeerida.
Püsivate kriisiülesannete kõrval on rangem regulatsioon elutähtsa teenuste osutamine, mis on
sätestatud eelnõu § 73 jj.
§ 11. Üleriigiline riskianalüüs
Üleriigiline riskianalüüs koostatakse kriisiolukorra riski hindamiseks Riigikantselei juhtimisel
koostöös asjaomaste ministeeriumide ja teiste asutustega. Üleriigiline riskianalüüs on oluline
lähtealus kriisiolukordadeks valmistumisel, kuivõrd sellest selguvad kriisiolukorda põhjustada
võivad ohud, ohtude ristsõltuvus jm oluline teave. Üleriigilises riskianalüüsis sisalduv teave on
aluseks näiteks Vabariigi Valitsuse kriisiplaani, asutuse ja isiku riskianalüüsi, kohaliku
omavalitsuse üksuse riskianalüüsi ning riigikaitse strateegilise arengukava koostamisel.
Riigi ja ühiskonna vastupidavus erinevatele kriisidele eeldab terviklikku riskihaldustsüklit, mis
hõlmab kriisiolukorda põhjustada võivate ohtude tuvastamist ja hindamist, ennetus- ja
valmisolekumeetmete planeerimist, rakendamist ja jälgimist. Esimene etapp ehk tsiviilohtude
tuvastamine on juba praegu reguleeritud HOSi ja selle alusel kehtestatud rakendusaktiga
(loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs,
analüüsi koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtiv asutus), samuti hinnatakse
julgeolekuriske JASi alusel vastavalt julgeolekuasutuste pädevusele. Riskianalüüsi koostamist
juhtivateks asutusteks on seitse asutust (Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigi
Infosüsteemi Amet, Keskkonnaamet, Terviseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning
Kaitsepolitseiamet). Julgeolekuohtude hindamise eest vastutavad julgeolekuasutused. Kehtiva
regulatsiooni alusel peavad juhtasutused hindama kehtiva riskianalüüsi asjakohasust vähemalt
22.05.2025
49
kord aastas ja vajaduse korral uuendama seda Riigikantselei juhtnööridest lähtuvalt.
Julgeolekuriskide hindamise korraldust julgeolekukaalutlustel ei avaldata.
Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eestil üks pikaaegsemaid riskianalüüsi riiklikke
regulatsioone. Praegu kehtiv HOSi regulatsioon, sealhulgas nõue arvestada riskianalüüsiga
plaanide ja arengukavade koostamisel, on kooskõlas Majanduskoostöö ja Arengu
Organisatsiooni (inglise keeles Organisation for Economic Co-operation and Development;
edaspidi ka OECD) soovitustega. Kehtiva regulatsiooni puudusena on regulatsiooni rakendajad
toonud esile tervikliku riskipildi puudumise, st tsiviilriske ja julgeolekuriske käsitletakse eraldi
ning riskide maandamiseks ja olukorra lahendamiseks tehtavad ettevalmistused kattuvad ning
tekitavad segadust. HOSi muudatusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14.12.2022 direktiivi
nr 2022/2257, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse
kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (edaspidi CER direktiiv), ülevõtmisel on muudetud
senist riskide hindamise regulatsiooni. Eelkõige toodi sisse üleriigilise riskianalüüsi koostamise
kohustus, muudeti riskide hindamise sagedust (senine kaheaastane intervall asendati nelja-
aastasega ja kohustusega vaadata kord aastas üle) ning muudeti riskianalüüsi koostamise eest
vastutajaid eesmärgiga esitada rakendajatele terviklik ülevaade tuvastatud riskidest ning jagada
asutuste vahel varasemast paremini vastutust riskide hindamise eest. Sarnaseid riskihinnanguid
koostavad Soome, Rootsi, Norra, Holland ja Šveits.
Lõikes 1 sätestatakse üleriigilise riskianalüüsi koostamise eesmärk. Üleriigiline riskianalüüs
koostatakse kriisiolukorra riski hindamiseks. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga, mis tekkis
CER direktiivi ülevõtmisel, asendatakse sõnad „hädaolukorra või muu sarnase olukorra“
sõnaga „kriisiolukorra“.
Lõige 2 avab üleriigilise riskianalüüsi sisu. Selleks, et Vabariigi Valitsuse kriisiplaan ja teised
kriisiolukorraks valmistumiseks ja selle lahendamiseks koostatavad dokumendid oleksid
asjakohased, peavad need tuginema ühtsele ülevaatele kõikidest ohtudest. Oluline on
tähelepanu pöörata tõenäolisematele ja suurema mõjuga ohtudele, kuid samas ei tohi
tähelepanuta jätta ka muid tegureid, mis koosmõjus võivad põhjustada märkimisväärse kriisi.
Oluline on, et nii püsivate kriisiülesannetega asutused ja isikud kui ka ühiskond tervikuna
teadvustaksid kõiki ohte ning arvestaksid nendest tulenevaid mõjusid enda tegevuste
kavandamisel. Samuti peaksid riskianalüüsid vastavalt OECD soovitustele olema selgemini
seotud üldise planeerimise, eelarve ja juhtimisotsustega.
Tegemist on dokumendiga, milles esitatakse tuvastatud ohud, mis võivad realiseerumisel
põhjustada kriisiolukorra, samuti toob analüüs esile nimetatud ohtude tekkimise tõenäosuse ja
mõju ehk tagajärjed. Riskianalüüsi konkreetne sisu avatakse lõikega 5 kehtestatavas määruses,
sest see võib ajas muutuda ning nii üksikasjalikku regulatsiooni ei pea seaduses kehtestama.
Samuti tuleb üleriigilise riskianalüüsi koostamisel ja avaldamisel arvestada, et
julgeolekuriskide tausta ei ole võimalik alati avalikustada.
Kokkuvõtvalt selgub üleriigilisest riskianalüüsist:
1) tuvastatud ja analüüsitud ohtude loetelu ja kirjeldus, sh elutähtsate teenuste ohud,
piirkondlikud, piiriülesed ja valdkonnale tervikuna;
2) riskide ja mõju analüüs;
3) ohtude ristsõltuvuse analüüs;
4) suundumuste ja muutuste prognoos;
5) kokkuvõte.
22.05.2025
50
Lõike 3 alusel analüüsivad ohte ja hindavad riske pädevad asutused, sealhulgas KOVid, Eesti
Pank, koostöös Finantsinspektsiooniga, ning esitavad vajalikke andmeid Riigikantseleile.
Pädevad asutused määrab ja andmete esitamise kohustuse asutustele paneb Vabariigi Valitsus
lõike 5 alusel kehtestatava määrusega ohtude, valdkondade ja alamvaldkondade põhiselt,
määrates näiteks Justiits- ja Digiministeeriumi ülesandeks küberohtude ja -riskide hindamise,
Kliimaministeeriumile energeetikavaldkonna ja selle alamvaldkondade (elekter, nafta, gaas jm)
riskide hindamise. Kokkuvõtvalt hõlmab asutuse riskide hindamine:
1) tuvastatud ohtude loetelu ja kirjeldust;
2) ohtude ristsõltuvust arvestavat riskide ja mõju analüüsi, sh mõju elutähtsale teenusele ning
valdkonnale ja alamvaldkonnale;
3) suundumuste ja muutuste prognoosi;
4) võimalikke riski vähendamise meetmeid;
5) ülevaadet toimunud sündmustest, mis oluliselt häirisid või võisid häirida elutähtsate teenuste
osutamist.
KOVide riskianalüüside koostamist reguleerib § 12 lõike 3 alusel antud määrus.
Üleriigilise riskianalüüsi koostamist juhib Riigikantselei kui valdkonna poliitika kujundaja. See
ülesanne tuleneb eelnõu § 8 lõike 2 punktist 1.
Lõikega 4 sätestatakse, et üleriigilise riskianalüüs esitatakse Vabariigi Valitsusele teadmiseks.
Seda selleks, et Eestit ähvardavad ohud oleksid ka poliitilisel tasandil teadvustatud.
Lõikega 5 sätestatakse, et üleriigilise riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja muutmise
korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Üleriigilise riskianalüüsi koostab Riigikantselei
koostöös määruses nimetatud asutustega, koordineerides analüüside koostamist ja andes
koostamiseks vajalikke suuniseid, näiteks uuendamise sagedus jmt. Määrus on vajalik selleks,
et seotud asutused oleksid teadlikud, milliste riskide hindamise eest keegi vastutab, mis
nõuetele peab analüüs vastama ja kuidas korraldatakse selle koostamine. Võrreldes kehtiva
määrusega asutuste vastutus muutub. Näiteks senini vastutab Päästeamet mh üleujutuse riski
hindamise eest, kuivõrd riskide hindamine on olnud seotud riski realiseerumisel tekkiva
sündmuse lahendamisega. Samas omab ja analüüsib üleujutuse ja muid ilmastikuga seotud
andmeid pädeva asutusena tavapäraselt Keskkonnaamet, kes on edastanud andmed
riskianalüüsi koostamiseks Päästeametile. Niisamuti ei analüüsi Päästeamet ise
transpordiõnnetusi, vaid liikluses toimuvat analüüsib Transpordiamet. Selline andmete
kogumine ja töötlemine ei peaks aga olema Päästeameti ülesanne. Muudatuse tulemusel
esitavad andmeid riskide hindamiseks edaspidi asutused, kes tegelikult vastutavad ohu,
valdkonna või alamvaldkondade eest ja on pädevad seda hindama, st senini riskide hindamisse
kaasatud asutused võivad muutuda riskide hindamise eest vastutavateks asutusteks. Pädevad
asutused määrab Vabariigi Valitsus ohtude, valdkondade ja alamvaldkondade põhiselt, et lisaks
ähvardavatele ohtudele saaks koostatud riskide hinnangud ka valdkondade ja alamvaldkondade
kohta, sätestades ka täpsemad nõuded ja korra nii üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks kui ka
asutuste poolt andmete esitamiseks. Lisaks on kavas koostada üleriigilisest riskianalüüsist
avalik osa, eesmärgiga suurendada ühiskonna teadlikkust ähvardavatest ohtudest ja võimalikest
kriisiolukordadest (rakendusakti kavand lisatud).
§ 12. Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs
22.05.2025
51
Lõikega 1 seatakse KOVile kohustus koostada kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs.
Täpsemad nõuded kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi kohta ning selle koostamise ja
muutmise kord kehtestatakse lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega.
Lõige 2 annab kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi dokumendi sisu. Riskianalüüsi
eesmärk on luua terviklik ülevaade kõikidest kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil
avalduda võivatest ohtudest, mis võivad mõjutada elutähtsa teenuse toimepidevust ja kõiki teisi
avalikke teenuseid, mida kohaliku omavalitsuse üksus pakub oma haldusterritooriumil.
Riskianalüüsis hinnatakse ka nende ohtude avaldumise tõenäosust ja mõju ehk tagajärgi.
Üleriigiline riskianalüüs ja KOVi riskianalüüs on omavahel seotud, see võimaldab saada
tervikliku ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuste, regioonide ja ka riigi riskidest tervikuna.
Samuti ülevaate KOVide valmisolekust kriisideks. Praegu hõlmab üleriigiline riskianalüüs
eelkõige üldist riiklikku vaadet, lähtudes valitsusasutuste antud hinnangutest. Analüüsis puudub
KOVide vaade, samuti KOVide ja nende korraldatavate elutähtsate teenuste vaade. CER
direktiivi kohaselt on liikmesriigid kohustatud koostama üleriigilise riskianalüüsi, mis sisaldab
ka direktiivi lisas esitatud sektorite riskide hindamist. Hindamine peab olema kõiki ohte
hõlmav. Sellist sektoripõhist ja sektoriülest hindamist on võimalik tagada üksnes siis, kui lisaks
valitsusasutuste hinnangutele on olemas ka KOVide hinnangud ohtudele ja riskidele kohalikul
tasemel. Üleriigilise riskianalüüsi protsessi ja seotust KOVide riskianalüüsidega kirjeldab
joonis 2.
Joonis 2. Üleriigilise riskianalüüsi koostamine
KOVi riskianalüüsi tulemusi kasutatakse piirkondade spetsiifiliste ja elutähtsate teenuste
ohtude hindamiseks ja kajastamiseks üleriigilise riskianalüüsi avalikus osas. Üleriigiline
22.05.2025
52
riskianalüüs on aluseks lisaks asutuste riskianalüüsidele ka elutähtsa teenuse osutajate
toimepidevuse riskianalüüsidele. Selleks peavad elutähtsa teenuse osutajad olema teadlikud
spetsiifilistest riskidest, mis võivad esineda nende tegutsemispiirkondades. Edaspidi saavad
elutähtsa teenuse osutajad seda teavet üleriigilisest riskianalüüsist, kuhu omakorda see info
jõuab KOVi riskianalüüsidest. Oluline on juhtida tähelepanu sellele, et joonisel 2 kujutatud
tegevused ei toimu ühel ajal, vaid kindlas järjekorras. Algul hindavad asutused ohte, siis
hinnatakse valdkonna ja alamvaldkonna riske, peale seda koostatakse KOVi riskianalüüs ning
alles viimasena valmib lõplik üleriigiline riskianalüüs. See tähendab seda, et KOVi
riskianalüüsi koostamisel võetakse arvesse koostamise ajaks juba avaldatud üleriigilise
riskianalüüsi osad (asutuste ja valdkondade ja alamvaldkondade osa). Kuna üleriigilist
riskianalüüsi vaadatakse kord aastas üle ning vajaduse korral tehakse jooksvalt muudatusi, siis
praktikas tähendab see, et KOVi riskianalüüsi koostamisel võetakse alati arvesse koostamise
ajaks kättesaadav üleriigiline riskianalüüs ning KOVi riskianalüüsi koostamise ajaks
üleriigiline riskianalüüs juba sisaldab ka asutuste ja sektorite värskemat hinnangut.
Lõikes 3 sätestatakse, et kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi nõuded, selle koostamise
ja muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
Lähtudes volitusnormi üldisest sõnastusest on võimalik dokumendi koostamise korda
reguleerivas määruse osas vajaduse korral täpsemalt sätestada dokumendi koostajad ja
koostamises osalejad (lähteandmete andjad või andmete töötlejad), samuti koostamise juht,
dokumendi kooskõlastajad, arvamuse avaldajad ja kinnitajad ning osalised, kellele valminud
dokument edastatakse, samuti edastamise või avalikustamise viis. Määruses võib määrata ka
lisanõudeid dokumendi rakendamisele ja aruandlusele. Muutmise korda reguleerivas osas saab
vajaduse korral esile tuua, mis perioodi järel ning mis tingimustel dokument üle vaadatakse ja
ajakohastatakse. Dokumendi nõudeid käsitlevas määruse osas saab vajaduse korral detailsemalt
sätestada selle sisu ja ülesehituse.
§ 13. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku ning põhiseadusliku institutsiooni
riskianalüüs
Asutuse ja isiku riskianalüüsi koostavad kõik püsiva kriisiülesandega asutused ja isikud (ka
ETOd) ning põhiseaduslikud institutsioonid. Asutuse ja isiku riskianalüüsi koostamisele eelneb
üleriigilise riskianalüüsi koostamine. Asutuse ja isiku riskianalüüsi koostamine on üks tegevusi
toimepidevuse tagamise, kriisiplaani koostamise ja õppuse korraldamise kõrval, et loetletud
tegevuste tulemusel seada end valmis kriisiülesannete täitmiseks ja kriisiolukordade ajal
tegutsemiseks.
Lõige 1 kirjeldab riskianalüüsi sisu ja paneb selle koostamise kohustuse püsiva kriisiülesandega
asutusele ja isikule, sealhulgas elutähtsa teenuse osutajale, ning põhiseaduslikule
institutsioonile. Seejuures tuleb koostamisel lähtuda üleriigilisest riskianalüüsist, mis annab
vajaliku teadmise ähvardavatest ohtudest ja ohtude ristsõltuvusest jm. Püsiva kriisiülesandega
asutuse ja isiku riskianalüüsi koostamise peamine eesmärk on selgitada välja üleriigilisest
riskianalüüsist tulenevate jm ohtude mõju enda ülesannete täitmisele ja toimepidevusele.
Riskianalüüsi konkreetne sisu avatakse täpsemalt lõike 5 alusel kehtestatavas määruses, kuid
kokkuvõtvalt selguvad asutuse ja isiku riskianalüüsist: 1) ülesannete täitmist ja toimepidevust
mõjutavad ohud; 2) riski realiseerumise mõju püsivate kriisiülesannete täitmisele ja
toimepidevusele; 3) riski maandavad meetmed. Riskianalüüsi koostamisel lähtutakse lisaks
seaduses sätestatule Riigikantselei suunistest.
22.05.2025
53
Lõige 2 annab võimaluse mitmel sama elutähtsa teenuse osutajal koostada ühine riskianalüüs,
seda elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja suunamisel. See võimaldab näiteks kohaliku
omavalitsuse üksusel suunata kohaliku tee sõidetavust tagavaid isikuid koostama ühise
riskianalüüsi, hinnates laiemalt ohtudest tulenevaid mõjusid elutähtsa teenuse osutamisele ja
teenuse toimepidevusele, ning kavandada ühiselt riski maandavad meetmed. Kokkuvõttes võib
see tõhustada teenuse osutajate omavahelist koostööd ja kindlustada toimepidevust.
Lõige 3 kohustab elutähtsa teenuse osutajat enne riskianalüüsi kehtestamist selle
kooskõlastama (saama kinnituse) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajaga. Elutähtsa
teenuse korraldaja kinnitus tagab kindluse, et riskianalüüsid vastavad seatud nõuetele, on kõiki
ohte hõlmavad, et neist selgub mõju elutähtsale teenusele ja selle osutajale ning nad sisaldavad
riski maandavaid meetmeid. Elutähtsa teenuse korraldaja poolne riskianalüüside
kooskõlastamine võimaldab muu hulgas leida kitsaskohad, mis vajavad teenuse osutaja või
korraldaja tähelepanu elutähtsa teenuse toimepidevuse kindlustamiseks, sh elutähtsa teenuse
osutajate nõustamiseks.
Lõige 4 annab Riigikantseleile kui valdkonna poliitikat kujundavale asutusele õiguse küsida
asutuste ja juriidiliste isikute riskianalüüse, et täita § 8 lõikes 2 toodud ülesandeid.
Lõige 5 annab Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku
(sh ka ETO) riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja muutmise korra. Lähtudes
volitusnormi üldisest sõnastusest on võimalik dokumendi koostamise korda reguleerivas
määruse osas vajaduse korral täpsemalt sätestada dokumendi koostajad ja koostamises osalejad
(lähteandmete andjad või andmete töötlejad), samuti koostamise juht, dokumendi
kooskõlastajad, arvamuse avaldajad ja kinnitajad ning osalised, kellele valminud dokument
edastatakse, samuti edastamise või avalikustamise viis. Määruses võib määrata ka lisanõudeid
dokumendi rakendamisele ja aruandlusele. Muutmise korda reguleerivas osas saab vajaduse
korral esile tuua, mis perioodi järel ning mis tingimustel dokument üle vaadatakse ja
ajakohastatakse. Dokumendi nõudeid käsitlevas määruse osas saab vajaduse korral detailsemalt
sätestada selle sisu ja ülesehituse.
Lõike 6 kohaselt tuleb põhiseaduslikel institutsioonidel lähtuda riskianalüüsi koostamisel
käesolevast seadusest, kuid lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest lähtumine
on nende enese otsustada ehk soovituslik järgmistel põhiseaduslikel institutsioonidel: 1)
Riigikogu Kantselei; 2) Vabariigi Presidendi Kantselei; 3) Riigikontroll; 4) Õiguskantsleri
Kantselei; 5) Finantsinspektsioon; 6) kohtuasutused. Eeltoodu jätab põhiseaduslike
institutsioonide enese otsustada, kuidas ja millal riskianalüüs koostada ja kehtestada.
§ 14. Vabariigi Valitsuse kriisiplaan
Lõigetes 1 ja 2 nähakse ette Vabariigi Valitsuse kriisiplaani regulatsioon.
Vabariigi Valitsuse kriisiplaan ehk täitevvõimu plaan koostatakse Riigikantselei juhtimisel
koostöös kõikide ministeeriumidega. Vabariigi Valitsuse kriisiplaan koosneb kahest osast:
ohustsenaariumitest lähtuv riigikaitseline plaan ja üleriigilisest riskianalüüsist lähtuv suure
mõjuga tsiviilkriiside lahendamise plaan. Plaan arvestab julgeolekupoliitika alustes kirjeldatuna
julgeolekukeskkonna ning tegevusvaldkondadega.
22.05.2025
54
Lihtsustatult võib öelda, et Vabariigi Valitsuse kriisiplaani riigikaitseline osa on sarnane
praeguse riigi kaitsetegevuse kavaga (RKTK), mis koostatakse sõjalisest stsenaariumist
lähtudes.
Vabariigi Valitsuse kriisiplaan sätestab eesmärgi, st olukorra, mis peab olema tagatud igal
juhul. Näiteks on riigikaitselise kriisi puhul eesmärk tagada põhiseaduslik kord, territoriaalne
terviklikkus ning elanikkonnakaitse; tsiviilkriisi puhul võib olla eesmärk tagada riigi ja
ühiskonna toimimine, säästes maksimaalselt inimeste elu, tervist ning keskkonda. Püstitatud
eesmärgi saavutamiseks paneb Vabariigi Valitsus asutustele kriisiülesanded, mille puhul tuleb
tagada toimepidevus igas olukorras, ning määrab konkreetsed juhtasutused, kes vastutavad
olukorra lahendamise eest.
Kehtivas hädaolukorra seaduses on kirjeldatud olukorrad, mis teatud lävendist alates vajavad
asutustelt lisaressurssi ning lahendamise vaates omavahelist koostööd. Igale sellisele olukorrale
on määratud Vabariigi Valitsuse määrusega juhtasutus (hädaolukorra lahendamise eest vastutav
asutus). Sama põhimõte säilib ka selle eelnõuga, see tähendab, et Vabariigi Valitsuse
kriisiplaanis määratakse asutused, kes vastutavad kriisiks valmistumise korraldamise ning kriisi
lahendamise eest, VV kriisiplaanis sätestatu kandub edasi ka rakendusakti kavandisse nr 6, kus
on toodud täpsemad nõuded asutuse kriisiplaanide koostamiseks. Näitena võib siin tuua
pandeemia, milleks valmistub ning mille lahendamist juhib Terviseamet, või massilise
korratuse, milleks valmistub ning mille lahendamist juhib Politsei- ja Piirivalveamet.
Erisus kehtiva korraga seisneb selles, et kehtiva korra järgi ei ole tsiviilkriisideks valmistumisel
Vabariigi Valitsusele selget rolli ette nähtud ei planeerimise ega lahendamise vaates. Võimalik
on välja kuulutada eriolukord, ent eriolukorra puhul määratakse lahendajaks minister, mitte
Vabariigi Valitsus tervikuna. Samas on selge, et üleriigilise mõjuga pandeemia (nagu oli
COVID-19) või kogu elektrisüsteemi ohustava ohu (nagu oli veebruaris 2025, kui samal ajal
energiasüsteemi Mandri-Euroopaga sünkroniseerimisega oli katki ka Estlink-2 elektrikaabel)
realiseerumisel on mõjud kõikide ministeeriumide valitsemisaladele ning kahjustada võib saada
nii KOVide, riigiasutuste kui ka ETOde toimepidevus. Sestap on mõistlik, kui Vabariigi
Valitsus kui täitevvõimu esindaja osaleb kriisideks valmistumisel kollektiivselt, koostades
kriisiplaane ning sõnastades Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis enda eesmärgid, prioriteedid,
juhtimise, koostöö ning ressursi jagamise põhimõtted.
Ümbritsev julgeolekukeskkond ning piire ületavad ohud ja kriisid aga vajavad laiapõhjalist
valmistumist, mistõttu sätestatakse seadusega üheselt Vabariigi Valitsuse roll
ühiskonnaülesteks kriisideks valmistumisel ning nende lahendamisel.
Vabariigi Valitsuse kriisiplaan on aluseks ministeeriumidele, kes annavad enda suunised oma
valitsemisala asutustele nende plaanide koostamiseks. Olenevalt valitsemisalast võib asutuse
plaani liita ka ministeeriumiga, näiteks võivad Kultuuriministeerium ning Muinsuskaitseamet
otsustada ühise kriisiplaani kasuks.
Oluline on üle rõhutada, et Vabariigi Valitsuse kriisiplaani eesmärk on tagada võimalike
kriiside eskalatsiooni korral sujuv Vabariigi Valitsuse olukorrateadlikkus ning otsustusprotsess.
Vabariigi Valitsuse kriisiplaan on riigiülene poliitilise tasandi plaan, mis ei asenda asutuste
operatsiooniplaane. Operatsiooniplaani koostamise kohustus jääb jätkuvalt lahendavatele
asutustele (eelnõu § 15). Vabariigi Valitsuse kriisiplaan kajastab riigi suutlikkust koostamise
ajal olemasolevate võimetega erinevaid kriisiolukordi lahendada, seejuures ka edaspidi
keskendub oluline osa planeerimisest kõige tõsisemateks, st riigikaitselisteks kriisideks
22.05.2025
55
valmistumisele. Planeerimise raames selgitatakse tsiviilkriiside lävendid, mille eel vastutab
olukorra lahendamise eest ministeeriumi-asutuse tasand, aga mille ületamisel võib tekkida
suure mõjuga tsiviilkriis (nt pandeemia) ja mille puhul võib sestap olla võimalik valitsuse
sekkumine ja kriisiolukorra või eriolukorra väljakuulutamine.
Nii COVID-19 pandeemia kui ka erinevad õppused on näidanud, et kehtiv hädaolukordadeks
valmistumise süsteem ei loo ulatuslikeks kriisideks piisavat ettevalmistust. Asutuste
planeerimine lõppeb enamasti hädaolukorraga, sh ei planeerita olukordi, kus toimub mitu
hädaolukorda korraga ning enam ei saa arvestada teiste asutuste ressurssidega. Samal ajal ei
arvesta ka riigikaitseline planeerimine võimalusega, et riigikaitselised ja tsiviilkriisid võivad
puhkeda järjestiku või samal ajal, pannes riigi kasutuses olevad ressursid täiendava surve alla.
Seetõttu on oluline, et üleriigiline strateegiline plaan ja asutusteülene planeerimisprotsess
arvestaks kõikide võimalike suure mõjuga kriisidega ning Vabariigi Valitsuse tasandil oleks
kokku lepitud üleriigilised prioriteedid ja ühine tegutsemine.
Seadusega Vabariigi Valitsuse kriisiplaani ülesehitusele detailseid nõudeid ei sätestata, samas
on kavas nii Vabariigi Valitsuse kriisiplaani kui ka asutuse ja isiku kriisiplaanide ülesehitust
ühtlustada Riigikantselei suunisega, et kõigi plaanide ülesehitusel lähtutakse viiesest jaotusest
(olukord, ülesanne, täideviimine, toetus, juhtimine). Seadusega ei seata piiranguid plaani sisule,
jättes selle suuresti plaani koostajate kujundada, seda käesolevast paragrahvist tulenevat
arvestades. Samuti paneb plaan täidesaatva riigivõimu asutustele konkreetseid ülesandeid,
sisaldab kokkulepitud tegevusi ja väljatöötatud lahendusi olemasolevate võimete kasutamiseks,
määrab kriisiolukordade lahendamise eest vastutavad asutused ning omavahelise koostöö korra.
Täpsema metoodika eri tasandi plaanide koostamiseks töötab koostöös ministeeriumidega välja
Riigikantselei.
Joonis 3. Planeerimisprotsess tervikuna
Lõikes 3 sätestatakse, mis tuleb Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis määrata.
Punkt 1. Plaan peab sisaldama kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise tingimusi ja
korda. Selle all mõeldakse seda, et tuleb kirjeldada, kas plaan aktiveerub nt automaatselt
22.05.2025
56
kriisiolukorra kehtestamisega või on vajalik ka kriisiolukorra ohu ilmnedes rakendada
mõningaid ettevalmistavaid meetmeid, näiteks kehtivate plaanide ja kordade ülevaatamine,
varude olemasolu kontrollimine või suurendamine, olukorrateadlikkuse suurendamine, mõne
sündmuse täiendav monitoorimine vms. Samuti peab selge olema, kes võtab vastu otsuse
kriisiplaan kasutusele võtta, on see peaminister või eeltegevuste puhul on ka lahendavate
asutuste juhtidel oma roll.
Lisaks peavad kriisiplaanist selguma rakendamise tingimused ehk niinimetatud lävend, millest
alates loeme kriisi mõju ühiskonnale niivõrd suureks, et otsuste tegemine väljub lahendava
asutuse pädevusest. Näiteks tsiviilkriisi korral elutähtsa teenuse katkestuse puhul, kui suur peab
olema mõju (inimeste arv / majapidamiste arv / mõju teistele teenustele, keskkonnale,
majandusele, tervishoiule), et rakenduks Vabariigi Valitsuse kriisiplaan. Kehtivas
elektrikatkestuste hädaolukorra lahendamise plaanis (HOLP) on hädaolukord sõnastatud
tarbijate arvu ning katkestuse aja alusel. Vabariigi Valitsuse kriisiplaan peab andma
indikaatorid ja loetelu riskidest, mille põhjal on võimalik ja vajalik vastu võtta otsus, et just
valitsuse tasemel plaan on vajalik kasutusele võtta. Oluline on märkida seda, et lävendi
kehtestamisel tuleb kindlasti arvestada eelnõu § 3 lõikes 3 toodut:
Kriisiolukorra kehtestamiseks peavad olema samal ajal täidetud järgmised tingimused:
1) lähimuse põhimõttest tulenevalt pädev asutus või isik ei saa või ei saa õigel ajal kriisi
lahendada või ohtu tõrjuda või selleks valmistuda ja vaja on Vabariigi Valitsuse tasandil tagada
mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsus ja koordineeritus;
2) olukorda ei ole võimalik lahendada käesolevas seaduses sätestatud juhtimiskorraldust
rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata ning
3) vaja läheb tavapärasest rohkem võimeid, sealhulgas personali, vahendeid ja varusid.
Punkt 2. Plaan peab sisaldama Vabariigi Valitsuse eesmärke ja prioriteete erinevate
kriisiolukordade lahendamiseks. Plaanis sõnastatud eesmärk või kavatsus on valitsuse
lühikirjeldus, mis väljendab valitsuse ootust nii riigi kui ka ühiskonna soovitud suhtumisele,
käitumisele, tegutsemisele ja lõpptulemusele kriisiolukorra lahendamisel. Vabariigi Valitsuse
eesmärk annab suunise, kuidas kriisiolukordasid lahendada, ja on esmane lähtealus
valmistumisel, erinevate plaanide koostamisel, piirangute teadvustamisel ja kriisiolukorra ajal
tegutsemisel. Sellest peavad kõik ministeeriumid ja nende valitsemisala asutused juhinduma.
Samuti juhindub sellest Vabariigi Valitsus ise, sõnastades ja sätestades kriisiolukorra ajal riigi
eesmärgi vastavalt § 31 lõikele 1. Kui valitsuse kriisiplaanis sõnastatud eesmärk annab
strateegilise suuna kriisiolukordadeks valmistumisele ja kriisiolukordade ajal tegutsemisele,
siis kriisiolukordade ajal sõnastatakse ka riigi eesmärk konkreetse olukorra lahendamisel.
Täpsustatud eesmärk seob riigi ja ühiskonna tegutsemise veelgi konkreetsemaks ja üheks
tervikuks.
Näitena võib siin tuua Vabariigi Valitsuse eesmärgi veebruaris 2025 toimunud Eesti
elektrisageduse liitumisel Mandri-Euroopa sagedusalaga: Vabariigi Valitsuse eesmärk on
tagada riigi kriitilise veealuse ja energiataristu puutumatus, toimimine ja energiaga varustamise
toimepidevus. Prioriteetide seadmine on oluline mitmik-kriiside korral. Näiteks on Eestis
merereostuse likvideerimine Kaitseväe ülesanne. Juhul, kui peaks olema samal ajal
riigikaitseline kriis (võimalik oht riigi iseseisvusele ja põhiseaduslikule korrale) ning tsiviilkriis
(ulatuslik merereostus Läänemerel, kus kahjustada võivad saada ohustatud liigid ning habras
mikrofloora), siis on Vabariigi Valitsusel õigus seada Kaitseväele prioriteediks valmistuda
riigikaitselise kriisi tõrjumiseks / lahendamiseks ning leppida keskkonnakahjudega.
22.05.2025
57
Punkti 3 alusel määratakse täidesaatva riigivõimu asutuste püsivad kriisiülesanded, mis ei ole
pandud seaduses või seaduse alusel. Selleks esitavad kõik ministeeriumid enda ja valitsemisala
asutuste kriisiülesanded, et Vabariigi Valitsus saaks kriisiplaanis määrata, milliste ülesannete
täitmine tuleb kriisiolukorra ajal tagada. Ministeeriumidel on õigus oma valitsemisala asutuste
kriisiülesandeid täpsustada või seada alamülesandeid. Plaanis koondatakse ka seaduses või
seaduse alusel määratud püsivad kriisiülesanded ministeeriumile ja muu täidesaatva riigivõimu
asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele, põhiseaduslikule institutsioonile, juriidilisele isikule
ja füüsilisest isikust ettevõtjale. Seda selleks, et plaanist selguks tervikpilt eri osalistest ja nende
ülesannetest kriisiolukordadeks valmisoleku loomisel. Sellest koondülevaatest lähtutakse eri
osaliste tegevuste kavandamisel, võimete loomisel, kriisiolukorra lahendamise juhtimise ja
koostöö korraldamisel jm, et oleksime valmistunud kriisiolukordade ajal tegutsema
kooskõlastatult ja ühtselt kogu laia riigikaitse ulatuses, seda riigi eesmärgi saavutamiseks. Kuigi
Vabariigi Valitsuse kriisiplaan ei ole kavandatud avalikuks dokumendiks, siis kavas on
koostada avalik kokkuvõte püsivatest kriisiülesannetest, et teadvustada kogu laia riigikaitse
ulatuses kõigi osaliste rolli kriisides. Kriisiülesanded võivad kriisiti erineda nii mahu, ulatuse
kui ka prioriteetsuse poolest. Kriisiülesande planeerimisel lähtutakse eelnõus toodud
põhimõtetest, sh kaasatakse plaanide koostamisse kõik osalised, kel on sellega puutumus.
Valitsuse kriisiplaanis toodud kriisiülesannete täitmiseks valmistumine ning kriisi korral
täitmine määratud mahus on asutustele kohustuslik.
Näiteks valmistudes Eesti sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa sagedusvõrguga koostati
Vabariigi Valitsuse tegevuskava, milles olid seotud asutustele määratud ülesanded. See
tähendab, et igas kriisis ei pea kõik kriisiülesanded olema aktiivselt täies mahus täitmisel, vaid
sõltuvalt olukorrast määrab Vabariigi Valitsus just selle kriisi lahendamiseks olulise.
Punkti 4 alusel nimetatakse plaanis peamised ehk olulisemad võimed (personal, vahendid,
varud) ja piirangud kriisiülesannet täita. Kriisiolukordadeks valmisolek korraldatakse
kriisiülesannete ja nende täitmiseks vajalike võimete määramise, arendamise, tagamise ja
kasutamise kaudu. Plaanis tuuakse esile ülevaade kriisiülesannete täitmise peamistest võimetest
riigis, mida kavandatakse kriisiolukorra lahendamisel kasutada. Selleks esitatakse
kriisiülesannete täitmiseks kavandatud peamiste võimete loetelu, kirjeldus ja nende kasutusele
võtmise tingimused. Seejuures nimetatakse kriisiülesande täitmise piirangud, mis mõjutavad
suutlikkust, iseloomustavad kriisiülesande täitmise võimet või on oluline teave kriisiolukorra
lahendamisel. Võimete ja piirangute esiletoomine annab võimaluse kasutada olemasolevaid
võimeid erinevate kriisiolukordade lahendamisel ning arusaama riigi suutlikkusest tulla toime
kriisi lahendamisega, seejuures ülevaate puuduolevate võimete kaasamise võimalustest ja
tingimustest.
Võimete kajastamine on oluline ka selleks, et leida lahendused võimelünkadele. Näiteks peab
kriisiplaanis näitama, mis on olukorrale lahendus, kas on olemas teiste riikide või
organisatsioonidega kahe- või mitmepoolsed koostöölepped, mille alusel saab vajaliku võime
kriisi korral Eestisse tuua. Riigikaitselise kriisi vaates saab siin rääkida sellest, et oleme osa
kollektiivkaitsest ja õhuturve on midagi, mida tagavad liitlased. Tsiviilkriiside kohta võib tuua
välja Eesti piiratud suutlikkuse tegeleda korraga suure arvu põletushaavadega patsientidega (nt
seonduvalt suure tööstusõnnetusega vms), seda saab leevendada kahepoolsete lepingutega
mõne teise riigiga.
Piirangute kajastamine kriisiplaanis annab võimaluse Vabariigi Valitsusele edaspidises
arengukavade koostamises kaaluda, kas piiranguga leppida või rahastada piirangu
likvideerimist / leevendamist. Näiteks ei ole praegu Eestis korralikku Soome-laadset varjendite
22.05.2025
58
süsteemi. Sõjalise konflikti vaates on aga varjumine üks elanikkonnakaitse võtmemeetmetest.
Seega on Vabariigi Valitsuse ülesanne kas leppida piiranguga, leida leevendusmeede (viia
inimesteni info, kuidas käepäraste vahenditega maa-aluseid keldreid varjumiskindlamaks teha)
või alustada piirangu likvideerimist õigusruumi muutmisega ning kohustada analoogselt
põhjanaabritega varjendite loomine elumajades.
Sama punkti alusel käsitletakse kriisiplaanis ka täidesaatva riigivõimu asutuste tegevuse
ümberkorraldamist ning vahendite ümberjaotamist selleks, et täita oma kriisiülesannet.
Kriisiolukordade tekkimise korral peavad kriisiolukorda lahendavad ja lahendamist toetavad
osalised otsustavalt käituma ja saavutama kiiresti kohase valmiduse kriisiülesannete täitmiseks.
Kriisiülesannete, tegevuste ja võimete juures on oluline keskenduda ressursile ning anda
vastused küsimustele, mida saab teha, kui pikalt ja mis mahus. Nii sõltub kriisiülesannete
täitmise edukus vahendite ja varude olemasolust ning lahendajate suutlikkusest vajaduse korral
kaasata ja võtta kasutusele kriisiolukorra lahendamiseks lisaressursse. Selle saavutamiseks
pannakse plaanis täidesaatva riigivõimu asutustele täitmiseks konkreetsed ülesanded
korraldada ümber oma tegevus ja jaotada ümber vahendid. Plaani koostamine loob eelduse
niinimetatud sünkroniseeritud valmisolekuks, kus kõik kriisiolukorra lahendamise osalised
teadvustavad konkreetseid kriisiülesandeid ja vajadust võtta või anda kasutusele lisaressursid
kriisiülesande täitmiseks. Lisaressursside all on mõeldud osaliste vahendite ja varude
kasutuselevõttu, seejuures ristkasutamist. Näiteks võidakse plaanis kajastada Maksu- ja
Tolliameti ülesannet toetada Politsei- ja Piirivalveametit konkreetse arvu isikkoosseisuga ja
sõidukitega massilise korratuse kriisiolukorra lahendamisel. Võib ette näha, et see toimub nt
ametiabi vormis. Seejuures oleks see vaid võimalus konkreetse ülesande panemiseks vahendite
ümberjaotamisel, kuivõrd eelkõige lepitakse üksteise toetamine ja koostöö kokku asutuste vahel
ja kajastatakse vastavas plaanis.
Punkti 5 alusel määratakse plaanis kriisiolukorra lahendamise eest vastutavad asutused
üleriigilisest riskianalüüsist tulenevate ja kriisiolukorda põhjustada võivate sündmuste
lahendamiseks, mis on ühtlasi nende asutuste püsivaks kriisiülesandeks. Lahendamise eest
vastutavate valitsusasutuste loetelust selgub, kelle vastutada on kriisiolukorra põhjustada
võivaks sündmuseks valmistumine, seejuures kriisiplaani koostamine, sündmuse vahetu
lahendamine ja juhtimine nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda. See korraldus ühtib senini
HOSist tulenenud hädaolukordadeks valmistumise juhtasutuste määramisega, mille kohaselt
määras valitsus näiteks tiheasustusalal toimuvaks üleujutuseks valmistumist juhtima
Päästeameti, epideemiaks valmistumist juhtima Terviseameti jne. Edaspidi ühtlustatakse sama
korraldus kõiki sündmusi hõlmavalt. Kriisiolukorra lahendamist vahetult juhtivatest asutustest
tervikpildi tekkimiseks loetletakse plaanis ka elutähtsa teenuse korraldajad ja nende
vastutatavad kriisiolukorrad.
Punkti 6 alusel kirjeldatakse plaanis kriisiolukorra lahendamise juhtimise ja koostöö korda.
Plaanis esitatakse riigi terviklik juhtimis- ja koostöö korraldus, mis on ühtne kõigi
kriisiolukordade lahendamisel: nii ühe valdkonna kriisi, mitme samal ajal toimuva kriisi kui ka
kogu riiki hõlmava kriisiolukorra ajal. Plaan kirjeldab, kuidas ühetaolistel alustel toimub
juhtimine ja koostöö, kui terve ühiskond hõlmatakse kriisiolukorra lahendamisse, ja kuidas eri
osaliste tegevus kriisiolukorra lahendamisel seotakse üheks tervikuks. Plaanis tuuakse esile
juhtimistasandid, juhtimisstruktuurid ja nende ülesehitus, mida paindlikult kasutatakse
koostöös osalistega kriisiolukorra lahendamisel kohalikul, regionaalsel ja üleriigilisel tasandil
ning millest riigis lähtutakse valmiduse loomisel. Täpsemalt kirjeldatakse riigiülest
juhtimisstruktuuri kriisiolukordade juhtimiseks. Esitatakse ka juhtimiskorraldus, kus Vabariigi
Valitsusel ja peaministril on keskne roll, st plaanis sisaldub teave Vabariigi Valitsuse,
22.05.2025
59
kriisiolukorra juhi ning kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse ja lahendamisel
osalejate tegutsemise kohta. Esile tuuakse ka juhtimise ja koostöö tegemise põhimõtted,
tööjaotus eri osaliste vahel, osaliste ülesanded ja pädevus kriisiolukorra lahendamise juhtimisel,
laiema koordinatsiooni ja koostöö korraldamisel eri juhtimistasanditel.
Lõike 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus kriisiplaani ning see kehtestatakse käesoleva
seaduse alusel antavas määruses määratud ajavahemikuks. Eelnõu koostajate arvates ja riigi
kaitsetegevuse kava praktikale tuginedes on mõistlik plaani kehtivuse aeg neli aastat. Selle aja
jooksul on võimalik Vabariigi Valitsuse kriisiplaanist lähtuvalt asutustel koostada enda
kriisiplaanid, viia läbi õppusi ja hinnata plaani rakendatavust.
Lõike 5 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Vabariigi Valitsuse kriisiplaani nõuded
ning koostamise ja muutmise korra. Lähtudes volitusnormi üldisest sõnastusest on võimalik
dokumendi koostamise korda reguleerivas määruse osas vajaduse korral täpsemalt sätestada
dokumendi koostajad ja koostamises osalejad (lähteandmete andjad või andmete töötlejad),
samuti koostamise juht, dokumendi kooskõlastajad, arvamuse avaldajad ja kinnitajad ning
osalised, kellele valminud dokument edastatakse, samuti edastamise või avalikustamise viis.
Määruses võib määrata ka lisanõudeid dokumendi rakendamisele ja aruandlusele. Muutmise
korda reguleerivas osas saab vajaduse korral esile tuua, mis perioodi järel ning mis tingimustel
dokument üle vaadatakse ja ajakohastatakse. Dokumendi nõudeid käsitlevas määruse osas saab
vajaduse korral detailsemalt sätestada selle sisu ja ülesehituse.
§ 15. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaan
Lisaks Vabariigi Valitsuse kriisiplaanile koostavad kriisiplaani kõik püsiva kriisiülesandega
asutused ja isikud, sealhulgas ETOd, KOVid. Koostamise regulatsioon sätestatakse käesolevas
paragrahvis. Asutuse ja isiku kriisiplaani koostamisele eelneb üleriigilise riskianalüüsi, asutuse
ja isiku riskianalüüsi ning Vabariigi Valitsuse kriisiplaani koostamine, mis annab teadmise
ähvardavatest ohtudest ja nende mõjudest asutusele ja isikule ning määrab kindlaks
juhtimiskorralduse, sh lahendamise eest vastutava asutuse.
22.05.2025
60
Joonis 4. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisideks valmistumine
Kriisideks valmistumine on pikaajaline ning järjepidev protsess, kus erinevad sammud on
omavahel seotud. Üleriigilise riskianalüüsi ning riigikaitse puhul ohustsenaariumide põhjal
koostatakse Vabariigi Valitsuse kriisiplaan, millega määratakse peamised ohud, mida valitsuse
juhtimisel lahendatakse, ning olulisemad lahendamise eest vastutavad asutused. Asutused ja
isikud koostavad üleriigilise riskianalüüsi baasil enda riskianalüüsi ning selles toodud ohtude
maandamiseks koostavad kriisiplaani, mis peab arvesse võtma Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis
pandud kriisiülesandeid, juhtimist ning eesmärke.
Asutuse kriisiplaan on seotud ka toimepidevuse ning objekti turvalisusega. Asutus peab suutma
oma ülesandeid täita või teenuseid osutada toimepidevalt, selleks on tal vaja nii väljaõpetatud
personali, vahendeid, varusid kui ka taristut, vajaduse korral ka varuasukohta, kus on tagatud
vajalikud kommunikatsioonid, kommunaalteenused, valve ja kaitse jms vajalik.
Plaanides toodud eesmärkide saavutamist tuleb harjutada õppustel, et kontrollida, kas
isikkoosseis teab oma ülesandeid, kas plaanides toodud protseduurid töötavad, kas on olemas
vajalik ressurss jms. Õppustel ja harjutustel saadud õppetunnid tuleb vajaduse korral
vormistada plaanide muudatusteks või võtta arvesse ka näiteks riskianalüüsi koostamisel või
valdkondlike arengukavade planeerimisel.
Asutuse ja isiku kriisiplaani koostamise peamine eesmärk on kirjeldada asutuse või isiku
vastutusel olevate olukordade lahendamist. Kriisiplaanid kajastavad praeguse olukorra
suutlikkust erinevaid suure mõjuga olukordi lahendada, sisaldavad kokkulepitud tegevusi ja
väljatöötatud lahendusi olemasolevate võimete, vahendite ja varude kasutamiseks. Kriisiplaani
koostamisel lähtutakse lisaks seaduses sätestatule vajaduse korral Riigikantselei suunistest.
Kriisiplaani ülesehitusele ja sisule detailseid nõudeid ei sätestata, jättes selle käesolevast
paragrahvist tulenevat arvestades plaani koostajate ja Riigikantselei kujundada. Seega on
22.05.2025
61
koostajal võimalus lisada plaani kogu vajalik info asutuse vastutusel olevate sündmuste
lahendamiseks nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda. Asutuse ja isiku kriisiplaan asendab
senise riigi kaitsetegevuse kava alamkava ja sellega seotud plaanid, lisaks ka hädaolukorra
lahendamise plaanid, mida koostasid hädaolukorra lahendamist juhtivad asutused, võimaldades
edaspidi koondada kõik nii kriisiolukordadeks kui ka alla selle lävendi jäävate sündmuste
lahendamiseks vajaliku ühte plaani.
Oluline on märkida, et eelnõu ei sea kitsendusi selle kohta, kas asutus või isik koostab ühe
plaani, mis hõlmab kõikide kriiside lahendamist, või iga temale olulise kriisi kohta eraldi plaani
või plaani lisa. Kõik oleneb asutuse ja isiku riskianalüüsist tulenevatest ohtudest ning samuti
näiteks sellest, kas tegemist on mitme kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutusega.
Kehtiva HOSi mõistes vastutab PPA näiteks nelja sündmuse lahendamise eest:
- põgenike massiline sisseränne;
- äkkrünnak;
- massiline korratus;
- ulatuslik merepääste.
Sellele võivad lisanduda ülesanded seoses erakorralise seisukorra lahendamisega või
sõjaseisukorrast tulenevad riigikaitseülesanded.
Niisiis on kehtivast õigusest tulenevalt PPA-l kohustus teha mitu plaani erinevate sündmuste
lahendamiseks. See aga ei arvesta näiteks mitmikkriisidega või asjaoluga, et HOSis toodud PPA
vastutusel olevad hädaolukorrad võivad esineda ka näiteks sõjaseisukorra ajal, kui rakendub
hoopis riigi kaitsetegevuse kava alusel koostatud alamkava.
Eelnõu eesmärk on luua keskkond võimalikult laiapindseks planeerimiseks ning arvestades
sellega, et kriisid ei juhtu üksikult ning vaakumis, vaid võivad avaldada ühiskonnaülest mõju
ning olla doominoefektiga. Seega peab iga asutus hindama ise, milline plaani vorm on talle
kõige sobivam ja kas tema kriisiülesannete täitmise planeerimiseks on vajalik üks plaan või
mitu (nt eraldi riigikaitseliste ja tsiviilkriiside tarbeks).
Lõikes 1 pannakse kriisiplaani koostamise kohustus igale püsiva kriisiülesandega asutusele ja
isikule, sealhulgas elutähtsa teenuse osutajale ja kohaliku omavalitsuse üksusele, ning
sätestatakse vähim, mis peab kriisiplaanis sisalduma. Seejuures tuleb kriisiplaani koostajal
lähtuda üleriigilisest ja asutuse või isiku riskianalüüsist, riigikaitse puhul ka
ohustsenaariumidest, kavandades kõiki ohte hõlmav tegutsemine ja püsivate kriisiülesannete
täitmine nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda. Kriisiplaani sisus ette nähtud osa võib jätta
täitmata üksnes juhul, kui see pole vajalik püsiva kriisiülesande täitmiseks kriisiolukorra ajal
või enne seda ja sellele järeldusele on jõutud plaani koostamise käigus, tehes vastava märke.
Näiteks, kui plaani koostaja jõuab arusaamisele, et püsiva kriisiülesande täitmiseks pole
rahvusvahelist abi vaja kaasata, siis seda osa plaanis ei täideta, märkides vaid plaanis, et
rahvusvahelise abi kaasamise vajadus puudub. Koostatav kriisiplaan on kasutatav igas
olukorras, kui ilmnevad plaanis toodud tingimused, kriisiplaani kasutusele võtmine ei sõltu
Vabariigi Valitsuse otsustatavast kriisiolukorrast.
Punkti 1 alusel kirjeldatakse kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise tingimusi ning
korda. Siin esitatakse näiteks, millise kriisiülesande täitmiseks ja olukordade lahendamiseks
plaan on koostatud; kas plaani rakendatakse kriisiolukorra ajal või ka enne seda; mis
indikaatorite ja kriteeriumide alusel ja mis olukorras võetakse plaan kasutusele; kes otsustab
plaani kasutuselevõtu; kas ja kuidas on plaan seotud muude plaanidega jmt.
22.05.2025
62
Punkti 2 alusel tuleb kriisiplaanis kirjeldada tegevusi ja lahendusi kriisiplaani rakendamiseks.
Toimepidevust reguleerib eelnõu § 18. Kriisiplaanist selgub, kuidas tegutsetakse kriisiolukorra
tekkimisel ja selle ajal; milline on kriisiülesannete täpne sisu; mis tegevusi kriisiülesande
täitmiseks ellu viiakse; milline on tegevuste elluviimise suutlikkus; kuidas, millal ja kellega
täidetakse kriisiülesanne; milline on kavandatud tegevuskäik kriisiülesande täitmisel; millised
on otsustuskohad jm vajalik. Samuti saab koostada plaani mitte ainult kriisiolukorras
tegutsemiseks, vaid ka sündmustele reageerimiseks enne kriisiolukorda. Nii näiteks saab
Päästeamet koostada kriisiplaani, kus on reageerimine, lahenduskäigud ja koostöö teiste
osalistega nii ulatusliku päästesündmuse ajal kui ka Vabariigi Valitsuse välja kuulutatud
kriisiolukorras.
Punkti 3 alusel tuuakse kriisiplaanis esile võimed, sealhulgas personal, vahendid ja varud
kriisiplaani rakendamiseks.
Kriisiplaanis nimetatakse ka piirangud, mis mõjutavad ja iseloomustavad kriisiplaani täitmist.
Võimete ja piirangute esiletoomine annab võimaluse kasutada olemasolevaid võimeid erinevate
olukordade lahendamisel ning arusaama suutlikkusest tulla toime asutusele pandud ülesannete
täitmisega.
Seega tuleb kriisiplaanis esitada vähemalt:
1) kriisiplaani rakendamiseks vajalikud võimed;
2) võimete kasutamiseks vajalikud vahendid ja varud ning ka personal.
Kriisiplaani rakendamiseks kavandatud tegevuste loetelu on ühtlasi peamiste võimete loetelu,
sest võimed iseloomustavad suutlikkust tegevusi reaalselt täita. Kriisiplaanis loetletakse
võimed ja kirjeldatakse, mida nendega saab teha, mis on ajaline faktor ja mis ressursist võime
koosneb. Näiteks võib võime koosneda järgnevast: 1) osalised, kokkulepped; 2) inimesed; 3)
vahendid, sh seadmed, finants, materjal; 4) varud (v.a riigi tegevusvaru); 5) infrastruktuur, sh
ehitised, territoorium/maa-ala; 6) võrgu- ja infosüsteem, sh andmebaasid, sidesüsteemid; 7)
tegutsemispõhimõtted, sh toimingud, reeglid; 8) võime juhtimine; 9) info; 10) õiguskeskkond;
11) inimesed. Ressursside all kirjeldatakse kogu olemasolevat ressurssi, sealhulgas vabatahtlike
ja reservide kaasamise võimalusi.
Ülevaade ressursist annab teadmise, mida on võime saavutamiseks, kasutamiseks ja tagamiseks
vaja ning millest sõltub kriisiplaani täitmise suutlikkus. Seejuures esitatakse nii enda kui ka
kaasatavad võimed, mida saab kriisiplaani täitmiseks kasutada, koos nende kasutusele võtmise
tingimustega. Kriisiplaanis esitatakse ülevaade vahendite ja varude olemasolust ning nende
täiendamise võimalustest, et kindlustada võimete jätkusuutlik kasutamine. Seejuures esitatakse
kokkulepped asjassepuutuvate vahendite ja varude kaasamiseks ning nende ristkasutamiseks
koos tingimustega. Varude all ei mõelda siin riigi tegevusvaru, vaid kriisiplaani rakendavate ja
selle rakendamist toetavate asutuste ja isikute enda varusid.
Punkti 4 kohaselt tuleb kirjeldada plaani rakendamisel juhtimise ja koostöö korraldus teiste
asjassepuutuvate asutuste ja isikutega, sealhulgas nende kaasamine, nii kriisiolukorra ajal kui
ka vajaduse korral enne seda. Juhtimine ja koostöö sõltub nii püsiva kriisiülesande olemusest
kui ka lahendada vajava olukorra mastaapsusest. Näiteks ministeeriumid peavad tagama oma
valitsemisalas tegevuste ühtsuse ja koordineerituse, mistõttu tuleb ministeeriumidel kirjeldada
üldiselt kogu riiki hõlmavat ja detailselt valitsemisala hõlmavat juhtimise ja koostöö korraldust.
Samas elutähtsa teenuse osutajatel tuleb kirjeldada vaid plaani rakendamisel kasutatavat
22.05.2025
63
juhtimist ja koostööd oma teenuse osutamiseks, sh muutused elutähtsa teenuse korraldaja
tegutsema asumisel.
Plaanis kirjeldavad asutused ja isikud nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda rakendatava
juhtimis- ja koostöö korraldust: milline on juhi kriisiplaanis kirjeldatud eesmärk ülesannete
täitmiseks ja olukorra lahendamiseks; kes püstitab tegutsemise eesmärgi kriisiolukorra
tekkimisel; kuidas juhitakse tegevust ja ülesannete täitmist asutuse või isiku vastutusala
hõlmavalt, kuidas jaotuvad pädevused; millised on koostöökokkulepped ja kuidas on
korraldatud koostöö; kuidas kaastakse asjassepuutuvad osalised ja mis ülesande täitmiseks;
milliseid juhtimisstruktuure kasutatakse, kuidas need omavahel suhestuvad ja kuidas nende
tegevus on korraldatud; kuidas suhestub juhtimine ja juhtimisstruktuuride tegevus vastava
valitsemisala ja riigiülese korraldusega ning erinevate juhtimistasanditega; kuidas on seotud
juhtimis- ja koostöö korraldus õigusruumiga ja kokkulepetega; kuidas suhestuvad
asjassepuutuvad asutused ja isikud juhtimisstruktuuride tegevusega; ning muu vajalik. Esitatud
juhtimis- ja koostöö korraldus peab olema ühetaoline ja paindlikult rakendatav nii erinevate
kriisiolukordade ajal kui ka enne neid, st kõigis olukordades, mil on vaja korraldada asutuse või
isiku põhitegevusega seotud ülesannete täitmiseks tegevusi tavapärasest erinevalt, sh ohu
tuvastamisel, mõjude ilmnemisel, sündmuse lahendamiseks jmt. Seejuures sõltub juhtimis- ja
koostöö korralduse rakendamise ulatus konkreetse olukorra iseloomust ja vajadusest. Näiteks
ei eelda kriisiplaani rakendamine alati staabi moodustamist, kuivõrd selle vajaduse tingib
olukord – tihti võib juhtimise toetamiseks olla piisav kriisiaegse töökorralduse rakendamine
tavapärase ülesehituse põhiselt ja koostöö korraldamine asjassepuutuvate osalistega tavapäraste
koostööformaatide kaudu. Staap on juhtimiskorralduse tööriist, kuid selle rakendamine on
otstarbekas kavandada otsusepõhisena. Kriisiplaanist selgub, kuidas eri tasandite ja osaliste
tegevus seotakse juhtimis- ja koostöö korraldusega üheks tervikuks.
Punktide 5 ja 6 järgi kirjeldatakse avalikkuse teavitamise ja teabevahetuse korraldust plaani
rakendamisel nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda. See tähendab, et kriisiplaani osaks on
olukorra lahendamist toetavate kommunikatsioonitegevuste kirjeldus, kus nimetatakse näiteks
sihtrühmad, sidusrühmad, teavituskanalid, katussõnumid, meediateeninduse korraldus jms.
Plaanis kirjeldatakse teabevahetust asutuste ja isikute vahel, näiteks nii teabevahetus
kriisiplaani rakendamisel osalevate asutuste ja isikute vahel kui ka käivitatud juhtimisstruktuuri
seas, samuti olukorrateadlikkuse tagamine jms. Vajaduse korral saab esile tuua ka
teabevahetuse ja suhtluse korralduse rahvusvaheliste partneritega.
Punkti 7 kohaselt peavad püsiva kriisiülesandega asutused ja juriidilised isikud oma
kriisiplaanides läbi mõtlema ja vajaduse korral ka planeerima elanikkonnakaitse tegevused.
Päästeamet, Häirekeskus, Terviseamet ja Sotsiaalkindlustusamet aitavad püsiva
kriisiülesandega asutustel ja juriidilistel isikutel mõelda läbi ja planeerida elanikkonnakaitse
tegevused, kui neid on, nt elutähtsa teenuse osutaja keskendub oma plaanis kitsalt elutähtsa
teenuse taastamisele, kuid peaks vaatama pilti laiemalt ning seda just elanike vaatest – kas
elanike vajadused on kaetud ja kas teenused on neile kõik tagatud, kas teenuste katkestuse
korral on vajalik Häirekeskuse abil korraldada ohuteavitust (EE-ALARM, kriisiinfotelefoni
käivitamine), võib olla vajalik viia läbi ulatuslik evakuatsioon või teha päästetöid, tekib suur
hulk kannatanuid ja vajalik on rakendada katastroofimeditsiini võimeid või anda seoses
ulatusliku evakuatsiooniga või muul põhjusel ulatuslikku vältimatut sotsiaalabi ja
psühhosotsiaalset abi kriisides. Päästeamet vahendab erinevaid osalisi ning koondab parima
elanikkonnakaitse teadmise: ohuteavituse puhul tuleb kaasata Häirekeskus, esmaabi ja
katastroofimeditsiini vallas Terviseamet, vältimatu sotsiaalabi ja psühhosotsiaalse abi korral
Sotsiaalkindlustusamet.
22.05.2025
64
Punktiga 8 pannakse plaani koostajale kohustus läbi mõelda ja planeerida rahvusvahelise abi
vajadus, kaasamine, vastuvõtmine ja kasutamine. Plaanis tuleb nimetada, kas kriisiplaani
rakendamiseks on vaja kaasata rahvusvahelist abi või piisab olemasolevatest võimetest,
vahenditest ja varudest. Plaanis esitatakse: 1) rahvusvahelise abi vajadus ja selle ulatus (kas ja
millist abi on vaja, mida, kellelt, kui palju, kui kiiresti ja mis tingimustel kaasata on võimalik);
2) rahvusvahelise abi taotlemise korraldus (mis ja kelle otsuseid taotlemine nõuab, kes ja kuidas
taotleb, mida, kellelt ja kuidas, keda teavitada tuleb jms); 3) rahvusvahelise abi vastuvõtmise ja
kasutamise konkreetne korraldus (kes teeb, mida, kuidas, miks). Oluline on seejuures, et
asutused ja isikud mõtleksid läbi ja suhtleksid välispartneritega abi andmise ja vastuvõtmise
teemal ning teaksid rahvusvahelise abi kaasamise riigisisese koordinatsiooni korraldust.
Lõike 2 kohaselt peavad täidesaatva riigivõimuga asutused, kellele on määratud püsiv
kriisiülesanne, ning kohaliku omavalitsuse üksused lähtuma oma kriisiplaani koostamisel
Vabariigi Valitsuse kriisiplaanist, kus on määratud kriisiolukorra lahendamise eest vastutavad
asutused ning kirjeldatud terviklikult riigi peamisi võimeid ja juhtimiskorraldust.
Planeerimisloogikast lähtuvalt on alati kõrgema taseme plaan aluseks madalama taseme
plaanide koostamisele. RiKSi alusel koostatakse riigi kaitsetegevuse kava, milles toodud
ohustsenaariumite, ülesannete jaotuse ja juhtimiskorralduse baasil koostab iga ministeerium
enda alamkava ning osas valitsemisalades (nt Kaitseministeerium, Siseministeerium) ka
valitsemisala asutused enda kavad. See on vajalik selleks, et loogiliselt liikuda ülesannete
täitmise kirjeldamisel üldiselt tasandilt rohkem detailsele ning osalt säilitada ka
teadmisvajaduse põhimõte, kus näiteks riigisaladusega kaitstud teave jääb vajaduse korral
valdava asutuse kasutusse. Samas aga näiteks võtavad kõik asutused planeerimise aluseks
samad ohustsenaariumid ehk planeerivad samast ohust lähtudes ning on teadlikkus, kellele on
määratud ülesanne toetada nn juhtasutusi ja millises etapis on kriitiline teha milliseid otsuseid
ning kes neid teeb.
Lõike 3 kohaselt võib püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani kasutusele võtta igal
ajal, kui ilmnevad kriisiplaanis toodud tingimused. Nii võib kehtestada asutuse kriisiplaani
päästesündmuse jaoks, korrakaitselise sündmuse jaoks, massilise korratuse jaoks vms. Nii nagu
kehtivas õiguses otsustab ulatusliku päästesündmuse, korrakaitsesündmuse või hädaolukorra
puhul plaani kasutusele võtmise asutuse juht, toimub see ka edaspidi kõnealuse sätte alusel
samamoodi. Nii nagu praegu otsustab asutuse juht oma valdkonnas olevale sündmusele
reageerimise ja vastava plaani käivitamise, otsustab ta seda ka eelnõu järgi. Püsiva
kriisiülesandega asutuse või isiku juht võib otsustada kriisiplaani kasutusele võtmise juhul, kui
ta tuvastab, et kriisiolukorda põhjustada võiv oht esineb ning seda tuleb tõrjuda. See sarnaneb
praeguse HOSi § 14 lõike 3 põhimõttega, mille järgi seda, kas on tegemist hädaolukorraga,
otsustab hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus.
Kui Vabariigi Valitsus on kehtestanud kriisiolukorra, saab püsiva kriisiülesandega asutus ja isik
kasutusele võtta kriisiolukorraks tehtud kriisiplaani. Püsiva kriisiülesandega asutused ja isikud
saavad ise valida, kas teevad ühe või mitu kriisiplaani, kas teha enne kriisiolukorda
väiksemateks sündmusteks ühed plaanid ja suuremateks, kriisiolukorra lävendit ületavate
olukordade lahendamiseks teised. Oluline on, et lävendit ületavate sündmuste lahendamist
puudutavad plaanid ja plaani osad lähtuksid Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis antud suunistest,
sh seal määratud eesmärkidest, juhtimisloogikast ja kokku lepitud kriisiülesannetest. Vt
täpsemalt rakendusakti kavandist (§ 15 lg 15 alusel).
22.05.2025
65
Lõike 4 kohaselt peavad püsiva kriisiülesandega asutused ja juriidilised isikud, kes kaasatakse
kriisiplaani rakendamisse, osalema vastutava asutuse kriisiplaani koostamisel ja tagama selle
rakendamise korral kriisiplaanis kokkulepitud võimed, vahendid ja varud. Kriisiplaanist on
kasu vaid juhul, kui selle koostamisel osalevad kõik vajalikud osalised ja nende kavandatud
kokkulepped toimivad ka plaani rakendamisel. Seetõttu on oluline ühelt poolt, et lahendavad
asutused ei koosta kriisiplaane ilma vajalikke osalisi kaasamata, ning teiselt poolt, et kaasatud
osalised täidaksid sõlmitud kokkuleppeid ka plaani rakendamisel. Lisaks on oluline, et lahendav
asutus oleks teadlik kaasatud osaliste võimete, vahendite ja varude kasutamise tingimustest,
mistõttu esitatakse kriisiplaanis ka piirangud, mis mõjutavad osaliste võimete, vahendite ja
varude kaasamist ja kasutamist. See kohustus võimaldab kriisiplaani rakendaval ja kaasatud
osalistel leppida koos kokku, kuidas nad olukorda koos lahendavad. See suunab asutusi ja
isikuid üheskoos valmistuma neile pandud ülesannete täitmiseks ja olukordade lahendamiseks,
et tagada vajalike võimete parim võimalik väljaselgitamine, arendamine, tagamine ja
kasutamine. Lisaks võimaldab see kokku leppida vajaliku korralduse koos tegutsemiseks,
näiteks vajalik juhtimise korraldus ja juhtimisstruktuuride moodustamine, teabevahetus, kulude
üle arvestuse pidamise ja kulude hüvitamise korraldus jms.
Joonis 5. Ristsõltuvused, mis tuleb plaanide koostamisel partneritega lahendada
Lõige 5 annab ministeeriumile võimaluse ühise kriisiplaani koostamiseks oma valitsemisala
asutusega ning ühisplaani võivad koostada Rahandusministeerium, Eesti Pank ja
Finantsinspektsioon. Täpsemad tingimused ühisplaanide koostamisele sätestatakse käesoleva
paragrahvi lõike 15 alusel antavas määruses.
Lõige 6 kohustab Eesti Panka kooskõlastama koostatud kriisiplaani Rahandusministeeriumiga
ja esitama selle arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile. Eeltoodut rakendatakse juhul,
kui nad ei ole koostanud eelmises lõikes nimetatud ühisplaani. See kohustus võimaldab Eesti
Pangal leppida Rahandusministeeriumi ja Finantsinspektsiooniga ka ilma ühisplaani
koostamata kokku, kuidas nad kriisiolukorda koos lahendavad, ning kindlustada sõlmitud
kokkulepete toimimise kriisiplaani rakendamisel.
Lõige 7 annab võimaluse mitmel sama elutähtsa teenuse osutajal koostada ühine kriisiplaan ehk
ühisplaan, seda elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja suunamisel. See võimaldab näiteks
kohaliku omavalitsuse üksusel suunata kohaliku tee sõidetavust tagavaid isikuid koostama
ühise kriisiplaani, et kindlustada seeläbi elutähtsa teenuse osutamine ja suurendada teenuse
22.05.2025
66
osutajate omavahelist koostööd ja toimepidevust. Eriti oluline on selline võimalus näiteks juhul,
kui sama teenust pakub palju väikseid teenuseosutajaid.
Lõige 8 viitab selguse huvides ETOde kriisiplaani osas § 74 lõikele 6, mille alusel kehtestatakse
ETO-le toimepidevuse nõuded. ETOde kriisiplaani üks olulisemaid osasid on läbi mõelda ja
planeerida elutähtsa teenuse osutamine vastavalt ETO-le seatud toimepidevusnõuetele.
Lõike 9 alusel peab elutähtsa teenuse osutaja enne kriisiplaani kehtestamist saama kinnituse
elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajalt. Elutähtsa teenus korraldaja kinnitus tagab, et
kriisplaan vastab seatud nõuetele ja sisaldab lahendusi elutähtsa teenuse toimepidevaks ja
katkematuks tagamiseks ning teenuse taastamiseks selle katkemisel. Elutähtsa teenuse
korraldaja poolne kriisiplaanide kooskõlastamine võimaldab muu hulgas leida kitsaskohad, mis
vajavad teenuse osutaja või korraldaja tähelepanu elutähtsa teenuse toimepidevuse
kindlustamiseks, sh elutähtsa teenuse osutajate nõustamiseks.
Lõike 10 alusel on Eesti Pank, kohaliku omavalitsuse üksused ja teised elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldajad kohustatud kirjeldama kriisiplaanis ka elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamiseks vajalikke tegevusi nii tsiviilkriisis kui ka sõjalises kriisis. Plaanis
toob elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja eraldi esile tegevused, mida ja kuidas ta
kavandab ellu viia elutähtsa teenuse häirete ja katkestuste või nende tekkimise ohu korral,
lähtudes seejuures eelmises paragrahvis sätestatust (vt lisaks eelnimetatud punkti seletust).
Nimetatud tegevustest selgub, kuidas tegutseb ja mida teeb elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldaja elutähtsa teenuse kättesaadavuse tagamisel, elutähtsa teenuse osutaja toetamisel ja
elutähtsa teenuse häiretest või katkestustest tulenevate mõjude ilmnemisel. Eeltoodu sisaldab
tegevusi, kuni on taastatud teenuse tavapärane osutamine. Seejuures esitatakse tegevused
elutähtsa teenuse piiramiseks, sealhulgas teenuse taastamise või piiramise tähtsuse järjekord ja
tingimused.
Lõikes 11 täpsustatakse kohaliku omavalitsuse üksuste kriisiplaani koostamise kohustust
sättega, et see koostatakse püsivate kriisiülesannete täitmiseks oma haldusterritooriumi kohta,
ning sätestatakse võimalus, et kohaliku omavalitsuse üksus võib koostada kriisiplaani ühe või
mitme omavalitsusega ühiselt.
Haldusterritooriumi täpsustus lisatakse, et oleks selge kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne
koostada kriisiplaan kõigi kohaliku omavalitsuse püsivate kriisiülesannete täitmiseks, mida
täidetakse tema territooriumil. St mitte ainult kohaliku omavalitsuse üksuse enda ja tema
hallatavate asutuste osutatavate, vaid ka erasektori täidetavate kohaliku omavalitsuse üksuse
püsivate kriisiülesannete täitmiseks, näiteks eraomandis olevad üldhooldusteenuse osutajad,
sotsiaalhoolekandeteenuse pakkujaid jm seotud osalised. Selleks kavandab kohaliku
omavalitsuse üksus koostöö oma haldusterritooriumil asuvate sotsiaalteenuse osutajatega.
Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiülesandeks olevate ööpäevaringsete sotsiaalteenuse puhul
eeldatakse, et kriisiolukorra ajal tagab teenust kasutavatele isikutele kriisiaegse teenuse
korralduse ja selle läbimõelduse teenuseostaja haldusterritooriumi järgne kohaliku
omavalitsuse üksus. Kohaliku omavalitsuse üksus, kelle eestkostel asuvad isikud kasutavad
ööpäevaringset teenust teises omavalitsuses, lepib kriisiülesanded kokku isiku sotsiaalteenusele
suunamisel ning tagab vajalikud nõusolekud kriisiülesande täitmiseks.
Kohaliku omavalitsuse üksusele lisatakse ka võimalus ühise plaani koostamiseks teiste
omavalitsusüksustega. Näites kui mitmel kohaliku omavalitsuse üksusel on samad elutähtsa
teenuse osutajad või ühiselt korraldatakse ühe või mitme kriisiülesande täitmist, nt varjupaiga-
22.05.2025
67
või turvakoduteenus, võivad kohaliku omavalitsuse üksused otsustada ühise plaani koostamise
kasuks. Sõltuvalt ühisosa suurusest võivad kohaliku omavalitsuse üksused kriisiplaani koostada
ühiselt kogumahus või ainult üksikute ülesannete kaupa.
Lõikest 12 tulenevalt peab kohaliku omavalitsuse üksus oma kriisiplaani kooskõlastama
Sotsiaalkindlustusameti, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Päästeametiga ning esitama
arvamuse andmiseks teistele asjassepuutuvatele osalistele. Sotsiaalkindlustusamet ja Haridus-
ja Teadusministeerium kooskõlastavad plaanides oma valdkondlikule kompetentsile toetudes
vastavalt sotsiaalteenuste ja haridusteenuste osad ning Päästeamet kooskõlastab tervikliku
kriisiplaani (seejuures on Päästeameti kooskõlastuse eelduseks Sotsiaalkindlustusameti ning
Haridus- ja Teadusministeeriumi kooskõlastuste olemasolu). Päästeameti kooskõlastus
kõikidele kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiplaanidele tagab plaanide võimalikult ühetaolise
kvaliteedi, kuid samuti võimaldab esile tuua kattuvusi erinevate omavalitsuste kriisiplaanide
vahel. Kohaliku omavalitsuse üksuse nõustamine ja täidesaatva võimu asutuste koostöö
korraldamine regionaalsel tasandil on Päästeameti ülesanne, mille täitmiseks on omavalitsuste
kriisiplaanide kooskõlastamine oluline, kuivõrd toob esile kitsaskohad, millele nõustades jms
toetades tähelepanu pöörata.
Arvamuse andmiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus kriisiplaani esitama neile asutustele,
kes on kriisiplaani koostamisse kaasatud, kellel on kriisiplaanis tooduga puutumus või kes
võiksid anda plaanile lisandväärtust. Asutuste nimetusi seaduses ei esitata, sest
omavalitsusüksustes võivad nimetused ja ülesannete jaotused olla erinevad.
Lõige 13 kohustab püsiva kriisiülesandega asutusi ja isikuid edastama kriisiplaani
Riigikantseleile selle nõudmisel, et tagada plaanide omavaheline kooskõla. Riigikantselei
toetab asutusi ja isikuid kriisplaanide koostamisel, kriisiolukordadeks valmistumisel ja nende
lahendamisel. Riigisaladust ja salastatud välisteavet sisaldava plaani juurdepääsu osas
lähtutakse RSVSist ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ehk juurdepääs on kitsale ringile,
et kaitsta riigisaladust. Eelnõu ei erine suuresti kehtivast õigusest: VVSi § 77 lõige 2 sätestab,
et Riigikantseleil on õigus saada oma ülesannete täitmiseks ministeeriumidelt ja teistelt
täidesaatva riigivõimu asutustelt, kohaliku omavalitsuse üksuse organitelt ja asutustelt ning
avalik-õiguslikelt või eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt vajalikku teavet. Seega on see õigus
praegu täpselt samamoodi olemas. Riigikantselei kontrollib, kas kriisiplaan vastab seaduses ja
selle alusel kehtestatud õigusaktides toodud tingimustele, ja hindab kooskõla Vabariigi
Valitsuse kriisiplaani ja teiste asutuste ning isikute kriisiplaanidega.
Riigikantselei peab tagama tervikliku planeerimise ning et on tehtud koostööd teiste asutustega,
kes on plaani rakendamisel osalised, samuti tuleb tagada, et plaanides ei oleks n-ö halle alasid
ja läbirääkimata teemasid, et oleks asutusteülene koordinatsioon ja vaade. Plaane koostavad
asutused ja juriidilised isikud peavad olema teadlikud teiste asutuste vajadustest ja tellimustest.
Samuti on Riigikantselei peaministrit ja Vabariigi Valitsust toetav asutus, mis peab tagama
kriisi ajal nii peaministri (kriisiolukorra juhi) kui ka Vabariigi Valitsuse operatiivse nõustamise.
Lõige 14 paneb püsiva kriisiülesandega asutustele ja isikutele kohustuse kriisiplaanis esitatud
elanikkonnakaitse tegevuste ja lahenduste kavandamisel teha koostööd Päästeametiga, kuna
Päästeamet on elanikkonnakaitset koordineeriv asutus, kellel on tervikvaade elanikkonnakaitse
tegevustest ja vajadustest.
22.05.2025
68
Lõikega 15 antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada püsiva kriisiülesandega asutuse ja
isiku kriisiplaani nõuded ning selle koostamise ja muutmise ning kasutusele võtmise ja
rakendamise täpsem kord (rakendusakti kavand lisatud).
Lõikega 16 antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada elutähtsa teenuse osutaja
kriisiplaani nõuded ning selle koostamise ja muutmise ning kasutusele võtmise ja rakendamise
täpsem kord (rakendusakti kavand lisatud).
Lähtudes volitusnormide üldisest sõnastusest on võimalik dokumendi koostamise korda
reguleerivas määruse osas vajaduse korral täpsemalt sätestada dokumendi koostajad ja
koostamises osalejad (lähteandmete andjad või andmete töötlejad), samuti koostamise juht,
dokumendi kooskõlastajad, arvamuse avaldajad ja kinnitajad ning osalised, kellele valminud
dokument edastatakse, samuti edastamise või avalikustamise viis. Määruses võib määrata ka
lisanõudeid dokumendi rakendamisele ja aruandlusele. Muutmise korda reguleerivas osas saab
vajaduse korral esile tuua, mis perioodi järel ning mis tingimustel dokument üle vaadatakse ja
ajakohastatakse. Dokumendi nõudeid käsitlevas määruse osas saab vajaduse korral detailsemalt
sätestada selle sisu ja ülesehituse.
§ 16. Finantssektori erand
Riskianalüüside ja kriisiplaanide koostamisel tuleb arvestada eelnõu §-s 36 sätestatud
eranditega finantskriisi lahendamisel, mis näeb ette Riigikogule teatud õigused finantssektori
suhtes. Kui pangad, Eesti Pank ja Finantsinspektsioon oma riskianalüüse ja plaane koostavad,
siis peavad nad arvestama selles paragrahvis toodud regulatsiooni, et kriisiolukorra ajal võib
teatud juhtudel Riigikogu sekkuda ja otsustada paragrahvis sätestatud meetmeid. Kriisiplaanis
saab ette näha n-ö kommunikatsiooniahelad. Samuti tuleb arvestada Finantsinspektsiooni
rolliga, kelle ülesanne on suhelda Euroopa Keskpangaga.
§ 17. Õppused
Paragrahv 17 reguleerib õppusi.
Lõikega 1 pannakse Vabariigi Valitsusele kohustus korraldada vähemalt kord aastas
riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks õppus ning vähemalt üks kord nelja aasta jooksul
mitmest sündmusest põhjustatud kriisiolukorra lahendamise õppus mitme asutuse ja isiku
kriisiplaani samaaegse rakendamise harjutamiseks, nt nagu oli õppus CREVEX.
Lõige 2 sõnastab õppuse korraldamise eesmärgi ja määrab asutused ja isikud, kel on kohustus
neid korraldada. Õppusi korraldatakse eesmärgil, et kontrollida ja harjutada oma valmisolekut
lahendada kriisiolukord ja täita püsivaid kriisiülesandeid. Õppuse korraldamise kohustus
kehtib Vabariigi Valitsusele ja kõigile püsiva kriisiülesandega asutustele ja isikutele,
sealhulgas kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele, elutähtsa teenuse osutajale ja
kohaliku omavalitsuse üksusele. Kriisiolukorra lahendamise ja püsivate kriisiülesannete
täitmise valmisoleku all mõeldakse võimet ehk inimesi, oskuseid, väljaõpet, varustust,
juhtimist ja kordasid, sidet, varusid ja muid vahetult ülesande täitmiseks vajalikke
komponente.
Õppus korraldatakse võimalikule kriisile või elutähtsa teenuse katkestusele lähedastes
tingimustes. Õppusel kas harjutatakse vajalikke oskusi või selle käigus kontrollitakse, kas
asutused on valmis kriisiolukorda lahendama, kas selleks on loodud vajalik suutlikkus ning
22.05.2025
69
kas kirjapandud reeglid toetavad seda ja vastavad tegelikkusele. Õppusel üleskerkinud
tähelepanekud, ettepanekud ja probleemid aitavad asutusel kõrvaldada valmisoleku
kitsaskohad, näiteks töökorraldust muuta, varusid täiendada või panustada senisest enam
võimete arendamisse. Õppusi võib teha ühe kriisi põhiselt, sündmuse põhiselt või ka erinevate
kriiside üheaegse esinemise võimaluse läbimängimisena. Samuti võib õppuse korraldada vaid
mõne kriisiolukorra lahendamiselemendi toimimise hindamiseks (nt juhtimine, isikute
teavitussüsteemi toimimine, kriisi lahendajate reageerimiskiirus jne).
Lõikega 3 on antud Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada määrusega nõuded õppuste
korraldusele ning nende toimumise sagedusele, õppusejärgsetele tegevustele ning õppuste
kulu katmisele (rakendusakti kavand lisatud).
Eesmärgipärase õppuse korraldamine on aja- ja ressursimahukas nii õppuse korraldajatele kui
ka sellel osalevatele asutustele. Seetõttu on oluline, et kehtiksid ühtsed põhimõtted, millest
kõik osalised lähtuvad. Valitsus sätestab määruses õppuse korraldamise minimaalse nõutud
sageduse, et oleks tagatud vähim vajalik oma valmisoleku kontrollimiseks ja harjutamiseks.
Vajaduse korral võivad õppuse korraldajad valmistada ette ja viia läbi ühise õppuse, kui see
aitab saavutada lõikes 1 nimetatud eesmärki. Valitsus määrab ka nõuded õppuse
korraldamisele, näiteks kohustuse dokumenteerida õppuse läbiviimine ulatuses, mis
võimaldab tuvastada toimumise aja, vastutava korraldaja, õppusest osavõtjad, õppuse
eesmärgi, stsenaariumi, läbiviimise korralduse, hindamise jm vajaliku. Õppusejärgsete
tegevuste ühtne määramine on samuti vajalik, et oleks tagatud õppuse järelmite koostamine ja
õppuste väljundid aitaksid tõhustada kriisideks valmisolekut. Õppuse korraldamise kulude
kandmisel lähtutakse üldjuhul põhimõttest, et õppuse korraldamisega seotud kulud kaetakse
õppuse korraldaja eelarvest ja õppusesse kaasatud asutuste ja isikute õppusel osalemise kulud
kaetakse nende eelarvetest, kui pole eraldi kokkuleppeid. Õppuse korraldamisega seotud kulu
on näiteks ettevalmistavate kokkusaamistega seotud seminaride korraldamise kulud, õppuses
osalejate märgistusega seotud kulud, logistikaga ja toitlustusega seotud kulud, personalikulud
jm. Kulude katmises võib ka teisiti kokku leppida, nt kui õppuse kulud kaetakse osaliselt
välisvahenditest või kui õppuse korraldamine on mitme asutuse ühistöö, mistõttu on vaja teha
täpsemad kokkulepped kululiikide kaupa (rakendusakti kavand lisatud).
§ 18. Toimepidevus
Käesolev seadus võtab asutuste ja juriidiliste isikute toimepidevuse suurema tähelepanu alla,
sätestades laialdase kohustuse ja ühtsed nõuded toimepidevuse tagamiseks. Senini oli
toimepidevuse tagamine asutuste ja isikute enese korraldada, erandiks vaid HOSist tulenev
elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise regulatsioon ja riigikaitseseadusest tulenev
riigikaitseobjektide kaitse regulatsioon. Toimepidevuse tagamine on oluline tegevus kõigile
asutustele ja isikutele, et valmistada end ette kriisiolukordade ajal kohanema ja tegutsema ning
suuta igal ajal täita oma ülesandeid. Kõige toimepidevamad peavad olema aga asutused ja
isikud (nt elutähtsa teenuse osutajad), kes täidavad püsivaid kriisiülesandeid ja kelle järjepidev
toimimine on iga päev ja kriisiolukorra ajal vältimatult vajalik. Toimepidevuse tagamine on
edaspidi asutuse ja isiku valmistumise üks tegevusi riskianalüüsi ja kriisiplaani koostamise ja
õppuse korraldamise kõrval, et loetletud tegevuste tulemusel olla valmis kriisiülesannete
täitmiseks ja kõikvõimalikeks kriisiolukordadeks, sh nende lahendamiseks.
Toimepidevus hõlmab asutuste ja isikute suutlikkust ja valmidust järjepidevalt tegutseda,
tagada oluliste objektide kaitse ning igal ajal oma ülesandeid täita ja teenuseid osutada.
Toimepidevus on n-ö baashügieenina osa asutuse ja isiku sisemisest töökorraldusest.
22.05.2025
70
Toimepidevuse regulatsioon loob vajaliku raamistiku ja alused, mis nõuab asutustelt ja isikutelt
ühetaolist valmistumist. Toimepidevuse tagamisel lähtutakse asutuse ja isiku riskianalüüsist,
mis annab teadmise ähvardavatest ohtudest ja nende mõjudest asutuse ja isiku toimepidevusele.
Lõige 1 sätestab toimepidevuse tagamise kohustusega asutused ja isikud ning selgitab
toimepidevuse terminit. Toimepidevus on püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku, sealhulgas
kohaliku omavalitsuse üksuse, elutähtsa teenuse osutaja ja põhiseadusliku institutsiooni
suutlikkus ja valmidus järjepidevalt toimida ning igal ajal oma ülesandeid täita ja teenuseid
osutada. Kohaliku omavalitsuse üksusele ei panda lõikega 8 kehtestatavas määruses uusi
ülesandeid, vaid üksnes kirjeldatakse, milliseid valmidustasemed on.
Lõikega 2 täpsustatakse elutähtsa teenuse toimepidevuse mõistet, mis on eelnõus samuti
kasutusel. Kuna ETOde ülesanne on osutada elutähtsaid teenuseid, siis elutähtsa teenuse
toimepidevuse all peetakse silmas seda teenust osutava ETO toimepidevust. Seega näiteks
juhul, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kehtestab elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuded, on nende eesmärk tagada, et ETO oleks suuteline ja valmis
järjepidevalt, st nii kriisiolukorra ajal kui ka tavaolukorras toimima, oma ülesandeid täitma ja
oma elutähtsat teenust osutama.
Lõikes 3 määratakse nõuded, mida lõikes 1 nimetatud asutused ja isikud peavad tegema
toimepidevuse tagamiseks. Sätestatud tegevuste loetelu on vähim, mida tuleb teha selleks, et
kindlustada enda järjepidev toimimine ja kohane valmidus ülesannete täitmiseks nii iga päev
kui ka kriisiolukordades.
Punkti 1 kohaselt tuleb määrata kriitilised tegevused, mida on toimepidevuse tagamiseks vaja
vältimatult täita. Näiteks võib olla üks kriitilisi tegevusi registri töö, ilma milleta ei saa asutus
edastada ega vastu võtta salajast teavet. Kriitiline tegevus võib olla ka elektriga varustatus, mille
katkemisel võib osutuda võimatuks kriisiülesandeid täita. Kriitilised on kõik need tegevused,
sh teenused, mida asutus või isik vajab ehk mille häire või katkemine seab ohtu järjepideva
tegutsemise ja kriisiülesannete täitmise ehk toimepidevuse.
Määratud kriitiliste tegevuste loetelu on ühtlasi võimete loetelu, mis on vajalik toimepidevuse
tagamiseks, sest võimed iseloomustavad suutlikkust tegevusi reaalselt täita. Võimetepõhine
lähenemine võimaldab asutusel ja isikul kavandada, mida nendega saab teha, mis on ajaline
faktor ja mis ressursist võime koosneb.
Näiteks võib võime koosneda järgnevast: 1) osalised, kokkulepped; 2) inimesed; 3) vahendid,
sh seadmed, finants, materjal; 4) varud (v.a riigi tegevusvarud); 5) infrastruktuur, sh ehitised,
territoorium/maa-ala; 6) võrgu- ja infosüsteem, sh andmebaasid, sidesüsteemid; 7)
tegutsemispõhimõtted, sh toimingud, reeglid; 8) võime juhtimine; 9) info; 10) õiguskeskkond.
Ülevaade eeltoodust annab teadmise, mida on võime saavutamiseks, kasutamiseks ja
tagamiseks vaja ning millest sõltub toimepidevuse tagamise suutlikkus.
Punkti 2 alusel tuleb läbi mõelda ja maandada riske ning teha toimepidevuse tagamiseks
ettevalmistusi. Selleks tuleb asutuse või isiku riskianalüüsist lähtudes välja töötada ja rakendada
meetmeid toimepidevuse ohtude, häirete ja katkestuse riskide maandamiseks, sealhulgas
määrata kriitiliste tegevuste järjepideva toimimise kriteeriumid, tehes ühtlasi vajalikud
ettevalmistused kriitiliste tegevuste tagamiseks.
22.05.2025
71
Punkti 3 kohaselt tuleb välja töötada lahendused tegutsemiseks toimepidevuse ohtude, häirete
ja katkestuste korral, sealhulgas kriitiliste tegevuste tagamiseks ja toimepidevuse taastamiseks.
Seejuures on jäetud asutuse ja isiku enese otsustada, kuhu lahendused vormistada, näiteks võib
selleks koostada toimepidevuse plaani, vormistada sisese korralduse dokumentidega vm viisil.
Punkt 4 sätestab nõude määrata isikute kriisirollid ja valmistada isikuid ette nende täitmiseks,
sealhulgas määrata isikute teavitamise ja rakendamise korraldus. Kõiki isikuid ei pea määrama
kriisiülesandega ameti- ja töökohtadele – see on ainult üks võimalus, kuidas kriisiaegset
ressurssi tagada. Kuid asutuse toimepidevuse tagamiseks on oluline, et kõik kriisi
lahendamiseks vajalikud töötajad teaks, mis on nende kriisiaegne roll ja mida nad kriisi ajal
teevad.
Iga asutus ja isik peab määrama isikud, kes on asutusele ja juriidilisele isikule vajalikud, et
kriisiolukorra ajal toimida, selleks tuleb välja töötada ja määrata isikute kriisirollid. Kriisirolliks
võib olla töötaja ja teenistuja tavapärane või kriisiaegne töö- või teenistusülesanne.
Kriisiroll ja selle täitmine võib erineda isiku tavapärastest tööülesannetest ja nende täitmisest,
mistõttu on vaja määrata kriisirolli täitmiseks esitatavad nõuded, töövahendid, oskused ja
teadmised ning valmistada isik ette kriisirolli täitmiseks (sh anda ülesande täitmiseks vajalik
väljaõpe).
Isikute teavitamise korraldus tuleb samuti määrata, et tagada vajaliku info, sh sõnumite ja
juhiste jõudmine sihtrühmani. Isikute teavitamise korraldus hõlmab tehnilisi lahendusi,
kontaktandmete haldamist, teavitamise üle otsustamist, teadete koostamist ja edastamist,
teadete usaldusväärsuse kontrollimist jm vajalikku, sh teavitamise korraldust ka juhtudeks, kui
elutähtsad teenused, nagu side, elekter jts, ei toimi.
Isikute kriisiaegse rakendamise korralduse väljatöötamisel tuleb läbi mõelda ja kehtestada
asutusesisestes töö- või teenistussuhet reguleerivates dokumentides isikute kriisiaegseks
rakendamiseks vajalikud erisused, määrates tingimused, piirangud ja töökorralduse näiteks
järgmises: kriisirolli täitmisest vabastamise tingimused; kriisirolli täitmisele või valmidusse
asumine; puhkuste ja lähetuste katkestamine; kriisiaegne tööajakorraldus, sealhulgas töö-,
puhke- ja valveaja kohaldamine, summeeritud tööajale üleminek; ametnikule palga ja töötajale
töötasu maksmine; kulude hüvitamine isikutele; kaugtöö tegemine; jmt.
Punkti 5 alusel tuleb määrata töökorralduse muutmise, sealhulgas turvalise side ja turvalise
töökeskkonna ning selle kasutamise korraldus. Eeltoodu on vajalik selleks, et oleks kindlaks
määratud reeglid kriisiaegseks töökorralduseks, näiteks: juhtimiskorraldus; kriisi lahendamise
struktuuri töökorraldus ja toimingud; turvaline töökeskkond ja selle kasutamine; turvaline
teabevahetus ja side, sh infoturbenõuded arvuti ja mobiilsete seadmete kasutamisel; raha ja
muude ressursside rakendamine, nende üle arvestuse pidamine ja kulude katmine; vajaliku
teabe kättesaadavus ja käitlemine; jmt.
Punkt 6 kohustab määrama valmiduse saavutamise korralduse, vajaduse korral
valmidustasemeid rakendades. Iga toimepidevuse tagamise kohustusega asutus ja isik peab läbi
mõtlema, kuidas tagada ülesannete täitmine, kui tegutsemiskeskkond muutub. Valmiduse
saavutamine tähendab asutuse ja isiku suutlikkust kohaneda ohu muutumisel, seades end
kohaselt valmis tegutsemiseks ja ülesannete täitmiseks. Valmiduse saavutamise korraldus
hõlmab tegevusi ja meetmeid, mille rakendamiseks tuleb alaliselt valmis olla. Nii tuleb igal
asutusel ja isikul määrata korraldus, kuidas toimub juhi teavitamine käivitavast ohust või
22.05.2025
72
sündmusest, kes otsustab ja mis on tegevused, et vajaduse korral suurendada asutuse suutlikkust
tegutseda ja ülesandeid täita, kes prioriseerib ülesanded jms (vt joonis 6. Valmiduse
saavutamine ohu muutumisel). Valmiduse saavutamine tagatakse vajaduse korral ühtseid
valmidustasemeid rakendades, mis on võimaluseks kõigile neile asutustele ja isikutele, kellele
Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel antava määrusega pole pannud kohustust
kasutada valmidustasemeid valmiduse saavutamisel (vt lõike 7 seletust).
Joonis 6. Valmiduse saavutamine ohu muutumisel
Punkti 7 kohaselt tuleb tagada muutunud töökorralduse rakendamisel vajalike vahendite ja
varude olemasolu. Fookuses on vahendid ja varud, mis on vajalikud toimepidevuse
järjepidevaks tagamiseks ehk kriitiliste tegevuste täitmiseks, seda igal ajal, st mitte ainult
töökorralduse muutmisel. Ülevaade vahendite ja varude olemasolust ning nende vajadusest
kriitiliste tegevuste järjepidevaks täitmiseks annab võimaluse kavandada, kuidas tagatakse
vajalike vahendite ja varude täiendamine. Teisisõnu, suutmatus täiendada vahendeid ja varusid
toob kaasa toimepidevuse häire või katkemise, ühtlasi seab ohtu kriisiülesannete täitmise.
Seetõttu on oluline mõelda läbi ja sõlmida kokkulepped vajalike vahendite ja varude
õigeaegseks täiendamiseks. Varude all ei mõelda siin riigi tegevusvaru, vaid toimepidevust
tagavate asutuste ja isikute enda varusid.
Punkti 8 alusel tuleb läbi mõelda ja vajaduse korral määrata varuasukoht ja sinna
ümberpaiknemise korraldus. Asutustel ja isikutel, kel püsiva kriisiülesande täitmine on
võimalik alternatiivsest asukohast, tuleb leida varuasukohad, kavandada nende kasutuselevõtt
ja kasutamine ning sinna ümberpaiknemine. Sama tuleb läbi mõelda ka põhiseaduslikel
institutsioonidel. Eeltoodut on vaja selleks, et tagada paindlikkus ja järjepidev kriisiülesannete
täitmine ka olukordades, kus senisel objektil edasi tegutseda pole võimalik.
22.05.2025
73
Punkti 9 kohaselt tuleb määrata toimepidevuse tagamiseks vajalikud objektid, nende kaitse ja
objektidel varjumise korraldus. Toimepidevuse tagamise üks osi on vajalike objektide ja seal
tegutsemise turvalisus. Selle tagamiseks tuleb määrata objektid ja kavandada meetmed, mis
tagavad objektide turvalisuse ja seal tegutsemise ka ohu muutumisel. Nimetatud meetmed
hõlmavad nii ehituslikke, tehnilisi kui ka töökorralduslikke meetmeid objekti füüsilise kaitse
tagamiseks. Seejuures tuleb neil objektidel, kus tegutseb kriisiülesandega ameti- ja töökohaga
personal, määrata personali kaitse meetmed ja korraldus objektil varjumise korraldamiseks.
Näiteks varjumiskoha loomine, ventilatsiooni väljalülitamine, ohuteavitus, varjumise
läbiviimise korraldus jms. Nõuded, tingimused ja korra selle täitmiseks sätestab Vabariigi
Valitsus käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel (vt lõike 8 seletust). Objektil tegutsemise turvalisus
on toimepidevuse osa ja ETO tagada. Objektide turvalisuse tagamine tähendab nii objekti kaitse
kui ka objektidel varjumise korralduse määramist. See hõlmab neil objektidel, kus tegutseb
kriisiülesandega ameti- ja töökohaga personal, personali kaitse meetmete ja korralduse
määramist objektil varjumise korraldamiseks. Näiteks varjumiskoha loomine, ventilatsiooni
väljalülitamine, ohuteavitus, varjumise läbiviimise korraldus jms. Eelnõu sätestab vajaduse
ETO-l korraldada oma personali turvalisuse tagamine, jättes nii varjumise meetmed kui ka
korralduse ETO enda valida.
Punkti 10 alusel tuleb määrata käesolevas seaduses ning käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel
kehtestatavas määruses sätestatud ülesannete täitmise korraldamiseks volitatud esindaja ning
kontaktpunkt.
Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksus ning
põhiseaduslik institutsioon peavad täitma toimepidevuse tagamise ja objektikaitse nõudeid,
arvestades käesolevas eelnõus või muus seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud
erisusi. Kuna püsiv kriisiülesanne on ühtlasi ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine
ja elutähtsa teenuse osutamine nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda, peavad käesolevas
paragrahvis ja selle alusel kehtestatud toimepidevuse tagamise nõudeid järgima nii elutähtsa
teenuse korraldaja kui ka elutähtsa teenuse osutaja selles osas, mis ei ole reguleeritud teenuse
toimepidevuse tagamist puudutavate sätete ja vastavate rakendusaktidega. Viitamine muule
seadusele tähendab, et näiteks valdkonna eriseaduses võib sätestada toimepidevuse tagamisele
ja valmiduse saavutamisele erisusi. Osas, mis ei ole eriseadusega reguleeritud, lähtutakse
käesoleva eelnõuga kehtestatud toimepidevuse tagamise nõuetest.
Lõiked 4 ja 5 täpsustavad, kellele asutused, ETOd ja KOVid oma kontaktandmeid edastavad.
Elutähtsa teenuse osutajad esitavad kontaktandmed elutähtsat teenust korraldavale isikule;
omavalitsusüksused Päästeametile kui regiooni tasandil kriisiolukorraks valmistumise eest
vastutajale ning püsiva kriisiülesandega asutused ja põhiseaduslikud institutsioonid
Riigikantseleile.
Eraldi on sätestatud Riigikantselei õigus küsida Päästeametilt KOV kontakte ning ETKAdelt
ETOde kontakte, see on vajalik selleks, et kriisiolukorra ajal tagada tõhus infoliikumine ning
toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit olukorra lahendamiseks kiirete otsuste tegemisel.
Lõike 6 kohaselt kohaldatakse toimepidevuse tagamise nõudeid püsiva kriisiülesande
täitmiseks vajalikus ulatuses ka sellise asutuse või isiku suhtes, kellele on volitatud püsiva
kriisiülesande täitmine või täitmise tagamine avaliku halduse ülesandena. Püsiv kriisiülesanne
on enne kriisiolukorda määratud ning selle täitmiseks peab isik ja asutus looma valmiduse.
Seejuures ei välistata seaduses sätestatud valitsusasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse
õigust volitada halduskoostöö seaduses sätestatud korras kriisiolukorra lahendamiseks ja
22.05.2025
74
lahendamise toetamiseks vajaliku ülesande täitmine muule asutusele või isikule. Käesoleva
lõike eesmärk on tagada, et püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikus ulatuses täidavad
toimepidevuse tagamise nõudeid ka need, kes on volitatud iseseisvalt täitma kriisiolukorra
lahendamiseks ja lahendamise toetamiseks vajalikke ülesandeid. Näiteks võib
Sotsiaalkindlustusamet rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse ülesannete täitmise
halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmitud halduslepingu alusel üle anda füüsilisest
isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse
(edaspidi VRKS) kohaselt (§ 32 lõige 3). Samuti rakendub siin sätestatud nõue ka kohaliku
omavalitsuse üksuse kriisiülesannetele, mille täitmise on kohaliku omavalitsuse üksus
halduslepinguga volitanud juriidilisele isikule.
Lõike 7 kohaselt peavad kõik püsiva kriisiülesandega asutused ja isikud ning põhiseaduslikud
institutsiooni harjutama käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuete täitmist. Kui lõikes 3
sätestatakse, mida tuleb teha toimepidevuse tagamiseks, siis siinne säte kohustab tehtavat ka
läbi harjutama, et kontrollida ja saada kindlus, kas lahendused toimivad. Näiteks kui asutus
mõtleb läbi ja määrab isikute teavitamise korralduse, siis on vaja seda ka harjutada, et isikute
teavitamine toimuks kiiresti ja isikud oleks selleks valmis. Seejuures erineb siin lõikes
sätestatud harjutamise kohustus käesoleva seaduse §-s 17 reguleeritud õppuste korraldamisest,
kuivõrd harjutamise nõue kehtestatakse ilma korralduse regulatsioonita. Seda seetõttu, et
üldjuhul ei vaja harjutuse tegemine põhjalikku ettevalmistamist. Samas on alati võimalus
rakendada õppuse korraldamise põhimõtteid, näiteks kui harjutatakse varuasukohta
ümberpaiknemist, selle kasutuselevõttu ja seal tegutsemist.
Lõikega 8 antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada toimepidevuse tagamisel
valmidustasemete kasutamise, kehtestamise ja muutmise kord ning toimepidevuse tagamiseks
vajaliku objekti ja alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitse tingimused ja
kord (rakendusakti kavand lisatud).
Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 6 paneb kohustuse mõelda toimepidevuse tagamiseks läbi
ja määrata valmiduse saavutamise korraldus, vajaduse korral valmidustasemeid rakendades.
Vabariigi Valitsuse määrus täpsustab eelnimetatud kohustuse täitmist, määrates asutused, kes
peavad kavandama valmiduse saavutamise ja tagamise korralduse. Rakendusakti kavandi
kohaselt peavad valmidustasemed kasutusele võtma Riigikantselei, ministeeriumid ja
kriisiolukorra lahendamise eest vastutavad asutused, sealhulgas elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldajad ja kohaliku omavalitsuse üksused. Ühtsed valmidustasemed
võetakse kasutusele, et eelnimetatud asutused teeksid ettevalmistused kriisiaegse juhtimis- ja
töökorralduse rakendamiseks ning oleksid ohu muutumisel igal ajal koordineeritult, kiiresti ja
tulemuslikult valmis püsivate kriisiülesannete täitmiseks ja kriisiolukorra lahendamiseks.
Lisaks kehtestab Vabariigi Valitsus tingimused ja korra toimepidevuse tagamiseks vajaliku
objekti ja alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitseabinõude
kohaldamiseks. Eeltoodu hõlmab senist RiKSist tulenevat riigikaitseobjektide kaitse korraldust,
sätestades ka esmavajalike kaitseabinõude kohaldamise nõude kõigile toimepidevuse
tagamiseks vajalikele objektidele, sealhulgas varjumise korraldamiseks objektil.
Lõige 9 sätestab, et eelmise lõike alusel antav Vabariigi Valitsuse määrus on Riigikogu
Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile ja
kohtuasutustele soovituslik.
22.05.2025
75
§ 19. Objektikaitse
Eelnõu §-s 19 käsitletakse tsiviil- ja riigikaitseliseks kriisiks valmisoleku tagamiseks
objektikaitse korraldamist ning objektide valvet ja kaitset, samuti objektide määramist alaliselt
ja ajutiselt kaitstavateks olulise tähtsusega objektideks. Praegu kohaldub RiKSis sätestatud
riigikaitseobjektide kaitse regulatsioon kindlaksmääratud objektide suhtes (st nende objektide
suhtes, mis on määratud riigikaitseobjektiks). Kuna maa-ala, ehitise või seadme kaitse on
asutuse toimepidevuse tagamise üks komponent, muutub eelnõu kohaselt ka objektikaitse iga
püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku ülesandeks.
Senised riigikaitseobjektid nimetatakse eelnõu kohaselt edaspidi alaliselt või ajutiselt
kaitstavateks olulise tähtsusega objektideks ja nende kaitse tagamise nõuetes võrreldes RiKSiga
muudatusi ei tehta. Olulise tähtsusega objektide jagunemine erinevatesse kategooriatesse
reguleeritakse erinevalt RiKSi § 83 lõikest 2 Vabariigi Valitsuse määruses, kuna erinevate
kategooriate objektide kaitsemeetmed ja nende rakendamise nõuded on juba RiKSi alusel
reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrusega (riigikaitseobjekti kaitse kord).
Eelnõuga jäetakse objektide valvet reguleerivast paragrahvist välja ka säte, mille kohaselt võib
objekti kaitsesse kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu KorSis sätestatud alustel ja korras (vt RiKSi
§ 87 lõige 5), sest Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamine reguleeritakse
terviklikult KorSis.
Lõike 1 kohaselt on objektikaitse sellise maa-ala, ehitise või seadme kaitse, mille ründamine,
hõivamine, kahjustamine või hävitamine takistab märkimisväärselt võimet või toob kaasa
võimetuse täita kriisiülesannet. Lõige 1 sätestab objektikaitse eesmärgi sarnaselt, nagu see on
sätestatud RiKSi §-s 83. Võrreldes RiKSiga defineeritakse termini „riigikaitseobjekt“ sisu
„objektikaitse“ ehk tegevuse ja ülesannete kaudu, muutes sellega objektide kaitse (selleks
vajalikud tegevused ja ülesanded) toimepidevuse üheks osaks.
Lõikes 2 täpsustatakse parema õigusselguse tagamiseks, et objektikaitse hõlmab nii objekti
valvet kui ka objekti füüsiliseks kaitseks vajalike meetmete (edaspidi objektikaitse meetmed)
rakendamist. Sellest põhimõttest lähtuti ka RiKSis sätestatud riigikaitseobjektide kaitse
korraldamise regulatsiooni väljatöötamisel. Samuti sätestab eelnõu sarnaselt RiKSiga, et
seaduses sätestatud alustel ja korras võib objektikaitsel rakendada politsei, Kaitseväe või
Kaitseliidu valvet.
Objektil rakendatakse politsei valvet, kui objekt on lisatud esmalt PPVSi § 3 lõike 4 alusel
Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud politsei valvatavate objektide loetellu. Nende
objektide valvamise viisid määrab siseminister PPVSi § 3 lõike 4 teise lause alusel käskkirjaga.
Objektil võib rakendada Kaitseliidu valvet Kaitseliidu seaduses (edaspidi KaLS) sätestatud
korras ning Kaitseväe valvet, kui objekt on määratud Kaitseväe julgeolekualaks. Kaitseväe
julgeolekuala kehtestatakse KVKSi 6. peatükis sätestatud alustel ja korras. Kaitseväe
julgeolekuala on Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 50 kohaselt Kaitseväe
territoorium, Kaitseväe laevad, õhusõidukid ja muud sõidukid, aga ka territoorium, mille
Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem on ajutiselt julgeolekualana määratlenud.
Lõiked 3–6 vastavad RiKSi § 83 lõikes 3 ja § 84 lõigetes 2–4 sätestatule, millega reguleeritakse
objektide määramist alaliselt või ajutiselt kaitstavateks olulise tähtsusega objektideks. Maa-ala,
ehitise või seadme määrab alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks, alalise kaitse
lõpetab ja objekti kategooria määrab Vabariigi Valitsus korraldusega. Maa-ala, ehitise või
22.05.2025
76
seadme määrab ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks sisejulgeoleku tagamise
valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Sõjalise riigikaitse toimimisega seotud või
Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutatava maa-ala, ehitise või
seadme määrab ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks sõjalise riigikaitse
korraldamise valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
Eelnõuga ei muudeta senist olulise tähtsusega objektide määramise korda. Näiteks on
Siseministeeriumi ülesanne hinnata avaliku korra tagamiseks olulise objekti või ka elutähtsa
teenuse tagamiseks olulise objekti ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks
määramise vajadust (vt rakendusakti kavandit, milles reguleeritakse valitsusasutuste ülesanded
samamoodi nagu kehtivas määruses17). Eelnõu kohaselt määratakse objekt jätkuvalt alaliselt
või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks üksikaktiga ehk seda teeb Vabariigi
Valitsus korraldusega või minister käskkirjaga.
Lõikes 7 sätestatakse volitusnorm, millega antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada
määrusega kaitsemeetmed ja täpsemad tingimused alaliselt ja ajutiselt kaitstava olulise
tähtsusega objekti kaitse korraldamiseks. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale.
Objektikaitse tingimused loovad seotud asutustele ja isikutele ühtse ja tervikliku raamistiku, et
kohaneda muutuva tegutsemiskeskkonnaga.
Rakendusaktide kavandi (rakendusakti kavand lisatud) kohaselt käsitatakse toimepidevust ja
objektikaitset ühtse tervikuna. Toimepidevuse tagamise ja objektikaitse keskmes on kõik need
riskid, mis võivad häirida või lausa katkestada seotud asutuse ja isiku tegevuse ülesannete
täitmisel nii iga päev kui ka kriisiolukorra ajal. Oluline on nimetatud riske teadvustada, neid
maandada ning valmistuda ohu korral tegutsemiseks. Selleks, et ohu korral tagada
organisatsiooni suutlikkus edasi tegutseda, hõlmavad valitsuse kehtestatavad nõuded ja kord
vajadust hakata rakendama meetmeid toimepidevuse ja objektide turvalisuse tagamiseks,
sealhulgas kohase valmiduse saavutamiseks. Jõustatav raamistik loob aluse, et seotud asutused
ja isikud valmistuvad võrdväärselt, mõistavad üksteist ning suudavad ootamatutes olukordades
otsustavalt ja koordineeritult tegutseda. Kriitiliseks teguriks on seejuures sellise valmiduse
saavutamine, mis võimaldab tagada ülesannete täitmise ja koostöö erinevate osalistega.
Lõike 8 kohaselt sätestatakse Vabariigi Valitsuse määruses:
1) alaliselt või ajutiselt kaitstavate olulise tähtsusega objektide kategooriad, kaitsemeetmed ja
nende rakendamise kord, sealhulgas objekti ohutasemed ja nende muutmise kord;
2) alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti riskianalüüsi ja turvaplaani koostamise,
kooskõlastamise, kinnitamise ja muutmise kord;
3) ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise kord ja ajutise kaitse tähtajad;
4) eelnõu § 130 lõikes 1 nimetatud isikuandmete töötlemise nõuded alaliselt või ajutiselt
kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitseabinõude kohaldamisel ja isikuandmete säilitamise
täpsem tähtaeg.
Nimetatud lõike alusel antavasse Vabariigi Valitsuse määrusesse viiakse üle RiKSi alusel
kehtestatud riigikaitseobjekti kaitse kord. Eelnõu väljatöötamisel ei ole kavandatud muudatusi
olulise tähtsusega objektide kategoriseerimisel. Alaliselt või ajutiselt kaitstavad olulise
tähtsusega objektid on võimalik jaotada Vabariigi Valitsuse määrusega ka edaspidi järgmistesse
kategooriatesse:
17 Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määrus nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“, kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019033
22.05.2025
77
1) avaliku võimu organi kasutuses olev objekt – nende hulka kuuluvad Eesti Vabariigi
toimimise seisukohast olulised riigiasutuste objektid. Kategooriasse kuuluvad objektid, milles
asuvad strateegilise tasandi juhtimisega seotud asutused (näiteks Vabariigi Valitsuse hoone,
Siseministeeriumi hoone jms), või muud hooned, mida kasutatakse strateegilise tasandi otsuste
tegemisel või nende heakskiitmisel (näiteks Riigikogu hoone). Kategooria nimetuses on
kasutatud KorSis kasutusel olevat terminit „avaliku võimu organ“;
2) elutähtsa teenuse osutamisega seotud objekt – sellesse kategooriasse kuuluvad objektid,
mille ründamine võib olulisel määral kahjustada elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada
selle lakkamise;
3) avaliku korra tagamiseks oluline objekt, sealhulgas objekt, mille kahjustamise või
hävitamisega kaasneb isikute elu ja tervise, rahvusliku kultuuripärandi ja ühiskonna turvatunde
kahjustamise oht – tegemist on laia kategooriaga, kuhu kuuluvad objektid, mis on vajalikud
avaliku korra tagamiseks. Tegemist on n-ö pehmete sihtmärkidega, mille ründamise eesmärk ei
ole riigiasutuste ja ametnike vastane rünnak, vaid võimalikult suure inimkahju või varalise
kahju tekitamine hirmutamise eesmärgil (s.o klassikaline terroristlik tegevus). Nende objektide
korral ei ole kaitse korraldamisel oluline mitte niivõrd füüsilise kaitse miinimummeetmete
rakendamine, kuivõrd riskianalüüsi ja turvaplaani koostamine ning tulenevalt ohutasemest
täiendavate turvameetmete rakendamine. Selle kategooria eesmärk on ka hõlmata kõik muud
objektid, mida võib olla vaja kaitsta ning mis ei mahu muude kategooriate alla (näiteks
teeinfrastruktuur – sillad, tunnelid vms). Muu hulgas võivad selles kategoorias olla ka ehitised,
milles hoitakse riigi tegevusvaru. Ühtlasi on ka selle kategooria objektikaitse meetmed ning
vajaduse korral rakendatavad täiendavad turvameetmed sellised, mis võimaldavad piisavat
universaalsust, tagades siiski objekti kaitse;
4) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud objekt, sealhulgas riigikaitseline ehitis
ehitusseadustiku tähenduses – kategoorias nimetatud objektidega on seotud erisused objektide
projekteerimisel ja ehitamisel, mistõttu on vajalik nende eristamine eraldi kategooriana;
5) julgeolekuasutuse kasutatav objekt, sealhulgas julgeolekuasutuse ehitis ehitusseadustiku
tähenduses – kategoorias nimetatud objektidega on seotud erisused objektide projekteerimisel
ja ehitamisel, mistõttu on vajalik nende eristamine eraldi kategooriana;
6) siseturvalisuse tagamisega seotud objekt – siseturvalisuse tagamisega seotud objekti
eristamine on vajalik tulenevalt objektide kaitsevajadusest, mis on seotud objektil toimuvaga
(seal paikneva informatsiooni, relvastuse, erivahenditega jms).
Sarnaselt kehtiva korraga eristatakse ka alaliselt kaitstaval olulise tähtsusega objektil
rakendatavaid füüsilise kaitse nn miinimummeetmeid ning täiendavaid kaitsemeetmeid.
Täiendavate kaitsemeetmete rakendamisel lähtutakse objekti ohutasemest ja turvaplaanist.
Ohutasemete rakendamine on vajalik võimalike rünnete ennetamiseks ning nende tagajärgede
minimeerimiseks. Ohutaseme kehtestamine annab võimaluse teha objektil ettevalmistusi, kui
pädevate asutuste ohuhinnangute või muu info põhjal on teatud olukorras rünnaku toimumine
oluliselt tõenäolisem kui varem. Ohutasemete kehtestamise eesmärk on teha rünnete
ennetamiseks või nende tagajärgede minimeerimiseks muudatusi töökorralduses või lisada
täiendavaid kaitsemeetmeid.
Objektikaitse ettevalmistamiseks koostatakse sarnaselt kehtiva korraga kaks dokumenti:
1) riskianalüüs, milles kirjeldatakse võimalikke objekti ähvardavaid ründeid ja muid ohte,
nende realiseerumise tõenäosust ja tagajärgi;
2) turvaplaan, kus on kirjas riskianalüüsist lähtudes objektil rakendatavad meetmed võimaliku
ründe ennetamiseks, tõkestamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks.
22.05.2025
78
Nende dokumentide eesmärk on siduda võimalikku ohtu ning asutuse tegevuse eripära,
sealhulgas võtta arvesse tehnilisi abinõusid, töökorralduslikke abinõusid ja objektikaitse
meetmeid. Muu hulgas võib määrusega ette näha, et teatud kategooriasse kuuluva või teatud
tunnustele vastava objekti suhtes ei kehti kõik nõuded (nt teatud objektide korral ei pea
koostama riskianalüüsi või turvaplaani või koostatakse see lihtsustatud korras).
Erinevalt RiKSi § 84 lõigetest 5 ja 6 sätestatakse määruse tasandil ka olulise tähtsusega objekti
ajutise kaitse tähtajad, kuid muus osas asendab nimetatud määrus sisuliselt olemasoleva
riigikaitseobjekti kaitse korra.
Eelnõuga reguleeritakse isikuandmete töötlemine alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise
tähtsusega objekti kaitsemeetmete rakendamisel Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a
määruse nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“ §-s 71 sätestatu eeskujul. Eelnõuga tehakse
muudatus, mille kohaselt ei saa määrata isikuandmete säilitamise täpsemat tähtaega enam
objekti valdaja enda turvaplaanis, vaid see tähtaeg sätestatakse vastava kategooria objekti kohta
Vabariigi Valitsuse määruses (vt eelnõu § 131 selgitust).
4. peatükk
Kriisiolukord
1. jagu
Kriisiolukorra kehtestamine
§ 20. Kriisiolukorra kehtestamine ja tekkimine
Lõikes 1 sätestatakse, et kriisiolukorra kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega, et oleks
õigusakti tasemel kirjas, millise õigusakti Vabariigi Valitsus peab andma, kui kriisiolukorra
otsustab. Samuti peab olema otsuses kirjas, millise kriisiolukorraga on tegu – kas tsiviilkriisiga
(§ 3 lõike 1 punkt 1) või riigikaitselise kriisiolukorraga (§ 3 lõike 1 punkt 2).
Lõikes 2 sätestatakse ka RiKSis ja HOSis olev põhimõte, et kriisiolukorra otsustamiseks tuleb
tugineda ametkondlikule hinnangule – mh ohuhinnangule. Asutusi, kes võivad Vabariigi
Valitsusele vastavaid ohuhinnanguid oma pädevuse piires esitada, on mitu – Välisluureamet,
Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi (eelkõige kaitseväeluure), Politsei- ja Piirivalveamet,
Päästeamet, Terviseamet, Riigi Infosüsteemi Amet. Kõik asutused, kelle valdkonnas võib leida
aset sündmus, mis kvalifitseerub kriisiolukorraks või võib areneda kriisiolukorraks, sh selle
lahendamiseks välja kuulutatud erikorraks, on pädevad tegema valitsusele oma valdkonna
spetsiifikast lähtuvalt ohuprognoose ja andma ohuhinnanguid. Valitsusel on kohustus kaaluda
talle esitatud teavet ja arvestada ka muud asjassepuutuvat, nt välispoliitilisi kaalutlusi, mis
võivad kriisiolukorra üle otsustamisel tähtsust omada. Samuti tuleb arvestada kriisiolukorra üle
otsustamisel olukorda lahendavate asutuste hinnanguid vajalike pädevuste ja volituste
rakendamise ning täiendavate ressursside (isikud, vahendid, varud) kasutamise vajaduse kohta.
Kriisiolukorra kindlaksmääramine toob kaasa meetmete rakendamise ja asutuste töökorralduste
muutuse, samuti võib kaasa tuua isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramise, mistõttu eeldatakse
otsuse tegemisel, et see põhineb riigi ohtude ja võimevajaduste kohta kogutud teabel ning
arvestab tehtud riskianalüüse ja antud ohuhinnanguid.
22.05.2025
79
Lõike 3 kohaselt on Vabariigi Valitsusel kohustus hinnata § 3 lõikes 1 sätestatud kriisiolukorra
põhjustanud asjaolusid ja sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimusi järjepidevalt. Kui
langevad ära Vabariigi Valitsuse kriisiolukorra kehtestamise ajal olnud asjaolud või tingimused
ning uusi asjaolusid või tingimusi, mis tingiks kriisiolukorra, ei esine, siis peab Vabariigi
Valitsus kriisiolukorra lõpetama – valitsus saab seda teha sellise kriisiolukorra puhul, mis ei ole
kehtestatud mobilisatsiooni, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra tõttu, kuna nimetatud
olukordi ei kuuluta välja Vabariigi Valitsus.
Lõike 4 eesmärk on näha Vabariigi Valitsusele ette kohustus hinnata riigikaitselise
kriisiolukorra kehtestamisel ja selle ajal sõjalise rünnaku ohtu Eestile või tema liitlastele, mis
tingiks kriisiolukorra eesmärgina sellise ohu tõrjumiseks valmistumise. Seega tuleb ka
sisekaitseoperatsiooni ajal hinnata ja võrrelda sellega sõjalise rünnaku tõenäosust ja mõju.
Sõjalise rünnaku ohu korral on Eestile eluliselt oluline teha õigeaegseid ettevalmistusi, et
Kaitsevägi saaks tõrjuda sõjalist rünnakut või osaleda teise riigi territooriumil kollektiivse
enesekaitse operatsioonis ning Eesti saaks vastu võtta välisriigi relvajõud Eesti Vabariigi
territooriumil rahvusvahelise sõjalise operatsiooni läbiviimiseks.
Lõikes 5 sätestatakse Vabariigi Valitsuse teavitamiskohustus: Vabariigi Valitsusel on kohustus
teavitada kriisiolukorra kehtestamisest ja selle aluseks olnud asjaoludest ning kriisiolukorra
lõppemisest Riigikogu ja Vabariigi Presidenti, kuna neil põhiseaduslikel institutsioonidel on
roll kriisiolukorra lahendamisel, eelkõige kui tekib vajadus erakorraline seisukord või
sõjaseisukord välja kuulutada (lõige 6). Seega on oluline hoida nad infoväljas. Vabariigi
Valitsusel ei ole eelnimetatud põhiseaduslike institutsioonide teavitamise kohustust, kui
kriisiolukord loetakse automaatselt saabunuks erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või
mobilisatsiooni väljakuulutamise tõttu.
Lõige 6. Kriisiolukorra lahendamiseks võib välja kuulutada eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra. Säte loob selge seose §-dega 21, 23 ja 25, milles sätestatakse nende
väljakuulutamise tingimused ja kord. Kõigi kolme erikorra väljakuulutamise tingimus on see,
et olukorda ei ole võimalik lahendada ilma vastava erikorra ajaks ette nähtud juhtimisvolitusi
rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata
Lõiked 7–10 käsitlevad juhtumeid, kui erikorra või tegevuste kogumi väljakuulutamisele ei
eelnenud kriisiolukorda või on vaja hinnata selle jätkuvat kehtivust.
Eriolukorra väljakuulutamisega loetakse alati tekkinuks kriisiolukord. Kriisiolukord võib olla
piirkondlik, nii nagu on PSi § 87 punkti 8 järgi eriolukord. Kui riigis kehtib vastavalt PSi § 87
punktile 8 eriolukord riigi mõnes osas, siis on Vabariigi Valitsuse otsustada, kas kriisiolukord
kehtib ainult eriolukorra piirkonnas või laiemalt, nt üle Eesti. See oleneb suuresti sellest, kas
on vajalik kehtestada üle-eestilisi piiranguid või on tegu lokaalse sündmusega. Samas on ka
põhjendamatu kehtestada kriisiolukord või eriolukord üle Eesti, kui olukorrast on mõjutatud
eelkõige ühe piirkonna elanikud. Seega oleneb kriisiolukorra, sh selle lahendamiseks välja
kuulutatud eriolukorra piirkond lahendatava olukorra tõsidusest ning ka sellest, kas selle
lahendamiseks on vaja kaasata ressurssi muudest Eesti piirkondades, kus nt eriolukorda ei ole
kehtestatud (nt asjade sundkoormamiseks).
Erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamisega loetakse alati tekkinuks
riigikaitseline kriisiolukord. Mobilisatsiooni käigus tagatakse Kaitseväe sõjaaja üksuste
valmisolek sõjaliseks tegevuseks ning demobilisatsiooni tulemusena viiakse Kaitseväe sõjaaja
üksused mobilisatsioonile eelnenud valmisolekusse (vt eelnõu § 28 selgitus). Mobilisatsiooni
22.05.2025
80
väljakuulutamisega loetakse riigikaitseline kriisiolukord tekkinuks üksnes juhul, kui on
täidetud § 3 lõikes 3 sätestatud tingimused, ning demobilisatsiooni ajal kehtib riigikaitseline
kriisiolukord edasi üksnes juhul, kui on täidetud § 3 lõikes 3 sätestatud tingimused. Mõlemad
on Vabariigi Valitsuse diskretsioonotsused. Mobilisatsiooni võib välja kuulutada ka
rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks sellisel juhul, kui Eesti Vabariiki sõjaline
oht niivõrd ei ähvarda, et oleks täidetud kõik § 3 lõikes 3 sätestatud tingimused. Sõjategevuse
lõppemise korral demobilisatsiooni korraldades aga ei pruugi riiki ähvardavad ohud olla
täielikult kõrvaldatud, nt võib jätkuvalt olla ohus põhiseaduslike institutsioonide toimimine
ning kõik § 3 lõikes 3 sätestatud tingimused võivad olla veel mõnda aega täidetud.
Vabariigi Valitsus peab eelnõu § 20 lõike 3 kohaselt kriisiolukorra ajal järjepidevalt hindama
eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatud asjaolusid ja sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimusi,
teavitama nende muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi ning otsustama kriisiolukorra
lõpetamise, kui neid asjaolusid ja tingimusi enam ei esine. Kui valitsus demobilisatsiooni ajal
kriisiolukorda ei lõpeta, on järelikult kriisiolukorra tinginud asjaolud ja tingimused alles.
Eelnõu § 166 lõike 2 kohaselt teeb õiguskantsler järelevalvet selle üle, kas kriisiolukorra
lõpetamata jätmine on õiguspärane.
Ulatuslik sündmus
(„hädaolukord“) –
ei ole TsiRkS ei
reguleeri
lahendamist
Kriisiolukord, sh
kõrgendatud
kaitsevalmidus
Eriolukord Erakorraline
seisukord
Sõjaseisukord
Praktilised näited Nakkuspuhang, ohtlik loomataud,
ulatuslik pääste- või
politseisündmus, küberintsident,
CBRN juhtum,
elutähtsa teenuse katkemine jms
Enamasti üleriigilise mõjuga
sündmused:
ulatuslik epideemia, ulatuslik
elektrikatkestus, oht
põhiseaduslikule korrale, sõjalise
rünnaku oht
Ulatuslik tööstusõnnetus;
ulatuslik pikaajaline
elektrikatkestus, mille mõjul on
katkenud teised
olulised teenused
Suuremahulised ja pikaajalised
vägivaldsed
rahutused, vägivaldsed ründed
kriitilise taristu ja
riigikaitseobjektide vastu, terrorism
Sõjaline rünnak Eesti või mõne teise
NATO liitlasriigi
vastu
Kes otsustab
rakendamise üle?
Lahendamise eest vastutavad asutused
Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus Riigikogu Riigikogu või Vabariigi President
Kas on rakendatav
nii tsiviilkriisis kui
ka riigikaitselise
kriisiolukorra
ajal?
Jah Jah Ei, ainult
tsiviilkriisis
Ei, ainult
mittesõjalises riigikaitsekriisis
Ei, ainult sõjalises
kriisis
Kas ohu korral
saab rakendada ka
ennetamiseks?
Jah Jah Ei, ainult pärast sündmust
Jah Jah
Millistel
tingimustel
rakendatakse?
Kui sündmuse tekkimine on
tõenäoline või
sündmus on toimunud
(eriseaduste,
kriisiplaani alusel)
Kui asutuse) vajavad
lahendamiseks või
vahetu ohu korral olukorra
ennetamiseks või
mõjude leevendamiseks
piiravaid meetmeid
või TsiRkS juhtimiskorraldust
Kui olukorra lahendamiseks või
mõjude
leevendamiseks on vaja rakendada
piiravaid meetmeid
(nt inimeste põhiõiguste ja -
vabaduste
piiramine)
Kui olukorra ennetamiseks või
lahendamiseks või
mõjude leevendamiseks on
vaja rakendada
erikorrast tulenevaid
juhtimisvolitusi
ja/või rakendada piiravaid meetmeid
Kui käivitatud on NATO artikkel 5,
Kaitseväe juhataja
sõjalisest nõuandest ja
julgeolekuasutuste
või liitlaste ohuhinnangust
lähtuvalt, kui
Kaitseväel on vajadus kasutada
surmavat jõudu
Milliste seaduste
alusel
lahendatakse?
Eriseadused, nt
PäästeS, NETS, JAS, KorS, KÜTS,
KVTS, KKS jt
TsiRkS ja
eriseadused
TsiRkS ja
eriseadused
TsiRkS ja
eriseadused
TsiRkS ja
eriseadused
Kes olukorda
juhib?
Asutuse juht Peaminister juhib olukorda, Vabariigi
Valitsuse määratud
asutus/asutused juhib/juhivad
lahendamist
(kriisiplaani alusel)
Peaminister juhib olukorda, Vabariigi
Valitsuse määratud
asutus/asutused juhib/juhivad
lahendamist
(kriisiplaani alusel)
Peaminister juhib olukorda, Vabariigi
Valitsuse määratud
asutus/asutused juhib/juhivad
lahendamist
(kriisiplaani alusel)
Peaminister juhib olukorda, Kaitseväe
juhataja juhib
sõjalist operatsiooni, teised
Vabariigi Valitsuse
määratud asutused juhivad muude
sündmuste
22.05.2025
81
lahendamist
(kriisiplaani alusel)
Kellel on õigus
anda korraldusi
olukorra
lahendamiseks? Sh
kui vastutav
asutus ei tee õigel
aajal vajalikke
otsuseid?
TsiRkS alusel asutuse või isiku
kriisiplaani
käivitamisel täidesaatva
riigivõimu asutuselt
täidesaatva riigivõimu
asutustele või
olenevalt olukorrast vastavalt
eriseadustele
Kriisiolukorra juht (peaminister),
lahendamise eest
vastutav asutus, Kaitseväe juhataja
(riigikaitselise
kriisiolukorra ajal)
Kriisiolukorra juht (peaminister),
lahendamise eest
vastutav asutus
Kriisiolukorra juht (peaminister),
lahendamise eest
vastutav asutus, Kaitseväe juhataja
(riigikaitselise
kriisiolukorra ajal)
Kriisiolukorra juht (peaminister),
Kaitseväe juhataja
Joonis 7. Kriisiolukorra ja erikordade suhe
2. jagu
Eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamine ning lõpetamine
1. jaotis
Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine
§ 21. Eriolukorra väljakuulutamine
PSi § 87 punkti 8 kohaselt on Vabariigi Valitsuse pädevuses kuulutada välja eriolukord kas
kogu riigis või mõnes piirkonnas. Eriolukorra võib välja kuulutada loodusõnnetusest,
katastroofist või nakkushaiguse levikust põhjustatud olukorra lahendamiseks. Eriolukorra
väljakuulutamise peab tingima asjaolu, et nimetatud olukorda ei ole võimalik lahendada ilma
eelnõus esitatud eriolukorra ajaks ette nähtud juhtimisvolitusi rakendamata ning isiku
põhiõigusi ja -vabadusi piiramata. Eriolukord kuulutatakse välja eelkõige siis, kui sündmus on
juba juhtunud – kuna PS sätestab selgelt, et eriolukorra väljakuulutamiseks peab olema tegu
loodusõnnetusega, katastroofiga või nakkushaiguse levikuga, mitte üksnes ohuga nende
tekkeks. Eriolukord võimaldab kasutada lisameetmeid võrreldes tavapärase sündmustele
reageerimisega.
Nakkushaigusena mõistetakse nakkushaigust NETSi tähenduses. Nakkushaigus on haigus või
haigustunnusteta kandlusseisund, mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi ja
mis levib või mille puhul on alust oletada levikut inimeselt inimesele või loomalt inimesele
otseselt või kaudselt. Eriti ohtlik nakkushaigus on NETSi kohaselt suure nakatuvusega haigus,
mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik. NETS määrab eriti
ohtlikeks nakkushaigusteks katku, koolera, kollapalaviku, viiruslikud hemorraagilised
palavikud ja tuberkuloosi. Nakkushaigus on ka loomataud veterinaarseaduse tähenduses.
Katastroofi termin on esitatud eelnõu § 2 lõikes 2. Nt kui massiline sisseränne toob kaasa
olukorra, mis põhjustab tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või ohustab
vahetult inimeste elu ja tervist või põhjustab suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju,
– saab sellise olukorra lahendamiseks kuulutada välja ka eriolukorra.
Esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos kuulutas Vabariigi Valitsus Eestis välja
eriolukorra 12.03.2020. Eriolukord kehtis kuni 17.05.2020. Eriolukord kuulutati välja COVID-
19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 pandeemilise leviku tõttu. Põhjused, miks
Vabariigi Valitsus eriolukorra välja kuulutas, olid järgmised: tõkestada COVID-19 edasist
levikut Eestisse ja Eestis, tagada tervishoiusüsteemi toimetulek COVID-19 tõrje ja raviga,
Valmidustasemed: Alpha Bravo Charlie Delta
22.05.2025
82
tagada inimeste toimetulek COVID-19-st tulenevate kaudsete mõjudega ning tagada Eesti
majanduse võimalikult normaalne toimimine. Eriolukord kehtis kuni 17.05.2020, alates 18.
maist säilitati osa põhiõiguste piiranguid NETSi ja riigipiiri seaduse (edaspidi RIPS) alusel.
§ 22. Eriolukorra lõpetamine
Kui eriolukorra väljakuulutamise tinginud asjaolud on ära langenud, peab Vabariigi Valitsus
eriolukorra lõpetama. Näiteks kui olukorra lahendamiseks ei ole vaja enam kasutada eelnõus
toodud juhtimiskorraldust, meetmeid, võimeid, vahendeid ja varusid.. Sündmuse lahendamine
võib jätkuda eriseaduse järgi (nt NETS).
2. jaotis
Erakorralise seisukorra väljakuulutamine ja lõpetamine
§ 23. Erakorralise seisukorra väljakuulutamine
Paragrahv § 23 reguleerib erakorralise seisukorra väljakuulutamist.
Lõike 1 järgi kuulutatakse erakorraline seisukord välja põhiseaduslikku korda ähvardavast
ohust põhjustatud olukorra lahendamiseks, kui olukorda ei ole võimalik lahendada ilma
erakorralise seisukorra ajaks ettenähtud juhtimisvolitusi või põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid
meetmeid rakendamata ning puudub alus eelnõus sätestatud sõjaseisukorra väljakuulutamiseks.
Erakorralise seisukorra väljakuulutamise ettepaneku tegemiseks ja väljakuulutamiseks tuleb
tuvastada, kas:
1) esineb oht põhiseaduslikule korrale;
2) ei esine sõjaseisukorra väljakuulutamise aluseid;
3) esineb vajadus erakorralise seisukorra juhtimisvolituste rakendamiseks või erakorralise
seisukorra ajaks ettenähtud meetmete rakendamiseks.
Kehtiva ErSSi § 3 kohaselt võib põhiseaduslikku korda ähvardav oht tuleneda:
1) Eesti põhiseadusliku korra vägivaldse kukutamise katsest;
2) terroristlikust tegevusest;
3) vägivallaga seotud kollektiivsest surveaktsioonist;
4) ulatuslikust vägivallaga seotud isikugruppide vahelisest konfliktist;
5) Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldsest isoleerimisest;
6) vägivallaga seotud pikaajalistest massilistest korratustest.
Võrreldes kehtiva ErSSiga on eelnõus loobutud seaduse tasandil põhiseaduslikku korda
ähvardavat ohtu põhjustavate tegevuste näitlikustatud loetlemisest. Igasugused loetelud
kätkevad ohtu, et see ei taga kõigi võimalike ohuolukordade ilmnemisel kiiret tegutsemist, sest
loetelust ei leita tegevuseks otsest õiguslikku alust. Erakorralise seisukorra väljakuulutamisel
on määrava tähtsusega põhiseadusliku korra mõiste tõlgendamine, milline konkreetne tegevus
põhiseaduslikule korrale ohu põhjustas, ei ole relevantne.
Põhiseaduslik kord on määratlemata õigusmõiste18. Määratlemata õigusmõistete kasutamine on
õigustatud, kui tegeliku elu situatsioonide rohkust ei ole võimalik või otstarbekas täpselt
18 Määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste
andmisest seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale (RKPJKo 3-4-1-5-05, 16).
22.05.2025
83
kirjeldada ning tegemist on valdkonnaga, kus olukord on pidevas muutumises. Riigikaitse
valdkonnas on riiki ähvardavad sisemised ja välised ohud muutlikud. Suurema
abstraktsusastmega põhiseaduslikku korda ähvarda ohu määratlus võimaldab kehtestatud
regulatsiooni piires paremini põhiseaduslikel institutsioonidel kaalutleda, kas ohu tõrjumiseks
on vaja erakorraline seisukord välja kuulutada või mitte. Näiteks põhiseadusliku korra mõiste
tõlgendamise teel on võimalik erakorraline seisukord kuulutada välja ka hübriidsete ohtude
puhul, kus selge piiri tõmbamine sisemiste ja väliste ohtude vahel on keeruline.
Määratlemata õigusmõiste kasutamisel ei ole tegemist ettenähtavuse põhimõtte rikkumisega,
kuid termini ebaselgust on võimalik ületada tõlgendamise teel.19 Kuna määratlemata
õigusmõiste on seadusandja loodud, tuleb seda selgitada seadusandja juhiste ja eesmärkide
abil.20 Põhiseadusliku korra ja sellele esineva ohu selgitamisel saab lähtuda muu hulgas
õiguskirjanduses esitatust ja varasemast Riigikohtu ning Euroopa Kohtu ja Euroopa
Inimõiguste Kohtu kohtupraktikast või tuletada konkreetsest kontekstist.
Põhiseaduslik kord on keskne instituut inimväärikuse ja põhiõiguste tunnustamisel.
Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on põhiseaduslik kord avatud järgmiselt:
„Põhiseadusliku korrana mõistetakse riigi suveräänsust (st iseseisvust ja sõltumatust),
konstitutsionaalseid põhimõtteid ning põhiseaduslike institutsioonide toimimise olulisi
tingimusi. Põhiseaduslik kord on osa avalikust korrast […]. Iseseisvusena käsitatakse riigi
eksisteerimist eraldiseisva riigina ning keeldu muuta Eestit mõne riigi osaks. Sõltumatus
tähendab, et ükski välisriik ei saa anda Eestile kohustuslikke juhiseid ja nende täitmist
kontrollida muul juhul, kui Eesti on seda ise vabatahtlikult sõlmitud välislepinguga lubanud.
Konstitutsionaalseteks põhimõteteks on eelkõige demokraatia, õigusriigi, vabariigi, rahvusriigi,
võimude lahususe ja tasakaalustatuse, inimväärikuse ning põhiõiguste ja vabaduste austamise
põhimõtted.“.21 Eeltoodust lähtuvalt võib lugeda, et põhiseaduslikku korda ähvardav oht
eksisteerib olukorras, kus riigi eksistents või tema aluspõhimõtted (suveräänsus, rahvusriik,
demokraatia, õigusriik jne) on ohustatud.
Põhiseaduslikku korda ähvardav oht tuleb iga kord määratleda, st seostada konkreetsete eluliste
asjaoludega, ning põhjendada piisavalt põhjalikult, kuidas otsusetegija mõistet selgitab.
Lõikes 2 sätestatakse vastavalt PSis toodule, et erakorraline seisukord kuulutatakse välja kuni
kolmeks kuuks. Võrreldes kehtiva õigusega sätestatakse eelnõus, et Riigikogu võib
põhjendatud vajaduse korral erakorralist seisukorda pikendada kuni kolm kuud korraga. Seega
erakorralise seisukorra pikendamise eelduseks on põhjendatud vajadus ning pikendamine ei
toimu automaatselt. Pikendamine eeldab samasugust otsustusprotsessi, mis eelnes erakorralise
seisukorra väljakuulutamisele. Selleks on kindlasti jätkuv oht põhiseaduslikule korrale ning
vajadus rakendada erakorralise seisukorra lahendamiseks ettenähtud meetmeid ja volitusi.
Samuti tuleb Vabariigi Valitsusel või presidendil teha Riigikogule ettepanek erakorralise
seisukorra pikendamiseks, järgides sama protseduuri, mis on ette nähtud erakorralise seisukorra
väljakuulutamisel (presidendi või valitsuse poolt ettepaneku esitamine, Riigikogus ettepaneku
heakskiitmine).
19 RKPJKo 3-4-1-4-01, p 17. 20 RKPJKo 13.06.2005, 3-4-1-5-05, p 16; 26.11.2007, 3-4-1-18-07, p 29. 21 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 129 kommentaarid, punkt 3. Kättesaadav:
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=142&p=129
22.05.2025
84
Sarnaselt PSi §-s 129 sätestatuga on ka eelnõu lõikes 3 reguleeritud, et erakorraline seisukord
kehtib kogu riigis. Erikorra väljakuulutamine kogu riigis on sisuliselt põhjendatud, kuna
olukord puudutab kõigi riigiasutuste tegevust ja riigi toimimist ning kogu ühiskonna korraldust.
§ 24. Erakorralise seisukorra lõpetamine
Paragrahv § 24 sätestab erakorralise seisukorra lõpetamise. Eelnõu kohaselt lõpetatakse
erakorraline seisukord kahel juhul:
1) erakorralise seisukorra väljakuulutamise alused on ära langenud või
2) kuulutatakse välja sõjaseisukord.
PS ei käsitle erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra lõpetamise pädevust ja korraldust.
Erakorralise seisukorra lõpetamise menetluslikud sätted puuduvad ka kehtivas õiguses. Kuna
erakorralise seisukorra saab kehtestada PSi § 129 kohaselt üksnes kolmeks kuuks, siis lõpeb
erakorraline seisukord automaatselt kolme kuu möödumisel, kui erakorralist seisukorda ei
pikendata. ErSSi §-s 16 on sätestatud, et sõjaseisukorra väljakuulutamisel loetakse erakorraline
seisukord lõppenuks. Seega on tegemist juhtumitega, kus erakorraline seisukord lõpeb
automaatselt. Eelnõuga säilitatakse ErSSi § 16 põhimõte, et sõjaseisukorra väljakuulutamisel
loetakse erakorraline seisukord lõppenuks (lõige 3).
Kuigi PSi § 131 lõige 2 mainib erakorralise seisukorra lõppemist, ei käsitle ei PS ega ErSS
erakorralise seisukorra lõpetamise pädevust. PSi § 106 lõike 1 kohaselt ei saa erakorralise
seisukorra kehtestamist ja lõpetamist ka rahvahääletusele panna. Regulatsiooni eesmärk „on
õigustatud kõigepealt praktilistel kaalutlustel, sest loetletud probleemid nõuavad üldjuhul
operatiivset otsustamist ja toimimist. Teiseks ja ehk peamisekski põhjuseks on vajadus vältida
populismi ja rahva hetkemeeleolude ja ajutiste raskuste fataalset mõju“. Erakorralise seisukorra
lõpetamise pädevuse küsimus kerkib teravamalt üles juhul, kui erakorralise seisukorra
väljakuulutamise alus langeb ära enne kolme kuu möödumist. Lähtudes õiguslikust actus
contrarius üldpõhimõttest, mille kohaselt on muutva või tühistava õigusakti andmise pädevus
algse õigusakti andnud organil, ja tõlgendades PSi süstemaatiliselt, saab asuda seisukohale, et
erakorralise seisukorra lõpetamine on Riigikogu pädevuses. ErSS ei täpsusta, kes ja kuidas
seirab erakorralise seisukorra väljakuulutamise tingimuse jätkuvat olemasolu ning kes esitab
erakorralise seisukorra lõpetamise ettepaneku.
Kuivõrd erikordade väljakuulutamise eesmärk on pöörduda võimalikult kiiresti tagasi
tavapärase elukorralduse juurde ning proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt peab
erakorralise seisukorra viivitamata lõpetama, kui lakkavad olemast põhjused, mis erikorra
väljakuulutamise tingisid, siis reguleeritakse eelnõus erakorralise seisukorra lõpetamine enne
olukorra lõppemise tähtpäeva saabumist.
Lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsus kohustatud hindama erakorralise seisukorra
väljakuulutamise põhjustanud asjaolusid järjepidevalt ning edastama teabe muutunud asjaolude
kohta asjaomastele asutustele ja isikutele, kelleks on muu hulgas Vabariigi President, Riigikogu
esimees ja asjaomaste Riigikogu komisjonide esimehed. Eelnõu § 123 lõikest 3 tuleneb
valitsusasutuste kohustus edastada oma valduses olevaid ohuhinnanguid ja muud tsiviilkriise ja
riigikaitset puudutav teavet Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi
Presidendile, Riigikogu esimehele ja asjaomastele Riigikogu komisjonidele, kui see on vajalik
kriisiolukorraks valmistumiseks või selle lahendamiseks, kui selle teabe väljastamist või teabele
juurdepääsu õigust ei ole muu õigusaktiga piiratud. Samasisuline säte on seni JASi § 10 lõige
2, mis tunnistatakse eelnõuga kehtetuks.
22.05.2025
85
Eelnõu kohaselt kohaldatakse erakorralise seisukorra lõpetamisele selle väljakuulutamisega
sarnast korda. Lõike 2 kohaselt otsustab Riigikogu Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse
ettepanekul viivitamata erakorralise seisukorra lõpetamise, kui erakorralise seisukorra
väljakuulutamise põhjustanud asjaolud on ära langenud. Riigikogu on seotud Vabariigi
Valitsuse või presidendi ettepanekuga ning omaalgatuslikult erakorralist seisukorda lõpetada ei
saa.
Lõike 3 kohaselt loetakse sõjaseisukorra väljakuulutamisega erakorraline seisukord lõppenuks.
3. jaotis
Sõjaseisukorra väljakuulutamine ja lõpetamine
§ 25. Sõjaseisukorra väljakuulutamine
Paragrahv § 25 reguleerib sõjaseisukorra väljakuulutamist. Eelnõu kohaselt on sõjaseisukorra
väljakuulutamise tingimused järgmised:
1) tegemist on Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu
suunatud relvastatud rünnakuga või sellega samaväärse rünnakuga või agressiooniga ja
2) esineb vajadus sõjaseisukorra juhtimisvolituste rakendamiseks või sõjaseisukorra ajaks
ettenähtud meetmete rakendamiseks.
PS ja RiKS ei määratle, millist olukorda tuleks lugeda sõjaseisukorraks ning millised
tingimused peavad sõjaseisukorra väljakuulutamiseks esinema. Sõjaseisukord ei ole
võrdsustatav relvakonfliktiga, kuigi võib seda hõlmata, kuna sõjaseisukorra väljakuulutamise
järel ei ole täidesaatev riigivõim kohustatud sõjategevust alustama. Sõjaseisukorra
väljakuulutamise järel tekib Kaitseväel õigus otsustada sõjalise jõu laiaulatuslikuma kasutamise
üle.22 Nüüdisajal välditakse terminit „sõda“, selle asemel kasutatakse rahvusvahelises õiguses
pigem agressiooni, relvastatud rünnaku, relvakonflikti termineid, sest üldjuhul säilivad
nimetatud olukordades riikide vahel kontaktid. PSist tulenevalt ei saa loobuda sõjaseisukorra
mõiste kasutamisest, kuid seda saab selgitada nüüdisaja rahvusvahelisest humanitaarõigusest ja
riikide praktikast lähtuvalt.
Sätte eesmärk on eristada sõjaseisukorda erakorralisest seisukorrast, kuivõrd vastav üldine
eristatus tuleneb PSi §-dest 128 ja 129. Erakorraline seisukord kuulutatakse välja Eesti
põhiseaduslikku korda (riigi aluspõhimõtteid) ähvardava ohu korral (vt eelnõu § 23 selgitus).
Eelnõu järgi kuulutatakse sõjaseisukord välja, kui esineb oht Eesti riigi iseseisvuse ja
sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu – oht riigi eksistentsile ja rahva säilimisele.
Oht võib tuleneda sõjalisest relvastatud rünnakust või selle ohust. Rahvusvahelises
humanitaarõiguses on rünnaku mõiste ja rünnaku kohaldamise ulatus avatud 12. augusti 1949
Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite
kaitse kohta23 (edaspidi I lisaprotokoll) artiklis 49. Rünnak tähendab vastaspoole vastu
suunatud vägivallategusid nii pealetungil kui ka kaitses ja kõnealust määratlust kohaldatakse
rünnakutele mis tahes territooriumil, sealhulgas konfliktiosalisele kuuluval, kuid vastaspoole
kontrollitaval territooriumil toimuvate rünnakute puhul. Rünnakut võib käsitada nii kitsamas
22 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 128 kommentaarid, punktid 3 ja 5. Kättesaadav:
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=141&p=128 23 12. augusti 1949. a Genfi konventsioonide 8. juuni 1977. a (I) lisaprotokoll rahvusvaheliste
relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta. RT II, 1999, 21, 121.
22.05.2025
86
kui ka laiemas tähenduses. Igas konkreetses situatsioonis jääb rakendaja tõlgendada ja
põhjendada rünnaku olemasolu ja selle ulatus.
Sõjaseisukord võidakse välja kuulutada ka siis, kui esineb relvastatud rünnakuga samaväärne
rünnak, sest traditsioonilise relvastatud rünnaku toimumise asemel on tõenäolisem sellega
samaväärne rünnak muude vahenditega või mitteriiklike osaliste poolt. Nüüdisajal ei toimu
ründed üksnes konventsionaalses keskkonnas, vaid ka tavatus sõjapidamise keskkonnas (nt
küberruum). Ründeid pannakse toime lisaks tavapärastele sõjarelvadele ka muude vahenditega
(nt info- ja telekommunikatsioonivahendid), mis toovad kaasa ohu riigi julgeolekule.
Relvastatud rünnakuga samaväärne rünnak võib olla ka näiteks rünne teise kollektiivse
enesekaitsega hõlmatud riigi vastu, mida Eesti tunnistab kui rünnakut oma riigi vastu, nt rünnak
Läti vastu.
Sõjaseisukorra väljakuulutamise põhjus võib olla ka agressioon. Agressiooni on eelnõus eraldi
nimetatud, kuivõrd ka PS sätestab agressiooni korral erisused sõjaseisukorra
väljakuulutamisele. Agressiooni toimumine ei ole üldjuhul ootamatu, vaid sellele eelneb
situatsiooni pingestumine. Sellisel juhul võib otsuse teha Riigikogu (lõige 1). Vabariigi
Presidendi pädevus on seotud eelkõige vahetu relvastatud rünnakuga, mis ei jäta Riigikogule
aega reageerimiseks.24 PSi ja kõnesoleva eelnõu tähenduses on agressiooni toimumisel
kahesugune õiguslik tagajärg. Esiteks tähendab see Eesti riigiõiguse seisukohast sõjaseisukorra
väljakuulutamist ning sellega kaasnevate piirangute kehtestamist. Teiseks, agressiooni
toimumisel on ka rahvusvahelise õiguse seisukohast tähendus ehk see tähendab Kaitseväe
õigust kasutada jõudu teise riigi vastu (seda ka ründava riigi territooriumil).
Terminit „agressioon“ tuleb defineerida vastavalt kehtivale rahvusvahelisele õigusele.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) põhikiri kasutab küll terminit
„agressiooniakt“, kuid ei defineeri seda, vaid seab riigi enesekaitseõiguse eeltingimuseks
„relvastatud rünnaku“ olemasolu. Agressiooni termini selgitamisel saab lähtuda ÜRO
Peaassamblee 1974. a resolutsioonis nr 3314 (XXIX) „Agressiooni määratlemine“ sätestatud
tingimustest, kuid peab arvestama, et tegemist ei ole õiguslikult siduva dokumendiga ning
rahvusvahelises õiguses võib „agressiooni“ sisu aja jooksul muutuda.25 Resolutsiooni nr 3314
(XXIX) kohaselt on agressioon ühe riigi poolt sõjalise jõu kasutamine teise riigi suveräänsuse,
territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu või muul viisil, mis on vastuolus
ÜRO põhikirjaga. Järgnevates punktides nimetab viidatud resolutsioon agressiooniakte – nt
sõjaline blokaad, sõjaline okupatsioon, relvaliikide kasutamine teise riigi vastu jne. Muu hulgas
nimetab artikkel 3(g) agressiooniaktiks ka juhtumit, mil relvastatud grupid, irregulaarsed
üksused, palgasõdurid, kes on saadetud riigi poolt või tegutsevad riigi nimel ning panevad toime
teise riigi relvajõudude vastu tegusid, mis on kõnealuses definitsioonis nimetatud. Nimetatud
ÜRO Peaassamblee resolutsioonis esitatud näited agressiooniaktide kohta ei ole ammendavad.
Termineid „agressioon“ ja „relvastatud rünnak“ võib tõlgendada PSi kontekstis
samatähenduslikena, kuivõrd Riigikogul kui kõrgemail rahva esindusel on üldjuhul pädevus
sõjaseisukorra väljakuulutamiseks. Üksnes erakorralisel juhtumil, kus rünnak Eesti Vabariigi
vastu on ootamatu ja vahetu, saab sõjaseisukorra kuulutada välja ka Vabariigi President.
Rahvusvahelise õiguse seisukohast peetakse agressiooni mõistet laiemaks kui relvastatud
24 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 128 kommentaarid, punkt 20. Kättesaadav:
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=141&p=128 25 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 128 kommentaarid, punkt 19. Kättesaadav:
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=141&p=128
22.05.2025
87
rünnaku oma26. See tähendaks, et teatud agressiooniaktide toimepanemisel võib riik reageerida
küll riigisiseselt, vastavalt oma õigusele, kuid ei või agressiooni tõrjuda teise riigi territooriumil.
Viimast võiks ta teha ainult juhul, kui agressioon on ka relvastatud rünnak ÜRO põhikirja art
51 tähenduses. Rahvusvahelise praktika kohaselt ei ole siiski võimalik üheselt ütelda, kust
jookseb täpne piir kahe kontseptsiooni vahel. Õigusselguse huvides on eelnõu lõikes 1 toodud
eraldi esile Riigikogu õigus ka agressiooni korral sõjaseisukord välja kuulutada ning lõikes 2
täpsustatud, et agressiooni korral on seesugune õigus presidendil.
Mobilisatsiooni võib välja kuulutada paralleelselt sõjaseisukorraga või ka varem.
PSi kohaselt on nii erakorralise seisukorra kui ka sõjaseisukorra väljakuulutamiseks vaja
demokraatliku legitimeeritud seadusandja – Riigikogu – eelnevat sellekohast otsust. PSi § 128
lõike 1 kohaselt kuulutab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, Eesti
vastu suunatud agressiooni korral kuulutab sõjaseisukorra välja Vabariigi President, ootamata
ära Riigikogu otsust (PSi § 128 lõige 2). Õigusselguse eesmärgil korratakse eelnõu lõikes 1 PSi
§-s 128 sätestatut. Seejuures on oluline panna tähele, et Riigikogul ei ole PSi järgi
diskretsiooniõigust – presidendilt sõjaseisukorra väljakuulutamise ettepaneku saamisel on
Riigikogu kohustatud selle välja kuulutama. Erakorralise seisukorra väljakuulutamise
ettepaneku saab esitada lisaks presidendile ka Vabariigi Valitsus ning ettepaneku menetlemisel
on Riigikogul kaalutlusõigus ning võimalus jätta ettepanek rahuldamata (PSi § 129). PSi
tõlgendades tähendab see, et sõjaseisukorra väljakuulutamisel peab tegemist olema sellise
olukorraga, mis on ilmne ja kus on vaja rakendada sõjaseisukorraks ettenähtud juhtimisvolitusi
ja piiravaid meetmeid. Riigikogu saab erinevalt erakorralisest seisukorrast sõjaseisukorra välja
kuulutada lihthäälteenamusega, st rahvasaadikute poolset laiapõhjalist arutelu ei ole olukorra
tõsidusest tulenevalt peetud enam vajalikuks.
Lõike 3 kohaselt kehtib sõjaseisukord kogu riigis nagu erakorralise seisukorra puhul, mis on
põhjendatud, kuna sõjaseisukorra väljakuulutamisega kaasnevad pädevused ja volitused
puudutavad kõigi riigiasutuste tegevust ja riigi toimimist ning kogu ühiskonna korraldust.
§ 26. Sõjaseisukorra lõpetamine
Paragrahv § 26 reguleerib sõjaseisukorra lõpetamist.
Lõike 1 järgi hindab Vabariigi Valitsus sarnaselt erakorralise seisukorraga sõjaseisukorra
väljakuulutamise põhjustanud asjaolusid järjepidevalt ning teavitab nende muutustest
asjaomaseid isikuid ja asutusi.
Lõike 2 järgi otsustab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul viivitamata sõjaseisukorra
lõpetamise, kui lakkavad olemast põhjused, mis sõjaseisukorra väljakuulutamise tingisid.
Sõjaseisukorra lõpetamise aluseks on asjaolu, et enam ei ole vaja rakendada sõjaseisukorra
lahendamiseks ettenähtud abinõusid. Riigikogu on seotud presidendi ettepanekuga ning
omaalgatuslikult sõjaseisukorda lõpetada ei saa.
Riigikogu poolt sõjaseisukorra lõpetamise otsuse tegemine tagab vajaliku parlamentaarse
kontrolli mehhanismid tagamaks, et tehtavad otsused lähtuvad demokraatia, õigusriigi ja teiste
põhiseaduslike väärtuste säilitamise eesmärgist. RiKSi § 21 sätestab, et sõjaseisukord lõpeb
26 Värk, R., Riikide enesekaitse ja kollektiivse julgeolekusüsteemi võimalikkusest terroristlike mitteriiklike
rühmituste kontekstis, lk 106, 2011; Gaja, G., The Rome Statute of the International Criminal Court: A
Commentary, p 437, Oxford, 2002.
22.05.2025
88
Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu poolt sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamisega,
kuid ei käsitle täpset lõpetamise korda. PSi süstemaatiliselt tõlgendades saab sõjaseisukorra
lõpetamise pädevus olla vaid Riigikogul. PSi sõnastuse kohaselt on presidendi ettepanek
sõjaseisukorra väljakuulutamisel kohustuslik, mistõttu peab presidendil olema võimalus ka teha
ettepanek sõjaseisukord lõpetada, kuna näiteks sõjaseisukorra väljakuulutamine ei too kaasa
automaatselt mobilisatsiooni, siis sõjaseisukorra lõpetamisega ei kaasne automaatselt
demobilisatsiooni. Demobilisatsiooni väljakuulutamine tuleb otsustada eraldi.
§ 27. Mobilisatsioon ja selle väljakuulutamine
Paragrahv 27 sätestab mobilisatsiooni sisu ja selle väljakuulutamise. Võrreldes kehtiva
RiKSiga ei muudeta eelnõuga mobilisatsiooni sisu.
Lõige 1. Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul viivitamata välja mobilisatsiooni
Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud relvastatud
rünnaku või sellega samaväärse rünnaku või agressiooni või nende ohu korral või kollektiivse
enesekaitse operatsioonil osalemiseks.
Mobilisatsiooni väljakuulutamiseks ei ole eelnevalt vaja kriisiolukorra olemasolu otsust
Vabariigi Valitsuse poolt. Mobilisatsiooni võib välja kuulutada, kui on olemas eeldatav
relvastatud ründe oht Eesti Vabariigi või tema liitlasriigi vastu või on toimunud relvastatud
sõjaline rünnak Eesti vastu. Mobilisatsiooni väljakuulutamisega loetakse kriisiolukord
saabunuks. Mobilisatsiooni võib rakendada ka liitlaskohustuste täitmiseks, et osutada sõjalist
toetust abivajajale.
PSi § 128 järgi on peamine otsustusõigus Kaitseväe kasutamise üle antud Riigikogule, kes
mobilisatsiooni kaudu ja sõjaseisukorra väljakuulutamisega muudab rahuaja riigikorralduse
sõjaajale vastavaks ja annab Kaitseväele volituse relvajõudu kasutada. Erandkorras on
võimalik, et sõjaseisukorra kuulutab välja Vabariigi President, ning seda juhul, kui on toimunud
ootamatu agressioon. Samuti reguleeritakse Kaitseväe kasutamise otsustamine juhul, kui see on
vajalik Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Ka sellisel juhul on PS andnud põhirolli
Riigikogule.
Erandjuhtumiks on olukord, kus Eesti Vabariigi vastu suunatud sõjalise ründe efektiivne
tõrjumine nõuab viivitamatut tegutsemist ega jäta aega Vabariigi Presidendile kuulutada välja
sõjaseisukord. KKSi § 46 kohaselt otsustab Kaitseväe poolt jõu kasutamise sellisel juhul
kaitseminister või kui teda ei ole võimalik teavitada, siis pädev ülem. Pädeval ülemal on
otsustusõigus järgmiste asjaolude koosesinemisel: rünnak peab olema suunatud Eesti Vabariigi
vastu, selle peab tuvastama pädev ülem vahetult ning kaitseministri teavitamine ei ole võimalik.
Kaitseväe relvastatud tegevus riigi kaitseks on sellisel juhul lubatud ka enne sõjaseisukorra
väljakuulutamist, kuid ainult juhul, kui sõjalise ründe muul viisil tõkestamine ei ole võimalik
või kasutatud muud meetmed ei ole andnud tulemust.
Riigikogu võib otsustada Kaitseväe kasutamise kollektiivse enesekaitse operatsioonil. NATO
liikmesriigina on meil kohustus toetada teisi riike sõjaliste vahenditega ning juhul, kui selle
kohustuse täitmiseks on vaja mobilisatsiooni, siis peab Riigikogule see võimalus ka jääma. Ka
kehtivas õiguses on see nii sätestatud. Lisaks Põhja-Atlandi lepingus sätestatud kohustustele on
Riigikogul õigus otsustada Kaitseväe kasutamise üle ka teiste riikide kaitseks. Sellisel juhul on
Riigikogul õigus kuulutada välja ka mobilisatsioon, kui see peaks olema vajalik kollektiivse
enesekaitse operatsioonil osalemiseks. Kollektiivse enesekaitse operatsioonil osalemine ei
22.05.2025
89
tähenda automaatset mobilisatsiooni, eriti operatsiooni korral, mis toimub väljaspool Eestit.
Mobilisatsiooni väljakuulutamise ettepanek sellises olukorras lähtub ohuhinnangust, Eesti
otsusest, millises ulatuses kollektiivse enesekaitse operatsiooni panustatakse jne. Riigikogul on
õigus otsustada mobilisatsiooni väljakuulutamise üle igal ajal.
Mobilisatsioon eeldab ulatuslikku isikute võtmist kaitseväeteenistusse ja nende varustamist.
Seetõttu eeldatakse mobilisatsiooni väljakuulutamise korral sõjaliseks tegevuseks
valmisolevate üksuste arvu kehtestamist lähtuvalt ohuhinnangust ja olemasolevatest
vahenditest või Kaitseväe kasutamise eesmärgist, millises ulatuses Kaitseväe sõjaaegne
isikkoosseis teenistusse kutsutakse. Näiteks võidakse ohuhinnangust lähtuvalt kutsuda
teenistusse vaid osa üksusi, jättes teised reservi. Samuti ei pruugita oma lepinguliste kohustuste
täitmiseks kokku kutsuda kogu sõjaaja isikkoosseisu, kui Eestit sõjaline konflikt otseselt ei
puuduta.
Eelnõus on mobilisatsioon käsitatav eelkõige kui Kaitseväe viimine riigi vastu suunatud ohule
vastava sõjalise tegevuse valmidusse. Mobilisatsioon ei ole ühekordne tegevus, vaid mitmed
samaaegsed või erineval ajal toimuvad tegevused, mille käigus võib rakendada erinevaid
piiranguid, et tagada Kaitseväe sõjaaegse koosseisu valmisolek sõjaliste ülesannete täitmiseks.
Eelnõus tuuakse esile PSis mobilisatsiooni väljakuulutamise kohta sätestatu. PSi § 128 lõike 1
kohaselt kuulutab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul välja mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni, Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral kuulutab Vabariigi
President välja mobilisatsiooni, ootamata ära Riigikogu otsust (PSi § 128 lõige 2 (lõige 4).
Mobilisatsiooni väljakuulutamine toob kaasa isiku õiguste ulatusliku piiramise, mistõttu
eeldatakse mobilisatsiooni otsuse tegemisel, et see põhineb riigi julgeoleku kohta kogutud
teabel ning arvestab tehtud riskianalüüse ja antud ohuhinnanguid.
PS ei konkretiseeri mobilisatsiooni ega demobilisatsiooni mõisteid. Erinevalt eriolukorrast,
erakorralisest seisukorrast ja sõjaseisukorrast ei näe põhiseadus mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni puhul ette erandeid üldisest riigikorraldusest – kummagi väljakuulutamisega
ei kaasne põhiseadusega sätestatud erakordseid piiranguid ega volitusi. Eelöeldule toetudes
võib asuda seisukohale, et mobilisatsioon ja demobilisatsioon ei ole teiste põhiseaduses
sätestatud erikordadega samastatavad olukorrad, vaid teatud situatsioonides rakendatavad
tegevuste kogumid.27
Lõiked 2 ja 3. Mobilisatsiooni käigus võetakse kaitseväeteenistuse seaduses (edaspidi KVTS)
sätestatud tingimustel kohustuslikus korras kaitseväeteenistusse 18-aastased või vanemad
kaitseväekohustuslased ning sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal olnud tegevväelased
kohustatakse täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid. Kaitseväekohustuslasi võetakse
tegevteenistusse vastavalt vajadusele jooksvalt, arvestades isikkoosseisu mehitamise vajadust.
Kaitseväekohustuseta isikud võivad Kaitseväega liituda vabatahtlikult. Mobilisatsiooni korral
kutsutakse teenistusse ka Kaitseliidus sõjalise väljaõppe saanud kaitseväekohustuslased ja
kaitseväekohustuseta Kaitseliidu liikmed, kes on saanud sõjaväelise väljaõppe ja on varem
andnud nõusoleku oma sõjaaja ametikohale nimetamiseks.
Kaitseväe võib mobilisatsiooni väljakuulutamise järel viia sõjalise tegevuse valmidusse,
ootamata ära sõjaseisukorra väljakuulutamist. Mobilisatsiooni väljakuulutamisega ei kaasne
27 Paloma Krõõt Tupay. Analüüs „Põhiseaduse riigikaitse ja sellega seoses eriolukorra ja erakorralise seisukorra
regulatsiooni muutmise vajadus, riigi erikordade tervikregulatsioon ja kõrgendatud kaitsevalmidus ning
põhiõiguste piirangute määratletus ja proportsionaalsus“, 2017, lk 12.
22.05.2025
90
automaatselt kogu riigi viimist sõjaseisukorraks ettenähtud valmisolekusse, kuid Kaitseväe
valmiduse tõstmine puudutab paljusid asutusi ja juriidilisi isikuid. Mobilisatsiooniga ei pruugi
kaasneda ka kohe kõigi seni rahuaja ametikoha ülesandeid täitvate tegevväelaste asumist
sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma. Sõjaaja ülesandeid asuvad eelkõige täitma teenistusse
kutsutavad reservis olevad isikud ja tegevväelased, kes on seotud mehitatavate sõjaaja üksuste
juhtimisega. Seega on võimalik olukord, kus Kaitseväe n-ö rahuaegsest isikkoosseisust täidab
vähem kui pool sõjaaja ülesandeid, ülejäänud jätkavad rahuaja ametikoha ülesannete täitmist ja
neile ei laiene sõjaaja ametikohast tulenevad piirangud. Kaitseväe osalise sõjaliseks tegevuseks
valmisolekusse viimise juures on tegemist nn osalise mobilisatsiooniga. Mobilisatsioon lõppeb,
kui sõjaaja ametikohale kutsutud isikud on asunud täitma oma sõjaaja ametikoha ülesandeid
(saavutanud lahingvalmiduse).
Mobilisatsiooni ajal võetakse kaitseväekohustuslased teenistusse varem määratud kohustuse
alusel (sõjaaja ametikohale nimetamisest teatamine ja mobilisatsioonikäsk) või vabatahtlikult
kohustuse täitmisele asumise teel. Mobilisatsiooni ajal loetakse kõik sõjaaja ametikoha
ülesandeid täitvad kaitseväelased tegevväelasteks. Mobilisatsiooni ajal on võimalik
tegevteenistusse võtta ka kaitseväekohustuseta isik, kui ta soovib ise teenistusse asuda ning tal
on olemas Kaitseväe jaoks vajalik väljaõpe ja teadmised. Sellise vabatahtliku
kaitseväeteenistusse asumisega ei kaasne kaitseväekohustust, kuid tema teenistuskäik
Kaitseväes kuni demobiliseerimiseni toimub kaitseväekohustuslastega sarnastel alustel ja
tingimustel ning ta loetakse kaitseväeteenistuses olemise ajal tegevväelaseks. Mobilisatsiooni
käigus võib varieeruda mobiliseeritutega mehitatud Kaitseväe üksuste arv, arvestades olukorra
vajadust ja olemasolevat inimressurssi.
Mobilisatsiooni ajal jätkavad ametiasutused oma kriisiaegsete ülesannete täitmist, millele
võivad lisanduda mobilisatsioonist tulenevad täiendavad ülesanded ja kohustused.
Mobilisatsiooni väljakuulutamise järel määrab sõjaliseks tegevuseks kasutatavate üksuste arvu
Vabariigi Valitsus korraldusega, kui mobilisatsioon kuulutatakse välja enne sõjaseisukorra
väljakuulutamist. Vabariigi Valitsus võib lähtuvalt saadavatest ohuhinnangutest vähendada või
suurendada juba kokku kutsutud üksuste arvu. Riigi ja elanikkonna toimetuleku eest lasub
vastutus Vabariigi Valitsusel, kellel on ka õigus jaotada vahendeid ülesannete täitmiseks.
Võrreldes kehtiva õigusega on eelnõus täpsustatud, et kindlaks määratakse vaid sõjalises
tegevuses osalevad Kaitseväe üksused (lõige 5). Mobilisatsiooni eesmärk on suurendada
Kaitseväe koosseisu reservis olevate isikute tegevteenistusse kutsumise kaudu. Reservis
olevaid isikuid saab nimetada vaid Kaitseväe sõjaaja koosseisus olevas üksuses ettenähtud
ametikohale ehk sõjaaja ametikohale.
§ 28. Demobilisatsiooni väljakuulutamine
Demobilisatsiooni käigus toimub mobilisatsioonile vastupidine tegevus.
Lõige 1 sätestab demobilisatsiooni väljakuulutamise.
Vastavalt PSi §-le 128 kuulutab mobilisatsiooni välja Riigikogu Vabariigi Presidendi
ettepanekul. Vabariigi Presidendi ettepanekul on tasakaalustav roll mobilisatsiooni jätkumist
puudutavate poliitiliste seisukohtade vahel, sest võib eeldada, et president on ära kuulanud
ettepaneku tegemisel erinevad seisukohad mobilisatsiooni jätkumise vajaduse kohta. Eelnõu
22.05.2025
91
kohaselt ei saa mobilisatsioon ja demobilisatsioon kehtida samal ajal ning demobilisatsiooni
väljakuulutamine lõpetab mobilisatsiooni.
Eelnõu lõigete 2 ja 3 kohaselt on demobilisatsioon tegevuste kogum, mille tulemusena viiakse
Kaitsevägi mobilisatsioonieelsesse valmisolekusse ehk sõjaaegne koosseis asendub rahuaegse
koosseisuga. Demobilisatsiooni ajal vabastatakse mobilisatsiooni kestel sõjaaja ülesannete
täitmisele asunud kaitseväekohustuslane tegevteenistusest või ta hakkab täitma selle rahuaja
ametikoha ülesandeid, millele ta on nimetatud enne sõjaaja ametikoha ülesannete täitmiselt
vabastamist. Sarnaselt mobilisatsiooniga on demobilisatsioon ajavahemik selle
väljakuulutamisest kuni lõppemiseni. Sarnaselt mobilisatsioonile keskendutakse eelnõus
demobilisatsiooni juures vaid Kaitseväele ning muud institutsioonid on tegevad vaid vajaduse
korral Kaitseväe toetamisel.
Lõike 4 kohaselt lõpetab demobilisatsioon mobilisatsiooni.
Lõike 5 kohaselt otsustab Riigikogu demobilisatsiooni kestuse. Demobilisatsiooni
väljakuulutamisega antakse sõnum, et Kaitsevägi peab mobilisatsiooniga kaasnenud
valmisolekut sõjaliseks tegevuseks või sõjalises tegevuses osalemist ulatuslikumalt piirama.
Seega demobilisatsioon toimub olukorras, kus Kaitseväe juhataja peab hindama tema kasutuses
olevaid vahendeid ja isikkoosseisu kaasamise vajadust, mistõttu nähakse eelnõus ette, et
demobilisatsiooni väljakuulutamisel otsustab Riigikogu ka, kui kiiresti Kaitsevägi peab
demobilisatsiooniga lõpule jõudma. Riigikogu ettenähtud tähtaja ulatuses võib Kaitseväe
juhataja lähtuvalt ohuhinnangust piirata teatud väljaõppe saanud isikute demobiliseerimise
kiirust või näha ette nende demobiliseerimine viimases etapis.
4. jagu
Kriisiolukorraga seotud otsuste jõustumine ja avaldamine ning teavitamiskohustus
§ 29. Kriisiolukorraga seotud otsuste jõustumine ja avaldamine
Paragrahvis 29 sätestatakse õigusaktide avaldamine kriisiolukorra ajal.
Paragrahv näeb ette, et Vabariigi Valitsuse kriisiolukorra olemasolu kinnitav ja selle lõpetamise
otsus, Riigikogu erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamise ja lõpetamise otsus,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise otsus, Vabariigi Presidendi
sõjaseisukorra ning mobilisatsiooni väljakuulutamise otsus jõustub allakirjutamisel, kui otsuses
ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Otsus avaldatakse muutmata kujul üleriigilise levikuga
massiteabevahendis viivitamata ja hiljemalt selle avaldamiseks esitamisele järgneval päeval
Riigi Teatajas.
VVSi § 30 lõike 5 üldreegel näeb ette, et Vabariigi Valitsuse korraldus jõustub
allakirjutamisest, kui korralduses ei sätestata hilisemat tähtpäeva, või korraldus tuleb teatavaks
teha vastavalt haldusmenetluse seadusele.
Eelnõu kohaselt jõustub Vabariigi Valitsuse kriisiolukorra ja selle lõpetamise otsus vastavalt
eeltoodud üldreeglile. Kriisiolukorra otsusega tuvastatakse faktiline olukord. Otsusega ei piirata
vahetult isikule kuuluvaid subjektiivseid õigusi. Isiku subjektiivsete õiguste piiramine on
abstraktne võimalus, mis võib, kuid ei pruugi realiseeruda isiku suhtes antava haldusaktiga.
22.05.2025
92
Olenemata sellest, kas kriisiolukorra otsust käsitada tuvastava eelhaldusaktina või mitte,
sätestatakse eelnõus, et igal juhul jõustub valitsuse otsus selle allkirjastamisel, kui aktis endas
ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Vabariigi Valitsuse otsuse jõustumine ei ole seotud selle
avaldamise või teatavaks tegemisega.
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1121 järgi jõustub Riigikogu otsus allakirjutamisega, kui
otsuses eneses ei sätestata teist tähtaega. Vabariigi Presidendi otsused jõustuvad Vabariigi
Presidendi töökorra seaduse § 18 lõike 4 kohaselt nende allakirjutamisega, kui nendes enestes
ei nähta ette teist tähtaega. Säte kordab sisuliselt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning
Vabariigi Presidendi töökorra seadust, kuid õigusselguse huvides rõhutatakse lõikes 1 kõigi
kriisiolukorda puudutavate otsuste jõustumise ühetaolisust.
Eelnimetatud otsused avaldatakse viivitamata ja muutmata kujul üleriigilise levikuga
massiteabevahendites ja hiljemalt akti esitamisele järgneval päeval Riigi Teatajas. Eelnõu ja
Riigi Teataja seaduse muudatusega säilitatakse otsuste Riigi Teatajas avaldamise erisused.
Õigusaktide avaldamine lisaks Riigi Teatajale ka massiteabevahendis võimaldab õigusakti
kiiresti teatavaks teha võimalikult laiale ringile isikutele, keda õigusakt võib puudutada (vt ka
eelnõu § 50 selgitust, mis sätestab teadete ja õigusaktide avaldamise kohustuse
massiteabevahendi valdajale, elektroonilise side ettevõtjale või muule isikule).
Massiteabevahendit ei ole õigusaktides defineeritud. Kõige lihtsamalt öelduna on
massiteabevahend selline kanal, portaal või muu selline, mille kaudu on võimalik paljusid
inimesi korraga teavitada. Massiteabevahend on näiteks trükiajakirjandus, laiemalt kasutatav
uudiseportaal, raadio- ja telekanal, mis on avalikkusele kättesaadav, sotsiaalmeedia ning
internetiportaalid jne. Kohtupraktikas on massiteabevahendiks loetud nt Delfi
internetiportaali.28 Massiteabevahendiks võib olla iga internetiportaal, millel on piisavalt lai
lugejaskond, et seda saaks käsitada massiteabevahendina. Massiteabevahendite kaudu on
võimalik operatiivselt esitada vajalik teave kogu elanikkonnale või selle osale. Seetõttu on
sätestatud massiteabevahendi valdaja kohustus avaldada muutmata kujul ja tasuta paragrahvis
nimetatud asutuste ja isikute teated.
§ 30. Rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni
teavitamine
Paragrahvis 30 sätestatakse rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa Liidu Nõukogu ja
Euroopa Komisjoni teavitamine.
Lõike 1 kohaselt korraldab kriisiolukorra ajal rahvusvahelise lepinguga võetud kohustusest
kõrvalekaldumisel rahvusvahelises lepingus sätestatud isikute teavitamise Välisministeerium.
Säte on kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja tavaga ning välissuhtlemisseaduse (edaspidi VäSS)
ning selles sätestatud Välisministeeriumi pädevusega. Välisministeeriumi pädevuses on mh
välislepingut puudutavate lepingukirjade edastamine välislepingu hoiulevõtjale (VäSSi § 21
lõige 6) ning hoiulevõtja teavitamine välislepingu peatamisest (VäSSi § 23 lõige 3),
denonsseerimisest, lõpetamisest või sellest taganemisest (VäSSi § 27 lõige 3). Samuti toimub
diplomaatiline suhtlemine ja diplomaatiline kirjavahetus üldjuhul rahvusvahelise
organisatsiooniga Välisministeeriumi kaudu. Riigisiseses otsustusprotsessis, mis eelneb
28 Tallinna Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-9067/8.
22.05.2025
93
rahvusvahelisele teavitamisele, tuleb kaasata asjakohased ministeeriumid ning Vabariigi
Valitsus annab eelnevalt heakskiidu plaanitud teavitustele (nt kabinetinõupidamisel).
Selle sättega on kaetud nii rahvusvahelises lepingus ettenähtud põhiõiguste ja -vabaduste kaitse
kohustustest kõrvalekaldumise juhtudest teavitamine kui ka ÜRO põhikirja artikli 51
meetmetest informeerimine. Esimesel juhul on tegemist Välisministeeriumi teavitusülesandega
tulenevalt VäSSi § 23 lõikest 3 ning teisel juhul välislepingu täitmise pädevusega vastavalt
VäSSi § 23 lõikele 1. Juhinduvalt VäSSi § 23 lõikest 1 tagab välislepingu täitmise Vabariigi
Valitsus või selleks volitatud valitsusasutus. Seega on sätte eesmärk määrata riigisiseselt
seaduse tasandil kindlaks, kes täidab rahvusvahelist teavitamiskohustust, et vältida
rahvusvahelisel tasandil Eesti huvide kahjustamist.
Euroopa iniõiguste konventsiooni (edaspidi EIÕK) artikli 15 lõike 1 kohaselt võib riik taganeda
rahva eluvõimet ähvardavas olukorras konventsiooniga võetud kohustustest ulatuses, mis on
olukorra tõsiduse tõttu vältimatult vajalikud. Artikli 15 kolmanda lõigu kohaselt on
lepinguosalistel kohustus teavitada Euroopa Nõukogu hädaolukorrast, selle põhjustest ning
selle raames võetud abinõudest (meetmetest), kui olukorra raames taganetakse EIÕKiga võetud
kohustustest.
Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti (edaspidi KPÕRP) artikli 4 lõige 1
sätestab sarnaselt EIÕKi artikliga 15 õiguse taganeda paktiga võetud kohustustest, kui olukord
on sedavõrd terav, et ähvardab rahva elukäiku. Sama paragrahvi lõige 3 paneb kohustuse, et
ÜRO kaudu teavitatakse paktiga liitunud riike rakendatud abinõudest, mis toovad kaasa
KPÕRPi kohustuste derogatsiooni.
EIÕKi artiklit 15 ja KPÕRPi artiklit 4 ei kohaldata automaatselt, vaid nende aktiveerimiseks
on vaja riigil teha teavitamistoiminguid. Nendest lepingutest kõrvalekaldumisest teavitamine
on eelkõige vajalik, et välistada Eesti rahvusvahelisõiguslik vastutus sammude eest, mis on
astutud kriisiolukordade lahendamiseks. Teavitamine ei peata põhiseadusest tulenevate
riigisiseste põhiõiguste ja -vabaduste kehtivust. Teavitamine on vajalik, kui riigisiseste
meetmete kehtestamisel jõutakse veendumusele, et need väljuvad EIÕKi või KPÕRPiga
tavapäraselt lubatavate piirangute raamidest. Euroopa Nõukogu soovitab vältida teavitusi, mille
sõnastus jätab mulje, et teade lepingu täitmise ajutise peatamise kohta on esitatud „igaks
juhuks“ (vt riikide praktika ülevaadet EIÕKi artikli 15 rakendamisel, punkt 82). EIÕKi artikli
15 alusel tehtav teavitus tuleks saata arvestusega, et see jõustub kättesaamisel Euroopa
Nõukogu sekretariaadis (vt ka riikide praktika ülevaadet EIÕKi artikli 15 rakendamisel, punkt
21). EIÕKi alusel esitatud teavituse kehtivuse ja lubatavuse üle jääb lõplikuks otsustajaks EIK
(vt ülevaadet kohtupraktikast). Kuna teavitamist vajavad põhiõiguste väga intensiivsed
piirangud, on teavitamise riigisisesesse otsustusprotsessi kaasatud Vabariigi Valitsus, kes annab
oma eelneva heakskiidu kavandatavale teavitusele kabinetinõupidamisel (vt ka riikide praktika
ülevaadet EIÕKi artikli 15 rakendamisel, lk 8–13). Eelnõu võtab seega arvesse kogemusi
COVID-pandeemia ajal 20. märtsil 2020 Välisministeeriumi noodiga EIÕKi artikli 15 ja
KPÕRPi artikli 4 alusel esitatud teavituse sõnastamise (measures may involve a derogation
from certain obligations) ja menetlemisega, kui teavitamise otsustamiseks konsulteeris
Välisministeerium Riigikantselei ja Õiguskantsleri Kantseleiga.
ÜRO põhikirja artikli 51 kohaselt tuleb meetmetest, mis organisatsiooni liikmed on võtnud
enesekaitseõiguse rakendamiseks, teavitada viivitamata ÜRO Julgeolekunõukogu.
22.05.2025
94
Rahvusvahelisest õigusest tulenevad teavituskohustused rakenduvad Eesti puhul eelkõige
olukorras, kus PSi mõttes kuulutatakse välja erakorraline seisukord või sõjaseisukord ning
kohaldatakse PSi § 130 alusel kehtestatud põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid.
Kehtivas õiguskorras puudub täpne regulatsioon, mis käsitleks ÜRO põhikirja artiklist 51,
EIÕKi artiklist 15 ning KPÕRPi artiklist 4 tulenevate teavituskohustuste täitmist. Kehtivad
RiKS ja ErSS viitavad kaudselt üksnes EIÕKi artiklile 15 ja KPÕRPi artiklile 4, mitte aga ÜRO
põhikirjale. RiKSi § 19 lõikes 3 ja ErSSi § 4 lõikes 11 on sätestatud, et sõjaseisukorra ja
erakorralise seisukorra ajal võib isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramisel kalduda kõrvale
inimõigusi käsitleva välislepinguga võetud kohustustest, kui see on lubatud välislepingus ja
piirangud on kooskõlas muude rahvusvahelise õiguse järgsete kohustustega. Samas ei ole
täpsustatud, kas nendes olukordades rakendub kohustus teavitada rahvusvahelisi
organisatsioone. RiKSi seletuskirja kohaselt on Välisministeerium see, kes on kohustatud
teavitama kasutusele võetud meetmetest välislepingu hoiulevõtjat. Välisministeeriumi
kohustuse aluseks on VäSSi § 23 lõige 3, mille kohaselt otsustab välislepingu peatamise
Vabariigi Valitsus ning Välisministeerium teatab sellest teisele lepingupoolele või
hoiulevõtjale. Välislepingus sätestatud õiguste ulatuslikuma piiramisega ei peatata aga kogu
välislepingu õiguslikku jõudu. Välislepingus ettenähtud kohustuste täitmise peatamine on
pigem üks välislepingu peatamise erivorme. Analoogilist teavitamiskorda tuleb rakendada ka
ÜRO põhikirja artikli 51 meetmetest informeerimisel. ÜRO põhikirja artikli 51 alusel võetud
meetmetest teavitamine ei ole välislepingu peatamine, vaid selle täitmine (VäSSi § 23 lõige 1).
Välislepingu täitmise tagab üldjuhul see valitsusasutus, kelle valitsemisalasse leping kuulub.
ÜRO põhikirja rakendamise tagamine on Välisministeeriumi valitsemisalas, kuid
enesekaitseõiguse teostamise otsustamine on seotud kõrgema täitevvõimu otsusega. Seega
õigusselguse tagamiseks ning teavitamistoimingute kiireks tegemiseks pannakse eelnõuga
Välisministeeriumile kohustus teavitada ÜRO põhikirja artikli 51 alusel võetud meetmetest
ÜROd, teavitades sellest eelnevalt Vabariigi Valitsust.
Lõigetes 2–4 reguleeritakse Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni teavitamist juhul,
kui Eesti soovib rakendada meetmeid, mis võivad kahjustada ELi siseturu toimimist.
Üldjuhul peab ka erakorralise ja sõjaseisukorra või muu sellise kriisi ajal järgima ELi õigust.
Asjaolu, kui Eestis kuulutatakse välja sõjaolukord või erakorraline seisukord, ei tähenda, et
Eesti ei peaks enam järgima ELi õiguses sätestatud nõudeid. Siiski võib riigi julgeoleku
kaitsmine olla piisav põhjendus selleks, et ELi õigusest kõrvale kalduda. Seda on täpsemalt
käsitletud Justiitsministeeriumi tellitud analüüsis, lühikokkuvõttena võib märkida järgmist: ELi
aluslepingud (s.o Euroopa Liidu leping ning Euroopa Liidu toimimise leping) eeldavad üldiselt,
et ELi õiguse nõudeid järgitakse ka siis, kui riigis on kriisiolukord. See tähendab, et kui Eesti
riigi julgeolek on ohus, peab ohu tõrjumisel tegema riik kõik selleks, et kohaldatavad meetmed
ei rikuks ELi õigust ega kahjustaks siseturgu. Siiski on selge, et praktikas võib olla vaja
rakendada ka selliseid meetmeid, mis siseturgu kahjustavad. Näiteks piirata mingite kaupade
kättesaadavust, kehtestada piirikontrolle, kehtestada tavapärasest erinevaid nõudeid
teenuseosutajatele jne. ELi õigusest kõrvalekaldumist võib liikmesriik põhimõtteliselt
õigustada sellega, et tal on vaja tagada avalik kord või riiklik julgeolek. Selleks on kaks
võimalust: ELi õigusest kõrvalekaldumist on reguleeritud ELi teiseses õiguses või liikmesriik
tugineb otse aluslepingutele.
Esimene võimalus tähendab seda, et ELi direktiivis või määruses, mis konkreetset küsimust
reguleerib, on reguleeritud muu hulgas seda, kas ja kuidas võib riigi julgeoleku huvides
direktiivis või määruses sätestatud nõuetest kõrvale kalduda. Selliseid õigusakte ei ole palju,
22.05.2025
95
aga neid siiski leidub. Näiteks on seda reguleeritud audiovisuaalsete meediateenuste puhul, kus
direktiivis sätestatakse üldine nõue, et liikmesriik peab tagama teistest liikmesriikidest
pärinevate audiovisuaalmeedia teenuste vastuvõtmise vabaduse, kuid liikmesriik võib
rakendada seda piiravaid meetmeid siis, kui see on vajalik avaliku julgeoleku tagamiseks.
Teine võimalus tähendab seda, et liikmesriik õigustab ELi õigusest kõrvalekaldumist, tuginedes
otse mingile aluslepingu sättele. Näiteks võib liikmesriik kehtestada impordipiiranguid, kui see
on vajalik julgeoleku tagamiseks, ning õigustada seda, tuginedes Euroopa Liidu toimimise
lepingu (edaspidi ELTL) artiklile 36. Aluslepingutest leiab veel sätteid, kus käsitletakse
nõuetest kõrvalekaldumist juhul, kui see on vajalik riigi julgeoleku tagamiseks. Lisaks võib
tugineda ka ELTLi artiklile 4, kus sätestatakse üldine ELi ning liikmesriikide pädevuse jaotus.
Viidatud artikli lõike 2 järgi austab EL riigi põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse
terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist ning riigi julgeolek
on liikmesriikide ainuvastutuses. Seda artiklit võib tõlgendada nii, et liikmesriik võib
kehtestada erandeid oma julgeoleku tagamiseks, sest riigi julgeoleku tagamine on liikmesriikide
ülesanne. Siiski peab selliste erandite kehtestamisel jälgima, et need oleksid proportsionaalsed
ega põhjustaks meelevaldset ebavõrdset kohtlemist.
Kui liikmesriik soovib rakendada meetmeid, mis lähevad vastuollu ELi õigusega (tuginedes
seejuures kas teiseses õiguses või aluslepingutes sätestatud alusele), ning sellised meetmed
võivad kahjustada siseturu toimimist, peab ELTLi artikli 347 järgi konsulteerima teiste
liikmesriikidega. Täpsemalt on artikkel 347 sõnastatud nii:
„Liikmesriigid konsulteerivad omavahel, et astuda koos vajalikke samme, selleks et takistada
siseturu toimimise kahjustamist meetmete tõttu, mida mõni liikmesriik võib olla sunnitud
tarvitusele võtma tõsiste õiguskorda kahjustada võivate riigisiseste häirete puhul, sõja või endas
sõjaohtu kätkeva tõsise rahvusvahelise pinge korral või selleks, et täita endale rahu ja
rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks võetud kohustusi.“
Selliseid konsultatsioone ei peaks pidama mitte riikide vahel eraldi, vaid kasutades ELi
institutsioone. Selleks sobiv institutsioon on ELi nõukogu.
Lisaks on ELTLi artikli 348 esimeses lauses sätestatud:
„Kui artiklites 346 ja 347 märgitud asjaoludel võetud meetmetest tulenevalt kahjustatakse
konkurentsitingimusi siseturus, siis uurib komisjon koos asjaomase riigiga, kuidas nimetatud
meetmed viia vastavusse aluslepingutes sätestatud eeskirjadega.“
Sellest artiklist järeldub, et lisaks nõukogule on vaja teavitada ka Euroopa Komisjoni, sest
artikli rakendamise eelduseks on see, et komisjon on asjaoludest teadlik.
Eelnevast tulenevalt sätestatakse lõikes 2, et kui kriisiolukorra ajal on vaja rakendada meetmeid,
mis võivad kahjustada siseturu toimimist ELTLi artikli 347 tähenduses, teavitatakse Euroopa
Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni sellistest meetmetest enne nende rakendamist. Meetmed,
mis võivad kahjustada siseturu toimimist, võivad olla väga erinevad, sest siseturg on ELi
õiguses väga lai mõiste. Siseturg põhineb neljal vabadusel: kaupade, kapitali, teenuste ja
inimeste vaba liikumine. Nende vabaduste tagamiseks on EL kehtestanud väga palju õigusakte
väga erinevates valdkondades. Näiteks on siseturu loomiseks kehtestatud kõik standarditega
seotud nõuded, töötajate kaitse nõuded, ohutusnõuded, finantssektorile kehtivad nõuded,
keskkonnakaitse nõuded jne. Seega võib suure osa ELi pädevuses olevatest valdkondadest
lugeda seotuks siseturu tagamisega. Näiteks isegi õigusriigi põhimõtte järgimine on seotud
22.05.2025
96
siseturu tagamisega, sest ettevõtetel ja töötajatel peab olema võimalik oma õigusi kaitsta igas
liikmesriigis. See tähendab omakorda, et kui Eesti kehtestatud meede läheb vastuollu ELi
nõudega, peab igal juhul hindama, kas see võib kahjustada ka siseturu toimimist, sest on suur
tõenäosus, et meetmel on kokkupuude siseturuga.
Oluline on ka see, et teavitama peaks üldjuhul enne seda, kui Eesti selliseid meetmeid rakendab.
Sel juhul on võimalik ELTLi artikleid 347 ja 348 rakendada ning nii teiste liikmesriikide kui
ka komisjoniga konsulteerida. Kui Eestil on vaja meetmeid rakendada viivitamata, tuleb
meetmetest teavitada esimesel võimalusel.
Kuigi on ebatõenäoline, et Euroopa Komisjon alustaks rikkumismenetlust Eesti suhtes sellises
olukorras, kus ohus on Eesti riigi julgeolek või põhiseadusliku korra püsimine, on siiski oluline
läbi mõelda, kuidas tuleb käituda siis, kui Eesti peab rakendama meetmeid, mis lähevad
vastuollu ELi õigusega. Selle raames on ka oluline kindlaks määrata, kes sellise teavitamise
eest vastutab.
Lõike 3 järgi korraldab nii Euroopa Komisjoni kui ELi nõukogu teavitamist valdkonna eest
vastutav minister. Selline reegel järgib praegust detsentraliseeritud suhtlemiskorda, kus iga
ministeerium suhtleb ELiga oma valdkonnas ise. Teavitamiseks kasutatakse tavapäraseid
mooduseid, näiteks saadetakse ministri nimel ametlik kiri komisjonile ja nõukogule.
Lõike sõnastamisel kaaluti ka seda, kas minister peaks enne teavitamist konsulteerima ka
Vabariigi Valitsusega. Eelnõusse seda nõuet ei lisatud ennekõike põhjusel, et kõnealuse
meetme kohaldamiseks peab olema õiguslik alus. See tähendab, et Riigikogu on juba seaduse
kehtestamisel otsustanud, et selline ELi õigusest kõrvalekaldumine peab olema võimalik.
Meetme rakendamist reguleerivas õigusaktis peavad olema sätestatud ka tingimused, kuidas
meedet rakendatakse, näiteks kas selleks on vajalik Vabariigi Valitsuse nõusolek või mitte.
Meetmest teavitamine on vaid protseduuriline samm, mitte sisuline otsus – sisuline otsus ELi
õigusest kõrvale kalduda (mis võiks teoreetiliselt vajada teatud juhtudel ka Vabariigi Valitsuses
arutamist ja otsustamist) tehakse meetme rakendamisel. Seetõttu ei ole teavitamist vaja eraldi
valitsuses arutada.
Lõike 4 järgi ei kohaldata kommenteeritavas paragrahvis sätestatut siis, kui ELi või Eesti
õiguses on ELi nõukogu ja Euroopa Komisjoni teavitamist reguleeritud käesolevast eelnõust
erinevalt. Selline välistus on oluline, sest kuigi ELTLi artikleid 347 ja 348 võib kohaldada ka
siis, kui meetmete rakendamine on reguleeritud teiseses õiguses, võib vastavas direktiivis või
määruses olla ette nähtud eraldi teavitamise kord. Näiteks audiovisuaalmeedia teenuste
direktiivis on ette nähtud eraldi kord, millal ja millest tuleb komisjoni ja teisi liikmesriike
teavitada. Kuigi praktikas korraldaks Eestis sellist teavitamist audiovisuaalmeedia teenuste
puhul samuti vastava valdkonna eest vastutav minister, ei saa välistada, et mõnes õigusaktis
võib see olla sätestatud erinevalt. Ka Eesti riigisisesest õigusest leiab selliseid erisätteid. Näiteks
peaks Vabariigi Valitsus kehtiva riigipiiri seaduse alusel kehtestama määruse, kus
reguleeritakse muu hulgas seda, kuidas Eesti teavitab Euroopa Komisjoni ja liikmesriike
piirikontrolli ja riigipiiri valvamise kehtestamisest sisepiiril. Seega, kui ELi või Eesti õiguses
on teavitamist reguleeritud erinevalt, tuleb lähtuda ELi õigusaktidest ja mitte käesolevast
eelnõust.
5. jagu
Kriisiolukorra lahendamine
22.05.2025
97
§ 31. Kriisiolukorra lahendamise juhtimine
Paragrahv 31 sätestab kriisiolukorra lahendamise juhtimise ja koostöö. Kõikide
kriisiolukordade lahendamisel rakendatakse ühtseid lähtealused, mille kohaselt on Vabariigi
Valitsusel ja peaministril keskne roll tagada kriisiolukorra eesmärgipärane juhtimine ning
kaasata vajaduse korral terve ühiskond kriisiolukorra lahendamisse, seejuures erikordade
rakendamisel. PSi § 93 kohaselt esindab peaminister Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust.
Peaminister on ennekõike valitsuse poliitika sisuline juht, kelle oluline ülesanne on hoida
valitsust koos ja tagada tema töövõime.29 Peaministri erilise rolli rõhutamine on oluline, kuna
mis tahes kriisi korral, sealhulgas riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude
korral, peab ta tagama valitsuse usaldusväärsuse, töövõime, valitsusliikmete koordineeritud
tegevuse ja sõnumiselguse. Minister ja ministeerium vastutavad kriisiolukorra ajal endiselt oma
vastutusala eest (vastavalt VVSile). Kriisiolukorra ajal suureneb peaministri kui kriisiolukorra
juhi otsustusõigus. Samuti on Vabariigi Valitsusel kui kollegiaalorganil eelnõu kohaselt
suuremad volitused kriisiolukorra lahendamisel (nt teatud meetmete otsustamisel). Sellele
lisandub Riigikantselei koordineeriv roll peaministri ja valitsuse toetuseks ministeeriumide
üleste teemade lahendamisel.
Joonis 8. Kriisiolukorra väljakuulutamine ja lahendamise juhtimine
Lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsuse ülesanne sõnastada kriisiolukorra lahendamisel
eesmärk, mille saavutamisele kriisiolukorra lahendamise tegevused peavad kaasa aitama.
Näiteks võiks 2022. aastal julgeolekukeskkonna muutumisest tuleneva kriisiolukorra
lahendamise üks riigi eesmärkidest olla „Tagada ühiskonna toimetulek Venemaa Ukraina-
vastase sõjategevuse mõjudega, sealhulgas tagada vajalik riiklik ja ühiskondlik toetus Eestisse
jõudnud Ukraina sõjapõgenikele“. Eelnõu kohaselt muudab Vabariigi Valitsuse kollegiaalne
29 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 93 kommentaarid, punkt 1.
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&p=93
22.05.2025
98
tegevus kriisiolukorra lahendamise eesmärgipõhiseks ja süsteemseks. Riigi eesmärk
kriisiolukorra lahendamisel annab nii peaministrile, ministritele kui ka teistele osalistele
strateegilise suuna ja selguse, mida püütakse saavutada ning kuhu tahetakse ühise tegutsemise
ja koostöö tulemusel välja jõuda. See tagab, et eri tasandite, valdkondade ja osaliste tegevused
on omavahel seotud üheks tervikuks, keskselt juhitavad ja aitavad kaasa riigi eesmärgi
saavutamisele. Kriisiolukorra lahendamisel eesmärgi sõnastamisel saab Vabariigi Valitsus
lähtuda §-s 14 nimetatud valitsuse kriisiplaanis esitatud valitsuse eesmärgist. Kokkuvõtvalt
lepitakse just Vabariigi Valitsuses sisuliselt kokku, mida tehakse kriisiolukorra lahendamiseks,
ning tagatakse valitsuse liikmete kaudu kõigi valdkondade juhtimine kriisiolukorra
lahendamisel, sh mõjudega tegelemisel.
Vabariigi Valitsusel on oluline roll kriisiolukorra kehtestamisel otsustada, kas tegemist on
riigikaitselise kriisiga või tsiviilkriisiga. Kuna riigikaitseline kriis ohustab Eesti riigi julgeolekut
ja põhiseaduslikku korda, annab PS suuremad õigused sellele ohule reageerimisel, ning eelnõu
kohaselt on sellistele sündmustele reageerimiseks ja nende tõkestamiseks ette nähtud võimalus
kasutada intensiivsemaid meetmeid kui tsiviilkriisis. Riigikaitselise kriisiolukorra otsustamisel
saab valitsus määrata, kas kriisi lahendamisel on fookuses sisejulgeoleku tagamine või pigem
valmistumine relvastatud rünnakuks.
Joonis 9. Kriisiolukorra lahendamise juhtimine tööstusõnnetusest tuleneva eriolukorra puhul.
Sinine katkendlik joon tähistab eelnõu § 39 lõikes 2 sätestatud erandit.
22.05.2025
99
Joonis 10. Kriisiolukorra lahendamise juhtimine tööstusõnnetusest tuleneva eriolukorra puhul,
kui samal ajal on oht riigikaitseliseks kriisiks. Sinine katkendlik joon tähistab eelnõu § 39 lõikes
2 sätestatud erandit.
Lõigete 2 ja 3 järgi on peaminister kriisiolukorra juht, sealjuures eriolukorra, erakorralise
seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise korral. Tema
ülesanne on tagada Vabariigi Valitsuse tegevuse ühtsus ja koordineeritus. Lisaks näeb eelnõu
ette peaministrile võimaluse sekkuda kriisiolukorra lahendamisse § 39 lõigetes 1 ja 2 sätestatud
võimaluste kaudu.
See annab peaministrile ülesande ja eripädevuse kriisiolukorra keskse juhina tavapärasest
jõulisemalt juhtida Vabariigi Valitsuse tegevust kriisiolukorra lahendamisel. Kui tavapäraselt
suunavad ministrid ise oma valitsemis- ja vastutusala tegevusi ja korraldavad nende elluviimist,
siis kriisiolukorra ajal peavad nad olema valmis täitma peaministri korraldusi kriisiolukorra
lahendamiseks ministri vastutusvaldkonnas ehk arvestama peaministri suuremate
juhtimisvolitustega. Peaministri suuremad juhtimisvolitused on seotud olukordadega, kus kriisi
lahendamine toppab ning minister või asutused ei reageeri või ei tee teatud tegevusi, kas
koordineerimatusest või muudel põhjustel. Ülesannete jäävusest tulenevalt ei ole peaministril
õigust sekkuda ministri vastutusvaldkonda ja asutuste tegevusse iga päev ja ilma põhjuseta.
Eelnõu § 39 lõige 2 näeb ette kitsendavad tingimused: korraldus on õiguspärane, kui
kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus seda ise ei tee või ei tee õigel ajal ja see on
vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Kui juhtub, et kriisi ajal annab asutusele korralduse nii
peaminister kui ka minister, siis tuleb lähtuda kõrgemalseisva institutsiooni korraldustest.
Seejuures säilib ministril ja tema ministeeriumil ülesanne tagada oma valitsemis- ja vastutusala
tegevuse ühtsus ja koordineeritus kriisiolukorra lahendamisel, see tähendab nii valitsemisala
kui ka vastutusvaldkonda tervikuna, st hõlmates vajaduse korral ka riigi osalusega ettevõtete,
erasektori ja kolmanda sektori tegevuste suunamist kriisiolukorra ajal. Peaministril lasub
pädevus sõnastada strateegilised tegevused, mida kriisiolukorra lahendamise eesmärgi
saavutamiseks tehakse. Samuti on peaministri ülesanne tagada keskne juhtimine ühtse
koordineerimise ja kooskõlastatud tegevuste kaudu, nii et ministrid, asutused ja isikud täidaks
kriisiolukorra lahendamiseks neile pandud ülesandeid. Peamine vastutus kriisiolukorra
lahendamise eest lasub peaministril, selleks on talle ette nähtud kriisiolukorra keskse juhina
teave ja võimalused kriisiolukorra lahendamise strateegiliseks juhtimiseks.
22.05.2025
100
Vabariigi Valitsuse kollegiaalse valitsemise printsiibist lähtuvalt peavad peaministri otsused
toetuma valitsuse otsustele, kui valitsus on konkreetses küsimuses kollegiaalselt seisukoha
kujundanud. Küsimustes, kus valitsus ei ole kujundanud ühtsest seisukohta, seavad peaministri
otsustuspädevusele piirid PS ja seadused. Peaminister võtab kriisiolukorra lahendamise eest
poliitilise vastutuse. Ühtse koordineerimise ja kooskõlastatud tegevuste kaudu tagab
peaminister, et ministrid, asutused ja isikud täidavad kriisiolukorra lahendamiseks neile pandud
ülesandeid. Peaministri kätte koondub kogu teave erinevatest asutustest ja isikutelt ning temal
kui valitsuse juhil peavad olema vahendid ja võimalused olukorra lahendamise strateegiliseks
juhtimiseks.
Vabariigi Valitsust ja peaministrit teenindab ja toetab nende funktsioonide täitmisel
Riigikantselei. Riigikantselei ülesanne on juhtida riigi julgeolekuolukorra analüüsimist ja
hindamist, samuti täpsustab eelnõu Riigikantselei rolli kriisideks valmistumisel ja nende
lahendamisel (vt eelnõu §-de 8 ja 32 seletusi, lisaks VVSi muudatused eelnõu §-s 265).
Riigikantselei nõustab peaministrit riigi julgeolekut, riigikaitset ja tsiviilkriise puudutavates
küsimustes, samuti korraldab Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni tööd.
Riigikaitse strateegiliste küsimuste otsustustasandil on pädevus ja volitused jaotatud Riigikogu,
Vabariigi Valitsuse ja Vabariigi Presidendi vahel. Selleks et riigi struktuurid suudaksid
julgeolekut ähvardava ohu eskaleerumisele paindlikult ja kiiresti reageerida, on peamine
eesmärk kujundada kõikide suure mõjuga kriiside juhtimissüsteem ja struktuur võimalikult
sarnaseks. Selle eeldus on, et tavaolukorras riigi juhtimiskorraldus, sealhulgas alluvussuhted ja
haldusesisene koostöö, toimib ja on selge. Kui Eesti otsene riigihaldus on reguleeritud VVSis,
siis kaudse riigihaldusega seonduv on reguleeritud halduskoostöö seaduses (edaspidi HKTS)
ning paljudes teistes õigusaktides. Kõik need kokku aga moodustavad riigi halduskorralduse.
Eelnõu koostamisel ning erijuhtimispädevuste ja -volituste sätestamisel on lähtutud praegu
kehtivast valitsemis- ja halduskorralduse süsteemist.
Kehtiva õiguse kohaselt tekivad Vabariigi Valitsusel, ministritel ja teistel täidesaatva
riigivõimu asutustel ning avaliku võimu volitusi täitvatel isikutel erinevate sündmuste
lahendamisel erinevad pädevused ja volitused, mis teatud ulatuses kattuvad või on üksteisega
vastuolus. Lisaks võib erinevate seisundite või erikordade samaaegsel kehtimisel ühe ja sama
riigiorgani pädevus paljuski erineda (vt täpsemalt lisa 4). Eelnõuga täpsustatakse pädevuse
jaotust ja volitusi eelkõige strateegilisel ja operatiivsel juhtimistasandil selliselt, et oleks selge,
kes ja millistes küsimustes ning kellele allub. Eelnõuga korrastatakse ja ühtlustatakse kõigi
kriisiolukordade juhtimiskorraldust.
PSist lähtuvalt on Riigikogul seadusandlik võim ja ülesanne luua alused riigivõimu
teostamiseks. Riigikogu täidab ka legitimeerivat funktsiooni, valides Vabariigi Presidenti (PSi
§ 65 punktid 7, 8 ja 9) ning tehes kontrolli riigiorganite, iseäranis Vabariigi Valitsuse tegevuse
üle. Vabariigi President on Eesti Vabariigi riigipea (PSi § 77) ja riigikaitse kõrgeim juht (PSi §
127 lõige 1). Presidendi roll riigikaitse kõrgeima juhina on sümboolne, tseremoniaalne ning
tasakaalustav. Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu (PSi § 86). Talle kuulub
koordineerimis- ja järelevalvefunktsioon täidesaatva riigivõimu asutuste üle, samuti viib ta ellu
riigi sise- ja välispoliitikat ning osaleb selle kujundamises seaduseelnõude esitamise kaudu. PSi
§-st 86 ning § 87 punktidest 1, 2 ja 9 tuleneb, et Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat
riigivõimu ka riigikaitse valdkonnas.
PSis puuduvad sätted, mis reguleeriksid riigi juhtimiskorraldust kriisiolukordades, sh nende
lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra
22.05.2025
101
lahendamist. Seadusandjal on avarad võimalused juhtimiskorralduse sätestamisel, millele
seavad raamid põhiseaduse alusprintsiibid. Olukorras, kus riigi eksistents, julgeolek, turvalisus,
ühiskonna toimimine ning inimeste elu ja tervis on ohustatud, on lisaks tavapärastele
rahuaegsetele pädevustele ja volitustele vaja täiendavaid pädevusi ja volitusi nii Vabariigi
Valitsusele, peaministrile kui ka lahendavatele asutustele. Kriisiolukorra lahendamine nõuab
võimu kontsentratsiooni ja juhtimise muudatusi.
Täidesaatva riigivõimu asutused on Eesti avaliku halduse organisatsioonis hierarhiliselt.
Alluvuspõhimõte väljendub haldusekandja sisemises ülesehituses. Oma olemuselt on
alluvuspõhimõte tegelikult juhtimisprintsiip, st iga kõrgemalseisev asutus juhib oma haldusalas
tegutsevaid asutusi ja isikuid ja vastutab nende eest (vt VVSi § 93 lõige 1).
Ministeeriumid ja Riigikantselei on kõrgemad valitsusasutused, mis teostavad täidesaatvat
riigivõimu. Riigikantselei ja ministeerium allub vahetult Vabariigi Valitsusele. Ministeeriumile
alluvad tema valitsemisalas olevad ametid ja inspektsioonid ning muud riigiasutused (VVSi
§ 46 lõige 2). Hallatavad riigiasutused on valitsusasutuse haldamisel. Ametite ja
inspektsioonide ning muude riigiasutuste alluvuses on nende kohalikud asutused (iseseisvad
regionaalsed üksused). Alluvusest tulenevalt on valitsusasutused aruandekohustuslikud
Vabariigi Valitsuse või vastava ministri või riigisekretäri ees, kes suunab ja koordineerib nende
tegevust ning teeb nende üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet (VVSi § 41
lõige 1). Teenistuslikust alluvusest tuleneva teenistusliku järelevalve käigus tehakse
järelevalvet asutuse tegevuse seaduslikkuse (õigusaktidest kinnipidamise kontroll) ja
otstarbekuse (eesmärkide saavutamine ja selleks kulunud ressursside kasutus jne) tagamiseks
(VVSi § 93 lõige 1). Teenistuslikku järelevalvet iseloomustab otsese sekkumise õigus
kõrgemalseisva asutuse või organi poolt. Järelevalve tegija võib teha ettekirjutuse akti või
toimingu puuduste kõrvaldamiseks; peatada toimingu sooritamise või akti kehtivuse; tunnistada
akti kehtetuks (VVSi § 93 lõige 2). Teenistusliku järelevalve tegemise kohustus on pandud
ministrile järgmiselt: minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi
valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate
riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle (VVSi § 95 lõige 1). Minister ise
vastutab parlamendi ees nii talle alluva ministeeriumi kui ka ministeeriumi valitsemisala
asutustes toimuva eest. Ameti ja inspektsiooni peadirektor või muu valitsusasutuse juht teeb
teenistuslikku järelevalvet ameti ja inspektsiooni või muu valitsusasutuse kohalike asutuste ja
nende ametiisikute tegevuse üle ministri määratud ulatuses ja korras (VVSi § 96 lõige 1).
Täidesaatva riigivõimu juhtimiskorraldusest tulenev alluvuskord ja teenistuslik järelevalve
tagab poliitilise kontrollimehhanismi kogu täidesaatva riigivõimu üle.
VVSi § 41 lõikes 4 on sätestatud, et valitsusasutused põhinevad ainujuhtimisel, kui seaduses ei
ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tuleneb, et kõik valitsusasutuse juhid saavad kehtestada
iseseisvalt asutuse ülesannete täitmisega seotud korralduse (teenistuslik korraldus) ning
üldjuhul puudub ka kõrgemalseisval asutusel või organil asutuse teenistuslikku juhtimisse
sekkumise õigus – seda saab teha üksnes järelevalve käigus, mis saab piirduda õiguspärasuse
ja otstarbekuse kontrolliga. Töötaja ja ametnik allub teenistuslikult teenistus- või tööülesannete
täitmisel nii vahetule kui ka kõrgemalseisvale juhile (asutuse juht) (ATSi § 51 lõige 3).
Kriisiolukord nõuab asutuste kiiret koordineeritud koostööd ja mitme valitsusasutuse pädevusse
kuuluva haldusülesande täitmist, milleks võib olla vaja anda korraldusi ministeeriumi
valitsemisalast või asutuse tegevusvaldkonnast väljapoole.
22.05.2025
102
Kriisiolukorra lahendamise juhtimisel on eelnõus lähtutud põhimõttest, et kriisiolukorra ajal ei
tohiks toimuda olemuslikke muudatusi riigi juhtimises. Jätkuvalt on oluline ülesannete
(pädevuste) jäävuse põhimõte, mille kohaselt täidavad kõik asutused ja isikud oma
rahuaegseid ülesandeid (omavad vastavaid pädevusi ja volitusi) ka kriisiolukorra ajal.
Kriisiolukorra ajal ei toimu olemuslikke muudatusi võimu teostamise põhimõtetes, lähtutakse
võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiibist (PSi § 4). Institutsionaalselt ja
funktsionaalselt jäävad Vabariigi Valitsus, Riigikogu, Vabariigi President ja kohtud sõltumatult
toimivaks. Eelnõuga täpsustatakse Vabariigi Valitsuse, Riigikantselei, peaministri,
Päästeameti, KOVide jt rolli kriisiolukorra lahendamisel. Kriisiolukorra volitustega toimub küll
võimu kontsentreerumine, kuid regulatsiooni kehtestamisel on arvestatud, et säiliks riigi
põhifunktsioonide eraldatus ning riigiorganite vaheline kontroll ja tasakaalustatus, vaba
demokraatlik riigivalitsemine ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Kriisiolukorra aluseks
olevate ohtude tõrjumine nõuab kõigi põhiseaduslike institutsioonide ja täidesaatva riigivõimu
asutuste ühtset ja terviklikku lähenemist.
Lõige 4 sätestab ministeeriumi ülesanded kriisiolukorra lahendamisel. Ministeeriumide
ülesanded ja valdkonnad on sätestatud VVSis, kuid kuna ülesannete jäävusest tulenevalt on
ministeeriumil roll kriiside lahendamisel, siis on ministeeriumi ülesanded toodud esile ka
käesolevas eelnõus. Eelkõige on selleks tagada valitsemisala tegevuse ühtsus ja teiste
ministeeriumidega tegevuste koordineerimine ning toetada oma valdkonnas kriisiolukorra
lahendamise eest vastutavat asutust.
Lõike 5 järgi on kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus kas seaduses või Vabariigi
Valitsuse kriisiplaanis (eelnõu § 14 lõike 1 alusel) määratud valitsusasutus, Eesti Pank,
elutähtsa teenuse korraldaja (edaspidi ETKA) või tema seaduse alusel määratud asutus või
KOVi puhul KOVi määratud KOVi ametiasutus. Näiteks Terviseamet juhib vahetult
kriisiolukorra lahendamist pandeemia korral ja Eesti Pank makseteenuse katkemisel, nt KOVi
ametiasutus lahendamise eest vastutavaks asutuseks nende teenuste puhul, milles ta on ETKA
(kaugküttega varustamine, kohalike teede sõidetavuse tagamine, veega varustamine ja
kanalisatsioon). Vabariigi Valitsus määrab kriisiolukorra lahendamist vahetult juhtiva asutuse
ja tema kriisiülesande kindlaks juba enne kriisiolukorda, seda eelnõu § 14 alusel kehtestatud
Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis. See võimaldab kriisiolukorra lahendamise eest vastutaval
asutusel juba enne kriisiolukorda teha vajalikud ettevalmistused ning tagada kriisiülesande
täitmine igal ajal. Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus saab sellega suunata tegevusi
kriisiolukorra lahendamiseks oluliste kriisiülesannete täitmiseks, ja seda koostöös
kriisiolukorra juhi ja vastava ministri ning ministeeriumiga.
Kriisiolukorra lahendamine eeldab paljude asutuste ja isikute koostööd, mistõttu on oluline
kindlaks määrata kriisiolukorra lahendamist vahetult juhtivad asutused, kelle kriisiülesannete
täitmisest sõltub vastavate kriisiolukordade lahendamine ja kellel lasub selles põhiraskus. See
annab kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele võimaluse keskenduda tegevuses
kriisiolukorra lahendamiseks oluliste kriisiülesannete täitmisele koostöös kriisiolukorra juhiga
ning teistele osalistele suuna teda vajaduse korral toetada.
Kriisiolukorra juht saab aga ise täiendavalt sekkuda olukorra lahendamisse, kui kriisiolukorra
lahendamisega seotud osaliste panus on ebapiisav, andes neile korralduse eelnõu § 39 lõike 2
alusel. Näiteks kui ulatusliku mürgistuse korral juhib Terviseamet vahetult kriisiolukorra
lahendamist ja Põllumajandus- ja Toiduamet ei tegele samal ajal ulatusliku mürgistuse
põhjustanud toiduainete turult kõrvaldamisega, siis on kriisiolukorra juhil eripädevus anda
korraldus Põllumajandus- ja Toiduametile vajalike tegevuste elluviimiseks, kui vastava
22.05.2025
103
valdkonna minister ei ole seda ise teinud. Kriisiolukorra juht saab anda nimetatud korraldusi
siis, kui talle on eelnevalt teada (kas plaani või kirjalikult fikseeritud kokkulepete alusel)
soovitud käitumine. Kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse määramine ja tegevus ei
muuda teiste osaliste kohustust ega vastutust teha koostööd, pakkuda üksteisele abi, juhtida
kriisiolukorra ajal edasi oma põhitegevusega seotud ülesannete täitmist, sh kriisiülesannete
täitmist, kuivõrd säilib ülesannete jäävus ja valdkondlik vastutus ning põhimõte, et ülesanded
tuleb lahendada nii madalal või kõrgel tasemel kui vaja.
Lõike 6 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus määrata kriisiolukorra lahendamise eest vastutav
asutus, kui seda ei ole määratud seaduses või Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis või kui mitme
asutuse vastutusvaldkond kattub. See on vajalik vastutuse määramiseks ja selguse saamiseks
näiteks uute, esilekerkivate ohtude korral või kriisiolukordades, kus on ebaselge kriisiolukorra
lahendamise eest vastutav asutus, ja olukorras, kus kriisiolukorra lahendamist võiks oma
pädevuse järgi juhtida mitu asutust. Vabariigi Valitsus määrab kriisiolukorra lahendamise eest
vastutavaks valitsusasutuse, kellel on parim võime ja kompetents, või arvestades muid
asjassepuutuvaid asjaolusid.
Lõike 7 kohaselt on Vabariigi Valitsusel kriisiolukorra iseloomust lähtuvalt paindlikkus
määrata üks või mitu kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat valitsusasutust. Kriisiolukorra
ajal võib toimuda samal ajal kriisiolukorra lahendamine erinevates valdkondades, näiteks
küberrünnakute ja massiliste korratuste samaaegsel esinemisel võib valitsus otsustada mitme
kriisiolukorra lahendamise eest vastutava valitsusasutuse määramise.
Lõige 8 näeb ette, et kriisiolukorra ajal tuleb täita eelkõige kriisiülesandeid. Tulenevalt
kriisiolukorra iseloomust võib olla vajalik teatud ülesanded peatada, edasi lükata või
vähendada. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib asutus, isik ja KOV jätta täitmata ka
seadusega pandud ülesanded, kui neid ei ole võimalik olukorrast tulenevalt täita (vt eelnõu §
37). Näiteks ei ole vajalikku ressurssi (töötajad on kaitseväeteenistusse kutsutud), ei ole
vahendeid, võimatu on asutuse asukohas töötada vms. Tegu on erakorralistest asjaoludest
tingitud olukorraga ning igal juhul peab asutuse juht kaaluma, kas ja mis ülesandeid tal on
võimalik täita. Prioriteet peab olema kriisiülesannetel ning siis seaduses toodud ülesannetel,
vabatahtlikud (nt KOVide puhul) või seadusest alamaktidega antud ülesanded saab jätta
täitmata esmajärjekorras, kui olukord seda tingib.
Eelnõuga sätestatakse näiteks võimalus peatada riigieelarveliste hüvitiste ja toetuste maksmine
ja neid vähendada. Kui olukord võimaldab, siis tuleb kõigil isikutel ja asutustel kriisiolukorra
ajal täita oma ülesandeid, aga seda moel, et kõikide ülesannete seas seatakse prioriteediks
asutuse või isiku kriisiülesanded.
Lõige 9 on seotud § 20 lõikega 4 ning annab suunise asutustele, KOVidele ja ka püsiva
kriisiülesandega isikutele tsiviilkriisiga samal ajal kehtiva riigikaitselise kriisiolukorra ajal täita
võimaluse korral esmajärjekorras riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohtu
tõrjumiseks või selleks valmistumiseks vajalikke ülesandeid ning tagada selleks vajalik
ressurss. Sellise olukorda näol on tegu riigi eksistentsi suurel määral mõjutavate sündmustega
ning kogu riigi ja ühiskonna pingutus peab olema suunatud nende lahendamisele.
§ 32. Riigikantselei ja Päästeameti ülesanded kriisiolukorra lahendamisel
Paragrahv 32 nimetab Riigikantselei ja Päästeameti ülesanded kriisiolukorra lahendamisel,
sätestades eelkõige ühtsed lähtealused kriisiolukorra lahendamise tegevuste koordineerimiseks
22.05.2025
104
üleriigilisel ja regionaalsel tasandil. Kui kõikide kriisiolukordade lahendamisel, seejuures
erikordade rakendamisel on Vabariigi Valitsusel ja peaministril keskne roll tagada
kriisiolukorra eesmärgipärane juhtimine koostöös kriisiolukorra lahendamise eest vastutava
asutusega ning kaasata vajaduse korral terve ühiskond kriisiolukorra lahendamisse, siis
Riigikantselei ja Päästeameti ülesanne on toetada peaministri, Vabariigi Valitsuse ja
kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse tegevusi vastavalt üleriigilisel ja regionaalsel
tasandil. Kõigil kriisiülesannetega isikutel ja asutustel säilib kohustus teha kriisiülesannete
täitmiseks koostööd ning toetada kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust tema
kriisiülesannete täitmisel. Riigikantseleile ja Päästeametile vastava ülesande panemise eesmärk
on eelkõige toetada kriisiolukorra lahendamise juhtimist ning võimendada „silotornide“ üleselt
kriisiolukorra lahendamisel osalevate ja sellest mõjutatud osaliste horisontaalset koostööd
kriisiolukorra ajal, kasutades seejuures tavapäraselt kasutuses olevaid koostöökogusid ka
kriisiolukorra ajal.
Lõike 1 järgi on Riigikantselei ülesanne koordineerida täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust
kriisiolukorra lahendamisel. Riigikantselei ülesanne hõlmab nii kriisiolukorra juhi ja Vabariigi
Valitsuse tegevuse toetamist kui ka nende antud ülesannete täitmist, strateegilise
kommunikatsiooni korraldamist, Vabariigi Valitsuse kriisiolukorra lahendamise plaani
koostamist ja elluviimist, kriisiolukorra juhi, Vabariigi Valitsuse liikmete ja ministeeriumide
olukorrateadlikkuse tagamist jm tegevusi kriisiolukorra lahendamiseks, sh mõjudega
tegelemiseks, mille täitmiseks on vaja koordineerida täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust
üleriigilisel tasandil.
Lõike 2 kohaselt on Päästeameti ülesanne kriisiolukorra lahendamisel regionaalsel tasandil
lisaks eelnõu § 9 lõikele 1 toetada kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust
teabevahetuse ja koostöö korraldamisega. Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt on Päästeameti ülesanded
kriisiolukorraks valmistumisel regionaalsel tasandil nõustada kohaliku omavalitsuse üksuseid
ning korraldada täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahelist
koostööd ja teabevahetust. Kriisiolukorra lahendamisel regionaalsel tasandil lisandub
eelnimetatule ülesanne toetada kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust teabevahetuse
ja koostöö korraldamisega. Seda ülesannet täites toetab Päästeamet kriisiolukorra lahendamise
eest vastutavat asutust kriisiolukorra lahendamisel ning võimendab „silotornide“ üleselt
kriisiolukorra lahendamisel osalevate ja sellest mõjutatud osaliste teabevahetust ja
horisontaalset koostööd regionaalsel tasandil, kasutades seejuures tavapäraselt tegutsevate
regionaalsete kriisikomisjonide formaati.
Lõike 3 kohaselt on Päästeameti ülesanne koordineerida kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse
tegevuste õigeaegset rakendamist. Päästeameti elanikkonnakaitse alased ülesanded on
sätestatud päästeseaduses ning kriisiolukorra ajal tagab Päästeamet nende õigeaegse
rakendamise. Teiste asutuste ja isikute vastutusel olevate elanikkonnakaitse tegevuste
õigeaegse rakendamise koordineerimine on eelnõu kohaselt Päästeameti ülesanne, samuti
tagada nende koostoime. Sellega seondub ka eelnõu §-s 126 lõikes 1 toodud õigus saada oma
ülesande täitmiseks teavet. Näiteks on Päästeametil vajalik saada teavet elektriliinide taastamise
järjekorra kohta või KOVilt üksi elavate eakate kohta. Säte on tulnud praktilisest vajadusest ja
õppetundidest seni olnud kriiside lahendamisel. Näiteks Saaremaa torm detsembris 2022. a, kus
elektrita oli tuhandeid majapidamisi ning kriisi lahendasid nii Päästeamet (tehes päästetöid),
Elektrilevi (taastades elektrit), KOV, tagades elanikele vett, lükates lahti kohalikke teid, viies
küladesse kuivkäimlaid jne. Nimetatud kriisis oli oluline tagada kõikide kriisi lahendavate
osaliste koordineeritus ja tegevuste ühtsus. Kui elutähtsa teenuse osutaja keskendub oma
teenuse taastamisele (Elektrilevi elektri taastamisele) ning KOVil ei ole piisavalt vahendeid ja
22.05.2025
105
varusid, et kõikide inimesteni jõuda, siis on Päästeamet see, kes tagab elanike kaitse ning ei
keskendu mitte teenustele, vaid inimesele kriisis.
§ 33. Ühekordne kriisiülesanne
Lõiked 1 ja 2. Ühekordne kriisiülesanne antakse kriisiolukorra ajal ning see ei ole juriidilisele
isikule, sh FIE-le ega ka KOVile üldjuhul ette teada. Üldjuhul määratakse püsivad
kriisiülesanded enne kriisiolukorda, et ülesande täitja saaks luua vajaliku valmiduse, kuid
ettenägematuteks juhtudeks on ette nähtud võimalus määrata ka ühekordseid kriisiülesandeid.
Kuigi riik koostab ohustsenaariume ning hindab, kuidas võib üks või teine kriis tekkida ja
areneda, ei ole võimalik kõiki olukordi ennustada ja nendeks valmistuda. Vähetõenäoliste
kriisiolukordade jaoks juriidilistele isikutele ja KOVidele kohustuste panemine tooks näiteks
erasektorile kaasa põhjendamatult suure ettevõtlusvabaduse piiramise. Isikute õiguste
proportsionaalseks piiramiseks on riigil eelnõu järgi võimalus ülesandeid ka vastavalt tekkinud
olukorrale ühekordselt määrata. Riigiasutustele saab Vabariigi Valitsus anda ülesandeid kas
Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis või haldusesisese korraldusena.
Kui püsivaid kriisiülesandeid määratakse enne kriisiolukorda, siis ühekordsed kriisiülesanded
on ette nähtud kriisiolukorra ajal ettenägematute olukordade lahendamiseks. Eelnõuga
säilitatakse selles osas RiKSi regulatsioon, mis võimaldab panna nii püsivaid
riigikaitseülesandeid kui ka ühekordseid riigikaitseülesandeid. Sarnaselt püsiva
kriisiülesandega sisaldab ka ühekordne kriisiülesanne kohustust midagi teha. Ühekordse
kriisiülesandena ei saa kehtestada keeldu midagi teha või käsku millegi tegemisest hoiduda (nt
jätta kaup tootmata või müümata, teenus osutamata või teatud info edastamata). Muu hulgas ei
ole võimalik ühekordse kriisiülesandena kehtestada piiranguid isikute põhiõigustele ja -
vabadustele. Sellekohaste piiravate meetmete kohaldamine võib toimuda üksnes 5. peatükis
sätestatud tingimustel ja korras (nt piirangud majandustegevusele, teabe levitamisele).
Sätestatakse põhimõte, et ühekordne kriisiülesanne peab olema seotud juriidilise isiku, sh FIE
ja KOVi põhitegevusega, s.o tema tavapäraste ülesannete, eesmärgi või tegevusalaga. Sama
põhimõte on sätestatud üldiselt ka püsiva kriisiülesande juures (eelnõu § 10 lõige 2). Selle sätte
eesmärk on tagada, et sel, kellele ülesanne määratakse, on selle täitmiseks vajalikud teadmised
ja oskused ning vahendid ja personal.
KOVide puhul tuleb tähele panna, et ühekordsete kriisiülesannete andmisel on ette nähtud ka
õiglase hüvitise regulatsioon eelnõu §-s 154 (PSi §-st 154 tulenevalt). KOVile ühekordse
kriisiülesande andmisel ning ka eelnõu § 40 lõike 5 alusel korralduse andmisel tuleb kaaluda,
kas ülesande ja korraldusega sekkutakse ülemäära KOVi autonoomiasse ja seetõttu muutub
olemuslik KOVi ülesanne riiklikuks ülesandeks. Kuna üks ja sama ülesanne võib samal ajal
sisaldada nii riiklikke kui ka omavalitsuslikke tunnusjooni, siis ei saa kindlalt väita, et alati toob
ühekordse kriisiülesande andmine kaasa selle ülesande muutumise riiklikuks. Näiteks kui
KOVile säilib otsustusõigus, kuidas ülesannet kõige efektiivsemalt täita, siis ei pruugi ülesanne
muutuda riiklikuks, vaid tegu on endiselt KOVi ülesandega, mille eest on eelnõu kohaselt ette
nähtud õiglase hüvitise regulatsioon. Ühtselt on võimatu reguleerida, et kõik ühekordsed
ülesanded, mis antakse KOVi ülesannete raames, muutuks seeläbi riiklikeks. Näiteks on ka
Riigikohus oma lahendis nr 3-4-1-3-00 viitega põhiseaduse §-dele 16, 18 ja 14 öelnud, et kui
mõni reguleerimist vajav valdkond on seotud ohuga elule või tervisele, siis vahetegu riigi- ja
kohaliku elu küsimuste vahel pole määrav.
22.05.2025
106
Mitmed küsimused on KOVi ja riigi segapädevuses, näiteks hariduse valdkonna ja
sotsiaalvaldkonna ülesanded jaotuvad eri tasandite vahel, on paratamatu, et võivad tekkida
vaidlused pädevuste üle. Eespool on osutatud asjaolule, et kui kohustusliku omavalitsusliku
ülesande täitmine on reguleeritud nii põhjalikult, et kohalikul omavalitsusel ei jää selle täitmise
viisi ja laadi suhtes mingit otsustusõigust, võib KOVi otsustuspädevuse selline piirang praktikas
tähendada seda, et konkreetne seadusest tulenev KOVi täidetav ülesanne on olemuselt riiklik.
Riiklike ülesannete täitmisel võib KOVi kaalutlusruum ja otsustuspädevus olla redutseeritud
väga madalaks, peaaegu nullini. St seadusandja on küllaltki täpselt ette kirjutanud ülesande sisu
ning täitmise viisi ja mahu. Kohaliku ja kohaliku omavalitsuse täidetava riikliku ülesande
eristamine ei lähtu siiski kitsalt vaid sellest, mil määral on keskvõim seadusega reguleerinud
küsimuse lahendamise korda. Näiteks planeeringu koostamiseks ettenähtud menetlustoimingud
on vägagi põhjalikult reguleeritud planeerimisseaduses ja ehitusseaduses. Sellele vaatamata ei
ole tegemist riikliku elu küsimusega, kuivõrd vastavad õigusnormid on suunatud kohaliku elu
korraldamisele.30 Seega tuleb iga kord hinnata, kas ühekordse kriisiülesande või korralduse
andmisel muutub KOVi olemuslik ülesanne riiklikuks või mitte.
Lõike 3 järgi võib kriisiolukorra ajal (ehk kõigi kriisiolukordade ajal – nii tsiviilkriisis kui ka
riigikaitselistes kriisides) kriisiolukorra juht (peaminister) või tema volitatud kriisiolukorra
lahendamise eest vastutav valitsusasutus anda füüsilisest isikust ettevõtjale ja juriidilisele
isikule, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksusele, tema ülesannetest, tegevusalast või
eesmärgist lähtudes ühekordse kriisiülesande.
Eelnõu näeb ette ühekordsete ülesannete andmise mitte ainult riigikaitselistes olukordades, vaid
ka tsiviilkriisi olukordades, kuna ka tsiviilkriiside lahendamisel on vajalik kaasata varem kokku
leppimata ressurssi. Kehtiva HOSi alusel saab alates eriolukorrast kaasata olukorra
lahendamisse lisaressurssi füüsiliste isikute näol töökohustuse ning muudel juhtudel asjade
sundkoormamise kaudu. Sellist võimalust HOS ette ei näe, et hädaolukorda lahendav asutus
paneks nt KOVile või ettevõttele kriisiülesande ja ettevõte tagaks vajamineva teenuse. Kuna ka
tsiviilkriiside lahendamisel on vaja kaasata ressurssi väljastpoolt täitevvõimu asutusi, siis näeb
eelnõu ette võimaluse panna ühekordseid kriisiülesandeid ka kriisilukorras.
Kõik teised asutused saavad ühekordsete kriisiülesannete rakendamise õiguse kriisiolukorra
juhi volitusega, kui leiavad, et nad ei suuda lahendada kriisiolukorda või aidata kaasa selle
lahendamisele ilma ühekordsete kriisiülesannete andmiseta. Ühekordsete kriisiülesannete
andmisega sekkutakse asutuse, juriidilise isiku ja ka KOVi põhiülesannete täitmisesse, see toob
kaasa töökorralduse ning organisatsiooni prioriteetide muutuse – see on oluline pädevus, mida
kergekäeliselt ei kohaldata. Eelnõu § 40 näeb ette ka teatud asutustele õiguse anda korraldusi,
kuid need ei muuda asutuse prioriteete ega sekku tema ülesannete täitmise olemusse ja
ressurssidesse nii mastaapselt.
Oluline on märkida, et valitsusasutused saavad õiguse ainult kriisiolukorra juhi volituse kaudu.
Seega ei ole kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse staatus piisav, et anda
ühekordseid kriisiülesandeid, vaid vaja on veel eraldi kriisiolukorra juhi volitust. Kehtiva RiKSi
alusel on võimalik ühekordseid kriisiülesandeid anda ainult kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal ning see õigus on Kaitseväel, Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskusel ja Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutusel.
Seega on Kaitseministeeriumi valdkonna asutustel seadusest tulenev otsevolitus ning teised
valitsusasutused peavad pöörduma vastava vajaduse olemasolul Vabariigi Valitsuse poole. Et
30 Kohustuslike kohaliku omavalitsuse ülesannete ja kohaliku omavalitsuse üksuste täidetavate riiklike ülesannete
piiritlemise juhend. Rahandusministeeriumi koduleht.
22.05.2025
107
säilitada RIKSi lahendus, kus Kaitseministeeriumi valdkonna asutused saavad anda
ühekordseid kriisiülesandeid üksnes riigikaitselistes olukordades, nähakse sama põhimõte ette
lõikes 3.
Lõikega 4 sätestatakse põhimõte, et kui ühekordseid kriisiülesandeid samale subjektile on
andnud mitu asutust, siis võimaluse korral (nt ei satu sellest ohtu elanike toimetulek või muud
elutähtsad teenused) tuleb täita esimesena riigi sõjalise kaitse tagamiseks antud ülesanne, mitte
näiteks tsiviilkriisi lahendamiseks antud ülesanne. Nimetatud põhimõte haakub eelnõu § 20
lõigetega 4 ja 10.
Lõikes 5 on sätestatud kolm tingimust, mis peavad olema ühekordse kriisiülesande
määramiseks täidetud:
1) ülesanne on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või selle toetamiseks – selle eesmärgi
alla mahub väga palju erinevaid ülesandeid. Näiteks evakueeritute või mobiliseeritute
transportimine, toiduainete tootmine, majutusteenuste osutamine jne. Kuna kõiki vajalikke
tegevusi ei ole kunagi võimalik lõpuni ennustada, sest kriisid on väga erinevad, peab eesmärk
olema sõnastatud piisavalt laialt, et see hõlmaks kõiki vajaminevaid tegevusi. Kriisiolukorrad
ja lahendavad asutused tulenevad riskianalüüsist ja Vabariigi Valitsuse kriisiplaanist. Näiteks
kui tegemist on pandeemiaga (COVID), siis lahendav asutus on Terviseamet, kelle ülesanne on
kehtestada piiranguid, koordineerida tervishoiuasutuste tegevust jms. Seejuures on näiteks
toetav tegevus regionaalne koordinatsioon, mida tehakse Päästeameti juhtimisel regionaalsete
kriisikomisjonide kaudu, kus nt Haridus- ja Teadusministeerium saab sisendi koolide
pidamisse, Kultuuriministeerium saab teada, kas etendusasutustele peaks tegema erandeid.
Samuti saab pidada lahendamise toetamiseks Politsei- ja Piirivalveamet tegevust, kes saab oma
kriminalistikakeskuse laboris korraldada testimist või toetatakse elanikele kriisiga seotud teabe
edastamist (ruuporitega varustatud droonid tiheasustusalal) jms. Sõjalise kriisi korral on
lahendav asutus Kaitsevägi. Lahendamise toetuseks on vajalik vastuvõtva riigi toetus (host
nation support, edaspidi ka HNS), mis lühidalt tähendab seda, et liitlaste riiki toomiseks ning
sõjategevuse käigus varustuse täiendamiseks jms on vajalik toetus näiteks sadamates, kus
võetakse vastu laev vajaliku ressursiga, järgmine toetuselement on tsiviiltransport Kaitseväe
määratud aladele, seega toetavad Kaitseväe tegevust nt sadamad, lennujaam jne;
2) ülesannet ei ole võimalik täidesaatva riigivõimu asutustel või vabatahtlikult kaasatavate
isikute abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult täita – kui ülesannet saavad täita riik või
vabatahtlikud, ei saa ülesannet kellelegi teisele määrata. Selle tingimuse eesmärk on kaitsta
haldusvälist isikut riigi eest, et riik ei delegeeriks oma ülesandeid kergekäeliselt olukorras, kus
asutustel on olemas võimalused töö tegemiseks või on piisav arv vabatahtlikke või on piisavalt
aega ülesande täitmiseks. Sisuliselt täpsustab tingimus proportsionaalsuse põhimõtet (täpsemalt
selle vajalikkuse kriteeriumi);
3) ülesannet ei ole võimalik täita seaduses või selle alusel määratud või täitma volitatud
muul isikul – praktikas võib ette tulla olukord, kus kriisiülesanne on määratud konkreetsele
ettevõtjale, kellel aga ei ole ühel või teisel põhjusel võimalik ülesannet täita. Kui aga ülesannet
peab Eesti riigi ja ühiskonna kaitsmiseks siiski täitma, on vaja selle täitmine kuidagi tagada. Sel
juhul võib olla vaja ülesanne määrata teisele ettevõtjale või ettevõtjate ringile, kes ülesannet
täita saavad. Tingimuse eesmärk on jällegi kaitsta kolmandat isikut ning suunata riiki eelnevalt
põhjalikult hindama, kas ülesannet on võimalik täita ka muul moel.
Ühekordse kriisiülesande saab määrata FIEdele ja juriidilistele isikutele, sh KOVidele. Kuigi
KOVidele määratakse kriisiülesanded üldjuhul seaduses, võib ka KOVide puhul tekkida
olukord, kus kõiki vajaminevaid ülesandeid pole ette nähtud ning neile on vaja ülesandeid anda
ad hoc. KOVidele peab olema võimalik kriisiolukorra ajal ülesandeid anda, sest KOVid
22.05.2025
108
täidavad mitmeid tsiviilelanikele olulisi riigi avaliku halduse ülesandeid. KOVid on need, kes
tunnevad kohalikke olusid, kellel on ülevaade piirkonnas olemasolevatest ressurssidest, samuti
töötavad KOVis sotsiaaltöötajad jt spetsialistid, kelle teadmisi ja oskusi on kriisiolukorra ajal
vaja. KOVid on need, kes tavaolukorras osutavad abivajajatele abi, olgu selleks vältimatu
sotsiaalabi või mõni muu abivajadusest lähtuv teenus. KOVidel on sellise ülesande täitmiseks
vajalikud vahendid ja personal. KOVidel on ka kriisiolukorra ajal oluline roll täita, seda
ennekõike oma elanike eest hoolitsemisel. Seetõttu on oluline, et ka KOVidele oleks võimalik
kriisiolukorra ajal anda ülesandeid, mille täitmise vajadust ei ole ette nähtud või mida ei ole
muul põhjusel püsiva kriisiülesandena määratud.
PSi § 154 seab KOVidele riiklike ülesannete andmisel teatud piirangud: KOVidele on võimalik
riiklikke ülesandeid anda kokkuleppel või seaduse alusel. Riigikohtu praktika järgi tähendab
„seaduse alusel“ üldjuhul seadust, määruses võib ülesandeid KOVidele delegeerida siis, kui
need on seotud seadusest tulenevate ülesannete rakendamise seisukohalt ebaolulised küsimused
ning selleks on sätestatud täpne, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses olev
volitusnorm.31 Lisaks sellele võib täitevvõimule delegeerida seadusega kehtestatud piirangute
täpsustamise.32 Seetõttu on oluline tähele panna, et ühekordse kriisiülesande võib anda,
lähtudes isiku ülesannetest, tegevusalast või eesmärgist. See tähendab, et ühekordne ülesanne,
mis KOVile määratakse, peab lähtuma KOVi ülesannetest. Ühekordse ülesandena ei saa
KOVile anda sellist ülesannet, mida KOV sisuliselt muidu ei täida. Näiteks võiks ühekordse
ülesandena KOVile määrata sõjapõgenike majutamise. KOVil on SHSi alusel kohustus anda
vältimatut sotsiaalabi igale tema territooriumil viibivale isikule, mitte ainult oma elanikele
(SHSi § 5 lõiked 2, 4 ja 5). Seega võib väita, et KOVil on kohustus pakkuda vältimatut
sotsiaalabi (ehk riietust, majutust ja toitu) ka sõjapõgenikele, kui need tema territooriumil
viibivad. Samas on selge, et kui sõjapõgenikke on palju, ületab nende eest hoolitsemine
KOVide haldussuutlikkuse ning tegemist on riikliku ülesandega. Kui riik soovib kriisiolukorra
ajal selle KOVile delegeerida, võib seda teha ühekordse kriisiülesande andmisega. Sellega aga
antakse KOVile selline ülesanne, mida KOV täidab ka tavaolukorras, ainult et väiksemas
mahus. Seega ei ole tegemist intensiivse riivega ning sisuliselt tehakse KOVile ülesandeks täita
KOVi olemuslikku ülesannet tavapärasest suuremas mahus. Seda, et ühekordne ülesanne antaks
KOVi ülesannetest lähtudes, peab riik järgima iga kord, kui KOVile mõnd ülesannet
delegeerida soovitakse. Ülesande andmisel tuleb ka tuvastada, kas KOVil on selle ülesande
täitmiseks olemas vajalikud inimesed ja vahendid. KOV saab ühekordse kriisiülesande täita
ainult ülesande andmise ajal olemasoleva personali ja vahenditega. Kui KOVil ei ole võimalik
ühekordset kriisiülesannet olemasoleva personali ja vahendite abil täita, on tal võimalik
pöörduda kriisiolukorra juhi või kriisiolukorra lahendamise eest vastutava valitsusasutuse poole
ning paluda lisapersonali või -vahendite kaasamist kriisiolukorra meetmete kohaldamise kaudu.
Igal juhul peab aga KOVile ühekordse kriisiülesande määramisel hindama seda, kas KOVil on
võimalik seda ülesannet täita.
Ühekordne kriisiülesanne antakse haldusaktiga. Haldusakti andmisele kohaldub HMS eelnõus
sätestatud erisustega. Ühekordse kriisiülesande andmine võib olla vajalik näiteks olukordades,
kus riigil on vaja abi, et elanikele laiali jagada toitu, esmatarbekaupu või humanitaarabi.
Niisamuti võib riigil olla kriisiolukorra ajal vajalik, et ettevõtjad toodaksid riigile teatud kaupu
või pakuksid teenuseid (nt transporditeenus).
Kuna eelnõu ei sea täpsemaid tingimusi, millistes valdkondades võib ühekordseid
kriisiülesandeid määrata, mis ulatuses vms, võib ühekordse kriisiülesande andmisega riivata
31 Riigikohtu 16. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-4-1-8-09, p 160.
32 Riigikohtu 15. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-4-1-14-08, p 34.
22.05.2025
109
intensiivselt põhiõigusi ja -vabadusi. Just seetõttu on eelnõus sätestatud, et ühekordse
kriisiülesande andmise otsus tehakse kõrgemal juhtimistasandil ehk ühekordse kriisiülesande
andmise volitus on kriisiolukorra juhil ja kriisiolukorra lahendamise eest vastutaval
valitsusasutusel. Täidesaatva riigivõimu tasandil on võimalik hinnata, kuhu kõige paremini
erasektori ressurssi suunata ja kuidas seda kasutada. Näiteks kui KOVidel on vaja ühekordse
kriisiülesande kaudu erasektorit kaasata, võivad nad pöörduda kriisiolukorra juhi või
kriisiolukorra lahendamise eest vastutava valitsusasutuse poole, kellel on volitused seda teha.
Samamoodi peavad käituma teised kriisiolukorra lahendamisel osalevad täidesaatva riigivõimu
asutused või püsiva kriisiülesande täitjad.
Ühekordseid kriisiülesandeid ei määrata seaduse alusel valitsusasutustele, sest selleks ei ole
vaja eraldi seaduses toodud alust. Kui täidesaatva riigivõimu asutus peab mingit ülesannet
täitma, võib talle vastava korralduse anda kriisiolukorra lahendamise eest vastutav
valitsusasutus, kriisiolukorra juht või Vabariigi Valitsus vastavalt eelnõus sätestatud
juhtimisvolitustele.
Samasugune alus erinevate teenuste osutamiseks on sätestatud ka Soome hädaolukorraks
valmisoleku seaduses (valmiuslaki)33, mille § 111 järgi võib kaitsevägi kohustada ettevõtteid,
asutusi ning teisi teenuseosutajaid kaitseväele pakkuma toitlustus-, majutus-, parandus-,
hooldus-, ehitus- ja muid sellesarnaseid teenuseid. Kuigi paragrahvis on loetletud osa
pakutavatest teenustest, on tegemist siiski lahtise loeteluga, mille alusel on võimalik kohustada
täitma väga erinevaid ülesandeid, mida relvajõududel võib vaja minna. Lisaks sellele on
valmiuslaki’s ette nähtud eraldi alused kaupade (§ 110) ja sõidukite pakkumiseks (§ 112).
Lõike 6 järgi tuleb ühekordse kriisiülesande täitmisele määrata tähtaeg, mis aja jooksul tuleb
ülesanne täita. Ühekordset kriisiülesannet saab anda kuni kriisiolukorra lõppemiseni. Termin
„ühekordne kriisiülesanne“ ei tähenda, et ülesanne peab saama täidetud ühe sooritusega.
Näiteks ei pea piirduma toidutootja ülesanne kindla koguse toidu tootmisega. Ülesannet võib
olla vaja täita siiski kogu kriisiolukorra kestel ning sooritust võib olla vaja korrata. Näiteks võib
olla toidutootja ülesanne toota oma tooteid teatud koguses teatud ajavahemike järel. Siiski ei
ole võimalik ülesannet määrata pikemaks kui kriisiolukorra lõpuni. Kui kriisiolukord
lõpetatakse, tähendab, et selle väljakuulutamise tinginud oht on tõrjutud ning enam ei saa
isikuid samamoodi kohustada, sest ohtu, mis õigustab isikute õiguste riivet, enam pole.
Niisamuti ei või ülesande täitmise kohustuse panemine olla tingimuslik. Näiteks ei või esitada
korraldust, et juhul, kui esineb olukord X, siis isik peab asuma ülesannet täitma.
Lõike 7 kohaselt tuleb ühekordse kriisiülesande täitmise takistusest ja selle põhjustest teavitada
viivitamata ülesande andjat, kuna igasugune takistus kriisiülesande täitmisel võib olla
kriisiolukorra lahendamisel määrava tähtsusega. Seetõttu on oluline ka lõikes 8 sätestatud
võimalus kohaldada menetlustoiminguid enne ülesande panemist. Enne ülesande panemist peab
ülesande andjal olema kindlus, kas ülesande saaja suudab talle pandud ülesannet täita – on tal
piisavalt inimesi, vahendeid, raha, või ette näha rahaliste kulude hüvitamine pärast ülesande
täitmist.
Lõike 9 kohaselt põhiseaduslikele institutsioonidele võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt
ühekordseid kriisiülesandeid ei anta. Erandid on siinkohal ainult kohaliku omavalitsuse
üksustele, kuna kohaliku omavalitsuse üksustele on eelnõuga ette nähtud konkreetsed
kriisiülesanded ja nad on osa kriisi operatiivsest lahendamisest.
33 Kättesaadav: https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2011/20111552#L17P121
22.05.2025
110
Lõige 10. Eelnõu kohaselt lõpeb ühekordse kriisiülesande täitmine haldusaktis määratud tähtaja
möödumisel. Ühekordse kriisiülesande täitmine lõpeb haldusaktis kindlaksmääratud ajal,
olenemata sellest, kas ülesanne sai tehtud või mitte. Kui see ülesande täitmise tähtaeg möödub,
ei pea enam ülesannet õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras täitma. Kui haldusaktis ei
ole määratud ülesande tähtaega, siis piiritleb tähtaja punkt 2. Ühekordne kriisiülesanne lõpeb
ka ühekordse kriisiülesande andja otsusega. Ühekordse kriisiülesande andja peab lõpetama
ühekordse kriisiülesande täitmise, kui ülesande täitmine ei ole enam vajalik või ülesanne on
täidetud. Kolmas võimalus puudutab FIEsid. Kuna FIE on vormilt füüsiline, mitte juriidiline
isik, siis FIE surma korral loetakse ühekordne kriisiülesanne lõppenuks. Juriidilise isiku
lõppemiseks tuleb eelnevalt teha mitmeid toiminguid. Nimetatud aja sees saab haldusorgan
kaaluda, kas ta paneb ühekordse kriisiülesande kellelegi teisele või täidab juriidiline isik oma
kohustust kuni oma tegevuse lõpetamiseni.
§ 34. Kaitseväe pädevus riigikaitselise kriisiolukorra ajal
Eelnõu §-s 34 reguleeritakse tingimusi ja korda, millal võib Kaitsevägi jätta täitmata seaduse
alusel antavates üld- ja üksikaktides, sh määrustes, korraldustes, otsustes ja käskkirjades,
sätestatud tavaolukorras kehtivad õigusnormid. RiKSi § 14 lõike 3 punkti 3 ja lõike 4 kohaselt
on Kaitseväe juhatajal ja tema volitatud ülemal kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal volitus jätta
täitmata Vabariigi Valitsuse korraldus ja määrus, ministri käskkiri ja määrus, valla- ja
linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse otsus ja määrus nii kaua, kuni see takistab vahetult
riigi sõjalist kaitsmist, ning peamister võib selle otsuse muuta. Õigusaktiks, mida Kaitsevägi ei
saa täita, võib olla näiteks ala püsielupaigana kaitse alla võtmise määrus, liiklusmärgiga
(üldkorraldus) kehtestatud silla või mõne tee osa kandevõime piirang, aga ka kohaliku
omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskiri, parkimiskorraldus või muu kohaliku omavalitsuse
määrus. Seega võimaldab säte piirata teatud ulatuses ka PSi §-st 154 tulenevasse KOVi
autonoomiasse ehk õigusesse otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi ning
tegutseda seaduse alusel iseseisvalt. Vajadus jätta täitmata õigusaktist tulenev kohustus või
piirang võib ilmneda eelkõige siis, kui riigikaitseks või selleks valmistumiseks on vaja teha
manöövreid (näiteks ületada silda selle kandevõimest raskema sõidukiga, sõita teel selle
kandevõimest raskema sõidukiga vms). Volitus kalduda kõrvale õigusaktist tulenevatest
nõuetest on sätestatud nt alarm- ja jälitussõidukile liiklusseaduse §-s 84 või lihtmenetluse
kohaldamisel tsiviil- ja halduskohtumenetluses.
Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamisel on vaja kasutada avaliku võimu volitusi viisil, mida
tavaolukorra lahendamiseks kehtestatud õigusnormid ei ole silmas pidanud. Sisuliselt on
tegemist olukorraga, kus kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus peab valima
tavaolukorra jaoks mõeldud reeglite järgimise ja kriisiolukorra lahendamise vahel ning
mõlemat kohustust ei ole võimalik või võimalik eesmärgipäraselt järgida. Sisuliselt on sellises
olukorras tegemist kohustuste kollisiooniga. Karistusõiguses on kohustuste kollisioon
reguleeritud õigusvastasust välistava asjaoluna karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-s 30
järgmiselt: „Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab
üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik
endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus.“ Avalik
võim ei või üldiselt ega veel vähem kriisiolukorra ajal toimida karistusõiguse normide alusel.
Lisaks tuleb arvestada, et õigusvastasust välistav asjaolu on erand seaduslikkuse põhimõttest,
mille kohaselt kõik peavad järgima kehtivat seadust. Avaliku võimu teostamisel tuleb lisaks
seaduslikkuse põhimõttele arvestada ka õigusliku aluse põhimõttega ning õigusvastasust
välistava asjaolu esinemine ei anna veel õiguslikku alust avaliku võimu teostamiseks. Seega
22.05.2025
111
tuleb anda õiguslik alus teha otsus õigusnormi täitmata jätmise kohta konkreetse juhtumi
lahendamisel – tegemist ei ole pelgalt haldusorgani tegevusele tagantjärele antava õigusliku
hinnanguga.
Riik ei saa jätta täitmata enda tuumikülesandeid riigikaitse, riigi julgeoleku, põhiseadusliku
korra ja avaliku korra tagamisel, sest avalik huvi ja riigi tegutsemise kohustus kaalub nendes
valdkondades üles erahuvid ja teised vähema tähtsusega avalikud huvid. Õigusriigi põhimõtte
osana on riigi tegutsemise kohustus võrdselt oluline seadusliku aluse ja seaduslikkuse
(formaalselt mõistetud) põhimõttega. Ka selline formaalne või näiline vastuolu kõrvaldatakse,
kui kollisiooni juhtudeks on seadusega sätestatud vastav alusnorm (st avaliku võimu teostamisel
ei tugineta õigusvastasust välistavatele asjaoludele, vaid selline tegutsemise alus on normiga
kindlaks määratud).
Lõikes 1 antakse Kaitseväele volitus riigikaitselise kriisiolukorra lahendamisel kalduda kõrvale
järgmiste määruste, korralduste, otsuste või käskkirjadega kehtestatud normide täitmisest: 1)
relvade ning lahing- ja laskemoona käitlemist reguleerivad õigusnormid; 2) ehitamist, ehitist ja
selle osa ning ehitise kasutamist reguleerivad õigusnormid; 3) liikluse korraldamist ja liikluses
osalemist reguleerivad õigusnormid; 4) dokumentide vorminõuded ja vormistamist
reguleerivad menetlusnormid; 5) looduskaitse ning -ressursside kasutamist reguleerivad
õigusnormid, 6) avalik-õiguslikke lubasid, heakskiite ja nõusolekuid käsitlevad õigusnormid
ning 7) muud normid, välja arvatud riigisaladust ja salastatud välisteavet reguleerivad normid.
Teiste valdkondade seaduse alusel antud õigusnormid võib jätta täitmata, kui see on vältimatult
vajalik riigi sõjaliseks kaitseks. Riigisaladust ja salastatud välisteavet puudutavate normide
täitmata jätmist eelnõu ette ei näe. Vajalikud erandid kriisideks tuleb ette näha vastavates
riigisaladust ja salastatud välisteavet reguleerivates õigusaktides.
Lõike 1 alusel ei tohi kõrvale kalduda seaduse või seadlusega kehtestatud ega välislepingu või
Euroopa Liidu õigusakti otsekohalduvatest normidest. Terminiga „seaduse alusel kehtestatavad
normid“ mõeldakse materiaalses ja formaalses tähenduses seaduse, st Riigikogu antav üldakt,
alusel ja täitmiseks kehtestatud üld- ja üksikakte. Seaduse alusel ja täitmiseks antavad üldaktid
on määrused. Terminiga „määrus“ tähistatakse Vabariigi Valitsuse määrust, ministri määrust
ning valla- või linnavolikogu või -valitsuse määrust, mitte Euroopa Liidu Nõukogu või
komisjoni määrust. Seaduse alusel ja täitmiseks antavad üksikaktid võivad olla nii
üldkorraldused kui ka individuaalsed haldusaktid. Üldkorraldused on asja õiguslikku seisundit
reguleerivad haldusaktid (nt juurdepääsupiirangu kehtestamine, mälestiseks tunnistamine,
looduskaitseobjektiks tunnistamine, planeeringu kehtestamine vms) või üldiste tunnuste alusel
määratletud adressaatidele konkreetse juhtumi reguleerimiseks antavad haldusaktid (nt
kodukorra kehtestamine, liiklusmärgi paigaldamine vms). Individuaalseteks haldusaktideks on
nimeliselt kindlaksmääratud adressaadile konkreetse juhtumi lahendamisel suunatud haldusakt.
Haldusaktid võivad olla vormistatud erineva nimetusega dokumendides, nt korraldus, otsus,
käskkiri, ettekirjutus, luba vms. Terminiga „korraldus“ tähistatakse Vabariigi Valitsuse,
peaministri ning valla- ja linnavalitsuse korraldusi ning „otsusena“ valla- ja linnavolikogu
otsuseid. Eelnõus ei peeta silmas kohtuotsuse täitmata jätmist, kuna kohtuotsusega ei kehtestata
normi, vaid lahendatakse normi alusel õigusvaidlus. Seaduse alusel ja täitmiseks võib anda ka
siseakte. Siseaktid on asutuse juhtimise ja ülesannete täitmise korraldamiseks kehtestatavad
halduseeskirjad, haldusjuhised ja teenistusalased korraldused, mis üldjuhul vormistatakse
käskkirjadena. Käskkirju annavad ministrid ning asutuste juhid asutuse juhtimise ja asutuse
pädevuses olevuste küsimuste reguleerimiseks (nt teabehalduse, töösisesekorra,
raamatupidamise korra vms korra kehtestamine).
22.05.2025
112
Sättes sisaldub avatud loetelu valdkondadest, mida kõnealused õigusaktid reguleerivad. Sättes
on loeteluna toodud esile need valdkonnad, milles on tavaolukorra reguleerimiseks kehtestatud
nõuetest kõrvale kaldumine kõige tõenäolisem. Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamisel võib
olla vaja lahendada väga erinevaid probleeme, millega seotud regulatsiooni kehtestamisel ei ole
riigikaitselise kriisiolukorra vajadustega arvestatud. Kõiki neid olukordi ei ole võimalik ette
näha ning seetõttu ei saa ka ammendavat loetelu kehtestada. Tüüpjuhud, milles on suure
tõenäosusega vaja kalduda kõrvale mõne kehtiva normi järgimisest, on järgmised:
1) relvade, lõhkematerjali ning lahing- ja laskemoona käitlemist reguleerivad õigusnormid.
Riigikaitselise kriisiolukorra ajal võib olla edasilükkamatult vaja transportida ning hoiustada
senisest palju suuremates mahtudes, kogustes ja tingimustes relvi ning lahing- ja laskemoona.
Näiteks on kiireloomuliselt vaja hajutada relvi, lahing- ja laskemoona, mille hoiustamise
tingimused ei vasta rahuaegsetele standarditele, kuid mille tulemusel on võimalik päästa riigi
sõjaliseks kaitseks vältimatult vajalikku varustust. Lahingtegevuse käigus relvade ning lahing-
ja laskemoona hävimisel on neid suurtes kogustes vaja juurde hankida või toota, mille korral ei
ole võimalik järgida ette nähtud käitlemise nõudeid. Lahingtegevuse käigus on vaja ka
lõhkematerjali käidelda tavapärasest palju suuremas koguses ning rahuaegsetest tingimustest
erinevalt;
2) ehitamist, ehitist ja selle osa ning ehitise kasutamist reguleerivad õigusnormid.
Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamisel võib olla vaja võtta ehitisi kasutusele teisel
eesmärgil, kui on ehitisele määratud kasutusotstarve (nt spordisaali kasutamine haiglana,
tavapäraselt tsiviilfunktsiooniga hoonete kasutamine sõdurite ühiselamuna jne). Kaitserajatiste
ehitamisel või riigikaitseks vajalike vahendite hoiustamisel võib samuti olla vaja sätestatud
regulatsioonist teatud ulatuses kõrvale kalduda (nt naftasaaduste hoidla kasutamise kohta
detailse dokumentatsiooni omamise regulatsioon);
3) liikluse korraldamist ja liikluses osalemist reguleerivad õigusnormid. Manöövrite
sooritamisel on vaja kalduda kõrvale silla või muu tee osa kandevõime normidest või üldiselt
teedele esitatud nõuetest. Samuti võib olla vaja kasutada erateed läbisõiduks ilma omanikult
luba küsimata. Manöövrite sooritamisel võib olla vaja eirata tee omaniku või valdaja
paigaldatud liikluskorraldusvahendeid (nt sõita ühesuunalisel teel vastassuunas vms). Samuti
ei pruugi olla võimalik kõigi sõidukitele, sealhulgas Kaitseväe sõidukitele ning sõitjate
vedamiseks kehtestatud normide täitmine (nt on sõitjate veoks kohandatud veoautode puhul
sätestatud konkreetne seljatoe kõrgus istelavatsist, mis peab olema vähemalt 500 mm);
4) dokumentide vorminõuded ja vormistamist reguleerivad menetlusnormid.
Riigikaitselise kriisiolukorra ajal võib olla vaja koostada dokumente ilma tavapärast
asjaajamiskorraga kehtestatud kooskõlastuste protseduuri läbimata. Samuti võib olla vaja
koostada dokument muu kui tavaolukorras kasutamiseks kehtestatud dokumendivormingu
kohaselt. Tuleb arvestada, et volitust saab kohaldada üksnes erakorralise seisukorra või
sõjaseisukorra lahendamiseks ning sellega seotud menetlustoiminguteks. Nii ei saa selle
volituse alusel jätta Kaitsevägi või tegevväelane lihtsalt erakorralise seisukorra või
sõjaseisukorra kehtivuse ajal järgimata asjaõiguslike tehingute vms vorminõudeid, mis ei ole
kriisiolukorra lahendamisega seotud;
5) looduskaitse ning -ressursside kasutamist reguleerivad õigusnormid. Riigikaitselise
kriisiolukorra lahendamisel võib olla vaja kasutada loodusressursse või looduskaitse all olevat
ala riigi kaitsmiseks. Nii võib olla vaja pesitsuse perioodil langetada metsa, kaevata
22.05.2025
113
looduskaitsealal kaevikuid, võtta looduskaitse all olevast veekogust vett või läbida looduskaitse
all olevat veekogu sõidukiga, isegi kui selle tõttu saab kahjustada looduskaitse all olev looma-,
taime- või putukaliik.
6) avalik-õiguslikke lubasid, heakskiite ja nõusolekuid käsitlevad õigusnormid.
Riigikaitselise kriisiolukorra ajal võib olla vajalik teha tegevusi, mille tegemiseks on
tavaolukorras kehtestatud loakohustus. Loakohustus võib olla majandustegevuses osalemiseks
(tegevusload), kutsealal tegutsemiseks (registreeringud vms), aine käitlemiseks (käitlusload)
ning ei ole välistatud ka ressursi kasutamiseks (kaevandus- ja muud ressursi kasutamise load).
Näiteks võib olla riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks või selleks valmistumiseks vaja
kaevandada liiva, kruusa või kujundada ümber maastikku, paisutada vett või lõhkuda tammi, et
takistada vaenlase liikumist või ise liikuda läbi loodusliku tõkke (jõgi). Säte katab ka neid
loakohustuse olukordi, mis on punktides 1–5 nimetatud, aga hõlmab lisaks muid loakohustusi,
mis ei ole punktides 1–5 nimetatud ja kus normi täitmata jätmine seisneb üksnes loakohustuse
eiramises, järgides seejuures kõiki muid selle valdkonna nõudeid. See puudutab ainult
rakendusakti tasemel kehtestatud nõudeid, mitte seadusest tulenevat loakohustust ennast.
Oluline on pidada silmas, et volitus ei puuduta selliseid õigusnorme, milles on erandid
kriisiolukorra jaoks. Sellised erinormid välistavad käesolevast sättest kui üldnormist tuleneva
volituse kohaldamise. Samuti tuleb tähele panna, et täitmata saab jätta üksnes sellised punktides
1–4 nimetatud valdkondade näited, mis on sätestatud määruste, korralduste või otsustega, mitte
seadusega.
Arvestades lõikes 1 antud volituse ulatust on lõikes 2 määratud kindlaks piirid, millest
õigusnormi kohaldamata jätmisel ei või üle minna. Kaitsevägi ei või jätta kohaldamata
seadusest tulenevaid kohustusi. Volitus on piiratud üksnes seaduse alusel ja täitmiseks antud
määruste ja haldusaktidega, kuid formaalses seaduses sisalduvat õigusnormi ei või jätta
järgimata. Kui määruses, korralduses, otsuses või käskkirjas on taasesitatud seaduse sätte tekst,
siis ei saa seda normi jätta kohaldamata – Kaitsevägi peab volituse rakendamisel eelnevalt
kontrollima, et määruses sisalduv säte ei ole seaduse teksti taasesitamine. Arvestada tuleb ka
sellega, et volitus algupäraselt ei hõlma ei põhiseaduse, välislepingute ega Euroopa Liidu
õigusakti otsekohalduva normi kohaldamata jätmist.
Ka siis, kui Kaitsevägi on volitatud jätma määruse, korralduse, otsuse või käskkirja normi
järgimata, tuleb ülejäänud osas arvestada kehtivaid määruste ja korralduste norme niivõrd, kui
see on riigikaitselise kriisiolukorra lahendamisel võimalik. Kaitsevägi peab võimaluse korral
valima mitmest meetmest sellise, mille puhul on vaja kõige vähem eirata kehtivaid õigusnorme.
Lõike 2 kohaselt antakse Kaitseväele õigus sõjaseisukorra ajal kalduda kõrvale teatud
konkreetseid valdkondi reguleerivatest seadustes sätestatud õigusnormidest. Need valdkonnad
on ammendavalt loetletud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6. Seaduses sätestatud
nõetest kõrvalekaldumist on lubatud nt liiklusseaduse § 84 liiklusjärelevalve tagamiseks ja
muude avaliku võimu ülesannete täitmiseks. Seaduses sätestatud õigusnormidest
kõrvalekaldumise tingimus on pigem erandlik ning üldjuhul tuleb kehtivaid õigusnorme järgida
ka avaliku võimu teostamisel (seaduslikkuse põhimõte). Seaduslikkuse põhimõte on riigiõiguse
põhimõttena PSi §-des 3 ja 13 avalikule võimule siduv ning seadused kaitsevad igaühte muu
hulgas riigivõimu omavoli eest. Ükski põhiseaduse põhimõte ega -õigus ei ole piiramatu, vaid
seda tuleb vajaduse korral piirata muu põhiseadusliku õigushüve tagamiseks. Nii on ka
riigikaitseks ehk riigi iseseisvuse ja sõltumatuse säilitamiseks võimalik ja vajalik piirata teatud
juhtudel seaduslikkuse ja seadusliku aluse põhimõtet. Riigi sõjalise kaitse valdkonnas on
22.05.2025
114
olukordi, kus seaduses sätestatud õigusnormide järgimisel ei ole võimalik riigi iseseisvust ja
sõltumatust kaitsta. Need on eelkõige olukorrad, mis ei ole ettenähtavad vastase tegevuse tõttu,
tehnika arengu või uute taktikate tõttu või muudel uutel või kiiresti muutuvatel asjaoludel. Riigi
iseseisvuse ja sõltumatuse säilimise näol on tegemist ülekaaluka avaliku hüvega, mille kaitseks
tuleb kasutusse võtta seaduses sätestamata meede või kohaldada õigusnormis reguleeritut
erineval moel ning erinevas ulatuses. Nii nagu ei ole ilmselgelt võimalik sõjaajal ette näha kõiki
piiravaid meetmeid ammendava loeteluna, ei ole võimalik ka ette näha kõikides eriseadustes
rahuaja normidest erinevat regulatsiooni sätte täpsusega, mistõttu sätestatakse seadusest
kõrvalekaldumise volitus, kuid seda väga erandlike asjaolude ilmnemisel ning kitsalt valdkondi
piiritledes.
Seadused on koostatud tavaolukorra tingimusi arvestades. Eelnõu koostamisel on kaalutud ka
seda, et lisada eriseaduste kohaldamisala sätetesse erand, et seadust ei kohaldata sõjaseisukorra
ajal või agressiooni tõrjumisega seotud kriisiolukorra lahendamisel. Niivõrd ulatuslik erand
oleks välistanud kogu Kaitseväe sõjalise riigikaitse tegevuse teatud seaduste kohaldamisalast
ning oleks tekitanud sellega õiguslünga. Õigusselguse paremaks tagamiseks loobuti seaduste
kohaldamisala välistusest ning piirduti volitusega otsustada konkreetsetel juhtudel seaduse
täitmata jätmine.
Seaduse täitmata jätmine on üksikjuhtumi otsustus, mida tuleb õiguslikult käsitleda koos
sellega seotud meetme kohaldamisega. Seaduse täitmata jätmise otsustus toob kaasa selle, et
meede, milleks puudus õiguslik alus või mis oli keelatud, on riigi sõjalisel kaitsmisel lubatud
niivõrd, kui see on iseseisvuse ja sõltumatuse säilitamiseks hädavajalik.
Lõigetes 3 ja 4 täpsustatakse täiendavaid põhimõtteid, mida tuleb arvesse võtta, kui on vaja
rakendada lõigetes 1 ja 2 sätestatut, st avaliku võimu volitust jätta seadus või seaduse alusel
kehtestatud norm täitmata. Ka lahingutegevuse käigus või sõjaseisukorra ajal ei tegutse riik
väljaspool õiguskorda. Õiguskorra põhialusena kehtivad põhiseaduse ja välislepingute normid
niivõrd, kui see on sõjaseisukorra lahendamisel võimalik. Põhiseaduses määratud riigiorganid
jätkavad neile põhiseaduse ja välislepingutega pandud ülesannete täitmist ka Kaitseväe suhtes
sõjaseisukorra ajal niivõrd, kui see on sõjaseisukorra lahendamist arvestades võimalik (nt võib
olla õiguskantsleril takistatud kontrollida sõjavangide kinnipidamise tingimusi lahingutegevuse
piirkonnas, aga ta saab korraldada kontrollkäigu ja küsitleda sõjavange siis, kui nad on
toimetatud lahingutegevuse piirkonnast väljapoole). Sealjuures on oluline arvestada, et
rahvusvahelise humanitaarõiguse normid kehtivad ka lahingutegevuse käigus ja sõjaseisukorra
ajal, sest need normid on just nende olukordade lahendamiseks kehtestatud.
Lõigete 5 ja 6 kohaselt tuleb siis, kui Kaitsevägi jätab täitmata seaduse või Vabariigi Valitsuse
kehtestatud normid (nt määrus, korraldus, otsus või käskkiri), teavitada Vabariigi Valitsust. Kui
Kaitsevägi jätab täitmata ministri ja KOVide õigusaktid, siis tuleb sellest teavitada valdkonna
eest vastutavat ministrit (kaitseminister, KOVide puhul regionaal- ja põllumajandusminister).
Nii kaitseminister kui ka Vabariigi Valitsus võib nõuda, et Kaitsevägi täidaks norme, millest
kõrvale kalduti, kui on alust arvata, et nende täitmine ei takista vahetult kriisiolukorra
lahendamist. Tegemist on täiendava järelevalve meetmega, mis lisandub kaitseministri ja
Vabariigi Valitsuse üldisele järelevalve pädevusele ning ei välista haldusjärelevalve ega ka
kohtuliku järelevalve tegemist. Teavitama ei pea igast juhtumist, kui õigusakte ei täidetud, vaid
üksnes sellistest, mille täitamata jätmine mõjutab teiste asutuste, isikute ja institutsioonide
võimet ja võimalusi oma kriisiülesandeid täita.
22.05.2025
115
Sättega ei anta ka ministrile või Vabariigi Valitsusele ainupädevust hinnata Kaitseväe poolt
normist kõrvale kaldumise õiguspärasust, vaid seda võib teha kohus või muu pädev organ enda
menetluses sõltumatult. Näiteks võib isik esitada Kaitseväe vastu kahju hüvitamise nõude
seoses kahjuga, mida Kaitsevägi põhjustas normi kohaldamata jätmise käigus kohaldatud
meetmetega – kui Kaitsevägi kaldus normist kõrvale õiguspäraselt, siis välistab see tekitatud
kahju õigusvastasuse, ning normist kõrvale kaldumise õiguspärasust hindab kohus asja
lahendamisel.
Lõige 7. Erivolitus on antud Kaitseväe juhatajale: ta võib peatada lahingutegevuse, kehtestades
või sõlmides relvarahu ja katkestades kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane oma
tegevusega ei täida selle tingimusi. Vastava volituse võib Kaitseväe juhataja anda ka ülemale.
Samasugune säte on ka RiKSi § 18 lõike 4 punktis 2. Võrreldes RiKSiga on eelnõus Kaitseväe
juhataja volitusi õigusselguse huvides täpsustatud, ka termineid „vaherahu“ ja „relvarahu“.
Esimene neist tähistab esialgset eelkõige poliitilist kokkulepet relvakonflikti lõpetamiseks,
teine on eelkõige sõjaline otsus lahingutegevuse ajutiseks peatamiseks, nt langenute kogumise
või sõjavangide vahetamise eesmärgil.
§ 35. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
Eelnõu § 35 sätestab Vabariigi Valitsuse juhtimisvolitused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal.
Vabariigi Valitsus on kollegiaalne organ, kes peamiselt suunab ja koordineerib valitsusasutuste
tegevust. Valitsuse liikmeteks on peaminister ja ministrid ning neil on hääleõigus otsuste
tegemisel. Seega valitsus peab otsuseid tegema kollegiaalselt.
Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal on Vabariigi Valitsusel volitused, mis võimaldavad sekkuda
asutuste ja isikute enesekorraldusõigusesse. Seepärast nähakse need volitused ette üksnes
erakorralise ja sõjaseisukorra ajal, kus need on põhjendatud ja vajalikud ehk proportsionaalsed
seatud eesmärgiga. Seega võib Vabariigi Valitsus erakorralise ja sõjaseisukorra ajal:
1) otsustada peatada osaliselt või täielikult Vabariigi Valitsuse, ministri, valla- ja linnavolikogu
ning valla- ja linnavalitsuse määruse täitmise või kehtivuse, kui see takistab vahetult
kriisiolukorra lahendamist;
2) otsustada tunnistada osaliselt või täielikult kehtetuks kriisiolukorra ajal antud ministri, valla-
ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse määruse, kui see takistab vahetult kriisiolukorra
lahendamist.
Oma olemuselt on tegemist kiiret sekkumist vajavate volitustega, kus peamiselt ei ole tegemist
tavapärase alluvussuhtega. Samas on kriisiolukorra lahendamine selline riigielu küsimus, kus
see võib osutuda hädavajalikuks.
Vastavad volitused on valitsusel ka RiKSi § 18 lõike 1 punkti 4 alusel.
Vabariigi Valitsusel on valitsuse, ministri, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse
määruse täitmise või kehtivuse peatamisel kaalutlusõigus. Valitsus saab lähtuvalt asjaoludest
otsustada määruse täielikult või üksnes osaliselt peatamise. Määruse saab osaliselt või täielikult
peatada kuni erakorralise või sõjaseisukorra lõppemiseni. Määruse kehtivuse või täitmise
peatamise korral ei tulene määrusest õigusi ega kohustusi. Pärast erakorralise seisukorra ja
sõjaseisukorra lõppemist jätkub määruse täitmine ja selle kehtivus.
Vabariigi Valitsus võib otsustada tunnistada kriisiolukorra ajal antud ministri, valla- ja
linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse määruse täielikult kehtetuks või üksnes mõne sätte
22.05.2025
116
(osaline kehtetus). Määrusel ja selle sätetel on toime seni, kuni neid ei ole kehtetuks tunnistatud.
Kehtetuks tunnistatud määrusel või selle sättel ei ole õigusjõudu ka pärast erakorralise
seisukorra ja sõjaseisukorra lõppemist. Vältimaks võimalikku õiguskorras tekkivat vaakumit
pärast erikorra lõppemist, on valitsusele antud volitus tunnistada kehtetuks üksnes neid määrusi,
mis on antud kriisiolukorra ajal.
Lõige 2. Sõjaseisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus lisaks eeltoodule kehtestada ja sõlmida
vaherahu või sõlmida rahulepingu ning esitada selle Riigikogule ratifitseerimiseks. Samuti võib
Vabariigi Valitsus anda Kaitseväele korralduse kehtestada või sõlmida relvarahu, peatades
selleks lahingutegevuse. Samuti võib Vabariigi Valitsus anda Kaitseväele korralduse
katkestada kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane oma tegevusega ei täida selle
tingimusi. Seejuures tähistab väljend „peatada lahingutegevus“ relvarahu loogilist järeldust,
mitte relvarahu järgimisest eraldiseisvat korraldust Kaitseväele lahingutegevuse peatamiseks.
Vastavad volitused on valitsusel ka RiKSi § 18 lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel.
§ 36. Finantssektori erandid eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal
Finantssektori stabiilsus ja sujuv toimimine on valdkond, mille suhtes valitseb ühiskonnas
kõrgendatud avalik huvi. Eelkõige pankade, kuid ka teiste finantssektori ettevõtjate
(investeerimisühingud, kindlustusandjad, fondivalitsejad, makseasutused jt) tegevus on üks
kõige tugevamate avalik-õiguslike piirangutega ettevõtluse valdkond. Finantssektori stabiilsuse
ja usaldusväärsuse suurendamine ning finantskriisi lahendamine on vastavalt
Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi FIS) §-dele 3 ja 4 sõltumatu Finantsinspektsiooni
eesmärk.
Siin aga tuleb arvestada, et Finantsinspektsiooni volitused on teatud ulatuses piiratud – eelkõige
puudutab see pangandust, kus süsteemselt oluliste pankade (suurpankade) otsene järelevalve ja
väikepankade osatine järelevalve on antud Euroopa Keskpanga pädevusse (vastavalt ELi
määrusele nr 1024/2013). Teiseks on pankade kriisilahenduspädevus aga antud ELi
kriisilahendusasutuse (Ühtse Kriisilahendusnõukogu) pädevusse (vastavalt ELi määrusele nr
806/2014).
Eeltoodud raamistikust tekkinud n-ö kolmikmandaat pankade järelevalve korralduses
Finantsinspektsiooni, Euroopa Keskpanga ja ELi kriisilahendusasutuse vahel on tugevalt
kujundanud ka käesoleva normi erilahendusi finantssektorit puudutavas. Paragrahvis 35 on
sätestatud meetmed olulise avaliku hüve kaitseks ja sellel on legitiimne eesmärk. Oma
olemuselt on tegemist „ultima ratio“ meetmega, mida rakendatakse ainult äärmise vajaduse
korral, kui tegemist on avalikule korrale ja julgeolekule täiesti atüüpilise ohuolukorraga, mida
seadusandja ega täitevvõim ei ole suuteline tavaolukorras ette nägema. See aga ei tähenda, et
riik ei peaks sellises olukorras täitma oma kaitsekohustust, mis tuleneb PSi §-st 13.
Paragrahv annab võimaluse Vabariigi Valitsuse otsusega tagada teatud meetmetega
finantssektori stabiilsus, kui nt Euroopa Keskpanga suunised ja otsused viibivad. Tähele tuleb
panna, et meetmed, mida Vabariigi Valitsus võib otsustada, peavad olema asjakohases
olukorras sobivad, mõõdukad, vajalikud ning aitama kaasa finantssektori stabiilsuse
saavutamisele. Pelgalt näiteks eriolukorra väljakuulutamine ei too Vabariigi Valitsusele kaasa
õigust kõiki sättes nimetatud meetmeid rakendada. Kui on nt välja kuulutatud erakorraline
seisukord, kuid see ei puuduta kuidagi finantssektori stabiilsust, siis ei ole tarvilik ega ka
seaduslik eelnõus toodud meetmeid finantssektori suhtes kohaldada. Aga kui nt eriolukord või
erakorraline seisukord mõjutab ulatuslikult elutähtsa teenuse – elektriga varustamise –
22.05.2025
117
osutamist ning see mõjutab olulisel määral nt pankade tööd, siis sellises olukorras võib olla vaja
sektori stabiilsuse säilitamiseks teatud meetmeid rakendada.
Eelnõu väljatöötamisel kaaluti ka võimalust anda vastav „otsustusõigus“ Vabariigi Valitsuse
asemel Riigikogule. Siiski leiti, et antud otsused on sellise sisuga, kus pigem peaks vastav
otsustuspädevus olema VV-l. Nimelt oma sisu poolest on tegemist pigem klassikaliste
haldusotsustega, mida Vabariigi Valitsus saab kehtestada üldkorraldusega. Seega sellisel kujul
Riigikogule vastava otsustusõiguse andmine võib tähendada ka võimalikku vastuolu
Põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe põhimõttega (või täpsemalt ei pruugi olla selle
mõttega kooskõlas). Teiseks antud § 35 alusel on sisuliselt vaja teha väga praktilisi otsuseid ja
suhteliselt kiiresti, samuti on tõenäoline, et juba tehtud otsust tuleb päeva jooksul muuta (nt
otsustatakse käesoleva eelnõu § 35 lõike 1 punkti 5 alusel piirata teatud ulatuses vastavate
tehingute mahtu, kuid loetud tundide jooksul selgub, et seda tuleks piirata mõnes muus
ulatuses).
Eelnõu väljatöötamisel juhiti muuhulgas tähelepanu sellele, et kas antud juhul ei saaks
samamoodi võtta aluseks finantskriiside lahendamiseks mõeldud Riigikogu kodu- ja töökorra
seaduses ettenähtud erisätteid (§ 1182 finantsstabiilsuse tagamisega seotud Riigikogu otsuse
eelnõu kiireloomulise menetlemise erisused). Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-s 1182
ettenähtud Riigikogu poolt kiireloomuliste otsuste rakendamise erikorda antud juhul aluseks
võtta ei saa, kuna eelnimetatud seaduses peetakse lihtsustatult silmas riigieelarveliste vahendite
eraldamist finantskriisi olukorras finantssektorile. Eelnõu § 35 näol on aga tegemist nö
meetmega, mis on suunatud otseselt finantssektori enda toimimisele (mitte riigieelarveliste
vahendite eraldamisega) ehk tegemist on selgelt teistsuguse iseloomuga meetmetega.
Käesoleva eelnõu kontekstis tulebki seega Vabariigi Valitsuse pädevust käsitada valitsuse kui
täidesaatva võimu haldustegevusena PSi § 87 p 8 tähenduses, kus täpsema pädevuse ja volitused
sätestavadki muud seadused (PSi § 87 p 9). Laiemalt on riigil iseenesest kohustus luua
seadusega juba ennetavalt tõhus ja paindlik regulatsioon tegevuseks ka sellises olukorras, kus
ohtlik kriis võib levida väga kiiresti (kusjuures riskifaktorid on senitundmatud või unikaalsed)
ja kõigi riskide või võimalike ohtude tõrjumiseks vajalike asjaolude, sh vajalike põhiõiguste
riivamise võimaluste detailne ettenägemine ei pruugi olla võimalik. Eelnõus toodud meetmed
on tegelikult nn „viimane õlekõrs“. Seega ka vastavate meetmete rakendamine finantssektori
suhtes peab olema igal juhul proportsionaalne ja otstarbekas.
Vabariigi Valitsuse otsuse kaudu tekivad eriõigused ka Finantsinspektsioonile järelevalveliste
meetmete rakendamiseks eesmärgil, nagu seda Vabariigi Valitsuse otsusega antud ulatus
nõuab. Käesoleva paragrahvi lõige 1 näeb Vabariigi Valitsusele ette võimaluse sätestada
eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui väljakuulutatud olukord seda nõuab ehk
kui Euroopa Keskpanga või ELi kriisilahendusasutuse mandaadi täitmine on Eestis piiratud või
võimatu ja/või finantssektorile kehtiv õigus ja meetmed ei anna Finantsinspektsioonile
väljakuulutatud olukorras reageerimiseks piisavalt paindlikkust, ise rakendada mitmeid
järelevalve- ja kriisilahendusmeetmeid – seda aga tingimusel, et finantssektori stabiilsust ja
usaldusväärsust või kriitiliste funktsioonide jätkuvust ülemäära ei kahjusta (ja s seda
eesmärgiga tagada kodanikele ja ettevõtetele kõige hädavajalikumad finants teenused, näiteks
sularahaautomaatidest on võimalik välja võtta sularaha).
Viidatud eesmärkidest kantuna on Vabariigi Valitsusel õigus kindlaks tähtajaks FISi § 2 lõikes
2 nimetatud finantsjärelevalve subjekte (pangad jt) puudutavas osas kehtestada oma otsusega
erikord ehk mitte igal juhtumil ei ole Vabariigi Valitsusel sellist õigust. Tegu peab olema
22.05.2025
118
erikorraga eelnõu tähenduses, mis puudutab muu hulgas finantssektorit, ehk olukorraga, kus
selline puutumus on kas otse finantssektorile, seda väga oluliselt mõjutav või finantsjärelevalve
subjektidele. Selline kitsendus on vajalik, kuna mitte iga kriisiolukord ega ka erikord ei pea
ilmtingimata tooma kaasa vajadust muuta finantssektori tavapärast toimimist ja
järelevalvemudelit. Arvestades seda, et tegemist on kõrgendatud avaliku huvi valdkonnaga
(eelkõige, mis puudutab maksetehingute tegemist ja sularaha kättesaadavust), on põhjendatud,
et finantssektori toimimise puhul antakse Vabariigi Valitsusele erikordades ultima ratio
põhimõttel erandlikud volitused.
Oluline on osutada, et käesolevast normist tulenev õigus puudutab üksnes FISi § 2 lõikes 2
nimetatud isikute suhtes eriõiguste rakendamist, kuid nende mõju puudutab või võib puudutada
ka laiemat avalikkust. Tegu peab olema finantsjärelevalve subjektidega (nt hoiu-laenuühistud
ei ole finantsjärelevalve subjektid) ehk vastav õigus puudutab otseselt neid isikuid, kes on
saanud Finantsinspektsioonilt või Euroopa Keskpangalt eriseaduses (FISi § 2 lõige 1) sätestatud
korras tegevusõiguse. Tegevusõiguse saanud isikud kannab Finantsinspektsioon enda juures
peetavasse avalikku registrisse, mis on kättesaadav turuosaliste registrist
(https://www.fi.ee/et/supervised-entities).
Lõike 1 punktidest 1–7 tulenevad õigused on suuresti finantssektori eriseaduses juba ette
nähtud ja olemuselt ajutise iseloomuga meetmed.
Lihtsustatult saab juba praegu Finantsinspektsioon (või Euroopa Keskpank) ise rakendada
üksikute pankade või muude finantsjärelevalve subjektide puhul samu ulatuslikke meetmeid –
nt piirata teatud tehingute/toimingute tegemist (vt krediidiasutuste seaduse § 104) või suisa
võtta panga juhtimine üle (vt FELSi §-d 36–37). Ehk selles mõttes ei ole tegemist
pretsedendiga.
Siinkohal tuleb rõhutada, et finantssektori toimimises ja selle järelevalves lähtutakse valdavalt
riskipõhisest lähenemisest. Tegemist on paindlikkust vajava, väga dünaamilise valdkonnaga,
sh kus on ka väga suured globaalsed mõjutused (kriis ühe riigi finantssektoris võib
kergelt/kiiresti kanduda teistesse riikidesse). Õigusaktides kasutatakse seetõttu laialdaselt
määratlemata õigusmõisteid ja järelevalvel on ulatuslik kaalutlusõigus ning vastavate
printsiipide järgimise kohustus, sh otsuse põhjaliku põhjendamise kohustus. Riskide (nt
operatsiooni riski, s.o risk saada kahju sisemiste protsesside, inimeste tegevuse ja süsteemide
ebaadekvaatse toimimise või mittetoimimise või väliste sündmuste tagajärjel) suurenemisest
johtuvalt on ka kehtivas õiguses sätestatud järelevalvele erinevaid võimalusi vastavate
meetmete rakendamiseks, mh suurendada kapitalinõudeid (nt krediidiasutuste seaduse
(edaspidi KAS) § 104 lõige 4, § 1042 lõige 1, § 1043 lõige 1).
Finantsinspektsioon saab Vabariigi Valitsuse otsuse rakendamiseks kasutada meetmeid, mis on
sätestatud FISi § 2 lõigetes 1 ja 3 nimetatud seadustes või nendes viidatud õigusaktides.
Punkt 1 annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada usaldatavusnõue või muu sarnane
normatiiv eelkõige krediidiasutuste kui ka mõningate teiste finantssektori subjektide suhtes.
Samuti võib Vabariigi Valitsus oma otsusega kõrvale kalduda n-ö tavapärastest
usaldatavusnõuete või normatiivide määradest.
Usaldatavusnõuded (ingl prudential requirements) on avalik-õiguslike reeglite kogum, mille
eesmärk on tagada, et finantsasutuse riskid on piisavalt kaetud kapitali- ja likviidsusreservidega.
Usaldatavusnõuded piiravad riski võtmist suhtena kapitali ja likviidsusesse.
22.05.2025
119
Usaldatavusnõuete eesmärk on tagada finantsstabiilsus ning kaitsta investoreid ja hoiustajaid
(vt näiteks ELi pankade kapitalinõuete määruse nr 575/2013 (edaspidi CRR) preambuli punkti
7), mille kohaselt vastav määrus peaks muu hulgas sisaldama krediidiasutuste ja
investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid, mis on otseselt seotud
pangandusturu ja finantsteenuste turu toimimisega ning mille eesmärk on tagada kõnealustel
turgudel tegutsevate ettevõtjate finantsstabiilsus, samuti investorite ja hoiustajate kõrge
kaitstuse tase. Määruse eesmärk on aidata otsustavalt kaasa siseturu tõrgeteta toimimisele ja
(vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktika tõlgendustele) põhineb see ELi toimimise lepingu
artiklil 114.
CRRi kohaldatakse krediidiasutuste, nende nn omanikfirmade (finantsvaldusettevõtjate ja
segafinantsvaldusettevõtjate) ning investeerimisühingute suhtes ja teatud ulatuses ka
makseasutuste ja e-raha asutuste suhtes koosmõjus riigisisese õigusega (s.o krediidiasutuste
seaduse, väärtpaberituru seaduse ning makseasutuste ja e-raha asutuste seadusega).
Usaldatavusnõuded jagatakse n-ö sammasteks – Pillar 1 ja Pillar 2. Pillar 1 on universaalne
nõue, mida arvutatakse ühtsete arvutamisreeglite alusel. Pillar 2 on subjekti individuaalne nõue,
kus on suur roll järelevalve hinnangul. Näiteks 2023. aastal kehtestati Eestis tegutsevatele
pankadele täiendavaid omavahendite nõudeid ja omavahendite suuniseid 849 miljoni euro
ulatuses (Pillar 2 nõue). Suurtele pankadele määrati 705 miljonit eurot ja väikestele pankadele
144 miljonit eurot. Suurtele pankadele tehti seda Euroopa Keskpanga otsusega ja koostöös
Finantsinspektsiooniga. Täiendav kapitalinõue ja omavahendite suunis moodustasid kokku
47% pankadele pangandusmääruse alusel üldkohalduvast kapitalinõudest ehk Pillar 1-st, mis
oli 1790 miljonit.
2008. aasta kriisist ajendatud regulatsioonide suuremahulise reformi käigus on Pillar 1
usaldatavusnõuded kehtestatud ELis otsekohalduvate määrustega maksimumharmoneerimise
põhimõttel. Maksimumharmoneerimise vajadust selgitavad nt CRRi preambuli punktid 8 ja 9
(vähemalt pankadel ja investeerimisühingutel).
Pillar 2 nõuete kehtestamise volitused on antud pädevatele asutustele direktiivis/seaduses.
Panganduses on olemas järgmised usaldatavusnõuded:
Pillar 1 (regulatiivne minimaalne kapitali tase): Pillar 2
(konkreetse pangaspetsiifilise kapitali nõue,
mis kohaldub täiendavalt katmaks nn
alahinnatud riske või mida Pillar 1 ei kata või
sellest kapitalist ei piisa):
CET, T esimese taseme kapitali ja kogu
omavahendite suhtarvu miinimumtase: CRRi
artikli 92 lõige 1
Algkapitalinõue: CRRi artikli 93 lõige 1
Finantsvõimenduse määra nõue: CRRi artikli 92
lõige 1 ja artikkel 429
Piirangud osalustele väljaspool finantssektorit:
CRRi artikkel 89
Kontsentratsiooni piirmäärad: CRRi artikkel 395
Likviidsuskatte nõue: CRRi artikli 412 lõige 1
Stabiilse rahastamise nõue: CRRi artikli 413 lõige
1
Täiendavate omavahendite nõue: KASi § 1042
lõige 1
Täiendavate omavahendite suunis: KASi §
1043 lõige 1
Täiendav likviidsusnõue: KASi § 104 lõige 4
22.05.2025
120
Omaette usaldatavusnõuete grupi moodustavad makrofinantsjärelevalve nõuded:
Kombineeritud puhver: KASi § 8644 lõige 1
Muud täiendavad makrofinantsjärelevalve meetmed KASi § 854 ja CRRi artikli 458 lõige 2,
mis annavad võimaluse:
- Kehtestada miinimumriskikaalud kinnisvaralaenudele
- Kehtestada miinimumkahjumäärad
- Muuta CET1, Tier1 ja TR suhtarvude miinimumtaset
- Muuta riskikontsentratsioonide limiite
- Muuta finantsvõimendusmäära suhtarvu miinimumi
- Muuta kapitalisäilitamise puhvri taset
- Kehtestada erireegleid pankadevaheliste nõuete käsitlusele
Punkt 2 annab lihtsustatult õiguse otsustada, kuidas pank või mõni subjekt investeerida võib,
sealhulgas kohustuse osta riigi emiteeritavaid võlaväärtpabereid.
Siiski ei saa seda õigust rakendada finantsjärelevalve subjektile kohalduvate
usaldatavusnormatiivide, kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõude ja muude taoliste
nõuete täitmiseks vajalike investeeringute tegemise kohta, kuna seal annab väga täpse
raamistiku ette ELi õigus.
Kõlblike kohustuste minimaalne tase on lihtsustatult nõue, mille eesmärk on tagada, et pankadel
oleks piisavalt vahendeid kahjude katmiseks (omavahendid) ning vajaduse korral omavahendite
taseme taastamiseks ja turu usalduse säilitamiseks (kõlblikud kohustused). Vastava
regulatsiooni eesmärk on tagada, et pankadel, kes on liiga suured, et põruda ja pankrotti minna
(ingl to big to fail) oleks piisavalt vahendeid, et tagada panga pakutavate turule kriitiliste
funktsioonide täitmise jätkumine ning et neid panku ei peaks päästma avalike (maksumaksjate)
vahendite arvelt. Need nõuded tulenevad finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadusest.
Punkti 3 kohaselt on õigus kehtestada tingimused raamatupidamise korra kohta ning
järelevalveliste aruannete koostamisele, esitamisele ning aruannete avalikustamisele. Eelkõige
võib see tähendada mitte teistsuguse raamatupidamisreeglite kehtestamist, vaid tavapärasest
teistsuguste aruannete esitamise tähtaegade kehtestamist või lisaaruannete esitamist. Üks
eesmärke on muu hulgas vähendada kriisiolukorra ajal finantssektori halduskoormust ja
leevendada väga mahukate aruannete edastamisega seotud IT-süsteemide koormust.
Punkti 4 kohaselt on õigus keelata osaliselt või täielikult kasumist väljamaksete tegemine või
kehtestada muid tingimusi finantsjärelevalve subjektis olulise osaluse omajatele. Otsus tehakse
finantsjärelevalve subjekti rahavoogude optimaalse juhtimise ja jätkusuutlikkuse tagamise
eesmärgil. Siinkohal tuleb osutada, et kehtiva õiguse kohaselt saab finantssektori ettevõtja
omanikuks (olulist osalust omavaks aktsionäriks või osanikuks) olla vaid isik, kelle
finantsseisund on piisavalt tugev ja jätkusuutlik, et tagada ettevõtja korrapärane ja
usaldusväärne tegevus. Sarnaselt soovitasid COVID-19 pandeemia põhjustatud majandus- ja
finantsmõjude leevendamiseks Euroopa Keskpank, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja
enamik liikmesriikide järelevalveasutusi tungivalt, et pangad hoiduksid dividendide jaotamisest
või aktsiate tagasiostmisest ning rakendaksid muutuvtasude suhtes konservatiivset
lähenemisviisi.
Punkti 5 kohaselt on õigus keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või seada neile
muid piiranguid, mille kohta täpsemad tingimused on sätestatud vaadeldava paragrahvi lõikes
22.05.2025
121
2. Korraldus kehtestatakse finantsjärelevalve subjekti rahavoogude ja muude ressursside
optimaalse juhtimise eesmärgil, tingimusel, et see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks ja
ühiskonna toimimise tagamiseks. Näiteks võidakse piirata tehingute tegemise kellaaegu või
teatud liiki teenuse osutamist (nt investeerimisteenused, valuutavahetus vms).
Punkti 6 kohaselt saab eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatada korraliste
osamaksete tegemise Tagatisfondi. Tagatisfondi peamine ülesanne on eelkõige mõne panga
maksejõuetuse korral hoiustajatele võimalikult kiire hüvitiste väljamaksmine ja selle tarvis
kogutakse Tagatisfondi n-ö eelnevalt vahendeid pankade käest. Praegusel juhul aga võidakse
Vabariigi Valitsuse otsusega edasi lükata just pankade rahalise kohustuse täitmine, eeldusel, et
finantssektori stabiilsust ja usaldusväärsust või kriitiliste funktsioonide jätkuvust ülemäära ei
kahjustata.
Punkti 7 kohaselt saab ette näha nõudeid, mis puudutavad neid olukordi, kui mõni
finantsjärelevalve subjekt või subjektid (eelkõige pangad ja kindlustusandjad) võivad muutuda
maksejõuetuks või on n-ö märgid õhus, et nii võib minna. Moratoorium või erirežiim võimaldab
sisuliselt ajutiselt peatada panga või kindlustusandja tegevuse.
Lõige 2 täpsustab, milliseid konkreetseid toiminguid saab Vabariigi Valitsus keelata või piirata.
Tegu on küll lahtise nimekirjaga, tingituna lõike 2 punktist 8, kuid siinjuures on oluline, et
nimetatud tingimuse rakendamisele on seatud täiendavad eeldused. Esmalt on oluline, et
eespool loetletud tingimustest ei ole kasu justnimelt arvestades konkreetset olukorda, olukord
peab puudutama finantssektorit ning tagama ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud
eesmärkide järgimise ning tegu peab olema kas eriolukorra või riigikaitselise kriisiolukorraga
(sh mobilisatsioon, sõjaseisukord, erakorraline seisukord). Nendele nõuetele vastamise korral
on õigus rakendada ka loetelust väljaspool olevaid muid tingimusi.
Lõige 3 annab õiguse Tagatisfondi seaduses reguleeritud hüvitusjuhtumite korral sätestada
vajaduse korral seadusest erinevad tähtajad nii hüvitiste väljamaksmisele kui ka täpsustada
hüvitamise ja toetamise tingimusi (üldjuhul peab krediidiasutuse puhul hüvitise välja maksma
kuni 100 000 euro ulatuses ja hüvitiste väljamaksmine olema lõpule viidud seitsme tööpäeva
jooksul hoiuste peatamise päevast alates). Ehk Vabariigi Valitsus võib teha otsuse, et esialgne
hüvitis makstakse välja väiksemas ulatuses ja kiiremini kui tavapäraselt. Ka siinjuures on
oluline lisakriteerium, et vaja on arvestada konkreetse olukorraga, mh, et valitud meede oleks
seejuures asjakohane ja vajalik.
Lõige 4 sätestab, et eelduslikult kehtestab Vabariigi Valitsus korralduse, kaasates
Finantsinspektsiooni ja Eesti Panka. See on tingitud finantssektori ja seotud õigusraamistiku
spetsiifilisusest. Samuti tuleb ära kuulata enne otsustamist Tagatisfondi arvamus.
Täiendavalt on seatud Vabariigi Valitsuse korraldusele tähtaeg, mis on kuni kolm kuud. Viidatu
kinnitab seatud meetme lühiajalisust ja ajutisust, mis on kandev kontseptsioon sellesisulisele
otsusele. Küll aga saab Vabariigi Valitsuse korralduse kehtivust pikendada iga kord kolme kuu
võrra, kui selle tingib konkreetne olukord, võttes arvesse meetme(te) asjakohasust ja
vajalikkust.
Lõiked 5 ja 6 käsitlevad olukordi, mis seonduvad Euroopa Keskpanga ja ELi
kriisilahendusasutuse mandaatidega tulenevalt ELi õigusest. Kõikidel neil juhtudel, kus ELi
õigus (eelkõige määrus 1024/2013 ja määrus 806/2014) annab ainumandaadi nimetatud
asutustele ja Vabariigi Valitsuse planeeritav otsus käesoleva seaduse alusel otsustab vastavate
22.05.2025
122
asutuste asemel, rakendub käesolevas seaduses sätestatud erikord. Nimelt on Vabariigi
Valitsusel õigus teha otsus üksnes kahel üksteisest sõltumatul juhul:
(i) Euroopa Keskpank või ELi kriisilahendusasutus faktiliselt ei tegutse või
(ii) nimetatud asutused ei saa kas tekkinud kriisiolukorra tõttu või muul põhjusel oma
ülesandeid täita ega pädevust Eestis teostada.
Tekkinud peab olema selline olukord, kus esimesel juhul Euroopa Keskpank või ELi
kriisilahendusasutus faktiliselt ei toimi. Selleks võib mh olla olukord, kus vastavad asutused ei
tee vajalikke otsuseid ja/või ei ole olukorrale vastavas nõutavas aktiivses järelevalve rollis Eesti
finantssektorit või nende poolt otse järelevalvatavaid subjekte puudutavas. Teisel juhtumil peab
olema tekkinud olukord, kus nimetatud asutused ei saa oma ülesandeid Eestis täita. Viidatud
olukorrad võivad seisneda nt tehnilistes probleemides (nt tõrked IT-valdkonnas) või olukorras,
mille tõttu nad ei saa oma pädevust Eestis teostada (mh katab eeltoodu ka sellised olukorrad,
kui otsuseid ei ole võimalik kätte toimetada, ei ole võimalik täita jne). Täiendavalt selgitab lõige
6, et ka olukorras, kui on küsitud nimetatud asutustelt planeeritava otsuse kohta arvamust ja nad
seda vabariigi Valitsuse palutud ajaks ei ole edastanud, on Vabariigi Valitsusel õigus otsus
vastu võtta.
Lõige 7 annab Finantsinspektsioonile ainumandaadi rakendada Vabariigi Valitsuse korraldust.
Nimetatu tähendab korralduse täitmisele suunamist kõikide Finantsinspektsioonil olevate
õigustega, mh korralduse täitmise kontrolli. Viidatud õigused tulevad FISist ja FISi § 2 lõikes
2 nimetatud eriseadustest (sh väga paljudest ELi õigusaktidest ja asjakohastest
juhendmaterjalidest). Lõige 7 annab Finantsinspektsioonile õiguse valida õiguslikult korrektne
lahendus ka olukorras, kui Vabariigi Valitsuse korraldus ja seal sätestatu konkureerib samas
asjas tehtud Euroopa Keskpanga või ELi kriisilahendusasutuse otsusega. Finantsinspektsioon
saab sundida täitmisele ja kohustada järgima vaid kehtivaid ja seadusega (mh ELi õigusega)
kooskõlas olevaid otsuseid.
Kokkuvõttes võib öelda, et käesolevas paragrahvis sätestatu kohaldub vaid eriolukorra,
erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. Finantssektori suhtes on nimetatud riigisisest erikorda vaja,
kuna suurpankade puhul (need, kes praegu on ka ETO rollis) on otseseks järelevalve asutuseks
Euroopa Keskpank ja kriisilahenduse asutuseks Ühtne Kriisilahendusnõukogu. Nimetatu
põhineb ELi määrustel nr 1024/2013 ja nr 806/014. Vastav ELi õigusraamistik ei tee praegu
vahet sellel, kas suurpank on riigisiseselt hõlmatud mingit laadi erikorraga või mitte – pädevaks
järelevalve asutuseks on ikkagi Euroopa Keskpank ning Ühtne Kriisilahendusnõukogu.
Euroopas on algamas diskussioonid, kuidas ka ELi õiguses oleks sellised olukorrad
reguleeritud, aga seniks on Eestil vaja toimivat õigusraamistikku selliste kriisidega
tegelemiseks.
Eelnõus pakutud mudel toetub osalt Soomes kasutusel olevale kriisiraamistikule. Soome
vastavat raamistikku on mitmel korral hinnanud ka Euroopa Keskpank ja oma tagasisidet sellele
andnud. Loodud raamistik ei võta vastavatelt asutustelt õigusi, vaid loob riigisiseselt
mehhanismi, kuidas õiguspäraselt kiiresti tegutseda.
Õigusliku aluse teha riigisiseselt erandeid annab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 347
(end 297), mis näeb ette, et liikmesriigid konsulteerivad omavahel, et astuda koos vajalikke
samme, selleks et takistada siseturu toimimise kahjustamist meetmete tõttu, mida mõni
liikmesriik võib olla sunnitud tarvitusele võtma tõsiste õiguskorda kahjustada võivate
riigisiseste häirete puhul, sõja või endas sõjaohtu kätkeva tõsise rahvusvahelise pinge korral või
selleks, et täita endale rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks võetud kohustusi.
22.05.2025
123
Viidatud sätet on hinnanud ja selgitanud ka Euroopa Liidu Kohus ja sellele on osutanud ka
Euroopa Keskpank oma hinnangutes Soome „hädaolukorra seadusele“ (CON/2002/27,
CON/2006/6 ja CON/2018/46).
Nimetatud hinnangutest joonistub välja, et:
• nii Soome Pank kui ka Euroopa Keskpank peavad olema mõlemad töövõimetud oma
funktsioonide täitmisel enne, kui kohalikud õigused võiksid asendada neid ülesandeid;
• Euroopa Liidu toimimise lepingu art 347 on üks vähestest sedalaadi õigustest, mis
võimaldavad nimetatud lepingust kõrvale kalduda (vt ka art 58);
• Euroopa Liidu toimimise lepingu art 347 tuleb tõlgendada kitsendavalt (c-13/68 Salgoil
v Italian Ministry of Foreign Trade (1969) ecr 453)) ning on kaasusi, kus liikmesriik on
tegutsenud ühiskondlikul vajadusel (case 804/79 commission vs UK, par 30);
• puhtalt majanduslikud põhjendused ei täida nõutud tingimusi – vt case c-120/95 Decker
vs Caisse de Maladie; C.398/98 Commission vs. Greece, C-158/96 Kohl vs. Union des Caisses
de Maladie.
Et seda õigust saaks riigisiseselt rakendada, on välja töötatud praegune lahendus finantssektori
jaoks, kus (üldistatult):
i) Vabariigi Valitsus saab finantssektorit puudutavas osas teha kiirkorras otsuseid.
ii) Vabariigi Valitsuse otsuse tegemisse on kaasatud Finantsinspektsioon ja Eesti Pank, et
tagada parim erialane teadmine vastava otsuse jaoks.
iii) Finantsinspektsioon kui järelevalve funktsiooni täitev asutus saab sellise otsuse alusel
asuda seda rakendama oma seaduses olevate meetmete kaudu.
iv) Vabariigi Valitsuse otsus peab olema n-ö ajutine ehk peab olema tähtaegne (eelnõus
võimalus ka pikendada). Ajutisus on oluline tunnus, mh tagab riive paremat proportsionaalsust.
v) Kui otsus puudutab Euroopa Keskpanga või Ühtse Kriisilahendusnõukogu mandaate,
peab eksisteerima olukord, et nad faktiliselt ei tegutse või ei saa kriisiolukorra ajal või muul
põhjusel oma ülesandeid täita ega Eestis oma pädevust teostada. Seda on eelnõus sisustatud nii,
et kui Vabariigi Valitsus on neilt küsinud arvamust, ning ei ole seda tähtaegselt saanud
(kiireloomulisus), saab Vabariigi Valitsus edasi minna ja otsuse ära teha, et tagada riigisiseselt
finantssektori stabiilsus. Selliselt on vastavad nõuded täidetud. Kui aga saabub Euroopa
Keskpanga või Ühtse Kriisilahendusnõukogu arvamus, on vajaduse korral võimalik Vabariigi
Valitsuse otsust muuta.
Kõik meetmed, mida vastu võetakse, peavad olema asjakohases olukorras sobivad, mõõdukad
vajalikud ning aitama kaasa finantssektori stabiilsuse saavutamisele ning neid meetmeid
rakendatakse finantssektori stabiilsuse eesmärgil. Kui kriisiolukord ei puuduta finantssektori
stabiilsust, ei ole tarvilik ega ka seaduslik eelnõus toodud meetmeid finantssektori suhtes
kohaldada. Milliseid konkreetseid meetmeid on mingis kriisiolukorra ajal vaja rakendada, ei
ole võimalik praegu ette näha ning seetõttu ongi sätestatud erinevad meetmed, et kriisiolukorra
ajal oleks võimalik rakendada just seda meedet või meetmeid, mis finantsstabiilsuse
saavutamisele kõige paremini kaasa aitavad. Arvestades, et finantssektori toimimises ja selle
järelevalves lähtutakse peamiselt riskipõhisest lähenemisest, siis § 35 eesmärk ongi pakkuda
võimalikult kiiret ja efektiivselt paindlikkust, et kriis saaks lahendatud ja tagatud oleks
finantsjärelevalve subjektide ja nende klientide tasakaal. Muu hulgas tagab ka
Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga kaasamine, et otsustatud meetmed on asjakohased ja
proportsionaalsed.
§ 37. Ülesande täitmata jätmine erakorralise ja sõjaseisukorra ning mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni ajal
22.05.2025
124
Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ning mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korral on oluline,
et kogu avaliku sektori pingutus läheks olukorra lahendamisele. Seetõttu on vajalik n-ö
tõmmata kokku ja jätta täitmata mõned sellised ülesanded, mis tavatingimustes on vajalikud,
kuid kriisisituatsioonis ei ole mõistlik nende ülesannete täitmisesse ressurssi panna. Kuna nii
erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra kui ka mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni otsustab
Riigikogu, siis on eesmärgipärane näha ka eelnõus ette, et nimetatud Riigikogu otsustatavates
olukordades võib samuti Riigikogus vastuvõetud seadustes lükata edasi nende ülesannete
täitmine, mis ei ole määratud kriisiülesanneteks. Kriisiülesanded määravad, kuhu tuleb kriisi
ajal ressurss suunata, need on kriisi lahendamiseks prioriteetsed ülesanded. Kuna nii
erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra kui ka mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tuleb
asutustel ja juriidilistel isikutel neile seadusega pandud ülesandeid täita minimaalse
koosseisuga, siis ei ole realistlik, et asutused suudaksid täita kõiki neile rahuajal pandud
ülesandeid samas mahus ja ulatuses, kuid nagu lõige 2 näeb ette, siis kriisiülesannete (nii
püsivate kui ka ühekordsete) täitmine on selles olukorras prioriteet.
Planeerimises saab läbi mõelda kõikide teenuste osutamiste mahtude vähendamise. Eelnõu on
kriisiplaani ja kriisiülesannete regulatsiooni kaudu üles ehitatud selliselt, et vajaduse tekkides
saab kriisiülesannete mahtu vahendada. Näiteks, kui Narva elektrijaamas elektri tootmine on
kriisiülesanne, siis sõjategevuse alustamisega evakueeritakse Narvast elanikud, sh elektrijaama
töötajad ning kaob ka vastav ülesanne. Samuti vaadatakse üle Kliimaministeeriumi
kriisiülesanne elektritootmise mahu vallas, kuivõrd üks tootmise elemente enam ei tööta. Teise
näitena võib tuua avaliku korra tagamise Narva linnas, evakuatsiooni korral lõpetab PPA
nimetatud ülesande täitmise linnas ning PPA isikkoosseis ja varustus paigutatakse teise
asukohta ümber, lõpeb paikkonnas kriisiülesande täitmine, sest see on võimatu, aga seda
tehakse plaanide ja tegevuskavade kohaselt. Niisiis on tegemist paindliku protsessiga, kus
vastavalt olukorrale saab kriisiülesandeid ning kriisiülesande täitmisega seotud ametikohti
vähendada ja sellega lõpetada kriisiülesande täitmine. Seega tuleb alati oma ülesandeid täita
niipalju, kui see võimalik on, kergekäeliselt ülesannete täitmisest loobumist eelnõu ette ei näe.
Püsivate kriisiülesannete täitmine lõpetatakse viimasena. Samuti on oluline, et rahvusvahelise
humanitaarõiguse normidest kõrvale ei kaldutaks (lõige 3).
Juhul kui asutuse ülesannete vähendamisega on mindud liiga kaugele või kui asutus on liiga
kergekäeliselt otsustanud, et ta seadusega pandud ülesandeid enam ei täida, rakendub § 38 ja
Kaitseväe puhul lisaks ka § 34.
§ 38. Teavitamine ja vaidluste lahendamine kriisiolukorra ajal
Paragrahv 38 sätestab teavitamise ja vaidluste lahendamise korralduse kriisiolukorra
lahendamise ajal.
Ministri ja peaministri poolt samal ajal vastukäivate korralduste andmise vältimiseks on eelnõu
lõikes 1 sätestatud, et ministril tuleb viivitamata teavitada kriisiolukorra juhti ja ka teisi kriisi
lahendamisel olulisi osalisi mis tahes kavatsustest ja meetmetest oma valitsemisalas, mis võivad
mõjutada kriisiolukorra juhi korraldusi või kriisiolukorra lahendamise ühtsust. Seeläbi on
tagatud kriisiolukorra lahendamise ühtne infoväli ning selle põhjal saab teha uusi
juhtimisotsuseid, kui see peaks osutuma vajalikuks.
Lõike 2 järgi lahendatakse haldusülesannete jaotuse ja täitmisega seotud vaidlused, mis tekivad
eri valitsemisaladesse kuuluvate täidesaatva riigivõimu asutuste või muude avaliku võimu
kandjate vahel või kohaliku omavalitsuse üksuste riiklike ülesannete üle, koostöös, ministrite
22.05.2025
125
vahel või lahendab need kriisiolukorra juht. Eelnõuga ei piirata KOVide kohtulikku
kaebeõigust.
Oluline on lahendada vaidlused võimalikult madalal tasandil, kus nad tekivad. Nt kui
riigikaitselise kriisiolukorra ajal on KOVile andnud konkureerivad korraldused nii Kaitsevägi
kui ka Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO), on mõistlik asjaomases regioonis operatsiooni
juhtivatel isikutel vaidlus lahendada – kelle korraldust selles olukorras on mõislikum ja
vajalikum KOVil esmajärjekorras täita. Tähele tuleb panna ka seda, et kui näiteks KOVile on
antud samal ajal korraldus nii tsiviilkriisi lahendamiseks (nt Päästeamet) kui ka riigikaitselise
kriisi lahendamiseks (nt Kaitsevägi), siis tuleb KOVil täita esmajärjekorras Kaitseväe antud
korraldus. Vt ka eelnõu § 31 lõige 9 ning § 40 lõige 10.
Kui töötasandil ei suudeta konsensust saavutada ja kokku leppida, siis lahendatakse vaidlused
tavapärasel moel: seda teevad asutuse juhid või ka ministrid. Kriisiolukorra ajal võib ette tulla
vajadust olukordi kiiremini lahendada, seega kui need on põhimõttelised vaidlused, mida ei
õnnestu töökorras lahendada, siis on võimlik küsimused eskaleerida peaministri kui
kriisiolukorra juhi tasandil. Seega on eelnõus jäetud otsustusvabadus, millisel tasandil
probleeme lahendada, see oleneb probleemi olemusest ja osalistest.
Haldusekandjatel on enesekorraldusõigus, st võim asutuste ja üksuste moodustamise üle, võim
protsesside üle, võim ressursside üle. Haldusekandja enesekorraldusõigusesse on üldjuhul
keelatud sekkuda. Haldusülesannete täitmise kontroll toimub kas teenistusliku (VVSi §-d 93–
101) või haldusjärelevalve käigus (VVSi §-d 751–753). Sättega on loodud sõnaselgelt erikord
VVSi § 101 lõikes 3 sätestatust, mille kohaselt erinevatesse valitsemisaladesse kuuluvate
riigiasutuste õiguslikud vaidlused lahendavad asjaomased ministrid, ning kui kokkulepet ei
saavutata, lahendab vaidluse Vabariigi Valitsus. Vaidluste lahendamine valitsuse tasandil oleks
kriisiolukorra ajal liiga aeganõudev ning üksikute ülesannete täitmise või pädevusvaidluste
lahendamine koormaks valitsust üleliia, võttes arvesse kriisiolukorra faktilist tõsidust.
6. jagu
Korralduste andmine
§ 39. Kriisolukorra juhi pädevus kriisiolukorra ajal
Paragrahv 39 sätestab kriisiolukorra juhi juhtimisvolitused kriisiolukorra ajal. Eelnõu kohaselt
on kriisiolukorra juht peaminister. Kriisiolukorra juhi ülesanne on tagada Vabariigi Valitsuse
tegevuse ühtsus ja koordineeritus kriisiolukorra lahendamisel (vt ka eelnõu § 31 selgitus).
Praktikas peetakse peaministri oluliseks ülesandeks hoida valitsust koos ja tagada tema
töövõime. Seega võib öelda, et peaminister on nii valitsuse juht, moodustaja kui hoidja34.
Sisuliselt on see ka tavapäraselt peaministri ülesanne ning kriisiolukorra lahendamisel on sellel
veel eriti oluline tähendus, et valitsus oleks sellel olulisel hetkel ühtne, et valitsuse töövõime ei
oleks kriisiolukorra lahendamisel kuidagi häiritud.
Eelnõu lõige 1 sätestab, et kriisiolukorra ajal võib peaminister kui kriisiolukorra juht anda
kriisiolukorra lahendamiseks ministrile § 40 lõikes 1 sätestatud korraldusi tema
vastutusvaldkonnas. Tavapäraselt peaminister kui kriisiolukorra juht ei anna ministrile
34 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 93 kommentaarid, punkt 1. Kättesaadav:
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=102&p=93
22.05.2025
126
korraldusi, vaid ta annab suuniseid. PSi § 94 kohaselt juhib minister ministeeriumi ja korraldab
ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi. Minister ei ole oma tegevuses täiesti
iseseisev. Ministeerium on valitsusasutus ning allub valitsuse suunamisele ja
koordineerimisele. Valitsuse liikmena peab minister arvestama, et valitsuse tegevust juhib
peaminister. Minister vastutab oma tegevuse eest peaministri, valitsuse ja Riigikogu ees.35
Tavaolukorras juhib peaminister valitsuse tegevust poliitika kujundamisel ja elluviimisel. Tema
ülesanne on kindlustada, et valitsuse poliitika on kindlaks määratud ja ellu viidud. Valitsuse
poliitika peamiste seisukohtade määramise pädevus kuulub tavaolukorras Vabariigi Valitsusele
kui kollegiaalorganile. Peaministril puudub tavaolukorras õigus anda ministritele korraldusi
küsimustes, milles valitsus ei ole seisukohta kujundanud või otsust teinud.36
Sarnaselt RiKSiga antakse ka eelnõu kohaselt peaministrile kui kriisiolukorra juhile õigus anda
ministrile siduvaid korraldusi. Ministril tuleb korraldus täita oma valitsemisalas iseseisvalt ning
omal vastutusel. Kahtluse korral tuleb ministril küsida kriisiolukorra juhi seisukohta.
Kriisiolukorra juhil on õigus ja kohustus kontrollida nimetatud korralduste täitmist. Peaministri
korralduste andmise volitus on seotud peaministri pädevusega koordineerida kriisiolukorra
lahendamist ja tagada valitsuse tegevuse ühtsus.
Tegu on pigem ad hoc kiirete probleemide lahendamise tööriistaga, mitte süsteemsete
probleemide lahendamise võimalusega, viimasel juhul tuleb minister valitsuses välja vahetada.
Kriisi ajal on mõeldamatu, et kui üksikküsimuses ei toimi valitsuse sees koostöö, siis asub
peaminister esimese asjana ministrit välja vahetama. Sellisel juhul on vaja leida uus minister ja
anda talle aeg sisseelamiseks jms. Kriisi ajal on oluline üksikotsus kohe ära teha jsa kui ilmneb,
et on süsteemne probleem, siis rakenduvad PSi § 90 ja § 97 lõige 5.
Lõike 2 kohaselt on peaministrile kui kriisiolukorra juhile antud lisavolitus anda § 40 lõikes 1
sätestatud korraldusi kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale valitsusasutusele, kui minister
ei ole täitnud eelnevalt lõike 1 alusel talle antud korraldust või ei ole seda teinud õigel ajal.
Lõike 1 alusel antakse ministritele korraldusi juhul, kui need on hädavajalikud kriisiolukorra
lahendamiseks, seetõttu tuleb ka lõike 2 rakendamisel hoolikalt arvestada sama eesmärgiga. Et
tagada korralduse praktikas realiseerumine, tuleks seda teha lahendamise eest vastutava
valitsusasutusega koostöös. Nimetatud juhul tagab korralduse täideviimise kriisiolukorra
lahendamise eest vastutav valitsusasutus, rakendades vajaduse korral kõnesolevas seaduses
sätestatud volitusi. Ehkki kriisiolukorra juht saab anda vahetult korraldusi, siis selle vahetu
täitmine volitatakse kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale valitsusasutusele.
Nimetatud säte ei anna peaministrile pädevust teha kriisiolukorra lahendamise eest vastutava
asutuse üle teenistuslikku järelevalvet (nt otse PPA või Kaitseväe üle). Kriisiolukorra
lahendamise eest vastutaval valitsusasutusel tuleb lähtuda peaministri korraldustest, kuid
järelevalve korralduste täitmise üle toimub tavapärases korras. Näiteks kui kriisiolukorra
lahendamise eest vastutavaks asutuseks on PPA, kes võib saada korraldusi siseministrilt, siis
kriisiolukorra lahendamise juhtimisel võib PPA saada korraldusi ka peaministrilt. Peaministri
korraldused on ülimuslikud siseministri korralduste ees. See tagab ka vastavalt demokraatia
põhimõttele selguse küsimuses, millisel Vabariigi Valitsuse liikmel lasub vastutus parlamendi
35 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 94 kommentaarid, punkt 1 Kättesaadav:
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=103&p=94 36 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 93 kommentaarid, punkt 2 ja 3. Kättesaadav:
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=102&p=93
22.05.2025
127
ees. Seejuures kontrollib kriisiolukorra lahendamise eest vastutava valitsusasutuse tegevuse
õiguspärasust ja otstarbekust ehk teeb tema üle teenistuslikku järelevalvet siseminister.
Haldusülesande täitmist saab pidada õiguspäraseks, kui seda on teinud pädev haldusorgan
täitmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalselt, kaalutlusvigadeta
ja kooskõlas menetlusnormidega ning selle kohta koostatud dokument vastab vorminõuetele.
Haldusülesande täitmist saab pidada aga otstarbekaks, kui see on eesmärgipärane.
Haldusülesande täitmine on eesmärgipärane eelkõige, kui see vastab järgmistele tingimustele:
1) on kooskõlas Vabariigi Valitsuse või ministeeriumi elluviidava poliitikaga; 2) on kooskõlas
haldusekandja arengukava, täitmisplaani, eelarvestrateegia ja eelarvega; 3) on säästlik, tõhus ja
mõjus seaduse või selle alusel määratud eesmärgi suhtes; 4) on kooskõlas avalike huvidega.
Teenistusliku järelevalve pädevuse ministrile jätmine võimaldab korralduste täitmise
kontrollimisega tegeleda sisulisemalt ning hinnata vahetumalt ülesannete täitmise
eesmärgipärasust, proportsionaalsust jne.
Lõiked 3 ja 4. Sätestatakse püsiva kriisiülesande täitmisega seonduv. Püsivat kriisiülesannet
tuleb täitma asuda kriisiolukorra juhi või tema volitatud haldusorgani (nt Riigikantselei)
korraldusel, kui seaduses või seaduse alusel, sealhulgas Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis ei ole
sätestatud teisiti.
Kriisiolukorra juht saab otsustada:
1) milliseid ülesandeid täidetakse – seejuures võib määrata ka tingimused, mille saabumisel
peab ülesannet täitma asuma (nt sõjalise rünnaku korral);
2) kuidas seda tehakse – kuna volitusnorm on sõnastatud laialt („kuidas ülesannet täidetakse“),
võib valitsus või tema volitatud haldusorgan otsustada väga erinevate asjaolude üle, mida peab
ülesande täitmisel arvestama.
Kriisiolukorra juhil tuleb kriisiolukorra otsuse järel eraldi anda korraldus neile isikutele ja
asutustele, kes peavad asuma püsivaid kriisiülesandeid täitma, ning täpsustada, millises korras
seda teha tuleb, kui täitmise tingimused ei ole varem juba määratud.
Kriisiolukorra juhi (või tema volitatud haldusorgani) pädevuses on kehtestada (kui seda pole
varem kindlaks määratud) püsiva kriisiülesande täitmise maht, viis või selle täitmisele asumine,
või kui nende täitmine ei ole varem kindlaksmääratud korra järgi vajalik. Nt on varem kokku
lepitud, et asutus X tagab teatud hulga ressurssi asutusele Y, kuid kriisiolukorra ajal selgub, et
sellist mahtu ei ole vaja tagada. Säte on sarnane nt HOSi § 33 lõikega 1.
See, mis ulatuses ja viisil peab kriisiülesannet täitma ja millal seda täitma peab asuma, sõltub
konkreetsest olukorrast ja riigi eesmärkidest kriisiolukorra ajal. See tähendab, et kuigi eelnevalt
võib olla määratud, et üks või teine isik või asutus peab täitma mingit ülesannet, ei pruugi seda
tegeliku kriisiolukorra ajal vaja olla või see võib lausa takistada kriisi lahendamist (näiteks on
ülesande täitmiseks kasutatavat ressurssi vaja hoopis muu, olulisema ülesande täitmiseks).
Seetõttu peab säilima paindlik lähenemine, nii et ka püsivate kriisiülesannete puhul on võimalik
otsustada, et neid ei pea täitma või peab ülesandeid täitma väiksemas või suuremas mahus, kui
on määratud. Kui näiteks Kliimaministeeriumile on antud kriisiülesandeks kohustus tagada
Kaitseväele pidev ajakohane ülevaade ilmaoludest, siis peab Kliimaministeerium seda
kriisiolukorra otsuse järel tegema hakkama. Samas ei pruugi Kaitseväel olukorras, kus
sõjategevust veel ei toimu, olla vajadust selle teabe järele. Kriisiülesannete täitmise
22.05.2025
128
vähendamine ja peatamine aitab kasutada ressursse tõhusalt ja sellises ulatuses, mida on vaja
prioriteetsete ülesannete täitmiseks.
Kriisiolukorra juht võib volitada haldusorganit tema eest otsustama kriisiülesannete täitmise
aja, vähendamise ja peatamise. Näiteks võib peaminister anda vastavad volitused kriisiolukorra
lahendamise eest vastutavale asutusele või ka nt Riigikantseleile.
Kokkuvõtvalt on kriisiolukorra juhi ehk peaministri otsused kriisiolukorra ajal järgmised:
1) ühekordse kriisiülesande andmine;
2) eri valitsemisaladesse kuuluvate vaidluste lahendamine;
3) ministrile otse korralduste andmine;
4) kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele korralduse andmine, kui asutus seda
ise ei tee või ei tee õigel ajal;
5) püsiva kriisiülesande täitmisele asumise otsustamine ja selle mahu määramine, kui seda pole
varem määratud.
Võrdluseks Vabariigi Valitsuse otsused:
1) kriisiolukorra kehtestamine;
2) kriisiolukorra eesmärk;
3) kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse määramine, kui seda pole Vabariigi
Valitsuse kriisiplaanis või seaduses või kui mitme asutuse vastutusvaldkond kattub;
4) kui Kaitsevägi jätab täitmata määrused, korraldused, otsused, siis Vabariigi Valitsust tuleb
teavitada, ja Vabariigi Valitsus võib nõuda, et neid siiski täidetaks;
5) osaliselt või täielikult Vabariigi Valitsuse, ministri, valla- ja linnavolikogu või valla- ja
linnavalitsuse määruse täitmise või kehtivuse peatamine, kui see takistab vahetult kriisiolukorra
lahendamist;
6) kriisiolukorra ajal antud ministri, valla- ja linnavolikogu või valla- ja linnavalitsuse määruse
osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamine, kui see takistab vahetult kriisiolukorra
lahendamist;
7) sõjaseisukorra ajal vaherahu kehtestamine ja sõlmimine või rahulepingu sõlmimine ning
selle Riigikogule ratifitseerimiseks esitamine;
8) Kaitseväele korralduse andmine peatada lahingutegevus, kehtestada või sõlmida
lahinguväljal relvarahu, või katkestada kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane oma
tegevusega ei täida selle tingimusi;
9) finantssektori otsused;
10) meetmed: otsustab kas ise või volitab teist asutust: sideteenuste piiramine,
liikumispiirangud, avalike ürituste piirangud, Eestist lahkumise piiramine, ühingute tegevuse
lõpetamine, majandustegevuse piiramine, streikide keelamine, meediateenuste piiramine,
sidevahendite kasutamise piiramine, sõnumisaladuse piiramine, valdusesse sisenemine;
11) ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine;
12) tegevusvaru kasutuselevõtmine;
13) korraldus Kaitseväele alustada osalemist ning lõpetada üksuste osalemine kollektiivse
enesekaitse operatsioonil;
14) Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil
osalemiseks välisriigi relvajõududele ajutise riigis viibimise loa andmine, kui Eesti Vabariik ja
asjaomane välisriik on kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osalised.
§ 40. Kriisiolukorra ajal korralduste andmine
22.05.2025
129
Iga olukorra lahendamisel on oluline toimiv koostöö, samas aga peab olema olukorda
lahendavatel asutustel võimalik ka erimeelsuste korral kiiresti sekkuda ja olukord lahendada.
Kõikide erimeelsuste lahendamine Vabariigi Valitsuse või kriisiolukorra juhi tasemel ei taga
kiiret olukorra lahendamist ja ohu tõrjumist, samuti ei tohi liigselt koormata riigi keskset
juhtimist. Eeltingimused on, et selleks tavapäraselt õigustatud organ (nt vahetu juht) seda ise ei
tee või ei tee õigel ajal ning tavapärased vaidluste lahendamise mehhanismid ei tööta või on
liiga aeganõudvad (nt asutuse juhtide, ministeeriumide kaudu). Kergekäeliselt teise asutuse
töösse sekkuda ei tohi.
Korralduste andmine on võimalus täpsustada kas juba varem kokkulepitud ülesannet (nt püsivat
kriisiülesannet) või lahendada olukorra lahendamisel tekkinud probleeme ad hoc. Korralduste
andmisega ei sekkuta teise asutuse, juriidilise isiku, sealhulgas KOVi juhi pädevusse oma
asutuse suhtes, nimetatud juhil on kõik õigused oma asutust või organisatsiooni juhtida,
korralduse andja ei saa astuda tema asemele asutuse juhina. Nt kui Kaitsevägi soovib anda
korraldust Päästeametile, siis see saab olla üksnes konkreetse operatsiooni elluviimiseks ja selle
raames olev täpsustav ülesanne, korraldus. Kaitseväe juhatajal ei ole õigust seada Päästeameti
juhi eest tema asutuse ülesannete täitmise suhtes prioriteete, öelda, mis ülesandeid Päästeamet
täidab või ei täida. Või näiteks kui KOVile antakse korraldus, siis see ei saa olla KOVile uue
ülesande panemine (selleks tuleb panna ühekordne kriisiülesanne), vaid olemasoleva ülesande
täpsustamine või teisiti tegemine. Näiteks on KOVi ülesanne kohalike teede korrashoiu
tagamine, KOVile võib anda korralduse talvel lahti ajada Kaitseväe üksuste liikumiseks
vajalikud teed esmajärjekorras. Tegu ei ole KOVile olemuslikult uue ülesanne andmisega, vaid
olemasoleva ülesande täitmise täpsustamisega, prioriteetide seadmisega. Kui kasutada
militaartermineid, siis korralduste andmisega ei teki täielikku käsuõigust teise asutuse üle, vaid
see piirdub üksnes operatsiooniliste korralduste andmisega. Kehtivas õiguses on haldusesiseste
korralduse andmine kriisajal võimalik nt HOSi § 14 lõike 41 alusel, mille kohaselt võib
hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus hädaolukorra lahendamiseks anda täidesaatva
riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule avaliku võimu kandjale
korraldusi. Samuti näeb sarnase võimaluse ette RiKSi § 9 lõige 5, mille kohaselt võivad
Kaitseväe juhataja ja siseminister anda sõjaseisukorra ajal korraldusi valla- ja linnavalitsuse
liikmele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhile, ametnikule ja töötajale.
Sarnaselt eelnõu regulatsiooniga võib ka RiKS alusel anda sõjaseisukorra ajal korraldusi üksnes
juhul, kui need on vältimatult vajalikud vastavalt riigi sisejulgeoleku korraldamiseks või riigi
sõjaliseks kaitseks. Seda eelnõu § 4 lõike 3 põhimõttest lähtudes: „Tsiviilkriisiks valmistub ja
seda lahendab ning riigikaitset tagab iga asutus ja isik oma pädevuse kohaselt lähimuse
põhimõtet arvestades võimalikult madalal tasandil“ (nn lähimuse ja ülesannete jäävuse
põhimõte).
Paragrahviga 40 säilitatakse HOSi § 14 lõikes 41 lahendavatele asutustele ettenähtud õigus anda
nende juhitava olukorra lahendamiseks korraldusi, kui asutustevaheline koostöö ei toimi. Et
säilitada VVSi loogika, ei anta korraldusi asutuse poolt ministrile ja ministeeriumile.
Ministeeriumite vahelised küsimused tuleb lahendada ministrite vahel või siis valitsuses või
peaministri poolt. Kõnealused korraldused on oma olemuselt sarnased ka HOSi § 18 lõike 4
alusel antavate eriolukorra juhi korraldustega, erakorralise seisukorra juhi korraldustega (ErSSi
§ 25 alusel täitmiseks kohustuslikud teiste seas linnapeale ja vallavanemale), PäästeSi § 6 lõike
4 alusel antavate päästetöö või demineerimistöö juhi korraldustega. Võrreldes kehtiva õigusega
on täpsustatud korralduse andmise sisu. Korraldusi saab anda üksnes kriisiolukorra
lahendamise eest vastutav asutus, mis määratakse Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis eelnõu § 14
lõike 1 punkti 4 alusel. Näiteks vastutab küberrünnakute lahendamise eest Riigi Infosüsteemi
Amet, põgenike massilisest sisserändest tekkinud kriisiolukorra lahendamise eest PPA jne.
22.05.2025
130
Lõige 2 sätestab korralduste andmise üldpõhimõtte, et alati tuleb anda korraldus, mille puhul
on andja veendunud, et teine pool suudab seda ka täita, see on tema pädevuses ning tal on
vastavad oskused ja ressurss seda korraldust täita.
Lõige 3. RiKSi § 9 lõike 5 kohaselt võib Kaitseväe juhataja üksnes sõjaseisukorra ajal anda
valla- ja linnavalitsuse liikmele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhile,
ametnikule ja töötajale sõjaseisukorra lahendamist puudutavaid korraldusi juhul, kui need on
vältimatult vajalikud riigi sõjaliseks kaitseks. Väljavõte kehtiva RiKSi § 9 seletuskirjast:
Sarnaselt peaministriga antakse korralduste andmise õigus sisejulgeoleku tagamise valdkonna
eest vastutavale ministrile ning Kaitseväe juhatajale, kuid nemad võivad seda teha üksnes
sõjaseisukorra ajal selle lahendamiseks ning tingimusel, et need on vältimatult vajalikud nende
enda vastutusala korraldamiseks.37
Eelnõuga ühtlustatakse Kaitseväe poolt korralduste andmist selliselt, et oleks tagatud ühelt
poolt riigi sõjaliseks kaitseks valmistumine (rünnakut veel ei ole, kuid on sõjalise agressiooni
oht) ning teiselt poolt juba konkreetse sõjalise rünnaku ajal Eesti riigi kaitsmine. Selleks
nähakse ette, et Kaitsevägi saab anda korraldusi riigivõimu asutustele, sh KOVidele, alates
riigikaitselisest kriisiolukorrast (praegune kõrgendatud kaitsevalmidus), ükskõik, kas
Kaitsevägi on määratud riigikaitselise kriisiolukorra eest vastutavaks asutuseks või mitte, kui
eesmärk on valmistumine mobilisatsiooniks, sõjaseisukorra lahendamiseks või kollektiivse
enesekaitse operatsiooni läbiviimiseks. Näiteks võib riigikaitseline kriisiolukord olla otsustatud
põhiseadusliku korra kaitseks ning selle lahendamise eest vastutavad asutused on KAPO ja
PPA. Ohtu põhiseaduslikule korrale või rünnakut põhiseadusliku korra vastu on nii sisuliselt –
arvestades võimaliku vastase taotlust, tööriistu ja tegevuskäike – kui ka põhiseaduslikult pea
võimatu eristada Eesti riigi vastu suunatud sõjalisest rünnakust. Kõik need on sama
eksistentsiaalse ohu ilmingud Eesti Vabariigi iseseisvusele, sõltumatusele ja
konstitutsiooniliste põhimõtete kehtimisele.
Põhiseaduse kommentaaridest: Põhiseadusliku korrana mõistetakse riigi suveräänsust (st
iseseisvust ja sõltumatust), konstitutsionaalseid põhimõtteid ning põhiseaduslike
institutsioonide toimimise olulisi tingimusi. Iseseisvusena käsitatakse riigi eksisteerimist
eraldiseisva riigina ning keeldu muuta Eestit mõne riigi osaks. Sõltumatus tähendab, et ükski
välisriik ei saa anda Eestile kohustuslikke juhiseid ja nende täitmist kontrollida muul juhul, kui
Eesti on seda ise vabatahtlikult sõlmitud välislepinguga lubanud. Konstitutsionaalseteks
põhimõteteks on eelkõige demokraatia, õigusriigi, vabariigi, rahvusriigi, võimude lahususe ja
tasakaalustatuse, inimväärikuse ning põhiõiguste ja vabaduste austamise põhimõtted.
Eelnõu on koostatud eeldusel, et ohu korral põhiseaduslikule korrale peame valmis olema
sõjaliseks agressiooniks ja vastupidi – sõjalise agressiooni korral on vastase eesmärk õõnestada
ka põhiseadusliku korra kehtimist. Seega kui konkreetset olukorda lahendavad praegu KAPO
ja PPA, siis tuleb valmidust tõsta ka Kaitseväel, et olla valmis potentsiaalseks sõjaliseks
rünnakuks. Seetõttu on oluline, et Kaitsevägi saab anda korraldusi ka siis, kui ta veel ei ole
olukorda vahetult lahendav asutus, seega antakse eelnõuga Kaitseväele õigus anda vajaduse
korral korraldusi juba riigikaitselise kriisiolukorra ajal, mitte ainult sõjaseisukorra ajal, nagu on
kehtivas õiguses.
37 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/444b1af3-5b34-424d-bea0-2b211bb1a8b9
22.05.2025
131
Oluline on rõhutada, et Kaitsevägi ei saa anda kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale
asutusele korraldusi riigikaitselise kriisiolukorra ajal, mille eesmärk ei ole sõjalise valmisoleku
tõstmine. Näiteks kui riigis on kehtestatud erakorraline seisukord ning selle lahendamist juhib
KAPO, siis ei ole Kaitseväel õigust sekkuda teise lahendamise eest vastutava asutuse
operatsiooni juhtimisse.
Lõige 4. Kui kriise lahendavad asutused annavad teistele asutustele korraldusi, siis Kaitseväele
saab korraldusi (nt Terviseamet, Päästeamet, PPA, KAPO jne) anda üksnes Kaitseväe juhataja
või tema volitatud ülema nõusolekul. Nende hinnata on, kas Kaitsevägi saab olla kaasatud teise
asutuse vastutada oleva kriisi lahendamisse või seab korralduse täitmine ohtu riigi sõjaliseks
kaitseks valmistumise ja Kaitseväe valmiduse tõstmise. Sama põhimõte on lõikes 5 ka
Kaitseliidu puhul.
Lõiked 6 ja 7. Eesti Pank on sõltumatu institutsioon, kuid samas ka elutähtsa teenuse
korraldaja, kes lahendab makseteenuste, sularaharingluse ja makseteenuste osutamise tehniliste
tugiteenuste katkestuste olukordi. Seega on Eesti Pank osaks kriiside lahendamisel ning juhib
ka oma valdkonna kriisiolukordade lahendamist. Oluline on, et Eesti Pangale antud korraldused
püsiksid rangelt kriisi lahendamise fookuses ega tooks kaasa sekkumist Eesti Panga muudesse
ülesannetesse, seda rõhutab ka lõige 7.
Sama põhimõte kehtib ka KOVi kohta – KOV peab elutähtsa teenuse korraldajana tagama
kohalike teede sõidetavuse, kaugküttega varustamise ning veega varustamise ja kanalisatsiooni
– vt nt § 32 KOVi rollist Saaremaa tormist põhjustatud olukorra lahendamisel. Samuti pannakse
eelnõu §-ga 83 KOVile püsivad kriisiülesanded, mille täitmise tagamine on kriisiolukordade
ajal ääretult oluline. Kriiside lahendamisel on KOV osa riigi haldussüsteemist. Seega näeb
eelnõu ette, et KOVile võib anda korraldusi kriisiolukorra ajal talle pandud püsivate või
ühekordsete kriisiülesannete raames. See tuleneb PSi §-st 154, et KOVid on autonoomsed ning
ülesandeid antakse seadusega. Samuti on Riigikohus oma 3-4-1-10-09 lahendi punktis 19
selgitanud, et seaduse alusel võib kehtestada KOVi enesekorraldusõiguse vahetuid või kaudseid
piiranguid. Kehtivas õiguses on näiteks reguleeritud KOVidele korralduste andmine: HOSi §
14 lõikes 41, ErSSi § 18 lõike 2 punktis 1 ja RiKSi §-s 9. Näiteks annab RiKS Kaitseväe
juhatajale õiguse sõjaseisukorra lahendamiseks anda sõjaseisukorra lahendamist puudutavaid
korraldusi juhul, kui need on vältimatult vajalikud riigi sõjaliseks kaitseks, järgmistele
osalistele: valla- ja linnavalitsuse liikmele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse
juhile, ametnikule ja töötajale.
ETOdele korralduste andmine on sätestatud eelnõu § 74 lõikes 11.
Lõige 7 näeb ette, et kohe tuleb teavitada, kui antud korraldus on vastuolus korralduse saanud
asutuse või juriidilise isiku seadusega pandud ülesannetega, õiguste või kohustustega, või on
oht sellise vastuolu tekkeks. Näiteks ei tohi Finantsinspektsioonile antavad korraldused minna
vastuollu käesolevas eelnõus finantssektorile sätestatuga, kuna sekkumise ulatuse ja raamid
finantssektori suhtes sätestab eelnõu § 36. Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus ja
kriisiolukorra juht ei saa anda §-de 39 ja 40 alusel korraldusi, mis on § 35 alusel Riigikogu
pädevuses või läheksid §-s 36 sätestatud meetmetega vastuollu.
Koostöös korralduse andjaga tuleb leida lahendus korralduse õiguspäraseks täitmiseks.
Lõige 9 täpsustab selguse huvides, et korralduse võib anda ka haldusaktiga või halduslepinguga
või seadusega haldusülesannet täitma volitatud füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele
22.05.2025
132
isikule, kuna ka nemad on osa kriisi lahendamisest, kui avalik võim on olulise ülesande neile
delegeerinud. Kriisiolukorra lahendamise huvides tuleb korraldused täita viivitamata või
korralduse andja tähtajaks (lõige 10).
Nagu eelnõu § 4 lõige 4 sedastab, et riigikaitseline kriisiolukord prevaleerib tsiviilkriisi
kriisiolukorra üle, siis sellest tulenevalt tuleb täita ka riigikaitselise kriisiolukorra
lahendamiseks antud korraldus esmajärjekorras (lõige 11). Vaidlused lahendatakse eelnõu § 38
lõikes 3 sätestatud viisil (lõige 16).
Lõiked 12–14. Eelnõus säilitatakse kehtivas HOSi § 14 lõikes 41 lahendavale asutusele
ettenähtud õigus anda oma juhitava olukorra lahendamiseks korraldusi. Kuivõrd kriisiolukorra
ajal korralduste andmise regulatsioon säilib, siis on väga oluline, et kriisiolukorra lahendamise
mudeli kitsaskohad korralduste andmisega seoses oleks seaduses finantssektori puhul
käsitletud, mida HOSis, RiKSis ja ErSSis ei ole lahendatud, kuna finantskriise ei ole seni
vaadeldud osana hädaolukordadest, erakorralisest ja sõjaseisukorrast (ka kõrgendatud
kaitsevalmiduses). Kui finantssektori eriseadused tegelevad tavapärase finantsjärelevalvega ja
reguleerivad seda, siis käesolev seadus on nendest omakorda eriseaduseks ja tegeleb seal
konkreetselt kindlaks määratud olukorra lahendamisega. Sätete eesmärk on täpsemalt
reguleerida olukorrad, kui Finantsinspektsioon peab täitma talle käesoleva seaduse alusel antud
korraldusi, mh olukord, kui seda teeb näiteks Eesti Pank.
Lõikega 12 nähakse Finantsinspektsioonile ette pädevus käesoleva seaduse alusel antud
korralduse põhjal teha kriisiolukorra ajal järelevalve subjektidele ettekirjutus.
Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud seadused näevad ette kindlad alused, millal
Finantsinspektsioon saab ettekirjutusega järelevalve subjekti tegevusse sekkuda (nt kui on
avastatud või on vaja ära hoida õigusnormi rikkumine). Kõnealuse normiga luuakse täiendav
õiguslik alus ettekirjutuse või muu meetme rakendamiseks finantsjärelevalve subjektile ka
kriisiolukorra ajal. Samuti täpsustatakse, et Finantsinspektsioon võib korraldust täites kalduda
kõrvale õigusaktidest tulenevatest nõuetest nii palju, kui see on vajalik korralduse täitmiseks.
Siin all mõeldakse FISi § 2 lõikes 2 sätestatud õigusakte: FIS, krediidiasutuste seadus,
krediidiandjate ja -vahendajate seadus, kindlustustegevuse seadus, investeerimisfondide
seadus, kogumispensionide seadus, väärtpaberituru seadus, liikluskindlustuse seadus,
makseasutuste ja e-raha asutuste seadus, pandikirjaseadus ja väärtpaberite registri pidamise
seadus ning nende alusel kehtestatud õigusaktid.
Lõige 13 puudutab haldusmenetluse seaduse nõuete rakendamise erisust. Arvestades
kriisiolukorda kui tavapärasest toimimisest kõrvale kaldumist, siis esineb vajadus leevendada
korralduse alusel antava haldusakti kohta kehtivaid haldusmenetluse nõudeid. Eelnõu 8.
peatükk, mis sätestab haldusmenetluse erandid, rakendub üldjuhul vaid riigikaitselise
kriisiolukorra ajal ning teatud üksikjuhtumil erakorralise seisukorra ajal (menetlustähtaja
peatamine). Seega sellise kriisiolukorra ajal, mille raames pole erakorraline ega sõjaseisukord
välja kuulutatud, 8. peatüki sätted ei kohaldu. Eeltoodust tulenevalt annab lõige 13 võimaluse
finantssektori puhul jätta järgimata teatud haldusmenetluse reegleid, mis võivad viivitada
Finantsinspektsiooni poolt haldusakti andmist või toimingu sooritamist kriisiolukorra
lahendamisele kaasaaitamisel, nt neid HMSi sätteid, mis oluliselt raskendavad korralduse
tähtaegset täitmist. Nendeks on järgmised HMSi sätted: § 36 (Haldusorgani
selgitamiskohustus), § 37 (Dokumentidega tutvumine), § 40 (Menetlusosalise arvamuse ja
vastuväidete ärakuulamine), § 45 (Asja arutamine istungil) ja 5. peatükk (Vaidemenetlus).
Nimetatud normide välistuse eesmärk on võimalikult tõhusalt rakendada HMSi regulatsiooni
22.05.2025
133
teatud eranditega kriisiolukorra ajal, mille olustik nõuab avalikkuse ja finantsstabiilsuse
huvides kiiret ja efektiivset tegutsemist.
Lõike 14 eesmärk on tagada Finantsinspektsiooni haldusaktide jõustatavus võimalikult
lühikese aja jooksul, mida kriisiolukorra ajal tegutsemine ka eeldab, et arvestada kriisiolukorra
kiireloomulisusega. Haldusmenetluse põhimõte on, et haldusakt peab olema kooskõlas
haldusmenetluse seaduse §-ga 56 faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud. See põhimõte ei ole aga
kriisiolukorra ajal alati ajaressursi ja muutuvate olude tõttu ning Finantsinspektsiooni kiiret
tegutsemist nõudvates olukordades võimalik, sest haldusaktis üksikasjaliku, detailselt lahkava
põhjenduse sõnastamine, mis oleks hilisema võimaliku kohtuliku kontrolli käigus piisav, ei
pruugi tagada Finantsinspektsiooni haldusaktide efektiivset jõustamist. Nimetatud norm
võimaldab Finantsinspektsioonil anda vaid resolutiivosaga haldusakti. Põhjendamiskohustuse
puhul on osalist eeskuju võetud kehtivast FISist, st kui Finantsinspektsiooni juhatus annab vaid
resolutiivosaga haldusakti, siis põhjendused tuleb adressaadile esitada viie tööpäeva jooksul
resolutiivosa kehtima hakkamisest. Eelnevast tulenevat sätestatakse, et ka korralduste
täitmiseks antavaid haldusakte võib anda selliselt, et esmalt tehakse teatavaks haldusakti
resolutiivosa ja seejärel haldusakt tervikuna.
§ 41. Korralduse täitmine
Paragrahv 41 sätestab kriisiolukorra lahendamiseks antud korralduste täitmise.
Lõige 1 näeb ette võimaluse, et kui kriisiolukorra juhi antud korraldus on jäetud tähtpäevaks
täitmata, täidab korralduse andja selle ise, nt annab ise vajaliku haldusakti.
Säte on koostatud RiKSi § 9 eeskujul. Lisatingimusena sätestab lõige 2, et täita saab teise
asutuse eest korraldust üksnes siis, kui on vastavad oskused, teadmised, võimed (sh vahendid –
raha, inimesed) ning korraldus tuleb viivitamata täita tulenevalt ohust põhiseaduslikule korrale
või riigi kaitsmisele.
Seega esmaselt on korralduse adressaadile endale antud võimalus korraldus täita, kuid kui ta
seda mingil põhjusel täita ei saa või soovi, siis on antud volitus kriisiolukorra juhile ja
kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele. Oma olemuselt on tegemist haldusesisese
asendustäitmisega. Selliselt on tagatud piisav paindlikkus ja tõhus kriisiolukorra lahendamine,
arvestades seejuures asutuste enesekorraldusõigust.
5. peatükk
Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed
1. jagu
Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamine ning kaitsetagatised
Riigi julgeolek, riigikaitse ja ühiskonna turvalisus on PSi põhimõtete kohaselt väärtused, mille
kaitsmine annab legitiimse eesmärgi põhiõiguste piiramiseks nii rahuajal kui ka erikordades.
Mõlemal juhul aga tuleb arvestada üldise seadusereservatsiooni ja proportsionaalsuse
põhimõttega (PSi § 11).
22.05.2025
134
Põhiõiguste ja -vabaduste piiramine on üldjuhul lubatav PSi II peatükis sätestatud tingimustel
ja alustel. PSi § 130 esimese lause kohaselt võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal riigi
julgeoleku ja avaliku korra huvides seadusega ettenähtud juhtudel ja korras piirata isikute õigusi
ja vabadusi ning panna neile kohustusi. Paragrahv 130 annab täiendavad alused paragrahvis
loetlemata põhiõiguste piiramiseks. Paragrahvi teise lause kohaselt ei tohi piirata õigusi ja
vabadusi, mis on sätestatud põhiseaduse §-des 8, 11–18, § 20 lõikes 3, §-des 22 ja 23, § 24
lõigetes 2 ja 4, §-des 25, 27 ja 28, § 36 lõikes 2, §-des 40, 41 ja 49 ning § 51 lõikes 1. Teise
lause sõnastus „piirata ei tohi õigusi ja vabadusi“ ei tähenda keeldu lauses nimetatud põhiõigusi
üldse piirata, vaid erandit esimesest lausest. Teises lauses loetletud õiguste piiramine on
jätkuvalt lubatav II peatükis sätestatud tingimustel üldistel alustel.38
PSi § 124 lõige 1 sätestab Eesti kodaniku põhikohustuse kaitsta riiki. Põhikohustus on teataval
määral põhiõiguse vastandiks. Nii võib tuginedes piiriklauslita põhiõiguste piiramise
dogmaatikale tuletada ka PSi § 124 lõikest 1, et põhiõigusi on võimalik piirata, kui see on
vajalik muu põhiseaduslikku järku väärtuse või teise põhiõiguse kaitseks. Piirang on
demokraatlikus ühiskonnas vajalik siis, kui see on püstitatud eesmärgi ehk riigikaitse
saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.39
Eelnõu kohaselt on lubatav põhiõigusi ja -vabadusi piirata üksnes juhul, kui piirangud on
vältimatult vajalikud kriisiolukorra lahendamiseks. Kriisiolukord on kõigi käesolevas eelnõus
sätestatud põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamise eeltingimus. Meetmete
kehtestamisel on silmas peetud seda, et pelgalt kriisiolukord ei võimalda PSi teises peatükis
sätestatust ulatuslikumat põhiõiguste ja -vabaduste piiramist, sest PSi tähenduses on tegemist
rahuajaga. Seetõttu on 2. ja 3. jaos sätestatud üksnes need meetmed, mille kehtestamise
võimaluse puudumine võib suurel määral takistada kriisiolukorra, samuti riigikaitselise
kriisiolukorra lahendamist. 4. jaos on sätestatud need meetmed, mis on lubatavad erakorralise
seisukorra ja sõjaseisukorra ajal ja mille põhiseaduslikuks aluseks on § 130.
§ 42. Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamine
Paragrahv 42 näeb ette eelnõus sätestatud isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete
kohaldamise üldised põhimõtted, mida tuleb arvestada lisaks HMSis ja eriseadustes sätestatud
põhimõtetele.
Piiravateks meetmeteks on mis tahes õigusakti alusel isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravad
haldusaktid, toimingud ja halduslepingud (haldusaktid). Piiravateks meetmeteks on näiteks nii
KorSi, PPVSi, PäästeSi, TTKSi jne riikliku järelevalve meetmed kui ka eelnõus kriisiolukorra
lahendamiseks ettenähtud meetmed. Kriisiolukorra piiravateks meetmeks on üksnes kõnesoleva
eelnõu alusel kohaldatav põhiõigusi ja -vabadusi piirav haldusakt. Piiravateks meetmeteks on
ka kriisiolukorra ajal täidetavad kohustused (nt kodanikukohustus, asja sundvõõrandamine),
kui nimetatud kohustused pannakse haldusaktiga ning nendega piiratakse põhiõigusi ja -
vabadusi. Erinevalt muudest piiravatest meetmetest on kriisiolukorra piiravad meetmed nähtud
ette spetsiifiliselt kriisiolukorra lahendamiseks ning neid võib kohaldada kriisiolukorra ajal, sh
teatud meetmeid üksnes kriisiolukorra lahendamiseks välja kuulutatud erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal (nt avaliku ürituse ja koosoleku piiramine või teabe levitamise keelamine).
38 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 130 kommentaarid, punktid 1 ja 5. Kättesaadav:
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=143&p=130 39 Paloma Krõõt Tupay. Analüüs „Põhiseaduse riigikaitse ja sellega seoses eriolukorra ja erakorralise seisukorra
regulatsiooni muutmise vajadus, riigi erikordade tervikregulatsioon ja kõrgendatud kaitsevalmidus ning
põhiõiguste piirangute määratletus ja proportsionaalsus“, 2017, lk 58.
22.05.2025
135
Eelnõu tekstis kasutatakse piirava meetme terminit selles tähenduses, nagu on sätestatud lõikes
1, ehk piiravad meetmed on eelnõu 12. peatüki 2.–4. jaos ning §-des 105 ja 110 sätestatud
põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed.
Kriisiolukorra ajal kohaldatud piiravad meetmed aitavad kaasa kriisiolukorra lahendamisele.
Seda meedet ei saa kohaldada väljaspool kriisiolukorda ning meedet saab rakendada üksnes nii
kaua, kui kehtib kriisiolukord. Kriisiolukorra üle otsustab Vabariigi Valitsus, v.a kui
kriisiolukord loetakse tekkinuks automaatselt (vt eelnõu § 20 lõige 7). Vabariigi Valitsus hindab
süstemaatiliselt, kas kriisiolukorra asjaolud jätkuvalt esinevad. Kriisiolukord on aluseks kõigi
eelnõukohaste kriisiolukorra piiravate meetmete rakendamisele, sest kriisiolukorra
kindlaksmääramisega on tehtud kindlaks vajaliku ohu esinemine. Kriisiolukorra kehtestamine
ohuhinnangute alusel asendab KorSi § 24 lõikes 1 toodud ohuprognoosi nõuet40.
Haldusorganile, kes meedet kohaldab, jääb diskretsioon abinõude valimisel. Samas tuleb
arvestada, et kriisiolukord iseenesest ei ole kriisiolukorra piirava meetme ega muu piirava
meetme kohaldamise alus, vaid võimaldab kindlatel tingimustel piirata isiku põhiõigusi ja -
vabadusi teatud tavapärasest olukorrast erineva ulatuse või intensiivsusega. Seega peab
haldusorgan ka kriisiolukorra ajal pidevalt hindama, kas kriisiolukorra piirava meetme või muu
piirava meetme kohaldamise tingimused on täidetud. Kui need asjaolud on muutunud, siis on
haldusorganil kohustus omal algatusel menetlus uuendada ning kriisiolukorra piirava meetme
või muu piirava meetme haldusakt peatada, muuta või kehtetuks tunnistada.
Eelnõus sätestatakse kriisiolukorra piiravate meetmete kohaldamise õiguslikud alused.
Kriisiolukord, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukord, erakorraline ja
sõjaseisukord, ei välista aga muu seaduse alusel piiravate meetmete jätkuvat kohaldamist.
Kriisiolukorra ajal võivad politsei ja muud korrakaitseorganid avaliku korra tagamiseks endiselt
kohaldada KorSis ja eriseadustes sätestatud üld- ja erimeetmeid. Eelnõus eristatakse neid
kriisiolukorra piiravaid meetmeid, mida saab kriisiolukorra ajal Vabariigi Valitsus,
kriisiolukorra juht ning teatud juhtudel ka kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus
eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kohaldada tulenevalt meetmete intensiivsest
mõjust isikutele ja kogu ühiskonna toimimisele. Eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
saab lisaks jätkuvalt kohaldada kõiki neid meetmeid, mis on lubatavad kriisiolukorra ajal ja
enne kriisiolukordi sündmustes (nt korrakaitsesündmuse, kiirgusõnnetuse, epideemia korral),
arvestades eelnõus sätestatud erisusi.
Ühest küljest peaks olulisuse põhimõttest tulenevalt ulatuslike piirangute kehtestamise otsuse
tegema täidesaatva riigivõimu kõrgeim tasand ehk Vabariigi Valitsus. Teisest küljest on
kriisiolukorra lahendamine eelkõige eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal olemuslikult
aja poolest kriitiline tegevus. Eelnõu sätestab Vabariigi Valitsusele õiguse volitada osa piiravate
meetmete kohaldamine valitsusasutusele. See loob kriisiolukorraks Vabariigi Valitsusele
vajaliku paindlikkuse määrata vajaduse korral piiravate meetmete kohaldamise üle otsustavad
valitsusasutused nt juba kriisiolukorraks valmistumisel (st enne kriisiolukorra tekkimist ja selle
deklareerimist valitsuse või Riigikogu otsustes). Sellest tulenevalt on ka eelnõu vastavates
sätetes sõnastatud piirava meetme kohaldamiseks pädeva organina Vabariigi Valitsus või tema
volitatud valitsusasutus. Juhul, kui Vabariigi Valitsus on korraldusega volitanud mõne piirava
meetme kohaldamise (st ka selle kohaldamise otsustuse) valitsusasutusele, on valitsusasutus
automaatselt ka seotud meetme kohaldamise otsuse langetamisel ja selle kohaldamisel meetme
adressaadi suhtes seaduses sätestatud meetme kohaldamise aluse ja tingimustega ning
40 KorSi § 24 lõike 1 järgi on korrakaitseorganil lubatud kohaldada riikliku järelevalve erimeedet ohu
ennetamiseks, kui ohuprognoosile tuginedes saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib oht.
22.05.2025
136
haldusmenetluse üldiste põhimõtetega, sh proportsionaalsuse põhimõte, mille järgimist
nõutakse ka kõnesoleva eelnõu §-ga 43. Tuleb rõhutada, et eelnõu § 43 on sätestatud KorSi § 7
eeskujul just põhjusel, et kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse ametnik, kes
rakendab tavapärases tegevuses korrakaitseõigust, lähtuks põhiõigusi ja -vabadusi piirava
meetme kohaldamisel analoogsetest põhimõtetest. Samamoodi on nende põhimõtetega seotud
ka Vabariigi Valitsus, kui ta meetme kohaldamist asutusele edasi ei volita ja/või annab vastava
meetme kohaldamiseks ise Vabariigi Valitsuse korralduse.
Lõiked 3 ja 4. Kriisiolukorra ajal piiravate meetmete, st ka KorSi ja eriseadustes sätestatud
riikliku järelevalve meetmete kohaldamisel ei tohi kalduda kõrvale rahvusvahelise õiguse
üldtunnustatud põhimõtetest, näiteks ebainimliku ja julma kohtlemise keelust (vt EIÕKi art 3).
Kuna rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni art 27 järgi ei tohi osalisriik viidata
lepingu täitmata jätmise õigustusena oma riigisisesele õigusele, tuleb Eestil ka eriolukordades
järgida välislepingutest tulenevaid kohustusi ning jääda põhiõiguste ja -vabaduste piiramisel
lepinguga lubatud raamidesse.
Vabariigi Valitsuse otsused ja valitsusasutuste pädevuse piiravate meetmete kohaldamise
protsessis saab lühidalt kokku võtta järgmiselt:
22.05.2025
137
Joonis 11. Piiravate meetmete otsustamise skeem
§ 43. Proportsionaalsuse põhimõte
• VV määrab kriisiolukorda lahendavad asutused; • VV võib anda valitsusasutusele ette volituse kriisis ise otsustada ja kohaldada piiravat meedet.
Vabariigi Valitsuse KORRALDUS
"Vabariigi Valitsuse kriisiplaan"
• VV annab valitsusasutusele volituse otsustada ja kohaldada piiravat meedet kriisi ajal.
Vabariigi Valitsuse KORRALDUS
"Volituse andmine piirava meetme kohaldamiseks"
• VV otsustab ise piirava meetme kohaldamise või tema ainupädevuses oleva piirava meetme kohaldamise (VV-l puub õigus volitada teatud meetmete kohaldamist; nt äriühingu tegevuse peatamine, keelutund, Eestist lahkumise keeld).
Vabariigi Valitsuse KORRALDUS
"Piirava meetme kohaldamine"
• VV annab asutusele pädevuse teha riiklikku järelevalvet piirava meetme täitmise tagamiseks; • VV nimetab KorSi erimeetmed, mida pädev asutus tohib kohaldada konkreetse piirava meetme täitmise üle järelevalve tegemisel; • VV võib määrata asutuse, kes võib kohaldada vahetut sundi. • Pädev asutus võib erimeetmeid ja vahetut sundi kohaldada KorSis toodud alusel ja korras.
Vabariigi Valitsuse MÄÄRUS
"Volituse andmine riikliku järelevalve tegemiseks ja
erimeetme kohaldamiseks"
22.05.2025
138
Paragrahv 43 sätestab piiravate meetmete kohaldamiseks proportsionaalsuse põhimõtte
sarnaselt KorSi §-s 7 sätestatuga.
Osa piiravaid meetmeid (nt erakorralise ja sõjaseisukorra ajal rakendatavad) võimaldavad isiku
põhiõigusi ja -vabadusi äärmiselt ulatuslikult riivata ning nende täitmise tagamiseks võib
rakenda kõige intensiivsemaid haldussunnivahendeid, sh vahetut sundi. Kaalutlusõiguse
teostamisel rakendatav proportsionaalsuse põhimõte on seetõttu kriisiolukorra ajal keskse
tähendusega. Proportsionaalsuse põhimõttel on oluline roll ühelt poolt indiviidi õiguste ja
kohustuste tasakaalustamisel ning teiselt poolt avalike huvide ja riigivõimu erasfääri sekkumise
lubatavuse hindamisel. Proportsionaalsuse põhimõte on kriteeriumiks avaliku võimu
taotletavate eesmärkide ja põhiõiguste piirangute kaalumisel. Seetõttu on peetud vajalikuks
nimetatud põhimõtte sisu kõnealuses eelnõus sätestada sarnaselt KorSi §-ga 7 detailsemalt, kui
seda teevad HMSi § 3 lõige 2, mille kohaselt peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane,
vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes, ja HMSi § 5 lõige 2, mille kohaselt
viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja
kiiresti, vältides üleliigseid kulutusi ning ebameeldivusi isikutele. Kriisiolukorra meetmed
piiravad isiku põhiõigusi ja -vabadusi riikliku järelevalve meetmetega sama intensiivselt või
intensiivsemaltki. Kriisiolukorra meetmete kohaldamisel on proportsionaalsuse põhimõte
veelgi olulisem põhjusel, et kriisiolukorra lahendamiseks vajalikud meetmed on kirjeldatud
üldiselt ja sõltuvad paljuski konkreetsest üksikjuhtumist. Haldusmenetluse teiste üldiste
põhimõtete järgimise kohustus kriisiolukorra ajal toimuvas haldusaktide menetluses ei kao.
HMSi põhimõtted kehtivad edasi määral, mille kohta ei ole eelnõuga kehtestatud erandeid (vt
eelnõu 8. peatüki selgitused).
Eelnõu sätestab proportsionaalsuse põhimõtte selle klassikaliste koostisosade nimetamise
kaudu sarnaselt KorSi §-ga 7. Kohaldada võib mitmest sobivast ja vajalikust meetmest seda,
mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab. Meede peab koormama isikuid
ja avalikkust väikseimal võimalikul määral.41 Teiseks, kohaldada võib ainult sellist meedet, mis
on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist
nõudvat olukorda. Meetmega saavutatav kasu ei tohi olla selgelt ebaproportsionaalne meetmete
rakendamise tagajärjel tekkiva kahjuga – tegemist peab olema mõistliku vahekorraga.42
Kolmandaks – meedet võib kohaldada vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda
ei ole enam võimalik saavutada.
Meetme sobivuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamisel on tegemist väärtusotsustega.
Eelnõuga antakse haldusorganile nimetatud väärtusotsuste tegemiseks selgemad suunised.
§ 44. Piirava meetmete kehtivus
Paragrahv 44 sätestab piiravate meetmete omavahelise kehtivuse pärast kriisiolukorra
tekkimist, sh pärast eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamist.
Kriisiolukord, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukord, erakorraline või
sõjaseisukord, ei mõjuta seaduse alusel kehtestatud piiravate meetmete kehtivust.
Kriisiolukorra ajal kehtivad kõik varem kehtestatud piiravad meetmed edasi ning kriisiolukorra
lahendamise käigus peab haldusorgan uue haldusakti andmisel hindama vajadust kehtiv piirava
meetme haldusakt peatada, muuta või kehtetuks tunnistada. See tagab õigusliku järjepidevuse
selliselt, et õiguskord ning sellest tulenevad isikute õigused ja kohustused ei katke ka
41 RKPJK 06.03.2002. a otsus nr 3-4-1-1-02; RKHK 17.03.2003. a otsus nr 3-3-1-11-03. 42 RKHK 18.12.2002. a otsus nr 3-3-1-66-02.
22.05.2025
139
kriisiolukorra tinginud asjaolude ilmnemisel. Näiteks kui enne kriisiolukorda on politsei
kehtestanud KorSi alusel viibimiskeelu, siis kehtib see kriisiolukorra ajal edasi. Kui isik ei ole
võimeline kriisiolukorra tinginud asjaolude tõttu piiravat meedet täitma ning haldusorgan ei ole
piiravat meedet peatanud, muutnud või kehtetuks tunnistanud, hinnatakse tema käitumist
lähtuvalt vastavas õigusvaldkonnas kehtivatest vastutusest vabastamise tingimustest.
Erakorralise seisukorra ajal kohaldatud piirav meede kehtib edasi, kui erakorraline seisukord
lõpeb seoses sõjaseisukorra väljakuulutamisega ja piirava meetme aluseks olnud asjaolu ei ole
ära langenud. See tagab õigusliku järjepidevuse ka siis, kui kriisiolukorra ajal vahetub selle
lahendamiseks kohalduv erikord: erakorraline seisukord läheb üle sõjaseisukorraks.
Haldusorganil on siiski kohustus hinnata, kas erakorralise seisukorra ajal kohaldatud piirava
meetme asjaolud esinevad või on sõjaseisukorra väljakuulutamise tõttu ära langenud.
Sõjaseisukorra lahendamiseks uue piirava meetme kohaldamisel võib haldusorgan peatada,
muuta või tunnistada kehtetuks varasemaid, sh erakorralise seisukorra lahendamisel kohaldatud
piirava meetme haldusakte.
Sõjaseisukorra ajal kohaldatud piirav meede kehtib edasi, kui sõjaseisukord lõpeb ja sellele
järgneb erakorralise seisukorra väljakuulutamine ja piirava meetme aluseks olnud asjaolu ei ole
ära langenud. See tagab õigusliku järjepidevuse ka siis, kui sõjaseisukorra lõppemisel
kuulutatakse välja erakorraline seisukord. Kahe seisukorra kohaldamise asjaolud on piisavalt
sarnased, et eelduslikult esinevad asjaolud, mis sõjaseisukorra ajal andsid aluse piirava meetme
kohaldamiseks, edasi ka erakorralise seisukorra lahendamise ajal. Haldusorganil on siiski
kohustus hinnata, kas sõjaseisukorra ajal kohaldatud piirava meetme asjaolud jätkuvalt
esinevad või on erakorralise seisukorra väljakuulutamise tõttu ära langenud. Erakorralise
seisukorra lahendamiseks uue piirava meetme kohaldamisel võib haldusorgan peatada, muuta
või tunnistada kehtetuks varasemaid, sh sõjaseisukorra lahendamisel kohaldatud piirava
meetme haldusakte.
HMSi § 61 lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja
lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui
seadus ei sätesta teisiti. Kriisiolukorra ajal kohaldatud kriisiolukorra meetmed on suunatud
kriisiolukorra lahendamisele ning kriisiolukorra lõppemisel kaotavad ilma eriotsuseta
kehtivuse. Haldusorgan peaks siiski adressaate teavitama kriisiolukorra meetmete lõppemisest
või need haldusaktid formaalselt kehtetuks tunnistama, kui kriisiolukorra meetme eesmärk
saavutatakse enne kriisiolukorra lõppemist, et kõigile õigussuhte osalistele oleks selge, millised
õigused ja kohustused kehtivad. Haldusakti täitmine ja selle eesmärgi saavutamine on erinevad
asjad: kui haldusakti täitmine on eelduslikult nii adressaadile kui ka haldusorganile arusaadav,
siis „eesmärgi saavutamine“ on määratlemata õigusmõiste ja seda, millal on eesmärk
saavutatud, saab hinnata haldusorgan. Formaalset kehtetuks tunnistamist ei ole tarvis teha, kui
haldusaktis eneses on selgelt kindlaks määratud haldusakti kehtivuse tingimused. Näiteks on
haldusaktis sõnaselgelt esitatud, et haldusakt kehtib kuni kriisiolukorra lõppemiseni.
Kriisiolukorra lõppemine tehakse teatavaks nii massiteabevahendites kui ka Riigi Teatajas.
Näiteks võib tuua sidevahendite kasutamise piiramise kriisiolukorra ajal piirkonnas, kuhu on
pärast sõjaseisukorra lõppemist ja erakorralise seisukorra kehtestamist jäänud terroristlikud
grupid, kelle tegevus ohustab põhiseaduslikku korda. Taolises olukorras on sideteenuste ja
sidevahendite kasutamise piiramine proportsionaalne piirav meede, kuna väljaspool pädevate
haldusorganite kontrolli olevate sidevahendite kaudu edastatav teave korrakaitseorganite või
Kaitseväe üksuste liikumise kohta võib anda vastasele olulise eelise rünnakute planeerimisel.
22.05.2025
140
Kriisiolukorra ajal kehtivad muu seadusega või selle alusel antud haldusaktiga kehtestatud
põhiõiguste ja -vabaduste piirangud edasi kuni seaduses või haldusaktis nimetatud asjaolude
saabumise, piirangu aluseks oleva haldusakti muutmise või lõppemiseni või piirangu kehtetuks
tunnistamiseni. Spetsiifiliselt kriisiolukorraks ettenähtud meetmed ei saa kehtida edasi pärast
kriisiolukorra lõppemist, sest nende kohaldamise eelduseks on kriisiolukorra, sh selle
lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra esinemine.
Lõike 2 kohaselt kehtib kriisiolukorra ajal eelnõu alusel kohaldatud piirav meede kuni selle
kehtetuks tunnistamiseni või muutub kehtetuks, kui kriisiolukord lõpeb. Kui eelnõukohase
piirava meetme eesmärk saavutatakse enne kriisiolukorra lõppemist või seda ei ole enam
võimalik saavutada, tunnistab haldusorgan piirava meetme kohaldamise haldusakti kehtetuks
või lõpetab meetme kohaldamise. Muude kriisiolukorra ajal kohaldatud meetmete puhul, mille
kohaldamise alus ei tulene eelnõust, vaid muust seadusest, on haldusorganil kohustus kaaluda
nende meetmete lõpetamist või muutmist. Eelduslikult on kriisiolukorra ajal või kriisiolukorra
lahendamiseks muu seaduse alusel kohaldatud piiravate meetmete puhul arvestatud
kriisiolukorra asjaoludega ning pärast kriisiolukorra lõppemist on need piiravad meetmed
ulatuse, intensiivsuse, kohustuste tasakaalu vms üksikasjade poolest ülemäärased.
§ 45. Lepinguliste kohustuste rikkumise vabandatavus
Paragrahviga 45 sätestatakse need juhud, millal füüsiline isik ei vastuta rahaliste kohustuste
täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tuleneva lepingu rikkumise eest.
Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva
kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕSi
§ 101 lõike 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse
täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4)
taganeda lepingust või öelda lepingu üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega
viivitamise korral nõuda viivist. Kohustuse rikkumine on küll vabandatav, kui võlgnik rikkus
kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja
mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või
lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava
asjaolu või selle tagajärje ületaks (VÕSi § 103 lõige 2). Seejuures võib aga lepinguga ette näha,
et isik vastutab oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata.
Lepingulise kohustuse rikkumine on vabandatav, kui riik on vähendanud või peatanud isikutele
makstavaid rahalisi hüvitisi ja pensioni, tööandja on vähendanud riigikaitselisest
kriisiolukorrast tingitud asjaolude tõttu palka või töötasu või isik on kutsutud
kaitseväekohustuse täitmisele ehk on asunud riigikaitselise kriisiolukorra ajal täitma sõjaaja
ametikoha ülesandeid. Nimetatud juhtudel on isikule seadusega antud täiendav kaitsetagatis,
kuivõrd suure tõenäosusega tekib isikul raskusi oma lepinguga võetud kohustuste täitmisega
(nt laenu- või liisingulepingust tulenevate maksete tasumisega). Kuivõrd ühelt poolt nõuab riik
isikutelt suuremat talumiskohustust, siis teiselt poolt vastukaaluks annab riik täiendava
kaitsetagatise. Juriidilistel isikutel on võimalik riske maandada lepingutingimustega.
Lepinguliste kohustuste rikkumine ei ole vabandatav automaatselt hüvitiste, toetuste ja pensioni
maksmise peatamisel või vähendamisel, palga või töötasu maksmise peatamisel ega ka sõjaaja
ametikoha ülesannete täitmisel. Näiteks sõjaaja ametikohale asudes ei pruugi isiku sissetulek
võrreldes rahuaja ametikohaga väheneda, see võib isegi suureneda (nt kui isikul puudus üldse
eelnev sissetulek). Rikkumine ei pruugi olla vabandatav isegi siis, kui isiku sissetulekud
22.05.2025
141
vähenevad. Isik peab tõendama, et tema rahalise kohustuste täitmata jätmisest või
mittenõuetekohasest täitmisest tulenev lepingu rikkumine on seotud tema sissetulekute
vähenemisega või sõjaaja ametikohale asumisega. Selleks peab isik esitama avalduse
võlausaldajale.
Muudes aspektides kohaldub üldine VÕSi vabandatavuse regulatsioon.
Eelnõuga kavandatav rahaliste kohustuste täitmata jätmise vabandatavus tähendab seda, et isik
vabaneb kahju hüvitamise kohustusest ning viiviste maksmise kohustusest. VÕSi §-st 105
tulenevalt säilib võlausaldajal siiski õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust
taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda.
Eelnõus sätestatakse sõnaselgelt, et tegemist on imperatiivse normiga. Sama sätte lõikes 1
sätestatust füüsilise isiku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
VÕSi § 103 lõige 3 sätestab, et kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine
vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. See tähendab, et
vabandatavus vabastab vastutusest üksnes aja eest, millal vääramatu jõud kohustuse täitmist
reaalselt takistas.
§ 46. Täitemenetluse peatamine
Paragrahv 46 sätestab täiendavad juhud, millal füüsilise isiku suhtes rahaliste nõuete ning
rahaliste ja varaliste karistuste sundtäitmise võib peatada.
Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 46 sätestab juhud, millal kohtutäitur võib peatada
täitemenetluse. Kohtutäitur peatab täitemenetluse muu hulgas kohtulahendi esitamisel, kui selle
kohaselt tuleb täitemenetlus või täitetoiming peatada. Seejuures võib kohus võlgniku avalduse
alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on
võlgniku suhtes ebaõiglane. Otsuse tegemisel tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid
asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda (TMSi § 45).
Kohtutäitur saab oma kaalutlusõiguse alusel otsustada täitemenetluse peatamise näiteks
võlgniku aja-, asendus- või reservteenistuses viibimise puhul (TMSi § 46 lõike 2 punkt 3).
Kohtutäituril puudub eraldi alus täitemenetluse peatamiseks, kui isik asub tegevteenistusse või
kui isikul tekivad raskused täitedokumendi või kokkulepitud maksegraafiku nõuetekohase
täitmisega kriisiolukorrast tulenevatel asjaoludel.
Olukorras, kus füüsiline isik jättis täitedokumendi vabatahtlikult täitmata, sealhulgas rahalise
karistuse ja varalise karistuse tasumata, või kokkulepitud maksegraafiku nõuetekohaselt
täitmata, kuna riik on vähendanud või peatanud talle hüvitiste ja toetuste maksmist, töötaja
vähendanud palka või töötasu või on ta asunud riigikaitselise kriisiolukorra ajal sõjaaja
ametikoha ülesandeid täitma, ei peaks kohus igal üksikjuhtumil asuma kaaluma, kas
täitemenetluse jätkamine oleks isiku suhtes ebaõiglane. Kuna kriisiolukorra ajal on riigil õigus
rakendada isiku suhtes suuremat talumiskohustust, siis tagab eelnõu isikule, et
talumiskohustusest tulenevalt ei toimuks täitemenetluses füüsilise isiku vara realiseerimist,
kuivõrd see võib isikule kaasa tuua täiendavad toimetulekuraskused, aresti (vt TMSi § 201
lõiked 1 ja 11) või vangistuse (vt TMSi § 206 lõige 2). Juriidiliste isikute puhul ei näe eelnõu
ette erandeid täitemenetluse peatamiseks.
22.05.2025
142
Seejuures ei peatu füüsilise isiku suhtes rahaliste nõuete ning rahaliste ja varaliste karistuste
sundtäitmine automaatselt hüvitiste ja toetuste maksmise peatamisel või vähendamisel, palga
või töötasu maksmise peatamisel ning sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisel. Kohtutäitur
peatab täitemenetluse üksnes juhul, kui isiku kohustuste täitmata jätmise ja sissetulekute
vähenemise või riigikaitselise kriisiolukorra ajal sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise vahel
on tuvastatud põhjuslik seos.
Täitemenetlus peatatakse isiku avalduse alusel, kuna kohtutäitur ei tea, kas isiku suhtes esineb
eelnõu §-s 46 toodud aluseid või mitte (nt kas on vähendatud palka või toetusi või kes on asunud
sõjaaja ametikohale). Isik peab avaldusele lisama tõendi, kust nähtub, et palka on vähendatud
või toetuste maksmine peatatud.
Kohtutäitur peab seejärel kaaluma, kas võlgniku sissetulekud on vähenenud sellises mahus, et
täitemenetluse peatamine on õigustatud. Kaalumine on oluline just sissenõudja huve silmas
pidades, kuna oleks ebaproportsionaalne peatada täitemenetlus olukorras ja jätta sissenõudja
ilma laekuvast summast, kui näiteks toetuse maksmise peatumise tõttu väheneb isiku sissetulek
80 eurot, kuid tema palk on säilinud ja tal oleks tegelikult võimalik oma võlgnevus
sissenõudjale tasuda.
2. jagu
Kriisiolukorra ajal kohaldatavad piiravad meetmed
§ 47. Sideteenuse ja sidevõrgule juurdepääsu piiramine
Paragrahv 47 annab Vabariigi Valitsusele või tema volitatud valitsusasutusele õiguse
kriisiolukorra ajal panna, arvestades olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi, sideettevõtjale
ettekirjutusega kohustuse piirata lõppkasutajale sideteenuse osutamist või juurdepääsu
sidevõrgule, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste
ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) preambuli punkti 11 kohaselt ei piira
direktiivi sätted liikmesriikide võimalusi võtta vajalikke meetmeid selleks, et tagada oma
oluliste turvalisusega seotud huvide kaitse, tagada avalik kord ja julgeolek, muu hulgas võivad
riigi reguleerivad asutused kõnealuste meetmete raames kehtestada elektrooniliste sideteenuste
osutajatele erikohustusi ja proportsionaalseid kohustusi. ELi direktiivid, mis reguleerivad
sideteenuste osutamist ja sidevõrkude toimimist, ei kehtesta aluseid kriisiolukorra ajal
piirangute seadmisele. Eeltoodu on põhjendatav ka liikmesriikide ainupädevusega riigi
julgeoleku ja turvalisuse tagamisel. Sideteenuse osutamist Eestis reguleerib elektroonilise side
seadus (edaspidi ESS).
Eelnõu §-s 47 kasutatakse ESSis sätestatud terminoloogiat. Sideettevõtja on ESSi § 2 punkti 5
kohaselt isik, kes osutab lõppkasutajale või teisele üldkasutatava elektroonilise side teenuse
osutajale sideteenust. Sideteenust osutatakse üldkasutatava elektroonilise side võrgu (edaspidi
sidevõrk) kaudu. Lõppkasutaja on klient, kes ise ei osuta üldkasutatavat elektroonilise side
teenust (ESSi § 2 punkt 27). Sidevõrk on võrk, mille kaudu osutatakse sideteenust, mis
võimaldab teabe edastamist elektroonilise side võrgu lõpp-punktide vahel (ESSi § 2 punkt 71)
ehk kliendile on loodud juurdepääs või võimalus juurdepääsuks üldkasutatavale elektroonilise
22.05.2025
143
side võrgule. Elektroonilise side võrk on ESSi § 2 punkti 8 kohaselt ülekandesüsteem koos selle
tööks vajalike lülitusseadmete ning muude tugisüsteemidega, mis võimaldab signaalide
edastamist ja suunamist kaabli kaudu, samuti raadio, optiliste või muude elektromagnetiliste
vahenditega. Muu hulgas on elektroonilise side võrgud, sõltumata nende kaudu edastatava
informatsiooni iseloomust, satelliitvõrk, telefonivõrk, andmesidevõrk, mobiiltelefonivõrk,
ringhäälinguvõrk, kaabellevivõrk ja elektrikaablisüsteem, kui seda kasutatakse signaalide
edastamiseks või suunamiseks.
Üldkasutatav elektroonilise side teenus (edaspidi sideteenus) on teenus, mida sideettevõtja
pakub vastaval sideteenuse turul üldistel alustel kõikidele isikutele, ilma et isikud peaksid
vastama mingitele neid teistest sarnastest isikutest eristavatele tunnustele. Teenus on
üldkasutatav eelkõige siis, kui selle osutamine on kestev ja järjepidev ning seda pakutakse
sisuliselt ühesugustel tingimustel (ESSi § 2 punkt 68). Sideteenus on näiteks telefoniteenus,
kaabelleviteenus, mobiiltelefoniteenus, andmesideteenus, virtuaalvõrguteenus.
Siinjuures tuleb eristada elektroonilise side teenust, mis on teenus, mis seisneb kokkulepitud
tingimustel tervikuna või peamiselt signaalide edastamises või suunamises elektroonilise side
võrgu kaudu (ESSi § 2 punkt 6) ehk nt võrguteenus, lairibateenus, multipleksimisteenus
(meedia- ja andmesideteenuse ühtseks digitaalseks andmevooks muutmine ja edastamine).
Sideteenust osutatakse lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel.
ESS kohustab sideteenuse lepingus sätestama tingimused, mis piiravad sideteenusele ja
rakendusele juurdepääsu ning nende kasutamist. ESS ei kohusta sõnaselgelt lepingus kindlaks
määrama, et sideteenust piiratakse, kui lõppkasutaja levitab teatud teavet või pakub sideteenuse
kaudu teatud teenuseid, mis on õigusvastase sisuga või kujutavad ohtu avalikule korrale või
riigi julgeolekule.
ESSi § 96 lõike 1 punkti 15 kohaselt peavad lõppkasutajaga sõlmitud sideteenuse lepingus
sisalduma muu hulgas tingimused, mis piiravad sideteenusele ja rakendusele juurdepääsu ning
nende kasutamist. ESS ega muud seadused ei täpsusta, millistel juhtudel tuleks sideettevõtjatel
juurdepääsupiiranguid kohaldada. ESS võimaldab sideettevõtjatel leppida sideteenuse
lepinguga kokku, millistel juhtudel on tegemist lepingu olulise rikkumisega, mis võivad kaasa
tuua teenusele piirangute kehtestamise. ESSi § 98 lõige 9 annab Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile õiguse nõuda, et sideettevõtja piiraks kliendi juurdepääsu sideteenusele või
kõne valimise võimalust numbrile, kui see on põhjendatud pettuse või väärkasutuse tõttu.
Kuivõrd kliendi poolt ükskõik millise sisuga informatsiooni edastamine ei ole käsitatav pettuse
või väärkasutusena, siis puudub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil võimalus ESSi
alusel ettekirjutuse tegemiseks olukorras, kus kliendi edastatava teabe sisu põhjustab vajaduse
piirangu seadmiseks – teabe edastamine kujutab ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale.
ESSi § 66 annab sideettevõtjale õiguse piirata sidevõrgule juurdepääsu. Eelnõuga luuakse
(lisaks ESSi §-dele 98 ja 66) täiendav sideteenuste ja sidevõrgu piiramise alus, mida on
volitatud kohaldama Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus.
Sideteenuste või sidevõrgule juurdepääsu piiramisel on vahetu mõju teenuse tarbijatele, kelle
juurdepääsu sidevõrgule või sideteenusele piiratakse.
Eelnõu §-s 47 sätestatud meede võib riivata:
1) PSi §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust, sest ettekirjutusega võib piirata ettevõtja õigust oma
omandiga vabalt ringi käia;
2) PSi §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, sest ettekirjutusega on võimalik seada piiranguid
teenuse osutamisele;
22.05.2025
144
3) PSi §-s 45 sätestatud sõna- ehk väljendusvabadust, sest ettekirjutusega on võimalik piirata
isikute ligipääsu sideteenustele ja -võrgule, sh sotsiaalmeediale.
Punktides 1 ja 2 nimetatud õigused on lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused.
Sõnavabadus on kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigus, mida on õigus piirata
avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks.
Kriisiolukorra ajal piiratakse sõnavabadust avaliku korra ning teiste inimeste õiguste ja
vabaduste kaitseks. Näiteks ulatuslike küberrünnakute korral võib olla vajadus kaitsta erinevaid
võrgu- ja infosüsteeme ning piirata sideteenust. Niisamuti võib olla vajadus seada prioriteete
sidevõrgu kasutamisele ning määrata, millised asutused saavad kriisiolukorra ajal
esmajärjekorras kasutada näiteks telefoni- või mobiilside võrku.
Ka ilma erakorralist või sõjaseisukorda välja kuulutamata on võimalik riigi julgeolekule ja
avalikule korrale tuginedes põhiõigusi ja -vabadusi piirata, kuid iga konkreetne piirang peab
olema proportsionaalne ähvardava ohuga. Meede ei ole kehtivas õiguses uus. Ka HOSi § 33
lõikes 2 on eriolukorra juhile eriolukorra ajaks antud samasisuline volitus. Samas HOSi alusel
on sideteenuste ja sidevõrgu piiramine lubatud üksnes siis, kui see on vajalik eriolukorra
väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks. Meede on vajalik, kuna HOSi § 33
lõikes 2 sätestatud meede kaotab pärast käesoleva eelnõu jõustumist kehtivuse. HOSi § 33 lõike
2 kohaselt on nimetatud meede kohaldatav eriolukorras juhul, kui see on vajalik eriolukorra
väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks. Eelnõuga ei seata nimetatud
piirava meetme kohaldamist sõltuvusse mõne erikorra (eriolukord, erakorraline seisukord,
sõjaseisukord) väljakuulutamisest, vaid arvestades meetme eesmärki võib meetme kohaldamise
otsustada kohaldamise aluse olemasolul ka kriisiolukorra ajal.
Meede on eesmärgi saavutamiseks sobiv, sest kui riigil on kriisiolukorra ajal õigus teha
ettekirjutus, kus määratakse kindlaks sideteenuse osutamise ja sidevõrgule juurdepääsu
tingimused, peab ettevõtja teenust nendel tingimustel osutama. Kui ettevõtja seda ei tee, on
võimalik rakendada haldussunnivahendeid. See tähendab, et meetme kaudu on võimalik
eesmärk saavutada.
Meede on ka mõõdukas, sest kriisiolukord on sündmus, mis ähvardab kogu ühiskonda ja võib
ähvardada riigi eksistentsi ning seda ei ole võimalik või ei saa lahendada tavapäraste
meetmetega. See tähendab, et ohus võib olla riigi julgeolek, põhiseaduslik kord, avalik kord
ning väga paljude inimeste elu või tervis ning tekkida võib väga suur majanduslik kahju.
Tegemist on suure ohuga, mille tõrjumiseks võib kasutada ka intensiivsemalt isiku
põhiõigustesse sekkuvaid meetmeid. Selleks et põhiõiguste riive oleks piisavalt selge ja
ettenähtav, on meetme kohaldamist kitsendatud.
Enne sideteenuste või sidevõrgu piiramise otsuse tegemist peab haldusorgan välja selgitama,
millised on võimalikud mõjud meetme kohaldamisel ning millised on sideettevõtja võimalused
haldusakti täita. Haldusmenetluses tuleb haldusorganil välja selgitada näiteks, kas võrgu
arhitektuur ning haldamisest tulenevad tehnoloogilised nüansid ning sideettevõtja tegelik
suutlikkus võimaldab saavutada haldusaktiga taotletavat eesmärki.
Sõjategevusest tingituna võib olla vaja piirata kõnesidet või lõpptarbijatele edastatavat
andmesideteenust, et tagada piisav kõne- või internetiühendus kriisiolukorra lahendamisel
osalevatele asutustele. Kuna meediateenuse edastus toimub üldjuhul sideteenuse vahendusel,
siis sellise piiranguga võib kaasneda negatiivne mõju isikule, kes ei saa täielikult meediateenuse
tarbimist jätkata (nt ei pruugi televisiooniteenused olla samas ulatuses või täielikult igal pool
22.05.2025
145
ligipääsetavad). Samas on piirangu kehtestamine legitiimne, sest piirangu eesmärk ei ole
iseenesest meediateenuste piiramine. Isik ei pruugi omada juurdepääsu meediateenustele väga
erinevatel põhjustel. Näiteks ka tormi tõttu tekkinud internetikatkestuste tõttu, mis
likvideeritakse prioriteetsuse järjekorras, võib isiku ligipääs meediateenustele olla raskendatud
või puududa. Meediateenuseid tohib jätkuvalt piirata meediateenuste seaduse alusel või
erakorralise ja sõjaseisukorra ajal eelnõu §-de 64 ja 65 alusel.
Kuna sideteenuste piiramine võib mõjutada ka finantssektorit (nt sularaha kättesaadavust), siis
on vajalik, et sideteenuste piiramise ettekirjutus oleks ka Eesti Panga ja Finantsinspektsiooniga
eelnevalt koordineeritud.
Nimetatud piirava meetme täitmise üle tehakse eelnõu 12. peatüki 3. jaos sätestatu kohaselt
riiklikku järelevalvet ning pädeval riikliku järelevalve ülesannet täitval valitsusasutusel on
õigus sideteenuse ja sidevõrgule juurdepääsu piiramise kohustuse jõustumisel kasutada
järelevalveülesande täitmisel ka KorSi vastavaid erimeetmeid. Eelnõu § 157 kohaselt võib
Vabariigi Valitsus määrusega volitada valitsusasutuse täitma riikliku järelevalve ülesannet
piirava meetme täitmise üle ja kohaldama KorSis nimetatud riikliku järelevalve erimeedet
juhul, kui vastavat riikliku järelevalve ülesande täitmise pädevust ei ole kehtestatud seadusega.
§ 48. Liikumispiirang
Paragrahv 48 sätestab Vabariigi Valitsusele või tema volitatud valitsusasutusele õiguse
kehtestada piirava meetmena liikumise piiranguid. Vabariigi Valitsus või tema volitatud
valitsusasutus võib kriisiolukorra ajal ajutiselt keelata isiku viibimise teatud kohas või
kohustada teda sellest kohast lahkuma, samuti ajutiselt keelata isikul teatud territooriumilt
lahkumise ning kehtestada muid nõudeid ja tingimusi isikute liikumisele avalikus kohas, kui
see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Eelnõuga antakse Vabariigi Valitsusele või tema
volitatud valitsusasutusele õigus kohaldada piirava meetmena teatud kohtades viibimise keeldu,
mis on sarnane erimeetmega, mida kohaldavad korrakaitseorganid riikliku järelevalve
ülesannete täitmisel KorSi § 44 alusel. Erinevalt KorSis sätestatust ei kohaldata seda piiravat
meedet nn isikule lähenemiskeelu kehtestamiseks. Meede on vajalik kriisiolukorra ajal teatud
kohas (tänav, maantee lõik ja sellega külgnev ala, sadama ala, hoone jms) viibimise piiramiseks,
kui isikute viibimine nendes kohtades takistab või raskendab kriisiolukorra lahendamist, samuti
kui isikute viibimine selles kohas võib seada ohtu nende enda elu ja tervise. Samuti on
kriisiolukorra operatiivse lahendamise eesmärgil oluline, et kriisiolukorra lahendamise eest
vastutav asutus saaks ise operatiivselt reageerida ja piiranguid seada. Mõeldamatu on, et nt
sõjaseisukorra ajal tuleb KorSi §-s 44 sätestatud viibimiskeelu kehtestamiseks teatud kohas
paluda Kaitseväel iga kord PPA abi. Liikumispiirangust intensiivsem meede on eelnõu §-s 59
sätestatud keelutund, mis hõlmab kogu riiki või väga suurt territooriumi ja selle kehtestab
Vabariigi Valitsus, kui see on vajalik erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lahendamiseks.
Erinevalt KorSis sätestatud erimeetmest (viibimiskeeld) sätestatakse eelnõuga ka õigus ajutiselt
keelata isikul teatud kohast lahkumine ning kehtestada muid nõudeid ja tingimusi isikute
liikumisele avalikus kohas. Sellel on oluliselt erinev sisu, kui on KorSi §-s 44 sätestatud
viibimiskeelul, kuna viibimiskeeluna ei ole käsitatav viibimiskohustus. Erinevalt
viibimiskeelust võimaldab liikumispiirang kohustada isikut viibima teatud kohas, nt
siseruumides, elukohas või linnas. Kui liikumispiirang kehtestatakse määramata arvu isikute
suhtes üldkorraldusena, teavitab meedet kohaldanud valitsusasutus viivitamata avalikkust
liikumispiirangu territooriumist ning selle kehtestamisest ja lõpetamisest. Samuti võib
kehtestada muid nõudeid ja tingimusi isikute liikumisele avalikus kohas, kui see on vajalik
22.05.2025
146
kriisiolukorra lahendamiseks (COVID-i kriisi näitel maski kandmise kohustus avalikus kohas,
konkreetse vahemaa või inimeste hulga hoidmise kohustus teatud kohas, ruumides).
Olemuslikult on nii viibimiskeeld kui ka teatud kohas püsimise kohustus (viibimiskohustus) ja
erinevate nõuete seadmine isikute vabale liikumisele oma riive ulatuselt sarnased, sest need
abinõud piiravad PSi §-ga 34 tagatud põhiõigust vabalt liikuda ja elukohta valida. Tegemist on
kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigusega, sest seda võib seaduses sätestatud
juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides,
loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna
kaitseks, alaealise või raske vaimse tervise häirega inimese järelevalvetuse ärahoidmiseks ja
kriminaalasja menetluse tagamiseks. Liikumise piirangute kohaldamisel tuleb arvestada eelnõu
§ 44 lõikega 1, mille kohaselt kriisiolukord, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud
eriolukord, erakorraline või sõjaseisukord, ei mõjuta seaduse alusel kehtestatud piiravate
meetmete kehtivust. Samamoodi tuleb järgida eelnõu §-s 43 sätestatud põhimõtteid:
1) kohaldada võib mitmest sobivast ja vajalikust meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust
eeldatavalt kõige vähem kahjustab;
2) kohaldada võib ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega
taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ja
3) meedet võib kohaldada vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam
võimalik saavutada.
Kui liikumise piiramine kehtestatakse määramata arvu isikute suhtes üldkorraldusena, teavitab
meedet kohaldanud haldusorgan viivitamata avalikkust liikumise piiramise kohast ning selle
kehtestamisest ja lõpetamisest. Samuti tuleb analoogselt kehtivale korrakaitseõigusele
võimaluse korral liikumise piiramise kohaldamise koht arusaadavalt tähistada ja säilitada isiku
juurdepääs tema elu- või tööruumile. Tähistamine võib seisneda nii vastavate siltide
väljapanemises kui ka koha lindiga piiramises vm viisil arusaadavalt märgistamises. Juhul kui
tähistamine ei ole võimalik kohast tulenevate iseärasuste tõttu, ei pea seda tegema.
Nimetatud piirava meetme täitmise üle tehakse ka riiklikku järelevalvet ning pädeval riikliku
järelevalve ülesannet täitval valitsusasutusel on meetme jõustumisel õigus kasutada
järelevalveülesande täitmisel ka KorSi vastavaid erimeetmeid. Eelnõu kohaselt võib Vabariigi
Valitsus määrusega volitada valitsusasutuse täitma riikliku järelevalve ülesannet piirava
meetme täitmise üle ja kohaldama KorSis nimetatud riikliku järelevalve erimeedet.
§ 49. Avaliku koosoleku pidamise ja ürituse korraldamise keelamine
Paragrahvi 49 kohaselt võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus eriolukorra,
erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal keelata avaliku koosoleku pidamise või avaliku
ürituse korraldamise, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sõltumata nende
eesmärgist ning toimumise kohast. Nimetatud piirang võib olla vajalik meeleavalduste
vältimiseks, suurte rahvahulkade kogunemiste vältimiseks, kiirgusõnnetuse korral inimeste
liikumise piiramiseks jne.
Avalike ürituste korraldamine ja koosolekute pidamine on tegevus, mille kaudu realiseeritakse
kogunemisvabadust. Kehtivas õiguses on kogunemisvabaduse piiranguid võimalik seada nii
KorSi, HOSi, RiKSi kui ka ErSSi alusel.
Kogunemisvabaduse piirangud võivad olla selle keelamine (nt KorSi § 62, HOSi § 32 lõige 1,
ErSSi § 17 lõike 1 punkt 6, RiKSi § 20 lõige 2), laialisaatmine või muu lõpetamine (KorSi §
22.05.2025
147
73), osavõtjate arvu piiramine selle rahumeelsuse ja kontrollitavuse tagamiseks või üksikute
isikute koosolekul osalemise või neil oma seisukohtade väljendamise keelamine (KorSi § 71),
samuti karistamine keelatud koosoleku korraldamise või sellel osalemise eest (KarSi § 265) või
koosoleku korraldamise eest seaduses sätestatud nõudeid rikkudes (KarSi § 2641).
Kogunemisvabaduse piiranguks on ka ettekirjutus viia koosolek läbi muul ajal või muus kohas,
kui on korraldaja soovinud (KorSi § 69).43
Piirangu kohaldamisel tuleb arvestada põhimõtet, et kriisiolukorra ajal jäävad kehtima ka
eriseaduste alusel kehtestatud piirangud, kui nende kehtestamise aluseks olnud eeldused ei ole
ära langenud. Avalike koosolekute piirangud on olulisel määral reguleeritud KorSis (§-d 61–
73) ning KorS kohaldub ka kriisiolukorra ajal. KorSi § 62 järgi on (automaatselt) keelatud
korraldada või pidada koosolekut, mis:
1) on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu või põhiseadusliku korra
vägivaldsele muutmisele;
2) õhutab vägivaldselt rikkuma Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust;
3) õhutab vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele,
päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või
sotsiaalse seisundi alusel või
4) mille eesmärgiks on kuritegude toimepanemine või nendele õhutamine.
KorSi § 62 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtumid ohustavad kriisiolukorra lahendamist ning
seega kattuvad ka eelnõu § 49 kohaldamise eesmärgiga, kuid ei kata seda täielikult. Tuleb
silmas pidada, et KorSi §-d 69 ja 72 võimaldavad koosoleku aega ja kohta muuta või koosoleku
keelata avalikku korda ähvardava ohuga seoses. Sellest johtuvalt on eriolukorra, erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal avalike ürituste ja koosolekute piiramine või nende keelamine eelnõu
kohaselt lubatud, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.
Kuivõrd KorSi alusel on avalike koosolekute keelamine ja piiramine lubatud prefekti otsusega,
siis on eriolukorras, erakorralise või sõjaseisukorra ajal avaliku ürituse ja koosoleku piiramine
lubatud Vabariigi Valitsuse või tema volitatud täidesaatva riigivõimu asutuse haldusaktiga.
Sarnaselt teiste eelnõus sätestatud piiravate meetmetega tehakse ka nimetatud piirava meetme
täitmise tagamiseks eelnõu 12. peatüki 3. jaos sätestatu kohaselt riiklikku järelevalvet ning
pädeval riikliku järelevalve ülesannet täitval valitsusasutusel on õigus piirava meetme
jõustumisel kasutada riikliku järelevalve tegemisel KorSi erimeetmeid vastavalt eelnõu §-s 157
sätestatule.
§ 50. Teadete ja õigusaktide avaldamise kohustus
Paragrahv 50 sätestab kriisiolukorra ajal teadete ja õigusaktide avaldamise kohustuse.
Vabariigi Valitsus, kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus, samuti
nende volitatud isik võivad kriisiolukorra ajal kohustada massiteabevahendi valdajat,
elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või edastama olemasolevatest
tehnoloogilistest lahendustest lähtudes tasuta, muutmata kujul ja ettenähtud ajal kriisiolukorra
lahendamiseks vajalikke teateid ning käesolevas eelnõus sätestatud juhul õigusakte (nt §-s 29
sätestatud kriisiolukorra otsuse avaldamine).
43 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 47 kommentaarid, punkt 10. Kättesaadav:
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=52&p=47
22.05.2025
148
Teadete või õigusaktide avaldamise kohustuse panemisel tuleb arvestada, et kohustatud
subjektil (nt elektroonilise side ettevõtjal) oleks asjakohase teate avaldamiseks ka vastav
tehniline võimekus.
Paragrahv 50 sätestab massiteabevahendi valdajale, elektroonilise side ettevõtjale, aga ka nii
füüsilisele kui ka juriidilisele isikule (sh avalik-õiguslik ja eraõiguslik juriidiline isik) kohustuse
tagada kriisiolukorra ajal kiire ja efektiivne teavitustöö. Kriisiolukorra ajal on elanikkonna
õigeaegne teavitamine erisugustest ohtudest ja nendest tingitud olukorrast ning selle
lahendamiseks ellu viidavatest tegevustest kriitilise tähtsusega. Ohtudest ja nende ennetamiseks
vajalike meetmete rakendamisest teavitamata jätmine võib tuua kaasa raskeid tagajärgi, näiteks
evakuatsiooni õigeaegne alustamine aitab päästa tsiviilelanike elu ja tervist, teabe puudumine
aga tõkestab selle eesmärgi saavutamist.
Paragrahvis sätestatu suhtes kehtib ka erinorm viivitamatus olukorras ohuteadete edastamiseks.
Nimelt nähakse eelnõu §-ga 87 ette üksnes viivitamatute ohuteadete edastamine ning sellega
seotud kohustused ei sõltu kriisiolukorra olemasolust. Eelnõu §-ga 87 sätestatud teavituste
eesmärk on tagada elanikkonna kohene reageerimine paljude inimeste elu ja tervist vahetult
ohustavale sündmusele (vt selgitusi eelnõu § 87 kohta).
Õigesti valitud massiteabevahendit (televisioon, päevalehed, online-meedia) kasutades jõuab
teave palju suurema osani elanikest kui ainult Riigi Teatajas, Ametlikes Teadaannetes või
riigiasutuste veebilehtedel avaldamise korral. Võttes arvesse asjaolu, et erinevate
teavituskanalite (internetiportaalid, telekanalid, paberkandjal ajakirjandusväljaanded,
mobiilisõnumid jne) kättesaadavus võib kriisiolukorra ajal olla ebakindel, on Vabariigi
Valitsusel, kriisiolukorra juhil, kriisiolukorra lahendamise eest vastutaval asutusel või tema
volitatud isikul vaja tagada samal ajal mitmesuguste teavituskanalite kasutamine, et kindlustada
sel viisil kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku teabe jõudmise sihtrühmani. Kiiresti suure ringi
isikuteni jõudev teave võib olla väga vajalik nii riigi toimimise tagamiseks kui ka sõjalise
tegevuse ettevalmistamise või hilisema korraldamise toetamiseks.
Sarnaselt teiste eelnõus sätestatud piiravate meetmetega tehakse ka nimetatud piirava meetme
täitmise tagamiseks eelnõu 12. peatüki 3. jaos sätestatu kohaselt riiklikku järelevalvet ning
pädeval riikliku järelevalve ülesannet täitval valitsusasutusel on õigus piirava meetme
jõustumisel kasutada riikliku järelevalve tegemisel KorSi erimeetmeid vastavalt eelnõu §-s 157
sätestatule.
3. jagu
Riigikaitselise kriisiolukorra ajal kohaldatavad piiravad meetmed
§ 51. Riigikaitselise kriisiolukorra meetmed
Paragrahvis 51 sätestatakse riigikaitselise kriisiolukorra, seahulgas mobilisatsiooni ja
demobilisatisooni meetmed. Lõike 1 kohaselt võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal ning
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks kohaldada eelmises
jaos sätestatud meetmeid. Tegemist ei ole uue muudatusega, nimetatud piiravate meetmete
kohaldamine on sätestatud samamoodi ka RiKSi § 15 lõikes 4 ja §-s 22. Enne riigikaitselist
kriisiolukorda võib mobilisatsiooni ettevalmistamiseks kohaldada ka eelnõu § 54 lõikes 1
sätestatud piiravat meedet samamoodi RiKSi § 24 lõikega 1.
22.05.2025
149
Lõikes 2 sätestatakse ka sarnaselt eelnõu §-ga 56 (vt eelnõu § 56 selgitust), et enne
riigikaitselise kriisiolukorra otsustamist kohaldatud käesoleva eelnõu eelmises jaos otsustatud
meetmed kehtivad edasi seni, kuni ei otsustata teisiti. See aitab tagada selguse, et kriisiolukorra
ajal kohaldatud piiravad meetmed kehtivad edasi ka siis, kui Vabariigi Valitsus kehtestab
riigikaitselise kriisiolukorra.
§ 52. Isikut tõendava dokumendi kaasas kandmine
Paragrahv 52 sätestab isikut tõendava dokumendi kaasas kandmise kohustuse riigikaitselise
kriisiolukorra ajal.
Paragrahv annab Vabariigi Valitsusele või tema volitatud valitsusasutusele õiguse
riigikaitselise kriisiolukorra ajal kohustada isikut avalikus kohas kaasas kandma isikut
tõendavat või muud isikusamasuse tuvastamist võimaldavat dokumenti. Kohaldatav meede on
vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, et tuvastada isikuid, kes liiguvad nt teatud hoonete
ümbruses, liikumispiirangute ajal tänavatel eesmärgiga tabada isikusamasuse kontrollimisel nt
diversante ka enne erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamist riigikaitselise kriisiolukorra
ajal, mistõttu muudetakse eelnõuga meetme n-ö lävendit. Kehtivas õiguses saab Vabariigi
Valitsus kehtestada dokumentide kaasas kandmise kohustuse erakorralise seisukorra ajal, kui
see on nt vajalik politseitunni rakendamiseks (ErSSi § 17 lõike 1 punktid 3 ja 4).
Isikut tõendavate dokumentide seadus ei kohusta isikut kaasas kandma isikut tõendavat või
muud dokumenti, mille alusel oleks võimalik isik tuvastada. Isiku tuvastamiseks ei saa
dokumendi kaasas kandmise kohustust panna ka muu kehtiva seaduse alusel. PPA või muu
korrakaitseorgan võib KorSi § 32 alusel tuvastada isikusamasuse. Isikusamasust võib tuvastada
avalikku korda ähvardava ohu ennetamise või ohu kahtluse korral selle väljaselgitamise ja
tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise eesmärgil. Isikusamasuse tuvastamiseks on
korrakaitseorganil õigus peatada isik või sõiduk, milles isik viibib, ning nõuda temalt isikut
tõendava dokumendi esitamist, samuti saada temalt ütlusi, mis võimaldavad isikusamasuse
tuvastamist. Isikusamasuse võib tuvastada kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel või muul
õiguspärasel viisil (nt päring rahvastikuregistrist või muust seaduse alusel loodud
andmekogust).
Kriisiolukorra ajal on vaja kiiresti tuvastada isikud, kes võivad olla potentsiaalseks ohuallikaks,
sh kriisiolukorra eesmärke ohustavad isikud. Ohutuvastamise oluline komponent on avalikus
kohas viibivate isikute isikusamasuse tuvastamise võimalus, kuna anonüümsus on avalikku
korda ohustavate süütegude toimepanemist soodustav asjaolu. Isikusamasuse tuvastamine vaid
isiku ütluste alusel ning sellega kaasneva andmekogudesse tehtavate päringute abil on aja- ja
inimressursikulukas toiming. Lisaks oleks esitatud andmete õigsuse kontrollimine
välitingimustes keerukas. Kriisiolukorra ajal võib sideteenus olla märkimisväärselt häiritud,
mis takistab kaugligipääsu korrakaitseasutuste käsutuses olevatele andmekogudele. Eespool
loetletud toimingud on kriisiolukorra ajal äärmiselt koormavad ning ressursinappuse tõttu satub
ohtu isikute turvalisuse tagamine.
Dokumentide kaasas kandmise kohustuse eesmärk on kriisiolukorra lahendamiseks isikud
kiirelt tuvastada. Meetmega on võimalik saavutada soovitud eesmärki ning meede on isiku
õigusi vähe riivav, mistõttu võib meedet pidada proportsionaalseks. Isik võib oma
isikusamasust tuvastada nii isikut tõendava dokumendiga kui ka muu dokumendiga, mis
võimaldab isiku tuvastamist. Isikusamasuse tuvastamiseks on vaja teha kindlaks isiku nimi ja
22.05.2025
150
isikukood või selle puudumisel sünniaeg. Nimetatud piirava meetme täitmise üle tehakse
eelnõu 12. peatüki 3. jaos sätestatu kohaselt riiklikku järelevalvet ning pädeval riikliku
järelevalve ülesannet täitval haldusorganil on õigus isikut tõendavate dokumentide kaasas
kandmise kohustuse jõustumisel kasutada järelevalveülesande täitmisel ka KorSi vastavaid
erimeetmeid. Eelnõu § 157 kohaselt võib Vabariigi Valitsus määrusega volitada valitsusasutuse
täitma riikliku järelevalve ülesannet piirava meetme täitmise üle ja kohaldama KorSis
nimetatud riikliku järelevalve erimeedet.
§ 53. Kaitseväekohustuslase Eestist lahkumise piiramine
Lõike 1 järgi võib Vabariigi Valitsus riigikaitselise kriisiolukorra ajal mobilisatsiooni
ettevalmistamiseks ja korraldamiseks kehtestada Eestist lahkumise keelu vähemalt 18-aastasele
kaitseväekohustuslasele ning sõjaaja ametikohale nimetatud isikule, kui see on vajalik
mobilisatsiooni korraldamiseks.
RiKSi § 15 lõike 1 järgi võib Vabariigi Valitsus kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal kehtestada
töökohustuse rakendamise tagamiseks Eestist lahkumise keelu töö- või teenistussuhtest
tuleneva töökohustusega isikule. RiKSi § 18 lõike 1 järgi on Vabariigi Valitsusel sama õigus
ka sõjaseisukorra ajal.
RiKSi § 24 lõike 1 järgi võib Vabariigi Valitsus mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja
korraldamiseks kehtestada Eestist lahkumise keelu vähemalt 18-aastasele
kaitseväekohustuslasele ning sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu
tegevliikmele. Sõjaaja ametikohale võib nimetada nii kaitseväekohustusega kui ka
kaitseväekohustuseta isikuid. Seetõttu on sätte sõnastust võrreldes kehtiva seadusega muudetud
üldisemaks, säilitades senise eesmärgi.
PSi § 35 järgi on igaühel õigus Eestist lahkuda. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel
ja korras piirata kohtu- ning kohtueelse menetluse tagamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks. PSi §-
s 35 sätestatud igaühe õigust Eestist lahkuda võib pidada PSi §-ga 34 tagatud liikumisvabaduse
osaks.44 Riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsis45 on asutud seisukohale, et
kõrgendatud kaitsevalmiduses (põhiseaduse mõistes rahuajal) kohalduv RiKSi § 15 lõige 1, mis
seab riigikaitselise töökohustusega ametnikule või töötajale täieliku välismaale reisimise keelu,
ei ole kooskõlas põhiseaduse §-s 35 sätestatuga. Seevastu RiKSi § 24 lõike 1 alusel
kehtestatavat keeldu võib pidada õigustatuks PSi § 124 lõike 3 alusel. Viidatud säte näeb ette,
et kui seadus ei näe teenistuse erilaadi huvides ette teisiti, on Kaitseväes ja asendusteenistuses
olevatel isikutel kõik põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused. PSi § 124 lõikega 3
antakse kaitseväekohustuslaste põhiõiguste piiramiseks täiendav õiguslik alus. RiKSi § 24 lõike
1 alusel kehtestatav lahkumise keelu adressaatide ring on piiratud ja eesmärgipärane.
Eesti riigikaitsemudel põhineb laial riigikaitsel, mille üheks osaks on kohustusliku
kaitseväeteenistuse käigus väljaõpetatav reserv. Sõjalise riigikaitse planeerimisel on suure
tähtsusega, et mobilisatsiooni ajal teavitaksid võimalikult kaitseväeteenistusse kohustatavad
isikud oma asukohast.
44 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 35 kommentaarid, punkt 2. Kättesaadav:
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=40&p=35 45 Paloma Krõõt Tupay. Analüüs „Põhiseaduse riigikaitse ja sellega seoses eriolukorra ja erakorralise seisukorra
regulatsiooni muutmise vajadus, riigi erikordade tervikregulatsioon ja kõrgendatud kaitsevalmidus ning
põhiõiguste piirangute määratletus ja proportsionaalsus“, 2017, lk-d 63 ja 74.
22.05.2025
151
Lõige 2 paneb isikule, kelle suhtes Eestist lahkumise keeldu kohaldatakse, kohustuse teavitada
Kaitseressursside Ametit46 või Eesti Vabariigi välisesindust viivitamata sellest, kui ta juba asub
Eestist väljaspool. Eesti Vabariigi välisesinduse teavitamine võib olla kiirem viis oma
asukohast teada andmiseks, kui infovahetus on Eestiga häiritud. Selle sätte puhul on
kaitseväekohustuslasepoolse teavitamise eesmärk võimalikult kiire ja efektiivne
võitlusvõimeliste sõjaaja üksuste formeerimine.
Teavitamiskohustuse säte riivab PSi §-s 26 sätestatud isiku õigust perekonna- ja eraelu
puutumatusele. Tegemist on kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigusega, mida võib
piirata seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste
õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
Teavitamiskohustuse panemine on oluline kõigi Eestis viibivate isikute parema kaitse
tagamiseks. Kaitseväekohustuslase teavitamiskohustuse täitmine võimaldab riigil teavitada
isikut tema suhtes kehtivast kohustusest. Samuti võimaldab see abinõu planeerida paremini
kaitseväekohustuse rakendamist ning selle tagamiseks riigist lahkumise keelu kehtestamist, sest
see võimaldab paremat ülevaadet isikutest, kes on Eestist lahkunud. Tegemist on vähe riivava
abinõuga, mistõttu võib meedet pidada proportsionaalseks.
Riigist lahkumise keelu kohaldamise eesmärk on tagada, et kaitseväekohustuslane on
mobilisatsioonikäsu saamisel (KVTSi § 15610 jj alusel) võimeline võimalikult kiiresti minema
kogunemiskohta ja asuma täitma sõjaaja ametikohast tulenevaid ülesandeid. Riigist lahkumise
keeld on selleks sobiv, sest välismaalt Eestisse naasmine on ajamahukam ning välismaal
viibides ei pruugi kaitseväekohustuslane mobilisatsioonikäsku kätte saadagi.
Muud meetmed, mis tagaksid kaitseväekohustuslase kiire reageerimise mobilisatsioonikäsu
korral, oleksid elukohast lahkumise keeld võib viibimiskeeld (teatud piirkonnast lahkumise
keeld), samuti kaitseväekohustuslase kinnipidamine. Kõik alternatiivsed sobivad meetmed
piiravad ilmselgelt kaitseväekohustuslase õigusi ja vabadusi rohkem kui riigist lahkumise
keeld. Eesti riigi territoorium on piisavalt väike, et ükskõik millisest kohast riigis on võimalik
ilmuda kogunemiskohta mõne tunni jooksul. Seega puudub vajadus piirata
kaitseväekohustuslaste liikumist riigi sees. Ainsaks vähem koormavaks meetmeks on
kaitseväekohustuslaste teavitamine mobilisatsioonikäsu andmise kavatsusest.
Mobilisatsioonikäsu andmise kavatsusest teavitamise korral ei ole takistatud
kaitseväekohustuslaste riigist lahkumine. Seetõttu võib riigist lahkumise piirangu puudumisel
tekkida riigil vajadus korraldada välismaal viibivate kaitseväekohustuslaste eraldi teavitamine,
nende tagasitoomise kulu katmine või nende otsimisega seotud kulud. Riigikohus on pidanud
mõju riigieelarvele isegi sedavõrd oluliseks, et õigustanud sellega isiku vabaduse piiramist (vt
eespool). Seetõttu ei ole kaitseväekohustuslaste teavitamine mobilisatsioonikäsu andmise
kavatsusest sobiv meede ning võib tuua kaasa vastupidise tagajärje, sh takistada Kaitseväe
ülesannete tõhusat täitmist. Seega on sobivateks meetmeteks riigist lahkumise piirangu kõrval
üksnes liikumisvabaduse ja vabaduse võtmisega seotud meetmed. Riigist lahkumise piirang on
võrreldes liikumispiirangu või vabaduse võtmisega oluliselt vähem isiku õigusi riivav (leebem).
Vaidlust pole selle üle, et KVTSi § 15610 jj alusel mobilisatsioonikäsu andmisel on
kaitseväekohustuslane kohustatud ilmuma kogunemiskohta ja sellega kaasnev riigist lahkumise
46 Ettepanek lähtub kaitseministri 27.03.2013. a määruse nr 25 „Kaitseressursside Ameti põhimäärus“ § 7 lõike 1
punktist 1, mille järgi on Kaitseressursside Ameti üks põhiülesanne kaitseväekohustuslike Eesti kodanike üle
arvestuse pidamine ja selleks andmete kogumine.
22.05.2025
152
keeld on põhiseaduspärane. Riigist lahkumise piirangu mõõdukuse hindamisel tuleb lähtuda
sellest, et piirangu subjektid on õiguspäraselt käituvad isikud, kes täidavad
mobilisatsioonikäsust tuleneva kogunemiskohta ilmumise kohustuse nõuetekohaselt. Enne
mobilisatsioonikäsu andmist kaitseväekohustuslaste riigist lahkumise keeld mõjutab isikuid,
kes mobilisatsioonikäsu korral peaksid viivitamata ilmuma kogunemiskohta. Piirang on
mõõdukas, kuna tagab mobilisatsioonikäsu andmise korral isikute kohustuse täitmise ja
võimaldab isikutel, kes muul juhul peaksid kiirendatud korras välismaalt Eestisse naasma,
hoida kokku kulusid. Selline piirang võimaldab hoida kokku ka riigieelarvelisi vahendeid, mis
muidu tuleks kulutada välismaal viibivate kaitseväekohustuslaste teavitamisele, otsimisele ja
tagasitoomisele. Meetmed, mida rakendatakse KVTSi § 15610 jj alusel välismaal viibiva
kaitseväekohustuslase suhtes tema riiki tagasitoomiseks, on eelduslikult koormavamad kui
tema riigist lahkumise keeld.
Eelnevast nähtub, et mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks riigist lahkumise
keelu kehtestamine kaitseväekohustuslastele on taotletava eesmärgi suhtes mõõdukas. Seega
on meede proportsionaalne.
§ 54. Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isiku Eestist lahkumise piiramine
Sarnaselt RiKSi § 15 lõikega 1 nähakse ette ka käesolevas eelnõus võimalus seada piirang
Eestist lahkumisele nende isikute suhtes, kes töötavad kriisiülesandega ameti- või töökohal ning
kelle töökohustuste täitmine on riigikaitselise kriisiolukorra ajal võtmetähtsusega.
I. Põhiõiguse kaitseala analüüs
PSi §-s 35 sätestatakse: „Igaühel on õigus lahkuda Eestist. Seda õigust võib seaduses sätestatud
juhtudel ja korras piirata kohtu- ning kohtueelse menetluse tagamiseks ja kohtuotsuse
täitmiseks.“ RiKSi § 15 lõikes 1 sätestatakse: „Vabariigi Valitsus võib kõrgendatud
kaitsevalmiduse ajal kehtestada töökohustuse rakendamise tagamiseks Eestist lahkumise keelu
töö- või teenistussuhtest tuleneva töökohustusega isikule.“
Rahvusvahelises õiguses on riigist lahkumise õigus reguleeritud järgmiselt:
• Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 12 sätestatakse: „1. Igaühel, kes
seaduslikult viibib mingi riigi territooriumil, on õigus selle territooriumi piires vabalt liikuda ja
elukohta valida. 2. Igal inimesel on õigus lahkuda ükskõik missuguselt maalt, kaasa arvatud
kodumaa. 3. Eespool mainitud õigused ei või olla mingite piiramiste objektiks peale nende,
mida näeb ette seadus ja mis on vajalikud riikliku julgeoleku, avaliku korra, elanikkonna tervise
või moraali või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ja mis on kooskõlas teiste
käesolevas paktis tunnustatud õigustega. 4. Kelleltki ei tohi meelevaldselt võtta õigust sõita
oma kodumaale.“
• Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 13 lõikes 2 sätestatakse: „Igal inimesel on õigus lahkuda
ükskõik milliselt maalt, kaasa arvatud kodumaa ja kodumaale tagasi pöörduda.“
• Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokolli nr 4 artiklis 2 sätestatakse:
„1. Igal riigi territooriumil seaduslikult viibival isikul on õigus seal vabalt liikuda ja elukohta
valida. 2. Igaühel on õigus vabalt lahkuda igalt maalt, kaasa arvatud kodumaalt. 3. Nende
õiguste kasutamist ei või piirata teisiti kui seaduse alusel ning kui see on vajalik demokraatlikus
ühiskonnas riigi julgeoleku või ühiskondliku turvalisuse huvides, avaliku korra säilitamiseks,
22.05.2025
153
kuritegevuse ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste
kaitseks. 4. Esimeses lõikes ettenähtud õigusi võib demokraatliku ühiskonna mõnedes
valdkondades piirata seaduse alusel ühiskondlikes huvides.“
PSi § 35 on igaühe õigus, mis on kohaldatav üksnes füüsilistele isikutele (isikuline kaitseala).
Põhiõigus ei ole kohaldatav juriidilistele isikutele. Põhiõigus on kohaldatav nii Eesti
kodanikele, välismaalastele kui ka kodakondsuseta isikutele. Kodaniku õigust kodumaalt
lahkuda ei ole piiratud ei PSi §-ga 35 ega eelviidatud rahvusvahelise õiguse allikatega, kuid
kodanikul on õigus alati naasta enda kodumaale (PSi § 36 lõige 1). PSi § 36 lõige 3 annab lisaks
igale eestlasele õiguse asuda Eestisse.
Põhiõiguse sisuks on igaühe vabadus lahkuda Eesti Vabariigi territooriumilt (esemeline
kaitseala). Põhiõigus riigist lahkuda ei anna isikule õigust lahkuda ka Eesti Vabariigi
jurisdiktsioonist, kui tema suhtes kohalduvatest Eesti Vabariigi seadustest tuleneb temale
õigusi, kohustusi või vastutus. Isikud, kes on lahkunud Eesti Vabariigi territooriumilt, on
jätkuvalt kaitseväekohustuslastena kohustatud mobilisatsiooni korral riiki naasma enda
kohustuse täitmiseks või kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isikutena
kohustatud riiki naasma töökohustuse täitmiseks.
Tegemist on vabadusõigusega (põhiõiguse liik). Põhiõigus tagab igaühele vabaduse ehk kaitse
selle eest, et riik takistab isikul Eesti territooriumilt füüsiliselt lahkumast (põhiõiguse
funktsioon). Põhiõigus ei kohusta riiki soodustama isiku riigist lahkumist ega tagama talle
majanduslikud vms riigist lahkumiseks vajalikud tingimused, vaid üksnes hoiduma vabaduse
teostamise takistamisest (kaitsefunktsioon).
Põhiõigus riigist lahkuda (PSi § 35) on piiratud ehk kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga
põhiõigus. Piirangu aluseks PSi § 35 järgi on „piirata kohtu- ning kohtueelse menetluse
tagamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks“. Sarnaselt seaduse reservatsioonita põhiõigustega võib
ka piiratud seaduse reservatsiooniga põhiõigusi piirata lisaks piirangu tingimusetele teiste
põhiõiguste ja põhiseaduses sätestatud kohustuste tagamiseks (vt täpsemalt allpool).
II. Põhiõiguse riive olemasolu
RiKSi § 15 lõige 1 ja § 24 lõige 1 ning eelnõu §-d 54 ja 55 annavad Vabariigi Valitsusele
volituse kehtestada Eestist lahkumise keeld. Kuna Eestist lahkumise keeld on sõnaselge ja
ühemõtteline PSi § 35 piirang, siis riive olemasolu täiendavalt analüüsida ei ole vaja.
III. Riive legitiimne eesmärk
Riigikohus ei ole otseselt üheski kohtuasjas põhiküsimusena PSi § 35 piirangu lubatavust
käsitlenud. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes (https://pohiseadus.ee sub § 35) on riigist
lahkumise keeldu peetud liikumisvabaduse osaks ning liikumisvabaduse piiramisel on riigist
lahkumise õiguse riive tuvastatav ka siis, kui ei ole tõendatud, et isik üldse soovis riigist lahkuda
(punkt 2). Piirang on lubatav mis tahes kohtuotsuse täitmiseks või menetluse tagamiseks, sh
pankrotimenetluse, tsiviilkohtumenetluse, käitumiskontrolli vms (punkt 3). Õigust riigist
lahkuda saab piirata ka kaudselt, nt reisidokumenti märke kandmisega või reisidokumendi
väljastamisest keeldumisega (punkt 4).
PSi § 35 kommentaari punktis 5 on Peeter Roosma selgitanud riigist lahkumise keeldu
kriisiolukorra ajal järgmiselt: „Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib § 130 kohaselt §-s 35
22.05.2025
154
sätestatud õigust riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides piirata. Nii võib ErSS kohaselt
Vabariigi Valitsus põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks kehtestada piirangud
Eestist väljasõitmisel. Samuti võidakse sõjaseisukorra ajal kehtestada ning kohaldada
vältimatult vajalikke piiravaid meetmeid mh RiKSis sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Ei
§ 35 ega § 130 näe ette võimalust piirata õigust Eestist lahkuda kõrgendatud kaitsevalmiduse
ajal ega mobilisatsiooniga seoses. Samas võib kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal töö- või
teenistussuhtest tuleneva töökohustusega isikule kehtestatav ning mobilisatsiooniga seoses
kaitseväekohustuslasele ning Kaitseliidu tegevliikmele kehtestatav Eestist lahkumise keeld olla
õigustatud § 124 lõikest 1 tuleneva Eesti kodanike kohustusega võtta osa riigikaitsest. Sisuliselt
annab Eestist lahkumise õiguse piiramiseks aluse ka HOS – seda juhul, kui loodusõnnetusest,
katastroofist või nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorra lahendamiseks välja kuulutatud
eriolukorra piirkond hõlmab kogu riiki ning on kehtestatud piirangud isikute õigusele vabalt
liikuda eriolukorra piirkonnas.“ (vt https://pohiseadus.ee/sisu/3506) Samas ei analüüsi autor
selle piirangu põhiseaduspärasust.
Lisaks on põhiseaduse kommentaaris § 130 kohta kirjutatud: „Põhiõiguste piirangu
eesmärkideks on eelkõige riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamine ning paljude isikutega
seotud ohu samaaegne tõrjumine. Seetõttu võib esineda olukordi, kus põhiõigusi tuleb piirata
juba enne erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamist eelnimetatud ohu
ennetamiseks või tõrjumiseks. Seda eelkõige seetõttu, et sõjaline tegevus või kriis algab varem,
kui jõutakse sõjaseisukord või muu erikord välja kuulutada. Kui sõjaseisukord või erakorraline
seisukord ei ole välja kuulutatud, tuleb lähtuda seaduses ja rahvusvahelises õiguses sätestatud
põhiõiguste piiramise regulatsioonist, kuid pärast sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra
väljakuulutamist võib põhiõigusi piirata teisel viisil, ulatuslikumalt või teistsugust korda
järgides. Lähtuma peab sellest, et igal konkreetsel piirangul peab olema legitiimine eesmärk
ning konkreetne piirang peab olema proportsionaalne riigi julgeolekut või avalikku korda
puudutava ohu suhtes. Seetõttu on vaadeldav norm oluline põhiõiguste seaduse kvalifitseeritud
reservatsiooniga piiramise ja ilma seadusereservatsioonita põhiõiguste piiramise seisukohalt,
sest ülejäänud põhiõigusi piiratakse seaduse alusel avalikes huvides niigi. Ka seaduse
kvalifitseeritud reservatsiooniga ja ilma seadusereservatsioonita põhiõigusi on enamasti
võimalik piirata riigi julgeoleku või avaliku korra huvides, arvestades mitmeid PS norme, eriti
preambulit. Riigikohus on märkinud seda nt seoses välismaalase õigusega elada Eestis
perekonnaelu (RKPJKo 05.03.2001, 3-4-1-2-01).“ (https://pohiseadus.ee/sisu/3610)
Riigikohus on enda praktikas korduvalt rõhutanud, et põhiõigusi võib piirata teiste
põhiseadusest tulenevate väärtuste tagamiseks. Hilisem on Riigikohtu üldkogu 15.02.2023
otsus asjas nr 3-18-477/73, milles käsitletakse PSi § 44 lõikes 1 sätestatud õigust vabalt saada
üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Riigikohtu üldkogu leidis, et PSi § 44 lõikes
1 tagatud põhiõiguse riive legitiimseks eesmärgiks saab pidada sellise vanglavälise suhtlemise
takistamist, mis jääb vanglateenistuse kontrolli alt välja, millega soodustatakse vangistuse
täideviimise eesmärke, aidates lõppkokkuvõttes kaasa ühiskonna turvalisuse ning riigi sisemise
rahu tagamisele. Sisemise rahu kaitse on Eesti riigi põhiseaduse preambulis väljendatud
eesmärk ning selline põhiseaduslikku järku väärtus, mis võib õigustada PSi § 44 lõikes 1 ilma
piiriklauslita tagatud põhiõiguse riivet. (punkt 65) Sealjuures ei pidanud Riigikohus üldse
vajalikuks tegeliku ohu tuvastamist, vaid piisas üldsõnalisest abstraktse ohu hinnangust.
Riigikohtu üldkogu 17.03.2003 otsuses asjas nr 3-1-3-10-02 on kohus leidnud: „Põhiseaduse
nimetatud paragrahvides ei ole loetletud põhiõiguse piiramise tingimusi. Seepärast saab
üldkogu arvestada põhiõiguse piiramise õigustusena vaid teisi põhiõigusi või põhiseaduslikke
väärtusi. [--] Üldkogu leiab, et ühiskonna õiglustunne ja kohtusüsteemi efektiivne toimimine
22.05.2025
155
on väärtused, millega võib õigustada põhiõiguse piiramist. Eesti riigi rajamist õiglusele rõhutab
Põhiseaduse preambul, kohtusüsteemi efektiivne toimimine on oluline väärtus, eriti õigusharu
reformi ajal.“ (punkt 28) (sama Riigikohtu üldkogu 28.04.2004 määruse asjas nr 3-3-1-69-03
punktis 28 seoses eriõiguse piiranguga, sama lahendi punktis 32 eraldi välja toodud õigusrahu
ehk kohtuotsuse seadusjõud). Riigikohtu üldkogu 02.06.2008 otsuse asjas nr 3 4 1 19-07 punktis
23 leidis kohus, et teatud juhtudel võivad teised põhiõigused või põhiseaduslikud väärtused
kaaluda osaliselt või täielikult üles piiratava seaduse reservatsioonita põhiõiguse.
Eelnevast kohtupraktikast nähtub, et Riigikohus on süstemaatiliselt ja pika aja vältel jätkuvalt
pidanud teisi põhiõigusi ja põhiseaduslikke väärtusi ka ilma seaduse reservatsioonita
põhiõiguste piiramise aluseks. Sealjuures on ka abstraktset ohtu riigi julgeolekule ja
riigiasutuste efektiivsele toimimisele peetud oluliste põhiõiguste, sh vabaduse võtmine,
piisavaks aluseks. Põhiõiguste hierarhias peetakse ilma seaduse reservatsioonita põhiõigusi
kõige olulisemateks põhiõigusteks, mida on võimalik piirata vaid väga erandlikel ning
põhiseadusest enesest lähtuvatel olulistel põhjustel. Kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga
põhiõigused on piiratavad ulatuslikumalt – nii põhiõiguse sättes endas välja toodud
reservatsiooni tingimustel kui ka põhiseadusest lähtuvatest teistest põhiõigustest ja
põhiseaduslikest väärtustest lähtuvalt. Kõige ulatuslikumalt on piiratavad lihtsa seaduse
reservatsiooniga põhiõigused. PSi § 35 on kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigus,
mida saab eeltoodud kohtupraktika kohaselt piirata nii selles endas nimetatud alusel (st „kohtu-
ning kohtueelse menetluse tagamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks“) kui ka mis tahes muu
põhiõiguse ja -kohustuse või muu põhiseadusliku väärtuse tagamiseks. Selleks võib olla nii riigi
suveräniteedi tagamine üldiselt (PSi §-d 1 ja 2, niivõrd kui see eeldab kaitset välise või sisemise
vaenlase eest), PSi § 54 lõikest 1 tulenev kodaniku kohustus „kaitsta riigi iseseisvust“ kui ka
PSi § 124 lõikest 1 tulenev kodaniku kohustus võtta osa riigikaitsest (vt ka Peeter Roosma
seisukohta eespool).
Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakti artikli 12 lõikes 3 nähakse selle
põhiõiguse piiramise alusena sõnaselgelt riiklikku julgeolekut ja avalikku korda. Inimõiguste
ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokolli nr 4 artikli 2 lõikes 3 sätestatakse: „3.
Nende õiguste kasutamist ei või piirata teisiti kui seaduse alusel ning kui see on vajalik
demokraatlikus ühiskonnas riigi julgeoleku või ühiskondliku turvalisuse huvides, ordre public
(avaliku korra) säilitamiseks, kuritegevuse ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste
õiguste ja vabaduste kaitseks.“ Riigikohus on praktikas kasutanud inimõiguste ja põhivabaduste
kaitse konventsiooni põhiseaduse tõlgendamise täiendava allikana, mille tõttu oleks õigustatud
ka praegusel juhul pidada vähemalt riigi julgeolekut ja avalikku korda riigist lahkumise piirangu
legitiimseteks alusteks. Samuti tuleb arvestada, et inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsiooni artiklis 15 sätestatakse: „1. Sõja ajal või muus hädaolukorras, mis ähvardab rahva
eluvõimet, võib iga Kõrge Lepinguosaline võtta meetmeid, millega ta taganeb selle
konventsiooniga võetud kohustustest ulatuses, mis on olukorra tõsiduse tõttu vältimatult
vajalik, tingimusel, et taolised abinõud ei ole vastuolus tema teiste rahvusvahelise õiguse
järgsete kohustustega.“ Sellekohane „muus hädaolukorras“ on oluliselt laiem kui PSi § 130
piiramise klausel „erakorralise või sõjaseisukorra ajal“. Seetõttu on küsimus, kas PSi § 130 võib
rahvusvahelise õiguse allikatega koostoimes tõlgendada nii, et mõiste „erakorralise ja
sõjaseisukorra“ hõlmab mis tahes riigikaitselist kriisiolukorda?
Põhiseaduse § 130 kommentaaris on leitud: „Vaadeldava normiga on sarnane ka EIÕK art 15
ning ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakti art 4. Eriolukordade väljakuulutamisel ei ole
nimetatud art 15 ja art 4 kohaldamine automaatne, vaid nõuab riigilt lisatoimingut ehk vastava
otsuse tegemist ja selle edastamist rahvusvahelises lepingus sätestatud organile. Seni on
22.05.2025
156
vastavaid teavitusi tehtud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2
tõkestamiseks kehtinud eriolukorra ajal. 12.03.2020 kuulutas Vabariigi Valitsus seoses
koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse Eesti-sisese leviku laienemisega
riigis välja eriolukorra, mis kehtis kuni 17.05.2020. Eriolukorraga seoses piirati riigisisest ja
riigipiiriülest liikumist, muudeti hariduse andmise korda ja kohtukorraldust, suleti kultuuri- jm
asutusi, seati piirangud suhtlusele, sh haiglates ja kinnipidamisasutustes olevate isikutega. Kuna
kehtestatud piirangud mõjutasid EIÕK ja ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste paktiga võetud
põhiõiguste ja -vabaduste teostamist võrreldes tavapärase olukorraga, siis Välisministeerium
teavitas Euroopa Nõukogu ja ÜROd 20.03.2020 EIÕK art 15 ja ÜRO kodaniku- ja poliitiliste
õiguste pakti art 4 rakendamisest ning 16.05.2020 eriolukorra ja vastavate meetmete
rakendamise lõppemisest.“ (vt https://pohiseadus.ee/sisu/3610, punkt 1). Euroopa Nõukogu ja
ÜRO teavitamine inimõiguste piiramisest seoses hädaolukorraga ei ole täiendav inim- ega
põhiõiguste piiramise alus, vaid riigi täiendav kohustus. Ka riigikaitselise kriisiolukorra ajal
riigist lahkumise keeldu kohaldades tuleb sellest Välisministeeriumi kaudu teavitada Euroopa
Nõukogu ja ÜROd.
IV. Riive proportsionaalsus
Proportsionaalsuse põhimõtet on kohtupraktikas ühetaoliselt käsitletud sobivuse, vajalikkuse ja
mõõdukuse kontrollina. Näiteks on Riigikohtu üldkogu 17.03.2003 otsuses asjas nr 3-1-3-10-
02 selgitas kohus järgmiselt: „Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb Põhiseaduse § 11 teisest
lausest. Üldkogu kontrollib piirangu vastavust proportsionaalsuse põhimõttele kolme tunnuse -
abinõu sobivuse, vajalikkuse ja mõõdukuse - abil. Ilmselgelt ebasobiva abinõu korral ei ole vaja
kontrollida abinõu vajalikkust ja mõõdukust. Kui aga abinõu on sobiv, kuid pole vajalik, siis
puudub vajadus kontrollida selle mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi
saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi
juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu
tarbetu sekkumise eest. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise,
kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu
mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja
intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust (vt Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
otsust 6. märtsist 2002 asjas nr 3-4-1-1-02 - RT III 2002, 8, 74, p 15).“ (punkt 30 lõige 2)
Hiljutises Riigikohtu üldkogu 15.02.2023 otsuses asjas nr 3-18-477 on kohus selgitanud: „PSi
§ 11 teisest lausest tuleneva proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peab põhiõiguse riive olema
eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Põhiõigust riivav abinõu on sobiv siis, kui
see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Abinõu on vajalik aga üksnes juhul, kui eesmärki pole
võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades. Abinõu
mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja
intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust (Riigikohtu järjekindel praktika alates
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. märtsi 2002. a otsusest asjas nr 3-4-1-1-02, punkt
15).“ (punkt 77).
Riigist lahkumise keelu kohaldamise eesmärk on tagada, et kriisiülesande täitmiseks vajaliku
töökohustusega isik saaks töökohustuse rakendamisel asuda õigel ajal täitma kriisiülesande
täitmiseks vajalikku töökohustust. Kui isik ei saa asuda täitma kriisiülesande täitmiseks
vajalikku töökohustust, võib juhtuda, et kriisiülesannet ei saa üldse täita, seda ei saa täita
piisavas ulatuses või õigel ajal. Ilmselt pole vaidlust selle üle, et eelnõu § 101 jj töökohustuse
rakendamisel peab isik, kui ülesanne seda eeldab, viibima riigis ega tohi riigist lahkuda (kaudne
riigist lahkumise keeld).
22.05.2025
157
Riigikaitselise kriisiolukorra ajal kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isikule
Eestist lahkumise keeld on sobiv tagamaks, et see isik asuks õigel ajal kriisiülesande täitmiseks
vajaliku töökohustuse täitmisele. Kui kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isik
viibib ajal, kui ta peaks asuma tööülesannet täitma, välisriigis, siis ei pruugi ta saada kohustusest
teada või selle täitmine võib olla raskendatud sõiduaja ja -kulu tõttu. Mõni inimene võib olla
selliste eriteadmiste, -oskuste või juurdepääsuõigustega, et teda ei ole võimalik või ei ole
võimalik piisavalt kiiresti või täies ulatuses asendada. Sõltuvalt kriisiülesande sisust ja
korraldusest võib see tuua kaasa, et kriisiülesannet ei saa asuda täitma, seda ei saa asuda täitma
õigel ajal või piisavas ulatuses. Kriisiülesande täitmise puuduste korral võivad saada rikutud
õigustatud isikute põhiõigused ja -vabadused ning avalikku võimu teostavate asutuste, sh
avalikku korda tagavate asutuste toimimine. See, et kõnealune isik ei saa riigist lahkuda, tagab,
et ta on kriisiülesande täitmisele asumise hetkel Eesti territooriumil ning objektiivselt mõne
tunni sõidu kaugusel kriisiülesande täitmise asukohast. Riigist lahkumise keeld on sobiv meede
kriisiülesande täitmise tagamiseks.
Riigist lahkumise keelu alternatiividena võib käsitleda elukohast lahkumise keeldu,
liikumispiiranguid (teatud piirkonnast lahkumise keeldu) või isiku kinnipidamist. Elukohast
lahkumise keeld, liikumispiirangud ja isiku kinnipidamine on küll kriisiülesande täitmise
tagamiseks sobivad meetmed, aga selgelt isiku põhiõigusi rohkem koormavamad meetmed.
Isiku teavitamine kavatsusest rakendada töökohustust ei taga, et isik sellest sõltumata või just
teavitamisest tulenevalt riigist ei lahkuks. Isikut, keda on teavitatud kavatsusest rakendada
töökohustust või vajadusest lähiajal asuda täitma kriisiülesannet, ei saa riigist lahkumise korral
sunni jõuga Eestisse tagasi tuua ning töö- või teenistussuhtest tulenevad sanktsioonid ei ole
piisavad, et tagada riigikaitselise kriisiolukorra ajal isiku riiki naasmine. Seetõttu ei võimalda
teavitamine tagada, et kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku töökohustusega isik saab ka
tegelikult asuda töökohustust täitma, kui asjaolud seda tingivad või töökohustust kohaldatakse.
Seega ei ole isikute teavitamine kriisiülesande täitmisele asumise vajadusest lähiajal sobiv
meede kriisiülesande täitmise tagamiseks.
Meede puudutab riigist lahkumise keeldu üksnes isikute puhul, kes kriisiülesande täitmiseks
vajalikust töökohustusest tulenevalt peaksid töökohustuse rakendamisel nende viibimiskohast
sõltumata asuma töökohustust täitma. Meetme kohaldamine on piiratud üksnes riigikaitselise
kriisiolukorraga. Riigist lahkumise keelu kohaldamine võimaldab ka isikul endal hoida kokku
kulusid, mis kaasnevad ära jäänud reisi või viivitamatu riiki naasmisega. Kui isikut ei ole
võimalik asendada või ei ole võimalik õigel ajal või täies ulatuses asendada, võib tema riigist
lahkumine tuua kaasa selle, et kriisiülesannet ei ole võimalik või ei ole võimalik õigel ajal või
piisavas ulatuses täita. See omakorda rikub kriisiülesande esemeks olevat kaupa või teenust
saama õigustatud isikute põhiõigusi ja -vabadusi ning kahjustab riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse asutuste tõhusat toimimist.
Eelnevast nähtub, et kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse rakendamiseks riigist
lahkumise keelu kehtestamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal on taotletava eesmärgi suhtes
mõõdukas. Seega on meede proportsionaalne.
Eestist lahkumise keeldu on käsitlenud ka õiguskantsler oma 26.08.2024 antud seisukohas.
Õiguskantsler leidis samuti, et Eestis lahkumise keeld on teatud juhtudel õigustatud ja
proportsionaalne.47
47 Eestist lahkumise keeld.pdf (oiguskantsler.ee)
22.05.2025
158
§ 55. Sõjarelvade kasutamine
Paragrahviga 57 lisatakse eelnõusse seni RiKSi § 9 lõikes 7 olev Vabariigi Valitsuse õigus
anda PPA-le ja KAPO-le luba kasutada sõjarelvi, kui see on vajalik riigikaitselise kriisiolukorra
ajal riigi julgeoleku tagamiseks või riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava
vahetu ohu tõrjumiseks. RiKSi kehtetuks tunnistamisega paikneb edaspidi nimetatud säte
käesolevas eelnõus.
Sõjarelvade kasutamise õigus lisati ErSSi ajendatuna Ukraina sündmustest, kus üha sagenevate
„hübriidsete“ stsenaariumite tingimustes ei olnud nende olukordade lahendamisega alati seotud
sõjaväelised struktuurid. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine on keskse tähtsusega, kuid
praktika näitab, et kiiresti arenevate sündmuste puhul ei pruugi kaasamine olla ajaliselt realistlik
ning ohu neutraliseerimine eeldab kiiret ja vahetut tegutsemist. Sõjaväelise iseloomuga ohu
neutraliseerimiseks ei pruugi piisata tsiviilstruktuuride praegu kasutusel olevatest vahenditest.
Sõjarelvade kasutamine võib osutuda vajalikuks näiteks diversioonigruppidele, Eesti
territooriumilt avastatud luureüksustele, (para)militaarsetele relvastatud üksustele vastupanu
osutamiseks või ka sõjaliste üksuste ja lahingutehnika tegevuse tõkestamiseks avalikus ruumis.
Seetõttu lisati ErSSi säte, mis annab võimaluse kasutada sõjarelvi ka KAPO-l ja PPA-l.
PPA ja KAPO õigus sõjarelvi kasutada on piiritletud olukorraga, mis on seotud eelkõige Eesti
Vabariigi põhiseadusliku korra säilitamisega. Sõjarelvade kasutamise alustena on ette nähtud,
et sõjarelvi võib kasutada riigikaitselise kriisiolukorra ajal. Eelkõige mõeldakse siin olukorda,
kus sõjarelvade kasutamine on vältimatult vajalik riigi julgeoleku või põhiseadusliku korra
tagamiseks või riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu ennetamiseks või
tõrjumiseks.
4. jagu
Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kohaldatavad piiravad meetmed
Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal piiravate meetmete kohaldamise üks tingimusi on vajadus
olukord kiiresti lahendada. Oluline on silmas pidada, et juhul, kui erakorraline seisukord või
sõjaseisukord on välja kuulutatud, on selle (ettepaneku ja väljakuulutamise) otsuse teinud
organid kujundanud olemasoleva info põhjal seisukoha, et riigi ja elanike eksistentsi ähvardab
vahetu oht, mistõttu on riigis vaja muu hulgas rakendada täiendavaid põhiõiguste ja -vabaduste
piiranguid. Põhiõiguste ja -vabaduste riivet õigustab seejuures riigi julgeoleku, avaliku korra,
põhiseadusliku korra ja inimeste õiguste ja vabaduste kaitse vajadus.
Vabariigi Valitsusele on jäetud laialdased volitused, mis võimaldavad lähtuvalt olukorrast
kindlaks määrata, millal on vaja erakorralise ja sõjaseisukorra aegseid meetmeid rakendada ja
kelle suhtes meetmeid kohaldada. Lähtudes erakorralise ja sõjaseisukorra abstraktsusest on
asjakohane, et seaduses ei ole kindlaks määratud konkreetset isikute ringi, kelle suhtes piiravaid
meetmeid võib rakendada. Konkreetne adressaat määratakse konkreetse piirava meetme
kohaldamisel.
Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal rakendatavad piiravad meetmed on oma sõnastuselt suurema
abstraktsusastmega. Suurem abstraktsus võimaldab kehtestatud regulatsiooni piires kaalutleda
paremini, kas, mis ulatuses ja kui kaua on vaja erakorralise või sõjaseisukorra ajal piiravaid
meetmeid kehtestada.
22.05.2025
159
§ 56. Kriisiolukorra meetmete jätkumine
Paragrahv 56 sätestab kriisiolukorra meetme jätkumise. Selle reguleerimise vajadus on
ilmnenud õppustel, kus näiteks üleminekul erakorralisest seisukorrast sõjaseisukorda tekib
küsimus, kas ErSSi alusel kehtestatud piiravad meetmed kaotavad kehtivuse, kui erakorraline
seisukord lõpeb sõjaseisukorra väljakuulutamisel. Sõjaseisukorra väljakuulutamisel loetakse
erakorraline seisukord lõppenuks (ErSSi § 16), misjärel on vajalik kehtestada samad piiravad
meetmed uuesti sõjaseisukorra ajal. Praktikas toob see kaasa selle, et kõik meetmed, mis on
vajalikud põhiseadusliku korra kaitsmiseks ja sisejulgeolekuoperatsiooni korraldamiseks (nt
politseitund, riiki sisse ja riigist väljasõidu piirangud, streikide, töösulgude keelamised,
toiduainete ja mootorkütuse müügi erikorrad jne), muutuvad kehtetuks ning see seab suurde
ohtu edasise põhiseadusliku korra kaitsmise. Seetõttu on oluline, et erakorralise ja
sõjaseisukorra meetmed oleks sarnased ja jätkuksid ühest olukorrast teise üleminekul, kuna piir
põhiseadusliku korra kaitsmise ja riigi sõjalise kaitsmise vahel on õhuke.
Paragrahvis 56 sätestatud piirava meetme jätkumise reguleerimine seadusega on vajalik
õiguskindluse tagamiseks. „Põhiseaduse §-st 10 tuleneb õiguskindluse põhimõte. Kõige
üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus
tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust
kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte) (RKPJKo
02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 12; RKPJKo 15.12.2005, 3-4-1-16-05, p 20; RKPJKo 20.03.2006,
3-4-1-33-05, p 21; RKPJKo 31.01.2007, 3-4-1-14-06, p 23.)“.48
Sellest tulenevalt sätestatakse eelnõu §-s 56, et enne erakorralist või sõjaseisukorda otsustatud
meede kehtib edasi erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui ei otsustata teisiti. Samuti, et
erakorralise seisukorra ajal otsustatud meede kehtib edasi sõjaseisukorra ajal, kui ei otsustata
teisiti.
§ 57. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajaks ette nähtud piirava meetme edasilükkamatu
kohaldamine
Paragrahv 57 sätestab erakorralise ja sõjaseisukorra ajaks ette nähtud piirava meetme
kohaldamise võimaluse, kui see on vältimatult vajalik riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, tema
maa-ala, territoriaalvete või õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkuse või põhiseadusliku
korra kaitseks, sealhulgas sellise ohu ärahoidmiseks (edaspidi edasilükkamatu piirav meede).
Kriisiolukorra lahendamise eest vastutavate asutuste vajadus rakendada tõhusalt ja
eesmärgipäraselt isikute õigusi ja vabadusi piiravaid meetmeid ei sõltu konkreetse erikorra
formaalsest väljakuulutamisest, vaid eksisteerivast ohust ja sellega seotud faktilistest
asjaoludest. Kriisiolukorra lahendamine on aja poolest kriitiline tegevus. Sellest tulenevalt võib
teatud põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamine osutuda edasilükkamatult
vajalikuks juba Riigikogus erakorralise või sõjaseisukorra kehtestamise otsustamise ajal.
Näiteks kui teatud telekanalis edastatakse elanikkonna seas üleskutset mitte alluda võimude
seaduslikele korraldustele ajal, kui Riigikogu arutab erakorralise seisukorra väljakuulutamist,
võib osutuda edasilükkamatult vajalikuks piirata sellise telekanali edastatavat teavet.
Meediateenuse piiramise eesmärk on sellisel juhul mh tõkestada vaenulikku mõjutustegevust
ning Eesti Vabariigi vastast kihutustööd. Lisaks meediateenuse piiramisele kannab sellises
olukorras samasugust eesmärki sidevahendite kasutamise, infoühiskonna teenuse ning teabe
48 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 10 kommentaarid, punkt 46. Kättesaadav:
https://pohiseadus.ee/sisu/3481
22.05.2025
160
levitamise piiramine. Nimetatud meetmete kohaldamine on suunatud sellisel juhul eeskätt
vastase psühholoogiliste operatsioonide ennetamisele ja tõkestamisele, et vältida kriisiolukorra
eskaleerumist. Nende meetmete kohaldamisega viivitamine seaks ohtu selle eesmärgi
saavutamise.
PSi kohaselt on riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides lubatud erakorralise ja sõjaseisukorra
ajal ulatuslikult piirata isikute õigusi ja vabadusi ning panna neile kohustusi (PSi § 130). PSi
vastuvõtmise ajal eksisteerinud ohud erinesid oma olemuselt ja realiseerumise kiiruselt
tänapäevastest, seega oli õigustatud seadusandja soov lubada ulatuslikumaid piiranguid alles
alates parlamendi legitiimse otsuse tegemisest. Erikordades ettenähtud põhiõiguste ja -
vabaduste piirangute kohaldamise vajadus võib olla pakiline aga juba enne, kui Riigikogu jõuab
formaalse erikorra välja kuulutada. PS ei välista, et PSi kohaselt võib põhimõtteliselt kõiki
põhiõigusi, sealhulgas kvalifitseeritud ja ilma seaduse reservatsioonita põhiõigusi, piirata riigi
julgeoleku ja avaliku korra või muul PSi preambulist või aluspõhimõtetest tuleneval eesmärgil.
Põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt ka ilma §-des 128 ja 129 sätestatud korda
kehtestamata õigustab sõjategevus või muu suurem oht riigi julgeolekule põhiõiguste
ulatuslikumat piiramist, sest sellest tuleneb abstraktne oht avalikule korrale. Seda eelkõige
seetõttu, et reaalne sõjaline tegevus või kriis algab varem, kui jõutakse sõjaseisukord või
erakorraline seisukord välja kuulutada.49 Selline erand volituste rakendamisel kiiretel juhtudel
on ka nt Soome hädaolukorraks valmisoleku seaduses.50
Tegemist ei ole olemuslikult uue volitusnormiga, vaid samasuguse õiguse näeb ette RiKS
sõjaseisukorra ettepaneku arutamise ajaks. RiKSi § 17 lõike 3 järgi võib sõjaseisukorraks ette
nähtud riigikaitseülesandeid asuda täitma ning kehtestada ja kohaldada sõjaseisukorra ajaks ette
nähtud piiravaid meetmeid juba sõjaseisukorra väljakuulutamise ettepaneku järel, kui see on
vältimatult vajalik riigi julgeolekut ähvardava ohu kiireks ennetamiseks või tõrjumiseks. Ajal,
kui Riigikogu arutab sõjaseisukorra väljakuulutamist, ei peatata sõjaseisukorra ajaks ette nähtud
kriisiülesannete täitmist ja piiravate meetmete kohaldamist.
Lõikega 1 võib Vabariigi Valitsus erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamise ettepaneku
järel otsustada erakorralise või sõjaseisukorra piirava meetme rakendamise, kui see on vajalik
riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, tema maa-ala, territoriaalmere või õhuruumi lahutamatu ja
jagamatu terviklikkuse või põhiseadusliku korra kaitseks, sealhulgas sellise ohu ärahoidmiseks.
Kuivõrd sõjaseisukorra väljakuulutamise ettepaneku korral on Riigikogu diskretsioon PSi
kohaselt redutseerunud nullini, siis on valitsusel edasilükkamatute meetmete kohaldamise
otsuste tegemisel olemas kindlus, et sõjaseisukord kuulutatakse välja. Erakorralise seisukorra
väljakuulutamise ettepaneku võib Riigikogu jätta heaks kiitmata. Kui erakorralise seisukorra
väljakuulutamise ettepaneku esitab Riigikogule valitsus, siis peab valitsus olema juba
ettepaneku esitamisel veendunud erakorralise seisukorra meetmete kohaldamise vajaduses (vt
erakorralise seisukorra väljakuulutamise tingimusi). Kui väljakuulutamise ettepaneku teeb
president, siis saab valitsus edasilükkamatute meetmete rakendamise otsustamisel võtta arvesse
erakorralise seisukorra ettepaneku kohta Riigikaitse Nõukogus esitatud seisukohti.
Põhiõiguste kaitse tagatisena on lõikes 2 sätestatud, et juhul, kui Riigikogu otsustab jätta
erakorralise või sõjaseisukorra välja kuulutamata, lõpetatakse edasilükkamatu piirava meetme
kohaldamine viivitamata. See säte välistab äärmusliku abinõu põhjendamatult ulatusliku
49 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 130 kommentaarid, punkt 2. Kättesaadav:
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=143&p=130 50 Soome hädaolukorraks valmisoleku seaduse (soome keeles valmiuslaki) § 7 sätestab määruse andmiseks
volituse, mis võimaldab alustada piiravate meetmete rakendamist kiiretel juhtudel.
22.05.2025
161
kohaldamise ning aitab kaasa põhiõiguste tagamisele. Analoogiliselt sätestab RiKSi § 17 lõige
4, et juhul kui Riigikogu otsustab jätta sõjaseisukorra välja kuulutamata, lõpetatakse
sõjaseisukorra ajaks ette nähtud riigikaitseülesannete täitmine ning piiravate meetmete
kohaldamine.
Edasilükkamatu piirava meetme kohaldamisega tekitatud kahju hüvitatakse lõike 3 kohaselt
eelnõu riigivastutuse erandite peatükis sätestatud tingimustel ja korras. Analoogne säte kahju
hüvitamise kohta on esitatud RiKSi § 17 lõikes 5.
§ 58. Isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramise üldvolitus
Paragrahvi 58 lõikega 1 sätestatakse, et kui sõjaseisukorra ajal on riigi julgeolekut või
põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks, avaliku korra või inimeste elu ja tervise
kaitseks vaja kohaldada isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravat meedet, mida seaduses ei ole
sätestatud, ning kõik muud seaduses sätestatud piiravad meetmed on ammendunud, võib
Vabariigi Valitsus otsustada kohaldada seaduses sätestamata piiravat meedet nii kaua, kui see
on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. Üldvolituse vajalikkust käesolevas eelnõus on
rõhutanud ka Eesti Teaduste Akadeemia oma ekspertarvamuses „Õiguspoliitika põhialuste
aastani 2030 heakskiitmise“ täitmise kohta 2023. aastal.51 Ekspertarvamuses tuuakse välja, et
„Seda normi tuleb pidada vältimatult vajalikuks, sest käsitatavat olukorda on võimatu detailselt
reguleerida kõrge määramatuse ja rakenduspraktika puudumise tõttu.“.
Lõige 1 on sarnane RiKSi § 19 lõikega 1. Seega võib piirata erinevaid põhiõigusi, kuid piirata
ei tohi õigusi ja vabadusi, mis on sätestatud põhiseaduse §-des 8, 11–18, § 20 lõikes 3, §-des
22 ja 23, § 24 lõigetes 2 ja 4, §-des 25, 27 ja 28, § 36 lõikes 2, §-des 40, 41 ja 49 ning § 51
lõikes 1 (PSi § 130 II lõige).
Lähtuvalt sõjaseisukorra väga volatiilsest olemusest on täidesaatval riigivõimul vajalik
ulatuslikum kaalutlusruum põhiõiguste ja -vabaduste piiramiseks. Üldvolitus annab avalikule
võimule seadusliku aluse ja ulatuslikuma kaalutlusruumi eripalgelistest ohtudest tingitud
olukordades tegutsemiseks, kuivõrd seaduse tasemel ei ole võimalik ette näha kõiki meetmeid,
mille kohaldamine võib olla kriisiolukorra ajal vältimatult vajalik.
Selleks, et tagada sätte ja selle kohaldamise proportsionaalsus, sätestatakse eelnõus nõue, et
üldvolitust võib rakendada üksnes sõjaseisukorra ajal, kui seadustes sätestatud muud meetmed
on ammendunud ning kui see on vajalik riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava
ohu tõrjumiseks, avaliku korra või inimeste elu ja tervise kaitseks. Seejuures proportsionaalsuse
põhimõttest tulenevalt tuleb valida sellised meetmed, mis isiku põhiõigusi ja -vabadusi
võimalikult vähe piiravad. Üldvolituse kohaldamine on lubatud üksnes nii kaua, kui see on
vältimatult vajalik. Üldvolituse kohaldamise legitiimne eesmärk on riigi julgeoleku ja avaliku
korra, sh põhiseadusliku korra kaitse. Üldvolituse ülemäärasele kasutamisele seabki piirid
proportsionaalsuse põhimõtte järgimise kohustus ning halduskohtulik kontroll. PSi § 130
kohaselt võib sõjaseisukorra ajal riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides seadusega ettenähtud
juhtudel ja korras piirata isikute õigusi ja vabadusi ning panna neile kohustusi. Seega annab PSi
§ 130 täiendavad alused paragrahvis loetlemata põhiõiguste piiramiseks, mis ei tähenda
absoluutset keeldu neid põhiõigusi üldse piirata, vaid sellega viidatakse erandile PSi § 130
esimesest lausest, mis tähendab, et nende õiguste piiramine on lubatav vaid PSi II peatükis
sätestatud üldistel tingimustel.
51 https://www.akadeemia.ee/riigioiguse-sihtkapital/analuusid-uuringud-ja-ekspertarvamused/
22.05.2025
162
Et oleks tagatud parlamentaarne kontroll, tuleb piiravad meetmed Riigikogus heaks kiita või
tühistada esimesel võimalusel.
§ 59. Keelutund
Paragrahv 59 näeb Vabariigi Valitsusele ette lisapädevuse erakorralise või sõjaseisukorra ajal.
Nimelt näeb eelnõu ette, et üleriigilise või väga suurt territooriumi hõlmava liikumispiirangu
ehk keelutunni kehtestab Vabariigi Valitsus, kui see on vajalik erakorralise seisukorra või
sõjaseisukorra lahendamiseks, näiteks riigi julgeoleku või põhiseadusliku korra kaitseks.
Sarnased suurt territooriumi hõlmavad liikumisvabaduse piirangud on kehtivas õiguses
sätestatud nt ErSSi § 17 lõike 1 punktis 3 (politseitund), kuid samuti NETSi §-des 27 ja 28 ning
HOSi §-s 31. Kuna nimetatud meede puudutab väga suurt hulka inimesi, sellel on majanduslik,
sotsiaalne ja psühholoogiline mõju ning selle otsustuspädevus väljub ühe ameti pädevusest,
otsustab meetme kohaldamise Vabariigi Valitsus ning meede on kohaldatav üksnes erakorralise
seisukorra või sõjaseisukorra ajal. Keelutundi otsustades võib Vabariigi Valitsus ette näha ka
erandeid, kelle suhtes see ei kohaldu (nt kaitseväelased, politseinikud, tervishoiutöötajad), või
ette näha, millistel tingimustel on liikumine keelatud (nt öösiti), vms.
Eelnõu 12. peatüki 3. jaos sätestatu kohaselt tehakse sarnaselt muude piiravate meetmetega ka
keelutunni kehtestamisel selle täitmise tagamiseks riiklikku järelevalvet ning pädeval riikliku
järelevalve ülesannet täitval asutusel on õigus kasutada järelevalveülesande täitmisel ka KorSi
vastavaid erimeetmeid. Eelnõu §-i 153 kohaselt võib Vabariigi Valitsus määrusega volitada
pädeva valitsusasutuse (nt PPA, KAPO, Kaitsevägi) täitma riikliku järelevalve ülesannet ja
kohaldama KorSis nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid.
§ 60. Ettevõtja, ühingu ja sihtasutuse tegevusele tingimuste seadmine või tegevuse
peatamine
Lõike 1 kohaselt võib Vabariigi Valitsus erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatada osaliselt
või täielikult äriühingu, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühingu või
sihtasutuse tegevuse või kehtestada nende tegevusele tingimusi, kui see on vajalik
kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava
ohu tõrjumiseks.
Lõikes 2 täpsustatakse, et erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu ja nende liitude tegevuse
peatamise otsustab Riigikohus Vabariigi Valitsuse taotlusel viivitamata, arvates taotluse
saabumisest, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sätestatud korras. Eelnõu
rakendussätetega nähakse ette muudatused põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse
seaduses (edaspidi PSJKS), millega reguleeritakse erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu
ning nende liitude tegevuse peatamise kohtumenetluslikku korda.
ErSSi § 19 järgi võib erakorralise seisukorra juht esitada Riigikohtule taotluse
mittetulundusühingute ja nende liitude, sealhulgas erakondade ning töötajate ja tööandjate
ühingute tegevuse peatamiseks erakorralise seisukorra lõppemiseni, põhjendades seda ühingu
või selle liidu või erakonna Eesti põhiseaduslikku korda ohustava tegevusega. Riigikohus
vaatab esitatud taotluse läbi kolme päeva jooksul, arvates taotluse saabumisest. Riigikohus
otsustab ühingu või selle liidu või erakonna tegevuse peatamise erakorralise seisukorra
lõppemiseni või jätab erakorralise seisukorra juhi taotluse rahuldamata. RiKSis ei ole sellist
õigust sõnaselgelt sätestatud.
22.05.2025
163
Lõikes 1 sätestatud volitusnorm võimaldab erinevalt kehtivast õigusest peatada mitte üksnes
mittetulundusühingu või nende liitude, vaid ka füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu ja
sihtasutuste tegevuse ning mitte üksnes erakorralise seisukorra, vaid ka sõjaseisukorra ajal.
Vabariigi Valitsus ei saa peatada erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu tegevust, mille
peatamise otsustab eelnõu järgi jätkuvalt Riigikohus. Riigikohtus taotluse läbivaatamise korda
eelnõus eraldi ei sätestata. Riigikohus menetleb taotlust, lähtudes PSJKSis sätestatud korrast.
Ühingute ja sihtasutuste tegevuse peatamise eesmärk on erakorralise seisukorra või
sõjaseisukorra lahendamine. Erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib esineda ka
selliseid ühinguid ja sihtasutusi lisaks mittetulundusühingutele, kelle tegevus ei ole suunatud
Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele, mis tooks kaasa ühingu sundlõpetamise
(vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 40 lõike 1 punkt 1, mittetulundusühingute seaduse § 40
lõike 1 punktid 1 ja 3, sihtasutuste seaduse § 46 lõike 1 punktid 1 ja 4, äriseadustiku § 203 lõike
1 punkt 3 ja § 366 lõike 1 punkt 4), kuid kelle tegevus võib takistada või takistab riigi
julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumist. Eelnimetatud eesmärgil
sätestatakse eelnõus seaduslik alus ettevõtlus- ja ühinemisvabaduse piiramiseks.
Erinevalt ühingu tegevuse lõpetamisest jääb peatamise kui olemuslikult ajutise tegevuskeelu
korral ühing õigusliku subjektina alles ning ta saab oma tegevust pärast keelu lõppemist jätkata.
Ühingu tegevuse peatamise tagajärjel ei saa ühing tegeleda ühegi tegevusalaga ega jätkata
tegevust üheski majandusüksuses, st realiseerida oma õigusi või täita oma kohustusi.
Kuna meetmega riivatakse isiku põhiõigusi, peab lähtuvalt seaduslikkuse põhimõttest meetme
kohaldamise volitus tulenema seadusest ning olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik.
Meede võib riivata PSi §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, sest meetmega on võimalik seada
piiranguid ettevõtlusele. Ettevõtja tegevuse peatamine võib olla vajalik, kui ettevõtja toodab,
müüb, pakub teenust vms agressorriigile või isikutele, kelle tegevus ohustab põhiseaduslikku
korda ning ettevõtja tegevus on sellega omakorda seotud (st teenused, tooted vms ettevõtja
tegevus on suunatud põhiseadusliku korra ohustamisele). Samuti võib kõnealune meede riivata
PSi §-s 48 sätestatud ühinemisvabadust, sest meetmega võib piirata mittetulunduslike ühingute
ja liitude tegutsemisvabadust, mis kuulub ühinemisvabaduse kaitsealasse.
Ühinemisvabadus hõlmab ka õigust koonduda sihtasutustesse. PSi § 48 järgi on keelatud
sellised ühingud, liidud ja erakonnad, mille eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti
põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust
sätestava seadusega. Sellisel juhul võib PSi § 48 järgi ainult kohus õiguserikkumise eest ühingu,
liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida.
Ettevõtlus on tegevus, mille eesmärk on üldjuhul tulu saamine kauba tootmisest, müümisest,
teenuste osutamisest, vara realiseerimisest jne. Ettevõtlusvabaduse tuumaks on Riigikohus
pidanud riigi kohustust mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks. Ettevõtlusvabadust
riivab seejuures iga abinõu, mis takistab või kahjustab mõnd ettevõtlusega seotud tegevust või
kõrvaldab selle. Ettevõtlusvabaduse kaitseala riive toob kaasa selle vabaduse igasugune
negatiivne mõjutamine avaliku võimu poolt.
Ettevõtlusvabadus on lihtsa seaduse reservatsiooniga põhivabadus, kuivõrd seadus võib
sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra (PSi § 31 teine lause). Ühinemisvabadus
on kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhivabadus (vt PSi § 48 lõiked 2–4 ning PSi § 30
22.05.2025
164
lõige 2). Neid põhivabadusi võib piirata samuti PSi § 130 alusel riigi julgeoleku ja avaliku korra
huvides. Sõja- või erakorralise seisukorra ajal piiratakse ettevõtlusvabadust ja
ühinemisvabadust riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitseks.
Meede on eesmärgi saavutamiseks sobiv, sest kui riik peatab haldusaktiga või Riigikohtu
otsusega ühingu, sh erakonna, või sihtasutuse tegevuse, mis ei võimalda kriisiolukorra kiiret
lahendamist, aitab see saavutada riigi julgeoleku kaitset kui legitiimset eesmärki. Kui ühing või
sihtasutus oma tegevust siiski ei peata, on riigil võimalik rakendada haldussunnivahendeid.
Meede on vajalik, sest ühingute tegevuse aluseks olevad seadused ei sätesta võimalust ühingute
või sihtasutuste tegevust peatada ning KorSis sätestatud meetmed ei ole piisavad riigi
julgeoleku kaitseks.
Meede on ka mõõdukas. Meedet on võimalik rakendada üksnes erakorralise või sõjaseisukorra
ajal, kui see on vajalik olukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi julgeolekut või põhiseaduslikku
korda ähvardava ohu tõrjumiseks ehk juhtudel, kui tegemist on kogu ühiskonda ähvardava
olukorraga (oht riigi julgeolekule, põhiseaduslikule korrale, väga paljude inimeste elule ja
tervisele jne) ning erakorralist või sõjaseisukorda ei ole õnnestunud lahendada muude
meetmetega. Selle piirava meetmega ei lõpetata ühingu või sihtasutuse tegevust täielikult, vaid
üksnes ajutiselt ja kindlaksmääratud ajal. Avalik huvi ja kaitstavad õigushüved kaaluvad üles
ettevõtlusvabaduse ja ühinguvabaduse täiendavad piirangud.
§ 61. Majandustegevuse piiramine
Lõike 1 alusel võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus erakorralise või
sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult teatud liiki või teatud tunnustele vastavate
teenuste osutamise ning vallasasjade tootmise ja müügi, vallasasjade riiki sisseveo ja väljaveo
riigist või teatud piirkonnast ning kehtestada tingimusi nimetatud teenuste osutamisele või
vallasasjade tootmisele ja müügile ning riiki sisseveole ja riigist väljaveole, kui see on vajalik
kriisiolukorra lahendamiseks. Ettevõtja on äriseadustiku § 1 järgi füüsiline isik, kes pakub oma
nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv
tegevus, ning äriseadustikus sätestatud äriühing.
Erinevalt eelnõu §-st 60, mis reguleerib mittetulundusühingu, sihtasutuse ja äriühingu tegevuse
peatamist, ei puuduta eelnõu § 61 lõige 1 ettevõtja kui juriidilise isiku tegevuse peatamist.
Kõnealuse meetmega ei keela riik asjassepuutuval isikul täielikult ettevõtlusega tegelemist,
vaid piiratakse ajutiselt ettevõtlusvabadust sel teel, et peatatakse ettevõtja majandustegevus
üksnes mõnel tema tegevusalal erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
Tegemist on sellise õigusliku alusega ettevõtja tegevuse peatamiseks, mida MsÜSi § 43 lõike
1 punktides 1 ja 2 sätestatud volitusnormid ei sisalda. MsÜSi § 67 järgi võib majandustegevust
takistada, võttes riikliku järelevalve meetmeid, mis muudavad majandustegevuse edasise
teostamise võimatuks. Selle tingimus on, et esineb kõrgendatud või oluline oht avalikule
korrale. Kõrgendatud või olulise ohu olemasolu võib majandushaldusasutus eeldada MsÜSi
§ 67 punktides 1–5 sätestatud juhtudel. Need alused majandustegevuse piiramiseks lähtuvad
aga ohust avalikule korrale. MsÜSis ei ole viidatud majandustegevuse piiramise võimalusele
sel alusel, et ohustatud on põhiseaduslik kord või riigi julgeolek. Seetõttu on vajalik sõja- ja
erakorralise seisukorra tingimusteks ette näha täiendav äriühingu majandustegevuse piiramise
alus.
22.05.2025
165
Lõige 1 on volitusnorm, mis võimaldab ettevõtja majandusüksuse tegevust peatada teatud
valdkonnas osaliselt või täielikult. Näiteks, kui ettevõtja tegutseb jaekaubanduses ja
tootmissektoris, saab ta jätkata kaupade tootmisega, kui riik peatab tema majandustegevuse
jaekaubanduses. Selline ettevõtja majandustegevuse sihipärane peatamine riivab
ettevõtlusvabadust vähem kui ühingu tegevuse üleüldine peatamine. Siiski võib ka selline
piirang kaasa tuua majandustegevuse sisulise peatumise, kui isikul ongi ainult üks kitsas
tegevusala.
Nimetatud meede riivab ettevõtlusvabadust. PSi §-ga 31 tagatud ettevõtlusvabaduse esemeline
kaitseala hõlmab kõiki tegevusalasid ja elukutseid, mille puhul isik pakub enda nimel kaupu
või teenuseid. Ettevõtlusvabadus on lihtsa seaduse reservatsiooniga põhivabadus (PSi § 31 teine
lause), mistõttu võib pidada selle riive legitiimseks eesmärgiks mh riigi julgeoleku kaitset.
Meede on sobiv selle eesmärgi saavutamiseks, sest ettevõtja majandusüksuse tegevuse
peatamine osaliselt või täielikult, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, aitab
saavutada riigi julgeoleku kaitset sõja- või erakorralise seisukorra ajal. Meedet tuleb
abstraktselt, st mitte konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt hinnatuna pidada ka vajalikuks, sest
puuduvad alternatiivsed abinõud, mis oleksid sõja- või erakorralise seisukorra ajal riigi
julgeoleku kaitse suhtes sama tõhusad, kuid piiraksid isikute, esmajoones ettevõtjate põhiõigusi
ja -vabadusi vähem. Kehtivas õiguses puudub ka volitusnorm ettevõtja majandusüksuse
tegevuse peatamiseks ja KorSis sätestatud meetmed ei ole piisavad riigi julgeoleku kaitseks
sõja- või erakorralise seisukorra ajal.
Ettevõtja majandusüksuse tegevuse peatamise võimaldamine on abstraktselt hinnatuna ka
mõõdukas abinõu, sest avalik huvi kriisiolukorra lahendamiseks ja riigi julgeoleku kaitse
võivad kaasa tuua olukorra, kus sellise piirangu kohaldamine on vältimatult vajalik ettevõtja
suhtes. Meedet on võimalik rakendada üksnes erakorralise või sõjaseisukorra ajal, st juhul, kui
tegemist on kogu ühiskonda ähvardava olukorraga ning seda ei ole õnnestunud lahendada
tavapäraste meetmetega.
Lõike 2 alusel võib muu hulgas kehtestada vallasasjade müügile koguselisi piiranguid, samuti
piiranguid müügi aja ja viisi ning üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikute kohta, kellele
vallasasja müüa võib. Vabariigi Valitsus või tema volitatud haldusorgan võib panna sellise
keelu või kohustuse äriseadustikust lähtuvalt ettevõtte omanikule või isikule, organile või
kogule, kes tegelikult otsustab või saab otsustada selle tegevuse üle.
Sarnaselt sätestab RiKSi § 20 lõige 4, et Vabariigi Valitsus võib kuni sõjaseisukorra
lõppemiseni piirata teatud liiki või teatud tunnustele vastavate vallasasjade müüki, keelata
nende väljaveo riigist või teatud piirkonnast, samuti määrata neile sundhindu juhul, kui need
vallasasjad on vajalikud elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks või riigi sõjalise kaitsmise
toetamiseks. ErSSi § 17 lõike 1 punktid 11–13 seevastu kitsendavad riigi võimalusi
kaubandustegevuse piiramiseks, võimaldades seda üksnes kindlat tüüpi kaupade suhtes (relvad,
mürkained ja alkohoolsed joogid). Sõja- või erakorralise seisukorra ajal on tarvilik
ettevõtlusvabaduse piiramiseks anda Vabariigi Valitsusele sarnaselt RiKSi § 20 lõikega 4 avar
kaalutlusõigus, sest sõltuvalt ohust ja selle suurusest võib tekkida erinevaid
kaubanduspiirangute kehtestamise vajadusi. Eelnõu kõnealune säte võimaldab seetõttu
ulatuslikku kaalutlusõigust otsustamisel mh selle üle, milliste kaubaliikide suhtes
kaubandustegevuse piiranguid kehtestada. Sellised kaubaliigid ei pruugi tingimata piirduda
relvade või mürkainetega, vaid võivad hõlmata ka tavapäraseid kaupu, millest lähtub
erakorralise seisukorra või seisukorra ajal aga oluline oht. Näiteks võivad sellised piirangud
hõlmata väetist ja pürotehnikat, mida on võimalik kasutada lõhkeseadeldiste valmistamisel.
22.05.2025
166
Meetme kohaldamise otsustuse võib Vabariigi Valitsus volitada eelnõu § 42 lõike 3 alusel
pädevale täidesaatva riigivõimu asutusele.
Ettevõtjat saab kohustada tootma teatud kaupa või pakkuma teenust ka kriisiülesannete
raamistiku alusel.
Lõigete 3 ja 4 kohaselt võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister erakorralise või
sõjaseisukorra ajal kehtestada müüdavate vallasasjade kogused, sundhinnad ja muud vajalikud
tingimused ning kehtestada nende müügi erikorra, kui see on vajalik kriisiolukorra
lahendamiseks, sealhulgas põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava ohu
tõrjumiseks ning elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamiseks. Samuti võib Vabariigi
Valitsus või tema volitatud minister kehtestada erakorralise või sõjaseisukorra ajal vallasasjade
ostueesõiguse riigi kasuks.
Vallasasjade müügipiirangute eesmärk on üldjuhul võimaldada võimalikult paljudele isikutele
nende vallasasjade kättesaadavust, mis on toimetulekuks esmavajalikud. Sellesarnane
volitusnorm on olemas nii erakorralise kui ka sõjaseisukorra puhuks ka kehtivas õiguses
vastavalt ErSSi § 17 lõike 1 punktides 12 ja 13 ja RiKSi § 20 lõikes 4 sätestatule. Eelnõus ei
ole loetletud nende kaupade liike või tunnuseid, mille müüki võib piirata, sest sõltuvalt
kriisiolukorra asjaoludest võivad vastasel juhul loetelust põhjendamatult jääda välja sellised
asjad, mille müügi piiramise vajadust ei osata tavaolukorras ette näha. Samuti ei saa riigi
julgeoleku ja põhiseadusliku korra kaitset tagada üksnes jaemüügi piiramisega. Kui eesmärk on
vältida teatud kaupade kiiret läbimüüki ja nendega spekuleerimist või nende kättesaadavust
elanikkonnale, tuleb võimaldada ka nende hulgimüügi piiramist. Selleks, et asju jaguks kõigile
isikutele või vastupidi, nende kättesaadavus oleks võimalikult piiratud, on ette nähtud, et
piirangu kehtestamisel võib vallasasjade müügile seada lisaks koguselistele ja hinnaga seotud
piirangutele ka muid vajalikke tingimusi. Sellisteks tingimusteks võivad olla näiteks piirangud
müügi aja, viisi ja isikute gruppide kohta, kellele teatud liiki vallasasju müüa võib.
§ 62. Streikide ja töösulgude keelamine
Paragrahv 62 sätestab streikide ja töösulgude keelamise volituse. Samasisuline volitus on
sätestatud RiKSi § 20 lõikes 3 ja ErSSi § 17 lõike 1 punktis 5. Paragrahviga 62 ei sätestata uut
põhiõiguste ja -vabaduste piiranguvolitust. Vabariigi Valitsus võib erakorralise või
sõjaseisukorra ajal keelata streigid ja töösulud või keelata nende korraldamise sõltumata
asutusest ja organisatsioonist, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas
põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava ohu tõrjumiseks.
Eelnõu sätestab streikide ja töösulgude keelamise erakorralise või sõjaseisukorra ajal, lähtudes
ajaloolisest kogemusest, et streike ja töösulgusid võib nii konventsionaalne kui ka teatud
juhtudel mitteriiklik vastane (paramilitaarne terroristlik ühendus) kasutada
hübriidsõjavahendina riigi kaitsevõime õõnestamiseks. Kriitilise tähtsusega majandusharude,
näiteks toiduainete tootmine, korrapärane toimimine on kriisiolukorra lahendamise seisukohalt
suure tähtsusega. Sellest johtuvalt on eelnõu §-s 62 sätestatud piirava meetme kohaldamine
proportsionaalne meede, et kindlustada kriisiolukorra lahendamist. Ulatusliku piirangu esmane
tingimus on vajadus lahendada erakorraline või sõjaseisukord, sealhulgas on piirav meede
vajalik põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava ohu tõrjumiseks. Ohu olemusest
tingituna võib olla oluline erinevate ühiskonnaliikmete aktiivne osalus selle tõrjumises, muu
hulgas oma tavapäraseid tööülesandeid täites.
22.05.2025
167
§ 63. Teabe levitamise keelamine
Paragrahvis 63 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võib erakorralise
või sõjaseisukorra ajal keelata teabe sõnas, trükis, pildis või muul viisil levitamise, kui see on
vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
Võrreldes ErSSi § 17 lõike 1 punktiga 7 ning RiKSi § 20 lõikega 6, mis reguleerivad teatud
sisuga teabe massiteabevahendites edastamise piiramist, on eelnõus loobutud teabe edastamise
sidumisest konkreetse (massiteabe)vahendiga. Tehnoloogia kiire areng ja selle erinevate
avaldumisvormide paljususe suurenemine toob kaasa pidevalt uute infoedastusvahendite
kasutuselevõtu, mistõttu lähtutakse eelnõus tehnoloogianeutraalsest reguleerimisviisist.
Tehnoloogianeutraalset regulatsiooni toetab ka EL. Tehnoloogilise vahendi nimetamine
õigusaktis võib olla vajalik siis, kui seadusandja soovib erisuguseid tehnoloogiavahendeid
reguleerida erinevalt. Teabe levitamise ja edastamise piiramisel ei ole vajalik
tehnoloogiavahendeid eristada. See, kas teabe levitamiseks kasutatakse meediateenuseid,
veebi- või trükiajakirjandust, ei ole primaarne. Igasugust teavet, mida levitatakse sõnas, trükis,
pildis või muul viisil ja mis seab ohtu kriisiolukorra lahendamise, võib piirata.
Teabe levitamise piiramisega riivatakse isikute informatsioonivabadust (PSi § 44) ja
väljendusvabadust (PSi § 45), aga ka ettevõtlusvabadust (PSi § 32). PSi §-st 130 tulenevalt on
riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise eesmärgil erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
õigustatud informatsiooni- ja väljendusvabaduse täiendav piiramine. Tänu laialdasele tehniliste
seadmete levikule ei ole info edastajateks enam üksnes meediateenuste pakkujad, vaid ka kõik
isikud ehk kontroll edastatava teabe üle on muutunud mitmekülgseks. Interneti ekspansiivne
levik on suurendanud sotsiaalmeedia osatähtsust ning muutnud selle üheks peamiseks
kommunikatsioonivahendiks, mis võimaldab informatsiooni levitada, edastada ja vahetada ning
omavahel suhelda sõltumata geograafilisest asukohast kiiremini kui kunagi varem. Võttes
arvesse kõiki sõjalisi ja mittesõjalisi ründeid, võib riigi julgeolekut ähvardava ohu korral tõusta
päevakorda avalikult levitatava teabe piiramise vajadus. Teatud põhiseaduslikku korda,
territoriaalset terviklikkust või riiklikku iseseisvust ja sõltumatust ähvardava kriisi korral võib
see olla väga vajalik. Peamised eesmärgid on sellisel juhul järgmised:
• varjata riigi, sh relvajõudude tegevust vastase eest;
• tõkestada vaenulikku mõjutustegevust ning Eesti Vabariigi vastast kihutustööd;
• säilitada rahva kaitsetahet kui üht võitlusvõime komponenti.52
Tüüpnäide sellisest teabest on pildi või teksti abil edastatav teave Kaitseväe üksuste või
sõidukite liikumise ja paiknemise kohta, selleks võib aga olla ka näiteks teave riigi julgeoleku
seisukohalt oluliste ehitiste või maa-alade (sh kriisiolukorraks vajalike objektide), nende
seisundi või turvameetmete kohta.53
Piirangut tasakaalustab oluline avalik huvi tagada riigi julgeolek ja põhiseaduslik kord. Säte
piirab proportsionaalselt isiku õigust teabe vabale levitamisele, kuna piirangut saab kehtestada
vaid erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, mis seob meetme kohaldamise riigi
eksistentsiaalse ohuga.
52 Margit Gross. Analüüs „Meediateenuste ja sideteenuste piiramine avaliku julgeoleku ja avaliku korra kaitseks“,
2017, lk 7. 53 Peeter Papstel. Analüüs „Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete ühtlustamine riigi julgeoleku tagamise
eesmärgil“, 2017, lk 65.
22.05.2025
168
Intensiivselt põhiõigusi riivavate meetmete kehtestamine tuleks otsustada võimalikult kõrgel
täidesaatva riigivõimu tasandil. Kirjeldatud meede on üks selliseid, mistõttu on meetme
kehtestajaks Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi. Piirangu kehtestamise õiguse saab
Vabariigi Valitsus volitada sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eelnimetatud valitsusasutusele,
kui see on vajalik meetme kiireks rakendamiseks. Lõikes 2 sätestatakse, et Vabariigi Valitsuse
volitusel võib erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi keelata teabe
levitamise üksnes juhul, kui teabe levitamisega kaasneb oht avalikule korrale või oht riigi
julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamisele (sellega mh kitsendatakse võrreldes
riigikaitseseaduse eelnõuga54 oluliselt Vabariigi Valitsuse õigust volitada kõnesoleva piirava
meetme kohaldamist mistahes kompetentsele haldusorganile).
Eelnõu jätab meetme kohaldajale õiguse määrata, millise sisuga (millist liiki) ja milliste
vahendite kaudu levitatavat teavet piiratakse (valikudiskretsioon). Piirangu adressaate ei ole
normis otsesõnu nimetatud, kuid normi eesmärgist on adressaatide ring tuletatav –
massiteabevahendite valdajad ja massiteabevahendajad ning muud teabevaldajad.
Proportsionaalsuse tagamiseks tuleb igal üksikjuhul eraldi hinnata, millise isiku ja millise teabe
levitamine on ohtlik ning vajab piiramist.
Kaalutlusõiguse jätmine meetme kohaldajale on õigustatud, sest see, millist teavet on vaja
täpsemalt piirata, on seotud iga kord konkreetse ohu ja selle ulatusega. Võttes arvesse
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja
Kaitseväe pädevust, seatakse lõikega 2 nende valitsusasutuste valikudiskretsioonile ka ulatus.
Vabariigi Valitsuse volitatud pädev valitsusasutus saab keelata erakorralise või sõjaseisukorra
lahendamise eesmärgil teabe levitamise, kui teabe levitamisega kaasneb oht avalikule korrale
või oht riigi julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamisele. Lähtuvalt muutuvatest, kuid eelkõige
praegustest julgeolekuohtudest võib riigil olla vajadus piirata väga erinevat liiki teavet. Oluline
on seejuures, et piirangu seadmise eesmärk saab olla üksnes erakorralise või sõjaseisukorra
lahendamise vajadus. Samuti tuleb rõhutada, et meetme kohaldamisel peab Vabariigi Valitsus
või tema volitatud (eespool nimetatud) valitsusasutus juhinduma eelnõu §-s 43 sätestatud
põhimõtetest:
1) kohaldada võib mitmest sobivast ja vajalikust meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust
eeldatavalt kõige vähem kahjustab;
2) kohaldada võib ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega
taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ja
3) meedet võib kohaldada vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam
võimalik saavutada.
§ 64. Meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise piiramine
Paragrahvis 64 sätestatakse Vabariigi Valitsusele või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ja Kaitseväele õigus
erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult meediateenuse
osutamine ja ajakirjandusväljaande väljaandmine, kui see on vajalik erakorralise või
sõjaseisukorra lahendamiseks.
54 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/94bd4697-41b5-4e9f-80f1-bda86715146e/Riigikaitseseadus;
vt eelnõu § 44.
22.05.2025
169
Säte on sarnane ErSSi § 17 lõike 1 punktiga 8 ning RiKSi § 20 lõikega 7, mis reguleerivad
meediateenuste osutamise ning ajakirjandusväljaande väljaandmise piiramist. Täpsustatud on
üksnes piirava meetme kohaldamise tingimusi.
Säte seondub osaliselt eelnõu §-ga 63 (vt eelnõu § 63 selgitus), kuid piirangu ulatus ja
intensiivsus on suurem, kuivõrd piirang puudutab vabameediat, mis on demokraatliku
õigusriigi alustalasid ja üks olulisi tunnuseid. Sarnaselt eelnõu §-ga 63 riivab meediateenuse
osutamise ja ajakirjandusväljaannete väljaandmise piirang informatsioonivabadust (PSi § 44)
ja väljendusvabadust (PSi § 45), aga ka ettevõtlusvabadust (PSi § 32). Väljendus- ja
informatsioonivabadus on demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi ning aluseks mitmete
teiste põhiõiguste ja -vabaduste realiseerimisele. Adekvaatselt ja vabalt toimiva avaliku elu
ning seda peegeldava meedia eeldus on üldine, vaba ja hästitoimiv väljendusvabadus ehk
sõnavabadus ja informatsioonivabadus. Teisalt jõuavad meediateenuste vahendusel maailmas
toimuvad sündmused, ideed ja arvamused kiiresti ja vahetult inimesteni. Meedia vahendab
meile informatsiooni ja kirjeldusi olukordadest, mida me isiklikult ja vahetult ei oma ega koge.
Meediateenuste ja ajakirjanduse kaudu saab mõjutada inimeste käitumist, hoiakuid ja väärtusi,
mistõttu kasutavad osalised, kelle eesmärk on levitada valitsus- ja riigivastaseid ideid ja
arvamusi ning mõjutada elanikkonda, sh õhutada vaenu, erinevaid
kommunikatsioonimeediumeid oma eesmärkide elluviimiseks. Nüüdisaegses infoühiskonnas
on traditsiooniliste meediakanalitele (televisioon, raadio, ajalehed jne) osatähtsus vähenemas,
kuid mitte kadunud. Riivet õigustab sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra
väljakuulutamisest tulenevate riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude
tõrjumise vajadus. Otsuse tegemisel tuleb lähtuda ohuhinnangutest ning põhiõiguste ja -
vabaduste piiramise üldpõhimõtetest, nagu kohasus, vajalikkus, proportsionaalsus,
eesmärgipärasus. Meediateenuste piiramisel ei saa kõrvale kalduda PSi §-s 45 sätestatud
nõudest, et Eestis ei ole tsensuur lubatud.
Meetme kohaldajaks on Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi. Eelnõu jätab
Vabariigi Valitsusele ja eespoolt nimetatud volitatud valitsusasutusele kaalutlusruumi hinnata
erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal konkreetset ohtu, selle tinginud asjaolusid ning
vajadust väljendus- ja informatsioonivabadust piirata. Võttes arvesse Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja Kaitseväe pädevust,
seatakse lõikega 2 nende valitsusasutuste valikudiskretsioonile ka ulatus. Vabariigi Valitsuse
volitatud pädev valitsusasutus saab keelata erakorralise või sõjaseisukorra lahendamise
eesmärgil teabe levitamise, kui teabe levitamisega kaasneb oht avalikule korrale või oht riigi
julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamisele. Sarnaselt eelmise paragrahviga kitsendatakse
võrreldes riigikaitseseaduse eelnõuga55 oluliselt Vabariigi Valitsuse õigust volitada kõnesoleva
piirava meetme kohaldamist mistahes kompetentsele haldusorganile.
Kõik Eesti jurisdiktsiooni all tegutsevad meediateenuse osutajad peavad järgima
meediateenuste seaduse (edaspidi MeeTS) ja teistest seadustest tulenevaid nõudeid. Nõuete
rikkumise korral näevad seadused (MeeTS, HMS, KorS, VTMS, MsüS, KarS) ette vastavad
sunnivahendid ja sanktsioonid ning menetlused (ettekirjutus, sunniraha, rahatrahv,
majandustegevuse keelamine, tegevusloa peatamine ja kehtetuks tunnistamine jms).56
55 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/94bd4697-41b5-4e9f-80f1-bda86715146e/Riigikaitseseadus;
vt eelnõu § 44. 56 Margit Gross. Analüüs „Meediateenuste ja sideteenuste piiramine avaliku julgeoleku ja avaliku korra kaitseks“,
2017, lk 50.
22.05.2025
170
ELi audiovisuaalteenuste direktiivi muutvast ELi direktiivist (edaspidi direktiiv 2018/1808)
ülevõetud normid jõustusid Eesti riigisiseses õiguses 09.03.2022. a.57 Audiovisuaalteenuste
direktiivi üks keskseid põhimõtteid ELi tasandil on olnud tagada teisest liikmesriigist pärineva
audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus, mida saab piirata sihtriik
vaid erandjuhtudel.58 Direktiivi 2018/1808 ülevõtmiseks tehti vajalikud korrektuurid
riigisiseses õiguses peamiselt MeeTS-is (samuti ERHS-is, ESS-is, RekS-is ja RLS-is).59
MeeTS-ist ei tulene erivolitust, mis lubaks piirata kõiki meediateenuseid avaliku korra või riigi
julgeoleku kaitseks. MeetS-i §-s 51 on sätestatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile
õigus teha taasedastamise lõpetamise ettekirjutus, kui teisest ELi liikmesriigist pärit
audiovisuaalmeedia teenus (ka väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenus ja
teisest riigist pärit raadioprogramm) kahjustab ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku
ja riigikaitse tagamist. Oluline on seejuures, et rikkumise korral tuleb järgida konkreetseid
protseduurireegleid (vt MeetS-i § 51 lõiked 2–4).
Direktiivides ei ole sätestatud piirangute seadmise aluseid, kui riigis on põhiseaduslikku korda
ähvardava ohu korral kehtestatud erakorraline seisukord või riigi vastu suunatud agressiooni
korral sõjaseisukord. See on põhjendatav ka liikmesriikide ainupädevusega riigi julgeoleku ja
turvalisuse tagamisel.60 Eelnõuga sätestatakse sarnaselt ErSSi § 17 lõike 1 punktiga 8 ning
RiKSi § 20 lõikega 7 alused meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise
piiramiseks erakorralise ja sõjaseisukorra ajal.
Piiravate meetmete kohaldamisel tuleb arvestada haldusmenetluse põhimõtetega. Seejuures
peab piirangu kohaldamisel olema vältimatu vajadus (meetme eesmärgipärasuse ja
proportsionaalsuse tagamine). Sarnaselt eelmise paragrahvi juures selgitatuga, peab ka siin
Vabariigi Valitsus või tema volitatud pädev valitsusasutus juhinduma eelnõu §-s 43 sätestatud
põhimõtetest:
1) kohaldada võib mitmest sobivast ja vajalikust meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust
eeldatavalt kõige vähem kahjustab;
2) kohaldada võib ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega
taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ja
3) meedet võib kohaldada vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam
võimalik saavutada.
Piirangu adressaate ei ole normis otsesõnu nimetatud, kuid normi eesmärgist on adressaatide
ring tuletatav – meediateenuse osutajad ja ajakirjandusväljaande väljaandjad.
Näiteks sõjaseisukorra ajal toimub üldjuhul riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise viimane faas
või juba riigi sõjaline kaitsmine, mistõttu võib mitmesuguse teabe avalikustamine kahjustada
nii sõjalist kaitset kui ka teisi samavõrd olulisi riigikaitse põhisuundi (nt siseturvalisuse või
elutähtsate teenuste toimimise tagamine). Niisamuti võib näiteks osutuda vajalikuks
anarhistliku iseloomuga ja mobilisatsiooni takistamisele üleskutsuva ajakirjandusväljaande
kättesaadavuse piiramine, samuti konventsionaalse vastase seisukohti ja tegevust õigustava
meediakanali tegevuse peatamine.
57 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4ba650d7-565f-425c-960b-2ed72b05857c/ 58 Margit Gross. Analüüs „Meediateenuste ja sideteenuste piiramine avaliku julgeoleku ja avaliku korra kaitseks“,
2017, lk 50. 59 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4ba650d7-565f-425c-960b-2ed72b05857c/ 60 Euroopa Liidu lepingu artikli 4 punkt 2. Kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.C_.2016.202.01.0001.01.EST
22.05.2025
171
§ 65. Infoühiskonna teenuste piiramine
Paragrahvis 65 sätestatakse Vabariigi Valitsuse või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ja Kaitseväele õigus
erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult infoühiskonna teenuse
osutamine, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
Eelnõus kasutatakse infoühiskonna teenuse mõistet infoühiskonna teenuse seaduse (edaspidi
InfoTS) § 2 punkti 1 tähenduses. Infoühiskonna teenus on teenus, mida osutatakse majandus-
või kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul andmeid töödeldakse,
säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud
elektrooniliste vahendite abil, kusjuures osapooled ei viibi üheaegselt samas kohas.
Infoühiskonna teenus peab olema täielikult üle kantud, edastatud ja vastu võetud elektrooniliste
sidevahendite abil. Infoühiskonna teenus ei ole faksi ega telefonikõne abil edastatud teenus ega
televisiooni- või raadioteenus.
Praktikas on meede vajalik põhjusel, et esineda võib veebilehti või uudiseportaale, mis ei ole
MeeTS §-i 4 mõttes. Ajakirjandusväljaannet ei ole ka üheski õigusaktis defineeritud.
Veebilehtede piiramiseks julgeolekukaalutlustel täiendati 2022. a InfoTSi §-ga 131, mis
võimaldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil piirata infoühiskonna teenust (nt
uudiseportaal või muu veebileht või rakendus), kui selle kaudu üldsusele levitatud teabega
kihutatakse vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele kodakondsuse, etnilise päritolu,
keele, usutunnistuse või muude PSi §-s 12 nimetatud asjaolude tõttu, õhutatakse sõda või
õigustatakse sõjakuritegusid ning kui see on vajalik riigi julgeoleku tagamiseks. InfoTSi § 131
seob veebilehe piiramise seega kahe eeldusega:
1) selle kaudu üldsusele levitatud teabega kihutatakse vihkamisele, vägivallale või
diskrimineerimisele kodakondsuse, etnilise päritolu, keele, usutunnistuse või muude Eesti
Vabariigi põhiseaduse §-s 12 nimetatud asjaolude tõttu, õhutatakse sõda või õigustatakse
sõjakuritegusid;
2) see on vajalik riigi julgeoleku tagamiseks.
Arvestades mh InfoTSi §-s 131 sätestatud eeldusi, võimaldab see meede Vabariigi Valitsusel
või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil, Politsei- ja Piirivalveametil,
Kaitsepolitseiametil ja Kaitseväel otsustada piirata lisaks meediateenustele eelnõu § 64 alusel
ka veebilehtede jms -portaalide (mida ei saa käsitada meediateenusena) kaudu teabe levitamist,
kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. Vabariigi Valitsuse volitatud
pädev valitsusasutus saab keelata erakorralise või sõjaseisukorra lahendamise eesmärgil
infoühiskonna teenuse osutamise üksnes ulatuses, mis ohustab avalikku korda või riigi
julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamist (lõige 2).
Infoühiskonna teenuse piirang riivab samamoodi informatsioonivabadust (PSi § 44) ja
väljendusvabadust (PSi § 45), aga ka ettevõtlusvabadust (PSi § 32; vt selgitust eelmise
paragrahvi juures). Sarnaselt eelmise paragrahvi juures selgitatuga, peab ka siin Vabariigi
Valitsus või tema volitatud valitsusasutus juhinduma eelnõu §-s 43 sätestatud põhimõtetest:
1) kohaldada võib mitmest sobivast ja vajalikust meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust
eeldatavalt kõige vähem kahjustab;
2) kohaldada võib ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega
taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ja
22.05.2025
172
3) meedet võib kohaldada vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam
võimalik saavutada.
§ 66. Teabele juurdepääsu piiramine
Paragrahvis 66 sätestatakse Vabariigi Valitsuse või tema volitatud valitsusasutuse õigus
erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata juurdepääsu teabele, mida avaliku teabe seaduse
alusel ei või tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui see on vajalik
erakorralise ja sõjaseisukorra lahendamiseks. Tuleb arvestada, et selle paragrahvi alusel ei või
automaatselt piirata juurdepääsu kogu avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) §-s 36 loetletud
teabele, vaid sarnaselt muude piiravate meetmetega tuleb ka siin arvestada eelnõu §-s 44
sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ning hinnata piirangu seadmisel iga AvTSi §-s 36
loetletud teabe liiki eraldi.
Säte on sarnane ErSSi § 17 lõike 1 punktiga 16, mis võimaldab põhiseaduslikku korda
ähvardava ohu kõrvaldamiseks keelata valitsusasutustel ja kohaliku omavalitsuse organitel
teatud liiki informatsiooni andmise. Eelnõuga on ErSSis sätestatud meedet uuendatud lähtuvalt
eelnõu üldpõhimõtetest ja AvTSist.
Teabe edastamise piirang riivab informatsioonivabadust (PSi § 44), mis on ilma
seadusereservatsioonita põhivabadus. PSi §-st 130 tulenevalt on riigi julgeoleku ja avaliku
korra tagamise eesmärgil erakorralise ja sõjaseisukorra ajal õigustatud PSi §-st 44 tuleneva
informatsioonivabaduse täiendav piiramine. Eelnõu § 67 järgi võib teabe edastamist täiendavalt
piirata üksnes erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui see on vajalik kriisiolukorra
lahendamiseks, sealhulgas riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu
tõrjumiseks.
Meedet võib kohaldada Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus.
AvTS reguleerib avalikule teabele juurdepääsu ning avalikule teabele piiratud juurdepääsu
kehtestamist teabe asutusesiseks kasutamiseks tunnistamisega. AvTSi § 35 lõigetes 1 ja 2 ning
§-s 36 on vastavalt reguleeritud, millist teavet peab, võib ning ei tohi asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teabeks (edaspidi AK teave) tunnistada. AvTSi § 35 lõike 1 punktide 3–
62 ja 9 alusel tuleb AK teabeks tunnistada mitmesugust teavet, mille avalikuks tulek võib
ohustada riigi julgeolekut.61 Samas AvTSi § 36 loetelus võib olla riigi julgeoleku seisukohalt
tundlikku teavet, mida ei või avalikustada nimelt suurema ohu ajal, mille realiseerumine tingib
erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamise. Eriti ohtlik riigi julgeolekule võib olla
avalikustada §-s 36 loetletud andmeid, mis võivad näiteks sõjaseisukorra ajal anda vaenulikule
välisriigile teavet Eesti riigi suutlikkuse, varude ja vahendite, aga ka elanikkonna kohta. Näiteks
§ 36 lõike 1 punktides 1–3 ja 9 nimetatud avaliku arvamuse küsitluse tulemused, üldistatud
statistilised ülevaated, majandus- ja sotsiaalprognoosid, dokumendid riigi, kohaliku
omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamise ning
eelarvest makstud tasude ja hüvitiste kohta.62
61 Eelnõu rakendamiseks muudetakse ka AvTSi, milles sätestatakse alused kriisiolukorraks valmistumist või selle
lahendamist puudutava teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamiseks. 62 Peeter Papstel. Analüüs „Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete ühtlustamine riigi julgeoleku tagamise
eesmärgil“, 2017, lk 60.
22.05.2025
173
Eelnõuga luuakse eraldiseisev alus, mis võimaldab AvTSi §-s 36 nimetatud teabe tunnistada
AK teabeks lähtuvalt erakorralise või sõjaseisukorra lahendamise, sealhulgas riigi julgeolekut
või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumise vajadustest.
§ 67. Sidevahendite kasutamise piiramine
Paragrahvi 67 järgi võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus erakorralise või
sõjaseisukorra ajal piirata sidevahendite kasutamist, kui see on vajalik erakorralise või
sõjaseisukorra lahendamiseks.
Sidevahendite kasutamise piiramine on Vabariigi Valitsuse pädevuses, kuivõrd meetme
kohaldamise tagajärjed võivad olla äärmiselt ulatuslikud ning piiranguga hõlmatud adressaatide
ring peaaegu terve ühiskond. Sidevahendite kasutamise pidev kasv nüüdisaja ühiskonnas on
muutunud mobiiltelefonid selliseks vahendiks, millega inimesed tagavad igapäevaelus oma
esmavajadused. Olukorras, kus mobiiltelefone kasutatakse ka näiteks pangatoimingute
tegemiseks, võib sidevahendite piiramine seada ohtu ka riigi majanduse toimimise. Seetõttu
peab sidevahendite kasutamise piirang olema piisavalt kaalutud ning kaudne negatiivne mõju
majandusele ja isikute igapäevaelule peab olema palju väiksem kui kahju, mida piiranguga
välditakse. Sätte mõtte kohaselt võib sidevahendite kasutamist piirata vaid juhul, kui see on
vajalik erakorralise või sõjaseisukorra ajal selle lahendamiseks, sealhulgas riigi julgeolekut või
põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks. Näiteks olukorras, kus sidevahendite
vahendusel levitatakse teavet, mis ohustab riigi sõjalist kaitsmist või riigi julgeolekut (või on
alust seda arvata).63
Vabariigi Valitsusele on antud võimalus volitada meedet kohaldama valitsusasutuse, kui ta seda
mõistlikuks ja vajalikuks peab (vt eelnõu § 42). Näiteks võib Vabariigi Valitsus volitada
otsustamise PPA-le või sõjaseisukorra ajal Kaitseväele.
ESS kui elektroonilise side valdkonna üldseadus ja KorS kui korrakaitse valdkonna üldseadus
sidevahendite piiramise aluseid ette ei näe. Sidevahendite kasutamise piirangud on spetsiifilised
lähtudes konkreetsest valdkonnast. Näiteks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse
§ 2611 lõike 4 järgi väljasaatmiskeskuse juhataja volitatud väljasaadetava kirjavahetust,
telefonikõnesid ja muude sidevahendite kasutamist piirama, kui see võib ohustada
väljasaatmiskeskuse sisekorda või takistada väljasaatmise täideviimist. Vangistusseaduse ja
selle alusel antud vangla sisekorraeeskirja kohaselt on kinnipeetaval keelatud vanglas
mobiiltelefonid ning muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas
raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta.64
Sidevahendite kasutamise piirang riivab informatsioonivabadust (PSi § 44) ja
väljendusvabadust (PSi § 45). PSi §-st 130 tulenevalt on riigi julgeoleku ja avaliku korra
tagamise eesmärgil erakorralise ja sõjaseisukorra ajal õigustatud informatsioonivabaduse ja
väljendusvabaduse täiendav piiramine. Sidevahendite kasutamise piiramist ei saa samastada
sideteenuste piiramisega, sest sidevahend on defineerimata õigusmõiste, mida tuleb määratleda
selle tavatähenduses. Eesti keele seletava sõnaraamatu ja Sõnaveebi65 kohaselt on sidevahend
(tehniline) vahend sidepidamiseks (arvuti, raadio, faks, televiisor, telefon, aga ka trükis).
63 Peeter Papstel. Analüüs „Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete ühtlustamine riigi julgeoleku tagamise
eesmärgil“, 2017, lk 65. 64 Margit Gross. Analüüs „Meediateenuste ja sideteenuste piiramine avaliku julgeoleku ja avaliku korra kaitseks“,
2017, lk 114. 65 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/sidevahend/1
22.05.2025
174
Sidevahendite piirangu adressaatide ring hõlmab eelnõu kohaselt küll peaaegu tervet
ühiskonda, kuid konkreetse piirangu seadmisel on Vabariigi Valitsusel või tema volitatud
valitsusasutusel kohustus määrata täpsemalt adressaatide ring ning muud olulised piirangu
tingimused, näidates ära piirava meetme rakendamise kaalutlused ning tagades meetme
proportsionaalsuse. Üldjuhul on meetme adressaadiks sidevahendite lõppkasutajad, kuid eelnõu
ei välista piirangute kehtestamist ka sideettevõtjale.
Eelnõu ei täpsusta, milliste sidevahendite kasutamist on õigus piirata ja millisel viisil. Vabariigi
Valitsusele on põhjendatult antud volitus otsustada, milliste sidevahendite kasutamist on vaja
piirata. Konkreetse tehnoloogilise vahendi nimetamine seaduses ei taga hübriidohtudega
võitlemisel vajalikku õiguslikku paindlikkust.
§ 68. Sõnumisaladuse õiguse piiramine
Lõiked 1 ja 2 annavad julgeolekuasutusele ning Vabariigi Valitsuse volitusel Politsei- ja
Piirivalveametile ning Kaitseväele sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra ajal volituse
otsustada piirata isiku õigust tema poolt või temale posti, telefoni või muul üldkasutataval teel
edastatava sõnumi saladusele lõikes 2 nimetatud toimingutega, kui see on erakorralise või
sõjaseisukorra lahendamiseks vältimatult vajalik. Vabariigi Valitsus võib selle meetme
kohaldamise üle otsustamise volitada ka politseiasutusele ehk PPA-le või Kaitseväele.
Julgeolekuasutused võivad erakorralise või sõjaseisukorra ajal kohaldada meedet ilma
Vabariigi Valitsuse volituseta, arvestades, et julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk on tagada
riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise
abil (JASi § 2 lõige 1). See tähendab, et lisaks JASis sätestatud samasisulise meetme
kohaldamise alusele (vt JASi § 25 lõige 2, mille alusel võib julgeolekuasutus kuriteo
tõkestamiseks piirata isiku õigust sõnumi saladusele, kui on olemas piisavad andmed
ettevalmistatava või toimepandava kuriteo kohta) antakse eelnõuga eriolukorra või
sõjaseisukorra ajal julgeolekuasutusele täiendav seaduses sätestatud alus sõnumisaladuse
õiguse piiramiseks, kui see on erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks vältimatult
vajalik. Seega on julgeolekuasutuste tegevuse vaates oluline rõhutada, et eelnõus sätestatud
piirava meetme kohaldamise alus ja eesmärk erineb JASis samasisulise meetme alusest ja
eesmärgist ning seda peab julgeolekuasutus erakorralise või sõjaseisukorra ajal toimingute
tegemisel (samuti toiminguks halduskohtu loa taotlemisel) arvestama.
Kehtivas õiguses on volitused sõnumisaladuse õiguse piiramiseks antud vaid JASis kahele
julgeolekuasutusele (Kaitsepolitseiametile ja Välisluureametile) nende ülesannete täitmiseks
ning KrMSis PPA-le kui jälitusasutusele, st suhteliselt piiratud eesmärgil. Erakorralise ja
sõjaseisukorra tingimustes võib osutuda möödapääsmatult vajalikuks kasutada ka Kaitseväe
vastavaid ressursse. Kehtivas õiguses ei ole piisava selgusega arvestatud PPA või Kaitseväe
võimalustega, mis on tavaolukorras mõeldud PPA puhul jälitusteabe hankimiseks raske
kuritegevuse tõkestamisel ning Kaitseväe puhul teabe hankimiseks väljaspool Eesti Vabariigi
territooriumi asuva konventsionaalse vastase või missioonil viibiva Kaitseväe üksust ohustava
teguri kohta. Samas võivad PPA ning Kaitseväe käsutuses olevad vahendid osutuda
märkimisväärseks abiks kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku teabe kogumisel erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal. Seega võimaldab eelnõu säte nii Kaitseväel kui ka PPA-l sarnaselt
julgeolekuasutusega reageerida sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal operatiivselt riigi
julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavatele ohtudele. Meede võimaldab paindlikumalt
kasutada legitiimse eesmärgi saavutamiseks ehk kriisiolukorra lahendamiseks riigiasutuste
22.05.2025
175
käsutuses olevaid kõiki vahendeid. Nii Kaitsevägi kui ka PPA saavad aga seda meedet kohalda
erinevalt julgeolekuasutustest üksnes Vabariigi Valitsuse volitusel.
Meetme rakendamisel riivatakse õigust sõnumisaladusele. PSi §-ga 43 tagatud õigus
sõnumisaladusele hõlmab kõiki sõnumite edastamise viise ja juhtumeid. Erandeid võib kohtu
loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks. Selle riive
legitiimseks eesmärgiks võib pidada muu hulgas riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra
kaitset, mis kehtivas õiguses avaldub JASi §-st 4 tulenevalt kuritegude tõkestamises.
PSi § 130 alusel võib erakorralise ja sõjaseisukorra ajal seada riigi julgeoleku ja avaliku korra
kaitse eesmärgil täiendavaid piiranguid sõnumisaladusele. Eelnõu § 68 lõikes 1 sätestatud
meede on sobiv selle eesmärgi saavutamiseks, sest sõnumisaladuse õiguse piiramine, kui see
on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, aitab tõhustada riigi julgeoleku kaitset sõjaseisukorra
või erakorralise seisukorra ajal. Meedet tuleb abstraktselt, st mitte konkreetsetest asjaoludest
lähtuvalt hinnatuna pidada vajalikuks, sest puuduvad alternatiivsed abinõud, mis oleksid
sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra ajal kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku teabe
hankimiseks sama tõhusad. Meedet on võimalik rakendada üksnes erakorralise või
sõjaseisukorra ajal, st juhtudel, kui tegemist on kogu ühiskonda ähvardava olukorraga ning
olukorda ei ole õnnestunud lahendada tavapäraste meetmetega.
PPA puhul tuleb silmas pidada veel järgmist. Sarnaselt julgeolekuohtude ennetamisega ei ole
kriisiolukorra lahendamiseks vajalikku politseiasutuse tegevust võimalik ammendavalt siduda
ennetavate kuritegude kataloogiga. Praktikas tähendab see siiski, et esineb piisavalt andmeid
KarSi §-des 89–93, 95–97, 99, 1001, 101–104, 106–108, 110–112, 231–239, 241–244, 246–
247, 250–251, 254, 255–256, 258, 259, 263 ja 274 sätestatud kuritegude ettevalmistamise või
toimepanemise kohta, mis annaks aluse kohaldada sõnumisaladust piiravat meedet, kuigi need
tegevused ei ole veel jõudnud karistusõiguslikult karistatavasse ettevalmistamise staadiumisse.
Lisaks on eelnõu säte sarnaselt JASi §-ga 4 suunatud loetletud kuritegude ennetamisele, mitte
tõendite kogumisele. Loetletud kuriteokoosseisud on need, mis ohustavad otseselt riigi
suveräänsust, põhiseaduslikku korda ning elanikkonna turvalisust.
Lõigetes 2 ja 3 on eraldi esitatud toimingud, mida pädev asutus võib teha lõikes 1 sätestatud
meetme rakendamisel. Lõike 2 järgi võib pädev asutus (nt Kaitsevägi) läbi vaadata
postisaadetist, pealt kuulata, pealt vaadata või salvestada elektroonilise side võrgu kaudu
edastatavat sõnumit või muud teavet ning pealt kuulata, pealt vaadata või salvestada muul viisil
edastatavat teavet. Lõike 3 kohaselt on sama paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud
toimingu (nt pealtkuulamine) tegemisel lubatud varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse,
piirdega alale või arvutisüsteemi juhul, kui see on vältimatult vajalik toimingu eesmärgi
saavutamiseks. Sarnased toimingud on lubatud julgeolekuasutusele JASi § 25 lõike 3 ja § 26
lõike 3 punkti 5 alusel. PPA teeb sarnaseid toimingud jälitustegevuses KrMSi § 1263 lõigetes 2
ja 6 sätestatud alusel.
ErSSi § 20 lõike 3 punkt 6 annab sisekaitseülemale õiguse rakendada piiranguid nende isikute
õigusele posti, telegraafi või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele, kelle
suhtes on alust arvata, et nad oma tegevusega ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda. Seega ei
looda eelnõuga uut piiravat meedet. Eelnõu § 68 lõige 1 on ErSSi § 20 lõike 3 punkti 6 volitust
täpsustav norm. Meetme kohaldajate ring on piiratud nende asutustega, kes täidavad
kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks selliseid ülesandeid, mille tulemuslikuks täitmiseks on
sõnumisaladuse õiguse piiramine vältimatult vajalik.
22.05.2025
176
Meetme rakendamisel riivatakse ka PSi §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele ja §-s 33
sätestatud õigust kodu puutumatusele. Nimetatud õigusi tohib muu hulgas piirata avaliku korra,
teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
PSi § 130 alusel võib erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal seada riigi julgeoleku ja
avaliku korra kaitse eesmärgil täiendavaid piiranguid kodu, perekonna- või eraelu
puutumatusele. Meede on sobiv selle eesmärgi saavutamiseks, sest kodu, perekonna- või eraelu
puutumatuse piiramine, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, aitab saavutada riigi
julgeoleku kaitset sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra ajal. Meedet tuleb abstraktselt, st
mitte konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt hinnatuna pidada vajalikuks, sest puuduvad
alternatiivsed abinõud, mis oleksid sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra lahendamiseks
vajaliku teabe hankimiseks sama tõhusad. Meedet on võimalik rakendada üksnes erakorralise
või sõjaseisukorra ajal, st juhtudel, kui tegemist on kogu ühiskonda ähvardava olukorraga ning
olukorda ei ole õnnestunud lahendada tavapäraste meetmetega. Lähtuvalt eeltoodust saab
meedet pidada eesmärgipäraseks ja proportsionaalseks.
Lõigetes 4–6 sätestatakse meedet kohaldavatele asutustele volitused rakendada eelnõus
sätestatud alusel teabe kogumisele samu meetodeid, vahendeid ja teabe kogumise korda, millest
peab lähtuma samasisulise meetme kohaldamisel asutuse põhiülesannet reguleerivas seaduses.
See tagab riigi sõjalisel kaitsmisel või põhiseadusliku korra kaitsmisel võimaluse kasutada
vastavat kompetentsi ja vahendeid omavate asutuste olemasolevaid võimeid. Nii kohaldatakse
teabe kogumisel eelnõus sätestatud alusel julgeolekuasutuse tegevusele julgeolekasutuste
seaduse §-des 211–32 sätestatut, Kaitseväe tegevusele Kaitseväe korralduse seaduse §-des 37–
40 sätestatut ning PPA tegevusele kriminaalmenetluse seadustiku §-des 1261 ja 12610–12612
ning politsei ja piirivalve seaduse §-des 751–756 jälitustoimingu tegemise kohta sätestatut.
Sealjuures peab aga arvestama eelnõu §-dest 70 ja 71 tulenevaid erisusi, mis reguleerivad
vastava meetme kohaldamiseks vajalike lubade taotlemist ja samuti nende isikute teavitamist,
kelle suhtes toiming tehti. Selle eesmärk on tagada, et sama meedet kohaldavad asutused
lähtuvad põhiõigusi riivava toimingu tegemiseks vajaliku kohtu loa taotlemisel ka ühetaolisest
korrast.
Eelnõu §-s 68 ja samuti §-s 69 sätestatu eesmärk on tagada paindlikum ja erinevate asutuste
käsutuses olevate vahendite efektiivne kasutamine sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra
ajal. Meetmeid ja selle lahendamiseks ettenähtud toiminguid on võimalik rakendada üksnes
erakorralise või sõjaseisukorra ajal, st juhtudel, kui tegemist on kogu ühiskonda ähvardava
olukorraga ning olukorda ei ole õnnestunud lahendada tavapäraste meetmetega.
Kuigi karistusseadustikus sätestatud riigi julgeolekut ohustavate kuritegude tõkestamine JASi
§ 4 mõttes on riigisiseselt KAPO ülesanne, on erakorralise või sõjaseisukorra ajal vaja arvestada
olukorraga, kus kaitsepolitseiametnikud võivad objektiivsetel põhjustel olla kaasatud
kiireloomulisemate ülesannete täitmisse teistes piirkondades. KAPO-l ei pruugi olla võimalik
täita oma ülesannet koguda teavet kriisiolukorra lahendamist ohustavate kuritegude
tõkestamiseks. Samas võib selline võimalus olla kriisipiirkonnas teiste ülesannete (näiteks
evakuatsiooni korraldamise) täitmise eesmärgil viibivatel PPA või Kaitseväe üksustel (näiteks
kaitseväeluuret teostaval struktuuriüksusel). Kriminaalpolitsei jälitusüksuste tegevus
jälitustoimingutega tõendite kogumisel ei erine olemuslikult JASi alusel tehtavast teabe
kogumisest ehk teabehankest. PPA võib jälitusasutusena vastavalt KrMSi § 1263 lõikele 1
jälgida varjatult isikut, asja või paikkonda, koguda varjatult võrdlusmaterjali ja teha
esmauuringuid, teostada varjatult asja läbivaatust ning asendada selle varjatult. Vastavalt
KrMSi § 1263 lõikele 5 on nimetatud jälitustoimingu tegemisel lubatud varjatult siseneda
hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi juhul, kui see on vältimatult
22.05.2025
177
vajalik jälitustoimingu eesmärgi saavutamiseks. Ka kaitseväeluure tugineb erinevate
luuredistsipliinide kasutamisel samadele alustele.
Tehniliste vahendite olemasolu ja varjatult informatsiooni hankimise võimaluse korral võivad
mainitud asutused täita edasilükkamatutel ja erakorralistel asjaoludel püstitatud eesmärki
koguda teavet riigi julgeolekut ohustavate kuritegude ettevalmistamise kohta, mis võib olla
oluline nii kuriteo tõkestamise kui ka hilisema tõendamise seisukohalt. Näitena võib siinkohal
tuua kriminaalpolitsei käsutuses olevad tehnilised vahendid isikute varjatud jälgimiseks, mis on
tavaolukorras kasutusel raske ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Riigi sõjalise
kaitsmise või põhiseadusliku korra kaitsmise seisukohalt oleks väär jätta kasutamata vastavat
kompetentsi ja vahendeid omavate Kaitseväe ja PPA võimeid, mis sarnanevad suurel määral
julgeolekuasutuste omadega. Volituste delegeerimisel PPA-le ning Kaitseväele tuleb lähtuda
samas ultima ratio printsiibist. Siiski annab valitsus alati hinnangu, kas meetme kohaldamine
Kaitseväe ja PPA poolt on vajalik ja kellel peaks vastav volitus olema.
Nimetatud volituse olemasolu on kriitilise tähtsusega olukorras, kus on vaja koguda teavet
näiteks vaenuliku väärinformatsiooni levitamise kohta, mis toob kaasa olukorra teravnemise
ning seeläbi ka ohu inimeste elule ja tervisele. 2014. aastal alanud Venemaa agressioon
Ukrainas on ilmekalt näidanud sõjaliste, julgeoleku- ning politseiliste meetmete samaaegse
rakendamise vajadust.
§ 69. Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramine
Lõikes 1 antakse samadel põhjendustel, mis on kirjeldatud eelmise paragrahvi juures,
julgeolekuasutusele ning Vabariigi Valitsusele volitusel Kaitseväele ja PPA-le õigus piirata
isiku kodu, perekonna- või eraelu puutumatust, kui see on erakorralise või sõjaseisukorra
lahendamiseks vältimatult vajalik. Sarnaselt eelnõu § 68 lõikega 1 võib Vabariigi Valitsus talle
antud volituse edasi delegeerida PPA-le ning Kaitseväele.
Lõikes 2 on eraldi esitatud toimingud, mida pädev asutus võib teha lõikes 1 sätestatud meetme
rakendamisel. Selle järgi võib pädev asutus varjatult jälgida isikut, asja või paikkonda, varjatult
tuvastada isiku samasuse, koguda elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite
edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või vastuvõtja isiku ja asukoha kohta
andmeid, varjatult siseneda ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse või arvutisüsteemi teabe
varjatud kogumiseks, salvestamiseks või selleks vajalike tehniliste abivahendite
paigaldamiseks ja eemaldamiseks, asja varjatult läbi vaadata ja vajaduse korral seda varjatult
muuta, rikkuda või asendada. Sarnased toimingud on lubatud julgeolekuasutusele JASi § 26
lõike 3 alusel.
Lõikes 1 nimetatud meetme rakendamisel riivatakse PSi §-s 26 sätestatud õigust eraelu
puutumatusele ja §-s 33 sätestatud õigust kodu puutumatusele. Nimetatud õigusi tohib muu
hulgas piirata avaliku korra, teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks
või kurjategija tabamiseks. PSi § 130 alusel võib erakorralise ja sõjaseisukorra ajal seada riigi
julgeoleku ja avaliku korra kaitse eesmärgil täiendavaid piiranguid kodu, perekonna- või eraelu
puutumatusele. Meede on sobiv selle eesmärgi saavutamiseks, sest kodu, perekonna- või eraelu
puutumatuse piiramine, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, aitab saavutada riigi
julgeoleku kaitset sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra ajal. Meedet tuleb abstraktselt, st
mitte konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt hinnatuna pidada vajalikuks, sest puuduvad
alternatiivsed abinõud, mis oleksid sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra lahendamiseks
vajaliku teabe hankimiseks sama tõhusad. Meedet on võimalik rakendada üksnes erakorralise
22.05.2025
178
või sõjaseisukorra ajal, st juhtudel, kui tegemist on kogu ühiskonda ähvardava olukorraga ning
olukorda ei ole õnnestunud lahendada tavapäraste meetmetega. Lähtuvalt eeltoodust saab
meedet pidada eesmärgipäraseks ja proportsionaalseks.
Sarnaselt eelnõu §-ga 68 (vt eespool antud selgitusi) on ka eelnõu § 69 eesmärk paindlikum ja
erinevate asutuste käsutuses olevate vahendite efektiivne kasutamine sõjaseisukorra ja
erakorralise seisukorra ajal. PPA ning Kaitseväe käsutuses olevad vahendid võivad osutuda
märkimisväärseks abiks kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku teabe kogumisel erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal. Sarnaselt eelnõu §-ga 68 võimaldab eelnõu § 69 Kaitseväel ja PPA-l
reageerida sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal operatiivselt riigi julgeolekut ja
põhiseaduslikku korda ähvardavatele ohtudele. Meetmeid ja selle lahendamiseks ettenähtud
toiminguid on võimalik rakendada üksnes erakorralise või sõjaseisukorra ajal, st juhtudel, kui
tegemist on kogu ühiskonda ähvardava olukorraga ning olukorda ei ole õnnestunud lahendada
tavapäraste meetmetega.
Lõigetes 3–5 sätestatakse analoogselt eelmise paragrahviga meedet kohaldavatele asutustele
volitused rakendada eelnõus sätestatud alusel teabe kogumisele samu meetodeid, vahendeid ja
teabe kogumise korda, millest peab lähtuma samasisulise meetme kohaldamisel asutuse
põhiülesannet reguleerivas seaduses, arvestades eelnõu §-dest 70 ja 71 tulenevaid erisusi (vt
eelmise paragrahvi lõigete 4–6 kohta antud selgitust).
§ 70. Sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise kord
Paragrahvis 70 sätestatakse §-de 68 ja 69 alusel sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja
eraelu puutumatuse õiguse piiramise kord.
Lõikes 1 on ette nähtud, et eelnõu § 68 lõigetes 2 ja 3 ja § 69 lõike 2 punktis 4 sätestatud
toimingute tegemiseks annab loa halduskohtu esimees või tema määratud halduskohtunik
toimingu kohaldamiseks julgeolekuasutuse, PPA või Kaitseväe põhjendatud kirjaliku taotluse
alusel. Analoogne säte on JASi § 27 lõikes 1, kus on öeldud, et sõnumi saladuse ja JASi § 26
lõike 3 punktis 5 nimetatud viisil eraelu puutumatuse õiguse piiramine on lubatud, kui
julgeolekuasutuse juht esitab halduskohtu esimehele või tema määratud halduskohtunikule
põhjendatud kirjaliku taotluse vastava loa saamiseks.
Lõikes 2 sätestatakse, et loa andmine, pikendamine ja tühistamine otsustatakse viivituseta,
kohtuistungit korraldamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise
sätete järgi. Loa pikendamise korral tuleb samuti järgida lõikes 1 esitatud tingimusi. Loa võib
anda korraga kuni kolmeks kuuks või pikendada iga kord kuni kolme kuu võrra. Analoogse
ülesehitusega sõnastus on JASi § 27 lõikes 2. Erinevalt JASis sätestatud loa kehtivuse
kahekuulisest tähtajast on eelnõu kõnealuses sättes tähtaeg kolm kuud. Selle määramisel on
lähtutud asjaolust, et vastavalt PSi §-le 129 võib erakorralise seisukorra välja kuulutada kuni
kolmeks kuuks. Arvestades erakorralise seisukorra tinginud asjaolusid ning kõnealuse meetme
kohaldamise eesmärki, on põhjendamatult ebaotstarbekas anda luba lühemaks tähtajaks ning
asuda seda erakorralise seisukorra püsimise ajal pikendama. Sõjaseisukorrale PS maksimaalselt
kehtivust ette ei näe, kuid ka sellel puhul on eelnõu koostajad näinud vajadust leida optimaalne
aeg, mille lõppedes tuleks loa pikendamise vajadust eraldi hinnata. Loa kehtivus kuni
sõjaseisukorra lõpuni (mis võib saabuda alles mitme aasta pärast) ei ole isikute põhiõiguste
kaitse seisukohalt proportsionaalne. Arvestades eelnõu eesmärki ühtlustada erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal kehtivaid tingimusi ja meetmeid, sätestatakse mõlemal juhul sama
kolmekuuline tähtaeg.
22.05.2025
179
Lõikes 3 sätestatakse, et edasilükkamatul juhul on võimalik § 68 lõigetes 2 ja 3 ning § 69 lõike
2 punktis 4 sätestatud toiminguid teha halduskohtu loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval
viisil.
Lõike 4 kohaselt esitab asutus edasilükkamatu toimingu loa aluseks oleva põhjendatud ja
taasesitamist võimaldava taotluse halduskohtu esimehele või tema määratud halduskohtunikule
esimesel võimalusel. Halduskohtu esimees või tema määratud halduskohtunik otsustab
toimingu jätkamise käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loaga. Erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal esinevad kiiret reageerimist vajavad edasilükkamatud juhud palju
sagedamini kui tavaolukorras. Üks võimalik olukord võib olla näiteks vastase poolt
kontrollitaval alal olukorra eskaleerimise eesmärgil tsiviilelanike vastu planeeritava
petterünnaku kohta (nn vale lipu kasutamine, ingl false flag operation) teabe hankimine
Kaitseväe luureüksuse poolt tehniliste vahendite abil. Sarnane olukord esineb erinevate
luuredistsipliinide abil teabe kogumisel vastasega koostööd tegevate riigireeturite ja terroristide
kohta. Nii konventsionaalse kui ka mitteriikliku vastase poolt kontrollitaval alal tegutsemine on
tsiviilstruktuuridele liialt ohtlik ning neil puudub ka vastav ettevalmistus ja varustus.
Sellises olukorras ei ole üldjuhul piisavalt aega taotleda sõnumisaladuse õiguse piiramiseks
halduskohtu luba eelnõus sätestatud korras. Eelnõu § 70 lõige 3 võimaldab edasilükkamatul
juhul, kui toimingut on vaja kohaldada kiireloomuliselt ning ei ole võimalik esitada kirjalikku
taotlust loa saamiseks, käesoleva eelnõu § 68 lõigetes 2 ja 3 ning § 69 lõike 2 punktis 4
sätestatud toiminguid kohaldada halduskohtu loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval
viisil. Toimingu kohaldamiseks pädev haldusorgan esitab loa aluseks oleva põhjendatud
taotluse halduskohtu esimehele või tema määratud halduskohtunikule esimesel võimalusel
taasesitamist võimaldaval viisil. Halduskohtu esimees või tema määratud halduskohtunik
otsustab toimingu jätkamise käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loaga.
Halduskohtule esitab taotluse pädeva asutuse juht. Selline kord võimaldab ühelt poolt
paindlikku reageerimist julgeolekuohtudele, tagades samal ajal piisava kohtuliku kontrolli
põhiõiguste piiramise üle.
Lõikes 5 sätestatakse parema õigusselguse tagamise eesmärgil sarnaselt JASi § 27 lõikega 3,
et eelnõu § 69 lõike 2 punktides 1–3 ja 5 nimetatud (halduskohtu luba mittenõudva) toimingu
tegemise otsustab pädeva asutuse juht või tema volitatud ametnik. Otsus kehtib otsuses
märgitud tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kolm kuud. Sealjuures peab sarnaselt muu
piirava meetme kohaldamisega arvestama ka eelnõu § 44 lõikega 2, mille kohaselt
kriisiolukorra ajal kohaldatud piirav meede muutub kehtetuks, kui kriisiolukord lõpeb. Kui
piirava meetme eesmärk saavutatakse enne kriisiolukorra lõppemist, tunnistab haldusorgan
piirava meetme kohaldamise haldusakti kehtetuks või lõpetab meetme kohaldamise.
Lõikes 6 sätestatakse erand lõikest 5 ja see puudutab üksnes julgeolekuasutusi. Erakorralise
seisukorra või sõjaseisukorra ajal on suurem osa julgeolekuasutuste fookusest suunatud
olukorra lahendamisele. Juhtumid ja nendega seotud huvipakkuvad isikud, kelle suhtes
kohaldatakse neid meetmeid kriisiolukorra lahendamisel, on sageli samad või vastavad
samadele tunnustele, kelle suhtes tehakse toiminguid JASis sätestatud alustel. Ülesannete
jäävuse põhimõttest tulenevalt säilivad julgeolekuasutustel tavaolukorra ülesanded ja nendeks
antud volitused ka kriisiolukorra lahendamisel. Seetõttu on julgeolekuasutustele võimalik anda
erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal isikute põhiõigusi ja -vabadusi piirava toimingu
luba nii JASi kui ka käesoleva eelnõu alusel, sõltuvalt sellest, kummast seadusest tulenevat
22.05.2025
180
toimingu eesmärki tuleb täita. Peamine erinevus on toiminguks antud kohtu loa ja asutuse juhi
või tema volitatud ametniku otsuse tähtajas, mis eelnõu kohaselt antakse kuni kolmeks kuuks,
aga tavaolukorras kuni kaheks kuuks. Erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisel võib olla
vajalik jätkata kriisiolukorra ajal alustatud meetmete kohaldamist samade juhtumite ja isikute
suhtes. Oluline on tagada, et kriisiolukorra ajal antud load oleksid kehtivad ja nende alusel saaks
teha toiminguid ka pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist, kui esinevad JASis
sätestatud tingimused. Vastasel korral võib järjepideva toimingu tegemine olla kuni JASi alusel
antud uue loa või otsuseni takistatud. See võib oluliselt kahjustada juhtumi kohta teabe
kogumist ja julgeolekuasutuse ülesande täitmist.
Volitus jätkata erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lahendamiseks väljastatud lubade
alusel meetmete kohaldamist, kui see on vajalik JASis sätestatud eesmärkide saavutamiseks,
peab õiguste riive intensiivsust arvestades seaduses selgelt kirjas olema. Sellest tulenevalt
sätestatakse lõikes 6, et pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist kehtib käesolevas
paragrahvis sätestatud alusel julgeolekuasutusele antud toimingu tegemise luba või otsus kuni
tähtaja möödumise või selle kehtetuks tunnistamiseni ka pärast erakorralise või sõjaseisukorra
lõppemist, kuid seda üksnes juhul, kui vastava loa andmisel või otsuse tegemisel (sh loa
pikendamise otsustamisel) on tuvastatud, et toimingu tegemine (jätkamine) vastab ühtlasi ka
JASis sätestatud samasisulise toimingu loa andmise tingimustele. Sellega välditakse olukorra
tekkimist, kus julgeolekuasutuse toimingu tegemise luba muutub erakorralise või
sõjaseisukorra lõppemise tõttu automaatselt kehtetuks, kuid samal ajal on toimingu jätkamine
JASis toodud ülesannete täitmise eesmärgil jätkuvalt põhjendatud. See võimaldab erakorralise
või sõjaseisukorra ajal toimingu luba või otsust taotleval ametnikul põhjendada ning
halduskohtul või asutuse juhil või tema volitatud ametnikul (sõltuvalt toimingust) hinnata
eelnõus sätestatud aluse põhjendatuse kõrval kohe ka seda, kas toimingu tegemise jätkamine on
pärast erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemist põhjendatud ja vajalik ka JASis
sätestatud eesmärgi saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks. See on vajalik selleks, et
erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest tingituna ei pea julgeolekuasutus taotlema samade
subjektide suhtes samasisulise toimingu tegemise luba uuesti JASis sätestatud korras otsekohe,
vaid võib seda teha alles eelneva loa või otsuse tähtaja lõppedes.
§ 71. Sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramisest
teavitamine
Paragrahvis 71 sätestatakse sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse
õiguse piiramisest teavitamise kord sarnaselt JASi §-ga 29.
Lõike 1 kohaselt teavitab julgeolekuasutus, PPA ja Kaitsevägi isikut, kelle suhtes tehti § 68
lõigetes 2 ja 3 või § 69 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud toiming või kelle põhiõigusi ja -
vabadusi nimetatud toiminguga oluliselt piirati ning kes on selle käigus tuvastatud, toimingu
ajast ja liigist viivitamata nelja kuu jooksul pärast erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra
lõppemist või pärast toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumist, vastavalt sellele, kumb
nendest sündmustest saabub hiljem. Sarnaselt muudetakse eelnõuga ka KrMSi seoses
jälitustoimingu tegemisest teavitamisega erakorralise ja sõjaseisukorra ajal (vt eelnõu § 214
punkt 3).
Teavitamise eesmärk on tulenevalt inimväärikuse põhimõttest (PSi § 10) võimaldada
eelnimetatud isikutel teada saada nende suhtes läbiviidud toimingutest ning tagada seeläbi
nende isikute põhiõiguste ja -vabaduste suurem kaitse, sh võimalus kasutada
õiguskaitsevahendeid.
22.05.2025
181
Sätte sõnastuse järgi teavitatakse toimingutest iga isikut, kelle suhtes on meedet kohaldatud, st
isikut, kes on meetme kohaldamise otsuse subjekt. Lisaks nendele isikutele teavitatakse kõiki
selliseid isikuid, kelle põhiõigusi ja -vabadusi on meetme kohaldamisel oluliselt piiratud. See
tähendab, et teavitama ei pea iga isikut, keda tehtud toiming juhuslikult puudutas, vaid üksnes
neid, kelle põhiõigusi või -vabadusi mõne teise isiku suhtes tehtav toiming süstemaatiliselt või
keskmisest oluliselt intensiivsemalt riivas. Näiteks ei pea teavitama sellist isikut, kellega
varjatud jälgimise all olev subjekt juhuslikult või ühekordselt kohtus, kuid peab teavitama neid,
kellega ta kohtus pidevalt ja süsteemselt ning kellele pöörati jälgimise eesmärgist tulenevalt
teravdatud tähelepanu. Samasugust sõnastust on kasutatud jälitustoimingutest teavitamise
regulatsioonis kehtiva KrMSi § 12613 lõikes 1.
Kriisiolukorra lahendamine erineb rahuajal läbiviidavatest menetlustest oma konkreetsusastme
ning sündmuste kiire eskaleerumise ja paljususe poolest. Kui rahuajal toimuv menetlus on
üldjuhul piiritletud konkreetsete huvipakkuvate isikutega ja ühe sündmusega, siis kriisiolukorra
lahendamisel võib neid isikuid ja sündmusi olla märgatavalt rohkem. Lisaks võib kriisiolukorra
lahendamisel olla tegemist ohuga riigi põhiseaduslikule korrale, mille lahendamine on
prioriteetne. Seega võib eelnõu § 68 lõigetes 1 ja 3 sätestatud meetmete kohaldamine piirata
potentsiaalselt suurema hulga isikute põhiõigusi ja -vabadusi kui rahuaja menetlustes ning
muuta kõigist toimingutest teavitamise kriisiolukorra ajal võrreldes nende tegemise eesmärgiga
ehk kriisiolukorra lahendamise kaalukusega ebaproportsionaalseks. Sellest tulenevalt on
toimingutest teavitamine võrreldes tavaolukorras kohaldatavate meetmetega rohkem piiratud.
Isikut teavitatakse toimingu ajast, st perioodist, mil toiminguid tehti, ja liigist, st sellest, millist
eelnõu § 68 lõigetes 2 ja 4 loetletud toimingut tema suhtes tehti. Sellist sõnastust on kasutatud
jälitustoimingutest teavitamise regulatsioonis KrMSi § 12613 lõikes 1. Toimingu tegemisest
teavitamine on ajaliselt seotud erakorralise või sõjaseisukorra lõppemise või toiminguga
kogutud teabe salastatuse kustumisega vastavalt sellele, kumb nendest sündmustest saabub
hiljem.
Lõigete 2 ja 3 kohaselt võib isiku jätta toimingu ajast ja liigist teavitamata, kui teavitamine
võib kahjustada oluliselt teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi või seada teise isiku
ohtu; võib ohustada julgeolekuasutuse või PPA või Kaitseväe vahendi, meetodi või taktika
salajasust; võib ohustada teabe allikat, variisikut või salajasele koostööle kaasatud isikut; võib
kahjustada julgeolekuasutuse või PPA või Kaitseväe teabevahetust või koostööd välisriigi või
rahvusvahelise organisatsiooniga. Isiku võib jätta teavitamata kuni eespool nimetatud
toimingust teavitamata jätmise aluse äralangemiseni.
Teavitamine ei tohi ohustada politseiasutuse, julgeolekuasutuse või Kaitseväe poolt
sõnumisaladuse või kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks kasutatava
meetodi, taktika või vahendi salajasust. Kuna eelnõu §-des 68 ja 69 sätestatud meetmeid
kohaldatakse kriisiolukorra ajal kõige enam isiku suhtes, kelle kohta pädeval haldusorganil on
kahtlus, et ta võib olla seotud kriisiolukorra tekkimise aluseks oleva sündmusega või sellega
seotud isikuga, siis võib tekkida olukord, kus toimingu tegemise ajast ja liigist teavitamine võib
endaga kaasa tuua teatud menetlustaktika või -meetodite avaldamise, mis võib ohustada
politseiasutuse, julgeolekuasutuse või Kaitseväe edasist ülesannete täitmist. Näiteks olukorras,
kui kriisiolukorra ajal on isiku suhtes tehtud eelnõu §-s 68 või 69 sätestatud toiming ning
kriisiolukorra ajal või pärast kriisiolukorra lõppu alustatakse tema suhtes nt KrMSi alusel
süüteomenetlust, JASi alusel teabe kogumise menetlust või RSVSi alusel haldusmenetlust,
mille raames temaga seoses tehakse toiminguid, millega samuti piiratakse tema õigust
22.05.2025
182
sõnumisaladusele või kodu, perekonna- ja eraelu puutumatusele, siis isikut eelnõukohase
toimingu tegemisest ei teavitata. Isiku teavitamist on lubatud edasi lükata, kuni on ära langenud
oht politseiasutuse, julgeolekuasutuse või Kaitseväe meetodi, taktika või vahendi salajasusele.
Samuti võib ka üksnes toimingu ajast ja liigist teavitamine tuua näiteks kaasa kaitseväeluure
meetodite või vahendite avalikustamise ning ohustada seeläbi pärast sõjaseisukorra lõppemist
täidetavat Kaitseväe ülesannet valmistada ette ja korraldada riigi sõjalist kaitsmist ja osaleda
kollektiivses enesekaitses. Sätte rakendamisel tuleb arvestada, et ühe valitsusasutuse poolt
toimingust teavitamine võib ohustada teiste valitsusasutuse meetodite, taktikate või vahendite
salajasust. Juhul kui ohtu politseiasutuse, julgeolekuasutuse ega Kaitseväe poolt
sõnumisaladuse või kodu, perekonna- või eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks kasutatava
meetodi, taktika või vahendi salajasusele ei esine või niipea, kui selgub, et see on ära langenud,
peab isikut teavitama. Siiski tuleb arvestada tingimusega, et isiku viivitamatu teavitamine on
võimalik pärast toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumist.
Lõike 4 kohaselt ei teavitata isikut, kellest lähtuva riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda
ähvardava ohu tõrjumiseks toiming tehti ning kes ühtlasi ei asu Eestis või kelle asukoht ei ole
tuvastatav. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal või pärast olukorra lõppemist on põhjendamatu
nõuda julgeolekuasutustelt, et nad asuksid kulutama ressurssi selleks, et teavitada Eestit
rünnanud välisriigi relvajõudude liikmeid sellest, et nende suhtes on Eesti-vastase agressiooni
või ründe läbiviimisel tehtud eelnõus sätestatud toiminguid. Samuti ei pea julgeolekuasutused
kulutama ressurssi selliste isikute teavitamata jätmise kaalumiseks ja selle põhistamiseks.
Tegemist on isikutega, kellest lähtus riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardav oht
ja mille tõrjumiseks oli vajalik toiminguid teha, kes ise on küll tuvastatud, kuid nad kas ei viibi
Eestis või ei ole nende asukoht enam teada.
Lõigetes 5 ja 6 on sätestatud erandina võimalus jätta isik püsivalt toimingu tegemisest
teavitamata, kui ühe aasta möödumisel erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest ei ole
teavitamata jätmise alus ära langenud. Sätted on sõnastatud sarnaselt JASi § 29 lõigetega 4 ja
5. Kui erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest või toiminguga kogutud teabe salastatuse
kustumisest on möödunud üks aasta ja toimingust teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud,
otsustab isiku püsivalt teavitamata jätmise toimingu teinud asutuse juht või tema volitatud
ametnik. Kui teavitada tuleb toimingust, mille tegemiseks oli vajalik halduskohtu luba, peab
toimingu teinud asutuse juht või tema volitatud ametnik taotlema halduskohtu esimehelt või
tema määratud halduskohtunikult luba isiku püsivalt teavitamata jätmiseks, kui erakorralise või
sõjaseisukorra lõppemisest või teabe salastatuse kustumisest on möödunud üks aasta ja
toimingust teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud. Teavitamata jätmise loa andmine või
sellest keeldumine otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa
andmise sätete kohaselt.
Teavitamata jätmise meelevaldne ärahoidmine tagatakse piisava järelevalvega. Järelevalvet
toimingu tegemisest teavitamata jätmise üle teevad meedet kohaldanud haldusorgani juht ja
kõrgemalseisev asutus, õiguskantsler õiguskantsleri seaduse § 1 lõikes 9 sätestatud tingimustel
ning JASi § 36 lõikes 1 sätestatud juhtudel Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon.
Isikul on lähtuvalt PSi §-st 15 võimalus tema suhtes tehtud toimingud vaidlustada kohtus.
§ 72. Rahaliste hüvitiste ja toetuste maksmise erandid
Paragrahvis 72 sätestatakse hüvitiste ja toetuste vähendamine ja maksmise peatamine
erakorralise või sõjaseisukorra ajal. Nimetatud olukordades võib riigil erinevate kriitiliste
tegevuste, nt riigi sõjalise kaitsmise, rahastamise tõttu tekkida täiendav eelarvevahendite
22.05.2025
183
vajadus. Kuna sotsiaaltoetused ja -hüvitised ning sundkindlustushüvitised, sh
ravikindlustushüvitised ja pensionid (edaspidi ka hüvitis) moodustavad märkimisväärse osa
Eesti riigieelarvest, siis on üks täiendavate rahaliste vahendite saamise võimalusi vähendada
füüsilistele isikutele makstavate hüvitiste ja toetuste suurust (st maksta neid vähendatud
suuruses) või äärmuslikumal juhul hüvitiste ja toetuste maksmine teatud ajaks peatada.
Kehtivas õiguses puudub regulatsioon, kuidas füüsilisele isikule makstavaid toetusi ja hüvitisi
vähendada või nende maksmine peatada olukorras, kus maksmiseks vajalikud riigi rahalised
ressursid on ebapiisavad või puuduvad. Riigi finantsvarade ümbersuunamiseks vajaliku
õigusliku regulatsiooni puudumine võib aga seada ohtu riigi tuumikfunktsioonide täitmise ja
riigi püsimajäämise. Toetuste ja hüvitiste vähendamisel või maksmise peatamisel tuleb siiski
arvestada, et sellega ei saa jätta isikuid täiesti ainelisse puudusesse. PSi § 28 sätestab, et Eesti
kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi
liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis
on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta
isikul.
Kõnesolev paragrahv sätestab üksnes füüsilisele isikule makstavate hüvitiste ja toetuste
maksmise peatamise ja vähendamise. Paragrahv ei reguleeri juriidilistele isikutele makstavate
toetuste (nt põllumajanduse valdkonna toetuste) vähendamist või maksmise peatamist.
Lõikes 1 sätestatakse Vabariigi Valitsuse õigus erakorralise või sõjaseisukorra ajal vähendada
rahaliste hüvitiste või toetuste suurust või peatada nende maksmise käesolevas paragrahvis
sätestatud tingimustel, st kui riigil tekib vajadus kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid
erakorralise ja sõjaseisukorra lahendamiseks, sh riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks,
ning kui muud võimalused täiendavate rahaliste vahendite kasutusele võtmiseks puuduvad või
nende saamine ei ole piisavalt kiiresti võimalik.
Lõikes 2 sätestatakse loetelu nendest hüvitistest ja toetustest, millega tagatakse isiku
asendussissetulek ja mille suurust võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal vähendada seetõttu
kuni summani, mis võrdub eelmise kalendriaasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu
alammääraga. Asendussissetulekuks loetakse ennekõike järgmisi hüvitisi ja toetuseid:
1) pension, mida makstakse riikliku pensionikindlustuse seaduse või muu seaduse alusel;
2) rahvapensioni ja kahepoolse lepingu alusel makstava pensioni vahe, mida makstakse
riikliku pensionikindlustuse seaduse § 42 lõike 5 alusel;
3) vanemahüvitis, mida makstakse perehüvitiste seaduse alusel;
4) töövõimetoetus, mida makstakse töövõimetoetuse seaduse alusel;
5) töötuskindlustushüvitis, hüvitis tööandja maksejõuetuse korral ja kindlustushüvitis
koondamise korral, mida makstakse töötuskindlustuse seaduse alusel;
6) töötutoetus, mida makstakse tööturumeetmete seaduse alusel;
7) sotsiaaltoetus, mida makstakse SHSi § 140 alusel;
8) ajutise töövõimetuse hüvitised, mida makstakse ravikindlustuse seaduse alusel.
PSi § 10 järgi on põhiseaduse aluspõhimõteteks inimväärikuse ja sotsiaalriigi põhimõtted66.
Inimväärseks saab elu pidada muu hulgas siis, kui inimese esmavajadused ehk vajadused
toidule, riietele, hügieenile, tervishoiule, transpordile, eluasemele on rahuldatud ning ta saab
ilma häbita ja diskrimineerimiseta osaleda aktiivselt igapäevaelus (inimene saab teostada oma
66 RKPJKo 21.01.2004, 3-4-1-7-03, p-d 14 ja 16
22.05.2025
184
teisi põhiõigusi ja vabadusi). Kui inimese igapäevane toimetulek on kindlustatud, on üldjuhul
tagatud ka tema inimväärikus.67 Teatud sotsiaalsed põhiõigused toetavad isikut, kui tema
inimväärikus on juba ohus (nt õigus riigi abile puuduse korral või vältimatule abile), teised
sotsiaalsed põhiõigused aitavad inimväärikuse riivet ennetada (nt lastega perekonna õigus
toetusele).68
Lõikes 3 sätestatakse, et lõikes 2 nimetamata muid riigieelarvest makstavaid rahalisi hüvitisi ja
toetusi, mille eesmärk on valdavalt teatud spetsiifiliste kulude katmine või tegevuste
soodustamine, võib vähendada või peatada nende maksmise. Sellised toetused ja hüvitised
võivad olla eriarsti lähtetoetus, mida makstakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel;
apteekri lähtetoetus, mida makstakse ravimiseaduse alusel, riigi makstav vanglast vabanemise
toetus, mida makstakse vangistusseaduse alusel; represseeritu toetus, mida makstakse
okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel, sotsiaaltoetus sunniviisiliselt
tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisele saadetud isikutele sotsiaalhoolkande seaduse
alusel; olümpiavõitja riiklik toetus spordiseaduse alusel; üksi elava pensionäri toetus, mida
makstakse SHSi alusel; väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis ja
piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis, mida makstakse ravikindlustuse seaduse alusel;
kuriteoohvri riiklik hüvitis, mida makstakse ohvriabi seaduse alusel; matusetoetus, mida
makstakse SHSi alusel jne.
Riigikaitseks täiendavate rahaliste ressursside vajaduse korral võidakse neid toetusi senisest
väiksemas suuruses maksta või juhul, kui rahalisi ressursse veelgi napib, peatada toetuste
maksmise kuni vajaduse äralangemiseni. Millise skeemi alusel toetusi ja hüvitisi vähendada,
otsustab Vabariigi Valitsus kaalutlusõiguse alusel.
Lõige 4 täpsustab, et toimetulekutoetust, mida makstakse SHSi alusel, käesoleva seaduse alusel
ei peatata ega vähendata.
Lõige 5 näeb ette, et perioodiliselt makstavate hüvitiste ja toetuste puhul võib andmete
puudumise korral lähtuda viimastest teadaolevatest andmetest.
Lõiked 6 ja 7 täpsustavad, et hüvitiste ja toetuste maksmise peatamisel võib peatada ka
hüvitiste ja toetuste määramise, st haldusorgan ei pea sel perioodil tegelema uute taotluste
vastuvõtmisega ning ei kehti seaduses sätestatud taotluste esitamise ja menetlemise tähtajad.
Lõike 8 kohaselt kehtestab hüvitiste ja toetuste vähendamise või nende maksmise peatamise
Vabariigi Valitsus määrusega.
Määrus kehtestatakse erakorralise või sõjaseisukorra aja kohta, kui otsustatakse toetusi ja
hüvitisi vähendada või nende maksmine peatada. Erikorra tekkimisel hinnatakse esmalt toetuste
ja hüvitiste senises mahus maksmise jätkamise võimalikkust. Vähendamise ulatus sõltub
ennekõike sellest, kui pikaajaliseks olukorra kestust hinnatakse ning kui palju on kriisiolukorra
lahendamiseks vaja lisaraha või -ressursse. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal kasutatakse riigi
kaitsmise ja julgeoleku tagamise eesmärgil riigieelarve seadusega riigikaitseks eraldatud
vahendeid. Riigieelarve seaduse § 45 lõike 1 muudatuse kohaselt on Vabariigi Valitsusel
võimalik esitada pärast erikorra otsuse Riigikogus heakskiitmist või mobilisatsiooni või
sõjaseisukorra väljakuulutamist Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve
67 RKPJKo 21.01.2004, 3-4-1-7-03, p 14; RKHKo 10.11.2003, 3-3-1-65-03, p 13 68 Vt täpsemalt Sotsiaalministeerium. Analüüs „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tasude vähendamine,
hüvitised ja tagatised eriolukordade ajal“. 2018, lk 4–8.
22.05.2025
185
eelnõu ning otsustada vajaduse korral selle rakendamise üle kuni Riigikogu poolt küsimuse
otsustamiseni. Enne Riigikogu poolt küsimuse otsustamist ei tohi tehtavate kulude kogumaht
ületada 10% jooksva aasta riigieelarve kulude mahust. Riigil on võimalus võtta ka laenu ning
kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid. Stabiliseerimisreservi vahendeid on võimalik
kasutada riigieelarve seaduse § 70 lõike 1 punkti 3 kohaselt eriolukorra, erakorralise seisukorra,
sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamiseks,
ennetamiseks või kollektiivse enesekaitse lepingus ettenähtud kohustuste täitmiseks. Tagatiste
vähendamine saab kõne alla tulla siis, kui nimetatud vahendid on ära kulutatud ja riigikassas
on vastavad vahendid otsas. Tagatiste vähendamine või peatamine sõltub aga juba konkreetsest
olukorrast ja vajadusest.
Hüvitiste ja toetuste vähendamise vajaduse tekkimisel sätestatakse Vabariigi Valitsuse
määruses, mida tuleb inimestele erikorra ajal tagada või mida tuleb võrreldes tavapärase
olukorraga teha teisiti. Toetuste ja hüvitiste vähendamine ei ole põhjendatud iga erikorra liigi
puhul, vaid üksnes siis, kui tegemist on erakorralise või sõjaseisukorraga, kus küsimuse all on
riigi eksistents. Näiteks ei saa hüvitiste ja toetuste vähendamise põhjuseks olla eriolukord,
kuivõrd tegemist oleks ebaproportsionaalse õiguste riivega. Käesolevas paragrahvis nimetatud
vähendamise meetmeid võib sõltuvalt konkreetsest olukorrast rakendada nii järjestikku kui ka
ühel ajal. Nii näiteks võidakse otsustada vähendada lõikes 2 nimetatud asendussissetulekuid,
ent sellega paralleelselt vähendada lõikes 3 nimetatud hüvitisi ja toetusi või nende maksmine
peatada. Ent pole ka välistatud nt ainult osa hüvitiste või toetuste suuruse vähendamine või
maksmise peatamine.
Vabariigi Valitsus sätestab oma otsusega ka hüvitiste ja toetuste maksmise vähendamise või
peatamise perioodi, st otsus ei saa olla permanentne. Seadusega kehtestatud toetuste ja hüvitiste
muutmine on tavaolukorras seadusandliku võimu ülesanne. Vabariigi Valitsus saab üksnes
äärmise vajaduse korral ja piiratud ajal rakendada riigi eelarvevahendite ümbersuunamiseks
lõikes 1 nimetatud abinõu. Kui riigi finantsseis ei võimalda isikutele hüvitiste ja toetuste
maksmise jätkamist pärast kriisiolukorra lõppemist, tuleb valitsusel esitada Riigikogule seaduse
eelnõu, millega muudetakse makstavaid hüvitisi ja toetusi. Eelnõus ei reguleerita, kas ja kuidas
hüvitatakse isikutele vähendamise või peatamise tõttu vähem makstud hüvitised ja toetused.
Riik saab hüvitamise ulatuse ja korra kindlaks määrata alles pärast kriisiolukorra lõppu,
lähtudes sellel hetkel riigi finantsseisust ja võimalustest. Maksed tuleb taastada nii kiiresti kui
võimalik, kuid see mõistlik aeg sõltub riigi rahalistest võimalustest.
Lõike 9 kohaselt peab Riigikogu pärast kriisiolukorda otsustama vähendamise või peatamise
tõttu vähem makstud rahaliste hüvitiste ja toetuste hüvitamise, kuna see on seotud riigieelarvega
ning see on Riigikogu pädevuses. Riigikogu teeb vastava otsuse pärast erakorralise või
sõjaseisukorra lõppu.
6. peatükk
Kriisiülesanded
1. jagu
Elutähtsad teenused ja nende toimepidevust korraldava asutuse kriisiülesanded
§ 73. Elutähtis teenus
22.05.2025
186
Paragrahvis 73 sätestatakse elutähtsa teenuse (edaspidi ka ETO) ja elutähtsa teenuse
toimepidevuse legaaldefinitsioonid ning elutähtsate teenuste nimekiri. Tegemist on HOSis
oleva definitsiooniga ja elutähtsate teenuste nimekirjaga, mis võeti vastu CER direktiivi
ülevõtmisel.
Lõikes 1 sätestatakse, mis on elutähtis teenus. Definitsiooni ja elutähtsate teenuste loetelu
määramise aluseks oli 2015. aastal Siseministeeriumi välja töötatud HOSi reguleerimisalasse
kuuluvate teenuste metoodika. Metoodika väljatöötamises osalesid asjassepuutuvad asutused
ning selle koostamisel lähtuti Taani elutähtsate funktsioonide metoodikast, mis omakorda on
välja töötatud USA ja Suurbritannia kogemusi arvestades. 2022. aastal täiendas Riigikantselei
koostöös asjaomaste valitsusasutustega 2015. aasta metoodikat hindamiskriteeriumidega „mõju
keskkonnale“, „roll riigikaitses“ ja „mõju majandusele“. Metoodika täiendamise vajadus oli
tingitud CER direktiivi ülevõtmisest, kuna selle ulatus on palju laiem kui tollel hetkel kehtinud
hädaolukorra seaduse oma ning suunas keskenduma lisaks tavapärasele teenuse toimimisele
tsiviilkriisides ka teenuse osutamise võimele riigikaitselise ohu olukorras ning teenuse enda
mõjule riigi majandusele ja keskkonnale. Kokkuvõtlikult selgitati välja elutähtsad teenused,
võttes hindamisel aluseks kümme kategooriat:
1) teenuse kasutajate arv – kui palju inimesi kasutab teenust aasta jooksul või kui palju inimesi
saavad teenusest kasu. Näiteks merereostusseire ja -tõrje puhul saab hinnata ainult kasusaajate
arvu, mitte kasutajate arvu;
2) kasutamise sagedus – kui tihti kasutavad teenust kas eraisikud või ettevõtted (kas iga päev,
regulaarselt, juhuslikult, kindel sihtrühm jne);
3) teenuse asendatavus – kas teenus on asendatav või mitte. Kui teenus on asendatav, hinnati
asendatavuse kiirust ja alternatiivse teenuse samaväärsust;
4) teenuse mõju teistele teenustele – kui paljudele teistele teenustele avaldab teenuse katkemine
mõju;
5) teenus kui asendusteenus – kas teenust ennast saab kasutada alternatiivse teenusena mõne
teise teenuse katkestuse korral. Näiteks elekter on üks alternatiive kaugküttesüsteemi häire
korral;
6) tagajärgede saabumise kiirus – kui kiiresti avalduvad teenuse katkestuse tagajärjed teenuse
kasutajatele või selle teenusega seotud teistele teenustele;
7) mõju inimeste elule ja tervisele – kas teenuse katkestusega kaasnevad üksnes
elukorralduslikud ebamugavused või mõjutab katkestus inimeste elu või tervist;
8) mõju keskkonnale – kas teenuse katkestusega kaasneb negatiivne mõju populatsiooni
arvukusele või ökosüsteemi talitlemisele ning kuivõrd on võimalik muudatuse eelset olukorda
taastada inimese sekkumiseta;
9) teenuse roll riigikaitses – kas teenuse puhul on määratud seaduses, riigikaitse arengukavas,
riigikaitse tegevuskavas, alamkavas, kaitsetegevuse operatiivkavas või sisekaitse
operatiivkavas kriisiülesanne ning ülesande püsiv või ajutine iseloom;
10) mõju majandusele – teenuse katkestuse mõju Eesti riigi SKP-le ettevõtte palgakulu ja
kasumite summa kaudu ning maksude laekumise summa vähenemine.
Iga kategooria puhul olid oma kriteeriumid ja kindel punktijaotus. Hindamisel kasutatud
metoodika kriteeriumid on esitatud seletuskirja lisas 2. Metoodika ja selle alusel tehtud teenuste
hindamise järgi sisustati ka elutähtsa teenuse termin. Elutähtsaks teenuseks on teenus, millel on
ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ehk selline teenus, mis on kõigis kümnes kategoorias
saanud keskmisest kõrgemaid punkte (teenusel on suur kasutajaskond, seda kasutatakse sageli,
on vähesel määral asendatav, tagajärg saabub kiiresti jne). Seejuures lisaks eeltoodule on
elutähtis selline teenus, mille katkemine võib viia teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse
katkemiseni või mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või katkemisega võib
22.05.2025
187
kaasneda suur keskkonnakahju. Oluline on siinjuures see, et teenuse katkestusel peab olema
otsene mõju inimeste elule või tervisele ja teistele elutähtsatele teenustele või üldhuviteenustele
ehk teenuse katkemine võib põhjustada doominoefekti. Lisaks eelnimetatud kriteeriumidele
peab teenuse katkemisel olema oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele.
Seega saab elutähtsaks pidada selliseid teenuseid, millel on täidetud kõik järgmised
kriteeriumid:
1) ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele;
2) katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või
üldhuviteenuse osutamist või katkemisega kaasneb suur keskkonnakahju;
3) katkemisel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele.
Sellistele kriteeriumidele vastavaid teenuseid on 22 ja nad on loetletud eelnõu § 73 lõikes 3:
1) aeronavigatsiooniteenuse toimimine;
2) andmesideteenuse toimimine;
3) autentimine ja digitaalne allkirjastamine;
4) avalik-õigusliku meediateenuse osutamiseks vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise
tagamine;
5) avalik-õigusliku meediateenuse toimimine;
6) avaliku raudtee toimimine;
7) elektriga varustamine;
8) kaugküttega varustamine;
9) kohaliku tee sõidetavuse tagamine;
10) lennuväljade toimimine;
11) maagaasiga varustamine;
12) makseteenuse ja makseteenuste osutamise tehniliste tugiteenuste toimimine;
13) mobiiltelefoniteenuse toimimine;
14) ravimitega varustamine;
15) riigitee sõidetavuse tagamine;
16) sadamate toimimine;
17) sularaharingluse toimimine;
18) telefoniteenuse toimimine;
19) tervishoiuteenuste toimimine;
20) toiduga varustamine;
21) vedelkütusega varustamine;
22) veega varustamine ja kanalisatsiooni toimimine.
Käesoleva eelnõuga sisuliselt ei muudeta elutähtsate teenuste nimekirja, üksnes täpsustatakse
makseteenuse kui elutähtsa teenuse nimetus (vastavad muudatused on kajastatud makseasutuste
ja e-raha asutuste seaduse juures).
Kuna elutähtsa teenuse osutamiseks on enamikul juhtudel vältimatult vajalik ka töökorras
taristu, varude olemasolu (eeskätt ettevõtete enda varu, nt kütusevaru generaatorite tööks vms),
siis täpsustatakse eelnõu § 73 lõikes 2, et elutähtsa teenuse definitsiooniga hõlmatakse ka ehitis,
seade või varu. Oluline on, et elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle osutamiseks
vältimatult vajalike ehitiste, seadmete, personali, varu ja muu taolisega. Näiteks on oluline mitte
üksnes sidevõrgu või soojuselektrijaama olemasolu, vaid ka selle kasutatavus, vajaliku
personali olemasolu, seadmete ja protsesside töö, et saaks teenust osutada.
22.05.2025
188
Elutähtsa teenuse terminit kasutatakse ka MsÜSi § 5 lõikes 3, kus sätestatakse, et ETO,
seaduses sätestatud juhul ka muu ettevõtja, kes osutab riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse
enamiku elanike kasutatavat teenust, sealhulgas gaasi-, elektri-, soojusenergia-, vee- ja
kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus-, ühistranspordi-, posti- ja sideteenust ning muud samalaadset
teenust, on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja ehk üldhuviteenuse osutaja. Vastavalt
MsÜSi määratlusele on elutähtis teenus ja üldhuviteenuse seotud nii, et iga ETO on ka
üldhuviteenuse osutaja MsÜSi tähenduses, kuid iga üldhuviteenuse osutaja ei ole ETO. MsÜSi
§ 5 lõike 3 järgi on kaks võimalust, mis juhul loetakse ettevõtja üldhuviteenuse osutajaks:
1) ettevõtja on ETO käesoleva eelnõu tähenduses;
2) seaduses on otsesõnu sätestatud, et ettevõtja on üldhuviteenuse osutaja.
Kriteeriumid, millal loetakse teenuseosutaja üldhuviteenuse osutajaks või ETOks, võivad
erineda. Ettevõtja võib küll osutada teenust, mis on elutähtis teenus käesoleva eelnõu
tähenduses, kuid ta ei ole ETO, kui ta ei vasta kindlatele kriteeriumidele. Seda, millal on
ettevõtja ETO, tuleb hinnata valdkondliku seaduse alusel. Kõik ETOd on aga automaatselt ka
üldhuviteenuse osutajad. See tähendab, et kui valdkondliku seaduse järgi on ettevõtja ETO, on
ta ka üldhuviteenuse osutaja, seda ka ilma sõnaselge normita, mis nii sätestaks. Samas aga võib
ettevõtja olla üldhuviteenuse osutaja, aga mitte ETO.
Praegusel juhul tuleks silmas pidada, et see ei kehti siiski makseteenuse toimimise ja
sularaharingluse toimimise kohta, sest MsÜSi ei kohaldata finantssektori suhtes, sh
krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste suhtes (sest nad on välistatud teenuste
direktiivi 2006/123/EÜ) rakendusalast).
Oluline on see, et elutähtsad teenused määratakse käesoleva eelnõuga ja mitte MsÜSis. MsüS
täiendab elutähtsate teenuste regulatsiooni ning seab kohustused majandustegevuse jätkamise
tagamiseks. Kehtivas HOSis ega käesolevas eelnõus ei ole näiteks alust selleks, kuidas
kohustada ettevõtjat oma tegevust jätkama – selle võimaluse annab MsÜS. Nimetatud
regulatsioon kehtib ka praegu kehtiva HOSi puhul, st tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid
juba kehtiva süsteemiga. Kasutades MsÜSi seletuskirja selgitusi: „Hädaolukorra seaduse
regulatsiooniese seoses elutähtsate teenustega on suunatud nende teenuste toimepidevuse
tagamisele ootamatus hädaolukorras ning regulatsiooni keskmeks on nö alternatiivlahenduste
olemasolu tagamine teenuseosutaja poolt […]. [MsÜSi] § 35 seevastu reguleerib nende samade
teenuse toimepidevust olukorras, kus kriisiolukord käesoleva eelnõu tähenduses puudub, ent on
vaja tagada teenuse osutamise jätkumine olukorras, kus senine teenuseosutaja soovib teenuse
osutamist lõpetada.“69
§ 74. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja
Paragrahvis 74 loetletakse, kes on elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldajad ning mis
teenuste puhul. Elutähtsate teenuste regulatsiooni eesmärk on tugevdada ja suurendada
elutähtsate teenuste toimepidevust. Eesmärk saavutatakse teenuse toimepidevuse lisanõuete
kehtestamise, järelevalve tegemise võimalikkuse ja järelevalvemeetmete rakendamise kaudu.
Kõik need meetmed võimaldavad riigil suunata eraõiguslikke juriidilisi isikuid tegutsema
avalikes huvides ja panustama osutatava teenuse toimepidevusse, et teenus oleks tarbijatele
kättesaadav ka kriisi ajal.
69 Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse seletuskiri, lk 65. Kättesaadav:
http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ea272fce-517d-efd0-0274-b1b8247c5de5/.
22.05.2025
189
Elutähtsa teenuse regulatsiooni puhul tuleb eristada teenuse osutajat (ETO) ja teenuse
korraldajat (ETKA). ETO ülesanne on teenuse igapäevase toimimise tagamine.
ETKA määratlus ja ülesanded on esitatud eelnõu § 74 lõigetes 1, 3 ja 5, mille kohaselt on ETKA
vastava elutähtsa teenuse eest vastutav ministeerium, KOV või Eesti Pank.
Lõikega 2 on täpsustatud, et kohaliku omavalitsuse üksus edastab käesoleva lõike 1 punktides
8 ja 9 nimetatud andmed kontaktisiku kohta Päästeametile, samuti teavitab viivitamata
Päästeametit andmete muutumisest. Tegemist CER direktiivi ülevõtmisel tekkinud normiga.
Lõike 3 kohaselt on elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesanne lisaks lõikes 1
sätestatule juhtida elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse korral või selle ohu korral nimetatud
olukorra lahendamist käesoleva eelnõu §-s 15 sätestatud plaani kohaselt.
Seejuures lõikes 4 on täpsustatud ETKA õigus delegeerida oma ülesanded allasutusele
(ministeeriumi puhul tema valitsemisalas asuvale ametile või inspektsioonile, KOVi puhul tema
määratud ametiasutusele). Ka kehtivas HOSis on sätestatud, et kui ETKA peab seda
otstarbekaks, saab ta oma järelevalveülesanded delegeerida oma allasutusele. Siiani on seda
võimalust kasutanud Sotsiaalministeerium (delegeeritud Terviseametile) ning
Kliimaministeerium (delegeeritud Transpordiametile). ETKA saab delegeerida kõik oma
ülesanded, välja arvatud üldise koordineerimise ülesanne. Näiteks Sotsiaalministeerium ei saa
delegeerida Terviseametile ega Ravimiametile määruse koostamist või poliitiliste otsuste
vastuvõtmist, kuna see õigus on üksnes ministeeriumil. Oluline on rõhutada, et kui ETKA
delegeerib ülesande oma allasutusele, siis ei vabasta see ETKAt vastutusest oma valdkonna
ülesannete täitmise eest.
Lõikes 5 on täpsustatud elutähtsate teenuste kaupa nende teenuste toimepidevuse korraldajad.
Eesti Panga korraldada on makseteenuse ja makseteenuste osutamise tehniliste tugiteenuste
toimimine ning sularaharingluse toimimine; kohaliku omavalitsuse üksuse korraldada on
kaugküttega varustamine, kohaliku tee sõidetavuse tagamine, veega varustamine ja
kanalisatsiooni toimimine, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutada on toiduga
varustamise toimimine, Sotsiaalministeeriumi korraldada on tervishoiuteenuste toimimine ja
ravimitega varustamine. Kultuuriministeeriumi korraldada on avalik-õigusliku meediateenuse
toimimine ja avalik-õigusliku meediateenuse osutamiseks vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse
toimimine.
Kõige rohkem teenuseid on korraldada Kliimaministeeriumil:
- elektriga varustamine;
- maagaasiga varustamine;
- vedelkütusega varustamine;
- riigitee sõidetavuse tagamine;
- lennuväljade toimimine;
- aeronavigatsiooniteenuse toimimine;
- avaliku raudtee toimimine;
- sadamate toimimine.
Justiits- ja Digiministeeriumi korraldada on:
- telefoniteenuse toimimine;
- mobiiltelefoniteenuse toimimine;
- andmesideteenuse toimimine;
- autentimine ja digitaalne allkirjastamine.
22.05.2025
190
ETKA ülesanne on koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist; nõustada elutähtsa
teenuse osutajat; kehtestada elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded; teha järelevalvet
elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise üle; korraldada enda korraldatava elutähtsa
teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi; kinnitada elutähtsa teenuse toimepidevuse
riskianalüüs ja elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaan; juhtida elutähtsa teenuse ulatusliku
katkestuse või selle ohu lahendamist ja koostada vastav kriisiplaan; määrata oma ülesannete
täitmise korraldamiseks kontaktisik.
ETKA ülesanne koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist tähendab suuniste
andmist valdkonna arenguks, nõuete kehtestamist teenuse toimepidevuse kohta, strateegiliste
ja poliitiliste otsuste langetamist vastava valdkonna elutähtsa teenuse toimepidevuse
tagamiseks.
Nõustamine hõlmab näiteks ETO nõustamist toimepidevuse riskianalüüsi ja kriisiplaani
koostamisel või toimepidevuse üldisel korraldamisel, soovituste andmist toimepidevuse
parandamiseks jne.
ETKA järelevalve kohustus on seotud eelkõige kohustusega kontrollida ETO-le pandud
kohustuste täitmist, muu hulgas kontrollida otsustatud meetmete rakendamist.
ETKA kohustuse raames korraldada õppusi kontrollitakse korraldatava elutähtsa teenuse
toimepidevust ja valmisolekut täita püsivat kriisiülesannet (õppustest loe lähemalt eelnõu § 17).
See, kas korraldatakse lauaõppus või väliõppus, on ETKA enda otsustada. Samuti on ETKA
otsustada, kas õppuse raames kontrollitakse ühe või mitme tema korraldatava elutähtsa teenuse
toimepidevust. Valdavalt kontrollib iga ETO õppusel üksnes enda osutatava teenuse
toimepidevust. Kui elutähtsat teenust osutab mitu ETOt, on oluline analüüsida kitsaskohti ja
planeerida tegevusi üheskoos. Vajadust korraldada elutähtsa teenuse toimimist tervikuna
käsitlevaid õppusi kinnitasid ka 2015. aastal ja 2019. aastal läbiviidud CONEXi õppus, kus
harjutati muu hulgas erinevate elutähtsate teenuste katkestusi.
Lõikes 6 sätestatakse sarnaselt HOSiga, et ETKA peab määrusega kehtestama elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuded (vt selgitust lõike 9 kohta).
Lõiked 7 ja 8 panevad kohustuse ETKA-le ja Kaitseministeeriumi valitsemisalale teha
koostööd ETOdele riigikaitseliseks kriisiks nõuete kehtestamisel, et tagada ettevõtete
teadlikkus riigikaitselistes kriisides teenuse osutamise vajadustest. Tegemist on uue
põhimõttega, mis puudub kehtivas õiguses. Kehtiva õiguse kohaselt paikneb ETOde
regulatsioon HOSis ning nende kehtestamisel ja reguleerimisel ei ole arvestatud riigikaitseliste
vajadustega ning fookus on olnud elutähtsate teenuste tagamisel hädaolukordades ja lühiajaliste
katkestusete korral. Et ettevõtja ja ka teenust korraldavad asutused ning KOVid saaksid
valmistuda teenuse (lubatud piires) katkestusteta osutamisele, tuleb kokku leppida
riigikaitselise kriisi ajal teenuse osutamise vajadus, mahud, viis ja eripärad, mille juures tuleb
arvestada Kaitseministeeriumi kindlaks määratud sõjalise riigikaitse tagamise vajadusega –
selleks on äärmiselt oluline Kaitseministeeriumi valitsemisala koostöö tsiviilsektoriga.
Lõikes 9 omakorda sätestatakse, mida peab lõike 6 alusel kehtestatavas aktis reguleerima.
Võrreldes kehtiva HOSiga muudetakse säte paindlikumaks, st sätestatakse, et määrusega tuleb
kehtestada vähemalt elutähtsa teenuse kirjeldus, nõuded teenuse järjepidevaks toimimiseks,
teenuse katkestuse ennetamiseks ja selle taastamiseks pärast teenuse katkestust ning vajaduse
korral nõuded kriisiülesande täitmist toetavate teenuste sisseostmiseks.
22.05.2025
191
Elutähtsa teenuse kirjeldus on võtmetähtsusega komponent ETKA kehtestatavas toimepidevuse
nõuete määruses, kuna see annab ETOdele fookuse, mis teenus või selle osa on elutähtis ja mida
tuleb ETO-l igal ajal tagada. Üldjuhul on teenuse kirjeldused kehtestatud erinevates seadustes
ja määrustes ning ei selgu üheselt, millist teenuse osa käsitatakse elutähtsana, või puudub
teenuse kirjeldus üldse. Samuti on eriseadustes üldjuhul esitatud teenuse kirjeldus, lähtudes
tavaolukorra tingimustest. On ilmselge, et kriisiolukorra ajal ei ole võimalik tagada teenuse
kõikide osade täies mahus toimimine, vaid üksnes nende osade toimimine, mis on mõeldud
elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks. Näiteks makseteenuste ja sularaharingluse puhul on
igal ajal, sh kriisiolukorra ajal oluline, et oleks võimalik teha ülekandeid, võtta vastu makseid,
võtta välja sularaha, vajaduse korral katkestada hoiuseid või panna raha kontole. Küll on vähem
prioriteetne hoiuste avamise võimalus, otsekorralduste ja püsikorralduste automaatne
toimimine vms. Vältimatu abi puhul on oluline, et kriisi ajal saaks elanikkonnale osutada
kiireloomulist arstiabi, ja on küsitav, kas plaanilisi protseduure peab samas mahus läbi viima.
Teede korrashoiu puhul on oluline olemasolevate teede läbitavuse tagamine, uute teede
ehitamine on vähem oluline.
Toimepidevuse nõuete määruses määratakse kindlaks, millised protsessid, ehitised, seadmed,
personal, varu või muu taoline peavad ETO-l igas olukorras olema tagatud, et teenus saaks
osutatud igas olukorras (nii väiksemate häirete kui ka kriisiolukorra korral). Näiteks kui
elektriga varustamine kui elutähtis teenus hõlmab elektri tootmist, ühendusi välismaaga,
põhivõrgu ja jaotusvõrgu toimimist, siis teenuse taseme juures täpsustatakse näiteks, mis
protsessiosad, nagu katelde töö, jahutusvee olemasolu, turbiinide töö jne, peavad toimima ja
seda katkematult või teatud ajalise vahega, võimsusega vms, et teenus oleks igas olukorras, sh
kriisiolukorra ajal kättesaadav. Lihtsustatult öeldes peab selgitama, mis komponendid ja kui
suures ulatuses peavad olema tagatud igal juhul, olema suurema toimepidevusega, et elutähtis
teenus oleks tagatud ka raskemates oludes.
Toimepidevuse nõuete määrusega saab ETKA kehtestada ka nõuded valmisolekule osutada
teenust teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral. Selle kaudu suunab ETKA ETOsid
paremini valmistuma enda teenuse osutamiseks teiste, kriitiliste teenuste katkestuste korral.
Näiteks kui ETO toimimiseks on aja poolest kriitiline elektri olemasolu, siis toimepidevuse
nõuete määruses sätestatakse ETO-le nõue omada autonoomset elektritoitesüsteemi, mis
võimaldab tagada elektritoite teatud tundide jooksul. Vajaduse korral saab määruses kehtestada
ka teised olulised nõuded, näiteks kommunikatsiooninõuded vms.
Toimepidevuse nõuete määruses tuleb ETKA-l sätestada ka katkestusi ennetavad meetmed,
mida ETO peaks rakendama teenuse toimpidevuse tagamiseks, näiteks täiendavate
alternatiivsete lepingute, ehitiste, seadmete, varu olemasolu nõuded, nõuded personali
koolitamisele vastavas valdkonnas jne. Üks olulisi toimepidevuse elemente on teenuse
katkestuse lubatud aeg ning mis järjekorras teenus taastatakse. Need kriteeriumid on vajalikud
eeskätt ETOdele, kuna annavad selgelt riikliku suunise, kui kiiresti tuleb teenus taastada ja kui
teenuse taastamine oleneb alltöövõtjatest, saab ETO juba enne paremini planeerida sõlmitavate
lepingute sisu ja targemini planeerida oma ressursside jaotust. Ühtlasi on võimalik sätestada ja
anda ETOdele suunis, mis järjekorras, kus piirkondades või mis sihtrühmadele tuleb eeskätt
teenus taastada olukorras, kui teenuse maht on piiratud.
Toimepidevuse nõuete määrusega saab sätestada nõuded teenuse väljast tellimiseks. Näiteks on
võimalik sätestada tingimusi, millest ETO peab lähtuma, kui tellib teatud tööd sisse, või mis
nõuetele peab vastama ettevõte, kellelt tellitakse töö sisse.
22.05.2025
192
ETKA-l on võimalik toimepidevuse nõuete määrusega täpsustada, mis juhtudel on tegemist
elutähtsa teenuse ulatusliku katkestusega ja millisel juhul lähtutakse lahendamisel ETKA
eelnõu §-s 15 nimetatud kriisiplaanist. ETKA-l on võimalik määrusega sätestada
teavituskorraldus elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse korral, sh kriisiolukorra ajal.
Vajaduse korral saab ETKA toimepidevuse nõuete määruses täpsustada ka määruses toodud
nõuete täitmise maksimaalset tähtaega alates isiku määramisest ETOks. ETKA määrab ETO
haldusaktiga, kus mh tuleb tuua esile, mis tähtajaks üks või teine nõue tuleb täita.
Toimepidevuse nõuete määruses saab nõuete kohta sätestada maksimaalse üleminekutähtaja.
Haldusaktis toodud tähtajad võivad olla määruses toodud tähtaegades lühemad, kuid mitte
pikemad.
Lõike 10 kohaselt tuleb ETKA-l teavitamise ja üksikasjaliku aruande tingimuste seadmisel
lähtuda vähemalt:
1) sündmusest mõjutatud kasutajate arvust ja osakaalust;
2) sündmuse kestusest;
3) sündmusest mõjutatud geograafilisest piirkonnast, võttes arvesse geograafilise piirkonna
eraldatust.
Eelnimetatud täpsustus on ka HOSis. ETKAdel tuleb HOSi § 37 lõike 2 alusel kehtestatavas
määruses sündmustest teavitamise ja üksikasjaliku aruande korra sätestamisel arvestada ka
eelnimetatud parameetritega.
Säte on seotud CER direktiivi artikli 15 lõike 1 teises lauses sätestatud kohustusega. CER
direktiivi artikli 15 lõike 1 kohaselt tuleb tagada, et elutähtsa teenuse osutajad teavitavad
pädevat asutust põhjendamatu viivituseta intsidentidest, mis oluliselt häirivad või võivad
oluliselt häirida elutähtsate teenuste osutamist. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et välja
arvatud juhul, kui see ei ole operatiivselt võimalik, esitavad elutähtsa teenuse osutajad esmase
teate 24 tunni jooksul pärast seda, kui nad intsidendist teada said, millele vajaduse korral
järgneb üksikasjalik aruanne ühe kuu jooksul. Lõike 1 teise lause kohaselt tuleb häire olulisuse
kindlakstegemiseks võtta arvesse eelkõige järgmisi parameetreid:
a) häirest mõjutatud kasutajate arv ja osakaal;
b) häire kestus;
c) häirest mõjutatud geograafiline piirkond, võttes arvesse ka seda, kas piirkond on
geograafiliselt eraldatud.
Lõige 11 annab ETKA-le õiguse panna ettekirjutusega ETO-le kohustuse osutada elutähtsat
teenust ettenähtud viisil ja ulatuses, kui see on vajalik teenuse ulatusliku katkestuse
ärahoidmiseks. Kui tavaolukorras määrab ETKA teenuse osutamise nõuded määrusega
kindlaks ning ETO-le on ette teada, millist teenust millises mahus ta peab osutama, siis
olukorras, kus teenus on ulatuslikult katkenud (või sellise katkestuse ärahoidmiseks) võib olla
vaja kehtestada määrusest operatiivselt erisusi arvestades olukorra olemust. Kehtivas õiguses
on selline sekkumisõigus antud üksnes eriolukorras ning seda eriolukorra juhile ja eriolukorra
tööde juhile (vt HOSi § 33). Selline sekkumisõigus puudub näiteks erakorralise seisukorra,
kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal. Tähele tuleb panna, et
ettekirjutusega saab nõuda üksnes seda, milleks elutähtsa teenuse osutaja on ka suuteline.
Näiteks olukorras, kus teatud piirkonnas oleks vajalik tagada teenus, kuid sinna ei pääse ligi
sõiduteede läbipääsu puudumise tõttu, ei saa eeldada, et elutähtsa teenuse osutaja on suuteline
talle pandud nõudeid kiiresti täitma. Sarnaselt kehtiva HOSi § 33 lõikega 3 sätestatakse
22.05.2025
193
eelnõuga ka õigus rakendada eelnimetatud ettekirjutuse täitmiseks eelnõu § 158 lõikes 2
nimetatud sunnivahendit.
Ka COVID-kriis näitas, et eriolukorra juht (peaminister, minister) või eriolukorra tööde juht ei
ole õiged tasemed sellise otsuse tegemiseks. ETKA vastutab teenuste tagamise eest nii rahu-
kui ka kriisiajal ning temal on kõige parem teadmine teenuse toimimisest, ETOde suutlikkusest
ning ka teenuste ristkasutustest ning lõppastmes peab tal olema ka õigus sekkuda n-ö
tavapärases olukorras kehtestatud nõuetest operatiivsete vajadusepõhiste erandite tegemiseks –
seda otsust ei ole mõistlik kriisi ajal viia tasemele, kes ETOdega tavapäraselt ei tegele.
Tähele tuleb panna, et käesolev eelnõu on elutähtsate teenuste puhul üldregulatsiooniks ning
elutähtsate teenuste regulatsiooni on kirjeldatud eriseadustes. Täpsem elutähtsate teenuste
osutamise praegu kehtiv regulatsioon ning eelnõuga kehtestatav regulatsioon on toodud eelnõu
lisas nr 9.
§ 75. Elutähtsa teenuse osutaja
Paragrahvis 75 sätestatakse ETO legaaldefinitsioon ning ETO kohustused.
Lõike 1 kohaselt on ETO isik, kelle pädevuses on elutähtsa teenuse osutamine.
Eelnõu lõikes 2 on omakorda täpsustatud, et ETO tingimused määratakse seadusega. See
tähendab seda, et ettevõtja võib määrata ETOks, kui ta vastab eriseaduses sätestatud
tingimustele. Seega mitte kõiki ettevõtjaid, kes osutavad olulist teenust, ei määrata ilmtingimata
käesoleva eelnõu mõistes ETOdeks. ETOdeks määratakse käesolevas paragrahvis sätestatud
korras üksnes olulisemad ettevõtjad, mille mõju ja osakaal teenuse osutamisel on riigi või
kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil märkimisväärne. Need kriteeriumid tulenevad
eriseadustest.
Lõike 3 kohaselt määratakse elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse korraldaja
haldusaktiga. Haldusakt antakse 30 päeva jooksul alates ajast, mil korraldaja sai teada, et
teenust osutav ettevõtja vastab elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumidele. Elutähtsa teenuse
osutajaks määratakse vaid selline ettevõtja, kelle suhtes on elutähtsa teenuse osutaja kohustused
ka proportsionaalsed ja kes suudab neid täita.
Eelnõu üleminekusätte kohaselt loetakse enne 2024. aasta 18. oktoobrit eelnõu § 75 lõike 1
tingimustele vastavad isikud elutähtsa teenuse osutajaks päevast, mil isik esmakordselt täitis
hädaolukorra seaduse ja § 75 lõike 1 tähenduses tingimused, mille täitmise korral loeti
ettevõtjana tegutsev isik elutähtsa teenuse osutajaks. Enne käesoleva seaduse jõustumist
hädaolukorra seaduse alusel haldusaktiga elutähtsa teenuse osutajaks määratud isikud loetakse
käesoleva seaduse tähenduses elutähtsa teenuse osutajaks nende määramisest arvates.
Sama paragrahvi lõikes 4 on täpsustatud, et haldusaktis peab olema muu hulgas esitatud
tähtpäev, mis ajaks peab elutähtsa teenuse osutaja täitma korraldaja kehtestatud toimepidevuse
nõuete määruses sätestatud nõudeid, seaduse eelnõus sätestatud nõuete (nt riskianalüüsi,
kriisiplaani, õppuste korraldamise nõuded) täitmiseks. Samuti on ette nähtud tähtaeg muudes
õigusaktides sätestatud nõuete täitmiseks. Näiteks osa elutähtsate teenuste puhul on
toimepidevuse nõuded sätestatud ka valdkonna eriseaduses. Nii on kaugkütteseaduses (edaspidi
KKütS) sätestatud soojusettevõtjatele reservkütuse tagamise kohustus, tervishoiuteenuste
korraldamise seadusega (edaspidi TTKS) aga sätestatakse täpsemad nõuded tervishoiuteenuse
22.05.2025
194
osutaja püsiva kriisiülesande täitmise kohta. Haldusakti andmisel tuleb arvestada, et
esmakordse riskianalüüsi koostamiseks antav tähtaeg ei tohi ületada üheksat kuud, kriisiplaani
tähtaeg aga kümmet kuud ning eelnõu § 75 lõike 11 punktis 5 sätestatud võrgu- ja
infosüsteemidega seotud dubleerivate vahendite ja tehnoloogiliselt alternatiivsete lahenduste
nõude ning küberturvalisuse seadusest tulenevate nõuete täitmise tähtaeg ei tohi olla pikem kui
viis aastat.
ETOde haldusaktiga määramise kord loodi CER direktiivi ülevõtmisel ja seda käesoleva
eelnõuga ei muudeta.
Lõikega 5 sätestatakse, et enne haldusakti andmist on ETKA-l võimalus küsida arvamust Riigi
Infosüsteemi Ametilt küberturvalisuse seaduses või eelnõu § 74 lõike 11 punktis 5 sätestatud
nõuete täitmise tähtaja ja ettevõtja pakutud lahenduste kohta. Haldusaktis loetletavate
kohustuste tähtaegade määramine on jäetud elutähtsa teenuse korraldaja otsustada. Seejuures
tuleb arvestada punktis 3 tooduga, et eelnõu § 74 lõikes 11 punktis 5 sätestatud nõuete täitmise
tähtaeg ei tohi olla pikem kui viis aastat. Tegemist on paindliku lähenemisega, mis võimaldab
korraldajal koostöös elutähtsa teenuse osutajaga leida mõistlik, proportsionaalne ning
teenuseosutaja omapära arvestades sobiv üleminekuaeg nõuete täitmiseks. Küberturvalisuse
seaduses sätestatud nõuete ja käesoleva seaduse § 75 lõike 11 punktis 5 sätestatud nõude
täitmistähtaja määramisel võib korraldaja või tema määratud valitsemisala asutus küsida
arvamust Riigi Infosüsteemi Ametilt. Arvamuse küsimine on korraldaja võimalus, mitte
kohustus. See tähendab seda, et korraldaja küsib arvamust Riigi Infosüsteemi Ametilt juhul, kui
tal on iseseisvalt raske hinnata, mis aja jooksul on kindlal elutähtsa teenuse osutajal võimalik
küberuturvalisuse nõudeid täita. Eelkõige võib selline vajadus tekkida KOVidest korraldajatel,
kel tihtipeale ei ole endil piisavat IT-alast kompetentsi. Tegemist on sama põhimõttega, mis
sätestati HOSis CER direktiivi ülevõtmisel.
Elutähtsa teenuse osutajate üle peetakse lõike 6 kohaselt arvestust tsiviiltoetuse registris.
Andmete esitamine ja uuendamine ETOde kohta tsiviiltoetuste registris kuulub ETKAde
pädevusse. ETKAd vastutavad andmete ajakohasuse eest ning on tsiviiltoetuse registri
põhimääruse § 3 lõike 2 punkti 2 alusel registri volitatud töötlejad.
Lõike 7 kohaselt tuleb elutähtsa teenuse osutajaks määramise ja selle staatuse lõpetamise kohta
korraldajal teha ka vastavad muutmiskanded viie tööpäeva jooksul tsiviiltoetuse registris, kus
peetakse arvestust elutähtsa teenuse osutajate üle.
Lõikes 8 täpsustatakse, et elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks esitatavate
andmete täpsema koosseisu ja nende töötlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
Tegemist on tsiviiltoetuse registri põhimäärusega, mis juba praegu reguleerib ETOde üle
arvestuse pidamist ja andmete koosseisu. Praegune põhimäärus on kehtestatud RiKSi §
8214 lõike 4 alusel. Käesoleva eelnõu seadusena vastuvõtmisel muutub RiKS kehtetuks ja
põhimäärus kehtestatakse uuesti käesolevas eelnõus toodud volitusnormide alusel.
Lõike 9 kohaselt tuleb elutähtsa teenuse osutajat määrav ja staatuse lõpetav haldusakt
korraldajal edastada Riigi Infosüsteemi Ametile 30 päeva jooksul haldusakti ETO-le
teatavakstegemisest arvates. Seejuures tuleb korraldajal teha ka vastavad muutmiskanded
tsiviiltoetuse registris, kus peetakse arvestust elutähtsa teenuse osutajate üle.
Lõikega 10 täpsustatakse, mis juhtudel ei loeta isikut enam ETOks ja kuidas toimub
sellekohane teavitamine. Isikut ei loeta enam elutähtsa teenuse osutajaks, kui isik ei vasta
22.05.2025
195
elutähtsa teenuse osutaja tingimustele ja elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja on teinud
sellekohase haldusakti isikule teatavaks. Haldusakti jõustumise järel ei kohaldata isiku suhtes
elutähtsa teenuse osutaja kohta sätestatut.
Lõikes 11 on loetletud ETO kohustused.
Võrreldes HOSiga ETO ülesanded suures osas ei muutu. ETO põhiülesanne on tagada, et tema
pakutav teenus oleks teenuse tarbijatele ehk teenuse klientidele, eelkõige elanikele, kes teenust
tarbivad, alati kättesaadav. ETO kohustus tagada teenuse toimepidevus sisaldab mh kohustust
rakendada selleks elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid ja kasutajatele kättesaadavust
tagavaid meetmeid, sealhulgas vähendada sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest,
olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning infosüsteemidest tehniliste süsteemide,
lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise,
alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu
sellise kaudu. Kuna kriiside korral tegutsevad kõik asutused ja ettevõtted tavapärasest
piiratumate ressurssidega, võivad ETKAd siiski ette näha, et kriisiolukorra korral võib teenuse
osutamise mahtu või kvaliteeti teatud tasemeni langetada, kuid nõutud miinimumtasemel peab
teenuse osutamine siiski olema tagatud. Juhul, kui teenuse osutamine on siiski oluliselt häiritud
või koguni katkeb, tuleb teenuseosutajal teenuse toimimine taastada esimesel võimalusel, kuid
vähemalt korraldava asutuse ette nähtud aja jooksul.
Et olla võimeline teenuse osutamist ohustavaid riske maandama, on esmalt tähtis suuta need
tuvastada ja hinnata. Et olla võimeline tegutsema erinevate riskide realiseerumisel, on tähtis
planeerida enda tegevusi sellisteks puhkudeks. Selleks koostavad kõik elutähtsa teenuse
osutajad toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani (eelnõu §-d 13 ja 15) – dokumendid, milles:
• määratakse, missugune osa teenuseosutaja tegevusest moodustab elutähtsa teenuse,
• loetletakse need protsessid/tegevused ettevõtte sees, mis üheskoos teevad teenuse
osutamise võimalikuks,
• koostatakse ülevaade iga tegevuse toimimiseks vajalikest ressurssidest,
• loetletakse ohud, mis võivad tegevuse toimimist takistada,
• selgitatakse välja võimalikud stsenaariumid ja hinnatakse neid ning
• koostatakse stsenaariumipõhised teenuse taastekavad.
Ohte hinnatakse ja ennetavaid meetmeid nende vastu kavandatakse stsenaariumipõhiselt.
Näiteks võib elektriettevõtja puhul üks stsenaariume olla „Laiaulatuslik äikesetormist
põhjustatud elektrikatkestus Lõuna-Eestis“.
Ühe või teise teenuseosutaja tegevus võib avaldada märkimisväärset mõju teiste
teenuseosutajate suutlikkusele elutähtsa teenuse osutamist jätkata või tekkinud tõrkeid teenuse
osutamisel operatiivselt lahendada. Seepärast, peale kõikvõimalike inimeste ja loodusnähtuste
põhjustatud ohtude, peavad teenuseosutajad hindama:
• omavahelist ristsõltuvust. Näiteks tuleb mobiilsideettevõtjal hinnata, kuivõrd sõltub
tema võime teenust osutada elektriettevõtjatest, vedelkütuse müüjatest ja teehooldajatest, ning
rakendada meetmeid ristsõltuvuse vähendamiseks.
• muude lepingupartnerite ja tarneahelate olulisust, eriti juhul, kui elutähtsa teenuse
osutaja on mõne elutähtsa teenuse osutamisega seotud tähtsa protsessi teenusena tellinud teiselt
ettevõtjalt (ingl outsourcing). Näiteks tuleb pangal hinnata kaardimaksete opereerimise
üleandmisega seotud riske ning kavandada meetmeid teenuse toimepidevuse kindlustamiseks.
Näiteks haiglal tuleb hinnata enda sõltuvust toitlustajast ning kavandada sõltuvust maandavaid
meetmeid.
22.05.2025
196
ETO-l tuleb tagada, et erakorralise vajaduse tekkimise korral oleks võimalik varude abil oma
tegevust jätkata. Täpsed nõuded varude olemasolu kohta kehtestavad korraldavad asutused.
Elutähtsa teenuse korraldaja võib näiteks nõuda, et teenuseosutaja:
• omaks kohapeal elektrigeneraatorit ja teatud hulka kütusevaru või
• seaks lepingute ja koostööpartnerite abil sisse varude tagamise süsteemi, kuivõrd
kohapealse kütuse- ja seadmevaru loomine võib olla majanduslikult koormav. Kui varude
süsteem on olemas, teab ettevõtte haldus- või riskijuht kriisiolukorra ajal, missuguse partneri
poole pöörduda ning kustkohast ja kuidas vajalik varu kiiresti teenuseosutajani jõuab.
Termin „varud“ on aga laiem ja võib tähendada ka varuosade olemasolu korraldamist. Näiteks
ei ole mõeldav, et kriisi korral hakkab teenuseosutaja välisriigist tellima mõnda olulist varuosa,
mis jõuab kohale alles nädalate pärast.
Selleks, et kriisiolukordade ajal tegutsemiseks valmis olla, korraldavad elutähtsa teenuse
osutajad kas ise või teiste samas sektoris tegutsevate teenuseosutajatega ühiselt õppusi.
Tegemist võib olla nii lauaõppusega, mis mängitakse läbi ettevõtte juhtkonna või töötajate
nõupidamisruumi laual, kui ka väliõppusega, mis mängitakse läbi objektil igapäevaste
vahenditega ehk teenuseosutaja kollektiivi igapäevases töökeskkonnas. Õppuste korraldamise
sagedus on seotud toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisega. Korraldatava õppuse
eesmärk on kontrollida koostatud toimepidevuse plaani rakendatavust ja selgitada välja muud
asjaomased teenuse toimepidevuse riskid. Õppuse tulemused on sisendiks toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani täiendamisele. Seepärast on oluline, et kui planeeritakse õppuste
korraldamist ning toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamist, siis arvestatakse, et õppus
toimuks enne riskianalüüsi ja plaani uuendamist.
Eelnõuga sätestab kohustuse koolitada oma töötajaid regulaarselt ning lisatakse ka kohustus
korraldada oma töötajatele elanikkonnakaitse koolituse läbimine. Nii nagu avalikult sektorilt
eeldatakse, et oma ülesannete täitmist tuleb jätkata ka kriisi ajal, oodatakse sama elutähtsa
teenuse osutajatelt. Seetõttu on äärmiselt oluline, et elutähtsa teenuse osutaja töötajad oleksid
oma koduse ettevalmistuse läbi mõelnud, et vajadusel võimalikult kiiresti asuda oma
tööülesandeid täitma. Koolituse kaudu soovitakse anda inimestele teadmisi eri
ohuolukordadega seotud käitumisviisidest ja valmisolekust.
Regulaarse koolituskohustuse eesmärk on tagada jätkusuutlik riigi toimimine ka kriiside ajal –
hästi ettevalmistatud kodanik suudab hästi panustada ka töökohal. Teiseks suurendab selline
kohustus kindlust, et ka personali vahetuse korral on tagatud jätkuv koolituse läbimine. Vähim
vajalik elanikkonnakaitsealane ettevalmistus tagatakse eespool kirjeldatud veebikoolituse
kaudu, mis asub Digiriigi Akadeemias. Samas on alati võimalik selle asemel tellida
kontaktkoolitusi.
Lisaks tuleb arvestada, et tööandja peab võimaldama töötajatel läbida koolituse tööaja sees ja
vajaduse järgi ning kui valitakse veebikoolitus, siis andma selleks vajalikud vahendid (arvuti,
tahvelarvuti, nutitelefon).
Erisus võrreldes avaliku sektori koolituskohustusega on elutähtsa teenuse osutajal aga see, et
koolituse läbimise regulaarsuse ja koolituskohustusega hõlmatud personali määrab elutähtsa
teenuse osutaja ise. Elutähtsa teenuse osutaja koostab toimepidevuse riskianalüüsi, kus ta
selgitab iga kriitilise tegevuse kohta välja selle toimimiseks vältimatult vajalikud
personaliressursid ning selle, millised oskused ja teadmised peavad personalil olema. Selle
22.05.2025
197
tegevuse käigus määrab elutähtsa teenuse osutaja need töötajad, kellel on kohustus läbida
elanikkonnakaitse koolitus.
Eelnõu koostajad soovitavad elanikkonnakaitse koolituse läbida kõigil uutel töötajatel, kes
asuvad tööle kriitiliste tegevustega seotud ametikohtadele. Juba töötavad inimesed võivad
koolituse läbida sama regulaarsusega, nagu hinnatakse riskianalüüsi ajakohasust, aga sisuliselt
määrab selle siiski elutähtsa teenuse osutaja ise.
Lõike 11 punktiga 5 sätestatakse ETO-le kohustus valmistada ette dubleerivad vahendid ja
tehnoloogiliselt alternatiivsed lahendused juhuks, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse
tagamiseks vajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis ning neile juurdepääsuks
kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus või võrk ei toimi. Samasisuline kohustus on
kehtestatud ETOdele juba praegu HOSi § 41 lõike 2 alusel ning käesoleva eelnõuga seda praegu
ei muudeta.
Sättega toonitatakse, et lisaks muudele teenuse toimimiseks vajalikele teenustele (nt vesi,
elekter ja side) on nüüdisaegne tootmine ja teenuste pakkumine üha enam seotud
infotehnoloogiaga ja see muudab ettevõtjad küberkuritegevuse või ka muude pahatahtlike
küberrünnete sihtmärkideks. Eriti tuntav on ühiskondlik kahju, mis on suunatud ettevõtjate
vastu, mille tooted või teenused on suure mõjuga ühiskonna normaalse toimepidevuse (sh
avaliku korra) tagamisel. Sellest tulenevalt peavad olulise mõjuga ettevõtjad valmistuma ka
võrgu- ja infosüsteemide kahjustamiseks ning elektroonilise side teenuse katkestusteks ning
nägema ette ka alternatiivid, et ühiskond saaks jätkuvalt toimida.
§ 76. Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja
Sättes reguleeritakse CER direktiivi artiklist 17 tuleneva Euroopa Liidu olulise elutähtsa
teenuse osutajaga seonduvat. Käesoleva eelnõuga regulatsiooni ei muudeta ja see jääb selliseks,
nagu on see CER direktiivi ülevõtmisel HOSis sätestatud.
Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutajana käsitatakse isikut, kelle puhul on korraga
täidetud järgmised tingimused:
1) isik on riiklikult määratud elutähtsa teenuse osutajaks;
2) isik osutab samu või sarnaseid elutähtsaid teenuseid kuuele või enamale Euroopa Liidu
liikmesriigile või kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis;
3) Euroopa Komisjon on oma otsusega nimetanud isiku Euroopa Liidu oluliseks elutähtsa
teenuse osutajaks.
Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja määramine on seotud mitme protseduuriga.
Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja staatusest teavitab elutähtsa teenuse osutajat
elutähtsa teenuse korraldaja 15 päeva jooksul isiku Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse
osutaja kriteeriumidele vastavusest teada saamisest arvates. Elutähtsa teenuse osutaja on
kohustatud peale sellekohase teate saamist esitama elutähtsa teenuse korraldajale teabe selle
kohta, milliseid elutähtsaid teenuseid ta osutab Euroopa Liidu liikmesriikidele või Euroopa
Liidu liikmesriikides, ning teabe selle kohta, kellele või kus ta teenuseid osutab. ETKA edastab
omakorda teenuseosutajalt saadud teabe Riigikantseleile, kes edastab sellekohase teabe
Euroopa Komisjonile. Komisjoni otsuse teatavaks tegemisest arvates hakkavad elutähtsa
teenuse osutaja suhtes kehtima ka vastava staatusega kaasnevad kohustused. Kohustused on
seotud eelkõige infovahetuse ja nõuandemissioonis osalemisega, mis on sätestatud järgnevates
eelnõu paragrahvides.
22.05.2025
198
§ 77. Taustakontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel
Paragrahvis 77 reguleeritakse taustakontrolli elutähtsa teenuse osutajate juures. Käesoleva
eelnõuga regulatsiooni ei muudeta ja see jääb selliseks, nagu on see CER direktiivi ülevõtmisel
HOSi sätestatud. Regulatsioon käsitleb CER direktiivi artikli 13 lõike 1 punkti e ja artiklit 14.
CER direktiivi artikli 13 lõike 1 punkti e kohaselt tuleb elutähtsa teenuse osutajal tagada
töötajate turvalisuse piisav haldamine, sh nende isikute kategooriate määramine, kellelt
nõutakse taustakontrolli läbimist. Omakorda, direktiivi artikli 14 kohaselt peavad liikmesriigid
täpsustama tingimused, mille alusel on elutähtsa teenuse osutajatel lubatud nõuetekohaselt
põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi riskianalüüsi arvesse võttes esitada direktiivi artikli 13
lõike 1 punktiga e nõutud taustakontrolli tegemiseks taotlusi. Seejuures näeb direktiiv
taustakontrolli võimalust töötajate suhtes:
a) kes täidavad elutähtsa teenuse osutaja juures või tema jaoks tundlikke ülesandeid, eelkõige
seoses elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega;
b) kellel on õigus saada otsene või kaudne juurdepääs elutähtsa teenuse osutaja rajatistele,
teabele või kontrollisüsteemidele, sealhulgas seoses elutähtsa teenuse osutaja turvalisusega;
c) kelle puhul kaalutakse töölevõtmist punktis a või b sätestatud kriteeriumidele vastavatele
ametikohtadele.
Taustakontroll peab olema proportsionaalne ja rangelt piirduma vajalikuga. Taustakontrolli
tohib teha üksnes selleks, et hinnata võimalikku julgeolekuriski asjaomasele elutähtsa teenuse
osutajale (direktiivi artikli 14 lõige 2). Taustakontroll peab direktiivi artikli 14 lõike 3 kohaselt
minimaalselt hõlmama:
a) isikusamasuse kontrolli;
b) isiku karistusregistri andmeid seoses süütegudega, mis võiksid olla konkreetse ametikoha
seisukohast olulised.
Selleks, et kontrollida taustakontrolli subjekti isikusamasust, on direktiivi põhjenduspunkti 32
kohaselt asjakohane nõuda isikut tõendavat dokumenti, näiteks passi, riiklikku isikutunnistust
või digitaalset isikut tõendavat dokumenti.
Töötaja taustakontrolli tegemine tööandja poolt ei ole meie õiguses uudne. Sarnast (karistatuse
andmete) kontrolli tehakse juba praegu nt lastega töötavate isikute suhtes lastekaitseseaduse
alusel. Eesti võttis direktiivis sätestatud taustakontrolli üle võimalikult minimaalses
kohustuslikus ulatuses ja arvestades direktiivist tulenevat taustakontrolli eesmärki. Direktiivi
artikli 13 lõike 1 punkt e kohustab liikmesriike tagama, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad
oma toimepidevuse tagamiseks mh meetmed, mis on vajalikud selleks, et tagada töötajate
turvalisuse piisav haldamine, kaaludes nõuetekohaselt selliseid meetmeid nagu elutähtsaid
ülesandeid täitvate töötajate kategooriate määramine, rajatistele, elutähtsale taristule ja
tundlikule teabele juurdepääsu õiguste kehtestamine, taustakontrolli menetluste kehtestamine
kooskõlas artikliga 14 ning selliste isikute kategooriate määramine, kellelt nõutakse sellise
taustakontrolli läbimist, ning asjakohaste koolitusnõuete ja kvalifikatsioonide kehtestamine.
Seega direktiivi artikli 13 lõike 1 punkt e ja artikkel 14 kohustavad liikmesriike looma
tingimused töötajate taustakontrolliks ja tagama seadusega sätestatud tingimustel
taustakontrolli läbimise.
Lõikes 1 sätestatakse taustakontrolli eesmärk, milles juhinduti direktiivi artikli 14 lõike 1
punktidest a ja b ning artikli 13 lõike 1 punktist e. CER direktiivi artikli 14 lõike 1 punktide a
22.05.2025
199
ja b kohaselt tuleb liikmesriikidel täpsustada tingimused, mille alusel on elutähtsa teenuse
osutajatel lubatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi riskianalüüsi arvesse
võttes esitada taotlusi nende töötajate taustakontrolliks:
a) kes täidavad elutähtsa teenuse osutaja juures või tema jaoks tundlikke ülesandeid, eelkõige
seoses elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega;
b) kellel on õigus saada otsene või kaudne juurdepääs elutähtsa teenuse osutaja rajatistele,
teabele või kontrollisüsteemidele, sealhulgas seoses elutähtsa teenuse osutaja turvalisusega.
Lõike 1 sissejuhatavas osas sätestatakse taustakontrolli eesmärk tulenevalt CER direktiivi
artikli 13 lõike 1 punktist e ning põhjenduspunktist 32.
Taustakontrolli eesmärk on tagada nende isikute usaldusväärsus, kes täidavad lepingu või muul
alusel olulisi ülesandeid, mis on seotud:
1) elutähtsa teenuse toimepidevust tagava infosüsteemi, samuti toimepidevust tagava taristu
läbipääsu- või valvesüsteemi arendamise või haldamisega;
2) elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või
kontrollisüsteemidele ligipääsu võimaldamisega;
3) elutähtsa teenuse toimepidevuse planeerimise, investeeringute või riskihaldusega. Lõikes 1
sätestatud ülesannete loetelu ei ole eelnõus sõnastatud kinnisena ehk teisisõnu on elutähtsa
teenuse osutajal kohustus teenust puudutavate riskide hindamisel (riskianalüüsi koostamisel)
tuvastada, millised on need tööd, mis on seotud eelnevalt loetletud punktidega ja vastavad
nendele. ETO ülesanne on tagada mh inimfaktorist tulenevate riskide maandamine, mistõttu on
ka eesmärgipärane isiku karistatuse andmete töötlemine ETO poolt, et otsustada isikule
elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega seotud olulise ülesande andmine.
Lõike 1 punktid 1–3 on sisuliselt direktiivi artikli 14 lõike 1 punktide a ja b täpsustus.
Lõikes 2 sätestatakse elutähtsa teenuse osutaja kohustus määrata elutähtsa teenuse
toimepidevuse riskianalüüsis täpsemalt kindlaks need ülesanded, mille täitmise olulisuse
seisukohast on taustakontrolli tegemine eesmärgipärane. Sellise kohustuse sätestamine on
vajalik ja ka oluline, sest üksnes direktiivi artikli 14 lõikes 1 sätestatud ja üldiselt kindlaks
määratud ülesannete loetelu ülekandmine ei taga piisavalt selgust, milliste konkreetsete
ülesannete täitmisel elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel on elutähtsa teenuse osutaja
seisukohalt põhjendatud ja eesmärgipärane ülesannet täitva isiku eraelu riivamine isiku
andmete töötlemise näol. Seega peab elutähtsa teenuse osutaja juures töötava isiku
taustakontrolli vajadus tulenema selgelt teenuseosutaja toimepidevuse riskianalüüsist. Oluline
on rõhutada, et teenuseosutajad ei selgita riskianalüüsis välja konkreetseid füüsilisi isikuid
(taustakontrolli subjekte või adressaate), vaid on kohustatud kindlaks määrama täpselt need
olulised ülesanded, mida täitvate isikute suhtes on taustakontrolli tegemine eelnõuga sätestatud
korras eesmärgipärane.
Eeltoodut arvestades sätestatakse lõikes 3, et elutähtsa teenuse osutaja võib taustakontroll teha
üksnes sellise füüsilise isiku suhtes, keda usaldatakse täitma sama paragrahvi lõike 2 alusel
riskianalüüsis kindlaksmääratud ja kinnitatud ülesannet, st elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldaja peab olema riskianalüüsi enne taustakontrolli tegemist kinnitanud. Taustakontrolli
tegemise ehk isiku usaldusväärsuse hindamise kohustus on elutähtsa teenuse osutajal.
Taustakontrolli tegemiseks vajalike isikuandmete saamise õiguse võib elutähtsa teenuse osutaja
volitada ka enda lepingupartnerile, kelle töötaja täidab elutähtsa teenuse osutaja juures
riskianalüüsis kindlaksmääratud ülesandeid.
22.05.2025
200
Lõikes 4 sätestatakse taustakontrolli sisu ja ulatus. Taustakontrolli tegemisel kontrollitakse
isikut tõendava dokumendi alusel isikusamasust ja üksnes andmeid isiku karistatuse kohta.
Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud andmeid kontrollima enne, kui isik asub täitma lõike 2
alusel kindlaksmääratud ülesannet, ja ülesande täitmise ajal iga kahe aasta tagant. Kaheaastane
tähtaeg on seotud elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi uuendamise sammuga.
Kui teenuseosutaja uuendab riskianalüüsi ja seal olevaid taustakontrolli kohustusega
ülesandeid, tuleb teenuseosutajal uuesti teha taustakontroll. Seetõttu korratakse taustakontrolli
iga kahe aasta tagant. Taustakontrollis on lubatud kontrollida isiku karistatuse andmeid ehk kas
isik on toime pannud eelnõu § 78 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kuriteo, mille kohta on
karistusregistris kehtivad andmed. Direktiivi artikli 14 lõike 1 punkti c kohaselt tuleb teha
taustakontroll isiku suhtes, kelle puhul kaalutakse töölevõtmist artikli 14 lõike 1 punktides a
või b sätestatud kriteeriumidele vastavatele ametikohtadele (eelnõu kohaselt määrab elutähtsa
teenuse osutaja sellised ülesanded riskianalüüsis). Arvestades taustakontrolli eesmärki,
täiendatakse eelnõuga seda kohustust ka ajalise intervalliga ning sätestatakse nõue kontrollida
isiku karistatuse andmeid konkreetse ülesande täitmise ajal iga kahe aasta tagant. Seega on
andmete kontrollimine lubatud üksnes juhul, kui isik kahe aasta möödudes täidab jätkuvalt lõike
2 alusel kindlaksmääratud ülesannet. Elutähtsa teenuse osutajal on ühtlasi ka kohustus
kontrollida andmeid uuesti juhul, kui isikule usaldatakse kahe aasta jooksul elutähtsa teenuse
osutaja juures mõni muu, kuid jätkuvalt lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesanne, kuigi
karistusandmed on varem (st eelmise ülesande andmise usaldamisel) juba kontrollitud.
Eelnõu kohaselt teeb taustakontrolli elutähtsa teenuse osutaja. Taustakontrolli tegemiseks
vajalike isikuandmete saamise õiguse võib elutähtsa teenuse osutaja volitada ka enda
lepingupartnerile, kelle töötaja täidab elutähtsa teenuse osutaja juures riskianalüüsis
kindlaksmääratud ülesandeid. Eelnõu koostamise käigus kaaluti erinevaid võimalusi
taustakontrolli korraldamiseks ja direktiiviga sätestatud kohustuste ülevõtmiseks. Näiteks
kaaluti sellise pädevuse andmist Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile või
elutähtsa teenuse korraldajale. Eelnõus sätestatud taustakontrolli tegemine jäetakse elutähtsa
teenuse osutaja ülesandeks, kuna selline kontroll piirdub üksnes päringute esitamisega
vastavasse registrisse ja valmisvastuste saamisega, st kontroll ei eelda eriteadmisi ega
lisaandmete kogumist. Lisaks puudub vajadus põhjaliku julgeolekukontrolli tegemiseks, mida
saaksid teha üksnes pädevad asutused (nt luureteabe töötlemine), samuti ei kohusta direktiiv
liikmesriike eraelu rohkem riivavat mehhanismi ka looma, jättes selle direktiivi
põhjenduspunkti nr 32 järgi liikmesriigi enda otsustuspädevusse.
Lõike 5 kohaselt on võimalik teha taustakontrolli ka sagedamini kui iga kahe aasta tagant. Seda
saab teha üksnes põhjendatud kahtluse korral, et isik ei vasta enam taustakontrolli nõuetele, või
kui suureneb isiku vastutus ülesannete täitmisel. Tuleb panna tähele ka seda, et isiku tausta
tuleb kontrollida ka juhul, kui isik suundub sama ETO juures täitma muid ülesandeid, mille
puhul samuti eeldatakse isiku tausta kontrollimist.
Lõike 6 kohaselt peab elutähtsa teenuse osutaja kontrollitavat isikut teavitama taustakontrolli
alusest ja eesmärgist enne karistusandmete kontrollimist. Andmesubjekti teavitamiskohustus
ning selle detailsem regulatsioon tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse artiklitest 13 ja 14.
Isiku suhtes õiglase ja läbipaistva andmete töötlemise tagamiseks kohustatakse elutähtsa
teenuse osutajat teavitama isikut taustakontrolli alusest ja eesmärgist enne isiku karistatuse
andmete kohta päringute tegemist. Isikule tuleb siis selgitada lisaks taustakontrolli eesmärgile
ka muid taustakontrolli tegemise olulisi asjaolusid, nt lõikes 5 sätestatud õigust kontrollida
karistusandmeid ka töötamise ajal.
22.05.2025
201
Lõigetes 7–10 sätestatakse, et elutähtsa teenuse osutaja kontrollib taustakontrolli tegemise
eesmärgil karistatuse andmeid, kasutades selleks taustakontrolli teenust. Taustakontrolli teenus
ei ole eraldiseisev andmekogu, vaid tehniline lahendus, mis võimaldab elutähtsa teenuse
osutajal kontrollida taustakontrolli eesmärgil isiku karistatuse andmeid. Taustakontrolli teenus
töötleb isiku üldandmeid, isiku töökoha andmeid, karistatuse andmeid ja karistusregistrist
päringu tegemiseks vajalikke andmeid, mis on sätestatud karistusregistri seaduse § 15 lõikes 2.
Taustakontrolli teenus tagab, et päringuid isikuandmete saamiseks teeb selleks õigustatud isik
(elutähtsa teenuse osutaja või tema volitatud isik). Samuti tagab selline tehniline lahendus, et
karistatuse andmeid päritakse üksnes eelnõukohase taustakontrolli tegemise eesmärgil.
Taustakontrolli teenuse vastutav töötleja on Riigikantselei. Igasugune isikuandmete töötlemine
riivab PSi §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. PSi § 11 kohaselt tohib õigusi ja
vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema
kooskõlas ka PSi § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse
ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni
põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama
seadusandja. See, kes on isikuandmete vastutav töötleja, on oluline küsimus, mis peab olema
sätestatud seaduses. Isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses on taustakontrolli protsessis
laiemalt vastutavateks töötlejateks samuti iga teenusele andmeid andva andmekogu vastutav
töötleja, kuid seda üksnes vastava andmekogu osas, sh vastutab nimetatud andmekogu vastutav
töötleja andmekogus (nt karistusregistris) olevate andmete õigsuse eest. Taustakontrolli
teenusele on nad aga andmeandjad ning eelnõus sätestatud taustakontrolli teenuse seisukohast
(mis saadud andmeid teenuses töötleb), on vastutavaks töötlejaks Riigikantselei. Täpsemad
nõuded tasutakontrolli teenusele, sealhulgas teenuse vastutava ja volitatud töötlejate ülesanded,
täpsem andmekoosseis, andmeandjad ja saadavad andmed, teenusele juurdepääsu
võimaldamise tingimused ja muud korralduslikud küsimused kehtestatakse Vabariigi Valitsuse
määrusega.
Lõike 11 kohaselt kohaldatakse §-s 77 sätestatut ka elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises
suhtes oleva juriidilise isiku töötaja isiku suhtes, kes usaldatakse täitma sama paragrahvi lõike 2
alusel kindlaks määratud ülesannet. Sellega rakendatakse jätkuvalt direktiivi artikli 13 lõike 1
teises lõigus ja artikli 14 lõike 1 punktis a sätestatu. Lisaks lepingus ettenähtule peavad
lepingupooled arvestama seadusest tuleneva regulatsiooniga. Elutähtsa teenuse osutajal on
taustakontrolli tegemiseks õigus saada temaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja
isikusamasuse kontrollimiseks vajalikke isiku üldandmeid ja õigus teha päringuid karistatuse
andmete kontrollimiseks (vt ka selgitusi järgmise paragrahvi kohta). Eelnõu § 78 lõigetes 1 ja
2 sätestatud asjaolude ilmnemisel on elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes oleval
juriidilisel isikul võimalik anda konkreetse ülesande täitmine elutähtsa teenuse osutaja juures
muule töötajale või lahendada lepingu täitmine muul kohasel viisil, nt leppida tellijaga kokku,
et ülesannet täidab kolmas juriidiline isik.
Alltöövõtjate puhul tuleb arvestada ka sellega, et kui hankijast elutähtsa teenuse osutaja soovib
eelnõus nimetatud ülesannete täitmise tellida näiteks teenusena, peab ta lähtuma riigihangete
seadusest, mis ei võimalda aga teenuse osutajat riigihankelt kõrvale jätta seetõttu, et ta ei läbi
mõnes muus eriseaduses ette nähtud taustakontrolli. Vajaliku taustakontrolli läbimise
kohustuse saab sellisel juhul sätestada näiteks hankelepingu täitmise tingimusena ning panna
pakkujale kohustus asendada need teenust osutavad isikud, kes taustakontrolli ei läbi.
Elutähtsa teenuse osutaja taustakontrolli kohustus hõlmab nii töökohale kandideerivaid isikuid,
teenuseosutaja enda töötajaid kui ka alltöövõtjate töötajaid, st kõiki isikuid, kellele on usaldatud
22.05.2025
202
eelnõu § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesanded. Elutähtsa teenuse osutajal on õigus
volitada alltöövõtjat taustakontrolli eesmärgil eelnõu § 131 lõikes 1 sätestatud isikuandmete
volitatud töötlejaks. Olles elutähtsa teenuse osutaja volitatud töötleja on alltöövõtjal enda
töötajate kohta õigus saada eelnõu § 131 lõikes 1 sätestatud isikuandmeid ja teha ise andmete
päring karistusregistrisse elutähtsa teenuse osutaja nimel. Vaatamata sellele on lõppvastutus
taustakontrolli tegemisel elutähtsa teenuse osutajal, mitte alltöövõtjal. Samuti otsustab üksnes
elutähtsa teenuse osutaja kontrolli tulemuse põhjal, kellele ja milliseid ülesandeid võib
täitmiseks usaldada.
Taustakontrolli teenus on ka keskkond, mille kaudu saab teha asjakohase taotluse teiste
liikmesriikide kodanike suhtes (ja ka kolmandatest riikidest pärit kodanike suhtes) ja Euroopa
karistusregistrite infosüsteemi (edaspidi ka ECRIS, ingl k European Criminal Records
Information System) andmevahetuskanali kaudu esitada päringu sellesse liikmesriiki, kellelt
infot soovitakse. ECRISEe kaudu edastavad kõik Eesti kodaniku suhtes kriminaalasjas
süüdimõistva kohtuotsuse teinud riigid isiku karistusandmed meie karistusregistrisse.
Samamoodi saadab Eesti iga teise liikmeriigi kodaniku siin mõistetud kriminaalkaristuse selle
kodaniku kodakondsusriigi karistusregistrisse. Tulevikus on võimalik ECRIS-TCN-st
(kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute Euroopa karistusregistrite infosüsteem,
kuhu kantakse kesksesse infosüsteemi selliste isikute liikmesriikides mõistetud karistused)
kontrollida hõlpsamini kolmandatest riikidest pärit isiku teistes liikmesriikides mõistetud
karistusi. Toimub see nii, et ei ole vaja enam esitada kõikidesse liikmesriikidesse eraldi
päringuid kolmandate riikide või kodakondsuseta isikute kohta, vaid kõikide selliste isikute
kohta, keda liikmesriigid on karistanud, saadetakse andmed kesksesse infosüsteemi, kuhu
keskasutus saab teha päringu, saades teada, millises riigis on isikul karistusi, aga mitte detailseid
karistusandmeid. St näiteks saades vastuse, et isikul on Prantsusmaal karistus, tuleb esitada
tavapärane päring ECRIS kaudu Prantsusmaale. Alles siis saab infot, millise karistusega tegu
on. ECRIS andmevahetuskanali kaudu ei ole võimalik kontrollida kolmandates riikides
mõistetud karistusi, nt Eesti kodaniku või teise liikmesriigi kodaniku või kolmanda riigi
kodaniku Venemaal, Ukrainas, Tais, USAs vms mõistetud karistusi. Selliseid andmeid ei
sisalda ka ECRIS-TCN keskne süsteem.
ECRISE päringu puhul tuleb juhtida tähelepanu sellele, et vastus ei tule teenuseosutajale
automaatselt, vaid selle saadab teenuseosutajale liikmesriik enda määratud menetlustähtaegade
jooksul. CER direktiivi artikli 14 lõike 3 kohaselt peab liikmesriik tagama, et sellistele
päringutele vastatakse kümne tööpäeva jooksul.
§ 78. Töötamise piirangud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel
Lõikes 1 sätestatakse imperatiivselt need alused, mille esinemisel ei ole eelnõu § 77 lõike 2
alusel kindlaksmääratud ülesande usaldamine isikule elutähtsa teenuse toimepidevuse
tagamisel lubatud. Käesoleva eelnõuga regulatsiooni ei muudeta ja see jääb selliseks, nagu on
see CER direktiivi ülevõtmisel HOSis sätestatud. Nimetatud ülesandeid ei või anda täita
sellisele füüsilisele isikule, keda on karistatud karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis sätestatud
kuriteo või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase
võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse
nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21), sätestatud sarnase kuriteo
toimepanemise eest ning mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse
kohaselt kustutatud.
22.05.2025
203
CER direktiiv ei kohusta liikmesriike nimetatud imperatiivseid aluseid riigisiseses õiguses
kehtestama. Direktiivi artikli 14 lõike 2 kohaselt peavad taustakontrollid olema
proportsionaalsed ja rangelt piirduma vajalikuga. Neid tehakse üksnes selleks, et hinnata
võimalikku julgeolekuriski asjaomasele elutähtsa teenuse osutajale. Artikli 13 lõike 3 punkti b
kohaselt tuleb kontrollida karistusregistri andmeid seoses süütegudega, mis võiksid olla
konkreetse ametikoha seisukohast olulised. Lõikes 1 on sätestatud sedalaadi süüteod (inimsuse-
ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod, riigivastased süüteod), mille toimepanemise eest
süüdimõistmine kaalub üles vajaduse ja võimaluse andmise isiku usaldusväärsuse (täiendavaks)
hindamiseks ja kaalutlemiseks eelnõu § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannete täitmisel
mis tahes elutähtsate teenuste osutajate juures.
Lõike 2 kohaselt on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud kontrollima, kas eelnõu § 77 lõike 2
alusel kindlaksmääratud ülesannet on sobiv anda täita isikule, keda on karistatud tahtlikult
toime pandud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist KarSi kohaselt
kustutatud. Üksnes elutähtsa teenuse osutajal on kõige parem ülevaade tulenevalt
toimepidevuse riskianalüüsist, mis tegevused ja protsessi osad on teenuse toimepidevuse jaoks
kriitilised ning mis taristu, info- ja võrgusüsteemid, ehitised on toimepidevuse seisukohast
olulised. Üksnes elutähtsa teenuse osutaja saab hinnata, mis pädevusega ja omadustega isikud
on vajalikud ühe või teise tööülesande täitmiseks. Ka enne CER direktiivi ülevõtmist pidi
elutähtsa teenuse osutaja oma toimepidevuse riskianalüüsis hindama teenuse toimepidevuse
jaoks vajalikku personali, sh valima isikud, kellele on vajalik määrata riigikaitseline
töökohustus RiKSi mõttes. Elutähtsa teenuse osutaja teostatavkontroll piirdub üksnes
karistusandmete kontrolliga. Isiku eraelu kaitse vaates on tähtis, et lõikes 2 nimetatud asjaolusid
ei kontrollita (täiendavalt), kui karistusregistri päringu tulemusel ilmnevad andmed lõikes 1
nimetatud kuritegude kohta.
Lõikes 3 täpsustatakse, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul võib elutähtsa teenuse
osutaja isiku usaldusväärsuse hindamisel arvestada üksnes neid karistatuse andmeid, mis on
vastava ülesande täitmise seisukohast tähtsad. See tähendab, et ka juhul, kui riskianalüüsis
kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku karistatuse kohta nähtuvad registrist kehtivad
karistusandmed, peab elutähtsa teenuse osutaja võtma arvesse ja kaaluma ainult neid
kuritegusid, mis on isiku usaldusväärsuse hindamise seisukohalt olulised just selle konkreetse
ülesande iseloomu arvestades. Näiteks elutähtsa teenuse osutaja IT-juhi ülesande puhul võivad
olla olulised kuriteod, mis on seotud arvutisüsteemidele ebaseaduslikult juurdepääsu
hankimisega, arvutiandmetesse sekkumisega, arvutisüsteemi toimimise takistamisega või
arvutikuriteo ettevalmistamisega, kuid ebaolulisel kohal on karistus joobeseisundis juhtimise
eest. Kui isikut on karistatud näiteks tervisevastase kuriteo toimepanemise eest, siis võib see
olla oluline haiglas töötava isiku usaldusväärsuse hindamisel, kuid ei pruugi olla samavõrd
oluline nt vedelkütuse veo korraldamisel. Viimasena märgitud juhul võib isiku usaldusväärsuse
hindamise seisukohalt olla määravam kehtiv karistatus liiklusalase kuriteo toimepanemise eest.
Lõikes 4 sätestatakse, et lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolude ilmnemisel on elutähtsa teenuse
osutajal õigus nõuda elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes olevalt juriidiliselt isikult
temaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja asendamist ülesande täitmisel või
ülesande täitmist muul kohasel viisil, nt et seda teeks teine isik. Lõplik lahendus jääb ettevõtete
enda otsustada. Oma töötajate suhtes tuleb elutähtsa teenuse osutajal lõigetes 1 ja 2 nimetatud
asjaolude ilmnemisel rakendada töölepingu seaduses (edaspidi TLS) sätestatud korda ning selle
suhtes eelnõus erisusi ei ole ette nähtud.
22.05.2025
204
§ 79. Nõuandemissioon
Paragrahvis 79 sätestatakse nõuandemissiooni definitsioon ja läbiviimise kord. Käesoleva
eelnõuga ei muudeta olemasolevat regulatsiooni ja see jääb selliseks, nagu on see CER
direktiivi ülevõtmisel HOSis sätestatud. Euroopa Komisjonil on Euroopa Liidu olulise elutähtsa
teenuse osutaja suhtes õigus viia läbi nõuandemissioon, et hinnata elutähtsa teenuse osutaja
rakendatud meetmeid. Missiooniga kaasnevad nii elutähtsa teenuse korraldajale kui ka elutähtsa
teenuse osutajale mitmed kohustused. Elutähtsa teenuse korraldaja on kohustatud väljastama
Euroopa Komisjonile elutähtsa teenuse osutaja kohta järgmise teabe:
1) elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi asjaomased osad;
2) elutähtsa teenuse toimepidevuseks rakendatud meetmete loetelu;
3) elutähtsa teenuse osutaja suhtes läbi viidud järelevalve menetluse ja rakendatud meetmete
andmed.
Seejuures on nii elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kui ka Euroopa Liidu oluline
elutähtsa teenuse osutaja kohustatud andma nõuandemissiooni raames Euroopa Komisjoni
volitatud esindajatele juurdepääsu nõuandemissiooni läbiviimiseks ja elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamiseks vajalikule teabele, ehitistele ja süsteemidele. Nimetatud teabe
andmist ja ligipääsu ei pea tagama, kui see ohustab riigi julgeolekut. Nõuandemissiooni raames
antav teave ja ligipääs peab olema rangelt seotud missiooni eesmärgiga ja elutähtsa teenuse
toimepidevuse kontrolliga.
Nõuandemissiooni tulemusena esitab Euroopa Komisjon arvamuse Euroopa Liidu olulise
elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse suurendamiseks. Elutähtsa teenuse osutaja ja elutähtsat
teenust korraldav asutus on kohustatud võtma arvamuses toodud märkused ja soovitused
arvesse ning esitama komisjoni määratud tähtaja jooksul viimasele ülevaate meetmetest, mida
rakendatakse Euroopa Komisjoni arvamuse arvestamiseks.
§ 80. Asutustevaheline koostöö, teavitamine ja aruandlus
Paragrahvis 80 reguleeritakse asutustevahelist koostööd, teavitamist ja aruandlust seoses
elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisega. Käesoleva eelnõuga ei muudeta olemasolevat
regulatsiooni ja see jääb selliseks, nagu on see CER direktiivi ülevõtmisel HOSis sätestatud.
CER direktiivi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555, 14. detsember
2022, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus,
ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning
tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (edaspidi küberturvalisuse 2. direktiiv, NIS2
direktiiv)70, pädevad asutused peavad tegema koostööd ja vahetama teavet küsimustes, mis
puudutavad elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavaid küberturvalisuse riske, küberohte
ja -intsidente ning muid kui küberriske, -ohte ja -intsidente, sealhulgas seoses asjakohaste
meetmetega, mille on võtnud NIS2 pädevad asutused. Vastav põhimõte sätestatakse eelnõuga
ka seaduse tasemel. Eelnõu kohaselt tuleb elutähtsa teenuse toimepidevust korraldaval asutusel
või tema nimetatud asutusel, Riigi Infosüsteemi Ametil, Päästeametil ja Riigikantseleil teha
igakülgset koostööd ja vahetada omavahel teavet küsimustes, mis puudutavad elutähtsa teenuse
osutajaid mõjutavaid ohte, riske, toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmeid ja toimunud
sündmusi. Üheks selliseks koostöö tööriistaks on üleriigiline riskianalüüs. Üleriigiline
riskianalüüs võimaldab erinevate asutuste koostöös vahetada erinevate osaliste vahel infot
elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavate riskide, ohtude ja intsidentide ning riskide maandamise
70 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32022L2555&qid=1716900678772
22.05.2025
205
meetmete kohta. Eraldi vajaduse korral vahetavad asutused omavahel teavet, mis on vajalik
järelevalvemenetluse läbiviimiseks.
Lõikes 2 täpsustatakse infovahetust Finantsinspektsiooni ja Riigi Infosüsteemi Ameti vahel
krediidiasutustest elutähtsa teenuse osutajate kohta. Finantsinspektsioon ja Riigi Infosüsteemi
Amet vahetavad vastastikku teavet krediidiasutuste toimepidevuse, neid mõjutavate ohtude,
riskide, toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete ja toimunud sündmuste kohta, samuti
asjaomast teavet, mis on vajalik järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Seejuures tuleb võtta
arvesse eriseadustest tulenevaid piiranguid. Eelkõige on siin mõeldud FISi § 54 lõiget 47 , mille
kohaselt konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide
avaldamine eelnõu alusel tegutsevatele asutustele ja isikutele on lubatud, kui see on vajalik
nimetatud seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, kusjuures vastavad asutused või isikud
peavad hoidma järelevalvelise informatsiooni konfidentsiaalsust FISi § 34 kohaselt.
Kokkuvõttes on asutused ja nende töötajad kohustatud hoidma saladuses neile edastatud teavet,
mille kohta on teatatud, et tegemist on äri- või ametisaladusega. See kehtib kõikide asutuste ja
nende töötajate kohta, kes vahendavad asjaomast teavet elutähtsa teenuse osutajate suhtes.
Finantsinspektsioon ja Eesti Pank vahetavad vastastikku nimetatud teavet FISis sätestatud
korras.
Lõike 3 kohaselt peab KOV esitama kord aastas Päästeametile kokkuvõtva aruande elutähtsa
teenuse planeerimata katkestuse, katkestuse ohu, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt
häiriva sündmuse või sellise sündmuse toimumise vahetu ohu, ning kriisiolukorra ja KOVi
rakendatud sündmuse lahendamise meetmete kohta. Päästeamet esitab aruande kohaliku
omavalitsuse üksuste korraldatavate elutähtsate teenuste kohta kord aastas Riigikantseleile.
Riigikantselei paneb saadud teabe põhjal kokku regulaarse koondaruande Euroopa
Komisjonile.
Direktiivi artikli 9 lõiked 2 ja 6 ning artikli 15 lõige 3 näevad ette elutähtsa teenuse osutajatele
ja elutähtsat teenust korraldavatele asutustele kohustuse vahetada omavahel infot intsidentide
kohta, samuti edastada regulaarselt infot oluliste intsidentide kohta Euroopa Komisjonile.
Eelnõu kohaselt lasub korraldaval asutusel kohustus teavitada Euroopa Komisjoni
Riigikantselei kaudu sündmustest ehk intsidentidest, millel võib olla oluline mõju elutähtsate
teenuste osutamise jätkamisele kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis. Samuti tuleb
korraldaval asutusel teavitada teise liikmesriigi kontaktpunkti, kui sündmus võib mõjutada seda
liikmesriiki.
Elutähtsat teenuse toimepidevuse korraldajal, Riigi Infosüsteemi Ametil ja Päästeametil lasub
kohustus esitada kord aastas Riigikantseleile aruanne elutähtsa teenuse osutajatega seotud
sündmustest, sealhulgas teave sündmuste arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta. Päästeamet
esitab aruande kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatavate elutähtsate teenuste kohta.
Riigikantselei paneb saadud teabe põhjal kokku regulaarse koondaruande Euroopa
Komisjonile.
Igasuguse infovahetuse korral tuleb pidada meeles, et vastavalt AvTSi § 35 lõike 1 punktile 17
tuleb tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teave, mille avalikustamine
võib kahjustada ärisaladust. Kui sellist teavet töötleb ETKA nimetatud alusel AK teabena, tuleb
lähtuda AvTSi § 38 lõikest 3 ehk asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud
teabele on juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul või töötajal oma
ametiülesannete täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele
juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata.
22.05.2025
206
Lõigetes 4–6 on sätestatud ülesanded, mis võeti HOSi üle seonduvalt CER direktiiviga.
Nimetatud lõiked käsitlevad nii riigisisest kui ka Euroopa Liidu suunalist teabevahetust
elutähtsa teenuse toimepidevusega seotud küsimustes.
§ 81. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia
Paragrahvis 81 reguleeritakse elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamist.
Käesoleva eelnõuga ei muudeta olemasolevat regulatsiooni sisuliselt ja see jääb selliseks, nagu
on see CER direktiivi ülevõtmisel HOSis sätestatud. Strateegia koostatakse elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevuse suurendamiseks ning selles kirjeldatakse asjakohaseid pikaajalisi
eesmärke ja nende saavutamiseks võetavaid meetmeid. Strateegia võib olla eraldiseisev
dokument või strateegiliste arengudokumentide osa. Esimese strateegia koostamise tähtpäev on
31.12.2025, seega kõnealuse seaduse jõustumisel on see juba olemas ning vajab edaspidi üksnes
ajakohastamist. CER direktiivi kohaselt ajakohastavad liikmesriigid oma strateegiat vähemalt
iga nelja aasta järel.
Elutähtsa teenuse toimepidevust kajastatakse selle teenuse valdkonna arengukavas või muus
asjakohases strateegilises arengudokumendis.
Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia nõuded ning selle koostamise ja muutmise
korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Lähtudes volitusnormi üldisest sõnastusest on
võimalik dokumendi koostamise korda reguleerivas määruse osas vajaduse korral täpsemalt
sätestada dokumendi koostamises osalejad (lähteandmete andjad või andmete töötlejad).
Strateegia koostamist juhib eelnõu § 8 lõike 2 punkti 4 kohaselt Riigikantselei, kuid määrusega
täpsustatakse vajaduse korral loetelu strateegiat koostavatest asutustest. Muutmise korda
reguleerivas osas saab vajaduse korral esile tuua, mis perioodi järel ning mis tingimustel
dokument üle vaadatakse ja ajakohastatakse. Dokumendi nõudeid hõlmavas määruse osas saab
vajaduse korral detailsemalt sätestada selle sisu ja ülesehituse. Nende andmete määruses
sätestamisel on liikmesriigil vaba voli niivõrd, kui CER direktiiv seda annab. Seejuures tuleb
arvestada, et ilmselt kõige otstarbekam võimalus on ka edaspidi käsitada strateegiana eri
valdkondade ja valitsemisalade strateegilisi arengudokumente, eeldusel, et need vastavad CER
direktiivis loetletud sisunõuetele.
Iga sektori ehk valdkonna kohta tuleb strateegias kajastada vastavalt CER direktiivi artikli 4
lõikele 2 järgmist:
- hetkeolukorra kirjeldus ja peamised kitsaskohad sektori toimepidevuse, varustamise
tagamisel;
- strateegilised eesmärgid ja prioriteedid elutähtsa teenuse osutajate üldise toimepidevuse
suurendamiseks, võttes arvesse piiri- ja valdkonnaüleseid sõltuvusi ja ristsõltuvusi;
- juhtimisraamistik nende strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide saavutamiseks,
sealhulgas erinevate ametiasutuste, elutähtsa teenuse osutajate ja teiste strateegia
rakendamises osalevate isikute rollide ja vastutusalade kirjeldus;
- elutähtsa teenuse osutajate üldise toimepidevuse suurendamiseks vajalike meetmete
kirjeldus, sealhulgas võttes arvesse sektoripõhise riskianalüüsi tulemusi (nt peamised
ohud sektorile, võimalikud tagajärjed, toimepidevuse seisukohast olulisemad ettevõtted,
järeldused, st meetmed kavandada, võttes arvesse kõik need asjaolud);
- elutähtsa teenuse osutajate identifitseerimise protsessi kirjeldus (nt milliste
kriteeriumide alusel ja kuidas on valitud toidusektori elutähtsa teenuse osutajad);
22.05.2025
207
- elutähtsa teenuse osutajaid toetava protsessi kirjeldus, sealhulgas meetmed, millega
tõhustatakse koostööd ühelt poolt avaliku sektori ning teiselt poolt erasektori ning
avalik-õiguslike ja eraõiguslike üksuste vahel;
- loetelu strateegia rakendamisse kaasatud peamistest asutustest ja asjaomastest
sidusrühmadest, kes ei ole elutähtsa teenuse osutajad;
- juba kehtestatud meetmete kirjeldus, mille eesmärk on hõlbustada seda, et elutähtsa
teenuse toimepidevuse nõudeid täidavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad,
nagu on määratletud komisjoni soovituse 2003/361/EÜ(31) lisas, kelle asjaomased
liikmesriigid on identifitseerinud elutähtsa teenuse osutajatena.
§ 82. Sõltumatu audit
Paragrahvis 82 reguleeritakse sõltumatu auditiga seonduvat. Käesoleva eelnõuga ei muudeta
olemasolevat regulatsiooni ja see jääb selliseks, nagu on see CER direktiivi ülevõtmisel HOSis
sätestatud. Sõltumatu auditi sätted on seotud CER direktiivi artikli 21 lõike 1 punktiga b ja lõike
2 punktiga b.
Liikmesriikidel lasub kohustus tagada, et pädevatel asutustel on õigused ja vahendid nõuda, et
elutähtsa teenuse osutajad esitavad asjaomaste asutuste määratud mõistliku tähtaja jooksul
tõendid nende meetmete tegeliku rakendamise kohta, sealhulgas asjaomase teenuseosutaja
valitud sõltumatu ja kvalifitseeritud audiitori poolt ning kõnealuse teenuseosutaja kulul tehtud
auditi tulemused. See säte puudutab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2022/2555
subjektiks olevaid sideettevõtjaid, keda loetakse CER direktiivi mõistes elutähtsa teenuse
osutajateks. Regulatsiooniga ei tehta vahet elutähtsa teenuse osutajatel, kes tulenevad üksnes
CER direktiivist, ja nendel, kes on ka NIS2 direktiivi subjektid. Nimetatud lähenemine on
kooskõlas CER direktiivi artiklis 8 sätestatud liikmesriikide õigusega säilitada liikmesriigi
õigusnormid, millega saavutada ka eelnevalt nimetatud NIS2 direktiivi subjektide suhtes
toimepidevuse kõrgem tase.
ETKA võib tellida sõltumatu auditi või kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima sõltumatut
auditit elutähtsa teenuse toimepidevuse ja rakendatud meetmete asjakohasuse hindamiseks.
Sõltumatu audiitor valitakse elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema määratud
asutuse või Finantsinspektsiooni ja elutähtsa teenuse osutaja kokkuleppel. Audit on järelevalve
tegemisel võimalus, mitte kohustus.
Auditeerimine erineb tavapärasest järelevalvest, kuna see hõlmab teenuseosutaja sisekontrolli,
protsesside ja toimingute süstemaatilist ja igakülgset uurimist. Auditi eesmärk on anda
sõltumatu ja objektiivne hinnang auditeeritava elutähtsa teenuse osutaja nõuetele vastavusele
ja elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise tulemuslikkusele. See sisaldab elutähtsa teenuse
osutaja süsteemide ja protseduuride uurimist, testimist ja kontrollimist. Audit võimaldab saada
sõltumatu hinnangu auditeeritava teenuseosutaja nõuetele vastavuse ja tegevustulemuste kohta
ning anda soovitusi võimelünkade parandamiseks. Järelevalveorgan võib tellida auditi omal
kulul või kohustada teenuseosutajat läbima auditi, viimasel juhul tasub kulud teenuse osutaja.
Seejuures tuleb panna tähele, et audit ei tohi asendada tavapäraseid järelevalvetoiminguid ja
muutuda meetmeks, mida järelevalveorgan kasutab oma suva järgi. Eelnõu kohaselt tohib
korraldav asutus või tema määratud asutus ning Finantsinspektsioon (krediidiasutuste puhul)
kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima auditi ning tasuma auditi eest ainult juhul, kui
esineb üks alljärgnevatest tingimustest:
22.05.2025
208
1) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud esitamata korraldavale asutusele või tema määratud
asutusele kinnitamiseks toimepidevuse riskianalüüsi või plaani käesoleva eelnõu §-des 13 ja 15
sätestatud korras;
2) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud täitmata käesoleva eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestatud
elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema §
74 lõike 4 alusel määratud asutuse määratud tähtpäevaks;
3) on toimunud korduvad elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivad sündmused või
hädaolukord.
Üksnes nendel juhtudel saab nõuda auditi läbimist elutähtsa teenuse osutaja kulul. Eelnõuga ka
täpsustatakse, et elutähtsa teenuse osutaja on täitnud sõltumatu auditi läbimise kohustuse, kui
ta on läbinud viimase kuue kuu jooksul samaväärse auditi omal algatusel või muu isiku
nõudmisel. Seega, kui elutähtsa teenuse osutaja on näiteks viimase aasta jooksul juba läbinud
samaväärse auditi muu järelevalve menetluse raames või omal algatusel, ei saa korraldav asutus
või tema määratud asutus või Finantsinspektsioon (krediidiasutuste puhul) nõuda eelnõukohast
auditi läbimist. Auditi samaväärsust hindab järelevalve asutus iga üksikjuhtumi puhul eraldi.
Seejuures samaväärseks saab lugeda nii auditi tervikuna kui ka üksnes samaväärses osas.
CER direktiivi artikli 21 lõike 2 punktist b tulenevalt sätestatakse eelnõuga elutähtsa teenuse
osutajatele kohustus väljastada elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, tema määratud
asutuse või Finantsinspektsiooni nõudmisel määratud tähtpäevaks omal kulul varem tehtud
auditi tulemused ja tõendid elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete
kohta. Seega, kui elutähtsa teenuse osutaja on läbinud varem auditi, mis ühel või teisel kujul
käsitles teenuse toimepidevust, on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud väljastama sellise auditi
tulemused ning tõendid toimepidevuse meetmete rakendamise kohta.
3. jagu
Kohaliku omavalitsuse üksuse püsivad kriisiülesanded
§ 83. Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiülesanded
Kehtiva KOKSi §-ga 6 on pandud KOVile riigikaitseülesanded, mida tuleb täita alates
kõrgendatud kaitsevalmidusest. KOV peab kehtiva õiguse järgi tagama kriisi, st ka
sõjaseisukorra ajal järgmised teenused:
- korraldama vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi
andmist, eakate hoolekannet, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja
kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist
planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja
korrashoidu.
- korraldama antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja
huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja
hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on
omavalitsusüksuse omanduses.
- kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal
korraldama sõjategevuses kannatada saanud isikute ja sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma
asunud isikute perekondade sotsiaalhoolekannet ning aitama kaasa isikute evakueerimisele ja
evakueeritute majutamisele, toitlustamisele ning arstiabi andmisele.
22.05.2025
209
Käesoleva eelnõuga kitsendatakse KOVi kriisi ajal täidetavaid ülesandeid ning nähakse ette,
millised on kriisi ajal kriitilised teenused, mille jätkamine tuleb kindlasti tagada. See tähendab,
et mitte kõik KOVi ülesanded ei ole kriisi korral prioriteetsed. See on suur erinevus kehtivast
õigusruumist – KOV saab edaspidi keskenduda ainult olulistele ülesannetele ja teenustele, mis
tuleb ka kriisiolukorra ajal täita ja tagada.
Kõik eelnõus toodud kriisiülesanded tuleb planeerida eelnõu § 15 alusel koostatavas
kriisiplaanis, millele peab eelnema eelnõu § 12 alusel koostatav riskianalüüs. Kriisiplaanis tuleb
planeerida KOVi ressursid kriisiülesannete täitmiseks, sh teenuse mahud, teenuse osutamiseks
vajalike ressursside korraldamine, sh vajalikud varud ja personal (sh nt vabatahtlike kaasamine
ülesannete täitmiseks). Kriisiplaani koostamise käigus mõeldakse läbi, kuidas ja milliste
ressurssidega eri kriisiolukordade ajal (nt pikaajalise elektrikatkestuse korral) teenuseid
osutatakse ja milline on teenuste osutamise järjekord. Lisaks saab kriisiplaanis ja toimepidevuse
nõuetes planeerida tegevused ja teenuste nõuete vähendamise, kui oluliste takistuste tõttu (nt
elektrikatkestused) on tavapärane teenuste osutamise viis ja maht häiritud.
Paragrahvis 83 sätestatakse KOVi püsivad kriisiülesanded. KOVi ülesanded ETKAna on
kindlaks määratud § 74 lõike 5 punktis 2. Käesolevas paragrahvis sätestatakse KOVi täiendavad
püsivad kriisiülesanded, mis ei ole seotud KOVi elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja
ülesannetega.
Lõike 1 punktis 1 sätestatakse KOVi kriisiülesandena kohustus määrata oma territooriumil
evakuatsioonikohad ja aidata kaasa KOVi haldusterritooriumil viibivate isikute ulatuslikule
evakuatsioonile, aidata kaasa teise KOVi territooriumilt evakueeritud isikute vastuvõtmisele, ja
võimaldada evakuatsioonikohas evakueeritutele vähemalt toit. Sama paragrahvi lõikes 2
sätestatakse, et KOV peab olema valmis abi osutama vähemalt kahe protsendi ulatuses oma
elanike arvust.
Kaasabi osutamine evakuatsiooni korral on universaalne kohustus kõikidele KOVidele, sest
just KOVidel on abi osutamiseks vajalikud võimalused. Nii on KOVidel kõige parem ülevaade
võimalikest kohtadest, kuhu saab inimesi evakueerida, samuti kohalikest ettevõtetest ja
organisatsioonidest, keda on vajaduse korral võimalik kaasata. KOVile seatakse neli ülesannet:
1) aidata kaasa KOVi territooriumil viibivate isikute evakueerimisele;
2) aidata kaasa teise KOVi territooriumilt evakueeritud isikute vastuvõtmisele;
3) määrata selleks evakuatsioonikohad ning olla valmis nende kasutusele võtmiseks;
4) tagada evakuatsioonikohtades toitlustus.
Esimene ülesanne on üldine KOVi ülesanne, mis hõlmab erinevaid tegevusi, millega KOV saab
aidata Päästeametit, kes korraldab ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumist ja selle
läbiviimist. KOVi käsutuses on teave selle kohta, kus elavad ja millist abi vajavad
erivajadustega inimesed, vanemaealised, suuremat kõrvalabi vajavad inimesed jne, kes võivad
evakueerimisel täiendavat abi vajada, milliste kohalike oludega oleks evakueerimisel vaja
arvestada, millised on kohalikud ettevõtted, kelle poole võiks abi saamiseks pöörduda jne.
Samuti saab KOV kaasa aidata ja toetada evakuatsiooni läbiviimist, nt tagades kohalike teede
sõidetavuse, abistada liikluse ümberkorraldamisel ning teavitada sellest oma elanikke,
võimaluse korral korraldada evakueeritute, personali ja varude transporti, osaleda
evakuatsioonikoha töö korraldamisel.
Oluline on tähele panna, et KOV ei pea kaasa aitama mitte ainult oma elanike evakueerimisele,
vaid kõikide tema territooriumil viibivate isikute evakueerimisele. Kui inimesed on vaja ohu
22.05.2025
210
tõttu evakueerida, ei ole oluline, kas ohtu sattunu on selle KOVi elanik või mitte, evakueeritakse
kõiki KOVi territooriumil viibivaid ohtu sattunud inimesi, olenemata nende kodakondsusest,
elukohast vms. Oma territooriumil evakuatsioonikohtade määramise ja evakuatsioonile
kaasaaitamise ülesanne on KOVil juba praegu, KOVile ei lisandu selles osas uusi ja täiendavaid
ülesandeid.
Ulatusliku evakuatsiooni teine ülesanne on evakueeritavaid vastu võtta. KOV peab olema
valmis evakueeritavaid vastu võtma mis tahes omavalitsusüksusest. Ulatusliku evakuatsiooni
korral viiakse evakueeritavad ohualast ohutusse asukohta, kusjuures inimeste liikumine võib
toimuda üle Eesti, mitte lähimasse evakuatsioonikohta, vaid vastavalt olukorrale ja
ohuhinnangule kõige optimaalsemasse asukohta.
Samuti peab KOV kindlaks määrama oma territooriumil evakuatsioonikohad.
Evakuatsioonikohtadeks sobivad kultuurimajad, spordisaalid, ühiselamud jms hooned, kus on
olemas inimeste ajutise kogunemise ja majutamise tingimused (tualetid, pesemisvõimalused,
tagatud tuleohutus jms). KOVides on sellised hooned olemas, läbi peab mõtlema, milliseid
hooneid saab evakuatsioonikohtadena kasutada. Ka praegu peavad KOVid evakuatsioonikohad
kindlaks määrama. Selleks peavad KOVid koos Päästeametiga evakuatsioonikohtade plaani,
kuhu märgitakse evakuatsioonikohtade põhilised andmed, majutus- ja hügieenitingimused jms.
Evakuatsioonikohtade kasutusele võtmine võib KOVi jaoks piirduda ainult juurdepääsu
tagamisega Päästeametile, kuid lisaks uste avamisele võib olla vaja evakuatsioonikohaks
määratud hoones tavapäraselt toimuvad tegevused ümber korraldada, teavitada inimesi
ümberkorraldustest jms.
Oluline on, et KOV peab olema valmis osutama abi vähemalt kahele protsendile kohaliku
omavalitsuse üksuse elanike arvust (lõige 2). Piirmäär on ette nähtud selleks, et oleks teada, kui
paljudele inimestele abi pakkumiseks peab KOV minimaalselt valmistuma. Tartu linna näitel,
kus elab umbes 100 000 elanikku, tuleb olla valmis abi pakkumiseks vähemalt 2000
evakueeritavale. Kahe protsendi määra kehtestamisel on lähtutud KOVide võimalustest ja
NATO soovitustest, mille kohaselt peaks liikmesriikidel kriisiolukorra ajal olema võime võtta
vastu põgenikke (nii sise- kui ka välispõgenikke) kahe protsendi ulatuses elanikkonnast. 2023.
aasta lõpu seisuga on Päästeamet koostöös omavalitsustega välja selgitanud
evakuatsioonikohad 3,5%-le elanikkonnast, magamisvarustust on kohalikel omavalitsustel
kokku umbes 1% elanikkonna majutamiseks, Päästeametil samuti umbes 1% majutamiseks.
Evakuatsioonikohaks sobivaid hooneid lisandub igal aastal, et oleks võimalik evakuatsiooni
korral olukorrale vastavalt kõige sobivamad hooned kasutusele võtta (mis on parasjagu vaba,
vastavalt ilmale, sihtrühmale, transpordivõimalusele jne). Määratud evakuatsioonikohti
võetakse vajaduse korral kasutusele ka ajutiste kogunemispunktidena, näiteks juhul, kui taristu
jääb ohuala perimeetrile. Inimesele on evakuatsioonikohas tagatud üksnes voodikoht,
pesemisvõimalused ja turvaline keskkond, niipalju kui see võimalik on.
KOV peab evakuatsiooni korral abivajajatele korraldama vähemalt toidu. Selleks peaks KOV
hindama, milliseid tema territooriumil tegutsevaid ettevõtjaid oleks võimalik evakueeritute
abistamisse kaasata, ning vajaduse korral sõlmima vajalikke eelkokkuleppeid toitlustuse
korraldamiseks. Eelnõuga ei panda KOVidele otsest kohustust eelnevaid lepinguid sõlmida või
toiduvarusid soetada, vaid iga KOV peab ise hindama, kuidas kõige paremini evakueeritute
abistamiseks valmistuda. See tähendab, et KOV peab enda huve silmas pidades läbi mõtlema,
millised on kõige mõistlikumad viisid toitlustuse tagamiseks. Valmistumise roll on seotud
KOVi enda territooriumi, KOVi elanike ja sisuliselt KOVi olemasoleva ülesandega valmistuda
vältimatu sotsiaalabi andmiseks. KOV teab ise ja oskab ise kõige paremini analüüsida ja läbi
22.05.2025
211
mõelda, millised võimalused selles KOVis (lähiümbruses) ja selle KOVi elanikke silmas
pidades toitlustuse puhul on. Kindlasti ei tähenda KOVi kohustus seda, et iga KOV peaks looma
varud abivajajate abistamiseks ja selleks kulutusi tegema. Kuna KOV peab toidu ise
korraldama, peab ta eelnevalt läbi mõtlema, kuidas ta seda teeb. Kui evakuatsioonikohtadena
(majutus) on KOVil võimalik kasutada eelkõige enda kasutuses olevaid hooneid, siis nendes
toitlustuse korraldamiseks on vaja vähemalt ülevaadet toitlustuskohtadest ja nende võimest
pakkuda toitlustust lühikese etteteatamisajaga.
Lõike 1 punktide 2–11 järgi tuleb kriisiolukorra ajal tagada vähemalt järgmiste teenuste
kättesaadavus ja toimimine: koduteenuse korraldamine, väljaspool kodu osutatava
ööpäevaringse üldhooldusteenuse korraldamine, asendushooldusteenuse ja turvakoduteenuse
korraldamine, vältimatu sotsiaalabi tagamine, abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas
perekonnast eraldatud või kriisiolukorra tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine,
toimetulekutoetuse maksmine, suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse
korraldamine, alus-, põhi- ja keskhariduse kättesaadavuse tagamine ning oma territooriumil
viibivate isikute teavitamisele kaasaaitamine kriisiolukorra ajal. Nimetatud kriisiülesannete
täitmiseks koostab KOV kriisiplaani (eelnõu § 15).
Nimetatud sotsiaalteenuseid korraldavad kohaliku omavalitsuse üksused ja need on inimestele
nende olukorrast tulenevalt eluliselt olulised ning nende kättesaadavus tuleb tagada ka
kriisiolukorra ajal. Teiste KOVi pakutavate või korraldatavate sotsiaalteenuste kättesaadavusel
ei ole vahetut ohtu inimese elule, oluliselt ei halvene tema tervislik seisund ega inimene ei jää
abitusse olukorda. Eelnõus nimetamata sotsiaalteenuste jätkuvus kriisiolukorra ajal sõltub
kriisiolukorra mõjust omavalitsusüksusele, KOVi enda rahalistest võimalustest ja valikutest.
KOKSi § 6 lõige 1 nimetab omavalitsusüksuse ülesandena konkreetselt kohustuse korraldada
vallas või linnas sotsiaalteenuseid, -toetusi ja muud sotsiaalabi. SHS sätestab tingimuse, et
KOV on kohustatud välja selgitama KOVi poole abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja
sellele vastava abi ulatuse ning korraldama abi osutamist või aitama abi saamiseks vajalikes
tegevustes. Ehkki sotsiaalhoolekandeseaduses on KOV osutatavate teenuste nimekiri
ulatuslikum, on eelnõu kohaselt kriisiolukorra ajal kõige olulisemad kriisiülesannete loetellu
lisatud teenused ning prioriteet on nende teenuste jätkumine. Vaid olukorras, kus kohaliku
omavalitsuse üksuse territooriumil on toimunud ulatuslik evakuatsioon ning inimesed on
liikunud teise omavalitsuse territooriumile, on õigustatud kriisiülesannete täitmise lõpetamine.
Samal ajal on teenust korraldavatel KOVidel oluline arvestada, et mõne teenuse osutamise
peatamine või lõpetamine võib kaasa tuua surve suurenemise kriisiülesannete loetelus olevate
teenuste pakkumisele. Näiteks isikliku abistaja teenuse peatamise korral võib inimese
toimetulek halveneda sedavõrd, et võib tekkida vajadus ööpäevaringse majutusega hoolduse
järele, mistõttu omavalitsuse jaoks võib olla majanduslikult mõistlikum jätkata esimese
pakkumist. Samuti võib kohaliku omavalitsuse toetatavate teenuste (nt tugiisiku või
sotsiaaltranspordi teenuse) peatamine viia mõningate juhtude korral olukorrani, mis on ohtlik
inimese elule, halvendab oluliselt tervist või jätab inimese abitusse olukorda. Sellistel juhtudel
tuleb inimesele vajalik abi tagada muul viisil vältimatu abi korras.
Väljaspool kodu osutatav ööpäevaringne üldhooldusteenus ja asendushooldusteenus on
sisuliselt inimesele elukohta pakkuvad enamasti asutusepõhised teenused, mille osutamist
inimesele nende abitu seisundi tõttu (vanuse või tervise) ei saa lõpetada. KOV ei saa
kriisiolukorra ajal loobuda ööpäevaringsest üldhooldusest ja asendushooldusest, küll aga saab
ta piirata nt järelhooldust. KOVil tuleb läbi mõelda ja planeerida, kuidas tagada kriisiolukorra
22.05.2025
212
ajal hoolekandeasutuste töö jätkumine. Ööpäevaringseid hoolekandeteenuseid kasutavad
üldjuhul inimesed, kes ilma kõrvalise abita ei saa hakkama, seega peab asutuse teenuse jätkudes
olema tagatud vähemalt minimaalse personali olemasolu, lähtudes sellest, millistele abi- või
järelevalvevajadusega inimestele parajasti teenust osutatakse. Kriisiolukorra ajal võib tekkida
vajadus evakueerida isikuid hoolekandeasutusest teise hoolekandeasutusse (nt vanemaealised).
Selleks peab olema loodud või kavandatud kohaliku omavalitsuse üksusel sisuline valmidus
inimeste transportimiseks.
KOVi ülesanne on korraldada turvakoduteenuse osutamist. Teenuse eesmärk on tagada ajutine
eluase, turvaline keskkond, esmane abi (mh kriisiabi, teavitamine abi saamise võimalustest) ja
vajaduse korral east ja vajadustest tulenev hooldamine ja arendamine lapsele, kes vajab abi
tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut, ja
täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda. Teenuse nõuded on sätestatud SHSi §-des
33–37. Turvakoduteenus peab olema tagatud, et kriisiolukorra ajal oleks lastele ja
haavatavamas olukorras täiskasvanutele tagatud majutus jm võimalik abi.
KOVi kohustus korraldada isikule vältimatu sotsiaalabi andmist tuleneb SHSi §-st 5, mille
kohaselt peab nii isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne KOV kui ka see KOV, kelle
haldusterritooriumil isik abi vajamise ajal viibib, korraldama isikule vältimatu sotsiaalabi
andmise. Isikutele, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või
puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise
majutuse (SHSi § 8 lõige 1). Seega, kui isik satub äärmuslike sündmuste tõttu (tulekahju,
loodusõnnetused, katastroofid jne) abitusse olukorda, kus ta ei suuda endale tagada peavarju ja
toitu, peab KOV talle tagama ellujäämiseks vajaliku.
Vältimatu sotsiaalabi osutamisel on KOVil laialdane otsustuspädevus ja kaalutlusruum, mis on
piiratud üksnes ülesande täitmise kohustuslikkusega. KOVile on jäetud otsustusruum, kuidas
täpselt ülesannet täita, milline on vältimatu sotsiaalabi osutamise täpne viis ja ulatus. Toidu
tagamise võib KOV korraldada toidupaki jagamise või kohapeal korraldatud toitlustamisega,
mille puhul on võimalik inimesel süüa kohapeal või võtta toit koju kaasa. Ajutise majutuse
pakkumisel võib KOV tagada inimesele ööbimisvõimaluse varjupaigas, sotsiaalmajas või
evakuatsioonikohaks planeeritud hoone kasutuselevõtmise kaudu. Juhul kui KOVil puudub
oma haldusterritooriumil toimiv varjupaigateenus, tuleb tal peavarju vajavale isikule tagada
vältimatu sotsiaalabi mõne muu ajutise ööbimiskoha kaudu, kus on voodikoht,
pesemisvõimalus ja turvaline keskkond (SHSi § 30 lõige 1). Inimestele, kellele on vajalik
tagada riideabi, pakub KOV või tema partner kasutatud riideid (rõivaid, jalatseid ja
voodiriideid) tasuta. KOV võib sõltuvalt olukorrast asendada tasuta riideabi andmise ka KOVi
fikseeritud rahalises määras toetuse maksmisega, mille eest saab inimene ise talle hädavajalikud
riided osta. Vältimatu sotsiaalabi osutamise kohustus on KOVil seni, kuni isik ei ole enam
elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras (SHSi § 8 lõige 2).
Punktis 7 sätestatakse kohustus abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast
eraldatud või kriisiolukorra tõttu perekonnast lahutatud laste abistamiseks. Kriisiülesanne on
loetellu lisatud Sotsiaalministeeriumi ettepanekul pärast eelnõu esimest kooskõlastusringi.
KOVi kohustus on tagada kriisiolukorra ajal abivajavate ja hädaohus olevate laste abistamine.
Lastekaitseseaduse (edaspidi LasteKS) kohaselt on KOVidel keskne roll lastekaitse
korraldamisel, sealhulgas on KOVi ülesandeks abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata
lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamiseks meetmete pakkumine ning perekonnast
eraldatud lapsele ja tema perekonnale meetmete pakkumine (LasteKSi § 17 lõike 1 punktid 3
22.05.2025
213
ja 4). Ühtlasi peab KOV looma tingimused lastekaitsetöö tegemiseks eesmärgiga tagada nende
ülesannete täitmine (LasteKSi § 17 lõige 2). LasteKSi § 26 kohaselt loetakse abivajavaks
lapseks sellist last, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema
väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle
käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu. Lastekaitsetöötajad tegelevad iga päev
väga erinevat laadi abivajadusega lastega, sealhulgas LasteKSi § 30 mõistes hädaohus olevate
lastega, kelle elu või tervis on ohus ning kes vajavad lastekaitsetöötaja või politsei viivitamatut
sekkumist ja abi. Kriisiolukorra ajal võib abivajavate laste ja perede hulk kohalikus
omavalitsuses suureneda, samuti võivad lastega peredel tekkida tavapärasest erinevad
abivajadused sõltuvalt kriisi olemusest (kas loodusõnnetus, nakkushaiguse levik, elektri- ja
sidekatkestused, sõjaline kriis vm). Lisaks on lapsed kriisiolukorra ajal üks haavatavatest
sihtrühmadest, sh eriti nooremad ning erivajadusega lapsed, tulenevalt laste piiratud
suutlikkusest enda eest ise hoolitseda, end kaitsta ja abi otsida. Seda on rõhutatud ka ÜRO lapse
õiguste konventsiooni preambulis, et laps vajab oma füüsilise ja vaimse ebaküpsuse tõttu erilist
kaitset ja hoolt. Seetõttu on oluline, et lastekaitsetöö ning laste abistamine ja kaitsmine jätkuks
igas olukorras ja saaks vajaduse korral isegi kõrgendatud tähelepanu.
Kriisiolukorra ajal võib suureneda selliste laste hulk, kes on erakorraliste olude tõttu
perekonnast lahutatud (nt kelle vanemad on hukkunud või kadunud) ning kes vajavad
lastekaitsetöötaja abi oma vanemate või lähedaste leidmiseks või ajutist asendushooldust ning
eestkostet. Samuti võib suureneda lastega perede hulk, kes vajavad vältimatut sotsiaalabi, mis
on samuti üks KOV püsivaid kriisiülesandeid. Eriti haavatav sihtrühm on ka perest eraldatud
lapsed, kes saavad ööpäevaringseid teenuseid nagu turvakodu- või asendushooldusteenus.
Nende teenuste korraldamine on KOVi püsiv kriisiülesanne, kuid lisaks tuleb arvestada, et
nende laste puhul täidab kohalik omavalitsus sageli ka eestkostja ülesandeid. Kriisiolukorra ajal
abivajavate laste hulga suurenemisel ei pruugi KOVil jätkuda ressursse tavapärase abistamise
standardi hoidmiseks ning tagatud peab olema paindlikkus abivajavate laste hindamise ja
abistamise protsessis. Seetõttu on eelnõuga ettenähtud ka LasteKSi § 28 täiendamine lõikega
4, mis võimaldab lastekaitsetöötajal kriisiolukorra ajal hinnata lapse abivajadust kitsamalt,
lähtudes nendest meetmetest, mida kriisiolukorraga kaasnevaid asjaolusid arvestades on
võimalik lapse abistamiseks kohaldada. Mõne tõsisema kriisiolukorra ajal võib näiteks olla
vajalik ja praktiliselt võimalik keskenduda üksnes laste esmatähtsate vajaduste katmisele,
füüsilise ja vaimse tervise kaitsele, jättes tagaplaanile muud lapse heaolu ja arengu valdkonnad,
milles lapse ja lapsevanemate toetamine sellel hetkel võimalik ei ole. Abivajava lapse suhtes
tuleb siiski algatada juhtumikorraldus ning koostada juhtumiplaan abimeetmete pakkumiseks
vastavalt hinnatud abivajadusele, mida hiljem kriisiolukorra lõppedes üle vaadatakse ja
täiendatakse.
Punktis 8 sätestatakse KOVi ülesandena toimetulekutoetuse maksmine. SHSi §-st 131
tulenevalt on toimetulekutoetuse eesmärk leevendada ajutise abimeetmena abi vajavate isikute
ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste
rahuldamiseks. Toimetulekutoetust määrab ja maksab KOV jooksvaks kuuks SHSis
kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. Tegemist on meetmega, mis tagab minimaalse
toimetuleku, see on põhjus, miks toimetulekutoetuse maksmist käsitatakse KOVi
kriisiülesandena, mille toimepidevuse tagamiseks tuleb valmistuda.
Punkti 9 kohaselt on KOVi ülesanne suure hooldus- ja abivajadusega laste hoiu teenuse
tagamine. 1.09.2025 jõustuva sotsiaalhoolekande seaduse muudatuse kohaselt on tegemist
teenusega, mille eesmärk on vähendada suure hooldus- ja abivajadusega last kasvatava isiku
hoolduskoormust, soodustada tema toimetulekut või töötamist ning toetada lapse heaolu ja
22.05.2025
214
arengut. Teenuse sihtgrupiks on suure hooldus- ja abivajadusega lapsed, kes vajavad oma
vaimse või füüsilise tervise seisundi tõttu eakohasega võrreldes keskmisest enam hooldust,
järelevalvet ja muud tuge. Hoiu teenust osutatakse neile lastele SHS kohaselt haridusasutuse
õppe- ja kasvatustegevuse välisel ajal st peamiselt õhtuti või nädalavahetuseti. Seega on
tegemist lastega, kes oma tervisliku seisundi tõttu vajavad hooldamist või järelevalvet
ööpäevaringselt. Teenuse tagamine igas olukorras on seega oluline ja võrdsustatud sisuliselt
lapsehoiu tagamisega, et võimaldada vanematel täita ka kriisides töökohustusi. Enne suure
hooldus- ja abivajadusega laste hoiu teenuse reguleerimist osutatigi SHS alusel neile lastele
teenust lastehoiuteenuse raames. Lisaks sellele, et teenus aitab lapsevanematel püsida tööturul
ka kriisiolukorras, on tegemist ka haavata sihtgrupiga, kelle hooldamine koduses keskkonnas
ei pruugi olla võimalik. Seetõttu on oluline, et teenust neile lastele osutatakse edasi ka kriisides
ning nende osutamise võimalikkus oleks läbi kaalutud koostöös teenuseosutajatega kohalike
omavalitsuste kriisiplaanides.
Punkti 10 kohaselt on üks KOVi kriisiülesandeid alus-, põhi- ja keskhariduse kättesaadavuse
tagamine.
Põhiharidust omandav õpilane on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lõikest 2 tulenevalt
koolikohustuslik isik. Selleks, et koolikohustuslik isik saaks seadusest tulenevat kohustust täita,
tuleb talle tagada selleks võimalused. Koolikohustuse täitmise ja põhikooli riiklikule
õppekavale vastava põhihariduse omandamise võimaluse KOVi haldusterritooriumil elavatele
koolikohustuslikele lastele tagab KOV, vajaduse korral kaasates erakooli pidajat või riiki
(põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõige 2). Eelnevast tulenevalt õpivad hiljemalt 1.
oktoobriks 7-aastaseks saanud lapsed põhikoolis (on konkreetse kooli õpilased). Kuna
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 35 lõige 1 näeb õpilasele ette õiguse ja samas ka kohustuse
kooli päevakavajärgsest õppest osa võtta, siis tuleb õppest osavõtmiseks õpilastele võimalus
tagada, sh kriisiolukorra ajal. Lisaks sellele tuleb I kooliastme õpilaste (1.–3. klassi ehk 7–9-
aastaste laste) puhul tagada nende üle järelevalve, mis tähendab, et vähemalt üks vanematest
peaks jääma koju, kui teenust tavapärasel kujul või sootuks üldse ei tagata.
Pärast eelnõu esimest kooskõlastusringi lisati HTMi ettepanekul kriisiülesannete loetellu ka
keskhariduse pakkumine. Seejuures on mh lähtutud COVID-kriisi õpituvastustest, mis näitasid,
et keskhariduse pakkumine on paljuski võimalik ilma kontaktõppeta, mistõttu ei ole
keskhariduse pakkumise lõpetamine kriisiolukorra ajal põhjendatud.
HTM toetab KOVe haridusvaldkonna kriisiülesannete täitmisel eelkõige nõustamise ja suuniste
kaudu. Tingimused kriisiülesannete täitmiseks peavad KOVid ise looma.
Punktis 11 sätestatakse KOVi kriisiülesandena kohustus tagada oma territooriumil viibivate
inimeste teavitamine ohuolukorrast ja käitumisjuhiste andmine. Oma elanikele ja teistele
territooriumil viibivatele inimestele jagavad KOVid teavet toimuva ja rakendatavate meetmete
kohta nii tavaolukorras kui ka kriisiolukorra ajal. KOVid annavad edasi teavet, mis jõuab
nendeni nt regionaalsete kriisikomisjonide või riigiasutuste kaudu. Nii on nt COVID-19
epideemilise leviku ajal KOVid taganud oma elanike teadlikkuse rakendatavate meetmete
kohta, nakkusolukorra kohta omavalitsusüksuses jms. Oluline on, et teavitamisel rakendataks
erinevaid kanaleid (nt KOV veebileht, sotsiaalmeedia, raadio) ning arvestataks inimeste
erivajadustest tulenevaid erisusi info tarbimisel. KOVil on kohustus planeerida koostöö ja
vajalikud partnerid teavitamise tagamiseks ning kirjeldada see kriisiplaanis. KOVide esmaseks
partneriks elanikkonnakaitsega seotud teemade puhul on Päästeamet, kes koondab kokku
22.05.2025
215
KOVide infovajadused, päringud, ettepanekud ja muu ning edastab selle vajaduse korral
Riigikantseleile sõnumite ja kommunikatsioonitegevuste paremaks koordineerimiseks.
Lõige 2. Oluline on, et KOV peab olema valmis osutama abi vähemalt kahele protsendile
kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvust. Piirmäär on ette nähtud selleks, et oleks teada, kui
paljudele inimestele abi pakkumiseks peab KOV minimaalselt valmistuma.
§ 84. Kohaliku omavalitsuse üksusele kriisiülesannete täitmisega tekkinud kulude hüvitamine
Paragrahvis 84 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksusele kriisiülesannete täitmisega
tekkinud kulude hüvitamine.
Lõikes 1 sätestatakse, et elanike ulatuslikule evakutsioonile kaasaaitamisega ja
toimetulekutoetuse maksmisega seotud riikliku ülesande täitmise kulu kaetakse riigieelarvest.
Kuna ulatuslik evakuatsioon võib olla ka ühe KOVi territooriumi ületav, siis evakueeritute
suure arvu tõttu võivad evakuatsioonile kaasaaitamisega seotud kulud olla KOVi jaoks
sedavõrd suured, et nende katmisel võib ohtu sattuda ülejäänud seadusega pandud
omavalitsuslike ülesannete täitmise finantseerimine. Kui riik peab igal juhul tulema KOVile
appi ülesandega seotud kulude katmisel, on eeldatavasti tegemist riikliku ülesandega. Kui
tegemist on riiklike kohustustega, mida täidab KOV, siis PSi §-st 154 tulenevalt tuleb sellisel
juhul kulud katta riigieelarvest.
Lõikes 2 sätestatakse, et eelnõu § 73 lõike 3 punktides 8, 9 ja 22 ja § 83 lõike 1 punktides 2−7
ja 9−11 loetletud ülesannete täitmisega seotud kulud kaetakse KOVi eelarvest.
See tähendab, et KOVi eelarvest kaetakse kulud, mis on seotud järgmiste elutähtsate teenuste
toimepidevuse korraldamisega:
1) kaugküttega varustamine,
2) kohaliku tee sõidetavus,
3) veega varustamine ja kanalisatsiooni toimimine.
Samuti kaetakse KOVi eelarvest järgmiste KOVi kriisiülesannete täitmisega seotud kulud:
1) koduteenuse korraldamine,
2) väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse korraldamine,
3) asendushooldusteenuse korraldamine,
4) turvakoduteenuse korraldamine,
5) vältimatu sotsiaalabi pakkumine,
6) abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast eraldatud või
kriisiolukorra tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine;
7) suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse korraldamine;
8) alus- ja põhihariduse kättesaadavuse tagamine,
9) oma territooriumil viibivate isikute teavitamisele kaasaaitamine kriisiolukorra ajal.
Loetletud ülesannete näol on tegemist KOVi olemuslike ülesannetega. KOKSi § 6 lõike 1 järgi
on KOVi ülesanne korraldada vallas või linnas elamu- ja kommunaalmajandust ning
veevarustust ja kanalisatsiooni ehk KOVi korraldada olevaid elutähtsaid teenuseid. Seetõttu
rahastatakse elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamist ka KOVi eelarvest. Seejuures on
oluline tähele panna, et see ei tähenda, nagu tasutaks ka teenuse enda eest KOVi eelarvest.
Enamikus KOVides osutab vee- ja kanalisatsiooni- või kaugkütteteenust eraettevõte ning iga
kliendi ja teenusepakkuja vahel on lepinguline suhe. Klient maksab nende teenuste eest otse
22.05.2025
216
teenusepakkujale, mitte KOVi eelarvesse. KOVi eelarvest rahastatakse vaid KOVi
korraldatavate elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamist, mitte aga teenuste osutamist
ennast. Teenuste eest tasutakse nii nagu tavaolukorraski.
KOKSi § 6 lõike 1 järgi on KOVi ülesanne korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste
osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist, eakate hoolekannet, mis hõlmab KOVi
sotsiaalvaldkonna kriisiülesandeid. Kriisiülesannetena loetletud sotsiaalteenuste sisu ja KOVi
ülesandeid nende osutamisel on täpsemalt reguleeritud SHSis.
KOVi ülesanded alus- ja põhihariduse kättesaadavuse tagamisel on täpsustatud
alusharidusseaduses ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.
Lõikes 3 sätestatakse erisus eelnõu § 83 lõike 1 punktides 2–7 ja 9–11 toodud ülesannete
täitmisega kaasnevate kulude rahastamisel. Loetletud ülesannete täitmisega seotud kulud
kaetakse riigieelarvest selles osas, milles need ületavad ülesande täitmise laadi, mahtu ja
täitmisega seotud kulusid tavapärasest olulisel määral. Seda isegi juhul, kui KOV peab teenust
osutama vaid omaenda elanikele, kuid selle maht on tavapärasega võrreldes märkimisväärselt
suurem. Ka KOVi enda ülesannete täitmiseks tuleb talle tagada piisavad vahendid ülesandega
toimetulekuks, et isikud ei jääks vajaliku kaitseta. Seega ka olukordades, kus ülesanne nõuab
isikutele vajaliku teenuse kvaliteedi tagamiseks KOVi sisemiste ressursside või tööjõu
ümberpaigutamist ja kus on selge, et teenuse korraldamise ja kvaliteedi tagamise kulukus
osutub KOVile üle jõu käivaks, tuleb KOVile tagada vajaduse korral riigieelarveline toetus.
Näiteks vältimatu sotsiaalabi tagamine on olemuslikult KOVi ülesanne ja selle osutamisega
seotud kulud kaetakse tavaolukorras KOVi eelarvest. Kuid olukorras, kui vältimatut sotsiaalabi
vajavate inimeste arv ületab evakuatsiooni, massilise sisserände või muu omavalitsusüksusest
sõltumatu teguri tõttu oluliselt KOVi suutlikkuse abi tagada, on põhjendatud vältimatu
sotsiaalabi pakkumisega seotud kulude katmine riigieelarvest. Seejuures ei ole võimalik täpselt
hinnata, milline on teenuse saajate maht, alates millest ei saa enam eeldada KOVi iseseisvat
toimetulekut. See sõltub igast omavalitsusüksusest ja tema konkreetse tavapärase teenuse
suutlikkusest ning lepitakse riigi ja KOVi vahel või KOVi esindusorganisatsiooni (Eesti
Linnade ja Valdade Liidu) ja riigi vaheliste läbirääkimiste käigus eraldi kokku.
Paragrahvi 83 lõike 1 punktides 2–7 ja 9–11 sätestatud ülesande täitmise kulud kaetakse
riigieelarvest lisaks ka juhul, kui kulud on seotud teenuse osutamisega elanikele, kes ei ole
KOVis registreeritud. Olukordades, kus teenuse saajatest suurema osa moodustavad isikud, kes
ei ole KOVi alalised elanikud või kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta ei saa kindlaks
määrata, hüvitatakse registreerimata elanikele teenuste osutamise kulud. Sealhulgas võivad
lõikes toodud alused (näiteks teenuse kulud juba oma elanikele on ületatud olulisel määral, kuid
lisandub veel kolmandik teenuse saajaid, kes ei ole teenust osutava KOVi elanikud) esineda ka
korraga.
Lõige 4 annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada kulude hüvitamise alused ja
arvestusmetoodika.
4. jagu
Elanikkonnakaitse
22.05.2025
217
§ 85. Elanikkonnakaitse
Paragrahvis 85 sätestatakse elanikkonnakaitse sisu ja ulatus käesoleva seaduse mõistes.
Lõikes 1 sätestatakse, et elanikkonnakaitse on riigi ja ühiskonna tegevused, mis tagavad
inimeste elu ja tervise kaitse ning toimetuleku kriisiolukorra ajal. Kui elanikkonnakaitse laia
käsituse all peetakse silmas kõiki ühiskonnas rakendatavaid ennetavaid, ettevalmistavaid,
reageerivaid ja taastavaid meetmeid, millega hoitakse ära eri kriisidega kaasnev oht inimeste
elule, tervisele, varale, elutähtsatele teenustele ja muudele ühiskonna väärtustele, siis
käesolevas eelnõus sätestatakse meetmed, mis on vajalikud inimeste elu ja tervise kaitseks
kriiside korral. Tegevused jagunevad kaheks: 1) inimeste vastupanuvõime suurendamine –
inimeste teavitamine ja nõustamine eesmärgiga suurendada nende valmisolekut
kriisiolukorraks ja kriisiolukorra ajal ise toime tulla, 2) riiklikud ja kogukondlikud (KOV)
kaitsemeetmed – nt varjumine, evakuatsioon, (KOVide) elutähtsad teenused ja püsivad
kriisiülesanded. Kõikidel püsiva kriisiülesannetega asutustel ja juriidilistel isikutel on kohustus
oma kriisiplaanis kajastada elanikkonnakaitse tegevusi (eelnõu § 15 lõike 1 punkti 6 alusel).
Lõikes 2 täpsustatakse tegevused, mida elanikkonnakaitse eelkõige hõlmab. Elanikkonnakaitse
kriisiajal tähendab riigi ja ühiskonna valmisolekut ohuteavituseks, päästetöödeks,
evakuatsiooniks, varjumiseks, esmaabiks ja katastroofimeditsiiniks (termini all mõistetakse
kriisiolukorra ajal vältimatu abi tagamiseks vajalikke tervishoiu ressursse ja tavalisest erinevat
töökorraldust), vältimatuks sotsiaalabiks, psühhosotsiaalseks abiks kriisides ning muuks
elanikele hädavajalikuks abiks.71 Eraldi nimetatakse eelnõus viivitamatu ohuteate edastamist,
varjumist ja ulatuslikku evakuatsiooni, mis on täpsemalt avatud eelnõu §-des 87–89.
Elanikkonnakaitse tegevused, mida eelnõus kirjeldatud ei ole, on reguleeritud valdkondlikes
eriseadustes, nt pääste- ja demineerimistööd päästeseaduses, esmaabi ja katastroofimeditsiin
(vältimatu abi) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel, vältimatu sotsiaalabi SHSis
ning psühhosotsiaalne abi ohvriabiseaduses.
Elanikkonnakaitse tegevustena mõistetakse KOVide ja täidesaatva riigivõimu asutuste tegevusi
kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel. Samuti hõlmab elanikkonnakaitse
tegevusi, mis on mõeldud vahetult inimestele. Elanikkonna kriisiolukorraks valmisoleku ja
kriisiolukorra ajal toimetuleku tagamiseks tuleb korraldada teavitustegevust ja pakkuda
nõustamist, mille tulemusena on inimesed teadlikud võimalikest riskidest, nende mõjudest ja
asjakohastest käitumisjuhistest. Muu hulgas teevad inimesed kodu ja kogukondade tasandil
ettevalmistusi, et kriisiolukorra ajal toime tulla. Elanikele kriisi ajal toimetulekuks ettenähtud
sõnumid, soovitused ja juhised on avaldatud veebilehtedel olevalmis.ee ja kriis.ee ja äpis „Ole
valmis!“.
Ohuteavituse ja kriisikommunikatsiooni eesmärk on, et võimalikult paljud Eesti elanikud
oleksid ohtudest õigel ajal õige infoga teavitatud ning teaksid, kuidas ohuolukorras käituda.
Päästetööde eesmärk sõjaolukorras on tagada õnnetusse sattunud inimelu säilimine. Päästetööd
sisaldavad endas ka otsingu- ja päästetöid merel politsei ja piirivalve seaduse tähenduses.
Ulatusliku evakuatsiooni eesmärk on elanikkonna ajutine ümberpaigutamine ohustatud alalt
ohutusse asukohta. Varjumise eesmärk on elu ja tervise kaitsmine väliskeskkonna ohtude eest
ohustatud alal, seal viibivate elanike ajutiselt vajalikku ruumi, ehitisse või maa-alale
ümberpaigutamine või seal püsimine. Esmaabi ja katastroofimeditsiini eesmärk on
maksimaalselt paljude inimeste elu ja tervise päästmine kõikide olemasolevate ressurssidega.
71Eesti julgeolekupoliitika alused. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/328022023001
22.05.2025
218
Vältimatu sotsiaalabi eesmärk on inimeste esmaste vajaduste katmine toidu, riiete ja ajutise
majutuse abil. Kriiside korral vaimse tervise ja psühhosotsiaalse abi pakkumise eesmärk on
inimeste ja perekondade toetamine, et vähendada traumeerivate sündmuste mõju nende
toimetulekule ja heaolule, ennetamaks vaimse tervise häirete teket ning toetamaks neid, kellel
on varasemad häired või kellel need kriisiolukorra ajal tekivad. Muu elanikele hädavajaliku abi
alla kuuluvad nt eluks vajalike teenuste, sh toidu, vee ja esmatarbekaupade kättesaadavuse
tagamine.
Lõikega 3 pannakse Siseministeeriumile kohustus koordineerida tervikliku elanikkonnakaitse
poliitika kujundamist. See tähendab eelkõige järgmisi tegevusi: koostada elanikkonnakaitse
strateegilised dokumendid, määrates kindlaks eesmärgid, luues võimekirjeldused, sihttasemed,
prioriteedid ning selle alusel tegevuste rahastamise vajadused, töötada välja vajalikud
õigusaktide muudatused, hinnata mõjusid; kujundada poliitikat elanikkonnakaitsega seotud
ministeeriumide ülestes teemades nagu KOVide kriisivalmidus, elanike teadlikkus, ohuteavitus
jms; koordineerida tegevusi teiste ministeeriumidega ja valitsemisalas kohalike omavalitsuste
elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse teemadel. Iga ministeerium vastutab ja jääb ka pärast
eelnõu jõustumist vastutama talle VVSiga pandud valdkondade eest, st et Siseministeerium ei
hakka kujundama poliitikat või juhtima teiste valitsemisalade tegevusi.
§ 86. Avalikkuse teavitamine ja elanikkonnakaitse koolitus
Paragrahvis 86 sätestatakse avalikkuse teavitamise ja elanikkonna kaitse koolitustega seonduv.
Avalikkusele suunatud üldiste elanikkonnakaitse käitumisjuhiste ja teabe andmist sündmustest
enne kriisiolukorda ja kriisiolukorra ajal koordineerib Päästeamet. Säte on koosmõjus eelnõu §
15 lõike 1 punktiga 5, kus on sätestatud, et asutused ja KOV peavad läbi mõtlema ja planeerima
tegevused avalikkuse ja elanikkonna teavitamiseks, ning § 15 lõike 1 punktiga 6, mis paneb
kohustuse läbi mõelda ja planeerida elanikkonnakaitse tegevused.
Kriisiülesandega asutus ja isik on kohustatud elanikkonda ja avalikkust teavitama ja jagama
käitumisjuhiseid tema vastutada olevate sündmuste kohta nii enne kriisiolukorda kui ka
kriisiolukorra ajal. HOSis on kasutusel termin „riskikommunikatsioon“ (HOSi § 10), mis on
avalikkuse teavitamine hädaolukorda põhjustada võivatest ohtudest ja hädaolukorra
tagajärgedest ning käitumisjuhiste andmine elanikkonnale, et suurendada teadlikkust
hädaolukordadest ja nendeks valmisolekut. Eelnõus ei võeta kasutusele eraldi
riskikommunikatsiooni ega ka kriisikommunikatsiooni terminit, vaid sätestatakse asutustele
kohustus tagada avalikkuse teavitus – seda nii enne kriisiolukorda kui ka kriisiolukorra ajal.
Enne kriisi (kehtiva HOSi mõistes riskikommunikatsioon) tehtava teavituse eesmärk on
teavitada avalikkust ennetavalt kriisiolukordadega seotud võimalikest ohtudest ja nende
tagajärgedest ning anda käitumisjuhiseid elanikkonnale, et suurendada teadlikkust
kriisiolukordadest ja valmisolekut nendeks. Nimetatud kommunikatsioonil on oluline roll
kujundada teadmiste andmise ja veenmise kaudu elanike hoiakuid, et mõjutada nende
tegutsemist kriisideks valmistumisel ja suurendada nende oskusi, et kriisiolukorra ajal õigesti
käituda.
Teavitamisel on n-ö kaks tasandit:
1) Päästeamet koondab universaalsed elanikkonnakaitse käitumisjuhised ja sõnumid, mida
inimene peaks teadma, oskama ja tegema kriisi ajal (näiteks kodused varud, evakuatsiooniga
seonduv, üldine kriisideks valmisolek), integreerib oma voldikutesse ja infopäevadesse. Üldises
plaanis sisaldab see teave ka küberohte, terviseohutuse, kiirgusõnnetuste ja muude spetsiifiliste
22.05.2025
219
valdkondade üldinfot, aga viidatakse võimalusele saada detailset infot vastava asutuse käest,
veebilehelt vms,
2) detailsem ja spetsiifilisem vaade: iga kriisiülesandega asutus vastutab oma valdkonna
spetsiifilise riskikommunikatsiooni eest, nt küberkaitse, nakkushaigused, kiirgusõnnetused jne.
Iga kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus vastutab, et valdkonnaspetsiifilised teemad
oleksid käsitletud tema teabekanalites ja et info oleks olemas.
Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus on teavitada oma haldusala elanikke vastavat piirkonda
puudutavatest riskidest, Päästeamet nõustab selles KOVi nii enne kriisi kui ka kriisi ajal. Samuti
peab KOV teavitama oma teenuste toimepidevusest ja nende riskidest (küte, kanalisatsioon,
vesi, teede sõidetavus). KOVi roll on öelda, kust elanik saab kohalikul tasandil abi ja juhiseid,
anda vajalikud kontaktid, kas või puhuks, kui side ja internet on maas (kogunemiskohad,
infotahvlid jne), infot vältimatu sotsiaalabi osutamise kohta kriisi ajal jne. Päästeameti ja KOVi
infovahetus ja koordinatsioon nii enne kriisi kui ka kriisi ajal toimub asutustevahelise
otsesuhtlusena ning regionaalsete kriisikomisjonide, regionaalsete või riiklike kriisistaapide
kaudu vastavalt Päästeameti kehtestatud töörütmile ning juhtimisstruktuurile. Riigikantseleiga
puutumust omavate teemade, infopäringute või küsimuste korral koondab Päästeamet KOVide
info ning edastab selle vajaduse korral Riigikantseleile vastavalt kokku lepitud infokanaleid
kasutades ja formaadis (otsesuhtlus, strateegilise kommunikatsiooni nõukogu, valitsuse
kommunikatsioonikeskuse koordinatsioonikoosolek vms).
Riigikantselei juhib strateegilist kommunikatsiooni ja arendab valitsuskommunikatsiooni
suutlikkust kriisiolukorra ajal ja enne seda. Riigikantselei roll enne kriisi tehtava
kommunikatsiooni puhul on järgmine: pakub kriisi ajal lahendava(te)le asutus(t)ele kriis.ee ja
riigiinfo platvorme kui universaalseid kanaleid kriisiinfo jagamiseks ja võimendamiseks.
Kriis.ee lehel avaldatakse valitsuse otsused, muud kriisi lahendamist puudutavad otsused,
olulisemad uudised seoses kriisi lahendamisega. Riigikantselei roll on vahendada valitsuse
otsuseid elanikkonnale ja avalikkusele (sh meediale, partneritele jne). Kui valitsus hakkab
juhtima kriisi lahendamist, juhib ka kriisikommunikatsiooni Riigikantselei, rakendades selleks
vajaduse korral valitsuse kommunikatsioonikeskust. Elanikkonnakaitsega seotud küsimustes
koordineerib Riigikantselei sõnumeid ning kommunikatsioonialaseid tegevusi Päästeametiga,
kes edastab KOVidega seotud info vastavalt enda kehtestatud töörütmile ja juhtimisstruktuurile
nendeni. Samuti koondab ja edastab Päästeamet KOVide tõstatatud küsimused, infovajadused,
päringud Riigikantseleile, kui selleks on koordinatsiooni vajadus valitsuskommunikatsiooni
tasemel.
Kriisi ajal tehtava kommunikatsiooni eesmärk on teavitada avalikkust ja elanikkonda
kriisiolukorra lahendamisest ning anda inimestele elu ja tervise kaitsmiseks vajalikke
käitumisjuhiseid. Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus teavitab kriisiolukorra ajal
elanikkonda ja avalikkust olukorra lahendamisest ning annab olukorraspetsiifilisi
käitumisjuhiseid.
Kommunikatsiooni saab teha ka Päästeameti juhitavate regionaalsete kriisikomisjonide kaudu.
Regionaalse kriisikomisjoni roll, kui ta kokku kutsutakse, on lahendada kohalikul tasandil
kriisi, koondades partnereid erinevatest asutustest, kes koos kriisi lahendamisesse panustavad.
KOVi kohustus on toetada kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust sellega, et
võimendab ja edastab lahendava asutuse sõnumeid ja juhiseid kohalikul tasandil ning lisab
kohaliku vaate (mis on need kohalikud telefoninumbrid, kust saab inimene infot; kui sidet ei
ole, kus on infotahvlid, kogunemiskohad, kuhu saab evakueeruda, peavarju, kas või telefoni
laadida, joogivett jne ehk kohaliku tasandi info ja abi).
22.05.2025
220
Nii nagu kehtib kriisi esmasel lahendamisel lähimuse põhimõte, kehtib see ka kriisi
lahendamiseks tehtava teavituse puhul, ehk iga asutus edastab oma valdkonnaga seotud
sõnumeid. Mitme osalisega kriisis toimub vajaduse korral koordinatsioon võimalikult madalal
tasemel, ehk kriisiolukorda lahendava ühendstaabi juures, kus paikneb ka esmatasandi
kommunikatsiooni koordinatsioon. Ministeeriumi roll on hoida „rahu“ ajal ETOdega sidet,
omavahel tehakse vajalikud eelkokkulepped, sh lepitakse kokku, kes kriisi ajal mida teeb ning
ütleb, mis piirini pädevus kehtib jne. Seega on oluline omavaheline varasem suhtlus ja
kokkulepped.
Seletuskirja lisas 9 on toodud kommunikatsioon kokkuvõtva joonisena.
Lisaks sätestatakse avaliku sektori asutuse ametnikele ja töötajatele ning elutähtsateenuse
osutaja töötajale (vt eelnõu § 75 lõike 11 punkt 10) elanikkonnakaitse koolituse läbimise
kohustus, millega suurendatakse inimeste individuaalset kriisivalmidust ning oskust kriisides
toime tulla. Koolituse läbimine on tehtud kohustatud isikutele võimalikult mugavaks ja
paindlikuks.72
Päästeameti tellitud ja Kantar Emori 2023. aastal tehtud indeksuuring näitas, et Eesti elanike
valmisolek kriisidega toimetulekuks on sama kehv nagu 2019. aastal. Kuigi ohtude, sealhulgas
sõjaliste ohtude, tajumine ja mõningad oskused on varasemaga võrreldes paranenud, hindavad
inimesed oma reaalset valmisolekut jätkuvalt kesiseks. Hädaolukorras toimetuleku esmaseid
tegevusi teab hästi umbes pool elanikkonnast. Kriisiks valmistumisel on kasvanud tasapisi
nende elanike arv, kes on oma pere toimetuleku parandamiseks mingeidki samme astunud.
Muutunud ei ole aga nende perede hulk, kellel on kriisiolukorraks olemas kõik vajalikud
vahendid ja varud. Selliseid peresid on endiselt vaid 15%. Vabariigi Valitsuses on kokku
lepitud, et aastaks 2027 peaks meil olema vähemalt 25% inimestest kriisideks valmis.
Senise elanike kriisivalmiduse suurendamiseks on Päästeamet teinud peamiselt erinevaid
ennetuskampaaniad, teavitusi ja kontaktkoolitusi, kuid uuringu tulemused näitavad, et pelgalt
sellisest lähenemisest ei piisa, et valmistada inimesi ette kriisides iseseisvalt toime tulema.
Vajalik on sihistada konkreetseid sihtrühmi ja läheneda neile erinevalt. Käesoleva muudatuse
raames otsustati sihtrühmaks valida avaliku sektori ametnikud ja töötajad ning elutähtsa teenuse
osutaja töötajad, kuna nende personaalne kriisivalmidus võimaldab neil tõenäoliselt kiiremini
asuda kriisi ajal täitma oma teenistusülesandeid. Tegemist on küllalt suure hulga inimeste
kriisivalmiduse suurendamisega, mis omakorda parandab elanike üldist kriisivalmidust, kuna
elanikkonnakaitse koolituse läbimine võimaldab suurendada mitte ainult konkreetse sihtrühma
personaalset kriisivalmidust, vaid ka nende pere oma (nt kodused varud, tegutsemine elektri-
või veekatkestuse korral jne). Esiti oli kaalumisel kontaktkoolituste kohustuse kehtestamine,
kuid kuna selle süsteemi loomine on äärmiselt aja- ja ressursimahukas (sealhulgas
koolitatavatele), jõuti kiiresti tõdemusele, et kõige paremini aitab inimeste teadlikkust ning
kriisivalmidust suurendada veebikoolitus. Veebikoolituse loomisel lähtuti õpiväljunditest, mis
peavad tagama inimese iseseisva hakkamasaamise ning vajalikud teadmised toimimiseks ohu-
ja kriisiolukorras.
Veebikoolituse läbimine on sihtrühmale paindlik, mis tagab, et iga inimene saab teadmisi
omandada just talle sobivas tempos. Samas jätab eelnõu võimaluse kollektiividel läbida
72 Elanikkonnakaitse koolituse selgitused on koostanud Siseministeerium hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisel. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81ef7ad8-
14e2-4d3d-9c4e-83a841c1b8b4
22.05.2025
221
elanikkonnakaitse koolitus ka kontaktkoolitusena. Õpiväljundid saavutatakse nii veebi- kui ka
kontaktkoolituse läbimisega.
Eesti julgeolekupoliitika aluste kohaselt on elanikkonnakaitse aluseks inimeste suutlikkus kriisi
ajal ennast kuni abi saabumiseni ise kaitsta ja vajaduse korral üksteist aidata. Selle saavutamine
on ühiskonna eri osaliste ühine jõupingutus, kus on oluline roll inimestel, kogukondadel,
vabatahtlikel, kohaliku omavalitsuse üksustel ja riigiasutustel. Elanikkonnakaitse eesmärk on
toetada inimesi kriisis, sealhulgas sõjaolukorras, ning suurendada nende valmisolekut kriisides
iseseisvalt toime tulla. Elanikkonnakaitse kriisiajal tähendab riigi ja ühiskonna valmisolekut
ohuteavituseks, päästetöödeks, evakuatsiooniks, varjumiseks, esmaabiks ja
katastroofimeditsiiniks, vältimatuks sotsiaalabiks, psühhosotsiaalseks kriisiabiks ning muuks
elanikele hädavajalikuks abiks.
Elanikkonnakaitse koolitus tuleb avaliku sektori asutuse ametnikel ja töötajatel läbida üks kord
kahe aasta jooksul. Avalik sektor peab eri kriisides suutma oma ülesandeid erineva
võimekusega jätkuvalt täita, mistõttu on äärmiselt oluline, et ametnikud ja töötajad oleksid oma
koduse ettevalmistuse läbi mõelnud, et vajadusel asuda võimalikult kiiresti oma tööülesandeid
täitma. Koolituse kaudu antakse inimestele teadmisi eri ohuolukordadega seotud
käitumisviisidest ja valmisolekust. Põhimõtteliselt saab eelnõus nimetatud regulaarse
koolituskohustusega hõlmata kõik avaliku sektori ametnikud ja töötajad. Avalikus sektoris
töötab kokku pea 10% Eesti elanikest ehk ligikaudu 135 000 inimest, sh valitsussektoris 55 000
ja KOVi sektoris 65 000.
Rahandusministeeriumi jaotuse kohaselt loetakse avaliku sektori asutusteks:
• riigi ameti- ja hallatav asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi asutatud sihtasutus,
riigi äriühing ja tulundusasutus, riigi asutatud mittetulundusühing – nt ministeeriumid,
kohtud, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikogu Kantselei, Maksu- ja Tolliamet,
Prokuratuur, Tööinspektsioon, Riigilaevastik, AS Valga Haigla, AS Eesti Liinirongid,
SA Tartu Ülikooli Kliinikum;
• kohaliku omavalitsuse ameti- ja hallatav asutus, äriühing, tulundusasutus, kohaliku
omavalitsuse asutatud sihtasutus ja mittetulundusühing – nt Märjamaa Haigla AS, AS
Ida-Tallinna Haigla, Pärnu Lasteaed Mai, Rõuge Valla Raamatukogu, Jõhvi Põhikool;
• sotsiaalkindlustusfond – nt Eesti Töötukassa, Tervisekassa;
• riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega kaupa või teenust tootev avaliku sektori
ettevõte – nt AS Tallinna Soojus, AS Levira, Estonia Spa Hotels AS, SA Tartu
Teaduspark, Eesti Pank.
Siseministeerium kaalus võimalust jätta koolituse läbimine vabatahtlikuks, kuid see ei aitaks
suurendada elanikkonna teadlikkust nii kiiresti, kui on elanikkonnakaitse tegevuskavas 2024–
2027 nimetatud. Regulaarse koolituskohustuse eesmärk on tagada jätkusuutlik riigi toimimine
ka kriiside ajal – hästi ettevalmistatud kodanik suudab hästi panustada ka töökohal. Teiseks
suurendab kohustus kindlust, et ka personali vahetuse korral on tagatud jätkuv koolituse
läbimine. Lisaks kannavad avaliku sektori töötajad kõrgeid väärtusi ja on eeskujuks kõigile
teistele, mistõttu on asjakohane just neile koolituskohustus seada.
Vähim vajalik ettevalmistus tagatakse veebikoolituse kaudu, mille on partneritega koostöös
koostanud Sisekaitseakadeemia ja Päästeamet. Selle läbimine võtab aega keskmiselt 4 kuni 6
tundi. Veebikoolitus on väga paindlik ning võimaldab kõigil õppida enda valitud ajal ja tempos,
koolitust saab igal hetkel pooleli jätta ning omale sobival hetkel samast kohast jätkata.
Veebikoolitus koosneb õpetlikest videotest, iseseisvast lugemisest ja interaktiivsetest
22.05.2025
222
harjutustest ning lõpeb valikvastustega testiga, mida on võimalik läbida piiramatu arv kordi.
Veebikoolituse edukas läbimine ei eelda eelteadmisi elanikkonnakaitsest, kõik vajalikud
teadmised on koondatud veebikoolitusse. Veebikoolitust on võimalik läbida nii arvuti,
tahvelarvuti kui ka mobiiliga.
Veebikoolitus:
• tagab minimaalse vajaliku ettevalmistuse, st teoreetilised teadmised elanikkonnakaitsest;
• on tasuta ja koolituse tegijale talle sobival ajal kättesaadav.
Veebikoolitus avaliku sektori ametnikele ja töötajatele asub Digiriigi Akadeemias, kus
koolituse läbija saab ennast identifitseerides siseneda koolitusmoodulisse. Selline samm on
oluline, et tagada logi koolituse läbinute kohta. Veebikoolitus on kõigile tasuta kättesaadav ning
Päästeamet ja Sisekaitseakadeemia ajakohastavad seda vajaduse järgi. Koolituskohustus
loetakse täidetuks, kui töötajad on läbinud elanikkonnakaitse veebikoolituse.
Samas on tööandjatel alati võimalus lisaks veebikoolitusele või ka selle asemel tellida
kriisivalmiduse suurendamiseks erisisulisi kontaktkoolitusi – tegutsemine kriiside eel ja ajal,
iseseisev hakkamasaamine, füüsiline esmaabi, psühholoogiline esmaabi jm. Kontaktkoolitusi
pakuvad nii Päästeamet kui ka tema koostööpartnerid: Punane Rist, Sotsiaalkindlustusamet jt.
Kontaktkoolituste korraldamise eest tuleb igal tööandjal ise hoolt kanda: leida koolitajad,
sõlmida nendega kokkulepped ja vajadusel olla valmis koolituste eest tasuma. Päästeameti
koolitused on soovijatele tasuta, teiste koolitajate võimalike koolituste maksumuse kohta
eelnõu koostajatel praegu teadmine puudub. Kontaktkoolituste abil on võimalik tagada
valmisoleku suurendamine ka konkreetse asutuse eripärasid arvestavalt. Sarnaselt
veebikoolitusele saavad kontaktkoolitusi tellida ka asutused, kellel seda kohustust otseselt pole.
Veebikoolitus hakkab olema kättesaadav ka identifitseerimist mittenõudval kujul veebilehel
olevalmis.ee. Kui eelnõus nimetatud sihtrühmale on koolituse läbimine kohustuslik, siis kõik
teised, kellel seda kohustust ei ole, saavad samuti seda koolitust läbida. Sellega suureneb nende
elanike hulk, kes on võimalikeks kriisideks valmistunud. Täiendavat elanikkonnakaitse
koolitust ei pea läbima isik, kes on omandanud samaväärse väljaõppe. Oskuste vastavust hindab
avaliku sektori asutus.
Koolituskohustuse panemisega kehtivat järelevalve mehhanismi ei muudeta ehk see jääb
endiseks. Ministeeriumid teevad järelevalvet oma allasutuste üle ja Päästeamet KOV-ide üle
(lisandub KOV-i koolituskohustuse järelevalve). Teisisõnu, valitsusasutuste ja nende
hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks korraldatakse
teenistuslikku järelevalvet (Vabariigi Valitsuse seaduse § 93 lõige 1) ning seda teostatakse
alluvuse korras (Vabariigi Valitsuse seaduse § 93 lõige 4). Vabariigi Valitsus valvab
ministeeriumi ja Riigikantselei tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle (Vabariigi Valitsuse
seaduse § 94 lõige 1) ning minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi
valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate
riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle (Vabariigi Valitsuse seaduse § 95 lõige
1).
Sisejulgeoleku tagamise eest vastutavale ministrile antakse õigus kehtestada määrusega nõuded
elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale. Määrusega täpsustatakse koolituse õpiväljundid
ning nõudeid koolitajatele.
§ 87. Viivitamatu ohuteate edastamine
22.05.2025
223
Paragrahviga 87 reguleeritakse viivitamatu ohuteate edastamine.73
Tuginedes Vabariigi Valitsuse 15. veebruaril 2018 heaks kiidetud elanikkonnakaitse
kontseptsioonile, moodustati 7. veebruaril 2019 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
käskkirjaga üleriigilise asukohapõhise kiire ohuteavituse süsteemi AKOS käivitamise töörühm.
2020. aastal sai Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS) ülesande arendada välja
tehniline lahendus koos kaardirakendusega, kus saab piiritleda ohupiirkonnad ja edastada
etteantud mobiiltelefoninumbritele teavitusi lühisõnumi vahendusel sõltumata kodaniku valitud
operaatorist.
Euroopa Komisjoni avaldatud Euroopa Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide
dokumendi kolmas eesmärk on suunatud otseselt varajasele hoiatusele (Early Warning – EW)
ning üks Euroopa Komisjoni soovituste erieesmärke on parandada üldsuse hoiatamist (Public
Warning – PW) järgmiselt74:
Liikmesriigid peaksid tõhustama üldsuse hoiatamise süsteeme, et parandada riski-,
hädaolukordade ja kriisikommunikatsiooni, tehes teatavaks tagajärgede eeldatava
ulatuse ning võetavad meetmed. Edendada tuleks asjaomaste asutuste ja teenistuste
vahelist koordineerimist. Teabevood ja vastutusalad tuleb selgelt kindlaks määrata.
Piiriüleste õnnetuste puhul peaks üldsuse hoiatamine liikmesriikides põhinema
tõhustatud hoiatuskorral.
Liikmesriigid peaksid tagama, et üldsuse hoiatamisel võetakse arvesse elanike
keeleoskust ning et hoiatused on kaasavad ja kohandatud haavatavate rühmade,
sealhulgas puuetega inimeste spetsiifilistele vajadustele.
Hoiatused peaksid jõudma ohustatud elanikkonnani õigeaegselt ja tulemuslikult.
Liikmesriigid peaksid tagama, et elanikkond saab üldsusele mõeldud
hoiatussignaalidest ja -sõnumitest õigesti aru.
Esimese etapi tehniline lahendus ohuteavituse lühisõnumi saatmiseks valmis 15. detsembril
2022 ning 19. jaanuaril 2023 jõustus ESS-i § 1051 ehk muudatus, mis võimaldab saata elu,
tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste ja Vabariigi Valitsuse õppuste puhul ohualal
viibivate inimeste mobiiltelefonidele ohualapõhist ohuteavituse lühisõnumit saatja nimega
EE-ALARM (välisriigi mobiiltelefoninumbri kasutajatele numbrilt +372 5950 0000). Alates
1. maist 2024 on kasutamist laiendatud sõjaväelise väljaõppe läbiviimisele. 2022. aasta
lisaeelarvega eraldati Päästeametile 4,572 miljonit eurot sireeniseadmetel põhineva
ohuteavitussüsteemi (edaspidi sireeniseadmed ja sireeniseadmete süsteem) loomiseks.
2024. aasta lõpuks peab olema sireeniseadmetega kaetud 22 asulat. 2023. aasta lõpus loodi
lahendus, et vajadusel jõuab ohuteavituse sõnum kiiresti ka ETV ja ETV+ tele-eetrisse ning
Vikerraadio kanalit kuulates raadioseadme ekraanile.
Lisaks eelnimetatuile on loodud võimekus uute ringhäälingulahenduste (nt dab+)
kasutuselevõtul edastada ohuteavitust nn automaatselt massiteabevahendi valdaja,
multipleksimisteenuse osutaja vms vahendusel ilma meediateenuse osutaja igakordse
nõusoleku ja tegevuseta. Kui sellisel ohuteavituse edastamisel suunatakse kasutama Eesti
Rahvusringhäälingu (edaspidi ERR) kanaleid, siis on juba praeguseks süsteemis tagatud ERR-i
teavitamine ja kaasamine ohuteavituse edastamisse. Lahendust toetab Eesti
73 Eelnõu § 87 selgitused on koostanud Siseministeerium hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu väljatöötamisel. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81ef7ad8-14e2-4d3d-9c4e-
83a841c1b8b4 74 Euroopa Komisjon 2023. Euroopa Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid: ühistegevus tulevastes
hädaolukordades.
22.05.2025
224
Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lõike 1 punkt 10, mille kohaselt on ERR-i ülesanne tagada
adekvaatse informatsiooni operatiivne edastamine elanikkonda või riiklust ohustavates
olukordades. Samuti toetavad lahendust ESS-i § 902 lõike 2 punktid 3 ja 4, mille järgi
sideettevõtjale, kes edastab või taasedastab ESS-i § 4 lõikes 1 nimetatud audiovisuaalmeedia
teenuseid, ei kohaldata hoiatustele ja avalikes huvides pakutavale teabele keeldu
audiovisuaalmeedia teenuste lühendamise, katkestamise, muul viisil muutmise või ülekatmise
osas ilma selle audiovisuaalmeedia teenuse osutaja selge nõusolekuta.
2022. aasta lõpus tehti enne ohualapõhise lühisõnumi kasutusele võtmist uuring75, mille
tulemuste alusel on ellu kutsutud lühisõnumiga ohuteavituse edastamise süsteemi lisaarendus
edastada ohuteavitust vastavalt numbri omaniku poolt operaatori juures tehtud keele-
eelistusele, mis võimaldab ohuteavitust edastada lühemalt (see tähendab, et edastatavate
sõnumite hulk on väiksem ja seega koormus mobiilsideoperaatorite sõnumikeskustele on
väiksem, mis omakorda tagab kiirema edastuse), aga samas tagab arusaadavuse, olles kohe
teavituse saajale sobivas keeles (mitte ei pea kolmes keeles sõnumi seast omale sobivat otsima).
Lühisõnumi kasutamise suurim probleem on asjaolu, et lühisõnumiga edastatud ohuteavitus on
küll saatja nime järgi eristatav, aga saabub nii nagu kõik lühisõnumid ning seega märkab
inimene seda vastavalt oma telefoni kasutamise harjumustele (nt hääletu režiimi või seadistuse
„Mitte segada“ puhul ei märka seda enne, kui on tegelikult seadet vaadatud). Samuti ilmnes, et
inimesed ei jälgi oma mobiiltelefoni kogu aeg, eriti töö juures, autoroolis või ka kodus
televiisorit vaadates või muu vabaajategevuse ajal. Seega on vaja leida lisalahendusi, mis
ohuteavituse märkamist suurendaks, nt vahetaks raadio- või telekanalit või oleks avalikus
ruumis sireenina kuuldav. Seetõttu on tehtud ja kavandatud mitmeid uusi arendusi, mis vajavad
ka õigusruumi ajakohastamist. 2023. aasta CREVEXi õppusel testiti samuti ohuteavituse
kanaleid ning tehtud uuringu76 tulemuste alusel on algatatud lisaarendusi ja ellu kutsutud uusi
lahendusi. Ohuteavituse arendamisel lähtutakse Siseministeeriumi koostatud dokumendist
„Riiklik avalikkuse hoiatamise süsteem ja ohuteavitus Eestis – hetkeseisu ja arendustegevuste
ülevaade“77.
Ohuteavituseks kasutatavad vahendid ja kanalid on seotud ohuteavitust iseloomustavate
tegevuste ning peamise eesmärgiga, milleks on peamiselt tähelepanu haaramine/alarmeerimine
ja/või hoiatussõnumi tekstiline edastamine78.
Häire või sõnum ise on ainult üks osa hoiatamise süsteemist, lühidalt kokku võttes läbitakse
teavitamise ajal järgmised etapid79:
1) oht peab olema tuvastatud;
2) tuleb otsustada, kas/kuidas avalikkust hoiatada või mitte;
3) avalikkus peab hoiatuse vastu võtma ja seda mõistma;
4) avalikkusel peab olema võimalus midagi ette võtta ja kohad, kuhu minna;
5) avalikkus peab otsustama tegutseda.
75 Siseministeerium 2022. Ohuteavituse SMSi märgatavuse ja arusaadavuse hindamise uuring. 76 Siseministeerium 2023. CREVEX 2023 ohuteavituse tagasiside uuring. 77 Siseministeerium 2024. Riikliku avalikkuse hoiatamise süsteem ja ohuteavitus Eestis. 78 Nugraheni, Dinar Mutiara Kusumo 2015. Improving the Effectiveness of the Dissemination Method in Disaster
Early Warning Messages – International Conference on Information Technology & Society. Kuala Lumpur,
Malaysia. 79 National Academies of Sciences, Engineering, and Medicine, et al., 2018. Understanding Public Response to
Alerts and Warnings – Emergency Alert and Warning Systems: Current Knowledge and Future Research
Directions. Washington, DC: The National Academies Press. lk 19.
22.05.2025
225
Lisaks tuuakse 2024. aastal avaldatud Niinistö raportis80 olulise hea tavana välja, et
ohuteavituse süsteem peab kasutama mitut kanalit, et jõuda võimalikult paljude inimesteni ja
vähendada ohtu, et mõne kanali rikke korral jääb teavitus edastamata.
Eeltoodust lähtudes on vajalik, et viivitamatu ohuteate edastamise süsteem oleks tervikuna
kirjeldatud ja eri osaliste rollid õiguses määratletud, kuna ainult ohualapõhise lühisõnumi
kasutamine ohuteate edastamiseks ei ole piisav ega võimalda ohualas viibivaid inimesi iga kord
kiirelt teavitada.
Lõikega 1 sätestatakse viivitamatu ohuteate määratlus. Kui esineb paljude inimeste elu ja
tervist vahetult ohustav sündmus, edastatakse elanikkonnale viivitamatu ohuteade, millega
antakse juhis ohutuks tegutsemiseks, sealhulgas varjumiseks või ulatuslikuks evakuatsiooniks.
Viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatakse üldjuhul EE-ALARM-i, eelkõige selle
meediateenuste, elektroonilise side teenuste ja sireeniseadmetega seotud komponenti.
Viivitamatu ohuteate edastamise eesmärk on võimaldada elanikkonnal kiirelt reageerida
paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustavale sündmusele, sealhulgas tagada varjumine või
ulatuslik evakuatsioon ning anda juhiseid ohutuks tegutsemiseks.
Viivitamatu ohuteate adressaadilt ehk teate saajalt eeldatakse kohest tegutsemist ja reageerimist
paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustavale sündmusele ning sellise teate edastamine ei
eelda erikorra olemasolu. Viivitamatu ohuteate edastamine reguleeritakse eelnõu kohaselt
eriliiki teavitusena ja eraldiseisvalt erikorras kohaldatavatest piiravatest meetmetest, olles seega
rakendatav nii erikorra ajal kui ka enne seda mistahes paljude inimeste elu ja tervist vahetult
ohustava sündmuse korral. Viivitamatu ohuteade edastatakse eelkõige meediateenuse ja
elektroonilise side teenuse kasutamise teel või helisignaalina sireeniseadmete kaudu.
Viivitamatu ohuteade edastatakse mitmes kanalis, kuid seda ei pea edastama kõigi käesolevas
paragrahvis nimetatud kanalite kaudu (ohuteate edastamise kanalite tervikloetelu on esitatud
lõikes 4). Viivitamatu ohuteate edastamise kanalid valitakse konkreetse sündmuse ja selle
leviku järgi.
Lõikega 2 määratletakse EE-ALARM. Viivitamatu ohuteade edastatakse üldjuhul riikliku
ohuteavituse süsteemi EE-ALARM kaudu, et tagada ohuteate kiire edastamine ühetaoliselt
ükskõik millise sündmust lahendava asutuse ja süsteemi liidestatud edastuskanali vahel,
sõltumata nädalapäevast või kellaajast ning ilma kõigi osaliste igakordse tegevuseta. Riikliku
ohuteavituse süsteemi koondnimetuse kasutamine on rahvusvaheliselt levinud tava (nt
AT-Alert, BE-Alert, FR-Alert), mis toetab avaliku kommunikatsiooni lihtsust
kampaaniategevustes ja võimaldab eri kanalite vahendusel edastatavaid ohuteateid ühetaoliselt
nimetada.
EE-ALARM-is kasutatakse ohuteavituse edastamiseks ennekõike rahvusvaheliselt tunnustatud
standardeid (nt CAP) ja viivitamatu ohuteate edastajate süsteemides kasutatavaid hädaolukorra
hoiatusfunktsioone. EE-ALARM-i rikke korral kasutatakse viivitamatu ohuteate edastamiseks
muid varem kokkulepitud viise.
Ohuteavituse väljasaatmise tööprotsess on kokkuvõtlikult järgmine. Kui toimunud sündmuse
lahendamise käigus ilmneb viivitamatu ohuteate edastamise vajadus, siis langetab vastava
otsuse valitsusasutus ja kriisiolukorra ajal ka kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest
vastutav asutus või tema volitatud isik. Sündmuse lahendamist juhtiv isik või asutus valmistab
80 Niinistö, Sauli 2024. Safer Together Strengthening Europe’s Civilian and Military Preparedness and Readiness.
22.05.2025
226
ette ohuteate sisu koos käitumisjuhistega ja määratleb ohupiirkonna. Edasi edastatakse
ohuteade vastavasse ohuteavituse platvormi, kus Häirekeskus kinnitab teavituse teksti ja
süsteem edastab vastavaid IT-protokolle kasutades ohuteavituse lõppkasutaja seadmesse
kanalile vastavas vormingus (tekst, tele- või raadiokanali vahetus koos tekstiga, alarmeerimine
vms). Sireeniseadme käivitamise puhul on juhis alati ühene – kui kuuled sireene, siis varju kohe
lähimasse siseruumi ja alles siis otsi lisateavet kriisiinfo kanalitest. Täpsemad protsessi reeglid
ja nõuded kajastatakse lõike 11 alusel antavas ministri määruses ning iga otsustusõigust omava
asutuse või edastamiseks kohustatud isikuga vastavalt kasutatavale ohuteavituse süsteemi osale
Päästeameti või Häirekeskusega sõlmitavas koostöökokkuleppes.
Lõike 3 kohaselt koordineerib viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist Päästeamet.
Koordineerimine hõlmab ohuteavituse kanalite kasutamise üldpõhimõtete väljatöötamist ja
ajakohastamist ning lisaks avalikkusele kampaaniate, koolituste ja teavitustegevuste
läbiviimist, et suurendada elanike teadlikkust ohuteavitusest ja selleks kasutatavatest kanalitest.
Päästeamet teeb viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumisel koostööd Häirekeskuse ning
muu asjaomase asutuse (näiteks Terviseamet, PPA, Transpordiamet, kokku ligi 20 ametkonda)
ja isikuga (näiteks ERR, Levira, Telia).
Ühe vastutava asutuse määramist ohuteate edastamiseks valmistumisel toetab Euroopa
Komisjoni soovitus81, milles on välja toodud soovitus asjaomaste asutuste ja teenistuste
vahelise koordineerimise edendamiseks ning teabevoogude ja vastutusalade selgelt kindlaks
määramine. Rahvusvahelises ISO standardis82 on välja toodud, et ohuteavituse süsteemi puhul
on vaja luua, dokumenteerida, rakendada, hooldada ja pidevalt täiustada riiklikku ohuteavituse
süsteemi, mis koosneb nii ohu monitoorimise ja hoiatuste levitamise funktsioonidest kui ka
vastutavate ametkondade tegevuste koordineeritusest.
Euroopa Komisjoni83 soovitustes on lisaks välja toodud hoiatuste õigeaegse ja tulemusliku
kohale toimetamise vajadus, sõnumitest ja helisignaalidest õigesti aru saamine (sh keeleoskuse
ja erivajadustega inimeste arvestamine). Samadele teemadele on pööratud tähelepanu ka
Niinistö raportis84, kus muu hulgas on rõhutatud, et ohuteavitus peab olema selge, sisutihe,
konkreetsete juhiste ja arusaadava keelekasutusega ning ligipääsetav (sh erivajadustega
inimestele ja võõrkeelsele auditooriumile). Lisaks on eelnimetatud ISO standardis välja toodud
vajadus teha pidevalt jõupingutusi, et suurendada ja säilitada avalikkuse teadlikkust – kõik
inimesed peavad olema teadlikud olemasolevatest riskidest, ohuteavituse tüpoloogiast ja
tasemetest ning individuaalsetest käitumisjuhistest.
Päästeamet saab eelnõu kohaselt ülesande koondada sündmust lahendava asutuse vaates
ohuteavituse üldpõhimõtete tervikpilt – selleks antakse talle volitused leppida kokku
ohuteavitusega seotud instrumentide kasutamine, ohuteavituse valideerimine jms põhimõtted
koostöös Häirekeskuse ning muude asjaomaste asutuste ja isikutega, lähtudes sündmust
lahendavate asutuste vajadustest. Eesmärk on tagada elanikkonna ühtne teavitamine, et
inimesed oleks kriisiolukordadeks paremini valmistunud ning saaksid kiiresti vajaliku info
ootamatult tekkinud ohu kohta oma elule, tervisele või varale ning juhised, kuidas sellises
olukorras käituda, ühetaoliselt ja sõltumata sündmust lahendavast asutusest. Lisaks soovitakse
81 Euroopa Komisjon 2023. Euroopa Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid: ühistegevus tulevastes
hädaolukordades. 82 ISO 22322:2022 „Security and resilience — Emergency management — Guidelines for public warning“. 83 Euroopa Komisjon 2023. Euroopa Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid: ühistegevus tulevastes
hädaolukordades. 84 Niinistö, Sauli 2024. Safer Together Strengthening Europe’s Civilian and Military Preparedness and Readiness.
22.05.2025
227
tagada, et mitut asutust hõlmavate sündmuste puhul ei edastataks dubleerivaid ohuteavitusi ega
vastukäivaid käitumisjuhiseid.
Päästeametil kui viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumise koordineerijal on tervikpilt
kasutaja vaates ohuteavituse kanalite (ohualapõhine lühisõnum, sireenid, mobiilirakendus,
meedia, sotsiaalmeedia jne) ja nende kasutamise üldpõhimõtete kohta. Samuti on Päästeameti
ülesanne tagada, et ohuteavituse kasutamise kriteeriumid on haldusalade üleselt kokku lepitud.
Lõike 4 kohaselt kohustatakse massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat (sh
multipleksimisteenuse osutajat), avalikus ruumis paikneva elektroonilise teabeekraani valdajat
ja riikliku mobiilirakenduse valdajat (edaspidi edastaja) liituma EE-ALARM-iga, et tagada
ohuteate kiire jõudmine võimalikult suure hulga ohustatud inimesteni ning ühetaoline kiirus
sõltumata eri osaliste tööajast. EE-ALARM-iga liituma kohustakse ainult suuremaid edastajaid.
Ilma EE-ALARM-i kasutamata tuleks viivitamatu ohuteavituse sisuga tekst edastada sündmust
lahendavast asutusest otse igale viivitamatu ohuteate edastamise kohustusega ettevõttele – see
tähendaks, et iga sündmust lahendav asutus peaks ise võtma ühendust kõigi edastavate
ettevõtetega ning iga edastaja peaks saadud teavituse oma kanalisse ise edastama. Selline
lahendus oleks väga ajamahukas ega tagaks ohuteate viivitamatut edastamist.
Viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatavad kanalid peavad tagama ohule vastava ohuteate
edastamise kiiruse, mistõttu on edastajate puhul tegemist konkreetsete isikutega, keda
kohustatakse süsteemiga liituma. Uute ringhäälingulahenduste (nt dab+) kasutuselevõtul on
osaliselt juba loodud ja laiendamisel võimekus edastada ohuteade nn automaatselt
meediateenuse edastaja, multipleksimisteenuse osutaja vms vahendusel ilma
massiteabevahendi valdaja igakordse nõusolekuta ning sõltumata sellest, millist meediumit
lõpptarbija parajasti jälgib (s.t ei pea vaatama konkreetselt näiteks ETV kanalit ega kuulama
Vikerraadiot, sest edastamine toimub süsteemis sõltumata jälgitavast kanalist).
Edastaja kaasamise vajalikkust kinnitab Kantar Emori85 regulaarne teleauditooriumi
mõõdikuuring, mille järgi on telekanalite vaatamises 2024. aasta esimese kümne kuu keskmise
arvestuses suurima osakaaluga „muu vaatamine“ (39,4%), sellele järgneb 14,9%-ga ETV kanali
ja 14,5%-ga järelvaatamisele kulutatud aeg, Kanal 2 vaatamisele kulutati 11,0% ning TV3
vaatamisele 4,7% kogu vaatamisajast, teiste kanalite vaatamise osakaal on alla 3%.
Viivitamatu ohuteate edastamise vaatest on oluline eristada igapäevast eluolu, milles inimesed
ei kasuta kriisiinfo edastamiseks ette nähtud kanaleid ega kriisiaegseid
kommunikatsioonikanaleid. Seetõttu tuleb ootamatult tekkivates olukordades kasutada
ohuteate edastamiseks lahendusi, mida inimesed igapäevaselt kasutavad, aga mille puhul ei ole
eelduseks elutähtsa teenuse osutamine, sest ohuteade edastatakse nii varases sündmuse faasis,
et eeldatavalt saab enamikku teavituslahendusi veel kasutada ja ohuteate edastamise abil on
võimalik inimesi suunata edaspidi kasutama kriisikindlaid infokanaleid. Riiklikult on kokku
lepitud, et ametlikud kriisinfo kanalid on ETV, ETV+ ning Vikerraadio ja Raadio 4. Sellest
lähtudes on ka elutähtsa teenuse osutajatena määratud Levira ja ERR86, kuid eelnõus nähakse
edastajate ringi laiemana. Liitumiskohustus seotakse massiteabevahendi osutaja, elektroonilise
side ettevõtja ja riikliku mobiilirakenduse valdajate puhul lõppkasutajate hulgaga.
85 Kantar Emor. Teleauditooriumi ülevaade. 86 Alates 18.10.2024 jõustunud HOS-i muudatusega korraldab Kultuuriministeerium järgmiste elutähtsate teenuste
toimepidevust: 1) avalik-õigusliku meediateenuse toimimine; 2) avalik-õigusliku meediateenuse osutamiseks
vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise tagamine.
22.05.2025
228
Käesolevas sättes toodud kohustus on erinevalt eelnõu §-s 50 sätestatud teadetest piiratum (nt
ei ole viivitamatu ohuteade õigusakti avaldamine või muu selline, mis ei eelda adressaadilt
viivitamatut tegutsemist) ning vajab rakendamiseks eri osaliste tehnilisi ja protseduurilisi
arendusi ja kokkuleppeid. Süsteemi liidestamise kulud kannab riik, seega ei kaasne lõike 4
alusel süsteemiga liituma kohustatud isikutel sellega lisakulusid.
Reeglina ei ole viivitamatu ohuteate igakordse edastamise eest kohustatud isikule tasu ette
nähtud, kuna selle edastamisega edastajal otseseid kulusid ei teki. Erand on siinkohal käesoleva
paragrahvi lõikes 7 sätestatu ehk viivitamatu ohuteate edastamine elektroonilise side võrgus.
Lõikega 5 sätestatakse pädevad asutused ja isikud, kelle otsusel võib EE-ALARM-i kasutada
viivitamatu ohuteate edastamiseks. Need on valitsusasutus87 ja kriisiolukorra ajal ka
kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus või tema volitatud isik.
Otsustusõiguse määratlemisel on lähtutud ESS-i §1051-ga sarnasest pädevusest, mis põhineb
kohustuste jäävuse printsiibil. Valitsusasutuse õigus edastada viivitamatu ohuteade säilib ka
kriisiolukorra ajal.
Lõike 6 kohaselt vahendab Häirekeskus edastajale viivitamatu ohuteate EE-ALARM-i kaudu.
EE-ALARM-i rikke korral vahendab Häirekeskus edastajale viivitamatu ohuteate viivitamata
muul viisil, mis lepitakse kokku edastaja ja Häirekeskuse koostöökokkuleppes. Nimetatud lõike
kohaselt on üldjuhul Häirekeskuse roll olla viivitamatu ohuteate vahendaja EE-ALARM-i
kaudu. Häirekeskus ise viivitamatu ohuteate sisu ei muuda ega paranda, vaid edastab lõikes 5
nimetatud asutuste ja isikute antud info.
Häirekeskusele rolli andmist toetab päästeseaduse § 3 lõige 4, mille järgi on kriisiinfo teenus
erakorralise sündmuse tõttu Häirekeskuse osutatav avalikkuse teavitamise teenus. Viivitamatu
ohuteate vahendajana on Häirekeskus kohustatud tagama koostöölepete asjakohasuse, kriisiinfo
telefoni (edaspidi KRIT) ja ohuteavituse koostoime, ohuteavituste lõppkontrolli ja vahendamise
ning vajadusel ohuteavituse kasutamise ettepanekute tegemise. Ühtlasi koordineerib
Häirekeskus ohuteavituse edastamiseks tehtavaid arendus- ja koolitustegevusi koostöös
ohuteavitust rakendavate ja arendavate asutustega. Häirekeskuse rolli viivitamatu ohuteate
edastamisel ja selleks valmistumisel on täpsustatud lõike 11 alusel kehtestatud määruses.
Lõike 7 kohaselt kohaldatakse viivitamatu ohuteate edastamisele elektroonilise side võrgus
kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse
kasutajale ESS-is ohualapõhise kiire ohuteavituse kohta sätestatut. See tähendab, et lõikes 1
nimetatud eesmärgil viivitamatu ohuteate edastamine mobiiltelefoni saadetava SMS-i (Short
Message Service) teel on reguleeritud ESS-i vastavate sätetega ja nende edastamisel
juhindutakse ESS-is sätestatud korrast (vt ESS-i § 1051).88
Lõikega 8 sätestatakse pädevad asutused, kes võivad otsustada ja aktiveerida viivitamatu
ohuteate edastamise sireeniseadme kaudu. Sireeniseadme kaudu antav viivitamatu ohuteade on
oma sisult korraldus sireeni käivitamise piirkonnas otsekohe varjuda. Sireeniseadme
käivitamise õigus antakse konkreetsetele valitsusasutustele lähtuvalt nende ülesannetest.
87 Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 lõike 3 kohaselt on valitsusasutused ministeeriumid, kaitsevägi ja
Riigikantselei, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad
asutused.
88 RT I, 20.12.2022, 2.
22.05.2025
229
Valitsusasutuste nimekirja määramisel on arvestatud, et tegemist on valitsusasutustega, kelle
ülesanne on lahendada sündmus, mis tingib inimeste viivitamatu varjumise vajaduse.
Valitsusasutuste õigus sireeniseadme kaudu viivitamatut ohuteadet edastada säilib ka
kriisiolukorra ajal.
Täpsemad nõuded ja kord sireeniseadmete kasutamiseks ja selle kaudu viivitamatu ohuteate
edastamiseks (helisignaali andmiseks) reguleeritakse lõike 11 alusel kehtestatava määrusega.
Lõikega 9 määratletakse sireeniseade. Sireeniseade on EE-ALARM-i osa, mille eesmärk on
esitada heliga viivitamatu ohuteade. Sireeniseade koosneb seadmekogumist, millesse kuulub
alati valjuhääldi, mis esitab heli. Lisaks kuuluvad kogumisse valjuhääldi paigaldamiseks vajalik
füüsiline taristu, mille komponendid sõltuvad konkreetsest paigalduskohast (nt juba
olemasolevasse elektroonilise side võrgu masti valjuhääldi lisamine nõuab vaid
kinnitusvahendeid ja juhtseadmeid, kuid hoone katusele paigaldamisel võib osutuda vajalikuks
valjuhääldit kandva konstruktsiooni paigaldamine, mille eesmärk on valjuhääldit hoida ja
suunata). Peale valjuhääldi ja selle paigaldamiseks vajaliku füüsilise taristu kuuluvad
kogumisse heliga ohuteate esitamiseks vajalikud juhtseadmed, mille töö tagatakse
olemasolevate elektroonilise side võrkude (nt telefoni-, andmeside-, mobiiltelefoni- ja
ringhäälinguvõrk) abil, ning sellega seoses ei looda täiendavaid elektroonilisi võrke
elektroonilise side seaduse tähenduses, välja arvatud juhul, kui sireeniseadmega kaetava ala
asukohas sireeniseadme paigaldamiseks sobiv olemasolev ehitis puudub ja tuleb rajada uus
maapinnale toetuv kõrge mast. Sireeniseadmete toimepidevuse tagamiseks võidakse ehitise
olemasolevat elektrisüsteemi sireeniseadme teenindamiseks täiendada alternatiivsete
toiteallikate (nt aku, generaator) või täiendava võrguliitumisega.
Lõikega 10 seatakse sireeniseadme kasutuselevõtu korraldamise kohustus Päästeametile, muu
hulgas otsustab Päästeamet, mis kohtadesse täpsemalt vajalikud seadmed paigaldatakse. Eelnõu
kohaselt on Päästeamet AÕS-i § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise
kohustuse kehtestamiseks sundvalduse seadmise taotluse esitamiseks pädev asutus.
AÕS-i § 1581 lõike 1 kohaselt tekib avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu ja -rajatise
talumiskohustus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses (edaspidi KAHOS)
sätestatud korras sundvalduse seadmisega. KAHOS-i § 39 lõike 1 kohaselt otsustab
sundvalduse seadmise KOV ehitusloa kohustuse puudumise korral. Seega otsustab
sireeniseadme paigaldamise korral sundvalduse seadmise KOV, kuid oluline on üheselt
määratleda, kes on pädev vastavat taotlust esitama.
Seni on sireeniseadmed paigaldatud hoone omanikega sõlmitud kokkuleppe alusel. AÕS-i
§ 1581 lõike 3 kohaselt ei ole välistatud talumiskohustuse seadmine kokkuleppe teel. Seega ei
ole praegu kehtivate kokkulepete suhtes vaja eraldi sundvalduse seadmise menetlust läbi viia,
vaid nende osas saab talumiskohustuse seada ka AÕS-i § 1581 lõike 3 alusel.
Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et eelnõu kohaselt saab Päästeametist sireeniseadmete
süsteemi kasutuselevõtu eest vastutav asutus.
Eelnõuga muudetakse sireeniseadmete kasutuselevõtuga seoses asjaõigusseaduse § 1581 lõiget
11, sätestades, et avalikes huvides ehitatud tehnovõrk või -rajatis on ühtlasi sireeniseade.
Lõikega 11 antakse sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutavale ministrile volitus
kehtestada määrusega viivitamatu ohuteate edastamise, selleks valmistumise ja
22.05.2025
230
EE-ALARM-iga liitumisega seotud kulude hüvitamise tingimused ja korra, samuti
spetsiifiliselt sireeniseadmeid puudutavad nõuded, nagu sireeniseadmetega kaetavad alad,
millest Päästeamet peab oma otsustes konkreetsesse asukohta seadmete paigaldamisel
juhinduma. Ministri määrusega kehtestatakse nõuded helisignaalile, seadmete testimisele, side-
ja vooluühendusele jms tehnilised nõuded. Samuti kehtestatakse tingimused ja kord selleks,
kuidas sireeniseadmete kaudu helisignaal viivitamatuks reageerimiseks antakse (rakendusakti
kavand on lisatud seletuskirjale).
Põhiseaduspärasuse analüüs
Järgneva PS-i §-de 19, 26, 31 ja 45 analüüsi on koostanud TalTech Legal Lab.
Siseministeeriumi tellitud ja TalTech Legal Labi koostatud õigusanalüüs teemal „Õigusanalüüs
automaatse ohuteavituse kohta“ on tervikuna kättesaadav Siseministeeriumi veebilehel89.
Ohuteavitus
Viivitamatu ohuteate edastamine meediateenuste vahendusel ja helisignaalina sireeniseadme
kaudu riivab järgmiste isikute õigust vabale eneseteostusele ja eraelu puutumatusele (PS-i
§-d 19 ja 26):
1) hädaolukorra ohus või hädaolukorras viibivad inimesed;
2) inimesed, kes saavad automaatse ohuteavituse, kuid ei viibi hädaolukorra ohu või
hädaolukorra piirkonnas.
Vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse riive seisneb lühidalt järgmises. Nii ohustatud kui ka
mitteohustatud inimesed saavad televisiooni, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse, raadio ja
elektroonilise teabeekraani kaudu ohuteavituse, mida nad ei ole ise valinud, ning sireeniseadme
puhul kuulevad häirivat heli. Näiteks võib inimene plaanida vaadata mõnd saadet (kuulata autos
oma esitusloendit) või hoopis mitte televiisorit vaadata ja viibida vabas õhus vaikuses jalutades.
Kui riik edastab inimesele massiteabevahendi või sireeniseadme kaudu ohuteavituse, siis
otsustab riik inimese asemel, kuidas oma aega kasutada. Seega piiratakse inimese autonoomiat.
Ohustatud ja mitteohustatud inimeste vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse riive on
põhiseaduse alusel lubatav.
- Riivel on legitiimne eesmärk, milleks on hädaolukorra ohus või hädaolukorras viibivate
inimeste tervise ja elu kaitse.
- Riive on proportsionaalne:
✓ Viivitamatu ohuteate edastamine on sobilik, kuna see soodustab eesmärgi – ohustatud
inimeste tervise ja elu kaitse – saavutamist. Saades televisiooni, tellitava
audiovisuaalmeedia teenuse, raadio, elektroonilise teabeekraani või sireeniseadme
kaudu ohuteate, saavad ohustatud inimesed kiiremini ohule reageerida (näiteks varjuda,
lahkuda ohupiirkonnast jne).
✓ Viivitamatu ohuteate edastamine on vajalik, kuna puuduvad muud teavituskanalid,
mille kaudu saaks samaaegselt ja sama kiiresti teavitada sama paljusid ohustatud
inimesi. Viivitamatu ohuteate edastamine koormab ohustatud ja mitteohustatud inimesi
väga vähe. Süsteemi kasutatakse loodetavasti haruharva.
✓ Viivitamatu ohuteate edastamine on mõõdukas. Omavahel kaalutakse i) ohustatud ja
mitteohustatud inimeste vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse riivet ning
ii) viivitamatu ohuteate edastamise eesmärki, milleks on kaitsta ohustatud inimeste
89 TalTech Legal Lab 2024. Õigusanalüüs automaatse ohuteavituse kohta.
22.05.2025
231
tervist ja elu hädaolukorra ohu korral või hädaolukorras. See tähendab ohustatud
inimeste tervise ja elu kaitset olukorras, kus reaalne oht on märkimisväärselt suurem kui
vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse põhiõiguste riive, mis tekitatakse
meediateenuse tarbimise lühiajalise (üldjuhul ühe minuti pikkuse) häirega. Kuigi Eesti
põhiseaduses puudub konkreetne põhiõiguste hierarhia, on PS-i §-s 16 sätestatud õigus
elule õigusriigi üks väärtuslikumaid õigushüvesid, mis väärib ja vajab enim kaitset.
Meediateenuste osutaja vahendusel ilma igakordse nõusolekuta viivitamatu ohuteate
edastamine riivab ettevõtlusvabadust PS-i § 31 lause 1 ja väljendusvabadust § 45 lause 1
järgi.
Kõige vähem koormaks massiteabevahendi valdajaid vaieldamatult see, kui riik ei avaldaks
automaatset ohuteavitust nende kaasabil üldse. Teisisõnu, riik ei avaldaks televisioonis,
tellitava audiovisuaalmeedia teenuse tarbimise ajal, raadios ega elektroonilisel teabeekraanil
ohuteavituse teksti. Selline lahendus oleks aktsepteeritav üksnes juhul, kui sama palju inimesi
saaks ohust teavitada sama kiiresti ja efektiivselt muul viisil. Seega seisneb põhiküsimus selles,
kas televisiooni, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse, raadio ja elektroonilise teabeekraani
kõrval on muid kanaleid, mille kaudu saaks avaldada ohuteate sama kiiresti ja samaaegselt sama
paljudele inimestele. Olemasolev lühisõnumi teel ohuteavituse edastamine on küll eeldatavalt
kõige suurema inimeste katvusega, aga senistes uuringutes ja analüüsides on välja toodud, et
mobiiltelefon on sageli seadistatud hääletule või mittesegamise režiimile ning teatud ajal üldse
välja lülitatud (nt öösel, autoroolis jm). Samuti ei ole otstarbekas tagada kogu ohuteavitust
inimese vaates ühe seadme, mobiiltelefoni põhiselt. Ei ole olemas selliseid kanaleid, mis lisaks
mobiiltelefonile saaksid televisiooni, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse, raadio ja
elektroonilise teabeekraani täielikult asendada. Kindlasti ei ole Eestis samaväärseteks
kanaliteks riigi sotsiaalmeedia kanalid, nagu riigi Instagram, X ja Facebook, mida üldjuhul saab
samuti mobiiltelefonides kasutada. Pole teada, et nimetatud riigi sotsiaalmeedia kanaleid
tarbiks mistahes ajal aktiivselt vähemalt sama palju inimesi kui televisiooni, tellitavat
audiovisuaalmeedia teenust ja raadiot kokku. Viimasele tuleb lisada veel inimesed, kes näevad
avalikus ruumis teabeekraane. Samuti ei ole võimalik eeldada, et loodav sireenivõrgustik kataks
tulevikus kogu riigi territooriumi, ning juba tehnilistest aspektidest lähtuvalt saaks seda
kasutada vaid kuulderaadiuses olevate õues viibivate inimeste teavitamiseks.
Teiseks ei ole teada, et viivitamatu ohuteate edastamist saaks muuta massiteabevahendi
valdajale vähem koormavaks. Viivitamatu ohuteate edastamise otsustajate ring on selgelt
piiritletud kehtivas õiguses ja selle kinnitab protseduuriliselt Häirekeskus. Lisaks ei oleks
edastaval massiteabevahendi valdajal võimalik hinnata viivitamatu ohuteate kasutamise
vajalikkust, st kohustust teade viivitamata edastada.
Ettevõtlusvabaduse riive seisneb eelkõige selles, et riik sekkub ettevõtluse üksikasjadesse.
Massiteabevahendi valdaja on otsustanud edastada teatud sisuga saadet. Elektroonilise
teabeekraani omanik on otsustanud kuvada teatud sisuga pilti, videot ja/või teksti. Ettevõtjad
on otsustanud viia äritegevust ellu mingil konkreetsel viisil. Massiteabevahendi valdaja ja
elektroonilise teabeekraani omanik ei ole sealjuures otsustanud sellel ajahetkel avaldada
ohuteavitust. Kui riik edastab saate ajal, elektroonilisel teabeekraanil vm ohuteavituse teksti,
siis otsustab riik ettevõtja asemel ettevõtluse üksikasju. Televisiooniteenust või tellitavat
audiovisuaalmeedia teenust tarbiv inimene näeb saate ääres ohuteavituse teksti. Raadioteenust
tarbiva inimese raadio pannakse lühiajaliselt, nt üheks minutiks, vaikima. Raadio ekraanil
kuvatakse ohuteavituse tekst. Inimene näeb elektroonilisel teabeekraanil ohuteavituse teksti.
Inimene saab sellisest massiteabevahendist planeeritust erineva sisu. Kuna ohuteavitus
22.05.2025
232
kuvatakse üksnes elektroonikaseadme ääres või raadio ekraanil, siis visuaalselt ei saa pidada
ohuteavituse mõju märkimisväärseks. Elektroonilise teabeekraani puhul võib ohuteavitus katta
kogu teabeekraani ja sel juhul on visuaalne mõju suurem, kuid arvestades ohuteavituse sisu,
võib inimese tähelepanu saatelt või teabeekraanilt hajuda. Ohuteavitus võib osutuda võrreldes
samal ajal käiva saatega või teabeekraani sisuga domineerivaks. Ohuteavitus võib motiveerida
inimest saate vaatamist või kuulamist lõpetama.
Väljendusvabaduse riive seisneb lühidalt järgmises. Massiteabevahendi valdaja on otsustanud
edastada teatud sisuga saadet. Elektroonilise teabeekraani omanik on otsustanud kuvada teatud
pilti, videot ja/või teksti. Massiteabevahendi valdaja ja elektroonilise teabeekraani omanik ei
ole otsustanud avaldada ohuteavitust. Kui riik edastab nimetatud massiteabevahendites
ohuteavituse teksti, siis mõjutatakse saate ja elektroonilisel teabeekraanil avaldatavat sisu. Riik
riivab massiteabevahendi valdajate ja teabeekraani omanike vabadust otsustada, mida avaldada.
Ettevõtja ettevõtlus- ja väljendusvabaduse riive on põhiseaduse alusel lubatav.
- Riivel on legitiimne eesmärk, milleks on hädaolukorra ohus või hädaolukorras viibivate
inimeste tervise ja elu kaitse.
- Riive on proportsionaalne.
✓ Viivitamatu ohuteate edastamine on sobilik, kuna see soodustab eesmärgi – ohustatud
inimeste tervise ja elu kaitse – saavutamist. Saades televisiooni, tellitava
audiovisuaalmeedia teenuse, raadio või elektroonilise teabeekraani kaudu ohuteate,
saavad ohustatud inimesed kiiremini ohule reageerida (näiteks varjuda, lahkuda
ohupiirkonnast jne).
✓ Viivitamatu ohuteate edastamine on vajalik, kuna puuduvad muud teavituskanalid,
mille kaudu saaks samaaegselt ja sama kiiresti teavitada sama paljusid ohustatud
inimesi. Viivitamatu ohuteate edastamine koormab ettevõtjaid väga vähe. Riik hüvitab
süsteemi väljatöötamise kulud. Süsteemi kasutatakse loodetavasti haruharva.
Viivitamatu ohuteate edastamine on mõõdukas. Omavahel kaalutakse i) ettevõtja ettevõtlus- ja
väljendusvabaduse riivet ning ii) viivitamatu ohuteate edastamise eesmärki, milleks on kaitsta
ohustatud inimeste tervist ja elu hädaolukorra ohu korral või hädaolukorras. Ohustatud inimeste
tervise ja elu kaitse on olulisem kui ettevõtjate põhiõiguste riive. Kuigi Eesti põhiseaduses
puudub konkreetne põhiõiguste hierarhia, on PS-i §-s 16 sätestatud õigus elule õigusriigi üks
väärtuslikumaid õigushüvesid, mis väärib ja vajab enim kaitset.
Sireeniseadmete talumise kohustus
Sireeniseadme talumise kohustuse seadmine riivab PS-i §-st 32 tulenevat hooneomaniku
omandipõhiõigust. PS-i kommentaarides on selgitatud:
Riigikohus on oma lahendites rõhutanud, et PS-i § 32 lõike 2 teine lause näeb ette omandiõiguse
piiramiseks lihtsa seadusreservatsiooni. Seega võib omandiõigust piirata mis tahes eesmärgil,
mis ei ole PS-iga vastuolus (vt nt RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 37). Sisuliselt saavad
kitsendused olla üksnes sellised, mis ei sea kahtluse alla omandi kui instituudi säilimist.
Omandipõhiõiguse kitsendused ei tohi olla ebaproportsionaalsed ega piirata omanikke
ebamõistlikult. Omandipõhiõiguse kitsendused ei tohi vastuollu minna ka üldiste
võrdsuspõhimõtetega.90
90 Kask, Oliver, Sten Andreas Ehrlich, Ave Henberg 2020. Paragrahv 32. – Eesti Vabariigi põhiseadus.
Kommenteeritud väljaanne. 5., parandatud ja täiendatud väljaanne. Tallinn: Juura 2020, komm 24
22.05.2025
233
Riigikohus on talumiskohustuse vaidlust lahendades märkinud, et piirang isiku õigusele oma
omandit vabalt kasutada on PS-i §-ga 32 tagatud omandiõiguse riive (RKPJKo 17.04.2012, 3-
4-1-25-11, p 35).91
Omandipõhiõiguse riive on PS-ist tulenevalt lubatud sireeniseadme talumise kohustuse
seadmiseks.
- Riivel on legitiimne eesmärk, milleks on hädaolukorra ohus või hädaolukorras viibivate
inimeste tervise ja elu kaitse.
- Riive on proportsionaalne:
✓ Sireeniseadme talumise kohustuse seadmine on sobilik, kuna see soodustab eesmärgi –
ohustatud inimeste tervise ja elu kaitse – saavutamist. Saades sireeniseadme kaudu
ohuteate, saavad ohupiirkonnas olevad inimesed kiiremini ohule reageerida (näiteks
varjuda, lahkuda ohupiirkonnast jne). Talumiskohustuse seadmine võimaldab
sireeniseadmeid paigaldada kohtadesse, kus see tagab nende kõige efektiivsema
kasutuse ja võimalikult paljude inimeste teavitamise.
✓ Sireeniseadme talumise kohustuse seadmine on vajalik, kuna puuduvad muud viisid,
kuidas tagada sireeniseadmete sobivasse kohta paigaldamine. Praegu paigaldatakse
sireeniseadmeid ainult kokkuleppel hooneomanikega, kuid üksnes kokkuleppele
tuginemine ei võimalda paigaldada sireeniseadmeid kõigisse vajalikesse
piirkondadesse. Kokkulepet on võimalik ka igal ajal üles öelda ja seega ei taga see, et
sireeniseadmeid saab antud kohas püsivalt hoida.
✓ Sireeniseadme talumise kohustuse seadmine on mõõdukas. Talumise kohustuse
seadmise eesmärk on kaitsta ohustatud inimeste tervist ja elu hädaolukorra ohu korral
või hädaolukorras. Ohustatud inimeste tervise ja elu kaitse on märkimisväärselt
olulisem kui omandipuutumatuse põhiõiguste riive. Kuigi Eesti põhiseaduses puudub
konkreetne põhiõiguste hierarhia, on PS-i §-s 16 sätestatud õigus elule õigusriigi üks
väärtuslikumaid õigushüvesid, mis väärib ja vajab enim kaitset. Sireeniseadme
kasutamine on kõige kiirem viis ohupiirkonnas viibijate ohust teavitamiseks ning
võimalike vigastuste ja elukaotuse vältimiseks. Seadmeid kasutatakse loodetavasti
haruharva.
Ohuteavituse süsteemi terviktestimine
Ohuteavituse süsteemi terviktestimine riivab isikute õigust vabale eneseteostusele ja eraelu
puutumatusele (PS-i §-d 19 ja 26). Vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse riive seisneb
lühidalt selles, et kõik terviktestimise piirkonnas asuvad inimesed saavad televisiooni, tellitava
audiovisuaalmeedia teenuse, raadio, elektroonilise teabeekraani ja lühisõnumi kaudu
ohuteavituse, mida nad ei ole ise valinud, või kui nad viibivad välisõhus testitaval alal, kuulevad
sireeniseadme häirivat helisignaali. Näiteks võib inimene plaanida vaadata mõnd saadet,
kuulata autos oma esitusloendit või viibida vabas õhus vaikuses jalutades. Kui riik edastab
inimesele ohuteavituse süsteemi terviktestimisel massiteabevahendi, mobiiltelefoni teenuse või
sireeniseadme kaudu ohuteavituse, siis otsustab riik inimese asemel, kuidas oma aega kasutada.
Lisaks võib inimene saada häiritud olukorras, kus tegelikult oht tema elule ja tervisele puudub.
Sellega piiratakse inimese autonoomiat.
Ohuteavituse süsteemi terviktestimise piirkonnas viibivate inimeste vaba eneseteostuse ja
eraelu puutumatuse riive on põhiseaduse alusel lubatav.
91 Sealsamas, komm 15.
22.05.2025
234
- Riivel on legitiimne eesmärk: toimetada ohuteavitus testimise abil õigel ajal ja tulemuslikult
kohale, sealhulgas tagada, et inimesed saavad sõnumitest ja helisignaalidest õigesti aru.
Peamine eesmärk on kaitsta inimeste elu ja tervist.
- Riive on proportsionaalne:
✓ Ohuteavituse süsteemi terviktestimine on sobilik, kuna see soodustab eesmärgi
saavutamist. Terviktestimisega on võimalik kontrollida ohuteavituse süsteemi kui
terviku toimimist, et tagada viivitamatu ohuteate õigeaegne edastamine ja kohale
jõudmine ning samuti koolitada inimesi, et päris olukorras saadetud sõnumitest ja
helisignaalidest saadaks õigesti aru ning nendele osataks ka reageerida. Eri kanalite
kasutamine on oluline, et kasutada testimisel sündmusega sarnast olustikku ning seeläbi
kujundada inimestes kindlustunne ja teadlikkus ohuteate edastamise ja lisateabe
kanalitest (nt saadetakse sireeni käivitamisel alati mobiiltelefonidele lühisõnum, aga
sõnumi koostamine ja edastamine võtab helisignaali käivitamisega võrreldes rohkem
aega ning seetõttu ei saabu lühisõnum päris samal hetkel, kui kuuldakse heli).
Ainult ohuteavituse kohaletoimetamisest ei piisa selleks, et tagada inimeste elu ja tervis.
Oluline on ka see, et inimesed teaksid, kuidas ohuteavituse saamisel tegutseda. Inimeste
tegutsemine ohuteate saamisel sõltub otseselt nende teadlikkusest, milliseid kanaleid
ohuteate edastamisel kasutatakse, ohuteate mõistmisest, selle usutavusest ja
usaldusväärsusest, endaga seostamisest ning tegutsemisoskusest ja -võimalustest.
✓ Ohuteavituse süsteemi terviktestimine on vajalik, kuna soovitud eesmärgi täitmiseks
puuduvad muud sama efektiivsed meetodid. Ohuteavituse süsteem koosneb mitmest
komponendist, nt lühisõnum, sireeniseadmed, teated raadios ja televisioonis. Tegemist
on uue järk-järgult täieneva süsteemiga, mis aitab jõuda võimalikult kiiresti võimalikult
suure hulga inimesteni. Terviktestimine on vajalik ohuteavituse süsteemi reaalelulise
toimivuse hindamiseks ning vigade ja puuduste avastamiseks. See omakorda tagab, et
ohuteavitus toimiks ohuolukorras nii nagu vaja ja oleks rakendatav – s.t elanikkonnale
on antud selged juhised ohutuks tegutsemiseks paljude inimeste elu ja tervist vahetult
ohustava sündmuse puhul, sealhulgas varjumiseks või ulatuslikuks evakuatsiooniks.
Eestis ei ole ohuteavituse süsteemi iga-aastane reaaleluline kasutuskoormus (3-4
sündmust ja 1 õppus, mis on üldjuhul erinevatel ja väikestel aladel) süsteemi toimimises
veendumiseks piisav, mistõttu on ka elanike praktiline teadlikkus nende elementidest ja
käitumisoskustest vähene. Sireeniseadmete käivitamisega koos on vaja edastada ka
lühisõnum, kuna sireeniseadme heli ei anna ise teavet selle kohta, miks see käivitati.
Pärast taasiseseisvumist ei ole Eestis ohuolukorras riiklikke sireene kasutatud (v.a
ohtlikud ettevõtted) ning sireenisüsteem on alles valmimisel, mistõttu ei ole terviklikku
testimist seni toimunud. Arvestades meie julgeolekuolukorda, tuleb tagada, et
testimisega ei võimendataks hirme ega antaks võimalust levida desinformatsioonil.
Samuti on oluline, et testimistega ei devalveeritaks ohuteatele kiiret reageerimist (nt
sage ilma ohuolukorrata ohuteate funktsionaalsuse kasutamine võib tekitada olukorra,
kus inimene peab seda ka reaalse ohu korral testimiseks). Ohuteavituse süsteemi
komponentide osas tehakse regulaarseid tehnilisi testimisi lähtuvalt konkreetse
komponendi eripärast. Tehnilise testimisega saab kontrollida konkreetse komponendi
tehnilist korrasolekut, kuid ei saa testida eri kanalite samaaegsest kasutamisest tekkida
võivaid mõjusid (nt elanikule eri kanalite vahendusel saabuvate ohuteadete ajalisi
nihkeid, kanali märgatavust) ega harida elanikkonda.
22.05.2025
235
Eestis tehakse 2025. aasta esimeses kvartalis ohuteavituse lühisõnumi edastamise
süsteemi uuendus, mis võimaldab ohuteavituse edastamisel viia läbi lisasortimise,
edastades ohuteavituse lühisõnumi numbri kasutaja eelistatud keeles. Sellist lahendust
ei ole üheski teises riigis seni kasutatud. Eestis loodava lahenduse testimine keele-
eelistuse kontrollimise eesmärgil eeldab füüsiliselt lõppkasutajale lühisõnumi
edastamist, et veenduda sortimise korrektsuses ja anda lõppkasutajale võimalus määrata
eelistatud keel ilma reaalselt ohtliku olukorrata. Õiges keeles saadud ohuteavitus
võimaldab inimestel saadud juhistele paremini ja kiiremini reageerida.
✓ Ohuteavituse süsteemi terviktestimine on mõõdukas, kuna selle põhjus kaalub üles
põhiõiguse riive. Ohuteavituse süsteemi terviktestimist tehakse kõige rohkem kord
aastas, et mitte devalveerida ohuteate kasutamist. Testimisega kaasneb avalik
kommunikatsioon, mis aitab leevendada võimalikku häirivat mõju (nt võib
sireeniseadme heli tänaval viibivat inimest ehmatada, mida tuleb eelneva teavitustööga
maandada), ning testimiseks valitakse inimesi vähim segav aeg. Ilma terviktestimiseta
ei ole võimalik tagada, et kriitilises olukorras, kus paljude inimeste elu ja tervis on ohus,
jõuab ohuteavitus eri kanalite kaudu võimalikult paljude inimesteni ning ohuteavituse
saanud inimesed teavad, kuidas saadud teavitusele reageerida. Iga inimese seisukohast
on vajalik, et hoiatusteade sisaldab nii kognitiivseid kui ka emotsionaalseid aspekte,
millest enamik on teadvustamata ja liigitub järgmiselt: 1) hoiatuse vastuvõtmine
(kuulmine/nägemine vms), 2) teavituse mõistmine, 3) uskumine selle tõesusesse,
4) hoiatuse isikustamine, 5) hoiatuse kinnitamine ja 6) kaitsemeetmete kasutuselevõtt.92
Otseteavitus on kriitiliselt tähtis, sest maandab infomanipulatsioonide riske ning loob
elanikele realistliku viivitamatu ohuteavituse olukorra, et inimesed saaksid reaalselt
tekkinud olukorras kiiresti reageerida ning seeläbi vähendada ohtu elule ja tervisele.
Kuigi Eesti põhiseaduses puudub konkreetne põhiõiguste hierarhia, on PS-i §-s 16
sätestatud õigus elule õigusriigi üks väärtuslikumaid õigushüvesid, mis väärib ja vajab
enim kaitset.
§ 88. Varjumine
Paragrahviga 88 reguleeritakse varjumine.93
Varjumisele ei ole Eestis viimastel aastakümnetel suurt tähelepanu pööratud. 1993. aastal võttis
Vabariigi Valitsus vastu otsuse, et endisi varjendeid ei säilitata ja uusi varjendeid juurde ei
ehitata. Seetõttu alates 1993. aastast varjumise valdkonnaga ei tegeletud ja seda õiguslikult ei
reguleeritud. Krimmi okupeerimine ja sõjategevus Ida-Ukrainas tõstatasid Eestis küsimuse
elanikkonnakaitse võimelünkade, sh varjumise kohta. Seetõttu koostati 2018. aastal
Riigikantselei ja Siseministeeriumi koostöös elanikkonnakaitse kontseptsioon , milles toodi
välja varjumise olulisus ning selle eelduseks olev õigeaegne ohuteavitus ja elanikkonna
harimine. Elanikkonnakaitse kontseptsiooni täpsustamiseks moodustati 2018. aastal
Riigikantselei juurde varjumise ekspertrühm, kes töötas läbi varjumiskoha tüübid ning esitas
põhjaliku aruande ja ettepanekud Vabariigi Valitsusele otsustamiseks.
31. jaanuaril 2019 otsustas Vabariigi Valitsus esitatud materjali põhjal kabinetinõupidamisel:
92 Bean, H., Sutton, J., Liu, B. F., Madden, S., Wood M. M., Mileti, D. S. 2015. The Study of Mobile Public
Warning Messages: A Research Review and Agenda - Review of Communication, Volume 15, Issue 1. 93 Eelnõu § 88 selgitused on koostanud Siseministeerium hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu väljatöötamisel. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81ef7ad8-14e2-4d3d-9c4e-
83a841c1b8b4
22.05.2025
236
• „pidada vajalikuks arendada avalike varjumiskohtade võimet olemasoleva taristu baasil;
• toetada varjumise ekspertrühma ettepanekut, et varjumiskohtade võime eest vastutavaks
asutuseks on Päästeamet“.
Ühtlasi anti otsusega Siseministeeriumile ülesanne töötada välja õigusaktide eelnõud, millega
kehtestada Päästeametile õigused ja kohustused avalike varjumiskohtadega tegelemiseks.
Siseministeerium esitas 2019. aastal Rahandusministeeriumile varjumisvõime arendamiseks
vajaliku raha taotluse Vabariigi Valitsuse otsuses märgitud mahus, kuid seda raha ei eraldatud.
Siseministeerium analüüsis kehtivat õigust, et hinnata Päästeametile õiguste ja kohustuste
kehtestamist avalike varjumiskohtadega tegelemiseks, ning analüüsist nähtus, et takistusi
selleks ei ole ja kehtiv õigus võimaldab kokkuleppel ehitise omanikuga varjumist teatud määral
korraldada.
Siseministeerium töötas analüüsi põhjal välja HOS-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise
kavatsuse. Eelnõu ei koostatud, sest poolte kokkuleppel otsustati küsimus lahendada
väljatöötatavas tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses.
Pärast täiemahulise sõja algust Ukraina vastu esitas Siseministeerium Riigikantseleile ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kirjaliku ettepaneku ning palus läbi vaadata
Riigikantselei ettepanekud varjumise korralduse kohta ja kaaluda varjumiskoha rajamise nõuet
uusehitistele.
Venemaa agressioon Ukrainas näitab, et vastupidi meie ootusele ei järgi Venemaa sõjategevuse
ajal rahvusvahelist õigust ega kokkuleppeid, mistõttu peame Eestis hindama ümber senised
kriisideks valmistumise, sealhulgas varjumise korralduse ja elanikkonnakaitseks
varjumisvõimaluste loomise aluspõhimõtted. Praeguse seisuga ei ole reguleeritud ei varjumise
korraldust ega nõudeid varjendile või varjumiskohale (olemas on juhendmaterjal
varjumiskohtade rajamise kohta).
Muutunud julgeolekuolukorra tõttu ning võttes arvesse, et 1) kehtivas õiguses ei ole
reguleeritud varjumist ja 2) puudub piisav rahastus, otsustas Vabariigi Valitsus 2022. aastal
arutada teemat uuesti ning analüüsida, kas ja kuidas muuta 2019. aasta otsust.
Ülesande eest vastutas siseminister. Kaasvastutajad olid riigisekretär ning majandus- ja
kommunikatsiooniminister. Analüüsi ja ettepanekute koostamiseks moodustas
Siseministeerium töörühma, kuhu kuulusid Siseministeeriumi, Päästeameti, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikantselei esindajad. Ohuhinnangu,
riskipiirkondade ja pikaajalise prognoosi üle peeti nõu Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi
esindajatega. Ruumilise planeerimise üle peeti nõu Rahandusministeeriumi esindajatega.
Siseminister tutvustas töörühma ettepanekuid, sealhulgas varjumise reguleerimist seaduses,
Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2023. aasta kabinetinõupidamisel. Info võeti teadmiseks.
Siseminister tutvustas uuesti ettepanekuid varjumise õiguslikuks korraldamiseks 7. märtsil
2024 ja käesolev eelnõu on koostatud nende ettepanekute põhjal.
Koostöös kohaliku omavalitsuse üksustega (edaspidi KOV) on Päästeamet hakanud määrama
ja tähistama avalikke varjumiskohti ning jätkab seda ka edaspidi. 2024. aasta jaanuari seisuga
on tähistatud 210 avalikku varjumiskohta ligi 160 000 inimesele, sealhulgas Tallinnas, Tartus,
Pärnus, Narvas, Haapsalus, Rakveres ja Kuressaares, aga ka väiksemates KOV-ides. Avalike
22.05.2025
237
varjumis-kohtade nimekiri on kättesaadav Maa-ameti kaardirakenduses , mobiilirakenduses
„Ole valmis!“ ning Päästeameti ja KOV-ide kodulehel.
Kuna nõuded varjumiskohale puuduvad, on Päästeamet avaliku varjumiskoha valikul seni
lähtunud tuleohutus- ja ventilatsiooninõuetest ning tunnetuslikust hinnangust, et valitud
varjumiskoha konstruktsioon kaitseb inimest plahvatusega kaasneva lööklaine ja lendavate
esemete eest. Avalik varjumiskoht tähistatakse rahvusvahelise tsiviilkaitsetunnusmärgiga
kooskõlas 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli
rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artikliga 66.
Lõike 1 kohaselt korraldab varjumist Päästeamet. Varjumise korraldus hõlmab varjumiseks
valmistumist, sealhulgas avalikkuse teadlikkuse suurendamist ja teavitamist. Päästeameti
ülesanne on suurendada inimeste teadlikkust varjumisest järgmistel teemadel: kuhu ja kuidas
varjuda, kus asuvad avalikud varjumiskohad ja varjendid, millistele tingimustele peab vastama
nii avalik kui ka mitteavalik varjend ja varjumiskoht, kuidas eri hoonetes parandada
varjumiskindlust jne. Teavitamine hõlmab avalike varjendite ja varjumiskohtade nimekirja
pidamist, selle avaldamist ning uuendamist. Päästeamet korraldab Vabariigi Valitsuse otsuse
korral elanikkonna teavitamise, et varjendid ja varjumiskohad valmistataks kasutamiseks ette.
Päästeamet kontrollib avalike varjendite ja varjumiskohtade rajamist, korraldab nende
tähistamise, teavitab nende asukohast ning annab varjumise korraldamiseks vajalikke
suuniseid. Samuti lepib Päästeamet lõike 5 alusel kehtestatava ministri määruse kohaselt kokku
avaliku varjendi ja varjumiskoha korralduslikud küsimused, näiteks kasutusõigused, kontakt-
isikud ja -andmed, avamiskriteeriumid ning toimepidevuse tagamine. Samuti teeb Päästeamet
järelevalvet nii avalikule kui ka mitteavalikule varjendile esitatavate nõuete täitmise üle.
Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel kehtestatakse samuti eelnimetatud
ministri määruses.
Varjumise korraldamisel teeb Päästeamet koostööd KOV-ide, asjaomaste asutuste ja isikutega,
nagu Kaitsevägi, Kaitseliit, ülikoolid, esindusorganisatsioonid, avalikuks varjumiskohaks
sobivat ehitist omavad juriidilised isikud jne, kes aitavad oma pädevuse piires varjumist
korraldada. Koostööpartneritelt oodatakse varjumise korraldamisele kaasa aitamist just nende
pädevuse piires, kellelegi ei seata lisaülesandeid ega -kohustusi. Nii on näiteks KOV oma
territooriumil vastutav ruumilise planeerimise eest ning saab olla hea partner varjendite ja
varjumiskohtade märgistuse paigaldamisel (mõnes kohas on Päästeamet koostöös KOV-idega
juba hakanud määrama ja tähistama avalikke varjumiskohti ning loodetavasti jätkatakse seda
ka edaspidi).
Lõikega 2 määratletakse termin varjumine olukorrana, kus ohustatud alal viibiv isik paikneb
vahetu kõrgendatud ohu korral oma elu või tervise kaitseks ajutiselt ümber sobivasse ruumi või
ehitisse või püsib seal. Varjumise eesmärk on kaitsta inimest väliskeskkonna ohtude eest.
Vahetust ohust ja varjumisvajadusest teavitatakse inimesi viivitamatu ohuteate edastamise teel.
Inimesel on alati õigus varjuda ka ilma viivitamatut ohuteadet saamata, kui ta tunneb, et ta on
ohustatud.
→ Millal ja miks on varjumine vajalik?
Varjumine võib olla vajalik sõjalise ohu korral, aga ka muu ohu, näiteks äärmuslike
ilmastikuolude, suure põlengu, ioniseeriva kiirguse, keemiarünnaku või -õnnetuse ja
massirahutuste korral. Olenevalt ohust on käitumisjuhised erinevad, näiteks piisab äärmuslike
22.05.2025
238
ilmastikuolude korral siseruumi minekust või seal püsimisest ja akende-uste sulgemisest.
Varjumiseks sobiv ruum või ehitis sõltub samuti ohust, mis tingib varjumisvajaduse. Olenevalt
ohust võib varjumiseks sobida nii hoone siseruum kui ka rajatis, näiteks tunnel, viadukt ja
sillaalune. Samas ei käsitata viimaseid eelnõu mõistes varjumiskohtadena. Varjuma ei pea
ilmtingimata varjendisse või varjumiskohta, kõige kiirem ja eesmärgipärasem on leida kindel
koht selles hoones, kus ollakse – selleks võib olla ka igaühe kodu, kus tuleks võimalusel liikuda
akendeta ruumi.
Varjumisega tagatakse inimese elu või tervise kaitse ohuolukorras, kus on vaja isoleeruda
saastunud väliskeskkonnast või saada füüsilist kaitset lööklaine, kuumuse või lendavate
esemete eest või leevendust läbistava kiirguse kahjustava mõju eest. Varjumine on elutähtis
meede, mis päästab inimese elu olukorras, kus tal ei ole piisavalt varajase hoiatuse puudumise
tõttu võimalik ohupiirkonnast lahkuda või teda ei saa tema elu või tervist ohtu seadmata
evakueerida.
Samas võib varjumine ise pakkuda piisavalt kaitset, mistõttu lahkumine ei ole alati otstarbekas
ega vajalik. Siseruumi varjumine nii, et lülitatakse võimalusel välja tavaventilatsioon, suletakse
kõik avad ja püsitakse hoone akendeta seesmises ruumis, on peamine meede, mis kaitseb
inimese elu või tervist näiteks põlengusuitsust tekkiva keemilise või radioaktiivse saastumise,
aga ka plahvatuse mõju eest. Sellist kaitsetegevust peetakse tõhusaks ka olukorras, kus inimest
on vaja kaitsta kiirgus- või keemiaohu eest relvakonfliktiaegse rünnaku korral. Kui relva-
konflikti ajal ei ole inimest võimalikust ohupiirkonnast evakueeritud, on rünnaku korral
hädavajalik varjuda. Relvakonflikti korral on enim ohustatud inimesed, kes viibivad
tiheasustusalal väljaspool ehitisi.
Varjumine pakub kaitset vaid eeldusel, et viivitamatu ohuteate edastamisega on inimesi õigel
ajal hoiatatud. Viivitamatu ohuteate edastamine võimaldab varjuda enne ohtu sattumist.
Varjuda tuleb lähimasse sobivasse kohta. Kui sõjalise rünnaku korral puuduvad varjumiseks
piisava kaitsetasemega varjendid või varjumiskohad, tagavad ka muudesse ehitistesse
varjumine ja olulisemad tegutsemisoskused inimestele üldjuhul vajaliku esmakaitse
lõhkekehade vahetu ohu eest, kuid need ei pruugi kaitsta lisaohtude eest, nagu varing, tulekahju
ja avariid. Siseruumi varjumine on parim viis kaitsta end ohtliku väliskeskkonna eest. Ohu
korral tuleb püsida varjendis, varjumiskohas või siseruumis kuni ohu möödumiseni.
Lõikega 3 antakse Päästeametile ja PPA-le õigus kohaldada varjumise tagamiseks KorS-i
§-des 30, 32, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning
vahetut sundi KorS-is sätestatud alusel ja korras.
Tabel. Päästeametile ja PPA-le varjumise tagamiseks eelnõu kohaselt lubatud KorS-i riikliku
järelevalve erimeetmed
KorS-i erimeede Kohaldamise vajadus
§ 30. Küsitlemine ja
dokumentide nõudmine
Päästeametil või PPA-l võib olla vaja ohualal inimesi
peatada ja küsitleda, et veenduda, kas seal on inimesi, kes
ei ole ise võimelised varjumiskohta liikuma ja vajavad
selleks abi; samuti on võimalik, et kõik inimesed ei ole kas
ohuteavitust saanud või ei mõista näiteks sireeniseadmete
heli tähendust. Meede võib olla vajalik ka selleks, et saada
ohupiirkonnas viibivatelt inimestelt varjumiseks sobivate
ehitiste ja nende omanike kohta teavet, et leida kiiresti
22.05.2025
239
täiendavaid varjumiskohti ohupiirkonnas tänaval
liikuvatele inimestele.
§ 32. Isikusamasuse
tuvastamine
Päästeametil või PPA-l võib olla vaja tuvastada isiku-
samasust, et teha kindlaks, kas inimesed, kes vajasid
varjumiskohta liikumiseks abi, on seda saanud. Samuti
võib tekkida vajadus tuvastada nende isikusamasust, kes ei
ole ise võimelised oma isikuandmeid esitama.
§ 44. Viibimiskeeld
Viibimiskeeld võib olla vajalik näiteks selleks, et piirata
ohtlikuks muutunud varjendi või varjumiskoha kasutamist
ja hoida kõrvalised isikud mingite tegevuste juurest eemal.
§ 45. Sõiduki peatamine
Sõiduki peatamise vajadus võib tekkida näiteks juhul, kui
sõidukiga ohualal viibija ei ole saanud kätte viivitamatut
ohuteadet ning tema ohutuse tagamiseks tuleb teavitada
teda viivitamatust varjumisvajadusest ja võimalusel
suunata ta varjendisse või varjumiskohta.
§ 46. Isiku kinnipidamine
Varjendis või varjumiskohas viibimine võib inimestele
olla väga stressirohke. Näiteks võib tekkida olukordi, kus
inimese käitumine muutub seal ohtlikuks nii talle endale
kui ka teistele varjendis või varjumiskohas viibijatele.
Selleks, et kaitsta nii tema enda elu või tervist kui ka teiste
varjendis või varjumiskohas olevate inimeste elu või
tervist, võib olla vajalik isik ajutiselt kinni pidada.
§ 47. Turvakontroll
§ 48. Isiku läbivaatus
§ 49. Vallasasja läbivaatus
§ 52. Vallasasja
hoiulevõtmine
Varjendisse või varjumiskohta võib koguneda suur hulk
inimesi. Seetõttu võib seal suureneda ka eri
korrarikkumiste oht. Varjendis ja varjumiskohas on
turvalisuse tagamiseks vaja, et Päästeametil või PPA-l
oleks vajadusel õigus teha inimesele turvakontroll või
vaadata tema (v.a keha ja kehaõõnsused) või tema vallasasi
läbi, samuti võib tekkida vajadus võtta hoiule vallasasjad,
mis võivad olla teistele varjendis ja varjumiskohas
viibijatele ohtlikud, näiteks terariistad või kergesti süttivad
vedelikud.
§ 50. Valdusesse sisenemine
§ 51. Valduse läbivaatus
Suur osa praeguseks märgistatud avalikest
varjumiskohtadest ei ole ööpäev läbi avatud ega
ligipääsetavad. Päästeametil on avalike varjumiskohtade
omanikega sõlmitud koostöökokkulepped täpsustamaks,
kuidas ja millal avalik varjumiskoht avatakse. Valdusesse
sisenemise õigus on Päästeametile vajalik, kui avaliku
varjumiskoha omanik ei ole mõistliku aja jooksul
kättesaadav ja on oht, et avalik varjumiskoht jääb õigel
hetkel inimestele avamata. Avalikud varjumiskohad on
linnapildis tähistatud ja nende info on kättesaadav Maa-
ameti kaardirakendusest. Kui avalikud varjumiskohad
jäävad avamata, võivad inimesed saada viga või hukkuda.
Selline vajadus võib tekkida ka mitteavaliku varjumiskoha
puhul, kui hoone kasutajatele ei võimaldata juurdepääsu
hoones olevale mitteavalikule varjumiskohale. Avalike ja
mitteavalike varjendite tekkimisel kehtib sama ka nende
kohta.
22.05.2025
240
Valduse läbivaatamise õigus on Päästeametile vajalik
selleks, et kontrollida, kas avatud varjend või varjumiskoht
on ette valmistatud ning kasutamiseks ohutu.
Samuti võib vahetu ohu korral olla vajalik siseneda mõnda
hoonesse või ehitisse, et tagada õues liikuvatele inimestele
kiiresti ohutu koht varjumiseks. Selline vajadus võib
tekkida näiteks ootamatu õhurünnaku korral, kui inimestel
tuleb kiiresti leida koht, kuhu avatud tänavalt ära minna,
kuna avatud tänaval on kõige suurem oht saada vigastada
või hukkuda. Päästeametil on kehtiva seaduse kohaselt
õigus tuleohutuskontrolli tegemiseks siseneda valdusesse
ja see läbi vaadata. Seega on Päästeametil olemas teadmine
ja kogemus antud meetme rakendamiseks.
→ Viibimiskeelu kohaldamine
Eelnõu kohaselt võib KorS-i § 44 alusel kohaldada viibimiskeeldu üle 12 tunni Päästeameti
päästekeskuse juhi või PPA prefekti loal. See võib osutuda vajalikuks, kui varjumisvajadus
püsib ning inimeste elu ja tervise kaitseks on vaja keelata nende liikumine ohupiirkonnas.
KorS-i § 44 lõike 5 kohaselt võib viibimiskeeldu üle 12 tunni kohaldada üksnes prefekti või
muu korrakaitseorgani juhi loal. Õigus anda luba kohaldada üle 12-tunnist viibimiskeeldu
antakse ka Päästeameti päästekeskuse juhile, kuna ta on selle regiooni juht, kus viibimiskeeldu
kohaldatakse, ja ta juhib vahetult sündmuse lahendamist.
Varjumise korraldamisel võib viibimiskeelu kohaldamise rakendamise vajadus tekkida näiteks
kasutuskõlbmatute hoonete tähistamisel ja sõjaolukorras võib selliseid hooneid olla palju.
Näiteks kui mõnes piirkonnas on selgunud hooned, kus on küll tähistatud varjumiskohad, kuid
nendes viibimine on ohtlik, siis saab päästekeskuse tasandil keelata nendes viibimise.
Peadirektori tasandil otsustamine võtaks liigselt aega ega tagaks kiiret tegutsemist. Samas, kui
on vaja kehtestada viibimiskeeld selleks, et inimesi mingi tegevuse juurest eemal hoida, siis
seda saab teha ametnik ka suuliselt, kuid see peab lõppema vajaduse äralangemisega ja piirang
saab kesta alla 12 tunni.
Lõikega 4 nähakse ette piirang, et Päästeamet võib isiku läbivaatusel vaadata läbi üksnes tema
riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Võimaliku riive intensiivsuse tõttu rõhutatakse
õigusselguse huvides teises lauses, et isiku keha ja kehaõõnsusi läbi vaadata ei tohi. Piirang on
vajalik, sest isiku läbivaatusega riivatakse tema füüsilist ja kehalist puutumatust. Seetõttu on
vaja tagada, et riive, mis isiku läbivaatusega kaasneb, oleks minimaalne ja läbivaatus piirduks
eelkõige riietuse kui vähem riivava osaga. Varjumise tagamiseks ei ole isiku keha ja
kehaõõnsuste läbivaatamine põhjendatud. Tasub silmas pidada, et Päästeametile lubatud
läbivaatus ei saa olema varjumise tavapärane osa, kuid vajadusel peab Päästeametil olema
võimalus veenduda, et isikul ei oleks kaasas asju, mis kujutavad ohtu teistele varjunud
inimestele.
Lõikega 5 volitatakse sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama
määrusega Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel. Määrusega täpsustatakse
Päästeameti sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid.
22.05.2025
241
Lõikega 6 sätestatakse Kaitseväe edasilükkamatud meetmed varjumise tagamiseks. Eesti riigi
vastu suunatud ründe või selle vahetu ohu korral peab Kaitsevägi alustama riigi sõjalist kaitset
või selleks valmistumist sõltumata sellest, kas on riigikaitseline kriisiolukord või sõjaseisukord
välja kuulutatud või mitte. Sellises olukorras võib olla vajalik asuda muu hulgas tagama
varjumise tagamist ka selliselt, et Päästeamet ei ole otsustanud varjumise korraldamist või ei
saa Päästeamet ega Politsei- ja Piirivalveamet rakendada meetmeid varjumise tagamiseks.
Sellises olukorras on Kaitseväel pädevus kohaldada edasilükkamatuid meetmeid, kuni
Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet saavad varjumise tagamise ülesande täitmise üle
võtta (edasilükkamatu pädevus) ning ulatuses, mis on vajalik Kaitseväe põhiülesande
täitmiseks. Edasilükkamatute meetmetena saab Kaitsevägi kohaldada samu riikliku järelevalve
meetmeid ja vahetut sundi, mida seaduse järgi saavad kohaldada Päästeamet ning Politsei- ja
Piirivalveamet varjumise tagamisel (vt sama paragrahvi lõige 3).
Eesti riigi vastu suunatud ründe või selle vahetu ohu korral teavitab Kaitsevägi puudutatud
täidesaatva riigivõimu asutusi, sh Päästeametit ning Politsei- ja Piirivalveametit. Teavituse
alusel alustab Päästeamet varjumise tagamist vastavalt eelnevalt kokkulepitud plaanidele,
kaasates vastavalt vajadusele Politsei- ja Piirivalveameti ja teised puudutatud isikud ja asutused.
Eesti riigi vastu suunatud ründe või selle vahetu ohu korral ei pruugi Päästeamet või Politsei-
ja Piirivalveamet olla võimelised varjumist tagama (nt lahingutegevuse ala, õhuründe ala vms)
või vastavalt ründe iseloomule ümber korraldama (nt ei sobi kavandatud varjumiskohad
kavandatava ründe tõttu tegelikult varjumiseks). Sellises olukorras võib olla Kaitseväel olla
võimalus tagada varjumine, kasutades selleks edasilükkamatuid meetmeid. Erinevalt politseist
(vt KorSi § 6 lg-d 3 ja 4) ei ole Kaitseväel üldist volitust riikliku järelevalve erimeetmete ja
vahetu sunni kohaldamiseks, mistõttu tuleb need seaduses kindlaks määrata. Varjumise
tagamisel Kaitseväe rakendatavad edasilükkamatud meetmed võivad olla samad, mis
Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti rakendatavad riikliku järelevalve meetmeid ja
vahetu sund varjumise tagamisel. Edasilükkamatu pädevuse üldine regulatsioon tuleneb KorSi
§ 6 lg-st 3 ja 4 ning seda käesolevas paragrahvis ei korrata.
§ 89. Varjend
Paragrahviga 89 reguleeritakse varjendi rajamist.94
Lõike 1 kohaselt peab varjendi rajama hoone omanik hoonesse või selle vahetusse lähedusse.
Üldjuhul rajatakse varjend hoonesse, kuid kui see ei ole võimalik või otstarbekas, võib selle
rajada ka hoone vahetusse lähedusse näiteks eraldi hoonena. Varjendi rajamine hoone lähedusse
on siiski mõeldud erandina, et lisada nõudesse paindlikkust.
Siinkohal on oluline rõhutada, et kehtestatavat nõuet kohaldatakse vaid neile hoonetele, mis
püstitatakse peale 2026. aasta 1. juulit. Olemasolevates hoonetes tuleb varjumisplaanis hinnata
varjumisvõimalusi ja nende olemasolul kohandada varjumiskoht.
Lõike 2 kohaselt on varjend hoone või selle osa, mis on ehitatud varjumiseks ning mille
konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse ja sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme
ning õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest.
94 Eelnõu § 89 selgitused on koostanud Siseministeerium hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu väljatöötamisel. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81ef7ad8-14e2-4d3d-9c4e-
83a841c1b8b4
22.05.2025
242
Varjend peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud
määruses kindlaksmääratud ehitusnõuetele ja olema tähistatud.
Varjendi nõuetega tagatakse, et see pakub kaitset eri ohtude eest, sealhulgas:
1. kaitse plahvatuse eest – nõuded konstruktsioonile ja selle vastupidavusele (seinapaksus,
koormustaluvus, survekoormus, vibratsioonikoormus, vastupidavus hoone varingu korral),
nõuded uksele;
2. kaitse lööklaine eest – vastupidavus survelainele, õhutihedus, ventilatsiooniklapid;
3. kaitse õhusaaste eest – mürgiste ainete filtreerimine ventilatsioonist, ülerõhu hoidmine
varjendis, uksetihendid, tihendatud läbiviigud;
4. toimepidevus ja varulahendused – varuväljapääs, õhuvahetuse toimimine elektrikatkestuse
korral, joogivee varud, kuivkäimlad, avariivalgustus, esmaabivahendid.
Varjendi rajamise nõue ja nõuded varjendile kehtestatakse alates 2026. aasta 1. juulist võttes
arvesse käesolevas seaduses toodud jõustumistähtaegasid.
Tsiviilelanikkonna kaitseks vajalike varjendite haldamine on olulise humanitaarülesandena
toodud esile ka 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli
rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artiklis 61. Riikides, nagu Šveits, Soome
ja Rootsi, kus on totaalkaitse põhimõtetest lähtudes arendatud ulatuslikke varjendiprogramme,
on lähtutud ennekõike tuumarünnaku ohust ning rajatud selle eest kaitseks varjendid. Riikides,
nagu Ukraina, Gruusia ja Iisrael, mis on viimasel kümnendil olnud haaratud relvakonflikti, on
elanike kaitseks konventsionaalsete rünnakute eest antud soovitusi varjuda keldritesse ning
kasutatud olemasolevate ruumide käepärase kohandamise võimalusi või rajatud kiirkorras
ajutisi ühiskasutatavaid betoonelementidest varjumiskohti ja paigaldatud mobiilseid
varjendeid.
Varjendid jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks põhimõttel, et:
• avalikud on need varjendid, kuhu tagatakse igaühele ligipääs varjumiseks, ning
• mitteavalikud on eelkõige konkreetse hoone kasutajatele ettenähtud varjendid.
Selline jaotus loob seaduse tasandil selge arusaama ja ootused, et varjendid on rajatud nii
avalikus ruumis viibijatele kui ka eelkõige konkreetse hoone kasutajatele varjumisvajaduse
korral.
Mitteavalike varjendite rajamisel võetakse arvesse eelkõige konkreetse hoone eripärasid ja
selles tavapäraselt viibivate isikute arvu. Vt ka lõike 6 selgitust.
Lõike 3 kohaselt tuleb rajada avalik varjend, kui püstitatakse hoone:
• mida külastavad rahvahulgad ja
• mille suletud netopind on vähemalt 10 000 m2.
Avaliku varjendi suuruse määramisel on lähtutud Soomes pikka aega kehtinud nõuetest.
Siinkohal on oluline, et täidetud peavad olema mõlemad kriteeriumid. Avaliku varjendi
rajamise nõue kehtestatakse, arvestades, et eelkirjeldatud hoones või selle läheduses liigub
korraga palju inimesi, kes võivad vajada ohuolukorras kiiresti varjumiskohta. Sama paragrahvi
lõike 8 alusel täpsustatakse Vabariigi Valitsuse määruses, mis kasutusotstarbega hoonesse peab
avaliku varjendi rajama. Avaliku varjendi rajamise kulud kannab hoone omanik.
22.05.2025
243
Avalik varjend on mõeldud selleks, et kaitsta inimest plahvatuse ja sellega kaasneva lööklaine,
laialipaiskuva eseme ning saastunud välisõhu eest. See ei ole mõeldud pikemalt varjumiseks,
mistõttu ei ole avalikus varjendis ka varusid. Avaliku varjendi rajamise nõudega luuakse
võimalus varjuda kohtades, kus liiguvad rahvahulgad.
Terminit rahvahulgad kasutatakse EhS-i eeskujul. Kehtivas õiguses ei ole määratletud, mitu
inimest on rahvahulk. Eelkõige on eesmärk sätestada, et silmas peetakse hooneid, kus inimesed
kogunevad. Seetõttu ei ole oluline mitte kogunevate inimeste miinimumhulk, vaid asjaolu, et
hoone on mõeldud paljude inimeste kogunemiseks ja nad võivad vahetu ohu korral vajada
kohta, kuhu varjuda. Hoonete konkreetsed kasutusotstarbed täpsustatakse lõike 8 alusel
kehtestatavas määruses.
Lõike 4 kohaselt tuleb rajada mitteavalik varjend, kui püstitatakse:
• elamu, majutus- või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või
meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik hoone või erihoone, mille suletud
netopind on vähemalt 1200 m2;
• tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 m2.
Lõikes 4 on lähtutud majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. aasta määrusest nr 51 „Ehitise
kasutamise otstarvete loetelu“. Lähtutud on ehitise kasutamise üldotstarbest, mille kood lõppeb
kahe nulliga. Sama paragrahvi lõike 8 alusel täpsustatakse ministri määruses, mis
kasutusotstarbega hoonesse peab varjendi rajama. Seega ei kehti nõue kõigi sama üldise
kasutusotstarbega hoonete kohta.
Mitteavaliku varjendi rajamist korraldab hoone omanik, lähtudes eelnõust ja selle
rakendusaktidest. Mitteavaliku varjendi rajamise kulud kannab hoone omanik.
Varjendi rajamise nõuet ei kehtestata kõigi uute hoonete kohta. Varjendi rajamise nõude
sätestamisel on arvestatud, et see seatakse hoonele, kus viibib korraga suur hulk inimesi.
Varjendi regulatsiooni loomisel on arvestatud, et ohuolukorras on varjumiseks väga vähe aega,
mistõttu tuleb varjuda eelkõige lähimas sobivas hoones või ruumis. Enamikul inimestel on
seega kõige mõistlikum võimalusel varjuda oma kodus või töökohas. Näiteks on õhuhäire
korral kodus viibijal kõige otstarbekam varjudagi seal, kui see tagab piisava varjumiskindluse.
Päästeamet on avaldanud oma kodulehel varjumiskoha rajamise soovitused95. Hoolimata
sellest, et väiksemasse hoonesse ei pea varjendit rajama ega varjumiskohta kohandama, on seda
võimalik teha Päästeameti soovituste põhjal vabatahtlikult.
Lõike 5 kohaselt tuleb juhul, kui hoone vastab nii mitteavaliku kui ka avaliku varjendi rajamise
nõude kriteeriumidele, rajada avalik varjend. Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse
varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutusotstarbe järgi. Ka
kasutusotstarbe järgi mitteavaliku varjendi rajamise kohustusega hoonete seas on neid, mida
külastavad rahvahulgad, näiteks muuseum. Lõike eesmärk on luua õigusselgus, kas selliste
hoonete püstitamise korral tuleb rajada avalik või mitteavalik varjend. Sellistel juhtudel
lähtutakse hoone suletud netopinnast. Näiteks kui püstitatakse muuseumihoone, mille suletud
95 Päästeamet. Varjumine.
22.05.2025
244
netopind on üle 10 000 m2, tuleb rajada avalik varjend, aga kui püstitatakse muuseumihoone,
mille suletud netopind on alla 10 000 m2, tuleb rajada mitteavalik varjend.
Lõike 6 kohaselt tagatakse avalikule varjendile igaühele ligipääs varjumiseks, samas kui
mitteavalik varjend on ette nähtud eelkõige konkreetse hoone kasutajale. Sisuliselt tähendab
see seda, et olenemata inimese viibimise kohast tagatakse talle ohu korral võimalus varjuda.
Lisaks on siinkohal oluline tähele panna, et igaühe ligipääs avalikele varjenditele tähendab, et
igaühel peab olema vajadusel võimalik varjuda, sealhulgas neil, kes võivad vajada kõrvalist
abi – lapsevankriga inimesed, karkude või ratastooliga liikuvad inimesed, nägemislangusega
inimesed jt. Varjend peab seega olema arusaadavalt tähistatud ja avatud ning sinna peab olema
võimalik minna kõigil pärast Vabariigi Valitsuse vastavat otsust (vt lõige 7 selgitust) igal ajal.
Ilma selle otsuseta ei ole vaja varjendit kasutada varjendina ja see võib olla ka suletud või
kasutusel muuks otstarbeks. Varjendi igapäevane kasutamine muul eesmärgil on igati mõistlik
ja naaberriikide praktikas hästi toimiv lahendus. Varjend ehitatakse hoone osana ja seda ei pea
hoone igapäevakasutuses kinni hoidma; vastupidi, on igati praktiline, kui igapäevakasutuses on
varjend hoone loomulik osa. Hoone omanikul on muidugi võimalus hoida varjendit kinni ja
puutumatuna, aga kindlasti on asjakohasem leida sellele igapäevaselt mõni muu
kasutusotstarve – mängutuba, hoiu- või koosolekuruum, jõusaal jm. Silmas tuleb pidada aga
seda, et varjendi peab saama varjumiseks kohandada 72 tunni jooksul.
Lõike 7 kohaselt otsustab varjendi eesmärgipärase kasutuselevõtu Vabariigi Valitsus, andes
varjendi omanikule aega maksimaalselt 72 tundi kohandada varjend varjumiseks sobivaks.
Tegemist on sisuliselt eelhoiatusega, mis annab ühiskonnale selge sõnumi, et relvakonflikti või
muu sündmuse oht on lähipäevil tõenäoline ja seetõttu tuleb valmistuda varjumiseks. Tegemist
on suure mõjuga ühiskondliku sõnumiga ja seega on otsustustasand määratud Vabariigi
Valitsuse tasandile. Varjendeid on lubatud igapäevaselt kasutada muul eesmärgil, et tagada
hoonetes ruumi maksimaalselt efektiivne kasutamine. Selle sättega reguleeritakse Vabariigi
Valitsuse tasandil nn eelhoiatuse andmist, et oleks aega varjend varjumiseks kohandada. Kui
tekib reaalne vajadus kohe varjuda, siis teavitatakse sellest elanikke ohuteavituse teel.
Edasilükkamatul juhul otsustab varjendi varjumiseks kasutuselevõtu Päästeamet või
Kaitsevägi. Kui olukord on aegkriitiline, siis teeb vastava otsuse Päästeamet või Kaitsevägi.
Lõikega 8 volitatakse Vabariigi Valitsust kehtestama määrusega nõuded varjendile, selle
suurusele, mahutavusele, kontrollile ja hooldusele ning varjendikohustusega hoonete täpsema
loetelu, lähtudes hoone kasutamise otstarbest ning vajadusel tööstus- ja laohoone tavapärasest
kasutajate arvust.
§ 90. Varjumiskoht
Paragrahviga 90 reguleeritakse varjumiskoha kohandamist.96
Lõike 1 kohaselt on varjumiskoht ehitis või selle osa, mis on kohandatud varjumiseks ja mille
konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest.
Varjumiskoht ei ole eraldi varjumise eesmärgil rajatud ehitise osa, vaid on varjumiseks
sobivaks kohandatud. Varjumiskoht peab olema varjumiseks sobilik ja kasutamiseks ohutu.
96 Eelnõu § 90 selgitused on koostanud Siseministeerium hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu väljatöötamisel. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81ef7ad8-14e2-4d3d-9c4e-
83a841c1b8b4
22.05.2025
245
Peamine erinevus varjendiga on see, et varjumiskohale ei esitata nõudeid, vaid kehtestatakse
põhimõtted, millele peaks varjumiskoht vastama, ega seata ka automaatset kohustust
varjumiskoha kohandamiseks, vaid varjumiskoha kohandamise võimalusi hindab hoone
omanik varjumisplaanis ja tegutseb vastavalt. Varjendi ja varjumiskoha peamine erisus seisneb
selles, et varjumiskoha kaitsetase ei ole nii kõrge kui varjendil ja seal ei ole nõutavad
lisatingimused nt sundventilatsioon või veega tualettruum. Varjumiskoha kohandamise
baastingimused on: tugevad piirdekonstruktsioonid, värske õhu olemasolu, vähemalt kaks
väljapääsu (ei pea olema uksed), puhtad ja kuivad ruumid inimestele viibimiseks, varjumiskoha
vastutava isiku olemasolu.
Varjumiskoht kohandatakse võimalusel hoonesse, mis on rajatud enne varjendinõude
kehtestamist ja mis oma parameetritelt vastab varjendi rajamise kohustusega uuele hoonele, nt
juba olemasolev kortermaja või büroohoone. Seda, kas sellisesse hoonesse saab varjumiskoha
rajada ja milline ta siis lõpuks tuleb, kirjeldatakse varjumisplaanis.
Varjumiskoht kohandatakse võimalusel varjendi rajamise kohustusega hoonesse, mis on
püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2026. aasta
1. juulit.
Lõike 2 kohaselt tuleb tagada, et sarnaselt varjenditele pääseb igaüks avalikule varjumiskohale
ligi. Mitteavalik varjumiskoht on ette nähtud eelkõige konkreetse hoone kasutajale. Sisuliselt
tähendab see seda, et olenemata inimese viibimise kohast tagatakse talle ohu korral võimalus
varjuda.
Lõikega 3 sätestatakse, et varjumiskoha eesmärgipärane kasutuselevõtt toimub varjendiga
samadel põhimõtetel ehk selle otsustab Vabariigi Valitsus. Edasilükkamatul juhul otsustab
kasutusele võtmise Päästeamet või Kaitsevägi.
Lõikega 4 volitatakse Vabariigi Valitsust kehtestama määrusega varjumiskoha kohandamise
põhimõtted.
§ 91. Varjumisplaani koostamine
Paragrahviga 91 reguleeritakse varjumisplaani koostamist.97
Lõikega 1 sätestatakse varjumisplaani koostamise kohustus. Varjumisplaan tuleb koostada
varjendikohustusega hoonetele. Varjumisplaan tuleb koostada nii uutele hoonetele, kuhu tuleb
rajada varjend, kui ka sellisele hoonele, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või
ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2026. aasta 1. juulit ning mis vastavad käesoleva
seaduse paragrahvi 89 lõikele 3 või 4.
Oluline on varjumise korralduslikud küsimused läbi mõelda nii uutes hoonetes, kuhu rajatakse
varjendid, kui ka samadele kriteeriumidele vastavates olemasolevates hoonetes ning viimaste
puhul tuleks siis võimalusel kohandada varjumiskoht. Hoones varjumiskoha kohandamise
võimaluse puudumine ei välista varjumisplaani koostamist, sest teadmine, et varjumiskohta
97 Eelnõu § 91 selgitused on koostanud Siseministeerium hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu väljatöötamisel. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81ef7ad8-14e2-4d3d-9c4e-
83a841c1b8b4
22.05.2025
246
pole võimalik kohandada, tulebki varjumisplaani koostamisega. Ka see teave, et hoonesse ei
ole võimalik varjumiskohta kohandada, peab olema varjumisplaanis kajastatud.
Kui hoonesse rajatakse varjend, tuleb varjumisplaanis kajastada sellega seonduv: asukoht,
suurus, juurdepääs jm oluline teave.
Lõikega 2 antakse varjumisplaanile sisu. Varjumisplaanis hinnatakse esmalt hoones varjumise
võimalusi, kirjeldatakse varjumiseks valmistumist, varjumise läbiviimist ja varjumiskindluse
suurendamist.
Varjumisplaan tuleb koostada hoonespetsiifiliselt, st arvestades hoone eripära ja võimalusi.
Varjumisplaanis kirjeldatakse varjumise põhimõtteid, hoones olevat varjumiskohta ja selle
võimalikku ettevalmistamist: näiteks panipaikade tühjendamine, akende katmine liivakottidega
jm varjumiskindluse suurendamise meetmed. Kui varjend on hoones olemas, tuleb anda selle
kohta vajalik teave – asukoht, sinna liikumise ohutu marsruut hoones, selle suurus ja avamise
korraldus. Viimane on eriti oluline juhul, kui varjend on tavapäraselt kasutuses muuks
otstarbeks ja avatakse varjendina peale vastavat otsust. Samuti kirjeldatakse varjumisplaanis,
milliseid muid tegevusi on vaja hoones varjumise ajaks teha (gaasitrassi sulgemine vms).
Varjumisplaani koostamise tulemusel võib ka selguda, et antud hoones ei olegi võimalik
varjuda (eelkõige olemasolevate hoonete puhul). Sellisel juhul tuleb aga läbi mõelda, kuidas
selles hoones viibijad vajadusel varjuvad, näiteks kas läheduses on mõni avalik varjend või
varjumiskoht, kuhu saab ohu korral liikuda.
Lõikega 3 antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada nõuded varjumisplaanile ja selle
avalikustamisele ning varjumisplaani koostamise kord.
Põhiseaduspärasuse analüüs
Varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise kohustuse seadmine riivab PS-i §-st 31
tulenevat ettevõtlusvabadust ning PS-i §-st 32 tulenevat omandipõhiõigust.
PS-i § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundus-
ühingutesse ja -liitudesse. Seaduses võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra.
Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel
välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.
PS-i § 31 teises lauses on nähtud ette seadusreservatsiooni põhimõte, nagu on selgitatud PS-i
kommenteeritud väljaandes:
Riigikohtu selgituse kohaselt annab § 31 teine lause seadusandjale suure vabaduse reguleerida
ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse
piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest (RKHKo 11.04.2016, 3-3-1-75-15). See põhjus
peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema
kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane.98
[---]
Ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega
seotud tegevuse (vt RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00). Ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud
98 Kask, Oliver, Sten Andreas Ehrlich, Ave Henberg 2020. Paragrahv 31. – Eesti Vabariigi põhiseadus.
Kommenteeritud väljaanne. 5., parandatud ja täiendatud väljaanne. Tallinn: Juura 2020, komm 22.
22.05.2025
247
juba siis, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt – nt halvendatakse varem kehtinud
õigusraamistikku (vt RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02; RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13).99
PS-i § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
Omandipõhiõigus on samuti lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, mida võib seadusega
piirata.
Mõlema puhul peavad piirangud olema kooskõlas PS-i §-ga 11, mille kohaselt tohib õigusi ja
vabadusi piirata ainult kooskõlas PS-iga. Piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas
vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
Kuna PS-i §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadus ja §-s 32 sätestatud omandipõhiõigus on lihtsa
seadusreservatsiooniga põhiõigused, võib seadusandja neid põhjendatud juhul piirata. Riive on
põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks, et riive oleks põhjendatud, peab
riivav meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede juhul, kui sellel on
legitiimne eesmärk ning see on:
1) kohane ehk sobiv;
2) vajalik ja
3) proportsionaalne kitsamas tähenduses.
Varjendi rajamise nõue seatakse teatud hoonete ehitamisel, varjumiskoha kohandamise
kohustus seatakse peamiselt juba olemasolevatele hoonetele. Varjendi rajamise ja varjumiskoha
kohendamise nõude legitiimne eesmärk on tagada inimeste elu ja tervise kaitse.
✓ Meede on kohane ehk sobiv, kui see vähemalt soodustab legitiimse eesmärgi saavutamist.
See tähendab, et meede ei pea viima absoluutse kindlusega sihini ega olema kõige parem
või kohasem, vaid piisab, kui see aitab legitiimse eesmärgi saavutamisele kaasa. Varjendi
rajamise ja varjumiskoha kohandamise nõue aitab kahtlemata legitiimset eesmärki
saavutada, sest tänu sellele tekib juurde kohti, kuhu inimesed saavad vahetu ohu korral oma
elu ja tervise kaitseks varjuda.
✓ Meede on vajalik, sest muutunud julgeolekuolukorra tõttu on tekkinud vajadus varjendite
ja varjumiskohtade järele. Varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise nõue on vajalik,
sest see loob järk-järgult elanikele ohuolukorras varjumise võimaluse. Mõlemad nõuded
aitavad kaasa sellele, et inimesed tunneksid enda turvalisemalt. Mõlema nõude
kehtestamisel lähtutakse avalikust huvist ja inimeste kaitse vajadusest kõrgendatud vahetu
ohu korral. Varjendi eesmärk on tagada inimesele kaitse plahvatuse ning sellega kaasneva
lööklaine, laialipaiskuvate esemete ja saastunud välisõhu eest. Varjumiskoha eesmärk on
tagada inimestele esmakaitse vähemalt plahvatusega kaasnevate laialipaiskuvate esemete
eest. Sama eesmärgi täitmiseks puudub teine sobiv meede, mis riivaks põhiõigusi vähem.
✓ Meede on proportsionaalne kitsamas tähenduses ehk mõõdukas, kui selle põhjus kaalub
üles põhiõiguse riive. Varjendi rajamise nõue toob kaasa lisanõuded teatud hoone
püstitamisel. Kohustus ei mõjuta ehitussektorit tervikuna, kuid aitab kaitsta inimeste elu ja
tervist kohtades, kus on korraga koos palju inimesi. Varjumiskoha kohandamise nõue toob
kaasa lisanõuded teatavatele peamiselt juba olemasolevatele hoonetele. Varjumiskoha
kohandamise nõude puhul on arvestatud asjaolu, et see oleks rakendatav eriilmeliste
hoonete puhul ega tooks kaasa ülemääraseid kulusid omanikule ning et seda ei ole võimalik
99 Sealsamas, komm 23.
22.05.2025
248
kõigis hoonetes rakendada. Nõuetekohase varjendi ja varjumiskoha kohandamine toob
mõningaid rahalisi kulutusi, kuid varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise nõude
kehtestamise kõige efektiivsem viis on kaitsta ohustatud alal vahetu ohu korral viibivaid
inimesi, kes ei ole sealt lahkunud või saanud lahkuda. Meede on seega mõõdukas: päästetud
elud kaaluvad üles varjumiskoha rajamise nõude ja nõuded varjumiskohale.
Analüüsi põhjal saab seega öelda, et eelnõu on proportsionaalne, vajalik seatud eesmärgi
saavutamiseks ja kooskõlas PS-iga.
§ 92. Ulatuslik evakuatsioon
Lõikest 1 tulenevalt on ulatuslik evakuatsioon inimeste ajutine ümberpaigutamine ohustatud
alalt ohutusse asukohta. Ulatusliku evakuatsiooniga on tegemist siis, kui inimeste elu või tervist
ähvardava ohu korral evakueeritakse ohupiirkonnas või -alal viibivad inimesed. Ulatuslik
evakuatsioon ei hõlma tulekahju korral hoonest lahkumist. Ulatuslik evakuatsioon on oluline
elanikkonnakaitse meede, mida kasutatakse sellistes olukordades, kus kohapeale jäävatele
elanikele ei ole võimalik olemasolevate lahendustega piisavat kaitset tagada ja evakuatsiooni
läbiviimisega on võimalik märgatavalt vähendada ohtu inimeste elule ja tervisele.
Evakuatsiooniga suudetakse elanikele kõige parem kaitse tagada olukordades, millel on piisav
eelhoiatuse aeg, ning inimeste elu ja tervise kaitse eesmärgil läbiviidav evakuatsioon on
võimalik ka olukordades, mis ei ole veel inimeste elule ja tervise vahetult ohtlikud (näiteks
üleujutuse hoiatus, sõjalise ründe oht). Eelhoiatuseta sündmuste korral võib tekkida vajadus
käivitada evakuatsioon ka sündmuse ajal. Relvastatud konflikti korral võib elanike
evakuatsioon (ümberpaigutamine) olla vajalik ka selleks, et tagada Kaitseväele sõjalise kaitse
eesmärkide elluviimiseks vaba ala ja hoida seeläbi ära sellel alal viibivate tsiviilelanike ohtu
sattumine.
Lõike 2 alusel otsustab ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise Vabariigi Valitsus. Seda eelkõige
neil juhtudel, kui on piisav eelteavitusaeg ning otsuse tegemiseks on piisavalt aega. Juhtudel,
kui otsus ulatusliku evakuatsiooniga alustamiseks on aja poolest kriitiline, teeb otsuse
Päästeamet, nt ulatusliku tööstusõnnetuse korral. Päästeametil on jätkuvalt päästeseaduse alusel
õigus korralda nt tulekahju korral üksikute majade evakuatsiooni, see ei eelda Vabariigi
Valitsuse otsust, ulatusliku evakuatsiooniga on tegemist, kui ümberpaigutatavate inimeste arv
on umbes 10 000.
Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumist ja selle läbiviimist korraldab Päästeamet (lõige 3).
See tähendab, et Päästeamet määrab võimalikud evakuatsioonikohad, teeb
evakuatsioonikohtade määramisel ja nende valmidusse seadmisel koostööd KOVidega,
planeerib transpordi jne. Sarnaselt kehtiva HOSi § 16 lõikega 3 osaleb ulatusliku evakuatsiooni
läbiviimisel Politsei- ja Piirivalveamet.
Lõigetega 4 ja 5 alusel antakse Päästeametile ning Politsei- ja Piirivalveametile õigus
kohaldada ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks KorSis sätestatud riikliku järelevalve
erimeetmeid ja vahetut sundi KorSis sätestatud alusel ja korras. Võimalikud rakendatavad
meetmed mõlema ameti puhul on samad mis varjumise korral. Samuti nähakse ette piirang, et
Päästeamet võib isiku läbivaatusel vaadata läbi üksnes isiku riided ja riietes oleva või kehal
kantava asja. Võimaliku riive intensiivsuse tõttu rõhutatakse õigusselguse huvides teises lauses,
et isiku keha ja kehaõõnsusi läbi vaadata ei tohi. Piirang on vajalik, sest isiku läbivaatusega
riivatakse tema füüsilist ja kehalist puutumatust. Seetõttu on vaja tagada, et riive, mis isiku
22.05.2025
249
läbivaatusega kaasneb, oleks võimalikult minimaalne ja läbivaatus piirduks eelkõige riietuse
kui vähem riivava osaga.
Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise, selle läbiviimise, KOVi kaasamise korra ja nõuded
evakuatsioonikohtadele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (lõige 6).
Lõikega 7 sätestatakse Kaitseväe õigus kohaldada edasilükkamatuid meetmeid ulatusliku
evakuatsiooni tagamiseks. Eesti riigi vastu suunatud ründe või selle vahetu ohu korral peab
Kaitsevägi alustama riigi sõjalist kaitset või selleks valmistumist sõltumata sellest, kas on
riigikaitseline kriisiolukord või sõjaseisukord välja kuulutatud või mitte. Sellises olukorras võib
olla vajalik asuda muu hulgas viima läbi evakuatsiooni ka selliselt, et Vabariigi Valitsus ega
Päästeamet ei ole otsustanud ulatusliku evakuatsiooni läbiviimist või ei saa Päästeamet ega
Politsei- ja Piirivalveamet rakendada meetmeid ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks. Sellises
olukorras on Kaitseväel pädevus kohaldada edasilükkamatuid meetmeid, kuni Päästeamet ning
Politsei- ja Piirivalveamet saavad ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise ülesande täitmise üle
võtta (edasilükkamatu pädevus) ning ulatuses, mis on vajalik Kaitseväe põhiülesande
täitmiseks. Edasilükkamatute meetmetena saab Kaitsevägi kohaldada samu riikliku järelevalve
meetmeid ja vahetut sundi, mida seaduse järgi saavad kohaldada Päästeamet ning Politsei- ja
Piirivalveamet ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel (vt sama paragrahvi lõiget 4).
Eesti riigi vastu suunatud ründe või selle vahetu ohu korral teavitab Kaitsevägi puudutatud
täidesaatva riigivõimu asutusi, sh Päästeametit ning Politsei- ja Piirivalveametit. Teavituse
alusel otsustab Vabariigi Valitsus või Päästeamet ulatusliku evakuatsiooni läbiviimis või
alustab ulatusliku evakuatsiooni läbiiviimist vastavalt eelnevalt kokkulepitud plaanidele,
kaasates vastavalt vajadusele Politsei- ja Piirivalveameti ja teised puudutatud isikud ja asutused.
Eesti riigi vastu suunatud ründe või selle vahetu ohu korral ei pruugi Päästeamet või Politsei-
ja Piirivalveamet olla võimelised ulatuslikku evakuatsiooni läbi viima (nt lahingutegevuse ala,
õhuründe ala vms) või vastavalt ründe iseloomule ümber korraldama (nt ei sobi kavandatud
evakueerimise sihtkoht kavandatava ründe tõttu tegelikult inimsete evakueerimiseks). Sellises
olukorras võib olla Kaitseväel olla võimalus tagada vahetus ohus olevate inimeste
evakueerimine, kasutades selleks edasilükkamatuid meetmeid. Erinevalt politseist (vt KorSi §
6 lg-d 3 ja 4) ei ole Kaitseväel üldist volitust riikliku järelevalve erimeetmete ja vahetu sunni
kohaldamiseks, mistõttu tuleb need seaduses kindlaks määrata. Inimeste evakueerimisel
Kaitseväe rakendatavad edasilükkamatud meetmed võivad olla samad, mis Päästeameti ning
Politsei- ja Piirivalveameti rakendadatavad riikliku järelevalve meetmeid ja vahetu sund
ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel. Edasilükkamatu pädevuse üldine regulatsioon tuleneb
KorSi § 6 lg-st 3 ja 4 ning seda käesolevas paragrahvis ei korrata.
4. jagu
Riigi tegevusvaru
§ 93. Riigi tegevusvaru moodustamine, haldamine ja kasutamine
Lõikes 1 sätestatakse riigi tegevusvaru termin. Riigi tegevusvaru (edaspidi tegevusvaru) on
kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel, elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise
tagamiseks vajalikud tooted, mis on tegevusvaru haldaja omandis või mille omandamine või
kasutamine on tegevusvaru haldaja, milleks on praegusel juhul AS Eesti Varude Keskus
(edaspidi ka EVK), eelnevalt sõlmitud lepingutega tagatud. Tegevusaruna saab käsitada tooteid
22.05.2025
250
(nii pakendatud lõpptooted kui ka toorained), mis võivad olla tegevusvaru haldaja omandis, või
on tagatud selle kauba eelisväljaostu õigus (delegeeritud tegevusvaru).
Lõike 2 kohaselt on varustuskindluse tagamiseks vajalik ehitis ja tehniline taristu
kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise
tagamiseks vajalikud hooned, rajatised ja tehnilised seadmed (edaspidi tegevusvaru taristu),
mis on tegevusvaru haldaja omandis või mille kasutamine on tagatud tegevusvaru haldajaga
eelnevalt sõlmitud lepingutega.
Lõikes 3 sõnastatakse tegevusvaru haldaja praegused HOSi § 181 lõikes 1 sätestatud ülesanded
eelnõu mõistes kriisiülesannetena. EVK püsiv kriisiülesanne on riigi tegevusvaru
moodustamine, selle haldamine ja kasutusele võtmine.
Lõikes 4 loetletakse analoogselt HOSi § 181 lõikega 3 tegevusvaru moodustamise alused.
Tegevusvaru moodustamise aluseks on kas seadus (nt vedelkütusevaru seadus), Vabariigi
Valitsuse otsus või tegevusvaru haldaja otsus. Seejuures lähtutakse varude moodustamisel
eelnõu §-s 11 sätestatud üleriigilisest riskianalüüsist, Vabariigi Valitsuse kriisiplaanist jt
asjassepuutuvatest materjalidest. Samuti arvestatakse õppuste ja kriiside kogemuste ning
valdkondlike arutelude käigus tehtud ettepanekute ja eelarveliste võimalustega.
Lõikes 5 sätestatakse tegevusvaru rahastamise alused samamoodi nagu HOSi § 181 lõikes 4.
Tegevusvaru moodustamisel, kui on otsustatud see välja osta, kaasneb ühekordne suurem kulu.
Halduskulu on iga-aastane ja tegevusvaru kasutusele võtmise kulu oleneb kriiside iseloomust.
Tegevusvaru moodustamiseks, haldamiseks ja kasutusele võtmiseks riigieelarveliste vahendite
taotluse esitab tegevusvaru haldamise valdkonna eest vastutav minister.
Tegevusvaru võib omandada kas selle väljaostmise teel EVK omandisse või sõlmitakse leping,
mis tagab võimaluse tegevusvaru hiljem välja osta. Tegevusvaru moodustamise all mõeldakse
ka tegevusvaru moodustamist delegeeritud tegevusvaru põhimõttel. Kumba moodi tegevusvaru
omandatakse, otsustab EVK iga tegevusvaru puhul eraldi, olenevalt riskianalüüsist,
majanduslikust mõistlikkusest ja Vabariigi Valitsuse suunistest.
Tegevusvaru moodustamisel juhindutakse riigihangete seadusest. Pärast tegevusvaru
moodustamist, kas füüsilise või delegeeritud tegevusvaruna, toimub tegevusvaru haldamine
kuni selle kasutusele võtmiseni. Tegevusvaru haldamiskuludeks võivad olla kõik kulud, mis
kaasnevad tegevusvaru hoidmise, kindlustamise, kontrollimise, uuendamise, hooldamise jms-
ga. Lisaks kaasnevad tegevusvaru haldamisega ka EVK kui tegevusvaru haldaja tegevuskulud.
Üldjuhul on tegevusvaru delegeeritud lepingute alusel tegevusvaru hoidja omandis, kuid
olenevalt kriisi iseloomust võib valitsus otsustada tegevusvaru välja osta riigi omandusse ja
tegevusvaru jagamist kriisi kestel ise korraldada.
Lõike 6 kohaselt reguleerib vedelkütusevaru moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist
vedelkütusevaru seadus. Vedelkütusevaru on osa riigi tegevusvarust, mida reguleerib eriseadus.
Vedelkütusevaru moodustamise regulatsioon järgib nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ, millega
kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid (ELT L 265,
09.10.2009, lk 9–23), ning Rahvusvahelise Energiaagentuuri (International Energy Agency,
IEA) seatud nõudeid ning sellepärast on vedelkütuse valdkonna varu moodustamist mõistlik ka
edaspidi reguleerida eriseaduses. Vedelkütusevaru moodustamise tingimusi ja rahastuse
ülesehitust käesolev eelnõu ei muuda.
22.05.2025
251
Lõike 7 kohaselt reguleerib tegevusvarusse kuuluva toiduvaru moodustamist ja kasutusele
võtmist toiduseadus (vt § 257).
Lõike 8 kohaselt reguleerib tegevusvarusse kuuluva maagaasi riigi tegevusvaru (maagaasi
seaduse (edaspidi MGS) mõistes strateegiline gaasivaru) haldamist (MGSi §-d 267 ja 268)
maagaasiseadus.
Lõike 9 kohaselt tuleb ravimivaru käitlemisel lähtuda ravimiseadusest, sest see reguleerib
ravimite käitlemist.
Lõike 10 kohaselt reguleerib tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru
moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist tervishoiuteenuste korraldamise seadus, kuna
tegu on tervisevaldkonna eriregulatsiooniga.
§ 94. Tegevusaru hoidmine
Võrreldes HOSi §-ga 182 ei tehta käesoleva eelnõuga tegevusvaru hoidmise sätetes sisulisi
muudatusi. Lõikes 1 sätestatakse, et tegevusvaru hoitakse viisil, mis tagab selle säilimise,
juurdepääsetavuse ja kättesaadavuse selle hoiukohast. Seega tuleb tegevusvaru hoida sellises
kohas ja viisil, et alati oleks võimalik tagada kauba kättesaadavus ja seda ka näiteks elektri- või
sidekatkestuse korral. Tegevusvaru kasutusele võtmisel tuleb arvestada, et nii elutähtsate kui
ka transpordisektori teenuste tase ja kättesaadavus on keeruliste kriisiolukordade ajal piiratud.
Kriisi põhjustajaks võivad olla näiteks äärmuslikud ilmaolud, elutähtsa teenuse ulatuslik
katkestus, nakkushaiguse suur levik, halvenenud julgeolek või siseturvalisus. Tegevusvaru
hoiulepingu või delegeeritud lepingu sõlmimisel tuleb vastavad hoidmist, kvaliteedi tagamist
ja kättesaadavust mõjutavad tingimused kokku leppida.
Lõikes 2 sätestatakse kohustus, et tegevusvaru võib hoida Eestist väljaspool ainult juhul, kui
Vabariigi Valitsus on selliselt otsustanud. Varu teises riigis hoidmine on võimalik, kui
riikidevaheliste kõrgetasemeliste kokkulepetega on selgelt tagatud tegevusvaru kättesaadavus
tarneraskuste korral või eriolukordades. Vajadus hoida tegevusvaru teises riigis võib tekkida,
kui Eestis puuduvad hoidmiseks vajalikud kvaliteetsed laod või hoidmine on liialt kulukas ja
seda olenemata sellest, kelle omandis on tegevusvaru. Tegevusvaru hoidmisel Eestist
väljaspool on võimalik sõlmida riikidevahelised lepped selle kättesaamiseks ja
kasutuselevõtmiseks.
Lõikes 3 sätestatakse tegevusvaru moodustamise kaks põhilist viisi. Parema varustuskindluse
tagamiseks ostetakse teenuse pakkujalt kaupade suuremat riigisisest laoseisu, olles ise
tegevusvaru omanik, või tagades, et EVK-l on nende kaupade omandamiseks eelisostuõigus.
Otsuse tegevusvaru moodustamiseks kas väljaostetud tegevusvaruna või delegeeritud
tegevusvaruna teeb Eesti Varude Keskus, sealhulgas arvestades Vabariigi Valitsuse otsustes ja
valdkondlikes seadustes sätestatuga.
Lõikes 4 sätestatakse tegevusvaru hoiulepingu põhilised tingimused, mis tuleb teenust pakkuva
ettevõtjaga kirjalikult kokku leppida. Leping peab tagama, et igal ajal on võimalik kontrollida
tegevusvaru olemasolu ja kvaliteeti. Seega on oluline teada, mis aadressil ja millises laos
tegevusvaru on hoiustatud, millise tunnuse järgi on võimalik seda tuvastada ja millised on
tegevusvaru hoiustamise vajalikud tingimused, et tagada selle pikaajaline kvaliteet.
Tegevusvaru uuendamise täpsed tingimused tagavad ülevaate toodete kvaliteedist ja laoseisust.
22.05.2025
252
Hoiulepingus tuleb kirjeldada, kuidas tehniliselt toimub tegevusvaru väljastamine ja milline on
väljastamise suutlikkus ja seda piiravad tegurid. Tegevusvaru kontrollimise tingimused peavad
võimaldama igal ajal varule füüsilist ligipääsu ja ka laohaldussüsteemidega jälgida igapäevast
laoseisu. Tegevusvaru peab vastama kokkulepitud tingimustele igal ajal, et seda oleks võimalik
kasutusele võtta.
Lepingus tuleb kokku leppida ka õiguskaitsevahendid juhuks, kui tegevusvaru hoidja oma
kohustusi ei täida. Lepingulisi suhteid reguleerib võlaõigusseadus. Juhul kui varu hoidja tema
valduses olevat asja näiteks kasutab või muul viisil oma või kolmanda isiku kasuks pöörab, on
võimalik kohaldada karistusseadustiku §-i 201.
Lõikes 5 sätestatakse delegeeritud tegevusvaru moodustamise termin samamoodi, nagu see on
sätestatud kehtiva HOSi § 182 lõikes 5. Delegeeritud tegevusvaru lepingu alusel ostab EVK
teenuse pakkujalt kaupade suuremat Eesti-sisest laoseisu lisatingimusega, et EVK-l on nende
kaupade omandamiseks eelisostuõigus. Delegeeritud tegevusvaru moodustaja (ettevõtja, kelle
omandis on varu) kohustuste hulka kuulub muu hulgas tegevusvaru uuendamine ja kvaliteetsete
hoiutingimuste tagamine.
Lõikes 6 sätestatakse delegeeritud tegevusvaru lepingu põhilised tingimused, mis tuleb
lepingus kokku leppida lisaks hoiulepingu põhilistele tingimustele. Delegeeritud tegevusvaru
leping peab andma kindluse, et igal ajal oleks võimalik tegevusvaru kiiresti omandada ning
tegevusvaru vastaks nõuetele (nt ei tohi olla riknenud ega aegunud). Tegevusvaru maksumuse
kujunemine selle väljaostmisel peab olema lepingus kokku lepitud, et vältida delegeeritud
tegevusvaru hoidja võimalust suurenenud nõudluse olukorras hinnaga manipuleerida. Samuti
tuleb delegeeritud tegevusvaru lepingus kokku leppida õiguskaitsevahendid juhuks, kui
tegevusvaru hoidja oma kohustusi ei täida. Lepingulisi suhteid reguleerib võlaõigusseadus.
§ 95. Tegevusvaru kasutusele võtmine
Lõikes 1 sätestatakse sarnaselt HOSi § 183 lõikega 1, et tegevusvaru kasutusele võtmise
otsustab Vabariigi Valitsus, kuna Vabariigi Valitsusel on tekkinud olukorrast keskselt parim
ülevaade ja võib eeldada, et tegevusvaru kasutamise vajaduse ilmnemisel on olukorra
lahendamise juhtimine liikunud selleks ajaks ka Vabariigi Valitsuse tasandile, st ilmnenud on
suurem ja pikemaajalisem kaupade tarneraskus, elutähtsate teenuste katkestus, halvenenud
märkimisväärselt elanike julgeolek või siseturvalisus. Vastava otsuse eelnõu koostab
tegevusvaru valdkonna eest vastutav ministeerium.
Lõikes 2 sätestatakse, et olukorras, mis eeldab vahetut tegutsemist ohu korral, võib tegevusvaru
kasutusele võtmise otsustada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, teavitades sellest
viivitamata Vabariigi Valitsust. Sarnaselt on see sätestatud ka kehtiva HOSi § 183 lõikes 2.
VVSi § 63 lõike 1 kohaselt on riigi tegevusvaru haldamine Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Ministri otsust ei pea Vabariigi Valitsus eraldi
heaks kiitma, küll tuleb otsusest teavitada Vabariigi Valitsust viivitamata. Samuti kui tehniliselt
ja ajaliselt on võimalik, siis kooskõlastatakse otsuse eelnõu alati otsust puudutavate
ministeeriumidega ning valitsemisala asutustega (nt Kaitsevägi, Päästeamet, Terviseamet,
Põllumajandus- ja Toiduamet). Eesmärk on tagada suurem paindlikkus ja operatiivsus olukorra
lahendamisel, näiteks vedelkütusevaru kasutamiseks, kui halbade ilmaolude tõttu on katkenud
elektri- ja sidevarustus ja vajalik on kiiresti tagada kütuse kättesaadavus elutähtsa teenuse
osutajatele ja rikete likvideerijatele. Vabariigi Valitsusele või ministrile annab sisendi
22.05.2025
253
tegevusvaru kasutusele võtmiseks EVK juhtkond. Vabariigi Valitsusel on võimalik ministri
otsus kehtetuks tunnistada teenistusliku järelevalve korras või peatada see vastavalt VVSile.
Lõikes 3 sätestatakse võrreldes HOSi § 183 lõikega 2 täiendavalt ka tegevusvaru haldaja õigus
otsustada tegevusvaru kasutusele võtmine (eelkõige seadmete tegevusvaru), kui olukord eeldab
vahetut tegutsemist ohu korral ning tegemist on tehniliste seadmete tegevusvaruga. Sellisteks
tegevusvarudeks on nt generaatorid või meditsiiniseadmed. Tegevusvaru haldjal on kohustus
teavitada sellest viivitamata tegevusvaru haldamise eest vastutavat ministrit.
Lõikes 4 sätestatakse, et tegevusvaru kasutusele võtmise otsuses esitatakse, miks tegevusvaru
kasutusele võetakse, milline tegevusvaru ja mis ulatuses ning kuidas tegevusvaru kasutusele
võtmine korraldatakse. Tegevusvaru kasutuselevõtu tingimustes võib Vabariigi Valitsus seada
lisapiiranguid, kui ettevõtja võtab tegevusvaru kasutusele, keelates tegevusvaru müügi Eestist
väljapoole, nähes ette, mis tegevusteks tegevusvaru tohib kasutada jne.
Samuti tuleb fikseerida, kas ja kui kiiresti tuleb tegevusvaru taastada. Vedelkütusevaru
kasutusele võtmisel tuleb kasutuselevõtmise otsuse selgitamisel juhinduda vedelkütusevaru
seaduse (edaspidi VKVS) § 7 lõike 3 nõuetest.
Lõikes 5 sätestatakse sarnaselt HOSi § 183 lõikega 4 võimalus, et riigi tegevusvaru haldamise
eest vastutav minister võib kehtestada määruse, kus täpsemalt seatakse valdkonniti tingimused
tegevusvaru kasutusele võtmiseks. VVSi § 63 lõike 1 kohaselt on riigi tegevusvaru haldamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Üldjuhul tegevusvaru
kasutusele võtmisel tegevusvaru müüakse turutingimustel või tegevusvaru omanikuga eelnevalt
kokku lepitud tingimustel, kuid vajaduse korral võib Vabariigi Valitsus või minister
tegevusvaru kasutusele võtmise otsuses tegevusvaru müümise kohta ette näha hinnastamise
reeglid ja jagamise põhimõtted. Olenevalt aga valdkonnast võib olla vajalik juba määrusega
täpsemalt sätestada, kellele, mis hinnaga ja mis tingimustel on võimalik tegevusvaru omanikul
kaupa müüa või kasutusse anda. Määruse kehtestamise eesmärk on vähendada kaupade
massilist kokkuostmist ja hinnaga manipuleerimise riski olukorras, kus nõudlus ületab oluliselt
pakkumist. Samuti aitab see tagada tegevusvarude kasutusele võtmise läbipaistvuse ja seeläbi
on võimalik turuosalistel paremini kriisiks valmistuda.
Lõikega 6 sätestatakse, et tegevusvaru kasutusele võtmiseks väljaostmise kulud, mis tekivad
varu haldajale, rahastatakse Vabariigi Valitsuse reservist. Seejuures tegevusvaru taastamise
kulude rahastamine automaatselt Vabariigi Valitsuse reservist ei toimu, vaid otsustatakse
lähtuvalt olukorrast.
§ 96. Tegevusvaruga seotud riigihanked
Paragrahv näeb ette erandi riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna riigihangete kohaldamisest. Eelnõu kohaselt loetakse tegevusvaru
soetamise ja haldamise, tegevusvaru taristuga ja varustuskindlusega seotud riigihankeid riigi
olulise julgeolekuhuvi kaitsmisega seotud riigihangeteks riigihangete seaduse § 169 lõike 1
punktide 3 ja 4 tähenduses. Siinkohal tuleb täiendavalt ka selgitada, et RHSi § 169 lõike 1 punkt
2 kohaldub vaid asjadele ning punkt 3 kohaldub asjadele, teenustele ja ehitustöödele.
Tegevusvaru all mõeldakse ka eelnõu § 93 lõigetes 6−10 nimetatud tegevusvaru, millele
kohalduvad samuti RHSi erandid.
22.05.2025
254
Riigi strateegiliste tegevusvarude moodustamiseks ja hankimiseks edaspidi kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna riigihankemenetlust kohaldades on võimalik kaitsta strateegiliste
pakkujate, lepingupartnerite, tegevusvarude asukoha ja logistika detailset infot ning sõlmida
tegevusvarude moodustamiseks riigihankelepinguid vastavalt direktiivi 2009/81/EÜ
reguleerimisalale (vt direktiivi artiklit 2; vastavalt direktiivis esitatud määratlusele. Direktiivi
artikli 1 lõige 7: „Tundlikud seadmed“, „tundlikud ehitustööd“ ja „tundlikud teenused“ –
seadmed, ehitustööd ja teenused turvalisuse eesmärgil, mis hõlmavad, nõuavad ja/või
sisaldavad salastatud teavet). Direktiivist tulenevalt on riigi strateegilise varustuskindluse ja
riigi varudega seotud teabe salajas hoidmise kontekstis kohane lisada eelnõu §-i 96 viide RHSis
sätestatud kaitse- ja julgeolekuerandi kasutamise võimaldamisele riigi strateegiliste
tegevusvarudega ja varustuskindluse tagamisega seotud hangetel.
Avaliku teabe seaduse mõistes on riigi strateegiliste tegevusvarude moodustaja ja haldaja
kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe hädaolukorra
tagajärgede leevendamiseks vajaliku tegevusvaru suuruse ja vahendite koguse kohta ning selle
kasutusele võtmise ulatuse ja tingimuste kohta (AvTSi § 35 lõike 1 punkt 62). Ametkondlikuks
teabeks kuulutamine võimaldab vältida ebatervet huvi tegevusvaru ulatuse kohta ja vähendada
võimalikku vääriti mõistmist kriisiolukordades. Samal eesmärgil võib ametkondlikuks
kasutamiseks mõeldud teabeks kuulutada tegevusvaru hankimisega seotud teabe. Kehtiva
AvTSi § 35 lõike 2 punkti 5 kohaselt võib teabevaldaja tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks
riigikaitseülesannete täitmiseks ja hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks vajaliku
tegevusvaru moodustamise ning vahendite muretsemisega seotud teabe, kui selle avalikuks
tulek võib mõjutada varu moodustamist ja vahendite muretsemist.
HOSi § 181 lõike 2 kohaselt on tegevusvaru hädaolukorra lahendamiseks või selle ohu
tõrjumiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks
vajalikud tooted, mis on tegevusvaru haldaja omandis või mille omandamine või kasutamine
on tegevusvaru haldaja eelnevalt sõlmitud lepingutega tagatud. EVK on riigi äriühinguna
tegevusvaru haldaja vastavalt HOSi § 181 lõikele 1. AS Eesti Varude Keskus on teabevaldajana
kohustatud AvTSi mõistes tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kogu
teabe kriisi ja hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks vajaliku tegevusvaru suuruse ja
vahendite koguse kohta ning selle kasutusele võtmise ulatuse ja tingimuste kohta (AvTSi § 35
lõike 1 punkt 62).
Eelnõuga tunnistatakse muu hulgas kehtetuks AvTSi § 35 lõike 1 punktid 6–62 ja § 35 lõike 2
punkt 5, mis on kehtestatud RiKSi ja HOSi rakendamise eesmärgil töödeldava teabe
asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamiseks. Parema õigusselguse tagamiseks sätestatakse
samale teabele juurdepääsupiirangu sätestamise alused edaspidi käesoleva eelnõu §-s 127.
Teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe
riigi tegevusvaru suuruse ja vahendite koguse kohta ning selle kasutusele võtmise ulatuse ja
tingimuste kohta. Riigi tegevusvaru moodustamise eesmärk on riigi ja ühiskonna valmisolek
igasugusteks kriisiolukordadeks, sh sõjaolukorraks. Riigi tegevusvaru moodustatakse seega
lisaks riigikaitseülesannete täitmisele ka kriisiolukorra ennetamiseks ning selle tagajärgede
leevendamiseks. Lisaks on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teabeks riigi tegevusvaru moodustamise ning vahendite soetamise ja haldamisega
seotud teabe, kui selle avalikuks tulek võib mõjutada varu moodustamist või vahendite
soetamist või ohustada riigi varustuskindlust või julgeolekut.
Varude haldaja on loodud selleks, et tagada suure mõjuga kriisides Eesti elanike strateegilised
ellujäämiseks vajalikud tegevusvarud ja toimepidevuse mehhanismid, sh vastutada riigi
22.05.2025
255
tegevusvarude, varustuskindluse ja toimepidevuse eest vedelkütuse, maagaasi, toidukaupade,
teravilja, jaemüügiravimite ja tervishoiule (sh haiglad) ja sotsiaalhoolekandele ettenähtud
isikukaitsevahendite puhul. Avatud riigihangete korraldamine riigi strateegilise
varustuskindluse tagamisel ja varude hankimisel tähendaks seda, et riigi strateegiliste varudega
seotud teave, sh varu täpne nimistu, kogused, mahud, tarneahelad, rotatsioonikorraldus,
hoiukohad, pakkujad, taotlejad, lepingupartnerid ning varustuskindluse korraldus, on avalik
info ja kõikidele sellest huvitatud isikutele riigihangete registri kaudu igal ajal vabalt
kättesaadav. Riigi üldise toimepidevuse tagamisel ja julgeolekukaalutlustest lähtuvalt ei oleks
riigi strateegilised tegevusvarud, nende asukohad ja lepingupartnerid jms soovimatute
sekkumiste eest kaitstud.
Lähtutakse ka sellest, et Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 346 lõike 1 punkt a
sätestab üldise erandi ELi aluslepingute kohaldamisalast, mille kohaselt ükski liikmesriik ei ole
kohustatud andma informatsiooni, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide
vastaseks. Sellele üldisele erandile on viidatud nii direktiivi 2011/23/EL, 2014/24/EL kui ka
2014/25/EL art-s 1. Direktiiv 2009/81/EÜ viitab samas kontekstis samasisulisele, varasema
Euroopa Ühenduse (EÜ) asutamislepingu artiklile 296. Seega saab erandit mõista eelkõige
ELTLi artiklit 346 täpsustavana selles osas, et meetmed, mille abil liikmesriik saab vältida oma
julgeolekut kahjustava teabe avaldamist, on mh RHSis sätestatud kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna hanked riigi strateegiliste tegevusvarude ja varustuskindluse tagamise
hangete puhul.
Riigi strateegiliste tegevusvarude ja varustuskindlusega soetud hankeid saaks seega eelnõu
jõustumisel vajaduse korral kvalifitseerida kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangeteks, kus
oleks võimalik kasutada RHSi 6. peatüki sätteid, sh annaks see aluse kohaldada RHSi § 175
lõiget 6, mille kohaselt ei pea nendes riigihangetes pakkumuste avamisel pakkujate nimesid
avalikustama. Eelnõu jõustumisel antakse õigus ja võimalus rakendada riigi strateegiliste ja
julgeoleku ning toimepidevuse tagamiseks vajalike tegevusvarude puhul RHSi 6. peatüki
menetlust.
§ 97. Tegevusvaru andmed
Lõikes 1 sätestatakse, et EVK-l peab olema tegevusvaru kohta igal ajal ülevaade. Pideva
ülevaate olemasolu tegevusvarust ja valdkonna varustuskindlusest ning ettevõtete teenuste
toimepidevusest tagab efektiivsema varu moodustamise ülesehituse ja kiirema hädaolukorra
lahendamise.
Lõikes 2 sätestatakse, mis teavet tuleb EVK-l igal ajal tegevusvaru kohta omada. Täpne
ülevaade lihtsustab tegevusvaru kiiret kasutusele võtmist ja aitab kiiresti avastada rikkumisi,
kui on toimunud tegevusvaru omavoliline kasutamine või ei ole tagatud tegevusvaru kvaliteet.
§ 98. Tegevusvaru uuendamine ja vähendamine
Paragrahvis 98 sätestatakse, et tegevusvaru haldaja omandis oleva tegevusvaru müümisel, mis
on seotud varu uuendamise või vähendamisega, tuleb otsida turult parimat hinda. Oluline on
tagada, et riigiettevõtjana tegevusvaru uuendamisel või vähendamisel ei tehta alapakkumisi ega
kasutata turul domineerivat positsiooni. Tegevusvaru uuendamiseks loetakse olukorda, kui
tegevusvaru müümisel on otsustatud ka tegevusvaru uuesti moodustada. Tegevusvaru
vähendamisel väheneb tegevusvaru kogus ja ei ole otsustatud samal ajal vähendatud koguse
taastamine uuema kaubaga. Tegevusvaru vähendamise vajadus võib tuleneda muutunud
22.05.2025
256
ohuhinnangutest ja riskianalüüsidest. Tegevusvaru vähendamine võib toimuda ka samal ajal
tegevusvaru kasutusele võtmisega ja sellisel juhul võib olla põhjendatud tegevusvaru müümine
turuhinnast madalama hinnaga. Võrreldes HOSi §-ga 185 ei tehta eelnõuga sisulisi muudatusi.
7. peatükk
Kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise kohustused
1. jagu
Kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus
Töökohustuse regulatsioon hõlmab püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku juures töötavatele
isikutele rakendatavat kriisiülesande täitmiseks vajalikku töökohustust (edaspidi töökohustus).
Püsiv kriisiülesanne pannakse asutusele või juriidilisele isikule seadusega või seaduse alusel
ning isik määrab püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikud ameti- või töökohad, mis
fikseeritakse ametijuhendis või töölepingus. Püsiva kriisiülesandega ameti- ja töökohad
määratakse kriisideks valmistumise faasis ennetavalt ja vastavatel ameti- või töökohtadel
töötavaid isikuid koolitatakse kriisiülesandeid täitma. Kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud
kriisiolukorra ajal tekib püsiva kriisiülesande täitmiseks või selle toetamiseks vajadus täiendava
ressursi ja tööjõu järele, siis nähakse eelnõus ette võimalus lisaks töökohustuse rakendamisele
anda kriisülesandega ameti- või töökohal töötavale isikule ametijuhendi või töölepingu väliselt
täiendavaid, kuid kriisiülesande täitmiseks vältimatult vajalikke ülesandeid.
Näiteks antakse tervishoiuteenuse osutajale püsiv kriisülesanne osutada teatud
tervishoiuteenust. Massiliste kannatanutega olukorras aga tekib tervishoiutöötajate seas
tööjõupuudus ning patsiente ei ole enam võimalik teistesse haiglatesse ümber suunata, sellisel
juhul saadetakse tervishoiuteenuse osutaja juures töötavad tervishoiutöötajad oma töösuhte
väliselt teise tervishoiuteenuse osutaja juurde ja neile võidakse anda täiendav ülesanne näiteks
siduda haavatute haavu.
Püsiva kriisiülesande täitmiseks valmistatakse ette, selleks planeeritakse personal ja vahendid,
et eesmärgipäraselt ja säilenõtkelt kriisiülesannet täita või seda toetada. Seega määratakse ka
püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikud ameti- ja töökohad kriisideks valmistumisel, mitte
kriisi ajal. Isikud, kes on määratud kriisiülesandega ameti- või töökohale, saavad selleks
vajalikku koolitust ning on teadlikud töökohustuse rakendamisega kaasnevatest piirangutest.
Näiteks tavapärasest erinevast tööajakorraldusest.
Erinevalt RiKSist ei hõlma töökohustuse regulatsioon ühekordset töökohustust. Kriisiolukorra
lahendamiseks või lahendamise toetamiseks võib anda ka ad hoc ehk ühekordseid
kriisiülesandeid, mida ei ole olnud erinevalt püsivatest kriisiülesannetest võimalik ette
planeerida. Ühekordne kriisiülesanne täidetakse selle saanud juriidilise isiku või asutuse
olemasoleva personali ja vahenditega. Selleks ei rakendata ühekordset töökohustust, vaid see
täidetakse töötajatele töölepinguga või ametnikele ametijuhendiga antud ülesannete raames,
nende piiratuse korral aga täiendavate ühekordsete töö- või teenistusülesannete täitmise abil
(ühekordse kriisiülesande kohta vt § 33 ning täiendavate töö- või teenistusülesannete kohta vt
täpsemalt § 101). Eelneva näite varal – kui püsiva kriisiülesandega tervishoiuteenuse korraldaja
inimressurss töökohustuse täitmiseks on ammendumas, siis antakse kehtestatud kriisiolukorra
ajal vältimatult vajalik ühekordne kriisiülesanne tervishoiuteenuse osutajale (näiteks
ilukliinikule) võtta vastu pindmiste haavadega haavatuid ja õmmelda ning siduda haavad kinni
22.05.2025
257
või suunata ilukirurgid ja meditsiiniõed teise haiglasse meditsiinitöötajatele appi. Sel juhul on
tõenäoline, et tööandja peab andma oma töötajatele ühekordseid tööülesandeid.
§ 99. Püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus
Paragrahvi 99 kohaselt on püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus töö- või
teenistussuhtest tulenev kohustus, mis on vahetult seotud kriisiülesande või põhiseadusliku
institutsiooni ülesande täitmise tagamisega.
Isikule töökohustuse panemise kaudu tagatakse kriisiülesannetega isiku ja asutuse ning
põhiseadusliku institutsiooni tegevuse jätkumine kriisiolukorra ajal, sh toetatakse nende
ülesannete täitmist olukordades, mis vajavad kiiret reageerimist või suuremahulist
inimtööjõudu, et asutused ja isikud oleksid võimelised neile pandud ülesandeid täitma. Kuna
põhiseaduslikele institutsioonidele ei ole ette nähtud kriisiülesandeid, vaid on oluline, et nad
suudaks neile seadustega pandud ülesandeid igal ajal täita, siis näeb eelnõu ette võimaluse ka
neil tööl või teenistuses olevatele isikutele töökohustust määrata.
Töökohustuseks ei loeta tegevväelase poolt sõjaaja ametikoha ülesannete täitmist, ajateenistust,
reservteenistust ega asendusteenistust sarnaselt RiKSi § 44 lõikega 2, sest tegemist on
eriregulatsiooni alla käiva teenistuskohustusega. Samas võib töökohustus hõlmata tegevväelasi,
kes täidavad rahuaja ametikoha ülesandeid. Töökohustuseks ei loeta ka vabatahtlikku tegevust
(näiteks Kaitseliidu liikmesus).
§ 100. Kriisiülesandega ameti- ja töökoht
Eelnõu muudab võrreldes kehtiva õigusega termineid: kui RiKSis on kasutusel riigikaitselise
ameti- ja töökoha termin, siis eelnõuga võetakse kasutusele kriisiülesandega ameti- ja töökoha
termin, sest olukorrad, kus on vajalik, et töötajaskond oleks tööl ja panustaks suuremal määral
kriisi lahendamisse, ei piirdu ainult riigikaitseliste olukordadega. Asutustele ja tööandjatele on
termini muutmisest tulenevate muudatuste tegemise koormus erinev – osas asutustes saab
piirduda üksnes termini muudatusega (nt käskkirjad ümber vormistada), osas tuleb tervikuna
üle vaadata, kes mis rolli kriisi ajal täidab – samas on kriisiülesandega ameti- või töökohale
määramine asutuse valik ja võimalus, mitte kohustus, seega ei pea asutuses olema kõik isikud
määratud seaduse jõustumisel kriisiülesandega töö- või ametikohtadele, seda saab teha
jooksvalt igal ajal, ka pärast seaduse jõustumist.
Oluline on märkida, et kriisiülesandega ameti- või töökoht ei ole eraldiseisev ameti- või
töökoht, nagu on kaitseväeteenistuses rahuaja ja sõjaaja ametikoht, vaid tegemist on sama
ameti- ja töökohaga, millele isik on vastavalt tema nõusolekule nimetatud või millel
töötamiseks on sõlmitud tööleping. Kriisiolukorraks vajalikuks muudab töö- või ametikoha
teadmine, et see ameti- või töökoht on vältimatult vajalik kriisiolukorra ajal asutuse või
ettevõtte toimimiseks, et tagada riigikaitseülesande täitmine.
Lõige 1 sätestab püsiva kriisiülesandega asutusele ja isikule selge kohustuse mõelda läbi,
kuidas talle määratud kriisiülesannet täita, eelkõige personali vaatest. Asutus ja juriidiline isik
peavad tagama, et neil on olemas kriisiülesande täitmiseks vajalik personal, kes on välja
õpetatud, teab, mida kriisiolukorra ajal neilt oodatakse, neil on olemas vajalikud teadmised,
oskused ja hoiakud, et oma ülesandeid kriisiolukorra ajal täita. Ilma väljaõpetatud isikuteta ei
ole asutusel võimalik täita talle määratud kriisiülesandeid. Oluline on välja tuua, et
kriisiülesandega töökohti määratakse püsiva kriisiülesandega isiku juures. Näiteks elutähtsa
22.05.2025
258
teenuse osutaja, olles eelnõu tähenduses ühtlasi ka püsiva kriisiülesandega isik, ei saa ise
määrata oma lepingupartneri (nt alltöövõtja) juures elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise
eesmärgil kriisiülesandega töökohti. Teisisõnu saab selliseid kriisitöökohti määrata üksnes
selline elutähtsa teenuse osutaja lepingupartner, kellele on seaduses või seaduse alusel määratud
püsiva kriisiülesande täitmine (eelnõu § 10 lg 5). Kui püsiv kriisiülesanne on elutähtsa teenuse
osutaja lepingupartnerile määratud, võib elutähtsa teenuse osutaja lepingupartner, juhindudes
eelnõu §-st 100, määrata enda juures kriisiülesandega töökohti.
Lõikes 2 sätestatakse, et asutuse ja isiku püsiva kriisiülesande ning põhiseadusliku
institutsiooni ülesande täitmise tagamiseks võib kindlaks määrata kriisiülesandega töö- ja
ametikohad, millel oleval isikul on töökohustus. See loob seadusliku aluse nende töö- ja
ametikohtade kindlaksmääramiseks, millel omakorda on õiguslikud tagajärjed. Säte on
sõnastatud õiguse, mitte kohustusena, kuid arvestades püsivate kriisiülesannete olemust on
otstarbekas iga püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku ning põhiseadusliku institutsiooni
struktuuris need ametikohad kindlaks määrata. Ka praegu on RiKSi alusel võimalik määrata
ameti- ja töökohti riigikaitselisteks ameti- ja töökohtadeks. Praktikas aga ei ole paljud asutused
seda teinud, või kui ka on teinud, siis ei ole teenistujaid teavitatud, et nad on riigikaitselisel
ameti- või töökohal, ning millised on ootused neile kriisi ajal, st milliseid ülesandeid nad peavad
täitma.
Lõikes 3 tuuakse sarnaselt RiKSi § 46 lõikega 1 loetelu kriitilise tähtsusega ametikohtadest,
mida loetakse kriisiülesandega ametikohaks alati, ilma, et asutus või põhiseaduslik institutsioon
peaks neid eraldi kindlaks määrama. Loetellu on võrreldes kehtiva õigusega lisandunud riigi
peaprokurör, et tagada prokuratuuri tegevus kriisi ajal, ning kohtunikud (RiKSis on toodud välja
üksnes Riigikohtu esimees, riigikohtunik, ringkonna-, maa- ning halduskohtu esimehed, kuid
kohtute jätkusuutlikkuse tagamiseks ei ole see piisav). Lisatakse Finantsinspektsiooni juhatuse
liikmed. Finantsinspektsioon tagab näiteks eelnõu § 35 alusel tehtud otsuste rakendamise.
Lõike 4 järgi võib püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku, põhiseadusliku institutsiooni ning
Finantsinspektsiooni juures määrata lisaks lõikes 3 nimetatud ametikohtadele (täiendavaid)
kriisiülesandega ameti- ja töökohti või ning nimeliselt või erialaselt (st vastavalt omandatud
oskutele või teadmistele või ameti- või töökoha ülesannetele) nendel töötamise kohustusega
isikuid. Määramine peab olema läbimõeldud ja põhjendatud. Püsiva kriisiülesandega asutus ja
isik võib seda teha oma kriisiplaanis esitatud ulatuses niivõrd, kui see on sobiv ja vältimatult
vajalik selleks, et tagada kriisiülesande täitmiseks vajalik personal. Ka põhiseaduslik
institutsioon peab läbi mõtlema, et määratud isikud oleksid vältimatult vajalikud ülesannete
täitmiseks. Säte täiendab lõikes 2 esitatud põhimõtet ning loob aluse järgmises paragrahvis
esitatud volitusnormidele.
§ 101. Töökohustuse tekkimine, rakendamine ja täitmine
Paragrahvis 101 sätestatakse püsiva ja ühekordse kriisiülesande täitmiseks vajaliku
töökohustuse tekkimise ja isiku teavitamise kord ning töökohustuse täitmise üldine tingimus.
Lõike 1 kohaselt peaks püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus kaasnema üldjuhul
isikule, kui ta asub ameti- või töökohale. Samas võib see tekkida ka pärast töö- või ametikohale
asumist, kui asutusele või isikule määratakse kriisiülesanne või kui leitakse, et isik on oluline,
et tagada asutusele pandud kriisiülesande täitmist. Töökohustuse tekkimine on piiratud § 101
lõike 10 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustega. Seega võib Vabariigi Valitsus
määrusega muu hulgas ette näha, et teatud tüüpi (nt vanuse, soo, võimetega) isikuid ei või
22.05.2025
259
määrata teatud juhtudel kriisiülesandega ameti- või töökohale või neil ei teki oma töö- või
ametikohal töökohustust. See omakorda võib tähendada näiteks seda, et sõjaaja ametikohale
nimetatud töökohustuseta isikul on kohustus asuda mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja
sõjaseisukorra ajal täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid.
Lõike 2 järgi tuleb isikut töökohustuse tekkimisest teavitada kriisiülesande täitmiseks vajaliku
töökohustusega ameti- või töökohale asumisel või tema ameti- või töökoha kriisiülesandega
ameti- või töökohaks määramisel. See peab toimuma kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis, mis võimaldab hiljem tuvastada ja tõendada, et teavitamine on nõuetekohaselt
korraldatud. Seega tuleb isiku kriisiroll nimetada nt töölepingus või ametijuhendis töö- või
teenistusülesannete kirjeldusena. Kui isiku ameti- või töökoht muutub tööl olemise ajal
kriisiülesandega ameti- või töökohaks, tuleb vajaduse korral muuta isikuga sõlmitud
töölepingut või ametijuhendit. Kuna kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus on seotud
isiku tavapäraste ülesannetega ning eeldab olemasoleval ameti- või töökohal ülesannete täitmist
ka kriisiolukorra ajal, ei ole tegemist olulise teenistus- või tööülesannete muutusega. Isikul ei
teki seetõttu õigust nõuda töölepingu lõpetamist või teenistusest vabastamist. Ameti- või
töökoha kriisiülesandega ameti- või töökohaks määramine ei eelda isiku täiendavat nõusolekut.
Lõiked 3 ja 4 käsitlevad juhtumeid, kui sama isik on kriisiülesandega ameti- või töökohal ning
nimetatud ka sõjaaja ametikohale. Kui töökohustus tekib sõjaaja ametikohale nimetatud isikul,
kes on Kaitseväe hinnangul vältimatult vajalik lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni,
demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal tema sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisel, selgitab
Kaitseressursside Amet koostöös Kaitseväe ja püsiva kriisiülesandega asutuse või isiku või
põhiseadusliku institutsiooniga välja, kas ja millistel tingimustel on isikut võimalik sõjaaja
ametikohal või kriisiülesandega ameti- või töökohal, st sellelt puudumise korral asendada.
Kui selgub, et isikut ei ole võimalik sõjaaja ametikohalt puudumise korral asendada, võib
Kaitseressursside Amet kehtestada Kaitseväe ettepanekul tähtajalise piirangu isiku
töökohustuse rakendamisele ja täitmisele sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise ajal. Seda
piirangut võib Kaitseressursside Amet Kaitseväe ettepanekul pikendada ühe korra sama tähtaja
võrra, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 lähtudes (st selles kirjeldatud protsessis) selgub, et
piirangu kehtestamise alus ja asjaolud püsivad. See tähendab, et kui algselt seatud piirang
lõppeb ning isik töötab endiselt kriisiülesandega ameti- või töökohal ning on endiselt nimetatud
sõjaaja ametikohale, tuleb läbida algse piirangu seadmisele eelnenud toimingud uuesti. Seega
peab Kaitsevägi andma hinnangu, et isik on jätkuvalt vältimatult vajalik sõjaaja ametikoha
ülesannete täitmisel (st alus esineb), ning Kaitseressursside Amet koostöös Kaitseväega
kaasama uuesti püsiva kriisiülesandega asutuse või isiku või põhiseadusliku institutsiooni, et
selgitada ühiselt välja, kas ja millistel tingimustel on võimalik isikut tema sõjaaja ametikohal
või kriisiülesandega ameti- või töökohal asendada (st asjaolud esinevad). Kui asendamine
osutub võimatuks, pikendatakse piirangut. Nii algselt kui pikendamisel määratud piirangu
tähtaeg peab olema kaalutletud, põhjendatud ja proportsionaalne ning see ei saa kesta
ebamõistlikult pikalt, nt kaitseväekohustuse lõppemiseni. Lähtudes Kaitseväe väljaõppest ja
üksuste ettevalmistuskavast on võimalik vältimatult vajalik isik asendada keskmiselt 3–6 aasta
jooksul. Vabariigi Valitsusel on võimalik soovi korral määrata piirangu pikim lubatud tähtaeg
ka käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel antud määrusega kehtestatavate töökohustuse
rakendamise ja täitmise piiramise täpsemate tingimuste hulgas. Kui asutus või isik või
põhiseaduslik institutsioon ei ole nõus Kaitseväe ettepanekul ja lõike 10 alusel antud määrusega
kehtestatud tingimustest lähtuvalt seatud Kaitseressursside Ameti kehtestatud tähtajalise
piiranguga, siis saab asutus, isik või põhiseaduslik institutsioon selle piirangu vaidlustada.
22.05.2025
260
Lõikes 5 rõhutatakse, et lõikes 4 nimetatud Kaitseressursside Ameti otsust ei või teha käesoleva
seaduse § 100 lõikes 3 nimetatud ametikohal oleva isiku suhtes ning juba kehtestatud piirang
lõppeb sellele ametikohale asumisel. See tähendab, et viidatud sättes loetletud kriitilise
tähtsusega ametikohtadel olevate isikute töökohustuse rakendamist ja täitmist piirata ei saa.
Lõike 6 järgi tuleb ka lõikes 4 nimetatud Kaitseressursside Ameti otsusest teavitada isikut, kelle
suhtes otsus tehti, ning püsiva kriisiülesandega asutust või isikut või põhiseaduslikku
institutsiooni. See peab toimuma kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mis võimaldab
hiljem tuvastada ja tõendada, et teavitamine on nõuetekohaselt korraldatud.
Lõikes 7 sätestatakse, et töökohustuse rakendamise otsustab püsiva kriisiülesandega asutus või
isik või põhiseaduslik institutsioon, st selles otsustusõigust omav isik, kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis. Sõltuvalt kriisi olemusest ei pruugi kõigi kriisiülesandega ameti- või
töökohal olevate isikute töökohustuse üheaegne rakendamine olla vajalik ega otstarbekas.
Pikema kriisi korral on piisav puhkeaeg hädavajalik isikute töövõime säilitamiseks. Seetõttu on
sageli mõistlik koostada töögraafik. Töökohustuse rakendamisega kaasnevad isikule
kohustused ja piirangud, aga ka õigused. Seetõttu võib olla nii jooksvalt kriisiolukorra ajal kui
ka hiljem oluline tuvastada, millal, kelle otsusega ja kelle suhtes töökohustust rakendada
otsustati. See omakorda aitab tuvastada ka rikkumisi. Nii kriisiülesande kui ka töökohustuse
täitmata jätmine on karistatav.
Lõikes 6 käsitletakse töökohustuse rakendamist ja täitmist. Töökohustust võib rakendada ja
täita kriisiolukorra ning eelnõu § 136 punktis 1 nimetatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil
osalemiseks väljakuulutatud mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal. Töökohustuse täitmise
olemus on üldistatult töö tegemine viisil, ulatuses ja tingimustel, mis võivad erineda
tavapäraselt kokkulepitud ning seaduses ette nähtud tingimustest. See hõlmab muu hulgas
õigust töö- ja puhkeajale, palga ja töötasu maksmist, ametikohalt vabastamise või töölepingu
ülesütlemisest etteteatamise aega ning töökohustuse täitmata jätmise eest karistamist. Sätte
kohaselt täidetakse töökohustust kriisiolukorra ajal. Sellega rõhutatakse üle põhimõtet, et
töökohustust täidetakse püsiva kriisiülesande täitmiseks, mis omakorda on mõeldud
kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks. Seega ei saa enne kriisiolukorda
kriisiülesandega asutus või isik üldjuhul töökohustust rakendada ehk selle täitmist nõuda ega
isik seda vastavalt täita. Erandiks on kollektiivse enesekaitse operatsioonil osalemiseks
väljakuulutatud mobilisatsioon ja demobilisatsioon, mis ei tingi alati kriisiolukorda, kuid millel
osalemiseks võib töökohustuse täitmine olla siiski vajalik. See hõlmab valdavalt juhtumeid, kui
Eesti asub täitma oma liitlaskohustusi, mobiliseerides teatud hulga isikuid. Sel juhul ei ole
tõenäoliselt täidetud kõik kriisiolukorra tingimused, kuid riigi julgeoleku huvides ja
mobilisatsiooni toimimiseks peab osa mobilisatsiooni toetavatest ametnikest ja töötajatest
töötama tavapärasest suurema koormusega ning ilma tavapärast töökorraldust järgimata.
Samuti ei saa isiku suhtes enne kriisiolukorda või kollektiivse enesekaitse operatsioonil
osalemiseks väljakuulutatud mobilisatsiooni või demobilisatsiooni eelnevalt viidatud
eritingimusi rakendada. Töökohustust rakendav püsiva kriisiülesandega asutus ja isik või
põhiseaduslik institutsioon ning täitev füüsiline isik peavad arvestama nii lõike 10 alusel antud
määrusega kehtestatud rakendamise ja täitmise piiramise tingimusi (sh teatud välistusi, kui need
on sätestatud), lõikes 7 nimetatud otsust kui ka lõikes 4 nimetatud piirangut. Määruses võib
näha ette erandeid, mille puhul töökohustus ei prevaleeri muude ülesannete, näiteks sõjaaja
ametikoha ülesannete täitmise üle. See, kes ja millal kriisiolukorra ajal töökohustust täidavad,
on iga püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku ning põhiseadusliku institutsiooni sisemise
korralduse küsimus. Olenevalt kriisi olemusest ei pruugi olla vajalik kõigi kriisiülesandega
ameti- või töökohal olevate isikute üheaegne töökohustuse täitmine.
22.05.2025
261
Lõikes 9 käsitletakse vaidluste lahendamist. Lõigete 3 ja 4 rakendamisel tekkivad vaidlused
lahendatakse koostöös Riigikantseleiga asjakohaste asutuste, isikute ja institutsioonide või
ministrite vahel, lähtudes lõike 10 alusel antud määruses sätestatud korrast.
Lõikega 10 antakse kooskõlas lõikega 4 Vabariigi Valitsusele õigus kehtestada kriisiolukorra
lahendamise huvides määrusega kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise ja lõpetamise
ning nende üle arvestuse pidamise tingimused ja kord, töökohustuse rakendamise ja täitmise
piiramise täpsemad tingimused (sealhulgas sõjaaja ametikohale nimetatud isiku puhul) ning
sellega seotud vaidluste lahendamise kord. Volitusnormi sõnastusega antakse Vabariigi
Valitsusele laiad volitused otsustada mis tahes detaile nii kõnealuste ameti- ja töökohtade
määramise kui ka töökohustuse rakendamise ja täitmise, sealhulgas selle Kaitseväe huvides
piiramise puhul. See võimaldab vajaduse korral seada tähtajalisi, valdkondlikke jm piiranguid,
määrata täpsem töökohustuse rakendamise ja täitmise piiramise menetlus ning vajadusel lõikes
4 nimetatud piirangu pikim lubatud tähtaeg ja lubatud pikenduste arv. Sõnastus erineb senisest
RiKSi § 46 lõike 3 sõnastusest, mille järgi määrab Vabariigi Valitsus muu hulgas täiendavate
riigikaitseliste ameti- ja töökohtade moodustamise ulatuse. See väljendub olemasolevas
määruses ülemmäärana ehk maksimaalse lubatud protsendina töö- või teenistuskohtade
koguarvust. Muudetud volitusnorm annab võimaluse lahendusvariantide vahel valida.
Volitusnormis tuuakse sõnaselgelt esile, et töökohustuse täitmise piiramise tingimusi võib
kehtestada ka sõjaaja ametikohale nimetatud isikute puhul. See võimaldab Vabariigi Valitsusel
määrusega otsustada, millistel tingimustel ja mis ulatuses saavutatakse mõistlik ja riigi
julgeolekuhuve ja riigi ning ühiskonna toimimist parimal määral kaitsev tasakaal
kriisiülesandega ameti- ja töökohtade ning Kaitseväes olevate sõjaaja ametikohtade vahel, sest
riigi julgeoleku ja ühiskonna toimimise seisukohalt olulised tegevused vajavad osaliselt samu
inimesi. Seejuures tuleb arvestada, et sõltuvalt kriisiolukorra iseloomust võib Vabariigi Valitsus
nimetatud määrust ja sellega seatud tingimusi kiiresti muuta, näiteks lähtudes sellest, et teatud
ülesanded või töö- või ametikohad ei ole enam vajalikud kriisi lahendamiseks või lahendamise
toetamiseks ning neid ameti- ja töökohti täitvaid kaitseväekohustuslasi saab rakendada riigi
sõjalisse kaitsmisse.
Lõikes 11 esitatakse volitusnorm, mille järgi võib Vabariigi Valitsus (lisaks lõikes 5 sätestatule)
kehtestada nimeliselt või erialaselt kriisiülesandega ameti- ja töökohtade ning nendel töötamise
kohustusega isikute loetelu. VVSi § 26 lõike 1 järgi annab Vabariigi Valitsus seaduse alusel ja
täitmiseks määrusi ja korraldusi. Seega saab see ka kõnealusel juhul sõltuvalt õigusakti sisust
olla tegemist kas määruse või korraldusega. Selliste loetelude kehtestamine ei ole kohustuslik
ning tavaolukorras eeldatavasti ka vajalik. Samas teatud kriisiolukorra lahendamiseks võib olla
vältimatult vajalik kehtestada detailsem loetelu ning määrata määruses ka konkreetse
ametinimetuse või funktsiooniga või teatud üldtunnusega (nt eriala, valdkonna või
struktuuriüksuse täpsusega) ametikohti ning nimeliselt nendel töötamise kohustusega isikud,
kellel on teatud hädavajalikud oskused või teadmised. Sellega kindlustatakse, et isik töötab
kriisiolukorra lahendamise eesmärgi huvides edasi kindlal ameti- või töökohal. Lõike 9 alusel
vajaduse korral määrusega kehtestatavad loetelud võib ühendada lõike 8 alusel antava
määrusega või vormistada eraldi määrusena.
§ 102. Töökohustusest vabastamine
Paragrahv 103 sätestab, kes on kriisiülesande täitmiseks vajalikust töökohustusest vabastatud.
Võrreldes RiKSi §-ga 47, mis näeb ette riigikaitselisest töökohustusest vabastamise alused,
kõnesolevas sättes muudatusi tehtud ei ole. Eelnõuga ei välistata osalise töövõimega isikute
22.05.2025
262
töökohustuste täitmist, kuivõrd nende terviseseisund ning sellest tulenevad tegutsemise ja
osalemise piirangud ei pruugi välistada töökohustuse täitmist. Isiku ameti- või töökoha
kriisiülesandega ameti- või töökohaks määramisel või isiku sellele kohale asudes tuleb nii
tööandjal kui ka isikul endal hinnata, kas isik on võimeline töö- või ametikohast tulenevaid
kohustusi täitma.
§ 103. Töökohustuse lõppemine
Paragrahv 103 sätestab kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse lõppemine alused ning
nimetatud töö- ja ametikohalt vabastamise eriregulatsiooni.
Kõnesolevas sättes võrreldes RiKSi §-ga 51, mis reguleerib riigikaitselise töökohustuse
lõppemist, muudatusi tehtud ei ole.
Lõike 1 järgi lõpeb töölepingu lõppemisel või ametikohalt vabastamise korral ka kriisiülesande
täitmiseks vajalik töökohustus. Kuna töökohustus ei ole seotud isiku, vaid ameti- või
töökohaga, siis teisele ameti- või töökohale asumisega ei jätku töökohustus automaatselt.
Näiteks kui isik vahetab asutuse sees ametikohta, siis eelmisel ametikohal olnud töökohustus
lõpeb ja isikul ei pruugi enam oma uue ametikoha tõttu olla töökohustust. Töökohustuse saab
isik, kes asub vabanenud ametikohale. Töökohustus lõpeb ka siis, kui ameti- või töökoht, millel
isik töötab, ei ole enam kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega ameti- või töökoht.
Ühekordse kriisiülesandega isiku juures töötava isiku töökohustus lõpeb ühekordse
kriisiülesande täitmisel või ühekordse kriisiülesande saanud füüsilisest isikust ettevõtja või
juriidilise isiku, sealhulgas KOVi otsusel.
Lõikes 2 sätestatakse kriisirolli täitva isiku teenistussuhte lõpetamise erisused võrreldes
töölepingu seaduses (edaspidi TLS) ja avaliku teenistuse seaduses (edaspidi ATS) sätestatuga.
Kriisiolukorra ajal on isik, kes on seotud kriisiolukorra lahendamisega, kohustatud töö- või
teenistussuhte lõpetamise avalduse esitama tavapärase 30 päeva asemel 60 kalendripäeva ette.
Sätte eesmärk on tagada asutuse või ettevõtte töö sujuvam jätkumine ning lühendada
ajavahemikku, kui oluline töö- või ametikoht on täitmata.
Lõige 3 ei välista vabastamist lühema aja jooksul, kui tööandja ja töövõtja lühemas tähtajas
kokku lepivad. Kui kokkulepet ei saavutata, on õigus nõuda lühema tähtaja jooksul ametikohalt
vabastamist või töölepingu lõpetamist tööandjapoolse olulise rikkumise tõttu, täpsemad alused
on toodud TLSi §-s 91:
1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha
kaastöötajatel või kolmandatel isikutel;
2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega;
3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.
Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui
töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja
tööandja ei võimalda talle sobivat tööd.
Püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus peatub selleks ajaks, kui isik täidab sõjaaja
ametikoha ülesandeid. Kui isik nendest vabastatakse, on ta kohustatud naasma oma põhitööle
(lõige 4).
2. jagu
22.05.2025
263
Töö- ja teenistussuhete erandid
§ 104. Täiendavate töö- ja teenistusülesannete täitmise kohustus
Paragrahv 104 sätestab töötajatele ja ametnikele täiendavate töö- ja teenistusülesannete
täitmise kohustuse panemise eriregulatsiooni kriisiolukorra ajal.
Riigikaitseõiguse muudatuste kontseptsiooni kooskõlastamisel esitas Siseministeerium
ettepaneku, et regulatsiooni väljatöötamisel tuleks lahendada küsimus, kuidas saab
kriisiolukorra ajal kaasata riigisektoris töötavaid inimesi pikema aja vältel avaliku võimu
teostamisse või selle toetamisse, kui nad ei tööta riigikaitselise töökohustusega ameti- või
töökohal. Teiseks tõi Siseministeerium esile, et kriisi ajal peaks olema võimalik laiendada
riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötava isiku ülesandeid väljapoole tema
tavapärast töö- ja teenistussuhet ning tööandja tavapärast asukohta. Näiteks võib avaliku võimu
teostamiseks või selle toetamiseks olla kriisi ajal vaja rakendada Siseministeeriumis
riigikaitselisel ametikohal töötav jurist tööle Riigikantseleis kas juristina või muul tööl, mida
juristi kvalifikatsioon võimaldab tal teha. Sama teema kerkis teravalt esile ka COVID-kriisis –
kuidas saata kiiresti kriisi lahendamiseks vajaminevad teenistujad ühest asutusest teise appi.
Vastavalt TLSi § 5 lõike 1 punktidele 3 ja 8 lepivad töötaja ja tööandja töölepingu kirjalikus
dokumendis kokku tööülesannetes ja töö tegemise kohas. Tööülesannete kirjeldus võib
sisalduda ka ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatu osa. Seega töötajal on kohustus täita
neid tööülesandeid ja selles asukohas, milles on kokku lepitud ja mis tulenevad töö iseloomust.
Töötaja võib lähetada väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta, kuid seda üksnes
tööülesannete täitmiseks (TLSi § 21 lõige 1). Seejuures rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla
kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul, TLSi § 12
kohaselt saab töölepingu tingimusi, sh kokkulepitud tööülesandeid, muuta üksnes poolte
kokkuleppel. Samas ei pruugi iga tööülesanne sisalduda ametijuhendis, vaid võib tuleneda töö
iseloomust või ka seadusest. Kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud uutes tööülesannetes,
siis TLSi § 17 lõike 1 kohaselt peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus,
kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud tööülesandega. Vastasel juhul on töötajal õigus
sellest keelduda ning nimetatud korraldused on tühised (TLSi § 17 lõige 2). Tööandja võib
töötajale alati teha ettepanekuid tööülesannete muutmiseks, kuid töötajal ei ole kohustust
nõustuda, välja arvatud juhul, kui korraldus tuleneb hädavajadusest (TLSi § 17 lõige 4).
Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele
tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral. Eelkirjeldatud näite korral ei ole tegemist
TLSi tähenduses hädavajadusega. Arvestades, et kriisiolukorra lahendamiseks on vaja kiiresti
jaotada personali asutuste vahel ning suunata töötajaid eri asukohtadesse, ei piisa TLSis
sätestatust.
ATSi § 51 lõike 3 kohaselt peab ametnik juhinduma vahetu ja kõrgemalseisva juhi
teenistusalastest juhistest ja korraldustest, samuti ametijuhendist. Ametijuhendis määratakse
muu hulgas ametniku teenistusülesanded (ATSi § 52 lõike 1 punkt 1). ATS ei reguleeri
erandliku teenistusliku alluvuse võimalust, st ametnikule korralduste andmist teise
ametiasutuse poolt. Ametnik peab teenistus- ja usaldussuhte raames aitama kaasa ametiasutuse
seadusest tulenevate ülesannete täitmisele (ATSi § 51 lõige 6). Ametnik ei pea ATSi järgi
aitama kaasa teiste ametiasutuste ülesannete täitmisele, selleks ei saa teda ka sundida, kuivõrd
ametijuhendit ei või ilma ametniku nõusolekuta muuta, kui muutuvad oluliselt ametniku
teenistusülesanded või nende maht oluliselt suureneb (ATSi § 52 lõike 3 punktid 2 ja 4). ATS
seob ametnikule teenistusülesannete andmise ametikohaga kindlas ametiasutuses. ATSi § 53
22.05.2025
264
kohaselt võib vahetu juht anda ametnikule täiendavaid ühekordseid teenistusülesandeid, mis ei
tulene ametijuhendist ega õigusaktist, üksnes juhul, kui ametiasutuse töökoormus on ajutiselt
suurenenud või kui see tuleneb hädavajadusest. Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu
jõu tagajärjel ametiasutuse varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise
ohu korral. Kriisiolukorra lahendamisel ning ametnike teise ametiasutusse suunamise vajaduse
tekkimisel ei ole tegemist olukorraga, mis kvalifitseeruks ATSi tähenduses hädavajaduseks.
Sarnaselt töötajatega saab ametnikku lähetada väljaspool alalise ametikoha asukohta üksnes
teenistusülesandeid täitma. ATSis sätestatud regulatsioonid ei sobi kriisiolukorra ajaks, kus
personali on vaja kiiresti suunata teise asukohta või ametiasutusse teenistusülesandeid täitma.
Paragrahvi lõike 1 järgi võib täidesaatva riigivõimu asutusega, kohaliku omavalitsuse üksuse
ametiasutuse ja selle hallatava asutusega või muu avaliku võimu kandjaga töö- või
teenistussuhtes olevale töötajale ja ametnikule anda täiendavaid ühekordseid töö- või
teenistusülesandeid, mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist, töölepingust ega
õigusaktidest, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks.
Tegemist on ATSi ja TLSi regulatsiooni erinormiga, mis võimaldab isikule panna täiendavaid
töö- ja teenistusülesandeid, mis on vajalikud kriisiolukorra lahendamiseks. Täiendavaid
ülesandeid on volitatud töötajatele ja ametnikele panema nii need täidesaatva riigivõimu
asutused, kohaliku omavalitsuse üksuse asutused, nende allasutused või muud avaliku võimu
kandjad, kes ise osalevad kriisiolukorra lahendamisel, kui ka need, kellelt kriisiolukorra
lahendamiseks abi palutakse (nt võimaldab see kaasata erinevate erialade eksperte ülikoolidest,
teiste asutuste töötajaid).
Nimetatud täiendavad ülesanded pannakse seaduse alusel, mistõttu on tegemist õigusaktist
tuleneva kohustusega, mis ei eelda eraldi töötaja või ametniku nõusolekut. Säilitamaks töö- või
teenistussuhtest tulenevat teenistuslikku korraldust, võib täiendava töö- või teenistusülesande
panna üksnes ametisse nimetamise ja töölepingu sõlmimise õigust omav isik või tema volitatud
isik. Ametnikule või töötajale täiendavate ülesannete andmise volitus jääb üldjuhul
ametiasutusele, kellega ametnikul või töötajal on vastavalt kas teenistus- või töösuhe. Isikule
täiendavate ülesannete määramisel tuleb arvestada tema teadmisi ja oskusi, töökogemust ja ka
terviseseisundit. Kui ametnikul või töötajal tuleb täiendavaid ülesandeid täita teises, tema
ametikohaga mitteseotud asutuses või isiku juures, on ametisse nimetamise ja töölepingu
sõlmimise õigust omaval isikul volitus määrata volitatud isik, kes saab anda ametnikule või
töötajale vahetult täiendavaid ülesandeid. Ametnik või töötaja, kes täidab täiendavat töö- või
teenistusülesannet teises ametiasutuses, on kohustatud täitma selle ametiasutuse suuniseid ja
korraldusi ulatuses, mis on vajalik täiendava töö- või teenistusülesande täitmiseks, ning järgima
teise ametiasutuse töökorraldust.
Näiteks olukorras, kus Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooni valdkonna ametnikule, kes ei
tööta kriisiülesande täitmiseks vajalikul ametikohal, antakse korraldus toetada Riigikantseleid
kommunikatsioonitegevuses, on töö efektiivseks korraldamiseks mõistlik, et konkreetsed
kommunikatsioonitegevusega seotud ülesanded määrab ametnikule Riigikantselei volitatud
isik ning Kultuuriministeeriumi kantsler ei pea iga kord ametnikule korraldusi delegeerima.
Lõikes 2 sätestatakse erisus ATSi §-st 52. Muudatuse kohaselt võib ametnikule anda
täiendavaid ühekordseid teenistusülesandeid, mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist,
kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks. Ametnik on
kohustatud neid ülesandeid täitma, sh vajaduse korral väljaspool tavapärast tööaega ja -kohta.
Sellest tulenevalt tehakse erand ATSi §-st 52 ning sätestatakse, et selliste kriisiolukorra ajal
antavate ülesannete puhul ei ole nõutav ametijuhendi muutmine ja ametniku nõusoleku
22.05.2025
265
küsimine. Sama regulatsioon on TLSi § 17 lõikes 1 ning §-s 19. Täiendavate töö- ja
teenistusülesannete andmisel tuleb lähtuda käesoleva seaduse töö- ja teenistussuhete
regulatsioonist, sh tuleb arvestada olulisi asjaolusid, mis võivad takistada teenistujal kohustuste
täitmist.
Lõige 3 annab aluse saata ametnik või töötaja ilma tema nõusolekuta täiendavat töö- ja
teenistusülesannet täitma teise ametiasutusse ning väljapoole tema alalist töö- või
teenistuskohta. Erinevalt TLSist ja ATSist võib töötaja ja ametniku lähetuse otsustada ilma
tema nõusolekuta. Töötajale ja teenistujale hüvitatakse lähetuse korral, millega kaasneb töö- ja
teenistusülesannete täitmise kohustus väljaspool ametniku alalise ametikoha ja töötaja alalise
töökoha kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi, sõidu- ja majutuskulud (lõige 6).
Töötajale maksab töötasu ning ametnikule palka edasi tööandja, kellega töötajal on tööleping
sõlmitud või kelle juurde on ametnik teenistusse nimetatud (lõige 4). Silmas tuleb pidada, et
ametniku teenistussuhe või töötaja töösuhe oma tegeliku tööandjaga ei katke – muutus toimub
üksnes teenistuslikus korralduste andmise volituses. Samuti peab ametnik ja töötaja järgima
teises ametiasutuses või teise isiku juures tema suuniseid ja töökorraldust, kui see on vajalik
tema täiendava töö- või teenistusülesande täitmiseks. Ületunnitöö hüvitamise kohta on ette
nähtud, et see asutus või juriidiline isik, kelle täiendavate ülesannete täitmise tõttu ületunnitöö
tekkis, peab selle ka hüvitama (lõige 5). Näiteks kui Kultuuriministeeriumi ametnik on saadetud
kriisiolukorra ajal Riigikantseleile appi ning Riigikantseleis töötamise ajal tekib isikul
ületunnitöö, siis selle hüvitab kas isikule või Kultuuriministeeriumile Riigikantselei. Arvestada
tuleb, et ületunnitöö arvestust saab pidada konkreetne asutus üksnes juhul, kui ta peab kogu
tööaja arvestust ehk asutus peab pidama kogu tööaja arvestust. Täistööaja töötasu katab
seejuures tööandja (kellele see otseste kuludena hüvitatakse), kuid tööaja arvestust peab pidama
ja ületunnitöö maksab välja asutus/isik, kelle juures kriisiülesannet täidetakse. Sama kehtib ka
sõidu- ja majutuskulude kohta (lõige 6).
Lõike 7 kohaselt peab tagama töötervishoiu ja tööohutuse asutus, kelle juures isik
tööülesandeid täidab. Arusaadavalt ei ole erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võimalik kõiki
tööohutuse ja töötervishoiu rahuajaks ettenähtud nõudeid täita, tagada tuleb see, mis tollel
hetkel võimalik on (lõige 8).
Täiendavate ülesannete panemisel ja samuti nende täitmise ajal tuleb arvestada kõiki olulisi
asjaolusid, mis võivad takistada töötajal või ametnikul kohustuste täitmist (lõige 9). Sellisteks
asjaoludeks, mida tuleks arvestada ja kaaluda nii ülesannete panemisel kui ka nende täitmise
ajal, on näiteks rasedus, puudega lapse kasvatamine, samuti perekondlikud kohustused, mis
võivad kaasa tuua pereliikmete hooldamiskohustuse täitmata jätmise. Tööandja ja töötaja
peavad koos leidma mõlemale poolele sobilikud lahendused. Isik võib keelduda täiendava töö-
ja teenistusülesande täitmisest näiteks juhul, kui tema terviseseisund või perekondlikud
kohustused ei võimalda tal ameti- või töökohal ettenähtud tööd teha. Isikul on õigus sellisel
juhul töö tegemisest keelduda (lõige 10).
Lõige 11 näeb ette ka võimaluse riigikaitselise kriisiolukorra, eriolukorra, erakorralise ja
sõjaseisukorra lahendamiseks jaotada personali ning suunata töötajaid eri asukohtadesse ka
muu püsiva ja ühekordse kriisiülesande saanud tööandja juures. Lõike kohaselt kohaldatakse
kõnesolevas paragrahvis sätestatut ka töösuhtele lõikes 1 nimetamata püsiva kriisiülesandega
isiku juures. Sellisele töösuhtele rakendatakse täiendavate tööülesannete täitmise kohustust
üksnes riigikaitselise kriisiolukorra ajal, eriolukorras, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ning
22.05.2025
266
selleks saab kohustada vaid töötajat, kes töötab kriisiülesandega töökohal või ühekordse
kriisiülesande saanud juriidilise isiku juures.
Näiteks on vaja anda transporditeenuse osutajale ühekordne kriisiülesanne vedada varustust või
transportida isikuid tavapärasest marsruudist erineval marsruudil. Sellisel juhul antakse
transpordiettevõttele ühekordne kriisiülesanne ja sellele transporditöid ja kaubavedusid
tegevale isikule rakendub tööandja poolt kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus.
Riigikaitse eesmärgi saavutamiseks on meedet vaja rakendada operatiivselt alates
kriisiolukorrast, sest sellistes olukordades on vaja üksusi liigutada või elanikkonda evakueerida
kiireloomuliselt, ootamata ära eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamist.
Samuti ei ole sellistel äärmuslikel juhtudel võimalik ajaliselt enam individuaalseid
kokkuleppeid täiendava tööülesande täitmiseks sõlmida ja töölepinguid muuta. Tsiviilkriiside
lahendamiseks võib tööandja ühekordse kriisiülesande saanud isiku juures töötavale isikule
anda täiendava tööülesande ühepoolselt eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal, seega
on tsiviilkriiside lahendamiseks rakendatava töökohustuse lävend tõstetud kõrgemale.
Ühekordne kriisiülesanne täidetakse olemasolevate vahendite, varude ja personaliga.
Täiendavate tööülesannete andmise korral tuleb arvestada asjaoluga, kas isik suudab
tööülesannet täita. Ühepoolse kriisiülesande saanud isiku juures töötavale isikule kohaldatava
täiendavate tööülesannete täitmise lävendi eristamine tsiviilkriiside lahendamisel ja
riigikaitseliste eesmärkide saavutamisel tagab riive proportsionaalsuse. Täiendava
tööülesandega väljutakse töölepingust, tööülesanne ei ole enamasti seotud tavapärase
tööülesande täitmise kohaga, töövahenditega ja tavapäraste tööülesannetega. Ühekordne
ülesanne täidetakse enamasti töölepingu raames ja kui tegevus väljub töölepingu raamidest, siis
rakendub täiendav ülesanne ja täiendavad kaitseklauslid.
Isikule kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse panemise kaudu tagatakse
kriisiülesannetega isiku tegevuse jätkumine kriisiolukorra ajal. Erinevalt ühekordse
kriisiülesandega asutustest ja isikutest peavad püsiva kriisiülesandega asutused ja isikud
ennetavalt läbi mõtlema, kuidas kriisiülesannet täita, eelkõige personali vaatest. Nagu on
eespool ka selgitatud, tuleb töökohustuse tekkimisest isikut teavitada kriisiülesande täitmiseks
vajaliku töökohustusega ameti- või töökohale asumisel või tema ameti- või töökoha
kriisiülesandega ameti- või töökohaks määramisel. Seega tuleb isiku kriisiroll esitada nt
töölepingus tööülesannete kirjeldusena. Ühekordse kriisiülesande täitmiseks vajalik
töökohustus tekib kehtestatud kriisiolukorra ajal, mil tööandja teavitab töötajat tema
kriisirollist, see tähendab, et ametijuhendites või töölepingus kriisirolli ülesandena ei kirjeldata,
vaid piisab töötaja informeerimisest, et asutusele või isikule on antud ühekordne kriisiülesanne
ja sellega kaasneb töötajale kriisiroll ning eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib
teda kohustada kõnesolevas paragrahvis sätestatud alustel ja tingimustel täitma täiendavaid
tööülesandeid. Täiendavate ülesannete panemisel tuleb lõike 6 kohaselt tööandjal ka arvestada
kõiki olulisi asjaolusid, mis võivad takistada töötajal kohustuste täitmist. Kui tööandja oluliste
asjaoludega ei arvesta, siis võib töötaja täiendavast töö- või teenistusülesandest keelduda.
§ 105. Palga ja töötasu maksmise erandid kriisiolukorra ajal
Eelnõu §-s 105 sätestatakse palga ja töötasu maksmise erandid kriisiolukorra ajal.
Lõiked 1 ja 2. Sätted on sarnased RiKSi §-ga 49, mille kohaselt võib riigieelarvest rahastatav
riigikaitseülesannetega asutus ja isik ühepoolselt vähendada ametniku palka ja töötaja töötasu,
kui on täidetud järgmised tingimused: 1) tegemist on kõrgendatud kaitsevalmiduse või
sõjaseisukorraga ning 2) riigi rahaliste võimaluste tõttu vähendatakse riigikaitseülesannetega
22.05.2025
267
asutuse ja isiku eelarvet ning samal ajal on vaja jätkata riigi toimimiseks vajalike ülesannete
täitmist või teenuste osutamist.
Eelnõu kohaselt saab palka või töötasu vähendada riigikaitselise kriisiolukorra ajal, milleks
eelnõu kohaselt on ka sõjaseisukord, mobilisatsioon, demobilisatsioon, erakorraline seisukord.
Samad tingimused kehtivad nii riigieelarvest rahastatava asutuse ja juriidilise isiku kui ka
muude asutuste ja juriidiliste isikute kohta, kes on olulised kriisi ajal riigi toimimiseks vajalike
ülesannete täitmisel või teenuste osutamisel. Riigi toimimiseks vajalikud teenused või
ülesanded ei ole kindel loetelul, mida saab ette määrata – see võib olla nii elutähtsad teenused,
püsivad kriisiülesanded, põhiseaduslike institutsioonide tegevus kui ka avalik-õiguslike
juriidiliste isikute tegevus – seda tuleb hinnata kriisi ajal, kas mingi teenus või ülesanne on sel
hetkel vajalik riigi toimimiseks või ei mitte.
Paragrahv sätestab töötasu ja palga vähendamise võimaluse. Sätete eesmärk on tagada asutuste
ja ettevõtete toimimine ka tulude ja eelarve vähenemise korral, kus ei ole enam võimalik tagada
samaväärsete tasude väljamaksmist. Eelnõus kasutatakse palga terminit ATSi tähenduses. ATSi
§ 64 lõike 1 järgi koosneb ametniku palk põhipalgast, muutuvpalgast ning lisatasudest. Töötasu
kasutatakse eelnõus TLSi tähenduses, st töötasu on töö eest makstav tasu, milles on kokku
lepitud (TLSi § 5 lõike 1 punkt 5).
Eelnõus ei täpsustata, kes on volitatud palka ja töötasu vähendama. Palga ja töötasu
vähendamine toimub üldises korras, st isik või asutus, kes määras ametnikule palga või leppis
kokku töötasus, on volitatud otsustama ka palga ja töötasu vähendamise üle. Näiteks ametnike
palgaga seotud otsused teeb ametisse nimetamise õigust omav isik (vt ATSi § 22 koosmõjus
§ 26 lõike 1 punktiga 5).
Sarnaselt RiKSi §-ga 282 peab ka eelnõu järgi olema palga ja töötasu vähendamiseks tegemist
riigikaitselise kriisiolukorraga (sh selle lahendamiseks välja kuulutatud erakorraline seisukord,
sõjaseisukord, mobilisatsioon, demobilisatsioon) ning sarnaselt RiKSiga peab kärbe olema
põhjustatud riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku eelarve või tööjõukuludeks planeeritud
finantsvahendite vähenemisest. Eelnõuga luuakse võimalus ka erakorralise seisukorra ajal
palka ja töötasu vähendada, kuna ka erakorraline seisukord kuulutatakse välja riigi
põhiseadusliku korra kaitseks ning riigi sõjalist kaitsmist ja riigi põhiseadusliku korra kaitsmist
on keeruline eristada.
Riigieelarvest rahastatava asutuse või isiku puhul ei ole töötajate ja ametnike töötasu ja palga
vähendamisel määrav, kas ta peab täitma kriisiülesandeid või mitte, vaid asjaolu, et tema
eelarvet vähendatakse riigi rahaliste võimaluste vähenemise tõttu, sest riigieelarve vahendeid
on vaja kasutada kriisiolukorra lahendamiseks, elanikkonna toimetulekuks või riigi eelarvelise
jätkusuutlikkuse tagamiseks ehk riigi toimimiseks vajalike ülesanne täitmiseks või teenuste
osutamiseks. Eelarve kärpimisega võib ükskõik millisel riigieelarvest finantseeritaval asutusel
kaasneda vajadus palku ja töötasusid vähendada. Riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku
eelarve vähendamiseks tuleb eelnevalt muuta vastava aasta riigieelarve seadust.
Asutus ja isik, keda ei finantseerita riigieelarvest, võib ühepoolselt vähendada töötaja töötasu,
kui tööjõukulude vähendamise põhjuseks on vajadus jätkata riigi toimimiseks vajalike
ülesannete täitmist või teenuste osutamist, hoolimata eelarve tulude vähenemisest. Tulude
vähenemine võib olla tingitud nii vajadusest täita riigi määratud kriisiülesandeid kui ka muudest
asjaoludest (nt eksportturgude äralangemine, tootmise peatumine, eraisikute raskused tasuda
teenuste eest jne). Elutähtsa teenuse osutajal, kes peab täitma kriisiülesandeid, võib tekkida
22.05.2025
268
raskusi teenuse osutamisega, kui eraisikud ei suuda kriisi ajal enam teenuse eest tasuda
täishinnas, mistõttu vähenevad ettevõtte tulud, aga kulud jäävad eelduslikult samaks või võivad
veel suurenedagi, kui kriisi ajal on vaja osutada teenust suuremas mahus. Elutähtsa teenuse
jätkumine (nt elekter, gaas, küte, joogivesi, side, tervishoiuteenus) on kogu riigi huvides, nii
kriisi lahendamise kui ka elanikkonna igapäevase toimetuleku huvides.
Palga ja töötasu ühepoolsel vähendamisel ei tohi ametniku palka ja töötaja töötasu vähendada
võrdeliselt rohkem ja pikema aja jooksul, kui on vähenenud asutuse ja isiku eelarve ja on
ammendunud teised võimalused eelarve kulude vähendamiseks. Näiteks kui asutuse eelarve
tulude maht on taas samas suuruses, mis oli enne eelarve vähendamist, tuleks maksta ka palka
ja töötasu samas suuruses – sel juhul ei ole põhjendatud jätkuvalt maksta palka ja töötasu vähem
kui enne. Eelarve teiste kulude vähendamise võimaluste ammendumise all on mõeldud seda, et
kui asutuse või isiku eelarves on võimalik kulusid kärpida muude kulude arvelt, näiteks
koolituskulud, ürituste korraldamise kulud, teatud arenduskulud jne, siis peaksid nende kulude
vähendamise võimalused olema enne ammendunud, kui minnakse vähendama töötasu- ja
palgakulusid. Näiteks kui avaliku sektori puhul võib valitsus anda korralduse vähendada kõigi
või mõne asutuse eelarvet mingi protsendi võrra, tuleks kärped teha eelkõige teiste
tööjõukulude arvelt ja alles nende ammendumisel minna palku vähendama.
Lõige 3. Palga ja töötasu ühepoolsel vähendamisel ei tohi ametniku palka ja töötaja töötasu
vähendada võrdeliselt rohkem, kui on vähenenud asutuse ja isiku eelarve ja on ammendunud
teised võimalused eelarve kulude vähendamiseks. Palkade ja töötasu vähendamine on
äärmuslik võimalus, mida tuleb kasutada kõigi teiste võimaluste ammendumisel.
Pärast kriisiolukorra lõppemist tuleb asutusel ja isikul mõistliku aja jooksul ametniku palk ja
töötaja töötasu taastada endises suuruses. Mõistlik aeg võib iga asutuse ja isiku puhul olla
erinev, sest eri majandusharude kriisist väljumine võib toimuda erineva kiirusega. Tööandja
peab palga ja töötasu taastama endises suuruses vastavalt võimalustele. Vahepealset palga või
töötasu vahe kohustuslikku hüvitamist sarnaselt kehtiva RiKSiga eelnõu ette ei näe. Töölt
lahkumise õigus on töötajal alati – kriisiülesandega ameti- ja töökohtadel olijate suhtes
kohaldub 60-kalendripäevane etteteatamise aeg ning teiste isikute suhtes tavapärane 30 päeva
või kokkuleppel varem.
Töötasu vähendamine on keelatud olukorras, kus ettevõtja soovib ettevõtte kasumit suurendada
dividendide maksmise eesmärgil. Samuti ei või töötasu vähendada olukorras, kus ettevõtja
kasutab eelarvevahendeid laenu andmiseks, sealhulgas tütar- või emaettevõtjale. Sätte eesmärk
on vältida kriisiolukorra ajal ettevõtjate kasumi suurendamist töötajate arvelt.
§ 106. Tööaja erandid
Paragrahv 106 sätestab kriisiülesandega ameti- või töökohal olevale isikule tööaja erandid.
Eelnõu lõike 1 järgi võib kriisiülesandega asutus või isik või põhiseaduslik institutsioon
eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal kehtestada kriisiülesandega ameti- või töökohal
olevale isikule TLSis, ATSis ja avaliku teenistuse eriliikide ametnikele kohaldatavates
eriseadustes (nt PPVS, PäästeS jt) sätestatust erineva tööajakorralduse ja erinõuded töö- ja
puhkeaja ning valveaja kohaldamisele ja kestusele, piirangud ööajal ning riigipühal tehtavale
tööle, sh võimalus rakendada teenistujate suhtes summeeritud tööaega ja valveaega ilma, et isik
oleks andnud nõusoleku või sellekohane märge või tingimus sisalduks ametijuhendis või
töölepingus.
22.05.2025
269
Säte on sarnane HOSi §-ga 332 ja RiKSi §-ga 283.
Erinevalt kehtiva RiKSi § 45 lõikest 1 hindab vajadust kehtestada tavapärasest erinev
tööajakorraldus asutus või isik ise, mitte Vabariigi Valitsus. Asutuse ja isiku kohustus on täita
talle määratud kriisiülesandeid. Asutus ja isik on võimelised kõige täpsemalt hindama, milline
tööajakorraldus aitab kõige paremini kaasa kohustuste täitmisele ning piirab isikuid vähimal
võimalikul viisil. Näiteks lühiajaline kriis ei pruugi kaasa tuua tööaja muutmise vajadust, sest
kohustusi on võimalik täita ülesannete ja inimeste ümberjaotamisega. Samas võib nädal aega
kestev kriis vajada intensiivsemat lähenemist kui kolm kuud vältav.
Eelnõu lõike 2 kohaselt peab tagama isikule 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega,
millest neli tundi puhkeaega peab olema katkematu, ning seitsmepäevase ajavahemiku jooksul
vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega. Sätte eesmärk on tagada, et tööandjad võimaldaks
töötajale taastumiseks piisavalt puhkeaega. Erisuste kehtestamisel tuleb tagada otsuse
proportsionaalsus ning kaaluda, kas lähtuvalt olukorrast on vaja kehtestada minimaalne
puhkeaja kohustus ehk kuus tundi, või on võimalik lubada töötajatele ka näiteks kaheksa tundi
puhkeaega.
Lõige 3 täpsustab, et erinevat tööaja korraldust võib kohaldada ka rahuaja ametikoha ülesandeid
täitva tegevväelase suhtes, kuna tegevväelase poolt sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha
ülesannete täitmine ei ole automaatselt kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus, kuid
tegevväelast on vajalik rakendada olukorrast lähtuvalt erinevalt võrreldes KVTSis sätestatuga.
Sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha ülesannete täitmine peatub vaid ajaks, mil
tegevväelane asub Kaitseväe juhataja käsu alusel mobilisatsiooni ajal või lisaõppekogunemisel,
sarnaselt teiste kaitseväekohustuslastega sõjaaja ametikohal oma kaitseväekohustust täitma.
§ 107. Põhipuhkuse katkestamine
Paragrahv 107 täiendab TLSi §-s 69 sätestatut. TLSi § 69 lõige 5 juba reguleerib põhipuhkuse
katkestamist ja edasilükkamist, võimaldades seda teha nii kahju tekkimise ärahoidmiseks kui
ka muu olulise töökorraldusliku hädavajaduse tõttu, ka kriisiolukord läheb selle alla.
Käesolevas sättes nähakse ette üksnes erandid kriisiolukorraks. Erandid võrreldes
tavaregulatsiooniga on, et eriolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal
põhipuhkuse katkestamisega seotud kulusid ei hüvitata. Kuna nimetatud erikordadele eelneb
olukorra pingestumine ja kriis (kriisiolukord), siis saavad teenistujad arvestada, et ilmselt
vajatakse neid töö juures ning vastavalt sellele oma puhkuseplaanid ümber teha. Sarnaselt
TLSiga vanemapuhkusi tööandja ühepoolselt katkestada ei saa, neid saab katkestada üksnes
poolte kokkuleppel.
3. jagu
Kodanikukohustuse täitmine
RiKSis on sätestatud sundtöö regulatsioon, mis sarnaselt eelnõuga on ühekordne töö- või
teenistussuhteväline ametiasutuse avaliku võimu teostamise toetamine kriisiolukorra ajal.
Rahvusvahelise õiguse kohaselt ei tohi kelleltki nõuda sunniviisilise töö tegemist rahuajal, vt
EIÕKi artiklit 4 ja kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 8. Siiski ei hõlma
sundtöö keeld teenistust erakorralise seisukorra korral või tavaliste kodanikukohustuste hulka
kuuluvat tööd.
22.05.2025
270
Riigikaitseõiguse revisjoni käigus koostatud analüüsis100 tuuakse esile järgnev:
Käesoleva regulatsiooni puhul tasub silmas pidada, et EIÕKi artikli 4 kohaselt ei tohi kelleltki
nõuda sunniviisilist või kohustuslikku töö tegemist rahuajal. Isikute riigi julgeoleku huvides
vajalikesse ühekordsetesse abitöödesse kaasamine ei ole aga käsitatav rahvusvahelise õiguse
kohaselt keelatud „sundtöötamisena“. Kui RiKSi autorite eesmärk ei ole olnud reguleerida
laiemas mõttes „sundtöötamist“, vaid – nagu RiKSist tuletatav – tagada riigi õigus kaasata
isikuid ühekordsetesse, riigi julgeoleku huvides vajalikesse abitöödesse, on mõeldav kujundada
need regulatsioonid ümber nn civic duties ehk kodanikukohustusteks. Soovitav on kaaluda
RiKSis sätestatud sundtöökohustuse mõiste kaotamist ning selle asendamist nn civic duties ehk
kodanikukohustuste mõistega, mille puhul on keeleliselt selgemalt välistatud rahvusvaheline
sundtöö keeld (vt artikli 4 punkt 3.d. EIÕK; kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise
pakti artikli 8 punkt iv).
Seetõttu on eelnõus loobutud sundtöökohustuse mõistest ja asendatud see
kodanikukohustusega.
§ 108. Kodanikukohustus
Paragrahv 108 näeb ette kodanikukohustuse regulatsiooni.
Kodanikukohustus on käesoleva seaduse tähenduses kriisiolukorra ajal töö- või
teenistussuhteväline üksikjuhtumil tehtav vajalik töö. Kodanikukohustust ei või rakendada
tööandja ja töötaja vahelisest või sellesarnasest suhtest tulenevale tööle. Kodanikukohustuse
täitmise eelduseks ei ole erialase väljaõppe või hariduse omamine.
Kehtivas õiguses on reguleeritud sundtööd / töökohustust / ühekordset töökohustust RiKSi 5.
peatüki 1. jao 3. jaotises – see on seotud riigikaitseliste vajadustega. Samuti on töökohustus
reguleeritud HOSi §-s 26, mis annab õiguse isikuid rakendada eriolukorra ajal eriolukorra
lahendamiseks vajalikele töödele.
Samuti on töökohustus lubatud päästeseaduse § 19 alusel – isikut võib rakendada päästetööde
lahendamiseks, samuti KorSi § 16 alusel on lubatud isikuid kaasata ohtu tõrjuma või ka
korrarikkumist kõrvaldama. Nagu näha, siis on kehtivas õiguses mitmeid võimalusi isikute
kaasamiseks nende kodanikukohustuse täitmise raames, sh üldise korrahoidmise ja õnnetuste
likvideerimise huvides. Seega rakendatakse isikuid erinevatele riigi ja elanike kasuks
tehtavatele töödele nii tavaolukorras, kriisi ajal kui ka sõjaseisukorras.
Eelnõuga muudetakse sundtöökohustuse mõiste kodanikukohustuseks, kuna nimetatud
muudatus tuleneb riigikaitseõiguse revisjoni aluseks olnud analüüsist, mille kohaselt tuvastati,
et põhiseadusega on paremini kooskõlas kodanikukohustuse või ühekordse kohustuse mõiste.
Kodanikukohustusele (ing civic duty) ei kohaldu rahvusvaheline sundtöö keeld (vaata EIÕKi
artikli 4 punkt 3.d ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 8 punkt iv).
Eelnõu nagu ka RiKSi § 44 lõike 5 järgi ei tohi kodanikukohustust rakendada tööandja ja töötaja
vahelisest või sellega sarnanevast suhtest tulenevale tööle ning töökohustuse panemise
eelduseks ei ole erialase väljaõppe või hariduse omamine. KorSi § 16 annab korrakaitseorganile
100 Põhiseaduse riigikaitse ja sellega seoses eriolukorra ja erakorralise seisukorra regulatsiooni muutmise vajadus,
riigi erikordade tervikregulatsioon ja kõrgendatud kaitsevalmidus ning põhiõiguste piirangute määratletus ja
proportsionaalsus. P-K. Tupay, 31.01.2017
22.05.2025
271
volituse kohustada muud isikut kui avaliku korra eest vastutavat isikut ohtu tõrjuma või
korrarikkumist kõrvaldama. KorSi alusel saab korrakaitseorgan kohustada isikut ühekordse töö
tegemiseks avaliku korra kaitse eesmärgil, samas kui eelnõu regulatsioon võimaldab kohustada
isikut tööle näiteks ametiasutuse avaliku võimu teostamise toetamiseks kriisiolukorra ajal.
RiKSi sundtöökohustuse regulatsiooni hinnates võib järeldada, et sundtöökohustuse eesmärk –
ametiasutuse avaliku võimu teostamise toetamine – on ühtlasi avaliku korra kaitse. Ka RiKSi §
53 lõike 3 punktis 1, mis reguleerib sundtöökohustust kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal,
viidatakse tegevustele, mida võib pidada osaks avalikku korda ähvardava ohu tõrjumisest või
korrarikkumise kõrvaldamisest: isikute ja vara transport, riigikaitseobjekti ettevalmistamine ja
taristu korrastamine.
RiKSi ühekordse töökohustuse mõistet ja regulatsiooni on eelnõuga muudetud selliselt, et
kodanikukohustust rakendatakse kriisiülesandega ameti- või töökoha väliste ülesannete
täitmiseks. Samuti säilib võimalus kohustada isikut ühekordsele tööle KorSis või eriseadustes
sätestatud alustel. Selleks et vältida kohustuste määramisel konfliktide tekkimist, peaks olema
iga kord selge, kas tegu on korrakaitselise töökohustusega või kriisiolukorra ajal kriisiolukorra
lahendamiseks pandud kohustusega ning isik ei täida parajasti kriisiülesandega ameti- või
töökoha ülesandeid.
§ 109. Kodanikukohustuse täitmine
Paragrahviga 109 antakse valitsusasutusele ja kohaliku omavalitsuse üksusele volitus
rakendada vajaduse korral isikud kodanikukohustuse täitmisele.
Kodanikukohustuse võib isikule panna eeldusel, et:
- ta ei täida kriisiülesandega ameti- või töökoha ülesandeid,
- tema kriisiolukorra aegsed kohustused ei tulene muust seadusest või halduslepingust.
Kodanikukohustuse täitmine ei nõua eelnevaid erialaseid teadmisi. Kodanikukohustuse täitmise
raames antav ülesanne peab olema seotud kriisiolukorra lahendamisega või lahendamise
toetamisega või põhiseadusliku institutsiooni toimepidevuse tagamisega.
Kehtivas õiguses on kodanikukohustuse (ühekordse töökohustuse / töökohustuse) panemine
võimalik päästeseaduse § 19, KorSi § 16, RiKSi § 561 ja HOSi § 26 alusel, seega on isikute
kaasamine planeerimata sündmuste lahendamisse üsna tavapärane.
Ka Soome valmisolekuseaduses on sarnane kodanikukohustus ja isikute kaasamise võimalus
ette nähtud. Nimelt võib Soome regulatsiooni järgi kaasata isikut kustutus-, pääste-, esmaabi-,
hooldus-, korrastus- ja puhastusülesandeid täitma ning kodanikukaitseorganisatsiooni juhtimis-
ja eriülesandeid, hädakeskuse ülesandeid või muid nendega võrreldavaid elanike kaitsmiseks
möödapääsmatuid ülesandeid täitma.101 Seega annab Soome seadus üsna laiad võimalused
kodanike kaasamiseks olukordade lahendamisse. Lisaks valitsusasutustele, kes kriise
lahendavad, on füüsiliste isikute kaasamise võimalus ette nähtud ka KOVidele, kuna ka KOVid
lahendavad kriise. Vastavalt eelnõu § 74 lõike 3 punktidele 4 ja 5 on KOVide korraldada
kohaliku tee sõidetavus ja veega varustamine ning kanalisatsiooni toimimine. Samuti peavad
nad tagama eelnõu § 83 lõike 1 järgi terve rea kriisiülesandeid, mille tagamisel on samuti vajalik
kaasata abijõudu. Kehtiva regulatsiooni järgi võib KOV rakendada töökohustust HOSi § 26
101 https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2011/20111552#a1552-2011, § 116
22.05.2025
272
lõike 1 alusel eriolukorra juhina või eriolukorra juhi määratuna, samuti on kehtiva RiKSi § 44
lõike 1 alusel võimalik KOVil ühekordset töökohustust rakendada.
Lõike 1 punktid 1 ja 2. Kodanikukohustust võib rakendada vaid juhul, kui seda rakendada
sooviv asutus ei saa ise või vabatahtlikuna kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt
tulemuslikult ülesannet täita ning kodanikukohustuse täitmine ei tekita ebaproportsionaalselt
suurt ohtu seda täitvale isikule või tema varale ega ole vastuolus isiku muude seadusest
tulenevate kohustustega. Eeltoodu tähendab, et kodanikukohustust ei rakendata, kui asutusel on
olemas võimalused töö tegemiseks või on piisav hulk vabatahtlikke või on piisavalt aega
ülesande täitmiseks. Näiteks sõjaseisukorra ajal ei või Kaitsevägi isikule ühekordset
töökohustust panna, kui sama töö on võimalik teha tegevväelaste abil või kaasatud kaitseliitlaste
abil.
Kodanikukohustust täitvatel isikutel puuduvad volitused piiravate meetmete rakendamiseks.
Nimetatud volitusi ei ole neile ette nähtud, sest piiravate meetmete kohaldamine eeldaks
eelneva väljaõppe läbimist. Eelneva väljaõppe eelduse käesolev eelnõu välistab.
Lõige 2. Kodanikukohustuse parimaks täitmiseks peab kohustuse panija arvesse võtma
kohustatava isiku terviseseisundit ja muid olulisi asjaolusid, mis võivad mõjutada töö tegemist.
Kodanikukohustuse rakendamine tuleb isikule teatavaks teha kirjalikult või suuliselt. Seejuures
peab kohustuse panija (haldusorgan) veenduma, et isik ka kohustusest aru saab.
Kodanikukohustuse rakendamise võib teha isikule teatavaks vahetult või kaudselt. Vahetu
teatamine eeldab, et kohustuse teeb kohustuse panija teatavaks inimesele otse. Kaudne
teatamine eeldab, et panija on oma kohustuse teatavaks teinud kolmandale isikule, kellega on
inimesel töö- või teenistussuhe ja kes annab vastava teate edasi.
Lõige 3. Kohustuse võib panna isikule kuni 48 tunniks, kuid see ei tohi ületada töö tegemiseks
või ülesande täitmiseks vajalikku aega. Näiteks, kui ülesanne täidetakse 36 tunni jooksul, ei või
isikut kohustada sama ülesande tõttu täitma kohustust veel 12 tundi eeldusel, et äkki võib veel
abi vaja minna. Niisamuti ei või kodanikukohustuse panemine olla tingimuslik. Näiteks ei või
esitada korraldust, et juhul, kui esineb olukord X, siis isik peab ilmuma kodanikukohustust
täitma. Kui kodanikukohustust on vaja rakendada samale isikule korduvalt, tuleb selle panijal
arvestada, et pärast 48 tundi kestnud kohustuse täitmist tuleb võimaldada isikule puhkeaega ja
arvestada isiku kohustustega, nt tema tavapärane töökohustus ja perekondlikud kohustused.
Lõige 4. Kohustuse täitmise ajal tuleb isikule samuti anda mõistlikus ulatuses puhkeaega.
Puhkeaeg võimaldab isikul taastuda ja aitab vältida võimalikke terviseriske. Näiteks kui isiku
suhtes rakendatakse kodanikukohustust pärast tema tööaega, tuleb talle tagada mõistlik
puhkeaeg, enne kui isik peab minema täitma oma põhitöö kohustusi.
Lõige 5. Kodanikukohustust täitvat isikut võib kohustada ilmuma kohustust täitma koos
vajalike töövahendite ja sõidukiga. Seda saab nõuda üksnes see, kellel on eelnõu § 113 lõike 1
kohaselt asja sundkasutusse võtmise ja asja sundvõõrandamise pädevus. Näiteks võib
kohustada isikut tulema tee taastamise töödele oma autoga. Kui isik peab kohustuse täitmiseks
kaasa võtma ka oma labida, millega tööd teha, siis on lisaks kohustuse panemisele tegemist ka
asja sundkasutusse võtmise kohustuse kohaldamisega. Kodanikukohustust täitvale isikule
tekkinud kulud hüvitatakse eelnõu § 154 kohaselt õiglase hüvitise maksmisega (vt eelnõu § 154
selgitus), seetõttu on ka oluline, et kodanikukohustuse panemine oleks fikseeritud ja
vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (lõige 6).
22.05.2025
273
§ 110. Kodanikukohustuse täitmisest vabastamine
Paragrahv 110 sätestab kodanikukohustusest vabastamise alused.
Kodanikukohustust ei või rakendada välismaalase suhtes, kes rahvusvahelise lepingu või
rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide alusel on vabastatud töökohustusest.
Välismaalane on välismaalaste seaduse kohaselt isik, kes ei ole Eesti kodanik. Nii võivad olla
kodanikukohustuse täitmisest vabastatud nt teise riigi diplomaadid, ajutiselt Eestis viibivad
Eesti mitteresidendid.
Kodanikukohustust ei või panna alla 18-aastasele isikule ehk alaealisele. Alaealised on
haavatav elanike grupp, kuivõrd nende võime erisuguste ülesannete täitmiseks, kriisiolukorra
ajal hakkamasaamiseks ei ole võrdväärne täiskasvanu omaga. Tulenevalt isikute haavatavusest
ja täiendavast kaitsevajadusest on välistatud kohustuse panemine ka puuduva töövõimega
isikule. Eelnõuga ei välistata osalise töövõimega isikute suhtes kodanikukohustuse
rakendamist, kuivõrd isiku terviseseisund ning sellest tulenevad tegutsemise ja osalemise
piirangud ei pruugi välistada kohustuse täitmist. Kohustuse panemisel tuleb haldusorganil
hinnata, kas isik on võimeline kohustust täitma või mitte.
Kodanikukohustust ei või perekonnaelu ja alaealiste kaitse eesmärgil rakendada isiku suhtes,
kellel on õigus emapuhkusele, alla 14-aastast last kasvatavale isikule või hooldajale, kes osaleb
lapse kasvatamises või hooldamises, ja puudega isiku hooldajale hoolduskohustuse täitmise
ajal. LasteKSi § 22 lõike 1 kohaselt on last kasvatav isik lapsevanem või last tegelikult kasvatav
isik. Lapsi hooldavad enamasti kas vanemad, eestkostjad või hoolduspere vanemad. Siiski on
võimalik, et last hooldab ja kasvatab kas lühemalt või pikemat aega muu isik. Vanusepiiri 14
eluaastat sätestamine on kooskõlas isiku vastutusvõime tekkimise eaga. Samuti on see
kooskõlas julgeolekupoliitika aluste punktiga 4.1, mille kohaselt vajavad Eesti riigi ja rahva
säilimise seisukohast erilist tähelepanu lapsed ja nende kaitse. Muu hulgas tuleb tagada
kriisiajal laste turvalisus. Lapse esmane turvalisuse tagaja on tema vanem. Eelnõu keelab
kodanikukohustust rakendada alla 14-aastase lapse ühele vanematest või last tegelikult
kasvatavale isikule või hooldajale, mistõttu ei saa vabastust nõuda isik, kes ei osale lapse
kasvatamises või hooldamises.
Samuti on kohustusest vabastatud Eestis ajutiselt viibiv välismaalane, kelle püsielukoht ei ole
Eesti (turist, ärireisija, laeva või õhusõiduki meeskonna liige vms). Lisaks ei panda kohustust
sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale kaitseväelasele ja kriisiülesandega ameti- või töökohal
olevale isikule, kui kodanikukohustuse täitmine takistab kriisiülesande täitmist.
Kodanikukohustusest vabastatud isik võib vabatahtlikult osaleda kodanikukohustuse raames
tehtava töö tegemisel.
§ 111. Kodanikukohustust täitva isiku õigused
Paragrahv 111 annab kodanikukohustust täitavale isikule töösuhte säilimiseks kaitsetagatise
ning paneb riigile kohustuse isiku hukkumise või surma korral tagada isiku inimväärikas
viimsele teekonnale saatmine.
22.05.2025
274
Lõige 1 sätestab keelu lõpetada kodanikukohustust täitva isikuga tööleping või teenistussuhe
põhjusel, et isik täidab nimetatud kohustust ega tee samal ajal tööd tööandja kasuks. Säte ei
piira töövõtja õigust teha tööandjale ettepanek töösuhe lõpetada.
Lõike 2 kohaselt, kui isikul on näiteks saab vigastada või on haigestunud kodanikukohustust
täites, on tal õigus saada õiglast hüvitist (seda reguleerib eelnõu § 154).
Lõikega 3 pannakse kohustatud isikule kohustuseks viivitamata teavitada teda kohustanud
isikut asjaoludest, mis võivad takistada kodanikukohustuse täitmist.
Lõige 4 annab õiguse, et kohustuse täitmisel hukkumise või saadud vigastuse või haigestumise
tagajärjel saabunud surma korral korraldab riik isiku matused või katab isiku matuse
korraldamise kulud. Kaetakse surnu transportimise, tuhastamise või matmise ja leinatalituse
kulud (sarnaselt HOSi § 44 lõikega 3 ning ATSi § 49 lõikega 4).
§ 112. Kodanikukohustuse täitmise lõppemine
Paragrahvis 112 sätestatakse kodanikukohustuse lõppemise alused. Eelnõu kohaselt lõpeb
kodanikukohustuse täitmine eelkõige kriisiolukorra lõppemisega, aga ka selle täitmiseks
määratud tähtaja möödumisel, olenemata sellest, kas töö iseenesest sai tehtud või mitte. Kui ei
ole määratud kohustuse täitmise tähtaega, siis piiritleb tähtaja eelnõu § 109 lõikes 3 ettenähtud
48-tunnine ajaline piirang. 48-tunnine piirang on ühekordselt rakendatava, mitte kogu
kriisiolukorra vältel. Sätte eesmärk on ühelt poolt anda isikule kindlus ja selgus, kui kaua ta
võib olla hõivatud, ning teiselt poolt anda tööandjatele teavet töötajate hõivatuse kohta
põhitöövälise tegevusega. Kodanikukohustuse täitmine lõpeb ka kohustuse panija või tema
volitatud isiku otsusega. Otsus võidakse isikule teatavaks teha suuliselt või kirjalikult, lähtudes
kriisiolukorra ajal haldusakti vormistamise nõuetest. Kohustuse panija peab tagama, et isik
enam kohustust ei täidaks, kui selle täitmine ei ole enam vajalik või ülesanne on täidetud.
Isiku surma korral loetakse kodanikukohustus lõppenuks, kuivõrd see on lahutamatult seotud
isikuga, kellele kohustus pandi.
4. jagu
Asja sundkasutus ja asja sundvõõrandamine
§ 113. Asja sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine
Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise regulatsioon on suures osas sama, mis on
sätestatud RiKSi 5. peatüki 3. jaos ja HOSi §-des 27–29. Seetõttu näeb eelnõu ette, et
eraomandit võib piirata riigikaitselise kriisiolukorra ajal (RiKSi mõistes kõrgendatud
kaitsevalmidus, mobilisatsioon, demobilisatsioon, sõjaseisukord), rahvusvaheliste kohustuste
täitmisel ning eriolukorras.
Eelnõuga antakse asja sundkasutuse ja sundvõõrandamise õigus lisaks Kaitseväele, Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskusele (edaspidi RKIK) ja Vabariigi Valitsuse volitatud
valitsusasutusele ka Päästeametile. Lisaks laiendatakse RiKSis esitatud sundkasutuse ja
sundvõõrandamise eesmärki – RiKSi kohaselt on kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal asjade sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine
lubatud juhul, kui see on vältimatult vajalik kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või
22.05.2025
275
demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks, sealhulgas
riigikaitseülesande täitmise toetamiseks, lisaõppekogunemise korraldamiseks ning ka
rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks. Eelnõuga laiendatakse nimetatud eesmärki ka
ulatusliku evakuatsiooni ja varjumise läbiviimisele, mistõttu ongi vaja anda õigus asjade
sundkasutuseks ja sundvõõrandamiseks Päästeametile.
Kuna nii kehtivas õiguses kui ka käesolevas eelnõus on asja sundkasutuse ja sundvõõrandamise
õigus mitmel asutusel, siis on vajalik prioriteetide seadmine, eelnev planeerimine ning
asutustevaheline tihe koostöö. Oluline on eelnevad võimalikud ressursi topelt broneerimised ja
nendega oma plaanides arvestamised läbi rääkida teiste osalistega, nt Kaitseväel ja
Päästeametil. See eeldab, et asutused on välja selgitanud oma sundkoormiste vajadused ning
need omavahel läbi rääkinud. Eelnevaks broneerimiseks saab kasutada tsiviiltoetuste registrit.
Kui kriisi ajal pretendeerivad mitu asutust samale ressursile, siis tuleb konfliktid lahendada
regioonis kohapeal, konsensusele mittejõudmisel asutuste juhtide vahel, vajaduse korral
ministrite vahel ning Vabariigi Valitsuses. Oluline on nimetada ka eelnõu § 20 lõikes 10
sätestatud põhimõtet, et võimaluse korral tuleb arvestada esmajärjekorras riigikaitseliseks
kriisiolukorraks valmistumiseks ja selle lahendamiseks vajalike ülesannete täitmiseks
vajaminevat ressurssi. See tähendab sundkoormiste vaatest seda, et kui on nii riigikaitseline
kriisiolukord ja samal aja ka metsatulekahjud ning nii Kaitsevägi kui ka Päästeamet vajab oma
vastutusel oleva olukorra lahendamiseks sama ressurssi (nt eritehnikat), siis eelis on selles osas
Kaitseväel, kes peab tagama riigi sõjalise kaitsmise. Ka riigikaitselise kriisiolukorra
lahendamisel võib ette tulla asutuste vajadust sama ressursi järele – näiteks võib Kaitsevägi
vajada transpordivahendeid, et sõdureid rindele transportida, ning Päästeamet samu
transpordivahendeid, et elanikke rindejoonelt evakueerida. Siin tuleb leida parimad lahendused
vastavalt konkreetsele olukorrale kohapeal kohapealsete juhtide vahel.
Lõikes 1 on Vabariigi Valitsusele jäetud paindlik võimalus anda valitsusasutusele volitus
omandiõiguse riiveks. Näiteks kui valitsusasutusele on pandud kriisiülesanded, võib sellega
sagedasti kaasneda ka vajadus, et sama asutus saaks ka asja sundkasutamise kohustust määrata.
Oluline on, kas asja on vaja kasutusse võtta või võõrandada kriisiülesannete täitmiseks või
korrakaitsefunktsiooni täitmiseks. Avalikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks või
korrarikkumise kõrvaldamiseks saab korrakaitseorgan rakendada alati KorSis sätestatud
samasisulisi meetmeid. Just seetõttu, et korrakaitseorganitel on KorSist lähtuv volitus kõigis
kriisiolukordades, on nimetatud meetme kohaldamise volitus antud RKIKile ja Kaitseväele, kes
üldjuhul ei ole korrakaitseorganid ning kellel puuduvad riikliku järelevalve meetmete
rakendamise volitused. Päästeametil on kehtivas päästeseaduses (PäästeSi § 20) õigus väga
kitsalt võtta sundkasutusse üksnes vett, liiva, kruusa ning muid üksnes päästetööks või
demineerimistööks vajalikke aineid, materjale, seadmeid ja abivahendeid, kui see on vältimatult
vajalik päästetööks või demineerimistööks ning muud võimalused asja sundkasutamiseks
puuduvad või oleksid ebamõistlikult koormavad. Eelnõu kohaselt on Päästeamet ulatuslikku
evakuatsiooni ja varjumist korraldav asutus ning seetõttu on vajalik Päästeameti õigusi
märgatavalt suurendada. Kriisiolukorra ajal ei tegele Päästeamet ainult päästetöödega, vaid ka
elanike turvalisuse tagamisega, ning sundkasutusse võib olla vaja võtta autosid, hooneid vms.
Välistatud on asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise volituse andmine kohaliku
omavalitsuse üksustele ja teistele haldusekandjatele. Ka KorSis kehtib põhimõte, mille järgi
võivad omavalitsusüksused ja muud haldusekandjad kasutada selliseid meetmeid, mis riivavad
isikute õigusi ja vabadusi pigem vähe ja leebelt. Lisaks kaasneb asja sundkasutusse võtmise ja
sundvõõrandamisega vahetu sunni kohaldamise õigus. Tuumikülesandeid, milleks on ka riigi
jõumonopoli õigus rakendada riigi nimel jõudu teise isiku vastu, ei ole lubatud delegeerida
22.05.2025
276
valitsusasutustest väljapoole, sest tulenevalt riigi jõumonopolist erinevad riigivõimu organi
volitused igamehe hädakaitseõigusest nii eelduste kui ka jõukasutuse lubatava ulatuse poolest.
Asja sundkasutus on lubatud üldjuhul üksnes riigikaitselise kriisiolukorra ajal ning eriolukorras.
Erandjuht on toodud lõikes 4, mis lubab Vabariigi Valitsusel otsusel ka enne nimetatud kordi
asju sundkasutada ja sundvõõrandada.
Samuti nähakse eelnõuga ette asja sundkasutus olukorras, kus see on vajalik rahvusvahelise
sõjalise koostöö raames Eesti võetud kohustuste täitmiseks. Arvestades tänapäeva olukordade
tekkimise ja sündmuste eskaleerumise kiirust, peab Eestil ja liitlastel olema võimalus ka kiirelt
reageerida. Näiteks võivad liitlaste relvajõud Eestisse saabuda enne kriisiolukorra kehtestamist,
mistõttu ei pruugi olemasolevatel Kaitseväe objektidel olla saabuvate vägede paigutamiseks
piisavalt ruumi või on julgeolekukaalutlustel kavandatud paiknemine piirkondades, kus ei ole
majutamiseks sobivaid Kaitseväe objekte. Eeltoodust lähtudes võib tekkida vajadus hõivata
täiendavaid maa-alasid, et liitlasi majutada ja nende varustust ladustada. Nimetatud piirang on
põhjendatud ja vajalik põhiseadusest tulenevalt, kuna nii ulatuslik omandi põhiõiguse piirang
eelnõus ettenähtud kujul ei oleks tavaolukorras lubatav. Eelnõu kohaselt täidetakse püsivaid
kriisiülesandeid üksnes kriisiolukorra ajal, mistõttu on ka selle toetamine võimalik üksnes
viidatud ajal. Näiteks võib toiduvaru laialijagamiseks olla vaja võtta sundkasutusse isikutele
kuuluvaid transpordivahendeid. Lisaõppekogunemise võib lühikeseks ajaks kokku kutsuda nii
pärast kriisiolukorra kehtestamist kui ka enne seda, näiteks olukorras, kus on vaja võimalikule
agressorile jõudu näidata (ingl show of force). Lisaõppekogunemisi võib näiteks reservis
olevatele isikutele korraldada ka vajaduse korral rahuajal mobilisatsioonivalmiduse kontrolliks,
ka siis võib asju sundkasutusse võtta või võõrandada, kuid kehtestatud peab olema
kriisiolukord.
Teatud juhtudel on asja sundkasutusse võtmisel juba teada, et asi kasutamise käigus hävineb
või ei saa asja pärast kasutamist muul objektiivsel põhjusel isikule tagastada. Sellisel juhul võib
asja sundvõõrandada (lõige 2). Sellised asjad, mida ei ole võimalik tagastada, on äratarvitatavad
asjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkavad olemast, näiteks kütus, toit, vedelikud jne.
Teatud juhtudel on asja kasutusele võtmisel juba teada, et see tõenäoliselt hävineb. Näiteks
võetakse isikult kasutusele sõiduk, mida kasutatakse kaitsekilbina rahutuste mahasurumise ajal,
kui märatsejad ründavad korrakaitseametnikke põlevate esemetega. Haldusorgan peab enne
asja sundkasutusse võtmist hindama, kas asi on võimalik isikule tagastada või mitte. Kui
hinnangu järgi tõenäosus asja tagastamiseks puudub või on vähene, siis võib haldusorgan asja
kohe võõrandada. Tegemist on haldusorgani kaalutlusotsusega.
Sundkasutusse võetud asi võetakse valitsusasutuse kasutusse, kuna asja sundkasutuse eesmärk
on riigi haldusülesande täitmisele kaasaaitamine. Niisamuti sundvõõrandatakse asi riigi
omandisse. Sundvõõrandatavate asjade ring – riigikaitseks vajalikud asjad, mida riik võib
erikordade ajal vajada, on näiteks kütus, betoonelementide tootmiseks vajalik tooraine (näiteks
liiv, kruus). Asjadeks, mille suhtes võib tekkida sundkasutuse vajadus, on lisaks kinnisasjadele
näiteks transpordivahendid, generaatorid, spetsialiseeritud masinad kaevetöödeks,
tõsteseadmed, spetsiifilised tööstusliinid.
Lõige 3. Oluline on märkida, et kui asi sundkasutamise kõigus hävineb või kahjustub, siis
loetakse, et see oli sundvõõrandatud alates sellest hetkest, kui see hävis või kahjustus – sellel
on tähtsus õiglase hüvitamise maksmisel.
22.05.2025
277
Võib esineda olukordi, kus Päästeametil, Kaitseväel või RKIKil tekib edasilükkamatu vajadus
asju sundvõõrandada või sundkasutusse võtta juba enne riigikaitselise kriisiolukorra või
eriolukorra kehtestamist. Tegemist on olukordadega, mille käigus võib olla oht realiseerunud
ning ohu suurenemise vältimiseks on vaja kiiresti rakendada piiravaid meetmeid, kuid Vabariigi
Valitsus ei ole kriisiolukorda veel kehtestanud. Eelkõige võib asjade sundkasutusse võtmise ja
sundvõõrandamise vajadus tekkida lisaõppekogunemise korraldamise käigus või Eesti riigi
kaitsmise eesmärgil Eestis viibivate välisriigi relvajõudude tegevuse toetamisel, kui reageerima
peab kiirelt. Kuna asju soovitakse võtta sundkasutusse või sundvõõrandada enne kriisiolukorra
otsust, siis on eelnõu järgi meetme rakendamise volitus antud kõrgeimale täidesaatva
riigivõimu tasandile ehk Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsus võib otsustada asjade
sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise üle enne kriisiolukorra otsust, kui see on
vältimatult vajalik lisaõppekogunemise korraldamiseks, ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks,
varjumiseks või rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks (lõige 4).
Kui asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise otsustele ei järgne (riigikaitselise)
kriisiolukorra või eriolukorra kehtestamist, siis hüvitatakse tekkinud kahjud isikutele 11.
peatükis ettenähtud korras (lõige 5). Sarnaselt RiKSiga ja HOSi § 29 lõikega 4 makstakse
isikule õiglast hüvitist.
Lisaks võib kohustada toimetama sundkasutusse võetud või sundvõõrandatud asja
kindlaksmääratud kohta, kui muud vähem koormavad võimalused asja kohaletoimetamiseks
puuduvad. Oluline on ka markeerida, et kohaletoimetamine ei tohi seada isikuid ohtu (nt asjade
rindele toimetamine vms) (lõige 6).
Alates asja sundkasutusse võtmise haldusakti kehtima hakkamisest kuni selle kehtivuse
lõppemiseni on isikul keelatud asja võõrandada või asjaõigusega koormata (lõige 7). Sama
kehtib ka asja sundvõõrandamise haldusakti puhul. Nimetatud keelde rikkuvad tehingud on
tühised. Iga isiku kohustused asja sundkasutusse võtmisel või sundvõõrandamisel määratakse
täpsemalt kindlaks haldusaktiga. Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus isik pärast haldusakti
kättesaamist võõrandab asja ning toimetab selle uue omaniku kätte. Keeld asja võõrandada ei
kehti ajal, kui asja kohta on tehtud üksnes eelotsus.
Asja sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel võib kasutada vahetut sundi eelnõus
sätestatud alustel ja korras (lõige 9). Vahetu sunni kui haldussunnimeetme kohaldamise õigus
on vajalik, et lõpetada kiiresti isiku õigusvastane käitumine ja hoida ära kahjulikud tagajärjed,
mis võivad kaasneda meetme rakendamise viivitusega.
§ 114. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise piirangud
Paragrahv 114 sätestab, milliseid asju ja milliste tingimuste esinemise korral ei võeta
sundkasutusse ega sundvõõrandata (lõige 1), erandid on suures osas samad mis kehtivas RiKSi
§ 822 lõikes 1, lisandunud on loomale vajalik toit.
Esiteks ei võeta sundkasutusse ega sundvõõrandata isiku vara, mis on mõeldud tema
toimetuleku tagamiseks. Selline vara on näiteks seitsmeks päevaks vajalikud toiduained temale
ja tema lähedastele (pereliikmed, leibkond, koos elavad isikud), sh tema loomale vajalik sööt
ning eluruumi kütmiseks üheks kütteperioodiks vajaminev kütus.
22.05.2025
278
Teiseks ei võeta sundkasutusse ega sundvõõrandata asja, mis on vältimatult vajalik teise isiku
või asutuse kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas elutähtsa teenuse osutamiseks vältimatult
vajalikud asjad.
Kolmandaks ei võeta sundkasutusse ega sundvõõrandata usulise ühenduse usulise talituse ja
teenistuse korraldamiseks vajalikku vallasasja.
Neljandaks ei võeta sundkasutusse ega sundvõõrandata välisriigi esindusele või selles töötavale
välisriigi kodanikule kuuluvat asja. VäSSi § 5 lõike 2 kohaselt on välisesindus kas
diplomaatiline esindus, konsulaarasutus või erimissioon. Välisriigi esindus hõlmab kõiki neid
mõisteid. Säte ise tuleneb rahvusvahelisest õigusest. Konsulaarsuhete Viini konventsiooni
artikli 31 lõike 4 kohaselt on konsulaarvaldused, nende sisustus ja muu vara ning sõidukid
puutumatud riigikaitse ja ühiskondliku kasu eesmärgil sundvõõrandamise suhtes. Sama
konventsiooni artikkel 52 vabastab konsulaarasutuse töötaja ka sundvõõrandamisega seotud või
muudest sellesarnastest kohustustest. Diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artikli 22
lõike 3 kohaselt on esinduse valdused, sisustus ja muu vara ning esinduse sõidukid puutumatud
läbiotsimise, sundvõõrandamise, arestimise ja täitemenetluse suhtes. Sama konventsiooni
artikkel 35 vabastab diplomaatilise esindaja ka sundvõõrandamisest ja muudest samalaadsetest
kohustustest.
Viiendaks ei võeta sundkasutusse ega sundvõõrandata asju, mida rahvusvaheliste kokkulepete
või rahvusvahelise õiguse normide alusel ei sundvõõrandata ega võeta sundkasutusse. Näiteks
on Eesti Vabariik ühinenud NATO ning selle liikmesriikide esindajate ja rahvusvahelise
personali staatuse kokkuleppega, mille artikli 6 kohaselt on organisatsiooni valdused
puutumatud ega kuulu läbiotsimisele, rekvireerimisele, konfiskeerimisele, sundvõõrandamisele
ning on kaitstud muul moel sekkumise eest, olenemata sellest, kus ja kelle valduses vara asub.
Samalaadsed piirangud võivad tuleneda ka muude rahvusvaheliste organisatsioonide
liikmesusest, näiteks on Eesti ka ÜRO, Euroopa Liidu, Euroopa Nõukogu, OECD ja veel mitme
muu rahvusvahelise organisatsiooni liige. Samuti võivad puutumatuse klauslid tuleneda muud
laadi rahvusvahelistest kokkulepetest, millega Eesti Vabariik on ühinenud. Samalaadne piirang
sisaldub ka RikSis.
Lõikes 2 on sätestatud piirangud, millal võib sundvõõrandada ja sundkasutada kultuuriväärtusi
ja isikute eluruumi. Sätted on samad mis RiKSis.
Kultuuriväärtusega asja või arhivaali võib sundkasutusse võtta või sundvõõrandada vaid juhul,
kui muul viisil ei ole võimalik kriisiolukorda lahendada, ning võimaluse korral välditakse
kultuuriväärtuse või arhivaali hävimist või kahjustamist. Kultuuriväärtuse mõiste sätestab
kehtivas õiguses muinsuskaitseseadus, muinsuskaitse alla võidakse võtta kultuuriväärtusega
asi. Kehtivas õiguses sätestab kultuuriväärtuse mõiste samuti kultuuriväärtuste väljaveo,
ekspordi ja sisseveo seaduse § 2. Muuseumiseaduse § 2 lõige 2 seob museaali samuti
kultuuriväärtuse mõistega. Eelnõusse on jäetud ka arhiiviseaduse § 2 lõikest 2 tuleneva
arhivaali välistus.
Sundkasutusse võtta ja sundvõõrandada võib isiku kasutuses oleva eluruumi juhul, kui talle on
tagatud asenduseluruum. Soome hädaolukorraks valmisoleku seaduse (valmiuslaki)102 kohaselt
võidakse eluruumi omanikku kohustada andma teada oma valdusest (§ 52), sealhulgas
eluruumist, kus on rohkem kui üks ruum leibkonna liikme kohta (§ 53), ning eluruume võidakse
102 Kättesaadav: https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2011/20111552#L17P121.
22.05.2025
279
kohustada andma üürile isikutele, kelle vajadus on suurim, vahendades seejuures üürilepingut
omaniku ja üürniku vahel. Kui pooled ei jõua üürilepingu tingimustes kokkuleppele, määrab
need ametiasutus. Üürisumma määratakse kindlaks mõistliku kohaliku hinnataseme järgi
(§ 54). Samuti on valmiuslaki kohaselt iga maa, veeala, hoone, ruumi või laoala omanik või
valdaja kohustatud andma kaitseväele või kaitseministeeriumile üle oma valduse. Eluruumi,
mida kasutatakse püsivalt elamiseks, võidakse kohustada üle andma üksnes juhul, kui esinevad
iseäranis kaalukad sõjalised põhjused (§ 113). Seejuures on kaitseväel õigus nimetatud esemete
ümberkujundamiseks ehitada neile ladusid, kindlustusrajatisi, teid ja muud riigikaitseks
vajalikku. Saksa sundkoormiste seaduse (Bundesleistungsgesetz)103 § 3 lõike 4 kohaselt
võidakse riigikaitseks sundkasutusse võtta ka eluruum, kuid seda üksnes juhul, kui isikule on
tagatud asendusmajutus. Seega ei ole põhjendatud eluruumide täielik välistamine
sundkasutusse võtmisest, kuid see peaks olema viimane abinõu.
Esmajoones tuleks kriisiolukorra lahendamiseks kasutusele võtta kõikvõimalikke selleks
sobivaid mitteeluruume. Ka nt sõjalise konflikti olukorras tuleb tagada tagala toimetulek ja
toetus sõjategevusele ning kodutute tekkimine asja sundkasutuse tõttu seda ei soodustaks.
Seetõttu on eluruumi sundkasutus võimalik, kuid sel juhul peab riik isikule tagama
asenduseluruumi. Muu hulgas on asenduseluruumi leidmine võimalik näiteks sel teel, et
võetakse sundkasutusse mõni teine eluruum, milles keegi sees ei ela. Esmajoones tuleb
eluruumi sundkasutus kõne alla juhul, kui muu sobiv ruum tulenevalt olukorrast puudub.
Eeltoodust lähtudes ei ole lõplikult välistatud eelloetletud asjade kasutusse võtmine või
sundvõõrandamine (lõige 3). Näiteks kui elutähtsa teenuse osutamine on tagatud muude
vahenditega või kui asja ei kasutata (näiteks ettevõtja on tegevuse suure riski tõttu lõpetanud)
ning asja on riigikaitselise kriisiolukorra ajal vaja sõjalise kaitsevõime säilitamiseks, võib selle
sundkasutusse võtta või sundvõõrandada. Täielikult on välistatud üksnes välisriigi esindusele
ja neis töötavatele välisriigi kodanikele kuuluvad asjad ning asjad, mida rahvusvaheliste
kokkulepete või rahvusvahelise õiguse normide alusel ei sundvõõrandata ega võeta
sundkasutusse, ning ka isikule vajalik tema toimetulekuks (punkt 1).
Lisaks on oluline rõhutada, et asjade sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel tuleb HMSi
järgi kaaluda kohustusega kaasnevaid mõjusid, sealhulgas kas on tagatud vara omaniku või
valdaja majanduslik toimetulek, kuidas need mõjutavad teiste riigikaitseülesannete täitmist jne.
Näiteks olenemata sellest, et eelnõuga ei ole välistatud põllutööks kasutatavate
transpordivahendite kasutusele võtmine põllumajandustoodete tootmisega tegelevatelt
isikutelt, on mõju põllumajandusele üks tegur, mida tuleb asjade sundkasutusse võtmisel või
sundvõõrandamisel või selle ettevalmistamisel kaaluda.
§ 115. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise eelotsus
Paragrahviga 115 sätestatakse võimalus asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise
määramiseks eelotsusega igal ajal.
Eelotsusega võib määrata kindlaks isikutele kuuluvad asjad, mis võivad olla vajalikud
kriisiolukorra lahendamiseks.
103 Bundesleistungsgesetz (BLG) § 3 Abs 4: Wohnräume, die für den unentbehrlichen Wohnbedarf des Besitzers
und der zu seinem Hausstand gehörenden Personen erforderlich sind, dürfen nur angefordert werden, wenn
ausreichende anderweitige Unterbringung gesichert ist.
22.05.2025
280
Praegu on eelotsusega määratud kindlaks eelkõige sõjaliseks kaitseks vajalikud erasektori
vahendid (tsiviilressurss). Niisugusteks vahenditeks võivad olla näiteks transpordivahendid,
generaatorid, spetsialiseeritud masinad kaevetöödeks, tõsteseadmed, spetsiifilised tööstusliinid
vms.
Kuna eelotsused on vajalikud eelkõige sõjalise kaitse ja elanikkonna turvalisuse tagamiseks,
antakse eelnõuga eelotsuse tegemise õigus lisaks RKIKile ka Päästeametile ja Kaitseväele, kes
peavad tagama eelotsuste tegemise ka teistele asutustele, keda Vabariigi Valitsus volitab asju
sundkoormama ja sundvõõrandama.
Eelotsuse võib teha igal ajal. Eelotsusega määratakse enne asja sundkasutusse võtmise või
sundvõõrandamise kohustuse panemist kindlaks isikutele kuuluvad asjad, mida riik võib vajada
kriisiolukorra ajal. Eelotsuses nimetatud asja kohta tehakse kanne tsiviiltoetuse registrisse
(edaspidi TTR). Eelotsusega toimubki eelkõige valmistumine kriisiolukorraks. Eelotsuse
ettenägemine asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise kohustuse panemiseks juba
enne kriisiolukorda on vajalik selleks, et riik oleks viidatud ajal paremini ette valmistatud ning
saaks tsiviilressursse kasutusele võtta võimalikult kiiresti, ilma et peaks hakkama neid alles
välja selgitama ning igal üksikjuhtumil haldusakti kehtestama. See võimaldab kriitilises
olukorras märgatavalt aega säästa. Samuti võimaldab see haldusakti adressaatidel paremini
valmistuda ning kriisiolukorra ajal kiiremini oma kohustusi täita. Samuti on sellisel juhul
võimalik pidada asja sundkasutuse või sundvõõrandamisega seotud õigusvaidlused ära tavaajal
ning mitte kulutada selleks aega kriisiolukorra ajal. Teoreetiliselt on ka sundkasutuse või
sundvõõrandamise puhul võimalik mitmeaastane kohtuvaidlus läbi mitme kohtuastme,
sealhulgas haldusakti täitmise peatamine kohtu poolt, mistõttu on iseäranis juhul, kui sellist
õigusvaidlust võib prognoosida, mõttekas see protsess läbi teha juba enne kriisiolukorda.
Teisalt säilib alati võimalus määrata kohustusi ka kriisiolukorra ajal. Näiteks võib olla
kriisiolukorra ajal vajalik teha ettevalmistusi isikutele kuuluvate asjade kasutusele võtmiseks ja
sundvõõrandamiseks, kui on tehtud prognoos, et olukord võib eskaleeruda, ning kuulutatakse
välja sõjaseisukord. Otsus, millises vahekorras ja mis ulatuses määrata asja sundkasutuse või
sundvõõrandamise kohustust eelotsusega juba enne kriisiolukorda ning mis mahus ja millistele
esemetele kriisiolukorra ajal, on pädevate haldusorganite planeerimisotsus.
Oma olemuselt on eelotsus samalaadne sundkoormise määramise haldusaktiga. Eelotsus on
samuti haldusakt, mis võib olla antud ka üldkorraldusena. Eelotsus on haldusakt (vt HMSi § 51
lõige 1), kui konkreetset isikut (eelotsuse adressaat) kohustatakse olema valmis midagi tegema
või mingit kohustust täitma (nt toimetama asi kindlaksmääratud kohta) või kui see on seotud
asjaga ning asja igakordne omanik või valdaja on kohustatud olema valmis asja sundkasutusse
andmiseks või asja sundvõõrandamiseks. Eelotsus on üldkorraldus (vt HMSi § 51 lõige 2), kui
sellega määratakse asja sundvõõrandamise või sundkasutusse võtmise kohustus üldiste tunnuste
alusel kindlaks määratud isikutele. Erinevalt haldusaktist on üldkorralduses adressaatide ring
määratud kindlaks üldise tunnuse alusel. Üldkorralduse tunnuseks võib HMSi järgi olla ka asja
avalik-õigusliku seisundi muutmine – haldusakt ei reguleeri isiku tegevust, vaid asja õiguslikku
seisundit. Näiteks määratakse haridusasutused sõjaseisukorra või muu välja kuulutatud erikorra
ajal evakuatsiooni korraldamisel kohaliku omavalitsuse hallatavateks objektideks.
Üldkorraldus peab vastama kõigile haldusakti tunnustele ja vorminõuetele, sealhulgas olema
põhjendatud ja sisaldama õiget vaidlustamisviidet. Üldkorraldusest on mõned erandid.
Üldkorralduse adressaate ei pea ära kuulama (vt HMSi § 40 lõike 3 punkt 6), kuid üldkorralduse
andmiseks võib olla vaja avatud menetlust (vt HMSi § 46 lõige 1). Kui üldkorraldus ei ole
vahetult tajutav, tuleks see avalikult teatavaks teha (vt HMSi § 31 lõike 1 punkt 2). Üldkorraldus
on vahetult tajutav, kui see on näiteks edastatud sidevahendi või meedia kaudu. Üldkorraldust
22.05.2025
281
saab vaidlustada 30 päeva jooksul selle rakendamisest isiku suhtes või isikule sellest tuleneva
kohustuse või piirangu tekkimisest.
Lõigetega 2 ja 3 säilitatakse RiKSis sätestatu.
Lõike 2 järgi võib eelotsuses kehtestada kõrvaltingimusi, mida on vaja asja sundkasutusse
võtmise või sundvõõrandamise kiireks ja paindlikuks täitmiseks. HMSi § 53 lõike 1 kohaselt
on kõrvaltingimus haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus või lisatingimus, samuti
haldusakti kehtivusaja piiramine kindlaksmääratud tähtpäevast või tulevikus aset leida võivast
sündmusest lähtudes või haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või
kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine. HMSi § 53 lõike 2 punkti 3 alusel võib
haldusorgan kehtestada kõrvaltingimuse, kui haldusakti andmine tuleb otsustada
kaalutlusõiguse alusel. Asja sundkasutusse võtmine või sundvõõrandamine toimub alati
kaalutlusõiguse alusel. Lõige 2 täpsustab, mis kõrvaltingimusi võib RKIK ja Päästeamet
kehtestada. Kõrvaltingimuste kehtestamise otsustab haldusorgan samuti kaalutlusõiguse alusel
ja üksnes nende asjade suhtes, kus peetakse vajalikuks adressaadi viivitamatut tegutsemist
teatud asjaolude ilmnemisel (nt meedia kaudu teate avaldamisel) ja eeldatakse, et adressaat on
sellisel juhul kohe valmis talle määratud kohustust täitma (sh on ta hoidnud vara korras, tal on
vajalike erioskustega spetsialist vms).
Lõikes 3 nimetatakse, mis andmed haldusaktis olema peavad. Eelotsuses nimetatakse
kohustuse adressaat, kohustusega seotud objekt, kohustuse liik ja sisu ning muud kohustuse
täitmisega seotud asjaolud. Tegemist ei ole lõpliku loeteluga. Kui eelotsusega seatakse näiteks
kõrvaltingimusi, peab eelotsusest nähtuma ka kõrvaltingimusega seonduv. Eelotsusel on HMSi
§ 52 lõike 1 punkti 2 kohaselt eelhaldusakti tähendus, mistõttu kohaldatakse tema suhtes
haldusakti sätteid. Eelotsus tuleb selle jõustumiseks asja omanikule ja valdajale teatavaks teha
pärast vastava otsuse tegemist (HMSi § 61 lõige 1).
Lõikes 4 on ette nähtud, et eelotsuse tegemise haldusmenetluses võib RKIK ja Päästeamet
lisaks HMSis sätestatud menetlustoimingute kohaldada järgmisi eelnõuga ettenähtud
menetlustoiminguid, mis aitavad kaasa vajalike asjaolude väljaselgitamisele ning tõendite
kogumisele (kattub RiKSi §-ga 826):
• isiku peatamine küsitlemiseks, kui on alust arvata, et isikul on haldusmenetluse
läbiviimiseks olulist teavet;
• isikusamasuse tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel või küsitlemise teel;
• vallasasja vaatlemine meeleliselt või tehnilise vahendi abil, sealhulgas uste avamine ja
muude takistuste kõrvaldamine;
• olukorra jäädvustamine pilti või heli salvestava seadmega;
• territooriumile, ehitisse või ruumi sisenemine, sealhulgas uste ja väravate avamine või
muude takistuste kõrvaldamine;
• territooriumi, ehitise või ruumi läbivaatamine, sealhulgas seal asuva vallasasja
läbivaatamine ning uste ja väravate avamine või muude takistuste kõrvaldamine.
Eelnõu § 119 lõikes 1 sätestatakse menetlustoimingud, mille tegemise õigus on pädeval
haldusorganil riigikaitselise kriisiolukorra ajal. Lõikes 4 täpsustatakse, et eelnõu § 119 lõike 1
punktides 1, 3–5, 8 ja 9 nimetatud menetlustoimingute tegemise õigus on ka tavaolukorra ajal
juhul, kui see on vältimatult vajalik ulatusliku evakuatsiooni, varjumise või
lisaõppekogunemise korraldamiseks või käesoleva seaduse § 135 lõike 1 punktides 1 ja 3
sätestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks. RKIK ja Päästeamet vajab
nimetatud menetlustoimingute tegemise õigust tavaolukorras selleks, et selgitada välja nt
22.05.2025
282
ettevõtjate suutlikkus. Tavaolukorras peatab RKIK ja Päästeamet isikuid küsitlemiseks, töötleb
andmeid eelnõu 9. peatükis sätestatu kohaselt, tuvastab isikusamasust, vaatleb vallasasju
meeleliselt või tehnilise seadme abil, jäädvustab olukorda pilti või heli salvestava seadmega.
Isiku peatamine küsitlemiseks on vajalik selleks, et veenduda asja sundkasutusse võtmise või
sundvõõrandamise eelotsuse ja selle kõrvaltingimuste vajalikkuses. Näiteks on vaja küsitleda
mõne sihtotstarbelise sõiduki juhti sõiduki kasutamise asjaolude väljaselgitamiseks ning selle
info põhjal on võimalik eelotsuses vajalikke kõrvaltingimusi seada.
Eelnõu 9. peatükis sätestatu kohaselt võib RKIK ja Päästeamet saada oma ülesannete täitmiseks
vajalikku teavet, sh isikuandmeid, et välja selgitada vajalikud ettevõtted ja nende
tootmisvõimsused või suutlikkus teenust osutada, et selle põhjal valmistada ette eelotsused, et
olukorra tekkides operatiivselt reageerida.
Isikusamasuse väljaselgitamise õigus on seotud asjaoluga, et isik, kelle suhtes koormava
haldusakti eelotsus tehakse, oleks õige isik või adressaat, kelle vara või teenust kasutusele
võetakse või kelle omandis või valduses vara on.
Vallasasjade vaatlemine tagab eelotsusega vajaliku vara kasutuselevõtmise asjakohasuse ning
võimaldab veenduda ja kontrollida, kas eeldused eelotsuse tegemiseks on täidetud või mitte.
Näiteks on vaja vaatluse või tehniliste seadmete teel kontrollida, kas konkreetsel masinal on
mingi spetsiifiline tehniline võime või mitte.
Olukorra jäädvustamine pilti või heli salvestava seadmega on oluline nii asja sundkasutusse
võtmise kui ka sundvõõrandamise seisukohalt, samuti toimingu jäädvustamise seisukohalt.
Näiteks jäädvustatakse toimingu tegemine või ütluste võtmine tõendite kogumise eesmärgil
piltide või videona. Tegemist on menetlustoiminguga, mida ei ole vajalik kasutada füüsilise
isiku suhtes nt tema isiku tuvastamiseks. Olukorra jäädvustamise all on mõeldud foto või video
tegemist konkreetsest asjast, selle asukohast ja omadustest (näiteks salvestatakse juriidilisele
isikule kuuluv ruum, hoone, laopind, muu territoorium ning seal asuv sundvõõrandatav asi, asja
seisukord, selle muud olulised tunnused).
Tavaolukorras lepib nt RKIK ettevõtjaga kokku, millal ja kuidas toimub territooriumi, ehitise,
ruumi või vallasasja vaatlemine. Vahetult enne kriisiolukorra kehtestamist võib tekkida vajadus
uste avamiseks ja takistuste kõrvaldamiseks. Näiteks on vaja kiirkorras ettevalmistavate
tegevustena ohu tõkestamiseks ja tõrjumiseks veenduda, kas karjäärist on võimalik killustikku
sundvõõrandada, ning selle käitlemiseks kasutada vastavaid masinaid ja seadmeid. Karjääri
käitaja ei pruugi olla kättesaadav või karjäär sellel hetkel ei opereeri. Sellises olukorras saab
ametiisik volituse avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, näiteks avada karjääri ees olevat
tõkkepuud.
Vahetult enne kriisiolukorda võidakse RKIKile või Päästeametile panna vältimatu ülesanne
võtta kasutusele mõni maa-ala näiteks selleks, et valmistada see ette parklaks,
kogumispunktiks, formeerimispunktiks või evakuatsioonikohaks. Selleks on vaja minna
kohapeale ja kontrollida, kas on vaja seada eelotsusega mingi konkreetne kõrvaltingimus,
näiteks kohustus vara teisaldada või laoruum tühjendada ja vara teise kohta toimetada.
Laopindade kasutuselevõtmiseks tuleb enne eelotsuse tegemist üle vaadata, kas laos on
piisavalt ruumi nt varustuse hoiustamiseks või on laoruum hõivatud kaubaga, mida selle liigist
ja omadustest tulenevalt ei ole võimalik mujale toimetada. Samuti võib olla vaja kontrollida,
22.05.2025
283
kas on olemas tingimused elanikkonna evakueerimiseks ja varjumiseks. Selles olukorras on
RKIKil ja Päästeametil õigus lattu siseneda, selleks vajalikke tõkkepuid ja uksi avada.
Samuti võib vahetult enne kriisiolukorda tekkida vältimatu vajadus veenduda sadamateenuse
suutlikkuses ning vajalik info välja selgitada. Olukorrad, mil riik peab asuma näiteks liitlasi
vastu võtma, võivad areneda väga kiiresti, nii et ettevalmistavate tegevustega tuleb alustada
kohe, enne kriisiolukorra kehtestamist. Liitlaste vastuvõtmiseks võib olla vaja kasutada
sadamas mingit teatud tüüpi kraanat. Sadama territooriumil on erinevad hooned ja
territooriumid, millel on erinevad operaatorid. Kui mõistlikke pingutusi tehes ei ole võimalik
sadamaoperaatorit või konkreetse territooriumi või hoone operaatorit piisavalt kiiresti kätte
saada, siis tuleb avada territooriumile minekut takistavad väravad, läbida vajaduse korral teiste
operaatorite hooned või territooriumid, veenduda vajaliku kraana olemasolus ja kui selgub, et
kraanat ei ole või see ei tööta, siis seada eelotsusega operaatorile kohustus taluda, et
territooriumile tuuakse vajalik kraana ja seda opereerib teine ettevõtja.
Kõiki nimetatud menetlustoiminguid tehes peab lähtuma HMSi põhimõtetest, sealhulgas
proportsionaalsuse põhimõttest (HMSi § 3 lõige 2, § 107 lõige 2). Iga menetlustoiming peab
olema seatud eesmärgi suhtes sobiv, vajalik ja proportsionaalne.
§ 116. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise menetlus
Paragrahvis 116 on sätestatud asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise
haldusmenetluse erandid, mis ei tulene eelnõus sätestatud haldusmenetluse eranditest ning mis
kohalduvad üksnes sundkasutuse ja sundvõõrandamise menetluses.
Asja sundkasutuse ja sundvõõrandamise sätete juures ei ole dubleerivalt reguleeritud neid
haldusmenetluse erandeid, mis on juba sätestatud eelnõu 8. peatükis, nt haldusakti
kättetoimetamise erandid.
Lõikes 1 on sätestatud andmed, mis asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise
haldusaktis peavad sisalduma. Nendeks on kohustuse adressaat, kohustusega seotud objekt,
kohustuse liik ja sisu, kohustuse täitmise aeg ja koht ning muud kohustuse täitmisega seotud
asjaolud. Tegemist ei ole lõpliku loeteluga. Haldusakt peab andma adressaadile selguse, mida,
millal, kus ja kuidas ta tegema peab. Kui eelotsuses on kehtestatud kõrvaltingimusi ning nende
rakendamise vajadus ei ole muutnud, siis sisaldab haldusakt eelotsuses sätestatud tingimusi.
Kuna eelotsuse tegemise ajaga võrreldes võivad kohustuse täitmise tingimused olla muutunud,
siis koos asja sundvõõrandamise või sundkasutusse võtmise otsusega tuleb reguleerida ka
eelotsuse muutmist, arvestades HMSi §-des 64‒68 sätestatud tingimusi ja korda. Eelnõuga
lisatavates sätetes ei ole sarnaselt kehtiva RiKSiga reguleeritud asja sundkasutusse võtmise või
sundvõõrandamise täitmise otsuses kõrvaltingimustega seonduvat. Kuna asja sundkasutusse
võtmine või sundvõõrandamine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, võib haldusorgan HMSi §
53 lõike 2 punkti 3 kohaselt kehtestada haldusaktis või üldkorralduses, millega otsustatakse asja
sundvõõrandamine või sundkasutusse võtmine, ka kõrvaltingimuse kohaldamise. Eelnõus ei ole
täpsustatud, mis kõrvaltingimusi võib haldusorgan kehtestada. Näiteks võib olla vajalik
kehtestada kõrvaltingimusena kohustuse tuua asi haldusorgani kindlaksmääratud asukohta.
Kõrvaltingimused võivad olla seotud ka asja hooldamise või säilitamisega ning teavitamisega.
Lõikes 2 on ette nähtud erand HMSi § 63 lõike 2 punktist 2, mille kohaselt haldusakt, millest
ei selgu selle adressaat, on tühine. Lõikes 2 on erandina ette nähtud võimalus, et kui asja
omanikku või valdajat ei õnnestu hoolimata mõistlikest pingutustest kindlaks teha, võidakse
22.05.2025
284
asja sundkasutust või sundvõõrandamist kohaldada asja suhtes ka ilma haldusakti adressaati
kindlaks tegemata. Sel juhul asi tagastatakse ning õiglane hüvitis makstakse välja isikule, kes
tõendab enda õigust asjale. Õigustatud isikuks on enamasti isik, kes asja õiguspäraselt valdab,
sealhulgas näiteks omanik, üürnik, liisinguvõtja jne. Kriisiolukorra ajal võib esineda juhte, kui
on vaja võtta kasutusele asi, mille valdajat või omanikku ei õnnestu kindlaks teha. Näiteks
juhul, kui on olemas küll liiklusvahend, kütus või muu asi, kuid selle omanik või valdaja on
sõjategevuse tagajärjel hukkunud, evakueerunud või ei õnnestu muul põhjusel valdaja või
omaniku isikut kindlaks teha, ei oleks võimalik asja kriisiolukorra ajal kasutusele võtta ilma
kõnealust erandit sätestamata. Sundvõõrandamine puudutab asja omanikku, sõltumata sellest,
kas omanik on nimeliselt kindlaks määratud või mitte, ning asja sundkasutusse võtmine
mõjutab asja omaniku kõrval ka otsest valdajat, sõltumata sellest, kas nad on nimeliselt kindlaks
tehtud või mitte. Asja tagastamine puudutab üksnes sundkasutusse võetud asja ning seega peab
isik tõendama, et on omanik (sh kaudne valdaja) või otsene valdaja. Seetõttu on sundkasutusse
võetud asja tagastamisel tõendamise esemeks õiguspärane valdus asja suhtes asja tagastamise
aja seisuga. Näiteks vallasasja omanikul, kes ei suuda tõendada oma omandiõigust vallasasjale,
vaid suudab tõendada kõigest (varasema) valduse vallasasjale, oleks ka õigus, et asi talle
tagastatakse, või saada õiglast hüvitist. Seetõttu saab järeldada, et lõige 2 ei nõua vallasasja
omanikult eranditult omandiõiguse tõendamist ja säte on AÕSi § 90 lõikega 1 kooskõlas (AÕSi
§ 90 lõike 1 järgi loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma valduse ajal asja
omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist).
Lõikes 3 on sätestatud, et asja sundkasutuse lõppemisel tagastatakse asi selle sundkasutusse
andnud isikule või muule õigustatud isikule. Nimetatud säte määrab kindlaks, et alati ei pruugi
isik, kes asja sundkasutusse andis, olla sama isik, kellel on õigus asi tagasi saada. Näiteks
võidakse asi võtta sundkasutusse kolmanda isiku valdusest, kuid tagastada tuleb selle
omanikule või muule isikule, kellel on õiguslik alus asja kasutada.
Lõikes 4 on sätestatud, et kui asi on muutunud kasutuskõlbmatuks, võib isik loobuda
tagastatava asja vastuvõtmisest. Nimetatud säte võimaldab isikul otsustada, kas ta soovib asja
tagasi oma valdusesse või mitte. Seejuures on asja kasutuskõlbmatuks muutumise korral isikul
õigus saada õiglast hüvitist, kui riik ei otsusta kasutuskõlbmatuks muutunud asja asendada
samaväärsega või ei esine muud õiglase hüvitise maksmist välistavad asjaolud.
Tagastatava asja vastuvõtmisest loobumine, asja üleandmine ja vastuvõtmine vormistatakse
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (kirjalikult paberil, e-kirjaga, SMSiga jne) (lõige
5). Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm tähendab, et asja üleandmise-vastuvõtmise akt ei
pea olema omakäeliselt allkirjastatud, kuid peab sisaldama nende isikute nimesid, kes
vastuvõtmis-üleandmistoimingu tegid (TsÜSi § 79). Seejuures on oluline fikseerida asja
nimetus, kogus ja muud olulised parameetrid, kuna nimetatud dokumendiga on asja valdajal
või omanikul võimalik hiljem tõendada asjaolusid, mis on vajalikud asja sundkasutuse või
sundvõõrandamisega seotud õiglase hüvitise maksmiseks või asja tagastamiseks. Eelnõuga ei
ole kindlaks määratud, millised andmed aktis peavad sisalduma. Pooled saavad üleantavast-
vastuvõetavast asjast ja olukorrast lähtudes otsustada, millised andmed akti kantakse.
Lõikes 6 on sätestatud, et asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise üle peetakse keskset
arvestust tsiviiltoetuse registris. Vt eelnõu § 132.
8. peatükk
Haldusmenetluse erandid
22.05.2025
285
§ 117. Tähtaja peatamine
Paragrahvis 117 antakse haldusorganile võimalus peatada seadusest tulenev menetluslik
tähtaeg, kui erakorralise või sõjaseisukorra tõttu ei ole võimalik menetlust etteantud tähtaja
jooksul läbi viia. Säte võimaldab kasutada asutustes olevat ressurssi kõige otstarbekamal viisil
– erakorraline ja sõjaseisukord on tõsine julgeolekuoht, kus terve riigi eksistents on ohus. Võib
eeldada, et palju personali on puudu või teadmata kadunud, asutused ei suuda täita oma kõiki
ülesandeid, põhipingutus on kriisiülesannete täitmisel ning kõik muud ülesanded ei ole
prioriteet. Kõik need ülesanded, mis ei ole seotud kriisiülesannete täitmisega ja mis ei ole
kiireloomulised, tuleb lükata edasi ja asutuse peab keskenduma erakorralise seisukorra ja
sõjaseisukorra lahendamisele. Tähtaja võib peatada kuni erakorralise või sõjaseisukorra lõpuni,
kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks pärast nimetatud olukordade lõpetamist.
Haldusmenetluse erandid on suures osas sama regulatsioon mis RiKSi §-des 825–8212.
§ 118. Isiku ja asutuse kohustused haldusmenetluse läbiviimisel
Paragrahvis 118 sätestatakse isiku ja asutuse kohustused haldusmenetluse läbiviimisel
riigikaitselise kriisiolukorra ajal, millega säilitatakse RiKSi regulatsioon. HMSis on
menetlusosalise või muu isiku talumiskohustus teatud haldusmenetluse toimingute suhtes
tuletatav haldusorgani volitusest see toiming sooritada (nt paikvaatlus või asitõendi vaatlus),
aga pole kohustust aktiivselt kaasa aidata. Kaasaaitamiskohustus (HMSi § 38 lõige 3) on ainult
menetlusosalisel ning temalgi niivõrd, kui haldusakti andmine, toimingu sooritamine või
halduslepingu sõlmimine on selle menetlusosalise huvides. Kui menetlus toimub riigikaitse
eesmärgil avalikes huvides, piirava meetme kohaldamiseks või meetmete täitmise üle
järelevalve tegemiseks, siis tuleb selgelt määrata ka menetlusosaliste ja menetlusse kaasatud
isikute kohustus aidata haldusmenetlusele kaasa. Eelkõige tähendab see nii menetlusosaliste
kui ka muude isikute kohustust esitada täielikku ja tõest teavet, andmeid ja tõendeid
haldusmenetluses tähtsust omava kohta, tagada tasuta või enda kulul juurdepääs tõendi
kogumiseks territooriumile, ehitisse, ruumi, kinnisasjale või vallasasjale, abistada
haldusorganit territooriumi, ehitise, ruumi või vallasasja läbivaatamisel, abistada haldusorganit
proovi või näidise võtmisel, mõõtmisel või isikule kuuluva looma kinnipidamisel ja
ohjeldamisel. Isikul on keelatud haldusorganit haldusmenetluse läbiviimisel takistada või
eksitada.
HMSi § 39 lõike 1 kohaselt võib haldusorgan võtta tunnistajalt ütlusi ja eksperdilt arvamuse
üksnes tunnistaja või eksperdi nõusolekul. HMSi § 39 lõigete 4–6 järgi on haldusorgan või isik,
kelle taotlusel tunnistaja või ekspert kaasati, kohustatud maksma tunnistajale ja eksperdile tasu
nende ülesannete täitmise eest ning sõidu-, korteri- ja päevaraha. Seevastu riigikaitse eesmärgil
läbiviidavas haldusmenetluses on tunnistaja kohustatud andma ütlusi ja ekspert kohustatud
andma arvamuse üldjuhul tasuta ja hüvitist saamata. Täielike ja tõeste ütluste ning asjatundliku
ja põhjaliku arvamuse andmine tuleb tagada eelkõige haldussunni ja karistuslike meetmetega.
Samuti ei tulene HMSist isiku kohustust ilmuda istungile. HMSi § 45 kohaselt võib haldusorgan
arutada asja istungil, kui seda on vaja asja kiireks ja õigeks lahendamiseks. HMSi § 42 lõike 4
kohaselt võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata ja lõpetada haldusmenetluse, kui
haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitanud isik jääb
menetlustoimingule mõjuva põhjuseta ilmumata. HMSist ei nähtu, kuidas tagab haldusorgan
kutsutu ilmumise istungile siis, kui haldusorgan on menetluse algatanud avalikes huvides või
seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Eelnõus sätestatakse kutsega kutsutud isiku kohustus
22.05.2025
286
ilmuda istungile või muule menetlustoimingule. Selle kohustuse tagamiseks on võimalik
kasutada haldussundi või kohustust rikkunud isikut karistada.
§ 119. Haldusorgani volitused haldusmenetluse läbiviimisel
Paragrahvis 119 sätestatakse haldusorgani volitused haldusmenetluse läbiviimisel
riigikaitselise kriisiolukorra ajal, millega säilitatakse RiKSi regulatsioon. Isikul tuleb taluda
haldusorgani poolt nimetatud menetlustoimingute tegemist. Isiku haldusmenetluse
läbiviimisele kaasaaitamise kohustusest tuleneb isiku talumiskohustus ehk kohustus taluda
tema suhtes haldusorgani kohaldatavaid menetlustoiminguid. Eelnõu § 121 lõikes 1 loetletud
menetlustoimingud on sellised menetlustoimingud, mis sõltumata menetluse tulemusel antavast
haldusaktist, sõlmitavast halduslepingust või sooritatavast toimingust riivavad isiku põhiõigusi.
Sisu poolest on need sarnased riikliku järelevalve erimeetmetega (vt KorSi §-d 30–52), kuid
nende eesmärk ei ole iseseisvalt ohtu tõrjuda või rikkumist kõrvaldada, vaid üksnes selgitada
välja asja sisuliseks lahendamiseks olulised asjaolud või koguda tõendeid. Haldusorgani
volitused menetlustoimingute tegemiseks on sätestatud lõikes 1. Need täpsustavad ja
laiendavad haldusorgani volitusi haldusmenetluses ning haldusorganil on nimetatud
menetlustoimingute kõrval volitus teha kõiki haldusmenetluse seaduses või muus seaduses
sätestatud haldusmenetluse menetlustoiminguid. Selles osas, milles eelnõu §-s 119 nimetatud
menetlustoimingud langevad kokku mõne haldusmenetluse toimingu regulatsiooniga, on nende
menetlustoimingute volitused erinormiks (nt volitus isiku küsitlemiseks annab aluse nõuda
tunnistajalt ütluste andmist tema nõusolekust sõltumata, vrd HMSi § 39 lõige 1).
Lõikes 1 sätestatud menetlustoimingud annavad haldusorganile õigusliku aluse isiku
küsitlemise eesmärgil peatamiseks ja ametiruumi toimetamiseks, isikusamasuse tuvastamiseks,
vallasasja vaatluseks ja olukorra jäädvustamiseks, proovide ja näidiste võtmiseks, mõõtmiste ja
ekspertiisi tegemiseks ning vallasasja hoiule võtmiseks, valdusesse sisenemiseks ja selle
läbivaatuseks. Erinevalt riikliku järelevalve meetme kohaldamisest, mis eeldab konkreetsete
eelduste tuvastamist haldusmenetluses enne riikliku järelevalve meetme kohaldamise
otsustamist, võib nimetatud menetlustoiminguid kohaldada juhul, kui arvestades nii
haldusmenetluse üldpõhimõtteid kui ka käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud proportsionaalsuse
põhimõtet on vajalik saada asja sisuliseks lahendamiseks vajalikku teavet või tõendit.
Menetlustoimingute kohaldamine ei too kaasa sellega seotud haldusmenetluse lõppemist ega
asja sisulist lahendamist ning nende kohaldamise lubatavust saab vaidlustada ja hinnata ka selle
tulemusena antava haldusakti vaidlustamise käigus. Üksnes juhul, kui isik leiab, et nimetatud
menetlustoimingu kohaldamine eraldiseisvalt rikkus tema põhiõigusi ja -vabadusi, olenemata
asja sisulisest lahendist, saab ta vastava menetlustoimingu kohaldamist vaidlustada. Eelnõu §
119 lõikes 1 nimetatud menetlustoimingu kohaldamise vaidlustamine ega selle tühistamine ei
too automaatselt kaasa haldusmenetluses antud haldusakti, sõlmitud halduslepingu või
sooritatud toimingu kehtetust, vaid selle otsustab haldusorgan või -kohus eraldi (sh arvestades
HMSi §-s 58 sätestatut).
Sekkuva halduse valdkonnas ei ole haldusorgani menetlustoimingute volitused piisavalt täpselt
kindlaks määratud ja nende kasutamise tagamiseks puudub võimalus kohaldada sundi.
Soodustava haldusmenetluse seisukohalt on volitused üldiselt kindlaks määratud ning
menetlusosalise enda algatusel või tunnistaja ja eksperdi nõusolekul põhinevad
menetlustoimingud piisavad. Probleem kujuneb riivehalduse valdkonnas, kus riik sekkub omal
algatusel ning isiku isiklikud ja varalised huvid on sageli sellega konfliktis. Seetõttu on vaja
menetlustoimingu sooritamise õiguslik alus täpsemalt kindlaks määrata ning reguleerida selle
tagamiseks haldussunni kasutamise võimalused. Piirava meetme ning selle täitmise tagamiseks
22.05.2025
287
antava haldusakti, sooritatava toimingu või sõlmitava halduslepingu õiguspärasus on peale
menetlusosalise ka avalikes huvides. Seega peab haldusorganil olema võimalus selgitada välja
kõik piirava meetme või haldussunnivahendi kohaldamiseks või toimingu sooritamiseks
olulised asjaolud.
Selleks on haldusorganil avaliku võimu volitused nõuda näiteks menetlusosaliselt, muult isikult
või asutuselt seletuse andmist, andmete ja dokumentide esitamist või vastamist päringule
riiklikus registris või muus andmekogus. Sellele volitusele vastab menetlusosaliste ning muude
isikute ja asutuste kohustus anda andmeid ja tõendeid ning vastata päringutele. Nende suhtes
saab kohustuse täitmise tagamiseks kasutada haldussundi. Juurdepääsupiiranguga andmete
kogumine ning päringutele vastuste saamise tingimused ja kord on määratud muu hulgas
sellega, kes on haldusorgan (kas tal on juurdepääsõigus või -luba) ning millisel eesmärgil neid
päringuid tehakse ja andmeid kogutakse. Üldisteks eranditeks on kaitsja, pihi- ja arstisaladus,
mille kohta ei saa päringuid esitada ega andmeid koguda, kui andmesubjekt selleks eraldi
nõusolekut ei anna. Seda, milline on kõnesoleva sätte ja muu õigusnormi vahekord, tuleb
otsustada igal üksikjuhtumil eraldi.
Eelnõu § 128 annab haldusorganile õiguse saada oma ülesannete täitmiseks isikuandmeid,
sealhulgas selliseid andmeid nagu isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed,
terviseandmed, isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavad eriliiki isikuandmed,
isikuandmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või
filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine (vt eelnõu 9. peatükis antud
selgitusi teabe töötlemise kohta). Näiteks sõja ajal on suurem tõenäosus verekontaktiks või
vigastusteks ja seetõttu võib olla vajalik HIV-kandjate või teatud terviseseisundiga isikute (nt
hemofiiliahaigete) välistamine teatud üksusest. Sellise teabe saamiseks on vaja saada andmeid
riiklikust registrist.
Üks andmete kogumise viis on isiku küsitlemine (eelnõu § 119 lõike 1 punkt 1). Küsitlemine
on reguleeritud KorSi §-s 30 ning seisneb eelkõige inimese peatamises ja temale küsimuste
esitamises kohas, kus esineb ohukahtlus, oht või korrarikkumine. Küsitletaval on kohustus
vastata küsimustele ning tema liikumisvabadust on piiratud seoses kohustusega vastata esitatud
küsimustele (st ta ei või minna oma peatamiskohalt ära enne, kui korrakaitseorgan on peatamise
lõpetanud). Ka eelnõu § 118 punktis 1 on peetud silmas olukorda, kus on vaja haldusmenetluses
koguda andmeid isikutelt, kelle puhul on alust arvata, et neil võib olla haldusmenetluses olulist
teavet. Kui küsitluse käigus ilmneb, et isikul on haldusmenetluses olulist teavet, mille kohta on
vaja protokollida tunnistaja ütlused, siis võetakse isikult tunnistajana ütlused kohapeal või
toimetatakse ta sellel eesmärgil ametiruumi. Erinevalt KorSi § 30 alusel toimuvast küsitlemisest
ei ole eelnõu § 119 lõike 1 punktis 1 reguleeritud küsitlemise eesmärk ohu tõrjumine või
rikkumise kõrvaldamine, vaid selle abil üksnes kogutakse andmeid ja tõendeid haldusasja
sisuliselt õigeks lahendamiseks.
HMSi § 38 lõike 2 kohaselt võib haldusorgan kasutada tõendina asitõendit, kuid ei ole
reguleeritud, kuidas haldusorgan saab asitõendit vaadelda või millised on haldusorgani
volitused asitõendi suhtes. Asitõendi vaatlus ei tekita õiguslikke probleeme, kui omanik lubab
asitõendit vaadelda või tegemist on peremehetu asjaga. Asitõend võib olla mis tahes ese, mille
vaatlemise või millest proovi või näidise võtmise või mille kohta antud eksperdiarvamuse
tulemusena on võimalik saada haldusmenetluses olulist teavet. Asitõendi vaatlus võib piirata
omaniku õigust asja vallata, kasutada ja käsutada. Asitõendi vaatlus võib toimuda kohapeal,
kuid haldusorgan võib võtta asitõendi ka hoiule selle hilisemaks põhjalikumaks vaatlemiseks.
Kui ei ole vaja võtta asitõendina hoiule eset tervikuna, siis võib võtta sellest näidise või proovi.
22.05.2025
288
Vallasasja võib võtta hoiule või sellest võib võtta näidise või proovi ka siis, kui see on vajalik
hiljem eksperdiarvamuse küsimiseks või ekspertiisimaterjaliks. Vallasasja hoiule võtmise
eesmärk on tõendite kogumine, mitte piirava meetme rakendamine. Näiteks võib sõiduki võtta
hoiule selleks, et ekspert saaks hinnata sõiduki vastavust nõuetele (haldusmenetluses tähtsust
omav asjaolu), mille tulemusena saab haldusorgan otsustada sõiduki omaniku suhtes
veokohustuse või muu koormise rakendamise (piirava meetme kohaldamine).
HMSi § 38 lõike 2 kohaselt võib haldusorgan tõendina teha paikvaatluse, kuid ei ole
reguleeritud, kuidas haldusorgan paikvaatlust võib teha ning millised on tema avaliku võimu
volitused paikvaatluse tegemisel. Paikvaatluse tegemine võib piirata isiku õigust omandit vabalt
vallata ja kasutada, aga ka kodu ja valduse puutumatust ning eraelu puutumatust.
Paikvaatlusega ei ole õiguslikult probleeme, kui paikvaatlust tehakse avalikus kohas või asja
omanik on lubanud haldusorganil paikvaatlust teha. Kui haldusmenetlus toimub haldusorgani
algatusel avalikes huvides, siis peab haldusorganil olema asja omaniku tahtest sõltumatult
volitus siseneda paikvaatluse tegemiseks alale, ehitisse, ruumi või vallasasja ning vajaduse
korral kõrvaldada selleks ka tõkkeid. Sellised volitused praegu HMSis puuduvad, kuid sarnaselt
on reguleeritud KorSi §-des 49 ja 50 valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus riikliku
järelevalve meetmena. Paikvaatluse eesmärk on tõendite kogumine piirava meetme
kohaldamise otsustamiseks, mitte piirava meetme rakendamine iseenesest. Näiteks võib
siseneda käitise territooriumile selleks, et välja selgitada selle käitise sobivus riigikaitseliste
meetmete kohaldamiseks (haldusmenetluses tähtsust omav asjaolu), mille tulemusena saab
haldusorgan otsustada sundvalduse seadmise, sõjatehnika paigutamise või muu haldusakti
andmise (piirava meetme kohaldamine).
Haldusmenetluse käigus võib tekkida vajadus tuvastada isikute isikusamasus ja fikseerida
menetluse käigus kogutud teave pilti või heli salvestava seadmega. Selliste menetlustoimingute
tegemiseks HMS samuti volitusi ette ei näe. See vajadus võib tõusetuda näiteks Kaitseväele
vajalike hoonete ülevaatamisel, et jäädvustada hoonete suurust ja sisemust.
Lõigetega 2 ja 3 nähakse ette haldussunnivahendid juhuks, kui isik ei täida lõikes 1 nimetatud
menetlustoimingute tegemisel kaasaaitamiskohustust. Haldusorgan võib sellisel juhul
kohaldada isiku suhtes sunniraha või KorSis sätestatud alusel ja korras vahetut sundi. Õigus
kohaldada vahetut sundi on isikul, kes on saanud sellekohase väljaõppe.
Vahetut sundi ei või kohaldada selgituste, ütluste ja arvamuste saamisel ning dokumentide
nõudmisel. Nimetatud toimingute tegemisel on vahetu sunni rakendamine välistatud, kuna see
võib endaga kaasa tuua PSi §-ga 18 keelatud piinamise, julma või inimväärikust alandava
kohtlemise ning mitte olla vastavuses menetlustoimingu eesmärgiga.
Haldusmenetluse läbiviimisel ei pruugi haldusorganil endal olla võimalik või otstarbekas kõiki
lõikes 1 nimetatud menetlustoiminguid ise kohaldada. Sellisel juhul saab ta volitada selle muule
haldusorganile (lõige 4). Näiteks on vaja teha ekspertiis selle kohta, kas sundkasutusse võetav
ala, sidekaablid, territoorium, hoone või hoone osa, tehniline seadeldis või sundvõõrandatav
materjal vastab tingimustele, millega Kaitsevägi saab sõjaliseks kaitseks eesmärgipäraseid
tegevusi teha. Eelotsuseid teeb Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, kuid tal puudub vastav
võimekus kõiki vajalikke asjaolusid välja selgitada või ekspertiisi teha või proovi võtta ja selles
osas volitatakse näiteks seda uurimistoimingut tegema vastavat haldusorganit, kellel on vajalik
pädevus olemas. Normi rakendamine eeldab, et teine haldusorgan on pädev ja volitatud
konkreetsel juhul menetlustoimingut sooritama.
22.05.2025
289
§ 120. Haldusakti ja muu dokumendi kättetoimetamine
Paragrahvis 120 reguleeritakse haldusakti ja muu dokumendi kättetoimetamist riigikaitselise
kriisiolukorra ajal. Nii säilitatakse RiKSi regulatsioon. Haldusakti, kutse, teate või muu
dokumendi kättetoimetamine riigikaitselise kriisiolukorra (nt sõjaseisukorra, mobilisatsiooni,
demobilisatsiooni) ajal tavapärasel viisil ei pruugi olla piisavalt tõhus ning kui riigikaitselise
kriisiolukorra lahendamise tõttu ei olnud võimalik kasutada muid kättetoimetamise viise.
Kättetoimetamine on haldusakti adressaadile teatavakstegemine viisil, mis suurema
tõenäosusega tagab, et adressaat saab ka tegelikult haldusaktist teadlikuks ning
teatavakstegemise fakt ja aeg on usaldusväärselt tõendatavad. Oluline on dokument kätte
toimetada võimalikult kiiresti ning sellisel viisil, et see jõuaks aegsasti kõigi isikuteni, kellele
see teave on mõeldud. Sealjuures tuleb arvestada, et näiteks mobilisatsiooni väljakuulutamise
ajal, mis ei ole veel sõjaseisukord, ei pruugi isik viibida oma tavapärases elukohas ega pääseda
juurde oma tavapärasele e-postile, mille tõttu peab haldusorganil olema võimalik dokumendid
isikutele kätte toimetada muul võimalikult tõhusal viisil. Haldusakti kättetoimetamine muul
viisil, kui see on reguleeritud haldusmenetluse seaduses, ei muuda põhimõtet, et koormav
haldusakt ei jõustu isikule teadmata tagaselja, vaid kindlustab riigikaitselise kriisiolukorra ajal
haldusakti või selle olemasolu puudutava teabe jõudmise adressaadini. Olenevalt
kättetoimetatavast haldusaktist, kutsest, teatest või muust dokumendist peab haldusorgan
valima sellise viisi, mille kaudu dokument kõige suurema tõenäosusega adressaadini või
võimalikult suure hulga adressaatideni jõuab. Sätestatud on avatud loetelu kättetoimetamise
võimalustest, mille tõttu võib haldusorgan meedia- või sideteenuste või muude selliste kanalite
katkemise korral võtta kasutusele muid kohaseid meetmeid haldusaktide, kutsete, teadete ja
muude dokumentide kättetoimetamiseks. Näiteks võib haldusakti või muu dokumendi avaldada
interneti uudiseportaalis, muul asjakohasel veebilehel või arvutivõrgus, ajalehes või tele- ja
raadioprogrammides. Sätte mõte on suunata haldusorganit kasutama sellist kättetoimetamise
viisi, mis konkreetseid asjaolusid arvesse võttes tagaks kõige paremini eesmärgi: dokumendi
tegelik kättesaamine.
Sidevahendi ja -võrgu kaudu kutse, teate, haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamine on
võimalik siis, kui seda teenust ei ole adressaatide suhtes piiratud. Kättetoimetamine on
menetlustoiming, mille sooritamisel peab haldusorgan täitma uurimiskohustust ning selgitama
välja olulised asjaolud. See, kas adressaadil on üldse võimalik dokumenti sellel viisil kätte
saada, on kättetoimetamise seisukohalt oluline asjaolu. Kuigi seaduses on sõnastatud
kättetoimetamise fiktsioon, aga olukorras, kus haldusorgan on valinud sellise kättetoimetamise
viisi, mille kaudu ei ole võimalik dokumendi jõudmine adressaadini, ei pruugi see üldse
kvalifitseeruda kättetoimetamiseks. Seega ei kaasne sellega ka fiktsioonis sätestatud õiguslikku
tagajärge.
Erandi loomine tavalisest kättetoimetamise instituudist aitab saavutada eesmärki tagada
riigikaitselise kriisiolukorra tinginud olukorra tõhus lahendamine. Kõnesolevas lõikes
sätestatud kättetoimetamise viisid ei pruugi tagada seda, et isik saab tegelikult haldusakti, kutse,
teate või muu dokumendi kätte. Sellest hoolimata jõustub see haldusakt tema suhtes formaalselt
või kutse loetakse kättetoimetatuks ning haldusorgan saab asuda vajaduse korral seda
sundtäitma (nt saab adressaadi kinni pidada ja sundtuua kutses märgitud kohta, ilma et peaks
täiendavalt kontrollima, kas adressaat on ka tegelikult kutse kätte saanud). Sundtäitmise viisi ja
isiku suhtes kohaldatavate meetmete valikul peab haldusorgan arvestama muu hulgas sellega,
kas isik on tegelikult haldusakti, kutse, teate või muu dokumendi kätte saanud ning millisel
viisil see kätte toimetati. Näiteks kutse kättetoimetatuks lugemisega ei saa ilmumata jäänud
22.05.2025
290
isiku puhul järeldada, et tegemist oleks õigusrikkujaga või et isik hoiaks kutses märgitud
kohustusest kõrvale (viimane eeldab seda, et isik on tegelikult kutsest teada saanud ning
otsustanud kutsest tuleneva järgimata jätta), vaid need asjaolud tuleb eraldi süüteomenetluses
või haldussunni kohaldamise meetme valikul välja selgitada. Küll annab see haldusorganile
võimaluse hakata isikut taga otsima või teda sundtooma. Juhul kui isik tõendab, et ta ei saanud
näiteks riigikaitselise kriisiolukorra ajal lisaõppekogunemise kutsest tegelikult teada, tuleb
haldusorganil seda arvesse võtta haldussunni kohaldamisel ja süüteomenetluses. Vaatamata
sellele, et isik ei pruugi olla pannud toime süütegu, loetakse kutse tema suhtes siiski jõustunuks.
HMSi § 29 kohaselt võib haldusorgan dokumendi kätte toimetada tööpäeviti ajavahemikul kell
8–20. Ajavahemikul kell 20–8 või puhkepäevadel võib dokumendi kätte toimetada adressaadi
nõusolekul või viivitusest tuleneva kahju vältimiseks haldusorgani juhi loal. Muudel juhtudel
võib isik keelduda dokumenti vastu võtmast. HMSi §-des 28 ja 29 ei ole sätestatud piiranguid
sellele, kus võib haldusakti või muu dokumendi kätte toimetada. Lõike 2 eesmärk on hoida ära
võimalikud vaidlused selle üle, kas kättetoimetamise kohas ja ajal võis haldusakti või muud
dokumenti kätte toimetada või mis on keeldumise tagajärjed.
Piirava meetme kohaldamisel võib isik olla suurel määral huvitatud selle meetme kohaldamise
takistamisest. Peale majanduslike motiivide võib isik püüda meetme kohaldamist takistada ka
poliitiliste või muude veendumuste tõttu. Lõige 3 annab haldusorganile aluse kohaldada meedet
selliselt, et isikule toimetatakse meetme kohaldamise haldusakt kätte meetme kohaldamise ajal
või pärast meetme kohaldamist. Näiteks võib meediateenuse osutaja edastada avalikku korda
ja riigi julgeolekut ohustava saate või teabe enne programmis märgitud aega, kui ta saaks ette
teada haldusorgani kavatsusest selle teabe avaldamine keelata. Selline olukord on sarnane
riikliku järelevalve meetmete kohaldamisega ohu tõrjumiseks või rikkumise kõrvaldamiseks,
kuna ka nendes olukordades on vaja meedet kohaldada edasilükkamatult. Samuti tuleb
arvestada, et kätte on võimalik toimetada kirjalikus vormis haldusakti, kuid piirav meede võib
olla antud muus vormis HMSi § 55 lõike 2 alusel. Kui haldusakt on antud suulises või muus
vormis, siis ei kohaldata kõnesolevat sätet, vaid isik saab nõuda haldusakti kirjalikku
väljastamist HMSi § 55 lõike 2 alusel.
Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa
(HMSi § 60 lõige 2), mis on kohustuslik igaühe suhtes. Peale resolutiivosa peab haldusakt
sisaldama HMSi § 55 lõikes 4 nimetatud andmeid, HMSi §-s 57 sätestatud vaidlustamisviidet
ja HMSi §-s 56 sätestatud põhjendusi. Kuna põhjenduste koostamine võib osutuda
ajamahukaks, siis on edasilükkamatutel juhtudel lubatud haldusorganil teha kohe teatavaks
üksnes haldusakti resolutiivosa koos nõutavate andmete ja vaidlustamisviitega. Haldusorgan
esitab haldusakti põhjendused niipea, kui see on võimalik, ehk viivitamata. Riigikaitselise
kriisiolukorra ajal võib olla põhjenduste koostamine ja esitamine objektiivselt võimalik alles
õigusvaidluse käigus või pärast viidatud olukorra lõppemist olenevalt konkreetse juhtumi
asjaoludest. Lõige 3 annab võimaluse riigikaitselise kriisiolukorra ajal haldusakt, kutse, teade
või muu dokument isikule kätte anda ükskõik kus kohas. Oluline on dokument kätte toimetada
võimalikult kiiresti ning sellisel viisil, et see jõuaks aegsasti kõigi isikuteni, kellele see teave
on mõeldud. Sealjuures tuleb arvestada, et riigikaitselise kriisiolukorra ajal ei pruugi isik viibida
oma tavapärases elukohas ega pääseda juurde oma tavapärasele e-postile, mille tõttu peab
haldusorganil olema võimalik dokumendid isikutele kätte toimetada muul võimalikult tõhusal
viisil.
§ 121. Menetlusosalise õiguste piiramine
22.05.2025
291
Paragrahvis 121 reguleeritakse menetlusosalise õiguste piiramist puudutavad erandid
(säilitatakse RiKSi regulatsioon). Riigikaitselise kriisiolukorra (nt mobilisatsiooni,
demobilisatsiooni, sõjaseisukord) lahendamise ajal võib esineda asjaolusid, kus piirava meetme
kohaldamiseks on viivitamatu vajadus. Olukord on võrreldav riikliku järelevalve meetme
kohaldamisega ohu tõrjumiseks või rikkumise kõrvaldamiseks, kui meedet on vaja kohaldada
edasilükkamatult. Hea halduse põhimõtte tuumaks on selle isiku kaasamine menetlusse, kelle
kohta otsus tehakse. Kaasamine algab sellest, et asja ei otsustata tagaselja, vaid menetluse
alustamisest teavitatakse isikut, talle selgitatakse menetlust ning tutvustatakse menetluses
kogutud tõendeid ja kuulatakse ära tema vastuväited. Sellega tagatakse isiku inimväärikas
kohtlemine haldusmenetluses.
Lõike 1 järgi võib haldusorgan teavitamiskohustuse, selgitamiskohustuse, dokumentidega
tutvumise kohustuse, vastuväidete esitamise ja ärakuulamiskohustuse jätta täitmata või seda
piirata. Hea halduse põhimõtte osaks olevate menetlusosalise õiguste piiramine on lõike 1
kohaselt lubatav ja demokraatlikus ühiskonnas hädavajalik eelkõige järgmistel juhtudel:
1) piirava meetme kohaldamine tuleb otsustada viivitamata. Piirangu alus on sarnane HMSi
§ 40 lõike 3 punktis 1 sätestatud ärakuulamisõiguse piiramise alusega ning on seotud meetme
kohaldamise edasilükkamatusega. Kui piiravat meedet kohaldatakse vahetu ohu tõrjumiseks,
siis ei ole üldjuhul võimalik tagada ühtegi menetlusosalise lõikes 1 nimetatud õigust, sest avalik
huvi avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitseks kaalub isiku õiguste riive üles. Muudel juhtudel
peab haldusorgan ka kiiretel juhtudel tagama menetlusosalistele nende õiguste kaitse niivõrd,
kui see on piirava meetme kohaldamise asjaolusid arvestades võimalik;
2) menetlusosaline ei ole teada või see puudutab määratlemata hulka isikuid või paljusid isikuid,
keda ei ole mõistliku ajaga võimalik kindlaks teha. Piirangu alus on sarnane HMSi § 40 lõike
3 punktides 5 ja 6 sätestatud ärakuulamisõiguse piiramise alusega. Mõiste „määratlemata hulk“
tähendab seda, et meedet kohaldatakse asja õiguslikku seisundit reguleeriva üldkorraldusena.
Seevastu „paljusid isikuid“ tähendab nii konkreetselt määratletud suurt hulka isikuid
(individuaalne paljude adressaatidega haldusakt) kui ka üldiste tunnuste alusel
kindlaksmääratavaid isikuid (üldkorraldus). Mõistet „mõistliku ajaga“ tuleb käsitada
määratlemata õigusmõistena ning see sõltub konkreetse piirava meetme kohaldamise
asjaoludest. Eelkõige puudutab see olukorda, kus menetlusosalisi on võimalik välja selgitada.
See tähendab, et ei ole tegemist viivitamatu vajadusega kohaldada meedet, aga isikute hulk,
puuduvad andmed või muud asjaolud teevad haldusorgani lõikes 1 nimetatud kohustuste
täitmise ajakulukaks ning raskendavad sellega piirava meetme õigeaegset kohaldamist.
Mõlema eelnimetatud juhtumi esinemise korral peab haldusorgan hindama enne
menetlusõiguste piiramist, et menetlusosaliste õiguste tagamine ei mõjuta asja otsustamist. Kui
haldusorgan teab, et mõne menetlusõiguse tagamine muudaks asja sisulist otsustamist, siis tuleb
isikule võimaldada tema õiguste realiseerimine. Lõike eesmärk on võimaldada haldusorganil
kiire haldusmenetluse läbiviimine, kui haldusorgan teab, mis on sisuliselt õige lahend. Sellises
olukorras jätab haldusorgan tegemata paar menetlustoimingut, mida seadusandja nõuab, et
haldusorgan tavaolukorras igal juhul teeks, et lahendi õigsuses veenduda.
Menetlusosalise õiguste piiramise tõttu võib haldusorganil jääda asja lahendamisel tähelepanuta
oluline asjaolu või teave. Näiteks asutakse kohaldama ühekordset töökohustust isiku suhtes, kes
on sõiduki võõrandanud, kelle sõiduk on varastatud või hävinud. Kuna menetlusosalise õiguste
piiramine on kõnesoleva sättega lubatud (st isik ei saa tugineda enda õiguste rikkumisele, mis
on vaide või kaebuse lubatavuse eelduseks), siis peab menetlusosaline üldjuhul koos teabe,
tõendi või vastuväite esitamisega taotlema haldusmenetluse uuendamist, mitte vaidlustama
kohaldatud meetme õiguspärasust tühistamis- või tuvastamiskaebusega. Erinevalt
22.05.2025
292
vaidemenetlusest ja halduskohtumenetlusest lahendab menetluse uuendamise korral taotluse ja
vajaduse korral viib läbi uuendatud haldusmenetluse asja otsustanud haldusorgan ise.
Tavakorras uuendab haldusorgan haldusmenetluse kooskõlas HMSi § 44 lõikega 1. Kõnesoleva
sätte alusel otsustab haldusorgan menetluse uuendamise kaalutlusõiguse alusel ning sõltumata
menetluse uuendamise taotluse esitamise tähtaegadest. Samuti võib isik esitada menetluse
uuendamise taotluse koos kohaste tõendite, andmete ja vastuväidetega ka haldussunni
kohaldamise käigus või muus seotud menetluses ning sellisel juhul võib haldussunni
kohaldamise õiguspärasus sõltuda sellest, kas haldusorgan oleks uute asjaolude selgumise tõttu
pidanud menetlust uuendama või mitte. Menetlusosaline võib esitada mõistliku aja jooksul
pärast haldusaktist teada saamist oma valduses olevad tõendid ja teha teatavaks asjas tähtsust
omavad asjaolud koos haldusmenetluse uuendamise taotlusega, kui menetlusosalise õigusi on
haldusmenetluses piiratud. HMSi § 44 lõikes 3 sätestatakse: „Haldusmenetluse uuendamise
taotlus tuleb esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul
haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates.“ Eelnõus toodud sätte eesmärk
on arvestada kriisiolukorrast tulenevat ettenägematust ning jätta konkreetne aeg määramata,
kuid kriisiolukorra ajal menetluse uuendamise taotluse mõistlik tähtaeg ei saa olla lühem kui
HMSi § 44 lõikes 3 tavaolukorraks ettenähtud tähtaeg, vaid pigem peegeldab olukorda, kus
tavaolukorraks mõeldud ühe kuu pikkust tähtaega arvestatakse taotluse esitamist takistavate
asjaolude lõppemisest.
§ 122. Haldusakti vormistamine
Paragrahvis 122 reguleeritakse haldusakti vormistamise erandeid riigikaitselises
kriisiolukorras. Tegu on kehtiva RiKSi analoogiaga. Üldiselt antakse haldusakt kirjalikus
vormis (HMSi § 55 lõige 2) ning kirjaliku vormiga on võrdsustatud ka elektrooniline vorm
(HMSi § 5 lõige 6). Kirjalikuks vormiks on ka digitaalselt allkirjastatud või ajatempliga
varustatud haldusakti saatmine e-posti, andmekogu vms kaudu. Haldusakti edastamine
allkirjastamata e-posti, SMSi vms kujul võib olla käsitatav pelgalt vormistusveana (st puudub
HMSi § 55 lõikes 4 ettenähtud rekvisiit „allkiri“), aga kui haldusakti andja ja andmise fakt ei
ole usaldusväärselt tuvastatav, siis vormiveaga.
Kuna piirava meetmega sekkutakse isiku põhiõigustesse ja -vabadustesse, siis on otsustus
meetme kohaldamise kohta haldusakt. Selle haldusaktiga määratakse kindlaks isiku kohustus
taluda piirava meetme kohaldamist ning muud kohustused või õiguste piirangud. Sarnaselt
riikliku järelevalve meetmega ei ole alati võimalik vormistada kirjalikku haldusakti enne
meetme kohaldamist. Niisamuti on ettekirjutus meetme kohaldamise täitmise tagamiseks
haldusakt, vt nt asendustäitmise ja sunniraha täitmise seadus (edaspidi AtSS) § 4 lõige 1. HMSi
§ 55 lõike 2 teise ja kolmanda lause kohaselt võib edasilükkamatu korralduse tegemiseks anda
haldusakti muus vormis ning sellise isiku taotlusel, kellel on selleks põhjendatud huvi, tuleb
muus vormis antud haldusakt tagantjärele viivituseta kirjalikult vormistada.
„Muu vorm“ tähendab ükskõik millist muud viisi haldusakti tajuda. Muus vormis võib
haldusakti anda märgi (nt liiklusmärk või muu silt), viipe või muu käeliigutusega (nt reguleerija
märguanded), heli- või valgusmärgina (nt alarmsõiduki tuled ja helisignaal), suuliselt vahetult,
telefoni või muu sidevahendi abil, heli- või videosalvestise, foto või filmina. Kirjalik vorm
tähendab, et haldusakti kohta on koostatud dokument, mille sisu on autentselt võimalik
taasesitada. Eeltoodud põhjusel tuleb muu vormina mõista ka näiteks teksti kuvamist ekraanil
või selle projitseerimist pinnale või õhku.
Lõikest 1 tulenevad järgmised erisused:
22.05.2025
293
1) iga piirava meetme kohaldamist ja järelevalve käigus antud ettekirjutust tuleb käsitada
haldusaktina. Mis tahes piirava meetme kohta haldusakti või ettekirjutuse andmisel tuleb
järgida haldusakti vormistamise kohta kehtivaid nõudeid (HMSi §-d 55 ja 56) ning käesolevast
paragrahvist tulenevaid erisusi;
2) haldusakti võib anda suulises või muus vormis edasilükkamatul juhul, mitte üksnes
edasilükkamatu korralduse tegemiseks. Oluline on juhtumi lahendamise edasilükkamatus, mitte
konkreetse korralduse andmise edasilükkamatus. See tagab, et juhtumi lahendamisel
kohalduvad ühesugused vorminõuded kõigile piiravatele meetmetele ja ettekirjutustele;
3) haldusakti võib anda suulises või muus vormis ka massilistel juhtudel. Massilise juhuna tuleb
käsitada väga paljude individuaalsete haldusaktide andmist või vajadust toimetada haldusakt
kätte paljudele isikutele. Massilise juhuna võib mõista ka üldiste tunnustega määratud
adressaatidele mõeldud või territooriumi õiguslikku seisundit reguleeriva üldkorralduse
andmist. Eristav tunnus on adressaatide või juhtumi kohta antavate individuaalsete haldusaktide
paljusus;
4) isikul ei ole õigust nõuda õiguspäraselt muus vormis antud haldusakti vormistamist
kirjalikult. HMSi § 55 lõike 2 kohaselt võib isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, nõuda
haldusakti vormistamist kirjalikus vormis. Selline nõudmine on ülemäärane ja võib takistada
riigikaitselise kriisiolukorra kiiret lahendamist (st kui ajaliselt oli haldusorganil võimalik
piirava meetme haldusakt anda kirjalikult, siis oleks ta seda pidanud tegema kohe). Samas võib
haldusorgan, kui asjaolud on muutunud, vormistada enda antud haldusaktid tagantjärele
kirjalikult ja need menetlusosalistele saata – seda otsustab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel.
Samuti ei ole välistatud, et haldusakti väljastamist või selle sisu ja andmise asjaolude
tõendamist nõuab vaiet lahendav haldusorgan või kaebust lahendav kohus. Seetõttu on lõikes 1
sätestatud, et võimaluse korral haldusorgan salvestab või protokollib suulises või muus vormis
antud haldusakti andmise, selle sisu ja adressaadile teatavaks tegemise.
Kriisiolukorra ajal võivad haldusorgani ressursid olla sedavõrd piiratud, et eraldi dokumendina
haldusakti andmine, isegi kui see sisaldab ainult resolutiivosa, nõutavaid andmeid ja
vaidlustamisviidet, on ülemäära töömahukas. Sellisel juhul on otstarbekas lahendada taotlused,
esildised ja muud avaldused, mis ei eelda eraldi haldusakti andmist, pelgalt pealdise tegemisega
taotlusel, esildisel või muul dokumendil (resolutsioon). Infotehnoloogiliselt võib resolutsioon
sisalduda ka andmekogus (nt dokumendiregister), kui see on menetluse aluseks oleva
dokumendiga üheselt seostatav ja sellisena on võimalik resolutsiooni isikule kätte toimetada.
Resolutsioon peab sisaldama lühidalt haldusakti põhisisu ja olulisemaid andmeid. Haldusakti
vormistamine resolutsioonina ei välista, et isik nõuab haldusakti põhjenduste väljastamist enne
vaide või kaebuse esitamist või et põhjendused nõuab välja vaiet lahendav haldusorgan või
kaebust lahendav halduskohus.
Haldusakti vormistamine resolutsioonina on lubatav eelkõige nendel juhtudel, kui
haldusorganil oleks HMSi § 40 lõike 3 järgi alus jätta isik enne haldusakti andmist või
koormava toimingu sooritamist ära kuulamata, see tähendab, kui otsustatakse isiku enda
esitatud andmete alusel või taotlus rahuldatakse täies ulatuses. Kui haldusorgan keeldub isiku
taotluse rahuldamisest, siis võib selle vormistada resolutsiooniga eelkõige juhul, kui
keeldumise faktilise aluse saab märkida lühidalt resolutsiooni teksti, see nähtub muust
dokumendist või on üldteada asjaolu. Haldusakti vormistamine resolutsioonina on lubatav ka
kõigil neil juhtudel, kui seaduse kohaselt võib haldusorgan anda haldusakti ilma põhjendusteta
22.05.2025
294
(edasilükkamatutel või massilistel juhtudel) või haldusorgan lõpetab tema enda algatusel
algatatud haldusmenetluse.
Selle paragrahvi lõikeid 2 ja 3 tuleb tõlgendada koostoimes. Lõikes 3 sätestatud haldusakti
resolutsiooniga vormistamise ammendav loetelu ei välista haldusakti vormistamist
resolutsioonina siis, kui haldusorgan märgib resolutsioonis kõik haldusakti andmed ning
põhjendused. Kui haldusakti andmisel ei lähtuta lõikes 3 toodud erisustest, vaid kõik HMSi §-
de 55 ja 56 nõuded on resolutsiooni tekstis lühidalt ja vähimas nõutavas ulatuses täidetud, võib
haldusorgan vormistada oma haldusakti resolutsioonina ka kõnesolevas lõikes esitatud
piiranguid järgimata.
§ 123. Rahvusvahelise organisatsiooni teavitamine piirava meetme kohaldamisest
Paragrahviga 123 reguleeritakse haldusakti teadmiseks edastamise erisusi. Seda, kas piirava
meetme kohaldamine toob kaasa rahvusvahelise organisatsiooni teavitamiskohustuse, saab
kõige paremini hinnata meedet kohaldav haldusorgan siis, kui ta otsustab meetme kohaldamise.
Paragrahvis sätestatud teavitamiskohustus ei tingi, et piiravat meedet kohaldav haldusorgan
peaks kooskõlastama meetme kohaldamise Välisministeeriumi või teavitamiskohustusega
ministriga või neid muul viisil kaasama. Kohustus on teavitada Välisministeeriumi ja vastavaid
ministreid pärast piirava meetme kohaldamise otsustamist. See ei tähenda, et
Välisministeeriumi või muud vastavat ministeeriumi ei peaks muude ülesannete tõttu kaasama
varasemas staadiumis selliste piiravate meetmete kohaldamise menetlusse, mis võivad tuua
kaasa teavitamiskohustuse.
§ 124. Konkureeriva kohustuse kehtivus kriisiolukorra ajal
Paragrahviga 124 sätestatakse konkureeriva kohustuse kehtivus kriisiolukorra ajal.
Lähtudes eelnõu § 3 lõikest 4, siis alati prevaleerib riigikaitseline kriisiolukord tsiviilkriiside
lahendamiseks antud või muude haldusaktide üle.
Selleks et kriisiolukord operatiivselt lahendada, on oluline selgitada välja juba haldusakti
andmise ajal konkureeriva kohustuse esinemine, mille täitmine võib õigustada haldusaktiga
antava kohustuse täitmata jätmist. Konkureeriv kohustus võib seisneda nii õiguslikus keelus (st
üks õigusakt kohustab selleks, mida teine keelab, ning mõlemat ei saa samal ajal teha) või
faktilises võimatuses (st ühest õigusaktist tuleneva kohustuse täitmine muudab faktiliselt
võimatuks teise kohustuse täitmise, isegi kui õiguslikult on lubatud mõlemat teha). Konkureeriv
kohustus on õiguslikult siduv ka haldusakti andvale haldusorganile ning ta ei saa seda teisest
õigusaktist tulenevat kohustust pelgalt eirata, vaid peab menetluses arvestama. Lisaks on
adressaadil endal kaasaaitamiskohustus, mille järgi ta peab haldusorganile teada andma kõik
konkureerivad kohustused.
Kriisiolukorra kiire lahendamise eesmärgil ei ole võimalik jätta pelgalt haldusakti adressaadi
otsustada, millist konkureerivatest kohustustest ta täidab, vaid haldusorgan peab õigusliku või
faktilise vastuolu ise lahendama. Kui konkureeriva haldusakti andnud asutusega kokkulepet ei
suudeta kohapeal saavutada, siis lahendavad erimeelsuse asutuse juhid, ministrid või
peaminister kui kriisiolukorra juht (eelnõu § 38 lõige 3).
22.05.2025
295
Mõlemal konkureeriva kohustuse andnud haldusorganil tuleb kokku leppida, kumba kohustust
isik täidab, või enda antud kohustusest loobuda, seda üksnes riigikaitselise kriisiolukorra ajal,
kuna nimetatud olukorra lahendamiseks antud korraldused ja haldusaktid prevaleerivad muude
olukordade või tavaolukorra jaoks antud haldusaktide üle. Seega tuleb eelkõige Kaitseväel,
KAPO-l ja PPA-l lahendada võimalikud vastuolud operatiivselt kohapeal/regioonis.
Kui konkureerivad haldusaktid on andnud sama ministeeriumi hallatavad riigiasutused,
otsustavad, kumba kohustust tuleb täita, vajaduse korral asutuse juhid või minister. Kui
konkureerivad kohustused kuuluvad erinevatesse valitsemisaladesse, otsustavad asutuste
juhtide erimeelsuste korral ministrid. Kui kokkulepet ei saavutata, on võimalik kriisiolukorra
juhil olukord lahendada. Kriiside operatiivse lahendamise huvides on vajalik asutustevaheline
tihe koostöö ja oma tegevuste ja operatsioonide sünkroniseerimine (lõiked 3 ja 4).
Sarnaselt RiKSi § 8211 lõikega 2 sätestatakse ka eelnõus, mida haldusorgan on kohustatud
konkureeriva kohustusega tegema (lõige 5).
§ 125. Vaide esitamise ja läbivaatamise tähtaeg
Paragrahvis 125 reguleeritakse läbivaatamise tähtaja erisusi riigikaitselise kriisiolukorra ajal.
Paragrahv sätestab läbivaatamise tähtaja suhtes võrreldes HMSiga erandi.
HMSi § 75 kohaselt tuleb vaie lahendada 60 päeva jooksul arvates päevast, millal isik
vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. HMS
võimaldab seadustes vaidetähtaja puhul sätestada erandeid.
Vaidemenetluse võib ka peatada, kui olukorra tõttu ei ole võimalik selle ajaga vaiet lahendada.
Tähtaeg hakkab uuesti kulgema pärast olukorra lõppu. Tähtaega võib pikendada kuni 60 päeva
võrra.
HMSi § 84 lõike 1 järgi lahendatakse vaie kümne päeva jooksul arvates vaide edastamisest
vaiet läbivaatavale haldusorganile. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada kuni 30 päeva
võrra (HMSi § 84 lõige 2). HMS võimaldab seadustes vaide läbivaatamise tähtaja puhul
sätestada erandeid. Riigikaitselise kriisi ajal on haldusorgani ressursid suunatud olukorra
lahendamisele ning seetõttu võib 30-päevase tähtaja järgimine osutuda võimatuks.
Vaidemenetluse peamine eesmärk on tagada, et kriisiolukorra lahendamiseks antud haldusaktid
ja sooritatud toimingud oleksid täidetavad ja vastaksid riigikaitselise kriisiolukorra lahendamise
eesmärgile. Selleks, et haldusorganil oleks võimalik keskenduda kriisi lahendamisele, on
vaidemenetluse tähtaega pikendatud 60 päevale. See võimaldab haldusorganil leida
riigikaitselise kriisi lahendamise kontekstis sobiva aja vaiete lahendamisega tegelemiseks, ilma
et riigikaitse eesmärgid sellest kahjustatud saaksid. Eriti oluline on see siis, kui kriisiolukord
toob kaasa suure hulga vaiete esitamise.
9. peatükk
Kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel vajaliku teabe töötlemine ja
andmekogud
1. jagu
Teabe töötlemise üldnõuded ja juurdepääsupiiranguga teave
22.05.2025
296
§ 126. Teabe töötlemine kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel
Paragrahv 126 käsitleb teabe töötlemise õigust kriisiolukorraks valmistumisel ja selle
lahendamisel, kus peab olema tagatud, et asjassepuutuvatel asutustel ja isikutel on võimalik
saada neile seadusega pandud kohustuste täitmiseks vajalikku teavet. Teabena tuleb siin mõista
laiemalt mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teavet.
Eelnõu 9. peatükki on mh koondatud seni nii HOSi kui ka RiKSiga reguleeritud teabe (sh
isikuandmete) töötlemise sätted.
Kriisiolukorra ajal on asutuste ja isikute põhipingutus suunatud kriisiolukorra lahendamisele.
Et seda saaks teha operatiivselt, on vaja, et kriisiolukorra lahendamisega tegelevatel ja ka
lahendamist toetavatel asutustel ja isikutel on olemas vajalik informatsioon, et see olukord
kiiresti lahendada. Vältida tuleb juhtumeid nagu koroonapandeemia alguses, kus PPA ja
Terviseamet ei saanud efektiivselt üksteisega andmeid vahetada, kui vastav õigusruum ei olnud
kriisikindel.
Lõikes 1 sätestatakse, et kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel on
kriisiülesandega asutusel ja isikul (nii püsiva kui ka ühekordse), sealhulgas elutähtsa teenuse
osutajal ja kohaliku omavalitsuse üksusel ning põhiseaduslikul institutsioonil õigus saada oma
ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, sealhulgas avaliku teabe seaduse tähenduses asutatud
andmekogusse (edaspidi andmekogu) kantud andmeid, mis ei ole isikuandmed, ja seaduse
alusel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud muud teavet, kui selle teabe väljastamist või
juurdepääsu õigust ei ole muu õigusaktiga reguleeritud. Selgituseks tuleb rõhutada, et
asjaomane lõige ei reguleeri isikuandmete saamise õigust, vaid oma ülesannete täitmiseks
vajaliku muu teabe ja andmete (teabe, mis ei ole n-ö isikustatud) ja muu asutusesiseseks
kasutamiseks tunnistatud teabe saamise õigust. Isikuandmete töötlemine on reguleeritud eraldi
käesoleva peatüki 2. jaos.
Lõike 2 kohaselt peab teabe väljastamise taotlemisel teatama teabevaldajale teabe töötlemise
aluse ja eesmärgi ning teabe taotlemise põhjuse, samuti väljastatava andmestiku ja väljastamise
tähtaja, korduval väljastamisel ka kestuse. Väljastatud teavet ei tohi edastada kolmandatele
isikutele teabevaldaja loata. Lõige 2 on sõnastatud sarnaselt AvTSi § 38 lõikes 3 sätestatuga ja
see on vajalik, et seadusega oleks tagatud õigus saada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teavet kõigil nendel asutustel ja isikutel (sh elutähtsa teenuse osutajad), kellel on praktikas vaja
oma ülesannete täitmiseks töödelda ka asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Parema
selguse huvides ei tehta sellekohast muudatust AvTSis, vaid sätestatakse kõikide pädevate
asutuste ja isikute suhtes ühetaoliselt käesolevas eelnõus.
Nagu eespool on selgitatud, peab olema loodud eeskätt alus ja võimalused nii kriisideks
valmistumise kui ka nende lahendamise mis tahes etapis seadusest tulenevate ülesannete
täitmisel töödelda asjassepuutuvat teavet selleks, et neid ülesandeid ka edukalt täita. Lõike 2
eesmärk on tagada, et teabe küsija kohustub enda päringuid põhjuslikus seoses oma ülesandega
ka põhjendama ehk sarnaselt AvTSi § 38 lõikega 31 peab teabele juurdepääsu taotlemisel olema
nii teabe küsijale kui ka teabevaldajale selge, mis on vastava teabe töötlemise vajadus ja
eesmärk. Teabe taotlemise õiguse kõrval on samavõrd oluline teabevaldaja õigus ja kohustus
hinnata ning vajaduse korral keelduda teabe väljastamisest, kui teabe küsijal puudub alus
vastava teabe töötlemiseks. Lisaks on vajalik, et teabe küsija selgitab teabe väljastamise
tähtaega, aega või intervalli, millal ta seda teavet reaalselt vajab. See võimaldab eelkõige
teabevaldaja koormuse maandamiseks erinevate päringute töötlemisel hinnata ning vajaduse
ilmnemisel ka luua nii õiguslikult kui ka tehniliselt põhjendatud ja otstarbekamad päringutele
22.05.2025
297
vastamise mehhanismid (nt juurdepääsu loomine teabevaldaja andmekogule või nt päringu
esitaja igakordne lisamine nn koopiareale või muu viis, mis vähendaks päringute töötlemise
mahtu).
Lõige 3 kehtestatakse seoses VVJKd käsitleva JASi § 10 kehtetuks tunnistamisega. Senise JASi
§ 10 lõike 2 järgi on valitsusasutused kohustatud andma ohuhinnanguid ning muud riigi
julgeolekut ja riigikaitset puudutavat teavet julgeolekukomisjonile, Vabariigi Valitsusele,
asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele ja asjaomastele
Riigikogu komisjonidele. Vajaduse korral korraldab julgeolekukomisjon riigikaitset puudutava
teabe edastamise käesolevas lõikes nimetatud isikutele ja asutustele. Säte kehtestati 2016. aastal
koos RiKSiga ning selle peamine eesmärk on tagada, et riigikaitse seisukohalt olulisi otsuseid
tegevatel organitel oleks võimalikult suur ja ühtlustatud olukorrateadlikkus.
Selleks peab olema neile kättesaadav kogu olemasolev asjassepuutuv teave. Valitsusasutusi,
kes seda teavet valdavad ja töötlevad, on mitmeid ning nende ring ei piirdu üksnes
julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajaliku teabe kogumise ja töötlemise
ülesannet täitvate ning ohuhinnanguid koostavate julgeolekuasutuste ja riigi sõjaliseks kaitseks
vajalikku eelhoiatust andva Kaitseväe luurekeskusega. Riigikaitse laiast käsitusest lähtudes
hõlmab see ka mis tahes tsiviilkriise, nende avaldumise ohte ja nendeks valmistumist
puudutavat teavet. Seni oli säte seotud VVJK ülesannetega, kuid edaspidi ei oleks selle JASis
säilitamine kooskõlas JASi reguleerimisalaga. Seetõttu tuuakse säte täpsustatud kujul üle
eelnõusse ning sätestatakse, et valitsusasutus, kelle valduses on ohuhinnang või muu
tsiviilkriise ja riigikaitset puudutav teave, peab selle edastama Vabariigi Valitsusele,
asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele ja asjaomastele
Riigikogu komisjonidele, kui see on vajalik kriisiolukorraks valmistumiseks või selle
lahendamiseks ning selle teabe väljastamist või juurdepääsu õigust teabele ei ole muu
õigusaktiga piiratud.
Tuleb silmas pidada, et säte ei hõlma mitte ainult (Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi
valitsemisala asutuse koostatud) ohuhinnanguid, millest Vabariigi Valitsus lähtub
kriisiolukorra kehtestamisel või valitsusasutused lähtuvad riigikaitsega seotud otsuste
tegemisel, vaid ka mitmesugust muud teavet (nt Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi,
Välisministeeriumi või muus ministeeriumis või nende valitsemisalas koostatud
valdkonnapoliitilisi hinnanguid, samuti ohustsenaariume ja olukorra ülevaateid), mida
arvestatakse näiteks riskianalüüse ja kriisiplaane koostades, nendega seoses võimeid
planeerides ja rakendades ning toimepidevust tagades. Vajaduse korral koordineerib
asjassepuutuva teabe edastamist Riigikantselei oma VVSi § 77 lõike 1 punktides 13 ja 132
sätestatud ülesannete raames. Säte on sõnastuslikult kooskõlas eelnõuga tehtava VVSi
muudatusega, mille kohaselt Riigikantselei kogub ja töötleb ühtlustatud riigiülese
olukorrateadlikkuse tagamiseks tsiviilkriise ja riigikaitset puudutavat teavet. Ka selle ülesande
eesmärk on tagada riigi strateegilise tasandi otsustajatele riigiülene ühtne, terviklik,
tasakaalustatud ja kontrollitud julgeolekuohupilt ning olukorrateadlikkus. Piirangud
asjassepuutuva teabe jagamisele võivad tuleneda eriseadustest. Näiteks peab JASi § 31 lõike 1
kohaselt edastama julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe teisele riigiasutusele,
kellele pandud ülesannete täitmiseks see on vajalik, kuid lisatingimusel, et see ei kahjusta
julgeolekuasutuse ülesannete täitmist.
§ 127. Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine
22.05.2025
298
Paragrahvis 127 sätestatakse teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise alused ja
juurdepääsupiirangu tähtajad. Eelnõuga tunnistatakse AvTSis kehtetuks senised RiKSi ja HOSi
rakendamiseks loodud alused vastava teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamiseks
(AvTSi § 35 lõike 1 punktid 6–62 ja § 35 lõike 2 punkt 5; edaspidi ka AK alused). Arvestades
AvTSi § 35 lõike 1 punkti 19, hinnati eelnõu koostamisel, et sobivam ja selgem on need AK
alused sätestada käesolevas eelnõus, kuna need reguleerivad konkreetselt sellise teabe
töötlemist, mis puudutab edaspidi vaid eelnõus reguleeritud tegevusi ja ülesandeid.
Lõike 1 punktis 1 sätestatakse uus teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise alus.
Teabevaldajatena tuleb siinkohal mõista eelkõige püsiva kriisiülesandega asutusi ja isikuid.
Selle sätte alusel kohustub teabevaldaja piirama ligipääsu sellisele teabele, mida töödeldakse
eelnõust tulenevate kriisiolukorraks valmistumise või selle lahendamise ülesannete täitmiseks
(nt riskianalüüsi või kriisiplaanide koostamisel ja toimepidevuse tagamise nõuete täitmisel).
Teabele juurdepääsupiirangu seadmisel peab aga teabevaldaja arvestama tingimusega, et
juurdepääsupiirang teabele on põhjendatud üksnes sellises osas või ulatuses, mille avalikuks
tulek kahjustaks kriisiolukorra lahendamist või teabevaldaja toimepidevust. Muudatused, mis
on vajalikud asjakohase teabe kaitsmiseks riigisaladusena, on sätestatud eelnõu §-s 247 ja selle
rakendusaktis, milles sätestatakse vastava riigisaladuse alaliigid ning selle salastamistasemed
ja -tähtajad.
Lõike 1 punktis 2 sätestatakse muudetud sõnastuses senine AvTSi § 35 lõike 1 punkt 6.
Kehtiva AvTSi § 35 lõike 1 punkti 6 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe riigikaitseseaduse alusel kohaldatud asja
sundkasutusse võtmise ja asja sundvõõrandamise kohta. Tekstis asendatakse sõna
„riigikaitseseaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse“. Tegemist on tehnilise
muudatusega, kuna käesoleva eelnõuga tunnistatakse RiKS kehtetuks ning asja sundkasutusse
võtmine ja asja sundvõõrandamine kriisiolukorra ajal sätestatakse käesolevas eelnõus.
Lõike 1 punktis 3 sätestatakse muudetud sõnastuses senine AvTSi § 35 lõike 1 punkt 61.
Muudatus on samuti seotud RiKSi kehtetuks tunnistamisega, millega kaotab kehtivuse ka
riigikaitseobjekti termin. Edaspidi kasutatakse eelnõus terminit „alaliselt või ajutiselt kaitstav
olulise tähtsusega objekt“.
Lõike 1 punktides 4 ja 5 ning lõikes 2 sätestatakse muudetud sõnastuses senised AvTSi § 35
lõike 1 punkt 62 ja sama paragrahvi lõike 2 punkt 5, milles on sätestatud riigi tegevusvaru
puudutava teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise alused. Riigi tegevusvaru
moodustamist, haldamist ja kasutamist reguleerib praegu HOS, mis tunnistatakse käesoleva
eelnõuga kehtetuks. Riigi tegevusvaru käsitlev regulatsioon sätestatakse edaspidi käesolevas
eelnõus.
Kehtiva AvTSi § 35 lõike 1 punkti 62 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe riigikaitseülesannete täitmiseks ja
hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks vajaliku varu suuruse ja vahendite koguse kohta ning
selle kasutusele võtmise ulatuse ja tingimuste kohta.
Punktis 4 viiakse senine AvTSi § 35 lõike 1 punkti 62 sõnastus vastavusse eelnõuga ning
sätestatakse, et teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud
teabeks teabe riigi tegevusvaru ja tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi
tegevusvaru suuruse ja vahendite koguse kohta ning selle kasutuselevõtmise ulatuse ja
tingimuste kohta. Riigi tegevusvaru ja tervishoiuvaldkonna vajadusteks riigi tegevusvaru
22.05.2025
299
moodustamise eesmärk on riigi ja ühiskonna valmisolek igasugusteks kriisiolukordadeks, sh
sõjaolukorraks. Riigi tegevusvaru moodustatakse seega lisaks riigikaitseülesannete täitmisele
ka kriisiolukorra ennetamiseks ning selle tagajärgede leevendamiseks. Punktis 5 sätestatud alus
on sarnane lõikes 2 sätestatuga, aga kohustab teabevaldajat tunnistama lõikes 2 nimetatud teabe
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks juhul, kui selle avalikuks tulek võib ohustada
riigi varustuskindlust või julgeolekut.
Lõikes 2 sätestatakse muudetud sõnastuses senine AvTSi § 35 lõike 2 punkt 5. Praeguse
sõnastuse kohaselt võib teabevaldaja tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks
riigikaitseülesannete täitmiseks ja hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks vajaliku varu
moodustamise ning vahendite muretsemisega seotud teabe, kui selle avalikuks tulek võib
mõjutada varu moodustamist ja vahendite muretsemist. Muudetud sõnastuse kohaselt võib
teabevaldaja tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks riigi tegevusvaru ja tervishoiuvaldkonna
vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise ning vahendite soetamise
ja haldamisega seotud teabe, kui selle avalikuks tulek võib mõjutada varu moodustamist või
vahendite soetamist.
Kavandatud muudatused võimaldavad lisaks riigi julgeolekuhuvide kaitsmisele vältida ka
muud kahjulikku huvi riigi strateegiliste varudega seotud vajaliku varu suuruse ja vahendite
koguse ning selle kasutusele võtmise ulatuse ja tingimuste vastu. Samuti võimaldab sellise
teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistamine vähendada mh riigi
strateegiliste varude moodustamise, soetamise ja haldamisega seotud teabe ja andmete
võimalikku väärkasutust erinevates kriisiolukordades. Kui kriisiolukorra ajal osutub vajalikuks
riigi tegevusvarud hoiukohtadest välja viia ja elanikele kättesaadavaks teha, ei tohi teave
logistilise protsessi, sh riigi tegevusvarude hoiukohtade, täpsete koguste ja kasutuselevõtu
korralduse kohta olla avalikult kättesaadav. See ohustaks oluliselt riigi julgeolekut ja avalikku
korda.
Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 346 lõike 1 punkt a sätestab üldise erandi ELi
aluslepingute kohaldamisalast, mille kohaselt ükski liikmesriik ei ole kohustatud andma
informatsiooni, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks. Sellele
üldisele erandile on viidatud nii direktiivides 2011/23/EL, 2014/24/EL kui ka 2014/25/EL
artiklis 1. Direktiiv 2009/81/EÜ viitab samas kontekstis samasisulisele, varasema Euroopa
Ühenduse (EÜ) asutamislepingu artiklile 296. Seega tuleks neid AvTSis sätestatud teabe
asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise aluseid mõista eelkõige ELTLi artiklit 346
täpsustavana osas, et meetmeks, mille abil liikmesriik saab vältida oma julgeolekut kahjustava
teabe avaldamist, on mh sätestada riigisiseses õiguses kohustus nimetatud teavet mitte
avaldada.
Lõikes 3 sätestatakse, et asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele kehtib
juurdepääsupiirang kümme aastat. Kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib, võib
asutuse juht pikendada selle teabe juurdepääsupiirangu tähtaega viie aasta kaupa, kuid mitte
kauemaks kui 30 aastaks teabele juurdepääsupiirangu kehtestamisest arvates. AvTSi § 40 lõike
1 kohaselt kehtestatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele juurdepääsupiirang
alates dokumendi koostamisest või saamisest ning kuni vajaduse möödumiseni või sündmuse
saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Asutuse juht võib seda tähtaega
pikendada kuni viie aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib. Seega on
praegu AvTSi kohaselt võimalik teave asutusesiseks kasutamiseks tunnistada kuni kümneks
aastaks. Käesoleva paragrahvi lõikega 3 sätestatakse sellest erand, mille järgi võib käesolevas
paragrahvis sätestatud alusel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele kehtestada
22.05.2025
300
juurdepääsupiirangu kümneks aastaks ja seda võib pikendada viie aasta kaupa, kuid mitte
kauemaks kui 30 aastaks teabele juurdepääsupiirangu kehtestamisest arvates. Lõikes 1
sätestatud teave püsib suhteliselt muutumatuna pikka aega. Pikema juurdepääsupiirangu
sätestamise eesmärk on raskendada teabe sattumist nende isikute kätte, kes võiksid teavet
kasutada kriisiolukorraks valmistumise või selle lahendamise kahjustamise eesmärkidel.
§ 128. Isikuandmete töötlemine
Paragrahviga reguleeritakse käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel isikuandmete
töötlemisega seonduvat.
Lõige 1 sätestab üldnormi isikuandmete töötlemiseks, mille kohaselt võib kriisiolukorra ajal
kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus või piiravat meedet kohaldav haldusorgan
käesolevas eelnõus sätestatud piirava meetme kohaldamise, järelevalve tegemise ning muude
kriisiolukorra lahendamiseks vajalike toimingute eesmärgil töödelda isikuandmeid, sealhulgas
eri liiki isikandmeid. Kehtivas õiguses on isikuandmete töötlemine sarnaselt sätestatud RiKSi
§-s 8213. Isikuandmeid võib töödelda ulatuses, mis on vajalik piiravate meetmete
kohaldamiseks, samuti eelnõus sätestatud töö- või kodanikukohustuse rakendamiseks. Piiravate
meetmete kohaldamine, mille raames võib töödelda isikuandmeid, hõlmab haldusmenetluses
haldusakti andmist ning toimingute tegemist. Piiravate meetmete täitmise tagamine sisaldab
järelevalve tegemist ja haldussunnivahendite kohaldamist. Lisaks võib isikuandmeid töödelda
ka muude toimingute tegemisel, mis on vajalikud kriisiolukorra lahendamiseks ja mis ei ole
seotud kriisiolukorra meetme kohaldamisega. Käesolevas eelnõus sätestatud ülesannete
täitmisel (sh kriisideks valmistumise ülesanded) kohaldub haldusorgani tegevusele ka HMSi §
7 lõige 5, mille kohaselt võib haldusorgan haldusmenetluses haldusakti andmise, toimingu
tegemise või halduslepingu sõlmimise eesmärgil töödelda isikuandmeid menetletavas asjas
vajalike asjaolude kohta, kui seadusega või selle alusel antud õigusaktidega ei ole ette nähtud
teisiti. Samuti on eelnõuga reguleeritud see osa, kuidas toimub isikuandmete töötlemine eelnõus
nimetatud registrites (nt tsiviiltoetuse register, mobilisatsiooniregister).
Lõike 2 kohaselt antakse kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele või piiravat
meedet kohaldavale haldusorganile oma ülesannete täitmiseks õigus saada kriisiolukorra
lahendamiseks vajalikke andmekogusse kantud isikuandmeid, sealhulgas eri-liiki isikuandmeid
ka juhul, kui andmekogu pidamist reguleerivas õigusaktis ei ole nende andmete väljastamise
või muul viisil juurdepääsu õigust sätestatud.
Lõige 2 tagab isikuandmete saamise üksnes erandkorras, kus isikuandmete töötlemine on
kriisiolukorra lahendamisel vajalik ja eesmärgipärane, kuid nende väljastamise õigust ei ole
vastavas õigusaktis reguleeritud, mis võib omakorda seada kriisiolukorra lahendamisele olulisi
takistusi. Eelkõige kriisiolukorra lahendamise eest vastutaval asutusel ja selles osaleval asutusel
peab oma ülesande täitmiseks olema õigus saada selleks vajalikku asjassepuutuvat teavet. Sätte
eesmärk on vältida ettenägematuid olukordi, kus mis tahes teabe või konkreetsete andmete
saamise õiguse puudumise tõttu kannatab kriisi lahendamine.
Üldjuhul on (mida tuleb ka eeldada) pädevate asutuste või isikute õigused andmekogudesse
kantud andmete, sh isikuandmete töötlemiseks sätestatud andmekogu asutamist või selle
pidamist reguleerivas seaduses või andmekogu põhimääruses, seda ka kriisiolukordade
lahendamiseks. Kuigi kriisideks valmistumisel ongi kõikidel osalistel enda ülesannete vaates
võimalik ja ka kohustus hinnata (nt kriisiplaanide koostamisel), kas ja millist liiki teavet või
konkreetseid andmeid vajatakse ning kas selleks on ka olemas vastavad õigused, jääb siiski
22.05.2025
301
teatud määramatus, mis aga ei saa muutuda takistuseks reaalse kriisiolukorra tekkimisel ja selle
lahendamisel.
Paratamatult ei ole andmekogude pidamist reguleerivate õigusaktide muutmisel kohe ja alati
võimalik ette näha ja detailselt sätestada tulevikus mis tahes kriisis mis tahes vajaminevaid
andmehulki. Asjakohane on märkida, et Eestis on riigi infosüsteemi haldussüsteemi veebilehe
andmetel kokku 1388 andmekogu ja infosüsteemi104. Selle tõttu sätestatakse asjaomase
paragrahviga üksnes erandlikeks juhtudeks seaduslik alus ja kord isikuandmete väljastamiseks
kriisiolukorra ajal. Andmekogudesse kantud isikuandmete töötlemine (sh nende väljastamine)
tuleb tagada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste
isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi
95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) sätestatud
põhimõtetega.
Lõigetega 3 ja 4 sätestatakse isikuandmete kaitse eesmärgil kohustus hinnata enne
isikuandmete väljastamist ja töötlemist selle vajadust ja eesmärki. Andmekogu vastutav töötleja
ei väljasta lõikes 3 sätestatud alusel taotletud isikuandmeid juhul, kui isikuandmete töötlemine
ei vasta soovitud eesmärgile. Lõike 4 kohaselt hindab enne andmete väljastamist Andmekaitse
Inspektsioon taotluse esitamisest arvates maksimaalselt nelja kalendripäeva jooksul
väljastamise alust, eesmärki, andmekoosseisu minimaalsust ja andmete säilitamise vajadust,
kaasates andmekogu vastutava töötleja. Säilitamise vajadust hinnatakse juhul, kui andmekogu
reguleerivas õigusaktis ei ole andmete säilitamise tähtaega sätestatud. Erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal antakse hinnang viivitamata, maksimaalselt kahe kalendripäeva jooksul.
Andmete väljastamist ei otsusta Andmekaitse Inspektsioon, vaid lõike 4 kohaselt otsustab selle
andmekogu vastutav töötleja viivitamata, võttes arvesse Andmekaitse Inspektsiooni hinnangut.
Kuigi lõike 4 kohaselt võetakse erakorralise ja sõjaseisukorra ajal enne andmete väljastamist
Andmekaitse Inspektsioon hinnang kahe kalendripäeva jooksul, võib eelkõige sõjaseisukorra
ajal ilmneda edasilükkamatuid olukordi, kus sellise korra rakendamine andmete väljastamisel
on kas raskendatud või isegi võimatu või on kriisiolukorra ajal vajalik andmeid töödelda
kõrgendatud ohu tõrjumiseks.
Lõikes 6 sätestatakse eeltoodust tulenevalt, et edasilükkamatul juhul ei kohaldata käesoleva
paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatut ning vastutav töötleja väljastab lõikes 2 nimetatud andmed
kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele või piiravat meedet kohaldavale
haldusorganile viivitamata, kui see on kriisiolukorra ajal vajalik kõrgendatud ohu tõrjumiseks
või riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks. Vastutav töötleja peab aga sellises olukorras
teavitama andmete väljastamisest esimesel võimalusel Andmekaitse Inspektsiooni.
Teavitamine tagab sellistel juhtumitel esimesel võimalusel andmekaitsealase järelevalve
rakendamise.
§ 129. Andmesubjekti õiguste piiramine kriisiolukorra ajal
Paragrahvis 129 nähakse sarnaselt RiKSi §-ga 8213 ette õigus piirata kriisiolukorra ajal
andmesubjekti õigusi (näiteks õigus saada infot tema isikuandmete töötlemise fakti ning
töötlemise tehniliste ja korralduslike kaitsemeetmete kohta, õigus tutvuda tema kohta kogutud
ja töödeldavate isikuandmetega, õigus nõuda oma isikuandmete töötlemise piiramist jm).
Andmesubjekti õigusi võib piirata juhul, kui nende piiramata jätmine võib kahjustada
104 Kättesaadav: https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid?sort=meta.update_timestamp&dir=DESC
22.05.2025
302
kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse või piiravat meedet kohaldava haldusorgani
käesolevas seaduses sätestatud ülesande täitmist või kahjustada andmesubjekti või teise isiku
õigusi ja vabadusi. Andmesubjekti õiguste piiramine on lubatud üksnes kuni eespool nimetatud
aluste äralangemiseni. Selline kaalutletud ajaline määrang on sätestatud põhjusel, et meil
puudub võimalus täpselt ennustada mis tahes kriisiolukordi. Meil puudub võimalus ennustada,
kui kaua reaalselt üks või teine kriisiolukord võiks kesta. Sõjaseisukorra kestust kuudes või
aastates ei saa ka parima tahtmise juures seadusandja ette öelda. Seega tuleb seaduses piiritletud
vajaduse korral andmesubjektil aktsepteerida tema õiguste piiramist, nii nagu see on eelnõus ka
sätestatud – andmesubjekti õigusi võib piirata üksnes kuni seaduses sätestatud piirangu aluse
äralangemiseni. Nimetatud piirangud on kooskõlas Euroopa Nõukogu 28.01.1981 sõlmitud
isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni artikliga 11.
§ 130. Isikuandmete töötlemine alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti
kaitsel
Paragrahvis 130 reguleeritakse isikuandmete töötlemine alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise
tähtsusega objekti kaitsemeetmete rakendamisel Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a
määruse nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“ §-s 71 sätestatu eeskujul. Kõnesolevas
paragrahvis sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid kohaldatakse ainult nende
andmesubjektide isikuandmete töötlemisele, kelle viibimine objektil ei ole seotud objekti
igapäevatööga ja/või objekti valdaja ülesande täitmisega. Paragrahvi kohaldamisalasse ei kuulu
andmesubjektidena töötajad ja ametnikud, kelle töökoht asub objektil, ning töö- või
teenistusülesannete täitmise tõttu objektile saabumist ja objektilt lahkumist kõnesoleva
paragrahviga ei reguleerita. Kui objektil rakendatakse ka töötajate ja ametnike tööle saabumise
ja töölt lahkumise registreerimist, kuulub sellekohane isikuandmete töötlemine teenistus- ja
töölepinguliste suhete valdkonda ja sellele kohaldub andmekaitse üldregulatsioon
(isikuandmete kaitse üldmäärus, töölepingu seadus, sisemised töökorraldusaktid).
Teenindavate isikutena võib mõista kõiki selliseid teenusepakkujaid, kes tagavad lepingu alusel
ka teatava regulaarsusega objekti igapäevase toimimise (nt heakorrateenused, toitlustus jms),
kuid ei ole objekti valdajaga otseses töö- või teenistussuhtes. Nii objekti teenindavate kui ka
külastavate isikute (andmesubjektide) kindlaksmääramine sõltub sellest, milline on hoone osa,
ala, ruum vms, millele juurdepääs tuleb registreerida.105
Eelnõus tehakse võrreldes RiKSiga vajalikud muudatused seonduvalt isikuandmete
säilitamisega. Erinevalt RiKSi § 87 lõike 1 punktist 51 sätestatakse isikuandmete säilitamise
minimaalne ja maksimaalne tähtaeg seaduse tasandil.
Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja peab andmeid säilitama
vähemalt 12 kuud, kuid mitte kauem kui kümme aastat nende tekkimisest arvates. Sõjalise
riigikaitse toimimisega seotud või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse
kasutatava objekti valdaja säilitab andmeid vähemalt kümme aastat, kuid mitte kauem kui 25
aastat nende tekkimisest arvates. Isikuandmete säilitamise täpsem tähtaeg sätestatakse objekti
kategooriate kaupa eelnõu § 19 lõike 7 alusel antavas Vabariigi Valitsuse määruses.
Ühesugust isikuandmete säilitamise tähtaega, mis kohalduks kõikide kategooriate objektidele,
ei ole võimalik määrata objektide kategooriate erisuste tõttu. Sarnaselt praegu kehtiva
riigikaitseobjekti kaitse korra § 71 lõikes 2 sätestatuga arvestati minimaalse ja maksimaalse
105 Lähemalt Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 106
„Riigikaitseobjekti kaitse kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri. Kättesaadav:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3959653f-ff4e-4869-b576-7c60b1a54e53
22.05.2025
303
säilitustähtaja määramisel mh esimese astme kuriteo aegumistähtaega (s.o kümme aastat).
Julgeolekuasutuste objektide puhul arvestati andmete säilitamise ajalise piiri määramisel
jätkuvalt eelkõige julgeolekuasutuste tegevuse eesmärki ja põhiülesandeid, sealhulgas objekti
kaitsega vahetult seotud ülesannet korraldada riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamist ja
tõkestamist ehk vastuluuret, millest tulenevalt võib tekkida vajadus selgitada välja aastaid
tagasi aset leidnud sündmuse asjaolusid. Lisaks arvestati, et esimese astme kuritegu (nt
välismaalase poolt toimepandud Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevus või
salakuulamine) aegub kümne aasta möödudes ning kuritegu, mille eest on ette nähtud eluaegne
vangistus (nt riigireetmine), ei aegu. Nende kuritegude menetlemine eeldab aga ka selleks
vajaliku teabe säilitamist.
Eelnõuga tehakse sisuline muudatus, mille kohaselt ei saa määrata isikuandmete säilitamise
täpsemat tähtaega enam objekti valdaja enda turvaplaanis, vaid see tähtaeg sätestatakse vastava
kategooria objekti kohta Vabariigi Valitsuse määruses (vt eelnõu § 19 lõiked 7 ja 8).
§ 131. Isikuandmete töötlemine elutähtsa teenuse osutaja poolt taustakontrolli tegemisel
Paragrahvis 131 sätestatakse isikuandmete töötlemine elutähtsa teenuse osutaja poolt
taustakontrolli tegemisel.
Eelnõuga sätestatakse taustakontrolli eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajalike
isikuandmete saamise õigus. Lõike 1 kohaselt on elutähtsa teenuse osutajal õigus saada:
1) kontrollitava isiku isikut tõendava dokumendi andmed ja tema üldandmeid (nimi, isikukood,
sugu, kodakondsus, kontakt, sh aadress, emakeel), sealhulgas õigus saada neid andmeid
elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes olevalt isikult, kelle töötaja täidab § 77 lõike 2
alusel kindlaksmääratud ülesannet. Nimetatud andmed on vajalikud isikusamasuse
kontrollimiseks, karistusregistrist päringute tegemiseks ja isikuandmete kaitse üldmääruses
sätestatud andmesubjekti õiguste tagamiseks (nt teavitamiskohustus);
2) karistusregistrist andmeid isiku karistatuse kohta.
Isikuandmete töötlemisel käesoleva eelnõuga sätestatud taustakontrolli eesmärgil tuleb lähtuda
isikuandmete kaitse üldmäärusest106 ja selle rakendamiseks jõustatud õigusaktidest.
Isikuandmete kaitse on osa põhiõigusest perekonna- ja eraelu kaitsele (PSi § 26) ning igaühe
õigusest vabale eneseteostusele. Perekonna- ja eraelu puutumatusse võib sekkuda üksnes
seaduses sätestatud juhul ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja
vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Igaühe õigust vabale
eneseteostusele tuleb rakendada kooskõlas seaduse ning teiste inimeste õiguste ja vabadustega.
Nendest põhiseaduslikest põhimõtetest lähtuvalt peab isiku eneseteostuse vabadusse
sekkumiseks ning perekonna- ja eraelu riiveks olema seadusest tulenev alus. Lõikes 1 on
juhindutud põhimõttest, et isiku eraelu puutumatuse riive nende andmete töötlemisel piirduks
üksnes vältimatult vajalikuga.
Lõikes 2 sätestatakse, et karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis nimetatu puhul väljastatakse
karistusregistrist üksnes teave kehtiva karistuse olemasolu kohta ehk kas isikut on vastava
kuriteo toimepanemise eest karistatud ja selle kohta on karistusregistris kehtivad andmed.
Arhiivi kantud andmeid ei töödelda ja nende saamise õigust ei ole. Kui isikul on
karistusregistris karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis nimetatud kuritegude andmed, siis edasine
kontroll peatub, kuna juba esinevad imperatiivsed alused isikule ülesannet mitte anda.
106 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel
ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.
22.05.2025
304
Lõikes 3 täpsustatakse, et ka § 78 lõikes 2 nimetatud kuritegude puhul väljastatakse
karistusregistrist üksnes teave kehtiva karistuse olemasolu kohta ning arhiivi kantud
karistusandmeid ei kuvata. Lähtudes isikuandmete töötlemise üldistest põhimõtetest
sätestatakse, et elutähtsa teenuse osutaja ei või teha veel üht päringut muude karistusandmete
olemasolu kontrollimiseks juhul, kui juba on ilmnenud, et isiku kohta on karistusregistris
kehtivad karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis nimetatud kuritegude andmed. Sellisel juhul ei
ole päringu tegemine enam vajalik ja selline päring oleks vastuolus eesmärgikohasuse
põhimõttega.
Lõike 4 kohaselt kontrollib elutähtsa teenuse osutaja enne esmakordset taustakontrolli tegemist
eelnõu § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku isikusamasust isikut tõendava
dokumendi alusel.
Lõikes 5 sätestatakse, et elutähtsa teenuse osutaja võib eelnõu § 77 lõike 2 alusel
kindlaksmääratud ülesannet täitvalt isikult nõuda dokumendi esitamist selle kohta, kas välisriigi
õiguskaitseorgan on teda kriminaalkorras karistanud, kui see on vajalik eelnõu § 78 lõigetes 1
ja 2 sätestatud asjaolude kontrollimiseks.
CER direktiivi põhjenduspunkti nr 32 kohaselt peaks taustakontroll hõlmama asjaomase isiku
karistusregistri andmete kontrolli. Teiste liikmesriikide hallatavate karistusregistriandmete
saamiseks peaksid liikmesriigid kasutama Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS)
kooskõlas nõukogu raamotsuses 2009/315/JSK ning, kui see on asjakohane ja kohaldatav,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/816 sätestatud menetlustega. Kui see on
asjakohane ja kohaldatav, võivad liikmesriigid tugineda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EL) 2018/1862 loodud teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) teabele,
luureteabele ja mis tahes muule kättesaadavale objektiivsele teabele, mis võib olla vajalik, et
teha kindlaks asjaomase isiku sobivus töötada ametikohal, mille suhtes elutähtsa teenuse
osutaja on taotlenud taustakontrolli.
KarRSi § 6 punkti 7 kohaselt kantakse karistusregistrisse mh isiku karistusandmed jõustunud
süüdimõistva välisriigi kohtuotsuse alusel kriminaalasjas Eesti kodaniku või Eestis elamisluba
või elamisõigust omava välismaalase suhtes, kelle karistusandmed on välisriik edastanud või
kelle süüdimõistvat kohtuotsust on Eesti kohus tunnustanud. Päringute tegemist teise
liikmesriigi registrisse on reguleeritud KarRSi §-s 30, mille lõike 1 punkti 9 kohaselt on
Registrite ja Infosüsteemide Keskusel õigus esitada päring teise liikmesriigi keskasutusele
karistusregistris sisalduvate andmete kohta, kui andmeid soovib tööandja isiku tööle või
teenistusse võtmisel isiku seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
Lõikes 5 nimetatud dokumendi esitamise kohustus on sarnaselt reguleeritud ka Eesti
kodakondsuse saamise või taastamise taotlemisel (vt siseministri 18. detsembri 2015. a määruse
nr 74 „Kodakondsuse seaduses sätestatud menetlustes esitatavate andmete ja dokumentide
loetelu“ § 7 lõige 6 ja § 9 lõige 5).
2. jagu
Andmekogud
§ 132. Tsiviiltoetuse register
22.05.2025
305
Paragrahv 132 sätestab tsiviiltoetuse registriga (edaspidi TTR) seonduva. Tsiviiltoetuse
register on alates 21.03.2022 reguleeritud RiKSi § 8214 alusel. Kõnesoleva paragrahviga
säilitatakse sisuliselt tsiviiltoetuse registri põhieesmärk. Registri pidamise eesmärk
sõnastatakse eelnõu kohaselt uuesti, mis arvestab nii eelnõu kui ka selle rakendussätteid. Lisaks
sätestatakse paragrahvis see osa isikuandmete töötlemisest, mis on vajalik reguleerida seaduse
tasandil.
RiKSi § 8214 lõike 1 kohaselt on TTR andmekogu, milles peetakse arvestust riigikaitseks,
vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks, tsiviil-sõjaliseks koostööks, kõrgendatud kaitsevalmiduse,
hädaolukorra, sõjaseisukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike vahendite ja nende
kasutamiseks vajalike andmete, elutähtsa teenuse osutajate, riigikaitselisi ameti- ja töökohti
omavate tööandjate, asja sundkasutusse võtmise ning asja sundvõõrandamise üle.
Lõikes 1 sõnastatakse arvestades eelnõuga kavandatud muudatusi uuesti ka TTRi eesmärk.
Selle kohaselt on TTR andmekogu, mille eesmärk on koondada ja hoida tsiviilkriisi
lahendamiseks ja riigikaitseks vajalike vahendite, asutuste ja isikutega seotud andmeid,
sealhulgas pidada arvestust:
1) vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks ning tsiviil-sõjaliseks koostööks vajalike vahendite üle;
2) kriisiolukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike vahendite üle;
3) elutähtsa teenuse osutajate ning kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega
isikute ja asutuste üle;
4) asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise, ühekordsete kriisiülesannete ning
tegevusvaru üle.
Isikutega seotud andmete puhul on tegemist ennekõike juriidiliste isikute ja FIEdega ning
äärmisel juhul ka füüsiliste isikutega, kellele kuulub kriisi lahendamiseks vajalik vara, samuti
ETOd. Registri pidamise eesmärk ei ole pidada arvestust nn füüsiliste isikute üle, kes
lahendavad kriise või kes on kaasatud kriiside lahendamisse, arvestust peetakse varade ja
vahendite üle.
Lõikes 2 sätestatakse registri vastutavad töötlejad. Registri vastutavad töötlejad on Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet ja Eesti Varude Keskus. Arvestades registri pidamise
eesmärki (lõige 1) ei saa ainult Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus võtta kõiki registri vastutava
töötleja kohustusi. Väga suur osa registrist on seotud tsiviilkriisideks vajalike vahendite üle
arvestuse pidamise moodulite arendamisega, samuti varude mooduli arendamisega. Registri
volitatud töötlejad sätestatakse registri põhimääruses ja nendeks jäävad elutähtsa teenuse
korraldajad (Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium, Eesti Pank ja KOVid) ja Kaitseressursside Amet.
Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse registri põhimäärusega seonduv. Põhimääruse kehtestab Vabariigi
Valitsus, samamoodi on sätestatud RiKSi § 8214 lõikes 4. Põhimääruses sätestatakse registri
kaasvastutavate töötlejate ning volitatud töötleja ülesanded, registrisse kogutavate andmete
täpsem koosseis, andmeandjad ja nende edastatavad andmed, andmevahetus teiste
andmekogudega, andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord, andmetele
juurdepääsu ja andmete väljastamise kord ja muud korraldusküsimused. Erinevalt kehtivast
põhimäärusest sätestatakse edaspidi andmete säilitamise tähtajad ja isikuandmete töötlemise
sätted seaduses.
Lõikes 5 sätestatakse, milliseid isikuandmeid registris töödeldakse. Registris töödeldakse
järgmisi isikuandmeid:
22.05.2025
306
1) vastuvõtva riigi toetust korraldava valitsusasutuse esindaja üldandmed ja ametikoht;
2) asja sundkasutusse võtva ja sundvõõrandava ametiisiku üldandmed, töökoha või ametikoha
nimetus, töökoha kontaktandmed, tööpiirkond ja ülesanded;
3) kriisiülesande saaja isiku üldandmed;
4) vara või objekti omaniku, valdaja, vastutava kasutaja, hoonestaja ja kontaktisiku üldandmed.
Punktis 4 nimetatud andmed hõlmavad mh Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja, harjutusala
kontaktisiku andmeid, Kaitseväe ja Kaitseliidu ning valitsusasutuste hoonete ja rajatiste
omaniku andmeid, samuti sadama pidaja või valdaja ning laevaliikluse ja valveteenistuse
korraldaja andmeid;
5) riigi tegevusvaru hoidja andmed;
6) registritoimingu teinud isiku üldandmed.
Lõike 6 kohaselt säilitatakse registrisse kantud andmeid, mis ei ole isikuandmed, kuni andmete
ajakohasuse lõppemiseni. Tsiviiltoetuse register on register, mis kogub andmeid teistest
registritest, seega tsiviiltoetuse registri enda põhiandmeid on väga vähe. Andmed on ajakohased
kuni põhiregistris andmete muutmiseni. Näiteks kui liiklusregistri andmetes muutub sõiduki
omanik, siis sellisel juhul ei säilitata tsiviiltoetuse registris eelmise omaniku andmeid, vaid
andmed ajakohastatakse ka tsiviiltoetuse registris. Kui omanik muutub, muutub kehtetuks ka
asja sundkasutusse võtmise haldusakt. Täpsem andmete säilitamise kord ja tähtajad sätestatakse
tsiviiltoetuse registri põhimääruses.
Seadusega sätestatakse aga registrisse kantud isikuandmete maksimaalne säilitustähtaeg.
Isikuandmeid säilitatakse mitte kauem kui kümme aastat andmete registrisse kandmisest
arvates. Lõikes 5 nimetatud isikuandmete säilitamise täpsem tähtaeg sätestatakse tsiviiltoetuse
registri põhimääruses.
§ 133. Mobilisatsiooniregister
Paragrahvis 133 sätestatakse mobilisatsiooniregistriga seonduv, säte on üle võetud RiKSi §-st
8215. Põhimõttelisi muudatusi seonduvalt andmete töötlemisega ette ei nähta. Peamised
muudatused seonduvad isikuandmete töötlemisega. Igasugune isikuandmete töötlemine riivab
PSi §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. PSi § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi
piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema
kooskõlas ka PSi § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse
ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni
põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama
seadusandja. Sellest tulenevalt täpsustatakse eelnõuga võrreldes RiKSi §-ga 8215 seaduse
tasandil isikuandmete (sh eriliiki isikuandmete) töötlemist ja nende säilitamist reguleerivat osa.
Lõike 1 kohaselt muudetakse võrreldes RiKSiga täpsemaks mobilisatsiooniregistri eesmärk.
Eelnõu kohaselt on mobilisatsiooniregister andmekogu, milles peetakse arvestust Kaitseväe
sõjaaja üksuste koosseisu, nende ettevalmistuse ja varustuses olevate materiaalsete vahendite
üle. Kehtiva sõnastuse kohaselt on mobilisatsiooniregister andmekogu, milles peetakse
arvestust sõjaaja ametikohtade täitmise ja riigi sõjaliseks kaitseks kasutatavate materiaalsete
vahendite üle.
Lõike 2 kohaselt sätestatakse sarnaselt kehtiva registri põhimääruse § 2 lõikega 1, et registri
vastutav töötleja on Kaitseministeerium.
22.05.2025
307
Lõigetega 3 ja 4 sätestatakse registri põhimäärusega seonduv. Põhimääruse kehtestab
mobilisatsiooni ettevalmistamise ja korraldamise eest vastutav minister määrusega, samamoodi
on sätestatud RiKSi § 8215 lõikes 5. Sarnaselt TTRiga sätestatakse mobilisatsiooniregistri
põhimääruses registri vastutava ning volitatud töötleja ülesanded, registrisse kogutavate
andmete täpsem koosseis, andmeandjad ja nende edastatavad andmed, andmevahetus teiste
andmekogudega, andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord, andmetele
juurdepääsu ja andmete väljastamise kord, andmete (mis ei ole isikuandmed) säilitamise
tähtajad ja muud korraldusküsimused.
Lõike 5 kohaselt sisaldab mobilisatsiooniregister järgmisi andmeid:
1) sõjaaja üksuse ja selle ettevalmistuse andmed;
2) sõjaaja üksuse koosseisus oleva isiku ja üksusele vajaliku väljaõppega reservis oleva isiku
andmed, sealhulgas eriliiki isikuandmed. Punktis 2 nimetatud isikuandmed on isiku ees- ja
perekonnanimi, isikukood, aadress, kontaktandmed, haridus, väljaõpe, juhtimisõigus, töö- või
ametikoht, veregrupp ja reesusfaktor, vastavus tervisenõuetele, mobilisatsioonist ja
lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamise alus, riigisaladusele juurdepääsu loa
ja Eestist lahkumise piirangu andmed;
3) registrile juurdepääsuõigust omava isiku üldandmed;
4) sõjaaja üksuse varustatuse andmed.
Punktis 2 nimetatud isikuandmed on vajalikud selleks, et tagada riigi sõjaliseks kaitseks vajalik
sõjaaja ülesannete täitmise operatiivsus ja eesmärgipärasus. Veregrupp on vajalik vigastuste
korral, et anda operatiivset abi, kui nn sõdur on teadvuseta. Haridusandmed on vajalikud, et
määrata isikule õige sõjaaja ametikoht. Andmed väljaõppe kohta on vajalikud, et määrata
isikule õige sõjaaja ametikoht ja üksus. Töökoha andmed on vajalikud, et teavitada tööandjat
isiku lisaõppekogunemisele või sõjaaja ülesannetele asumise vajalikkusest. Tervisenõuetele
vastavuse andmed on vajalikud, et määrata isikule kohane sõjaaja ülesanne. Punktis 3 nimetatud
isikuandmed on vajalikud, et tuvastada isikud, kellel on juurdepääs registrile ning kes on
registrisse kantud andmeid pärinud. Registris säilitatakse päringu teinud isiku üldandmed
(päringu tegijat tuvastada võimaldav teave).
Lõigetes 6 ja 7 sätestatakse võrreldes RiKSi §-ga 8215 täpsemas sõnastuses registrisse kantud
andmete säilitamine. Isikuandmeid säilitatakse nende registri digitaalsesse arhiivi kandmisest
arvates järgmiselt:
1) isikut tuvastavad andmed ja andmed isiku kaitseväeteenistuse käigu kohta kuni 50 aastat;
2) kõik teised registrisse kantud isikuandmed kuni 10 aastat. Isikuandmed kantakse registri
digitaalsesse arhiivi pärast isiku kaitseväekohustuse lõppemist või isiku surma. Selline
täpsustus on vajalik teha põhjusel, et nimetatud isikuandmed kantakse
mobilisatsiooniregistrisse kaitseväekohustuslaste registrist, milles on nende säilitamist
puudutav osa analoogselt reguleeritud.
§ 134. Kaitseplaneerimise infosüsteem
Paragrahviga 134 luuakse uus Kaitseministeeriumi valitsemisala infosüsteem. Eelnõukohases
seaduses sätestatakse kaitseplaneerimise infosüsteemi pidamise eesmärk, samuti vastutav
töötleja ning luuakse volitusnorm infosüsteemi põhimääruse kehtestamiseks.
Kaitseplaneerimise infosüsteemi andmestik hõlmab planeerimise ning kaitsevõime
korraldamisega seotud andmeid, ressursihalduse andmed hangete, ostude, arvemenetluse,
varade ja varude arvestuse, hooldushalduse ja personaliarvestuse kohta, riigikaitse arengukava
22.05.2025
308
elluviimiseks vajalike ressursside kohta ning üksuste lahingvalmiduse olukorra kohta, samuti
kaitseotstarbelise varustuse, IKT, personali- ja tegevuskulude ning taristu arenduse ja
korrashoiu hankevajaduse ning selleks eelarveliste otsuste kohta ning andmekogus vastavate
hankeprojektide juhtimise ning Kaitseministeeriumi valitsemisala strateegliste andmevarade
arvestuse kohta.
Kuivõrd kaitseplaneerimise infosüsteemi peamisi eesmärke on pikaajaline riigikaitse
planeerimine, siis on vajalik ka isikuandmete töötlemine ja hoiustamine eriti sõjaaja võimete,
ametikohtade ja ülesannete kontekstis. Eelnevast tulenevalt sätestatakse seaduses isikuandmete
töötlemine ning säilitamine sarnaselt mobilisatsiooniregistri regulatsiooniga.
Kaitseplaneerimise infosüsteem on piiratud juurdepääsuga andmekogu, et tagada
ministeeriumile ja tema allasutustele ühine planeerimisalane platvorm. Andmekogu hõlmab
andmestikke, mida luuakse ja kasutatakse ainult riigikaitse planeerimiseks sõjaliste võimete
puhul ja hindamaks sõjaaja struktuuri lahinguvalmidust. Nendele andmetele juurdepääs on
lubatud ainult Kaitseministeeriumi valitsemisala teenistujatele ja seda vastavalt
teadmisvajadusele.
Täpsem infosüsteemi ülesehitus, vastutava ning volitatud töötleja ülesanded, kogutavate
andmete täpsem koosseis ja säilitamise tähtajad, andmeandjad, andmevahetus, andmetele
juurdepääs ning muud korralduslikud küsimused sätestaks kaitseplaneerimise infosüsteemi
põhimääruses.
10. peatükk
Rahvusvaheline sõjaline koostöö
Kümnes peatükk on jaotatud kolmeks jaoks, milles käsitletakse rahvusvahelise sõjalise koostöö
üldnõudeid, rahvusvahelist sõjalist koostööd väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi ning Eesti
Vabariigi territooriumil. Rahvusvahelise sõjalise koostöö peatükist on välja jäetud
rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud kahju nõude menetlemise säte (vt RiKSi § 32),
kuivõrd kahju hüvitamist puudutavad sätted on koondatud eelnõu 5. peatükki. Eelnõu
seletuskirja sätete juures on eraldi esile toodud ka muudatused võrreldes kehtiva
regulatsiooniga.
1. jagu
Rahvusvahelise sõjalise koostöö üldnõuded
§ 135. Rahvusvaheline sõjaline koostöö
Lõige 1 sätestab ammendavalt, mida loetakse rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks.
Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemine on:
1) Kaitseväe kasutamine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil;
2) Kaitseväe osalemine rahvusvahelisel sõjalisel õppusel;
3) välisriigi relvajõudude Eesti Vabariigi territooriumil ajutise viibimise võimaldamine
seadusega sätestatud alustel ja korras;
4) rahvusvahelise sõjalise peakorteri staatuse tunnustamine, peakorteri tegevuses osalemine ja
selle tegevuse toetamine;
5) Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitse- ja
julgeolekuprojektide kavandamine ning elluviimine ning selleks abi andmine ja vahendamine
ning riigihangete korraldamine.
22.05.2025
309
Rahvusvahelise sõjalise operatsiooni mõiste on toodud §-s 136. Sõjalise operatsioonina on
käsitatav Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmine, kasutades selleks Kaitseväge ja
kaitseväelasi Riigikogu otsuse alusel. Rahvusvaheline sõjaline operatsioon ei tähenda
ilmtingimata relvakonflikti kahe riigi vahel, Kaitsevägi võib osaleda rahvusvahelistel sõjalistel
operatsioonidel, mis ei ole suunatud ühegi riigi vastu, vaid keskenduvad erinevate meetmete
kaudu üldisele rahu ja julgeoleku tagamisele. Kaitsevägi on osalenud rahvusvahelistel sõjalistel
operatsioonidel Kesk-Aafrika Vabariigis ja Malis, kus tegutsetakse riigi valitsust vastustavate
mitteriiklike organisatsioonide vastu. Samuti ei ole rahvusvahelise sõjalise operatsiooni
toimumine Eestis formaalselt seotud kehtestatud kriisiolukorra, sh selle lahendamiseks välja
kuulutatud erakorralise või sõjaseisukorraga. Rahvusvahelisi sõjalisi operatsioone eristab
muust rahvusvahelisest sõjalisest koostööst kõrgem otsustustasand ja jõu kasutamise alused
ning ülesanded, milleks Kaitseväge kasutatakse. Rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide puhul
ei anta seadusega otsustuspädevust Kaitseväe kasutamiseks Eesti rahvusvaheliste kohustuste
täitmisel täitevvõimu tasandile. Täitevvõimu pädevus on piiritletud õigusega anda Kaitseväele
korraldus alustada osalemist või lõpetada osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.
Lisaks rahvusvahelistele sõjalistele operatsioonidele võib Kaitseväge kasutada ka Eesti
Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide
kavandamisel ning elluviimisel. Erinevalt rahvusvahelistest sõjalistest operatsioonidest
otsustab rahvusvahelise kaitse- ja julgeolekukoostöö formaadis Kaitseväe osalemise sõjalise
riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister. Ühise koostöö sees tuleb eristada
tegevusi, mille näol on tegu Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisega, sest sellisel juhul
otsustab Kaitseväe kasutamise Riigikogu. Ühise kaitse- ja julgeolekukoostöö raames ei saa
Eesti kaitseväelased minna aktiivsesse konfliktipiirkonda, sest tavapärast rahvusvahelist
sõjalise operatsiooni raamistikku pole algatatud. Samuti teeb näiteks Kaitseväe
küberväejuhatus (KüVJ) aktiivset rahvusvahelist koostööd mitmete riikide vastavate üksustega
ja alati ei tähenda see Eesti kaitseväelaste teise riiki minekut. Oluline on märkida, et ühiste
kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamisel ning elluviimisel kasutatakse erinevaid Kaitseväe
vahendeid ja meetodeid ning täpne (kasutus) viis lepitakse kokku vastava organisatsiooni või
välisriigiga.
Ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide näitena osales Kaitsevägi 2021. aastal Leedu ja
Valgevene piiril aset leidnud pagulaste massilisest ebaseaduslikust piiriületusest tingitud kriisi
lahendamisel koostöös Leedu Vabariigi sisejulgeoleku ametkondade ja relvajõududega. 2021.
aasta lõpus ning 2022. aasta esimeses pooles osales Kaitsevägi ühises kaitse- ja
julgeolekuprojektis koostöös Poola Vabariigiga, mille raames tugevdati kiirendatud korras
Poola piiritaristut Poola-Valgevene piiril.
Täiendavalt on rahvusvahelise sõjalise koostöö mõistega hõlmatud Kaitseväe osalemine
rahvusvahelistel sõjalistel õppustel väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Tegu on olulise
sõjalise koostöö formaadiga, mille raames Kaitsevägi harjutab muu hulgas koostegutsemist
liitlasvägedega.
NATO juhtimisstruktuur tugineb erineva pädevuse ja juhtimisvõimega staapidele ning lisaks
staapidele on NATO struktuuris ka teisi üksusi, näiteks erineva valdkonnapõhise
spetsialiseerumisega oivakeskused (Centre of Excellence). Eestis on sõjalise peakorteri
staatuses (1952. aasta protokoll Põhja-Atlandi lepingu alusel loodud rahvusvaheliste sõjaliste
peakorterite staatuse kohta) NATO staabielement (NATO Force Integration Unit) ning NATO
küberkaitsekoostöö keskus (NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence).
22.05.2025
310
Nimetatud peakorterite töös osalemine ja nende tegevuse toetamine on käsitatav rahvusvahelise
sõjalise koostööna lõike 1 punkti 4 mõistes.
Samuti lisatakse eelnõusse ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide elluviimiseks hangete
korraldamise õigus. Muudatusega seondub ka § 135 lõike 10 muudatus, kus määratakse, et
RKIK on nimetatud riigihangete elluviijaks.
Muudatuse eesmärk on luua riigisiseses õiguses selge õiguslik alus sellele, et rahvusvaheline
sõjaline koostöö hõlmab ka Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste
kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamise ning elluviimise raames abi andmist, sealhulgas
sõjalise abi andmist ja vahendamist ning riigihangete korraldamist. Muudatus on tingitud
praktilisest vajadusest, kuna Eesti on andnud ja annab jätkuvalt Ukrainale mitmesugust abi ,
sealhulgas varustab relvade ja laskemoonaga. Tegemist on olnud selgelt poliitilise tahtega, mis
tuleb aga ka õiguslike lünkade tõttu seaduses täpsustada. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
(edaspidi RKIK) on eelkõige Kaitseministeeriumi valitsemisala hankeid tegev asutus, kuid
rahvusvahelise koostöö raames on leitud, et RKIK võiks oma oskusteavet kasutades teha
riigihankeid ka teiste riikide asutustele (eelkõige teiste riikide kaitseministeeriumidele või
kaitsevägedele). Samuti on Euroopa Liidu Nõukogu määranud RKIKi mitme Euroopa
rahutagamisrahastu projekti elluviijaks107.
Lõike 2 kohaselt kehtestab Põhja-Atlandi lepingu artiklite 4 ja 5 rakendamise korra ning
Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõike 7 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222
rakendamise korra Vabariigi Valitsus korraldusega. RiKSis puudub eraldi norm, mis annaks
Vabariigi Valitsusele selge pädevuse juhtida riigisisest otsustusprotsessi ning Eesti osalust
Põhja-Atlandi Nõukogu otsustusprotsessis.
Lõike 3 järgi ei kohaldata käesoleva paragrahvi rahvusvahelise sõjalise koostöö sätteid
kaitseväelasele, kes töötab Eesti Vabariigi välisesinduses, ega välisriigi relvajõudude liikmele,
kes töötab välisriigi diplomaatilises esinduses või konsulaarasutuses (nt kaitseatašeed). Nende
isikute staatus on reguleeritud välisteenistuse seaduse ja teiste seadustega.
Lõigete 4 ja 5 järgi kasutab Kaitsevägi rahvusvahelises sõjalises koostöös jõudu ning annab
üle ja võtab vastu käsuõiguse Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras.
Lõiked 6 ja 7 sätestavad, et Eesti õigusakte kohaldatakse välisriigis viibivale kaitseväelasele,
Kaitseväega töösuhtes olevale muule isikule ning temaga kaasas olevale ülalpeetavale ning
Eesti Vabariigi territooriumil viibivale välisriigi relvajõudude liikmele, välisriigi relvajõude
saatvale nende teenistuses olevale tsiviilisikule ja tema ülalpeetavale niivõrd, kuivõrd see on
kooskõlas välislepinguga ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega.
107 Euroopa Liidu Nõukogu otsus (ÜVJP), 2022/1093, 30. juuni 2022, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu
abimeedet Moldova Vabariigi relvajõudude toetamiseks. – https://eur-
lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32022D1093 (11.01.2025). Vt lisaks Euroopa Liidu
Nõukogu otsus (ÜVJP)
2022/338, 28. veebruar 2022, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõududele
surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse ja platvormide andmiseks. –
https://eurlex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32022D0338 (09.01.2025) ja Euroopa Liidu
Nõukogu otsus
(ÜVJP) 2023/921, 4. mai 2023, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Moldova Vabariigi
relvajõudude toetamiseks. – https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32023D0921
22.05.2025
311
Lõikega 8 reguleeritakse välisriigi relvajõudude asjaomase asutuse õigust teostada oma riigi
relvajõudude liikme ning tema ülalpeetava suhtes distsiplinaar- ja kriminaaljurisdiktsiooni Eesti
Vabariigi territooriumil. Vastava õiguse teostamise alus on välisriigi relvajõudude asjaomasele
asutusele selle riigi õigusaktidega antud volitus, mis peab olema kooskõlas asjakohase
välislepingu ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega. Välisriigi
relvajõudude õigust Eestis toime pandud tegevuste üle jurisdiktsiooni teostada reguleerib
näiteks Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahelist relvajõudude staatust reguleeriva
kokkuleppe108 (Agreement between the Parties to the North Atlantic Treaty regarding the status
of their Forces – edaspidi NATO SOFA) VII artikkel ning selle täiendusena 17. jaanuaril 2017
sõlmitud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö
kokkuleppe109 (Agreement of Defense Cooperation– edaspidi DCA) XII ja XIII artikkel. Eestis
võib relvajõudude staatuse kokkulepetest tulenevalt tegutseda näiteks välisriigi sõjaväepolitsei,
kui see on vajalik nende enda relvajõudude liikmete distsiplinaar- või süütegude
menetlemiseks. Välisriigi relvajõudude sõjaväepolitsei tegevus, et kontrollida, kas oma
relvajõudude liikmed peavad kinni kehtestatud regulatsioonidest, on piiritletud välisriigi
relvajõudude peamise asukohaga ning jurisdiktsiooni kohaldatakse ainult oma riigi
relvajõudude liikmete suhtes.
Lõikega 9 antakse Kaitseväele kui valitsusasutusele volitus sõlmida rahvusvahelisi
kokkuleppeid (nii õiguslikult siduvaid ametkondlikke välislepinguid kui ka õiguslikult
mittesiduvaid poliitilisi kokkuleppeid) sõjalise riigikaitse korraldamise eest vastutava ministri
või tema volitatud isiku nõusolekul. Kaitseväe juhataja juhib Kaitseväge ning võib KKSi alusel
volitada teisi isikuid Kaitseväe nimel allkirjastama rahvusvahelisi kokkuleppeid eeldusel, et
kokkuleppe sõlmimiseks on olemas kaitseministri või tema volitatud isiku nõusolek.
Seadusest tulenev kohustus Kaitseväele saada eelnev nõusolek rahvusvaheliste kokkulepete
sõlmimiseks on üks mitmest tsiviilkontrolli meetmest, millega Kaitseministeerium teeb
järelevalvet Kaitseväe kui riigi relvajõudude tegevuse üle. Kuna ministeeriumi igapäevase töö
juhtimine on kantsleri tööülesanne ning järelevalvefunktsiooni valitsemisalas olevate asutuste
üle täidab ministeerium suuresti valdkonnapõhiselt ning kollegiaalselt, ei ole korralduslikult
vajalik sätestada nõusoleku andmise õigus rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimiseks seaduse
tasandil ainuisikuliselt ministrile, vaid selle võib anda eelnõu kohaselt ka ministri volitatud isik,
näiteks kantsler või vastava valdkonna asekantsler.
§ 136. Rahvusvaheline sõjaline operatsioon
Paragrahvi sõnastust ei ole muudetud võrreldes RiKSi §-ga 30.
Paragrahv 136 defineerib, mis on rahvusvaheline sõjaline operatsioon. Esiteks on
rahvusvaheline sõjaline operatsioon Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirja
artiklis 51 tunnustatud õigusel põhineva välislepinguga või muul viisil seaduslikult võetud
kohustuse täitmiseks korraldatav kollektiivse enesekaitse operatsioon (edaspidi kollektiivse
enesekaitse operatsioon) ning teiseks ÜRO põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu
ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatav sõjaline operatsioon ning
rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas olev muu sõjaline
operatsioon (edaspidi muu rahvusvaheline sõjaline operatsioon).
108 https://www.riigiteataja.ee/akt/814544 109 https://www.riigiteataja.ee/akt/216062017002
22.05.2025
312
ÜRO põhikirja artikli 51 järgi „[r]elvastatud kallaletungi puhul organisatsiooni liikmele ei piira
käesolev põhikiri mingil määral võõrandamatut õigust individuaalsele või kollektiivsele
enesekaitsele, kuni Julgeolekunõukogu ei võta rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks
vajalikke meetmeid“. Paragrahvi 13 punkti 1 sõnastus viitab „artiklis 51 tunnustatud õigusele“,
kuid Eesti Vabariik ei pea lähtuma ainult artiklis 51 esitatud sõnastusest, vaid võib arvestada
ka rahvusvahelise tavaõiguse arengut. Kollektiivse enesekaitse operatsioon on eelnõu § 136
punkti 1 tähenduses selline operatsioon, mille puhul Eesti Vabariik kasutab Kaitseväge teise
riigi vastu suunatud relvastatud kallaletungi tõrjumiseks või teised riigid kasutavad enda
relvajõudusid Eesti Vabariigi vastu suunatud rünnaku lõpetamiseks Eesti Vabariigi
territooriumil. Kollektiivse enesekaitse operatsioon tuleb kõne alla juhul, kui riik, kes on
langenud relvastanud rünnaku ohvriks, palub diplomaatiliste kanalite kaudu abi
rahvusvaheliselt üldsuselt või konkreetselt Eesti riigilt.
Punkt 1 hõlmab nii Põhja-Atlandi lepingus sätestatud kohustust, kollektiivse enesekaitse
operatsioone laiemalt kui ka Kaitseväe kasutamist selliste riikide kaitseks, kes ei ole NATO
liikmesriigid, kui selleks annab loa Riigikogu eelnõu § 137 lõike 1 punkti 2 alusel. Kollektiivse
enesekaitse operatsioon tuleb kõne alla juhul, kui riik, kes on langenud relvastanud rünnaku
ohvriks, palub diplomaatiliste kanalite kaudu abi rahvusvaheliselt üldsuselt või konkreetselt
Eesti riigilt. Abi palumine võib toimuda rahvusvahelise organisatsiooni kaudu – nt NATO või
ka mitmepoolselt, tahtekoalitsioonina. Kaitseväe kasutamisel teise riigi abistamiseks võib
teatud juhtudel olla vajalik korraldada mobilisatsioon ja seeläbi piirata ka riigist lahkumise
õigust.
Punkt 2 käsitleb muid rahvusvahelisi sõjalisi operatsioone, mis toimuvad ÜRO põhikirja VI
või VII peatüki alusel, ning muid rahvusvahelise tavaõiguse ja põhimõtetega kooskõlas olevaid
operatsioone. Sõjaline operatsioon, mis ei ole kollektiivse enesekaitse operatsioon, võib olla
rahvusvahelise õigusega kooskõlas ka juhul, kui selleks ei ole ÜRO Julgeolekunõukogu volitust
ehk operatsioon ei toimu formaalselt ÜRO põhikirja VI või VII peatüki alusel. Selliseks näiteks
on vastuvõtva riigi nõusolekuga toimuvad operatsioonid selle riigi territooriumil. Seega võib
punkti 2 alusel Kaitseväge kasutada väga erinevat liiki sõjalistel operatsioonidel ning välisriigi
relvajõud võivad toetada erinevaid Eesti territooriumil toimuvaid operatsioone. Kaitseväge
kasutatakse näiteks ÜRO rahuvalveoperatsioonil United Nations Interim Force in Lebanon
Liibanonis, ÜRO konfliktijärgsel rahuvalvemissioonil United Nations Truce Supervision
Organization ja Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis.
2. jagu
Rahvusvaheline sõjaline koostöö väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi
Eelnõu §-d 137 ja 138 sätestavad, kuidas otsustatakse Kaitseväe kasutamine rahvusvahelistel
sõjalistel operatsioonidel. Eelnõu § 140 sätestab eraldiseisvalt, kuidas otsustatakse Kaitseväe
osalemine väljaspool Eesti Vabariigi territooriumil toimuval Eesti Vabariigi, rahvusvahelise
organisatsiooni ja välisriigi ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti kavandamisel ning elluviimisel,
ning § 140, kuidas otsustatakse Kaitseväe osalemine rahvusvahelisel sõjalisel õppusel.
§ 137. Kaitseväe kasutamine kollektiivse enesekaitse operatsioonil
Paragrahvis 137 sätestatakse Kaitseväe kollektiivse enesekaitse operatsioonil kasutamise
reeglid. PSi § 128 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste
kohustuste täitmisel. Lähtuvalt PSist on eelnõu § 137 lõikes 1 sätestatud, et Riigikogu otsustab
Kaitseväe kasutamise kollektiivse enesekaitse operatsioonil. Riigikogu võib otsuse teha
22.05.2025
313
ratifitseerides kollektiivse enesekaitse põhimõtet sätestava välislepingu või teha üksikotsuse,
kui nimetatud välislepingut ei ole sõlmitud. Kui Riigikogu on ratifitseerinud välislepingu,
milles on kokku lepitud kollektiivse enesekaitse põhimõttes, ei pea Riigikogu selle kohta enam
eraldi otsust tegema. Kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldab näiteks Põhja-Atlandi leping,
kuid Riigikogu võib lisaks Põhja-Atlandi lepingule ratifitseerida ka teisi kollektiivse
enesekaitse põhimõtet sisaldavaid välislepinguid.
Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõikes 7 sisalduv vastastikuse kaitse säte ei ole praegusel juhul
käsitatav eraldiseisva kollektiivse enesekaitse sättena, kuna artikli 42 lõike 7 sõnastus
keskendub eelkõige abi andmise kohustusele, täpsustamata abi formaati ja ulatust, ning abi
andmisel peavad riigid arvestama juba Põhja-Atlandi lepingu raames võetud kohustusi. Samuti
on Euroopa Liidu lepingu eesmärk erinev Põhja-Atlandi lepingu eesmärgist. Seetõttu tuleb
Kaitseväe kasutamise otsustamine, kui Euroopa Liidu liikmesriik on Eestile artikli 42 lõike 7
raames esitanud sõjalise abi taotluse, olukorras, kus abi taotlev liikmesriik on sattunud
relvastatud rünnaku ohvriks, lahendada endiselt Riigikogu otsusega.
Lõike 2 järgi annab korralduse alustada osalemist ning lõpetada üksuste osalemine kollektiivse
enesekaitse operatsioonil ratifitseeritud välislepingu või Riigikogu üksikotsuse alusel
Kaitseväele Vabariigi Valitsus. See on käsitletav eraldi otsusena ning ei ole otsustatav näiteks
riigikaitselise kriisiolukorra otsuse osana. Nii tegutsetakse näiteks Põhja-Atlandi lepingu artikli
5 käivitamisel. Kollektiivse enesekaitse operatsioonis osalemine ei ole piiritletud ainult teise
NATO liikmesriigi vahetus kaitsmises osalemisega, olukorras, kus NATO liikmeriigi suhtes on
toime pandud relvastatud rünnak. Põhja-Atlandi Nõukogu võib oma otsusega aktiveerida
vastavad kaitseplaanid ka ennetavalt ning riikide relvajõud asuvad seega täitma juba eelnevalt
kokkulepitud konkreetseid ülesanded olukorras, kus ühegi NATO liikmesriigi vastu ei ole
relvastatud rünnakut toime pandud või ei ole liikmesriik veel teistelt liimesriikidelt sõjalist abi
taotlenud.
Lõike 2 alusel antud korraldus tehakse lõike 3 alusel viivitamata teatavaks Vabariigi
Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.
§ 138. Kaitseväe kasutamine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil
Paragrahvis 138 sätestatakse Kaitseväe muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil
kasutamise reeglid.
Lõike 1 järgi otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel
operatsioonil igal üksikul juhul eraldi otsusega, välja arvatud lõigetes 2, 3, 5 ja 7 sätestatud
juhtudel. Riigikogu määrab rahvusvahelise organisatsiooni või liitlasriigi, kelle
kiirreageerimisjõudude koosseisus väeüksus või allüksus tegutseb, ning kaitseväelaste piirarvu,
kes võivad konkreetses rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osaleda.
Lõike 2 järgi ei tee Riigikogu Kaitseväe kasutamise kohta muul rahvusvahelisel sõjalisel
operatsioonil eraldi otsust, kui kohustus kasutada Kaitseväge sellisel operatsioonil tuleneb
ratifitseeritud välislepingust.
Lõike 3 järgi otsustab Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil
rahvusvahelise organisatsiooni (NATO ja EL) või NATO liitlasriigi kiirreageerimisjõudude
koosseisus Riigikogu enne Kaitseväe üksuse asumist kiirreageerimisvalmidusse. Riigikogu
määrab rahvusvahelise organisatsiooni või liitlasriigi, kelle kiirreageerimisjõudude koosseisus
22.05.2025
314
väeüksus või allüksus tegutseb, ning kaitseväelaste piirarvu, kes võivad konkreetses
rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osaleda. Nii toimitakse näiteks NATO reageerimisjõu
NRF (NATO Response Force) või Euroopa Liidu lahingugrupis osalemisel.
Lõige 3 ei reguleeri seega Kaitseväe kasutamist NATO kollektiivkaitseoperatsioonil, sest selle
on Riigikogu juba otsustanud Kaitseväe kasutamisega NATO kollektiivse enesekaitse
operatsioonides sellega, et on 2004. aastal ratifitseerinud Põhja-Atlandi lepingu.
Lõige 4 sätestab, et Riigikogu otsuse või välislepingu alusel annab sõjalise riigikaitse
korraldamise valdkonna eest vastutav minister (kaitseminister) kooskõlastatult välissuhtlemise
valdkonna eest vastutava ministriga (välisminister) Kaitseväele korralduse alustada osalemist
või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Korraldus tehakse
viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu
riigikaitsekomisjoni esimehele.
Lõigete 5 ja 6 kohaselt määrab Riigikogu otsusega igaks aastaks nende kaitseväelaste piirarvu,
kes võivad osaleda kiireloomulise vajaduse korral riigi julgeoleku huvides muul
rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.
Sätet muudetakse võrreldes RiKSi § 34 lõikega 4, kuna kehtiv sõnastus ei võimalda Eestil
kasutada rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel (edaspidi RSO) osalemise täit potentsiaali
sarnaselt meie strateegiliste liitlastega, kuna võib teatud juhtudel piirata Eesti võimalusi
osalemiseks sõjalistel operatsioonidel. Muutunud julgeolekukeskkonnas peab Eestil olema
tagatud valmidus panustada kiirelt ja paindlikult Eesti ja meie liitlaste otseste
julgeolekuhuvidega seotud piirkondades toimuvatesse RSOdesse, kui see aitab saavutada
kaitse- ja julgeolekupoliitilisi eesmärke.
RiKSi § 34 lõike 4 sõnastus on piirav, kuna on ette nähtud vaid koostööks Eesti peamiste
liitlastega, s.o NATO või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhitaval RSO-l
osalemiseks. Näiteks olukordades, kus asukohariik on esitanud laiemale rahvusvahelisele
kogukonnale üldist laadi abipalve panustada julgeoleku tagamisse sõjaliste vahenditega, ja
olukorras, kus ELi liikmesriikide vahel sünnib kiiresti koordineeritud otsus sõjaliselt
tahtekoalitsioonina panustada, võib Eesti vastav otsus jääda venima, kuna formaalselt ei ole
tegu operatsiooniga, mida juhiks NATO, selle liikmesriik, EL või ÜRO. Muudatus võimaldab
tulevikku vaatavalt ka ilma juhtosaliseta ja ilma kindlalt piiritletud organisatsioonide ja riikide
ringita RSOdel osaleda. Seejuures hõlmab eelnõu § 137 lõike 1 punkti 2 järgne muu
rahvusvaheline sõjaline operatsioon ÜRO põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu ja
julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavaid sõjalisi operatsioone ja kõiki
muid rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas olevaid sõjalisi
operatsioone. Muudatus võimaldab laiemalt operatsioonidesse panustada, arvestades muutunud
julgeolekuolukorrast ja tehnoloogia arengust tulenevate olukordadega, näiteks tekib võimalus
osaleda küberoperatsioonidel ja eriüksuste operatsioonidel, kus otsused tuleb teha kiires
ajaraamis ja mitteavalikult, sh koos globaalsete partneritega. Muudatusega loobutakse samal
RSO-l Kaitseväe edasise kasutamise otsustamisest üldkorras – vajaduse korral peab olema
operatsioonidel võimalus osaleda mitteavalikult ja minimaalse teadjate ringiga. Kui Vabariigi
Valitsuse korraldusega otsustatakse RSO-l panustamise alustamine ja lõpetamine, siis
nimetatud korralduse ja korralduse seletuskirja saab Riigi Teataja seaduse § 4 lõike 1 punkti 2
alusel jätta avaldamata, kuna Riigi Teatajas ei avaldata riigisaladust ja juurdepääsupiirangut
sisaldavat akti. Samuti saab arvestada, et laiema blankomandaadi alusel planeeritavad
operatsioonid oleks suure tõenäosusega lühema kestusega kui tavapärased RSOd. Teadvustades
22.05.2025
315
võimalike vastaste vaenulikest eesmärkidest lähtuvaid ohte, mis on Eestile eksistentsiaalsed, ei
loo Eesti õigusruumi paindlikumaks muutmine Eestile täiendavaid ega aktsepteerimatuid riske.
Siiski eeldab Eesti tahtlik samm opereerida rahvusvahelise õiguse mitmeti tõlgendataval alal
iga kord väga põhjalikku kaalutlemist nii selle võimaluste kui ka riskide üle, samuti asjakohast
poliitilist ja tsiviilkontrolli.
Vabariigi Valitsuse pädevus anda korraldus Kaitseväele alustada kiireloomuliselt panustamist
RSO-l on tihedalt seotud demokraatlikule riigile kohaste konsultatsioonidega Riigikantselei,
Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikogu
riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni juhtide ning Kaitseväe juhatajaga enne vastava otsuse
tegemist. Nimetatud konsultatsioonide käigus kujundatakse ühtne Eesti seisukoht ka kõigis
asjakohastes rahvusvahelise õiguse küsimustes, arvestades ja kaaludes igakülgselt võimalikku
välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitilist mõju Eestile (vt ka lõike 6 selgitust).
Lõige 5 tagab paindlikkuse olukorras, kus Eesti soovib sõjaliselt panustada operatsiooni, kuhu
hetkel veel ei panustata, ja otsus on vaja teha kiiresti. Eelduseks on, et tegemist on NATO,
NATO liikmesriigi (siia alla kuuluvad ka nn tahtekoalitsioonid), ELi või ÜRO juhitava
operatsiooniga ning et operatsioonile saadetava kontingendi suurus mahub Riigikogu antud
piirarvu sisse. Riigikogu annab sellisele panustamisele heakskiidu tagantjärele – järgmise
rotatsiooni korral on panustamise eelduseks Riigikogu otsus konkreetse operatsiooni toetamise
kohta.
Lõike 6 järgi annab sama paragrahvi lõikes 5 sätestatud Riigikogu otsuse (nn üldmandaadi)
alusel Kaitseväele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel
sõjalisel operatsioonil Vabariigi Valitsus.
Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja
Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimehele. Võrreldes kehtiva õigusega on
lisandunud teavitajate hulka ka väliskomisjoni esimees ning loobutud on riigikaitsekomisjoni
eelnevast nõusolekus/seisukohast.
Muudatusega piiratakse sellistel RSOdel osalemisest teadvate isikute ringi, arvestades osa
RSOde sisu tundlikkust. Ühtlasi on sellistel operatsioonidel panustamise kiireloomulisust
arvestades vajalik langetada väga kiired otsused lühikeses ajaraamis. Tegu on üldmandaatide
erijuhuga ning selle kasutamise otsus peab olema igakülgselt kaalutletud, võttes arvesse
õiguslikke raamistikke ja konkreetset julgeolekuohtu. Muudatusega loobutakse enne RSO-l
osalemise otsustamist Riigikogu riigikaitsekomisjoni arvamuse ärakuulamisest, kuid lisatakse
erinevalt eelnevast sõnastusest korraldusest Riigikogu väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni
esimehe teavitamise kohustus. Muudatuse eesmärk on nii üldine otsustusprotsessi kiirendamine
kui ka mitteavalikel RSOdel osalemise teabe kaitsmine. Riigikogu juhatuse teavitamine tagab
Riigikogu laiema informeerituse ning tagatud on ka demokraatlik järelevalve, kuna Riigikogu
juhatus saab kaalukate põhjuste olemasolu korral oma pädevuse piires mandaadi
eesmärgipärast kasutamist kontrollida.
Lõike 7 järgi võib rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise sõjalise peakorteri juurde
KVTSi § 115 lõike 1 punktide 1 (lühiajaline lähetus kuni kuus kuud) ja 4 (riiklike ülesannete
täitmiseks välisriigis pikemalt kui kuus kuud) alusel lähetatud tegevväelane selle
rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise sõjalise peakorteri koosseisus osaleda
rahvusvahelises sõjalises operatsioonis. Peakorterite all peetakse silmas püsivaid ja ka rahuajal
toimivaid kehandeid, mis ei ole konkreetse sõjalise operatsiooni jaoks loodud, mitte
22.05.2025
316
operatsioonipiirkondades asuvaid staape, mille eesmärk on vastuvõtvas riigis rahu tagamine,
vaatlemine, ülesehitus vms missioonipõhine tegevus ja mis oma laadilt on rahvusvahelised
sõjalised operatsioonid, milles osalemise otsustab Riigikogu.
§ 139. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuva Eesti Vabariigi, rahvusvahelise
organisatsiooni ja välisriigi ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti kavandamisel ning elluviimisel
Kaitseväe osalemise otsustamine
Lõike 1 järgi otsustab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister
Kaitseväe osalemise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuva Eesti Vabariigi ja
rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti kavandamisel
ja elluviimisel. Täpsemalt on ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamist ja elluviimist
selgitatud § 135 juures.
Lõike 2 järgi tehakse otsus kasutada Kaitseväe alalisi või ajutisi üksusi väljaspool Eesti
Vabariigi territooriumi toimuva Eesti Vabariigi ja rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi
ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti kavandamisel ja elluviimisel viivitamata teatavaks Vabariigi
Presidendile, Vabariigi Valitsusele, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni
esimehele. Riigipea ja seadusandliku võimu teavitamine on vajalik, kuivõrd nimetatud
institutsioonidel on põhiseaduslik roll riigikaitse küsimustes. Vabariigi Valitsuse teavitamine
on juurdunud praktika, kus kaitseminister on teavitanud Vabariigi Valitsust eelnevalt nt
Ukrainale relvastuse andmisest, kaitseväelaste Poola saatmisest jne.
§ 140. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval rahvusvahelisel sõjalisel õppusel
Kaitseväe osalemise otsustamine
Paragrahvi järgi otsustab Kaitseväe osalemise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval
RSO-l sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister ehk kaitseminister.
Kaitseministrile teeb ettepaneku lubada Kaitseväel väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi
toimuvatel RSO-l osaleda Kaitseväe juhataja. Kaitseminister võib valitsuse liikmena
konsulteerida peaministriga ühel või teisel õppusel osalemise üle ning vajaduse korral tõstatada
küsimuse arutelu ka Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonis või valitsuse istungil.
Paragrahvi sõnastust on muudetud võrreldes kehtiva RiKSi §-ga 31. Kehtiva regulatsiooni järgi
otsustas minister eraldi Kaitseväe osalemise ka Eestis toimuvatel RSO-l. Eelnõu koostamise
ajaks on välisriikide relvajõud kaasatud Eestis toimuvatesse õppustesse sellisel määral, et säte
kohalduks suurele osale Eestis toimuvatest sõjalistest õppustest. Kaitseministeeriumi
valitsemisala senise praktika põhjal on hinnatud, et Eestis toimuvatel õppustel osalemine
kuulub pigem Kaitseväe pädevusse ning ei vaja ministri otsust. Samas pole välistatud, et
Kaitseväe juhataja konsulteerib vajaduse korral õppusel osalemise üle kaitseministriga, kui
näiteks õppusel osalevad ka Kaitseministeeriumi ametnikud või õppuse läbiviimiseks vajalike
ressursside olemasolu vajab arutelu. Kuna eelnimetatud muudatuse tulemusena on sätte
mõjualas Kaitseväe tegevus vaid väljaspool Eesti territooriumi, on sätte asukohaks peatüki 2.
jagu.
3. jagu
Rahvusvaheline sõjaline koostöö Eesti Vabariigi territooriumil
Eelnõu §-d 141–149 reguleerivad välisriigi relvajõudude lubamist Eesti Vabariigi
22.05.2025
317
territooriumile ja siin viibimist. Eelnõu § 141 punktis 5 on sarnaselt § 135 lõike 1 punktiga 5
ning § 139 lõike 1 sõnastusega asendatud sõna „kaitseprojektide“ fraasiga „kaitse- ja
julgeolekuprojektide“, arvestades, et riikidevaheline sõjaline koostöö võib hõlmata ka
sisejulgeoleku valdkonna tegevusi. Paragrahvide sõnastused on üldjoontes samad mis RiKSi §-
d 36–43.
§ 141. Välisriigi relvajõudude viibimine Eesti Vabariigi territooriumil
Paragrahvis 141 sätestatakse välisriigi relvajõudude Eestis viibimise alused ja eesmärgid.
Välisriigi relvajõud võivad ajutiselt viibida Eesti Vabariigi territooriumil, kui selle eesmärk on:
1) osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil;
2) osalemine rahvusvahelisel sõjalisel õppusel;
3) osalemine rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses;
4) transiit;
5) ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamine ja elluviimine.
§ 142. Välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumine, Eesti Vabariigis viibimine ja
Eesti Vabariigist lahkumine
Paragrahvis 142 sätestatakse, et välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumiseks on vajalik
kohustusliku loa olemasolu, kehtestatakse riigis viibimise aluse ja aja kohta dokumenti märke
tegemise kord ning piiriületuse ajast ja kohast teavitamise kord.
Lõike 1 järgi peab välisriigi relvajõududel Eesti Vabariiki saabumiseks olema seaduse alusel
antud luba. Loa võib anda kas ühe- või mitmekordseks piiriületuseks.
Lõike 2 kohaselt teeb PPA märke välisriigi relvajõudude liikme või tema ülalpeetava poolt
riigipiiri ületamisel esitatud dokumenti. Märge tehakse vastavalt antud loale ning märkel ei ole
iseseisvat õiguslikku tähendust ehk tegemist ei ole Eestis viibimise alusega. Riigis viibimise
õiguslikuks aluseks on lõikes 1 nimetatud luba. Eelkõige on PPA toimingul tõendav iseloom.
Märke võib teha ka pärast piiriületust esimesel võimalusel, kui seda ei saa teha piiri ületamisel.
Eelkõige puudutab see Schengeni viisaruumis liikuvaid või lühikese teavitusajaga siia
saabunud välisriigi relvajõudude liikmeid.
Lõike 3 järgi ei tehta dokumenti märget, kui välisriigi relvajõudude Eesti Vabariigi
territooriumil viibimise eesmärk on osaleda RSO-l või kui see ei ole praktilistel põhjustel
võimalik. Tegemist on erandjuhtumitega, kus märke tegemiseks ei ole piisavalt aega. Üldjuhul
tuleb tagada, et Eesti asutused tuvastaksid isiku staatuse. Kui siia saabuvate välisriigi
relvajõudude eesmärk on osaleda RSO-l, siis takistaks üksuste kinnipidamine üksnes märke
tegemise tõttu olukorra kiiret lahendamist. Samuti võib see olla praktikas keeruline, kui siia
saabuv üksus on märkimisväärselt suur.
Lõiked 4 ja 5 sisaldavad volitusnorme. Lõike 4 alusel kehtestab välisriigi relvajõudude liikme
ja tema ülalpeetava riigipiiri ületamisel esitatud dokumenti kantava Eestis viibimise aluse ja aja
märke vormi sisejulgeoleku korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. Lõikega
5 antakse kaitseministrile volitus kehtestada välisriigi relvajõudude, välisriigi relvajõudude
liikme ja tema ülalpeetava piiriületusest ning relvajõudude sõidukite ja kauba üle piiri
toimetamisest teavitamise kord.
22.05.2025
318
§ 143. Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks
välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmine
Paragrahvis 143 sätestatakse Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel
operatsioonil välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise pädevuse jaotus Riigikogu
ja Vabariigi Valitsuse vahel.
Lõike 1 punkti 1 järgi otsustab sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele
ajutise riigis viibimise loa andmise Vabariigi Valitsus, kui Eesti Vabariik ja asjaomane välisriik
on kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osalised, ning punkti 2 järgi nimetatud
välislepingu puudumise korral Riigikogu oma otsusega.
Lõigetega 2 ja 3 kohustatakse lõikes 1 tehtud otsusest viivitamata teavitama vastavalt Vabariigi
Presidenti, Riigikogu juhatust, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimeest ja Vabariigi Valitsust.
Paragrahvis sätestatud korda kohaldatakse ka välisriigi relvajõudude Eesti Vabariigi
territooriumil ajutisele viibimisele, mille eesmärk on osaleda muu riigi territooriumil
korraldataval sõjalisel operatsioonil (lõige 4).
§ 144. Välisriigi relvajõududele Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa andmine muudel
juhtudel
Paragrahvis 144 sätestatakse välisriigi relvajõududele Eesti Vabariigi territooriumil viibimise
loa andmine muudel juhtudel, mis ei ole kaetud §-ga 143.
Paragrahvi järgi otsustab kaitseminister Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval
rahvusvahelisel sõjalisel õppusel osalemiseks, Eesti Vabariigi territooriumil rahvusvahelise
sõjalise peakorteri tegevuses osalemiseks ning ühise kaitseprojekti elluviimiseks välisriigi
relvajõududele ajutise viibimise loa andmise. Kaitseväe osalusega Eestis läbiviidava sõjalise
õppuse toimumise otsustab Kaitseväe juhataja, sarnaselt teiste Kaitseväe väljaõpet puudutavate
küsimustega. Kaitseminister teeb Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel
sõjalisel õppusel osalemiseks välisriigi relvajõudude liikmetele loa andmise kaudu kontrolli
eelkõige välisriigi relvajõudude Eestis viibimise üle, kuid loa andmise pädevus on käsitatav ka
täiendava tsiviilkontrolli meetmena Kaitseväe õppuste üle. Eestis võivad julgeoleku- ja
kaitsekoostööprojekte ellu viia nii Eestis tegutsevad NATO struktuuri sõjalised peakorterid,
Kaitseministeeriumi allasutused kui ka Kaitseministeerium. Koostööprojektina on käsitatavad
erinevad kohtumised, kursused ja muud koostööformaadid ning sisulise otsuse projekti
toimumise kohta võtab vastu projekti korraldav asutus. Kaitseminister teeb loa andmise
protsessi kaudu sarnaselt Eestis toimuvate sõjaliste õppustega eelkõige kontrolli välisriigi
relvajõudude Eestis viibimise üle.
§ 145. Välisriigi relvajõudude transiit
Paragrahvis 145 sätestatakse välisriigi relvajõudude transiidiga seonduv, sh transiidiloa
andmisega seotud pädevuse ja volituste jaotus kaitseministri, Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu
vahel.
§ 146. Välisriigi relvajõudude õigus kasutada jõudu
22.05.2025
319
Paragrahvis 146 sätestatakse, millistel tingimustel ja mil viisil on välisriigi relvajõududel
õigus kasutada Eesti Vabariigi territooriumil jõudu.
Välisriigi relvajõud, kes viibivad Eesti Vabariigi territooriumil ning osalevad RSO-l, võivad
kasutada jõudu RSO eesmärkide saavutamiseks (lõige 1). Üldjuhul seab RSO eesmärgid Eesti
Vabariik, rahvusvaheline organisatsioon või välisriik. Riigikogu ja Vabariigi Valitsus saavad
seada välisriigi relvajõudude Eesti Vabariigis jõu kasutamisele täiendavaid tingimusi või
piiranguid.
Lõike 2 järgi võivad välisriigi relvajõud, kes viibivad Eesti Vabariigi territooriumil muudel
juhtudel (sõjalisel õppusel osalemine, ühises kaitse- ja julgeolekuprojektis osalemine,
rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses osalemine, relvajõudude transiit läbi Eesti),
kasutada jõudu, kui see on vajalik Kaitseväe toetamiseks rahuajal väljastpoolt Eesti riigi
territooriumi Eesti riigi vastu suunatud ründe tõrjumisel (KKSi § 46 lõige 2). Kuivõrd tegemist
on Kaitseväe toetuseks rahuajal toimuva tegevusega, siis peab jõu kasutamiseks loa andma
KKSi § 46 lõike 2 kohaselt riigikaitse valdkonna eest vastutav minister või Kaitseväe pädev
ülem. Viimane on Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2008. a määruse nr 162 § 2 lõike 1 kohaselt
vahetult Eesti riigi vastu suunatud rünnet tuvastav tegevväelasest ülem või tema otsene ülem.
Nimetatud Vabariigi Valitsuse määrus sätestab ka teatud piirid jõu kasutamisele. Tegemist on
enesekaitseõiguse teostamisega, kuigi formaalselt ei pruugi rünnaku näol tegemist olla
relvastatud kallaletungiga ÜRO põhikirja art 51 tähenduses.
Lõike 3 järgi tuleb Riigikogul või Vabariigi Valitsusel viivitamata otsustada välisriigi
relvajõudude edasine viibimine Eesti Vabariigi territooriumil situatsioonis, kus jõudu on
kasutatud, või on tõenäoline, et seda kasutatakse § 146 lõike 2 alusel. Sellise olukorraga võib
olla tegemist, kui ühele intsidendile järgneb või informatsiooni kohaselt järgnevad täiendavad
rünnakud.
Lõike 4 kohaselt lähtuvad välisriigi relvajõud jõu kasutamisel Eesti Vabariigi territooriumil
välislepingutest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest,
rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi kehtestatud jõu kasutamise korrast ning Riigikogu
ja Vabariigi Valitsuse antud õigustest ning seatud piirangutest.
Lõike 4 järgi võib jõu kasutamise aluseks olla:
1) rahvusvaheline õigus – vastuvõtva riigi kutse ja sellega seotud tingimused, välislepingud,
rahvusvaheline tavaõigus ja rahvusvahelise õiguse põhimõtted.
Rahvusvahelise õiguse kohaselt on riigil õigus lubada oma territooriumile välisriigi relvajõude.
Rahvusvaheline õigus aktsepteerib riigi kutset kui õiguslikku alust vastuvõtva riigi
territooriumil viibimiseks. Vastav kutse võib olla nii riigi ühepoolne akt kui sisalduda ka
rahvusvahelises kokkuleppes. Kokkuleppe sõlmimisel või riigis viibimise loa andmisel võib nii
Riigikogu kui ka Vabariigi Valitsus seada loale eraldi tingimusi, mis reguleerivad välisriigi
relvajõudude viibimist Eestis – piirkond, tegevuse eesmärgid, jõu kasutamise ulatus, teavitus
jne. Nimetatud piirangud täpsustavad vastuvõtva riigi kutse tingimusi ning on seega teisele
riigile siduvad. Lisaks kutsele ja sellega seotud tingimustele reguleerivad relvajõudude jõu
kasutamist ka relvakonfliktiõigust ning inimõigusi käsitlevad välislepingud (nt Genfi
konventsioonid ja nende lisaprotokollid, Euroopa inimõiguste konventsioon), rahvusvaheline
tavaõigus ning rahvusvahelise õiguse põhimõtted.
22.05.2025
320
NATO liikmesriikide puhul on Eesti Vabariigi territooriumile lubamine RSO-l osalemiseks
jäetud Vabariigi Valitsusele, sest Riigikogu on ratifitseerinud juba kollektiivse enesekaitse
põhimõtet sisaldava välislepingu. Vabariigi Valitsus võib vastavale loale seada ka tingimusi ja
piiranguid, mis eelkõige Kaitseministeeriumi ja Välisministeeriumi kaudu antakse edasi NATO
liikmesriikidele;
2) operatiivdokumendid – relvajõududele siduvad korraldused (nt operatsiooniplaan ja jõu
kasutamise reeglid (ingl Rules of Engagement)).
Jõu kasutamise reeglid on kehtestanud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni vastavat
õigust omav organ ning need määravad kindlaks, missugused on relvajõudude sekkumise ja
piiravate meetmete kasutamise (sh jõu kasutamine) volitused. Jõu kasutamise reeglid ei
võimalda relvajõududel kasutada vahendeid ja meetodeid, mis võiksid minna vastuollu
poliitiliste eesmärkidega. Operatiivplaanide ja jõu kasutamise reeglitega saab üksnes piirata
relvajõudude õigusi, mitte aga anda neile juurde volitusi, mida rahvusvaheline õigus või riigi
seadused ei luba. Jõu kasutamise reeglid on kogumik sellest, mida relvajõud saavad ohu
tõrjumiseks teha, kuid reeglid võivad olukorras olla erinevad ehk reeglite kehtestamisel tuleb
tagada nende paindlik muutmine (nt teatud volitused on komponendi ülemal, mitte üksuse
ülemal).
NATO liikmesriigina annab Eesti Põhja-Atlandi Nõukogus oma nõusoleku NATO üksuste jõu
kasutamise reeglitele. Kuna reeglid lähtuvad nii saatva riigi õigusest, rahvusvahelisest õigusest
kui ka asukohariigi õigusest, tuleb kahepoolse abistamise korral leppida reeglid eraldi kokku
abi osutava ja abi vastu võtva osalise vahel.
§ 147. Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava Eesti Vabariigis viibimise
seaduslik alus
Paragrahv 147 reguleerib välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava Eesti Vabariigis
viibimise seaduslikke aluseid.
Välisriigi relvajõudude riigis viibimise luba on seaduslik alus ainult Eesti Vabariigi
territooriumil viibimiseks (lõige 1). Välisriigi relvajõudude liikme ülalpeetaval on õigus Eestis
viibida koos välisriigi relvajõudude liikmega ning ülalpeetaval on lubatud Eestis viibida ja
töötada nimetatud loa kehtivusajal (lõige 2).
Lõike 3 järgi võib välislepingus sätestatud juhul kaitseminister lubada ülalpeetaval viibida ja
töötada Eestis loa kehtivusajast kauem. See tähendab, et Eesti riik peab olema välislepinguga
võtnud kohustuse anda mõnede isikute ülalpeetavatele eristaatus, peamiselt nende Eestis
viibimise ja töötamise (ilma täiendavate protseduurideta ja välismaalaste seaduses ette nähtut
kohaldamata) võimaldamise näol. Sellised juhud sätestab näiteks DCA VII artikli 4. lõige.
Lõike 4 järgi loetakse isik ülalpeetavaks siis, kui ta on välislepingus ülalpeetavana määratletud.
Näiteks NATO SOFA artikli 1 punkti c järgi on ülalpeetav välisriigi relvajõudude ja
tsiviilkoosseisu liikme abikaasa või laps, kes sõltub tema toetusest.
§ 148. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalev muu isik
22.05.2025
321
Paragrahvi 148 kohaselt kohaldatakse välislepinguga võetud kohustuste täitmiseks seaduse §-
des 141–145 ja 147 välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava kohta sätestatut ka
järgmistele isikutele, kelle puhul on Eesti välislepinguga vastavad kohustused võtnud:
1) välisriigi relvajõude saatvad nende teenistuses olevad tsiviilisikud (Eesti on eristaatuse
tagamise kohustuse võtnud NATO SOFA, Põhja-Atlandi lepingu osaliste riikide ja programmis
„Partnerlus rahu nimel“ osalevate riikide vahelise nende vägede staatust puudutava lepingu ehk
PfP SOFA, DCA ning Eesti ja Saksamaa relvajõudude külastuste kokkuleppega),
2) rahvusvahelise sõjalise õppeasutuse personali liikmed ja õppurid (Eesti on eristaatuse
tagamise kohustuse võtnud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu
Vabariigi valitsuse vahelise protokolliga Balti Kaitsekolledži ja tema isikkoosseisu staatuse
kohta),
3) rahvusvaheliste sõjalise peakorteri personali liikmed ja peakorterite lepingupartnerite
töötajad (Eesti on eristaatuse tagamise kohustuse võtnud Eesti Vabariigi ning NATO Euroopa
vägede kõrgema peakorteri ja NATO arenduse kõrgema ülemjuhataja peakorteri vahelise
Pariisi protokolli lisakokkuleppega),
4) kõigi nimetatud isikute ülalpeetavad.
Eesti territooriumil viibimise luba on Eestisse sisenemise eeltingimuseks küll ainult välisriigi
relvajõudude liikmetele, kuid kõnesolevas paragrahvis sisalduv regulatsioon on vajalik, et anda
selles nimetatud isikutele staatus, mida Eesti on kohustatud välislepingute alusel tagama.
§ 149. Lennu- ja laevaloa väljastamine
Paragrahv 149 reguleerib lennu- ja laevalubade väljastamist. Sättes kasutatakse terminit
„riiklik õhusõiduk“ lennundusseaduse § 5 lõike 3 (ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse
Organisatsiooni (International Civil Aviation Organization) konventsiooni art 3) tähenduses, st
riiklik õhusõiduk on õhusõiduk, mida kasutatakse kaitseväe- või politseiteenistuses või tollis.
11. peatükk
Riigivastutuse erandid
1. jagu
Riigivastutuse erandid kriisiolukorra ajal
Riigivastutuse erandid riigikaitselise kriisiolukorra ajal on üle võetud RiKSist (RiKSi §-d 871–
876).
Kahju hüvitamist reguleerivad üldseadustena VÕS ja RVastS. Peale nende seaduste on kahju
hüvitamine või talumiskohustusest tuleneva hüvitise maksmine reguleeritud veel mitmes
seaduses, sealhulgas süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses, kinnisasja avalikes
huvides omandamise seaduses, HOSis jm. Samuti reguleerivad kahju hüvitamist või hüvitise
maksmist mitu määrust, sealhulgas Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määrus nr 109
„Eriolukorra ajal asja sundvõõrandamise ja sundkasutuse eest hüvitise arvutamise ja maksmise
kord“, Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2010. a määrus nr 187 „Abipolitseiniku ülesande
täitmise tõttu abipolitseinikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju
hüvitamise tingimused ja kord“, Vabariigi Valitsuse 27. jaanuari 2011. a määrus nr 18
„Päästetööl või demineerimistööl asja sundkasutusse võtmisega tekkinud kulude hüvitamise
ulatus ja kord“ ja teised. Selleks et jätkuvalt oleks tagatud riigivastutuse selge regulatsioon ja
22.05.2025
322
erisused riigikaitse valdkonnas, nähakse riigivastutuse eriregulatsioon ette ka käesolevas
eelnõus samal kujul, nagu see praegu kehtib.
§ 150. Riigivastutuse erandid riigikaitselise kriisiolukorra ajal
Lõikes 1 säilitatakse RiKSi regulatsioon, et riigikaitselise kriisiolukorra ajal (nt erakorraline
seisukord, sõjaseisukord, mobilisatsioon, demobilisatsioon või kriisiolukord, mis on
kehtestatud riigikaitse eesmärgi tagamiseks) tekitatud kahju hüvitatakse eelnõus ja selle alusel
sätestatud tingimustel ja korras.
Lõike 2 järgi ei hüvitata kahju, kui seaduses on nähtud ette õiglase hüvitise või sotsiaalse
tagatise maksmine, samuti juhul, kui käesoleva eelnõuga on kahju hüvitamine välistatud.
Riigikaitselise kriisiolukorra ajal ning selle korraldamiseks ja olukorra lahendamiseks
kohaldatud piiravate meetmetega põhjustatud või kaasnevat kahju võib isikule hüvitada mitmel
viisil. Olenevalt sellest, kas isikule tekitas kahju haldusorgan või kaasnes kahju isikule pandud
kohustuse täitmisega ning kas haldusorgani tegevus oli õigusvastane või õiguspärane, on
eristatud varalise kahju hüvitamist, õiglase hüvitise maksmist ning sotsiaalse tagatise
väljamaksmist. Varalise kahju hüvitamisega on tegemist siis, kui haldusorgani õigusvastaselt
kohaldatud piirava meetmega on kahjustatud isiku elu, tervist või vara. Õiglase hüvitise
maksmisega on tegemist, kui haldusorgani õiguspäraselt kohaldatud piirava meetmega
kaasneva koormuse proportsionaalsuse tagamiseks heastatakse isikule osa sellest koormusest.
Sotsiaalse tagatise väljamaksmisega on tegemist, kui piirava meetme kohaldamisega pannakse
isik sellisesse olukorda, kus suurenenud riski tõttu võib talle tekkida kahju. Sotsiaalsed tagatised
tulenevad eelkõige muudest seadustest (nt sotsiaalsed tagatised vabatahtlikele päästjatele ja
abipolitseinikele).
§ 151. Kahju hüvitamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal
Säilitatakse RiKSi regulatsioon.
Riigivastutuse üldregulatsiooni sätestab riigivastutuse seadus. RVastSi § 7 lõikest 1 tuleneb
seaduse keskne põhimõte, et kahju hüvitamise ja tagajärje kõrvaldamise nõuet
(sekundaarnõuet) saab esitada üldjuhul siis, kui isik on RVastSi §-des 3, 4 ja 6 sätestatud õiguste
kaitse ja taastamise nõude (primaarse nõude) esitamise võimaluse ammendanud või kahju ei
olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada. Riigivastutuse õiguses peab kannatanu ise
aktiivselt tegema kõik endast oleneva, et primaarnõue esitada. Kui kannatanu jätab põhjusel,
mille eest ta ise vastutab, õiguste kaitse ja taastamise nõude esitamata või õigeks ajaks
esitamata, minetab ta ka kahju hüvitamise nõude esitamise võimaluse. Hüvitatakse nii otsene
varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu (RVastSi § 8), samuti seaduses nimetatud
mittevaraline kahju (RVastSi § 9). RVastSi § 11 lõigete 1 ja 3 kohaselt võib kannatanu nõuda
avaliku võimu kandjalt haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist ning
avaliku võimu kandja võib, olenemata kannatanu tahtest, kõrvaldada tagajärjed, kui rahaline
hüvitis oleks palju suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust
nõuda rahalist hüvitist. RVastS sätestab süüta vastutuse erinevalt VÕSist. Erandina hüvitatakse
mittevaraline kahju üksnes süü tingimusel (RVastSi § 9 lõige 1) ning saamata jäänud tulu ei
hüvitata, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi
(RVastSi § 13 lõige 2). Riigivastutuse korras hüvitatakse üksnes õigusvastaselt tekitatud kahju
(v.a RVastSi §-s 16 sätestatud juhul).
22.05.2025
323
ErSSi § 5 kohaselt hüvitatakse Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamisel
tekitatud materiaalne kahju seadusega sätestatud alustel ja korras. ErSSis ei ole nähtud ette
eraldi kahju hüvitamise ega õiglase hüvitise maksmise aluseid. Kuna tegemist on avaliku võimu
teostamisel tekitatud kahjuga, siis kohaldub kahju hüvitamisel RVastS.
Nimetatud erisused kehtivad ainult riigikaitselise kriisiolukorra ajal. Kui kriisolukord on
kehtestatud tsiviilkriisi lahendamise eesmärgil (nt eriolukord), siis kohaldub üldine RVasSti
regulatsioon. See tähendab, et kahju hüvitamiseks tuleb tuvastada nii põhjuslik seos,
haldusorgani tegevuse õigusvastasus kui ka mittevaralise kahju ja kaudse varalise kahju
hüvitamisel süü, samuti peab isik kahju hüvitamise nõude esitamiseks olema esitanud RVastSi
§ 7 lõike 1 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamise, jätkuva koormava toimingu lõpetamise
või haldusorgani otsustamiseks kohustamise nõude. Õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamisele
aga kohaldub RVastSi § 16.
Riigivastutuse üldregulatsiooni kohaldamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal ei ole sobilik,
kuna primaarnõuete esitamine võib olla õiguslikult, poliitiliselt või muul põhjusel
problemaatiline. Samuti võib isikul endal kahju tõendamise kohustuse täitmine olla raskendatud
– isikul puuduvad piisavad võimalused kahju tõendamiseks.
Eeltoodust lähtudes on lõikes 1 sätestatud, et isikul on õigus nõuda talle haldusorgani või
kodanikukohustust täitva isiku või seaduse alusel kaasatud muu isiku poolt õigusvastaselt
tekitatud kahju hüvitamist või selle asemel tagajärgede kõrvaldamist. Erinevalt RVastSi § 7
lõikes 1 sätestatust ei ole eelnõus kahju hüvitamise eelduseks õiguste kaitsmine RVastSi §-des
3, 4 ja 6 sätestatud viisil. See erand on tingitud peamiselt vajadusest koondada riigi ressurss
kriisi lahendamiseks. RVastSi §-des 3, 4 ja 6 sätestatud esmase nõude esitamise kohustus on
tõhus üksnes siis, kui sellise õiguskaitsevahendi kasutamisega kaasneb piirava meetme
kehtivuse või täitmise peatamine. Paljudel juhtudel tuleb piirava meetme iseloomust lähtudes
täita piirav meede kohe ning piiraval meetmel ei pruugi olla isiku jaoks kestvat mõju, mida
saaks haldusakti kehtetuks tunnistamise või kestva toimingu lõpetamise nõudega kõrvalda (nt
lühiajaline viibimiskeeld, asja sundkasutus vms). Isegi kui piiraval meetmel on kestev iseloom
(nt pikaajaline viibimiskeeld, asja sundkasutus või sundvõõrandamine jne), siis kaaluvad
riigikaitselise kriisi ajal üldiselt avalikud huvid üles isiku õiguskaitse vajaduse ning piirava
meetme kehtivuse või täitmise peatamine takistaks ülemäära olukorra lahendamist. Seega on
isiku õiguskaitse võimalik eelkõige kahju hüvitamisega, kui piirava meetme kohaldamine oli
õigusvastane, või õiglase hüvitise maksmisega, kui piirava meetme kohaldamine oli
õiguspärane ja seaduses on nähtud ette õiglase hüvitise maksmine.
Isikul ei ole alust nõuda riigilt kahju hüvitamist, kui kahju tekitanud pool ei ole teada või kui
kahju ei ole omistatav riigi või muu haldusekandja tegevusele. Eelnõuga säilitatakse isikule
kohustus taotleda kahju hüvitamist ehk riik ei hüvita isikutele kahju automaatselt, nagu on
sätestatud ka RVastSis. Küll võib haldusorganil olla kriisiolukorra ajal võrreldes
tavaolukorraga suurem tõendamise ja tekitatud kahju üle arvestuse pidamise kohustus, kuna
isikute enda võimalused endale tekitatud kahju tuvastada ja tõendada on piiratud. Näiteks on
käesoleva eelnõuga märgatavalt lihtsustatud haldusakti kättetoimetamise regulatsiooni, mille
tõttu õigusi piirav haldusakt võib jõustuda isegi siis, kui isik ei ole tegelikult enda õiguste
piirangust teada saanud ega oska astuda vastusamme kahju ennetamiseks, selle vähendamiseks
või enda õiguste kaitseks. Mida enam on haldusorgan kõnesoleva eelnõu alusel või muu seaduse
alusel piiranud isiku menetlusõigusi ja õiguskaitse võimalusi, seda suurem on tema enda
tõendamiskohustus. Riigikaitselise kriisiolukorra ajal haldusakti andnud või toimingu
sooritanud haldusorgan peab pidama arvestust tekitatud kahju kohta ning võimaluse korral
22.05.2025
324
heastama kahju esimesel võimalusel. Riigikaitselise kriisiolukorra ajal tekitatud kahju
hüvitamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
Õigus kahju hüvitamisele (PSi § 25) on seotud õigusvastase kahju tekitamisega. Kui tegu,
millega kahju tekitati, oli õiguspärane, siis saab kahju hüvitamist nõuda üksnes RVastSi §-s 16
sätestatud asjaoludel. RVastSi § 16 lõike 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamisel arvestada kahju
tekkimise asjaolusid. Arvestades, et riigikaitselise kriisiolukorra ajal piiravate meetmete
kohaldamine on isiku enda huvides, oleks sellises olukorras õiguspäraselt tekitatud kahju
hüvitamine RVastSi § 16 alusel ilmselt üldiselt välistatud.
Lõikes 2 sätestatakse üheselt, et riigikaitselise kriisiolukorra ajal õiguspäraselt tekitatud kahju
ei hüvitata.
Kahju hüvitamise eeldused on kokkuvõtvalt järgmised:
1) kahju olemasolu;
2) kahju on tekitanud haldusorgan või kodanikukohustust täitev isik või muu, seaduse alusel
riigikaitselise kriisiolukorra ajal kaasatud isik;
3) kahju tekitamine on olnud õigusvastane;
4) kahju on tekitatud riigikaitselise kriisiolukorra ajal.
Eelnõuga jätkatakse sama põhimõtet, mis on RiKSi §-s 876, kus on eraldi reguleeritud õiglase
hüvitise maksmine nendel juhtudel, kui riigikaitselise kriisiolukorra ajal on mõnele isikule
pandud ebaproportsionaalselt suur kohustus. Õiglase hüvitise maksmise regulatsiooniga on
hõlmatud kõik need juhtumid, kus eelnõu koostamisel võis näha ette õiguspäraselt tekitatud
kahju hüvitamise vajaduse. Selle tõttu täidab õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise range
välistamine ka menetlusökonoomia põhimõtet, et selgelt vältida selliste tõenäoliselt
perspektiivitute kaebuste esitamist.
Lõike 3 kohaselt hüvitab kahju kannatanud isikule kahju selle hüvitamiseks kohustatud isik.
Kahju hüvitamiseks kohustatud isik määratakse kindlaks RVastSi §-s 12 sätestatud korras.
RVastSi § 12 lõike 1 järgi on kahju kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja (riik, KOV,
muu avalik-õiguslik juriidiline isik), kelle tegevus oli kahju tekkimisega põhjuslikus seoses.
Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes oli õigusakti
kohaselt kohustatud tegutsema, kuid ei teinud seda või ei teinud seda õigel ajal. RVastSi § 12
lõige 2 täpsustab kahjuhüvitise seost kahju tekitanud avaliku võimu kandja siseste suhetega.
Kahju kannatanud isiku jaoks ei ole põhimõtteliselt tähtis, millises sisesuhtes oli võimuorganiga
isik, kes selle organi nimel tegutsedes talle kahju tekitas. Oluline on ainult põhjusliku seose
olemasolu tegevuse vahel, mis tõi kaasa kahju tekkimise, ja see, et tegevust tegi avaliku võimu
ülesandel tegutsev isik. Seetõttu loetletakse seaduses erinevaid seoseid, mis võimukandja nimel
tegutseval füüsilisel isikul võib olla. Eelkõige on kahju tekkimine tõenäoline
subordinatsioonisuhtes, mida tekitavad avaliku võimu nimel tegutsedes ametnikud
(teenistussuhe). Samas võib avaliku võimu nimel tegutseda ka temaga lepingulises suhtes olev
füüsiline isik. Füüsiline isik, kes võimu nimel tegutseb, ei vastuta kahju kannatanud isiku ees
personaalselt. RVastSi § 12 lõige 4 sätestab vastutuse jaotuse, kui kahju tekitab mitu avaliku
võimu kandjat. Mitme võimukandja vastutuse korral vastutavad nad kahju tekitamise eest
solidaarselt. Seega võib võlausaldaja nõuda solidaarvõla korral kohustuse täielikku või osalist
täitmist kõigilt kahju tekitanud võimukandjatelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
Tagajärgede kõrvaldamisel võib tekkida olukord, kus kahju tekitanud avaliku võimu kandja ja
tagajärgede kõrvaldamiseks vajaliku haldusakti andmiseks pädev haldusekandja ei lange
22.05.2025
325
kokku. Sellisel juhul on tagajärgede kõrvaldamiseks vajaliku haldusakti andma või toimingu
kohustatud tegema pädev avaliku võimu kandja (RVastSi § 12 lõige 3).110
Eelnõu lõike 4 teise lausega on ette nähtud erand RVastSi §-st 12. Kui kahju tekitas füüsiline
isik, kes täitis ühekordset kriisiülesannet, hüvitab kahju avaliku võimu kandja, kes andis
ühekordse kriisiülesande.
Isikule on jäetud lõikega 1 õigus kahju hüvitamise asemel nõuda talle tekitatud kahjulike
tagajärgede kõrvaldamist. Lisaks on lõikega 4 antud kahju hüvitamiseks kohustatud isikule
(avaliku võimu kandjale) õigus kõrvaldada olenemata isiku tahtest riigikaitselise kriisiolukorra
ajal antud haldusakti või sooritatud toiminguga tekitatud õigusvastased tagajärjed.
RVastSi § 11 lõike 2 kohaselt on avaliku võimu kandja tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud
rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid, sealhulgas andma haldusakte, tegema toiminguid või
esitama kolmanda isiku vastu eraõiguslikke nõudeid, kui selleks on olemas õiguslik alus ja
tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks märgatavalt rahalist hüvitist. Riigikaitselise
kriisiolukorra ajal tuleb üldjuhul seada isiku õigustega võrreldes esikohale olukorra
lahendamise eesmärgid. Nendeks on eelkõige riigi ja selle institutsioonide säilitamine ja
toimimise tagamine, elanikkonnakaitse ning elutähtsate teenuste toimimise tagamine.
Õigusvastaselt antud haldusakti, tehtud toimingu või sõlmitud halduslepingu tagajärgede
kõrvaldamine nimetatud olukorras võib takistada muude piiravate meetmete võtmist ja
toimingute tegemist, eriti kui need haldusaktid, toimingud või halduslepingud on omavahel
seotud. Riigikaitselise kriisiolukorra ajal ei vähene avalik huvi selle vastu, et riigivõimu
teostataks õiguspäraselt, aga selle kõrval on oluline avalik huvi mõne viidatud olukorra
tekitanud asjaolude kõrvaldamiseks ning nende olukordade lahendamiseks. Erinevalt RVastSi
§-s 11 sätestatust ei ole esmatähtis see, kas tagajärgede kõrvaldamine on säästlikum kahju
hüvitamisest, vaid see, kas tagajärgede kõrvaldamine on enam kooskõlas olukorra lahendamise
eesmärgiga. Samas ei ole välistatud, et tagajärgede vahetu kõrvaldamine võib aidata
märkimisväärselt kaasa avalike vahendite paremale kasutamisele. Kahju hüvitama kohustatud
isikule (avaliku võimu kandja) jäetakse kaalutlusõigus otsustada, kas ta hüvitab kahju või
kõrvaldab muul viisil haldusakti või tehtud toiminguga tekitatud õigusvastased tagajärjed.
Avaliku võimu kandja võib põhimõtteliselt kasutada õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks
kõiki tema käsutuses olevaid õiguspäraseid vahendeid, faktilistest toimingutest kuni õiguslike
nõuete esitamiseni kolmandate isikute vastu.
See, et avaliku võimu kandja võib eelistada kahju hüvitamist tagajärgede kõrvaldamisele, ei
tähenda, et isik jäetakse täielikult ilma riigi abita. Nii võib isikul olla õigus peavarjule ja toidule,
ravile ja hooldusele olenemata sellest, kas avaliku võimu kandja otsustab õigusvastaselt
tekitatud tagajäjed kõrvaldada või hüvitada kahju rahas.
§ 152. Hüvitatav kahju riigikaitselise kriisiolukorra ajal
Säilitatakse RiKSi regulatsioon.
Üldjuhul hüvitatakse riigikaitselise kriisiolukorra ajal üksnes õigusvastaselt tekitatud otsene
varaline kahju. Saamata jäänud tulu või mittevaralise kahju hüvitamine on võimalik vaid
erandjuhtudel ning õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamine on välistatud. Samas on
110 Mait Laaring. Riigivastutuse seaduse muutmisvajaduse analüüs. Tallinn, 2009, lk 44. Kättesaadav:
https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/riigivastutuse_seaduse_muutmisvajaduse_analu
us_2009_0.pdf.
22.05.2025
326
riigikaitselise kriisiolukorra ajal lubatud omandi ulatuslik piiramine ning selle kaudu on
oluliselt piiratud ka isiku õigust saada hüvitist omandi hävimise, rikkumise või sellega seotud
kasutus- ja käsutusõiguste piirangute korral (nt õiguspärases lahingutegevuses hoone hävimine
ei ole õigusvastaselt tekitatud otsene varaline kahju). Piirang kehtib siiski ainult selle kahju
korral, mida avaliku võimu kandja või avaliku võimu ülesannet täitev isik põhjustab. Näiteks,
kui marodöörid lõhuvad vara, siis on omanikul võimalik esitada nende vastu kahju hüvitamise
nõue VÕSis sätestatud tingimustel ja korras. Eraõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamine
ei kuulu riigivastutuse alla, sealhulgas juhul, kui riik tegutseb eraõiguslikus suhtes.
Lõike 1 järgi hüvitatakse isikule otsene varaline kahju rahas. Otsene varaline kahju võib
seisneda eelkõige varast ilmajäämises või selle hävinemises, asja rikkumises või selle väärtuse
vähenemises, aga ka suurenenud kohustustes ja kuludes.111 Olulise piiranguna nähakse eelnõus
ette kahju hüvitamine üksnes rahas. See on tingitud eelkõige asjaolust, et piiravate meetmete
kohaldamisega seoses ei ole üldjuhul võimalik esitada tühistamis- ega kohustamisnõudeid
(RVastSi §-d 3, 4 ja 6) ning õigusvaidlust peetakse pärast kriisiolukorra lõppemist.
Kriisiolukorra ajal on riigi ressursid koondatud eelkõige selle olukorra lahendamisele või
tegevustele. Selline välistus ei tähenda, et haldusorgan ei võiks menetluse uuendamise (HMSi
§ 44) ning haldusakti faktiliste tagajärgede kõrvaldamise või toimingu tagasitäitmisega (HMSi
§ 85 punktid 1 ja 3) vähendada tekitatud kahju või kahju üldse kõrvaldada. Erinevalt
riigivastutusest on haldusmenetluslike meetmete eesmärk riigikaitselise kriisiolukorra
lahendamine ja isiku õigusi kaitstakse üksnes niivõrd, kui see on nimetatud olukorra
lahendamise huvidega kooskõlas (nt kui asja sundkasutuse kohaldamisel on tekitatud asjale
kahju, siis kõrvaldatakse see kahju eelkõige põhjusel, et kriisiolukorra lahendamiseks või muul
avaliku korra eesmärgil on vaja asja kasutada ka pärast sundkasutust, seevastu kui õiguskaitse
seisukohalt oleks asja parandamine vajalik eelkõige selleks, et taastada omaniku õigus asja
kasutada).
Kõnesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ei hüvitata üldjuhul saamata jäänud tulu. Arvestades,
et kriisiolukorra ajal on ohustatud riik ja ühiskond tervikuna, ei saa isikul olla õigustatud ootust
tulu teenimisele. Seetõttu on saamata jäänud tulu hüvitamine üldjuhul välistatud. Saamata
jäänud tulu hüvitamise piiramine on seotud peamiselt sellega, et kriisiolukorra ajal ei ole
ühelegi isikule ettenähtav tulu saamine. Seetõttu peab isik kõigepealt tõendama, et ta oleks just
riigikaitselise kriisiolukorra tingimustes kindlasti saanud tulu. Teisalt ei taga riik kriisiolukorra
tingimustes tulu kui omandi osa samal määral juba olemasoleva omandiga. Valdav osa
õiguspäraselt kohaldatavaid piiravaid meetmeid vähendab isiku võimalust saada tulu. Isegi kui
isikul jäi tulu saamata tema suhtes õigusvastaselt kohaldatud piirava meetme tõttu, ei ole
välistatud, et selle piirava meetme asemel sama või muu piirava meetme õiguspärasel
kohaldamisel sellist tagajärge ei oleks saabunud. Seetõttu on ka õigusvastaselt kohaldatud
piirava meetme korral piiratud kahju hüvitamist juhtudega, kus saamata jäänud tulu hüvitamata
jäämine oleks erakordselt ebaõiglane.
Saamata jäänud tulu hüvitamine välistatakse täielikult, kui see tekkis erakorralise või
sõjaseisukorra tõttu. PSi § 130 teine lause lubab piirata riigi julgeoleku ja avaliku korra
tagamise ning demokraatliku õigusriigi ja rahvusriigi säilimise huvides PSi §-s 25 sätestatud
õigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele. Sõjaseisukorra ajal on riigi ressursid
suunatud olukorra lahendamisele ja kodanikkonna tegevus selles olukorras vastu pidamisele
ning tulu saamine ei ole ühelegi isikule ettenähtav. Sättega on välistatud selle kahju
111 Mait Laaring. Riigivastutuse seaduse muutmisvajaduse analüüs. Tallinn, 2009, lk 32. Kättesaadav:
https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/riigivastutuse_seaduse_muutmisvajaduse_analu
us_2009_0.pdf.
22.05.2025
327
(õigusvastaselt tekitatud saamata jäänud tulu) hüvitamine, mille talumist oodatakse erakorralise
ja sõjaseisukorra ajal igaühelt. Õigusvastaselt tekitatud saamata jäänud tulu eest hüvitise
mittesaamine kui põhiõiguse piirang on erakorralise ja sõjaseisukorra tingimustes
riigikaitseliste kohustustega kaasneva paratamatu kulu ja kahjuna osa üldisest
kodanikukohustusest. Ka EIÕKi artikli 15 lõige 1 lubab konventsiooniosalisel peatada sõja ajal
või muus hädaolukorras EIÕKiga võetud kohustuste täitmine ulatuses, mis on olukorra tõsiduse
tõttu vältimatult vajalik.
Koosmõjus PSi §-dega 25 ja 130 ei saa seadusandja mittevaralise kahju hüvitamist täielikult
välistada isegi sõjaseisukorra ajal. Küll aga saab seadusandja piirata mittevaralise kahju
hüvitamise ulatust. Eelnõu lõikega 3 on oluliselt piiratud isiku õigust nõuda mittevaralise kahju
hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitamist võib nõuda üksnes õigusvastaselt isiku surma
põhjustamise, isikule kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, piinamise, julma või
alandava kohtlemise või isikult ebaseaduslikult vabaduse võtmise korral. Lõikes 3 tehakse viide
VÕSi § 134 lõikele 3, mille kohaselt võib isiku surma põhjustamise või talle raske
kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral
ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui
hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud.
Lõike 4 järgi lähtutakse kahju hüvitise suuruse määramisel RVastSi §-st 13. RVastSi §-s 13
reguleeritakse asjaolusid, mida arvestatakse kahju hüvitise suuruse määramisel. Need asjaolud
on kohased ka riigikaitselise kriisiolukorra ajal tekitatud kahju hüvitamisel. Näiteks RVastSi
§ 13 lõige 1 määrab kindlaks hüvitise suuruse kindlaksmääramise üldised kriteeriumid ja
RVastSi § 13 lõike 2 järgi vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete
täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike
ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kahju hüvitamisel tuleb arvestada
näiteks järgmisi asjaolusid: 1) kas põhiõiguste või -vabaduste piiramise põhjustas isik ise või
aitas ta sellele kaasa; 2) kas põhiõiguste ja -vabaduste piiramine toimus avalikes või isiku enda
huvides; 3) isiku talumis- ja tegevuskohustust ning seadusega sätestatud erilist kohtlemist; 4)
millises osas tooks kahju hüvitamine kaasa avalike huvide või teiste isikute huvide
kahjustamise. Eelkõige on kahju hüvitamine välistatud siis, kui isik ise enda tegevusega
põhjustas selle olukorra, et tal tekkis kahju (nt üüris korteri isikutele, kes kavandavad
terrorismikuritegu, riigivastast kuritegu vms ning kelle kinnipidamise käigus tekib korteris
otsene varaline kahju). Eriti kriisiolukorra ajal on igaühel kõrgendatud hoolsuskohustus, et ta
enda käitumisega ka kaudselt ei aitaks kaasa raske kuriteo toimepanemist ega soodustaks või
muul viisil ei takistaks kriisiolukorra lahendamist.
§ 153. Kahju hüvitamise kord riigikaitselise kriisiolukorra ajal
Kahju hüvitamine on nii nagu RiKSis nii ka eelnõu järgi seotud isiku taotlusega. RVastSi § 17
lõike 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal
kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata
teadasaamisest aga kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest
arvates. Riigikaitselise kriisiolukorra ajal tekitatud kahju hüvitamisel on lähtutud üldiselt
samast kahjunõude esitamise tähtajast. Kahju hüvitamise tähtaeg on seatud sõltuvusse kahjust
teada saamisega. Kui kriisiolukord kestab pikemat aega ja isik ei saa selle aja jooksul nõuet
esitada, siis saab kohus üldises korras tähtaja ennistada. Tähtaja ennistamise regulatsioon
võimaldab kriisiolukorrast tulenevaid erisusi ja piiranguid piisavalt arvestada ja kaaluda igal
konkreetsel üksikjuhtumil ning see ei suurenda märkimisväärselt kohtute koormust. Samas
puudub sättes kahju esitamise nõude absoluutne tähtaeg, mida kohus ei saaks ennistada. Kui
22.05.2025
328
isik suudab kohtule tõendada, et ta ei saanud enam kui kümne aasta jooksul objektiivsetel ja
mõjuvatel põhjustel kaebust esitada, siis võib halduskohtus tähtaja ennistada. Et kohtule ei
tuleks suurt koormust seoses tähtaegade ennistamistega, on eelnõus ette nähtud, et
riigikaitselise kriisiolukorra ajaks tähtaeg peatub, kuna kriisi ajal ei pruugi kõik inimesed teada
saada, et nt nende vara on hävinenud ja neil oleks õigus kahju hüvitamist taotleda.
RVastSi § 12 lõike 2 kohaselt loetakse avaliku võimu kandja tekitatud kahjuks igasugune selle
avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku vahetult põhjustatud kahju, olenemata
sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Sama
paragrahvi lõike 3 kohaselt vastutab füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku
võimu kandja tekitatud kahju eest riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik
juriidiline isik, kes andis füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule volitused avalike
ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti.
Lõikes 2 on lähtutud samast põhimõttest. Kui kahju tekitas füüsiline isik, kes täitis
haldusülesannet (nt kodanikukohustust), või juriidiline isik, kes täitis haldusorgani volitusel
haldusülesannet, esitatakse taotlus haldusorganile, kes määras kodanikukohustuse või andis
volituse haldusülesande täitmiseks. Eriliigiliseks ülesandeks, mis ei pruugi kätkeda
haldusülesande täitmist, kuid on samavõrd oluline kriisiolukorra lahendamisel ja riigikaitse
eesmärkide saavutamisel, on kodanikukohustuse täitmine. Kahju hüvitamise taotluse
lahendamisel otsustab haldusorgan ka selle, kas kodanikukohustust täites põhjustati kahju
avaliku võimu kandja tegevuse käigus (RVastSi § 12 lõige 1) või väljus see sealt piirest.
RVastSi § 18 lõike 2 kohaselt lahendab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul
alates selle saamisest. Kriisiolukorra ajal on avaliku võimu ressursid koondunud eelkõige
olukorra lahendamiseks ning isiku huvi, et temale tekitatud kahju kiiresti hüvitataks, ei kaalu
enamasti üles avalikku huvi olukorra kiireks ja mõjusaks lahendamiseks.
Seetõttu on lõikes 3 ette nähtud tavaolukorrast pikem kahju hüvitamise taotluse lahendamise
tähtaeg – üks aasta alates taotluse saamisest. Pikem tähtaeg on vajalik ka selleks, et
kriisiolukorra ajal on esitatud taotluste hulk tavaolukorraga võrreldes eelduslikult suurem ning
suurenenud töömahu tõttu ei ole võimalik kõiki taotlusi tähtaja jooksul lahendada.
Kriisiolukorra ajal ei ole objektiivselt võimalik suunata ressursse taotluste lahendamisse, vaid
keskenduda tuleb olukorra lahendamisele. Viimane võimaldab hoida ära uute kahjude tekkimist
või tekkinud kahjude suurenemist ning on seetõttu nii avalikes kui ka kõigi võimalike mõjutatud
isikute individuaalsetes huvides. Seevastu vajadus pikendada taotluste lahendamise tähtaega
või võimalikud vaidlused taotluse lahendamise tähtaja pikendamise õiguspärasuse küsimustes
üksnes suurendavad haldusorganite töökoormust ega aita tegelikult kaasa kõigi kahjude kiirele
hüvitamisele või olukorra kiirele ja mõjusale lahendamisele.
Lõige 4. Kahju hüvitamise täpsemad tingimused, ulatus ja kord kehtestatakse Vabariigi
Valitsuse määrusega. Seadusega reguleeritakse kahju hüvitamisega seotud kõige olulisemad
tingimused ja kord, kuid Vabariigi Valitsus saab määrusega neid tingimusi ja korda täpsustada.
Õigusnorm kohustab Vabariigi Valitsust määrust kehtestama, aga jätab kaalutlusõiguse selle
volituse sisustamiseks.
§ 154. Õiglase hüvitise maksmine
Õiglase hüvitise kontseptsioon ei ole õiguskorras uus. Eri seaduste alusel makstakse
omandiõiguse riivest ja talumiskohustusest tulenevaid eri nimetustega hüvitisi, kuid nende
22.05.2025
329
olemus vastab õiglase hüvitise kontseptsioonile (vt nt PäästeSi §-d 44–46, HOSi §-d 29 ja 43,
PPVSi § 77 lõiked 7 ja 8). Kuna käesoleva eelnõuga tunnistatakse HOS kehtetuks, siis nähakse
praegu HOSi § 29 lõike 5 alusel kehtestatud hüvitise maksmine ette käesoleva paragrahvi
õiglase hüvitise regulatsioonis, samuti hakkab eelnõu järgi hõlmama õiglase hüvitise
regulatsioon seni reguleerimata Päästeameti poolt asja sundkasutust ja sundvõõrandamist
varjumise ja ulatusliku evakuatsiooni korral (Päästeameti poolt pääste- või demineerimistööks
vajalike asjade sundkasutuse või sundvõõrandamise regulatsioon ja selle eest makstav hüvitis
reguleeritakse edaspidi KorSis). Kuna ka tsiviilkriisides saab eelnõu järgi määrata ühekordseid
kriisiülesandeid ning tuleb täita kodanikukohustust, siis allub selle eest õiglase hüvitise
maksmine käesoleva paragrahvi regulatsioonile. Lisaks kajastub edaspidi siin ka praegu RiKSis
sätestatud õiglase hüvitise regulatsioon.
Avaliku võimu kandja vastutuse piiramisel tuleb eristada õigusvastaselt tekitatud kahju
hüvitamist ja talumis- või tegevuskohustuse ebavõrdsest jaotumisest tulenevat õiglase hüvitise
maksmise kohustust. Õigus kahju hüvitamisele (PSi § 25) on seotud õigusvastase kahju
tekitamisega. Kui tegu, millega kahju tekitati, oli õiguspärane, siis saab tavaolukorras kahju
hüvitamist nõuda RVastSi §-s 16 sätestatud asjaoludel.
Eelnõuga on õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamisest riigikaitselise kriisiolukorra ajal
täielikult loobutud (vt eelnõu § 150 lõige 2). Muus osas on isik kohustatud taluma riigi poolt
õiguspäraselt avaliku võimu teostamist. Hoolimata sellest, et isikul ei ole õigust kahju
hüvitamisele, võib seadusandja näha ette õiglase hüvitise maksmise, kui muul juhul oleks
talumiskohustus isikule ülemäära koormav. Riigil ei ole kohustust hüvitada igasugust
õiguspärase tegevusega tekitatud kahju, kuid õigusriigi põhimõtte kohaselt peab isikul olema
võimalik saada kas või osalist hüvitist (õiglast hüvitist) juhul, kui tema õigusi on suures ulatuses
piiratud, ilma et ta ise oleks selleks põhjust andnud. Samuti võib õiglase hüvitise maksmise
küsimus kerkida ulatuslike piirangute ja kohustuste kehtestamisel, kui mõnele isikule kohalduv
piirang või kohustus koormab teda teiste isikutega võrreldes ebavõrdselt. Seejuures tuleb
arvestada, et õiguspärase tegevuse tagajärjel tekkiv kahju on osaliselt hõlmatud
talumiskohustusega.
Termin „õiglane hüvitis“ on PSis kasutusel seoses omandiõiguse sundvõõrandamisega. PSi
§ 32 lõike 1 kohaselt võib omandit omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud
juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Tegemist on ainsa
põhiõigusega, mida põhiseadus kaitseb õiglase hüvitise tagatise abil. Omandipõhiõiguse
riiveteks on omandi võõrandamine omaniku nõusolekuta ning muud omandiõiguse kitsendused
ja riived.112 Õiglase hüvitise maksmine ei ole välistatud ka muude piiravate meetmete käigus
tekitatud kahju või kulu hüvitamisel, kui seadusandja soovib seda ette näha.
Kui õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamisel on lähtekohaks kannatanu õiguste täielik
taastamine, mida võib seaduses sätestatud alustel ja ulatuses piirata, siis õiglane hüvitis ei pea
korvama kogu tekitatud kahju, vaid arvestab ka õiguskorrast tulenevat talumiskohustust.
Õiguspäraselt kahju tekitamise juhtudel on kriisiolukorra ajal teatud juhtudel (selleks on
kodanikukohustuse täitmine, ühekordse kriisiülesande täitmine ning asja sundkasutamine ja
sundvõõrandamine) menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes mõistlik maksta õiglane hüvitis
välja ilma konkreetset kahju ja selle suurust igal üksikjuhtumil tuvastamata. Õiglase hüvitise
maksmise peamine eesmärk on vähendada põhiõiguste ja -vabaduste piirangust või isikule
pandud kohustusest tulenevat koormust. Õiglase hüvitise maksmine vähendab isiku suhtes
112 Vt Kristi Aule Parmas. Analüüs „Riigivastutuse erisused kriisi ja erikorra ajal“. 2018, lk 25.
22.05.2025
330
kohaldatud piirangu või kohustuse intensiivsust ja ulatust ning tagab, et selline piirang või
kohustus on eesmärgi suhtes proportsionaalne. Hüvitist makstakse õiguspäraselt kohaldatud
piirangu või kohustuse talumise eest. Õiglast hüvitist makstakse konkreetsetel seaduses
sätestatud juhtudel, mitte üldiselt kahju hüvitamise alternatiivina. Õiglast hüvitist tuleb tasuda
üksnes siis, kui see on võrdõiguslikkuse tagamiseks vajalik ja sellega vähendatakse üksikisikule
või rühmale riigi või ühiskonna huvides pandud eriti intensiivse kohustuse või piiranguga
kaasnevat koormavat mõju.
Lõike 1 kohaselt on õigus saada õiglast hüvitist eelkõige järgmistel juhtudel:
1) kodanikukohustuse täitmise,
2) ühekordse kriisiülesande täitmise ning
3) käesoleva eelnõu alusel asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise eest. Tegemist ei
ole suletud loeteluga, mis tähendab, et haldusorganil tuleb igal üksikul juhtumil kaaluda õiglase
hüvitise ettenägemist. Õiglase hüvitise ettenägemine sõltub suuresti ka olukorrast ja riigi
rahalistest võimalustest, seega on mõislik igas konkreetses olukorras kehtestada ja kokku
leppida riigi sees juhtumid või reeglid, millal õiglast hüvitist ette nähakse;
4) makseteenuse toimimise erandi rakendamisel.
Lõikega 2 nähakse ette, et õiglase hüvitise saamiseks on vajalik isiku taotlus. Taotluses saab
näidata asjaolud ning sooviavalduse hüvitise saamiseks ning hüvitise kättesaamiseks olulised
asjaolud (nt konto nr). Alati on võimalik ka õiglasest hüvitisest loobuda.
Nii nagu kahju hüvitist makstakse ka õiglast hüvitist üldiselt rahas (lõige 3). Samas ei pruugi
õiglase hüvitise maksmine rahas olla isiku ega avaliku võimu kandja huvides. Rahas makstava
õiglase hüvitise asemel võib määrata muu rahaliselt hinnatava toetuse või abi, kui see toetus
või muu abi tagab isikule parema toimetuleku. Õiglase hüvitisena võib tagada isikule majutuse,
toidu ja muu toimetuleku, osutada tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenust või tagada isiku
ülalpeetavatele vajalikud teenused.
Õiglase hüvitise maksmise eesmärk on vähendada kulu, kahju või muud koormavat mõju, mida
põhiõiguse piirang või kohustus isikule tekitab. Õiglase hüvitise maksmine ei eelda seda, et isik
tõendab kahju tekkimist või et kahju on üldse tekkinud. Küll välistab seadus õiglase hüvitise
maksmise mõnel tüüpjuhul, kus isikule kahjulikku tagajärge ei teki. Eelkõige on selliseks
tagajärjeks see, kui mõni muu isik võtab kohustuse täitmisega seotud kulu enda kanda. Nii ei
maksta kodanikukohustuse täitmise eest isikule õiglast hüvitist, kui tööandja säilitab isikule
kohustuse täitmise ajaks tema senise töötasu (lõige 4). Kodanikukohustuse täitmise eest
makstava õiglase hüvitise suurus sätestatakse lõike 9 alusel kehtestatavas Vabariigi Valitsuse
määruses.
Ühekordse kriisiülesande täitmisega võib asutusele ja isikule tekkida otseseid kulusid, mille
hüvitamata jätmine oleks ebaproportsionaalne. Näiteks pannakse hotellile ühekordne
kriisiülesanne ehk kohustus toitlustada kaitseväelasi ja evakueerituid. Toitlustamisega tekib
hotellile otsene kulu, milleks on toiduainete soetamine. Otseste kulude hüvitamata jätmine
oleks ettevõtjale liigse talumiskohustuse panemine. Hotelli varaline kaotus oleks võrreldes
teiste majutusettevõtetega ebaproportsionaalselt suur. Lõike 5 järgi hüvitatakse asutusele ja
isikule ühekordse kriisiülesande täitmisega tekkinud otsesed kulud õiglases ulatuses. Eelnõu
järgi ei pea isikule hüvitama kõiki otseseid kulusid, hüvitise suurus peab olema õiglane.
Niisamuti näeb lõige 6 ette, et isikule hüvitatakse asja sundkasutusse võtmise või
sundvõõrandamisega tekkinud otsesed kulud õiglases ulatuses. Näiteks kui võõrandatakse
22.05.2025
331
isikule kuuluvaid toiduaineid või kütust, siis on õigustatud asjade hüvitamine. Nimetatud õigus
õiglasele hüvitisele kehtib olenemata sellest, mis liiki asja puhul õigust omandile piiratakse (nt
liisingulepingu alusel kasutatav asi). Seejuures tuleb selleks õigustatud isikule lõike 6 alusel
hüvitada ka põllumajandustehnika sundkasutus või sundvõõrandamine üldises korras.
Õigustatud isikuks on üldjuhul isik, kes asja õiguspäraselt valdab, sealhulgas näiteks omanik,
üürnik, liisinguvõtja jne. Vabariigi Valitsus kehtestab eraldi määrusega, millises ulatuses
makstakse asjade sundkasutuse ja sundvõõrandamise korral õiglast hüvitist. Õiglast hüvitist ei
pea maksma rahas, kui kahjustatud hüve on võimalik asendada teise samaväärsega. Eelkõige
puudutab see asendatavaid asju. Kui sundkasutusse võetud asi on muutunud
kasutuskõlbmatuks, siis võib õiglase hüvitise asemel asendada selle samaväärse asjaga (lõige
7).
Üldjuhul makstakse õiglast hüvitist põhiõiguste ja -vabaduste piirangut leevendava meetmena
ning see ei sõltu konkreetse isiku käitumisest piirangu talumise või kohustuse täitmise käigus.
Siiski on asjaolusid, mille ilmnemise korral ei ole isikule hüvitise maksmine kooskõlas hüvitise
eesmärgiga.
Üldine õiglase hüvitise maksmist välistav asjaolu on võimalus saada hüvitist mujalt. Selleks
võib olla lepingupartner, kindlustus, tööandja või teine isik, kes katab kulud, mis ülesande
täitmise, sundkasutuse või sundvõõrandamise tõttu tekivad. Välistus kehtib ka siis, kui isikul
on võimalus saada hüvitist mujalt, olenemata sellest, kas teine isik oma kohustust täidab (nt kui
kindlustusselts keeldub hüvitist maksmast, siis ei anna see alust nõuda riigilt õiglast hüvitist,
vaid isik peab lahendama vaidluse kindlustusandjaga). Lisaks on kriisiülesande täitmise, asja
sundkasutuse ja sundvõõrandamise eest õiglase hüvitise maksmine välistatud, kui kahju tekkis
lahingutegevuse käigus (lõige 5). Riik ei saa võtta endale vastutust lahingutegevuse tõttu
tekkinud kahju eest, isegi kui isik või tema vara asus lahingutegevuse piirkonnas vara suhtes
kohaldatud sundkasutuse või sundvõõrandamise tõttu.
Õiglase hüvitise maksmine on välistatud ka siis, kui riik oli sunnitud asja sundkasutusse võtma
või sundvõõrandama, kuna isik ei olnud täitnud seadusest tulenevaid nõudeid. Näiteks
kriisiolukorra ajal loomade hooletusse jätmise korral on ikkagi tegemist loomakaitseseaduse
nõuete olulise rikkumisega. Tavaolukorras tehakse sellisel juhul loomaomanikule
ettekirjutusega kohustus korrakaitseorgani määratud tähtpäevaks loom võõrandada, tappa või
hukata. Kui loomaomanik korrakaitseorgani määratud tähtpäevaks seda ei teinud, korraldab
looma võõrandamise, tapmise või hukkamise korrakaitseorgan asendustäitmise ja sunniraha
seaduses sätestatud korras. Sellega seotud kulud nõutakse sisse looma omanikult ja juhul, kui
looma võõrandamise, tapmise või hukkamisega saadakse tulu, siis ülejäänud tulu kuulub
loomaomanikule, kellelt loom on ära võetud. Kriisiolukorra ajal võib esineda toidupuudus,
mistõttu on riigil eesmärgipärasem loomade liha toiduks kasutada. Selleks tuleb riigil esmalt
abitusse seisukorda sattunud loomad sundvõõrandada. Õigustatud isikule sellisel juhul õiglase
hüvitise maksmist ette ei nähta, sest riik ei ole loomi sundvõõrandanud mitte enda otsestest
vajadustest lähtudes, vaid selleks, et vältida loomadele tekkivaid kannatusi.
Sätestatakse, kes on kohustatud õiglast hüvitist maksma. Üldjuhul maksab õiglast hüvitist riik.
Kuivõrd kriisiülesannete täitmise ning asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise
korraldusi saab anda täidesaatva riigivõimu esindaja, siis maksab õiglast hüvitist isikule riik.
Vabariigi Valitsus võib määrusega täpsustada, milline valitsusasutus on kohustatud makseid
tegema. Kuivõrd ühekordseid ülesandeid saab lisaks valitsusasutustele anda ka kohaliku
omavalitsuse üksuse ametiasutus, siis on õiglase hüvitise maksmise kohustus pandud sellele
avaliku halduse kandjale, kes määras ühekordse töökohustuse.
22.05.2025
332
Õiglase hüvitise maksmise täpsemad tingimused, ulatus ja kord sätestatakse lõike 9 alusel
kehtestatavas Vabariigi Valitsuse määruses. Õiglase hüvitisega tuleb saavutada tasakaal üldiste
huvide ja isiku õiguste vahel ilma kahjuhüvitist maksmata.
§ 155. Õiglane hüvitis makseteenuse osutajale
Elutähtsa teenuse toimimiseks määratakse elutähtsa teenuse osutajaks krediidiasutuste seaduse
alusel krediidiasutus, mis on täitnud vähemalt ühe § 3 lõikes 2 sätestatud tingimustest.
Makseteenused on:
1) teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakseid maksekontole ja kõiki maksekonto
pidamiseks vajalikke toiminguid;
2) teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt ja teha kõiki maksekonto
pidamiseks vajalikke toiminguid;
3) maksetehingu täitmine, sealhulgas rahaliste vahendite ülekandmine makseteenuse pakkuja
juures avatud maksekontole;
4) maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse pakkuja kliendile antud
laenuna;
5) makseinstrumentide väljastamine ja maksetehingute vastuvõtmine;
6) rahasiire;
7) makse algatamise teenus;
8) kontoteabe teenus.
Eesti Panga presidendi 13. juuli 2018. a määruse nr 7 „Makseteenuse ja sularaharingluse
kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ (edaspidi Eesti Panga määrus nr 7) § 3 kohaselt on
elutähtsateks makseteenusteks vaid teenuseosutaja osutatavad pangasisesed maksed,
teenuseosutajate vahelised maksed ja teenuseosutaja osutatavad kaardimaksed.
Makseteenuse osutajad peavad VÕSi § 7246 lõike 3 kohaselt nõudma kliendi tugevat
autentimist iga kord, kui maksja soovib juurdepääsu oma maksekontole interneti teel, algatada
elektroonilist maksetehingut või teha kaugjuurdepääsu teel loodud ühenduse kaudu mis tahes
muud toimingut, millega kaasneb makseteenusega seotud andmete väärkasutamise või pettuse
oht. Tugeva autentimise nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015
direktiivist 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ
ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (edaspidi makseteenuste direktiiv).
Krediidiasutustest elutähtsa teenuse osutajad kasutavad kliendi tugevaks autentimiseks ühe
võimalusena e-identimiseks ja e-tehinguteks vajalikke usaldusteenuseid (edaspidi
usaldusteenus). Eestis on nõuetekohasteks usaldusteenusteks riigi väljaantud isikut tõendavatel
dokumentidel põhinevad e-identimist ja allkirja andmist võimaldavad süsteemid ja erasektori
pakutavad e-identimise süsteemid. Riigi väljastatud süsteemid on seotud isikutunnistusega (ID-
kaart) ja digitaalse isikutunnistusega (mobiil-ID, digitaalne isikutunnistus ja e-residendi
digitaalne isikutunnistus). Erasektori pakutavatest e-identimise süsteemidest tagab tugeva
autentimise Smart-ID.
Lisaks usaldusteenusel põhinevale autentimisele on krediidiasutustel praegu ka muid
alternatiivseid kliendi tugeva autentimise lahendusi maksejuhiste kinnitamiseks, kuid nende
kasutamise võimekus on makseteenuse osutajati ebaühtlane ja väiksem kui isikutunnistuse ja
digitaalse isikutunnistuse korral.
22.05.2025
333
Elutähtsa teenuse osutajaks on praegu SK ID Solutions AS (edaspidi SK Solutions). Teenuse
osaks on ka digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi kehtivuse (peatatud või kehtetu
sertifikaat) kontrollimine. Reaalajas pakutava kontrollimise teenuse katkemisel pakub SK
Solutions n-ö tühistusnimekirja, mida teenuse kasutajad, sh krediidiasutused saavad kasutada,
et kliendid tuvastada. Tühistusnimekiri on kumulatiivne, sisaldades teavet kõigi sertifikaatide
kohta, mis on nimekirja koostamise hetkel peatatud või tühistatud. SK Solutions katab
teenustaseme lepingu alusel võimalikud tühistusnimekirjade kasutamisel tekkinud kahjud 12
tunni jooksul. Tühistusnimekirju väljastab SK Solutions 12-tunnise intervalliga, mis on lühem
kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014 määrusega nr 910/2014 e-identimise ja e-
tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks
direktiiv 1999/93/EÜ ettenähtud tase. Nimetatud määruse artikli 24 lõike 3 kohaselt, kui
kvalifitseeritud sertifikaate väljastav kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja otsustab
sertifikaadi tühistada, registreerib ta tühistamise oma sertifikaatide andmebaasis ning avaldab
sertifikaadi tühistatud staatuse aegsasti, ning igal juhul 24 tunni jooksul pärast vastava taotluse
saamist. Tühistamine jõustub kohe pärast selle avaldamist.
Lõike 1 kohaselt võib Vabariigi Valitsus kriisiolukorra ajal lubada elutähtsa teenuse osutajatel
makseteenuste osutamisel kasutada Eesti riigi väljastatud elektroonilisse isikut tõendavasse
dokumenti kantud digitaalset tuvastamist võimaldavat sertifikaati, mille kehtivust ei ole
kriisiolukorrast tulenevalt võimalik kontrollida. Makseteenuste toimimine on vajalik majanduse
toimimiseks või kriisiülesannete täitmiseks vajalike maksete tegemiseks, elanikkonna
toimetuleku tagamiseks (palgad, töötasud, toetused ja igapäevased ostud). Erandi otsustamine
on jäetud Vabariigi Valitsuse tasemele, kuivõrd sellega võib kaasneda krediidiasutustele
riigieelarvelistest vahenditest kahjude hüvitamise kohustus. Eeldatava kahju põhjuseks on
kliendi nõuetekohase autentimiskohustuse täitmata jätmisest tulenevad võimalikud
kahjunõuded krediidiasutuste tegevuse suhtes.
Eelnõu ei kohusta Vabariigi Valitsust vastavat erandit kehtestama, kuivõrd makseteenuste
direktiivi artikli 93 kohaselt ei kohaldata muu hulgas makseteenuse pakkuja vastutust
ebatavaliste ja ettenägematute asjaolude korral, mille üle poolel, kes nendele asjaoludele viitab,
ei ole kontrolli ning mille tagajärjed oleksid kõigile jõupingutustele vaatamata olnud
vältimatud, või kui makseteenuse pakkuja on kohustatud täitma teisi, liidu või liikmesriigi
õiguses sätestatud kohustusi.
Käesolev erandi tegemise võimalus kohaldub vaid elektroonilises keskkonnas algatatud
maksekorralduste suhtes ja ei kohaldu olukorrale, kus on võimalik isik tuvastada
krediidiasutuse esinduses või mitteriikliku usaldusteenuse kasutamise kaudu.
Samuti seatakse eelnõuga piirang maksekorralduste suhtes, mille tegemisel võib maksetehingu
teha nii, et tugev autentimine ei tööta. Nendeks maksetehinguteks on:
a) maksetehingu täitmine, sealhulgas rahaliste vahendite ülekandmine makseteenuse pakkuja
juures avatud maksekontole. Siia kuuluvad igapäevased tehingud maksja kontolt, sealhulgas
deebetkaardi tehingud;
b) maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse pakkuja kliendile antud
laenuna. Siia kuuluvad näiteks krediitkaardiga tehtavad tehingud või muud krediidikonto
tehingud;
c) makse algatamise teenus.
22.05.2025
334
Valiku tegemisel on arvestatud, et tegemist on elutähtsa teenusena osutatavate makseteenustega
(vt ka Eesti Panga määrus nr 7).
Vastavalt lõikele 2 on Vabariigi Valitsusel õigus ette näha, millistel tingimustel riik lubab
elutähtsat teenust osutavatel krediidiasutustel makseteenuste vahendamisel lubada, et
maksekorralduse teeb isik, kelle isikut tõendava dokumendi sertifikaadi kehtivust ei ole
võimalik kontrollida. Valitsus saab tingimuste kehtestamisel olukorrast ning talle
teadaolevatest asjaoludest lähtuvalt võtta arvesse mitmeid asjaolusid:
- kas erandit lubada kõigile elutähtsa teenuse osutajatele või ainult mõnele, kui sellega on
tagatud avaliku võimu toimimine ja kodanike toimetulek. Samuti kui mõnel
krediidiasutustel on kasutusel samaväärne isiku tuvastamist võimaldav vahend, siis ei
ole erandi rakendamine tema suhtes mõistlik;
- milliste makseteenuste suhtes või millises ulatuses erandi kasutamist lubada. Näiteks
võib olukorrast lähtuvalt piisata vaid deebetkaardi maksete lubamisest ja krediitkaardi
kasutamisele ei pea erandit rakendama. Samuti on võimalik, et valitsus lubab erandi
kasutamist vaid kindlat tüüpi maksete tegemiseks, mille tegemata jätmine võib
mõjutada suurel määral majandustegevust riigis või riigi toimetulekut kriisiolukorra
lahendamisel.
Valitsus võib ka võtta arvesse, millise aja jooksul erandi kasutamist lubatakse. Sellises
olukorras võib otsuse aluseks olla näiteks kriisiolukorra ulatus, maksetoimingute puudumise
mõju. Valitsus võib ka kehtestada tingimused, mille esinemise korral erandi kasutamise
lubatavus lõppeb (näiteks elutähtsa teenuse osutajatele on antud tähtaeg alternatiivide
kasutusele võtmiseks või sertifikaatide tuvastamise võimaluse taastumisel). Valitsus võib
lubada ka erandi rakendamist vaid kindlas ajavahemikus (nt 14 päeva jooksul korralduse
avaldamisest Riigi Teatajas). Kuivõrd erandi kasutamise tulemusel võib tekkida riigile rahalisi
kohustusi, võib valitsus piiritleda ka selliste makskorraldusega tehtavate tehingute suurust.
Siinjuures ei ole välistatud, et valitsus võib kehtestada erinevad suurused lähtuvalt maksete
eesmärkidest jne.
Valitsus võib otsustamisel võtta arvesse ka eespool nimetamata asjaolusid, mis lähtuvad
hetkeolukorrast ning ei mõjuta teenuste toimimist. Näiteks võib valitsus lubada piirkondlikke
erandeid, seada täiendavaid tingimusi maksekorraldusele, sh milliseid tegevusi peab
krediidiasutus veel tegema, et erandit rakendada; anda mõnele asutuse maksekorraldusele
täielik erand (näiteks erand Sotsiaalkindlustusameti tehtavatele sotsiaaltoetuste maksetele).
Olukorras, kus äriklientidel on kasutada muud tuvastamise lahendid, võib erandi rakendamine
olla asjakohane vaid eraklientide maksekorraldustele jms.
Lõike 4 kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus elutähtsa teenuse osutajatele tekkinud kehtetu või
peatatud kehtivusega sertifikaadi kasutamise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise.
Krediidiasutuse kahjuna on käsitatav makseteenuste direktiivi artikli 73 lõikest 1 tulenev
kohustus maksta autoriseerimata maksetehingu puhul maksjale tagasi autoriseerimata
maksetehingu summa. Samas ei ole Eesti Panga hinnangul rahalise kahju tekkimine suure
tõenäosusega, kuid seda ei saa ka välistada, sellise kahju tekkimine eeldab paljude halbade
asjaolude kokkulangemist (nt ID-kaardi valduse kaotamine).
Vabariigi Valitsus hüvitab vaid need autoriseerimata maksetehingu järel tekkinud kahjud, mis
on tekkinud pärast Vabariigi Valitsuse vastavasisulise korralduse andmist (vt ka lõike 1
seletust) ja kui:
22.05.2025
335
1) elektroonilise isikutuvastamise, autentimise ja digitaalse allkirjastamise valdkonna elutähtsa
teenuse osutaja ei taganud isikut tõendavasse dokumenti kantud digitaalset tuvastamist
võimaldava sertifikaadi kontrolli;
2) alternatiivsed lahendused digitaalseks isiku tuvastamiseks ja maksete kinnitamiseks
puuduvad või ei ole kiiresti rakendatavad;
3) maksetehing on tehtud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse kehtivuse ajal ja
vastab otsusega kehtestatud tingimustele ja;
4) maksetehing tehti kehtetut digitaalset tuvastamist võimaldavat sertifikaati kasutades.
Punktis 1 toodud eeldus on, et osutaja teenus ei toimi, ehk ei olnud tagatud isikut tõendavasse
dokumenti kantud digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi kontroll. Siin tuleb arvestada,
kas katkestus jäi elutähtsa teenuse katkestusele lubatud ajapiirangutesse, sealhulgas ettevõtlus-
ja infotehnoloogiaministri 11. jaanuari 2019. a määruses nr 4 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja
toimepidevuse nõuded elektroonilise isikutuvastamise ja digitaalse allkirjastamise tagamisel“
sätestatut. Olukorras, kus ilmneb, et sertifikaadi kehtivuse kontroll on kasutatav Vabariigi
Valitsuse korralduses sätestatud autentimise erandi kasutamise ajal, hüvitise taotlemise õigus
puudub, kuna sertifikaat oli kontrollitav.
Punktis 2 nähakse ette, et hüvitama ei pea kahju, kus maksekorralduse tegijal oli võimalik
kasutada teisi tugevat autentimist võimaldavaid vahendeid. (Nt isikul on ka panga väljastatud
tugevat autentimist võimaldav vahend).
Punkt 3. Kahju hüvitise arvestamisel võetakse arvesse vaid need autoriseerimata
maksetehingud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse korralduses sätestatud tingimustele (nt
maksekorralduse tegemise aeg, maksekorralduse suurus, maksekorraldus tehti
kindlaksmääratud makseasutuse elektroonilises keskkonnas).
Punkti 4 kohaselt puudub hüvitamise kohustus ka juhul, kui autentimiseks ei kasutatud riigi
väljastatud isikut tõendavat dokumenti (ID-kaart, mobiil-ID; digitaalne isikutunnistus). Seega
riik ei võta endale kohustust hüvitada eraettevõtjate või teiste riikide kasutatavate
usaldusteenuste katkemisest tulenev kahju. Samuti ei lähe kahju hüvitamise alla pankade enda
poolt väljastatud tuvastamise vahendite kasutamisest tulenev kahju.
Kahju hüvitatakse riigieelarvelistest vahenditest. Kahjude katmist ei saa enda kanda võtta Eesti
Pank, kuna tegemist on riigi ettenähtud elutähtsa teenusega. Eesti Pank tegutseb sel juhul riigi
nimel elutähtsa teenus korraldajana.
Lõikes 5 nähakse ette Vabariigi Valitsusele volitusnorm anda määrus, milles sätestatakse
täpsemad tingimused elutähtsat teenust osutavatele makseteenuse osutajatele hüvitise
taotlemiseks ja väljamaksmiseks.
3. jagu
Kahju hüvitamine rahvusvahelises sõjalises koostöös
§ 156. Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamine
Võrreldes kehtiva regulatsiooniga (RiKSi § 875) selles sättes muudatusi ette ei nähta.
22.05.2025
336
Rahvusvaheline sõjaline koostöö on reguleeritud välislepingutega ning seetõttu lähtutakse
kahju hüvitamise otsustamisel eelkõige välislepingutes sätestatust (lõige 1). Ka praegu on
näiteks NATO liikmesriigi relvajõudude Eestis tekitatud kahju hüvitamine reguleeritud NATO
SOFAga, mis artikli XV punkti 1 kohaselt kehtib ka relvakonflikti korral välislepingus
sätestatud eranditega. Riigisisest õigust kohaldatakse üksnes siis, kui see on välislepingus ette
nähtud. Välislepingutes ei määrata siiski kindlaks, millist riigisisest õigusakti kahju
hüvitamisele kohaldatakse, vaid nähakse üksnes ette, millal millise riigi õigust kohaldatakse.
Näiteks kui Eesti pinnal toimub rahvusvaheline sõjaline operatsioon, siis kahju tekitamise
korral tuleb vaadata, kas kahju tekitasid liitlased (kohalduvad asjaomase paragrahvi sätted) või
kahju tekitas Eesti Kaitsevägi (siis kohalduvad kahju hüvitamise paragrahvid, mis käsitlevad
kahju hüvitamist riigikaitselise kriisiolukorra ajal).
Lõikes 1 on täpsustatud, et rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamisele
kohaldatakse eelduslikult riigivastutuse seadust. Selle täpsustuse eesmärk on vältida
võimalikke vaidlusi selle üle, kas kahju hüvitamisel juhul, kui välisleping näeb ette Eesti õiguse
kohaldamise, tuleks kohaldada avalik-õiguslikku või eraõiguslikku regulatsiooni (eriti juhul,
kui rahvusvahelise sõjalise koostöö raames kaasatud poole enda õiguskorras ei eristata tsiviil-
ja haldusõigust).
Rahvusvahelist sõjalist koostööd reguleerivas lepingus ei ole üldjuhul nimetatud konkreetset
haldusorganit, vaid haldusorgani määrab lepingupool oma riigisisese õigusega. Kuna riiki
esindab rahvusvahelises sõjalises koostöös eelkõige Kaitsevägi, siis on pädevus seadusega
määratud Kaitseväele (lõige 2). Kaitsevägi määrab HMSi § 8 lõike 1 alusel enda keskelt
kindlaks isikud, kes tema nimel seda ülesannet täidavad. Selleks võib olla ükskõik milline
kaitseväelane või muu Kaitseväega õigussuhtes olev isik. Kaitsevägi võib moodustada ka
mitmesuguseid tööorganeid (komisjon, nõukogu vms) või protseduure (kooskõlastamine,
sanktsioneerimine vms), ilma et see mõjutaks haldusvälise isiku suhtes asja otsustamise
pädevust. Kaitseväe sisemine töökorraldus ei ole seaduse reguleerimise esemeks, kuid
Kaitseväe enda kehtestatud korralduse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle saab teha
teenistuslikku järelevalvet üldises korras. Kehtivas õiguses on rahvusvahelise sõjalise koostöö
käigus tekitatud kahju hüvitamise otsustusõigus samuti Kaitseväel, kuid see on seaduse asemel
sätestatud määrusega.
Riigikaitse, välissuhtluse või muudel poliitilistel kaalutlustel võib olla vaja hüvitada teatud
juhtudel kahju ka siis, kui riik õiguslikult kahju eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu
hüvitamisele (lõige 3). Kehtivas õiguses on õiguslik alus, mille kohaselt võib hüvitada kahju,
mille eest Eesti riik ei vastuta, nähtud ette Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2016. a määruse nr
123 „Rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud kahju nõude menetlemise, kahju hüvitamise
ning kahjuhüvitisest loobumise kord“ § 1 lõikes 3. Selle määruse aluseks olevast volitusnormist
ega kehtivast seadusest sellist kahju hüvitamise alust ei tulene. Seadusliku aluse põhimõtte
kohaselt ei saa määrusega sätestada erandeid seadusest tulenevate üldiste kahju hüvitamise
aluste suhtes ning sellel põhjusel tuleb asjakohane säte viia üle seaduse teksti. Tegemist on
formaalõigusliku muudatusega, mis ei muuda ex gratia hüvitatava kahju ulatust ega sisu.
Sarnaselt kehtiva RiKSi §-ga 32 nähakse lõikega 4 ette volitusnorm, mille alusel kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju nõude
menetlemise, kahju hüvitamise ja hüvitisest loobumise korra. Vabariigi Valitsus ei saa
kehtestada täiendavaid õiguslikke aluseid kahju hüvitamiseks ega laiendada või piirata
seadusest või välislepingust tulenevaid kahju hüvitamise aluseid.
22.05.2025
337
12. peatükk
Järelevalve
1. jagu
Riiklik järelevalve
§ 157. Riikliku järelevalve ülesande täitmise ja erimeetme kohaldamise õiguse volitamine
Paragrahvis 157 sätestatakse volitusnormid, mille alusel võib Vabariigi Valitsus määrusega
anda pädevale haldusorganile või konkreetsele valitsusasutusele volituse täita riikliku
järelevalve ülesannet. KorSi § 6 lõike 1 kohaselt on korrakaitseorgan seaduse või määrusega
riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik.
Lõike 1 kohaselt võib Vabariigi Valitsus määrusega volitada valitsusasutuse täitma riikliku
järelevalve ülesannet käesolevas seaduses või muus seaduses sätestatud püsiva kriisiülesande
täitmise üle. Kui seadusega ei ole kehtestatud pädevat valitsusasutust, kes teeb püsiva
kriisiülesande täitmise nõuete üle riiklikku järelevalvet, siis võib pädeva asutuse määrata
sarnaselt Vabariigi Valitsus määrusega. Erinevalt piiravate meetmete üle järelevalve tegemisel
ei anta kriisideks valmistumise nõuete üle järelevalve tegemiseks Vabariigi Valitsusele õigust
määrata lisaks volitatud asutusele ka KorSis sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Need
sätestatakse seadusega kõikidele pädevatele valitsusasutustele ühetaoliselt eelnõu §-s 160.
Lõike 2 kohaselt selleks pädevat valitsusasutust täitma riikliku järelevalve ülesannet käesolevas
seaduses 5 sätestatud piirava meetme täitmise üle ja kohaldama KorSis nimetatud riikliku
järelevalve erimeedet.
Eelnõu kohaselt sätestatakse Vabariigi Valitsuse õigus volitada täidesaatva riigivõimu asutust
kohaldama piiravat meedet (vt joonis eelnõu § 42 selgituse juures). Kohaldatud meetme
jõustumisel tuleb tagada meetme jõustumisega kaasnevate kohustuse ja nõuete täitmise üle
järelevalve tegemine. Eelnõu § 157 lõige 2 tagab Vabariigi Valitsusele võimaluse määrata
eelnõus sätestatud piiravate meetmete täitmise riikliku järelevalve ülesannet täitvad
valitsusasutused, kui pädevat asutust ei ole seadusega määratud. Samuti võib Vabariigi Valitsus
määrata KorSis nimetatud erimeetmed, mida riikliku järelevalve ülesande täitmisel pädev
asutus võib kohaldada. Pädev asutus võib nimetatud meetmeid kohaldada KorSis sätestatud
alustel ja korras.
Piirava meetme kohaldamise alused on kõik sätestatud eelnõuga ning talumiskohustuse
eelduseks on kehtiv haldusakt, millega meedet kohaldatakse. Kui isik ei täida kriisiolukorra
piirava meetme talumisest tulenevaid kohustusi, võib teha selle kohta isikule ettekirjutuse ning
rakendada vajaduse korral haldussunnivahendeid. RiKSi §-ga 901 on piiravate meetmete
rakendamise tagamiseks vajalik haldussunnivahendite kohaldamine nimetud riigikaitselise
järelevalvena. Eelnõuga loobutakse riigikaitselise järelevalve terminist ning sätestatakse, et
piiravate meetmete täitmise üle tehakse järelevalvet riikliku järelevalve raames.
Sealjuures säilitatakse RiKSi §-s 901 sätestatud ettekirjutuse ja haldussunnivahendite
kohaldamine. Muudatuse ettevalmistamisel hinnati mh, kas tulenevalt KorSi § 1 lõikest 6 on
riiklik järelevalve eelnõus sätestatud piiravate meetmete täitmise tagamisel võimalik ka
Kaitseväe poolt riigi sõjalisel kaitsmisel. KorSi § 1 lõike 6 kohaselt ei kohaldata KorSi
Kaitseväe tegevusele riigi sõjalisel kaitsmisel, sõjalise kaitse ettevalmistamisel, rahvusvahelise
22.05.2025
338
sõjalise kohustuse täitmisel või julgeoleku tagamisel Kaitseväe julgeolekualal. Samas ei välista
KorSi § 1 lõige 6 Kaitseväele riikliku järelevalve ülesannete andmist. Ka KorSi seletuskirja
kohaselt ei välista käesolev lõige iseenesest, et kaitsejõududel võiks väljaspool oma
riigikaitsefunktsiooni olla kõrvalfunktsioonidena ka riikliku järelevalve ülesandeid.113
Eelnõus sätestatud võimalus anda valitsusasutusele (sh Kaitseväele) riikliku järelevalve
ülesande täitmiseks KorSi erimeetmete kohaldamine ei tekita olukorda, kus Kaitsevägi saaks
võrreldes kehtiva seadusega ulatuslikumad õigused isikute põhiõiguste ja -vabaduste
piiramiseks.
RiKS võimaldab Kaitseväel ja samuti Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel kohaldada RiKSi
alusel läbiviidavates haldusmenetlustes erinevaid uurimistoiminguid (RiKSi § 826). Järgnevalt
loetletud toiminguid võib kohaldada ühekordse riigikaitseülesande täitmise võimelisuse
väljaselgitamiseks, asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise eelotsuse tegemiseks,
põhiõigusi ja vabadusi piirava meetme kohaldamisel ning järelevalve (sh haldusjärelevalve)
tegemisel:
• isiku peatamine küsitlemiseks, kui on alust arvata, et isikul on haldusmenetluse
läbiviimiseks olulist teavet;
• isiku toimetamine ütluste või seletuste võtmiseks ametiruumi, kui on alust arvata, et
isikul on haldusmenetluse läbiviimiseks olulist teavet;
• andmete pärimine ja saamine riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-
õigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku
andmekogust;
• isikusamasuse tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel või küsitlemise teel;
• vallasasja vaatlemine meeleliselt või tehnilise vahendi abil, sealhulgas uste avamine ja
muude takistuste kõrvaldamine;
• olukorra jäädvustamine pilti või heli salvestava seadmega;
• proovide ja näidiste võtmine, mõõtmiste või ekspertiisi tegemine;
• vallasasja hoiule võtmine;
• territooriumile, ehitisse või ruumi sisenemine, sealhulgas uste ja väravate avamine või
muude takistuste kõrvaldamine;
• territooriumi, ehitise või ruumi läbivaatamine, sealhulgas seal asuva vallasasja
läbivaatamine ning uste ja väravate avamine või muude takistuste kõrvaldamine.
RiKSi seletuskirjas on ka selgelt öeldud, et „oma sisu poolest on need toimingud sarnased
riikliku järelevalve erimeetmetega (vt KorSi §-d 30–52), kuid nende eesmärk ei ole iseseisvalt
ohtu tõrjuda või rikkumist kõrvaldada, vaid üksnes selgitada välja asja sisuliseks lahendamiseks
olulised asjaolud või koguda tõendeid.“
Seega on juba RiKSis antud Kaitseväele õigus kohaldada KorSi erimeetmetega sarnaseid
meetmeid. Samuti on RiKSis antud õigus kasutada vajaduse korral ka vahetut sundi – füüsilise
isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõu, erivahendi või relvaga (RiKSi § 902 lõige 1).
Vahetut sundi võib kasutada eespool loetletud toimingute kohaldamise käigus (RiKSi § 826
lõige 3), asja sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel (RiKSi § 821 lõige 9) ja piirava
meetme täitmise üle järelevalve tegemisel (RiKSi 901 lõige 3).
113 Korrakaitseseaduse eelnõu (49 SE) seletuskiri, § 1 lõige 6. Kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8a9c2286-06fc-65d2-957b-bd9e11a940c4/Korrakaitseseadus
22.05.2025
339
Lõikega 3 sätestatakse Vabariigi Valitsusele volitus ka kindlaks määrata need valitsusasutused,
kellel on õigus KorSi erimeetme kohaldamisel kasutada vahetut sundi. Vahetu sunni
kohaldamine on valdkond, kus peab seadusandja looma selgepiirilised reeglid, mis kaitseksid
isikut, kelle suhtes ametnik füüsilist jõudu kasutab. Vabariigi Valitsus võib määrusega kindlaks
määrata ainult sellised valitsusasutused, mille ametnikud on saanud vastava väljaõppe, et
mõista, mis tingimustel tohib vahetut sundi kasutada, ning kuidas seda teha nii, et see jääks
seadusega ette antud raamidesse. Vahetut sundi kohaldav ametnik peab olema võimeline valima
tekkinud olukorra lahendamiseks kõige sobivama meetme, lähtudes seejuures meetmele
allutatud isiku põhiõigustest. Sellest tulenevalt sätestatakse lõikes 4, et õigus kohaldada KorSis
sätestatud erimeedet ja vahetut sundi on isikul, kes on saanud sellekohase väljaõppe. Lõikes 4
sätestatud põhimõttega tuleb arvestada nii Vabariigi Valitsus määruse andmisel kui volitatud
valitsusasutuses ametnikele ülesannete määramisel.
§ 158. Haldussunnivahendi kohaldamine
Paragrahvis 158 sätestatakse riikliku järelevalve meetmena ettekirjutuse ja sunnivahendi
rakendamine.
Lõikes 1 säilitatakse sisuliselt RiKSi § 901. Lõikes 1 sätestatud meedet võib kohaldada riikliku
järelevalve tegemisel kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise nõuete täitmise üle (9.
peatüki 2. jagu), samuti riikliku järelevalve tegemisel piirava meetme täitmise üle. KorSi
mõistes on tegemist riikliku järelevalve üldmeetmega (KorSi § 28). Sarnaselt RiKSi § 901
lõikega 1 võib riikliku järelevalve tegija kohustada isikut ettekirjutusega tegema nõutavat tegu
või hoiduma teost. Ettekirjutusega määratakse kindlaks talumiskohustuse sisu ehk konkreetne
tegu, mille isik peab tegema või millest ta peab hoiduma. Tegemist ei ole mitte algupärase isikut
koormava haldusaktiga, vaid selle haldusakti täitmiseks kohaldatava meetmega. Ettekirjutuse
kaudu suunatakse isiku selle poole, et isik täidaks oma põhiõigusi ja -vabadusi piiravat meedet
selliselt, nagu korrakaitseorgan peab seda nõuetekohaseks.
Lõikes 1 sätestatakse sarnaselt RiKSi § 901 lõikega 2, et riikliku järelevalve üldmeetmena
kohaldatud ettekirjutuse (KorSi § 28) täitmiseks võib rakendada asendustäitmist või sunniraha
asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse kohaldamise
ülemmäär füüsilise isiku suhtes on 9600 eurot ja juriidilise isiku suhtes 30 000 eurot.
Haldussunni kohaldamise eelduseks on see, et sundtäidetav haldusakt on piisavalt konkreetne.
Kui kohaldatav põhiõiguse ja -vabaduse piirang ise võib olla suhteliselt üldine, siis ettekirjutus
on konkreetne ning määrab üheselt ja kontrollitavalt selle teo, mida isik peab tegema või millest
hoiduma. Seetõttu on sundtäidetav just ettekirjutus piirangu talumiseks, mitte piirangut
kohaldav haldusakt iseenesest.
Lõike 2 kohaselt on asendustäitmise erijuhtumiks Vabariigi Valitsuse või tema volitatud
haldusorgani poolt sõjaseisukorra ajal ettevõtte valduse ajutine ülevõtmine.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille
kaudu isik tegutseb. Ettevõtte valdust võib ajutiselt üle võtta siis, kui ettevõtte omanikust
juriidiline isik ei täida temale piirava meetme täitmise tagamisel ettekirjutusega pandud
kohustust. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb, olenemata ettevõtja
õiguslikust vormist. See hõlmab näiteks majandustegevusega füüsilisest isikust ettevõtjaid,
äriühinguid ja ühendusi jne. Ettevõtte ülevõtmisel võetakse üle konkreetse ettevõtja
majandusüksus, nt äriühingu tootmisüksus. Riik asub tegema kontrolli ainult ülevõetud
22.05.2025
340
majandusüksuse (ettevõtte) üle, riik ei võta üle kogu ettevõtja tegevust. Kui riik võtab üle
ettevõtte valduse, asub riik majandusüksuse kaudu majandustegevusse. Näiteks kui riik võtab
üle äriühingu tootmise ja tootmiseks on vaja osta toormaterjali, on riik lepingu pooleks.
§ 159. Riikliku järelevalve tegemine kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel
Lõikes 1 sätestatakse riikliku järelevalve tegemine RiKSi § 88 lõike 2 ja HOSi § 45 lõike 1
punkti 3 eeskujul. Eelnõuga säilitatakse riikliku järelevalve tegemine elutähtsa teenuse
osutamise nõuete täitmise üle. Eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestatud nõuete, § 75 lõikes 11
(ETO kohustused), § 77 lõigetes 3 ja 4 ning § 78 lõikes 1 (ETOde töötajate taustakontroll) või
eriseaduses ja selle alusel sätestatud elutähtsa teenuse osutamise nõuete täitmise üle teeb
riiklikku järelevalvet elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema § 74 lõike 4 alusel
määratud asutus ning finantsjärelevalve subjektide suhtes Finantsinspektsioon.
Selguse huvides tehakse lõike 1 punkti 1 sõnastuses viide ka eriseaduses või selle alusel
sätestatud elutähtsa teenuse osutamise nõuete täitmisele, sest eelnõu rakendussätetega
kavandatud muudatuste kohaselt nähakse elutähtsate teenuste osutamise kohustus ette lisaks
eelnõus ka mitmes eriseaduses (vt nt ehitusseadustiku või elektrituruseaduse muudatusi).
Sellisel juhul juhindutakse eriseaduses sätestatud elutähtsate teenuste osutamise nõuete täitmise
üle riikliku järelevalve tegemisel samuti eelnõus sätestatust, kui eriseaduses ei ole sätestatud
järelevalve tegemiseks erisusi.
Eelnõu § 19 lõike 7 alusel kehtestatud ajutiselt või alaliselt kaitstavate olulise tähtsusega
objektide kaitse nõuete täitmise üle teeb lõike 1 punkti 2 kohaselt riiklikku järelevalvet
Kaitsepolitseiamet. Sõjalise riigikaitse toimimisega seotud ja Kaitseministeeriumi
valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutuses olevate objektide korral teeb Kaitsevägi
haldusjärelevalvet. Eelnõu kohaselt riikliku järelevalve pädevust praeguste riigikaitseobjektide
kaitse korraldamisel võrrelduna kehtiva RiKSiga ei muudeta.
Lõike 1 punktiga 3 antakse Päästeameti pädevusse riikliku järelevalve tegemine avaliku ja
mitteavaliku varjendi rajamise, varjumiskoha kohandamise ja varjumisplaani koostamise
kohustuse täitmise üle. Samuti teeb Päästeamet riiklikku järelevalvet ulatuslikuks
evakuatsiooniks valmistumise ja selle läbiviimise nõuete ning evakuatsioonikohtadele
kehtestatud nõuete täitmise üle.
Lõikes 2 sätestatakse sarnaselt RiKSi § 89 lõikega 1, et riikliku järelevalve tegemiseks võib
Kaitsepolitseiamet kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta
sätestatut.
§ 160. Riikliku järelevalve erimeetmed kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise
nõuete täitmise tagamisel
Paragrahvis 160 sätestatakse eelnõu §-s 159 sätestatud haldusorgani õigus kohaldada KorSi §-
des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud erimeetmeid KorSis sätestatud alustel ja korras
(küsitlemine ja dokumentide nõudmine, kutse ja sundtoomine, isikusamasuse tuvastamine,
vallasasja läbivaatus, valdusesse sisenemine, valduse läbivaatus, vallasasja hoiulevõtmine,
hoiulevõetud vallasasja müümine või hävitamine). Võrreldes RiKSi ja HOSiga riikliku
järelevalve tegemiseks vajalike erimeetmete loetelus muudatusi ei tehta.
22.05.2025
341
§ 161. Riikliku järelevalve tegemine piiravate meetmete täitmise tagamisel
Paragrahv 161 sätestab riikliku järelevalve tegemise käesolevas eelnõus sätestatud piiravate
meetmete täitmise üle.
Lõikega 1 sätestatakse, et eelnõus sätestatud piirava meetmete täitmise üle teeb riiklikku
järelevalvet piiravat meedet kohaldanud valitsusasutus või Vabariigi Valitsuse volitatud
valitsusasutus, kui kõnesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus võib olla sama, kelle Vabariigi Valitsus volitab
piiravat meedet kohaldama, samuti võib Vabariigi Valitsus volitada riikliku järelevalve
ülesannet täitma muu valitsusasutuse, nt PPA. Eelnõuga sätestatakse Vabariigi Valitsuse õigus
volitada valitsusasutust kohaldama piiravat meedet. Kohaldatud meetme jõustumisel tuleb
tagada meetme jõustumisega kaasnevate kohustuste ja nõuete täitmise üle järelevalve tegemine.
Eelnõu § 157 lõikega 2 antakse Vabariigi Valitsusele õigus määrata eelnõus sätestatud piiravate
meetmete täitmise riikliku järelevalve ülesannet täitvad valitsusasutused, kui pädevat asutust ei
ole seadusega määratud (nt lõigetes 2 ja 3).
Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse seadusega, millised asutused on pädevad tegema riiklikku
järelevalvet konkreetsete eelnõuga sätestatud piiravate meetmete üle ning mille puhul ei ole
Vabariigi Valitsusel volitust riikliku järelevalve ülesande määramiseks eelnõu § 157 lõike 2
alusel muule asutusele:
• eelnõu §-des 53 ja 54 sätestatud piirava meetme täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet
Politsei- ja Piirivalveamet riigipiiri seaduses sätestatud alusel ja korras. Nimetatud
piiravad meetmed on kaitseväekohustuslase Eestist lahkumise piiramine ja
kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isiku Eestist lahkumise piiramine;
• eelnõu §-s 61 sätestatud majandustegevuse piiramise meetme kohaldamisel teevad
Maksu- ja Tolliamet ning Politsei- ja Piirivalveamet riiklikku järelevalvet osas, mis
puudutab vallasasjade riiki sisseveo ja riigist väljaveo tingimuste täitmise kontrollimist.
Nimetatud asutused juhinduvad riikliku järelevalve tegemisel riigipiiri seaduses ja
tollialastes õigusaktides sätestatud alustest ja korrast.
§ 162. Riikliku järelevalve erimeetme kohaldamine piiravate meetmete üle järelevalve
tegemisel
Paragrahviga 162 sätestatakse riikliku järelevalve erimeetme kohaldamine piiravate meetmete
üle järelevalve tegemisel. Kui Vabariigi Valitsus on eelnõu § 157 lõike 2 alusel volitanud
valitsusasutust täitma riikliku järelevalve ülesannet, võib nimetatud asutus kohaldada temale
üksnes eelnõu § 157 lõike 2 alusel määrusega volitatud riikliku järelevalve erimeedet KorSis
sätestatud alusel ja korras.
§ 163. Vahetu sunni kohaldamine piiravate meetmete üle järelevalve tegemisel
Paragrahvis 1163 sätestatakse piirava meetme täitmise tagamisel vahetu sunni kohaldamise
õigus. Vahetu sund on lubatud üksnes juhul, kui piirava meetme täitmise tagamine muu
haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. Samamoodi on see
sätestatud ka KorSi § 28 lõikes 3 ja § 76 lõikes 1.
22.05.2025
342
Vahetut sundi mõistetakse eelnõus KorSi § 74 lõike 1 tähenduses. Selle kohaselt on vahetu sund
füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõu, erivahendi, relva või lahingumoonaga.
Tulenevalt KorSi §-st 75 sätestatakse eelnõuga, et vahetut sundi piiravate meetmete üle
järelevalve tegemisel võib kohaldada Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi
ja käesoleva seaduse § 157 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus KorSis
sätestatud alustel ja korras.
Tuleb tähele panna, et vahetu sunni kohaldamise õigust ei reguleerita üksnes eelnõu §-s 163,
mis sätestab vahetu sunni kohaldamise õiguse piiravate meetmete üle riikliku järelevalve
tegemisel. Üheks piiravaks meetmeks on eelnõu kohaselt nt asja sundkasutusse võtmine ja
sundvõõrandamine. Eelnõu § 114 lõike 9 kohaselt võib lisaks Politsei- ja Piirivalveametile ja
Kaitseväele kohaldada asja sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel vahetut sundi ka
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Päästeamet. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse õigus
vahetu sunni kohaldamiseks asja sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel on ka praegu
sätestatud RiKSi § 821 lõikes 9. Samuti sätestab vahetu sunni kohaldamise õiguse nt eelnõu §
89 lõige 4, mille kohaselt võib Päästeamet kohaldada vahetut sundi ulatusliku evakuatsiooni
läbiviimisel.
2. jagu
Haldusjärelevalve
§ 164. Haldusjärelevalve tegemine
Lõigetes 1–3 sätestatakse käesolevas eelnõus sätestatud nõuete täitmise üle haldusjärelevalvet
tegevad pädevad asutused.
Lõikes 1 sätestatakse RiKSi § 88 eeskujul, kuidas tehakse haldusjärelevalvet ühekordse
kriisiülesande täitmise üle juhul, kui ülesande täitjaks on avaliku halduse kandja (nt KOV).
Haldusjärelevalvet ühekordse kriisiülesande täitmise üle teeb ülesande andnud haldusorgan või
tema volitatud haldusorgan. Haldusjärelevalve pädevuse võib ühekordse ülesande andnud
haldusorgan ka delegeerida. Kuigi tema teeb otsuse ühekordne kriisiülesanne määrata,
määratakse ülesanded kõikides kriisiolukorra lahendamiseks vajalikes valdkondades. Need
ülesanded on vajalikud kriisi lahendamiseks, kuid nende täitmine ei kuulu otseselt alati
ülesande andja valdkondlikku pädevusse. Seega võib olla vaja järelevalve tegemine delegeerida
sellele haldusorganile, kellel on pädevus asjaomases valdkonnas ning vajalike teadmistega
personal, hindamaks, kas ülesannet täidetakse õigesti. Seetõttu antakse neile võimalus
delegeerida järelevalvepädevus ka muule haldusorganile.
Lõikes 2 sätestatakse analoogselt riikliku järelevalve pädevusega haldusjärelevalve tegemise
pädevus eelnõu § 19 lõike 7 alusel kehtestatud ajutiselt või alaliselt kaitstavate olulise
tähtsusega objektide kaitse nõuete täitmise üle. Sarnaselt RiKSi § 88 lõikega 2 teeb
haldusjärelevalvet Kaitsepolitseiamet ning sõjalise riigikaitse toimimisega seotud ja
Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutuses olevate objektide korral
Kaitsevägi.
Lõikes 3 sätestatakse analoogselt riikliku järelevalve pädevusega ka haldusjärelevalve pädevus
eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestatud nõuete, § 75 lõike 11, § 77 lõigetes 3 ja 4 ning § 78 lõikes
1 sätestatud nõuete täitmise üle. Sarnaselt HOSi § 45 lõike 1 punktiga 3 teeb haldusjärelevalvet
elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema § 74 lõike 4 alusel määratud asutus ning
22.05.2025
343
finantsjärelevalve subjektide suhtes Finantsinspektsioon. Haldusjärelevalve subjektideks on ka
isikud, kes täidavad avaliku halduse ülesandeid.
Lõike 4 kohaselt antakse sarnaselt riikliku järelevalve tegemisega Päästeameti pädevusse ka
haldusjärelevalve tegemine varjumiskohtadele kehtestatud nõuete täitmise üle. Samuti teeb
Päästeamet haldusjärelevalvet ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise, selle läbiviimise ja
kohaliku omavalitsuse üksuse kaasaaitamise nõuete ning evakuatsioonikohtadele kehtestatud
nõuete täitmise üle.
Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse haldusjärelevalve meetmed. Haldusjärelevalve tegija võib lisaks
VVSi § 752 lõikes 1 sätestatud haldusjärelevalve meetmetele teha ettekirjutuse järelevalvatava
tegevuse õiguspäraseks ja otstarbekaks täitmiseks. Ettekirjutuse täitmiseks võib rakendada
asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär füüsilise isiku suhtes on 9600 eurot ja juriidilise
isiku suhtes 30 000 eurot.
Lõike 7 kohaselt võivad sarnaselt riikliku järelevalve tegemisega ka kõnesolevas paragrahvis
sätestatud haldusjärelevalve tegemiseks Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi kohaldada vastavalt
JASis või KKSis isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.
§ 165. Haldusjärelevalve tegemine kohaliku omavalitsuse üksuse püsiva kriisiülesande
täitmise üle
Paragrahvis 165 reguleeritakse eraldiseisvalt haldusjärelevalve tegemine eelnõuga kohaliku
omavalitsuse üksusele pandud püsivate kriisiülesannete täitmise üle.
Kehtiva HOSi § 45 lõike 1 punkti 5 kohaselt teeb haldusjärelevalvet kõikide HOSis ja selle
alusel kehtestatud õigusaktides kohaliku omavalitsuse üksusele määratud ülesannete täitmise
üle Päästeamet.
Lõike 1 kohaselt jäetakse Päästeameti pädevusse haldusjärelevalve tegemine järgmiste
kohaliku omavalitsuse üksuse püsivate kriisiülesannete üle:
• elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine järgmiste teenuste puhul: kaugküttega
varustamine, kohaliku tee sõidetavuse tagamine ning veega varustamine ja
kanalisatsiooni toimimine;
• kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil evakuatsioonikohtade määramine ja
kasutusele võtmine, kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil viibivate isikute
ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamine, teise kohaliku omavalitsuse üksuse
territooriumilt evakueeritud isikute vastuvõtmisele kaasaaitamine ja evakueeritud
isikutele evakuatsioonikohas vähemalt toidu ja joogivee võimaldamine ning oma
territooriumil viibivate isikute teavitamise tagamine kriisiolukorra ajal.
Erinevalt HOSi § 45 lõike 1 punktist 5 antakse vastavalt asutuste pädevusele haldusjärelevalve
ülesanne ka Sotsiaalkindlustusametile ning HTMile.
Sotsiaalkindlustusamet teeb eelnõu kohaselt haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse
järgmiste püsivate kriisiülesannete üle:
• koduteenuse korraldamine;
• väljaspool kodu üldhooldusteenuse korraldamine;
• asendushooldusteenuse korraldamine;
• turvakoduteenuse korraldamine;
22.05.2025
344
• vältimatu sotsiaalabi tagamine;
• abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast eraldatud või
kriisiolukorra tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine;
• toimetulekutoetuse maksmine;
• suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus.
HTM teeb haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse püsiva kriisiülesande üle tagada
alus-, põhi- ja keskhariduse kättesaadavus.
Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse haldusjärelevalve meetmed kohaliku omavalitsuse üksusele pandud
püsivate kriisiülesannete täitmise üle. Järelevalvet tegev haldusorgan võib haldusjärelevalve
tegemisel kohaldada VVSi § 752 lõikes 1 sätestatud haldusjärelevalve meetmeid ja teha
ettekirjutuse kohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesande õiguspäraseks täitmiseks.
Eristada tuleb järelevalvet püsivateks kriisiülesanneteks valmistumise nõuete ja kriisiolukorra
ajal püsivate kriisiülesannete täitmise üle. Valmistumise nõuded on kehtestatud eesmärgiga
tagada KOVi võime täita kriisiülesandeid kriisiolukorra ajal. Valmistumise üle tuleb teha
järelevalvet perioodiliselt enne kriisiolukorda. Valmistumise üle järelevalve tegemisel võib
kohaldada tavapäraseid VVSis sätestatud meetmeid.
KOVi üle tehtav haldusjärelevalve erinevalt riigiasutuste omavahelisest järelevalvest ei
võimalda omavalitsuslike ülesannete puhul otstarbekuse hindamist. Eelnõu kohasel järelevalve
korraldamisel arvestatakse KOVi enesekorraldusõigusega, milleks on KOVi õigus otsustada,
millal ja kuidas ta oma pädevusse kuuluvaid ülesandeid lahendab. KOVi enesekorraldusõiguse
puhul on tegu KOVi otsustus- ja valikudiskretsiooniga kohaliku elu küsimustes. Sellest
tulenevalt sätestatakse lõikes 3 (arvestades mh eelnõu §-s 85 sätestatut), et ettekirjutuse
kohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesande otstarbekaks täitmiseks võib teha juhul, kui
vastava ülesande täitmise laadi ja mahtu arvestades on tegemist riikliku kohustusega.
Lõige 4. Lõigetes 2 ja 3 nimetatud ettekirjutuse täitmiseks võib rakendada asendustäitmist või
sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse
kohaldamise ülemmäär on 30 000 eurot.
3. jagu
Järelevalve õigusaktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle kriisiolukorra ajal
Viiendas jaos on reguleeritud õiguskantsleripoolne järelevalve kriisiolukorra ajal antud
õigustloovate aktide ja üksikaktide üle. Kriisiolukorra lahendamise huvides on esitatud
õiguskantsleri järelevalvet puudutav tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus, mitte
õiguskantsleri seaduses, kuna kogu kriisiolukorra lahendamist puudutav vastutus ja järelevalve
on käesolevas eelnõus. Õiguskantslerile järelevalvepädevuse ettenägemine on kaitsegarantii, et
tagada nii Vabariigi Valitsuse, Vabariigi Presidendi kui ka Riigikogu otsuste igakülgne
põhjendatus ja seaduslikkus. Riigikohus on oma 19. märtsi 2009. a otsuse nr 3-4-1-17-08
punktis 45114 öelnud, et (Riigikontrollile) põhiseaduslikule institutsioonile põhiseadusliku
pädevusega võrreldes lisaülesannete panemine peab eelnevat arvestades olema õigustatav mõne
kaaluka põhjusega. Praegusel juhul on tegu väga kaaluka põhjendusega: riigi eksistentsi ja
114 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-17-08
22.05.2025
345
põhiseaduslikku korda ning kriisiolukorra lahendamist, kus piiratakse ulatuslikumalt isikute
põhiõigusi ja -vabadusi, puudutavate otsuse üle järelevalve tegemine.
§ 166. Järelevalve kriisiolukorra ajal tehtud otsuste üle
Sätte järgi teeb õiguskantsler järelevalvet kriisiolukorra kehtestamise ning eriolukorra,
erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise
ja lõpetamise otsuse ning Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval RSO-l osalemiseks
välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsuse põhiseadusele, seadustele ja
välislepingutele vastavuse üle. Nimetatud otsused puudutavad vahetult põhiseaduslikke suhteid
ning tegemist on üksikotsustega, mis tehakse põhiseadusele tuginedes.
Vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusele (edaspidi PSJKS) teeb ka
tavaolukorras Riigikogu ja Vabariigi Presidendi otsuste üle järelevalvet Riigikohus. Kehtiv
PSJKS võimaldab aga Riigikogu ja Vabariigi Presidendi otsuste üle väga piiratud järelevalvet.
Eelnõu ja PSJKS muudatustega antakse Riigikohtule täiendav pädevus teha põhiseaduslikkuse
järelevalvet ka Riigikogu erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise otsuse ning Eesti Vabariigi territooriumil
korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis
viibimise loa andmise otsuse üle, Vabariigi Presidendi sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni
väljakuulutamise otsuse üle ning Vabariigi Valitsuse eriolukorra otsuse üle. Oluline on esile
tuua, et õiguskantsleril on õigus n-ö sekkuda igal ajal – kui otsus vastu võetakse ja ka siis, kui
otsuse kehtivuse ajal ilmnevad vastuolud põhiseaduse, seaduste või välislepinguga.
Õiguskantsleril ei ole õigus teha järelevalvet mitte ainult eelnõu § 166 lõikes 1 toodud otsuste
vastuvõtmisel ja nende lõpetamisel, vaid ka nende pikendamise korral (näiteks eriolukorra
pikendamine).
Kui õigustloovate aktide üle järelevalve tegemine on sätestatud PSi §-s 142, siis eelnõuga
lisatakse õiguskantslerile järelevalvepädevus ka üksikaktide üle (lõige 3).
Üksikaktide puhul on õiguskantsleril võimalus pöörduda akti andja poole ja nõuda viivitamata
akti vastavusse viimist põhiseaduse, seaduste või välislepinguga. Kui akti andja seda ei tee, siis
on õiguskantsleril õigus pöörduda Riigikohtusse ja taotleda akti kehtivuse peatamist kuni selle
põhiseaduse, seaduse või välislepinguga kooskõlla viimiseni.
Riigikohus lahendab taotluse vastavalt PSJKS 3. peatükile, mis sätestab Riigikogu, Riigikogu
juhatuse ja Vabariigi Presidendi otsuste peale kaebuste esitamise ja nende lahendamise korra.
Eelnõus ei ole sätestatud kohtuotsuse tegemise aega, vaid kohaldub PSJKSi §-st 22 tulenev
kohustus lahendada kaebus viivitamata pärast nõuetekohase kaebuse saamist (lõige 4).
§ 167. Järelevalve kriisiolukorra ajal vastuvõetud õigustloova akti ja üldkorralduse üle
Paragrahviga 167 sätestatakse kriisiolukorra ajal vastuvõetud õigustloovate aktide ja
üldkorralduste üle järelevalve tegemine. Säte on sarnane kehtiva ErSSi §-ga 40, mis sätestab
järelevalve erakorralist seisukorda korraldavate õigustloovate aktide seaduslikkuse üle, ning on
kooskõlas PSi §-ga 142.
Järelevalvet kriisiolukorra ajal vastuvõetud õigustloovate aktide ja üldkorralduste
põhiseadusele, seadustele ja välislepingutele vastavuse üle teeb õiguskantsler õiguskantsleri
seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Põhimõtteliselt ei erine õiguskantsleri pädevus ega
22.05.2025
346
volitused õigustloovate aktide järelevalve tegemisel nendest, mis tal on tavakorra ajal, lisandub
järelevalve ka üldkorralduste üle.
Kriisiolukorra lahendamisel on vaja lahendada õiguslikud vaidlused võimalikult kiiresti,
ühetaoliselt ja lõplikult. Kui õiguskantsler leiab, et kriisiolukorra ajal vastuvõetud õigustloov
akt või korraldus või selle säte kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele, seadusele või
välislepingule, võib ta teha õigustloova akti ja üldkorralduse vastu võtnud organile ettepaneku
peatada selle toime kuni põhiseaduse, seaduse või välislepinguga kooskõlla viimiseni.
Õigustloova akti vastu võtnud organ peatab õigustloova akti või selle sätte toime pärast
õiguskantsleri ettepaneku saamist 20 päeva jooksul, nagu näeb ette PSi § 142 lõige 1. Tulevikus
võiks kaaluda PSi muutmist selliselt, et kriisiolukorra ajal kohalduks kiirem tähtaeg kui 20
päeva.
Kui õigustloova akti ja üldkorralduse vastuvõtnud organ ei ole tähtpäevaks akti põhiseaduse,
seaduse või välislepinguga kooskõlla viinud, teeb õiguskantsler viivitamata Riigikohtule
ettepaneku tunnistada õigustloov akt või üldkorraldus või selle säte kehtetuks. Riigikohus
lahendab taotluse PSJKSis sätestatud korras.
13. peatükk
Vastutus
§ 168. Elutähtsa teenuse osutaja kohustuste rikkumine
Paragrahvis 168 sätestatakse sarnaselt HOSi §-ga 49 vastutus elutähtsa teenuse osutaja
kohustuste rikkumise eest. Eelnõu kohaselt karistatakse elutähtsa teenuse osutajale käesoleva
seaduse § 75 lõike 11 punktides 1–7 ja 10 ning § 78 lõikes 1 kehtestatud kohustuste rikkumise
eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Juriidilise isiku karistuse ülemmäär on kuni 400 000
eurot.
Rahatrahvide määrad on sätestatud maksimaalses ulatuses, kuivõrd tegemist on teenustega,
mille toimepidevuse tagamine ja selleks seadusega sätestatud kohustuste täitmine on väga suure
tähtsusega. Nende kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine võib tuua kaasa
väga suure kahju, ohustada inimeste elu ja tervist, Eesti riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku
korda. Karistusmäärade tõstmine maksimaalse lubatuni ei tähenda aga automaatselt nende
kohaldamist. Igasugune karistuse kohaldamine peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet,
mistõttu määratakse rahatrahv vastavalt rikkumise raskusele.
§ 169. Kriisiolukorra lahendamiseks antud haldusakti täitmata jätmine
Paragrahvis 169 sätestatakse vastutus kriisiolukorra lahendamiseks sätestatud kriisiolukorra
meetme kohaldamise haldusakti täitmata jätmise eest.
Kriisiolukorra lahendamiseks võib eelnõu kohaselt kohaldada põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid
meetmeid. Eelnõu § 169 sätestab vastutuse põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete täitmata
jätmise eest, mille kohaldamise alused on sätestatud eelnõu 5. peatüki 2.–4. jaos. Eelnõuga
nähakse ette maksimaalsed võimalikud karistuse määrad, s.o füüsilistele isikutele 300
trahviühikut ja juriidilistele isikutel kuni 400 000 eurot. Rahatrahvi maksimummäärade
kehtestamine on vajalik, arvestades käesoleva seaduse eesmärke ja selle alusel kaitstud
õigushüvede olulisust. Karistuse määra valikul on lähtutud eesmärgist hoida ära, et nii
22.05.2025
347
konkreetne süüdlane kui ka teised ühiskonnaliikmed ei paneks toime rohkem õigusrikkumisi.
Lisaks ei tähenda maksimummäära olemasolu, et reaalselt kohaldatav rahatrahv oleks tingimata
maksimaalne lubatav. Kuivõrd kriisiolukorra meetmed, mille puhul karistusõiguslik vastutus
on ette nähtud, on väga erinevad (nt liikumisvabaduse piiramine ja keelutund,
väljendusvabaduse piiramine, ettevõtlusvabaduse piiramine), peab jääma kohtuvälisele
menetlejale võimalikult suur kaalutlusõigus, et kohaldatavad karistused vastaksid
proportsionaalsuse põhimõttele.
Kehtivas õiguses on sellised vastutuse sätted ette nähtud nt RiKSi §-ga 91 ning ErSSi §-ga 33.
§ 170. Kriisiülesande täitmata jätmine või selle väiksemas ulatuses või tingimustele
mittevastav täitmine
Paragrahvis 170 sätestatakse vastutus kriisiülesande täitmata jätmise eest. Muudatus tehakse
RiKSi § 911 eeskujul. Eelnõu kohaselt sätestatakse väärteokoosseis kõikide kriisiülesannete
täitmata jätmise puhuks, olenemata sellest, millises seaduses või millise seaduse alusel on need
määratud. See tähendab, et käesoleva eelnõu alusel võib väärteomenetlust alustada kõikide, nii
püsivate kui ka ühekordsete kriisiülesannete täitmata jätmise korral.
Paragrahvis 170 sätestatud koosseisu alusel on võimalik väärteomenetlust alustada vaid
kriisiülesande täitmata jätmise korral ning mitte siis, kui rikutakse kriisiülesande täitmiseks
valmistumise nõudeid. Seda, kas ka valmistumise nõuete rikkumisele peaks olema võimalik
teha karistusõiguslik etteheide, tuleb kaaluda iga kriisiülesande puhul eraldi. Kuna
kriisiülesanded on seotud isiku tavapäraste ülesannete, tegevusala või eesmärgiga, on ka
võimalik, et valmistumise nõuete rikkumise eest on võimalik isik vastutusele võtta muu
väärteokoosseisu alusel. Näiteks kui elutähtsa teenuse osutaja ei täida käesoleva eelnõu § 75
lõike 6 punktides 1–7 sätestatud kohustusi kriisiülesande täitmiseks valmistumisel, on võimalik
alustada väärteomenetlust käesoleva eelnõu § 168 alusel (elutähtsa teenuse osutaja kohustuste
rikkumine).
Kui isik ülesannet ei täida või teeb seda väiksemas ulatuses või tingimustele mittevastavalt,
võib FIEt karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga, juriidilist isikut
rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Rahatrahvide määrad on seatud maksimaalses ulatuses, mida
karistusseadustik lubab (KarSi § 47), sest kriisiülesande täitmata jätmine või
mittenõuetekohane täitmine võib tuua kaasa väga suure kahju, ohustada elanikkonda, Eesti riigi
julgeolekut ja põhiseaduslikku korda. Seetõttu on oluline, et isikud, kellele ühekordne
kriisiülesanne määratakse, seda ka täidaksid. Kõrgemad trahvimäärad aitavad preventiivselt
neid selleks sundida.
KarSi § 14 lõike 3 järgi ei kohaldata riigile, kohaliku omavalitsuse üksusele ja avalik-
õiguslikule juriidilisele isikule süüteovastutust. Eraõiguslike juriidiliste isikute ja FIEde
karistusõigusliku vastutuse eesmärk on süüteo toime pannud juriidilisele isikule etteheite
tegemine ning karistatavate tegude ärahoidmine tulevikus.
§ 171. Kodanikukohustuse täitmata jätmine või selle täitmise võimatusest teatamata
jätmine
Paragrahvis 171 sätestatakse sarnaselt RiKSi §-ga 93 (ühekordne töökohustus) vastutus
kodanikukohustuse täitmata jätmise eest. Kodanikukohustus on eelnõu § 108 kohaselt
kriisiolukorra ajal töö- või teenistussuhteväline üksikjuhtumil tehtav vajalik töö.
22.05.2025
348
Kodanikukohustuse täitmata jätmine võib seisneda töökohustusest kõrvalehoidmises või selle
täitmisest keeldumises või töökohustuse täitmise võimatusest teavitamata jätmises. Isiku suhtes
ei saa kohaldada väärteovastutust juhul, kui isik ei täida töökohustust nõuetekohaselt. Isikut,
kes jätab talle pandud kodanikukohustuse täitmata või ei ilmu kohustust täitma või ei teavita
asjaoludest, mis takistavad ülesande täitmist, võib eelnõu kohaselt karistada rahatrahviga kuni
300 trahviühiku ulatuses. Isikut võib karistada üksnes siis, kui ta jättis kohustuse täitmata
mõjuva põhjuseta. Selliseks mõjuvaks põhjuseks võivad olla näiteks edasilükkamatud
perekondlikud kohustused, mis ei välistanud töökohustuse panemist, kuid takistasid selle
täitmist, samuti isiku tervisest tulenevad põhjused (nt ootamatu raske haigestumine või muu
terviseseisund, mis ei olnud töökohustuse panemise ajal teada). Korduvalt kodanikukohustuse
täitmisele ilmumata jätmise korral karistatakse isikut juba kuni 30-päevase arestiga.
Sarnaselt RiKSi §-ga 93 on väärteokorras karistatav ka kodanikukohustuse täitmise võimatusest
teatamata jätmine. Eelnõu § 110 lõige 1 sätestab alused, millal isik on kodanikukohustuse
täitmisest vabastatud. Kui isikule on teada, et esineb kodanikukohustuse täitmisest vabastamise
alus, tuleb tal sellest teavitada haldusorganit, kes soovib talle töökohustust panna. Kui isik ei
teata sellistest asjaoludest, peab ta arvestama võimaliku väärteokaristusega.
§ 172. Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmine kriisiülesandega
ameti- või töökohal või selle täitmise võimatusest teatamata jätmine
Paragrahvis 172 sätestatakse eraldi vastutuse alus kriisiülesande täitmiseks vajaliku
töökohustuse täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest teatamata jätmise eest, kui töötaja
töötab kriisiülesandega ameti- või töökohal. Sarnaselt kodanikukohustuse täitmata jätmisega
võib kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmine seisneda töökohustusest
kõrvalehoidmises või selle täitmisest keeldumises, mitte aga mittenõuetekohases täitmises.
Eelnõu kohaselt võib kriisiülesandega ameti- või töökohal töötavat isikut kriisiülesande
täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmise eest karistada rahatrahviga kuni 300
trahviühikut ja korduva kõrvalehoidmise eest arestiga kuni 30 päeva. Erinevalt
kodanikukohustuse täitmata jätmisest saab kriisiülesandega ameti- või töökohal töötavat isikut
karistada olenevalt sellest, kas tal esines kohustuse täitmata jätmiseks mõjuv põhjus.
Kriisiülesandega ameti- või töökohal töötavad isikud täidavad kriisiolukorra lahendamisel
olulisi ülesandeid ning neilt oodatakse suuremat panust ja vastutust oma tegevuses.
Tegemist ei ole täiesti uue väärteokoosseisuga, sarnane koosseis on sätestatud kehtiva RiKSi
§-s 94. Erinevalt RiKSi §-st 94 on väärteokorras karistatav ka töökohustuse täitmise
võimatusest teatamata jätmine. Isikul on töö- või teenistussuhtest tulenevalt kohustus teavitada,
kui ta ei saa täita kohustusi, mis tööandja on talle pannud. Nimetatud teavitamiskohustuse
rikkumise korral võib isikule määrata väärteokaristuse. Kriisiülesande täitmiseks vajalik
töökohustus tuleneb isiku kriisiülesandega ameti- või töökohast. Kui isik ei täida oma
kriisiülesandega ameti- või töökohast tulenevaid töökohustusi nõuetekohaselt, saab tema suhtes
kohaldada ka tööõiguses ettenähtud vastutuse sätteid. Näiteks ametnikule saab
teenistuskohustuste süülise rikkumise korral määrata distsiplinaarkaristuse ATSis sätestatud
alustel ja korras.
§ 173. Asja sundkasutamisse võtmise ja asja sundvõõrandamise takistamine
KarSi § 261 näeb ette karistuse koormise täitmata jätmise eest või selle täitmise võimatusest
teatamata jätmise eest.
22.05.2025
349
KarSi § 261 kehtiv sõnastus pärineb aastast 2013, kui muudeti karistusseadustikku.115
Seletuskirjas on selle sätte kohta antud järgmine selgitus: „Nii rahu kui sõja ajal on tegemist
isikule avalikes huvides pandud koormise täitmata jätmisega; selle teo karistatavaks lugemisest
piisab ühest koosseisust. Ka on praegused koosseisud kasuistlikud ja keeleliselt kohmakalt
sõnastatud. Sõjaseisukorra ajal koormise täitmata jätmine moodustab ettepaneku kohaselt
kuriteokoosseisu.“
Karistusseadustiku algtekstis oli kõnealune säte sõnastatud järgmiselt:
„§ 261. Isikule määratud ja teatavaks tehtud koormise täitmata jätmine ning täitmise
võimatusest teatamata jätmine
(1) Isikule määratud ja teatavaks tehtud koormise täitmata jätmise või täitmise võimatusest vara
hävimise või kasutamiskõlbmatuks muutumise tõttu või muul põhjusel teatamata jätmise eest
asutusele, kes oli koormise määranud, – karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või
arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni
kolmkümmend tuhat krooni.“
Sellest eraldi koosseis oli riigikaitselise sundkoormise täitmata jätmine:
„§ 253. Riigikaitselise sundkoormise täitmata jätmine
Sõjaseisukorra ajal sundvõõrandamise, sundkasutuse või isikule määratud muu sundkoormise
täitmata jätmise eest – karistatakse rahalise karistusega.“
KarSi § 253 paikneb riigivastaste süütegude peatüki süütegude riigi kaitsevõime vastu jaos.
Seevastu KarSi § 261 paikneb avaliku rahu vastaste süütegude peatüki avaliku julgeoleku
vastaste süütegude jaos. Seetõttu kaitsesid need koosseisud erinevat õigushüve. Pärast 2015. a
muudatusi viidi kõik koormistega seotud süüteod avaliku rahu vastaste süütegude peatüki
avaliku julgeoleku vastaste süütegude jakku (kaitstav õigushüve) sõltumata seadusest, mille
alusel koormis on kehtestatud.
Karistusseadustiku 1999. a eelnõu nr 119 SE116 seletuskirjas on antud sätete kohta järgmised
selgitused:
KarSi § 253 kohta on antud järgmine selgitus: „Paragrahvis 263 sätestatakse riigikaitseliste
sundkoormiste täitmisest kõrvalehoidmist. Riigikaitselised sundkoormised on
sundvõõrandamine, sundkasutus ja sundvaldus, veokohustus ja töökohustus. Sundkoormised
määratakse ja tehakse teatavaks rahuajal. Lisaks neile võib sundkoormisi määrata aga ka
sõjaajal, kui riigikaitse vajadused seda nõuavad. Sundkoormisi täidetakse sõjaseisukorra ajal.
Paragrahvi sõnastust on korrigeeritud, koosseis on täpsemalt lahti kirjutatud, kuid mahult
võrreldav KrK §-ga 791.“
KarSi § 261 kohta on antud järgmine selgitus: „Siia kuuluvad nii riigikaitselised sundkoormised
kui ka muud avalik-õiguslikud koormised, mille riik võib peale panna nii füüsilisele kui ka
juriidilisele isikule. Koormised omavad eelkõige tähtsust eriolukordades ja erakorralistes
olukordades, kus üksikisikule võib panna kohustuseks nt aidata ära hoida katastroofi või
likvideerida selle tagajärgi.“
115 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/78433b29-8b2f-4281-a582-0efb9631e2ad 116 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5c321fb1-dc00-3e2a-aef2-a88bef6d0f5c/karistusseadustik
22.05.2025
350
Vaatamata sellele, et KarSi § 261 paikneb avaliku rahu vastaste süütegude peatüki avaliku
julgeoleku vastaste süütegude jaos, on selles sättes alati reguleerinud ka riigikaitseliste
koormiste rikkumise eest määratavaid karistusi.
RiKSis ei kasutata enam terminit „koormis“, vaid kasutusel on terminid „asja sundkasutus ja
asja sundvõõrandamine“. Samuti kehtib RiKSi § 951 alusel väärteokaristus asja sundkasutusse
võtmise ja asja sundvõõrandamise takistamise eest (karistatakse rahatrahviga kuni 300
trahviühikut ning kui selle on toime pannud juriidiline isik, siis karistatakse rahatrahviga kuni
400 000 eurot).
Parema õigusselguse loomiseks ning KarSi terminite kehtiva õigusega kooskõlla viimiseks
nähakse eelnõuga ette muudatused nii KarSi §-s 261 kui ka RiKSi §-s 951.
Edaspidi on jätkuvalt väärteona karistatav eelnõu alusel asja sundkasutusse võtmise ja asja
sundvõõrandamise takistamine (eelnõu § 173) ning kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku asja
sundkasutusse andmise ja asja sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmine (§ 174).
Kuriteona on käsitatav asja sundkasutusse andmise või asja sundvõõrandamise kohustuse
täitmata jätmine või selle täitmise võimatusest teatamata jätmine eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal (KarSi § 261 muudatus, eelnõu §
202). Seda seetõttu, et tegemist on kõige tõsisemate kriiside ajaga, kus iga viivitus võib kaasa
tuua suure kahju.
§ 174. Kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku asja sundkasutusse andmise ja asja
sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmine
Paragrahvis 174 sätestatakse ka vastutus kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku asja
sundkasutusse andmise või asja sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmise või selle täitmise
võimatusest teatamata jätmise eest. Isikut võib karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut,
juriidilise isiku karistuse ülemmäär on kuni 400 000 eurot.
Lisaks säilib KarSi § 261 koosseis, mille järgi asja kasutusse andmise või asja
sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest teatamata jätmise
eest võidakse määrata kuriteokaristus.
§ 175. Alaliselt ja ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse nõuete
rikkumine
Paragrahvis 175 sätestatakse vastutus alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti
füüsilise kaitse nõuete rikkumise eest RiKSi § 95 eeskujul. Alaliselt või ajutiselt kaitstava
olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse nõuete rikkumise eest võib objekti valdaja töötajat või
ametnikku karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Juriidilise isiku karistuse ülemmäär on
kuni 400 000 eurot. Erinevalt RiKSst on rahatrahvide määrad seatud maksimaalses ulatuses,
kuivõrd tegemist on selliste objektidega, mille kaitsemeetmete tagamine on eriti suure
tähtsusega kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel. Karistusmäärade tõstmine
maksimaalse lubatuni ei tähenda aga automaatselt nende kohaldamist. Igasugune karistuse
kohaldamine peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu määratakse rahatrahv
vastavalt rikkumise raskusele.
§ 176. Menetlus
22.05.2025
351
Paragrahv 176 määrab kindlaks eelnõu §-des 168–175 sätestatud väärtegude kohtuvälised
menetlejad.
Lõike 1 kohaselt menetleb elutähtsa teenuse osutaja kohustuste rikkumisi ning eelnõu 5.
peatüki 2.–4. jaos sätestatud kriisiolukorra meetme kohaldamise haldusakti täitmata jätmisega
seotud rikkumisi PPA. Samalaadsete väärtegude kohutuvälise menetleja pädevus on PPA-le
antud ka kehtiva HOSi § 52 lõikega 1, RiKSi § 96 lõikega 1 ja ErSSi § 351 lõikega 2.
Lõike 2 kohaselt sätestatakse RiKSi § 96 lõike 11 eeskujul kriisiülesande täitmata jätmise
väärteo kohtuväline menetleja, kelleks on ministeerium.
Ministeeriumidel on lisaks RiKSis sätestatule ka muus seaduses sätestatud piiratud ulatuses
väärteomenetluse kohustus. Näiteks relvaseaduse § 8922 lõike 2 järgi menetleb sõjaväerelvade
käitlemise nõuete rikkumist Kaitseministeerium, sama väärtegu teenistusrelvade puhul
menetlevad Justiitsministeerium, Kliimaministeerium ja Rahandusministeerium.
Kaitseministeerium on kohtuväline menetleja ka punase risti nimetuse ja embleemi seaduse §-
s 14 sätestatud väärteo puhul. Seega on ministeeriumides väärtegude menetlemise suutlikkus
ka praegu.117
Väärteomenetlus ei ole olemuselt keeruline menetlusliik ning selle läbiviimise pädevuse saab
anda (vajaduse korral täiendkoolituse läbimisel) ministeeriumi teenistuses olevatele
ametnikele, kes on omandanud juriidilise kõrghariduse. Kui ministeeriumis tekib siiski
koolitatud personali puuduse tõttu raskusi väärtegude menetlemisel, saab menetluse läbi viia
tema valitsemisala asutuse pädev ametnik. Ministeerium võib oma valitsemisalas määrata
ametiasutused, kes selle ministeeriumi valitsemisalas toimunud kriisiülesannete rikkumistega
seoses väärteomenetlust läbi viivad.
Lõike 3 kohaselt menetleb RiKSi § 96 lõike 3 eeskujul kodanikukohustuse mõjuva põhjuseta
täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest teatamata jätmisega seotud rikkumisi vastava
kohustuse pannud valitsusasutus. Valitsusasutuste käsutuses on ka teave, mis võimaldab
tuvastada, kas tegemist on süüteokoosseisule vastava, õigusvastase ja süülise teoga.
Lõike 4 kohaselt menetleb kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmise või
selle täitmise võimatusest teatamata jätmisega seotud rikkumist kas ministeerium, mille
valitsemisalasse kuulub küsimus, mille täitmiseks kriisiülesandega ameti- või töökoht on
moodustatud, või valla- ja linnavalitsus tema korraldatava elutähtsa teenuse osutaja juures
moodustatud kriisiülesandega ameti- või töökoha korral. PPA menetluspädevusse jääb
kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmine eelnõu § 100 lõikes 3
nimetatud ametikohtade korral (Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu
liikme, Euroopa Parlamendi liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigisekretäri, riigi
peaprokuröri, kohtuniku, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja Eesti Panga presidendi, vallavanema
ja linnapea ametikoht).
Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmist kriisiülesandega ameti- või
töökohal võib menetleda ministeerium, kui tema valitsemisalasse kuulub kriisiülesandega
ameti- või töökoht või kui kriisiülesandega ameti- või töökoht on sellise asutuse või isiku
koosseisus, kelle ülesanded seonduvad vastava ministeeriumi valitsemisalaga. Näiteks
117 Ministeeriumi kohtuvälise menetleja pädevust on täpsemalt selgitatud ka riigikaitseseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 417 SE seletuskirjas lk 78. Kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/44178720-02b2-4d30-8707-d7dcf606dcee
22.05.2025
352
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuses on määratud riigikaitselised töökohad ning
keskus kuulub Kliimaministeeriumi valitsemisalasse. Seega kui Keskkonnaministeeriumi
Infotehnoloogiakeskuse töötaja jätab kriisiülesandega ameti- või töökohal täitmata oma
kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse, viib väärteomenetluse läbi
Kliimaministeerium.
Teise versiooni kohaselt on näiteks elektrienergia jaotus- ja müügiettevõte elutähtsa teenuse
osutaja, kellel on ühtlasi kriisiülesanne tagada elektrienergiaga varustatus ka kriisiolukorra ajal.
Ülesande täitmiseks on elektrienergia jaotus- ja müügiettevõte määranud ettevõttes kindlaks
kriisiülesandega ameti- ja töökohad. Elektrienergiaga varustamise kui elutähtsa teenuse
toimepidevust korraldab Kliimaministeerium. Kliimaministeerium on seega kohtuväliseks
menetlejaks, kui nimetatud elektrienergia jaotus- ja müügiettevõttes ei täida kriisiülesandega
ameti- või töökohal töötav töötaja vajalikku töökohustust.
Kui kriisiülesandega ameti- või töökoht on moodustatud kaugküttega varustamise, kohaliku tee
sõidetavuse tagamise ning veega varustamise ja kanalisatsiooni teenuse osutaja juures, on
kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse rikkumist pädev väärteokorras menetlema
valla- või linnavalitsus, kellel lasub vastutus korraldada elutähtsa teenuse toimepidevust.
Näiteks kui Tallinna Vesi on määranud vastavad töökohad ning nimetatud töökohal töötav isik
ei täida oma kriisiülesande täitmiseks vajalikku töökohustust, menetleb tema rikkumist Tallinna
Linnavalitsus.
Lõike 5 kohaselt sätestatakse asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise takistamise
väärteo kohtuvälised menetlejad. Muudatus tehakse kehtiva RiKSi § 96 lõike 6 eeskujul.
Politsei- ja Piirivalveamet menetleb üldjuhul asja sundvõõrandamise ja sundkasutusse võtmise
takistamisega seotud rikkumisi. Kaitsevägi menetleb väärtegu üksnes juhul, kui asja võtab
sundkasutusse või sundvõõrandab Kaitsevägi või Kaitseressursside Amet. Lisaks sätestatakse
eelnõuga sarnaselt Kaitseväe või Kaitseressursside Ametiga ja arvestades eelnõu § 113 lõikes
2 sätestatut kohtuvälise menetluse pädevus ka Päästeametile, kui asja võtab sundkasutusse või
sundvõõrandab Päästeamet.
Lõike 6 kohaselt menetleb alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti (kehtiva
RiKSi sõnastuses „riigikaitseobjekti“) füüsilise kaitse nõuete rikkumisi, kui need on toime
pannud objekti valdaja töötaja või ametnik, sõltuvalt objektist:
1) Kaitsepolitseiamet;
2) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva
julgeolekuasutuse kasutuses olevate objektide puhul Kaitsevägi.
Võrreldes RiKSi § 96 lõiget 5 eelnõu § 176 lõikega 6 ei ole menetluspädevust eelnõuga
muudetud.
14. peatükk
Rakendussätted
§ 177. Üleminekusätted
22.05.2025
353
Paragrahviga 177 sätestatakse üleminekusätted seonduvalt seni kehtivas HOSis ja eriseadustes
sätestatud elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuete tagamisega ning seoses varjendite ja
varjumiskohtade kasutuselevõtmisega.
Lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kõik need, kes on kehtiva HOSi alusel n-ö loetud või alates
18.10.2024 (ehk CER direktiivi ülevõtmisest arvates) haldusaktiga määratud elutähtsa teenuse
osutajaks, on alates HOSi kehtetuks tunnistamisest ja käesoleva eelnõu jõustumisest seadusena
jätkuvalt elutähtsa teenuse osutajad.
Lõige 3 täpsustab, et nende (lõikes 1 ja 2 nimetatud) ETOde kohta ei pea koostama käesoleva
eelnõu jõustumisel seadusena uuesti haldusakti nende ETOks määramise kohta ja nende suhtes
kohalduvad jätkuvalt HOSis ja selle alusel haldusaktiga määratud kohustuste täitmise tähtajad.
Lõike 4 alusel kehtivad edasi enne käesoleva eelnõu jõustumist elutähtsa teenuse osutaja
hädaolukorra seaduse alusel koostatud riskianalüüs ja (hädaolukorra lahendamise) plaan, kuni
käesoleva eelnõu alusel nende koostamise ja kinnitamiseni.
Lõige 5. Elutähtsa teenuse osutajate töötajatele tuleb teha esmakordne taustakontroll kuue kuu
jooksul pärast eelnõu nõuetele vastava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi
kinnitamist.
Lõike 6 alusel kehtib RiKSi § 6 lõike 1 alusel koostatud riigikaitse strateegiline
arengudokument (RKAK) seni, kuni on koostatud vastav dokument käesoleva eelnõu alusel.
Lõige 7. Enne käesoleva eelnõu jõustumist HOSi alusel kehtestatud elutähtsa teenuse osutaja
toimepidevuse strateegia kehtib kuni käesoleva eelnõu alusel elutähtsa teenuse osutaja
toimepidevuse strateegia ajakohastamiseni.
Lõiked 8 ja 9. Strateegilise planeerimise järjepidevuse tagamiseks nähakse ette, et RiKSi alusel
kehtestatud riigi kaitsetegevuse kava kehtib kuni Vabariigi Valitsuse kriisiplaani
kehtestamiseni ning HOS alusel kehtestatud üleriigiline riskianalüüs kehtib kuni selle uuesti
kehtestamiseni käesoleva seaduse alusel.
Lõige 10. Kõik püsiva kriisiplaaniga asutused, isikud ja KOVid peavad koostama kriisiplaanid
hiljemalt 31.12.2027. a. Elutähtsa teenuse osutajate kohta vt lõiget 4.
Lõige 11. Enne käesoleva eelnõu jõustumist HOSi alusel koostatud hädaolukorra lahendamise
plaanid kehtivad kuni eelnõus sätestatud nõuetele vastavate kriisiplaanide koostamise ja
kinnitamiseni.
Lõike 12 kohaselt ei kohaldata eelnõu § 89 lõikes 3 sätestatud varjendi rajamise nõuet hoonele,
mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks esitati enne 2026.
aasta 1. juulit. See tähendab, et kui soovitakse püstitada nt uut kaubanduskeskust, siis peab
sellisel hoonel olema rajatud varjend, kui ehitusluba esitatakse pärast 1. juulit 2026. Kui isik
esitab haldusorganile ehitusloa taotluse, on tal põhjendatud ootus, et taotluse esitamise ajal
kehtinud õigus kehtib ka taotluse menetlemise ajal. Veel enam ootab isik, et ehitis, mis on
ehitatud ehitusloa saanud projekti kohaselt, vastab nõuetele ja riik ei esita selle kohta
tagasiulatuvalt lisanõudeid.
22.05.2025
354
Lõike 13 kohaselt ei kohaldata eelnõu § 89 lõikes 4 sätestatud varjendi rajamise nõuet hoonele,
mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne
2028. aasta 1. juulit. Sisuliselt on tegemist sama põhimõttega, mis on selgitatud lõike 12
muudatuse juures.
Lõike 14 kohaselt on varjendi rajamise kohustusega hoone (mis on püstitatud või mille
ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2026. aasta 1. juulit) ja
käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud hoone (mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus
või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2028. aasta 1. juulit) omanik on kohustatud
koostama varjumisplaani hiljemalt 2027. aasta 1. juuliks. Siinkohal on mõeldud nii hooneid,
mis vastavad avaliku varjendi rajamise kohustusega hoone tunnustele kui ka mitteavaliku
varjendi rajamise kohustusega hoone tunnustele.
Varjumisplaanis tuleb hinnata varjumiskoha kohandamise võimalust ja kui see võimalus on
olemas, siis kohandada hoonesse varjumiskoht. Kui varjumisplaani koostamisel selgub, et
hoones on mõni sobiv ruum, mida saab varjumiskohaks kohandada, siis tuleb see vastavaks
kohandada. Varjumiskoha kohandamine ei eelda olulisi ehitustöid, vaid juba olemasoleva
ruumi parendamist, näiteks olemasoleva majaaluse keldri koristamist, lisatoestamist,
liivakottide varumist akende katmiseks jms.
Varjumiskoha kohandamise eesmärk on tagada, et ka olemasolevatesse hoonetesse tekiks
inimeste jaoks olemasolevast parema kaitsetasemega kohti, kuhu ohu korral varjuda.
Seda, kas hoones on varjumiskoha kohandamise võimalus olemas, hindab hoone omanik
varjumisplaani koostamisel. Varjumisplaani koostamisel võib ka selguda, et sellesse hoonesse
ei ole võimalik varjumiseks sobivat ruumi kohandada – ja see on igati aktsepteeritav. Ka see
info, et mingis hoones puudub nõuetele vastav varjumiskoht, on väärtuslik. Selle sättega ei
kohustata hoone omanikku vastavat ruumi ehitama hakkama, vaid pigem suunatakse hoone
omanik varjumisega seonduvat läbi mõtlema.
Hoonele ei kohaldata samaaegselt nii varjendi kui ka varjumiskoha kohandamise kohustust.
Eelnõu § 89 lõike 3 tunnustele vastavale hoonele kohaldatakse kas varjendi või varjumiskoha
kohandamise kohustust olenevalt sellest, millal on hoone püstitatud või millal on esitatud
ehitusloa taotlus või ehitisteatis püstitamiseks.
Hoonetes, kuhu on võimalik varjumiskoht kohandada, tuleb seda teha 2028. aasta 1. juuliks.
Seega tuleb esmalt koostada varjumisplaan, kus hinnatakse varjumisvõimalusi hoones, ja pärast
seda tuleb hakata kohandama hoonesse varjumiskohta. Varjumiskoha kohandamise korraldab
ehitise omanik. Selle sättega antakse piisav üleminekuaeg nii varjumisplaani koostamiseks kui
ka varjumiskoha kohandamiseks.
Lõige 15 on seotud eelnõu §-ga 100, mille lõike 4 järgi võib asutuse ja isiku püsiva
kriisiülesande ning põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmise tagamiseks kindlaks määrata
kriisiülesandega töö- ja ametikohad, millel oleval isikul on töökohustus. Tegemist on muu
hulgas terminoloogilise muutusega, sest RiKSi alusel määratakse ameti- ja töökohad
riigikaitselisteks ameti- ja töökohtadeks. Üleminekusätte järgi loetakse enne käesoleva eelnõu
kohase seaduse jõustumist riigikaitseseaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt
määratud riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohad kriisiülesandega ameti- ja
töökohtadeks ning nendel olevate isikute töökohustus jätkub kuni selle lõppemiseni käesoleva
eelnõu kohases seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras, välja arvatud juhul,
kui selle täitmist ei ole § 101 lõike 4 alusel ja sama paragrahvi lõike 8 alusel antud määrusega
22.05.2025
355
kehtestatud tingimustest lähtudes seaduse jõustumisest arvates nelja kuu jooksul piiratud.
Sellega kindlustatakse, et RiKSi alusel määratud riigikaitseliste ameti- ja töökohtade ja nendel
töötavate isikute suhtes ei tule teha ühtegi lisatoimingut ning üleminek toimub sujuvalt ja
lisakoormuseta. Viidatud § 101 lõike 8 alusel antava Vabariigi Valitsuse määrusega
kehtestatakse muu hulgas töökohustuse rakendamise ja täitmise piiramise täpsemad
tingimused, sealhulgas sõjaaja ametikohale nimetatud isiku puhul. Juhul, kui seadusega samal
ajal jõustuva Vabariigi Valitsuse määrusega nähakse ette töökohustuse rakendamise ja täitmise
piiranguid, mis välistaksid osa juba määratud ameti- ja töökohtade käsitamise kriisiülesandega
töö- ja ametikohtadena, tuleb juba RiKSi alusel määratud ameti- ja töökohtade puhul piirangut
rakendada esimese nelja kuu jooksul. Kui selle aja jooksul piirangut rakendatud ei ole, ei saa
seniseid ametikohti edaspidi piirata, sõltumata sellest, kas need vastavad määruses nimetatud
tingimustele või mitte. Ajaliselt kindlaks määratud neljakuuline tähtaeg annab ametiasutustele
ja tööandjatele ning ametnikele ja töötajatele suurema kindluse ning vastukaaluks loob riigile
ajutise lisakoormuse otsustada olemasolevate riigikaitseliste ameti- ja töökohtade uuele
süsteemile üleminek mõistliku aja jooksul.
Riigikaitseline kriisiolukord ja selle kulg võib osutuda etteaimamatuks, mistõttu jäetakse
Vabariigi Valitsusele õigus otsustada riigikaitselise kriisiolukorra ajal teisiti, st sätestada eelnõu
§ 101 lõike 10 alusel antavat määrust muutes tingimusi, mis puudutavad ka üleminekusättes
nimetatud ameti- ja töökohti ja nendel olevaid isikuid. Muu hulgas võib valitsus tunnistada
vajadusel määratavad (st muud kui § 100 lõikes 3 nimetatud) kriisiülesandega töö- ja
ametikohad kehtetuks, lubada neid määrata väiksemas mahus või seada täiendavad tähtajalised
piirangud töökohustuse rakendamisele. Sellise otsuse eeldus on suurenenud riigi sõjalise kaitse
vajadused ning võimalus täita kriisiülesandeid vähendatud mahus ja ulatuses. Määruse
muudatusest lähtudes saaks Kaitseressursside Amet Kaitseväe ettepanekul piirata riigikaitselise
kriisiolukorra ajal ka kõnealustel ameti- ja töökohtadel olevate isikute töökohustuse
rakendamist ja täitmist. Seetõttu nähakse üleminekusättes riigikaitselise kriisiolukorra ajaks
Vabariigi Valitsusele vastava otsuse tegemise erand. Sarnane riskide maandamise võimalus on
täna kehtiva õiguse järgi, et Vabariigi Valitsus võib otsustada määrust muuta ja näiteks
vähendada või suurendada igas asutuses olevaid piirmäärasid. Selleks, et vähendatud piirmäära
osas ei tekiks konflikti rakendussätte kui erinormi suhtes, tuleb sellesse rakendussättesse ette
näha erand riigikaitseliseks kriisiolukorraks.
Lõige 16 on seotud eelnõu §-ga 19. Üleminekusätte kohaselt loetakse riigikaitseseaduse § 84
lõike 2 alusel määratud alaline riigikaitseobjekt käesoleva eelnõu § 19 lõikes 3 nimetatud
alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks. Seega ei pea Vabariigi Valitsus eelnõu § 19
lõike 4 alusel korraldusega neid objekte RiKSi kehtetuks tunnistamisel uuesti alaliselt
kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määrama. Alalised riigikaitseobjektid nimetatakse
eelnõu kohaselt edaspidi alaliselt kaitstavateks olulise tähtsusega objektideks ja nende kaitse
tagamise nõuetes võrreldes RiKSiga muudatusi ei tehta. Samuti ei muudeta ka senist olulise
tähtsusega objektide määramise korda. Maa-ala, ehitise või seadme määrab alaliselt kaitstavaks
olulise tähtsusega objektiks, alalise kaitse lõpetab ja objekti kategooria määrab Vabariigi
Valitsus korraldusega.
Lõikega 17 kehtestatakse üleminekuperiood EE-ALARM-iga liitumisele. Viivitamatu ohuteate
edastajate EE-ALARM-iga liitumine eeldab täiendavate tehniliste lahenduste loomist.
Edastajad, kelle puhul on vastavad tehnoloogilised lahendused juba olemas, on võimalik kohe
liidestada EE-ALARM-iga, kuid teiste puhul jäetakse piisav üleminekuperiood vajalike
tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks.
22.05.2025
356
§ 178. Abipolitseiniku seaduse muutmine
Abipolitseiniku seaduses tehakse terminoloogilised muudatused – käesoleva eelnõu
jõustumisel ei ole enam kasutusel terminit „riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoht“,
vaid „kriisiülesandega ameti- või töökoht“. Samuti muudetakse kriisirolliga abipolitseiniku
regulatsiooni selliselt, et kriisi lahendamine on edaspidi seotud nii massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorra kui ka kriisiolukorra ajal täidetavate ülesannetega.
§ 179. Advokatuuriseaduse muutmine
Paragrahvis 179 muudetakse advokatuuriseadust (edaspidi AdvS) ning sätestatakse, et riigi
õigusabi osutamine füüsilisele isikule ja riigi õigusabi osutamise korraldamine on advokatuuri
püsivad kriisiülesanded.
Riik peab teatud juhtudel tagama isikule riigi õigusabi. Riigi õigusabi tähendab üldiselt seda, et
isik saab õigusteenust riigi kulul (kuigi teatud juhtudel võib kohus määrata, et isik peab kulu
täielikult või osaliselt katma). Riigi õigusabi eesmärk on tagada, et isikud, kes ei suuda endale
vajalikku õigusabi majanduslikel põhjustel muretseda, saavad siiski asjatundlikku õigusteenust,
et oma õigusi kaitsta. Üldiselt peab isik ise avaldama soovi riigi õigusabi saada. Riigi õigusabi
ei pea taotlema siis, kui isik ei ole kokkuleppel endale kaitsjat valinud, kuid tema kriminaal-
või väärteoasjas on kaitsja osavõtt kohustuslik (nt kui kuritegu on toime pandud alaealisena,
isikul ei ole võimalik puude tõttu end ise kaitsta jne). Sel juhul on riik kohustatud isikule riigi
õigusabi tagama hoolimata sellest, kas isik seda taotleb või mitte.
Riigi õigusabi on oluline riigipoolne garantii tagamaks, et kõikidel inimestel oleks võimalik
enda õigusi ja huve kaitsta oma majanduslikust olukorrast olenemata. Kuna kriisiolukorra, sh
selle lahendamiseks välja kuulutatud erakorralise või sõjaseisukorra ajal, on suurem võimalus
isiku põhiõiguste ja -vabaduste intensiivsemaks riiveks ning samal ajal on vajalik menetleda
kohtuasju võimalikult sujuvalt ja ajalise viivituseta, on eriti oluline tagada riigi õigusabi
tõrgeteta kättesaadavus. Selleks on oluline, et ka kriisiolukorra ajal osutataks riigi õigusabi ning
riigi õigusabi osutajad oleksid selleks valmis. Riigi õigusabi osutavad riigi õigusabi seaduse
(edaspidi RÕS) § 5 järgi advokaadid. Advokaadi, kes riigi õigusabi osutab, nimetab Eesti
Advokatuur (RÕSi § 18 lõige 1). Advokatuur korraldab riigi õigusabi osutamist ning tagab
advokaatide kaudu riigi õigusabi osutamise (AdvSi § 3 punkt 5). Ka kriisiülesande täitmisel on
oluline, et nii advokatuur kui ka advokaadid täidaksid oma rolli – advokatuur korraldab
kriisiülesande täitmist ja määratud advokaat on see, kes kriisiülesannet täidab. Seega on nii
advokatuuril kui ka advokaadil kriisiolukorra ajal täita oma ülesanne.
Riigi õigusabi osutamise kui püsiva kriisiülesande puhul on oluline tähele panna, et
kriisiülesandeks on riigi õigusabi osutamine ainult füüsilistele isikutele. Riigi õigusabi on RÕSi
§ 6 järgi õigus saada:
1. füüsilisel isikul, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda
asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle
majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut;
2. kriminaalmenetluses füüsilisest isikust kahtlustataval või süüdistataval (tema majanduslikust
seisundist sõltumata), kes ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel, välja arvatud kriminaalmenetluse
seadustiku §-s 441 ja § 227 lõikes 5 sätestatud juhtudel, ja kelle kriminaalasjas on kaitsja osavõtt
seaduse järgi kohustuslik või kes taotleb kaitsja osavõttu;
22.05.2025
357
3. väärteoasja kohtumenetluses füüsilisest isikust menetlusalusel isikul (oma majanduslikust
seisundist sõltumata), kes ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel ja kelle väärteoasjas on kaitsja
osavõtt seaduse järgi kohustuslik;
4. lapsel lapse elatise asjas (tema majanduslikust seisundist sõltumata);
5. kriminaalmenetluses piiratud teovõimega kannatanul (oma majanduslikust seisundist
sõltumata), kui:
a) asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et kannatanu seadusliku esindaja huvid on vastuolus
kannatanu huvidega;
b) alaealine kannatanu on perekonnast eraldatud;
c) kannatanu on saatjata alaealine välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse
tähenduses;
6. maksejõuetul mittetulundusühingul või sihtasutusel, kes taotleb riigi õigusabi
keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas või riigi õigusabi andmiseks esineb muu
ülekaalukas avalik huvi paljude inimeste seadusega kaitstud õiguste võimaliku kahjustamise
vältimiseks;
7. kriminaalmenetluses kahtlustatavana või süüdistatavana juriidilisel isikul, kes ei ole kaitsjat
valinud kokkuleppel, välja arvatud kriminaalmenetluse seadustiku §-s 441 ja § 227 lõikes 5
sätestatud juhtudel, ja kelle kriminaalasjas on kaitsja osavõtt seaduse järgi kohustuslik või kes
taotleb kaitsja osavõttu;
8. väärteoasja kohtumenetluses juriidilisel isikul, kes ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel ja kelle
väärteoasjas on kaitsja osavõtt seaduse järgi kohustuslik.
Nagu näha, siis enamjaolt osutatakse riigi õigusabi füüsilistele isikutele ning juriidilistel isikutel
on õigus riigi õigusabi saada vaid teatud piiratud juhtudel. Seega on riigi õigusabi instituudi
eesmärk kaitsta ennekõike füüsilisi isikuid. Füüsiliste isikute puhul võib õigusabita jäämine
tähendada kõige olulisemate põhiõiguste intensiivset riivet. Näiteks kui füüsilisel isikul ei ole
võimalik kriminaalmenetluses saada vajalikku kaitset, võib see tähendada vabadusekaotust. Kui
aga juriidilisel isikul ei ole võimalik õigusabi saada, võib see küll viia tema õiguste riivamiseni,
kuid see ei ole nii intensiivne. Näiteks kui juriidilist isikut ei kaitsta kriminaalmenetluses, võib
see viia likvideerimise või rahalise karistuseni, mis kahtlemata riivab selle isiku õigusi, kuid ei
tekita nii palju kahju nagu pikaaegne vabadusekaotus füüsilise isiku puhul.
Kõnealuse kriisiülesande täitmine ei tähenda sisuliselt muud kui seda, et ka kriisiolukorra ajal
peab osutama riigi õigusabi ning riigi õigusabi osutamist korraldama. Õigusabi osutamisel
kehtivad samad reeglid nagu tavaolukorraski. Seega sisuliselt ei muutu ei advokaatide ega
advokatuuri jaoks midagi. Ainus muudatus advokaatide ja advokatuuri jaoks on see, et nad
peavad arvestama, et peavad oma ülesandeid täitma ka kriisiolukorra ajal.
Et välistada võimalikke vaidlusi selle üle, mida AdvSi tähenduses kriisiolukorraks pidada,
määratletakse ka see, et käesoleva paragrahvi tähenduses on kriisiolukord tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse tähenduses. Nimetatud seadusest lähtumine tagab kriisiolukorra termini
ühetaolise sisu.
Riigi õigusabi sujuvaks osutamiseks peab olema piisavalt advokaate. Kriisiolukorra ajal võib
vajadus riigi õigusabi järele ka järsult kasvada. See, millises õigusvaldkonnas on tavalisest
suurem vajadus riigi õigusabi järele, sõltub konkreetse kriisi olemusest. Oluline on ka tagada,
et kriisiülesande täitjateks määratakse ainult nii palju advokaate, kui kriisiülesande täitmiseks
ehk riigi õigusabi osutamiseks vaja on. 31.12.2021 seisuga on Eesti Advokatuuri liikmeid
kokku 1074. Kuna on väga ebatõenäoline, et nii suurt arvu riigi õigusabi osutajaid vaja läheb,
ei ole põhjendatud kõiki advokaate kriisiülesande täitjaks lugeda.
22.05.2025
358
§ 180. Alkoholiseaduse muutmine
Alkoholiseaduse (edaspidi AS) muudatusega nähakse ette erisused HMSist haldusakti
jõustumise osas. ASi § 1 lõike 31 kohaselt kohaldatakse ASis ettenähtud haldusmenetlusele
HMSi sätteid, arvestades ASi erisusi. Kuna ASis ei ole tehtud erandit HMSist alkohoolse joogi
jaemüügi õiguse peatamise otsuse jõustumisele, tuleb nimetatud erand kriisiolukorraks ette
näha. Kriisiolukorra ajal on oluline, et alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine oleks
võimalik jõustada vastavalt olukorrale kas allakirjutamisel või sobival kuupäeval. Tavapärane
HMSis toodud kümnendal päeval jõustumine ei ole kriisiolukorra lahendamise akuutsust silmas
pidades ratsionaalne. Seetõttu on eelnõusse lisatud, et jaemüügi peatamise otsus jõustub
allakirjutamisel, kui otsuses ei ole hilisemat tähtpäeva.
§ 181. Asjaõigusseaduse muutmine
Eelnõuga täiendatakse AÕS-i § 1581 lõike 11 kolmandat lauset ja sätestatakse, et avalikes
huvides ehitatud tehnovõrk või -rajatis on ka eelnõus sätestatud Päästeameti sireeniseade.
Eelnõus sätestatakse sireeniseadme kasutuselevõtt ühe viivitamatu ohuteate edastamise viisina.
Sireeniseadme kasutuselevõtt on avalikes huvides. Viivitamatu ohuteate edastamise eesmärk
on võimaldada elanikkonnal kiirelt reageerida paljude isikute elu ja tervist vahetult ohustavale
sündmusele, sealhulgas tagada varjumise või ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine ning anda
juhiseid ohutuks tegutsemiseks. Sireeniseadme kasutuselevõttu korraldab ja viivitamatu
ohuteate edastamiseks valmistumist koordineerib Päästeamet. Samuti antakse seadusega
Päästeametile volitus otsustada, millistesse kohtadesse täpsemalt vajalikud seadmed
paigaldatakse.
AÕS-i muudatus on vajalik, et tekiks talumiskohustus, mis on sireeniseadme paigaldamiseks ja
sireeniseadmete süsteemi kasutuselevõtuks vajalik. AÕS-i § 1581 lõike 1 kohaselt tekib
avalikes huvides ehitatud tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustus kinnisasja avalikes huvides
omandamise seaduses (edaspidi KAHOS) sätestatud korras sundvalduse seadmisega.
Sireeniseadme paigaldamise osas puudub ehitusloa kohustus, seega otsustab sundvalduse
seadmise KAHOS-i § 39 lõike 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus. Sundvalduse seadmise
taotluse esitab Päästeamet.
Esialgu eelistatakse sireeniseadmete paigaldamiseks olemasolevaid kõrgrajatisi (sidemastid,
korstnad jms), riigile ja KOV-ile kuuluvaid ehitisi ning riigiettevõtetele kuuluvaid ehitisi. Siiski
ei pruugi kõigis vajalikes piirkondades olla sobivat riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele
kuuluvat ehitist, mistõttu tuleb võimalike asukohtadena ette näha ka muid ehitisi, et tagada
sireeniseadmete paigaldamine nendesse asukohtadesse, mis on sireeniseadmete katvuse
tagamiseks kõige efektiivsemad ja paigaldamiseks ehitustehniliselt sobivaimad.
Sireeniseadmete asukohad määratakse Päästeameti tellitud akustilise analüüsiga ja tegeliku
asukoha oluline muutus tekitab vajaduse uueks modelleerimiseks ning tõenäoliselt ka teiste
sireeniseadmete asukoha muutmiseks ja/või sireeniseadme lisamiseks, millega kaasneb
lisakulu.
Eluliselt ei ole võimalik tagada, et kõik paigalduseks sobivad hooned on riigi või kohaliku
omavalitsuse omandis, mistõttu on kriitiliselt tähtis saavutada sireeniseadme paigaldamiseks
sobiva ehitise omanikuga kokkulepe. Kuna seni ei ole sireeniseadmete paigaldamise õiguslikku
alust ega talumiskohustust Eesti õigusruumis sätestatud, on 2024. aasta lõpuks valmivate
sireeniseadmete objektide kohta sõlmitud (või sõlmimisel) üürilepingud, mille saavutamine
22.05.2025
359
tähendab näiteks suure omanikeringi puhul pikka kooskõlastust ja ilmselt loobumist (nt
korteriühistu, välisriigi omanikega ettevõte), sest ei saada kõigi omanike nõusolekut.
Üürilepingutega on võimalik kokkuleppe puhul saavutada ehitise kasutamine seadmete
paigaldamiseks ja hooldamiseks, kuid mitte kasutamiseks (helisignaali edastamiseks).
Sireeniseadmete ja nende juhtseadmete paigaldamiseks kasutatakse üldjuhul hoone katust või
seina ja katusealust tehnoruumi, korstnat või masti ja teenindamiseks mõeldud pindu.
Sireeniseadmete kasutamiseks peavad olema tagatud elektri- ja sideühendused, mis tagatakse
koostöös ehitise omanikuga või lisaühenduste loomise teel.
Lisaks eeltoodule ei taga üürileping loodud sireeniseadme säilimise osas kindlust, kuna
üürileping on tähtajaline ja mõlemal poolel on õigus see sõltumata põhjusest üldkorras enne
tähtaega üles öelda, teatades sellest teisele poolele vähemalt kuus kuud ette.
§ 182. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine
Paragrahviga 182 muudetakse atmosfääriõhu kaitse seadust (edaspidi AÕKS).
Punktiga 1 täiendatakse AÕKSi § 381, millega sätestatakse, et õhukvaliteedi taseme hindamine
on püsiv kriisiülesanne. Praegu on Eesti Keskkonnauuringute Keskusel (edaspidi EKUK)
halduslepingu alusel kohustus osutada välisõhu kvaliteedi seire ja varajase hoiatamise teenust,
mistõttu on EKUKi püsivaks kriisiülesandeks ka nimetatud teenuse osutamine. Enne 2017.
aastat kehtinud HOSi järgi oli tegemist elutähtsa teenusega, mille toimimist korraldas
Kliimaministeerium (alates 2017. aastast ei ole teenus enam HOSi mõttes elutähtis). Eelnõus
on ülesande kirjeldamisel lähtutud eelmise HOSi alusel kehtestatud määrusest.118 Selle määruse
§ 5 lõikes 1 sätestati, et „õhuseire ja varajase hoiatamise teenus on välisõhu kaitse seaduse §-s
14 määratletud välisõhu kvaliteedi hindamine“. Tegemist on küllalt laia ülesandega, mis
sisuliselt hõlmab kogu õhukvaliteedi taseme hindamist. Erinevalt varem kehtinud teenuse
kirjeldusest on ülesande kirjeldusest välja jäetud ka avalikkuse teavitamine, sest AÕKSi järgi
teavitab avalikkust õhukvaliteedist Kliimaministeerium ise, mistõttu ei peaks olema tegemist
EKUKi ülesandega.
Lõike 2 alusel saab kliimaminister kehtestada kriisiülesande täitmise täpsemad nõuded.
Enne 2017. aastat (kui jõustus uus HOS ning kõnealune teenus arvati elutähtsate teenuste seast
välja) olid EKUKi kohta kehtivad nõuded sätestatud ministri määruses. Peale seda, kui määrus
kehtetuks muutus, andis keskkonnaminister käskkirja, kus EKUKile seati samad nõuded. Ka
eelnõu järgi sätestatakse kriisiülesande täitmise nõuded kliimaministri haldusaktiga, et mitte
tekitada asjatut bürokraatiat ning et EKUKi teenuse reguleerimisel saaks jätkata senist
praktikat.
Punktiga 2 tehakse muudatus AÕKSi §-s 55.
AÕKS-i § 55 lõike 1 kohaselt on välisõhus leviva müra põhjendamatu tekitamine keelatud.
Sama paragrahvi lõikes 3 sätestatakse erandid, mida välisõhus leviva müra hulka ei loeta:
olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra ning riigikaitselise tegevusega
tekitatud müra.
118 Keskkonnaministri 28. detsembri 2015. a määrus nr 74 „Keskkonnaministeeriumi korraldatavate elutähtsate
teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“.
22.05.2025
360
Eelnõuga täiendatakse AÕKS-i § 55 lõiget 3 punktiga 5 ja lisatakse eelnõus sätestatud
sireeniseadme tekitatud heli juba olemasolevate erandite nimekirja. Sireeniseadmete
kasutamise peamine eesmärk on selgelt taustmürast eristuva helisignaaliga saavutada inimeste
tähelepanu elu ja tervist vahetult ohustava sündmuse puhul, et alustada varjumist. Peamise
eesmärgi saavutamiseks on vaja sireene regulaarselt testida nii tehniliste parameetrite
kontrollimiseks kui ka elanike harimiseks ja suurõppustel kasutamiseks. Sireeniseadme
kasutamisel tekkiv heli ületab seejuures üldjuhul müra normtaset, häirib paljusid inimesi ega
ole tavaliselt ehitise omaniku tekitatud.
Punktidega 3 ja 4 määratakse kindlaks, kuidas tehakse püsiva kriisiülesande täitmise ja selleks
valmistumise üle järelevalvet. Järelevalvet kriisiülesande täitmiseks valmistumise üle teeb
halduslepingus määratud haldusorgan, kelleks on Kliimaministeerium. Kriisiülesande täitmise
üle teeb järelevalvet Kliimaministeerium. Mõlemal juhul on tegemist haldusjärelevalvega, kuid
volitused järelevalve tegemiseks on erinevad.
Valmistumise üle järelevalve tegemisel võib Kliimaministeerium (või muu halduslepingus
määratud haldusorgan) kohaldada tavapäraseid, VVSi §-des 751 ja 752 sätestatud meetmeid.
Õhukvaliteedi taseme hindamine on nii elanikkonna kui ka riigiasutuste jaoks väga vajalik
teenus, mille osutamine peab olema igal juhul tagatud. Uurimisvolitused võimaldavad
Kliimaministeeriumil välja selgitada, kas kriisiülesannet täidetakse ettenähtud ulatuses ja
tingimustel. Kui kriisiülesannet ei täideta, võib olla raskendatud kriisiolukorra lahendamine
ning selle kaudu ka ohus Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus ning muud hüved.
Nagu eespool kirjas, on kriisiülesanne selline ülesanne, mida on vaja täita, et kriis lahendada.
Seetõttu on oluline kindlustada, et neid kriisiülesandeks valmisoleku nõudeid ja määratud
ülesannet kindlasti täidetaks. Kui valmisoleku nõudeid või kriisiülesannet ei täideta, seda
tehakse väiksemas mahus või tingimustele mittevastavalt, nähakse ette ka vastavad
sanktsioonid.
§ 183. Autoveoseaduse muutmine
Paragrahviga 183 muudetakse autoveoseadust.
Punktides 1 ja 2 tehakse muudatused tulenevalt RiKSi kehtetuks tunnistamisest ning
terminoloogia muudatustest. Viide RiKSile asendatakse viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse
seadusele, riigikaitseülesanded asendatakse terminiga „kriisiülesanded“ ning töökohustus
terminiga „kodanikukohustus“. Endiselt jääb erisus puudutama riigikaitselisi olukordi.
Punktis 3 tehtavad muudatused on seotud HOSi ja hädaolukorra termini ning erakorralise
seisukorra seaduse kehtetuks tunnistamisega.
§ 184. Avaliku teabe seaduse muutmine
Paragrahviga 184 muudetakse avaliku teabe seadust.
Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks AvTSi § 35 lõike 1 punktid 6–62 ja § 35 lõike 2 punkt 5,
mis on kehtestatud RiKSi ja HOSi rakendamise eesmärgil töödeldava teabe asutusesiseseks
kasutamiseks tunnistamiseks. Parema õigusselguse tagamiseks sätestatakse samale teabele
22.05.2025
361
juurdepääsupiirangu sätestamise alused edaspidi tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses (vt eelnõu
9. peatüki selgitust).
Punktiga 2 tehakse muudatus, mis on seotud eelnõu §-ga 66, milles sätestatakse Vabariigi
Valitsuse või tema volitatud haldusorgani õigus erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata
juurdepääsu teabele, mida avaliku teabe seaduse alusel ei või tunnistada asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teabeks, kui see on vajalik erakorralise ja sõjaseisukorra lahendamiseks.
Tuleb arvestada, et selle paragrahvi alusel ei või automaatselt piirata juurdepääsu kogu AvTSi
§-s 36 loetletud teabele, vaid sarnaselt muude piiravate meetmetega tuleb ka siin arvestada
eelnõu §-s 44 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ning hinnata piirangu seadmisel iga
AvTSi §-s 36 loetletud teabe liiki eraldi. Säte on sarnane ErSSi § 17 lõike 1 punktiga 16, mis
võimaldab põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks keelata valitsusasutustel ja
kohaliku omavalitsuse organitel teatud liiki informatsiooni andmise. Eelnõuga on ErSSis
sätestatud meedet uuendatud lähtuvalt eelnõu üldpõhimõtetest ja AvTSist.
Kriisideks valmistumist või selle lahendamist käsitlev teave püsib muutumatuna pikka aega.
Selle tõttu on punktiga 1 kavandatud aluste kehtetuks tunnistamisel AvTSis oluline sätestada
punktiga 3 rakendussäte.
Lõikes 1 on sätestatud üleminekuaeg, mille kohaselt alates AvTSi § 35 lõike 1 punktide 6–62
ja § 35 lõike 2 punkt 5 kehtetuks tunnistamisest jääb samadel alustel teabele juurdepääsupiirang
kehtima nendel nõuetel, mis määrati enne nimetatud aluste kehtetuks muutmist. Lõike 2
kohaselt peab teabevaldaja aga hindama selle teabe jätkuva kaitse vajadust ja avalikuks
tulekuga kaasnevaid riske. Sellest tulenevalt on lõike 2 kohaselt teabevaldaja õigus ja kohustus
hinnata, kas AvTSi § 35 lõike 1 punktides 6–62 ja § 35 lõike 2 punktis 5 sätestatud teave peab
olema pärast nimetatud aluste kehtetuks muutumist AvTSis jätkuvalt juurdepääsupiiranguga
teave või mitte. Kui teabevaldaja hinnangul on põhjus nimetatud teabe kaitseks avalikuks tuleku
eest kadunud, peab teabevaldaja juhinduma AvTSi §-st 42 ning tunnistama juurdepääsupiirangu
kehtetuks. Kui see teave vajab siiski jätkuvalt kaitset avalikuks tuleku eest, võib teabevaldaja
tunnistada sama teabe asutusesiseseks kasutamiseks tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses
sätestatud alusel.
§ 185. Avaliku teenistuse seaduse muutmine
Punktis 1 tehakse ATSis muudatus, mille kohaselt võib kriisiolukorra ajal täita ametikoha
tähtajaliselt ilma konkursita juhul, kui kriisiolukorrast tulenevalt ei ole võimalik järgida
kehtivas ATSis sätestatud konkursi korraldamise nõudeid. Kriisiolukorra ajal suureneb vajadus
tööjõu järele märgatavalt, olemasolev koosseis peab tegema intensiivsemalt tööd ning
planeerida tuleb ka vahetustega töö, et tagada pidev valmisolek, see kõik tähendab, et on kiiresti
vaja tööjõudu juurde. Relvastatud konflikti olukorras võib korraga suur hulk töötajatest viga
saada või hukkuda ning kiiresti on vaja leida asemele pädevad inimesed. Viimane näide
realiseerus ka Ukrainas, kus tehti ametisse võtmise ja ametikoha täitmise nõuetes leevendused
(kohati kaotati nõuded üldse) ning võeti inimesi n-ö otse tänavalt kriitilisi ülesandeid täitma.
Vajaduseks täita ametikohad kriisiolukorra ajal kiireloomuliselt peab ka meie õigusraamistik
valmis olema. Muudatus ei puuduta mis tahes ametikohti. Ametikoha võib täita konkursita vaid
juhul, kui ametikoha täitmine on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Näiteks on lahkunud
töölt isik, kes oli määratud kriisiülesandega ameti- või töökohale ja täitis seal kriisi
lahendamisel olulist rolli (nt Terviseameti mürgistuse spetsialist, nakkushaiguste nõunik vms).
Kuna on oluline, et see ameti- või töökoht täidetakse kiiresti, ja nõuetele vastav inimene töötab
22.05.2025
362
näiteks haiglas, siis nimetatud sätte alusel saab kriisiolukorra lahendamisse panustava ameti-
või töökoha kiiresti täita.
Punktiga 2 nähakse ette, et määratud ajaks ametisse nimetatud isikute puhul võib kriisiolukorra
ajal otsustada nende jätkamise. Piiranguna on ette nähtud, et maksimaalselt saavad nimetatud
isikud jätkata kuni 90 päeva kriisiolukorra lõppemisest. Nimetatud säte on ajendatud 2020. a
kehtinud eriolukorrast, kui kriisi lahendamisega seotud inimesed tegelesid sellega pidevalt ning
oli raskendatud samal ajal kriisi lahendamisega korraldada konkursse ja teha läbi tippjuhtide
värbamise protsessi. Samuti on problemaatiline, kui kriisi kõrghetkel peab asutuse juht
teenistusest lahkuma, kuna tema teenistustähtaeg saab täis – see halvab kogu kriisi lahendamise.
Seetõttu näeb eelnõu ette valikukoha – kui ametisoleku aeg lõppeb kriisiolukorra kestel, saavad
nii ametikohta täitev isik kui ka tema ametisse nimetaja otsustada, kas kriisi lahendamise
seisukohast on mõistlik, et isik lahkub ametist, või pikendatakse isiku nõusolekul teenistusaega
vähemalt kriisiolukorra lõppemiseni. Nimetatud regulatsioon tagab, et kriisiolukorra ajal
võtmeametikohti täitvad isikud ei peaks lahkuma teenistusest seetõttu, et ametiaeg saab läbi,
vaid oleks tagatud kriisiolukorra lahendamiseks parim lahendus. Ametisoleku aja muutmine
toob kaasa ka vajaduse isiku ametisse nimetamise haldusakti muuta. Kui isik on
kriisiülesannetega ameti- või töökohal, siis kohaldub talle eelnõus toodud 60-päevane
etteteatamine, kui aga mitte, siis tavapärane ATSi ja TLSi regulatsioon.
Punktidega 3 ja 4 korrastatakse ATSi § 83 punkte 4 ja 5 kooskõlas TLSi samasisulise
muudatusega.
ATSi § 83 punktide 4 ja 5 järgi peatub avaliku võimu teostamise õigus aja- või
asendusteenistuses viibimise ajaks, õppekogunemise ajaks, samuti ajaks, kui reservväelane
mobilisatsiooni tõttu ei saa täita oma teenistusülesandeid. Muudetud sätte kohaselt peatub
avaliku võimu teostamise õigus aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu
alusel tegevteenistuses viibimise ajaks. Reservteenistus on KVTSi § 5 lõike 3 järgi reservis
oleva isiku poolt kaitseväeteenistuskohustuse täitmine nii õppekogunemisel kui ka
lisaõppekogunemisel. Ühtlasi kasutatakse senisest täpsemat sõnastust „mobilisatsioonikäsu
alusel tegevteenistuses viibimine“. Muudatus on samaväärne TLSi § 19 muudatusega.
Punktiga 5 täiendatakse ATSi § 100 lõiget 1 ning sätestatakse, et ATSi § 90, 92 või 93 alusel,
välja arvatud ametiasutuse likvideerimise korral, ei tohi teenistusest vabastada ametnikku, kes
viibib aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses.
Muudatus on samaväärne TLSi § 92 muudatusega.
§ 186. Eesti Panga seaduse muutmine
Paragrahviga 186 muudetakse Eesti Panga seadust.
Punktiga 1 määratakse Eesti Pangale püsivad kriisiülesanded, milleks on:
1) hindade stabiilsuse säilitamine;
2) ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine;
3) Eesti Panga hallatavate maksesüsteemide toimimise tagamine;
4) sularaha väljastamine ja vastuvõtmine;
5) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesannete täitmine.
Loetletud ülesannete järjepidev täitmine on vajalik kõigis kriisiolukordades. Näiteks on Eesti
Panga ülesanne välisvaluutareservide hoidmisel ning sularaharingluse korraldamisel tagada
22.05.2025
363
Eesti elanikele ja ettevõtetele piisav välisvaluutareserv ja sularahavaru. Makseteenuste
toimimisele kaasaaitamise eesmärgiks on tagada raha ülekanded. Hindade stabiilsuse toetamise
eesmärk on hoida ära finantskriise, kuid kriisiennetustöö juures jääb siiski alles finantskriisi
tõenäosus, mis kindlasti kasvab julgeolekukriisi olukorras. Finantssüsteemi tõrked võivad
tekkida väga ootamatult ning kanduda kiiresti edasi teistele turgudele ja turuosalistele.
Finantssüsteemi stabiilsuse tagamise üheks meetmeks on pankadele likviidsuse tagamine, mille
korraldamiseks on oluline nii riigisisene kui ka rahvusvaheline koostöö. Seetõttu on oluline
tagada hea ettevalmistus sellistes olukordades käitumiseks. Seadusega ei määrata täpsemalt,
milliseid tegevusi peab Eesti Pank kriisiülesande täitmiseks valmistumisel tegema, need saab
ette näha näiteks kriisiplaanides.
Makseteenuse, makseteenuste osutamise tehniliste tugiteenuste ja sularaharingluse toimimine
on elutähtsad teenused ja need tuleb tagada kriisiolukorrast sõltumatuna.
Punktiga 2 muudetakse Eesti Panga seaduse § 112 lõiget 6. Kehtiva Eesti Panga seaduse järgi
tuleb juhul, kui Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi volitused on lõppenud
ennetähtaegselt, julgeolekukontroll Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi
kandidaadi suhtes teostada ühe kuu jooksul. Seda tähtaega võib teatud asjaolude ilmnemisel
pikendada ühe kuu võrra, loa selleks annab VVJK. Sellist lahendust ei saa pidada õnnestunuks,
seda kahel põhjusel.
Esiteks ei ole asjakohane lahendus, kus loa julgeolekukontrolli tähtaja pikendamiseks annab
VVJK. VVJK koosneb ministritest, kes peaksid VVJKs arutama strateegilisi küsimusi ning
mitte seda, kas konkreetse isiku suhtes teostatava julgeolekukontrolli tähtaega võib pikendada
või mitte. Võib eeldada, et seadusandja on soovinud anda pikendamise otsuse poliitilisele
tasandile. Samas ei ole selge, miks on see vajalik. Julgeolekukontrolli tähtaega võib Eesti Panga
seaduse § 112 lõikes 6 toodud juhtudel pikendada siis, kui:
1) julgeolekukontrolli teostamiseks ei ole ühe kuu jooksul arvates dokumentide nõuetekohasest
esitamisest olnud võimalik juurdepääsuloa taotlejaga vestlust läbi viia taotlejast olenevatel
mõjuvatel põhjustel;
2) juurdepääsuloa andmise otsustamisel on vaja tugineda välisriigist pärinevale teabele;
3) julgeolekukontrolli käigus kogutud teabest tuleneb, et järgneva ühe kuu jooksul võivad
tõenäoliselt ilmneda juurdepääsuloa andmisest keeldumise alused;
4) julgeolekukontrolli käigus kogutud teabest tuleneb, et järgneva ühe kuu jooksul võivad
kontrollitava isiku suhtes juurdepääsuloa andmisest keeldumise alused ära langeda.
Tegemist ei ole poliitiliselt tundlike küsimustega, mille kaudu oleks võimalik kuidagi Eesti
Panga presidendi või nõukogu esimehe sisulisse määramisse sekkuda. Tegemist on selliste
alustega, mille puhul on ka tavajuhul võimalik julgeolekukontrolli tähtaega pikendada, ning
selle otsuse võib teha julgeolekukontrolli teostav asutus ise (ehk üldjuhul Kaitsepolitseiamet
või üksikutel juhtudel Välisluureamet). Teisisõnu, kui Eesti Panga presidendi või nõukogu
esimehe volitused lõpevad tavalises korras (ja mitte ennetähtaegselt), võib uue kandidaadi
suhtes julgeolekukontrolli tähtaja pikendamise otsustada samuti Kaitsepolitseiamet ise. Ei ole
mõistetav, miks peaks siis, kui eelmise presidendi või nõukogu esimehe volitused on lõppenud
ennetähtaegselt, selle otsuse tegema VVJK kui ministritest koosnev valitsuskomisjon. Selline
lahendus ei ole ka kooskõlas VVJK üldise pädevusega. Seetõttu antakse eelnõuga see VVJK
ülesanne üle julgeolekukontrolli teostava asutuse ehk Kaitsepolitseiameti juhile. Eelnõu järgi
teavitab Kaitsepolitseiameti juht tähtaja pikendamisest Vabariigi Presidenti, asjaomaseid
valitsuskomisjone ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni. Sellise
teavitamise kohustuse kaudu tagatakse, et kõik Eesti Panga presidendi ja nõukogu esimehe
22.05.2025
364
ametisse nimetamisega või nende üle järelevalve teostamisega seotud isikud on teadlikud, et
julgeolekukontroll võtab kauem aega.
Teiseks ei ole praktikas võimalik põhjalikku julgeolekukontrolli teha ühe kuu jooksul. Kuigi
võib mõista, et praeguse tähtaja eesmärk on tagada, et põhiseadusliku institutsiooni juhi koht ei
jääks pikaks ajaks täitmata, on siiski oluline meeles pidada, et uus president või nõukogu
esimees nimetatakse ametisse kogu järgmiseks ametiajaks (nõukogu esimehe puhul viieks
aastaks, presidendi puhul seitsmeks aastaks), ning selleks saab olla vaid isik, kellel on
ametikohaks vajalikud isikuomadused ning kelle tegevus ei võiks kujutada ohtu Eesti
julgeolekule. Seetõttu on oluline, et julgeolekukontroll tehtaks vähemalt tavapärase
põhjalikkusega, ning seda ei ole võimalik vaid ühe kuu jooksul teha. Seetõttu pikendatakse
eelnõuga julgeolekukontrolli tähtaega ühelt kuult kolme kuuni. Tähtaega on võimalik
pikendada veel vaid ühe kuu võrra, nagu praegugi, et kindlustada, et Eesti Panga presidendi või
nõukogu esimehe ametikoht ei jääks liiga pikaks ajaks täitmata julgeolekukontrolli venimise
tõttu.
§ 187. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine
Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muudatus on tehniline. Viide HOSile asendatakse viitega
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse vastavale sättele.
§ 188. Ehitusseadustiku muutmine
Paragrahviga 188 muudetakse ehitusseadustikku (edaspidi EhS).
Punktiga 1 tehakse terminoloogiline muudatus. RiKSi kehtetuks tunnistamisega kaotab
kehtivuse ka riigikaitseobjekti termin, edaspidi kasutatakse terminit „alaliselt või ajutiselt
kaitstav olulise tähtsusega objekt“.
Punktiga 2 täiendatakse EhSi § 11 lõiget 2 punktiga 21 varjumise kohta..
EhS-i § 11 lõikes 2 on loetletud, mida nõuded ehitisele asjakohasel juhul hõlmavad. Punktiga
21 lisatakse nende hulka varjendi rajamise nõue. Kuigi loetelus on praegu ka mehaaniline
vastupidavus ja stabiilsus ning tuleohutus, mida võib tõlgendada viisil „mis katab varjendi“, on
siiski tarvilik lisada varjendi rajamine loetelusse eraldi, et tagada õigusselgus. Kuna EhS-i § 11
lõikes 2 määratakse ära ka lõikes 4 sätestatud volitusnormi piirid, tuleks lõikes 2 sätestatud
ehitisele esitatavaid nõudeid tõlgendada pigem kitsalt, et ei tekiks olukorda, kus ministri
määrusega mitte ei täpsustata lõiget 2, vaid kehtestatakse lisapiiranguid.
EhS-i § 11 lõige 2 vastab määruse (EL) nr 305/2011 I lisale. Seega tuleks lõikes 2 sätestatud
nõuete sisustamisel ja tõlgendamisel vaadata ka määruse (EL) nr 305/2011 I lisas toodud nõuete
kirjeldust. Näiteks on kasutamise ohutuse ja juurdepääsu kohta, mis on nimetatud ka EhS-i §
11 lõike 2 punktis 4, märgitud, et ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et selle
kasutamisel ja käitamisel ei esineks lubamatuid õnnetusriske või kahjustusi, nagu libisemine,
kukkumine, kokkupõrge, põletus, elektrilöök, plahvatusest põhjustatud vigastus ja
sissemurdmine. Eelkõige peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud nii, et on võetud arvesse,
kuidas pääsevad sellele juurde ja kasutavad seda puudega isikud.
Seega lähtutakse kõikides EhS-i § 11 lõikes 2 ja määruse (EL) nr 305/2011 I lisas sätestatud
nõuetes mingil viisil vajadusest kõrvaldada või vähendada ehitisest ja selle kasutamisest
22.05.2025
365
lähtuvaid ohte ning luua tingimused, mis võimaldavad kasutada ehitist ettenähtud otstarbel.
Varjumine on pigem eraldi, mistõttu on seda keeruline EhS-i § 11 lõike 2 punkti 4 tõlgendades
tuletada. Arvestades, et ehitis peab vastama selle kasutamise nõuetele kogu oma kasutusea
vältel, mis on üldjuhul vähemalt mitukümmend aastat, ja et nõuded ehitisele võivad muutuda,
kehtestatakse varjendi rajamise nõue EhS-i § 11 lõikes 2 ning täpsustatakse seda Vabariigi
Valitsuse määruses EhS-i § 11 lõike 5 alusel.
Punktidega 3 ja 4 muudetakse olemasolevat volitusnormi ja sätestatakse täiendav volitusnorm.
Muudatus on seotud punktiga 2, kus täiendatakse EhS-i § 11 lõikes 2 sätestatud ehitisele
esitatavaid nõudeid varjendi rajamisele esitatavate nõuetega (EhS § 11 lõige 2 punkt 21).
Arvestada tuleb, et oma loomult on varjenditele ja varjumiskohtadele esitatavate nõuete osas
tegemist ehituslike nõuetega, mistõttu vastavad rakendusaktid kehtestatakse nii tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse kui ka EhS-i alusel. Kuivõrd eelnõu kohaselt volitatakse määrused
kehtestama Vabariigi Valitsus, on vajalik vastavad muudatused sisse viia ka EhS-i sätestatud
volitusnormi. Eelnõu kohaselt kehtestab EhS § 11 lõike 4 alusel ehitisele esitatavad nõuded,
mis ei ole seotud varjendi rajamisega, vastava valdkonna minister. EhS § 11 lõike 5 alusel
kehtestab varjendi rajamisega seotud nõuded Vabariigi Valitsus. Seega kehtestab määruse
„Nõuded varjendile, varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutamise
otstarbe ja tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi ning varjumiskoha
kohandamise põhimõtted“ Vabariigi Valitsus.
Punktidega 5 ja 6 tehtav muudatus on esmalt seotud terminoloogia muutusega. Viited HOSile
asendatakse seaduse § 97 lõigetes 7 ja 8 viidetega eelnõu vastavatele paragrahvidele. Lisaks
täpsustatakse § 97 lõikes 8, et kohalikke teid korrashoidev ettevõtja on eelnõu § 73 lõike 3
punktis 9 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui kohaliku omavalitsuse üksus on ta
haldusaktiga elutähtsa teenuse osutajaks määranud.
Punktiga 7 sätestatakse, et teede korrashoidja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse
toimepidevust korraldav asutus täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle
täitmise nõudeid eelnõu § 74 lõike 6 alusel. Eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestab elutähtsa
teenuse korraldaja nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks. See tähendab, et võib kehtestada
erisusi erinevate kriisiolukorra sündmuste ja n-ö tavaolukorra jaoks. Selline võimalus on
oluline, sest on võimalik, et kõiki elutähtsaid teenuseid ei pea kõigi kriisiolukordade ajal
osutama samas mahus või sama kvaliteediga nagu muidu. Näiteks teehoolduse puhul ei pruugi
olla võimalik tagada, et teed hoitakse vabad tavapärase kvaliteediga sõjaolukorras ning seda
samal tasemel tiheasustusalal ja hajaasustusalal, sest ettevõtetel võib nappida personali ja
vahendeid, et teenust samal tasemel edasi osutada (kuigi ideaalis on ettevõtja siiski oma ressursi
nii planeerinud, et ka kriisi ajal on võimalik teenuse taset hoida). Võib ette kujutada, et selleks,
et tagada võimalikult paljude teede võimalikult hea korrashoid, võib olla vaja teha mööndusi
teehoolduse kvaliteedis. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad peavad iga teenuse puhul
hindama, kas selliseid erisusi on vaja seada ning millised need peaksid olema.
Punktis 8 on terminoloogiline muudatus. Kuna HOS tunnistatakse kehtetuks, siis asendatakse
termin „hädaolukord“ terminiga „kriisiolukord“.
Punktis 9 kavandatud muudatus on seotud punktiga 2. EhS-i § 130 lõiget 10 täiendatakse
õigusega teha riiklikku järelevalvet varjendile esitatavate nõuete täitmise üle. EhS-i § 130 lõike
10 kohaselt teeb Päästeamet riiklikku järelevalvet ehitise tuleohutusnõuete täitmise üle.
Täiendus on vajalik, sest eelnõu § ga 1 antakse Päästeametile ülesanne korraldada varjumist. Et
22.05.2025
366
ülesannet oleks võimalik täita, on tarvilik anda Päästeametile õigus lisaks ehitise
tuleohutusnõuetele teha riiklikku järelevalvet ka varjendile esitatavate nõuete täitmise üle.
Punktis 10 sätestatakse, et riiklikku järelevalvet kriisiülesandeks valmisoleku nõuete ja selle
täitmise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras. Üldjuhul
sätestatakse järelevalve selles seaduses, kus sätestatakse nõuded, mille üle järelevalvet tehakse.
Kuigi ETO kriisiülesanded määratakse valdkondlikes seadustes (nt EhSis), kehtestatakse
kriisiülesannete täitmise täpsemad nõuded tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel määruses
kõikide ETOde puhul. Seetõttu on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses kõikidele ETOdele
kehtestatud ühesugused kriisiülesannete täitmise järelevalve reeglid. Selline lahendus tagab
õigusselguse, sest kõik elutähtsa teenuse osutamise nõuded ja nende üle järelevalve tegemine
on sätestatud ühes õigusaktis.
§ 189. Elektrituruseaduse muutmine
Paragrahviga 189 muudetakse elektrituruseadust.
Punktis 1 tehtav muudatus on seotud terminoloogia muutusega. Viited HOSile asendatakse
viidetega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse vastavatele paragrahvidele.
Punktis 2 täiendatakse § 211 lõikega 2 ja sätestatakse lõikes 1 nimetatud ettevõtjatele püsiv
kriisiülesanne. Lõikes 1 nimetatud ettevõtjate püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust
eelnõus ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. ETKA täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid eelnõu § 74 lõike 6 alusel. Eelnõu § 74 lõike 6 alusel
kehtestab ETKA nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks. See tähendab, et võib kehtestada erisusi
erinevate kriisiolukorra sündmuste ja n-ö tavaolukorra jaoks. Selline võimalus on oluline, sest
on võimalik, et kõiki elutähtsaid teenuseid ei pea kõigi kriisiolukordade ajal osutama samas
mahus või sama kvaliteediga nagu muidu. ETKAd peavad iga teenuse puhul hindama, kas
selliseid erisusi on vaja seada ning millised need peaksid olema.
Punktis 3 tehakse terminoloogiline muudatus. RiKSi kehtetuks tunnistamisega kaotab
kehtivuse ka riigikaitseobjekti termin, edaspidi kasutatakse terminit „alaliselt või ajutiselt
kaitstav olulise tähtsusega objekt“.
Punktiga 4 täpsustatakse elutähtsa teenuse osutaja üle tehtavat järelevalvet. Eelnõu
jõustumisega tehakse järelevalvet elutähtsa teenuste osutajate üle eelnõus toodu kohaselt.
§ 190. Elektroonilise side seaduse muutmine
Punktiga 1 asendatakse ESSi § 2 punktis 29 sõna „hädaabiteenistuse“ sõnaga „häirekeskuse“.
ESS § 2 punktis 29 on „lühinumbri“ mõiste defineerimisel elektroonilise side seaduse § 2
punktis 29 järgmiselt: lühinumber on kolme- kuni kuuekohaline kümnendnumber, mida võib
kasutada üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks või sideettevõtja või muude
adressaatide, sealhulgas hädaabiteenistuse lihtsustatud valimiseks. Vastavalt Euroopa
sidedirektiivile on avatud mõiste „hädaabiteenistus“ 119 – teenistus, mida liikmesriik sellisena
tunnustab ning mis annab kooskõlas siseriikliku õigusega viivitamatut ja kiiret abi olukordades,
119 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa
elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst). Artikkel 2 punkt 39 - ELT L 321,
17.12.2018, p. 36–214
22.05.2025
367
kus on eelkõige vahetu oht inimeste elule või tervisele, rahvatervisele või avalikule ohutusele,
era- või riigivarale või keskkonnale. Mõiste „häirekeskus“120 – füüsiline koht, kus
ametiasutuse või liikmesriigi poolt tunnustatud eraorganisatsiooni vastutusel hädaolukorra side
esimesena vastu võetakse.
Eeltoodust lähtuvalt on ESSi § 2 punktis 29 silmas peetud füüsilist kohta, kus hädaolukorra side
vastu võetakse, mitte viivitamatut ja kiiret abi osutavat teenistust üldisemalt.
Punktiga 2 sõnastatakse ringhäälinguvõrgu teenuse tähendus.
Sideettevõtjale, kes osutab ringhäälinguvõrgu teenust, seatakse §-ga 903 püsiv kriisiülesanne,
mis annab parema võimaluse kriisideks valmistumisel ning laiemad tegutsemisvõimalused
kriisi korral. Täpsemalt on ringhäälinguvõrgu teenust osutava sideettevõtja kriisiülesande üheks
osaks vähemalt ühe eestikeelse ja ühe venekeelse raadio- ja televisiooniprogrammi
ööpäevaringne edastamine üle riigi. Samuti sõnastatakse kriisiülesande alustingimused ning
täpsustamise kord.
Punktidega 3 ja 4 muudetakse ESSi termineid. Käesoleva eelnõu jõustumisest ei ole enam
kasutusel kõrgendatud kaitsevalmiduse termin ning erakorralise ja sõjaseisukorra saab võtta
kokku termini alla „riigikaitseline kriisiolukord“.
Punktidega 5 ja 6 muudetakse ESSi ja asendatakse viide HOSile viitega eelnõule, samuti
luuakse viide ESSis sätestatud elutähtsa teenuse osutaja ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses
sätestatud elutähtsa teenuse regulatsiooni vahel, kuna viimati nimetatud seadusega määratakse
ka elutähtsa teenuse osutamine kriisiülesandeks. Telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse
toimimist tagavate isikute ETOdeks kvalifitseerumise kriteeriume võrreldes kehtiva seadusega
ei muudeta.
Punktiga 7 täiendatakse seadust riigisisese rändlusteenuse regulatsiooniga.
ESSi § 881 lõikes 2 sätestatakse, et riigisisese rändlusteenuse pakkumise kohustus kehtib
mobiilsideettevõtjast ETOdele HOSi mõistes ehk praegu kolmele Eesti mobiiltelefoniteenuse
osutajale.
Riigisisese rändlusteenuse kasutusele võtmine on ette nähtud ainult kahte tüüpi kriisi –
erakorralise või sõjaseisukorra – ajal, seega on otsustusmehhanism teenuse kasutusele võtuks
samuti seotud vastavate kriiside juhtimismudeliga ehk riigisisese rändlusteenuse võib võtta
kasutusele peaministri või tema volitatud ministri korraldusel üksnes erakorralise või
sõjaseisukorra ajal, kui on tekkinud mobiilsidevõrgu taristu pikaajaline, raskete tagajärgedega
või muu suure mõjuga katkestus elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutamisel (näiteks
mobiilsidevõrgu taristu purustamine).
Riigisisese rändlusteenuse kasutusele võtmise eelduseks on ka tingimus, et mobiiltelefonivõrgu
taristul on näiteks purustused, mis on põhjustanud pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu
suure mõjuga katkestuse. See mõiste on defineeritud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 19.
veebruari 2021. a määruses nr 8 „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse
kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“. Riigisisese rändlusteenuse rakendamise otsus peab
120 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa
elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst). Artikkel 2 punkt 36 - ELT L 321,
17.12.2018, p. 36–214
22.05.2025
368
põhinema hinnangul, et taristu ja sideühenduse taastamiseks vajalik ajavahemik on eeldatavalt
oluliselt pikem kui riigisisese rändlusteenuse aktiveerimiseks kuluv aeg. ESSi § 881 lõikes 3
sätestatakse rändlusteenuse lõpetamise kord, mille otsustusmehhanism on sama mis
kasutuselevõtu puhul. ESSi § 881 lõikes 4 sätestatakse rändlusteenuse tehniline raamistik.
Mobiiltelefoniteenuse osutaja mobiiltelefonivõrguvõrgu teenindusmaht on projekteeritud
teenindama oma klientide hulka. Rändluse võimaldamise korral hakkavad mobiiltelefonivõrku
kasutama ka teiste mobiiltelefoniteenuse osutajate kliendid. See tähendab, et kasutajate hulk
võib hetkega kolmekordistuda. Seega mobiiltelefonivõrgu ressurssi ei pruugi kõigile jätkuda,
mis omakorda võib viia mobiiltelefoniteenuse kvaliteedi (kõnede õnnestumine,
andmesidekiirus) alla või halvimal juhul tekib mobiiltelefonivõrgus katkestus.
Paragrahvi 881 lõige 1. Juurdepääs tagatakse kliendile minimaalselt vajalikus ulatuses. See
tähendab, et kõik rändlust kasutavad kliendid ei pruugi saada mobiiltelefoniteenust tavapärase
kvaliteediga. Tegu on sidepidamiseks vajaliku minimaalse tasemega teenusega. Eelkõige
seetõttu, et mobiiltelefonivõrgu ressurss on piiratud ja mobiiltelefoniteenuse osutaja võib
mobiiltelefonivõrgu toimepidevuse säilitamiseks kasutada ka proaktiivseid mobiiltelefonivõrgu
ja sideliikluse haldamise meetmeid. Vajaduse korral on riigisisene rändlus võimalik avada kogu
riigi territooriumil.
Paragrahvi 881 lõige 2. Mobiiltelefoniteenuse osutajale antakse õigus vajaduse korral
rakendada kõne- ja andmesideliikluse või mobiiltelefonivõrgu haldamise meetmeid, mis on
vajalikud mobiiltelefoniteenuse toimepidevuse võimaldamiseks. See tähendab, et
mobiiltelefoniteenuse osutaja võib võtta tarvitusele piiravaid meetmeid, et vältida
mobiiltelefonivõrgu nn kokku kukkumist ülekoormuse tõttu. Vastavalt koormuse olukorrale
võidakse piirata näiteks andmesidekiirust, kõnede pikkust vms. Sideliikluse ja võrgu haldamise
meetmeid rakendab mobiiltelefoniteenuse osutaja oma tavapärase tehnilise võimekuse piires ja
ei pea täiendavaid meetmeid juurde looma ega investeerima. Andmesidekiiruse piiramise
võimaluse olemasolu on mobiiltelefoniteenuse osutajale väga oluline, kuna riigisisese
rändlusteenuse rakendumisel võib mobiiltelefoniteenuse osutaja võrku lisanduda väga suur
hulk täiendavaid sideteenuse kasutajaid, kes võivad mobiiltelefonivõrgu üle koormata, mille
tulemusel võrk lakkab töötamast. Seetõttu ei ole andmeside kiirusele riigisisese rändluse puhul
seatud ülem- ega alampiiri, vaid see sõltub olemasolevast kasutusest ja võrgu võimekusest
konkreetses olukorras.
Paragrahvi 881 lõige 4 sätestab riigisisese rändlusteenuse kasutamisel minimaalse teenuste
hulga. See on vähemalt 4G võrgus toimiv mobiilne kõne, lühisõnumteenus SMS ja mobiilne
andmesideteenus. Näiteks Ukrainas on rändlusklientidele võimaldatud kõne, SMS ja mobiilne
internet kuni 0,5 Mbit/s. See on piisav kiirus sõnumiäppide tööks, vähem mahukamateks e-
teenusteks ja uudiste lugemiseks. Nii välditakse ülekoormusest tekkivaid võrgu rikkeid.
Selle sätte sõnastus ei välista 2G, 3G või 5G kasutamist rändluse pakkumisel, kuid ei kohusta
ühtegi neist tehnoloogiatest rändlusteenuse osutamisel ühelgi juhul rakendama ega
võimaldama. Baasteenuseks on siiski 4G, mille vahendusel toimuvad ka kõned (VoLTE
tehnoloogia), SMSid ja mobiilne internet. Rändlusteenus toimib telefoniga, millel on vähemalt
4G ja VoLTE kõnede võimekus.
Mobiiltelefoniteenuse osutajate eksperthinnangul ei saa rändluse baasteenuse hulka kuuluda 2G
(GSM) mobiilne kõne, kuna see (90ndate algusest pärinev) tehnoloogia ei tuleks toime kõnede
teenindamisega tänapäevale vajalikus mahus ja see võib ohustada mobiiltelefonivõrkude
toimepidevust. 3G tehnoloogia on aga oma elukaare lõpus ning mobiiltelefoniteenuse osutajad
22.05.2025
369
on hakanud sellel tehnoloogial töötavaid mobiiltelefonivõrke järk-järgult sulgema või on juba
sulgenud.
Eelnõus toodud haldamismeetmed ei reguleeri sisu piiramist.
Paragrahvi 881 lõikes 5 sätestatakse, et rändlusteenuse kasutamisel ei lisandu kliendile
sideteenuste arvel täiendavaid kulusid. Riigisisene rändlusteenus on rändluses osalevate
mobiiltelefoniteenuse osutajate klientidele vastastikku tasuta. Tasuda tuleb vaid oma
lepingulise mobiiltelefoniteenuse osutaja teenuste eest.
Paragrahvi 881 lõikes 6 sätestatakse kulude hüvitamine. Arvestada on vajalik asjaoluga, et
riigisisese rändlusteenuse pakkumisel tekivad mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale
täiendavad kulud. Riigisisene rändlusteenus on käsitletav ühekordse kriisiülesandena käesoleva
eelnõu § 33 tähenduses ja selle osutamise eest saab nõuda õiglast hüvitist vastavalt käesoleva
eelnõu §-le 154.
Paragrahvi 881 lõigetes 7 ja 8 käsitletakse elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale riigisisese
rändlusteenuse osutamise valmisoleku loomise riist- ja tarkvara maksumuse ning nende
hoolduskulude hüvitamist. Eelnõu kohaselt tehakse seda riigieelarvest Justiits- ja
Digiministeeriumi eelarve kaudu. Riist- ja tarkvara soetamise või väljavahetamise vajadus,
soetamise viis ning soetamise ja hoolduskulude maksumus kooskõlastatakse Justiits- ja
Digiministeeriumiga enne riist- või tarkvara soetamist või väljavahetamist. Nimetatud kulud
hüvitatakse vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi ning sideettevõtja vahel sõlmitud lepingule.
Lõige 8 on volitusnorm. Kõnealuste kulude hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega.
Punktis 8 toodud muudatus on tehniline. Viide HOSile asendatakse viitega eelnõu vastavale
sättele.
Punktiga 9 täiendatakse ESSi § 98 lõikega 10, milles sätestatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti õigus ettekirjutusega nõuda, et sideettevõtja piiraks sideteenuse osutamist
lõppkasutajale või juurdepääsu sidevõrgule, kui see kahjustab avalikku korda ähvardava olulise
ohu väljaselgitamist või tõrjumist. Erinevalt kehtivast ESSi § 98 lõikest 9, mille järgi on
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus sideettevõtjalt nõuda, et ta piiraks kliendi
juurdepääsu sideteenusele või kõne valimise võimalust numbrile, kui see on põhjendatud
pettuse või väärkasutuse tõttu, antakse praeguse muudatusega ESSi § 98 lisatava lõikega 10
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile õigus nõuda sideteenuse osutamise piiramist ka
selleks, et välja selgitada või tõrjuda olulist ohtu (vt KorSi § 5 lõige 3).
Kõnealust ettekirjutust ei saaks sideettevõtja suhtes teha KorSi § 28 alusel, sest sideettevõtja
puhul ei pruugi olla tegemist avaliku korra eest vastutava isikuga KorSi § 15 tähenduses. Kui
nt sidevõrgu või sideteenuste kaudu edastatakse teavet, mis kahjustab avalikku korda ähvardava
kõrgendatud ohu väljaselgitamist või tõrjumist, on avaliku korra eest vastutav isik eelkõige
teenuse lõppkasutaja. ESSi lisatavas § 98 lõikes 10 sätestatu on seega KorSi §-s 28 nimetatud
ettekirjutuse tegemise kui üldmeetme eriregulatsioon, mille alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet võib teha ettekirjutuse muu kui avaliku korra eest vastutava isiku suhtes.
Kui sideettevõtja ei peaks suutma või saama õigel ajal sideteenuse osutamist lõppkasutajale
piirata ning see kahjustab jätkuvalt avalikku korda ähvardava kõrgendatud ohu tõrjumist, võib
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kui pädev korrakaitseorgan KorSi § 29 lõike 1 järgi
22.05.2025
370
ise piirata sideteenuse osutamist lõppkasutajatele või juurdepääsu sidevõrgule. Kuna tegemist
on kaalutlusõiguse alusel tehtava otsusega, on enne asjassepuutuva ettekirjutuse tegemist tarvis
veenduda, et muu hulgas võetakse arvesse kõiki otsuse tegemise seisukohast olulisi asjaolusid
ja meetme rakendamine on vältimatult vajalik, et välja selgitada või tõrjuda avalikku korda
ähvardavat kõrgendatud ohtu.
Punktiga 10 täiendatakse ESSi riigiside teenuste osutamiseks ja nende toimepidevuse
tagamiseks asutatud riigi sihtasutuse, mille asutajaõigusi teostab Justiits- ja Digiministeerium,
püsiva kriisiülesandega. Eelnõu koostamise hetkel on nimetatud sihtasutuseks Riigi
Infokommunikatsiooni Sihtasutus.
Eelnõuga nähakse ette, et kriitilise side, mereraadioside ja operatiivraadioside toimimise
tagamine on Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse püsivaks kriisiülesandeks.
Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse kriisiülesanne on tagada kriitilise taristu riigi
andmekeskustele, turvalise kõneside, kriisiaegse varuside, mereraadioside ja
operatiivraadioside toimimine vastavalt ESSi §-des 1003–1005 sätestatud nõuetele ja teenuse
osutamise lepinguga võetud kohustustele. Kriitilise side mõiste võib muutuda vastavalt tehnika
ja tehnoloogia kasutuselevõtule.
Andmekeskuste teenus on mõeldud riigieelarvest finantseeritavatele asutustele,
institutsioonidele, juriidilistele isikutele ja esindustele, samuti elutähtsa teenuse osutajatele ning
teistele infokommunikatsiooniteenuste pakkujatele. Teenuse katkemise korral on ulatuslik
mõju riigi pakutavate IT-teenuste toimimisele, kuni selleni, et osa teenuseid ei ole enam
kättesaadavad. Mõju täpne ulatus sõltub konkreetsest asutusest ja tema kasutatavatest
lahendustest.
Turvaline kõneside on riigi osutatav teenus, mida kasutavad Eesti Vabariigi ametiasutused, kes
peavad omavahel vahetama tundlikku informatsiooni. Teenus on mõeldud riigi seisukohalt
delikaatse teabe töötlemiseks iga päev ning olenevalt teabe tasemest (asutusesiseseks
kasutamiseks, salastatud teave) olema nõutud turvatasemega. Turvalise kõneside teenus peab
vastama riigi kehtestatud turbenõuetele ning turbenõuete täitmise üle teeb järelevalvet selleks
pädev asutus. Turvalise kõneside teenuse turbe ja käideldavuse nõuded kehtestatakse asjaomase
õigusaktiga.
Satelliitside teenus on riigi toimimiseks olulistele asutustele kriitilise tähtsusega side
toimepidevuse suurendamiseks kriisiaegse varusidena. Teenus võimaldab säilitada
minimaalses vajalikus mahus kõne- ja andmeside võimekust eelkõige riigikaitselisi ülesandeid
täitvatele asutustele ja neid toetavatele teenustele, kuid ka teistele avaliku sektori asutustele, sh
ministeeriumid ja nende allasutused.
Mereraadioside on Eesti merepääste vastutusalas ja laevatatavatel siseveekogudel ülemaailmse
merehäda ja -ohutuse süsteemi (GMDSS) nõuetele vastav mereside, mille tagamise on Eesti
Vabariik endale 19.11.1991. a valitsuse protokollilise otsusega kohustuseks võtnud
rahvusvahelise SOLAS konventsiooniga ühinemisel. Sidetaristut haldab ja hooldab Riigi
Infokommunikatsiooni Sihtasutus ning see hõlmab mereraadioside (VHF/MF/HF) ja Navtex
süsteeme, tagades merehäda-, kiir- ja ohutusteadete ning muude kõrgema prioriteediga teadete
edastamise, sh navigatsioonilise ja meteoroloogilise teabe. Raadioühendusega tagatakse
ametkondliku ja erakorrespondentsi vahendamine mere ja kalda vahel.
22.05.2025
371
Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus pakub operatiivraadioside ESTER võrgu tehnilise
opereerimise teenust, lõppkasutajatele pakutavat operatiivraadioside ESTER teenust pakub
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus
valmistab ette üleminekut operatiivraadioside uue tehnoloogia kasutuselevõtuks koostöös ja
sünkroniseeritult teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ning on määratud teenuse juhtasutuseks.
Ohuteavitus (EE-Alarm) on Eestis kasutusele võetud ohuteavituse süsteem, mille kaudu on
võimalik saata elu, tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste puhul (näiteks tulekahju,
massiline korratus või ohtlik toit) ohualal viibivate inimeste mobiiltelefonidele ohuteavituse
lühisõnumit EE-ALARM. Riigisiseselt saab ohuala määrata geograafilise piirkonnana asumi,
küla, valla, maakonna jms täpsusega, välismaale saab saata riigi täpsusega. Teenuse omanik on
Häirekeskus ja tehnilist platvormi haldab Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus.
Elektroonilise side võrgu kaudu toimiva ohuteavituse süsteemi toimimise ja kasutamise Eestis
on Vabariigi Valitsus 15.02.2018 elanikkonnakaitse kontseptsiooni osana heaks kiitnud.
Punktiga 11 tehakse muudatused ESSi § 1051 lõikes 1, mis reguleerib ohualapõhise kiire
ohuteavituse edastamist. Lõike 1 tekst viiakse kooskõlla eelnõuga (sh selles kasutatud
terminoloogiaga) ning teiste rakendussätetega (eelnõuga tunnistatakse nt kehtetuks RiKS, HOS
ja ErSS). Samuti lisatakse Päästeameti õigus edastada viivitamatu ohuteade mitte rohkem kui
üks kord aastas teavituse edastamise testimiseks.
Kehtiva ESSi § 1051 lõige 1 sätestab, millal võib kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale
mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale edastada ohutuks tegutsemiseks
juhised. Nendeks on järgnevad juhud:
1) valitsusasutuse, eriolukorra juhi või eriolukorra tööde juhi otsusel, kui mobiiltelefoniteenuse
kliendi ja rändlusteenuse kasutaja elule või tervisele esineb oht või sellise ohu lõppemise korral,
arvestades, et oht elule või tervisele on eelkõige paljusid inimesi ohustav vahetult eelseisev või
juba toimuv päästesündmus, katastroof või muu ootamatu olukord;
2) kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal valitsusasutuse,
eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi või peaministri otsusel riigi julgeolekut ohustava
sündmuse või selle lõppemise korral;
3) Vabariigi Valitsuse või tema määratud valitsusasutuse otsusel HOSi § 18 lõikes 3 nimetatud
õppuse ning mitte rohkem kui kord aastas Kaitseväe otsusel kaitseväeteenistuse seaduse § 69
lõigetes 3 ja 31 nimetatud sõjaväelise väljaõppe läbiviimisel.
Ohuteavituse süsteemi loomisel on rahvusvaheliselt välja toodud mitme kanali kasutamise
olulisus, nt Niinistö (2024) raportis on rõhutatud, et edukas kriisikommunikatsioon vajab muu
hulgas mitme kanali kasutamist, et jõuda võimalikult paljude inimesteni ja vähendada ühe
rikketest tulenevat ohtu. Samuti on Niinistö raportis välja toodud süsteemi regulaarse testimise
olulisus ning elanikkonna teavitamine hoiatussüsteemidest ja ohutust käitumisest hoiatuste
saamisel. Ohuteavituse süsteemi testimine on riigiti lahendatud erinevalt ning samuti on
testimiste lahendused ja regulaarsus otseselt seotud kasutatava kanali tööpõhimõtete ja
testimise eesmärgiga.
Näiteks sireenisüsteeme testitakse:
• kord kuus (nt Soome, Sloveenia, Prantsusmaa);
• kord kvartalis (nt Rootsi);
• kaks korda aastas (nt Läti, Norra);
• üks kord aastas (nt Austria, Belgia, Leedu, Taani).
22.05.2025
372
Samas on mitmed riigid seoses mobiilipõhistele teavitustele üleminekule sireenidest loobunud
või loobumas (nt Rumeenia).
Sagedased testimised on peamiselt süsteemi tehnilised testimised, sest tegemist on vanade
seadmetega ja testimiseks kasutatakse eraldi helisignaali. Kord aastas toimuvad testimised on
üldiselt ka elanikkonna harimise eesmärgiga ja sellesse on kaasatud muu hulgas teiste
teavitusviiside samaaegne testimine. Väga lühiajalist tehnilist testimist tehakse sagedamini
näiteks Austrias (v.a Viin), kus sireenid käivitatakse kord nädalas 15 sekundiks.
Mobiiltelefoni puhul on testimiste sageduses oluline välja tuua erinevus võrgupõhise teavituse
(cell-broadcast) ja lühisõnumi (LB-SMS) põhise lahenduse tehniliste testimiste võimalustes.
Võrgupõhise ohuteavituse puhul on standardist tulenevalt võimalik kasutada erinevaid
teavitustasemeid. Testimisel ja õppustel kasutatakse madalamaid tasemeid, mis eeldavad
lõppkasutajalt spetsiaalselt funktsionaalsuse sisselülitamist, mistõttu tehnilised testimised ei
häiri kõiki lõppkasutajaid. Võrgupõhiste teavituste testimine on seega oluliselt vähem häiriv ja
väiksema riivega ning neid testitakse tavaliselt sireenidega riikides koos sireenidega.
Lühisõnumi põhiste lahenduste korral saab testimiseks edastada teavitusi süsteemis
konkreetsetele eelnevalt sisestatud mobiiltelefoninumbritele või edastada nn varjatud
lühisõnumeid (silent SMS), mida reaalselt ei kuvata lõppkasutaja seadmes, et tehnilised
testimised ei tekitaks lõppkasutajale ebamugavust. Selliste testimiste sagedus on näiteks kord
nädalas.
Ohualapõhist lühisõnumit ohuteavituseks kasutatavates riikides tehakse testimised kord
kvartalis (nt Belgia) või kord aastas (nt Ungari). Islandil on seda süsteemi küll kõige kauem
kasutatud, kuid testitud on seda vaid kord (kuna see on väga sagedases kasutuses seoses
reaalsete sündmustega), ning ka Portugal ei ole näinud vajadust testimiseks, kuna kasutab seda
piisavalt sageli . Eestis on ohualapõhist lühisõnumit saadetud 2023. aastal seoses nelja
sündmuse ja ühe õppusega ning 2024. aastal seoses kolme sündmuse ja ühe õppusega.
Eestis tehakse 2025. aasta esimeses kvartalis ohuteavituse lühisõnumi edastamise süsteemi
uuendus, mis võimaldab ohuteavituse edastamisel viia läbi lisasortimise, edastades
ohuteavituse lühisõnumi numbri kasutaja eelistatud keeles. Sellist lahendust ei ole üheski teises
riigis seni kasutatud. Eri riikides (sh Eestis) seni kasutuses olev süsteem võimaldab saata
lühisõnumeid eri riikide SIM-kaartidele eri keeltes, aga ei võimalda sortida oma riigi SIM-
kaarte. Belgias saadetakse eri keeltes vastavalt piirkonnale või eelregistreerimisega listide
alusel. Eestis loodava lahenduse testimine keele-eelistuse kontrollimise eesmärgil eeldab
füüsiliselt lõppkasutajale lühisõnumi edastamist, et veenduda sortimise korrektsuses ja anda
lõppkasutajale võimalus määrata eelistatud keel ilma reaalselt ohtliku olukorrata.
Praegune regulatsioon ei võimalda ohuteavituse süsteemi terviklikku testimist, et valmistuda
paremini Eesti inimeste elu ja tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste lahendamiseks.
Seetõttu täiendatakse ESS-i § 1051 lõiget 1 ja lisatakse sellesse Päästeameti õigus edastada
ohuteavitus ohuteavituse süsteemi terviklikuks testimiseks. Testimise õigus antakse
Päästeametile seoses käesoleva eelnõuga. Mitmete riikide kogemuse põhjal on eelnõu eesmärk
testida ohuteavituse terviklahendust kuni üks kord aastas ja EL-i elanikkonnakaitse eesmärkide
järgi võiks see aset leida oktoobris, mis on rahvusvaheline suurõnnetusteks valmisoleku kuu.
Täiendava aluse reguleerimine seaduse tasandil on vajalik isikuandmete kaitse tagamiseks,
kuna viivitamatu ohuteate edastamisel lühisõnumiga töödeldakse ka ohualas olevate isikute
isikuandmeid. Seetõttu tuleb selgelt määratleda kõik juhud, mille puhul on olemas õiguslik alus
22.05.2025
373
ohuteavituse saatmiseks. Ohuteavituse süsteemi tervikliku testimise aluse lisamisega ei
muudeta regulatsiooni sisuliselt, vaid täiendav alus võimaldab elu ja tervist või riigi julgeolekut
ohustavate sündmuste lahendamiseks paremini valmistuda. Ohuteavituse süsteemi
terviklikkuse testimisel ohuteavituse kasutamise eesmärk on teavitada avalikkust ja testida
kriisikommunikatsiooni tegevusvõimet. Sellele eelneb alati aktiivne avalik kommunikatsioon,
et tegemist ei ole tegelikult aset leidva sündmusega. Täiendava aluse loomine on vajalik, et
testida kriisikommunikatsiooni tegevusvõimet sõjaliste ja elanikkonnakaitseliste kriiside
ettevalmistamisel nii organisatsiooni kui ka elanike vajaduste vaates.
Osa ohuteavituse süsteemist on sireeniseadmed, mille eripära on see, et need ei anna iseseisvalt
edasi infot ohu kohta ega detailseid käitumisjuhiseid. Sireeniseadmed käivitatakse viimasel
võimalusel. See tähendab, et sireeniheli kuulmisel peavad inimesed kohe a) saama aru, millega
on tegu, ning mis veel olulisem, b) käituma õigesti (varjuma ja alles siis otsima infot).
Peamiseks infoallikaks ohu kohta on ette nähtud sireenide käivitamisega alati kaasnev
ohualapõhise lühisõnumi saatmine, sireeniseadme kasutamisel on alati tegemist ohuteate
edastamise kanalite kombinatsiooniga.
Praegu pole Eesti elanikel praktilist kogemust, kuidas ja mida sireenide käivitumine tähendab
ning kuidas sellisel juhul käituda ja kust infot saada. Ohuteavituse süsteemi terviku testides
kasutataks samu kanaleid kui päris sündmuse puhul, seega ei oleks asjakohane kasutada ühe
komplektina töötavaid ohuteavituse edastamise viise ilma teisi kasutamata, st sireeni
helisignaaliga kaasneb teavitus lühisõnumiga ja info ERR-i kanalites. Lühisõnumi saatmine on
kriitiline, et tagada teavitus ka kõige haavatavamatele ja sotsiaal-demograafiliselt
keerulisematele sihtrühmadele, kes ei pruugi olla igapäevases meediaruumis. Otseteavitus on
samuti kriitiline, et maandada infomanipulatsioonide riske ja luua elanikele realistlik
viivitamatu ohuteavituse olukord.
Punktiga 12 sätestatakse, et järelevalvet kriisiülesande täitmise üle tehakse eelnõus sätestatud
alustel ja korras.
§ 191. Erakorralise seisukorra seaduse kehtetuks tunnistamine
Paragrahviga 191 tunnistatakse kehtetuks ErSS. Eesti õigussüsteemis on mitu seadust, mis
reguleerivad riigikaitsega (nii sõjalise riigikaitsega kui ka mittesõjalise riigikaitsega)
seonduvat, ent mis ei ole seni piisavalt selgelt omavahel seostatud. Riigikaitseõiguse õigusliku
regulatsiooni killustamise vältimiseks ja süsteemsuse tagamiseks koondatakse riigi sõjalise
kaitse ja muud riigi julgeolekut puudutavad regulatsioonid võimalikult vähestesse loogiliselt
süstematiseeritud õigusaktidesse, et vältida õigusliku regulatsiooni dubleerimist ning üksteisele
vastukäivaid õigusnorme. ErsS tunnistatakse kehtetuks ning erakorralise seisukorra
regulatsioon viiakse eelnõusse. Täpsemalt riigikaitseõiguse revisjoni analüüsidest.121
§ 192. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmine
Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses (edaspidi ETS) tehakse
terminoloogiline muudatus, kuna HOS tunnistatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
jõustumisega kehtetuks. ETSi § 15 reguleerib laenude tagamise isetasuvuse nõudeid, mille
kohaselt tuleb tagada laenude tagamisega seotud tulude ja kulude tasakaal. Samuti sätestab
nimetatud seadus, et tagatistasu peab katma võimaliku kahju pikema perioodi vältel. ETS näeb
121 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/riigikaitseoiguse_muudatuste_kontseptsioon.pdf
22.05.2025
374
ette, et neid nõudeid ei pea tagama, kui laenude tagamise alane tegevus on ümber korraldatud
HOSi alusel. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse jõustumisega kajastub edaspidi vastav
regulatsioon nimetatud seaduses.
§ 193. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine
Euroopa Liidu kodaniku seaduses asendatakse viide RiKSile viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse
seadusele, kuna edaspidi sisalduvad vastavad sätted selles seaduses.
§ 194. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
Paragrahviga 194 täiendatakse FISi § 6 lõikega 15, millega täpsustatakse Finantsinspektsiooni
ülesandeid seoses tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest tulenevate kohustuste täitmisega. Selle
ettepaneku eesmärk on luua seadusel põhinev selge viide käesoleva seaduse ja FISi vahel
Finantsinspektsiooni ülesannete kaudu. Muudatusettepaneku kohaselt on Finantsinspektsiooni
ülesandeks täita talle tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega pandud kohustusi tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduses ja FISis sätestatud korras. Juhul kui kehtestatakse kriisiolukord, siis
Finantsinspektsioon on asutus, mille kriisiolukorra vahetu lahendamise eest vastutav asutus või
isik kaasab vajaduse korral kriisilahendusse. Näiteks kriisiolukorra juhi või Eesti Panga kui
elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja antud korralduste alusel kaasatakse
Finantsinspektsioon tema pädevuse piirides kriisiülesannete täitmisesse ja kriisiolukorra
lahendamisele kaasaaitamisse. Kriisiolukorra ajal tuleks Finantsinspektsiooni käsitada kui
finantssektoris rakendatavate meetmete elluviijat ja täitjat. Samuti on Finantsinspektsiooni
ülesandeks riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve tegemine tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses
määratud ulatuses.
Punktiga 2 täiendatakse FISi § 18 uue lõikega, et Finantsinspektsiooni juhatusel oleks üldse
pädevus võtta vastu otsuseid käesoleva eelnõu alusel antud korraldusest lähtuvalt. FISi § 18
lõige 21 määrab üheselt, et käesoleva eelnõu alusel antud korralduse täitmise otsustuspädevus
on Finantsinspektsiooni juhatusel. Kehtivas FISis selline õiguslik alus puudub ning
muudatusega see vastav õigus ka antakse.
Punktidega 3 ja 5 välistatakse nii Finantsinspektsiooni kui ka Finantsinspektsiooni juhatuse
vastutus korraldust puudutavas, st korralduse ja sellest tuleneva kahju eest vastutab korralduse
andja (FIS § 29 lg 5 ja § 58 lg 3). Kriisiolukorras korralduse saamisel on Finantsinspektsioon
korralduse täitja rollis. Arvestades, et kriisiolukorras ei täideta Finantsinspektsioon oma
tavapäraseid ülesandeid, vaid täidab korraldusega etteantud juhiseid, st sisuliselt annab
korraldusele vajaliku õigusjõu, siis ei ole põhjendatud vastutuse asetamine
Finantsinspektsioonile, vaid korralduse andjale. Kui Finantsinspektsioon täidab korralduse
seadusvastaselt nt rikub menetlus- või muid norme, siis rakendub tavapärane vastutuskord ning
sellise tegevuse eest vastutab Finantsinspektsioon.
Punkt 4 FISi § 54 lõike 47 muudatus on tehniline. Viide hädaolukorra seadusele asendatakse
viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele.
§ 195. Hädaolukorra seaduse kehtetuks tunnistamine
Eelnõu §-ga 195 tunnistatakse kehtetuks HOS.
22.05.2025
375
Praegu toimub tsiviilkriiside lahendamine ja eriolukorra väljakuulutamine HOSi alusel.
Mittesõjalise või sõjalise riigikaitselise kriisi lahendamine, sh kõrgendatud kaitsevalmiduse või
erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamine toimub RiKSi või ErSSi alusel. Sellest lähtuvalt
valmistutakse kriisideks ja lahendatakse neid eri metoodikaga ning eri õiguslikel alustel. See
põhjustab suure mõjuga kriisi lahendamiseks vajalikus juhtimiskorralduses segadust ja tarbetut
ajakulu. Lahenduseks on viia kõikide suure mõjuga kriiside lahendamise ja nendeks
valmistumise korraldus ühtsetele alustele ja koondada see ühte seadusesse.
Strateegilisel tasandil pole praegu võimalik hinnata riskide ja ohtude tõenäosust ning mõju
terviklikult ja ühel alusel. HOSi ja RiKSi põhjal toimuv ohtude ning riskide hindamine on kaks
eraldi protsessi. Samuti on erinevad kahest seadusest lähtuvad planeerimisprotsessid. RiKSist
lähtuvad riigi kaitsetegevuse kava (RKTK) ja selle alamkavad (RKTK alamkavad) on plaanid
riigikaitselisteks olukordadeks, HOSist lähtuvad hädaolukorra lahendamise plaanid (HOLP) on
üldisel tasemel koostöökokkulepped tsiviilkriiside lahendamiseks. 01.07.2021 jõustunud HOSi
muudatuste kohaselt vastutab Riigikantselei nii a) RiKSi alusel koostatava RKTK ja RKTK
alamkavade koordineerimise kui ka b) HOLPide koostamise koordineerimise eest (varem
vastutas Riigikantselei ainult RKTK ja selle alamkavade koostamise koordineerimise eest).
Riigikantseleist kahe eraldi protsessi koordineerimine lihtsustab tsiviilkriisideks ning
mittesõjalisteks ja sõjalisteks riigikaitselisteks kriisideks valmistumise planeerimist, kuid
riskide ja ohtude tõenäosuse ning mõju terviklikuks hindamiseks ja terviklikuks valmistumiseks
on vajalik kogu planeerimine viia ühtsetele alustele ning ühte seadusesse, et vältida n-ö halle
alasid ja olla riigina tervikuna valmis kõikideks kriisideks.
Ka RiKSi kontseptsioonis tõdetakse, et riigikaitseõiguse regulatsiooni iseloomustab killustatus
erinevate õigusaktide vahel, samuti õigusliku regulatsiooni ebaselgus nii sätete sisu kui ka
erinevate õigusaktide koostoime suhtes.122 COVID-19 kriis näitas, et sama kehtib ka
tsiviilkriise puudutavate õigusaktide kohta: 2020. aasta kevadel COVID-19 kriisi õppetundide
alusel tehtud HOSi ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS)
muudatused on seda riski küll vähendanud, kuid piiratud ulatuses ning ainult tervisekriisi
kontekstis. See tingib vajaduse kõiki kriise puudutavate seaduste ühtse ja omavahel seotud
ajakohastamise järele, nii et terviklik vaade tekiks võimalikult väikese hulga ja omavahel
loogiliselt süstematiseeritud õigusaktide alusel. Käesoleva eelnõu jõustumisel saab sellest üks
terviklik seadus, kuhu koonduvad kõikideks suure mõjuga kriisideks valmistumine, nende
ennetamine ja lahendamine. Samuti koondab eelnõu erikordasid ja nende omavahelist seost
puudutava regulatsiooni, nende lahendamise ning juhtimise. Nimetatud eelnõu on
riigikaitseõiguse ja kriisireguleerimise poliitika üldseadus, millele toetuvad teised
valdkondadega seotud eriseadused. Sellega seoses tunnistatakse HOS kehtetuks.
§ 196. Isikuandmete kaitse seaduse muutmine
Paragrahviga 196 muudetakse isikuandmete kaitse seadust (edaspidi IKS). Muudatused on
analoogsed Eesti Panga seaduse muutmisega, mis on kavandatud eelnõu §-s 186. Ka IKSi puhul
ei ole selge, miks on seadusandja andnud VVJK-le ülesande otsustada, millal võib pikendada
Andmekaitse Inspektsiooni juhi kandidaadi suhtes tehtava julgeolekukontrolli tähtaega, kui
eelmise juhi volitused on lõppenud ennetähtaegselt. Eelnõu järgi otsustab julgeolekukontrolli
tähtaja pikendamise üle julgeolekukontrolli tegeva asutuse ehk Kaitsepolitseiameti juht. Nagu
Eesti Panga presidendi ja nõukogu esimehe puhul, pikendatakse ka Andmekaitse Inspektsiooni
juhi puhul julgeolekukontrolli tähtaega ühelt kuult kolmeni. Erinevalt aga Eesti Panga seaduse
122 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/riigikaitseoiguse_muudatuste_kontseptsioon.pdf, lk 7.
22.05.2025
376
muutmisest peab julgeolekukontrolli tähtaja pikendamisest teavitama lisaks Riigikogu
julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile Vabariigi Valitsust ja Riigikogu
põhiseaduskomisjoni. Seda seetõttu, et Andmekaitse Inspektsiooni juhi nimetab ametisse
Vabariigi Valitsus (ja mitte president, nagu Eesti Panga puhul), kuulates ära Riigikogu
põhiseaduskomisjoni seisukoha. Selle kaudu on tagatud, et kõik ametisse nimetamisega seotud
isikud on teadlikud, et julgeolekukontroll võtab tavapärasest kauem aega.
§ 197. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine
Paragrahviga 197 asendatakse viited RiKSile ja HOSile viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse
seadusele, kuna nimetatud seaduse jõustumisel reguleerib see edaspidi elutähtsa teenuse
osutamist.
Punktiga 3 täpsustatakse, et elutähtsa teenuse tagamine on püsiv kriisiülesanne ja sellele
kohaldub tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse elutähtsa teenuse osutamise regulatsioon.
Autentimist ja digitaalset allkirjastamist tagava isiku ETOks kvalifitseerumise kriteeriume
võrreldes kehtiva seadusega ei muudeta.
Lisaks sätestatakse, et järelevalvet tehakse samuti tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud
alustel ja korras. Selline lahendus nähakse ette kõikide ETOde puhul.
§ 198. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine
Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks JASi § 10. JASi §-s 10 sätestatakse praegu VVJK
ülesanded. Neid on JASi § 10 lõigete 1 ja 2 järgi:
1) julgeolekuasutuste tegevuse koordineerimine;
2) riigi julgeolekuolukorra analüüsimine ja hindamine;
3) riigi julgeolekualase teabe vajaduste kindlaksmääramine;
4) VVJK-le edastatud riigikaitsealase teabe edastamine teistele riigiasutustele;
5) RiKSi ja teiste seadustega ning Vabariigi Valitsuse antud ülesannete täitmine.
Kõik nimetatud ülesanded on sellised, mida ei pea kehtestama seadusandja ning need võib
sätestada määruses. Eelnõuga soovitakse anda Vabariigi Valitsusele VVJK töö korraldamisel
võimalikult palju vabadust. See tähendab, et kõik VVJK ülesanded, mida ei pea otsustama
seadusandja, sätestatakse edaspidi määruses. JASi § 10 lõikes 1 sätestatud ülesanded on kavas
edaspidi sätestada VVJK põhimääruses. VVJK põhimääruses nähakse ette ka JASi § 10 lõikes
2 sätestatud põhimõte, et vajaduse korral peab VVJK edastama talle esitatud teavet Vabariigi
Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele ja
asjaomastele Riigikogu komisjonidele. VVJK põhimääruse kavand on seletuskirjale lisatud.
Punktiga 2 muudetakse JASi § 21 lõike 2 esimest lauset ning sätestatakse selgelt
Kaitsepolitseiameti politseiametniku volitus kuriteo tõkestamiseks kohaldada riikliku
järelevalve erimeetmeid ning vahetut sundi KorSis sätestatud alustel ja korras. Kuritegude
tõkestamine JASi tähenduses on KorSi § 1 lõike 5 kohaselt osa korrakaitseülesande täitmisest,
millele tuleb kohaldada ka KorSis sätestatut. Teiselt poolt peab julgeolekuasutuste tegevuses
olema võimalik eristada kuritegude tõkestamist muude ülesannete täitmisest
(kriminaalmenetluse läbiviimise kõrval eelkõige nn teabehankelisest tegevusest), millele KorS
ei laiene. Ka õiguskantsler on leidnud, et JASi § 21 lõikest 2 praegu tulenevast selgemat
22.05.2025
377
sätestamist vajavad julgeolekuasutustele lubatud korrakaitseliste meetmete hulk ja kohaldamise
alused.123
Kehtiv JASi § 21 lõige 2 ei täpsusta, milliste ülesannete täitmiseks on Kaitsepolitseiametil õigus
meetmeid ja vahetut sundi kohaldada. Lisaks ei ole sätte sõnastusest üheselt arusaadav, kas
Kaitsepolitseiamet on üldkorrakaitseorgan või mitte. KorSi kohaselt on ainult
üldkorrakaitseorganil ehk politseil ilma erimeetmetele konkreetselt viitamata kõigi meetmete
kohaldamise õigus ja nende täitmise tagamiseks õigus kohaldada vahetut sundi.
Kaitsepolitseiamet ei ole ega ei peaks olema KorSi alusel üldkorrakaitseorgan, vaid
erikorrakaitseorgan. KorSi § 1 punkti 5 kohaselt ei kohaldata seda seadust julgeolekuasutuste
tegevusele julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmisel, välja arvatud kuriteo
tõkestamine. KorSi § 6 lõike 1 kohaselt on korrakaitseorgan seaduse või määrusega riikliku
järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik. KorSi § 2 lõike 4 kohaselt on riiklik
järelevalve korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda
või kõrvaldada korrarikkumine. Seega ei muutu Kaitsepolitseiamet kui amet ega
Kaitsepolitseiameti politseiametnik üldkorrakaitseorganiks. Kuna erikorrakaitseorgani
pädevused ja volitused peavad olema eriseadusest tulenevad, siis tuleb see selgelt sätestada
julgeolekuasutuste seaduses.
Punktides 3 ja 4 tehakse JASi muudatused seonduvalt eelnõu §-dega 68 ja 69, millega
sätestatakse alused erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal sõnumisaladuse ning kodu,
perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks. Nimetatud piiravaid meetmeid võib
kohaldada julgeolekuasutus ja Vabariigi Valitsuse volitusel ka Politsei- ja Piirivalveamet ning
Kaitsevägi (vt seletuskirjas §-de 68 ja 69 kohta antud selgitusi). Eelnõu §-s 68 ja samuti §-s 69
sätestatu eesmärk on tagada paindlikum ja erinevate asutuste käsutuses olevate vahendite
efektiivne kasutamine sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal.
Julgeolekuasutused ei vaja eelnõu §-des 68 ja 69 sätestatud piiravate meetmete kohaldamiseks
erinevalt PPA-st või Kaitseväest Vabariigi Valitsuse volitust. Eelnõu §-des 68 ja 69 sätestatud
piirava meetme kohaldamise alus ja eesmärk erineb aga JASi §-des 25 ja 26 sätestatud meetme
alusest ja eesmärgist, millega peab julgeolekuasutus erakorralise või sõjaseisukorra ajal
toimingute tegemisel (samuti toiminguks halduskohtu loa taotlemisel) arvestama.
§ 199. Kaitseliidu seaduse muutmine
Paragrahviga 199 muudetakse Kaitseliidu seadust (edaspidi KaLS).
Punktiga 1 täpsustatakse Kaitseliidu valveülesannet, kus senise riigikatiseobjektide valve
sõnastatakse ümber alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valveks.
Muudatuse eesmärk on viia Kaitseliidu seaduse terminid kooskõlla eelnõus tooduga.
Punktidega 2, 3, 7–10, 12, 13 ja 15–27 tehakse KaLSis muudatused seoses Kaitseväe ja
Kaitseliidu kaasamist puudutava regulatsiooniga. Korrakaitseorgani nende ülesannete loetelu,
mille täitmisse kaasamine on lubatud, viiakse üle KorSi 6. peatükki, mistõttu säilitatakse KaLSi
§ 4 lõikes 2 üksnes viide, mille järgi võib Kaitseliitu kaasata riiklikku järelevalvesse KorSis
sätestatud tingimustel ja korras. Samuti tunnistatakse kehtetuks KaLSi § 4 lõikes 3 sätestatud
volitusnorm Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitseliidu kaasamise tingimused ja kord
123 Õiguskantsleri 24.07.2015 kiri nr 18-2/150881/1503270. Kättesaadav
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_arvamus__julgeolekuasutuste_s
eaduse_ning_politsei_ja_piirivalve_seaduse_muutmise_seaduse_eelnou_valjatootamise_kavatsus.pdf
22.05.2025
378
küberturvalisuse tagamisel“ andmiseks, sest ka seda teemat reguleeritakse edaspidi KorSi alusel
antud ühtses määruses. Ühtlasi sätestatakse KaLSi § 40 lisatavas lõikes 21, et KaLSi § 4 lõike
2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel võib kasutada kaasava korrakaitseorgani
erivahendeid KorSis sätestatud tingimustel ja korras.
Ülalkirjeldatud muudatuste tõttu muudetakse tagatisi reguleerivas KaLSi 7. peatükis läbivalt
viiteid KaLSi § 4 lõikele 2. KaLSi §-des 58–61 ja 64 eristatakse erakorralise seisukorra ajal
kaasamist ning muud korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasamist. Seetõttu muudetakse
tagatiste sätetes viiteid KaLSi § 4 lõikele 2 ning rõhutatakse edaspidi seda, kas
korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasamine (ja selle raames mis tahes riikliku järelevalve
ülesande õiguspärane täitmine) toimub erakorralise seisukorra ajal või mitte. Selle käigus ei
muudeta kehtivaid põhimõtteid ning säilitatakse senine tagatiste ulatus.
Kehtiva KaLSi § 26 lõike 3 järgi võib toetajaliiget kaasata KaLSi § 4 lõike 1 punktides 1–6
sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisse ning ilma vahetu sunni kohaldamise volituseta lõike
2 punktides 1 ja 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmisse. Eelnõus on muudetud
sätteid, mis piiravad toetajaliikmel võimalust panustada kriiside lahendamisse. Avaliku korra
kaitsel ja kriisiolukordade lahendamisel on oluline, et kaasamise korral saab Kaitseliit kasutada
ülesannete täitmisel kõiki oma liikmeid. Peamine erinevus tegevliikme ja toetajaliikme vahel
on selles, et toetajaliige ei osale aktiivselt sõjaväelises väljaõppes ega ole määratud sõjaaja
ametikohale. Paljudes malevates on toetajaliikmed aktiivsed eri tegevustesse panustajad ning
osalevad seadusega lubatud piirides ka avaliku korra kaitses. Kuna riikliku järelevalve meetme
tõhus kohaldamine eeldab sageli ka vahetu sunni volitust, siis on mõistlik kehtivas õiguses
sisalduvast piirangust loobuda. Kaitseliit peab tagama oma liikmetele nende ülesannetele
vastava vajaliku väljaõppe.
Punktiga 6 muudetakse terminoloogiat ning viiakse see eelnõuga kooskõlla.
Punktis 11 täiendatakse KaLSi § 40 lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva seaduse
§ 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel võib kasutada kaasava korrakaitseorgani
erivahendeid korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.“. Kaasamise korral tegutseb
Kaitseliit kaasava korrakaitseorgani osana – talle lähevad üle nii ülesanded (pädevus), meetmed
(volitused) kui ka vahendid nende meetmete kohaldamisel. Seega, kui kaasatud Kaitseliit asub
kõrvuti nt politseiga täitma avaliku korra kaitsmise ülesandeid, siis ta saab kasutada samu
erivahendeid, mida saab selles olukorras kasutada ka politsei. Säte tagab selguse, et
kaitseliitlastel on kaasamise korral volitus erivahendite kasutamiseks. See, kuidas politsei või
muu korrakaitseorgan Kaitseliidu kaasab, kas ja millised erivahendid antakse, otsustatakse
lähtuvalt konkreetse juhtumi lahendamise vajadustest. Volituse andmisel tuleb arvestada, kas
kaitseliitlasel on olemas vastav väljaõpe. Väljaõpe tagatakse KorSi § 825 alusel kehtestatava
määrusega kindlaksmääratud korras.
Punkt 5. Vormiriietuse kandmise õigus on antud praegu üksnes tegevliikmele, kuigi see
vajadus on ka toetaja- ja auliikmel. Peamine erinevus tegevliikme ja toetajaliikme vahel on
selles, et ainult tegevliikmed saavad kuuluda Kaitseliidu organitesse ja hääletada malevate
sisestes kollektiivsetes organites. Kaitseliidu kaasamine erinevatesse kriisiolukorra
lahendamise ning riikliku järelevalve ülesannetesse toob kaasa vajaduse üha enam täita
ülesandeid lisaks tegevliikmele ka aktiivsetel toetajaliikmetel. Selleks, et ka toetajaliikmed
saaksid kanda KaLSi § 4 lõike 1 punktides 1–6 ja lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud ülesannete
täitmisel sarnaselt tegevliikmetega vormi, tuleb KaLSi §-s 8 muuta neid sätteid, mis näevad
vormi kandmise ette üksnes tegevliikmetele. Vormi ei väljastata ning selle kandmise õigust ei
22.05.2025
379
ole kõigil toetajaliikmetel, vaid selle täpsemad tingimused ja kord määratakse kindlaks
kaitseministri määruse ja Kaitseliidu ülema käskkirjaga vastavalt KaLSi § 8 lõigete 2 ja 4
volitusnormidele.
Punktis 7 kavandatud muudatusega määratakse Kaitseliidu kui avalik-õigusliku juriidilise isiku
kriisiülesanded. Need on KaLSi § 4 lõike 1 punktides 2–4 ja punktis 7 sätestatud järgmised
ülesanded: sõjalise kaitse võime ettevalmistamine; Eesti elanike turvalisuse suurendamises ja
tagamises osalemine; tegevliikmetele sõjaväelise väljaõppe andmine kaitseväeteenistuse
seaduse (edaspidi KVTS) § 6 lõike 3 alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud korras ning
kriisiülesannete täitmiseks kaitstava objekti ja riigikaitse eesmärgil kasutatava vara valve.
Kriisiülesandeid täidetakse kriisiolukorra lahendamiseks või selle toetamiseks. Kriisiolukorra
tingib üldjuhul oht Eesti riigi iseseisvusele ja sõltumatusele, territoriaalsele terviklikkusele,
põhiseaduslikule korrale või kogu ühiskonna elukorraldusele ning teatud juhul tuleb selle
lahendamiseks välja kuulutada erakorraline või sõjaseisukord, mille lahendamine eeldab kogu
riigi pühendunud panustamist. Sellest tulenevalt peavad kriisiülesannetega asutused ja isikud
kriisiolukorra ajal kõrvale jätma või väiksemas mahus täima kriisi lahendamise seisukohalt
vähem tähtsaid ülesandeid ning keskenduma kõige kriitilisematele. Seetõttu sätestatakse
eelnõus Kaitseliidu kriisiülesannetena üksnes neli kõige olulisemat KaLSi § 4 lõikes 1 loetletud
ülesannet. Kriisiülesannetena ei määrata Eesti kodanike isamaaliste ja rahvuslike tunnete
tugevdamisel, kaitsetahte säilitamisel ja kasvatamisel osalemist, muu väljaõppe ja koolituse
andmist ning kehakultuuri ja spordi väärtustamist elanikkonna hulgas. Kaitseliidu neljast
kriisülesandest kaks toetavad Kaitseväe riigi sõjalise kaitsega seotud ülesandeid, sest neid täites
valmistab Kaitseliit ette sõjalise kaitse võimet ja nõutud väljaõppe saanud isikuid selleks, et
Kaitsevägi saaks asuda riiki sõjaliselt kaitsma. Kolmas, Eesti elanike turvalisuse suurendamises
ja tagamises osalemine on palju laiem ülesanne ning katab nii riigi sisemise kui ka välise rahu
kaitsmises osalemist, millest üks või teine on olulisem sõltuvalt kriisiolukorra ja selle tinginud
ohu eripärast. Neljas, kriisiülesannete täitmiseks kaitstava objekti ja riigikaitse eesmärgil
kasutatava vara valve, toetab nii riigi sõjalist kaitsmist kui ka kogu Kaitseministeeriumi
valitsemisala toimimist, sest KaLSi § 69 lõike 2 alusel kehtestatud määruse järgi kuuluvad
Kaitseliidu alaliselt valvatavate objektide hulka erinevate funktsioonide ja valdajatega hooned
ja territooriumid ning Kaitseväe ajutised julgeolekualad.
Punktis 14 muudetakse KaLSi § 58 lõiget 4 ja sõnastatakse see järgmiselt: „(4) Kaitseliidu
liikmele, kes Kaitseliidu koosseisus on kaasatud käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku
järelevalvesse, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, või § 4
lõike 31 alusel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata Kaitseväe ülesande täitmisse,
kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse §-des 193–196 sätestatud tagatisi.“.
Kaitseväeteenistuse seaduse §-des 193–196 reguleeritakse kaitseväelase ja asendusteenistuja
täiendavaid tagatisi seoses haigestumise või vigastusega teenistusülesannete täitmisel. Kuna
kaasamise korral tegutseb kaitseliitlane sarnases olukorras kaitseväelasega, siis tuleb võrdse
kohtlemise tagamiseks anda ka temale samad täiendavad tagatised.
§ 200. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine
Punktis 1 tehtav muudatus on seotud eelnõu §-s 26 tehtava muudatusega (VVSi muutmine).
Edaspidi vastutab Kaitseministeerium üksnes riigi sõjalise kaitse valdkonna eest.
Punktis 2 asendatakse viide RiKSile viitega käesolevale eelnõule, kuna rahvusvahelises
sõjalises koostöös osalemine reguleeritakse käesoleva eelnõu peatükis 10.
22.05.2025
380
Punktidega 3, 4, 23 ja 24 tehakse muudatused KKSi §-s 3 seoses Kaitseväe ja Kaitseliidu
kaasamist puudutava regulatsiooni korrastamisega. Asjaomased sätted viiakse üle KorSi 6.
peatükki, mistõttu tunnistatakse KKSi § 3 lõiked 12–3 kehtetuks (sellega seoses muutuvad
kehtetuks nende sätete all antud määrused), ning säilitatakse KKSi § 3 lõikes 11 üksnes viide,
mille järgi võib Kaitseväge kaasata riiklikku järelevalvesse KorSis sätestatud tingimustel ja
korras.
Punktide 5–14 ja 16–18 muudatused on seotud eelnõu §-dega 68 ja 69, millega sätestatakse
alused ja vastavad toimingud erakorralise ja sõjaseisukorra ajal sõnumisaladuse ning kodu,
perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks. Nimetatud piiravaid meetmeid ja
toiminguid võib kohaldada julgeolekuasutus ja Vabariigi Valitsuse volitusel ka Politsei- ja
Piirivalveamet ning Kaitsevägi (vt seletuskirjas §-de 68 ja 69 kohta antud selgitusi). Eelnõu §-
s 68 ja samuti §-s 69 sätestatu eesmärk on tagada paindlikum ja erinevate asutuste käsutuses
olevate vahendite efektiivne kasutamine sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal.
Kui Vabariigi Valitsus volitab erakorralise või sõjaseisukorra ajal Kaitseväge nimetatud
piiravat meedet kohaldama, siis kohaldatakse eelnõu § 68 lõike 5 ja § 69 lõike 4 järgi teabe
kogumisel Kaitseväe tegevusele Kaitseväe korralduse seaduse §-des 37–39 sätestatut. Sarnaselt
reguleeritakse eelnõuga ka julgeolekuasutuse ja PPA volitused teabe kogumisel (vt eelnõu § 68
lõiked 4 ja 6, § 69 lõiked 3 ja 5). Arvestama peab eelnõu §-dest 70 ja 71 tulenevaid erisusi, mis
reguleerivad vastava meetme kohaldamiseks vajalike lubade taotlemist ja samuti nende isikute
teavitamist, kelle suhtes toiming tehti. Selle eesmärk on tagada, et sama meedet kohaldavad
asutused lähtuvad põhiõigusi riivava toimingu tegemiseks vajaliku kohtu loa taotlemisel ka
ühetaolisest korrast. Punktidega 5–14 ja 16–18 täpsustatakse seonduvalt eelnõu §-dega 68 ja 69
Kaitseväe volitusi rakendada tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alusel teabe
kogumisele samu meetodeid, vahendeid ja teabe kogumise korda. Muudatus tagab riigi sõjalisel
kaitsmisel või põhiseadusliku korra kaitsmisel võimaluse kasutada vastavat kompetentsi ja
vahendeid omavate asutuste võimeid.
Punktiga 15 asendatakse viide RiKSile viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele.
Punktiga 19 täpsustatakse jõu kasutamise mõistet ning defineeritakse jõu kasutamisena ainult
Kaitseväe ja kaitseväelaste poolt riigi sõjaliseks kaitsmiseks kasutatavat sõjalist jõudu ning
rahvusvahelises sõjalises koostöös kasutatavat sõjalist jõudu. Tegevused, mis mahuvad jõu
kasutamise mõiste alla KKSis, kuid ei ole rahvusvahelise õiguse mõistes jõu kasutamine, ei
vaja eraldi otsustamist KKSi § 46 mõistes, vaid on Kaitseväe põhiülesanded ja juba seadusandja
poolt by default otsustatud. Vahetu sunni selge eristamine muust jõu kasutamisest suurendab
õigusselgust, kuna õiguslikud alused vahetu sunni kasutamiseks on erinevad riigi sõjaliseks
kaitsmiseks ning rahvusvahelises sõjalises koostöös kasutatava jõu kasutamise õiguslikest
alustest. Kui vahetu sunni puhul on tegemist seadusandja poolt erinevatele haldusorganitele
seadusega antud jõu kasutamise volitusega, siis riigi sõjalise kaitsmise puhul on tegemist ÜRO
põhikirja artiklis 51 sätestatud riigi enesekaitse- või kollektiivse enesekaitse õiguse
rakendamisega relvajõudude poolt. Muudatuse teine eesmärk on laiendada jõu kasutamise
mõistet viisil, mis hõlmaks ka selliseid Kaitseväe sõjalisi võimeid, mis ei ole otseselt
seostatavad kineetiliste tagajärgede tekitamisega. Selliste võimete kasutamisena võib vaadelda
näiteks erineva ohtlikkuse astmega sõjalaevade manöövreid teiste aluste suhtes ning ka
Kaitseväe kasutuses olevate kübervõimete kasutamist.
Punktiga 20 muudetakse KKSi § 48 lõiget 1 ning asendatakse viited RiKSile viidetega
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõule. Sätet ei muudeta sisuliselt.
22.05.2025
381
Eelnõu järgi võib jätkuvalt rahvusvahelises sõjalises koostöös jõudu kasutada:
1) enda või teise inimese vastu suunatud ründe tõrjumiseks;
2) Kaitseväe või koos Kaitseväega rahvusvahelises sõjalises koostöös osalevate relvajõudude
valduses olevate objektide vastu suunatud ründe tõrjumiseks;
3) rahu ja julgeoleku säilitamiseks või taastamiseks või muude Kaitseväele antud ülesannete
täitmiseks.
KKSi § 48 lõike 1 punkti 3 on lisatud täpsustus, et jõudu on lubatud kasutada ka muude
Kaitseväele antud ülesannete täitmiseks. Rahvusvahelises sõjalises koostöös võib Kaitsevägi
täita operatsioonilisi ülesandeid, mis ei ole otseselt seotud rahu ja julgeoleku tagamisega.
Selliste ülesannetena on käsitatavad näiteks kollektiivkaitse raames kaitseplaanide
ettevalmistamise või kõrgendatud heidutushoiaku elluviimisega seonduvad Kaitseväe
operatsioonilised tegevused.
Punktiga 21 lisatakse KKSi § 48 lõike 1 punkti 3 täpsustus, et Kaitseväel on õigus kasutada
rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemisel jõudu ka muude Kaitseväele antud ülesannete
täitmiseks. Seni kehtinud sõnastus võib osutuda rahvusvahelise sõjalise operatsiooni
spetsiifikast ja ootamatustest tulenevalt jõu kasutamisel liialt piiravaks. Lisaks võib
rahvusvahelises sõjalises koostöös Kaitsevägi täita operatsioonilisi ülesandeid, mis ei ole
otseselt seotud rahu ja julgeoleku tagamisega. Selliste ülesannetena on käsitatavad näiteks
kollektiivkaitse raames kaitseplaanide ettevalmistamise või kõrgendatud heidutushoiaku
elluviimisega seonduvad Kaitseväe operatsioonilised tegevused. KKSi § 48 täiendatakse
lõikega 11, mis sätestab erisuse lõikes 1 reguleeritud rahvusvahelises sõjalises koostöös
osaledes Kaitseväe poolt jõu kasutamisest. Kollektiivse enesekaitse operatsiooni eesmärkide
saavutamiseks võivad lõikes 1 sätestatud tingimused jõu kasutamiseks osutuda praktikas liialt
piiravaks. Lõige 11 näeb ette, et kollektiivse enesekaitse operatsioonil osaledes, mis võib
toimuda Eesti Vabariigi territooriumil või välisriigis, lähtub Kaitsevägi jõu kasutamisel
välislepingutest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest,
kaitseministri, rahvusvahelise organisatsiooni ja asjaomase välisriigi kehtestatud jõu
kasutamise korrast ning Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse antud õigustest ning seatud
piirangutest.
Punktiga 22 antakse Kaitseväele volitus kasutada demineerimistöödel füüsilist jõudu ja
erivahendeid. Selline volitus tuleneb kehtiva Kaitseväe korralduse seaduse §-st 481 ning
eelnõus seda avaliku võimu volitust sisuliselt ei muudeta. Eelnõus parandatakse terminoloogia
ja asendatakse termin „abivahend“ PäästeSis kasutatava terminiga „füüsiline jõud ja
erivahendid“. Lisatavast sättest lähtuvalt on Kaitseväel demineerimistööde tegemisel volitus
kohaldada viibimiskeeldu, st määrata kindlaks ala, kuhu keegi ei või siseneda, ning selle ala
tagamiseks kasutada füüsilist jõudu (nt kinnihoidmist) ja erivahendeid (nt käeraudu).
Viibimiskeelu kehtestamise volitus on Kaitseväel demineerimistööde tegemiseks ka kehtiva
riigikaitseseaduse järgi.
§ 201. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine
Paragrahviga 201 muudetakse kaitseväeteenistuse seadust.
Punktiga 1 täiendatakse KVTSi § 12 uue lõikega. KVTSi § 12 lõike 6 järgi võib sõjaaja
ametikohale nimetada iga kaitseväekohustuslase, välja arvatud kutsealuse ja asendusteenistuja,
kui seadus ei sätesta teisiti. Seega võib sõjaaja ametikohale nimetada iga lõikes 6 sätestatud
tingimusele vastava kaitseväekohustuslase, kes on kriisiülesandega ameti- või töökohal. Sellele
22.05.2025
382
kehtestatakse kooskõlas lõikega 6 erand, mille järgi ei nimetata sõjaaja ametikohale
politseiametnikku ega päästeteenistujat (st päästeametnikku või päästetöötajat).
Politseiametnike erand tuleneb nende avaliku korra ja põhiseadusliku korra tagamise
ülesannetest ning päästeteenistujate erand tuleneb nende päästesündmusele reageerimise ning
elanikkonnakaitse tagamise ülesannetest. Politsei- ja Piirivalvemeti, Kaitsepolitseiameti ning
päästeasutuse siseturvalisuse tagamisega seotud ülesandeid on vaja vältimatult täita ka ajal, kui
Kaitsevägi asub riiki sõjaliselt kaitsma. Sellele lisatakse omakorda erand, et politseiametniku
või päästeteenistuja võib sõjaaja ametikohale nimetada siiski juhul, kui ta on ühtlasi Kaitseliidu
tegevliige. Erand lähtub vabatahtlikult riigikaitsesse panustamise ja sellega seotud
otsustusvabaduse tähtsusest ning seda toetavad ka PSi §-d 19, 31 ja 54. Riik soosib ja toetab
vabatahtlikku tegevust kriisikindluse suurendamisel ning kriiside lahendamisel. Kui isik on
liitunud Kaitseliiduga, panustab oma vaba aega selle tegevusse, saab seal tegevliikmena
sõjaväelise ja muu väljaõppe ning on Kaitseliidu kaudu nimetatud Kaitseväes olevale sõjaaja
ametikohale, siis on selle ametikoha ja asjakohase Kaitseväe üksuse ülesanded kaalukamad
tema politseiametniku või päästeteenistuja ülesannetest.
Punktiga 2 täiendatakse KVTSi § 14 lõiget 1 ning sätestatakse sõnaselgelt, et
Kaitseministeeriumil, Kaitseressursside Ametil ja Kaitseväel on KVTSis sätestatud ülesannete
täitmiseks õigus saada haldusakti andmiseks ning toimingu tegemiseks muu hulgas andmeid ja
tõendeid kaitseväekohustuslase kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega ameti- või
töökoha kohta. See on vajalik, et edaspidi vahetada teavet, tuvastada vastuolusid ja lahendada
vaidlusi, mis puudutavad isikuid, kes on määratud samal ajal kriisiülesandega ameti- või
töökohale ning sõjaaja ametikohale.
Punktidega 3–8, 13–16, 20–24 ja 27 muudetakse terminoloogiat. Edaspidi saab kasutada
kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja
sõjaseisukorra asemel „riigikaitseline kriisiolukord“. Juhtudel, kui mõni erikord vajab sätte
mõtte edasiandmiseks eraldi esile toomist, on seda tehtud.
Punktiga 9 tehakse muudatus sätetes, mis viitavad RiKSi § 46 lõikes 1 sätestatud riigikaitselise
töökohustusega ameti- või töökohale, ning asendatakse see samaväärse viitega tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 100 lõikes 3 sätestatud kriisiülesandega ameti- ja töökohale.
Punktiga 10 sätestatakse, et lisaõppekogunemisele ei kutsuta muu hulgas reservis olevat isikut,
kelle töökohustuse täitmist ei ole tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 101 lõike 4 alusel ja sama
paragrahvi lõike 8 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustest lähtudes tähtajaliselt
piiratud. See erineb senisest sõnastusest, mille kohaselt oli lisaõppekogunemisele kutsumist
välistav asjaolu riigikaitselisel ameti- või töökohal olemine.
Punktidega 11 ja 12 tehakse terminoloogiline muudatus, kuna eelnõu ei kasuta enam terminit
„riigikaitseline töö- ja ametikoht“, siis tuleb KVTSis olev termin viia kooskõlla eelnõuga ning
kasutada edaspidi selle asemel „kriisiülesandega töö- ja ametikoht“.
Punkt 17 sätestab, et reservasendusteenistuses osalemise kohustusest vabastatakse isik, kes
töötab kriisiülesandega töö- või ametikohal ning kelle töökohustuse täitmist ei ole tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduse § 101 lõike 6 alusel ja sama paragrahvi lõike 8 alusel antud määrusega
kehtestatud tingimustest lähtudes tähtajaliselt piiratud.
Punktidega 18 ja 19 viiakse KVTS kooskõlla käesoleva eelnõuga. Eelnõu § 106 sätestab tööaja
erisused ning reguleerib töö- ja puhkeaega eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal.
22.05.2025
383
Seetõttu ei ole vajalik KVTSis enam reguleerida vastavaid valdkondi töö- ja puhkeaja erisuste
osas. Eelnõu jõustumisega tunnistatakse HOS kehtetuks. Töö- ja puhkeaja piirangud
eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal on edaspidi käsitletud käesolevas eelnõus.
Punktiga 25 muudetakse KVTSis kasutatavaid viiteid seadustele, edaspidi on mobilisatsioon
reguleeritud käesolevas eelnõus, mitte riigikaitseseaduses.
Punkt 26. KVTSi kohaselt ei kutsuta lisaõppekogunemisele isikuid, kes on kriisiülesandega
ameti- või töökohal. Muudatuse järel kasutatakse mobilisatsioonikutsete edastamisel
analoogset lähenemist lisaõppekogunemisele kutsumisega. Kriisiülesandega ameti- või
töökohal töötamist loetakse KVTSi mõistes kogunemiskohta ilmumata jätmist põhjendavaks
takistuseks, kui isiku töökohustuse täitmist ei ole eelnõu § 101 lõike 8 alusel määrusega
kehtestatud tingimustest lähtudes tähtajaliselt piiratud. See tähendab, et kui Vabariigi Valitsus
on määruses ette näinud võimaluse piirata töökohustuse täitmist tähtajaliselt (st määrusest
lähtudes kindlaks määratud ajaks) nii, et sõjaaja ametikohale nimetatud isik peab ka
kriisiülesandega ameti- või töökohal olles asuma mobilisatsiooni ajal täitma sõjaaja ametikoha
ülesandeid, sh ilmuma kogunemiskohta, ei ole see ka ilmumata jätmist põhjendav takistus.
Teave mõne põhjendatud takistuse olemasolu kohta on Kaitseväele kättesaadav. Lisaks välistab
see täiendava ebamõistliku asjaajamise olukorras, kus isik on asunud täitma ülesandeid
kriisiülesandega ameti- või töökohal, kuid unustanud Kaitseväge teavitada oma ilmumata
jätmisest.
§ 202. Karistusregistri seaduse muutmine
Paragrahviga 203 tehakse karistusregistri seaduses muudatus seonduvalt HOSi kehtetuks
tunnistamisega, kuna viide HOSile asendub viitega käesolevale eelnõule.
§ 203. Karistusseadustiku muutmine
Paragrahviga 202 muudetakse karistusseadustikku.
Punktiga 1 lisatakse karistusseadustikku täiendav väärteo aegumise peatumise alus
erakorralise ja sõjaseisukorra puhuks. Koostoimes KarSi § 81 lõikega 8 tähendab muudatus
seda, et erakorralise ja sõjaseisukorra puhul pikeneb väärteo aegumistähtaeg erakorralise või
sõjaseisukorra kehtivuse aja võrra, kuid mitte kauem kui ühe aasta võrra. Regulatsioon lähtub
tõdemusest, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal on kogu riigi pingutus suunatud erikorra
lahendamisele ning väärtegude kui vähemtähtsate süütegude menetlemiseks tõenäoliselt
ressurssi ei jätku, mistõttu on põhjendatud nendega tegelemiseks riigile rohkem aega anda.
Sellele vaatamata on aga väärteod siiski sedavõrd vähetähtsad süüteod, et nende aegumise
tähtaja pikendamist ilma lõpptähtaega kindlaks määramata ei saa pidada põhjendatuks. Seda nii
riigi ressursi otstarbeka kasutamise kui ka väärtegude suhteliselt vähese etteheidetavuse tõttu.
Süüteo aegumine väljendab muu hulgas seda, et ajaga muutub süütegu järjest vähem oluliseks
ja selles sisalduv ebaõiglus järjest vähem akuutseks, kuni lõpuks hääbub tasemele, kus süüteo
eest karistamine ise on juba ebaõiglane. Seetõttu ei olegi põhjendatud, et pärast erikorra lõppu
peaks kohtuvälised menetlejad või kohus hakkama toime pandud väärtegusid lahendama
rohkem kui aasta pärast aegumistähtaja lõppu.
Punktiga 2 sätestatakse, et väärteootsuse täitmise aegumine peatub erakorralise või
sõjaseisukorra ajaks, kuid mitte kauem kui üheks aastaks. See regulatsioon lähtub tõsiasjast, et
22.05.2025
384
seoses erikorraga on riigil vähem ressursse väärteokaristuste täideviimiseks, mistõttu karistuste
täideviimine võib viibida. Ehkki karistuse vältimatus on oluline karistuse üldpreventiivse toime
seisukohast, ei pruugi karistuse täideviimine liiga pikka aega pärast süüteo toimepanemist
ikkagi karistuse eesmärke teenida. Esiteks ei ole teada, kui kaua eriolukord võib kesta. Venemaa
algatatud sõda Ukrainas on vahet pidamata kestnud käesoleva eelnõu koostamise ajaks juba
rohkem kui kolm aastat. Otsuse täideviimise aegumistähtaja pikendamine aasta võrra annab
kohtuvälisele menetlejale ja karistuse täideviimisega seotud isikutele erikorrast tulenevate
raskuste ületamiseks ühe aasta lisaaega, ent sunnib ka karistuste täideviimisel ressursside
nappuse olukorras prioriteete seadma. Neis asjus, kus seaduses ette nähtud aasta ja lisanduva
aasta jooksul ei ole suudetud väärteokaristust täide viia, pole karistuse täideviimine järelikult
eripreventiivsest seisukohast sedavõrd oluline, et selle peale riigi ressursse kulutada. Pealegi
väheneb iga süüteo, iseäranis aga väärteo kui vähetähtsa süüteo karistusväärtus ajas. Olukorras,
kus kahe aasta jooksul karistuse mõistmisest ei ole suudetud seda täide viia põhjusel, mis ei ole
seotud karistusest kõrvalehoidumise või isiku viibimisega välismaal, oleks karistuse
täideviimine potentsiaalselt nii õigluse kui ka riigi ressursside kasutuse seisukohast
ebasoovitav.
Punktiga 3 tehtavad muudatused on seotud juba 1. septembril 2022. a jõustunud RiKSi
muudatustega, kus koormiste termini asemel võeti kasutusele termin „asja sundkasutus ja
sundvõõrandamine“. Karistusseadustikus jäid vastavad muudatused tegemata. Seega, kuna
õiguskorda ei tunne enam terminit „koormis“, siis asendatakse see „asja sundkasutamise ja
sundvõõrandamise“ terminiga. Muudetakse ka kehtivaid karistusmäärasid, kuna need on liiga
madalad. Tähele tuleb panna, et RiKSi § 951 näeb ette väärteokaristuse, kui isik on takistanud
asja sundkasutusse võtmist või sundvõõrandamist. Väärteokoosseis nähakse ette eelnõu §-des
169 ja 170. Sanktsioonimäärad on samad mis kehtivas õiguses (rahatrahv kuni 300 trahviühikut
ning juriidilise isiku puhul kuni 400 000 eurot). KarSi muudatus viiakse kooskõlla juba kehtiva
RiKSiga ning nähakse ette rangemad karistused (kuritegu), kui isik erakorralise või
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korral jätab talle määratud kohustused
täitamata või takistab nende täitmist. Kriisiolukorra ajal on tegu väärteoga ning erikordade ja
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal kuriteoga, mis on rangemalt karistatav, kuna
olukorras, kus riigi eksistents on kaalul, on rangemalt karistatav oma panuse andmata jätmine.
Seetõttu tõstetakse ka karistusmäärasid, senise 100 trahviühiku või juriidilise isiku puhul 2000
euro asemel on karistuseks rahaline karistus või vangistus viis aastat. Senised karistusmäärad
on liiga madalad, et motiveeriks isikuid eraomandist riigikaitse tagamiseks loobuma.
§ 204. Kaugkütteseaduse muutmine
Paragrahviga 204 viiakse KKütS eelnõuga kooskõlla.
Punktiga 1 tehtav muudatus on seotud terminoloogia muutusega. Viited HOSile asendatakse
viidetega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse vastavatele paragrahvidele.
Punktiga 2 muudetakse reservkütuse nõuet ning sätestatakse, et reservkütuse kasutamise
võimaluse võib tagada nii piisava kütusevaru soetamisega kui ka vajalike alternatiivsete
reservvõimsuse kasutamisega. Muudatus on oluline, sest reservkütuse kasutamise võimaluse
loomine ei pruugi olla ainus ega parim viis toimepidevuse tagamiseks. Toimepidevust võib olla
võimalik tagada ka näiteks soojussalvestitega või elektroodkateldega, mis ei ole käsitletavad
reservkütusena, kuid võivad olla konkreetses käitises optimaalseks lahenduseks. Seepärast
jäetakse eelnõuga soojusettevõtjale laiem otsustusvabadus, milliste meetmetega
soojusvarustuse toimepidevus tagada.
22.05.2025
385
Punktiga 3 sätestatakse, et soojusettevõtja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise
nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. Nimetatud sätte alusel kehtestab
elutähtsa teenuse korraldaja nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks. Üldjuhul on ETO
ülesandeks osutada elutähtsat teenust iga kriisiolukorra ajal ja seda peab ta tegema vastavalt
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel kehtestatud nõuetele, mida ETKA võib täpsustada.
Punktis 4 sätestatakse, et järelevalvet kriisiülesande täitmiseks valmisoleku nõuete ja selle
täitmise üle tehakse eelnõus sätestatud alustel ja korras. Üldjuhul sätestatakse järelevalve selles
seaduses, kus sätestatakse nõuded, mille üle järelevalvet tehakse. Kuigi ETOde kriisiülesanded
määratakse valdkondlikes seadustes (nt KKütSis), kehtestatakse kriisiülesannete täitmise
täpsemad nõuded tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel määruses kõikide ETOde puhul.
Seetõttu on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses kõikidele ETOdele kehtestatud ühesugused
kriisiülesannete täitmise järelevalve reeglid. Selline lahendus tagab õigusselguse, sest kõik
elutähtsa teenuse osutamise nõuded ja nende üle järelevalve tegemine on sätestatud ühes
õigusaktis.
§ 205. Kemikaaliseaduse muutmine
KemSi § 24 lõige 2 vajab muutmist, kuna riiklikult on olemas tõhusam süsteem avalikkuse
teavitamiseks, mida on asjakohane kasutada, st riik paigaldab suurematesse asulatesse
viivitamatu ohuteate edastamiseks sireenisüsteemi ning avalikkuse teavitamiseks saab kasutada
ka teisi riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARMi võimalusi, nt saata ohualas olevatele
inimestele tekstisõnumeid (SMS-teavitus).
Ohtlike ettevõtete ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete (edaspidi ettevõtete) sireenisüsteemid ja
muud teavitamise viisid on samal põhjusel juba kasutusel – sisuliselt tekib nendes piirkondades
olukord, kus on kasutusel mitu paralleelset süsteemi (riiklik ja ettevõtete oma). Muudatuse
eesmärk on kooskõlas eelnõuga täpsustada ettevõtte käitaja praegu kehtivat kohustust
õnnetusest teavitada: käitaja kohustus on korraldada viivitamata nende isikute teavitamine, kes
jäävad õnnetuse mõjupiirkonda. Muudatuse kohaselt ettevõtete olemasolevad sireenisüsteemid
jääksid vajaduse korral riiklikega paralleelselt kasutusele piirkondades, kus riik omakorda
sireenid paigaldab (seal tuleb Päästeametiga kokku leppida täpsem korraldus, kuidas ohu korral
teavitamine hakkab toimuma). Samas osas ettevõtetes ei ole kasutusel sireene (kasutatakse
muid teavituse viise, nt telefoni teel, SMS jms), kuid sinna piirkonda on planeeritud riiklikud
sireenisüsteemid. Seetõttu nähakse KemSis ette praeguse otsese teavitamiskohustuse asemel
teavitamise korraldamise kohustus. See tähendab, et kui teavitus on vaja edastada näiteks
helisignaalina, siis saab see toimuda nii ettevõtte sireenisüsteemi kui ka riigi poolt kasutusele
võetava sireenisüsteemi kaudu, mis on samuti mõeldud viivitamatu ohuteate edastamiseks.
Ettevõtted, kelle lähedale või kelle territooriumile riik sireenid paigaldab, saavad tulevikus neid
õnnetuse korral kasutada inimeste teavitamiseks. Oluline on siirjuures märkida, et riiklikke
sireene ei saa ettevõte ise käivitada ning EE-ALARM sõnumit välja saata, vaid saab korralda
ohuteavituse käivitamise, st sõlmides vastavad kokkulepped Päästeameti ja Häirekeskusega.
Õnnetuse korral peab ettevõte olema suuteline kiirelt reageerima sündmusele, tagama
territooriumil olevate inimeste ja Häirekeskuse teavitamise. Ettevõtte edastatava info alusel
teeb reageeriv asutus lähtuvalt ohuhinnangust otsuse avalikkuse teavitamiseks ning valib
õnnetuse mõju piirkonda jäävate isikute teavitamise viisi, milleks võib olla näiteks riikliku
22.05.2025
386
sireeni käivitamine ja/või EE-ALARMi sõnumi saatmine. Juhul, kui ettevõte ei jää riiklike
sireenidega kaetud piirkonda, siis jääb ettevõtte kohustuseks korraldada ohustatud isikute
teavitamise lahendus (kaasa arvatud vajaduse korral sireenide paigaldamine), kuid üheks
lahenduseks võib olla ka EE-ALARMi sõnumi saatmine Häirekeskuse ja/või Päästeameti poolt.
Samas peab ettevõtte käitaja suutma korraldada esmast ohuteavitust oma territooriumil ning
samuti ei saa ettevõte eeldada, et riik tagab riiklikud sireenid ka nende piirkonda. Ettepaneku
kohaselt vähendatakse ettevõtjate koormust, kuid oluline on, et igas sellises ettevõttes oleks
võimaliku õnnetuse mõju piirkonda jäävate isikute teavitamise korraldus läbi mõeldud, kokku
lepitud ja vajaduse korral toimiks tõrgeteta ning koostoimes riikliku teavitussüsteemiga.
Täpsemad võimalused teavituse korraldamiseks, sh ettevõtte kohustus õnnetuse korral teavitada
Häirekeskust, sätestatakse KemSi § 24 lõike 6 alusel antavas valdkonna eest vastutava ministri
määruses.
KemSi § 22 lõike 5 kohaselt on suurõnnetuse ohuga ettevõtet käitaval isikul kohustus vähemalt
kord kolme aasta jooksul korraldada õppus hädaolukorra lahendamise plaani katsetamiseks.
Sellise õppuse käigus tuleks testida ka ettevõtte võimekust korraldada avalikkuse teavitamist
(sh seda, kui ettevõttes on kasutusel näiteks enda sireenisüsteem), kuid sõltuvalt sellest, mis
stsenaarium õppuse käigus läbi mängitakse (st alati ei pruugi õppusel läbimängitav stsenaarium
vajada avalikkuse teavitamist või kontrollitakse muude ülesannetega hakkama saamist).
§ 206. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine
Seaduses tehakse terminoloogiline muudatus seoses HOSi kehtetuks tunnistamisega. Edaspidi
võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui kavandatakse tegevust, mille ainus eesmärk on riigi
julgeoleku tagamine või kriisiolukorra lahendamine.
§ 207. Kiirgusseaduse muutmine
Punktis 1 tehakse muudatus ja viidatakse edaspidi HOSi asemel tsiviilkriisi ja riigikaitse
seadusele, kuna nimetatud seaduse jõustumisel valmistutakse suure mõjuga sündmusteks
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel.
Punktis 2 tehakse muudatus Keskkonnaametile kasutada olevates KorSi meetmetes. Käesoleva
eelnõuga lisatakse üks uus KorSi meede: § 44 viibimiskeeld. Keskkonnaamet vajab
viibimiskeelu kehtestamise õigust võimaliku kiirgusallika tuvastamiseks. Juhul kui piirkonnas
tuvastatakse kiirgusallikas, võib ohutuse ja turvalisuse tagamiseks olla vajalik kehtestada seal
viibimiskeeld.
Eelnevalt nimetatud õigusi rakendab Keskkonnaamet vajaduse korral koostöös partneritega.
Nimetatud õigused on olulised riigisisese kiirgussündmuse lahendamisel, kuid neid võib
rakendada ka ilma erikorda või kriisiolukorda välja kuulutamata.
§ 208. Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse muutmine
Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib kohaliku omavalitsuse volikogu volitada kohaliku
omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete täitmise valla- või linnavalitsusele,
kohaldamata KOKSi § 22 lõike 1 punktides 3, 5, 8 ja 81 sätestatud volikogu ainupädevuse
piiranguid. Tegemist on kas maksusoodustuste kohaldamise, laenukohustuste võtmise või
toetuste andmise tingimuste ja korra üle otsustamisega. Erisused hõlmavad volikogu õigust
delegeerida valitsusele tavapäraselt vaid volikogu ainupädevuses olevaid otsustusküsimusi.
22.05.2025
387
Need erisused ei ole rakendatavad mis tahes muu kriisiolukorra ajal, kuivõrd on väga oluliselt
kohalike omavalitsuste volikogude mandaati kitsendavad. Samas tuleb arvestada kohaliku
omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 521 sätestatut (eelnõuga lisatav muudatus)
ehk volikogu saab lubada valla- või linnavalitsusel muuta volikogus kinnitatud valla- või
linnaeelarves väljaminekute liigendust kuni 25% ulatuses aasta eelarves ette nähtud
väljaminekute kogusummast. Samuti võib valla- või linnavalitsusele rahavoogude juhtimise
eesmärgil anda õiguse laenu võtta volikogu otsuseta või lubada laenu võtmisel valla- või
linnavalitsusele eelarveaastaks ette antud eelarvepiirmäära ületada.
Eelnõuga kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadusesse lisatava § 521 lõigetes 1 ja 2
sätestataks volikogule õigus lubada valla- või linnavalitsusel muuta volikogus kinnitatud valla-
või linnaeelarves väljaminekute liigendust kuni 25% ulatuses aasta eelarves ette nähtud
väljaminekute kogusummast. Samuti võib valla- või linnavalitsusele rahavoogude juhtimise
eesmärgil anda õiguse laenu võtta volikogu otsuseta või lubada laenu võtmisel valla- või
linnavalitsusele eelarveaastaks ette antud eelarvepiirmäära ületada.
Eelnõuga kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadusesse lisatav § 522 sätestab eri maksete
peatamise võimalused okupeeritud aladel. Säte kehtib vaid siis, kui võib oodata teatud KOVide
haldusterritooriumide osalist või täielikku okupeerimist agressiivse välisriigi poolt. Sellisel
juhul on oluline tagada, et nii okupeeritud omavalitsusel endal kui ka rahandusministril
riigieelarve tasandil oleks võimalus peatada seniste maksete tegemine ja korraldada
maksevahendite kasutamine ümber. Näiteks toetada vahendite arvelt hoopis omavalitsust, kuhu
okupeeritud ala omavalitsuse elanikud on okupatsiooni eest paigutatud, ning vältida vahendite
kulutamist okupatsiooni alla langenud aladele, kus puudub kindlus nende vahendite
otstarbekohase kasutamise suhtes. Peatamine ei tähenda maksete kohustuse lõppemist ega ära
langemist, vaid üksnes maksekohustuse edasilükkamist ajani, kuni okupatsioon territooriumil
või selle osal lõpeb. Rahandusminister võib uue § 522 lõike 1 kohaselt peatada kohaliku
omavalitsuse üksusele edasiantavate maksude, tasandusfondi ja toetusfondi vahendite
ülekanded, vältimaks nende kontrollimatut sattumist okupatsioonialadele (ja seeläbi võõrvõimu
kätte), ning suunata need näiteks evakueerituid vastu võtva omavalitsuse tasandus- või
toetusfondi. Samuti võib täieliku või osalise okupatsiooni alla sattunud kohaliku omavalitsuse
üksus uue § 522 lõike 2 järgi otsustada peatada okupeeritud aladele oma eelarvest tasutavate
maksete ja toetusfondide vahendite ülekanded. Kohaliku tasandi maksete peatamise küsimuse
otsustab volikogu, kes võib selle otsustamise delegeerida valla- või linnavalitsusele.
§ 209. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine
Paragrahviga 209 muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (edaspidi KOKS).
Punktidega 1 ja 3 tehtavad muudatused on seotud KOKSi § 6 lõike 21 kehtetuks
tunnistamisega, kus on seni sätestatud KOVi riigikaitseülesanded. KOKS reguleerib
omavalitsuste tavapärast sisemist korraldust ehk seda, kuidas KOVe tavaolukorras juhitakse,
kuidas on korraldatud KOVi organite töö, millised on omavalitsusteenistuse erisused jne.
Edaspidi sätestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses, millised on KOVide kriisiülesanded,
kuidas kriisideks valmistutakse ja kriiside ajal ülesandeid täidetakse, sh reguleeritakse sisemist
korraldust omavalitsuste kriisivalmiduse tagamiseks.
Punktiga 2 täiendatakse seadust KOVide kriisideks valmisoleku ülesandega, et siduda
paremini KOKS ja eelnõu. KOVide ülesanne on vastavalt eelnõule korraldada kriisideks
valmisolek, sh täita nimetatud seaduses toodud ülesandeid.
22.05.2025
388
Punktiga 4 tehtavad muudatused sätestavad kohaliku omavalitsuse ülesannete volitamise,
volikogu kokkukutsumisega ja hääletamisega seotud erisused erakorralise või sõjaseisukorra
ajal. Erisused hõlmavad volikogu õigust delegeerida valitsusele tavapäraselt vaid volikogu
ainupädevuses olevaid otsustusküsimusi. Need erisused ei ole rakendatavad mis tahes muu
kriisiolukorra ajal, kuivõrd on väga oluliselt kohalike omavalitsuste volikogude mandaati
kitsendavad. Küll aga võib kahes põhiseaduse vaatest raske kriisiolukorra ajal olla vajalik
volikogul volitada küsimuse otsustamine valitsusele, kui see on KOVi juhtimise operatiivsuse
tagamise seisukohalt vajalik.
Eelnõuga KOKSi lisatava § 536 lõikega 1 sätestatakse, et erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib
kohaliku omavalitsuse volikogu volitada kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud
ülesannete täitmise valla- või linnavalitsusele kohaldamata KOKSi § 22 lõike 1 punktides 3, 5,
8 ja 81 sätestatud volikogu ainupädevuse piiranguid, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse
finantsjuhtimise seaduse §-s 521 sätestatut. Tegemist on kas maksusoodustuste kohaldamise,
laenukohustuste võtmise või toetuste andmise tingimuste ja korra üle otsustamisega. Samas
tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 521 sätestatuga ehk
volikogu saab lubada valla- või linnavalitsusel muuta volikogus kinnitatud valla- või
linnaeelarves väljaminekute liigendust kuni 25% ulatuses aasta eelarves ette nähtud
väljaminekute kogusummast. Samuti võib valla- või linnavalitsusele rahavoogude juhtimise
eesmärgil anda õiguse laenu võtta volikogu otsuseta või lubada laenu võtmisel valla- või
linnavalitsusele eelarveaastaks ette antud eelarvepiirmäära ületada.
Eelnõuga KOKSi lisatava § 536 lõikega 2 võimaldatakse erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
põhjendatud juhtudel jätta volikogu kokkukutsumisel kohaldamata KOKSi § 43 lõikes 3
sätestatud nõuded. Kehtiva seaduse järgi tuleb volikogu kokkukutsumisel kutses ära näidata
arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt
neli päeva enne volikogu istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks
istungi materjalid. Eelnõuga kavandatava muudatusega võib kohaldamata jätta seega nõude
istungi etteteatamise aja kohta ning samuti ei pea eelnevalt teatavaks tegema istungi materjale,
kuna kriitilistes oludes ei ole see kiireloomuliste küsimuste lahendamiseks ilmselt võimalik ega
ka otstarbekas. Põhjendatud juhul tähendab, et samas kutses tuleb siiski esitada lühipõhjendus,
miks ei saa KOKSi § 43 lõike 3 nõudeid järgida. Samuti tuleb tagada, et kutse teatavaks
tegemise ja istungi toimumise vahele jääks siiski mõistlik aeg, mis võimaldab volikogu
liikmetel volikogu istungi kutse kätte saada, sellega tutvuda ja istungile koguneda. Ka kõige
raskemates kriisioludes ei tohi volikogu oma tööd peatada, volikogu kokkukutsumine ei saa
osutuda tavaolukorraks kehtestatud nõuete tõttu kriisiolukorra ajal võimatuks, vaid mandaadi
tegelik teostamine peab olema tagatud kõigile volikogu liikmetele, kes on selleks võimelised.
Eelnõuga KOKSi lisatava § 536 lõikega 3 antakse volikogule õigus erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal küsimuste otsustamisel loobuda KOKSi § 45 lõikes 5 sätestatud koosseisu
häälteenamuse nõude järgimisest. Loobumine otsustatakse volikogu istungil eraldi otsusega.
§ 210. Kohtute seaduse muutmine
Paragrahviga 210 muudetakse kohtute seadust, milles on sätestatud samasugune regulatsioon
nagu Eesti Panga seaduses, mida muudetakse eelnõu §-ga 18. Kohtute seaduses on sätestatud,
et kui Riigikohtu esimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt, võib kandidaadi suhtes tehtava
julgeolekukontrolli tähtaega pikendada VVJK loal. Ka kohtute seaduse puhul, nagu ka Eesti
Panga seaduse puhul, ei ole selge, miks peaks selle otsuse tegema VVJK. Eelnõu järgi otsustab
22.05.2025
389
julgeolekukontrolli tähtaja pikendamise üle julgeolekukontrolli teostava asutuse ehk
Kaitsepolitseiameti juht. Samuti pikendatakse julgeolekukontrolli tähtaega ühelt kuult kolmeni,
sest ühe kuuga ei ole võimalik praktikas põhjalikku julgeolekukontrolli teha. Pikendada võib
seda tähtaega ühe kuu võrra. Pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti, asjaomaseid
valitsuskomisjone ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni. Selle kaudu on
kõik ametisse nimetamise (Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi
Presidendi ettepanekul) ja järelevalvega seotud isikud teadlikud julgeolekukontrolli tähtaja
pikendamisest.
§ 211. Konsulaarseaduse muutmine
Konsulaarseaduses asendatakse viide RiKSile viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele.
§ 212. Korrakaitseseaduse muutmine
Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks KorSi §-d 161 ja 162. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise
normid on kehtivas õiguses killustatud mitme eriseaduse vahel (ErSS, HOS, KaLS, KKS,
PäästeS, PPVS, RiKS). Seetõttu tunnistatakse vastavad paragrahvid kehtetuks ja edaspidi on
Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine reguleeritud ühtselt KorSi §-des 821–824 (vt selgitust alt).
Samuti tunnistatakse kehtetuks KorSi § 61, mis reguleerib koosoleku korraldamist ja pidamist
eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal (vt selgitust alt).
Punktid 2 ja 3 (ning seonduvalt punkt 1) on seotud eelnõu §-ga 49, milles sätestatakse piirava
meetmena avaliku kogunemise korraldamise ja koosoleku pidamise keelamine eriolukorra,
erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. Sellest tulenevalt täiendatakse KorSi § 62 punktiga 5 ja
tunnistatakse kehtetuks KorSi § 61. Eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib avaliku
kogunemise keelata lisaks KorSis sätestatule tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud
alusel. Samuti täiendatakse selguse huvides §-i 62, milles on sätestatud keelatud koosolek.
Eelnõu § 49 kohaselt võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud täidesaatva riigivõimu asutus
eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata avaliku koosoleku või avaliku ürituse
korraldamise või pidamise, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Eelnõu § 42 lõike
3 kohaselt võib Vabariigi Valitsus volitada piiravat meedet kohaldama täidesaatva riigivõimu
asutuse. Lisaks võib Vabariigi Valitsus määrusega volitada haldusorgani täitma riikliku
järelevalve ülesannet piirava meetme täitmise üle ja kohaldama KorSis nimetatud riikliku
järelevalve erimeedet KorSis sätestatud alusel ja korras (vt eelnõu §-d 157 ja 163).
Punktiga 3 lisatakse KorSi § 63 punkt 11, milles sätestatakse uus alus koosoleku pidamise
keelamiseks. Olemuslikult on sel alusel võimalik diskretsiooniotsuse põhjal koosolekut keelata
või kohustada muutma selle pidamise aega või kohta ka kehtiva KorSi § 69 lõike 1 punkti 2 ja
§ 72 lõike 1 punkti 2 alusel. Praeguse muudatusega keelatakse aga imperatiivselt erakorralise
ja sõjaseisukorra ajal koosoleku pidamine riigikaitseobjektile ja riigikaitselisele ehitisele
lähemal kui 500 meetrit. See alus täiendab KorSi § 63 punktides 1–4 sätestatud juhte, mil on
eos keelatud pidada koosolekut: eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku alal,
piiripunktis ja Euroopa Liidu välispiirile lähemal kui 100 meetrit, üle 1000-voldise nimipingega
elektripaigaldise kaitsevööndis või muus kohas, kus see on seadusega keelatud.
Muudatusega piiratakse PSi §-s 47 sätestatud igaüheõigust eelneva loata rahumeelselt
koguneda ja koosolekuid pidada. Tegemist on kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga
põhiõigusega, sest seda võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku,
22.05.2025
390
avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning
nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. KorSi § 63 punktis 11 sätestatud meedet saab kohaldada
üksnes riigi julgeoleku tagamiseks ja vältimaks kahju põhiseaduslikku korda ähvardava ohu
tõrjumisele.
Meede on eelnimetatud legitiimse eesmärgi saavutamiseks sobiv, sest aitab riigi julgeoleku
tagamisele kaasa. Meetme vajalikkus ja mõõdukus johtuvad sellest, et tegemist on võrdlemisi
väheintensiivse koosolekuvabaduse piiranguga, arvestades, et lähedus kriisiülesannete
täitmiseks kaitstavale objektile ja riigikaitselisele ehitisele on määratud meetri täpsusega (mitte
nt määratlemata õigusmõistena) ja kaugust 500 meetrit tuleks pidada optimaalseks tasakaaluks
ühelt poolt koosolekuvabaduse teostamise ja teiselt poolt potentsiaalselt põhiseaduslikku korda
ähvardava ohu tõrjumise ja riigi julgeoleku tagamise vahel.
Erinevalt ülejäänud KorSi §-s 63 sätestatud keelatud koosoleku alustest kohaldub see piirang
üksnes erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. See piirang võimaldab ka välistada võimaluse, et
provokaatorite tegevuse tulemusel rahumeelne kogunemine eskaleerub ja tekib oht niihästi
riigikaitselisele ehitisele või kriisiülesannete täitmiseks kaitstavale objektile kui ka
potentsiaalselt kogunemisest osavõtvate isikute elule ja tervisele.
Punktiga 4 (ning seonduvalt punktiga 1) muudetakse KorSi sätteid, mis reguleerivad
Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist avaliku korra kaitsesse.124 Eelnõu üks eesmärke on
korrastada Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist puudutavat regulatsiooni. Seni leidub kaasamist
puudutavaid sätteid lisaks KorSile ka ErSSis, HOSis, KaLSis, KKSis, PäästeSis, PPVSis ning
RiKSis. Muudatuste eesmärk on koondada võimalikult suur osa sätteid KorSi tulenevalt sellest,
et praegu on regulatsioon killustunud mitme seaduse vahel ning HOS, ErSS ja RiKS
tunnistatakse kehtetuks.
Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamisel on riigi üldine eesmärk võimaldada relvajõudude
(sealhulgas Kaitseliidu kui vabatahtlikkusel põhineva riigikaitseorganisatsiooni) võimalikult
kiiret ja paindlikku osalemist avaliku korra ja põhiseadusliku korra kaitses juhul, kui avalikku
korda või põhiseaduslikku korda tagava asutuse ressursid on ammendunud, need puuduvad või
asutus ei saa ise õigel ajal reageerida. Tuleb arvesse võtta, et PS ei sätesta, kas ja millal võib
Kaitseliitu ja Kaitseväge riigisisese rahu tagamiseks kasutada ning kes sellise otsuse peaks
langetama. See on andnud seadusandjale kõnealuse regulatsiooni kehtestamisel suhteliselt
suure vabaduse. Eelnõus on arvestatud varem teada olnud praktikas ilmnenud probleeme,
riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsis tehtud tähelepanekuid, õiguskantsleri
2009. ja 2014. aastal tehtud märkusi ja antud suuniseid ning eelnõule eelnenud kontseptsiooni
kooskõlastamisel ministeeriumide esitatud seisukohti. Muudatuste üldine eesmärk on
võimaldada Kaitseväe ja Kaitseliidu paindlikku kaasamist korrakaitseorganite ülesannete
täitmisse viisil, mis ei takista nende põhiülesannete täitmist ning väldiks ka kuritarvitusi.
Ühtlasi on seatud eesmärgiks, et sarnaselt kehtiva õigusega peab Kaitseväe ja Kaitseliidu
riiklikku järelevalvesse kaasamise regulatsioon toetama järgmistele ohtudele reageerimist:
terrorioht, massiline sisseränne ja ulatuslikku evakuatsiooni tingivad ohud. Samuti peetakse
vajalikuks kindlustada, et riiklikus järelevalves osalevad Kaitsevägi ja Kaitseliit saaksid osaleda
oluliste objektide ja isikute ning piiri kaitses, samuti massiliste korratuste ärahoidmises ja
kõrvaldamises.
124 Eelnõu sätete koostamisel on lähtutud muu hulgas Justiitsministeeriumi tellitud analüüsist „Kaitseväe ja
Kaitseliidu osalemine avaliku korra kaitses“, 2017. Peeter Papstel. Analüüs tervikuna on piiratud juurdepääsuga,
ligipääsuks tuleb pöörduda Justiitsministeeriumi poole.
22.05.2025
391
Kehtivas KorSis reguleerivad Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist §-d 161 ja 162. Eelnõu punkti
1 järgi tunnistatakse need kehtetuks ning punktiga 5 sätestatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu
kaasamise alused ning kord KorSi 6. peatüki 1. jaos esitatud §-des 822–825.
Punktiga 5 lisatakse KorSi 6. peatükki muu hulgas Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist
reguleerivad §-d 821–824, mis põhinevad senistel KorSi §-del 161 ja 162 ning
korrakaitseorganite ning Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevust reguleerivate seaduste asjaomastel
sätetel. Eelnõuga koondatakse sätted võimalikult suurel määral KorSi, lähtudes põhimõttest, et
KorS on avaliku korra kaitset reguleeriv üldseadus, millele tuginevad eriseadused.
Muudatusega kaotatakse samasisuliste sätete killustatus ning tagatakse seeläbi suurem
õigusselgus, mis on kõnealuste normide operatiivsel rakendamisel hädavajalik.
KorSi § 821. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine riiklikku järelevalvesse
Lõike 1 järgi võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata riiklikku järelevalvesse juhul ja nii kaua,
kui korrakaitseorgan ei saa ise ega vabatahtlikult kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt
tulemuslikult olulist või kõrgendatud ohtu ennetada, välja selgitada, tõrjuda või korrarikkumist
kõrvaldada.
Selles sättes on ühendatud neli olulist kaasamise tingimust.
Esiteks kasutatakse eelnõus läbivalt sõnastust, mille järgi võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata
riiklikku järelevalvesse. See erineb kehtivast õigusest, mille järgi kaasatakse Kaitsevägi ja
Kaitseliit avaliku korra kaitsesse. KorSi järgi on avaliku korra kaitse eelkõige avaliku korra eest
vastutava isiku ülesanne. Avaliku korra eest vastutav isik on see, kes on põhjustanud
ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise
võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Alles seejärel, kui vastutavat isikut
ei ole või kui tema tegevus korrakaitseülesande täitmisel ei ole piisav või muul põhjusel
eesmärgipärane, on korrakaitse pädeva korrakaitseorgani ülesanne. See, milles osalevad
korrakaitseorgani võimetuse korral Kaitsevägi ja Kaitseliit, on riiklik järelevalve ehk
korrakaitseorgani tegevus, mille sisu ja eesmärk on ennetada ohtu, selgitada oht välja, tõrjuda
oht või kõrvaldada ohust tingitud avaliku korra rikkumine. Seega sätestatakse eelnõus selgelt,
et Kaitseväge ja Kaitseliitu ei kaasata mitte avaliku korra eest vastutava isiku ülesandeid täitma,
vaid kindla korrakaitseorgani alluvusse riiklikku järelevalvet toetama.
Teiseks säilitatakse muudetud sõnastuses KorSi § 161 lõike 5 ultima ratio põhimõte, mille järgi
on kaasamine lubatud viimase võimalusena, st üksnes juhul, kui asjaomane asutus ei saa õigel
ajal või üldse mitte seda ülesannet täita ja puuduvad muud vahendid ülesande täitmiseks.
Kaasamise korral tuleb alati arvestada, et relvajõudude peamine ülesanne on riigi sõjaline kaitse
ning vajaduste kattuvuse korral tuleb eelistada selle ülesande täitmist. Samuti tuleb silmas
pidada, et relvajõudude kasutamine kõnealustel juhtudel on lubatud ainult ultima ratio
olukorras, seega üksnes juhul, kui korrakaitseorgan on võtnud kasutusele kõik oma käsutuses
olevad isikud, sealhulgas kaasatavad vabatahtlikud (eeskätt abipolitseinikud ja vabatahtlikud
päästjad), ja vahendid (sealhulgas riigivara ning eraõiguslike isikute vara, mida on võimalik
võtta ajutiselt kasutusse) ning nendega ei ole ikkagi võimalik piisava tulemuslikkusega
olukorda lahendada. Tuleb arvestada, et käesoleva lõike tingimustele ei vasta juhtumid, kui
korrakaitseorgani ülesannete täitmiseks on teadlikult jäetud piisav hulk isikuid ja vahendeid
planeerimata.
22.05.2025
392
Kolmandaks sätestatakse samas lauses, et Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine on lubatud ainult
nii kaua, kui korrakaitseorgani võimetus püsib. Seega määratakse lisaks kaasamise tingimusele
kindlaks ka kaasamise lõpetamise tingimus. Seega sätestatakse, et kaasamine tuleb enne
tähtaega lõpetada niipea, kui korrakaitseorgani võimetus on ära langenud (näiteks väheneb oht
niivõrd, et seda saab taas oma jõududega tõrjuda, või lisandub vajalikke vahendeid või puhanud
vabatahtlikke).
Neljandaks nähakse ette, et riikliku järelevalve ülesanne, millesse võib Kaitseväge ja Kaitseliitu
kaasata, võib seisneda avalikku korda ähvardava ohu ennetamises, väljaselgitamises, tõrjumises
või korrarikkumise kõrvaldamises. Kõik nimetatud tegevused võivad olla korrakaitseorgani
ülesanded ning mitmed lõikes 2 loetletud ülesannetest ei piirdu üksnes ohu tõrjumise või
korrarikkumise kõrvaldamisega. Kõige laiem neist on ohu ennetamine, st KorSi § 5 lõike 7 järgi
see osa korrakaitsest, kus puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille
realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Ohu ennetamise aluseks on ohuprognoos. Ohu
ennetamine on muu hulgas teabe kogumine, vahetamine ja analüüs, toimingute kavandamine ja
elluviimine ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamine avalikku korda tulevikus
ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, sealhulgas süütegude ennetamine. Seda, et ohu
ennetamisse kaasamine võiks muutuda liiga ulatuslikuks, võimaldavad vältida kõnesoleva lõike
teised tingimused ning lõikes 2 esitatud korrakaitseülesannete loetelu.
Nimetatud tingimused aitavad piirata Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise juhtumeid nendega,
mis vajavad ohu tõttu ka tegelikult aktiivset lisajõu kaasamist, ning vältida seda, et kaasamist
taotletaks või otsustataks liiga kergekäeliselt.
Kaitseväe kaasamise ajal võivad riiklikus järelevalves osaleda kaitseväelased (s.t
tegevväelased, reservväelased ja ajateenijad) ning Kaitseliidu kaasamise ajal võivad riiklikus
järelevalves osaleda Kaitseliidus sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal olevad
tegevväelased ning Kaitseliidu tegevliikmed ja toetajaliikmed. Kaasatud isikud saavad kasutada
Kaitseväe või Kaitseliidu valduses olevaid vahendeid (nt tööriistad, sõidukid, ärakasutavad
asjad), mille valitsemist ei anta üle ning mida ei anta kaasavale korrakaitseorganile
kasutamiseks riigivaraseaduse või Kaitseliidu seaduse alusel.
Lõike 2 järgi võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata järgmiste riikliku järelevalve ülesannete
täitmisse:
1) päästesündmuse lahendamine, otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral ning
demineerimistöö (PäästeSi § 311, PPVSi § 3 lõike 1 punkt 5, KKSi § 3 lõike 21 punkt 1);
2) kriisiolukorra lahendamine (praegu HOSi § 34 lõike 1 punkt 1, KKSi § 3 lõike 11 punkt 2 ja
lõike 12 punkt 1, ErSSi § 15);
3) liikluse korraldamine ja reguleerimine, kaasa arvatud kriisiolukorra ajal (hetkel HOSi § 34
lõike 1 punkt 2 ja KKSi § 3 lõike 11 punkt 3 ja § 3 lõike 12 punkt 1);
4) riigipiiri valvamine (KKSi § 3 lõike 12 punkt 3 ja PPVSi § 3 lõike 1 punkt 6, KorSi § 161
lõike 1 punkt 3);
5) PPVSis ja selle alusel määratud isikute kaitsmine ja objektide valvamine (PPVSi § 3 lõike 1
punkt 8);
6) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel määratud kaitstava objekti kaitsmine (KKSi § 3 lõike
11 punkt 1, KorSi § 161 lõike 1 punkt 2);
7) ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide kaitsmine;
8) riigivastaste, avaliku rahu vastaste ning üldohtlike süütegude toimepanemise ohu
ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamine (PPVSi § 3 lõike 1
punkt 1);
22.05.2025
393
9) ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine ja varjumise korraldamine (HOSi § 16 lõige 3).
Eelnevalt koostatud analüüsis jõuti järeldusele, et kõik ülesanded, millesse kaasamine on
vajalik ja võimalik, on riikliku järelevalve ülesanded. Käesolevas eelnõus on ülesandeid
täpsustatud, nende sõnastusi vajaduse korral laiendades või kitsendades, ilma et kaoks fookus
tegelikelt vajadustelt. Järgnevalt selgitatakse lõike 2 punkte ükshaaval.
Päästesündmuse lahendamine, otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral
ning demineerimistöö. Päästesündmuse lahendamisse ning demineerimistöösse kaasamine on
võimalik ka kehtiva õiguse järgi. PäästeSi § 311 lõike 1 ja KKSi § 3 lõike 12 punkti 2 järgi võib
Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata päästesündmuse lahendamisse. Sellega on hõlmatud nii
päästesündmused kui ka demineerimistöö. Päästesündmus aga on PäästeSi § 3 lõike 1 järgi
ootamatu olukord, mis vahetult ohustab füüsikaliste või keemiliste protsesside kaudu inimese
elu, tervist, vara või keskkonda tulekahju, loodusõnnetuse, plahvatuse, liiklusõnnetuse,
keskkonna reostuse või muu sarnase olukorra korral. Päästetöö PäästeSi tähenduses on PäästeSi
§ 3 lõike 1 järgi päästesündmuse toimumisel, ohu tõrjumisel ja kõrvaldamisel ning
päästesündmuse tagajärgede leevendamisel viivitamata rakendatavad, vältimatud ja
edasilükkamatud tegevused. Demineerimistöö PäästeSi tähenduses PäästeSi § 3 lõike 12 järgi
on pommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevus. KKSi § 3 lõike
12 punkti 3 järgi kaasatakse Kaitsevägi vajaduse korral muu hulgas PPVSi § 3 lõike 1 punktides
5 ja 6 sätestatud politsei ülesannete täitmisse. Need ülesanded on otsingutööde tegemine
maismaal lennuõnnetuse korral ning piirivalve valdkonna asjade korraldamine. Kaasavad
korrakaitseorganid on Päästeamet ja PPA.
Kriisiolukorra lahendamine ja liikluse reguleerimine kriisiolukorra ajal
HOSi § 34 lõike 1 punkti 1, KKSi § 3 lõike 12 punkti 1 ja KaLSi § 4 lõike 2 punkti 2 järgi
kaasatakse Kaitsevägi ja Kaitseliit vajaduse korral eriolukorra tööde tegemisse. Eriolukorra
tööd on HOSi § 25 lõike 1 järgi tööd eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra
lahendamiseks, sealhulgas tööd kannatanutele ja abivajajatele abi osutamiseks ning tööd
ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks. Samuti sätestab ErSSi § 15 lõige 1, et Kaitseväge ja
Kaitseliitu võib kaasata erakorralise seisukorra ajal erakorralise seisukorra lahendamisse,
eelkõige järgmistesse ülesannetesse:
1) avaliku võimu organi ja riigikaitseobjekti vastu suunatud ründe ärahoidmine ja tõkestamine;
2) vägivallaga seotud kollektiivsest surveaktsioonist või vägivallaga seotud ulatuslikust
isikugruppide vahelisest konfliktist tuleneva ebaseadusliku tegevuse tõkestamine;
3) Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldse isoleerimisega seotud ebaseadusliku tegevuse
tõkestamine;
4) vägivallaga seotud massilise korratuse tõkestamine.
Käesoleva eelnõuga on edaspidi eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamine hõlmatud
kriisiolukorraga ning ulatusliku evakuatsiooni ja varjumise korraldamise ülesanne on esile
toodud eraldi § 821 lõike 2 punktis 1, kuna varjumist ja evakuatsiooni saab läbi viia ka ilma
kriisiolukorra otsuseta.
HOSi § 34 lõike 1 punkti 2, KKSi § 3 lõike 11 punkti 3 ja KaLSi § 4 lõike 2 punkti 2 järgi
kaasatakse Kaitsevägi ja Kaitseliit vajaduse korral liikluse korraldamisse ja turvalisuse
tagamisse eriolukorra piirkonnas. Seda ülesannet täpsustatakse, tuues liikluse korraldamise
juurde ka liikluse reguleerimise ning eriolukorra termini asemel kasutatakse terminit
„kriisiolukord“. Turvalisuse tagamine on kaetud aga teiste selles lõikes loetletud ülesannetega.
22.05.2025
394
LSi § 6 lõike 1 järgi on liikluse korraldamise eesmärk tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire,
ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Seega ei hõlma see liikluse reguleerimist.
LSi § 8 lõike 1 järgi reguleerib reguleerija (LSi § 2 punkti 67 järgi liiklust suunav või peatav
isik) liiklust juhul, kui seda on vaja teha liikluskorraldusvahendite märguannetest erineval viisil
või kui olemasolevad liikluskorraldusvahendid ei taga teatud ajavahemikul liikluse normaalset
kulgu, liiklustakistuste või -ummikute korral, samuti muudel juhtudel, kui liiklus on häiritud.
Seega juhul, kui liikluskorraldusvahendid ei anna soovitud tulemust, võib pädev isik asuda
liiklust reguleerima. LSi § 8 lõike 3 järgi reguleerib liiklust politseiametnik või abipolitseinik,
kes on saanud sellekohase väljaõppe. Lisatud on loetelu isikutest, kes võivad pärast väljaõppe
läbimist ja omandatud pädevuse piires samuti liiklust reguleerida. Muu hulgas on selliseks
isikuks Kaitseväe ja Kaitseliidu reguleerija Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite kolonni liikluses
osalemise korral. Sellest võib järeldada, et eriolukorra ajal ei ole liikluse korraldamises osaleval
kaitseväelasel või Kaitseliidu liikmel õigust osaleda liikluse reguleerimises muul juhul.
Osaliselt võiks seda võimaldada LSi § 8 lõike 3 punkt 2, mille järgi võib liiklust reguleerida ka
päästetöösse kaasatud isik, aga ainult juhul, kui eriolukorra ajal osalevad Kaitsevägi ja Kaitseliit
päästetöös ning seega ka üksnes päästesündmuse piirkonnas. Samuti tuleb arvestada, et
eriolukorra lahendamine sisaldab ka muid tegevusi peale päästetöö.
Kehtiva õiguse teine puudujääk on asjaolu, et vajadus kaasata Kaitseväge või Kaitseliitu liikluse
korraldamisse ja reguleerimisse ei teki niivõrd eriolukorra (või ka erakorralise seisukorra) ajal,
vaid juba varem, ohu suurenedes. Seetõttu sätestatakse, et kaasamine on võimalik ka enne
kriisiolukorra otsust. Muudatusega kooskõlas täiendatakse LSi § 8 lõiget 3 uue punktiga,
millega lisatakse kaitseväelane ja Kaitseliidu liige nende isikute loetellu, kes võivad asjaomase
väljaõppe korral omandatud pädevuse piires liiklust reguleerida. Kaasav korrakaitseorgan
sõltub olukorra, sh kriisiolukorra olemusest.
Riigipiiri valvamine. KorSi § 161 lõike 1 punkti 3 järgi võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata
riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamisse ja tõkestamisse,
sealhulgas juhtudel, kui Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister on otsustanud:
1) riigipiiri seaduse (edaspidi RiPS) §-s 17 nimetatud juhul ajutiselt piirata riigipiiri ületamist
või see peatada;
2) RiPSi §-s 113 nimetatud juhul kehtestada piirikontrolli ja riigipiiri valvamise sisepiiril.
RiPSi §-des 113 ja 17 nimetatud otsuseid võib teha avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks
või rahva tervist ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks. Riigipiiri ületamist
võib ajutiselt piirata või peatada ka välisriigi palvel. Samas viitab KorSi kõnealuse sätte
sõnastuses kasutatud sõna „sealhulgas“, et Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise eeldus ei ole
üksnes riigipiiri ületamise piiramine või peatamine või sisepiiril piirikontrolli ja riigipiiri
valvamise kehtestamine. Arvestades, et siin on esitatud sisuliselt näidisloetelu kõige
kriitilisematest juhtudest, kui politsei koormus suureneb hüppeliselt ning tekivad reaalsed
eeldused relvajõudude kaasamise kui äärmise abinõu rakendamiseks, on viited RiPSile pigem
üleliigsed. Eelnevat arvestades võib avaliku korra kaitse eesmärgil kaasamise otsustada ka
juhul, kui kumbagi eelnimetatud olukorda ei ole. Sel juhul piirab otsust üksnes tingimus, et
asjaomane asutus ei ole võimeline kas õigel ajal või üldse mitte seda ülesannet täitma ja selleks
puuduvad ka muud vahendid. RiPSi § 9 lõike 1 järgi on riigipiiri valvamine politsei patrull- ja
vaatlustegevus maismaal, merel ja piiriveekogudel eesmärgiga ennetada, selgitada välja ja
tõkestada selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal toimuvat piiriületust ning piiriülest kuritegevust,
sealhulgas isikute ja kauba ühendusevälisest riigist Eestisse ja Eestist ühendusevälisesse riiki
ebaseaduslikku toimetamist territoriaal- ja sisemerel ning piiriveekogudel, ja riigis viibimise
õiguslikke aluseid kontrollida. RiPSi § 22 lõike 2 järgi laienevad riigipiiri valvamise, kaitsmise
22.05.2025
395
ja ületamise tingimused ning kord, piirirežiim ja vastutus piirirežiimi rikkumise eest ka ajutisele
kontrolljoonele. Ajutine kontrolljoon on sama paragrahvi lõike 1 järgi katkematu mõtteline joon
ja seda mööda kulgev vertikaaltasapind, mis eraldab Eesti jurisdiktsioonile alluvat Eesti
territooriumi sellele mittealluvast Eesti osast. PPVSi § 3 lõike 1 punkti 6 järgi on üks politsei
ülesandeid piirivalve valdkonna asjade korraldamine (sisuliselt ning ka PPA põhimääruse järgi:
piirihaldus).
Riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamine ja tõkestamine
moodustab kogu piirivalve valdkonna korraldamisest üksnes väga kitsa osa, mis paigutub
mõtteliselt riigipiiri ja ajutise kontrolljoonega seotud korrakaitse alla. Võib eeldada, et
kõnealuse süüteo ennetamiseks ja tõkestamiseks on Kaitseväel ja Kaitseliidul õigus osaleda
riigipiiri (ja ajutise kontrolljoone) valvamises, st nii patrull- ja vaatlustegevuses kui ka riigis
viibimise õiguslike aluste kontrollimises eesmärgiga ennetada ja tõkestada ebaseaduslikku
piiri- või kontrolljoone ületust. Samuti võib sõnastusest järeldada, et säte ei anna õigust kaasata
Kaitseväge ja Kaitseliitu piirikontrolli tegemisse, milleks neil ilmselt puudub ka vajalik
kvalifikatsioon. RiPSi § 11 lõike 2 järgi kontrollib politsei piirikontrollis riigipiiri ületamise
kontrollimisel isikuid ja tuvastab, kas isikule võib anda loa riigipiiri ületamiseks. Isikute
kontroll hõlmab isiku dokumentide, viibimisaluste, pagasi ja transpordivahendi kontrolli.
Samas tuleb tunnistada, et osalevate isikute ülesanded ja nende piirid ei ole KorSi § 161 lõike 1
punktist 3 üheselt arusaadavad. Seega on kaasatud Kaitseväe ja Kaitseliidu volituste ulatuse
täpsemaks määramiseks otstarbekam kasutada RiPSi terminit „riigipiiri valvamine“. Kehtivas
õiguses muudab riigipiiriga seotud ülesannetes osalemise õiguse ulatuse tuvastamise eriti
keerukaks see, et KKSi § 3 lõike 12 punkti 3 ja selles viidatud PPVSi § 3 lõike 1 punkti 6 järgi
võib Kaitseväge kaasata vajaduse korral ilma vahetu sunni kohaldamise õiguseta piirivalve
valdkonna asjade korraldamisse. Selle ülesandega PPVSis on kokku võetud kõik PPA
ülesanded, mis seonduvad riigipiiri ja piirirežiimiga. Kaitseväe ja Kaitseliidu mis tahes
sedalaadi ülesannetesse kaasamine ei ole tegelikult mõistlik ega võimalik.
Eelnevast tulenevalt sätestatakse, et Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata riigipiiri valvamisse.
Kaasav korrakaitseorgan on PPA.
PPVSis ja selle alusel määratud isikute kaitsmine ja objektide valvamine ning tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduses ja selle alusel määratud kaitstava objekti kaitsmine
KKSi § 3 lõike 12 punkti 3, KaLSi § 4 lõike 2 punkti 6 ja nendes viidatud PPVSi § 3 lõike 1
punkti 8 järgi võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata teatud politsei kaitstavate isikute kaitsmisse
ja valvatavate objektide valvamisse. Politsei kaitstavad isikud on Vabariigi President ja tema
perekond, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud president, peaminister, välisriigi
riigipead, valitsusjuhid ja välisministrid. Lisaks neile saab PPA peadirektor määrata PPVSi § 3
lõike 3 alusel käskkirjaga ajutiselt kaitstavad isikud. Politsei valvatavate objektide nimistu
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. PPVSi § 3 lõike 42 alusel võib PPA peadirektor
kehtestada käskkirjaga lisaks määruses nimetatud objektidele ajutiselt valvatavate objektide
loetelu. Üldjuhul on PPA peadirektori käskkirja alusel kaitstavate isikute loetelus kõrged
väliskülalised, hinnanguliselt 80–100 isikut aastas.
See ülesanne seondub suurel määral teiste ülesannetega, millesse saab Kaitseväge ja Kaitseliitu
kaasata KorSi § 161 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel. Need on KarSi §-des 237, 246 ja 266
nimetatud kuritegude ehk rahvusvaheliselt kaitstud isiku elu ja tervise vastu suunatud ründe,
omavolilise sissetungi ja terrorikuriteo ennetamine ja tõkestamine ning riigikaitseobjektivastase
ründe ennetamine ja tõkestamine.
22.05.2025
396
Eelnevast tulenevalt sätestatakse, et Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata PPVSis ja selle alusel
määratud isikute kaitsmisse ja objektide valvamisse ning olulise tähtsusega objektide
kaitsmisesse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses. Kaasav korrakaitseorgan on PPA.
Ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide kaitsmine
KaLSi § 4 lõike 2 punkti 4 järgi kaasatakse Kaitseliit vajaduse korral küberturvalisuse
tagamisele pädeva ametiasutuse juhtimisel. Sama paragrahvi lõike 3 alusel on Vabariigi
Valitsuse määrusega kehtestatud Kaitseliidu kaasamise tingimused ja kord küberturvalisuse
tagamisel. Määruse § 1 lõigete 2 ja 4 järgi on küberturvalisuse tagamine selle määruse
tähenduses riigi toimimise või elutähtsa teenuse jaoks vajaliku info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia taristu toimepidevuse tagamiseks või toimepidevust ohustavate
ohtude tõrjumiseks aktiivsete või passiivsete meetmete võtmine, milleks võib muu hulgas olla:
1) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste turvatestimine;
2) digitaalse informatsiooni monitoorimine ja analüüsimine;
3) nuhkvara, pahavara ja arvutiviiruse analüüsimine.
Samas on ilmne, et määruses esitatud avatud loetelu ei kirjelda kõiki ohu tõrjumiseks vajalikke
meetmeid, eriti aktiivseid meetmeid. Lisaks tuleb arvestada teiste õigusaktidega, eeskätt 2018.
aastal jõustunud küberturvalisuse seadusega (KüTS), milles küberturvalisust ei ole soovitud
defineerida, kuid mille § 1 lõikes 1 sätestatud reguleerimisala hõlmab ühiskonna toimimise
seisukohast oluliste ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse võrgu- ja infosüsteemide
pidamise nõudeid, vastutust ja järelevalvet ning küberintsidentide ennetamise ja lahendamise
aluseid. KüTSi § 14 lõike 1 järgi teeb KüTSis ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud
nõuete täitmise üle riiklikku ja haldusjärelevalvet Riigi Infosüsteemi Amet, kes on kõnealuses
kontekstis korrakaitseorgan.
Eelnevast tulenevalt sätestatakse, et Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata ühiskonna toimimise
seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide kaitsmisse. Kaasav korrakaitseorgan on Riigi
Infosüsteemi Amet.
Riigivastaste, avaliku rahu vastaste ning üldohtlike süütegude toimepanemise ohu
ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamine
KorSi § 161 lõike 1 punkti 1 järgi võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata KarSi §-des 237, 246
ja 266 nimetatud kuritegude ennetamisse või tõkestamisse. KarSi struktuuris jagunevad
viidatud kuriteod erinevatesse peatükkidesse, see tähendab üldistatult, et kuriteoga
kahjustatakse erinevaid õigushüvesid. Jaotus on järgmine:
- § 237 (terrorikuritegu) – süüteod riigivõimu vastu (15. peatüki 3. jagu);
- § 246 (rünne rahvusvaheliselt kaitstud isiku elule ja tervisele) – süüteod välisriigi ja
rahvusvahelise organisatsiooni vastu (15. peatüki 4. jagu);
- § 266 (omavoliline sissetung ja lahkumisnõude täitmata jätmine) – avaliku korra vastased
süüteod (16. peatüki 2. jagu).
Varem on loetelusse kuulunud ka KarSi §-d 240 (riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiruumi
tungimine) ja 248 (diplomaatilist puutumatust omavale maa-alale, hoonesse ja ruumi
tungimine), mis on nn karistusõiguse revisjoni tagajärjel alates 1. jaanuarist 2015 kehtetud ning
ühendatud §-ga 266. Kuriteo ennetamine ja tõkestamine hõlmab nii kuriteo toimepanemisele
eelnevat faasi kui ka juba käimasoleva kuriteosündmuse tõkestamist. Sellise ülesannete
22.05.2025
397
kirjeldusega kaasnevad erinevad probleemid, mida on pikemalt käsitletud eelnõu aluseks olevas
analüüsis. Analüüsis leiti, et konkreetsetele KarSi kuriteokoosseisudele viitamine ei võimalda
mõistlikult hinnata kaasamise vajadust ning võib piirata osaleva Kaitseväe ja Kaitseliidu
sooritust, suurendades riski, et neile antud võimuvolitusi korrakaitses osaledes tahtmatult
ületatakse. Sättest lähtuv eeldus, et kaasamist otsustades on teada, milliseid kuritegusid
avalikku korda rikkudes toime panema hakatakse, võib teatud juhtudel täituda. Samas võib
situatsioonikirjeldus olla sisult piisavalt kaalukas, et otsustada kiire kaasamine (nt kirjeldatakse
piisavalt täpselt potentsiaalselt kahjustatavat õigushüve või tõenäoliste õigusrikkujate suurt
hulka, vahendeid jne), kuid mitte piisavalt täpne potentsiaalselt toimepandavate süütegude
koosseisude kirjeldamisel. Konkreetne KarSis sätestatud kuriteokoosseis selgub aga alles
kriminaalmenetluse käigus, mille oluline osa on tõendamine. Kuriteokoosseis on üks
tõendamiseseme asjaolusid. Tõendamise käigus kujuneb kohtul veendumus, et tõendamiseseme
asjaolud on olemas või puuduvad. Kõiki neid probleeme ei saa ennetada ka sündmuspaigal
viibiv, situatsiooniteadlik ja osalejatele korraldusi andev ametiisik, kellel on tõenäoliselt
ülevaade teatud õigushüvede kahjustamisest, kuid mitte sellest, millist konkreetset süütegu
potentsiaalselt toime pannakse. Samuti on võimalik, et avaliku korra vastane tegu, mida püüti
ennetada ja tõkestada, kvalifitseeritakse selliseks väärteoks, mis on sätestatud mõnes muus
KarSi paragrahvis või muus seaduses. Ühtlasi jõuti järelduseni, et eesmärgipärasem on
kirjeldada õigushüvesid, mida ähvardavat ohtu ennetatakse, välja selgitatakse või tõrjutakse,
või nimetada teatud süütegusid KarSi peatükkide täpsusega.
Eelnevast tulenevalt sätestatakse, et Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata riigivastaste (KarSi
15. peatükk), avaliku rahu vastaste (KarSi 16. peatükk) ning üldohtlike (KarSi 22. peatükk)
süütegude toimepanemise ohu ennetamisse, väljaselgitamisse, tõrjumisse ja korrarikkumise
kõrvaldamisse. Kaasav korrakaitseorgan on üldjuhul PPA, kuid teatud süütegude puhul võib
see olla ka Kaitsepolitseiamet.
Lõike 3 järgi on riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane ja Kaitseliidu liige allutatud
käsuõigusega ülemale või juhile, kes saab korraldusi korrakaitseorganilt. Teatud juhtudel on
operatiivsuse eesmärgil või ülesande täitmise eripära tõttu põhjendatud, et kaasatud
kaitseväelased või Kaitseliidu liikmed alluksid hoopis vahetult korrakaitseorganile ilma, et
käsuliinis oleks nende vahel veel eraldi ülem või juht.
Säte on kooskõlas HKTSi § 201 lõikega 4, mille järgi allub kaasatav haldusorgan kaasavale
haldusorganile, kes võib anda tema tegevuse suunamiseks ja korraldamiseks korraldusi ja
juhiseid. Sellega säilitatakse senine alluvuse ja korralduste saamise põhimõte, mis väljendub
muu hulgas Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu
politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse
kaasamise kord“ § 5 lõigetes 1 ja 2 ning KorSi § 161 lõike 6 punktis 5.
Lõike 4 järgi võib riiklikku järelevalvesse kaasatav Kaitsevägi või Kaitseliit kohaldada riikliku
järelevalve meetmeid ja vahetut sundi juhul, kui ta on kaasatud KorSi § 824 lõike 2 punkti 3
alusel riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega. Sellega säilitatakse
senine põhimõte, mille järgi eristatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist vahetu sunni
kohaldamise volitusega ja ilma selleta. Võrreldes kehtiva õigusega täpsustatakse põhimõtet, et
nii riikliku järelevalve erimeetmed kui ka nende tagamiseks vajalik vahetu sund eeldavad
sellekohast volitust.
Lõike 5 järgi võib, kui eelnõukohase KorSi § 824 lõike 1 punktis 3 nimetatud otsuses ei ole
määratud teisiti, riikliku järelevalve meetmete kohaldamise volitusega kaasatud kaitseväelane
22.05.2025
398
ja Kaitseliidu tegevliige KorSi § 822 lõikes 2 nimetatud ülesande täitmisel kohaldada KorSi §-
des 28 ja 30, § 32 lõigetes 1–4, §-des 38, 41, 42 ja 44, § 441, § 45 lõigetes 1 ja 5 ning §-des 46,
47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud erimeetmeid.
Kehtivas õiguses ei ole kaasatava Kaitseväe ja Kaitseliidu riikliku järelevalve meetmete
volituste ulatust määratud. See tähendab, et kaitseväelane või Kaitseliidu tegevliige võib
kohaldada vahetut sundi korrakaitseametniku korraldusel ning abistada korrakaitseametnikku
vahetu sunni kohaldamisel, kuid tal ei ole volitust kohaldada riikliku järelevalve erimeetmeid
(sealhulgas tavapärased meetmed nagu küsitlemine, valdusesse sisenemine ja valduse
läbivaatus, isikusamasuse tuvastamine). Näiteks ei ole koos politseiametnikuga
patrulltegevuses osaleval kaitseväelasel või Kaitseliidu liikmel volitusi isikusamasuse
tuvastamiseks. Seevastu on sama ülesannet täitvatele vabatahtlikele (näiteks abipolitseinikud,
vabatahtlikud päästjad) vajalikus ulatuses volitused antud. Kuna puuduvad volitused meetmeid
rakendada, ei ole võimalik Kaitseväge ja Kaitseliitu avaliku korra kaitsel võimalikult tõhusalt
kasutada, sest nendega koos peavad tegevuses osalema korrakaitseorgani ametnikud, kellel on
erimeetme kohaldamise volitus. Näiteks kui kaitseväelast või Kaitseliidu liiget soovitakse
kasutada teatud ala perimeetri kontrollimiseks, sealhulgas sisenejate läbivaatuseks ja nende
dokumentide kontrollimiseks, ei saa ta seda teha, vaid selleks peab siiski kohal olema ka
korrakaitseorgani ametnik. Kui aga meetme rakendamiseks on vaja kohaldada vahetut sundi,
on kaasatud kaitseväelasel või Kaitseliidu liikmel selle kohaldamise volitus olemas. Selline
ülesannete jaotus toob kaasa ressursikulu ning takistab avalikku korda ähvardava ohu
operatiivset ennetamist või tõrjumist.
Eelnõus on arvesse võetud, et PPA saab oma ülesannete täitmisel kasutada abipolitseinikke ja
vabatahtlikke merepäästjaid ning päästeasutus (eeskätt Päästeamet) oma ülesannete täitmisel
vabatahtlikke päästjaid, kelle ammendumisel peaks kaasama Kaitseväge ja Kaitseliitu. Kõik
grupid on sellised, kelle igapäevatöösse riikliku järelevalve erimeetmete rakendamine ei kuulu,
kuid kellel on läbitud nende piiratud mahus rakendamiseks vajalik väljaõpe ning kellele antud
seda arvesse võttes ka piiratud ulatuses erimeetmete kohaldamise volitus. Seetõttu on
käesolevas eelnõus tuginetud PPVSi §-le 1084, abipolitseiniku seaduse §-le 16 ja PäästeSi §-le
38.
Lõige 6 sätestab, et KorSi § 45 lõikes 5 sätestatud meedet võib kaitseväelane ja Kaitseliidu
tegevliige kohaldada ainult eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal. KorSi § 45 lõige 2
sätestab:
„Kui isik ei täida sõiduki peatamise märguannet, võib sõiduki sundpeatada, korraldades teesulu
või kasutades sõiduki sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit käesoleva
seaduse 5. peatükis sätestatud korras. Ilma eelneva peatamise märguandeta võib sõiduki
sundpeatada, kui see on vältimatult vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks või vahetult
pärast kuriteo toimepanemist põgeneva kahtlustatava või põgeneva tagaotsitava isiku
kinnipidamiseks.“
Nii intensiivne meede ei ole kasutatav tavaolukorras.
Lõike 7 järgi on vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasatud Kaitseväel ja Kaitseliidul õigus
kanda ja kasutada kaasava korrakaitseorgani erivahendit ning sõjaväerelva, sealhulgas
sõjarelva, ja lahingumoona.
See tähendab, et lubatud erivahendid tulenevad korrakaitseorganile seadusega antud
erivahendite loetelust, mis sõltub konkreetse riikliku järelevalve ülesande vajadusest. Kaitseväe
22.05.2025
399
ja Kaitseliidu põhiülesannete täitmiseks KKSi ja KaLSiga lubatud erivahendid on piiratud ning
ei võimalda kõigil juhtudel tulemuslikult riikliku järelevalve ülesande täitmisse kaasatud olla.
Samuti võib eelnõu järgi vajaduse korral kasutada ametirelva, st nii teenistusrelva (relva, mis
on ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele
ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmiseks ning sisekaitselisele
rakenduskõrgkoolile õppetööks ja teenistusülesande täitmiseks) kui ka sõjaväerelva
(relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 3 lõike 2 kohaselt relva, mis on ette nähtud
Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele teenistusülesannete või teenistuskohustuste
täitmiseks – järelikult Kaitseväele omast relva, millega on tehtud sõjaväelist väljaõpet). Selge
alus ametirelva kasutamiseks võimaldab kaasatud kaitseväelastel ja Kaitseliidu liikmetel
saavutada kaasamise eesmärki paremini, sest nad saavad kasutada relva, mille käsitsemisega
nad on harjunud. Samuti võib ilmneda avalikku korda ähvardav oht, mille proportsionaalseks
tõrjumiseks on vaja suurema tulejõuga või muul moel eriotstarbelisi relvi, mis on olemas
Kaitseväel, kuid mitte korrakaitseorganil. Sättega antakse kaasamise otsustajatele võimalus
määrata (või jätta määramata) relvad ja erivahendid sõltuvalt ohust ja kaasatavate oskustest.
Sõjarelv on RelvS § 3 lõike 3 kohaselt sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel
kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteemi üks
oluline osa. Lahingumoon on RelvS § 833 lõike 2 järgi lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet
või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend
ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika
kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või
signaliseerimiseks. Seega ei ole kogu lahingumoon mõeldud üksnes füüsiliseks mõjutamiseks.
Sõjarelva ja lahingumoona kasutamine peab olema proportsionaalne, kuid kaasamise olemus
ning avalduv oht võib tingida selle, et see kasutamine on igati sobiv, hädavajalik ja mõõdukas.
Vabariigi Valitsus võib kaasamise otsuse tegemisel piirata Kaitseväe ja Kaitseliidu
erivahendite, relvade, laskemoona ja lahingumoona kandmise ja kasutamise volitusi.
Säte on sarnane KorSi § 162 lõikega 5, kuid sõnastust on laiendatud ja õigusselguse mõttes
täpsustatud.
KorSi § 822. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused
Lõike 1 järgi võib riiklikku järelevalvesse kaasata kaitseväelast ja Kaitseliidu liiget, kes on
läbinud korrakaitseorgani korraldatud kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme riiklikku
järelevalvesse kaasamise väljaõppe ja omandanud selle tulemusena asjaomase ülesande
täitmiseks ning selle raames riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamiseks
vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud (edaspidi õpiväljundid).
KorSi § 162 lõike 6, HOSi § 35 lõike 5 ja ErSSi § 151 lõike 5 järgi võib vahetu sunni
kohaldamise õigusega kaasata vaid selle konkreetse ülesande täitmiseks vajaliku väljaõppe
läbinud kaitseväelase või Kaitseliidu tegevliikme. Seaduses ei ole sätestatud täpsemaid
väljaõppenõudeid või volitusnormi kehtestada need määrusega, seega ei pruugi osalevate
kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete kvalifikatsioon olla ülesandele ja volitustele vastav ega ka
kontrollitav. Samas on siseministri määrustega kehtestatud väljaõppenõuded vabatahtlikele
korrakaitses osalejatele (abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad ja merepäästjad), kes
samamoodi kaasatud kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmetega ei ole teenistuses.
Väljaõppenõuete ebaselgus võib tuua kaasa selle, et vahetut sundi kohaldab isik, kellel puudub
selge arusaam selle proportsionaalsusnõudest või selleks lubatud vahenditest. Tuleb arvestada,
22.05.2025
400
et sõjalise väljaõppe käigus õpitud reeglid sõjalise jõu kasutamisest ei ole samaväärsed
korrakaitseorgani vahetu sunni kohaldamise reeglitega, seetõttu on hädavajalik, et kaasatud isik
oskaks neid eristada. Rakendades vahetut sundi piiratud teadmiste ja oskustega, võib
kaitseväelane või Kaitseliidu liige teha isikule või asjale lubamatut kahju. Nii võib ta panna
toime süüteo ning ka kaasamise eesmärk võib jääda saavutamata.
Eelnevast tulenevalt sätestatakse eelnõus, et ülesande täitmisse kaasataval isikul peavad olema
omandatud kindlad teadmised, oskused ja hoiakud, mis sätestatakse täpsemalt KorSi § 825
alusel kehtestatavas määruses.
Kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme riiklikku järelevalvesse kaasamise väljaõpet korraldab
korrakaitseorgan, st korrakaitseorgan võib väljaõpet ise teha või kasutada selleks teisi
väljaõppeasutusi. Väljaõppe korraldusega seotud küsimused reguleeritakse eraldi määrusega.
Lõike 2 järgi peab riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane ja Kaitseliidu liige kandma
vormiriietust koos eritunnusega. Riiklikus järelevalves kasutatav Kaitseväe või Kaitseliidu
sõiduk tähistatakse eritunnusega.
KorSi § 162 lõike 3 järgi peab korrakaitseülesande täitmisel osalev kaitseväelane ja Kaitseliidu
tegevliige kandma vormiriietust koos ohutusvestiga. Ohutusvestil ning kasutataval Kaitseväe
ja Kaitseliidu sõidukil peab olema selgelt nähtav tähistus. Valdkonna eest vastutav minister
võib teha vormiriietuse ja ohutusvesti kandmisest ja sõiduki tähistamisest erandeid, kui see on
vajalik kaasatud isiku ohutuse tagamiseks. Sama paragrahvi lõike 4 järgi on valdkonna eest
vastutav minister (siseminister) kehtestanud määrusega ohutusvesti ja tähistuse kirjelduse,
kasutamise nõuded ning vormiriietuse ja ohutusvesti kandmise erandid. Selle lõike 1 järgi on
ohutusvest isikukaitsevahendile kehtestatud nõuetele vastav kollast või oranži värvi ning
helkurpaeltega märguriietus, millele on lõikes 2 nimetatud tingimustele vastavalt kantud sõna
„KORRAKAITSE“. Sellise ohutusvesti kandmise mõte on eelkõige suurendada isiku
märgatavust. See aga ei pruugi olla igas situatsioonis oluline. Küll aga peab olema võimalik
tuvastada, millised isikud osalevad korrakaitseorgani ülesannete täitmises. Vormiriietuse
kandmise nõue on vajalik selleks, et oleks võimalik aru saada, millised osalejad pärinevad
relvajõududest ehk Kaitseväest ja Kaitseliidust. Seetõttu tasub hinnata siseturvalisuse
valdkonna õigusakte ning leida neist analoogsed nõuded, millest eeskuju võttes saaks muuta
osalevate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete ning nende sõidukite tähistamise nõuded
rohkem praktilistele vajadustele vastavaks. Sellised eritunnused on abipolitseinikel ning
vabatahtlikel päästjatel ja merepäästjatel. Seetõttu loobutakse kõnealuses lõikes tähistuse
nõudest, kuid määratakse, et vormiriietust kantakse koos eritunnusega.
Lõike 3 järgi võib ülesande iseloomust tuleneval erandjuhul korrakaitseorgani loal loobuda
vormiriietuse kandmisest ja eritunnuse kasutamisest. Sellega säilitatakse üldjoontes senine
siseministri 11. jaanuari 2016. a määruse nr 3 „Avaliku korra kaitses osaleva kaitseväelase ja
Kaitseliidu tegevliikme ohutusvesti ning kasutatava Kaitseväe ja Kaitseliidu sõiduki tähistuse
kirjeldus, kasutamise nõuded ning vormiriietuse ja ohutusvesti kandmise ja sõiduki tähistamise
erandid“ §-s 3 sätestatud põhimõte, mille järgi võib tähistamise erandeid teha juhul, kui see on
vajalik kaasatud isiku ohutuse tagamiseks.
KorSi § 823. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise otsustamine ja
lõpetamine
Lõike 1 järgi otsustab Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise:
22.05.2025
401
1) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem juhul, kui Kaitsevägi kaasatakse ilma
korrakaitseorgani riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta;
2) Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik juhul, kui Kaitseliit kaasatakse ilma
korrakaitseorgani riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta;
3) Vabariigi Valitsus korraldusega juhul, kui Kaitsevägi või Kaitseliit kaasatakse
korrakaitseorgani riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega.
Seejuures on vajalik eelnev Vabariigi Presidendi nõusolek.
Enne Vabariigi Valitsuse otsuse tegemist tuleb saada ka Vabariigi Presidendilt nõusolek.
Vabariigi Presidendi nõusolek on vajalik ka kehtiva õiguse kohaselt.
Ka kehtivates seadustes lähtutakse sarnasest põhimõttest, mille järgi eristatakse Kaitseväe ja
Kaitseliidu kaasamist vahetu sunni kohaldamise volitusega ja ilma selleta. Seetõttu erineb ka
kaasamise otsustamise kord. Vahetu sunni kohaldamise volituseta kaasamise otsus tehakse
ametkondlikul tasandil. Sellise kaasamise otsustab Kaitseväe juhataja või Kaitseliidu ülem või
nende volitatud isik korrakaitseorgani taotlusel. Vahetu sunni kohaldamise, sealhulgas füüsilise
jõu, relva ja erivahendi kasutamise volitusega kaasamise otsus tehakse poliitilisel tasandil.
Asjaomase ettepaneku teeb Vabariigi Valitsusele avaliku korra kaitsmise valdkonna eest
vastutav minister, kes kooskõlastab selle enne riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava
ministriga. Sellise kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul
korraldusega. Ühelegi ministrile ei ole aga relvajõudude kaasamise otsustusõigust antud.
Vahetu sunni kohaldamise õigusega kaasamiseks on võimalik teha üksnes kollektiivne otsus,
mille eeldus on Vabariigi Valitsuse otsustusvõimelise koosseisu kogunemine. Seejuures peab
kaitseminister olema valitsuse otsuse ettevalmistamisse kaasatud ning saama anda oma
arvamuse. Siiski ei ole põhjust reguleerida seda seaduses ning eelnõuga jäetakse välja senine
KorSi § 161 lõige 3, mille järgi teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kaasata Kaitseväge või
Kaitseliitu (vahetu sunni kohaldamise volitusega) avaliku korra kaitsmise valdkonna eest
vastutav minister, st siseminister, ning mille järgi kooskõlastatakse ettepanek eelnevalt
riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministriga, st kaitseministriga. Selle
reguleerimine jääb täidesaatva riigivõimu sisemiseks asjaks. Eelkõige lahendab selle küsimuse
Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määrus nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“, mille
§ 6 lõike 1 järgi tuleb enne ministri määruse andmist või õigusakti eelnõu või muu küsimuse
Vabariigi Valitsusele esitamist see kooskõlastada teiste ministeeriumide ja Riigikantseleiga, kui
neile on eelnõus ette nähtud kohustusi või kui esitatav eelnõu puudutab nende valitsemisala või
ülesandeid.
Kehtivas õiguses on Kaitseväe ja Kaitseliidu vahetu sunni volituseta kaasamise taotlemist
reguleeritud Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu
politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse
kaasamise kord“ §-s 3. Selles on määratud korrakaitseorganid, kes taotluse esitavad, ning
taotluse sisunõuded. Täpsem taotlemise kord jääb ka edaspidi määruse sisuks. Taotluse
esitamine võimaldab paremini hinnata kaasamise vajadust, mis vajab põhjendamist isegi
kiireloomulistel juhtudel, sest selle tagajärjeks on Kaitseministeeriumi valitsemisalasse
kuuluvate isikute ja vahendite koormamine.
Eelnõus sätestatakse Kaitseväe juhataja võimalus volitada enda eest otsust tegema talle otseselt
või vahetult alluvat ülemat ning Kaitseliidu ülema võimalus volitada otsust tegema muud isikut
(nt Kaitseliidu liiget, Kaitseliidus rahuaja ametikohal olevat tegevväelast või Kaitseliidus
töölepingu alusel töötavat isikut).
22.05.2025
402
Erinevalt kehtivast seadusest sätestatakse sõnaselgelt, et lisaks vahetu sunni kohaldamise
volitustele saavad Kaitsevägi ja Kaitseliit ka riikliku järelevalve meetmete kohaldamise
volituse üksnes Vabariigi Valitsuse otsuse alusel.
Lõike 2 järgi teavitatakse Vabariigi Valitsuse kaasamise otsusest viivitamata Riigikogu
juhatust ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimeest. Riigikogu teavitamise kohustus on
sätestatud ka kehtiva KorSi § 162 lõikes 2.
Lõike 3 järgi määratakse Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise
otsustamisel muu hulgas:
1) kaasatavate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete koguarv või selle ülempiir;
2) kaasamise tähtaeg;
3) vajaduse korral lubatud riikliku järelevalve meetmed, relvad ja erivahendid, kui need
erinevad käesoleva seaduse § 821 lõigetes 5 ja 7 sätestatust.
KorSi § 161 lõike 6 järgi märgitakse Vabariigi Valitsuse korralduses muu hulgas:
1) ülesanne, mille täitmisse Kaitseväge või Kaitseliitu kaasatakse;
2) ülesande täitmisel osalevate kaitseväelaste või Kaitseliidu tegevliikmete arv või arvu
ülempiir;
3) Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise tähtaeg;
4) territoorium, kus Kaitsevägi või Kaitseliit oma ülesannet täidab;
5) ametiisik või -isikud, kellele ülesande täitmisel osalevad kaitseväelased või Kaitseliidu
tegevliikmed allutatakse.
Nendest säilitatakse kaasatavate arvu, tähtaja ning meetmete, relvade ja erivahendite määramise
nõue. Territooriumi ning ametiisiku määramine on osutunud praktikas ebavajalikuks ning isegi
piiravaks. Täpne alluvus on kaasava korrakaitseorgani sisese korralduse küsimus.
Eelnõuga seatakse eesmärgiks, et kaasatavate kaitseväelaste või Kaitseliidu liikmete arv
määratakse kaasamise otsuses nii, et see oleks üheselt arusaadav (kaasatavate koguarv või
ülempiir või igal ajal olemasolevate kaasatavate arv). See on praktikas tekitanud arusaamatusi,
sest osalejate arv ei pruugi tähendada igal ajal korrakaitseorgani käsutuses olevate isikute arvu
(pidades silmas, et osalevad kaitseväelased ja Kaitseliidu liikmed vajavad puhkust ja
roteerumist ning võimalused Kaitseliidu kui vabatahtlikkusel põhineva organisatsiooni
liikmeskonna kohustamiseks on piiratud). Kindlasti tuleb arvestada, et Vabariigi Valitsuse
korraldusega ei kohustata Kaitseministeeriumi võimaldama kindlat arvu isikuid, vaid vastupidi,
määratakse nende isikute maksimumarv, keda korrakaitseülesande täitmisel võib (korraga)
kasutada.
Lõikega 4 sätestatakse kaasamise tähtaeg. Sätet ei ole muudetud võrreldes kehtiva KorSi § 161
lõikega 4. Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata kuni 30 päevaks otsuse tegemise päevast
arvates. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist võib pikendada kuni 30 päeva kaupa.
Lõike 5 järgi võib kaasamise otsustanud organ (st Kaitseväe juhataja, Kaitseliidu ülem,
Vabariigi Valitsus) kaasamise enne tähtaega lõpetada juhul, kui Kaitseväe või Kaitseliidu
jätkuv kaasamine takistaks märkimisväärselt Kaitseväe või Kaitseliidu põhiülesannete täitmist,
teavitades sellest enne korrakaitseorganit.
Kaasamise üldine tingimus on asjaomase asutuse (korrakaitseorgani) võimetus ülesannet õigel
ajal või üldse mitte täita, samuti see, et ülesande täitmiseks puuduvad muud vahendid (ultima
22.05.2025
403
ratio). Võib eeldada, et selle tingimuse äralangemine on ka üks kaasamise lõppemise aluseid.
Samuti lõpeb kaasamine otsuses määratud tähtaja lõppemisel. Kehtivas õiguses ei ole
täpsustatud, kuidas toimub osalemise ennetähtaegne lõpetamine või lõppemine juhul, kui
osalemine hakkab takistama Kaitseväe või Kaitseliidu (sõjalise kaitse ja selle
ettevalmistamisega vahetult seotud) põhiülesannete täitmist, sealhulgas juhul, kui Kaitsevägi
asub kasutama jõudu riigi sõjaliseks kaitsmiseks KKSi §-des 45–46 sätestatu kohaselt.
Vaatamata sellele, et Kaitsevägi on kaasatud avaliku korra kaitsesse, säilib Kaitseväel kohustus
tagada riigi sõjaline kaitse. Kui Kaitsevägi asuks ootamatult täitma oma põhiülesannet, jääks
saavutamata kaasamise eesmärk ning võib (taas) suureneda oht, mille ennetamisse või
tõrjumisse Kaitsevägi või Kaitseliit kaasati. Selge kord Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise
ennetähtaegseks lõpetamiseks võimaldab oma vahendeid ja tegevusi paremini planeerida nii
korrakaitseorganitel kui ka Kaitseväel ja Kaitseliidul ning saavutada seega paremini riigikaitse
eesmärki.
Eelnõuga nähakse ette, et ennetähtaegsest lõpetamisest tuleb enne teavitada kaasavat
korrakaitseorganit. See võimaldab korrakaitseorganil oma tegevust ümber korraldada nii, et
ülesande täitmine ei saaks liigselt kahjustatud.
KorSi § 824. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise kord
Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja korra kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise
tingimustes ja korras sätestatakse:
1) riiklikku järelevalvesse kaasamise taotlemise ja otsustamise täpsem kord;
2) riiklikku järelevalvesse kaasatavate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete alluvuse
küsimused;
3) nõuded ja kord kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme riiklikku järelevalvesse kaasamise
väljaõppele;
4) eritunnuse kirjeldus ja kasutamise nõuded;
5) riiklikku järelevalvesse kaasamisega kaasneva kulu hüvitamise kord.
Kehtivas õiguses reguleeritakse kaasamise tehnilisemaid küsimusi Vabariigi Valitsuse 18.
detsembri 2015. a määrusega nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse,
päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“. See puudutab
aga üksnes ilma vahetu sunni kohaldamise volituseta kaasamist. Seoses sellega, et eelnõu järgi
koondatakse kõik olulised kaasamist puudutavad sätted ühtlustatud kujul KorSi, sätestatakse
sealsamas ka volitusnorm ühtse Vabariigi Valitsuse määruse andmiseks ning määratakse selle
peamised sisunõuded, sealhulgas kaasamise taotlemise ja otsustamise täpsem kord, alluvuse
küsimused, väljaõppenõuded ja korraldus, eritunnuse kirjeldus ja kasutamise nõuded (mis
praegu on eraldi siseministri määruses) ning kulu hüvitamise kord. Punktis 1 sätestatud
„riiklikku järelevalvesse kaasamise taotlemise ja otsustamise täpsemad tingimused ja kord“
hõlmab ka volitust määrata kindlaks, millised küsimused lahendatakse kaasamise otsuses
(sisuline ja territoriaalne pädevus, volitused meetmete kohaldamiseks, vahendid ülesannete
täitmiseks, kaasatav koosseis ja neile esitatavad täpsemad tingimused jms). Väljaõppenõuete
koostamisel tuleb eeskujuks võtta vabatahtlikele kehtestatud väljaõppenõuded, kuid arvestada
Kaitseväe ja Kaitseliidu põhiülesannete ning kaasamisel täidetavate ülesannete eripäraga,
samuti tegeliku vajadusega.
§ 213. Krediidiasutuste seaduse muutmine
22.05.2025
404
Punktiga 1 täpsustatakse KASi § 3 lõike 2 sõnastust.
Muudatusega laiendatakse elutähtsa teenuse osutaja määratlust. Edaspidi loetakse elutähtsa
teenuse osutajaks makseteenuste või sularaharingluse puhul Eestis asutatud krediidiasutus või
välisriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal, välja arvatud juhul, kui tema Eestis tehtud
maksete või sularaha väljamaksete osakaalu näitaja on väiksem kui üks protsent Eesti
krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste vastavast kogunäitajast ja Eesti Panga
hinnangul pole tal Eestis maksete toimimisele olulist mõju. Hinnangu andmisel arvestab Eesti
Pank lisaks ka maksekontot omavate klientide arvu ja kaasatud hoiuste mahtu. Eestis tehtud
maksed tähendab makseteenuste direktiivi (PSD) kohaste makseteenuste puhul iga üksiku
makseteenuse kaupa Eestis osutatud teenuse osakaalu sellesama teenuse koondnäitajast ehk
kogunäitajas. Koondnäitaja moodustub krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste, sh
asjakohaste välisriigi makseteenuse pakkujate Eestis osutatud teenuse mahtude summeerimisel.
PSD kohased makseteenused, mis hakkavad olema elutähtsad makseteenused, määratleb Eesti
Pank oma määruses.
Kehtiva KASi § 3 lõike 2 sõnastuse kohaselt on krediidiasutus või välisriigi krediidiasutuse
filiaal vähemalt ühe seaduses sätestatud kriteeriumi täitmisel nii makseteenuse kui ka
sularaharingluse elutähtsa teenuse osutaja (HOSi § 36 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud
elutähtsa teenuse osutaja). Kavandatavate muudatuste tulemusel arvatakse praegu
sularaharinglusena käsitatavad teenused (sularaha sisse- ja väljamakse) makseteenuste hulka.
Sularaharingluse kui elutähtsa teenuse terminit kavatseb aga Eesti Pank muuta ning käsitada
sellena teenuseid, mis võimaldavad sularahal elutähtsa teenuse pakkujateni jõuda ja sularahas
makseteenuseid osutada. Nendeks teenusteks on sularaha vedu, sortimine, lugemine,
pakendamine, sularahaautomaatide hooldus ning ka sularahaautomaadist sularaha väljavõtmise
teenus, kui teenusepakkuja tegutseb ühe või mitme maksekaardi väljastaja nimel, olemata
sularaha väljavõtva kliendiga sõlmitud makseteenuse lepingu osaliseks (nn ATM teenus).
KASi § 3 lõike 2 muudatus, mis asendab elutähtsate teenuste vahel oleva sõna „ja“ sõnaga
„või“, võimaldab tulevikus ETO määramisel teha vahet, kas ta osutab makseteenust või
sularaharingluse elutähtsat teenust või mõlemat.
Muudatus on põhjendatud õiguskindluse ja -selguse vajadusega, arvestades makseteenuste, sh
sularaha kättesaadavuse olulisust Eesti elanikkonnale. Praegu sätestab HOS, et makseteenused
ja sularaharinglus on elutähtsad, samas ei ole seaduses piisavalt selge, kes ja mis tingimustel on
elutähtsa teenuse osutajad.
Kehtiva KAS sätestab § 3 lõike 2 punktis 3 ainult ühe arvulise kriteeriumi, milleks on kümme
protsenti krediidiasutuste kaasatud hoiuste kogumahust. Muud kriteeriumid (krediidiasutuse
osutatava teenuse katkemise või lõpetamise mõju ja klientide arv) on kindlaks määratud sõna
„märkimisväärne“ kaudu, mida on selgitanud Eesti Panga juhatus. Suurema õiguskindluse
tagamiseks sätestatakse arvulised kriteeriumid seaduses ning antakse neile sisu selliselt, et
elutähtsa makseteenuse osutamine ja laiem kättesaadavus oleks Eestis tagatud.
Elutähtsa teenuse osutaja määramisel lähtutakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse
(edaspidi MERAS) § 3 lõikes 1 kirjeldatud makseteenustest. Seetõttu hõlmab KASi § 3 lõike 2
viide § 68 lõike 3 punktile 1 makseteenusena ka sularaha väljavõtmist maksekontolt, mida võib
teha nt pangakontorist, maksekaardiga ATMidest või kaardimakseterminalidest poodides.
Sularaharinglus ehk viide tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses § 73 lõike 3 punktile 2 sisaldab
toetava taristu haldamist, sh sularaha käitlemist pangakontorites ja ATM võrgustikus, mis tagab
22.05.2025
405
sularaha kättesaadavuse tagamiseks vajalike kanalite olemasolu ja toimimise. Makseteenuste ja
sularaharingluse ETOd võivad, aga ei pruugi kattuda.
Paragrahvi 3 lõike 2 muutmise tulemusena laieneb elutähtsate teenuste osutajate ring. Praeguste
andmete põhjal on makseteenuste pakkumises oluline roll olemasoleval viiel ETOl. Pangad,
kelle ärimudel on keskendunud hoiuse kaasamisele ja laenu andmisele, ei ole makseteenuse
pakkumisel olulised, aga kui kõnealune pank pakub aktiivselt makseinstrumendina pangakaarti
(turuosa üle 1%), tuleb staatus ümber hinnata ning lähtuda sarnastest tingimustest, mis kehtivad
ETO pankadele kaardimaksete pakkumisel ja sularaha väljavõtmise võimaldamisel. Täpse
ETOde loetelu kinnitab Eesti Pank määrusega.
Punktis 2 täpsustatakse, et eelmises punktis nimetatud ülesanded on elutähtsa teenuse osutaja
püsivad kriisiülesanded. Eesti Pank lähtub sellest, mis teenuseid ja kuidas ETO pangad pakuvad
tavaolukorras, ning võtab eesmärgiks, et mõistlik teenustase säiliks kriisiolukorra ajal, ehk
kriisiolukorra ajal ei pea pank hakkama osutama teenust või ehitama taristut, mida ta
tavaolukorras ei paku. See printsiip kehtib ka sularaha kui olulise maksevahendi kättesaadavuse
tagamisel.
Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks säte, millega Eesti Pank kinnitab elutähtsa teenuse osutajate
loetelu. Pidades silmas, et tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kohaselt annab elutähtsa
teenuse toimepidevust korraldav asutus haldusakti isiku elutähtsa teenuse osutajaks määramise
kohta, ei ole eriseaduses vaja täiendavaid sätteid elutähtsa teenuse osutajate loetelu
kinnitamiseks või elutähtsate teenuse osutajate nimetamiseks. Eesti Pank hakkab elutähtsa
teenuse osutajaid määrama tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõikes 3 sätestatud korras.
Punktiga 4 täiendatakse seaduse § 3 lõikega 4. Lõikes 4 sätestatud Eesti Panga volitusnorm
ETOde loetelu koostamise täpsemate tingimuste ja korra määramiseks võimaldab vajaduse
korral täpsustada nõudeid ETO määramise protseduuri aluseks olevatele andmetele ja
kriteeriumidele, samuti otsustusprotsessi tähtaegu.
Punktiga 5 täiendatakse seaduse § 3 lõikega 5. Lõikes 5 viidatakse krediidiasutuste ja filiaalide
kohustusele pakkuda kriisiolukorra ajal teenuseid vähemalt ulatuses, mis vastavad Eesti Panga
presidendi määrusega ette nähtud teenusele ettenähtud tingimustele ning ühtlasi pannakse
elutähtsa teenuse osutajatele kohustus säilitada sularaha väljastamise võimekus
sularahaautomaatide nn ristkasutuse kaudu ka kriisiolukorra ajal. Säte tagab, et kriisiolukorra
ajal ei või pangad piirata sularaha väljastamist nende hallatavate sularahaautomaatide kaudu
üksnes krediidiasutuse enda klientidele. See tähendab, et ühe panga väljastatud maksekaardiga
saavad kliendid sularaha välja võtta ka mõne teise panga sularahaautomaadi kaudu nagu
tavapäraselt. Kuivõrd sularahaautomaatide arvu on pangad aasta-aastalt vähendanud, ei tohiks
lubada kriisiolukorra ajal sularaha kättesaadavust piirata ja kliente eelistada. Kui kriisiolukorra
ajal nähakse ette ka sularaha summaline piiramine, tuleb seda rakendada samuti kõikide
krediidiasutuste klientide suhtes, kes sularahaautomaatide kaudu sularaha välja võtavad.
Punktidega 6 ja 8 parandatakse paragrahvi 824 lõiget 3 kustutades viite HOSile, ja § 924 lõiget
2, asendades viited HOSile viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele.
Punktiga 7 viiakse KASi § 871 lõige 1 terminid eelnõuga kooskõlla. Ka edaspidi tuleb tagada
krediidiasutusel kui elutähtsa teenuse osutajal võrguühenduseta kaardimakseid kriisiolukorras,
kui elutähtsa teenuse toimepidevus on häiritud.
22.05.2025
406
§ 214. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Punkt 1 (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3 lõike 4 muutmine). KrMSi § 3 lõike
4 kohaselt kohaldatakse erakorralise seisukorra ajal kriminaalmenetluse seadustikku,
arvestades erakorralise seisukorra seaduses sätestatud erandeid. Kuivõrd ErSS tunnistatakse
käesoleva seaduse jõustumisel kehtetuks ja eelnõu koostamise lähtekohaks on see, et
kriminaalmenetluse erandid erakorralise ja sõjaseisukorra ajal sätestatakse KrMSis, siis vajab
kõnealune säte muutmist. Sellest tulenevalt muudetakse ja sõnastatakse KrMSi § 3 lõige 4
selliselt, et erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kohaldatakse KrMSi, arvestades KrMSi 142.
peatükis sätestatud erandeid. Sisuliselt tähendab see seda, et erikorra ajal toimub
kriminaalasjade menetlus kehtivat menetluskorda järgides, arvestades erikorra ajaks
kehtestatud erandeid.
Punkt 2 (KrMSi § 63 lõike 11 muutmine). Muudatus on seotud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
eelnõu §-dega 68 ja 69, millega sätestatakse alused erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal
sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks. Nimetatud
piiravaid meetmeid võib kohaldada julgeolekuasutus ja Vabariigi Valitsuse volitusel ka
Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsevägi (vt seletuskirjas §-de 68 ja 69 kohta antud selgitusi).
Muudatusega sätestatakse sarnaselt julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabega, et ka
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kogutud teabe
tõendina esitamise kriminaalmenetluses otsustab riigi peaprokurör.
Punkt 3 (KrMSi § 1262 lõike 10 muutmine). Muudatus on sarnaselt eelmise punktiga seotud
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu §-dega 68 ja 69, millega sätestatakse alused erakorralise
seisukorra ja sõjaseisukorra ajal sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse
õiguse piiramiseks.
Punkt 4 (KrMSi täiendamine 142. peatükiga). KrMSi lisatakse peatükk, mis sätestab
kriminaalmenetluse erandid erakorralise ja sõjaseisukorra ajaks. Põhimõtteliselt oleks võimalik
erikorra jaoks ettenähtud erandid sätestada ka nende paragrahvide juures, mis teatud küsimust
tavaolukorras reguleerivad. Kuid õiguse rakendajate ja ka menetlusele allutatud isikute
seisukohalt ei oleks selline lahendus parim, kuna muudaks regulatsiooni raskesti jälgitavaks.
Seega otstarbekuse ja õigusselguse huvides lisatakse erikorra erandid kriminaalmenetluse
seadustikku eraldi peatükina.
KrMSi täiendamine §-ga 38211 (Isiku kahtlustatavana kinnipidamine)
ErSSi § 29 näeb ette erandid kuriteos kahtlustatavana kinnipidamise kohta. Selle kohaselt võib
erakorralise seisukorra ajal kuriteos kahtlustatavat kohtu loata kinni pidada kuni süüdistusakti
koostamiseni või kokkuleppemenetluse läbirääkimiste alguseni, kuid mitte üle seitsme ööpäeva
(lõige 1). Kahtlustatava kinnipidamise kohta erakorralise seisukorra ajal koostab uurimisasutus
määruse ning teatab sellest 48 tunni jooksul prokurörile ning määruse sisu tehakse
kahtlustatavale teatavaks allkirja vastu (lõige 2). Kahtlustatav kuulatakse erakorralise
seisukorra ajal üle kolme ööpäeva jooksul alates kinnipidamise ajast (lõige 3). Tegemist on
erandiga KrMSi §-st 217, mille järgi kahtlustatavana kinnipidamine seisneb isikult kuni 48
tunniks vabaduse võtmises (KrMSi § 217 lõige 1). Kui prokuratuur veendub vahistamise
vajaduses, koostab ta vahistamistaotluse ja korraldab kinnipeetu toimetamise selle taotluse
lahendamiseks eeluurimiskohtuniku juurde tema kahtlustatavana kinnipidamisest alates 48
tunni jooksul (KrMSi § 217 lõige 8). KrMSi § 217 lõike 7 kohaselt kuulab uurimisasustuse
ametnik kahtlustatavana kinnipeetu viivitamata üle KrMSi §-s 75 sätestatud korras. Seega
22.05.2025
407
kehtib praegu erakorralise seisukorra ajal erand, et kuriteos kahtlustatavat võib kohtu loata kinni
pidada kuni seitse ööpäeva.
Eelnõuga lühendatakse isiku kohtu loata kahtlustatavana kinnipidamise tähtaega ning lisatakse
KrMSi erikorra tarbeks kuriteos kahtlustatava kinnipidamise erand:
erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kuriteos kahtlustatavat kohtu loata kinni pidada kuni
tema kohtu alla andmiseni, kuid mitte üle 96 tunni (KrMSi § 38211 lõige 1);
kahtlustatava kinnipidamise kohta erakorralise või sõjaseisukorra ajal koostab uurimisasutus
kinnipidamisprotokolli ning teatab sellest esimesel võimalusel prokuratuurile. Protokolli sisu
tehakse kahtlustatavale teatavaks (KrMSi § 38211 lõige 2, sisuliselt jääb kehtima praegune
ErSSi regulatsioon).
Muus osas rakendub kinnipidamisele KrMSi § 217 regulatsioon, st kahtlustatav kuulatakse
erakorralise või sõjaseisukorra ajal üle viivitamata ja ka erikorra ajal peab uurimisasutuse
ametnik kahtlustatavana kinnipeetule selgitama tema õigusi ja kohustusi ning ülekuulamisel
juhinduma KrMSi §-st 75. Kui prokuratuur veendub erakorralise või sõjaseisukorra ajal
vahistamise vajaduses, koostab ta vahistamistaotluse ja korraldab, et kinnipeetule oleks tagatud
kohtuga kontakt tema kahtlustatavana kinnipidamisest alates 96 tunni jooksul.
Muudatus seni kehtinud ErSSiga võrreldes on tingitud sellest, et kinnipidamine enne
vahistamist on üksnes selline menetlusetapp, mille eesmärgiks on teha esmased
menetlustoimingud ja otsustada, kas isik tuleb vahistada või mitte, st kas on olemas põhjendatud
kuriteokahtlus ja mõni vahistamise alus (põhjendatud alus arvata, et isik hakkab menetlusest
kõrvale hoiduma või uusi kuritegusid toime panema). Ehkki kinnipidamine on oma olemuselt
esialgne vabadust piirav menetlustoiming, ei tohi ka isiku kinnipidamist rakendada
kergekäeliselt ning kui otsustatakse isik kinni pidada, peab selleks juba olema seadusest tulenev
alus, mistõttu ka vahistamise aluse olemasolu või puudumise selgitamine ei võta sellel hetkel
enamasti eriti kaua aega, vaid on juba teada. Seetõttu ei ole põhjendatud anda uurimisasutusele
blankovolitus isikuid kinni pidada 7 ööpäeva ilma, et erapooletu õigusemõistja peaks
kontrollima, et inimeselt vabaduse võtmine ikka tõesti möödapääsmatult vajalik on. Erikorra
ajal võiks see kergesti kaasa tuua hoolimatut suhtumist ja inimeste isikuvabaduse kergekäelist
piiramist.
Samas on ErSSi praeguses sõnastuses kinnipidamise lõpp määratletud süüdistusakti koostamise
ja kokkuleppemenetluse läbirääkimiste algusega. See määratlus ei ole mõistlik ning põhjustaks
asjatut ressursikulu ja bürokraatiat. Näiteks olukorras, kus kriminaalasjas kohtueelne menetlus
on lõpule viidud, tuleks kohtult põgenemisriski või retsidiivsusriskiga isiku vahistamist taotleda
ka siis, kui tema kinnipidamisest 96 tunni jooksul oleks võimalik ta kohtu alla anda –
süüdistusakti koostamine tähendaks ju automaatselt, et kahtlustatav tuleb vabastada, kui kohtu
vahistamismäärust ei ole. Samuti tähendaks kokkuleppeläbirääkimiste alustamine seda, et isikut
enam kinni pidada ei tohi ning sellises olukorras saaks ka ohtlik kahtlustatav kergesti saavutada
enda vabastamise, kui vaid suudab prokuröri kokkuleppeläbirääkimistele meelitada ja
läbirääkimised siis kohe katkestab. Sestap sätestataksegi, et isikut võib kinni pidada kohtu loata
kuni isiku kohtu alla andmiseni, kuid mitte kauem kui 96 tundi. Kohtu alla andmist otsustades
saab kohus muu hulgas hinnata vajadust isiku suhtes tõkendit kohaldada ning sellise
regulatsiooniga välditakse vajadust vahistamise taotlust esitada, kui kahtlustatava
kinnipidamisest kuni kohtu alla andmiseni kulub vähem kui 96 tundi. Kui kriminaalmenetlus
lõpetatakse ilma isikut kohtu alla andmata, tuleb isik niikuinii vabastada, kuna tema
kinnipidamise alus langeb ära.
22.05.2025
408
KrMSi täiendamine §-ga 38212 (Vahistamine)
Erikorra puhuks on seoses vahistamisega tehtud järgmised erandid:
põhjendustega vahistamismääruse vormistamiseks on tavapärase 48 tunni asemel aega 7 päeva;
olenemata kuriteo raskusastmest, võib täisealise kahtlustatava kohtueelses menetluses erikorra
ajal vahistada korraga kuni 6 kuuks ja kokku kuni aastaks.
Vahistamistaotluse läbivaatamine peab küll võimaldama kohtunikul kahtlustatavat küsitleda ja
kahtlustataval oma seisukohta vahetult kohtunikule avaldada, ent seadus jätab prokuratuurile
vabad käed, kuidas seda korraldada.
Vahistamise regulatsioon võtab arvesse, et erikorra ajal võib olla raskendatud kohtuistungite
pidamine tavapärasel viisil ning ka kohtunikest võib puudus olla. Seetõttu ei pruugi olla
teostatav tavaolukorra puhuks seaduses ette nähtud menetluskord, kus kohus annab
vahistamiseks loa kahe kuu kaupa ja kokku 1. astme kuriteo puhul kuni 6 kuuks. Prognoositav
on, et personali nappuse ja üleüldiselt keerulise olukorra tõttu võtab ka kohtueelne
kriminaalmenetlus tavapärasest palju kauem aega. Seetõttu on ka pikendatud lubatud vahi all
pidamise aja maksimaalset kestust. Üldiselt keerukas aeg võiks muidu kergesti tähendada seda,
et ohtlikke kuritegusid toime pannud isikud tuleb suures osas vahi alt vabastada enne, kui nende
suhtes on menetlus lõpule viidud, ja nad saaksid kergesti menetlusest kõrvale hoiduda või uusi
kuritegusid toime panema asuda. Uus regulatsioon kasutab vahistamise menetluse kirjeldamisel
sihilikult ebamäärast terminoloogiat, kuivõrd ei ole võimalik ennustada, millised võimalused
menetluse läbiviimiseks erikorra ajal on kättesaadavad. Võimalik on näiteks, et füüsiliselt
kohtuistungeid pidada ei saa, kas siis seetõttu, et isikute transportimine on liiga riskantne, või
seetõttu, et lähim kohtumaja ja kohtunik on lihtsalt liiga kaugel. Oluline vahistamise menetluse
juures on, et kahtlustataval oleks võimalik oma seisukohti avaldada ja kohtunikul teda küsitleda.
Ilma võimaluseta vahetult suhelda kohtunikuga, näiteks muutes vahistamise menetluse
tagaselja menetluseks, ei järgitaks õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Võimalus vahetult
kohtunikuga suhelda võib siinjuures tähendada nii seda, et kahtlustatav isiklikult tuuakse
kohtuniku ette, kui ka näiteks seda, et kahtlustataval on võimalik kohtunikuga suhelda video
või ka näiteks telefoni vahendusel. Tähtis on, et kahtlustatav saaks olla kindel, et tema
seisukohti ei moonutata ja et need jõuavad kohtunikuni. Seetõttu ei ole ilmselt piisav vahetu
suhtluse tagamiseks näiteks võimalus esitada vahistamisele kirjalikke vastuväiteid. Ka erikorra
ajal peab õigusemõistmine kõikidele protsessis osalejatele aus välja paistma.
KrMSi täiendamine §-ga 38213 (Kaitsja osavõtt)
Erikorra ajal võib olla keeruline kriminaalmenetluses tagada isikule kvaliteetset õigusabi, mh
seetõttu, et advokaadid on riigist lahkunud, ei soovi kutsetööga tegeleda või täidavad ülesandeid
tegevväelastena. Kummatigi on kaitse osavõtt õiglase kriminaalmenetluse hädavajalik tagatis,
mistõttu erikorra puhuks näeb eelnõu ette kaitseõiguse tagamise miinimumtaseme. Üldjuhul on
kahtlustataval jätkuvalt õigus kaitsja osavõtule kõikidest tema suhtes tehtavatest
menetlustoimingutest. . KrMS § 43 kohaselt on kahtlustataval võimalik endale ise kaitsja valida
või, kui ta kaitsjat valinud ei ole, siis talle määratakse kaitsja riigi õigusabi korras, kui ta kaitsja
osavõttu soovib või kaitsja on kohustuslik. Riigi õigusabi määramiseks teeb menetleja määruse
advokatuurile teatavaks ning advokatuur nimetab kahtlustatavale kaitsja. Kui peaks tekkima
olukord, kus valitud kaitsja ei saa 12 tunni jooksul arvates isiku kinnipidamisest
kaitseülesandeid täitma asuda, saab tema asemele määrata asenduskaitsja. Eelnõukohane säte
teeb erisuse puhuks, kui Advokatuur ei suuda kaitsjat tagada.
Kahtlustatava osalusel menetlustoimingute tegemisel tuleb jätkuvalt esmalt tuvastada, kas
kahtlustataval on valitud kaitsja. Kui on, siis kehtib jätkuvalt KrMS § 441 lg-s 1 sätestatud 12-
22.05.2025
409
tunnine tähtaeg, mille jooksul peab kaitsja oma ülesannete täitmisele asuma ning kui see pole
võimalik, saab menetleja määrata asenduskaitsja. Kui advokatuur kaitsjat määruse saamisest 6
tunni jooksul ei nimeta, on selge, et kaitsjat leida ei ole antud olukorras realistlik ning
menetlustoimingu võib teha kaitsja osavõtuta. Kui kaitsja nimetatakse, peab ta saama 48 tunni
jooksul menetleja kutsest ilmuda menetlustoimingule. Kui see ei ole võimalik, saab kaitsja
jätkuvalt nimetada enda asemel asenduskaitsja vastavalt KrMS §-le 44. Kui aga asenduskaitsjat
ei ole nimetatud ja määratud kaitsja 48 tunni sees oma ülesandeid täitma asuda ei saa, siis saab
menetlustoimingu teha kaitsja osavõtuta.
Kaitsja osavõtuta menetlustoimingu tegemine ei tähenda, et kahtlustatav oleks oma õigusest
kaitsjale loobunud ning kui kaitsja osavõtt on võimalik tagada järgmisel menetlustoimingul,
siis tuleb seda teha. Samuti on menetlejal jätkuvalt kohustus tagada kahtlustatava õiguste kaitse
– olukorras, kus kahtlustatava kaitsja küll ei saa ette nähtud ajaraamis menetlustoimingule tulla,
kuid kahtlustatav on kaitsjat soovinud ja viivitus kaitsja ilmumises tegelikult menetluses
probleeme ei põhjusta, tuleks menetlejal menetlustoiming planeerida ajale, mil kaitsja saab
osaleda. Seaduses sätestatud erisuse eesmärgiks pole põhiõigusi piirata, vaid tagada kohtueelse
menetluse läbiviimise tõhusus olukorras, kus sõjast või eriolukorrast tingituna ei ole menetluse
läbiviimine tavapäraste reeglite järgi võimalik.
Lõige 2 näeb ette, et kahtlustatavale kriminaaltoimiku tutvustamisel peab olema tagatud talle
professionaalne õigusabi. See on vajalik selleks, et kahtlustatav saaks toimikuga tutvudes teha
teadliku otsuse menetluse edasise käigu kohta, sealhulgas valida sobiva menetlusliigi.
Kriminaaltoimikuga tutvumine kohtueelse menetluse lõpul on keskse tähendusega sündmus,
mistõttu siin on kahtlustataval õigusabi olemasolu menetluse õigluse ja adekvaatse
funktsioneerimise seisukohast möödapääsmatult vajalik.
Lõige 3 sätestab, millistel juhtudel on kaitse vastavalt kohtumenetluses kohustuslik. Siin on
võrreldes tavaolukorraga erandiks see, et nii lühimenetluses kui teise astme kuriteo
üldmenetluses on süüdistataval võimalik kaitsjast loobuda, kui kohtu hinnangul süüdistatav ka
üksinda enda kaitsmisega hakkama saab. Kokkuleppemenetluse puhul peab süüdistataval
kaitsja olema kas kokkuleppemenetluse läbirääkimiste juures või kokkuleppe arutamiseks
kokku kutsutud kohtuistungil. Teisisõnu, erinevalt tavaolukorrast on erikorra ajal süüdistataval
võimalik kokkuleppemenetluse läbirääkimisi pidada ka ilma kaitsja osavõtuta, kuid sellisel
juhul peab kaitsja osalema kokkuleppemenetluse kohtuistungil ja seal omalt poolt kinnitama
kohtule, et ka tema arvates on kokkulepe seaduslik ja et kokkuleppe sõlmimisel ei ole rikutud
tema kaitsealuse õiguseid. Apellatsioonimenetluses ei ole kaitsjat kohustuslikuks peetud
seetõttu, et ka tavaolukorras on süüdistataval endal lubatud esitada apellatsioonkaebus ning
sageli on apellatsioonimenetlus kirjalik. Kassatsioonimenetlus on ka kirjalik, kuid kuna
kassatsioonimenetluses käsitletakse vaid õigusküsimusi, ei ole siin põhjust tavaolukorraga
võrreldes erandit teha ja advokaadikohustust kaotada.
KrMSi täiendamine §-ga 38214 (Kuriteoteatele vastamine)
Kuriteoteatele vastamise kohta tehakse sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra puhuks
muudatused lähtuvalt eeldusest, et kohtueelse uurimise asutusel on erikorra ajal ressursipuudus
ning vastamine võtab kauem aega.
Lõige 1 sätestab, et kui tavaolukorras nõutakse kuriteoteatele vastamist 20 päeva jooksul, siis
järjekorra puhul pikendatakse seda tähtaega 10 päeva võrra 30 päevani.
22.05.2025
410
Lõike 2 kohaselt tuleb füüsilisest isikust kannatanule 30 päeva jooksul kuriteoteate kätte
saamisest arvates saata taasesitatavas vormis kinnitus teate kättesaamise kohta. Kui sama
tähtaja jooksul teatatakse kannatanule kriminaalmenetluse alustamata jätmisest või kannatanu
kutsutakse menetlustoimingule, näiteks ülekuulamisele, siis ei ole kuriteoteate kättesaamise
kohta eraldi kinnituse saatmine vajalik, sest kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade või
kutse menetlustoimingule ise annab kannatanule kinnituse selle kohta, et tema kuriteoteade on
kätte saadud, samuti on neil dokumentidel näha kriminaalasja number, mille järgi on kannatanul
hiljem võimalik kriminaalasja menetlemise kohta esitada taotlusi või järelepärimisi.
KrMSi täiendamine §-ga 38215 (Jälitustoiminguks loa andmise vormistamine)
KrMSi § 1264 sätestab jälitustoiminguks loa andmise ning seab jälitustegevuseks kas
prokuratuuri või kohtu loa eelduse. Kehtiv ErSS selles erandeid ette ei näe ja ka erikorra ajal
kohaldub KrMS üldine regulatsioon.
KrMSi § 1264 lõike 1 kohaselt võib jälitustoimingu teha prokuratuuri või eeluurimiskohtuniku
kirjalikul loal. Eeluurimiskohtunik otsustab loa andmise määrusega prokuratuuri põhjendatud
taotluse alusel. Eeluurimiskohtunik vaatab prokuratuuri põhjendatud taotluse läbi viivitamata
ja annab määrusega jälitustoiminguks loa või keeldub selle andmisest. Teatud juhtudel võib
vastav määrus olla ka taasesitamist võimaldavas vormis. Jälitustegevuse ultima ratio
olemusest125 tingituna on jälitustegevus põhjendatud siis, kui muid toiminguid teha ei saa või
need ei oleks tulemuslikud. KrMSi § 1264 lõike 2 kohaselt võib edasilükkamatul juhul
prokuratuuri luba nõudva jälitustoimingu teha prokuratuuri loal, mis on antud taasesitamist
võimaldaval viisil. Kirjalik luba vormistatakse 24 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest
arvates. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib, kui tegemist on vahetu ohuga isiku elule,
kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele või suure väärtusega varalisele hüvele ning
loa taotlemine või vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, kohtu luba nõudva jälitustoimingu
teha edasilükkamatul juhul kohtu loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Viimati
nimetatud juhul vormistatakse kirjalik taotlus ning luba vormistatakse 24 tunni jooksul
jälitustoimingu alustamisest arvates.
Eelnõuga täiendatakse KrMSi selliselt, et erikorra ajal on võimalik jälitustoiminguks
taasesitataval viisil antud luba kirjalikult vormistada 48 tunni jooksul tavapärase 24 tunni
asemel. Sellest tulenevalt kehtestatakse erikorra tarbeks erand KrMSi § 1264 lõigetes 2 ja 3
sätestatud üldisest korrast ja KrMSi lisatakse § 38215 järgmises sõnastuses: „Erakorralise või
sõjaseisukorra ajal vormistatakse käesoleva seadustiku § 1264 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kirjalik
luba 48 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates.“. Kirjaliku loa vormistamiseks
ettenähtud ajaraami pikendamine on tingitud sellest, et erikorra ajal võib luba andvatel
ametiasutustel (kohus ja prokuratuur) olla tööjõupuudus ning probleeme võib olla ka
tavaolukorras lihtsasti kättesaadava kontoritehnikaga, mistõttu kirjalike dokumentide
vormistamine võtab rohkem aega. Kuivõrd loa andmise volitusega ametiisik on niikuinii juba
otsustanud jälitustoimingu lubamise, siis teenib kirjalik luba, mis tagantjärele vormistatakse,
üksnes loa ja selle tingimuste usaldusväärse talletamise funktsiooni ega mõjuta iseenesest
ametiisiku otsustusprotsessi või selle seaduspärasust.
KrMSi täiendamine §-ga 38216 (Jälitustoimingust teavitamine)
125 Vt RKKKo lahendit 3-1-1-23-17.
22.05.2025
411
KrMSi § 12613 sätestab jälitustoimingust teavitamise. Kehtiva seaduse kohaselt teavitab
jälitustoimingu tegemise loa tähtaja lõppemise korral ning mitme ajaliselt vähemalt osaliselt
kattuva jälitustoimingu tegemise korral neist viimase loa tähtaja lõppemise korral jälitusasutus
viivitamata isikut, kelle suhtes jälitustoimingut tehti, ning isikut, kelle perekonna- või eraelu
puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud. Isikut
teavitatakse tema suhtes tehtud jälitustoimingu tegemise ajast ja liigist (KrMSi § 12613 lõige 1).
KrMSi § 12613 lõikest 2 tulenevad alused, mille korral jälitusasutus võib prokuratuuri loal jätta
jälitustoimingust teavitamata,126 ja KrMSi § 12613 lõigetest 3–5 teavitamata jätmise aluse
jätkuva olemasolu kontrollimine ja teavitamise tähtaja pikendamine. Juhul kui teavitamata
jätmise loa tähtaeg lõpeb või selle pikendamisest keeldutakse, tuleb isikut jälitustoimingust
viivitamata teavitada ja selgitada edasikaebamise korda (KrMSi § 12613 lõiked 6 ja 7).
Eelnõuga lisatakse KrMSi erikorra tarbeks jälitustoimingust teavitamise erand KrMSi § 12613
lõigetes 1 ja 6 sätestatud üldisest korrast:
kui jälitustoimingu tegemise loa tähtaeg lõpeb või mitme ajaliselt vähemalt osaliselt kattuva
jälitustoimingu tegemisel neist viimase loa tähtaeg lõpeb erakorralise või sõjaseisukorra ajal,
teavitab jälitusasutus isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning isikut, kelle perekonna- või
eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud,
nelja kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist, kuid hiljemalt viis aastat
pärast jälitustoimingu loa tähtaja lõppemist (KrMSi § 38216 lõige 1);
KrMSi § 12613 lõikes 6 nimetatud teavitamata jätmise loa tähtaja lõppemise või selle
pikendamisest keeldumise korral teavitatakse isikut jälitustoimingust nelja kuu jooksul pärast
erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist, kuid hiljemalt viis aastat pärast jälitustoimingu loa
tähtaja lõppemist (KrMSi § 38216 lõige 2).
KrMSi täiendamine §-ga 38217 (Tõlkimine)
Kehtivas õiguses on kriminaalmenetluses tõlgi tagamise kohustusega ja dokumentide
tõlkimisele esitatavate nõuetega seonduv reguleeritud KrMSi §-des 10 ja 144 ja selles ErSS
erandeid ei sätesta.
KrMSi § 144 kohaselt koostatakse menetlusdokumendid eesti keeles ja juhul kui
menetlusdokument on koostatud mõnes muus keeles, lisatakse selle eestikeelne tõlge (lõige 1).
Uurimisasutuse ja prokuratuuri lõpetatud kriminaalasjades muus keeles koostatud
menetlusdokumentide eestikeelne tõlge lisatakse prokuratuuri korraldusel või menetlusosalise
taotlusel (lõige 2).
KrMSi § 10 lõikest 1 tulenevalt on kriminaalmenetluse keeleks eesti keel. Kriminaalmenetlus
võib menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda ka muus keeles,
kui nad seda valdavad. KrMSi § 10 lõike 3 kohaselt peavad kõik kriminaalmenetluse materjalid
olema eesti keeles, st kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimikusse
taotletakse, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde.127 Uurimisasutuse ja
prokuratuuri lõpetatud kriminaalasjades olevad muus keeles koostatud dokumendid tõlgitakse
126 Kui teavitamine võib kahjustada oluliselt kriminaalmenetlust, kahjustada oluliselt teise isiku seadusega tagatud
õigusi ja vabadusi või seada teise isiku ohtu või seada ohtu jälitusasutuse meetodid, taktika, jälitustoimingu
tegemisel kasutatava vahendi või politseiagendi, variisiku või salajasele koostööle kaasatud isiku koostöö
salajasuse. 127 Vt: sissejuhatavalt ka direktiivi 2010/64/EL art-st 3 tulenev õigus oluliste dokumentide tõlkele.
22.05.2025
412
eesti keelde prokuratuuri korraldusel või menetlusosalise taotlusel.128 Praktikas on poolte
nõusolekul loobutud nt levinud võõrkeeles esitatud tehniliste dokumentide ja nende üldlevinud
osade (arved, e-kirjade pealdised) tõlkest.
Alates KrMSi jõustumisest on kriminaalmenetluses tõlgi ja tõlgete tagamisega seonduv
regulatsioon teinud läbi mõnetise arengu. Viimased muudatused jõustusid seoses ohvrite
direktiivi 2015. aastal Eesti õigusesse ülevõtmisega129.
Õigusteoorias on KrMSi § 10 lõikes 2 sätestatu algallikaks peetud inimõiguste ja põhivabaduste
kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 6 lõike 3 punktis e sisalduvat süüdistatava (ja kahtlustatava)
õigust kasutada tasuta tõlgi abi, kui ta ei mõista või ei räägi kohtus kasutatavat keelt, millele
lisaks on Eesti seadusandja sätestanud, et lisaks kahtlustatavale ja süüdistatavale saavad tõlgi
abi ka teised menetlusosalised.130 Konkreetselt vabaduse võtmisega kui kahtlustatava või
süüdistatava jaoks kahtlemata intensiivseima võimaliku vabaduspiiranguga seonduv
informeerimiskohustus on lisaks KrMSile sätestatud ka põhiseaduslikul tasandil – nimelt näeb
PSi § 21 lõike 1 esimene lause sarnaselt EIÕK artikli 5 lõikega 2 ette, et isikule, kellelt on
võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise
põhjus ja tema õigused. Kannatanu puhul võiks tõlgi tagamata jätmine märkimisväärselt riivata
tema PSi §-st 25 tulenevat õigust õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju
hüvitamisele, mille piiramine ei ole PSi § 130 kontekstis lubatud isegi erakorralise või
sõjaseisukorra kaalutlustest lähtuvalt.
KrMSi muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega
laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses, seletuskirjas on 16.01.2016 jõustunud
KrMSi § 10 muudatuste põhjendamisel viidatud ohvrite direktiivi artiklile 7, mis kohustab
liikmesriike tagama, et kannatanule tõlgitakse taotluse korral teave, mis on oluline tema õiguste
kaitseks, kuid minimaalselt kriminaalmenetluse lõpetamise otsus või kohtuotsus. Eelnõu
seletuskirjas asutakse seisukohale, et just eelviidatu tõttu näebki eelnõu ette regulatsiooni, mille
kohaselt kannatanu taotluse korral tagatakse talle kirjalik tõlge kriminaalmenetluse lõpetamise
määrusest või kohtuotsusest, samas kui teistest toimiku materjalidest on kannatanul õigus tõlget
nõuda ainult juhul, kui need on olulised tema menetlusõiguste kaitseks. Samuti võib teistest
olulistest dokumentidest teha vajaduse korral ka suulise kokkuvõtte, kui see ei kahjusta
menetluse õiglust.131
Sarnaselt kannatanule dokumentide tõlkimise tagamise regulatsiooniga näeb 16.01.2016
jõustunud KrMSi § 10 lõige 5 ette loetelu menetlusdokumentidest, mille kahtlustatavale või
süüdistatavale tõlkimine on kohustuslik. Nimetatud sätte kohaselt tõlgitakse, kui kahtlustatav
või süüdistatav ei valda eesti keelt, isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll,
vahistamismäärus, Euroopa vahistamismäärus, süüdistusakt ja kohtuotsuse tekst tema
emakeelde või keelde, mida ta valdab, vähemalt osas, mis on oluline kahtlustuse või süüdistuse
sisust arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast. Ehkki PSi § 130 võimaldab
erakorralise või sõjaseisukorra ajal riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides seadusega
ettenähtud juhtudel ning korras põhimõtteliselt piirata muu hulgas isegi isiku õigust olla
informeeritud temalt vabaduse võtmise põhjustest (ehk PSi § 21 lõike 1 esimeses lauses
128 Vt ka: RKKKo 3-1-1-62-15. 129 Vt ka: Seletuskiri kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses, juurde. 130 KrMS komm vln, § 10, komm p 5. 131 Vt seletuskiri kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses, juurde, lk 6-7.
22.05.2025
413
sätestatud põhiõigust), peab selline piirang PSi §-ga 10 koherentse tõlgenduse järgi olema
vajalik ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Süüdistuse sisust
arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast oluliste dokumentide tõlkimises
järeleandmiste tegemisega riivataks süüdistatava või kahtlustatava kaitseõigust ja tema õigust
olla talle inkrimineeritava tegevuse sisust informeeritud ja neid õigusi riivataks sellisel määral,
et see läheks elulisse vastuollu õigusriigi toimimise aluspõhimõtetega ega saa olla vajalik ega
põhjendatud isegi siis, kui välja on kuulutatud erikord.
Ehkki KrMSi § 10 lõige 2 sedastab vajaduse korral tõlgi abi tagamise, on erakorralise või
sõjaseisukorra ajal menetlusosaliste (eelkõige kannatanu ja kahtlustatava või süüdistatava)
õiguste tagamiseks asjakohaste dokumentide kirjalik tõlkimine ressursimahukas ning sobiv tõlk
ei pruugi alati olla kättesaadav. Eelnõuga kavandatava muudatuse puhul on silmas peetud
eelkõige inglis- ja venekeelsete tõendite tõlkimisest loobumist, kuna eelduslikult on tegemist
keeltega, mida menetlusosalised ja menetlejad laiemalt valdavad, aga eelnõuga pakutav
sõnastus ei välista põhimõtteliselt ka muud keelt, kui kõik osalised seda valdavad.
Eelnõuga lisatakse KrMSi erikorra tarbeks järgmised erandid:
erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib tõlgi ülesannet täita ka kriminaalmenetluse muu
subjekt.
Siinkohal on silmas peetud muu hulgas uurimisasutuse ametnikke, kes küll vajalikke keeli
valdavad, ent ei ole tõlgi ametikohal;
menetleja võib otsustada, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal jäetakse dokumendid, mis ei
ole eestikeelsed, eesti keelde tõlkimata (KrMSi § 38214 lõige 1);
juhul kui prokuratuur või kohus peab vajalikuks eelnimetatud dokumendi tõlkimist, laseb ta
dokumendi suuliselt või kirjalikult eesti keelde tõlkida (KrMSi § 38214 lõige 2).
Tulenevalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-st 2 laieneb kõnealune regulatsioon
ka väärteomenetluses koostatavatele menetlusdokumentidele ja muudele dokumentidele, mille
lisamist taotletakse väärteotoimikusse. Kohtuvälises menetluses otsustab dokumentide
tõlkimata jätmise kohtuväline menetleja. Juhul kui väärteoasja arutatakse kohtus ja kohus peab
vajalikuks muus keeles koostatud dokumendile eestikeelse tõlke lisamist, laseb ta dokumendi
suuliselt või kirjalikult tõlkida.
KrMSi täiendamine §-ga 38218 (Muul eesmärgil kogutud daktüloskopeerimisel,
näokujutise ja häälenäidise võtmisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmete ning
arhiivi kantud andmete kasutamine kriminaalmenetluses kohtuekspertiisi tagamiseks)
Isikuandmete kogumise ja kaitse üheks oluliseks põhimõtteks on see, et isik, kelle andmeid
kogutakse, peab olema informeeritud eesmärgist, milleks neid andmeid kogutakse ja kasutama
hakatakse. Sellest lähtub ka KrMSi § 992, mille kohaselt on kriminaalmenetluses
kohtuekspertiisi tegemiseks vaja andmed koguda eelkõige kriminaalmenetluse reegleid järgides
ning ainult piiratud juhtumitel on kriminaalmenetluses ekspertiisi tegemisel lubatud kasutada
biomeetrilisi andmeid (DNA, sõrmejäljed, näokujutis, häälenäidis), mis on kogutud muul
eesmärgil (näiteks isikut tõendavate dokumentide väljaandmisel). KrMSi § 992 lõige 1 loetleb
erinevad registrid, millesse kantud biomeetrilisi andmeid on lubatud kriminaalmenetluse
eesmärkidel kasutada, ning sätestab, et muudel eesmärkidel kogutud biomeetrilisi andmeid on
lubatud kasutada üksnes siis, kui kriminaalmenetluses menetlustoiminguga neid andmeid
koguda ei saa või on oluliselt raskendatud või see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve.
Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on selliste muul eesmärgil kogutud biomeetriliste andmete
kriminaalmenetluses kasutamise eelduseks, et teavet kogutakse 1. astme kuriteo või tahtliku
22.05.2025
414
teise astme kuriteo kohta, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni 3 aastat
vangistust, ning andmete kasutamiseks on vajalik kohtu luba.
Erakorralise või sõjaseisukorra puhuks tehakse tavaolukorras kehtivast regulatsioonist kaks
erandit.
Lõige 1 sätestab, et erikorra puhul ei kohaldata KrMSi § 992 lõiget 2. See tähendab, et erikorra
kehtimise ajal võib ka muid kui KrMSi § 992 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel ja registrites
sisalduvaid biomeetrilisi andmeid kasutada kriminaalmenetluseks kõikide (nii esimese kui ka
teise astme) kuritegude uurimisel sõltumata sellest, milline karistus selle kuriteo eest ette on
nähtud.
Lõige 2 näeb ette, et erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib loa muul eesmärgil kogutud
biomeetriliste andmete kasutamiseks lisaks kohtule anda ka prokuratuur. Seda seetõttu, et
sõjaseisukorra ajal võib vajadus kasutada muul kui kriminaalmenetlusega külgnevatel
eesmärkidel kogutud biomeetrilisi andmeid oluliselt suureneda ning see tõenäoliselt koormaks
kohtud üle.
KrMSi täiendamine §-ga 38219 (Kriminaalasja arutamise peatamine maakohtus ja
ringkonnakohtus)
Eelnõuga täiendatakse KrMSi selliselt, et kohus saab erakorralise või sõjaseisukorra ajal
peatada kohtusse saadetud kriminaalasja kohtuliku arutamise või kriminaalasja apellatsiooni
korras arutamise, kui asja arutamine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise
või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. Asja arutamise peatamise vormistab
kohus KrMSi § 145 sätteid järgides määrusega.
Kriminaalasja arutamise peatamise määrus on vaidlustatav määruskaebuse lahendamise
menetluses (KrMSi 15. peatükk).
Tulenevalt VTMSi §-st 2 laieneb kõnealune regulatsioon ka väärteoasjadele, arvestades
väärteomenetluse erisusi. Kohus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatada kohtu
menetluses oleva väärteoasja arutamise, kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse
arutamise või apellatsiooni arutamise, kui asja arutamine ei ole võimalik või on oluliselt
raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu.
Kõnealune täiendus võimaldab peatada asja arutamise nii maakohtus (VTMSi 11. peatükk –
väärteoasja arutamine maakohtus, VTMSi 12. peatükk – kaebemenetlus maakohtus) kui ka
ringkonnakohtus (VTMSi 13. peatükk – apellatsioonimenetlus) ning seda kõikides menetluse
etappides. Väärteoasja kohtus menetlemise peatamise vajadus võib selguda nii väärteoasja
arutamise ettevalmistamisel eelmenetluse käigus (VTMSi §-d 85, 117 ja 141) kui ka väärteoasja
arutamise, kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse arutamise või apellatsiooni
arutamise ajal.
Väärteoasja arutamine peatatakse selle kohtuniku määrusega, kelle menetluses on väärteoasi.
Väärteoasja arutamise peatamise määrus on vaidlustatav määruskaebusega VTMSi 16. peatükis
ettenähtud korras.
KrMSi täiendamine §-ga 38220 (Kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise
peatamine)
22.05.2025
415
Eelnõuga lisatakse KrMSi regulatsioon kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise
peatamise kohta sarnaselt kriminaalasja arutamise peatamisega maakohtus ja ringkonnakohtus.
Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Riigikohus menetlusse võetud kriminaalasja
läbivaatamise peatada, kui asja läbivaatamine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud
erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. Kriminaalasja
läbivaatamise peatamise vormistab Riigikohus KrMSi § 145 sätteid järgides määrusega.
Kriminaalasja läbivaatamise peatamise korral katkeb KrMSi § 363 lõikes 7 sätestatud
menetlustähtaja kulgemine ja menetluse uuendamisel algab tähtaja kulgemine uuesti.
Tulenevalt VTMSi §-st 2 laieneb kõnealune regulatsioon ka väärteoasjadele, arvestades
väärteomenetluse erisusi. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Riigikohus menetlusse
võetud väärteoasja läbivaatamise peatada, kui asja läbivaatamine ei ole võimalik või on oluliselt
raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. Väärteoasja
läbivaatamine peatatakse Riigikohtu määrusega. VTMSi § 176 lõike 5 kohaselt peab Riigikohtu
otsus olema Riigikohtu kantseleis kättesaadav hiljemalt 30 päeva möödumisel Riigikohtu
istungist või kohtumenetluse pooltele seisukohtade esitamiseks antud tähtpäevast kirjalikus
menetluses. Vajaduse korral võib seda tähtaega määrusega pikendada kuni 60 päevani.
Väärteoasja läbivaatamise peatamise korral katkeb VTMSi § 176 lõikes 5 sätestatud
menetlustähtaja kulgemine ja menetluse uuendamisel algab tähtaja kulgemine uuesti.
KrMSi täiendamine §-ga 38221 (Kohtuotsuse ja -määruse täitmisele pööramise tähtaeg)
Eelnõuga lisatakse KrMSi § 412 lõike 2 kohta erand, mille kohaselt erakorralise või
sõjaseisukorra ajal võib prokuratuur taotleda kohtult süüdimõistva kohtuotsuse või
kohtumääruse viivitamata täitmisele pööramist, kui kohtulahendi hilisem täitmine on
raskendatud või võimatu või viivitamatu täitmine on vajalik riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku
korda ähvardava vahetu ohu kiireks tõrjumiseks. Taotluse lahendab kohtunik määrusega ning
määrust saab vaidlustada üksnes süüdimõistva otsuse peale edasi kaevates.
§ 215. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmine
Tegemist on terminoloogilise muudatusega. Seaduses asendatakse tekstiosa „kõrgendatud
kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal“ tekstiosaga „riigikaitselise kriisiolukorra ajal“.
§ 216. Käibemaksuseaduse muutmine
Tehtav muudatus on seotud eelnõu §-s 265 tehtava muudatusega (VVSi muutmine).
Kaitseministeerium vastutab üksnes riigi sõjalise kaitse valdkonna eest.
§ 217. Küberturvalisuse seaduse muutmine
Punktiga 1 muudetakse KüTSi § 3 lõike 1 punktis 1 viide HOSile ning see asendatakse viitega
tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et edaspidi määratakse
elutähtsa teenuse osutajad tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses.
Punktiga 2 lisatakse KüTSi § 3 lõikesse 4 punkt 111, mille tulemusena kohaldatakse KüTSi
mõistes teenuse osutaja kohta sätestatut ka riigi tegevusvaru haldajale. Eelnõu § 93 lõike 3
esimese lause kohaselt on riigi tegevusvaru haldajaks riigi äriühing, kelle põhikirjalise tegevuse
eesmärk on varu moodustamine, haldamine ja kasutuselevõtt. Nimetatud äriühinguks on AS
22.05.2025
416
Eesti Varude Keskus, kes ei muutu eelnõuga elutähtsa teenuse osutajaks. Riigi tegevusvaru
haldaja lisamine KüTSi nõuete täitjate hulka on vajalik, arvestades selle riigi äriühingu loomise
eesmärke ning selle äriühingu tegevuse olulisust kriisiolukorraks valmistumisel ja selle
lahendamisel, elanikkonnakaitse ning ühiskonna toimimise tagamiseks vajalike toodete varude
tagamisel. Oma tegevuse käigus kasutab AS Eesti Varude Keskus ka võrgu- ja infosüsteeme,
mille kaitsmiseks on vajalik, et nende pidamisel lähtutakse KüTSi nõuetest.
§ 218. Lastekaitseseaduse muutmine
Punktiga 1 täiendatakse LasteKSi § 20 lõigetega 31 ja 32. Paragrahvi 20 lõige 31 kehtestab
erandi lapsega tööle asuva isiku karistatuse kontrollimisele kriisiolukorra ajal. LasteKSi § 20
lõike 3 kohaselt on tavaolukorras lapsega töötamist võimaldav isik või vastava tegevusloa
väljastaja kohustatud kontrollima § 20 lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest kinnipidamist (st
lapsega töötamist alustavat isikut ei ole sättes viidatud kuritegude eest karistatud või sundravile
määratud) isiku töölevõtmisel või tegevusloa väljastamisel. Selleks tuleb teha päring
karistusregistrisse enne isiku tööle lubamist. Lisatavas lõikes 31 sätestatakse, et kui
kriisiolukorra tõttu on lapsega töötamist võimaldaval isikul või vastava tegevusloa väljastajal
lapsega töötamise piirangutest kinnipidamise kontrollimine enne isiku töölevõtmist või
tegevusloa väljastamist takistatud ning isiku töölevõtmisega või tegevusloa väljastamisega
viivitamine takistaks otseselt kriisiolukorra lahendamist või inimeste elu ja tervise kaitsmist
vahetu ohu korral, võib isiku tööle võtta või tegevusloa väljastada, kui isik on andnud kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse selle kohta, et tal puuduvad seaduses nimetatud
piirangud lastega töötamiseks. Sellisel juhul on lapsega töötamist võimaldav isik või vastava
tegevusloa väljastaja kohustatud kontrollima § 20 lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest
kinnipidamist viivitamata pärast seda takistanud asjaolude äralangemist või vahetu ohu
tõrjumist. Teisisõnu võimaldab muudatus kriisiolukorra ajal võtta isiku tööle lapsega töötava
isikuna või väljastada isikule või tema tööandjale vastava tegevusloa ka ilma isiku karistatust
eelnevalt kontrollimata, juhul kui kontrollimine on nt ajutiselt tehniliselt võimatu elektri- või
IT-süsteemide häirete tõttu (karistusregister on elektrooniline andmekogu), samas kui isiku
viivitamatu tööle asumine – sisuliselt tundide jooksul – on vajalik, et tõrjuda vahetut ohtu
inimeste (sh võib-olla ka laste) elule ja tervisele. Nimetatud erand võimaldab tööandjal
erakorralistes oludes isiku tööle lubada ka enne taustakontrolli päringu tegemist ja selle vastuse
saamist, mis tavaolukorras on lubamatu ja karistatav väärteona karistusseadustiku § 1791 alusel.
Oluline on rõhutada, et erand ei kohaldu mitte kõigis kriisiolukordades, vaid üksnes väga
piiratud juhtudel. Riskide leevendamiseks on sätestatud kohustus tööle asuval isikul anda
kinnitus selle kohta, et teda ei ole karistatud seaduses sätestatud kuritegude eest, mis keelaksid
tal lastega töötada, samuti tuleb tööandjal või tegevusloa väljastajal teha piirangute kontroll
viivitamata pärast seda takistavate asjaolude äralangemist või vahetu ohu tõrjumist.
Sarnast erandit ei ole kehtestatud SHSis täiskasvanutele osutatavate sotsiaalteenuste puhul. Ka
nimetatud juhul peab tööandja tagama tööle võetava isiku vastavuse seaduses kehtestatud
nõuetele, milleks võib olla keeld teatud kuritegusid toime pannud isikutel teenuseid vahetult
osutada, aga nõuete täitmiseks vajalikud toimingud otsustab tööandja. Üldjuhul peab töötaja ise
kinnitama, et teda ei ole karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada
teenust saava inimese elu, tervise ja vara. Seetõttu ei ole selles osas muudatused kriisiolukorra
puhuks vajalikud.
Paragrahvi 20 lõikes 32 sätestatakse, et kriisiolukorraks LasteKSi tähenduses on kriisiolukord
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses.
22.05.2025
417
Punktiga 2 täiendatakse LasteKSi § 28 lõikega 4, mis reguleerib lapse abivajaduse hindamist
KOVi lastekaitsetööd mõjutava kriisiolukorra ajal. LasteKSi § 28 lõike 2 kohaselt on
lastekaitsetöötajal kohustus hinnata lapse abivajadust väga laiapõhjaliselt kõigis lapse heaolu
ja arengut mõjutavates valdkondades, samuti last kasvatava isiku vanemlikke oskusi. Lisatav
lõige võimaldab lastekaitsetöötajal kriisiolukorra ajal, mis oluliselt mõjutab lastekaitsetööd
selles KOVis, hinnata lapse abivajadust kitsamalt, lähtudes nendest meetmetest, mida
kriisiolukorraga kaasnevaid asjaolusid arvestades on võimalik lapse abistamiseks kohaldada.
See tagab kriisiolukorra ajal vajaliku paindlikkuse lastekaitsetöös, mis võib olla erinevat laadi
kriisiolukordadest vähem või rohkem mõjutatud. KOV saab erandit rakendada kriisiolukorra
ajal, mis on kehtestatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus ette nähtud korras kas üle riigi
või piirkondlikult KOVi piirkonnas, ning kui kriisiolukord mõjutab oluliselt ka lastekaitsetööd
KOVis, eelkõige kui kriisist tulenevalt suureneb KOVis abivajavate laste ja perede hulk.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse kohaselt kuulub abivajavate ja hädaohus olevate laste,
sealhulgas perekonnast eraldatud või kriisiolukorra tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine
KOVi püsivate kriisiülesannete hulka. See on ühtlasi lahutamatult seotud mitme teise KOVile
ettenähtava püsiva kriisiülesandega (eelkõige turvakoduteenuse ja asendushooldusteenuse
osutamine, aga ka evakuatsioonile kaasaaitamine). Ka sellega seoses on oluline tagada KOVile
paindlikkus abivajavate laste hindamise ja abistamise protsessis, võimaldades arvestada
kriisiolukorraga kaasnevaid muutunud asjaolusid ja ressursse KOVis või riigis tervikuna. Mõne
tõsisema kriisiolukorra ajal võib näiteks olla vajalik ja praktiliselt võimalik keskenduda üksnes
laste esmatähtsate vajaduste katmisele, füüsilise ja vaimse tervise kaitsele, jättes tagaplaanile
muud § 28 lõikes 2 nimetatud valdkonnad, milles lapse ja lapsevanemate toetamine sellel hetkel
võimalik ei ole. Abivajava lapse suhtes tuleb siiski algatada juhtumikorraldus LasteKSi §-s 29
sätestatud korras ning koostada juhtumiplaan abimeetmete pakkumiseks vastavalt hinnatud
abivajadusele. Kui kriisiolukorra ajal hinnati lapse abivajadust kitsamas ulatuses vastavalt
kõnealuses lõikes kehtestatud erandile, tuleb pärast kriisiolukorra lõppemist lapse abivajadust
uuesti hinnata § 28 lõikes 2 määratud ulatuses ning vajaduse korral juhtumiplaani täiendada.
§ 219. Lennundusseaduse muutmine
Paragrahviga 219 muudetakse lennundusseadust (LennS), et sätestada lennunduse ETOde
kvalifitseerumise tingimused ning määrata sektoris tegutsevatele isikutele püsivad
kriisiülesanded.
Punktis 1 tehtav muudatus on seotud eelnõu §-s 265 tehtava muudatusega (VVSi muutmine).
Kaitseministeerium vastutab üksnes riigi sõjalise kaitse valdkonna eest.
Punktides 2, 3 ja 5 tehtavad muudatused on seotud terminite muutusega – hädaolukorra
terminit HOSi kehtetuks tunnistamisega enam ei kasutata, vaid kasutusele võetakse termin
„kriisiolukord“. Samuti on edaspidi kõrgendatud kaitsevalmidus, erakorraline ja sõjaseisukord
hõlmatud mõistega riigikaitseline kriisiolukord.
Punktiga 4 määratakse püsiv kriisiülesanne lennujulgestusteenuse osutajale, kes tagab
lennujulgestusmeetmete kohaldamise elutähtsat teenust osutava lennuvälja käitlejaga sõlmitud
lepingu alusel, ning sealjuures tuleb teenuseosutajal arvestades ka ETOst lennuvälja käitajale
kehtestatud toimepidevuse nõudeid.
Praktikas on selleks AS G4S Eesti, kes pakub julgestuskontrolli teenust Tallinna lennujaamas,
ning Viking Security AS Pärnu lennujaamas. Julgestuskontroll hõlmab nii reisijate kontrolli kui
ka pagasi läbivalgustust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 300/2008
22.05.2025
418
kehtestatud nõuetele132. Julgestuskontrolli tegemine on kohustuslik, et kaitsta tsiviillennundust
ebaseadusliku sekkumise eest ning tagada seeläbi nii reisijate kui ka pagasi/lasti ohutu vedu.
Seega on oluline, et ettevõte täidaks oma ülesandeid ka kriisiolukorra ajal. Ettevõttele pandud
kriisiülesanne ei erine üldjuhul tavapärasest julgestuskontrolli teenusest, siiski on antud
valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada erandid juhul, kui see on vajalik
kriisiolukorra lahendamiseks.
Punktis 6 määratakse püsiv kriisiülesanne maapealsele teenindajale, kes osutab nõukogu
direktiivi 96/67/EÜ133 lisas loetletud maapealse käitluse teenuseid, välja arvatud
toitlustusteenust, elutähtsat teenust osutavale lennuvälja käitlejale.
LennSi kohaselt loetakse maapealseks teenindajaks isikut, kes osutab kolmandale isikule (nt
lennufirmadele) üht või mitut liiki maapealse teeninduse teenust, mis on loetletud eespool
nimetatud direktiivi lisas. Sellisteks teenusteks on:
• maapealne juhtimine ja järelevalve;
• reisijate käitlus, mis hõlmab igat liiki abi saabuvatele, lahkuvatele, ümberistuvatele või
transiitreisijatele, sh piletite ja reisidokumentide kontrolli, pagasi registreerimist ja selle
toimetamist sorteerimispaika;
• pagasikäitlus, mis sisaldab pagasi käitlust sorteerimispaigas, selle sorteerimist,
ettevalmistust ärasaatmiseks, laadimist ettenähtud veovahendeile ning nendelt
mahalaadimist pagasi vedamiseks õhusõidukist sorteerimispaika ja vastupidi, samuti
pagasi transporti sorteerimispaigast väljastamispaika;
• kauba ja posti käitlus;
• perrooni käitlus, mis sisaldab nt õhusõiduki maapealset juhendamist saabumisel ja
väljumisel, õhusõiduki laadimist ja tühjaks laadimist, mootori käivitamist jms;
• kütuse- ja õlikäitlus;
• õhusõiduki hooldus;
• lennutegevus ja meeskonna juhtimine;
• maapealne transport, mis hõlmab meeskonna, reisijate, pagasi, kauba ja posti veo
korraldamist ning vedamist.
Muudatus on vajalik, kuna lennujaama käitleja tagab tervikuna küll lennuvälja toimimise, kuid
otseselt maapealseid teenuseid ise ühelegi kliendile ei osuta, seega on oluline tagada
lennujaama kui terviku toimimine. Maapealsele teenindajale pandud kriisiülesanne ei erine
üldjuhul tavapärasest maapealsest teenusest, st tuleb võtta arvesse LennSis sätestatud ja
lennuvälja käitlejaga sõlmitud lepinguid, kuid siiski on antud valdkonna eest vastutavale
ministrile volitus kehtestada erandid juhul, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.
Maapealseid teenindajaid on Tallinna lennujaamas praegu 13, neile lisandub 8 omakäitlejat.
Punktis 7 tehtav muudatus on seotud terminite muudatusega – termin „riigikaitseülesanne“
asendatakse terminiga „kriisiülesanne“. Samuti antakse §-s 588 alus lennunduse ETOde
kvalifitseerumise tingimuste sätestamiseks.
2017. a jõustunud HOSiga jäeti elutähtsate teenuste loetelust välja nii lennuväljade kui ka
aeronavigatsiooniteenuse toimimine, kuna tollel ajal oli teadmine, et tsiviilkriiside puhul jääb
alati alternatiiviks mõni muu logistikakanal, nt sadamad, raudtee või maantee. Samas tõestas
COVID-19 epideemia, et ka tsiviilkriis võib mõjutada märkimisväärselt korraga kogu
132 Leitav: EUR-Lex - 32008R0300 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 133 Leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A31996L0067
22.05.2025
419
transpordisektorit ja seeläbi häirida nii inimeste liikumist kui ka laiemalt varustuskindluse
tagamist, aga ka rahvusvahelise abi kaasamist riigikaitse tagamiseks, seega on oluline, et
kriitilised transpordisektori ettevõtted mõtleksid siiski läbi kõik võimalikud teenust ohustavad
riskid ning planeeriksid nende ennetamiseks ja maandamiseks meetmeid.
Punktides 8 ja 9 tehtav muudatus on seotud terminoloogia muutusega. Viited HOSile
asendatakse viidetega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse vastavatele paragrahvidele.
Punktis 10 sätestatakse § 589 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ETOde püsiv kriisiülesanne. Nende
ettevõtete püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses
ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja
täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. Eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestab elutähtsa teenuse
korraldaja nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks. See tähendab, et võib kehtestada erandeid
erinevate kriisiolukorra sündmuste ja n-ö tavaolukorra jaoks. Selline võimalus on oluline, sest
on võimalik, et kõiki elutähtsaid teenuseid ei pea kõigi kriisiolukordade ajal osutama samas
mahus või sama kvaliteediga nagu muidu. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad peavad
iga teenuse puhul hindama, kas selliseid erandeid on vaja seada ning millised need peaksid
olema.
Punktiga 11 sätestatakse, et järelevalvet kriisiülesande täitmise üle (hõlmab ka järelevalvet
elutähtsa teenuse osutamise üle) tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alusetel ja
korras. Selline lahendus nähakse ette kõikide ETOde ja kriisiülesandega isikute puhul.
§ 220. Liiklusseaduse muutmine
Punktiga 1 muudetakse LSi seoses Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist puudutava regulatsiooni
korrastamisega. Muu hulgas sätestatakse KorSis, et Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata
liikluse korraldamisse ja reguleerimisse kriisiolukorra ajal. Sellega kooskõlas täiendatakse LSi
§ 8 lõiget 3 punktiga 11, mille järgi võib teiste seas liiklust reguleerida korrakaitseorgani poolt
riiklikku järelevalvesse kaasatud Kaitseväe või Kaitseliidu reguleerija. Selle tingimus on
omandatud pädevus ja asjaomane väljaõpe. Uue sätte sõnastamisel on tuginetud LSi § 8 lõike
3 punkti 1 sõnastusele.
Punktiga 2 tehakse LSi § 99 lõikes 2 normitehniline muudatus seoses seaduse pealkirja
muutumisega.
Lisaks muudetakse punktiga 3 LSi § 1906 lõike 2 punkti 4 (teekasutustasu tagastamise alused)
selliselt, et senine punkti 4 tekstiosa „veoautoga on täidetud riigikaitselise sundkoormise
kohustust“ asendatakse tekstiosaga „veoautoga on täidetud kriisiülesannet või
kodanikukohustust“. Nimetatud muudatus tuleneb terminite muutusest – riigikaitseülesannete
asemel on kriisiülesanded ning töökohustuse asemel võetakse kasutusele termin
„kodanikukohustus“.
Veoautoga võidakse eelnõu kohaselt kriisiolukorra ajal täita kas kriisiülesannet või
kodanikukohustust. Nimetatud juhtudel peab säilima võimalus taotleda teekasutustasu
tagastamist.
§ 221. Maagaasiseaduse muutmine
22.05.2025
420
Paragrahviga 221 muudetakse maagaasiseadust (edaspidi MGS).
Punktis 1 tehtav muudatus on seotud terminoloogia muutusega. Viited HOSile asendatakse
viidetega eelnõu vastavatele paragrahvidele.
Punktiga 2 sätestatakse maagaasi võrguettevõtjatest ETOde püsiv kriisiülesanne osutada
elutähtsat teenust igas olukorras, sh kriisiolukorra ajal. Seda peavad nad tegema vastavalt
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel kehtestatud nõuetele, mida ETKA võib täpsustada.
Lisaks määratakse sarnaselt elektrivaldkonnaga ka maagaasivaldkonnas täiendavalt
kriisiülesanne ka nendele isikutele, kes osutavad ETOdele kuuluva võrgu või selle osa
arendamise või opereerimise teenust (vt selgitusi § 189 elektrituruseaduse muudatus).
Punktis 3 tehtav muudatus on seotud terminoloogia muutusega. Viited HOSile asendatakse
viidetega eelnõu vastavatele paragrahvidele.
Punktiga 4 täiendatakse MGSi ETOdest maagaasiettevõtjate püsiva kriisiülesandega. Nende
ettevõtete püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust eelnõus ja selle alusel kehtestatud
nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
Eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestab elutähtsa teenuse korraldaja nõuded elutähtsa teenuse
osutamiseks. See tähendab, et võib kehtestada erandeid erinevate kriisiolukorra sündmuste ja
n-ö tavaolukorra jaoks. Selline võimalus on oluline, sest on võimalik, et kõiki elutähtsaid
teenuseid ei pea kõigi kriisiolukordade ajal osutama samas mahus või sama kvaliteediga nagu
muidu. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad peavad iga teenuse puhul hindama, kas
selliseid erandeid on vaja seada ning millised need peaksid olema.
Punktiga 5 määratakse püsiv kriisiülesanne nendele isikutele, kes osutavad elutähtsa teenuse
osutajatele kuuluva võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust. Tegemist on
kriitilise osaga elutähtsa teenuse toimepidevusest, kuna see hõlmab nt ka reaalajas gaasivõrgu
toimimise seiret, avariide ja häirete tuvastamist ning nende likvideerimist jms. Seega on seaduse
täiendamise eesmärk tagada teenuse terviklik toimepidevus, mistõttu tuleb võrgu või selle osa
arendamise või opereerimise teenust tagavatel isikutel oma tegevuses järgida samuti ETKA
kehtestatud toimepidevuse nõudeid sarnaselt elutähtsa teenuse osutajatega.
Punktiga 6 jäetakse MGSist välja viited Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile (edaspidi
VVKK). Muudatused on seotud sellega, et VVKK moodustamine jäetakse täielikult Vabariigi
Valitsuse otsustada. See tähendab, et seaduses ei saa enam VVKK-le ühtki kohustust või
ülesannet ette näha. Kehtivas MGSis on aga kolmes sättes VVKK-le roll antud:
1) Kliimaministeerium teavitab VVKKd Euroopa Komisjoni otsusest, millega rakendatakse
meetmeid varustuskindluse tagamiseks, ja kavandatavatest meetmetest (MGSi § 262 lõige 21);
2) Kliimaministeerium teavitab VVKKd, kui varustuskindlus on taastatud (MGSi § 262 lõige
41);
3) valdkonna eest vastutav minister esitab ennetava tegevuskava gaasi varustuskindlust
mõjutavate riskide vähendamiseks ning tarnehäirega toimetuleku kava VVKK-le teadmiseks
(MGSi § 263 lõige 2).
Nagu näha, reguleeritakse MGSi kõnealustes sätetes VVKK teavitamist. See tähendab, et nende
sätete eesmärk on tagada, et VVKKs esindatud asutused oleksid teadlikud ELi meetmetest,
varustuskindluse taastamise olukorrast ja erinevatest varustuskindluse tagamise kavadest.
Sellist teavitamist võib korraldada asutuste või muude komisjonide kaudu, kui seda on
22.05.2025
421
otstarbekas nii korraldada, kuid seda ei pea nii tegema ega seaduses nii täpselt kindlaks
määrama. Kliimaministeerium peaks ise otsustama, kuidas mingis olukorras on kõige parem
teavitamist korraldada ning keda teavitama peab. Seega nähakse kõikides ülalviidatud sätetes
ette, et VVKK asemel teavitatakse asjaomaseid asutusi.
Punktis 7 on toodud kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise järelevalvesätted sarnaselt
teistele ETOdele ja isikutele määratud kriisiülesannetega.
§ 222. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine
Punktiga 1 täiendatakse seaduse § 4 punktiga 15, tuues täiendava erandina esile pangatähtede
käitluse seadmete haldamise.
Punktis 2 määratletakse pangatähtede ja müntide töötlemine § 4 lõike 1 punkti 3 tähenduses
ning pangatähtede käitluse seadmete haldamine § 4 lõike 1 punkti 15 tähenduses.
Punktiga 3 muudetakse § 41 pealkirja, kuna paragrahvi uute lõigete lisamise tulemusena ei
piirdu selle sisu enam teabe edastamise kohustusega.
Punktiga 4 täiendatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 41 lõigetega 5–8.
Lõikes 5 sätestatakse, keda sularaha käitlemist pakkuvatest isikutest loetakse sularaharingluse
teenuse puhul ETOdeks. ETOks on iga isik, kes tegeleb sularaha vedamise, lugemise, sortimise,
pakendamise ja arvestuse pidamise, sularahaautomaatide kassettide täitmise ning muude
teenuste osutamisega, mis võimaldavad sularaha- või makseautomaadist sularaha väljavõtmist,
kui see töötab ühe või mitme kaardi väljastaja huvides, kes ei ole kontolt raha välja võtva
kliendiga sõlmitud makseteenuse lepingu osaline. Samuti on ETOks isik, kes haldab
pangatähtede käitluse seadmeid, omab Euroopa Keskpanga kinnitatud sularaha käitlemise
registris olevaid seadmeid, monitoorib neid, tagab riistvaralise ja tarkvaralise toimekindluse
ning korraldab sularahaautomaatide kassettide sularahaautomaatidesse paigaldamist. Sularaha
veo ettevõte on ETO, kui ta osutab sularaha transpordi teenust teisele elutähtsa teenuse osutajale
ning Eesti Panga hinnangul on tal oluline mõju sularaha ringluse toimimisele. Eestis on praegu
kaks suuremat ETO pankadele ja jaekaubandusele sularaha transpordi teenust pakkuvat
ettevõtet – Brink`s Estonia OÜ ja Viking Security AS. Seaduse täiendamise tulemusel laieneb
ETOks nimetatud ettevõtetele kohustus esitada riskianalüüsid ja toimepidevuse plaanid, anda
informatsiooni sularaha veo teenuse katkestuste ohu või katkestuste kohta ning korraldada
teenuse toimepidevuse õppusi või osaleda neil.
Lõikes 6 sätestatakse makseteenuste osutamise tehnilist tugiteenust osutava isiku määramine
elutähtsa teenuse osutajaks. Praegu on Eesti Panga presidendi 13. juuli 2018. a määruse nr 7
„Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ kohaselt elutähtsateks
makseteenusteks elutähtsa teenuse osutaja (ETO) osutatavad pangasisesed maksed, ETOde
vahelised maksed ja ETO osutatavad kaardimaksed. Lisaks nõuab Eesti Pank oma määrusega
ETOdelt teenuse kriitiliste tegevuste toimimiseks vajalike oluliste infosüsteemide ja seadmete
toimepidevuse tagamise meetmete võtmist. Need meetmed on olulised kõikide elutähtsate
makseteenuste toimepidevuse saavutamiseks, aga need aitavad eelkõige pangasiseste ja
pankadevaheliste maksete kontekstis. Kaardimaksete toimimiseks on turuosalise enda
infosüsteemidele ja seadmetele lisaks määrava tähtsusega ka kolmandate isikute osutatavate
tugiteenuste toimimine ning selleks nõuab Eesi Pank ETOdelt kolmandate isikutega koostöö
tegemist. Senise HOSi nõuete täitmise kontrollimise käigus saadud kogemus on näidanud, et
22.05.2025
422
ainult koostööst kaardimaksete toimimise tagamiseks ei piisa, eriti force majeure olukordades,
kus lepingulised suhted enam ei kehti. Ka makseteenused, mis võimaldavad pangakaardiga
maksekontolt sularaha välja võtta või maksekontole sissemakseid teha, sõltuvad samuti
tugiteenuste osutajatest.
Makseteenuse osutamise tehnilise tugiteenuse kirjelduse sätestab Eesti Pank määrusega. Praegu
peetakse makseteenuse toimimiseks vajalikuks tehniliseks tugiteenuseks kaarditehingute
töötlemise teenust, mis sisaldab kaarditehingute autoriseerimise päringute edastamist, info
koondamist ja arvelduspositsioonide kindlaksmääramist. Eesti Pank hindab ETOks nimetamist
igal üksikul juhtumil ja võtab arvesse nii tema teenusest sõltuvaid isikuid ja nende pakutavaid
elutähtsaid teenuseid kui ka avalduva mõju ulatust makseteenuste toimimisele potentsiaalse
intsidendi või muu häire korral. Makseteenuste osutamise tehniliste tugiteenuste osutajate
ETOks määramise kriteeriumid tulenevad makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 41
täiendusest lõikega 6.
Praegu on Eesti maksekeskkonnas kaardimaksete ja muude kaarditehingute tegemisel roll Nets
Estonia ASil, kes pakub kaardimaksete tegemisel tehnilisi tugiteenuseid ETO staatust
omavatele LHV Pank Asile, Coop Pank ASile ja AS SEB Pangale ning sularaha väljavõtmise
tehingute tegemisel Swedbank ASile. Seega on Nets Estonia ASil oluline praeguse ETO
pankade makseteenuste või sularaharingluse ahelas.
Oluline on märkida, et lõikes 6 sätestatud elutähtsa teenuse osutajad ei kuulu
Finantsinspektsiooni järelevalve alla ning Finantsinspektsioon ei ole kohustatud teostama
järelevalvet lõikes 6 sätestatud elutähtsa teenuse osutajate üle, kuna nad ei ole järelevalve
subjektid FIS § 2 lõike 2 tähenduses.
Lõike 7 kohaselt võib Eesti Pank kehtestada elutähtsa teenuse osutajate määramise täpsemad
tingimused ja korra.
Sularaha käitlemist pakkuvate isikute rollil elutähtsate teenuste toimepidevuse ahelas on
maksete toimimisele oluline mõju, mõjutades omakorda kogu sularaharingluse toimimise
ahelat. Hetkel on kehtestatud kriteeriumidele vastavaid teenusepakkujaid Eesti turul tegutsemas
3 ettevõtet (Hansab AS, Brink`s Estonia OÜ ja Wordline Payments Estonia OÜ), kes osutavad
teenuseid teistele sularaharingluse ETOdele. Sularaha käitlemise teenuse osutajate nimetamine
ETOks suurendab tervikuna riigi valmisolekut võimalikeks kriisiolukordadeks, kuid see on
vajalik ka kehtiva süsteemi parandamiseks, kus nõuete kehtestamine teenuste sisseostmisele ei
ole lepingulistes suhetes piisavaks meetmeks (nt force majure olukord), tagamaks teenuste
osutamise toimepidevust ja jätkuvust kriisiolukorra ajal. Otseselt parandab see nii pankade kui
ka teenuse osutajate võimalust kriiside ennetamise kavandamiseks toimepidevuse
riskianalüüside, plaanide ja erinevate meetmete kavandamisega elutähtsa teenuse üleselt, mis
võtab arvesse ja katab kogu sularaharingluse toimimise ahelat. On vajalik, et olulist mõju
omavad sularaha käitluse teenust pakkuvad isikud oleksid samal koostööplatvormil teiste
sularaharingluse ETOdega ning neile kohalduks sama baasregulatsioon.
Lõikega 8 täpsustatakse, et eelnevalt nimetatud ETOde püsiv kriisiülesanne on ei midagi muud
kui osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud
nõuete kohaselt. Eesti Pank täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise
nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
Punktiga 5 täiendatakse seadust §-ga 7¹.
22.05.2025
423
Lõikes 1 laiendatakse elutähtsate makseteenuste osutajate ringi makseasutuste ja e-raha
asutustega. Eesti Pank võib kanda makseasutuse või e-raha asutuse ETOde nimekirja, kui tema
tegevus on makseteenuste turu mõjutamiseks piisavalt oluline ehk kui tema Eestis tehtud
maksete või sularaha väljamaksete osakaalu näitaja on suurem kui üks protsent Eesti
krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste vastavast kogunäitajast ja Eesti Panga
hinnangul on tal Eestis maksete toimimisele oluline mõju. Hinnangu andmisel arvestab Eesti
Pank ka makse- või e-raha asutuses maksekontot omavate klientide arvu. See tähendab, et Eesti
Pangal on õigus määrata makseasutus või e-raha asutus ETOks, kui vähemalt ühe loetletud
näitaja poolest on tema turuosa üle ühe protsendi, kaaludes mõju maksete toimimisele üldiselt.
Eesti Pank hindab makseasutuste ja e-raha asutuste kriteeriumidele vastavust igal aastal.
Muudatus tagab võrdsed konkurentsitingimused elutähtsate makseteenuste osutamisel pankade,
makseasutuste ja e-raha asutuste vahel. Samamoodi suurendab see elanike ja ettevõtete
turvatunnet seoses võimalusega jätkata makseteenuste kasutamist ka kriisiolukorra ajal ning
seeläbi aitab vältida paanika teket ja selle laienemist. Makseteenuste toimepidevuse tagamise
vaatenurgast on suurema tähelepanu all makseasutused ja e-raha asutused, kelle kaudu
täidetakse kõige suurem osa Eestis tehtud maksetest, sh e-kaubanduses, kuid muudatus
võimaldab tulevikus ETOks määrata ka makseteenuste osutamise ahelas osalevaid
makseasutusi ning e-raha asutusi, kellest sõltub näiteks kaardimaksete vastuvõtmise teenuse
toimimine poes või (välk)maksete vastuvõtmise teenuse toimimine e-kaubanduses, ja välisriigi
makseasutuste või välisriigi e-raha asutuste välisriigi krediidiasutuste filiaale. Seeläbi on
võimalik makseteenuste toimepidevust tõhusamalt korraldada.
Makseasutuste ja e-raha asutuste makseteenuste mahud on võrreldes pankadega siiani olnud
tagasihoidlikud, kuid viimastel andmetel on ühe Eesti makseasutuse (Maksekeskus AS)
maksetehingute osakaal ületanud ühe protsendi Eesti krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha
asutuste vastavast kogunäitajast. Juhul kui Maksekeskus ASil on Eesti Panga hinnangul oluline
mõju ka maksete toimimisele, siis on Eesti Pank valmis ta elutähtsa makseteenuse osutajaks
nimetama.
Lõikega 2 sätestatakse, et ETOde määramise täpsemad tingimused ja korra võib kehtestada
Eesti Pank, kes võib oma määrusega täpsustada nõudeid ETO määramise protseduuri aluseks
olevatele andmetele ja kriteeriumidele, samuti otsustusprotsessi tähtaegu.
Sarnaselt kõikides teistes eelnõuga muudetavates eriseadustes määratakse lõikega 3 elutähtsa
teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses ja elutähtsa
teenuse toimepidevuse korraldaja õigus täpsustada kriisiülesannet, selleks valmistumise ning
selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
Punktiga 6 täiendatakse paragrahvi 636 lõikega 9, mille kohasel loetakse käesoleva paragrahvi
lõikes 1 sätestatu kohaselt esitatud teavitusega täidetuks tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75
lõike 11 punktis 2 sätestatud elutähtsa teenuse osutaja kohustus teavitada tõsisest info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist. Kui tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74
lõike 9 punkt 5 nimetatud sündmus ei liigitu tõsiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga
seotud intsidendiks, kohaldatakse sündmusest teavitamisele nimetatud seaduses ja selle alusel
antud õigusaktis sätestatud nõudeid.
Punktiga 7 täiendatakse sarnaselt teistes eriseadustes tehtud muudatusega ka MERASi § 89
lõikega 5, millega täpsustatakse, et järelevalvet käesoleva seaduse § 41 lõikes 8 ja § 7¹ lõikes 3
22.05.2025
424
sätestatud elutähtsa teenuse nõuete täitmise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses
sätestatud alustel ja korras.
§ 223. Maksukorralduse seaduse muutmine
Paragrahviga 223 muudetakse maksukorralduse seadust (edaspidi MKS).
Punktiga 1 tehtav muudatus on tehniline. Viide HOSile asendatakse viitega tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse vastavale sättele.
Punktiga 2 muudetakse MKSi maksusaladuse erandeid reguleeriva § 29 punkte 53–55.
Tegemist on terminoloogiliste muudatustega.
Punktiga 3 lisatakse MKSi säte, mille kohaselt tekib Välisministeeriumil õigus saada Maksu-
ja Tolliametilt (edaspidi MTA) teavet töötamise registris kajastuvate välisriikide esindustes
töötavate isikute töötamise andmete kohta. Välisministeeriumi pädevusse kuulub VäSSi
kohaselt välisriikide esindustega suhtlemise korraldamine ning välisriikide esinduste Eestis
tegutsemisega seotud küsimuste lahendamine. Võimalus saada andmeid töötamise registrist on
Välisministeeriumile vajalik oma ülesannete täitmiseks (punkt 67). Asjaomasele sättele
tuginedes küsitakse teavet taotluse alusel ja pigem harva. Selle taotluse alusel soovitakse teavet
töölepingu või töövõtulepingu olemasolu või töösuhte lõpetamise kohta.
§ 224. Meditsiiniseadme seaduse muutmine
Paragrahviga 224 täiendatakse meditsiiniseadme seaduse (MSS) § 16 lõikega 7.
MSSi § 16 lõikega 7 sätestatakse Ravimiametile õigus inimeste elu ja tervist vahetult ohustavas
olukorras, sealhulgas loodusõnnetus, katastroof, nakkushaiguse epideemia, tervishoiu
toimepidevust ohustav olukord tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses või
kriisiolukord, ajutiselt lubada erandeid meditsiiniseadme Eesti turul kättesaadavaks tegemise,
meditsiiniseadme kliiniliste uuringute nõuete, meditsiiniseadme ohutusalase teabe esitamise
nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Viidatud ajutisi erandeid on võimalik teha vaid
siis, kui a) tegemist on vahetult inimeste elu ja tervist ohustava olukorraga (loodusõnnetus,
katastroof, nakkushaigus, tervishoiu toimepidevust ohustav olukord tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse tähenduses, kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses);
b) kõigi kehtestatud nõuete täitmine ei võimaldaks tagada elanikkonna ja raviasutuste
katkematut varustatust meditsiiniseadmetega. Samuti võib Ravimiamet nimetatud olukorras,
kui see on vajalik inimeste elu ja tervise kaitseks, piirata meditsiiniseadme reklaami.
Nimetatud säte on vajalik inimeste elu ja tervise kaitse eesmärgil. Tulenevalt põhiseaduse §-s
16 sätestatud põhiõigusest elule ja § 28 esimeses lauses sätestatud tervisekaitse põhiõigusest on
riigil vastutus oma inimeste elu ja tervise eest ning seega on vajalik luua ka regulatsioon elu ja
tervise kaitse põhiõiguste tagamisel. Käesoleval juhul võib olla riivatud ettevõtlusvabadus.
Ettevõtlusvabaduse esemeline kaitseala hõlmab Riigikohtu antud määratluse järgi kõiki
tegevusalasid ja elukutseid, mille puhul isik pakub enda nimel kaupu või teenuseid (vt RKPJKo
28.04.2000, 3-4-1-6-00; RKÜKo 01.07.2015, 3-4-1-20-15, p 43). Ettevõtlusvabadus annab
isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusena käsitatavasse tegevusse,
teisalt ka õiguse teatud positiivsete meetmete võtmisele.
22.05.2025
425
Kavandatud säte võimaldab seada täiendavad piirangud ja nõuded ja ühtlasi võimaldada
kehtestatud nõuete suhtes teha leevendusi (nt kui USA, Hiina, Austraalia, Jaapani vm
kolmandate riikide standardid on täidetud, aga ei ole täidetud Euroopas kehtivad standardid).
Erandite tegemisel tuleb sageli ka seada täiendavaid piiranguid erandialuse meditsiiniseadme
levitamisele / kasutusele võtmisele (nt Saksamaal kohustati COVID-19 pandeemia ajal
erandialust pakendit ümber märgistama). Iga konkreetset juhtu tuleb vaadelda eraldi ja erandite
võimaldamine on seotud alati konkreetse juhtumi asjaoludega. Olukordades, kus
esmaülesandeks on tagada meditsiiniseadmete kättesaadavus, on põhjendatud piirata
otsepostitusi ja muul viisil meditsiiniseadme reklaami. Kui riik soovib, et ettevõtja
kriisiolukorra ajal ei osutaks teatud teenuseid või peataks ajutiselt oma toodete reklaami, piirab
see ettevõtja ettevõtlusvabadust. Sellise piirangu kehtestamiseks peab seetõttu olema seaduslik
alus.
Käesolevas eelnõus sätestatud meede on sobiv, vajalik ja mõõdukas eesmärgi suhtes.
Sobiv on iga abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on
vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi
saavutamist. Piisab, kui tegemist on sammuga õiges suunas, vahendiga, mis seatud eesmärgi
saavutamisele kaasa aitab, seda edendab. Praegusel juhul on piirangu näol tegemist sobiva
meetmega, kuna viidatud ajutisi erandeid on võimalik teha vaid siis, kui a) tegemist on vahetult
inimeste elu ja tervist ohustava olukorraga (loodusõnnetus, katastroof, nakkushaigus, tervishoiu
toimepidevust ohustav olukord tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses,
kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses); b) kõigi kehtestatud nõuete täitmine
ei võimaldaks tagada elanikkonna ja raviasutuste katkematut varustatust meditsiiniseadmetega.
Eesmärk on võimaldada erandeid selliselt, et meditsiiniseadmete kättesaadavus oleks tagatud,
ja vajaduse korral seatakse täiendavaid tingimusi, milleks võivad olla nõuded (nt märgistusele,
täidetud standarditele) või piirangud (nt kättesaadavaks tegemisele ainult tervishoiuteenuse
osutamiseks). Meede võib riivata PSi §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, sest meetmega on
võimalik seada piiranguid ettevõtlusele. Kõnealuse meetmega ei keela riik asjassepuutuval
isikul täielikult ettevõtlusega tegelemist, vaid piiratakse ajutiselt ettevõtlusvabadust sel teel, et
piiratakse ettevõtja majandustegevust üksnes mõnel tema tegevusalal (jaemüük). Inimeste elu
ja tervist vahetult ohustava olukorra ajal piiratakse ettevõtlusvabadust tervishoiusüsteemi
toimepidevuse kaitseks, et tagada raviasutuste katkematut varustatust meditsiiniseadmetega.
Täpsemat loetelu ei ole võimalik kehtestada, kuna see sõltub eelkõige olukorra põhjustest,
ulatusest, sellega kaasnevatest ja sellele järgnevatest mõjudest. Erandite võimaldamine peab
olema eesmärgipärane ja proportsionaalne saavutatava eesmärgi suhtes, tagamaks rahvatervise
kaitse. Meditsiiniseadmete kättesaadavusel on oluline osa tervishoiusüsteemi toimimiseks ja
selle tagamiseks.
Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem
koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Eelduseks on, et leebem
vahend on ilma kahtluseta eesmärgi saavutamiseks sama kohane ega rõhu lisaks kolmandaid
isikuid ega üldsust. SoM on kaalunud alternatiivina piiramata jätmist, kuid see ei taga inimeste
elu ja tervise kaitse eesmärki sellisel määral, mis oleks võrreldav käesoleva keeluga.
Abinõu on mõõdukas, kui kasutatud vahendid on soovitud eesmärgiga proportsionaalsed.
Siinjuures tuleb ühelt poolt kaaluda põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt
aga eesmärgi tähtsust. Kaalumisel kehtib reegel, mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda
kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks
kaaluti ühelt poolt vabadusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi
22.05.2025
426
tähtsust. Tegemist on ajutise meetmega kriisiolukordade ja muude selliste olukordade ajaks,
mis võivad vahetult ohustada paljude inimeste elu ja tervist. See tähendab, et regulatsioon ei
ole kohaldatav tavaolukordades. Kavandatud säte võimaldab seada küll täiendavad piirangud
ja nõuded, kuid samas võimaldab kehtestatud nõuete suhtes teha ka leevendusi.
Kavandatud muudatus võib ettevõtetele olla ajutiselt negatiivse mõjuga, kuid lõpptulemusena
on mõju positiivne, kuna võimaldab inimeste elu ja tervist ohustavat olukorda kiiremini
lahendada. Inimeste elu ja tervist ohustava olukorra kiire lahendamine, mis mh taastab
majanduse ja ühiskonna tavapärase toimimise, on ka ettevõtte huvides ning kaalub abstraktselt
hinnatuna üles piirangutest tulenevad kitsendused, õigustades ettevõtlusvabaduse piiramist.
§ 225. Meediateenuste seaduse muutmine
Paragrahviga 225 täiendatakse meediateenuste seaduse (MeeTS) § 21 kohustusega säilitada
erakorralise või sõjaseisukorra ajal edastatud programmi salvestisi nimetatud olukordade
lõppemiseni. Raadio- ja telesaadetel on erakorralise ja sõjaseisukorra ajal oluline mõju
ühiskonnas meeleolude kujundamisel. Meediakanalite tegevuse monitoorimine on otseselt
seotud riigi inforuumi kaitse ning ühiskonna stabiilsuse hoidmisega. Erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal on oluline seirata Eesti tegevusloaga meediakanalite programmi sisu ja
omada sellest ülevaadet vähemalt kuni olukorra lõppemiseni. Saadud teave võimaldab vajaduse
korral kiiresti reageerida vaenulikule mõjutustegevusele ning tuvastada õigusrikkumisi. Erikord
võib kesta pikemalt kui 20 päeva (nt erakorralise seisukorra võib välja kuulutada kuni kolmeks
kuuks), mistõttu on oluline sätestada meediateenuste seaduses erand, mis kohustab programmi
salvestisi säilitama tavapärase 20 päeva asemel (MeeTSi § 21 lõige 2) kuni erakorralise või
sõjaseisukorra lõppemiseni. Kuivõrd televisiooni- ja raadioteenuse osutajad salvestavad ka
kehtiva MeetSi alusel programmi, siis ei nõua salvestiste pikemaajalisem säilitamine olulisi
lisainvesteeringuid.
Võrdluseks, näiteks Lätis on pandud meediateenuse osutajatele kohustus salvestada kogu
edastatav programm, v.a taasedastatavad programmid, sellise kvaliteediga, mis lubab selgelt ja
ühemõtteliselt kindlaks teha iga programmi sisu. Salvestisi tuleb säilitada vähemalt kolm kuud
alates programmi edastamisest. Eraldi on sätestatud, et saated, mida edastatakse
valimiskampaania ajal või enne rahvahääletust, seaduse algatuse kampaania või parlamendi
laialisaatmise kampaania ajal, tuleb säilitada kogu vastava perioodi ajal ja mitte vähem kui kolm
kuud pärast nimetatud perioodi. Salvestiste koopiad tuleb esitada Läti meediaregulaatorile
(riikliku elektroonilise massimeedia nõukogu), kohtule, prokuratuurile, teistele
uurimisasutustele ja pädevatele täidesaatva riigivõimu asutustele nende nõudmisel tasuta.134
Tavapärane 20-päevane programmi salvestiste säilitamise kohustus erakorralise või
sõjaseisukorra ajal ei ole piisav, et tuvastada hiljem rikkumise asjaolud.
§ 226. Meresõiduohutuse seaduse muutmine
Paragrahviga 226 muudetakse meresõiduohutuse seadust (MSOS) seoses püsiva
kriisiülesande määramisega jäämurdeteenuse ja lootsiteenuse osutajatele.
Punktiga 1 määratakse püsiv kriisiülesanne jäämurdeteenuse osutajale, kellel tuleb tagada ka
kriisiolukorra ajal jäämurdeperioodil jäämurdmine enda teeninduspiirkonnas vastavalt
134 Elektroonilise massimeedia seadus, artikkel 29.
Kättesaadav:
http://neplpadome.lv/en/assets/documents/anglu/Electronic%20Mass%20Media%20Law%2012.2014.pdf
22.05.2025
427
sõlmitud lepingule. Muudatus on vajalik, kuna ilma jäämurdmiseta ei ole võimalik jää korral
laevadel sadamasse sisse sõita ega ka sadamast väljuda. Kuigi Transpordiamet korraldab
jäärmurdmist jäämurdja Tarmo ja mitmeotstarbelise laeva EVA-316-ga (jäämurdetöid teeb
alates 01.07.2023 Riigilaevastik),siis põhilisi rahvusvahelisi laevu teenindavates sadamates
(Muuga sadam, Tallinna ja Kopli lahe sadamad, Paldiski Lõunasadam, Kunda ja Sillamäe
sadamad) osutab jäämurdeteenust jäämurdja Botnica, mis kuulub TS Shipping OÜle. Kuna
jäämurdmine on hooajaline teenus, mis sõltub ka talvehooajal ilmastiku- ja jääoludest, st igal
aastal ei pruugi vajadust jäämurdmiseks alati tekkida, siis teenust elutähtsaks teenuseks ei
määrata, küll aga on vajalik tagada selle toimimine kriisiolukorra ajal, kui selleks peaks vajadus
tekkima. Juhul, kui kriisiolukorra lahendamiseks on vajalik jäämurdeteenust osutada
tavapärastest tingimustest erinevalt, võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada selleks
ka vastavad erandid.
Punktis 2 on toodud kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise järelevalvesätted sarnaselt
teistele isikutele määratud kriisiülesannetega.
§ 227. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine
Paragrahvis 227 nähakse ette muudatused nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (NETS).
Punktis 1 asendatakse sõnad „eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra“ sõnaga
„kriisiolukorra“, kuna tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus koondab erinevad kriise põhjustavad
olukorrad ühe katusmõiste alla. Seega edaspidi võib kõikides kriisiolukordades, kui on
takistatud tervisekontrolli tegemine ja selle kohta tervisetõendi väljastamine, rakendada
tervisetõendite väljastamise asemel erikorda – tööandja saab sel ajal nõuda tööle asujalt või
töötajalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitust selle kohta, et isikul ei ole
tuvastatud nakkushaigust, talle teadaolevalt ta ei põe nakkushaigust ja tal ei ole nakkushaiguse
sümptomeid, ning tööandja peab tagama, et tööle asuja või töötaja esitaks nakkushaiguste
suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjaliku tervisetõendi hiljemalt 90 kalendripäeva
möödumisel kriisiolukorra lõppemisest arvates.
Punktiga 2 tehakse viide tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele, kuna HOS tunnistatakse kehtetuks
ja seda asendab osaliselt tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus.
Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks viide HOSile, mis on tarbetu kordamine, kuna § 26 juba
sätestab, et kohaldatakse ka tsiviilkriisi ja riigikaitse seadust.
Punktiga 4 tehakse terminoloogiline muudatus tulenevalt HOSi kehtetuks tunnistamisest.
Edaspidi kasutakse terminit „tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra
ajal“. Tervishoiu toimepidevust ohustavat olukorda mõistetakse tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse tähenduses, kriisiolukord on defineeritud tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse tähenduses.
§ 228. Ohvriabi seaduse muutmine
Paragrahviga 228 täiendatakse OASi § 14 lõikega 4. Paragrahvi 14 lõike 4 kohaselt võib SKA
eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ohvriabiteenuste korraldamisel ajutiselt teha
erandeid teenuste sisus, kui see on eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal teenuste
osutamiseks vältimatult vajalik.
22.05.2025
428
Ohvriabiteenused koosnevad erinevatest komponentidest ning sätte eesmärk on luua õiguslik
alus selleks, kui eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik üht või teist
teenuse komponenti pakkuda ning teenuse sisus tuleb teha erandeid. Oluline on rõhutada, et
teenuste sisu puhul tohib erandeid teha vaid juhul, kui see on vältimatult vajalik ja teenuse
komponenti ei ole võimalik pakkuda kriisist tulenevate erandlike asjaolude tõttu. Näiteks ei ole
võimalik naiste tugikeskuses pakkuda ohvrile psühholoogilist nõustamist, kuna nõustajal ei ole
füüsiliselt võimalik teenusekohta kohale minna ning teenuse pakkumine on raskendatud ka
veebi vahendusel.
Selged nõuded – kuidas teenuseosutaja hindab riske teenuse toimimisele, mil moel riske
maandada ja kuidas vajalikud tööprotsessid üles ehitada – tuleb SKA-l koos teenuseosutajatega
kokku leppida ning lepingutes või tööjuhistes fikseerida.
§ 229. Perehüvitiste seaduse muutmine
Paragrahviga 229 täiendatakse perehüvitise seadust (edaspidi PHS) §-ga 141, mille eesmärk
on reguleerida erakorralise ja sõjaseisukorra ajal perehüvitiste taotlemise, määramise ja
maksmise erandeid. Peamiselt on erandid seotud õigusega taotleda ja saada toetusi, kuivõrd
võib tekkida olukordi, kus lapsi võtavad ajutiselt oma hoole alla teised inimesed (nt laste
sugulased, aga ka naabrid või muidu perega tihedalt seotud inimesed), ja võib tekkida vajadus
suunata toetused lapsi tegelikult kasvatavatele inimestele. PHS eristab õigust toetusele õigusest
toetust taotleda, kuivõrd paljude toetuste puhul on õigus toetusele lapsel, kes ise toetust taotleda
ei saa.
Paragrahvi 141 lõikes 1 sätestatakse erakorralise või sõjaseisukorra ajal erand teise vanema
nõusoleku esitamiseks perehüvitise saaja vahetamisel. Säte käsitleb juhtumeid, mille puhul on
vanemad enne erakorralise või sõjaseisukorra kehtestamist kasutanud õigust perehüvitistele
kordamööda. Tavaolukorras peab vanem esitama uue taotluse perehüvitise saamiseks ja teine
vanem, kes seni perehüvitist sai, annab nõusoleku saaja vahetamiseks. Saaja vahetamise
põhimõte on praktikas rakendatav ka vanemaga võrdsustatud isikute (nt eestkostja, hoolduspere
vanem) puhul. Sõjaseisukorra ajal võib perehüvitise senine saaja olla mobiliseeritud ega pruugi
saada nõusolekut saaja vahetamiseks anda, mistõttu sätestatakse, et teise vanema nõusolekut ei
ole vaja, kui seda ei ole tavapäraseid viise kasutades võimalik saada (inimest ei saa kätte, ta
asukoht on teadmata).
Paragrahvi 141 lõikega 2 laiendatakse erakorralise või sõjaseisukorra ajal perehüvitist saama
õigustatud isikute ringi. Tekkida võib vajadus kaasata lapse mõlemad vanemad riigikaitse
ülesannetesse ja laps jäetakse näiteks vanaema hoolde. Samuti võib tegemist olla olukorraga,
kus vanemad on surnud või ei ole võimalik mingil muul põhjusel vanemapuhkust kasutada.
TLSi § 65 lõige 2 annab lapse tegelikule hooldajale õiguse saada vanemapuhkust juhul, kui
lapse vanem puhkust ei kasuta. Vanemahüvitisele ega ka muudele peretoetustele kehtiva
seaduse järgi last tegelikult kasvataval isikul automaatselt õigust ei ole, mistõttu on mõistlik
erakorralise või sõjaseisukorra ajal laiendada õigustatud isikute ringi. Seda, kas isik on võtnud
lapse oma hoole alla, peab SKA hüvitise andjana kontrollima. Esimese võimalusena tuleb
kasutada kõige lihtsamaid viise nagu lapse vanemate või seni toetusi saanud isiku kinnitus selle
kohta, et laps on antud ajutiselt teise isiku hoolde. Kui lapsevanema(te) kinnitust ei õnnestu
saada, kuna vanemaid ei saa erinevaid kanaleid kasutades kätte, saab SKA pöörduda lapse
elukohajärgse KOVi poole, et selgitada välja, kas perehüvitise taotleja elab lapsega koos ja
hoolitseb tema eest. KOVi töötaja saab juba kehtivat praktikat rakendades teha koduvisiidi ja
anda selle alusel SKA-le kinnituse, et laps elab koos hüvitist taotleva isikuga.
22.05.2025
429
Paragrahvi 141 lõikega 3 antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada elatisabi kõigile
võrdses suuruses juhul, kui täitemenetlus või pankrotimenetlus on erakorralise või
sõjaseisukorra tõttu peatatud. Tavaolukorras võib elatisabi suurus olla erinev, kuna riik maksab
elatisabi summas, mis on elatisabi suuruse ja võlgniku makstud elatise vahe. Kuna erakorralise
või sõjaseisukorra ajal võib täitemenetluse ja pankrotimenetluse peatada, ei ole
Sotsiaalkindlustusametil enam võlgniku makstud elatisest ülevaadet. Sellisel juhul on mõistlik,
et valitsus kehtestab kindla summa, mis elatisabina välja makstakse. Vabariigi Valitsusel on
õigus vähendada hüvitisi ka tulenevalt tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu §-st 72, kuid
eelnimetatud volitusnorm võimaldab vähendada isikule makstava hüvitise summat teatud
protsendi ulatuses, kuid ei võimalda muuta toetuse ülesehitust ega kehtestada kõigile uut toetuse
suurust. Seega võib Vabariigi Valitsus soovi korral vähendada muude toetuste suurust
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel ja kehtestada elatisabi kõigile võrdses suuruses PHSi
alusel. Isik uut elatisabi taotlust tegema ei pea, kui ta seda juba kord on taotlenud, aga
erakorralise või sõjaseisukorra tõttu on täitemenetlus või pankrotimenetlus peatatud. Sellisel
juhul on elatisabi maksmise aluseks isiku varem esitatud taotlus.
§ 230. Planeerimisseaduse muutmine
Planeerimisseaduses asendatakse termin „hädaolukord“ terminiga „kriisiolukord“.
§ 231. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine
Punktiga 1 täiendatakse PPVSi §-ga 31 ning sätestatakse vanglateenistuse ametnike kaasamine
politsei tegevusse.
PPVSi § 31 lõige 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet võib avaliku korra kaitsesse kaasata
vanglateenistuse ametnikke. Kaasamine on lubatud, kui PPA ei saa ise õigel ajal või piisavalt
tulemuslikult ohtu ennetada, välja selgitada, tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada. Nimetatud
piirang lähtub põhimõttest, et iga asutus peab eelkõige täitma neid põhiülesandeid, milleks ta
on loodud. Näiteks, kui PPA-l puuduvad muud vahendid ülesande täitmiseks, on kaasamise
eeltingimus täidetud. Kaasamine on lubatud üksnes niikaua, kui nimetatud asjaolud esinevad.
Tegemist ei ole uue volitusega. Kehtiva vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 109 lõike 4 järgi
võib relvastatud üksust või vanglateenistuse ametnikku kasutada ametiabi korras vastavalt
halduskoostöö seadusele avaliku korra tagamiseks. Kuivõrd vanglateenistuse ametnikke
kaasatakse PPA ülesannete täitmisse, siis on kaasamine sätestatud VangSi asemel PPVSis.
PPVSi § 3 lõike 1 punkti 1 järgi on politsei ülesanne avaliku korra kaitse KorSis sätestatud
alusel ja korras. Vanglateenistuse ametnike kaasamine on lubatud ohu ennetamiseks, ohu
väljaselgitamiseks, ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks ehk avaliku korra
kaitseks. Vanglateenistuse ametnikke saab kaasata, kui kaasamise tulemusena ei kannata vangla
põhiülesannete täitmine, kuna vanglateenistuse ametnike esmane ülesanne on täita neile pandud
teenistusülesandeid.
Eraldi ei ole eelnõus enam nimetatud relvastatud üksust, sest relvastatud üksus koosnebki
vanglateenistuse vanglaametnikest, erinevus on ainult nende väljaõppes: relvastatud üksuse
liikmed on saanud spetsiaalse väljaõppe ja treenitud tegutsema keerukamates ja spetsiifilisi
oskusi nõudvates olukordades võrreldes tavalise vanglateenistuse ametnikuga. Samuti ei ole
kõigi vanglateenistuse ametnike väljaõpe ühesugune.
22.05.2025
430
PPVSi § 31 lõike 2 järgi on vanglateenistuse vanglaametnikul riiklikku järelevalvesse
kaasamisel politseiametniku volitused. Volituste ulatus võrreldes kehtiva õigusega ei muutu.
Volituste rakendamiseks tuleb tagada vanglateenistuse ametnikele ka vajalik väljaõpe ning
täpsustada volituste rakendamise korda. Politsei- ja Piirivalveameti täpsemad ülesanded, mille
täitmisse võib vanglateenistuse ametnikke kaasata, ning kaasamise tingimused ja korra
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas.
PPVSi § 31 lõige 4 on seotud Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist puudutava regulatsiooni
korrastamisega (vt täpsemad selgitused KorSi muutmise paragrahvi juures). Lõike 4 järgi võib
Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata politsei ülesannete täitmisse ja selle raames riiklikku
järelevalvesse KorSis sätestatud tingimustel ja korras. Muudatus tehakse õigusselguse
eesmärgil. Samasugune viide KorSile lisatakse teiste kaasavate korrakaitseorganite ülesandeid
reguleerivatesse seadustesse (nt PäästeS).
Punktiga 2 jäetakse välja hädaolukorra õppused, vaid käsitletakse kõiki õppuseid koos.
§ 232. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine
Nimetatud seaduses tehtav muudatus on seotud terminite muutusega – hädaolukorra terminit
HOSi kehtetuks tunnistamisega enam ei kasutata, vaid kasutusele võetakse termin
„kriisiolukord“.
§ 233. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmine
Paragrahviga 233 muudetakse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadust
(PSJKS).
Punktiga 1 täiendatakse PSJKSi § 3 uue lõikega ning sätestatakse, et erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal otsustab erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevuse
peatamise põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Kui eelnimetatud ühingu või selle liidu
või erakonna tegevus ohustab riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda, hindab kolleegium
Vabariigi Valitsuse taotluse üle otsustamisel mh seda, kas selle tegevuse peatamine sobib riigi
julgeoleku kaitse eesmärgiga ning kas ei esine teisi abinõusid, mis oleksid eesmärgi
saavutamise seisukohast sama tõhusad, kuid piiraksid erakonna või töötajate või tööandjate
ühingu või selle liidu põhiõigusi ja -vabadusi vähem.
Kohtumenetlust reguleerivates seadustes puuduvad normid, mis reguleeriksid seda, kuidas
lahendatakse taotlusi erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevuse
peatamiseks erakorralise või sõjaseisukorra lõppemiseni. Kuigi õigus analoogilise taotluse
esitamiseks on peaministrile kui erakorralise seisukorra juhile antud ka kehtiva ErSSi § 19
lõike 1 alusel, on jäänud selgusetuks, kas eelnimetatud taotlust lahendab Riigikohtu
halduskolleegium või põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium.
Kuna rahuajal on erakonna tegevuse lõpetamise taotluse lahendamine põhiseaduslikkuse
järelevalve kolleegiumi pädevuses, on otstarbekas sätestada kolleegiumi õigus lahendada
erakonna tegevuse peatamise taotlus ka erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. Tegemist ei ole
erakonna lõpetamise taotlusega, mille lahendamine on PSJKSi § 3 lõike 4 järgi ainult
Riigikohtu üldkogu pädevuses. Erakonna tegevuse peatamise taotluse lahendamine
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poolt ei ole vastuolus PSJKSi § 3 lõikega 4, sest
22.05.2025
431
kolleegium ei otsusta mitte erakonna lõpetamise, vaid erakonna tegevuse peatamise üle
erakorralise või sõjaseisukorra lõppemiseni, mis on vähem piiravam meede.
Erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevuse sõja- või erakorralise
seisukorra ajaks peatamise taotluse lahendamine on kiireloomuline. Kehtiva ErSSi § 19 lõige 2
annab Riigikohtule taotluse lahendamiseks kolme päeva pikkuse tähtaja. Põhiseaduslikkuse
järelevalve kolleegiumis vaadatakse erakonna peatamise taotlus läbi viieliikmelises koosseisus
(PSJKSi § 3 lõige 2), mis võimaldab sellist taotlust lahendada erakorralise või sõjaseisukorra
tingimustest lähtuvalt viivitamata. Samuti on erakorralise või sõjaseisukorra ajal vaja
viivitamata lahendada ka töötajate ning tööandjate ühingu tegevuse peatamise taotlusi. Sellest
johtuvalt ei nähta eelnõus ette konkreetset taotluse lahendamise tähtaega, vaid sätestatakse, et
Riigikohus lahendab erakonna tegevuse peatamise või lõpetamise või töötajate ja tööandjate
ühingu või selle liidu tegevuse peatamise taotluse viivitamata pärast nõuetekohase taotluse
saamist.
Sõja- või erakorralise seisukorra lõppemisel on Riigikohtu üldkogul võimalik Vabariigi
Valitsuse vastava taotluse esitamise korral põhjalikumalt kaaluda kehtiva PSJKSi 5. peatükis
sätestatud õigusraamistiku alusel, kas on põhjendatud ja vajalik lõpetada erakonna tegevus, mis
oli eelnevalt peatatud. Üldkogu vaatab PSJKSi § 3 lõike 5 järgi asja läbi vähemalt
üheteistkümneliikmelises koosseisus.
Kehtiva PSJKSi 5. peatükk (§-d 23–36) reguleerib vaid erakonna tegevuse lõpetamist.
PSJKSi muudatuse punktidega 16–21 täiendatakse PSJKSi 5. peatükki osas, millega
reguleeritakse ka erakonna ja töötajate ning tööandjate ühingute või nende liitude tegevuse
peatamist. Paragrahviga 321 antakse Vabariigi Valitsusele õigus esitada erakorralise või
sõjaseisukorra ajal Riigikohtule taotlus peatada erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu
või selle liidu tegevus, kui see on vajalik erikorra lahendamiseks. Sellega seoses muudetakse
ka PSJKSi § 33–36, mis käsitlevad menetlusosalisi sellises põhiseaduslikkuse järelevalve asjas,
selle asja lahendamise tähtaega, menetluse uuendamist ja Riigikohtu volitusi asja lahendamisel.
PSJKSi muudatuse punktid 2 ja 4–15 on seotud PSJKSi § 2 lõikes 11 Riigikohtu pädevusega
teha põhiseaduslikkuse järelevalve korras erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise otsuse ning Eesti Vabariigi
territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi
relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsuse üle järelevalvet. Samuti käsitleb see
järelevalvet Vabariigi Valitsuse kriisiolukorra otsuste üle. Kehtiva PSJKSi 3. peatükk (§-d 16–
24) reguleerib vaid kaebuste esitamist Riigikogu, Riigikogu juhatuse ja Vabariigi Presidendi
otsuste peale. PSJKSi muudatuste punktidega 5–13 täiendatakse PSJKSi 3. peatükki osas,
millega nähakse ette ka õiguskantsleri ja kohtute õigus taotleda Riigikohtult Riigikogu
erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni väljakuulutamise
või lõpetamise otsuse, Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel
operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsuse ning
Vabariigi Presidendi sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamise otsuse
põhiseaduslikkuse kontrolli ja selle otsuse tühistamist. PSJKSi §-s 19 esitatud 10-päevane
kaebuse esitamise tähtaeg jääb kehtima ka nimetatud taotluste kohta. Samamoodi täiendatakse
õiguskantsleri ja kohtu poolt Riigikogu või Vabariigi Presidendi vastava otsuse tühistamise
taotluse esitamise võimalusega ka PSJKSi § 20 („Kaebuse ja taotluse sisu- ja vorminõuded“),
§ 201 („Puuduste kõrvaldamine ning kaebuse ja taotluse tagastamine läbivaatamatult“), § 21
(„Menetlusosalised“), § 23 („Menetluse uuendamine“) ja § 24 („Riigikohtu volitused“).
PSJKSi §-s 22 nähakse ette, et Riigikohus lahendab kaebuse Riigikogu, Riigikogu juhatuse või
22.05.2025
432
Vabariigi Presidendi otsuse peale ja taotluse Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsuse
tühistamiseks viivitamata pärast nõuetekohase kaebuse või taotluse saamist.
§ 234. Päästeseaduse muutmine
Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks PäästeSi § 1 lõige 3. Kehtiv PäästeSi § 1 lõige 3 sätestab,
et päästeasutuse tegevuse korralduse erisused on esitatud ErSSis ja HOSis. Muudatus on
ajendatud sellest, et ErSS ja HOS tunnistatakse kehtetuks ning nimetatud valdkondi hakkab
reguleerima tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus. Samas ei sätesta kehtiv ErSS ja HOS
päästeasutusele konkreetseid ülesandeid. Erikorra ajal kehtib ülesannete jätkuvuse põhimõte,
mille kohaselt asutused täidavad üldjuhul oma tavapäraseid ülesandeid. Samuti sätestab
PäästeSi § 5 lõike 1 punkt 9 ja § 11 punkt 2, et päästeasutuse ülesanne on ka muude seadusest
ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine. Seega oma sisult ei ole
PäästeSi § 1 lõige 3 regulatiivset tähendust omav säte ning selle esitamine PäästeSis ei ole
vajalik.
Punktiga 2 laiendatakse Päästeameti õigust sõlmida juriidilise isikuga tsiviilõiguslikke
lepinguid vabatahtlike kaasamiseks elanikkonnakaitse ülesande täitmisele. Päästeametile
pannakse eelnõuga elanikkonnakaitse ülesanne, mille sisu on pikemalt avatud käesoleva
paragrahvi punktis 3.
Praegu kehtiva PäästeSi § 2 lõike 5 kohaselt on Päästeametil õigus kõnesolevaid lepinguid
sõlmida päästetööle, ennetustööle ja abidemineerijana kaasatute tegevuse korraldamiseks.
Muudatuse kohaselt sätestatakse üldisemalt, et Päästeamet võib sõlmida juriidilise isikuga
tsiviilõiguslikke lepinguid Päästeameti tegevuses osaleva vabatahtliku tegevuse
korraldamiseks. PäästeSi § 2 lõikega 4 on määratud, et Päästeameti tegevuses vabatahtlike
osalemist reguleerib täpsemalt seaduse 7. peatükk. Kokkuvõttes lisandub muudatuse kohaselt
täiendav ülesanne – elanikkonnakaitse –, mille täitmiseks on juriidiliste isikutega
tsiviilõiguslike lepingute sõlmimine lubatud, muus osas lepingute sõlmimise õigust ei laiendata.
Eelkõige hõlmab säte selliseid juriidilisi isikud, kes on vabatahtlikke ühendavad
organisatsioonid ja kellega on Päästeametil vaja tsiviilõiguslikke lepinguid sõlmida, et
vabatahtlike tegevust efektiivselt hallata.
Punktidega 3–5 viiakse PäästeSi kooskõlla eelnõuga. Nende sätetega määratakse Päästeameti
ülesanded: regionaalsel tasandil koostöö korraldamine kriisiolukorraks valmistumisel
(koostöös teiste asutustega vastavalt nende valdkondlikele ekspertteadmistele) ja selle
lahendamisel (eelnõu § 9 ja § 32 lõige 2), elanikkonnale ja avalikkusele üldiste käitumisjuhiste
ja sündmustest teabe andmise koordineerimine (§ 86), viivitamatu ohuteate edastamine (§ 87),
elanike varjumiseks ning ulatuslikuks evakuatsiooniks ettevalmistuste tegemine ja
evakuatsiooni läbiviimine (§-d 88 ja 9), elanikkonnakaitse tegevuste tagamine, kui ilma selleta
oleks ohus inimeste elu ja tervis. Sellest tulenevalt muudetakse PäästeSi § 5 lõike 1 punkti 6
sõnastust ning sätestatakse, et Päästeameti ülesanne on kriisiolukorraks valmistumine ja selle
lahendamine tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel. Nagu juba mainitud, on Päästeameti
vastutusvaldkonnad päästetööd, ulatuslik evakuatsioon ja varjumine.
Praegu kehtiva PäästeSi § 5 lõike 1 punkti 6 kohaselt on reguleeritud Päästeameti ülesanded
seoses hädaolukorraga: hädaolukorraks valmistumine ja selle lahendamise tagamine HOSi
alusel. Eelnõu jõustumisega tunnistatakse HOS kehtetuks, mistõttu ei ole viide enam
asjakohane. Lisaks, võrreldes praegu kehtiva HOSiga tehakse eelnõuga ulatuslikud muudatused
22.05.2025
433
nii kriisireguleerimises tervikuna kui ka laiendatakse Päästeameti rolli kriisiolukordadeks
valmistumisel ja nende lahendamisel.
Eelnõuga võetakse kasutusele elanikkonnakaitse termin, mille sisu on reguleeritud eelnõu §-s
85. Paragrahvi lõike 1 kohaselt on elanikkonnakaitse tegevused, mis tagavad inimeste
valmisoleku kriisiolukordade ajal ise toime tulla, kaitsevad inimesi kriisiolukordadest
tulenevate ohtude eest ning aitavad tagajärgedega toimetulekul. Elanikkonnakaitse meetmeteks
loetakse seejuures ennekõike ohuteavitust, pääste- ja ka demineerimistöid, ulatuslikku
evakuatsiooni, varjumist, esmaabi ja katastroofimeditsiini, vältimatut sotsiaalabi ja
psühhosotsiaalset abi kriisides. Elanikkonnakaitsega on tihedas puutumuses aga ka muu
elanikele hädavajalik abi, nt on elanikkonnakaitse oluliseks osaks inimeste ja kohalike
omavalitsuse üksuste kriisivalmidus, elutähtsate teenuste toimimine, rahvusvahelise abi
koordineerimine, elanikkonna varustuskindlus jt ülesanded. Samas nt elutähtsate teenuste
toimimine on oluline eeldus ka sise- ja sõjalise kaitse toimimiseks, mistõttu ei saa seda lugeda
elanikkonnakaitse meetmeks. Elanikkonnakaitse tagamine eeldab erinevate osaliste ühist
pingutust – st kõige aluseks on iga üksiku inimese valmisolek. Esmane vastutus enda ja oma
pere toimetuleku ja turvalisuse tagamisel on inimesel endal. Oluline on valmisolek ka
kogukondades ja üksteise abistamine, sh vabatahtliku töö näol. Kohaliku omavalitsuse üksuste
ja riigiasutuste korraldada on elanikkonnakaitse meetmed, ent abi saabumiseni tuleb ise või
kogukondades toime tulla, mis tähendab, et kriisideks valmistuma peavad kõik osalised.
Päästeameti roll elanikkonnakaitses on tagada regionaalsel tasandil nii kriisiolukorraks
valmistumine ja kriisiolukordade lahendamine, elanike varjumise ja ulatusliku evakuatsiooni
ettevalmistamine ja läbiviimine kui ka elanike teavitamine. Kriisiolukorra ajal kasutatakse
vajaduse korral elanike teavitamiseks ka sireenisüsteemi, mille ülesseadmise ja haldamise roll
on Päästeametil. Lisaks toetab Päästeamet kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust
teabevahetuse ja koostöö korraldamisel.
Eelnõuga saab Päästeamet ülesande hoida elanikkonnakaitse n-ö üldpilti ehk koordineerida
elanikkonnakaitse tegevuste õigeaegset rakendamist. Elanikkonnakaitse tegevused on eelkõige
ohuteavitus, päästetööd, ulatuslik evakuatsioon, varjumine, esmaabi ja katastroofimeditsiin,
vältimatu sotsiaalabi, psühhosotsiaalne abi kriisides ning muu elanikele hädavajalik abi.
Päästeamet ei vastuta kõikide elanikkonnakaitse tegevuste eest (üksnes varjumise,
evakuatsiooni, pääste- ja demineerimistööde eest). Elanikkonnakaitse moodustub mitmest
omavahel seotud tegevusest ja võimest. Seejuures lähtub kogu lai riigikaitse ülesannete jäävuse
põhimõttest, mis tähendab, et iga alategevuse toimimise eest vastutab nii kriisi ajal kui ka
tavaolukorras sama osaline. Nii näiteks vastutab esmaabi ja katastroofimeditsiini eest
tervishoiusektor, vältimatu sotsiaalabi tagatakse KOVi ja Sotsiaalministeeriumi valdkonna
koostöös jne.
Et Päästeamet saaks oma ülesannet edukalt täita, nähakse seaduses ette, et Päästeametil on õigus
saada oma ülesande täitmiseks vajaminevat teavet ja seda nii juriidilistelt kui ka füüsilistelt
isikutelt. Näiteks Saaremaa elektrikatkestuse olukorras oleks vaja olnud, et Päästeamet oleks
saanud operatiivselt teavet veel elektrita ja hädas/üksi elevate inimeste kohta (vastavalt
Elektrilevilt ja KOVilt). Näiteks on Päästeametil vajalik saada teavet elektriliinide taastamise
järjekorra kohta, Elektrilevi rakendatud ja planeeritavate ressursside kohta, Elektrilevi
võimelünkade kohta elektrivarustuse taastamisel.
Päästeamet on elanikkonnakaitse puhul üldkoordineerija ning tema roll on tagada, et elanikele
oleks vajalikud teenused tagatud ja et vastutavad asutused reageeriksid õigel ajal. Nii näiteks
22.05.2025
434
Saaremaa tormi ja veereostuse korral oleks olnud Päästeamet see, kes oleks koordineerinud
üldpilti ja hoidnud kriisis üksikisiku vaadet. Elektri taastamisel on elutähtsa teenuse osutajal
fookuses elektriliinide taastamine ning ta ei jälgi, kas tarbimiskohtades on inimeste elu ja tervis
ohus, on seal vajalik viia läbi evakuatsioon või näiteks mõne teise sündmuse korral korraldada
varjumine. Elektrivarustuse taastamisel näeb Elektrilevi seejuures, et elektrivarustus on
taastatud liitumispunktis, aga ühe liitumispunkti taga võib olla mitu majapidamist, kortermaja
mitme korteriga ja Elektrilevi ei oska seetõttu öelda, kui paljudel inimesel on elektrivarustus
kadunud, või ei oska anda kinnitust, kas liitumispunkti taga asuvate hoonete, majapidamiste
elektrivarustus on taastatud. Nimelt võib olla tekkinud rike liitumispunktist edasi või hoones.
Konkreetselt selline järeldus tekkis Saaremaa kriisi lahendamisel, kui selgus, et ei Elektrilevi
ega KOV ei teadnud, kellel veel elektrit ei ole ning see sundis Päästeametit teatud piirkondades
majapidamisi läbi helistama ja ka füüsiliselt majapidamisi läbi käima.
Kuna Kaitseliidu ja Kaitseväe kaasamine on edaspidi KorSis, siis tehakse seetõttu ka muudatus
punktidega 5 (lõige 5) ja 6.
Punktiga 7 täiendatakse PäästeSi § 32 lõikes 1 reguleeritud vabatahtliku päästja terminit.
Vabatahtlik päästja on kehtiva sätte kohaselt isik, kes vabatahtlikult osaleb päästetööl või
ennetustööl seaduses sätestatud alustel ja korras. Muudatuse kohaselt osaleb vabatahtlik päästja
ka elanikkonnakaitses. Sisuliselt täiendatakse võimalusi, kuidas vabatahtlik saab osaleda
Päästeameti tegevuses – päästetööl ja ennetustööl osalemisele lisandub õigus osaleda ka
elanikkonnakaitse tegevustes. Vabatahtliku päästja osalemist elanikkonnakaitses on täpsemalt
avatud käesoleva paragrahvi punkti 8 selgitustes.
Punktiga 8 täpsustatakse PäästeSi § 34 lõike 1 punktis 4 sätestatud piirangut isiku kohta, keda
on keelatud võtta vabatahtlikuks päästjaks. Praegu kehtiva sõnastuse kohaselt on keelatud
vabatahtlikuks päästjaks võtta isikut, kellel on selline füüsiline puue, mis takistab tal
vabatahtliku päästja ülesannete täitmist, välja arvatud ennetustööl osalevad isikud. Muudatuse
kohaselt loobutakse erandist, mis on tehtud ennetustööl osalevate isikute suhtes. Päästeamet
saab oma ülesannete täitmisse kaasata isikuid, kes on võimelised neid ülesandeid ohutult täitma.
Isiku vabatahtlikuks võtmisel tuleb Päästeametil iga kord hinnata, kas isiku puue on sellist laadi,
mis võimaldab tal ülesandeid täita. Seetõttu on selgemalt sõnastatud, et vabatahtlikuks päästjaks
on keelatud võtta isikut, kelle füüsiline puue takistab tal vabatahtliku päästja ülesannete täitmist.
Ka ennetustöö tegemist võivad teatud puuded takistada – näiteks selline kõnepuue, mille korral
isikul ei ole võimalik teistega arusaadaval viisil suhelda. Seetõttu ei ole põhjendatud
kõnesolevat erandit säilitada.
Punktiga 9 nähakse täpsemalt ette vabatahtliku päästja elanikkonnakaitses osalemiseks vajalik
väljaõpe, osalemise tingimused ja kohaldatavad meetmed. Selleks täiendatakse PäästeSi § 38
ning seni päästetööl ja ennetustööl osalemist reguleeriv säte sõnastatakse tervikuna uuesti.
Päästeseaduse § 38 muudatusega nähakse täpsemalt ette vabatahtliku päästja
elanikkonnakaitses osalemiseks vajalik väljaõpe, osalemise tingimused ja kohaldatavad
meetmed. Kui seni reguleeris PäästeSi § 38 päästetööl ja ennetustööl osalemist, siis eelnõus on
see paragrahv sõnastatud tervikuna uuesti.
Vabatahtliku päästja väljaõpe jaguneb päästetöö väljaõppeks ja elanikkonnakaitse väljaõppeks.
Elanikkonnakaitses osaleva vabatahtliku päästja väljaõpe on kaheastmeline, sarnaselt
päästetöödel osalevate vabatahtlike päästjatega. Esimese astme õppe (kestusega vähemalt 16
tundi) läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel ja koos temaga osaleda
22.05.2025
435
elanikkonnakaitses kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel. Teise astme
elanikkonnakaitse õppe (kestusega vähemalt 16 tundi) läbinud vabatahtlik päästja võib
iseseisvalt päästeametniku korraldusel osaleda elanikkonnakaitses kriisiolukorraks
valmistumisel ja selle lahendamisel. Sarnaselt päästetööga on vabatahtliku päästja teise astme
elanikkonnakaitse õppe eelduseks esimese astme õppe edukas läbimine.
Eelnõuga kaotatakse väljaõpete mahud, kuna siseministri 10.11.2010 määrus nr 57
„Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise
ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi kohta ning nendele vastavuse kontrollimise
tingimused ja kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ käsitleb juba kehtivate
vabatahtlike päästjate väljaõpete minimaalseid tundide arve. Teise astme elanikkonnakaitse
õppe maht (vähemalt 16 tundi) sätestatakse samas määruses. Selle muudatusega kaotatakse
seaduse tasandil kordus ning reguleeritakse kõigi Päästeameti kaasatud vabatahtlike
väljaõppemahud siseministri 10.11.2010 määruses nr 57.
PäästeSi § 38 lõikes 5 reguleeritakse vabatahtliku päästja õigused elanikkonnakaitses.
Päästeameti ülesandeid elanikkonnakaitses on selgitatud käesoleva paragrahvi punktis 3.
Muudatuse kohaselt on vabatahtlikul päästjal elanikkonnakaitses kriisiolukorra lahendamisel
toetav (abistav) roll. Päästeamet moodustab suursündmuste lahendamise juhtimiseks staabi,
mida omakorda juhib päästeametnik. Kriisiolukorra lahendamist juhitakse staabi kaudu juhul,
kui on vaja iga päev ja ulatuslikult täita täiendavaid aja poolest kriitilisi ülesandeid ning
sündmuse lahendamine eeldab ulatuslikku koostööd teiste asutuste ja isikutega. Päästeameti
staap koosneb erinevatest gruppidest, kes täidavad erinevaid ülesandeid, ning igal grupil on
päästeametnikust juht, kes määrab tööde jaotuse, prioriseerib need ja annab töökorraldused ning
kontrollib regulaarselt nende täitmist. Seega on oluline rõhutada, et vabatahtlikule päästjale ei
anta elanikkonnakaitses kriisiolukorra lahendamisel volituste kohaldamiseks iseseisvat
pädevust ning õiguste realiseerimine on allutatud riiklikule kontrollile. Kõikidele tegevustele
sündmuskohal peab eelnema päästeametniku korraldus. Lisaks tuleb silmas pidada, et
kriisiolukord on oma olemuselt kiireloomuline olukord, mis nõuab kiiret tegutsemist ning
tulenevalt sellest on vajalik võimalikult paljude inimeste kaasabi, keda on selleks ka eelnevalt
koolitatud. Samuti toodi 2021. aastal, kui ulatusliku evakuatsiooni ülesanne anti Politsei- ja
Piirivalveametilt üle Päästeametile, selle muudatuse olulise tegurina esile, et PPA ülesanded ja
ressurss asutuste hädaolukordade lahendamise plaanides ning riigikaitselistes tegevustes on
hõivatud. Ulatuslik evakuatsioon ja varjumine on suuremahulised operatsioonid, mida ükski
Eesti ametiasutus ei ole suuteline üksi ja ainult oma teenistujatega täies mahus läbi viima. Nii
kehtiva seaduse kui ka käesoleva eelnõu kohaselt osaleb PPA ulatusliku evakuatsiooni
läbiviimisel, kuid tulenevalt ressursi hõivatusest lasub põhivastutus nende ülesannete täitmisel
Päästeametil. Seega on väga oluline kaasata elanikkonnakaitse tegevustesse vabatahtlikke
päästjaid ning anda nendele kontrollitud õigused, et vahetult kaitsta inimeste elu ja tervist
kriisiolukordades.
Oluline on siinjuures esile tuua, et ka tavapäraselt on vabatahtlikud päästjad kaasatud
päästesündmuste lahendamisele ning juba praegu on palju komplekssündmusi (sh toimub
väiksemaid evakuatsioone), kus Päästeamet teeb PPAga koostööd. Seetõttu ei ole ka selliste
volituste kohaldamine vabatahtlike päästjatele jaoks midagi uut.
Eelnõuga vabatahtlikule päästjale antavad õigused elanikkonnakaitses kriisiolukorra
lahendamisel on sarnased Päästeameti õigustega varjumise ja ulatusliku evakuatsiooni puhul,
kuid olemuselt siiski piiratumad, kus erinevate õiguste andmisel on lähtutud konkreetse
tegevuse eesmärgist. Lõike 5 punkti 1 kohaselt on vabatahtlikul päästjal õigus KorSis
22.05.2025
436
sätestatud alusel ja korras siseneda valdusesse ja vaadata valdus läbi, et tagada isiku varjumine
või evakuatsioon ohustatud alalt ohutusse kohta. Kriisiolukorra puhul on võimalik, et hoonetes
võib viibida inimesi, kes on abitus seisundis ega saa ise hoonest väljuda. Kuna kriisiolukord
võib oma mastaabilt olla väga ulatuslik, siis ei piisa üksnes ametnike ressursist, kes käiks läbi
kodusid, et aidata inimestel evakueeruda või varjuda, ning seetõttu on oluline meetme
kohaldamise õiguse andmine selleks koolitatud vabatahtlikule päästjale. Meetme
kohaldamisele peab eelnema päästeametniku korraldus. Vabatahtlikel päästjatel on ka kehtiva
päästeseaduse kohaselt õigus siseneda päästetööks valdusesse ja vaadata valdus läbi KorSis
ettenähtud alusel ja korras. Seega oma olemuselt ei ole vabatahtliku päästja jaoks tegemist uue
volitusega.
Lõike 5 punkti 2 kohaselt on vabatahtlikul päästjal õigus elanikkonnakaitses kriisiolukorra
lahendamisel peatada KorSis sätestatud alusel ja korras sõiduk, et tagada isiku varjumine või
evakuatsioon ohustatud alalt ohutusse kohta. Sõiduki peatamise vajadus võib tekkida seetõttu,
et sõidukitega ohualal viibivad inimesed on vaja evakueerida. Selline vajadus võib tekkida
näiteks olukorras, kui sõiduk sõidab vales suunas (ei sõida ohualast välja, vaid ohu suunas).
Tegemist ei ole iseseisvalt sõiduki peatamisega, vaid sõiduki peatamisel on kindel eesmärk –
suunata isik ohustatud alalt ohutusse kohta. Kriisiolukorra ajal tuleb arvestada tavapärasemast
ärevama olukorraga, kus inimesed vajavad lisaselgitusi ja suunamist.
Lõike 5 punkt 3 sätestab, et vabatahtlikul päästjal on õigus elanikkonnakaitses kriisiolukorra
lahendamisel tuvastada KorSis sätestatud alusel ja korras varjumiskohta või evakuatsioonikohta
sisenemisel ja sealt väljumisel isiku samasus. Kriisiolukorra ajal on vajalik tuvastada, kes on
konkreetses varjumis- või evakuatsioonikohas, et oleks võimalik tuvastada, kas näiteks ohualalt
on kõik inimesed saanud evakueeritud, ning anda informatsiooni lähedastele, kus asuvad
näiteks nende pereliikmed.
Lõike 5 punkt 4 sätestab, et vabatahtlikul päästjal on õigus elanikkonnakaitses kriisiolukorra
lahendamisel kontrollida KorSis sätestatud alusel ja korras varjumiskohta või
evakuatsioonikohta sisenemisel isikut ja tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise
vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et kindlaks teha, kas isiku valduses ei ole eset
või ainet, millega ta võib varjumiskohas või evakuatsioonikohas ohustada ennast või teisi
isikuid või mille omamine varjumiskohas või evakuatsioonikohas on keelatud. Tegemist on
KorSi §-s 47 sätestatud turvakontrolliga. Selle õiguse andmine on vajalik, et tagada
kriisiolukorra ajal evakuatsiooni- või varjumiskohas isikute ohutus. Kriisiolukorra ajal koguneb
varjumis- või evakuatsioonikohtadesse suur hulk inimesi (nt lapsed, vanurid, kriminaalkorras
karistatud isikud jne), kus tulenevalt ärevast olukorrast võib tekkida suur oht tülide tekkimiseks,
korrarikkumisteks jne. Samal eesmärgil antakse vabatahtlikule päästjale õigus kontrollida
varjumiskohta või evakuatsioonikohta sisenemisel isikuga kaasas olevat asja vaatlemise või
tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et kindlaks teha, kas isiku valduses
ei ole eset või ainet, millega ta võib varjumiskohas või evakuatsioonikohas ohustada ennast või
teisi isikuid või mille omamine on keelatud (punkt 5). Samuti on turvalisuse tagamiseks
vajadus võtta hoiule vallasasjad, mis võivad teiste evakueeritud inimeste jaoks olla ohtlikud (nt
terariistad, kergesti süttivad vedelikud vms).
Lõike 5 punkt 6 sätestab, et vabatahtlikul päästjal on õigus elanikkonnakaitses kriisiolukorra
lahendamisel kinni pidada isik vahetult eesseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks või elu
või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks. Kinnipeetud isik antakse
viivitamata üle PPAle. Lisaks annab käesoleva paragrahvi lõike 4 punkt 3 vabatahtlikule
päästjale õiguse isiku kinnipidamisel (eelnõuga lisatav § 38 lõike 41 punkt 4) kasutada füüsilist
22.05.2025
437
jõudu KorSis sätestatud alusel ja korras, kui isiku kinnipidamine ning isiku tegevuse
tõkestamine vabatahtliku päästja suulise korraldusega ei ole võimalik või õigel ajal võimalik.
KorSi § 74 lõike 1 kohaselt on vahetu sund füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise
jõu, erivahendi või relvaga. Vahetu sunniga saab viia täide haldusakti, mis on mõeldud ohu
väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Proportsionaalsuse
põhimõtte kohaselt on vahetu sund ultima ratio haldussunnivahend, mida saab kasutada üksnes
siis, kui muud võimalikud vahendid on oma mõju ammendanud või neid ei ole võimalik
kasutada. Kuna vahetu sund riivab tugevalt põhiõigusi, on eriti oluline arvestada KorSi §-ga 7
„Proportsionaalsuse põhimõte“, §-ga 8 „Otstarbekuse põhimõte“ ning §-ga 9 „Õiguste kaitse ja
inimväärikuse tagamine“. Vahetut sundi rakendatakse vaid nii kaua, kuni selle eesmärk on
saavutatud või on selge, et seda ei ole võimalik saavutada. Vabatahtlikud päästjad tohivad
vahetu sunni raames kohaldada vaid füüsilist jõudu. Füüsiline jõud võib seisneda näiteks isiku
kinnihoidmises, kõrvalelükkamises või ärakandmises, looma tagasitõrjumises või ukse maha
löömises. Kuigi füüsilise jõu kasutamine on vahetu sunni esimene ehk vähim kahju tekitav aste,
on oluline arvestada ka selle kohaldamise proportsionaalsust. Füüsilise jõu kasutamine võib
tulla kõne alla, kui isik seab ohtu enda või kellegi teise elu või tervise ning ei täida korraldust
lahkuda. Seejuures tuleb rõhutada, et ka füüsilist jõudu on lubatud kohaldada vaid koos
päästeametnikuga tema korraldusel ja see peab olema vältimatult vajalik. Vabatahtlikel
päästjatel on ka kehtiva päästeseaduse kohaselt õigus kasutada päästesündmuse käigus füüsilist
jõudu KorSis sätestatud alusel ja korras.
Punktiga 10 muudetakse PäästeSi § 39 lõiget 2. Muudatuse kohaselt peab vabatahtlik päästja
elanikkonnakaitses osalemisel esitama isikule tema nõudmisel vabatahtliku päästja tunnistuse.
Tegemist ei ole uue nõudega – kehtiva sätte kohaselt nõutakse tunnistuse esitamise
valmisolekut ka päästetööl ja ennetustööl osalevalt vabatahtlikult päästjalt. Kuna vabatahtliku
päästja tegevusega võib kaasneda riive teiste isikute õigustele, siis peab ta vajaduse korral
tunnistusega tõendama oma isikut ja õigust vastavaid meetmeid kohaldada.
Punktides 11–13 tehtavad muudatused on seotud terminite muutmisega. Käesoleva seaduse
jõustumisel asendatakse hädaolukorra termin kriisiolukorraga ning riigikaitseliste ameti- ja
töökohtade termini asemel võetakse kasutusele kriisiülesandega ameti- ja töökoha termin.
Punktiga 14 muudetakse PäästeSi § 45 ja 46 – mõlemad paragrahvid sõnastatakse tervikuna
uuesti. Muudatuse kohaselt hüvitatakse kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalevale
juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja § 19 alusel päästetööle
rakendatud füüsilisele isikule tekitatud kulud, välja arvatud saamata jäänud tulu. Vastavad
hüvitamise alused on sätestatud riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud määruses.
Kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulude hüvitamise ulatus ja kord nähakse ette
Vabariigi Valitsuse 9. septembri 2010. a määruses nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö
või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“, mis vajab
samuti muutmist. Tasu makstakse vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja PäästeSi § 19
alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osaletud
aja eest. Vastav kord nähakse ette eelnimetatud määruses.
Punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks PäästeSi § 49, kuna muudatuse järel kaob vajadus PäästeSi
§ 49 järele. Väljaõppe korraldust reguleerib siseministri 10. novembri 2010. a määrus nr 57 (§
8).
22.05.2025
438
§ 235. Päästeteenistuse seaduse muutmine
Nimetatud seaduses tehtav muudatus on seotud terminite muutusega – hädaolukorra terminit
HOSi kehtetuks tunnistamisega enam ei kasutata, vaid kasutusele võetakse termin
„kriisiolukord“.
§ 236. Rahvastikuregistri seaduse muutmine
Nimetatud seaduses tehakse terminoloogiline muudatus – hädaolukorra, eriolukorra,
erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra saab eelnõu jõustumisel kokku võtta terminiga
„kriisiolukord“.
§ 237. Raudteeseaduse muutmine
Paragrahviga 237 muudetakse raudteeseadust selleks, et sätestada raudteesektoris ETOdele ja
valdkonnas tegutsevatele isikutele püsivad kriisiülesanded.
Punktiga 1 lisatakse õigusselguse eesmärgil kohustus, et lisaks seadusele peab avalikku
reisijatevedu tegev raudtee-ettevõtja lähtuma ka seaduse alusel antud õigusaktidest.
Punktiga 2 määratakse avalikku reisijatevedu teostavale raudtee-ettevõtjale püsiv
kriisiülesanne, mille kohaselt on kohustus korraldada reisijatevedu igaühele vastavalt
avalikustatud veoeeskirjale ja seaduses sätestatud korras. Alates 2017. aastast teostab avalikku
reisijatevedu AS Eesti Liinirongid (Elron), kellel on riigiga sõlmitud 10-aastane avaliku
teenindamise leping. Tegemist on praegu ainsana turul tegutseva ettevõttega. Muudatus on
vajalik, kuna iga päev rongiga reisivate inimeste hulk on märkimisväärne, nt eelistas
Statistikaameti andmetel aastal 2021 rongi liikumiseks kokku ligi 6,1 mln reisijat. Kuna lisaks
raudteele on inimestel siiski võimalik liikuda alternatiivina nt ka mööda teid, siis avalikku
reisijatevedu otseselt elutähtsaks teenuseks ei määrata. Juhul, kui kriisiolukorra lahendamiseks
on vajalik avalikku reisijatevedu teostada tavapärastest tingimustest erinevalt, võib valdkonna
eest vastutav minister kehtestada selleks ka vastavad erandid.
Punktiga 3 asendatakse viited HOSile viidetega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse vastavatele
paragrahvidele. Samuti määratakse ETOst ettevõtjatele püsiv kriisiülesanne. Nende ettevõtete
püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle
alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab
kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 74 lõike 6 alusel. Eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestab elutähtsa teenuse korraldaja
nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks. See tähendab, et võib kehtestada erandeid erinevate
kriisiolukorra sündmuste ja n-ö tavaolukorra jaoks. Selline võimalus on oluline, sest on
võimalik, et kõiki elutähtsaid teenuseid ei pea kõigi kriisiolukordade ajal osutama samas mahus
või sama kvaliteediga nagu muidu. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad peavad iga
teenuse puhul hindama, kas selliseid erandeid on vaja seada ning millised need peaksid olema.
Punktiga 4 täiendatakse raudteeseadust §-ga 811, millega nähakse ette võimalus kehtestada
raudtee kasutamisele piiranguid ajal, mil oht põhiseaduslikule korrale ja riigi julgeolekule on
suurenenud, nt vaenlane koondab vägesid piiri taha, luureinfo näitab vaenlase vägede liikumist
meile ohtlikesse positsioonidesse jne. Sellises olukorras on oluline, et liitlaste relvajõud (isikud
ja vahendid) saabuksid võimalikult kiiresti Eestisse. Samuti ei ole suurenenud ohu korral tähtis
ainult liitlaste saabumine, vaid ka eluks vajalikud teenused ja kaubad, näiteks toit, vedelkütus,
22.05.2025
439
humanitaarabi. Seetõttu nähakse uue paragrahvi lõike 1 sõnastuses ette, et Vabariigi Valitsus
võib piirata avaliku raudtee kasutamist, kui seda on vaja põhiseaduslikku korda, riigi
julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal kriisiülesande täitmiseks
või selleks valmistumiseks. Vabariigi Valitsus teeb asjakohase otsuse korraldusega. Laia
riigikaitse kontseptsioonist tulenevalt ei ole kriisiülesanded ainult Kaitseväel (riigi sõjaline
kaitsmine), vaid paljudel asutustel, ettevõtetel ja ka KOVidel ning nende ülesannete täitmiseks
vajalik ressurss võidakse tuua Eestisse ka raudtee kaudu. Sellisel juhul peab liikluse avalikul
raudteel korraldama ümber selliselt, et kriisiolukorra lahendamiseks vajalikud teenused ja
ressurss jõuaksid esmajärjekorras riiki.
Uue paragrahvi lõikes 2 esitatakse tegevused, mida raudtee kasutamise piirangud võivad
hõlmata. Sätte järgi võib ajutiselt piirata raudteeveoettevõtjate juurdepääsu
raudteeinfrastruktuurile ehk avalikule raudteele (seda kajastab täpsemalt § 81), piirata oluliselt
raudteeliiklust või selle ajutiselt sulgeda (muudel suurema ohuga juhtudel kajastab seda § 44)
ja nõuda (raudteeveoettevõtjatele jaotatud läbilaskevõimeosasid kajastava) liiklusgraafiku
muutmist (andes selles osa läbilaskevõimeosasid kiireloomulisele rongiliiklusele). See on
lubatud ulatuses, mis on vajalik kriisiülesande täitmiseks või selleks valmistumiseks. Kõigil
nimetatud juhtudel on üks ühine eesmärk – tagada, et kriisiülesande täitmiseks või selleks
valmistumiseks kasutatav raudteeveerem saaks võimalikult kiiresti ja takistusteta liikuda ning
ühtlasi oleks võimalikult suures ulatuses säilitatud muude rongide liiklus.
Piirangute tõttu tekkinud kahju kannab ja saamata jäänud tulu hüvitab piirangu kehtestaja.
Kui piirangud võivad mõjutada piiriülest raudteeliiklust (näiteks Eesti ja Läti vahelist
rongiliiklust), teavitab raudteeinfrastruktuuriettevõtja teisi raudteeinfrastruktuuriettevõtjaid,
kelle raudteevõrgustikku ja -liiklust see häire võib mõjutada, ning teisi asjassepuutuvate riikide
läbilaskevõime jaotamise organeid (ehk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti analooge),
kellega tehakse raudteeseaduse alusel koostööd rahvusvaheliste rongiliinide korraldamiseks.
Samaväärne ning sama eesmärki teeniv uus § 361 „Sadama kasutamise piirangud“ lisatakse ka
sadamaseadusesse.
Punktis 5 on toodud kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise järelevalvesätted sarnaselt
teistele isikutele määratud kriisiülesannetega.
§ 238. Ravikindlustuse seaduse muutmine (RaKS).
Paragrahviga 238 täiendatakse RaKSi §-ga 621, milles sätestatakse ajutise töövõimetuse
hüvitise maksmise erandid kriisiolukorra ajal.
Paragrahvi 621 lõikes 1 sätestatakse võimalus esitada töövõimetusleht Tervisekassale paberil,
kui kriisiolukorra tõttu ei ole võimalik teha seda elektroonselt. Tööandja või füüsilisest isikust
ettevõtja kohustub toimetama paberil töövõimetuslehe Tervisekassale 14 kalendripäeva jooksul
selle saamise päevast arvates.
Paragrahvi 621 lõikes 2 sätestatakse, et kriisiolukorraks RaKSi § 621 tähenduses on
kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses.
Paragrahvi 621 lõike 3 kohaselt jäetakse erakorralise või sõjaseisukorra ajal kohaldamata
tähtaeg, mille jooksul peab töövõimetusleht koos vajalike lisadokumentidega olema jõudnud
22.05.2025
440
Tervisekassasse selleks, et säiliks õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele. Tavaolukorras peab
töövõimetusleht olema Tervisekassasse esitatud 90 päeva jooksul pärast seda, kui isik on tööle
naasnud. Eelnõuga kehtestatud tähtaja kohaldamata jätmise erand kohaldub ainult erakorralise
või sõjaseisukorra ajal, kuna siis on tõenäoline, et isikul ei ole sõja või mobilisatsiooni tõttu
võimalik tõendit esitada.
§ 239. Ravimiseaduse muutmine
Ravimiseaduse (RavS) muudatused on vajalikud ravimitega varustamise kindluse tagamiseks.
Elanikkonnale vajalike ravimite olemasolu tagamiseks käsitatakse edaspidi ravimite hulgi- ja
jaemüüki elutähtsa teenusena ning on loodud AS Eesti Varude Keskuse juurde elanikkonna
ravimivaru. Varem ei ole ravimite hulgi- ega jaemüüki käsitatud elutähtsa teenusena. Antav
püsiv kriisiülesanne toob elutähtsat teenust osutava ravimite hulgimüügi tegevusloa omajate ja
üldapteekide jaoks kaasa muutused töökorralduses, uute kordade väljatöötamise ja juurutamise,
toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide koostamise, toimepidevuse meetmete rakendamise
ja õppuste korraldamise. Kriisiülesannete täitmise ja selleks valmistumise üle järelevalvet
tegeva Ravimiameti jaoks on see samuti uus ülesanne, mis vajab vastavate pädevuste loomist.
Punktiga 1 muudetakse ja sõnastatakse RavSi § 15 lõige 8 nii, et senine lauseosa
„Hädaolukorras, eriolukorras, erakorralises seisukorras ja sõjaseisukorras, kui see on vajalik
inimeste elu ja tervise kaitseks“ asendatakse tulenevalt terminikasutuse muutustest lauseosaga
„paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustavas olukorras, sealhulgas loodusõnnetus,
katastroof, nakkushaiguse epideemia, tervishoiu toimepidevust ohustav olukord
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses või kriisiolukord“.
Lisaks laiendatakse samas punktis Ravimiameti ajutist võimalust sellises olukorras lubada
erandeid ka ravimi väljakirjutamise nõuetest. See on tarvilik olukordades, kus tekivad tõrked
retseptikeskuse töös ja/või nõuetekohaste retseptiplankidega varustatuses. Edaspidi on oluline
kirjeldada ka inimeste elu ja tervist vahetult ohustavas olukorras aktsepteeritavaid
miinimumnõudeid retseptiplankidele.
Nimetatud säte on vajalik inimeste elu ja tervise kaitse eesmärgil. Tulenevalt põhiseaduse §-s
16 sätestatud põhiõigusest elule ja § 28 esimeses lauses sätestatud tervisekaitse põhiõigusest on
riigil vastutus oma inimeste elu ja tervise eest ning seega on vajalik luua ka regulatsioon elu ja
tervise kaitse põhiõiguste tagamisel. Käesoleval juhul võib olla riivatud ettevõtlusvabadus.
Ettevõtlusvabaduse esemeline kaitseala hõlmab Riigikohtu antud määratluse järgi kõiki
tegevusalasid ja elukutseid, mille puhul isik pakub enda nimel kaupu või teenuseid (vt RKPJKo
28.04.2000, 3-4-1-6-00; RKÜKo 01.07.2015, 3-4-1-20-15, p 43). Ettevõtlusvabadus annab
isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusena käsitatavasse tegevusse,
teisalt ka õiguse teatud positiivsete meetmete võtmisele.
Kõnealuse meetmega ei keela riik asjassepuutuval isikul täielikult ettevõtlusega tegelemist,
vaid piiratakse ajutiselt ettevõtlusvabadust sel teel, et piiratakse ettevõtja majandustegevust
üksnes mõnel tema tegevusalal (jaemüük). Inimeste elu ja tervist vahetult ohustava olukorra
ajal piiratakse ettevõtlusvabadust tervishoiusüsteemi toimepidevuse kaitseks, et tagada
elanikkonna katkematut varustatust ravimitega.
Käesolevas eelnõus sätestatud meede on sobiv, vajalik ja mõõdukas eesmärgi suhtes.
22.05.2025
441
Sobiv on iga abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on
vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi
saavutamist. Piisab, kui tegemist on sammuga õiges suunas, vahendiga, mis seatud eesmärgi
saavutamisele kaasa aitab, seda edendab. Käesoleval juhul on piirangu näol tegemist sobiva
meetmega, kuna viidatud ajutisi erandeid on võimalik teha vaid siis, kui a) tegemist on vahetult
inimeste elu ja tervist ohustava olukorraga (loodusõnnetus, katastroof, nakkushaigus,
kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses); b) kõigi kehtestatud nõuete täitmine
ei võimaldaks tagada elanikkonna ja raviasutuste katkematut varustatust ravimitega.
Täpsemat loetelu meetmetest või ravimitest ei ole võimalik kehtestada, kuna see sõltub eelkõige
olukorra põhjustest, ulatusest, sellega kaasnevatest ja sellele järgnevatest mõjudest. Erandite
võimaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne saavutatava eesmärgi suhtes,
tagamaks rahvatervise kaitse. Ravimite kättesaadavusel on oluline osa tervishoiusüsteemi
toimimiseks ja selle tagamiseks. Ravimitega varustamisega seotud probleemid võivad
tervishoiusüsteemi ja elanikkonna raviteekonda mõjutada juba enne riikliku kriisiolukorra
väljakujunemist ning seetõttu on selle ennetamiseks vajalik võimalus teha ennetavaid erandeid.
Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem
koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Eelduseks on, et leebem
vahend on ilma kahtluseta eesmärgi saavutamiseks sama kohane ega rõhu lisaks kolmandaid
isikuid ega üldsust. SoM on kaalunud alternatiivina piiramata jätmist, kuid see ei taga inimeste
elu ja tervise kaitse eesmärki sellisel määral, mis oleks võrreldav käesoleva keeluga.
Abinõu on mõõdukas, kui kasutatud vahendid on soovitud eesmärgiga proportsionaalsed.
Siinjuures tuleb ühelt poolt kaaluda põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt
aga eesmärgi tähtsust. Kaalumisel kehtib reegel, mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda
kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks
kaaluti ühelt poolt vabadusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi
tähtsust. Tegemist on ajutise meetmega kriisiolukordade ja selliste olukordade ajaks, mis
võivad vahetult ohustada paljude inimeste elu ja tervist, ehk regulatsioon ei ole kohaldatav
tavaolukordades. Kavandatud säte võimaldab seada küll täiendavad piirangud ja nõuded, kuid
samas võimaldab kehtestatud nõuete suhtes teha ka leevendusi.
Kavandatav muudatus võib ettevõtetele olla ajutiselt negatiivse mõjuga, kuid lõpptulemusena
on mõju positiivne, kuna võimaldab inimeste elu ja tervist ohustavat olukorda kiiremini
lahendada. Inimeste elu ja tervist ohustava olukorra kiire lahendamine, mis mh taastab
majanduse ja ühiskonna tavapärase toimimise, on ettevõtte huvides ning kaalub abstraktselt
hinnatuna üles piirangutest tulenevad kitsendused, õigustades ettevõtlusvabaduse piiramist.
Punktiga 2 tehtav sõnastusmuudatus RavSi § 21 lõike 8 punktis 1 on seotud HOSi kehtetuks
tunnistamisega.
Punktidega 3–6 asendatakse viited HOSile viidetega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
vastavatele paragrahvidele. Samuti muudetakse termineid, kuna kõrgendatud kaitsevalmidust
enam õigusaktides ei kasutata ning senised kõrgendatud kaitsevalmidus, erakorraline seisukord
ja sõjaseisukord on koondatud ühe mõiste – riigikaitseline kriisiolukord – alla. Samuti
määratakse ETO-le püsiv kriisiülesanne. Nende ettevõtete püsiv kriisiülesanne on osutada
elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt.
Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning
selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. Eelnõu § 74 lõike 6
alusel kehtestab elutähtsa teenuse korraldaja nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks. See
22.05.2025
442
tähendab, et võib kehtestada erandeid erinevate kriisiolukorra sündmuste ja n-ö tavaolukorra
jaoks. Selline võimalus on oluline, sest on võimalik, et kõiki elutähtsaid teenuseid ei pea kõigi
kriisiolukordade ajal osutama samas mahus või sama kvaliteediga nagu muidu. Elutähtsa
teenuse toimepidevuse korraldajad peavad iga teenuse puhul hindama, kas selliseid erandeid on
vaja seada ning millised need peaksid olema.
Punktiga 7 täiendatakse seadust §-ga 1021, millega sätestatakse elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldajale (Ravimiametile) ülesanne teha käesoleva seaduse alusel
järelevalvet ravimite hulgimüügi tegevusloa omajate ja üldapteekide kriisiülesannete täitmise
ja selleks valmistumise üle. Ravimiametile on see uus ülesanne, mille võime nii inimressursi
kui ka spetsiifilise pädevuse näol on vajalik luua. Ravimiametile antakse ülesanne vastava
elutähtsa teenuse toimepidevust korraldada kooskõlas tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega.
§ 240. Relvaseaduse muutmine
Tehtav muudatus on seotud eelnõu §-s 265 tehtava muudatusega (VVSi muutmine).
Kaitseministeerium vastutab riigi sõjalise kaitse valdkonna eest.
§ 241. Riigieelarve seaduse muutmine
Punktiga 1 täiendatakse RESi § 20 uue lõikega, mille kohaselt riigisaladust sisaldavat
valdkonna arengukava ei esitata Riigikogule arutamiseks. Enne sellise arengukava või selle
muutmise eelnõu esitamist Vabariigi Valitsusele esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks
vastavale Riigikogu komisjonile. Näiteks riigikaitse arengukava esitatakse arvamuse
avaldamiseks Riigikogu riigikaitsekomisjonile.
Kehtivas RiKSis on samasisuline säte kehtestatud üksnes riigisaladust sisaldava
riigikaitsevaldkonna arengukava kohta (RiKSi § 7 lõige 11). Riigikaitse arengukava 2017–2026
sisaldab osasid, mis on salastatud riigisaladusena või välisteabena (nt NATO salastatud
dokumendid), mistõttu kehtiva RiKSi § 7 lõike 11 alusel ei esitatud seda Riigikogule
arutamiseks. Enne riigikaitse arengukava esitamist Vabariigi Valitsusele esitati see arvamuse
andmiseks Riigikogu riigikaitsekomisjonile. Riigikogu liikme staatuse seaduse § 19 lõike 4
kohaselt läbivad riigikaitsekomisjoni liikmed julgeolekukontrolli, et saada igapäevaseks tööks
vajalik NATO saladusele juurdepääsu õigus. Kuivõrd salastatud teavet võib sisalduda ka teistes
arengukavades, mitte ainult riigikaitse arengukavas, on salastatud teavet sisaldavate riigi
strateegiliste dokumentide menetlemise erand sätestatud RESis kui seda valdkonda reguleerivas
üldseaduses.
Tulenevalt terminitest „kõrgendatud kaitsevalmidus“ ja „hädaolukord“ loobumisest ning uue
katustermini „kriisiolukord“ kasutusele võtmisest muudetakse punktidega 2–6 RESi selliselt,
et RESi §-des 45 ja 64 enam ei viidata kõrgendatud kaitsevalmidusele – eelnõu kohaselt
asendab kõrgendatud kaitsevalmidust edaspidi riigikaitseline kriisiolukord. Kuna kriisiolukord
on katustermin ka eriolukorrale, siis seetõttu on vastavates paragrahvides toodud kriisiolukorra
ajal kehtestatavad erikorrad eraldi esile, et vältida eriolukorra ajal riigieelarve kasutamise
erandite kasutamist (RESi § 45 lõiked 1 ja 3 ning § 64 lõige 7).
RESi § 45 lõike 2 punktis 3 nähakse ette kehtiva regulatsiooni asendamine terminiga
„kriisiolukord“, kuna see peab nimetatud punktis hõlmama ka eriolukorra. Kollektiivse
enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmise võimalus tuleb eraldi ette näha, kuna see
ei pruugi automaatselt kaasa tuua kriisiolukorda.
22.05.2025
443
Punktidega 5 ja 6 täpsustatakse riigieelarve väljamaksete tingimuste kehtestamist. Kehtiva
seaduse kohaselt on erandid ette nähtud hädaolukorras ja kõrgendatud kaitsevalmiduses.
Kehtivas RESis on sätestatud prioriteedid riigikassast väljamaksete tegemiseks, kui on aset
leidnud ulatuslik või kiire majanduslangus, finantskriis, tulude kavandatust väiksem laekumine
või on tegemist ulatuslike häiretega arveldussüsteemides. Riigi jaoks on sellisel juhul
prioriteetsed maksed, mis tagavad riigi toimimise kriisides; võlakohustuste täitmine; pensionide
ja toetuste väljamaksmine; KOVidele, Tervisekassale ja Eesti Töötukassale edasiantava maksu
väljamaksmine ja väljamaksed põhiseaduslikele institutsioonidele. Lisaks on prioriteetne
riigikassas oma raha hoidvate sihtasutuste, Tervisekassa ja Eesti Töötukassa väljamaksete
tegemine.
Samas kriisiolukorra, sh selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorra või erakorralise või
sõjaseisukorra ajal ei pruugi eespool nimetatud väljamaksete prioriteetsus olla kohane, kui riigil
on piiratud koguses raha oma kohustuste täitmiseks ning hüvitisi ja toetusi vähendatakse või
nende väljamaksed peatatakse ajutiselt. Riigi toimimise tagamiseks sellises komplitseeritud
olukorras võib osutuda vajalikuks kehtivat prioriteetsete maksete nimekirja täpsustada ning
seada lisatingimusi. Eelnõuga nähakse ette, et vajaduse korral võib Vabariigi Valitsus määrata
tingimused riigikassast kõigi (sh oma raha riigikassas hoidvate isikute) väljamaksete
tegemiseks tsiviilkriisi lahendamiseks selliselt, et oleks tagatud riigi toimimine ja isikutele
minimaalse sissetuleku või vajaduste katmine.
Punktiga 7 täiendatakse riigieelarve seadust sätetega, mis võimaldab kriisiolukorras
Rahandusministeeriumil kaasata riigi rahavoo juhtimisse (sh finantsreservide haldamine,
võlakohustuste võtmine, finantsriskide juhtimine) ja stabiliseerimisreservi haldamiseks Eesti
Panga finantsspetsialiste. Avalikus sektoris on üksnes Eesti Panga finantsturgude osakonnal
spetsiifiline kompetents ja kogemused (v.a võlajuhtimine), mis on vajalik riigi rahavoo
juhtimiseks ja finantsreservide haldamiseks. Näiteks ühinevad üks või kaks Eesti Panga
spetsialisti ajutiselt riigikassa osakonnaga või juhib Eesti Panga finantsturgude osakond
ajutiselt riigi rahavoogu ja finantsreserve lähtudes Rahandusministeeriumi juhistest
Punktiga 8 antakse Vabariigi Valitsusele õigus volitada ministrit kehtestama riigi rahavoo
juhtimise põhimõtteid ja stabiliseerimisreservi haldamise ja sellega seonduvate finantsriskide
juhtimise põhimõtteid. Eelkõige võib olla vajalik anda vastavad volitused rahandusministrile
erakorralise või sõjaseisukorra ajaks. Rahuajaks kehtestatud riigi rahavoo juhtimise ja
stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted ei pruugi olla asja- ja ajakohased kriisis ning
võivad vajada operatiivset muutmist (nt suured muutused Eesti pankade krediidireitingutes,
vajadus hoiustada raha suures ulatuses Eesti Pangas, Euroopa Keskpangas või mujal jms).
Vabariigi Valitsuse antud volitused lähtuvad põhimõttest, et Vabariigi Valitsus võib seadusega
tema pädevusse antud küsimuse otsustamise delegeerida peaministrile, ministrile või Vabariigi
Valitsuse moodustatud kollegiaalorganile.
Punktiga 9 täiendatakse riigieelarve seadust sätetega, mis võimaldab kriisiolukorra ajal
Rahandusministeeriumil kaasata stabiliseerimisreservi haldamiseks Eesti Panga
finantsspetsialiste. Avalikus sektoris on üksnes Eesti Panga finantsturgude osakonnal
spetsiifiline kompetents ja kogemused (v.a võlajuhtimine), mis on vajalik riigi rahavoo
juhtimiseks ja finantsreservide haldamiseks.
§ 242. Riigihangete seaduse muutmine
22.05.2025
444
Punktis 1 nähakse ette riigihangete läbiviimise erand kriisiolukorra ajal. Akuutse kriisi puhul
on vaja selle lahendamisega hakata tegelema kiirelt, iga viivitus võib kaasa tuua suure kahju.
Kriisi lahendamisel võib vajalikuks osutuda kiireloomuline teenuse või ehitustööde tellimine
või asjade ostmine, samas puudub piisav aeg riigihangete seaduse (RHS) §-des 93 ja 94
sätestatud menetlustähtaegade järgimiseks. Selle tõttu nähakse avaliku sektori ja
võrgustikusektori hankijale ette võimalus kohaldada kriisiolukorra lahendamisega seotud
hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab
seda, kuid jääb allapoole rahvusvahelist piirmäära, riigihangete seaduse 3. peatüki 1. jaos
sätestatud korda. Seega tuleb erandi rakendamisel arvestada järgmist: 1) kehtestatud peab olema
kriisiolukord; 2) hankelepingu sõlmimine peab olema seotud kriisiolukorra lahendamisega; 3)
hankelepingu eeldatav maksumus peab jääma alla rahvusvahelise piirmäära.
Kui hankijal lasub kohustus korraldada riigihange, kuid ei ole aega järgida selleks riigihangete
seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda, siis tuleb hankijal analüüsida, kas on täidetud RHSi
§ 49 lõike 1 punkti 3, § 156 lõike 1 punkti 4 või § 173 lõike 1 punkti 5 alusel väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluse korraldamise eeldused. Paragrahvi 49 lõike 1 punkti 3, § 156
lõike 1 punkti 4 või § 173 lõike 1 punkti 5 alusel väljakuulutamiseta hankemenetluse
korraldamisele ei pea eelnema eelnõu § 15 lõikes 101 sätestatud hankemenetluse korraldamine.
Nimetatud väljakuulutamiseta hankemenetluse korraldamise puhul peab olema põhjendatud
hankelepingu sõlmimise kiireloomulisus ja ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud
äärmine vajadus. Hankelepingu eeldatav maksumus sellisel juhul ei pea jääma alla
rahvusvahelist määra.
Juhul kui on täidetud RHSi § 11 lõike 1 punktis 20 või § 170 lõike 1 punktis 3 sätestatud
eeldused ehk tegemist on erandiga RHSi tähenduses, saab hankija jätta RHSi kohaldamata.
Lepingu vastavust RHSi § 11 lõike 1 punktis 20 või § 170 lõike 1 punktis 3 sätestatud eeldustele
tuleb iga üksikjuhtumi puhul hinnata õigusliku analüüsi tulemusel. Erandeid tuleb alati
tõlgendada kitsendavalt ning juhul kui analüüsi tulemusel pole eeldused erandi kasutamiseks
täidetud, siis tuleb erand jätta kohaldamata ja korraldada riigihange.
Punkt 2. Eelnõuga täpsustatakse kolmanda riigi mõistet. RHS § 134 punkti 1 erand tuleneb
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL (kontsessioonilepingute sõlmimise
kohta) artikli 10 lõikest 5, milles omakorda viidatakse kaitse- ja julgeolekualasele riigihangete
direktiivile 2009/81/EL (millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas
ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord
ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ).
Punkt 3. RHSi § 170 lõike 1 punkti 1 erand tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2009/81/EÜ artikli 12 punktist a. Eelmärgitud direktiivi tähenduses käsitatakse kolmanda
riigina mitteliikmesriiki ning RHS-is reguleeritud erandi eesmärk peaks olema välistada EL-i
riigihankereeglite kohaldamine projektides, kus osalevad muuhulgas riigid, kes ei kuulu EL-i
ja kellega lepingu sõlmimiseks on loodud rahvusvahelised reeglid, nt mõned NATO
erimenetlused. Samas RHSi § 4 punkti 11 määratluse kohaselt loetakse kolmandaks riigiks riiki,
mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepinguriik ega
Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) riigihankelepinguga ühinenud riik. Sellise
„kolmanda riigi“ mõistega välistatakse kehtiva RHSi § 134 punki 1 ja § 170 lõike 1 punkti 1
kohaldamisalast lisaks EMP riikidele (Norra, Island, Liechtenstein ja Šveits) ka muud WTO
riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riigid, näiteks Jaapan, Ukraina ja USA. Viimane ei olnud
tõenäoliselt EL-i seadusandja mõte, sest direktiivis on ilmselt silmas peetud rahvusvahelisi
kokkuleppeid ka nende EL-i väliste riikidega, kes on WTO GPA-ga ühinenud, mistõttu peaks
22.05.2025
445
erandit saama kohaldada ka nii Jaapani, Ukraina kui ka USA-ga. Eelnevast tulenevalt on vajalik
RHSi § 170 lõike 1 punkti 1 muuta ning laiendada riikide hulka, mille puhul saab kooskõlas
kaitse- ja julgeolekualastele riigihangete direktiiviga 2009/81/EÜ erandit kasutada. Sarnane
muudatus eelkirjeldatud põhjusel on vajalik teha ka RHS § 134 punktis 1 ning laiendada erandi
sõnastust kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas kontsessioonilepingu sõlmimisel.
§ 243. Riigikaitseseaduse kehtetuks tunnistamine
Paragrahviga 243 tunnistatakse kehtetuks riigikaitseseadus. Edaspidi kohaldub tsiviilkriisi ja
riigikaitse seadus.
§ 244. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmine
Paragrahviga 244 tehakse eelnõu rakendamiseks vajalikud muudatused Riigikogu kodu- ja
töökorra seaduses (RKKTS). Eelkõige on muudatused tingitud kõrgendatud kaitsevalmiduse
termini kasutamisest loobumisest ning kriisiolukorra termini kasutusele võtmisest ning ErSSi
kehtetuks tunnistamisest.
Punktiga 1 lisatakse RKKTSi § 49 lõige, mis sätestab Riigikogu täiendava istungi viivitamatu
kokkukutsumise korralise istungjärgu ajal, kui Vabariigi Valitsus või Vabariigi President on
esitanud Riigikogule ettepaneku kuulutada välja erakorraline seisukord või pikendada seda või
kui Vabariigi President on esitanud Riigikogule ettepaneku kuulutada välja sõjaseisukord,
mobilisatsioon või demobilisatsioon. Kehtivas õiguses reguleerib ErSSi § 13 lõige 3 Riigikogu
kokkukutsumist, kui esitatakse ettepanek erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks. Riigikogu
töökorda puudutavad küsimused, sh erandid, peaksid õigusselguse huvides olema koondatud
RKKTSi.
Punktiga 2 lisatakse RKKTSi § 56 lõike 1 punkti 5 täiendus, mille kohaselt Riigikogu täiskogu
töönädala või täiendava istungi päevakorda võib täiendada pärast selle kinnitamist ka siis, kui
arutada on vaja erakorralise seisukorra pikendamise ettepanekut. Muudatus on seotud eelnõu
§ 12 lõikega 3, mis sätestab erakorralise seisukorra pikendamise võimaluse.
Punktiga 3 muudetakse RKKTSi § 56 lõike 1 punkti 6. RKKTSis ei ole vaja sätestada
võimalust täiendada Riigikogu täiskogu töönädala või täiendava istungi päevakorda pärast selle
kinnitamist seoses kaitsevalmiduse kõrgendamisega, kuivõrd eelnõuga loobutakse kõrgendatud
kaitsevalmiduse terminist.
Punktiga 4 täiendatakse RKKTSi § 56 lõikega 61, mille kohaselt Riigikogu täiskogu töönädala
või täiendava istungi päevakorda võib täiendada pärast selle kinnitamist ka siis, kui tegemist on
otsuse eelnõuga, mis on seotud Eesti Vabariigi või muu riigi territooriumil korraldataval
sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele ajutise riigis viibimise loa
andmisega. Küsimus võetakse arutamisele esimesel võimalusel. Välisriigi relvajõudude Eesti
territooriumil viibimine on loapõhine. Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide puhul on loa
väljastajaks Vabariigi Valitsus, kuid teiste võimalike liitlaste puhul on vajalik Riigikogu otsus.
Riigikogu otsuse vastuvõtmiseks erakorralisel istungil või täiendaval istungil on vajalik
vähemalt 51 Riigikogu liikme kohalolek. Otsuste menetlemise kiirendamiseks nähakse ette
analoogselt erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra väljakuulutamisega kinnitatud päevakorra
täiendamise võimalus, kusjuures vastavad küsimused võetakse arutamisele esimesel
võimalusel. Samuti täiendatakse §-i 56 punktiga 62 ning nähakse ette, et isiku põhiõiguste ja -
vabaduste piiramise üldvolituse alusel otsustatud piirava meetme kehtetuks tunnistamise või
22.05.2025
446
muutmise otsuse eelnõu võetakse arutamisele esimesel võimalusel, kuna tegu on kiiret
otsustamist vajava küsimusega, millest sõltub kriisi õiguspärane lahendamine.
Punktiga 5 nähakse ette põhiõiguste ja -vabaduste piiramisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu
menetlemise erandid. Eelnõu § 58 näeb ette võimaluse üldvolituse alusel Vabariigi Valitsusel
sõjaseisukorra ajal otsustada piiravaid meetmeid, kui seadus ei ole konkreetset piiravat meedet
ette näinud. Üldvolituse kohaldamine on lubatud üksnes nii kaua, kui see on vältimatult vajalik
ning selle kohaldamise legitiimne eesmärk on riigi julgeoleku ja avaliku korra, sh
põhiseadusliku korra kaitse. Oluline on, et üldvolituse alusel otsustatud meetmeid arutaks
viivitamata Riigikogu, kes võib enda otsusega kas kiita Vabariigi Valitsuse otsuse heaks või
tunnistada see osaliselt või täies ulatuses kehtetuks. Selleks, et Riigikogu saaks viivitama sellist
otsuse eelnõu arutada ja selle kohta seisukoha kujundada, nähakse RKKTSis ette erimenetlus.
Lisatava paragrahvi alusel arutatakse nimetatud otsuse eelnõu ühel lugemisel ning päevakorda
võetakse see kas juhatuse algatusel või siis esimehe ettepanekul ja seda esimesel võimalusel.
Juhtivkomisjoni ei määrata ning selleks võib moodustada Riigikogus nt erikomisjoni. Oluline
on, et kas peaminister või mõni teine minister selgitaks Riigikogule otsuse põhjendusi,
fraktsioonide esindajad saavad vajaduse korral esineda ettekandega. Teema pakilisusest
tulenevalt muudatusettepanekuid ei esitata ning pärast läbirääkimisi toimub lõpphääletus.
Punktiga 6 muudetakse RKKTSi § 118 pealkirja ja lõiget 1 selliselt, et Eesti Vabariigi
territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis
viibimise loa andmist menetletakse samadel alustel nagu erakorralise seisukorra,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist käsitleva otsuse eelnõu.
Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks
välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise vajadus võib olla riiki ähvardavatest
ohtudest tulenevalt kiireloomuline, mistõttu on vaja otsuse eelnõu menetleda kiireloomuliselt:
ühel lugemisel ja ilma juhtivkomisjoni määramata.
RKKTSi § 118 pealkirja ja lõiget 1 on täpsustatud selliselt, et säte oleks kohaldatav ka näiteks
erakorralise seisukorra või demobilisatsiooni kestuse pikendamise korral.
Mitmes ELi riigis on ette nähtud erakorralise ja sõjaseisukorra ajaks kiirem eelnõude
menetlemise kord. Muudatusettepanekud on ajendatud vajadusest tagada erikordade (eelkõige
erakorralise ja sõjaseisukorra) ajal kiirem seadusloome ning õigeaegne Riigikogu otsuste
vastuvõtmine. Muudatusettepanekutega soovitakse jääda ka erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
tavapärase seadusloome menetluse raamidesse, kuid tagada menetluslike eranditega, et neid
eelnõusid, mis vajavad kiiret vastuvõtmist (nt riigieelarvega seotud muudatused, maksudega
seotud muudatused, teenuse vähendamine või peatamine), menetletaks kiirendatud korras.
Samuti tasuks kaaluda, kas ja kuidas muuta RKKTSi neid sätteid, mis käsitlevad valitsuse
moodustamist, juhuks, kui Riigikogu ei saa kokku tulla julgeolekuolukorra tõttu. Nt sätestab
RKKTSi § 131 lõige 3: „Peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise
otsustab Riigikogu poolthäälteenamusega.“. Näiteks peaministrikandidaadile saab volituse
valitsuse moodustamiseks anda üksnes Riigikogu poolthäälteenamusega ja seda igas olukorras
(ka nt sõjaseisukorras). Mõlemad protseduurid võivad toimuda olukorras, kus Eesti riigi
iseseisvust ja sõltumatust, territoriaalset terviklikkust ja põhiseaduslikku korda ähvardab oht.
Lisaks tuleks Riigikogul välja töötada erandid kriisiaegsete eelnõude menetlemiseks, et oleks
võimalik parlamentaarne kontroll ja tagatud otsustusprotsess ka kõige tõsisemate kriiside ajal,
nt sõjaseisukorras. Kui Riigikogu ei ole suuteline nt erakorralise või sõjaseisukorra ajal kiirelt
22.05.2025
447
kogunema ja otsustama, siis on võimalik teatud otsused vastu võtta ka Vabariigi Presidendi
seadlustega, kuid seadlustega ei saa muuta PSi §-s 104 nimetatud seadusi, sh tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse riigikaitse korraldust puudutavat. Kui kriisiolukorra ajal peaks olema vaja
muuta ka PSi §-s 104 nimetatud seadusi ja neid väga väikeses ajaraamis, on vaja töötada välja
põhimõttedk, kuidas seda RKKTKSi järgi teha (komisjonidesse määramine, kolm lugemist,
muudatusettepanekute esitamine, saalis sõnavõtud, ettekanded jne). See tähendab, et tsiviilkriisi
puhul on võimalik ka presidendi seadlustega norme luua.
Järgnevaid näiteid saab tuua teistest riigikordadest:
Sõjaohu puhul või sõjaolukorras ning tingimusel, et Rootsi Riksdagi ei ole võimalik kokku
kutsuda, läheb seadusandluse õigus Rootsis üle vähendatud parlamendi koosseisule (sarnaselt
Saksamaa regulatsioonidega). Kui vähendatud koosseisul ei ole võimalik kokku tulla, lähevad
seadusandlikud pädevused üle valitsusele. Valitsusel ei ole aga pädevust kehtestada, muuta või
tühistada põhiõigusakte, parlamendi- ega parlamendi valimise seadust. Taanis võib valitsus
anda välja tähtajalisi seadusi, kui parlamendil ei ole võimalik kokku tulla ning otsustamist
vajavad asjaolud on erakordselt kiireloomulised. Sellised seadusaktid vajavad esimesel
võimalusel parlamendi heakskiitu või kehtetuks tunnistamist. Austrias on president juhul, kui
parlamendil ei ole õigel ajal võimalik koguneda, valitsuse heakskiidul volitatud vastu võtma
ajutisi õigusakte, mis nõuavad parlamendi kinnitamist või tühistamist nelja nädala jooksul.
Kaitseolukorra puhul rakenduvad Saksamaal teatud seadusandlusmenetlust lihtsustavad
regulatsioonid, et tagada vajalike seadusmuudatuste kiirem kehtestamine. Lihtsustatud
menetluskorras vastu võetud seadustele antakse nende kehtimise ajaks (ehk kaitseolukorras)
ülimuslikkus teiste, vasturääkivate õigusaktide üle.
§ 245. Riigikontrolli seaduse muutmine
Paragrahviga 245 muudetakse Riigikontrolli seadust, milles on sätestatud samasugune
regulatsioon nagu Eesti Panga seaduses, mida muudetakse eelnõu §-ga 186. Riigikontrolli
seaduses on sätestatud, et kui riigikontrolöri volitused lõpevad ennetähtaegselt, võib kandidaadi
suhtes tehtava julgeolekukontrolli tähtaega pikendada VVJK loal. Ka sellel juhul, nagu ka Eesti
Panga seaduse, IKSi ja kohtute seaduse puhul, ei ole selge, miks peaks selle otsuse tegema
VVJK. Eelnõu järgi otsustab julgeolekukontrolli tähtaja pikendamise üle julgeolekukontrolli
teostava asutuse ehk Kaitsepolitseiameti juht. Samuti pikendatakse julgeolekukontrolli tähtaega
ühelt kuult kolmeni, sest ühe kuuga ei ole võimalik praktikas põhjalikku julgeolekukontrolli
teha. Pikendada võib seda tähtaega ühe kuu võrra. Pikendamisest teavitatakse Vabariigi
Presidenti, asjaomaseid valitsuskomisjone ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve
erikomisjoni. Selle kaudu on kõik ametisse nimetamise (riigikontrolöri nimetab ametisse
Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul) ja järelevalvega seotud isikud teadlikud
julgeolekukontrolli tähtaja pikendamisest.
§ 246. Riigipiiri seaduse muutmine
Paragrahviga 246 muudetakse riigipiiri seadust (RiPS) ning viiakse see kooskõlla eelnõu ja
KorSi muudatustega.
Punktiga 1 muudetakse RiPSi § 96 lõiget 2. Kehtiva RiPSi § 96 lõike 2 järgi on PPA
peadirektori määratud politseiametnikul õigus ohtlike ilmastikuolude tõttu ajutiselt keelata
isikute minek piiriveekogudele ja sisemerele või nende jääle navigatsiooniks või liikluseks.
Jalakäijate liikumine ei toimu samas navigatsiooni eesmärgil. LSi § 2 punkti 28 järgi on liiklus
22.05.2025
448
„jalakäija või sõiduki liikumine ja paiknemine teel ning liikluseks loetakse ka kariloomade
ajamist ja ratsutamist“. Seega ei ole isiku liikumine jääl osa liiklusest, v.a kui isik viibib jääteel.
Kehtival kujul ei nähtu seega RiPSi § 96 lõikest 2 selgelt, kas selle alusel saab PPA keelata
lisaks sõidukitele ka jalakäijate viibimise jääl.
RiPSi § 96 lõike 2 muutmisega sätestatakse selgelt viibimiskeelu piirangu eesmärk. Nimelt on
üks selle abinõu eesmärk sama PäästeSi § 132 lõike 1 alusel kohaldatava viibimiskeeluga, s.o
vältida päästesündmust. Piiriveekogul, sisemerel või selle jääl toimuva päästesündmuse puhul
on selle lahendamine PPVSi § 3 lõike 1 punkti 4 järgi PPA ülesanne. Erinevalt PäästeSi § 132
lõikest 1 on samas RiPSi § 96 lõike 2 teine oluline eesmärk vältida ohtlike ilmastikuolude korral
piiriveekogule või selle jääle sattumise korral tahtmatult kaasneda võivat ebaseaduslikku piiri-
või ajutise kontrolljoone ületust. Eeltoodu tõttu sätestatakse selles PPA õigus kohaldada
viibimiskeeldu piiriveekogul, sisemerel või selle jääl isiku elu või tervist ähvardava ohu
ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või piirirežiimi rikkumise ennetamiseks.
Isiku viibimise piiriveekogul, sisemerel või selle jääl võib tema elu või tervise kaitsmise ning
piirirežiimi rikkumise vältimise eesmärgil ajutiselt keelata muu hulgas ohu ennetamiseks, seega
juhul, kui seda ohtu veel ei eksisteeri, kuid ohuprognoosi kohaselt ei saa välistada, et see oht
realiseerub. Näiteks kevadise jääsulamise ja tuuliste ilmastikuolude korral võib olla
põhjendatud piirata isikute juurdepääsu veekogule või jääle, lähtudes ohuprognoosist.
Ohuprognoosi raames hinnatakse tulevasi ilmastikuolusid ning nendega seotud võimalikke
ohte, kasutades varasemaid kogemusi ja mudeldatud stsenaariume. See ei tähenda siiski, et
tegemist oleks ohukahtlusega KorSi tähenduses, sest konkreetne oht ei ole veel selgelt
tuvastatav ega otseselt realiseerunud. Seetõttu ei ole tegemist ka ohu väljaselgitamisega.
Ohuprognoosi põhjal ohu ennetamise eesmärk on vältida võimaliku ohu avaldumist tulevikus,
lähtudes sellest, et oht võib teatud ilmastikolude korral realiseeruda ning tuua kaasa kahju isiku
elule või tervisele (ning sellele lisaks ebamõistliku koormuse korrakaitseorganile), kuigi see
pole keelamise hetkel aktuaalne ega nõua seetõttu kohest sekkumist. Eelkõige peetakse siin
silmas võimalust, et jää purunemise või veesõiduki ümberminemise tõttu võivad isikud sattuda
vette. Samuti võivad isikud jääda murdunud jäätükkidele. Viimasel juhul on võimalik nii isikute
elu ja tervise kahjustumine (külmumine, jää edasisel lagunemisel vette sattumine) kui ka vabalt
triivival jäätükil tahtmatu piirirežiimi rikkumine. Sama võib juhtuda tuisuse ilmaga.
Punktiga 2 jäetaks välja tarbetu täiend „riigikaitseseaduse tähenduses“. Eelnõu jõustumisel
tunnistatakse RiKS kehtetuks, kuid nimetatud sätte mõte on edasi antud ka ilma viitega
seadusele, lisaks tagatakse riigi julgeolekut ka teiste seaduste, nt JASi alusel.
Punktidega 3 ja 4 sätestatakse, et massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra
regulatsioon kohaldub ka kriisiolukorra ajal, kui kriisiolukorra on põhjustanud massiline
sisseränne.
Punktiga 5 muudetakse RiPSi § 11 lõiget 8. Kehtiva RiPSi § 11 lõike 8 kohaselt on
kõrgendatud kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni korral, erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui
kaitseväekohustuslase suhtes on kehtestatud Eestist lahkumise keeld, politsei pädevuses
kontrollida, kas Eestist lahkuva kodaniku suhtes on kehtestatud lahkumise keeld või piirang.
Politsei kohaldab keeldu või piirangut kaitseväekohustuslaste registri andmete alusel.
Eelnõu kohaselt on võimalik kehtestada isikute põhiõigusi ja -vabadusi piirava meetmena
Eestist lahkumise piirang kahel juhul:
22.05.2025
449
1) Vabariigi Valitsus võib toimuva mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks
kehtestada Eestist lahkumise piirangu vähemalt 18-aastasele kaitseväekohustuslasele ning
sõjaaja ametikohale nimetatud isikule, kui see on vajalik mobilisatsiooni korraldamiseks (vt
eelnõu § 54 ja selle seletuskirja);
2) Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal kehtestada Eestist lahkumise
keelu kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isikule, kui tema Eestis viibimine on
vältimatult vajalik riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks või
selle ettevalmistamiseks (vt eelnõu § 55 ja selle seletuskirja).
Eelnõu § 158 lõike 2 kohaselt teeb nimetatud meetme täitmise üle riiklikku järelevalvet Politsei-
ja Piirivalveamet riigipiiri seaduses sätestatud alusel ja korras. Piirikontrollis on PPA-l õigus
nimetatud piiravate meetmete täitmise kontrollimiseks teha päring nt kaitseväekohustuslaste
registrisse, millesse kantud andmetele on juurdepääsuõigus reguleeritud registri
põhimääruses135. Piirirežiimi tagamisega, sealhulgas riigipiiri valvamisega, ja piirikontrolliga
seotud riikliku järelevalve tegemisel lubatud riikliku järelevalve erimeetmete kasutamine on
sätestatud RiPSi §-s 114.
Punktiga 6 asendatakse viide RiKSile viitega käesolevale eelnõule.
§ 247. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine
Paragrahviga 247 muudetakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust (edaspidi RSVS).
Tulenevalt RiKSi, HOSi ja ErSSi kehtetuks tunnistamisest ning tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse eelnõust on vajalik muuta ka RSVSis sätestatud riigisaladusena kaitstava teabe aluseid.
Lisaks tehakse RSVSis muudatused seonduvalt VVJKi ülesannete seadustest väljajätmisega.
Eelnõu koostamisel vaadati üle kõik VVJKi seadustes sätestatud kohustused ning analüüsiti,
milliseid neid VVJK tegelikult täidab või peaks täitma ning mis ülesanded peaks olema
sätestatud seaduse asemel määruses. Seda selleks, et anda valitsusele võimalus paindlikult oma
tööd korraldada ning ise otsustada, kuidas ta soovib valitsuskomisjone kasutada.
Punktiga 1 kavandatud muudatused lähtuvad RiKSi, HOSi ja ErSSi kehtetuks tunnistamisest
ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu regulatsioonist.
RSVSi § 11 lõike 1 kohaselt kehtestab RSVSi § 7 lõikes 1 sätestatud riigisaladuseks oleva teabe
alaliigid, teabe alaliigi salastamistaseme ja -tähtaja Vabariigi Valitsus määrusega.136
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse rakendamiseks on vajalik teha muudatused RSVSis, et
sätestada RSVSi § 11 lõike 1 alusel antavas määruses uued riigisaladuse alaliigid ning
täpsustada kehtivaid alaliikide sõnastusi kriisiolukorraks valmistumist ja selle lahendamist
puudutava teabe töötlemiseks riigisaladusena. Seletuskirjale lisatud Vabariigi Valitsuse
määruse kavandi kohaselt sätestatakse uued riigisaladuse alaliigid ning selle salastamistasemed
ja -tähtajad üleriigilises riskianalüüsis ja Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis ning püsiva
kriisiülesandega valitsusasutuse riskianalüüsis ja kriisiplaanis sisalduva sellise teabe kaitseks,
mille avalikuks tulek kahjustab Eesti Vabariigi julgeolekut.
135 Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määrus nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ (RT I,
27.03.2024, 11) § 22. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/130082022003?leiaKehtiv 136 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2017. a määrus nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“
(RT I, 24.09.2024, 9). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122023012?leiaKehtiv
22.05.2025
450
Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks RSVSi § 8 punkt 8. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus
sätestab uued alused kriisiolukordadeks valmistumise ja nende lahendamise plaanide
koostamiseks. Eelnõuga sätestatakse uued riigisaladuse alaliigid ning selle salastamistasemed
ja -tähtajad ka Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis sisalduva sellise teabe kaitseks, mille avalikuks
tulek kahjustab Eesti Vabariigi julgeolekut.
Punktiga 3 asendatakse RSVSi § 9 punktis 3 sõna „hädaolukord“ sõnaga „kriisiolukord“.
Muudatus on tingitud HOSi kehtetuks tunnistamisest, millega kaotab kehtivuse ka hädaolukorra
termin. Eelnõuga asendatakse termin „hädaolukord“ tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses
kasutatava terminiga „kriisiolukord“.
Punktiga 4 tehakse muudatus RSVSi § 10 punktis 11. Muudatus on seotud RiKSi kehtetuks
tunnistamisega, millega kaotab kehtivuse ka riigikaitseobjekti termin. Edaspidi kasutatakse
terminit „alaliselt või ajutiselt kaitstav olulise tähtsusega objekt“.
Punktiga 5 muudetakse RSVSi § 22 lõike 2 punkti 4, § 23 lõike 3 punkti 4 ning § 52 lõike 1
punkti 7. Viidatud punktides sätestatakse Kaitsepolitseiameti, luurekeskuse (ehk Kaitseväe
põhimääruses määratud struktuuriüksus, nagu see on RSVSis nimetatud), Välisluureameti ja
riigi julgeoleku volitatud esindaja kohustus teha VVJK-le ettepanekuid puuduste
kõrvaldamiseks ja õigusrikkumiste vältimiseks. Selline regulatsioon ei ole päris täpne, sest
VVJK kui valitsuskomisjon ei menetle selliseid ettepanekuid; seda teeb siiski vastav
ministeerium või Riigikantselei. Seetõttu peaks ka ettepanekud esitama just neile ja mitte
VVJK-le. Riigikantselei või ministeerium saavad ettepanekud viia VVJK istungile, kui VVJK
peaks neid arutama. Seetõttu asendatakse kõnealustes RSVSi sätetes VVJK ministeeriumi ja
Riigikantseleiga.
Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks RSVSi § 24, kus on reguleeritud VVJKi pädevus
riigisaladuse kaitse korraldamisel. RSVSi § 24 järgi on neid ülesandeid neli:
1. VVJK nõustab Vabariigi Valitsust riigisaladuse kaitse korraldamisel (RSVSi § 24 punkt
1);
2. VVJK vaatab läbi avaldusi ja kaebusi ministri poolt RSVS ja selle alusel antud
õigusaktide ebaseadusliku kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta ning informeerib
Vabariigi Valitsust läbivaatamise tulemustest (RSVSi § 24 punkt 2);
3. VVJK annab Vabariigi Valitsusele vajaduse korral arvamuse riigisaladust käsitleva
õigusakti ja välislepingu eelnõu kohta (RSVSi § 24 punkt 3);
4. VVJK annab arvamusi riigisaladuse salastatuse ennetähtaegsel kustutamisel,
salastamistähtaja pikendamisel ning salastamisaluse, -taseme ja -tähtaja muutmisel
(RSVSi § 24 punkt 4).
Kõik ülesanded on praegu kavas sätestada VVJK põhimääruses, sest ükski neist ülesannetest
pole selline, mille üle peab otsustama seadusandja. Siiski tuleb põhimääruse muutmise eelnõu
koostamisel ja menetlemisel täiendavalt hinnata, kas VVJK neid ülesandeid sellisel kujul täitma
peaks. Näiteks tuleks hinnata, kas konkreetsete kaebuste ja avalduste läbivaatamine peaks
olema VVJK ülesanne. VVJK peaks ennekõike tegelema üldiste, strateegiliste teemadega ning
mitte konkreetseid kaasusi puudutavate küsimustega. Kui mingil detailsemal küsimusel on
laiem mõju või selle lahendamine nõuab põhimõttelisi otsuseid riigisaladuse kaitse korralduse
kohta, võib selle küsimuse VVJK-le arutamiseks esitada, kuid VVJK ei peaks tõenäoliselt
arutama iga õigusakti ebaseaduslikku kohaldamist või kohaldamata jätmist. Samuti tuleks
VVJK põhimääruse muutmise eelnõu koostamisel ja menetlemisel täiendavalt hinnata, kas osa
praegu RSVSis sätestatud ülesandeid tuleks sätestada mitte VVJK põhimääruses, vaid hoopis
22.05.2025
451
RSVSi alusel kehtestatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras, mis on samuti
Vabariigi Valitsuse määrus. Praegu on selguse huvides kõik VVJK ülesanded plaanis lisada
VVJK põhimäärusesse, aga ei saa välistada, et peab muutma ka viidatud kaitse korda.
Punktidega 7 ja 8 tehakse RiKSi kehtetuks tunnistamisest tulenevalt terminoloogilised
muudatused. Eelnõu kohaselt saab edaspidi kasutada kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise
seisukorra, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra asemel „riigikaitseline
kriisiolukord“.
Punktiga 9 muudetakse RSVSi § 38 lõike 3 punkti 2, mille järgi peab teavitama teabekandja
loonud töötlevat üksust, Kaitsepolitseiametit ning VVJKd, kui hävitatakse salastatud
teabekandja ootamatult tekkinud olukorras, kus teabekandjat ei ole võimalik kaitsta
juurdepääsuõiguseta isiku juurdepääsu eest ühelgi muul viisil ning kui sellele juurdepääsuga
kaasneks tõenäoliselt oluline kahju Eesti Vabariigi julgeolekule. Ei ole põhjust, miks oleks vaja
lisaks Kaitsepolitseiametile ning teabekandja loonud töötlevale üksusele teavitada ka VVJKd.
Kaitsepolitseiamet on vajaliku pädevusega asutus, kes peaks tegelema kõikide riigisaladusega
seotud vahejuhtumitega. Kui Kaitsepolitseiamet leiab juhtumit menetledes, et sellest peaksid
olema teadlikud ka poliitikud, on tal võimalik VVJKd teavitada. Seetõttu jäetakse sättest välja
viide VVJK-le.
Punktiga 10 lisatakse seadusesse tulenevalt punktides 2 ja 3 toodud muudatustest
üleminekusäte, mille kohaselt jääb enne käesoleva seaduse jõustumist (ehk enne 2026. aasta 1.
jaanuari) RSVSi § 8 punkti 8 ja § 9 punkti 3 alusel salastatud teave jätkuvalt riigisaladuseks
vastavalt salastamise ajal kehtinud nõuetele. Rakendussäte on vajalik selleks, et RSVSi § 9
punkti 3 sõnastuse muutmise ja § 8 punkti 8 kehtetuks tunnistamisega ei kaasneks olukorda,
kus asutused peaksid nimetatud alustel kogu senise teabe ümber hindama. Siiski tuleb
juhinduda RSVSi §-s 12 sätestatust, mille kohaselt kustub riigisaladuse salastatus
salastamistähtaja möödumisel, kindlaksmääratud sündmuse saabumisel või salastatuse
ennetähtaegsel kustutamisel.
§ 248. Riigi Teataja seaduse muutmine
Paragrahviga 248 muudetakse Riigi Teataja seaduse § 9 lõikes 21 sätestatud nende õigusaktide
loetelu, mis tuleb esitada viivitamata Riigi Teatajas avaldamiseks. Loetelu on muudetud
lähtuvalt eelnõuga tehtavatest terminoloogilistest muudatustest, mille kohaselt Vabariigi
Valitsuse kriisiolukorra ja selle lõpetamise otsus, Riigikogu erakorralise ja sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise otsus, Vabariigi Presidendi
sõjaseisukorra ning mobilisatsiooni väljakuulutamise otsus ja kriisiolukorra lahendamise
korraldamiseks antud haldusakt, kui see on haldusaktiga ette nähtud, avaldatakse muutmata
kujul hiljemalt selle avaldamiseks esitamisele järgneval päeval Riigi Teatajas.
§ 249. Riigivaraseaduse muutmine
Paragrahviga 249 muudetakse riigivaraseadust ja tehakse seal terminoloogilised muudatused.
Kuna eelnõu jõustumisel ei kasutata enam termineid „hädaolukord“ ja „kõrgendatud
kaitsevalmidus“, vaid uus katustermin on „kriisiolukord“. Tegu on normtehniliste
muudatustega. Lisaks lisatakse sättesse ka „paljude inimeste elu või tervist ohustav olukord“,
mis annab täpsema aluse ja suunise, millal võib vara kasutada, kui „muu avalik eesmärk“.
22.05.2025
452
§ 250. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine
Nimetatud seaduses tehakse terminoloogilised muudatused ja „hädaolukord“ asendatakse
„kriisiolukorraga“, kuna käesoleva seaduse jõustumisel ei ole enam kasutusel hädaolukorra
terminit.
Seadust täiendatakse §-ga 481, milles reguleeritakse kriisiolukorra ajal pensionide määramise
ja maksmise erandeid. Erandid puudutavad laste kasvatamise eest antava pensionilisa
kasutamisega seonduvat. Nimelt makstakse last vähemalt kaheksa aastat kasvatanud isikutele
(nt vanemad, eestkostja, hoolduspere vanem) pensionilisa. Pensionilisa terviksummana saab
siiski kasutada üks inimene. Tavaolukorras peavad õigustatud isikud selles kokku leppima ja
kokkulepet tõendatakse kirjaliku nõusolekuga. See tähendab, et üks isik loobub teise või teiste
isikute kasuks oma osast (tavaliselt last kasvatavate vanemate vaheline otsus). Kui kokkulepet
ei saavutata, jaotatakse pensionilisana makstav summa kõigi õigustatud isikute vahel võrdselt.
Kui näiteks lapse isa jõuab pensioniikka varem, võib ema loobuda oma osast, ja isa hakkab
saama pensionilisa pensionile jäämisest alates täies ulatuses. Kui kokkulepet ei esitata, maksab
SKA isale välja pool pensionilisa summast ja ema pensioniikka jõudmisel makstakse teine pool
summast välja emale. Kui siis tehakse kokkulepe hiljem, maksab SKA edaspidi välja
pensionilisa ainult ühele vanematest.
Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei pruugi kirjalikku nõusolekut aga võimalik olla anda (nt
mobilisatsiooni tõttu), mistõttu jääb ühe vanema osa teisel vanemal saamata. Seetõttu antakse
isikutele õigus esitada kokkulepe kuus kuud pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppu ja SKA
kohustub õigustatud isiku pensionisuuruse ümber arvutama tagasiulatuvalt. Näide: abikaasadel
tekib laste kasvatamise tõttu õigus pensionilisale. Kuulutatakse välja sõjaseisukord ja mees, kes
ei ole veel vanaduspensionieas, mobiliseeritakse. Naine jõuab sõjaseisukorra ajal
vanaduspensioniikka ja taotleb pensioni. Kuna mehel ei ole nõusolekut võimalik esitada,
maksab SKA naisele välja pool nende ühisest õigusest pensionilisale. Sõjaseisukord lõpeb,
mees on nõus loovutama naisele oma poole õigusest pensionilisale. Tavaolukorras sellisel juhul
naisele tagasiulatuvalt midagi ei makstaks, küll aga saaks pensioni edasiulatuvalt ümber
arvutada. Kuna mehe nõusolek viibis mobilisatsiooni tõttu, on õiglane tagada naisele
pensionilisa täies suuruses, mis oleks tal olnud siis, kui mees oleks saanud nõusoleku esitada.
§ 251. Sadamaseaduse muutmine
Punktiga 1 muudetakse § 1 lõike 2 punkti 5 sõnastust. Muudatus on seotud RiKSi kehtetuks
tunnistamisega, millega kaotab kehtivuse ka riigikaitseobjekti termin. Edaspidi kasutatakse
terminit „alaliselt või ajutiselt kaitstav olulise tähtsusega objekt“.
Punktidega 2–5 asendatakse viited HOSile viidetega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
vastavatele paragrahvidele. Samuti määratakse ETO-le ja seotud isikutele püsiv kriisiülesanne.
ETOde püsiv kriisiülesanne on mh osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses
ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja
täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. Eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestab elutähtsa teenuse
korraldaja nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks. See tähendab, et võib kehtestada erandeid
erinevate kriisiolukorra sündmuste ja n-ö tavaolukorra jaoks. Selline võimalus on oluline, sest
on võimalik, et kõiki elutähtsaid teenuseid ei pea kõigi kriisiolukordade ajal osutama samas
mahus või sama kvaliteediga nagu muidu. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad peavad
22.05.2025
453
iga teenuse puhul hindama, kas selliseid erandeid on vaja seada ning millised need peaksid
olema.
Püsiv kriisiülesanne määrataks ka sadamaoperaatorile, kes lastib ja lossib elutähtsa teenuse
osutamiseks kasutatavas sadamas konteiner- ja veeremkaupu. Sellise operaatori püsiv
kriisiülesanne on tagada teenuse osutamine vastavalt sadamaseaduses sätestatule ja elutähtsat
teenust osutava sadama pidajaga sõlmitud lepingule. Seejuures valdkonna eest vastutav
minister võib määrusega kehtestada kriisiülesande täitmiseks erandid, kui see on vajalik
kriisiolukorra, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorra, erakorralise
seisukorra või sõjaseisukorra lahendamiseks.
Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 33 lõige 4 ning esitatakse säte uuel kujul uuesti
lisatavas §-s 361. Vt täpsemat selgitust järgmises punktis.
Punkt 7. Sadamaseaduse 6. peatükk käsitleb riigikaitse ülesannetega sadama regulatsiooni.
Nimetatud sadama all mõeldakse sadamat, mis on suletud kaubanduslikuks meresõiduks ning
on kasutatav Kaitseväe vajadusteks. Praegu on selliseks sadamaks märatud miinisadam.
Sadamaseaduse § 33 lõige 4 annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada ka muudes
sadamates (neid, kus muidu toimub kaubanduslik meresõit, nt Tallinna Sadam) piiranguid n-ö
tavaliikluseks ning näha ette, et sadam teenindab eelisjärjekorras riigikaitse ülesandeid täitvaid
laevu. Kuna nimetatud säte ei käsitle kitsalt igapäevaselt riigikaitse ülesannetega sama
regulatsiooni, vaid on piirangute seadmine tavasadamale, siis tunnistatakse § 33 lõige 4
kehtetuks ning esitatakse regulatsiooni mõte seadusesse lisatavas §-s 361.
Samuti muudetakse sätte sõnastus selgemaks. Sätte eesmärk ei ole reguleerida tavaaega, kus
sadam ja sadamas teenust osutavad ettevõtted toimivad turukonkurentsil ja toimib
ettevõtlusvabadus. Kui tavaolukorras on vajalik Kaitseväel võtta vastu Eestisse õppusele tulnud
liitlaste laevu, siis teeb Kaitsevägi sadamapidajaga ja seal teenust osutavate ettevõtetega
lepingud ja kokkulepped ning hüvitab ka kaasnevad kulud. Säte reguleerib olukorda, kui oht
põhiseaduslikule korrale ja riigi julgeolekule on suurenenud, nt vaenlane koondab vägesid piiri
taha, luureinfo näitab vaenlase vägede liikumist meile ohtlikesse positsioonidesse jne. Sellises
olukorras on oluline, et liitlaste relvajõud (isikud ja vahendid) saabuksid võimalikult kiiresti
Eestisse. Samuti ei ole suurenenud ohu korral tähtis ainult liitlaste saabumine, vaid ka eluks
vajalikud teenused ja kaubad, näiteks toit, vedelkütus, humanitaarabi. Seetõttu nähakse sätte
sõnastuses ette, et Vabariigi Valitsus võib piirata sadama tavapärast toimimist, kui on vajalik
hakata tegema ettevalmistusi kriisiülesannete täitmiseks või neid juba ka täita. Laia riigikaitse
kontseptsioonist tulenevalt ei ole kriisiülesanded ainult Kaitseväel (riigi sõjaline kaitsmine),
vaid paljudel asutustel, ettevõtetel ja ka KOVidel ning nende ülesannete täitmiseks vaja ressurss
võidakse tuua Eestisse ka sadamate kaudu. Sellisel juhul peab sadamas teenuste osutamise ja
liikluse korraldama ümber selliselt, et kriisiolukorra lahendamiseks vajalikud teenused ja
ressurss jõuaksid esmajärjekorras riiki.
Piirangute tõttu tekkinud kahju kannab ja saamata jäänud tulu hüvitab piirangu kehtestaja.
Punktis 8 on toodud kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise järelevalvesätted sarnaselt
teistele isikutele määratud kriisiülesannetega.
§ 252. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine
22.05.2025
454
Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse SHSi § 131, milles reguleeritakse erandeid
sotsiaalteenuste osutamisel eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. Käesoleva
muudatuse puhul on võetud suund luua teenusenõuete leevendused just erakorraliseks ja
sõjaseisukorraks, sest varem ei ole selliste olukordade puhul teenuse ja toetuste korraldamise
nõudeid sätestatud. Erakorraline seisukord on üldjuhul Eesti põhiseaduslikku korda ähvardav
oht (Eesti põhiseadusliku korra vägivaldse kukutamise katse, terroristlik tegevus, vägivallaga
seotud kollektiivne surveaktsioon, ulatuslik vägivallaga seotud isikute ja gruppide vaheline
konflikt ja Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldne isoleerimine). Põhiseaduslikku korda
ähvardava ohu puhul võib Riigikogu presidendi või valitsuse ettepanekul välja kuulutada
erakorralise seisukorra. Lisaks võib valitsus erakorralise seisukorra ajal Eesti põhiseaduslikku
korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks kehtestada piiranguid, näiteks keelata rahvakogunemised
või kehtestada liikumispiiranguid, millel võib olla suur mõju sotsiaalteenuste korraldamisele.
Eespool nimetatud olukorra lõppedes peaks olema võimalik korraldada sotsiaalteenuseid
tavaolukorra reeglite kohaselt.
Juhul kui erakorralisele seisukorrale järgneb sõjaseisukord, rakenduvad pärast sõjaseisukorra
lõppemist eelnõus sätestatud erisused, sest sõjaolukorraga kaasnev mõju sotsiaalteenuste
korraldamisele ja teenusesaajatele on hulga laiaulatuslikum, mistõttu on § 131 lõigetes 1 ja 2
esitatud nõuete täitmise puhul antud ka üleminekuaeg.
Paragrahvi 131 lõikes 1 sätestatakse KOVi sotsiaaltöötajale esitatavate nõuete leevendamine
ehk miinimumtasandi nõuded, mida erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast
sõjaseisukorra lõppemist on vaja rakendada sotsiaaltöötaja ametisse nimetamisel, et tagada
püsivate kriisiülesannete pidev täitmine. Õigus on võtta avalikku teenistusse sotsiaaltöötajana
isik, kes vastab vaid avaliku teenistuse seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Seega võib
sotsiaaltöötajana teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi
kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Erakorralise
või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist ei pea isik vastama SHSi
§-s 161 sätestatud nõudele ehk tal ei pea olema kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja
kutset või riiklikult tunnustatud kõrgharidust sotsiaaltöös või sellele vastavat kvalifikatsiooni.
Ametisse nimetatava sotsiaaltöötaja juhendamise tagab KOV vastavalt ametnikul täita tuleva
töö iseloomule. Sõjaseisukorra lõppedes on KOVil sellistel alustel ametisse nimetatud
sotsiaaltöötajat võimalik rakendada kuni kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist.
Sõjaseisukorra lõppemisel ei saa eeldada, et KOVil on võimalik leida kohe vajaliku
ettevalmistusega sotsiaaltöötajaid, kuna nii sõjaolukorras kui ka veel selle järel võib olla
logistiliste, võrgu- ja muude probleemide tõttu raskendatud igasuguste koolituste läbimine, kuid
oluline on jätkata KOVi ülesannete täitmist. Seetõttu on sõjaolukorra järel pikendatud
leevendust sotsiaaltöötaja ettevalmistusnõuetes veel kaks aastat pärast sõjaseisukorra
lõppemist, mis võiks olla piisav aeg kriisiolukorrale eelnenud tavapärase olukorra taastumiseks.
Eriolukorra lõppemise järel sellist erandit ei rakendata. Pärast üleminekuaja lõppemist
rakenduvad SHSi §-s 161 sätestatud nõuded sotsiaaltöötaja ametisse nimetamise korral täies
ulatuses.
Paragrahvi 131 lõikes 2 leevendatakse nõudeid hooldustöötajale, kes osutab väljaspool kodu
osutatavat üldhooldusteenust erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast
sõjaseisukorra lõppemist. Tööle võib võtta isiku, kes on täisealine ja teovõimeline ning kellel
ei ole § 22 lõikes 4 sätestatud ettevalmistusnõuded täidetud. Üldhooldusteenuse osutajal tuleb
sellise isiku hooldustöötajana tööle võtmisel tagada, et töötajat juhendab § 22 lõikes 4 sätestatud
nõuetele vastav hooldustöötaja. Tegemist on SHSis sätestatud nõuete leevendamisega.
Teenuseosutajal on õigus jätkata eespool nimetatud isiku kasutamist hooldustöötajana kuni
22.05.2025
455
kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist. Sõjaseisukorra lõppemisel ei saa eeldada, et
teenuseosutajal on võimalik leida kohe vajaliku ettevalmistusega hooldustöötajaid, kuna nii
sõjaolukorras kui ka veel selle järel võib olla logistiliste, võrgu- ja muude probleemide tõttu
raskendatud igasuguste koolituste läbimine, kuid oluline on jätkata üldhooldusteenuse
osutamist. Seetõttu on sõjaolukorra järel pikendatud leevendust hooldustöötaja
ettevalmistusnõuetes veel kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist, mis võiks olla piisav aeg
kriisiolukorrale eelnenud tavapärase olukorra taastumiseks. Eriolukorra lõppemise järel sellist
erandit ei rakendata. Pärast üleminekuaja lõppemist rakenduvad SHSi § 22 lõikes 4 sätestatud
nõuded hooldustöötajale tööle võtmisel ja juba tööle võetuile täies ulatuses.
Kuna erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei rakendata SHSi §-s 152 sätestatud tegevusloa nõuet,
ei tule eespool nimetud kriisiolukordade ajal üldhooldusteenuse osutajal esitada SKA-le infot
tööle võetud hooldustöötajate haridusnõuete vastavuse kohta. Küll aga taastub vastava info
edastamise kohustus SHSis sätestatud nõuetele vastavate või erisätte alusel ajutiselt täidetud
hooldustöötaja töökohal töötavate isikute kohta pärast erakorralise või sõjaseisukorra
lõppemist.
Üldhooldusteenuse osutaja kohustuseks jääb erakorralise või sõjaseisukorra ajal tööle võetava
isiku suhtes NETSi § 13 lõikes 8 sätestatu rakendamine ehk teenuseosutaja peab nõudma tööle
asujalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitust selle kohta, et tal ei ole tuvastatud
nakkushaigust, talle teadaolevalt ei põe ta nakkushaigust ja tal ei ole nakkushaiguse
sümptomeid, samuti peab teenuseosutaja tagama, et tööle asuja või töötaja esitab
nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjaliku tervisetõendi hiljemalt
90 kalendripäeva möödumisel eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra
lõppemisest arvates.
Paragrahvi 131 lõikes 3 täpsustatakse kehtivat sõnastust, mis võimaldab eriolukorra,
erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatada SHSi § 64 lõikes 5 sätestatud tähtaja kulgemise.
Tegemist on kehtiva sättega, mille vajadus tekkis koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatud
eriolukorras ja millest on võrreldes varasemaga välja jäetud erihoolekannet puudutav osa, mis
on reguleeritud uues §-s 132. Tähtaegade kulgemise peatumine puudutab maksimaalset aega,
mille jooksul peab inimene pöörduma sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja poole selleks,
et kehtiks SKA-poolne tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsus. Tavaolukorras on
maksimaalseks ajaks SHSi § 64 lõike 5 kohaselt 60 kalendripäeva alates SKA tasu maksmise
kohustuse ülevõtmise otsusest või järjekorra teatest, kuid eriolukorra, erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal on põhjendatud tähtaegade kulgemise peatumine. Nii saab inimene
teenuseosutaja poole pöörduda pärast kehtestatud olukorra lõppemist ning ta ei kaota õigust
teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele.
Paragrahvi 131 lõikes 4 täpsustatakse kehtiva seaduse sõnastust, mis võimaldab eriolukorra,
erakorralise või sõjaseisukorra ajal valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tähtaega kuni
eriolukorrast, erakorralisest või sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse vajaduse
äralangemiseni. Tegemist on kehtiva sättega, mille vajadus tekkis koroonaviiruse leviku tõttu
kehtestatud eriolukorras ja millest on võrreldes varasemaga välja jäetud erihoolekannet
puudutav osa, mis on reguleeritud uues §-s 132. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu
maksmise kohustuse ülevõtmise otsuses määratakse muu hulgas aeg, mille jooksul riik isiku
eest tasu maksmise kohustuse üle võtab. Eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib
tekkida olukord, kus isikul ei ole võimalik rehabilitatsiooniteenust saada temast sõltumatute
asjaolude tõttu. Seetõttu on asjakohane võimaldada SKA-l pikendada sotsiaalse
22.05.2025
456
rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tähtaega, et tagada
õigustatud isiku teenuste saamist seni, kui teenuse saamist takistavad asjaolud on ära langenud.
Tegemist on võimalusega pikendada haldusorgani algatusel eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal haldusorgani enda poolt haldusaktiga tuvastatud seisundi kestust, mis annab
isikule õiguse saada toetust või teenust ning tagab sellega isiku sotsiaalse kaitse. Eelnõu
kohaselt on SKA-l õigus pikendada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise
kohustuse ülevõtmise või erihoolekandeteenuse osutamise tähtaega. Pikendamise otsus tehakse
valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, mis tuleks üldjuhul esitada kirjalikult koos
ettepanekuga tähtaja kohta. Ettepaneku tegemisel võib valdkonna eest vastutav minister lähtuda
omakorda rakendusasutuse vastavasisulisest ettepanekust, sest pikendamise vajadus võib
esmalt ilmneda rakendusasutusel. Valdkonna eest vastutava ministri ettepaneku tegemise
eesmärk on ühtlustada Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate asutuste tehtavate
otsuste sisu, et tagada sarnaste otsuste puhul nende lõpptähtaja pikendamise ühetaolisus.
Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse SHSi §-dega 132–134, milles reguleeritakse
kriisiolukorra ajal sotsiaalteenuste osutamise ja toimetulekutoetuse määramise ja maksmise
erandeid.
Paragrahvis 132 sätestatakse erandid erihoolekandeteenuste osutamisele eriolukorra,
erakorralise ja sõjaseisukorra ajal.
Paragrahvi 132 lõikes 1 sätestatakse, et eriolukorra ajal, kui see on vältimatult vajalik
erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks SHSi § 86 lõikes 1 nimetatud isikutele
erihoolekandeteenust vahetult osutada ka füüsiline isik, kes on teovõimeline, kellel on vähemalt
põhiharidus ja kellele § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava isik on taganud juhendamise.
Kui tavaolukorras nõutakse tegevusjuhendajalt, et omandatud oleks vähemalt keskharidus, ja
vajalik on erialane ettevalmistus või sobiv kutse- või kõrgharidus erihoolekandeteenuse
osutamiseks, siis eriolukorra ajal võib teenuseosutamise jätkamiseks olla vajalik tööle võtta
madalama haridustasemega inimesi, kes saavad juhendamise korral täita tegevusjuhendaja
tööülesandeid. Kuna ettevalmistusnõuete alandamine kehtib eriolukorra ajal, peaks eriolukorra
ajal tööle võetud isiku tööleping olema tähtajaline ja lõppema eriolukorra lõppemisega. Sellisel
juhul tuleb töötajat ka selgelt teavitada sellest, et tegemist on tähtajalise lepinguga ja eriolukorra
lõppemisega lõpeb ka tema tööleping. TLSi kommentaarides (§ 9 kommentaar, punkt 6) on
selgitatud, et töölepingu tähtajalisus võib olla määratud konkreetse kuupäevaga või teatud
kindla sündmuse saabumisega.
Paragrahvi 132 lõikes 2 sätestatakse, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kahe aasta
jooksul sõjaseisukorra lõppemisest, kui see on vältimatult vajalik erihoolekandeteenuse
osutamise jätkamiseks, võib lisaks SHSi § 86 lõikes 1 nimetatud isikutele erihoolekandeteenust
vahetult osutada ka füüsiline isik, kes on täisealine ja teovõimeline, keda ei ole karistatud
tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja kellele § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav isik on
taganud juhendamise. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei saa erihoolekandeteenuse osutaja
ilmselt valida, millise haridusega inimesi ta tegevusjuhendajana tööle võtab. Iga abikäsi on
teretulnud olukorras, kus paljud tegevusjuhendajad võivad töölt eemal olla. Inimeste eest
hoolitsemise puhul on siiski oluline, et abistaja oleks teovõimeline ega oleks karistatud
tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Ettevalmistusnõuete alandamine kehtib erakorralise
seisukorra ajal, mistõttu sõlmitakse erakorralise seisukorra ajal tööle võetud isikutega
tähtajaline tööleping – tööleping lõpeb erakorralise seisukorra lõppemisega.
22.05.2025
457
Sõjaseisukorra lõppemisel ei saa eeldada, et teenuseosutajal on võimalik leida vajaliku
ettevalmistusega tegevusjuhendajaid, mistõttu kehtib tegevusjuhendajate ajutine
ettevalmistusnõue veel kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist. Erihoolekandeteenuseid
võib tavaolukorras osutada isik, kellel on vähemalt keskharidus ja vajalik erialane ettevalmistus
või sobiv kutse- või kõrgharidus erihoolekandeteenuse osutamiseks. Tavaolukorras võib
erihoolekandeteenuseid juhendamisel osutama hakata ka keskharidusega isik, kes on läbinud
tegevusjuhendaja koolituse sissejuhatava osa. Sissejuhatava osa läbimiseks on loodud e-
koolitus. Sõjaolukorra järel võib olla logistiliste ja võrguprobleemide tõttu raskendatud isegi e-
koolituse läbimine, mistõttu on sõjaseisukorra järel pikendatud leevendust tegevusjuhendaja
ettevalmistusnõuetes veel kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist, mis võiks olla piisav aeg
kriisiolukorrale eelnenud tavapärase olukorra taastumiseks. Erihoolekandeteenuste
sihtrühmaga tegelemise puhul on väga oluline, et vajaliku ettevalmistuseta inimesi juhendaks
nende töös nõuetele vastav isik.
Paragrahvi 132 lõikes 3 sätestatakse, et sõjaseisukorra ajal võib majutusega
erihoolekandeteenuse kasutaja teenusekohta kaotamata teenuse kasutamata jätta tavapärase
kahe kuu asemel kuni 14 päeva. Majutusega erihoolekandeteenused võivad olla toetatud
elamise teenus, kogukonnas elamise teenus ja ööpäevaringne erihooldusteenus. Sõjaseisukorra
ajal, kui abivajajate hulk võib hüppeliselt kasvada, ei saa lubada, et teenusekohta, mida kellelgi
teisel võib väga vaja olla, ei kasutata enam kui 14 päeva. Erandina on isikul lubatud eespool
sätestatud tähtajast kauem teenus kasutamata jätta vaid talle statsionaarse tervishoiuteenuse
osutamise korral.
Paragrahvi 132 lõikes 4 sätestatakse eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal SHSi § 71
lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähtaegade pikenemine 14 päevani. Tavaolukorras peab
erihoolekandeteenust saama suunatud isik pöörduma erihoolekandeteenuse osutaja poole
suunamisotsuses märgitud teenuse osutamiseks kokku lepitud tähtpäeval, kuid igapäevaelu
toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse ja toetatud elamise teenuse puhul hiljemalt
kolme päeva jooksul, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul
seitsme päeva jooksul ja sundravilt või tahtevastaselt ravilt vabanev ja kohtumäärusega
erihoolekandeteenust saama suunatud isik hiljemalt kümne päeva jooksul kokkulepitud
tähtpäevast arvates. Kriisiolukorra ajal võib teenuse saamise alustamisel olla takistusi, mistõttu
pikendatakse teenuse saamise alustamise tähtaega ja isik peab hakkama teenust saama 14 päeva
jooksul kokkulepitud tähtpäevast arvates.
Paragrahvi 132 lõikes 5 sätestatakse, et eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib
Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada
erihoolekandeteenuse osutamise suunamisotsuse tähtaega kuni eriolukorrast, erakorralisest või
sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse vajaduse äralangemiseni. Tegemist on samasuguse
meetmega, mida on kirjeldatud § 131 lõike 4 selgituste juures. Kriisiolukorra ajal, mis mõjutab
erihoolekandeteenuse osutamist, võib tekkida olukord, kus inimese suunamine teenust saama
lõpeb ning teenuseosutajal ja Sotsiaalkindlustusametil ei ole võimalik õigel ajal teha vajalikke
toiminguid, et teenuse osutamine jätkuks. Näiteks ei pruugi teenuseosutajal olla võimalik
hinnata vastavalt § 83 lõike 1 punktis 11 sätestatule kolm kuud enne inimese suunamisotsuses
märgitud teenuse osutamise lõpetamise kuupäeva saabumist inimesele osutatud teenuse
eesmärkide saavutamist või saavutamata jäämist ja isikule teenuse osutamise jätkamise
vajadust ning esitada Sotsiaalkindlustusametile kirjalikku hinnangut teenuse eesmärkide
saavutamise või saavutamata jäämise ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajaduse kohta.
Samuti ei pruugi eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal olla otstarbekas kasutada
Sotsiaalkindlustusameti ressurssi, et tegeleda suunamisotsuste pikendamisega. Kriisiolukorra
22.05.2025
458
ajal on oluline, et teenuse osutamine inimesele, kes tavaolukorras on hinnatud toetust vajavaks,
jätkuks kuni ümberkorralduste vajaduse äralangemiseni, misjärel hinnatakse tavaolukorra
taastudes vajadust jätkata inimesele teenuse osutamist ning vajaduse olemasolu korral
jätkatakse teenuse osutamist. See säte on tulenevalt COVID-19 kriisi vajadusest juba SHSis
olemas, kuid eelnõuga luuakse erihoolekandeteenuste osutamiseks eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal eraldi paragrahv ning sätestatakse, et erihoolekandeteenuse osutamise
tähtaega pikendatakse siis, kui eriolukord, erakorraline või sõjaseisukord mõjutab
erihoolekandeteenuse osutamist ja valdkonna eest vastutav minister on
Sotsiaalkindlustusametile sellesisulise ettepaneku teinud.
Paragrahvi 132 lõigetes 6–8 sätestatakse erihoolekandeteenuse osutaja kohustused erakorralise
ja sõjaseisukorra ajal. Mainitud olukordades on teenuseosutaja kohustus teha kõik endast
olenev, et teenuse toimimine jätkuks. Selleks tuleb kõikide erihoolekandeteenuste puhul
lähtuvalt teenust kasutava isiku vajadustest tagada isiku turvalisus ja abistada teda enese eest
hoolitsemisel. Kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja
kohustus on lisaks eespool nimetatule tagada isikule majutus ja toitlustamine ning
ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kohustus on järgida tervishoiuteenuse osutaja poolt
isikule määratud raviskeemi ja omada ülevaadet ööpäevaringset erihooldust saava täisealise
isiku viibimiskohast. Eelmainitud nõuete puhul eeldatakse, et teenuseosutaja tegutseb
teenusesaaja huvides parimal võimalikul moel, oma elu ja tervist ohtu seadmata. Kõik
kohustused, mille suhtes leevendusi ette nähtud ei ole, jäävad kõigi kriisiolukordade ajal
kehtima.
Paragrahvi 132 lõikes 9 sätestatakse, et eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei
kohaldata § 99 lõikes 3 ja § 102 lõike 1 punktis 4 sätestatut, kui see on vältimatult vajalik.
Kriisiolukorra ajal võib teenuse toimimise jätkumiseks olla vajalik ja möödapääsmatu, et
kogukonnas elamise teenuse puhul osutatakse intellektipuudega ja psüühikahäirega inimestele
teenust samades ruumides ja samamoodi, kui osutatakse ööpäevaringseid
erihoolekandeteenuseid samades ruumides teiste ööpäevaringsete hooldusteenustega.
Paragrahvi 132 lõikes 10 sätestatakse, et eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei
kehti ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajale kohustus saada teenust saava isiku seaduslikult
esindajalt nõusolek, kui teenuseosutaja peab viima teenusesaaja tegevusloal märgitud kohast
väljapoole. Küll aga tuleb seaduslikku esindajat sellest esimesel võimalusel teavitada.
Paragrahvis 133 sätestatakse erandid lapsele kriisiolukorra ajal turvakodu-, suure hooldus- ja
abivajadusega lapse hoiu ja asendushooldusteenuse osutamisele.
Paragrahvi 133 lõikes 1 sätestatakse nõuded, mida kriisiolukorra ajal tuleb arvestada
turvakoduteenust vahetult osutavate isikute puhul. Sellises olukorras tuleb tagada vähemalt
SHSi § 36 lõikes 1 sätestatud nõuete järgimine, see tähendab, et teenust tohib vahetult osutada
isik, kelle hooldusõigust lapse suhtes ei ole piiratud või täielikult ära võetud, keda ei ole
kõrvaldatud eestkostja, hooldaja või hoolduspere vanema kohustuste täitmisest ja kellel ei ole
sõltuvust alkoholist, narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest. Kehtima jäävad ka üldised
lastega töötamise piirangud, mis tulenevad LasteKSi §-st 20 (kuigi erandlikel asjaoludel on
võimalik isik lastega seotud tööle võtta või vastav tegevusluba väljastada ka ilma eelnevat
taustakontrolli tegemata, vt eelnõuga tehtavad LasteKSi muudatused). Kriisiolukorra ajal, mis
mõjutab oluliselt turvakoduteenuse osutamist, võib seega loobuda tavaolukorra haridusnõudest
ja täienduskoolitusnõudest (SHSi § 36 lõige 2). Erandid kriisiolukorra ajal teenust vahetult
osutavale isikule on vajalikud, kuna olenevalt kriisiolukorra iseloomust võib olla vaja kaasata
22.05.2025
459
palju uusi isikuid teenuse osutamisse. Selline olukord võib tekkida teenusevajaduse
märkimisväärse kasvu või seniste töötajate asendamise vajaduse tõttu. Ka ajutise või
leevendatud nõuetele vastavate inimeste tööle võtmise eest vastutab eelkõige teenuseosutaja,
kes hindab isikute sobivust ja tagab esmase vajaliku juhendamise ka neile, kel tööks varasemat
ettevalmistust ei ole. Kas tegemist on olulist mõju omava kriisiolukorraga teenuse osutaja jaoks,
otsustab teenuseosutaja, sest kriisiolukord ja lastele teenuse tagamine eeldab üldjuhul kiiret
reageerimist seal, kus on teenuse toimepidevuse probleem tekkinud. Teenuseosutaja teavitab
olulise mõjuga kriisiolukorrast ning nõuete leevendamise vajadusest tegevusloa väljaandjat
(Sotsiaalkindlustusametit) MSÜSi § 30 lõike 2 alusel. Sõjaseisukorra kui kõige tõsisema
kriisiolukorra puhul ei pruugi kohe olla võimalik kriisiolukorrale eelnenud tavapärast olukorda
taastada. Seetõttu nähakse ette võimalus, et tavapärastele nõuetele vastavus tuleb taastada kahe
aasta jooksul pärast sõjaseisukorra lõppemist. Sõjaseisukorra lõppemisel ei saa eeldada, et
teenuseosutajal on võimalik leida kohe vajaliku ettevalmistusega turvakodu töötajaid, kuna nii
sõjaolukorras kui ka veel selle järel võib olla logistiliste, võrgu- ja muude probleemide tõttu
raskendatud igasuguste koolituste läbimine, kuid oluline on jätkata turvakoduteenuse osutamist.
Seetõttu on sõjaolukorra järel pikendatud leevendust turvakoduteenust vahetult osutavate
isikute ettevalmistusnõuetes veel kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist, mis võiks olla
piisav aeg kriisiolukorrale eelnenud tavapärase olukorra taastumiseks.
Paragrahvi 133 lõikes 2 sätestatakse, et kriisiolukorraks SHSi tähenduses on kriisiolukord
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses.
Paragrahvi 133 lõigetes 3 ja 4 sätestatakse erisused suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu
teenusele (edaspidi hoiuteenus). Lõikes 3 nähakse ette, et eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal, kui see on hoiuteenuse osutamise jätkamiseks vältimatult vajalik, jäetakse
kohaldamata SHSi § 453 lõikes 2 sätestatud nõue, mis reguleerib laste arvu hoiukohas. Nõuete
leevendamine võimaldab teenusevajaduse ootamatu või ajutise kasvu puhul või ka
evakuatsiooniolukorras jätkata hoiuteenuse pakkumist laiendatud kujul eelkõige olemasolevate
teenuseosutajate juures, kel eelduslikult juba on teadmised ja kompetents teenuse osutamiseks.
Lõikes 4 sätestatakse, et kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt hoiuteenuse osutamist, ja kaks
aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist peab lapsehoidja vastama vähemalt SHSi § 454 lõike 1
punktis 2 sätestatud nõudele ning lisaks peavad tal olema tööks sobivad isikuomadused. Seega
võib võrreldes tavapärase olukorraga neil juhtudel kaasata teenuse osutamisse isikuid, kelle
puhul ei ole täidetud kõik SHSi § 454 lõikes 1 sätestatud nõuded, st loobuda võib kutsenõude,
haridusnõude ja esmaabikoolituse nõude täitmisest. Selline vajadus võib tekkida
teenusevajaduse märkimisväärse kasvu või seniste töötajate kriisiolukorra ajal asendamise
vajaduse tõttu (nt pandeemia olukorras, kus toimub töötajate masshaigestumine vms). Ka
ajutise või leevendatud nõuetele vastavate inimeste tööle võtmise eest vastutab eelkõige
teenuseosutaja, kes hindab isikute sobivust ning tagab esmase vajaliku juhendamise ka neile,
kellel selleks varasemat ettevalmistust ei ole. Kas tegemist on olulist mõju omava
kriisiolukorraga teenuse osutaja jaoks, otsustab teenuseosutaja ise, sest kriisiolukord ja lastele
teenuse tagamine eeldab üldjuhul kiiret reageerimist seal, kus on teenuse toimepidevuse
probleem tekkinud. Teenuseosutaja teavitab olulise mõjuga kriisiolukorrast ning nõuete
leevendamise vajadusest tegevusloa väljaandjat (Sotsiaalkindlustusametit) MSÜSi § 30 lõike 2
alusel. Sõjaseisukorra kui kõige tõsisema kriisiolukorra puhul ei pruugi kohe olla võimalik
kriisiolukorrale eelnenud tavapärast olukorda taastada. Seetõttu nähakse ette võimalus, et
tavapärastele nõuetele vastavus tuleb taastada kahe aasta jooksul pärast sõjaseisukorra
lõppemist. Sõjaseisukorra lõppemisel ei saa eeldada, et on võimalik leida kohe vajaliku
ettevalmistusega lapsehoidjaid, kuna nii sõjaolukorras kui ka veel selle järel võib olla
logistiliste, võrgu- ja muude probleemide tõttu raskendatud igasuguste koolituste läbimine, kuid
22.05.2025
460
oluline on jätkata hoiuteenuse osutamist. Seetõttu on sõjaolukorra järel pikendatud leevendust
lapsehoidjate ettevalmistusnõuetes veel kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist, mis võiks
olla piisav aeg kriisiolukorrale eelnenud tavapärase olukorra taastumiseks.
Paragrahvi 133 lõigetes 5–10 sätestatakse kriisiolukorra ajal rakendatavad
asendushooldusteenuse osutamise nõuete erandid. Lõikes 5 nähakse ette võimalus, et
erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib vanema nõusolekul asendushooldusteenust osutada
pikemalt, kui SHSi § 455 lõike 3 punktis 2 sätestatud tähtaeg seda tavaolukorras võimaldab.
Sellist võimalust võib kasutada juhul, kui see on konkreetsest kriisiolukorrast tulenevatel
asjaoludel põhjendatud ja teenust vajava lapse huvides. Sellised olud on väga erakordsed ning
võivad perele kaasa tuua olukorra, kus lapse vanemad ei pruugi pikema aja jooksul saada ise
oma laste eest hoolt kanda kas tervise või riigikaitseliste töökohustuste tõttu. Eelkõige püütakse
sellises olukorras leida lahendusi lapse enda pere ja lähedaste ringist, kuid ei saa välistada, et
ka asendushooldusteenuse vajadus võib selle sihtrühma puhul kasvada. Lõikes 6 nähakse ette
erandid laste arvule asendushooldusteenuse osutamisel asenduskodus, perekodus ja
hooldusperes. Kui tavaolukorras on asendus- ja perekodus laste piirarvuks kuus last ja
hooldusperes neli last (sh pere enda alla 14-aastased lapsed ja hooldust vajavad isikud), siis
eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal neid piirarve järgida ei tule. Kuna selliste
erakordsete olukordade ajal ei tule laste asendushooldusele paigutamisel piirarve järgida,
puudub vajadus ka SKAga piirarvust suuremate paigutuste kooskõlastamiseks. Piirarvu
suurendamine võib vajalikuks osutuda siis, kui kriisi iseloomust lähtuvalt suureneb
märkimisväärselt teenusevajadus ning teenuse osutamine tuleb tagada operatiivselt paljudele
lisanduvatele lastele. Kuna pärast eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist ei
pruugi kohe olla võimalik kriisiolukorrale eelnenud tavapärast olukorda taastada, nähakse ette
võimalus, et tavapärastele nõuetele vastavus tuleb taastada kahe aasta jooksul pärast
eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist. Lõikes 7 sätestatakse, et erakorralise või
sõjaseisukorra ajal loobutakse SHSi § 455 lõigetes 4 ja 5 sätestatud piirangutest, mille kohaselt
ei tohi samades ruumides osutada asendushooldusteenust erinevatele sihtrühmadele ega
turvakoduteenust. Koos nõudest loobumisega kaob ka vajadus SKAga kooskõlastamise järele.
Selline erand nähakse ette vaid väga erandlikes olukordades erakorralise või sõjaseisukorra ajal,
mil tavapärane elukorraldus häirub ning peamiseks muutub lastele turvalise esmase hoolduse
pakkumine. Lõikes 8 täpsustatakse, millistele nõuetele peab vastama asendushooldusteenust
vahetult osutav isik sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt asendushooldusteenuse
osutamist ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist. Nõuded, mille puhul võrreldes
tavaolukorraga sellisel juhul leevendusi võib teha, on perevanema vanusepiirang (25 eluaastat),
lapsega töötamise kogemus, haridusnõue, täienduskoolituse läbimise nõue ja nakkushaiguste
suhtes tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi nõue. Selline vajadus võib tekkida
teenusevajaduse märkimisväärse kasvu või seniste töötajate kriisiolukorra ajal asendamise
vajaduse tõttu. Ka ajutise või leevendatud nõuetele vastavate inimeste tööle võtmise eest
vastutab eelkõige teenuseosutaja, kes hindab isikute sobivust ning tagab esmase vajaliku
juhendamise ka neile, kel selleks varasemat ettevalmistust ei ole. Kas tegemist on olulist mõju
omava kriisiolukorraga teenuse osutaja jaoks, otsustab teenuseosutaja ise, sest kriisiolukord ja
lastele teenuse tagamine eeldab üldjuhul kiiret reageerimist seal, kus on teenuse toimepidevuse
probleem tekkinud. Teenuseosutaja teavitab olulise mõjuga kriisiolukorrast ning nõuete
leevendamise vajadusest tegevusloa väljaandjat (Sotsiaalkindlustusametit) MSÜSi § 30 lõike 2
alusel. Sõjaseisukorra kui kõige tõsisema kriisiolukorra puhul ei pruugi kohe olla võimalik
taastada kriisiolukorrale eelnenud tavapärast olukorda. Seetõttu nähakse ette võimalus, et
tavapärastele nõuetele vastavus tuleb taastada kahe aasta jooksul pärast sõjaseisukorra
lõppemist. Sõjaseisukorra lõppemisel ei saa eeldada, et teenuseosutajal on võimalik leida kohe
vajaliku ettevalmistusega töötajaid, kuna nii sõjaolukorras kui ka veel selle järel võib olla
22.05.2025
461
logistiliste, võrgu- ja muude probleemide tõttu raskendatud igasuguste koolituste läbimine, kuid
oluline on jätkata asendushooldusteenuse osutamist. Seetõttu on sõjaolukorra järel pikendatud
leevendust asendushooldusteenust vahetult osutavate isikute ettevalmistusnõuetes veel kaks
aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist, mis võiks olla piisav aeg kriisiolukorrale eelnenud
tavapärase olukorra taastumiseks. Lõikes 9 tehakse erand lapsele vahetult teenust osutavate
isikutega ühist eluruumi jagavate isikute suhtes (kui asendushooldusteenust osutatakse nende
eluruumides) ning kriisiolukorra ajal neilt isikutelt nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli
läbimise kohta tervisetõendit ei nõuta. Nõudest loobumine on mõistlik, kuna neis olukordades
ei pruugi olla võimalik tõendit esitada ning samuti võimaldab see vähendada halduskoormust
tõendite menetlemisega seoses, mille arvelt on võimalik täita kriisiolukorra ajal muid
pakilisemaid ülesandeid. Lõige 10 puudutab asendushooldusteenust osutavate perevanemate
minimaalset ja maksimaalset tööaega SHSis, mille puhul on lubatud teha erandeid erakorralise
või sõjaseisukorra ajal, kui see on vältimatult vajalik asendushooldusteenuse osutamise
jätkamiseks. Erandi loomine annab võimaluse nii asendushooldusteenuse osutajatele kui ka
perevanematele jätkata kriisiolukorra ajal paindlikult teenuse osutamist, kui puudub võimalus
SHSis sätestatud nõuete järgimiseks. Kui minimaalse ja maksimaalse tööaja piirangu järgimine
ei ole võimalik, tuleb teenuseosutajal nii hästi kui võimalik tagada perevanemale puhkamise ja
tervise taastamise võimalused.
Paragrahvis 134 sätestatakse erandid toimetulekutoetuse määramisele ja maksmisele
kriisiolukorra ajal.
Paragrahvi 134 lõikes 1 sätestatakse erand KOVi territooriumil toimuva ulatusliku
evakuatsiooni korral eluasemekulude arvestamise kohta toimetulekutoetuse määramisel.
Tavaolukorras võetakse toimetulekutoetuse määramisel eluasemekulusid arvesse selle
eluaseme puhul, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis asub selle KOVi
haldusterritooriumil, kust toetust taotletakse. Olukorras, kui on toimunud laiaulatuslik
evakuatsioon ja inimesed lahkuvad alalisest elukohast teise KOVi haldusterritooriumile, on
võimalus toimetulekutoetust taotleda evakuatsioonikoha KOVilt, kes toetuse määramisel
arvestab selle eluaseme eluasemekulusid, kus alaliselt elatakse. Sätte eesmärk on vältida
inimeste võlgnevuste tekkimist olukordades, mis võivad tekkida juhul, kui eluasemekulusid ei
saa toetuse määramisel arvestada ja seetõttu võivad jääda eluasemekulude arved tasumata.
Toimetuleku määramise ja maksmise üldisi põhimõtteid ei muudeta. Kui teatud andmetele
puudub ligipääs ja neid ei ole võimalik muul viisil saada, saab küsida inimeste omakäelisi
kinnitusi. Taotlusi menetletakse nende andmete põhjal, mis on kättesaadavad. Ka tavaolukorras
toimub toimetulekutoetuste menetlemine samade põhimõtete kohaselt – toetusi menetletakse
andmete alusel, mis on mõistlikul viisil kättesaadavad. Kui haldusorganil andmetele
juurdepääsu ei ole, saab neid küsida inimese enda käest. Kui inimene soovib eluasemekulude
hüvitamist, peab ta selleks esitama vajalikud dokumendid.
Paragrahvi 134 lõikes 2 täpsustatakse toimetulekutoetuse määramist ja maksmist sularahas,
juhul kui erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik maksta toetust isiku
arvelduskontole. Toimetulekutoetuse maksmine tavaolukorras on reguleeritud SHSi § 134
lõikes 6, mille alusel maksab KOV arvestatud toimetulekutoetuse summa kolme tööpäeva
jooksul otsuse tegemise päevast arvates vastavalt SÜSi § 28 lõikele 3 või posti teel või
sularahas, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi. Toetuste
suuremahulisel väljamaksmisel sularahas on oluline, et KOVi ametnike töökoormus
märgatavalt ei suureneks. Kriisiolukorra ajal toimub sularaha väljastamine ja vedu
paberrahades, mistõttu on oluline, et toetuse väljamakse summa on täissummas eurodes, et
vältida sentidega arveldamist. Toimetulekutoetust võib sel juhul määrata ja maksta
22.05.2025
462
täissummana eurodes, kasutades 0 või 5-ga lõppevaid summasid, ümardades toetuse suuruse
inimese kasuks. Kui sularahas ei ole võimalik toetust välja maksta kolme tööpäeva jooksul
otsuse tegemisest, võib toetuse välja maksta sularahas mõistliku aja jooksul. Igal juhul tuleb
arvestada haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud menetluse kiire läbiviimise
kohustusega, mis kehtib ka siis, kui seadus näeb menetluse läbiviimiseks ette maksimumtähtaja.
Menetlus tuleb alati läbi viia nii kiiresti kui võimalik, iseäranis olukordades, kus taotluse
lahendamisest võib sõltuda isiku toimetulek. Toimetulekutoetuse määramine ja maksmine
toimub kriisiolukorra ajal nende andmete ja info põhjal, mida on võimalik päringutega saada ja
inimesel endal esitada. Toimetulekutoetuse taotlemisel on vaja esitada leibkonna andmed ja
sissetulekud. Kui on näiteks teada, et töötasusid ja hüvitisi ei ole kriisiolukorra tõttu tasutud,
siis nende andmetega ka menetlemisel arvestatakse. Kui toetuse taotleja soovib, et toetuse
määramisel ka eluasemekuludega arvestatakse, siis tuleb taotlusele lisada vastavad
dokumendid. Kui taotlejal tekivad eluasemekulud, mida tuleb tasuda, siis on ilmselt esitanud
teenuseosutaja ka arved, mida saab taotlusele lisada.
Paragrahvi 1 punktiga 3 täiendatakse SHSi §-ga 1551, milles sätestatakse tegevusloa andmise
erandid ja teavitamiskohustus kriisiolukorra ajal.
Paragrahvi 1551 lõikes 1 nähakse SHSi §-s 151 sätestatud tegevusloa nõudega hõlmatud
sotsiaalteenuste puhul ette SKA õigus lisada tsiviilkriisi lahendamiseks kehtestatud
kriisiolukorra ajal tegevusloale kõrvaltingimus tegevusloa tähtaja kohta. Majandustegevuse
seadustiku üldosa seadusest lähtuvalt moodustab tegevusloa regulatsiooni eseme
põhiregulatsioon ja kõrvaltingimused. Põhiregulatsioon on loakohustusega tegevusalal
ettevõtja majandustegevuse alustamise ja teostamise lubamine. Kui tegevusluba antakse
seaduses sätestatud juhul tegutsemiseks konkreetses tegevuspiirkonnas või -kohas, kuulub
tegevusloa põhiregulatsiooni ka tegevuspiirkond või -koht. Tegevusloa kõrvaltingimus on mis
tahes tingimus või kohustus, mis ei ole põhiregulatsioon, sealhulgas tingimused, mis täiendavad
tegevusloa põhiregulatsioonist tuleneva majandustegevuse alustamise või teostamise tingimusi,
nähes näiteks ette tegevusloa tähtaja. Käesoleva lõike puhul on SKA-l võimalus anda
kriisiolukorra ajal tegutsemiseks teatud tingimustel tähtajaline tegevusluba, et teenuste
osutamine saaks kriisiolukorra ajal jätkuda, kuigi teenuseosutaja ei vasta kõigile
põhiregulatsiooni tavapärastele tingimustele.
Käesoleva paragrahvi lõikes 4 välistatakse erakorralise või sõjaseisukorra ajaks tegevusloa
nõude kohaldamine, mistõttu ei saa SKA neis olukordades lõikes 1 sätestatud kõrvaltingimust
rakendada.
Kriisiolukorra võib Vabariigi Valitsus kehtestada ka piirkondlikult ühe või mitme maakonna
või KOVi territooriumil. Sel juhul kehtib kriisiolukord üksnes puudutatud piirkonnas
tegutsevatele teenuseosutajatele, kelle puhul saab SKA rakenda käesolevas lõikes sätestatut.
Paragrahvi 1551 lõikes 2 sätestatakse tegevusloa nõudega hõlmatud sotsiaalteenuse osutajatele
erandid tsiviilkriisist tingitud kriisiolukordadeks, kui sotsiaalteenuse osutajal on vaja jätkata
sotsiaalteenuse osutamist kehtivas tegevusloas märgitud tegevuskohast erinevas tegevuskohas
või suuremale arvule isikutele. Käesoleva sätte eesmärk on ennekõike lubada teenuse osutamist
kriisiolukorra ajal või massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras ajutiselt uues
asukohas või suuremale arvule klientidest kui kehtival tegevusloal märgitud, et tagada
paindlikkus teenuse osutamise korral kriisiolukordades, kus on oluline operatiivsus.
Kokkuvõtvalt ei ole käesoleva muudatuse juures eelduseks SKA nõusoleku saamine, vaid SKA
informeerimine kujunenud olukorrast. Sotsiaalkindlustusamet informeerib vastavalt olukorrale
22.05.2025
463
teenuseosutaja edastatud info põhjal teenuseosutajat edasistest sammudest seoses tegevusloa
nõuete täitmisega.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus nähakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduses tehtava muudatusega ette erand massilisest sisserändest tingitud hädaolukorraks.
Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord viidatud eelnõu tähenduses on olukord, kus
ootamatult saabub Eestisse ja viibib Eestis erakordselt palju välismaalasi ning see tekitab
ettenägematult suure koormuse haldusasutustele. Massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorra lahendamist juhib Politsei- ja Piirivalveamet, kes otsustab ka hädaolukorra alguse
ja lõpu.
Paragrahvi 1551 lõikes 2 sätestatud erandit on õigus kohaldada Politsei- ja Piirivalveameti välja
kuulutatud massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra kehtestamise korral SHSi §-s 151
nimetatud teenuste puhul. Eelkõige võib eeldada, et sellises olukorras võib suureneda näiteks
vajadus osutada asendushooldusteenust, mida saatjata alaealisele välismaalasele osutatakse
SHSi § 1261 alusel, või turvakoduteenust, samuti suureneb märgatavalt teenust saavate isikute
arv.
Paragrahvi 1551 lõikes 3 sätestatakse, et sotsiaalteenuse osutamise tegevusloa taotlemisel
kriisiolukorra ajal ei kohaldata SHSi § 152 lõikes 4, lõike 5 punktis 2 ja lõikes 7 sätestatud
nõudeid tervisekontrolli läbimisele ja tervisetõendi esitamisele. Nimetatud nõuet ei rakendada
kriisolukorras tegevusloa taotlemise korral turvakodu-, hoiu- või asendushooldusteenuse
osutamisel teenust vahetult osutavatele isikutele (lapsehoidja, perevanem, kasvataja). Samuti ei
kohaldata kriisiolukorra ajal tervisetõendi esitamise nõuet lapsehoidja või perevanemaga ühist
eluruumi kasutavale täisealisele isikule. Igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise
teenuse, toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutamise tegevusloa taotlemisel ei nõuta kriisiolukorra ajal
tegevusjuhendajalt tervisetõendi esitamist nakkushaiguste kontrolli läbimise kohta.
Vastavalt NETSi § 13 lõikele 1 on tegevusaladel, kus töö iseärasused võivad soodustada
nakkushaiguste levikut, pandud tööandajale kohustus nõuda tööle asujalt tervisetõendit
nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. Kui eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra tõttu on tervisekontrolli läbimine ja selle kohta tervisetõendi väljastamine
takistatud, näeb NETSi § 13 lõige 8 tööandjale ette erandi. Tööandjal tuleb küsida tööle asujalt
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitust selle kohta, et tal ei ole tuvastatud
nakkushaigust, talle teadaolevalt ei põe ta nakkushaigust ja tal ei ole nakkushaiguse
sümptomeid. Samuti pannakse samas sättes tööandjale kohustus tagada see, et tööle asuja või
töötaja esitaks nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjaliku tervisetõendi
hiljemalt 90 kalendripäeva möödumisel kehtestatud olukorra lõppemisest arvates.
Erakorralise või sõjaseisukorra lõppemise järel tuleb tööle võetud isikute puhul tagada
tervisekontrolli läbimist tõendavate tervisetõendite nõude täitmine ja nende esitamine SKA-le
90 kalendripäeva jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist. SHSi §-s 151
nimetatud teenuste osutajatel tuleb pärast erisätete kehtivuse lõppemist lähtuda NETSi § 13
lõigetes 5 ja 6 sätestatust. Tööandjal on õigus nõuda tööle asujalt või töötajalt nakkushaiguste
suhtes tervisekontrolli läbimist ja vastava tõendi esitamist, kui eelmise tõendi väljastamisest on
möödunud rohkem kui kaks aastat või tervisekontrolli läbimine ja uue tõendi väljastamine on
töö iseärasuste tõttu põhjendatud.
22.05.2025
464
Paragrahvi 1551 lõike 4 kohaselt ei kohaldata erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja 90 päeva
pärast selle lõppemist SHSi §-s 151 nimetatud üheksa sotsiaalteenuse osutamise puhul
tegevusloa nõuet. Need teenused on turvakodu-, hoiu- ja asendushooldusteenus (perekodus ja
asenduskodus), väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, igapäevaelu toetamise teenus,
töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus ja
ööpäevaringne erihooldusteenus. Eespool nimetud sotsiaalteenuste puhul taastub tegevusloa
nõue erakorralise või sõjaseisukorra lõppedes. Samuti tuleb eespool nimetud sotsiaalteenuse
osutajal hakata järgima konkreetse sotsiaalteenuse osutamisele kehtivaid nõudeid koos
tegevusloaga kaasnevate kõrvaltingimustega. Seejuures tuleb arvestada, et teatud teenuste
puhul võivad erandid tavaolukorra nõuetest kehtida ka pärast kriisiolukorra lõppemist. Sellised
nõuded on näiteks nõuded teenust vahetult osutavatele isikutele asendushooldusteenuse,
turvakoduteenuse, hoiuteenuse ja erihoolekandeteenuste puhul. Juhul kui erakorralise või
sõjaseisukorra ajal peab uus teenuseosutaja alustama mõne eespool nimetatud teenuse
osutamist, tuleb tal esitada SKA-le teade majandustegevuse alustamise kohta. Pärast
erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist tuleb majandustegevuse alustamise teate esitanud
teenuseosutajal alustada tegevusloa taotlemist või lõpetada teenuse osutamine. Tegevusluba
taotlevale teenuseosutajale antakse ka 90-päevane üleminekuaeg kehtiva tegevusloata
tegutsemiseks ehk ajaks, kuni SKA viib läbi tegevusloa väljastamise menetlust.
§ 253. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine
Paragrahviga 253 täiendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (edaspidi SÜS) §-ga 301,
milles sätestatakse sotsiaalkaitsehüvitiste andmise erandid kriisiolukorra ajal.
Paragrahvi 301 lõikega 1 antakse haldusorganile õigus otsustada laiendada nende isikute ringi,
kellele tuuakse rahalised hüvitised posti teel koju. Tavaolukorras peavad isikud ise taotlema
kojukannet ja riigi kulul kojukanne on väga piiratud. Siiski võib teatud juhtudel näiteks
pensionide ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine posti teel olla kõige mõistlikum
hüvitiste maksmise viis.
Paragrahvi 301 lõike 2 kohaselt loetakse kriisiolukorra tõttu riigist ajutiselt eemal viibiv isik
sotsiaalkaitsehüvitiste määramisel Eesti elanikuks. See on oluline, kuna SÜS laieneb ainult
Eesti elanikele. Samuti makstakse valdavas osas hüvitisi riigisiseste seaduste alusel ainult
Eestis elavatele inimestele (peamine erand on vanaduspensionid, mida makstaks teatud
tingimustel ka isikutele, kes elavad välisriigis). Kriisiolukorra ajal võivad inimesed olla
sunnitud riigist lahkuma või ei saa kriisiolukorra tõttu riiki tagasi pöörduda. Sellist ajutist
lahkumist ei saa lugeda põhjuseks, et hüvitist mitte määrata või hüvitise maksmine lõpetada.
Siin ei ole mõeldud olukordi, kus inimesed on elukohta muutnud rahvastikuregistris, vaid
selliseid olukordi, kus haldusorgan saab teada, et isik ei viibi pikemalt Eestis kriisiolukorra
tõttu, kuid see on ajutine, ja inimesel on endiselt kavatsus kriisi lõppedes Eestisse naasta. Mida
pikemaks venib kriis, seda nõrgemaks võib muutuda kavatsus Eestisse naasta. Sõnastus jätab
haldusorganile laia kaalutlusruumi, mida saab sisustada või tulevikus täpsustada
halduspraktikaga.
Paragrahvi 301 lõikes 3 sätestatakse, et kriisiolukorraks SÜSi § 301 tähenduses on
kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses.
Paragrahvi 301 lõikega 4 antakse haldusorganile erakorralise või sõjaseisukorra ajaks õigus
teha hüvitise andmise või sellest keeldumise otsus korraga mitme isiku kohta. Selline vajadus
võib tekkida näiteks siis, kui valitsus otsustab vähendada ühe või mitme hüvitise suurust.
22.05.2025
465
Piiratud ressursside puhul ei ole võimalik iga haldusotsust eraldi menetleda, mistõttu tehakse
selle kohta ühine otsus. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõust tulenevalt on KOVile pandud
kohustus tagada püsivate kriisiülesannetena sotsiaalteenuste (koduteenused, väljaspool kodu
osutatav üldhooldusteenus, asendushooldusteenus, turvakoduteenus, hoiuteenus, vältimatu
sotsiaalabi tagamine ja toimetulekutoetuse maksmine) korraldamine, mille puhul tuleb KOVil
koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga koostada alati teenuse osutamisel haldusakt
või haldusleping. Muudatusest lähtuvalt tekib ka KOVil võimalus ühe ja sama teenuse
osutamiseks mitme isiku puhul vormistada üks otsus. Sellisel juhul peab lähtuma andmekaitse
nõuetest, mis tähendab, et haldusakti teatavakstegemisel või inimesele tema kohta andmete
väljastamisel tuleb kinni katta või varjata teiste isikute andmed.
§ 254. Tervisekassa seadus
Tervisekassa seaduse § 2 täiendatakse lõigetega 5 ja 6. Tervisekassa püsiv kriisiülesanne
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses on tagada Tervisekassa seaduses sätestatud
ülesannete täitmine. Tervisekassa ülesanne on rahastada ja hoida sellega toimimas
tervishoiusüsteemi, mis sõltumata kriisi olemusest on oluline inimeste tugiteenus, ning ka
ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine, vaktsiinikahjude
hüvitamine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt
ravikindlustuse seadusele, ravimiseadusele, tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja
muudele õigusaktidele ning Tervisekassa eelarves ettenähtud kuludele. Ilma tervishoiuteenuste
toimimiseta kaob või on märgatavalt vähenenud ka paljude teiste asutuste tegutsemissuutlikkus,
sest haigestunud inimesed ei ole võimelised tegema neile ette nähtud tööd ega vastu võtma
parimaid otsuseid, mida nad suudaksid teha tervena. Tervisekassa peab kohanema kriisi
olemusega nagu ka ülejäänud riik, ent ka kriisi ajal jäävad tema ülesanded samaks, tehes kõik
endast oleneva tervishoiu kättesaadavuse tagamiseks.
Lõikes 6 sätestatakse volitusnorm, mis võimaldab ministril ressursside kasutamiseks ja
piirangute proportsionaalseks seadmiseks otsustada, millises mahus ja missuguste eranditega
Tervisekassa oma püsivaid kriisiülesandeid täidab. Näiteks võib tervishoiuteenuste
korraldamise seaduses näha ette erisused tervishoiusüsteemi rahastamisele ja
ümberkorraldamisele, kui see on seotud tervishoiualase hädaolukorra või kriisolukorraga või
nendeks valmistumisega ning see mõjutab otseselt ka Tervisekassa ülesandeid.
§ 255. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Paragrahviga 255 muudetakse TTKS.
Punktiga 1 muudetakse seaduse § 1 lõiget 24. Termin „hädaolukord“ asendatakse terminiga
„kriisiolukord“ ja viide HOSile asendatakse viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele.
Terminoloogilise muudatuse vajadus tuleneb sellest, et tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
jõustumisel tunnistatakse HOS kehtetuks. Senist HOSi asendab osaliselt tsiviilkriisi ja
riigikaitse seadus.
Punkti 2 kohaselt täiendatakse TTKSi § 4 teksti lõigetega 2 ja 3. Nimetatud lõigetega
reguleeritakse tervishoiuteenuse osutajate püsivaid kriisiülesandeid. Eelnõuga antakse
ministrile võimalus täpsustada loeteluga konkreetsed tervishoiuteenuse osutajad, kes ei kuulu
elutähtsa teenuse osutajate hulka, kuid täidavad püsivaid kriisiülesandeid. Samuti saab minister
määruses täpsustada kriisiülesannete sisu, mahu, püsiva kriisiülesande täitmise ja selleks
valmistumise nõudeid. Määruse kehtestamisel tuleb arvesse võtta TTKSi §-des 581–583
22.05.2025
466
sätestatut, mis reguleerivad tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra ja kriisiolukorra
lahendamise juhtimiskorraldust, asutuste ja isikute ülesandeid ja kohustusi. Seega on
tervishoius tulevikus määratud elutähtsa teenuse osutajad eelnõu 6. peatüki 2. jao mõttes, püsiva
kriisiülesandega isikud ja tervishoiuteenuse osutajad, kellele kriisiks valmistumiseks
ülesandeid ei panda. Samas tuleb tähele panna, et eelnõu võimaldab panna kriisiolukorra ajal
üksikjuhtumil ka ühekordse kriisiülesande, mis peab olema seotud isiku või asutuse
põhitegevusega (§ 33).
Punkti 3 kohaselt täiendatakse seadust uue paragrahviga, mis käsitleb terminit „tervishoiu
toimepidevust ohustav olukord“. Muudatus on vajalik, kuna HOS tunnistatakse kehtetuks ja
sellega kaob üldine termin „hädaolukord“. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu näeb küll
ette kriisiolukorra termini, kuid see ei kattu täiel määral senise hädaolukorra terminiga.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kohaselt hõlmab kriisiolukord kõiki neid sündmusi,
mis võivad ohustada riigi julgeolekut, põhiseaduslikku korda, rahva eksistentsi, põhjustavad
tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või ohustavad vahetult paljude isikute elu
ja tervist või põhjustavad suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju, st need on
sündmused, mille mõju on laiaulatuslik (puudutavad kogu ühiskonda) ja kus riigil on vaja asuda
tegema ettevalmistusi, et end ähvardavate ohtude või realiseerunud ohtude eest kaitsta. Sellega
tekib üks terviklik raamistik, mille kaudu Vabariigi Valitsuse ja peaministri juhtimisel
lahendatakse nii tsiviilkriise kui ka mittesõjalisi ja sõjalisi riigikaitselisi kriise. Kriisiolukorra
üle saab Vabariigi Valitsus otsustada asjaomaste asutuste esitatud ohuhinnangust ja muust
asjassepuutuvast teabest lähtuvalt.
Kriisiolukord on seega katusmõiste nii Vabariigi Valitsuse kehtestatud kriisiolukorrale (mille
lävend on kõrgem kui praegu kehtiv hädaolukord, mis on asutuse juhi otsus), põhiseaduslikele
erikordadele (eriolukord, erakorraline ja sõjaseisukord) ning ka mobilisatsioonile ja
demobilisatsioonile. Kriisiolukorra võib põhjustada loodusõnnetus, nakkushaigus, katastroof –
sellisel juhul on tegu tsiviilkriisiga. Kriisiolukorra võib põhjustada ka oht põhiseaduslikule
korrale, teise riigi sõjaline rünnak või oht selliseks rünnakuks – sellisel juhul on tegu
riigikaitselise kriisiolukorraga.
TTKSis on vajalik näha ette operatiivne tegutsemine ka juhul, kus on olukord või oht olukorra
tekkeks, mis põhjustab tõsiseid häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses või ohustab vahetult
paljude inimeste elu ja tervist ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või isiku
tegevuse ühtsus ning koordineeritus ja mille lahendamine ei ole võimalik tavapärasest erinevat
juhtimiskorraldust rakendamata või tavapärasest oluliselt rohkem võimeid, isikuid ja vahendeid
kasutamata, aga mille lahendamiseks ei ole vajalik rakendada kriisiolukorra meetmeid,
piiranguid ja nõudeid. Tervishoiusektor peab koordineeritult tegutsema kiirelt kõikides
olukordades, kus on ohus paljude inimeste elu ja tervis, olenemata sellest, kas Vabariigi
Valitsus on kehtestanud kriisiolukorra või mitte. Seega on TTKSis toodud tervishoiusektori
operatiivse tegutsemise lävend madalamale tasandile, kui seda näeb ette tsiviilkriisi ja
riigikaitse seadus, ning eelnõuga kehtestatakse termin „tervishoiu toimepidevust ohustav
olukord“, mille definitsioon on sarnane seni kehtinud HOSis sätestatuga, kuid kohandatud
tervishoiusüsteemile. Definitsiooni valikul lähtuti funktsiooni edasikandumisest, sest tervishoiu
toimepidevust ohustav olukord täidab sama funktsiooni nagu hädaolukord tervishoiusektoris
varem: tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra üle otsustamisel võib Terviseamet
rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust, sealhulgas valdkonna eest vastutava
ministri kehtestatud tervishoiu kriisireguleerimise ülesandeid tervishoiusüsteemi
22.05.2025
467
toimepidevuse häire vältimiseks või kõrvaldamiseks. Terminit kasutatakse TTKSi §-des 52 ja
581–584.
Tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra üle otsustamiseks on vajalik mitme eeltingimuse
täitmine:
1. Terviseamet lähtub olukorra üle otsustamisel ohuhinnangust ja muust asjassepuutuvast
teabest;
2. olukord nõuab lahenduseks mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsust ning
koordineeritust, tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust või tavapärasest oluliselt
rohkemate isikute ja vahendite kasutamist;
3. olukord võib põhjustada või põhjustab tõsiseid häireid elutähtsa teenuse osutaja (kiirabi,
haiglavõrgu kavas nimetatud haigla, loetelus nimetatud perearstiabi) toimepidevuses
või ohustab paljude inimeste elu ja tervist;
4. Vabariigi Valitsus ei ole kohaldanud kriisiolukorra meetmeid, piiranguid ega nõudeid.
Kui Terviseamet on otsustanud, et tegemist on tervishoiu toimepidevust ohustava olukorraga,
siis tuleb nii sellest olukorrast kui ka selle lõpetamisest teavitada valdkonna eest vastutavat
ministrit ja teisi asjassepuutuvaid asutusi ja isikuid. Samuti on seaduse kohaselt Terviseametil
kohustus hinnata nimetatud olukorda põhjustanud asjaolusid järjepidevalt ning kui asjaolud on
ära langenud, tuleb tervishoiu toimepidevust ohustav olukord ja sellega kaasnevad meetmed,
nõuded ja piirangud tervishoiuteenuse osutajatele lõpetada. Vastavalt olukorra dünaamilisusele
tuleb rakendada täpselt hetkeolukorrale ettenähtud meetmeid. Juhul kui Vabariigi Valitsus on
otsustanud kehtestada kriisiolukorra, mis on seotud samuti tervishoiusündmusega, siis peaks
Terviseamet otsustama tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra lõpetamise üle ning jätkama
nende meetmetega, mis on ette nähtud kriisiolukorra lahendamiseks. Samas võib aga olla
olukord, kus samal ajal on nii Vabariigi Valitsuse otsustatud kriisiolukord kui ka tervishoiu
toimepidevust ohustav olukord. See saab olla juhul, kui Vabariigi Valitsus on otsustanud
kriisiolukorra üle, mis ei ole seotud tervishoiusündmusega, aga paralleelselt on vaja rakendada
ka tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra meetmeid.
Tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra ettenägemine on tervishoiusektoris vajalik, sest
elutähtsa teenuse häire korral või paljude inimeste elu ja tervist ohustavas olukorras on vajalik
valdkonnaülene koordineeritud tegevus, mis eeldab juhtimist riiklikul tasemel. Praegune
tervishoiukorraldus, kus tervishoiuteenuse osutajad on enamjaolt eraõiguslikud juriidilised
isikud, toob kaasa olukorra, kus juhtimine ja asutustevaheline koostöö ühise eesmärgi nimel
ilma riikliku koordinatsioonita on keeruline, sest iga omanik järgib enda ärilisi huve.
Eraõiguslike juriidiliste isikute paljususe tõttu erineb tervishoid oluliselt Siseministeeriumi ja
Kaitseministeeriumi haldusalast, mille korraldus soodustab kiiret ja tõhusat juhtimist igal
tasemel ka tavaolukorras, hädaolukorda või eriolukorda välja kuulutamata. Tervishoiu
toimepidevust ohustava olukorra kriisireguleerimise meetmed ja ülesanded loovad võimaluse
anda otsesed, kuid proportsionaalsed korraldused tervishoiuteenuse osutajatele ning seeläbi
vältida olukorra eskaleerumist kriisiks ja pakkuda inimestele parimat võimalikku
tervishoiukorraldust ja vajalikku meditsiinilist abi.
Punktidega 4–9 asendatakse viited HOSile viidetega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
vastavatele paragrahvidele. Samuti määratakse ETO-le püsiv kriisiülesanne. Nende ettevõtete
püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle
alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab
kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 74 lõike 6 alusel. Eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestab elutähtsa teenuse korraldaja
22.05.2025
468
nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks. See tähendab, et võib kehtestada erandeid erinevate
kriisiolukorra sündmuste ja n-ö tavaolukorra jaoks. Selline võimalus on oluline, sest on
võimalik, et kõiki elutähtsaid teenuseid ei pea kõigi kriisiolukordade ajal osutama samas mahus
või sama kvaliteediga nagu muidu. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad peavad iga
teenuse puhul hindama, kas selliseid erandeid on vaja seada ning millised need peaksid olema.
Punktiga 10 nähakse ette tegevusloa taotlemise ja andmise erandid. Juhul kui tervishoiuteenust
on vaja osutada muus tegevuskohas kui kehtivas tegevusloas märgitud, saab Terviseametilt
taotleda tähtajalise tegevusloa teises asukohas. Seega näeb eelnõu ette, et tegevusloale võib
lisada kõrvaltingimusena tegevusloa tähtajalisuse kriisiolukorra ajaks. Tähtajaline tegevusluba
tohib kehtida kuni üks aasta. Juhul kui kriisiolukord kestab kauem kui üks aasta, saab
Terviseamet anda välja uue tähtajalise tegevusloa kehtivusega kuni üks aasta. Kriisiolukorra
ajaks antud tähtajalise tegevusloa puhul ei kehti kindlustuskohustuse nõue tervishoiuteenuse
osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse (edaspidi TOKVS) tähenduses. TOKVSi
kohaselt ei hüvita kindlustusandja kahju, mis on tekkinud kriisiolukorra või tervishoiu
toimepidevust ohustava olukorra tõttu või seoses terroriakti toimepanemisega, ja seega ei ole
vajalik ajutise tegevusloa puhul nõuda kindlustuskaitse olemasolu.
Erandina on ette nähtud olukord, kus tegevusluba ei ole nõutav. See saab olla ainult erakorralise
ja sõjaseisukorra ajal, kui tervishoiuteenust ei ole võimalik kehtivas tegevusloas märgitud
tegevuskohas jätkata ning Terviseametil ei ole võimalik anda ka tähtajalist tegevusluba. Kui
selline olukord tekib, siis tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud kehtivas tegevusloas
märgitud tegevuskohast erinevas tegevuskohas tervishoiuteenuse osutamise jätkamise
vajadusest teavitama Terviseametit ja tegevust võib jätkata üksnes siis, kui Terviseamet on
selleks nõusoleku andnud.
Punktiga 11 muudetakse seaduse § 52 punkte 21 ja 22. Muudatuse vajadus tuleneb sellest, et
käesoleva seaduse jõustumisel tunnistatakse HOS kehtetuks.
Punktide kohaselt muudetakse sõnastus „eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra
ajal Vabariigi Valitsuse määruse alusel“ sõnastuseks „tervishoiu toimepidevust ohustava
olukorra või kriisiolukorra ajal käesoleva paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud tingimuste ja
korra kohaselt“. Muudatus on vajalik, kuna tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kohaselt on
termini „kriisiolukord“ all käsitatavad kõik eelnimetatud olukorrad ning olukorrad, mis
kriisiolukorra termini alla enam ei mahu, on edaspidi hõlmatud terminiga „tervishoiu
toimepidevust ohustav olukord“. Tervishoiu toimepidevust ohustav olukord on vajalik selleks,
et tervise valdkonnas saaks rakendada vajalikke ümberkorraldusi, kui on olukord või oht
olukorra tekkeks, mis põhjustab tõsiseid häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses või ohustab
vahetult paljude inimeste elu ja tervist ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või
isiku tegevuse ühtsus ning koordineeritus ja mille lahendamine ei ole võimalik tavapärasest
erinevat juhtimiskorraldust rakendamata või tavapärasest oluliselt rohkem võimeid, isikuid ja
vahendeid kasutamata. See vajadus võib tekkida enne, kui Vabariigi Valitsusel on võimalik
kehtestada kriisiolukord (vt punkti 3 selgitusi).
Punktiga 12 tunnistatakse TTKSi § 52 lõike 1 punkt 23 kehtetuks. Käesoleva punkti
regulatsioon oli ajutise iseloomuga, mis ei ole enam aktuaalne käesoleva seaduse jõustumisel.
Nakkushaiguse epideemia korral eritingimustel teenuste eest tasumine on edaspidi hõlmatud
§ 52 lõike 1 punktiga 22.
22.05.2025
469
Punktiga 13 muudetakse TTKSi § 52 lõike 1 punkti 24 sõnastust, loobudes terminist
„hädaolukord“, sest HOS tunnistatakse kehtetuks. Edaspidi on termin „hädaolukord“ kaetud
terminiga „tervishoiu toimepidevust ohustav olukord“.
Punktiga 14 muudetakse TTKSi § 52 lõike 1 punkti 7 sõnastust, kasutades käesoleva seaduse
uut terminoloogiat. Punkti ei muudeta sisuliselt.
Punktiga 15 muudetakse TTKSi § 52 lõiget 12, kasutades käesoleva seaduse uut
terminoloogiat. Sõnastus „mitte kauem kui 60 kalendripäeva“ asendatakse sõnastusega „mitte
kauem kui 90 kalendripäeva“. Uus regulatsioon muudab kriisireguleerimise protsessi
paindlikumaks.
Punktiga 16 täiendatakse TTKSi § 52 lõikega 34. Täienduse vajadus tuleneb Tervisekassa
püsivast kriisiülesandest, mis tekib käesoleva seaduse jõustumisel.
Punktiga 17 muudetakse TTKSi § 574 sõnastust. Sõnastus „Kiirabibrigaadi pidaja ja
haiglavõrgu haigla pidaja“ üldistatakse sõnastusega „käesolevas seaduses sätestatud elutähtsa
teenuse osutaja“. Termini „elutähtsa teenuse osutaja“ alla kuulub edaspidi ka osaliselt
perearstiabi teenuse osutaja TTKSi § 7 tähenduses. Senine lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna
tervishoiuteenuse osutaja lähtub tegevusvaru moodustamisel edaspidi tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 75 lõike 6 alusel kehtestatud määrusest.
Punktiga 18 muudetakse TTKSi § 581. Paragrahvis asendatakse senine kasutusel olev sõnastus
„valmisoleku tasemed“ sõnastusega „tervishoius rakendatavad meetmed, piirangud ja nõuded
(edaspidi koos kriisimeetmed).“. Tervishoiu valmisoleku tasemed moodustati COVID-kriisi
käigus paremaks kriisireguleerimiseks, kuid nad ei õigustanud ennast, sest ei paku vajalikku
paindlikkust. Valdkonna eksperdid on ühisarvamusel, et määrus vajab olulist muutmist ja
valmisoleku tasemete kontseptsioonist loobumist. Uus TTKSi regulatsioon võimaldab kehtiva
määruse kasutamist ning kontseptsiooni muutmist tulevikus, säilitades ministri volitused
kriisimeetmete määramisel.
Lõike 1 kohaselt kehtivad tervishoiu kriisireguleerimise ülesanded nii tervishoiu toimepidevust
ohustava olukorra, kriisiolukorra kui ka nendeks valmistumise jaoks. Põhimõtteliselt jätkub
sama olukord, kus meetmed ja ülesanded olid mõeldud hädaolukorra, kõrgendatud
kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajaks, kuid tulenevalt
terminikasutuse muutustest TTKSis ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses tuleb ka
terminoloogiat muuta. Peamised muudatused võrreldes kehtiva regulatsiooniga:
1) Kriisimeetmed saavad kehtida edaspidi kõigile tervishoiuteenuse osutajatele (varem
kehtisid eelkõige kiirabile, statsionaarse eriarstiabi ja perearstiabi osutajatele).
Kriisimeetmete kehtestamine kõigile tervishoiuteenuse osutajatele on uudne lähenemine –
varem arvestati kriisiolukorra ajal eelkõige elutähtsate teenuste osutajatega, kuid
eriolukorra ja hädaolukorra õppetunnid näitasid, et ETOks tunnistamata tervishoiuteenuse
osutajate töö lõpetamine suurendab veelgi ETOde töökoormust ja ohustab seeläbi
toimepidevust. Kriisimeetmete rakendamine kõikide tervishoiuteenuse osutajate puhul
võimendab tervishoiusüsteemi kerksust ja vastupanuvõimet. Vaatamata sätestatule jääb
põhiroll kriisiohjes endiselt ETOdele.
2) Täiendavalt reguleeritakse määruses ka Terviseameti juures tegutseva eriarstiabi, kiirabi ja
perearstiabi kriisistaapide moodustamine ja nende ülesanded.
22.05.2025
470
Praegu kehtivate plaanide kohaselt moodustatakse tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra
ja kriisiolukorra lahendamiseks üleriigiline Terviseameti staap ja selle juhtgrupp, piirkondlikud
meditsiini- ja kiirabistaabid ning piirkondlikud ja funktsionaalsed juhtimisgrupid. Tervishoiu
(eriarstiabi, kiirabi ja perearstiabi) ühtsema ja korrapärasema tegevuse korraldamiseks
moodustatakse vajaduse korral piirkondlikud meditsiini- (Põhja Meditsiinistaap – PÕMS ja
Lõuna Meditsiinistaap – LÕMS) ja kiirabistaabid (Põhja Kiirabistaap – PÕKS ja Lõuna
Kiirabistaap – LÕKS). PÕMSi teeninduspiirkonnaks on Harju, Lääne, Hiiu, Pärnu, Lääne-Viru,
Järva ja Saare maakond ja LÕMSi teeninduspiirkond Viljandi, Valga, Võru, Põlva, Tartu,
Jõgeva ja Ida-Viru maakond. PÕKSi ning LÕKSi teeninduspiirkonnad moodustuvad nende
koosseisu kuuluvate kiirabipidajate teeninduspiirkondadest. Piirkondlikud staabid /
juhtimisgrupid alluvad Terviseameti üleriigilisele staabile. Tervishoiu toimepidevust ohustava
olukorra ja kriisiolukorra töö korraldamiseks võib määrata eraldi rollina meditsiinijuhi (TTKSi
§ 581 lõige 7). Terviseamet saab anda tervishoiuteenuse osutajatele tervishoiu toimepidevust
ohustava olukorra ja kriisiolukorra lahendamiseks või selleks valmistumiseks korraldusi,
lähtudes kehtestatud kriisimeetmetest ning rakendades vajaduspõhiseid tegevusi (TTKSi § 581
lõige 3).
Lõikes 2 sätestatakse kriisimeetmete sisu, mis kehtivas seaduses sõnaselgelt puudus. Seega
sätestab lõige 3, mis meetmeid saab tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra ja
kriisiolukorra ajal kasutusele võtta. Seega hõlmavad kriisimeetmed vastavalt olukorra
kriitilisusele tervishoiu toimepidevust ohustavaks olukorraks või kriisiolukorraks
ettevalmistavaid tegevusi, olukorra ajal rakendatavaid tervishoiuteenuste ümberkorraldusi ning
tervishoiuteenuste kvaliteedi nõudeid ja kättesaadavuse piiranguid ning tervishoiuteenuse
osutaja tegevusvaru kasutusele võtmist.
Lõikes 3 sätestatakse, et Terviseamet rakendab konkreetsed kriisimeetmed, lähtudes valdkonna
eest vastutava ministri etteantud piiridest, ehk määrab haldusaktiga kindlaks, missugune
konkreetne kriisimeede teatud ajal kehtib ja mis tervishoiuteenuse osutajatele see kohaldub.
Edasilükkamatus olukorras võib anda korralduse ülesande rakendamise kohta koos vajalike
tegevuste määramisega suuliselt, kuid see tuleb vormistada haldusaktina esimesel võimalusel.
Lõikes 4 on eraldi rõhutatud, et Terviseamet rakendab ainult sellist kriisimeedet, mis on
proportsionaalne, ning pidevalt hindab ka meetme, piirangu või nõude vajalikkust konkreetses
olukorras. Kui otsustatakse tervishoiu toimepidevust ohustav olukord või kriisiolukord
lõpetada, siis lõpetab ka Terviseamet selle olukorraga seonduvate meetmete kohaldamise.
Lõikes 5 nähakse ette Terviseametile teavitamise kohustus, kui ta on rakendanud konkreetse
kriisimeetme. Terviseametil on esmalt kohustus teavitada tervishoiu toimepidevust ohustava
olukorra otsustamisest (TTKSi § 44 lõige 3) ja seejärel konkreetse ülesande kohaldamisest.
Lõikes 6 kirjeldatakse valdkonna eest vastutava ministri täiendavaid ülesandeid tervishoiu
toimepidevust ohustava olukorra ja kriisiolukorra lahendamisel. Valdkonna eest vastutav
minister võib nimetatud olukorrast tulenevate ülesannete täitmiseks kehtestada haldusaktiga
kõigile tervishoiuteenuse osutajatele ajutised tervishoiuteenuste kvaliteedi nõuded ja
kättesaadavuse piirangud ning tervishoiuteenuste osutamise tavapärasest erinevad ajutised
nõuded juhul, kui:
1) piirangute ja nõuete kehtestamine ei ole ette nähtud määrusega, mis kehtestab tervishoiu
kriisireguleerimise ülesanded;
2) nõuete ja piirangute kehtestamine on vältimatult vajalik.
22.05.2025
471
Seega on eelnõuga ette nähtud, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab eelkõige
määrusega need nõuded ja piirangud, mida on võimalik prognoosida (§ 581 lõige 1). Juhul kui
on vaja reageerida väga kiiresti ja ministri määruses ei ole vajalikke nõudeid ja piiranguid
Terviseametile otsustamiseks ette nähtud, siis võib minister ka ise haldusaktiga kehtestada
tervishoiuteenuse osutajatele täiendavad nõuded ja piirangud. Meetmed ja ülesanded peavad
olema sellisel juhul väga konkreetsed ja ajutise iseloomuga. Selline õigus on ministrile antud
ka kehtiva seadusega (§ 59 lõige 4), kuid sätte sõnastust on natuke korrigeeritud. Näiteks võib
olla olukord, kus kogu riigis on vere varud vähenemas. Siis on ministril õigus sätestada enda
käskkirjaga, et kõigile kodanikele tagatakse vere ülekande vajaduse korral kaks ühikut.
Lõikes 7 sätestatakse tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra ja kriisiolukorra
meditsiinijuhi nimetamise kord. Meditsiinijuht on tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra
ja kriisiolukorra ajal või selleks valmistumisel rakendatav funktsioon, mis korraldab juhtiva
asutuse ja tervishoiuteenuse osutajate vahelist abistamist ja nõustamist tervishoiu valdkonna
kriisi juhtimis-, toimepidevus- ja koostöö korralduslikes küsimustes. Lisaks koondab ja edastab
ta tervishoiuteenuse osutajatelt olulist ja ajakohast teavet Terviseametile ja Terviseameti juures
tegutsevale staabile.
Punktiga 19 täiendatakse seadust §-dega 582–585.
Paragrahvis 582 kirjeldatakse Terviseameti ülesandeid tervishoiu toimepidevust ohustava
olukorra ja kriisiolukorra ülesannete täitmisel ning selleks valmistumisel.
Terviseamet tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra ja kriisiolukorra ülesannete täitmisel
ning selleks valmistumisel:
1) kavandab kooskõlas tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud piirangutega
tervishoiutöötajate ning apteekide töötajate töökohustuse täitmise korraldust. Töökohustuse
täitmise üle peetakse arvestust tsiviiltoetuse registris. Tervishoiutöötajate ja apteekide
töötajatele saab kohaldada töökohustuse rakendamist ainult kooskõlas tsiviilkriisi ja riigikaitse
seadusega (seda reguleerib 7. peatükk);
2) annab kooskõlas tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud piirangutega töökohustuse
täitmiseks asjakohaseid korraldusi;
3) kaasab vajaduse korral teisi ministeeriume ning asjassepuutuvaid asutusi ja isikuid
muudatuste ettevalmistamiseks tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamiseks. Näiteks
Kaitseväe kaasamine mittesõjaliste kriiside korral on väärtuslik tänu Kaitseväe
meditsiiniteenistuse kriisiaegse töökorralduse eksperditeadmistele ja katastroofimeditsiini
võimekusele (isikkoosseisu väljaõpe, spetsiifiliste vahendite varu, töökorraldus), sõjaliste
kriiside korral on see vajalik tulenevalt Kaitseväe rollist kriisiohjes;
4) annab tervishoiuteenuse osutajatele haldusakte, lähtudes TTKSi § 581 lõike 1 alusel
kehtestatud kriisimeetmetest, § 581 lõike 6 alusel kehtestatud ministri haldusaktidest ja muudest
õigusaktidest;
5) omab ülevaadet nende tervishoiuteenuse osutajate hõivatusest, kes täidavad kriisiülesannet
(nii püsivat kui ka ühekordset), ja koordineerib tervishoiualast infovahetust (Terviseameti
koordineeriv roll tervishoiukriisi juhtimisel);
6) otsustab tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru ümberjagamise (üldjuhul võetakse kasutusele
riigi tervishoiuvaldkonna vajadusteks mõeldud varu, kuid kui see on ammendunud, võib olla
vajalik ümber jagada ka tervishoiuteenuse osutajate enda tegevusvaru);
7) otsustab riigi tervishoiuvaru kasutamise;
8) täidab muid käesolevas seaduses, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse ning selle alusel
kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesandeid.
22.05.2025
472
Paragrahvis 583 nähakse ette tervishoiuteenuse osutaja püsivad kriisiülesanded. Tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 10 lõigete 1 ja 2 kohaselt on püsiv kriisiülesanne kriisiolukorra
lahendamiseks ja lahendamise toetamiseks vajalik ülesanne, mis seondub täidesaatva
riigivõimu asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse põhiülesandega ning juriidilise isiku ja
füüsilisest isikust ettevõtja tegevusala või eesmärgiga. Püsiv kriisiülesanne on ka elutähtsa
teenuse toimepidevuse korraldamine ja elutähtsa teenuse osutamine nii kriisiolukorra ajal kui
ka enne seda. Lõike 4 kohaselt määratakse juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja püsiv
kriisiülesanne seaduses või seaduse alusel.
Eelnõu kohaselt saab valdkonna eest vastutav minister loetleda määruses tervishoiuteenuse
osutajad, kes on püsiva kriisiülesandega, ning teatud osa tervishoiuteenuse osutajatest on
seaduse või ministri määruse alusel määratud elutähtsa teenuse osutajateks. Seega kõik püsiva
kriisiülesandega tervishoiuteenuse osutajad, sh elutähtsa teenuse osutajad, peavad tervishoiu
toimepidevust ohustavas olukorras, kriisiolukorra ajal või selleks valmistumisel järgima
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse regulatsiooni, TTKSi ja selle alusel antud õigusakte. Ülejäänud
tervishoiuteenuse osutajad, kes ei ole ei ETOd ega ka püsiva kriisiülesandega, võivad siiski
saada kriisiolukorra ajal ühekordseid kriisiülesandeid (aga nad ei pea kriisiks seaduse kohaselt
valmistuma).
Kui isik ei ole elutähtsa teenuse osutaja, vaid ainult püsiva kriisiülesandega, siis erinevus
ETOdest seisneb selles, et elutähtis teenus on kõigile hädavajalik alusteenus, mis peab olema
tagatud kogu aeg, nii tavaolukorras kui ka kriisiolukorra ajal. Elutähtsad teenused on seotud
ELi direktiividega, neid hinnatakse 10 kriteeriumi ning vastava metoodika alusel.
Peale selle on pandud ETOdele üks lisakohustus. Kui tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 17
kohaselt peab ETO korraldama toimepidevuse kontrollimiseks õppusi, siis see ei kata täielikult
kohustust korraldada oma personali kriisialast väljaõpet. Personali kriisialane väljaõpe on
järjepidev toiming, mille raames läbitakse kindla perioodi vältel Terviseameti kehtestatud
koolituste kava (nt MIMMS; HMIMMS) nii, et kõik püsiva kriisiülesandega, sh ETOdest
tervishoiuteenuse osutajad tagavad toimepidevuse korralduse oma ülesannete raames. Personali
kriisialase väljaõppe korraldamise kohustus on sätestatud ka kehtiva TTKSi § 59 lõike 3 punktis
2. Samuti on ETO-le pandud kohustus esitada Terviseametile tema nõudmisel tervishoiu
toimepidevust ohustavaks olukorraks ja kriisiolukorraks valmisoleku tagamiseks planeeritavate
ressursside ja vajalike täiendavate ressursside andmed. Analoogne kohustus on ka kehtiva
TTKSi § 59 lõike 3 punktis 4.
Käesolevas paragrahvis loetletakse üldised kohustused, mis rakenduvad kõigile
tervishoiuteenuste osutajatele, kellele on määratud püsiv kriisiülesanne. Selleks, et püsiva
kriisiülesandega tervishoiuteenuse osutajate kriisideks valmisoleku tagamise nõuded ja
kohustused ei oleks ebaproportsionaalsed, on ette nähtud valdkonna eest vastutavale ministrile
õigus täpsustada tervishoiuteenuse osutajate kaupa püsivat kriisiülesannet, selle mahtu ning
selleks valmistumise ja selle täitmise nõudeid (see võimalus tuleb TTKSi §-st 4).
Paragrahvis 584 sätestatakse haldusmenetluse erandid. Vastavad sätted on ka kehtivas TTKSis
(§ 59 lõiked 10 ja 11). Praegu on Eestis 20 haiglat, 10 kiirabiasutust, tulevikus kuni 26
tervisekeskust, ca 50 apteeki ja 2 hulgimüüjat – kokku alla 100.
22.05.2025
473
Paragrahvis 585 sätestatakse Terviseameti ülesanded tervishoiualase humanitaarabi andmisel
ja vastuvõtmisel, kuna Terviseamet koordineerib riiklikul tasandil piiriülese tervishoiualase
humanitaarabi andmist ja vastuvõtmist.
Terviseamet juhib piiriülese humanitaarabi väljastamist ja saamist sisuliselt, st peab ülevaadet,
jagab abi riigisiseselt, suhtleb vahetult välispartneritega ja teeb muid toiminguid. Terviseamet
osaleb oma haldusala rahvusvaheliste abitaotluste koostamisel koostöös asjaomaste
ministeeriumide, asutuste ja isikutega eelnevate koostöökokkulepete olemasolul ning juhindub
poliitilistest otsustest nende puudumisel.
Vajaduse korral taotletakse välisabi valdavalt Euroopa Liidu kriisimehhanismide kaudu, mis
toetuvad eelnevalt koostatud koostööplaanidele – seega välisabi taotlemise ja korraldamise
keskne roll on mõistlik usaldada Terviseametile kui asutusele, mis suudab kiiresti reageerida
ootamatult tekkinud vajadustele ning üldjuhul juhib kriisireguleerimist tervisevaldkonnas.
Punktiga 20 tunnistatakse TTKSi § 59 kehtetuks. Tervishoiuteenuste osutamine tervishoiu
toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ajal on reguleeritud edaspidi §-dega 581–
584.
Punktiga 21 sätestatakse järelevalve.
§ 256. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse muutmine
Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses tehakse kaks muudatust.
Punktis 1 nähakse ette, et kindlustuskohustus ei kehti tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
tähenduses tähtajalise tegevusloa puhul, mis on antud kriisiolukorra ajaks (vt põhjendusi TTKSi
§ 422 selgituste juures).
Punktis 2 tehakse terminoloogiline muudatus tulenevalt uuest terminikasutusest TTKSis ning
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses.
§ 257. Toiduseaduse muutmine
Paragrahviga 257 muudetakse toiduseadust (edaspidi ToiduS).
ToiduSi muudatused on vajalikud toiduga varustamise tagamiseks. Toiduga varustamine
tagatakse kolme abinõu kaudu: elutähtsa teenuse, toiduvaru ja püsiva kriisiülesande kaudu.
Kuni CER direktiivi ülevõtmiseni HOSi muudatusega ei olnud toiduga varustamist elutähtsa
teenusena käsitatud. Kuna aga toit on eluks iga päev vajalik ja vajalik ka kriisiolukorra
lahendamiseks ja lahendamise toetamiseks, siis vastab toiduga varustamine elutähtsa teenuse
määratlusele ning seepärast tuleb toiduga varustamist käsitada elutähtsa teenusena. Riik oli seni
elanikkonna toiduga seotud esmavajaduste rahuldamise taganud üksnes riigi tegevusvarus
oleva toiduvaru kaudu. Riigi toiduvaru suurus on aga piiratud ega taga elanikkonna toiduga
seotud esmavajaduse rahuldamist pikema aja jooksul. Samas ei saa riigi toiduvarust ka täielikult
loobuda, kuid see peab jääma kasutusele võtmiseks vaid viimase abinõuna.
Toidu jaekaubandusega tegelevatele ettevõtjatele pannakse püsiv kriisiülesanne ning luuakse
täiendav meede toiduga varustamise paremaks tagamiseks. Oluline on säilitada toidu
22.05.2025
474
jaekaubanduse valdkonna turuosaliste võimalikult võrdne kohtlemine ja konkurentsiolukord nii
Eesti kui ka naaberriikide ettevõtjatega.
Punktidega 1, 2 ja 4 tehakse terminoloogilised muudatused, samuti asendatakse viited HOSile
viidetega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse vastavatele paragrahvidele.
Punktiga 5 täiendatakse seadust §-dega 466–468.
Eelnõu §-s 466 sätestatakse toidu jaekaubandusega tegeleva ettevõtja püsiva kriisiülesandega
seonduv. Tegemist on ühega kolmest toiduga varustamise tagamise abinõust lisaks elutähtsa
teenuse osutamisele ja riigi tegevusvarusse kuuluvale toiduvarule.
ToiduSi § 466 lõikes 1 määratletakse püsiva kriisiülesandega isiku termin toidu jaekaubanduse
valdkonnas. Lõikes sätestatakse, et püsiva kriisiülesande saab määrata ettevõtjale, kui tema
turuosa toidu jaekaubanduse valdkonnas, välja arvatud toitlustamine või hulgikaubandus,
moodustab tema toidu jaekaubanduse müügitulu suuruse alusel vähemalt ühe protsendi
suurimate asjakohase müügituluga või asjakohaste ettevõtete arvuga ettevõtjate valimis olevate
ettevõtjate müügitulude summast. Kõik sellele nõudele vastavad ettevõtjad ei ole kohe püsiva
kriisiülesandega, vaid üksnes juhul kui valdkonna eest vastutav minister on selle ettevõtja ja
tema sobiva ettevõtte määranud kaalutlusotsuse alusel haldusaktiga püsiva kriisiülesandega
ettevõtjaks.
ToiduSi § 466 lõike 2 kohaselt tehakse ettevõtja vastavus püsiva kriisiülesandega isikuks
määramiseks vajalikele nõuetele kindlaks esmalt selle ettevõtja majandusaasta aruande alusel,
millest nähtub tema müügitulu tegevusala lõikes (näiteks EMTAKi tegevusalade hulgas on:
G472 (toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüük spetsialiseerunud kauplustes) või
G4711 (jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja
tubakatooted), ning riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmete alusel. Viimasest nähtub
ettevõtja tegevusvaldkond.
ToiduSi § 466 lõike 3 kohaselt täpsustatakse, et püsiva kriisiülesandega ettevõtja turuosa
kindlakstegemiseks võetakse aluseks määramise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta
andmed.
ToiduSi § 466 lõike 4 järgi vastab toidu jaekaubanduse valdkonna püsiva kriisiülesandega isiku
tingimustele enim selline ettevõtja, kes on lisaks lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmisele teisi
toidu jaekaubanduse valdkonna püsiva kriisiülesandega isikuid või toidu varustuskindluse
valdkonna ettevõtjaid arvestades sobivaim, et tagada elanikkonna toiduga varustamine
võimalikult terviklikult, laiapindselt ja parimal viisil lähtudes tema ettevõtte asukohast, teistest
tegevusvaldkondadest, käideldavatest toidugruppidest, tegevuseks vajaliku lepingulise suhte
olemasolust ning võimaluse korral ettevõtja huvidest. Valdkonna eest vastutav minister, kelleks
käesoleval ajal on regionaal- ja põllumajandusminister, ei ole kohustatud määrama püsiva
kriisiülesandega isikuks kõiki ettevõtjaid, kes asjakohastele nõuetele vastavad. Toidu
jaekaubanduse valdkonna püsiva kriisiülesande täitmine tuleb korraldada nii, et minister
määrab lõike 5 alusel tehtava otsusega ülesande täitjaks selleks sobivaimad ettevõtjad, et tagada
elanikkonna toiduga varustamine võimalikult terviklikult, laiapindselt ja parimal viisil.
ToiduSi § 466 lõike 5 kohaselt määrab ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks valdkonna eest
vastutav minister, kelleks käesoleval ajal on regionaal- ja põllumajandusminister, oma
käskkirjaga. Käskkirjas määratakse kindlaks ettevõtja toidu jaekaubanduse ettevõte, mille
22.05.2025
475
kaudu ta püsivat kriisiülesannet täitma peab. Vajaduse korral võib minister määrata ka, millises
mahus, milliste toidugruppide osas toidu jaekaubandus selles ettevõttes kriisiolukorras toimima
peab.
ToiduSi § 466 lõike 6 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister, kelleks käesoleval ajal
on regionaal- ja põllumajandusminister, oma käskkirjas, millega ta ettevõtja püsiva
kriisiülesandega isikuks määrab, anda ettevõtjale ka tähtaja, mille jooksul ettevõtja püsiva
kriisiülesande täitmiseks vajalikud nõuded, mis on kavandatud seaduse alusel kehtestatud
ministri määruses, täitma peab. Nimelt võib tekkida olukord, kus ettevõtja ei vasta veel kõigile
püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikele nõuetele, kuid tema ettevõte on teisi toidu
jaekaubanduse valdkonna püsiva kriisiülesandega isikuid või toidu varustuskindluse valdkonna
elutähtsa teenuse osutajaid arvestades sobivaim, et tagada elanikkonna toiduga varustamine
võimalikult terviklikult, laiapindselt ja parimal viisil lähtudes ettevõtte asukohast, teistest
tegevusvaldkondadest, käideldavatest toidugruppidest, tegevuseks vajaliku lepingulise suhte
olemasolust ning võimaluse korral ka ettevõtja huvidest.
ToiduSi § 466 lõike 7 kohaselt tehakse ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks määramise
otsus ettevõtjale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates elektroonilise
kättetoimetamisega ehk edastades selle ettevõtja äriregistrisse kantud elektronposti aadressil
nagu seda võimaldab haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punkt 3. Vabariigi Valitsuse seaduse
§ 52 lõike 4 kohaselt jõustub ministri käskkiri allakirjutamise päeval, kui käskkirjas eneses ei
sätestata hilisemat tähtpäeva ja käskkiri tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele.
Teatavakstegemine toimub kättetoimetamisega, mis haldusmenetluse seaduse kohaselt toimub
postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Sama seaduse § 25
lõike 3 kohaselt toimetatakse dokument kätte juhul, kui see on seaduse või määrusega ette
nähtud, muudel juhtudel piisab dokumendi teatavakstegemisest vabas vormis. Kõnealuse otsuse
puhul on tegemist haldusaktiga, millega pannakse isikule kohustusi ja see võib muul viisil
piirata isiku õigusi. Seega ei saa välistada olukorda, et see haldusakt võib kaasa tuua kohtulikke
vaidlusi. Nii isiku tulemuslikumaks teavitamiseks kui haldusakti vaidlustamise tähtaegade
kulgema hakkamise selgeks määramiseks on seetõttu vajalik ja otstarbekas määrata
selgesõnaliselt selle teatavakstegemine.
ToiduSi § 466 lõikes 8 määratletakse toidu jaekaubanduse valdkonna ettevõtja püsiv
kriisiülesanne. Selleks on tema tegevuse jätkamine määratud ettevõttes ehk konkreetses
kaupluses või poes, vajaduse korral määratud mahus ja toidugruppide kaupa.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kohaselt võib asja, mis on vajalik teise isiku või
asutuse kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas elutähtsa teenuse osutamiseks, sundkasutusse
võtta või sundvõõrandada üksnes siis, kui muud võimalused riigi sõjalise kaitsevõime
säilitamiseks puuduvad.
Selliste asjade hulka kuuluvad toidu jaekaubanduse valdkonnas püsiva kriisiülesandega isiku
puhul tema selle ülesande täitmiseks määratud ettevõtte varustamiseks ettenähtud toit või muu
selle ülesande täitmiseks määratud ettevõtte vara, mis on vajalik püsiva kriisiülesande
täitmiseks.
Toidu jaekaubandusega tegelevaid ettevõtjaid on Eestis mitmeid. Suuremad on Coop Eesti
Keskühistu, Selver AS, Maxima Eesti AS, Rimi Eesti Food AS, AS Prisma Peremarket, aga ka
AS OG ELEKTRA (Grossi Toidukaubad), RRLektus AS (Meie Toidukaubad), Lidl Eesti OÜ,
Osaühing Aldar Eesti (Aldar Market), A1M OÜ (A1000 Market), Wolt Services OÜ (Wolt
22.05.2025
476
Market), Supersa OÜ (Barbora), osaühing Karia (KariaMarket) jne. Samuti lisanduvad
jaekettidele ettevõtjate üksikud poed, mis enamasti paiknevad maapiirkondades. Näiteks
Viljandimaal on viis üksteisest sõltumatult tegutseva ettevõtja maapoodi: Tääksis, Vana-
Võidus, Holstres, Mustlas ja Tänassilmas. Samuti tegutseb MTÜ Eesti OTT, kes organiseerib
piirkondlikku kaubavahetust tootjate ja tarbijate vahel ilma vahendustasuta (otse tootjalt
tarbijale). Seega ettevõtjaid, kes müüvad toitu, on Eestis mitmeid. Toiduga varustamise
ohustamiseks peaksid võimalikud katkestused olema pikaajalised ja toimuma ühel ajal paljudes
poodides või toidu tarneahela teistes osades. Ettevõtjad on toonud välja, et kuna turuosalisi on
palju, on näiteks võimalikud küberründed ennekõike risk ettevõtja enda äritegevusele turul ja
selle vältimiseks on jaekaubandusketid ise valinud küberturvalisuse nõuded, mida nad järgivad.
See tähendab, et turuosaliste paljususe tõttu küberründed üksikute jaekaubanduskettide vastu
toiduga varustamist oluliselt ei mõjutaks, samuti ei mõjutaks toiduga varustamist ka
küberründes jaekaubandusketti kuuluva üksiku poe vastu, kuna tarbijal on võimalik valida
lihtsalt teine kauplus. Seetõttu piisab toidu jaekaubandusega tegelevale ettevõtjale püsiva
kriisiülesande panemisest.
ToiduSi § 466 lõike 9 kohaselt antakse valdkonna eest vastutavale ministrile, kelleks käesoleval
ajal on regionaal ja põllumajandusminister, õigus kehtestada määrus, milles kehtestada toidu
jaekaubanduse valdkonna ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks määramise täpsemad
tingimused ja kord ning kriisiolukorras püsiva kriisiülesande täitmise täpsemad nõuded, samuti
nõuded ettevõtte ja selles kriisiülesande täitmiseks vajalike vahendite ja varustuse kohta.
Toidu jaekaubanduse valdkonna ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks määramise kord on
üldiselt järgmine.
Toidu jaekaubanduse valdkonna ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks määramine on
haldusmenetlus, mis viiakse läbi regionaal- ja põllumajandusministri, kui haldusorgani,
initsiatiivil. Seaduse jõustumisel asub Regionaal- ja Põllumajandusministeerium riigi toidu ja
sööda käitlejate registri toidu jaekaubanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate majandusaasta
aruannete andmete, täpsemalt toidu jaekaubanduse müügitulu suuruse, alusel välja selgitama
nende turuosa toidu jaekaubanduse valdkonnas. Selleks koostatakse valim valdkonna
ettevõtjatest, kellel teadaolevalt on suurim müügitulu suurus toidu jaekaubanduse valdkonnas
või kellel on kõige rohkem ettevõtteid, mille kaudu ta tegeleb toidu jaekaubandusega
(toidukauplusi või -poode). Koostatav valim ei ole väga suur, sellesse on kavandatud hõlmata
kuni 10 ettevõtjat.
Majandusaasta aruandest saadakse valimis oleva ettevõtja müügitulu suurus toidu
jaekaubanduse tegevusala lõikes. Toidu jaekaubanduse valdkonnas tegutseva ettevõtja kahe
püsiva kriisiülesandega isikuks määramise aastale vahetult eelneva majandusaasta aruande
toidu jaekaubanduse müügitulu andmete alusel arvutatakse välja iga ettevõtja turuosa suurus.
Selleks päritakse riigi toidu ja sööda käitlejate registri toidu jaekaubanduse valdkonnas
tegutsevate ettevõtjate137 vastavate aastate majandusaasta aruanded Registrite ja
Infosüsteemide e-äriregistri portaalist. Nende ettevõtjate toidu jaekaubanduse valdkonna
137
https://jvis.agri.ee/jvis/avalik.html#/toitKaitlemisettevotedparing?query=%257B%2522filter%2522%253A%257
B%2522pohiKaitlemisvaldkonnad%2522%253A%255B11232%255D%257D%252C%2522sort%2522%253A
%257B%2522asc%2522%253Atrue%252C%2522fieldName%2522%253A%2522kaitlejaNimi%252Ctegevusk
ohaNimi%2522%257D%252C%2522pagination%2522%253A%257B%2522page%2522%253A1%252C%2522
pageSize%2522%253A50%252C%2522rowCount%2522%253A0%252C%2522ellipsisSize%2522%253A3%25
7D%257D
22.05.2025
477
müügitulu andmed võetakse majandusaasta aruande kasumiaruande osast ning nende põhjal
arvutatakse välja valimis olevate ettevõtjate asjakohase müügitulu kogumaht ning ettevõtjate
turuosade suurused sellest protsentides.
Haldusmenetluse seaduse § 35 lõike 1 punkti 2 kohaselt on tegemist haldusorgani initsiatiivil
algatatud haldusmenetlusega. Asjakohase haldusakti andmiseks algatatud haldusmenetlus
algab menetlusosalise teavitamisega menetlusest. Seetõttu teavitab Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium turuosa nõudele vastavaid toidu jaekaubanduse valdkonnas
tegutsevaid ettevõtjaid püsiva kriisiülesandega isikuks määramise menetluse algusest ja
selgitab neile sama seaduse § 36 lõikes 1 nimetatud asjaolusid, eelkõige seda, milliseid taotlusi,
tõendeid ja muid dokumente tuleb selles haldusmenetluses esitada.
Nendeks ettevõtja esitatavateks andmeteks on andmed logistika toimepidevuse, müügipinna
suuruse, jaekaubanduseks kasutatava hoone või selle osa elektrienergia tagavaratoite kohta,
sealhulgas elektrigeneraatori või -energia salvestusseadme kasutusele võtmise valmiduse kohta,
samuti valmiduse kohta kasutada internetiühenduseta toimivaid makseteenuseid (teave selleks
vajalike vahendite ja tarkvara olemasolu kohta). Ehk andmed, mis näitavad ettevõtja ettevõtte
vastavust selles kriisiülesande täitmiseks vajalike vahendite ja varustuse kohta. Nende andmete
alusel saab kaaluda ettevõtjale käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tähtaja ja
selle pikkuse (kuni viis aastat) määramise vajalikkust.
Kõigi esitatud andmete alusel valib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium püsiva
kriisiülesandega isikuks sobivad ettevõtjad, koostab iga ettevõtja kohta tema püsiva
kriisiülesandega isikuks määramise käskkirja eelnõu ja saadab selle ettevõtjale tutvumiseks
võimaldades tal mõistliku aja jooksul esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis
eelnõu kohta oma arvamus ja vastuväited (haldusmenetluse seaduse § 40 lõige 1).
Pärast isiku ärakuulamist ja võimaluse korral tema arvamuse ja vastuväidetega arvestades
kirjutab regionaal- ja põllumajandusminister käskkirja alla, pärast mida toimetatakse see
ettevõtjale kätte elektrooniliselt saates selle ettevõtja elektronposti aadressil.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kontrollib ettevõtja vastavust püsiva
kriisiülesandega isiku kohta kehtestatud nõuetele üle aasta. Kui isik kontrollimise aastale
vahetult eelnenud kahe aasta majandusaasta aruande andmete kohaselt või riigi toidu ja sööda
käitlejate registri andmete kohaselt või tema esitatud muude asjakohaste andmete kohaselt ei
vasta enam püsiva kriisiülesandega isiku kohta kehtestatud nõuetele või kui ettevõtja ei ole
tähtajaks täitnud talle sätestatud püsiva kriisiülesandega isiku kohta kehtestatud nõuete
täitmiseks antud kohustusi, algatab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium haldusmenetluse
seaduse § 35 lõike 1 punkti 2 kohaselt enda kui haldusorgani initsiatiivil algatatud
haldusmenetlusest püsiva kriisiülesandega isikuks määramise käskkirja kehtetuks
tunnistamiseks. Seetõttu teavitab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kõnealust
ettevõtjat püsiva kriisiülesandega isiku määramise käskkirja kehtetuks tunnistamise menetluse
algusest ja selgitab talle sama seaduse § 36 lõikes 1 nimetatud asjaolusid, eelkõige seda,
milliseid taotlusi, tõendeid ja muid dokumente tuleb selles haldusmenetluses esitada.
Kõigi asjakohaste andmete alusel koostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium püsiva
kriisiülesandega isikuks määramise käskkirja kehtetuks tunnistamise eelnõu ja saadab selle
ettevõtjale tutvumiseks võimaldades tal mõistliku aja jooksul esitada kirjalikus, suulises või
muus sobivas vormis eelnõu kohta oma arvamus ja vastuväited (haldusmenetluse seaduse § 40
lõige 1).
22.05.2025
478
Pärast isiku ärakuulamist ja võimaluse korral tema arvamuse ja vastuväidetega arvestades
kirjutab regionaal- ja põllumajandusminister käskkirja alla, pärast mida toimetatakse see
ettevõtjale kätte elektrooniliselt saates selle ettevõtja elektronposti aadressil.
Vajaduse korral alustab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium pärast seda haldusmenetlust
uue toidu jaekaubanduse valdkonna ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks määramiseks.
Toidu jaekaubanduse valdkonna ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks määramise täpsemad
tingimused kehtestatakse ettevõtjale selleks, et ta oleks võimeline täitma talle määratud püsivat
kriisiülesannet.
Tingimusteks on oma tegevuse korraldamiseks toimepidev logistika ja piisav müügipind ning
kogu toidu jaekaubanduseks kasutatavale hoonele või selle osale välja ehitatud elektrienergia
tagavaratoide, sealhulgas valmidus võtta kasutusele elektrigeneraatori või -energia
salvestusseade ja valmidus kasutada internetiühenduseta toimivat makseteenust. Vajaduse
korral võib valdkonna eest vastutav minister määrata haldusaktis ettevõtjale käesolevas
seaduses sätestatud nõuete täitmise tähtaja, mis ei ole pikem kui viis aastat.
Kriisiolukorras püsiva kriisiülesande täitmise täpsemad nõuded on nõuded toidu jaekaubanduse
toimimisele kriisiolukorras valdkonna eest vastutava ministri haldusaktiga määratud piirkonna
ettevõttes määratud aja jooksul.
Nõuetena ettevõtte ja selles kriisiülesande täitmiseks vajalike vahendite ja varustuse kohta on
kavandatud nõuded müügipinna suuruse, jaekaubanduseks kasutatava hoone või selle osa
elektrienergia tagavaratoite kohta, sealhulgas elektrigeneraatori või -energia salvestusseadme
kasutusele võtmise valmiduse kohta, samuti valmiduse kohta kasutada internetiühenduseta
toimivaid makseteenuseid (selleks vajalike vahendite ja tarkvara olemasolu kohta).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kohaselt võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud
valitsusasutus erakorralise või sõjaseisukorra ajal vallasasja müüki piirata. Selleks võib muu
hulgas kehtestada koguselisi piiranguid, samuti piiranguid müügi aja ja viisi ning üldiste
tunnuste alusel kindlaksmääratud isikute kohta, kellele vallasasja müüa võib, samuti
sundhinnad ja muud vajalikud tingimused ning müügi erikorra, kui see on vajalik erakorralise
või sõjaseisukorra lahendamiseks. Neid piiranguid peavad rakendama kõik toidu
jaekaubandusega tegelevad ettevõtjad, mitte üksnes püsiva kriisiülesandega isikuks määratud
ettevõtjad ja seega eraldi nõudeid selle ülesande täitmiseks püsiva kriisiülesandega isikule ei
ole kavas kehtestada.
ToiduSi §-s 467 reguleeritakse täpsemalt toiduga varustamise tagamist riigi tegevusvarusse
kuuluva toiduvaru kaudu.
ToiduSi § 467 lõikes 1 täpsustatakse, et toiduvaru koosneb toidust ning sellesse võib kuuluda
ka teravilja ja sellise toote varu, mis on vajalik ettevõtjale tootmissisendina toidu või loomse
toidu tootmise eesmärgil peetavate loomade sööda tootmiseks või nende loomade söötmiseks
(edaspidi tooraine varu). Toiduvaru hulka kuuluv toit on eelkõige selline, mis on sobiv elanike
esmavajaduste rahuldamiseks ja neile kergemini tarbitav (nt purgisupp, kuivikud jmt). Tooraine
varu olemasolu võib pidada kasulikuks, kuna seda on mitmel moel võimalik toiduga
varustamise tagamiseks kasutada (nt teravili). Näiteks võib teravilja kasutada külvamiseks,
loomade söötmiseks, inimestele toidu tootmiseks või äärmise vajaduse korral ka inimeste
22.05.2025
479
toiduks. Teraviljavaru on samal eesmärgil olemas ka mitmel teisel riigil, näiteks Soomel.
Seepärast võiks ka Eesti sellise varu toiduvarus moodustada. Kuna tooraine varu
moodustamine, selles oleva teravilja või muu toote kogused ja osakaal toiduvarust sõltub
eelarvevahendite olemasolust, on tooraine varu moodustamine nähtud eelnõus ette
võimalusena.
ToiduSi § 467 lõikes 2 täpsustatakse, et valdkonna eest vastutav minister, kelleks käesoleval
ajal on regionaal ja põllumajandusminister, võib määrusega kehtestada toiduvaru kogused või
varu täpsema koosseisu ning ka toiduvaru väljaostmise ja uuendamise alused. Määruse täpsem
sisu selgub ministeeriumide vahelise koostöö käigus ning sõltub ka riigi rahaliste vahendite
olemasolust. Lõike 1 kohta seletuskirjas olevatest selgitustest nähtub, et sellise rakendusakti
andmine on eesmärgi saavutamiseks vajalik võimalus.
ToiduSi § 467 lõikes 3 täpsustatakse, et toiduvaruks vajalikud riigieelarve vahendid taotleb
toiduvaru eest vastutav minister ehk regionaal- ja põllumajandusminister. Toiduvaru
ülalpidamise kulud katab Eesti Varude Keskus riigieelarvest eraldatud vahendite toel.
ToiduSi § 467 lõikes 4 täpsustatakse, millistes olukordades toiduvaru kasutusele võetakse.
Toiduvaru ehk toit või tooraine varu võetakse kasutusele elupäästva varuna, kui toidu puudus
ohustab inimeste elu või on oht sellise olukorra tekkeks.
Seega on toiduvaru mõeldud esmavajaduse rahuldamiseks inimeste elu ähvardava nälja-ohu
korral, näiteks toiduga varustamise laialdase ja pikaaegse katkemise korral. Olukordades, kus
jaekaubandus toimib, sealhulgas ka väiksemate kaubandustõrgete korral, näiteks kui ei ole
saada kõiki tavapäraseid kaubagruppe, toiduvaru kasutusele ei võeta. Ka ulatusliku
evakuatsiooni korral on toiduvaru kasutuselevõtmise eelduseks laialdased probleemid toiduga
varustamises. Seni kuni majandus ja toidukaubandus toimib, riigi toiduvaru kasutusele ei võeta.
Sätte alusel võib ka toiduvaru osaks oleva tooraine varu võtta kasutusele kas elanikkonna
toitmiseks (jagades nt otse teravilja) või selleks, et anda see ettevõtjale kasutamiseks
tootmissisendina toidu või sööda tootmiseks, sealhulgas külvamiseks, kuna selle eesmärgiks on
toiduks või söödaks sobiva teravilja tootmine, või ka loomse toidu tootmise eesmärgil peetavate
loomade söötmiseks. Tooraine varu võib kasutusele võtta enne näljaohu tekkimist toidu
tootmise säilitamiseks. Üldjuhul võib toiduvaru olemust tõlgendada nii, et selles olevat toitu
võib kasutada üksnes füüsilistele isikutele toiduna tarbimiseks andmiseks. Kuna tegemist on
äärmisel juhul rakendatava abinõuga, ei ole tootmissisendina teravilja saavate ettevõtjate ringi
piiratud üksnes elutähtsa teenuse osutajatega, vaid jäetud see ring vabaks, et tootmissisendit
saaks anda nendele ettevõtjatele, kes on veel võimelised tootma.
ToiduSi § 467 lõikes 5 sätestatakse, et toiduvaru võetakse kasutusele tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 95 lõikes 1, 2 või 3 sätestatud korras.
ToiduSi § 467 lõikes 6 tehakse täpsustus ka selle kohta, et Vabariigi Valitsus, kellel on õigus
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse kohaselt varu kasutusele võtmine otsustada, võib kehtestada
tooraine varu (teraviljavaru) tootmissisendina kasutusele võtmise otsustamisel seda kasutavale
ettevõtjale ka tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 95 lõike 4 punktis 3 sätestatud asjakohased
kasutusele võtmise tingimused. Nende kasutusele võtmise tingimustena peetakse silmas
piiranguid ettevõtjale varu kasutamiseks. Nende tingimuste kehtestamise eesmärgiks on tagada
ettevõtjale üle antud riigi vara ehk tooraine varu eesmärgipärane kasutamine üksnes riigi
huvides (elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks), mitte ettevõtja majandustegevuse
22.05.2025
480
huvides. Kui varu kasutusele andmiseks sõlmitakse ettevõtjatega lepingud, siis toidu nappusest
tingitud majanduslikus olukorras (toidu kõrge hind) ei pruugi lepingus ettenähtud kohustuste
rikkumise korral ettenähtud leppetrahv olla ettevõtjale piisav, et ta tagaks tooraine varu
eesmärgipärase kasutamise riigi huvides (nt elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks
piirhinnaga).
ToiduSi §-ga 468 täpsustatakse, et olukordades, kus Eestis ei turustata elanikkonna
esmavajaduste täitmiseks piisavalt toitu (või on oht sellise olukorra tekkeks), võib Vabariigi
Valitsus olukorra eskaleerumise ennetamiseks keelata toidu riigist väljaveo osaliselt või
täielikult juba enne senise käsitluse kohaselt erakorralist seisukorda või sõjaolukorda.
Erakorralise seisukorra või sõjaolukorra ajaks on kaupade liikumine tõenäoliselt juba tõsiselt
häiritud või peatunud, mistõttu varasemate piirangute kehtestamise võimalikkus aitab tagada
Eesti inimeste toiduga varustatust. Tegemist ei ole uue piirangu kehtestamisega. Sarnane norm,
küll üksnes kitsalt piiritletult sõjaseisukorra ajal kohaldamiseks, oli seni ka riigikaitseseaduses
(§ 20 lõige 4), mille kohaselt Vabariigi Valitsus võib kuni sõjaseisukorra lõppemiseni piirata
teatud liiki või teatud tunnustele vastavate vallasasjade müüki, keelata nende väljaveo riigist
või teatud piirkonnast, samuti määrata neile sundhindu juhul, kui need vallasasjad on vajalikud
elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks või riigi sõjalise kaitsmise toetamiseks.
Arvestades, et on erinevaid riske, mis elanikkonna toiduga varustamise esmavajaduste katmist
ohustada võivad, nagu näiteks laialdased kaubandustõrked, on vaja selle meetme rakendamise
võimalusi laiendada.
Punktiga 7 täiendatakse ToiduSi § 47, mis reguleerib ToiduSis kehtestatud nõuete täitmise üle
tehtavat riiklikku ja haldusjärelevalvet, uue lõikega. Paragrahvi lisatava lõike 41 kohaselt teeb
riiklikku järelevalvet toiduga varustamise tagamise nõuete täitmise üle Põllumajandus- ja
Toiduamet tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ning käesolevas seaduses sätestatud alustel ja
korras.
§ 258. Töölepingu seaduse muutmine
Paragrahviga 258 muudetakse töölepingu seadust.
Punktidega 1 ja 3 tehakse muudatused TLSi § 19 punktis 5 ja § 92 lõike 1 punktis 6. Muudatuse
järgi on töötajal õigus keelduda töö tegemisest muu hulgas juhul, kui ta on mobilisatsioonikäsu
alusel tegevteenistuses. Samuti ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on
mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses. Seni piirdusid välistavad tingimused mõlemas
sättes ajateenistuses, asendusteenistuses või reservteenistuses olemisega. Samas on
mobilisatsioonikäsu saanud isikul samaväärne riikliku sunniga tagatud kohustus asuda täitma
sõjaaja ametikoha ülesandeid, mis samamoodi välistab temast sõltumata võimaluse jätkata oma
tavapäraste tööülesannete täitmist. Muudatused on samaväärsed ATSi §-de 83 ja 100
muudatustega.
Punktiga 2 täiendatakse TLSi § 65 lõiget 2 teise lausega, mille kohaselt ei rakendata
vanemapuhkusele jäämisel TLSis ette nähtud etteteatamistähtaega, kui etteteatamist ei saa
asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Vanemapuhkust on õigus kasutada ka lapse tegelikul
hooldajal juhul, kui lapse vanem puhkust ei kasuta. Tegelik hooldaja saab olla iga isik, näiteks
vanaema või perekonnatuttav, kes hoolitseb lapse eest siis, kui lapse vanemad ei saa seda teha.
Kuivõrd tegeliku hooldaja (kes ei ole lapsevanem) vajadus vanemapuhkust kasutada võib
ilmneda ootamatult, võib töötaja ja tööandja vahelisele kokkuleppele jõudmine olla keerulisem
22.05.2025
481
ja võtta sellevõrra kauem aega, sest tööandja ei pruugi ootamatut vajadust ette näha. Samas teab
tööandja lapsevanemast töötaja puhul arvestada, et töötajal võib tulla ette ootamatusi seoses
lapse kasvatamisega, ning töötaja ja tööandja võivad olla läbi rääkinud ja sõlminud
kokkuleppeid, kuidas töö- ja eraelu paremini ühitada. Seega on muudatuse eesmärk tagada, et
näiteks kriisiolukorra ajal, kui vanematel on vaja täita kriisiolukorraga seotud ülesandeid ning
nad ei saa lapsega kodus olla, võib koju jääda lapse vanavanem või muu perele lähedane isik.
Selles olukorras ei ole mõistlik nõuda 30-kalendripäevast etteteatamise aega, nagu on sätestatud
TLSi § 62 lõikes 3. Kui lapsevanemal endal ilmneb ootamatu vajadus vanemapuhkust (uuesti)
kasutada, võimaldab TLSi § 62 lõige 3 töötajal ja tööandjal kokku leppida vähemas kui 30-
kalendripäevases etteteatamistähtajas. Näiteks kriisiolukorra ajal saavad mõlemad töösuhte
pooled vastavalt oma vajadused ja võimalused läbi rääkida ning leida mõlemaid pooli
võimalikult suurel määral rahuldav lahendus.
§ 259. Töövõimetoetuste seaduse muutmine
Nimetatud seaduses tehtav muudatus on seotud terminite muutusega – hädaolukorra terminit
HOSi kehtetuks tunnistamisega enam ei kasutata, vaid kasutusele võetakse termin
„kriisiolukord“.
§ 260. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduses tehakse normitehnilised täpsustused seoses HOSi ja RiKSi kehtetuks
tunnistamisega. Praegu on TuMSi vastavas paragrahvis viidatud HOSi §-le 44, mis käsitleb
eriolukorra tööle rakendatud isiku sotsiaalseid tagatisi ning RiKSi §-le 551, mis käsitleb
ühekordse töökohustusega isiku tagatisi. Eelnõu jõustumisel on nimetatud isikute tagatised
hõlmatud neile õiglase hüvitise maksmisega eelnõu § 154 alusel.
§ 261. Tööstusheite seaduse muutmine
Muudatus on seotud HOSi kehtetuks tunnistamisega. Elutähtsa teenuse osutajal lasub kohustus
tagada teenuse toimimine. HOSi-s kaetakse hädaolukorra mõistega ka elutähtsa teenuse
toimepidevuse katkemine või selle oht. Eelnõus ei ole enam hädaolukorra terminit, on
tsiviilkriis, mis katab elutähtsa teenuse toimepidevuse.
§ 262. Tööturumeetmete seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 262 täiendatakse tööturumeetmete seadust §-ga 61. Sättega kehtestatakse
volitusnorm, mis võimaldab Vabariigi Valitsusel erakorralise või sõjaseisukorra ajal vähendada
tööhõiveprogrammis sätestatud tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise ulatust
või peatada tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmine. Muudatus on vajalik, kuna
Eesti Töötukassa osutatavad tööturuteenused ja makstavad tööturutoetused kehtestatakse
TöMSi § lõike 1 alusel tööhõiveprogrammiga ning tööhõiveprogrammi kinnitab vastavalt
TöMSi § 6 lõikele 6 Vabariigi Valitsus pärast töötukassa nõukogu heakskiitu. Erakorralise või
sõjaseisukorra ajal, kui objektiivsetel põhjustel on oluliselt takistatud tööturuteenuste
osutamine ja tööturutoetuste maksmine või kui on vaja kasutada täiendavaid riigi rahalisi
vahendeid riigi kaitsmiseks, sealhulgas riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks, võib olla
vajadus kiireteks tööhõiveprogrammi muudatusteks ning ei ole mõistlik ega võimalik, et Eesti
Töötukassa nõukogu kiidaks enne heaks Vabariigi Valitsuse määruse muudatused. Nii nagu
Vabariigi Valitsus saab sellises olukorra otsustada asendussissetulekute vähendamise ja muude
22.05.2025
482
rahaliste toetuste vähendamise või maksmise peatamise üle, siis peab olema vastav õigus ka
tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise vähendamise või peatamise üle.
Muudatuse mõju ulatus sõltub tööturuteenuste ja toetuste piiramise vajadusest.
§ 263. Töötuskindlustuse seaduse muutmine
Töötuskindlustuse seaduses sätestatakse Eesti Töötukassale kui avalik-õiguslikule juriidilisele
isikule püsiv kriisiülesanne. Töötukassale püsiva kriisiülesande määramisel on lähtutud
põhimõttest, et isikule tuleks tagada asendussissetulek töötuse perioodiks, samuti töövõime
vähenemise ulatuses. Töötukassa peab tagama, et kriisiolukorra ajal oleks võimalik maksta
töötutoetust, töötuskindlustushüvitist, maksejõuetushüvitist ja koondamishüvitist ning
töövõimetoetust. Selleks et hüvitisi või toetusi maksta, tuleb tagada töötute, töövõime,
töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatute ning töötushüvitiste ja töövõimetoetuste
maksmise üle arvestuse pidamine. Lähtutud on põhimõttest, et isikule peab olema tagatud
asendussissetulek töötuse perioodiks või ajaks, kus isiku tervisekahju tõttu on tema töövõime
vähenenud. Lisaks peab töötukassa tagama sotsiaalmaksu maksmise vastavalt sotsiaalmaksu
seaduses sätestatud tingimustele. Sotsiaalmaksu tasumine mõjutab nii ravikindlustuskaitse
kehtivust kui ka näiteks isiku tulevasi teisi makseid (nt pension vms). Töötukassale püsiva
kriisiülesande määramisega tagatakse isikule sissetulekuallikas, millele tal on olnud õigustatud
ootus ning millest ilma jätmine võib seada isiku võrreldes teistega tunduvalt ebasoodsamasse
olukorda või tuua kaasa toimetulekuraskusi.
§ 264. Vabariigi Presidendi töökorra seaduse muutmine
Paragrahviga 264 muudetakse Vabariigi Presidendi töökorra seadust ning pikendatakse aega,
mille jooksul peab Vabariigi President tegema Riigikohtu esimehe, Eesti Panga Nõukogu
esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ametisse nimetamise ettepaneku juhul, kui nimetatud
ametiisikute volitused on lõppenud ennetähtaegselt. Seda aega pikendatakse neljalt kuult viiele.
Muudatus on seotud teatud ametiisikute suhtes tehtava julgeolekukontrolli pikendamisega ühelt
kuult kolmele. See tähendab, et kui nimetatud ametiisikute volitused lõpevad ennetähtaegselt,
on Kaitsepolitseiametil eelnõu järgi edaspidi uute kandidaatide tausta kontrollimiseks aega
kolm kuud (senise ühe kuu asemel). Seda tähtaega võib Kaitsepolitseiameti juhi loal ühe kuu
võrra pikendada, mis tähendab, et kokku võib julgeolekukontrolli tegemine aega võtta kuni neli
kuud. Seetõttu ei pruugi Vabariigi Presidendil olla võimalik teha ametissenimetamise
ettepanekut nelja kuu jooksul, sest julgeolekukontroll võib samuti kuni neli kuud kesta. Eelnõu
järgi antakse presidendile ametissenimetamise ettepaneku tegemiseks viis kuud aega.
§ 265. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine
Paragrahvis 265 nähakse ette VVSi muudatused.
Punktiga 1 sätestatakse vähendatud kvoorumi nõue Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatust,
territoriaalset terviklikkust ja põhiseaduslikku korda ähvardava vahetu ohu korral.
VVSi § 16 lõike 2 kohaselt on Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa
peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust, seega kvoorumi võib moodustada kuni
kaheksa liiget, kui valitsusse kuulub maksimaalne arv liikmeid (15). VVSi § 16 lõikes 21 nähti
RiKSi jõustumisel ette erand, mille kohaselt on riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu korral
Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt kaks
22.05.2025
483
ministrit. Vabariigi Valitsus saab seega legitiimseid otsuseid vastu võtta vähendatud koosseisus
ehk kolmeliikmelisena. Kuna eelnõuga laiendatakse riigikaitse eesmärki, siis sellest tulenevalt
muudetakse ka vähendatud kvoorumi nõuet: eelnõu kohaselt on vähendatud kvoorum võimalik
Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatust, territoriaalset terviklikkust ja põhiseaduslikku korda
ähvardava vahetu ohu korral.
Istungi toimumise viisile ei näe seadus ette piiranguid, ka tavaolukorras on võimalik läbi viia
nii füüsilise kohaloluga istungeid kui ka istungeid sidevahendite kaudu. Vähendatud kvoorum
on õigustatud olukorras, kus ei ole võimalik ei füüsiliselt ega sidevahendite teel n-ö rahuaja
kvoorumit / vajalikku arvu ministreid kätte saada, kuid valitsus peab olema otsustusvõimeline
igal ajal. Riigikantseleile tuleb sisend, et ohus on Eesti riigi iseseisvus ning sellest tulenevalt
peab valitsus kiiresti kogunema ja otsused langetama, hakkab Riigikantselei ministreid
teavitama, et vajalik on viivitamata koguneda. Kui kõik ministrid saavad osaleda, ei minda üle
vähendatud kvoorumile. Kui aga ei saada mõne ministriga ühendust, sidelahendused ei tööta,
on toimunud äkkrünnak vms, saab vajalikud otsused ära teha ka vähendatud kvoorumiga. See
on alati viimane võimalus, kuna eesmärk on, et kõik ministrid osaleksid valitsuse aruteludel ja
otsusetegemisel. Ka tavapäraselt on valitsuse istungeid, kus kõik ministrid ei osale – kes on
lähetuses või puhkusel –, siis toimub ministrite asendamine, korraga võib üks minister asendada
mitut ministrit. Kui tegu on aga nt äkkrünnakuga, ei ole võimalik vormistada ministritele
asendusi ja seega on ainus lahendus valitsuse otsustusvõimelisuse tagamisel ka kriitilistes
olukordades otsuseid langetada vähendatud kvoorumiga. Seetõttu ei ole seotud ei kehtivas
õiguses ega ka eelnõus vähendatud kvoorumi nõuet ühegi väljakuulutatava olukorraga
(erakorralise või sõjaseisukorraga), kuna valitsus peab olema otsustusvõimeline igas olukorras
ning tegu võib olla ka äkkrünnakuga, mis halvab valitsuse tavapärase kvooruminõude tagamise.
Ei ole mõeldav olukord, kus valitsus ei saa kokku tulla, kuid Riigikogu saab koguneda, et
otsustada erakorralist või sõjaseisukorda, seetõttu ei muudeta eelnõus kehtiva seaduse
põhimõtet, et vähendatud kvoorumi nõudele üleminekuks oleks vajalik enne Riigikogu poolt
erikorra väljakuulutamine.
Tegu on suures osas kehtiva seaduse sõnastusega (vrd VVSi § 16 lõige 21: Riigi julgeolekut
ähvardava vahetu ohu korral on Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale
peaministri osa vähemalt kaks ministrit.). Eelnõuga asendatakse riigi julgeolekut ähvardav
vahetu oht Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatust, territoriaalset terviklikkust ja põhiseaduslikku
korda ähvardava vahetu ohuga
Punktiga 2 viiakse VVSi § 37 lõige 5 kooskõlla eelnõu § 27 lõikega 2 ja Riigi Teataja seaduse
muudatustega (vt eelnõu § 248), mis võimaldavad teatud kriisiolukorra lahendamiseks antud
õigusaktide erandkorras jõustumist ja avaldamist.
Punktiga 3 muudetakse VVSi § 60 lõiget 1 ja asendatakse läbivalt sõna „riigikaitse“ sõnadega
„riigi sõjaline kaitse“ vastavas käändes. Muudatus põhineb juba RiKSiga rakendataval ning
Eesti julgeolekupoliitika alustes ja riigikaitse arengukavas 2022–2031 käsitletud riigikaitse laial
käsitusel, mille järgi rakendatakse riigikaitse eesmärgi saavutamiseks kogu ühiskonda ning riigi
vahendeid ja varusid. Seega ei ole riigikaitse ja sõjaline kaitse Eesti õigusaktides enam
sünonüümid, mistõttu vajab täpsustamist ka VVS.
Punktiga 4 lisatakse VVSi Riigikantselei ülesandeks Vabariigi Valitsuse ja peaministri
nõustamine. Riigikantselei roll ei ole praktikas ainult Vabariigi Valitsuse ja peaministri
tehniline teenindamine ja asjaajamise korraldamine, vaid ka sisuline nõustamine erinevates
22.05.2025
484
Riigikantselei valdkonda kuuluvates teemades (arengukavad, eelnõude menetlemine,
julgeoleku ja riigikaitsega seotud küsimused jne).
Punktidega 5–7 muudetakse VVSis sätestatud Riigikantselei ülesandeid. Kehtiv VVSi § 77
lõike 1 punkt 13 sätestab, et Riigikantselei ülesanne on juhtida riigi julgeolekuolukorra
analüüsimist ja hindamist ning riigikaitse planeerimist, koordineerida täidesaatva riigivõimu
asutuste tegevust riigikaitse arendamisel ja korraldamisel ning korraldada psühholoogilist
kaitset. Riigikantselei ülesandeid kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel on
käsitletud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses, mille § 7 kohaselt on Riigikantselei ülesanded
kriisiolukorraks valmistumisel järgmised:
1) juhib üleriigilise riskianalüüsi koostamist;
2) juhib riigikaitse strateegilise arengudokumendi ja Vabariigi Valitsuse kriisiplaani
koostamist;
3) koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust.
Eelnõu § 32 lõike 1 kohaselt on kriisiolukorra ajal Riigikantselei põhiülesanne koordineerida
täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust kriisiolukorra lahendamisel.
VVSis sätestatakse Riigikantselei ülesanded, mis ei sõltu kriisiolukorrast, vaid Riigikantselei
täidab neid igal ajal. Nii näiteks on Riigikantselei ülesanne koguda ja töödelda ühtlustatud
riigiülese olukorrateadlikkuse tagamiseks tsiviilkriise ja riigikaitset puudutavat teavet. See on
ülesanne, mis on vajalik igal ajal. Eelkõige täidab seda rolli riigi situatsioonikeskus (SITKE),
mis paikneb julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroos.
Riigikantseleil on oluline ülesanne tagada peaministri, Vabariigi Valitsuse, VVJK ja selle
alakomisjonide liikmetele ühtlustatud riigiülene olukorrateadlikkus. Eesmärgiks on tagada riigi
strateegilise tasandi otsustajatele riigiülene ühtne ja terviklik julgeolekuohupilt ning
olukorrateadlikkus ööpäev läbi ja seitse päeva nädalas (24/7) põhimõttel toimunud
vahejuhtumitest ja sündmusest, millel võib olla puutumus riigi juhtimisega. Nimetatud teenust
osutab Riigikantselei 24/7, et olla valmis igal ajal andma ülevaadet (koostama üldistatud,
koondatud raporteid, esitlusi, SMS-teavitusi) olulistest sündmustest valdkondade üleselt.
Peamine sihtrühm on Vabariigi Valitsuse liikmed, Vabariigi President ning vastavalt vajadusele
Riigikogu liikmed ja teised isikud (sh ministeeriumide, asutuste esindajad).
Näiteks selleks, et hoida Vabariigi Valitsust või VVJKd tervikuna informeerituna
julgeolekuolukorrast Ukrainas, jälgib Riigikantselei riigi situatsioonikeskus avalikke meedia-
ja sotsiaalmeedia postitusi, sõnavõtte ning koondab teavet erinevatest asutustest ja
ministeeriumidest. Andmeid töödeldakse anonüümitult ja üldistatud kujul, kombineerituna
teiste andmetega, et hinnata riigikaitse ja julgeoleku olukorda riigiüleselt. Olukorrast tehakse
regulaarselt ülevaateid.
SITKE analüüsib tsiviilkriise ja riigikaitset puudutavat teavet jooksvalt, et tuvastada uusi
võimalikke ohtusid ja fookusteemasid selleks, et informeerida riigi juhte kiirelt olulisest
sündmusest (nt SMS-teavitus USA vägede väljumisest Afganistanist, meeleavaldustest
Kasahstanis) või koostada valdkondade üleseid koondraporteid, nt Valgevene hübriidrünnak,
COVID-19 mõjude prognoos Eestile tervikuna, Ukraina sõja mõjud Eesti eri valdkondadele.
VVSist jäetakse välja termin „psühholoogiline kaitse“ ja selle asemel võetakse kasutusele
termin „strateegiline kommunikatsioon“. Strateegiline kommunikatsioon on riigi strateegiliste
sõnumite mõtestamine, planeerimine ja levitamine nii sõnade kui ka tegudega, et tagada Eesti
22.05.2025
485
ühiskonna ja liitlaste toetus Eesti põhiseaduslikule ja demokraatlikule korrale. Riigikantseleil
on siin juhtiv roll riigiasutuste tegevuse koordineerimisel.
Strateegiline kommunikatsioon ei ole ainult kriisiolukorra spetsiifiline, see on igapäevane
tegevus eesmärgiga suurendada rahva vastupanuvõimet välistele mõjutustegevustele.
VVSi § 77 lõike 1 punktist 14 jäetakse välja eraldi Riigikantselei roll kriisireguleerimispoliitika
koordineerimisel ja elluviimisel, kuna Riigikantselei roll kriisiolukorraks valmistumisel on
sätestatud edaspidi tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 8 lõikes 2 ning Riigikantselei roll
kriisiolukorra ajal sama seaduse § 32 lõikes 1. Samuti ei kasutata pärast käesoleva seaduse
jõustumist terminit „kriisireguleerimine“. Eelnõu ühendab nii tsiviilkriiside kui ka riigikaitse
valdkonnad ning Riigikantselei töötab eelnõu jõustumisel välja tsiviilkriisipoliitika ja
koordineerib selle elluviimist, samuti on Riigikantselei koordineerida laia riigikaitse poliitika
elluviimine. Kuna VVSi muudatusega muudetakse ka Kaitseministeeriumi valdkond laiast
riigikaitsest sõjalise kaitse valdkonnaks, siis Riigikantselei ülesanne on koordineerida
riigikaitse poliitikat laia riigikaitse käsituse mõistes ning Kaitseministeeriumi ülesanne on
kujundada ja tagada sõjalise riigikaitse poliitika elluviimine.
Edaspidi on seega Riigikantselei ülesanne töötada välja tsiviilkriisipoliitika ning koordineerida
laia riigikaitse poliitika elluviimist. Tsiviilkriiside ja riigikaitse poliitika on vajalik eelkõige
eesmärgil, et kriisiolukordadeks valmistutaks ja neid lahendataks erinevates valdkondades
ühtsetest põhialustest lähtuvalt ning seotud osalised suudaksid üksteist mõista ja koostööd teha.
Eelnimetatu saavutamiseks on muu hulgas vaja kujundada ühtne arusaam kasutatavatest
terminitest ja tegevuste sisust ning kokku leppida kasutatavad metoodikad ja lahendused ning
neid selgitada. Kriisideks valmistumise ja nende lahendamise ülesanded ja üldised põhialused
tulenevad küll tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest, kuid nende ülesannete täitmist peab toetama
tsiviilkriiside ja riigikaitse poliitika olemasolu. Nimetatud poliitika suunab ülesannete täitmist,
näiteks: 1) koostama kriisiplaane mitte detailsetest stsenaariumidest lähtuvalt, vaid valmistudes
ka seni teadmata olukordade lahendamiseks; 2) lähenema ülesannete täitmisele olemasolevate
võimete põhiselt ja arengukavade koostamisele vajalike võimete põhiselt; 3) hindama riske
mitte tõenäolisest, vaid negatiivsest stsenaariumist lähtuvalt; 4) olema valmis tegutsema riskide
maandamisel sama intensiivselt kui kriisiolukordade lahendamisel jne.
Tsiviilkriiside ja riigikaitse poliitika kujundab eelkõige eri valdkondade ülesed ühtsed
põhialused ja raamistiku kriisiolukordadeks valmistumisel ja nende lahendamisel, millest eri
ministeeriumid lähtuvad valdkondliku poliitika kujundamisel ja koordineerimisel. Nii
hinnatakse tsiviilkriiside ja riigikaitse poliitika kujundamise käigus pidevalt, kas vajalikud
osalised on kaasatud kriisiolukordadeks valmistuma, ning lepitakse valdkondliku poliitika
kujundajaga koos kokku kaasata näiteks uus elutähtis teenus, seda korraldav asutus ja elutähtsa
teenuse osutajad. Näiteks jääb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kui
põllumajanduspoliitika kujundaja suunama toiduga varustamise ning selle elutähtsa teenuse ja
püsiva kriisiülesande tagamist. Kokkuvõttes peab tsiviilkriiside ja laia riigikaitse poliitika
eestvedamine ning selle koordineeritud elluviimine tagama, et kriisiolukordadeks valmistumise
ja nende lahendamise eri osaliste tegevus toimuks kooskõlas, tulemuslikult ja ühise eesmärgi
nimel.
Punktiga 8 lisatakse, et oma ülesannete täitmiseks teeb Riigikantselei koostööd rahvusvaheliste
organisatsioonide ja teiste riikidega. Näiteks koondab Riigikantselei Eesti sisendi ja edastab
seisukohad vastavates formaatides ELi tasandil, katab horisontaalset kriisikoordinatsiooni
22.05.2025
486
(Integrated Political Crisis Response (IPCR) töögrupi, Coreperide ning vastavate ministrite
kohtumiste (EPSCO, GAC, jne) ettevalmistamist).
Eelnõus läbivalt ette nähtud Riigikantselei roll ei suurene, tehakse vaid täpsustusi, vt nt
allolevast võrdlusest:
Eelnõu
Kehtiv õigus
Riigikantselei juhib üleriigilise riskianalüüsi
koostamist (§ 8 lõige 2)
Kehtiv kohustus
Riigikantselei koostab sellist dokumenti alates
2023. aastast, tuginedes erinevate asutuste
tehtavale tööle (HOSi § 9 lõige 2 ning JASi §-d 10
ja 11) ja lähtudes VVSi § 77 lõike 1 punktidest 13
ja 14, mille kohaselt juhib Riigikantselei riigi
julgeolekuolukorra analüüsimist ja hindamist,
samuti on Riigikantselei kohustus töötada välja
kriisireguleerimispoliitika ning koordineerida selle
elluviimist.
Riigikantselei teeb üleriigilisest riskianalüüsist ka
avaliku kokkuvõtte.
Üleriigilise riskianalüüsi koostamise kohustus ja
Riigikantselei roll selles on sätestatud ka HOSi §
91.
Riigikantselei juhib riigikaitse strateegilise
arengudokumendi (RKAK) ja Vabariigi
Valitsuse kriisiplaani koostamist (§ 8 lõige 2)
Juba kehtiv kohustus:
Riigikaitse strateegiliste arengudokumentide ja
riigi kaitsetegevuse kava koostamist koordineerib
Riigikantselei, kellel on õigus kontrollida
dokumentides määratud eesmärkide saavutamist.
(RIKSi § 7 lõige 3)
Riigikantselei koordineerib täidesaatva
riigivõimu asutuste tegevust kriisiolukorraks
valmistumisel (§ 8 lõige 2)
Kehtiv kohustus.
VVSi § 77 lõike 1 punkt 14: Riigikantselei
koordineerib kriisireguleerimispoliitika
elluviimist.
VVSi § 77 lõike 1 punkt 13: Riigikantselei
koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste
tegevust riigikaitse arendamisel ja korraldamisel.
Riigikantselei koordineerib elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevuse strateegia
koostamist (§ 8 lõige 2)
Kehtiv kohustus HOSi § 93.
Riigikantselei nõudmisel esitavad asutused
oma riskianalüüsi Riigikantseleile (§ 13 lõige
4)
Ka praegu täidetav kohustus:
VVSi § 77 lõike 1 punkt 14: Riigikantselei
koordineerib kriisireguleerimispoliitika
elluviimist.
22.05.2025
487
VVSi § 77 lõike 1 punkt 13: koordineerib
täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse
arendamisel ja korraldamisel.
Riigikantselei kontrollib riigikaitse arengukavas ja
riigi kaitsetegevuse kavas antud eesmärkide
saavutamist. (RiKSi § 7 lõige 3).
HOS (§ 9 lõige 1) alusel antud riskianalüüside
määruses on sätestatud, et riskianalüüsi
koostamisel lähtutakse Riigikantselei suunistest ja
riskianalüüside koostamist juhtivate asutuste
koostööd koordineerib Riigikantselei.
Riskianalüüsid saadetakse Riigikantseleile.
Ministeeriumi kriisiplaan kooskõlastatakse
Riigikantseleiga (§ 15)
Riigikaitselised plaanid:
Riigi kaitsetegevuse kava koostamist koordineerib
Riigikantselei, kellel on õigus kontrollida
dokumentides määratud eesmärkide saavutamist
(praktikas toimub koostöö ja ühtse plaani
koostamine Riigikantselei juhtimisel RKTK ja
selle alamkavade protsessis, RiKSi § 7 lõige 3).
Tsiviilkriisi plaanid:
Hädaolukorra lahendamise plaan kooskõlastatakse
asjassepuutuva ministeeriumi ja Riigikantseleiga
(HOSi § 15 lõige 5)
Asutuse toimepidevuse eest vastutava isiku
kontaktandmed edastatakse Riigikantseleile
(§ 18)
Kehtiv kohustus HOSi § 37 lg 1 p 41
Kuna Riigikantseleil on juba kehtiva VVSi § 77
lõike 1 punkti 14 kohaselt kohustus töötada välja
kriisireguleerimispoliitika ning koordineerida selle
elluviimist. Selle ülesande raames on
Riigikantseleil juba praegu kogunud põhiliste
kontaktisikute andmed, kellega vahetame
operatiivselt infot ja kes on Riigikantseleis
tegutseva riigi situatsioonikeskuse (SITKE)
partnerid, nt SITKE raportite või asutuste
valmisolekut puudutava ülevaate „Eesti olukorra
ülevaade“ koostajad.
Riigikantseleil on õigus küsida ETOde
kontaktandmeid elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldajalt ja Päästeametilt
(§ 74)
Kehtiv kohustus HOSi § 37 lg 1 p 41
ETO esitab Riigikantseleile kokkuvõtva
aruande elutähtsa teenuse osutajatega seotud
sündmustest, sealhulgas teabe sündmuste
arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta
eelkõige raporteerimiseks Euroopa Liidu
Komisjonile (§ 80)
Kehtiv kohustus HOSi § § 416 lg 6
22.05.2025
488
Riigikantselei koordineerib täidesaatva
riigivõimu asutuste tegevust kriisiolukorra
lahendamisel (§ 32)
Juba praegu Riigikantselei ülesanne.
VVSi § 77 lõike 1 punkti 14 kohaselt kohustus
töötada välja kriisireguleerimispoliitika ning
koordineerida selle elluviimist. VVSi § 77 lõike 1
punkt 13: Riigikantselei juhib riigi
julgeolekuolukorra analüüsimist ja hindamist ning
riigikaitse planeerimist, koordineerib täidesaatva
riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse arendamisel
ja korraldamisel ning korraldab psühholoogilist
kaitset.
Riigikantselei töötab koos asjaomaste
ministeeriumidega välja julgeolekupoliitika
alused (JPA) (VäSSi muudatus)
Praegu VÄMi ülesanne (VäSSi § 9 lõike 1 punkt
3), kuid praktikas toimiv selliselt nagu eelnõus
sätestatud, nt Riigikantselei juhtis 2017. ja 2023.
aasta JPA koostamist.
§ 266. Vangistusseaduse muutmine
Paragrahviga 266 muudetakse ja täiendatakse vangistusseadust (VangS).
Punktiga 1 sätestatakse, et ka arestialustele kohaldatakse nende transportimisel lihtsamaid
nõudeid. Vangla julgeolekut ja korda ohustavaks sündmuseks ehk erakorralisteks sündmusteks
on näiteks massiline allumatus, rünne vangla vastu, vanglas või selle otseses läheduses toimuv
tulekahju, plahvatus või varing, mis seab ohtu vangla julgeoleku ja korra või kinni peetavate
elu ja tervise. Selliste olukordadega toimetulekuks on justiitsministri 25.01.2011. a käskkirjaga
nr 15 kehtestatud „Vanglate erakorraliste sündmuste lahendamise plaan“. Erakorraliste
sündmuste lahendamisel peab vangla lähtuma üldisest vangla julgeolekust ning kinnipeetavate
ja ametnike/teenistujate elu ja tervise kaitsest. Erakorraliste sündmuste lahendamisel võib
tekkida vajadus kasutada vanglaehitisi (sealhulgas arestialustele mõeldud ruume) selliselt, et
seal ei viibiks arestialuseid (arestialuste all mõeldakse siin ja edaspidi VangSi §-s 3 nimetatud
arestialuseid ning isikuid, kellele kohaldatakse arestialuse ja aresti täideviimise kohta
kehtestatud sätteid). Näiteks tulekahju võib kujutada endast ohtu kõigile vanglas viibivatele
isikute, sh arestialuste elule või tervisele. Sellistel puhkudel võimaldab VangSi § 72 lõige 4
lubada arestialused lühiajaliselt vabastada pikemaks kui VangSi § 88 lõikest 1 tulenevalt
kolmeks päevaks ning võimaldab VangSi § 88 lõikest 4 tulenevalt lubada nimetatud isikud
lühiajalisele väljasõidule.
VangSi § 85 lõike 1 järgi toimub aresti kandmine otsuse teinud kohtu asukohajärgses või
arestialuse elukohajärgses prefektuuri arestimajas või täitmisplaanijärgses vanglas. Sama
paragrahvi lõike 2 kohaselt võib arestialuse paigutada arestimajja või vanglasse käesoleva
paragrahvi lõiget 1 järgimata, kui see on vajalik arestimaja või vangla ülekoormuse tõttu,
arestialuse julgeoleku huvides või muudel erandlikel asjaoludel. Justiitsministri 25.01.2002. a
määruse nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ § 242 kohaselt arvutab ametnik
arestialuse vabastamise tähtpäeva isiku vanglasse saabumise päeval. Praegu näeb seadus ette
arestialuse vabastamist aresti ärakandmise järel või erakorralise perekondliku sündmuse puhul
(VangSi § 88 lõige 1), mis aga ei anna võimalust vanglast kriisiolukorra ajal arestialusele
väljasõidu võimaldamist kriisiolukorra lahenemiseni. Kriisiolukorra ajal võib tekkida olukordi,
kus ei ole võimalik kõiki arestialuseid paigutada ümber teistesse vanglatesse, ning tulenevalt
vangla julgeolekust ning arestialuse elu ja tervise kaitse huvides on vajalik arestialused
22.05.2025
489
lühiajaliselt vabastada rohkem kui VangSi § 88 lõikest 1 tulenevalt kolmeks päevaks.
Nimetatud meedet rakendab vangla äärmusliku vajaduse korral, kui ei ole võimalik vanglast
olenematutel asjaoludel arestialuseid ümber paigutada. Lühiajalise vabastamise rohkem kui
VangSi § 88 lõikest 1 tulenevaks kolmeks päevaks otsustab vangla. Sellisel juhul teavitab
vangla vastavat asutust (uurimisasutust, kelleks võib olla nt PPA, KAPO, Maksu- ja Tolliamet,
Keskkonnaamet jne, või prokuratuuri, olenevalt, kes on kinnipeetud isiku vanglasse toimetanud
ja menetlustoiminguid teevad/juhivad). Täpsem teavitamise kord lepitakse vanglate ja
asjaomaste asutuste vahel kokku.
VangSi § 881 lõike 6 kohaselt kuni 48 tunniks kinnipeetud isik või sundtoomisele allutatud isik
vabastatakse vanglast kinnipidamise aluse lõppemisel, seaduses sätestatud tähtaja möödumisel
või uurimisasutuse, prokuratuuri, kohtu või korrakaitseorgani poolt isiku kinnipidamise
protokollile tehtud märke alusel, kui isikut ei võeta vahi alla või ei saadeta karistust kandma.
Kriisiolukorra ajal võib tekkida olukord, kus uurimisasutused ja prokuratuur on seotud muude
tööülesannetega, mille tõttu ei jõuta kiirelt otsustada 48 tunniks kinnipeetud isiku või
sundtoomisele allutatud isiku staatus, vaid tuleb näiteks vanglal nad kiiresti julgeoleku
kaalutustel ümber paigutada teistesse vanglatesse. Sel juhul paigutatakse eespool nimetatud 48
tunniks kinnipeetud isikud või sundtoomisele allutatud isikud ümber teistesse vanglatesse.
Vanglast olenematutel asjaoludel võib tekkida olukord, kus ümberpaigutamist ei ole võimalik
teha ning lähtudes vangla julgeolekust ja 48 tunniks kinnipeetud isiku või sundtoomisele
allutatud isiku elu ja tervise kaitsest tuleb isikud lubada lühiajalisele väljasõidule. Nimetatud
meedet rakendab vangla äärmusliku vajaduse korral, kui ei ole võimalik vanglast olenematutel
asjaoludel isikuid ümber paigutada. Lühiajalisele väljasõidule lubamise otsustab vangla,
teavitades vastavat asutust. Täpsem teavitamise kord lepitakse vanglate ja asjaomaste asutuste
vahel kokku.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse 4. peatükk kehtestab kriisiolukorra sõnastuse, eelkirjeldatud
kord kehtib nii erakorralise kui ka sõjaseisukorra ajal. VangSi § 72 sätteid kohaldatakse seetõttu
ka erakorralise ja sõjaseisukorra ajal.
Punktiga 2 lisatakse vanglale püsiv kriisiülesanne tagada vangla toimepidevus ja vangistuse
täideviimine.
Kehtivas õiguses ei ole seaduse tasandil sätestatud vangla püsivaid kriisiülesandeid. Püsiva
kriisiülesande termin tuleneb tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 9 lõikest 2, mille kohaselt püsiv
kriisiülesanne on ülesanne, mis seondub täidesaatva riigivõimu asutuse või kohaliku
omavalitsuse üksuse põhiülesandega ning juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja
tegevusala või eesmärgiga. Püsiv kriisiülesanne on ka elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldamine ja elutähtsa teenuse osutamine nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda. Tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduse § 9 lõike 3 järgi määratakse ministeeriumi või muu täidesaatva riigivõimu
asutuse püsiv kriisiülesanne seaduses või Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis. Selleks, et tagada
vanglas üldine julgeolek ja vangistuse täideviimine, peab kriisiolukorra ajal olema üheselt
mõistetav, milliseid ülesandeid peab vangla täitma esmajärjekorras. Vangla julgeoleku all
peetakse silmas vanglas viibivate ja seal töötavate isikute elu ja tervise kaitset ning korra
tagamist.
VangSi § 722 lõike 1 järgi on vangla püsivaks kriisülesandeks vangla toimepidevuse ja
vangistuse täideviimise tagamine piiratult. Vangla toimepidevus seisneb vanglas kinnipeetavate
eluks ja vangla julgeoleku tagamiseks vajalike elutingimuste loomises. Selle alla kuulub näiteks
vangla varustamine elektri, vedelkütuse, kaugkütte ja veega; kanalisatsiooni ja toitlustamise
22.05.2025
490
toimimine ning turvalisuse ja järelevalve tagamine. Baasvajaduste tagamata jätmine võib kaasa
tuua kinnipeetavate vastuhakku ja allumatust korraldustele, mis võib kujuneda massiliseks ning
seada ohtu vangla üldise julgeoleku. Seega tuleb vanglal kriisiülesande täitmisel
esmajärjekorras tagada eluks vajalikud tingimused ja vangla üldine julgeolek. Kui vangla ei
suuda tagada püsivaid kriisiülesandeid, mis on vajalikud vanglas viibivate kinnipeetavate ja
vahistatute elu ja tervise kaitseks, või sündmuse lahendamiseks on vaja kasutada vangla ehitisi,
lähtub vangla VangSi § 72 lõikest 3 ning kinnipeetavad ja vahistatud lubatakse lühiajalisele
väljasõidule, jättes järgimata VangSi §-s 32 sätestatud tingimused. Nimetatud meedet rakendab
vangla äärmusliku vajaduse korral, kui ei ole võimalik vanglast olenematutel asjaoludel isikuid
ümber paigutada.
Vangistusseaduse 2. peatükis on esitatud vangistuse täideviimise üldsätted. Vangistuse
täideviimise eesmärgiks vastavalt VangSi § 6 lõikele 1 on kinnipeetava suunamine
õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Kinnipeetavate suunamine õiguskuulekale
käitumisele on lai mõiste ning see toimub muu hulgas erinevate taasühiskonnastavate (nt
sotsiaalprogrammide, tööhõive) tegevuste kaudu. Kriisiolukorra ajal ei ole vangla peamiseks
ülesandeks taasühiskonnastavate / hõivega seotud tegevuste tagamine. Kriisiolukorra ajal on
prioriteediks vangla üldise julgeoleku tagamine (VangSi 2. peatükk 8. jagu, julgeoleku
tagamine vanglas) ja korra hoidmine. Taasühiskonnastavate tegevuste võimaldamine võib
osutuda võimatuks näiteks olukorras, kus julgeolekukaalutustel on vajalik kõikide
kinnipeetavate lukustamine/lukustatud režiimile viimine. Taasühiskonnastavad tegevused
toimuvad üldjuhul grupis, mis on kokku pandud erinevate osakondade ja üksuste
kinnipeetavatest. Kriisiolukorra ajal võib tekkida selliselt kinnipeetavate gruppide kogunemisel
oht vangla julgeolekule massilise allumatuse tõttu.
Kriisiolukorra ajal võib tekkida vajadus kogu vangla koosseisu kokkukutsumiseks. Sellisel
juhul tegeleb vangla oma kriisiülesande lahendamisega ning vanglal ei ole võimalik
vanglateenistujaid kaasata ametiabi korras Politsei- ja Piirivalveameti ülesannetesse.
Esmajärjekorras tuleb vanglateenistusel tagada enda tööülesannete täitmine, st vangla
toimepidevuse ja vangistuse täideviimise tagamine.
Punktiga 3 täiendatakse VangSi §-ga 1091. VangSi § 1091 sätestab seadusliku aluse
politseiametnike kaasamiseks vangla ülesande täitmisse. VangSi § 1091 lõikega 1 on
täpsustatud, milliste tingimuste esinemisel on kaasamine lubatav. Esiteks võib VangSi § 1091
lõike 1 järgi vangla kaasata kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute saatmiseks
politseiametnikke, kui vangla ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult seda ülesannet täita.
Tegemist ei ole uue volitusega. Kehtiva VangSi § 109 lõike 5 järgi kaasatakse vajaduse korral
kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute saatmiseks politseiametnikke. Teiseks võib vangla
kaasata politseiametnikke vangla julgeolekut ja korda ohustava sündmuse lahendamisse, kui
vangla ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult sündmust lahendada. Vanglateenistusel
võib olla vaja kaasata politseiressursse tavapärasest palju ulatuslikumate (suuremat
õigusrikkujate hulka hõlmavate, samal ajal mitmes vanglas toimuvate jms) vangla julgeolekut
ja korda ohustavate sündmuste lahendamiseks, mille puhul vanglale ette nähtud isikkoosseisust
sündmuse efektiivseks lahendamiseks ei piisa, samuti ei ole arvesse võttes selliste sündmuste
väga harva esinemist vanglates põhjendatud mõne väga spetsiifilise erioskuse ulatuslik
väljaarendamine või kasutaja erioskusi eeldava eritehnika soetamine, kui politseiasutusel on
vastav ressurss vajaduspõhiselt välja arendatud (näiteks veekahur massiliste korratuste
lahendamisel).
22.05.2025
491
VangSi § 1091 sätestab, et politseiametnikul on kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute
saatmisel vanglaametniku volitused. Volituste ulatus võrreldes kehtiva õigusega ei muutu.
§ 267. Veeseaduse muutmine
Punktidega 1 ja 3 tehtavad muudatused on seotud hädaolukorra terminist loobumisega,
edaspidi on kasutusel termin „kriisiolukord“. Käesoleva eelnõu jõustumisel asendavad
kriisiplaanid hädaolukorra plaane (HOLPe), seetõttu tuleb muuta veeseaduse § 112 ja § 114
lõiget 2.
Punkt 2. Paragrahvi 114 lõikes 2 tehtav muudatus (Siseministeeriumi väljajätmine sättest) on
seotud sellega, et Siseministeerium ei tegele alates 1.07.2021 kriisireguleerimise valdkonna
koordineerimisega, sellega tegeleb Riigikantselei. Valmisolek tegeleda üleujutustega tagatakse
vastavalt päästeseadusele ja käesolevale seadusele. Eelnõu §-des 11–15 on sätestatud
erinevateks olukordadeks planeerimine ja valmisoleku tagamine ning Riigikantselei roll
asutuste planeerimisprotsessis ja valmisoleku suurendamises on sätestatud läbivalt tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduses.
§ 268. Vedelkütuse seaduse muutmine
Paragrahviga 268 muudetakse vedelkütuse seadust.
Punktis 1 tehtav muudatus on seotud terminoloogia muutusega. Kuna RiKS tunnistatakse
kehtetuks, siis kaob õigusaktidest senine termin „riigikaitseülesanne“ ja see asendatakse
terminiga „kriisiülesanne“.
Punktis 2 muudetakse sätet, mille kohaselt teatud biokütuse tarbimisse lubamise kohustuse
nõudeid ei rakendata selle kütuse puhul, mis lubatakse tarbimisse vedelkütusega varustamisest
tingitud eriolukorra ajal. Muudatuse järel on erandeid võimalik teha kriisiolukorra ajal ning
eraldi eriolukorda selleks välja kuulutama ei pea. Muudatus on tingitud asjaolust, et kui seni on
hädaolukord olnud lahendava asutuse tasemel otsustada (sh ka KOVde tasandil) ning Vabariigi
Valitsuse otsustustasand rakendub alles eriolukorra väljakuulutamise hetkel, siis tsiviilkriisi ja
riigikaitse seadusega kaotatakse hädaolukorra tasand ning kriisiolukorra väljakuulutamine on
Vabariigi Valitsuse otsustada. Kuna kriisiolukorra väljakuulutamise üheks eelduseks on, et
olukord põhjustab tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või ohustab vahetult
paljude isikute elu ja tervist või põhjustab suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju,
siis on asjakohane võimaldada biokütuse erandeid ka kriisiolukorra ajal.
Punktis 3 tehtav muudatus on seotud terminoloogia muutusega. Viited HOSile asendatakse
viidetega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse vastavatele paragrahvidele.
Punkti 4 kohaselt on ETO ülesandeks osutada elutähtsat teenust igas olukorras, ka
kriisiolukorra ajal. Seda peab ta tegema vastavalt tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel
kehtestatud nõuetele, mida ETKA võib täpsustada.
Punktis 5 on toodud kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise järelevalvesätted sarnaselt
teistele isikutele määratud kriisiülesannetega.
§ 269. Vedelkütusevaru seaduse muutmine
22.05.2025
492
Paragrahviga 269 muudetakse vedelkütusevaru seadust seoses HOSi kehtetuks
tunnistamisega. Kuna seni reguleeris riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise ja kasutamise
üldprintsiipe HOS ning edaspidi tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus, siis asendatakse senised HOSi
viited viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele.
§ 270. Veterinaarseaduse muutmine
Punktides 1 ja 2 tehtavad muudatused on seotud HOSi kehtetuks tunnistamisega. Edaspidi
kohaldatakse loomataudi tõrjele ka tsiviilkriisi ja riigikaitse seadust. Kuna käesolevas eelnõus
on sätestatud regulatsioon, mis tingimustel saab kehtestada kriisiolukorra ja välja kuulutada
eriolukorra ka loomataudi korral, siis ei ole vajalik veterinaarseaduse §-s 60 seda enam korrata.
§ 271. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine
Vt § 273 selgitusi.
§ 272. Välismaalaste seaduse muutmine
Vt § 273 selgitusi.
§ 273. Välissuhtlemisseaduse muutmine
Paragrahviga 274 muudetakse VäSSi sätteid, mis reguleerivad julgeolekupoliitika aluste
väljatöötamist.
Punktiga 1 lisatakse õigusselguse huvides, et Riigikogu riigikaitsekomisjon ja väliskomisjon
arutavad julgeolekupoliitika aluseid enne nende heakskiitmist Vabariigi Valitsuses. Vabariigi
Valitsus kiidab julgeolekupoliitika alused heaks VäSSi § 8 lõike 1 punkti 5 alusel.
Julgeolekupoliitika alused on riigieelarve baasseaduse § 20 lõikes 1 sätestatud poliitika
põhialused, kuid selle koostamist ja menetlemist reguleerib VäSS. Seega ei kohaldu
julgeolekupoliitika põhialustele RESi § 20 lõikes 1 sätestatu, et poliitika põhialused võtab vastu
Riigikogu kas omal algatusel või Vabariigi Valitsuse ettepanekul. VäSS näeb ette
julgeolekupoliitika aluste kehtestamisel eriregulatsiooni, mille kohaselt on parlamentaarne
võim kaasatud julgeolekupoliitika aluste koostamisse kahe valdkondliku komisjoni kaudu –
riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni. Nimetatud komisjonid annavad oma sisendi Vabariigi
Valitsusele enne, kui Vabariigi Valitsus julgeolekupoliitika alused heaks kiidab. Pärast
Vabariigi Valitsuse heakskiitu esitatakse julgeolekupoliitika alused Riigikogule, kes nimetatud
dokumendi vastu võtab. VäSSis kehtestatakse julgeolekupoliitika aluste kohta erand RESis
sätestatust. Julgeolekupoliitika alused on kord nelja aasta jooksul uuendatav valitsuse
strateegia, mille elluviimise eest vastutab valitsus eesotsas peaministriga. Valitsuse ja
Riigikogu ühine arusaamine tagatakse Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni
kaasamisega julgeolekupoliitika aluste väljatöötamisse. Peaminister teavitab
julgeolekupoliitika alustes püstitatud eesmärkide saavutamisest vähemalt ühel korral nelja-
aastase tsükli jooksul Riigikogu.
Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 9 lõike 1 punkt 3, mille järgi töötab Välisministeerium
välja koos asjaomaste ministeeriumidega julgeolekupoliitika alused.
Punktiga 3 täiendatakse § 10, mille lõikega 11 pannakse julgeolekupoliitika aluste
väljatöötamise kohustus Riigikantseleile. Muudatusega viiakse VäSS kooskõlla tegeliku
22.05.2025
493
praktikaga: riigikaitse strateegilise arengudokumendi koostamist koordineerib Riigikantselei.
Julgeolekupoliitika alustes vaadatakse tervikuna julgeolekukeskkonda, ohte Eestile ja Eesti
tegevusi julgeoleku tagamiseks ning kriisikindluse suurendamiseks. Riigikantselei ülesanne on
koondada üleriigiline tervikvaade ohtude ja riskide hindamisel, samuti Eesti tegevuste
planeerimisel nii tegevuskavades kui ka strateegilises arengudokumentides. Seetõttu juhtis
Riigikantselei kokkuleppel Välisministeeriumi ja teiste ministeeriumidega 2017. aasta ning
2023. aasta julgeolekupoliitika aluste väljatöötamist.
§ 274. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine
VRKSis, VMSis ja VSSis tehtavad muudatused on seotud Euroopa Liidu direktiivist tuleneva
massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra lahendamisega. Muudatused tuginevad
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõikele 3, mis näeb ette, et kui ühes või mitmes
liikmesriigis tekib kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevoolu tõttu hädaolukord, võib
nõukogu võtta komisjoni ettepaneku põhjal vastu ajutisi meetmeid asjaomase liikmesriigi või
asjaomaste liikmesriikide toetamiseks. Seega massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra
erandid on seotud ELi õigusega, eeskätt direktiivi 2008/115/EÜ artiklis 18, Schengeni
piirieeskirjade artikli 5 lõike 2 punktis 6 (https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=celex%3A32016R0399) ja direktiivi 2013/32/EL artikli 6 lõikes 5
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32016R0399) sätestatud
nõuetega. Eelnõuga sätestatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorra termini, tuginedes direktiivis 2008/115/EÜ sätestatule.
Sarnaselt kehtiva regulatsiooniga määrab Politsei- ja Piirivalveamet massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorra algus- ja lõpukuupäeva ning teavitab Euroopa Komisjoni erandite
rakendamisest, mis kalduvad kõrvale Euroopa Liidu õigusega kehtestatud üldnõuetest. Kui
massilise sisserände hädaolukord võtab kriisiolukorra mõõtmed, kohaldatakse kriisiolukorra
lahendamisele tsiviilkriisi ja riigikaitse seadust.
Lisaks täiendatakse VRKSi § 366 lõikega 111, milles täpsustatakse massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorras § 366 lõike 11 punktides sätestatud ülesannete täitjaid. Nimetatud
täpsustuse tegemine VRKSis tuleneb Ukraina sõjapõgenike kriisi kogemustest.
VRKSi § 32 lõikes 1 on esitatud rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse teenuse
korraldamisega seotud teenuste loetelu: 1) majutamine; 2) rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuses elava taotleja ja VRKSi § 34 lõike 2 punkti 3 või § 62 lõike 2 punkti 3 alusel
väljaspool rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskust elava taotleja varustamine
toiduainetega või toitlustamine, varustamine esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning
hügieenivahenditega; 3) tervisekontrolli ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse
tagamine; 4) hädavajalik tõlketeenus ja eesti keele õpetamine; informeerimine tema õigustest
ja kohustustest; 5) VRKSi alusel tehtavate menetlustoimingute tegemiseks vajalik
transporditeenus ja 6) muud esmavajalikud teenused, mis tuleb majutuskeskuses viibijale
tavaolukorras tagada.
Eespool loetletud teenuste osutamise kohustus rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses
(edaspidi RVK) lasub tulenevalt VRKSist SKA-l. Seadusest lähtuvalt on SKAl õigus RVK-s
ülesannete täitmine halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmitud halduslepingu alusel üle
anda füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule. Tulenevalt SKA tehtud riigihanke
tulemustest korraldab RVK teenust praegu AS Hoolekandeteenused (edaspidi AS HKT). AS
HKT korraldab nimetud teenuste osutamist RVK-s viibijatele praegu 100 teenusekoha ulatuses,
mida hädaolukorras on võimalik suurendada kuni 150 kohani. RVK puhul on tagatud
22.05.2025
494
tervisekontrolli ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus AS HKT poolt esmatasandi
tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud lepingu kaudu.
VRKS loob § 366 lõikest 11 tulenevalt õiguse vähendada massilisest sissrändest põhjustatud
hädaolukorra ajal ka RVK teenuse taotlejatele osutatavaid teenuseid. Ukraina sõjapõgenikest
tingitud hädaolukorra rakendamisel jõuti tõdemuseni, et SKA-l puudub suutlikkus tagada
suurele hulgale rahvusvahelise kaitse taotlejatele VRKSi § 366 lõike 11 punkti 2 kohane
tervisekontrolli tegemine ja vältimatu arstiabi andmise korraldamine.
Vältimatu abi raske või eluohtliku terviserikke korral, sh vältimatu hambaravi, on
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-st 6 lähtuvalt kättesaadav kõigile Eestis
viibivatele inimestele, sh RVK teenuse taotlejatele, Ukraina sõjapõgenikele ja Eestis transiidis
olevatele isikutele. TTKSi § 6 lõike 4 kohaselt tasutakse ravikindlustusega hõlmamata isikule
osutatud vältimatu abi eest riigieelarvest selleks ette nähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi
ja Tervisekassa vahel sõlmitud lepingu alusel vastavalt RaKSile.
Ukraina kriisi valguses olid lisaks vältimatule abile Ukraina sõjapõgenikele tagatud COVID-
19 testimine ja vaktsineerimine ning rahva tervise kaitsega seotud tervishoiuteenused. Samuti
osutasid perearstikeskused kuni 2023. aasta lõpuni kõigile Ukraina sõjapõgenikele fee for
service põhimõttel perearstiabi, mis on tagatud Terviseameti ja Tervisekassa koostöös.
Perearstikeskused pakkusid meditsiiniabi vastavalt vajadusele ning suunasid patsiendi edasi
eriarsti juurde täiendavateks uuringuteks või vajalikeks protseduurideks.
Eestis kehtib ülesannete jäävuse põhimõte, see on sätestatud nii HOSis kui ka RIKSis. VRKSi
muudatusega täpsustatakse ülesannete täitmise suhtes erinevate seaduste vahel valitsevat
ebamäärasust, et ülesande täitja rollid oleksid selgemini esile toodud. Nii lasuks § 366 lõike 11
punktides 1, 3, 4 ja 6 sätestatud ülesannete (majutamine, toitlustamine, informeerimine
õigustest ja kohustustest ning vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja tarbeesemete
ja isikliku hügieeni vahenditega) täitmise tagamine tehtud muudatuse korral SKA-l ning VRKSi
§ 366 lõike 11 punktis 2 sätestatud ülesande (vajaduse korral tervisekontrolli tegemine ja
vältimatu arstiabi andmine) täitmise tagab Terviseamet. Eespool nimetatud erandit on SKA-l ja
Terviseametil võimalik kohaldada kuni üks aasta pärast hädaolukorra lõppemist.
Lisaks on VRKSi täiendatud §-ga 367, laiendades võimalusi rakendada teatud erandeid ka
hädaolukorra järel. Muudatuse eesmärk on Sotsiaalkindlustusametile õigusliku aluse loomine
teenuste ajutiseks vähendamiseks massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra järel.
VRKSi § 366 lõige 11 käsitleb praegu õigust vähendada majutuskeskuses teenuste osutamist
vaid hädaolukorra kontekstis. Pärast Ukraina sõjapõgenike massilisest sisserändest kehtestatud
hädaolukorda (11.03.-13.05.2022) naasis enamik reageerivaid asutusi oma tavaülesannete
juurde. Nii oleks tulnud ka Sotsiaalkindlustusametil pärast hädaolukorra lõppemist asuda
rakendama majutuskohtades viibijatele VRKSi § 32 lõikes 1 toodud teenuseid. 2022. aasta
maikuus viibis Sotsiaalkindlustusameti majutuskohtades keskmiselt 3761 Ukraina
sõjapõgenikku, kellele erinevate teenuste osutamine tulenevalt sedavõrd suurest isikute arvust
§ 32 sätestatud tingimustel ei olnud võimalik. Muudatus võimaldaks Sotsiaalkindlustusametil
tulevastes sarnastes olukordades kriitilise arvu inimeste puhul kohaldada rahvusvahelise kaitse
taotlejate majutuskeskuse teenusel viibijatele vähendatud mahus teenuste osutamist kuni
kaheks aastaks pärast hädaolukorra lõppemist, võimaldades seni taastada asutuse tavapärane
võimekuse teenuste korraldamisel.
22.05.2025
495
Veel täiendatakse VRKSi § 75 lõikega 13, milles täpsustatakse massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorra ajal ja kuni üks aasta pärast hädaolukorra lõppemist tervisekontrolli
tegemise ja vältimatu arstiabi andmise rahastamist riigieelarvest Tervisekassa kaudu. Muudatus
on seotud punktis 1 nimetatud ülesannete täitmise täpsustusega. Kuna hädaolukorras on
korraldatava teenuse mastaap ja selle rahalise katmise vajadus kordades suurem, on vajalik
riigieelarvest näha Tervisekassale ette seadusest tulenev alus tervisekontrolli ja vältimatu
arstiabiga kaasnevate kulude katmiseks. Tavaolukorras jätkub RVK-s viibivatele isikutele
tervisekontrolli tagamine ja ka tervishoiuteenuste rahastamise riigieelarvest SKA eelarve
kaudu.
VRKSi § 11 lõike 8 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotleja tervisekontrolli ja talle
osutatavate vajalike tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord kehtestatud
valdkonna eest vastutav ministri määrusega (sotsiaalministri 13. detsembri 2013. a määrus nr
40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate
tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord“). Nimetatud muudatuste
ettepanekutele lisaks on ette valmistatud ka ministri määruse muutmise kavand, milles
täpsustatakse osaliste rollide jaotust tervishoiuteenuste osutamisel massilisest sisserändest
tingitud hädaolukorra ajal ja kuni üks aasta pärast hädaolukorra lõppemist.
§ 275. Väärteomenetluse seadustiku muutmine
Punkt 1. Kehtiv VTMSi § 31 lõige 4 sätestab, et väärtegu ei ole vähetähtis, kui väärteo
toimepanemisega on tekitatud kahju või kui väärteoteates on osutatud tekitatud kahjule, välja
arvatud juhul, kui väärteo toimepannud isik on kahju vabatahtlikult hüvitanud või heastanud.
Nimetatud sätet erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ei kohaldata, kuna sellises olukorras puudub
aeg ning võimalus arutleda selle üle, kas kahju on tekitatud või mitte.
Kohtuväline menetleja hindab kiirelt, kas tegu on vähetähtis, lähtudes VTMSi § 31 lõikes 3
sätestatust:
1) piisab väärteo toimepannud isiku hoiatamisest;
2) väärteo toimepannud isiku väljaselgitamine on ebatõenäoline;
3) menetluse läbiviimine oleks väärteo asjaolusid arvestades ebamõistlikult kulukas.
Muudatus lähtub lisaks ressursside piiratusele ka põhimõttelisest tõsiasjast, et süüteomenetluse
eesmärgiks ei ole varalise või mittevaralise kahju hindamine ega heastamine, vaid õiguskorra
tagamine ning väärtegude avalikku menetlushuvi tuleb sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra
ajal hinnata mitte lähtuvalt sellest, milline on konkreetse väärteo eraõiguslik mõõde, vaid
lähtuvalt sellest, kui intensiivselt see ründab õiguskorda kui tervikut, riiklikku julgeolekut ja
avalikku korda.
Punkt 2. Kehtiv VTMSi § 44 reguleerib isiku kinnipidamist väärteomenetluses ning annab
tähtaja, kui kaua võib kinnipidamine kesta. Väärteomenetluses ei ole vahistamist ega teisi
kriminaalmenetluse tõkendeid lubatud kohaldada, st kinnipidamine ongi ainuke
menetlustoiming, millega saab piirata isiku vabadust selleks, et tagada väärteomenetluse
läbiviimine. Isikut, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud väärteo, võib
VTMSi § 44 kohaselt kuni 48 tundi kinni pidada, kui:
1) ta püüab põgeneda;
2) ei ole tuvastatud tema isikut;
3) ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid;
4) ta võib väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoida.
22.05.2025
496
Eelnõuga lisatakse VTMSi §-le 44 lõige 11, mis lubab erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ka
väärteomenetluses isikut kinni pidada kuni 96 tundi. Eelnõus nähakse ette ka KrMSi
täiendamine §-ga 38211 (isiku kahtlustatavana kinnipidamine). Selle järgi võib erakorralise või
sõjaseisukorra ajal kuriteos kahtlustatavat kohtu loata kinni pidada kuni hetkeni, kui tema
suhtes on koostatud süüdistusakt või sõlmitud kokkulepe, kuid mitte üle 96 tunni. VTMSi
muudatusega ühtlustatakse lisanduva lõikega 11 isiku kinnipidamise tähtaeg KrMSis
kavandatava tähtajaga ehk 96 tunniga. See tagab, et kriisiolukorra ajal on menetlejatele tagatud
tegutsemiseks võimalikult ühesugused reeglid. See on eriti oluline juhul, kui kinnipeetavaid
isikuid on palju ja ei ole kohe üheselt selge, kas isikut on põhjust kahtlustada kuriteos või
väärteos.
§ 276. Õiguskantsleri seaduse muutmine
Paragrahviga 276 muudetakse õiguskantsleri seadust (ÕKS) õiguskantsleri
järelevalvepädevuse suurendamise ning VVJK ülesannete uuendamise tõttu.
Punktiga 1 täiendatakse ÕKSi § 1 lõikega 12, milles nimetatakse õiguskantsleri pädevusena
ka eelnõu §-s 166 sätestatud pädevus teha järelevalvet Riigikogu erakorralise seisukorra,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise otsuse ning
Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks
välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsuse põhiseadusele ja seadustele
vastavuse üle. Järelevalve tegemise tingimusi ja korda ÕKSis ei taasesitata.
Punktiga 2 muudetakse õiguskantsleri seadust, milles on sätestatud samasugune regulatsioon
nagu Eesti Panga seaduses, mida muudetakse eelnõu §-ga 186. Õiguskantsleri seaduses on
sätestatud, et kui õiguskantsleri volitused lõpevad ennetähtaegselt, võib kandidaadi suhtes
tehtava julgeolekukontrolli tähtaega pikendada VVJK loal. Ka sel juhul, nagu ka Eesti Panga
seaduse, IKSi, kohtute seaduse ja Riigikontrolli seaduse puhul, ei ole selge, miks peaks selle
otsuse tegema VVJK. Eelnõu järgi otsustab julgeolekukontrolli tähtaja pikendamise
julgeolekukontrolli teostava asutuse ehk Kaitsepolitseiameti juht. Samuti pikendatakse
julgeolekukontrolli tähtaega ühelt kuult kolmeni, sest ühe kuuga ei ole praktikas võimalik
põhjalikku julgeolekukontrolli teha. Pikendada võib seda tähtaega ühe kuu võrra.
Pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti, asjaomaseid valitsuskomisjone ning Riigikogu
julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni. Selle kaudu on kõik ametisse nimetamise
(õiguskantsleri nimetab ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu) ja järelevalvega
seotud isikud teadlikud julgeolekukontrolli tähtaja pikendamisest.
§ 277. Ühistranspordiseaduse muutmine
Paragrahviga 277 muudetakse ühistranspordiseadust (ÜTS) seoses püsiva kriisiülesande
määramisega Eesti mandri ning Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa vahelist parvlaevaliinivedu
teostavale vedajale.
Punktiga 1 sätestatakse, et Eesti mandri ning Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa vahelistel
parvlaevaliinidel liinivedu teostava vedaja kriisiülesanne on tagada liinivedu vastavalt
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud lepingule. Arvestades, et nii riigi- kui ka
kohalike teede sõidetavus on elutähtsad teenused ning nende toimepidevus peab olema tagatud
hädavajalikul tasemel igas olukorras, sh kriisiolukorra ajal, siis on selle muudatuse eesmärk
tagada kriisiolukorra ajal loogilise jätkuna peamine liikumisvõimalus ka mandri ning Saaremaa,
Hiiumaa ja Muhumaa vahel, kuna arvestatavaid alternatiive sellele ei ole. Näiteks veeti
22.05.2025
497
Transpordiameti andmetel 2021. aastal mandri ja suursaarte vahel kokku edasi-tagasi ca 1,1
miljonit sõidukit ja 2,2 miljonit reisijat138, samal ajal kui mandri ja suursaarte vahelist
kommertslendu kasutas kokku ca 40 000 reisijat139. Muudatus on oluline, kuna Saaremaal ja
Hiiumaal elab kokku üle 40 000 püsielaniku, kes vajavad iga päev toitu, esmatarbekaupu,
kütust, ravimeid jm kaupa, mida transporditakse sinna eelkõige parvlaevaga. Ka elutähtsate
teenuste toimepidevus (nt vältimatu abi, sularaharinglus, vedelkütusega varustamine jt)
sõltuvad suurel määral parvlaevaliiklusest. Kuna statistika kohaselt kasvab suvekuudel
sõidukite arv ca 3 korda ja reisijate arv ca 4 korda, siis mõjutaks parvlaevaliikluse katkemine
sel perioodil märkimisväärselt nii suursaarte kui ka tervikuna kogu Eesti majandust.
Vastavalt ÜTSile on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ülesanne sõlmida vedajaga
avaliku teenindamise lepinguid ja korraldada riigihankeid vedajate leidmiseks avalikule
liiniveole. Alates 2016. aastast teostab mandri ja suursaarte vahelisi liinivedusid TS Laevad
OÜ. Juhul, kui kriisiolukorra, eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks on
vajalik parvlaevaliinivedu teostada tavapärastest tingimustest erinevalt, võib valdkonna eest
vastutav minister või liinivedu korraldav pädev asutus avaliku teenindamise lepinguga või
haldusaktiga kehtestada selleks ka vastavad erandid.
Punktis 2 on toodud kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise järelevalvesätted sarnaselt
teistele isikutele määratud kriisiülesannetega.
§ 278. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine
Paragrahviga 278 tehtav muudatus on seotud terminoloogia muutusega. Viited HOSile
asendatakse viidetega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse vastavatele paragrahvidele.
Punktiga 2 sätestatakse, et vee-ettevõtja kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise
nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. Nimetatud paragrahvi alusel
kehtestab elutähtsa teenuse korraldaja nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks. Üldjuhul on ETO
ülesandeks osutada elutähtsat teenust igas olukorras ja seda peab ta tegema vastavalt tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduse alusel kehtestatud nõuetele, mida ETKA võib täpsustada.
Punktis 3 sätestatakse, et järelevalvet kriisiülesande täitmiseks valmisoleku nõuete ja selle
täitmise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras. Üldjuhul
sätestatakse järelevalve selles seaduses, kus sätestatakse nõuded, mille üle järelevalvet tehakse.
Kuigi ETOde kriisiülesanded määratakse valdkondlikes seadustes (nt ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seadus), kehtestatakse kriisiülesannete täitmise täpsemad nõuded tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse alusel määruses kõikide ETOde puhul. Seetõttu on tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduses kõikidele ETOdele kehtestatud ühesugused kriisiülesannete täitmise järelevalve
reeglid. Selline lahendus tagab õigusselguse, sest kõik elutähtsa teenuse osutamise nõuded ja
nende üle järelevalve tegemine on sätestatud ühes õigusaktis.
§ 279. Seaduse jõustumine
Lõige 1. Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.
138 Allikas: https://www.transpordiamet.ee/laevaliinid 139 Allikas: https://www.transpordiamet.ee/lennuliinid
22.05.2025
498
Lõige 2 on seotud SHSi § 140 alusel makstava sotsiaaltoetusega välisriigist Eestisse elama
asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, registreeritud
elukaaslasele, lastele ja vanematele. Nimetatud toetust alates 31.03.2029. a ei maksta.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus kasutatakse järgmisi uusi termineid:
1) Tsiviilkriis on loodusõnnetus, katastroof või nakkushaiguse levik või muu olukord, mis võib
põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või ohustada vahetult paljude
inimeste elu ja tervist või põhjustada suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju.
2) Katastroof on ulatuslike tagajärgedega sündmus, mis on põhjustatud eelkõige
inimtegevusest ja millega võivad kaasneda ulatuslikud häired ühiskonna toimimises või suur
kahju inimeste elule ja tervisele, isiku varale, majandusele ja keskkonnale, või muu sarnase
mõjuga sündmus, mis ei ole tingitud loodusõnnetusest, sabotaažist või terroriaktist.
3) Riigikaitse on Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse, tema maa-ala, territoriaalmere ja
õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkuse ning julgeoleku ja põhiseadusliku korra
kindlustamine, tagades seejuures elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise.
4) Püsiv kriisiülesanne on ülesanne, mis seondub täidesaatva riigivõimu asutuse või kohaliku
omavalitsuse üksuse põhiülesandega ning juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja
tegevusala või eesmärgiga. Püsiv kriisiülesanne on ka elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldamine ja elutähtsa teenuse osutamine nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda.
5) Üleriigiline riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse kriisiolukorda põhjustada
võivaid üleriigilisi ohte ning hinnatakse nende tõenäosust ja tagajärgi.
6) Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse
kriisiolukorda põhjustada võivaid kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil
avalduvaid ohte ning hinnatakse nende tõenäosust ja tagajärgi. See on aluseks üleriigilisele
riskianalüüsile.
7) Toimepidevus on püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse
üksuse ja elutähtsa teenuse osutaja, ning põhiseadusliku institutsiooni suutlikkus ja valmidus
järjepidevalt toimida ning igal ajal oma ülesandeid täita ja teenuseid osutada.
8) Objektikaitse on sellise maa-ala, ehitise või seadme kaitse, mille ründamine, hõivamine,
kahjustamine või hävitamine takistab märkimisväärselt võimet või toob kaasa võimetuse täita
kriisiülesannet.
9) Kriisiolukord on olukord, mis kehtestatakse juhul, kui esiteks lähimuse põhimõttest
tulenevalt pädev asutus või isik ei saa või ei saa õigel ajal kriisi lahendada või ohtu tõrjuda või
selleks valmistuda ja vaja on Vabariigi Valitsuse tasandil tagada mitme asutuse või isiku
tegevuse ühtsus ja koordineeritus, teiseks ei ole olukorda võimalik lahendada käesolevas
seaduses sätestatud juhtimiskorraldust rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid
meetmeid kohaldamata ning kolmandaks läheb vaja tavapärasest rohkem võimeid, sealhulgas
personali, vahendeid ja varusid ning ühtlasi on vaja lahendada tsiviilkriisi või tõrjuda riigi
22.05.2025
499
julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavat ohtu või selleks valmistuda või osaleda
kollektiivse enesekaitse operatsioonil.
10) Kriisiolukorra juht – peaminister.
11) Ühekordne kriisiülesanne on käesoleva seaduse alusel üksikjuhtumil antud ülesanne, mis
peab olema seotud füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidilise isiku sealhulgas kohaliku
omavalitsuse üksuse põhitegevusega.
12) Keelutund on erakorralise või sõjaseisukorra ajal kehtestatud liikumispiirang
kindlaksmääratud ajavahemikus kogu riigis või suures osas kogu riigi territooriumist.
13) Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille
katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse
toimimist või tekitab suure keskkonnakahju ja mille katkemisel on oluline mõju riigi
majandusele ja riigikaitsele.
14) Elanikkonnakaitse on riigi ja ühiskonna tegevused, mis tagavad inimeste valmisoleku
kriisiolukorra ajal ise toime tulla, kaitsevad inimesi kriisiolukordadest tulenevate ohtude eest ja
abistavad nende tagajärgedega toimetulemisel.
15) Viivitamatu ohuteade edastatakse elanikkonnale paljude inimeste elu või tervist vahetult
ohustava sündmuse esinemise korral, sellega antakse juhis ohutuks tegutsemiseks, sealhulgas
varjumiseks või ulatuslikuks evakuatsiooniks. Viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatakse
üldjuhul EE-ALARM-i.
16) Riikliku ohuteavituse süsteem EE-ALARM on protokollide, protsesside ja tehnoloogiate
kogum elanikkonnale viivitamatu ohuteate edastamiseks.
17) Sireeniseade on EE-ALARM-i osa, mis koosneb omavahel ühendatud seadmete ja
vahendite kogumist ning mille eesmärk on esitada heliga viivitamatu ohuteade. Kogumisse
kuuluvad valjuhääldi ning kõik selle paigaldamiskomponendid ja juhtseadmed, sealhulgas
juhtimis-, elektri- ja sidevarustuse seadmed.
18) Varjumine on vahetu kõrgendatud ohu korral ohustatud alal viibiva isiku ajutine
ümberpaiknemine sobivasse ruumi või ehitisse või seal püsimine isiku elu või tervise kaitseks.
19) Varjend on hoone või selle osa, mis on ehitatud varjumiseks ning mille konstruktsioon
kaitseb inimest plahvatuse ja sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ning õhusaaste,
sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest. Avalik varjend on varjend, millele tagatakse igaühele
ligipääs varjumiseks. Mitteavalik varjend on varjumiskoht, mis on ette nähtud eelkõige
konkreetse hoone kasutajale.
20) Varjumiskoht on hoone või selle osa, mis on kohandatud varjumiseks ning mille
konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest.
Avalik varjumiskoht on varjumiskoht, millele tagatakse igaühele ligipääs varjumiseks.
Mitteavalik varjumiskoht on varjumiskoht, mis on nähtud ette eelkõige konkreetse hoone
kasutajale.
22.05.2025
500
21) Varjumisplaanis hinnatakse hoones varjumise võimalusi ning kirjeldatakse varjumiseks
valmistumist, varjumise läbiviimist ja varjumiskindluse suurendamise võimalusi.
22) Ulatuslik evakuatsioon on inimeste elu või tervist ähvardava ohu korral suure hulga
inimeste ajutine ümberpaigutamine ohustatud alalt ohutusse asukohta.
23) Evakuatsioonikoht on ehitis, kuhu saab evakueeritud majutada vähemalt üheks nädalaks
ning kus on tagatud inimeste viibimiseks esmavajalikud tingimused.
24) Riigi tegevusvaru on kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel,
elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamiseks vajalikud tooted, mis on tegevusvaru
haldaja omandis või mille omandamine või kasutamine on tagatud tegevusvaru haldajaga
eelnevalt sõlmitud lepingutega.
25) Püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus on töö- või teenistussuhtest tulenev
kohustus, mis on vahetult seotud kriisiülesande täitmise, selle toetamise või põhiseadusliku
institutsiooni toimepidevuse tagamisega.
26) Kodanikukohustus on kriisiolukorra ajal töö- või teenistussuhteväline üksikjuhtumil
tehtav vajalik töö. Kodanikukohustust ei või rakendada tööandja ja töötaja vahelisest või
sellesarnasest suhtest tulenevale tööle. Kodanikukohustuse täitmise eelduseks ei ole erialase
väljaõppe või hariduse omamine.
27) Strateegiline kommunikatsioon on riigi strateegiliste sõnumite mõtestamine,
planeerimine ja levitamine nii sõnade kui ka tegudega, et tagada Eesti ühiskonna ja liitlaste
toetus Eesti põhiseaduslikule ja demokraatlikule korrale.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul on puutumus:
1) Euroopa Liidu lepinguga;
2) Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELTL);
3) Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga;
4) Euroopa sotsiaalhartaga;
5) Euroopa inimõiguste konventsiooniga (EIÕK);
6) kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga (KPÕK);
7) ILO konventsioonidega;
8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/59/EL (https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02014L0059-
20171228&qid=1546429497046&from=ET
9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/115/EÜ (artikkel 18) https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32008L0115jafrom=ET
10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/399, 9. märts 2016, mis käsitleb
isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad, artikkel 5 lõige
2 punkt 6) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32016R0399
11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/32/EL, 26. juuni 2013, rahvusvahelise
kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (artikkel 6 lõige 5)
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=celex:32013L0032
12) elutähtsa teenuse regulatsiooni puudutab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL)
2022/2557, 14. detsember 2022, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja
22.05.2025
501
millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32022L2557
Euroopa Liidu lepingu artikli 4 punkti 4 kohaselt austab Euroopa Liit liikmesriikide
põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist
ja riigi julgeoleku kaitsmist. Eelkõige riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse.
Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 5 lõikele 2 tegutseb liit kooskõlas
pädevuse andmise põhimõttega aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle
liikmesriikide poolt aluslepingutega antud pädevuse piires. Pädevus, mida aluslepingutega ei
ole liidule antud, kuulub liikmesriikidele. ELTLi artikli 346 järgi võib iga liikmesriik võtta
selliseid meetmeid, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitseks. Seejuures
konsulteerivad liikmesriigid omavahel, et astuda koos vajalikke samme, selleks et takistada
siseturu toimimise kahjustamist meetmete tõttu, mida mõni liikmesriik võib olla sunnitud
tarvitusele võtma tõsiste õiguskorda kahjustada võivate riigisiseste häirete puhul, sõja või endas
sõjaohtu kätkeva tõsise rahvusvahelise pinge korral või selleks, et täita endale rahu ja
rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks võetud kohustusi (ELTL artikkel 247). ELTL lubab
inimeste, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumist piirata, kui piirangud on õigustatud muu
hulgas avaliku korra või riigi julgeoleku seisukohalt; inimeste, loomade või taimede elu ja
tervise kaitsmiseks (vt ELTLi artiklit 36, artikli 45 lõiget 3, artikleid 52 ja 62).
Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala küsimustes on Euroopa Liidul legislatiivne
pädevus, kuid liikmesriikidele on säilitatud täidesaatva võimu pädevus, st austatakse põhiõigusi
ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja -traditsioone (ELTLi art 67). Veelgi enam,
ELTLi art 72 järgi ei mõjuta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ELTLi regulatsioon
liikmesriikidel nende kohustuste täitmist, mis on seotud avaliku korra säilitamise ja
sisejulgeoleku kaitsmisega. ELTLi art 347 järgi tuleb teavitada ja konsulteerida teiste
liikmesriikidega, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoniga, kui kehtestatakse selliseid
piiravaid meetmeid, mis toovad kaasa ELi õiguse kitsendamise.
EIÕKi artikli 15 lõike 1 kohaselt võib riik taganeda rahva eluvõimet ähvardavas olukorras
konventsiooniga võetud kohustustest ulatuses, mis on olukorra tõsiduse tõttu vältimatult
vajalikud. Artikli 15 kolmanda lõigu kohaselt on lepinguosalistel kohustus teavitada Euroopa
Nõukogu hädaolukorrast, selle põhjustest ning selle raames võetud abinõudest (meetmetest),
kui olukorra raames taganetakse EIÕKiga võetud kohustustest.
KPÕRPi artikli 4 lõige 1 sätestab sarnaselt EIÕKi artikliga 15 õiguse taganeda paktiga võetud
kohustustest, kui olukord on sedavõrd terav, et ähvardab rahva elukäiku. Sama paragrahvi lõige
3 paneb kohustuse, et ÜRO kaudu teavitatakse paktiga liitunud riike rakendatud abinõudest,
mis toovad kaasa KPÕRPi kohustuste derogatsiooni.
EIÕKi artiklit 15 ja KPÕRPi artiklit 4 ei kohaldata automaatselt, vaid selle aktiveerimiseks on
vaja riigil teha teavitamistoiminguid. ÜRO põhikirja artikli 51 kohaselt tuleb meetmetest, mis
organisatsiooni liikmed on võtnud enesekaitseõiguse rakendamiseks, teatada viivitamata ÜRO
Julgeolekunõukogule.140 Eelnõu § 28 lõikes 1 sätestatakse, et kui kriisiolukorra ajal kaldutakse
140 ÜRO põhikirja artikkel 51 sätestab: „Relvastatud kallaletungi puhul organisatsiooni liikmele ei piira käesolev
põhikiri mingil määral võõrandamatut õigust individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, kuni
Julgeolekunõukogu ei võta rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks vajalikke meetmeid. Meetmetest, mis
organisatsiooni liikmed on võtnud enesekaitseõiguse rakendamiseks, tuleb viivitamatult teatada
Julgeolekunõukogule ja need ei tohi mingil viisil riivata Julgeolekunõukogule käesolevas põhikirjas ettenähtud
22.05.2025
502
kõrvale rahvusvahelise lepinguga võetud isikute õiguste ja vabaduste kaitse kohustusest,
korraldab Välisministeerium rahvusvahelises lepingus sätestatud isikute teavitamise.
Eelnõu §-d 271–273 tuginevad Euroopa Liidu toimimise lepingu art 78 lõikele 3, mis näeb ette,
et kui ühes või mitmes liikmesriigis tekib kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevoolu
tõttu hädaolukord, võib nõukogu võtta komisjoni ettepaneku põhjal vastu ajutisi meetmeid
asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide toetamiseks. Seega massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorra erandid on seotud ELi õigusega. Eelnõu §-s 35 sätestatud
finantssektori erandid on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/59/EL,
lähemalt loe eelnõu § 35 juurest.
CER direktiiv võeti Eesti õigusesse üle hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduse muutmise seadusega141, kuid kuna HOS tunnistatakse käesoleva seaduse
jõustumisel kehtetuks, on edaspidi CER direktiivist tulenevad nõuded tagatud käesoleva
eelnõuga.
Nn CER direktiiv hõlmab energeetika-, transpordi-, pangandus-, finantsturutaristu- (nt börs),
digitaristu-, tervishoiu-, veevarustuse ja kanalisatsiooni, keskvalitsuse, kosmose- ja
toidusektorit.
Kesksel kohal on nendes sektorites tegutsevate ettevõtete ja nende pakutavate teenuste
toimepidevus ning majandustegevuse säilitamine elutähtsate teenuste takistamatu osutamise
kaudu siseturul.
Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seadusega võeti
Eesti õigusesse üle:
1) elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia;
2) üleriigilise riskianalüüsi koostamine, mis sisaldab ka elutähtsate teenuste sektoripõhist
vaadet ning mille osaks on kohaliku omavalitsuse üksuste riskianalüüsid;
3) elutähtsate teenuste ja elutähtsa teenuse osutajate ringi laiendamine, lisandusid
lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, sadamate, avaliku raudtee ja tervishoiuteenuse
toimimine ning ravimitega ja toiduga varustamine;
4) elutähtsa teenuse osutaja määramine haldusaktiga ja elutähtsa teenuse osutaja staatuse
lõpetamine;
5) elutähtsa teenuse osutaja teavitamise kohustus;
6) asutustevaheline koostöö;
7) elutähtsa teenuse osutaja oluliste ülesannete määramine ja nendel töökohtadel töötajate
taustakontrolli tegemine;
8) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja määramine;
9) Euroopa Komisjoni nõuandemissiooni läbiviimine;
10) auditeerimine ja järelevalve.
5.1. Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni teavitamine (eelnõu § 30)
ELi õigust puudutab eelnõu § 30, kus sätestatakse Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa
Komisjoni teavitamise kord. See säte on eelnõusse lisatud tulenevalt ELTLi artiklitest 347 ja
volitusi ja vastutust igal ajal selliste aktsioonide ettevõtmiseks, mida ta peab vajalikuks rahvusvahelise rahu ja
julgeoleku säilitamiseks või taastamiseks.“ 141 https://www.riigiteataja.ee/akt/108102024001
22.05.2025
503
348. Artikli 347 järgi peavad liikmesriigid omavahel konsulteerima, et takistada siseturu
toimimise kahjustamist meetmete tõttu, mida mõni liikmesriik võib olla sunnitud võtma sõja
jms olukordade korral. Selliseid konsultatsioone ei peaks pidama mitte riikide vahel eraldi, vaid
kasutades ELi institutsioone. Selleks on sobiv institutsioon ELi nõukogu. Lisaks on ELTLi
artikli 348 esimeses lauses sätestatud, et kui sellistest meetmetest tulenevalt kahjustatakse
konkurentsitingimusi siseturul, uurib komisjon koos asjaomase riigiga, kuidas nimetatud
meetmed viia kooskõlla ELi õigusega. Sellest artiklist järeldub, et lisaks ELi nõukogule on vaja
teavitada ka Euroopa Komisjoni, sest artikli rakendamise eelduseks on see, et komisjon on
asjaoludest teadlik.
Seetõttu sätestatakse eelnõus, et kui kriisiolukorra ajal on vaja rakendada meetmeid, mis võivad
kahjustada siseturu toimimist ELTLi artikli 347 tähenduses, teavitatakse Euroopa Liidu
Nõukogu ja Euroopa Komisjoni sellistest meetmetest.
Nii komisjoni kui ka nõukogu teavitamist korraldab valdkonna eest vastutav minister.
Eelnõus sätestatud teavitamise korda ei kohaldata siis, kui ELi või Eesti õiguses on nõukogu ja
komisjoni teavitamist reguleeritud eelnõust erinevalt. Selline välistus on oluline, sest kuigi
ELTLi artikleid 347 ja 348 võib kohaldada ka siis, kui meetmete rakendamine on reguleeritud
teiseses õiguses, võib vastavas direktiivis või määruses olla ette nähtud eraldi teavitamise kord.
Sel juhul tuleb lähtuda sellest erinormides sätestatud korrast.
5.2. Majandustegevuse piiramine (eelnõu § 61)
ELTLi art 36 näeb ette, et art-te 34 ja 35 sätted ei välista ekspordi, impordi või transiitkaupade
suhtes kehtestatud keelde või piiranguid, kui need on õigustatud muu hulgas avaliku korra või
avaliku julgeoleku seisukohalt või inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks.
Avaliku julgeolekuga on hõlmatud meetmed, mis on suunatud riigi sisemise ja välimise
turvalisuse kaitsele, st meetmed on vajalikud „riigi eksisteerimiseks, kuna mitte üksnes riigi
majandus, vaid ka riigi institutsioonide ja oluliste avalike teenuste toimimine ja elanike
ellujäämine sõltub kaupade kättesaadavusest“. Sellised keelud või piirangud ei või kujutada
endast siiski suvalist diskrimineerimisvahendit või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud
piiramist. ELTLi art 37 kohaselt peavad liikmesriigid riigi poolt otseselt või kaudselt
rakendatavate kaupade hankimis- ja turustamistingimuste korral tagama, et tingimused ei tooks
kaasa diskrimineerimist eri liikmesriikide isikute vahel. Eesti rakendatavad meetmed ei tohi
viia eri liikmesriikidest pärit ettevõtjate põhjendamatu erineva kohtlemiseni, kuid ebavõrdne
kohtlemine on lubatud, kui see on vajalik julgeoleku tagamiseks ja inimelude kaitseks.
Sundkorras rakendatavaid meetmeid tuleks pigem rakendada üksnes siis, kui turupõhised
meetmed ei toimi ning ka nende puhul peavad reeglid kehtima võrdselt kõigi ELi liikmesriikide
ettevõtjate kohta, kes soovivad Eesti turul tegutseda. Avaliku julgeoleku tagamiseks on
võimalik ette näha ajutise iseloomuga ekspordi- ja impordikeelde. Majandustegevuse
piirangute ja kriisiolukorra meetmete kohaldamise regulatsiooni väljatöötamisel on arvestatud
ELTLi põhimõtteid.
5.3. Rahaliste hüvitiste ja toetuste maksmise erandid (eelnõu § 72)
Toetuste ja hüvitiste vähendamisega on seotud parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta,
mis on Eestile siduv rahvusvaheline leping, mis reguleerib sotsiaalseid õigusi ja sotsiaalkaitse
taset. Hüvitiste tasemed on määratud Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksis. Parandatud ja
täiendatud Euroopa sotsiaalharta artikkel F sätestab kohustustest taganemise sõja või muu
22.05.2025
504
hädaolukorra ajal järgmiselt: „1. Sõja või muu hädaolukorra ajal, mis ähvardab kogu rahvuse
olemasolu, võib lepingupool võtta meetmeid, taganedes käesoleva harta järgsetest kohustustest
ulatuses, mis on kindlas vastavuses olukorra hädaohtlikkusega tingimusel, et niisugused
meetmed ei ole vastuolus lepingupoolte muude rahvusvahelise õiguse järgsete kohustustega. 2.
Sellist taganemisõigust kasutanud lepingupool annab mõistliku ajavahemiku jooksul Euroopa
Nõukogu peasekretärile täieliku informatsiooni võetud meetmetest ning selle põhjustest.
Samuti peab lepingupool peasekretärile teatama, kui niisuguste meetmete toime on lõppenud
ning ta täidab vastuvõetud harta sätteid taas täies ulatuses.“ Hüvitiste ja toetuste vähendamise
ja maksmise peatamise sätete väljatöötamisel on võetud arvesse Euroopa sotsiaalharta sätteid.
6. Seaduse mõjud
Eelnõu aluseks on paljuski riigikaitseõiguse revisjon. Revisjoni käigus analüüsiti ka mõjusid,
seega käesolevas mõjude analüüsis ei käsitleta neid mõjusid, mida hinnati revisjoni käigus.
Samuti ei käsitleta siin CER direktiivi ülevõtmise eelnõuga kajastatud mõjusid.142 Mõjude
analüüsiga antakse ülevaade seaduse rakendamisega seotud üldistest mõjudest.
Järgnevalt on selgitatud eelnõu peamisi mõjusid. Esitatud on peatükkide kaupa need
muudatused, kus mõju avaldumine on tuvastatud.
Eelnõu eesmärk on ajakohastada ja ühtlustada kriisideks valmisolekut puudutavat õigusruumi,
võttes arvesse nüüdisaegseid julgeolekuohtusid ja tehnoloogia arengut, et heidutada vaenlast
tõhusalt, efektiivselt tõrjuda ohtusid ning kiirelt ja paindlikult reageerida nii sõjalistele kui ka
mittesõjalistele rünnetele ning tsiviilkriisidele. Kuivõrd eelnõuga parandatakse riigi
valmisolekut kriisidega toimetulekuks, avaldab see positiivset mõju nii sotsiaal-, julgeoleku-,
majandus- kui ka looduskeskkonnale. Nimelt võimaldab parem valmisolek kriisideks ja oskus
lahendada olukorda kiiresti vähendada kahju inimeste elule, tervisele ja toimetulekule, riigi
julgeolekule, ühiskonnale, majandusele ja looduskeskkonnale. Muudatuste puhul, mille
sihtrühm on riigiasutused ja KOVid, avaldub mõju loetletud valdkondadele kas otseselt või
kaudselt.
Muudatuste puhul, milles luuakse ähvardavate ohtude ulatusest ja kahjustatavate õigushüvede
olulisusest lähtuv isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete süsteem ning võimaldatakse
kiiret, paindlikku ja tulemuslikku tsiviilsektori ressursside kaasamist kriisiolukorra ajal,
avaldub mõju sotsiaal-, julgeoleku-, majandus- ja looduskeskkonnale kriisitingimustes otseselt,
samuti riigivalitsemisele.
Eelnõuga luuakse suurem selgus juba kehtivate HOSi § 3 (Kriisireguleerimise põhimõtted143)
ja RiKSi § 432 (Püsiv riigikaitseülesanne144) ülesannete suhtes, mis näevad ette kõigi asutuste
ja isikute kohustuse tagada valmisolek kriisideks ja riigikaitseks. Lisaks kehtib põhimõte, et
142 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad7af8cd-617c-45f3-b850-78ad002f6a3a 143 (1) Iga asutus ja isik vastutab oma valdkonna kriisireguleerimisülesannete täitmise eest.
(2) Iga asutus ja isik täidab oma põhitegevusega seotud ülesandeid ka hädaolukorra ja eriolukorra ajal, kui
käesolevas seaduses või teistes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. 144 (2) Püsiv riigikaitseülesanne on riigikaitse eesmärgi saavutamiseks vajalik ülesanne, mis seondub ministeeriumi
valitsemisalaga, muu täidesaatva riigivõimu asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse põhiülesandega ning
juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja tegevusala või eesmärgiga.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse püsiv riigikaitseülesanne määratakse seaduses.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud püsiva riigikaitseülesandega asutus või isik peab valmistuma talle
määratud püsiva riigikaitseülesande täitmiseks, sealhulgas tagama, et tal on ülesande täitmiseks ettevalmistatud
personal ning vajalikud vahendid ja varud.
22.05.2025
505
kõik eriseadused ja neis kirjeldatud ülesanded jätkuvad kriisides ehk hädaolukorra, eriolukorra,
erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal, kui ei ole ette
nähtud erisusi. HOS samas täpsustab, et osal asutustel ja isikutel on spetsiifilisemad kohustused
teatud olukordadeks ja teatud teenuste korral, nt kohustus koostada põhjalikumaid riskianalüüse
ja kriisiplaane (hädaolukorra lahendamise plaan, toimepidevuse plaan). Kahe seaduse ja nende
kohustuste liitmisel kohustused kriisideks valmisolekul ühtlustatakse senisest enam ning
kriitilisemale osale riigiasutustest ja juriidilistest isikutest kehtestatakse ühetaolised kohustused
kriisideks valmistumisel. Eelnõul on kõigile asutustele ja isikutele lühiajaliselt teatud mõju
kriisideks valmisoleku dokumentatsiooni (riskianalüüsid, plaanid) uuendamisel ja uute
koostamisel, samas pikaajaliselt mitmete asutuste ja isikute töö hoopis lihtsustub, sest
hädaolukordadeks ja riigikaitselisteks olukordadeks valmistumine muutub ühetaoliseks.
1. Kriisideks valmistumine
1.2 Kavandatav muudatus: Vabariigi Valitsuse kriisiplaan, riigikaitse strateegiline
arengudokument, asutuse ja isiku riskianalüüs, toimepidevus, kriisiplaan ja õppus
Eelnõu sätestab kriisideks valmistumise tegevused ja koostatavad dokumendid, mis on
oluliseks lähtealuseks kriisiolukordadeks valmistumisel ning mille tulemusel asutused ja isikud
seavad end valmis kriisiülesannete täitmiseks ja kriisiolukordade ajal tegutsemiseks:
1) Vabariigi Valitsuse kriisiplaan – dokument, mis sisaldab nii suure mõjuga kriisideks
valmistumist kui ka senist riigi kaitsetegevuse kava, laienedes senisest
riigikaitsekesksest lähenemisest kõiki kriisiolukordasid hõlmavaks dokumendiks.
Senised riigi kaitsetegevuse kava põhikomponendid ei muutu, täienevad teatud
dokumendi osad;
2) riigikaitse strateegiline arengudokument – senine riigikaitse arengukava, hõlmates
edaspidi kõiki kriisiolukordasid ning nendega seotud arendustegevust;
3) püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku riskianalüüs – dokument, mille koostamine
tähendab riskide mõju hindamist enda ülesannete täitmisele ja toimepidevusele. Samas
ka seni on asutused pidanud olema valmis jätkama teenuste pakkumist kriisiolukordade
ajal – olgugi, et kehtiv hädaolukorra seadus, riigikaitseseadus, kohaliku omavalitsuse
korralduse seadus ja erinevad eriseadused ei ole nii laiale ringile asutustele ja isikutele
riskianalüüsi koostamise kohustust seadnud, on tegeliku valmisoleku eelduseks
valmistumine, mille loomulikuks osaks on ka regulaarne võimalike riskide hindamine.
Eelnõu sõnastab täpsemad ootused ja annab valmistumiseks selge õigusliku aluse. Osal
Vabariigi Valitsuse määratud asutustel145 ja elutähtsa teenuse osutajatel on hädaolukorra
seaduse alusel ette antud metoodika alusel riskianalüüsi koostamise kohustus juba
praegu. Eelnõuga nõue püsiva kriisiülesandega asutuste ja isikute puhul ühtlustub.
Elutähtsa teenuse osutajate riskianalüüsi metoodika jääb üldjoontes samaks, lisandub
üksnes kohustus käsitleda riskianalüüsis ka riigikaitselistest kriisidest tulenevaid ohte;
4) toimepidevuse tagamine – osa asutuse sisemisest töökorraldusest, suutlikkus
järjepidevalt toimida ning igal ajal oma ülesandeid täita ja teenuseid osutada.
Täpsustatakse ja ühtlustatakse riigikaitseseaduse ja hädaolukorra seaduse alusel
sätestatud kohustusi. Eelnõu võtab aluseks seni kehtinud riigikaitseseaduse sätte146 ja
145 Vabariigi Valitsuse poolt hädaolukorra seaduse § 9 lõike 1 alusel määratud hädaolukorra riskianalüüsi
koostamist juhtivad asutused: 1) Päästeamet; 2) Politsei- ja Piirivalveamet; 3) Riigi Infosüsteemi Amet; 4)
Keskkonnaamet; 5) Terviseamet; 6) Põllumajandus- ja Toiduamet; 7) Kaitsepolitseiamet. 146 § 432. Püsiv riigikaitseülesanne, lõige 5 - asutus või isik peab valmistuma talle määratud püsiva
riigikaitseülesande täitmiseks, sealhulgas tagama, et tal on ülesande täitmiseks ettevalmistatud personal ning
vajalikud vahendid ja varud.
22.05.2025
506
täpsustab kõigi asutuste ja isikute kohustusi. Eelnõu kohaselt on asutustele ja isikutele
määratud püsivad kriisiülesanded, mille täitmise on asutused ja isikud kohustatud
tagama. Kriisiülesannete täitmise eelduseks on asutuse suutlikkus ja valmidus
järjepidevalt toimida ning igal ajal oma ülesandeid täita ja teenuseid osutada;
5) kriisiplaan – dokument, mis asendab senise riigi kaitsetegevuse kava alamkava ja
sellega seotud plaanid, hädaolukorra lahendamise plaanid ja elutähtsa teenuse
toimepidevuse plaanid, võimaldades edaspidi kavandada vajalik kõiki kriisiolukordasid
hõlmavalt. Elutähtsa teenuse osutajate kriisiplaani metoodika jääb üldjoontes samaks,
lisandub üksnes kohustus käsitleda plaanides tegevusi ka riigikaitselistes kriisides;
6) õppuse korraldamine – tegevus, mis asendab senise hädaolukorra seaduse alusel
korraldatava kriisireguleerimisõppuse korralduse, laienedes senisest hädaolukorra
kesksest lähenemisest kõiki kriisiolukordasid hõlmavaks. Asutustele, sh elutähtsa
teenuse toimepidevuse korraldajatele ning elutähtsa teenuse osutajatele, kes juba praegu
tulenevalt hädaolukorra seadusest peavad korraldama õppusi, olukord ei muutu. Teiste
jaoks täpsustub ootus, kuidas kriisiolukordade ajal oma tegevuste jätkamiseks
valmisolek tagada.
Eelnõu kohaselt juhib Vabariigi Valitsuse kriisiplaani ja riigikaitse strateegilise
arengudokumendi koostamist Riigikantselei, kuid selle koostamisega on seotud asjaomased
asutused ja isikud. Eelnõu kohaselt peavad eelloetletud tegevusi täitma kõik püsiva
kriisiülesandega asutused ja isikud, sh elutähtsa teenuse korraldaja, elutähtsa teenuse osutaja ja
kohaliku omavalitsuse üksus. Põhiseaduslikel institutsioonidel tuleb koostada riskianalüüs ja
tagada toimepidevus. Eesti Pangal tuleb elutähtsat teenust korraldava asutusena täita tegevusi
3–5.
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju sihtrühm: riigi elanikud
Mõju on positiivne, kuna kriisiolukorraks valmistumise tegevused tagavad, et
kriisiülesannetega asutused ja isikud ning põhiseaduslikud institutsioonid on valmistunud
kriisiülesannete täitmiseks ja tegutsemiseks kriisiolukordades. Riigil peab olema suutlikkus
kriisiolukordade ajal tegutseda ning selleks tuleb valmistuda, vastasel juhul on ohus riigi
toimimine. Muudatused suurendavad riigi ja ühiskonna võimet ohtude korral tegutseda,
vähendades seeläbi kriisiolukorraga kaasnevat negatiivset mõju elanikkonnale. Muudatused
suurendavad kohaliku omavalitsuse üksuste teadlikkust piirkonna riskidest, enda võimekusest
tulla toime erinevate kriisidega ning elanike teadlikkust ähvardavatest ohtudest. Kaudse mõjuna
suureneb ka elanikkonna seas tehtav teavitustöö. Mõju sagedus on väike, kuna kriisiolukorrad
tekivad ebaregulaarselt, sh ennekõike on tegevused ette nähtud kriiside ennetamiseks ning
kriiside puhkemisel kahjude vähendamiseks. Samas kriiside puhkemisel on mõju ulatus
olenevalt konkreetsest kriisist suur või väga suur. Eelnõus määratletakse esmakordselt seaduse
tasandil elanikkonnakaitse termin, aidates suurendada elanikkonnakaitse meetmete olulisust ja
parandades rolliselgust. Seejuures tekib Päästeametile uus ülesanne – viivitamatu ohuteate
edastamiseks valmistumine ja süsteemide kasutuselevõtt, mille kaudu paranevad inimeste
võimalused kriisiolukorra ajal kiirelt ja käitumisjuhistele vastavalt reageerida, sh nt vahetu ohu
korral võimaldab õigeaegne ohuteavitus viibimiskohast lahkuda või turvaliselt varjuda.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest mõju on positiivne nii sihtrühmale kui ka
riigi julgeolekule, olles suunatud asutuste ja isikute, põhiseaduslike institutsioonide ja elanike
valmistumisele kriisiolukordadeks.
22.05.2025
507
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele
Mõju ulatus on keskmine, haarates kõiki püsivate kriisiülesannetega asutusi ja isikud ning
põhiseaduslikke institutsioone ning täpsustades nende seniseid kohustusi kriisideks
valmistumisel. Eelnõuga täpsustatakse asutuste ja isikute püsivad kriisiülesanded. Eelnõu
koostamise hetkeks on teada, et püsivad kriisiülesanded on antud 12 valitsusasutusele
(Kaitseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Justiits-
ja Digiministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium, Kultuuriministeerium,
Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei) ja nende allasutustele, seitsmele muule avalik-
õiguslikule isikule (Eesti Advokatuur, Finantsinspektsioon, Tervisekassa, Kaitseliit, Eesti
Töötukassa, vanglad) ning kõikidele, st 79 KOVile. Muudatused mõjutavad avalikust sektorist
eelkõige püsivate kriisiülesannetega riigiasutuste, kõikide kohaliku omavalitsuse üksuste ja
põhiseaduslike institutsioonide töökorraldust, suunates nad konkreetsete tegevuste ja
koostatavate dokumentide kaudu kriisiolukordadeks süsteemsemalt valmistuma. Asutused ja
isikud, kellele konkreetseid kriisiülesandeid eelnõuga ei panda, on samuti mõjutatud, kuna
teavad oma tegevusi planeerides nendega arvestada. Samas on nad pidanud ka senimaani
hädaolukorra seaduse ja riigikaitseseaduse alusel kriisideks valmistuma. Muudatus mõjutab ka
suhteid sihtrühma kuuluvate osaliste vahel, sh tööjaotust ja koostööd. Näiteks edaspidi
hakkavad ohte hindama vaid pädevad asutused, kel senini puudus kohustus seda ise teha. See
viiakse kooskõlla tegelike vajaduste ja sihtrühma ootustega. Põhiseaduslikud institutsioonid
peavad tagama oma toimepidevuse, neile seadusega püsivat kriisiülesannet ei määrata, kuna
nende ülesanded tulenevad juba põhiseadusest (Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll,
õiguskantsler, Riigikohus, maakohtud (4), halduskohtud (2) ja ringkonnakohtud (2)).
Seejuures ei selgu eelnõust sihtrühm tervikuna – ei selgu kõik asutused ja isikud, kes täidavad
kriisideks valmistumise tegevusi ja koostavad vastavaid dokumente. Seda seetõttu, et eelnõu
kohaselt määratakse täidesaatva riigivõimu asutuste püsivad kriisiülesanded suuresti Vabariigi
Valitsuse kriisiplaanis, sh kriisiolukorra lahendamise eest vastutavad asutused. Samal põhjusel
ei selgu püsivate kriisiülesannetega isikute tegelik arv, kuivõrd need on seotud suuresti
täidesaatva riigivõimu asutuse korraldatava püsivate kriisiülesannete täitmisega. Eelnõu
koostamisel on teada, et mõjutatud on vähemalt 113 avalik-õiguslikku isikut. Lisanduvate
valitsusasutuste allasutuste arv oleneb valitsusasutuste valitsemisala sisemisest tööjaotusest
planeerimisdokumentide koostamisel.
Muudatus avaldab sihtrühma osalistele erinevat mõju, sõltudes nii lisanduvate tegevuste
ulatusest kui ka sellest, kuidas on seni kriisideks valmistumist korraldatud. Eeldatavasti tekib
sihtrühmale siiski ka uusi kohustusi ning muuta tuleb senist töökorraldust, suurendades seeläbi
vähemalt üleminekuajal nii töökoormust kui ka kulusid. Ühe täisajaga töötaja palgafondi suurus
on hinnanguliselt 50 000 eurot. Olenevalt asutuse suurusest ning muudest teguritest võib
vajadus olla 0,2–1 töökoormusega töötaja lisandumiseks. Lisanduvad töökoha ja vajalike
vahendite maksumus ning muud kulud, näiteks valmistumise tegevustega seotud
konsultatsioonide tellimiseks, koolitustel osalemiseks, õppuse korraldamiseks jms. Lähtudes
sellest, et mõjutatud on vähemalt 113 avalik-õiguslikku isikut ning iga asutuse töökoormus
suureneb 0,2–1 ametikoha võrra jääb eelarveline mõju 1 130 000 ja 5 650 000 euro vahele
aastas.
Päästeametile, Sotsiaalkindlustusametile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile tekib lisaks
enda riskianalüüsi ja kriisiplaanide koostamise ning toimepidevuse tagamise ja õppuste
korraldamise kohustusele täiendav kohustus kooskõlastada kohaliku omavalitsuse üksuste
22.05.2025
508
kriisiplaanid ning teha haldusjärelevalvet eelnõuga loetletud püsivate kriisiülesannete üle
(täiendavalt elutähtsate teenuste korraldamisele), st nendes asutustes tekivad olenemata senisest
töökorraldusest täiesti uued tööülesanded. Hinnanguliselt võiks see tähendada vajadust kaheksa
täiendava ametikoha loomiseks Päästeametisse (üks igasse regiooni, üks peakontorisse), viie
ametikoha loomiseks Sotsiaalkindlustusametisse (üks igasse regiooni, üks peakontorisse) ning
viie ametikoha loomiseks Haridus- ja Teadusministeeriumisse. Kriisiplaanide koostamine ja
järelevalve tegemine on küll perioodilised ülesanded, ent kuna toetada tuleb kõiki 79 kohaliku
omavalitsuse üksust, on tegu siiski olulise täiendava koormusega nimetatud asutustele.
Täiendav püsivajadus tegevuste elluviimiseks oleks seega hinnanguliselt 900 000 eurot aastas.
Muudatused toovad kaasa alalise mõju, kuid nendega kohanemine on ühekordne.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on vähetõenäoline (väike), kuna muudatused on
positiivse toimega, suurendades avaliku sektori teadlikkust ning suutlikkust ülesandeid täita ja
kriisiolukordade ajal tegutseda. Riski maandab eelnõuga kaasnev erinevateks
kriisiolukordadeks valmistumise ühtne korraldus ja süsteemne lähenemine. Lisaks on muutused
kooskõlas tegeliku vajaduse ja sihtrühma ootusega.
Mõju sihtrühm: püsiva kriisiülesandega valitsusasutused
Aprill 2024. aasta aprilli seisuga oli Eestis 2334 avaliku sektori üksust147, millest 283
moodustab keskvalitsus; 1896 kohaliku omavalitsuse üksused (sh nt koolid, lasteaiad, haiglad
ja KOV ametid jm asutused) ning 153 muud avaliku sektori üksused, st riigi ja kohaliku
omavalitsuse osalusega kaupu ja teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia,
Tallinna Sadam jne). Muu avaliku sektori hulgas on ka Eesti Pank148. Keskvalitsus, mille hulka
kuuluvad ka seaduse eelnõu reguleerimisalasse jäävad valitsusasutused, moodustab
hinnanguliselt 12 protsenti kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese
sihtrühmaga. Säilib kõigi valitsusasutuste kohustus kriisideks valmistuda, näiteks tagada enda
asutuse ning oluliste funktsioonide toimimine, lähtudes NATO seitsmest kerksuse
baasnõudest149. Baasnõuete täitmist koordineerib Riigikantselei. Valitsusasutuste toimepidevus
ja riigikaitseülesannete täitmiseks valmistumise põhimõtted on osa ka kehtivast riigikaitse
arengukavast ja riigi kaitsetegevuse kavast, mille kõrval on kehtinud hädaolukordadeks
valmistumise regulatsioon. Seaduse eelnõuga ei looda täiesti uut süsteemi, vaid üksnes
täpsustatakse, täiendatakse ja ühtlustatakse kriisiolukordadeks valmistumise süsteemi ja
põhimõtteid, näiteks lähtutakse edaspidigi NATO kerksuse baasnõuetest. Eelnõust tulenevateks
valmistumise tegevusteks vajaliku töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub sellest, kuidas
on asutus täitnud seniseid kohustusi ja kas need on lõimitud valitsusasutuste igapäevatöösse.
Kuna enamik valitsusasutustest täidab juba praegu HOSist tulenevaid kriisireguleerimise
ülesandeid ning RiKSist tulenevaid riigikaitseülesandeid, siis avaldab muudatus neile keskmist
mõju, kuna võib osal asutustel ja isikutel muuta senist töökorraldust. Muudatus on keskmise
ulatusega, kuivõrd kriisideks valmistumise tegevused aitavad täita asutusele pandud
ülesandeid.
Negatiivne mõju võib avalduda olukorras, kus valitsusasutus ei täida oma vastutusel olevaid
ülesandeid ega suuda kriisiolukorra ajal tõhusalt tegutseda. Kuna eelnõu koostajatel puudub
147 Avaliku sektori üksused on avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende otsese või kaudse valitseva mõju all
olevad juriidilised isikud. 148 Rahandusministeeriumi avaliku sektori statistika 31.12.2022 seisuga. – https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused-
planeeringud/riigihaldus#avalik-sektor. 149 2016. a juulis Varssavis toimunud NATO tippkohtumisel kiideti heaks kerksuse seitse baasnõuet (baseline
requirements for national resilience).
22.05.2025
509
alus väita, et mõni valitsusasutus ei täida praegu oma seadusest tulenevaid ülesandeid, siis on
ülesannete täitmisega seotud mahu kasv pigem teoreetiline. Ebasoovitavate mõjude
kaasnemise risk on seetõttu samuti väike. Kuna muudatuse tulemusel ühtlustatakse
valitsusasutuste toimepidevuse taset, siis kaasneb muudatusega oluline positiivne mõju, sest
tugevdatakse riigi valmisolekut võimalikeks kriisiolukordadeks.
Mõju sihtrühm: püsiva kriisiülesandega kohaliku omavalitsuse üksused
Seaduseelnõuga prioriseeritakse KOVide püsivaid kriisiülesandeid. Seni on KOV pidanud
tagama kõikide ülesannete täitmise ka kriisiolukorras. Eelnõu kohaselt tuleb kriisiolukorras
tagada ennekõike kõige olulisemate ülesannete täitmine.
Kehtiva KOKSi alusel on KOVi riigikaitseülesanded:
- korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi
andmist, eakate hoolekannet, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja
kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist
planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja
korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
- korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja
huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja
hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on
omavalitsusüksuse omanduses.
- korraldada kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni
ajal sõjategevuses kannatada saanud isikute ja sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud
isikute perekondade sotsiaalhoolekannet ning aidata kaasa isikute evakueerimisele ja
evakueeritute majutamisele, toitlustamisele ning arstiabi andmisele.
Eelnõu koondab kriisideks valmistumise ja kriiside lahendamise põhimõtted ühtsesse
tervikusse. Põhimõtteid ja tegevusi ühtlustatakse ja lihtsustatakse, sh antakse kohalikele
omavalitsustele ühtne fookus, milliste teenuste püsimine kriisiolukordade ajal on prioriteetsem.
Eelnõuga määratakse konkreetsed kriisiülesanded KOVidele, mitte ei ole nendeks senised kõik
KOVi ülesanded, mis on KOKSis kindlaks määratud.
Kehtiv põhimõte on, et kõik seadustest tulenevad teenused tuleb tagada ka kriisiolukordade
ajal. Eelnõuga tekib alus prioriseerimiseks ning kirjeldatakse, kuidas kriisiolukordades
valmisolek prioriteetsete teenuste toimepidevuseks tagada (hinnates riske, koostades
kriisiplaan, tagades üldise toimepidevuse ning harjutades kriisiolukordade ajal tegutsemist
õppustel). Samas COVID-19 pandeemia, Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmine jt ulatuslikud
kriisid on kohalikele omavalitsustele andnud hulgaliselt väärtuslikke õppetunde, sh andnud
praktilist kogemust oma ülesannete jätkamiseks ulatuslikes kriisides. Ühtse kriisideks
valmistumise ja kriiside lahendamise raamistiku loomine on seega viimastest kriisidest
taastumise loomulik osa, tagamaks valmisoleku järgmisteks. Toimepidevuse tagamine ja
kriisideks valmistumine peab igas kohalikus omavalitsuses olema osa baasülesannetest, sh
kajastudes ka omavalitsuse eelarves ja isikkoosseisus.
Eelnõu paneb kohalikele omavalitsustele ülesande koostada kriisiplaan enda püsivate
kriisiülesannete täitmiseks, tegutsemaks nii enne kriisiolukordi kui ka kriisiolukordade ajal
kõiki ohte hõlmavalt, ning harjutada kriisiplaani õppustel, samuti tagada kohaliku omavalitsuse
toimepidevus. Valmistumise tegevused eeldavad kõikidel omavalitsusüksustel mõningaid
muutusi senises töökorralduses, uute sisemiste kordade ja täiendavate dokumentide
22.05.2025
510
väljatöötamist ning juurutamist, sihikindlat kohanemist muudatustega, seega muudatused
toovad kaasa alalise mõju, kuid nendega kohanemine on ühekordne.
Ühe täisajaga töötaja palgafondi suurus on hinnanguliselt 50 000 eurot150. Olenevalt kohaliku
omavalitsuse suurusest ning muudest teguritest võib vajadus olla 0,2–1 töökoormusega töötaja
lisandumiseks. Lisanduvad töökoha ja vajalike vahendite maksumus ning muud kulud, näiteks
valmistumise tegevustega seotud konsultatsioonide tellimiseks, koolitustel osalemiseks, õppuse
korraldamiseks jms. Lähtudes sellest, et mõjutatud on kõik 79 kohalikku omavalitsust, kelle
töökoormus suureneb 0,2–1 ametikoha võrra, jääb eelarveline mõju 790 000 ja 3 950 000 euro
vahele. 2023. aastal oli 70 protsendis KOVides määratud kriisivaldkonna töö
koordineerimiseks eraldi teenistuja, seejuures 54 protsendil juhtudest kajastusid vastavad
ülesanded ka teenistuja ametijuhendis. Täiendava tööjõu vajadus mõjutab ennekõike neid
KOVe, kus kriisivaldkonna töö koordineerimiseks eraldi teenistujat palgatud ei ole. 2025-2027.
aastatel on Siseministeeriumile KOVidele kriisivalmiduse tõstmiseks eraldatud täiendavad 2,25
miljonit eurot. Sellest 750 000 eraldati KOVidele ühekordse sihtotstarbelise tegevustoetusena
juba 2025. aastal. KOVide koormuse suurenemine sõltub paljuski ka riigiasutuste poolt
pakutavast toest. Riigikantselei tellimusel on väljatöötamisel ühtne kohaliku omavalitsuse
kriisiplaani metoodika, samuti valmistatakse erinevate riigiasutuste koostöös ette erinevaid
juhendmaterjale, viiakse läbi koolitusi ning pakutakse muud vajalikku tuge, vähendades
kohalike omavalitsuste koormust. Mõju ulatus on keskmine.
Lisaks tuleks kohalike omavalitsuste toimepidevuse parandamiseks teha vajaduse korral
ühekordseid investeeringuid, nt kriisi juhtimisruumi generaatorite, SAT-telefonide jt vajalike
vahendite soetamiseks – täpsemad vajadused selguvad siin riskianalüüside ja kriisiplaani
koostamise ning kriisiõppuse õpituvastuste käigus. Neid kulusid ei ole eelnõu koostamise
hetkel võimalik detailselt hinnata, kuna täpsemad meetmed KOVide valmisoleku
suurendamiseks selguvad alles seaduse eelnõu rakendamisel. Samas on KOVe toimepidevuse
tõstmisel toetatud ka praegu – nt viis 2024. aastal Päästeamet ellu ca 1,2 miljoni euro suuruse
toetusvooru riigikaitselise kriisivalmiduse suurendamiseks. 2025. avatakse sarnane taotlusvoor
800 000 euro ulatuses. Lisaks avatakse ca 1,2 miljoni suurune toetusvoor korteriühistute
toetamiseks, mis aitab vähendada kriisiolukordades potentsiaalsete abivajajate arvu. Ehkki
kriisikindluse suurendamine tähendab paljude kohalike omavalitsuste jaoks täiendavaid kulusid
ja koormust kas kohaliku omavalitsuse või riigieelarvele, siis nii riik kui KOVid ise on vajalikke
investeeringuid toimepidevuse suurendamisesse ka enne eelnõu jõustumist.
Sellegipoolest on muutused kooskõlas tegeliku vajaduse ja sihtrühma ootusega, olles positiivse
toimega, suurendades kohaliku tasandi valmisolekut kriisideks ning suutlikkust
kriisiolukordades tegutseda, parandades seeläbi üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku
kriisiolukordades. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Eeltoodust
tulenevalt on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk pigem vähetõenäoline (väike). Riski
maandab eelnõuga kaasnev erinevateks kriisiolukordadeks valmistumise ühtne korraldus ja
süsteemne lähenemine, seejuures erinevad riigiasutused (nt Päästeamet) pakuvad kohalikele
omavalitsustele vastavalt vajadusele ka tuge, juhendamist ja koolitusi. Sihtrühma suurust, mõju
ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise
mõjuga.
Mõju sihtrühm: põhiseaduslikud institutsioonid
150 Seejuures on palgafondi arvestamisel võetud aluseks ühtne keskmine hinnang, aga kohalikes omavalitsustes on
keskmiselt palgatase madalam kui riigisektoris, st eelduslikult on enamikus omavalitsustes tegelik kulu hinnangust
madalam.
22.05.2025
511
Põhiseaduslikele institutsioonidele on sarnaselt teiste asutustega kehtinud HOSi ja RiKSi
nõuded tagada kriisideks ja riigikaitseks valmisolek, mis sisaldab riskide hindamist,
tegevusplaani koostamist ning kriitilise personali, vahendite ja varude ettevalmistamist, sh
õppuste läbiviimist. HOS on lisaks täpsustanud, et Eesti Pank on kahe elutähtsa teenuse
(maksed ja sularaha) korraldaja, mis eeldab konkreetselt kahe vastava teenuse jaoks
hädaolukorra lahendamise plaani koostamist ning ka konkreetselt nende teenuste
toimepidevuse õppuste korraldamist. Eelnõu korrastab ja määrab selgemalt Eesti Panga kui
püsiva kriisiülesandega asutuse ülesanded koostada riskianalüüs ja kriisiplaan, mis asendaks
seniseid hädaolukorra lahendamise plaane, ning täpsustab toimepidevuse nõudeid.
Toimepidevuse tagamiseks täpsustatakse nõudeid, nagu näiteks enda kriitiliste tegevuste
väljaselgitamine; riskide maandamine; isikute kriisirollide määramine; isikute teavitamise ja
rakendamise korralduse väljatöötamine; valmiduse saavutamise korralduse väljatöötamine.
Nimetatud toimepidevuse tagamise täiendavad nõuded ei ole siiski midagi täiesti uut, olles
senini Eesti Panga enese korraldada ja eeldatavasti suuresti ka täidetud ja läbi harjutatud.
Seetõttu võib pidada kaasnevat pigem korralduslikeks muudatusteks, mis arvatavasti ei eelda
Eesti Pangalt lisakulusid. Kokkuvõtvalt tuleb Eesti Pangal edaspidi koostada riskianalüüs ja
kriisiplaan, tagada toimepidevus ja korraldada õppus.
Eelnõu hõlmab täiendavalt 13 põhiseaduslikku institutsiooni, kes hakkavad süsteemselt
riskianalüüsi ja toimepidevuse nõudeid kohaldama, senimaani tulenesid need nõuded
kaudsemalt HOSist ja RiKSist (vastavalt § 3 ja § 432). Seejuures ei pane eelnõu neile
kriisiplaani koostamise ja õppuse korraldamise nõuet, jättes selle nende enda valikuks.
Nimetatud põhiseaduslikeks institutsioonideks on Riigikogu, Vabariigi President,
Riigikontroll, õiguskantsler, Riigikohus, maakohtud (4), halduskohtud (2) ja ringkonnakohtud
(2). Riskianalüüsi koostamine hõlmab riskide mõju hindamist enda ülesannete täitmisele ja
toimepidevusele. Seejuures jääb eelnõus loetletud põhiseaduslike institutsioonide enese
otsustada, kuidas ja millal riskianalüüs koostada ja kehtestada. Toimepidevuse tagamisel
tulenevad eelnõust sellised üldised nõuded nagu enda kriitiliste tegevuste väljaselgitamine;
riskide maandamine; lahenduste väljatöötamine tegutsemiseks toimepidevuse ohtude, häirete
ja katkestuste korral ning toimepidevuse taastamiseks; isikute kriisirollide määramine; isikute
teavitamise ja rakendamise korralduse väljatöötamine; valmiduse saavutamise korralduse
väljatöötamine; toimiva kontaktpunkti määramine; objektikaitse baasnõuete täitmine; tegevuste
läbiharjutamine jmt. Kokkuvõttes eeldavad riskianalüüsi koostamine ja toimepidevuse
tagamine eelloetletud põhiseaduslikelt institutsioonidelt teatud ümberkorraldusi ja kohanemist
muutustega, aga tegemist ei ole täiesti uute ülesannetega. Mõju ulatus on seega keskmine.
Sellegipoolest on muutused kooskõlas tegeliku vajaduse ja sihtrühma ootusega, olles positiivse
toimega, suurendades põhiseaduslike institutsioonide riskiteadlikkust, valmisolekut ning
suutlikkust ülesandeid täita ja kriisiolukordades tegutseda. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada
ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem vähetõenäoliseks
(väikeseks). Risk võib esineda toimepidevuse nõuete kehtestamata jätmises, ebaühtlases
rakendamises, nende läbiharjutamata jätmises vms. Riski maandab eelnõuga kaasnev
erinevateks kriisiolukordadeks valmistumise ühtne korraldus ja süsteemne lähenemine.
Sihtrühma olemust, alalist mõju ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on
tegemist keskmise mõjuga.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju sihtrühm: püsiva kriisiülesandega ettevõtjad
22.05.2025
512
Seaduse eelnõuga kavandatud muudatus puudutab püsiva kriisiülesandega ettevõtjaid, kellest
suurema osa moodustavad elutähtsa teenuse osutajad. Kehtiv hädaolukorra seadus hõlmab ca
400 ettevõtet (21.10.2024 seisuga oli kantud TTRi 108 elutähtsa teenuse osutajat), kes on
määratud või määratakse hiljemalt 2026. a veebruar elutähtsa teenuse osutajaks ja kellele
kohaldub ka elutähtsa teenuse regulatsioon. Kõikidele nendele ettevõtetele hakkavad laienema
ka püsiva kriisiülesandega isikutele kehtivad nõuded, sh toimepidevuse üldpõhimõtete
rakendamise nõue. Tegemist on uute nõuetega enamikule elutähtsa teenuse osutajatele.
Riigikaitseseaduse riigikaitseülesande funktsioon on eeldanud püsiva riigikaitseülesandega
ettevõttelt riskide hindamist, tegevusplaanide koostamist riigikaitseülesannete täitmiseks ning
seaduse alusel kriitilise personali, vahendite ja varude planeerimist. Lisaks on iga ettevõtja
baasroll tagada ettevõtte järjepidev toimimine ning paljud ettevõtted on sellel eesmärgil
koostanud ka äri toimepidevuse plaane. Statistikaameti andmeil tegutses Eestis 2024. aasta
seisuga majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 158 378. Püsiva kriisiülesande regulatsioon
puudutab umbes 410 ettevõtet, mis moodustavad 0,26% Eestis tegutsevatest ettevõtetest.
Vaatamata sellele võib neis töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse
kogutoodangusse anda olulise panuse. Nimetatud sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui
palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad.
Muudatuste tulemusena lisanduvad elutähtsa teenuse osutajatele umbes 30 püsiva
kriisiülesandega ettevõtet. Elutähtsate teenuste ring eelnõuga ei laiene, küll aga luuakse
makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise kaudu võimalus määrata ETOdeks ka
pangatähtede käsitluse seadmete haldajad. Muudatus on vajalik selleks, et tagada sularaha
ringluse toimepidevus, mis on juba praegu elutähtis teenus. Lisaks ei sisaldu hinnangus
tervishoiuteenuse osutajad, kuna hetkel ei ole teada, millised teenuseosutajad saavad elutähtsa
teenuse osutajateks (st juba kehtiva õiguse rakendamine) ning millised püsiva kriisiülesandega
asutusteks.
Lisaks mainitule lõi hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seadus aluse ca 76 ettevõtte tunnistamiseks ETOks tervishoiusektoris (eeldatavasti 26
perearstikeskust, 50 jaeapteeki ja 2 ravimite hulgimüüjat), peale selle kolm ettevõtet
toidutootmises, lisandusid vee, soojus ja kaugkütteettevõtteid ning avalik-õigusliku
meediateenuse toimimine ja selle osutamiseks vajaliku ringhäälingu võrgu tagamine. Samuti
on uued sektorid raudtee, aeronavigatsiooni, lennunduse ja sadamate toimimine. Seaduse
eelnõu mõju nendele ettevõtetele on praegu prognoosimatu, sest pole teada, millised ettevõtted
määratakse ETOks. Avalike andmete põhjal ei ole võimalik kuvada ka täpselt kriisiülesandega
asutustes töötavate inimeste arvu või ettevõtete müügitulu.
Kõikide ettevõtete tööga hõivatute hulk oli Statistikaameti andmetel 2024. aastal 698 600151
ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2023. aastal kokku umbes 94,67 miljardit
eurot. ETOde ja muude püsivate kriisiülesandega valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötas
umbes 13 protsenti kõikidest tööga hõivatud inimestest ning ettevõtted teenisid umbes 20
protsenti kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest väiksem, sest
nimetatud suhtarvud kajastavad ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd. Olemasolevad ja tulevased
ETOd moodustavad kokku üksnes 0,7% kõikidest valimisse kaasatud ettevõtetest ja püsiva
kriisiülesandega muud ettevõtted 0,02%. Seega on tegemist väikse sihtrühmaga.
151 Statistikaamet. TT0205: Hõivatud ja palgatöötajad tööandja liigi ja tegevusala järgi.
22.05.2025
513
Nendele tuleb lisaks arvestada pangad ja sertifitseerimisteenuse osutajad, kes on ETOd (aga
kelle tegevusalad on EMTAKi liigituse järgi liiga üldised, et neile võiks mingilgi määral
tugineda). Nendeks on LHV Pank AS, AS SEB Pank, Swedbank AS, Luminor Bank AS ja SK
ID Solutions AS. 2024. aasta majandusaasta aruannete alusel oli nende töötajate arv 4176 ning
nende aastane müügitulu peaaegu 1,12 miljardit eurot.
Olemasolevatele elutähtsa teenuse osutajatele ja püsiva kriisiülesandega ettevõtetele ei tohiks
toimepidevuse üldpõhimõtete rakendamine tekitada suuri raskusi, kuna nad täidavad ja järgivad
neid juba praegu elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamisel või riigikaitselise ülesande
täitmisel.
Uus olukord on ainult nende ettevõtete jaoks, kes varem ei ole olnud elutähtsate teenuste või
riigikaitseobjekti regulatsiooniga seotud. Püsiva kriisiülesande saavad selliselt Eesti Varude
Keskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, jäämurdeteenuse osutaja(d), lennujulgestusteenuse
osutajad, lennuvälja käitlejatele maapealseid teenuseid osutavad ettevõtted, gaasivõrgu või selle
osa arendamise või opereerimise eest vastutavad isikud, avalikku reisijatevedu teostav raudtee-
ettevõtja, sadamaoperaatorid, parvlaeva liinivedu reostavad vedajad ja toidu jaekaubanduse
ettevõtted, kes elanikkonna toiduga varustamist märkimisväärselt mõjutavad. Konkreetsed
ettevõtted määrab vastutav minister haldusaktiga). Eelduslikult saab selliseid ettevõtteid olema
umbes 30.
Nendele ettevõtetele lisanduvaid kohustusi võib võtta kokku järgmiselt:
1) koostada riskianalüüs ja kriisiplaan;
2) korraldada õppusi;
3) tagada enda toimepidevus ja püsiva kriisiülesande täitmine, sh määrata 24/7 toimiv
kontaktpunkt;
4) täita objektikaitse baasnõudeid.
Sellised toimepidevusega seotud tegevused eeldavad nendelt ettevõtetelt ümberkorraldusi ja
kohanemist muudatustega. Samas on tegemist ettevõtte äririski maandavate meetmetega ning
kuna osale elutähtsa teenuse osutajatest on nõuete täitmine tuttav ning kohanemist ja
ümberkorraldust nõuab tänane olukord maailmas kõikidelt , siis saab mõju ulatust ettevõtetele
pidada keskmiseks. Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub aga sellest, kuidas on
ettevõtte toimepidevusega seotud tegevused seni lõimitud ettevõtte igapäevatöösse. Arvestades
sellega, et olemasolevad ettevõtjad täidavad juba praegu toimepidevuse nõudeid, siis nendele
ei kaasne töökorralduslikku muudatust ja mõju avaldumist ei saa pidada regulaarseks või
tihedaks. Samuti peavad nimetatud kohustusi täitma ETOd, keda määratakse kehtiva
hädaolukorra seaduse kohaselt hiljemalt 28. veebruariks 2026, kes peavad oma riskianalüüsi ja
plaani koostama juba 31. detsembriks 2026. Lisanduvatele ettevõttele, kes on püsiva
kriisiülesandega, tähendab see muutusi töökorralduses, uute kordade väljatöötamist ja
juurutamist, riskianalüüside ja plaanide koostamist, meetmete rakendamist ja õppuste
korraldamist. Samas nimetatud kohanemisvajadus muutub ajas, st suurem koormus kaasneb
alguses ning ajapikku see väheneb, kuna muutub ettevõtte rutiinse tööprotsessi osaks.
Ülesannete iseloomu arvestades on tegemist regulaarsete tegevustega ja seega saab mõju
sagedust pidada väikseks. Negatiivne mõju avaldub eelkõige eelnevalt kirjeldatud
halduskoormuse kasvus, aga ka lisanduvate kulude näol. Vastavate nõuete rakendamisega
kaasnevad lisanduvad tööjõukulud. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda
olenevalt ettevõttest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 25 000 – 50 000
eurot palgafondiraha aastas. Üldjuhul kaasneb seaduse eelnõust tuleneva riskianalüüsi ja plaani
koostamisega töötaja tööaeg ja tööjõukulu. Juhul, kui ettevõte otsustab tellida riskianalüüsi ja
22.05.2025
514
plaani sisse, võib olenevalt ettevõtte suurusest olla kuluks 2000 – 10 000 eurot. Õppuste
läbiviimine ei eelda üldjuhul suuri kulusid. Õppusi saab viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul
tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (nt lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei
ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta üldjuhul
tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse
ettevõtte tegevuskulude jooksvast eelarvest. Toimepidevuse tagamisega seotud kulusid ei ole
käesoleval hetkel võimalik hinnata, kuna vajalike investeeringute maht sõltub paljuski juba täna
toimepidevuse tagamiseks tehtud investeeringutest. Täpsemad kulud selguvad riskianalüüsi ja
kriisiplaani koostamise käigus. Ettevõtetele kaasnevate kulude puhul mõjutavad investeeringud
tõenäoliselt kaudselt ka toodete ja teenuste lõpphinda, ent täpsemaid kulusid on keeruline
hinnata enne kui uute kohustustega ettevõtted on oma riskid hinnanud ja vajalikud tegevused
planeerinud.
Kokkuvõttes aitab toimepidevuse meetmete rakendamine parandada püsivate kriisiülesannete
täitmist kriisides ning seeläbi ettevõtte äri toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja
käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Ebasoovitavate
mõjude kaasnemise risk on väike. Ettevõtjatele, kellel pannakse eelnõuga püsiv
kriisiülesanne, võivad ülesannete täitmisega kaasneda mõningad riskid, nt riskianalüüsi, plaani
või õppuse teenuse tellimine (juhul kui ettevõtja ei täida ise, vaid otsustab osta sisse) võib
suunata ettevõtjaid aegsasti broneerima aegu, kuna vastava teenuse pakkujate arv turul on
piiratud. Samas on tegemist ületatava takistusega, mis eeldab ettevõtjalt üksnes asjakohast
planeerimist. Tuleb arvestada aga sellega, et tegemist on ülesannetega, mille puhul eeldatakse,
et seda täidab ettevõtja personal ise, kuna vastasel juhul ei ole võimalik tagada piisavat
kvaliteeti. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski
arvestades on tegemist ebaolulise mõjuga.
1.4. Kavandatav muudatus: kriisiolukorra definitsiooni kasutusele võtmine
Kriisiolukorra terminiga ühendatakse seni eraldiseisvates õigusraamistikes olnud tsiviilkriisid
ja riigikaitselised kriisid. Eelnõu ühendab seni eraldi olnud kaks maailma, et edaspidi oleks
tagatud ükskõik milliseks kriisiolukorraks ühtne valmistumine (planeerimise kaudu), ühtne ja
ülevaatlik ressursihaldus ning ühtne juhtimissüsteem.
Eelnõu loob selge seose kriisiolukorra ja erikordade vahel.
Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Mõju sihtrühm: inimesed, kelle tegevust kriisiolukorra väljakuulutamine otseselt või kaudselt
puudutab
Kriisiolukorra määratlemine võimaldab rakendada kõiki õigusriigile kohaseid põhiõigusi
ja -vabadusi piiravaid meetmeid ja juhtimiskorraldust ning kaasata kõiki vajalikke vahendeid
ja varusid, et kindlustada kriisiolukorda põhjustanud sündmuse kiire lahendamine.
Tulenevalt kriisiolukorra määratlemise eesmärkidest on kriisiolukorra määratlemisest
mõjutatud kaudselt kogu elanikkond152 (olenevalt kriisi ulatusest). Kriisi käigus on võimalik
rakendada põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid, kahjustada võib saada inimeste vara,
saamata võib jääda ka tulu, kui inimestel ei ole võimalik kriisi tõttu tööle minna, kannatada
152 Eestis elas 01.01.2019 seisuga 1 323 820 inimest, vt Statistikaamet. Eesti rahvaarv kasvas eelmisel aastal, 16.
01.2019.
22.05.2025
515
inimeste tervis ja toimetulek. Kui kriisiolukorra ja ka eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra
lahendamiseks vajalikud otsused tehakse õigel ajal ja viivitamata, kulutamata aega mitmete
erikordade tõlgendamisele, siis on võimalik kriis kiiremini lahendada ning inimestele tekkiv
kahju on väiksem. Legaaldefinitsiooni kehtestamine võimaldab selgemini määratleda
kriisiolukorda ja seega paremini tõrjuda ohtu, sh inimeste tervisele ja turvalisusele. Muudatusel
on positiivne mõju – kriisiolukorra selge määratlemine ja elanikkonna kaitseks meetmete
võtmise lihtsustamine.
Mõju sagedus on väike, sest muudatus avaldab mõju vaid kriisi ajal ehk väga harva ning
muudatus ei nõua tavaolukorras sihtrühmalt käitumise muutmist. Kriisisituatsioonis aitab selge
definitsioon kaasa kriisiolukorra äratundmisele ning meetmete kiiresti rakendamisele.
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju sihtrühm: Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, Riigikogu, ministeeriumid, asutused ja
organisatsioonid, kes osalevad kriisiolukorra lahendamisel
Sihtrühma täpne suurus sõltub suurel määral ohust, millele reageeritakse.
Asutuste kiire reageerimine loob eeldused võimaliku kriisi eskaleerumine ära hoida või ohule
reageerida. Ühtne terviklik kriisiolukordade (sh nende lahendamiseks välja kuulutatud
erikordade) raamistik võimaldab paindlikult võimalikule ohule reageerida. Terviklik erikordade
süsteemi regulatsioon teeb võimalikuks tulla toime nüüdisaegsete julgeolekuohtudega ning
hübriidohtudega, kus piirid tsiviil- ja riigikaitseliste kriiside vahel on hägustunud, ning
võimaldab riigil teostada tõhusat kaitset ja sündmuseid operatiivselt lahendada. Selged,
paindlikud ja tõhusalt rakendatavad regulatsioonid on osa heidutusest, mis näitavad
valmisolekut ohtudele reageerida.
Legaaldefinitsioonist tulenevalt võib sündmuse määratleda kriisiolukorraks ka siis, kui sellega
kaasneb vajadus osaleda kollektiivse enesekaitse operatsioonil. Kuivõrd NATO liikmesriigina
on Eestil kohustus toetada teisi riike sõjaliste vahenditega, aitab regulatsioon selgemini neid
kohustusi täita ning suurendab riigi usaldusväärsust välissuhtluses.
Muudatusel on positiivne mõju: ühtne terviklik olukordade raamistik toetab tsiviilkriiside
lahendamist, riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamist. Samuti muutuvad selgemaks
erikorraga kaasnevad erivolitused ning riigikorraldus.
Mõju sagedus ja ulatus on väikesed, kuivõrd muudatus ei nõua sihtrühmalt tavaolukorras oma
käitumise muutmist ning mõju avaldub üksnes kriisiolukorra ajal ehk väga harva.
Kriisisituatsioonis aitab selge definitsioon kaasa kriisiolukorra äratundmisele ning meetmete
kiiresti rakendamisele.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju sihtrühm: ettevõtjad, keda võib kriisiolukord otseselt mõjutada
22.05.2025
516
Eestis on majanduslikult aktiivselt tegutsevaid ettevõtjaid 156 183.153 Kriisiolukorra
täpsustamise kaudu on ettevõtjatele selgem, millistes olukordades on riigil õigus sekkuda
näiteks ettevõtlusvabadusse, kehtestada piiravaid meetmeid, koormisi jne.
Tõenäoliselt on kriisiolukorra olemasolust mõjutatud ennekõike need ettevõtjad, kes on seotud
kriisiülesannete täitmisega, nende hulgas ka elutähtsat teenust osutavad ettevõtjad.
Olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate ja püsiva riigikaitselise ülesandega isikute jaoks uus
termin „kriisiolukord“ suuri muutusi kaasa ei too. Näiteks kehtiva korra järgi tuleb elutähtsa
teenuse osutajatel tagada teenuse toimimine hädaolukorra või muu sarnase olukorra ajal.
Seejuures kehtivad hädaolukorra seaduses elutähtsa teenuse osutajatele kehtestatud nõuded ka
riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks valmistumisel, kõrgendatud
kaitsevalmiduse, erakorralise või sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd muudes seadustes ei
sätestata teisiti (HOSi § 1 lõige 2). Vaatamata sellele on teenuseosutajad tõlgendanud kehtivat
hädaolukorra seadust erinevalt ja vähesed teenuseosutajad on riskide hindamisel, plaanide
koostamisel arvestanud riigikaitseliste kriisidega, eelkõige on lähtutud erinevatest
tsiviilkriisidest. „Kriisiolukorra“ termin kõrvaldab ettevõtete jaoks ebaselgust selle osas, kas
tuleb tagada toimepidevus riigikaitselistes kriisides. Eelnõu kohaselt tekkib üheselt arusaadav
kohustus valmistuda nii tsiviil- kui ka riigikaitselisteks kriisideks.
Lisanduvatele elutähtsa teenuse osutajatele ja püsiva kriisiülesandega ettevõtjatele ei kaasne
muutust või kohanemisraskust, kuna nende jaoks on terve regulatsioon uus (vaata täpsemalt
eelmises punktis).
Lisaks ETOdele ja püsivate kriisiülesannetega ettevõtetele võib muudatus puudutada ka
ettevõtjaid, kellele määratakse kriisiolukorra ajal ühekordseid kriisiülesandeid. Kuna aga
ühekordsete kriisiülesannete määramine sõltub tekkinud kriisiolukorra vajadustest, ei ole
võimalik sihtrühma suurust täpselt kindlaks määrata. Nii näiteks võib ühekordseid
kriisiülesanded anda kriisiolukorra juht (peaminister), kriisiolukorra lahendamise eest vastutav
asutus, Kaitsevägi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Ühekordsed kriisiülesanded on
mõeldud olukorraks, kus enne kriisi ei ole konkreetset vajadust suudetud tuvastada, kuid kriis
ajal tekib ad hoc vajadus mingi teenuse järele. Näiteks paneb Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskus ettevõttele X kohustuse toota betoonplokke. Samuti ei ole võimalik prognoosida nende
mõjutatud ettevõtjate hulka, kelle majandustegevus on kriisiolukorra ajal häiritud. Võib
eeldada, et väiksemate kriiside korral mõjutab muudatus väiksemat hulka ettevõtjaid ja suurema
kriisi korral suuremat osa.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele
Mõju sihtrühm: ministeeriumid, asutused ja organisatsioonid, kes osalevad kriisiolukorra
lahendamisel
Mõju avaldub neile asutustele, kes osalevad kriisiolukorra lahendamisel ning kellele antakse
olukorra lahendamiseks eripädevus ja -volitused. Sihtrühmast suurim mõju on nendele
asutustele, kelle põhiülesanne on avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamine: 2023. aastal oli
eriteenistujate koguarv ca 10 000 inimest. Kaitseministeeriumi valitsemisala, Vabariigi
Valitsus.
153 Statistikaameti andmebaas. ER021: Statistilisse profiili kuuluvad üksused õigusliku vormi ja haldusüksuse
järgi, haldusjaotus 24. jaanuari 2019. aasta seisuga.
22.05.2025
517
Tsiviilkriiside lahendamisega on hõlmatud Terviseamet, Keskkonnaamet, Päästeamet.
Sihtrühma suurus on keskmine, st kuni 50% riigiasutustest ja KOVidest154.
Kriisiolukorraks valmistumise regulatsiooni puhul lähtutakse samadest põhimõtetest nagu riigi
julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavateks ohtudeks valmistumise ja nende tõrjumise
korral. Nii vähendatakse erinevate õigusnormide tõlgendamisele kuluvat aega ja tõhustatakse
asutuste töökorraldust. Eelnõuga tehtud täpsustused loovad selge raami, millistel tingimustel
võib otsustada erikorra – millal ja mis tingimustel eriolukord, erakorraline või sõjaseisukord
välja kuulutada ning missugune eripädevus ja missugused erivolitused asutustele ja
institutsioonidele tekivad. Seega võimaldab muudatus puudutatud asutustel kiiresti ja tõhusalt
ohtudele reageerida. Lisaks tagatakse, et seadustes kehtestatud piirangud kriisiolukorra, sh selle
lahendamiseks välja kuulutatud erikorra ajal võimaldaks riigil kriisiajal piisavalt paindlikult
ohte tõrjuda ja rikkumisi kõrvaldada.
Erikordade täpsustamisega kaasnevad väljaõppe kulud asutustele, kelle eripädevust ja -volitusi
täpsustatakse. Kuna erikordade täpsustamisega ei kaasne ulatuslikke muudatusi asutuste
töökorralduses, on tegemist kuluga, mis mahub asutuste tavapärase täienduskoolituse eelarve
raamidesse.
Mõju ulatus on keskmine ja sagedus on väikene, sest muudatus avaldab peamiselt mõju vaid
seaduse jõustumise ajal, kui sihtrühmal tuleb uue regulatsiooniga tutvuda ja töökorraldust selle
järgi täpsustada.
2. Kriisiolukorra lahendamine
2.1 Kavandatav muudatus: eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamise
ja lõpetamise tingimuste täpsustamine
Eelnõuga täpsustatakse eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamise tingimusi
ja korraldust. Oluline muudatus võrreldes kehtiva HOSiga on, et eelnõu kohaselt ei pea
Vabariigi Valitsuse poolt eriolukorra väljakuulutamiseks eelnema ametkondlikku astet (kehtiva
HOSi kohaselt hädaolukord). Erakorraline seisukord kuulutatakse välja Eesti põhiseaduslikku
korda (riigi aluspõhimõtteid) ähvardava ohu korral. Sõjaseisukord kuulutatakse välja, kui
esineb oht Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu – oht riigi
eksistentsile ja rahva säilimisele. Lisaks sätestatakse eelnõus erakorralise ja sõjaseisukorra
lõpetamise korraldus, mis kehtivas õiguses puudub.
Mõjude avaldumise sagedus on väike, sest kriisiolukord on harv nähtus ja seni on eriolukord
välja kuulutatud üksnes COVID-kriisi ajal.
Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Mõju sihtrühm: riigi elanikkond
Kui eriolukord, erakorraline või sõjaseisukord välja kuulutatakse, on nende mõju kodanike
igapäevaelule märkimisväärne.
154 Rahandusministeeriumi andmetel töötas avalikus sektoris 2023. aastal 137 644 inimest.
22.05.2025
518
Erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamine võib mõjutada kõiki Eesti elanikke, kuna
olukorra väljakuulutamisega on riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides lubatud seadusega
ettenähtud juhtudel ja korras piirata isikute õigusi ja vabadusi ning panna neile kohustusi.
Eriolukord võib olla ka ainult ühes regioonis, seega on eriolukorra mõju väiksem kui
erakorralise ja sõjaseisukorra mõju. Sihtrühma täpne suurus sõltub suurel määral ohust, millele
reageeritakse, kuid eelduslikult on sihtrühm suur.
Kui eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks vajalikud otsused tehakse õigel
ajal ja viivitamata, kulutamata aega erinevate erikordade tõlgendamisele, on võimalik kriis
kiiremini lahendada ning kahju on väiksem. Muudatusel on positiivne mõju: tagatakse
elanikkonna kaitse nii väliste kui ka siseste ohtude tõrjumisel, ühiskonna turvalisus ja
elutähtsate teenuste toimepidevus. Mõju ulatus on suur. Negatiivse mõjuna võib esile tuua, et
olenevalt kriisist võivad piirangud mõjutada eelduslikult suurt osa ühiskonnast, kes peab oma
käitumist vastavalt piirangutele muutma.
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju sihtrühm: Vabariigi Valitsus, Vabariigi President ja Riigikogu ning asutused ja
organisatsioonid, kes osalevad eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamisel
Erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamine on eeldus mitmete meetmete ning tavapärasest
erineva juhtimiskorralduse kohaldamiseks. Kui nt erakorralise ja sõjaseisukorra
väljakuulutamise tingimusi täpsustada selliselt, et see võimaldab erinevatele ohtudele kiiresti
reageerida, sealhulgas vajalikke abinõusid rakendada, siis suureneb riigi üldine julgeolek.
Sihtrühmast suurim mõju on nendele asutustele, kelle põhiülesanne on avaliku korra ja riigi
julgeoleku tagamine ning kellele kaasnevad volitused erakorralise või sõjaseisukorra
väljakuulutamisega kohaldada põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid ning
juhtimisvolitusi. Sellised asutused on PPA, Kaitsepolitseiamet, Kaitseministeeriumi
valitsemisala asutused jt. Sihtrühma hulgas on ka Vabariigi Valitsus, Vabariigi President ja
Riigikogu, kuna kõik need institutsioonid täidavad erakorralise või sõjaseisukorra
väljakuulutamisel kindlaksmääratud ülesandeid (PSi §-d 128 ja 129).
Muudatuse mõju on positiivne, kuna muudatusettepanekuga täpsustatakse seaduses erakorralise
ja sõjaseisukorra lõpetamise tingimusi, et põhiõiguste ja -vabaduste piiramine, mis on
erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamise üks tagajärgi, oleks võimalikult minimaalne ja
proportsionaalne. Samuti on positiivne mõju see, et asutuste jaoks muutub selgemaks,
missuguse olukorra väljakuulutamise ettepanek ette valmistada ja Riigikogule esitada. See
omakorda aitab Riigikogul teha kiiremini otsuseid olukorra väljakuulutamiseks, et võtta
vajaduse korral kasutusele vastavad põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed ning
juhtimisvolitused.
Eriolukorra puhul on mõju nendele asutuste, kes eriolukorda lahendavad, eelkõige PPA,
Terviseamet, Päästeamet, Keskkonnaamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Kaitsepolitseiamet,
Põllumajandus- ja Toiduamet.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju sihtrühm: ettevõtjad, keda eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamine
võib mõjutada
22.05.2025
519
Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamine võib takistada ettevõtjate
tegevust, sh Eesti ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet, ning põhjustada neile
majanduslikku kahju, kui näiteks ettevõtjatel ei ole võimalik oma teenuseid osutada või tooteid
müüa, nende töötajatel ei ole võimalik tööle tulla või on see liiga ohtlik jne. Samuti tekib
eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamisega võimalus seada ettevõtjatele
koormisi ja rakendada nende suhtes meetmeid, mis riivavad ettevõtlusvabadust, see võib
ettevõtetele olla ajutiselt negatiivse mõjuga, kuid lõpptulemusena on mõju positiivne, kuna
võimaldab kriisiolukorra kiiremini lahendada.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele
Mõju sihtrühm: ministeeriumid, asutused ja organisatsioonid, kes on seotud eriolukorra,
erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamisega, ning Välisministeerium, kes hakkab täitma
rahvusvahelist teavitamiskohustust
Muudatustega täpsustatakse eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamise
tingimusi. Muudatusel on positiivne mõju, kuna eeldatavasti annab tingimuste täpsustamine
kiiremini võimaluse olukorrad vajaduse korral välja kuulutada ja kriisi lahendada, sest ei
kulutata aega erinevate erikordade väljakuulutamise tingimuste tõlgendamisele.
2.2. Kavandatav muudatus: juhtimiskorraldus
Eelnõuga täpsustatakse Vabariigi Valitsuse, peaministri, Riigikantselei ja Päästeameti rolli
kriisiolukorra lahendamisel ning suurendatakse kriisiolukorra lahendamise eest vastutava
asutuse volitusi. Viiakse tsiviilkriisideks ja riigikaitselisteks kriisideks ettenähtud
juhtimiskorraldus ühtsetele alustele. Vabariigi Valitsus võib finantssektorit puudutava
kriisiolukorra ajal finantsjärelevalve subjektide suhtes kohaldada täiendavaid tingimusi.
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju sihtrühm: riigi elanikud
Sihtrühma täpset suurust ei ole võimalik hinnata, sest see sõltub suurel määral ohust, millele
reageeritakse. Võib eeldada, et suuremate kriiside korral on mõjutatud suurem osa
elanikkonnast ning väiksemate kriiside puhul avaldub otsene mõju väiksele sihtrühmale.
Muudatus mõjutab riigi üldist valmisolekut kriisidega toimetulekuks, kuna tõhusa juhtimisega
on võimalik kriise ennetada ja ohtusid kiiresti tõrjuda nii tsiviil- kui ka riigikaitselistes kriisides.
Muudatused võimaldavad riigil reageerida kiiresti ja efektiivselt nii sõjalistele kui ka
mittesõjalistele rünnetele ja tsiviilkriisidele, tagades sellega paremini elanike turvalisuse ja
tavapärase ühiskonnakorralduse.
Meetmete kohaldamise sagedust võib pidada väikeseks, sest asjassepuutuvaid
juhtimismeetmeid ei ole alates ErSSi ja RiKSi jõustumisest olnud vaja kohaldada. HOSis
ettenähtud eriolukorra juhtimissüsteemi on kohaldatud üks kord – koroonapandeemia ajal.
Muudatuste kohaselt lähtutakse korralduste andmisel ülesannete jäävuse põhimõttest ning
riiklikus juhtimises ei toimu olemuslikke muudatusi. Sihtrühmal ei ole seega vaja oma käitumist
muudatuse tõttu kohandada.
22.05.2025
520
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele
Mõju sihtrühm: peaminister, Vabariigi Valitsus, Riigikogu, Kaitseväe juhataja, Riigikantselei,
Päästeamet, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus, kriisiülesannetega asutus, minister
Muudatusega vähendatakse kattuvaid pädevusi, mis omakorda vähendab asutuste töökoormust,
kuna ei kulutata aega kattuvate pädevuste tõlgendamisele, ning muudatus võimaldab riiki ja
elanikkonda ohustavates olukordades tõhusalt tegutseda. Muudatuse kohaselt saab selgemaks,
kellel ja milliseid meetmeid on õigus kohaldada. Seega kaasneb muudatusega positiivne mõju,
kuna korrastatakse ja ühtlustatakse kõigi kriisiolukordade juhtimiskorraldust ning
kõrvaldatakse kattuvatest pädevustest tulenevad vastuolud. Samuti tagatakse juhtimise riiklik
koordineeritus, allutades juhtimise kindlale otsustustasandile.
Eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra juhtimispädevuse ühtlustamine ning erakorralise ja
sõjaseisukorra ajaks samade volituste ettenägemine suurendab riigi võimet ja asutuste vastutust
ja rolliselgust ohtudele kiiresti reageerida ning neid tõrjuda.
Sihtrühma täpne kindlaksmääramine on keeruline, kuna see sõltub suuresti kriisiolukorra
olemusest ja ulatusest. Arvestades, et kattuvaid pädevusi täpsustatakse suurel määral, siis suure
tõenäosusega on muudatustest mõjutatud riigiasutuste hulk veel väiksem. Mõju avaldumise
sagedus on väike, kuna juhtimismeetmeid kohaldatakse üksnes kriisiolukorra ajal.
Konkureerivad korraldused tuleb lahendada kriisiolukorra ajal asutuste koostöös, see võib
tekitada mõningast negatiivsete mõjude avaldumise riski, kui ei suudeta saavutada kriisis
kiiresti kokkulepet.
Arvestades, et nii tsiviilkriiside kui ka riigikaitseliste kriiside juhtimissüsteemi korrastamisel
lähtutakse ülesannete (pädevuse) jäävuse põhimõttest, siis ei toimu riigi juhtimises olulisi
muutusi. Kõik asutused ja isikud täidavad oma ülesandeid (omavad vastavat pädevust ja
volitusi) ka kriisiolukorra ajal.
Juhtimissüsteemi täpsustamisega kaasneb üksnes kulu väljaõppe tegemiseks. Samas korraldab
mõjutatud sihtrühm väljaõpet ja õppusi (sealhulgas täienduskoolitusi) olukorra lahendamise
võime kontrollimiseks ka praegu. Seega ei kaasne muudatusega suuri kulusid, mis väljuksid
tavapäraste täienduskoolituste kulude eelarvest.
2.3. Kavandatav muudatus: kriisiolukorra ajal kohaldatavad meetmed
Vähendatakse asjassepuutuvas õigusraamistikus dubleerimist. Selleks koondatakse eelnõuga
korrakaitsesündmuste raames kohaldatavad meetmed ja kriisiolukorra meetmed. Kaotatakse
eriseadustest dubleerivad meetmed.
Muudatusega kehtestatakse uued piiravad meetmed: infoühiskonna teenuste piiramine,
sidevahendite kasutamise piiramine, liikumispiirang. Samuti korrastatakse olemasolevate
meetmete koosseise ning paiknemist seadustes. Muudatusega soovitakse tagada, et kiiret
reageerimist vajava kriisiolukorra ajal oleks riigiasutustel selge, kellel, millal ja milliseid
meetmeid on olukorra lahendamisel võimalik kohaldada.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele, nende kuludele ja
tuludele
22.05.2025
521
Mõju sihtrühm: Vabariigi Valitsus, kriisiolukorra juht, valitsusasutused, kriisiolukorra vahetu
lahendamise eest vastutavad asutused
Mõju on neile valitsusasutustele, kes kehtestavad ja kohaldavad meetmeid. Mõju on ka
Vabariigi Valitsusele ja kriisiolukorra juhile (peaminister), kes kriisiolukorra ajal saab
otsustada piiravate meetmete kohaldamise üle. Sihtrühmast suurim mõju on nendele asutustele,
kelle ülesanne on olukorra lahendamine. Näiteks PPA (p 3650 eriteenistujat), Päästeamet (2007
eriteenistujat), Kaitsepolitseiamet (koosseis salastatud),155 Kaitsevägi (2861 eriteenistujat),
Terviseamet, Päästeamet jne. Sihtrühma täpset suurust ei ole võimalik hinnata, kuna asutuste
koosseisudes ei ole võimalik eristada, millised avaliku võimu ülesandeid täitvad ametnikud on
volitatud kohaldama piiravaid meetmeid.
Mõju ulatus on väike, sest muudatusega korrastatakse piiravate meetmete süsteemi, tagades
meetmete õigusliku regulatsiooni süsteemsuse ja terviklikkuse, mitte ei looda uut piiravate
meetmete süsteemi. Muudatus mõjutab asutuste töökorraldust vähesel määral, eelkõige kaasneb
muudatusega sisemiste protseduuride täpsustamine.
Muudatus avaldab mõju kriisiolukorda lahendavatele valitsusasutustele, kes saavad pärast
valitsuse otsust meetmete kehtestamise kohta asuda isikute suhtes piiravaid meetmeid
rakendama. Muudatuse sihtrühm on väike.
Mõju avaldamise sagedus on samuti väike, sest eriolukord on Eesti välja kuulutatud üks kord,
erakorralist ja sõjaseisukorda seni mitte. Eestis on ulatuslikke kriisiolukordi seni esinenud
vähe.156
Dubleerivate meetmete kaotamine ning meetmete eristamine nende intensiivsuse, ulatuse ja
kaitstavate õigushüvede olulisuse alusel võimaldab Vabariigi Valitsusel ja valitsusasutustel
paremini tagada meetmete proportsionaalsust. Korrastatud meetmete süsteem loob ka meetmete
kehtestajate ja kohaldajate pädevuse jaotuses selguse, seega on muudatusel positiivne mõju.
Ebasoovitavate negatiivsete mõjude risk on väike, sest uuendatud regulatsiooni kehtima
hakkamisel likvideeritakse kehtivad vastuolud meetmete kehtestamisel ja kohaldamisel.
Negatiivsete mõjudena võib esineda, et ei kehtestata piisavalt kiiresti õigeid meetmeid või
kehtestatavad meetmed kehtivad liiga kaua või on ebaproportsionaalsed.
Muudatusega täpsustatakse Vabariigi Valitsuse volitusi ja sellega ei kaasne valitsuse tegevuses
ümberkorraldusi, kuna ka kehtiva ErSSi § 20 lõike 3 punkti 6 järgi on sisekaitseülemal sarnane
volitus olemas. Seega on mõju ulatus väike.
Muudatusega ei loobuta kehtiva julgeolekuasutuste seaduse (JAS) § 27 lõikes 1 kehtestatud
kohtuliku kontrolli põhimõttest. Otsused sõnumisaladust piiravate meetmete kohaldamise kohta
allutatakse jätkuvalt kohtulikule kontrollile.
Muudatus ei too kaasa mõju riigiasutuste kuludele ja tuludele, kuna vajalikud vahendid on
nimetatud asutustel olemas ka praegu ning tegemist ei ole põhimõttelise muudatusega, vaid
kehtiva õiguse täpsustamisega. Mõju sagedus on väike, sest Eestis ei ole senini olukorra
155 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“
§ 7 lõike 6 punkt 1. 156 Vt Siseministeerium. Hädaolukorra seaduse käsiraamat. Eestis aastatel 1992–2016 juhtunud suuremad
sündmused. Tallinn, 2018, lk 145–148.
22.05.2025
522
lahendamiseks ulatuslikke piiranguid kehtestatud ja siiani pole tekkinud vajadust
kaitsevalmidust kõrgendada või erakorralist seisukorda või sõjaseisukorda kehtestada.
Muudatuste tagajärjel ei toimu riigiasutuste korralduses ega pädevuste ja volituste jaotuses
olemuslikke muudatusi, mis võiks kaasa tuua uusi kulusid. Küll aga kaasneb muudatustega
meetme kehtestajatele ja kohaldajatele ühekordne koolituskulu regulatsiooni
tundmaõppimiseks. Koolitustega seotud kulud kaetakse asutuste eelarvest.
Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud
Mõju sihtrühm: isikud, kelle suhtes piiravaid meetmeid kohaldatakse
Muudatus puudutab üksnes neid isikuid, kelle suhtes tekib vajadus piiravaid meetmeid
kohaldada. Olenevalt kriisi ulatusest võivad sihtrühma hulka kuuluda kõik Eestis viibivad
isikud, nt liikumispiirangute kohaldamise korral. Kriisi ajal on piiravate meetmete kohaldamine
vajalik kriisi kiiremaks lahendamiseks ja seega elanikkonna elu, tervise ja heaolu kaitseks.
Eelnõus ettenähtud muudatusega on isikutel selgem, kes, millal ja mille alusel võib nende õigusi
ja vabadusi piirata.
Mõju ulatust võib pidada väikeseks, sest isikud ei pea oma käitumist muudatuse tõttu
kohandama – piiravate meetmete süsteemi selgemaks muutmine ei too kaasa põhimõttelisi
muudatusi praegu kehtivas regulatsioonis. Mõju sagedus on väike, kuna muudatus avaldab
mõju vaid kriisiolukorra ajal.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju sihtrühm: ettevõtjad, kelle suhtes piiravaid meetmeid kohaldatakse
Majanduslik mõju võib avalduda nendele ettevõtjatele, kelle suhtes on riigil vaja kohaldada
piiravaid meetmeid. Näiteks võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või
täielikult teatud liiki või teatud tunnustele vastavate teenuste osutamise ning vallasasjade
tootmise ja müügi, vallasasjade riiki sisseveo ja väljaveo riigist või teatud piirkonnast, kui see
on vajalik olukorra lahendamiseks, sh elanikkonna toimetulekuks. Samuti on võimalik
erakorralise abinõuna ettevõtte majandustegevus peatada.
Muudatuse eesmärk on muuta piiravate meetmete kohaldamine selgemaks ja kiiremaks.
Meetmete kiirem kohaldamine, sh dubleerivate meetmete välistamine, aitab kriisiolukorra ajal
vähendada ettevõtetele tekkivat kahju. Muudatuste sagedust võib pidada väikeseks, kuna
piiravate meetmete ulatuslik kohaldamine nähakse ette üksnes erikorra ajal, mille
esinemissagedus on äärmiselt väike. Kui kriisiolukord on kehtestatud, siis nende ettevõtete
puhul, kellele meetmeid kohaldatakse, on mõju suur. Samuti võib juhtuda, et ettevõtted
lõpetavad oma tegevuse riigis asetleidva kriisi tõttu.
2.4. Kavandatav muudatus: ühingu ja sihtasutuse tegevuse peatamine erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal
Eelnõu §-ga 61 luuakse õiguslik alus, mis võimaldab Vabariigi Valitsusel erakorralise või
sõjaseisukorra ajal peatada äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse tegevuse, sh FIE
tegevuse, kui see on vajalik olukorra lahendamiseks.
22.05.2025
523
Säte võimaldab erinevalt kehtivast õigusest peatada mitte üksnes mittetulundusühingu või
nende liitude, vaid ka äriühingu ja sihtasutuste tegevuse ning mitte üksnes erakorralise, vaid ka
sõjaseisukorra ajal. Võrreldes kehtiva õigusega on Vabariigi Valitsusele antud ka volitus
peatada erakorralise ja sõjaseisukorra ajal äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse
tegevus, v.a erakonna ja töötajate ja tööandjate ühingu tegevus, mille peatamise otsustab eelnõu
järgi jätkuvalt Riigikohus. Riigikohus menetleb taotlust, lähtudes PSJKSis sätestatud korrast.
Muudatus on vajalik, sest ka äriühingud ja sihtasutused, mitte ainult mittetulundusühingud ja
nende liidud, võivad kujutada ohtu riigi julgeolekule ja põhiseaduslikule korrale.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju sihtrühm: elanikkond
Elanikke mõjutab ettevõtete tegevuse peatamine negatiivselt, kuna nad ei saa enam oma
harjumuspäraseid teenuseid. Samas ei saa nad oma harjumuspäraseid teenuseid mitte ettevõtete
sulgemise ja piiramise tõttu, vaid ikkagi riigis asetleidva kriisi, nt välisriigi sõjalise rünnaku
tõttu. Äriühingute tegevuste lõpetamine mõjutab eelduslikult elanikkonda suuresti, samuti on
mõju suur nendes töötavatele inimestele.
Mõju sihtrühm: äriühingud ning mittetulundusühingud ja sihtasutused, kelle suhtes meetmeid
kohaldatakse
Äriühingute tegevuse peatamise meetme sätestamisel on mõju äriühingutele (158 378).
Mittetulundusühingute, sh erakondade ja sihtasutuste tegevuse peatamine erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal mõjutab mittetulundusühinguid (44 001), sealhulgas sihtasutusi (714).
Mõju tekkimise eeldus on äriühingu või mittetulundusühingu, sh erakonna või sihtasutuse
tegevus, millega ohustatakse või takistatakse riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda
ähvardava ohu tõrjumist. Muudatusega seotud sihtrühma tegelik suurus on seega väike, sest
enamik äriühinguid ei ohusta ega takista ohu tõrjumist. Muudatus puudutab samuti ilmselt vaid
üksikuid mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, kelle tegevus takistab ohu tõrjumist või
soodustab kriisi süvenemist. Eelnõuga ei kaasne äriühingutele, mittetulundusühingutele ega
sihtasutustele vajadust majandustegevuses muudatusi teha. Kui äriühingud järgivad olukorra
lahendamiseks antavaid korraldusi ja hoiduvad ohustamast riigi tavapärast toimimist, ei kaasne
sihtrühmale muudatuse tõttu vajadust oma käitumist kriisiolukorra ajal muuta.
Ettevõtja majandustegevuse peatamise või keelamise otsustamine lihtsustatud menetluskorda
järgides toimuks üksnes erakorralise või sõjaseisukorra ajal, mistõttu on muudatuse mõju
sagedus väike. Erakorralist ja sõjaseisukorda või sellega ligilähedast olukorda ei ole seni Eestis
tekkinud ning sellise olukorra tekkimise tõenäosus on väike.
Mõju on eelkirjeldatud väikesele sihtrühmale negatiivne ning mõju ulatus suur, sest olukorra
lahendamiseks rakendatavate meetmetega piiratakse äriühingute ettevõtlusvabadust ja
mittetulundusühingute ning sihtasutuste ühinemisvabadust. Erinevalt ühingu tegevuse
lõpetamisest jääb aga peatamise kui olemuslikult ajutise tegevuskeelu korral ühing õigusliku
subjektina alles ning ta saab oma tegevust pärast keelu lõppemist jätkata. Kriisiolukorra kiire
lahendamine, mis mh taastab majanduse ja ühiskonna tavapärase toimimise, on äriühingu,
mittetulundusühingu ja sihtasutuse huvides ning kaalub abstraktselt hinnatuna üles piirangutest
tulenevad kitsendused, õigustades ettevõtlusvabaduse piiramist.
22.05.2025
524
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele, riigiasutuste kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Riigikohus
Muudatus mõjutab Riigikohut, kuna muudatuse kohaselt peab Riigikohus hakkama hindama
taotlusi peatada või lõpetada erakonna tegevus või peatada töötajate ja tööandjate ühingu või
selle liidu tegevus. Tegemist ei ole samas uue pädevusega, sest kehtiva õiguse kohaselt tulenes
Riigikohtu vastav pädevus ErSSist. Riigikohtul on ka praegu pädevus PSJKSi alusel lahendada
taotlusi erakonna tegevuse lõpetamiseks, küll aga mitte peatamiseks.
Muudatuste mõju ulatust võib pidada väikeseks, sest Riigikohtu töökorralduses muutusi ei
tehta. Muudatusega ei kaasne Riigikohtule kulusid. Taotluse läbivaatamise menetlus lähtub
peaasjalikult kehtivast õigusest. Muudatus võib teatud määral Riigikohtu töökoormust
kriisiolukorra ajal suurendada, kuid on äärmiselt ebatõenäoline, et mittetulundusühingute ja
sihtasutuste peatamise ja lõpetamise taotlusi hakatakse erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
esitama massiliselt. Mõju esinemise sagedus on väike, sest muudatus avaldab mõju ainult siis,
kui kuulutatakse vastavalt välja kas erakorraline või sõjaseisukord.
2.5. Kavandatav muudatus: püsivate kriisiülesannete määramine
Püsiv kriisiülesanne on kriisiolukorra lahendamiseks ja lahendamise toetamiseks vajalik
ülesanne, mis seondub täidesaatva riigivõimu asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse
põhiülesandega ning juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja tegevusala või eesmärgiga.
Püsiv kriisiülesanne on ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine ja elutähtsa teenuse
osutamine nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda.
Üldjuhul määratakse püsiv kriisiülesanne enne kriisiolukorda, et isikud ja asutused saaksid luua
vajaliku valmiduse, kuid ettenägematuteks juhtudeks on sätestatud võimalus määrata ka
ühekordseid ülesandeid. Ühekordne kriisiülesanne on seega seaduse alusel üksikjuhtumil antud
konkreetne ülesanne.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju sihtrühm (A): elutähtsa teenuse osutajad
Kokku määratakse kehtiva HOSi alusel hiljemalt 28. veebruariks 2026 kuni 400 elutähtsa
teenuse osutajat. Enne 18.10.2024 jõustunud HOS muudatust oli TTR-i kantud 108 elutähtsa
teenuse osutajat (vaata täpsemalt punktis 1.2).
Olemasolevatele elutähtsa teenuse osutajatele ja riigikaitseliste ülesannetega isikutele suuri
muudatusi eelnõuga ei kaasne. Nende elutähtsa teenuse osutajate kriisiülesanne on elutähtsa
teenuse osutamine ning juba kehtivad nõuded elutähtsa teenuse osutamise kohta ei muutu.
Nõudeid teenusele võib määrata elutähtsa teenuse korraldaja tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
alusel kehtestatava määruse kohaselt. Seni sätestas eelnevalt nimetatud määrusega elutähtsa
teenuse korraldaja nõudeid teenuse osutamise kohta tsiviilkriisis ning riigikaitselise
kriisiolukorra ajal niivõrd, kuivõrd ei olnud muus seaduses sätestatud teisiti. Seaduse eelnõuga
ühtlustatakse tsiviilkriiside ja riigikaitseliste kriisidega seotud regulatsiooni, mille tulemusena
tuleb ka elutähtsa teenuse korraldajal selgelt täpsustada elutähtsa teenuse osutamise tingimused
riigikaitselise kriisiolukorra ajal, kui nähakse vajadust erandite järele. Seejuures on oluline
pöörata tähelepanu sellele, et nõuded teenuse osutamise kohta, sh teenusemahu kohta ei pruugi
22.05.2025
525
olla riigikaitselise kriisiolukorra ajal palju rangemad võrreldes tsiviilkriisi nõuetega, vaid
võivad olla hoopis leebemad. Näiteks võib sõjaolukorras teatud teede korrashoiu vajadus
langeda ära. Elutähtsa teenuse korraldaja ülesanne ongi oma määrusega täpsustada ootused
teenuse osutamisele sellistes olukordades, kui nähakse vajadust teistsuguse teenuse taseme või
teenuseosutaja valmisoleku järele. Kuna käesoleva seaduse eelnõu koostamise ajal ei ole teada,
kas ja mis ulatuses peetakse vajalikuks erandite tegemist toimepidevuse nõuetes riigikaitselistes
olukordades, siis nende muudatuste mõju saab hinnata alles vastava määruse eelnõu
koostamisel, kui on selgunud, mis erandeid ja nõudeid täpsemalt ette nähakse. Eelnõuga
kaasnevad pigem korralduslikud muudatused, mis ei mõjuta olemasolevate elutähtsa teenuse
osutajate käitumist ja mõju ulatus nendele ettevõtetele on väike.
Muutub olukord ettevõtete jaoks, kes enne käesolevat eelnõud ei ole veel määratud elutähtsa
teenuse osutajaks (HOS kohaselt määratakse uued ETOd hiljemalt 28.02.2026) või, kes ei ole
jõudnud alustada oma osutatava teenuse toimepidevuse suurendamisega ning seadusest
tulenevate kohustuste täitmisega. Nendele ettevõtetele lisanduvaid kohustusi võib võtta kokku
järgmiselt:
1) koostada riskianalüüs ja kriisiplaan;
2) korraldada õppusi;
3) tagada enda toimepidevus ja püsiva kriisiülesande täitmine, sh määrata toimiv kontaktpunkt;
4) täita objektikaitse baasnõudeid;
5) rakendada elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid – selle kohustuse täpsemad
nõuded kehtestab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja määrusega ning vastavaid
mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;
6) tagada igas olukorras enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime
– selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja
määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;
7) teavitada viivitamata elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat elutähtsa teenuse
katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest
või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab
vajaduse korral korraldaja määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse
kehtestamisel või muutmisel;
8) osaleda kriisiolukorra lahendamises elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kriisiplaani
kohaselt;
9) anda elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse
osutamise kohta;
10) esitada elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale kord aastas ülevaade intsidentidest ja
toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmetest;
11) täita KütSist tulevaid küberturvalisuse nõudeid.
Ettevõtetele võivad lisanduda ka toimepidevuse tagamisega seotud kulud, nt generaatorite
soetamiseks, ettevõtte varude loomiseks, side dubleerimiseks jne. Täpset kulude suurust on
raske prognoosida, kuna see oleneb paljuski ettevõtete riskianalüüside tulemustest ja elutähtsa
teenuse osutajate puhul ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kehtestatavatest
nõuetest. Mõju ulatus lisanduvatele elutähtsa teenuse osutajatele on keskmine.
Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub aga sellest, kuidas on ettevõtte toimepidevusega
seotud tegevused seni lõimitud ettevõtte igapäevatöösse. Arvestades sellega, et olemasolevad
elutähtsa teenuse osutajad täidavad juba praegu elutähtsa teenuse toimepidevuse nõudeid, siis
nendele ei kaasne olulist töökorralduslikku muudatust ja mõju avaldumist ei saa pidada
regulaarseks või tihedaks. Teistele elutähtsa teenuse osutajatele võib see tähendada muutusi
22.05.2025
526
töökorralduses, uute kordade väljatöötamist ja juurutamist, toimepidevuse riskianalüüside ja
plaanide koostamist, toimepidevuse meetmete rakendamist ja õppuste korraldamist. Arvestades
ülesannete iseloomu saab mõju sagedust pidada väikseks. Negatiivne mõju avaldub eelkõige
halduskoormuse kasvus nendele ettevõtetele. Samuti võivad vastavate nõuete rakendamisega
kaasneda lisanduvad tööjõukulud. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda
olenevalt ettevõttest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 25 000 – 50 000
eurot palgafondiraha aastas. Üldjuhul kaasneb seaduse eelnõust tuleneva riskianalüüsi ja
kriisiplaani koostamisega töötaja tööaeg ja tööjõukulu. Juhul, kui ettevõte otsustab tellida
toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani sisse, võib olenevalt ettevõtte suurusest olla kuluks 2000–
10000 eurot. KüTSi nõuded puudutavad üksnes elutähtsa teenuse osutajaid. KüTSist tulenevalt
on elutähtsa teenuse osutajatel kohustus koostada võrgu- ja infosüsteemide riskianalüüs, mille
võib turult saada olenevalt ettevõttest 2000 – 20 000 euro eest. Vastavaid analüüse saab ettevõte
teha ka ise, st kohustust tellida neid ei ole, see on üksnes ettevõtte võimalus. Kõik vähemalt 10
töötajaga ja aasta bilansimahuga või aastakäibega üle 2 miljoni euro elutähtsa teenuse osutajad
on tulenevalt KüTSist kohustatud tellima sisse võrgu- ja infosüsteemide auditi. Tegemist on
ainukese kohustusega, mida ettevõtja ei saa ise täita ja mis tuleb tellida sisse. Auditi maksumus
jääb 4500 – 20 000 euro vahemikku. Maksumus oleneb ettevõtte suurusest ja infosüsteemidest.
Vastav nõue tuleneb küberturvalisuse seadusest ja selle alamaktist ning täpsem mõju on
analüüsitud nende õigusaktide koostamise raames. Täiendavalt seda siin seletuskirjas ei
kajastata. Toimepidevuse meetmete rakendamine aitab parandada elutähtsa teenuse toimimist
kriisides ning seeläbi ettevõtte äri toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku
kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa
pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma
suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on
tegemist ebaolulise mõjuga.
Mõju sihtrühm (B): Päästeamet
Alates 2018. aastast teeb Päästeamet HOSist tulenevalt haldusjärelevalvet 79
omavalitsusüksuse kriisireguleerimisalaste ülesannete täimise üle, mis sisaldab järgmist:
• kontroll omavalitsusüksuse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestamise üle;
• kontroll, kas omavalitsusüksuse kriisikomisjoni tegevusest kokkuvõte ja järgmise
aasta tööplaan on esitatud regionaalsele kriisikomisjonile.
Seoses KOVide elutähtsate teenuste korraldamisega on hõlmatud veel järgmised tegevused:
• elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi ja plaani kinnitamise kontrollimine;
• KOVi kriisiplaani kooskõlastamine;
• kontroll õppuse läbiviimise ja teavituse korraldamise üle.
Eelnimetatud tegevusteks on Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud KOVi
haldusjärelevalvet tegevad ja HOSi alusel dokumente kooskõlastavad Päästeameti teenistujad
nii peamajas kui regioonides. Hädaolukorra seaduse muudatustega suurenes KOVide
toetamisega seotud töökoormus, ent suurenes ka Päästeameti koosseis.
Käesolev seaduse eelnõu lisab Päästeameti senistele ülesannetele kohustuse kooskõlastada
KOVi kriisiplaanid ning teha KOV kriisiülesannete täitmise üle järelevalvet.
Muudatus suurendab Päästeameti töökoormust nii omavalitsusüksuste koolitamisel ja
nõustamisel kui ka haldusjärelevalve tegemisel. See loob täiendava vajaduse kuni kaheksa
ametikoha loomiseks. Kriisiplaanide koostamine ja järelevalve tegemine on küll perioodilised
ülesanded, ent kuna toetada tuleb kõiki 79 kohalikku omavalitsust, on tegu siiski olulise
22.05.2025
527
täiendava koormusega nimetatud asutustele. Täiendav püsivajadus tegevuste elluviimiseks
oleks hinnanguliselt 400 000 eurot aastas. Arvestades, et Päästeametis töötab üle 2000 inimese,
on tegu siiski väikese sihtrühmaga. Päästeamet on kuni 2027. aastani KOV kriisivalmiduse
suurendamiseks ja oma elanikkonnakaitse ülesannete täitmiseks saanud riigieelarvest ajutiselt
täiendavaid vahendeid.
Kavandatava muudatusega kaasneva mõju ulatust saab pidada väikseks ja sagedust võib
hinnata keskmiseks, kuna muudatus eeldab Päästeametilt mõningat kohanemist, töö
ümberkorraldamist. Eeskätt nõuab see Päästeametilt põhjalike koolituste ja nõustamiste
kavandamist KOVidele ning lisaks ka koolitusi Päästeameti ametnikele, kes oskaksid teha
haldusjärelevalve toiminguid. Samas on nende tegevustega alustatud juba eelnõu
väljatöötamise ajal.
Eelnevast tulenevalt saab järeldada, et tegemist on ebaolulise mõjuga.
Mõju sihtrühm: Püsivate kriisiülesannete määramine asutustele ja ettevõtetele, v.a
elutähtsa teenuse osutajad
Sihtrühma kuulub eelnõu alusel 37 asutust ja isikut. Eelnõus tehtud eriseaduste muudatustega
kitsendatakse ettevõtete püsivaid kriisiülesandeid. Teiseks kirjeldab eelnõu täpsemalt, kui
kehtiva riigikaitseseaduse üldisem sõnastus §-s 432, mis on püsiva kriisiülesandega ettevõtte
ülesanded kriisideks ja riigikaitseks valmistumisel ning need on järgmised:
1) riskianalüüsi koostamine;
2) kriisiplaani koostamine;
3) toimepidevuse nõuete järgimine ehk määrata kriitilised tegevused, mida on toimepidevuse
tagamiseks vaja täita; maandada riske ja otsustada toimepidevuse võime tase; leida
lahendused tegutsemiseks toimepidevuse ohtude, häirete ja katkestuste korral, sealhulgas
võrgu- ja infosüsteemides ning toimepidevuse taastamiseks; määrata isikute kriisirollid,
valmistada isikud ette nende täitmiseks; määrata töökorralduse muutmine, sealhulgas
turvaline side ja turvaline töökeskkond ning nende kasutamine; määrata valmiduse
saavutamise ja tagamise korraldus; tagada vahendite ja varude olemasolu; määrata vajaduse
korral varuasukoht ja sinna ümberpaiknemise korraldus; määrata toimepidevuse tagamiseks
vajalikud objektid, nende kaitse ja objektidel varjumise korraldus; määrata käesolevas
seaduses ning seaduse alusel sätestatud ülesannete täitmise eest vastutav isik ning ööpäev
läbi toimiva kontaktpunkti ning edastada kontaktandmed Riigikantseleile, vastutavale
ministeeriumile ja vajaduse korral asjassepuutuvatele osalistele.
Sihiteadlikku kohanemist eeldab muudatus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil, kes
saab eelnõuga juurde toidu jaekaubanduse valdkonna püsiva kriisiülesandena. Toiduga
varustamine muutus elutähtsaks teenuseks HOSi muutmisega, millega võeti üle CER direktiiv,
kuid jaekaubandusettevõtted ei ole varem täitnud ei riigikaitselisi ega elutähtsa teenuse osutaja
ülesandeid.
Püsiva kriisiülesande rakendamine aitab parandada ettevõtte toimimist kriisides ning seeläbi
ettevõtte äri toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii
lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate
mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Arvestades sellega, et Regionaal-
ja Põllumajandusministeerium juba täidab elutähtsa teenuse korraldaja ülesandeid teiste
toidusektori ettevõtete suhtes, siis saab mõju ulatust pidada keskmiseks. Töökorralduse
muudatuse mõju avaldub toidu jaekauabanduse ettevõtetel, kes varem ei ole täitnud ei
22.05.2025
528
riigikaitselisi ega elutähtsa teenuse osutaja ülesandeid, mistõttu saab lugeda ettevõttele mõju
esimesel aastal suureks. Kuna püsiva kriisiülesande täitmisega ei kaasne samasugused
kohustused kui elutähtsa teenuse osutajal, siis järgnevatel aastatel on mõju väike. Arvestades
sellega, et tegemist ei ole olemuslikult uue ülesandega Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile ning püsiva kriisiülesandega asutustele tuleb puutuda
muudatustega algselt sagedamini kokku, hiljem aga kord kahe või nelja aasta tagant olenevalt
tegevuse iseloomust (kriisiplaani ja riskianalüüsi kooskõlastamine), siis hakkab mõju
avalduma harva. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude
kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise mõjuga.
2.7. Kavandatav muudatus: elutähtsa teenuse korraldajad ja nende kriisiülesanded
Elutähtsa teenuse korraldajad on eelnõu kohaselt asutused, kes koordineerivad elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamist, nõustavad elutähtsate teenuste osutajaid, kehtestavad elutähtsa teenuse
osutamise nõuded ning teevad järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise,
sealhulgas elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete rakendamise üle.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele
Mõju sihtrühm: elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad
CER direktiivi ülevõtnud hädaolukorra seaduse kohaselt on elutähtsa teenuse toimepidevust
korraldavateks asutuseks Justiits- ja Digiministeerium, Kliimaministeerium,
Sotsiaalministeerium, Eesti Pank, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,
Kultuuriministeerium ja 79 kohaliku omavalitsuse üksust. Kokku on elutähtsa teenuse
korraldajaid 85. Eelnõu lisab kogumisse seega ühe elutähtsa teenuse korraldaja, st tegemist on
väikese sihtrühmaga.
Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesanded elutähtsate teenuste puhul ei muutu, st
jäävad alles kõik HOSi alusel olevad funktsioonid. Mõnevõrra muutub juhtimine kriisiolukorra
ajal, st kriisiolukorra juhiks on peaminister ning seda ka juhul, kui kriisiolukord on põhjustatud
elutähtsa teenuse katkestusest. Vaatamata sellele vastutab kriisiolukorra vahetu lahendamise
eest teenuse korraldaja ning lahendamine toimub korraldaja kriisiplaani alusel (hädaolukorra
lahendamise plaani analoog). Olemasolevate teenuste korraldajate jaoks nõuded elutähtsa
teenuse korraldamisel ei muutu. Muudatus eeldab mõningat kohanemist Eesti Pangalt
sularahakäitlejate, makseasutuste ja e-raha asutuste ning makseteenuse tehnilise tugiteenuse
pakkujate ETOdeks nimetamisel, kuid kuna tegemist on ettevõtjatega, kes osalevad
makseteenuse ja sularaharingluse kui elutähtsa teenuse osutamisel, siis ei tohiks kohanemine
olla Eesti Pangale raske, kuna sisuliselt korraldab Eesti Pank makseteenuse ja sularaharingluse
toimepidevust juba praegu.
Elutähtsa teenuse korraldaja ülesanded on:
1) koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist;
2) nõustada elutähtsa teenuse osutajat;
3) kehtestada elutähtsa teenuse osutamise nõuded;
4) teha järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise üle;
5) korraldada enda korraldatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi
vähemalt üks kord kahe aasta jooksul;
6) kinnitada elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüs ja kriisiplaan;
22.05.2025
529
7) juhtida elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajalisest katkestusest tingitud
olukorra lahendamist ja koostada sellise olukorra lahendamiseks kriisiplaan.
Kõik need tegevused eeldavad korralduslikke muudatusi, nõustamise ja järelevalve põhimõtete
ning toimepidevuse nõuete väljatöötamist. Negatiivne mõju avaldub eelkõige korraldavate
asutuste töökoormuse kasvus elutähtsa teenuse korraldamisel. Kindlasti kaasnevad asjakohaste
nõuete rakendamisega tööjõukulud. Hinnanguliselt võib uute ülesannete täitmiseks kuluda
olenevalt asutusest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 25 000–50 000
eurot palgafondiraha aastas. Õppuste korraldamine üldjuhul ei eelda suuri kulusid. Õppusi
korraldav asutus saab õppuse teha ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui
osalejatele tagatakse toitlustus (lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui
70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta tööle eraldi projektijuhti, mis
tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse asutuse tegevuskulude eelarvest.
Elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamine aitab parandada elutähtsate teenuste ning
korraldavate asutuste endi valmidust ja toimimist kriisides ning seeläbi üldist elanikkonna
turvalisust ja käekäiku kriisides.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Algul võib olla keeruline kohaneda
suurema ülesande ulatusega, kuid Riigikantselei on töötanud välja juhendmaterjalid ning pakub
igakülgset nõustamist ja tuge ülesannete elluviimisel, selle tõttu ei saa ka riski pidada suureks.
Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski
arvestades on tegemist ebaolulise mõjuga.
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule
Mõju sihtrühm: Kaitsevägi
Eelnõu kohaselt määratakse püsivad kriisiülesanded vähemalt 133 asutusele ja isikule. Nendel
asutustel ja isikutel on võimalik määrata püsiva kriisiülesandega ameti- ja töökohad
kriisiülesande täitmiseks. Seejuures valdaval osal nendest asutustest ja isikutest on juba praegu
võimalik määrata riigikaitselisi töökohti RiKSi § 46 lõike 3 alusel kehtestatud määruses
sätestatud piirmäärade ulatuses. Kehtiva regulatsiooniga on hõlmatud ka kõik käesolevas
eelnõus nimetatud põhiseaduslikud institutsioonid. Üksnes nelja avalik-õigusliku isiku (Eesti
Advokatuur, Eesti Tervisekassa, Eesti Töötukassa, Finantsinspektsioon) puhul on tegemist uue
võimalusega. Vallavanemate ja linnapeade ametikohad on seadusest tulenevalt riigikaitselised
ametikohad. Eelnõuga antakse kohalikele omavalitsustele võimalus määrata püsiva
kriisiülesandega ametikohaks ka muid kui linnapea või vallavanema ametikoht, kuid see eeldab,
et KOV on kindlaks määranud oma kriisiülesanded, teinud vastavad plaanid ning välja
selgitanud ka selleks vajamineva personali.
Oluline on pöörata tähelepanu sellele, et ka praegu on kehtiva RiKSi alusel suuremal osal
sihtrühmast võimalik määrata ameti- ja töökohti riigikaitselisteks ameti- ja töökohtadeks.
Praktikas aga ei ole paljud asutused ja isikud seda teinud, või kui ka on teinud, siis ei ole
teenistujaid teavitatud, et nad on riigikaitselisel ameti- või töökohal ning millised on ootused
neile kriisi ajal, st milliseid ülesandeid nad täitma peavad. Nii nagu ka riigikaitselise ameti- või
töökoha määramine, on kriisiülesandega ameti- või töökohale määramine asutuse ja isiku valik
ja võimalus, mitte kohustus, seega ei pea asutuses kõik kriisiülesande täitmisega seotud isikud
olema seaduse jõustumisel määratud kriisiülesandega töö- või ametikohtadele, seda saab teha
jooksvalt igal ajal, ka pärast seaduse jõustumist. Samuti on muid võimalusi, kuidas asutus või
22.05.2025
530
ettevõte saab kriisi ajal endale sobiva tööjõu tagada – erineva tööaja rakendamine
(summeeritud, valveaeg jne), vahetustega töö jne. Kui asutuse või ettevõtte töötajatest
enamik ei ole kaitseväekohustuslased, siis ei ole nende isikute kriisiülesandega ameti- või
töökohale määramisel Kaitseväe sõjaaja koosseisule mõju.
Nii nagu ka kehtivas RikSis antakse käesoleva eelnõuga Vabariigi Valitsusele õigus kehtestada
määrusega kriisiolukorra lahendamise huvides (täiendavaid) ameti- ja töökohti, mis on
vajalikud kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks, või põhiseadusliku
institutsiooni toimepidevust tagavatele asutustele ja isikutele täiendavad ameti- ja töökohad (st
määrata ameti- või töökohad nende nimetuste loeteluna või erialaselt, näiteks kvalifikatsiooni,
valdkonna või struktuuriüksuse kaudu) või nimeliselt nendel töötamise kohustusega isikud (st
määrata nõude, et kindel isik, kellel on teatud hädavajalikud oskused või teadmised, töötaks
kriisiolukorra lahendamise eesmärgi huvides edasi kindlal ameti- või töökohal) või näha ette
nende määramise tingimused (näiteks määrata igale asutusele ja isikule protsendi, mis tähistab
maksimaalset osakaalu selle ameti- ja töökohtade koosseisus, mida võib määrata
kriisiülesandega ameti- ja töökohtadeks). Sel juhul jätab Vabariigi Valitsus täpsema määramise
võimaluse asutusele või isikule. Sõltuvalt kriisiolukorra iseloomust võib Vabariigi Valitsus
nimetatud määrust muuta ning otsustada teatud ameti- või töökohtade puhul, et need ei ole kriisi
lahendamiseks või lahendamise toetamiseks enam vajalikud ning neid ameti- ja töökohti
täitvaid kaitseväekohustuslasi saab rakendada riigi sõjalisse kaitsmisse. Praegu on Vabariigi
Valitsus määranud maksimaalsed protsendid, mille raames asutused saavad määrata isikud
riigikaitselistele töökohtadele. Elutähtsa teenuse osutajate juurde määratakse riigikaitselised
töökohad lähtudes teenuseosutaja toimepidevuse riskianalüüsist. Neid põhimõtteid ei ole kavas
eelnõuga muuta, küll on aga ette näha, et arvatavasti muutuvad asutuseti kriisiülesandega ameti-
ja töökohtade osakaalud (protsendid).
Praegu on 88% kõikidest riigikaitselistest töökohtadest määratud elutähtsa teenuse osutajatest
tervishoiuteenuse osutajate juurde ja üksnes 18% teiste elutähtsa teenuse osutajate juurde.
Suurema osa eelnõu tulemusena lisanduvatest ettevõtetest moodustavad vee-ettevõtjad,
soojusettevõtjad ning teede korrashoidjad. Tähele tuleb panna, et kõik määratud isikud ei ole
kaitseväekohustuslased, st et ei mõjuta Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisu.
Arvestades olemasolevat praktikat riigikaitseliste töökohtade moodustamisel, saab nendes
sektorites eeldada, et eelnõuga kaasneb püsiva kriisiülesandega töökohtade kasv umbes 550
võrra. Nimetatud arv näitab aga üksnes lisanduvate püsiva kriisiülesandega töökohtade arvu
erasektoris ja ei tähenda automaatselt, et kõik need isikud on ka kaitseväekohustuslased, kelle
määramisel nimetatud töökohale võetakse ressurss Kaitseväelt ära. Püsiva kriisiülesandega
töökohale määratakse nii naissoost kui ka meessoost isikuid ning üksnes osa nendest on ka
kaitseväekohustuslased. Püsiva kriisiülesandega töökoha peamine eesmärk on tagada olulise
personali olemasolu kriisi ajal. Isik, kes on määratud sellisele töökohale, on kohustatud täitma
oma tööülesandeid ETO juures ka kriisi korral, vajaduse korral on võimalik katkestada selle
isiku puhkust, kui see on vajalik elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks kriisi ajal.
Kaitseministeeriumi andmetel on ligikaudu 40% töötajatest, kes on määratud ETOde juurde
(v.a tervishoiuteenuse osutajatest ETOde juurde), ka kaitseväekohustuslased. See tähendab
seda, et eelnõu muudatuse tulemusena võib püsiva kriisiülesandega töökohtadel töötavate
kaitseväekohustuslaste arv suureneda maksimaalselt 200 inimese võrra.
Asutuste puhul on nii täpset prognoosi keerulisem anda, kuna asutustevahelised protsendid
muutuvad. Kokku on avalikus sektoris märgitud üle 15 000 riigikaitselise ametikoha. Kui palju
ametikohti on jäetud märkimata, pole teada, samuti see, palju määratud isikutest on
22.05.2025
531
kaitseväekohustuslased. Eelnõu seisukohast oleneb täpsem püsiva kriisiülesandega
ametikohtade arv paljuski sellest, kuidas senised riigikaitselised ametikohad asutuste vahel
ringi jaotatakse. Oluline on pöörata tähelepanu sellele, et püsiva kriisiülesandega ametikoht
peab olema kindlasti seotud püsiva kriisiülesande täitmisega ning olema selleks sobiv ja
vältimatult vajalik. Kõik praeguseks määratud riigikaitselised ametikohad sellised ei ole,
mistõttu tuleb määratud protsendid üle vaadata. Sellest tulenevalt on näha, et püsiva
kriisiülesandega ametikohtade arv jääb pigem samaks või suureneb vähe. Sarnane olukord on
ka KOVidega. Nende lisanduvate ameti- ja töökohtade arv oleneb paljuski tulevastest
rakendusaktidest ja seal seatavatest piirangutest ameti- või töökohtade määramisel, samuti
kaitseväekohustuslaste hulgast, kes KOVides praegu ameti- või töökohti täidavad. Asutusi,
KOVe ja elutähtsa teenuse osutajaid puudutavate rakendusaktide koostamisel võetakse aluseks
riigi vajadused kaitsevalmiduse tagamiseks. Täpsemat mõju saab hinnata alles rakendusaktide
koostamisel.
Eelenvast tulenevalt saab kavandatava muudatusega kaasneva mõju ulatust ja sagedust
hinnata väikeseks, ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski keskmiseks ning mõju samuti
ebaoluliseks.
Mõju sihtrühm: Kaitseressursside Amet
Muudatus puudutab ühte riigiasutust, kes moodustab alla ühe protsendi kõikidest avaliku
sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga.
Eelnõuga suureneb isikute arv, kes saavad määrata endale püsiva kriisiülesandega ameti- või
töökohti - lisandub vähemalt seitse avalik-õiguslikku isikut, riigiside teenust tagav SA, Eesti
Varude Keskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, jäämurdeteenuse osutaja(d),
lennujulgestusteenuse osutajad, lennuvälja käitlejatele maapealseid teenuseid osutavad
ettevõtted, gaasivõrgu või selle osa arendamise või opereerimise eest vastutavad isikud,
avalikku reisijatevedu teostav raudtee-ettevõtja, sadamaoperaatorid, parvlaeva liinivedu
reostavad vedajad ja toidu jaekaubanduse ettevõtted, kes elanikkonna toiduga varustamist
märkimisväärselt mõjutavad. Eelduslikult saab selliseid asutusi olema kokku u 38, aga täpne
arv selgub siis kui vastutav minister on need haldusaktiga määranud. Võib suureneda ka
KOVide edastatavate püsiva kriisiülesandega ameti- või töökohal töötavate isikute arv, mis
suurendab KRA töökoormust andmete kontrollimisel. Selline muudatus vajab ametilt mõningat
kohanemist, vajaduse korral 0,5 lisatöökoha loomist, aga võimalik on lisanduv töö korraldada
ka ilma lisaametikoha loomiseta. Sellest tulenevalt saab mõju ulatust pidada väikseks ja
sagedust keskmiseks, ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski väikseks ning mõju ulatust
ebaoluliseks.
2.8. Kavandatav muudatus: elutähtsa teenuse korraldaja korraldus osutada teenust
ettenähtud viisil
Kehtiva HOSi § 33 lõike 1 kohaselt on ainult eriolukorra juhil ja eriolukorra tööde juhil õigus
panna elutähtsa teenuse osutajale kohustus osutada teenust erinevalt varem kokkulepitud
nõuetest. Eelnõuga antakse see õigus elutähtsa teenuse korraldajale, kellel on kõige parem
teadmine nõuetest ning kes peab koos elutähtsa teenuse osutajaga kriisi lahendama. Elutähtsa
teenuse toimepidevuse korraldaja võib panna elutähtsa teenuse osutajale kohustuse osutada
elutähtsat teenust ettenähtud viisil ja ulatuses erinevalt varem kokkulepitud nõuetest, kui see on
vajalik selle teenuse ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestuse ärahoidmiseks või pärast
22.05.2025
532
teenuse ulatuslikku või raskete tagajärgedega katkestust teenuse taastamiseks, samuti saab sama
õiguse Päästeamet elanikkonnakaitse tegevusi tagades inimeste elu ja tervise kaitseks.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju sihtrühm: elutähtsa teenuse osutajad
Kõikide ettevõtete tööga hõivatute isikute hulk oli Statistikaameti andmetel 2024. aastal kokku
698 600 ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2023. aastal kokku umbes 94,67
miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötab umbes 13,1% kõikidest
tööga hõivatud inimestest ning nende tulu moodustab umbes 20,4% kõikide ettevõtete
müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud
kajastavad ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd. Seega on tegemist kuni keskmise
sihtrühmaga.
Eelnõu kohaselt võib elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja panna elutähtsa teenuse
osutajale kohustuse osutada elutähtsat teenust ettenähtud viisil ja ulatuses, kui see on vajalik
elutähtsa teenuse ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestuse ärahoidmiseks või pärast
ulatuslikku või raskete tagajärgedega teenuse katkestust teenuse taastamiseks. Sama õigus on
ka Päästeametil. Tegemist ei ole olemuslikult uue piiranguga elutähtsa teenuse osutajate suhtes.
Kehtiva HOSi § 33 lõike 1 kohaselt on eriolukorra juhil ja eriolukorra tööde juhil õigus panna
elutähtsa teenuse osutajale ettekirjutusega kohustus osutada elutähtsat teenust ettekirjutuses
märgitud viisil ja ulatuses, kui see on vajalik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud
hädaolukorra lahendamiseks. Erinevus seisneb üksnes selles, et käesoleva eelnõuga tekib
selline võimalus korraldajal ka muudes olukordades, st mitte üksnes eriolukorras, vaid ka
kriisiolukorra ajal ning kriisiolukorra eelsel ajal, kui see on vajalik elutähtsa teenuse ulatusliku
või raskete tagajärgedega katkestuse ärahoidmiseks või pärast ulatuslikku või raskete
tagajärgedega teenuse katkestust teenuse taastamiseks. Seega elutähtsa teenuse osutaja jaoks
olukord ei muutu ja eelnõu mõju ulatus on väike. Töökorralduse muudatuse mõju sagedus
sõltub sellest, kuidas on asutuse toimepidevusega seotud tegevused lõimitud korraldavate
asutuste igapäevatöösse. Arvestades sellega, et piiravat meedet saab kohaldada elutähtsa
teenuse osutajate suhtes üksnes teenuste raskete tagajärgedega katkestuste korral, siis
kokkupuute sagedus on väike ja järelikult mõju sagedust saab pidada väikeseks. Negatiivne
mõju avaldub eelkõige selle kaudu, et elutähtsa teenuse osutajad peavad arvestama, et elutähtsa
teenuse korraldaja võib seada teenuse osutamiseks täiendavaid tingimusi võrreldes juba
kehtivate tingimustega. Näiteks võib olla vaja määrata, kuidas peab tagama veega varustamise
olukorras, kus puhas vesi võib ulatusliku keskkonna ja põhjavee reostumise tõttu lõppeda.
Sellisel juhul võib olla vaja seada prioriteete, kui palju ja kellele puhast vett esmajärjekorras
tagatakse, kuidas peab vee-ettevõtja teenuse osutamist korraldama jne. Tingimused olenevad
olukorrast ning ei ole elutähtsa teenuse osutajale ette teada, sellegipoolest jäävad need
teenuseosutaja pädevuse ja tehnilise suutlikkuse piiridesse.
Elutähtsa teenuse osutaja osutab teenust, mis on erilise tähtsusega riigi ja elanikkonna jaoks.
Sellel tegevusalal tegutsev ettevõtja peab seega arvestama, et ühiskonna toimimise tagamiseks
ning inimeste elu või tervise kaitseks või teise elutähtsa või üldhuviteenuse toimimise
tagamiseks on võimalik teenuse osutamisele seada täiendavaid tingimusi. Kui riigis on
kriisiolukord, muutuvad ühiskonna toimimiseks hädavajalikud teenused eriti oluliseks.
Kriisiolukorra ajal teenuseosutajatele täiendavate tingimuste seadmisega tagatakse inimeste elu
ja tervis ning ühiskonna ja riigi toimimine tervikuna. Sellest tulenevalt saab pidada
ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski väikeseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust,
22.05.2025
533
sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist ebaolulise
mõjuga.
2.9. Kavandatav muudatus: kriisiülesannete määramine KOVidele
KOVidele pannakse püsivad kriisiülesanded korraldada ööpäevaringseid majutusega
hoolekandeteenuseid, vältimatut sotsiaalabi, suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu
teenust, alus- ja põhihariduse kättesaadavust, elutähtsate teenuste toimepidevust ning aidata
kaasa ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisele. Üldiselt on tegemist ülesannetega, mida KOVid
täidavad juba praegu. Enam on muudetud KOVi ülesandeid ja rolli ulatusliku evakuatsiooni
läbiviimisel.
KOVi ülesanded evakuatsiooni läbiviimisel
Edaspidi täidab KOV järgmisi ülesandeid:
1) aitab kaasa KOVi territooriumil viibivate isikute evakueerimisele (see ülesanne on KOVdel
ka praegu),
2) määrab kindlaks evakuatsioonikohad ning
3) korraldab evakuatsioonikohas toitlustamist.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele
Mõju sihtrühm: KOVid
Muudatus avaldab mõju KOVidele, sest KOVidele lisandub ülesandeid, ning muudatus
mõjutab kõiki 79 KOVi. Et avalikust sektorist moodustab umbes 86% valitsussektor, siis
KOVid moodustavad ligi 3% kõikidest avaliku sektori üksustest. Sellest tulenevalt on tegemist
väikese sihtrühmaga.
Muudatus avaldab mõju siis, kui KOV peab evakueeritute eest hoolitsema, st juhul, kui viiakse
läbi ulatuslik evakuatsioon, võttes arvesse asjaolu, et evakuatsioon hõlmab tõenäoliselt ühest
KOVist suuremat territooriumi ja puudutab rohkemaid inimesi kui ühe KOVi elanikud.
Eelduslikult on sellised olukorrad harvad. Kriisiolukorra stsenaariumid on riigisaladusega
kaitstud teave ning seetõttu neid käesolevas analüüsis kasutada ei saa. Võrdluseks võib aga
tuua, et selliseid olukordi, mille puhul võib olla vaja inimesi evakueerida, tuleb samuti ette väga
harva. Eestis on suuremad evakuatsioonid olnud 2005. aasta jaanuaris Lääne-Eesti üleujutuse
ajal Pärnus, kus päästeti üle 300 inimese ja iseseisvalt evakueerus piirkonnast üle 500 inimese,
ning „Monika“ lumetormi ajal Padaorus 2010. aastal, kui riigimaanteele jäi lõksu üle 200
sõiduki, kokku päästeti ligikaudu 600 inimest. 2010. aastal sõitis Mustvee linna lähedal kraavi
Kingissepa linnast (Venemaa Föderatsioon) Poolasse teel olnud veok, lastiks 19 tonni rõhu all
olevat veeldatud maagaasi. Plahvatusohu tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud. 2017. aasta
märtsis toimus Sonda kaubajaamas Ida-Virumaal ohtlikke aineid transportiva kaubarongi
tsisterni põhjaklappide leke. Tsisternides transporditi solventi, mis on oma olemuselt
kergestisüttiv ja aurustuv vedelik. Kokku lekkis üle 52 tonni ohtlikku ainet, mille tõttu tuli
evakueerida 400 meetri raadiusest inimesi.
2021. aastal valminud hädaolukorra riskianalüüsides käsitletud stsenaariumide alusel võib esile
tuua järgmised sündmused, millega võib kaasneda vajadus evakueerida. Ülevaade
22.05.2025
534
evakuatsiooniga seotud sündmustest, evakueeritavate arvust, evakuatsiooni kestusest ja
sündmuse juhtumise tõenäosus on esitatud järgmises tabelis.157
Vajadus
korraldada
evakueeri-
mine
Evakueeri-
mist
vajavate
inimeste arv
Evakueeri-
mise
kestus
päevades
Vajadus
majutus-
kohtade
järele
Sündmuse
juhtumise
tõenäosus
Päästesündmus
Üleujutus Pärnus 48 t
pärast Plaanitav Üle 2000 Üle 7* Jah
1 × 50–
100 a
Doominoefektiga
õnnetus Muuga
sadamas, suurõnnetuse
ohuga ettevõttes
Kohe Üle 2000 Üle 7 Jah 1 × 100+ a
Politseisündmus
Äkkrünnak reisilaeval Kohe 51–200 1 Jah 1 × 5–20 a
Massiline korratus
asümmeetrilise
tegevusena
Kohe 10 000 Üle 7 Jah 1 × 20–
50 a
Reisilaeva ja
naftatankeri
kokkupõrge merel
Kohe 501–2000 1 Jah 1 × 20–
50 a
Kiirgus- või tuumaõnnetus
Piiriülene
tuumaõnnetus,
radioaktiivne pilv
naaberriikide
tuumaelektrijaamast
levib Eestisse mõne
tunniga
Plaanitav 50 000 7 Jah 1 × 50–
100 a
Riigisisese
tekkepõhjusega –
juhuslik radioaktiivse
aine konteineri leid
Kohe 10–15 Üle 7 Jah 1 × 5–20 a
Nagu näha, on hädaolukorrad, mille ajal on vaja viia läbi ulatuslik evakuatsioon,
prognoositavalt Eestis väga harvad ja ebareeglipärased. Veelgi väiksema tõenäosusega esineb
relvakonflikt vm sellesarnane sündmus, mille lahendamiseks on vaja välja kuulutada
kriisiolukord.
KOVid peavad valmistuma oma ülesannete täitmiseks kriisiolukorra ajal. Eelnevast tulenevalt
peavad KOVid kindlaks määrama evakuatsioonikohad ning tagama, et seal oleks võimalik
157 Ulatusliku evakuatsiooni kontseptsioon. Siseministeerium. 2018, lk 9.
22.05.2025
535
evakueeritutele toitu ja majutust pakkuda. Evakuatsioonikohtade kindlaksmääramine
(arvestusega 2% KOVi elanikkonnast) tähendab väiksemates omavalitsustes 1–2 objekti ja
suuremates 50–60 objekti väljaselgitamist. Seegi, kuidas tagada evakueeritutele
evakuatsioonikohas vajalikud tingimused, ei vaja pidevat planeerimist, vaid piisab sellest, kui
KOV hindab paralleelselt evakuatsioonikohtade kindlaksmääramisega, milliseid ettevõtjaid
saab evakueeritute abistamisse kaasata, kust saada vajalikke ressursse jne.
Kuna evakuatsioonikohtade kindlaksmääramine ei ole KOVdele uus ülesanne, võib eeldada, et
valdav enamik KOVidest on majutuse ja toitlustuse osa juba läbi mõelnud ehk sisuliselt
kohustuse täitnud. Liiatigi on KOVide ülesandeks vältimatu sotsiaalabi andmine, mis on
olemuslikult sama kui evakueeritutele toidu ja majutuskoha tagamine. See tähendab, et KOVis
on vajalike oskuste ja teadmistega personal juba olemas ning KOV ei pea hakkama täitma täiesti
uut ülesannet.
Kokkuvõttes on mõju ulatus väike. Mõju sagedus on samuti väike – mõju avaldub
muudatuste jõustumise ajal, kui KOVid määravad kindlaks evakuatsioonikohad ja plaanivad
ressursid evakuatsioonikohtades vajalike tingimuste tagamiseks.
Negatiivsete mõjude riski võib pidada väikeseks. Õigusliku olukorra täpsustamine aitab
KOVidel oma tegevust paremini planeerida. Vähene negatiivne mõju võib avalduda selles, et
KOVi töötajad peavad ühekordse tööülesandena kindlaks määrama evakuatsioonikohad ning
läbi mõtlema, kuidas seal vajalikke tingimusi tagada.
Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Mõju sihtrühm: evakueeritud inimesed
Muudatus avaldab mõju nendele inimestele, keda evakueeritakse, sest KOVid saavad pärast
muudatuse jõustumist nende abistamiseks paremini valmistuda. Mida paremini on KOV
võimeline evakueeritute eest hoolitsema, seda paremini on võimalik ka evakueeritute vaimset
ja füüsilist tervist kaitsta.
Muudatuse jõustumisel ei muutu sihtrühma käitumises midagi, mistõttu on mõju ulatus väike.
Mõju sagedus on samuti väike, sest mõju avaldub vaid ulatuslike evakuatsioonide korral ehk
harva158. Mõjutatud sihtrühma suurus sõltub olukorra ulatusest, kaudselt võib olla mõjutatud
kogu elanikkond.
2.10. Kavandatav muudatus: KOVi ülesanded seoses sotsiaal- ja haridusteenuste
osutamisega
Muudatusega määratakse kindlaks, et kriisiolukorra ajal tagab KOV inimestele korraldatava
majutusega (vähemalt) sotsiaalteenuste kättesaadavuse. KOVi kohustus on tagada
kriisiolukorra ajal haavatavate isikute gruppidele vähemalt järgmiste sotsiaalteenuste
kättesaadavus ja toimimine:
1) koduteenus;
2) väljaspool kodu üldhooldusteenus;
3) asendushooldusteenus;
4) turvakoduteenus;
158 Vt tabelit ülal, mis kirjeldab evakueerimise vajadust põhjustavate hädaolukordade prognoositavat
esinemissagedust.
22.05.2025
536
5) vältimatu sotsiaalabi;
6) abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast eraldatud või kriisiolukorra
tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine;
7) toimetulekutoetus;
8) suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu hoiuteenus;
9) alus-, põhi- ja keskharidus;
10) oma territooriumil viibivate isikute ohuolukorrast teavitamine ja käitumisjuhiste andmise
tagamine.
Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Mõju sihtrühm: sotsiaalteenuste saajad
Mõju sagedust võib hinnata väikeseks, sest muudatus avaldab mõju ainult kriisiolukorra ajal.
Ebasoovitavate mõjude risk on maandatud sellega, et määratakse kindlaks teenused, mille
kättesaadavuse tagamiseks kriisiolukorra ajal tuleb valmistuda juba varem ning mille
kättesaadavus on oluline inimese tervise ja elu kaitseks ega jäta inimest ebainimlikku ja abitusse
olukorda. Seega võib mõju sihtrühmale hinnata väikeseks. Mõju sagedust võib hinnata
väikeseks, sest muudatus avaldab mõju ainult kriisiolukorra ajal.
Mõju sihtrühm: suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse kasutajad, alus- ja
põhihariduse õpilased
Mõju sagedust võib hinnata pigem väikeseks. Eelnõuga soovitakse saavutada, et sõltumata
olukorrast teeks KOV pingutusi suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse ning alus-
ja põhihariduse pakkumise jätkamiseks. Seega võib mõju sihtrühmale hinnata väikeseks.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele ning avaliku sektori
kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm (A): riigiasutused ja avalik-õiguslikud asutused
Mõju on neile asutustele, kes korraldavad sotsiaalteenuste (KOV, Sotsiaalkindlustusamet) ja
haridusteenuste (Haridus- ja Teadusministeerium) osutamist. Kõikide riigiasutustega võrreldes
moodustab otseselt mõjutatud asutuste arv väikese osa kogu sihtrühmast.
Mõju ulatus on väike – muudatuste tagajärjel ei muutu asutuste tavapärane töökorraldus, kuid
tuleb planeerida teenuste jätkumise korraldus kriisiolukorra ajal. Selleks tuleb planeerida ja
näha ette vajalikud ressursid, teha kokkulepped ning tagada personal.
Mõju sagedust võib hinnata väikeseks, sest muudatus avaldab mõju ainult kriisiolukorra ajal.
Mõju sihtrühm (B): KOVid
Mõju avaldub KOVidele (79), kes korraldavad sotsiaalteenuste ja haridusteenuste osutamist.
Kehtiv regulatsioon määrab üldsõnaliselt, et riigikaitseülesanne hõlmab kõiki KOVi teenuseid,
eelnõu kitsendab riigikaitseülesande fookust, loetledes KOVi ülesanded, mis on kriitilisema
tähtsusega, ehk määrab kindlaks need sotsiaalteenused, mida KOV peab osutama, ehk millised
on need inimestele elutähtsad KOVi korraldatavad sotsiaalteenused, mille kättesaadavus tuleb
22.05.2025
537
tagada ka kriisiolukorra ajal. Eelnõu kohustab kõiki KOVe koostama püsiva kriisiülesande
täitmiseks kriisiplaanid, see tähendab olemasolevate võimaluste ja ressursside planeerimist,
juhtimiskorralduse läbimõtlemist jne. Samas annab nõutav planeerimisprotsess ka selge aluse
erinevate teenuste pakkumisega jätkamise prioriseerimiseks, st kriisiolukorra ajal on võimalik
nende (ka seadusest tulenevate) teenuste pakkumine, mis kriisiülesannete loetellu ei kuulu (nt
võlanõustamine, erinevate lubade väljaandmine jm), ressursside ammendumisel saab nende
osutamise lõpetada ning keskenduda vaid kriisiülesannetele.
Seega on kaasnev mõju keskmine. Samuti on keskmine mõju esinemise sagedus.
Samas aitab püsivate kriisiülesannete täitmise planeerimine ja selleks valmistumine parandada
KOVide üldist valmidust ja võimet kriisides toime tulla, tagada oma elanikele teenuste
kättesaadavus olukorrast sõltumata. Seetõttu võib kaasnevate ebasoovitavate mõjude riski
hinnata madalaks.
Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski
arvestades on tegemist keskmise mõjuga.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju sihtrühm: sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid osutavad ettevõtjad (teenuseosutajad)
Majanduslik mõju võib avalduda nendele ettevõtjatele, kes osutavad sotsiaalteenuseid, mille
osutamine kriisiolukorra ajal lõpetatakse, või vastupidi, mille tegevus kriisiolukorra ajal
laieneb. Nt kui ei ole võimalik tagada enam koduteenuse või isikliku abistaja teenuse
pakkumist, võib suureneda koormus üldhooldusteenuse pakkujatele. 2025. a jaanuari seisuga
on näiteks väljaspool kodu üldhooldusteenust osutavaid asutusi kokku 169 (sh osa
teenuseosutajatel on mitu tegevuskohta), mis moodustab väikese osa kõikidest aktiivsetest
ettevõtjatest (kokku 158 378). Otseselt mõjutatud sihtrühma täpne suurus sõltub kriisiolukorra
ulatusest.
Teenuseosutajal on vaja teha muudatusi oma protseduurides, et tagada hoolekandeasutustes
vajaliku personali olemasolu ka kriisiolukordades. Lisaks on vaja teenuseosutajal arvestada, et
kriisiolukorra ajal võib tekkida vajadus inimeste evakueerimiseks hoolekandeasutustest ning
selleks peab olema valmidus inimesi transportida, samuti kokkulepped teiste asutustega
inimeste vastuvõtmiseks. Seega kaasneb muudatustega halduskoormus ettevõtjatele, kuna
ettevõtjad peavad plaanima ressursid ja koostama tegevuskava võimalikuks kriisiolukorraks.
Mõju sagedust võib hinnata väikeseks, sest muudatus avaldab mõju ainult kriisiolukorra ajal.
Mõju ulatus sõltub kriisi ulatusest. Muudatus ei nõua tavaolukorras ettevõtjatelt oma tegevuse
ümberkorraldamist, mistõttu tavaolukorras ei kasva ettevõtjate halduskoormus.
2.11. Kavandatav muudatus: kriisiolukorra lahendamises osalemine vastavalt Eesti
Panga kriisiplaanile
Pangad ja turvaettevõtted peavad edaspidi osalema kriisiolukorra lahendamisel kriisiplaani
kohaselt. Sisuliselt on siin tegemist kahe kohustusega: kõigepealt osaleda Eesi Panga
kriisiplaani koostamises ning kriisiolukorra korral osaleda selle lahendamisel vastavalt
kriisiplaanile.
22.05.2025
538
Mõju sagedus on samuti väike, sest kriisid toimuvad väga harva ning kriisiplaan koostatakse
üks kord ja seejärel seda uuendatakse, kui selleks on vajadus. Mõju ulatuse võib lugeda
keskmiseks, sest teenuseosutaja käitumises toimuvad siiski sisulised muudatused. Kui
toimepidevuse plaan kirjeldab, kuidas käitutakse teenuse katkestuse korral konkreetses
ettevõttes, siis kriisiplaan kirjeldab sedasama riigi tasandil (ja suurema katkestuse puhul).
Olemuselt on korraldava asutuse kriisiplaan samasugune nagu toimepidevuse plaan –
dokument, milles kirjeldatakse, kuidas tuleb katkestuse korral käituda.
2.12. Kavandatav muudatus: toiduga varustamise tagamine elutähtsa teenuse kaudu
toidu valdkonnas
Muudatusega kaasneb mõju majandusele, riigiasutuste töökorraldusele ja siseturvalisusele.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju sihtrühm: toiduvaldkonna ettevõtjad, kes määratakse püsiva kriisiülesandega ettevõtteks.
Muudatus mõjutab otseselt neid jaekaubandusettevõtjad, kes tegutsevad toiduga varustamise
valdkonnas, kelle majandustegevus vastab eelnõus sätestatud tingimustele ja kellele on pandud
püsiv kriisiülesanne.
Nendele ettevõtetele kaasnevad järgmised kohustused:
1) koostada riskianalüüs ja kriisiplaan;
2) tagada valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud püsiva kriisiülesande toimimise
nõudeid.
Püsiv kriisiülesanne aitab parandada ettevõtte toimimist kriisides ning seeläbi ettevõtte äri
toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui
ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude
kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust
ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise olulisusega
mõjuga.
Mõju valdkond: mõju siseturvalisusele
Muudatus mõjutab Eesti elanikkonda ja otseselt neid ettevõtjad, kes on ministri käskkirjaga
määratud püsiva kriisiülesandega isikuks.
Toit on inimese igapäevane alusvajadus ja seetõttu on toidujulgeoleku ning toiduga varustamise
tagamise ülesanded seotud laia riigikaitse ja siseturvalisuse poliitika üldeesmärgiga inimeste
elu ja tervise kaitsel. Muudatuse eesmärk on maandada erinevate võimalike kriisiolukordade
mõju toiduga varustamisele, aga samuti sellise mõjuga kriise ennetada, lahendada ja nendest
taastuda. Elanike turvatunne ja seeläbi ka heaolu ning sotsiaalne kaitse peaks muudatuse
tulemusena suurenema. Turvatunnet suurendab teadmine, et toiduga varustamise tagamine on
riigis hästi läbi mõeldud ja et sellega tegeletakse iga päev. Ministri käskkirjaga elutähtsa teenuse
osutajaks määratud ettevõtjad mõjutavad oma püsiva kriisiülesande täitmise kaudu ka teisi
ettevõtjaid, kellega nad äriliselt seotud on ja kes seetõttu peavad läbi mõtlema ka enda tegevuse
jätkusuutlikkuse kriisiolukorra ajal, näiteks soetama teatud varu, mõtlema läbi logistika jne.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavalt väike.
22.05.2025
539
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on pigem keskmine.
2.13. Kavandatav muudatus: toiduga varustamise tagamine toiduvaru kaudu
Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste töökorraldusele ja siseturvalisusele.
Mõju valdkond: mõju valitsusasutuste korraldusele
Mõju sihtrühm: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet ja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (AS Eesti Varude Keskus).
Eelnõu kohaselt lisandub ülesanne moodustada riigi toiduvaru täpsemas koosseisus (Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium (AS Eesti Varude Keskus). Muudatus suurendab Regionaal-
ja Põllumajandusministeeriumi ning Põllumajandus- ja Toiduameti tööjõunõudlust, kuna
suureneb nii Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kui ka Põllumajandus- ja Toiduameti
töökoormus, sealhulgas muutub nii ülesannete hulk kui ka iseloom. Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium peab kindlaks määrama toiduvarus oleva toidu ja tooraine varu
kogused või varu täpsema koosseisu. Kui tooraine varust pärit vili antakse kasutamiseks
tootmissisendina toidu või sööda tootmiseks või loomade söötmiseks, lisandub Põllumajandus-
ja Toiduametile seda varu kasutades saadud toidu, sööda või sellega söödetud looma kasutamise
ja käsutamise õiguse piiramise ja selle üle järelevalve tegemise ülesanne. Tööülesannete arvu
tõusu esinemise sagedust ja sellega kaasnevat töökoormust on raske hinnata, kuna see kaasneb
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel tehtava valitsuse otsusega varu kasutusele võtta.
Muudatus ei mõjuta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi ega Põllumajandus- ja Toiduameti palgakulu ega personali arvu.
Ministeeriumi ega Põllumajandus- ja Toiduameti põhiülesannete täitmises muudatusi ei toimu.
Mõju valdkond: mõju siseturvalisusele
Toiduga varustamine on seotud siseturvalisusega ja see muudatus mõjutab otseselt neid
ettevõtjad, kes on ministri käskkirjaga määratud püsiva kriisiülesandega isikuks, ja kaudselt
kogu Eesti elanikkonda, eelkõige nende turvatunnet.
Muudatuse eesmärk on maandada erinevate võimalike kriisiolukordade mõju toiduga
varustamisele, aga samuti sellise mõjuga kriise ennetada, lahendada ja nendest taastuda. Elanike
turvatunne peaks muudatuse tulemusena suurenema. Turvatunnet suurendab lisaks riigi
toiduvaru olemasolule ka teadmine, et selle koosseis on läbi mõeldud. Sealhulgas on võimalus
kasutada osa toiduvarust (teravilja) toidu tootmiseks (toorainena, söödana või seemneviljana).
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavalt väike.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju/muutus on võrreldes senise regulatsiooniga pigem
keskmine. Eeldame, et osalistel ei esine olulisi kohanemisraskusi uue regulatsiooni täitmisel.
2.14. Kavandatav muudatus: viivitamatu ohuteate edastamine
Mõju valdkond: mõju siseturvalisusele
22.05.2025
540
Sihtrühm: Eestis viibivad inimesed.
Sihtrühm on suur, sest kaudselt mõjutab eelnõu kõiki Eesti elanikke ja siin viibivaid inimesi.
Otsene mõju on nendele inimestele, kes viibivad ohualas ja kellele edastatakse viivitamatu
ohuteade. Kiire info ohu või hädaolukorra kohta võimaldab inimestel ohule kiiremalt reageerida
(nt varjuda, lahkuda ohupiirkonnast jne). Kui ohuteate edastamine ei toimi piisavalt kiiresti, siis
võib ohuteate viibimine hädaolukorra ohu või hädaolukorra piirkonnas asuvatele inimestele
tuua kaasa enamate inimeste tervise kahjustamise või hukkumise. Viivitamatu ohuteate
edastamine võimaldab kõige kiiremini teavitada inimesi võimalikust ohust ning anda neile
vajalikud käitumisjuhised, et tagada võimalikult paljude inimeste elu ja tervise kaitse.
Kui viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatakse kanalit, mis ei ole seotud konkreetse
geograafilise alaga (nt edastamine teleekraanile), võib sellega kaasneda mõningane ebasobiv
mõju (nt raadio- või telekanali vahetus ja ohuteavituse edastamine üldjuhul kuni ühe minuti
jooksul) inimestele, kes ise ohualas ei viibi ning kelle elu ja tervis vahetult ohus ei ole. Siiski
kaalub ohualas viibivate inimeste elu ja tervise kaitse üles sellise võimaliku ebasobiva mõju.
Pikas plaanis on muudatuse mõju Eesti elanikele oluline, kuid see avaldub harva. Seega on
mõju ulatus Eesti elanikele suur, kuid avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju kaasnemise
risk väikesed. Kokkuvõttes on mõju Eesti elanikele oluline, kuid positiivne.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm I: ehitise omanikud.
Sihtrühm on väike, sest sireeniseadmete paigaldamisega mõjutatakse esimeses etapis
suurusjärgus 122 ehitist ja laiendamise vaates ei ole tõenäoline, et see ületaks 200 ehitist. Seega
on võimalik mõjutatud ehitiste arv kokku pisut üle 300. Üldjuhul on eelistatud paigalduskohad
riigi või kohaliku omavalitsuse ehitised ja kõrgemad rajatised (nt mastid) ning seega on
omanike arv eelduslikult ehitiste hulgast oluliselt väiksem.
Sireeniseadme paigaldamisel hoone või rajatise külge mõjutatakse:
• ehitise välisilmet, sõltuvalt ehitisest võivad sireenid olla nähtavad ka tänavapildis;
• kandekonstruktsioonidele mõjuvat koormust, sõltuvalt ehitisest võib paigaldatav
sireeniseade omada kandekonstruktsioonile olulist mõju;
• elektri- ja sideühenduste tõttu võidakse tekitada püsikulusid;
• sireeniseade vajab hooldust, mistõttu on vaja tagada sireeniseadmete süsteemi omaniku
esindajale regulaarne ja erakorraline ligipääs;
• sireeniseadme kasutamisel (nii testimistel, õppustel kui ka sündmuse puhul) tekitatakse
valju heli, mis samuti mõjutab kuulderaadiuses olevaid inimesi, kelleks võivad olla ka ehitise
kliendid, töötajad jne, mistõttu võib olla mõjutatud klientide huvi konkreetse objekti kasutamise
osas;
• sõltuvalt ehitisest võib sireeniseadme paigaldamisel tekkida olukord, kus sama või
sarnase vajadusega on teisi konkureerivaid rentnikke, nt sidesüsteemidele sobilikud
paigalduskohad.
Eelnevalt nimetatud mõjud on negatiivsed, aga pigem väheolulised, sest konkreetse ehitise
tuvastamisel tutvutakse objekti ehitus-tehniliste võimalustega ning vajadusel teostatakse
tugevusarvutused ja ehitusprojekt ning vajalikud lisatööd. Kui tuvastatakse, et hoone ei ole
ehitus-tehniliselt sireeniseadme paigaldamiseks sobiv, otsitakse alternatiivne objekt, mistõttu
22.05.2025
541
ehitise koormustaluvusele olulist mõju ei ole. Kõik sireeniseadme paigaldamise, hooldamise
ning talumisega seotud kulud kannab riik ja objektil läbi viidavad hooldustegevused
kooskõlastatakse eelnevalt objekti esindajaga. Sireeniseadme paigaldamisega kaasneb ehitisele
väiksem või suurem esteetiline riive, kuid paigaldamisel püütakse jääda võimalikult
märkamatuks ja arvestatakse maksimaalselt palju objektipoolsete ootustega. Sireeniseade ei ole
visuaalselt suur ning seega on negatiivne mõju pigem väike. Sireeniseadme testimised ja
õppustel kasutamised planeeritakse pikalt ette ning need toimuvad ajal, mis on eeldatavalt kõige
vähem häiriv (nt tööajal). Sireeniseadmete kasutamine reaalsete sündmuste puhul on eeldatavalt
väga harv. Talumiskohustusega kaasnevate kulude hüvitamisel lähtutakse kinnisasja avalikes
huvides omandamise seaduses sätestatust. EE-ALARM-i kasutamisega tagatakse keskselt
hallatav süsteem, mis võimaldab sireene käivitada ainult vastava õigusega isikutel konkreetse
ohu olemasolu korral või eelnevalt planeeritud õppusel või terviktestimisel. Sellega
minimeeritakse võimalikud süsteemi väärkasutused.
Kokkuvõttes on mõju ulatus ja avaldumise sagedus ehitise omanikele väikesed. Kokkuvõttes
on negatiivne mõju väheoluline.
Sihtrühm II: EE-ALARM-iga liituma kohustatud ja viivitamatut ohuteadet edastama
kohustatud isikud (massiteabevahendi valdajad, elektroonilise side ettevõtjad,
multipleksimisteenuse osutajad, avalikus ruumis paiknevate elektroonilise teabeekraani
valdajad).
Süsteemi kasutuselevõtt ei ole massiteabevahendi valdajale liigselt koormav, sest riik hüvitab
viivitamatu ohuteate edastamise IT-lahenduse/-protokolli väljatöötamise kulu. Teiseks
edastatakse viivitamatu ohuteade üksnes paljude inimeste elu või tervist ohustava, vahetult
eelseisva või juba toiminud sündmuse või selle lõppemise korral, mis eelduslikult leiab aset
haruharva. Automaatse ohuteavituse tekst ilmub koos massiteabevahendi valdaja saatega või
elektroonilisel teabeekraanil üliharva. Lisaks käib üldjuhul televisioonis, audiovisuaalmeedia
teenuse ajal ning raadios saade ohuteavituse edastamise ajal taustal edasi. Häirekeskus ei võta
nimetatud kanaleid üle, vaid üksnes lisab ohuteavituse teksti saate äärde või raadio ekraanile.
Ka suuremate elektrooniliste teabeekraanide puhul ei kata ohuteavitus kogu teatetahvli välja.
Kõik eeltoodud tegevused on lühiajalised. Liitumiskohustus on eelnõus seotud lisatähtajaga,
millega tagatakse liitumiseks mõistlik aeg.
Üheks sihtrühmaks on elektroonilise side ettevõtjad, kes edastavad teleteenuseid. TTJA
andmete alusel on praegu Eestis neli teenuseosutajat (maapealne digilevi, kaabellevi,
internetipõhine teleteenus), kelle teenuse tarbijate hulk on suurem kui 10 000.
Ohuteate edastamiseks digiplatvormidel tuleb lisaks juba lahendatud ERR-i portaalidele
kaasata teised meediateenuste platvormid. Tuginedes Meedialiidu avalikule statistikale ja
ettevõtete infole, puudutab eelnõuga planeeritav muudatus nelja digiplatvormi.
Avalikus ruumis rohkem kui 10 000 igapäevase kontaktiga paikneva elektroonilise
teabeekraani valdajate hulk on samuti suhteliselt väike, sest teenusosutajaid on vähe ja
kasutuses olevad süsteemid on üldjuhul ühetaolised. Praegu teadaolevalt puudutab liidestamine
vähem kui kümmet teabeekraani valdajat.
Viivitamatut ohuteadet edastama kohustatud meediateenuste ja multipleksimisteenuste
osutajate õigusi mõjutatakse lühidalt selliselt, et Häirekeskus edastab saate ajal viivitamatu
22.05.2025
542
ohuteate. Teabeekraanide omanike õigusi mõjutatakse selliselt, et Häirekeskus edastab
elektroonilisel teabeekraanil ohuteate. Kui elektrooniline teabeekraan on väikeste mõõtudega,
võib ohuteate tekst katta kogu teabeekraani. Riikliku mobiilirakenduse valdaja õigusi
mõjutatakse selliselt, et mobiilirakenduse kasutajatele edastatakse teavitus, mis ei ole otseselt
mobiilirakenduse valdaja koostatud.
Kokkuvõttes on mõju ulatus ja avaldumise sagedus viivitamatut ohuteadet edastama kohustatud
isikutele väikesed. Kokkuvõttes on negatiivne mõju väheoluline.
2.15. Kavandatav muudatus: Päästeameti poolt asja sundkasutusse võtmise ja
sundvõõrandamise regulatsioon
Eelnõu § 110 kohaselt lisandub Päästeametile õigus võtta asju sundkasutusse ja
sundvõõrandada. Kehtiva PäästeSi alusel on Päästeametil õigus sundkasutusse võtta vett, liiva,
kruusa ning muid päästetööks või demineerimistööks vajalikke aineid, materjale, seadmeid ja
abivahendeid, kui see on vältimatult vajalik päästetööks või demineerimistööks ning muud
võimalused asja sundkasutamiseks puuduvad või oleksid ebamõistlikult koormavad. Eelnõuga
lisandub Päästeametile õigus sundkasutada ja sundkoormata asju, kui see on vältimatult vajalik
ulatusliku evakuatsiooni ja varjumise läbiviimiseks.
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele ning sotsiaalsed, sealhulgas
demograafilised mõjud
Mõju sihtrühm: riigi elanikud
Teoreetiliselt võib evakuatsiooni ja varjumise läbiviimiseks kohustada peaaegu igaüht riigi
elanikest. Tegelikult on mõjutatud sihtrühm sellest palju väiksem ning sõltub varjumise ja
evakuatsiooni ulatusest ja kestusest. Väikesemahulise ja lühiajalise kriisi korral on sihtrühm
väga väike, piirdudes näiteks üksikute isikutega, kelle vara võidakse koormata. Samas
ulatusliku, täiemahulise ja pikaajalise sõja korral on puudutatud sihtrühm suurem ja võib
teoreetiliselt puudutada igaüht. Tõenäosus varjumise läbiviimiseks ja evakuatsioonikohtade
sundkoormamiseks on väike.
Kui mõju peaks siiski avalduma, toob see isikutele kaasa väiksemaid või suuremaid põhiõiguste
riiveid, mis seisneb isikutele kuuluva vara sundkasutamises või sundvõõrandamises.
Muudatusel on positiivne mõju – ressursside õigeaegse kasutusele võtmisega on võimalik kriisi
kiiremini ja tõhusamalt ohjata, vältides elanike elule ja tervisele suurema kahju tekkimist.
Mõju ulatus sõltub kriisi ulatusest.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele, nende kuludele ja
tuludele
Mõju sihtrühm: Päästeamet
Muudatustega ei kaasne riigiasutuste või KOVi asutuste ümberkorraldamist või muudatusi
nende töökorralduses. Muudatusega kaasneb tavapärane riigiametnike koolituskulu uue
regulatsiooni tundmaõppimiseks, mis mahub iga asutuse koolituseelarvesse. Seega on mõju
ulatus väike. Samuti on mõju esinemise sagedus väike, kuna mõju esineb ainult regulatsiooni
jõustumise ajal.
22.05.2025
543
Mõju valdkond: mõju majandusele või muu otsene või kaudne mõju
Mõju sihtrühm: ettevõtjad ja elanikud
Muudatus võib teoreetiliselt mõjutada kõiki elanikke ning iga 131 650 majanduslikult aktiivset
ettevõtjat.159 Sihtrühma suurus sõltub kriisiolukorra ulatusest, kuid tõenäoliselt ei avaldu mõju
kõigile elanikele ja ettevõtjatele, kuna kõigi vara suhtes tõenäoliselt kohustusi ei panda. Samuti
on mõju esinemise sagedus väike, kuna muudatus avaldab mõju üksnes olukorras, kus on vaja
elanikel varjuda või neid evakueerida.
2.16 Kavandatav muudatus: varjumine ning varjendite ja varjumiskohtade rajamine
Mõju valdkond: mõju siseturvalisusele
Mõju sihtrühm: eelkõige Eesti linnalistes piirkondades viibivad inimesed.
Sihtrühm on suur, sest eelnõu võib mõjutada kõiki Eesti elanikke ja siin viibivaid inimesi.
Otsene mõju on neile, kes elavad suuremates korterelamutes, viibivad eelnõus nimetatud
hoonetes või külastavad neid ja liiguvad tiheasustusalal piirkonnas, kus avalikus ruumis on
rohkem jalakäijaid. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elab Tallinnas ning teistes linnalistes
ja väikelinnalistes asustuspiirkondades peaaegu 70% Eesti elanikest. Rahvaarvu aluseks võttes
on eelnõul oluline mõju nendes asustuspiirkondades elavale umbes 950 000 inimesele.
Eelnõu mõjul kasvab Eesti elanike elu ja tervise kaitstus, kuna rajatakse nii avalikke kui ka
mitteavalikke varjendeid ja varjumiskohti, mis aitavad elada üle ohuolukordi. Eelnõuga
kehtestatakse konkreetsed nõuded varjendile, mis tähendab, et varjendid vastavad kindlatele
tehnilistele nõuetele ja tagavad Eesti elanikele suurema tõenäosusega turvalise viibimiskoha
võimalikus ohuolukorras. Lisaks rajatakse tänu eelnõule juurde avalikke varjendeid sinna, kus
liiguvad rahvahulgad.
Lisaks varjenditele tekivad juba olemasolevatesse hoonetesse mitteavalikud varjumiskohad.
Koos varjendi ja varjumiskoha rajamisega tuleb koostada ka varjumisplaan, tänu millele on
suuremates hoonetes läbi mõeldud, kuidas varjumine hoones läbi viiakse, ning inimesed on
võimalikuks ohuolukorraks paremini ettevalmistatud.
Pikas plaanis on mõju Eesti elanikele oluline, kuid see avaldub harva. Eelnõu mõjutab Eesti
elanikke valdavalt positiivselt. Koostoimes ohuteavituse süsteemi arendamise ja evakuatsiooni
ettevalmistamisega aitab eelnõu oluliselt tõhustada elanikkonnakaitset.
Seega on mõju ulatus Eesti elanikele suur, kuid avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju
kaasnemise risk väikesed. Kokkuvõttes on mõju Eesti elanikele oluline, kuid positiivne.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm I: juriidilised isikud, kes tegelevad ehitus- ja kinnisvaraarendusega.
159 Statistikaameti andmebaas. ER007: Statistilisse profiili kuuluvad üksused õigusliku vormi ja haldusüksuse
järgi, haldusjaotus 1. jaanuari 2018. aasta seisuga. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Database/Majandus/10Majandusuksused/08Uldandmed/08Uldandmed.asp.
22.05.2025
544
Mõjutatud juriidiliste isikute arv on võrreldes juriidiliste isikute koguarvuga väike. E äriregistri
kohaselt on 1. juuli 2023. aasta seisuga umbes 4000 juriidilist isikut, kelle põhitegevusala on
kinnisvara ost-müük. Suur osa sellistest juriidilistest isikutest on seejuures loodud ühe hoone
või kinnisvaraprojekti jaoks. Ehituse on märkinud oma põhitegevusalaks üle 27 000 juriidilise
isiku. Juriidilisi isikuid on 1. juuli 2023. aasta seisuga kokku üle 352 000. Kõigist juriidilistest
isikutest on seega mõjutatud alla 9%, sealhulgas umbes 1% on kinnis¬varaarendusettevõtjad.
Ehitus- ja kinnisvarasektoris võib eelnõu tõsta mõnevõrra ehitus- ja kinnisvarahinda, kuna
projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada varjendile esitatavaid nõudeid. Eelnõus
arvestatakse õiguskindluse põhimõtet: varjendile esitatavaid nõudeid olemasolevatele ehitistele
ei kohaldata. Uusehitistele kehtestatakse mõistlik üleminekuaeg. Eelnõu mõju juriidilistele
isikutele on pigem väheoluline, kuna varjendi rajamise nõuet ei kohaldata kõigile hoonetele ja
seega ei avaldu mõju iga kord, kui hoone püstitatakse.
Väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid mõjutab varjendi rajamise nõue vähesel määral,
sest väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted pigem ei kasuta nii suuri hooneid (üle 1200 m2
suuruseid büroohooneid või üle 1500 m2 suuruseid tööstushooneid), millele hakkab kehtima
varjendi rajamise nõue.
Varjendi rajamisega seotud lisakulude hindamisel on lähtutud Soomes kehtivatest nõuetest ja
Soome analüüsidest varjendi maksumuse hindamisel. Soome pikaajalisest kogemusest nähtub,
et eluhoone varjendi rajamise kohustus lisab ehitushinnale keskmiselt 1-2% . Varjendinõue
tähendab sisuliselt, et kortermaja netopinnast 2% tuleb teha tugevama konstruktsiooniga.
Varjendi konstruktsiooniga ruumi ehitushind sõltub ruumi suurusest, kuid jääb vahemikku 1600
€/m2 (135 m2 suurusega ruumil) kuni 3200 €/m2 (20 m2 suurusega ruumil), st mida suurem
varjend rajada, seda soodsam on hind ruutmeetri kohta.
Eeltoodud lisanduva maksumuse hinnang on tehtud kortermaja varjendi kohta, mida saab rajada
ka maapealsena, st 1. korrusele.
Lisakulu hindamisel on võetud eelduseks, et see jääb üldjuhul 2% piiresse, kui varjendi
rajamine ehitisse on planeeritud kohe algusest (st projekte ei pea ümber tegema) ja varjendile
on planeeritud tavaolukorraks kasutusotstarve (st tegemist ei ole eraldi lisanduva tühja pinnaga,
mida ehitatakse muu üldpinna arvelt). Ka juhtudel, kus ilmnevad kõik ebasoodsad tingimused
üheaegselt (nt raske pinnas, tunnelid), ei suurene kinnisvaraettevõtete hinnakalkulatsioonide
kohaselt ehitusmaksumus üle 5%. Asjaolu, et kinnisvara arenduses tekkiv hinnatõus on pigem
väike ja vähetajutav, on kinnitanud eelnõu menetluse käigus ka kinnisvaraettevõtjad.
Maa-ameti 2023. aasta detsembri kinnisvaraturu ülevaates tuuakse välja, et Tallinnas maksis
uue korteri ruutmeeter keskmiselt 4141 eurot. Kui arvestada keskmist ruutmeetri hinda 1200
suletud netopinna peale (1200 × 4141 = 4 969 200 eurot), siis lisanduv 2% on 99 384 eurot.
Seega saab öelda, et kortermajade puhul lisandub maksumusele u 100 000 eurot ja suurtel
hoonetel siis vastavalt lisanduvate ruutmeetrite arvule rohkem (2400 m2 puhul u 200 000 eurot
ja 5000 m2 puhul u 414 000 eurot). Varjendi rajamise kulu ei erine Eestis piirkondlikult, küll
aga võib kulu erineda konkreetse ehitise ja selle asukoha eripäradest, mis võivad muuta
ehitamist keerukamaks.
Statistikaameti andmetel on pärast viimast rahvaloendust alates 2012. aastast lisandunud 17 167
tavaeluruumiga hoonet, millest 82,1% on eramud ning 11,2% kolme ja enama korteriga
22.05.2025
545
kortermajad. Eelnõu mõjutab ainult väikest osa edasisest elamumajandusest. Seega on vähe-
tõenäoline, et see pidurdaks uute hoonete püstitamist. Arvestades muutunud
julgeoleku¬olukorda, võib varjendi rajamise nõue müüki pigem soodustada kui pärssida, kuna
varjendi olemasolu majas parandab elanike toimetulekut ohuolukorras.
Seega on mõju ulatus ja avaldumise sagedus mõjutatud juriidilistele isikutele väikesed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on samuti väike. Kokkuvõttes on mõju juriidilistele
isikutele, kes tegelevad ehitus- ja kinnisvaraarendusega, väheoluline.
Sihtrühm II: kohustusega hõlmatud hoonete omanikud.
Sihtrühm on väike, sest eelnõu ei kohaldata kõigile hoonetele ja seega ei avaldu mõju kõigile
hoone omanikele. 2023. aasta augusti seisuga on ehitisregistris andmed üle 750 000 hoone
kohta, millest alla 67 000 on kasutusotstarbe järgi kolme või enama korteriga elamud, majutus-
või toitlustushooned, büroohooned, kaubandus- või teenindushooned, meelelahutus-, haridus-
või tervishoiuhooned või tööstushooned ehk mõjutatud sihtrühm. Alates 2022. aastast on
püstitatud pisut üle saja sellise hoone, millele tuleb eelnõu järgi rajada mitteavalik varjend, ning
pisut üle kümne sellise hoone, millele tuleb rajada avalik varjend. Kuna ühes hoones võib olla
mitu omanikku (eriti korterelamutes), siis on hoone omanike arv suurem kui eelnimetatud
hoonete arv. Uute varjendite ehitamise nõue mõjutab aastas alla 1000 isiku (hoone omaniku).
Kasutusse lubatud eluruumide arv alates 2022. a algusest160:
2022
I kv
2022
II kv
2022
III kv
2022
IV kv
2023
I kv
2023
II kv
2023
III kv
2023
IV kv
2024
I kv
2024
II kv
2024
III kv
Eluruumide
arv 1247 1882 1563 1829 2225 2113 1599 2487 1764 1221 1088
Kasutusse lubatud mitteeluruumide arv alates 2022. a algusest:
2022 2023
Hoonete arv 977 1036
Eelnõu tõttu kasvavad hoone püstitamise kulud. Mõju on pigem väheoluline, kuna võrreldes
ehituse kogumaksumusega on varjendi rajamise lisakulud väikesed. Samuti võib prognoosida,
et varjendi olemasolu hoones on positiivne lisategur, mis tõstab korteri või muu hoone
turuväärtust.
Lisaks tuleb veelkord rõhutada, et varjendi nõuetele vastav hoone osa ei pea olema igapäevaselt
tühi, selle kasutamine sõltub hoone omanike soovist ja projektist. Nii näiteks saab eluhoone
maa-alusele korrusele rajatud parkla või hoiupaik vastata varjendile esitatud nõuetele.
Ilmestamaks olemasolevates ehitistes olevaid soodsaid või isegi kasumlikke
varjumisvõimalusi, saab ristkasutuse näidetena välja tuua Solarise parkimismaja, keldripoed
või muud -ärid, mängutoad, hoiukohad ratastele või hoidistele. Tavaolukorras keldriboksidena
kasutatavad või riiulitega varustatud pinnad on Soome kogemuse näitel vabastatavad esemetest
mõne tunniga ning kasutatavad varjendina.
160 Statistikaamet. Ehitus- ja kasutusload.
22.05.2025
546
Seega ei ole varjendi näol automaatselt tegemist hoonesse kõrge maksumusega tühja pinna
rajamisega, vaid see on kindla kasutusotstarbega hoone osa, mis lisaks turvatunde loomisele
võimaldab tavakasutust vastavalt hoone omanike soovile, mh kasvõi teenida tulu äritegevuse
või renditeenuse kaudu. Seega varjendi rajamine ei välista üldjuhul selle kasutamist samal ajal
äri- või muul eesmärgil.
Nii ehitus- ja kinnisvaraarendusettevõtjatele kui ka hooneomanikele, sealhulgas KOV-idele,
kehtestatakse varjendi rajamise nõue ühtlaselt kogu sektoris analoogselt muude ehitus , ohutus
, tervisekaitse- ja turvalisusnõuetega, nagu tuleohutus-, müra-, ventilatsiooni-, vibratsiooni-,
parkimis- ja haljastusnõuded.
Pangaesindaja andmetel moodustavad kõikidest uutest laenudest energiatõhusaimad varad
30%. Energiatõhusad varad, eriti uued korterid on suures osas ehitatud selliselt, et majade all
on maa-alune parka, mis oma olemuselt on hea koht varjumiseks ning uute majade puhul on
võimalik see osa ehitada varjendi nõuetele vastavaks. Uued varad saavad ka tavapäraselt
soodsama marginaali, kuna energiaklass on ka oluline kestlikkuse mõttes, mis tähendab, et uude
majja soetatav korter sõltumata varjendi olemasolust, on panga vaates soodsama marginaaliga
ja ostjale nii vähem hinnatundlikum.
Eelnõu menetluse käigus kinnisvaraettevõtjatega konsulteerides on selgunud, et noore pere
eelistatuim valik kodu soetamiseks on olemasolevates hoonetes asuv kahe magamistoaga
korter. Uue hoone puhul võib sõltuvalt asukohast ja laenutingimustest (sissemakse ja
jääkväärtuse summa ning laenuperioodi pikkus) ühe kuu laenumakse suureneda varjendi
olemasolul keskmiselt kuni 3,45% (arvutuse aluseks olid 24 m2 ja 98 m2 varjendi rajamisega
seotud kulud ja prognoositav müügihind). Seega võib asuda seisukohale, et varjendi olemasolu
hoones ei mõjuta oluliselt koduostja laenukohustust.
Varjendile esitatavad tehnilised nõuded kehtestatakse eelnõu kohaselt Vabariigi Valitsuse
määrusega, arvestades huvirühmadega peetavaid konsultatsioone. Käesoleva eelnõu juures
oleva rakendusakti kavandi väljatöötamise töörühma kooseisus osalesid nii TalTechi kui
Arhitektide Liidu esindajad, aga ka AS Nordeconi, AS Riigi Kinnisvara ja Tallinna
Linnavalitsuse esindajad. Lisaks olid valdkonnapõhiselt kaasatud asjatundjad tuleohutuse,
ventilatsiooni, ligipääsetavuse jm küsimustes.
Rakendusakti väljatöötamisel koostöös huvirühmadega lahendatakse ka varjendi põrandapinna
suuruse arvestus ühe inimese kohta. Rahvusvaheliselt on tavapärane nõue, kus varjendis on
ruumi arvestatud 0.75 m2 inimese kohta. Vastav nõue kehtib nii Soomes kui teistes
võrreldavates riikides, v.a Šveits, kus vastav nõue on 1 m2 inimese kohta. Varjend oma
iseloomult on ajutine viibimiskoht, mille eesmärk ei ole mugavuste huvides täiendava
põrandapinna planeerimine.
Käesoleva seletuskirja kirjutamise ajal on naaberriikide võrdluses Lätis ja Leedus varjendite
osas nõuete kehtestamise ja mõjude hindamisese menetlus väga erinevas staadiumis. Leedus on
varjendi nõuded seatud ilma kättesaadava avalikustatud majandusliku kalkulatsioonita, vastav
kohustus hakkab kehtima alates 01.01.2026 ja see puudutab uusi, rohkem kui 5-korruselisi,
maju ning hooneid, kus on rohkem kui 100 kasutajat. Lätis on sarnase sisuga eelnõu
lahendamisel parlamendis, kus on arutelul varjendi kohustuse kehtestamine uutes kriitilise
infrastruktuuri hoonetes, uutes üle 5-korruselistes eluhoonetes ning haiglates ja avalikes
asutustes, mis on suuremad kui 2500 m2. Olemasolevates hoonetes on kavas kehtestada
varjumiskoha kohandamise nõue.
22.05.2025
547
Eelnõuga tekib olemasolevatele hoonetele varjumisplaani koostamise kohustus. Kui
varjumisplaani koostamise käigus selgub, et hoonesse on võimalik kohandada varjumiskoht,
siis tuleks seda teha. Varjumiskoha kohandamine ei eelda hoones ümberehitustööde tegemist,
vaid juba hoones olemasolevate võimaluste paremat rakendamist, nagu olemasoleva
keldrikorruse korrastamine. Seega ei kaasne sellega suuri kulusid (miinimumnõuete täitmise
keskmine kulu võib jääda nulli kuni 5000 euro piiresse). Kohustus rakendub üksnes hoonetes,
kus on selliseid ruume, mida on võimalik varjumiseks sobivaks kohandada. Samuti ei rakendu
kohustus kõigile olemasolevatele hoonetele.
Varjumiskoha kohandamisega kaasnevad kulud olenevad konkreetsest hoonest ja seal
planeeritavatest töödest. Kaasnevad kulud võivad olla näiteks liivakottide soetamine akende
katmiseks, prussid või muu materjal lagede toestamiseks. Lisaks tuleb nii varjendi rajamise kui
ka varjumiskoha kohandamise kohustusega hoonetele koostada varjumisplaan, kus on
läbimõeldud kõik oluline seoses varjumisega antud hoones. Varjumisplaani koostamine on oma
olemuselt piisavalt lihtne, et ei eelda eriteadmistega inimese palkamist.
Toome siinkohal välja, et muinsuskaitseseaduse tähenduses ehitismälestise osas kehtib
üldreegel. Ehitismälestis on olemasolev hoone, mille kohta tuleb koostada varjumisplaan ja
võimalusel tuleb seal kohandada varjumiskoht. Täiendavaid kohustusi, mis omaks mõju hoone
muinsusväärtusele, ei kehtestata (nt fassaadi muutmine või lisauksed).
Seega on mõju ulatus ja avaldumise sagedus hoone omanikele väikesed. Järelikult on mõju
hoone omanikele väheoluline.
2.18 Õiglase hüvitise maksmine makseteenuse osutajale (§ 152)
Eelnõu kohaselt võib Vabariigi Valitsus kriisiolukorra ajal ette näha makseteenuse valdkonna
elutähtsa teenus osutajale kohustuse osutada makseteenust ilma kliendi tuvastamiseks tugevat
autentimist kasutamata. Kohustuse panemisel võib Vabariigi Valitsus hüvitada tugeva
autentimise puudumise tõttu krediidiasutusele tekkinud kahju õiglase hüvitise maksmise kaudu.
Valitsusel on õigus seada sellisele erandile piiranguid, sealhulgas maksekorralduse suurusele ja
arvule teatud ajavahemikus.
Mõju valdkond: Sotsiaalsed mõjud (mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele) ja
majanduslikud mõjud (mõju elanike ja leibkondade majanduslikule olukorrale)
Mõju sihtrühm – eraisikutest makseteenuse kasutajad
Muudatus mõjutab kõiki elutähtsat teenust osutavate krediidiasutuste eraisikust kliente.
Avalduv mõju ja mõju olulisus:
Muudatusega tagatakse eraisikutele elektrooniliste maksetehingute tegemine oma
arveldusarvelt olukorras, kus krediidiasutusest mitteoleneval põhjusel ei ole võimalik kasutada
isiku tuvastamiseks riigi väljastatud isikut tõendavat dokumenti (ID-kaart, mobiil-ID;
digitaalne isikutunnistus) ja muud võimalused isiku tugevaks autentimiseks puuduvad.
Muudatus toetab kriisiolukorra ajal isikute iseseisvat toimetulekut. Ebasoovitavaid mõjusid ei
ole sihtrühmale teada.
Avalduv mõju ja mõju olulisus:
22.05.2025
548
Eraisikule antakse kindlus, et ta saab kasutada temale kuuluvaid rahalisi vahendeid enda ja
perekonna toimetulekuks ning see vähendab vajadust riigi või kohaliku omavalitsuse
sekkumiseks. Ebasoovitavaid mõjusid ei ole teada.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on oluline, sest toetab isikute iseseisvat toimetulekut.
Mõju valdkond: majanduslikud mõjud (krediidi- ja maksevõimelisus, äritegevuse aktiivsus ja
ettevõtete jätkusuutlikkus, elanike ja leibkondade majanduslik olukord)
Mõju sihtrühm – eraõiguslikud juriidilised isikud
Muudatus mõjutab kõiki eraõiguslikke juriidilisi isikuid, kes Eesti residendina on makseteenuse
kasutajad, ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid (Eestis ja välisriigis), kes tehtud tehingu tulemusel
on õigustatud Eesti residendilt tasu saama (nt ostu-müügi tehingud), sealhulgas kaardimakseid.
Avalduv mõju ja mõju olulisus:
Maksetehingute jätkumine võimaldab ettevõtjatel jätkata kriisiolukorra ajal
majandustegevuseks vajalike tehingute tegemist, samuti on võimalik saada osutatud teenuste
(sh asjade müük) tasu. Küll võivad sihtrühma mõjutada Vabariigi Valitsuse seatavad piirangud
(nt maksetehingute suurus ja arv), kuivõrd see piirang võib jääda palju väiksemaks, kui on
eeldatav tehing. Samas on asjaomases olukorras pigem tegemist krediidiasutuste puuduliku
tegevusega alternatiivsete tugevate autentimise võimaluste loomisel juriidiliste isikute suhtes
ning mitteelektroonsel maksekeskkonnal põhineva alternatiivi loomisel ja hoidmisel.
Mõju sihtrühm – elutähtsat teenust osutavad krediidiasutused
Muudatusega võimaldatakse krediidiasutustel jätkata makseteenuse osutamist olukorras, kus
maksekorralduse tegija isiku tuvastamiseks elektroonses keskkonnas ei ole võimalik tuvastada
riigi väljastatud (digitaalselt) isikut tõendavat dokumendi (ID-kaart, mobiil-ID; digitaalne
isikutunnistus) kehtivust. Selle tulemusel või olla tehingu teinud selleks mitte õigustatud isik
ning võimalik on hüvitistaotlus krediidiasutuse vastu. Eelnõuga nähakse ette, et sellise kahju
hüvitamise kohustuse tekkimisel olukorras, kus lubatud oli erand tugevast autentimisest, võib
riik hüvitada krediidiasutusele selliste tehingute tulemusel tekkinud kahju osaliselt või
täielikult. Hüvitise maksmise võimalus ei pruugi Eestis tegutsevaid krediidiasutusi mõjutada
töötada välja mitut paralleelset autentimisvõimalust Eestis kasutamiseks. Krediidiasutuste
halduskoormus ei muutu, sest oma kahju hüvitamise taotluse saamisel veendub krediidiasutus
igal juhul nõude põhjendatuses, seega väljamaksest tekkinud kahju hüvitamise taotlemisel
vajadus lisategevusteks krediidiasutusel puudub.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Õiglase hüvitise ettenägemine võimaldab majandustegevuse
jätkumist kriisiolukorra ajal, kui pankadel puudub alternatiivne maksetehingu tegija tugeva
autentimise võimalus. Seega mõju majandusele on oluline. Samas mõju krediidiasutustele on
olematu.
Mõju valdkond: riigivalitsemine (mõju riigieelarvele)
Mõju sihtrühm – mõju riigieelarve kuludele
Eelnõu kohaselt makstakse hüvitis riigieelarvest ja selleks ei looda eraldi kriisifondi.
Arvestades igapäevaste maksetehingute arvu võib Vabariigi Valitsuse otsuse tulemusel tekkida
riigile märkimisväärne hüvitamiskohustus.
Avalduv mõju ja mõju olulisus:
22.05.2025
549
Arvestades, et erandi rakendamine on võimalik kriisiolukorra ajal, kui võib eeldada ka
riigieelarve tulude langust, võib hüvitise osakaal moodustada riigieelarvest märkimisväärse
summa. Selle tulemusel väheneb riigi võimalus rahastada muid avalikke teenuseid või maksta
(sh tõsta esialgsele tasemele) sotsiaaltoetusi ning pensione. See omakorda pikendab aega
elanikkonna iseseisva toimetuleku taastumiseks.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Krediidiasutustele õiglase hüvitise maksmise kohustus
mõjutab oluliselt riigieelarve kulusid ja jaotust ning vähendab seetõttu muude valdkondade
rahastamist ja seeläbi kriisiolukorrast toibumist.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Käesolev mõjuhinnang on koostatud eelnõu § 128 kohta. Mõjuhinnangus ei käsitleta
isikuandmete töötlemist, mis on sätestatud eelnõu §-des 130 (isikuandmete töötlemine alaliselt
või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsel), 131 (isikuandmete töötlemine elutähtsa
teenuse osutaja poolt taustakontrolli tegemisel), 132 (tsiviiltoetuse register), 133
(mobilisatsiooniregister), 134 (kaitseplaneerimise infosüsteem). Nimetatud paragrahvides
sätestatud isikuandmete töötlemiseks koostavad vastutavad töötlejad andmekaitsealase
mõjuhinnangu sisemise dokumendina ning arvestades, et mõju hindamine ei ole ühekordne
tegevus. Ohtude muutumisel tuleb neid mõjuhinnanguid uuendada. Ebaoluliste muutuste pärast
mõjuhinnangut uuendama siiski ei pea.161
Isikuandmete töötlemise eesmärk
Eelnõu § 128 lõike 1 kohaselt võib kriisiolukorra ajal kriisiolukorra lahendamise eest vastutav
asutus või piiravat meedet kohaldav haldusorgan käesolevas eelnõus sätestatud piirava meetme
kohaldamise, järelevalve tegemise ning muude kriisiolukorra lahendamiseks vajalike
toimingute eesmärgil töödelda isikuandmeid, sealhulgas eri liiki isikandmeid. Kehtivas õiguses
on isikuandmete töötlemine sarnaselt sätestatud RiKSi §-s 8213. Isikuandmeid võib töödelda
ulatuses, mis on vajalik piiravate meetmete kohaldamiseks, samuti eelnõus sätestatud töö- või
kodanikukohustuse rakendamiseks. Piiravate meetmete kohaldamine, mille raames võib
töödelda isikuandmeid, hõlmab haldusmenetluses haldusakti andmist ning toimingute tegemist.
Piiravate meetmete täitmise tagamine sisaldab järelevalve tegemist ja haldussunnivahendite
kohaldamist. Lisaks võib isikuandmeid töödelda ka muude toimingute tegemisel, mis on
vajalikud kriisiolukorra lahendamiseks ja mis ei ole seotud kriisiolukorra meetme
kohaldamisega. Käesolevas eelnõus sätestatud ülesannete täitmisel (sh kriisideks valmistumise
ülesanded) kohaldub haldusorgani tegevusele ka HMSi § 7 lõige 5, mille kohaselt võib
haldusorgan haldusmenetluses haldusakti andmise, toimingu tegemise või halduslepingu
sõlmimise eesmärgil töödelda isikuandmeid menetletavas asjas vajalike asjaolude kohta, kui
seadusega või selle alusel antud õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti. Samuti on eelnõuga
reguleeritud see osa, kuidas toimub isikuandmete töötlemine eelnõus nimetatud registrites (nt
tsiviiltoetuse register, mobilisatsiooniregister).
Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt antakse kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele
või piiravat meedet kohaldavale haldusorganile oma ülesannete täitmiseks õigus saada
kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke andmekogusse kantud isikuandmeid, sealhulgas eri-liiki
161 Lähemalt: https://www.aki.ee/5-peatukk-andmekaitsealane-mojuhinnang
22.05.2025
550
isikuandmeid ka juhul, kui andmekogu pidamist reguleerivas õigusaktis ei ole nende andmete
väljastamise või muul viisil juurdepääsu õigust sätestatud.
Andmekaitsealase mõjuhinnangu vaates on oluline, et lõige 2 tagab isikuandmete saamise
üksnes erandkorras, kus isikuandmete töötlemine on kriisiolukorra lahendamisel vajalik
ja eesmärgipärane, kuid nende väljastamise õigust ei ole vastavas õigusaktis reguleeritud,
mis võib omakorda seada kriisiolukorra lahendamisele olulisi takistusi.
Eelkõige kriisiolukorra lahendamise eest vastutaval asutusel ja selles osaleval asutusel peab
oma ülesande täitmiseks olema õigus saada selleks vajalikku asjassepuutuvat teavet. Selles
sättes toodud isikuandmete töötlemise eesmärk on vältida ettenägematuid olukordi, kus
andmete saamise õiguse puudumise tõttu kannatab kriisi lahendamine. Regulatsiooni
väljatöötamisel ja samuti antud mõjuhinnangus lähtutakse eeldusest, et suure tõenäosusega on
lõike 2 rakendamise vajadus kriisiolukorras väga väike.
Eesmärgi vaates on lõikes 2 sätestatud alus kriisiolukordades aga vajalik eelkõige
seaduslikkuse põhimõtte tagamiseks ettenägematus olukorras. Eestis kehtib ülesannete jäävuse
põhimõte ning sellest juhindudes määratakse ka kriisiolukorra lahendamise eest vastutavad
asutused. Nagu eespool juba märgitud, võib eeskätt ülesannete jäävuse põhimõtet arvestades
eeldada, et juba praegu on Eesti õigusruumis isikuandmete töötlemine reguleeritud iga
asutuse ülesannete vaates selleks nõutava ulatuse ja täpsusega. Eestis on riigi infosüsteemi
haldussüsteemi veebilehe andmetel aga kokku 1388 andmekogu ja infosüsteemi162 ning kriiside
olemust arvestades ei ole võimalik alati rahutingimustes kõike ette näha. Isikuandmete
töötlemise vajadus oma ülesannete täitmiseks võivad ilmneda mh kriisiplaanide koostamisel,
seega saab vajalikke muudatusi seonduvalt isikuandmete töötlemisega kavandada ja kehtestada
ka nö tavaolukorras ja rahutingimustes.
Asjaomase paragrahviga sätestatakse üksnes erandlikeks juhtudeks seaduslik alus ja kord
isikuandmete väljastamiseks kriisiolukorra ajal. Selle sättega ei reguleerita asutuse
õiguslikku alust püsivaks juurdepääsuks (nt üle x-tee) mõnele registrile või andmekogule.
Tegemist on erandkorras vastutava töötleja käsutuses olevate andmete (sh andmekogust)
väljastamist reguleeriva sättega, kui kriisiolukorras on selline ajutine väljastamine asjakohases
õigusaktis jäänud reguleerimata, kuid väljastamine on ettenägematut olukorda arvestades
põhjendatud ja eesmärgipärane.
Ohtude hindamine ja kaitsemeetmed
Kuna eelnõu § 128 rakendumist kriisiolukorras tuleb hinnata vähetõenäoliseks on ka ohutase
isikuandmete väljastamisega kaasnevate ohtude hindamisel pigem madal. Ohtude
analüüsimine sõltub mitmest asjaolust, nt milliseid andmeid konkreetselt (sh kas ka eri liiki
isikuandmeid), millises mahus, millises olukorras (kriisiolukord, eriolukord, erakorraline
seisukord, sõjaseisukord) asutus vastutavalt töötlejalt pärib. Nt erineb isikuandmete
turbemeetmete rakendamine kriisiolukorras sellest, kuidas saab väljastamist kriisiolukorras
parajasti üldse toimetada. Juhul, kui kriisis ei ole halvatud andmete edastamine elektroonselt
(kasutades nt krüpteerimist vms asjakohaseid turbemeetmeid), tulebki jätkuvalt andmeid
väljastada kõikvõimalikke kohaseid turbemeetmeid rakendades. Sõjaseisukorras ja sõltuvalt sel
hetkel valitsevatest oludest (nt toimuvad küberründed, mistahes IT-süsteemid ei tööta jne) võib
väljastamine toimuda hoopis muul aga hetkeolukorda arvestades siiski asjakohasel viisil, nt
162 Kättesaadav: https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid?sort=meta.update_timestamp&dir=DESC
22.05.2025
551
paberkandjal. Isikuandmete töötlemisega seonduvate ohtude realiseerumine on sellisel juhul
jällegi kõrgem.
Sõltuvalt töödeldavatest isikuandmetest kaasneb erandkorras andmete väljastamisega igal juhul
oht PS §-s 26 sätestatud perekonna- ja eraelu puutumatusele. Ohu realiseerumist tuleb
arvestades eespool kirjeldatut hinnata siiski vähetõenäoliseks. Eelnõu § 128 lõigetega 3–5
tagatakse erandkorras isikuandmete väljastamiseks ka sõltumatu järelevalve rakendamine (nii
enne väljastamist ja ka pärast väljastamist) ehk Andmekaitse Inspektsioon saab ülesande anda
isikuandmete väljastamisele alati omapoolne hinnang.
3. Järelevalve
Eelnõu §-dega 166 ja 167 sätestatakse uus menetluskord kohtulikuks kontrolliks. Selle järgi
teeb erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni
väljakuulutamise ja lõpetamise otsuse ning Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval
rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa
andmise põhiseadusele, seadustele ja välislepingutele vastavuse üle järelevalvet õiguskantsler.
Õiguskantsler võib vaidlustada konstitutsioonilise otsuse otse Riigikohtus ning kohustada akti
vastu võtnud organit viima otsuse kooskõlla põhiseaduse, seaduse või välislepinguga.
Mõju valdkond: mõjud riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele
Mõju sihtrühm: riigiasutused ja KOVid
Muudatuste rakendamiseks peavad riigiasutused ja KOVid olema vajaduse korral valmis
kujundama kiiresti seisukoha õiguskantsleri algatatud normikontrolli aluseks oleva õigusakti
ning Riigikogu ja Vabariigi President oma konstitutsioonilise otsuse suhtes. See tähendab
vajadust vaadata üle enda tavapärane töökord ja näha selles ette erandid kiireloomuliste
muudatuste tegemiseks. Samas tuleb olenemata kõnealustest muudatustest näha kriisiolukorra
jaoks ette eraldi töökorraldus asjade kiireks otsustamiseks. Õiguskantsleri seisukohtadele
reageerimine ja normikontrolli kohta arvamuse kujundamine on pelgalt osa sellest üldisest
töökorraldusest. Kriisiolukorra õigusaktide põhiseaduslikkuse järelevalve erikord tagab
põhiseaduslikkuse ja õigusselguse väiksema ressursiga.
Mõju valdkond: muu otsene või kaudne mõju
Sihtrühm: põhiõiguste ja -vabaduste kandjad
Muudatused tagavad selle, et ulatuslikumate ja tõsisemate põhiõigusi ja -vabadusi riivavate
meetmete puhul ei jääda ootama seda, et adressaat suudaks enda õigusi tõhusalt mitmes
kohtuastmes kaitsta, vaid põhiseaduspärasuse kontroll toimub kiiresti ja võimalikult kõrgel
riiklikul tasemel. Kriisiolukorra ajal antud õigusaktide põhiseaduslikkuse järelevalve kord
tagab põhiseaduslikkuse ja õigusselguse väiksema ressursiga. Õiguskantsleri algatatud ja
vahetult Riigikohtus lahendatav põhiseaduslikkuse kontroll tagab, et teised kohtuastmed
kohtumenetluses ning haldusorganid vaide- või muus kohtuvälises menetluses ei pea uuesti
hindama või seadma kahtluse alla Riigikohtu kontrollitud õigusaktide põhiseaduspärasust.
Samad kaalutlused õigustavad ka Riigikogu ja Vabariigi Presidendi konstitutsiooniliste otsuste
järelevalve korda.
22.05.2025
552
Mõju avaldumine sihtrühmale sõltub suurel määral sellest, kui palju on vaja erandlikke
menetlusreegleid rakendada ja mil määral erineb nende rakendamise olukord.
4. Vastutus
Vastutuse peatükis on sätestatud väärteokoosseisud ja -karistused eelnõus sätestatud kohustuste
täitmata jätmise sanktsioneerimiseks. Võrreldes kehtiva õigusega on tõstetud alaliselt või
ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse nõuete rikkumise rahatrahvide
määrasid maksimaalse lubatud piirini.
Muudatus on väheoluline, kuna karistusmäärade tõstmine maksimaalse lubatuni ei tähenda
automaatselt nende kohaldamist. Igasugune karistuse kohaldamine peab järgima
proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu rahatrahv määratakse vastavalt rikkumise raskusele.
Trahvimäärad on seatud maksimaalses ulatuses, mida karistusseadustik lubab (KarSi § 47), sest
olulise tähtsusega objektide kaitsemeetmetega sätestatud kohustuste täitmata jätmine või
mittenõuetekohane täitmine võib kaasa tuua väga suure kahju, ohustada elanikkonda, Eesti riigi
julgeolekut ja põhiseaduslikku korda.
5. Rakendussätted
5.1 ESSi muutmine seoses riigisisese rändlusteenuse reguleerimisega ja ohuteavitusega
Rändlusteenus
Muudatuse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset ega demograafilist mõju, samuti mõju
välissuhetele, regionaalarengule, riigiasutuste ja KOVi korraldusele ega ka elu- ja
looduskeskkonnale.
Muudatusega rakendamisega kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule, kuna riigisisene
rändlus suurendab mobiiltelefoniteenuse kättesaadavust ka juhtudel, kui mõne
mobiiltelefoniteenuse osutaja mobiiltelefonivõrk on näiteks purustatud.
Riigisisese rändluse võimaldamiseks valmisoleku loomine miinimummahus ja vaid sõjalise
kriisi või erakorralise seisukorra ajaks ei eelda praeguse info põhjal täiendavaid investeeringuid
mobiiltelefonivõrkudesse. Mobiiltelefoniteenuse osutajatele kaasnev kulu seisneb inimressursi
töötundides, mis on vajalik mobiiltelefonivõrgu seadistamiseks ja mobiiltelefoniteenuse
osutajate omavaheliste kokkulepete sõlmimiseks.
Ohuteavitus
Mõju valdkond: mõju siseturvalisusele
Sihtrühm: Eestis viibivad inimesed.
Ohuteavituse süsteemi terviktestimine võimaldab kõigil Eestis viibivatel inimestel eri kriisideks
senisest paremini valmistuda. Sellisel kujul ohuteavituse terviklahendus on Eestis uus, mistõttu
on vajalik, et inimesed saaksid teadmised, kuidas eri olukordades käituda. Selliste oskuste ja
teadmiste olemasolu tagab, et inimesed teavad reaalses ohuolukorras vajalikke esmaseid
käitumisjuhiseid ning seeläbi on tagatud võimalikult suure hulga inimeste elu ja tervise kaitse
22.05.2025
553
ohuolukorras. Eelduslikult väheneb abivajavate inimeste hulk ning tekib väiksem surve pääste-
ja kiirabiressursile ning vajalik abi jõuab abivajajateni kiiremini.
Ohuteavituse süsteemi terviktestimine toimub kõige rohkem üks kord aastas ja eelduslikult
kõige vähem häirival ajal. Ohuteavituse testimisel on väga oluline eelnev avalik
kommunikatsioon ja mitme kanali samaaegne testimine täidab kogu ohuteavituse süsteemile
esitatavat eesmärki jõuda maksimaalselt suure isikute kaetuseni (sh erivajadustega inimesed).
Seega on mõju ulatus Eesti elanikele suur, kuid avaldumise sagedus on väike. Kokkuvõttes on
mõju Eesti elanikele oluline, kuid positiivne.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: sideettevõtjad.
Eelnõu mõjutab otseselt mobiiltelefoniteenust osutavaid sideettevõtjaid. Selliseid
sideettevõtjaid on Eestis eelnõu ja seletuskirja koostamise ajal kolm: Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti
AS ning Telia Eesti AS. Sideettevõtjatel lasub kohustus edastada sireenide mõjualas viibiva
kliendi ja rändlusteenuse kasutaja mobiilseadmele ohuteavitus SMS-ina, mistõttu suureneb
koormus nende sõnumikeskustele. Ohuteavituse SMS-id edastatakse prioriteetsena võrreldes
muude SMS-idega, suure hulga ohuteavituse SMS-ide saatmine võib põhjustada lühiajalisi
viivitusi ettevõtja teiste SMS-ide edastamisel. Eelnõu ei mõjuta ettevõtete konkurentsi, kuna
nimetatud kohustus lasub võrdselt kõigil sideettevõtjatel. SMS-i saatmise kulud hüvitatakse
sideettevõtjatele siseministri määruses sätestatu kohaselt.
Kokkuvõttes on mõju ulatus ja avaldumise sagedus sideettevõtjatele väikesed. Kokkuvõttes on
mõju väheoluline.
5.2 MERASse kavandatav muudatus: sularahakäitlejate, makseteenuse tehnilise
tugiteenuse osutajate ning makseasutuste ja e-raha asutuste nimetamine elutähtsa teenuse
osutajateks
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: makseteenuse tehnilise tugiteenuse osutaja
Praegu on Eesti maksekeskkonnas kaardimaksete ja muude kaarditehingute tegemisel roll Nets
Estonia ASil, kes pakub kaardimaksete tegemisel tehnilisi tugiteenuseid ETO staatust
omavatele LHV Pank Asile, Coop Pank Asile ja AS SEB Pangale ning sularaha väljavõtmise
tehingute tegemisel Swedbank ASile. Seega on Nets Estonia ASil oluline roll kolme praeguse
ETO-panga makseteenuste või sularaharingluse ahelas.
Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk
Nets Estonia ASi ETOks nimetamisel laienevad talle mitmed nõuded, mis aitavad tagada
parema valmisoleku ja võimekuse kriisiolukorraks:
1) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõikes 4 sätestatud kohustused, sealhulgas:
a. koostada riskianalüüs ja kriisiplaan,
b. korraldada elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi,
22.05.2025
554
c. teavitada elutähtsa teenuse sündmustest ja esitada nende kohta üksikasjalik
aruanne,
d. täita küberturvalisuse seaduses sätestatud nõudeid;
2) täita tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel antud määrusega kehtestatud
toimepidevuse nõudeid ehk elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja määrusega
kehtestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse nõudeid.
Käesoleva eelnõu tarbeks on hinnatud, millist mõju nende nõuete täitmine makseteenuste
osutamise tehniliste tugiteenuste osutajale avaldada võib. Hinnang on antud konkreetselt
kaarditehingute tegemisel tehnilisi tugiteenuseid osutavat Nets Estonia ASi silmas pidades.
Nets Estonia ASil oli ettevõtteregistri andmetel 2023. a IV kvartalis 50 töötajat.
Kululiik
Aastane hinnanguline kulu
(€)
Kommentaar
Ettevõte
teeb ise
Ettevõte
ostab teenuse
sisse
Toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani
koostamine
25 000 2 250 Tööajakulu 0,5 FTEd (täistööaja
ekvivalent)
Teenuse sisseostmisel sõltub kulu
ettevõtte suurusest.
Võrgu- ja
infosüsteemide
riskianalüüs (KüTSi
nõue)
N/A 2 000 –
20 000
Sobivad mõlemad alternatiivid.
Isetegemise kohta hinnang puudub,
teenuse sisseostmisel sõltub kulu
ettevõtte suurusest.
Võrgu- ja
infosüsteemide audit
(KüTS nõue)
- 4 500 –
20 000
Kohustuslik on teenus sisse osta,
kuna Nets Estonia ASis töötab üle
10 töötaja. Kulu sõltub ettevõtte
suurusest.
Õppused Marginaalne Olemasoleva tööjõukulu sees.
Teabe jagamine Marginaalne Nets Estonia AS edastab juba
praegu Eesti Pangale teavet
intsidentide kohta ja on 24/7
kättesaadav.
Täiendavalt kehtestab Eesti Pank määrusega elutähtsa teenuse kirjelduse ja elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuded. Need nõuded on praegu teadmata, aga kuna Nets Estonia ASile
rakendatakse juba praegu hulgaliselt nõudeid (järelevalve nõuded, PCI DSS (Payment Card
Industry Data Security Standard) nõuded, rahvusvaheliste kaardiskeemide Visa ja Mastercard
reeglid), siis saab väita, et Nets Estonia AS täidab juba praegu kehtivaid elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõudeid ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega seatavate täiendavate nõuete
täitmine ei too Nets Estonia ASile kaasa suuri rahalisi kulusid ega investeeringuid, vaid
põhjustab eelkõige mõningaid administratiivseid kulusid tulenevalt vajadusest koostada ja
esitada dokumente või teavitusi.
ETO staatusega kaasnevalt on Nets Estonia ASil võimalik määrata riigikaitselise
töökohustusega töökohti ja nõuda kriitiliste ülesannete täitmiseks vajaliku personali olemasolu
ning seeläbi tagada elutähtsa teenuse toimepidevus erakorralise või sõjaseisukorra ajal. Samuti
kaasneb Nets Estonia ASile ETO staatusega elektrivarustuskindluse paranemine.
22.05.2025
555
Toimepidevuse meetmete rakendamine aitab parandada elutähtsa teenuse toimimist kriisides
ning seeläbi ettevõtte äri toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides.
Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis.
Ebasoovitavate mõjude risk kaasneb juhul, kui lisanduvad ülesanded osutuvad sihtrühma jaoks
koormavaks. Eeltoodust tulenevalt võib ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski pidada
väikeseks.
Mõju sihtrühm on väike. Eesti asukohaga on üks ettevõtja, kes osutab ETOdele kaardimaksete
tegemisel tehnilisi tugiteenuseid. Muud teenuseosutajad on piiriülesed.
Mõju ulatus on keskmine tulenevalt kaardimaksete kasutamise aktiivsusest. Nets Estonia AS
osutab teenuseid kolmele ETO-pangale: LHV Pank, Coop Pank ja Swedbank.
Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski
arvestades on kokkuvõttes tegemist ebaolulise mõjuga.
Mõju sihtrühm: sularaha ringluse, makseteenuse, sorteerimise, pakendamise ning ka
sularahaautomaadist sularaha väljavõtmise teenuse osutaja.
Eelnõus toodud kriteeriume täidab praegusele viiele ETO-pangale lisaks sularaha käitlemise
vallas kolm ettevõtet, kes on seotud sularaha sorteerimise, pakendamise ning ka
sularahaautomaadist sularaha väljavõtmise ja sissemakse teenuse osutamisega.
Nende ettevõtete ETOks nimetamisega kaasneksid neile järgmised kohustused:
1) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 76 lõikes 11 sätestatud kohustused, sealhulgas:
a. koostada riskianalüüsi ja kriisiplaan,
b. korraldada elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi,
c. teavitada elutähtsa teenuse korraldajat tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74
lõike 9 punktis 5 nimetatud sündmusest ja esitada selle kohta üksikasjalik
aruanne,
d. täita küberturvalisuse seaduses sätestatud nõudeid;
2) täita tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel antud määrusega kehtestatud
toimepidevuse nõudeid ehk elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja määrusega
kehtestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse nõudeid.
Käesoleva eelnõu raames saab hinnata, kuidas avaldab sularaha käitlejatele mõju kohustus
koostada riskianalüüs ja plaan, korraldada õppusi ja osaleda nendel, osaleda kriisiolukorra
lahendamisel ning anda elutähtsa teenuse korraldajale teavet. Täiendavalt kehtestab Eesti Pank
määrusega elutähtsa teenuse kirjelduse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded, mille
mõjusid ei ole seletuskirjas hinnatud.
Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt ettevõttest 0,5
koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 25 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas.
Üldjuhul kaasneb seaduse eelnõust tuleneva toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani
koostamisega töötaja tööaeg ja tööjõukulu. Juhul, kui ettevõte otsustab tellida toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani sisse, võib olenevalt ettevõtte suurusest olla kuluks keskmiselt 2250
eurot. KüTSist tuleneb kohustus koostada võrgu- ja infosüsteemide riskianalüüs, mille võib
turult saada olenevalt ettevõttest 2000 – 20 000 euro eest. Vastavaid analüüse saab ettevõte teha
ka ise, st kohustust tellida neid ei ole, see on üksnes ettevõtte võimalus. Kõik vähemalt 10
töötajaga elutähtsa teenuse osutajad on tulenevalt KüTSist kohustatud tellima sisse võrgu- ja
22.05.2025
556
infosüsteemide auditi. Tegemist on ainukese kohustusega, mida ettevõtja ei saa ise täita ja mida
tuleb tellida sisse. Auditi maksumus jääb 4500 – 20 000 euro vahemikku. Maksumus oleneb
ettevõtte suurusest ja infosüsteemidest. Vastav nõue tuleneb KüTSist ja selle alamaktist ning
täpsem mõju on analüüsitud nende õigusaktide koostamise raames. Täiendavalt seda siin
seletuskirjas ei kajastata. Elutähtsa teenuse osutaja ülesanne on korraldada ka kord kahe aasta
jooksul õppus. Õppuste läbiviimine üldjuhul ei eelda suuri kulusid. Toimepidevuse meetmete
rakendamine aitab parandada elutähtsa teenuse toimimist kriisides ning seeläbi ettevõtte äri
toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui
ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt saab pidada ebasoovitavate mõjude
kaasnemise riski keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate
mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist ebaolulise mõjuga.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele
Mõju sihtrühm: Eesti makseasutused, välisriikide krediidiasutuste filiaalid
Maksekeskus ASi ETOks nimetamisel laienevad talle mitmed nõuded, mis aitavad tagada
parema valmisoleku ja võimekuse kriisiolukorraks:
1) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud kohustused, sealhulgas:
a. koostada riskianalüüs ja kriisiplaan,
b. korraldada elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi,
c. teavitada elutähtsa teenuse korraldajat tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74
lõike 9 punktis 5 nimetatud sündmusest ja esitada selle kohta üksikasjalik
aruanne,
d. täita küberturvalisuse seaduses sätestatud nõudeid;
2) täita tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel antud määrusega kehtestatud
toimepidevuse nõudeid ehk elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja määrusega
kehtestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse nõudeid.
Käesoleva eelnõu tarbeks on hinnatud, millist mõju nende nõuete täitmine Maksekeskus ASile
avaldada võib. Kuna Eesti Panga määrusega kehtestatavad elutähtsa teenuse kirjeldus ja
elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded on praegu teadmata, siis neid mõjusid ei ole
seletuskirjas hinnatud.
Maksekeskus ASi on makseasutuse tegevusloa saanud aastal 2013 ja tema tegevusloaga
piiritletud tegevused on rahasiire, maksetehingute täitmine, kaartide väljastamine,
kaardimaksete vastuvõtmine, makse algatamise teenus ja kontoteabe teenus. Maksekeskus ASil
oli ettevõtteregistri andmetel 2023. a IV kvartalis 16 töötajat.
Kululiik
Aastane hinnanguline kulu
(€)
Kommentaar
Ettevõte
teeb ise
Ettevõte
ostab teenuse
sisse
Toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani
koostamine
25 000 2 250 Tööajakulu 0,5 FTEd.
Teenuse sisseostmisel sõltub kulu
ettevõtte suurusest.
Võrgu- ja
infosüsteemide
N/A 2 000 –
20 000
Sobivad mõlemad alternatiivid.
Isetegemise kohta hinnang puudub,
22.05.2025
557
riskianalüüs (KüTS
nõue)
teenuse sisseostmisel sõltub kulu
ettevõtte suurusest.
Võrgu- ja
infosüsteemide audit
(KüTS nõue)
- 4 500 –
20 000
Kohustuslik on teenus sisse osta,
kuna Maksekeskus ASis töötab üle
10 töötaja. Kulu sõltub ettevõtte
suurusest.
Õppused Marginaalne Olemasoleva tööjõukulu sees.
Teabe jagamine Marginaalne Protseduurid praegu puuduvad.
Ebasoovitavate mõjude risk kaasneb juhul, kui lisanduvad ülesanded osutuvad sihtrühma jaoks
koormavaks. Kuna Maksekeskus ASile on eelnõus sätestatud kohustused uudsed, siis võib
ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski pidada väikseks. Seda riski vähendab veidi ETO
staatusega kaasnev elektrivarustuskindluse paranemine ja see, et ETO staatusega kaasnevalt
oleks Maksekeskus ASil võimalik määrata riigikaitselise töökohustusega töökohti ja nõuda
kriitiliste ülesannete täitmiseks vajaliku personali olemasolu ning seeläbi tagada elutähtsa
teenuse toimepidevus erakorralise või sõjaseisukorra ajal. Kokkuvõttes aitaks toimepidevuse
meetmete rakendamine parandada elutähtsa teenuse toimimist kriisides ning seeläbi ettevõtte
äri toimekindlust.
Mõju sihtrühm on väike. Makseasutused või e-raha asutused, kellel oleks potentsiaali
tulevikus ETOks saada, on Finantsinspektsiooni andmetel kolm e-raha asutuse tegevusluba
omavat asutust, 12 makseasutuse tegevusluba omavat asutust ja neli erandi alusel väljastatud
makseasutuse tegevusluba omavat asutust ning Eestis tegusevad kaks välisriigi krediidiasutuste
filiaali163. Praeguse seisuga täidab ETO kriteeriume üks tegevusluba omav makseasutus.
Mõju ulatus on keskmine. Maksekeskus AS osutab teenuseid mitmele suurele kaupmehele
nende e-kaubanduse makseahelas.
Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski
arvestades on kokkuvõttes tegemist ebaolulise mõjuga.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele
Mõju sihtrühm: Eesti Pank
Eelnõu järgi määrab Eesti Pank, kes on need makseasutused või e-raha asutused või välisriigi
makseasutuste või välisriigi krediidiasutuste filiaalid, keda loetakse elutähtsa teenuse
osutajateks. See avaldab mõju Eesti Panga tegevusele, sest tema töötajad peavad hindama,
millistel makseasutustel on oluline mõju maksete toimimisele, ning vastava akti ette
valmistama ja esitama Eesti Panga presidendile kinnitamiseks.
Mõju sihtrühm on väike, sest avaldab mõju vaid ühele riigiasutusele. Mõju sageduse võib
lugeda keskmiseks, sest Eesti Pank peab regulaarselt hindama, kas kehtiv loetelu on ajakohane
või vahepeal on lisandunud uusi makseasutusi, kelle teenus avaldab maksete toimimisele olulist
mõju. Kuna ETOde ring laieneb, siis mõju ulatus on keskmine, sest Eesti Panga töö jääb sisus
endiseks, aga suureneb töö maht. Lisaks peab Eesti Pank uuendama elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamise nõudeid. Need kehtestab ta eraldi aktina. Seetõttu tähendab akti
kehtestamine ühekordset tegevust, mis ei nõua ka töötajate koolitamist, uute oskuste õpetamist
163 Andmed pärinevad Finantsinspektsiooni kodulehelt seisuga 20.03.2024. Kättesaadav: www.fi.ee.
22.05.2025
558
vms. Muudatuse negatiivsete mõjude risk on väike, sest muudatusel on Eesti Panga tööle
positiivne mõju. Muudatus võimaldab Eesti Pangal senisest paremini tagada makseteenuse
toimepidevust. Seega avaldab muudatus Eesti Panga kui korraldava asutuse ülesannete
täitmisele positiivset mõju.
Kokkuvõttes on muudatuse mõju ebaoluline.
Mõju sihtrühm: riigi elanikud
Mõju on positiivne, kuna kriisiolukorraks valmistumise tegevused tagavad, et krediidiasutused
on valmistunud kriisiülesannete täitmiseks ja tegutsemiseks erinevates kriisiolukordades.
Muudatused suurendavad makseteenuste toimekindlust ja elanike turvatunnet, tagades
makseteenuse toimimise võimalikult paljudele elanikele, sh neile, kes kasutavad mõne teise
riigi teenusepakkuja teenuseid. Elutähtsate makseteenuste kasutamine kriisiolukordades aitab
vältida paanika teket, kui välismaine teenusepakkuja on näiteks küberrünnaku all. Ka välisriigi
teenusepakkujast elutähtsa teenuse osutaja on sarnaselt Eesti krediidiasutusega sellisel juhul
kohustatud tagama teatud ulatuses ja tingimustel kaardimaksete vastuvõtmise võime näiteks
mõnes suuremas jaekaubandus- või tanklaketis, et elanikud saaksid tarbida eluks vajalikke
teenuseid ja kaupu.
Mõju sagedus on väike, kuna kriisiolukorrad tekivad ebaregulaarselt, sh ennekõike on
tegevused mõeldud ennetamiseks ning kriiside puhkemisega kaasnevate kahjude
vähendamiseks. Mõju ulatust mõjutab eelkõige elanike sõltuvus pakutavast piiriülese
teenusepakkuja makseteenusest. Arvestades aga kriteeriume elutähtsa teenuse osutajaks
nimetamisel, võib väita, et elanike sõltuvus teenusepakkujast kas siis otseselt või kaudselt (see
sõltub sellest, kas teenust osutatakse elanikele või teistele elutähtsa teenuse osutajatele) on Eesti
Panga hinnangul oluline. Kriiside puhkemisel võib mõju ulatus sõltuvalt konkreetsest kriisist
või kriisist hõlmatud piirkonnast ja kriisi kestusest tingituna olla ka suur, kuid see on pigem
teoreetiline ja sõltub asjaolust, mis on selle kriisiolukorra tinginud. Samas võib eeldada, et
elanikel on varutud ka sularaha, mis aitab makseteenuste häirete korral negatiivset mõju
vähendada.
Kavandatava muudatusega kaasnevaid ebasoovitavaid mõjusid elanikkonnale ei ole tuvastatud.
Eeltoodust tulenevalt võib ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski pidada väikeseks.
Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski
arvestades on kokkuvõttes tegemist ebaolulise mõjuga.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele
Mõju sihtrühm: Eesti Pank
Makseteenuste osutamise tehniliste tugiteenuste kui elutähtsate teenuste toimepidevuse
korraldamine, sh teenuse toimepidevuse tagamine oleks Eesti Panga püsivaks kriisiülesandeks.
Eelnõu järgi määrab Eesti Pank, kes on need makseteenuste osutamise tehniliste tugiteenuste
osutajad, keda loetakse elutähtsa teenuse osutajateks. See avaldab mõju Eesti Panga tegevusele,
sest tema töötajad peavad hindama, millistel makseteenuste osutamise tehniliste tugiteenuste
osutajatel on oluline mõju pankade tegevusele, kellele nad teenust osutavad, ning vastava akti
ette valmistama ja esitama Eesti Panga presidendile kinnitamiseks.
22.05.2025
559
Eeldusel, et Eesti Pangale jääb alles ka Nets Estonia ASi hallatava kaardimaksete süsteemi
järelevaataja roll, minimeerib Eesti Pank nii enda kui Nets Estonia ASi võimaliku
halduskoormuse täiendavat kasvamist ja kasutab elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete
hindamisel maksimaalselt ära Nets Estonia ASilt tema hallatava kaardimaksete süsteemi
järelevaatmise raames saadud infot.
Eesti Pank saab Nets Estonia ASi korraldatava maksesüsteemi järelevaatamise käigus anda
süsteemi korraldajale soovitusi ja teha ettepanekuid muu hulgas makseteenuste toimekindluse
tagamiseks, kuid järelevaatamine ei käsitle otseselt süsteemi korraldaja kohustusi seoses
korraldaja elutähtsa teenuse osutajaks olemisega ja elutähtsa teenuse toimepidevuse
tagamisega.
Mõju sihtrühm on väike, sest mõju avaldub vaid ühele riigiasutusele. Mõju sageduse võib
lugeda keskmiseks, sest Eesti Pank peab regulaarselt hindama, kas kehtiv loetelu ajakohane või
on vahepeal lisandunud uusi teenuseosutajaid, kelle teenus on makseteenust osutavate pankade
jaoks oluline. Kuna ETOde ring laieneb, siis mõju ulatus on keskmine, sest Eesti Panga töö
jääb sisus endiseks, aga suureneb töö maht. Lisaks peab Eesti Pank uuendama elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamise nõudeid ja elutähtsa teenuse osutajate loetelu. Makseteenuste
osutamise tehniliste tugiteenuste nõuete koostamine oleks Eesti Panga jaoks esmakordne ja
võib seetõttu kaasa tuua vajaduse töötajaid koolitada. Elutähtsa teenuse osutajate määramine
oleks kord aastas toimuv ühekordne tegevus, mis töötajate koolitamist ega uute oskuste
õpetamist ei nõua. Muudatuse negatiivsete mõjude risk on väike, sest muudatusel on Eesti
Panga tööle positiivne mõju. Muudatus võimaldab Eesti Pangal senisest paremini tagada
makseteenuse toimepidevust. Kuigi ka praegu saab elutähtsa teenuse osutaja (pank) seada enda
kolmandatest osalistest partnerile lepinguga kriteeriume ja teenuse osutamise nõudeid, ei pruugi
see tagada täielikku vastavust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse nõuetele. Pealegi ei ole Eesti
Pangal elutähtsa teenuse korraldajana võimalust panga sisseostetava teenuse osutajat
kontrollida. Suurema ulatusega kriisi korral võib partner üldse teenuse osutamisest ja koostööst
loobuda. Kui edaspidi peavad ka makseteenuste osutamise tehniliste tugiteenuste osutajad
teenuse tagamiseks vajalikke ülesandeid täitma, on võimalik vastutus asjakohaselt ja
proportsionaalselt jagada ning elutähtsa teenuse toimepidevus tagada. Seega avaldab muudatus
Eesti Panga kui korraldava asutuse ülesannete täitmisele positiivset mõju.
Kokkuvõttes on muudatuse mõju ebaoluline.
5.4. PäästeSi kavandatav muudatus: Päästeamet saab õiguse kaasata
elanikkonnakaitsesse vabatahtlikke päästjaid
Muudatuse kohaselt täiendatakse Päästeameti tegevuses vabatahtliku osalemise võimalusi –
päästetööl ja ennetustööl osalemisele lisandub õigus osaleda ka elanikkonnakaitses.
Elanikkonnakaitses võib osaleda vabatahtliku päästja I astme väljaõppe läbinud isik.
Päästeametniku korraldusel ja koos temaga saab vabatahtlik päästja osaleda elanikkonnakaitses
kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel. Iseseisvalt võib vabatahtlik päästja
osaleda elanikkonnakaitseks valmistumisel.
Mõju valdkond: sotsiaalne mõju
Mõju sihtrühm – riigi elanikud
22.05.2025
560
Kaudselt puudutab muudatus kogu Eesti elanikkonda – kokku üle 1,33 miljoni inimese164.
Otseselt mõjutab muudatus vabatahtlikke päästjaid, keda 2022. aasta alguse seisuga oli 2319165.
Seega mõju otsene sihtrühm on küll väike, kuid kaudne mõju avaldub suurele sihtrühmale.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Vabatahtlikele päästjatele pakub muudatus rohkem tegutsemisvõimalusi. Kui seni sai
Päästeamet vabatahtlikke päästjaid kaasata päästetöö ja ennetustöö tegemisse, siis muudatuse
kohaselt on võimalik vabatahtlikke kaasata elanikkonnakaitsesse ja seeläbi ka kriisiolukordade
lahendamisse. Mõju avaldumise ulatuse ja sageduse võib hinnata keskmiseks. Kriisiolukordi
eeldatavasti ei esine sageli, küll aga on nendeks valmistumise vajadus pidev. Vabatahtlikele
päästjatele antav ettevalmistus aitab paremini kriisiolukordadeks valmis olla. Mida rohkem on
põhjaliku ettevalmistusega inimesi, seda paremini on kogu elanikkond kriisideks valmis.
Inimesed, kes oskavad kriisiolukorra ajal ise toime tulla, satuvad väiksema tõenäosusega hätta
ja saavad ka teistele vajalikku abi pakkuda. Sel viisil väheneb kriisiolukorda lahendavate
asutuste koormus. Muudatusega kaasnev mõju on seega selgelt positiivne, ebasoovitavaid
mõjusid eelduslikult ei kaasne.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel on nii otsesele kui ka kaudsele sihtrühmale selgelt
positiivne, kuid väheulatuslik sotsiaalne mõju. Mõju saab seega hinnata väheoluliseks.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju sihtrühm – Päästeamet
Erineval määral mõjutab muudatus kõiki Päästeameti teenistujaid, kokku kuni 2331 inimest166.
Võrreldes avaliku sektori ametnike ja töötajate koguarvuga on sihtrühma suurus siiski pigem
väike.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Vabatahtlike päästjate laialdasema kaasamisega on Päästeametil võimalik paremini täita talle
pandud elanikkonnakaitse ülesannet nii kriisiolukordadeks valmistumisel kui ka nende
lahendamisel. Kriisiolukordades on Päästeametil abijõu kaasamise vajadus suurem, kuna
korraga võib abi vajada väga suur hulk inimesi. Sellistes olukordades ei pruugi Päästeamet
suuta oma koosseisuga tagada seda, et kõigile abivajajatele vajalikku abi osutatakse või oleks
tagatud teise kriisiolukorda lahendava asutuse abistamine. Vabatahtlikele tuleb anda
asjakohane ettevalmistus, mis on planeeritud eelkõige vabatahtliku päästja I astme väljaõppe
raames. I astme õpet annab Päästeamet vabatahtlikele päästjatele ka praegu, seega ei ole
tegemist uue ülesandega.
Mõju ulatus on siiski keskmine, kuivõrd vabatahtlikke päästjaid tuleb õpetada välja
elanikkonnakaitses kriisiolukorra lahendamisel osalemiseks. Eelnõuga tehtavad muudatused
mõjutavad Päästeameti töökorraldust laiemalt, kuivõrd saadakse ülesanne korraldada
elanikkonnakaitse raames varjumist ja evakuatsiooni ning kaasata vabatahtlikke päästjaid
elanikkonnakaitse tegevustesse, millega omakorda kaasnevad tegevused nagu väljaõpe. Mõju
avaldumise sagedus on keskmine, kuna juba praegu esineb komplekssündmusi, mille raames
164 Statistikaamet – statistika põhinäitajad. 165 Päästeamet. 166 Siseministri 23. mai 2014. a määruse nr 17 „Päästeameti teenistuskohtade koosseis“ § 1 lõike 1 kohaselt on
Päästeameti teenistuskohtade koosseisu piirarv 2331, millest 950 on päästeametniku ametikohad ja 1381
päästetöötaja töökohad.
22.05.2025
561
viiakse läbi väiksemaid evakuatsioone. Samas arvestades lisanduvaid õigusi, siis varjumise ja
evakuatsiooni ülesande täitmisel osalemine eeldab siiski vabatahtlike päästjate väljaõpet.
Ebasoovitava mõju risk on väike, sest negatiivne mõju puudub või on vähene. Kuigi
vabatahtlike päästjate kaasamisega tuleb teha muudatusi Päästeameti töökorralduses, on
lisaressurss vajalik, et tõhusalt lahendada kriisiolukordi.
Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes on vabatahtlike päästjate kaasamisel
elanikkonnakaitsesse Päästeametile vaieldamatult positiivne toime, kuid asutuse
töökorraldusele ei avaldu sellega olulist mõju. Tervikuna on mõju seetõttu hinnatud
väheoluliseks.
5.5. Kavandatav muudatus: vabatahtlikule päästjale kriisiolukorra ajal
elanikkonnakaitse ülesannete täitmisega seotud kulud hüvitatakse ja makstakse osalemise
tasu
Muudatuse kohaselt hüvitatakse sarnaselt ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või
demineerimistööl osalemisega ka kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses vabatahtlikule
päästjale tekkinud kulud. Ka kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalemise eest hakatakse
maksma tasu. Vastav ulatus ja kord reguleeritakse Vabariigi Valitsuse määrusega167, mille
volitusnormi käesoleva eelnõuga täiendatakse. Seni reguleerib määrus ulatusliku või pikaajalise
päästetöö ja demineerimistööga seotud kulude hüvitamist ja tasu maksmist. Vabatahtlike
päästjate kaasamise laiendamisel elanikkonnakaitse ülesannete täitmisse on oluline võrdne
kohtlemine, et ka sel puhul hüvitatakse kulud samadel alustel ja makstakse tasu.
Mõju valdkond: sotsiaalne mõju
Mõju sihtrühm – vabatahtlikud päästjad
Otseselt mõjutab muudatus vabatahtlikke päästjaid, kes osalevad elanikkonnakaitses. Kokku
oli vabatahtlikke päästjaid 2022. aasta alguse seisuga 2319. Seega mõju otsene sihtrühm on
väike.
Avalduv mõju ja mõju olulisus:
Vabatahtlikule päästjale antakse kindlustunne, et kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses
osalemisel kompenseerib Päästeamet kulud ja maksab tasu ettenähtud ulatuses. Vabatahtlikele
päästjatele tasu maksmisel lähtutakse päästeteenistuja madalaimast palgamäärast ja tasu
makstakse elanikkonnakaitse tegevustes osaletud aja eest. Täpne mõju sõltub kriisiolukorra
olemusest ja ulatusest. Mõju avaldumise ulatus ja sagedus on väikesed, kuna eelduslikult ei
esine sageli selliseid kriisiolukordi, mille puhul on vajadus elanikkonnakaitses osalemise
kulusid kompenseerida või selle eest tasu maksta. Ebasoovitavaid mõjusid ei ole teada.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on pigem väheoluline, kuna vajadust kulusid hüvitada ja
tasu maksta ei esine tõenäoliselt sageli.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju sihtrühm – Päästeamet
Eelduslikult puudutab muudatus enim neid teenistujaid, kes on Päästeametis seotud
vabatahtlike päästjate kaasamisega ja tööaja arvestusega, näiteks vabatahtlike koordinaatorid.
167 Vabariigi Valitsuse 9. septembri 2010. a määrus nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või
demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“
22.05.2025
562
Regionaalseid koordinaatoreid on Päästeametis neli, kuid muudatus võib avaldada mõju ka
teistele teenistujatele. Muudatuse sihtrühm on siiski väike.
Avalduv mõju ja mõju olulisus:
Muudatusega luuakse vabatahtliku päästja elanikkonnakaitses osalemisele võrdsed alused
muude Päästeameti tegevuses osalemisega seotud kulude hüvitamisega ja tasu maksmisega.
Vabatahtlikele päästjatele tasu maksmisel lähtutakse päästeteenistuja madalaimast
palgamäärast ja tasu makstakse elanikkonnakaitse tegevustes osaletud aja eest. Täpne mõju
sõltub kriisiolukorra olemusest ja ulatusest. Mõju avaldumise ulatus ja sagedus on väikesed,
kuna tõenäoliselt ei esine sageli selliseid kriisiolukordi, mille puhul on vajadus
elanikkonnakaitses osalemise kulusid kompenseerida või selle eest tasu maksta. Ebasoovitavaid
mõjusid eelduslikult ei ole.
Järeldus mõju olulisuse kohta: ka Päästeameti töökorraldusele on mõju pigem väheoluline,
kuna vajadus kulusid hüvitada ja tasu maksta ei esine tõenäoliselt sageli.
5.6. SHSi, LasteKSi, OASi, PHSi, RaKSi, RPKSi, SÜSi, TLSi, VRKSi muudatused
Muudatuste eesmärk on suurendada Eesti sotsiaalteenuste ja -toetuste korralduse valmisolekut
kriisideks. Esitatud on muudatused, mis hakkavad kehtima kriisi- ja eriolukorra ning
erakorralise ja sõjaseisukorra ajal, et tagada vajalik paindlikkus võimalikult säilenõtkelt
sotsiaalsüsteemi toimimise jätkamiseks vähemal või rohkemal määral ühiskonnas ettetulevates
kriitilistes olukordades (kriisi- ja eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal).
Mõjude olulisuse tuvastamisel on hinnatud mõjutatava sihtrühma suurust, muudatuse ulatust ja
mõju avaldumise sagedust ning seda, kas muudatusega kaasneb ebasoovitavaid mõjusid.
Lähtutud on nii tavaolukorrast kui ka võimaluste piires kriisides ilmnevast. Seadusemuudatuste
mõju ei ole kriisiolukorra, eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra avaldumisel otseselt
hinnatav, kuivõrd need kriitilised olukorrad ja nende avaldumine, sh nende kestus ja sagedus,
avaldumine korraga, järjestikku või kombinatsioonis pole ennustatav ning seetõttu ei saa ka
hinnata, milline on muudatuste täpsem mõju neis kriitilistes olukordades. Hinnatud ei ole ka
regionaalarengut puudutavad mõjusid, kuna neid on keeruline ennustada. Mitu muudatust on
seotud kriisiolukorraga ning kriisiolukorra võib Vabariigi Valitsus kehtestada nii kogu riigis
kui ka piirkondlikult ühe või mitme maakonna või KOVi territooriumil ning sel juhul võivad
kaasneda ka regionaalarengut puudutavad mõjud (kui muudatused rakenduks kriisiolukorra ajal
vaid osas piirkondadest).
Mõjude analüüsiga antakse ülevaade seaduse rakendamisega seotud üldistest mõjudest. Mõju
esinemist leiti järgmistes valdkondades: mõju siseturvalisusele, mõju inimeste heaolule ja
sotsiaalsele kaitsele ning mõju riigivalitsemisele, sh keskvalitsuse ja KOVi korraldusele.
Alljärgnevalt on selgitatud eelnõu peamisi mõjusid koondina mõjuvaldkondade kaupa. Seejärel
on peamiste muudatuste kaupa esitatud täpsemalt iga muudatuse sihtrühmad, kus mõju
avaldumine on tuvastatud.
Mõju siseturvalisusele
Muudatustel on mõju siseturvalisusele seeläbi, et otseselt parandatakse valmisolekut kriisideks
ja sellega kaasnevalt suurendatakse elanikkonna, sotsiaalteenuste ja -toetuste korraldajate,
teenuseosutajate ja teenusesaajate turvatunnet. Mõju on ka avaliku, era- ja kolmanda sektori
22.05.2025
563
võimele erinevate ohtude korral riske maandada, kriise ennetada, lahendada ja nendest taastuda.
Ulatuslike kriiside tingimustes ilmnevad paratamatult ebasoovitavad mõjud ehk elanikkonna
turvatunne võib neis olukordades väheneda ning teenuste kvaliteet ja kättesaadavus halveneda,
samas aitavad tehtavad muudatused vähendada nende ebasoovitavate mõjude ulatust.
Kokkuvõtvalt võib muudatuste mõju siseturvalisusele pidada positiivseks ja oluliseks. Kuigi
muudatused rakenduvad kriiside ilmnemisel ega rakendu tavaolukorras, täidavad nad ikkagi
kriisiks valmistuvat funktsiooni ja mõjutavad seeläbi ka siseturvalisust ajal, mil kriisi ei ole.
Kaasneda võivaid ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Sotsiaalne mõju
Eelnõu muudatustel on sotsiaalne mõju, sh mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele
mitmes alavaldkonnas: sotsiaalhoolekanne, sotsiaalkindlustushüvitiste ja -toetuste
kättesaadavus, ohvrite abistamine ja inimeste heaolu.
Erinevate muudatuste kaudu nähakse eelnõus läbivalt ette, et kriisiolukorra, sh selle
lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal on vajalik teha
teatud lõdvendusi, mis võivad halvendada sotsiaalteenuste kvaliteeti teenusesaajate jaoks või
muuta ka sotsiaaltoetuste kättesaadavust inimeste jaoks, kuid samal ajal annavad muudatused
võimaluse erandlikes olukordades teenuste pakkumist tagada ja jätkata ning hüvitisi võimaluste
piires inimesteni viia.
Kokkuvõtvalt loovad muudatused võimaluse, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks
aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist ei pea KOVi sotsiaaltöötajal, üldhooldusteenust osutaval
hooldustöötajal ega erihoolekandeteenust vahetult osutaval töötajal (tegevusjuhendaja) olema
täidetud kõik kvalifikatsiooni- või erialased nõuded, mis on seatud tavaolukorras. Teatud
nõuded töötajate kvalifikatsioonile ja tervisekaitsenõuded ei kehti ka eriolukorra ajal ning
teatud teenuste puhul ka alates kriisiolukorrast ja kaks aastat pärast seda. Need lõdvendused
rakenduvad tingimusel, et kriis mõjutab oluliselt konkreetse teenuse osutamist, s.o
asendushooldusteenus (töötajatest perevanem, kasvataja, perevanema ja kasvataja abi,
hoolduspere vanem), turvakoduteenus (lapsele teenust osutav töötaja) ja suure hooldus- ja
abivajadusega lapse hoiu teenus (lapsehoidja). Ka lastega vahetult töötavate isikute puhul on
loodud võimalus nad tööle võtta või väljastada vastav tegevusluba juhul, kui kriisiolukorra ajal
ei ole tehniliste takistuste tõttu (nt elektrikaitkestus või registrite tõrge) võimalik kontrollida
LasteKSis ette nähtud piirangutest kinnipidamist ehk isiku karistatuse puudumist. Viimati
nimetatut peab tööle võtja või tegevusloa väljastaja viivitamata pärast tõrke kadumist riskide
maandamiseks kontrollima.
Läbiva põhimõttena ei nõuta nende sotsiaalteenuste tagamiseks vajalike isikute tööle võtmisel
vältimatult erialaseid kutseoskusi / vastavat haridust, kutset või sellele vastavat kvalifikatsiooni
vm tingimust. Küll aga peab teenusekorraldaja või teenuseosutaja tagama asjakohase
juhendamise ning sõltuvalt teenusest peavad olema täidetud ka muud seatud tingimused.
Kuivõrd kutse- ja erialanõuded on seatud teenuse kvaliteedi ja teenusesaajate heaolu
tagamiseks, toob nende nõuete lõdvendamine teenusesaajate jaoks kaasa riski, et teenuse
kvaliteet ei pruugi olla tagatud samal tasemel.
Samuti mõjutavad teenuse sisu ja kvaliteeti muudatused, mis võimaldavad teenust pakkuda
ilma tegevusloata (erakorralise ja sõjaseisukorra ajal üheksa teenuse puhul) või tavapärases
olukorras teenusele kehtivatest nõuetest erinevalt, esitades sellekohase teate SKA-le. Nii
näiteks nähakse ette, et erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ei kohaldata tegevusloa nõuet, lisaks
22.05.2025
564
neile olukordadele lubatakse ka eriolukorra ajal näiteks ohvriabiteenuste korraldamisel teenuste
sisus ajutisi erandeid, kui see on ohvriabiteenuste osutamiseks kriisiolukorra ajal vältimatult
vajalik. Kriisiolukorra või massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra ajal lubatakse
sotsiaalteenuse osutamist tegevusloas märgitud tegevuskohast erinevas kohas või suuremale
arvule isikutele. Leevendatakse ka sotsiaalteenuste tervisekaitsenõuete sisu kriisiolukorra ajal
ja nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi esitamise nõuet
teenusesaajatega kokkupuutuvate isikute puhul.
Mõju teenuste kättesaadavusele teenusesaaja jaoks on erihoolekandeasutusse saabumise ja sealt
eemal viibimise tähtaegade muudatustel, samuti võimalusel sõjaseisukorra ajal
teenusenõudlusele kiiremini ja paindlikumalt reageerida (tühja koha hoidmine kahe kuu asemel
14 päeva). Ühtlasi luuakse võimalus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada
erihoolekandeteenuse osutamise tähtaega kuni vajaduse lõppemiseni. Sarnaselt on ka sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse puhul ette nähtud võimalus eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra
ajal pikendada inimesele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest SKA poolt tasu maksmise
kohustuse ülevõtmist ning tühistatakse ka tähtajaline piirang (60 kalendripäeva), mille jooksul
peab inimene sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja poole pöörduma. Nende muudatuste
eesmärk on, et abivajajatel oleks teenused jätkuvalt ja hõlpsamalt kättesaadavad, lisamata
teenusesaajatele ja nende lähedastele menetlemise koormust, ning muudatusel on seega
sihtrühmale positiivne sotsiaalne mõju.
Kuigi teenusetingimustes ette nähtud leevendused sisaldavad endas ka riski teenusekvaliteeti
halvendada, on need ette nähtud eesmärgiga, et teenuseosutamist oleks võimalik jätkata ka siis,
kui teenusevajadus hüppeliselt suureneb ning teenuse tagamiseks on oluline kaasata täiendavat
tööjõudu ja hõlbustada teenuse saamist ja pakkumist. Praktikas rakenduksid sätted vaid
erandlikes olukordades teenusepakkumise tagamise vajaduse korral, seega annab see
paindlikkuse kriisiolukorra ajal, teisalt aga võimaldab tagada teenust, mistõttu saab hinnata, et
teenusekvaliteedi halvenemise riski kaalub üles teenuse püsima jäämise võime vastavates
olukordades (kriisiolukorra, eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal).
Eelnõuga kaasnevat sotsiaalset mõju sihtrühmadele võib hinnata oluliseks, mõjutatavaid
sihtrühmi on alljärgnevalt kirjeldatud peamiste muudatuste juures, kuid tuleb arvestada, et
sihtrühmade suurus võib kriisiolukorra iseloomust olenevalt muutuda ja puudutada ka laiemat
elanikkonda. Mõju avaldumise sagedus ja ulatus sõltuvad samuti kriisi olemusest või
kombinatsioonist, kuid eeldatavasti ilmnevad kriisid ühiskonnas ikkagi harva ning seetõttu võib
mõju avaldumise sagedust hinnata väikseks. Tavaolukorras muudatused enne kriisi
sihtrühmadele sotsiaalset mõju kaasa ei too.
Mõju riigivalitsemisele
Mõju keskvalitsuse ja KOVi korraldusele
Eelnõu muudatustel on mõju riigivalitsemisele, sh mõju hallatavatele riigiasutustele (SKA,
Tervisekassa), avalike teenuste pakkumisele (sh teenuste kvaliteedile, menetluste kestusele, nii
riiklike kui ka KOVi toetuste ja hüvitiste maksmisele) ning KOVi korraldusele ja ülesannetele,
sh on arvestatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ette nähtud KOVi kriisiülesannete raames
sotsiaalteenuste korraldamise toetamisega.
Erinevate muudatuste kaudu nähakse eelnõus ette, et kriisiolukorra, sh selle lahendamiseks
välja kuulutatud eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal on vaja teha teatud lõdvendusi,
22.05.2025
565
mis toetaksid riigiasutusi ja KOVe sotsiaalse abi, sotsiaalteenuste ja hüvitiste korraldamisel
erandlikes olukordades.
Nii annavad sotsiaaltöötajate ja ka teisi KOVi korraldatavaid sotsiaalteenuseid (üldhooldus-,
asendushooldus-, turvakodu- ja suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus) osutavate
töötajate puhul kvalifikatsiooni- või erialanõuete leevendamist lubavad muudatused
erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppu või eriolukorra
ajal paindlikuma võimaluse KOVil kriitilistes olukordades vajalikku tööjõudu värvata.
Paindlikumat töökorraldust võimaldavad ka teenuste korraldust puudutavad leevendused
tegevusloaga teenustele kehtivates nõuetes alates kriisiolukorrast ning erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal tegevusloa nõudest loobumine üheksa teenuse puhul. Toimetulekutoetuse
väljamaksmisel alalise elukoha kulude arvestamine ja sularahas arveldamisel ümardatud
toetuse väljamaksmine võib KOVide jaoks toetuse maksmist vähesel määral lihtsustada (samal
ajal suurendavad sularaha väljamaksed ise KOVi koormust ja toetuse saajate hulk võib
hüppeliselt kasvada, kuid need on kriisist sõltuvad olukorrad, mitte muudatuste mõjud).
Muudatused võivad siiski tekitada KOVile väikest lisakoormust. Näiteks on ette nähtud, et
erakorralise või sõjaseisukorra ajal perehüvitiste maksmisel last tegelikult kasvatavale isikule
ilma vanema(te) nõusolekuta tuleks KOVile ülesanne selgitada välja, kas taotleja on last
tegelikult kasvatav isik – see võib kasvatada KOVi koormust.
Kokkuvõtvalt võib lähtuvalt kriisi olemusest ja tõsidusest tekkida KOVil suur koormus
sotsiaalabi osutamiseks ja teenuste tagamiseks. Praktikas rakenduksid sätted vaid erandlikes
olukordades teenuse pakkumise tagamise vajaduse korral ning tehtavad muudatused ise KOVi
koormust ei suurenda, vaid pakuvad justnimelt lõdvendusi, mis peaksid kaasa aitama, et ka
kriitilistes situatsioonides toime tulla.
Mõju riigiasutustele
Mitmel muudatusel on mõju ka SKA töökorraldusele ja -koormusele. Läbivalt on tegu
võimalusega vähendada otsuste ja menetluste koormust SKA jaoks. Kui näiteks eriolukorra,
erakorralise või sõjaseisukorra ajal võimaldatakse inimesele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
saamist ja selle eest tasumist tavapäraste ajaliste kehtivuspiiranguteta, ei kaasne SKA-le
vastavate otsuste ülevaatamise või uuesti menetlemise koormust, kui teenuse saamine on
tingituna neist erandlikest olukordadest peatunud või edasi lükkunud. Niisamuti aitab SKA
otsuste tegemisele kuluvat ressurssi säästa võimalus SKA-l valdkonna ministri ettepanekul
pikendada erihoolekandeteenuse osutamise tähtaega kuni vajaduse lõppemiseni.
Tegevuslubade puhul tingimustele vastavuse kontrolli leevendused ja tegevusloa nõudest
loobumine erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võimaldavad SKA-l hoida ressursse ja suunata
need kriitilises olukorras kriiside lahendamisse. Muudatustega ette nähtud rahaliste hüvitiste
kojukannete laiendamine näiteks pensionäridele ja puudega inimestele võib kaasa tuua ka
koormuse kasvu SKA-le.
Seega on muudatustel positiivne mõju SKAle selles ulatuses, mis need võimaldavad SKA-l
paindlikumalt ressursse kasutada ja suunata. Samal ajal võib eeldada, et kriisiolukorra ajal
kaasneb ka koormuse kasv SKA-le.
Ajutise töövõimetuse lehe pabervormil esitamise võimaluse ettenägemine kriisiolukorra ajaks
võib suureneda Tervisekassa töökoormust. Kuna ajutise töövõimetuse leht muutub
elektroonilisest paberversiooniks, võtab lehe edastamine ning sellel olevate andmete töötlemine
ja kontrollimine tavapärasest rohkem aega. Muudatus rakenduks siiski vaid erandkorras, kui
22.05.2025
566
elektrooniliselt ei ole võimalik töövõimetuslehte esitada. Siiski on risk ebasoovitava mõju
ilmnemise näol, kui kaasneb Tervisekassa suur töökoormus.
Eelnõuga kaasneb mõju riigiasutustele (SKA, Tervisekassa), avalike teenuste pakkumisele,
toetuste ja hüvitiste maksmisele ning KOVi korraldusele ja ülesannetele. Mõju on kirjeldatud
muudatuste kaupa alljärgnevas mõju osas. Mõju avaldumise sagedus ja mõju ulatus sõltuvad
kriisi olemusest või kombinatsioonist, kuid eeldatavasti ilmnevad kriisid harva ning seetõttu
võib mõju avaldumise sagedust hinnata väikseks. Tavaolukorras muudatused enne kriisi
mõjusid kaasa ei too.
Mõju majandusele
Eelnõu muudatustel on mõju ka ettevõtetele, MTÜdele ja sihtasutustele, mis osutavad
hoolekandeteenuseid (suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus, asendushooldusteenus
perekodus ja asenduskodus, turvakoduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus,
igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas
elamise teenus ja ööpäevaringne erihooldusteenus) ja rehabilitatsiooniteenuseid.
Teenuseid osutavatele asutustele on muudatuste kaudu ette nähtud leevendusi nii teenust
osutavate töötajate kvalifikatsiooni ja erialase ettevalmistuse kui ka teenuse osutamise koha,
teenusesaajate arvu ja muude tingimuste, näiteks tervisekaitsenõuete puhul. Need muudatused
võimaldavad asutustel paindlikumalt ja säästlikumalt ka kriisiolukorra ajal tegevust jätkata ning
tagada inimestele neile vajaminevad teenused.
Oluline mõju võib ilmneda kriisiolukorra ajal tööandjatele, kui töövõimetuslehte ei ole
võimalik elektroonilisel kujul esitada ja see tuleb Tervisekassale esitada paberil. See võib kaasa
tuua koormuse kasvu, kuna lehe edastamine ning sellel olevate andmete töötlemine ja
kontrollimine võib võtta tavapärasest rohkem aega.
Eelnõuga kaasneb majanduslik mõju hoolekandeteenuste osutamisega tegelevatele ettevõtetele
ja asutustele. Mõjusid erinevate muudatuste kaupa on kirjeldatud alljärgnevas mõju osas. Mõju
olulisus, avaldumise sagedus ja ulatus sõltuvad kriisi olemusest või kombinatsioonist, kuid
eeldatavasti ilmnevad kriisid harva ning seetõttu võib mõju avaldumise sagedust hinnata
väikseks, mõju ulatus ja olulisus ei ole hinnatav. Tavaolukorras muudatused enne kriisi mõjusid
kaasa ei too.
Mõjutatavaid sihtrühmi on kirjeldatud alljärgnevalt peamiste tehtavate muudatuste
juures.
Sotsiaaltöötajate kvalifikatsiooniga seotud muudatused kriisiolukorra ajal
Muudatusega loobutakse KOVis töötava sotsiaaltöötaja kvalifikatsiooni nõudest erakorralise
või sõjaseisukorra ajal ning kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist. SHSi § 161 kohaselt
võib KOVi sotsiaaltöötajana ametisse nimetada isiku, kellele on kutseseaduse alusel välja antud
sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele
vastav kvalifikatsioon. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal või sõjaseisukorra lõppedes võib
tekkida vajadus sotsiaaltöötajate asendamise või lisatööjõu järele. Samal ajal võib tekkida
olukord, kus katkevad või on takistatud sotsiaaltöö eriala õpingud või võimalus tagada
sotsiaaltöötajate vajalik koolitus- ja täiendõpe või anda välja kutsetunnistus. Sotsiaaltöö eriala
22.05.2025
567
kõrghariduse omandamise nominaalne õppeaeg on kolm aastat ja kutsetunnistuse taotlemise
protsess võtab aega umbes kaks kuud.
2016. aastal tehtud OSKA sotsiaaltöö valdkonna uuringu kohaselt oli Eestis sotsiaaltöötajate ja
nõustajate kategooria alla kuuluvaid KOVi sotsiaaltöötajaid umbes 1000 ning sotsiaaltöötajaid
ja nõustajaid 750. Kõrgharidusega sotsiaaltöötajatest enamik (90%) oli erialase kõrgharidusega.
2021. aastal tehtud OSKA sotsiaaltöö valdkonna uuringu kohaselt kuulus Eestis
sotsiaaltöötajate ja nõustajate kategooriasse kokku 2000 inimest ja 500 sotsiaaltöö juhti. 2020.
aasta jaanuaris tehtud KOVide küsitlusest selgus, et 46-st vastanud KOVi sotsiaaltöötajast
umbes 68%-l oli sotsiaaltöö erialane kõrgharidus ning umbes 12%-l sotsiaaltööle lähedane
erialane haridus. Umbes 3%-l on erialane kõrgharidus omandamisel ning 17%
sotsiaaltöötajatest on erialase hariduseta. Rahandusministeeriumi andmetel oli 01.04.2023
seisuga KOVides avalikus teenistuses hõivatud 334 töötajat, kelle ametikoha nimetuseks oli
sotsiaaltöötaja, sotsiaalnõunik, sotsiaaltööspetsialist või sotsiaalosakonna juhataja, samuti
teised sotsiaaltööga seotud ametikohad.
Muudatus ei mõjuta otseselt praeguseid sotsiaaltöötajaid ega KOVe kui kohaliku sotsiaaltöö
korraldajaid. Kaudselt on mõju see, et erakorralise või sõjaseisukorra tekkimisel on sättega
tagatud paindlikkus, mis võimaldab paremini toetada sotsiaaltöö tegemise korraldamist neis
erandlikes olukordades ja seeläbi annab ka praegustele või potentsiaalselt erakorralise või
sõjaseisukorra ajal sotsiaaltöötajana jätkavatele töötajatele parema kindlustunde. Niisamuti
tagab muudatus KOVile parema kindlustunde laiendatud võimalusega uusi sotsiaaltöötajaid
tööle palgata ning seeläbi ka võimaliku ressursiga paremini tööd korraldada. Seega on sel
muudatusel väike positiivne mõju KOVi korraldusele avalduvate kriiside korral, tavaolukorras
muudatus mõjusid kaasa ei too.
Muudatus, mis võimaldab sotsiaaltöötajana võtta tööle madalama kvalifikatsioonitasemega
isiku erakorralise või sõjaseisukorra ajal, mõjutab teenusesaajaid ehk potentsiaalselt kõiki Eesti
elanikke. Ühelt poolt toetavad kvalifikatsiooninõuded teenuste paremat kvaliteeti, mistõttu
sisaldab kvalifikatsiooninõuete leevendamine riski, et teenuste kvaliteet võib halveneda ehk
teenusesaajate jaoks on olemas negatiivse sotsiaalse mõju risk. Teiselt poolt võib eeldada, et
erakorralise või sõjaseisukorra ajal vajadus sotsiaaltöötaja toe järele pigem kasvab ja muudatus
võimaldab paremini tagada sotsiaaltöötaja abi ja toe elanikele, kuivõrd annab võimaluse värvata
vajaduse korral ka kvalifikatsiooninõuetele mittevastavaid isikuid. Kriisiolukorra ajal
sotsiaaltöötajaga kokkupuutuva mõjutatud sihtrühma suurust ei ole võimalik täpselt hinnata.
Sotsiaaltöötajate kvalifikatsiooninõuete lõdvendus on kokkuvõttes positiivne, kuivõrd
võimaldab neis erandlikes olukordades paremini tagada sotsiaaltöötaja abi ja toe elanikele ehk
võib eeldada pigem positiivset sotsiaalset mõju inimeste heaolule ja sotsiaalhoolekandele.
Muudatusega võib kaasneda väike ebasoovitav sotsiaalne mõju, mis seisneb teenuste kvaliteedi
halvenemise riskis (sh ebakompetentse abi saamise risk kasvab ja sellest võib teenusesaajatele
kaasneda ebasoovitav mõju).
Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse muudatused kriisiolukorra ajal
Eelnõu kohaselt võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra
lõppemist väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust osutada hooldustöötajana isik, kelle
ettevalmistus ei vasta SHSis sätestatud hooldustöötajale esitatud ettevalmistusnõudele, kuid kes
on täisealine ja teovõimeline ning keda juhendab hooldustöötaja, kes vastab hooldustöötajale
esitatud ettevalmistusnõudele. Hooldustöötajale esitatud nõuded, millele nimetatud
22.05.2025
568
olukordades hooldustöötaja vastama ei pea, on järgmised: läbitud on hooldustöötaja
kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud kutseõppe tasemeõppe
õppekava; läbitud on hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele
suunatud täienduskoolituse õppekava; isikul on kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutse.
Muudatus võimaldab tuua üldhooldusteenuse osutamisse paindlikkust, et tagada ööpäevaringse
üldhooldusteenuse saajatele vajalik abi. Muudatustest on mõjutatud ööpäevaringse
üldhooldusteenuse saajad ja ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutajad. Sotsiaalministeeriumi
hoolekandestatistika kohaselt sai 2021. aasta jooksul ööpäevaringset üldhooldusteenust 13 968
isikut, aasta lõpus sai teenust 9100 isikut. Teenust saavate inimeste arv on aastatega suurenenud,
viie aasta jooksul (2017–2021) ligikaudu 18% (2094 kasutaja võrra). 2021. aasta lõpus oli SKA
väljastanud 161 üldhooldusteenuse osutamise tegevusluba 214 tegevuskohas (asutuses/majas)
ning Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika kohaselt oli 2021. aasta lõpus kokku 10 478
ööpäevaringse üldhooldusteenuse teenusekohta. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna
ööpäevaringset üldhooldusteenust osutavate asutuste arv moodustab majanduslikult aktiivsetest
üksustest ligikaudu 0,1%.
Kuigi hooldustöötajate kvalifikatsiooni nõuetest loobumine sisaldab riski, et teenuste kvaliteet
võib halveneda, on oluline, et ka erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ja lõppedes oleks
üldhooldusteenuse osutamine tagatud. Asjakohase ettevalmistusega isikute leidmine võib sel
ajal olla raskendatud, samuti võivad sel ajal mõjuvatel põhjustel katkeda õpingud ja koolitused
ning kaduda võimalus saada kutsetunnistust.
Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja selle järel SHSis sätestatud hooldustöötaja
ettevalmistusnõuetele mittevastavate isikute tööle võtmise võimaluse sätestamine on
kokkuvõttes positiivne, kuivõrd võimaldab neis erandlikes olukordades paremini tagada
hooldustöötajate kaadri, samuti teenuse jätkumise. Muudatusega võib kaasneda väike
ebasoovitav mõju, mis seisneb teenuste kvaliteedi halvenemises (sh ebakompetentse abi
saamise risk kasvab ja sellest võib teenusesaajatele kaasneda ebasoovitav mõju).
Rehabilitatsiooniteenuse osutamise muudatused kriisiolukorra ajal
Eelnõu muudatused sätestavad erandid tavapärasest rehabilitatsiooniteenuse saamise ja teenuse
eest tasumise korralduses. Eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võimaldatakse
valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada inimesele sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse eest SKA poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmist ning tühistatakse tähtajaline
piirang (60 kalendripäeva), mille jooksul peab inimene pöörduma sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse osutaja poole, et SKA otsus inimese teenuse eest maksmisel kehtiks. Need piirangud
on eemaldatud, et inimene ei peaks teenust uuesti taotlema ja SKA seda menetlema olukorras,
kus teenuse saamine on eriolukorrast, erakorralisest või sõjaseisukorrast tingituna takistatud.
Nii saab inimene teenuseosutaja poole pöörduda pärast kehtestatud olukorra lõppemist ning ei
kaota õigust teenust saada viisil, et SKA selle eest tasu maksab.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust sai 2022. aastal 10 688 isikut (keskmiselt 56,9 tundi aastas
isiku kohta), sh ligi 7000 last ning 18-aastaseid ja vanemaid isikuid ligi 4000.
Muudatusel on positiivne sotsiaalne mõju teenusesaajatele, kes ei kaota õigust saada teenust
ega ka õigust riigipoolsele teenuse eest tasumisele. Muudatusel on ka positiivne mõju SKA-le,
kes ei pea kulutama ressursse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse otsuste ülevaatamisele
olukorras, kus teenuse saamine on olnud erandliku olukorra tõttu takistatud.
22.05.2025
569
Erihoolekandeteenuste osutamise muudatused kriisiolukorra ajal
Eelnõu muudatused sätestavad erandid erihoolekandeteenuste osutamisele kriisiolukorra ajal.
Vajaduse korral erihoolekandeteenuse osutajate tegevusjuhendajate haridustaseme ja
ettevalmistuse nõude vähendamine võimaldab laiendada nende inimeste ringi, kes saaksid
eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ja kahe aasta jooksul pärast seda osutada
erihoolekandeteenust. Seaduseelnõu kohane muudatus, mille kohaselt pikeneb eriolukorra,
erakorralise või sõjaseisukorra ajal erihoolekandeteenuse kasutamata jätmise tähtaeg kahelt
kuult 14 päevale, puudutab kõiki praegu ja tulevikus erihoolekandeteenuse saajaid. Eriolukorra
ajal võimaldab muudatus paindlikkust juhul, kui teenusesaaja viibib eriolukorra tõttu teenuselt
eemal, ja annab teenusesaajale võimaluse olla kauem koos lähedastega. Sõjaseisukorra ajal
lühendatakse teenuselt eemal viibimise tähtaega kahe kuu asemel 14 päevale, sest teenuste
nõudlus võib kasvada ning tuleb võimaldada operatiivsem ja kiirem teenusekohtade
pakkumine, mistõttu ei saa teenusekohti kaks kuud tühjana hoida. Lisaks pikendatakse
eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal teenuse saamise alustamise aega 14 päevale
kokkulepitud tähtajast alates. Kuna kriisiolukorra ajal võib teenuse saamise alustamine olla
raskendatud, tagab tähtaegade pikendamine teenuse kättesaadavuse. Eelnõu muudatus, millega
sätestatakse, et kriisiolukorra ajal võib SKA valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul
pikendada erihoolekandeteenuse osutamise tähtaega kuni vajaduse lõppemiseni, tagab, et
abivajajatele teenuste osutamine jätkuks ning et teenusosutajate ja SKA ressurss ei läheks
suunamisotsuste tähtaegade ja pikendamiste ülevaatamisele, mis võib kriisiolukorra ajal olla
raskendatud. Teenuste toimepidevust toetab muudatus, mille alusel hüvitab SKA
teenuseosutajale 95% ulatuses teenusekoha maksumuse ka juhul, kui teenusekohta ajutiselt ei
kasutata. Ka tavaolukorras hüvitatakse teenusekoha kasutamata jätmise korral 95%
teenusekoha maksumusest, mis tähendab, et selle muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi.
Muudatus, millega sätestatakse, et teenuseosutajal on kriisiolukorra ajal kohustus teha kõik
endast olenev erihoolekandeteenuse toimimise jätkumiseks, tagada isiku turvalisus ja abistada
teda enese eest hoolitsemisel, mõjutab kõiki erihoolekandeteenuse osutajaid.
Muudatustest mõjutatud sihtrühm on kõik erihoolekandeteenuse osutajad ja nii praegu kui ka
tulevikus teenust saavad inimesed. 2022. aasta jooksul osutas erihoolekandeteenuseid
219 erihoolekandeasutust (arvestatud on kõiki teenuseosutamise asukohti). Kõikidest Eesti
ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika
andmetel osutati erihoolekandeteenuseid 2022. aasta lõpu seisuga 6029 inimesele ja järjekorras
(sealhulgas eelis- ja tavajärjekord) oldi SKA andmetel 2022. aasta lõpu seisuga 1933
teenusekohale. Võrreldes kogu elanikkonnaga on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike
(0,4%), kuigi kriisiolukorra ajal võib teenust vajavate inimeste sihtrühm ettearvamatult kasvada
või kahaneda.
Erihoolekandeteenustega seotud muudatused, mis puudutavad kogukonnas elamise teenust ja
ööpäevaringset erihooldusteenust, sätestavad, et teenuseosutaja kohustus on tagada
kriisiolukorra ajal majutus ja toitlustamine kogukonnas elamise teenuse saajatele ning järgida
ööpäevaringse teenuse saajate raviskeemi ja olla teadlik teenusesaaja viibimiskohast.
Muudatustega lubatakse osutada kogukonnas elamise teenust samades ruumides
intellektipuudega ja psüühikahäirega inimestele ning ööpäevaringseid teenuseid samades
ruumides teiste ööpäevaringsete hooldusteenustega, mis vähendab ebasoovitavat mõju, tagades
teenuse jätkumine võimaliku kriisiolukorra ajal. Lisaks sätestatakse eelnõu muudatuses, et
kriisiolukorra ajal ei kehti ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajale kohustus saada esindajalt
nõusolek teenusesaaja tegevuskohast väljapoole viimiseks, vaid tuleb seaduslikku esindajat
22.05.2025
570
esimesel võimalusel teavitada. Kriisiolukorra ajal võib olla möödapääsmatu, et teenusesaajad
tuleb turvalisuse huvides viia viivitamata teise asukohta. Erihoolekandeteenustega seotud
muudatused, mis puudutavad kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust,
mõjutavad kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust pakkuvaid
teenuseosutajaid ja teenusesaajad. SKA andmetel pakkus kogukonnas elamise teenust 2022.
aasta jooksul 24 asutust ja ööpäevaringseid erihooldusteenuseid 29 asutust. Kõikidest Eesti
ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Ööpäevaringseid teenuseid sai 31.12.2022
seisuga 2268 inimest ja kogukonnas elamise teenust 659 inimest.
Kokkuvõttes on erihoolekandeteenuste kriisiolukorra ajal osutamise muudatustel sotsiaalne
mõju ja mõju riigivalitsemisele, sh avalikele teenustele. Mõju avaldumise sagedus on väike,
sest muudatused kehtestatakse vaid eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal.
Muudatustest mõjutatud sihtrühm on võrreldes Eesti elanikkonnaga väike. Mõju ulatus on
eeldatavalt väike, kuna muudatused ei mõjuta erihoolekandeteenuste pakkumist tavaolukorras.
Ebasoovitavate mõjude risk kriisi korral on tõenäoline, kuid teenuste tagamise võimekuse
säilitamine kaalub selle üles, sest kuigi haridustasemenõude leevendamine ja
erihoolekandeteenuse osutamine samades ruumides teiste (eri)hooldusteenustega võib
negatiivselt mõjutada osutatava teenuse kvaliteeti kriisiolukorra ajal, võimaldavad muudatused
tagada erihoolekandeteenuste püsima jäämise eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal.
Lapsele turvakoduteenuse, suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse (edaspidi
hoiuteenus) ja asendushooldusteenuse osutamise erandid kriisiolukorra ajal
Turvakoduteenuse, hoiuteenuse ja asendushooldusteenuse puhul on tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse eelnõu kohaselt tegemist KOVi kriisiülesandega, mis tähendab, et teenuste osutamist
tuleb jätkata kõigi kriisiolukordade ajal. Nende teenuste puhul on tehtud muudatused,
arvestades, et teenused on vaja tagada erandlikes olukordades, vajadus teenuste järele võib
hüppeliselt kasvada ja teenuse tagamiseks võib olla vajalik kaasata täiendavat tööjõudu.
Kriisiolukorra ajal hoiuteenuse osutamise erandid hõlmavad laste piirarvu piirangute
rakendamata jätmist hoiukohtades. Lisaks luuakse võimalus mitte nõuda lapsehoidjat tööle
võttes lapsehoidja kutse või kvalifikatsiooni ning esmaabikoolituse nõuete täitmist
kriisiolukorra ajal (ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist), mis oluliselt mõjutab
hoiuteenust.
Nõuete leevendamine võimaldab teenusevajaduse ootamatu või ajutise kasvu puhul või ka
evakuatsiooniolukorras teenuse pakkumist jätkata ja tagada.
Lõdvendustel, mis puudutavad laste arvu hoiukohtades, lapsehoidja haridusnõudeid ja
esmaabikoolitust, võib olla negatiivne mõju teenuste kvaliteedile ja seega võib kaasneda
ebasoovitav mõju teenust saavate laste heaolule. Samas võimaldavad muudatused paremini
tagada teenuste püsima jäämise erandlikus olukorras, mis annab teenusekorraldajast KOVile ja
teenuseosutajale paremad võimalused teenus tagada ja seeläbi on sel ka positiivne mõju teenust
saavatele lastele ja nende peredele.
Seaduseelnõuga kehtestatakse, et kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt turvakoduteenuse
osutamist, peab turvakoduteenust saavat last vahetult kasvatav isik vastama SHSi § 36 lõikes 1
sätestatud nõuetele ning kaasnevalt lubab loobuda kriisiolukorra ajal muidu töötajale kehtivast
hariduse või täiendkoolituse nõudest. Teenuse osutamise tagamiseks kriisiolukorra ajal
kehtivad töötajale jätkuvalt nõuded, mis piiravad lastega töötamist sellistel isikutel, kes võivad
22.05.2025
571
ohustada laste turvalisust (teenust ei saa osutada isik, kellel on hooldusõigus lapse suhtes
piiratud või täielikult ära võetud, kes on kõrvaldatud eestkostja, hooldaja või hoolduspere
vanema kohustuste täitmisest ja kellel on sõltuvus alkoholist, narkootilistest või
psühhotroopsetest ainetest).
Muudatusel võib olla mõju teenusesaajatele, s.o turvakodusse saabuvatele lastele, kes saabuvad
teenust saama üksi (ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta).
Turvakoduteenust saanud laste arv on viimastel aastatel kõikunud 660–850 vahel (2022. aastal
sai turvakoduteenust 721 last ja nendest 546 saabusid turvakodusse ilma vanema, eestkostja või
muu täisealise leibkonnaliikmeta). Haridusnõuetest loobumisega võib kaasneda teenuse
kvaliteedi halvenemise risk, kuivõrd ebakompetentse abi saamise risk kasvab ja sellega võib
kaasneda ebasoovitav mõju teenust saavate laste heaolule. Säte on ette nähtud rakenduma
kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt turvakoduteenuse osutamist. Tegemist võib olla
olukorraga, kus teenusevajadus võib olla kasvanud või on tekkinud ootamatu seniste töötajate
asendamise vajadus (pandeemia või sõjaolukord) või on tekkinud muu olukord (nt pikaajaline
kriis), kus töötaja ei saa või ei jõua ajaliselt nõutavat täiendkoolitust läbida. Turvakoduteenuse
korraldamine on KOVi vastutusala ning kriisiolukorra ajal töötajate värbamise paindlikkuse
lisamine aitab teenust erandlikes olukordades paremini tagada ehk mõjutatud osaliseks saab
lugeda ka teenust korraldavaid KOVe ja teenust osutavaid asutusi ehk turvakodusid. Praegu
osutavad turvakoduteenust 11 asutust mitmes KOVis, mis tähendab, et muudatuse sihtrühm on
väike, kuid kriisiolukord võib omakorda nõuda enamaid turvakodusid ehk olukord ei pruugi
kajastada kriisiolukorra ajal kokkupuutuvat sihtrühma.
Laste turvakoduteenuse osutamine on hädavajalik olukorras, mis ohustab lapse elu, tervist,
arengut või heaolu. Kuigi hariduse või täiendkoolituse nõudest loobumisega võib kaasneda
teenuse kvaliteedi halvenemise risk ja ebasoovitav mõju teenusesaajale, kaalub teenuse
osutamise tagamise võime kriisiolukorra ajal siinkohal selle üles ning muudatust võib
kokkuvõttes hinnata positiivseks nii teenusekorraldajatele, teenuseosutajatele kui ka
teenusesaajatele.
Seaduseelnõu lubab erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal osutada samades ruumides
erinevatele sihtrühmadele asendushooldusteenust ja turvakoduteenust, tavaolukorras tuleb neid
teenuseid osutada eraldi ruumides ehk need erinevatesse sihtrühmadesse kuuluvad ja erineva
teenuse kestusega lapsed ei saa koos teenust, kuivõrd stabiilne laste kooslus tagab paremini
nende heaolu. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal saab aga esmatähtsaks lastele turvalise esmase
hoolduse pakkumine, mistõttu pakub selle muidu laste heaolu toetava piirangu kaotamine neis
olukordades parema ja paindlikuma võimaluse esmase turvalise hoolduse tagamiseks lastele,
kes teenust vajavad.
2022. aastal osutas asendushooldusteenust 38 asutust (koos SOS Lasteküla toimlatega),
turvakoduteenust lastele osutas 11 asutust, neist 7 asutust osutasid mõlemat teenust. 2022. aasta
lõpus laste turvakoduteenuse osutamiseks ette nähtud 138 kohast 72 kohta (52,1%) asusid
asutustes, kes osutasid ka asendushooldusteenust. Turvakoduteenust saanud 721 lapsest 236
(ligi 33%) said teenust asutuses, millel oli luba osutada nii asendushooldusteenust kui ka
turvakoduteenust. Tavaolukorras saab asendushooldusteenust vanema nõusolekul alla 4%
lastest (2022. aasta jooksul 1101 lapsest 40 last). Erakorralise või sõjaseisukorra ajal aga võib
vajadus olla vanema nõusolekul asutusse paigutamiseks palju suurem, mistõttu on oluline
võimaldada asutustel paindlikult erinevatele sihtrühmadele teenust pakkuda. Erandlikes
olukordades teenusevajajatele operatiivselt ja paindlikult teenuse pakkumise võimaldamine
avaldab teenusesaajatele positiivset sotsiaalset mõju, kuid toetab ka teenusekorraldajast KOVe
22.05.2025
572
oma ülesannete täitmisel ja pakub kindlust teenuseosutajatele erandlikes olukordades toime
tulla.
Kriisiolukorra ajal rakenduvad asendushooldusteenuse osutamise nõuete puhul veel
leevendused, mille kohaselt nähakse ette võimalus, et erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib
vajaduse korral ja lapse huvidest lähtuvalt vanema nõusolekul asendushooldusteenust lühikest
aega osutada pikemalt kui tavaolukorras kehtiv kuni 90 päeva (katkematult). Samuti ei nõuta
laste piirarvu järgimist asendushooldusteenuse osutamisel asenduskodus, perekodus või
hooldusperes eriolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal ning sellega kaasnevalt
kaob sel juhul ka vajadus SKAga piirarvust suuremate paigutuste kooskõlastamiseks
(erandkorras on tavaolukorras võimalik piirarve ületada vastava kooskõlastusega). Kui
tavaolukorras on asendus- ja perekodus laste piirarvuks ühes peres kuus last ja hooldusperes
neli last (sh pere enda alla 14-aastased lapsed ja hooldust vajavad isikud), on keskmiselt ühes
asendushooldusperes asendus- ja perekodus 4,5 last ja hooldusperes 1,4 last. Seega ei pruugi
piirarvu ületamine olla vajalik, kuid võib sõltuvalt kriisist ja kasvavast teenusevajadusest
osutuda vajalikuks.
Kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt asendushooldusteenuse osutamist, ja kaks aastat
pärast sõjaseisukorra lõppemist lõdvendatakse ka osa nõudeid, mis kehtivad
asendushooldusteenust vahetult osutavatele isikutele: perevanematele, kasvatajatele, nende
abidele ja hoolduspere vanematele. Asendushooldusteenust vahetult osutavalt isikult ei nõuta
vanusepiiri täitmist (vähemalt 25 eluaastat), lapsega töötamise kogemust, keskharidust,
täienduskoolituse läbimist ega nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimist.
Asendushooldusel pere- ja asenduskodus viibis 2022. aasta lõpu seisuga 765 last, last vahetult
kasvatavaid isikuid oli 2021. aasta lõpu seisuga asutustes 495 (perevanemaid 244, kasvatajaid
215 ja nende abisid 36). Hooldusperesid (sh perekonnas hooldajad) oli 2022. aasta lõpu seisuga
111 ja neis peredes kasvas 151 last. Tegemist on tavaolukorras väikse sihtrühmaga (lastest
0,3%), kuid kriisiolukorra ajal võivad teenusevajadus ja sihtrühm kasvada.
Muudatused võimaldavad teenusevajajatele paremini tagada asendushooldusteenuse ja
turvakoduteenuse osutamise erandlikes olukordades, see annab teenusekorraldajast KOVile ja
teenuseosutajatele paremad võimalused teenus tagada ja seeläbi on sel ka positiivne sotsiaalne
mõju teenust saavatele lastele ja nende peredele. Kaasneda võib teenuse kvaliteedi halvenemise
risk ja seeläbi ka ebasoovitav mõju teenusesaajate heaolule, kuid teenuse tagamine
kriisiolukorra ajal on eelduslikult positiivsema mõjuga laste heaolule kui teenuse tagamata
jätmine.
Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise erandid kriisiolukorra ajal
Seaduseelnõuga täiendatakse SHSi §-ga 13⁴, mis sätestab toimetulekutoetuse määramise ja
maksmise erandi. Esimene muudatus puudutab toimetulekutoetuse arvestamise alust
evakuatsiooni korral. Eelnõus sätestatakse, et evakuatsiooni korral võetakse toimetulekutoetuse
määramisel arvesse eluasemekulud selle eluaseme puhul, kus toimetulekutoetuse taotleja
alaliselt elab, sõltumata sellest, kas see asub evakuatsioonikohaga sama KOVi
haldusterritooriumil või mitte.
Muudatus mõjutab neid toimetulekutoetust taotlevaid leibkondi ja üksikisikuid, kellel on
eluasemekulud, mis on seotud nende tegeliku elukohaga. 2022. aastal rahuldatud
toimetulekutoetuse taotlustest oli eluasemekuludega seotud 75 969 taotlust (2021. aastal
22.05.2025
573
52 126) ehk ca 71% rahuldatud taotluste koguarvust (2021. aastal 86%). Keskmiselt oli neid
kuus 6330 (2021. aastal 4344). Kriisiolukorra või sõjaseisukorra ajal, mis nõuab evakuatsiooni,
võib esineda juhtumeid, kus evakuatsioonikohas viibivatel toimetulekutoetuse taotlejatel on
jäänud kohustus endiselt maksta kinni oma tegeliku elukohaga seotud eluasemekulud kas täises
mahus või osaliselt.
Seaduseelnõu muudatuse mõju leibkondadele ja inimestele on positiivne, kuna arvesse võetakse
kõik eluasemekulud, mida nad peavad kinni maksma. Muudatus aitab vältida võlgnevuste
tekkimist. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Muudatus avaldab mõju riigieelarvele ja selle riigisisesele jaotusele, kuna toetust maksab
evakuatsioonijärgne KOV. Täpset lisakulude summat ei ole võimalik arvutada. See hakkab
sõltuma sellest, millal, kui pikalt ja mis piirkondadest evakuatsioon toimub.
Eelnõuga tehakse toimetulekutoetuse maksmisel muudatused, mis annavad KOVile võimaluse
erakorralise või sõjaseisukorra ajal maksta toimetulekutoetust ainult sularahas, määrata toetust
täissummas eurodes, kasutades 0 ja 5-ga lõppevaid summasid, ümardades toetuse suuruse
inimese kasuks, ja maksta toetust sularahas mõistliku aja jooksul, st esimesel võimalusel, kui
olukord seda vähegi võimaldab.
Kehtiva SHSi § 134 lõike 2 kohaselt määratakse toimetulekutoetus viie tööpäeva jooksul pärast
kõikide dokumentide esitamist ning lõike 6 kohaselt maksab KOV arvestatud
toimetulekutoetuse summa kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates vastavalt
SÜSi § 28 lõikele 3 või posti teel või sularahas, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud
vastavasisulist soovi. Üldiselt saab toimetulekutoetust mingitel põhjustel sularahas alla 5%
toetuse saajatest. Kuid erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib vajadus maksta
toimetulekutoetust sularahas märkimisväärselt kasvada. Selleks, et lihtsustada ja kiirendada
toetuse väljamaksmist, tehakse eelnõuga muudatus, mis lubaks KOVidel toimetulekutoetuse
sularahas väljamaksmisel ümardada väljamakstava toetuse suuruse ülespoole summani, mis
lõpeb 0 või 5-ga. Kuna mõjuvatel põhjustel võib tekkida olukord, kus ei ole võimalik maksta
toetust kindla aja piires, loobutakse sellest nõudest ning selle asemel lubatakse maksta toetust
mõistliku aja jooksul kohe, kui olukord seda vähegi võimaldab.
Muudatus mõjutab toimetulekutoetust saavaid leibkondi ja üksikuid toetuse saajaid. 2023. aasta
esimese nelja kuuga maksti toimetulekutoetust 14 738 leibkonnale, mille koosseisus oli
28 958 liiget (neist ajutise kaitse saaja leibkondi oli 6008, kus oli 12 432 liiget). Keskmiselt sai
toetust ligi 10,7 tuhat leibkonda kuus (2022. aastal sai toimetulekutoetust 25 016 leibkonda,
mille koosseisus oli 48 731 liiget, ning ühes kuus sai toetust keskmiselt 8,9 tuhat leibkonda).
See on alla 5% leibkondade koguarvust, kuid erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib toetuse
saajate arv oluliselt kasvada. Hinnanguliselt ca 85–90% määratud toetuste summadest võisid
vajada ümardamist.
Hinnanguline lisakulu ühe toimetulekutoetuse taotluse kohta oleks 1,5–2 eurot. Kui lähtuda
2022. aasta toimetulekutoetuse maksmise andmetest, mille järgi oli toetuse keskmine suurus
ühe taotluse kohta 373,38 eurot, kasvaks keskmine toetuse suurus, kui kulud tervikuna kasvaks,
0,4–0,5%. Muudatuse positiivne mõju inimestele seisneb eeskätt selles, et erakorralise või
sõjaseisukorra ajal saaksid inimesed toetused kätte võimalikult kiiresti. Mõju ulatus ja mõju
avaldumise sagedus on väike.
22.05.2025
574
Täpse väljamaksmise kuupäeva nõudest loobumine võib negatiivselt mõjutada inimeste
toimetulekut. Kuid olukorras, kus KOVil ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik toetust välja
maksta, peavad nad osutama abivajajatele vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu,
riietuse ja ajutise majutuse.
Muudatus võib avaldada mõju kõikidele KOVidele. Muudatuse mõju on positiivne, kuna see
vähendab või pidurdab töökoormuse kasvu toimetulekutoetuse väljamaksmisel olukorras, kus
arveldamine hakkab käima ainult sularahas, lihtsustades arveldamist toetuse väljamaksmisel ja
andes paindlikkust toetuse maksmisel.
Tegevusloa andmise erandid ja teavitamiskohustus kriisiolukorra ajal
Eelnõus sätestatud muudatuse mõjul võib SKA kriisiolukorra ajal väljastada tähtajalise
tegevusloa ka sel juhul, kui teenuseosutaja ei vasta kõigile põhiregulatsiooni tingimustele, kuid
teenuse jätkamine on oluline. Seejuures ei nõuta erakorralise ja sõjaseisukorra ajal tegevusluba
hoiuteenuse, perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenuse, turvakoduteenuse, väljaspool
kodu osutatava üldhooldusteenuse, igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse,
toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse
osutajatelt. Need asutused peavad SKAd teenuseosutamisest teavitama ning peale erakorralise
või sõjaseisukorra lõppemist tuleb neil taotleda tegevusluba. Lisaks tuleb SKAd teavitada, kui
kriisiolukorra ajal või massilise sisserände tõttu tuleb sotsiaalteenust osutada tegevusloal
märgitud tegevuskohast erinevas kohas või rohkematele inimestele.
Muudatusega ei nõuta kriisiolukorra ajal tegevusloa taotlemisel turvakodu-, hoiu- või
asendushooldusteenuse osutajatelt tervisekontrolli läbimist ega tervisetõendit, samuti ei nõuta
tervisetõendit erihoolekandeteenust osutavalt tegevusjuhendajalt. Selle asemel nõutakse tööle
asujalt kirjalikku kinnitust nakkushaiguse mittepõdemise kohta ning tervisetõendi esitamist 90
kalendripäeva jooksul olukorra lõppemisest.
Mõju avaldub sotsiaalse, regionaalse ja riigivalitsemise, sh avalike teenuste mõjuna.
Muudatusest mõjutatud sihtrühmad on hoiuteenuse, asendushooldusteenuse, turvakoduteenuse,
väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse ja erihoolekandeteenuse osutajad. 2022. aastal
osutas erihoolekandeteenuseid 219 asutust, väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust 177
asutust, turvakoduteenust 11 asutust ja asendushooldusteenust 38 asutust. Kriisiolukorra ajal
võib vastavaid teenuseid pakkuvate asutuste arv oluliselt muutuda, näiteks massilise sisserände
korral võib suureneda asendushooldusteenuse osutamise vajadus, mistõttu ei ole täpsemat mõju
võimalik analüüsida. Muudatustest on mõjutatud ka SKA, kelle halduskoormus võib
kriisiolukorrast tulenevate muutuvate olude tõttu suureneda. Ebasoovitavate mõjude risk võib
esineda teenuse kvaliteedi halvenemisel, kui tegevusluba antakse kõiki tingimusi täitmata ega
täideta kõiki tervisekaitsenõudeid, mistõttu on muudatusest kaudselt mõjutatud ka tulevased
teenusesaajad nendel eritingimustel teenust osutavates asutustes, kuivõrd tervisekaitsenõuete
täitmata jätmine võib kaasa tuua negatiivse mõju teenusesaajate tervisele ja heaolule. Positiivse
mõjuna võib välja tuua teenuste toimepidevuse tagamise kriisiolukorra ajal muudatuste kaudu.
Mõju avaldumise sagedus on harv, kuna muudatused puudutavad vaid kriisiolukordi, mille
esinemine on eeldatavasti harv ja raskesti prognoositav.
LasteKSi muudatused kriisiolukorra ajal
LasteKSi muudatused annavad kriisiolukorra ajal lisapaindlikkuse abivajavate ja hädaohus
laste abivajaduse hindamiseks. KOVi lastekaitsetöötaja peab lapse abivajadust küll hindama ja
22.05.2025
575
abimeetmeid pakkuma, kuid lähtuma nendest meetmetest, mida kriisiolukorraga kaasnevaid
asjaolusid arvestades on võimalik lapsele kohaldada.
Eestis on igas KOVis lastekaitsetöötajaid (2022. aasta lõpu seisuga 296), kes tegelevad aastas
ligi 15 000 lapsega juhtumimenetluse raames (laste arv, kellega seotult menetleti
lastekaitsealaseid juhtumeid, oli 2022. aastal 14 962), kriisiolukorra ajal võib sihtrühm nii
kasvada kui ka kahaneda ning seda ennustada ei ole võimalik, ometi on oluline tagada
kriisiolukorra ajal võimalik paindlikkus, kuivõrd abivajaduse hindamine ja meetmete
pakkumine võib olla samuti kriisist tulenevalt muutunud, sh kitsenenud. Muudatusega ei kaasne
eeldatavalt kohanemisraskusi, kuna see ei mõjuta otseselt lastele abi pakkumist praeguses
olukorras, ja kuigi kriisi ilmnemisel võib hindamiste ja meetmete võimalikkus muutuda ja sel
juhul on ka abivajavad lapsed sellest mõjutatud, ei tulene see eeldatavasti mitte muudatusest,
vaid justnimelt kriisiolukorrast endast. Paindlikkuse lisamine annab pigem parema garantii, et
ka kriisiolukorra ajal saavad lastekaitsetöötajad võimaluste piires lastele abi ja meetmeid
pakkuda.
Lisaks sätestatakse, et kui kriisiolukorra ajal või sellega seotud asjaolude tõttu ei ole lapsega
töötamist võimaldaval isikul või vastava tegevusloa väljastajal võimalik lastega töötamise
piirangutest kinnipidamist ehk isiku karistatust eelnevalt kontrollida (nt ajutiselt tehniliselt
võimatu elektri- või IT-süsteemide häirete tõttu), võib isiku tööle võtta või loa väljastada,
tuginedes isiku enda kirjalikule kinnitusele töötamise piirangu puudumise kohta. Lapsega
töötamise piirangutest kinnipidamist tuleb tööandjal või loa väljastajal viivitamata kontrollida,
kui takistavad asjaolud on ära langenud.
Selle muudatuse eesmärk on tagada paindlikult lapsele abi ja teenused. See kaalub üles
võimaliku ebasoovitava riski, et lapse heaolu võib saada ohustatud, kui lapsega töötamist
võimaldaval isikul on halvad kavatsused ja petmise huvi, ja see on maandatud järelkontrolli
viivitamatu nõudega takistuste äralangemisel, mistõttu võib kaasnevat riski pidada pigem
ebatõenäoliseks. Eelkõige on sotsiaalne mõju positiivne, luues soodsama olukorra lapsele
vajaliku teenuse osutamiseks, ja riski maandamine on siinjuures ka kohe ette nähtud.
OASi muutmine
Eelnõu kohaselt võib SKA teha eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal
ohvriabiteenuste korraldamisel ajutiselt teenuste sisu puudutavaid erandeid, kui see on
ohvriabiteenuste osutamiseks kriisiolukorra ajal vältimatult vajalik. Muudatusest on mõjutatud
nii ohvriabiteenuse saajad kui ka ohvriabiteenuse osutajad. SKA andmetel pöördus 2022. aastal
ohvriabisse 4636 uut kannatanut, alaealisi kannatanuid oli 695. Uusi juhtumeid oli 3719, neist
ligikaudu 54% olid seotud perevägivallaga. Psühholoogilist abi osutati ohvriabiteenuste raames
1975 inimesele. 2022. aastal pöördus naiste tugikeskustesse nõustamisele 1917 naist, majutust
vajas 347 naist ja 301 last. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördus 2022. aastal 201
inimest. Ohvriabiteenuse osutajate sihtrühma suurus ulatub 300 inimeseni. SKAs töötas
2023. aasta märtsi alguse seisuga 24 ohvriabitöötajat, lisaks on SKA-l mitu lepingupartnerit.
Näiteks on süüteoohvritele psühholoogilist abi osutavaid spetsialiste ca 185, naiste tugikeskuse
töötajaid 70 ja seksuaalabikeskuse töötajaid umbes 30.
Ohvriabiteenuste sisu puudutavate erandite tegemine võib tähendada, et mõni ohvriabiteenuse
komponent jääb osutamata ehk sellest tulenevalt ei pruugi ohvrile osutatav abi olla nii
kvaliteetne kui tavaolukorras. Seega võib muudatusega kaasneda ebasoovitav mõju teenuse
kvaliteedi halvenemise tõttu. Teisalt on eelnõu kohaselt siiski ka eriolukorra, erakorralise ja
22.05.2025
576
sõjaseisukorra ajal kavas jätkata ohvriabiteenuste osutamist ning erandite tegemine on lubatud
vaid juhul, kui see on vältimatult vajalik.
PHSi muudatused kriisiolukorra ajal
Vajaduse korral perehüvitisi saama õigustatud isikute ringi laiendamine ning võimalus mitte
küsida teise vanema või vanemate nõusolekut perehüviste maksmiseks puudutab laste õigust
inimväärsele elatustasemele ja õigust saada osa sotsiaalkindlustuse hüvedest ka erakorralise või
sõjaseisukorra ajal, kui toetuse saajat on vaja muuta. Muudatus võib mõjutada potentsiaalselt
kõiki Eesti perehüvitisi saavaid lapsi. SKA andmetel sai 2023. aasta jaanuarikuu seisuga
perehüvitisi 162 000 lastega peret, kus kasvas ca 271 000 last. Lapsed moodustavad Eesti
elanikest viiendiku, seega on tegu keskmise suurusega sihtrühmaga. Samas puudutab vajadus
erakorralise või sõjaseisukorra ajal perehüvitiste maksmist muuta eeldatavasti väiksemat osa
lastega peredest, kuid sihtrühma suurus sõltub siiski kriisi olemusest, kestusest ja mõjust
lapsevanematele. Muudatusega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, kuna see ei eelda
praegu hüvitise saajatelt mingeid ettevalmistavaid tegevusi ning annab pigem kindlustunde, et
ka erakorralise või sõjaseisukorra ajal on hüvitised last tegelikult kasvatavale isikule tagatud.
Volitus kehtestada kõigile võrdne elatisabi suurus täitemenetluse või pankrotimenetluse
peatumise korral puudutab elatisabi saajaid. SKA andmetel maksis riik 2022. aasta jooksul
täitemenetlusaegset elatisabi 4049 perele 5715 lapse eest ja pankrotimenetlusaegset elatisabi 17
perele 21 lapse eest. Võrreldes kõikide Eesti elanike ja ka lastega on tegu väikese sihtrühmaga.
Muudatusega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, kuna see ei eelda praegu hüvitise
saajatelt mingeid ettevalmistavaid tegevusi ja annab pigem kindlustunde, et ka erakorralise või
sõjaseisukorra ajal on elatisabi tagatud.
Võimalus maksta kõigile võrdses suuruses elatisabi mõjutab SKA suutlikkust maksta
kriisiolukorra ajal elatisabi, kuna SKA-l ei pruugi olla kriisiolukorra ajal ülevaadet võlgniku
makstud elatisest. Mõju ulatus ja avaldamise sagedus on siiski SKA-le väikesed, sest elatisabi
saajate ring on võrreldes kõikide lastega peredega väike ning tegu on ühekordse protseduurilise
muudatusega. Vajaduse korral perehüvitisi saama õigustatud isikute ringi laiendamine ning
võimalus mitte küsida teise vanema nõusolekut perehüviste maksmiseks mõjutab samuti SKA
tööprotsesse vaid vähesel määral, sest SKA teeb ka praegu hüvitise saaja vahetamise
toiminguid.
RaKSi muutmine – ajutise töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise erandid kriisiolukorra
ajal
Sotsiaalne mõju avaldub ajutise töövõimetuselehe võtjatele. 2022. aastal oli Tervisekassa
andmetel 753 234 töövõimetusjuhtumit 360 674 inimesega. Haiguslehti oli sealjuures 588 762
ja neid kasutas 333 863 inimest ning 164 472 hoolduslehte vajas 65 432 inimest. Mõju
sihtrühma võib pidada suureks. Ajutise töövõimetuse hüvitise väljamakse pikendamine
mõjutab töövõimetuslehte võtvat isikut ja ajutiselt tema toimetulekut. Kuna aga makseid
kriisiolukorra ajal siiski tehakse, on mõju väike. Sihtrühma senine toimimine kriisiolukorra ajal
mingil määral muutuks, kuna praegune elektrooniline ajutise töövõimetuse leht asendub
paberversiooniga ning hüvitise väljamakse aeg pikeneb. Tavaolukorras muudatusel mõju ei ole.
Ebasoovitavate mõjude risk kaasneb juhul, kui sihtrühma toimetulek halveneb hüvitise
väljamakse pikenemise tõttu kriisiolukorra ajal. Positiivne on aga see, et muudatus toob
paindlikkuse ja parema võimaluse väljamaksete jätkumiseks ka kriisiolukorra ajal ning töö- ja
22.05.2025
577
teenistuskohustuse täitmisest vabastamisel ei kaota inimene sissetulekut. Eelnevat arvestades
on tegemist olulise mõjuga.
Muudatusest on mõjutatud kõik tööandjad ja Tervisekassa. 2022. aastal oli Eestis 148 684
ettevõtet. Sihtrühma võib pidada suureks. Töökoormus võib suureneda nii tööandja kui ka
Tervisekassa jaoks. Kuna ajutise töövõimetuse leht muutub elektroonilisest paberversiooniks,
võtab lehe edastamine ning sellel olevate andmete töötlemine ja kontrollimine tavapärasest
rohkem aega. Sihtrühma käitumine mingil määral muutub ning võib tekkida ka vajadus
muudatustega kohaneda. Küll aga on mõju avaldumise sagedust keeruline hinnata, kuna see
sõltub kriisiolukorra ajal esitatavatest ajutise töövõimetuse lehtede arvust. Ebasoovitavate
mõjude risk kaasneb juhul, kui tööandjate ja Tervisekassa töökoormus muutub märgatavalt ning
seda on tarvis leevendada lisatööjõu palkamisega.
Posti teel rahaliste hüvitiste kojukannete muudatused kriisiolukorra ajal
Seaduseelnõu muudatus võimaldab laiendada nende isikute ringi, kellele rahalised hüvitised
posti teel koju tuuakse, näiteks pensionärid ja puudega inimesed. SKA andmetel maksti 2022.
aastal pensioni 324 589 isikule, keskmine igakuine pension oli 614 eurot. 2022. aastal oli
10,89% pensionäridest üle 85-aastased. Üksi elava pensionäri toetust sai 28% pensionäridest
(ca 95 tuhat pensionäri). Eestis on ligi 50 tuhat inimest vanuses 65 aastast ja vanemat raske või
sügava puudega, sealhulgas ca 14 tuhat 85-aastast ja vanemat. Seega võivad need sihtrühmad
vajada erakorralise või sõjaseisukorra ajal pensioni kojukannet. Kojukannete korralduslik pool
kasvatab sel juhul ka SKA koormust.
Pensioni maksmise erandid erakorralise või sõjaseisukorra ajal
Eelnõu muudatus mõjutab kõiki uusi vanaduspensioni saajaid, kellel on õigus lastelisale.
Tavaolukorras peavad õigustatud isikud omavahel kokku leppima, kes saab lastelisa, ja
tõendama kokkulepet kirjaliku nõusolekuga. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei pruugi aga
olla võimalik kirjalikku nõusolekut anda (näiteks mobilisatsiooni tõttu), mistõttu jääb ühe
vanema osa teisel vanemal saamata. Seetõttu antakse isikutele õigus esitada kokkulepe kuus
kuud pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppu ning SKA kohustub õigustatud isiku
pensionisumma tagasiulatuvalt ümber arvutama.
Lastelisa maksti 2022. aastal 205 640 pensionärile, sealhulgas uued määramised 2919
pensionärile, keskmine määratud lastelisa oli 23,81 eurot. Uute vanaduspensionäride
majanduslikku toimetulekut mõjutab seaduseelnõu muudatus hinnanguliselt vähesel määral,
kuna keskmine määratud lastelisa moodustab 3,9% keskmisest pensionist. Samas võib väga
madala pensioniga inimese majanduslik olukord lastelisast ilmajäämise tõttu mõnevõrra
halveneda.
Hüvitise andmine kriisiolukorra ajal
Eelnõu muudatusega antakse haldusorganile õigus pikendada hüvitiste määramise tähtaega
15 tööpäeva võrra, kui kriisiolukorrast tulenevalt ei ole hüvitise määramist ja maksmist
reguleerivas seaduses sätestatud tähtaja jooksul võimalik hüvitisi määrata.
Aastas uuendatakse ligi 29 tuhat puudeotsust, näiteks 2022. aastal oli korduvate puudeotsuste
arv 29 424. Kriisolukorra ajal pikendatakse neid tulevikus automaatselt.
22.05.2025
578
TLSi muutmine – vanemapuhkus
Eelnõu muudatusega ei rakendata vanemapuhkusele jäämisel ette nähtud etteteatamistähtaega
(30 kalendripäeva), kui etteteatamist ei saa asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. See juhtub
tõenäoliselt kriisiolukorra ajal, kui vanematel on vaja täita kriisiolukorraga seotud ülesandeid
ning kiired muudatused vanemapuhkuse kasutamisel võivad olla nii lapse heaolu kui ka
perekorralduse seisukohast hädavajalikud. Muudatus puudutab alla 3-aastaste lastega tööturul
hõivatud lapsevanemaid, keda Eesti tööjõu-uuringu 2023. aasta I kvartali seisuga oli 53 800 (ca
7,7% kõikidest hõivatutest), samuti isikuid, kes hakkavad lapsevanema asemel vanemapuhkust
kasutama. Mõjutatud sihtrühma suurus on seega keskmine. Muudatus ei eelda lapsevanematelt
kohanemist ning on pigem protseduuriline ja ühekordne sündmus, mistõttu on mõju ulatus ja
avaldumise sagedus peredele väikesed. Muudatus puudutab ka nende tööandjaid, sest töötaja
vanemapuhkuse alustamise etteteatamistähtaja lühenedes peavad tööandjad tegema
tavapäraselt operatiivsemaid muudatusi tööprotsessides, näiteks kiiremini leidma
vanemapuhkusele minejale asendaja või töö ümber korraldama. Mõju ulatus tööandjale võib
olla keskmine, sest eeldab tööandjalt sihiteadlikku kohanemist, samas ei kaasne muudatustega
eeldatavasti kohanemisraskusi. Tööandjatele mõju avaldumise sagedus on siiski väike, sest
töötaja vanemapuhkusele minek on suhteliselt harv ja ühekordne sündmus ka tavapäraselt.
Mõjutatud sihtrühm tööandjate seas on siiski väike, arvestades töötavate alla 3-aastaste lastega
perede arvu ja tegelikku isikute arvu, kellel selline vajadus kiireks vanemapuhkuse
vormistamiseks tekib.
Sotsiaalministri 3. aprilli 2002. a määruse nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse
tervisekaitsenõuded“ muutmise mõjud
Erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamisel peatub turvakoduteenuse ja väljaspool kodu
osutatava üldhooldusteenuse puhul tervisekaitsenõuete rakendamine ning kõrvaltingimuste
kontrolli ei tehta. Kui turvakoduteenuse ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse
osutamiseks on vältimatult vajalik, võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse
levikust põhjustatud eriolukorra ajal tervisekaitsenõuded kohaldamata jätta. Teenuste
osutamisel tuleb siiski tagada vastavalt võimalustele ohutu, tervist toetav ja hügieeniline
keskkond ning terviseseisundile vastav toitumine ja nõuetele vastav joogivesi.
Tervisekaitsenõuete peatamine eelnimetatud olukordades on tähtis, et teenusesaajatele oleks
teenus kättesaadav ka erakorralise või sõjaseisukorra ja eriolukorra ajal, mil vastavate nõuete
täitmine võib olla raskendatud.
Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika kohaselt osutas 2022. aastal turvakoduteenust 14
asutust ning sama aasta jooksul sai teenust 869 inimest, sh 721 last. 2021. aasta lõpu seisuga
osutas väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust Eestis 177 asutust, kuid tegelik asutuste
arv oli väiksem, sest see arv hõlmab osa asutuste puhul mitut tegevuskohta. 2021. aasta lõpu
seisuga sai teenust 9100 inimest. Sihtrühma suurust võib hinnata väikeseks.
Muudatusega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, kuna see ei eelda praegustelt
teenuseosutajatelt ega teenusesaajatelt mingeid ettevalmistavaid tegevusi ja annab pigem
kindlustunde, et ka erakorralise või sõjaseisukorra ja eriolukorra ajal on teenused neid
vajavatele inimestele tagatud. Kuigi teenuste kvaliteet võib mingil määral tervisekaitsenõuete
rakendamise peatamisel halveneda, on tegemist ikkagi positiivse mõjuga, kuna muudatus
võimaldab paindlikult jätkata teenuste osutamist abivajajatele ka erakorralise, sõjaseisukorra
või eriolukorra ajal ning muudatusega kaasneb turvatunne teenusesaajatele.
22.05.2025
579
6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Ettevõtjate halduskoormus: kokkuvõtlikult võib eelnõu kohta tuua esile, et olemasolevate
elutähtsa teenuse osutajate (kokku 429 ettevõtet) koormus jääb sisuliselt samaks. Eelnõu alusel
saavad endale täiesti uue püsiv kriisiülesande u 30 ettevõtet, kelle jaoks muutub kriisideks ja
riigikaitseks valmistumine süsteemsemaks. Eelnõu annab selge suunise koostada riskianalüüs
ja kriisiplaan ning kirjeldab täpsemalt toimepidevuse planeerimise tegevusi. See kõik võib tuua
kaasa vajaduse vaadata üle ettevõtjate sisemised ressursid ja töökorraldus. Lisaks
konkretiseerib eelnõu asutuste kohustused kriisideks ja riigikaitseks valmistumisel, andes
suunad, mis teenuste puhul tuleb riske hinnata, kriisiplaan koostada, toimepidevus ning võimed
planeerida. Samuti on kriisideks valmisolek loomulik osa iga ettevõtte ärilisest tegevusest ning
paljude ettevõtete jaoks on tavapärane tegevus koostada äritegevuse järjepidevuse plaan
(busisness continuability plan).
Ettevõtjate kulud: Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt
ettevõttest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 25 000 – 50 000 eurot
palgafondiraha aastas. Üldjuhul kaasneb eelnõust tuleneva riskianalüüsi ja kriisiplaani
koostamisega töötaja tööaeg ja tööjõukulu. Juhul, kui ettevõte otsustab tellida toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani sisse, siis võib olenevalt ettevõtte suurusest olla kuluks 2000 – 10 000
eurot.
Avaliku sektori töökoormus: avaliku sektori, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuste
töökoormuses on mõjud erinevad. Asutustel, kes on pidanud koostama hädaolukorra seaduse
alusel riskianalüüsi, hädaolukorra lahendamise plaani ja toimepidevuse plaani ning on täitnud
riigikaitseseaduse alusel püsiva riigikaitseülesande kohustusi, olulisi muutusi töökoormuses ei
ole. Eelnõu võib isegi nende töökoormust vähendada, sest liidab kokku mitmed kriisideks
valmisoleku dokumendid (nt hädaolukorra lahendamise plaan ja riigi kaitsetegevuse alamkava)
või asendab seni koostatud dokumendid uutega (toimepidevuse plaanist saab kriisiplaan).
Lisaks konkretiseerib eelnõu asutuste kohustused kriisideks ja riigikaitseks valmistumisel,
andes suunad, mis teenuste puhul tuleb riske hinnata, kriisiplaan koostada, toimepidevus ning
võimed planeerida.
Muudatus avaldab sihtrühma osalistele erinevat mõju, sõltudes nii lisanduvate tegevuste
ulatusest kui ka sellest, kuidas on seni kriisideks valmistumist korraldatud. Olgugi et seadusest
tulenevaid ülesandeid on ka seni tulnud kriisolukordades täita, ei ole kõikide asutuste jaoks
olnud seni selge, mida ülesannete täitmiseks valmistumine hõlmab. Kohustus koostada asutuse
ja isiku riskianalüüs, tagada asutuse toimepidevus, koostada kriisiplaan ja viia läbi õppused
eeldab seega mitmetelt asutustelt nende igapäevase töö ümberkorraldamist, suurendades
mingitel juhtudel ka töökoormust ja kulusid. Ühe täisajaga töötaja palgafondi suurus on
hinnanguliselt 50 000 eurot. Olenevalt asutuses suurusest ning muudest teguritest võib vajadus
olla 0,2–1 töökoormusega töötaja lisandumiseks. Lisanduvad töökoha ja vajalike vahendite
maksumus ning muud kulud, näiteks valmistumise tegevustega seotud konsultatsioonide
tellimiseks, koolitustel osalemiseks, õppuse korraldamiseks jms. Lähtudes sellest, et mõjutatud
on vähemalt 113 avalik-õiguslikku isikut ning iga asutuse töökoormus suureneb 0,2–1
ametikoha võrra jääb eelarveline mõju 1 130 000 ja 5 650 000 euro vahele aastas.
Päästeametile, Sotsiaalkindlustusametile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile tekib
täiendav kohustus kohaliku omavalitsus üksuste kriisiplaanide kooskõlastamiseks ning
haldusjärelevalve tegemiseks, st nendes asutustes tekivad olenemata senisest töökorraldusest
22.05.2025
580
täiesti uued tööülesanded. Lisaks muudab eelnõu viivitamatu ohuteate edastamise Päästeameti
ülesandeks – ehkki Päästeamet seda ülesannet juba täidab ning ka eelarvelised vahendid
ülesande täitmiseks on 2027. aastani eraldatud, tähendab ülesande kinnistamine eelnõuga seda,
et ülesande täitmiseks vajalikud püsikulud tuleb tagada ka pärast 2027. aastat. Kohalike
omavalitsuste kriisiplaanide kooskõlastamise ja haldusjärelevalve ülesanded toovad endaga
vajaduse luua minimaalselt 18 täiendavat ametikohta – kaheksa Päästeametisse, viis
Sotsiaalkindlustusametisse (üks igasse regiooni, üks peakontorisse) ning viis Haridus- ja
Teadusministeeriumisse. Täiendav püsivajadus tegevuste elluviimiseks oleks seega
hinnanguliselt 900 000 eurot aastas.
Muus osas ei ole eelnõu kohaselt ette näha uute asutuste ega struktuuriüksusete loomist ega
olemasolevate ulatuslikku ümberkorraldamist. Kriisideks ja riigikaitseks valmistumine tuleb
muuta lahutamatuks osaks asutuste baasülesannetest. Seda tingib ka muutunud
julgeolekukeskkond, mille tõttu kriisideks ja riigikaitseks valmisolek peab olema iga
valitsusasutuse prioriteet ja osa baashügieenist. Seejuures aitavad kriisideks valmistumise
tegevused täita asutusele pandud igapäevaseid ülesandeid.
Valmisolek oma ülesandeid kriisolukordades täita peab olema tagatud ka praegu. Eelnõu
täpsustab ja ühtlustab, kuidas valmistumine toimuma peab. Ülesannete täitmiseks tuleb avaliku
sektori asutustel üle vaadata oma olemasolev eelarve ja lisakulude katmise võimalused ning
teha vajalikud töökorralduslikud ja eelarvelised muudatused ülesannete täitmise
võimaldamiseks, seda ka Päästeametis, Sotsiaalkindlustusametis ning Haridus- ja
Teadusministeeriumis, kellele tekkivad mõjud on kõige ulatuslikumad.
Valitsusasutuste kulud: Seaduse rakendamisega seotud valitsusasutuste kulude katmisel tuleb
valitsusasutustel vaadata üle oma olemasolev struktuur ja isikkoosseis ning eelarve ja
lisakulude katmise võimalused ning puuduolevas osas esitada lisataotlused riigi
eelarvestrateegia 2025–2028 protsessis. Juhul, kui lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud katta
vastava valitsusasutuse eelarvest. Struktuuri ja eelarve ülevaatamisel tuleb seejuures arvestada,
et kriisideks valmisolek peab olema loomulik osa asutuse ülesannete täitmisest. Seejuures kõige
suurem täiendav koormus tuleb eeldatavasti Päästeametile, Sotsiaalkindlustusametile ning
Haridus- ja Teadusministeeriumile. 2023. aasta lõpus otsustas Vabariigi Valitsus anda
valitsusasutustele kokku 80 miljonit eurot aastateks 2024–2027 laia riigikaitse võimete
arenduseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks – tehtud investeeringud toetavad ka valmisolekut
eelnõu seadusena vastuvõtmiseks. Valitsemisalad peavad oma tegevusi planeerima selliselt, et
kriisiülesanded oleksid eelarves kaetud, seejuures vajaduse korral olemasolevaid ülesandeid
ümber korraldades.
Kohalike omavalitsusüksuste kulud: Eelnõuga kitsendatakse HOSis ja RiKSis sätestatud
KOVide ülesandeid kriisides ning KOKSi §-st 6 tulenevate KOVi olemuslike ülesannete
korraldust ei muudeta ega anta uusi riiklikke ülesandeid. Sellest tulenevalt kaetakse eelnõuga
kaasnevad kulud KOVi omavahenditest.
Elanikkonnakaitse regulatsiooniga seotud kulud (ohuteavitus ja varjumine)
Päästeameti kulud
Päästeametis on loodud ohuteavituse üldkoordinaatori ametikoht, kelle ülesanne on viivitamatu
ohuteate edastamise teenuse standardite loomine ning kasutuskordade koordineerimine
ohuteavituse terviksüsteemi kasutajatega koostöös. Lisaks tekivad Päästeametile kulud
ohuteavituse terviksüsteemi testimisel, mis hüvitatakse Päästeameti eelarvest. Ohuteavituse
22.05.2025
581
terviksüsteemi testimisega kaasneb peamiselt SMS-ide saatmise ja avalikkuse teavitamise kulu.
Arvestusega, et adressaadile on võimalik saata keele eelistusest tulenevalt üks sobivas keeles
SMS ning sõnumeid saadetakse vähemalt kaks korda – üks testimise alguses ja teine lõpus –
u-1,3 miljonile saajale üle kogu Eesti. Sõnumite edastamise kulu koos teavituskampaaniaga,
mis hõlmaks erinevate infotarbimise harjumustega ühiskonnakihte, on kokku ligikaudu 265 000
eurot. Päästeametile kaasnevad ka kulud seoses sireeniseadme talumiskohustuse seadmisega,
mis kaetakse Siseministeeriumi haldusalale ettenähtud eelarveliste vahendite arvelt.
Päästeametis tuleb tagada ka personal, et töötada välja ja avaldada juhised varjumise korralduse
kohta, vajadusel nõustada asjaosalisi varjumise korralduse osas ja teha riiklikku järelevalvet
varjendile esitatavate nõuete täitmise üle. Päästeametis on juba loodud viis varjumise
valdkonna ametikohta. Päästeamet on ka selgitanud välja varjumisvõime arendamise
lisavajadused. Eelnõu rakendatakse vajadusel ka lisarahata.
Lisaks peab Päästeamet suurendama oma personali tagamaks elanikkonnakaitse koolituse
igakülgne ja sujuv korraldus. Elanikkonnakaitse koolituste korraldamisega seotult on vaja
lisaks veel ühte ametikohta, mis lahendatakse laiapindse riigikaitse 2025.–2027. aasta
rahastusest.
SMIT-i kulud
SMIT tegeleb sireeniseadmete paigaldamise ja hooldusega. Sireeniseadmete ülalpidamise,
hoolduse ja arendusega seotud tegevusteks on SMIT-is loodud kolm töökohta. Sireeniseadmete
ülalpidamisega kaasnevad lisaks tööjõukulule rendi-, elektri-, side- ja hoolduskulu ning kulu
kesksele IKT-le. Nende osas on saadud rahastus 2028. aastani 610 885 eurot aastas.
PPA kulud
PPA-le kulusid ei kaasne. PPA kaasatakse vajadusel varjumise tagamisse, kus tal on õigus
kohaldada KorS-is sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ja vahetut sundi. PPA tegevus ja
meetmed on varjumise läbiviimisel sellised, mille kohaldamise õigus on PPA-l juba praegu.
Seega puudub vajadus lisaväljaõppe või -personali järele.
KOV-ide kulud
KOV-i ülesanne on korraldada kohaliku elu küsimusi, kaasa arvatud kriisiolukorras. Eelnõuga
täpsustatakse KOV-i rolli seoses varjumise korraldamisel Päästeametiga koostöö tegemisel.
KOV-id teevad juba praegu nii kriisireguleerimises kui ka hädaolukorra ennetamisel ja
lahendamisel Päästeametiga koostööd. Võivad tekkida lisakulud, kui KOV-il on vaja püstitada
eelnõus nimetatud hoone või kohandada olemasolevas hoones varjumiskoht. Arvestades, et
varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise lisakulud on võrreldes ehituse
kogumaksumusega väikesed, on mõju KOV-ide ja ka riigiasutuste eelarvele pigem väike.
Varjumisplaani koostamine eelduslikult olulisi lisakulusid kaasa ei too. Varjumisplaani
koostamise peamine kulu on KOV-i töötaja tööajakulu plaani koostamiseks, kuna
varjumisplaani koostamine ei eelda eriteadmisi või plaani koostamise töö sisseostmist.
Digiriigi Akadeemia ja Sisekaitseakadeemia kulud
Elanikkonnakaitse veebikoolitus on põhiosas 2024. aasta oktoobri alguseks valmis ning järk-
järgult sihtrühmale avatud. Eelnõu jõustumise ajaks on veebikoolitus juba kogu sihtgrupile
kättesaadav. Veebikoolitusega kaasnevad hooldus ning muud püsikulud kaetakse Digiriigi
Akadeemia ja Sisekaitseakadeemia eelarvelistest vahenditest.
Toetusmeetmed korteriühistutele ja KOV-idele
22.05.2025
582
Sõltuvalt raha olemasolust ja ühiskondliku kaitse eesmärkidest on võimalik toetada varjumis-
kohtade rajamist toetusmeetmetega, näiteks toetused korteriühistutele ja KOV-idele elamute
renoveerimiseks, mille käigus rajatakse ka varjumiskoht või suurendatakse hoone varjumis-
kindlust, või toetused teatud piirkondades varjumiskohtade rajamiseks. Näiteks avas
Päästeamet 2023. aasta mais taotlusvooru korteriühistutele keldrite varjumiskindluse
parandamiseks.168 Samuti saab varjumiskohtade kohandamiseks kasutada KredExi hoonete169
renoveerimistoetust. Lisaks on planeeritud 2025. aastaks toetusmeede nii KOV-idele kui
korteriühistutele kriiskindluse suurendamiseks.
Lisaks eraldab Siseministeerium aastatel 2025–2027 kohaliku omavalitsuse üksustele 2,25
miljonit eurot kriisispetsialistide palkamiseks ning 750 000 eurot Päästeametile
kriisispetsialistide väljaõppe toetamiseks. Eraldatava toetuse eesmärk on suurendada kohaliku
omavalitsuse üksuste kriisivalmidust.
Viivitamatu ohuteate edastaja EE-ALARM-iga liidestamise kulud
Eelnõuga kaasneb EE-ALARM-iga ühekordne liidestamise kulu edastajatele ja selle katab riik,
püsivat halduskulu ette ei nähta. Esialgsete prognooside kohaselt ei kaasne täiendavaid
hüvitamist vajavaid kulusid riikliku mobiilirakenduse valdajatele. Samuti ei kaasne eelduslikult
kulutusi teenustele, mis on veel arendamisel (nt dab+), kuna need arendatakse eelduslikult juba
vastava võimekusega. Meediateenuse ja avalikus ruumis paikneva elektroonilise teabeekraani
valdajatele hüvitatavad kulud on prognoositud suurusjärku 200 000 eurot. Suurimad kulutused
kaasnevad elektroonilise side ettevõtjatel, kes edastavad teleteenuseid väga erinevate
sidevõrkude vahendusel (maapealne digilevi, kaabellevi, internetipõhine teleteenus) ning
kasutavad mobiilirakendusi juba olemasolevates lahendustes (kaasnevad kulud olemasoleva
lahenduse täiustamiseks). Liidestamiskulude prognoositav vajadus on kuni 1,5 miljonit eurot,
mis on planeeritud katta riigieelarves ohuteavitusele eraldatud rahastusega ja kaasates ka
välisrahastust (nt EL-i elanikkonnakaitse mehhanism ja Norra fond).
SHSi, LasteKSi, OASi, PHSi, RaKSi, RPKSi, SÜSi, TLSi, VRKSi muudatuste kulu
Seadusemuudatuste rahaline mõju ei ole kriisiolukorra, eriolukorra, erakorralise ja
sõjaseisukorra avaldumisel otseselt hinnatav, kuivõrd kriitilised olukorrad ja nende avaldumine,
sh nende kestus ja sagedus, avaldumine korraga, järjestikku või kombinatsioonis pole
ennustatav. Seetõttu ei saa ka täpsemalt hinnata, millised on kulud neis kriitilistes olukordades.
Seadusemuudatused on suures osas seotud teenustele esitatavate nõuete leevendamisega
kriisiolukorra ajal. See annab võimaluse riigil või KOVil olemasolevaid ressursse vastavalt
kriisi iseloomule otstarbekamalt kasutada ja ümber suunata. Alljärgnevalt on esile toodud vaid
need muudatused, mille puhul on eeldatav lisaressursside vajadus. Seadusemuudatuste
jõustumisel on KOVidel vaja jälgida, et nende enda õigusaktid oleksid vajaduse korral õigel
ajal muudetud ja seadustega kooskõlas.
SHSi muudatused
Toimetulekutoetuse määramiseks ja maksmiseks kriisiolukorra ajal on eelnõus kavandatud
muudatusi, millega võib kaasneda täiendav kulu. Muudatus, millega kriisiolukorra ajal võetakse
toetuse arvutamisel arvesse selle eluaseme kulud, kus tegelikult evakuatsiooni ajal ajutiselt ei
viibita, võib suurendada riigieelarve kulusid juhul, kui lisandub toetuse taotlejaid, kes
168 Taotlusvooru eelarve oli 1 200 000 eurot. 169 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Rekonstrueerimistoetus 2022-2027.
22.05.2025
583
evakueerimise järel on kaotanud varasemad sissetulekud. On võimalik, et sõltuvalt kriisi
iseloomust, ulatusest, ajast, inimeste sissetulekutest ja muudest asjaoludest kasvab nii toetuse
saajate arv kui ka toetuse enda suurus. Lisanduvate kulude suurust ei saa nii suure hulga
muutujate tõttu arvestada. Täiendavate taotluste menetlemine suurendab KOVide
toimetulekutoetuse menetlemise ja maksmise korraldamise hüvitist.
Muudatus, millega kriisiolukorra ajal lubatakse toetus ümardada 5 euro täpsusega ülespoole,
avaldab mõju riigieelarvele. Keskmine toetuse suurus taotluse kohta oli 2022. aastal 373,38
eurot, selle ümardamine 375 euroni suurendanuks kulu 1,62 eurot taotluse kohta, kokku
menetleti 117 877 taotlust. Toetuste hulga ja keskmise suuruse samaks jäädes oleks
ümardamisega kaasnev täiendav kulu aastas ligi 0,2 mln eurot. Täiendav kulu tekib
riigieelarvele, kuna KOVidele hüvitatakse tehtud kulud riigieelarve toetusfondi eraldise kaudu.
Lisanduda võivad kulud, mis tekivad sularahaga võimaliku arveldamise vajaduse korral.
PHSi muudatused
PHSi muudatused on seotud hüvitise saajate ringi ajutise laiendamisega kriisiolukorra ajal,
hüvitiste suurus ja maht sealjuures ei muutu. Mõningast ajutist kulude ja töökoormuse kasvu
võib tekitada hüvitise saajate muutmise menetlemine.
RaKSi muudatused
RaKSi muudatused on seotud töövõimetushüvitise väljamaksmise pikendamisega ja
töövõimetuslehe paberil esitamiseks (elektroonilise asemel) ajutise õiguse andmisega. Paberil
andmete kogumine ja töötlemine suurendab ajutiselt töökoormust ning mõningal määral
kulusid.
SÜSi muudatused
SÜSi muudatus, millega on hüvitise andjal õigus kriisiolukorra ajal vältimatu vajaduse korral
laiendada isikute ringi, kellele võimaldatakse seaduses sätestatud rahalise hüvitise riigi kulul
kojukannet, võib tuua täiendava kulu riigieelarvele. SKA andmetel on 2022. aasta seisuga riigis
5500 inimest, kellele hüvitis, pension või toetus koju viiakse, kojukande hind on 6,70 eurot ning
selle tasub toetuse saaja. Liikumistakistusega inimestele ja neile, kes elavad hajaasustusega
piirkondades ning kellele pangateenus on raskesti kättesaadav, viiakse pensionid, toetused ja
hüvitised koju tasuta. Täiendav kulu riigieelarvele sõltub kriisi iseloomust, ulatusest, ajast ja
muudest tingimustest, mistõttu ei ole kulu otsene väljaarvutamine võimalik. Kui
kojukandeteenust tuleb osutada kõikidele praegu seda teenust kasutavatele isikutele (sh neile,
kes ise selle eest tasuvad) tasuta, on riigi kulu sellele 36 850 eurot kuus. Kui kriisi iseloomu
tõttu vajavad toetuste kojukannet kõik raske ja sügava puudega isikud, sh üle 85-aastased
pensionärid (suurusjärk 50 000 inimest), võib kulu kojukandele enam kui kümnekordistuda.
SÜSi teiste muudatustega täiendavat kulu riigi- või KOVi eelarvele ei teki.
VRKSi muudatused
Muudatustega täpsustatakse seaduse tasandil, millised on SKA ja Terviseameti ülesanded
kriisiolukorra ajal ning et rahvusvahelise kaitse taotlejate tervisekontrolli tegemist ja vältimatu
arstiabi andmist rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu. Seadusemuudatuste rahaline
mõju ei ole kriisiolukorra avaldumisel otseselt hinnatav, kuivõrd kriitilised olukorrad ja nende
22.05.2025
584
avaldumine, sh nende kestus ja sagedus, avaldumine korraga, järjestikku või kombinatsioonis
pole ennustatav. Seetõttu ei saa ka täpsemalt hinnata, millised on kulud neis kriitilistes
olukordades. Võttes näitena Ukraina kriisi ajal Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikele
tervishoiuteenuste korraldamise, mida rahastati ajutise kaitse saanutele riigieelarvest
Tervisekassa kaudu, kes koostöös Terviseametiga sõlmis lepingud tervishoiuteenuse osutajaga,
oli Ukraina sõjapõgenikega seotud tervishoiuteenuste kulu 2022. aastal 12,0 mln eurot ja 2023.
aasta I kvartalis 5,0 mln eurot.
7. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks peab kehtestama järgmised uued rakendusaktid või kehtivate
rakendusaktide uued terviktekstid:
7.1. Vabariigi Valitsuse määrused:
1) „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ülesanded, töökord, koosseis,
julgeolekukomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike alakomisjonide ja nõukogude
moodustamise kord ning koostöö korraldus teiste osalistega“ eelnõu § 6 lõike 2 alusel;
2) „Regionaalse kriiskomisjoni moodustamine, selle koosseisu kinnitamine, ülesannete
määramine ja töökorra kinnitamine“ eelnõu § 9 lõike 3 alusel;
3) „Üleriigilise riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja muutmise kord“ eelnõu §
11 lõike 5 alusel;
4) „Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja
muutmise kord“ eelnõu § 12 lõike 3 alusel;
5) „Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise
ja muutmise kord“ eelnõu § 13 lõike 5 alusel;
6) „Vabariigi Valitsuse kriisiplaani ning püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku
kriisiplaani nõuded ning nende koostamise ja muutmise kord“ eelnõu § 14 lõike 5, §
15 lõigete 15 ja 16 alusel;
7) „Õppuste sagedus, nende korraldamisele ja läbiviimisele esitatavad nõuded,
õppusejärgsed tegevused ja õppuse kulude katmise kord“ eelnõu § 17 lõike 3 alusel;
8) „Toimepidevuse tagamise ja objektikaitse kord“ eelnõu § 18 lõike 8 ja § 19 lõike 7
alusel;
9) „Elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks esitatavate andmete täpsema
koosseisu ja nende töötlemise kord“ eelnõu § 75 lõike 8 alusel;
10) „Taustakontrolli teenuse nõuded“ eelnõu § 77 lõike 10 alusel;
11) „Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia nõuded ning selle koostamise ja
muutmise kord“ eelnõu § 81 lõike 3 alusel;
12) „Kohaliku omavalitsuse kulude riigieelarvest hüvitamise alused ja arvutusmetoodika“
eelnõu § 84 lõike 4 alusel;
13) „Nõuded varjendile, varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone
kasutamise otstarbe ja vajadusel tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi
ning varjumiskoha kohandamise põhimõtted“ eelnõu § 89 lõike 8 ja § 90 lõike 4 ja
ehitusseadustiku § 11 lõike 5 alusel;
14) „Nõuded varjumisplaanile ja selle avalikustamisele ning varjumisplaani koostamise
kord“ eelnõu § 91 lõike 3 alusel;
15) „Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise, selle läbiviimise ja kohaliku omavalitsuse
üksuse sellele kaasaaitamise nõuded, tingimused ja kord ning nõuded
evakuatsioonikohtadele“ eelnõu § 92 lõike 5 alusel;
16) „Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise ja lõpetamise ning nende üle
arvestuse pidamise tingimused ja kord, töökohustuse rakendamise ja täitmise piiramise
22.05.2025
585
täpsemad tingimused ning sellega seotud vaidluste lahendamise kord“ eelnõu § 101
lõike 8 alusel;
17) „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“ eelnõu § 132 lõike 3 alusel;
18) „Välisriigi sõjalaevale Eesti Vabariigi territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ning
välisriigi riiklikule õhusõidukile Eesti Vabariigi õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi
territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa andmise kord“ eelnõu
§ 149 lõike 2 alusel;
19) „Kahju hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“ eelnõu § 153 lõike 4 alusel;
20) „Õiglase hüvitise maksmise tingimused, ulatus ja kord“ eelnõu § 154 lõike 9 alusel;
21) „Makseteenuse osutajale õiglase hüvitise maksmise tingimused, kord ja ulatus“ eelnõu
§ 155 lõike 4 alusel;
22) „Rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud kahju nõude menetlemise, kahju
hüvitamise ning kahjuhüvitisest loobumise kord“ eelnõu § 156 lõike 4 alusel;
23) „Riigisisese rändlusteenuse osutamise kulude hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“
elektroonilise side seaduse § 881 lõike 8 alusel;
24) „Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise kord“ korrakaitseseaduse §
824 lõike 1 alusel;
25) „Politsei- ja Piirivalveameti ülesanded, mille täitmisse võib vanglateenistuse ametnikke
kaasata, ning kaasamise tingimused ja kord“ politsei ja piirivalve seaduse § 31 lõike 4
alusel;
26) „Vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule
ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl osalemisega või demineerimistööga või
kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulude hüvitamise ulatus ja kord
juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästetööle rakendatud
füüsilisele isikule“ päästeseaduse § 45 lõike 2 ja § 46 lõike 2 alusel;
27) „Kriisiolukorra ajal riigivara valitsemise üleandmise ning ajutisse kasutusse võtmise,
tagastamise ja kulude hüvitamise kord“ riigivaraseaduse § 12 lõike 8 alusel;
28) „Vangla ülesannete täitmisesse politseiametnike kaasamise tingimused ja kord“
vangistusseaduse § 1091 lõike 3 alusel.
7.2. Eelnõu jõustumisel tuleb muuta järgmisi Vabariigi Valitsuse määruseid:
1) Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määrus nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja
politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord“;
2) Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrus nr 5 „Päästesündmusel osalevate riigi- ja
kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord“;
3) Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2004. a määrus nr 95 „Riiklikult tagatud
elamumajanduslaenude sihtgrupid ja laenutagatiste ülempiirid“;
4) Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrus nr 138 „Tervise infosüsteemi
põhimäärus“;
5) Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määrus nr 95 „Sekkumis- ja
tegutsemistasemed ning avariikutsekiirituse viitetase kiirgushädaolukorras“;
6) Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2012. a määrus nr 26 „Infoturbe juhtimise süsteem“;
7) Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määrus nr 301 „Raadioside piiramise kord“;
8) Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2011. a määrus nr 140 „Riigikantselei põhimäärus“;
9) Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud
välisteabe kaitse kord“;
10) Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määrus nr 151 „Kaitseministeeriumi
põhimäärus“;
22.05.2025
586
11) Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määrus nr 54 „Kaitseväekohuslaste registri
põhimäärus“;
12) Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2021. a määrus nr 118 „Pensionilepingute
pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused ja kord“;
13) Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määrust nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemise
kord Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti
merealal ja piiriveekogudel“.
7.3. Kehtestada tuleb järgmised ministri määrused:
1) „Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale“ eelnõu § 86 lõike 5 alusel;
2) siseministri määrus „Viivitamatu ohuteate edastamise, selleks valmistumise ja EE-
ALARM-iga liitumisega seotud kulude katmise tingimused ja kord ning nõuded
sireeniseadmele, sireeniseadmetega kaetavad alad, sireeniseadmete haldamise ja
testimise tingimused ja kord“ eelnõu § 87 lõike 11 alusel;
3) siseministri määrus „Päästeameti ülesanded varjumise korraldamisel“ eelnõu § 88 lõike
5 alusel.
4) siseministri määrus „Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava riigipiiri
ületamisel esitatud dokumenti kantava Eestis viibimise aluse ja aja märke vorm“ eelnõu
§ 142 lõike 4 alusel;
5) kaitseministri määrus „Mobilisatsiooniregistri põhimäärus“ eelnõu § 133 lõike 3 alusel;
6) kaitseministri määrus „Kaitseplaneerimise infosüsteemi põhimäärus“ eelnõu § 134
lõike 4 alusel;
7) kaitseministri määrus „Välisriigi relvajõudude, välisriigi relvajõudude liikme ja tema
ülalpeetava piiriületusest ning relvajõudude sõidukite ja kauba üle piiri toimetamisest
teavitamise kord“ eelnõu § 142 lõike 5 alusel;
8) regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Toiduvarus oleva toidu ja tooraine varu
koguste osakaal, kogused või varu täpsem koosseis ning toiduvaru väljaostmise ja
uuendamise alused“ toiduseaduse § 466 lõike 2 alusel;
9) energeetika ja keskkonnaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse
nõuded vedelkütusega varustamisel“ eelnõu § 74 lõike 6 alusel;
10) energeetika ja keskkonnaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse
nõuded elektriga varustamisel“ eelnõu § 74 lõike 6 alusel;
11) energeetika ja keskkonnaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse
nõuded maagaasiga varustamisel“ eelnõu § 74 lõike 6 alusel;
12) energeetika ja keskkonnaministri rmäärus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse
nõuded riigitee sõidetavuse tagamisel“ eelnõu § 74 lõike 6 alusel;
13) justiits- ja digiministri määrus „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse
kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu § 74 lõike 6 alusel;
14) justiits- ja digiministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
elektroonilise isikutuvastamise, autentimise ja digitaalse allkirjastamise tagamisel“
eelnõu § 74 lõike 6 alusel;
15) energeetika ja keskkonnaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse
nõuded lennuväljade toimimise tagamisel“ eelnõu § 74 lõike 6 alusel;
16) energeetika ja keskkonnaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse
nõuded aeronavigatsiooniteenuse toimimise tagamisel“ eelnõu § 74 lõike 6 alusel;
17) energeetika ja keskkonnaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse
nõuded avaliku raudtee toimimise tagamisel“ eelnõu § 74 lõike 6 alusel;
18) energeetika ja keskkonnaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse
nõuded raudteeveo toimimise tagamisel“ eelnõu § 74 lõike 6 alusel;
22.05.2025
587
19) energeetika ja keskkonnaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse
nõuded sadamate toimimise tagamisel“ eelnõu § 74 lõike 6 alusel;
20) sotsiaalministri määrus „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste
toimepidevuse nõuded“ eelnõu § 74 lõike 6 alusel;
21) sotsiaalministri määrus „Loetelu perearstiabi osutajatest, ravimite hulgimüügi
tegevusloa omajatest ning üldapteekidest, mille kaudu tagatakse elutähtsa teenuse
järjepidev toimimine ja kriisiolukorra lahendamine“ tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse § 7 lõike 5 ning ravimiseaduse § 26 lõike 13 ja § 29 lõike 13 alusel;
22) sotsiaalministri määrus „Tervishoius rakendatavad kriisimeetmed ning Terviseameti
juures tegutseva eriarstiabi, kiirabi ja perearstiabi kriisistaabi moodustamise alused ja
ülesanded“ tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõike 1 alusel.
7.4. Muuta tuleb järgmisi ministrite määrusi:
1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määrus nr 109 „Nõuded
elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele“;
2) kaitseministri 19. detsembri 2016. a määrus nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu sõitjate ning
veose veo kord“;
3) kaitseministri 3. juuli 2014. a määrus nr 19 „Välisluureameti põhimäärus“;
4) kaitseministri 26. veebruari 2013. a määrus nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise
ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö
tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta
sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest
tasumise korra kinnitamine“;
5) siseministri 29. oktoobri 2014. a määrus nr 46 „Kaitsepolitseiameti põhimäärus“;
6) sotsiaalministri 27. detsembri 2022. a määrus nr 96 „Terviseameti põhimäärus“;
7) tervise- ja tööministri 18. detsembri 2018. a määrus nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja
varustuse nõuded ning tööjuhend“;
8) majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määrus nr 18 „Nõuded ohtliku ja
suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning
avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“;
9) sotsiaalministri 3. aprilli 2002. a määrus nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse
tervisekaitsenõuded“;
10) sotsiaalministri 9. jaanuari 2001. a määrus nr 4 „Laste hoolekandeasutuse
tervisekaitsenõuded“;
11) sotsiaalministri 12. märtsi 2007. a määrus nr 28 „Tervisekaitsenõuded
lapsehoiuteenusele“;
12) sotsiaalministri 20. juuli 2007. a määrus nr 59 „Tervisekaitsenõuded
asendushooldusteenusele pere- ja asenduskodus“;
13) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 75 „Tervisekaitsenõuded
erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“;
14) sotsiaalministri 6. detsembri 2013. a määrus nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja
väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest
rahastamise ulatus ja kord“;
15) sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määrus nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise
määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise
määramise ja maksmise kord“;
16) tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määrus nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine
ja edastamine Tervisekassale“;
22.05.2025
588
17) tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määrus nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“;
18) tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrus nr 24 „Nakkushaiguste loetelu ja neisse
haigestumise andmete edastamine“;
19) tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrus nr 25 „Nakkushaiguste registri
põhimäärus“;
20) tervise- ja tööministri 10. märtsi 2015. a määrus nr 10 „Rakkude, kudede ja elundite
hankimise ja käitlemise eeskiri“;
21) tervise- ja tööministri 27. detsembri 2022. a määrus nr 96 „Terviseameti põhimäärus“;
22) sotsiaalministri 17. detsembri 2001. a määrus nr 127 „Geenidoonori pseudonüümitud
koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse säilitamise tingimused“;
23) sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrus nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused
ja kord“.
Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale (vt lisasid).
7.5. Kehtetuks tunnistatavad rakendusaktid
Kuna riigikaitseseadus ja hädaolukorra seadus tunnistatakse kehtetuks, siis muutuvad kehtetuks
ka nende alusel antud rakendusaktid. Erakorralise seisukorra seadus tunnistatakse samuti
kehtetuks, kuid nimetatud seaduse alusel ei ole kehtestatud ühtegi rakendusakti.
7.5.1. Riigikaitseseaduse alusel antud rakendusaktid, mis muutuvad kehtetuks:
1) Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2016. a määrus nr 13 „Välisriigi sõjalaevale territoriaal-
või sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi riiklikule õhusõidukile õhuruumi
sisenemise loa andmise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/121072022012);
2) Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määrus nr 103 „Asutustes täiendavate
riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused,
riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse
pidamise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023023);
3) Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 2016. a määrus nr 12 „Tsiviiltoetuse registri
põhimäärus“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/126082022025);
4) Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2022. a määrus nr 69 „Kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise
täpsemad tingimused ja kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/120072022001);
5) Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2022. a määrus nr 70 „Riigikaitseliste kohustuste
täitmisega seotud õiglase hüvitise maksmise tingimused ja kord“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/105042023018);
6) Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2016. a määrus nr 123 „Rahvusvahelises sõjalises
koostöös tekitatud kahju nõude menetlemise, kahju hüvitamise ning hüvitisest
loobumise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/116032022011);
7) Vabariigi Valitsuse 9. augusti 2018. a määrus nr 73 „Elutähtsa teenuse osutaja juures
täiendavate riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramise tingimused ja
arvestuse pidamise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/116032022013);
8) Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määrus nr 129 „Vabariigi Valitsuse
julgeolekukomisjoni põhimäärus“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023241);
9) Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määrus nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse
kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019033);
22.05.2025
589
10) Vabariigi Valitsuse 19. mai 2016. a määrus nr 56 „Riigi kaitsetegevuse kava
koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/120052016011);
11) kaitseministri 15. mai 2022. a määrus nr 9 „Mobilisatsiooniregistri põhimäärus“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/121052022001);
12) kaitseministri 4. jaanuari 2016. a määrus nr 1 „Välisriigi relvajõudude, välisriigi
relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava piiriületusest ning relvajõudude sõidukite ja
kauba üle piiri toimetamisest teavitamise kord“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/106062017005);
13) siseministri 11. jaanuari 2016. a määrus nr 1 „Välisriigi relvajõudude liikme ja tema
ülalpeetava poolt riigipiiri ületamisel esitatud dokumenti kantava Eestis viibimise aluse
ja aja märke vorm“( https://www.riigiteataja.ee/akt/115012016001).
7.5.2 Hädaolukorra seaduse alusel antud rakendusaktid, mis muutuvad kehtetuks:
1) Vabariigi Valitsuse 29. juuli 2021. a määrus nr 78 „Loetelu hädaolukorda põhjustada
võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, plaani
koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtivad asutused, hädaolukorra
lahendamist juhtivad täidesaatva riigivõimu asutused, hädaolukordade loetelu, mille
puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ning selle korraldamise eest vastutavad
asutused“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/121072022007);
2) Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määrus nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu
politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde
tegemisse kaasamise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/121072022002);
3) Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määrus nr 112 „Hädaolukorra lahendamise
juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja
asutustevahelise teabevahetuse ning ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise ja selle
läbiviimise nõuded ja kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122021069);
4) Vabariigi Valitsuse 29. juuli 2021. a määrus nr 77 „Loetelu hädaolukorda põhjustada
võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, analüüsi koostamise
nõuded ja kord ning selle koostamist juhtiv asutus“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/131072021004);
5) Vabariigi Valitsuse 29. juuli 2021. a määrus nr 75 „Elutähtsa teenuse toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded
ja kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/131072021002);
6) Vabariigi Valitsuse 29. juuli 2021. a määrus nr 76 „Kriisireguleerimisõppuse
läbiviimisele ning õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/131072021003);
7) Vabariigi Valitsuse 22. juuli 2021. a määrus nr 73 „Eriolukorra tööle rakendatud isiku
hukkumise või surma, osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise, matuse
korraldamise kulude ning ravi- ja ravimikulude hüvitise arvutamise, määramise ja
maksmise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/105042023013);
8) Vabariigi Valitsuse 22. juuli 2021. a määrus nr 72 „Regionaalsete kriisikomisjonide
moodustamine, nende koosseis ja töökord“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/123072021006);
9) Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määrus nr 110 „Eriolukorra tööle rakendatud
isikule toetuse maksmise ulatus ja kord“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/128062017037);
22.05.2025
590
10) Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määrus nr 109 „Eriolukorra ajal asja
sundvõõrandamise ja sundkasutuse eest hüvitise arvutamise ja maksmise kord“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/128062017036);
11) majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määrus nr 35 „Elutähtsa teenuse kirjeldus
ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023304);
12) majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määrus nr 37 „Elutähtsa teenuse kirjeldus
ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/108122023003);
13) majandus- ja taristuministri 9. jaanuari 2018. a määrus nr 2 „Elutähtsa teenuse kirjeldus
ja toimepidevuse nõuded riigitee sõidetavuse tagamisel“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/112012018006);
14) majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määrus nr 36 „Elutähtsa teenuse kirjeldus
ja toimepidevuse nõuded maagaasiga varustamisel“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023305);
15) ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 19. veebruari 2021. a määrus nr 8 „Elutähtsa
telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/126022021017);
16) ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. jaanuari 2019. a määrus nr 4 „Elutähtsa
teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektroonilise isikutuvastamise ja digitaalse
allkirjastamise tagamisel“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/115012019011);
17) tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määrus nr 17 „Sotsiaalministeeriumi
korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/126112020003);
18) Eesti Panga Presidendi 13. juuli 2018. a määrus nr 7 „Makseteenuse ja sularaharingluse
kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/124032023002).
7.5.3 Muud kehtetuks tunnistatavad rakendusaktid;
1) Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2014. a määrus nr 108 „Kaitseliidu kaasamise tingimused ja
kord küberturvalisuse tagamisel“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/110072014003);
2) Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määrus nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu
politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse
kaasamise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/121072022002).
8. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil, et asutustel oleks piisav aeg uuele süsteemile
üleminemiseks vajalikke ettevalmistusi teha (nt rakendusakte ja planeerimisdokumente
kehtestada jne).
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (edaspidi EIS) kaudu
ministeeriumidele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks
Finantsinspektsioonile, Kaitseliidule, Riigikohtule, Õiguskantsleri Kantseleile, Vabariigi
Presidendi Kantseleile, Riigikogu Kantseleile, Riigikontrollile, Eesti Pangale, Tervisekassale,
Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, Eesti Töötukassale, Eesti Rahvusringhäälingule,
Eesti Pangaliidule, Eesti Turvaettevõtete Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule,
Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti
22.05.2025
591
Ravimihulgimüüjate Liidule, Ravimitootjate Liidule, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Eesti
Apteekrite Liidule ja Eesti Proviisorite Kojale, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti Jõujaamade
ja Kaugkütte Ühingule, Eesti Gaasiliidule, Eesti Õliühingule, Eesti Asfaldiliidule, Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Varude Keskusele, Eesti Kaubandus-
Tööstuskojale ning Toiduliidule. Märkustega arvestamise tagasiside on toodud eelnõu
seletuskirja lisades 5 ja 6.
Enne eelnõu EISi esitamist esitati 16. juulil 2021. a kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK). Tagasiside VTK-le esitas 11 ministeeriumi,
Eesti Pank, Pangaliit, Riigikohus, Riigikogu Kantselei, Põllumajandus- ja Toiduamet, Eesti
Linnade ja Valdade Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Haiglate
Liit ja Eesti Haigekassa.
Eelnõu koostamise protsessis on kohtutud ja arutatud eelnõu kõikide ministeeriumidega,
erinevate ministeeriumide allasutustega, erasektoriga ning erialaliitudega. Ülevaade
huvirühmade kaasamisest ja muudest olulistest eelnõuga seotud kohtumistest (ei ole ammendav
loetelu):
09.05.2025 eelnõu arutelu Eesti Töötukassaga
08.05.2025 eelnõu arutelu Eesti Varude Keskusega
06.05.2025 eelnõu arutelu Päästeametiga
05.05.2025 ja 06.05.2025 eelnõu arutelu Justiits-ja Digiministeeriumiga
30.04.2025 eelnõu tutvustus ja arutelu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja selle
haldusala asutustega
24.04.2025 eelnõu arutelu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga
16.04.2025 eelnõu arutelu Eesti Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni Liiduga
10.04.2025 eelnõu arutelu kõikide ministeeriumite ja nende valitsemisala asutuste esindajatega
7.04.2025 eelnõu arutelu Siseministeeriumi, Päästeameti, Kaitsepolitseiameti ja Politsei- ja
Piirivalveameti juhtidega
2.04.2025 ja 3.04.2025 eelnõu arutelu kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga
25.03.2025 eelnõu arutelu Kaitseministeeriumiga
20.03.2025 eelnõu arutelu Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Kaitseressursside
Ametiga
06.03.2025 eelnõu arutelu Kaitseministeeriumiga
05.03.2025 eelnõu planeerimise osa arutelu Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga
15.01.2025 eelnõu tutvustus Vabariigi Presidendi Kantseleile
13.12.2025 eelnõu tutvustus Eesti Varude Keskusele
29.11.2024 eelnõu tutvustus Eesti Reservohvitseride Kogule
11.11.2024 eelnõu arutelu Eesti Panga ja Finantsinspektsiooniga
23.10.2024 eelnõu arutelu Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga
25.09.2024 eelnõu arutelu Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu ja Kiimaministeeriumiga
16.09.2024 ja 25.09.2024 eelnõu arutelud Eesti Pangaga
09.09.2024 eelnõu arutelu Siseministeeriumiga
16.08.2024 eelnõu arutelu Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi,
Kaitseministeeriumi ja Kaitseväega
15.08.2024 eelnõu arutelu Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumiga
10.06.2024 eelnõu arutelu Eesti Rahvusringhäälingu ja Levira esindajatega
06.06.2024 eelnõu arutelu Päästeametiga
22.05.2025
592
30.05.2024 Riigikogu riigikaitsekomisjonile eelnõu tutvustus
27.05.2024 Riigikogu elanikkonnakaitse töörühm
10.05.2024 eelnõu läbimäng Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Kaitseministeeriumiga
8.05.2024 KOVidega kohtumine ja arutelu
30.04.2024 riskijuhtimise päev perearstidele
23.04.2024 Andmekaitse Inspektsiooniga eelnõu arutelu
28.03.2024 eelnõu arutelu Eesti Pangaga
19.03.2024 eelnõu arutelu julgeoleku koordinatsiooninõukogus (kõik ministeeriumid ja
olulisemad kriisideks valmistumisega seotud riigiasutused)
13.02.2024 Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja Siseministeeriumi siseturvalisuse töörühm
15.12.2023 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga kohtumine ja eelnõu
arutelu
5.12.2023 riskijuhtimise päev kriisipoed ja sularahaautomaadid
21.11.2023 riskijuhtimise päev apteekidele
7.11.2023 kohtumine ja arutelu Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga
4.10.2023 eelnõu arutelu Eesti Panga, Finantsinspektsiooni ja Pangaliiduga
4.10.2023 eelnõu arutelu Konkurentsiametiga
3.10.2023 riskijuhtimise päev kaugkütteettevõtetele
21.09.2023 eelnõu arutelu Kaubandus-Tööstuskojaga, HKSCaniga, Coopiga, Kaupmeeste
Liiduga
20.06 2023 eelnõu tutvustus ja arutelu Pärnu Linnavalitsuses
19.06.2023 eelnõu arutelu Eesti Linnade ja Valdade Liiduga
9.06.2023 elanikkonnakaitse kärajad, kus mh oli arutelu fookuses eelnõus olev
elanikkonnakaitse definitsioon ning eelnõu rakendamise ettevalmistumiseks olulised tegevused
(osalejad Siseministeerium, Päästeamet, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Varude Keskus, Haridus- ja
Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Päästeliit, Naiskodukaitse,
Rakvere Vallavalitsus ja Pärnu Linnavalitsus)
25.05.2023 eelnõu tutvustus ja arutelu Tartu Linnavalitsusega
23.05.2023 ettekanne ja arutelu Vee-Ettevõtete Liidule
15.05.2023 eelnõu arutelu Eesti Pangaga
3.05.2023 arutelu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja RIAga
28.04.2023 arutelu Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Tallinna Linnavalitsusega
26.04.2023 eelnõu tutvustus ja ettekanne Puuetega Inimeste Kojale
31.03.2023 eelnõu tutvustus ja arutelu Eesti Advokatuuriga
31.03.2023 eelnõu tutvustus ja arutelu Eesti Varude Keskusega
29.03.2023 eelnõu tutvustus ja arutelu kohtunikega
29.03.2023 eelnõu arutelu Eesti Linnade ja Valdade Liiduga
28.03.2023 eelnõu tutvustus ja arutelu Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga
24.03.2023 eelnõu tutvustus ja arutelu Tallinna Linnavalitsusega
21.03.2023 eelnõu tutvustus Eesti Toiduainetööstuse Liidule
9.03.2023 eelnõu tutvustus ja arutelu Eesti Linnade ja Valdade Liiduga
6.03.2023 Kohtumine põhiseaduslike institutsioonidega toimepidevuse teemal
21.02.2023 ettekanne strateegilise kommunikatsiooni konverentsil
14.02.2023 ettekanne, Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu töörühm
14.02.2023 ettekanne, strateegilise kommunikatsiooni seminar
10.01.2023 kohtumine Riigikogu riigikaitsekomisjoniga (kohalike omavalitsuste
kriisivalmidus)
25.11.2022 ettekanne, linna- ja vallasekretäride infopäev
21.11.2022 ettekanne, regionaalsete kriisikomisjonide ühisistung
22.05.2025
593
9.-10.11.2022 ettekanne TSI projekti seminaril „Kriisijuhtimise arendusprogrammi koolitus“
(osalesid Tallinn, Tartu, Loksa, Setomaa, Alutaguse, Pärnu, Rakvere vald)
03.08.2022 ettekanne, Eesti Linnade ja Valdade Liit
17.05.2022 ettekanne, Rahandusministeerium ja Eesti Pank
10.05.2022 ettekanne, Riigikogu riigikaitsekomisjon
09.02.2022 ettekanne, Vabariigi Presidendi Kantselei
28.01.2022 ettekanne, regionaalsete kriisikomisjonide ühisistung
25.01.2022 ettekanne, Riigikogu väliskomisjon
11.01.2022 ettekanne, Riigikogu riigikaitsekomisjon
27.09.2021 ettekanne, VOS VTK tagasiside kokkuvõte, VV julgeolekukomisjoni riigikaitse ja
kriisireguleerimise alakomisjon
SHSi, LasteKSi, OASi, PHSi, RaKSi, RPKSi, SÜSi, TLSi, VRKSi muudatuste
väljatöötamiseks moodustas Sotsiaalministeerium temaatilised töögrupid, millesse kuulusid
Sotsiaalministeeriumi, SKA, KOVide, sotsiaalasutuste ja Eesti Panga esindajad. Töögruppide
seisukohti arutati ka teiste ministeeriumidega. Eelnõu esitamisele eelnes infopäev KOVidele
(osales 138 inimest). Lisaks tutvustati planeeritavaid muudatusi Päästeameti poolt KOVidele
korraldatud kriisikunsti seminaridel ja muudel üritustel.
Muudatused esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile,
Siseministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Riigikantseleile ja Eesti Linnade ja
Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Tervisekassale ja sotsiaalpartneritele.
Rahandusministeerium ja Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Teised eelnõu
kooskõlastajad esitasid eelnõu kohta märkused, millega arvestamise tabel on seletuskirja lisas
7.
Elanikkonnakaitse peatüks sätestatud normide väljatöötamisel (ohuteavitus, varjumine,
elanikkonnakaitse koolitused) esitas Siseministeerium eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu
kooskõlastamiseks ka hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.170
Nimetatud eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning
arvamuse avaldamiseks Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti
Kinnisvara Korrashoiu Liidule, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Korteriühistute Liidule,
Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale,
Eesti Turvaettevõtete Liidule, Eesti Pangale, PPA-le, Päästeametile, Päästeliidule,
Sisekaitseakadeemiale ja Õiguskantsleri Kantseleile.
Kultuuriministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Rahandusministeerium,
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium, Sotsiaalministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Riigikantselei kooskõlastasid eelnõu
märkustega, arvamuse esitasid Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Proviisorapteekide Liit,
Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti
Ravimihulgimüüjate Liit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.171
170 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81ef7ad8-14e2-4d3d-9c4e-83a841c1b8b4 171 Märkuste tabel on lisatud nimetatud eelnõu seletuskirjale. Kättesaadav:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81ef7ad8-14e2-4d3d-9c4e-83a841c1b8b4
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
1
Piiravate meetmete kokkuvõtte võrdluses kehtiva õigusega
Lühidalt
• Riigil ei teki õigust kohaldada suure mõjuga kriisi lahendamiseks ulatuslikumaid
isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiranguid võrreldes kehtivuse kaotavate
seadustega (riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus, hädaolukorra seadus) või
kehtima jäävate eriseadustega (korrakaitseseadus, julgeolekuasutuste seadus,
kriminaalmenetluse seadus jpt).
• N-ö tavaolukorras, enne suure mõjuga kriisi lahendamiseks väljakuulutatavat
kriisiolukorda saab piiravaid meetmeid ka edaspidi kohaldada kehtivate eriseaduste
alusel (korrakaitseseadus, julgeolekuasutuste seadus, kriminaalmenetluse seadus).
• Valdavalt säilivad kehtivuse kaotavates seadustes (riigikaitseseadus, erakorralise
seisukorra seadus ja hädaolukorra seadus) sätestatud piiravad meetmed ja nende
kohaldamise tingimused ehk lävend. Muudatused:
o samaväärsete olukordade regulatsioon ühtlustatakse, st edaspidi: a) on
erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra meetmed täpselt ühesugused; b)
kehtivad erakorralise seisukorra ajal kehtestatud piiravad meetmed edasi ka
pärast sõjaseisukorra väljakuulutamist, kui seda on vaja sõjaseisukorra
lahendamiseks;
o COVID-19 kriisi õppetundide alusel võib edaspidi: a) teha elutähtsa teenuse
osutajale ettekirjutuse mitte ainult eriolukorra ajal, vaid ka enne seda, kui see
aitab ära hoida teenuse ulatuslikku katkestust või teenust taastada; b) piirata
sideteenust ja sidevõrgule juurdepääsu mitte ainult eriolukorra, vaid ka
kriisiolukorra, sh erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal;
o luuakse suure mõjuga kriisi ühetaolise lahendamise süsteem. Nt edaspidi
võib seni sõjalise kriisi ja eriolukorra ajaks ette nähtud töökohustust kohaldada
ka eriolukorra lävendi alla jääva suure mõjuga tsiviilkriisi ajal.
• Piiravate meetmete kohaldamise õigust laiendatakse minimaalselt:
o erakorralise ja sõjaseisukorra lahendamiseks antakse Kaitseväele õigus ning
laiendatakse kehtivat Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) õigust piirata
sõnumisaladuse õigust ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õigust.
• Ka kriisiolukorra ajal võib piiravaid meetmeid kohaldada rangelt sätestatud
tingimustel – üksnes sel juhul, kui need aitavad kriisiolukorda lahendada.
Pikemalt
Eelnõu koondab kriiside lahendamiseks kehtivas õiguses sätestatud meetmed, et muuta
riigipoolne reageerimine sujuvamaks ja tõhusamaks. Kui olukorra lahendamiseks on sobilik ja
vajalik rohkem kui ühe meetme kohaldamine, tuleks kohaldada meedet, mis nii mõjutatud isikut
kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab. Kohaldada võib ainult sellist meedet, mis
on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist
kohaldamist nõudvat olukorda. Meetmega saavutatav kasu ei tohi olla selgelt
ebaproportsionaalne meetme rakendamise tagajärjel tekkiva kahjuga. Meedet võib kohaldada
vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada.
Praegused eriolukorra ajal kohaldatavad meetmed nagu liikumise piiramine (viibimiskeeld)
ning sideteenusele ja sidevõrgule juurdepääsu piiramine sätestatakse eelnõus kriisiolukorras
kohaldatavate meetmetena. Seejuures ei ole tegemist uute meetmetega ja neid kohaldatakse
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
2
praegu ka n-ö tavaolukorras: elektroonilise side seaduse alusel saab sideettevõtja piirata
sideteenuse osutamist ning korrakaitseorgan võib tavaolukorras kohaldada viibimiskeeldu
korrakaitseseaduse alusel riikliku järelevalve tegemisel. Kehtivas õiguses võib ilma
põhiseaduslike erikordadeta viibimiskeeldu kohaldata nt Päästeamet päästetööde tegemiseks,
PPA avaliku korra tagamiseks, Terviseamet nakkushaiguse tõrjeks, Kaitsepolitseiamet nt
lõhkeainega seotud sündmuse lahendamiseks või Põllumajandus- ja Toiduamet loomataudi
tõrjeks.
Tavasündmuste lahendamiseks kehtivad jätkuvalt eriseadused, kus asutustele on sündmuste
lahendamiseks ette nähtud vastavad meetmed, enne kui olukord eskaleerub ja välja peab
kuulutama kriisiolukorra või eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra. Näiteks
ulatusliku metsatulekahju korral lahendab Päästeamet sündmust päästeseaduse alusel, mis
annab talle õiguse kasutada sündmuse lahendamiseks vajalikke meetmeid (nt isikute
rakendamine päästetööle, päästesündmuseks vajalike asjade sundkasutamine jne),
nakkushaiguse puhangu korral lahendab Terviseamet sündmust nakkushaiguste ennetamise ja
tõrje seaduse järgi (seadus annab Terviseametile nt õiguse sulgeda asutusi ja ettevõtteid,
kehtestada liikumisvabaduse piiranguid, keelata avalikud koosolekud jne), massilise korratuse
olukorda lahendab PPA korrakaitseseaduse järgi (seadus annab PPA-le õiguse nt kohaldada
viibimiskeeldu, peatada sõidukeid, isikuid kinni pidada, asju läbi vaadata või siseneda
valdusesse). Seejuures on ka osa kehtivaid eriolukorra meetmeid kohaldatavad ilma eriolukorra
või ka hädaolukorrata. Kui asutusele tema eriseadusega ettenähtud meetmetest ei piisa või
sündmus eskaleerub nii suureks, et vaja on paljude asutuste koordineeritud lähenemist ning
kõrgematasemelist juhtimist, siis eelnõu jõustumisel on Vabariigi Valitsusel võimalik otsustada,
et tegu on kriisiolukorraga.
Töökohustus asendatakse eelnõus kodanikukohustuse mõistega ja seda võib rakendada
kriisiolukorras. Praeguses õigusruumis on see lubatud eriolukorras, kõrgendatud
kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korral, Päästeametil
päästesündmuse lahendamiseks ning PPA-l korrakaitseseaduse alusel ohu likvideerimiseks.
Kehtivas riigikaitseseaduses sätestatud kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni meetmed ning nende kohaldamise lävendid ei muutu.
Eelnõuga muudetakse dokumendi kaasaskandmise kohustuse lävendit. Praegu erakorralise
seisukorra ajal kasutatav meede on eelnõu kohaselt kohaldatav kriisiolukorras. Meetme
rakendamise eesmärk on kontrollida nende isikute isikusamasust, kes liiguvad nt strateegilise
tähtsusega hoonete ümbruses või liikumispiirangute kehtimise ajal tänavatel.
Lisaks koondatakse võrreldes kehtiva õigusega erakorralise ja sõjaseisukorra lahendamiseks
vajalikud piiravad meetmed. Erakorralise seisukorra seaduse kohaselt loetakse sõjaseisukorra
väljakuulutamisel erakorraline seisukord lõppenuks. Praktikas toob see aga kaasa selle, et kõik
meetmed, mis on vajalikud põhiseadusliku korra kaitsmiseks (nt politseitund, riiki sissesõidu ja
riigist väljasõidu piirangud, streikide ja töösulgude keelamised, toiduainete ja mootorikütuse
müügi erikorrad jne), muutuvad kehtetuks ning see seab suurde ohtu edasise põhiseadusliku
korra kaitsmise. Piir põhiseadusliku korra kaitsmise ja riigi sõjalise kaitsmise vahel on õhuke.
Seetõttu on oluline, et erakorralise ja sõjaseisukorra meetmed oleks sarnased ja vajadusel
jätkuksid ühest olukorrast teise üleminekul.
Täiendavalt sätestatakse uute meetmetena Vabariigi Valitsuse volitusel PPA-le ja Kaitseväele
õigus piirata sõnumisaladuse õigust ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õigust, et
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
3
kasutada vajadusel kõiki riigi käsutuses olevaid vahendeid. Need meetmed on lubatud ainult
siis, kui need on erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks möödapääsmatult vajalikud.
Kehtivas riigikaitseseaduses sätestatud üldvolituse alusel on võimalik kohaldada ka seaduses
otsesõnu nimetamata piiravaid meetmeid, kui need on vältimatult vajalikud olukorra
lahendamiseks. Üldvolitus tähendab aga määramatust nii kohaldaja, adressaadi kui ka
täpsemate tingimuste osas. Eelnõuga lisatakse piiravate meetmete kataloogi seni
sätestamata meetmeid, et vähendada üldvolituse kasutamise võimalust.
Kokkuvõtvalt koondab ja täpsustab eelnõu kriiside lahendamiseks vajalikke meetmeid, tagades
ülemineku tavaolukorrast kriisiolukorda ning parandab riigi võimalusi reageerida kiirelt ja
proportsionaalselt.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
4
Tabel 1. Piirava meetme kohaldamise lävendi võrdlus
Uus meede:
Piirav meede Kehtiv regulatsioon Eelnõu Sõnumisaladuse õiguse piiramine Igal ajal - julgeolekuasutused, jälitusasutused Igal ajal - julgeolekuasutused,
jälitusasutused
Erakorraline seisukord, sõjaseisukord -
Kaitsevägi
Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse
õiguse piiramine
Igal ajal - julgeolekuasutused, jälitusasutused Igal ajal - julgeolekuasutused,
jälitusasutused
Erakorraline seisukord, sõjaseisukord -
Kaitsevägi
Infoühiskonna teenuste piiramine - Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
5
Meetme kohaldamise lävend muutub järgmistel meetmetel:
Piirav meede Kehtiv regulatsioon Eelnõu Sideteenuse ja sidevõrgule juurdepääsu
piiramine
Eriolukord
Kriisiolukord, sh riigikaitseline
kriisiolukord (mobilisatsioon,
demobilisatsioon, erakorraline seisukord,
sõjaseisukord)
Liikumise piiramine Igal ajal – eriseadustes sätestatud tingimustel
Eriolukord, erakorraline seisukord
Igal ajal – eriseadustes sätestatud
tingimustel
Kriisiolukord, sh riigikaitseline
kriisiolukord (mobilisatsioon,
demobilisatsioon, erakorraline seisukord,
sõjaseisukord)
Ettekirjutus (elutähtsa teenuse osutajale
kohustus osutada elutähtsat teenust erinevalt
kokkulepitust)
Eriolukord Elutähtsa teenuse ulatuslik katkestus või
selle oht
Isikut tõendava dokumendi kaasaskandmine Erakorraline seisukord
Riigikaitseline kriisiolukord
(mobilisatsioon, demobilisatsioon,
erakorraline seisukord, sõjaseisukord)
Kodanikukohustus Kõrgendatud kaitsevalmidus, mobilisatsioon,
demobilisatsioon, sõjaseisukord
Kriisiolukord, sh riigikaitseline
kriisiolukord (mobilisatsioon,
demobilisatsioon, erakorraline seisukord,
sõjaseisukord)
Ühekordne kriisiülesanne Kõrgendatud kaitsevalmidus, mobilisatsioon,
demobilisatsioon, sõjaseisukord
Kriisiolukord, sh riigikaitseline
kriisiolukord, erakorraline seisukord,
sõjaseisukord
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
6
Püsiv kriisiülesanne Kõrgendatud kaitsevalmidus, mobilisatsioon,
demobilisatsioon, sõjaseisukord
Kriisiolukord, sh riigikaitseline
kriisiolukord (mobilisatsioon,
demobilisatsioon, erakorraline seisukord,
sõjaseisukord)
Teadete ja õigusaktide avaldamise kohustus Hädaolukorra oht, hädaolukord, eriolukord,
Kõrgendatud kaitsevalmidus, mobilisatsioon,
demobilisatsioon, sõjaseisukord
Kriisiolukord, sh riigikaitseline
kriisiolukord (mobilisatsioon,
demobilisatsioon, erakorraline seisukord,
sõjaseisukord)
Keelutund Erakorraline seisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Ettevõtja, ühingu ja sihtasutuse tegevusele
tingimuste seadmine või tegevuse peatamine
Erakorraline seisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Teabele juurdepääsu piiramine Erakorraline seisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
7
Meetme kohaldamise lävend ei muutu järgmistel meetmetel:
Asja sundkasutusse võtmine ja
sundvõõrandamine
Eriolukord, kõrgendatud kaitsevalmidus,
sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon
Eriolukord, riigikaitseline kriisiolukord
(mobilisatsioon, demobilisatsioon,
erakorraline seisukord, sõjaseisukord)
Avaliku koosoleku pidamise ja ürituse
korraldamise keelamine
Eriolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord Eriolukord, erakorraline seisukord,
sõjaseisukord
Kaitseväekohustuslase Eestist lahkumise
piiramine
Mobilisatsiooni ettevalmistamine, kõrgendatud
kaitsevalmidus, sõjaseisukord
Riigikaitseline kriisiolukord
(mobilisatsioon, demobilisatsioon,
erakorraline seisukord, sõjaseisukord)
Kriisiülesande täitmiseks vajaliku
töökohustusega isiku Eestist lahkumise
piiramine
Kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord Riigikaitseline kriisiolukord
(mobilisatsioon, demobilisatsioon,
erakorraline seisukord, sõjaseisukord)
Sõjarelva kasutamine Kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord Riigikaitseline kriisiolukord
(mobilisatsioon, demobilisatsioon,
erakorraline seisukord, sõjaseisukord)
Streikide ja töösulgude keelamine Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Majandustegevuse piiramine Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Teabe levitamise keelamine Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Meediateenuse osutamise ja
ajakirjandusväljaande väljaandmise
piiramine
Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Sidevahendite kasutamise piiramine Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
8
Tabel 2. Piiravate meetmete võrdlus
Asja sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Hädaolukorra seadus
§ 27. Vallasasja sundvõõrandamine
(1) Eriolukorra juht ja eriolukorra tööde juht võivad
otsustada kütteaine, toidu, ravimi või muu äratarvitatava
vallasasja sundvõõrandamise riigi omandisse, kui asi on
vältimatult vajalik eriolukorra töö tegemiseks ning muud
võimalused asja õigeaegseks saamiseks puuduvad või on
ebamõistlikult koormavad.
(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud korras ei
sundvõõrandata raha ega isikule kuuluvat vara, millele ei saa
pöörata täitemenetluses sissenõuet.
§ 28. Asja sundkasutus
(1) Eriolukorra juht ja eriolukorra tööde juht võivad
otsustada kinnisasja või selle osa, ehitise, sõiduki, masina,
seadme või muu käesoleva seaduse §-s 27 nimetamata
vallasasja ajutisse sundkasutusse võtmise, kui asja
kasutamine on vältimatult vajalik eriolukorra töö tegemiseks
ning muud võimalused asja õigeaegseks kasutamiseks
puuduvad või on ebamõistlikult koormavad.
(2) Asja sundkasutus lõpeb eriolukorra juhi või eriolukorra
tööde juhi määratud ajal, kuid kõige hiljem eriolukorra
lõpetamisel.
§ 110. Asja sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine
(1) Riigikaitselises kriisiolukorras ja eriolukorras võib Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet, Kaitsevägi või
Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus võtta ajutiselt
valitsusasutuse kasutusse isiku valduses oleva asja juhul, kui see
on vajalik riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra
lahendamiseks või lahendamise toetamiseks, sealhulgas
ulatusliku evakuatsiooni, varjumise, lisaõppekogunemise,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni läbiviimise tagamiseks või
käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud
rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks.
/…/
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
9
§ 29. Asja sundvõõrandamine ja sundkasutusse võtmine
ning hüvitise maksmine
(1) Asja sundvõõrandab või võtab sundkasutusse eriolukorra
juhi või eriolukorra tööde juhi määratud ametiisik.
(2) Eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja asja
sundvõõrandav ametiisik võivad kohustada
sundvõõrandatava või sundkasutusse võetava asja omanikku
või valdajat toimetama vallasasja selle üleandmiseks
määratud kohta.
/…/
Riigikaitseseadus
§ 821. Asja sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine
(1) Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja
Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus
võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võtta ajutiselt
täidesaatva riigivõimu asutuse kasutusse isiku valduses
oleva asja juhul, kui see on vältimatult vajalik kõrgendatud
kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni
korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks,
sealhulgas riigikaitseülesande täitmise toetamiseks,
lisaõppekogunemise korraldamiseks või käesoleva seaduse
§ 29 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud rahvusvahelises
sõjalises koostöös osalemiseks.
(2) Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja
Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus
võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kasutusse võetava
asja sundvõõrandada riigi omandisse, kui asi kasutamise
käigus tõenäoliselt hävib või ei ole pärast kasutamist muul
objektiivsel põhjusel isikule tagastatav.
/…/
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
10
Lisaks võimalik kohaldada asja sundkasutust ja
sundvõõrandamist päästesündmusel päästeseaduse § 20 lg 1
alusel.
Olukord: Eriolukord, kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord,
mobilisatsioon, demobilisatsioon
Eriolukord, riigikaitseline kriisiolukord. Lisaks ka
päästesündmus.
Kohaldamise
otsustab:
Eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht, tema määratud
ametiisik (HOS); Kaitsevägi, RKIK, Vabariigi Valitsuse
volitatud täidesaatva riigivõimu asutus (RiKS).
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet, Kaitsevägi või
Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus
Sideteenuse ja sidevõrgule juurdepääsu piiramine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Elektroonilise side seadus
Tavaolukorras (lepingus reguleeritud juhul) kohaldatakse
elektroonilise side seaduse § 66 (juurdepääsu piiramine
sidevõrgule) ja § 98 (sideteenuse osutamise piiramine)
Hädaolukorra seadus
§ 33. Ettekirjutus ja haldussunnivahendi kohaldamine
/…/
(2) Eriolukorra juhil on õigus eriolukorra ajal panna
sideettevõtjale ettekirjutusega kohustus piirata
lõppkasutajale sideteenuse osutamist või juurdepääsu
sidevõrgule, kui see on vajalik eriolukorra väljakuulutamise
põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks.
/…/
§ 47. Sideteenuse ja sidevõrgule juurdepääsu piiramine
Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib
kriisiolukorras panna sideettevõtjale ettekirjutusega kohustuse
piirata arvestades olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi
lõppkasutajale sideteenuse osutamist või juurdepääsu
sidevõrgule, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.
Olukord: Tavaolukord, eriolukord Kriisiolukord
Kohaldab: Sideettevõtja, eriolukorra juht Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
11
Liikumise piiramine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Korrakaitseseadus
§ 44. Viibimiskeeld
(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu
korrakaitseorgan võib ajutiselt keelata isiku viibimise
teatud isiku läheduses või teatud kohas, kohustada teda selle
isiku lähedusest või sellest kohast lahkuma või isikule või
kohale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma järgmistel
juhtudel:
1) isiku elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral;
2) ülekaaluka avaliku huvi kaitseks;
3) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks;
4) kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks;
5) süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks või
6) riikliku järelevalve meetme kohaldamise tagamiseks.
Hädaolukorra seadus
§ 31. Viibimiskeeld ja muud liikumisvabaduse piirangud
(1) Vabariigi Valitsus, eriolukorra juht, eriolukorra tööde
juht ja eriolukorra juhi määratud ametiisik võivad kohustada
isikut eriolukorra piirkonnast või selle osast lahkuma ning
keelata tal eriolukorra piirkonnas või selle osas viibida, kui
see on vajalik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud
hädaolukorra lahendamiseks (edaspidi viibimiskeeld).
Võimaluse korral säilitatakse isikule juurdepääs tema elu-
või tööruumile.
(2) Kui viibimiskeeld kehtestatakse määramata arvu isikute
suhtes üldkorraldusena, tagab viibimiskeelu kohaldamise
otsustaja viibimiskeelu koha tähistamise arusaadaval viisil.
Kui määramata arvu isikute suhtes kehtestatud
§ 48. Liikumise piiramine
(1) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib
kriisiolukorras ajutiselt keelata isiku viibimise teatud kohas või
kohustada teda sellest kohast lahkuma, samuti ajutiselt keelata
isikul teatud kohast lahkumise ning kehtestada muid nõudeid ja
tingimusi isikute liikumisele avalikus kohas, kui see on vajalik
kriisiolukorra lahendamiseks.
/…/
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
12
viibimiskeeld hõlmab suuremat kui ühe ruutkilomeetri
suurust ala, avalikustatakse teave viibimiskeelu kohta
viivitamata massiteabevahendites.
(3) Vabariigi Valitsus ja eriolukorra juht võivad kehtestada
korraldusega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata
liikumisvabaduse piirangu eriolukorra piirkonnas, kui see
on vajalik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud
hädaolukorra lahendamiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viibimiskeeld,
lõikes 3 nimetatud liikumisvabaduse piirang või muu
liikumisvabaduse piirang kehtib korralduses määratud ajani,
kuid kõige kauem eriolukorra lõpetamiseni.
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus
§ 27. Karantiini kehtestamine ja lõpetamine
(1) Karantiin on eriti ohtliku nakkushaiguse haiguskoldest
väljapoole leviku vältimiseks või tõkestamiseks kohaldatav:
1) viibimiskeeld korrakaitseseaduse tähenduses;
/…/
§ 28. Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamine
/…/
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud
terviseuuringuks ja nakkushaiguse diagnoosimiseks võib
kohustada isikuid, kes asuvad haiguskoldes või piirkonnas,
kus on oht haiguskolde tekkimiseks, ja nendega seotud
nakkuskahtlaseid isikuid. Terviseuuringust ja
nakkushaiguse diagnoosimisest keeldumisel võib kohaldada
isikute suhtes käesolevas seaduses sätestatud viibimiskeeldu
või liikumisvabaduse piirangut.
/…/
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
13
(5) Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib
Terviseamet, kui see on vältimatult vajalik, haldusaktiga
lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud meetmetele
ja piirangutele ajutiselt:
/…/
3) kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid.
Erakorralise seisukorra seadus
§ 18. Erakorralise seisukorra juht
/…/
(2) Erakorralise seisukorra juht võib erakorralise seisukorra
ajal Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu
kõrvaldamiseks:
/…/
5) piirata liikumisvabadust Eesti territooriumil või selle
osal;
/…/
Olukord: Tavaolukorras riikliku järelevalve tegemine, eriolukord,
erakorraline seisukord.
Kriisiolukord
Kohaldab: PPA või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan,
Vabariigi Valitsus, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja
eriolukorra juhi määratud ametiisik, Terviseamet.
Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus
Avaliku koosoleku pidamise ja ürituse korraldamise keelamine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Kogunemisvabaduse piirangud võivad olla selle keelamine
(nt KorS § 62, HOS § 32 lg 1, ErSS § 17 lg 1 p 6, RiKS § 20
lg 2), laialisaatmine või muu lõpetamine (KorS § 73),
osavõtjate arvu piiramine selle rahumeelsuse ja
§ 49. Avaliku koosoleku pidamise ja ürituse korraldamise
keelamine
Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib
eriolukorras, erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata avaliku
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
14
kontrollitavuse tagamiseks või üksikute isikute koosolekul
osalemise või neil oma seisukohtade väljendamise
keelamine (KorS § 71), samuti karistamine keelatud
koosoleku korraldamise või sellel osalemise eest (KarS §
265) või koosoleku korraldamise eest seaduses sätestatud
nõudeid rikkudes (KarS § 2641). Kogunemisvabaduse
piiranguks on ka ettekirjutus viia koosolek läbi muul ajal või
muus kohas, kui on korraldaja soovinud (KorS § 69).
Hädaolukorra seadus
§ 32. Avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamise
piirangud
(1) Vabariigi Valitsus ja eriolukorra juht võivad korraldusega
piirata avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamist
eriolukorra piirkonnas või keelata nende pidamise
eriolukorra piirkonnas, kui see on vältimatult vajalik
eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra
lahendamiseks.
/…/
Erakorralise seisukorra seadus
§ 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra
ajal
(1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti
põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks:
/…/
6) keelata koosolekute, demonstratsioonide ja pikettide
korraldamise ning muud isikute kogunemised avalikes
kohtades;
/…/
Riigikaitseseadus
koosoleku pidamise või avaliku ürituse korraldamise, kui see on
vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
15
§ 20. Isikute põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed
sõjaseisukorra ajal
/…/
(2) Vabariigi Valitsus võib kuni sõjaseisukorra lõppemiseni
keelata avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks avalike
ürituste ja koosolekute pidamise, sõltumata nende
eesmärgist ning pidamise kohast.
/…/
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus
§ 28. Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamine
/…/
(5) Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib
Terviseamet, kui see on vältimatult vajalik, haldusaktiga
lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud meetmetele
ja piirangutele ajutiselt:
/…/
3) kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid.
Olukord: Tavaolukord, eriolukord eriolukorra piirkonnas,
erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Eriolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord.
Kohaldab: Eriolukorra juht, Vabariigi Valitsus, Terviseamet Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus
Teadete ja õigusaktide avaldamise kohustus
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Riigikaitseseadus
§ 15. Isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramine
kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal
/…/
(4) Vabariigi Valitsus, peaminister ja Kaitseväe juhataja,
samuti Kaitseväe juhataja volitatud ülem võib kõrgendatud
§ 50. Teadete ja õigusaktide avaldamise kohustus
(1) Vabariigi Valitsus, kriisiolukorra juht, kriisiolukorra
lahendamise eest vastutav asutus, samuti nende volitatud isik
võivad kriisiolukorras kohustada massiteabevahendi valdajat,
elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või
edastama arvestades olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
16
kaitsevalmiduse ajal kohustada massiteabevahendi
valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut
avaldama või edastama tasuta, muutmata kujul ja
viivitamata või ettenähtud ajal sõjalise tegevuse
ettevalmistamiseks, mobilisatsiooni või
lisaõppekogunemise korraldamiseks, isiku valduses oleva
asja sundkasutusse võtmise või selle sundvõõrandamise ja
töökohustuse rakendamiseks, riigivara valitsemise
üleandmiseks või ajutiseks kasutuseks võtmiseks,
riigikaitseülesannete täitmiseks ja piiravate meetmete
kohaldamiseks vajalikke teateid ning käesolevas seaduses
sätestatud juhul õigusakte.
/…/
§ 11. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooniga seotud
õigusaktide jõustumine ja avaldamine
(1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni korraldamiseks ning sõjaseisukorra
lahendamiseks antud haldusakt, sealhulgas piiravate
meetmete kohaldamise haldusakt jõustub selle teatavaks
tegemisel vahetule täitjale või selle avaldamisel üleriigilise
levikuga massiteabevahendis, kui õigusaktis eneses ei
sätestata teist tähtaega või korda. See õigusakt avaldatakse
ka Riigi Teatajas.
/…/
Hädaolukorra seadus
§ 13. Massiteabevahendi valdaja ja elektroonilise side
ettevõtja kohustused hädaolukorrast teavitamisel
Vabariigi Valitsus, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja
käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud asutus võivad
tasuta, muutmata kujul ja ettenähtud ajal kriisiolukorra
lahendamiseks vajalikke teateid, käitumisjuhiseid ning
käesolevas seaduses sätestatud juhul õigusakte.
(2) Käesoleva seaduse § 31 lõigete 5 ja 6 alusel määratud
kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus ja elutähtsa
teenuse toimepidevuse korraldaja võivad käesoleva paragrahvi
lõikes 1 sätestatud kujul kohustada massiteabevahendi valdajat,
elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või
edastama tasuta, muutmata kujul ja ettenähtud ajal teate nende
vastutada olevate sündmuste kohta, kui on vajalik teavitada
suurel hulgal inimesi ja jagada käitumisjuhiseid.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
17
olemasolevatest tehnoloogilistest lahendustest lähtudes
kohustada massiteabevahendi valdajat ja elektroonilise side
ettevõtjat avaldama või edastama muutmata kujul ja tasuta
teate hädaolukorra ohu, hädaolukorra ja selle lahendamise
kohta, sealhulgas teate eriolukorra väljakuulutamise,
muutmise või lõpetamise kohta, ning käitumisjuhiseid.
Teade avaldatakse viivitamata või teate esitaja määratud
ajal.
Erakorralise seisukorra seadus
17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra
ajal
(1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti
põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks:
/…/
17) esitada massiteabevahendite valdajatele erakorralise
seisukorraga seotud teateid kohustuslikuks avaldamiseks
massiteabevahendites.
Olukord: Kõrgendatud kaitsevalmidus, mobilisatsioon,
demobilisatsioon, lisaõppekogunemine, erakorraline
seisukord, hädaolukorra oht, hädaolukord.
Kriisiolukord
Kohaldab: Vabariigi Valitsus, peaminister ja Kaitseväe juhataja,
Kaitseväe juhataja volitatud ülem, eriolukorra juht,
eriolukorra tööde juht, Vabariigi Valitsuse määratud
täidesaatva riigivõimu asutus või elutähtsa teenuse
toimepidevust korraldav asutus.
Vabariigi Valitsus, kriisiolukorra juht, kriisiolukorra
lahendamise eest vastutav asutus, samuti nende volitatud isik;
elutähtsa teenuse korraldaja tema vastutusel oleva sündmuse
kohta.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
18
Isikut tõendava dokumendi kaasaskandmine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: § 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra
ajal
(1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti
põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks:
/…/
4) kehtestada dokumentide liigid, mis on nõutavad tänavatel
ja muudes avalikes kohtades viibimiseks ajal, kui nimetatud
kohtades viibimine on keelatud ilma vastavate
dokumentideta, ja vajadusel nende dokumentide vormid.
§ 52. Isikut tõendava dokumendi kaasaskandmine
Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib
riigikaitselises kriisiolukorras kohustada isikut avalikus kohas
kaasas kandma isikut tõendavat või muud isikusamasuse
tuvastamist võimaldavat dokumenti, kui see on vajalik
kriisiolukorra lahendamiseks.
Olukord: Erakorraline seisukord Riigikaitseline kriisiolukord
Kohaldab: Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus
Kaitseväekohustuslase Eestist lahkumise piiramine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: § 24. Isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramine
mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks
(1) Vabariigi Valitsus võib mobilisatsiooni
ettevalmistamiseks ja korraldamiseks kehtestada Eestist
lahkumise keelu vähemalt 18-aastasele
kaitseväekohustuslasele ning sõjaaja ametikohale nimetatud
kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikmele.
/…/
§ 53. Kaitseväekohustuslase Eestist lahkumise piiramine
(1) Vabariigi Valitsus võib riigikaitselises kriisiolukorras
mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks
kehtestada Eestist lahkumise keelu vähemalt 18-aastasele
kaitseväekohustuslasele ning sõjaaja ametikohale nimetatud
isikule, kui see on vajalik mobilisatsiooni korraldamiseks.
/…/
Olukord: Mobilisatsiooni ettevalmistus, mobilisatsioon, kõrgendatud
kaitsevalmidus, sõjaseisukord
Mobilisatsiooni ettevalmistus, mobilisatsioon, riigikaitseline
kriisiolukord
Kohaldab: Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
19
Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isiku Eestist lahkumise piiramine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Riigikaitseseadus
§ 15. Isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramine
kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal
(1) Vabariigi Valitsus võib kõrgendatud kaitsevalmiduse
ajal kehtestada töökohustuse rakendamise tagamiseks
Eestist lahkumise keelu töö- või teenistussuhtest tuleneva
töökohustusega isikule.
/…/
§ 54. Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega
isiku Eestist lahkumise piiramine
(1) Vabariigi Valitsus võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal
kehtestada Eestist lahkumise keelu kriisiülesande täitmiseks
vajaliku töökohustusega isikule, kui tema Eestis viibimine on
vajalik riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks.
/…/
Olukord: Kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord Riigikaitseline kriisiolukord
Kohaldab: Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus
Sõjarelva kasutamine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: § 9. Kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamise ja
sõjaseisukorra lahendamise juhtimine
/…/
(7) Vabariigi Valitsus võib kõrgendatud kaitsevalmiduse või
sõjaseisukorra ajal anda Politsei- ja Piirivalveametile ning
Kaitsepolitseiametile õiguse kasutada sõjarelvi, kui see on
vältimatult vajalik riigi julgeoleku tagamiseks või riigi
julgeolekut ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks.
§ 55. Sõjarelvade kasutamine
Vabariigi Valitsus võib riigikaitselises kriisiolukorras anda
Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile õiguse
kasutada sõjarelvi, kui see on vajalik riigikaitselise
kriisiolukorra lahendamiseks.
Olukord: Kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord Riigikaitseline kriisiolukord
Kohaldab: Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus
Keelutund
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
20
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Erakorralise seisukorra seadus
§ 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra
ajal
(1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti
põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks:
/…/
3) kehtestada politseitunni – keelu kindlaksmääratud
ajavahemikul viibida tänavatel ja muudes avalikes kohtades
ilma selleks eraldi väljaantava läbipääsuloata ja isikut
tõendava dokumendita;
/…/
§ 59. Keelutund
(1) Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal
keelata kindlaksmääratud ajavahemikus liikumise kogu riigis
või suures osas riigi territooriumil (edaspidi keelutund), kui see
on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
(2) Keelutunni kehtestamisest võib ette näha erandeid ja sellele
võib kehtestada kõrvaltingimusi.
Olukord: Erakorraline seisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Kohaldab: Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus
Ettevõtja, ühingu ja sihtasutuse tegevusele tingimuste seadmine või tegevuse peatamine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Erakorralise seisukorra seadus
§ 19. Mittetulundusühingute ja nende liitude, sealhulgas
erakondade ning töötajate ja tööandjate ühingute
tegevuse peatamine erakorralise seisukorra ajal
(1) Erakorralise seisukorra juht võib esitada Riigikohtule
taotluse mittetulundusühingute ja nende liitude, sealhulgas
erakondade ning töötajate ja tööandjate ühingute tegevuse
peatamiseks erakorralise seisukorra lõppemiseni,
põhjendades seda ühingu või selle liidu või erakonna Eesti
põhiseaduslikku korda ohustava tegevusega.
(2) Riigikohus vaatab käesoleva paragrahvi 1. lõikes
nimetatud taotluse läbi kolme päeva jooksul, arvates taotluse
saabumisest.
§ 60. Ettevõtja, ühingu ja sihtasutuse tegevusele tingimuste
seadmine või tegevuse peatamine
(1) Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal
peatada osaliselt või täielikult äriühingu, füüsilisest isikust
ettevõtja, mittetulundusühingu või sihtasutuse tegevuse või
kehtestada nende tegevusele tingimusi, kui see on vajalik
erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
(2) Erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu tegevuse
peatamise otsustab Riigikohus Vabariigi Valitsuse taotlusel
viivitamata põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse
seaduses sätestatud korras.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
21
(3) Riigikohus otsustab käesoleva paragrahvi 1. lõikes
nimetatud ühingu või selle liidu või erakonna tegevuse
peatamise erakorralise seisukorra lõppemiseni või jätab
erakorralise seisukorra juhi taotluse rahuldamata.
Olukord: Erakorraline seisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Kohaldab: Erakorralise seisukorra juhi taotlusel Riigikohus • Vabariigi Valitsus;
• Riigikohus erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu
tegevuse peatamisel.
Majandustegevuse piiramine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Riigikaitseseadus
§ 20. Isikute põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed
sõjaseisukorra ajal
/…/
(4) Vabariigi Valitsus võib kuni sõjaseisukorra lõppemiseni
piirata teatud liiki või teatud tunnustele vastavate
vallasasjade müüki, keelata nende väljaveo riigist või teatud
piirkonnast, samuti määrata neile sundhindu juhul, kui need
vallasasjad on vajalikud elanikkonna esmavajaduste
rahuldamiseks või riigi sõjalise kaitsmise toetamiseks.
/…/
Erakorralise seisukorra seadus
§ 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra
ajal
(1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti
põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks:
/…/
§ 61. Majandustegevuse piiramine
(1) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib
erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult
teatud liiki või teatud tunnustele vastavate teenuste osutamise
ning vallasasjade tootmise ja müügi, vallasasjade sisseveo riiki
ja väljaveo riigist või teatud piirkonnast, kui see on vajalik
erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vallasasja müügi
piiramise korral võib muu hulgas kehtestada koguselisi
piiranguid, samuti piiranguid müügi aja ja viisi ning üldiste
tunnuste alusel kindlaksmääratud isikute kohta, kellele
vallasasja müüa võib.
(3) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib
erakorralise või sõjaseisukorra ajal kehtestada müüdavate
vallasasjade kogused, sundhinnad ja muud vajalikud tingimused
ning kehtestada nende müügi erikorra, kui see on vajalik
erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks, sealhulgas
elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamiseks.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
22
11) piirata või keelata relvade, mürkainete ja alkohoolsete
jookide müüki;
12) kehtestada toiduainete müügi erikorra;
13) kehtestada mootorikütuse müügi erikorra;
/…/
(4) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib kehtestada
erakorralise või sõjaseisukorra ajal vallasasjade ostueesõiguse
riigi kasuks.
Olukord: Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Kohaldab: Vabariigi Valitsus • Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus;
• Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister.
Streikide ja töösulgude keelamine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Riigikaitseseadus
§ 20. Isikute põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed
sõjaseisukorra ajal
/…/
(3) Vabariigi Valitsus võib kuni sõjaseisukorra lõppemiseni
peatada avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks
streigid ja töösulud ning keelata nende korraldamise,
sõltumata asutusest ja organisatsioonist.
/…/
Erakorralise seisukorra seadus
§ 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra
ajal
(1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti
põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks:
/…/
5) keelata streikide ja töösulgude korraldamise;
/…/
§ 62. Streikide ja töösulgude keelamine
Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal
keelata streigid ja töösulud, kui see on vajalik kriisiolukorra
lahendamiseks.
Olukord: Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
23
Kohaldab: Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus
Teabe levitamise keelamine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Riigikaitseseadus
§ 20. Isikute põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed
sõjaseisukorra ajal
/…/
(6) Vabariigi Valitsus, peaminister ja sisejulgeoleku
tagamise valdkonna eest vastutav minister võivad kuni
sõjaseisukorra lõppemiseni keelata massiteabevahendis
teatud sisuga teabe edastamise, kui selle avalikustamine
võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi
julgeolekut.
/…/
Erakorralise seisukorra seadus
§ 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra
ajal
/…/
7) keelata massiteabevahendites teatud liiki informatsiooni
edastamise;
/…/
§ 63. Teabe levitamise keelamine
(1) Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet,
Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võib erakorralise või
sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult teabe sõnas,
trükis, pildis või muul viisil levitamise, kui see on vajalik
erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet,
Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi keelata teabe levitamise üksnes
juhul, kui teabe levitamisega kaasneb oht avalikule korrale või
oht riigi julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamisele.
Olukord: Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Kohaldab: Vabariigi Valitsus, peaminister, sisejulgeoleku tagamise
valdkonna eest vastutav minister
Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet
ja Kaitsevägi.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
24
Meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise piiramine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Riigikaitseseadus
§ 20. Isikute põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed
sõjaseisukorra ajal
/…/
(7) Vabariigi Valitsus, peaminister ja sisejulgeoleku
tagamise valdkonna eest vastutav minister võivad kuni
sõjaseisukorra lõppemiseni peatada meediateenuste
osutamise ning ajakirjandusväljaande väljaandmise, kui
on alust arvata, et nende vahendusel avalikustatav teave
võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi
julgeolekut.
Erakorralise seisukorra seadus
§ 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra
ajal
(1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti
põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks:
/…/
8) peatada raadio- ja telesaadete edastamise ning
ajakirjandusväljaannete väljaandmise;
/…/
Meediateenuste seadus
§ 51. Meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise
vabadus
/…/
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha
teisest Euroopa Liidu liikmesriigist pärit
§ 64. Meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande
väljaandmise piiramine
(1) Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet,
Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võib erakorralise või
sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult meediateenuse
osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise, kui see on
vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet,
Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi keelata meediateenuse
osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise üksnes
ulatuses, mis ohustab avalikku korda või riigi julgeoleku või
riigi sõjalise kaitse tagamist.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
25
audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise
lõpetamise ettekirjutuse järgmistel tingimustel:
/…/
Olukord: Tavaolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord. Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Kohaldab: Vabariigi Valitsus, peaminister ja sisejulgeoleku tagamise
valdkonna eest vastutav minister, Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet
Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet
ja Kaitsevägi.
Infoühiskonna teenuste piiramine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Tavaolukorras InfoTSi § 131 võimaldab Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametil piirata infoühiskonna teenust
(nt uudisteportaal või muu veebileht või rakendus), kui selle
kaudu üldsusele levitatud teabega kihutatakse vihkamisele,
vägivallale või diskrimineerimisele kodakondsuse, etnilise
päritolu, keele, usutunnistuse või muude Eesti Vabariigi
põhiseaduse §-s 12 nimetatud asjaolude tõttu, õhutatakse
sõda või õigustatakse sõjakuritegusid ning kui see on vajalik
riigi julgeoleku tagamiseks.
Riigikaitseseadus
§ 20. Isikute põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed
sõjaseisukorra ajal
/…/
(7) Vabariigi Valitsus, peaminister ja sisejulgeoleku
tagamise valdkonna eest vastutav minister võivad kuni
sõjaseisukorra lõppemiseni peatada meediateenuste
osutamise ning ajakirjandusväljaande väljaandmise, kui
on alust arvata, et nende vahendusel avalikustatav teave
§ 65. Infoühiskonna teenuste piiramine
(1) Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet,
Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võib erakorralise või
sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult infoühiskonna
teenuse osutamise, kui see on vajalik erakorralise või
sõjaseisukorra lahendamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet,
Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi keelata infoühiskonna teenuse
osutamise üksnes ulatuses, mis ohustab avalikku korda või riigi
julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamist.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
26
võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi
julgeolekut.
Erakorralise seisukorra seadus
§ 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra
ajal
(1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti
põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks:
/…/
8) peatada raadio- ja telesaadete edastamise ning
ajakirjandusväljaannete väljaandmise;
/…/
Olukord: Tavaolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Kohaldab: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Vabariigi
Valitsus, peaminister ja sisejulgeoleku tagamise valdkonna
eest vastutav minister.
Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet
ja Kaitsevägi.
Teabele juurdepääsu piiramine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Erakorralise seisukorra seadus
§ 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra
ajal
(1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti
põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks:
/…/
16) keelata valitsusasutustel ja kohaliku omavalitsuse
organitel teatud liiki informatsiooni andmise;
/…/
§ 66. Teabele juurdepääsu piiramine
(1) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib
erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata juurdepääsu teabele,
mida avaliku teabe seaduse alusel ei või tunnistada
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui see on
vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
(2) Käeoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel ei ole lubatud
piirata teabele juurdepääsu kauem kui erakorralise või
sõjaseisukorra lõppemiseni.
Olukord: Erakorraline seisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Kohaldab: Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
27
Sidevahendite kasutamise piiramine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Riigikaitseseadus
§ 20. Isikute põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed
sõjaseisukorra ajal
/…/
(5) Vabariigi Valitsus võib kuni sõjaseisukorra lõppemiseni
piirata sidevahendite kasutamist juhul, kui on alust arvata,
et nende vahendusel levitatav teave võib ohustada riigi
sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut.
/…/
Erakorralise seisukorra seadus
§ 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra
ajal
(1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti
põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks:
/…/
14) kehtestada piirangud sidevahendite kasutamisele;
/…/
§ 67. Sidevahendite kasutamise piiramine
Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib
erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata sidevahendite
kasutamist, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra
lahendamiseks.
Olukord: Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Kohaldab: Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus
Sõnumisaladuse õiguse piiramine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Kehtivas õiguses tavaolukorras lubatud: § 68. Sõnumisaladuse õiguse piiramine
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
28
- JASi alusel julgeolekuasutusele JASis sätestatud
teabehankeks ja oma ülesannete täitmiseks kuriteo
tõkestamisel;
- PPA-le kriminaalmenetluses jälitustoimingu tegemisel
krimininaalmenetluse seadustikus sätestatu kohaselt;
- Kaitseväe puhul teabe hankimiseks väljaspool Eesti
Vabariigi territooriumi asuva konventsionaalse vastase
või missioonil viibiva Kaitseväe üksust ohustava teguri
kohta.
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib julgeolekuasutus ja
Vabariigi Valitsuse volitusel Politsei- ja Piirivalveamet ning
Kaitsevägi piirata sõnumisaladuse õigust käesoleva paragrahvi
lõikes 2 sätestatud toiminguga, kui see on erakorralise või
sõjaseisukorra lahendamiseks vältimatult vajalik.
(2) Sõnumisaladuse õiguse piiramiseks võib käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusorgan teha teabe kogumisel
järgmisi toiminguid:
1) vaadata läbi postisaadetist;
2) kuulata või vaadata pealt või salvestada elektroonilise side
võrgu kaudu edastatavat sõnumit või muud teavet;
3) kuulata või vaadata pealt või salvestada muul viisil
edastatavat teavet.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud
toimingu tegemisel on lubatud varjatult siseneda hoonesse,
ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi juhul, kui
see on vältimatult vajalik toimingu eesmärgi saavutamiseks.
/…/
Olukord: Tavaolukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Kohaldab: Kaitsevägi, PPA, julgeolekuasutus (kohtu loal). • Julgeolekuasutus halduskohtu loal;
• Vabariigi Valitsuse volitusel ka Politsei- ja
Piirivalveamet ja Kaitsevägi halduskohtu loal.
Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Kehtivas õiguses tavaolukorras lubatud:
- JASi alusel julgeolekuasutusele JASis sätestatud
teabehankeks ja oma ülesannete täitmiseks kuriteo
tõkestamisel;
§ 69. Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse
piiramine
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib julgeolekuasutus ja
Vabariigi Valitsuse volitusel Politsei- ja Piirivalveamet ning
Kaitsevägi piirata isiku õigust kodu, perekonna- ja eraelu
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
29
- PPA-le kriminaalmenetluses jälitustoimingu tegemisel
krimininaalmenetluse seadustikus sätestatu kohaselt;
- Kaitseväe puhul teabe hankimiseks väljaspool Eesti
Vabariigi territooriumi asuva konventsionaalse vastase
või missioonil viibiva Kaitseväe üksust ohustava teguri
kohta.
puutumatusele käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud
toiminguga, kui see on erakorralise või sõjaseisukorra
lahendamiseks vältimatult vajalik.
(2) Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks
võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusorgan teha
järgmisi toiminguid:
1) isikut, asja või paikkonda varjatult jälgida;
2) isikusamasust varjatult tuvastada;
3) koguda elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite
edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või
vastuvõtja isiku ja asukoha kohta andmeid;
4) varjatult siseneda ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse
või arvutisüsteemi teabe varjatud kogumiseks, salvestamiseks
või selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks ja
eemaldamiseks;
5) asja varjatult läbi vaadata ning vajaduse korral seda varjatult
muuta, rikkuda või asendada.
/…/
Olukord: Tavaolukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Kohaldab: Kaitsevägi, PPA, julgeolekuasutus (varjatud sisenemine
kohtu loal). • Julgeolekuasutus;
• Vabariigi Valitsuse volitusel ka Politsei- ja
Piirivalveamet ja Kaitsevägi;
• Varjatud sisenemine halduskohtu loal.
Kodanikukohustus
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Riigikaitseseadus
§ 511. Ühekordse töökohustuse panemine
(1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib valitsusasutus
§ 105. Kodanikukohustus
Kodanikukohustus on kriisiolukorras töö- või
teenistussuhteväline üksikjuhtumil tehtav vajalik töö.
Kodanikukohustust ei või rakendada tööandja ja töötaja
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
30
ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus ja tema
volitatud isik panna füüsilisele isikule, kelle riigikaitselised
kohustused ei tulene muust seadusest või halduslepingust,
riigikaitseülesande täitmiseks või selle toetamiseks või
põhiseadusliku institutsiooni toimepidevuse tagamiseks
ühekordse töökohustuse, kui:
1) ühekordset töökohustust rakendada sooviv asutus ei saa
ise või vabatahtlikuna kaasatud isiku abil õigel ajal või
piisavalt tulemuslikult ülesannet täita ja
2) ühekordse töökohustuse täitmine ei tekita
ebaproportsionaalselt suurt ohtu ühekordset tööd tegevale
isikule või tema varale ega ole vastuolus isiku muude
seadusest tulenevate kohustustega.
/…/
HOS § 26 lg 1
Eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja muu eriolukorra
juhi määratud ametiisik võivad eriolukorra ajal kohustada
füüsilist isikut eriolukorra tööd tegema, kui pädevad
asutused või nende poolt vabatahtlikult kaasatud isikud ei
saa seda teha või ei saa seda õigel ajal teha.
Lisaks: Päästeseadus § 19 lg 1:
§ 19. Isiku rakendamine päästetööle
(1) Päästetöö juht võib rakendada päästetööle füüsilist isikut
alates 18. eluaastast ohu tõrjumiseks või päästesündmuse
tagajärgede leevendamiseks vajalike toimingute tegemiseks,
kui:
1) Päästeametil ei ole endal võimalik päästesündmuse
iseloomust tulenevalt päästetööd tulemuslikult teha või selle
tagajärgi leevendada;
vahelisest või sellesarnasest suhtest tulenevale tööle.
Kodanikukohustuse täitmise eelduseks ei ole erialase väljaõppe
või hariduse omamine.
§ 106. Kodanikukohustuse täitmine
(1) Kriisiolukorras võib valitsusasutus ja kohaliku omavalitsuse
üksus füüsilise isiku suhtes, kes ei täida kriisiülesandega ameti-
või töökoha ülesandeid või kelle kriisiolukorra aegsed
kohustused ei tulene muust seadusest või halduslepingust,
rakendada kodanikukohustust, mis aitab kaasa kriisiolukorra
lahendamisele või lahendamise toetamisele tagamisele, kui:
1) kodanikukohustust rakendada sooviv asutus ei saa ise või
vabatahtlikuna kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt
tulemuslikult ülesannet täita ja
2) kodanikukohustuse täitmine ei tekita ebaproportsionaalselt
suurt ohtu seda täitvale isikule või tema varale ega ole vastuolus
isiku muude seadusest tulenevate kohustustega.
/…/
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
31
2) Päästeameti tegevuses vabatahtlikkuse alusel osalevad
vabatahtlikud päästjad ei saa õigel ajal või piisavalt
tulemuslikult päästetööd teha;
3) rakendamine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt ohtu
rakendatavale isikule või tema varale.
Lisaks: KoRS § 16 lg 1
(1) Korrakaitseorgan võib kohustada ohtu tõrjuma või
korrarikkumist kõrvaldama või ohu tõrjumiseks või
korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalikku eset
korrakaitseorgani kasutusse andma isiku, kes ei ole avaliku
korra eest vastutav ning kelle kohustus ohtu tõrjuda või
korrarikkumist kõrvaldada ei tulene muust seadusest või
halduslepingust, kui ta on võimeline ohtu tõrjuma või
korrarikkumist kõrvaldama või kui tema valduses on ohu
tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalik ese
ja kui:
1) tegemist on vahetu kõrgendatud ohuga;
2) avaliku korra eest vastutavat isikut ei ole või vastutaval
isikul ei ole võimalik ohtu õigel ajal tõrjuda või
korrarikkumist kõrvaldada või see ei anna piisavat tulemust;
3) korrakaitseorgan ei saa ise või vabatahtlikult kaasatud
isiku abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ohtu tõrjuda
või korrarikkumist kõrvaldada ja
4) kaasamine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt ohtu
kaasatavale isikule või tema varale ega ole vastuolus
kaasatava isiku muude seadusest tulenevate kohustustega.
Olukord: Kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord, mobilisatsioon
ja demobilisatsioon, hädaolukord, päästesündmus,
politseisündmus/avalikku korda ohustav oht
Kriisiolukord
Lisaks jäävad kehtima Päästeseaduses ja KorSis ettenähtud
võimalused.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
32
Kohaldamise
otsustab:
Valitsusasutus ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus
ja tema volitatud isik, eriolukorra juht, eriolukorra tööde
juht, ja muu eriolukorra juhi määratud ametiisik, päästetöö
juht, korrakaitseorgan
Valitsusasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus.
Ühekordne kriisiülesanne
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Riigikaitseseadus
§ 433. Ühekordne riigikaitseülesanne
/…/
(2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal võib Kaitsevägi,
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Vabariigi Valitsuse
volitatud täidesaatva riigivõimu asutus anda füüsilisest
isikust ettevõtjale ja juriidilisele isikule, sealhulgas kohaliku
omavalitsuse üksusele, tema ülesannetest, tegevusalast või
eesmärgist lähtudes ühekordse riigikaitseülesande, kui:
1) ülesanne on vajalik kõrgendatud kaitsevalmiduse,
mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või
sõjaseisukorra lahendamiseks või nende toetamiseks;
2) ülesannet ei ole võimalik täita täidesaatva riigivõimu
asutustel või vabatahtlikult kaasatavate isikute abil õigel ajal
või piisavalt tulemuslikult ja
3) ülesannet ei ole võimalik täita seaduses või selle alusel
määratud või täitma volitatud muul isikul.
§ 33. Ühekordne kriisiülesanne
(1) Kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks
võib anda füüsilisest isikust ettevõtjale ja juriidilisele isikule,
sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksusele ühekordse
kriisiülesande tema ülesandest, tegevusalast või eesmärgist
lähtudes.
(2) Ühekordne kriisiülesanne on käesoleva seaduse alusel
kriisiolukorras üksikjuhtumil antud ülesanne, mis peab olema
seotud füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku, sealhulgas
kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevusega.
(3) Kriisiolukorras võib ühekordse kriisiülesande anda
kriisiolukorra juht või tema volitatud kriisiolukorra lahendamise
eest vastutav täidesaatva riigivõimu asutus. Riigikaitselises
kriisiolukorras võib lisaks nimetatud asutustele anda ühekordse
kriisiülesande ka Kaitsevägi ja Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskus.
/…/
Olukord: Kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord, mobilisatsioon,
demobilisatsioon.
Kriisiolukord, riigikaitseline kriisiolukord.
Kohaldab: Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Vabariigi
Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus.
Kriisiolukorra juht või tema volitatud kriisiolukorra
lahendamise eest vastutav täidesaatva riigivõimu asutus;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
33
riigikaitselises kriisiolukorras ka Kaitsevägi ja Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus.
Püsiv kriisiülesanne
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Riigikaitseseadus
§ 432. Püsiv riigikaitseülesanne
(1) Püsiv riigikaitseülesanne on riigikaitse eesmärgi
saavutamiseks vajalik ülesanne, mis seondub ministeeriumi
valitsemisalaga, muu täidesaatva riigivõimu asutuse või
kohaliku omavalitsuse üksuse põhiülesandega ning
juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja tegevusala või
eesmärgiga.
(2) Ministeeriumi ja muu täidesaatva riigivõimu asutuse
püsiv riigikaitseülesanne määratakse seaduses või riigi
kaitsetegevuse kavas.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse püsiv riigikaitseülesanne
määratakse seaduses.
(4) Eraõigusliku juriidilise isiku, avalik-õigusliku juriidilise
isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja püsiv riigikaitseülesanne
määratakse seaduses või seaduse alusel.
/…/
§ 10. Kriisiülesannete määramine
(1) Kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks
määratakse täidesaatva riigivõimu asutusele ja muule asutusele,
kohaliku omavalitsuse üksusele, juriidilisele isikule ja
füüsilisest isikust ettevõtjale püsivad kriisiülesanded.
(2) Püsiv kriisiülesanne on ülesanne, mis seondub täidesaatva
riigivõimu asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse
põhiülesandega ning juriidilise isiku ja füüsilisest isikust
ettevõtja tegevusala või eesmärgiga. Püsiv kriisiülesanne on ka
elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine ja elutähtsa
teenuse osutamine nii kriisiolukorras kui ka enne seda.
(3) Ministeeriumi ja muu täidesaatva riigivõimu asutuse püsiv
kriisiülesanne määratakse seaduses või Vabariigi Valitsuse
kriisiplaanis.
(4) Kohaliku omavalitsuse üksuse püsiv kriisiülesanne
määratakse seaduses.
(5) Juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja püsiv
kriisiülesanne määratakse seaduses või seaduse alusel.
/…/
Olukord: Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või
demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra
lahendamiseks või nende toetamiseks.
Kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks.
Kohaldab: Määratakse seaduses, seaduse alusel või riigi kaitsetegevuse
kavas.
Määratakse seaduses, seaduse alusel või Vabariigi Valitsuse
kriisiplaanis.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
1
Kehtiva õigussüsteemi kitsaskohad ja mis läheb paremaks tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega
Kehtivas õigussüsteemis on kahe maailma eraldiseisval arendamisel jäänud mõned teemad n-ö toolide vahele või on need lahendatud puudulikult – ühe sektori ja valdkonna vaatest. Samuti ilmestab kehtivat õigussüsteemi (eri)kordade paljusus, mis saab alguse juba põhiseadusest. Nii eristab põhiseadus Vabariigi Valitsuse väljakuulutatavat eriolukorda ning Riigikogu väljakuulutatavaid sõjaseisukorda ja erakorralist seisukorda. Samuti on kehtivas õiguses kasutusel kõrgendatud kaitsevalmidus riigikaitselisteks sündmusteks, mis eeldab Riigikogu heakskiitu, ning hädaolukorra oht ja hädaolukord tsiviilkriisideks. Veel võib leida arvukaid olukordi ja sündmuseid valdkonna eriseadustest, nagu näiteks ulatuslik päästesündmus, korrakaitsealased sündmused, kiirgushädaolukord, maagaasi hädaolukord, massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord. Lisaks tunneb kehtiv õigus ka mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni.
Kõikideks eelmainitud olukordadeks valmistumist planeeritakse ühe sündmuse põhiselt ja erinevate õigusaktide alusel ning kui sündmus käes, siis juhitakse ka lahendamist erinevalt. Küll aga tuleb esile tuua asutustevahelist koostööd, mida tehakse hädaolukorra plaanide koostamisel. Sellest viimasest on siiski puudu sõjalisteks kriisideks valmistumine. Ülesannete jäävusest tulenevalt on vajalik püüelda kriisides ka juhtimiskorralduse jäävuse poole. Kehtivas kriiside lahendamise õigussüsteemis tekib kriiside ajal erinevaid juhtimistasandeid, mida ei ole tavaolukorras ning mille toimimist ei ole kriiside välisel ajal harjutatud (nt eriolukorra tööde juhid, sisekaitseülem).
Põhiseadus näeb ette järgmised erikorrad ja olukorrad (seega peavad need meie õiguskorras kajastuma ja neid ei saa n-ö ära kaotada): eriolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon. Järgnevalt on esitatud ülevaade hädaolukorraks, eriolukorraks, kõrgendatud kaitsevalmiduseks, sõjaseisukorraks ja erakorraliseks seisukorraks valmistumisest, nende olukordade lahendamisest ning erinevate otsustustasandite rollidest ja kehtiva regulatsiooni kitsaskohtadest. Samuti tuuakse esile mobilisatsioon, demobilisatsioon ning erinevad otsused, mis ei sõltu ühestki erikorrast, kuid on samuti vajalikud kriiside lahendamiseks. Analüüs sisaldab nii COVID-19 kriisi, erinevate tormide tõttu tekkinud ulatuslike elektri- ja muude elutähtsate teenuste (side, vedelkütuse kättesaadavus, veevärk, kaugküte, sularaha kättesaadavus) katkestuste kui ka Ukraina sõja, sh põgenike sisserände õppetunde ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega tehtavaid muudatusi, et olemasolevat süsteemi korrastada ja luua tänapäevastele komplekssetele kriisidele vastav õigusraamistik.
Käesolevas dokumendis kasutatakse termineid tsiviilkriis ja riigikaitseline kriis.
Tsiviilkriisi all mõeldakse olukorda, mis võib põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või ohustada vahetult paljude inimeste elu ja tervist või põhjustada suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju, sealhulgas loodusõnnetus, katastroof või nakkushaiguse levik (nt parvlaev Estonia katastroof, COVID-19 kriis, Saaremaa torm ja veekriis).
Riigikaitselise kriisiga on tegemist siis, kui on oht järgmistele hüvedele: Eesti Vabariigi iseseisvus ja sõltumatus, maa-ala, territoriaalmere ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus ning põhiseaduslik kord.
Lühidalt:
Kehtiva õiguse kitsaskohad
- Tänase õigusruumi puhul on kolm peamist kitsaskohta: a) tsiviilkriiside, erakorralise seisukorra ja riigi sõjalise kaitse maailm ei jookse õigusruumis kokku; b) mitmetele tsiviilosapooltele (KOV, elutähtsa teenuse osutajad, põhiseaduslikud institutsioonid) puudub selge kohustus sõjaliseks kaitseks valmistuda; c) riigil ei ole piisavat paindlikkust kiireks tegutsemiseks sõjalise ohu korral.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
2
- Iga kriisi lahendamiseks on oma õigusraamistik, plaanid ja juhtimine. Käsitletakse eraldi tsiviilkriisi ja riigikaitselise kriisi lahendamist.
- Praegu koostatakse tsiviilkriiside lahendamiseks hädaolukorra lahendamise plaane (HOLP), mis on kitsalt ühe sündmuse kesksed, ega arvesta sündmuste eskaleerimist ja ristsõltuvusi. Riigikaitseliste kriiside lahendamiseks koostatakse riigi kaitsetegevuse alamkava.
- Tsiviilkriiside osas puudub Vabariigi Valitsuse vaade/eesmärk. - Erakorraliseks seisukorraks valmistumiseks kasutatakse hädaolukordadeks valmistumise
süsteemi (HOLPid), millel puudub selge seos riigikaitselisteks kriisideks valmistumisega. - Kaasaja kriisid on riigipiiride ja sektorite ülesed. Tihtipeale toob üks nt elutähtsa teenuse
katkestus kaasa teiste elutähtsate teenuste või riigi osutatavate teenuste katkestuse (elekter kui põhisõltuvus, aga ka eraldi võttes e-teenused (ID kaardi põhine) jms).
- Tänased HOLPid lõpevad eriolukorraga (nii planeerimise kui ka lahendamise ja juhtimise vaates) ja ei arvesta sellega, et hädaolukord võib aset leida ka erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, samuti et hädaolukorra seaduse (HOS) alusel lahendatav olukord võib eskaleerudes viia erakorralise seisukorrani (nt massiline korratus) või sõjaseisukorrani (vastane alustab hübriidrünnakuga – elektrikatkestus).
- Puuduvad planeerimise ja lahendamise vaates üleminekud ühest seadusest teise, eri seadused näevad ette eri lahendavad asutused ning erinevad lahendamise meetmed, mis võivad kaduda kui olukord muutub (nt sõjaseisukorra kehtestamisel kaotavad automaatselt kehtivuse kõik erakorralise seisukorra meetmed, sest need kaks erikorda ei saa samal ajal korraga olla, mis tõttu võib tekkida kriisi lahendamisel n-ö auk).
- Elutähtsate teenuste regulatsioon paikneb HOSis ja teenuste tagamisel on lähtutud seni tsiviilkriiside vajadustest, puudub valmisolek teenuseid tagada riigikaitselises kriisis.
- Kui on vaja, et elutähtsa teenuse osutaja osutaks kriisi ajal teenust teisiti, kui tavaolukorra ajaks kokku lepitud, siis selleks peab kehtima eriolukord, ka riigikaitselises kriisis, kuna elutähtsa teenuse osutaja kohustamise õigus on ainult eriolukorra juhil ja eriolukorra tööde juhil.
- Elanikkonnakaitse ei ole täna üheski õigusaktis seadustatud ega sisustatud. - Päästeametile on inimestel ja riigil ootused elanikkonnakaitse osas, kuid nende täitmiseks
puuduvad õiguslikud alused. - Sõjaseisukorra väljakuulutamisega kaotavad automaatselt kehtivuse kõik erakorralises
seisukorras otsustatud meetmed (nt politseitund, piirangud sisse- ja väljasõitmisel, streikide keelud, ajakirjanduse piirangud).
- Regionaalsed kriisikomisjonid on kokku kutsutavad HOSi alusel ja neil on selge roll tsiviilkriisideks valmistumisel, kuid mitte riigikaitselistes kriisides.
- KOVid peavad kriiside ajal täitma kõiki oma ülesandeid, puudub prioriseerimise võimalus. - Mitme kriisi samaaegsel esinemisel on erinev juhtimine: hädaolukorra lahendamist juhib
hädaolukorda lahendav asutus. Eriolukorra lahendamist juhib üks ministritest. Tekib ka eriolukorra tööde juhtide funktsioon, mis on erisus tavapärasest rahuaegsest juhtimisest ja ülesannete jäävusest (tekib alluvussuhe: eriolukorra juht ning tööde juht, nt minister ja teise asutuse asekantsler/Päästekeskuse juht – vahelt jääb ära asutuse juht, minister jne).
- Eriolukorrale peab eelnema hädaolukord, ilma milleta ei saa valitsus eriolukorda kehtestada. - Erakorralise seisukorra lahendamise üldjuht on peaminister ning tekib sisekaitseülema
funktsioon, lisaks vahetult n-ö põllul olukorda lahendavad asutused. Sisekaitseülemal on kohustus koordineerida ja tagada tegevusi ka teiste ministrite valitsemisalades.
- Riigikaitselise kriisi (kehtivas õiguses kõrgendatud kaitsevalmidus ja sõjaseisukord) lahendamise üldjuht on peaminister, vahetult n-ö põllul lahendavad kõik asutused seda oma valdkonnas.
Pikemalt:
1. Hädaolukord
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
3
Hädaolukord ja hädaolukorra oht on reguleeritud HOSis. Hädaolukorra otsustab valdkonna eest vastutava asutuse juht. Elutähtsate teenuste katkestuse korral otsustab hädaolukorra elutähtsa teenuse osutaja (nt Elektrilevi) või elutähtsat teenust korraldav asutus (nt Kliimaministeerium). Elutähtsa teenuse katkestuse puhuks on kindlaks määratud, kui suur katkestus kvalifitseerub hädaolukorraks. Muud laadi hädaolukordade puhul on hädaolukordadeks kvalifitseeruvad tingimused mõnede sündmuste puhul kirjeldatud hädaolukorra lahendamise plaanides.
Sisuliselt võimaldab hädaolukord varem sõlmitud koostöölepetelt tolm pühkida ja olukorda koos teiste asutustega lahendama hakata. Kui olukorra lahendamiseks on vaja teiste asutuste kaasabi, rakendatakse varem kokku lepitud koostöökokkuleppeid.
Ülesannete jäävusest tulenevalt on kõikide asutuste ülesandeks oma valdkonda kuuluva sündmuse lahendamine, kuid hädaolukorra lahendamise plaanid (ehk HOLPid) on asutuste omavahelises koostöös kokku lepitud ning meetmete rakendamisel tuginetakse valdkondlikele eriseadustele (päästeseadus, korrakaitseseadus, küberturvalisuse seadus, veterinaarseadus, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus jne).
Kui hädaolukord on mastaapne või ületab asutuste suutlikkust, on Vabariigi Valitsusel võimalus välja kuulutada eriolukord.
Hädaolukordade lahendamise eest vastutavad asutused on olenevalt valdkonnast Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Terviseamet, Keskkonnaamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Kaitsevägi, Põllumajandus- ja Toiduamet, Kaitsepolitseiamet, Eesti Pank, kohaliku omavalitsuse üksus, Justiits- Digiministeerium, Kliimaministeerium või Sotsiaalministeerium.
Kui korraga on mitu hädaolukorda – nt ulatuslikud metsatulekahjud nakkushaiguse epideemia ajal, siis on hädaolukorda lahendavaid asutusi samuti mitu.
Hädaolukorra meetmed
Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus võib:
• anda täidesaatva riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule avaliku võimu kandjale korraldusi. NB! korralduste andmise õigus on juba hädaolukorra ohu korral;
• kohustada massiteabevahendi valdajat ja elektroonilise side ettevõtjat avaldama või edastama muutmata kujul ja tasuta teate hädaolukorra ohu või hädaolukorra ja selle lahendamise kohta.
Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet võivad ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel kohaldada järgmisi meetmeid:
• küsitlemine ja dokumentide nõudmine;
• isikusamasuse tuvastamine;
• viibimiskeeld;
• vallasasja läbivaatus;
• valdusesse sisenemine;
• valduse läbivaatus.
Lisaks ülaltoodule võib Politsei- ja Piirivalveamet ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel kohaldada järgmisi meetmeid:
• isikuandmete töötlemine andmete saamisega sideettevõtjalt;
• sõiduki peatamine;
• isiku kinnipidamine;
• turvakontroll;
• isiku läbivaatus;
• vallasasja hoiulevõtmine.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
4
Vabariigi Valitsus võib:
• kohustada massiteabevahendi valdajat ja elektroonilise side ettevõtjat avaldama või edastama muutmata kujul ja tasuta teateid hädaolukorra ohu ning hädaolukorra ja selle lahendamise kohta.
Lisaks tulenevad valdkondlikest seadustest nii asutustele kui ka Vabariigi Valitsusele erinevad õigused, nt võib Ravimiamet ajutiselt piirata ravimite väljastamist ning lubada erandeid ravimite käitlemise nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite kliiniliste uuringute nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Samuti võib Ravimiamet piirata ravimireklaami. Nakkushaiguse ennetamise ja tõrje seaduse alusel võib Vabariigi Valitsus rakendada meetmeid, kui on tegu suure ühiskondliku või majandusliku mõjuga otsusega.
2. Eriolukord
Kui hädaolukord eskaleerub, võib Vabariigi Valitsus otsustada eriolukorra väljakuulutamise. Eriolukorra lahendamise juhiks saab määrata ühe ministritest, lisaks saab määrata veel ühe juhtimistasandi, milleks on eriolukorra tööde juhid, kes alluvad eriolukorra juhile. Lisaks tegutsevad veel olukorda vahetult lahendav asutus (nt Terviseamet, Riigi Infosüsteemi Amet) ning omavalitsusüksuste kriisikomisjonid. Nagu eelnevalt mainitud, võib Vabariigi Valitsus loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks välja kuulutada eriolukorra, kui hädaolukorda ei ole võimalik lahendada ilma HOSis sätestatud juhtimiskorraldust või meetmeid rakendamata. Eriolukord võib olla üle-eestiline või piirkondlik. Enne, kui Vabariigi Valitsus saab eriolukorra välja kuulutada, peab sellele eelnema ametkonna otsustatud hädaolukord, st et ilma eelneva hädaolukorrata ei saa olla eriolukorda.
HOSi koostamisel lähtuti põhimõttest, et eriolukord on kitsalt ühes valdkonnas ning selle juht on valdkonna minister. Nii COVID-19 kriis kui ka suurõppus CREVEX näitasid, et päriselus see alati nii ei tööta ja ei ole rakendatav. Kui üks või mitu hädaolukorda on eskaleerunud eriolukorraks ning puudutatud on paljud asutused ja valdkonnad, siis on valitsuse tasemel vaja kogu teavet ja seega on igati loogiline, et COVID-19 kriisis määrati eriolukorra juhiks peaminister. Peaminister on samuti üks ministritest ja tema määramine on seetõttu kooskõlas Vabariigi Valitsuse seaduse loogikaga, kuid HOSi koostamisel peeti eriolukorra juhina silmas pigem valdkonna eest vastutavat ministrit. COVID-19 kriisis tähendas peaministrikeskne juhtimine, et peaminister andis kõik eriolukorra juhi korraldused, kuid sisuliselt arutati kõiki küsimusi Vabariigi Valitsuses kollektiivselt ning pärast arutelu vormistati korraldused vastavalt kas eriolukorra juhi või Vabariigi Valitsuse korraldustena. Kriisi alguses prooviti ka formaati, kus COVID-19 kriisiga seotud küsimusi arutasid ainult teatud ministrid, mitte terve valitsuse koosseis, kuid üsna ruttu ilmnes, et kriisi mõju on laiaulatuslik ning hõlmatud peavad olema kõik valdkonnad. Kriisireguleerimisõppuse CREVEXi üks järeldustest oli, et ei olnud mõistlik määrata stsenaariumijärgse eriolukorra juhiks siseministrit, kuna teemasid, millega nii mahuka õnnetuse puhul tegeleda, oli mitmeid, enamik neid väljusid Siseministeeriumi valitsemisalast. Siseministeeriumi valitsemisala fookuses oli suurõnnetuse likvideerimine ning need tegevused said suures osas läbi esimese 48 tunni jooksul, kuid näiteks Sotsiaalministeeriumi valitsemisala pidi terve kriisi vältel ja ka pärast seda tegelema vältimatu abi andmisega koostöös KOVidega, samuti psühhosotsiaalse kriisiabiga, Kliimaministeeriumi fookuses oli keskkonnakahjud ning kogu sadamaga seonduv (meretee taastamine, st kui plahvatuse käigus sadama sügavus muutub jms; kai, sadama taristu, kogu majandustegevuse ümbersuunamine), elektrikatkestuste likvideerimine; Kaitseministeeriumil oli ülesanne kogu merereostuse likvideerimine; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel tuli likvideerida sidekatkestused, varude keskuse varude kasutusele võtt, samuti vajadusel varude taastamine. Nagu mainitud, siis osa nendest ülesannetest saab läbi paari päevaga, osa kestab aastaid (nt keskkonnakahjude likvideerimine, elanike tagasi kodudesse majutamine). CREVEXi stsenaariumit arvestades oli mõeldamatu määrata ainult üks ministeerium komplekskriisi eest vastutavaks ning
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
5
seetõttu otsustati, et stsenaariumijärgset eriolukorda juhib Vabariigi Valitsus keskselt eesotsas peaministriga.
Eriolukord annab võimaluse rakendada töökohustust, töösuhete erisusi, asju sundvõõrandada ja sundkasutada, vt edasi täpsemalt.
Kui eriolukord kehtib samal ajal erakorralise seisukorraga, allub eriolukorra juht erakorralise seisukorra juhile ehk peaministrile (ErSSi § 18 lõige 7).
Kui eriolukord kehtib samal ajal kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorraga, siis tuleb alluvussuhe lahendada töökorras. Lähtuda saab põhiseadusest, mille üldsätted sedastavad, et Eesti on iseseisev ja demokraatlik riik. Seega on tsiviilkriiside ja riigikaitseliste kriiside samaaegsel esinemisel vajalik tagada esmajärjekorras Eesti iseseisvuse ja demokraatliku riigikorra tagamine.
Vabariigi Valitsusel on eriolukorras õigus:
• kohustada isikut eriolukorra piirkonnast või selle osast lahkuma ning keelata tal eriolukorra piirkonnas või selle osas viibida;
• kehtestada liikumisvabaduse piiranguid (nt 2+2 reegel COVID-19 kriisis);
• piirata avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamist eriolukorra piirkonnas või keelata nende pidamise;
• otsustada Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise eriolukorra lahendamiseks;
• teha eelarvestrateegiat piiratud mahus (RESi § 251: Kui eelarvestrateegia koostamise ajal kehtib eriolukord, erakorraline seisukord või sõjaseisukord, võib Vabariigi Valitsus täita käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut osaliselt, põhjendades seda eelarvestrateegias);
• Kaitseväge ja Kaitseliitu saab kaasata eriolukorra tööde tegemisse. Lisaks ka liikluse korraldamisse eriolukorra ajal ja turvalisuse tagamisse eriolukorra piirkonnas. Viimati nimetatud tegevustesse kaasamisel on vajalik ka Vabariigi Presidendi nõusolek.
Eriolukorra juhil (üks ministritest, sh peaministri) on eriolukorras õigus:
• anda korraldusi olukorra lahendamiseks eriolukorra tööde juhile, asutustele ja muudele avaliku halduse ülesandeid täitvatele isikutele;
• kehtestada liikumisvabaduse piiranguid (nt COVID-19 kriisi ajal kehtestati piirang, et avalikus kohas ei või liikuda ilma maski kandmata, samuti 2+2 reegel);
• rakendada füüsilise isiku suhtes töökohustust (nt võib kohustada isikut päästetöödele kaasa aitama);
• piirata avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamist eriolukorra piirkonnas või keelata nende pidamise;
• piirata lõppkasutajale sideteenuse osutamist või juurdepääsu sidevõrgule;
• otsustada kütteaine, toidu, ravimi või muu äratarvitatava vallasasja sundvõõrandamise riigi omandisse;
• otsustada kinnisasja või selle osa, ehitise, sõiduki, masina, seadme või muu vallasasja ajutisse sundkasutusse võtmise;
• otsustada valdaja nõusolekuta valdaja kinnisasjal, ehitises või ruumis eriolukorra tööde tegemise, sealhulgas lammutustööde tegemise, puude maharaiumise ja veekogude tõkestamise;
• kohustada isikut eriolukorra piirkonnast või selle osast lahkuma ning keelata tal eriolukorra piirkonnas või selle osas viibida;
• panna elutähtsa teenuse osutajale kohustuse osutada elutähtsat teenust teatud viisil ja ulatuses (nt kohustada elektrivarustuse taastama kiiremini, kui varem kokku lepiti);
• edastada ohuteateid (nt CREVEXi õppusel mängiti läbi SMS-teavitus ja sireenide kasutamine).
Eriolukorra tööde juhil on eriolukorras õigus:
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
6
• võib otsustada kütteaine, toidu, ravimi või muu äratarvitatava vallasasja sundvõõrandamise riigi omandisse;
• võib otsustada kinnisasja või selle osa, ehitise, sõiduki, masina, seadme või muu vallasasja ajutisse sundkasutusse võtmise (nt otsustatakse kellegi auto sundkasutusse võtta);
• võib otsustada eriolukorra piirkonnas valdaja nõusolekuta valdaja kinnisasjal, ehitises või ruumis eriolukorra tööde tegemise, sealhulgas lammutustööde tegemise, puude maharaiumise ja veekogude tõkestamise;
• võib kohustada isikut eriolukorra piirkonnast või selle osast lahkuma ning keelata tal eriolukorra piirkonnas või selle osas viibida;
• võib panna elutähtsa teenuse osutajale kohustuse osutada teenust teatud viisil ja ulatuses;
• rakendada füüsilise isiku suhtes töökohustust;
• piirata avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamist eriolukorra piirkonnas või keelata nende pidamise;
• edastada ohuteateid.
Eriolukorra juhi määratud ametiisikul on eriolukorras õigus:
• rakendada füüsilise isiku suhtes töökohustust;
• võib piirata avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamist eriolukorra piirkonnas või keelata nende pidamise;
• panna sideettevõtjale ettekirjutusega kohustus piirata lõppkasutajale sideteenuse osutamist või juurdepääsu sidevõrgule.
Ametisse nimetamise ja töölepingu sõlmimise õigust omaval isikul või tema volitatud isikul (nt asutuse juhil) on eriolukorras õigus:
• anda täiendavaid ühekordseid töö- või teenistusülesandeid, mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist, töölepingust ega õigusaktidest;
• saata ametnikku või töötajat ilma tema nõusolekuta täitma ülesandeid teise ametiasutusse ja väljapoole tema alalist töö- või teenistuskohta, kui see on vajalik eriolukorra lahendamiseks (nt saata isik appi Terviseametisse COVID-19 kriisi lahendama);
• kehtestada tavapärasest tööajast erineva tööaja, sealhulgas kohaldada töötajale ja ametnikule summeeritud tööaega ning muuta kehtestatud tööajakava töötaja või ametniku nõusolekuta.
PPA koosseisus kaasatud kaitseväelase ja Kaitseliidu liikmel on eriolukorras õigus:
• sõiduk sundpeatada, kui isik ei täida sõiduki peatamise märguannet. Selleks võib kasutada teesulgu või sõiduki sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit.
Ravimiametil on eriolukorras õigus:
• ajutiselt piirata ravimite väljastamist ning lubada erandeid ravimite käitlemise nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite kliiniliste uuringute nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Samuti piirata ravimireklaami.
3. Hädaolukorra ja eriolukorra regulatsiooni kitsaskohad
3.1. Hädaolukord kui lokaalne sündmus ning olukorra juhtimine
Hädaolukordade lahendamise mehhanism toimib üksnes teatud tingimustel – kui on ühte või paari asutust hõlmav ainult tsiviilkriisi olukord, olukorra lahendamine ei ületa asutuse võimekust ega mõjuta suuresti teisi valdkondi ja samal ajal ei ole riigikaitselist kriisi. HOS ei loo raamistikku mitmiksündmusteks valmistumiseks. Lahendamiseks oleme paremini valmis, kui meil on varem koostatud sarnase olukorra lahendamiseks HOLPid. HOLPide eelis on, et need on koostöökokkulepped erinevate asutuste vahel ning need saab iga asutus integreerida oma plaanidesse.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
7
Kui olukord läheb ülalnimetatust komplekssemaks (nt COVID-19 kriis), siis ilmnevad tühimikud nii õigusmaastikul, planeerimises kui ka juhtimises. Näiteks tõi Saaremaad tabanud lumetorm 2022. a detsembris kaasa nii elektri- ja sideteenuste kui ka veevärgi ja kaugkütte teenuste katkestuse ja kohalike teede sõidetavuse takistuse. Keskset tormitagajärgede likvideerimise juhtasutust Eestis ei ole – iga asutus lahendab kriisi vastavalt oma valdkonnale. Seega on keeruline nt Kliimaministeeriumil, kes on vastutav elektrikatkestuste kiire likvideerimise eest, vastutada kaugkütte või veevärgi kiire taastamise eest, mis kuulub üldsegi KOVide vastutusalasse. Seega toob üks torm kaasa selle, et on mitu hädaolukorda ja mitu hädaolukorda juhtivat asutust ning palju teenuseid korraldavaid ja taastavaid ettevõtteid. Puudu on terviklikust juhtimisest, KOVide kaasatusest kriisi lahendamisse ning elanikkonnakaitse vaatest. HOS näeb ette, et iga lahendav asutus peab tegema plaani oma juhitava (üksik)sündmuse lahendamiseks, komplekssemate sündmuste koos planeerimise nõuet ei ole. HOSi alusel antud määrus1 reguleerib mitmikkriise järgmiselt: ühel ja samal ajal lahendatavate hädaolukordade korral teevad hädaolukordade juhid omavahel koostööd ja kooskõlastavad otsused, mis võivad mõjutada hädaolukorra lahendamist, sealhulgas avalikkuse teavitamist. See tähendab, et lahendamisel tehakse koostööd, aga valmistumiseks ühiste plaanide ja õppuste tegemise kohustust ei ole.
Kogu ühiskonda puudutava kriisi lahendamine ei saa olla vaid üksikute asutuste vastutus, laiapindne kriis vajab osaliste tihedat koostööd, avatust ja juhtimisselgust, kes millega tegeleb. Mida laiapõhjalisem kriis, seda kõrgemal juhtimistasandil vajab selle lahendamine koordineerimist. COVID- 19 pandeemia andis hea õppetunni valdkondadeülese kriisi juhtimisest, samuti tuli esile vajadus õigusruumi kohandada. Kui samal ajal toimub ka riigikaitseline kriis, läheb juhtimine ja lahendamine palju keerukamaks, selle kohta vt analüüsi lõpuosast.
Probleem, mis tuli teravalt esile ka COVID-19 kriisis, on see, et hädaolukord ei eelda selle väljakuulutamist ega fikseerimist, piisab vaid asutuse juhi nendingust, et tema valdkonnas on hädaolukord ning kõnest teise asutuse juhile, et aktiveerida varem kokku lepitud koostöökokkulepe (HOLP) ja hakata olukorda lahendama. Hädaolukorra otsus on elutähtsate teenuste puhul piiritletud (nt kui elektrit ei ole teatud tunnid, siis on hädaolukord), teiste olukordade ja sündmuste korral on hädaolukorra otsus tunnetuslik.
COVID-19 kriisis ilmnes vajadus, et kriisi lahendaval asutusel tuleb anda kiiresti korraldusi, sh KOVidele. Seetõttu täiendati keset kriisi HOSi selliselt, et lahendaval asutusel oleks õigus anda korraldusi millegi tegemiseks või mingi tegevuse keelamiseks. Enne COVID-19 kriisi sellist võimalust seadus ette ei näinud. Kuna hädaolukorras tekib lahendamist juhtival asutusel õigus anda nii teistele asutustele kui ka KOVidele korraldusi, on ülioluline, et asutused ja KOVid oleksid teadlikud, mis hetkest tekib lahendaval asutusel õigus nende tegevusse sekkuda. Kuna hädaolukorda ei pea ka kirjalikult fikseerima, oli COVID- 19 kriisi algul segadust palju – kas Terviseamet on hädaolukorra otsustanud, millest alates seda tehtud on, kas juba kehtib, kas Vabariigi Valitsus saab kuulutada välja eriolukorra jne.
Hädaolukorra lahendamisel on HOSi alusel Vabariigi Valitsusel piiratud roll – otsustada üksnes riigi tegevusvarude kasutuselevõtt. HOS näeb küll ette hädaolukorra lahendamisel ministeeriumi rolli, selleks on kriisireguleerimise korraldamine oma valitsemisalas. Tõlgendanud on seda ministeeriumid erinevalt, kuid raami annab ette Vabariigi Valitsuse seadus, mis näeb ette ministeeriumi ülesandena kujundada valdkonna poliitikat. Küll aga täiendati COVID-19 kriisis nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust ja nähti ette Vabariigi Valitsusele otsustuspädevus, kui tegu on suure ühiskondliku või majandusliku mõjuga otsustega nakkushaiguste tõrje vallas.
3.2 Riigikontrolli tähelepanekud COVID-19 kriisist
1 Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määruse nr 112 "Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise ja selle läbiviimise nõuded ja kord" §-s 11
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
8
Riigikontroll on hädaolukordade lahendamise probleemistiku kokku võtnud nii:
Eesti on valinud hädaolukordadeks valmistumise ja lahendamise mudeli, mille kohaselt peavad kõik asutused olema valmis oma ülesandeid täitma ka kriisi korral. See tähendab, et igal asutusel tuleb kavandada oma tegevusi ka olukorraks, mil kõik meile harjumuspäraseks saanud teenused ideaalselt ei toimi ning vaja on rohkem inimesi, teiste asutuste abi, rohkem tehnikat või rohkem tagavarasid.
Hädaolukordade lahendamise mudeli ideeks on, et riigiasutused vastutavad oma vastutusvaldkonna toimimise eest kriisi ajal samamoodi nagu argipäeval. Epideemia tõttu tervet ühiskonda hõlmanud kriisil ei ole paraku ligilähedastki sarnasust Terviseameti argipäevaga. Olukorda ei lihtsustanud ka see, et puudus olukorda sobituv hädaolukorra lahendamise plaan, rääkimata eelviidatud võimelünkadest. Piisava valmisoleku puudumine ei ole ühe valitsemisala probleem, vaid muutub suure mõjuga erinevaid riigielu valdkondi puudutavate kriiside korral kogu ühiskonna probleemiks. Kogu riiki hõlmava ning valitsemisalade ülese olulise mõjuga kriisi puhul ei ole mõeldav, et kitsa valdkonna asutus või ministeerium suudaks strateegilisel tasandil kriisi lahendada. Polnud üldse võimalikki, et Terviseamet oleks seda suutnud. Ja tuleb silmas pidada, et sellised kriisid, nagu meil COVID-19 puhul on tulnud kogeda, ei ole enam mingi kitsa valdkonna – praegusel juhtumil tervisehoiuvaldkonna – kriisid, vaid need laienevad sisuliselt kõigile elualadele, kogu riigi ja majanduse toimimisele, rahvusvahelisele suhtlusele jne jne. Seega ei saa sellelaadseid kriise lahendada ja hallata ei mõtlemise poolest ega ka kriisi lahendamise juhtimisse hõlmatute poolest kui kitsa valdkonna kriise.2
Kui on tegu valdkondadeülese olukorraga, mis mõjutab mitut valdkonda, on suure ühiskondliku ja majandusliku mõjuga, vajab see ka laiaulatuslikku koordineerimist. Nagu koroonakriis näitas, on ebarealistlik eeldada, et üks lahendav asutus, kes lahendab samal ajal ka kriisi oma valdkonnas, suudaks ohjata, koordineerida ja pakkuda lahendusi kõikides teistes valdkondades. Hädaolukorra seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määruste kohaselt on Terviseameti ülesanne juhtida hädaolukorra lahendamist ja kommunikatsiooni korraldamist epideemia korral. Seda sõltumata epideemia ulatusest – kas tegu on lokaalse või üleriigilise puhanguga, lühi- või pikaajalise kriisiga. Kogu riiki hõlmava ning valitsemisaladeülese olulise mõjuga kriisi puhul ei ole aga mõeldav, et kitsa valdkonna asutus või ministeerium suudaks strateegilisel tasandil kriisi lahendada. Seetõttu toetab Riigikontroll kavatsust valmistada ette nn valmisoleku seadus, milles on muu hulgas ette nähtud, et kogu riiki hõlmava kriisi lahendaja on strateegilisel tasandil Vabariigi Valitsus, keda toetab Riigikantselei, kes moodustab riigi kriisistaabi.3
3.3 Eriolukord
Hädaolukord on seaduse järgi ühte või mõnda valdkonda puudutav olukord, mis lahendatakse asutustega koostöös. Kui aga olukord eskaleerub, on Vabariigi Valitsusel võimalik välja kuulutada eriolukord, kuid Vabariigi Valitsus ei saa seda enne teha, kui asutuse juht ei ole öelnud, et tema valdkonnas on hädaolukord, ehk Vabariigi Valitsuse otsus on seotud eelnevalt asutuse juhi hinnanguga. Eriolukorrale eelnev hädaolukord võib osutuda suureks probleemiks, kui Eestit tabab äkitsi suur loodusõnnetus või katastroof, mille lahendamisel on kohe vajalik hakata rakendama eriolukorra meetmeid.
Eriolukorra saab välja kuulutada üksnes põhiseaduses toodud olukordade lahendamiseks – loodusõnnetus, katastroof või nakkushaiguse levik. Kui nt nakkushaiguse levik või katastroof on tekitatud pahatahtlikult, siis ei ole põhjust rääkida enam eriolukorrast, vaid mittesõjalisest riigikaitsekriisist. Sellisel juhul lisandub veel üks lahendav asutus, milleks on Kaitsepolitseiamet. Selle stsenaariumi kohaselt saab ulatusliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja kuulutada eriolukorra
2 Riigikontrolör Janar Holmi kiri peaminister Kaja Kallasele tähelepanekutest ja ettepanekutega, mis tulenevad koroonaviiruse teise laine õppetundidest https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2538/Area/21/language/et-EE/Default.aspx, lk 2 ja 3. 3 Koroonakriisi viis õppetundi, https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2538/Area/21/language/et- EE/Default.aspx punktid 40 ja 41.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
9
(nagu tehti COVID-19 kriisis), kuid kui tegu on ka kellegi tahtliku tegevusega nakkuse vallapäästmisel, siis võib olukorra lahendamiseks olla Kaitsepolitseiameti jaoks otstarbekam hoopiski erakorralise seisukorra väljakuulutamine, mis tähendab, et praegu koostatakse hädaolukorra lahendamise plaane ka erakorralise seisukorra lahendamiseks.
Põhiseadus näeb ette, et eriolukorra võib välja kuulutada ka piirkondlikult. HOSi seletuskirjas on seda selgitatud järgmiselt: oluline on, et eriolukorda ei kuulutataks välja suuremal alal, kui on vaja. Samuti kehtib põhimõte, et eriolukorra piirkonna piiritlemisel lähtutakse KOVi piiridest ning nende haldusterritooriume eriolukorra piirkonna piiritlemisel ei poolitata.
Eriolukorra piirkondliku väljakuulutamise kitsaskohad on eelkõige seotud ka meetmete piirkondliku rakendamisega, nt tohiks asju sundkoormata ainult selles konkreetses eriolukorra piirkonnas. Kui on vajalik eriolukorra piirkonda kaasata tööjõudu väljastpoolt kriisipiirkonda või kui eriolukorra lahendamiseks vajalik transpordivahend on vaja võtta väljastpoolt eriolukorra piirkonda, siis kuidas ja kas saab kohaldada eriolukorraks ette nähtud meetmeid ja õiguseid piirkonnas, kus ei ole eriolukorda. Kuna Eestis ei ole varem piirkondlikku eriolukorda välja kuulutatud, on need küsimused läbi vaidlemata.
Eriolukorra lahendamisel on võimalik määrata eriolukorra tööde juhid, kes alluvad otse eriolukorra juhile. Näiteks kui eriolukorra juht on siseminister ning eriolukorra tööde juhid on Sotsiaalkindlustusameti juht ja Kliimaministeeriumi kantsler, siis alluvad viimati nimetatud eriolukorra juhile. See toob tavapärase juhtimisloogika kõrvale uue tasandi ning võib tekkida olukord, kus eriolukorra juht annab korraldusi ja tööülesandeid teise asutuse juhile või töötajale, ilma teise valdkonna juhi ja ministri teadmata.
Nimetatud kitsaskohale just erinevate asutuste, isikute ja juhtimistasandite poolt antud korralduste osas on juhitud tähelepanu ka riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsis: „Põhiseaduse riigikaitse ja sellega seoses eriolukorra ja erakorralise seisukorra regulatsiooni muutmise vajadus, riigi erikordade tervikregulatsioon ja kõrgendatud kaitsevalmidus ning põhiõiguste piirangute määratletus ja proportsionaalsus“ (Paloma Krõõt Tupay):
„Tähelepanuväärne on ka HOS-is sätestatud eriolukorra lahendamise puhul määratud otsustajate rohkus, milleks võivad vastavalt meetmetele olla – osaliselt kumulatiivselt – Vabariigi Valitsus (HOS §- id 26, 27), eriolukorra juht (mh HOS §-id 21-27), eriolukorra tööde juht (HOS §-id 21-26) või muu eriolukorra juhi määratud ametiisik (HOS §-id 21, 25, 26) või eriolukorra tööde juhi määratud isik (HOS § 25 lg 1). Kuigi erinevate juhtide alluvussuhe tuleneb HOS-ist, jäävad ebaselgeks nende poolt antud korralduste, ehk haldusaktide kehtivuse omapärad. Vasturääkivate korralduste puhul peaks olema tagatud kõrgemal asuva juhi otsuse ülimuslikkus. Samas tuleb möönda, et praktikas ei pruugi ministri ehk ministeeriumi olukorra hinnang olla asjakohasem koha peal asuvast tööde juhi hinnangust. Kui eriolukord on välja kuulutatud erakorralise seisukorra ajal, allub eriolukorra juht erakorralise seisukorra juhile (HOS § 18 lg 5). Eriolukorra lahendamise regulatsioonid vajavad kohandamist. Õiguslik regulatsioon peaks olema kooskõlas praktikas toimiva otsuste ja korralduste ahelaga. Soovitav on kaaluda erinevate juhtide pädevuste seaduse tasandil täpsustamist, mille tulemusena oleks selge, millised on erikorra lahendamiseks antud vasturääkivate korralduste puhul prioriteetsust omavad õigusaktid.“.4
Eriolukorra tööde juhtide formaati on seni kasutatud nii COVID-19 kriisis, kui ka on selle vajadus tekkinud erinevatel õppustel, kuid seda eelkõige nende ülesannete korral, mis on jäänud n-ö toolide vahele. Samuti on eriolukorra tööde juhtide funktsiooni kasutatud, kui on asutusel vaja rakendada meetmeid, mida saab kasutada ainult tööde juhtide funktsiooni kaudu, nt peab Päästeamet viima läbi evakuatsiooni, selleks ei ole Päästeametil sundkoormiste õigust, kuid see on nt õppustel lahendatud
4 file:///V:/oig/avalik/VOS/RIKS%20anal%C3%BC%C3%BCsid/Riigikaitse%20p%C3%B5hianal%C3%BC%C3%BCs%2 0I_PKT_t%C3%A4iendatud.pdf, lk 36.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
10
sellega, et Päästeameti juht on määratud eriolukorra tööde juhiks. Siin aitaks pigem läbimõtlemine, milliseid meetmeid on asutustel nende ülesannete täitmisel vaja, mitte uute juhtimistasandite loomine. Kui kriise on mitu, siis olemasoleva õigusraamistiku juhtimistasemed ei haaku omavahel: nt sisekaitseülem on minister, kõrgendatud kaitsevalmiduses rakendab meetmeid Kaitseväe juhataja, eriolukorra tööde juhid on asutuste juhid, asekantslerid või nt linnapea, kellel kõigil tekib oma uue funktsiooni tõttu eraldi meetmete rakendamise ja korralduste andmise õigus. Samas aga peab jääma toimima ka tavapärane Vabariigi Valitsus-minister-asutus loogika, et oleks tagatud ka ministeeriumi toetus ja teadlikkus valdkonnas toimuvast.
3.4. Regionaalne koostöö
Regionaalseks koostööks ei ole kõikideks kriisideks valmistumise ja nende lahendamise korral kokku lepitud ühtset formaati. HOSi § 3 lõige 4 sedastab, et hädaolukordade ennetamisel, nendeks valmistumisel ja nende lahendamisel teevad asutused ja isikud koostööd ning pakuvad üksteisele abi. HOSi § 5 paneb Päästeametile kohustuse korraldada täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahelist koostööd hädaolukordade ennetamisel ja nendeks valmistumisel. Seda peaks Päästeamet tegema nelja regionaalse kriisikomisjoni kaudu. Riigikaitseseadus (RiKS) ja erakorralise seisukorra seadus (ErSS) ei viita regionaalsele koostööle üldse.
Regionaalsete kriisikomisjonide ülesanne HOSi järgi on mh hädaolukordade lahendamine, st et nad peavad olema toeks olukorda lahendavale asutusele, ükskõik kas asutuseks on RIA, Terviseamet, Keskkonnaamet või Päästeamet.
Samuti näeb seadus ette omavalitsusüksuse kriisikomisjonid, kelle ülesanne on omavalitsuses kriisireguleerimise koordineerimine.
Regionaalsete kriisikomisjonide formaat ei võta HOSi tähenduses hädaolukorda lahendavatelt asutustelt ega ka nt riigikaitselises kriisis Kaitseväelt ära õigust teha otse ja vahetult koostööd KOVidega. Tegemist on lisandväärtusega, mida võib, aga ei pea kasutama, küll aga on sellel formaadil regionaalse koostöö ja koordinatsiooni osas lisandväärtus, mis tuleb kriisis kasuks. Seega on mõistlik, et hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus leiab viisi, kuidas regionaalseid kriisikomisjone olukorra lahendamisse kaasata, seda nii olukorrateadlikkuse tagamiseks kui ka kohapealse koostöö huvides. Näiteks oli üks eriolukorra järelmitest, et Päästeameti keskne roll koordineerijana õigustas ennast igati, kuna Päästeamet oli peamine KOVi infovahetuse koordineerija. Päästeamet vahendas ja koondas ühtselt infot teiste riigiasutuste ja KOVide vahel. Selliselt oli KOVidel üks kindel partner, kellega suhelda, kellelt infot küsida jms. Eriolukorras peeti asutuste ja KOVide poolt vajalikuks, et kriisiolukorras oleks piirkondliku koostöö korraldamisel kõigi poolt aktsepteeritud eesvedaja, kes korraldab olukorra lahendamist eelkõige koostöö, kokkuleppimise ja veenmise kaudu.
Eraldi teema on hädaolukorra lahendamise ajal seda juhtiva asutuse toetamine (HOSi § 5 lg 1 p 3) teabevahetuse, olukorrateadlikkuse ja koostöö korraldamisel. Tegemist on hädaolukorrapõhise sättega ja näiteks ei rakendu see erakorralise seisukorra ajal (toetamaks juhtasutust Siseministeeriumi või KAPOt olukorra lahendamisel) või kõrgendatud kaitsevalmiduse korral (toetamaks Kaitseväge) juhul kui puudub hädaolukord. Sätte rakendamiseks väljaspool HOSi reguleerimisala peab selle siduma hädaolukorra olemasoluga, kuna regionaalne kriisikomisjon toetab HOSi kohaselt ainult hädaolukorra lahendajat, mitte muude olukordade lahendamise eest vastutavaid asutusi. Ehk siis loodud on ainult tsiviilkriiside keskne formaat.
Paraku on praegu regionaalsed kriisikomisjonid kord kvartalis kogunevad mõtete vahetamise kogud. Vaja on tugevdada nende rolli kriisideks valmistumisel ja ka nende lahendamisel. Kui riigi tasandil on juurdunud praktika, et Vabariigi Valitsus koguneb igal nädalal ning asutused valmistavad koostöös valitsuse istungiks või kabinetinõupidamiseks ette materjale, siis regionaalsel tasandil selline regulaarsus ja juurdunud praktika koostööks puudub. Kui rahuajal ei ole harjutatud ja sisse töötatud töösuundi, siis ei saa eeldada, et need ka kriisis tööle hakkavad.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
11
Eraldi teema on omavalitsusüksuse kriisikomisjon, mille ülesanne on muu hulgas koordineerida hädaolukorraks valmistumist ja selle lahendamist kohaliku omavalitsuse üksuses. Kriisikomisjoni esimees on vallavanem või linnapea. Ideeliselt vastutab KOVi juht elutähtsa teenuse korraldajana KOVi hädaolukorra lahendamise eest ja KOVi juhina kõigi ülesannete täitmise eest, seega selles vaates komisjoni esimehe koht lisandväärtust ei anna. Koordineerimine komisjoni kaudu ei ole nii tugeva mandaadiga kui näiteks kriisi lahendamine ja lahendamise juhtimine ametikohapõhiselt. Samuti on ebaselge, miks peab seadusega kindlaks määrama, millises koosolekuformaadis KOVi juht kriisideks valmistub või nende lahendamist koordineerib. Samuti on puudu seosest regionaalse kriisikomisjoniga. Siiski on omavalitsusüksuse kriisikomisjoni loomine hetkel HOSi järgi kohustus ja selle täitmise üle teeb Päästeamet ka järelevalvet.
Ülesannete jäävusest tulenevalt on selgusetu ka eriolukorra tööde juhtide ja ka sisekaitseülema formaadid, mis irduvad tavapärasest rahuaegsest juhtimisloogikast. Nii tavapärane kui ka kriisiaegne juhtimine peaksid olema võimalikult sarnased, kuna see tagab olukorra kiire ja sujuva lahendamise tavapäraselt toimivate kriisilahendamise struktuuride järgi. Kehtivas kriiside lahendamise süsteemis võib määrata ka eriolukorra tööde juhte, kes alluvad otse eriolukorra juhile. Nimetatud juhtimissüsteem ei taga ministeeriumi rolli tõrgeteta täitmist kriisi ajal. Tavapäraselt on asutused inimeste läheduses ja lahendavad olukordi kohapeal ning kui asutused ei saa omavahel koordineerimise või lahendamisega hakkama või kui asutusel on vajalik lisaressurssi kas nt kommunikatsiooni, õigusloome, raha vms näol, siis lahendab küsimust aste kõrgem ehk ministeerium. Kui ka ministeeriumi tasemel ei saa probleemi lahendatud, siis läheb probleemi lahendamine Vabariigi Valitsusse. Eriolukorra tööde juhiks saab määrata nt mõne asutuse juhi (nt Päästeameti juhi), kes hakkab alluma olukorra lahendamisel otse eriolukorra juhile, nt peaministrile, jättes selliselt ministeeriumi üldse välja.
3.5 Evakuatsioon
HOS näeb ette ka evakuatsiooni, kuid see on seotud ainult hädaolukorra olemasoluga. Evakuatsioon on definitsiooni kohaselt hädaolukorra või selle ohu korral elanikkonna ajutine ümberpaigutamine ohustatud alalt ohutusse asukohta. Kui on vajadus korraldada evakuatsioon riigikaitselises kriisis, näiteks sõjalise rünnaku (ohu) korral, siis selleks ei piisa Kaitseväe ohuhinnangust või sisendist, et mingi ala inimesed evakueerida, vaid selleks peab enne mõni asutus (nt Päästeamet) otsustama, et ka tema valdkonnas on hädaolukord. Evakuatsiooni definitsioon on selle kitsalt piiritlenud hädaolukorraga.
Problemaatiline on ka ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine, kuna Päästeametil ei ole õigusi rakendada sundkoormisi, näiteks võtta kasutusele transpordivahendeid või koolimaju, võimlaid, suuri hooneid, kuhu evakueerituid majutada. Päästeametil on küll õigus kohaldada valdusesse sisenemist korrakaitseseaduse alusel, kuid see ei hõlma hoone hõivamist Päästeameti poolt nt mitmeks nädalaks- kuuks. Samuti on problemaatiline eelnevalt evakuatsioonikohtade kaardistamine, nendes vajaliku inventariga tutvumine, samuti transpordivahendite eelbroneerimine. Korrakaitseseaduse (KoRS) alusel sundkoormiste kasutamine on seotud üksnes vahetu (kõrgendatud) ohu väljaselgitamisega, mitte ennetava tegevusega. Ei ole realistlik, et riik ja KOVid suudavad ulatuslikku evakuatsiooni läbi viia oma varude ja vahendite abil, selleks võib vaja olla ka eraomandis olevate asjade sundkasutust ja sundvõõrandamist. Järelikult selleks, et saaks ulatuslikku evakuatsiooni edukalt planeerida ja selleks valmistuda, on mõistlik vajaminevad võimlad, staadionid, bussid välja vaadata, kindlaks teha, mis inventar nendes kohtades on olemas, mida juurde vaja jne.
Lisaks tasub mainida, et Päästeametil on evakuatsiooni ülesanne Eesti siseselt. Riigist väljapoole evakueerimise ülesannet ei ole praegu õiguslikult reguleeritud ega seda ülesannet kellelegi antud.
Konkreetselt asja sundkasutuse (ja sundvõõrandamise) õigus on Päästeametil päästeseaduses ka olemas, kuid see on kitsalt piiritletud ainult päästesündmuse lahendamisega (ja seda ka eelkõige vee, liiva ja kruusa võõrandamisega või kasutamisega).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
12
RiKS annab õiguse Kaitseväele alates kõrgendatud kaitsevalmidusest (teatud juhtudel ka enne seda, nt rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks) asju sundkasutada ja sundvõõrandada. Et Kaitseväel oleks ülevaade vajaminevate asjade, maatükkide jne seisust, on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele ette nähtud võimalus n-ö broneerida asjad Kaitseväele ja hinnata nende seisukorda – selleks on ette nähtud eelotsuste tegemine ja uurimistoimingute läbiviimne. Selliseid õiguseid ei ole aga Päästeametil ega PPA-l hädaolukorras elanikkonna ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel. HOS annab küll õiguse kehtestada näiteks viibimiskeelu, kuid seegi on KorSi kohaselt lubatud 12 tundi või pikemalt üksnes prefekti loal. Siit nähtub, et praegune õiguskord ei toeta ulatusliku evakuatsiooni efektiivset läbiviimist ning selleks ka ettevalmistamist. Sama tähelepanek kehtib ka KorSis sätestatud valduse läbivaatuse kohta. Nimetatud meetmed on KorSis politseisündmuste kesksed. Samuti ei ole KorSis asjade sundkasutamise või sundvõõrandamise sätteid ega sarnaseid õiguseid kaitsevaldkonna sundkasutamise ja -võõrandamise kohta (eelotsused, paikvaatlus). Asja sundkasutamise ja sundvõõrandamise regulatsioon tekib alles eriolukorras, kuid eelnevalt saab evakuatsiooniks planeeritavate hoonetega ja nt sõidukitega tutvuda üksnes omanikuga kokkuleppel ning loota sõlmitud kokkulepetele.
Samas aga planeeritakse HOSi alusel evakuatsiooniga seotud tegevusi tsiviilkriisi/hädaolukorra lahendamise vaatest, kuid sõjaks planeerimise alused ja eeldused ning ka vajadused on erinevad ning praegu ei ole kokkupuutepunkti sõjalisel planeerimisel ja hädaolukorras evakuatsiooniks valmistumisel. Mõistlik on ulatuslikku evakuatsiooni vaadata tervikuna, sõltumata kriisitüübist ning sellest, millises seaduses selle regulatsioon paikneb.
4. Kõrgendatud kaitsevalmidus
Kõrgendatud kaitsevalmidus on rahuajal asutuste valmisoleku tõstmiseks ja ettevalmistavate tegevustega alustamiseks ette nähtud erikord, mis annab teatud asutustele lisaõigusi oma valmiduse tõstmiseks. Kõrgendatud kaitsevalmiduse otsustab Vabariigi Valitsus, tehes seda eelneva ohuhinnangu alusel. Kõrgendatud kaitsevalmiduse otsuse peab heaks kiitma ka Riigikogu. Lisaks võib otsustada kõrgendatud kaitsevalmiduse ka mitte otseselt sõjalise ohu korral Eesti riigile, vaid ka nt rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks mõnes teises riigis. RiKS ei määratle, kes on kõrgendatud kaitsevalmidust vahetult lahendav asutus, kuna kõrgendatud kaitsevalmidus on ette nähtud kõikide asutuste (riigisektori) valmiduse tõstmiseks. Samuti põhineb Eesti julgeolekupoliitika laia riigikaitse kontseptsioonil, mis tähendab, et riigi kaitsmine ei ole ainult Kaitseministeeriumi valitsemisala ülesanne, vaid sellesse panustavad kõik. Seetõttu näeb RiKS ette, et kõrgendatud kaitsevalmiduse otsuse järel hakkavad kõik need, kellele on määratud riigikaitseülesanded, neid rakendama. Praktikas on tõlgendatud seadust selliselt, et riigikaitseülesandeid ei hakata täitma automaatselt, vaid ikkagi vastavalt vajadusele.
Kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamist juhib peaminister. Samuti jääb kehtima tavapärane Vabariigi Valitsuse seaduses toodud alluvussuhe: Vabariigi Valitsus-minister/ministeerium-asutus.
Kõrgendatud kaitsevalmidus annab õigusi juurde nii peaministrile, Vabariigi Valitsusele, kaitseministrile, siseministrile, Kaitseväe juhatajale kui ka näiteks sotsiaalministrile ja Terviseametile.
Nagu juba öeldud, siis lubab kõrgendatud kaitsevalmidus rakendada selliseid meetmeid, mis aitavad kaasa valmiduse tõstmisele – nt sundkoormised laskemoona ladudest väljavedamiseks ning eraomanduses maa-alade kasutuselevõtt, et üksuseid formeerida, Eestist lahkumise piirang, et takistada vajaminevate inimeste Eestist lahkumist.
Vabariigi Valitsusel on kõrgendatud kaitsevalmiduses lisaõigus:
• kehtestada töökohustuse rakendamise tagamiseks Eestist lahkumise keeld töö- või teenistussuhtest tuleneva töökohustusega isikule (nt riigikaitselistel ametikohtadel olijate kohta);
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
13
• kohustada massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või edastama tasuta, muutmata kujul ja viivitamata või ettenähtud ajal sõjalise tegevuse ettevalmistamiseks, mobilisatsiooni või lisaõppekogunemise korraldamiseks, isiku valduses oleva asja sundkasutusse võtmise või selle sundvõõrandamise ja töökohustuse rakendamiseks, riigivara valitsemise üleandmiseks või ajutiseks kasutuseks võtmiseks, riigikaitseülesannete täitmiseks ja piiravate meetmete kohaldamiseks vajalikke teateid ning RiKSis sätestatud juhul õigusakte (nt kohustatakse Postimeest avaldama Vabariigi Valitsuse otsuseid muutmata kujul);
• esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu ning otsustada vajaduse korral selle rakendamine kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni (nt Vabariigi Valitsus otsustab ise, et eraldab Kaitseministeeriumile lisaraha sõjaliseks kaitseks);
• esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu, millega nähakse ette riigieelarve Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude otstarbe muutmine, ning otsustada vajaduse korral Riigikogule esitatud eelnõu rakendamine kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni (nt otsustab Vabariigi Valitsus ise, et eraldab Kaitseministeeriumile lisaraha sõjaliseks kaitseks)5;
• anda PPA-le ja KAPO-le õiguse kasutada sõjarelvi, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku tagamiseks või riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks.
Peaministril on kõrgendatud kaitsevalmiduses lisaõigus:
• anda haldusakte valla- ja linnavalitsuse liikmele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhile, ametnikule ja töötajale, samuti sõjaseisukorra ajal sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutavale ministrile ja riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutavale ministrile kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamist ja sõjaseisukorra lahendamist puudutavaid korraldusi juhul, kui pädev organ seda ise ei tee või ei tee õigel ajal ja need on vältimatult vajalikud riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamiseks või tõrjumiseks;
• tunnistada kehtetuks valla- ja linnavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhi haldusakti ning anda nende eest ise uue haldusakti juhul, kui pädev organ seda ise ei tee või ei tee õigel ajal ning haldusakt või selle andmata jätmine takistab vahetult sisejulgeoleku korraldamist või riigi sõjalist kaitsmist või ohustab muul viisil riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamist või tõrjumist;
• kohustada massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või edastama tasuta, muutmata kujul ja viivitamata või ettenähtud ajal sõjalise tegevuse ettevalmistamiseks, mobilisatsiooni või lisaõppekogunemise korraldamiseks, isiku valduses oleva asja sundkasutusse võtmise või selle sundvõõrandamise ja töökohustuse rakendamiseks, riigivara valitsemise üleandmiseks või ajutiseks kasutuseks võtmiseks, riigikaitseülesannete täitmiseks ja piiravate meetmete kohaldamiseks vajalikke teateid ning RiKSis sätestatud juhul õigusakte;
• nõuda Kaitseväe juhatajalt ja Kaitseväe juhataja volitatud ülemalt Vabariigi Valitsuse korralduse ja määruse, ministri käskkirja ja määruse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse otsuse ja määruse täitmist, kui selle täitmata jätmisest on teda teavitanud õigusakti andnud asutus või isik ja on alust arvata, et õigusakti täitmine ei takista vahetult riigi sõjalist kaitsmist;
• edastada kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale ohutuks tegutsemiseks juhiseid.
Kaitseväe juhatajal või tema volitatud ülemal on kõrgendatud kaitsevalmiduses lisaõigus:
5 Sellega seondub ka RAMi õigus: hoida ja paigutada avalik-õiguslike juriidiliste isikute, riigi asutatud või riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute ning riigi haldusülesandeid täitvate eraõiguslike juriidiliste isikute raha, teha nende makseid ja arveldusi ning vahendada neile makseteenuseid
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
14
• kohustada massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või edastama tasuta, muutmata kujul ja viivitamata või ettenähtud ajal sõjalise tegevuse ettevalmistamiseks, mobilisatsiooni või lisaõppekogunemise korraldamiseks, isiku valduses oleva asja sundkasutusse võtmise või selle sundvõõrandamise ja töökohustuse rakendamiseks, riigivara valitsemise üleandmiseks või ajutiseks kasutuseks võtmiseks, riigikaitseülesannete täitmiseks ja piiravate meetmete kohaldamiseks vajalikke teateid ning RiKSis sätestatud juhul õigusakte;
• jätta täitmata Vabariigi Valitsuse korralduse ja määruse, ministri käskkirja ja määruse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse otsuse ja määruse nii kaua, kuni see takistab vahetult riigi sõjalist kaitsmist;
• anda korraldusi lennuliiklusteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale, et tagada Eesti õhuruumi puutumatus, valvamine ja kaitsmine.
KOV/valitsusasutusel on kõrgendatud kaitsevalmiduses lisaõigus:
• panna füüsilisele isikule kuni 48 tunniks ühekordse töökohustuse;
• saata ametnik või töötaja nõusolekuta täitma täiendavaid ülesandeid teise ametiasutusse ning väljapoole tema alalist töö- või teenistuskohta;
• vähendada ühepoolselt palka ja töötasu, kui tööjõukulude vähendamise põhjuseks on vajadus jätkata riigi toimimiseks vajalike ülesannete täitmist või teenuste osutamist hoolimata eelarve tulude vähenemisest;
• kehtestada erinev tööajakorraldus riigikaitselisel ameti- ja töökohal olevate teenistujate kohta (erinevad nõuded töö-, puhke- ja valveaja kestusele ning piirangud ööajal ja riigipühal tehtavale tööle).
Siia lisanduvad veel ka sotsiaalministri ja Terviseameti spetsiifilisemad õigused tervishoiusektori kohta (TTKSi § 581).
Kaitseminister kõrgendatud kaitsevalmidusega lisaõiguseid ei saa.
5. Kõrgendatud kaitsevalmiduse regulatsiooni kitsaskohad
5.1 Juhtimine
Esimene märkus ei ole otseselt käsitletav kitsakohana, vaid tähelepanu juhtimisena, mis on seaduses sätestatud ja kuidas seda kiputakse laiendavalt tõlgendama (nt õppustel).
RiKS eristab kõrgendatud kaitsevalmiduse (KKV) ajal õigusi, mis on rakendatavad valmisoleku tõstmisel, nendest, ms on kohaldatavad juba reageerimisel ehk riigi sõjalisel kaitsmisel. Oluline tähelepanek on, et kõik seaduses toodud õigused ja rakendatavad meetmed ei ole n-ö automaatselt kasutatavad kõrgendatud kaitsevalmiduse otsusest alates. Nagu alguses mainitud, on kõrgendatud kaitsevalmiduse eesmärk tõsta asutuste valmisolekut võimalikuks sõjaliseks rünnakuks. Kaitseväe korralduse seadus eristab selgelt sõjaliseks kaitseks valmistumist (nt õppuste, lisaõppekogunemise ja Kaitseväe igapäevaste tegevuste, ka sundkoormiste rakendamisega) ning aktiivset riigi sõjalist kaitsmist. Mõlemal juhul on Kaitseväel ka erinev jõu kasutamise õigus. Nt meetmed, mis on ette nähtud riigi sõjaliseks kaitsmiseks (nt Kaitseväe õigus jätta täitmata ministri, Vabariigi Valitsuse ja ka KOVi määrusi), ei ole rakendatavad valmisoleku tõstmisel. Seega tuleb lugeda hoolikalt õigusakte ning eristada neid meetmeid, mis on ettevalmistamisfaasis, nendest, mida on lubatud kasutada aktiivses riigi sõjalise kaitsmise faasis.
Nagu eespool väljatoodud meetmetest selgub, on õigus anda teistele asutustele, sh KOVidele ning ka üksikisikule korraldusi nii Vabariigi Valitsusel, peaministril, Kaitseväe juhatajal kui KOVil.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
15
Peamine nimetatud regulatsiooni kriitika on olnud, et ebaselgeks jääb, milliseid korraldusi ja mis ulatuses korraldusi erinevad osalised annavad ja kuidas lahendatakse ebakõlad erinevate korralduste andmiste vahel. Puudu on selgus, kuidas nimetatud korralduste andmist koordineeritakse ja mis olukorras neid eelnimetatud organid annavad. Kui samale asutusele või isikule annavad mitu ülalnimetatut erinevaid (või ka samasisulisi) korraldusi, siis lahendatakse erimeelsused tavapärasel moel: kõigepealt asutuste vahel, siis ministeeriumide vahel ja kõige viimasena valitsuses. Tasub ka tähele panna, et alati on ülimuslikud kõrgemalseisva institutsiooni või asutuse korraldused. Seega kui samale asutusele annab korraldusi nii peaminister kui Kaitseväe juhataja, siis kehtib peaministri oma. Inimesele või asutusele võib see tekitada segadust ning oluline on kriisi ajal nimetatud korralduse andmist tihedalt koordineerida ning koostööd teha juba planeerimise faasis.
Sama on leitud ka riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsis: „Põhiseaduse riigikaitse ja sellega seoses eriolukorra ja erakorralise seisukorra regulatsiooni muutmise vajadus, riigi erikordade tervikregulatsioon ja kõrgendatud kaitsevalmidus ning põhiõiguste piirangute määratletus ja proportsionaalsus“ (Paloma Krõõt Tupay):
„Peale peaministri võivad kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamiseks anda haldusakte ka Vabariigi Valitsus, Kaitseväe juhataja ja sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister, kui haldusakti andmine on vältimatult vajalik riigi julgeolekut ähvardava ohu kiireks ennetamiseks või tõrjumiseks (RiKS § 9 lg 2). Ebaselgeks jääb, kellele ja mis ulatuses nimetatud institutsioonid haldusakte anda tohivad. Regulatsioon ei ole antud osas piisavalt selge. Tuleb märkida, et laiapindsest riigikaitse käsitlusest lähtuvalt ja RiKS § 5 alusel tagavad kõik riigikaitseülesannetega asutused (mh ministeeriumid) ja isikud igas riigi kaitseseisundis neile määratud riigikaitselisi ülesandeid. Ka nende täitmine võib nõuda haldusaktide andmist kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamiseks. Tekib küsimus, kuivõrd sellised analoogsed pädevused teenivad RiKSiga seatud selge ja ühtse juhtimise eesmärki. Ebaselgeks jääb samuti, kelle korraldused on ülimuslikud juhul, kui erinevate pädevate asutuste või institutsioonide poolt ohuolukorra lahendamiseks antud korraldused on vasturääkivad.“.6
Samas aga sedastab RiKS seletuskiri, et RiKSi § 9 lõike 5 kohaselt võib Kaitseväe juhataja üksnes sõjaseisukorra ajal anda valla- ja linnavalitsuse liikmele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhile, ametnikule ja töötajale sõjaseisukorra lahendamist puudutavaid korraldusi juhul, kui need on vältimatult vajalikud riigi sõjaliseks kaitseks. Väljavõte kehtiva RiKSi § 9 seletuskirjast:
Sarnaselt peaministriga antakse korralduste andmise õigus sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutavale ministrile ning Kaitseväe juhatajale, kuid nemad võivad seda teha üksnes sõjaseisukorra ajal selle lahendamiseks ning tingimusel, et need on vältimatult vajalikud nende enda vastutusala korraldamiseks.7
Samuti tuleb olla tähelepanelik, mis laadi korraldusi on lubatud kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal anda: need saavad olla üksnes n-ö korraldavad korraldused, ei ole õigust anda korraldust üle seaduse või kohustada seaduses toodut teisiti täitma. Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal kehtib siiski rahuaja riigikorraldus ning kõrgendatud kaitsevalmidus ei ole põhiseaduses nimetatud erikord, kus on lubatud intensiivsemad sekkumised asutuste, KOVide ja isikute seaduses toodud õigustesse ja ülesannetesse.
Nii ühekordsete kui ka varem määratud riigikaitseülesannete puhul on olukord sarnane: ebakõlad lahendatakse asutustevahelises koostöös või prevaleerib kõrgema taseme antu (Vabariigi Valitsus, peaminister, siseminister ja siis Kaitseväe juhataja). Sisejulgeolekuasutused saavad anda kehtiva süsteemi järgi korraldusi siseministri kaudu, kellele tekib see õigus kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal. Seega kui sisejulgeolekuasutused annavad oma korraldusi siseministri kaudu, siis neil on samas
6 file:///V:/oig/avalik/VOS/RIKS%20anal%C3%BC%C3%BCsid/Riigikaitse%20p%C3%B5hianal%C3%BC%C3%BCs%2 0I_PKT_t%C3%A4iendatud.pdf, Lk 41. 7 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/444b1af3-5b34-424d-bea0-2b211bb1a8b9
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
16
valdkonnas antud korralduse osas eelis näiteks Kaitseväe antud korralduste ja ülesannete ees. Kehtiva süsteemi järgi on vajalik eelised/prioriteedid jne kokku leppida kriisi alguses või kriisi jooksul Vabariigi Valitsuses, riigiasutuste puhul riigi kaitsetegevuse kavas.
Otseselt ettevõtetele korraldusete andmist RiKS kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal ette ei näe. Erisus on ainult lennundussektoris, kus õhuruumi tervikliku kaitse ja valve huvides on Kaitseväe juhatajale antud õigus anda korraldusi aeronavigatsiooniteenuse osutajale ning aeronavigatsiooniteenuse osutajale on pandud on ka püsiv riigikaitseülesanne. Aga see on kehtiva süsteemi eranditest, üldjuhul ei ole määratud teistele ettevõtetle riigikaitseülesandeid ning Kaitseväe poolt ettevõtete riigikaitselise kriisi lahendamisse kaasamine saab toimuda läbi ühekordsete kriisiülesannete andmise.
5.2 Sundkoormised
Sundkoormiste puhul näeb kehtiv õigus ette, et asju saavad sundkasutusse võtta ja sundvõõrandada nii Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) kui ka Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus. See eeldab, et sellise volituse on Vabariigi Valitsus ka eelnevalt andnud. Praktikas on tekkinud selline vajadus Päästeametil, kes on tuvastanud, et elanike massiliseks evakueerimiseks on vajadus kasutada hooneid ja transpordivahendeid (vt täpsemalt ülalt hädaolukorra regulatsiooni kirjelduse juurest).
Tähele tuleb panna, et RiKSi kohaselt on asjade ülevaatamisel eelotsuse ja uurimistoimingute (n-ö asja enne üle vaatamist) tegemise õigus ainult RKIKil, mis tähendab, et nii rahu- kui ka kriisi ja sõja ajal peab RKIK osutama n-ö teenust ka teistele asutustele, keda on Vabariigi Valitsus volitanud ja kellel on vajadus sundkasutada ja sundvõõrandada. Praktikas on selle sätte tõlgendamine osutunud problemaatiliseks – vaidluse all on, kas RKIKi volitused piirduvad üksnes Kaitseministeeriumi valitsemisalaga või peaks ta osutama n-ö teenust ka teistele asutustele, kui Vabariigi Valitsus mõne asutuse sundkoormisi rakendama määrab.
Lisaks tuleb mainida, et asjade sundkasutamine või sundvõõrandamine ei ole ainult kõrgendatud kaitsevalmiduse spetsiifiline. Kehtivas õiguses võib asju sundkasutusse võtta Päästeamet päästesündmuse lahendamiseks (ei eelda hädaolukorda ega eriolukorda – üksnes päästesündmust), samuti PPA korrarikkumise kõrvaldamiseks (ei eelda väljakuulutatud olukordi) ning eriolukorras eriolukorra juht ja eriolukorra tööde juht. Sundkoormatavate asjade saamisel ei ole ühelgi asutusel n-ö eelist – kui kõik asutused, kellel on õigus asju koormata, seda võimalust kasutavad ja tekivad vaidlused piiratud ressursi üle, siis tuleb need asutuste vahel jooksvalt lahendada, samuti on siin kriitilise tähtsusega eelnev koostöö ja planeerimine (nt tsiviiltoetuse registri võimalusi kasutades).
Siinkohal on paslik tähelepanu juhtida ka sellele, et ka Kaitsevägi on hädaolukorda lahendav asutus (merereostuse korral) – seega kui on merereostus ja samal ajal on vaja tõsta ka Kaitseväe valmisolekut riigi sõjaliseks kaitsmiseks (kõrgendatud kaitsevalmiduse kaudu), siis peab Kaitsevägi toimetama nii HOSi hädaolukorra lahendamise juhtasutusena kui ka RiKSi kõrgendatud kaitsevalmiduse alusel. Kaitsevalmidust võib olla vaja kõrgendada mitte ainult ohu korral Eesti riigile, vaid ka meie liitlaskohustuste täitmiseks – kui toimub rünnak mõne meie liitlase vastu, siis võib samuti olla vajadus seada Kaitseväe üksused võitlusvalmis kõrgendatud kaitsevalmiduse abil. Sellises olukorras tuleb edasi tegeleda ka nt Eestis asetleidva merereostusega, mille lahendamise eest vastutab Kaitsevägi, ning rakendada paralleelselt mitut plaani ja õigusraamistikku. Ja nagu eelnevalt mainitud, kui on paralleelselt tsiviilkriisiga vaja hakata tõstma ka kaitsevalmidust, on mitmetel asutustel mitmeid eri õigusi, mis pretendeerivad samale ressursile ja annavad korraldusi samadele subjektidele.
5.3. Riigikaitselised töö- ja ametikohad
RiKS näeb ette, et asutustel, juriidilistel isikutel, sh KOVid ja ka elutähtsa teenuse osutajad, on võimalus määrata oma töötajaid riigikaitselistele ameti- või töökohtadele. See tähendab, et nimetatud isikuid ei kutsuta sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma Kaitseväkke, vaid nad on kohustatud täitma oma töökohustust oma ameti- või töökohal. Teatud ametikohtadele on Kaitseväkke asumisest vabastus ette
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
17
nähtud otse seaduses (RiKSi § 46), nendeks on Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, Euroopa Parlamendi liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigisekretäri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku, ringkonna-, maa- ning halduskohtu esimehe, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja Eesti Panga presidendi, vallavanema ning linnapea ametikoht. Teised ameti- ja töökohad kehtestab Vabariigi Valitsus. Nii näiteks on kehtestatud erinevatele ministeeriumidele ja asutustele teatud protsent koosseisust, kes on kohustatud jääma alates kõrgendatud kaitsevalmidusest tööle. Kehtiva süsteemi probleem on see, et määratud riigikaitselised ameti- ja töökohad ei ole otseses seoses asutusele määratud riigikaitseliste ülesannetega. Nii näiteks on ette nähtud Konkurentsiametile kuni kolm protsenti teenistuskohtadest riigikaitselisteks ametikohtadeks, samuti nt Muinsuskaitsemetile kuni viis protsenti, kuid neile ei ole määratud riigikaitseülesannet, mida nad alates kõrgendatud kaitsevalmidusest peaksid täitma. Samuti on asutuste ja ettevõtete poolt läbi mõtlemata oma teenuste osutamine ja selleks kuluv ressurss erinevates kriisides (nt ei osutata mõningaid teenuseid riigikaitselises kriisis samas mahus kui tsiviilkriisis).
Nimetatud probleemile juhtis tähelepanu ka Riigikontroll oma auditis:
Riigikaitseliste ametikohtade vajadust ei ole kindlaks määratud ega riigikaitseülesannetega seostatud. Selliste ametikohtade määramine ei ole seni lähtunud valitsemisalade sisulisest vajadusest. Kuigi riigikaitseseaduses on sätestatud, mis on riigikaitselise ametikoha eesmärk, pole valitsemisalades tihti kokku lepitud, milliste funktsioonide jaoks on vaja riigikaitselisi ametikohti määrata. Mõningates riigikaitseülesandeid täitvates asutustes on senini teadmatust, mis ülesanded võivad riigikaitselisel ametikohal olijal olla ning millised on vastava staatusega kaasnevad kohustused ja piirangud. Auditi näitas, et kuigi riigikaitselised ametikohad on ministeeriumites enamasti täidetud, ei tähenda see ministeeriumi sisulist valmidust täita riigikaitseülesandeid, kuna ametikohad pole seostatud konkreetsete riigikaitseülesannetega.8
6. Mobilisatsioon
Mobilisatsioon on määratletud kehtivas õiguses mitte kui erikord, vaid kui „tegevuste kogum“, mille eesmärk on tagada Kaitseväe sõjaaja üksuste valmisolek sõjaliseks tegevuseks. Mobilisatsiooni kuulutab välja Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Juhul kui aset leiab agressioon, siis kuulutab mobilisatsiooni välja Vabariigi President.
Mobilisatsiooni väljakuulutamine ei ole seotud ühegi erikorraga, st et selle väljakuulutamiseks ei pea olema eelnevalt erakorralist seisukorda, kõrgendatud kaitsevalmidust või sõjaseisukorda, vaid kokku on vaja kutsuda Kaitseväe sõjaaja koosseis.
Kuna oleme NATO liikmed, näeb seadus ette, et mobilisatsiooni võib välja kuulutada ka teisele NATO liikmesriigile appi minekuks ehk kollektiivsel enesekaitse operatsioonil osalemiseks. Mobilisatsiooni ajal võib rakendada sarnaseid meetmeid nagu on ette nähtud kõrgendatud kaitsevalmiduseks ja sõjaseisukorraks, nt transpordivahendite äravõtmine, maa-alade kasutuselevõtt.
7. Demobilisatsioon
Sarnaselt mobilisatsiooniga ei ole ka demobilisatsioon erikord, vaid tegevused, millega viiakse Kaitseväe sõjaaja üksused tagasi enne mobilisatsiooni olnud valmisolekusse.
Demobilisatsiooni kuulutab välja Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu. Riigikogu peab otsustama ka, kaua demobilisatsioon kestab.
Sarnaselt mobilisatsiooniga võib ka demobilisatsiooni toetamiseks rakendada erinevaid meetmeid: võetakse isiku valduses olev asi sundkasutusse või sundvõõrandatakse ja rakendatakse töökohustust, otsustatakse riigivara valitsemise üleandmine või ajutisse kasutusse võtmine ning
8 file:///C:/Users/kristi.purtsak/Downloads/17215_RKTR_4560_2-1.4_2303_002-4.pdf, lk 2.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
18
riigikaitseülesannetega asutus ja isik täidab oma riigikaitseülesandeid. Demobilisatsiooni korraldamiseks võib kasutusele võtta riigikaitseülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ja varu.
8. Erakorraline seisukord
Erakorraline seisukord on üks põhiseaduses ette nähtud erikordadest. Seda iseloomustab põhiseaduse § 129 lg-s 1 sätestatud “põhiseaduslikku korda ähvardav oht”. Erakorralise seisukorra ajal tuleb enamasti riigil tegutseda riigi seest lähtuvate ohtude vastu. Erakorralise seisukorrana ei ole käsitatavad loodusõnnetused, katastroofid ega laiaulatuslikud nakkushaiguste levikud, kui need ei ole inimtekkelised. ErSS määratleb olukorrad, millal on põhjust erakorralist seisukorda välja kuulutada (tegemist ei ole kinnise loeteluga): Eesti põhiseadusliku korra vägivaldse kukutamise katse, terroristlik tegevus, vägivallaga seotud kollektiivne surveaktsioon, ulatuslik vägivallaga seotud isikugruppide vaheline konflikt, Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldne isoleerimine või vägivallaga seotud pikaajaline massiline korratus.
Erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra väljakuulutamisega on lubatud ulatuslikumalt riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides seadusega ettenähtud juhtudel ja korras piirata isikute õigusi ja vabadusi ning panna neile kohustusi.
Vabariigi Valitsusel on erakorralises seisukorras lisaõigus:
• peatada riigi valitsusasutuse õigusakti ja kohaliku omavalitsuse organi õigustloova akti täitmise, teatades sellest viivitamatult õiguskantslerile (nt kui KOV on kehtestanud kohaliku elu korraldamiseks erinevad reeglid, kuid neid ei ole võimalik täita erakorralises seisukorras; samuti kui Vabariigi Valitsus on kehtestanud looduskaitsealad, siis nendegi kaitse-eeskirja võib olla keeruline täita sellises olukorras);
• kehtestada piirangud Eestisse sisse- ja siit väljasõitmisel (nt kehtestatakse piirang, et teatud inimgruppe ei lasta Eestisse sisse);
• kehtestada politseitunni – keelu kindlaksmääratud ajavahemikul viibida tänavatel ja muudes avalikes kohtades ilma selleks eraldi väljaantava läbipääsuloata ja isikut tõendava dokumendita (nt kehtestatakse keeld öösiti õues ilma mõjuva põhjuseta liikuda);
• kehtestada dokumentide liigid, mis on nõutavad tänavatel ja muudes avalikes kohtades viibimiseks ajal, kui nimetatud kohtades viibimine on keelatud ilma vastavate dokumentideta, ja vajaduse korral nende dokumentide vormid (nt kehtestatakse kõigile kohustus kaasas kanda ID-kaarti);
• keelata streikide ja töösulgude korraldamise;
• keelata koosolekute, demonstratsioonide ja pikettide korraldamise ning muud isikute kogunemised avalikes kohtades;
• keelata massiteabevahendites teatud liiki informatsiooni edastamise;
• peatada raadio- ja telesaadete edastamise ning ajakirjandusväljaannete väljaandmise;
• kohustada massiteabevahendite valdajaid säilitama edastatud raadio- ja telesaadete salvestusi erakorralise seisukorra lõppemiseni;
• esitada Riigikogule erakorralise seisukorra lisaeelarve eelnõu;
• piirata või keelata relvade, mürkainete ja alkohoolsete jookide müüki;
• kehtestada toiduainete müügi erikorra;
• kehtestada mootorikütuse müügi erikorra;
• kehtestada piirangud sidevahendite kasutamisele;
• kehtestada piirangud transpordivahendite liikumisele;
• keelata valitsusasutustel ja kohaliku omavalitsuse organitel teatud liiki informatsiooni andmise;
• esitada massiteabevahendite valdajatele erakorralise seisukorraga seotud teateid kohustuslikuks avaldamiseks massiteabevahendites;
• tunnistada kehtetuks erakorralise seisukorra juhi ja sisekaitseülema korraldusi;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
19
• teha eelarvestrateegiat piiratud mahus (RESi § 251: Kui eelarvestrateegia koostamise ajal kehtib eriolukord, erakorraline seisukord või sõjaseisukord, võib Vabariigi Valitsus täita käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut osaliselt, põhjendades seda eelarvestrateegias).
Peaministri on erakorralises seisukorras lisaõigus:
• anda sisekaitseülemale ja valitsusasutuste ning kohaliku omavalitsuse organite juhtidele erakorralisest seisukorrast tingitud tegevust puudutavaid korraldusi;
• peatada täidesaatva riigivõimu asutuse ametniku teenistussuhte, kui on alust arvata, et ta oma tegevusega ohustab Eesti põhiseaduslikku korda, kuni erakorralise seisukorra lõppemiseni, teatades sellest Vabariigi Valitsusele;
• peatada valla- ja linnavalitsuse ametniku teenistussuhte, kui on alust arvata, et ta oma tegevusega ohustab Eesti põhiseaduslikku korda, kuni erakorralise seisukorra lõppemiseni, teatades sellest vastavale valla- või linnavolikogule;
• üle viia täidesaatva riigivõimu asutuse või valla- või linnavalitsuse ametniku teisele ametikohale või teise paikkonda kuni erakorralise seisukorra lõppemiseni ja anda talle ametiväliseid ülesandeid ilma ametniku nõusolekuta;
• piirata liikumisvabadust Eesti territooriumil või selle osal;
• esitada massiteabevahendite valdajatele erakorralise seisukorraga seotud teateid kohustuslikuks avaldamiseks massiteabevahendites;
• anda muid korraldusi Vabariigi Valitsuse volitusel;
• võib tunnistada kehtetuks sisekaitseülema korraldusi;
• võib esitada Riigikohtule taotluse mittetulundusühingute ja nende liitude, sealhulgas erakondade ning töötajate ja tööandjate ühingute tegevuse peatamiseks erakorralise seisukorra lõppemiseni, põhjendades seda ühingu või selle liidu või erakonna Eesti põhiseaduslikku korda ohustava tegevusega;
• koordineerida Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist Kaitseväe juhataja juhtimisel Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamisel ning riigi sisemise julgeoleku tagamisel;
• anda linnapeale ja vallavanemale korraldusi;
• edastada kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale ohutuks tegutsemiseks juhiseid (sama õigus ka valitsusasutuse juhil).
Siseministril (sisekaitseülemal) on erakorralises seisukorras lisaõigus:
• rakendada piiranguid transpordivahendite liikumisele;
• rakendada isikute suhtes, kes viibivad politseitunni ajal tänavatel või muudes avalikes kohtades, dokumentide kontrolli;
• rakendada isikute suhtes, kes viibivad tänavatel või muudes avalikes kohtades ilma läbipääsuloata ja isikut tõendava dokumendita, kui see on nõutav, isikute ja asjade läbivaatust;
• rakendada isikute suhtes, kes rikuvad avalikku korda ning kes ei ole vastava paikkonna elanikud, saatmist paikkonda, mille elanikud nad on;
• rakendada nende isikute läbivaatust, kelle kohta on andmeid, et nende valduses on ilma vastava loata relvad või lõhkeained, samuti nimetatud isikute asjade, töö- ja eluruumide ning transpordivahendite läbivaatust;
• rakendada piiranguid nende isikute õigusele posti, telegraafi või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele, kelle suhtes on alust arvata, et nad oma tegevusega ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda;
• rakendada isikutelt relvade ning mürk- ja lõhkeainete äravõtmist erakorralise seisukorra ajaks
• rakendada piiranguid massiteabevahendite valdajate suhtes;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
20
• teha maa-ala, ehitise või seadme ajutiseks riigikaitseobjektiks määramise ning riigikaitseobjektivastase ründe ennetamiseks või tõkestamiseks Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise ettepanekuid;
• esitada massiteabevahendite valdajatele erakorralise seisukorraga seotud teateid kohustuslikuks avaldamiseks;
• teha kooskõlastatult riigikaitse valdkonna eest vastutava ministriga ettepaneku erakorralise seisukorra juhile anda Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile õigus kasutada sõjarelvi, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku või põhiseadusliku korra tagamiseks või riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks;
• anda linnapeale ja vallavanemale korraldusi.
Kaasatud kaitseväelasel ja Kaitseliidu liikmel on erakorralises seisukorras lisaõigus:
• sõiduk sundpeatada, kui isik ei täida sõiduki peatamise märguannet. Selleks võib kasutada teesulgu või sõiduki sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit.
Ravimiametil on erakorralises seisukorras lisaõigus:
• ajutiselt piirata ravimite väljastamist ning lubada erandeid ravimite käitlemise nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite kliiniliste uuringute nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Samuti võib Ravimiamet piirata ravimireklaami.
9. Erakorralise seisukorra regulatsiooni kitsaskohad
Erakorralise seisukorra väljakuulutamisel on määrava tähtsusega põhiseadusliku korra mõiste selgitamine, mida ErSSi §-s 3 on püütud teha (vt ka erakorralise seisukorra väljakuulutamise põhjuseid). Nimetatud paragrahvist tulenevalt võib väita, et põhiseaduslikku korda ähvardav oht eksisteerib olukorras, kus riigi eksistents või tema aluspõhimõtted (suveräänsus, rahvusriik, demokraatia, õigusriik jne) on ohustatud. Seega praktikas on ääretult keeruline eristada seda riigi sõjalisest kaitsest või selleks valmistumisest. Eeldatavasti on erakorralises seisukorras aktiivne ka Kaitsevägi, kes saab oma tegevustega alustada ja valmisolekut tõsta hoopiski kõrgendatud kaitsevalmiduse, mitte hädaolukorra või erakorralise seisukorra (nagu PPA või KAPO) alusel. Seega on paralleelselt koos erakorraline seisukord ja kõrgendatud kaitsevalmidus. Ühelt poolt on vajalik lahendada sisejulgeolekukriisi ja teiselt poolt on vajadus Kaitseväel vägi kokku saada. Põhiseaduse vaatest on prioriteet Riigikogu välja kuulutatud erikord – erakorraline seisukord, mitte kõrgendatud kaitsevalmidus.
Kui on erakorraline seisukord, siis selle juht on peaminister, seadus näeb ette teatud õigused ja juhtimisvolitused ka sisekaitseülemale (vt ülalt lähemalt), kelleks on siseminister, kuid kes on valitsusliige, sisejulgeoleku valdkonna eest vastutaja ja kannab poliitilist vastutust sisejulgeoleku valdkonna eest. ErSS ei määra otseselt, kes on erakorralist seisukorda vahetult lahendav asutus, kuid valdkondade jaotuse järgi kuulub erakorralise seisukorra lahendamine PPA ja KAPO vastutusalasse, kuid ErSS ei anna mingeid õigusi PPA-le ega ka KAPO-le otseselt juurde. KAPO ja PPA peavad olukorra lahendama KorSis ja julgeolekuasutuse seaduses (JAS), võimaluste piires ka kriminaalmenetluse seadustikus ette antud meetmetega. Meetme kehtestamise õigus on nt Vabariigi Valitsusel, kuid meedet rakendab KAPO või PPA. See on erisus kõrgendatud kaitsevalmidusest, kus nt Kaitsevägi saab ka ise meetmeid otsustada (nt kohustada massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või edastama tasuta, muutmata kujul ja viivitamata või ettenähtud ajal sõjalise tegevuse ettevalmistamiseks vajalikke teateid; anda korraldusi lennuliiklusteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale, et tagada Eesti õhuruumi puutumatus, valvamine ja kaitsmine). Samuti on kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal Kaitseväe juhatajal õigus anda korraldusi teistele asutustele ja KOVidele, sellist õigust ei ole sisejulgeolekuasutustel erakorralises seisukorras, vaid see õigus on peaministril ja sisekaitseülemal.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
21
Erakorraline seisukord annab Vabariigi Valitsusele juurde õigusi kehtestada meetmeid, mille vahetu elluviimisega tegelevad nii PPA, KAPO kui ka muud asutused, kelle vastutusalas meetme elluviimine on (nt toiduainete müügi erikord, mootorikütuse müügi erikord). Kuid mingeid eriõigusi nende Vabariigi Valitsuse kehtestatud meetmete elluviimiseks ja rakendamiseks ei ole, hakkama tuleb saada nende õiguste ja seadustega, mis on ka tavapäraste ülesannete täitmiseks ette nähtud.
Samuti ei sisalda ErSS erakorraliseks seisukorra lahendamiseks valmistumist – kes milliseid plaane teeb, kuidas kellega koostööd tehakse jne. Praegu on see õiguslünk lahendatud nii, et PPA on määratud HOSi järgi lahendavaks asutuseks massilise korratuse puhul ning KAPO siis, kui on alust arvata, et hädaolukorra on põhjustanud terroristlik tegevus. Seega valmistutakse praegu erakorralise seisukorra lahendamiseks hädaolukorra lahendamise süsteemi kaudu – HOLPidega – massilise korratuse plaani ning olemasolevate JASi ja KorSi meetmete rakendamisega. Kui RiKSi alusel saab määrata asutustele ja juriidilistele isikutele (sh ka KOVid) riigikaitseülesandeid, mida nad hakkavad alates kõrgendatud kaitsevalmidusest lahendama, siis erakorralise seisukorra lahendamiseks ei ole ette nähtud ühelegi asutusele konkreetseid uusi ülesandeid, ülesannete prioriseerimist jne. Kui on soovi, et asutused, ettevõtjad ja KOVid täidaks neile pandud riigikaitseülesandeid ka erakorralises seisukorras, siis tuleb selleks samaaegselt ka kõrgendatud kaitsevalmidus välja kuulutada.
Näiteks kui leiab aset 2007. a nn pronksiöö kriisi laadne olukord, siis alustab PPA selle lahendamist tsiviilkriisiks ettenähtud massilise korratuse plaani alusel, kuid kui massiline korratus eskaleerub, siis tuleb välja kuulutada erakorraline seisukord, mitte eriolukord, mille eelduseks on hädaolukord. Kui lisandub ka terroristlik tegevus, lisandub lahendavate asutuste ringi ka KAPO, kes reageerib olukorrale JASis ette nähtud meetmetega. Planeerimisel peaks erakorraliseks seisukorraks, massiliseks sisserändeks ja massiliseks korratuseks valmistumist vaatama ühe tervikuna ning seda eelkõige RiKSi alusel koostatava riigi kaitsetegevuse kava raames.
Kaitseväe ja Kaitseliidu roll erakorralise seisukorra lahendamisel on ette nähtud sellega, et PPA või KAPO saavad kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu olukorra lahendamisse. Kaitsevägi ja Kaitseliit kaasuvad, kui neil on see võimalik. Nt kui samal ajal on oht ka piiri tagant, siis ilmselgelt tegeleb Kaitseministeeriumi valitsemisala oma valmiduse tõstmisega ja üksuste koondamisega ning kaasumine sisekaitseülema juhitava olukorra lahendamisse võib olla tagasihoidlik või üldse puududa.
Ka erakorralises seisukorras kehtib endiselt Vabariigi Valitsuse seadus ehk liin asutus- minister/ministeerium-Vabariigi Valitsus-peaminister. Erakorralises seisukorras lisandub juhtimisahelasse ka sisekaitseülem ehk siseminister on n-ö kahe mütsiga – ta peab eristama, milliseid korraldusi ta annab sisekaitseülemana erakorralise seisukorra lahendamiseks ja milliseid siseministrina valdkonna poliitiliseks juhtimiseks. Nt on siseministril erakorralise seisukorra lahendamiseks õigus anda korraldusi ka linnapeale, kuid sellist õigust ei ole tal muude oma juhitavate valdkondade puhul, mis ei seondu erakorralise seisukorra lahendamisega. Sisekaitseülem allub vahetult peaministrile.
Erakorralises seisukorras on erandlik Vabariigi Valitsuse õigus nii peaministri kui ka siseministri suhtes – nimelt võib erakorralises seisukorras Vabariigi Valitsus tunnistada kehtetuks peaministri (kui erakorralise seisukorra juhi) ja siseministri (kui sisekaitseülema) korraldusi. Kui vastata üheselt küsimusele, kes on erakorralise seisukorra juht, siis saab öelda, et KAPO ja PPA juhivad omas valdkonnas, sisekaitseülem ja peaminister annavad korraldusi ning Vabariigi Valitsusel kui kollektiivorganil on viimane sõnaõigus.
Sisekaitseülemale on pandud ErSSiga kohustus tagada ka nt erakondade ja tööandjate ühingu tegevuse peatamise otsuse elluviimine ning kõikide Vabariigi Valitsuse erakorralise seisukorra lahendamiseks antud õigusaktide täitmine. Vabariigi Valitsus võib erakorralises seisukorras näiteks peatada raadio- ja telesaated ning ajakirjandusväljaannete väljaandmise või kehtestada toiduainete müügi erikorra, mootorkütuse müügi erikorra või piirata transpordivahendite liikumist. Nimetatud valdkonnad ei kuulu tavapäraselt siseministri vastutusalasse. Nii tegeleb tavapäraselt meediapiirangutega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, toiduainete sektoriga Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
22
Põllumajandus- ja Toiduamet, kütusega Kliimaministeerium jne. Erakorralises seisukorras irdutakse ülesannete jäävuse põhimõttest ning pannakse ka teiste valdkondade otsuste täideviimise tagamine ja elluviimine hoopiski siseministri õlule, kes peaks tegelema sellises olukorras sisekaitsega.
Riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsis: „Põhiseaduse riigikaitse ja sellega seoses eriolukorra ja erakorralise seisukorra regulatsiooni muutmise vajadus, riigi erikordade tervikregulatsioon ja kõrgendatud kaitsevalmidus ning põhiõiguste piirangute määratletus ja proportsionaalsus“ (Paloma Krõõt Tupay):
„Ülaltoodud pädevuste jaotusest nähtub teatud vastuolu sama seadusega sätestatud põhimõttest, et erakorralise seisukorra lahendamist juhib peaminister. Erinevad olulised pädevused erakorralise ohu kõrvaldamiseks on antud hoopis Valitsuse kätte, millele on omistatud mh õigus tunnistada kehtetuks peaministri korraldusi. Kokkuvõttes jääb ebaselgeks, kes on reaalselt erakorralise seisukorra juht. Kuigi nominaalselt juhib peaminister erakorralise seisukorra lahendamist, sõltuvad kõik tema otsused Valitsuse heakskiidust. Sisekaitseülemale erakorralises olukorras omistatud pädevuste eesmärgipärasus on samuti küsitav. Kuna Siseministril puudub isiklikult reaalne võimalus piirangute rakendamiseks, piirduvad temale määratud kompetentsid olulises ulatuses Valitsuse kehtestatud piirangute rakendamiseks vajalike otsuste edasi andmisega täidesaatvate riigivõimu asutustele, nt Politsei- ja Piirivalve Ametile. Erakorralise olukorra seaduses on seega täheldatav osaline vastuolu määratud juhtimisorganite ja nendele omistatud kompetentside vahel.“.9
Samas: „Riigi sõjalise ja tsiviilkaitse regulatsioonid vajavad ühtlustamist moel, mis tagaks nende selge ja võimalikult sarnase juhtimise. Selle eelduseks on, et seadusandja reguleerib selgemalt riigi erikordade ja seisundite omavahelise seose ja üheaegse kehtimise võimaluse. Nii peab rahuajal kehtivate seisundite ja kordade juhtimine olema kooskõlas põhiseadusega sätestatud, üldise riigikorraldusega. Erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra juhtimise kord peavad leidma proportsionaalse tasakaalu efektiivse riigikaitse ja riigikorra püsimise vahel.“.10
Mööda ei saa ka mitmikkriisidest – kui samal ajal erakorralise seisukorraga on ka näiteks COVID-19 kriis ja eriolukord, allub eriolukorra juht erakorralise seisukorra juhile. Õiguslikult ei ole see problemaatiline, kuna eriolukorra juht on üks ministritest ja erakorralise seisukorra juht on peaminister. Küll aga tekitab segadust olukord, kus Vabariigi Valitsusel on peaministri erakorralise seisukorra lahendamiseks antud korralduste suhtes n-ö vetoõigus, kuid eriolukorra juhi korralduste suhtes sellist õigust Vabariigi Valitsusel ei ole. Kui nimetatud erikorrad kehtivad paralleelselt ning peaministrile kui erakorralise seisukorra juhile allub ka eriolukorra juht ning kui peaminister annab eriolukorra juhile korraldusi olukordade lahendamiseks, siis tekib segadus, mille üle on Vabariigi Valitsusel vetoõigus ja mille üle mitte.
Samuti peavad koostööd tegema ja koordineerima vahetult olukorda lahendavad asutused oma tegevusi – KAPO, PPA ja eriolukorda vahetult lahendav asutus (nt Terviseamet), kui samal ajal on ka kõrgendatud kaitsevalmidus, siis ka Kaitseväega.
10. Sõjaseisukord
Eesti kriisijuhtimine, sh sõjaseisukorra aegne juhtimine toimub suuresti ülesannete jäävuse põhimõttel ning asutused ja institutsioonid ei saa sõjaseisukorras endale ülesandeid, milleks nad ei ole saanud rahuaja tingimustes valmistuda ja mis ei kuulu nende valdkonda/pädevusse. Ka sõjaseisukorras kehtivad edasi kõik seadused – peaminister on endiselt valitsuse juht ja Kaitseväe juhataja juhib riigi
9 file:///V:/oig/avalik/VOS/RIKS%20anal%C3%BC%C3%BCsid/Riigikaitse%20p%C3%B5hianal%C3%BC%C3%BCs%2 0I_PKT_t%C3%A4iendatud.pdf, lk 37. 10 file:///V:/oig/avalik/VOS/RIKS%20anal%C3%BC%C3%BCsid/Riigikaitse%20p%C3%B5hianal%C3%BC%C3%BCs%2 0I_PKT_t%C3%A4iendatud.pdf, Lk 52.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
23
sõjalist kaitset. Sõjaseisukorra juhtimisõigused on kirjeldatud RiKSis, mille § 9 näeb ette Vabariigi Valitsusele, peaministrile, kaitseministrile, Kaitseväe juhatajale ja siseministrile lisaõigused. Ühelgi asutusel ei ole sõjaseisukorra lahendamisel eelist kellegi teise ees, kuna riigi sõjaline kaitse on kõigi ühispingutus ja lähtutakse laia riigikaitse kontseptsioonist.
Vabariigi Valitsus saab sõjaseisukorras endale lisaks kõrgendatud kaitsevalmiduse meetmetele juurde õiguse:
• anda Kaitseväele korraldusi vaherahu kehtestamiseks või sõlmimiseks;
• kehtestada või sõlmida vaherahu või sõlmida rahulepingu ning esitada selle seaduses sätestatud juhul Riigikogule ratifitseerimiseks;
• peatada ministri käskkirja ja määruse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse otsuse ja määruse täitmise või tunnistada akti kehtetuks, kui see takistab vahetult sisejulgeoleku korraldamist või riigi sõjalist kaitsmist või ohustab muul viisil riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamist või tõrjumist;
• peatada meediateenuste osutamise ning ajakirjandusväljaande väljaandmise, kui on alust arvata, et nende vahendusel avalikustatav teave võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut;
• keelata avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks avalike ürituste ja koosolekute pidamise, sõltumata nende eesmärgist ning pidamise kohast;
• peatada avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks streigid ja töösulud ning keelata nende korraldamise, sõltumata asutusest ja organisatsioonist;
• piirata teatud liiki või teatud tunnustele vastavate vallasasjade müüki, keelata nende väljaveo riigist või teatud piirkonnast, samuti määrata neile sundhindu juhul, kui need vallasasjad on vajalikud elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks või riigi sõjalise kaitsmise toetamiseks;
• piirata sidevahendite kasutamist juhul, kui on alust arvata, et nende vahendusel levitatav teave võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut;
• keelata massiteabevahendis teatud sisuga teabe edastamise, kui selle avalikustamine võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut;
• kohaldada (n-ö üldvolitus) seaduses sätestamata meedet nii kaua, kui see on vältimatult vajalik;
• kalduda kõrvale põhiõiguste ja -vabaduste piiramisel inimõigusi käsitleva välislepinguga võetud kohustustest, kui see on lubatud välislepingus ja piirang on kooskõlas muude rahvusvahelise õiguse järgsete kohustustega;
• teha eelarvestrateegiat piiratud mahus (RESi § 251: Kui eelarvestrateegia koostamise ajal kehtib eriolukord, erakorraline seisukord või sõjaseisukord, võib Vabariigi Valitsus täita käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut osaliselt, põhjendades seda eelarvestrateegias).
Peaminister saab sõjaseisukorras endale lisaks kõrgendatud kaitsevalmiduse meetmetele õiguse:
• anda valla- ja linnavalitsuse liikmele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhile, ametnikule ja töötajale, samuti sõjaseisukorra ajal siseministrile ja kaitseministrile sõjaseisukorra lahendamist puudutavaid korraldusi juhul, kui nad ise seda ei tee või ei tee õigel ajal ja korralduste andmine on vältimatult vajalikud riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamiseks või tõrjumiseks;
• tunnistada kehtetuks valla- ja linnavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhi haldusakt ning anda nende eest ise uue haldusakti juhul, kui pädev organ seda ise ei tee või ei tee õigel ajal ning haldusakt või selle andmata jätmine takistab vahetult sisejulgeoleku korraldamist või riigi sõjalist kaitsmist või ohustab muul viisil riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamist või tõrjumist;
• otsustada muid riigikaitsega seotud küsimusi, mis ei ole põhiseaduse või seaduse kohaselt teise asutuse või isiku pädevuses;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
24
• peatada meediateenuste osutamise ning ajakirjandusväljaande väljaandmise, kui on alust arvata, et nende vahendusel avalikustatav teave võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut;
• keelata massiteabevahendis teatud sisuga teabe edastamise, kui selle avalikustamine võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut.
Siseminister saab sõjaseisukorras endale juurde lisaks kõrgendatud kaitsevalmiduse meetmetele õiguse:
• anda valla- ja linnavalitsuse liikmele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhile, ametnikule ja töötajale sõjaseisukorra lahendamist puudutavaid korraldusi juhul, kui need on vältimatult vajalikud riigi sisejulgeoleku korraldamiseks;
• tunnistada kehtetuks valla- ja linnavalitsuse, valla- ja linnavolikogu, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhi haldusakti juhul, kui pädev organ seda ise ei tee ja haldusakt takistab vahetult sisejulgeoleku korraldamist;
• peatada meediateenuste osutamise ning ajakirjandusväljaande väljaandmise, kui on alust arvata, et nende vahendusel avalikustatav teave võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut;
• keelata massiteabevahendis teatud sisuga teabe edastamise, kui selle avalikustamine võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut.
Kaitseminister saab sõjaseisukorras endale õiguse:
• tunnistada kehtetuks valla- ja linnavalitsuse, valla- ja linnavolikogu, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhi haldusakt juhul, kui pädev organ seda ise ei tee ja haldusakt takistab vahetult riigi sõjalist kaitsmist.
Kaitseväe juhataja saab endale lisaks kõrgendatud kaitsevalmiduse meetmetele sõjaseisukorras juurde õiguse
• anda valla- ja linnavalitsuse liikmele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhile, ametnikule ja töötajale sõjaseisukorra lahendamist puudutavaid korraldusi juhul, kui need on vältimatult vajalikud riigi sõjaliseks kaitseks;
• kehtestada või sõlmida vaherahu ja katkestada kehtestatud või sõlmitud vaherahu, kui vastane oma tegevusega ei täida selle tingimusi.
Ravimiamet saab sõjaseisukorras endale õiguse:
• ajutiselt piirata ravimite väljastamist ning lubada erandeid ravimite käitlemise nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite kliiniliste uuringute nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Samuti võib Ravimiamet piirata ravimireklaami.
Põhiseadus ei välista võimalust, et korraga võib olla väljakuulutatud nii erakorraline seisukord kui ka sõjaseisukord. Samas ErSSi kohaselt loetakse erakorraline seisukord lõppenuks, kui kuulutatakse välja sõjaseisukord. HOS sellist sätet ette ei näe, et sõjaseisukorras või erakorralises seisukorras muutuks eriolukord või hädaolukord kehtetuks, seega võib kehtiva õiguse järgi olla Eestis korraga sõjaseisukord, hädaolukord ning eriolukord või erakorraline seisukord, hädaolukord, eriolukord või erakorraline seisukord, hädaolukord, eriolukord, kõrgendatud kaitsevalmidus. Kuna HOS on tsiviilkriiside lahendamiskes ja erakorraline ning sõjaseisukord riigikaitseliste kriiside lahendamiseks. Üks ei välista teist ning ka riigikaitselise kriisi ajal jätkub tsiviilkriisis lahendamine ja nt päästetööd. Probleem tekib erakorralise seisukorra kohesel lõppemisel sõjaseisukorra väljakuulutamise korral – kohe kaotavad kehtivuse ka kõik erakorralises seisukorras otsustatud meetmed. Olukorra lahendamise huvides on mõistlik ette näha võimalus, et erakorralise seisukorra meetmed jäävad sõjaseisukorras kehtima, kuni ei ole otsustatud teisiti (see on eelnõus ette nähtud).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
25
Nii erakorralise seisukorra kui ka sõjaseisukorra üldjuht on peaminister, lahendamata on olukordi vahetult lahendavate asutuste omavahelised pädevused: sõjaseisukorra pealahendaja Kaitseväe ning erakorralist seisukorda lahendava PPA ja KAPO omavaheliste korralduste andmise õigus ja juhtimine. Lisaks on vaja selgeks teha ja kindlaks määrata sisekaitseülema erivolitused ja vahekord kaitseministriga, kes saab sõjaseisukorras lisavolitused.
Ära ei saa unustada ka NATO rolli ja Kaitseväe koostegutsemist liitlaste üksustega Eesti kaitsmisel. Nii Kaitseväe korralduse seadus, Kaitseväe põhimäärus kui ka RiKS keskenduvad riigi sõjalisele kaitsmisele, mis toimub Eesti territooriumil Eesti Kaitseväe poolt. Teisalt näeb seadus ette ka rahvusvahelised sõjalised operatsioonid, mille regulatsioon on koostatud pigem sellest vaatest, et need toimuvad välisriigi territooriumil (nt Afganistan, Mali, Iraak). Kui on tegu Eesti riigi kaitsmisega Eesti riigi territooriumil, siis tegelevad Kaitseväe üksused ühelt poolt nii Eesti riigi sõjalise kaitsmisega kui teiselt poolt on osa ka rahvusvahelisest sõjalisest operatsioonist, kuna oleme NATO liige ja riigi kaitsmine toimub koos liitlastega või liitlaste üksuste koosseisus (nt arvatakse mõni meie Kaitseväe üksus liitlase üksuse koosseisu). Seega peavad õiguslikust vaatest olema sarnased nii riigi sõjalise kaitsmise kui ka rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemisel jõu kasutamise õigus ja üksuste liikumisvabadus ning meetmete kasutamise õigused. Lisaks tuleb arvestada ka üksuste operatiivset liikumisvajadust Lätti, Leetu jne, kuna Eesti sõjaline kaitsmine on tihedalt seotud ka teiste Balti riikidega, sest kolme Balti riiki käsitletakse ühe operatsiooniruumina. Nii meie piiriregulatsioon kui ka tolliformaalsused jne peavad seda operatiivsust võimaldama.
11. Elutähtsate teenuste toimepidevus
Kehtiva HOSi § 1 lõike 2 kohaselt kohaldatakse HOSi riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd muudes seadustes ei sätestata teisiti. Eestis kehtib kriisides ülesannete ja pädevuste jäävuse põhimõte. See tähendab, et kriiside ajal lisandub isikutele ja asutustele õigusi ja kohustusi, kuid üldjuhul jäävad samal ajal kehtima ka kõik rahuaegsed igapäevaselt kehtivad õigused ja täidetavad ülesanded. Näiteks peavad elutähtsad teenused toimima ka erakorralises seisukorras või kaitsevalmiduse kõrgendamisel ning sõjaseisukorras. RiKS näeb võimaluse määrata elutähtsa teenuse osutajatele valdkonna eriseadusega riigikaitselisi ülesandeid ehk täpsustada teenuse osutamist riigikaitselise ohu olukordades. Seni ei ole seda tehtud, mis on viinud olukorrani, kus elutähtsa teenuse osutajatel on ootus tagada ka sõjaseisukorras sama teenuse tase kui tsiviilkriisis. Samas aga paikneb elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise regulatsioon praegu HOSis, mis on kaasa toonud selle, et elutähtsa teenuse osutajad ei planeeri elutähtsate teenuste osutamist riigikaitselistes kriisides ning elutähtsa teenuse osutajatele ei ole kehtestatud teenuste osutamise nõudeid riigikaitselistes kriisides, sest hädaolukord on rahuaegne teenuste katkestus.
KOVide puhul näeb HOS ette, et elutähtsaid teenuseid tuleb tagada ja need toimivana hoida üksnes üle 10 000 elanikuga KOVides. Lisaks ei ole praegu nt toidu ja ravimite varustuskindluse tagamine elutähtis teenus.
Praegu saab elutähtsat teenust korraldav asutus kehtestada elutähtsa teenuse osutajale nõuded teenuse kohta oma määrusega. Nõudeid saab muuta operatiivselt üksnes eriolukorras, kui käes on elutähtsa teenuse katkestus või ulatuslik häire, mis on viinud juba eriolukorrani (nt elektrikatkestus). Kui on kõrgendatud kaitsevalmidus või erakorraline seisukord, siis võimalust nõudeid kiirelt muuta ei ole. Ka eriolukorras ei saa nõuet kehtestada elutähtsat teenust korraldav asutus, kes sellega tegeleb igapäevaselt ning kes tunneb vastavat valdkonda, vaid ta peab selleks pöörduma eriolukorra juhi (peaministri) või eriolukorra tööde juhi poole, kui see on määratud. Nimetatud lahendus olukorra kiirele lahendamisele ilmselt kaasa ei aita, seda näitasidki ulatuslikud elektrikatkestused Saaremaal (2022. a detsembris), kus elektriettevõtetele seatud nõuete muutmiseks oleks õiguslikult vaja olnud kuulutada välja eriolukord. Õnneks lahenes olukord eraettevõtjate ja riigi mõistlikus koostöös.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
26
Praeguse süsteemi peamine kitsaskoht on, et elutähtsa teenuse korraldaja (nt elektrivarustuse puhul Kliimaministeerium) peab juba hetkel kehtestama nõuded kõikideks kriisiolukordadeks ning kriisi ajal ei ole nt Kliimaministeeriumil olukorra lahendamisel suurt sõnaõigust – seda lahendab elutähtsa teenuse osutaja (nt Elektrilevi) varem kehtestatud nõuete alusel. Kriisi ajal elutähtsa teenuse korraldajal (nt Kliimaministeerium) otsest korralduse andmise õigust elutähtsate teenuste osutajatele ei ole, elutähtsa teenuse osutaja rakendab enda toimepidevuse plaani. Elutähtsa teenuse korraldaja saab abiks olla seeläbi, et koordineerib erinevate elutähtsa teenuste osutajate tegevusi, et ei tekiks ülekatteid, halle alasid ja tegevused oleks ühtlustatud, ressursse jaotatakse vajaduse korral ning kommunikatsioon oleks ühtne. Samas aga paneb HOS elutähtsa teenuse korraldajale kohustuse elutähtsa teenuse katkestusest tingitud olukorra lahendamist juhtida.
Elutähtsate teenuste puhul on prioriteediks ühiskonna toimimine ning elanike elud ja tervis – sellest lähtuvalt on teatud valdkondades praegu ka prioriteedid seatud (nt elektrivarustuse taastamise esimene prioriteet on haiglad ja hingamisraskustega patsiendid hooldekodudes, mitte riigiasutused).
Elutähtsate teenuste süsteemi on kirjeldatud erinevates eriseadustes ja igal teenusel on oma osutamise süsteem ja loogika. Nii näiteks on elektrivarustuse prioriteetide nimekiri koostatud elektri süsteemioperaatorite ja Kliimaministeeriumi koostöös, tervishoiukorraldus kõrgendatud kaitsevalmiduses ja sõjaseisukorras (katastroofimeditsiini plaan) on kokku lepitud Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi ja Kaitseväe koostöös.
Tähele tuleb panna, et riigi sõjalisel kaitsmisel ei ole Kaitseväel õigust hakata korraldama elutähtsa teenuse osutajate süsteemi. Ainus elutähtis teenus, kus Kaitseväele on seadusega ette nähtud suurem sekkumis- ja korraldamisõigus, on lennundus. Mis on ka arusaadav, kuna Kaitseväe vastutada on Eesti õhuruumi valvamine ja kaitse. Kuid ka see õigus ei ole absoluutne, Kaitsevägi ei võta üle lennundussektori ettevõtete juhtimist, kuna kõik ohuolukorrad (kriisid) ei ole seotud välise julgeolekuohu ega sõjalise ohuga. Kui ohuolukorra ajal suletakse osa õhuruumist Kaitseväe jaoks, siis ülejäänud õhuruumis toimib üldlennuliiklus edasi ja seega on vaja ka lennuliiklusteenuse osutamist, sest Kaitseväel puudub see õigus ja samuti pädevus tsiviilõhusõidukite liiklust juhtida. Näiteks juhul, kui on välja kuulutatud sõjaseisukord ja teiste riikide tsiviilõhusõidukitele on Eesti õhuruum suletud, võivad tsiviilõhusõidukid siiski Eesti õhuruumis lennata näiteks MEDEVAC lendudena (täites Kaitseväge abistavat ülesannet). Ka siis on vaja, et keegi neid Kaitseväge abistavaid õhusõidukeid juhiks, et Kaitsevägi saaks tegeleda üksnes kaitselennunduse õhusõidukitega, samas peab tegevus olema koordineeritud ja omavahel kooskõlas (lennundusseaduse § 72 lõige 6). Sama loogika on ka nt elektroonilise side piiramise osas, mis toimub TTJA kaudu. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal tuleb TTJAle Kaitseministeeriumist korraldus, et vajatakse täiendavaid raadiosagedusi. Kuna TTJA korraldab raadiosageduste andmist, siis on temal kõige parem ülevaade ja ta on kõige pädevam hindama, kuidas Kaitseministeeriumist tulnud vajadust kõige paremini rahuldada nii et see ei mõjutaks teisi riigis olulisi teenuseid. TTJAle on antud selle paragrahvi kaalutlusõigus leidmaks kõige sobilikumad sagedused, arvestades, et riigis peab olema tagatud elutähtsa teenuse osutamine (ESSi § 211). Lisaks toimub sadamatele prioriteetide seadmine Vabariigi Valitsuse kaudu (sadamaseaduse § 33 lõige 4) ning elektriga varustamist saab piirata nii Vabariigi Valitsus kui ka süsteemihaldur (elektrituruseaduse § 4 ja § 40). HOS annab võimaluse eriolukorra juhile ja tööde juhile kõikide elutähtsate teenuste osas kehtestada varasemalt elutähtsat teenust korraldava asutuse poolt kehtestatud nõuetest erinevad nõuded, kui eriolukorra lahendamine seda nõuab. Selgusetuks jääb, kuidas tuleb eriolukorra juhile (kes on nt peaminister, minister) või tööde juhile (KOVi juht, asekantsler, asutuse juht/töötaja) kriisi ajal teadmus teema kohta, millega ta varasemalt ei ole kokku puutunud, et teha kriisi lahendamisel parim otsus. Nt elektriga varustamine on kõige enam ristsõltuvusi kaasa toov teenus ning selle piiramine üldpilti teadmata võib kaasa tuua ohu inimeste elule ja tervisele. Seega on mõistlik anda selline õigus elutähtsa teenuse korraldajale, kes teab ja tunneb nimetatud valdkonda ning suudab hinnata ka erinevaid ristsõltuvusi. Täpsem elutähtsate teenuste kehtiv regulatsioon ning eelnõuga ettenähtavad muudatused on toodud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu lisas 8.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
27
12. Muud õigused sõltumata erikorrast
Samuti näeb kehtiv õigus ette veel meetmeid, mis on vajalikud olukordadeks valmistumiseks või juba ka reageerimiseks, kuid mis ei eelda ühegi erikorra ega ka nt kõrgendatud kaitsevalmiduse või mobilisatsiooni olemasolu.
Vabariigi Valitsus otsustab:
• lisaõppekogunemisel osalevate reservväelaste arvu ja lisaõppekogunemise kestuse (KVTSi § 73 lg 5);
• Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele ajutise riigis viibimise loa andmise (RiKSi § 37 lg 1 p 1);
• piirikontrolli ja riigipiiri valvamise sisepiiril, piirikontrolli ja riigipiiri valvamise ulatuse, ajalise kestuse, avatud piiripunktid ning üldsuse, Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide asjakohase informeerimise (RiPSi § 113 lg 4);
• Kaitseväe sõjaaja üksuste sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiiri (KKSi § 9 lg 1);
• riigimetsa kasutamise Kaitseväele riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks ja sellise riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks, millega võivad kaasneda metsakahjustused (MSi § 36 lg 2);
• riigi tegevusvaru kasutuselevõtmise (HOSi § 183 lg 1).
Riigi tegevusvaru on ette nähtud hädaolukorra lahendamiseks või selle ohu tõrjumiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks. Avalikku korda, riigi julgeolekut või rahva tervist ohustada võivas olukorras, mis eeldab vahetut tegutsemist ohu vastu, võib varu kasutusele võtmise otsustada varu haldamise eest vastutav minister, teavitades sellest viivitamata Vabariigi Valitsust.
Lisaks on Vabariigi Valitsuse kvoorumi vähendamise võimalus, kui on riigi julgeolekut ähvardav vahetu oht. Siis on Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt kaks ministrit.
Siin tasub markeerida, et nii hädaolukorras, kõrgendatud kaitsevalmiduses, erakorralises seisukorras kui ka sõjaseisukorras jäävad kehtima kõik seadused. Ükski seadus ei kaota oma kehtivust seetõttu, et erikord on välja kuulutatud (erand üksnes ErSSiga, kui välja kuulutatakse sõjaseisukord, ErSSi § 16). Kehtivad ka näiteks ametiabi regulatsioon, riigivaraseaduse riigivara üleandmise regulatsioon, lubade menetlused. Kui nendest erikordade jaoks või ka vajaduse korral enne erikordasid erisusi seadustes ette ei nähta, siis tuleb nendes seadustes etteantud reeglitest ja sätetest ka igal ajal kinni pidada. Seetõttu on ääretult oluline välja töötada ja kehtestada vajalikud erandid juba rahuajal, sest kriisi ajal võib eelnõude menetlemine olla problemaatiline, eriti nt sõjaseisukorras, kui Riigikogu kokkusaamine võib olla küsimärgi all. Praktilise näitena võib tuua COVID-19 kriisi alguse, kus kriisi alguspäevadel muudeti kohe 33 seadust11, kus oli vaja ette näha kriisiaegsed erisused, kuna seadustes ettenähtut ei olnud võimalik rakendada kriisi tingimustes. Praegu ongi õigusloome üks suurimaid probleeme, et koostatakse regulatsioone rahuaja tingimustest lähtudes ning ei mõelda läbi, kuidas asjaomane valdkond toimib tsiviilkriisis või ka riigikaitselises kriisis, kuigi ülesannete jäävus seda eeldab.
Vajalik on paindlikkus, mis lubaks kriisi ajal omavalitsusüksusel (aga ka riigiasutustel) prioriseerida ning muuta seadustes ja põhimäärustes ette nähtud inimestele osutatavate teenuste mahtusid ning nende õigusaktidega kehtestatud standardit. Näiteks puudub omavalitsusüksusel õiguslik alus prioriseerida erikorras talle erinevate õigusaktidega pandud ülesandeid (nt mitte kooskõlastada detailplaneeringuid,
11 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/000826a5-0c93-407c-9fab-f173221748b4/abipolitseiniku- seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus-covid19-haigust-pohjustava-viiruse-sarscov2-levikuga-seotud- meetmed
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
28
mitte kinni pidada avaldustele ja märgukirjadele vastamiseks sätestatud tähtaegadest) või jätta mõni teenus osutamata või osutada seda vähendatud/piiratud ulatuses (vt näiteks sotsiaalhoolekande seaduse võlanõustamisteenust, sotsiaaltransporditeenust).
Lisaks ei ole paljudes seadustes teatud meetmed ja asutuste tegevused seotud mitte ühegi erikorra ega ka hädaolukorra või kõrgendatud kaitsevalmidusega, vaid nt julgeolekuohuga. Nt JASi § 22 lõige 2: kui muid vahendeid ei leidu, võib julgeolekuasutus otsese ohu korral riigi julgeolekule nõuda oma ülesannete täitmiseks vastava abi osutamist üksikisikult. Samuti nt on vedelkütusega varustamise raskuste korral Vabariigi Valitsusel õigus tähtajaliselt kehtestada sõidukiiruse piirangud asulasisesel ja -välisel teel ning luba mitte rakendada kütuse müügil kliimatingimustest tulenevaid nõudeid.
Need on ainult mõned olulised näited, mis ei ole seotud ühegi erikorraga ning mille tingimuseks on oht riigi julgeolekule, riigikaitsele, kütuse tarneraskused vms. Samuti tuleb tähele panna, et mõnda kriisivaldkonda reguleerib ka Euroopa Liidu õigus, seetõttu on nt:
• maagaasiseaduses sätestatud gaasivarustuskindluse hädaolukord, mis ei ole sama, mis HOSis toodud hädaolukord, st et ELi õigusele vastavate tingimuste esinemise korral on maagaasi hädaolukord, kuid see ei too kaasa automaatselt Eestis hädaolukorda;
• välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord;
• finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud finantskriiside regulatsioon.
13. Järeldused kehtivatest regulatsioonidest
Nii tsiviilkriisideks kui ka riigikaitselisteks kriisideks valmistumist ja nende lahendamist on arendatud aastaid eraldiseisvana. Seetõttu on nendeks kriisideks valmistumine ja nende lahendamine, sh lahendamise juhtimine väga erinev ning õiguslik regulatsioon äärmiselt killustunud. Sellist puhast kriisi, mis piirdub üksnes ühe valdkonnaga ja mille lahendamiseks piisab ühe valdkonna ressurssidest, leidub harva, tänapäeval ehk enam ei leidugi, kuna kõik on kõigega seotud ja ristsõltuvuses ning ohud on mitmetahulised. Seega tulles õigusaktide maailmast pärisellu, on enam kui tõenäoline, et meil on samal ajal nii hädaolukord, eriolukord kui ka kõrgendatud kaitsevalmidus või erakorraline seisukord ja kõrgendatud kaitsevalmidus. Näiteks mõjub piisavalt realistlikult õppuse stsenaarium, mille kohaselt keset nakkushaiguse epideemia kriisi (Terviseameti vastutada) on ulatuslikud küberründed (RIA vastutada) ning samal ajal koondab vaenlane piiri taga vägesid ja otsustatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse kasuks (Kaitseväe juhtida) ning on ulatuslikud metsatulekahjud (Päästeameti vastutada).
Ühelt poolt on meil õigusaktides rõhutatud ülesannete jäävust – iga asutus, ettevõte, KOV teeb oma tööd edasi ning ka seadused, kus on toodud nimetatute rollid ja ülesanded, kehtivad edasi. Teiselt poolt aga rakendub erikordade väljakuulutamisel ja eskaleerumisel nende lahendamise juhtimise skeem ja sellega seoses tekivad teatud asutustele ja institutsioonidele lisaõigused, sh suureneb kordades tegevuste koordineerimise vajadus. Iga asutus juhib tegevusi küll oma vastutusalas, kuid asutused pretendeerivad samale ressursile, tegutsevad samas piirkonnas ning neil on vajadus anda nt samale KOVile ülesandeid või korraldusi. Milline asutus on siis n-ö tähtsam, kelle vajadused prevaleerivad? Hetkel on see lahendatud läbi koostöö ja koordinatsiooni ning kui sellest jääb väheks, siis lahendavad küsimused asutused-ministrid ja lõpuks vajadusel Vabariigi Valitsus.
Hädaolukorrad on HOSi määruses selgelt esile toodud, aga nende rakendatavust riigikaitselises olukorras ei ole kajastatud ja planeeritud. Sama kehtib elutähtsa teenuse regulatsiooni kohta. Hädaolukorra lahendamise plaanid on üksikplaanid ühe hädaolukorra lõikes ning koostatud eeldusega, et muud kriisi samal ajal ei eksisteeri ning kaasnevate asutuste kogu vajaminev ressurss on saadaval. Hädaolukorra lahendamise plaanides ei ole piisavalt arvestatud, et tänapäevastes mitmikkriisides põhjustab üks kriis järgmise kriisi ning kriisi lahendavad asutused pretendeerivad samale inim- ja materiaalsele ressursile (näiteks Saaremaa torm ja sellest põhjustatud elektrikatkestused). Samuti on
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
29
praegu erinevate seadustega pandud asutustele ülesandeid, mida nad peavad kriisi ajal täitma. Nii eristab kehtiv õigus elutähtsaid teenuseid, riigikaitseülesandeid, hädaolukordadeks valmistumist, kuid terviklikku ülevaadet kuskil ei ole.
Põhiline raskuskese on seni eraldiseisvad maailmad ühtseks tervikuks liita nii, et igal asutusel, kes peab oma vastutusvaldkonnas olevat sündmust lahendama, on selleks vajalikud õigused, erinevate olukordade samaaegsel eksisteerimisel on selge, kes kus mida juhib ning kes koordineerib kõikide osaliste tegevust.
HOSi § 3 lõike 3 kohaselt täidetakse kriisireguleerimisülesandeid (sh hädaolukorra lahendamine) lähimuse põhimõtte kohaselt võimalikult madalal vajalikul tasandil. See tähendab, et HOS ongi üles ehitatud eeldusele, et hädaolukord on pigem lokaalne, lühiajaline ja kitsa mõjuga ning ühe määratud asutuse juhtimisel lahendatav. Nii COVID-19 epideemia kui ka Ukraina sõda on tõestanud, et kriisid on komplekssed, ühiskonnaülesed ning nendega tegelemine väljub ühe konkreetse asutuse pädevusest. Seda enam, et praegu on hädaolukorra lahendaja nii KOV kui ka ministeerium (ehk tasandid on väga erinevad) ning on keeruline näha, kuidas KOV annab korralduse ministeeriumile või ka kuidas ühe valitsemisala lahendav asutus käsutab teise valitsemisala ministeeriumi. Vajadus on eristada suure mõjuga sündmusi, mille lahendamist tuleb juhtida kõrgemalt ja koordineeritumalt, nendest sündmustest, mille lahendamist saab ja tulebki juhtida lähimuse printsiibist tulenevalt: päästesündmused, korrakaitsesündmused jms eriregulatsioonidega kaetu, mille lahendamiseks ei ole vaja Vabariigi Valitsuse juhtimist ja suuremas mahus koordineerimist ning mida saabki teha ja peabki tegema kohapeal kiiresti asutustevahelise koostööna ja eelnevate harjutamiste ja kokkulepete põhjal.
Kehtiv õigus annab riigi tegevusvaru mõiste, kuid puudub regulatsioon asutuse ja KOVi toimepidevuse varu moodustamiseks ning asutuse ja KOVi seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. Selge ei ole, kellel on varude suhtes mis roll, samuti kas varud peavad olema eelladustatud või on neid võimalik tsiviiltoetuse registri eelotsustega tsiviilülesande täitmiseks broneerida.
Praegune õigusruum ei luba riigiasutuse ega KOVi üksuse ülesandeid ja osutatavaid teenuseid prioriseerida, neid vähemas mahus osutada või nende täitmist ajutiselt peatada või lõpetada. See omakorda ei võimalda asutustel suunata piiratud ressurssi kriisi lahendamisele. RiKSi § 6 lõike 2 kohaselt on riigi kaitsetegevuse kava küll dokument, milles saab anda asutustele ja isikutele ülesandeid korraldada ümber oma tegevus ja jaotada ümber vahendid, kuid kavaga ei saa muuta seaduses toodut.
14. Mida ja kuidas oleme eelnõu koostades arvesse võtnud ja mis läheb paremaks?
Eespool sai esile toodud ülevaade kehtivast õigusest ja õigusraamistiku kitsaskohtadest. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga pakume lahendused ja toome muutused järgmistes teemades.
• Luuakse terviklik õigusruum, kus kõikideks, nii tsiviil- kui ka riigikaitsekriisideks, valmistutakse ühtsetel alustel ning lahendatakse kõiki suure mõjuga kriise Vabariigi Valitsuse ja peaministri kui kriisiolukorra juhi juhtimisel.
• Koondatakse ühte seadusesse põhiseaduses nimetatud erikorrad (eriolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord), nende ennetamine, nendeks valmistumine, nende juhtimine ning nende lahendamiseks kohaldatavad meetmed, et tekiks terviklik vaade võimalikult väikese hulga ja omavahel loogiliselt süstematiseeritud õigusaktide alusel (tunnistatakse kehtetuks HOS, RiKS, ErSS).
• Et tagada juhtimiskorralduse selgus ja ühetaolisus erinevates kriisides, siis kaotatakse eriolukorra tööde juhtide ja sisekaitseülema funktsioonid.
• Kriiside ühtse lahendamise huvides võetakse senise hädaolukorra ja kõrgendatud kaitsevalmiduse asemel kasutusele tsiviil- ja riigikaitsekriise ühendav koondtermin „kriisiolukord“. Selle olemasolu üle otsustab valitsus, kui on vajalik lahendada suure mõjuga tsiviilkriisi või tagada riigikaitse ning seda ei saa teha ilma mitme asutuse või isiku tegevuse
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
30
ühtsuse ja koordineerituseta ning mille lahendamine ei ole võimalik valitsuse- ja peaministrikeskset juhtimiskorraldust ja isiku põhiõigusi ning -vabadusi piiravaid meetmeid rakendamata ning tavapärasest rohkem võimeid, vahendeid ja varusid kaasamata.
• Ühetaoline ja kõiki sündmusi arvestatav planeerimine kõikideks olukordadeks. Ühtlustatakse kriisideks valmistumist ja selleks planeerimist. Plaanide koostamiseks tekib üks protsess, nii et kõigil osalistel oleks võimalik koostada üks plaan nii kriisiolukorraks kui ka selle lävendi alla jäävateks väiksemateks sündmusteks.
• Erinevates kriisides täidetavate ülesannete koondamine ühtse raamistiku – kriisiülesannete – alla. See loob tervikliku vaate, mh muudetakse eelnõuga paljusid seadusi just selleks, et lihtsustada ning muuta läbipaistvamaks ülesannete kirjeldust, mille täitmine on vajalik ükskõik millise kriisi lahendamiseks või leevendamiseks tulenevalt ülesannete jäävuse põhimõttest ning asutuste omanditundest nende vastutada olevateks kriisideks valmistumisel. Riigikantselei teeb kriisiülesannetest kriisirollide paremaks mõtestamiseks avaliku kokkuvõtte.
• Elutähtsa teenuse regulatsioon on edaspidi osa kriisiülesannete regulatsioonist. Praegu on HOSi alusel elutähtsa teenuse katkemisel selle taastamise fookus ainult tavaolukorras (n-ö rahuajal). Elutähtsa teenuse viimine kriisiülesannete alla loob eeldused teenuste kriisiaegse toimimise sätestamiseks ka riigikaitselises kriisis, sh sõjaseisukorras. Seda tehakse asjakohaste nõuete kehtestamise kaudu.
• Elanikkonnakaitse reguleerimine seaduse tasemel ja selle tähtsustamine. Päästeamet saab meetmed, et ellu viia ulatuslikku evakuatsiooni, varjumist ja viivitamatu ohuteate edastamist.
• Laiendatakse kriisiülesandega osaliste hulka ning eriti KOVide rolli, et liikuda laia riigikaitsega praktikas edasi.
Selleks:
• koostatakse ja järjepidevalt uuendatakse üleriigilist riskianalüüsi, mis hõlmab nii tsiviilkriisidega kui ka riigikaitsega seotud ohte. See on aluseks Vabariigi Valitsuse kriisiplaanile ja sellest tehakse avalik kokkuvõte. Üleriigilist riskianalüüsi võtavad arvesse nii kriisiplaanide koostajad kui ka elutähtsa teenuse osutajad oma riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani koostamisel;
• kriisiülesannetega asutused ja põhiseaduslikud institutsioonid hakkavad koostama oma asutuse põhist riskianalüüsi;
• senise riigi kaitsetegevuse kava (RKTK) edasiarendusena hakatakse koostama seda asendavat uut planeerimisdokumenti – Vabariigi Valitsuse kriisiplaani, mis hõlmab valmistumist nii tsiviilkriisideks kui ka riigikaitselisteks kriisideks;
• kõik, kellel on kriisiülesanne, sh elutähtsa teenuse osutajad ja kohaliku omavalitsuse üksused, hakkavad koostama kriisiplaani. Kriisiülesandega asutused ja isikud teevad ühe plaani erinevate olukordade lahendamiseks või oma kriisiülesande täitmise tagamiseks;
• kriisiülesannetega seotakse ka kriisiülesannetega ameti- ja töökohad, mille aluseks on praegu kehtiv riigikaitseliste ameti- ja töökohtade regulatsioon. Kriisiülesannetega ameti- ja töökohad on kasutatavad nii tsiviil- kui riigikaitselises kriisis;
• sätestatakse esimest korda seaduse tasemel elanikkonnakaitse, sh varjumine ja viivitamatu ohuteate edastamine (sireenide kasutamise võimaldamine). Päästeamet saab lisaks ulatuslikule evakuatsioonile ka varjumise korraldamise ülesande ning Päästeametil on kohustus tagada, et asutused teeksid elanikkonnakaitse tegevusi igas kriisis õigeaegselt;
• suurendatakse KOVide rolli kriiside lahendamisel. KOVile määratakse kriisiülesanded: koduteenuse väljaspool kodu, üldhooldusteenuse, asendushooldusteenuse, turvakoduteenuse korraldamine; vältimatu sotsiaalabi tagamine; abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast eraldatud või kriisiolukorra tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine, toimetulekutoetuse maksmine; suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse korraldamine; alus-, põhi- ja keskhariduse kättesaadavuse tagamine; oma territooriumil viibivate isikute kriisiolukorras teavitamise tagamine;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
31
• kõigil, kellel on kriisiülesanne, samuti põhiseaduslikel institutsioonidel on toimepidevuse tagamise kohustus. Toimepidevus on n-ö baashügieenina osa asutuste sisemisest töökorraldusest – suutlikkus järjepidevalt toimida ja tagada igal ajal valmidus talle pandud ülesannete täitmiseks. Selle alla käivad ka valitsusasutuste valmidustasemed ja objektikaitse regulatsioon. Kui kriisiplaan on selleks, kuidas asutus lahendab kriisi põhjustanud sündmust, siis toimepidevus on selleks, et tagada asutuse töökorraldus kriisi lahendamise ajal;
• nähakse ette paindlikum töösuhete regulatsioon, mis võimaldab kriisi ajal tööjõudu suunata just sinna, kuhu seda kõige enam vaja on;
• elutähtsa teenuse korraldajale antakse õigus korraldada teenuse tagamist kõikides kriisides. Seni on see võimalus üksnes eriolukorras ning sedagi eriolukorra juhi või eriolukorra tööde juhi otsusel.
• Seotakse finantskriiside lahendamine üldise kriisilahendamise süsteemiga ja antakse Vabariigi Valitsusele õigus tagada teatud meetmetega finantssektori stabiilsus, kui Ühtne Kriisilahendusnõukogu ei ole õigel ajal meetmeid tarvidusele võtnud.
1
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja
Lisa 5 (ministeeriumide märkused)
Sisukord Keskkonnaministeerium (nüüdne Kliimaministeerium) .............................................................................................................................................. 2
Maaeluministeerium (nüüdne Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) ................................................................................................................. 8
Sotsiaalministeerium .................................................................................................................................................................................................. 29
Kultuuriministeerium ............................................................................................................................................................................................... 108
Haridus- ja Teadusministeerium .............................................................................................................................................................................. 112
Rahandusministeerium (selle endine regionaalministri vastutusvaldkond) ............................................................................................................. 120
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (II kooskõlastusring) ............................................................................................................................ 144
Rahandusministeerium ............................................................................................................................................................................................. 151
2
Keskkonnaministeerium (nüüdne Kliimaministeerium)
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Eelnõu § 163 punktiga 1 täiendatakse
atmosfääriõhukaitse seadust (edaspidi
AÕKS) §-ga 381. Punktiga 3 täiendatakse
AÕKSi 8. peatükki §-ga 2261. Nimetatud
sätte lõigetes 1 ja 2 on ebaõige viide
(AÕKSi §-le 341). Palume §-s 2261 viide
parandada ja viidata §-le 381.
Arvestatud
2. Eelnõu § 176 näeb muuhulgas ette
halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS)
muutmise. Eelnõuga luuakse võimalus,
millega üks haldusorgan saab kaasata
teise haldusorgani oma haldusülesannete
täitmisse. Tegemist on täiendava
haldusorganite vahelise koostöö
võimalusega ning alles jääb ka ametiabi
regulatsioon. Seletuskirjas selgitatakse, et
muudatuse eesmärk on parandada ning
muuta paindlikumaks haldusorganite
vaheline kaasamine haldusülesannete
täitmisse. Kuivõrd eelnõu kohaselt on
HKTS-i muutmine ajendatud muuhulgas
sellest, et parandada ning muuta
paindlikumaks haldusorganite vahelist
koostööd, siis teeme alljärgnevalt
ettepaneku vaadata samal eesmärgil üle
ka ametiabi regulatsioon, eelõige HKTS
§-s 20 sätestatud kulude hüvitamise
regulatsioon. HKTS § 20 sätestab, et kui
Selgitus HTKSi muudatused jäetud eelnõus välja, JUM
menetleb eraldi.
3
ametiabi andja ja saaja on erinevad isikud
(riik, kohalik omavalitsus või muu avalik-
õiguslik juriidiline isik), hüvitab ametiabi
saaja ametiabi andjale tema ametiabi
andmisel tehtud mõistlikud kulutused.
Õiguskirjanduses on pikka aega ja
korduvalt leitud, et kaaluda tuleb ka
riigiasutuste vahelist hüvitamiskohustust.
Sellel oleks küll ennekõike arvestuslik
iseloom, kuid see sunniks abi saajat abi
vajalikkust põhjalikumalt kaaluma ning
tagaks abiga kaasnevate kulude kandmise
toetatava haldusülesande täitmiseks
ettenähtud eelarverealt. Samuti on 2022.
aasta magistritöös „Haldusõiguse üldosa
reform Eesti Vabariigis 1990. aastate
teisel poolel – Halduskorralduse seaduse
küsimus“ (autor Marge-Reet Usk)
nõustutud õiguskirjanduses toodud
soovitusega kaaluda riigiasutuste
vaheliste kulude hüvitamist, et lisaks
kulutusi kandnud haldusorganile hüvitise
tagamisega oleks võimalik panna abi
taotlev haldusorgan abi vajalikkust
põhjalikumalt kaaluma. Hüvitamata
võiks jääda alla kindla künnise jäävad
kulud.
Olukorras, kus taotletava abi osatamisega
kaasnevad kulud on märkimisväärsed ja
selleks vahendeid ametiabi andjal
4
eelarves ette nähtud ei ole, võib abi
osutamine tähendada, et abistaval
haldusorganil jääb ressursse enda
ülesannete täitmiseks vähemaks. Kui
haldusorgan toetab ametiabi korras teise
haldusorgani ülesannete täitmist, võib
kulude hüvitamiseta saada kahjustatud
haldusorgani enda ülesannete täitmine
või ametiabi andmisest keeldumisel abi
taotleva haldusorgani ülesanne ja
haldusorganite vaheline koostöö üldiselt.
Eelnõu § 176 punktiga 3 kehtestatava
haldusorganite vahelise kaasamise
regulatsioonis, täpsemalt HKTS § 201
lõikes 5 on samuti ette nähtud, et
haldusülesande täitmist rahastatakse
kaasava haldusorgani eelarve kaudu.
Viidatud sätte puhul ei ole vastavat erisust
riigiasutuste vahelises kulude
hüvitamises ette nähtud. Kuigi erinevalt
eelnõuga loodavast kaasamisest täidab
ametiabi puhul abistav haldusorgan enda
haldusülesannet, teeb ta seda siiski teise
haldusorgani ülesannete täitmise
toetamiseks ning tegemist on täiendava
ülesandega, millega kaasnevad ka
täiendavad kulud.
Eeltoodule tuginedes teeme
haldusorganite vahelise koostöö
parendamiseks ettepaneku muuta HKTS
5
§-i 20 selliselt, et ametiabi andmisel
tehtud mõistlike kulutuste hüvitamine
oleks võimalik ka riigiasutuste vahel.
Administratiivkulude vähendamise
eesmärgil võib ette näha ka piirmäära,
millest allapoole jäävaid kulutusi ei
hüvitata.
3. Eelnõu § 176 punktiga 2 täiendatakse
HKTS § 18 lõiget 1 punktiga 6, lisades
üheks teiselt haldusorganilt ametiabi
taotlemise aluseks ka olukorra, kus
kriisiolukorras ei ole haldusorganil
võimalik talle pandud ülesandeid
piisavalt kiiresti ja tulemuslikult täita.
Juhime tähelepanu, et seletuskirjas
vastava muudatuse selgitus puudub.
Seletuskirja kohaselt täiendatakse
punktiga 1 seaduse reguleerimisala
haldusorganite vahelise kaasamise ja
haldusülesannete ajutise üleandmise
aluste ja korraga, mis lisatakse seadusesse
eelnõu sama paragrahvi punktiga 2.
Palume eelnõu seletuskirja parandada ja
lisada selgitus HKTS § 18 lõike 1
täiendamise kohta.
Selgitus HTKSi muudatused jäetud eelnõus välja, JUM
menetleb eraldi.
4. Eelnõu § 197 punktiga 7 täiendatakse
lennundusseadust §-ga 589. Lõikega 1
sätestatakse, et Tallinna
lennuinfopiirkonnas
tsiviillennuliiklusteenuse ja
aeronavigatsiooniteenuse osutaja on
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73
Selgitus KAURil on täna riigikaitseülesanne tagada
hüdroloogia- ja meteoroloogiateenuse toimimine
ning uue seaduse jõustumisel määraratakse
KAURile ka kriisiülesanne.
6
lõike 3 punktis 16 nimetatud elutähtsa
teenuse osutaja. Paragrahv 73 lg 3 punkti
16 kohaselt on elutähtsaks teenuseks
aeronavigatsiooniteenuse toimimine.
Märgime, et (tsiviil)lennuliiklusteenus on
üks osa aeronavigatsiooniteenusest ja
selle eraldi väljatoomine sättes on
üleliigne.
Lisaks on aeronavigatsiooniteenuse
üheks osaks muuhulgas
meteoroloogiateenused, mida osutab
Keskkonnaagentuur (edaspidi KAUR),
omades selleks vastavat sertifikaati.
Seega on ka KAUR
aeronavigatsiooniteenuse osutaja. Eelnõu
seletuskirja (lk 310) kohaselt märgitakse
aga, et selliseks ettevõtteks kvalifitseerub
praegu vaid Lennuliiklusteeninduse AS.
Käesoleval juhul jääb selgusetuks, kas
KAURile määratakse püsiv
kriisiülesanne (elutähtis teenus)
kavandatava lennundusseaduse
muudatusega või Vabariigi Valitsuse
kriisiplaanis. Palume sätte sõnastust ja
seletuskirja täpsustada, samuti vaadata
üle seletuskirja punktide numeratsioon
(selgitused ei ühti eelnõu
numeratsiooniga).
5. Eelnõu § 240 punktiga 2 muudetakse
veeseaduse § 114 lõikeid 1 ja 2. Lõike 1
kohaselt korraldab maandamiskava
Mittearvestatud Vastuseks selgitame, et Riigikantselei koordineerib
kriisideks valmistumist ja seda näiteks läbi
üleriigilise riskianalüüsi koostamise, kuid
7
rakendamist Keskkonnaministeerium
koostöös teiste ministeeriumide ja
kohaliku omavalitsuse üksustega. Kehtiv
veeseadus nimetab maandamiskava
rakendamise korraldajana ka
Siseministeeriumi.
Punkt 1 on otseselt seotud punktiga 2, kus
öeldakse, et valmisolek üleujutusteks
tagatakse päästeseaduse ja tsiviilkriisi ja
riigikaitse seadusega sätestatud korras
koostatud plaanide ja maandamiskavade
kohaselt. Siseministeerium on sättesse
lisatud põhjusel, et kriisiks valmisoleku
teema on olnud Siseministeeriumi
vastutada.
Täna on see nihkunud Riigikantseleisse.
Maandamiskavad oma olemuselt peavad
sisaldama ka meetmeid üleujutusteks
valmisolekuks nii enne üleujutusi kui ka
üleujutuse ajal. See on üks olulisemaid
teemasid, mille toimivus tuleb tagada.
Keskkonnaministeeriumi roll on
üleujutuste kontekstis tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse rakendamisel väga
väike. Hoolimata sellest, et lõike 1 järgi
korraldab maandamiskavade rakendamist
Keskkonnaministeerium koostöös teiste
ministeeriumitega, siis sisuliselt vastutab
Keskkonnaministeerium kogu tegevuse
eest. Keskkonnaministeerium ei saa üksi
rakendamisega tegelevad eelkõige need asutused,
kelle vastutusalas on konkreetselt nt üleujutusega
tegelemine (antud juhul eelkõige Päästeamet,
Keskkonnaministeerium, KOVid, ETOd ja
ETKAd). Riigikantselei nimetatud
maandamiskavale mingit lisandväärtust ei anna.
8
vastutada sellise valdkonna rakendamise
eest, kus tal puudub terviklik ülevaade
ning isegi ligipääs terviklikule
informatsioonile (sh AK märkega
tegevused).
Maaeluministeerium (nüüdne Regionaal- ja Põllumajandusministeerium)
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitused Kommentaarid
1. Eelnõu § 196 punktis 3 on sätestatud
nõue, et kui elutähtsa teenuse toimimist
tagavad infosüsteemid asuvad välisriigis,
tagab elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa
teenuse toimepidevuse ka viisil ja
vahenditega, mis ei sõltu välisriikides
asuvatest infosüsteemidest.
Selle nõude rakendamine toob elutähtsa
teenuse osutajale, kes kasutab oma
tegevuse tagamiseks kas pilveteenuseid
või asub tema andmekeskus näiteks
emaettevõtja juures Soomes, Rootsis või
Leedus, kaasa otsese kohustuse võtta
kasutusele kas on prem lahendused,
majutada oma andmed muus Eestis
asuvas andmekeskuses või ehitada oma
ärimudel ja tootmisprotsessid üles
toimima alternatiivselt ka ilma
infosüsteemideta.
Täna kasutavad Eesti olulisemad
toidutööstused ning kaubandusettevõtjad
Selgitused ja arvestatud Sätte uuendatud sõnastus on sama, mis 11.03.2025
Riigikogu menetlusse võetud HOSis muutmise
seaduse eelnõus (589 SE), kuid see on lõimitud
elutähtsa teenuse osutaja kohustuste üldisesse
loetelusse. Selle järgi peab elutähtsa teenuse osutaja
tagama juhul, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse
tagamiseks vajalikud andmed või seadmed asuvad
välisriigis, elutähtsa teenuse toimepidevuse
dubleerivate vahendite ja tehnoloogiliselt
alternatiivsete lahenduste abil ajal, kui välisriigis
asuvatele andmetele või seadmetele juurdepääsuks
kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus või
võrk ei toimi. See seondub vahetult elutähtsa
teenuse osutaja teise kohustusega rakendada
elutähtsa teenuse toimepidevust tagavaid meetmeid
(…) tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja
muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite
dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise,
vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning
muu sellise kaudu. Elutähtsa teenuse osutaja nõuete
täitmist kontrollib, toimepidevuse nõuded kehtestab
ning tema toimepidevuse riskianalüüsi ja
9
paljudes oma põhiprotsessides
pilveteenuseid või asuvad nende
andmekeskused näiteks emaettevõtjate
juures naaberriikides. Selle nõude
täitmine nõuaks tootmise juhtimise
tarkvarade või kriitiliste tugiteenuste
puhul täiesti uute tarkvaralahenduste ning
ka mitmete äriprotsesside muutmist, sest
näiteks paljud tootmise juhtimise
tarkvarad ongi tänapäeval kasutatavad
vaid nn pilvelahendusena. See tähendaks
ettevõtja äriprotsesside täielikku
ümberkorraldamist vähem kui aasta
jooksul. Sellise mastaapse muudatuse
täpset mõju ei ole võimalik nii lühikese
ajaakna juures hinnata ning nagu ka meie
sotsiaalpartnerid oma arvamustes eelnõu
kohta on rõhutanud, sunniks see neid
tänaselt tehnoloogiliselt tasemelt ajas
tagasi minema kohati mitme aastakümne
tagusele tehnoloogilisele tasemele. See
halvendaks oluliselt nende
konkurentsivõimet nii Eesti kui ka
välisturul, võttes ära võimaluse kasutada
oma äriprotsessides kaasaegseid parimaid
lahendusi. Detailsemalt kirjeldavad selle
sättega kaasnevaid probleeme oma
arvamustes eelnõu kohta valdkonna
esindusorganisatsioonid.
Maaeluministeerium neid siinkohal üle
kordama ei hakka. Maaeluministeerium
kriisiplaani kinnitab elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja.
Elutähtsa teenuse üks eesmärke on tagada ka
teenuse kättesaadavus kasutajatele kriisiolukorras,
sealhulgas olukordades kus ühendus välisriikidega
on erinevatel põhjustel piiratud. Sätte eesmärk on,
et elutähtsa teenuse osutaja mõtleks ka olukordadel,
kus väliriigis olevad andmed või seadmed ei ole
juurdepääsetavad, sest sideteenus või sidevõrk ei
toimi.
Näiteks olukorras, kus toidutootja infosüsteem on
lunavara nõude tõttu lukustatud või küberründe
tõttu kahjustatud peab olema plaan, kuidas tagada
toidutootmise jätkumine.
Sätte mõtte kohaselt tuleb läbi mõelda ja teenuse
osutamine kui esineb kirjas kirjeldatud sõltuvus
välisriigis olevast võrgu- ja infosüsteemist, mis on
kahjustatud ning seab näiteks ohtu isikute elu ja
tervise. Selle tulemusena tuleb ette näha dubleerivad
vahendid ja alternatiivsed lahendused.
10
on eelnõu koostamise käigus seda
seisukohta korduvalt väljendanud ja
proovinud mitmetel kohtumistel
Riigikantselei ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga leida
meie valdkonna jaoks sobivam lahendus.
Paraku on see seni jäänud leidmata.
Samas ei tähenda see, et kehtestada
tulebki sobimatu lahendus. Toiduga
varustamise valdkonna ettevõtjate
elujõulisus ja konkurentsivõime on
selleks liiga olulised, et kehtestada
igakülgselt läbimõtlemata ja ettevõtjaid
ülemäära koormavaid lahendusi.
Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et „/…/
selle sätte reguleerimisala on seotud
infosüsteemide toimepidevuse
tagamisega.“, kuid ei ole täpsemalt välja
toodud, millist riski või ohtu selline
ettevõtte äriprotsesse fundamentaalselt
muutev säte aitaks maandada.
Pilvetehnoloogiate kasutuselevõtt on
viimaste aastate üks olulisimaid
tehnoloogilisi muudatusi, mis, vaadates
kasvõi hiljutist Ukraina sõja kogemust,
aitab hoopis tõsta infosüsteemide
toimepidevust ja käideldavust. Kui selle
sättega üritatakse tagada ettevõtete
toimepidevus ka nn saartalitluse korral,
kus Eesti andmesideühendused on
katkenud, siis on palju otstarbekam
11
lahendus kohustada ettevõtjaid omama
näiteks alternatiivina satelliitandmeside
ühendusi, mis võimaldaksid neil jätkata
kaasaegsete infosüsteemide ja tehniliste
lahenduste kasutamist ka olukorras, kus
kõik Eesti andmesideühendused
välisriikidega on katkenud. Eelnõu
seletuskirjas on selle sätte kohta märgitud
ka seda, et: „Eelnõu menetlemise käigus
on Pangaliit tõstatanud küsimuse HOSi §
41 lõikes 2 sätestatud kohustuse
asjakohasuse kohta ning on pöördunud
08.06.2022 Riigi Infosüsteemi Ameti,
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti
Panga poole palvega hinnata elutähtsa
teenuse osutamisega seotud
tehnoloogilisi riske, mida HOSi § 41
lõige 2 käsitleb. Seetõttu on eelnõu
koostamisega paralleelselt alustanud
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
koostöös Riigi Infosüsteemi Ameti,
Riigikantselei ning julgeolekuasutustega
selle sätte sisulise muutmise vajaduse
analüüsimist. Olenevalt analüüsi
tulemustest võidakse tulevase KüTSi § 7
lõike 31 sõnastust muuta või kehtetuks
tunnistada, kuid see muudatus tehakse
KüTSi täiendava muutmise ehk revisjoni
käigus. Eelnõuga antakse teatud isikutele
üleminekuaeg, millal nad saavad
12
elutähtsa teenuse osutajateks.
Kommenteeritava nõude kehtima
hakkamine sõltub nende uute elutähtsa
teenuse osutajate puhul ka eelnõuga
kavandatavast üleminekutähtajast.“
Eelnõu menetlemise ajal selle sätte kohta
Maaeluministeeriumi tõstatatud küsimusi
ja sel teemal peetud nõupidamisi
kajastatud ei ole, mis jätab väära mulje,
nagu rohkem probleeme selle sättega ei
olekski. Lisaks on seletuskirjas
selgesõnaliselt märgitud vajadus alustada
selle sätte sisulise muutmise vajaduse
analüüs ja toodud välja võimalus, et
analüüsi tulemusena võidakse see säte
muuta või hoopis kehtetuks tunnistada.
Analüüsi valmimise tähtaega ei ole
seletuskirjas toodud. See tuleks aga
kindlaks määrata ja välja tuua koos
võimaliku seadusemuudatuse varaseima
võimaliku jõustumise ajaga. Ei ole
mõeldav, et see säte tehakse
kohustuslikuks elutähtsa teenuse
osutajateks määratavatele ettevõtjatele
enne kui on saavutatud selgus selle sätte
kehtimajäämise suhtes.
Eelnõu §-ga 251 toidu varustuskindluse
valdkonnas antav üheaastane
üleminekuaeg, eeldusel, et seadus jõustub
13
2024. aasta 1. jaanuaril, ei ole kindlasti
piisav ega anna selget sõnumit selle
kohta, kas see on seotud ka KüTSi § 7
lõike 31 kehtivuse küsimusega. Võib
eeldada, et elutähtsa teenuse osutajate
määramine on ligikaudu pool aastat
kestev protsess. Pärast elutähtsa teenuse
osutajaks määramist jääks tal enda KüTSi
nõuetega kooskõlla viimiseks aega aga
ainult ligikaudu kuus kuud. Ettevõtjal,
kes elutähtsa teenuse osutajaks
määratakse, ei ole mõtet hakata juba
määramise menetluse käigus igaks juhuks
suuremahulisi investeeringuid ja
ümberkorraldusi tegema. Arvestades
ainuüksi selleks vajalike kulutuste mahtu
(ühe ettevõtja puhul on selleks tema
hinnangul ligikaudu miljon eurot, koos
seletuskirja lk 405 märgitud kulutustega
küberturvalisusele), mis jäetakse vaid
ettevõtja enda kanda, on see sisuliselt
sama kui isikule riigi poolt üleöö
suuremahulise maksukohustuse
panemine. Sellist käitumist ettevõtja
suhtes ei saa pidada põhiseadusega
kooskõlas olevaks.
Ja kui peagi pärast nende kulutuste
kandmist peaks neid kulutusi tinginud
seaduse säte kehtetuks tunnistatama, siis
on see riigi poolt igal juhul ettevõtja
suhtes pahatahtlik ja sõnamurdlik
14
käitumine, rääkimata riigi suhtes tekkida
võivast kahju hüvitamise nõudest. Sellise
olukorra tekkimist tuleks igal juhul
vältida.
Eespool toodust tulenevalt teeme
ettepaneku täiendada eelnõu § 196
punktiga 3 muudetava KütSi § 7 lõiget 31
võimalusega omada alternatiivina
satelliitandmeside ühendust välisriigis
asuva infosüsteemi kasutamiseks või
täiendada KütSi § 7 lõikega 32, mille
kohaselt toiduga varustamise valdkonna
elutähtsa teenuse osutaja, kelle elutähtsa
teenuse toimimist tagavad infosüsteemid
asuvad välisriigis, võib tagada elutähtsa
teenuse toimepidevuse välisriikides
asuvate infosüsteemidega
satelliitandmeside ühenduse kaudu.
2. Eelnõu § 73 lõike 3 punkti 6 ja § 230
kohaselt on toiduga varustamine elutähtis
teenus. Seoses sellega on toiduga
varustamisega tegelevatel elutähtsa
teenuse osutajateks määratud ettevõtjatel
muu hulgas kohustus KüTS § 3 lõike 1
punkti 1 ja § 7 kohaselt täita 24.
detsembril jõustunud 22. detsembri 2022.
a majandus- ja kommunikatsiooniministri
määrust nr 101 „Eesti infoturbestandard“.
Seletuskirja kohaselt (lk 395) „KüTsist
tulenevalt on kohustus koostada võrgu- ja
Selgitus Selgelt on välja toodud sektori sõltuvus võrgu- ja
infotehnoloogiast, mistõttu jääb selgusetuks,
millistel põhjustel ei ole elutähtsa teenuse juures
vajalik rakendada küberturvalisuse nõudeid. Vead
võrgu- ja infosüsteemides võivad kaasa tuua
katkestuse mitte ainult teenuseosutaja enda
tegevuses vaid ka mõjutada avalikke teenuseid ja
elutähtsaid teenuseid osutavaid võrgu- ja
infosüsteeme, millega teenuse osutaja on liitunud.
Küberturvalisuse tagamine ei vähenda ettevõtjate
konkurentsivõimet vaid pigem suurendab seda,
15
infosüsteemide riskianalüüs, mille võib
turult saada olenevalt ettevõttest 2000 –
20 000 euro eest. Vastavaid analüüse saab
ettevõte teha ka ise, st kohustust tellida
neid ei ole, see on üksnes ettevõtte
võimalus. Kõik vähemalt 10 töötajaga
elutähtsa teenuse osutajad on tulenevalt
KüTSist kohustatud tellima sisse võrgu-
ja infosüsteemide auditi. Tegemist on
ainukese kohustusega, mida ettevõtja ei
saa ise täita ja mida tuleb tellida sisse.
Auditi maksumus jääb 4 500 – 20 000
euro vahemikku. Maksumus oleneb
ettevõtte suurusest ja infosüsteemidest.
Vastav nõue tuleneb küberturvalisuse
seadusest ja selle alamaktist ning täpsem
mõju on analüüsitud nende õigusaktide
koostamise raames.“.
Tähelepanuta on jäetud asjaolu, et KüTSi
ja Eesti infoturbestandardi eelnõu
koostamise ajal ei olnud vabaturul
tegutsevad ettevõtjad veel elutähtsa
teenuse osutajad. Seega ei saa KüTSi ja
selle alamaktiks oleva Eesti
infoturbestandardi koostamise raames
olla juba analüüsitud mõju isikutele, kelle
suhtes nende normide kohaldumine ei
olnud veel selge. See nähtub sõnaselgelt
ka mõlema õigusakti eelnõu
seletuskirjadest, millest viimase puhul on
samuti mõjude analüüs jäetud tegemata
kuivõrd ettevõtja tootmisprotsess on
usaldusväärsem.
Märkustes on mainitud rahvusvahelise standardi
ISO 27001 kasutamist, mis on Eesti
infoturbestandardi alternatiiv. Seetõttu jääb
arusaamatuks märkus Eesti Infoturbestandardi
kasutamise võimatuse kohta, eriti olukorras, kus nii
Eesti Infoturbestandard ja ISO 27001 on sisuliselt
võrreldavad infoturberaamistikud. Ka ISO
rakendamisel on auditeerimine kohustuslik,
mistõttu peavad vastavad kulud juba täna olema
planeeritud.
Rõhutame ka sellele märkusele vastates, et Justiits-
ja Digiministeerium analüüsis elutähtsa teenuse
osutajate küberturvalisuse nõuete sätteid
11.03.2025 Riigikogu menetlusse võetud HOSis
muutmise seaduse eelnõu (589 SE) koostamise
käigus.
16
viidates, et mõju on analüüsitud KüTSi
eelnõu seletuskirjas.
Seega ei ole hinnatud toiduga varustamise
valdkonna ettevõtjatele elutähtsa teenuse
osutajaks määramisega kaasneva
küberturvalisuse nõuete täitmise
kohustuse panemise majanduslikku mõju
(seotud kulu ja mõju konkurentsivõimele
teiste valdkonnas tegutsevate
ettevõtjatega võrreldes, kellel sellist
kohustus ei ole).
Samal põhjusel ei ole asjakohane jätta
seletuskirjas (lk 405) toodud kohustuste
loetelus nimetamata toiduvaldkonna
ettevõtjale, kes määratakse elutähtsa
teenuse osutajaks, kaasnevate
küberturvalisuse meetmete rakendamise
kohustus. Selline puudulik loetelu laseb
ettevõtjale kaasnevate kohustuste hulka
näidata ekslikult oluliselt väiksemana, kui
see tegelikkuses on.
Juba täna on paljudel toiduga
varustamisega tegelevatel ettevõtjatel
kasutusel mõni rahvusvaheliselt
tunnustatud infoturbestandard, teistes
riikides kehtivate standardite või
ISO27001 alusel väljatöötatud
kontserniülesed infoturbemeetmed või
ostetakse asjakohast teenust IKT
17
teenuspakkujalt, kellel on täna kasutusel
ISO 27001 infoturbestandard. Iga
ettevõtja on huvitatud oma
majandustegevuse tõrgeteta toimimisest
ja iga piisavalt hoolas ettevõtja on võtnud
selle tagamiseks abinõusid tarvitusele ka
ise, ilma riigi sunnita. Ilma asjakohase
analüüsita ei ole põhjust eeldada, et need
nõuded ei ole piisavad. Otstarbekam
oleks, kui ettevõtja hindaks oma
infoturberiske ning rakendaks iga
konkreetse elutähtsa teenuse puhul just
selle valdkonna spetsiifiliste riskide
maandamiseks vajalikke
infoturbemeetmeid.
Eespool toodust tulenevalt teeme
ettepaneku kas muuta eelnõu § 73 lõiget
3 ja jätta sellest välja punkt 6 või
täiendada eelnõu § 196 sättega, millega
täiendatakse KüTSi § 3 lõikega 5 nii, et
selle seaduse § 3 lõike 1 punktis 1
sätestatut ei kohaldata elutähtsa teenuse
osutaja elutähtsa teenuse osutamisel
toiduga varustamise valdkonnas. See
muudatus võimaldaks elutähtsa teenuse
osutajaid toiduga varustamise valdkonnas
käsitleda KüTSi tähenduses püsiva
kriisiülesandega isikuna, mis on olnud
Maaeluministeeriumi kui toiduga
varustamise eest vastutava ministeeriumi
seisukoht ka varasemalt. Sellise
18
muudatusega on võimalik tagada
ettevõtjate toimepidevuse kasvu ning
kindlust, et toiduga varustamine Eestis on
tagatud.
Lisaks võib täiendada eelnõu § 11 lõike 5
või 6 (sõltuvalt sellest, millist eespool
tehtud ettepanekutest eelnõus
arvestatakse) alusel antava määruse
rakendusakti kavandit sättega, mille
kohaselt toiduga varustamise valdkonnas
tuleb riskianalüüsis esitada ka
küberturvalisusega seotud riskid. Samuti
võib täiendada eelnõu § 74 lõiget 6
sättega, mille kohaselt toiduga
varustamise valdkonnas sätestatakse
toimepidevuse nõuded ka
küberturvalisuse kohta lähtudes isiku
osutatavast elutähtsast teenusest.
Need ettepanekud on kooskõlas ka
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga (EL) 2022/2555, mis käsitleb
meetmeid, millega tagada
küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase
kogu liidus /…/. Sarnaselt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL)
2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevust ja millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv
2008/114/EÜ võetakse ka see direktiiv
üle teise, hiljem ettevalmistatava
19
eelnõuga, kuid käesolevas eelnõus tuleks
samuti arvestada juba varakult direktiivis
sätestatud põhimõtete ja tähtaegadega.
Direktiiviga (EL) 2022/2555 on riikliku
küberturvalisuse strateegia ja riiklike
küberkriiside ohjamise raamistikud
jäetud iga liikmesriigi enda määrata.
Seega saab iga liikmesriik otsustada iga
ettevõtjate grupi puhul põhjendatud
küberturvalisuse meetmed ja seda
võimalust tuleb kasutada.
Lisaks märgime, et seletuskirjas (lk 382)
on siiski mööndud, et keerulisem on
olukord ettevõtjate jaoks, kes varem ei ole
olnud elutähtsate teenustega seotud, sest
sellised toimepidevusega seotud
tegevused nagu enda organisatsiooni
riskianalüüsi koostamine, kriitiliste
funktsioonide väljaselgitamine,
ressursside kindlaksmääramine, riskide
maandamine, toimepidevuse seire,
valmidusastmete kasutuselevõtmine, iga-
aastase raporti koostamine, 24/7 toimiva
kontaktpunkti määramine, objektikaitse
baasnõuete täitmine eeldavad nendelt
ettevõtjatelt suuri ümberkorraldusi ja
kohanemist muudatustega. Vastavate
nõuete rakendamisega võivad kaasneda
lisanduvad tööjõukulud. Hinnanguliselt
võib vastavate ülesannete täitmiseks
kuluda olenevalt ettevõttest 0,5–1
20
koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab
umbes 13 000 – 50 000 eurot
palgafondiraha aastas. Samas juba täna on
teada, et Eesti napib IT spetsialiste,
infoturbejuhtidest rääkimata ning ei
tundu reaalne, et Eestis on võimalik leida
350 uut infoturbespetsialisti, keda
elutähtsa teenuse osutajatel oleks
võimalik värvata seaduses sätestatud
kohustuse täitmiseks.
3. Eelnõu §-ga 251 nähakse toiduga
varustamise valdkonna sätete ehk eelnõu
§ 230 jõustumise ajaks 2025. aasta 1.
jaanuar. See tähendab, et alates sellest
kuupäevast saab Maaeluministeerium
määrata toiduga varustamise valdkonnas
elutähtsa teenuse osutajad või püsiva
kriisiülesandega isikud.
Eelnõu § 75 lõike 4 punkti 1 kohaselt
peab elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldaja elutähtsa teenuse osutajaks
määramise otsuses sätestama määratud
isikule muu hulgas 10 kuu jooksul alates
elutähtsa teenuse osutajaks määramisest,
elutähtsa teenuse osutajale sätestatud
nõuete täitmise kohustuse, kuid mitte
toimepidevuse nõuete täitmise kohustuse,
jõustumise tähtpäeva. Tähtpäeva
määramine 10 kuu piires on jäetud
elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldaja suvaotsuseks. Samuti võib aru
Mittearvestatud CER direktiiv võeti üle hädaolukorra seadusega,
muudatused jõustusid 18.10.2024.a. Käesoleva
eelnõuga ei muudeta CER direktiivi ülevõtmiseks
kehtestatud norme. Täiendavalt selgitame järgmist.
Viidatud 2022/2557 direktiivi (CER) art 6 p-i 3
kohaselt kohaldatakse asjaomaste elutähtsa teenuse
osutajate suhtes direktiivi III peatükki alates kümne
kuu möödumisest ETO staatusest teavitamise
kuupäevast.
Seejuures art 12 lg-s 1 on täpsustatud, et vaatamata
artikli 6 lõike 3 teises lõigus sätestatud tähtpäevale
tagavad liikmesriigid, et elutähtsa teenuse osutajad
viivad läbi riskianalüüsi üheksa kuu jooksul
pärast artikli 6 lõikes 3 osutatud teate saamist ning
seejärel vastavalt vajadusele ja vähemalt iga nelja
aasta järel liikmesriigi riskianalüüside ja muude
asjakohaste teabeallikate põhjal kõiki asjaomaseid
riske, mis võivad nendepoolset asjaomaste
elutähtsate teenuste osutamist häirida (edaspidi
„elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüs“).
21
saada, et toimepidevuse nõuete täitmise
jõustumise tähtpäeva valik on eelnõu § 75
lõike 4 punkti 2 kohaselt jäetud elutähtsa
teenuse toimepidevuse korraldaja
otsustada, kusjuures ilma igasuguste
ajaliste piirideta.
Seletuskirja kohaselt on mõlemad sätted
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2022/2557, mis
käsitleb elutähtsa teenuse osutajate
toimepidevust ja millega tunnistatakse
kehtetuks nõukogu direktiiv
2008/114/EÜ, artikli 6 lõikes 3
sätestatuga, et hiljem vähendada
muutmiste vajadust (lk 148).
Viidatud direktiivi artikli 6 lõike 3
kohaselt kohaldatakse aga määratud isiku
suhtes nii riskianalüüsi tegemise kui ka
toimepidevusmeetmete rakendamise
kohustust alates 10 kuu möödumisest
isiku teavitamisest meie eelnõu
tähenduses isiku elutähtsa teenuse
osutajaks määramise otsusest. Artikli 12
lõike 1 kohaselt peavad elutähtsa teenuse
osutajaks määratud isikud viima
riskianalüüsi läbi üheksa kuu jooksul
alates artikli 6 lõikes 3 nimetatud kümne
kuu möödumisest. Seega kehtestab Eesti
eelnõu § 75 lõike 4 punktidega 1 ja 2
hetkel direktiivi nõudest rangema nõude,
Sellest tulenevalt tuleb ETOl koostada riskianalüüs
üheksa kuu jooksul ETOks nimetamisest alates ning
toimepidevuse plaan 10. kuu jooksul nimetamisest
alates. Sisuliste nõuete osas on teenuse korraldajal
õigus haldusaktis määrata täitmise tähtpäev (HOS §
38 lg 1-3).
22
kuid rangema nõude kehtestamise
vajadust ei ole põhjendatud.
Eespool toodust tulenevalt teeme
ettepaneku viia eelnõu § 75 lõikes 4
sätestatu, sealhulgas tähtajad kooskõlla
direktiivi (EL) 2022/2557 artikli 6 lõikes
3 sätestatuga.
Samuti teeme ettepaneku täiendada
eelnõu § 251 sättega, mille kohaselt
kooskõlastuskirja punktis 1 tehtud
ettepaneku kohane säte, mis käsitles
eelnõu § 196 punktiga 3 muudetava KütSi
§ 7 lõiget 31, ja vajaduse korral ka eelnõu
§ 196, mille kohaselt jõustuks 2025.
aastal toiduga varustamise valdkonnas
elutähtsa teenuse osutajaks määratud
isiku suhtes asjakohased küberturvalisuse
nõuded varaseimalt direktiivi
2008/114/EÜ artikli 12 lõikes 1 sätestatud
tähtpäeval ehk üheksa kuud pärast 10 kuu
möödumist isiku teavitamisest tema
elutähtsa teenuse osutajaks määramise
otsusest.
Viimane täiendus on vajalik, sest hetkel
on eelnõust aru saada, et elutähtsa teenuse
osutaja küberturvalisuse nõuete
rakendamise kohustust see eelnõu ja selle
rakendussätted otseselt ei reguleeri. Küll
aga moodustavad asjakohased KüTSi
23
sätted olulise osa elutähtsat teenust
osutavatele isikutele kaasnevatest
nõuetest ja kohustustest. Elutähtsa
teenuse osutaja küberturvalisuse nõuete
rakendamise kohustus jõustuks eelnõu ja
KüTSi kohaselt isiku suhtes tema
elutähtsa teenuse osutajaks määramise
otsusest, kuid seda olukorda tuleb
kindlasti vältida.
4. Teeme ettepaneku toiduga varustamise
tagamiseks täiendada eelnõu § 99
kaitseväeteenistuse seaduse § 76 lõike 2
eeskujul lõikega järgmises sõnastuses:
„Ajavahemikul 1. aprillist kuni 1.
oktoobrini on kodanikukohustuse
täitmisest vabastatud füüsiline isik, kes
tegeleb Euroopa Liidu toimimise lepingu
I lisas loetletud põllumajandustoodete,
välja arvatud kalandustoodete
tootmisega, kui:
1) isikul on kodanikukohustuse täitmise
ajal reaalne vajadus osaleda Eestis
põllumajandustöödel ja 2)
kodanikukohustuse täitmine võib
põhjustada ohu isiku
põllumajandustootmise jätkamisele.“
Mittearvestatud Nimetatud sätte lisamisel on mõju riigikaitsele.
Kaitseministeerium ei nõustu REMi ettepanekuga
täiendada kaitseväeteenistuse seaduse § 76 lõikega,
mis automaatselt vabastab aprillist oktoobrini isiku
kodanikukohustuse täitmisest riigikaitselises
kriisiolukorras. Kriisiolukord ei pruugi olla seotud
või mõjutada toidusektorit. Seepärast selline
lausvälistus on ebamõistlik.
5. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 103
lõike 1 punkti 1 pärast sõnu „vajalik toit“
tekstiosaga „, tema loomale vajalik sööt“.
Arvestatud
6. Eelnõu § 140 lõike 5 teise lause kohaselt
ei maksta isikule õiglast hüvitist juhul,
kui tal on võimalik hüvitist saada mujalt,
Selgitus ja arvestatud Selgitame, et säte ei reguleeri üksnes loomade
sundkasutusse võtmist – loomade sundkasutusse
võtmine on vaid seletuskirja näide, millistel
24
kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus
või asi võeti sundkasutusse või
sundvõõrandati seetõttu, et isik jättis
täitmata seadusest tulenevad nõuded.
Seletuskirjast jääb mulje, et see säte on
kavandatud sundkasutusse võtmise või
sundvõõrandamise osas reguleerima
üksnes loomade sundkasutusse võtmist
või sundvõõrandamist juhul kui isik jättis
täitmata seadusest tulenevad nõuded ehk
jättis täitmata looma nõuetekohase
pidamisega seotud kohustuse. Sellisel
juhul ei ole sätte osa „või asi võeti
sundkasutusse või sundvõõrandati
seetõttu, et isik jättis täitmata seadusest
tulenevad nõuded“ õige ja seda tuleks
muuta, sest et loomade
sundvõõrandamine põhjusel, et isik jättis
täitmata looma nõuetekohase pidamisega
seotud kohustused ehk seadusest
tulenevad nõuded, toimub alati
loomakaitseseaduse (edaspidi LokS)
alusel ja LokSi kohaselt toimub ka selle
eest hüvitise maksmine. Lisaks võib
parema selguse tagamiseks kaaluda
eelnõu § 102 täiendamist sättega, et kui
isik jättis täitmata looma nõuetekohase
pidamisega seotud kohustuse, siis loom
sundvõõrandatakse LokSis sätestatud
alusel ja korras.
juhtudel nimetatud paragrahvi saab rakendada.
Lõike 5 täienduse ettepanekut arvestatud.
25
Juhul aga, kui selle osaga sättest on kavas
reguleerida muude asjade sundkasutusse
võtmist või sundvõõrandamist, siis tuleks
seda samal põhjusel täpsustada. Viimasel
juhul võiks § 140 lõike 5 teise lause lõppu
lisada tekstiosa „, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti“.
7. Punktis 6 toodud asjaolude tõttu vajab
täpsustamist ka eelnõu seletuskirjas § 140
(õiglase hüvitise maksmine
kriisiolukorras) antud selgituse tekstilõik
(lk 231 viimane lõik ja lk 232 esimene
lõik) alates tekstiosast „Tavaolukorras
tehakse sellisel juhul /…/“ kuni
tekstiosani „et vältida loomadele
tekkivaid kannatusi.“. Kooskõlas punktis
6 antud selgitusega teeme ettepaneku
asendada see tekstilõik järgmise
tekstilõiguga:
„Tavaolukorras tehakse sellisel juhul
loomaomanikule ettekirjutusega kohustus
korrakaitseorgani määratud tähtpäevaks
loom võõrandada või hukata. Kui
loomaomanik korrakaitseorgani
määratud tähtpäevaks seda ei teinud,
korraldab looma võõrandamise või
hukkamise korrakaitseorgan
asendustäitmise ja sunniraha seaduses
sätestatud korras. Sellega seotud kulud
nõutakse sisse looma omanikult ja juhul,
kui looma võõrandamise või
Arvestatud
26
hukkamisega saadakse tulu, siis
ülejäänud tulu kuulub loomaomanikule,
kellelt loom on ära võetud. Kriisiolukorra
ajal on aga põhjendatud rakendada
loomakaitseseaduse § 64 lõikes 6
sätestatud kohese sundvõõrandamise
võimalust. See on ette nähtud just
sellisteks olukordadeks, mil ei ole
võimalik ilma looma tervist või elu ohtu
seadmata anda loomapidajale mõistlikku
tähtaega looma võõrandamiseks või
looma hukkamise korraldamiseks (nt
loomapidaja on mobiliseeritud, surnud,
evakueeritud, põgenenud, on
söödapuudus vmt). Loomakaitseseaduse
§ 10 lõike 1 punkti 1 kohaselt tähendab
looma hukkamine ka
põllumajanduslooma tapmist toiduks
kasutatava loomse saaduse saamiseks.
Kuna kriisiolukorra ajal võib esineda
toidupuudus, on riigil Põllumajandus- ja
Toiduameti kaudu eesmärgipärane
selleks sobivate loomade
sundvõõrandamine ja hukkamine
korraldada nii, et loomi saaks kasutada
võimalikult suurel määral toidu
tootmiseks. Näiteks kas nii, et loomade
liha saaks toiduks kasutada või
asendustäitmise korras pidamise
võimaluse (sh sööda) olemasolu korral
saaks loomi (nt munakanad,
piimalehmad, põrsad kuni suureks
27
kasvamiseni) pidada toidu tootmiseks.
Õigustatud isikule õiglase hüvitise
maksmine toimub samadel alustel ja
korras, nagu tavaolukorras,
loomakaitseseaduse § 648 lõigete 2-5
kohaselt.“
8. Eelnõu §-st 230 on menetluse käigus
kahetsusväärselt kaduma läinud § 466 ja
seda selgitav osa seletuskirjas.
Rakendusakti kavand on seletuskirjas
jätkuvalt märgitud ja kavand lisatud.
Teeme ettepaneku lisada järgnevad osad
eelnõu § 230 punkti 3 ja seletuskirja
asjakohasesse ossa, muutes asjakohaselt
olemasolevat numeratsiooni.
§ 466. Elutähtsa teenuse osutaja
kohustused
(1) Elutähtsa teenuse osutaja tagab
elutähtsa teenuse osutamise oma
valdkonnas, vajaduse korral
toidugruppide või tegevuse liikide kaupa,
määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga.
(2) Elutähtsa teenuse määratluse ja
nõuded elutähtsa teenuse osutaja
toimepidevuse kohta valdkondade ja
vajaduse korral toidugruppide kaupa
kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
ToiduSi eelnõu §-s 466 sätestatakse
elutähtsa teenuse osutaja kohustused.
Mittearvestatud Nimetatud sätted on juba eelnõuga kaetud.
28
Tsiviilkriisiks valmisoleku ja riigikaitse
seaduse § 75 lõige 6 sätestab elutähtsa
teenuse osutaja üldised kohustused, nagu
elutähtsa teenuse toimimise tagamine ja
elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate
meetmete rakendamine. Tsiviilkriisiks
valmisoleku ja riigikaitse seaduse
nimetatud kohustuste loetelu ei ole aga
piisavalt täpne toiduga varustamise
valdkonnas, kuna elutähtis teenus
määratakse seaduses ja seaduse alusel,
käesoleval juhul ToiduSis ja seda
täpsustavas maaeluministri määruses
ning ToiduSi alusel.
ToiduSi eelnõu §-s 466 lõikes 1
täpsustatakse tsiviilkriisiks valmisoleku
ja riigikaitse seaduse nimetatud kohustusi
toiduga varustamise valdkonnas nii, et
elutähtsa teenuse osutaja tagab elutähtsa
teenuse osutamise oma valdkonnas,
vajaduse korral toidugruppide või
tegevuse liikide kaupa, määratud aja
jooksul, mahus ja hinnaga. Ehk ettevõtja
ei pea tagama näiteks kogu oma
sortimendi tootmist või turustamist, vaid
üksnes seda osa, mis on määratletud
elutähtsa teenusena maaeluministri
määruses või ka vajaduse korral
täpsustatud ministri käskkirjas, millega ta
elutähtsa teenuse osutajaks määrati.
29
ToiduSi eelnõu §-s 466 lõikes 2
sätestatakse valdkonna eest vastutavale
maaeluministrile volitusnorm, mille
alusel saab ta määratleda, milline tegevus
konkreetses valdkonnas või konkreetse
toidugrupi puhul on elutähtis teenus ja
kehtestada selles osas nõuded elutähtsa
teenuse osutamise ehk toimepidevuse
kohta (rakendusakti kavand lisatud).
9. Eelnõu § 73 lõike 3 punkti 6 kohaselt on
elutähtsaks teenuseks varasemalt
kasutatud teenuse nime „toidu
varustuskindlus“ asemel kasutusele
võetud lühem ja täpsem teenuse nimi,
milleks on toiduga varustamine. Teeme
ettepaneku muuta asjakohaselt elutähtsa
teenuse või püsiva kriisiülesande nimi ka
eelnõu §-s 230.
Arvestatud Seaduse eelnõu ja seletuskiri vastavalt muudetud.
10. Teeme ettepaneku asendada eelnõu
seletuskirjas läbivalt sõna „toidutootja“
sõnadega „toidu käitleja“ ja sõna
„toiduaine“ ning „toidukaup“ sõnaga
„toit“.
Arvestatud Seletuskirja vastavalt muudetud
Sotsiaalministeerium
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala
vajab täpsustamist. Eelnõu § 20 lg 1
kohaselt võib Vabariigi Valitsus
korraldusega kehtestada kriisiolukorra.
Eelnõu § 21 lg 5 järgi võidakse välja
Selgitus Eelnõu reguleerimisala täpsustatud.
Käesolev seadus reguleerib riigikaitse rahu- ja
sõjaaegset korraldust, kriisiolukorraks sealhulgas
eriolukorraks, erakorraliseks ja sõjaseisukorraks
valmistumist ja nende olukordade lahendamist,
30
kuulutada ka eriolukord (valitsuse poolt),
erakorraline seisukord, sõjaseisukord ja
mobilisatsioon (Riigikogu poolt), ja
sellega loetakse kriisiolukord tekkinuks.
Seletuskirja kohaselt on „kriisiolukord“
katusmõiste nii Vabariigi Valitsuse
kehtestatud kriisiolukorrale (mille lävend
on kõrgem kui hetkel kehtiv hädaolukord,
mis on asutuse juhi otsus),
põhiseaduslikele erikordadele
(eriolukord, erakorraline seisukord ja
sõjaseisukord) ning ka mobilisatsioonile
ja demobilisatsioonile (lk 58). Samal ajal
eelnõu reguleerimisala §-s 1 ei hõlma
sellist valitsuse kehtestatud
kriisiolukorda, nimetatud on üksnes
riigikaitset ja erikordasid. Seejuures on
eelnõu seletuskirjas siiski öeldud, et
seadus reguleerib ka tsiviilkriisiks
valmistumist ja selle lahendamist (§ 1, lk
19). Terminoloogiliselt on küsitav ka §-s
1 toodud fraas „…ja nendest põhjustatud
olukordade lahendamist“, sest erikord
kuulutataksegi välja juba tekkinud
kriisiolukorra lahendamiseks, st erikord
ise ei põhjusta lahendamist vajavat
olukorda
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldust,
Eesti Vabariigi osalemist rahvusvahelises sõjalises
koostöös, elutähtsate teenuste toimepidevuse
tagamise õiguslikke aluseid ning järelevalvet ja
vastutust.
2. Eelnõu 3. peatükk reguleerib
kriisolukorraks valmistumist ja erinevate
asutuste ülesandeid seejuures, samas kui
mõiste „kriisolukord“ defineeritakse alles
§-s 20. Varem kasutatakse §-s 3 mõisteid
Arvestatud Toome kriisiolukorra mõiste sisse 1. peatükis.
31
„tsiviilkriis“ ja „riigikaitse tagamine“,
aga ka „olukord“, mis ei ole seostatud
kriisiolukorra mõistega. See teeb seaduse
kesksete mõistete ja olukordade seoste
mõistmise keerukaks. Kriisiolukorra
määratlus või viide sellele võiks olla
toodud eespool juba §-s 2 või 3.
3. Eelnõu § 8 lg 1 p 1 kohaselt on
Päästeameti ülesanne kriisiolukorraks
valmistumisel regionaalsel tasandil
nõustada kohaliku omavalitsuse
üksuseid. Seletuskirja järgi hõlmab see
mh KOVide nõustamist nende
kriisiplaani koostamisel ning õppuste
planeerimisel ja läbiviimisel. Samal ajal
on rakendusakti kavandis nr 4 (Vabariigi
Valitsuse kriisiplaani, püsiva
kriisiülesandega asutuse ja isiku
kriisiplaani koostamise tingimused ja
kord) sätestatud (§ 3 lg 2), et kohaliku
omavalitsuse üksusi nõustab
(kriisi)plaani koostamisel Päästeamet
ning kriisiülesande valdkondlikust
kuuluvusest tulenevalt
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ja
Haridus- ja Teadusministeerium.
Rakendusaktis ei ole seletuskirja ning ka
eelnõu vastavate sätete juures selgitatud,
kuidas täpsemalt jaotub KOV üksuste
nõustamine Päästeameti ja teiste asutuste
vahel. Võib eeldada, et „valdkondliku
kuuluvuse“ all on rakendusaktis mõeldud
Mittearvestatud Päästeamet saab KOV nõustada oma pädevuse
piires ning nii SKA kui HTM saavad seda teha oma
valdkondade osas. Päästeameti nö vahelüliks
olemine ei loo siin lisandväärtust, kuna Päästeametil
ei ole kompetentsi HTMi või SKA
sisuvaldkondaade osas. Seletuskirjas on täpsustatud
osapoolte rollijaotust ning mõjude osas eelarvelist
mõju SKA-le.
32
seda, et eelnõu § 76 lg 1 punktis 2-8
nimetatud KOV üksuse kriisiülesanded
on olemuslikult kas sotsiaal- või
haridusvaldkonna teenused (küll vajaks
täpsustamist lapsehoiuteenuse
„kuuluvus“, mis on ühes loetelus
haridusteenustega, kuid on õiguslikult
sotsiaalvaldkonna teenus; vt ka meie
ettepanek nr 1.28). Samas ei ole nt SKA-
l tavaolukorras seadusest tulenevat
ülesannet nõustada KOV üksusi nende
sotsiaalteenuste korraldamisel. Seda on
viimastel aastatel tehtud projektipõhiselt,
kuid selleks kasutatud Euroopa
Sotsiaalfondi rahastus lõpeb 2023. a
lõpus. Ukraina põgenike kriisis toetab
SKA KOVe samuti selleks eraldatud
lisaeelarve abil. Teatud määral toimub
KOVide nõustamist SKA
järelevalvetegevuse raames, kuid see ei
ole iseloomult ega mahult võrreldav
kriisiks valmistumise nõustamisega. Kui
KOVide nõustamise ülesanne määratakse
Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis SKA
püsivaks kriisiülesandeks, nõuab see ka
täiendavat püsivat inimjmressurssi
(praegu ei ole eelnõu mõjude analüüsis
seda vajadust välja toodud).
Seega selguse loomiseks ning arvestades
eelnõu seletuskirjas toodut (§ 8, lk 29), et
regionaalsel tasandil pannakse
33
kriisiolukorraks valmistumisel ja
lahendamisel põhivastutus Päästeametile,
teeme ettepaneku täiendada § 8 lg 1
järgmiselt: „1) nõustab kohaliku
omavalitsuse üksuseid, kaasates
vajadusel valdkondliku pädevusega
täidesaatva riigivõimu asutusi.“ Samuti
palume täiendada sätte seletuskirja
vastavalt ettepanekule nr 2.1 allpool.
4. Eelnõu § 11 lg 3 regulatsioon näeb ette, et
kui elutähtsat teenust osutab mitu
elutähtsa teenuse osutajat, võivad nad
koostada ühise riskianalüüsi.
Regulatsiooni võiks lisada võimaluse
kõigil püsiva kriisiülesandega asutustel ja
isikutel teha ühine riskianalüüs, kui nad
osutavad teenust nt samal taristul. Sama
märkus ka § 13 lg 5 puhul (kriisiplaani
koostamine).
Ettepanek lisada § 11 juurde võimalus
teha riskianalüüs mitme kohaliku
omavalitsuse üksusega ühiselt. Sarnane
võimalus on toodud § 13 lõikes 8
kriisiplaani osas ning on loogiline, et
ühine kriisiplaan võiks tugineda ka
ühisele riskianalüüsile. Kõigis
omavalitsustes pole nt ööpäevaringset
üldhooldusteenuse osutajat või turvakodu
(s.o KOV püsivad kriisiülesanded) ning
kriisiolukorras võib vajadus kriitiliste
Mittearvestatud Riskianalüüside koostamisel ei ole keelatud teha
koostööd ja hinnata riske ühiselt, kuid lõpuks peab
ikkagi iga KOV ja asutus ise kinnitama oma
asutuse/KOVi vaatest riskianalüüsi. Riskianalüüs
on aluseks toimepidevuse läbimõtlemisele ja
kriisiplaani koostamisele. Oluline on analüüsida,
kuidas erinevad riskid mõjutavad konkreetset
KOVi. ETOdele on ette nähtud võimalus koostada
ühine riskianalüüs, kuna nende osutatav teenus on
sama. KOVi teenused erinevad KOV üksuste lõikes,
sihtrühm on erinev ja igat KOVi mõjutavad ohud on
erinevad. KOVid võivad koos arutada ja analüüsida,
riskianalüüsi mingid osadki võivad kattuda (sellisel
juhul need osad võivadki mitme KOV-i plaanis
ühesugused), kuid ikkagi igaüks kinnitab lõpuks
eraldi.
Rakendusakti kavandit täiendatud.
34
teenuste tagamiseks vajalike ressursside
koondamiseks võimenduda.
Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõule
lisatud rakendusaktide kavandeid
vaadates ei selgu piisaval määral püsiva
kriisiülesandega asutuse ja isiku,
sealhulgas KOVi riskianalüüsi
koostamise nõuded, selle
kooskõlastamise, edastamise ja
kinnitamise tingimused ja kord, millele
viidatakse § 11 lõikes 5. Seega jääb
ebamääraseks sotsiaalvaldkonna asutuste,
sh SKA puutumus selle KOV ülesandega.
5. Teeme ettepaneku täiendada § 13 lõiget 9
või lisada sama lõike järele uus lõige, mis
täpsustab nn teiste asjassepuutuvate
osaliste rolli. Praegu näeb säte ette, et
KOVid esitavad kriisiplaani teistele
asjassepuutuvatele osalistele arvamuse
avaldamiseks, ent kriisiplaani
kooskõlastab Päästeamet. Leiame, et
Päästeameti kooskõlastuse eelduseks
peaks olema teiste osaliste
sisend/kinnitus, vastasel juhul võib
tekkida olukord, kus Päästeamet küll
kooskõlastab plaani, ent see ministeerium
või asutus, kelle valitsemisalasse
konkreetsed KOV kriisiülesanded
kuuluvad, näeb plaanis olulisi
puudujääke. Täiendus looks ka suurema
rolliselguse, sest kui Päästeametil on
Arvestatud Eelnõu, seletuskirja ja rakendusakti kavandit
täiendatud.
35
kriisiplaanide nõustamisel ja
kooskõlastamisel peamine roll, peaks neil
olema koordineeriv roll ka vajaliku
sisendi kokku kogumisel ja terviklikul
menetlemisel. See on vajalik ka ühtse
infovälja loomiseks, sest kui KOVid
suhtlevad kriisiplaani osas
asjassepuutuvate asutuste ja
Päästeametiga eraldi, ei teki Päästeametil
olukorrast ja plaani asjakohasusest
tervikpilti.
6. Eelnõu § 32 lg 7 sätestab, et iga asutus ja
isik peab kriisiolukorras olema valmis
täitma talle käesoleva seadusega ja selle
alusel kehtestatud õigusaktidega pandud
ülesandeid, kui seaduses ei ole sätestatud
teisiti, tagades esmajärjekorras
kriisiülesannete täitmise. Seletuskirjas on
selgitatud, et kriisiolukorras tuleb täita
eelkõige kriisiülesandeid ning võib olla
vajalik teatud ülesanded peatada, edasi
lükata või vähendada, kuni selleni, et
seadusega pandud ülesanded jäetakse
täitmata. Sellest võib välja lugeda, nagu
annaks antud säte õigustuse jätta täitmata
muudes seadustes sätestatud ülesandeid,
kuid see ei tulene sätte sõnastusest ega
pruugi ka olla sätte mõte, samuti ei ole
selge, millistel tingimustel võiks
ülesandeid täitmata jätta. Samal ajal
eelnõu § 42 kohaselt võib asutus või isik
jätta täitmata seaduses sätestatud
Selgitus ja arvestatud § 37. Ülesande ja kohustuse täitmata jätmine
erakorralise, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning
demobilisatsiooni ajal
(1) Täidesaatva riigivõimu asutus, muu asutus,
kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalik-õiguslik
juriidiline isik või halduslepingu alusel
haldusülesannet iseseisvalt täitma volitatud
eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik võib jätta
täitmata seadusega või seaduse alusel või
halduslepinguga määratud avalik-õigusliku
ülesande või kohustuse, kui selle täitmine on
erakorralise või sõjaseisukorra või mobilisatsiooni
või demobilisatsiooni tõttu ja sellega kaasnevaid
asjaolusid arvestades võimatu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu
kohaldamisel tuleb esmajärjekorras täita püsivad
kriisiülesanded.
36
ülesande vaid erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal, kui ülesande täitmine
on erakorralisest või sõjaseisukorrast
tulenevalt võimatu. Seega palume § 32 lg
7 või sätte seletuskirja vastavalt
täpsustada.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu
kohaldamisel ei või kalduda kõrvale rahvusvahelise
humanitaarõiguse normide järgimisest.
7. Eelnõu § 72 reguleerib hüvitiste
vähendamist ja muid hüvitiste maksmise
erisusi. Sellest tulenevalt võiks
paragrahvi pealkirja muuta ja sõnastada
üldisemalt: „Rahaliste hüvitiste
maksmise erisused“, kuna ka hüvitiste
vähendamine on üks erisustest. Kuivõrd
termin „rahaline hüvitis“ on toetuste,
hüvitiste ja pensionide katusterminina
juba kasutusel ning reguleeritud ka
sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-is 13
lõikes 1, siis puudub vajadus paragrahvi
pealkirjas eraldi nimetada toetust,
kindlustushüvitist kui ka pensioni.
Oluline on rõhutada, et sättes
reguleeritakse vaid rahaliste hüvitiste
vähendamist ja peatamist. Mitterahalised
hüvitised on reguleerimisalast väljas.
Mitterahalisi hüvitisi saab vähendada ja
nende regulatsiooni muuta vastavas
eriseaduses.
Lisaks leiame, et antud säte annab
valitsusele liiga laia volitusnormi
vähendada mh ka PS § 28 kaitse all
olevaid hüvitisi. Valitsusel on võimalik
Arvestatud Arvestatud § 72 (eelnõus uus §) ettepanekuid.
Sularahas maksmise osas muutsime eelnõu
sõnastust.
37
juba kehtiva riigieelarve seaduse raames
kasutada eriolukorras rahalisi vahendeid
riigieelarvest 10% ulatuses enne kui
Riigikogu riigieelarve seaduse
muudatused vastu võtab. Eelnõu § 72
rakendamisel on valitsus seotud
riigieelarve seaduse § 45 raamidega, kus
hüvitise muutmise korral tuleb valitsusel
esitada riigieelarve muutmise seaduse või
lisaeelarve eelnõud, millise juures on ka
eriseaduste vastavad muudatused. Kõige
ajamahukam on eelnõude väljatöötamise
protsess ning praktikas ei ole
kiireloomuliste eelnõude menetlemisega
probleeme olnud. Kui tahta luua
valitsusele volitusnormi andmisega
lisandväärtust kiiruse osas, peab see
olema üleöö rakendatav. Kuna hüvitiste
väljamaksmine toimub läbi erinevate
infosüsteemide, siis täna võimekus
hüvitiste suurusi kiiresti vähendada,
puudub. Vajaminevate infosüsteemide
arenduste mahu, ajaraami ja kulu
prognoosimiseks vajame lisaaega.
Leiame, et valitsusel võiks olla õigus
lõpetada mittekriitiliste hüvitiste (mis ei
mõjuta olulisel määral inimese
toimetulekut) maksmine või vähendada
neid vajalikus mahus. Mittekriitiliste
hüvitiste vähendamisele ulatuse
määramine ei ole otstarbekas, kuivõrd
38
hüvitiste eesmärgid ja suurused on
äärmiselt erinevad. Valitsusel peab olema
võimalik teha otsused tegelikust
olukorrast lähtuvalt, arvestades
konkreetse hüvitise eesmärki ja
tingimusi.
Inimeste toimetuleku seisukohast olulisi
asendussissetulekuid, millest enamus
kuuluvad PS § 28 kaitse alla, võiks
valitsus saada vähendada kuni töötasu
alammäärani.
Teeme ettepaneku esitada sättes avatud
loetelu asendussissetulekutest, kuivõrd
selliseid asendussissetulekuid võib olla
veel ka teiste ministeeriumide haldusalas.
Hüvitiste vähendamisele alampiiri
seadmise eesmärk on hoida inimesed
eemal vajadusest minna täiendavalt
taotlema toimetulekutoetust.
Toimetulekutoetust maksavad välja
KOVid. Selle määramine ja suuruse
arvestamine põhineb isiku ja tema
leibkonna individuaalsel hindamisel ning
on seetõttu ressursimahukam. Kriitilises
olukorras on KOVide võimalused niigi
väga piiratud, mistõttu ei ole mõistlik
luua regulatsiooni, mis neile automaatselt
täiendavat koormust loob.
Toimetulekutoetus kui abi puuduse korral
PS § 28 mõttes on riiklikus
39
sotsiaalkaitsesüsteemis viimane rahaline
abimeede ja lisatud ka KOVide püsivaks
kriisiülesandeks. Seetõttu ei oleks
proportsionaalne võimaldada valitsusel
otsustada selle vähendamine või
maksmise lõpetamine.
Toimetulekutoetuse maksmise
regulatsioon koos võimalike kriisiaegsete
erisustega reguleeritakse
sotsiaalhoolekande seaduses.
Teeme ettepaneku sularahas hüvitiste
maksmise säte eelnõust välja jätta.
Toimetulekutoetust on võimalik kehtiva
sotsiaalhoolekande seaduse alusel
sularahas välja maksta. Muude hüvitiste
sularahas maksmise ulatuse, tingimused
ja korra saab Riigikogu kehtestada siis,
kui selleks vajadus tekib. Eesti Pangaga
peetud aruteludest selgus, et sularaha
hoiustamise võimekuse ülesehitamine ja
käigus hoidmine oleks
ebaproportsionaalselt kulukas arvestades
riski realiseerumise tõenäosust. Kui siiski
tekib vajadus hüvitisi maksta sularahas,
peab kogu protsess olema võimalikult
lihtne, ühetaoline ja kiiresti teostatav.
Siinkohal ei ole välistatud, et ka
asendussissetulekuid makstakse siis
kõigile ühes määras või määras, mis on
madalam kui töötasu alammäär. Vajadus
sularahale üle minna võib tekkida pigem
40
muudes kriisiolukordades kui
erakorraline olukord ja sõjaseisukord.
Samuti soovime lisada sätte, et kui
valitsuse korraldusega peatatakse teatud
hüvitiste maksmine, siis võib peatada ka
juba vastu võetud taotluste menetlemise
ja uute taotluste vastuvõtmise. Sel juhul
peatub ka taotluste esitamise tähtaeg.
Eeltoodud sätte lisamisel kaob vajadus
kõikides eriseadustes eraldi tähtaja
pikendamist reguleerida. Lisaks
märgime, et kui erakorraline või
sõjaseisukord lõpeb, siis taastub
automaatselt endine olukord. Kui tekib
vajadus peatada hüvitiste maksmine
kauemaks või alustada maksmisega
järkjärgult, tuleb selleks muuta hüvitiste
maksmist reguleerivaid seaduseid.
Praktikas tähendab see olukorra seiret ja
vajalike eelnõude Riigikogule esitamist
juba enne erakorralise või sõjaseisukorra
lõppu. Ühtlasi tuleb Riigikogul otsustada,
kas ja kuidas kompenseeritakse vahepeal
saamata jäänud hüvitiste osa. Seetõttu
teeme ettepaneku eelnõust välja jätta
lõige, mis reguleerib hüvitiste maksmise
taastamist „mõistliku aja jooksul“.
Eeltoodud põhjendustel palume muuta
eelnõu § 72 sõnastust ja sõnastada see
järgmiselt:
41
„§ 72. Rahaliste hüvitiste maksmise
erisused
(1) Kui erakorralise või sõjaseisukorra
ajal, sealhulgas riigi eelarvelise
jätkusuutlikkuse tagamiseks, on vaja
kasutada täiendavaid riigi rahalisi
vahendeid, võib Vabariigi Valitsus
vähendada rahaliste hüvitiste suurust või
peatada nende maksmise käesolevas
paragrahvis sätestatud tingimustel. (2)
Hüvitisi, millega tagatakse isiku
asendussissetulek, võib vähendada kuni
summani, mis võrdub eelmise
kalendriaasta Vabariigi Valitsuse
kehtestatud töötasu alammääraga.
Asendussissetulekuks käesoleva seaduse
mõistes loetakse eelkõige:
1) pension, mida makstakse riikliku
pensionikindlustuse seaduse või muu
seaduse alusel;
2) rahvapensioni ja kahepoolse lepingu
alusel makstava pensioni vahe, mida
makstakse riikliku pensionikindlustuse
seaduse § 42 lg 5 alusel;
3) vanemahüvitis, mida makstakse
perehüvitiste seaduse alusel;
4) töövõimetoetus, mida makstakse
töövõimetoetuse seaduse alusel;
5) töötuskindlustushüvitis, hüvitis
tööandja maksejõuetuse korral ja
kindlustushüvitis koondamise korral,
42
mida makstakse töötuskindlustuse
seaduse alusel;
6) töötutoetus, mida makstakse
tööturumeetmete seaduse alusel;
7) sotsiaaltoetus, mida makstakse
sotsiaalhoolekande seaduse § 140 alusel;
8) ajutise töövõimetuse hüvitised, mida
makstakse ravikindlustuse seaduse alusel.
(3) Lõikes 2 nimetamata rahalisi hüvitisi,
mis ei ole asendussissetulekud, võib
vähendada või peatada nende maksmise.
(4) Toimetulekutoetust, mida makstakse
sotsiaalhoolekande seaduse alusel, ei
peatata ega vähendata käesoleva seaduse
alusel.
(5) Perioodiliselt makstavaid hüvitisi
võib haldusorgan andmete puudumisel
maksta isikule viimaste teadaolevate
andmete alusel.
(6) Hüvitiste maksmise peatamisel võib
peatada ka hüvitiste määramise. Hüvitiste
määramise peatamisel võib haldusorgan
peatada uute taotluste vastuvõtmise,
taotluste vastuvõtmise peatamisel peatub
ka seaduses sätestatud taotluste esitamise
tähtaeg.
(7) Vabariigi Valitsus võib kehtestada
määrusega vähendatavate hüvitiste
loetelu, vähendatud suuruses maksmise
perioodi ja hüvitiste vähendamise ulatuse
protsendid ning peatatavate hüvitiste
loetelu ja nende peatamise perioodi.“.
43
8. Eelnõu §-s 77 on reguleeritud kohaliku
omavalitsuse üksusele kriisiülesannete
täitmisega tekkinud kulude hüvitamine.
Seletuskirjas on § 77 lõikes 2 ekslikult
jäänud nimekirja toimetulekutoetus (§ 76
lõike 1 punkt 7), mida hüvitatakse eelnõu
kohaselt lõike 1 alusel. Lõikes 2 esitatud
teenuste nimekiri peab olema
seletuskirjas samas järjekorras ja
sõnastuses nagu eelnõus (nt eelnõus
vältimatu abi tagamine – SK-s vältimatu
abi pakkumine).
Arvestatud Seletuskirjas täpsustused tehtud.
9. Eelnõu § 77 lõike 3 alusel kaetakse
enamiku KOV püsivate kriisiülesannete
täitmise kulud riigieelarvest osas, milles
need ületavad ülesande täitmise laadi,
mahtu ja täitmisega seotud kulusid
olulisel määral, või kui tegemist ei ole
oma elanikele teenuse osutamise kuluga.
Selline kulude hüvitamise vajadus tekib
kriisiolukorras, mis võib olla ulatuslik ja
tõsine ning kus tuleb teenuste osutamist ja
kulude hüvitamist puudutavaid otsuseid
teha kiiresti. Praegune regulatsioon ei
täpsusta hüvitatavate kulude suuruse
arvutamise korda, mis võib kaasa tuua
pikale venivad vaidlused kriisiolukorras
Vabariigi Valitsuse ja KOVide vahel.
Kokkulepete saavutamist kiirendaks juba
enne kriisiolukorda osapoolte koostöös
välja töötatud metoodika, mis täpsustaks
hüvitatavate kulude arvutamise alused (nt
Arvestatud
44
kulu komponendid eri teenuste puhul, eri
liiki kulude suuruse määramise
põhimõtted jne) ning võimalusel ka piiri,
millest alates loetakse KOVi kulud antud
sätte mõistes erakorraliseks ja hüvitamist
nõudvaks. Eelnõus tuleks ette näha
ülesanne vastava metoodika
väljatöötamiseks Rahandusministeeriumi
juhtimisel.
Palume täiendada eelnõu § 77 lõikega 4
järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva seaduse § 76 lõike 1
punktides 2–6 sätestatud ülesande
täitmise kulude katmiseks riigieelarvest
käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel
võetakse aluseks kulude hüvitamise
alused ja arvutusmetoodika, mille töötab
välja Rahandusministeerium koos
Sotsiaalministeeriumi ja üleriigiliste
KOV üksuste liitude esindajatega.“
Juhime seejuures tähelepanu ka meie
ettepanekule nr 1.28 eelnõu § 76 lõike 1
kohta, kus on Sotsiaalministeeriumi
haldusalas olev lapsehoiuteenus
nimetatud ühes punktis haridusvaldkonna
teenustega. Lisatav § 77 lõige 4 peaks
hõlmama ka Sotsiaalministeeriumi
haldusalas oleva lapsehoiuteenuse.
45
10. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 78
lõiget 4 põhimõttega, et inimeste
teavitamine peab toimuma puudega
inimestele ligipääsetaval viisil, et oleks
tagatud info kättesaadavus kõigile.
Ligipääsetavuse tagavad audiovisuaalse,
tekstilise või veebipõhise info
täiendamine vastavalt subtiitritega,
viipekeele tõlkega, lihtsa keelega või
veebiplatvormide WCAG 2.0 nõuetele
vastavusega.
Arvestatud põhimõtteliselt Täiendatud seletuskirja, et teavitamisel peab
arvestama sihtrühma ja selle vajadusi.
11. Teeme ettepaneku lisada eelnõu §-i 82
viide, et tervishoiuvaldkonna vajadusteks
riigi tegevusvaru moodustamist,
haldamist ja kasutusele võtmist
reguleerib tervishoiuteenuste
korraldamise seadus. Selle täienduse
kaudu tekib suurem selgus, et tsiviilkriisi
ja riigikaitse seadus reguleerib riigi
tegevusvaru elanikkonna jaoks ja
tervishoiuteenuste korraldamise seadus
reguleerib riigi tegevusvaru
tervishoiuvaldkonna vajadusteks.
Arvestatud
12. Eelnõu § 84 lg 5 kohaselt võib Vabariigi
Valitsus seada lisapiiranguid, kui
ettevõtja võtab tegevusvaru kasutusele.
Ebaselgeks jääb, kas sättes on mõeldud
delegeeritud tegevusvaru, mille mõiste on
toodud § 83 lg-s 5? Sellisel juhul võiks §
84 lg 5 täiendada sõnaga „delegeeritud“ -
„/---/võtab delegeeritud tegevusvaru
kasutusele“. Kaaluda, kas eelnõus
Selgitus VV võib seada lisapiiranguid.
Lisaks selgitame, miks ei ole mõistlik lisada
delegeeritud tegevusvaru eelnõusse:
1. delegeeritud tegevusvaru hoidja ega varu
hoidja ise ei võta riigi tegevusvaru kasutusele. Varu
hoidjad ainult hoiab riigi tegevusvaru ja tagab
vastavalt lepingule riigi tegevusvaru olemasolu ja
kättesaadavuse EVKle, kui VV on otsustanud, et
46
kasutatud mõiste „ettevõtja“ on liiga
üldine. Kuna tegemist on sättega, millega
piiratakse isiku õigusi, siis peaks normi
adressaat olema üheselt selge. Kui § 84 lg
5 viitab § 83 lg 5 delegeeritud
tegevusvaru haldavale juriidilisele
isikule, siis võiks kasutada mõlemas
sättes samu mõisteid (seletuskirjas lk 166
on kasutatud „delegeeritud tegevusvaru
moodustaja“, aga sobilikud võiksid olla
ka „delegeeritud tegevusvaru haldav
juriidiline isik“ / „delegeeritud
tegevusvaru hoidev juriidiline isik“ /
„delegeeritud tegevusvaru hoidja“).
varu võetakse kasutusele (ehk tehakse
elanikkonnale kättesaadavaks). Riigi tegevusvaru
kasutusele võtmine toimub ainult VV otsuse alusel
(seda nii VoSi eelnõu kui ka HOS kehtiva sõnastuse
kohaselt).
2. EVK-l on vastavalt varu liikidele lepingute
alusel võetud kohustus kas varu enne ise välja osta
(viljavaru näiteks) või suunata varu hoidjalt (ka
del.varude lepingu puhul) ettevõttele või asutusele,
kes teeb selle varu elanikele tarbimiseks
kättesaadavaks (nt ravimid apteeki ja kütus
tanklasse, toit kriisi asukohta jne). Seetõttu ei saa
VV otsuses reguleerida delegeeritud varu hoidja ega
ka varu hoiulepingu alusel hoidja tegevust. Küll
saab VV otsusega seada piiranguid riigi varu
kasutamisele. See tähendab, et VV otsuses seatakse
piirangud ettevõtetele (ja asutustele), kes teevad
võtavad varu kasutusele ehk teevad varu elanikele
kättesaadavaks (nt apteek, kes ei tohi varus olnud
ravimit müüa ühele isikule rohkem kui x karpi
korraga või tankla pidaja, kes ei tohi korraga müüa
rohkem kui x liitrit kütust jms).
13. Eelnõu § 85 tegevusvaruga seotud hanked
laiendab (täpsustab) kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna hangete mõistet.
Küll ei ole tehtud muudatust RHS
asjakohasesse sättesse. RHS otsesõnu
tegevusvaru, tegevusvaru taristu ja
varustuskindlusega seotud hankeid ei
nimeta. Õigusselguse huvides võiks
täpsustada ka RHS § 169 regulatsiooni.
Arvestatud
47
Eelnõust ei tule üheselt välja, kas
tegevusvaruga seotud hangete erand
laieneb ka TTKSis nimetatud
tervishoiuvaldkonna vajadusteks
riigivaru moodustamisele, kuivõrd eelnõu
§-s 85 neile ei viidata. Teeme ettepaneku
lisada sarnane regulatsioon ka
tervishoiuteenuste korraldamise
seadusesse, et ka tervishoiuvaldkonna
vajadusteks riigivaru moodustamisel saab
RHS § 169 erandit kasutada.
14. Eelnõu § 92 lõiked 2-4 reguleerivad
kriisirolli täitva isiku töölepingu
ülesütlemist. Jääb arusaamatuks, kas
soovitud on töölepingu seaduse (TLS)
eeskujul reguleerida töölepingu korralist
(§ 92 lg 2) ja erakorralist ülesütlemist (§
92 lg 3 ja 4). TLS loogika kohaselt tuleb
korralise ülesütlemise puhul järgida
etteteatamistähtaega, erakorralise
ülesütlemise puhul mitte. Lisaks jääb
lõigete 3 ja 4 puhul TLS vaatest segaseks,
mis eesmärgil on need sätted eelnõusse
lisatud. TLS-is on töölepingu erakorraline
ülesütlemine töötaja poolt reguleeritud §-
s 91. Nimetatud paragrahv näeb ette
sarnase regulatsiooni nagu eelnõus.
Antud juhul lõiked 3-5 dubleerivad TLS
regulatsiooni ning on keeruline aru saada,
mis eesmärgil sellisel viisil ülesütlemist
antud eelnõus on reguleeritud.
Selgitus Eelnõus uus sõnastus, vt eelnõu § 103
48
Kui lõikega 3 soovitakse välistada teatud
TLS-is välja toodud ülesütlemise alused,
siis praeguse sõnastuse juures, kuivõrd
tegemist on lahtise loetueluga, saab
töölepingu üles öelda ka muudel
põhjustel, mida siin paragrahvis välja ei
ole toodud (nt TLS § 91 lg 2 p 3 oht
töötaja elule ja tervisele). Lahtise loetelu
puhul jääb ka segaseks, millised
olukorrad võivad üldse sinna alla minna.
Kui soov on jätta eelnõusse töölepingu
ülesütlemise regulatsioon ning teha erisus
TLS regulatsioonist, siis tuleb sõnastusest
välja jätta „eelkõige juhul“. Eelnevast
tulenevalt soovitame pigem teha viite
TLSle (juhul kui ei ole soov teha TLSist
erisusi).
Lisaks märgime, et korrektne väljend
töölepingu lõpetamisel on töölepingu
ülesütlemine.
Samuti palume täpsustada, kas § 92 lõikes
2 on mõeldud 60 kalendripäeva.
Lisaks palume täpsustada § 92 lõike 1
punkti 3. Täpsustamata jätmisel võiks
sättest välja lugeda, et kui asutus on
ühepoolselt määranud töökohustusega
ametikoha, siis võib isik ise otsustada, et
tal enam ei ole töökohustust, mis ei ole
ilmselt olnud sätte mõte.
49
Eelneva märkuse vaates juhime
tähelepanu, et § 92 peaks hõlmama nii
töölepingu lõpetamise kui ka ametniku
avalikust teenistusest vabastamise
regulatsiooni. Seega viidete tegemisel
peab ametniku ametikohalt vabastamisele
tegema viite avaliku teenistuse seadusele.
Näiteks ATS § 87 kohaselt saab ametniku
teenistusest vabastada tema enda
algatusel ainult tema kirjaliku taotluse
alusel ja lühem etteteatamistähtaeg kehtib
juhul kui teenistusest lahkumise
põhjuseks on ametniku töövõime kaotus,
haige või puudega perekonnaliikme
hooldamise vajadus, kutsumine aja- või
asendusteenistusse või kui ametnikul on
katseaeg (sellisel juhul tuleb taotlus
esitada vähemalt kümme kalendripäeva
enne soovitud vabastamise päeva).
15. Eelnõu § 93 kohta üldine märkus:
Töösuhtes on tööandjal kohustused
töötervishoiu ja tööohutuse tagamisel.
Kuidas on kriisiolukorras (kriisiolukord,
eriolukord) tagatud ohutud töötingimused
ja kelle kohustus on need töötajale
tagada? Üldiselt peaks ohutud
töötingimused tagama asutus, kuhu tööaja
või ametnik täiendavaid ülesandeid
täitma saadetakse. See tuleb aga seaduses
selgelt reguleerida, vastasel juhul
Arvestatud
50
vastutab töötervishoiu ja tööohutuse
seaduse alusel igal juhul tööandja.
Tavapärase tsiviilkriisi puhul
(kriisiolukord, eriolukord) võib
regulatsioon olla järgmine:
„Kui tööülesandeid täidetakse käesoleva
paragrahvi alusel teise ametiasutuse või
isiku juures, tagab töötervishoiu ja
tööohutuse nõuete täitmise ametiasutus
või isik, kelle juures ametnik või töötaja
tööülesandeid täidab.“
Kui tegemist on erakorralise või
sõjaseisukorraga, siis võib kasutada
järgmist sõnastust:
„Tööandja täidab erakorralise või
sõjaseisukorra ajal töötervishoiu- ja
tööohutusalaseid kohustusi niivõrd,
kuivõrd see on olukorda arvestades
võimalik.“
Igal juhul peab olema reguleeritud, kelle
kohustus on tagada ohutud
töötingimused. Seega teeme ettepaneku §
93 vastavalt täiendada.
16. Eelnõu § 93 lõike 4 juures on seletuskirjas
märgitud, et töötajale maksab töötasu
ning ametnikule palka edasi tööandja,
kellega töötajal on tööleping sõlmitud või
Arvestatud
51
kelle juurde on ametnik teenistusse
nimetatud. Palume lisada vastav säte ka
eelnõusse.
17. Eelnõu § 93 lõike 5 juures on seletuskirjas
öeldud, et tööaja arvestust peab pidama ja
ületunnitöö maksab välja asutus/isik,
kelle juures kriisiülesannet täidetakse.
Vastavat sätet seaduses ei ole ning TLS
järgi on tööaja arvestuse pidamine
tööandja kohustus. Seega kui soovitakse
tööaja arvestamise kohustus panna
kellelegi teisele, siis tuleb see seaduses
selgelt sätestada.
Selgitus § 104 lg 5 sätestabki erisuse TLSist ja ATSist:
ületunnitöö arvestust on kohustatud pidama ja
hüvitama see asutus või juriidiline isik, kelle töö
tõttu ületunnitöö tekkis.
18. Eelnõu § 93 lõike 6 kohta on seletuskirjas
välja toodud, et isik võib keelduda
täiendava töö- ja teenistusülesande
täitmisest näiteks juhul, kui tema
terviseseisund või perekondlikud
kohustused ei võimalda tal ameti- või
töökohal ettenähtud tööd teha. Eelnõus
puudub säte, mis annaks töötajale või
ametnikule õiguse keelduda täiendava
töö- ja teenistusülesande täitmisest. Seega
kui töötajal või ametnikul selline õigus
on, siis palume see lisada ka eelnõusse.
Arvestatud Eelnõu § 104 lõike 9 (numeratsioon muudetud)
kohta on seletuskirjas antud järgmine selgitus:
Täiendavate ülesannete panemisel ja samuti nende
täitmise ajal tuleb arvestada kõiki olulisi asjaolusid,
mis võivad takistada töötajal või ametnikul
kohustuste täitmist (lõige 9). Sellisteks asjaoludeks,
mida tuleks arvestada ja kaaluda nii ülesannete
panemisel kui ka nende täitmise ajal, on näiteks
rasedus, puudega lapse kasvatamine, samuti
perekondlikud kohustused, mis võivad kaasa tuua
pereliikmete hooldamiskohustuse täitmata jätmise.
Tööandja ja töötaja peavad koos leidma mõlemale
poolele sobilikud lahendused. Isik võib keelduda
täiendava töö- ja teenistusülesande täitmisest
näiteks juhul, kui tema terviseseisund või
perekondlikud kohustused ei võimalda tal ameti- või
töökohal ettenähtud tööd teha.
52
Selgitame, et eelnõu koostamisel juba kaaluti antud
sätte sõnastamisel, kas (ka siin SOM-i ettepanekus
väljendatuna) oleks võimalik sätestada seaduses
konkreetne loetelu nendest alustest, millele
tuginedes saab töötaja keelduda täiendavaid
ülesandeid vastu võtmast. Leiti, et sellise loetelu (sh
näitliku) sätestamiseks puudub vajadus, kuna
eelnõu juba kohustabki tööandjat enne täiendava
ülesande panemist kaaluma mistahes olulisi
asjaolusid, mis võivad takistada töötajal täiendava
ülesande täitmist. Rõhutame, et lõige 9 seab
kohustuse tööandjale mistahes olulisi asjaolusid
arvestada nii enne täiendavate ülesannete panemist
kui nende ülesannete täitmise ajal.
Arvestades esitatud ettepanekut on eelnõu §-i 104
muudetud ja täiendatud lõikega 10, mille kohaselt
Töötajal või ametnikul on õigus keelduda täiendava
töö- või teenistusülesande täitmisest, kui tööandja
jätab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud
kohustuse täitmata.
19. Eelnõu § 93 lõikes 8 ja § 94 lõikes 1 on
seletuskirja järgi soovitud regulatsiooni
kohaldata riigikaitselise kriisiolukorra,
eriolukorra, erakorralise seisukorra või
sõjaseisukorra ajal, kuid eelnõu vastavad
sätted on sõnastatud erinevalt. Palume
sõnastused ühtlustada.
Selgitus Eelnõu muudetud.
20. Eelnõu § 94 tuleks täiendada uue lõikega,
mille kohaselt palga ja töötasu ühepoolsel
vähendamisel ei tohi palka ja töötasu
vähendada võrdeliselt rohkem, kui on
Arvestatud
53
vähenenud asutuse ja isiku eelarve ja on
ammendunud teised võimalused eelarve
kulude vähendamiseks (analoogne säte
sisaldub ATS § 61 lg 3 p-s 2).
Seletuskirjas on vastav põhimõte
märgitud aga ka eelnõusse tuleks selline
säte lisada.
Eelnevast tulenevalt pakume välja
järgmise sõnastuse „Palga ja töötasu
ühepoolsel vähendamisel ei tohi
ametniku palka ja töötaja töötasu
vähendada võrdeliselt rohkem kui on
vähenenud asutuse ja isiku eelarve ja on
ammendunud teised võimalused eelarve
kulude vähendamiseks.“
21. Eelnõu § 96 pealkirjas on mainitud
füüsilist isikut, kuigi mujal ei ole. Näeme,
et selline täiendus ei ole vajalik ja tekitab
segadust, miks nt töö- ja puhkeaja sätete
juures pole füüsilist isikut mainitud.
Arvestatud
22. Eelnõu § 99 lg 1 p 6 sätestab, et
kodanikukohustuse täitmisest on
vabastatud „alla 12- aastast last kasvatav
üks vanem või hooldaja“. Teeme
ettepaneku muuta antud sätet järgmises
sõnastuses: „üks alla 14-aastast last
kasvatav isik“.
Samuti teeme ettepaneku muuta eelnõus
korrakaitse seaduse § 821 lg 4 p 6
sõnastust, mis sätestab, et korrakaitsesse
Arvestatud Eelnõu § 110 lg 1 p 6 sõnastust on muudetutud
lähtuvalt LasteKS § 22 lõikele 1, mille kohaselt last
kasvatav isik on lapsevanem või last tegelikult
kasvatav isik. Samuti on muudetud vanusepiir ja
täpsustatud eelnõu seletuskirja.
54
ei või kaasata „üht alla 12-aastast last
kasvatavat vanemat või hooldajat“.
Ettepanek on muuta viidatud sätte p 6
järgmiselt: „üht alla 14-aastast last
kasvatavat isikut“.
Ettepanek lähtub sellest, et hooldaja
terminit kasutatakse üldjuhul puudega
inimese eest hoolt kandva isiku puhul.
Laste hooldamist teostavad enamasti kas
vanemad, eestkostjad või hoolduspere
vanemad. Siiski on võimalik, et lapse
hooldamist ja kasvatamist teostab kas
lühi- või pikaajaliselt muu isik. Palume
kasutada seda selgitust seletuskirjas.
Vanusepiiri tõstmine 14-eluaastale on
kooskõlas isiku vastutusvõime tekkimise
eaga. Samuti on see kooskõlas „Eesti
julgeolekupoliitika alused“ punktiga 4.1,
mille kohaselt vajavad Eesti riigi ja rahva
säilimise seisukohast erilist tähelepanu
lapsed ja nende kaitse. Muuhulgas tuleb
tagada kriisiajal laste turvalisus. Lapse
esmaseks turvalisuse tagajaks on tema
vanem. Samuti tuleb arvestada, et
kriisiolukord erineb tavapärasest
olukorrast, milles võib eeldada lapse
lühiajalist iseseisvat toimetulekut.
23. Eelnõu § 102 lõike 1 kohaselt võib
kriisiolukorras võtta ajutiselt täidesaatva
riigivõimu asutuse kasutusse isiku
valduses oleva asja juhul, kui see on
Arvestatud osaliselt Lõiget 3 muudetud ning lg 2 punkti 2 seletuskirja
täiendatud.
55
vältimatult vajalik ulatuslikuks
evakuatsiooniks ja varjumiseks,
lisaõppekogunemise korraldamiseks,
rahvusvahelises sõjalises koostöös
osalemiseks või kriisiolukorra
lahendamiseks või selle lahendamise
toetamiseks. Lõike 2 kohaselt võib
kasutusse võetud asja sundvõõrandada
riigi omandisse, kui asi kasutamise käigus
tõenäoliselt hävib või seda ei saa pärast
kasutamist muul objektiivsel põhjusel
isikule tagastada. Lõike 3 kohaselt on
teatud tingimustel eelnimetatud otsused
võimalikud ka enne kriisiolukorda. Kuigi
§ 103 näeb ette piirangud sundkasutusse
võtmisel ja sundvõõrandamisel
(sundvõõrandada ei või isiku toimetuleku
tagamiseks mõeldud vara ja isiku
kasutuses olevat eluruumi, välja arvatud
juhul kui talle on tagatud
asenduseluruum), siis leiame, et
nimetatud kaitseklausleid tuleb
täpsustada. Kui eelnõu § 72 kohaselt võib
hüvitisi ja toetusi vähendada, siis ei ole
lubatud neid vähendada nii, et isikul ei ole
toitu, peavarju ega riietust. Sama
põhimõte võiks kehtida ka sundkasutusse
võtmisel ja sundvõõrandamisel, kus
toimetuleku tagamiseks mõeldud vara ei
tohiks sundvõõrandada ehk § 103 lg-st 3
tuleb välja jätta viide lg 1 punktile 1.
Lisaks peaks § 103 lg 2 punktist 2 tulema
56
selgemini välja, et see on kõige
äärmuslikum abinõu, mida kasutada.
Seletuskirjas on toodud näide Soome
kohta, kus eluruumi võidakse kohustada
üle andma üksnes juhul, kui esinevad
iseäranis kaalukad sõjalised põhjused.
Selline põhimõte võiks sisalduda ka
eelnõus.
Samuti palume kaaluda § 103 lg 1 punktis
1 toodud toimetuleku tagamiseks
mõeldud vara määratluse täiendamist ka
eluruumi kütmiseks või
elektrivarustamiseks vajalike seadmete
(elektrigeneraator) ja nende toimimiseks
vajaliku kütusega.
24. Eelnõu § 108 selgitustes (lk 197, 198) on
märgitud, et haldusorganil on
riigikaitselises kriisiolukorras volitused
nõuda menetlusosaliselt, muult isikult või
asutuselt seletuste andmist, andmete ja
dokumentide esitamist ja vastamist
päringutele riiklikus registris või muus
andmekogus. Sellisele volitusele vastab
kohustus anda andmeid, tõendeid ja
vastata päringutele. Üldisteks eranditeks
on muuhulgas ka arstisaladus, mille kohta
ei saa päringuid esitada ega andmeid
koguda, kui andmesubjekt selleks eraldi
nõusolekut ei anna. Kuna vastav
paragrahv hõlmab andmete pärimist riigi,
KOV üksuse või muu avalik-õigusliku
Arvestatud/selgitus Tegemist on kehtiva õiguse küsimuse või
probleemiga. Vt RiKS § 826 lg 1 p 3: „Käesoleva
seaduse §-s 825 nimetatud kohustusega isikul tuleb
taluda haldusorgani poolt haldusmenetluses
vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ning tõendite
kogumiseks kohaldatavaid järgmisi toiminguid
(edaspidi uurimistoiming): 3) andmete pärimine ja
saamine riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või
muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke
ülesandeid täitva eraõigusliku isiku
andmekogust;“.
Selle kohta on RiKSi EN seletuskirjas antud
järgmine selgitus:
„Selleks on haldusorganil avaliku võimu volitused
nõuda näiteks menetlusosaliselt, muult isikult või
57
juriidilise isiku või avalikke ülesandeid
täitva eraõigusliku isiku andmekogust,
siis see regulatsioon saab hõlmata ka
terviseandmete pärimist.
Samas terviseandmeid sisaldavatele
andmekogudele juurdepääs ei ole tihti
võimalik kui eriseadus seda otsesõnu ei
luba (tervise infosüsteemi piirang TTKS
§ 593 lg 6, geenivaramu IGUS § 16 lg 1,
rahvatervise seaduses nimetatud
andmekogudel RTerS § 141 lg 2). Seega §
108 sõnastus ei anna hetkel alust
juurdepääsuks kõigile terviseandmeid
puudutavatele andmekogudele ning
kriisiolukorras juurdepääs
terviseandmetele tuleks eraldiseisvalt
sätestada eriseaduses.
Kõik tervisevaldkonna andmekogudes
töödeldavad andmed on eriliiki
isikuandmed, millele on eeltoodult
selgitatult õigusaktides kehtestatud
konkreetsed juurdepääsupiirangud.
Terviseandmete töötlemise esmane
eesmärk on parimal viisil
tervishoiuteenuse osutamise tagamine.
Andmesubjektil on eeldada, et tema kohta
kogutud eriliiki isikuandmeid ei
väljastata suvalisele isikule ka siis, kui
tegemist on tsiviilkriisi või sõjaga.
Eelkõige võib kriisiolukorras tekkida
asutuselt seletuse andmist, andmete ja dokumentide
esitamist või vastamist päringule riiklikus registris
või muus andmekogus. Sellele volitusele vastab
menetlusosaliste ning muude isikute ja asutuste
kohustus anda andmeid ja tõendeid ning vastata
päringutele. Nende suhtes saab kohustuse täitmise
tagamiseks kasutada haldussundi.
Juurdepääsupiiranguga andmete kogumine ning
päringutele vastuste saamise tingimused ja kord on
määratud muu hulgas sellega, kes on haldusorgan
(kas tal on juurdepääsõigus või -luba) ning millisel
eesmärgil neid päringuid tehakse ja andmeid
kogutakse. Üldisteks eranditeks on kaitsja, pihi- ja
arstisaladus, mille kohta ei saa päringuid esitada
ega andmeid koguda, kui andmesubjekt selleks
eraldi nõusolekut ei anna. Seda, milline on
kõnesoleva sätte ja muu õigusnormi vahekord, tuleb
otsustada igal üksikjuhtumil eraldi.“
Õigus saada ja töödelda neid isikuandmeid
sätestatakse eelnõuga kriisi lahendavale asutusele
ka olukordadeks, kus isikuandmeid sisaldava
andmekogu pidamist reguleerivas õigusaktis
(siinkohal TTKS) ei ole nende isikuandmete
väljastamise või muul viisil juurdepääsu õigust
konkreetsele asutusele sätestatud (vt lisaks punktis
25 toodud selgitust). Sellise seadusliku aluse
eelnõus sätestamise vajadus seisneb selles, et
seadusandjal ei ole võimalik detailselt ette näha
mistahes kriisiolukorra lahendamises osalevate
asutuse täpsemaid vajadusi mõnes andmekogus
sisalduvate andmehulkade osas. Tuleb möönda, et
58
probleeme isiku tuvastamisega olukorras,
kui tekib liigsuremus. Samuti võivad
tekkida vigastused, mille tagajärjel
jäädakse ellu, aga võivad olla kadunud
dokumendid, tekkinud amneesia või on
vigastused sellised, mis takistavad
dokumentidega isiku tuvastamist.
Seetõttu võib kaaluda erandi kehtestamist
isiku kiireks ja efektiivseks
tuvastamiseks, andes kriisi lahendajatele
volituse vastaval eesmärgil
tervisevaldkonna andmekogudele ligi
pääsemiseks ning piirates juurdepääsu
ulatuse konkreetse eesmärgiga.
Tervise infosüsteemi puhul peab
juurdepääsude andmisel arvestama, et
kahjustada ei tohi saada tervishoiuteenuse
osutaja ja patsiendi usaldussuhe.
Tervishoiuteenuse osutaja enda
andmetele on võimalik juurdepääs ainult
juhul kui see on lubatav VÕS § 768
kohaselt (reguleerib tervishoiuteenuse
osutaja andmete saladuses hoidmise
kohustust). Eelnevast tulenevalt teeme
ettepaneku tervise infosüsteemi
puudutavate sätete osa, kaaludes
eraldiseisvalt teiste terviseandmeid
puudutavate andmekogude ligipääsu.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
regulatsiooni tuleks muuta järgmiselt:
kuigi kriisideks valmistumisel on praegu iseenesest
võimalik kõikidel eelnõus sätestatud ülesandeid
täitvatel asutustel ja isikutel analüüsida ja mõelda
läbi erinevate andmete töötlemise vajadused ning
valmistada ka ette vajalikud muudatused
õigusaktides, siis teatud määramatus paratamatult
jääb ning see ei saa olla takistuseks kriisi
lahendamisel. Eelnõuga kavandatud muudatuste
eesmärk on vältida neid olukordi, kus konkreetseid
kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke andmeid ei
saa nt eriseaduses aluse puudumise tõttu töödelda
see lahendav asutus, kellele võib andmete
väljastamine kriisiolukorras olla aga igati
põhjendatud ja eesmärgipärane, ja seeläbi kannataks
kriisi lahendamine.
Selgitame, et kriisiolukorras saab jätkuvalt lahendav
asutus tugineda isikuandmete saamiseks eelnõu
sätetele juhul, kui andmete saamine vastab
eesmärgile ning tegemist on eriregulatsioonis
reguleerimata jäänud olukorraga (TTKS § 593 lg 6
näeb ka ette, et muudel isikutel on juurdepääs
tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, kui
see õigus tuleneb seadusest). Kui eriregulatsiooniga
(ja ei puuduta ainult TTKSi) on andmete saamise ja
töötlemise õigused aga kaetud (seda nii kriisiks
valmistumisel kui lahendamisel), puudub ka
vajadus juhinduda nende andmete taotlemisel ja
väljastamisel eelnõus sätestatust.
59
Paragrahvi 593 täiendatakse lõikega 9
järgmises sõnastuses:
„(9) Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
tähenduses kriisiolukorraks valmistumise
ja selle lahendamise ülesande täitmisel
väljastatakse isikuandmeid ainult isiku
tuvastamise eesmärgil.“;
Paragrahvi 594 lõikeid 1 ja 4 täiendatakse
peale sõnu „statistika vajadusteks“
tekstiosaga „või kriisiolukorraks
valmistumise ja selle lahendamise“;
Paragrahvi 594 täiendatakse lõikega 51
järgmises sõnastuses:
„(51) Taotlus isikuandmete
väljastamiseks kriisiolukorraks
valmistumise ja selle lahendamise
ülesande täitmisel vaadatakse läbi
taotluse esitamisest arvates 10 tööpäeva
jooksul, erakorralises ja sõjaseisukorras 2
kalendripäeva jooksul.“.
25. Eelnõu § 117 näeb ette laiad volitused
kriisiolukorraks valmistumise ja
lahendamise eesmärgil isikuandmete
töötlemiseks. Sätte lõige 2 näeb küll ette,
et andmeid töödeldakse ennekõike
anonüümitud kujul, kuid anonüümitud
kuju ei pruugi anda sättes soovitud
lisandväärtust, kuivõrd ei võimalda
erinevate andmekogude andmeid kokku
Selgitus Eelnõu vastavaid sätteid on koostöös JUM, AKI,
SOM muudetud.
60
panna. Samuti on pseudonüümitud kujul
isikuandmete kokku panemiseks vajalik
andmeid andvatel asutustel töödelda
isikustatud andmeid, seega kuigi andmed
võidakse andmeid soovivale asutusele
väljastada pseudonüümitud kujul, vajab
see siiski andmete isikustatud kujul
töötlemist. Leiame, et sätet on võimalik
rakendada juhul, kui on loodud
asjakohased kaitsemeetmed ülemäärase
andmetöötluse vältimiseks ning
isikuandmete töötluse kontrollimiseks.
Seda eriti juhul, kui tegemist on eriliiki
isikuandmetega. Vastasel juhul võime
jõuda olukorrani, kus sätte alusel on
pädeval asutusel või isikul (sisuliselt
kõik, kes on kaasatud kriisiolukorra
lahendamisse) piiramatult nõuda
misiganes andmeid, olenemata sellest,
kas see on olukorda arvestades
põhjendatud, eesmärgipärane ning viib
soovitud tulemuseni. Lisaks juhime
tähelepanu, et ettenähtud kujul kehtib säte
kõikides kriisiolukordades. Arvestades, et
andmete soovijatel ei ole tihti täielikku
teadmist, mis kujul, mis kvaliteediga ja
millised andmed täpselt andmekogus on,
vajab väljastatavate andmete koosseisu
täpsustamine ja eesmärgile vastavuse
kontroll vastutava töötleja kaasamist.
61
Kasutades paralleeli kehtiva õigusega
peame võimalikuks luua kaitsemeetmena
kiirmenetluse isikuandmete
väljastamiseks ning teeme ettepaneku
täiendada eelnõu §-i 117, kaasates
isikuandmete väljastamiseks kontrolliks
Andmekaitse Inspektsiooni ja
eetikakomitee. Vastava regulatsiooni
kujundamisel tuleb protsess läbi arutada
eelkõige Justiitsministeeriumi ja
Andmekaitse Inspektsiooniga, kelle
vastutusalas on isikuandmete kaitse
teemad, tagades töötluse
proportsionaalsus ning samas ka
efektiivne ja kiiresti toimiv menetlus.
Samas puudutab teema kõiki
isikuandmete töötlejaid ja andmekogusid,
mistõttu vajab regulatsioon ühtset
arusaama kõigi andmekogude vastutavate
töötlejate poolt ning asutuste üleselt.
Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 117
lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Enne käesolevas paragrahvis
nimetatud isikuandmete töötlust või
andmesubjekti õiguste piiramist
kontrollivad Andmekaitse Inspektsioon ja
eetikakomitee isikuandmete kaitse
seaduse § 6 lõigetes 4 ja 5 sätestatud
korras taotluse esitamisest arvates 10
kalendripäeva jooksul töötluse eesmärki
62
arvestades isikuandmete töötlemise
vajalikkust, kaasates andmeid väljastava
andmekogu vastutava töötleja.
Erakorralises seisukorras ja
sõjaseisukorras toimub kontroll 2
tööpäeva jooksul. Andmeid taotleval
pädeval asutusel ja isikul on õigus anda
täiendavaid selgitusi. Andmeid taotlevale
asutusele ei väljastata andmeid, kui
isikuandmete töötlemine ei vasta
soovitud eesmärgile.“;
26. Eelnõu § 117 lõige 3 näeb ette
kriisiolukorraks valmistumisel ja selle
lahendamisel andmesubjekti õiguste
piiramise võimaluse. Sedavõrd laia
määratluse valikut ei ole seletuskirjas
põhjendatud. Nõustume, et teatud
erilistes olukordades võib olla vajalik
andmesubjekti teatud õiguseid piirata, kui
puudub näiteks tehniline võimekus
õiguste täitmise tagamiseks või see on
riigikaitselistel eesmärkidel vajalik.
Juhime tähelepanu, et isiku andmed on
kaitstud põhiseaduse § 26 alusel, mis
sätestab õiguse perekonna- ja eraelu
puutumatusele, sätestades ka alused selle
õiguse riivamiseks. Asjaolu, et teatud
isiku andmeid säilitatakse riiklikes
andmekogudes ei tähenda, et riik muutuks
andmete omanikuks või riigil oleks
lubatav andmeid töödelda enda suva
alusel. Sisuliselt on seadustes täpselt
Selgitus Eelnõu vastavaid sätteid on muudetud, sh on
sätestatud andmesubjekti õiguste piiramise
konkreetsed alused. Märkuses toodud väidetega ei
saa nõustuda. Tuleb rõhutada, et eelnõus puudus
seni ja ka puudub praegu igasugune kavatsus
lahendada isikuandmete töötlemise regulatsioon
selliselt, et riigil oleks lubatav isikuandmeid
töödelda enda suva alusel ja/või võimaldada
riiklikes andmekogudes sisalduvatele
isikuandmetele sisuliselt piiramatut ligipääsu.
Eelnõud sätestatud alustel isikuandmete pärimine ja
nende töötlemine viisil, mis ei vasta mitte ühelegi
eelnõus sätestatud eesmärgile ja ülesande täitmisele,
on ebaseaduslik.
63
kirjeldamata isikuandmete töötlemisel
tegemist perekonna- ja eraelu
puutumatuse õiguse piiramisega.
Seejuures on eelnõus §-des 68-70
sätestatud piiramise õiguse alused, kuid
ka piiramise kord ja piiramisest
teavitamine. Eelnõu vastavate sätete
omavaheline vahekord jääb antud
olukorras arusaamatuks, võimaldades
riiklikes andmekogudes sisalduvatele
isikuandmetele sisuliselt piiramatut
ligipääsu. Samas tuleks ka riiklikes
andmekogudes sisalduvate isikuandmete
puhul tagada samad garantiid, nagu on
antud eelnõu §-des 68-70, kuivõrd
mõlema puhul on tegemist riivega isiku
perekonna- ja eraelu puutumatusele.
Leiame, et piirangute proportsionaalsuse
tagamiseks tuleb lisada täiendavaid
garantiisid, näiteks täiendades sätet
kohustusega esitada teave
andmesubjektile kriisiolukorra
lõppemisel või hiljemalt piirangu aluse
äralangemisel.
27. Seoses isikuandmete töötlemise ja
andmekogudega teeme ettepaneku
kaaluda lahendust, millega sõjaaja
olukorras olulisemate andmekogude
andmed viiakse hoiustamiseks turvalisse
välisriiki, tagades selliselt andmete
säilimine ning edasine töötlus ka
Selgitus Nimetatud teema on edastatud ka MKMi.
Hetkel reguleerib seda VV määrus nr 121 „Võrgu-
ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“
Vt määruse § 12 ja § 13
64
sõjaseisukorras. Leiame, et lahendus
vajab laiemat arutelu Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
eestvedamisel ning palume kaaluda
vastava regulatsiooniga eelnõu
täiendamist või praktilisi lahendusi,
millega andmete säilimine on tagatud.
28. Eelnõu § 148 lg 1 p-s 3 on sätestatud, et
seaduse § 76 lõike 1 punktis 8 sätestatud
ülesande üle teeb haldusjärelevalvet
Haridus- ja Teadusministeerium.
Viidatud § 76 lg 1 p 8 hõlmab ka
lapsehoiuteenust, mis on reguleeritud
sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) ning
mille üle teostab praegu järelevalvet
Sotsiaalkindlustusamet. Palume viia §
148 lõike 1 punkt 3 sellega kooskõlla.
Alternatiivselt on võimalik
lapsehoiuteenus § 76 lõikes 1 viia eraldi
punkti alla ning muuta vastavalt § 148
lõike 1 p 2 või 3 ja teiste seotud sätete
viiteid.
Eelnõu § 148 lõike 1 kohaselt teostatakse
haldusjärelevalvet „püsiva ülesande
täitmise ja selleks ettevalmistumise“ üle
(sama ka sätte pealkirjas), kuid § 148
lõike 2 punkti 2 kohaselt saaks
ettekirjutuse teha ühekordse ülesande
täitmiseks. Ilmselt on tegemist veaga ja
punkt 2 peaks võimaldama teha
Arvestatud
Arvestatud
65
ettekirjutuse siiski „püsiva
kriisiülesande“ täitmiseks.
Eelnõu § 148 lõige 2 punktis 3 nähakse
ette haldusjärelevalve teostajale võimalus
rakendada kohaliku omavalitsuse üksuse
suhtes eelnõu § 146 lõikes 2 nimetatud
sunnivahendeid, sh asendustäitmist. Meie
hinnangul vajab eelnõu § 76 lõike 3
punktides 2 – 7 nimetatud kohaliku
omavalitsuse üksuse kriisiülesannete
asendustäitmise võimalus ja praktiline
teostamine põhjalikumat analüüsi ning
võimalike lahenduskäikude selgitamist
eelnõu seletuskirjas. Asendustäitmise ja
sunniraha seaduse (ATSS) § 11 lg 1
kohaselt tähendab asendustäitmine
võimalust järelevalvet teostaval
haldusorganil täitmata kohustus selle
adressaadi kulul täita ise või korraldada
selle täitmise kolmanda isiku poolt.
Asendustäitmine SKA enda poolt nõuaks
täiendavaid muudatusi kehtivas õiguses,
et SKA-l oleks päriselt võimalik
korraldada teenuseid ja tagada abi
kriisiolukorras KOV üksuse asemel.
Sellise asendustäitmise võimekuse
loomine riigi tasandil SKA-s tooks kaasa
märkimisväärseid tööjõu-, arendus- ja
andmevajadusi ning tuleks põhjalikumalt
läbi kaaluda, sh planeerida vastavad
ressursid. Paremini teostatav võiks olla
66
asendustäitmine kolmanda isiku poolt,
kelleks võib olla mõni teenuseosutaja
(väikesemahuline asendustäitmise
vajadus) või teine kohaliku omavalitsuse
üksus, kus on sarnas(t)e teenus(t)e
korraldamise ja abi osutamise raamistik
juba olemas. Asendustäitmine teist KOV
üksust kaasates saaks toimuda kas
kokkuleppel selle KOV üksusega või
kiiret tegutsemist vajavatel juhtudel (nt
oht inimeste elule või tervisele) saaks
kriisiolukorra juht või kriisiolukorra
lahendamise eest vastutav asutus panna
teisele KOV üksusele sellekohase
ühekordse kriisiülesande eelnõu § 43
alusel. Ka neil juhtudel vajaksid
põhjalikumat analüüsi ja täpsemat
reguleerimist nii asendustäitmise
praktilised aspektid (sh teise KOVi
juurdepääs vajalikele andmetele,
menetlustele) kui ka asendustäitmise
kulude hüvitamise kord. Praegu ATSS §
15 alusel kehtestatud määrus
asendustäitmise kulude arvutamise ja
hüvitamise kohta ei pruugi katta vajadusi,
mis tekivad käesoleva eelnõuga seotud
suuremahulise asendustäitmise korral
mõne KOV üksuse poolt, samuti peab
kulude hüvitamise regulatsioon olema
kooskõlas eelnõu teiste sätetega nt KOV
üksuse erakorraliste kulude või
67
ühekordse kriisiülesande täitmise kulude
hüvitamise kohta (§ 77; § 140 lg 4).
29. Eelnõu §-s 158 on ette nähtud teatud
juhtudel väärteo kohtuvälise menetlejana
ministeerium, kelle valitsemisalasse
kuuluv kriisiülesanne täitmata jäetakse
või kelle valitsemisalasse kuulub
küsimus, mille lahendamiseks
kriisiülesandega ameti- või töökoht on
moodustatud. Eelnõu § 153
(kriisiülesande täitmata jätmine) ja § 155
(kriisiülesande täitmiseks vajaliku
töökohustuse täitmata jätmine
kriisiülesandega ameti- või töökohal)
kohtuväline menetleja võiks seaduse
kohaselt olla lisaks ministeeriumile ka
valitsusasutus, kellele on volitatud
elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldamine (analoogselt järelevalve
regulatsioonile). Juhime tähelepanu, et
Sotsiaalministeeriumisse tuleb luua
vastav pädevus ja planeerida kulud
väärtegude kohtuväliseks menetlemiseks,
kui väärtegude kohtuväline menetlemine
jääb ministeeriumi pädevusse.
Selgitus Eelnõus ette nähtud, et kohustuse täitmata jätmine
on väärteona karistatav ning seda menetleb vastav
ministeerium oma haldusalas, PPA menetleb neid,
kes ei kuulu ministeeriumi valitsemisalasse (nt
ETOd, põhiseaduslikud institutsioonid jne).
30. Avaliku teabe seaduses (eelnõu § 165) on
tehtud muudatused tulenevalt
mõistekasutusest ning § 35 lõike 1
punktis 62 ja lõike 2 punktis 5 nähakse
ette riigi tegevusvaru puudutav teave
tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teabeks. Palume õigusselguse
Arvestatud/selgitus Eelnõu on muudetud. Eelnõuga tunnistatakse
AvTSi § 35 lõike 1 punktid 6–62 ja § 35 lõike 2
punkt 5 kehtetuks. Nimetatud teabe asutusesiseseks
kasutamiseks tunnistamise alused sätestatakse
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses. AvTS-i vaatest
oleks edaspidi tegu AK alustega AvTSi § 35 lg 1 p
19 alusel.
68
huvides nimetatud sätetesse lisada ka
tervishoiuvaldkonna vajadusteks
moodustatav riigivaru.
31. Teeme ettepaneku eelnõu § 191
(korrakaitseseaduse muutmine) punktiga
12 kavandatud § 827 sõnastada ümber
selliselt, et riik kannab mainitud juhul
kõik raviga seotud kulud, mitte ainult
„ravi- ja ravimikulud“. Sõnastuse
muutmine on vajalik, et hõlmata lisaks
ravi- ja ravimikuludele ka
meditsiiniseadmete ja abivahendite
kulud. Analoogsed muudatused tuleks
vastavalt teha ka rakendusakti kavandis
nr 13 §-s 6 ja rakendusakti kavandis nr 16
§- des 1 ja 3.
Arvestatud
32. Palume teha eelnõu §-s 202
(meditsiiniseadme seaduse muutmine)
järgmised muudatused:
a) eelnõu § 16 lõige 4 tuleks asendada
lõikega 7, sest vahepeal on jõustunud
uued MSS muudatused, mis on
paragrahvi lõigete numeratsiooni
muutnud.
b) täiendada lõiget 4
(muudatusettepanekust tulenevalt uue
numeratsiooni kohaselt lõiget 7) pärast
sõna „epideemia“ sõnadega „,tervishoiu
toimepidevust ohustav olukord
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
Arvestatud EN ja SK vastavalt ettepanekutele täiendatud.
69
tähenduses“. Muudatus on vajalik, et
hõlmatud oleks lisaks paljude inimeste
elu ja tervist vahetult ohustavale
olukorrale ning tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse tähenduses kriisiolukorrale ka
eelnõu §-s 228 (tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse muutmine)
nimetatud „tervishoiualane hädaolukord“
(muudatusettepaneku kohaselt
sõnastatuna „tervishoiu toimepidevust
ohustav olukord“).
33. Palume teha eelnõu §-s 214
(ravimiseaduse muutmine) järgmised
muudatused:
a) Täiendada punktis 2 muudetavat RavS
§ 15 lõiget 8 pärast sõna „epideemia“
sõnadega „,tervishoiu toimepidevust
ohustav olukord tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse tähenduses“.
Muudatus on vajalik, et hõlmatud oleks
lisaks paljude inimeste elu ja tervist
vahetult ohustavale olukorrale ning
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
tähenduses kriisiolukorrale ka eelnõu §-s
228 (tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse muutmine) nimetatud
„tervishoiualane hädaolukord“
(muudatusettepaneku kohaselt
sõnastatuna „tervishoiu toimepidevust
ohustav olukord“). Samuti võiks punktis
2 sätestatud ravimiseaduse § 15 lg-s 8
Arvestatud EN ja SK vastavalt ettepanekutele täiendatud.
70
ravimireklaami nõuete osas jätta
samaväärse otsustusõiguse nagu
ülejäänud nõuete osas. Seega teeme
ettepaneku sõnastada § 15 lg 8 järgmiselt:
„(8) Kui see on vajalik paljude inimeste
elu ja tervist vahetult ohustavas olukorras,
sealhulgas loodusõnnetus, katastroof,
nakkushaiguse epideemia, tervishoiu
toimepidevust ohustav olukord
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
tähenduses või kriisiolukorras tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduse tähenduses, ning
kõigi kehtestatud nõuete täitmine ei
võimaldaks tagada elanikkonna ja
raviasutuste katkematut varustatust
ravimitega, võib Ravimiamet ajutiselt
piirata ravimite väljastamist ning lubada
erandeid käesolevas seaduses ja selle
alusel kehtestatud ravimite käitlemise
nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite
kliiniliste uuringute nõuete, ravimi
väljakirjutamise nõuete, ravimi
ohutusalase teabe esitamise nõuete ja
teabe edastamise nõuete täitmisest.
Samuti võib Ravimiamet sellises
olukorras piirata ravimireklaami või
lubada erandeid selle tegemiseks, kui see
on vajalik inimeste elu ja tervise
kaitseks.“;
71
b) Ravimiseaduse osas tuleb rakendada
hilisemat jõustumise aega, sest
Ravimiamet ei ole valmis sel aastal
eelnõus toodud kohustusi täitma alates
01.01.2024 (2023 puuduvad uue
järelevalveteenuse loomiseks
eelarvelised vahendeid, RA struktuuris ei
ole täiendava personali jaoks ametikohti
(eelarveliste vahenditeta neid ka ei
võimaldata) ning Ravimiameti
tegevuslubade registris muudatuste
tegemisega ei ole RA ja TEHIK-u
tööplaanides ja eelarves arvestatud).
Samuti vajavad ravimi hulgimüüjad ja
apteegid, kes edaspidi osutuvad elutähtsa
teenuse osutajateks, aega oma tegevuse
kohandamiseks.
Seega vajab tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse eelnõu § 251 täiendamist. Seega
teeme ettepaneku muuta § 251 sõnastust
järgmiselt:
„Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1.
jaanuaril. Käesoleva seaduse § 214, § 230
ja § 228 punktid 4 ja 25 jõustuvad 2025.
aasta 1. jaanuaril.“.
c) Palume teha muudatus ka terminites,
mis puudutavad riigi tervishoiuvaru. Uus
termin oleks „tervishoiuvaldkonna
vajadusteks riigi tegevusvaru“.
72
d) Ravimiseaduse § 26 lg 15 ja § 29 lg 15
, mis reguleerivad apteekide ja
hulgimüüjate kui elutähtsa teenuse
osutajate püsivat kriisiülesannet ning
annavad volituse kriisiülesande, selleks
valmistumise ja selle täitmise nõuete
täpsustamiseks, vajavad täpsustamist.
Apteegid ja hulgimüüjad on elutähtsa
teenuse osutajateks ravimitega
varustamise osas ja see peaks sättest
selgelt välja tulema. Pakume järgmist
sõnastust:
RavS § 26 lg 15 lause 1:
„(15 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 11
nimetatud ravimite hulgimüügi
tegevusloa omaja püsiv kriisiülesanne on
osutada ravimitega varustamise elutähtsat
teenust käesolevas seaduses, tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduses ja nende seaduste
alusel kehtestatud nõuete kohaselt. ….“;
RavS § 29 lg 15 :
„(15 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 11
nimetatud üldapteegi püsiv kriisiülesanne
on osutada ravimitega varustamise
elutähtsat teenust käesolevas seaduses,
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja
nende seaduste alusel kehtestatud nõuete
kohaselt.“.
34. Eelnõu § 217 (RHS § 15 lõige 101 ).
Mõistame ja toetame muudatuse
Selgitus Eelnõu sõnastust muudetud, vt § 96. Tegevusvaruga
seotud riigihanked
73
eesmärki, kuid peame oma senise
praktika pinnalt oluliseks väljendada
muret hankemenetluse reeglite jäikuse
osas. Seda põhjusel, et tavaliselt kriisid,
katastroofid jm ootamatud olukorrad
juhtuvadki ootamatult ja need vajavad
reeglina kiiret sekkumist/lahendust.
COVID-19 ja põgenike kriis on meile
näidanud, et praktikas võib lühikese
ajaraami sees riigil tekkida vajadus
hankida väga suures mahus erinevaid
teenuseid. Seejuures võib (sõltuvalt kriisi
ulatusest) tekkida probleeme ka
rahvusvaheliste piirmääradega, kuna
erinevad kriisiolukorrad on sisult ja
mõjult erinevad. Seetõttu peame
oluliseks, et kaalutaks ka tänaste
hanemenetluse reeglite raamistiku
vastavust elulistele vajadustele. On
oluline, et hankemenetluse reeglid
võimaldaksid kiirelt ja operatiivselt kriise
lahendada.
RHS osas palume vaadata ka märkust
eelnõu § 85 ja § 228 kohta. Nendest
märkustest tulenevalt teeme ettepaneku
sõnastada RHS järgmiselt:
„§ 217. Riigihangete seaduse muutmine
Riigihangete seaduses tehakse järgmised
muudatused:
74
1) § 15 täiendatakse lõikega 101
järgmises sõnastuses:
„(101) Massilisest sissrändest põhjustatud
hädaolukorras ja kriisiolukordades on
avaliku sektori hankijal ja
võrgustikusektori hankijal õigus häda- ja
kriisiolukorra lahendamisega seotud
hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav
maksumus on vähemalt võrdne lihthanke
piirmääraga, kuid on väiksem kui
rahvusvaheline piirmäär, kohaldada
käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos
sätestatud korda.“;
2) paragrahvi 169 lõiget 1 täiendatakse
punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) sellise asjade ostmine, teenuste või
ehitustööde tellimine, mis on seotud riigi
tegevusvaru, sealhulgas
tervishoiuvaldkonna vajadusteks riigi
tegevusvaru, tegevusvaru taristu ja
varustuskindlusega.“
35. Palume teha eelnõu §-s 228
(tervishoiuteenuste korraldamise seadus,
TTKS) järgmised muudatused:
a) Asendada eelnõu §-s 228 sõnad
„tervishoiualane hädaolukord“ sõnadega
„tervishoiu toimepidevust ohustav
Arvestatud
75
olukord“. Täpsemalt võiks muuta terminit
punktis 3 ja edaspidi teha võimalusel
viide §-le 41. Muuta tuleks ka
nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse (§ 205) ja tervishoiuteenuse
osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse
seaduse (§ 229) vastavat terminit.
b) Palume asendada punktis 16 viide § 52
lõikele 31 viitega § 52 lõikele 34 , sest
vahepeal on jõustunud uued seaduse
muudatused, mis on paragrahvi lõigete
numeratsiooni muutnud.
c) Tervise infosüsteemist andmete
väljastamise osas palume vaadata
märkust eelnõu §-de 108 ja 117 kohta.
d) TTKS ei kasuta mõistet „tegevusvaru“
(mida kasutab tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse eelnõu), vaid „riigivaru“, „riigi
tervishoiuvaru“. Õigusselguse huvides
tuleks TTKSis kasutada samuti mõistet
„tegevusvaru“ – nt „tervishoiuvaldkonna
vajadusteks riigi tegevusvaru (edaspidi
riigi tervishoiuvaru)“. Termini muudatus
tuleks teha ka ravimiseaduses.
e) Palume lisada punkti 19 (TTKS § 576
) viide, et tervishoiuvaldkonna
vajadusteks riigivaru moodustamisega
seotud hankeid võib käsitleda riigi olulise
Punkti c kohta antud selgitused punktides 24 ja 25.
Punkt d arvestatud.
Punkt e osas märgime järgmist: RAM on välja
töötanud julgeolekuhangete erandite kasutamise
juhendi.
Punkt f arvestatud.
76
julgeolekuhuvi kaitsmisega seotud
riigihangetena riigihangete seaduse § 169
lõike 1 tähenduses.
f) Palume muuta punktis 21 §-i 584 ja
täiendada seda analoogselt eelnõu §-ga
109 uue lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Massiteabevahendina käsitletakse:
1) interneti uudisteportaali, muud
asjakohast veebilehte, asjakohast arvuti-
või sidevõrku;
2) tele- ja raadioprogrammi ajavahemikul
7.00-22.00 või
3) üleriigilist ajalehte.„
g) Palume asendada TTKS § 585 punktis
3 sõna „piiriülene abi“ sõnaga
„humanitaarabi“.
Punkt g arvestatud.
36. Eelnõu §-ga 234 muudetakse TLS § 17
lõiget 1. Oleme seisukohal, et TLS
muutmine ei ole vajalik. Tsiviilkriisi ja
riigikaitse seadus eriseadusena määrab,
millal tööandja saab kriisiolukorras
töötajale ülesandeid anda ja millal
töötajal tekib töökohustus. Tegemist on
erireeglitega, mis kehtivad teatud
olukorras ning erireeglitele viitamine
TLS-is ei ole vajalik. Eelnõus on veel
erisusi TLS-i regulatsioonist, mille puhul
ei ole peetud vajalikuks TLS-i täiendada
viitega kriisolukordadele/eriseadusele.
Arvestatud
77
Lisaks on pakutud sõnastus väga üldine
ega viita konkreetsele seadusele, mistõttu
võib seda mitmeti tõlgendada, mis
omakorda tekitab segadust. Seega palume
TLS-i muudatuse eelnõust välja jätta.
37. Palume teha eelnõu §-s 236
(töötuskindlustusseaduse muutmine)
järgmine muudatus: Töötuskindlustuse
seaduse § 23 lõike 22 viide
tööturumeetmete seaduse §-le 15 tuleb
asendada viitega tööturumeetmete
seaduse §-le 18. Eelnõu seletuskirja
kohaselt on §-is 236 peetud silmas
tööturumeetmete seaduse alusel
makstavat töötutoetust, mitte
tööturuteenusel osalemise toetamise
tööturutoetuse piirmäärasid, mida
reguleerib tööturumeetmete seaduse § 15.
Arvestatud Eelnõus parandus tehtud.
38. Palume täiendada eelnõu § 244
(välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse muudatus) uute
punktidega 5 ja 6 (muutes järgneva punkti
numeratsiooni) järgmises sõnastuses:
5) seaduse 2. peatüki 21 . jao pealkirja
täiendatakse pärast sõna „hädaolukorras“
sõnadega „ja selle järgselt“;
6) seaduse 2. peatüki 21 . jagu
täiendatakse §-ga 367 järgmises
sõnastuses:
Arvestatud osaliselt Eelnõusse ja seletuskirja täiendused tehtud. Siiski ei
tundu põhjendatud jätta lisatud paragrahvis 367
leevenduste kasutamise aeg täiesti lahtiseks.
Täiendasime sõnastust järgmiselt: „Paragrahvi 366
lõikes 11 sätestatut kohaldatakse rahvusvahelise
kaitse taotlejate majutuskeskuse teenuse
osutamisele vajadusel ka kuni 2 aastat pärast
massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra
lõppemist.“ Lähtusime eeldusest, et 2 aasta jooksul
peaks olema võimalik asutuse tavapärane
töökorraldus taastada.
78
„§ 367. Rahvusvahelise kaitse taotleja
majutamine massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorra järgselt
Paragrahvi 366 lõikes 11 sätestatut
kohaldatakse rahvusvahelise kaitse
taotlejate majutuskeskuse teenuse
osutamisele vajadusel ka pärast
massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorra lõppemist
Sotsiaalkindlustusameti määratud aja
jooksul.“.
Muudatuste ettepanek on luua SKAle
õiguslik alus teenuste ajutiseks
vähendamiseks massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorra järgselt. VRKS
§ 366 lõige 11 käsitleb täna õigust
vähendada majutuskeskuses teenuste
osutamist vaid hädaolukorra kontekstis.
Pärast Ukraina sõjapõgenike massilisest
sisserändest kehtestatud hädaolukorda
(11.03.2022-13.05.2022) naasid enamik
reageerivaid asutusi oma tavaülesannete
juurde. Nii oleks tulnud ka SKA-l peale
hädaolukorra lõppemist asuda rakendama
majutuskohtades viibijatele VRKS § 32
lõikes 1 toodud teenuseid. 2022. aasta
maikuus viibis SKA majutuskohtades
keskmiselt 3761 UA sõjapõgenikku,
kellele erinevate teenuste osutamine
tulenevalt sedavõrd suurest isikute arvust
79
§ 32 sätestatud tingimustele ei olnud
võimalik.
Teeme ettepaneku täiendada VRKS-i uue
§-ga 367 , mis reguleerib rahvusvahelise
kaitse taotlejale teenuste osutamist
massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorra järgselt ning võimaldab
SKA-l kriitilise arvu isikute puhul
kohaldada rahvusvahelise kaitse
taotlejate majutuskeskuse teenusel
viibijatele vähendatud mahus teenuste
osutamist seniks kuni on taastunud
asutuse tavavõimekus teenuste
korraldamisel. Eelnevast lähtuvalt teeme
ka ettepaneku seaduse 2. peatüki 21 . jao
pealkirja täiendamiseks pärast sõna
„hädaolukorras“ sõnadega „ja selle
järgselt“, et see kataks ka lisatud
muudatust. Meie hinnangul on antud
muudatus kooskõlas direktiivi
2013/33/EL artikkel 18-ga.
39. Palume teha eelnõu §-s 246
(väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
muudatus) järgmised täiendused:
1) täiendada § 14 lõiget 1 pärast sõna
„kohtutele“ sõnadega „ja rahvusvahelise
kaitse taotlejate majutuskeskuse“;
Rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuse ülesanne (VRKS § 32 lg
Arvestatud
80
1) on korraldada taotlejale rahvusvahelise
kaitse menetluse või ajutise kaitse
menetluse ajal toetusena järgmiste
teenuste osutamine: majutamine,
tervisekontroll, hädavajalik tõlketeenus,
menetluseks vajalik transporditeenus jmt.
Peame oluliseks, et hädaolukorra juures
on selgelt välja toodud ka rahvusvahelise
kaitse taotlejate majutuskeskuse mõiste,
sest hädaolukorra puhul majutub enamik
välismaalasi majutuskeskuses.
2) täiendada § 14 lõiget 2 pärast sõnu
„alguse ja lõpu“ sõnadega „ning teavitab
võimalikult varakult massilise sisserände
ohust kriisiplaanis toodud
partnerasutusi“.
Hädaolukorra alguse ja lõpetamise
otsustab PPA. VRKS § 32 raames
ettenähtud teenuste osutamise võimekus
on SKA-l tavaolukorras maksimaalselt
kuni 150 inimesele. Selleks, et SKA oleks
teadlik võimalikust ohust, peame
vajalikuks, et PPA lasub seadusest
tulenev kohustus partnerasutuste
informeerimiseks võimaliku
kriisiolukorra tekke ohust, sest
julgeolekuasutuste poolt ei teostata
olukorra pidevat monitooringut, mistõttu
on läbi õigeaegse teavituse võimalik
valmistuda tekkivaks kriisiks
81
hädaolukorra eelsel ajahetkel. Samuti
peame oluliseks, et koostavate
kriisiplaanide puhul tuleks kriisplaani (ka
massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorda puudutava kriisiplaani)
koostajal kooskõlastada ka kriisiolukorra
deeskaleerumise järgsed tegevused
seotud partnerasutustega ning täpsustada,
kuidas jätkub partnerasutuste
tööülesannete täitmine peale
kriisiolukorra lõpetamist.
40. Eelnõu raames tuleb läbi mõelda ja
reguleerida olukorrad, kus
kriisiülesandeid täitvad inimesed peavad
tegema 24/7 valveid (hinnata, kas vaja
töölepingu seaduse ja avaliku teenistuse
seaduse muudatusi).
Selgitus Vastav regulatsioon on, et kriisiülesannet täitvatele
inimestele tuleb tagada ka minimaalne puhkeaeg.
41. Märkused seletuskirjale.
Ettepanek lisada seletuskirja § 8 lõike 1
juurde, et „Päästeamet kaasab
kriisiolukordadeks valmistumisel ja
KOVide nõustamisel asjaomaseid
ministeeriume või täidesaatva riigivõimu
asutusi, et tagada vajalik ekspertsus“.
Selgitus: Enamik KOV püsivatest
kriisiülesannetest kuuluvad
Sotsiaalministeeriumi haldusalasse ning
nende üle teeb järelevalvet SKA. On
oluline, et kriisiplaani koostamisel ja
õppuste ettevalmistamisel/läbiviimisel
oleks valdkonna eksperdid kaasatud.
Arvestatud Seletuskirja täiendatud. Samuti on täpsustatud
eelnõu § 15 lg 12
Kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisiplaani
Sotsiaalkindlustusameti ja Haridus- ja
Teadusministeeriumiga ning esitab selle arvamuse
avaldamiseks teistele asjassepuutuvatele osalistele
ning lõplikuks kooskõlastamiseks Päästeametile.
82
Täiendus aitaks ka eristada Päästeameti jt
asutuste rolle, mis praegu jäävad
mõnevõrra segaseks nii eelnõu §-s 8 kui
rakendusakti kavandis nr 4. Peame
vajalikuks, et Päästeameti koordineeriv
roll jääks püsima, ent oleks selgelt välja
toodud, et Päästeamet ise asjaomaseid
partnereid kaasab. Sama täiendus
puudutab ka seletuskirjas § 37 lõiget 2.
42. Eelnõu § 16 lg 3 sätestab, et käesolevas
paragrahvis ja selle alusel antud
õigusaktides sätestatud nõudeid
toimepidevuse tagamisele kohaldatakse
halduslepingus määratud ja püsiva
kriisiülesande täitmiseks vajalikus
ulatuses ka isiku suhtes, kellele on
halduslepinguga volitud osaliselt või
tervikuna püsiva kriisiülesande täitmine
või täitmise tagamine. Seletuskirjas on
toodud näiteks KOV püsiv kriisiülesanne
lapsehoiuteenus, mille osas laienevad
toimepidevuse nõuded teenuseosutajale
kui ülesande täitmiseks on sõlmitud
haldusleping lastehoiu pidajaga. Seda
seetõttu, et tegelikku teenust osutab
lastehoiu pidaja, mitte kohaliku
omavalitsuse üksus, ning lastehoiu
osutaja peab läbi mõtlema ja planeerima,
kuidas ta talle pandud ülesannet
kriisiolukorras täidab. Juhime tähelepanu,
et teatud kohaliku omavalitsuse püsivate
kriisiülesannete puhul, mis on toodud §
Selgitus Eelnõu §-s 18 sätestatud toimepidevuse tagamise
kohustus on püsiva kriisiülesandega asutusel või
isikul, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksusel,
elutähtsa teenuse osutajal ning põhiseadusliku
institutsioonil. Eelnõu § 18 lõike 5 kohaselt
kohaldatakse käesolevas paragrahvis ja selle alusel
antud õigusaktides sätestatud nõudeid
toimepidevuse tagamisele halduslepingus määratud
ja püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikus
ulatuses ka isiku suhtes, kellele on halduslepinguga
volitatud osaliselt või tervikuna püsiva
kriisiülesande täitmine või täitmise tagamine.
Halduskoostöö seaduse § 3 lõike 2 kohaselt võib
kohalik omavalitsus talle seadusega või selle alusel
pandud haldusülesannet volitada juriidilist või
füüsilist isikut täitma seaduse alusel antud
haldusaktiga või seaduse alusel käesolevas seaduses
sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud
halduslepinguga.
Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt haldusülesande
täitmiseks volitamise korral võib sõlmida
tsiviilõigusliku lepingu, kui seadus ei näe ette
83
76 lõikes 1 võivad tegelikud teenuse
osutajad olla juriidilised isikud, kellega ei
ole sõlmitud halduslepingut vaid
tsiviilõiguslik teenuse osutamise leping.
Sellised teenused on näiteks väljaspool
kodu osutatav üldhooldusteenus ja
asendushooldusteenus. Peame oluliseks,
et vähemalt seletuskirja tasemel oleks
selgitatud, mil viisil on võimalik KOV
püsivate kriisiülesannete puhul
toimepidevuse tagamise kohustust
laiendada ka eraõiguslikele teenusele
osutajatele, kes võivad olla KOV-idele
oluliseks partneriks teenuse sisulisel
tagamisel.
üksnes halduslepingu sõlmimist, lepinguga ei
reguleerita avaliku teenuse kasutaja või muu
kolmanda isiku õigusi ega kohustusi, riiki või
kohalikku omavalitsust ei vabastata tal lasuvatest
kohustustest ja ülesande täitmisel ei kasutata
täidesaatva riigivõimu volitusi. Kui lepingust selgelt
ei nähtu poolte tahe sõlmida tsiviilõiguslik leping,
eeldatakse, et tegemist on halduslepinguga.
Lisaks märgime, et juriidilisele isikule saab panna
püsiva kriisiülesande seadusega (§ 10 lõige 4 ja 5).
Kuna eelnõu kohaselt laienevad toimepidevuse
kohustused neile, kes on eelnõus nimetatud püsiva
kriisiülesande täitjad, siis ei saa neid kohustusi
laiendada neile juriidilistele isikutele, kes osutavad
teenust tsiviilõigusliku lepingu alusel ja ei täida
KOVi volitusel halduslepinguga KOVile pandud
püsivat kriisiülesannet. Kui võtta näiteks KOVi
püsiv kriisiülesanne korraldada
asendushooldusteenust, siis selle teenuse
„korraldamise ülesande“ täitmise volitamine
juriidilisele isikule on võimalik halduslepinguga.
Kui KOV ei volita temale pandud ülesannet
„korraldada“ teenuse täitmist, vaid sõlmib temale
pandud „korraldamise ülesande täitmiseks“
tsiviilõiguslikud lepingud teenuse osutamiseks
juriidiliste isikutega, siis kohalduvad jätkuvalt
toimepidevuse nõuded ikkagi KOV suhtes. Püsiva
kriisiülesande täitmise eest (et teenus on korraldatud
ja sihtgrupile tagatud) vastutab KOV. Kui KOV on
aga teenuse korraldamise (ehk oma püsiva
84
kriisiülesande) täitmise halduslepinguga volitanud
juriidilisele isikule, vastutab teenuse korraldamise
eest nimetatud juriidiline isik, kellele kohalduvad
ühtlasi on ka kõnealuse paragrahvi alusel
toimepidevuse nõuded.
43. Eelnõu § 49 sätestab, et kohtutäitur
peatab füüsilise isiku suhtes rahaliste
nõuete ning rahaliste ja varaliste
karistuste sundtäitmise, kui füüsiline isik
jättis täitedokumendi vabatahtlikult
täitmata põhjusel, kui isiku töötasu või
hüvitisi vähendati või ta pidi tööle asuma
sõjaaja ametikohale. Teeme ettepaneku
täiendada sätte seletuskirja ja lisada, et
täitemenetluse peatamine mõjutab ka
lapsele elatise ja elatisabi maksmist.
Elatisabi makstakse lapsele, kelle
võlgnikust vanem lapsele elatist ei maksa
või ei tee seda vajalikus ulatuses.
Elatisabi maksmise eelduseks on, et
elatise nõude osas on algatatud
täitemenetlus. Elatisabi maksmise
erisused kriisiolukorras reguleeritakse
perehüvitiste seaduses, et tagada elatisabi
saamine ka olukorras, mil täitemenetlus
on peatatud.
Arvestatud osaliselt Teeme ettepaneku eelnõust elatisabi maksmise
regulatsioon välja jätta ja reguleerida see vajadusel
eriseaduses.
44. Seletuskirja § 72 selgituste juures on
märgitud sätte ühe vajadusena see, et
praeguses regulatsioonis puudub
süsteem, kuidas saab avalik-õiguslike
juriidiliste isikute vahendeid ümber
suunata. Juhime tähelepanu, et antud
Arvestatud Eelnõu ja seletuskiri muudetud.
85
rahaliste hüvitiste vähendamise säte seda
süsteemi ei loo ega taga, mistõttu palume
avalik-õiguslike juriidiliste isikude
vahendite ümbersuunamise tekstiosa
välja võtta. Rahaliste vahendite
ümbersuunamine on riigieelarve seaduse
küsimus, samas seda osa käesoleva
eelnõuga muuta ei plaanita. Kuivõrd
riigieelarve seadus on
Rahandusministeeriumi pädevuses, siis
tuleks nendega koostöös vastavad osad
üle vaadata. Samuti leiame, et lõike 8
juures olev selgitus sobib pigem
sissejuhatavasse ossa, kus palume
täpsemalt selgitada riigieelarve seaduse §
45 koostoimet Vabariigi Valitsuse
mandaadiga vähendada hüvitisi. Samuti
palume muuta lõike 1 kohta tehtud
selgitusi ja viia vastavusse eelnõus
pakutud muudatustega. Lõigete 2 - 9
tehtud selgitused palume asendada
järgneva tekstiga:
Lõikes 2 sätestatakse loetelu hüvitistest,
mille eesmärgiks on inimese toimetuleku
tagamine olukorras, kus inimene ei saa
töist tulu teenida näiteks vanaduse,
töötuse, haiguse või väikelapse
hooldamise tõttu. Sättes on esitatud
avatud loetelu hüvitistest, mille eesmärk
on tagada isikule asendussissetulek.
Selliseid hüvitisi võib olla veel ning need
86
võivad ka ajas muutuda. Kuivõrd
tegemist on oluliste
asendussissetulekutega, millest enamus
kuuluvad PS § 28 kaitse alla, saab valitsus
neid vähendada üksnes kuni töötasu
alammäärani. Valitsus ei saa peatada
asendussissetulekute maksmist.
Asendussissetulekute maksmise
jätkamine tagab inimestele sissetuleku ja
hoiab ära hüvitiste peatamisega
võimaliku kaasneva toimetulekutoetuse
saajate arvu kasvu. Asendussissetulekuid
võib vähendada töötasu alammäärani,
kuna ei ole mõistlik riiklike hüvitiste
vähendamisel tekitada olukorda, kus
makstav hüvitis on sedavõrd väike, et
selle saajad on sunnitud täiendavalt
pöörduma toimetulekutoetuse
taotlemiseks kohalikku omavalitsusse.
Toimetulekutoetust maksavad välja
kohalikud omavalitsused, selle
määramine ja suuruse arvestamine
põhineb isiku ja tema leibkonna
individuaalsel hindamisel ning on
seetõttu ressursimahukam. Kriitilises
olukorras on kohalike omavalitsuse
võimalused niigi väga piiratud, mistõttu
ei ole mõtet luua regulatsiooni, mille
administreerimine nõuab topelt ressurssi
ning tekitaks ebameeldivusi ka
inimestele.
87
Lõikes 3 on nimetatud kokkuvõtvalt
muud riigieelarvest makstavad rahalised
hüvitised, mille eesmärk on valdavalt
teatud spetsiifiliste kulude katmine või
tegevuste soodustamine. Kuivõrd sellised
hüvitised on väga erinevate eesmärkide ja
suurustega, võib valitsus neid kas
vähendada vastavalt tekkinud vajadusele
või peatada. Sellised hüvitised võivad olla
näiteks: peretoetused laste kasvatamise ja
õppimisega seotud kulude katmiseks,
puuetega inimeste sotsiaaltoetused
puudest tulenevate lisakulude
hüvitamiseks, eriarsti lähtetoetus, riigi
makstav vanglast vabanemise toetus,
represseeritu toetus, sotsiaaltoetus
sunniviisiliselt tuumakatastroofi
tagajärgede likvideerimisele saadetud
isikutele, olümpiavõitja riiklik toetus,
üksi elava pensionäri toetus, piiriülese
tervishoiuteenuse hüvitis, kuriteoohvri
riiklik hüvitis jne. Selliste hüvitiste
vähendamisele miinimumnõuet ei
kehtestata, kuivõrd kehtivate õigusaktide
alusel määratavate hüvitiste suurused on
väga erinevad ning nende eesmärk ei ole
inimese toimetuleku tagamine.
Lõikes 4 sätestatakse, et
toimetulekutoetust ei või valitsus oma
korraldusega vähendada ega peatada.
Toimetulekutoetus kui abi puuduse korral
88
PS § 28 mõttes on riiklikus
sotsiaalkaitsesüsteemis viimane rahaline
abimeede ja lisatud ka kohalike
omavalitsuste püsivaks kriisiülesandeks.
Seetõttu ei oleks proportsionaalne
võimaldada valitsusel otsustada selle
vähendamine või maksmise lõpetamine.
Toimetulekutoetuse maksmise erisused
kriisiolukordades on plaanis reguleerida
tervikuna sotsiaalhoolekande seaduses.
Lõikes 5 sätestatakse, et perioodiliselt
makstavaid hüvitisi võib haldusorgan
andmete puudumisel maksta isikule
viimaste teadaolevate andmete alusel.
Kuivõrd hüvitiste maksmiseks vajalikud
andmed saadakse peamiselt erinevatest
registritest, siis siin on silmas peetud
olukordi, kui ligipääs registritele on
pikema aja vältel katkenud või piiratud.
See eeldab, et asutused loovad võimekuse
eelnevate kuude väljamaksu andmeid
varundada ja tagavad kriisiolukorras
nende kättesaadavuse. Samas säte ei
välista õigust maksta hüvitisi uuemate
andmete alusel, mida asutus saab muul
moel, kui registritest (näiteks isik esitab
ise vajalikud dokumendid või tõendid).
Sellisel juhul tuleb aluseks võtta
tõendatud andmed. Sätte eesmärgiks on
tagada võimalikult laiaulatuslik võimalus
maksta inimesele hüvitis välja tuginedes
89
teadaolevatele või kättesaadavatele
andmetele.
Lõikes 6 sätestatakse haldusorganile
õigus peatada uute hüvitiste taotluste
menetlemine olukorras, kus valitsus on
peatanud nende hüvitiste maksmise. Säte
peab andma paindlikkuse, võimaldades
koos hüvitiste peatamisega teha
haldusorgani poolt ressursside mujale
suunamisel vastav otsustus hüvitiste
määramise ja taotluste vastuvõtmise
peatamiseks. Samuti sätestatakse, et sel
juhul peatub ka seaduses sätestatud
taotluste esitamise tähtaeg.
Lõike 7 kohaselt kehtestab hüvitiste
vähendamise või nende maksmise
peatamise Vabariigi Valitsus määrusega.
Vähendamise ulatus sõltub ennekõike
sellest, kui pikaajaliseks olukorra kestus
hinnatakse ning kui palju on
kriisiolukorra lahendamiseks vaja
lisaraha. Hüvitiste vähendamise ulatus on
otstarbekas väljendada protsendina ja
seda eelkõige individuaalsetes summades
makstavate asendussissetulekute puhul.
Seega, kui näiteks otsustatakse
vanemahüvitist vähendada 10%, siis see
ei tähenda vanemahüvitise asendusmäära
vähendamist sajalt protsendilt
üheksakümnele, vaid inimesele makstava
90
lõppsumma vähendamist 10% võrra.
Käesolevas paragrahvis nimetatud
vähendamise ja peatamise meetmeid võib
sõltuvalt konkreetsest olukorrast
rakendada nii järjestikku kui ka
samaaegselt. Nii näiteks võidakse
otsustada vähendada lõikes 2 nimetatud
asendussissetulekuid, ent sellega
paralleelselt vähendada lõikes 3
nimetatud hüvitisi või nende maksmine
peatada. Ent pole ka välistatud nt ainult
osa hüvitiste suuruse vähendamine või
maksmise peatamine. Valitsuse määruses
sätestatakse ka rahaliste hüvitiste
vähendamise aeg, mis ei saa olla pikem
periood kui see, mis ajaks on välja
kuulutatud erakorraline seisukord või
sõjaseisukord. Hüvitisi ei saa Vabariigi
Valitsus oma otsustusega lõplikult muuta
või nende maksmist permanentselt
lõpetada. Seadusega kehtestatud hüvitiste
muutmine on seadusandliku võimu
ülesanne. Vabariigi Valitsus saab üksnes
äärmise vajaduse korral ja piiratud ajal
rakendada riigi eelarvevahendite
ümbersuunamiseks käesolevas
paragrahvis nimetatud abinõu. Kui
olukord riigis ja riigi rahaline seis ei
võimalda isikutele hüvitiste maksmise
jätkamist ka juba vähendatud ja peatatud
kujul ning ka toimetulekutoetust ei ole
võimalik maksta, saab Riigikogu peatada
91
või lõpetada seadustes sätestatud
hüvitiste maksmise. Riigil säilib
vältimatu materiaalse mitterahalise abi
andmise kohustus. Tagatud peab olema
vähemalt toiduabi, peavari ja riietus,
samuti vältimatu arstiabi. Vältimatut
sotsiaalabi korraldab üldjuhul isiku
elukohajärgne kohaliku omavalitsuse
üksus.
Kui erakorraline või sõjaseisukord lõpeb,
siis hüvitiste vähendamise ja maksmise
peatamise alus langeb ära ning
automaatselt taastub endine olukord, st
taastub kohustus hüvitisi maksta. Kui
riigi rahaline seis ei võimalda isikutele
hüvitiste maksmise jätkamist pärast
kriisiolukorra lõppemist, tuleb valitsusel
esitada Riigikogule seaduse eelnõu,
millega muudetakse hüvitiste suuruseid.
Vastavad eelnõud tuleb Riigikogule
esitada juba enne erakorralise või
sõjaseisukorra lõppu. Ühtlasi tuleb
Riigikogul sätestada, kas ja kuidas
kompenseeritakse isikutele vähendamise
või peatamise tõttu vähem makstud
hüvitised, lähtudes sellel hetkel riigi
finantsseisust ja võimalustest.“
45. Seletuskirja § 73 selgituste juures (lk 143)
on märgitud, et võrreldes kehtiva
regulatsiooniga on eelnõuga lisandunud
juurde kuus elutähtsat teenust, kuid nende
Arvestatud
92
seas ei ole loetletud uue teenusena
ravimitega varustatust (§ 73 lg 3 p 21).
Palume lisada ravimitega varustamine ka
seletuskirjas lisanduvate teenuste
loetellu. Vastavalt ravimiseaduse
muudatustele (eelnõu § 214) käsitletakse
uute elutähtsa teenuse osutajatena ravimi
hulgimüügi tegevusloa omajaid ja
üldapteeke, kes vastavad ravimiseaduses
sätestatud kriteeriumidele. Samuti on
võrreldes kehtiva regulatsiooniga
elutähtsa teenuse osutajate loetelus tehtud
muudatus tervishoiuteenuste toimimise
sõnastuses. Kui varem oli elutähtsa
teenusena määratletud tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse tähenduses
vältimatu abi toimepidevus, siis edaspidi
on elutähtsa teenusena käsitletav
tervishoiuteenuste toimimine laiemalt.
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
(§ 228) sätestab täpsemalt, et elutähtsa
teenuse osutajatena käsitletakse
haiglavõrgu haiglaid, kiirabibrigaadi
pidajaid ja üldarstiabi osutajaid, kes
vastavad seaduses sätestatud
kriteeriumidele. Kuna elutähtsa
teenusena on käsitletav
tervishoiuteenuste toimimine laiemalt,
siis tuleks seletuskirja vastavalte
selgitustega täiendada ja § 74 lõike 4
selgituste juurest võtta välja viide ainult
vältimatu abi osutamisele.
93
46. Eelnõu § 74 lg 4 p 3 on öeldud, et
Maaeluministeerium korraldab püsiva
kriisiülesandena toiduga varustamise kui
elutähtsa teenuse toimepidevuse. Palume
selgitada eelnõu seletuskirjas, kas see
tähendab ka toiduga varustamist
olukorras, kus kohalik omavalitsus ei
suuda enam vältimatu sotsiaalabi raames
abivajajatele toiduabi pakkuda.
Selgitus Toiduga varustamine on eelnõu kohaselt elutähtis
teenus. ETO-deks on tulenevalt eelnõu kohastest
ToiduS-se muudatustest suuremad toidukäitlejad
(tootjad, kasvatajad, toidupoed). Regionaal- ja
põllumajandusministeerium (endine MEM)
ülesanne ETKAna on korraldada ETO-dest
toidukäitlejate toimepidevuse tagamist, samuti
planeerida tegevusi juhuks, kui toidukäitlejad
mingil põhjusel ise osaliselt või täismahus ei suuda
elutähtsat teenust iseseisvalt tagada. Regionaal- ja
põllumajandusministeerium (endine MEM) ei
korralda vältimatu sotsiaalabi saamist ja toiduga
varustamine sotsiaalabikorral on KOV-i ülesanne.
REM saab toidupoodide kaudu tagada toidu
kättesaadavust poodides, kuid tarbija ja KOV oma
ülesannete täitmiseks peab seda toitu ise kauplusest
ostma.
47. Seletuskirja § 75 lg 3 selgituste juures on
märgitud, et edaspidi määratakse
elutähtsa teenuse osutaja ETKA
haldusaktiga. Palume seletuskirja
täiendada selgitustega, et kas selline
haldusakt tuleb anda ka juhul, kui
teenuseosutaja on juba kehtiva seaduse
kohaselt ETO ja seaduses on väga selged
ETOks kvalifitseerimise kriteeriumid
määratletud. Näiteks TTKS näeb ette, et
ETOd on haiglavõrgu haiglad ja
haiglavõrgu haiglad on määratletud
loeteluna Vabariigi Valitsuse määruses
(TTKS § 22 lg 41 ja § 55 lg 1 alusel antud
määrus koosmõjus).
Selgitus Eelnõu on täiendatud üleminekusätetega.
Olemasolevate ETO-de kohta ei pea andma uusi
haldusakte. Enne eelnõu jõustumist eelnõus toodud
ETO tingimustele vastavad isikud loetakse ETO-
deks seaduse jõustumise päeval.
Haldusakt tuleb anda üksnes uute ETO-de puhul.
Näiteks SOM valdkonnas perearstide, hulgimüüjate
ja apteekide osas. Kui tulevikus tekkib uus kiirabi
või haigla, siis ka tema suhtes tuleb anda haldusakt.
Haldusaktis määratakse ära mh nõuete täitmise
tähtajad. Määrusega ETO-de määramine oleks
problemaatiline, kuna igakord eeldaks määruse, sh
toimepidevuse nõuete määruse ja nende
rakendussätete muutmist, kuna ei ole mõeldav, et
94
uus ETO peab täitma nõudeid samadeks
kuupäevadeks, kui juba olemasolevad ETO-d.
On mõistetav, et TTKSi kohaselt haiglate ETO
staatus oleneb sellest, kas haigla on määratud
haiglavõrgu arengukava haiglaks või mitte. Kui
haigla muutub haiglavõrgu arengukava haiglaks ja
selle kohta tehakse määruse muutmine, siis haigla
suhtes tuleb ikkagi koostada haldusakt, kus
täpsustatakse ETO nõuete täitmise tähtajad.
48. Eelnõu § 76 seletuskirjas on kirjas, et
SHS sätestab tingimuse, et tuvastatud
abivajaduse korral on KOV kohustatud
korraldama väljaspool kodu osutatavat
ööpäevaringset üldhooldusteenust,
turvakoduteenust ja
asendushooldusteenust. Selgitame, et
abivajadust tuleb hinnata ja tuvastada
kõigi sotsiaalteenuste puhul, mitte ainult
väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse
üldhooldusteenuse, turvakoduteenuse ja
asendushooldusteenuse puhul.
§ 76 lg 1 p 2 on välja toodud koduteenus
kui teenus, mille puhul tuleb
kriisiolukorras tagada vähemalt teenuse
kättesaadavus ja toimimine. Samas on
seletuskirjas vältimatu sotsiaalabi
osutamise juures märgitud toetatavate
teenuste, sh koduteenuse peatamine.
Seletuskirjas võiks välja tuua, kas ja mis
olukordades võib koduteenust peatada
Arvestatud Seletuskirja ettepanekute pinnalt muudetud ja
täiendatud.
95
või asendada teiste KOV üksuse tagada
teenustega. Meie hinnangul tuleb KOV
üksusel isikule koduteenus tagada seni
kuni kriisiolukord seda vähegi
võimaldab. Vaid olukorras, kui viiakse
läbi kohaliku omavalitsuse üksuse
territooriumil viibivate isikute ulatuslik
evakuatsioon, lõppeb inimese elukohas
koduteenuste pakkumine. Vajadusel
tagatakse isikule talle vajalik tugi
evakuatsioonikohas läbi kohapeal
pakutavate tugiteenuste või paigutatakse
isik väljaspool kodu osutatavale
üldhooldusteenusele, mis tagab inimese
toimetuleku.
§ 76 lg 1 p 6 on reguleeritud vältimatu
sotsiaalabi osutamist. Palume
seletuskirjas kogu vältimatu sotsiaalabi
puudutav tekst (kaks lõiku lk 158-159,
algusega „KOVi kohustus on tagada
vältimatu sotsiaalabi…“ ja lõpuga
„…sotsiaalabi osutamise täpne viis ja
ulatus“) asendada järgneva selgitusega:
KOVi kohustus korraldada isikule
vältimatu sotsiaalabi andmist tuleneb
SHSi §-st 5, mille kohaselt peab nii isiku
rahvastikuregistrisse kantud elukoha
järgne KOV kui ka see KOV, kelle
haldusterritooriumil isik abi vajamise ajal
viibib, korraldama isikule vältimatu
96
sotsiaalabi andmise. Isikutele, kes on
sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda
elatusvahendite kaotuse või puudumise
tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi,
mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja
ajutise majutuse (SHSi § 8 lg 1). Seega,
kui isik satub äärmuslike sündmuste tõttu
(tulekahju, loodusõnnetused, katastroofid
jne) abitusse olukorda, kus ta ei suuda
endale tagada peavarju ja toitu, peab
KOV talle tagama ellujäämiseks vajaliku.
Vältimatu sotsiaalabi osutamisel on
KOVil laialdane otsustuspädevus ja
kaalutlusruum, mis on piiratud üksnes
ülesande täitmise kohustuslikkusega.
KOVile on jäetud otsustusruum, kuidas
täpselt ülesannet täita, milline on
vältimatu sotsiaalabi osutamise täpne viis
ja ulatus. Toidu tagamise võib KOV
korraldada toidupaki jagamise või
kohapeal korraldatud toitlustamisega,
mille puhul on võimalik inimesel süüa
kohapeal või võtta toit koju kaasa. Ajutise
majutuse pakkumisel võib KOV tagada
inimesele ööbimisvõimaluse varjupaigas,
sotsiaalmajas või evakuatsioonikohaks
planeeritud hoone kasutuselevõtmise
kaudu. Juhul kui KOVil puudub oma
haldusterritooriumil toimiv
varjupaigateenus, tuleb tal peavarju
vajajavale isikule tagada vältimatu
97
sotsiaalabi mõne muu ajutise
ööbimiskoha kaudu, kus on voodikoht,
pesemisvõimalus ja turvaline keskkond
(SHSi § 30 lg 1). Inimestele, kellele on
vajalik tagada riideabi, pakub KOV või
tema partner tasuta kasutatud riideabi
(rõivaid, jalatseid ja voodiriideid). KOV
võib sõltuvalt olukorrast asendada tasuta
riideabi andmise ka KOVi fikseeritud
rahalises määras toetuse maksmisega,
mille eest saab inimene ise talle
hädavajalikud riided osta. Vältimatu
sotsiaalabi osutamise kohustus on KOVil
seni, kuni isik ei ole enam elatusvahendite
kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt
abitus olukorras (SHSi § 8 lg 2).
49. Paragrahvi 77 lõike 2 osas toob seletuskiri
välja: „KOVi ülesanded lastehoiu, alus- ja
põhihariduse kättesaadavuse tagamisel on
täpsustatud koolieelse lasteasutuse
seaduses ja põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduses“. Palume
täpsustada seletuskirjas, et KOV-i
ülesanded lapsehoiu tagamisel on
täpsustatud sotsiaalhoolekande seaduses.
Arvestatud
50. Seletuskirja § 82 puhul jääb ebaselgeks,
kas tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
eelnõu reguleerib ka Eesti Varude
Keskuse poolt elanikkonnale vajaliku
ravimivaru moodustamist, kuigi
ülejäänud Eesti Varude Keskuse
moodustatavad riigi tegevusvarud on
Selgitus Eelnõu § 93 lisatud säte: (10) Tervishoiuvaldkonna
vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru
moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist
reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seadus.
98
reguleeritud eelnõu 4. jaos (§§ 82-87).
Eelnõu seletuskirjas on toodud, et
ravimivaru moodustamist reguleerib
ravimiseadus, kuid selleks puudub
eelnõus volitusnorm ning vastav
regulatsioon nii kehtivas ravimiseaduses
kui selle muutmise eelnõus (§ 214).
Palume seletuskirjas selgitada, kuidas on
kavas reguleerida Eesti Varude Keskuse
poolt elanikkonna ravimivaru
moodustamine, haldamine ja kasutusele
võtmine.
Seletuskirja § 82 selgituste juures võiks
asendada termini „tervishoiuvaldkonna
varu moodustamine“ terminiga
„tervishoiuvaldkonna vajadusteks riigi
tegevusvaru moodustamine“. Kui
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
kohaselt moodustatakse riigi tegevusvaru
elanikkonnakaitse ja ühiskonna
toimimise tagamiseks, siis
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
kohaselt luuakse Terviseameti poolt veel
täiendav varu, mis mõeldud spetsiifiliselt
tervishoiuvaldkonna enda vajadusteks.
Ravimiseaduse (eelnõu § 214) § 14 lg 3
kohaselt kohaldatakse nii riigi
tegevusvarus kui ka tervishoiuvaldkonna
vajadusteks moodustatud riigivarus
olevate ravimite käitlemisele
ravimiseaduse regulatsiooni. See selgitus
99
peaks seletuskirjas selgemini välja
tulema.
Seletuskirjas soovitame selgema
regulatsiooni huvides kasutada läbivalt
mõistet tervishoiuvaldkonna vajadusteks
riigi tegevusvaru ja vajadusel eraldi
mõistet elanike tervisevaldkonna
tegevusvaru. Juhime tähelepanu, et kuna
tervishoiuvaldkonna vajadusteks riigi
tegevusvaru moodustamisele ei ole
eelnõu §-s 82 viidet, kuigi see on seal
lõigetes 6-8 teistele eriseadustele, siis
tekitab see seletuskirja lugejates palju
küsimusi.
Palume asendada seletuskirja § 82 lõikes
5 sõnad „ja ravimivaru moodustamist
ravimiseadus“ sõnadega „ja lisaks tuleb
ravimeid hõlmavate varude puhul järgida
ravimiseaduses sätestatud nõudeid.“
51. Eelnõu § 93 lõike 3 puhul on seletuskirjas
nimetatud seda olukorda lähetuseks.
Juhime tähelepanu, et kui tegemist on
lähetusega, siis kohaldub TLS § 21
regulatsioon ning töötajat ei või
töölähetusse saata kauemaks kui 30
järjestikuseks kalendripäevaks, kui
tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud
pikemat tähtaega. Samuti tuleb arvesse
võtta töölähetuse kulude hüvitamise
korda. Seega, kui eesmärk ei ole olnud
Arvestatud
100
antud olukorras lähetuse regulatsiooni
rakendada, siis palume seletuskirja
vastavalt muuta.
52. Eelnõu § 96 lõike 4 puhul on seletuskirjas
mainitud vähem puhkuseliike kui
eelnõus. Lisaks on kasutatud vanu
termineid, mida TLS-is enam ei kasutata.
Juhime tähelepanu, et tööandja ei saa
ühepoolselt katkestada isiku emapuhkust,
isapuhkust, vanemapuhkust ega
lapsendajapuhkust. Teeme ettepaneku, et
seletuskirjas kasutada kehtivaid termineid
ja palume ühtlustada need eelnõus
kasutatavate mõistetega (Seletuskirjas
praegune sõnastus: „Erandina on
sätestatud perekonna ja alaealiste huvide
kaitse eesmärgil, et eriolukorra,
erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra
väljakuulutamisel ei saa tööandja
ühepoolselt katkestada rasedus- ja
sünnituspuhkust, lapsendaja- ega
lapsehoolduspuhkust, seda saab teha
üksnes vastastikusel nõusolekul.).
Arvestatud
53. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 99
lõike 1 punkti 8 osas seletuskirja, et sealt
tuleks selgelt välja, et puudega isiku
hooldaja all peetakse silmas nii SHS § 26
alusel KOV poolt määratud hooldajad (nn
ametlikud hooldajad) kui ka neid
hooldajad, kes faktiliselt on puudega isiku
hoolduskohustusega seotud, sh puudega
lapse hooldajad. Konkreetse juhtumi
Arvestatud
101
puhul selgitab hoolduskohustusega
seotuse välja KOV, kellel on kohustus
selgitada välja hoolduskoormusega
inimese toetusvajadus (SHS § 15 lg 4).
54. Seletuskirjas on lahti selgitamata § 109 lg
3 (selgitused on antud lõike 4 osas).
Arvestatud Seletuskirja täiendatud
55. Seletuskirjas § 214 punktide 4 ja 5
selgitustes tuleks lõigete numbreid
kohendada (11- 15 asemel 11 -15).
Arvestatud
56. Palume asendada seletuskirja § 228 punkt
4 sõnastus (lk 340) „Kui inimesed saavad
jätkuvalt pöörduda oma perearsti poole“
sõnastusega „Kui inimestele on jätkuvalt
tagatud üldarstiabi“. Praegune sõnastus
jätab eksitava mulje, sest tegelikult
kriisiolukorras üldarstiabi ei ole alati
tagatud patsiendi enda perearsti juures.
Palume täiendada seletuskirja § 228
punkti 19 lõiget 5 lausega „Kui tegemist
ei ole delegeeritud varuga, tuleb lisaks
arvestada ravimite heas turustamistavas
allhangetele esitatud nõudeid.“
Arvestatud
57. Seletuskirjas on lahti selgitamata eelnõu §
10 lõigetes 2 ja 6 nimetatud üleriigilise
riskianalüüsi eelanalüüsi koostamise
nõude tulenemine 16.01.2023 jõustunud
elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse
direktiivi (Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis
käsitleb elutähtsa teenuse osutajate
toimepidevust ja millega tunnistatakse
Selgitus Eelnõus on loobutud riskianalüüsi eelanalüüsist.
Eelnõu on täiendatud üleminekusätetega.
Hädaolukorra seaduse alusel tuleb üleriigiline
riskianalüüs koostada hiljemalt 31.12.2025.
Koostamise nõuded ja kord täpsustatakse
rakendusaktiga.
ETO-de väljaselgitamiseks on juba tehtud analüüs
2022. aastal. Metoodika on esitatud eelnõu lisas 1.
Eelnõus ja hädaolukorra seaduse muutmisega,
102
kehtetuks nõukogu direktiiv
2008/114/EÜ) artiklist 6. Eesti peab
direktiivi üle võtma hiljemalt 17.10.2024.
Kuigi see direktiiv võetakse üle teise,
hiljem ettevalmistatava eelnõuga, siis
käesoleva eelnõuga on juba arvestatud
direktiivis sätestatud põhimõtteid.
Kuivõrd üleriigilise riskianalüüsi ja
eelanalüüsi koostamise nõuded ja kord
täpsustatakse rakendusakti kavandi nr 3
peatükis 3, tuleks riskianalüüsi
eelanalüüsi koostamise nõude ülevõtmise
ajakava juba käesoleva eelnõu
seletuskirjas täpsustada. Samuti tuleks
eelnõu seletuskirja punkti 6 alapunktis 1.2
kirjeldatud kavandatava muudatuse
raames täiendavalt hinnata mõju sellele
sihtrühmale, kes üleriigilise riskianalüüsi
ja eelanalüüsi koostamise raames
täiendavalt
elutähtsa teenuse osutajatena võidakse
identifitseerida. Seletuskirja lehekülgedel
380 ja 381 on kirjeldatud, et muudatuste
tulemusena suureneb elutähtsa teenuse
osutajate arv 360 ettevõtte võrra, kuid ei
selgu, kas selle 360 hulka on arvestatud
need ettevõtted, kes üleriigilise
riskianalüüsi tegemise raames
tõenäoliselt identifitseeritakse elutähtsa
teenuse osutajatena.
millega võeti üle CER direktiiv on arvestatud
analüüsi tulemustega. Kõik 485, sh ligi 360
lisanduvat ettevõtet on ETO-d.
Tulevikus üleriigilise riskianalüüsi tulemusena võib
selguda, et mõni ettevõtte tuleb määrata ETO-ks või
hoopis arvata ETO-de nimekirjast välja, siis tuleb
ETKAl vormistada sellekohast haldusakti.
58. Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas
puudub viide seaduse rakendamiseks
Arvestatud
103
vajaliku eelarve tagamise kohta
kriisiolukordi korraldavate asutuste
eelarves, sh SOM valitsemisala. Palume
lisada eelnõu seletuskirjale (seaduse
mõjud ning seaduse rakendamisega
seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse
tegevused, eeldatavad kulud ja tulud)
käesoleva kooskõlastuskirja lisas 1 olev
kulude tabel, mis seondub SoM
valitsemisalale seoses eelnõu
vastuvõtmisega.
59. Märkused rakendusaktide
kavanditele.
Rakendusakti kavandi nr 3 osas esitame
järgmised ettepanekud:
a) volitusnormi tuleks lisada ka § 11 lg 5.
b) Ettepanek on täiendada ka
rakendusakti kavandi § 8 p-i 4 ja lisada
apteegid tervisesektori hulka, sest
apteegid on oluline lüli elanikkonna
ravimitega varustamisel:
„Loetelu sektorites ja allsektorites, milles
hinnatakse riskid ja mille kohta järgnevad
asutused kostavad üleriigilise
riskianalüüsi eelanalüüsi:
4) tervisesektor ning selle allsektorid:
tervishoiuteenuse osutajad,
referentlaborid, ravimite uurimise ja
Arvestatud
104
arendamisega tegelevad üksused,
põhifarmaatsiatooteid ja ravimpreparaate
tootvad üksused, rahvatervise
hädaolukorras kriitilise tähtsusega
meditsiiniseadmeid tootvad üksused,
hulgimüüjad ja apteegid –
Sotsiaalministeerium;“.
c) § 8 p 5 kohaselt on joogivee sektori
üleriigilise eelanalüüsi koostamise
kohustus pandud Sotsiaalministeeriumile
kaasates Keskkonnaministeeriumit.
Sotsiaalministeerium vastutab joogivee
kvaliteedinõuete eest,
Keskkonnaministeerium laiemalt nii
joogiveehaarde valgala ja toiteala kaitse
ning nende riskihindamise ja -juhtimise
eest, samuti ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooniteenuse osutamise
poliitika kujundamise ning vee-
ettevõtteid puudutava strateegia,
regulatsiooni ja ka veemajandust
puudutavate rahastusmeetmete eest.
Eelneva tõttu peame põhjendatuks, et see
kohustus oleks proportsionaalselt
Keskkonnaministeeriumil koos
Sotsiaalministeeriumiga.
d) § 6 lõike 2 punktis 1 tuleks asendada
sõnad „tervisealaste hädaolukordade“
sõnadega „rahvusvahelise tähtsusega
rahvatervise hädaolukorras“. Muudatus
105
on vajalik, kuna Eesti õiguses puudub
termin „rahvatervise hädaolukord“.
Rahvatervise seaduses on sisustatud
rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise
hädaolukorra mõiste. Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevust, paneb
liikmesriikidele kohustuse teha
elutähtsate teenuste loetelu riskianalüüs
ja identifitseerida elutähtsa teenuse
osutajad direktiivi lisas esitatud sektorites
ja allsektorites.
e) § 8 punktis 4 tuleks asendada sõnad
„rahvatervise hädaolukorras“ sõnadega
„rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise
hädaolukorras“. Muudatus on vajalik,
kuna Eesti õiguses puudub termin
„rahvatervise hädaolukord“.
Rahvatervise seaduses on sisustatud
rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise
hädaolukorra mõiste.
f) § 8 punktis 4 tuleks asendada sõna
„hulgimüüjad“ sõnadega „ravimite
hulgimüüjad“. Muudatus on vajalik
tulenevalt RavSis tehtavatest
muudatustest.
60. Eelnõu rakendusakti kavandi nr 4 § 3
lõige 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse
üksusi nõustab plaani koostamisel
Selgitus Rakendusaktide eelnõu koostamisel koostame ka
rakendusakti eelnõu seletuskirja, kus täpsustatakse
osapoolte tegevused. Rakendusakti eelnõu
106
Päästeamet ning kriisiülesande
valdkondlikust kuuluvusest
tulenevalt Sotsiaalkindlustusamet ja
Haridus- ja Teadusministeerium.
Rakendusaktis tuleks selgemalt välja
tuua, mille osas SKA peab KOVe
nõustama ning et nõustamist tervikuna
koordineerib Päästeamet, kaasates
vajadusel vastavad valdkondliku
pädevusega asutused. Vt ka eespool
ettepanekud eelnõu § 8 lg 1 ja seletuskirja
täiendamiseks
koostamise käigus lepitakse kokku täpne osapoolte
koostöö korralduse protsess.
61. Palume asendada rakendusakti kavandis
nr 6 § 3 punkt 1 järgmises sõnastuses:
„Valmidustaseme kehtestab ja seda
muudab valmidustasemeid rakendav
asutus või vajadusel tema tööd
korraldatav asutus. Vastuolude
ilmnemisel asutus rakendab tema tööd
korraldava asutuse määratud
valmidustaset“. Täiendava sõnastuse
eesmärk on kiirendada kriisiohjet
eskaleeruvas olukorras või juhul, kui
lokaalse tsiviilkriisi lahendamisse
kaasatakse teiste piirkondade asutusi.
Selgitus Seda arutaks täpsemalt rakendusakti koostamise
käigus, et kellel peaks olema õigus valmidusastmeid
rakendada, kas ainult asutusel ise või ka nt
ministeeriumil oma valitsemisala asutuse osas. Siin
tuleb ka mõelda, et mis on need tingimused, millal
kehtestab asutuse juht ise ja millal nt ministeerium,
samuti kui on asutuse juht ja minister kehtestanud
erinevad astmed, kumb siis prevaleerib jne.
62. Rakendusakti kavandis nr 8 on vaja
arvestada evakuatsioonikoha nõuete
kehtestamisel ka puudega inimestele
ligipääsetavuse tagamisega. Hetkel on
rakendusakti kavandi § 5 punktis 5
sätestatud, et hoonetele ja rajatistele peab
olema tagatud hea ligipääsetavus, kuid ei
Arvestatud
107
tule selgelt välja, mida hea
ligipääsetavuse all mõeldakse.
63. Rakendusakti kavandis nr 10 peaks olema
lisatud juurde ka uute elutähtsa teenuse
osutajate asjakohased andmed (nt
üldarstiabi, hulgimüügi tegevusloa
omajad ja üldapteegid). Tähele tuleb
panna, et nende osas jõustub regulatsioon
aasta hiljem kui üldregulatsioon.
Selgitus TTR-s peetakse arvestust ETO-de üle, kuid see ei
tähenda seda, et iga teenuse kohta on TTR
põhimääruses nähtud ette eraldi paragrahv andmete
loeteluga. Vastav täpsustus on tehtud üksnes osa
teenuste kohta, kus on vajadus teenuse spetsiifiliste
andmete korje osas. Kõikide teiste ETO-de puhul on
kavas määruses täpsustada ETO kohta esitatavate
üldandmete loetelu.
64. Rakendusakti kavandites nr 22, 46, 47 ja
48 tuleks asendada sõnad
„tervishoiualane hädaolukord“ sõnadega
„tervishoiu toimepidevust ohustav
olukord“ vastavas käändes. Muudatus on
vajalik tulenevalt TTKSis tehtavatest
muudatustest.
Arvestatud
65. Rakendusakti kavandis nr 24 on vaja
arvestada alalisele ja kodusele
varjumiskohale nõuete seadmisel ja
varjumispaikade tähistamisel, et need
oleksid ligipääsetavad puudega
inimestele. Hetkel ei tule rakendusakti
kavandist välja, milliseid nõudeid
varjumiskohtade ja nende tähistamise
osas plaanitakse rakendada ja seetõttu
peame oluliseks välja tuua, et
rakendusaktide väljatöötamisel
arvestataks ka ligipääsetavusega.
Arvestatud põhimõtteliselt Seda saab täpsemalt arvestada, kui on rakendusakt
koostamisel.
66. Rakendusakti kavand nr 46 peaks olema
tervise- ja tööministri määrus (ehk
asendada ministri nimi läbivalt).
Arvestatud
108
Kultuuriministeerium
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Eelnõu § 103 sätestab asja sundkasutusse
võtmise ja sundvõõrandamise piiranguid.
Esimene lõige määratleb asjad, mida on
keelatud võtta sundkasutusse või
võõrandada. Teises lõikes on loetelu
asjadest, mida teatud tingimustel võib
sundkasutusse võtta ja sundvõõrandada.
Seal loetelus on ka kultuuriväärtusega asi
või arhivaal, seda juhul, kui muul viisil ei
ole võimalik kriisiolukorda lahendada,
ning võimaluse korral välditakse
kultuuriväärtuse hävimist või
kahjustamist.
Säte on seletuskirja kohaselt sama, mis
kehtivas riigikaitseseaduses, kuid
riigikaitseseaduse § 822 lõike 2 kohaselt
võib kultuuriväärtusega asja või arhivaali
sundkasutusse võtta ja sundvõõrandada
vaid juhul, kui muul viisil ei ole võimalik
riigikaitselist vajadust rahuldada, ning
võimaluse korral välditakse
kultuuriväärtuse hävimist või
kahjustamist. Seega, eelnõu § 103 lõikes
2 minnakse senisest riigikaitselisest
vajadusest oluliselt kaugemale.
Kriisiolukord on ka tsiviilkriis. Eelnõu §
2 lõike 1 kohaselt on tsiviilkriis olukord,
Mittearvestatud Kaitseministeerium ei nõustu
Kultuuriministeeriumi ettepanekuga.
Kaitseministeerium on seisukohal, et reeglina
välistavad sundkasutusse võtmise või
sundvõõrandamise asjaolud iseenesest selle, et
objektiks võiks olla kultuuriväärtuslik asi või
arhivaal. Sundkasutusse saab võtta või
sundvõõrandada on volitus selliseid asju, mida on
võimalik reaalselt kasutada riigi sõjalise kaitse
ettevalmistamiseks või riigi sõjaliseks kaitsmiseks.
Reeglina mälestistel, taiestel ega arhivaalidel
selliseid omadusi ei ole. Isegi, kui mõnel mälestisel
või muul kultuuriväärtusega asjal, nt ajalooline relv,
on säilinud omadused, mille tõttu seda oleks
võimalik kasutada riigi sõjaliseks kaitsmiseks, siis
ei ole need reeglina enam tõhusad. Samuti tuleb
kaalutlusõiguse teostamisel asuda seisukohale, et
vähese sõjalise kasuga kultuuriväärtusega asja
puhul kaalub selle kultuuriväärtus üle riigikaitselise
väärtuse. Siiski, Kaitseministeerium on seisukohal,
et kui peaks olemas olema mõni kultuuriväärtusega
asi, mida saab tänapäeval kasutada tõhusalt riigi
sõjalisel kaitsmisel ning selle sõjaline väärtus
kaalub üle kultuuriloolise väärtuse riive, siis peab
sellise asja sundkasutus või sundvõõrandamine riigi
sõjaliseks kaitsmiseks olema võimalik.
109
mis võib põhjustada tõsiseid ja
ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises
või ohustada vahetult paljude inimeste elu
ja tervist või põhjustada suure varalise,
majandusliku või keskkonnakahju, sh on
tsiviilkriis loodusõnnetus, katastroof või
nakkushaiguse levik.
Kuna põhiseadus näeb kultuuri kaitse ette
põhiseadusliku väärtusena, peaks
kultuuriväärtus olema kõrgemini
kaitstud. Peame vajalikuks, et seadusesse
kirjutatakse kultuuriväärtusliku asja ja
arhivaali sundvaldusse võtmise ja
sundvõõrandamise keeld. Esitame sama
märkuse ka eelnõu § 191 raames
täiendatava § 531 lõike 6 kohta.
Alternatiivina pakume välja lahenduse, et
kultuuriväärtust võib lubada
sundkasutusse võtta või sundvõõrandada
vaid juhul, kui muul viisil ei ole võimalik
lahendada kriisiolukorda, millest tuleneb
vahetu oht inimese elule või tervisele,
ning võimaluse korral välditakse
kultuuriväärtuse hävimist või
kahjustamist. Eelistaksime aga kindlasti
esimest varianti ehk kultuuriväärtusega
asja ja arhivaali sundvaldusesse võtmise
ja sundvõõrandamise keeldu.
110
Kui kaalutakse, kas võtta ohuolukorras
või kriisis sundkasutusse või
sundvõõrandada kultuuriväärtusega asi,
siis sellise otsustuse juures peaks
arvestama Muinsuskaitseameti ja
Kultuuriministeeriumi seisukohaga, kes
toob otsustuse juurde teabe konkreetse
asja väärtusest.
Lisaks eeltoodule palume lisada
kultuuriväärtusega asjade loetellu
väljaande säilituseksemplari.
Säilituseksemplari seaduse § 4 kohaselt
on säilituseksemplar füüsilisel
teabekandjal avaldatud väljaanne ja
võrguväljaanne (edaspidi koos väljaanne)
ning füüsilisel teabekandjal avaldatud
väljaande algmaterjal, mida säilitatakse
säilituseksemplari seaduse eesmärkide
täitmiseks. Seaduse eesmärk on tagada
Eesti kultuurile oluliste väljaannete ja
nende algmaterjali võimalikult täieliku
kogu loomine, pikaajaline säilitamine
ning järjepidev kättesaadavaks tegemine,
kui väljaannete teisi eksemplare ei ole
võimalik kasutada.
2. Eelnõu §-ga 168 muudetakse Eesti
Rahvusringhäälingu seadust ning
sõnastatakse seaduse tasandil
rahvusringhäälingu püsivad
kriisiülesanded. Muudatusega
sätestatakse, et valdkonna eest vastutav
Arvestatud
111
minister võib täpsustada määrusega Eesti
Rahvusringhäälingu püsivat
kriisiülesannet, selle täitmise mahtu ning
püsiva kriisiülesande täitmise ja selleks
valmistumise nõudeid. Seletuskirja
kohaselt nähakse „sarnaselt nt §-dega
197, 204, 206, 213 ja 226 ka siin ette, et
valdkonna eest vastutav minister võib
oma määrusega kehtestada püsiva
kriisiülesande täitmise täpsemad
tingimused.“ Leiame, et eelnõus toodud
volitusnorm on siiski laiem, kui
seletuskirjas toodu – seadusega antakse
võimalus ministrile ka kriisiülesandeid ja
selle täitmise mahtu täpsustada.
Volitusnorm võiks olla järgmine:
„(12) Valdkonna eest vastutav minister
võib täpsustada määrusega
Rahvusringhäälingu püsiva
kriisiülesande täitmise ja selleks
valmistumise nõudeid.“
Seletuskirja kohaselt on „ERRil
vastutusrikas roll Eesti elanike
teavitamisel ning selleks rolliks
tulemuslikuma valmistumise eesmärgil
seatakse § 5 lõikega 11 ERRile püsiv
kriisiülesanne tagada adekvaatse
informatsiooni operatiivne edastamine
elanikkonda või riiklust ohustavates
olukordades.“ Samas ei ole seletuskirjas
112
Eesti Rahvusringhäälingule kaasnevaid
mõjusid ega ülesannete täitmiseks
vajaminevaid kulusid analüüsitud.
3. Palume täpsustada rakendusakti kavandit
nr 3 („Üleriigilise riskianalüüsi,
üleriigilise riskianalüüsi eelanalüüsi ja
püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku
riskianalüüsi koostamise nõuded ja kord
ning loetelu eelanalüüse koostavatest
asutustest“). Selle §-s 7 toodud riskide
loetelus ei ole välja toodud riski
kultuuripärandi sihilikule või kaasnevale
hävitamisele sõjatingimustes. Palume see
lisada.
Selgitus Üleriigilises riskianalüüsi, käigus selgitatakse välja
kriisiolukorra põhjustavad ohud, nende olemus ja
tõsidus. Asutuse ja isiku riskianalüüsi käigus
hinnatakse, kas ja kuidas need ohud mõjutavad
kriisiülesannete täitmist ja toimepidevuse tagamist.
Kultuuriväärtuste kaitse on Muinsuskaitseameti
üheks kriisiülesandeks ning riskianalüüsi
koostamise käigus hindabki Muinsuskaitseamet,
kuidas sõjalised jm ohud kultuuripärandit
mõjutavad. Kui on selgunud riskid kultuuripärandi
kaitsel, siis hakatakse valmistuma nende ohtudega
toimetulekuks, sh riske maandama.
Haridus- ja Teadusministeerium
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitused Kommentaarid
1. Eelnõu § 76 lõike 1 punktis 8 sätestatakse
kohaliku omavalitsuse püsivad
kriisiülesanded lastehoiu, alus- ja
põhihariduse kättesaadavuse tagamine.
Lastehoiuteenus on kehtiva
seadusandluse kohaselt sotsiaalteenus.
Teeme ettepaneku sätestada loetelus
sotsiaalteenused (lapsehoiuteenus) ja
haridusteenused (alus- ja põhiharidus)
eraldi punktides. Olukorras, kus valla- või
linnavalitsus asendab koolieelse
lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 teise
Arvestatud Eelnõus sätestatud sotsiaalteenused ja
haridusteenused eraldi punktides.
113
lause alusel pooleteise- kuni
kolmeaastase lapse lasteaiakoha vanema
nõusolekul lapsehoiuteenusega, ei muutu
lapsehoiuteenus haridusteenuseks.
Koolieelse lasteasutuse seaduse § 10
lõige 1 lubab asendada haridusteenuse
sotsiaalteenusega.
Samas soovitame eelnõu koostajatel
jälgida Haridus- ja Teadusministeeriumi
koostatavat alushariduse ja lapsehoiu
seaduse eelnõu menetluse käiku. Nimelt
praegu sotsiaalhoolekande seaduse (SHS)
alusel tegutsevad ja 1,5‒3aastastele
lastele lapsehoiuteenust osutavad
lastehoiud kavandatakse eelnõu
jõustumisel tuua sotsiaalvaldkonnast üle
haridusvaldkonda. Sotsiaalhoolekande
seadus jääb reguleerima suure hooldus- ja
abivajadusega lapse hoiuteenust
sotsiaalteenusena. Seega, kui
alushariduse ja lapsehoiu seadus
jõustub enne käesoleva eelnõu
seadusena jõustumist, tuleks suure
hooldus- ja abivajadusega lapse
hoiuteenuse tagamise kohustus ikkagi
haridusteenustest eraldi punktis
sätestada.
Teiseks märgime, et kui lapsehoiuteenus
(välja arvatud suure hooldus- ja
abivajadusega lapse hoiuteenus) tuuakse
114
üle haridusvaldkonda, hakkab
lapsehoidude ja nende pidajate üle
Sotsiaalkindlustusameti asemel tegema
järelevalvet Haridus- ja
Teadusministeerium, kuid suure
hooldus- ja abivajadusega lapse
hoiuteenuse üle jätkab järelevalve
teostamist Sotsiaalkindlustusamet.
Kolmandaks on vaja täpsustada, kas
kohaliku omavalitsuse üksuse püsiv
kriisiülesanne on tagada lasteaia- ja
koolikohad vastavalt täna kehtivale
koolieelse lasteasutuse seaduse ja
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
nõuetele või tekib kohaliku omavalitsuse
üksustel võrreldes täna kehtiva koolieelse
lasteasutuse seaduse ja põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse nõuetega täiendav
kohustus.
Koolieelse lasteasutuse seaduse § 10
lõige 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus
loob vanemate soovil kõigile pooleteise-
kuni seitsmeaastastele lastele, kelle
elukoht on selle valla või linna
territooriumil ning ühtib vähemalt ühe
vanema elukohaga, võimaluse käia
teeninduspiirkonna lasteasutuses (elukoht
koolieelse lasteasutuse seaduse
tähenduses on rahvastikuregistri järgne
elukoht). Koolieelse lasteasutuse seaduse
Praeguse eelnõuga tuleks lasteaia- ja koolikohad
tagada vastavalt kehtivale koolieelse lasteasutuse
seaduse ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
nõuetele. Teeme ettepaneku HTMile koostöös
KOVidega töötada välja haridusseaduste nõuded
kriiside, sh sõja ajaks, kui vajalik seaduses toodud
nõudeid täpsustada või muuta ja lahendada
nimetatud teema eriseaduse muudatustega.
115
§ 15 lõige 3 sätestab, et valla- või
linnavalitsus võtab kõigepealt
lasteasutusse vastu lasteasutuse
teeninduspiirkonnas elava lapse,
eelistades võimaluse korral lapsi, kelle
samas elukohas elavate sama pere teised
lapsed käivad samas lasteasutuses. Pärast
teeninduspiirkonnas elavate laste
vastuvõttu võetakse vabade kohtade
olemasolul lasteasutusse lapsi
väljastpoolt teeninduspiirkonda,
eelistades esmajärjekorras samas vallas
või linnas elavaid lapsi, seejärel
teeninduspiirkonnas töötavate vanemate
lapsi. Väljaspool teeninduspiirkonda
elavate laste vastuvõtul arvestatakse
ajaliselt varem esitatud taotlusi.
Seega tuleb koolieelse lasteasutuse
seaduse järgi võimaldada koht teiste
kohaliku omavalitsuse üksuste lastele
vaid siis, kui lasteaias on vabu kohti.
Sama põhimõte ja loogika on ka
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (vt §-
d 7 ja 10). Teiste kohaliku omavalitsuse
üksuste lastele jaoks ei pea koolieelse
lasteasutuse seaduse ja põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse järgi kohaliku
omavalitsuse üksus õppekohti juurde
looma. Kooskõlastatava eelnõu § 76 lõike
1 punktist 8 võib aru saada, et säte paneb
kohaliku omavalitsuse üksusele
Haridus- ja teadusministeeriumiga kokkuleppel on
ka keskhariduse pakkumine lisatud kriisiülesannete
hulka.
116
kohustuse luua hoiu-, lasteaia- või
koolikohti juurde rohkem, kui seda
nõuavad sotsiaalhoolekande seadus,
koolieelse lasteasutuse seadus ja
põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.
Seletuskirjas on kirjeldatud, et kohad
tuleb tagada ka teiste kohaliku
omavalitsuse lastele, kui vanemad seda
vajavad ning seda eesmärki kinnitab ka
kohaliku omavalitsuse üksusele püsiva
kriisiülesande täitmisega seoses tekkinud
kulude hüvitamise säte. Seega, kui eelnõu
§ 74 punkti 8 alusel tekib kohaliku
omavalitsuse üksusele täiendav kohustus,
on eelnõus vajalik selle alused üheselt
sätestada.
Eelnõus ei ole üheselt aru saada, kas
keskhariduse tagamine on kriisiülesanne
või mitte ning tuleb ka kriisiajal
keskhariduse tagamisel lähtuda üksnes
põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest.
2. Eelnõu § 77 lõike 2 kohaselt kaetakse §
76 lõike 1 punktis 8 sätestatud ülesande
täitmise kulud kohaliku omavalitsuse
üksuse eelarvest, välja arvatud käesoleva
paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.
Sarnaselt eelnevas punktis tehtud
ettepanekule palume hoida loeteludes
eraldi sotsiaalteenused ja
haridusteenused. Samuti võib olla eksitav
seletuskirja lk 156 tekst § 77 lõike 2
Arvestatud
117
kohta, et „KOVi ülesanded lastehoiu,
alus- ja põhihariduse kättesaadavuse
tagamisel on täpsustatud koolieelse
lasteasutuse seaduses ja põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduses.“ Kohalike
omavalitsuste ülesanded alus ja
põhihariduse kättesaadavuse tagamisel on
tõesti sätestatud koolieelse lasteasutuse
seaduses ja põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduses. Koolieelse
lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 teine
lause lubab küll asendada lasteaiakoha
lapsehoiuteenusega, kuid kohalike
omavalitsuste ülesanne võimaldada
lapsehoiuteenust tuleneb
sotsiaalhoolekande seadusest ja tegemist
on sotsiaalteenusega.
Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu
menetluse käigu jälgimine on ka
käesoleva eelnõu sätte sõnastuse valguses
vajalik.
3. Eelnõu § 148 lõike 1 punkt 3 kohaselt
teeb eelnõu § 76 lõike 1 punktis 8
sätestatud ülesande üle teeb
haldusjärelevalvet Haridus- ja
Teadusministeerium.
Haridus- ja Teadusministeerium teostab
koolieelse lasteasutuse seaduse § 28 ja
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 84
alusel haldusjärelevalvet lasteaedade ja
Arvestatud
118
nende pidajate ning koolide ja nende
pidajate tegevuse õiguspärasuse üle.
Haldusjärelevalvet sotsiaalhoolekande
seaduse alusel lapsehoiuteenuse üle
teostab Sotsiaalkindlustusamet (vt
sotsiaalhoolekande seaduse § 157).
Seega Haridus- ja Teadusministeerium ei
tee haldusjärelevalvet lapsehoiuteenuse
osutajate üle, seda ka siis kui kohaliku
omavalitsuse üksus asendab lasteaiakoha
lapsehoiuteenusega. Ka siis on
lapsehoiuteenuse osutajale
järelevalveorganiks
Sotsiaalkindlustusamet
sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt.
Haridus- ja Teadusministeerium ei saa
teha järelevalvet sotsiaalteenuse üle,
mille osas tavaolukorras teeb järelevalvet
Sotsiaalkindlustusamet. Kui on eesmärk
anda sotsiaalteenuse üle järelevalve
korraldamine Sotsiaalkindlustusameti
asemel Haridus- ja
Teadusministeeriumile, vajab see
täiendavat arutelu.
Palume sätet vastavalt järelevalveorgani
pädevusele täpsustada. Samas tuleb
silmas pidada alushariduse ja lapsehoiu
seaduse eelnõu menetluse käiku. Kui
eelnõu seadusena jõustumisel tuuakse
lapsehoiud haridusvaldkonda, teostab
119
nende üle järelevalvet Haridus- ja
Teadusministeerium, välja arvatud suure
hooldus- ja abivajadusega lapse
hoiuteenus, mille üle jääb järelevalvet
teostama ka edaspidi
Sotsiaalkindlustusamet.
4. Eelnõu § 9 lõike 1 osas leiame, et selles ei
sätestata üheselt, arusaadavalt ja
täielikult, kellele püsivad kriisiülesanded
määratakse.
Eelnõu § 9 lõige 1 sätestab, et
„kriisiolukorra lahendamiseks või
lahendamise toetamiseks määratakse
asutustele ja isikutele püsivad
kriisiülesanded“.
Sama paragrahvi lõigetest 2 ja 3 võib aru
saada, et lõikes 1 nimetatud asutuse all
peetakse silmas ministeeriumi ja muu
täidesaatva riigivõimu asutusi. Isikute all
peetakse silmas juriidilisi isikuid ja
füüsilisest isikust ettevõtjaid. Lõikes 4 on
nimetatud ka põhiseadusliku institutsioon
ja kohaliku omavalitsuse üksus.
Eelnevat koosmõjus tõlgendades võib aru
saada, et püsivad kriisiülesanded
määratakse seaduse alusel või vastavalt
Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis:
1) ministeeriumi ja muu täidesaatva
riigivõimu asutustele;
Arvestatud ja selgitus Eelnõu sõnastust muudetud selgemaks.
Püsivaid kriisiülesandeid saab määrata:
1) ministeeriumi ja muu täidesaatva riigivõimu
asutustele;
2) kohaliku omavalitsuse üksustele;
3) juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust
ettevõtjatele.
Toimepidevus ei ole seotud ainult püsivate
kriisiülesannetega, vaid see on lisaks püsiva
kriisiülesandega asutuste ja isikute (juriidilised ja
FIEd) ka põhiseaduslike institutsioonide kohustus.
120
2) põhiseaduslikule institutsioonile;
3) kohaliku omavalitsuse üksustele;
4) juriidilistele isikutele ja füüsilisest
isikust ettevõtjatele.
Samas on eelnõu § 16 lõikes 1 sätestatud:
„Toimepidevus on püsiva
kriisiülesandega asutuse ja isiku,
sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse,
elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi püsiva
kriisiülesandega asutus ja isik) ning
põhiseadusliku institutsiooni suutlikkus
järjepidevalt toimida ja tagada igal ajal
valmidus talle pandud ülesandeid täita.
Lähtuvalt eeltoodust palume kaaluda
eelnõu § 9 lõikes 1 sätestada selgelt,
kellele püsivad kriisiülesanded
määratakse. Leiame, et mõisted „asutus“
ja „isikud“ ei ole piisavalt selged mõisted
eelnõu tähenduses ja võivad tekitada
arusaamatust. Kuna § 9 lõikes 1 ei ole
selgelt määratletud asutuse definitsioon,
tekib arusaamatusi ka teiste sätete
tõlgendamisel, näiteks eelnõu § 11 lõige
1, § 13 lõige 1, § 16 lõiked 1 ja 2, § 74
lõige 1 jj.
Rahandusministeerium (selle endine regionaalministri vastutusvaldkond)
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitused Kommentaarid
121
1. KOVi puudutavas osas on põhimõtteliselt
probleemne ühekordsete korralduste
andmise mittetäitmisel eelnõuga
ettenähtavad sanktsioonid, eeskätt eelnõu
§-s 33 (viitega §-le 34) ja § 38 lõike 1
alusel. Ebaselgeks jääb ka eelnõu § 33, §
34 ja § 38 omavaheline koosmõju. Eelnõu
§ 33 sätestab läbi juhtimisvolituste
korralduste andmise õiguse kriisiolukorra
juhile ja § 38 korralduste andmise õiguse
kriisiolukorda lahendavale asutusele.
KOV vaatest on ebaselged eelnõu § 33
lõige 2 ning § 38 lõiked 1 ja 5. Ehkki
kriisiolukorda lahendava asutuse mõiste
on seaduses defineerimata, võib eeldada,
et selleks saab olla ka KOV. Seega on
KOV suhtes kohalduvad nii eelnõu § 33,
§ 34 kui § 38. Paragrahv 38 lg 5 viimase
lause kohaselt võib KOVile anda
korralduse üksnes KOV püsiva või
ühekordse kriisiülesande täitmise raames.
Nähtav on eelnõu väljatöötaja tahe, et
sättega on püütud välistada sekkumine
KOV enda ülesannete täitmisesse, kuid
arvestama peab, et ka eelnõu § 73 lõike 3
punktides 3−5 ning § 76 lõike 1 punktides
2−6, 8 ja 9 sätestatud ülesanded on hetkel
omavalitsuslikud ülesanded, ehk säte ei
ole piisav ja tekitab pigem segadust.
Selgitus KOV ülesanded saab nende sisu järgi jagada
kolmeks:
1) vabatahtlikud KOV ülesanded;
2) kohustuslikud olemuslikud KOV ülesanded (st
pandud KOV-le täitmiseks seadusega);
3) KOV täidetavad riiklikud ülesanded (nii
seadusega kui seaduse alusel halduslepinguga
KOV-le antud ülesanded).
Riigikohtu lahendi 3-4-1-8-09 punktis 53 on
omavalitsuslikke ülesandeid piiritletud järgmiselt:
„Kohaliku elu küsimused on lähtuvalt sisulisest
kriteeriumist need küsimused, mis võrsuvad
kohalikust kogukonnast ja puudutavad seda ega ole
vormilise kriteeriumi kohaselt haaratud või
põhiseadusega antud mõne riigiorgani
kompetentsi.“.
Seadusandjal on õigus muuta mõne kohaliku elu
ülesande täitmine omavalitsusüksusele
kohustuslikuks (seadusest tulenev
omavalitsusülesanne), kui see on
enesekorraldusõigust arvestades proportsionaalne
abinõu põhiseadusega lubatud eesmärgi
saavutamiseks.
Nii kohustuslike kohalike ülesannete kui ka riiklike
(ülekantud pädevuses) ülesannete puhul võib
ülesande täitmise kohustus seaduse järgi olla
tingimatu (ülesanne tuleb igal juhul täita) või
tingimuslik (ülesanne tuleb täita vajaduse korral või
teatud tingimustel).
122
Paraku ei saa mistahes tsiviilkriisi
lahendamisel ei kriisiolukorra juht ega
kriisi lahendav asutus omada volitusi
KOV asemel KOV haldusakti andmiseks,
muutmiseks ega kehtetuks
tunnistamiseks, halduslepingu
sõlmimiseks või ühepoolseks
lõpetamiseks või toimingu sooritamise
lõpetamiseks. Tsiviilkriisides, nt
loodusõnnetuste, isegi mässu või ka
haiguspuhangute puhul pole sellisel viisil
sekkumisõigus põhjendatud. KOV suhtes
saab anda korraldusi oma seadusest
tuleneva püsiva või ajutise ülesande
täitmiseks, kuid paraku ei saa minna
seadusega omavalitsuslike
kriisiülesannete täitmise korraldamise
viisi ja nõudeid KOVile täpselt ette
kirjutama. Ammugi ei saa kriisiolukorra
juht või kriisi lahendav asutus asuda
ühepoolselt üle hindama KOV haldusakti,
halduslepingu või toimingu otstarbekust
ega teha enda teadmiste pinnalt kohalike
olude osas „otstarbekamat otsust“.
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta
artikli 8 lõigete 2 ja 3 järgi on üldjuhul
mis tahes KOVide suhtes teostatava
haldusjärelevalve eesmärk tagada vaid
nende tegevuse vastavus seadustele ja
põhiseadusest tulenevatele põhimõtetele.
Haldusjärelevalvet KOVide üle
teostatakse viisil, mis tagab, et kontrolliva
Kuna KOV-id tegutsevad PS § 154 lõike 1 järgi
seaduste alusel iseseisvalt, siis saab sellisest
käsitlusest välja lugeda seadusandjale antud volitust
piirata omavalitsusüksuste iseseisvust iga vabalt
valitud eesmärgi saavutamiseks, mis ei ole
põhiseadusega vastuolus. Seega riik võib KOV
garantiid teataval määral kärpida, kuid taoline riive
peab taotletavat eesmärki silmas pidades olema
proportsionaalne.
Kui aga kohustusliku omavalitsusliku ülesande
täitmine on reguleeritud nii põhjalikult, et kohalikul
omavalitsusel ei jää selle täitmise viisi ja laadi osas
mingit otsustusõigust, võib omavalitsuslikust
ülesandest rääkida veel üksnes formaalses mõttes.
KOV otsustuspädevuse taoline piirang võib
praktikas tähendada seda, et konkreetne seadusest
tulenev KOV täidetav ülesanne on olemuselt riiklik.
Vt RaM enda juhist:
https://www.fin.ee/media/4704/download
Ühekordsete ülesannetega, mis KOVidele antakse,
tekkivad kulud hüvitatakse, selleks on eraldi õiglase
hüvitise maksmise sätted. Püsivad kriisiülesanded
on aga paljuski KOVide enda omavalitsuslikud
ülesanded, mille osas nad peavad tagama ülesande
jätkuva täitmise ka kriisiolukorras. Riiklike
ülesannete laiendamise korral nt ulatuslik
evakuatsioon ongi eelnõus eraldi nähtud
kompensatsiooni ette.
123
organi sekkumine oleks tasakaalus
kaitstavate huvide tähtsusega. Seega
nõuab ka harta kohaliku omavalitsuse
enesekorraldusõigusega arvestamist,
mida KOV tegevuse otstarbekuse
kontroll ei aita kuidagi tagada.
Probleemsed on eelnõu § 33 lg 2
(ebaselgus KOVile kohaldumise suhtes)
ning § 38 lõike 1 sissejuhatavas lauses
sisalduv „kohaliku omavalitsuse üksus“
ja lõike 1 punktid 1–5, mida ei saa
omavalitsuslikele ülesannetele
kohaldada. Kui sellisel kujul eelnõu § 33
lg 2 ja § 38 lg 1 sissejuhatav lause ja selle
punktid 1–5 jäävad eelnõusse, võib
Riigikohus senisele praktikale tuginedes
kohtuvaidluste algatamisel tõlgendada
ilmselt kõik eelnõu § 76 lõike 1 alusel
püsivad KOV kriisiülesanded
tsiviilkriisis kas riiklikeks ülesanneteks,
või tunnistada § 34 lõike 1 punktid 1–5
või § 38 lõike 1 punktid 1–5 KOV osas
põhiseadusvastaseks, kuna need
kitsendavad põhjendamatult KOVide
enesekorraldusõigust. Kumbki
perspektiiv ei ole soovitav tulemus, kuna
tekitab riigieelarvele ootamatuid kulusid
ja KOVidele põhjendamatut
lisakoormust.
Võimalikud lahendused:
Eelnõuga sätestatakse kohaliku omavalitsuse
üksusele kriisiülesannete täitmisega tekkinud
kulude hüvitamine (vt eelnõu § 84), samuti
haldusjärelevalve tegemise erisused kohaliku
omavalitsuse üksuse püsiva kriisiülesande täitmise
üle. Lisaks näeb eelnõu § 150 ette õiglase hüvitise
maksmise ühekordse kriisiülesande korral (§ 33).
124
a) Eelnõu § 33 lõike 2 puhul tuleks selgelt
välistada kohaldatavus KOV
omavalitsuslike ülesannete täitmisesse
sekkumise osas, § 38 lõikest 1 jätta välja
sõnad „kohaliku omavalitsuse üksuse“ ja
§ 38 lõiget 5 täiendada sõnastusega, mille
kohaselt ei saa kohaliku omavalitsuse
omavalitsuslike ülesannete puhul
kohaldada käesoleva paragrahvi (§ 38)
lõike 1 punkte 1–5.
b) Seadusega võib ka ette näha, et juhul,
kui KOV ei täida antud korraldust selle
andnud kriisiolukorra juhile või asutusele
meelepärasel viisil, ei teki automaatselt
mitte õigus § 38 lõike 1 punktide 1–5
kohaldamiseks, vaid õigus algatada
koheselt haldusjärelevalve KOV suhtes.
Järelevalve peaks läbi viima kas
Vabariigi Valitsus või muu sõltumatu
järelevalveorgan, kes tagab KOV
ärakuulamise ja vastuväite esitamise
õiguse, sest KOV võib omada kaalukat
argumenti, miks kriisiolukorra juhi
nägemus tema haldusakti kehtetuks
tunnistamise vajadusest ei ole õige.
Samuti tuleb tagada KOV õigus
vaidlustada tema haldusakti, toimingut
või halduslepingut kehtetuks tunnistav
või muutev haldusjärelevalve organi
otsus kohtusse, kui erandlikult selline
125
ülesanne eelnõuga antakse (mida
Rahandusministeerium ei toeta).
c) Kolmas võimalus, mis ei pea välistama
esimest ja teist varianti, on täita
korraldusega antud ülesanne riigiasutusel
ise, kui KOV kriisiolukorra lahendamisse
ei panusta või KOV panus riigiasutust ei
rahulda. Korraldusega antud ülesande
saab riigiasutus ise täita vastavalt eelnõu
§ 34 lg 1 p 1 või § 38 lõike 1 p 1 alusel,
kui selleks on riigi kriisi lahendav asutus
võimeline ja olukorra lahendamine on
vältimatult vajalik (tekitada KOV asemel
paralleelne tegutsemisõigus riigile).
Arvestama peab, et see ei toimuks siiski
„korralduse saaja“ ehk KOVi nimel, vaid
oleks riigi korraldatav ülesanne.
Sellepärast ei sobi ka eelnõu § 34 ega § 38
lõike 1 p 1 omavalitsuslike ülesannete
osas, sest riik ei saa täita KOV nimel
KOV eest omavalitsuslikku ülesannet.
Sel juhul jäetaks KOV antud haldusaktid
ja sõlmitud halduslepingud kohaldamata
(riigile ei tohiks nagunii anda õigust neid
akte ja lepinguid KOV eest anda ja
sõlmida).
d) Neljas võimalus on selgelt eelnõus
sätestada, et selline kriisiolukorra juhi
eelnõu § 33 või kriisi lahendama asutuse
§ 38 alusel KOVile antud korraldus on
126
riiklik ülesanne, kus kohaliku
omavalitsuse enesekorraldusõigust ei
rakendata ning täita tuleb täpselt ja ette
antud mahus riigi antud suuniseid. See
tähendab aga, et ka eelnõu § 73 lõike 3
punktides 3−5 ja § 76 lõike 1 punktides
2−6, 8 ja 9 omavalitsuslikud ülesanded,
juhul kui nende täitmiseks on antud eraldi
suunistega korraldus ja selle täitmise
viiside osas KOVil enam valikut ei ole,
muutuvad korralduse raames riiklikeks
ülesanneteks. Riigieelarve kavandamisel
tuleks selliste kulude kaasnemisega ka
sellisel juhul arvestada.
e) Naasta eelnõu tööversioonis kasutatud
sõnastuse juurde: „Käesoleva paragrahvi
lõikes 1 sätestatud korralduse võib anda
juhul, kui sellega ei sekkuta
põhiseadusliku institutsiooni, täidesaatva
riigivõimu asutuse, kohaliku
omavalitsuse üksuse või muu avaliku
võimu kandja enda ülesande
täitmisesse.“.
2. Eelnõus on jätkuvalt probleemiks
otstarbekuse hindamine
haldusjärelevalve raames KOV enda
ülesannete täitmisel (eelnõu § 148 lg 1 p
2 ja lg 2 p 2 kontekstis). Samuti ei võta
eelnõu § 44 arvesse, et KOVil ei teki
omavalitsuslike ülesannete osas riigiga
alluvussuhet, seega ei saa ka
Arvestatud Eelnõu on muudetud- ettekirjutuse kohaliku
omavalitsuse üksusele pandud ülesande
õiguspäraseks ja otstarbekaks täitmiseks võib teha
juhul, kui vastava ülesande täitmise laadi ja mahtu
arvestades on tegemist riikliku kohustusega.
Eelnõuga sätestatakse kohaliku omavalitsuse
üksusele kriisiülesannete täitmisega tekkinud
127
kriisiolukorra juht (kes võib olla ise
ülesande andjaks) olla KOV vaatest
vaidluste lahendaja (eelnõu § 44 lõige 2).
Probleemi ei ole KOV täidetavate riiklike
ülesannete üle teostatava
haldusjärelevalvega, mis võib hõlmata ka
riigi otstarbekussuunitlusi.
On kaheldav, et eelnõu § 76 lõike 1
punktides 2−6, 8 ja 9 ülesannete puhul
soovitakse SKA kaudu teostada KOV
õigusaktide õiguspärasuse kontrolli (mis
on Riik–KOV suunal haldusjärelevalve
esemeks), vaid pigem kontrollida, kas
kriisivalmidus on tagatud ja KOV
kriisiülesannetega hästi toime tullakse
(nagu peab silmas ka seletuskiri). Siit
jõuame aga tagasi algusesse, kus tuleks
teha valik, mis tüüpi kriisiülesandega on
KOV puhul tegu, kas see on tõlgendatav
KOV täidetava riikliku või
omavalitsusliku ülesandena. Kui lähtuda
eeldusest, et eelnõu § 73 lõike 3 punktides
3−5 ja § 76 lõike 1 punktides 2−6, 8 ja 9
on omavalitsuslikud ülesanded, mis on
rahastatavad KOV enda eelarvest, siis
peab saama KOV nende osas teha ise riigi
poolt sekkumatuid otstarbekusvalikuid.
Kui seadus seda valikut ei jäta ja lubab
haldusjärelevalve kaudu riigiasutusel
KOV valikut ümber hinnata, siis loeb
Riigikohus vaidluse korral need
kulude hüvitamine ning haldusjärelevalve tegemise
erisused.
128
ülesanded ilmselt riiklikuks4 . Seeläbi
võib riigieelarvele tekkida ootamatu ja
suur eelarveline koormus.
Kuna KOV haldusjärelevalve erinevalt
riigiasutuste omavahelisest järelevalvest
ei võimalda omavalitsuslike ülesannete
osas otstarbekuse hindamist, ongi KOV
haldusjärelevalvet (VVS § 753 alusel)
käsitletud eraldi teistest VVS § 751
sätestatud haldusjärelevalvetest. KOV
haldusaktide järelevalve puhul näiteks ei
ole võimalik juhul, kui KOV jätab
justiitsministri ettepaneku täitmata,
kohaldada asendustäitmise ja sunniraha
seaduses sätestatud sunniraha.
Seega ka eelnõu kohasel järelevalve
korraldamisel peab arvestama KOV
enesekorraldusõigusega, milleks on KOV
õigus otsustada, millal ja kuidas ta oma
pädevusse kuuluvaid ülesandeid
lahendab. KOV enesekorraldusõiguse
puhul on tegu KOV otsustus- ja
valikudiskretsiooniga kohaliku elu
küsimustes. See tähendab KOV õiguse
vabalt, st riigilt lähtuvate
otstarbekussuunisteta otsustada ja
korraldada kohaliku elu küsimusi ja
võimet teha otsustusi vastavalt oma
vajadustele ja poliitilistele valikutele.
129
Võimalikud lahendused:
a) Palume sätestada eraldi KOV
omavalitsuslike ülesannete (eelnõu § 76
lõike 1 punktides 2−6, 8 ja 9)
haldusjärelevalve osas säte, mis võib olla
analoogne § 148 lõikele 2, kuid on
suunatud vaid õiguspärasuse kontrollile:
„teha ettekirjutuse ühekordse
kriisiülesande õiguspäraseks täitmiseks“.
Kõne alla võib tulla ka sunniraha
kohaldamine KOV suhtes järelevalve
meetmena, samuti ka mõningal juhul
võimalus asendustäitmiseks, kuid seegi
peaks olema sätestatud KOV puhul eraldi
sättega, ilma § 146 lõikele 1 viitamata.
Pole põhjust karta, et Vabariigi Valitsuse
määrusega kehtestatavad nõuded jäävad
täitmata, sest samasisulised korrad saavad
ja peavad KOVid ise kehtestama ja neid
järgima.
b) KOV täidetavate riiklike ülesannete (nt
eelnõu § 76 lõike 1 punkt 1) osas
haldusjärelevalve ulatumisega ka
otstarbekuse üle probleemi ei ole, sest
siinkohal võib riik ülesande tellijana
täpselt ette kirjutada KOVilt nõutavad
tegevused ning hinnata nende riigi vaatest
otstarbekat täitmist, mida loomulikult ka
eelnõu saavutada soovib. Küll aga tuleks
haldusjärelevalves eristada järelevalvet
KOV riiklikult täidetava ülesande üle, kus
130
hinnatakse nii õiguspärasust ja
otstarbekust ning teisalt omavalitsusliku
ülesande üle, kus hinnatakse ainult
õiguspärasust.
c) Eelnõu § 44 lõike 2 puhul tuleks vältida
sõnu „kohaliku omavalitsuse üksus“ ja
„alluvus“ ühes lauses, kuna teoreetilisest
alluvusest on võimalik rääkida üksnes
riiklike ülesannete kontekstis, kuid mitte
omavalitsuslike ülesannete osas. Viide
kohaliku omavalitsuse üksusele tuleks
sealt kas välja jätta või asuda taas
eristama KOV ülesandeid (riiklik vs
olemuselt omavalitsuslik).
3. Eelnõuga muudetakse mitmeid seadusi,
mis on põhiseaduse § 104 kohaselt
Riigikogu koosseisu häälteenamusega
vastu võetavad seadused. Ka antud eelnõu
tuleks põhiseaduse muudatusega § 104
nimekirja lisada. Vastasel korral (kui
eelnõu jääb lihtseaduseks) võib eelnõus
tekkida koosseisu häälteenamust nõudva
seaduse sätete kohaldamise välistamisega
probleeme.
Riigikohus on seda küsimust mitmel
korral viitamise nurga alt käsitlenud ja
andnud ajas erinevaid tõlgendusi. Oma
20.10.2008. a otsuses nr 3-3-1-42-08,
leidis kohus, et kui küsimus ei kuulu
konstitutsioonilise seaduse spetsiifilisse
Selgitus Kuna eelnõu hakkab endas hõlmama PS § 104 p 16
ja p 17 regulatsioone – nendes osades on tegu
konstitutsioonilise seadusega.
Seda on selgitatud ka eelnõu seletuskirjas.
131
reguleerimisalasse, on viited
lihtseadustele lubatavad. Samas oli
küsimuse all kõigest lihtseadusele
viitamine, mitte lihtseaduses
konstitutsioonilise seaduse sätte
kohaldamata jätmine, mida antud
eelnõuga mitmel korral paratamatult teha
tuleb.
4. Eelnõu § 16 lõiked 5 ja 6 ei arvesta
piisavalt KOVi enesekorraldusõigusega.
Lõike 6 viimase lause järgi lähtub KOV
enda toimepidevuse tagamisel käesoleva
paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud
määrusest. Lõike 5 kohaselt
toimepidevuse tagamisel
valmidustasemete kasutamise,
kehtestamise ja muutmise korra ning
toimepidevuse tagamiseks vajaliku
objekti kaitse tingimused ja korra
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
Ei saa väita, et lõike 6 viimane lause oleks
automaatselt kohalike omavalitsuste
õigusi põhjendamatult riivav, kuid sätte
paindlikkus tekitab ohu, kus Vabariigi
Valitsus võib määruse sisustamisel
tahtmatult tsiviilkriisis toimepidevusega
seotud ülesannete korralduse tingimusi ja
korda kehtestades tungida
omavalitsuslike ülesannete
reguleerimisalasse. See võib omakorda
tingida olukorra, kus määrusega KOVile
Selgitus Eesmärk on, et oleks ühtsed nõuded asutustele ja
KOVidele kriisivalmiduse osas. Toimepidevuse
nõuded ei hakka hõlmama kitsaid ettekirjutusi ega
ülesande täitmise täpseid reegleid. Toimepidevus on
eelnõu kohaselt põhiasjad, mis peavad olema
asutustes ja KOVides tehtud, et asutus ja KOV oleks
kriisiks valmis: inimestele määratud kriisirollid,
alternatiivne asukoht, lobi mõtlemine, kuidas
igasuguses kriisis tööd teha ja tagada. Rakendusakti
kavand on toodud seletuskirja lisas, kust on näha,
mida VV kehtestama hakkab viidatud volitusnormi
alusel, sisuliselt uusi kohustusi VV määrusega
KOVidele ei kehtestata.
132
seatud kitsad ettekirjutused, ülesande
täitmise tingimused muudavad ülesande
riiklikuks ja PS § 154 lõiget 2 arvesse
võttes tuleb rahastus leida ka nende
ülesannete täitmiseks riigieelarvest, mis
eelnõu § 77 KOVile kulude hüvitamise
sättes ei sisaldu.
Riigile ootamatute kulude vältimiseks
palume lisada § 16 lõikesse 6 juurde
välistus: „Kohalike omavalitsuse
omavalitsuslike ülesannete korralduse
toimepidevuse tagamise tingimused ja
korra kehtestab omavalitsusüksus“.
5. Jätkuvalt võib PSi seisukohalt olla
küsitav ka eelnõu § 39 ja § 40 sätestatud
KOVi tegevusse sekkumisõigus
erakorralises ja sõjaseisukorras, kuigi
samalaadne regulatsioon on ka kehtivas
RiKS §-s 9. PS § 130 näeb ette teatud
põhiõiguste piiramise õiguse nendeks
rasketeks olukordadeks, kuid teisalt
sätestab põhiseaduse § 131, et
erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei
valita Riigikogu, Vabariigi Presidenti ega
kohalike omavalitsuste esinduskogusid
ega lõpetata ka nende volitusi. Seega
KOV volikogu volitused säilivad ka
sõjaseisukorras, mis tekitab segaduse § 39
lõike 1 punktide 2–5 ja § 39 lõike 4
viimase lause osas. Raske on eelnõu
pinnalt vahet teha, kuidas suhestub KOV
Selgitus Eelnõu lähtub KOVidele korralduste andmisel
suurest kehtivast RiKSist, HOSist ja ErSSist. Kõik
nimetatud seadused võimaldavad sekkuda kriisi
lahendamise eesmärgil KOVide tegevusse, nt ErSS
§ 18 lg 2 p 1 – erakorralise seisukorra juht võib anda
KOVi juhile korraldusi; § 17 lg 1 p 16 – Vabariigi
Valitsus võib keelata KOVil teatud liiki infot anda;
§ 17 lg 1 p 1 – Vabariigi Valitsus võib peatada
KOVI õigusaktide täitmise; HOS § 14 lg 4.1 -
hädaolukorda juhtiv asutus võib anda korraldusi
KOVile; RiKS § 9 lg 2 – riigikaitselises olukorras
võib anda korraldusi, sh KOVidele, sama §-i lõige 3
– peaminister võib anda KOVidele korraldusi, sama
§-i lõige 4 – peaminister võib tunnistata kehtetuks
KOVi korraldusi ja ise anda uusi haldusakte KOVi
eest.
133
volikogu mandaat ja kriisiolukorra juhi
mandaat erimeelsuste korral. Esmapilgul
tundub, et kriisiolukorra juhil on
võimutäius sekkuda sõjalistest
vajadustest lähtuvalt KOV otsustesse,
kuid kuna samal ajal garanteerib
põhiseadus ka KOV võimu säilimise,
tekib olukord, kus sisuliselt koheselt saab
omakorda KOV samal kujul taas jõustada
kriisiolukorra juhi või asutuse kehtetuks
tunnistatud haldusakti, halduslepingu või
õigusakti. Seega on kehtivas RiKSis ja
käesolevas eelnõus ette nähtud lahendus
üsna lihtsustatud. Kaaluda tuleks
sekkumist vaid selgelt seaduses
piiritletud juhtumitel (mitte abstraktse
volitusnormi alusel) ja näha olukorra juhi
õigusena ette võimalus üksnes peatada
KOV akti kohaldamine kitsalt sõjalis-
taktikalise olukorra tarbeks ja täpselt seni,
kuni olukord nõuab, kuid mitte asuda
eelnõu § 34 ja § 38 analoogiat kohaldades
taas ühepoolselt kehtetuks tunnistama või
veelgi enam KOV nimel ise akte andma.
On arusaadav, et korraldust ei või anda
Eesti Pangale, kuid arusaamatuks jääb,
miks sellist analoogiat ei kohaldata
KOVile, kes on samuti PSis nimetatud
enesekorraldusõiguse alusel tegutsev
institutsioon. Probleemne võib ka olla
eelnõu § 40 sätestatud „riigiasutuste õigus
Kuna KOVid ei ole kuidagi eraldiseisvad riigi
süsteemist, vaid osa riigi halduskorraldusest ning
kriiside lahendamisest, siis on kriisi lahendamise
operatiivsuse ja ühtsuse eesmärgil nähtud juba
kehtivas õiguses ette võimalused ja õigus sekkuda
vajadusel KOVide tegevusse nii tsiviilkriiside
lahendamisel kui ka riigikaitseliste kriiside
lahendamisel. Sama põhimõtet jätkatakse ka
eelnõuga, mille kohaselt võib KOVile anda
ühekordse kriisiülesande (varem kokkuleppimata
teenuse osas, ad hoc kriisi vajadustest lähtuv, sama
õigus ka kehtivas RiKSis § 43.3 lg 2); KOVile võib
ülesandeid anda kriisiolukorras üksnes nende
püsivate ja ühekordsete kriisiülesannete raames.
Nimetatud kaitseklausleid kehtivas õiguses
KOVidele korralduste andmise osas ei ole, need
lisatakse eelnõuga. Alati tuleb arvestada korralduse
andmisel KOVi võimekust seda korraldust täita.
134
ise täita KOVi asemel“, arvestades § 39
lõike 1 ja lõike 4 sõnastust.
Küsimus on selliste sõjaseisukorra
sunnimehhanismide legitiimsuses.
Erinevalt teistest ohuolukordadest annab
PS § 130 sõjaseisukorraks põhiõiguste
piiramise eriõiguse madalama astme
seadusega, aga vaidluse koht ongi see, kui
sügavale saab kriisiolukorra juht sekkuda
ja milline peab olema selleks pädevust
ettenägev volitusnorm. Riigikohus on
korduvalt rõhutanud, et mida
intensiivsem on sekkumine või õiguste
piirang, seda täpsem peab olema
volitusnorm. Arusaadavalt taotleb eelnõu
aga vastupidist, s.o otsustada ja lahendada
ettenägematuid olukordi võimalikult
üldiste ja laiapindsete volitusnormide
alusel. Ja ehkki ainult erakorralises ja
sõjaseisukorras võib isikute põhiõiguste
või KOV enesekorraldusõiguse piiramine
laiapindsete volitusnormide alusel kõne
alla tulla, peaks meie hinnangul olema
siiski tagatud, et ükski nendest volitustest
ei seaks ohtu põhiseaduse
võõrandamatute õiguste peatükis
sätestatud demokraatia ja võimude
lahususe printsiipi. Tekkida ei tohi
olukorda, kui kriisijuhi võimuvolitused
lubavad tungida otsustamisel sfääridesse,
milleks tal ei ole kompetentsi ega
135
kohapealset teadmist. Arvestades KOV
kriisiülesannete olemust, (nt erinevad
sotsiaalteenused) võib KOV
pädevussfääri sekkumine tingida halbade
asjaolude kokkulangemisel ohu ka
inimelule või tervisele.
Kehtiva RiKS osas on sõnastus väga
üldine, mis arusaadavalt on taotluslik,
kuid seda enam on oluline, et seda targalt
ja väga konservatiivselt rakendatakse.
Sama võib öelda analoogsetele sätete osas
antud eelnõus. On raske leida õigustusi,
miks peaks loetletud riigiasutused ka
sõjaseisukorras asuma korraldama
omavalitsuslikke ülesandeid KOV
asemel. Küsimus on, kas eelnõu § 40
lõikes 1 toodud välistavad klauslid on
piisavad selleks, et võimu kuritarvitamist
takistada. Jätkuvalt ei tohi unustada, et
põhiseadus jätab kriisiolukorras
samaaegselt kehtima KOV volikogu
mandaadi, seega võib viimane igal hetkel
enda õiguslikku võimu riigiameti kõrval
legitiimselt edasi teostada, s.h anda
kehtetuks tunnistatud akti uuesti välja.
Kuna seletuskiri seostab seda vajadust
KOV pahatahtlikkusega, siis oleks õigem
tegeleda KOV juhtide võimaliku
pahatahtlikkusega või riigivaenuliku
meelestatusega eraldi indiviidide
tasandil. Vaenulikult käituvad isikud saab
136
võtta vastutusele (ja ametist kõrvaldada)
karistusseadustiku alusel või luua eelnõus
eraldi kiired ametisuhte peatamise või
kõrvaldamise alused, aga mitte luua
seadustesse riigile ebamääraseid
võimutäiuseid andvaid volitusi
omavalitsuslike ülesannete üle.
Võimalikud lahendused: Õiguskindluse
huvides ja tagamaks selgemalt sätete
kooskõla põhiseadusega, tuleks siiski
kaaluda:
a) sätestada eelnõu § 39 lõike 4
sekkumisõigus vaid KOV ajutiste ja
püsivate kriisiülesannete puhul ja
hoiduda § 39 lõike 1 punktides 1–5 ja §
40 lõike 2 punktides 1–5 sätestatud
meetmete rakendamisest KOV mistahes
teiste, otseselt mitte kriisi lahendamisse
puutuvate ülesannete osas. Eelnõu § 40
osas pigem võiks ka sätestada üksnes
võimaluse jätta KOV haldusaktid või
halduslepingud kohaldamata, kuid mitte
tunnistada neid kehtetuks.
Raske on siiski näha, millistes
omavalitsuslike ülesannete kontekstis
(mis ei ole seotud KOV riigikaitseliste
ülesannetega) saaks selline olukord end
õigustada. Tuleb arvestada, et KOVil
võib olla väga kaalukas põhjus, miks asju
ei saa ka riigikaitseolukorras teha vaid
137
kaitseväe või olukorra juhi tahtest
lähtuvalt. Küsitav on juhtiva asutuse või
isiku pädevus KOV sotsiaalteenuseid,
haridus- jm teenuse korraldust otsustada
paremini viisil, et see kellegi elule või
varale põhjendamatut kahju ei tekitaks.
Lisaks peab alati olema tagatud sõltumatu
instants, kellele kaevata. Selleks on küll
kohus, aga kiirem variant oleks Vabariigi
Valitsus, kui kriisi lahendaval juhtorganil
tekib KOViga ülesande õige täitmise viisi
üle vaidlus.
b) Alternatiiv on sätestada juhul, kui
KOV haldusakt, haldusleping, toiming
või õigusakt takistab vahetult
kaitseolukorra lahendamist, õigus jätta
see olukorra lahendamiseni kohaldamata
ja lugeda prioriteetsemaks riigi vahetuks
kaitsmiseks tehtavad otsused. Siiski ei
saaks riik sekkuda ja omatahtsi KOV
akte, lepinguid või toimingud lihtsalt ära
muuta või kehtetuks tunnistada, vaid
kohaldada olukorda arvestades ajutiselt
enda otsust olukorra lahendamiseks.
Arvestama peab, et see kohaldamata
jätmine toimuks muidugi samuti
otsusega, kus tuleks ära näidata, miks ei
kohaldata KOV akti ja kui kaua või mis
sündmusega seonduvalt. KOV
kohtukaebeõigus selle otsuse osas peab
samuti säilima.
138
6. Eelnõu § 76 lõike 1 punkti 7 järgi loetakse
toimetulekutoetuse maksmine KOVi
püsivaks kriisiülesandeks.
Toimetulekutoetuse maksmine on
sätestatud KOV täidetava riikliku
ülesandena (eelnõu § 77 lõige 1), mis
kulud kaetakse riigieelarvest. Seega KOV
peab küll tagama valmisoleku ka
kriisiolukorras toimetulekutoetuse
maksmiseks, kuid vahendid ülesande
täitmiseks peab tagama riik. Ülesanne on
seega KOVi ja riigi jagatud pädevuses.
Eelnõu § 72 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib
Vabariigi Valitsus aga erakorralise või
sõjaseisukorra ajal, sealhulgas riigi
eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks,
kui on vaja kasutada täiendavaid riigi
rahalisi vahendeid, vähendada
kriisiolukorra lahendamiseks
korraldusega toimetulekutoetuse suurust
või peatada selle maksmine. Eelnõu § 72
lõike 1 punkti 2 juures ei ole selgitust ka
eelnõu seletuskirjas, kuidas seda
tõlgendada koostoimes eelnõu § 76 lõike
1 punktiga 7. Eelnõus tuleks selgelt
sätestada, kas KOV vabastatakse püsiva
kriisiülesandena toimetulekutoetuse
maksmisest, kui riik on selle maksmiseks
vahendeid vähendanud või ülekanded
KOVile peatanud.
Selgitus Kui VV on selle maksmise peatanud siis KOV ei saa
seda kriisiülesannet täita
Vastav selgitus lisatud seletuskirja.
7. Palume muuta eelnõu § 77 lõike 3
sõnastust ja jätta sealt välja tarbetu
Arvestatud Eelnõu sõnastust muudetud
139
täpsustav lauseosa: „vaid teenuse
saajatest suurema osa moodustavad
isikud, kes ei ole ülesannet täitva
kohaliku omavalitsuse üksuse
rahvastikuregistrisse kantud elanikud või
kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta ei
saa kindlaks määrata.“.
Piisab, kui säte on muudatuse järgselt
sõnastatud:
„(3) Käesoleva seaduse § 76 lõike 1
punktides 2−6, 8 ja 9 sätestatud ülesande
täitmise kulud kaetakse riigieelarvest
osas, milles need ületavad ülesande
täitmise laadi, mahtu ja täitmisega seotud
kulusid olulisel määral, või kui tegemist
ei ole oma elanikele teenuse osutamise
kuluga.“.
Ühtlasi palume lisada volitusnormi
lõikesse 4 täpsemate kulude
arvestusmetoodika kehtestamiseks.
„(4) Käesoleva seaduse § 76 lõike 1
punktides 2–6 sätestatud ülesande
täitmise kulude katmise täpsema
arvestusmetoodika tingimused ja korra
kehtestab Vabariigi Valitsus
määrusega.“.
8. Eelnõu § 89 teises lõikes antud püsiva
kriisiülesandega ametikohtade loetelu ei
ole Rahandusministeeriumi hinnangul
piisav ning ei ole osaliselt samuti
Arvestatud
140
kooskõlas põhiseaduslike garantiidega.
Selleks, et kohalik omavalitsus saaks
toimida PS § 154 kohaselt ja kooskõlas
PS §-ga 131, on vältimatu tagada kõigis
kriisiolukordades omavalitsuse
esindusorgani volikogu ja ka valitsuse kui
täitevorgani töö. Selleks on vaja
laiendada püsiva kriisiülesandega
ametikohtade loetelu lisaks linnapeale või
vallavanemale ka valitsuse liikmetega
ning kohaliku demokraatia toimimiseks
ka volikogu liikmetega (analoog riigi
tasandil Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse
liikmetega). Sellise garantii saab tuletada
ka PS §-st 131, mis sätestab kohalike
omavalitsuste esinduskogude volituste
jätkumise erakorralise või sõjaseisukorra
lõpuni. 2022 a lõpu seisuga oli Eestis
kokku volikogu liikmeid 1 717. Neist
mehi oli 1 191. Neist 276 on vanemad, kui
60. Seega (kui jätta arvestamata
Riigikogu liikmed jms piirangud nt
tervislik seisund, õppimine jms) on
volikogu liikmetest kõige enam
võimalikke kaitseväekohuslasi u 915.
Volikogu liige on oma mandaadi
kasutamisel vaba ning ta võib soovi korral
peatada oma tegevuse volikogus ning
täita teisi riigile vajalikke ülesandeid.
Rahandusministeerium ei ole sarnast
arvutust teinud omavalitsuste valitsuse
liimete osas, kuid ka sealt lisanduvate
141
isikute arv ei saa olla eriti suur,
arvestades, et üldjuhul on valitsused 3–5
liikmelised.
Palume täiendada eelnõu § 89 lõiget 2
püsiva kriisiülesandega ametikohtade
loetelu lisaks linnapeale või
vallavanemale ka valitsuse liikmetega ja
põhiseadusega kooskõla tagamiseks ka
volikogu liikmetega.
9. Eelnõu § 89 lõike 3 osas märgime, et
võimalus Vabariigi Valitsuse poolt
määrata täiendavaid kriisiülesandega
ameti- ja töökohti peaks olema asendatud
kohustusega Vabariigi Valitsuse poolt
selliste ameti- ja töökohtade loetelu
kinnitamisega. Siia alla kuuluvad nt
arstid, politseinikud, päästjad, ETO-de
töötajad, erinevad omavalitsuse
ametnikud ja töötajad jne, keda on vaja
kriisi lahendamisel nende peamises
olemasolevas rollis. Ehk on vajalik selgus
ülesannete osas, millest saaks lähtuda nii
riigi kui kohalikul tasandil ning mis
hõlbustaks KRA-l pidada arvestust nn
laiguliste ja toimiva tagala vahel. Selline
kord (täiendavate riigikaitseliste
töökohtade moodustamine elutähtsa
teenuse osutaja juures, loetelu
moodustamise ja muutmise ning andmete
esitamise kord) kehtis kuni 20.03.2022
Mittearvestatud Kindlasti ei saa see olla kohustus, kriisi ajal tööjõu
kaasamiseks on mitmeid võimalusi, ka eelnõu
pakub neid – erinev tööaeg, valveaeg, lepingud,
vahetustega töö, täiendavad kriisiülesanded jne.
Kriisitöökohtadele määramine on ainult üks
võimalus mitte kohustus.
142
ning näeme antud eelnõu juures samuti
sellise korra sätestamise vajalikkust.
10. Seoses erakorralise seisukorra ja
sõjaseisukorra erisustega vajavad üle
vaatamist ka KOV volikogu
kokkukutsumise tingimused. Leiame, et
volikogule peaks andma eelnõuga
tavapärasest laiemad volitused KOV
ülesannete valitsusele delegeerimiseks nt
KOV eelarveliste küsimuste osas.
Palume eelnõu 6. peatükki täiendada 3.
jaoga (võib olla ka muu sobiv koht
eelnõus), muutes järgnevate sätete
numeratsiooni (vt pikemalt
kooskõlastuskirjast).
Arvestatud Vastavate ettepanekutega täiendatud KOKSi.
11. Eelnõu § 61 lõike 2 kohaselt võib peatada
erakonna ning töötajate ja tööandjate
ühingu tegevuse. Palume selgitada,
millised on juhud lisaks ohtudele
põhiseaduslikule ja demokraatlikule
korrale, mille korral on vaja seda sätet
rakendada. Nt COVID ju ei too kaasa
sellist olukorda, samuti ulatuslik
elektrikatkestus jne. Kui sellised juhud
puuduvad, siis palume täpsustada seda
lõiget vastavalt eelnõus. PS § 48 annab
sellele küsimusele ammendava selgituse.
Selgitus Säte võimaldab peatada nimetatud ühingute
tegevuse üksnes erakorralises ja sõjaseisukorras.
12. Palume seletuskirjas kirjeldada, kuidas
toimub eelnõu § 93 lõikes 3 sätestatud
põhiseaduslike institutsioonide töötajate
s.h kohaliku omavalitsuse ametnike ja
Selgitus Säte võimaldab KOVil ise otsustada, kas on vajalik
KOV üksuses töötavaid teenistujaid suunata teise
ametiasutusse või juriidilise isiku juurde tööle.
143
töötajate suunamine teise ametiasutuse
või isiku juurde. Kas selleks pöördub
keskvõim (s.o kriis lahendav asutus) otse
nende poole ning esitab abipalve. Kas see
on siduv või saavad põhiseaduslikud
institutsioonid lähtuda oma
diskretsiooniõigusest. Või tuleks vastavat
paragrahvi täiendada, et see ei laiene
põhiseaduslikele institutsioonidele või, et
neil on diskretsioon nendes küsimustes?
Selleks ei pea KOV üksus pöörduma VV poole,
toimub KOVide vahelisel nõusolekul/koostöös.
13. Eelnõu § 100 on sätestatud
kodanikukohustuse täitmisel hukkumise,
saadud vigastuse või haigestumise
tagajärjel saabunud surma korral matuse
korraldamine ja kulude katmine. Palume
vähemalt seletuskirjas selgitada, miks
kodanikukohustuse täitmisele suunatud
isikule ei laiene sarnased garantiid, kui
teenistusülesannet täitvale. Juhul, kui
neile siiski peaksid laienema sarnased
garantiid, palume eelnõu vastavalt
täiendada.
Selgitus RiKS muudatusega (jõustus 21.03.2022) asendati
sundtöökohustuse toetus õiglase hüvitise
maksmisega. Sündtöö ja eelnõu kohaselt
kodanikukohustus ei ole võrdsustatav
teenistusülesannete täitmisega, kuna isikut ei
rakendata nö päris töö- ja teenistusülesannete
täitmisel (eeldavad spetsiifilist väljaõpet, võetakse
teenistusse jne), vaid lihtsamate tööde peal, mida
isikutel on võimalik nö ad hoc teha.
Kodanikukohustust täitvatel isikutel on võimalik
saada ka õiglast hüvitist eelnõu § 154 sätestatud
tingimustel.
144
14. Eelnõuga kavandatavate täiendavate
KOVi ülesannetega tõuseb KOVide
töökoormus arvestatavalt. Palume
hinnata eelnõuga kavandatavate
muudatuste mõju KOVidele koos
riigipoolsete leevendavate meetmetega.
Eriti arvestades, et näiteks kõik 79 KOVi
ei ole seni elutähtsa teenuse
toimepidavust tagama pidanud, kuid
eelnõuga kavandatavate muudatuste
jõustumisel peavad seda kõik KOVid
korraldama. Kuidas kavandatakse
KOVidele kompenseerida seaduse
rakendumisega lisanduv lisakoormus?
Kas riigi poolt kavandatakse täiendavaid
KOVi spetsiifilisi juhendeid ja koolitusi?
Selgitus Seaduse rakendamise toetamiseks on plaanis välja
töötada nii erinevaid juhendmaterjale kui
korraldada koolitusi, seminare jm toetavaid
tegevusi. Oleme seletuskirjas ühe võimaliku mõjuna
ka välja toonud, et KOV-id vajavad eelnõus ette
nähtud ülesannete täitmiseks tõenäoliselt täiendavat
tööjõudu.
15. Teeme ettepaneku käsitleda eelnõu
seletuskirjas ülevaatlikult ka Ukraina
sõjast õpitud praktikat ja kogemusi riigi ja
KOVide toimetamisel sõjaolukorras.
Palume selgitada (kasvõi seletuskirja
lisas), kuidas on Ukrainas tagatud
sõjaolukorras avalike teenuste osutamine,
toetuste maksmine, millised volitused on
antud KOVidele jne, ja milliseid
praktikaid oleks mõistlik rakendada ka
Eestis.
Selgitus UA õpitundide järeldused ei ole käsitletavad avaliku
materjalina.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (II kooskõlastusring)
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitused Kommentaarid
145
1. Eelnõu § 254 (toiduseaduse muutmine)
on täiendatud punktidega 4 ja 5 (millega
täiendatakse toiduseaduse § 463 lõiget 3
punktiga 4 ja § 464 lõikega 6), lisades uue
toiduga varustamise valdkonnana toidu
jaekaubanduse valdkonna. Praeguses
menetlusetapis uue valdkonna lisamine
kriisiülesannete alla eeldab, et selle
mõjusid on eelnevalt hinnatud ja muid
alternatiive on kaalutud. Toidu
jaekaubanduse valdkonna lisamist ei näe
ette ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb
elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust
ja millega tunnistatakse kehtetuks
nõukogu direktiiv 2008/114/EU.
Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumil on täna
toimiv koostöö jaekaubanduses
tegelevate ettevõtjatega kriisipoodide
arendamises ja toiduga tagamise
toimepidevuse loomises, mis adresseerib
toiduga varustamise eesmärki vähem
koormavalt. Praeguses õigusruumis
kehtivad küberturvalisuse nõuded on
elutähtsa teenuse osutajatele
ebaproportsionaalselt koormavad,
mistõttu ei aita praeguse regulatsiooni
tingimustes uute ettevõtjate lisamine
kaasa toidu varustuskindluse tõstmisele.
Vabariigi Valituse poolt on otsustatud, et
septembris vaadatakse elutähtsa teenuse
Arvestatud/selgitus Toiduseadusesse lisatakse § 466, millega
sätestatakse, et toidu jaekaubandusega tegeleval
ettevõtjal on püsiv kriisiülesanne.
Seaduse eelnõu kohaselt ei ole kõik jaekaubanduse
ettevõtted kohe püsiva kriisiülesandega, vaid
vastutav minister määrab sobivad ettevõtted
kaalutlusotsuse alusel haldusaktiga püsiva
kriisiülesannetega ettevõteteks.
146
osutajatele kohalduvad küberturvalisuse
nõuded üle. Sellest tulenevalt teeme
ettepaneku, et uute valdkondade
kriisiülesannete alla lisamise juurde saab
tagasi tulla pärast seda, kui vastavad
nõuded on üle vaadatud ning ettevõtjate
jaoks on olemas selgus, millised
kohustused regulatsioon kaasa toob.
2. Eelnõu §-s 33 (ühekordne kriisiülesanne)
on võrreldes varasema eelnõuga
täpsustatud ühekordse kriisiülesande piire
ja olemust ja sama paragrahvi lõikes 2
nenditakse, et kohaliku omavalitsuse
üksusele (edaspidi KOV) saab ühekordse
ülesande anda vaid tema põhitegevusega
seonduvalt. Silmas tuleb pidada, et selline
seaduse volitusega ettenähtud ülesanne
on olemuselt ilmselt siiski KOVile antav
riiklik ülesanne isegi juhul, kui palutakse
KOVil täita oma tavapärast ülesannet,
kuid seda kindlal riigi poolt antud
suunaval viisil või mahus (nii, et KOVil
ei jää üldse võimalust määrata ülesande
täpsemat sisu ja täitmise korda). Hea
õigusloome ja normitehnika eeskirja § 6
lõike 2 järgi tuleb KOVile kohustuse
kavandamisel eelnõus nimetada, kas
kohustus on kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse tähenduses kohaliku
omavalitsuse üksusele seadusega pandav
riiklik kohustus, millega seotud kulud
kaetakse eraldistega riigieelarvest.
Arvestatud Muudetud seletuskirja.
147
Seetõttu soovitame kindlasti kaaluda
täpsustust, et KOVile antav ühekordne
kriisiülesanne on riiklik ülesanne eelnõu
§-s 33 või selgitada seda seletuskirjas
sätte juures, kus käsitletakse KOV-i
kulude hüvitamist seoses tema
põhiülesannetega. Sama palume kaaluda
ka eelnõu § 40 lõike 1 puhul
(kriisiolukorra juhi KOVile korralduse
andmise alused).
3. Palume täpsustada seletuskirjas eelnõu §
38 (vaidluste lahendamine
kriisiolukorras) selgitust ja jätta välja
ekslik viide, mille kohaselt kriisiolukorra
juhilt või kriisiolukorda lahendavalt
asutuselt korraldust saades muutub KOV
osaks riigi haldusorganisatsioonist. See
jätab mulje nagu KOV kaotaks osa oma
autonoomiast ja tekkivat vaidlust saaks
lahendada Vabariigi Valitsus. Nagu
eelnõu § 38 lõikes 3 on sätestatud jääb
KOVile siiski õigus pöörduda kohtusse.
Arvestatud Muudetud
4. Eelnõu § 40 lõige 5 sätestab, et Eesti
Pangale ja KOVile võib anda korralduse
üksnes nende püsiva või ühekordse
kriisiülesande täitmise raames. On selge,
et korraldus, mis näeb ette Eesti Panga või
KOVi haldusakti või halduslepingu
muutmist, on intensiivne sekkumine
mõlema enesekorraldusse ja peab olema
seetõttu pigem erandlik ka
kriisiolukorras. Sellega seonduvalt on
Arvestatud
148
ettepanek täiendada eelnõu § 40 lõiget 5
tekstiga „kui see on vältimatult vajalik“.
5. Eelnõu § 99 (töökohustuse tekkimine)
muudab põhimõtteliselt tänast
riigikaitselise töökohustusega ameti- ja
töökohtade regulatsiooni. Senine
regulatsioon annab asutustele tema
riigikaitseliste ülesannete täitmiseks
teatud paindliku personali ressursi varu
(nt ReMi puhul kuni 25%
ametikohtadest). Nimetatud paragrahvi
lõigete 2 ja 3 alusel on plaanis muuta
süsteemi selliselt, et Kaitseressursside
Amet hakkab andma isikupõhiselt
nõusolekuid asutuse riigikaitseliste
ülesannete täitmiseks vajalike isikute
kriisiametikohtadele määramiseks ning
võib sellest keelduda, kui isik on
vältimatult vajalik sõjaaja ülesannete
täitmiseks. Selge ei ole, kuidas saab
olema kindlustatud riigikaitseliste
ülesannete täitmine ja sellise info
liikumine. Mis hetkel ja mis tingimustel
saab Kaitseressursside Amet öelda, et
elutähtsa teenuse osutaja või KOVi
kriisiaja ametikohale määratud isik on
siiski vajalik sõjaaja ülesannete
täitmiseks kaitseväele? Kas
Kaitseressursside Ameti mainitud õigus
hõlmab ka eelnõu § 98 lõikes 2 sätestatud
valitavaid ametikohti? Milline lävend
peab olema ületatud, et isiku vajadus
Selgitus/arvestatud Eelnõus on uus lahendus
149
osaleda sõjalises riigikaitses on nii
vältimatu, et kaalub üle asutuse
kriisiülesande täitmise (nt kantsleri, IT
turbejuhi, kriisijuhi puhul)? Asutused
peavad seda varakult teadma ning saama
sellega juba kriisiülesandega ameti- või
töökohti ette nähes arvestada. Arvestades
eeltoodut palume täpsustada eelnõu § 99
ja tagada kindlus asutuste riigikaitseliste
ülesannete täitmiseks.
6. Eelnõu §-s 162 kavandatud
haldusjärelevalve osa on võrreldes
varasemaga selgem ja õiguspärasem.
Siiski tekitab pisut arusaamatust, kas
sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud
sunniraha saab rakendada ka KOVi enda
ülesande puhul või mitte. Hetkel saab
sättest järeldada, et sunniraha saab
rakendada vaid KOVi täidetava riikliku
ülesande puhul (mille puhul saab
kontrollida ka otstarbekust) ettekirjutuse
täitmata jätmisel, mis on aktsepteeritav.
Kuid lahtiseks jääb küsimus KOVi enda
ülesande osas, mille puhul otstarbekust ei
kontrollita. Euroopa kohaliku
omavalitsuse harta artikli 8 lõike 2 järgi
nimelt on üldjuhul mis tahes KOVide
suhtes teostatava haldusjärelevalve
eesmärk tagada vaid nende tegevuse
vastavus seadustele ja põhiseadusest
tulenevatele põhimõtetele. Seega
haldusjärelevalves KOVide üle
Arvestatud/antud selgitus Seletuskirja on täpsustatud. VVSi § 751 lg 4
kohaselt hõlmab haldusjärelevalve teise
haldusekandja (sh omavalitsusüksus) üle
haldusülesannete täitmise õiguspärasuse ja seaduses
sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist. Sama
lõike teise lause kohaselt on haldusjärelevalve
teostajal teise haldusekandja kontrollimisel õigus
teha ettekirjutusi, mille täitmata jätmise korral on
asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud
korras rakendatava sunniraha ülemmäär 9600 eurot.
Selgitame, et eelnõu § 165 lõikes 4 on silmas
peetud nii lõikes 2 kui lõikes 3 nimetatud
ettekirjutuse täitmata jätmist. Lõige 3 täpsustab
lõiget 2 osas, mis puudutab ülesande otstarbekaks
täitmiseks ettekirjutuse tegemist (juhul, kui vastava
ülesande täitmise laadi ja mahtu arvestades on
tegemist riikliku kohustusega).
150
omavalitsusliku ülesande täitmisel ei saa
kontrollida ülesande täitmise otstarbekust
ehk tulemuslikkust vaid ainult
õiguspärasust. Erinev on olukord aga
KOVi täidetava riikliku ülesande puhul,
kus riik saab ka KOVi täidetava ülesande
üle otstarbekuse kontrolli teha. Seda on
selgitatud ka eelnõu seletuskirjas. Palume
seletuskirjas aga veelkord kaaluda ja
täpsemini selgitada, kas sunniraha
ettenägemine on KOVi ülesande puhul
põhjendatud. Lisaks on seletuskirjas
eelnõu § 162 lõike 4 selgitustes jätkuvalt
mainitud sunniraha füüsilisele isikule
summas 9600 eurot, kuigi mainitud säte
seda enam ei reguleeri. Palume
seletuskirja vastavalt parandada.
7. Eelnõu §-ga 274 täiendatakse
ühistranspordiseaduse § 6 (Vedaja)
püsiva kriisiülesande regulatsiooniga,
andes paragrahvile uue pealkirja „Vedaja
ja vedaja püsiv kriisiülesanne“. Oleme
seisukohal, et vedaja mõiste ja püsiva
kriisiülesande regulatsioon peavad olema
eraldi paragrahvides, kuna vedaja
mõistesse kriisiülesande sissetoomine on
arusaamatu ja segadust tekitav. Seetõttu
teeme ettepaneku luua eraldi § 6¹ vedaja
püsiva kriisiülesande reguleerimiseks.
Arvestatud
8. Palume seletuskirja punktis 7 (Seaduse
rakendamisega seotud riigi ja kohaliku
omavalitsuse tegevused, eeldatavad
Selgitus Seletuskirjas on välja toodud Päästeameti,
Sotsiaalkindlustusameti ja Haridus- ja
teadusministeeriumi kulud, mis on seotud KOV-ide
151
kulud) kokkuvõtvalt esitada seaduse
rakendamisega seotud KOVi tegevused,
eeldatavad kulud ja nende katteallikad.
Praegune punkt 7 ei kajasta seda.
Mainitud teave on osaliselt esitatud
seletuskirja muudes osades, näiteks
seletuskirja lk 448 on KOVi kuluna välja
toodud 1,26 miljon eurot (kusjuures
katteallikat ei ole mainitud), seletuskirja
lk 450 on KOVi kulu aga vahemikus 960
tuhat ja 4,5 miljon eurot.
toetamise ja järelevalvega kriisiplaanide
koostamisel. Seejuures on seletuskirjas välja
toodud, et vajalikud vahendid tuleb leida asutustes
töö ümber korraldamisel. KOV-ide kulu on toodud
vahemikuna, kuna täiendav kulu sõltub praegusest
töökorraldusest. Seejuures on oluline välja tuua, et
ka kehtiva õigusruumis tuleb olla valmis teenuste
pakkumist jätkama ka erinevates kriisiolukordades.
Uus seaduseelnõu täpsustab, milliste teenuste
jätkamine on prioriteetne ning kuidas täpselt
valmistuda, st mõju ulatus sõltub paljuski sellest,
kas ja kuidas omavalitsused seni oma ülesannete
täitmiseks erinevates kriisiolukordades valmistunud
on.
Rahandusministeerium (selle endine rahandusministri valdkond)
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitused Kommentaarid
1. Seaduses läbivalt kasutatavad
põhiterminid tuleb esitada kohe eelnõu
alguses. Näiteks defineeritakse eelnõu
üks olulisemaid termineid „kriisiolukord“
eelnõu 4. peatükis, samas kui sellele
eelnev 3. peatükk käsitleb juba
kriisiolukorraks valmistumist. HÕNTE §
18 lõike 5 kohaselt määratletakse termini
sisu kas pärast termini esmakordset
kasutamist eelnõu struktuuriosas, kuhu on
koondatud terminiga seotud sätted, või
eelnõu üldsätetes selle termini jaoks
kavandatavas paragrahvis.
Arvestatud
152
2. Eelnõu § 3 lõikes 3 määratletakse, et
tsiviilkriisiks valmistutakse, seda
lahendatakse ja riigikaitset tagatakse
avarast julgeolekukäsitusest lähtuvalt.
Seejuures ei ole „avar julgeolekukäsitus“
määratletud. Kuivõrd seaduses peaks
kogu tsiviilkriisiga seonduv lähtuma
sellest käsitusest, tõusetub küsimus, kas
selline lõige on vajalik.
Arvestatud Avar julgeolekukäsitus tuleneb julgeolekupoliitika
alusest (Riigikogus vastuvõetud 22.02.2023).
Eelnõu teksti muudetud.
3. Eelnõu § 7 lõikes 3 sätestatakse, et
riigikaitse strateegilise arengudokumendi
kehtestab Vabariigi Valitsus. Riigieelarve
seaduse kohaselt kinnitab strateegiliste
arengudokumentide hulgast Vabariigi
Valitsus üksnes valdkonna arengukava.
Seega tuleks seaduses selgelt öelda, mis
liiki arengudokumendiga tegemist on.
Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a
määruse nr 117 „Valdkonna arengukava
ja programmi koostamise, elluviimise,
aruandluse, hindamise ja muutmise kord“
§ 1 lõike 1 kohaselt lähtutakse valdkonna
arengukavas ja programmis Riigikogu
või Vabariigi Valitsuse kinnitatud Eesti
pikaajalistest strateegilistest sihtidest
ning toetatakse nende saavutamist.
Eelnõu Riigikogus kinnitatavaid poliitika
põhialuseid ei maini, kuid arvestades, et
riigikaitse on riiklikult oluline küsimus,
tekib küsimus, kas eelnõus valitud
strateegilise arengudokumendi tasand on
Selgitus Tegemist on eriregulatsiooniga riigieelarve
seadusest - riigikaitse arengukavaga, sama ka kehtiv
RiKS § 7 lõige 2, mis toetub julgeolekupoliitika
põhialustele (reguleeritud VäSSis).
153
õige. Palume seletuskirjas
arengudokumendi tasandi valikut
selgitada.
4. Eelnõu § 9 lõike 4 kohaselt sätestatakse,
et kohaliku omavalitsuse üksuse ja
põhiseadusliku institutsiooni püsiv
kriisiülesanne määratakse seaduses või
seaduse alusel kehtestatud õigusaktides.
Teeme ettepaneku eelnõus ja
muudetavates seadustes
kriisiolukordadega seonduvalt läbivalt
läbi mõelda ja konkreetselt sätestada,
mida milliste aktidega kehtestatakse.
Nii ei kulu kriisiolukorras aega vastava
analüüsimisele (näiteks ei ole praegu RES
§ 42 lõikes 3 ega § 45 lõikes 1 märgitud,
millega Vabariigi Valitsus otsustab
riigieelarve või lisaeelarve eelnõu
rakendamise).
Selgitus Püsivad kriisiülesanded määratakse neile asutustele
ja juriidilistele isikutele seadusega, kellele see peab
olema seadusega määratud – nt KOVidele saab
ülesandeid anda ainult seadusega, seetõttu nähakse
eelnõuga ette KOVile püsivad kriisiülesanded.
Ministeeriumite ja nende allasutuste ülesanded ei
pea olema määratud otseselt seadusega, vadi need
peavad jääma seadusega asutustele pandud
ülesannete raamidesse, aga VV saab neid täpsustada
VV kriisiplaanis. Ettevõtjatele tuleb kohustusi
samuti panna seadusega, seetõttu on ette nähtud
käesoleva seaduse rakendamise seaduses püsivate
kriisiülesannete panemine erinevatele valdkondades
toimetavatele ettevõtetele, nt 249 liiniveo teostava
vedaja püsiva kriisiülesande määramine.
Viidatud RES § 42 lg 3 ja § 45 lg 1 otsused on VV
protokollilised otsused, kuna RES ei maini
konkreetset õigusakti (korraldust, määrust).
5. Eelnõu § 10 lõikes 2 on märgitud
„Vabariigi Valitsuse määratud asutused,
sealhulgas Eesti Pank koostöös
Finantsinspektsiooniga“. Eesti Pank on
iseseisev juriidiline isik ja teda ei saa
lugeda asutuste hulka.
Arvestatud Sõnastust muudetud.
6. Eelnõu § 11 lõike 2 kohaselt on
riskianalüüs strateegiliste
arengudokumentide aluseks. Kuna siin
kasutatakse mitmuse vormi, palume
Selgitus Säte on eelnõust välja võetud
154
seletuskirjas selgitada, milliseid erinevaid
arengudokumente siin mõeldakse.
7. Eelnõu § 36 võimaldab Vabariigi
Valitsusel kehtestada määruse, millega
kohustatakse ostma riigi emiteeritavaid
võlaväärtpabereid. Palume kasutada
väärtpaberituruseaduse § 2 nimetatud
termineid. Sellega seoses teeme
ettepaneku asendada sõna
„võlaväärtpaberid“ sõnadega „võlakirju,
rahaturuinstrumente või andma riigile
laenu“. Samuti peame § 36 lõikes 3
nimetatud juhul oluliseks, et otsuse
tegemisel kaasataks kindlasti
Rahandusministeerium, kuivõrd
Tagatisfondi seaduse kohaselt võib
olukorras, kus Tagatisfondi osafondi
varast ei piisa osafondi kohustuste
täitmiseks, taotleda Tagatisfondi
nõukogu riigilt fondile laenu andmist või
riigigarantiid. Nii on näiteks Tagatisfondi
nõukogu esitanud lähiaastateks hoiuste
tagamise osafondist hüvitatavate
väljamaksete tegemise tagamiseks
Rahandusministeeriumile taotluse
korduvkasutusega laenu saamiseks riigilt
ning Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2023.
a korraldusega nr 15 „Korduvkasutusega
laenu andmine Tagatisfondile“ on sellise
laenu andmine heaks kiidetud. Seega on
Rahandusministeerium otseselt huvitatud
kõikidest asjaoludest, mis võivad
Arvestatud ja selgitus Eelnõus muudetud „võlaväärtpabereid“. Nimetatud
otsused on eelnõus muudetud Vabariigi Valitsuse
korraldus.
155
mõjutada Tagatisfondi poolt laenu
tagasimakset.
8. Palume täiendada eelnõu § 48 lõike 1
punkti 2 loetelu, lisades loetelusse ka
sõna „pensionide“. Eelnõu § 72 lõike 1
punkt 1 sätestab selgelt pensionite
maksmise peatamise võimaluse. Ühtlasi
palume kaaluda, kas lepinguliste
kohustuste rikkumine võiks olla
vabandatav ka olukorras, kus Tagatisfond
on eelnõu § 36 lõike 2 kohaselt hüvitiste
väljamaksmise peatanud või edasi
lükanud.
Arvestatud
9. Eelnõu § 61 lõikes 1 ei ole korrektne
öelda „äriühingu, sealhulgas füüsilisest
isikust ettevõtja“, kuivõrd äriseadustiku §
2 lõike 1 kohaselt on äriühingud
täisühing, usaldusühing, osaühing,
aktsiaselts ja tulundusühistu.
Arvestatud
10. Eelnõu § 72 sätestatakse hüvitiste ja
toetuste vähendamise ja maksmise
peatamise alused. Lõikesse 6 on
millegipärast lisatud ka töötasu sularahas
maksmise võimalus. Palume eelnõus
parandada või seletuskirjas selgitada,
miks reguleeritakse hüvitiste ja toetuste
vähendamise ja maksmise peatamise
paragrahvis äkitselt töötasu maksmist.
Samuti jääb ebaselgeks, kuidas sularahas
maksete tegemist korraldatakse.
Selgitus Eelnõu sõnastust muudetud. Sättest võetud välja
töötasu ning muudetud ka sularahas maksmise sätet.
11. Eelnõu § 73 lõike 3 punkti 10 kohaselt on
elutähtsaks teenuseks vedelkütusega
Selgitus Vedelkütusega varustamine on vedelkütuse seaduse
tähenduses – tegu on kehtiva regulatsiooniga,
156
varustamine. Märgime, et säte sisaldab
määratlemata õigusmõisteid, mille
tõlgendamiseks seletuskiri detailseid
suuniseid ei anna. Ebaselge on, kas
eelnõus on termini „vedelkütus“ all
peetud silmas vedelkütust nii, nagu see on
defineeritud kehtivas vedelkütuse
seaduses (edaspidi VKS)? Kui see on nii,
siis tuleks see vähemalt seletuskirjas
fikseerida. Kui aga siin peetakse midagi
muud või midagi kitsamat/laiemat silmas,
siis tuleks seda samuti seletuskirjas
rohkem avada, sest vastasel juhul jääb
ebaselgeks, kas ühe või teise vedelkütuse
käitlemine kuulub selle regulatsiooni alla
– koos sellega ettevõtjale kaasnevate
õiguste ja kohustustega. Hetkeseisuga
siiski oletame, et siin mõeldakse
vedelkütust VKS-i mõistes.
Samuti ei ole üheselt mõistetav termin
„varustamine“. Kas see hõlmab ostu-
müügi tehinguid, transporti, tarnet ja/või
muud kokkupuudet kütusega? Seega jääb
ebaselgeks, milliseid ettevõtjaid siin
sättes mõeldakse. Ühtlasi, kas
„varustamisel“ on ka mingi piir, millest
alates loetakse see elutähtsaks teenuseks,
või on hõlmatud ka sellised ettevõtjad,
kes varustavad kütust harva, teevad seda
väikestes kogustes või muus mõttes
ebaregulaarselt. Lisaks tõusetuvad samad
eelnõu ei muuda kehtiva HOSi ja
vedelkütuseseaduse põhimõtteid. Omakorda
vedelkütuse seaduses endas on täpsustatud ETO
kriteeriumid.
157
tõlgenduslikud küsimused § 73 lõike 3
punktide 8 (elektriga varustamine) ja 9
(maagaasiga varustamine) kohta, ehk ka
nende sisu võiks analoogilisel viisil
rohkem avada, kasvõi viidetega
elektrituruseadusele, maagaasiseadusele
vm energeetikavaldkonna õigusaktidele.
12. Eelnõu §-s 85 viidatakse RHS § 169 lõike
1 punktidele 3 ja 4, mille kohaselt on
kaitse- ja julgeolekuvaldkonna
riigihankeks sama lõike punktides 1 ja 2
nimetatud asjadega otseselt seotud ja
nende elutsükli etappide jaoks vajalike
asjade ostmine ning teenuste või
ehitustööde tellimine, ja selliste sõjalise
otstarbega teenuste või ehitustööde
tellimine ning julgeolekuotstarbeliste
teenuste või ehitustööde tellimine, mis
eeldavad või sisaldavad riigisaladust,
salastatud välisteavet või muud
juurdepääsupiiranguga teavet või millega
see kaasneb. Eelnõu § 85 seletuskirjas ei
ole avatud, millega kõnealustes punktides
nimetatust täpselt tegemist on.
Seletuskirjas selgitatakse, et varude
hankimisega on alati seotud
juurdepääsupiiranguga teave, ent see
väide iseeneses ei anna mingit selgust,
mille alusel asuda seisukohale, et
tegemist on kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna riigihankega
eelnõus viidatud punktide mõistes.
Arvestatud
158
Veelgi enam, seletuskirjas viidatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2009/81/EÜ, 13. juuli 2009,
millega kooskõlastatakse teatavate kaitse-
ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt
sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja
teenuste riigihankelepingute sõlmimise
kord ja muudetakse direktiive
2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ artiklis 2
sedastatud reguleerimisalale üldiselt, mis
on üle võetud RHS § 169 lg 1 kõikide
punktidega, mitte ainult punktidega 3 ja 4,
ent spetsiifiliselt nimetatud direktiivi art 1
punktile 7, mis avab tundliku varustuse,
tundlike ehitustööde ja tundlike teenuste
mõiste, mida aga kasutatakse mitte RHS
§ 169 lg 1 punktide 3 või 4 aluseks
olevates direktiivi art 2 punktides c ja d,
vaid punktis b, mis on üle võetud RHS §
169 lg 1 punktiga 2.
Sellest tulenevalt leiame, et eelnõu viide
RHS § 169 lg 1 punktidele 3 ja 4 on ekslik
ning ilmselt on pigem soovitud viidata
punktile 2, võibolla punktidele 2 ja 3.
Meile teadaolevalt on varude hankimise
puhul tegemist riigihangete seaduse RHS
§ 8 lg 3 mõttes asjade hankimise
lepingutega, mitte aga teenuste või
ehitustööde tellimise lepingutega sama
paragrahvi lg-te 4 või 5 mõttes. Juhime
159
tähelepanu, et § 169 lg 1 p 4 tunnustele
vastavad riigihanked on alati üksnes
teenuste või ehitustööde tellimise, mitte
aga asjade hankimise riigihanked.
13. Eelnõu § 90 lõikes 4 esineb meie
hinnangul potentsiaalne õiguslünk. Meie
hinnangul ei arvesta säte ja selle kohta
antud selgitused seletuskirjas asjaoluga,
et isik võib mitme tööandja juures
töötades esitada kõigile avaldused
maksuvaba tulu mittearvestamiseks. See
aga tekitab pealtnäha olukorra, kus ühelgi
tööandjal ei ole õigust kohustada isikut
kriisiülesandeid täima, sest see õigus on
normi kohaselt vaid sellel tööandja, kes
peab töötasult maksuvaba tulu maha
arvama enne tulumaksu kinnipidamist.
Õiguslikult on mitmel kriisiülesandega
ameti- või töökohal töötaval isikul seega
justkui võimalik maksuvaba tulu
mittearvestamise avalduse kaudu
vabastada ennast kriisiülesannete
täitmisest. See aga ilmselgelt on vastuolus
kõnealuse normi eesmärgiga lahendada
kohustuste kollisiooni.
Märgime ka seda, et isegi kui eeltoodud
probleemi ei oleks, siis säiliks õiguslünk
siiski põhjusel, et kehtiva õiguse kohaselt
alates 2100 euro suurusest
kuusissetulekust ei ole isikul enam
maksuvaba tulu kasutamise õigust.
Arvestatud Eelnõu muudetud, inimene peab andma teada ja
valima, millisel kohal on kohustus tekkinud ja
milline asutus saab temaga kriisi ajal arvestada.
160
Tõenäosus, et see piirmäär jääb ületamata
sellise isiku poolt, kes töötab korraga
mitmel ameti- või töökohal, ei ole
eluliselt usutav. See aga samuti justnagu
tekitab olukorra, kus ükski tööandja ei saa
kohustada isikut kriisiülesannet täitma.
Eeltoodu taamal palume § 90 lõiget 4
korrigeerida, sest praegusel kujul ei
pruugi see oma eesmärki täita.
14. Eelnõu § 94 sätestatakse, et riigieelarvest
rahastatava asutuse ja isiku juures töötava
ametniku palka ja töötasu võib
ühepoolselt vähendada riigikaitselise
kriisiolukorra ja eriolukorra ajal, kui riigi
rahaliste võimaluste tõttu vähendatakse
riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku
eelarvet ning samal ajal on vaja jätkata
riigi toimimiseks vajalike ülesannete
täitmist või teenuste osutamist. Palume
seletuskirjas põhjendada vajadust
tsiviilkriisi ajal palka või töötasu
vähendada. Lisaks palume täpsustada,
keda mõeldakse riigieelarvest rahastatava
isiku all?
Selgitus ja arvestatud Riigieelarvest rahastatav asutus: tegu on kehtiva
RiKS § 28.2 sõnastusega. Selle all mõeldakse
asutusi, kes saavad riigieelarvest raha, kuna sätte
eesmärk on, et kui riigil on vaja raha panna riigi
kaitsesse, siis on võimalik antud sätte alusel
vähendad kulusid teistele valdkondadele, kes
riigieelarvest raha saavad.
Eriolukord jäetud eelnõust välja.
15. Eelnõu § 96 lõikes 4 sätestatakse
kriisiülesandega füüsilise isiku puhkuse
katkestamise erisused. Palume eelnõu ja
seletuskirja teksti ühtlustada, kuivõrd
seletuskirjas on nimetatud puhkuseliigid,
mida kehtivates seadustes enam ei ole.
Arvestatud
16. Eelnõu § 116 koosmõjus §-ga 117 –
Isikuandmete töötlemine ja
Arvestatud Eelnõu vastavaid sätteid on koostöös
Justiitsministeeriumiga muudetud. Eelnõust on
161
andmesubjekti õiguste piiramine
kriisiolukorraks valmistumisel ja selle
lahendamisel – §-s 116 on sätestatud, et
Kriisiolukorras on andmekogu vastutav
või volitatud töötleja kohustatud
väljastama eelkõige kriisiolukorra
lahendamise eest vastutavale asutusele
või piiravat meedet kohaldavale
Vabariigi Valitsuse volitatud
haldusorganile andmekogusse kantud
kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke
isikustamata andmeid ka juhul, kui
andmekogu pidamist reguleerivas
õigusaktis ei ole andmete väljastamise või
muul viisil andmetele juurdepääsu õigust
sätestatud.
Oleme seisukohal, et kriisiolukorra
lahendamiseks vajalike andmeallikate,
andmete kogumise, töötlemise ning
andmete analüüsi eesmärki ning
korraldust tuleb täpsustada, et oleks
tagatud metoodika kaudu andmete
kvaliteet ja kokkuvõttes usaldusväärsus.
COVID-19 pandeemia ajal
liikuvusanalüüse tehes tuli selgelt välja, et
isikustatud andmeid hõivates on see eriti
oluline, kuna erinevad lähenemised
metoodikale (metoodikat ei olnud
võimalik kontrollida, see oli n-ö
akrediteerimata), tõid kaasa vead
andmetes ning tulemustes. Andmete
jäetud välja Statistikaameti ülesanne erinevate
andmekogu andmete ühendamiseks.
162
parandamine oli võimatu või kulus
selleks liialt niigi väärtuslikku aega.
Riikliku statistika seaduse (edaspidi
RStS) kohaselt teeb statistikatöid
Statistikaamet ning nende tööde
tegemiseks on Statistikaametil vastavalt
RStS § 28 lõikele 4 õigus saada
andmekogudesse kogutud andmed, sh ka
isikustatud andmeid. Leiame, et
kriisiolukorra lahendamiseks oleks
mõistlik kasutada ennekõike juba
olemasolevaid lahendusi ja/või
võimekusi, sh Statistikaameti pädevust
ning kompetentsi ning õiguslikke aluseid
andmete kogumiseks ja töötlemiseks. See
võib tähendada Statistikaametile
konkreetsete kriisiülesannete määramist,
mis hõlmaksid kriiside lahendamiseks
vajalike andmete kogumist, töötlemist,
analüüsimist. Isikustamata andmete
kogumisel on oluline, et eelnevalt oleks
asutustega kokkulepitud ja ka
kriisiolukordadeks valmisolekuks testitud
andmete edastamise kord.
Lisaks märgime, et kriisiolukordade
lahendamiseks ei pruugi piisata vaid
isikustamata andmete töötlemisest ning
hädavajalik võib olla ka isikustatud
andmete töötlemine. Isikustatud andmete
töötlemine võimaldab erinevate
andmekogude andmeid koos töödelda
163
ning seeläbi toota kvaliteetsemat ning
täpsemat analüüsi. Statistikaamet töötleb
oma põhiülesannete täitmiseks
isikustatud andmeid, pseudonüümides
need vajadusel pärast kontrolli ja
andmestike sidumist. Samuti tuleb
kaaluda, kas kriisiolukorras peaks kriisi
lahendavatel asutustel olema õigus saada
kriisi lahendamiseks ka vajalikul määral
isikustatud eraandmeid (privately held
data). Selleks puudub kehtivas õiguses
toimiv lahendus, sest selget õiguslikku
alust õigusaktides sätestatud ei ole või on
need õiguslikud alused sätestatud
eriseadustes üksikute juhtudena.
Isikustatud eraandmete töötlemisel tuleb
see põhimõte esmalt andmete valdajatega
läbi arutada ja leida vastastikku sobivad
lahendused ning loomulikult tagada
andmete kaitse ja nende andmete pealt
tehtud analüüside avaldamine vaid
andmete anonüümsust tagaval kujul.
17. Palume analüüsida eelnõu § 167 punktiga
1 täiendatava Eesti Panga seaduse § 2
(Eesti Panga kriisiülesanded) ja
riigieelarve seaduse § 64 lõike 5
omavahelist seost ja vajadusel sätete
sõnastusi korrigeerida. Riigieelarve
seaduse vastuvõtmise ajal (2014. aastal)
kehtinud hädaolukorra seaduse järgi
korraldas Rahandusministeerium
maksete ja arvelduste toimimise,
Selgitus Riigieelarve seaduse § 64 lg 5 sätestab RAMi
vastutuse riigikassa toimimise eest. Tegemist on
valdkonna eriseadusega. Sätte ei ole otseses seoses
kehtiva HOS-ga või tulevase VOS-ga. Tegemist on
ülesandega, mida seadusandja on pidanud RAMi
kohustuseks igas olukorras. Toimepidevuse mõiste
sisustamine toimub siinkohal lähtudes riigieelarve
seaduse põhimõtetest.
164
sealhulgas riigimaksete toimimise kui
elutähtsa teenuse toimepidevust ja
riigieelarve seaduse SK sellele just
viitabki. Hädaolukorra seaduse nimetas
ka Eesti Panka, kes tagas elutähtsa
teenusena makseteenuste ja
sularaharingluse toimepidevuse. Samas
kehtiva hädaolukorra seaduse
vastuvõtmisel 2017. aastal sai
makseteenuste ja sularaharingluse osas
elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldajaks üksi Eesti Pank.
Rahandusministeeriumit hädaolukorra
seadus enam ei nimeta. Riigieelarve
seaduses jäi aga sõnastus samaks. Seega
teeme ettepaneku ka riigieelarve seaduse
§ 64 lõike 5 korrigeerimiseks, näiteks on
nüüd ebaselge „toimepidevuse tagamine“
tähendus.
18. Eelnõu § 175 punktiga 2 täiendatakse
finantsinspektsiooni seaduse § 54 lõikega
47 , mille kohaselt võib konfidentsiaalset
teavet ja finantsjärelevalve tulemusi
kajastavaid dokumente avaldada
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel
tegutsevatele asutustele ja isikutele.
Seletuskirjas ei ole selgitatud, et kellele ja
millistel täpsematel eesmärkidel
konfidentsiaalset teavet edastatakse.
Eelnõus pakutud sõnastus on pigem liialt
lai ning oleks tõenäoliselt vastuolus ka
Euroopa Liidu õigusega. Seega leiame, et
Arvestatud Sätte sõnastus kirjutatud kitsamaks:
„(47) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi
kajastavate dokumentide avaldamine tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse alusel tegutsevatele asutustele ja
isikutele ning Riigikantseleile on lubatud, kui see on
vajalik nimetatud seadusest tulenevate ülesannete
täitmiseks, kusjuures vastavad asutused või isikud
peavad hoidma järelevalvelise informatsiooni
konfidentsiaalsust käesoleva seaduse § 34
kohaselt.“.
165
eelkõige võiks see olla üksnes lubatud
Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile.
19. Eelnõu § 201 punktiga 3 täiendatakse
maksukorralduse seaduse § 29
punktidega 62 ja 63. Märgime, et
maksukorralduse seaduse 1. juulil 2024. a
jõustuvas redaktsioonis on § 29 punktide
järjekohad 62 ja 63 juba hõivatud.
Arvestatud
20. Palume muuta eelnõu § 216 punktiga 5
muudetava riigieelarve seaduse § 64 lõike
6 punkti 1 sõnastust, asendades sõna
„kriisiolukorras“ sõnadega „tsiviilkriisi
lahendamiseks“, kuivõrd § 64 lõige 7
käsitleb juba riigikaitse tagamisega
seotud olukordi ning riigikaitselistes
olukordades kehtestab väljamaksete
tingimused Vabariigi Valitsus, mitte
minister.
Arvestatud
21. Eelnõu §-ga 217 täiendatakse RHS § 15
uue lõikega 101, mille teksti saab
sõnastada lühemalt, asendades sõnad
„avaliku sektori hankijal ja
võrgustikusektori hankijal“ sõnaga
„hankijal“. Kui RHS-s kasutatakse
mõistet hankija, tuleb selle all mõista
niikuinii nii avaliku sektori hankijat kui
ka võrgustikusektori hankijat, mistõttu ei
ole nende kahe hankija liigi välja
kirjutamine selles sättes vajalik. Vt
võrdluseks näiteks sama paragrahvi
lõikeid 4–6, 11 või 12.
Arvestatud
166
22. Eelnõu § 224 punktidega 7 ja 8
muudetakse riigivaraseaduse § 12 lõiget 7
ja 8, muutmata jäävad lõiked 71 ja 72,
seega tundub, et riigivaraseaduse § 12
muudatuse aluseks ei ole võetud 1.
septembril 2022. a jõustunud versiooni.
Arvestatud
23. Eelnõu §-ga 235 muudetakse tööstusheite
seaduse § 78 lõiget 3, milles jääb meie
hinnangul ebaselgeks, mida peetakse
silmas fraasi „kütuse tarnete katkemise“
all. Kas tarne katkemiseks saab lugeda
üleüldist kütuse puudumist (füüsiliselt ei
tooda juurde ja tekib defitsiit) või ka
näiteks seda, kui kriisiolukorras üks
lepingupartner lõpetab tarnimise, aga
teised pakuvad sama kütust märksa
kallima hinnaga, millega kaob tavapärase
majandustegevuse mõttekus?
Teiseks, kas tarnete katkemine peab
kestma teatud aja, et lugeda seda
„katkemiseks“ käesoleva eelnõu
kontekstis, või ei mängi ajaline faktor
rolli? Näiteks, kas tarne viibimine üks
nädal kvalifitseerub katkemiseks, seda ka
juhul, kui eksisteerivad adekvaatsed
varud?
Kolmandaks, juhime tähelepanu sellele,
et teatud osale vedelkütustest on
kehtestatud kvaliteedinõuded (mh
väävlisisalduse piiramine), mis tulenevad
Selgitus Säte on seaduses olnud alates 2004. aastast kui
suurte põletusseadmete direktiiv võeti üle välisõhu
kaitse seadusesse. Seejärel kandus antud säte üle
tööstusheite direktiivi, mis omakorda tööstusheite
seadusega üle võeti. Tööstusheite direktiivis erandi
sõnastus: „Pädev asutus võib kuni kuueks kuuks
teha erandi tavaliselt madala väävlisisaldusega
kütust kasutava põletusseadme puhul lõigetes 2 ja 3
ettenähtud vääveldioksiidiheite piirväärtustest
kinnipidamise kohustusest, kui käitaja ei saa
kõnealustest piirväärtustest kinni pidada seetõttu, et
madala väävlisisaldusega kütuse tarned on tõsise
puuduse tõttu katkenud.“
Tegemist on kaalutlusõigusega ning iga sellise
erandi andmisel tuleb teavitada otse Euroopa
Komisjoni. Seni pole seda erandit kasutatud. Erand
kehtib ainult suurtele põletusseadmetele
(>50MWth), selliseid käitisi on Eestis kokku vaid
19 (põletusseadmeid on rohkem). Erandi pikim aeg
on 6 kuud, mille jooksul tuleb esimesel võimalusel
minna tagasi tavapärasele kütusele, sest heite
piirväärtuste ületamine on tõsine loa nõuete
rikkumine, seda saab korralduses täpsustada. Lisaks
eeldab kütuse vahetus suurtes põletusseadmetes
mahukaid ümberehitusi, et need mõnel muul kütusel
töötada saaksid. Seega on erandi ära kasutamine
167
vedelkütuse seadusest ja majandus- ja
kommunikatsiooniministri 17. märtsi
2010. a määrusest nr 16 ning
atmosfääriõhu kaitse seadusest ja
keskkonnaministri 20. detsembri 2016. a
määrusest nr 73. Nõuetele mittevastava
(sh lubatust suurema väävlisisaldusega)
kütuse import ja tarbimisse lubamine on
reeglina keelatud. Seega ei hakka
tööstusheite seaduse muudatus praktikas
oma eesmärki täitma, kuna lubatust
suurema väävlisisaldusega kütus, mille
kasutamist põletusseadme käitajale
erandkorras lubada, esmalt kohaldatava
kvaliteediregulatsiooni tõttu siseturule ja
tarbimisse ei jõuagi. Seetõttu soovitame
kaaluda vastavate muudatuste sisse
viimist ka vedelkütuste kvaliteedinõudeid
käsitlevasse regulatsiooni. Neljandaks,
kuivõrd tegemist on kaalutlusõigusega,
siis peaks normis paremini avama ka
kõnealuse kaalutluse piirid.
Peame oluliseks, et regulatsioon ei
võimaldaks pahausksetel seadme
käitajatel kergekäeliselt kasutada
kõnealust reeglit mittekvaliteetsest ja
seega raskesti turustatavast kütusest lahti
saamiseks, kuigi otsene hädavajadus selle
kasutamiseks puudub.
üsna keeruline, sest eeldab väga head põhjendust ja
ei ole väga tulus tegevus.
Siiski oleme valmis sätet selgemaks sõnastama ning
rõhutama, et erandit on võimalik rakendada vaid
juhul, kui kütuse tarne on puuduse tagajärjel
katkenud ning selle tulemusena satub otseselt ohtu
teenuse kättesaadavus ja toimepidevus.
Konkreetsemaid ajamääratlusi ei sätesta, kuna see
võibki olla ettevõtete lõikes erinev ning lõppotsuse
teeb loa andja.
168
Viimaks, palume rohkem selgitada ka
seda, mida peetakse silmas termini
„vähese väävlisisalduse“ all.
24. Eelnõu § 241 punktiga 3 muudetakse
vedelkütuse seaduse § 3 lõiget 7.
Muudatuse mõte on arusaadav, ent see ei
vasta täpselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja
elektriaktsiisi seaduse (edaspidi
ATKEAS) terminitele, sest seal kütuse
tarbimisse lubamisel riigisisest või
rahvusvahelist tarbimisse lubamist ei
eristata (mõlemad on tarbimisse
lubamisega hõlmatud). Erisus tuleb
kütuse lähetamisest kas Eestisse või teise
liikmesriiki. Ühtlasi, fraas „aktsiisilao
tegevusluba omav isik“ on tarbetult pikk,
sobilikum oleks kasutada nt
„aktsiisilaopidajat“ (vt ATKEAS § 3).
Punkti 2 parema sõnastusega variandiks
võiks olla kas „aktsiisilaopidaja, kes
lubab kütuse tarbimisse selle
lähetamiseks Eestisse“ või
„aktsiisilaopidaja, kütuse tarbimisse
lubamisel ja lähetamisel Eestisse“. Lisaks
eeltoodule palume kaaluda, kas eelnõu §
241 punktiga 4 tehtav muudatus
(vedelkütuse seaduse § 3 lõike
täiendamine lõikega 71) ei oleks
otstarbekam ette näha hoopis tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduses.
Arvestatud osaliselt Muudetud lg 1 p 2 sõnastust
7.1 muudatuse näeme siiski ette vedelkütuse
seaduses, kuna see reguleerib konkreetsete ETOde
tegevust.
Arvestame esimest sõnastusettepanekut
„aktsiisilaopidaja, kes lubab kütuse tarbimisse selle
lähetamiseks Eestisse“
25. Varasematest aruteludest on esile
kerkinud vajadus teatud kriisiolukordades
Selgitus Hetkel on planeeritud vedelkütuse varustust tagada
kriisi ajal läbi tavatanklate võrgustiku, sh on
169
riigiasutuste poolse kütuse müügi järele
(nt Päästeamet hakkab hädaolukordade
puhul olulisi objekte kütusega
varustama). Selliseks tegevuseks näeb
VKS § 1 lõige 32 ette vabastuse kütuse
müügiga kaasnevate nõuete (sh
tegevusluba kütuse müügiks) täitmisest,
ent selleks on vajalik rakendusakti
(Vabariigi Valitsuse või tema volitusel
valdkonna eest vastutava ministri
määruse) olemasolu. Seega juhul, kui
kriisiolukordadeks valmistumisel
nähakse ette tarbimisse lubatud (s.o
aktsiisiga maksustatud) kütuse müüki
riigiasutuse (Päästeamet või muu) poolt,
tuleb anda ka vastav rakendusakt anda
(praegu see puudub).
elutähtsa teenuse osutajad töösse rakendanud üle 30
autonoomse toitega tankla. Täiendavalt rakendus
alates sept lõpp 2023 Eesti Varude Keskuse
täiendavad 19 kriisitanklat, kus teenindatakse kriisi
ajal vaid operatiivteenistust, elutähtsa teenuse
osutajaid ning riigikaitse tagamisega seotud asutusi.
Juhul, kui tulevikus nähakse ette vajadust müüa
kütust ka läbi riigiasutuste, siis vastav rakendusakt
ka sisustatakse.
26. Teeme ka ettepaneku viia
vedelkütusevaru seaduse § 14 lõige 6 üle
vedelkütuse seadusesse. Kõnealune säte
kehtestab erandi vedelkütuse seaduse
üldreeglitest, seega süsteemsuse huvides
peaksid üldreegel ja selle erandid olema
koos ühes õigusaktis (erandite laiali
jaotamine erinevate õigusaktide vahel ei
ole süsteemne).
Mittearvestatud Antud säte puudutab konkreetselt vedelkütuse varu
haldaja erandeid.
27. Peame vajalikuks eelnõu kontekstis
terviklikult üle vaadata riigieelarve ja
riigi eelarvestrateegia koostamise,
heakskiitmise ja rakendamisega seotud
asjaolud ja protsess. Võimalik on vastav
kavandada käesoleval ajal
Selgitus Siia ootaks RAMi ettepanekuid, mida eelnõus
muuta. Või näha ette vastavad erisused RAMi
koostatavas riigieelarve seaduses
170
käimasolevasse riigieelarve seaduse
muutmise protsessi (seadus kavas vastu
võtta 2025. aastal).
28. Eelnõus on esitatud kriisiplaanide ja
riskianalüüsi kirjeldus, kuid selle osana ei
ole välja toodud finantsanalüüsi. Eelarve-
ja finantsmõju analüüs on riski- ja
kriisiplaanide vajalik osa.
Selgitus Asutuse ja isiku riskianalüüsi koostamise peamine
eesmärk on selgitada välja üleriigilisest
riskianalüüsist tulenevate ja muude ohtude mõju
asutuse ja isiku ülesannete täitmisele ja
toimepidevusele. Teisisõnu, eesmärk on tuvastada
eelkõige organisatsiooni tegevuses esinevad ohud ja
nende mõju. Seejuures kirjeldatakse loetletud
ohtude võimalik mõju ülesannete täitmisele ja
toimepidevusele ehk mis juhtub ja kuidas avaldab
mõju kui risk realiseerub. Eelnõus on viidatud
kaasneva mõju kirjeldamisele üldiselt, jättes
detailsema mõju hindamise kriteeriumid
koostatavate juhendite jm sisustada. Seetõttu pole
finantsanalüüsile viidatud, kuivõrd mõju eelarvele
ja finantsidele on vaid üheks kriteeriumiks asutuse
ja isiku laiemal mõjude hindamisel. Lisaks
hinnatakse riskianalüüsi käigus ka riski
maandamise meetmeid ehk kui tuvastatakse oluline
mõju näiteks eelarvele, kuludele, siis tuleb hinnata
ka vajadust, võimalusi nendega toimetulekuks.
Asutuse ja isiku kriisiplaanis tuleb eelnõu kohaselt
nimetada püsiva kriisiülesande täitmise võimed,
vahendid ja varud. See hõlmab ka kokkuleppeid
vahendite kasutamiseks koos tingimustega.
Vahendite alla on mõeldud ka finantse, seega tuleb
kriisiplaanis välja tuua ka kokkulepped näiteks
kulude katmiseks jm vajalik. Kokkuvõttes sisaldub
finantside teema nii riskianalüüsis kui kriisiplaanis,
171
täiendavalt ka eelnõust tulenevas toimepidevuse
tagamisel ja õppuste korraldamisel.
29. Eelnõus ega seletuskirjas ei ole esitatud
riskianalüüsi ja kriisiplaani seost
valdkondliku arengukava või muude
arengudokumentidega, samuti riigi
eelarvestrateegiaga. Strateegilise
planeerimise dokumentidesse tuleks
lisada kriisivalmisolekuks vajalikud
eesmärgid ja vastavad kulude (vähemalt
kriisivalmisolekuks vajalike kulude),
samuti tuleks täiendada vastavalt riigi
eelarvestrateegiat ja valitsemisalade
programmide eelarveid.
Arvestatud osaliselt Nõustume, et nii asutuse ja isiku riskianalüüs kui
kriisiplaan on seotud valdkondliku arengukava või
muude arengudokumentidega, samuti riigi
eelarvestrateegiaga, olles üheks lähtealuseks nende
koostamisel. Viitame sellele nii riskianalüüsi kui
kriisiplaani seletuskirjas.
Nõustume vajadusega tuua strateegilise
planeerimise dokumentides välja nii valmisoleku
tagamise eesmärgid kui arendusvajaduste
sidustamine riigieelarvestrateegiaga. Samas ei näe
me vajadust lahendada eelnimetatud eelnõuga,
kuivõrd ühine kokkulepe kriisivalmiduse arenduste
kavandamiseks, programmide koostamiseks ja
seostamiseks riigi eelarvestrateegiatega peab
lähtuma üldisest korraldusest.
30. Peame vajalikuks täiendada Eesti Panga
seadust ja riigieelarve seadust sätetega,
mis võimaldaksid kriisiolukorras anda
riigi reservide haldamise (riigi
rahavoogude juhtimine, võlakohustuste
võtmine ja maksete tegemise (kui
arveldussüsteemid (sh e-riigikassa,
pankade liidesed, internetipank) ei tööta )
üle Eesti Pangale. Eesti Pangal on vastav
kompentents ja võimekus olemas (nad
tegelevad igapäevaselt
välisvaluutareservide haldamise ja
finantsoperatsioonide tegemisega).
Samas võivad kriisiolukorras tekkida
tõrked, mis takistavad
Arvestatud
172
Rahandusministeeriumil nimetatud
ülesandeid täita.
31. Palume korrigeerida eelnõu § 9 lõike 4
kohta toodud selgitust (lk 33 viimase
lõigu viimane lause) ja sõnastada see
alljärgnevalt: „Eelnõu rakendussätetega
pannakse kriisiülesanded näiteks
Tervisekassale ja advokatuurile, Eesti
Töötukassale, Eesti Pangale ning ka riigi
nimel tegutsevale Finantsinspektsioonile.
/täiendavaks selgituseks: FI on
autonoomse pädevusega ja oma
eelarvega Eesti Panga juures asuv
asutus, mille juhtimisorganid tegutsevad
ja esitavad aruandeid käesolevas
seaduses sätestatud korras ja tegutseb
finantsjärelevalve teostamisel ja
kriisilahendusülesannete täitmisel riigi
nimel./
Arvestatud
32. Palume korrigeerida § 36 lõike 1 punkti 3
(lk 91) selgituses lauset: „Üks eesmärke
on muu hulgas vähendada kriisiolukorras
finantssektori halduskoormust ja
leevendada väga mahukate aruannete
edastamisega seotud IT-süsteemide
koormust.
Arvestatud
33. Palume sõnastada eelnõu § 36 lõike 1
punkti 5 (lk. 91) selgitus „Punkti 5
kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus
määrusega keelata teatud tehingute või
toimingute tegemine või seada neile muid
Arvestatud
173
piiranguid, mille kohta täpsemad
tingimused on sätestatud vaadeldava
paragrahvi lõikes 2.“
34. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 85
seletuskirja väide, mille kohaselt ei ole
Eesti Varude Keskusel praegu alust
kohaldada varude hankimisel RHSi 6.
peatüki ehk kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna sätteid (vt
seletuskirja lk 168 teine lõik) ning
selgitus, et pärast eelnõu jõustumist
selline alus on olemas, on väär.
Riigihanke käsitlemine kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna riigihankena ei
olene sugugi sellest, kas selle kohta on
olemas õigusaktis eraldi riigihanke
määratlemise säte. Riigihange kuulub
kaitse- ja julgeolekuvaldkonna
reguleerimisalasse, kui see vastab RHS §
169 lg-s 1 toodud tunnustele. Kui
riigihange ühelegi nimetatud sättes
toodud tunnusele ei vasta, siis ei muuda
seda kaitse- ja julgeolekuvaldkonna
riigihankeks ka eraldi sätte lisamine
õigusakti. Seega ei vasta tõele
seletuskirjas esitatud selgitus, et alles
eelnõu jõustumisel ja teisest küljest, siis
juba täiesti kindlalt, saaks varude
hankimisega riigihankeid käsitleda
kaitse- ja julgeolekuvaldkonna
riigihangetena. Kui varude hankimine
vastab RHS § 169 lg 1 eeldustele, on see
Arvestatud Seletuskirja muudetud
174
kaitse- ja julgeolekuvaldkonna
riigihankeks juba praegu. Kui varude
hankimine nimetatud eeldustele ei vasta,
ei ole see kaitse- ja julgeolekuvaldkonna
riigihankeks ka pärast eelnõu jõustumist.
35. Seletuskirjast on keeruline on aru saada,
milline on eelnõu kogu lisavahendite
vajadus ning kaasnev mõju eelarvele.
Seega palume seletuskirja täiendada
tuginedes HÕNTE § 47 lg 1 tuues välja
eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud
ja nende katteallikad, juhul kui kulud
tekivad ning eeldatavad tulud, juhul kui
neid on. Sealhulgas palume seletuskirja
täiendada ülevaatega eelnõuga
kaasnevatest IT arendustest, sha tuua
välja andmekogude arendamise ja
hoolduskulude rahalise vajaduse, kas
vahenditega on arvestatud eelarves,
millised on edaspidised hoolduskulud
arendustele, mis on katteallikas? Näiteks
kas toetuste, hüvitiste ja palkade
vähendamine või maksmise peatamine
toob kaasa arendustegevused või on see
täna juba ilma arendusi tegemata
võimalik).
Arvestatud Eelnõu seletuskirjas toodud eraldi välja eelnõuga
kaasnevad kulud ja nende katteallikad.
36. Eelnõu annab Vabariigi Valitsusele
ulatuslikke õigusi hüvitiste kärpimiseks
riigikaitselise eriolukorra puhul (kuni
toimetulekupiirini). Seletuskirja
mõjuanalüüsi osa aga ei käsitle, kuidas
mõjutab hüvitiste erinevate elanikkonna
Selgitus Kriisiolukorras valitakse sobiv ja proportsionaalne
meede, seetõttu näeb eelnõu ette erinevad
võimalused, mille rakendamine sõltub konkreetsest
olukorrast.
175
gruppide sissetulekut ning kas hüvitiste
vähendamise ja eelnõus mujal käsitletud
töötasude vähendamise (ja mh. ka
riigivastutuse) tingimused on sisuliselt
võrreldavad (ning mõju
proportsionaalne). Seletuskirjast ei ole
täpselt aru saada, kas ja kuidas nimetatud
hüvitiste vähendamine on kooskõlas
kohaliku omavalitsuse üksustele pandava
kohustusega tagada küllaltki ulatuslik
sotsiaalne turvavõrk ka eriolukorras.
Tervisekassa poolt makstavate hüvitiste
puhul on ette nähtud rahaliste hüvitiste
vähendamise võimalus. Samal ajal võib
riigi finantsstabiilsuse tagamiseks olla
vajalik ka tervishoiuteenuste eest
teenusepakkujatele maksatvate hüvitiste
ehk sisuliselt tervishoiuteenuste loetelu
hindade vähendamine.
Kuivõrd kehtima jäävad riigieelarve
sätted riigieelarve muutmise või
lisaeelarve kohta eriolukorras ning
hüvitiste vähendamiseks vajalike
Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
nõuab igal juhul küllaltki mahukat
ettevalmistust, siis ei ole päris selge, kas
viidatud erimeedeannaks üldse ajalist vm
võitu võrreldes lisaeelarve või eelarve
muudatuse ettevalmistamisega praegu
kehtiva korra kohaselt.
176
37. Eelnõus on viidatud võimalusele, et
kriisiolukorras „Euroopa Keskpank või
ELi kriisilahendusasutus faktiliselt ei
tegutse“. Kuivõrd Eesti Pangale pannakse
seaduseelnõuga maksesüsteemide (ja
sularaharingluse) toimimise kohustus,
siis sellest tulenevalt peab Eesti Pank
olema valmis ka finantssüsteemi
likviidsuse tagamiseks eeltoodud
kriisiolukorras. Eraldi küsimuseks võib
olla seejuures Riigikassa kui
finantssüsteemi lahutamatu osa
likviidsuse tagamine.
Arvestatud Riigikassa osas koostöös RAMiga eelnõu sõnastust
täiendatud.
38. Eelnõu ei viita võimalusele
maksusüsteemi muutmiseks (nt.
sotsiaalkindlustusmaksete peatamiseks v
asendamiseks) kriisiolukorras.
Selgitus Ootame RAMist sõnastusettepanekuid.
39. Peame vajalikuks täpsustada seletuskirjas
Tervisekassa rolli: see ei ole lihtsalt
süsteemi rahastamine, vaid
„ravikindlustushüvitiste võimaldamine,
tervishoiuteenuste eest tasumine,
vaktsiinikahjude hüvitamine ning
tervishoiuteenuste korraldamisega seotud
teiste ülesannete täitmine vastavalt
ravikindlustuse seadusele,
ravimiseadusele, tervishoiuteenuste
korraldamise seadusele ja muudele
õigusaktidele ning Tervisekassa eelarves
ettenähtud kuludele“.
Arvestatud Seletuskirja vastavalt täiendatud.
177
Eelnõu on koostatud koostöös kõikide ministeeriumitega, koostöö käigus esitasid eelnõule märkuseid ja ettepanekuid ka Kaitseministeerium,
Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Justiitsministeerium ning Siseministeerium. Esitatud märkustega on
arvestatud või neile vastatud ja selgitatud.
1
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja
Lisa 6 (märkuste tabel)
Sisukord Eesti Haiglate Liit ......................................................................................................................................................................................................... 3
Eesti Advokatuur .......................................................................................................................................................................................................... 7
Eesti Advokatuur (II kooskõlastusring) ..................................................................................................................................................................... 33
Eesti Gaasiliit ............................................................................................................................................................................................................. 49
Elering ........................................................................................................................................................................................................................ 59
Eesti Eratervishoiuasutuste Liit .................................................................................................................................................................................. 74
Eesti Rahvusringhääling ............................................................................................................................................................................................. 77
Finantsinspektsioon .................................................................................................................................................................................................... 81
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ................................................................................................................................................. 87
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (II kooskõlastusring) ............................................................................................................ 123
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ...................................................................................................................................................................... 168
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (II kooskõlastusring) .................................................................................................................................... 194
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ................................................................................................................................................................. 220
Eesti Pangaliit ........................................................................................................................................................................................................... 226
Prokuratuur ............................................................................................................................................................................................................... 254
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit ................................................................................................................................................................................. 257
Riigikogu Kantselei .................................................................................................................................................................................................. 328
Riigikohus ................................................................................................................................................................................................................ 338
Eesti Töötukassa ....................................................................................................................................................................................................... 350
Eesti Proviisorapteekide Liit .................................................................................................................................................................................... 375
2
Eesti Proviisorapteekide Liit (II kooskõlastusring) .................................................................................................................................................. 392
HKSCAN ESTONIA AS ......................................................................................................................................................................................... 397
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ................................................................................................................................................................................. 413
Eesti Pank ................................................................................................................................................................................................................. 428
Eesti Pank (II kooskõlastusring) .............................................................................................................................................................................. 451
Eesti Vee-ettevõtete Liit ........................................................................................................................................................................................... 469
Eesti Linnade ja Valdade Liit ................................................................................................................................................................................... 470
Eesti Kaupmeeste Liit .............................................................................................................................................................................................. 502
Eesti Toiduainetööstuse Liit ..................................................................................................................................................................................... 509
Eesti Toiduainetööstuse Liit (II kooskõlastusring) .................................................................................................................................................. 523
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing ..................................................................................................................................................................... 524
3
Eesti Haiglate Liit
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud/
selgitused
Kommentaarid
1. Eelnõu § 9 lg 6 sätestab, et
püsiva kriisiülesandega
asutus ja isik peab
valmistuma talle määratud
püsiva kriisiülesande
täitmiseks, sealhulgas
koostama käesoleva
seaduse §-s 11 sätestatud
korras riskianalüüsi ja §-s
13 sätestatud korras plaani
ning tagama, et tal on
ülesande täitmiseks
vajalikud võimed,
vahendid ja varud. Juhime
tähelepanu asjaolule, et
kriisiülesande täitmiseks
vajalike võimete,
vahendite ja varude
olemasolu on otseselt
seotud rahastusega, mida
tervishoiuteenuse osutajad
Tervisekassast saavad.
Selgitus Eelnõu seletuskirjas on toodud välja eelnõu võimalikud mõjud, sh rahalised.
Tervishoiuteenuste puhul saab toimepidevusega seotud kulud katta piirhinna
arvelt. Tervishoiuasutustele esitatavad nõuded sätestatakse eriseadustes ja
valdkonna määrustes, mille ettevalmistamisel arvestatakse Tervisekassa
võimalustega tagada vastav rahastus.
2. Leiame, et rakendusakt
„Sotsiaalministeeriumi
korraldatavate elutähtsate
Selgitus Eelnõu seletuskirjas on toodud välja kõik eelnõu endas sisalduvate nõuete
võimalikud mõjud, sh rahalised.
4
teenuste toimepidevuse
nõuded“ ja teised
tervishoiuteenuse
osutajaid puudutavad
rakendusaktid ei ole
piisavalt sisustatud, seega
ei ole võimalik hinnata
täiendavat halduskoormust
ja kulutusi kohustatud
isikutele. Kui uute nõuete
täitmiseks tekib
investeeringute vajadus,
peaks jõustumise tähtaeg
olema vähemalt jooksev
aasta + 1 aasta. Kuna
rakendusaktid peaksid
andma täpsed nõuded,
mida tervishoiuteenuse
osutajad peavad
rakendama, siis palume
neid kooskõlastusringi
vältel jagada ka EHL-ga.
Toimepidevuse nõuete määruse kehtestab elutähtsa teenuse korraldaja
määrusega. Nimetatud määrusega sätestatakse täpsemad toimepidevuse
nõuded. Täpsemat mõju hinnatakse Sotsiaalministeeriumi poolt määruse
koostamise käigus, samuti vajadusel määratakse mõistlik üleminekuaeg
koostöös huvirühmadega.
Täiendavalt märgime, et tervishoiuteenuse osutaja määratakse elutähtsa
teenuse osutajaks haldusaktiga, kus mh tuuakse välja erinevate kohustuste
täitmise tähtajad ehk nn üleminekuajad. Kokkuvõttes tuleb ETO määrata
haldusaktiga, sama kehtib ka ETO staatuse lõpetamise kohta. Olemasolevate
ETO-de kohta haldusakti ei koostata. Üleminekusätte kohaselt loetakse
isikud ETOks seaduse jõustumise päeval, kui isik vastas enne seaduse
jõustumist seaduses toodud tingimustele või kui ta on määratud haldusaktiga
HOSi alusel ETOks.
3. Eelnõu lisas 1 teeme
kriteeriumi III b
„Alternatiivi samaväärsus“
kohta järgmise ettepaneku:
Leiame, et kriteeriumite
järjekord peaks olema:
Alternatiiv võimaldab
osutada teenuse samas
mahus (-3); Alternatiiviga
on kaetud suur osa teenuse
Mittearvestatud Kriteeriumi III b hindamisskaala on toodud välja korrektselt. -3 kuni -1
punktidega on hõlmatud alternatiiv, mis võimaldab osutada teenust samas
mahus. -2 ja -1 erinevus -3 lahtrist seisneb üksnes selles, et tuleb teha
ümberkorraldusi töös, kuid teenuse maht jääb samaks. Punktid 1-3 aga
eeldavad seda, et teenust ei saa enam osutada samas mahus, vaid maht
väheneb.
5
mahust (-2); Alternatiiv
võimaldab osutada teenuse
pooles mahus (-1);
Alternatiivi rakendamisel
teenuse osutamine samas
mahus eeldab mõningaid
ümberkorraldusi (1);
Alternatiivi rakendamisel
teenuse osutamine samas
mahus eeldab suuremaid
ümberkorraldusi (2);
Alternatiiv puudub või
võimaldab asendada ainult
üksikud teenuse osutamise
ülesannete täitmist (3).
Seega EHL hinnangul on -
2 ja -1 läinud vahetusse 2
ja 1-ga.
4. Eelnõu lisa 2.
Rakendusaktide kavandid.
Siseministri määruse
eelnõu „Elutähtsa teenuse
kirjeldus ja toimepidevuse
nõuded vedelkütusega
varustamisel“ § 4 lg 1
sätestab, et vedelkütuse
müüjal on kohustus
elutähtsa teenuse
osutamise tagamiseks
varustada paikse
autonoomse elektritoitega
üks tankla vähemalt
Selgitus Eelnõu lisas 2 on toodud välja üksnes rakendusaktide kavandid, mis loovad
üldist arusaama võimaliketest nõuetest. Täpsemad nõuded kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määruse eelnõu esitatakse ka
osapooltele kooskõlastamiseks.
Meie hinnangul ei ole riiklikult tagatav võrgustik (ETO-de tanklad + EVK
kriisitanklad) ebapiisav. Hetkel on olemas üle 30 tankla, millest vähemalt 1
on igas maakonnas. Jooksvalt tuleb neid ka juurde. Lisaks käivitas Eesti
Varude Keskus alates 2023 sügisest olulistele sihtrühmadele (sh ka
operatiivteenistus ja ETO-d) täiendavalt kriisitanklate võrgustiku, mis on
olemasolevate autonoomsete tanklate võrgustikule täiendav tanklate
võrgustik, kust kütust saavad eelisjärjekorras kätte elutähtsa teenuse
osutajad.
6
kolmes maakonnas, millest
üks tankla on Tallinnas või
Harjumaal. Võttes arvesse
vedelkütuse müügiga
tegelevate ettevõtete arvu
Eesti turul, leiame, et
kriisiolukorras
tervishoiuteenuse osutajate
ja teiste elutähtsate
teenuste osutajate
toimepidevuse tagamiseks
ei ole välja pakutud paikse
autonoomse elektritoitega
tanklate arv piisav.
Kokkuvõtvalt leiame, et
eelnõu rakendamiseks ja
toimepidevuse tagamiseks
on vajalik tagada
tervishoiuteenuse
osutajatele piisavas mahus
rahastus ning võimekus
vajalike investeeringute
tegemiseks infrastruktuuri,
seadmetesse ja varudesse.
Ka Tervisekassa teenuste
rahastamine ja
hinnakujundus peaksid
tulevikus kindlasti enam
arvestama elutähtsate
teenuste osutamise
Küll aga peab iga asutus ka ise oma toimepidevuse vajaduse ja võimalused
läbi mõtlema ja arvestama, et määruse järgi tekkinud toimepidevad tanklad
kindlasti ei ole tekkinud teatud asukohtadesse arvestades ainult kellegi
konkreetse asutuse vajadusi. St asutused ise peavad olema valmis oma
vajadustele vastavalt hankima toimepidevaid teenuseid. Ja hangetes peaks
siis ka viitama, kus ja millistel tingimustel on vaja tagada kütuse
kättesaadavus. ETOde või muude kriitiliste asutuste toimepidevus ei saa
sõltuda ainult avalikel tavatanklal põhinevatele lahendustele, mis on
mõeldud kõikidele tarbijatele. Läbi konkreetsete lepingute või tehniliste
lahenduste (nt eraldi varu masinapargi juures, eraldi lepingud tanklatega
teatud piirkondades) on võimalik tagada ka kiirabi reaalne toimepidevus.
Kiirabi rahastamine toimub läbi Tervisekassa ja täiendavate eelarveliste
vahendite vajadus tuleb kokku leppida koos Tervisekassaga.
7
toimepidevuse tagamiseks
vajalike sisenditega.
Eesti Advokatuur
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Eelnõu kohaselt kehtestab
Vabariigi Valitsus
kriisiolukorra igal
konkreetsel juhul eraldi
vastavalt
vajadusele/olukorrale.
Advokatuur on eelnõu
järgi püsiva
kriisiülesandega asutus.
Püsiv kriisiülesanne
seisneb riigi õigusabi
osutamise korraldamises ja
füüsilisele isikule riigi
õigusabi osutamises
kriisiolukorra ajal.
Eelnõu § 160 lg 3 kohaselt
määrab advokatuuri
juhatus püsiva
kriisiülesande täitmiseks
vajaliku arvu riigi õigusabi
osutajaid ja nimetab
kriisiolukorras riigi
õigusabi kohustusega
isikud, keda võib määrata
Selgitus Nagu õigesti märgite, siis on eelnõu järgi Advokatuurile määratud püsiv
kriisiülesanne, milleks on eelnõu § 179 järgi korraldada riigi õigusabi
osutamist. Samuti täpsustab eelnõu § 179, et püsiva kriisiülesande täitmiseks
vajaliku arvu riigi õigusabi osutajad võib nimetada tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 101 alusel kriisiülesandega töökohale. Et eelnõus ette nähtud
kriisiülesannet täita, peaks Advokatuur määrama ära kriitilise hulga inimesi,
kes kriisiolukordades riigi õigusabi pakuvad, ning neile saab õigusaktidega
vastava kohustuse ette näha. Toote välja, et Advokatuuri liikmetel puudub
Advokatuuriga töölepinguline või muu sarnane võlaõiguslik suhe või
teenistussuhe, mistõttu ei saa Advokatuuri liikmetel olla ka suhtest
advokatuuriga tulenevat püsivat töökohustust. Advokaadid osutavad teenust
ainult advokaadibüroo kaudu ning nad on töölepingulises või muus sarnases
lepingulises suhetes advokaadibürooga. Märgime, et nii on tõesti nö
rahuaegne tavaregulatsioon. Samas aga tuleb mõelda ka, kuidas tagada riigi
õigusabi osutamine kriisiolukordades – eelnõu võimaldab kriisiolukorras
teistsugust lähenemist, et tagada, et ka kriisi ajal oleks riigi õigusabi teenus
tagatud.
8
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 89 lg 3 alusel
kriisiülesandega
töökohale. Nimetatud sätte
kohaselt võib Vabariigi
Valitsus püsiva
kriisiülesandega asutuse ja
isiku juures määrata
täiendavaid
kriisiülesandega ameti- ja
töökohti ja nimeliselt
nendel töötamise
kohustusega isikuid ning
näha ette püsivat
kriisiülesannet täitvatele
või seda toetavatele või
põhiseadusliku
institutsiooni
toimepidevust tagavatele
asutustele ja isikutele
kriisiülesandega ameti- ja
töökohtade määramise
tingimused.
Eelnõu § 88 lg 1 kohaselt
on püsiva kriisiülesande
täitmiseks vajalik
töökohustus töö- või
teenistussuhtest tulenev
kohustus. Advokatuur
juhib tähelepanu, et
advokatuuri liikmetel
9
puudub advokatuuriga
töölepinguline või muu
sarnane võlaõiguslik suhe
või teenistussuhe, mistõttu
ei saa advokatuuri
liikmetel olla ka suhtest
advokatuuriga tulenevat
püsivat töökohustust. Ka
eelnõu § 89 lg 3 eeldaks
just töö- või teenistussuhte
olemasolu. Advokatuuri
kui kutseühenduse
kantseleis ei tööta
advokaadid, vaid kantsler
ja erinevad spetsialistid,
kes aitavad korraldada
advokatuuri kui
kutseorganisatsiooni tööd,
täidavad
kutseorganisatsiooni
administratiivseid
ülesanded ja ei oma õigust
ega pädevust osutada
õigusabi (ca 10 inimest).
Advokaadid osutavad
AdvS § 49 lg 1 kohaselt
õigusteenust ainult
advokaadibüroo kaudu
ning nad on
töölepingulises või muus
sarnases lepingulises
suhtes advokaadibürooga.
10
Seega ei ole eelnõu §-dest
88 ja 89 tulenevad
põhimõtted advokatuuri ja
advokaatide vahelistes
suhetes rakendatavad.
Kuna advokatuuri ja
advokaatide vahel ei ole
tööõiguslikku ega muud
sarnast võlaõiguslikku
suhet, siis on riigi õigusabi
osutamisse advokaate
võimalik kaasata vaid
vabatahtlikkuse alusel.
Advokaadil, kes ei ole
ennast riigi õigusabi
infosüsteemis riigi
õigusabi osutajaks
märkinud, ei ole kohustust
riigi õigusabi osutada.
Samuti ei ole ühelgi
advokatuuri liikmel
kohustust ennast
infosüsteemis märkida
riigi õigusabi osutajaks.
Otsus, kas teenust
eraettevõtjana osutada või
mitte, on iga advokaadi
vaba valik (AdvS § 49
kohaselt on
advokaaditegevus
ettevõtlus). Seda on
11
rõhutanud ka Riigikohus
07.11.2022 lahendis nr 5-
22-2 (p 58).
Advokaatide kui
eraettevõtjate kohta käib
eelnõu seletuskirjas § 9
“Kriisiülesannete
määramine” lõike 4 kohta
selgitatu: “Eraõiguslikule
juriidilisele isikule ning
füüsilisest isikust
ettevõtjale võib
kriisiülesande määrata
seaduses või seaduse
alusel. Et kriisiülesande
määramine võib piirata
isiku põhiõigusi ja -
vabadusi, eelkõige
ettevõtlusvabadust, peab
piirangu seadma
seadusandja ise või andma
selleks volituse. PSis
sätestatud
ettevõtlusvabadust riivab
avaliku võimu iga abinõu,
mis takistab, kahjustab või
kõrvaldab mõne
ettevõtlusega seotud
tegevuse. See tähendab, et
kui riik soovib, et ettevõtja
kriisiolukorras toodaks või
12
pakuks kaupu või osutaks
teenuseid, sh millisel viisil
ja ulatuses seda teha tuleb,
piirab see ettevõtja
ettevõtlusvabadust. Sellise
piirangu kehtestamiseks
peab seetõttu olema
seaduslik alus. Selline
seaduslik alus võib olla
seaduses otsesõnu
sätestatud
kriisiülesandena või
volitusnorm, mille alusel
võib täidesaatev riigivõim
kriisiülesandeid
määrata.” Selline
seaduslik alus kehtivas
regulatsioonis ja eelnõus
advokaatide kohta puudub.
Eeltoodust tuleneb, et
advokatuur saab nö.
kohustuslikus korras riigi
õigusabi ülesandeid
suunata siiski vaid juhul,
kui kriisiolukorras selliste
ülesannete täitmine on
seadusega advokaatidele
või advokaadibüroodele
kohustuslikuks tehtud.
13
Lisaks ülaltoodud
põhimõttelisele
rakenduslikule küsimusele
jäävad eelnõu § 642 lg 3 ja
§ 89 lg 3 praktilisest
vaatest arusaamatuks.
Eeltoodud kahe normi
koosmõjust võib järeldada,
et advokatuuri juhatus
määrab 1) püsiva
kriisiülesande täitmiseks
õigusabi osutajate arvu ja
2) nimetab kriisiolukorras
riigi õigusabi osutamise
kohustusega isikud ning
seejärel 3) Vabariigi
Valitsus määrab nimeliselt
kriisiülesandega seotud
töökohal töötamise
kohustusega isikud.
Esiteks on selline lahendus
paindumatu ja kohmakas
ning teiseks on kaheldav
sellise lahenduse kooskõla
advokatuuri
sõltumatusega. Samuti on
küsitav, kas advokatuuri
sõltumatusega oleks
kooskõlas Vabariigi
Valitsusele antud volitus
kehtestada püsiva
kriisiülesandega isikutele
14
kriisiülesandega
töökohtade määramise
tingimused.
2. Eelnõuga pannakse
advokatuurile püsiv
kriisiülesanne, mis on
Eesti õiguses uus mõiste.
Eelnõu § 9 lg 2 kohaselt on
püsiv kriisiülesanne
ülesanne, mis seondub
täidesaatva riigivõimu
asutuse või kohaliku
omavalitsuse üksuse
põhiülesandega ning
juriidilise isiku ja
füüsilisest isikust ettevõtja
tegevusala või eesmärgiga.
Püsiv kriisiülesanne on ka
elutähtsa teenuse
toimepidevuse
korraldamine ja elutähtsa
teenuse osutamine nii
kriisiolukorras kui ka enne
seda. Eeltoodust järeldub,
et AdvS §-ga 64²
muudatuse tulemusena
võrdsustatakse (vähemalt
osaliselt) riigi õigusabi
osutamine elutähtsa
teenusega.
Selgitus Toote oma kirjas välja, et riigi õigusabi osutamine võrdsustatakse eelnõus
elutähtsa teenuse osutamisega. Märgime, et nii see siiski ei ole. Eelnõu
kohaselt on kriisiülesanded püsivad – määratakse seadusega või seaduse
alusel, näiteks Töötukassale, Advokatuurile; ühekordsed – antakse
kriisiolukorra ajal ad hoc; elutähtsate teenuste osutamine – elutähtsad
teenused on toodud eelnõu § 73 lõikes 3 ning riigi õigusabi osutamine ei ole
üks nendest. Riigi õigusabi osutamine on elutähtsate teenuste kõrval oluline
teenus, mis tuleb ka kriisi ajal tagada ning seda läbi püsiva kriisiülesande
süsteemi. Püsivad kriisiülesanded on asutuste, institutsioonide jt ülesanded,
mis neile on pandud seadusega või muude õigusaktidega juba varem –
eelnõu määrab ära, millised asutustele määratud ülesanded on kriisi ajal
prioriteetsed ja millele peab kriisiolukorras pöörama eriti suure tähelepanu.
Nii näiteks on eelnõus välja toodud kohaliku omavalitsuse kriisiülesanded
(eelnõu § 83), mis on kõik ka hetkel, ilma kriisiolukorra, kohaliku
omavalitsuse üksuse põhiülesanded ning neid tuleb tagada koguaeg. Eelnõu
toob juurde selle, et tõstab teatud teenuste osutamise ja ülesannete täitmise
fookusesse ning kohustab riigile ja ühiskonnale kriisi ajal oluliste teenuste
osutamise läbi planeerima, läbi mõtlema ning ka plaane koostama ja neid
läbi harjutama. Advokatuuril on riigi õigusabi osutamise ülesanne ka hetkel
(ning see ei ole välistatud kriisiolukorras), seda tuleb tagada ka kriisi ajal
ning seetõttu näeb eelnõu ette, et selle osutamine kriisiolukorras tuleb läbi
mõelda ja selleks valmistuda.
Kuna õiguskaitseasutuste menetluslik ressurss on piiratud, ei ole riigi
õigusabi mahu hüppeline kasv realistlik.
15
Ilma mõjuanalüüsita on
sügavalt ekslik eelnõu
seletuskirjas toodud väide,
et eelnõuga ei muutu
advokaatide ega
advokatuuri jaoks midagi.
Eelnõu paneb
advokatuurile uued
kohustused, mille maht ei
ole selge. Eelnõu § 9 lg 6
kohaselt “peab püsiva
kriisiülesandega asutus ja
isik valmistuma talle
määratud püsiva
kriisiülesande täitmiseks,
sealhulgas koostama §-s
11 sätestatud korras
riskianalüüsi ja §-s 13
sätestatud korras
kriisiplaani ning tagama,
et tal on ülesande
täitmiseks vajalikud
võimed, vahendid ja
varud”. Selleks, et
advokatuuril oleksid
püsiva kriisiülesande
täitmiseks vajalikud
võimed, vahendid ja varud,
peab valitsema mingigi
selgus kriisiülesande
ulatusest ja mahust. Eelnõu
seletuskirjas ei ole
16
1 Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri. – RT I, 29.12.2011, 228 (kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228
hinnatud, milline on
eelnõu §-st 11 ja 13
tuleneva kohustusega
koostada riskianalüüs ja
kriisiplaan kaasnev mõju
advokatuurile. Lisaks
sätestab eelnõu § 16 lg 2
püsiva kriisiülesandega
isiku kohustused
toimepidevuse tagamiseks.
Nende uute kohustuste
täitmisega kaasneb
advokatuurile
vaieldamatult oluline
mõju, mis on eelnõu
seletuskirjas täielikult
käsitlemata.
Hea õigusloome ja
normitehnika eeskiri1
(HÕNTE) sätestab nõuded
seaduseelnõudele ja nende
seletuskirjadele. Eelnõu
puhul ei ole nendest
nõuetest kinni peetud.
Seletuskiri ei sisalda
HÕNTE § 43 lg 1 p 5
kohast analüüsi AdvS §
64² kooskõla kohta Eesti
Vabariigi põhiseadusega.
17
Eelnõu seletuskirjas ei ole
ühelgi viisil kontrollitud
AdvS § 64²
proportsionaalsust
(HÕNTE § 5). Samuti ei
ole hinnatud
seadusemuudatuse mõju
advokatuurile (HÕNTE §
40 lg 1 p 6, § 46 lg 1 p 7).
Mõjude hindamiseta ei ole
võimalik hinnata ka eelnõu
kooskõla põhiseadusega sh
meetme sobivust,
vajalikkust ja mõõdukust.
3. Eelnõu seletuskirja
kohaselt kehtivad
kriisiolukorra ajal riigi
õigusabi osutamisel samad
reeglid nagu
tavaolukorraski. Jääb siiski
selgusetuks, kas riigi
õigusabi tellimuste
jagamine toimuks sellisel
juhul samuti läbi riigi
õigusabi infosüsteemi
(RIS) ning tasude osas
kohalduks justiitsministri
26.07.2016 määrus nr 16
„Advokaadile riigi
õigusabi tasu maksmise ja
kulude hüvitamise kord“.
Juhime tähelepanu, et riigi
Selgitus Riigi õigusabi osutamist tasustatakse ja advokatuuri korralduskulud
kaetakse riigi õigusabi eelarvest samamoodi nagu tavaolukorras. Riigi
ülesandeks on tagada eelarves piisavate vahendite olemasolu ka
kriisiolukorras.
18
õigusabi madalad
tasumäärad seavad riigi
õigusabi süsteemi
jätkusuutlikkuse pikemas
perspektiivis kahtluse alla
ka praeguses olukorras
ning seoses sellega kasvab
ka oht, et kriisiolukorra
ajal võib abivajajatele
advokaadi õigusabi ja
kaitse jääda
kättesaamatuks
advokatuurist
mittesõltuvatel põhjustel.
Kehtiv riigi õigusabi
tunnitasu on endiselt palju
väiksem võrreldes
lepinguliste advokaatide
keskmise tunnitasuga ning
sel põhjusel on väga
keeruline leida täiendavaid
riigi õigusabi osutajaid.
Kriisiülesande täitmisega
seonduvalt tõusetub ka
advokatuuri kulude
katmise küsimus. AdvS §
141 kohaselt rahastatakse
advokatuuri tegevust
advokatuuri
liikmemaksudest ja
muudest tasudest. Riigi
19
õigusabi osutamist ja
korraldamist rahastatakse
seaduses sätestatud korras
riigieelarvest. Sellest
tulenevalt ei saa
advokatuur üksi tagada
kohustuste täitmist.
Advokatuuri võime tagada
kriisiülesande täitmiseks
vajalikud vahendid sõltub
riigi enda tegevusest riigi
õigusabi tasude
kehtestamisel.
Kriisiolukorras võib
halveneda võimekus riigi
õigusabi eest õiglast tasu
maksta veelgi. Samuti
haakub rahastamise
küsimusega ka eelnõu §
16, mille kohaselt on
toimepidevus püsiva
kriisiülesandega asutuse
(mh advokatuuri)
suutlikkus järjepidevalt
toimida ja tagada igal ajal
valmidus talle pandud
ülesandeid täita. Leiame,
et enne selliste kohustuste
kehtestamist tuleb esmalt
selgitada nende täitmiseks
vajalike rahaliste
20
vahendite tagatuse
küsimused.
4. Jääb selgusetuks, kas
advokatuuri juhatus on
riigi õigusabi osutajad
kohustatud määrama alles
siis, kui Vabariigi Valitsus
on konkreetse
kriisiolukorra kehtestanud,
või juba varem.
Advokaatide n-ö ette või
valvesse määramine ei ole
ju võimalik, kui ei ole
teada, millise
spetsialiseerumisega
advokaate konkreetsel
juhul vaja minema hakkab.
Tänapäeval on advokaadid
spetsialiseerunud ning
kõikidelt advokaatidelt ei
saa eeldada kõikide
valdkondade igapäevast
praktiseerimist. Eelnõu
seletuskirjas on toodud:
„See, millises
õigusvaldkonnas on
tavalisest suurem vajadus
riigi õigusabi järele, sõltub
konkreetse kriisi
olemusest. Kriisiülesande
täitjateks määratakse
ainult nii palju advokaate,
Selgitus Toote välja, et jääb selgusetuks, kas advokatuuri juhatus on riigi õigusabi
osutajaid kohustatud määrama alles siis, kui Vabariigi Valitsus on
konkreetse kriisiolukorra kehtestanud, või juba varem.
Selgitame, et Vabariigi Valitsus saab nimetatud määruse kehtestada seaduse
jõustumisel ning seda vajadusel erinevates kriisiolukordades ja ka ilma
kriisiolukordadeta muuta. Juhime tähelepanu, et kuna kriisiülesannete
kontseptsioon põhineb riigikaitseseaduse riigikaitseliste ameti- ja
töökohtade süsteemil, siis on paljudele asutustele ja ka elutähtsate teenuste
osutajatele määratud juba hetkel kehtiva õiguse alusel riigikaitseliste ameti-
ja töökohtade piirmäärad ning asutused on neid ameti- ja töökohti täitvad
inimesed määranud. Vabariigi Valitsus on nimetatud määruse vastu võtnud:
https://www.riigiteataja.ee/dynaamilised_lingid.html?dyn=114032023031
&id=127092016002;114082018001
Eelnõuga jätkatakse sama põhimõtet, et Vabariigi Valitsus annab määruse,
kui seadus jõustub ning seda saab vastavalt vajadusele jooksvalt muuta, sh
kriisiolukorras. Seega on Advokatuuril võimalik määrata kriisitöökohtadele
advokaadid nii rahuajal kui erinevates kriisiolukordades.
Kui asutusele või organisatsioonile on määratud püsiv kriisiülesanne, siis
peab selle täitmiseks valmistuma ning selleks on eelnõus toodud plaanide
koostamise ja õppuste läbiviimise kohustus. Seega peab Advokatuur eelnõu
jõustumisel tegema plaani, kuidas ta talle määratud kriisiülesannet täidab,
planeerima ka ressursi (inimesed, vahendid, varud) ning seda kõike ka läbi
harjutama. Asutustel ja ühendustel, ettevõtjatel jne on erinevad võimalused,
kuidas kriisiülesannete täitmist inimressursiga tagada – kriisiameti- ja
töökohtadele määramine on üks võimalus. Asutused saavad kasutada ka
paindlikku tööaega, kokkuleppeid (sõlmida vastavad lepingud), kasutada
valveaega jne. Advokatuur ei pea määrama oma liikmeid kriisitöökohtadele,
kui Advokatuur suudab tagada riigi õigusabi osutamise kriisi ajal muul moel,
näiteks sõlmides advokaatidega lepingud, et nad on kohustatud seda teenust
ka kriisi ajal tagama. Kriisiametikohtadele määramine on eelnõus üksnes
21
kui kriisiülesande
täitmiseks ehk riigi
õigusabi osutamiseks vaja
on“. Seega võiks eeldada,
et advokaadid tuleb
määrata konkreetse
situatsiooni tekkimisel
ning vajaduspõhiselt, kuid
eelnõu pinnal ei ole selge,
kas selline tõlgendus on
õige.
Eelnõu § 15 näeb ette, et
“püsiva kriisiülesandega
asutus korraldab õppusi,
eesmärgiga kontrollida ja
harjutada oma
valmisolekut lahendada
kriisiolukord ja täita
püsivaid kriisiülesandeid.
Õppuse sagedus, selle
korraldamisele ja
läbiviimisele esitatavad
nõuded, õppusejärgsed
tegevused ja õppuse
kulude katmise korra
kehtestab Vabariigi
Valitsus määrusega.”
Advokatuuri puhul peaks
õppustesse olema kaasatud
peale advokatuuri
personali ka riigi õigusabi
võimalus. Advokatuur saab läbi mõelda ja leida just sellised lahendused
ressursi kaasamiseks ja kohustamiseks, mis sobivad kõige paremini
Advokatuuri olemusega, aga mis võimaldavad ka igas olukorras riigi
õigusabi osutada.
Lisaks märgime, et nii nagu me arutasime ka teiega 31.03.2023.a
kohtumisel, et kuna riigi õigusabi, prokuröride, kohtute tegevus on seotud,
siis tuleb kriisiplaane koostades ning neid läbi harjutades teha tihedat
koostööd.
22
osutavad advokaadid. Jääb
ebaselgeks ülalkirjeldatud
advokaatide määramise
ning õppuste omavaheline
seos. Kui advokaate ei ole
kohustuslik n-ö ette
määrata, siis kas
praktiliselt tähendab see, et
koolitada tuleb kõiki
advokaate, kes antud
ajahetkel ennast RISis riigi
õigusabi osutajaks on
märkinud? Sellest lähtuda
ei pruugi olla otstarbekas,
sest advokaat võib igal ajal
RISist väljuda.
Lisaks, riigi õigusabi
osutamine nii tava- kui
kriisiolukorras toimub
vaid koordineerituna
Justiitsministeeriumi
haldusalas tegutsevate
kohtunike ja
prokuröridega ning
reeglina Siseministeeriumi
haldusalas tegutsevate
uurijatega ja nende
tellimusel. Eelnõu § 13 lg
3 sätestatakse, et
ministeerium võib
koostada ühisplaani oma
23
valitsemisala asutusega.
Õigussüsteemi toimimise
tagamine on seotud niivõrd
mitmete osapooltega, et
tsentraalne koordinatsioon
ja ühisplaani koostamine
peaks olema kohustuslik,
mitte valikuline. Õigusala
töötajate (kohtunikud,
prokurörid, advokaadid)
ettevalmistus ja kriisis
töötamiseks vajalikud
vahendid ja eeldused
võivad paljuski kattuda,
seega on ressursisäästlik,
kui töötatakse välja ühtsed
lahendused. Ka eelnõu
üldiseks eesmärgiks on
“suure mõjuga kriiside
terviklik ja ühtne
lahendamine”. Samuti on
märgitud, et suure mõjuga
kriiside lahendamine vajab
võimalikult lühikest
käsuahelat ja “paljude
osaliste koordineeritud
juhtimist”.
Tulenevalt riigi õigusabi
tellivate ametnike
(kohtunikud, prokurörid ja
uurijad) võimekusest
24
tuleks määratleda
koordineeritult, milliste
õigusvaldkondade
advokaate tuleb kriisiks
ette valmistada ja millises
suurusjärgus. Vastasel
juhul ei ole võimalik
advokatuuril kriisiks
valmistuda. Advokaadid
on spetsialiseerunud,
mistõttu näiteks
tsiviilõigusele
spetsialiseerunud advokaat
ei oma kogemust ja oskusi
näiteks massilise
sisserände tingimustes
pagulaste esindamiseks.
Seetõttu on vaja
kaardistada, mis tüüpi
õigusteenust
kriisiolukorras üldse vaja
võib minna.
5. Eelnõu seletuskirjas
selgitatakse § 9
“Kriisiülesannete
määramine” lg 4 kohta et
“Eelnõu näeb ette, et püsiv
kriisiülesanne määratakse
isiku ülesannetest,
tegevusalast või
eesmärgist lähtudes. See
on oluline põhimõte.
Selgitus Toote oma kirjas välja, et „Näiteks ei ole selge, kas kriisiülesannet täitma
määratud advokatuuri liige võib keelduda temale määratud ülesande
vastuvõtmisest ja täitmisest riigi õigusabi seaduses sätestatud juhul ja korras
(AdvS § 641 lg 1 2. lause).“ Justiitsministeeriumi hinnangul võib keelduda
riigi õigusabi seaduses sätestatud juhul ja korras.
Lõppkokkuvõttes võiks meie hinnangul kriisideks valmisolek advokatuuril
ja riigi õigusabi osutamine välja näha selline:
1. Advokatuuri juhatus määrab püsiva kriisiülesande konkreetsetele
advokaadile – osutada kriisiolukorras riigi õigusabi
2. Advokaadibüroos töölepingulises või muus sarnases lepingulises
25
2 Kättesaadav: https://advokatuur.ee/est/advokatuur/oigusaktid/eetikakoodeks
Konkreetsele isikule
määratav ülesanne peab
olema seotud tema
igapäevase tegevusega –
sellega, milleks tal on
vajalikud teadmised ja
oskused ning vahendid ja
personal. Lihtsustatult
öeldes, kriisiülesande
saaja peab suutma seda ka
täita.”.
Kriisiolukorras võib
tekkida situatsioon, kus
advokaadil ei ole võimalik
kriisiolukorra ülesandeid
vastu võtta teiste
pooleliolevate tööde tõttu
(lepingulised kliendid,
teised riigi õigusabi tööd).
Advokatuuri
eetikakoodeksi2 § 12 lg 4
kohaselt ei võta advokaat
ülesannet vastu, kui tema
töökoormus seda ei
võimalda, samuti siis, kui
advokaadi kutseoskused ja
-teadmised selles
valdkonnas ei võimalda
kliendi huve parimal
suhtes olevaid füüsilisi isikud nimetatakse kriisiülesandega töökohale, et
kindlustada kriisiolukorras advokaadibüroole pandud püsiva kriisiülesande
täitmine
3. Advokatuur korraldab kriisiülesande täitmist, st teeb ettevalmistused
ja kaasab kriisiolukorras advokaadibüroode kriisiülesandega töökoha
füüsilised isikud püsiva kriisiülesande täitmisele, näiteks:
- Advokatuur koostab riskianalüüsi ja kriisiplaani, tagab toimepidevuse ja
korraldab õppuseid
- Püsiva kriisiülesandega advokaadibüroo võiks piirduda vaid kokkulepitud
ulatuses toimepidevuse tagamise + kohustusega osaleda advokaatuuri
kriisiplaani koostamisel
Iga kriisiülesande täitja kavandama oma ülesande täitmist ise, tehes küll
kriisiplaanide koostamisel koostööd teiste asjakohaste asutustega.
26
võimalikul viisil kaitsta.
Selle eetikakoodeksi sätte
eesmärgiks on vältida
olukorda, et ebamõistlikult
suure töökoormuse tõttu
kannatab õigusteenuse
kõrgetasemeline
osutamine ning klientide
huvide parim võimalik
kaitse. Kui kriisiolukorra
tellimused muude juba
olemasolevate tööde
kõrvalt vastu võtta, siis
tekkiva võimaliku
ajaressursi puudumise
tõttu ei suuda advokaat aga
enam ehk täita juba oma
olemasolevaid ülesandeid
ning tekib küsimus, miks
uute määratavate klientide
põhiõigused peaksid
sellises olukorras olema
kaalukamad kui advokaadi
olemasolevate klientide
põhiõigused. Sellest
omakorda võib tekkida
vastuolu advokatuuri
eetikakoodeksi § 14 lg-ga
1, mille kohaselt on
advokaat kohustatud
ülesande vastuvõtmisel või
sellest keeldumisel, samuti
27
ülesande täitmisel või
ülesande täitmisest
loobumisel kohtlema kõiki
isikuid võrdselt, sõltumata
kodakondsusest,
rahvusest, rassist,
nahavärvusest, soost,
keelest, päritolust,
usutunnistusest,
poliitilistest või muudest
veendumustest, samuti
varalisest ja sotsiaalsest
seisundist või muudest
sarnastest asjaoludest.
Tekib küsimus, et kui
kohustuste kollisiooni
tõttu tekib mõnele
kliendile kahju, siis kas
nende isikute suhtes
rakenduks eelnõu § 139
ning kes oleks kahju
tekitanud haldusorgan?
Ebaselge on ka, kuidas on
omavahel seotud AdvS
kehtiv § 641 ja kavandatav
§ 64². Näiteks ei ole selge,
kas kriisiülesannet täitma
määratud advokatuuri liige
võib keelduda temale
määratud ülesande
vastuvõtmisest ja
28
täitmisest riigi õigusabi
seaduses sätestatud juhul
ja korras (AdvS § 641 lg 1
2. lause). Kuivõrd
kriisülesande täitmata
jätmise eest on ettenähtud
vastutus, peab sellel
küsimusel olema selge
vastus. Eelnõu § 153 lg 2
näeb ette kriisiülesande
täitmata jätmise või selle
väiksemas ulatuses või
tingimustele mittevastava
täitmise eest rahatrahvi
kuni 300 trahviühikut või
aresti (juriidilisele isikule
rahatrahv kuni 400 000
eurot).
AdvS § 641 lg 2 kohaselt
peab advokatuuri juhatus
tagama riigi õigusabi
katkematu korralduse ja
osutamise ning riigi
õigusabi mõistliku
kättesaadavuse. Tegemist
on tavaolukorras ehk mitte
tsiviilkriisi olukorras
kehtestatud teenuse
osutamise standardiga.
Eelnõust ei selgu, milline
peaks olema tsiviilkriisi
29
olukorras riigi õigusabi
mõistlik kättesaadavus.
Kokkuvõttes ei ole
advokatuuril võimalik
eelnõuga praegusel kujul
nõustuda. Ootame
tõstatatud küsimustele
teiepoolset tagasisidet ning
kinnitame, et advokatuur
on valmis eelnõuga
seonduvatesse
täpsustavatesse
aruteludesse aktiivselt
panustama. Teeme
ettepaneku eelnõu pinnalt
tekkinud küsimuste
konstruktiivseks
arutamiseks kohtuda
nõupidamise vormis.
Palun teatage, millal oleks
Riigikantseleile selliseks
nõupidamiseks võimalikud
sobivad ajad.
Märkused täiendavast
kirjavahetusest:
1. Riigikantselei
ettepanek AdvS § 642 lg 3
sõnastamiseks
Olete teinud ettepaneku
AdvS § 642 lg 3 sõnastada
Selgitus Meie pakutud säte tähendab, et advokatuuri juhatus määrab ära, kes on need,
kes osutavad riigi õigusabi ja kes on siis kriisitöökohal – siis liiguvad need
andmed Kaitseressursside Ametisse, siis räägitakse need läbi Kaitseväega,
kui antud asutustele on see vastuvõetav, siis saavad nad
mobilisatsiooniregistris vabastuse Kaitseväkke asumisest. Ehk siis VV
määrusesse saab panna nt maksimummäära, et kriisitöökohal on advokatuuri
juhatuse poolt määratud 15 advokaati. Edasi valite need 15 välja ja teavitate
neid, et neil on kriisiaegne kohustus. Täpsema süsteemi saab läbi arutada ja
30
järgmiselt:
„(3) Advokatuuri juhatus
määrab püsiva
kriisiülesande täitmiseks
vajaliku arvu riigi
õigusabi
osutajaid ja nimetab
kriisiolukorras riigi
õigusabi osutamise
kohustusega isikud,
kellele võib nimetatud
kohustuse määrata
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 89 lõike 3 alusel
kriisiülesandega töökohale
määramisele kohaldatavas
korras.“
Antud sõnastus
võimaldaks advokatuuri
juhatusel nimetada riigi
õigusabi osutamise
kohustusega advokaate
vaatamata sellele, et
advokaadid ei ole
advokatuuriga töö- ega
teenistussuhtes, kuid
sellisele nimetamisele
kohaldataks samasugust
korda nagu
kriisiülesandega töökohale
kokku leppida rakendusakti koostades.
31
määramisel.
Palume selgitust, kas
mõistame õigesti, et
olenemata sättes olevast
viitest tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse eelnõu
§ 89 lg-le 3, ei määra
Vabariigi Valitsus
nimeliselt kriisiolukorras
riigi õigusabi osutavaid
advokaate ega § 89 lg 4
kohaselt advokaatide
määramise tingimusi?
Samuti ei tähenda see, et
Vabariigi Valitsus nö
kinnitab määrusega üle
advokatuuri juhatuse poolt
nimetatud riigi õigusabi
osutavad advokaadid?
Lisaks soovime, et seadus
sätestaks selgelt, et
kriisiolukorra väliselt ei
ole igal advokaadil
kohustust riigi õigusabi
osutada.
2. Riigi õigusabi
osutamise kohustusest
vabastamine
Justiitsministeeriumi
hinnangul võib
Selgitus Viidatud § 109 on kodanikukohustuse täitmine – see ei vabasta kedagi tema
tööülesannete täitmisest. § 109 on sisuliselt nö kraavi kaevamine – nt
Kaitsevägi rakendab hetkel mööda kõndivat isikut kraavi kaevamisele. § 110
lg 1 p 10 ütleb, et kui sa pead täitma kriisitöökoha kohustust ja see takistab
sul antud hetkel kodanikukohustust täitmast, siis pead minema oma
kriisitöökohustust täitma. Kui aga jalutad pärast tööpäeva koju ja Kaitsevägi
32
kriisiülesannet täitma
määratud advokaat
keelduda temale määratud
ülesande vastuvõtmisest ja
täitmisest riigi õigusabi
seaduses sätestatud juhul
ja korras. Kas advokaatide
suhtes rakenduvad ka
muud tingimused, mil nad
kriisiülesande täitmisest
keelduda võivad, peame
eelkõige silmas tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduse
eelnõu §-s 99 sätestatud
tingimusi?
rakendab sinu osas kodanikukohustust, siis on see ok, ehk et pelgalt fakt, et
sa oled kriisitöökohal, ei ole vabastus.
3. Kriisiolukorra
ühisplaanist
Eelnõu § 13 lg 3 näeb ette,
et ministeerium võib
koostada ühise kriisiplaani
oma valitsemisala
asutustega. Kuna riigi
õigusabi osutamisega on
seotud mitmed asutused,
siis näeme, et otstarbekas
oleks kohtutel,
prokuratuuril, PPA-l ning
advokatuuril kriisiolukorra
tarbeks koostada
kriisiolukorra ühisplaan.
Ühisplaani raames on igal
Selgitus Politsei- ja Piirivalveamet koostab massilise sisserände, äkkrünnaku,
massilise korratuse ja ulatusliku merepäästesündmuse (sh reostus
piiriveekogus) hädaolukordade lahendamise plaane ja sellega seoses on
moodustanud töörühm, mille eesmärk on koostöös hädaolukorra
lahendamisse kaasatud asutuste esindajatega hinnata plaanide toimimist,
ajakohasust (sh ülesehitust) ning vajadusel neid muuta. Antud töögruppi on
ühe koostööpartnerina kaasatud ka Advokatuur ning vastavad ühised plaanid
on sisendiks kõigile koostööpartneritele oma detailse kriisiplaani välja
töötamisel.
Eelnõu sõnastust muudetud ja kirjutatud, et kõik asutused ja isikud, kes
osalevad olukorra lahendamisel peavad tegema koostöös ja osalema plaani
koostamisel.
33
asjaomasel asutusel
võimalik välja töötada
asutuse sisene detailne
kriisiplaan. Ühisplaani
õnnestumise tagamise
tõenäosuse nimel teeme
ettepaneku selle
koostamine ette näha
seadusega.
Eesti Advokatuur (II kooskõlastusring)
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud/
selgitused
Kommentaarid
1. Eelnõu §-ga 211
planeeritakse täiendada
KrMS-i peatükiga 142,
millega kehtestatakse
kriminaalmenetluse
erisused erakorralise ja
sõjaseiskorra ajaks. Ühe
erisusena soovitakse
sätestada erandid
kriminaalmenetlusele
allutatud isiku
põhiseaduslikule õigusele
saada kaitsja abi (edaspidi
kaitseõigus). Eelnõuga
kavandatav KrMS § 38213
piiraks kaitseõigust
järgmiselt:
KrMS § 382-13 lg 1 mõju avaldub üksnes nendel juhtudel, kui toiming
tuleb teha kahtlustatava osavõtul. Seejuures on kaitsja osavõtul suur tähtsus
neil juhtumitel, kui kahtlustatavalt oodatakse mingis ulatuses menetlusega
koostööd ning seejuures on oht, et rikutakse kahtlustatava enese
mittesüüstamise privileegi. Järelikult räägime siin vaid vahistamise
küsimuse lahendamisest. Muude toimingute jaoks tähtaega ei ole
kehtestatud.
Vahistamise küsimuse lahendamise puhul tuleb silmas pidada järgmist.
Vahistamise küsimuse lahendab eeluurimiskohtunik, üksiti selgitab
kinnipeetule ka tema õigusi ja kohustusi. Kohtunik küll ei asenda kaitsjat,
kuid just kohtuniku ees toimuv ärakuulamine tagab selle, et kahtlustatav on
oma õigustest teadlik ja teda ei survestata salakavaluse või ebaseaduslike
meetoditega neid õigusi kasutamata jätma. Kahtlustataval ei ole kohustust
vahistamise arutamisel küsimustele vastata ning seda õigust kohtunik talle
ka kindlasti selgitab. Kui aga vahistamise arutamise võimalus seada
sõltuvusse sellest, kas ettenähtud aja jooksul on võimalik valmistatavale
kaitsja organiseerida, võib tekkida olukord, kus advokaatide puuduse tõttu
34
Kui kahtlustatavale
kaitsja tagamine
erakorralise või
sõjaseisukorra ajal
tooks kaasa
käesolevas
seadustikus
kohtueelse menetluse
toimingu tegemiseks
ette nähtud tähtaja
ületamise, on lubatud
kohtueelse menetluse
toiming teha kaitsja
osavõtuta (lg 1)
Kriminaaltoimiku
tutvustamisel
käesoleva seadustiku
§ 224 järgi tuleb
kahtlustatavale tema
soovil kaitsja tagada
(lg 2)
Kohtumenetluses on
erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal
kaitsja osavõtt
kohustuslik:
1) esimese astme
kuritegude
üldmenetluses;
2)
kokkuleppemenetluse
läbirääkimistel või
tuleb vabastada isik, kelle vahistamiseks oleks iseenesest alust küllaga ja
veel, tema vabastamise põhjuseks oleks üksnes asjaolu, et kaitsja osavõtul
tema vahistamise küsimust lahendada ette nähtud tähtaja jooksul ei olnud
võimalik. Vahistamise küsimuse lahendamine kahtlustatava kaitsjata riivaks
küll kahtlustatava kaitseõigust, ent selle riive intensiivsust vähendab
vahistamiseelne küsitlemine kohtuniku poolt kontrollitud keskkonnas, kus
kahtlustatavale on tagatud minimaalselt informeeritus tema põhilistest
menetlusõigustest ning reaalne võimalus oma menetlusõigusi vabalt
kasutada. Nagu advokatuur väga õigesti märgib, on kriminaalmenetluse
tõhususe tagamine, nagu ka kohtusüsteemi efektiivse toimimise tagamine
põhiseaduse järgi riigi kohustus ja seega legitiimne eesmärk, mis saab
õigustada põhiõiguste riivet. Iseäranis kriisiolukorras lisanduvad sellele veel
vajadus tagada avalik kord ja julgeolek, mida ei saa seada sõltuvusse
eraõiguslike teenusepakkujate (advokaadid) kättesaadavusest. Ehkki vahi
alla võtmine kujutab endast äärmiselt intensiivset põhiõiguste riivet, ei
otsustata vahi alla võtmise käigus süüküsimust ning süüküsimuse
lahendamise eel on isikul kohustuslikult võimalik advokaadi abi kasutada.
Samuti ei kujuta advokatuuri poolt kritiseeritud säte endast kaitseõiguse
äravõtmist - isikul on jätkuvalt õigus endale kaitsja valida või paluda endale
kaitsja riigi õigusabi korras määrata, ning oma kaitsjaga kohtuda ka ajal, mil
isik viibib vahi all. Seetõttu saabki väita, et riive viidatud sättes on
põhiseadusega kooskõlas.
35
kohtuistungil, kus
arutatakse
kokkulepet;
3) lühimenetluses või
teise astme kuriteo
üldmenetluses, kui
süüdistatav, kes
kohtu hinnangul on
võimeline end ise
adekvaatselt kaitsma,
ei ole kaitsjast
loobunud;
4)
kassatsioonimenetlus
es. (lg 3)
Eesti Advokatuuri
põhiõiguste kaitse
komisjon on seisukohal, et
eelnõu § 211 ei vasta „Hea
õigusloome ja
normitehnika eeskirja“
(HÕNTE) § 43 lg 1 p-le 5
osas, millega planeeritakse
kehtestada KrMS § 38213
lõikes 1 toodud
kaitseõiguse piirang
(kohtueelse menetluse
toimingu läbiviimisel ei
tule kahtlustavale tagada
kaitsjat, kui kaitsja
tagamine tooks kaasa
36
menetlustoimingu tähtaja
ületamise), sest
seletuskirjas ei ole:
(a) analüüsitud KrMS §
38213 lg 1 kooskõla PS §
21 lg 1 teises lauses
sätestatuga, mille järgi on
kuriteos kahtlustaval isikul
õigus valida endale kaitsja;
(b) hinnatud, kas piirangu
kehtestamist õigustab
legitiimine eesmärk ja kas
piirangu on eesmärki
arvestades
proportsionaalne.
2. PS 21 lg 1 teine lause tagab
kriminaalmenetlusele
allutatud isikule õiguse
kaitsele nähes ette, et:
„[k]uriteos kahtlustatavale
antakse viivitamatult ka
võimalus valida endale
kaitsja ja kohtuda
temaga.“
Euroopa inimõiguste ja
põhivabaduste kaitse
konventsioon (EIÕK)
artikkel 6 lg 3 p c tagab
samuti
kriminaalmenetlusele
37
allutatud isikule õiguse
valida kaitsja või saada
tasuta õigusabi, kui see on
õigusmõistmise huvides
vajalik ja isikul pole
piisavalt vahendeid
õigusabi eest tasumiseks.
Viidates EÕIK art 6 lg 3 p-
le c on Riigikohus
korduvalt leidnud, et PS §
21 lg 1 teine lause
kohaldub kõigile
kahtlustavatele, mitte
üksnes nendele
kahtlustatavatele, kellelt
on võetud vabadus (nii
nagu võiks järeldada PS
§21 lg 1 esimese ja teise
lause grammatilisest
tõlgendusest) (nt. RKKKo
06.03.2013, 3-1-1-17-13;
RKPJKo 18.06.2010, 3-4-
1-5-10, p 38; RKKKm
29.01.2002, 3-1-1-3-02).
PS § 21 lg 1 teise lause
sõnastusest ning seda
sisustavast kohtupraktikast
järeldub, et (a)
kahtlustavatele, kes on
vahistatud, tuleb tagada
38
kaitsja valimise võimalus
viivitamatult; ning (b)
kahtlustataval, kellelt ei
ole vabadust võetud, tuleb
õiglase menetluse
tagamiseks võimaldada
kaitsja abi kasutamine
vastavalt seadusele.
EIÕK art 6 lg 3 p c
sisustamisel on EIK
korduvalt rõhutanud, et
kahtlustatava õigus saada
kriminaalmenetluses
kaitsja abi on üks ausa ja
õiglase kohtumenetluse
olulisemaid garantiisid.
Seejuures on EIK
praktikas juurdunud
seisukoht, et õigus kaitsele
tuleb tagada juba
eelmenetluse faasis,
kuivõrd üksnes nii on
kahtlustatav kaitstud
ebaõiglase menetluse ning
uurimisasutuste eksimuste,
avaliku võimu sunni ja
„väärkohtlemise“ eest.
Kaitseõiguse tagamine
eelmenetluse faasis on eriti
oluline põhjusel, et
justnimelt potentsiaalse
39
kuriteo uurimise faasis
määratakse kindlaks,
millistest tõenditest ning
faktilistest asjaoludest
lähtutakse kuriteo
menetlemisel kohtus.
(EIKo
36391/02, Salduz vs. Türg
i, 27.11.2008, p-d 50-51 ja
54 ning seal viidatud
lahendid; EIKo 21980/04,
Simeonovi vs. Bulgaaria,
12.05.2017, p 110 – 114
ning seal viidatud
lahendid; EIKo, 9300/81,
Can v. Austria).
Kuigi vastavalt Riigikohtu
praktikale tuleb
põhiseaduse sisustamisel
juhinduda üldjuhul EIÕK-
st ning selle
kohaldamispraktikast (nt.
RKPJKo 25.03.2004 otsus
asjas nr 3-4-1-1-04, p 18),
siis ei saa tähelepanuta
jätta, et ka EL õiguses on
kehtestatud kaitsja
tagamise kohustuslikkus.
Nii näeb EL põhiõiguste
harta artikkel 47 lg 2 teine
lause ette, et igaühel peab
40
olema võimalus saada nõu
ja kaitset ning olla
esindatud ning artikkel 48
lg 2 sätestab, et iga
süüdistava õigus kaitsele
on tagatud. Hartaga
tagatud kaitseõiguse
kohustuslikkus on
täpsustatud direktiivis
2013/48/EL, mille art 3 lg
2 esimene lause näeb ette,
et kahtlustatavale või
süüdistatavale isikule
antakse põhjendamatu
viivituseta võimalus
kasutada kaitsjat,
kusjuures art 3 lg 2 p a
kohaselt tuleb kaitsja
tagada igal juhul enne
küsitlemist pädeva asutuse
poolt.
Kaitseõiguse tagamata
jätmine, s.h kaitseõiguse
riived ja piirangud, seavad
ohtu mitmed muud
põhiseaduslikku järku
õigused, sest
kriminaalmenetlusele
allutatud isiku õigus
kaistjale on põimunud
mitmete muude
põhiõigustega nagu õigus
41
enese mittesüüstamisele,
õigus asja tõhusale
kohtulike arutamisele,
õigus ausale ja õiglasele
menetlusele (nt. EIKo,
73748/13, Tolmachev vs
Eesti, 09.07.2015, p 49).
3. PS § 21 lg 1 teise lausega
tagatud
kriminaalmenetlusele
allutatud isiku õigus
kaitsja abile ei ole
absoluutne ehk piiramatu.
Kaitseõiguse piiramise
lubatavus erakorralise või
sõjaseisukorra ajal
järeldub otsesõnu PS §-st
130, millega ei ole PS § 21
sätestatud õiguste
piiramine keelatud. Tuleb
siiski silmas pidada, et PS
§-ga 21 tagatud
kaitseõigus on
reservatsioonita põhiõigus,
mida võib piirata üksnes
mõne muu põhiõiguse või
põhiseadusest tuleneva
väärtuse kaitseks (nt.
RKPJKo 18.06.2010, 3-4-
1-5-10, p 38).
42
PS §-st 11 tuleneva
proportsionaalsuse
põhimõtte kohaselt peavad
põhiõiguste piirangud
olema demokraatlikus
ühiskonnas vajalikud ega
tohi moonutada piiratavate
õiguste ja vabaduste
olemust. Teisisõnu peab
põhiõiguse riivel olema
põhiseadusega kooskõlas
olev (legitiimne) eesmärk
ning riive peab olema
eesmärgi saavutamiseks
proportsionaalne – s.o.
sobiv, vajalik ja mõõdukas
(nt RKPJKo, 23.02.2023,
5-22-12, p 41). Sobiv on
abinõu, mis soodustab
eesmärgi saavutamist.
Abinõu on vajalik, kui
eesmärki ei ole võimalik
saavutada mõne teise, kuid
isikut vähem koormava
abinõuga, mis on vähemalt
sama efektiivne kui
esimene. Abinõu
mõõdukuse üle
otsustamiseks tuleb
kaaluda ühelt poolt
põhiõigusse sekkumise
ulatust ja intensiivsust ning
43
teiselt poolt eesmärgi
tähtsust (vt nt Riigikohtu
üldkogu 26. märtsi 2009. a
otsus kohtuasjas nr 3-4-1-
16-08, p 29).
Ka EIK praktika kohaselt
on õigust kaitsele lubatud
piirata üksnes väga
erandlikel asjaoludel.
Seejuures peab mistahes
kaitseõiguse piiranguks
olema seadusega
sätestatud alus, piirangul
peab olema ajutine
iseloom ning selle
kohaldamist peavad
õigustama üksikjuhtumi
asjaolud - näiteks vajadus
kaitsta ohvri õigusi ja huve
(nt. EIKo 21980/04,
Simeonovi vs. Bulgaaria,
12.05.2017 p-d 116 – 118).
EIÕK Art. 15 seab väga
kõrge
standardi põhiõiguste
piiramiseks. Põhiõiguste
piiramiseks ei piisa sõja-
või muust eriolukorrast
vaid olukord peab olema
niivõrd tõsine, et
see ohustab rahva
44
eluvõimet. Kohaldada võib
vaid neid meetmeid,
mis olukorra tõsiduse tõttu
on vältimatult vajalikud ja
tingimusel ,et meetmed ei
ole vastuolus
rahvusvahelise õiguse
järgsete kohustustega.
Liikmesriik ei oma ka sõja-
või eriolukorras piiramatut
diskretsiooniõigust
põhiõiguste kärpimisel
ning ka siin tuleb lähtuda
demokraatlikus
ühiskonnas vajaliku
piirangu
põhimõttest (Brannigan
and McBride v. the United
Kingdom, § 66; Mehmet
Hasan Altan v. Turkey, §
210; Şahin Alpay v.
Turkey, § 180; Hasan
Altan v. Turkey, § 91;
Baş v. Turkey, § 160-
161). Tavaliselt on
piiravad meetmed
õigustatud, kui need on
suunatud ohu tõrjumisele
(Lawless v. Ireland no. 3, §
36). Eelnõust ja
seletuskirjast jääb ka
üheselt arusaamatuks,
45
kuidas tõstab piirang
ohutust ning miks on see
vältimatult vajalik.
Kaitseõiguse piiramine on
eeltoodut arvestades
põhiseaduspärane üksnes
juhul, kui:
(a) seaduses sätestatud
piirangul on legitiimine
ehk põhiseadusega
kooskõlas olev eesmärk –
s.o piirang on kehtestatud
mõne muu põhiõiguse või
põhiseadusest tuleneva
väärtuse kaitseks; ning
(b) piirang on eesmärki
arvestades
proportsionaalne.
4. HÕNTE § 3 kohaselt
peavad seaduseelnõud
olema kooskõlas Eesti
Vabariigi põhiseaduse,
rahvusvahelise õiguse
üldtunnustatud põhimõtete
ja normide, Eesti Vabariigi
suhtes jõustunud
välislepingutega ning
Euroopa Liidu õigusega
ning § 5 järgi peavad
seaduseelnõus
46
kavandatavad isiku õiguste
ja vabaduste piirangud
olema asjakohased ja
proportsionaalsed
eesmärgiga, mida
seaduseelnõu taotleb
avalikes huvides.
Eelnõu seletuskirja
kohaselt kavandatakse
kaitseõiguse piirangu
kehtestamist põhjusel, et
erikorra ajal võib olla
keeruline tagada isikule
kriminaalmenetluses
kvaliteetset õigusabi
(muuhulgas seetõttu, et
advokaadid võivad olla
riigist lahkunud, ei soovi
kutsetööga tegeleda või
täidavad ülesandeid
tegevväleastena), mis võib
omakorda kaasa tuua
ettenähtud
menetlustähtaegade
rikkumise. Eelmenetluses
menetlustoimingute
läbiviimist ilma kaitsja
osavõtuta (s.o.
kaitseõiguse piiramist)
peetakse asjakohaseks
meetmeks, millega vältida
47
ettenähtud
menetlustähtaegade
rikkumist.
Seletuskirjas puudub (a)
igasugune analüüs
kaitseõiguse piirangu
kooskõla kohta PS § 21 lg
1 teises lausega ning EIKÕ
art 6 lg 3 p-ga 3 ning (b)
selgitus, millise muu
põhiõiguse või
põhiseadusest tuleneva
väärtuse kaitseks KrMS §
38213 lg-ga 1 kavandatud
piirang kehtestatakse.
Eelnõu seletuskirjas ei ole
toodud mitte ühtegi
põhjendust, mis
võimaldaks veenduda, et
kaitseõiguse piiramine on
proportsionaalne (s.o
sobiv, vajalik, mõõdukas)
võrreldes eesmärgiga
vältida eelmenetluses
ettenähtud
menetlustoimingute
tähtaegade rikkumist.
Kummatigi on äärmiselt
küsitav, kas tähtaegade
järgmine on per se
48
eesmärgina legitiimne
õigustamaks PS § 21 lg 1
teise lausega tagatud
kaitseõiguse riivet.
Iseenesest on Riigikohtu
praktikas peetud
põhiõiguste (kaebeõiguse)
piiramist kohtusüsteemi
efektiivse toimimise
tagamise eesmärgil
legitiimseks (RKÜKo,
03.07.2012, 3-1-1-18-12).
Analoogselt võiks ka
kriminaalmenetluse
tõhususe tagamine olla
põhiseadusega kooskõlas
olev eesmärk kaitseõiguse
piiramiseks, kuid eelnõu
seletuskirjast ei selgu, kas
piirangu eesmärgiks on
tagada kriminaalmenetluse
tõhusus või mõni muu
põhiseadusega kaitstud
õigus, huvi või väärtus.
Eeltoodu tõttu ei vasta
Eelnõu § 211 osas, millega
planeeritakse kehtestada
KrMS § 38213 lg 1,
HÕNTE § 43 lg 1 p-le 5,
mis seab isiku õiguste ja
vabaduste piiramise korral
49
kohustuslikuks esitada
seaduseelnõu seletuskirjas
analüüs piirangute
kooskõla kohta Eesti
Vabariigi põhiseaduse,
teiste seaduste, Euroopa
Liidu õiguse ja Eesti
Vabariigi jõustunud
välislepingutega.
Eesti Gaasiliit
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud/
selgitused
Kommentaarid
1. Tagatud peab olema
elutähtsa teenuse osutaja
võimalus kasutada
elutähtsa teenuse
osutamisel
teenusepakkujaid. Eelnõu
ei arvesta sellega, et
elutähtsa teenuse osutajad
kasutavad elutähtsa
teenuse osutamisel teiste
ettevõtjate teenuseid.
Ettevõtetel endil ei pruugi
olla vajalikke
kompetentse, kuna teenuse
tsüklilise olemuse tõttu ei
ole majanduslikult
põhjendatud omada ja ülal
pidada kõiki vajalikke
Mittearvestatud
Mõistame liidu muret. Eraõiguslikete juriidiliste isikute õigused ja
kohustused peavad tulenema seadusest. Kohustuste ja õiguste subjektide
ring peab olema võimalikult täpselt seadusega määratletud. Alltöövõtjate
puhul on seda raske teha, kuna alltöövõtjate ring on tavaliselt kiiresti
muutuv, samuti on muutuv nende ülesannete laad, seda ka ühe elutähtsa
teenuse osutaja lõikes. Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökoha
regulatsiooniga kaasneb võimalus määrata isikud kriisitöökohtadele, mis
tähendab, et isikud peavad täitma oma kohustust töökohal mitte Kaitseväe
koosseisus. Riigi kaitsevõime planeerimisel ei ole võimalik jätta subjektide
ring avatuna või panna sõltuvusse elutähtsa teenuse osutaja äristrateegiast.
Selle tõttu on loodud võimalus korraldavale asutusele seada nõuded
elutähtsa teenuse osutaja alltöövõttu kohta. See võimaldab suunata
ettevõtjaid mõtlema paremini läbi alltöövõttu tingimusi, sh vääramatu jõu
välistamist lepinguga.
50
ressursse ning mõistlikum
on teenust turult sisse osta.
Seetõttu ei paikne kõik
püsiva kriisiülesande
täimise tagamiseks
vajalikud töökohad püsiva
kriisiülesandega isiku
(elutähtsa teenuse osutaja)
koosseisus. Eelnevat
arvestades on meil
järgmised ettepanekud:
1. 1.1. Eelnõu 7. peatükis
esitatud kriisiülesande
täitmiseks vajaliku
töökoha regulatsioon
lähtub eeldusest, et püsiva
kriisiülesande täitmiseks
vajalikud töökohad asuvad
elutähtsa teenuse osutaja
koosseisus. Eelnõu tuleb
täiendada ja sätestada
võimalus püsiva
kriisiülesandega
töökohtade loomiseks
elutähtsa teenuse osutaja
lepingupartnerite juures.
2. 1.2. Eelnõu § 103 lõike
1 punkt 2 ei luba sarnaselt
kehtiva
riigikaitseseadusega
Selgitus
Mis puudutab asjade sundvõõrandamist ja sundkasutamist, siis
sundkoormisi saab määrata nö ette – teha ära märkused tsiviiltoetuse
registrisse, teha asjade ülevaatust, nö eelotsust – kui on ette teada vajaminev
ressurss, siis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus määrab eelotsustega
vajamineva vara ära ning siinkohal on vajalik elutähtsa teenuse osutajatel
51
sundkasutusse võtta ega
sundvõõrandada asja, mis
on vältimatult vajalik teise
isiku kriisiülesande,
sealhulgas elutähtsa
teenuse osutamiseks.
Puudub aga regulatsioon,
millist vara peab seadus
elutähtsa teenuse
osutamiseks vältimatult
vajalikuks või kuidas tuleb
selline vara kindlaks
määrata ning kes seda teeb.
Seadusega tuleb tagada
võimalus vara teise isiku
kriisiülesande täitmiseks
vajalikuks varaks
ennetavalt (näiteks
tsiviiltoetuse registrisse
kandmise kaudu), mitte
vaid läbi asja
sundkasutusse võtmise või
sundvõõrandamise otsuse
vaidlustamise, mis
põhjustab nii vara
omanikule kui elutähtsa
teenuse osutajale
täiendavat halduskoormust
ja kulusid. Samuti
suurendab regulatsiooni
puudumine ohtu, et
elutähtsa teenuse osutajal
anda sisend Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, kes tuleb eelotsuseid
tegema, et mingit asja on vaja elutähtsa teenuse osutajal, kuna ilma selleta ei
saa elutähtsa teenust osutada. Sundkoormisi saab määrata ka kriisiolukorras,
sh sõjaseisukorras – siinkohal jällegi vajalik Kaitseväe, Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse ja ettevõtte kokkulepe ja infovahetamine, et
millist asja saab võtta sundkasutusse ja millist on elutähtsa teenuse osutajal
vältimatult vaja.
52
puuduvad kriisiolukorras
oma teenuse osutamiseks
vältimatult vajalikud asjad
või tuleb tegeleda
sundkasutusse võtmise
otsuse vaidlustamisega
kriisiülesande täitmise
arvelt.
3. 1.3. Eelnõu peab selgelt
võimaldama määrata
püsiva kriisiülesande
täitmise korraldamise
ööpäev läbi toimivaks
kontaktpunktiks (eelnõu §
16 lg 2 p 10) elutähtsa
teenuse osutaja
teenusepakkuja või
teenusepakkuja juures
asuva kontaktpunkti.
Kontaktpuntki osas juhime tähelepanu eelnõu § 18 lg 2 p 10, kus nimetatud
kohustus kajastub.
2. Reguleeritud turul
tegutsevale elutähtsa
teenuse osutajale peab
olema seadusega tagatud
võimalus lülitada püsiva
kriisiülesande täitmisest
tekkivad lisategevuskulud
regulaatoriga
kooskõlastatavasse
võrguteenuse hinda.
Maagaasiseaduse
(edaspidi MGS) § 23 lõike
Selgitus Alates 2015. a Konkurentsiameti kujundatud seisukoha kohaselt on elutähtsa
teenuse osutajal võimalik kajastada teenuse toimepidevusega seotud kulud
teenuse hinnas, kui see vajadus tuleneb õigusaktist, elutähtsa teenuse osutaja
toimepidevuse riskianalüüsist või plaanist. Teatud kulude puhul tuleb
arvestada erisustega. Näiteks õppustega seotud kulud lülitatakse teenuste
hinda kahe õppuste vahelise ajaperioodi vältel (kui õppus toimub iga kahe
aasta tagant, siis ühe aasta kuludes kajastatakse õppuse korraldamise kulusid
1/2 ulatuses)) Personalikulu on samuti võimalik ajastada teenuse hinnas.
Selguse huvides eelnõu täiendatud vastava sättega.
53
3 punkt 1 võimaldab
võrguteenuse hinda
kujundada selliselt, et
tagatud oleks
võrguettevõtja vajalike
tegevuskulude katmine.
Võrguteenuse hindade
arvutamise ühtse
metoodika väljatöötamine
on jäetud
Konkurentsiameti
pädevusse (MGS § 23
lõige 41), mistõttu on ka
Konkurentsiameti
kaalutluspädevuses
otsustada, kas pidada
püsiva kriisiülesande
täitmisega seotud
tegevuskulusid
võrguteenuse osutaja
vajalikeks
tegevuskuludeks, samuti
see, millises ulatuses
hinnata selliste
tegevuskulusid
võrguteenuse hindade
kooskõlastamisel MGS §
23 lõike 42 alusel
põhjendatuks. Püsiva
kriisiülesande täitmine
ning selleks valmisolekut
tagavad seadusest
54
tulenevad kohustused
põhjustavad elutähtsa
teenuse osutajale
kahtlemata lisakulutusi.
Nii näiteks paneb eelnõu §
15 püsiva kriisiülesandega
isikule kohustuse
korraldada õppusi ning
eelnõu seletuskirjale
lisatud Vabariigi Valitsuse
määruse kavand sätestab,
et õppusi korraldatakse
vähemalt kord aastas ning
korraldamisega seotud
kulud katab õppuse
korraldaja oma eelarvest.
Samuti paneb
kübarturvalisuse seaduse §
7 lõike 5 alusel kehtestatud
Vabariigi Valitsuse
09.12.2022. a määrus nr
121 „Võrgu- ja
infosüsteemide
küberturvalisuse nõuded“
elutähtsa teenuse osutajale
kohustuse viia läbi Eesti
infoturbestandardi
tingimuste täitmise auditi
majandus- ja
taristuministri määrusega
kindlaks määratud
nõuetele vastava audiitori
55
poolt iga kolme aasta järel.
Eelnõu seletuskirjas on
hinnatud, et sellise auditi
maksumus võib ulatuda 20
000 euroni. Eelnõu
seletuskirjas on ka
hinnatud, et elutähtsa
teenuse osutajaks
olemisest tingitud
lisaülesannete täitmine
tingib kuni ühe töötaja
töötundide lisandumise,
samuti toob kulusid kaasa
riskianalüüsi koostamine.
Eelnevast tulenevalt
palume eelnõu täiendada
MGS-i muudatusega, mis
üheselt sätestab, et
võrguteenuse hindade
kujundamisel tuleb tagada
elutähtsa teenuse
osutamisest tulenevate
tegevuskulude katmine
võrguettevõtjale
võrguteenuse tasu kaudu.
3. Püsiva kriisiülesandega
töökohtadeks muutuvate
olemasolevate töökohtade
töölepingute muutmise
võimalikkus peab
elutähtsa teenuse osutajale
olema seadusega tagatud.
Selgitus Kui isiku ameti- või töökoht määratakse asutuse juhi poolt kriisiülesandega
ameti- või töökohaks, siis see ei too automaatselt kaasa tööülesannete
muutust. Isikul on oluline ette teada, et tema ameti- või töökoht on kriisi ajal
oluline, see tähendab töö tegemist intensiivsemalt. Tegu ei ole töölepingu
muudatusega, kuna isik jääb ka kriis ajal tegema seda, milleks ta tööle võeti.
Selguse huvides on soovitatav sätestada kriisiülesanded ja kriisiaegne töö
tegemise kohustus ka isikute töölepingutes ja ametijuhendites, kuid tagada
56
Eelnõuga pannakse püsiva
kriisiülesandega isikule
kohustus määrata kindlaks
püsiva kriisiülesande
täitmiseks vajalikud
töökohad ja fikseerida
selliste ülesannete täitmine
nendel töökohtadel
töötavate inimeste
töölepingus. Eelnõu
seletuskirja kohaselt ei
eelda isiku töökoha
muutmine töölepingu
kehtivuse ajal
kriisiülesandega
töökohaks isiku
nõusolekut, sest tegu ei ole
olulise tööülesannete
muutusega. Juhime eelnõu
koostajate tähelepanu
asjaolule, et töölepingu
seaduse § 12 kohaselt saab
töölepingut muuta vaid
poolte kokkuleppel. Kuna
püsiva kriisiülesandega
töökoha suhtes kehtivad
mitmed töösuhte erisused
(täiendavad tööülesanded,
erisused töö- ja puhkeajas),
siis palume uuesti
analüüsida, kas
olemasolevate
on vaja, et isikud oleks teadlikud, et nende ameti- või töökoht on määratud
kriisiülesandega ameti- või töökohaks. TLS § 15 lg 2 sätestab, et kui
seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja
eelkõige järgmisi kohustus: (..). Seega annab TLS võimaluse teiste
seadustega kokku leppida teisi ülesandeid või siis ka töölepingus. Antud
juhul on tegu seaduses sätestatud erisusega, teha kriisi ajal tööd. Oluline on
isikutele teavitada, et nende ameti- või töökohal selline kohustus on, see
annab võimaluse isikul nt töölt lahkuda, kui ta ei soovi seda kohustust täita.
Kriisitöökohale nimetamine ei too kaasa automaatselt töölepingu muudatust,
isik täidab ka kriisi ajal oma ülesandeid, milleks ta on tööle võetud ning ka
juba hetkel võib isikule anda tavapärases töösuhtes (ja ka kriisi ajal)
ühekordseid täiendavaid ülesandeid, kui nendeks peaks vajadus olema.
57
töölepingute muutmine ja
püsiva kriisiülesandega
töökohtadeks muutmine
ilma töölepingut poolte
kokkuleppel muutmata on
kehtiva töölepingu seaduse
alusel võimalik. Juhul kui
eelnõu koostajad leiavad,
et see on võimalik, palume
esitada selle kohta täpsem
õiguslik analüüs eelnõu
seletuskirjas. Palume ka
kaaluda eelnõusse
töölepingu seaduse
muudatuste lisamist, mis
tagaksid, et püsiva
kriisiülesandega isikul on
võimalik kriisiülesande
täitmiseks vajalikud
töökohad, mille osas on
kehtivad töölepingud,
muuta püsiva
kriisiülesandega
töökohtadeks.
4. Eelnõust tulenevate
muudatuste rakendamine
peab olema tagatud
realistlike ja elutähtsa
teenuse osutajatele
lisakulusid
mittepõhjustavate
rakendussätete kaudu.
Arvestatud Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste regulatsiooni.
Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati hädaolukorra seaduse (HOS)
muudatustega, millega võeti üle CER direktiiv. 18.10.2024 jõustunud HOSi
§ 53 lõikes 18 sätestatakse, et olemasolevatel ETOdel on aega oma
toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani uuendamiseks kuni 2026. aasta 31.
detsembrini. Samuti sätestatakse eelnõus, et enne käesoleva seaduse
jõustumist HOSi alusel kinnitatud elutähtsa teenuse toimepidevuse
58
Eelnõu toob ka
olemasolevatele elutähtsa
teenuse osutajate
tegevusele kaasa olulisi
muudatusi. Nii näiteks
peab elutähtsa teenuse
osutaja alates eelnõu
jõustumisest hakkama oma
riskianalüüsi koostamisel
lähtuma üleriigilisest
riskianalüüsist. Samas
puuduvad eelnõus
rakendussätted, mis
määraksid kindlaks, mis
ajaks koostatakse
üleriigiline riskianalüüs
ning tagaksid, et elutähtsa
teenuse osutaja ei pea oma
riskianalüüsi kehtiva
hädaolukorra korralduse
alusel koostama vahetult
enne üleriigilise
riskianalüüsi valmimist
või välistaksid kehtiva
regulatsiooni alusel
koostatava elutähtsa
teenuse osutaja
riskianalüüsi uuendamise
vajaduse ennetähtaegselt
pärast üleriigilise
riskianalüüsi valmimist.
Eelnõust tulenevate
riskianalüüs ja plaan kehtib kuni käesoleva seaduse alusel koostatava
riskianalüüsi ja plaani kinnitamiseni.
59
muudatuste rakendamiseks
ettenähtavad tähtajad
peavad olema realistlikud
ja mitte põhjustama
asjatuid lisakulutusi
olemasolevatele elutähtsa
teenuse osutajatele.
Elering
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud/
selgitused
Kommentaarid
1. Eelnõu jätab lugejale
mulje, et elutähtsa teenuse
osutajad (edaspidi: ETO)
tagavad teenuse
järjepidevuse ning kiire
taastamise mistahes
olukorras alates
tavaolukorrast ja lõpetades
sõjaseisukorraga ( § 75 lg6
p1: tagama …
kriisiolukorras enda
osutatava teenuse
järjepideva toimimise ja
kiire taastamise võime).
Paraku on tegelikkus aga
selline, et Eesti elektri- ega
gaasisüsteemi ei ole
võimalik hoida
järjepidevalt töös ning
tagada selle kiiret
Selgitus Vastused allpool.
60
taastamist tahtliku rünnaku
korral kas
hübriidkonfliktis või
otseses kineetilises sõjas.
Kui Eesti elektrisüsteem ei
toimi, siis mõne aja pärast
lakkab ka enamus teistest
elutähtsatest teenustest
toimimast. Seega on meie
meelest vaja seda tõsiasja
kajastada ka seaduses, et
ühiskond oleks paremini
valmis toimima ilma
elektri- või
gaasivarustuseta
kriisiolukorras.
Võimalik, et eelnõu
ettevalmistajad lootsid, et
seaduse alamaktide
koostajad võtavad
tegelikkust arvesse ning
kirjeldavad neis olukordi,
kus elektri- või
gaasisüsteem ei toimi.
Meie meelest see aga ei ole
parim lähenemine. Esiteks,
on kaheldav, et alamaktid
saavad muuta seaduses
väljendatud nõuet, et
elutähtis teenus peab
olema järjepidev ning
61
kiiresti taastatav. Teiseks,
muud institutsioonid
(KOV-d, teised ETO-d
jne) ei pruugi süveneda
energeetikat
puudutavatesse
alamaktidesse ning
eeldavad oma
kriisiplaanides, et
elektrikatkestused
likvideeritaksegi lühikese
ajaga igas olukorras, nagu
seadus sätestab. Lisas on
toodud meie ettepanek
antud sätte muutmiseks.
2. Seletuskirja lk 12 võtab
väga hästi kokku peamise
muutuse ETO-de jaoks:
Praegu kehtib HOSi alusel
elutähtsa teenuse
katkemisel selle taastamise
kohustus ainult
tavaolukorras või n-ö
rahuajal. Elutähtsa
teenuse viimine
kriisiülesannete alla loob
eeldused teenuste
kriisiaegse toimimise
sätestamiseks ka
riigikaitsekriisi ajal
vastavate nõuete
kehtestamisega. Ka meie
Selgitus Eelnõu seletuskirja on kahetsusväärsel kombel sattunud eksitav info.
Kehtiva hädaolukorra seaduse § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse hädaolukorra
seadust riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks
valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja
sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd muudes seadustes ei sätestata teisiti.
Eestis kehtib erinevates erikordades ülesannete ja pädevuste jäävuse
põhimõte. See tähendab, et erikorra ajal lisandub isikutele ja asutustele
õigusi ja kohustusi, kuid üldjuhul jäävad samal ajal kehtima ka kõik
rahuaegsed igapäevaselt kehtivad õigused ja täidetavad ülesanded. Näiteks
peavad elutähtsad teenused toimima ka erakorralises seisukorras või
kaitsevalmiduse kõrgendamisel ning sõjaseisukorras. Riigikaitse seadus
näeb võimaluse määrata elutähtsa teenuse osutajatele valdkonna
eriseadusega riigikaitselisi ülesandeid ehk täpsustada teenuse osutamist
riigikaitselistes olukordades. Seni ei ole seda tehtud, mis on viinud
olukorrani, mil elutähtsa teenuse osutajatel tuleb tagada ka sõjaseisukorras
sama teenuse taset kui ka tsiviilkriisis. Seda põhjusel, et hädaolukorra
seaduse § 1 lg 2 kohaselt kohaldub hädaolukorra seadus ka teistes
62
tegime eelnõud lugedes
sama järelduse, st et ETO-
d peavad vägagi palju ette
võtma oma taristu kaitse
tugevdamiseks, kuna
riigikaitsekriis on midagi
muud kui rahuaeg.
Mõjuanalüüsi lk 394 aga
väidab risti vastupidist:
Elutähtsa teenuse
osutajatele
kriisiülesannete seadmine
ei mõjuta olemasoleva 125
elutähtsa teenuse osutaja
töökorraldust. Nende
elutähtsa teenuse osutajate
kriisiülesanne on elutähtsa
teenuse osutamine ning
juba kehtivad nõuded
elutähtsa teenuse
osutamise kohta ei muutu.
… Oma olemuselt on
tegemist pigem
korralduslike
muudatustega, mis ei
mõjuta olemasolevate
elutähtsa teenuse osutajate
käitumist ja mõju ulatus
nendele ettevõtetele on
väike.
eriolukordades, kui ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva eelnõuga
võimaldatakse elutähtsat teenust korraldavatel asutustel täpsustada elutähtsa
teenuse osutamist riigikaitselistes kriisides, sh vajadusel alandada nõutud
taset. Kokkuvõttes, võrreldes kehtiva korraga seatakse eelnõuga ettevõtted
soodsamasse olukorda, kui seni.
63
Väga raske on aru saada,
kuidas ETO-de jaoks
midagi ei muutu, kui neile
pannakse juurde kohustus
täita riigikaitsekriisis oma
kohustusi. Kui seada
eesmärgiks, et Eesti elekri-
ja gaasisüsteem toimiksid
ka riigikaitsekriisis, siis
see on äärmiselt
ressursimahukas tegevus.
Elering nagu ka enamus
teisi ETO-sid tegutsevad
reguleeritud tegevusaladel
ning taristu tugevdamine
toob paratamatult kaasa
tariifide tõusu. Meie
meelest oleks aus
informeerida seadusandjat
ja ühiskonda laiemalt
eesootavatest lisakuludest.
3. Eelnõus on toodud
jõustumise ajaks
1.01.2024. Eeldatavasti
võetakse seadus vastu
sügisel 2023. Selleks, et
taristu kriisivalmiduses
midagi reaalselt muutuks,
kulub aastaid, mitte kuid.
Seega tuleks seaduses
sätestada erinevad
jõustumise tähtajad
Arvestatud Eelnõu on täiendatud üleminekusätetega.
Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati hädaolukorra seaduse (HOS)
muudatustega, millega võeti üle CER direktiiv. 18.10.2024 jõustunud HOSi
§ 53 lõikes 18 sätestatakse, et olemasolevatel ETOdel on aega oma
toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani uuendamiseks kuni 2026. aasta 31.
detsembrini. Samuti sätestatakse käesolevas eelnõus, et enne käesoleva
seaduse jõustumist HOSi alusel kinnitatud elutähtsa teenuse toimepidevuse
riskianalüüs ja plaan kehtib kuni käesoleva seaduse alusel koostatava
riskianalüüsi ja plaani kinnitamiseni.
64
erinevatele valmisoleku
etappidele sõltuvalt sellest,
millised ootused ETO-de
taristu tugevdamiseks
seadusandjal tegelikult on.
4. § 75 lg 6 p1: Elutähtsa
teenuse osutaja on
kohustatud: 1) tagama
elutähtsa teenuse
toimimise, sealhulgas
tagama tehnilise rikke ning
tarne ja teise elutähtsa
teenuse katkestuse korral,
sealhulgas kriisiolukorras
enda osutatava teenuse
järjepideva toimimise ja
kiire taastamise võime
elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuete
kohaselt.
Kommentaar:
Säte nõuab sisuliselt, et
mistahes olukorras (sh
kriisiolukorras,
sõjaseisukorra ajal,
erakordsete
ilmastikunähtuste ajal jne)
peab ETO tagama teenuse
järjepideva toimimise
elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuete
Mittearvestatud Tegemist on kehtiva sättega ja põhimõttega. Eelnõuga tekitatakse ETKAle
võimalus kehtestada toimepidevuse nõuded riigikaitselisteks olukordadeks.
Pakutud põhimõtted on võimalik sätestada toimepidevuse nõuete määruses
(vaata ka vastust nr 2).
65
kohaselt. See pole kahjuks
reaalne. Näiteks tänaste
toimepidevuse nõuete
kohaselt peab Elering oma
elektrivõrgus tagama
elektrikatkestuse kestvuse
alla 2 tunni. Seega tuleks
elektrivarustus taastada ka
terrorismi, sabotaaži ja ka
vaenuliku riigi
õhurünnakute korral 2
tunni jooksul.
Lahenduseks ei saa olla ka
elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuete
muutmine detailsemaks.
Esiteks, praktikas pole
võimalik koostada
maatriksit kõikvõimalike
taristu rünnakute viiside
ning ulatuste kohta, lisades
igaühele nõutava
taastamisaja. Kui
õhurünnaku korral
purustatakse 1 alajaam
150-st, siis on üks
taastamise aeg ning kui
purustatakse 20 alajaama,
siis hoopis midagi muud.
Ja loomulikult on ka suur
vahe, millised seadmed
66
alajaamades purustatakse.
Teiseks, kui seaduses on
sätestatud nõue
„järjepidevaks
toimimiseks“, siis ilmselt
seaduse alamakt ei saa
sätestada, et elutähtsa
teenuse toimimises võivad
tekkida pikaajalised
katkestused.
Teeme ettepaneku
sõnastada säte nii:
§ 75 lg 6: Elutähtsa teenuse
osutaja on kohustatud: 1)
tagama elutähtsa teenuse
toimimise tavaolukorras
elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuete
kohaselt. Kriisiolukorras
ning muudel juhtudel,
mida pole praktiliselt
võimalik ära hoida,
taastada elutähtsa teenuse
osutamine võimalikult
kiiresti, sealjuures järgides
kriisiplaanis toodud
taastamise tingimusi.
5. 75 lg 6 p 2: Elutähtsa
teenuse osutaja on
kohustatud: 2) teavitama
Selgitus Eelnõus on teavitamiskohustus sõnastatud samamoodi nagu 18.10.2024
jõustunud HOSi muudatustes, millega võeti üle CER direktiiv.
67
viivitamata elutähtsa
teenuse toimepidevuse
korraldajat või käesoleva
seaduse § 74 lõike 3 alusel
määratud asutust
elutähtsa teenuse
katkestusest, katkestuse
ohust, elutähtsa teenuse
toimepidevust oluliselt
häirivast sündmusest või
sellise sündmuse
toimumise vahetust ohust;
Kommentaar:
Igast elutähtsa teenuse
katkestusest või isegi
katkestuse ohust teatamine
on täiesti ebapraktiline
ning ebavajalik. Eleringi
elektrivõrgus on väga
lühiajalisi elektrikatkestusi
suurusjärgus 100tk aastas,
kuni 2-tunniseid
suurusjärgus 10tk. Need ei
põhjusta märkimisväärseid
häireid ühiskonna
toimimises ja pole mingit
põhjust nendest
igakordselt ETKA-t
teavitada.
Teeme ettepaneku volitada
ETKA-sid ise sätestama
68
mõnes seaduse alamaktis
kriteeriumeid, millistele
vastavate elutähtsa teenuse
katkestuste korral nad
soovivad teavitusi.
6. § 75 lg 6 p7: Elutähtsa
teenuse osutaja on
kohustatud: esitama kord
aastas elutähtsa teenuse
korraldajale ülevaate
elutähtsa teenuse
katkestuse ja häire
vältimiseks ning käesoleva
seaduse § 74 lõike 5 alusel
kehtestatud määrusega
nõutud teenuse taseme
saavutamiseks rakendatud
ja rakendatavate meetmete
kohta;
Kommentaar:
Täpselt samu asju
kirjeldatakse seaduses
nõutud elutähtsa teenuse
riskianalüüsis ning
toimepidevuse plaanis.
Kui antud säte peabki
silmas samu dokumente,
siis tuleks lisada viide.
Ning „kord aastas“ maha
tõmbama, kuna nimetatud
dokumentide esitamise
Mittearvestatud Toimepidevuse riskianalüüsis esitavad elutähtsa teenuse osutajad meetmete
kava kolmeks aastaks, st edasiulatuv plaan. Eelnõus nimetatud aruandlus on
kokkuvõtte rakendatud meetmetest möödunud aasta kohta, mis loob
korraldavale asutusele arusaama rakendatavatest meetmetest ja elutähtsa
teenuse toimepidevuse muutustest.
69
perioodsus on mujal
sätestatud. Kui aga on
silmas peetud täiendavat
aruandlust, siis see lisaks
ainult täiendavat
bürokraatiat ilma nähtava
lisaväärtuseta.
7. Ilmselt kattuvate mõistete
„kriisiplaan“ ja
„toimepidevuse plaan“
kasutamine. Eelnõust on
raske aru saada, kas need
tähistavad sama või
erinevat asja. Kindlasti ei
saa nõus olla kahe erineva
dokumendi koostamise
nõudega, mis käsitlevad
sama teemat.
Selgitus Elutähtsa teenuse osutaja saab kajastada erinevaid eelnõus toodud kohustusi
ühes plaanis, selle viitab ka eelnõu § 15 lõige 8 ja selle seletuskiri.
8. Mille eest peab ETO
tegelikult oma taristut
kaitsma?
Tänaseni ei ole ETO-d
kuigi palju oma taristut
kaitsnud rünnakute vastu.
Eelnõu paneb aga ETO-
dele kohustuse tagada
toimepidevus igasugustes
olukordades alates
varjatud hübriidkonfliktist
kuni klassikalise
kineetilise sõjani välja
koos õhurünnakutega (§ 75
Selgitus Vaata vastust punkti 2 all.
70
lg6 p1). On selge, et see
ülesanne käib ETO-dele
üle jõu. Tuleks selgemalt
sätestada, mille eest taristu
kaitsmine on ETO-de
kohustus ja mille eest
mitte.
9. Millises ulatuses taristu
taastamiseks peab ETO
valmis olema?
Erinevalt eelmises punktis
kirjeldatud taristu
kaitsmise kohustusest on
elutähtsa teenuse
taastamise panemine ETO-
dele kriisiolukorras igati
põhjendatud. Analüüsides
Ukraina sündmusi ei saa
aga välistada, et Eesti
elektrisüsteemist võidakse
sõja käigus hävitada
vägagi oluline osa. Seadus
paneb ETO-dele kohustuse
asuda viivitamatult
taastama hävinud taristut.
Selleks peab aga olema
piisav varu seadmetest
ladudes ootamas ning
piisavalt
lepingupartnereid, kes
seadmete asendamise
suudaksid läbi viia.
Selgitus Varude ja dubleerimise üksikasjad on võimalik korraldaval asutusel
sätestada toimepidevuse nõuete määrusega. Täpsemalt tuleb leppida kokku
elutähtsa teenuse korraldajaga nõuete eelnõu § 74 lõike 6 alusel
kehtestatavas määruses väljatöötamisel.
71
Kusagil (ilmselt mõnes
alamaktis) tuleks
sätestada, kui suur osa
taristust tuleks varuosade
ning lepingupartnerite
teenuselepingutega
dubleerida. Näiteks
Eleringi puhul oleks taristu
täielik asendusväärtus ca
5-10 miljardit eurot. Kas
Elering peaks varudesse
soetama sellest 1%, 10%
või 90%?
10. Seaduse jõustumine on
eelnõu kohaselt 1.01.2024
(§ 251).
Eeldatavasti võetakse
seadus vastu 2023 sügisel
ning pärast seda kuni aasta
lõpuni koostatakse
alamakte. Kui tahta taristu
vastupanuvõimes midagigi
sisulist muuta, siis võtab
see aega aastaid. Näiteks
ühe 330kV trafo
hankimine võtab aega ca 2
aastat. Seega tuleks
eelnõus sätestada erinevad
realistlikud jõustumise
tähtajad.
Selgitus Eelnõu ei sea tähtaegasid riski maandamise meetmete elluviimisele,
sätestades tähtajad plaanide ja riskianalüüsi koostamisele.
Erinevate nõuete ja meetmete rakendamise tähtpäevi seab elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestatavas määruses
(elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded). Uute, st seaduse eelnõu tulemusel
lisanduvate ETO-dele määratakse nõuete täitmise tähtajad mh ka ETOks
määramist puudutavas haldusaktis.
11. Seaduse rakendamise
tegevuskavad.
Selgitus
Eelnõu täiendatakse rakendussätetega (vaata vastust nr 4).
72
Teeme ettepaneku
sätestada seaduses ETO-de
seaduse rakendamise
tegevuskavade koostamise
kohustuse koos ETKA-de
poolse tegevuskavade
kinnitamis kohustusega.
Põhjendused:
On selge, et seaduse
rakendamine nõuab
lühikese aja jooksul
enneolematult suuri
rahalisi väljaminekuid.
ETO-d tegutsevad üldiselt
reguleeritud äris, mistõttu
tuleb kavandatavad
investeeringud ja kulud
esitada
Konkurentsiametile
tariifitaotluse käigus.
Konkurentsiamet ei ole
kindlasti see institutsioon,
kes peaks või suudaks
hinnata ETO-de
tegevuskavade
põhjendatust elutähtsa
teenuse tagamisel
kriisiolukorras.
Konkurentsiamet saab
ainult kontrollida ETO
esitatava tariifitaotluse
Selgitus
Toimepidevus on n-ö baashügieenina osa asutuse ja isiku sisemisest
töökorraldusest. Toimepidevuse regulatsioon loob vajaliku raamistiku ja
alused, mis nõuab asutustelt ja isikutelt ühetaolist valmistumist.
73
vastavust kinnitatud
tegevuskavale.
Eelnõu § 16 lg 2 p 9
kohaselt otsustab ETO kui
objekti valdaja ise objekti
kaitse abinõude üle (v.a.
alaliselt kaitstavad
objektid, mida Eleringil on
1 umbes 200-st). On väga
oluline, et mingi
kõrgemalseisev
institutsioon (ETKA?,
SiM?) aitaks ette
valmistada ning kinnitaks
kavandatavad kaitse
abinõud.
Toimepidevuse tagamisel lähtutakse asutuse ja isiku riskianalüüsist, mis
annab teadmise ähvardavatest ohtudest ja nende mõjudest asutuse ja isiku
toimepidevusele. Eelnõu § 18 lõikes 2 sätestatud tegevuste loetelu on vähim,
mida tuleb ETO-l teha selleks, et kindlustada enda järjepidev toimimine ja
kohane valmidus ülesannete täitmiseks nii iga päev kui ka kriisiolukordades.
Nii on toimepidevuse tagamise üks osa ka selleks vajalike objektide
väljaselgitamine ehk ETO peab esmalt määrama objektid ja seejärel
kavandama minimaalsed meetmed, mis tagaksid objektide turvalisuse ja seal
tegutsemise ka ohu muutumisel. Nimetatud meetmed võivad olla nii
ehituslikud, tehnilised kui töökorralduslikud.
Minimaalsete ja asjakohaste objekti kaitse abinõude kinnitamine mõne
kõrgemalseisva institutsiooni poolt iseenesest ei taga objekti kaitset ja
seeläbi toimepidevust, seega ei ole see eesmärgi vaates vajalik ja
otstarbekas. Nagu eespoolt märgitud antakse eelnõuga ühetaoliseks
valmistumiseks vajalik raamistik, millega mh suunatakse püsiva
kriisiülesandega asutusi ja isikuid ka iseseisvalt hindama kõiki minimaalselt
vajalikke asjaolusid enda toimepidevuse tagamiseks ja hoidmiseks
kriisiolukordades.
12. Varjumine.
Eelnõu § 16 lg 2 p 7
kohaselt peab ETO
korraldama töötajate
varjumise oma objektidel.
See vajab täpsustamist,
kuna praegu ei saa me aru,
milles see meie varjumise
korraldamine seisneb.
Seletuskirjas käsitletakse
varjumist ainult
elanikkonna kontekstis,
ETO-de objektidel
Selgitus Objektil tegutsemise turvalisus on toimepidevuse osa ja ETO tagada.
Objektide turvalisuse tagamine tähendab nii objekti kaitse kui objektidel
varjumise korralduse määramist. See hõlmab neil objektidel, kus tegutseb
kriisiülesandega ameti- ja töökohaga personal, personali kaitse meetmete ja
korralduse määramist objektil varjumise korraldamiseks. Näiteks
varjumiskoha loomine, ventilatsiooni väljalülitamine, ohuteavitus,
varjumise läbiviimise korraldus jms. Eelnõu sätestab vajaduse ETO-l
korraldada oma personali turvalisuse tagamine, jättes nii varjumise meetmed
kui korraldus ETO enda valida.
74
varjumisest pole midagi
kirjas. Kas ETO peab
hakkama varjendeid
ehitama oma objektide
territooriumitele?
13. Eelnõu alamaktid.
Eelnõu paketis oli ka
hulgaliselt alamakte (VV
ja ministrite määruseid),
milles on samuti palju
parandamist vajavat. Me
oleme nii aru saanud, et
nendega hakatakse
tegelema sügisel. Seetõttu
me neid momendil ei
kommenteeri.
Selgitus Rakendusaktide kavandid on üksnes kavandid ning rakendusaktide eelnõud
töötatakse alles välja. Kindlasti esitatakse need ka arvamuse avaldamiseks
huvigruppidele.
Eesti Eratervishoiuasutuste Liit
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Soovime järgmisi
muudatusi.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduses
7) paragrahvi 22 lõige 41
muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:
„(41 ) Käesoleva seaduse §
55 lõike 1 alusel
kehtestatud haiglavõrgu
haigla Piirkondliku haigla,
Mittearvestatud Elutähtsa teenuse osutajaks nimetatud haiglate suhtes on riigil suured
ootused: need haiglad on võimelised võtma vastu erakorralised patsiendid
ning suurendama selle võimekust kriisi ajal, operatiivselt ümber korraldama
oma voodifondi (voodikohtade ümberprofileerimine, kiire vabastamine
masskannatanu olukorras) ja omavad teisi kriisivõimekusi, mida
Sotsiaalministeeriumi andmetel HVA võrku mittekuuluvatel haiglatel täna ei
ole piisavas mahus. Uute haiglate liitumine ETO nimekirjaga eeldab riigilt
väga suuri investeeringuid, millega tagatakse haiglate vastavust ETO
toimepidevusnõuetega ning milleks riik ei ole hetkel valmis.
75
keskhaigla, üldhaigla,
kohaliku haigla, erihaigla
ja taastusravihaigla pidaja
on tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 73 lõike 3
punktis 7 nimetatud
elutähtsa teenuse osutaja.“;
2. 8) paragrahvi 22
täiendatakse lõikega 43
järgmises sõnastuses
järgmiselt:
„(43 ) Käesoleva
paragrahvi lõikes 41
nimetatud haiglavõrgu
haigla püsiv kriisiülesanne
on osutada elutähtsat
teenust käesolevas
seaduses, tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduses ja
nende seaduste alusel
kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja
täpsustab kriisiülesannet,
selleks valmistumise ning
selle täitmise nõudeid
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 74 lõike 5
alusel.“;
Vt eelmist
3. Seaduse seletuskirjas lk
339
Vt esimest vastust.
76
Terminit kasutatakse
TTKSi §-des 52 ja 581 –
584 . Tervishoiualase
hädaolukorra üle
otsustamiseks on vajalik
mitme eeltingimuse
täitmine:
1. Terviseamet lähtub
olukorra üle otsustamisel
ohuhinnangust ja muust
asjassepuutuvast teabest;
2. olukord nõuab
lahenduseks mitme
asutuse või isiku tegevuse
ühtsust ning
koordineeritust,
tavapärasest erinevat
juhtimiskorraldust või
tavapärasest oluliselt
rohkemate isikute ja
vahendite kasutamist;
3. olukord võib põhjustada
või põhjustab tõsiseid
häireid elutähtsa teenuse
osutaja (kiirabi,
haiglavõrgu kavas
nimetatud haigla
piirkondliku haigla,
keskhaigla, üldhaigla,
kohaliku haigla, erihaigla
ja taastusravihaigla ,
loetelus nimetatud
77
üldarstiabi osutaja)
toimepidevuses või
ohustab paljude inimeste
elu ja tervist;
4. Vabariigi Valitsus ei ole
kohaldanud kriisiolukorra
meetmeid, piiranguid ega
nõudeid.
4. Lk 342
Punktis 8 sätestatakse
elutähtsa teenuse osutajaks
määratud haiglavõrgu
oleva haigla püsiv
kriisiülesanne ning
ülesande täpsustamise viis.
Kriisiülesannet
täpsustatakse tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 74
lõike 5 alusel antud
määruses (ETKA
kehtestab elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuded).
Vt esimest vastust
Eesti Rahvusringhääling
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Eelnõu § 168, millega
muudetakse Eesti
Rahvusringhäälingu
seaduse §-i 5:
Selgitus ERR on elutähtsa teenuse osutaja vastavalt HOSi muudatustele, muudetud
ka käesolevat eelnõu vastavalt.
78
Kavandatavata § 5 lõike 11
punktis 2 palume muuta
terminit „ligipääs
sideettevõtjale“.
Nimetatud termin on
kohane sama lõike punktis
3, kus on vajalik tagada
sideettevõtja ligipääs
ERRi toodetud
veebiuudistele ehk ERR
valduses olevas serveris
paiknevale ühendusele
sideoperaatori võrguga.
Raadio-ja
teleprogrammide
edastamisel on
programmide väljastus ja
edastamine sidevõrguni
ERRi kohustus. Seetõttu
palume asendada punkti 2
sõnastus alljärgnevaga:
„2) tagada vähemalt ühe
eestikeelse ja ühe
venekeelse raadio- ja
televisiooniprogrammi
ööpäevaringne tootmine ja
edastamine sideoperaatori
võrguni”.
2. Teeme ettepaneku lisada §
5 lõike 11 punktis 3
veebiuudiste edastamise
Selgitus ERR on elutähtsa teenuse osutaja vastavalt HOSi muudatustele, muudetud
ka käesolevat eelnõu vastavalt.
79
kohustuse juurde lisaks
eestikeelsetele uudistele
sarnaselt raadio- ja
teleprogrammidega ka
venekeelsed uudised.
3. Palume kaaluda § 5 lõike
punktis 12 sätestatud
volitusnormist loobumist.
Püsiva kriisiülesande
sätestab seadus ja see,
kuidas ERR tagab
valmisoleku selle ülesande
täitmiseks ja ülesande
täidab, peaks olema ERRi
enda tegevuse korraldus.
Kuna rakendusakti
kavandit ei ole lisatud
eelnõule, puudub
tõenäoliselt arusaam selle
sisust, mistõttu oleks tegu
sisutu volitusnormiga.
Kui siiski sellise määruse
kehtestamiseks ja
volitusnormi andmiseks
nähakse vajadust, peaks
rakendusakti kavand koos
reguleeritavaga olema
lisatud eelnõule. Lisaks
annab volitusnorm eelnõus
esitatud sõnastuses
võimaluse ministri
määrusega laiendada
Selgitus ERR on elutähtsa teenuse osutaja vastavalt HOSi muudatustele, muudetud
ka käesolevat eelnõu vastavalt.
80
seadust ja kehtestada
kriisiülesandele seadusest
erinev maht. Määrus saaks
vaid täpsustada ülesande
täitmise korda või
nõudeid.
4. ERR hinnangul tuleks
seletuskirjas tuua välja ka
seaduse vastuvõtmisega
kaasnev rahaline mõju
kõigile püsiva
kriisiülesande saanud
asutustele.
Seletuskirjas (mõjud lk
393 p.2.5.- püsiva
kriisiülesande määramine)
on vaid märgitud, et püsiv
kriisiülesanne määratakse
seaduses, et asutused
saaksid olla ülesande
täitmiseks juba varem
valmis olla. Märgitud on,
et valitsusasutustele ja
riigiasutustele toob
riskianalüüsi ja kriisplaani
koostamine ning seadusest
tulenevate tegevuste
koordineerimine (sh nt
seaduses nõutud õppuste
läbiviimine) kaasa
tõenäoliselt ühe töötaja
Selgitus ERR on elutähtsa teenuse osutaja vastavalt HOSi muudatustele, muudetud
ka käesolevat eelnõu vastavalt.
81
palgakulu aastas (ca 50
000 eurot), kuid on jäetud
analüüsimata mõju, mida
toob kaasa püsiv
kriisiülesande täitmine.
Kehtiva Eesti
Rahvusringhäälingu
seaduse kohaselt on ERR
ülesandeks operatiivse
informatsiooni edastamine
elanikkonda või riiklust
ohustavates olukordades.
Püsiva kriisiülesande
täitmise valmisolekuks
(raadio- ja
teleprogrammide ning
veebiuudiste edastamise
valmisolek väljaspool
ERRi asukohta) eeldab
ulatuslikke investeeringuid
ja püsikulu, millega tuleb
arvestada riigieelarvelise
toetuse planeerimisel.
Finantsinspektsioon
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Eelnõu § 14 peaks
sätestama
Finantsinspektsioonile
Arvestatud Muudetud eelnõu sõnastusi.
82
võimaluse sisustada nii
riskianalüüs (eelnõu § 11)
kui toimepidevuse (eelnõu
§ 16) raamistik suurema
paindlikkusega.
Finantsinspektsiooni
hinnangul, arvestades
finantsjärelevalve ja
kriisilahenduse eesmärke
(finantsinspektsiooni
seaduse (FIS) § 3), sektori
seotust Euroopa
Keskpanga ja Ühtse
Kriisilahendusnõukoguga
(eelkõige FIS § 6 lõige 1
punkt 72 ja lõige 12 punkt
7), kui rahvusvahelisel
õigusel põhineva
sõltumatuse nõudega (FIS
§ 4 lõige 3), on
põhjendatud jätta
Finantsinspektsioonile
valik eelnõu § 11 lõikes 5
ja § 16 lõikes 5 sätestatud
määruse rakendamisel.
Nimetatud ettepanek tooks
kaasa kohustuse järgida
eelnõud, kuid vabaduse
täita Vabariigi Valitsuse
täpsemat määrust
igapäevatöö kujundamisel.
Eeltoodust tulenevalt
83
teeme ettepaneku eelnõu §
14 alljärgnevaks
sõnastamiseks:
§ 14. Finantssektori
erisused
(1) Käesoleva seaduse §-
des 10–13 sätestatud
riskianalüüsid ja
kriisiplaanid peavad
finantssektorit puudutavas
arvestama käesoleva
seaduse §-s 36 sätestatuga.
(2) Finantsinspektsioon
võib arvestada käesoleva
seaduse § 11 lõikes 5 ja §
16 lõikes 5 sätestatud
Vabariigi Valitsuse
määrustega.
2. Eelnõu § 142 lõike 1
punkti 1 kohaselt teeb
riiklikku järelevalvet
finantsjärelevalve
subjektide suhtes
Finantsinspektsioon.
Eelnõuga on antud
haldusorganile õigus
rakendada ettekirjutuse
täitmiseks eelnõu § 146
lõikes 2 nimetatud
sunnivahendeid, sh on
kehtestatud sunniraha
Selgitus Juhime tähelepanu, et eelnõus on Finantsinspektsiooni järelevalve
sõnastamisel lähtutud kehtiva HOSi 7. peatükist. Nii sunniraha suurus
ettekirjutuse täitmata jätmisel kui maksimaalselt lubatud rahatrahvi määrad
kohustuste rikkumise toimepanemise eest muudetakse kõikide elutähtsa
teenuse osutajate suhtes ühetaoliselt seoses nn CER direktiivi ülevõtmisega.
Seni kehtivad sunniraha ja trahvide määrad ei ole olnud motiveerivad.
Näiteks osa teenuseosutajate jaoks on seni olnud lihtsam tasuda iga kord
sunniraha 2000 eurot kui täita ettekirjutus ja toimepidevuse nõudeid.
Sanktsioonid on mõjutusvahend isikute käitumise korrigeerimiseks sobivas
suunas. On oodata, et uued sunniraha ja trahvide määrad mõjutavad
olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate käitumist ning suunavad neid
paremini täitma seadusest tulenevaid nõudeid.
84
ülemmäärad. Nimetatud
lõike teise lause kohaselt
sunniraha igakordse
kohaldamise ülemmäär
füüsilise isiku suhtes on
9600 eurot ning juriidilise
isiku suhtes 30 000 eurot.
Vastavad sunniraha
määrad ei ole kohased
mõjutusvahendid
finantsjärelevalve
subjektide osas ja võivad
tekitada põhjendamatu
arusaama, kus
rikkumine/nõuete
mittetäitmine tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduse alusel
oleks justkui oluliselt
odavam, kui finantssektori
eriseadustest tulenevatel
juhtudel.
Näiteks krediidiasutuste
tegevust reguleeriva
krediidiasutuste seaduse §
1041 lõike 2 kohaselt kui
haldusakt jäetakse täitmata
või see on täidetud
ebakohaselt, on sunniraha
ülemmäär füüsilise isiku
puhul esimesel korral kuni
5000 eurot ja järgmistel
Lisaks on trahvimäärade muutmisel juhindutud KarS-i §-st 47. Erinevalt
kehtivast HOSist on rahatrahvide määrad seatud maksimaalses ulatuses,
kuivõrd tegemist on teenustega, mille toimepidevuse tagamine ja selleks
seadusega sätestatud kohustuste täitmine on väga olulise tähtsusega. Nende
kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine võib tuua kaasa
väga suure kahju, ohustada inimeste elu ja tervist, Eesti riigi julgeolekut ja
põhiseaduslikku korda. Samasuguses ulatuses on sätestatud maksimaalne
trahvimäär ka nt riigikaitseülesande täitmata jätmise korral (vt kehtiv RiKS
§ 911). Trahvimäära tõstmine maksimaalse lubatuni ei tähenda aga
automaatselt nende maksimaalses ulatuses kohaldamist. Igasugune karistuse
kohaldamine peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu
määratakse rahatrahv vastavalt rikkumise raskusele.
01.11.2023 jõustusid KarSis muudatused, millega ühtlasi täiendati KarSi §
47 lõikega 4 ja selle kohaselt võib eriseadusega ette näha rahatrahvi
kohaldamise sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust erineval alusel ja
määras, võttes arvesse reguleeritava valdkonna eripära. Kui
Finantsinspektsioon peab vajalikuks ja võimalikuks ühtlustada VOSis
sätestatud finantssektori kohustuste ja nõuete järgimiseks kohaldatava
sunniraha ja trahvimäärade suurust nt krediidiasutuste seaduses sätestatuga,
palume Finantsinspektsioonilt vastavasisulist sõnastusettepanekut.
Rõhutame, et tegemist on eelnõus sätestatud nõuete ja kohustuste täitmise
üle järelevalve raames kohaldatava sunniraha ja trahvimääradega, millega ei
välistata finantssektori järelevalvet ja menetlust muudes õigusaktides
sätetatud kohustuste täitmise üle.
85
kordadel kuni 50 000 eurot
ühe ja sama kohustuse
täitmisele sundimiseks,
kokku kuni 5 000 000
eurot või summa, mis
vastab kuni kahekordsele
rikkumise tulemusel
teenitud kasule või ära
hoitud kahjule. Sama
paragrahvi lõike 3 kohaselt
kui haldusakt jäetakse
täitmata või see on täidetud
ebakohaselt, on sunniraha
ülemmäär juriidilise isiku
puhul esimesel korral kuni
32 000 eurot ja järgmistel
kordadel kuni 100 000
eurot ühe ja sama
kohustuse täitmisele
sundimiseks, kokku kuni 5
000 000 eurot või kuni
kümme protsenti aastasest
netokäibest, sealhulgas
brutotulust vastavalt
viimasele kättesaadavale
raamatupidamisaruandele,
mis kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EL) nr
575/2013 koosneb
komisjoni- ja
teenustasudest ning
86
intressi- ja muudest
sellesarnastest tuludest,
või summa, mis vastab
kuni kahekordsele
rikkumise tulemusel
teenitud kasule või ära
hoitud kahjule. Kui
juriidiline isik on
emaettevõtja või sellise
emaettevõtja
tütarettevõtja, kes peab
koostama konsolideeritud
raamatupidamisaruandeid,
siis on esimeses lauses
nimetatud brutotuluks
kogutulu
konsolideerimisgrupi
emaettevõtja viimase
kättesaadava
konsolideeritud
raamatupidamisaruande
järgi. Sarnaselt sunniraha
määraga soovime
vastutuse osas tähelepanu
juhtida, et eelnõuga
kehtestatavad
väärteokaristused on
finantsjärelevalve
subjektide osas (mh
pangad) olulisemalt
madalamad võrreldes
01.11.2023 jõustuvate
87
karistusmääradega
finantssektoris (vt eelnõud
94 ja 111 SE).
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud/
selgitused
Kommentaarid
1. Avar julgeolekukäsitlus (§
3).
Eelnõu § 3 sätestab
tsiviilkriisiks valmistumise
ja selle lahendamise ning
riigikaitse tagamise
põhimõtted. Selle sätte
lõike 3 kohaselt:
„Tsiviilkriisiks
valmistutakse, seda
lahendatakse ja riigikaitset
tagatakse avarast
julgeolekukäsitusest
lähtuvalt.“ ITL-i hinnangul
on tegemist väga
lakoonilise paragrahviga,
mis sätestab ainult
äärmiselt üldsõnalised
põhimõtted. Seejuures ei
avata eelnõus mida
tähendab sisuliselt „avar
julgeolekukäsitlus“.
Palume selgitust, miks on
otsustatud seda olulist
Arvestatud Eelnõu teksti muudetud, vt § 4.
88
aluspõhimõtet seaduse
tasandil mitte avada.
Selgitame, et elutähtsate
teenuste osutamine on
kavandatud olema osa
avarast julgeoleku
käsitlusest riigikaitse
tagamisel. Sellest
tulenevalt peab ETO-de
jaoks olema selgelt
arusaadav, millised on
prioriteedid riigi
julgeoleku ohu olukorras
ehk kuhu suunatakse
ressurss ning kelle
korraldusel. Hetkel jätab
avara julgeoleku käsitluse
kontseptsioon laialdase
tõlgendamise võimaluse.
2. Kriisiülesannete
määramine (§ 9).
Eelnõuga võetakse
kasutusele uus termin
„püsiva kriisiülesandega
isik“, mis katusterminina
hõlmab ka elutähtsa
teenuse osutajat. Meie
jaoks tekitab see segadust,
sest arusaamatuks jääb kas
kõik sätted eelnõus, mis
nimetavad püsiva
kriisiülesandega isikut,
Selgitus Elutähtsa teenuse tagamine on püsiv kriisiülesanne, täpsemini selle eriliik.
Püsiva kriisiülesande sätted kohalduvad ka elutähtsa teenuse osutajate
suhtes. Erisused on toodud eelnõus välja, sh eraldi elutähtsa teenuse
osutajate nimetamisega kindlate sätete juures.
89
kohalduvad ka ETO-dele?
Näiteks § 89 lg 3 kohaselt
Vabariigi Valitsuse poolt
kriisiülesandega
töökohtade ja nimeliselt
nendel töötajate
määramine, täna kehtiv
seadusandlus sätestab
riigikaitselise ametikoha
määramise. Kui jah, siis
jääb arusaamatuks, mis
osal juhtudest ETO-sid
eraldi rõhutatakse (nt § 13
lg 1), aga teistel juhtudel
mitte (nt § 9 lg 6). Üks
võimalus, mida palume
kaaluda, oleks läbivalt
ETO kohustuste juures
tuua selguse huvides
kohustatud isikute loetelus
välja ka ETO. See looks
selgust ja veendumust, et
tegemist on ETO-le
kohalduva kohustusega.
3. Üleriigiline riskianalüüs (§
10).
Eelnõu § 10 lg 5 sätestab,
et üleriigiline riskianalüüs
on aluseks Vabariigi
Valitsuse kriisiplaanile
ning teistele
kriisiolukorraks
Selgitus Kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel on eelnõu § 126
kohaselt püsiva kriisiülesandega asutusel ja isikul, sealhulgas elutähtsa
teenuse osutajal ja kohaliku omavalitsuse üksusel ning põhiseaduslikul
institutsioonil õigus saada oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet,
sealhulgas avaliku teabe seaduse alusel asutatud andmekogusse (edaspidi
andmekogu) kantud andmeid, mis ei ole isikuandmed, ja seaduse alusel
asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud muud teavet, kui selle teabe
väljastamist või juurdepääsu õigust teabele ei ole muu õigusaktiga
90
valmistumiseks ja selle
lahendamiseks
koostatavatele
dokumentidele. ITL palub
selgitust, kuidas saavad
sellega tutvuda ETO-d, kes
peavad seda oma
riskianalüüsis arvestama.
Hetkel järeldame eelnõu
seletuskirja (lk 11) põhjal,
et ka ETO-d saavad
tutvuda vaid üleriigilisest
riskianalüüsist tehtud
avaliku kokkuvõttega.
Leiame, et see ei ole ETO-
de jaoks piisav ega taga
seda, et midagi olulist
käsitlemata ei jää. Seetõttu
teeme ettepaneku lisada
eelnõusse järgmine säte:
„Korraldav asutus tagab
elutähtsa teenuse
osutajatele nende
riskianalüüsi koostamiseks
vajalikus mahus
sisendinfo.“
Lisaks peame asjatu
halduskoormuse ja
bürokraatia
vähendamiseks
reguleeritud. Selgituseks tuleb rõhutada, et antud paragrahv ei reguleeri
isikuandmete saamise õigust, vaid oma ülesannete täitmiseks vajaliku muu
teabe ja andmete (teabe, mis ei ole nö isikustatud) ja muu asutusesiseseks
kasutamiseks tunnistatud teabe saamise õigust. Isikuandmete töötlemine on
reguleeritud eraldi (vt eelnõu § 128 ja selle selgitusi)
Nagu eespool on selgitatud peab olema loodud eeskätt alus ja võimalused
nii kriisideks valmistumise kui lahendamise mistahes etapis seadusest
tuleneva ülesande täitmisel töödelda asjassepuutuvat teavet selleks, et neid
ülesandeid ka edukalt täita. Eelnõu eesmärk on tagada, et teabe küsija
kohustub enda päringuid põhjuslikus seoses oma ülesandega ka põhjendama
ehk sarnaselt AvTSi § 38 lõikele 31 peab teabele juurdepääsu taotlemisel
olema nii teabe küsijale kui teabevaldajale selge, mis on eesmärk. Teabe
taotlemise õiguse kõrval on samavõrd oluline teabevaldaja õigus ja kohustus
hinnata ning vajadusel keelduda teabe väljastamisest, kui teabe küsijal
puudub alus vastava teabe töötlemiseks. Lisaks on vajalik, et teabe küsija
selgitab teabe väljastamise tähtaega, ajaperioodi või intervalli, millal ta seda
teavet reaalselt vajab. See võimaldab eelkõige teabevaldaja koormuse
maandamiseks erinevate päringute töötlemisel hinnata ning vajaduse
ilmnemisel ka luua nii õiguslikult kui tehniliselt põhjendatud ja
otstarbekamad päringutele vastamise mehhanismid (nt juurdepääsu loomine
teabevaldaja andmekogule või nt päringu esitaja igakordne lisamine nn
koopiareale või muu viis, mis vähendaks päringute töötlemise mahtu).
Riskianalüüside osas näeme ette, et riskianalüüs koostatakse iga kahe aasta
tagant ja selle ajakohasust hinnatakse vähemalt kord aastas.
91
mõistlikuks, et kohustus
riskianalüüse uuendada on
iga kahe aasta tagant, kui
vahepeal ei toimu olulisi
muutusi ja arenguid, mitte
kohustuslikus korras igal
aastal.
4. Püsiva kriisiülesandega
isiku riskiplaan (§ 13).
Eelnõu § 13 loetleb
kohustuslikud punktid, mis
peavad olema kirjas püsiva
kriisiülesandega isiku
riskiplaanis. Mitmed neist
(nt kriisiplaani
rakendamise tingimused ja
avalikkuse teavitamine) on
täna kaetud elutähtsate
teenuste riskianalüüsis.
Samas nimetatakse
eelnõus kohustusliku sisu
loetelus ka punkte, mida
ETO oma plaani kirja
panna ei saa, nt
rahvusvahelise abi vajadus
ja selle vastuvõtmine
Eeltoodust tulenevalt
teeme ettepaneku sätestada
eelnõus, et ETO-de jaoks
on riskiplaani koostamise
kohustus täidetud
riskianalüüsi tegemisega.
Mittearvestatud
Kriisiplaan ja elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüs on olemuslikult
erinevad dokumendid. Riskianalüüsis analüüsitakse erinevaid ohte, nende
esinemise tõenäosust, tagajärge, ressursside olulisust jne. Kriisiplaanis
kirjeldatakse tegevusi kriisides, lahendamist.
92
Leiame, et ETO-de
tänaseid kohustusi
riskianalüüsi ja
toimepidevuse plaani osas
ei ole vajalik muuta, vaid
tuleb hinnata sellega
jätkamise võimalust riigi
kriisiplaani ja
ristsõltuvuste kontekstis.
Kriisiga võimalikult
tõhusalt toimetuleku
eelduseks on kriitiliste
ressursside ja
funktsioonide ülevaade,
mida on võimalik vastavalt
vajadusele ümber suunata
ja tegevusi (ümber)
prioritiseerida. Seda kõike
tehaksegi ETO-de
riskianalüüsis ja
toimepidevuse plaanis. See
oleks ka jätkuvalt mõistlik.
Palume selgitust eelnõu §
13 lg 2 osas. Antud sättest
võib välja lugeda, et
elutähtsat teenust
korraldav asutus peab
vahetult kriisiolukorda
lahendavale asutusele
tagama võimed, vahendid
ja varud. Ehk kui
Selgitus
Eelnõu § 15 lg 3 kohaselt püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, kes on
kaasatud kriisiolukorra vahetu lahendamise eest vastutava asutuse või isiku
juhitud olukorra lahendamisse, peab osalema kriisiplaani koostamisel ja
tagama kriisiolukorra vahetu lahendamise eest vastutavale asutusele
kokkulepitud võimed, vahendid ja varud. Näiteks elutähtsa teenuse
toimepidevust korraldaja peab koostama kriisiplaani elutähtsa teenuse
toimepidevuse osas. Plaani koostamisse kaasatakse ka teenuseosutajad. See
tähendab seda, et kui MKM koostab sideteenuse osas kriisiplaani, siis
93
tsiviilkriis on põhjustatud
näiteks sideteenuse
katkestusest, siis MKM või
tema allasutus TTJA peaks
elutähtsa sideteenuse
osutajale tagama võimed,
vahendid ja varud. Kas
oleme sätte mõttest õigesti
aru saanud?
sideettevõtjad peavad tagama MKMle võimed, vahendid ja varud, milles on
pooled leppinud kokku MKM kriisiplaanis.
Sätte eesmärk on tagada, et osapooled räägiks läbi ja lepiks kokku plaanide
koostamisel, mis on vajaminevad võimed ja vahendid, et kõik ühe olukorra
lahendamisse kaasatud oleksid ootustest samamoodi aru saanud ja kokku
leppinud.
5. Objektikaitse (§ 17).
Objektikaitsega seoses
kavandatakse eelnõuga
olulist muudatust, millest
võib välja lugeda, et
objektikaitse regulatsioon
rakendub ka kogu ETO-de
infrastruktuuri osas
(eelnõu § 17 lg 1). ITL-i
jaoks jääb arusaamatuks,
miks muudetakse senist
põhimõtet, mille kohaselt
on iga ETO ülesanne
tagada, et tal on olemas
vajalik taristu selleks, et
elutähtsaid teenuseid
osutada. Samuti on raske
aru saada, kuidas välja
pakutud regulatsiooni
praktikas rakendama
hakatakse. Näiteks:
Selgitus Põhimõte, mille kohaselt on iga ETO ülesanne tagada, et tal on olemas
vajalik taristu selleks, et elutähtsaid teenuseid osutada, jääb alles. Muudatus,
mis seni kehtivaga võrreldes tehakse on see, et toimepidevuse tagamise üks
osa on ka kriisiülesande täitmiseks ja toimepidevuse tagamiseks vajalike
objektide kaitse, et ETO ka selle läbi mõtleks (nn baashügieen, mille alla
lähebki tänane põhimõtte, mille kohaselt ETO peab tagama, et tal on olemas
vajalik taristu teenuse tagamiseks).
Need objektid, mida tuleb pidada olulise tähtsusega objektideks riiklikus
vaates, need määratakse alaliselt kaitstavateks (tänased riigikaitseobjektid)
ning sel juhul rakendub täiesti eraldi kord (kohustus määrata
miinimumkaitseabinõud, rakendada lisaturvameetmeid objekti kaitseks
ohutaseme muutumisel, kooskõlastada riskianalüüs ja turvaplaan KAPOga
jne). Ja alalise kaitse all oleva objekti kaitset korraldab ETO ise, sh kannab
vajalikud kulud. Seejuures oluline juhtida tähelepanu, et alaliste objektide
kaitse pole ka midagi uut vaid kehtiv RiKS.
Kavas ei ole, et turvateenus tervikuna muutuks elutähtsaks. SIM on seda
teemat täiendavalt vaadanud ja jõudis järelduseni, et tegemist tugiteenusega,
mis on piisavalt reguleeritud turvategevuse seaduses. Praegu on eelnõus sees
üksnes sularaharingluse osaks olev sularahakäitluse teenus, mida pakkuvad
mh ka turvaettevõtted (raha inkassatsioon, ATMde täitmine, raha lugemine).
94
- Kuidas praktikas
hakatakse Vabariigi
Valitsuse ja ministri
korraldustega neid objekte
määratlema? Näiteks
kuidas saab ETO-de
infrastruktuuri objektina
kirjeldada, kui see koosneb
väga paljudest
(tuhandetest) omavahel
seotud osadest ja paikneb
laiali kogu riigi
territooriumil (tugijaamad,
võrgusõlmed,
andmekeskused jne).
Objektikaitse all peaks
olema selgelt määratletud
millise mõjuga objektid
valimisse võetakse
(näiteks objektid mille
hävinemise korral katkeb x
arv teenuse kasutajatele
elutähtis teenus).
- Millist osa ETO-de
infrastruktuurist hakatakse
kaitsma ja kes kaitseb?
Täpsemalt vajab selgitusi
ja selgemat väljendamist,
kas ja kuidas on mõeldud
praktikas korraldada ETO-
dele kuuluvate objektide
Ja seda selle tõttu, et sularaha käitlus on kujunenud eraldiseisvaks teenuseks
(moodustab teenuse ahela).
Kas konkreetsed objektid on riiklikult kaitstavate objektide nimekirjas tuleb
koostöös ETKAga suheldes selgeks saada.
95
kaitse? Kuidas seda
praktikas rakendatakse ja
regulatsiooni
tõlgendatakse?
Arusaamatuks jääb,
milline on riigi
kontseptsioon objekti
kaitsest ETO-dega seoses.
Kuidas katab riik vastavate
objektide kaitsmisega
seotud kulud?
Selgitame, et täna on ETO-
del tehtud riskianalüüs
füüsilise taristu
kriitilisematele
objektidele, aga mitte
turvaplaan. Juhul, kui
Vabariigi Valitsuse
korraldusega saab näiteks
ETO hoone alaliselt
kaitstavaks olulise tähtsuse
objekti staatuse, siis saab
ETO kohustuseks
koostada antud hoonele
turvaplaan. Ebaselgeks
jääb, millises ulatuses ja
milliseid olukordi silmas
pidades seda tegema peab.
Lisaks, kui ETO-l on
vajalik selleks täiendavalt
turvateenust,
96
taustakontrolli tegemise
vahendeid ja võimekust,
siis kas selleks on ette
nähtud ka riigi tugi või on
see kõik ETO-le pandav
täiendav kohustus ja
vastutus?
Objektikaitsega seoses
palume lisaks selgitust
turvateenuse osutamise
osas. Nimelt muutub
eelnõu § 233 kohaselt
turvaettevõtja elutähtsa
teenuse osutajaks
sularaharingluse ja
sularaha käitlemise
toimimise osas. Samas on
turvateenus väga oluline
ka teistele elutähtsa
teenuse osutajatele, kuna
ka nende riskianalüüsi osa
on kriitiliste objektide
turvamine. Kas ongi
mõeldud nii, et elutähtsa
teenuse osutaja kriitilise
objekti valvamine ei saa
olema elutähtis teenus?
6. Sideteenuse piiramine (§
51).
Eelnõu § 51 reguleerib
sideteenuse piiramist, aga
Arvestatud Eelnõu § 47 on täiendatud selliselt, et kohustuse panemisel tuleb arvestada
olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi. Korralduse andmine peab lähtuma
sideteenuse piiramist reguleerivatest õigusaktidest ning piirangute
rakendamine leiab seejuures aset olemasolevate tehniliste võimaluste piires.
97
see säte vajab seostamist
reaalsete võimalustega.
ITL teeb ettepaneku lisada
eelnõu §-i 51, et korralduse
andmine peab lähtuma
sideteenuse piiramist
reguleerivatest
õigusaktidest
(elektroonilise side seadus
– ESS) ning piirangute
rakendamine leiab
seejuures aset
olemasolevate tehniliste
võimaluste piires. Lisaks
juhime tähelepanu, et
igasugused sideteenustega
seotud piiramised,
sõnumisaladuse ja
jälitustegevusega seotud
isiku põhiõigusi riivavad
tegevused peavad olema
ka kooskõlas
elektroonilise side
regulatsiooni, õiguste ja
kohustustega. Täiendava
piiramise aluse
lisandumine peab nähtuma
ka piiramise aluseks
olevast ESS-is toodud
loetelust. Rõhutame, et
seejuures tuleb üle vaadata
volitusnormide teema ja
98
omavaheline normide seos
ning alluvus (mis on
erinorm, mis üldnorm).
7. Teadete ja õigusaktide
avaldamise kohustus (§
57).
Eelnõu § 57 annab õiguse
kohustada
massiteabevahendi
valdajat, elektroonilise
side ettevõtjat ja muud
isikut avaldama või
edastama tasuta
kriisiolukorra
lahendamiseks vajalikke
teateid ja eelnõus
nimetatud juhtudel ka
õigusakte. Erinevate
kohustatud isikute ja
erinevate kohustuste
kirjeldamine ühes sättes
tekitab segadust.
ITL teeb ettepaneku seda
sätet muuta ja sõnastada
järgmiselt:
„Vabariigi Valitsus,
kriisiolukorra juht,
kriisiolukorra lahendamise
eest vastutav asutus,
samuti nende volitatud isik
Arvestatud osaliselt Eelnõus tehakse järgmine muudatus:
Vabariigi Valitsus, kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest
vastutav asutus, samuti nende volitatud isik võivad kriisiolukorras kohustada
massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut
avaldama või edastama arvestades olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi
tasuta, muutmata kujul ja ettenähtud ajal kriisiolukorra lahendamiseks
vajalikke teateid, käitumisjuhiseid ning käesolevas seaduses sätestatud juhul
õigusakte.
Põhimõte on, et nõuda ei saa seadusega kelleltki midagi, mida ei saa
tegelikult täita. Seletuskirja on täiendatud, et teadete või õigusaktide
avaldamise kohustuse panemisel tuleb arvestada, et kohustatud subjektil (nt
elektroonilise side ettevõtjal) oleks asjakohase teate avaldamiseks ka vastav
tehniline võimekus.
Samuti jäetakse sättest välja sõna „viivitamata“. Paindlikkuse tagamiseks
jäetakse sättesse ka „muud isikud“. Lisaks selgitame, et eelnõus eristatakse
kriisiolekukorra lahendamiseks vajalikke teated ja viivitamatut ohuteadet.
Seetõttu on jäetud eelnõu §-ga 50 võimalus kohustada sideettevõtjat
edastama ka neid teateid, mis ei ole käsitletav viivitamatu ohuteatena.
99
võivad kriisiolukorras
kohustada
massiteabevahendi
valdajat avaldama või
edastama tasuta, muutmata
kujul ja ettenähtud ajal
kriisiolukorra
lahendamiseks vajalikke
teateid ning käesolevas
seaduses sätestatud juhul
õigusakte.“
Selgitame, et:
- Sõna „viivitamata“ saab
parema arusaadavuse välja
jätta, kuna väljend
„ettenähtud ajal katab ka
mõiste „viivitama“, kui nii
korralduses ette näha.
- „Õigusaktide
avaldamine“ sideettevõtja
poolt ei ole ega peagi
olema tehniliselt teostatav
ja tuleb eelnõust välja jätta.
Sideettevõtjad ei saa sellist
kohustust endale võtta ega
saa kuidagi edastada
kriisiolukorra õigusakte
SMS sõnumina.
- Samuti sisaldub meie
pakutud sõnastuses
ettepanek jätta välja muud
100
isikud, kuna meie
hinnangul ei saa
kohustatud isikute loetelu
lahiseks jätta.
Lisame, et kriisiolukorra
lahendamiseks saab saata
sideettevõtjate kaudu
teateid ESS § 1051 alusel ja
sellele võimalusele viitab
ka eelnõu § 79. Täiendava
aluse kehtestamist ei pea
me vajalikuks.
8. Sidevahendite kasutamise
piiramine (§ 67).
ITL-ile jääb arusaamatuks
eelnõu § 67, mis näeb ette
võimaluse Vabariigi
Valitsusel või tema
volitatud haldusorganil
piirata sidevahendi
kasutamist, kui see on
vajalik kriisiolukorra
lahendamiseks. Nimetatud
sättest ei nähtu, kellele see
haldusorgani korraldus
võib olla suunatud.
Arvestades, et nimetatud
on sidevahendeid, siis
ennetavalt selgitame, et
sideteenuse osutajad
saavad piirata
Selgitus
Eelnõu § 67 kohaselt võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud täidesaatva
riigivõimu asutus erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata sidevahendite
kasutamist, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
Antud sättega ei reguleerita sideteenuse piiramist või juurdepääsu piiramist
sidevõrgule (mis on sätestatud eelnõu §-s 47). Sidevahendite kasutamise
piiramist ei saa samastada sideteenuste piiramisega, sest sidevahend on
defineerimata õigusmõiste, mida tuleb määratleda selle tavatähenduses.
Sidevahendite kasutamise piiramise meedet on võimalik kohaldada juhtudel,
kus isikute vahelise side pidamine ei vasta juriidiliselt kehtivas õiguses
(ESSis) defineeritud sideteenuse osutamisele. Eelnõu ei täpsusta, milliste
sidevahendite kasutamist on õigus piirata ja millisel viisil. Vabariigi
Valitsusele on põhjendatult antud laialdane volitus otsustada, milliste
sidevahendite kasutamist on vaja piirata. Konkreetse tehnoloogilise vahendi
nimetamine seaduses ei taga hübriidohtudega võitlemisel vajalikku
õiguslikku paindlikkust. Eelnõu seletuskirjas on ka selgitatud, et üldjuhul on
meetme adressaadiks sidevahendite lõppkasutajad, kuid eelnõu ei välista
piirangute kehtestamist ka sideettevõtjale.
101
sideteenuseid, aga mitte
sidevahendite kasutamist.
Seega tehniliselt ei saaks
sideettevõtjad olla need,
kellele eelnõu §-is 67
sisalduv kohustus
suunatud on. Kui see säte
jätta eelnõusse sellisel
kujul laiaulatusliku ja
sisustamata
volitusnormina, siis võib
tekkida olukord, kus
antakse välja haldusakt,
mida ei ole võimalik
praktikas teostada.
Leiame, et haldusakti
andvalt organilt ei saa
kriisiolukorras eeldada, et
ta teaks kõiki tehnilisi
võimalusi ning oskaks
anda pädeva korralduse
suunatuna õigele isikule.
ITL-i ettepanek on
sõnastada see säte selliselt,
et Vabariigi Valitsusel või
tema volitatud
haldusorganil on õigus
nõuda elektroonilise side
teenuse osutajalt
sidevõrgule juurdepääsu
piiramist olemasolevate
102
tehniliste võimaluste
piires. Täiendava piiramise
alus või sellise piiramise
aluse lisandumine peab
nähtuma ka piiramise
aluseks olevast ESS-i
loetelust.
9. Sõnumisaladuse ning
kodu-, perekonna- ja
eraelu puutumatuse
piiramine (§ 68).
Eelnõu § 68 lg 2 punkt 2
annab õiguse Politsei- ja
Piirivalveametile,
julgeolekuasutusele ja
Kaitseväele kuulata või
vaadata pealt või
salvestada elektroonilise
side võrgu kaudu
edastatavat sõnumit või
muud teavet. Täna on ESS
§ 113 kohaselt kohustus
jälitustegevuseks
juurdepääsu anda üksnes
jälitus- ja
julgeolekuasutustele kohtu
loal.
Leiame, et isikute ringi
laiendamine ei ole
põhjendatud ja teeme
ettepaneku eelnõu § 68
Selgitus Eelnõus uus sõnastus.
103
kitsendada ning jääda
ESS-is sätestatud isikute
loetelu juurde, kes
korraldavad neile loodud
juurdepääsulahenduse
vahendusel pealtkuulamise
jms toimingute läbiviimise
ja omalt poolt info
edastamise vastavalt
kriisiolukorra vajadustele
ka teistele eelnõu § 68
lõikes 2 täiendavalt
nimetatud isikutele.
Juhime tähelepanu, et ESS
§ 113 täitmiseks on loodud
tehniline võimekus. Ca 20
aasta jooksul on tehtud on
pidevaid investeeringuid
tehnoloogia arenguga
kaasas käimiseks ning
õigustatud isikutele on
arendatud nende
vajadustele vastavad
tehnilised
juurdepääsukanalid. Me ei
pea täiendavate kanalite
loomist mõttekaks. Selleks
võimekuse loomine
nõuaks süsteemide
tehnilist täiendamist ning
lisaressurssi selleks.
104
Vajadusel on riigiasutustel
võimalik muudel alustel
omavahel jälitustegevuse
infot vahetada.
10. Elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja
(§ 74).
Eelnõu § 74 lg 6 punkt 1
alusel kehtestatav teenuse
toimepidevuse nõuete
kirjeldus peab kindlasti
hõlmama erinevaid
toimepidevuse nõudeid
erinevateks olukordadeks.
Nagu ülal (kirja punktis
1.3) rõhutasime, on meie
hinnangul oluline vahe,
millisest kriisist
räägitakse. Ei saa eeldada,
et teenust taastatakse
samadel põhimõtetel ka
olukorras, kus sellega
kaasneb reaalne oht
inimese elule ja tervisele.
Eelnõu § 74 lõikes 7
sisalduv elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja
õigus panna ETO-le mis
iganes kohustusi sõltumata
sellest, kas see oleks üldse
õiguslikult või tehniliselt
Mittearvestatud Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldaja saab toimepidevuse nõuete
määruses täpsustada teenusenõudeid erinevateks olukordadeks. Seejuures
sätestatavad nõuded peavad olema proportsionaalsed ja asjakohased ning
neid peab olema ka reaalselt täita.
Eelnõus sätestatu on analoog kehtivast HOS § 33 lg-st 1. Korraldaja antav
korraldus on oma olemuselt haldusakt, mis peab olema põhistatud ja
proportsionaalne. Haldusorgan ei saa kohustada tegema asju, mis ei ole
objektiivseid asjaolusid arvesse võttes täidetavad. Korraldust peab olema
võimalik täita ning sellega peab haldusorgan arvestama korralduse andmisel,
anda saab üksnes selliseid korraldusi, mida on võimalik ka tehniliselt täita.
105
võimalik, ei ole
proportsionaalne ega
vastuvõetav. Need
kohustused ületaksid selle,
mis saab olema ETO-le
õigusaktidega ette nähtud.
Kehtiv õiguskord ei
võimalda luua olukorda,
milles saab kehtestada
nõudeid, mis ei tulene
seadusest või pole
vähemalt määruse tasandil
fikseeritud.
ITL-i ettepanek on jätta see
arusaamatuid ootusi ja
ebamäärasust juurde loov
säte eelnõust välja. Juhul,
kui tekib olukord, mida ei
olnud võimalik ette näha,
siis saab rakendada
ühekordsete
kriisiülesannete skeemi.
11. Elutähtsa teenuse osutaja
kohustused, sh kohustus
vähendada sõltuvust
partneritest (§ 75).
HOS-ist (eelnõu § 75 lg 6)
kohustuste ülevõtmise
osas leiame, et enne
kohustuste ülevõtmist
Arvestatud osaliselt Eelnõu § 75 lg 11 p-i 1 sõnastus täiendatud järgmiselt:
„tagama elutähtsa teenuse toimimise ja kasutajale kättesaadavuse,
sealhulgas tagama teenuse toimimise tehnilise rikke ning tarne ja teise
elutähtsa teenuse katkestuse korral, sealhulgas kriisiolukorras enda
osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime“.
Tegemist on kehtiva HOS põhimõttega. Seda ei muudeta.
Nõudeid alltöövõttu kohta saab kehtestada ETKA oma määrusega. See on
kehtiv põhimõtte ja ei muutu. Nt EP on kehtestanud sellised nõuded.
106
vajab sisulist lahendamist
kaks teemat:
- Eelnõu kohaselt peab
ETO tagama elutähtsa
teenuse toimimise,
sealhulgas tagama
tehnilise rikke ning tarne ja
teise elutähtsa teenuse
katkestuse korral,
sealhulgas kriisiolukorras
enda osutatava teenuse
järjepideva toimimise ja
kiire taastamise võime
elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuete
kohaselt (eelnõu § 75 lg 6
p 1);
Juhul, kui soovitakse
HOS-i tänase sõnastuse
lõppu lisada täiendus:
„elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuete
kohaselt“, siis tuleb
eelnevalt kirjeldada
eelnõus erinevad
toimepidevuse ja
taastamise nõuded
sõjaolukorras ning
tavaolukorras. Vastasel
korral eeldatakse
tavapärase toimepidevuse
Seadus ei kohusta ETO-t isoleerima koostööpartneritest, vaid arvestama
nendest tulenevate riskidega, tegelema nende riskidega, nt mitmekesistama
partnerite ringi, leppima ETKA.ga kokku sõjas osutava teenuse taset ja
koostoimet ETKA kriisiplaani kohaselt.
107
ja teenuse taastamise
nõuete kehtimist
samaväärselt
sõjaolukorras.
- Eelnõu kohustab riik
jätkuvalt ETO-t
vähendama sõltuvust
lepingupartneritest (§ 75 lg
6 p 4), kuigi sellele teemale
kui probleemsele kohale
oleme riigikaitseliste
ametikohtadega seoses
riigi tähelepanu juhtinud.
Riigi eeldus, et kogu
elutähtis teenus
majandatakse algusest
lõpuni ühe ettevõtte sees,
ei tundu mõistlik eeldus
ega kooskõlas tegeliku
olukorraga. Üsna
tavapärane ja loogiline on,
et süsteemide ja võrgu
haldamiseks ning
ehitamiseks tellitakse
teenused mingis osas sisse.
Kui elutähtsat teenust
osutaval töökohal
lepingulise partneri juures
ei ole riigi poolset tuge,
vaid see on ja jääb ETO
enda vastutusele, siis
Eraõiguslikete juriidiliste isikute õigused ja kohustused peavad tulenema
seadusest. Kohustuste ja õiguste subjektide ring peab olema võimalikult
täpselt seadusega määratletud. Alltöövõtjate puhul on seda raske teha, kuna
alltöövõtjate ring on tavaliselt kiiresti muutuv, samuti on muutuv nende
108
sõjaolukorras osutub see
kokkuvõttes ka riigi
julgeoleku ja
toimepidevuse riskiks.
ETO on riigile
väljendanud oma
potentsiaalset murekohta
eelkõige kriitilistes
olukordades (sõda) ja
leiame, et selles osas
midagi ette võtmata
aktsepteerib riik seda
olukorda, et
sõjaolukorraks ette
valmistades ei ole riik
andnud endast parimat
ning aktsepteerib seda riski
ja olukorda. Täna puudub
eelnõus isegi selge viide
selles osas, et ETO
kriisiülesandega
(riigikaitselased) töötajad
on vabastatud
mobilisatsioonist (eelnõust
välja ei loe otseselt, vt ka
kirja punktid 2.13 ja 2.14).
Partneritest sõltuvus on
jäetud ETO riskiks.
ülesannete laad, seda ka ühe elutähtsa teenuse osutaja lõikes. Kriisiülesande
täitmiseks vajaliku töökoha regulatsiooniga kaasneb võimalus määrata
isikud kriisitöökohtadele, mis tähendab, et isikud peavad täitma oma
kohustust töökohal mitte Kaitseväe koosseisus. Riigi kaitsevõime
planeerimisel ei ole võimalik jätta subjektide ring avatuna või panna
sõltuvusse elutähtsa teenuse osutaja äristrateegiast. Selle tõttu on loodud
võimalus korraldavale asutusele seada nõuded elutähtsa teenuse osutaja
alltöövõttu kohta. See võimaldab suunata ettevõtjaid mõtlema paremini läbi
alltöövõttu tingimusi, sh vääramatu jõu välistamist lepinguga.
Samuti juhime tähelepanu, et tegu on kehtiva HOSi sõnastusega (HOS § 38
lg 3 p 2), eelnõu ei too selles osas muutust. Mobilisatsioonist vabastuse osas
on eelnõus sama süsteem, mis kehtivas õiguses (RiKS § 46 lõike 3 alusel
määrus võimaldab ETOl määrata kriisi ajal tööl olevad isikud:
https://www.riigiteataja.ee/akt/116032022013)
12. Riigi tegevusvaru
moodustamine, haldamine
ja kasutamine (§ 82).
Selgitus ETOdel peavad olema oma ülesannete täitmiseks vastavad vahendid ja
varud, sh inimesed. Eesti Varude Keskus tegeleb varuga, mis on viimne
abinõu, kui kõik muud varud on ammendunud. Üldine varude info on
109
Riigi tegevusvaruga seoses
jääb vajab selgitamist,
kuidas jõuab ETO-deni
info, millised varud riigil
olemas on, kuidas ja
millistel tingimustel ETO-
d varusid kasutada saavad.
Kus ja kuidas see küsimus
lahendatakse? Näitena
toome siinkohal kütuse ja
generaatorid. Kahtlemata
oleks kõige efektiivsem
just generaatorite puhul
keskse nö varupanga
loomine.
Varude haldamise
tagamiseks sõja olukorras
peaksid kütusega
varustavale ettevõttele
kohalduma ka eelnõu
kohased püsiva
kriisiülesandega isiku
kohustused ja sätted ning
mobilisatsioonist
välistamine.
kättesaadav EVK kodulehel ja nende aastaülevaadetes. Varud jagatakse
olemasolevate võrgustike kaudu. Vedelkütus tanklate kaudu (ETO-de jaoks
autonoomsed ja kriisitanklad).
Kui kütusega varustav ettevõtja on oluline, siis on ta määratud ETOks ning
talle kohaldub võimalus määrata teatud inimesed kriisitöökohtadele. Teistel
seda võimalust ei ole.
13. Püsiva kriisiülesandega
ameti- ja töökoht (§ 89).
ITL-ile jääb segaseks,
kuidas toimub
mobilisatsiooni korral
elutähtsa teenuse osutaja
Selgitus Elutähtsa teenuse tagamine on ETO püsiv kriisiülesanne. ETO on püsiva
kriisiülesandega isik ning sellele kohalduvad ka püsiva kriisiülesandega
isiku kohta käivad sätted. ETOl on samuti võimalik määrata enda juures
püsiva kriisiülesandega töökoht. Korraldus ETO-de jaoks jääb seejuures
samasuguseks kehtiva riigikaitselise töökoha korraldusega (
https://www.riigiteataja.ee/akt/116032022013)
110
töökorraldus. Hetkel
kehtiva seaduse kohaselt
on selge, et riigikaitselistel
ametikohtadel olevad
inimesed peavad oma
ametikohustusi täitma ehk
neid ei mobiliseerita.
Eelnõust seda välja ei loe,
sest riigikaitselistest
ametikohtadest enam juttu
ei ole, vaid räägitakse
püsiva kriisiülesandega
ameti- ja töökohast. Samas
ei saa selgelt aru, kas see
rakendub ka elutähtsa
teenuse osutajale. Nimelt
ei nähtu eelnõust ega
seletuskirjast elutähtsa
teenuse osutaja
kriisiülesandega töötajate
mobilisatsioonist
vabastamist.
ITL toetab senise mudeli
säilitamist, mille kohaselt
on ETO-del ka õigus oma
töötajaid määrata
kriisiülesandega
ametikohtadele, et tagada
kriisiolukorras elutähtis
teenus.
Alltöövõtjate osas vastatud eelnevalt.
111
Eelnõu § 89 lõike 3
kohaselt hakkaks
kriisiülesandega ameti- ja
töökohti määrama
nimeliselt Vabariigi
Valitsus. Meile tundub
sellise muudatuse
põhjendus ja praktiline
rakendatavus arusaamatu.
Kui peetakse siiski
vajalikuks anda teatav roll
selle osas Vabariigi
Valitsusele, siis meie
hinnangul saaks Vabariigi
Valitsus vaid määrata, mis
teenuste osutamisega
seoses on vajalik määrata
kriisiülesandega töökohti.
Elutähtsa teenuse osutajale
jääks siis ise võimalus
määrata konkreetsed
töökohad, sest tema tunneb
oma teenuseid ja teab
millised spetsialistid on
nende osutamise
tagamiseks vajalikud.
Murekoht on ka selles, et
kuidas käituda
sisseostetava ehk
allhangitava teenuse
korral. ETO ei saa
112
kohustada oma partnereid
määrama viimaste
ettevõtetes
kriisiülesandega töökohti,
kuigi see oleks vajalik,
selleks et ETO saaks oma
kohustusi täita ka siis, kui
toimub näiteks
mobilisatsiooni kohustus
sisseostetava ettevõtte
töötajate suhtes. See
küsimus on laual ka
riigiasutuste poolt
sisseostetavate teenuste
puhul ja vajab eelnõuga
lahendust.
ITL teeb ettepaneku
kaaluda võimalust määrata
kriisiülesandega töökohad,
mitte juriidilise isiku
põhiselt, vaid seotuna
teenuse osutamiseks
vajaliku ressursiga.
Leiame, et
kriisiülesandega töökohad
tuleb määratleda vastavalt
elutähtsa teenuse
osutamiseks vajalikele
tegevustele. Sealhulgas
tuleb arvestada
koostööpartnerite
113
töötajaid, kelle osas tuleb
mobilisatsiooni korral
näha ette erisus ning
võimaldada asuda
kriisiülesandega
ametikohale, sõltumata
sellest, kas ta töötab
ettevõttes, kes on ETO või
tegutseb tema volituste
alusel/lepingulise
partnerina.
Teemaga on seotud ka
ETO võimekus tellida
riigilt kriisiülesandega
töötajate taustakontrolli.
Täna puudub ETO-del
võimalus tellida riigilt
neile töötajatele, kes
täidavad kriisiülesandeid
või kes pääsevad ligi
elutähtsa teenuse
osutamise kontekstis
võtmetähtsusega
kriitilisele taristule (nt
võrgukeskustele), enne
nende töölevõtmist ja
vajadusel ka töösuhte
vältel taustakontrolli,
veendumaks nende
usaldusväärsuses ja
sobivuses vastavale
114
töökohale. Selline
võimalus tuleb antud
eelnõu raames ETO-dele
luua.
14. Töökohustuste tekkimine
(§ 90) ja lõppemine (§ 92
lg 2). Eelnõu § 90 lg 4
kohaselt loetakse
töökohustus tekkinuks
vaid ameti- või töökohal,
millel töötamise eest
saadavalt tulult tehakse
tulumaksu kinnipidamisel
mahaarvamisi, kui isik
töötab mitmel
kriisiülesandega ameti- või
töökohal. Võimalike
dubleerivate kohustuste
olemasolu puhul on
tegemist väga olulise
probleemiga, mis vajab
ennetavat lahendamist.
ETO-de jaoks on väga
oluline, et nende
võtmetöötajad saaksid ka
kriisi ajal tegeleda
elutähtsa teenuse
osutamise tagamisega.
Seetõttu on meie jaoks
äärmiselt oluline, et
eelnõusse saaks selgelt
kirja, et teatud isikuid ei
Selgitus Eelnõust jäetud välja viide tulumaksu arvestamisele, isik peab ise ütlema,
millises töökohas ta kriisi ajal töötab.
115
tohi kohustada täitma muid
kriisiülesandeid ja neid
näiteks ei mobiliseerita.
Hetkel eelnõu § 90 lõikes 4
välja pakutud regulatsioon
selleks meie hinnangul ei
sobi. Meile jääb
arusaamatuks, miks siduda
seda küsimust tulumaksu
tasumisega. Palun
selgitage.
Kui seda sätet lugeda koos
eelnõu § 89 lõikega 3,
tekib küsimus, et kui
Vabariigi Valitsusel on
plaanis koostada kogu riigi
peale üks nimekiri
kriisiülesandega ameti- ja
töökohtadest, kas siis on
plaanis selle kaudu
välistada ka kattuvused.
Püsiva kriisiülesandega
ameti- või töökohalt omal
soovil vabastamise ja
töölepingu lõppemise
korral nähakse ette
tänasest töölepingu
seaduse ülesütlemise
regulatsioonist erinev
ülesütlemise tähtaeg (60
TLSi muutmine ei ole vajalik, kuna eelnõu sätestabki eriregulatsiooni, nii
nagu hetkel kehtivas õiguses sätestab eriregulatsiooni RiKS (§ 51).
116
päeva) enne töölepingu
lõppemist (§ 92 lg 2).
Leiame, et erisuse
kehtestamisel töölepingu
seaduses sätestatu osas,
tuleb vastav muudatus teha
ka TLS vastavatesse
sätetesse (TLS § 98 –
Töötaja ülesütlemise
etteteatamise tähtajad)
15. Haldusakti ja muu
dokumendi
kättetoimetamine (§ 109).
Eelnõu § 109 lg 1 p 2
kohaselt loetakse
haldusakti või muu
dokumendi
kättetoimetamiseks ka
selle avaldamis
asjakohases arvuti- või
sidevõrgus. Meie
hinnangul saab selline
kohustus kehtida vaid
massiteabevahenditele,
mitte olla sideettevõtja
kohustus. Seetõttu teeme
ettepaneku jätta sellest
punktist välja viide arvuti-
ja sidevõrgule.
Selgitus Eelnõu on muudetud selliselt, et avaldamisel lähtutakse olemasolevatest
tehnoloogilistest lahendustest. Põhimõte on, et nõuda ei saa seadusega
kelleltki midagi, mida ei saa tegelikult täita.
16. Elutähtsa teenuse osutaja
kohustuste rikkumine (§
151). Eelnõuga
Selgitus Kehtiv HOS näeb ette sanktsioonid seaduse ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud nõuete täitmata jätmise korral. Sellegipoolest ei ole
seni kehtinud sunniraha ja trahvide määrad olnud motiveerivad. Näiteks osa
117
suurendatakse elutähtsa
teenuse osutaja kohustuste
rikkumise maksimaalset
karistust märkimisväärselt
– 20 000 eurolt 400 000
euroni. Seejuures on
eelnõus sisalduvad
kohustused väga üldised ja
hetkel ka lahtised (nt kõike
muud tuleb ka teha
vastavalt eelnõu § 74
lõikele 7).
ITL palub selgitust, et
millest nii suur muudatus
tingitud on ja kuidas see
põhjendatud on. Meile
tundub ebamõistlik
sanktsioone sellises
ulatuses suurendada
arvestades, et ETO-del on
eelnõu kohaselt üksnes
kohustused, näha on, et
ETO roll ja kohustused
riigi julgeoleku ja
toimimise vaatest veelgi
suurenevad võrreldes
tänasega ning
kompensatsioonimehhanis
mi pole ette nähtud.
Kusjuures arvestamata on
jäetud see, et sõja
teenuseosutajate jaoks on seni olnud lihtsam tasuda iga kord sunniraha 2000
eurot kui täita ettekirjutus toimepidevuse nõuete täitmiseks. Sanktsioonid on
mõjutusvahend isikute käitumise korrigeerimiseks sobivas suunas. On
oodata, et uued sunniraha ja trahvide määrad mõjutavad olemasolevate
elutähtsa teenuse osutajate käitumist ning suunavad neid paremini täitma
seadusest tulenevaid nõudeid.
Määrade tõstmine maksimaalse lubatuni ei tähenda automaatselt nende
maksimaalses määras kohaldamist. Nõustume, et igasugune karistuse
kohaldamine peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu sunniraha
ja rahatrahv määratakse vastavalt rikkumise raskusele. Trahvimäärad on
seatud maksimaalses ulatuses, mida karistusseadustik lubab (KarSi § 47),
sest elutähtsa teenuse osutaja kohustuste täitmata jätmine või
mittenõuetekohane täitmine võib kaasa tuua väga suure kahju, ohustada
elanikkonda, Eesti riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda. Näiteks võib
juriidilist isikut, kes jätab täitmata riigikaitseülesande, karistada
rahatrahviga kuni 400 000 eurot (vt RiKS § 911). Sunniraha määr on samuti
ühtlustatud RIKSi §-s 901 sätestatuga ja jääb samasse suurusjärku KütSis
sätestatud sunniraha määradega elutähtsa teenuse osutajatele.
118
olukorras antakse endast
parim, kuid palju sõltub
sellest, mis on olukord
kriisi või sõja hetkel ning
kuidas toimib koostöö
(ristsõltuvused,
varustatus). Kindlasti on
oluline, et enne karistamist
kuulatakse ettevõtja ära ja
otsitakse probleemile
lahendust. Samuti see, et
karistus on
proportsionaalne
rikkumisega.
17. Elektroonilise side seaduse
muutmine (§ 171).
Eelnõu § 171 punktiga 5
lisatakse ESS §-i 98 uus
lõige, mille alusel on
TTJA-l õigus nõuda, et
sideettevõtja piiraks
sideteenuse osutamist
lõppkasutajale või
juurdepääsu sidevõrgule,
kui see kahjustab avalikku
korda ähvardava olulise
ohu väljaselgitamist või
tõrjumist.
Juhime tähelepanu, et selle
sätte sõnastus on mitmest
ülal käsitletust (eelnõu §§-
Selgitus Eespool on selgitatud, et eelnõuga eristatakse sideteenuste piiramist ja
sidevahendite kasutamise piiramist. Eelnõu §-s 67 ei reguleerita sideteenuse
piiramist või juurdepääsu piiramist sidevõrgule. Sidevahendite kasutamise
piiramist ei saa samastada sideteenuste piiramisega, sest sidevahend on
defineerimata õigusmõiste, mida tuleb määratleda selle tavatähenduses.
Sidevahendite kasutamise piiramise meedet on võimalik kohaldada juhtudel,
kus isikute vahelise side pidamine ei vasta juriidiliselt kehtivas õiguses
(ESSis) defineeritud sideteenuse osutamisele.
119
id 51 ja 67) õnnestunum
osas, milles see annab
õiguse piirata juurdepääsu
sidevõrgule, sest just see
on see, mida sideettevõtja
tehniliselt teha saab.
Teeme ettepaneku jääda
eelnõus vaid selle sätte
juurde.
Samas teeme ettepaneku
selle sätte (§ 171 p 5) sisu
üle arutleda, et tagada
ühine arusaam sellest,
millisteks olukordadeks
see mõeldud on ja kuidas
praktikas rakendama
hakatakse.
18. Isikut tõendavate
dokumentide seaduse
muutmine (§ 179). ITL on
seisukohal, et identimise,
autentimise ja
elektroonilise
allkirjastamise määramine
elutähtsaks teenuseks läbi
isikut tõendavate
dokumentide seaduse
(ITDS) ei ole õige. Meie
hinnangul peab seda
tegema läbi e-identimise ja
e-tehingute
Selgitus Kehtiva seaduse ja ka eelnõus esitatud muudatuse kohaselt on eesmärk
käsitleda elutähtsa teenuse osutajana neid sertifitseerimisteenuse osutajaid,
kes osutavad teenust ITDS-i alusel välja antud dokumentidele. Selguse
huvides tuleks antud ITDS-i säte alles jätta. EUTS-i täiendamise vajadust
analüüsitakse KüTS-i revisjoni raames. Elutähtsa teenuse sisu on võimalik
täpsustada ka ETKA määrusega ja see ei eelda ITDS või muude seaduste
muutmist.
120
usaldusteenuste seaduse
(EUTS), kuna see
reguleerib e-identimist ja
e-tehinguteks vajalikke
usaldusteenuseid laiemalt,
samas kui ITDS reguleerib
üksnes riiklike isikut
tõendavate dokumentide
väljaandmist. Identimise,
autentimise ja
elektroonilise
allkirjastamise määramine
elutähtsaks teenuseks läbi
EUTS-i toetab ka tänane
praktika.
19. Küberturvalisuse seaduse
muutmine (§ 196).
Eelnõu § 196 punktiga 3
viiakse hetkel HOS § 41
lõikes 2 sisalduv elutähtsa
teenuse toimimist tagavate
infosüsteemide asukoha
nõue küberturvalisuse
seadusesse muutmata
kujul. Teame, et käimas on
analüüs selle sätte
vajalikkuse osas.
Märgime, et elutähtsa
teenuse osutajate jaoks on
oluline, et antud sätte osas
tehakse otsused koos
käesoleva eelnõuga, mitte
Selgitus Sätte uuendatud sõnastus on sama, mis 11.03.2025 Riigikogu menetlusse
võetud HOSis muutmise seaduse eelnõus (589 SE), kuid see on lõimitud
elutähtsa teenuse osutaja kohustuste üldisesse loetelusse. See eelnõu läbis
eelnevalt uue kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise ringi. Selle järgi peab
elutähtsa teenuse osutaja tagama juhul, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse
tagamiseks vajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, elutähtsa
teenuse toimepidevuse dubleerivate vahendite ja tehnoloogiliselt
alternatiivsete lahenduste abil ajal, kui välisriigis asuvatele andmetele või
seadmetele juurdepääsuks kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus
või võrk ei toimi. See seondub vahetult elutähtsa teenuse osutaja teise
kohustusega rakendada elutähtsa teenuse toimepidevust tagavaid meetmeid
(…) tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse
osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste
kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise
kaudu. Elutähtsa teenuse osutaja nõuete täitmist kontrollib, toimepidevuse
nõuded kehtestab ning tema toimepidevuse riskianalüüsi ja kriisiplaani
kinnitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja.
121
eraldiseisvalt. Tegemist on
elutähtsa teenuse
osutamise ning
toimepidevuse tagamise
seisukohast olulise
küsimusega. Ilma selle
sätte tulevikku teadmata ei
ole võimalik hinnata
tervikuna riske ega näha
ette riske maandavaid
meetmeid elutähtsa
teenuse osutamise ja
toimepidevuse tagamise
seisukohalt.
Elutähtsa teenuse üks eesmärke on tagada ka teenuse kättesaadavus
kasutajatele kriisiolukorras, sealhulgas olukordades kus ühendus
välisriikidega on erinevatel põhjustel piiratud. Sätte eesmärk on, et elutähtsa
teenuse osutaja mõtleks ka olukordadel, kus väliriigis olevad andmed või
seadmed ei ole juurdepääsetavad, sest sideteenus või sidevõrk ei toimi.
Sätte mõtte kohaselt tuleb läbi mõelda ja teenuse osutamine kui esineb kirjas
kirjeldatud sõltuvus välisriigis olevast võrgu- ja infosüsteemist, mis on
kahjustatud ning seab näiteks ohtu isikute elu ja tervise. Selle tulemusena
tuleb ette näha dubleerivad vahendid ja alternatiivsed lahendused.
Eelnõus toodud sätte juures on arvestatud, et sisulisi muudatusi
olemasolevates nõuetes ei tehta. Riskide hindamisel tuleb arvestada
hindamise hetkel kehtivate õigusaktidega.
Eelnõu ei keela võrgu- ja infosüsteemide kasutamist, mis asuvad välisriigis.
Ettevõttel peab olema mõeldud läbi alternatiivne lahendus välismaal asuvate
infosüsteemide või välismaa ühenduse katkemise korral.
20. Eelnõu jõustumine (§ 251).
Eelnõu rakendamise osas
teeb ITL ettepaneku lisada
eelnõusse mõistlik
ülemineku periood.
Eelnõuga lisandub
ettevõtetele palju uusi
kohustusi ning nende
rakendamiseks
ettevalmistuste tegemine
võtab aega. Muuhulgas on
Arvestatud Eelnõu täiendatud rakendussätetega.
122
ETO-del vaja jõustunud
mahuka õigusakti teksti
koos selle alamaktidega
selleks, et analüüsida uute
kohustuste erinevusi
võrreldes tänase
olukorraga ning koostada
seejärel uutele nõuetele
vastav riskianalüüs.
21. Rakendusaktid.
Rakendusaktide osas
leiame endiselt, et neid on
väga palju. Eeldame, et
eelnõud koostades jõuti
järeldusele, et nende mahtu
pole võimalik vähendada.
Palume hetkel antud
tagasisidet võtta ITL-i
poolt antuna üksnes eelnõu
põhiosa suhtes, mitte
alamaktide kavanditele
Kindlasti soovime
rakendusaktide menetlusse
kaasatud olla.. Teeme
ettepaneku korraldada
rakendusaktide osas ka
eraldi ümarlaud elutähtsate
teenuse osutajate kaupa
ning seejuures käsitleda ka
nende elutähtsate teenuste
rakendusakte, mis on
tugevas ristsõltuvuses
Selgitus Rakendusaktid menetletakse eraldi. Menetlemisel saadetakse need ka
arvamuse avaldamiseks huvigrippidele.
123
kõnealuse elutähtsa
teenusega. Näiteks
sideteenuste puhul ka
nõuded elektri ja kütusega
varustamisele. Oluline on
ka, millised on täiendavad
võimalikud varude
kasutamise põhimõtted ja
prioriteedid, riigi poolne
kriisijuhtimine ja info
jagamine. Lisaks on
sideettevõtjatel ootus, et
elektri toimepidevuse
tagamiseks kehtestatud
nõuded ei oleks niivõrd
erinevad sideteenuse
toimepidevusele
kehtestatud nõuetest, et
sideettevõtjad peavad oma
teenuse toimimiseks
autonoomset elektritoidet
tagama järjest suurenevas
ulatuses. Rakendusaktide
puhul on äärmiselt oluline,
et nende aluseks oleksid
praktilised täidetavad
kokkulepped ning oleks
lahendatud ristsõltuvuste
jm sõltuvuste küsimused.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (II kooskõlastusring)
124
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Püsiva kriisiülesandega
isikute ringi laiendamine
Püsiva kriisiülesandega
isikute ring on praktikas
laiem kui eelnõu ette näeb.
Lisaks töötajatele ja
ametnikele on vajalik
lisada ka isikud
(koostööpartneri töötajad),
kes täidavad elutähtsa
teenuse osutamisega
seotud kriisiülesandeid.
ITL-i ettepanek: muuta
eelnõus läbivalt vastavad
sätted, milles on käsitletud
kriisiülesandega töö- või
ametikohtadena üksnes
ETO töötaja või ametniku
töökohustusi. Palume
laiendada kriisiülesandega
ameti- ja töökohtade ringi
ning viia nende määramise
sätetesse muudatused nii,
et ETO-l oleks võimalik
lisada ka koostööpartnerite
ameti- ja/või töökohti, mis
on vajalikud kriisiolukorra
lahendamiseks või
lahendamise toetamiseks.
Mittearvestatud ETO põhiülesanne on tagada, et tema pakutav teenus oleks klientidele,
eelkõige elanikele, alati kättesaadav. Selle tagamiseks ja ohtude
maandamiseks, tuleb ETOl hinnata riske, sh tuleb hinnata ka
lepingupartnerite (alltöövõtjate) olulisust ja nendega kaasnevaid ohte.
Näiteks tuleb haiglal hinnata enda sõltuvust toitlustajast ning kavandada
sõltuvust maandavaid meetmeid.
Seega tuleb ETOl välja töötada alltöövõtjatega/partneritega kaasnevate
riskide leevendamiseks meetmed, et teenuse toimimine tagada.
125
Meie konkreetne ettepanek
on kriisiülesande
täitmiseks vajalik
„töökohustus“ asendada
„(kriisi)ülesandega“ ja/või
„kohustusega“ (vastavalt
kontekstile) ja „töötaja“
asendada
„kriisiülesandega isikuga“
Põhjendus: Arvestamata
on jäetud, et ETO teenused
on muutunud nii
kompleksseks, et kõiki
elutähtsa teenusega seotud
ülesandeid ei ole ETO-l
võimalik tagada üksnes
oma töötajatega.
Paratamatult sõltuvad
ETO-d ja nende poolt
osutatavad elutähtsad
teenused osaliselt
partneritest, millest
tulenevalt on eelnõus
partneri töötajate
taustakontrolli tegemiseks
eraldi sätted. Palume
samast põhimõttest
lähtudes sõnastada ringi ka
kriisiülesandega töö- ja
ametikohad ning nende
määramisega seotud
126
sätted, et ETO-l oleks
võimalik sinna hulka
lugeda ka partnerite
töötajaid, kellele on ETO
usaldanud olulise ülesande
elutähtsa teenuse
tagamisel. Mõned näited
eelnõust (sinisega
ettepanek lisada, punasega
läbikriipsutatud ettepanek
välja jätta), mille osas
teeme ettepaneku vastavalt
muuta:
Eelnõu § 55.
Kriisiülesande täitmiseks
vajaliku töökohustusega
isiku Eestist lahkumise
piiramine
(1) Vabariigi Valitsus võib
riigikaitselise
kriisiolukorra ajal
kehtestada Eestist
lahkumise keelu
kriisiülesande täitmiseks
vajaliku töökohustusega
ülesandega isikule, kui
tema Eestis viibimine on
vajalik riigikaitselise
kriisiolukorra
lahendamiseks.
127
(2) Käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud meetme
kohaldamisel on lõikes 1
nimetatud isik, kes viibib
väljaspool Eestit,
kohustatud sellest
viivitamata teavitama
tööandjat.
Eelnõu § 97.
Püsiva kriisiülesande
täitmiseks vajalik
töökohustus (alternatiiv:
täitmiseks vajalikud
ülesanded või täitmiseks
vajalikud kohustused)
(1) Püsiva kriisiülesande
täitmiseks vajalik
töökohustus on töö- või
teenistussuhtest või
lepingulisest suhtest
tulenev kohustus, mis on
vahetult seotud
kriisiülesande täitmise,
selle toetamise või
põhiseadusliku
institutsiooni
toimepidevuse tagamisega
(edaspidi ka
töökriisiülesanne/kohustus
).
128
(2) Töö Kriisiülesandega
kohustus käesoleva
seaduse tähenduses ei ole
tegevväelase poolt sõjaaja
ametikoha ülesannete
täitmine, ajateenistus,
reservteenistus ega
asendusteenistus.
§ 98. Püsiva
kriisiülesandega ameti-
ja töökoht
(1) Püsiva kriisiülesandega
asutus ja isik peab tagama,
et tal on kriisiülesande
täitmise tagamiseks
olemas vajalik personal,
kes on kriisiülesandega
ameti- ja töökohale
määratud või lepingulise
partneriga kokku lepitud,
kes on teadlik oma
kriisirollist ning kellel on
kriisiülesande täitmiseks
vajalikud teadmised,
oskused ja hoiakud.“
Täiendavad märkused:
Lugedes rakenduskavandit
eelnõu § 98 lõike 6 alusel
kehtestavale määrusele
129
„Täiendavate
kriisiülesandega ja
kriisiülesannete täitmist
toetavate ameti- ja
töökohtade ning nendele
nimeliselt määratud isikute
loetelu, nende ameti- ja
töökohtade ja isikute
määramise tingimused ja
nende üle arvestuse
pidamise kord“ jääb
arusaam, et määrusesse
kavatsetakse tuua ka
loetelu ametikohtadest (vt
§ 3. Kriisiülesandega ja
kriisiülesande täitmist
toetavate ameti- ja
töökohtade loetelu).
Juhime tähelepanu, et
selline loetelu ei peaks
olema avalik, kuna see
annab võimaluse ka
välistel osapooltel
tuvastada isikud, kes
nendel ametikohtadel on
ning annab täiendava
võimaluse vastavate
isikute tegemist kuidagi
mõjutada või isikud võivad
sattuda ohtu, kui reisivad
riskiriiki.
130
Eelnõu ei näe endiselt eriti
arvestavat võimalusega, et
kriisiülesande täitmist
toetav funktsioon ja/või
ETO, või selle osutamiseks
vajaliku
teenuse/komponendi
osutaja s.t ka antud eelnõus
toodud ametikoht võib
asuda teises (EL) riigis.
Grupiettevõtete puhul on
mõnes valdkonnas
tegemist küllalt levinud
praktikaga. Praktikas
muutub ilmselt väga
keeruliseks ka selliste
teenuste toimimiseks
vajalike kolmandate
osapoolte teenuste
tuvastamine ja neile
regulatsioonide
kohandamine, tuues siin
näiteks kas või
platvormteenuste
pakkujad.
2. Taustakontrolli
kohustuse piiravad
sätted
Eelnõu sisaldab piirangud
nii ETO jaoks oluliste
ülesannete määramisele
riskianalüüsis kui ka
Mittearvestatud Märkuses esitatu jätab eksitava mulje, justkui puuduks eelnõus ETOdel oma
riskide analüüsimisel ja hindamisel võimalus arvestada mistahes ETO vaates
oluliste tahtlike kuritegude toimepanemist. Selgitame, et vastavalt eelnõule
(mh on see samamoodi HOSis) kohustub ETO tegema päringu ka muude
kuritegude toimepanemise kohta, kui karistusregistris puuduvad kehtivad
karistused karistusseadustiku 8. ja 15. peatüki kuritegude toimepanemise
eest. CER direktiivist ülevõetud minimaalse taustakontrolli sisuks ongi
131
taustakontrolli ulatuse
määramise õigusele ETO
enda poolt. Seoses selle
probleemiga esitasime
10.06.2024 ITL-i
ettepanekud Riigikogu
menetluses olevale
hädaolukorra seaduse
muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse
eelnõule 426 SE (lisatud
käesolevale kirjale).
Käesolevaga esitame
samast probleemkohast
ajendatud ettepanekud ka
käesolevale eelnõule.
Märgime, et need ei ole
täpselt samas sõnastuses,
kuid adresseerivad sama
probleemi.
ITL-i ettepanek 1:
Sõnastada eelnõus
taustakontroll viisil, et
karistusseadustiku 8. ja 15.
peatüki kuritegude ja
terrorismi eest karistuse
kontroll on minimaalne
kohustuslik kontroll, mille
ETO peab seaduse
kohaselt tegema. Eelnõust
karistusandmete kontroll ja nende alusel isiku usaldusväärsuse hindamine
temale usaldatud olulise töö tegemisel ning siin ei piirduta ainuüksi
karistusseadustiku 8. ja 15. peatüki kuritegudega. Asjaolu, et seadusandja
imperatiivselt välistab seadusega võimaldada töö andmist isikule, keda on
karistatud karistusseadustiku 8. ja 15. peatüki kuritegude toimepanemise
eest, ei tähenda seda, et ETOl puudub kohustus ja võimalus saada
karistusregistrist teavet ja teha muude toimepandud kehtivate kuritegude
andmete alusel riskide maandamiseks vajalikke otsuseid. Seda on selgitatud
ka eelnõu seletuskirjas. Lisaks, kõnesoleva eelnõuga ei muudeta CER
direktiivi minimaalseks ülevõtmiseks koostatud sätteid, mistõttu ei lisata
täiendavaid nõudeid või tingimusi isikute taustakontrolli tegemiseks ETO
teenuse osutaja poolt (nt töötamise välistamine kodakondsuse andmete
alusel, välisriikides viibimise kontrollimine vms). Selgitame veelkord, et
karistusandmete kontrollimine on ka direktiiviga nõutav miinimum (millest
lähtub ka kõnesolev eelnõu) ja seda võimaldatakse teha ETOle iseseisvalt
(selleks arendatakse e-äriregistri juurde mh vastav teenus). Eelnõu
koostamisel on juba varasemalt kaalutud ja arvesse võetud asjaolu, et
täiendavate nõuete ja tingimuste (sh andmekogudes sisalduvate mistahes
muude isikuandmete, sh eriliigiliste ehk delikaatsete andmete kontroll,
nendele juurdepääs ja nende andmete analüüsi võimalus) kehtestamine
seaduses tähendaks ka taustakontrolli (ehk isiku usaldusväärsuse hindamise)
ülesande andmist seadusandja poolt konkreetsele riigiasutusele (nt PPA-le
või KAPO-le). ITLiga kohtumiste aruteludel oleme olnud alati üksmeelel, et
põhiseaduses sätestatud olulisuse põhimõtte kohaselt peame isikuandmete
töötlemisega kaasneva eraelu puutumatuse riive üksikasjad sätestama alati
seadusandja poolt seaduses.
Tuleb märkida, et mistahes muude isiku usaldusväärsust puudutavate
asjaolude hindamist ja nendega arvestamist töösuhtetes reguleerib juba
praegu ka töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 5, mille kohaselt tööandja võib
töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel,
mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist,
132
sõnastusest peab selgelt
välja tulema, et ETO võib
oma riskianalüüsis ette
näha riigi julgeoleku ja
elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamise
eesmärgil ka teisi aluseid
(nt kõrge riskiga riikide
kodanike välistamiseks
kodakondsuse kontroll
(RUS, BLR jne), tahtlikult
toimepandud kuriteod, mis
on ETO vaates olulised (nt
KarS § 406 elutähtsa
süsteemi häirimine ja
kahjustamine). Põhjendus:
Julgeolekuolukorra ja
elutähtsate teenuste
toimimise vaatest ei ole
piisav taustakontroll
üksnes isikusamasuse
kontroll ja
karistusseadustiku 8. ja 15.
peatükkides sätestatud
kuriteo või kitsalt
terrorismiga seotud kuriteo
kontroll karistusregistrist
(eelnõu § 79 lg 1). Vajalik
on viide ka ETO
riskianalüüsile, milles võib
täiendavalt ette näha
aluseid, mis võimaldavad
eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega
põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Eelnõu ei sekku antud
küsimuses tööõiguse valdkonda kuuluvasse ehk eelnõuga ei tehta muudatusi
õigustes või kohustuses, mis on tööandjale ja töötajale sätestatud TLSiga.
Arvestades ITLi tehtud eelnõu § 77 lõike 1 sissejuhatava osa
muudatusettepanekut selgitame, et ka praeguses sõnastuses on arusaadav, et
loeteletud ülesannete näol ei ole tegemist kinnise loeteluga. Selle kohta on
lisatud selgitus ka eelnõu seletuskirja.
Kui on soovi reguleerida taustakontrolli veelgi põhjalikumalt, siis tuleb seda
käsitleda käesolevast eelnõust eraldi, nt taustakontrolli seaduse eelnõus
(JDMi vastutusalas).
133
välistada ka ülesannete
andmise näiteks kõrge
riskiga riikide kodanikele
(kelle puhul on
karistusregistri kontroll
keeruline, mistõttu on
oluline, et oleks võimalik
ka muul alusel neile
ülesannete andmist
välistada). Tänase eelnõu
sõnastuse kohaselt võib
riskianalüüsis määratleda
vaid ülesandeid, mitte aga
usaldusväärsuse
kontrollimise täiendavaid
aluseid. See on julgeoleku
vaatest selgelt liiga kitsas
lähenemine ega ole Eesti
riigi huvides.
Muudatusettepanek:
Eelnõu § 78
(4) „Taustakontrolli
tegemisel kontrollitakse
minimaalselt
isikusamasust ja andmeid
isiku karistatuse kohta, mis
on elutähtsa teenuse
osutaja ülesannete täitmise
vaatest olulised. Elutähtsa
teenuse osutaja võib
riskianalüüsis ette näha
134
täiendavaid aluseid isiku
usaldusväärsuse
kontrollimiseks. Elutähtsa
teenuse osutaja on
kohustatud andmeid
kontrollima enne, kui isik
asub täitma käesoleva
paragrahvi lõike 2 alusel
kindlaksmääratud
ülesannet, ja ülesande
täitmise ajal iga kahe aasta
tagant.“
Eelnõu § 79. „Töötamise
piirangud elutähtsa
teenuse toimepidevuse
tagamisel
(1) Käesoleva seaduse § 78
lõike 2 alusel
kindlaksmääratud
ülesandeid ei või elutähtsa
teenuse osutaja anda täita
isikule, keda on karistatud
karistusseadustiku 8. ja 15.
peatükis sätestatud kuriteo
või Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivis (EL)
2017/541
terrorismivastase võitluse
kohta, millega asendatakse
nõukogu raamotsus
2002/475/JSK ning
135
muudetakse nõukogu
otsust 2005/671/JSK (ELT
L 88, 31.03.2017, lk 6–21),
sätestatud analoogse
kuriteo toimepanemise
eest, kui selle kuriteo
karistusandmed ei ole
karistusregistrist
karistusregistri seaduse
kohaselt kustutatud.
(2) Elutähtsa teenuse
osutaja on kohustatud
kontrollima, kas käesoleva
seaduse § 78 lõike 2 alusel
kindlaksmääratud
ülesannet on sobiv anda
täita isikule, keda on
karistatud tahtlikult toime
pandud kuriteo eest, mille
karistusandmed ei ole
karistusregistrist
karistusregistri seaduse
kohaselt kustutatud või
kelle suhtes esineb
usaldusväärsuse
kontrollimise käigus
selgunud muu asjaolu, mis
on elutähtsa teenuse
osutaja ülesannete täitmise
vaatest oluline.
(3) Käesoleva paragrahvi
lõikes 2 sätestatud juhul
136
võib elutähtsa teenuse
osutaja isiku
usaldusväärsuse
hindamisel arvestada
üksnes neid karistatuse
andmeid, mis on
kindlaksmääratud
ülesande täitmise
seisukohast olulised.
(4) Käesoleva paragrahvi
lõigetes 1 ja 2 sätestatud
asjaolude ilmnemisel on
elutähtsa teenuse osutajal
õigus nõuda temaga
lepingulises suhtes oleva
juriidilise isiku töötaja
asendamist või käesoleva
seaduse § 78 lõike 2 alusel
kindlaksmääratud
ülesande täitmist muul
kohasel viisil.“
ITL-i ettepanek 2: Muuta
elutähtsa teenuse
ülesannete loetelu eelnõu §
78 lõikes 1, et oleks veel
selgem, et tegemist ei ole
lõpliku loeteluga. Selleks
lisada loetellu ka muud
ülesanded. Teeme
ettepaneku selle sätte
saatelauses kasutada sõna
137
„nagu“ asemel sõna
„näiteks“, et oleks selge, et
tegu on näidisloeteluga,
mida ETO saab vastavalt
oma teenusele sisustada.
Alternatiivina teeme
ettepaneku lisada loetellu
ülesanded, mis on seotud
elutähtsa teenuse
toimimise ja selle
tagamisega või sellele
teenusele ligipääsu
saamisega. Põhjendus:
Eelnõu § 78 lõike 1
punktid 1-3 ei hõlma kõiki
olulisi funktsioone ja
ülesandeid, mille kaudu on
võimalik seada ohtu
elutähtsa teenuse
osutamine. Eelnõu § 78 lg
1 loetelu olulisus tuleb
välja ka § 78 lõikest 2 ja 3,
mis näevad ette
riskianalüüsis ülesannete
kindlaksmääramise
samadest § 78 lõike 1
loetelus ettenähtud
ülesannetest lähtuvalt,
mistõttu ei saa see loetelu
olla nii kitsas.
Muudatusettepanek:
138
„§ 78. Taustakontroll
elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamisel
§ 78 (1) Taustakontrolli
eesmärk on tagada nende
isikute usaldusväärsus, kes
täidavad lepingu või muul
alusel järgmisi elutähtsa
teenuse toimepidevuse
tagamisega seotud olulisi
ülesandeid, nagu näiteks:
1) elutähtsa teenuse
toimepidevust tagava
infosüsteemi, samuti
toimepidevust tagava
taristu läbipääsu- või
valvesüsteemi arendamine
või haldamine;
2) ülesanne, mis
võimaldab ligipääsu
elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamiseks
vajalikule territooriumile,
ehitistele, teabele või
kontrollisüsteemidele;
3) ülesanne, mis on seotud
elutähtsa teenuse
toimepidevuse
planeerimise,
investeeringute või
riskihaldusega.
139
4) elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamisega
ja teenuse taastamisega
selle katkestuste korral.“
3. Riigisisene rändlusteenus
erakorralise seisukorra
või sõjaseisukorra ajal
Eelnõu sõnastus vajab
täpsustamist, osa sätted ei
ole kohaldatavad ning on
lisatud kohustusi, mida ei
ole sideettevõtetest ETO-
dega kooskõlastatud.
ITL- i ettepanek: jätta
välja kohustus osutada
teise mobiilside ettevõttele
teenust tasuta (eelnõu 187
punktiga 7 elektroonilise
side seadusse (ESS) lisatav
§ 881 lg 5), eelkõige kui
sama paragrahvi lõikes 6
viidatakse riigisisese
rändlusteenuse
osutamisega seotud kulude
hüvitamisele sama seaduse
§-des 151 ja 152 ette
nähtud õiglase hüvitise
korda järgides, sest eelnõu
§ 151 ja § 152 sätete alusel
ei ole võimalik ETO-l
vastavate kulude
hüvitamist reaalselt saada.
Arvestatud osaliselt Eelnõus täpsustatud ESS § 881 lõiget 5 selliselt, et tasuta peab olema
siseriiklik rändlus elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja kliendile. See
tähendab, et siseriikliku rändluse eest ei pea elutähtsa mobiiltelefoniteenuse
osutaja klient maksma täiendavat tasu. Talle kohaldub vaid tasu oma
lepingulise elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja teenuste eest.
Ei nõustu väitega, et kulude hüvitamise sätted (ESS § 881 lõige 6) ei ole
siseriikliku rändluse osas kohaldatavad. Siseriiklik rändlusteenus on
käsitletav ühekordse kriisiülesandena ja selle osutamise eest saab nõuda
õiglast hüvitist tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu § 151 sätestatud
korras. Ühekordse kriisiülesandega seonduvate kulude hüvitamine toimub
ühtsetel alustel, erisusi eelnõu ette ei näe.
ESS § 881 lõikes 6 toodud viide §-le 152 oli ekslik ja eelnõust välja jäetud.
Ei ole nõus 1 Mbit/s piirangu sätestamisega. Andmeside kiiruse puhul ei ole
mõistlik seada etteulatuvaid piiranguid, kuna võimalikud pakutavad kiirused
sõltuvad konkreetsest kriisiolukorrast.
VoLTE väljatoomine seaduses on liiga detailne ja tehnoloogiliselt
spetsiifiline. VoLTE on ära toodud seletuskirjas.
140
Tegemist on sisutühja
viitega, kuna need sätted
reguleerivad eelkõige
kulude hüvitamist
kodanikukohustuse ja
ühekordse kriisiülesande
korral ja teatud juhul
makseteenuse osutajatele.
Tegu on eksliku viitega.
Teeme ettepaneku
asendada senine § 881 lg 6
eelnõu sõnastus sarnase
sõnastusega nagu see on
ESS-is (§ 105 lg 6)
asukohapõhise
ohuteavituse süsteemiga
seotud kulude hüvitamise
osas.
Teeme ettepaneku
sätestada eelnõu ESS § 881
lg 6, et vastavad kulud
kuuluvad sideettevõtjale
hüvitamisele ning kulude
hüvitamise täpsem kord
sama sätte lõike 8 alusel
vastu võetavad
volitusnormis. Samuti
lisada uuesti sätte
varasemas versioonis
rändlusteenuse
141
osutamisega seotud
täpsustused (1Mbit/s
mõeldud piirang ja VoLTE
kõned). Põhjendus: riik ei
saa sundida mobiilside
ettevõtteid omavahel
tasuta üksteisele teenust
osutama ja seda olukorras,
milles sõjaseisukorras või
erakorralises seisukorras
siseriikliku rändlusteenuse
osutamise kohustusega
kaasnevad kuuluvad
eelnõu kohaselt
hüvitamisele, kuid hetkel
on (ilmselt normitehnilise
eksimuse tõttu) riigi poolt
siseriikliku rändlusega
seotud kulude hüvitamise
kohta sätestatu on sisutühi.
Seda ei ole võimalik
praktikas rakendada.
Lisaks on vajalik juhtida
on avalikkuse ootusi
regulatsiooni rakendamisel
ning teha sellekohast
kommunikatsiooni (s.t et
tegemist on piiratud mahus
teenusega – ainult 1 Mbit/s
ja VoLTE), mitte lasta
seda tulla hiljem üllatusena
ning ebamõistliku
142
ootusena mobiilside
ettevõtete suunal.
Muudatusettepanek:
„§ 881 . Riigisisene
rändlusteenus
(1) Riigisisene
rändlusteenus on
rändlusteenus, millega
elutähtsa
mobiiltelefoniteenuse
osutaja (või alternatiiv: §
74 lg 3 p 11 kohase
elutähtsa teenuse osutaja)
võimaldab teise elutähtsa
mobiiltelefoniteenuse
osutaja (või: § 74 lg 3 p 11
kohase elutähtsa teenuse
osutaja) kliendil Eestis
kasutada
mobiiltelefoniteenust oma
mobiilsidevõrgus.
(2) Riigisisese
rändlusteenuse võib võtta
kasutusele Vabariigi
Valitsuse otsusel üksnes
erakorralise seisukorra või
sõjaseisukorra ajal, kui on
tekkinud mobiilsidevõrgu
taristu ulatuslik või raskete
tagajärgedega katkestus
elutähtsa
143
mobiiltelefoniteenuse
osutamisel.
(3) Riigisisese
rändlusteenuse osutamise
lõpetamise korralduse
annab käesoleva
paragrahvi lõikes 2
kohaselt Vabariigi
Valitsus kohe, kui
erakorraline või
sõjaseisukord lõpeb või
riigisisese rändlusteenuse
osutamine pole enam
vajalik.
(4) Riigisisese
rändlusteenuse osutamisel
lähtub elutähtsa
mobiiltelefoniteenuse
osutaja järgmisest:
1) võimaldab teise
elutähtsa
mobiiltelefoniteenuse
osutaja kliendile
minimaalselt vajalikus
ulatuses juurdepääsu oma
mobiilsidevõrgule
juurdepääsuvõrgu tasandil
ja vajaduse korral kogu
riigi territooriumi ulatuses;
2) vajaduse korral
rakendab kõne- ja
andmesideliikluse või
144
sidevõrgu haldamise
meetmeid, mis on
vajalikud teenuse
toimepidevuse
võimaldamiseks ulatuses,
milles see on tehniliselt
võimalik selleks
lisakulusid tegemata;
3) võimaldab riigisisese
rändlusteenuse
kasutamisel tehniliselt
võimalikus ja optimaalses
ulatuses (andmeside kiirus
1 Mbit/s) vähemalt 4G
võrgus toimivat mobiilset
kõnet (VoLTE), SMS-
lühisõnumiteenust ja
mobiilset
andmesideteenust.
(5) Elutähtsa
mobiiltelefoniteenuse
osutaja on kohustatud
võimaldama võimaldab
teisele elutähtsa
mobiiltelefoniteenuse
osutajale ja tema kliendile
riigisisese rändlusteenuse
kasutamist tasuta.
(6) Elutähtsa
mobiiltelefoniteenuse
osutajale hüvitatakse
riigisisese rändlusteenuse
145
osutamise tulemusena
tekkivad kulud. kaasnevad
põhjendatud kulud.
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse §-des 151 ja 152
ette nähtud õiglase hüvitise
korda järgides.
(7) Riigisisese
rändlusteenuse osutamise
valmisoleku loomise riist-
ja tarkvara maksumuse
ning nende hoolduskulud
hüvitatakse elutähtsa
mobiiltelefoniteenuse
osutajale riigieelarvest
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministe
eriumi eelarve kaudu.
Riist- ja tarkvara soetamise
või väljavahetamise
vajadus, soetamise viis
ning soetamise ja
hoolduskulude maksumus
kooskõlastatakse
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministe
eriumiga enne riist- või
tarkvara soetamist või
väljavahetamist.
Nimetatud kulu
hüvitatakse vastavalt
Majandus- ja
146
Kommunikatsiooniministe
eriumi ning sideettevõtja
vahel sõlmitud lepingule.
(8) Käesoleva paragrahvi
lõikes lõigetes 6 ja 7
sätestatud kulude
hüvitamise tingimused,
ulatuse ja korra kehtestab
Vabariigi Valitsus
määrusega.“;
4. ETO-de ebaselged
kohustused ja
ebaproportsionaalne
vastutus
ETO kohustused ei ole
selged ega nende täitmata
jätmise eest määratud
vastutus proportsionaalne,
arvestades karistuse
määramise aluseks olevaid
ebaselgelt sõnastatud
kohustusi. ITL-i ettepanek
1: täpsustada eelnõu § 75
lõikes 11 selgitusega,
millal on võimalik nõuda
elutähtsa teenuse
osutamist erinevalt
kehtestatud nõuetest.
Põhjendus: eelnõu § 75
lõige 11 sätestab, et
elutähtsa teenuse osutaja
korraldaja võib nõuda
Arvestatud osaliselt/antud
selgitus
Ettepanekut lisada, et kokkulepitust erinevaid teenuseid saab osutada üksnes
siis kui ETO on selleks ka suuteline ja see on võimalik, on lisatud eelnõusse.
Märkused, mis seonduvad ETO kohustuste ja vastutusega (sh trahvisumma
suurusega) selgitame järgmist:
Maksimaalne trahvisumma on eelnõus sama, mis EL direktiivi (nn CER
direktiiv) ülevõtmiseks koostatud hädaolukorra seaduse muutmise eelnõus,
ja lähtub samadest põhjendustest ja selgitustest. ETO kohustuste täitmata
jätmine või mittenõuetekohane täitmine võib tuua kaasa väga suure kahju,
ohustada inimeste elu ja tervist, Eesti riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku
korda. Maksimaalne karistusmäär seaduses ei tähenda automaatselt selle
maksimaalses ulatuses kohaldamist, mida on selgitatud ka direktiivi
ülevõtmises koostatud HOSi eelnõu seletuskirjas. Karistuse kohaldamine
peab alati järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu määratakse
rahatrahv rikkumise raskuse järgi. Selgitame, et nii kõnesolev eelnõu kui
HOSi muudatused tulenevalt CER direktiivist on koostatud juba praegu
kehtivaid ETO kohustusi arvestades, mistõttu ei tehta eelnõuga ka ETO
kohustuste osas suuremaid ja põhimõttelisi muudatusi. Eelnõu on koostajate
hinnangul piisavalt õigusselge, et tagada nii ETOle tema kohustuste
arusaadavus (ehk millal on päriselt tegemist kohustuse täitmata jätmisega
teenuse toimepidevuse tagamisel) ja samuti riigi reageerimine riikliku
147
ETO-lt elutähtsa teenuse
osutamist ka viisil ja
ulatuses, mis erineb eelnõu
§ 75 lg 6 alusel kehtestatud
nõuetest ehk ette teada
nõuetest. Leiame, et seda
on võimalik nõuda ainult
juhul, kui soovitav viis ja
ulatus on ka tegelikult
rakendatav ning see peaks
eelnõust üheselt välja
tulema. Näiteks olukorras,
kus teatud piirkonnas oleks
vajalik tagada teenus, kuid
sinna ei pääse ligi
sõiduteede läbipääsu
puudumise tõttu.
Muudatusettepanek:
Eelnõu § 75 lg 11
„(11) Elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja
võib lähtudes hinnangust
reaalsele olukorrale ja
teostatavusele panna
elutähtsa teenuse osutajale
kohustuse osutada
elutähtsat teenust
ettenähtud viisil ja ulatuses
erinevalt käesoleva
paragrahvi lõike 6 alusel
kehtestatud nõuetest, kui
järelevalve raames või väärteomenetluse läbiviimine süüteo toimepanemise
tunnuste ilmnemisel.
148
see on vajalik selle teenuse
ulatusliku või raskete
tagajärgedega katkestuse
ärahoidmiseks või pärast
teenuse ulatuslikku või
raskete tagajärgedega
katkestust teenuse
taastamiseks.“
ITL-i ettepanek 2:
täpsustada eelnõu § 76
lõikes 11 ETO kohustusi,
eelkõige:
• Punkt 1) Jätta välja
eelnõu § 76 lg 11 punktist
1 „ja kasutajale
kättesaadavus“, sest ei
eelnõust ega seletuskirjast
ei selgu, mis on see ETO
täiendav kohustus lisaks
elutähtsa teenuse
toimimise tagamisele.
Kasutajale kättesaadavus
ei anna selgust ega anna
midagi sättele juurde, kui
kohustuse olemusest ei
selgu, milles see seisneb.
• Punkt 2) Arvestades
intsidentidest teavitamise
laialivalguvat määratlust
(sh teenuse toimimise ohu
korral), siis on vaja selgust,
149
millistele kriteeriumitele
peab vastama oht elutähtsa
teenuse katkestusest, et
sellele kohaldub 24h
teavitamiskohustus
(eelnõu § 76 lg 11 p 2) ning
mille rikkumise korral on
õigus trahvida kuni 400
000 euroga (eelnõu § 165).
• Punkt 4) viide sellele
kohustusele jätta välja
eelnõu § 165 vastutuse alt,
sest selle kohustuse
täitmise hindamine on
subjektiivne ning reaalselt
mittemõõdetav.
• Punkt 5) täpsustada ETO-
le määratud kohustust.
Punktis 5 viidatud eelnõu
§-s 17 reguleeritakse
kriisiplaani koostava
asutuse ja isiku ning
Vabariigi Valitsuse
korraldatud õppusi. Kas
ETO kohustub neil
osalema või ise
korraldama samaväärseid
õppusi oma töötajatele?
• Punkt 7) viide sellele
kohustusele jätta välja
eelnõu § 165 vastutuse alt,
sest vahendite ja varude
ETO teenuste puhul ongi kõige olulisem, et teenuse saaja saaks seda ka
tarbida, seetõttu leiame, et kohustus tagada selle kättesaadavus on oluline.
Teenus peab olema kättesaadav kliendile ja ennekõike elanikkonnale igas
olukorras. Seega kättesaadavus peab olema sõnastuses sees.
Eelnõu seletuskirjas: Selleks, et kriisiolukordades tegutsemiseks valmis olla,
korraldavad elutähtsa teenuse osutajad kas ise või teiste samas sektoris
tegutsevate teenuseosutajatega ühiselt õppusi.
Samas võib õppuseid korraldada ka ETKA. Nt on ReM kutsunud õppusele
tulevasi ETOsid, et harjutada koostööd ja aru saada varude suurusest ja
vajadusest.
ETKA määrab elutähtsa teenuse miinimumnõuded määrusega, sh
katkestuste võimaliku kestuse.
ETO põhiülesanne on tagada, et tema pakutav teenus oleks klientidele,
eelkõige elanikele, alati kättesaadav. Seega, kui elanik, kellel puudub ruuter
ei ole ka ETO klient ja ETO ei pea talle teenust osutama (ei saagi).
ETO peab hindama oma riske ja ristsõltuvust ka teistest elutähtsatest
teenustest ning töötama välja maandamismeetmed. Kuna elekter on elutähtis
teenus, siis kehtivad ka sellele ETO-le teenuse tagamise ja kiire taastamise
kohustus.
150
olemasolu ja piisavus
(viidatud eelnõu § 18
lõikes 7) selgub tegelikult
alles sõja-või
kriisiolukorras ning selle
ebapiisavuse korral Vene-
Ukraina sõja näitel ei saa
olla karistuse aluseks.
Samamoodi jääb
arusaamatuks
toimepidevuse nõuete
mistahes rikkumise eest
kuni 400 000 eurose
rahatrahviga karistamine.
Põhjendus: Kohustused,
mille eest võidakse ETO-t
karistada rahatrahviga
kuni 400 000 eurot,
tunduvad olevat väga
erineva kaaluga, kohati
mitut tegevust hõlmavad
ning täitmise kriteeriumid
ebaselged, mistõttu on
karistusena ettenähtud
rahatrahv
ebaproportsionaalne (nt
kuidas hinnatakse eelnõu §
76 lõike 11 p 1 või p 4
kohustuse täitmist ning
millisel hetkel on õigus
hakata trahvima). Lisame,
P 5 on toodud, et ETO peab korraldama õppuse, õppuse kord on toodud §-s
17 ning täpsem kord § 17 lg 3 alusel antavas määruses.
151
et eelnõu § 76 lg 11
punktiks 1 nimetatud
kasutajale kättesaadavus
on teenuse toimimise
lahutamatu osa, ilma
selleta puudub teenusel
eesmärk. Samal ajal ei ole
see elutähtsa teenuse
osutamise vaatest
asjakohane kohustus.
Lisaks on mõiste
„kasutajale kättesaadavus“
mitmeti tõlgendatav ega
ole sageli sõltuv elutähtsa
teenuse osutajast, vaid ka
kasutajast endast. Näiteks
sideteenuste puhul, kui
kasutajal ei ole kodus
elektrit ja terminalseade
(ruuter) ei tööta, ei ole
sideettevõtjast ETO-l
võimalik tagada kasutajale
ka oma teenuse
kättesaadavust ja sellist
kohustust ei saa ka
eelnõuga panna. Eelnõu §
76 lg 11 punkti 7 osas
märgime veel, et endiselt
puudub selgus, kuidas
eristatakse toimepidevuse
nõudeid erinevates
kriisiolukordades (viidatud
152
eelnõu § 75 lg 6).
Varasemalt tehtud ITL’i
ettepanekule edastati vaid
selgitus, et toimepidevuse
korraldaja saab määruses
täpsustada teenusenõudeid
erinevates olukordades
ning et sätestatavad
nõuded peaksid olema
proportsionaalsed ja
asjakohased. Kuna täielik
selgus kohustuse sisu osas
endiselt puudub, siis on
trahvi määramise aluseks
ebaselge kohustus.
Muudatusettepanek:
Eelnõu „§ 76 (11)
Elutähtsa teenuse
osutaja on kohustatud:
1) tagama elutähtsa
teenuse toimimise ja
kasutajale kättesaadavuse,
sealhulgas tagama teenuse
toimimise tehnilise rikke
ning tarne ja teise elutähtsa
teenuse katkestuse korral,
sealhulgas kriisiolukorras
enda osutatava teenuse
järjepideva toimimise ja
kiire taastamise võime;
153
2) teavitama viivitamata,
kuid kuni 24 tunni jooksul
elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldajat
või tema käesoleva
seaduse § 75 lõike 4 alusel
määratud asutust
käesoleva seaduse § 75
lõike 9 punktis 5 nimetatud
sündmusest ning esitama
üksikasjaliku aruande ühe
kuu jooksul sündmuse
lõpust arvates;
3) andma elutähtsa teenuse
toimepidevuse
korraldajale või tema
käesoleva seaduse § 75
lõike 4 alusel määratud
asutusele tema nõudmisel
teavet elutähtsa teenuse
osutamise kohta;
4) rakendama elutähtsa
teenuse katkestusi
ennetavaid ja kasutajatele
kättesaadavust tagavaid
meetmeid, sealhulgas
vähendama sõltuvust
teistest elutähtsatest
teenustest, olulisematest
lepingupartneritest,
tarnijatest ning
infosüsteemidest tehniliste
154
süsteemide, lepingute,
personali ja muude teenuse
osutamiseks oluliste
vahendite dubleerimise,
alternatiivsete lahenduste
kasutamise, vajalike
vahendite omamise ja
nende varumise ning muu
sellise kaudu;
5) korraldama enda
osutatava elutähtsa teenuse
toimepidevuse
kontrollimiseks õppusi
käesoleva seaduse §-s 17
sätestatud korras;
6) koostama riskianalüüsi
ja kriisiplaani käesoleva
seaduse §-des 13 ja 15
sätestatu kohaselt;
7) täitma käesoleva
seaduse § 18 lõikes 7 ja §
75 lõike 6 alusel
kehtestatud toimepidevuse
nõudeid;
10) teavitama elutähtsa
teenuse toimepidevuse
korraldajat või tema
käesoleva seaduse § 75
lõike 4 alusel määratud
asutust, kui sündmusel on
või võib olla oluline mõju
elutähtsa teenuse
155
osutajatele ja elutähtsate
teenuste osutamise
jätkamisele ühes või
mitmes Euroopa Liidu
liikmesriigis;“
Eelnõu „§ 165. Elutähtsa
teenuse osutaja
kohustuste rikkumine
(1) Elutähtsa teenuse
osutajale käesoleva
seaduse § 76 lõike 11
punktides 1–3, 5-67 ja 10
ning § 79 lõikes 1
kehtestatud kohustuste
rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga
kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle
on toime pannud juriidiline
isik, – karistatakse
rahatrahviga kuni 400 000
eurot.“
5. Objektikaitse
Eelnõud analüüsinuna
puudub veendumus, et riigi
poolt ka mingeid
meetmeid tarvitusele
võetakse, et aidata ETO
olulisi objekte kaitsta.
Eelnõu §-is 19 küll
selgitatakse riiklikult
Selgitus Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud koostama riskianalüüsi ja
kriisiplaani. Nende koostamisel saab ta juhinduda VV kinnitatud riskidest ja
kriisiplaanist. Samuti on ETOl kohustus tagada toimepidevus, teha koolitusi.
Eelnõu objektikaitse on otseselt seotud viidatud dokumentidega, ehk et ETO
vaates saab ETO riigilt:
- Riskianalüüsiks vajaliku sisendi (sh mis riskid / ohud)
- VV kriisiplaanist kriisi lahendamise eest vastutava asutuse, vastavad
elanikkonnakaitse meetmed, ülesanded sisekaitsele ja sõjalisele kaitsele ja
vajadused ühiskonna kui terviku toimimisele. Samuti põhinedes riigil
156
kaitstavate objekti
nimekirja koostamist, kuid
arusaamatuks jääb kas ja
kuidas riik pakub omalt
poolt ETO-dele abi ja tuge
objekti kaitsmisel sõjalises
või riigikaitselises
kriisiolukorras.
Konkreetsemalt jääb
arusaamatuks, kas
toimepidevuse seisukohalt
oluliste objektide kaitse
puhul nähakse Vabariigi
Valitsuse poolt ette üksnes
tingimused ja kord või on
kohaldatav elutähtsa
teenuse oluliste objektide
suhtes ka eelnõu § 19 lg 2,
mis sätestab, et seaduses
sätestatud alusel ja korras
võib objektikaitsel
rakendada politsei,
Kaitseväe või Kaitseliidu
valvet. Seejuures ei ole abi
eelnõu lisaks 6 olevas
märkuste tabelis antud
selgitustest, kuna ka see ei
anna käitumisjuhist, mida
ETO tegelikult tegema
peab. Seejuures ei pruugi
olla sideettevõtete puhul
olemasolevatele võimetele (sh inimressursist õhukaitseni) määratakse
plaanis objektikaitse prioriteedid, mille puhul arvestatakse ETO enda
võimalusi, mõjusid ühiskonna toimimisele aga ka sõjalise operatsiooni
läbiviimisele jms. See kõik on sisendiks ETO kriisiplaanile.
- Juhul kui riskianalüüsist ja VV kriisiplaanist tuleneb, et tegemist on
riigi kriitilise taristu või teenusega, mille ründamine, hävimine, hõivamine,
kahjustamine tekitab märkimisväärset kahju ühiskonnale, kriisiülesannete
täitmisele, määrab VV Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja
Justiitsministeeriumi (küber) valitsemisalale ülesande oma plaanides seade
nende teenuste ja objektide kaitse prioriteediks.
- Oluline on märkida, et mitte kogu ETO taristu ei pruugi olla
kriitiline. Hinnata tuleb kindlasti vähemalt järgmisi aspekte:
1) Kas taristu on taastatav, kui pika aja jooksul ning kui suur on kulu
2) Kas taristul olevat teenust on võimalik osutada mujalt
3) Millised on taristu ja teenusega seotud ristsõltuvused
4) Millise efekti saavutab vastane rünnates / hävitades taristu või teenus
5) Kas konkreetne taristu on kriitiliselt vajalik teenuse osutamiseks või
on võimalik teenuse osutamist prioriseerida, osutada vähemas mahus vms
Kokkuvõttes, baasreegel on, et objektikaitse eest vastutab objekti valdaja.
Siinkohal aga on selge, et näiteks raketirünnaku vastu ei saa ETO meetmeid
rakendada, see on osa sõjalisest kaitsest. Sellisel juhul riik hindab iga objekti
ja teenuse puhul eraldi, arvestades ka sõjalist nõuannet ning riigi võimalusi,
kas ja mida ja millega kaitsta. Sama kehtib ka näiteks küberkaitse kohta, kus
küberturbe meetmeid peavad kõik ise rakendama, kuid RIA saab küberründe
korral aidata.
Ressursi vaatest ei ole võimalik kõikide ETOde objektidele Kaitseväe ja
PPA valvet laiendada.
157
objektiks mitte ainult aiaga
piiritletud ehitis, vaid kogu
sidetrass.
6. Ringhäälinguvõrgu
teenuse toimimine kui
elutähtis teenus
ITL-i ettepanek: lisada
eelnõu § 74 lõikes 3
sätestatud elutähtsate
teenuste loetellu ka
ringhäälinguvõrgu teenuse
toimimine. Põhjendus:
Levira AS-ile ja Eesti
Rahvusringhäälingule
(ERR) on eelnõu kohaselt
ette nähtud endiselt püsiva
kriisiülesande
kehtestamine, kuid juunis
2024 on ITL-ile
teadaolevalt jõutud riigi
tasandil arusaamisele, et
nii Levira kui ka ERR-i
puhul on otstarbekas
kaaluda ETO-staatust, sest
mõlema juriidilise isiku
teenused on äärmiselt
olulised, kui riigi eesmärk
on tagada kogu Eesti
elanikkonna õigeaegne ja
asjakohane
informeerimine. Nimelt on
mõlemal roll kriisideks
Selgitus / Arvestatud
sisuliselt
Teemat tuleb vaadata komplekselt – ERR ilma Levirata ei toimi.
Hädaolukorra seaduse muudatustega (millega võeti Eesti õigusesse üle CER
direktiiv), sai ERR ja Levira elutähtsa teenuse osutajaks.
158
valmistumisel,
kriisikommunikatsioonis
ja ohuteavitustes. Hetkel
on läbiviimisel selle
teenuse elutähtsuse
hindamine
Kultuuriministeeriumi
poolt. Kõnealusest
hindamisest tehtavad
järeldused peaksid lõpuks
muudatustena kajastuma
Riigikogu menetluses
olevas hädaolukorra
seaduse ja teiste seaduste
muutmise eelnõus (426SE)
ja seejärel vastavate
muudatustena käesolevas
eelnõus. Märgime, et
käesoleva muudatuse osas
peaks oma seisukohta
väljendama kindlasti ka
ERR ja pakkuma teda
puudutavad muudatused
välja omalt poolt.
Muudatusettepanek:
Eelnõu § 74 lg 3
„(3) Elutähtsad teenused
on: /…/
14) ringhäälinguvõrgu
teenuse toimimine;/…/
159
Eeltoodust tulenevalt on
vajalik muuta ka eelnõu §
184 ja § 187 punkt 8, kuid
uut konkreetset sõnastust
on praegu keeruline välja
pakkuda, sest suund Levira
ning ERR-i ETO-
staatusele on üsna
hiljutine. Siiski juhime
tähelepanu eelnõu §-ga
184 Eesti
Rahvusringhäälingu
seaduses muudetava § 5 lg
11 p 2 kasutatakse ekslikult
terminit sideoperaator, sest
elektroonilise side seaduse
tähenduses on tegemist
elektroonilise side
ettevõtja ehk
sideettevõtjaga. Nagu see
on õigesti kasutuses ka
sama sätte punktis 3.
Palume ka punktis 2
asendada sideoperaator
sideettevõtjaga.
7. Jälitus- ja
julgeolekuasutuste
õigused seoses
sidevõrgule juurdepääsu
ning sideandmete
edastamise ja
kasutamisega
Arvestatud
160
Eelnõu § 187 punktiga 12
kavandatakse kohustada
sideettevõtja andma
Kaitseväele sideandmeid
ning punktiga 13 tagama
Kaitseväele
mobiiltelefonivõrgus
kasutatavate
terminalseadmete asukoha
tuvastamise reaalajas.
Sama sätte punktiga 14
muudetakse ESS § 113 ja
lisatakse juurdepääs
sidevõrgule ka
Kaitseväele.
ITL-i ettepanek 1: jätta
eelnõu § 187 punktid 1, 12
ja 13 eelnõust välja.
Põhjendus: Kõnealuseid
jälitus- ja
julgeolekuasutuste õigusi
seoses sideandmete
edastamise ja
kasutamisega peab
vaatama tervikuna ning
seejuures ei tohi unustada
kohustust viia vastavad
ESS-i nõuded Euroopa
Kohtu otsustega kooskõlla.
Olukorras, milles Eestis
161
kehtiv sideandmete
säilitamise ja kasutamise
regulatsioon pole riigi
poolt viidud kooskõlla
Euroopa Kohtu otsustega,
ei saa pidada põhjendatuks
ega ka õiguslikult
võimalikuks uusi sätteid ja
õiguslikke aluseid ESS-i
sideandmete säilitamist ja
kasutamist puudutavatesse
sätetesse juurde lisada.
ITL-i ettepanek 2: jätta
eelnõust § 187 punktid 14
ja 15 eelnõust välja ja
jääda ESS-is juba
sätestatud isikute loetelu
juurde, kellele tuleb
võimaldada juurdepääs
sidevõrgule. Leiame, et
uue kanali loomise asemel
on võimalik korraldada
juba ESS § 113 nimetatud
õigust omavate isikute
poolt loodud
juurdepääsulahenduse
vahendusel pealtkuulamise
jms toimingute läbiviimine
ja omalt poolt info
edastamine vastavalt
kriisiolukorra vajadustele
162
ka teistele isikutele,
näiteks Kaitseväele.
Põhjendus: Sidevõrgule
juurdepääsu saavate
isikute ringi laiendamine ei
ole meie hinnangul
põhjendatud. ESS § 113
täitmiseks on loodud
tehniline võimekus.
Umbes 20 aasta jooksul on
tehtud on pidevaid
investeeringuid
tehnoloogia arenguga
kaasas käimiseks ning
selleks seaduse alusel
õigustatud isikutele on
arendatud nende
vajadustele vastavad
tehnilised
juurdepääsukanalid. Me ei
pea täiendavate kanalite
loomist mõttekaks. Selleks
võimekuse loomine
nõuaks süsteemide
tehnilist täiendamist ning
lisaressurssi selleks.
Vajadusel on riigiasutustel
(sh. Kaitsevägi) võimalik
muudel alustel omavahel
jälitustegevuse infot
vahetada kasutades
163
olemasolevaid
juurdepääsukanaleid.
8. Muud tähelepanekud ja
ettepanekud
1) Eelnõu § 8 lõige 3
sisaldab ekslikult viiteid
sama sätte lõike 1
punktidele 2 ja 4. Lõikes 1
vastavaid alapunkte ei ole.
Lisaks jääb selle sätte lõike
3 mõte arusaamatuks – kas
mõte on, et Riigikantselei
ise kontrollib enda
koostatud dokumentides
sätestatud eesmärkide
saavutamist (kui õige on
viide § 8 lg 1 punktile 2)?
2) Eelnõu § 75 lg 1 punkti
7 ja lõike 3 kohaselt on
elutähtsa teenuse osutaja
korraldava asutuse
(ETKA) ülesanne
muuhulgas juhtida
elutähtsa teenuse
katkestuse lahendamist.
Märgime, et praktikas on
raske nõustuda, et ETKA
saab ning oskab ETO
teenuse katkestuse
lahendamist sisuliselt
juhtida, kuna tegelik
Õige on viide lõikele 2
ETKA ülesanne on juhtida elutähtsa teenuse raskete tagajärgede või
pikaajalise katkestuse või selle ohu lahendamist. Läbi juhtimise ja olukorra
pildi loomise koordineerib ETKA mitme ettevõtte/asutuse tööd strateegilisel
tasandil.
164
teadmine teenuse
toimimisest ning
võimalused seda taastada
on ETO käes. Palume
kaaluda võimalust
sõnastuse muutmiseks.
Näiteks, et ETKA
koordineerib teenuse
katkestuse lahendamise
korral koostööd seotud
isikute vahel.
3) Eelnõu § 76 lõike 7
kohaselt ETKA-l aega 5
tööpäeva ETO määramise
andmete kandmiseks
tsiviiltoetuste registrisse.
Sama sätte lg 9 kohaselt on
ETKA-l aega 5 tööpäeva,
et edastada haldusakt Riigi
Infosüsteemi Ametile.
Jääb arusaamatuks, miks
on vajalik nendel juhtudel
5-päevast tähtaega. Teeme
ettepaneku lahendada lg 9
e-riigile kohase
automaatteate esitamisega
ning kaaluda, kas lg 7
puhul oleks võimalik see
kanne koheselt teha.
Punkt 2 ütleb, et sundkasutusse ei võeta ega sundvõõrandata asja, mis on
vajalik elutähtsa teenuse osutamiseks või isiku või asutuse kriisiülesannete
täitmiseks.
165
4) Eelnõu § 112 lg 1
sätestab, milliseid asju ei
või sundkasutusse võtta
ega sundvõõrandada.
Antud sätte punkt 2 on
ebaselge ega ava mida
sellega mõeldud on. Seda
ei ava ka eelnõu
seletuskiri, kuna selles
korratakse sõna-sõnalt
sätte sõnastust ning
täiendavat selgitust ei ole
lisatud. Sätte mõte peaks
olema, et elutähtsa teenuse
osutaja asja, mis on
vältimatult vajalik
elutähtsa teenuse
osutamiseks, ei võeta ära.
Samas tekitavad segadust
sõnade „teise isiku või
asutuse“ ja „sealhulgas“
kasutamine. Palume sätte
sõnastus üle vaadata ning
selgemaks kirjutada.
Samuti lisada, et ka ETO
lepingupartnerile kuuluvat
asja ei tohi ära võtta, kui
see on vältimatult vajalik
elutähtsa teenuse
osutamiseks. Kõik, mida
elutähtsa teenuse
osutamiseks kasutakse, ei
Seletuskirja muudetud.
166
pruugi kuuluda ETO-le
endale.
5) Eelnõu § 187 punktiga 2
lisatakse ESS-i
ringhäälinguvõrgu teenuse
mõiste. Juhime
tähelepanu, et eelnõu
seletuskiri (lk 321) on selle
osas eksitav. Nimelt ütleb
seletuskiri, et
ringhäälinguvõrgu teenus
on Eesti
Rahvusringhäälingu
(ERR) poolt toodetava
meediateenuse edastamine
avalikkusele. Tegelikkuses
on see laiem ehk ka teiste
meediateenuste osutajate
teenuste avalikustamine.
ERR-i teenuse edastamine
on eelnõu kohaselt
sideettevõtja püsiv
kriisiülesanne, kuid seda
reguleerib juba täpsemalt
eelnõu § 187 punktiga 8
ESS-i lisatav § 903 (mida
on vaja muuta, kui
ringhäälinguvõrgu
teenusest saab elutähtis
teenus), mitte mõiste ESS-
i §-is 2.
167
168
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Reguleerimisala, kriisi
määratlemine
VOS-i kohaselt
määratletakse kriisi
olemused eristades neid
kui eriolukord,
erakorraline seisukord
ning sõjaseisukord.
Vabariigi Valitsus
kuulutas esimest korda
eriolukorra välja Eestis 12.
märtsil 2020 seoses
koroonapandeemiaga, mis
kestis sama aasta 17.
maini. Eriolukorra
tingimused ja tegevused on
siiani koondatud
hädaolukorra seadusse.
Erakorralise seisukorra
Eesti põhiseaduslikku
korda ähvardava ohu
kõrvaldamiseks saab välja
kuulutada erakorralise
Arvestatud Toidu varustuskindluse määratlemine elutähtsa teenuse või püsiva
kriisiülesandena peaks aitama kaasa sellele, et selle valdkonna ettevõtjatele
tagatakse tootmist toetavate tugiteenuste toimimine või vajaduse korral
alternatiivsete teenuste pakkumine teiste elutähtsa teenuse osutajate kaudu
(nt kütus, elekter, andmeside) esimeses järjekorras, et elutähtsa teenuse
osutajad suudaksid neile pandud kohustusi täita.
Riik jätkab ettevõtjate toetamist meetmetega, mis aitavad nii kriise ennetada
kui ka kriisisituatsioonis jätkata toidutootmisega kasvõi osalises mahus.
Näiteks Eesti maaelu arengukava kaudu on suunatud nii
põllumajandustootjatele kui ka toiduainetööstustele erinevaid
toetusmeetmeid. Olemas on ennetusmeetmeid põllumajandustootjatele
riskide maandamiseks, nagu näiteks põllumajanduskindlustustoetus.
Toiduainetööstustele on suunatud investeeringutoetused, nagu näiteks
põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus. Lisaks
sellele on ka mitmeid erakorralisi toetusmeetmeid nii
põllumajandustootjatele kui ka toiduainetööstustele.
Ka on toetusmeetmeid kriisijärgsete mõjudega toimetulekuks, nagu näiteks
„Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud
põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus“ (maaeluministri
26. juuni 2017. a määrus nr 48).
Energiakriisi jaoks töötati toidutööstustele kiirkorras välja meede
„Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse
tagamiseks“ (maaeluministri 10. augusti 2022. a määrus nr 45). Lisaks
169
seisukorra seaduse
kohaselt, senini selleks
Eestis vajadust ei ole
olnud. Samuti ei ole
rakendatud Eestis
riigikaitseseadust
riigikaitse korralduseks
sõjaajal. Kõik eelpool
nimetatud kolm
kriisiolukorda reguleerivat
seadust (edaspidi
kriisiseadused)
koondatakse kokku VOS-
iks ning tunnistatakse
VOS-i vastuvõtmisega
kehtetuks. Kuigi Venemaa
sissetung Ukrainasse on
pannud olulisem määral
mõtlema Eesti
turvalisusele, ei loeta
Eestile otsest sõjalist ohtu.
Oleme nõus, et vaatamata
otsese ohu puudumisele,
on oluline riigil panustada
tegevustesse, et tulla toime
nii sõjaolukorraga kui
erakorralise seisukorraga
ja eriolukorraga, on meie
meelest olulisem, tuleks
sellele eelistatakse ja toetatakse tootjate investeeringutoetuses neid
investeeringuid, mis on suunatud varustuskindluse tagamisse nt
diiselmahutite ostmine, generaatorid, hoidlate ehitamine jne.
Samas on eespool nimetatud toetused sihitud eelkõige siiski ettevõtjate
tavapärase majandustegevuse arendamisele, mitte nende majandustegevuse
kindla osa toimepidevuse loomisele kriisiolukorras riigi tahtel. Viimane on
toidu käitlemisega tegelevatele ettevõtjatele seaduse eelnõuga lisanduv uus
kohustus. Seaduse eelnõu kohaselt elutähtsa teenuse osutajale pandavate
toimepidevuse nõuete täitmiseks ettevõtjale kaasnevate kulutuste kohta ei
ole analüüsi tehtud või on see olnud pigem osaline ja pealiskaudne. Toidu
varustuskindluse valdkonnas on need nõuded ka alles väljatöötamisel. Küll
aga peavad nii seaduse eelnõust kui selle rakendusaktidest tulenevad
kohustused võimaldama ettevõtjal neid kohustusi täita nii, et sellega ei
kaasne nende konkurentsiolukorra halvenemist.
170
meie meelest keskenduda
pigem pikemaajaliste
kriiside ohjeldamisele,
mille kestvus on rohkem
kui VOS-is nimetatud 30
päeva. Lühemaajaliste
kriisidega on
toidutootjatest ettevõtjad,
vaatamata neid tabanud
majanduslikest
tagasilöökidest, siiski
hakkama saanud. Hetkel
reguleerivad
kriisiseadused ei hõlma
toiduga kindlustatuse
temaatikat muul moel kui
toiduainete müügi erikorra
kehtestamisega või
vajadusega tagada
elanikkonna, kaitseväe ja
reservväelaste
toitlustamine. Seepärast on
toidutootjad läbi erinevate
kriiside pidanud ise
hakkama saama
teadmisega, et
seadusandlikul tasandil ei
loeta toitu kui elutähtsat
teenust ning selles vallas
171
tegutsevad ettevõtjad on
olnud sunnitud
kriisisituatsioonides ilma
seadusandlike garantiideta
iseseisvalt tegutsema.
Koroonaepideemia ja sõda
Ukrainas on jõulisemalt
toonud pilti toidu
varustuskindluse ja
põllumajanduse ja
toidutootjate rolli
toidujulgeoleku tagamisel.
Meie liikmetest ettevõtjad
hindavad seninini oma
toimetulekut
kriisiolukordades nii
koroonaepideemia kui
muude lokaalsemate
situatsioonides nagu nt
tormist tulenevate
ulatuslike
elektrikatkestuse,
loomataudide levikust
tulenevate piirangute või
oluliste sisendite
tarneraskustega, pigem
heaks. Riigilt oodatakse
tuge just tootmist
toetavate tugiteenuste
172
toimimise tagamisel või
vajadusel alternatiivsete
teenuste pakkumisel, mis
aitavad
kriisisituatsioonis jätkata
toidutootmisega kasvõi
osalises mahus.
2. Elutähtsa teenuse
osutaja ja toidu
varustuskindlus
Eelpool öeldut üle
korrates, nendime vajadust
sätestada elutähtsa teenuse
osutaja mh ka
toiduvaldkonnas, kelle
ülesanne on elanikkonna
toiduga varustamine.
Toiduvaldkonnas
reguleeritakse ETO
määratlus VOS-is lisaks ka
läbi toiduseaduse (TS).
Viimasesse tehakse VOS-i
vastuvõtmisega mitmeid
muudatusi, sh
kehtestatakse uus peatükk
71 toidu varustuskindlus.
Uus TS-i § 464 määratleb
ETO-ks ettevõtja, kellel on
teravilja-, pagari- või
Selgitus Toiduga varustamine muutus elutähtsaks teenuseks hädaolukorra seaduse
alusel CER direktiivi ülevõtmisega. Käesoleva eelnõuga täiendatakse
regulatsiooni toiduvaru osaga ning toidu jaekaubandusettevõtetele
sätestatakse püsiv kriisiülesanne.
Esitame vastused küsimustele allpool. 1) Uued elutähtsa teenuse osutajad
tuleb selgitada välja hiljemalt 28.02.2026. See ei välista seda, et ka hiljem
võib ETOde koosseis muutuda ja lisanduda uusi ettevõtteid või vastupidi
toimuda ETOde väljaarvamisi.
2) toiduseaduse § 464 kohaselt võetakse elutähtsa teenuse osutaja
määramiseks aluseks määramise aastale vahetult eelnenud kahe aasta
majandusaasta aruande ning riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmete
keskmised andmed. Seega küsimuses kirjeldatud majandustegevuse
lühemaajalistest kõikumistest tingitud mõjutuste vältimiseks võetakse
elutähtsa teenuse osutaja määramiseks aluseks määramise aastale vahetult
eelnenud kahe aasta andmete keskmised andmed.
Ettepanekuga märkida toidu varustuskindluse valdkonnana teravilja-,
pagari- või makarontoodete tootmise asemel teraviljatoodete, jahu või jahu-
ja pagaritoodete tootmine, ei saa nõustuda. Nimelt jahu ja jahutooted
kuuluvad juba sätestatud teraviljatoodete alla ja seega puudub vajadus
nende eraldi märkimise järele.
173
makarontoodete tootmise,
looma pidamine liha või
piima tootmise, liha
käitlemise, piima
käitlemise või toidu
jaekaubanduse valdkonnas
märkimisväärne mõju
elanikkonna toiduga
varustamisel.
Varustuskindluse
määratlemisel võetakse
arvesse nimetatud
valdkonna ettevõtjate
aastane müügikäive. ETO
staatuse saab suurima
müügikäibega ettevõtja,
erandina piima käitlemise
valdkonnas, kus ETO-ks
määratakse kolm suurimat
müügikäibega ettevõtjat.
Nõuetele vastavus tehakse
kindlaks ettevõtja
majandusaasta aruande ja
tema
põllumajandusloomade
registri ning riigi toidu ja
söödaregistri andmete
alusel. Sellest on ajendatud
meie küsimused:
Toidu varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse osutamise täpsemad
nõuded kehtestab minister määrusega. Nimetatud määrus on täna
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis väljatöötamisel, kus
täpsustatakse täpsemad nõuded ETO toimepidevusele. Kavandatavate
nõuete sõnastused räägitakse osapooltega läbi määruse koostamise ja
kooskõlastamise protsessis.
174
• Kui tihti edaspidi
hinnatakse
ettevõtjate staatust
müügikäibe põhjal
ringi?
• Mis juhtub kui
mõned ettevõtjad on
väikese müügikäibe
vahega, st ühel aastal
justkui
kvalifitseerub ETO
nõuetele vastavaks ja
teisel mitte?
• Hetkel on
lihakäitlejana ära
nimetatud HKScan,
mis katab nii
põllumajandustootja
kui toidutööstuse.
Kuivõrd toimub
ettevõtte omanike
vahetus, mille
tulemusel võib
muutuda ka ettevõtte
struktuur. Kui pikalt
antakse uuele/uutele
ettevõtetele aega
VOS nõuetega
kohanemiseks?
175
TS-i § 463 lõige määratleb,
et toidu varustuskindluse
valdkonnaks on teravilja-,
pagari- või
makarontoodete tootmine.
Pöörame tähelepanu, et
Eestis on makaronitoodete
tootmine väga
marginaalne, enamus turul
müüdavatest
makaronitoodetest
imporditakse. Küll aga on
pagaritootmise ja
makaronitootmise
peamiseks tooraineks jahu,
mille varustuskindluse
tagamine on oluline ära
märkida. Teeme
ettepaneku märkida
vastav valdkond
järgmiselt:
teraviljatooete, jahu või
jahu- ja pagaritoodete
tootmine.
Edaspidi kehtestatakse TS-
i § 466 lõike 2 alusel
määrus „Toidu
176
varustuskindluse
valdkonna elutähtsa
teenuse osutamise
nõuded“, mille kavand on
esitatud VOS-i paketi lisas
2 (rakendusakti kavand nr
29). Määruse eelnõu § 2
sätestab, et ETO on
kohustatud jätkama oma
tavapärases mahust
vähemalt 75% oma
põhitegevust vähemalt 30
päeva perioodi vältel alates
kriisiolukorra välja
kuulutamisest tagades mh
ka tegevusvaru, peale
30nendat päeva, peab ETO
jätkama oma põhitegevust
parimal võimalikul viisil.
Kavandi sõnastuses jääb
arusaamatuks, mida
põhitegevuse all silmas
peetakse? Põllumajanduse
ja toidutootmisega
tegeleval ettevõtjal on mitu
põhitegevust, nt
piimatootja, kes toorpiima
tootjana kasvatab ka vilja,
toodab loomasööta ja
177
biogaasi või lihakäitleja,
kelle loomad kasvatatakse
üles omavalmistatud
söödal ja kes kasvatatud
loomad ise tööstuses ära
realiseerib ning
kõrvalsaadused
tootmisüksuses ära käitleb.
Siit ka küsimus, kas 75%
nõuet tuleb vaadelda
käibena, tootmismahuna
või turule viidud
pakendatud toodete
arvust või lähtutakse
mõnest muust määrast?
3. ETO kohustused
ETO kohustused on
peaasjalikult määratletud
VOS-i §-s 75. Üldised
nõuded on olenemata ETO
tegevusvaldkonnast
kõigile ühesugused. Meie
hinnangul on sätestatud
nõuded toiduvaldkonnas
määratud ETO-le karmid,
ettevõtlust liialt piiravad,
vähendavad ettevõtete
konkurentsivõimet ega
arvesta toidusektori
Selgitus
Konkreetsed nõuded konkreetses valdkonnas määrab elutähtsa teenuse
korraldaja ja need on erinevat teenuste lõikes.
178
erisustega. Arvestades, et
toiduvaldkonna ettevõtja
ei ole seni kehtivate
kriisiseaduste mõistes
loetud ETO-ks ning
seetõttu on toiduvaldkonna
ettevõtete jaoks tegemist
riigi ees uute kohustustega,
tuleks olulisemal määral
hinnata kõiki seadusega
kehtestatavaid nõudeid
toiduvaldkonna
vaatenurgast ning meie
meelest on mõistlik
kehtestada
toiduvaldkonnale
vähemalt järgmised
erandid:
• Erand
küberturvalisuse
seaduse
rakendamisel
VOS-i eelnõu § 196
punktiga 3 täiendatakse
küberturvalisuse seaduse
(KüTS) §-i 7 uue lõikega
31. Sätte kohaselt peavad
ETO-d, kelle
Sätte uuendatud sõnastus on sama, mis 11.03.2025 Riigikogu menetlusse
võetud HOSis muutmise seaduse eelnõus (589 SE), kuid see on lõimitud
elutähtsa teenuse osutaja kohustuste üldisesse loetelusse. See eelnõu läbis
eelnevalt uue kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise ringi. Selle järgi peab
elutähtsa teenuse osutaja tagama juhul, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse
tagamiseks vajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, elutähtsa
teenuse toimepidevuse dubleerivate vahendite ja tehnoloogiliselt
alternatiivsete lahenduste abil ajal, kui välisriigis asuvatele andmetele või
seadmetele juurdepääsuks kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus
või võrk ei toimi. See seondub vahetult elutähtsa teenuse osutaja teise
kohustusega rakendada elutähtsa teenuse toimepidevust tagavaid meetmeid
179
3 https://arileht.delfi.ee/artikkel/120190212/meie-susteemis-oldi-sees-mitu-kuud-kuberrunnaku-labi-elanud-ettevotja-raagib-loo-perefirmade-kolmest-koige-raskemast-
nadalast?_gl=1%2a1as5met%2a_ga%2aODM4MTc1NTk0LjE2NzU0MjkwMTU.%2a_ga_YG8VC2H8NV%2aMTY4NDUwMDgxMy4xNC4xLjE2ODQ1MDA4MzEuMC
4wLjA.
infosüsteemid asuvad
välisriigis tagama
elutähtsa teenuse
toimepidevuse ka viisil ja
vahenditega, mis ei sõltu
välisriikides asuvatest
infosüsteemidest. See
tähendab, et ETO ei tohi
kasutada välisriikides
olevaid servereid ega ka
pilveteenuseid. Kaasajal
on uued tehnoloogiad,
seadmed, rääkimata IT-
lahendustest ja
tarkvaradest aga kõik
arendatud selliselt, mis
kasutavad rohkemal või
vähemal määral arendaja
tugisüsteeme ja
pilveteenuseid, nt e-
põlluraamat,
farmitarkvara, aga ka
viimased Microsofti
versioonid ja ka riiklikult
arendatavad suurandmete
süsteemid jmt. Nendest
(…) tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse
osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste
kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise
kaudu. Elutähtsa teenuse osutaja nõuete täitmist kontrollib, toimepidevuse
nõuded kehtestab ning tema toimepidevuse riskianalüüsi ja kriisiplaani
kinnitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja.
Elutähtsa teenuse üks eesmärke on tagada ka teenuse kättesaadavus
kasutajatele kriisiolukorras, sealhulgas olukordades kus ühendus
välisriikidega on erinevatel põhjustel piiratud. Sätte eesmärk on, et elutähtsa
teenuse osutaja mõtleks ka olukordadel, kus väliriigis olevad andmed või
seadmed ei ole juurdepääsetavad, sest sideteenus või sidevõrk ei toimi. On
vähetõenäoline, et põllumajandustootmine seiskub, kui lühema perioodi
jooksul jääb mõne programmi uuendus tegemata.3
Sätte mõtte kohaselt tuleb läbi mõelda ja teenuse osutamine kui esineb kirjas
kirjeldatud sõltuvus välisriigis olevast võrgu- ja infosüsteemist, mis on
kahjustatud ning seab näiteks ohtu isikute elu ja tervise. Selle tulemusena
tuleb ette näha dubleerivad vahendid ja alternatiivsed lahendused.
Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste regulatsiooni.
Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati hädaolukorra seaduse muutmise
ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, millega võeti
üle CER direktiiv. Käesolevasse eelnõusse on HOSi sätted lihtsalt toodud
üle.
180
lahti harutamine on
praktikas pea võimatu ja
piiraks olulisel määral
ettevõtte arenguvõimalusi.
Keeruline on mõista sellise
piirangu eesmärgipärasust.
Seletuskirja mõju
hinnangus ei ole välja
toodud, kas Eestis üldse
on taoliste lokaalsete
süsteemide loomiseks
võimekust ega ka kui
palju selliste süsteemide
välja töötamine,
programmeerimine ja
uuendamine maksab.
Sättes on selgelt välja toodud põhimõte, et elutähtis teenus peab olema
kättesaadav kasutajale ka sellisel juhul, kui teenuse osutamiseks kasutatavad
võrgu- ja infosüsteemid asuvad välisriigis ja ühendus nendega on katkenud.
Sätte eesmärk on toonitada, et kasutaja, sh eraisiku esmased vajadused
teenuse järgi tuleb tagada sõltumata, kas välisriigiga on ühendus või ei. Siin
ei oma tähendust, mis põhjusel see välisühendus (sidekaabel) ei toimi –
näiteks, et kas on tegemist olukorraga, kus sidekaabel on lõhutud lava ankru
või traalnoodi tõttu, on toimunud loodusõnnetuse, sabotaaž, sideliini tõrge,
sidevõrgu enda tõrge või on toimunud mõni muu sündmus. Välisriigi võrgu-
ja infosüsteemidega ühenduse katkemisega ei tohi kaasneda olukorda, kus
Eestis asuv kasutaja ei saa talle vajalikku teenust. Siin juures mõeldakse, et
teenus oleks vähemalt tagatud esmasel tasandil. Näiteks, kui esineb tõrge
finantsasutuste võrgu- ja infosüsteemis, peab finantsasutus kasutusele võtma
elutähtsa teenuse osutamiseks kavandatud alternatiivid sularaha
väljamaksete tegemiseks või maksete ülekannete korraldamiseks. Selliseks
alternatiiviks võib näites olla ajutiste kontorite tekitamine jms.
Säte eeldab, et alternatiivid rakenduks mõistliku aja jooksul ning elutähtsa
teenuse toimimise katkestus ei mõjutaks olulisel määral sellelt sõltuvate
isikute heaolu. Näiteks kui katkestus on lühiajaline, ei pruugi teenuse
kättesaadavuse tagamise alternatiivi rakendamine olla vajalik. Samas kui
katkestus on pikaajaline ning tõenäosus võrgu- ja infosüsteemis ühenduse
taastamiseks on lühiajalises perspektiivis väike, tuleb alustada alternatiivide
rakendamisega. Näiteks olukorras, kus toiduainete tootmiseks kasutatav
võrgu- ja infosüsteemi on kahjustatud, tuleb jätkata toiduainete tootmist
viisil, mida välisriigis asuva võrgu- ja infosüsteemi puudumine ei mõjuta.
Või veevarustamist puudutava võrgu- ja infosüsteemi kompromiteerimisel
tuleb leida alternatiivne lahendus joogivee pakkumiseks vee-ettevõtte
klientidele.
Sätte olemus ei ole iseenesest uus, vaid pigem toonitatakse, et lisaks muudele
teenuse toimimiseks vajalikele sisendistele (nt vesi, elekter ja side) on
181
Teise murena näeme
KüTS-ise E-ITS kohuslust,
mis tähendab E-ITS
infoturbestandardi
rakendamist alates 2023.
aastast ning nõuet
koostada riskianalüüse,
auditeerimist ja vajadusel
protsesside muutusi.
Eelnõu seletuskirjas ei
ole meie meelest piisavalt
põhjendatud, milline on
reaalne oht või riski
ulatus riigile juhul kui
toiduvaldkonna ETO ei
rakenda
küberturvalisuse seadust
nõutud mahus? Olgu
siinkohal öeldud, et
toidutootmine on
enamjaolt mehhaniseeritud
ja suures osas ka
digitaliseeritud, saab
kaasaegne tootmine ja teenuste pakkumine üha enam seotud
infotehnoloogiaga ja see muudab ettevõtjad küberkuritegevuse või ka muude
pahatahtlike küberrünnete sihtmärkideks. Eriti tuntav on ühiskondlik kahju,
mis on suunatud ettevõtjate vastu, mille tooted või teenused on suure mõjuga
ühiskonna normaalse toimepidevuse (sh avaliku korra) tagamisel. Sellest
tulenevalt peavad olulise mõjuga ettevõtjad valmistuma end ka võrgu- ja
infosüsteemide kompromiteerimise ja katkestuste olukordadeks ning
nägema ette ka toimimise alternatiivid, et ühiskond saaks jätkuvalt toimida.
HOS § 41 lõike 2 sõnastuse viimine kommenteeritavasse seadusesse ei tekita
täiendavaid nõudeid praegustele elutähtsa teenuse osutajatele.
Kümme kuu nõue rakendub seaduses toodud nõuete kohta, nt kriisiplaani
koostamise osas. Täpsemad toimepidevuse nõuded sätestab elutähtsa
teenuse toimepidevuse korraldaja oma määrusega eelnõu § 75 lg 6 alusel.
Nende nõuete täitmise tähtaegu määratakse iga ETO kohta eraldi
haldusaktiga, k.a saartalitluse nõude täitmise täpsem tähtaeg (seadus annab
maksimum tähtaja 5 a). Tegemist on juba eelnõus sätestatud põhimõttega.
Eelnõu § 75 lg 11 p-i 1 kohaselt on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud
tagama elutähtsa teenuse toimimise, sealhulgas tagama tehnilise rikke ning
tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, sealhulgas kriisiolukorras
enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime
elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete kohaselt. Selle sätte puhul on
keeleliselt määdav sõna „korral“, mis moodustab sõnaga „rikke“ ühtse
terviku.
Sama paragrahvi lg 11 p 2 puudutab elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldaja teavitamist teenuseosutaja poolt ehk Regionaal- ja
põllumajandusministeeriumi teavitamist. Küberintsidendist tuleb teavitada
eraldi ka RIA-t, see tuleneb küberturvalisuse seadusest.
182
seadmeid käivitada
vajadusel manuaalselt ning
etapid teostada häda pärast
käsitööna. Seepärast jääb
meil arusaamatuks, miks
toiduvaldkonnas tegutsev
ETO peab kasutama just
ettenähtud E-ITS-t ega saa
ise küberturvalisuse
riskide maandamiseks
kasutada vahendeid ise
valida. KüTS-es määratud
riskide maandamise
tagamine on meie meelest
üks komponent ettevõtja
riskianalüüsist, milles
küberohte ja -riske peab
ETO kaalutletult hindama
ning mille osas võtma
vastu vastavad meetmed
riskide ja ohtude
maandamiseks. Lisaks
eelpool öeldule, ei ole
seletuskirjas hinnatud,
kui ulatusliku lisa
investeeringu vajaduse
E-ITS-i rakendamine
ETO-le kaasa toob?
Muuhulgas seame
Eelnõus on sätestatud põhimõtted, millest tuleb elutähtsa teenuse osutajal
lähtuda enda töö korraldamisel. Täpsemad meetmed kavandatakse lähtudes
ettevõtte riskianalüüsist. Seadus ei sunni ettevõtjaid vähendama
lepingupartnerite hulga, üksnes suunab mõelda läbi sõltuvusi
lepingupartneritest ja kaasnevaid riske, nende riskide maandamist.
183
kahtluse alla tingimuse,
mille kohaselt laieneb
toiduvaldkonna ETO-le
nõue tellida võrgu- ja
infosüsteemide audit.
Auditiga hinnatakse
KüTS-ise nõuete täitmist.
Kuigi KüTS-is võimaldab
auditi hinnangut teha ise
nendel ETO-del, kus
töötab vähem kui 10
inimest, siis pöörame
tähelepanu, et alla 10
töötajaga ettevõtet, kes
kvalifitseeruks ETO-ks
toiduvaldkonnas ei ole ja
seetõttu ei saa nad võrgu-
ja infosüsteemide audit ise
teostada.
• Erand VOS-i
nõuete
ülevõtmiseks ja
kohanemiseks
VOS-i eelnõu § 75 lõike 3
kohaselt annab elutähtsa
teenuse toimepidevuse
korraldaja, kelleks
toiduvaldkonnas on
184
Maaeluministeerium,
ETO-le 30 päeva jooksul
teada ETO tingimustele
vastavusest. Sellest kümne
päeva jooksul peab ETO
hakkama seadusega
kehtestatud nõudeid täitma
(§ 75 lg 4 p 2). Meie
hinnangul on vähem kui
kümme päeva kõikide
nõuete täitmise tagamiseks
liialt lühike tähtaeg,
arvestades asjaoluga, et
ettevõtjad peavad tegema
lisainvesteeringuid nt
tehnilistele lahendustele
täitmaks saartalitluse ja E-
ITS infoturbestandardi
kasutuselevõtuks või
hoonete ehituseks
tagamaks piisavalt suur
laovaru toodetele ja
tootmiseks vajalikele
sisendite ladustamiseks.
Teeme ettepaneku, et
ETO nõuetele vastavust
hinnatakse iga
ettevõtjapõhiselt ning
üleminekuks
185
kehtestatakse
lõpptähtaeg
haldusaktiga. Selline
paindlik üleminek on
vajalik muuhulgas juhul
kui ETO-ks määratakse
ettevõtja, kes ei pea
vastama kõikidele ETO
tingimustele, kuid on
vaatamata sellele siiski
maaeluministri poolt
määratud toidu
varustusindluse tagamisel
elutähtsa teenuse osutajaks
(§ 230), samuti kui
valdkonna müügikäivete
pingereas on ettevõtjate
paremusjärjestuses
toimunud muutused, mille
tulemusena senine ETO ei
vasta enam toiduseaduse §
464 ja 465 nõuetele ja
tingimustele vastab
ettevõtja, kes ei ole senini
pidanud täitma kõiki VOS-
ga kehtestatud nõudeid.
§ 75 lõikega 6 loetletakse
ETO kohustused
186
üldisemalt, seletuskirjas on
olukorda kirjeldavad
üksikud näited, kuid mitte
ühtegi neist ei kajasta
toiduvaldkonda.
Täpsustavad küsimused ja
ettepanekud § 75 lõike 6
kohta:
• Ettepanek parendada
lg 6 punkti 1
sõnastust, praegune
tekst jätab mulje
justkui ETO peaks
tagama tehnilise
rikke, mitte tegema
selleks kõik et
tehnilist riket ära
hoida.
• Lõige 2 kohustab
ETO-t teavitama
viivitamata elutähtsa
teenuse
toimepidevuse
korraldajat või
seaduse § 74 lõike 3
alusel määratud
asutust elutähtsa
teenuse katkestusest,
katkestuse ohust,
187
elutähtsa teenuse
toimepidevust
oluliselt häirivast
sündmusest või
sellise sündmuse
toimumise vahetust
ohust. Kas
toiduvaldkonna
ETO teavitab
võimalikest
ohtudest ja
häiretest
Maaeluministeeriu
mit või on ta
kohustatud tegema
teavitusi
erinevatesse
asutustesse
vastavalt ohu
valdkonnale?
Lõige 4 kohustab
rakendama elutähtsa
teenuse katkestusi
ennetavaid meetmeid,
sealhulgas vähendama
sõltuvust teistest
elutähtsatest teenustest,
olulisematest
lepingupartneritest,
tarnijatest ning
188
infosüsteemidest tehniliste
süsteemide, lepingute,
personali ja muude teenuse
osutamiseks oluliste
vahendite dubleerimise,
alternatiivsete lahenduste
kasutamise, vajalike
vahendite omamise ja
nende varumise ning muu
sellise kaudu –
toiduvaldkonnas on kõiki
eelpool nimetatud tegevusi
keeruline täita, sest toidu
tarneahel on seotud väga
erinevate
teenusepakkujatega ning
toote tootmiseks on vaja
väga palju erinevaid
sisendeid.
Lepingupartnerite
vähendamine võib kaasa
tuua vastupidise efekti,
muutes ettevõtja liialt
sõltuvaks. Pöörame
tähelepanu, et punktis
esitatud loetelu on väga
mitmekihiline hõlmates
erinevaid teemasid ja
valdkondi, sätte loetavuse
parendamiseks teeme siin
ettepaneku punkt esitada
alapunktidena või viia osa
189
tekst selgitustena
seletuskirja.
4. Mõjude hindamine
EPKK üldise seisukohana
leiame, et mõjusid
toiduvaldkonnaks
määratud ETO-dele, ei ole
piisavalt hinnatud.
Eelkõige tahame rõhutada
asjaoluga, et toidusektorit
ei ole seniste kriisiseaduste
kohaselt loetud ETO-ks.
Seletuskirja mõjude
hindamisel on mõningal
määral välja toodud kulu
tööjõu suurendamiseks,
nähakse vajadust palgata
juurde üks töötaja ning
nimetatakse, et õppuse
käigus osalenud töötajatele
peab ETO tagama palga.
Kuid õppuse käigus
tootmise vähendamisest
tulenevate müügitulu
vähenemist hinnatud ei
ole. Samuti ei ole
hinnatud KüTS-i
nõuetele vastavusse
viimist ega ka kulu, mida
Selgitus Seaduse eelnõu seletuskirjas on toodud välja mõjud elutähtsa teenuse
osutajatele. Võimalikud personalikulud, kulud riskianalüüsidele ja
plaanidele, auditeerimisele, õppustele. Seaduse eelnõuga ei seata kohustust
30-päevase varu hoidmiseks. Täpsemad toimepidevuse nõuded kehtestab
regionaal- ja põllumajandusminister oma määrusega. Seaduse eelnõu juures
toodud kavandid on üksnes indikatiivsed. Rakendusaktid on alles
väljatöötamisel, sh määruse mõjude hindamine ning määruse sisuarutelud
huvigruppidega. Kõik määrusest tulenevad mõjud hinnatakse määruste
väljatöötamise käigus, mitte seaduse eelnõu raames.
190
toob kaasa KüTS-i
nõuete igapäevane
rakendamine.
Ettevõtjale lisandub
muuhulgas kulu, mida
tingib vajadus
suurendada laopinda
tagamaks nõutav 30-ne
päevane varude
ladustamine või
investeeringuvajadus
uute seadmete ja
tehnoloogiate
rakendamiseks nt
energiavarustuskindluse
tagamisel. Kuna tootmise
efektiivsus on viidud
maksimaalsele tasemele,
hoitakse tooteid, toorainet
ja sisendeid laovaruna
minimaalsel hulgal, peab
ettevõtja suurendama
nende laovaru, mis on
samuti lisa kulu, mida
ettevõtjad peavad kandma
oma vahenditest. Kõike
seda arvestades tuleb
hinnata selliste mõjude
191
ulatust ka konkurentsi
tingimustes, teades, et
teised samas valdkonnas
tegutsevad ettevõtted
taolisi lisakulusid kandma
ei pea.
Lisaks on oluline mõjude
hindamisel märgitakse
ära ka riigipoolne
toetuste skeem ja pakett,
mida konkreetselt ja
millises ulatuses riik
ettevõtjaid toetab.
5. Muud teemad
§ 62 lg 1 annab Vabariigi
Valitsusele või tema
volitatud haldusorganile
õiguse piirata ettevõtja
majandustegevust,
keelates osaliselt või
täielikult toodete sisse või
väljaveo või kehtestades
piiranguid tootmisele ja
toodete müügile, kui see
on vajalik kriisiolukorra
lahendamiseks. Mõistame
sätte vajalikkust ning
saame seda oma liikmete
poolt toetada. Siinkohal
Selgitus Üheselt ei ole võimalik öelda, et kõik sellised juhtumid kvalifitseeruksid
vääramatuks jõuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 tähenduses.
Õiguskirjanduses on avaldatud seisukohta, et ootamatult kehtestatud piirang
avalikult võimult võib teatud juhtudel olla vaadeldav vääramatu jõuna.
Samas sõltub see konkreetsest olukorrast, st kas kõik vääramatu jõu
tingimused on täidetud. Võlaõigusseaduse kohaselt on vääramatu jõud
asjaolu, mis oli väljaspool võlgniku mõjuulatust, asjaolu ei saanud ette näha
ning mida võlgnik ei saanud mõjutada.
Oluline on ka üldiselt arvesse võtta, milline on vääramatu jõu mõju ja
tagajärg lepingulisele suhtele. Vääramatu jõu asjaoluga kaasneb võlgniku
vabanemine vastutusest kohustuse rikkumise eest, mis välistab tema vastu
õiguskaitsevahendite rakendamise. Reaalselt puudutab see siiski põhiliselt
vaid vabanemist kahju hüvitamise kohustusest ning viivise maksmise
kohustusest, kuna VÕS § 105 alusel saab võlausaldaja ka kohustuse
vabandatavuse korral kasutada mitmeid teisi olulisi õiguskaitsevahendeid,
nt lepingust taganeda. Lisaks peab üldisemalt mõistma, et vabandatavus
192
pöörame tähelepanu, et
toodete ja teenuste
sisseost, müük kohalikul
turul ja eksport on kõik
seotud lepinguliste
kohustustega, mille mitte
täitmine toob kaasa
sanktsioonid.
Kriisiolukorra välja
kuulutamisel on vajalik
anda ettevõtjale garantii,
mille alusel saab
ettevõtja viidata
lepingupartneritele, et
tegemist on force
majeure´iga mis takistab
tal lepingutingimustest
kinni pidada ning
seetõttu ei rakendu talle
lepingujärgsed
sanktsioonid.
vabastab vastutusest kohustuse täitmise eest üksnes aja eest, millal
vääramatu jõud või selle tagajärjed kohustuse täitmist reaalselt takistasid.
Lisaks peab arvestama, et VÕS § 103 lõike 4 kohaselt vastutab seaduses või
lepinguga ettenähtud juhtudel isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise
vabandatavusest sõltumata. See tähendab, et teatud juhtudel on seadusega
nähtud ette rangem vastutuse režiim. Samuti on pooltel võimalik välistada
võlgniku õigus tugineda kohustuse rikkumise vabandatavusele. Eraldi
küsimus seisneb piiriüleste tehingute puhul selles, mis riigi õigust lepingule
kohaldatakse.
Leiame, et nendes küsimustes võiks kohaldada siiski kehtivaid reegleid, mis
on mõeldud kohalduma üldiselt vääramatu jõu olukordades.
193
§ 103 reguleerib asja
sundkasutusse võtmise ja
sundvõõrandamise
piirangud, mille kohaselt ei
või võtta ega
sundvõõrandada asja, mis
on vältimatult vajalik teise
isiku või asutuse
kriisiülesande täitmiseks,
sealhulgas vältimatult
vajalik elutähtsa teenuse
osutamiseks (lg 1 p 2).
Nõustume, et ETO vajab
toidu tootmiseks
hädavajalikke seadmeid ja
taristut, millest kõiki
kriisiolukorras kasutada ei
ole vaja, kuid kriisis olles
on ebapraktiline hakata
hindama, milline ETO-le
kuuluv asi omab olulist
rolli teenuse tagamisel ja
milline mitte. Arvestades,
et ETO-dest toidutootjate
nimistu on limiteeritud, st
enamus
põllumajandusettevõtjaid
ja toidutootjad ei ole VOS-
i järgi ETO-d, võiks
Riigi sõjalisel kaitsmisel tuleb kogu ressurss suunata selleks, et agressor
peatada ja riiki kaitsta. Seega on ka ülioluline, et Kaitsevägi saab oma
käsutusse just need asjad mida tal on riigi sõjaliseks kaitsmiseks vaja, samas
peavad jääma toimima ka elutähtsad teenused. Seega on igal elutähtsa
teenuse osutajal kohustus ära määrata, mis on need vajaminevad seadmed,
mis on vältimatult vajalikud elutähtsa teenuse osutamiseks ning ülejäänud
saab vajadusel Kaitsevägi sundvõõrandada.
Elutähtsa teenuse osutamiseks vältimatul vajalikud seadmed peavad olema
selgelt määratletud ja eristatavad muudest tootmises kasutatavatest
seadmetest. Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamisel võib olla vajalik
võtta sundkasutusse või sundvõõrandada ka seadmeid, mida elutähtsa
teenuse osutaja kasutab elutähtsa teenuse osutamisel, vt eelnõu § 114 lg 3
sõnastust: elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikku asja võib võtta
sundkasutusse või sundvõõrandada, kui muud võimalused riigi sõjalise
kaitsevõime säilitamiseks puuduvad. Tuleb hinnata, kas seadet just sellel
hetkel kasutatakse elutähtsa teenuse osutamiseks (nt on vaja kasutada
toiduainete veoks kasutatavat masinat haavatute evakueerimiseks või
üksuste rindele toimetamiseks). Nt lahingutegevuse piirkonnas ei ole
võimalik teisi elutähtsaid teenuseid reeglina tagada ning selles piirkonnas
peab Kaitseväel olema seaduslik alus kasutada mistahes asja riigi sõjaliseks
kaitsmiseks, sõltumata selle tavakasutuse valdkonnast.
194
sundkasutusesse võtmise
ja sundvõõrandamise
piirangut rakendada
toiduvaldkonna ETO-dele
täis mahus.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (II kooskõlastusring)
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
Eesti Põllumajandus-
Kaubanduskoda (EPKK)
on tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse (VOS) eelnõule
andnud korduvalt
tagasisidet, mida eelnõu
autorid suures osas ei ole
arvesse võtnud.
31. märtsil 2023.a EPKK
poolt Riigikantseleile
saadetud kirjas nr 55/1-4
„Eesti Põllumajandus-
Kaubanduskoja tagasiside
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse eelnõule“, tuuakse
välja mitmed probleemid,
mis seaduse
rakendamisega kaasnevad.
195
EPKK ettepanekud ja
küsimused on välja toodud
dokumendis „Lisa 6
Märkuste tabel - muud
asutused“, alates lk 102.
Käesolev eelnõu
redaktsioon kätkeb
endiselt murettekitavaid
sätteid, millest kõige
suuremaks on
küberturvalisuse seaduse
rakendamise kohustuse
laiendamine toidu
tootmisega ja töötlemisega
tegelevatele ettevõtetele.
Seetõttu ei saa EPKK
eelnõud kuidagi toetada.
1. Reguleerimisala, kriisi
määratlemine
VOS-i kohaselt
määratletakse kriisi
olemused eristades neid
kui eriolukord,
erakorraline seisukord
ning sõjaseisukord.
Vabariigi Valitsus
kuulutas esimest korda
eriolukorra välja Eestis 12.
märtsil 2020 seoses
Teema lahendatav rakendusaktiga, millega kehtestatakse nõuded elutähtsa
teenuse osutajale (nt teenuse maksimaalne katkestus, miinimum tootlikus
jms). Pärast ETO ristsõltuvuste kaardistus ja ohtude hindamist on võimalik
juba täpsemalt välja tuua teenused, millest sõltutakse ja sellest omakorda
võimalik välja töötada meetmed.
196
koroonapandeemiaga, mis
kestis sama aasta 17.
maini. Eriolukorra
tingimused ja tegevused on
siiani koondatud
hädaolukorra seadusse.
Erakorralise seisukorra
Eesti põhiseaduslikku
korda ähvardava ohu
kõrvaldamiseks saab välja
kuulutada erakorralise
seisukorra seaduse
kohaselt, senini selleks
Eestis vajadust ei ole
olnud. Samuti ei ole
rakendatud Eestis
riigikaitseseadust
riigikaitse korralduseks
sõjaajal. Kõik eelpool
nimetatud kolm
kriisiolukorda reguleerivat
seadust (edaspidi
kriisiseadused)
koondatakse kokku VOS-
iks ning tunnistatakse
VOS-i vastuvõtmisega
kehtetuks. Kuigi Venemaa
sissetung Ukrainasse on
pannud olulisem määral
197
mõtlema Eesti
turvalisusele, ei loeta
Eestile otsest sõjalist ohtu.
Oleme nõus, et vaatamata
otsese ohu puudumisele,
on oluline riigil panustada
tegevustesse, et tulla toime
nii sõjaolukorraga kui
erakorralise seisukorraga
ja eriolukorraga, on meie
meelest olulisem, tuleks
meie meelest keskenduda
pigem pikemaajaliste
kriiside ohjeldamisele,
mille kestvus on rohkem
kui VOS-is nimetatud 30
päeva. Lühemaajaliste
kriisidega on
toidutootjatest ettevõtjad,
vaatamata neid tabanud
majanduslikest
tagasilöökidest, siiski
hakkama saanud. Hetkel
reguleerivad
kriisiseadused ei hõlma
toiduga kindlustatuse
temaatikat muul moel kui
toiduainete müügi erikorra
kehtestamisega või
198
vajadusega tagada
elanikkonna, kaitseväe ja
reservväelaste
toitlustamine. Seepärast on
toidutootjad läbi erinevate
kriiside pidanud ise
hakkama saama
teadmisega, et
seadusandlikul tasandil ei
loeta toitu kui elutähtsat
teenust ning selles vallas
tegutsevad ettevõtjad on
olnud sunnitud
kriisisituatsioonides ilma
seadusandlike garantiideta
iseseisvalt tegutsema.
Koroonaepideemia ja sõda
Ukrainas on jõulisemalt
toonud pilti toidu
varustuskindluse ja
põllumajanduse ja
toidutootjate rolli
toidujulgeoleku tagamisel.
Meie liikmetest ettevõtjad
hindavad seninini oma
toimetulekut
kriisiolukordades nii
koroonaepideemia kui
muude lokaalsemate
199
situatsioonides nagu nt
tormist tulenevate
ulatuslike
elektrikatkestuse,
loomataudide levikust
tulenevate piirangute või
oluliste sisendite
tarneraskustega, pigem
heaks. Riigilt oodatakse
tuge just tootmist toetavate
tugiteenuste toimimise
tagamisel või vajadusel
alternatiivsete teenuste
pakkumisel, mis aitavad
kriisisituatsioonis jätkata
toidutootmisega kasvõi
osalises mahus.
2. Elutähtsa teenuse osutaja
ja toidu varustuskindlus
Eelpool öeldut üle
korrates, nendime vajadust
sätestada elutähtsa teenuse
osutaja mh ka
toiduvaldkonnas, kelle
ülesanne on elanikkonna
toiduga varustamine.
Toiduvaldkonnas
reguleeritakse ETO
määratlus VOS-is lisaks ka
Ümberhindamist võib ETKA teha vastavalt vajadusele, kuna seda seadusega
ei reguleerita.
ReM määrab toiduvaldkonnad vastavalt Statistikaameti EMTAK järgi.
Tänane sõnastus on selle järgi määratud.
ReM täpsustab rakendusaktis. (seaduse eelnõuga kaasas olnud määrus on
kavand)
200
läbi toiduseaduse (TS).
Viimasesse tehakse VOS-i
vastuvõtmisega mitmeid
muudatusi, sh
kehtestatakse uus peatükk
7.1 toidu varustuskindlus.
Uus TS-i § 464 määratleb
ETO-ks ettevõtja, kellel on
teravilja-, pagari- või
makarontoodete tootmise,
looma pidamine liha või
piima tootmise, liha
käitlemise, piima
käitlemise või toidu
jaekaubanduse valdkonnas
märkimisväärne mõju
elanikkonna toiduga
varustamisel.
Varustuskindluse
määratlemisel võetakse
arvesse nimetatud
valdkonna ettevõtjate
aastane müügikäive. ETO
staatuse saab suurima
müügikäibega ettevõtja,
erandina piima käitlemise
valdkonnas, kus ETO-ks
määratakse kolm suurimat
müügikäibega ettevõtjat.
201
Nõuetele vastavus tehakse
kindlaks ettevõtja
majandusaasta aruande ja
tema
põllumajandusloomade
registri ning riigi toidu ja
söödaregistri andmete
alusel. Sellest on ajendatud
meie küsimused:
• Kui tihti edaspidi
hinnatakse ettevõtjate
staatust müügikäibe põhjal
ringi?
• Mis juhtub kui
mõned ettevõtjad on
väikese müügikäibe
vahega, st ühel aastal
justkui kvalifitseerub ETO
nõuetele vastavaks ja teisel
mitte?
• Hetkel on
lihakäitlejana ära
nimetatud HKScan, mis
katab nii
põllumajandustootja kui
toidutööstuse. Kuivõrd
toimub ettevõtte omanike
vahetus, mille tulemusel
võib muutuda ka ettevõtte
202
struktuur. Kui pikalt
antakse uuele/uutele
ettevõtetele aega VOS
nõuetega kohanemiseks?
TS-i § 463 lõige määratleb,
et toidu varustuskindluse
valdkonnaks on teravilja-,
pagari- või
makarontoodete tootmine.
Pöörame tähelepanu, et
Eestis on makaronitoodete
tootmine väga
marginaalne, enamus turul
müüdavatest
makaronitoodetest
imporditakse. Küll aga on
pagaritootmise ja
makaronitootmise
peamiseks tooraineks jahu,
mille varustuskindluse
tagamine on oluline ära
märkida. Teeme
ettepaneku märkida vastav
valdkond järgmiselt:
teraviljatooete, jahu või
jahu- ja pagaritoodete
tootmine.
203
Edaspidi kehtestatakse TS-
i § 466 lõike 2 alusel
määrus „Toidu
varustuskindluse
valdkonna elutähtsa
teenuse osutamise
nõuded“, mille kavand on
esitatud VOS-i paketi lisas
2 (rakendusakti kavand nr
29). Määruse eelnõu § 2
sätestab, et ETO on
kohustatud jätkama oma
tavapärases mahust
vähemalt 75% oma
põhitegevust vähemalt 30
päeva perioodi vältel alates
kriisiolukorra välja
kuulutamisest tagades mh
ka tegevusvaru, peale
30nendat päeva, peab ETO
jätkama oma põhitegevust
parimal võimalikul viisil.
Kavandi sõnastuses jääb
arusaamatuks, mida
põhitegevuse all silmas
peetakse? Põllumajanduse
ja toidutootmisega
tegeleval ettevõtjal on mitu
põhitegevust, nt
204
piimatootja, kes toorpiima
tootjana kasvatab ka vilja,
toodab loomasööta ja
biogaasi või lihakäitleja,
kelle loomad kasvatatakse
üles omavalmistatud
söödal ja kes kasvatatud
loomad ise tööstuses ära
realiseerib ning
kõrvalsaadused
tootmisüksuses ära käitleb.
Siit ka küsimus, kas 75%
nõuet tuleb vaadelda
käibena, tootmismahuna
või turule viidud
pakendatud toodete arvust
või lähtutakse mõnest
muust määrast?
3. Erand küberturvalisuse
seaduse rakendamisel
VOS-i eelnõu § 196
punktiga 3 täiendatakse
küberturvalisuse seaduse
(KüTS) §-i 7 uue lõikega
31. Sätte kohaselt peavad
ETO-d, kelle
infosüsteemid asuvad
välisriigis tagama
Sätte sõnastust on uuendatud ning see on sama, mis 11.03.2025 Riigikogu
menetlusse võetud HOSis muutmise seaduse eelnõus (589 SE), kuid see on
lõimitud elutähtsa teenuse osutaja kohustuste üldisesse loetelusse. See
eelnõu läbis eelnevalt uue kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise ringi.
Selle järgi peab elutähtsa teenuse osutaja tagama juhul, kui elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamiseks vajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis,
elutähtsa teenuse toimepidevuse dubleerivate vahendite ja tehnoloogiliselt
alternatiivsete lahenduste abil ajal, kui välisriigis asuvatele andmetele või
seadmetele juurdepääsuks kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus
või võrk ei toimi. See seondub vahetult elutähtsa teenuse osutaja teise
kohustusega rakendada elutähtsa teenuse toimepidevust tagavaid meetmeid
205
elutähtsa teenuse
toimepidevuse ka viisil ja
vahenditega, mis ei sõltu
välisriikides asuvatest
infosüsteemidest. See
tähendab, et ETO ei tohi
kasutada välisriikides
olevaid servereid ega ka
pilveteenuseid. Kaasajal
on uued tehnoloogiad,
seadmed, rääkimata IT-
lahendustest ja
tarkvaradest aga kõik
arendatud selliselt, mis
kasutavad rohkemal või
vähemal määral arendaja
tugisüsteeme ja
pilveteenuseid, nt e-
põlluraamat,
farmitarkvara, aga ka
viimased Microsofti
versioonid ja ka riiklikult
arendatavad suurandmete
süsteemid jmt. Nendest
lahti harutamine on
praktikas pea võimatu ja
piiraks olulisel määral
ettevõtte arenguvõimalusi.
Keeruline on mõista sellise
(…) tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse
osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste
kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise
kaudu. Elutähtsa teenuse osutaja nõuete täitmist kontrollib, toimepidevuse
nõuded kehtestab ning tema toimepidevuse riskianalüüsi ja kriisiplaani
kinnitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja.
Elutähtsa teenuse üks eesmärke on tagada ka teenuse kättesaadavus
kasutajatele kriisiolukorras, sealhulgas olukordades kus ühendus
välisriikidega on erinevatel põhjustel piiratud. Sätte eesmärk on, et elutähtsa
teenuse osutaja mõtleks ka olukordadel, kus väliriigis olevad andmed või
seadmed ei ole juurdepääsetavad, sest sideteenus või sidevõrk ei toimi.
Sätte mõtte kohaselt tuleb läbi mõelda ja teenuse osutamine kui esineb kirjas
kirjeldatud sõltuvus välisriigis olevast võrgu- ja infosüsteemist, mis on
kahjustatud ning seab näiteks ohtu isikute elu ja tervise. Selle tulemusena
tuleb ette näha dubleerivad vahendid ja alternatiivsed lahendused. Kui need
ja nende kaudu toimepidevus on tagatud, võivad kõnealused andmed ja
seadmed asuda ka välisriigis
206
piirangu eesmärgipärasust.
Seletuskirja mõju
hinnangus ei ole välja
toodud, kas Eestis üldse on
taoliste lokaalsete
süsteemide loomiseks
võimekust ega ka kui palju
selliste süsteemide välja
töötamine,
programmeerimine ja
uuendamine maksab.
4. Teise murena näeme
KüTS-ise E-ITS kohuslust,
mis tähendab E-ITS
infoturbestandardi
rakendamist alates 2023.
aastast ning nõuet
koostada riskianalüüse,
auditeerimist ja vajadusel
protsesside muutusi.
Eelnõu seletuskirjas ei ole
meie meelest piisavalt
põhjendatud, milline on
reaalne oht või riski ulatus
riigile juhul kui
toiduvaldkonna ETO ei
rakenda küberturvalisuse
seadust nõutud mahus?
Eesti infoturbestandardi kasulikkusest
Eesti infoturbestandardi (edaspidi E-ITS) siht on arendada ning edendada
Eesti avaliku sektori asutuste ja erafirmade infoturbe taset. E-ITS-i eesmärk
on esitada eestikeelne ja Eesti õigusruumile vastav alus infoturbe
käsitlemiseks, mis ühtlasi vastaks rahvusvahelisele standardile ISO/IEC
27001:2017 (Infotehnoloogia. Turbemeetodid. Infoturbe halduse süsteemid.
Nõuded).
1 E-ITS esitab etalonturbe rakendamise süsteemi, mis aitab organisatsioonil
saavutada tema vajadustega sobivat infoturbe taset. Organisatsiooni
juhtkond ise otsustab, milliseid objekte ja protsesse on tarvis kaitsta.
Etalonturve seab kaitstavad objektid ja protsessid vastavusse etalonturbe
kataloogi tüüpmoodulitega. Etalonturbe kataloogis leiduvad tüüpmoodulid
kirjeldavad tüüpilisi ohte ja neile vastavaid, riskianalüüsi põhjal valitud
turvameetmeid. Turvameetmete rakendamine vähendab infoturbeohtude
realiseerumise tõenäosust. Etalonturve võimaldab organisatsioonil
207
Olgu siinkohal öeldud, et
toidutootmine on
enamjaolt mehhaniseeritud
ja suures osas ka
digitaliseeritud, saab
seadmeid käivitada
vajadusel manuaalselt ning
etapid teostada häda pärast
käsitööna. Seepärast jääb
meil arusaamatuks, miks
toiduvaldkonnas tegutsev
ETO peab kasutama just
ettenähtud E-ITS-t ega saa
ise küberturvalisuse
riskide maandamiseks
kasutada vahendeid ise
valida. KüTS-es määratud
riskide maandamise
tagamine on meie meelest
üks komponent ettevõtja
riskianalüüsist, milles
küberohte ja -riske peab
ETO kaalutletult hindama
ning mille osas võtma
vastu vastavad meetmed
riskide ja ohtude
maandamiseks. Lisaks
eelpool öeldule, ei ole
seletuskirjas hinnatud, kui
taaskasutada infoturbe parimaid praktikaid ning seeläbi kokku hoida
infoturbe rakendamisele kuluvaid vahendeid.
E-ITS esitab infoturbe korraldamise parimad teadaolevad viisid. Standardi
omanik on Riigi Infosüsteemi Amet. E-ITS ökosüsteemi oluliseks osaks on
audiitorite kogukond, kes hakkab tuvastama organisatsioonide
infoturbehalduse süsteemide vastavust standardi nõuetega.
E-ITS seob ühtsesse tervikusse järgmised turbeprintsiibid, -tehnoloogiad ja
kontrollimehhanismid:
• riskihaldus, lähtumine võimalikust kahjust, kahju vältimine. Kui
tuvastati ohud, mida etalonturve hallata ei suuda, suunab E-ITS
kasutaja vahetu riskihalduse protseduuri juurde;
• infoturbe haldussüsteem (i.k. ISMS – Information Security
Management System) muutuste avastamiseks ja infoturbe
jätkusuutlikkuse tagamiseks;
• etalonturve – alusohtude tõrjumiseks riskianalüüsi tulemusel leitud
tüüpsed meetmed, mis on mugavalt pakendatud ja rakendajale
kasutusvalmis;
• auditeerimine ja sertifitseerimine – infoturbekohuslasele on väline
vastavusaudit kohustuslik, sertifitseerimine standardi ISO/IEC
27001 suhtes on vabatahtlik ning asendab vastavusauditit.
3.1 Eesti infoturbestandardi põhimõtted:
E-ITS eeldab, et organisatsioon käsitleb infoturvet läbi äriprotsesside
prisma. Toimiva infoturbe eeldusena peab organisatsioon olema teadlik oma
eesmärkidest, põhikirjalistest ülesannetest jms ning suutma kirjeldada oma
toimimise valdkondi läbi äriprotsesside. Infoturbe ülesanne organisatsioonis
on säilitada äriprotsesside käigus töödeldava teabe turvalisus. Infoturbe
208
ulatusliku lisa
investeeringu vajaduse E-
ITS-i rakendamine ETO-le
kaasa toob? Muuhulgas
seame kahtluse alla
tingimuse, mille kohaselt
laieneb toiduvaldkonna
ETO-le nõue tellida võrgu-
ja infosüsteemide audit.
Auditiga hinnatakse
KüTS-ise nõuete täitmist.
Kuigi KüTS-is võimaldab
auditi hinnangut teha ise
nendel ETO-del, kus
töötab vähem kui 10
inimest, siis pöörame
tähelepanu, et alla 10
töötajaga ettevõtet, kes
kvalifitseeruks ETO-ks
toiduvaldkonnas ei ole ja
seetõttu ei saa nad võrgu-
ja infosüsteemide audit ise
teostada.
konkreetsed eesmärgid on seejuures vastavuses organisatsiooni tegevuse
eesmärkidega.
Infoturve on pidevalt toimiv protsess, mitte ühekordne tegevus. Infoturve
lähtub organisatsiooni eesmärkidest ja selle olulistest äriprotsessidest.
Infoturve kaitseb organisatsiooni ohtude eest üksnes juhul, kui ta on
loomuliku osana integreeritud äriprotsessidesse. Infoturbe nõuetega peavad
kursis olema ning neid oma töös arvestama kõik töötajad.
Infoturve vajab pidevat uuendamist, sest ohud muutuvad ja teisenevad ajas.
Infoturbe jätkusuutlikkuse tagamiseks näeb E-ITS ette, et organisatsioonis
rakendatakse infoturbe halduse süsteem. Infoturbe seis organisatsioonis
vajab pidevat parandamist, kavakindlat juhtimist ja jätkusuutlikku haldust
selleks, et
• mõista organisatsiooni tööprotseduure ja avastada neis ebaturvalisi
kohti;
• täita seaduste ja standardite nõuded;
• seista vastu pidevalt teisenevatele küberohtudele.
E-ITS aluspõhimõtteks on riskihaldus. Et vältida kahju, mida ohud
realiseerudes äriprotsessile võivad tekitada, peab organisatsioon oma riskid
arvele võtma ja neid haldama. Standard on riskihalduse teinud
kättesaadavaks ja mugavaks ka väikesele organisatsioonile.
E-ITS turbemeetodiks on etalonturve. See tähendab, et tüüpjuhtude
riskianalüüs on juba ette keskselt ära tehtud standardi koostaja poolt. Riskide
vähendamiseks pakutakse standardi rakendajale valmis tüüpmeetmed, mis
paiknevad etalonturbe kataloogis.
209
3.2 Kasu E-ITS rakendamisest
E-ITS rakendamine organisatsioonis toob kaasa infoturbekulutuste
optimeerimise ning mitmed kaasnevad eelised.
• Infoturve on ühtlaselt kõrgel tasemel (üks kõigi, kõik ühe eest), mis
omakorda toetab e-riigi turvalist toimimist.
• Organisatsioon suudab kiiresti arenevas infoühiskonnas omi
ülesandeid täita ja end globaalsete välisohtude eest kaitsta.
• Organisatsioon on halvimaks valmistunud. On tagatud
organisatsiooni tegevuse jätkuvus. Läbi on mõeldud organisatsiooni
ja selle töötajate kaitse küberohtude eest.
• Kui infoturve on hästi korraldatud, siis saab organisatsioon
keskenduda oma põhitegevusele ning pole karta ootamatuid
ründeid, sanktsioone ega trahve.
• Organisatsioon saavutab eelise ning parema maine omalaadsete
organisatsioonide seas (olen naabrist parem).
• Organisatsioon saab oma turvalisust ning jätkusuutlikkust tõendada
ka klientidele ja partneritele.
Läbimõeldud ja jätkusuutlik infoturbeprotsess tagab seega organisatsiooni
teenuste jätkuvuse ning hea maine. Infoturbe kõrge tase võib olla omakorda
eelduseks rahastuse hankimisel projektidele (näiteks struktuurifondidest või
hangetes).
Etalonturve võimaldab organisatsioonil taaskasutada infoturbe parimaid
praktikaid ning seeläbi kokku hoida infoturbe rakendamisele kuluvaid
vahendeid.“
Toidutootmise sektoris on teistes riikides olnud olukordi, kus toidu tootmine
on häiritud küberründe tõttu. MKM pöörab tähelepanu asjaolule, et Euroopa
210
Liidus ootavad ülevõtmist ja seejärel jõustumist direktiivid, millega
toiduainete tootmise, töötlemise ja turustamise valdkonnas tegutsevad
toidukäitlemisettevõtjad peavad muu hulgas järgima küberturvalisuse
nõudeid.
Kümme kuu nõue rakendub seaduses toodud nõuete kohta, nt kriisiplaani
koostamise osas. Täpsemad toimepidevuse nõuded sätestab elutähtsa
teenuse toimepidevuse korraldaja oma määrusega eelnõu § 74 lg 6 alusel.
Nende nõuete täitmise tähtaegu määratakse iga ETO kohta eraldi
haldusaktiga, k.a saartalitluse nõude täitmise täpsem tähtaeg (seadus annab
maksimumtähtaja 5 a). Tegemist on juba eelnõus sätestatud põhimõttega.
Samuti on RIA-l väljatöötamisel tööriist, mis aitab leida optimaalsema E-
ITS rakendamise vastavalt ettevõtte profiilile.
5. VOS-i eelnõu § 75 lõike 3
kohaselt annab elutähtsa
teenuse toimepidevuse
korraldaja, kelleks
toiduvaldkonnas on
Maaeluministeerium,
ETO-le 30 päeva jooksul
teada ETO tingimustele
vastavusest. Sellest kümne
päeva jooksul peab ETO
hakkama seadusega
kehtestatud nõudeid täitma
(§ 75 lg 4 p 2). Meie
ETO-d määratakse haldusaktiga ETKA poolt (see jõustus 18.10.2024 HOSi
muudatustega, mis võetakse käesolevasse eelnõusse samamoodi üle).
Üleminekuajad on eelnõus toodud.
211
hinnangul on vähem kui
kümme päeva kõikide
nõuete täitmise tagamiseks
liialt lühike tähtaeg,
arvestades asjaoluga, et
ettevõtjad peavad tegema
lisainvesteeringuid nt
tehnilistele lahendustele
täitmaks saartalitluse ja E-
ITS infoturbestandardi
kasutuselevõtuks või
hoonete ehituseks
tagamaks piisavalt suur
laovaru toodetele ja
tootmiseks vajalikele
sisendite ladustamiseks.
Teeme ettepaneku, et ETO
nõuetele vastavust
hinnatakse iga
ettevõtjapõhiselt ning
üleminekuks kehtestatakse
lõpptähtaeg haldusaktiga.
Selline paindlik üleminek
on vajalik muuhulgas juhul
kui ETO-ks määratakse
ettevõtja, kes ei pea
vastama kõikidele ETO
tingimustele, kuid on
vaatamata sellele siiski
212
maaeluministri poolt
määratud toidu
varustusindluse tagamisel
elutähtsa teenuse osutajaks
(§ 230), samuti kui
valdkonna müügikäivete
pingereas on ettevõtjate
paremusjärjestuses
toimunud muutused, mille
tulemusena senine ETO ei
vasta enam toiduseaduse §
464 ja 465 nõuetele ja
tingimustele vastab
ettevõtja, kes ei ole senini
pidanud täitma kõiki VOS-
ga kehtestatud nõudeid.
6. § 75 lõikega 6 loetletakse
ETO kohustused
üldisemalt, seletuskirjas on
olukorda kirjeldavad
üksikud näited, kuid mitte
ühtegi neist ei kajasta
toiduvaldkonda.
Täpsustavad küsimused ja
ettepanekud § 75 lõike 6
kohta:
• Ettepanek
parendada lg 6 punkti 1
sõnastust, praegune tekst
Eelnõu § 75 lg 11 p 1 kohaselt peab tagama elutähtsa teenuse toimimise ja
kasutajale kättesaadavuse, sealhulgas tagama teenuse toimimise tehnilise
rikke ning tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, sealhulgas
kriisiolukorras enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire
taastamise võime.
213
jätab mulje justkui ETO
peaks tagama tehnilise
rikke, mitte tegema selleks
kõik et tehnilist riket ära
hoida
7. Lõige 2 kohustab ETO-t
teavitama viivitamata
elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldajat
või seaduse § 74 lõike 3
alusel määratud asutust
elutähtsa teenuse
katkestusest, katkestuse
ohust, elutähtsa teenuse
toimepidevust oluliselt
häirivast sündmusest või
sellise sündmuse
toimumise vahetust ohust.
Kas toiduvaldkonna ETO
teavitab võimalikest
ohtudest ja häiretest
Maaeluministeeriumit või
on ta kohustatud tegema
teavitusi erinevatesse
asutustesse vastavalt ohu
valdkonnale?
ETOl tuleb teavitada ETKAt või tema poolt määratud asutust. Toidu puhul
on ETKAks Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kes ei ole oma
ETKA staatust allasutusele edasi delegeerinud.
8. Lõige 4 kohustab
rakendama elutähtsa
Meetmed, kuidas ETO riske saab maandada, tulenevad ETO riskianalüüsist.
214
teenuse katkestusi
ennetavaid meetmeid,
sealhulgas vähendama
sõltuvust teistest
elutähtsatest teenustest,
olulisematest
lepingupartneritest,
tarnijatest ning
infosüsteemidest tehniliste
süsteemide, lepingute,
personali ja muude teenuse
osutamiseks oluliste
vahendite dubleerimise,
alternatiivsete lahenduste
kasutamise, vajalike
vahendite omamise ja
nende varumise ning muu
sellise kaudu –
toiduvaldkonnas on kõiki
eelpool nimetatud tegevusi
keeruline täita, sest toidu
tarneahel on seotud väga
erinevate
teenusepakkujatega ning
toote tootmiseks on vaja
väga palju erinevaid
sisendeid.
Lepingupartnerite
vähendamine võib kaasa
215
tuua vastupidise efekti,
muutes ettevõtja liialt
sõltuvaks. Pöörame
tähelepanu, et punktis
esitatud loetelu on väga
mitmekihiline hõlmates
erinevaid teemasid ja
valdkondi, sätte loetavuse
parendamiseks teeme siin
ettepaneku punkt esitada
alapunktidena või viia osa
tekst selgitustena
seletuskirja
9. EPKK üldise seisukohana
leiame, et mõjusid
toiduvaldkonnaks
määratud ETO-dele, ei ole
piisavalt hinnatud.
Eelkõige tahame rõhutada
asjaoluga, et toidusektorit
ei ole seniste kriisiseaduste
kohaselt loetud ETO-ks.
Seletuskirja mõjude
hindamisel on mõningal
määral välja toodud kulu
tööjõu suurendamiseks,
nähakse vajadust palgata
juurde üks töötaja ning
nimetatakse, et õppuse
Toimepidevuse meetmete rakendamine aitab parandada elutähtsa teenuse
toimimist kriisides ning seeläbi ettevõtte äri toimekindlust ning üldist
elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Samuti annab ETO staatus
võimaluse olla varakult kursis infoga ja valmistuda kõikvõimalikeks
katkestusteks paremini, et tagada oma äritegevus ja ettevõtte kasumlikkus.
Täpsemad nõuded teenuse tagamisele kehtestab regionaal-ja
põllumajandusminister määrusega, kus hinnatakse juba täpsemalt nõuete
mõjusid.
216
käigus osalenud töötajatele
peab ETO tagama palga.
Kuid õppuse käigus
tootmise vähendamisest
tulenevate müügitulu
vähenemist hinnatud ei
ole. Samuti ei ole hinnatud
KüTS-i nõuetele
vastavusse viimist ega ka
kulu, mida toob kaasa
KüTS-i nõuete igapäevane
rakendamine
Ettevõtjale lisandub
muuhulgas kulu, mida
tingib vajadus suurendada
laopinda tagamaks nõutav
30-ne päevane varude
ladustamine või
investeeringuvajadus uute
seadmete ja tehnoloogiate
rakendamiseks nt
energiavarustuskindluse
tagamisel. Kuna tootmise
efektiivsus on viidud
maksimaalsele tasemele,
hoitakse tooteid, toorainet
ja sisendeid laovaruna
minimaalsel hulgal, peab
217
ettevõtja suurendama
nende laovaru, mis on
samuti lisa kulu, mida
ettevõtjad peavad kandma
oma vahenditest. Kõike
seda arvestades tuleb
hinnata selliste mõjude
ulatust ka konkurentsi
tingimustes, teades, et
teised samas valdkonnas
tegutsevad ettevõtted
taolisi lisakulusid kandma
ei pea.
Lisaks on oluline mõjude
hindamisel märgitakse ära
ka riigipoolne toetuste
skeem ja pakett, mida
konkreetselt ja millises
ulatuses riik ettevõtjaid
toetab
10. § 62 lg 1 annab Vabariigi
Valitsusele või tema
volitatud haldusorganile
õiguse piirata ettevõtja
majandustegevust,
keelates osaliselt või
täielikult toodete sisse või
Selgitus Üheselt ei ole võimalik öelda, et kõik sellised juhtumid kvalifitseeruksid
vääramatuks jõuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 tähenduses.
Õiguskirjanduses on avaldatud seisukohta, et ootamatult kehtestatud piirang
avalikult võimult võib teatud juhtudel olla vaadeldav vääramatu jõuna.
Samas sõltub see konkreetsest olukorrast, st kas kõik vääramatu jõu
tingimused on täidetud. Võlaõigusseaduse kohaselt on vääramatu jõud
asjaolu, mis oli väljaspool võlgniku mõjuulatust, asjaolu ei saanud ette näha
ning mida võlgnik ei saanud mõjutada.
218
väljaveo või kehtestades
piiranguid tootmisele ja
toodete müügile, kui see
on vajalik kriisiolukorra
lahendamiseks. Mõistame
sätte vajalikkust ning
saame seda oma liikmete
poolt toetada. Siinkohal
pöörame tähelepanu, et
toodete ja teenuste
sisseost, müük kohalikul
turul ja eksport on kõik
seotud lepinguliste
kohustustega, mille mitte
täitmine toob kaasa
sanktsioonid.
Kriisiolukorra välja
kuulutamisel on vajalik
anda ettevõtjale garantii,
mille alusel saab ettevõtja
viidata lepingupartneritele,
et tegemist on force
majeure´iga mis takistab
tal lepingutingimustest
kinni pidada ning seetõttu
ei rakendu talle
lepingujärgsed
sanktsioonid.
Oluline on ka üldiselt arvesse võtta, milline on vääramatu jõu mõju ja
tagajärg lepingulisele suhtele. Vääramatu jõu asjaoluga kaasneb võlgniku
vabanemine vastutusest kohustuse rikkumise eest, mis välistab tema vastu
õiguskaitsevahendite rakendamise. Reaalselt puudutab see siiski põhiliselt
vaid vabanemist kahju hüvitamise kohustusest ning viivise maksmise
kohustusest, kuna VÕS § 105 alusel saab võlausaldaja ka kohustuse
vabandatavuse korral kasutada mitmeid teisi olulisi õiguskaitsevahendeid,
nt lepingust taganeda. Lisaks peab üldisemalt mõistma, et vabandatavus
vabastab vastutusest kohustuse täitmise eest üksnes aja eest, millal
vääramatu jõud või selle tagajärjed kohustuse täitmist reaalselt takistasid.
Lisaks peab arvestama, et VÕS § 103 lõike 4 kohaselt vastutab seaduses või
lepinguga ettenähtud juhtudel isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise
vabandatavusest sõltumata. See tähendab, et teatud juhtudel on seadusega
nähtud ette rangem vastutuse režiim. Samuti on pooltel võimalik välistada
võlgniku õigus tugineda kohustuse rikkumise vabandatavusele. Eraldi
küsimus seisneb piiriüleste tehingute puhul selles, mis riigi õigust lepingule
kohaldatakse.
Leiame, et nendes küsimustes võiks kohaldada siiski kehtivaid reegleid, mis
on mõeldud kohalduma üldiselt vääramatu jõu olukordades.
219
11. § 103 reguleerib asja
sundkasutusse võtmise ja
sundvõõrandamise
piirangud, mille kohaselt ei
või võtta ega
sundvõõrandada asja, mis
on vältimatult vajalik teise
isiku või asutuse
kriisiülesande täitmiseks,
sealhulgas vältimatult
vajalik elutähtsa teenuse
osutamiseks (lg 1 p 2).
Nõustume, et ETO vajab
toidu tootmiseks
hädavajalikke seadmeid ja
taristut, millest kõiki
kriisiolukorras kasutada ei
ole vaja, kuid kriisis olles
on ebapraktiline hakata
hindama, milline ETO-le
kuuluv asi omab olulist
rolli teenuse tagamisel ja
milline mitte. Arvestades,
et ETO-dest toidutootjate
nimistu on limiteeritud, st
enamus
põllumajandusettevõtjaid
ja toidutootjad ei ole VOS-
i järgi ETO-d, võiks
Selgitus See hindamine tuleb ära teha enne kriisi – kriisiplaanides ja riskianalüüsis
Eelnõu § 114 lg 1 p 2) asja, mis on vältimatult vajalik teise isiku või asutuse
kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas vältimatult vajalik elutähtsa teenuse
osutamiseks.
220
sundkasutusesse võtmise
ja sundvõõrandamise
piirangut rakendada
toiduvaldkonna ETO-dele
täis mahus.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Teeme ettepaneku jätta
eelnõust välja § 49, kuna
selle sätte rakendamine ei
haaku täitemenetluse
üldiste põhimõtetega ning
kavandatud eesmärk on
saavutatav ka muul moel.
Selgitame, et täitemenetlus
ei asu haldusmenetluse
seaduse reguleerimisalas
ning täitemenetluse
seadustiku üldpõhimõtete
kohaselt lasub
tõendamiskohustus
eelkõige võlgnikul.
Kohtutäitur ei pea
selgitama välja põhjuseid,
miks võlgnik temale
esitatud nõuet ei ole
nõutud viisil täitnud, vaid
kohtutäituri ülesanne on
Arvestatud Eelnõu muudetud selliselt, et täitemenetluse peatamine toimub füüsilise
isiku avalduse alusel. Isik peab avaldusele lisama tõendi, kust nähtub, et
palka on vähendatud või toetuste maksmine peatatud eelnõus toodud alustel.
Nõustume, et kohtutäituril ei ole võimalik tuvastada, et kes need isikud kõigi
võlgnike seas on, kellel on vähendatud kas palka, toetusi või kes on asunud
sõjaväelisele ametikohale.
Kohtutäitur peab seejärel kaaluma, kas võlgniku sissetulekud on vähenenud
sellises mahus, et täitemenetluse peatamine on õigustatud. Kaalumine on
oluline just sissenõudja huve silmas pidades, kuna oleks
ebaproportsionaalne peatada täitemenetlus olukorras ja jätta sissenõudja
ilma laekuvast summast, kui näiteks toetuse maksmise peatumise tõttu
väheneb isiku sissetulek a la 80 eurot, kuid tema palk on säilinud ja tal oleks
tegelikult võimalik oma võlgnevus sissenõudjale tasuda.
221
pöörata nõue
sundtäitmisele seadusega
lubatud ja ettenähtud
meetmeid rakendades. Ühe
ja täitemenetluse
seadustikust väljaspool
asuva õigusnormiga ei ole
kohane täitemenetluse
üldiste põhimõtete nii
suures ulatuses muutmine.
Kohtutäiturile
uurimiskohustuse
panemine ei ole
põhjendatud ka põhjusel,
et eelnõu § 48 lg 1
sätestatud alused ei ole
üheselt mõistetavad.
Näiteks eelnõu § 48 lg 1 p
1 viidatud eelnõu §-s 94
ega ka mujal ei anna
eelnõu täpset definitsiooni,
keda peetakse silmas
„riigieelarvest rahastatava
asutuse ja isiku juures
töötava ametniku ja
töötaja“ all. Näiteks, kas
nende hulka loetakse
kooliõpetajad, avalike
liinide bussijuhid, riigi
õigusabi osutava
advokaadi büroo töötajaid
222
jt, kelle sissetulek sõltub
otsesemalt või kaudsemalt
riigieelarvelistest
väljamaksetest.
Kuni täitedokumendi
vabatahtliku täitmise
tähtaeg ei ole saabunud,
siis ei tohi kohtutäitur
kehtiva õiguse kohaselt
rakendada ühtegi
täitemenetluslikku meedet
nõude sundtäitmisele
pööramiseks, sealhulgas
ka uurida võlgniku
töötamise ja tööandja
andmeid.
2. Palume ka selgitada, kas
eelnõus kasutatud fraasi
„rahaliste nõuete ning
rahaliste ja varaliste
karistuste“ hulka loetakse
ka lapse igakuise elatise
nõuded või hüpoteegiga
tagatud nõuded. Leiame, et
võlgniku töötasu või
sotsiaaltoetuse
vähendamine ei peaks
olema argument, millega
õigustada lapsele igakuise
elatise sissenõudmise
edasilükkamist. Nimelt
Selgitus Jätame eelnõu reguleerimisalast välja elatise võimaliku vähendamise
küsimuse, nimetatud teema on SOMis lahendamisel eriseadusega.
223
annab täitemenetluse
seadustiku § 132 lg 11
kohtutäiturile õiguse
arestida kuni pool töötasu
alammäärast, kui
sissenõude pööramine
võlgniku muule varale ei
ole viinud või eeldatavalt
ei vii lapse perioodilise
elatisnõude täielikule
rahuldamisele. Selline
arestimise ulatuse õigus ei
ole seotud võlgniku
töötasu suurusega, kui
sissetulek ületab poolt
töötasu alammäärast.
Hüpoteegiga tagatud nõue
pööratakse sundtäitmisele
panditud varaeseme vastu
ning võlgniku muu vara
arvel nõuet täita ei tohi.
Eelnevast tulenevalt
peame asjakohasemaks,
kui eelnõuga täiendatakse
täitemenetluse seadustiku
§ 46 lg 1 täiendava
punktiga, et kohtutäitur
peatab täitemenetluse
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse alusel pädeva
isiku tõendi esitamisel
224
enne vabatahtliku täitmise
tähtaega, mille kohaselt on
võlgniku kohustuste
täitmata jätmise ja tema
sissetulekute vähenemise
või sõjaaja ametikoha
ülesannete täitmise vahel
tuvastatud põhjuslik seos.
Ilmselgelt on vajalik ka
rakendusakt, mis oleks
pädevale isikule aluseks
hindamaks, kas ja kui
suures ulatuses on
võlgnikule makstava
töötasu või toetuse
vähendamisel mõju tema
kohustuse täitmise
võimele. Mõju hindamisel
tuleb arvesse võtta nii
sissetuleku vähenemist
absoluutväärtuses,
võlgniku
igapäevakulutuste suurust
ja põhjendatust, võimalusi
kohustuste suuruse või
kandja muutmiseks
leibkonnas,
täitemenetlusse antud
nõude suurust jm aspekte.
Kindlasti ei saa
õigusnormiga kinnistada
225
põhimõtet, et võlgniku
sissetuleku vähendamine
kriisiolukorras tähendab
automaatselt
täitemenetlusse antud
nõude sundtäitmisele
pööramise edasilükkamist,
selmet võlgnik loobub
esmalt esmaseks
toimetulekuks tarbetute
kulude tegemisest.
Äärmiselt vajalik on
õigusnormiga täpsustada
ka seda, kuidas saab
kohtutäitur teada
täitemenetluse peatamise
aluseks olevate eelnõu § 48
lõikes 1 sätestatud
asjaolude äralangemisest.
Võimaliku lahendusena
näeme, et tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse alusel
pädev isik, kes on esitanud
kohtutäiturile tõendi
täitemenetluse
peatamiseks esinevate
asjaolude ilmnemise
kohta, peab esitama
kohtutäiturile teate, kui
need asjaolud on ära
langenud. Pädev isik peaks
226
nii tõendi kui ka teate
esitama ka täitemenetluses
menetlusosaliseks olevale
sissenõudjale, nagu näiteks
esitatakse sissenõudjale
täitemenetlust peatav või
peatamist lõpetav
kohtulahend.
Kuna täitemenetlus toimub
eeskätt sissenõudja huvide
kaitseks ja sundmenetlus
riivab võlgnike põhiõigusi,
peaksid peatamise
tingimused ja peatamise
asjaolude äralangemine
olema selgemini
reguleeritud ning olema ka
kohtutäiturile, kui
menetlejale, üheselt
arusaadavad.
Eesti Pangaliit
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. § 1 lg 4.
Sätte sisu jääb ebaselgeks
ja vajaks vähemalt
seletuskirja tasandil
täiendavaid kommentaare.
Selgitus Lõikes 4 sätestatakse erand eelnõu kohaldamisest finantskriisidele, et
eristada FELSi kohaldamisala käesoleva eelnõu kohaldamisalast ning seda
peab vaatama koos §-ga 35.
Finantssektoris on eelkõige pankade (krediidiasutuste) ja
investeerimisühingute finantskriisi ennetamise ja lahendamise meetmed
227
• § 1 lg 4 sätestab erandi
FELS § 1 lg 1 nimetatud
isikutele. Kas siit võib
järeldada, et ülejäänud
eelnõuga hõlmatud
kohustatud subjektidele,
eelkõige ETO-dele,
rakendub eelnõu ka
olukorras, kus konkreetne
ETO ei suuda oma
teenuseid pakkuda
finantsprobleemide tõttu?
Kas ETO-l n lubatud
elutähtsa teenuse
osutamine
lõpetada/peatada, kui tal
on finantsprobleemid? Või
oleks see kriisiülesande
mittetäitmine ja sellele
järgneks trahv? Vt ka
kommentaare § 16 juures.
• Näitlik olukord: Mõnes
naaberriigis, nt Lätis või
Leedus, on toimunud
üksikud füüsilised
(sõjalised) konfliktid ja on
oht suuremaks sõjaks
nendes riikides. Eestit
sellised ründed otseselt ei
puuduta. Küll aga selle
tulemusena paljude
pankade kliendid
väga ulatuslikult reguleeritud (finantskriisi ennetamise ja lahendamise
seadusega – FELS). FELS põhineb ELi õigusel (direktiivil 2014/59/EL), mis
on ELi tasemel reaktsioon 2008. a aset leidnud globaalsele finantskriisile.
Maksevõimetute või ebakindlate (unsound) pankade ja
investeerimisühingute kriisilahendusraamistik juba eksisteerib ja vastav
direktiiv on ELi tasemel reaktsioon 2008. a aset leidnud globaalsele
finantskriisile. Seega kuna vastav kriisilahendusraamistik finantssektori
suhtes juba eksisteerib, siis välistatakse käesoleva seaduse kohaldumisalast
nn tavapärane finantskriisi olukorra ennetamine ja lahendamine (nn
kriisilahendusmenetlus). Seda just juhul, kui kriisi põhjustavad finants-
majanduslikud olukorrad (likviidsusraskused, olulised vead finantsettevõtja
riskijuhtimises jmt).
Lõike 4 lisamine on vajalik õigusselguse tagamiseks ja mitmeti mõistetavuse
vältimiseks. Peale selle – FELS kohaldub lisaks pankade ja
investeerimisühingutega ühte gruppi kuuluvatele ettevõtetele (nt ema- või
valdusettevõtted). Samuti kohaldub FELS kesksetele vastaspooltele (isikud,
kes viivad lõpuni suuremahulisi väärtpaberi-, eelkõige tuletistehinguid).
Samuti hakkab sarnane raamistik tõenäoliselt tulevikus ELi tasemel kehtima
ka kindlustusandjatele. Seetõttu ei viidata asjaomases lõikes konkreetselt
FELSis nimetatud isikutele (krediidiasutustele ja investeerimisühingutele),
vaid jäetakse vastavate subjektide ring n-ö lahtiseks – sõltuvalt sellest, kes
veel tulevikus FELSi kohaldumisalasse lisatakse, siis ka neile kehtib lõige 4
samamoodi.
Kokkuvõttes ei kohaldata eelnõu nendele olukordadele, mis alluvad FELS-
le. Kõik muud, FELS-is reguleerimata olukorrad, alluvad eelnõu
regulatsioonile.
ETO ei saa turult lihtsalt lahkuda. Reeglina on sellistel ettevõtjatele seatud
eriseadustes piirangud tegevuse lõpetamiseks, nt vee-ettevõtjatele ÜVVKS-
s, kaugkütteettevõtjatele KKüTS-s. Nende ettevõtjate suhtes, kellel
228
otsustavad oma raha Balti
pankadest, sh Eestist, välja
viia. Eesti pankadel
tekivad
likviidsusprobleemid ja
oht muutuda
maksejõuetuks. Küsimus:
Kas nimetatud olukord on
„muu põhjus“ ning
Tsiviilkriisi ja riigikaitse
seadust (TsKRKS) ei
kohaldata?
• Ettepanek on sättes lõik
„…. Eriolukorra,
erakorralise või
sõjaseisukorra
väljakuulutamisega
vastavalt käesoleva
seaduse §-dele 22, 24 ja
26, või kui on oht
eelnimetatud paragrahvide
alusel välja kuulutatavate
olukordade tekkeks“
asendada sõnaga
„kriisiolukorraga“. Nimelt
vastavalt § 20 sõnastusele
mõiste „kriisiolukord“
hõlmabki nii erinevaid
„olukordi“ kui ka nende
ohte. Kuivõrd aga
„kriisiolukord“ on staatus
ja selle väljakuulutamine
puuduvad reeglid eriseadustes, peavad lähtuma kas siis MSÜS
regulatsioonist või pankade puhul KAS 11. ptk.
ETO staatus lõpetatakse haldusaktiga. Kuni ETKA ei ole vastavat haldusakti
andnud, ei vabane ka ETO oma kohustustest.
229
vajab eraldi otsustust, siis
annab see parema
õigusselguse § 1 lg 4
rakendamisel.
• Kas saame õigesti aru, et
juhul, kui panga
finantsprobleem on
põhjustatud nt
sõjaseisukorrast, siis
rakendub TsKRKS? Kui
jah, siis kas ja kuidas
Ühtne
Kriisilahendusnõukogu on
võimekus ja soov
rakendada oma volitusi
pankade suhtes vastavalt
TsKRKS §-le 36 lg 5, seda
olukorda muudab? Või
peavad pangad sellisel
juhul taluma üheaegselt
kahte erinevat
kriisijuhtimise režiimi?
• Vt ka kommentaare §-de
14 ja 36 juures.
2. § 9 lg 2.
• Mõistame, et elutähtis
teenus on vajalik nii
tavaolukorras kui ka
kriiside ajal. Samas
kriiside ajal võib vajaliku
teenuse sisu olla oluliselt
erinev tavaolukorrast.
Selgitus Kehtiva hädaolukorra seaduse § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse hädaolukorra
seadust riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks
valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja
sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd muudes seadustes ei sätestata teisiti.
Eestis kehtib erinevates erikordades ülesannete ja pädevuste jäävuse
põhimõte. See tähendab, et erikorra ajal lisandub isikutele ja asutustele
õigusi ja kohustusi, kuid üldjuhul jäävad samal ajal kehtima ka kõik
rahuaegsed igapäevaselt kehtivad õigused ja täidetavad ülesanded. Näiteks
230
Samuti ka olenevalt kriisist
võib reaalne võimekus
mingit teenust pakkuda
olla oluliselt piiratud.
• Küsimus: kas on
mõeldud eristada ETO-de
kriisiülesannete sisu
tavaolukorraks ja
kriisiolukorraks, sh
erinevate kriiside puhuks?
• Ettepanek: Vähemalt
seletuskirja tasandil anda
ETKA-dele juhiseid
eristada teenuse toimivuse
tasemeid nö tavaolukorras
ja erinevate kriiside korral.
• Küsimus: Kas püsiva
kriisiülesande panemine
ETO-le tähendab ka seda,
et vastav isik ei tohi
loobuda teenuse
pakkumisest? Või lõpeb
ETO staatus ja kohustused
hetkel, kui isik lõpetab
teenuse osutamise.
peavad elutähtsad teenused toimima ka erakorralises seisukorras või
kaitsevalmiduse kõrgendamisel ning sõjaseisukorras. Riigikaitse seadus
näeb võimaluse määrata elutähtsa teenuse osutajatele valdkonna
eriseadusega riigikaitselisi ülesandeid ehk täpsustada teenuse osutamist
riigikaitselistes olukordades. Seni ei ole seda tehtud, mis on viinud
olukorrani, mil elutähtsa teenuse osutajatel tuleb tagada ka sõjaseisukorras
sama teenuse taset kui ka tsiviilkriisis. Seda põhjusel, et hädaolukorra
seaduse § 1 lg 2 kohaselt kohaldub hädaolukorra seadus ka teistes
eriolukordades, kui ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva eelnõuga
võimaldatakse elutähtsat teenust korraldavatel asutustel toimepidevuse
nõuete määruses täpsustada elutähtsa teenuse osutamist riigikaitselistes
kriisides, sh vajadusel alandada nõutud taset. Kokkuvõttes, võrreldes kehtiva
korraga seatakse eelnõuga ettevõtted soodsamasse olukorda, kui seni.
Ettevõtte tegevuse lõpetamine toimub valdkonna eriseaduste alusel.
St kui keegi ei saa turult nö päevapealt lahkuda – eriseadustes on ette nähtud
erinevad etteteatamistähtajad
3. § 10 lg 5.
• Selgelt viidata antud
sättes, et üleriigiline
riskianalüüs peab olema ka
aluseks käesoleva seaduse
ning teiste kriisiolukordi
reguleerivate
Selgitus Vaata vastust endise Maaeluministeeriumi (REM) märkuse nr 1 juures.
231
seaduste/õigusaktide
väljatöötamiseks/muutmis
eks, eelkõige kui
õigusaktide tasandil
soovitakse kehtestada
nõudeid või piiranguid,
mis seonduvad kriisideks
ettevalmistumise või
kriiside lahendamisega.
• Taust: Jätkuvalt
soovitakse seaduses
sätestada ETO-dele
kohustus hoida teenuse
pakkumiseks vajalikud
infosüsteemid Eestis.
Sellise nõude aluseks
puudub adekvaatne
riskianalüüs, mis toetaks
sellise nõude vajalikkust ja
adekvaatsust. Pangaliit on
korduvalt juhtinud
tähelepanu sellele, et
vastav piirang ei ole enam
asja- ja ajakohane.
4. § 11 lg 4.
• Millise sagedusega peab
ETO riskianalüüsi
koostama ja kinnitamiseks
esitama?
• Mida täpselt riskianalüüsi
kinnitamine endas
sisaldab? Kas see annab
Selgitus Elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise,
kooskõlastamise, kinnitamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord
on toodud välja eelnõu rakendusaktide kavandite hulgas. Tegemist on
kehtiva HOS §-s 40 kirjeldatud protseduuriga.
Määruse kavandi § 5 lg 5 kohaselt jätab korraldaja või tema tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse alusel määratud asutus toimepidevuse riskianalüüsi ja
plaani kinnitamata, kui esitatud dokumendid ei vasta nõuetele,
232
ETKA-le ka õiguse nö
ümber otsustada ETO enda
algse riskiotsuse (maanda,
väldi, aktsepteeri)? Sama
küsimus ka kriisiplaani
kohta ehk § 13 lg 6. Vt
lisaks ka § 75 lg 6 p 4
kommentaare.
• Seadusandja on ette
näinud ühise riskianalüüsi
koostamise võimaluse
elutähtsa teenuse
toimepidevust korraldava
asutuse koordineerimisel.
Kas eelnõu § 11 lg 3
hõlmab ka
pangandussektorit ning
kas Eesti Pangal ETKA-na
on plaanis rakendada ühist
riski- või kriisiplaani (§ 13
lg 5)?
dokumentides esitatud kirjeldused ja hinnangud on puudulikud, need ei ole
kooskõlas tegelike asjaoludega või dokumentidest lähtudes ei ole võimalik
elutähtsa teenuse toimepidevust piisaval määral tagada. Tegemist on kehtiva
HOS § 40 lg 5 analoogiga.
Kokkuvõttes võib korraldaja jätta ETO riskianalüüs ja plaan kinnitamata,
kui nende alusel ei ole võimalik tagada teenuse toimepidevust, sh meetmete
ebapiisavuse tõttu.
Eelnõu § 13 lg 3 kohaldub kõikide elutähtsate teenuste osas. Selle sätte
kohaldamise vajadust ja soovi tuleb rääkida läbi korraldajaga, st pankade
punul Eesti Pangaga.
5. § 13.
• Kas saame õigesti aru, et
mõiste „kriisiplaan“ on
sünonüüm mõistele
„toimepidevusplaan“? Vt
eelnõu § 74 lg 1 p 5, § 11
lg 2. Kui jah, siis ettepanek
seaduses läbivalt kasutada
ühte mõistet.
• Kas kriisiplaanis peame
kirjeldama tegevusi nii nö
Selgitus ETO toimepidevuse plaan ongi püsiva kriisiülesandega isiku kriisiplaan.
Eelnõu täiendatud ja sõnastused ühtlustatud. Kriisiplaanis kirjeldatakse
tegevusi nii kriisiolukorras kui enne kriisiolukorda ehk kõigis ootamatudes
olukordades, kus teenuse osutamine on ohus, häiritud või katkenud.
Kriisiplaanis tuleb kirjeldada ETO tegevused riskianalüüsi käigus tuvastatud
stsenaariumite korral, sh kirjeldama ressursid, võimekused, mida
kasutatakse. Täpsemad nõuded ETO kriisiplaani kohta kehtestatakse VV
määrusega eelnõu § 15 lg 14 alusel. Üldjoontes on ETO kriisiplaan sarnane
praegu koostatava ETO toimepidevuse plaaniga.
233
tavaolukorras (teenuse
toimepidevuse tagamine ja
tõrgete lahendamine) kui
ka kriisiolukorras (kriiside
lahendamine)? • Kui
ETKA peab ka koostama
oma kriisiplaani, kas sealt,
üleriigilisest
riskianalüüsist ning ETKA
riskianalüüsist peaksid
tulema vajalikud sisendid
nö kriisistsenaariumitele?
Mis peaks olema ETKA
kriisiplaani sisu lähtudes
just tema kriisiülesandest
„koordineerida elutähtsa
teenuse toimepidevuse
tagamist“.
• § 13 lg 1 p 6 –väga
spetsiifiline nõue ja ilmselt
ETO-de puhul ei ole
asjakohane, eelkõige nö
tavapäraste teenuse
katkestuste kontekstis.
Ettepanek see kohustuslik
nõue eemaldada ETO-de
vaatest.
Lisaks ETO-dele, peavad kriisiplaani koostama ka ETKA-d. Täpsemad
nõuded plaani kohta kehtestatakse VV määrusega.
Üleriigiline riskianalüüs on aluseks nii ETO kui ka ETKA riskianalüüsidele.
Mis peaks olema ETKA kriisiplaani sisu lähtudes just tema kriisiülesandest
„koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist“?
ETKA kirjeldab oma kriisiplaanis, kuidas ta elutähtsa teenuse raskete
tagajärgede või pikaajalise katkestuse korral või selle ohu korral juhib
nimetatud olukorra lahendamist.
6. § 13 lg 11 ja 12.
Miks on vaja neid
erinevaid lõikeid ja kas ei
saaks ühte lõiku panna?
Või millistel
Selgitus ETO-de riskianalüüsi ja kriisiplaani koostamise osas on nähtud ette erisused,
seepärast nõuded ja kord kehtestatakse eraldi määrusega. Riigiasutuste
riskianalüüsi ja plaani nõuded, kord kehtestatakse teiste määrustega.
234
kaalutlustel/põhjustel
lõikes 11 pole peetud
vajalikuks „plaani
kasutuselevõtmise
nõuded“ välja jätta?
7. § 14.
Sätte sisu jääb ebaselgeks
– millega täpselt peavad
pangad, EP või FI
riskianalüüsi ja plaani
koostamisel arvestama §
36 tähenduses? Kas
pangad peaksid
riskianalüüsi koostamisel
juba võtma arvesse riske
ning sellest tulenevaid
tagajärgi juhuks, kui nt
Vabariigi Valitsus otsustab
kasutada talle §- ga 36
antud õigusi?
Selgitus Eelnõu § 35 näeb ette valitsusele teatud õigused finantssektori osas, kui
pangad, EP, FI oma riskianalüüse ja plaane koostavad, siis peavad nad
arvestama eelnõu §-s 35 toodud regulatsiooni, et kriisiolukorras võib teatud
juhtudel Vabariigi Valitsus sekkuda ja otsustada §-is sätestatud meetmeid.
Kriisiplaanis saab ette näha nö kommunikatsiooniahelad. Samuti tuleb
arvestada Finantsinspektsiooni rolliga, kelle ülesanne on suhelda Euroopa
Keskpangaga.
8. § 16 lg 1.
Kas toimepidevuse all
mõeldakse operatsioonilist
toimepidevust (operational
resilience) või ka
finantsilist toimepidevust
(financial resilience)? Ehk
kas ETKA-d peaksid
järelevalve korras
teostama ETO-de üle ka
nende finantsvõimekuse
järelevalvet? Kui jah, siis
Selgitus ETO toimepidevus on suutlikkus järjepidevalt toimida ja tagada igal ajal
valmidus talle pandud ülesandeid täita. Finantsilist võimekust vaadatakse
rahalise vahendina, st olulise ressursina, mis on vajalik teenuse
toimepidevuse tagamiseks ja elutähtsa teenuse katkestuse, häire või nende
ohu kõrvaldamiseks. ETKA vaatab toimepidevuse plaanide osas nt panga
operatsioonilist jätkusuutlikkust, et elutähtsa teenuse osutaja oleks suuteline
teenust osutama (tagama sularaha ringlust ja maksete toimimist).
Eelnõus tuleb püsiva kriisiülesandega asutuste ja isikute (valitsusasutused,
põhiseaduslik institutsioon, KOV elutähtsa teenuse osutajana, juriidiline isik
elutähtsa teenuse osutajana) toimepidevust mõista lihtsustatult kaheks
jaotatult. ETOde näitel: eristada tuleb „isiku või asutuse enda
235
kas ETO-d ei peaks lisaks
riskianalüüsile ja
kriisiplaanile regulaarselt
ETKA-dele esitama ka
ülevaateid enda
finantsvõimekusest? Ning
kas ja millised saavad olla
ETKA võimalused
reageerida olukorras, kus
ETO finantsvõimekus
teenust pakkuda on ohus?
(organisatoorset) toimepidevust“ ja tema poolt püsiva kriisiülesandena
osutatava „teenuse toimepidevust“. Esimene neist (§ 18) hõlmab oma
nõuetega valmiduse saavutamist (valmisolek), selle hoidmist kriisis, et
asutus või isik on mistahes ajahetkel kindlas valmisolekus täita temalt
nõutavat ülesannet või tagada teenust. § 18 toimepidevuse osa hõlmab
lihtsamalt öeldes nt koolitatud personali olemasolu ning mistahes teenuste
lepingud, nt IT ja sideteenuse olemasolu, turvalahendused, teenuseks
vajalikud objektid, tehnika, nende kaitse, samuti varu asukohad/töökohad,
taristu ja hoonete igapäevane ja kriisiaegne hooldus jms lepingud, mis on
vajalikud ja tagavad organisatsiooni enda püsimise teenuse osutajana). Teine
osa ehk teenuse toimepidevuse tagamine keskendub detailsemalt teenuse
tagamisele ja selle taastamisele. ETOde puhul peabki neid kahte vaatama
koos, sest esimene osa ehk laiem nõue „tagada jur.isiku enda püsimiseks“
vajalik toimepidevus (§ 18) ei ole ETOde puhul kuidagi lahutatav teisest
osast ja on ilmselgelt osaks teenuse toimepidevuse tagamisest (teenuse
hoidmine rahuajal, püsimine ja taastamine kriisis, pärast kriisi). § 18
vajalikkus seisneb eelkõige selles, et kõikidel teistel püsiva kriisiülesandega
asutustel erinevalt ETOdest ei ole praegu seaduse tasandil kehtestatud
„toimepidevuse“ nõudeid (ETOdel on täna HOSis teenuse tagamise
toimepidevuse nõuded reguleeritud). Nt ka Riigikantselei nagu iga teine
püsiva kriisiülesandega asutus kohustub edaspidi juhinduma eelnõu § 18
sätestatud toimepidevuse nõuetest, et asutus on valmistunud ja läbi mõelnud
enda valmiduse kriisis toimida. Tulles ETOde juurde – eelnõuga nähakse
„isiku/asutuse toimepidevuse“ (§ 18) nõuete ja konkreetsemalt „ETO
teenuse toimepidevuse“ nõuete täitmise osas ette, et ETO lähtub jätkuvalt
„teenuse tagamise nõuetest“ (endine HOS) ning nendes osades, mis jääb
katmata, peab lähtuma § 18 toodud toimepidevuse nõuetest (vastav säte on
ka rakendusaktis toodud).
Märkuses toodud küsimused puudutavad jätkuvalt neid nõudeid, mis on täna
reguleeritud HOSiga ehk teenuse toimepidevust. VOS järgi paneb jätkuvalt
nõuded, mida riskianalüüs peab kajastama, paika ETKA. Nende nõuete
236
skoop (nii analüüsis kui plaanis) peab olema suunatud püsiva kriisiülesande
täitmisele ehk teenuse tagamisele ja taastamisele. Kas siin vajab ETKA ka
finantsvõimekuse ülevaadet, selle saab panna paika ETKA toimepidevuse
nõuete kehtestamisel.
Erinevalt muudest ettevõtjatest tehakse pankade (ja ka muude
finantsettevõtjate majandusliku võimekuse ja finantsilise toimepidevuse
järelevalvet FI poolt pidevalt (sõltumata sellest, kas tegemist on ETO-ga või
mitte). Nii financial kui operational resilience peab pangal olemas olema
igapäevaselt nii ehk naa, sest raha ringleb 24/7. ETKA, s.t. EP ei tee
finantsilise toimepidevuse järelevalvet, selleks on FI-il pädevus ja volitused.
Küll aga vaatab Eesti pank ETKAna operatsioonilist toimepidevust ning on
maksesüsteemide järelevaataja.
9. § 16 lg 2 p 4.
• Kas kriisirollideks on
rollid nö ETO teenuse
tavapärase toimivuse
tagamiseks või
tegutsemiseks
kriisiolukorras?
• Kas tegemist on §-des 88
ja 89 sätestatud
töökohustustega? • Kas
kriisirollid peavad olema
otseselt seotud elutähtsa
teenuse pakkumise /
taastamisega või peaksid
olema ka suunatud ETO
kui terviku toimimise
tagamiseks? Nt pankadel
on palju erinevaid
regulatiivseid kohustusi,
Selgitus ETO kriisiroll on teenuse pakkumine nii tavapärases olukorras kui ka kriisis.
See on ETO püsiva kriisiülesande olemus.
Püsiva kriisiülesandega töökoht tähendab ka töökohustust töötajale, kes on
sellele töökohale määratud. Töötaja ülesanne on täita tööandja juures
tööülesandeid, mis on seotud elutähtsa teenuse toimepidevusega. ETO püsiv
kriisiülesanne on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine.
Kriisiülesandega töökoht määratakse püsiva ülesande täitmiseks, st elutähtsa
teenuse toimepidevuse tagamiseks.
237
sh nt väline
raporteerimine, mis ei ole
otseselt seotud elutähtsate
teenustega. Samas selleks,
et pank saaks
jätkusuutlikult pakkuda
elutähtsaid teenuseid, peab
ta tagama erinevate muude
funktsioonide/protsesside
toimimise.
10. § 17 ja 18.
VV saab määrata alaliselt
kaitstavaks objektiks mh
elutähtsat teenuse
osutamisega seotud
objekti. Samuti saab
ajutiselt sama otsuse teha
valdkonna eest vastutav
minister. Kas seletuskirjas
saaks tuua näiteid,
millistele objektile võiks
objektikaitse olla
suunatud? Milline on
protsess, et lülitada
objektid objektikaitse
nimekirja? Ning millised
lisakohustused sellega
ETO-dele kaasneksid?
Selgitus Avalikus tagasisides ei saa konkreetseid näiteid praeguste objektide kohta
välja tuua. Seletuskirjas on piirdutud objektide kategooriate sisu
kirjeldusega. Objektide koondnimekiri, mis on täna määratud alalisteks
riigikaitseobjektideks, on piiratud tasemega riigisaladus ning üksikut objekti
ja selle kaitsemeetmeid puudutav teave on asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teave (AvTS § 35 lg 1 p 61). Eelnõuga ei muudeta objektide
määramise protsessi võrreldes kehtiva õigusega (vt RiKS § 87 lõike 1 alusel
antud määrust „Riigikaitseobjekti kaitse kord“,
https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019033). Elutähtsa teenuse
osutamiseks olulised objektid määrab alalisteks riigikaitseobjektideks (nagu
ka muud) Vabariigi Valitsus. Objekti vastavust konkreetsele kategooriale ja
selle alaliselt kaitstavaks objektiks määramise vajadust hindab
Siseministeerium (määruse § 7 lg 1).
Objektid jagunevad objekti tüübist lähtuvalt järgmistesse kategooriatesse:
1) avaliku võimu organi kasutuses olev objekt;
2) elutähtsa teenuse osutamisega seotud objekt;
3) avaliku korra tagamiseks oluline objekt, sealhulgas objekt, mille
kahjustamise või hävitamisega kaasneb inimeste elu ja tervise, rahvusliku
kultuuripärandi ja ühiskonna turvatunde kahjustamise oht;
4) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud objekt, sealhulgas riigikaitseline
ehitis ehitusseadustiku tähenduses;
238
5) julgeolekuasutuse kasutuses olev objekt, sealhulgas julgeolekuasutuse
ehitis ehitusseadustiku tähenduses;
6) sisejulgeoleku tagamisega seotud objekt.
11. § 36 (koosmõjus §-dega 1
lg 4 ja 14).
• Palume selgitada antud
sätte loogikat (eriti
tsiviilkriisi vs riigikaitse
vaatest, kuna leiame, et
eriolukorras VV
juhtimisvolituste
rakendamine ei ole
proportsioonis samade
volitustega erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal)?
• Mida täpselt mõeldakse
järgneva lõigu all „…
finantssektorit puudutavas
eriolukorras, erakorralises
ja sõjaseisukorras…“? Kas
nimetatud olukord peab
olema seotud
finantssektori kui elutähtsa
teenuse osutaja kohustuste
täitmisega? Kas olukorras,
kus konkreetseks ETO-ks
olev pank täidab
korrektselt enda
kriisiülesandeid ning ka
tema finantsseisund on
hea, võib VV rakendada §-
s 36 toodud meetmeid, kui
Selgitus § 35 annab võimaluse valitsusele tagada teatud meetmetega finantssektori
stabiilsus, kui nt Euroopa Keskpanga suunised ja otsused viibivad. Tähele
tuleb panna, et meetmed, mida Vabariigi Valitsus võib otsustada peavad
olema antud olukorras sobivad, mõõdukad vajalikud ning aitama kaasa
finantssektori stabiilsuse saavutamiseks. Pelgalt erikorra väljakuulutamine
ei too kaasa valitsusele kõiki eelnõu §-s 35 ette nähtud meetmeid rakendada.
Kui on nt välja kuulutatud eriolukord, kuid see ei puuduta kuidagi
finantssektori stabiilsust, siis ei ole valitsusel tarvilik ega ka seaduslik
eelnõus toodud meetmeid finantssektori osas kohaldada. Aga kui nt
eriolukord on kuulutatud välja ulatusliku elutähtsa teenuse – elektri -
katkestuse tõttu ning see mõjutab olulisel määral nt pankade tööd siis sellises
olukorras võib olla vahalik sektori stabiilsuse säilitamiseks Riigikogul teatud
meetmeid rakendada. Tähele tuleb panna, et teatud meetmed võivad olla
ebasobilikud ühe konkreetse panga osas, kuid vajalikud terve sektori osas,
nt võlaväärtpaberite ostmine.
Siia alla lähevad nt hübriid- ja kübridrünnakud (DoS-id jmt), mille eesmärk
ongi maksimaalses ulatuses takistada tänapäevase infrastruktuuri toimimist
Finantssektori puhul oluline nn „ristsõltuvus“ ja pikemaajalised katkestused
„puudutavad“ finantssektorit ja likviidsusprobleemid võivad tekkida kiiresti
ka väga hästi kapitaliseeritud pangal.
§ 35 on sätestatud olulise avaliku hüve kaitseks – finantsstabiilsuse kaitseks-
ja sellel on legitiimne eesmärk. Oma olemuselt „ultima ratio“ meede, mida
rakendatakse ainult äärmise vajaduse korral, kui tegemist on avalikule
korrale ja julgeolekule täiesti atüüpilise ohuolukorraga, mida seadusandja
ega täitevvõim ei ole suuteline ette nägema. See aga ei tähenda, et riik ei
peaks täitma oma kaitsekohustust, mis tuleneb Põhiseaduse § 13. Kui
239
kriisiolukord muud moodi
„puudutab“
finantssektorit? Palume
tuua näiteid sellistest
olukordadest!
• Leiame, et Vabariigi
Valitsus võtab endale liiga
laiad volitused
finantssektori suhtes, kuid
ei tee seda teiste sektorite
(nt telekommunikatsioon,
esmatarbekaubad) suhtes?
Palume selgitada erinevat
kohtlemist.
• Kes kontrollib ja saab
vajadusel vaidlustada
lõikes 2 nimetatud
meetmete võtmisel nende
eesmärgipärasust ja
proportsionaalsust?
Subjekt, kelle õigusi on
VV korraldusega piiratud
ehk siis krediidiasutuse
klient?
• Lg 2 p 8 on väga laia
mandaadiga ning jätab
võimalike meetmete
seadmise lahtiseks. Sellest
tulenevalt ning
õiguskindluse tagamiseks
tuleb p 8 välja jätta.
valitsusel on ulatusliku kriisi olukorras vajalik arvestada korraga mitmete
vastandlike huvide ja paljude asjaolude arvesse võtmisega vältimatu, ning
kuivõrd finantsstabiilsus on avaliku hüvena hädavajalik isikute muude
põhiõiguste kaitsmiseks (vt. RK üldkogu 12.07.2012. otsus asjas 3-4-1-6-12,
mitmed erinevad punktid) on § 35 toodu kooskõlas Põhiseadusega.
240
• Kas on ettevalmistamisel
juba ka sättega seonduvad
määrused? Või millal saab
nendega tutvuda?
• Kas on teostatud
õiguslikku analüüsi sätte
kooskõla kohta Euroopa
Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga 2014/59/EL?
BRRD eesmärk on: „to deal effectively with unsound or failing credit
institutions and investment firms. Such tools are needed, in particular, to
prevent insolvency or, when insolvency occurs, to minimise negative
repercussions by preserving the systemically import functions Sellest
tuleneb BRRD reguleerimisese rahuaja tingimustes.
12. § 48 lg 1.
• Säte ja seletuskiri
lahknevad olulises määras.
Seletuskirjas on selgitatud,
et automaatselt
laenumakseid ei vähendata
ning subjekt peab tõestama
palga või toetuse
vähendamise mõju oma
võimele laenu teenindada.
Leiame, et sättes endas
oleks mõistlik mainida
neid aspekte hilisemate
vaidluste vältimiseks ehk
ettepanek
• Kuidas toimub
tagasipöördumine
tavaolukorra juurde
(kuidas pank saab
teadlikuks palga või
toetuse tõstmisest või
taastamisest)?
Selgitus ja arvestatud
osaliselt
Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.
Eelnõus on uus sõnastus, § 72 ja see kohaldub üksnes erakorralises ja
sõjaseisukorras.
241
• Leiame, et sätte
rakendamine ei ole
proportsionaalne
tsiviilkriisi ajal (§ 94 palga
vähendamine eriolukorra
ajal). Sellest tulenevalt
palume p 1 osas jagada
põhjendavaid selgitusi või
kaaluda eriolukorras
rakendamise välistamist.
Ettepanek:
• Täiendada § 48 ning
lisada sellele täiendav
lõige järgnevas: „§-s 48
lõikes 1 sätestatud õiguse
rakendamiseks peab
füüsiline isik esitama
taotluse asjaomasele
võlausaldajale.
Vastutusest vabastamine
loetakse lõppenuks
hiljemalt kriisiolukorra
lõppemisel.“
• Piirata § 48 lg 1 p 1
toimeulatust üksnes
erakorralise olukorra ja
sõjaseisukorraga.
13. 2. jagu
Seletuskirjas oli piiravate
meetmete osas kirjeldatud,
et näiteks on TTJA-l
Selgitus Ilmselt on siin mõeldud seletuskirja järgmist osa: „Kuna sideteenuste
piiramine võib mõjutada ka finantssektorit (nt sularaha kättesaadavust), siis
on vajalik, et sideteenuste piiramise ettekirjutus oleks ka Eesti Panga ja
Finantsinspektsiooniga eelnevalt koordineeritud.“ Määruse tasandil ei ole
242
kohustus sideteenuse
piiramise meetme
rakendamisel vajalik
kooskõlastus FI & EP või
kriisiülesande kohustusega
isiku Eestist lahkumisele
võimalik teha erandeid.
Kas sellised
seletused/nõudmised
jäävad ainult seletuskirja
või sätestatakse need
aspektid kuskil määrustes,
et mis kohustused ja kuidas
neid aspekte rakendada?
vajalik seda reguleerida, kuna sisuliselt on siin silmas peetud olulise
tähendusega asjaolude tuvastamiseks vajadusel asjassepuutuvate osapoolte
haldusmenetlusse kaasamist (HMS § 6).
14. § 51.
• Kas säte laieneb ka
privaatühendustele?
• Kas säte kohaldub ka
ühendustele väljaspool
Eesti territooriumi?
• Kas sideettevõtjatel on
võimalused piirata
lõppkasutajatele
sideteenuse osutamist või
juurdepääsu sidevõrku ka
osaliselt või tehakse seda
üldiselt?
• Juhime tähelepanu, et
vastavate piirangute
rakendamine mõjutab
oluliselt pankade
võimekust tagada enda
Selgitus Antud säte kehtib sideteenusele ehk üldkasutatavale elektroonilise side
teenusele. Kui privaatühendus on selline teenus mida iga inimene saab
osta/tellida siis jah, kohaldub. Kui privaatühendus on mingi spetsiifiline
teenus, mille saamiseks peavad kliendil olema mingid erilised tunnused siis
tegemist ei ole üldkasutatava teenusega ja säte ei kohaldu. Säte kehtib Eesti
sideettevõtetele ja siin pakutavatele teenustele. Samas võib selle nõude
rakendamisega mõju olla ka ühendustele väljaspool Eestit. Näiteks
mobiilside roaming. Sideteenuse osatamise piiramise tehnilised võimalused
olenevad teenuse pakkuja võrgust. Tõenäoliselt on võimalik piirata
kasutajapõhiselt.
Mõistame, et antud meetme kohaldamine mõjutab e-teenuste kättesaadavust.
Selgitame, et mistahes piirava meetme kohaldamisel peab eelnõu § 43
kohaselt järgima järgmisi põhimõtteid:
1) kohaldada võib mitmest sobivast ja vajalikust meetmest seda, mis nii
isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab;
243
teenuste kättesaadavus
lõpptarbijale. Seetõttu
selliste piirangute
rakendamisel peaks
analüüsima kaasnevaid
mõjusid ning mõjutatud
osapoole võimalusel ka
ennetavalt teavitama.
2) kohaldada võib ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades
meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat
olukorda, ja
3) meedet võib kohaldada vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või
seda ei ole enam võimalik saavutada.
15. § 60 lg 1.
• Kas peab paika, et kui
ettevõtte hinnangul on
kriisiülesande täitmiseks
vajaliku töökohustusega
isikul ohutum oma
kohustusi täita välisriigis,
siis paigutavad
konkreetsed juhtumid
seletuskirjas toodud erandi
alla?
• Kuidas käib erandite
andmise protseduur?
Selgitus Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal on isikutel vaba liikumise õigus kuniks
Vabariigi valitsus ei ole antud sätte alusel kehtestatud Eestist lahkumise
keeldu, keeldu saab sätte alusel kehtestada nii nimeliselt, sektorite kaupa
vms. Erakorralises ja sõjaseisukorras tuleb arvestada, et ühendused
välismaailmaga. kaugtöö jne võib olla takistatud ning seetõttu ei ole eelnõu
koostajad ette näinud võimalust, et VV hakkaks hindama, kes võiks minna
välismaale kaugtööle.
16. § 73 lg 3.
• Kas ETO-de hulka
hakkavad kuuluma ka
jaekauplused?
• Kui KüTS-i jääb nõue
hoida infosüsteeme Eestis,
siis peaks ka
andmekeskuse teenus
olema elutähtsate teenuste
loetelus.
Selgitus Jah, suuremad toidukaupluste ketid hakkavad kuuluma ETO-de hulka.
KÜTSi lisanduv § 7 lg 31 ei kohusta hoidma serverid Eestis. Tehniline
lahendus on ETO valida.
244
17. § 74 lg 1 p 1 ja 2.
• Kas ETKA peab
korraldama nö turuüleselt
teenuse toimimist või
üksikute teenuseosutajate
teenuse toimimist? Kui
üksikud teenuseosutajad
kokku ei paku teenust,
mida ETKA vaatest oleks
vaja kriisiolukorras, kas
siis ETKAL õigus nõuda
ETO-delt teenuse
osutamist suuremas
mahus? • Kas lg 2 kohaselt
peaks ETKA juhtima
olukorda üksnes siis kui
turuüleselt teenus maas või
kui üksikul ETO-l teenuses
tõrked?
• Kas üksiku teenuse
osutaja või siis ka
turuüleselt teenuse maha
kukkumine oleks
kriisiolukord? Ehk kas
ETKA õigus lg 2 kohaselt
olukorra lahendamist
juhtida tekib üksnes siis,
kui VV on kriisiolukorra
välja kuulutanud? Või
peaks ETKA juhtima
olukorra lahendamist ka
Selgitus ETKA korraldada ja koordineerida on teenuse kättesaadavus Eesti
territooriumil, seda nii sektoriülesel kui ka ETO põhiselt. Kui ühe ETO
teenuse katkemine tekitab turul olulisi häireid, siis võib esineda vajadus
ETKA kriisiplaani rakendamiseks ja ETKA poolseks juhtimiseks. Olenevalt
ETO-st ja tema pakutavast teenusest, võib ka üksiku ETO kokku kukkumine
põhjustada kriisiolukorda. ETKAl tekib õigus juhtida olukorda kriisiplaanis
ettenähtud juhtudel, st nii kriisiolukorras kui ka enne seda, nt ulatusliku
teenuse katkestuse korral, mis ei vasta veel kriisiolukorra tunnustele, kuid
vajab ETKA koordineeritud juhtimist.
Kui kriisiolukorras suureneb vajadus mingi teenuse järgi, nt sularaha järgi,
siis tuleb ETKAl koostöös ETO-dega mõelda kriisiplaanis läbi kuidas
pakutakse teenust suurendatud nõudluse korral, nt kuidas luuakse täiendavad
sularaha jagamise võimalusi.
245
siis, kui kriisiolukorda
pole?
18. § 74 lg 5.
• Kas paralleelselt
seadusega töötatakse välja
ka vastavad määrused?
• Millal on võimalik
makseteenuseid ja
sularaha puudutava
määruse sisuga tutvuda?
Selgitus Rakendusaktide väljatöötamine on töös. Kõik rakendusaktid peavad läbima
ka kooskõlastusmenetluse enne nende jõustumist.
19. § 74 lg 7.
• Kas Eesti Pangal on
plaanis oma määruses
eristada tsiviilkriisi ja
riigikaitselist olukorda (nt
sõjaolukorda) ja vastavalt
sellele määrata teenuse
kasutuse ulatus?
• Kas ja millistel
tingimustel võib mingis
piirkonnas lõpetada
elutähtsa teenuse
osutamise (nt sularaha
väljastamine)
evakuatsiooni piirkondade
mõttes (§ 81)?
• Kuidas on defineeritud
„katkemine“? Kuidas
vaadelda olukorda, kus
teine ETO ei suuda talle
pandud ülesandeid täita,
Selgitus Eelnõuga tekitatakse ETKAle võimaluse täpsustada teenuse nõuded,
tasemed ka riigikaitselistes olukordades. Teenuse mahu vähendamise,
suurendamise ning muud asjakohased tingimused määrab ETKA oma
määrusega.
Eelnõu § 74 lg 11 on analoog kehtivatest HOS § 37 lg-st 3 ja § 33 lg-st 1, st
tegemist on juba täna kehtivate sätete ja volitustega. PS §-s 31 sätestatud
ettevõtlusvabadus ei ole piiramatu. Seda võib tulenevalt sama paragrahvi
teisest lausest seaduse alusel piirata. Piirangud peavad olema põhjendatud ja
proportsionaalsed. Vastavad põhjendused on toodud välja käesoleva eelnõu
seletuskirjas ning HOS seletuskirjas (tegemist juba praegu kehtivate
sätetega).
246
mis tingib teenuse
katkemise?
• Kas „ettenähtud viisil ja
ulatuses“ on planeeritud ka
täpsemalt sisustada? ETO-
l võib olla tehnilises vaates
vajalik kontrollida oma
võimekust teatud nõudeid
täita ja/või oma süsteeme
vastavalt ette valmistada,
et neid nõudeid täita.
• § 74 lg 6 ja 7 annavad
ETKA-le väga suured
õigused sekkuda
ettevõtlusvabadusse. Kui
riigil/ETKA-l on üksnes
õigused nõuda, aga ei
järgne vastutust/kohustusi
(sh kulusid katta), siis see
oleks ebaproportsionaalne
ja ETO-dele väga
koormav. Vt ka § 140
kommentaare.
20. § 75 lg 6 p 4.
• Kas säte on mõeldud
tulevikus rakenduma ka
pikaajalises vaates?
• Kui teatud sõltuvuste
kaotamine on praktiliselt
võimatu, kas siis ei oleks
mõistlik tõdeda, et teatud
teenused jäävadki sõltuma
Selgitus Kogu elutähtsa teenuse toimepidevuse kontseptsioon on pikemaajalise
vaatega, st kõik taristu arendused, äriotsused peavad arvestama teenuse
toimepidevuse tagamisega ja osutamisega kriisides.
See, kas mingit sõltuvust vähendada või aktsepteerida ning mil määral peab
selguma ETO riskianalüüsist. Kui ETKA ei kinnita riskianalüüsi, kuna leiab
põhjendatud juhul, et kavandatud meetmed ei taga toimepidevust, siis tuleb
ETKAl ja ETOl koostöös leida mõistlik lahendus ning leppida kokku
mõistlikus ajakavas, st üleminekuajas.
247
elektri- ja sideteenuse
olemasolust.
• Millisel viisil võib
vähendada
sularahaautomaatide
ristsõltuvust (side, elekter,
partnerlus)?
• Kes teeb lõppotsuse, et
ETO poolt rakendatud
meetmed sõltuvuste
vähendamiseks on
piisavad? Kas ETKA läbi
ETO riskianalüüsi ja
riskiplaani
kinnitamise/kinnitamata
jätmise ja § 74 lg 7 toodud
õiguse? Sellise
lähenemisega ei nõustu,
sest see võib viia
olukorrani, kus ETKA, kes
ei pea kandma kulusid ega
nõudmistega kaasnevaid
täiendavaid riske, võib
nõuda sõltuvuste
vähendamist nullini ehk
siis sisuliselt sõltuvuste
vältimist.
21. § 75 lg 6 p 7.
• Kas sätte all mõeldakse
riskianalüüsi ja plaani,
mida ETO peab § 11 ja 13
kohaselt ETKA-le
Selgitus Tegemist on täiendava ülevaatega, mida tuleb esitada ETKA-le.
248
kinnitamiseks esitama?
Või on tegemist mingi
täiendava kohustusega?
22. § 82 lg 1.
• Kes on tegevusvaru
saajate nimekirjas?
• Kas ETO-del tekib
eelisõigus tegevusvarusid
(nt kütust) saada?
Selgitus Vedelkütusevaru puhul on jagamisel tanklate kaudu eelistatud teised ETO-d
ja operatiivsõidukid.
23. § 89 lg 3.
• Kas tegemist on tänase
riigikaitselise
töökohustusega
töökohtadega? Ja kas jääb
kehtima senine tõlgendus,
et riigikaitselise
töökohustustega
töökohtade määramine on
ETO-le võimalus mitte
kohustus? Vt ka § 16 ja
kriisiroll.
• Kas püsiva
kriisiülesandega töökoht
ETO vaatest tähendab
inimesi, keda vajatakse nö
tavaolukorras teenuse
pakkumiseks või ka
kriisiolukorra
lahendamiseks? Lisaks,
kas panga vaatest ei peaks
vaade olema veel laiem –
ametikohad, keda on vaja
Selgitus Jah, tegemist on tänase riigikaitselise töökohustuse töökoha analoogiga.
Vastavale töökohale määramine on ETO-le vabatahtlik, ETO ülesanne on
hoida oma teenus tarbijale kättesaadav ja ETO saab ise valida ja otsustada,
milliseid tööõiguse/töösuhete võimalusi ta kasutab.
Kriisiülesandega töökoht tähendab töökohta, mis on vajalik püsiva
kriisiülesande täitmiseks. Oluline on pidada meeles, et teenuse osutamine on
võimalik siis, kui ka ETO ise on püsti, toimiv ehk see on ETO püsiva
kriisiülesande osa ja ka vastavate töökohtade määramine on samuti sellega
seotud. Eelnõu sätestab, millistel tingimustel võib isik nõuda enda
töölepingu lõpetamist – kuna kriisi ajal on kriisitöökohti täitvaid isikuid
vaja, siis on ette nähtud kitsad erandid, millal võib töölt lahkuda. Eelnõusse
lisatud, et ka siis kui isiku elu on ohus.
249
panga kui terviku nö püsti
hoidmiseks?
• § 92 lg 3 – kas nt teller ei
tohiks varem lahkuda töölt,
kui kriisi ajal töö jätkamine
tema elu ohustaks? Nt kui
sularaha kontoriga tegu?
24. 11. peatükk
Riigivastutuse erisused.
• Miks see kehtib vaid
riigikaitselises
kriisiolukorras?
• Kuna muus osas jäävad
kehtima Riigivastutuse
seadusest tulenev riigi
vastutus, siis kas eelnõus
toodu ja kehtiv seadus on
omavahel proportsioonis?
Selgitus Igas olukorras kehtib riigivastutuse seadus ning seal toodud põhimõtted.
Riigikaitselistes kriisiolukordades on ette nähtud kitsamad kahju hüvitamise
regulatsioonid, kuna riigi kogu pingutus läheb riigi säilimisele ja julgeoleku
tagamisele.
25. § 140 lg 1.
• Miks püsiva
kriisiülesande täitmise eest
õiglast hüvitist pole ette
nähtud? Eelkõige on teema
aktuaalne olukorras, kus
ETO on kohustatud
erinevateks
kriisiolukordadeks
valmistumiseks ning ka
nende kriiside ajal tegema
kulutusi/võtma riske, mida
tavapäraselt ei peaks
tegema. Nt tavapäraselt
Selgitus Ka kriisides on ülesannete jäävuse põhimõte – kõik täidavad oma ülesandeid
nii rahuajal, kriisis, kui sõjas. Iga asutus ja elutähtsa teenuse osutaja peab
olema valmis oma teenuseid pakkuma igal ajal. Erinevates kriisiolukordades
saab ette näha erinevaid teenuse tasemeid. See tähendab, et isik, kes on
määratud kriisiameti- või töökohale, peab arvestama, et ta on tööl igas
olukorras.
Kui isikuga hetkel midagi juhtub tööülesandeid täites, siis kohaldub
vastavalt kas riigivastutuse seadus ja töötervishoiu ja tööohutuse seadus.
Regulatsioonid on olemas, mis puudutavad töötajatega töö juures ja tööajal
toimuvaid õnnetusi.
250
saaks teenuse pakkuja sõja
olukorras force majeure
klauslile tugineda.
Seletuskirja lk 229 toodud
põhjendused on
adekvaatseks
argumenteerimaks, et ka
püsiva kriisiülesandega
isikud peaksid õiglast
hüvitist saama.
• Kas ja kes peaks
hüvitama kahjud ETO
töötajatele, kes täidavad
püsiva kriisiülesande
täitmisega seotud
töökohustust? Eelkõige
kui selline kohustus
tuleneb ETKA poolt
seatud nõuetest? Näiteks
kui pangad on kohustatud
riigikaitselises
kriisiolukorras jätkama
sularaha teenuse
pakkumist, kuid panka
rünnatakse ja tagajärjeks
on töötaja
surm/tervisekahjustus?
26. § 142 lg 1 p 1.
• Kas saame õigesti aru, et
pankade suhtes teeb
üksnes FI järelevalvet?
Või EP ja FI mõlemad?
Selgitus Krediidiasutuste üle teeb järelevalvet FI. Kehtiv olukord säilib. See nõue
tuleneb ka 16.01.2023 jõustunud DORA määrusest.
251
Ehk kas FI järelevalve on
täiendav EP järelevalvele?
§ 74 lg 1 p 4 ju ütleb, et
ETKA ehk siis pankade
osas EP teeb järelevalvet.
• Kui uuteks ETO-deks
saavad sularaha käitlejad,
kelle üle teostab riiklikku
järelevalvet EP ning EP on
kogu sularaha teenuse
korraldav asutus, kas siis
pangad saavad edaspidi
tugineda EP järelevalvele
ja ei pea iseseisvalt
kontrollima, et sularaha
käitlejast partner täidab
kõiki ETO staatusest
tulenevaid kohustusi?
27. § 192 lg 3.
• See tähendab muuhulgas
pankadele vajadust
teenused ühiselt tagada
ning sellise olukorra
tarbeks omavahelist
kokkulepet (seletuskiri lk
299). Samas puuduvad
hoovad sellise kokkuleppe
sõlmimisele
kohustamiseks (mh hinnas
kokkuleppimiseks).
• Kas erinevate kriiside
valguses on üldse
Arvestatud
252
realistlikult mõeldav, et
pangad saaksid tagada
sularaha teenuse toimimise
samas ulatuses, nagu
tavaolukorras?
• Ettepanek on sõnastada §
192 lg 3 järgnevalt:
Krediidiasutuste seaduses
tehakse järgmised
muudatused: 3) paragrahvi
3 täiendatakse lõigetega 4
ja 5 järgmises sõnastuses:
(5) Elutähtsat teenust
osutav krediidiasutus ja
välisriigi krediidiasutuse
filiaal on kohustatud
säilitama kriisiolukorras
juurdepääsu
makseasutuste ja e-raha
asutuste seaduse § 3 lõike
1 punktis 2 nimetatud
makseteenustele, kui
vastav asutus neid
teenuseid tavaolukorras
pakub. Kriisiolukorras
pakub Elutähtsat teenust
osutav krediidiasutus ja
välisriigi krediidiasutuse
filiaal neid
makseteenuseid ulatuses,
mis vastab Tsiviilkriisi ja
253
riigikaitse seaduse § 74
lõike 5 alusel kehtestatud
toimepidevuse nõuetele.
28. § 196 – muudatused
KüTS-s.
Oleme ka varem öelnud, et
eeltoodud nõue on oma
sisult riski maandamise
meede ning ei pea
põhjendatuks selle sisse
kirjutamist seadusesse:
risk, mille katteks see
meede aastaid tagasi
rakendati, on muutunud
ning antud meede pole
enam aja- ning asjakohane.
Riskid muutuvadki ajas
ning vajavad regulaarset
ülevaatust ja otsustust
sobivate
maandusmeetmete osas.
Eelnõu näeb ette erinevate
riskianalüüside koostamise
vajadust, sh riigiülese
riskianalüüsi koostamist.
Leiame, et enne vastava
riskianalüüsi koostamist ja
selle tulemuste
analüüsimist ei peaks
„igaks juhuks“ hoidma
seaduses sees nõudeid, mis
pole enam adekvaatsed, sh
Selgitus Vaata vastust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi märkusele nr 1,
lisaks: arvestades võimalikke kriise ja väliriikide kogemust ei saa nõustuda
väitega, et nõue mille kohaselt esmatähtsa teenuse toimimine tuleb tagada
igas olukorras on asjakohatu. Esmatähtis teenus on selgelt vajalik ühiskonna
jätkusuutlikuks toimimiseks. Eelnõuga soovitakse, et selline jätkusuutlik
toimimine oleks etteulatuvalt läbi mõeldud.
254
mis isegi võivad
suurendada riske vastu
elutähtsate teenuste
toimimist.
26. § 222 lg 5.
Toimepidevuse tagamise
ja objektikaitse kord
määrab elutähtsa teenuse
osutamisega seotud objekti
B-kategooria “Olulise
tähtsusega objektiks”. Kas
see tähendab, et lisaks
lisaanalüüside ja
turvaplaanide olemasolule
peab hakkama teatud infot
majasiseselt piirama, sest
see on riigisaladuse
seaduse skoobis?
Selgitus Antud Vabariigi Valitsuse määrusega (toimepidevuse tagamise ja
objektikaitse kord) ei määrata konkreetseid objekte olulise tähtsusega
objektideks. Maa-ala, ehitise või seadme määrab alaliselt kaitstavaks olulise
tähtsusega objektiks ja alalise kaitse lõpetab Vabariigi Valitsus
korraldusega, misjärel nö omandab konkreetne objekt eelnõu tähenduses
alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti staatuse. Olulise tähtsusega
objektide tervkloetelu (st tänaste riigikaitseobjektide tervikloetelu) on
piiratud tasemel riigisaladus (vt
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052023008 § 8 lg 11). Lisaks töödeldakse
nende objektide kaitsemeetmeid puudutavat teavet asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teabena (vt kehtiv AvTS § 35 lg 1 p 61). Eelnõuga ei
kavandata selles osas võrreldes kehtiva regulatsiooniga muudatusi, ka
edaspidi töötlevad olulise tähtsusega objektide valdajad (ehk kui objekt on
Vabariigi Valitsuse korraldusega määratud vastava kategooria olulise
tähtsusega objektiks) objektikaitset puudutavat teavet sarnaselt kehtivale
õigusele. Lisaks selgitame, et eelnõuga sätestatakse ka eraldiseisev
juurdepääsupiirang toimepidevust puudutavale teabele. Selle kohaselt on
teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud
teabeks teabe kriisiolukorraks valmistumise või selle lahendamise kohta
juhul, kui selle avalikuks tulek kahjustaks kriisiolukorra lahendamist või
püsiva kriisiülesandega asutuse või isiku või põhiseadusliku institutsiooni
toimepidevust.
Prokuratuur
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
255
1. Tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse §-des 68, 69 ja 70
kirjeldatud toimingute
näol on tegemist varjatud
teabe kogumise viisiga,
mis on sisuliselt võrreldav
kriminaalmenetluses
läbiviidava
jälitustegevusega.
Prokuratuuri hinnangul on
oluline tõstatada küsimus,
kas kirjeldatud viisil
kogutud teavet saaks
kasutada tõendina ka
kriminaalmenetluses – nii
on meile teadaolevalt nt
Ukraina sõjakuritegude
menetlemisega seotult
kasutanud Ukraina
võimalust kasutada ka
kriminaalmenetluse välise,
sh luuretegevuse läbi
teostatud teabekogumise
tulemina saadud infot
tõendina
kriminaalmenetluses.
Eelnõust ei nähtu, kas ja
millisel viisil eelnõus
viidatud alustel kogutud
teavet saaks
kriminaalmenetluses
tõendina kasutada või
Arvestatud Eelnõu on muudetud selliselt, et eelnõu §-des 68 ja 69 sätestatud piirava
meetme kohaldamisel kogutud teavet sõltumata, kas nimetatud alusel kogub
teabe julgeolekuasutus, PPA või Kaitsevägi, võib kasutada ka
kriminaalmenetluses. Selleks muudetakse ka KrMSi § 63 lõike 11 sõnastust.
Muudatusega sätestatakse sarnaselt julgeolekuasutuste seaduse alusel
kogutud teabega, et ka tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätesatud alusel
erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kogutud teabe tõendina esitamise
kriminaalmenetluses otsustab riigi peaprokurör.
256
vastupidi – kas sellise
teabe kasutamine tõendina
peaks olema täielikult
välistatud. Asjakohane on
mõelda sellele, kas
viidatud viisidel kogutud
teabe tõendina kasutamine
peaks olema lubatav nt
sarnaselt JAS alusel
kogutud teabe
kasutamisega
kriminaalasjades.
Näitlikustades olukorda,
kui teavet kogutakse
julgeolekuasutuste seaduse
alusel on riigi
peaprokuröril KrMS § 63
lg 11 järgi õigus otsustada,
kuidas teavet tõendina
kriminaalmenetluses
esitada. Seega tuleks
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seadusega sätestada täpne
kord sellise teabe
kasutamiseks
kriminaalmenetluses.
2. Samuti tõstatab
prokuratuur küsimuse, kas
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse §-le 89 lg 2 oleks
asjakohane nimetada ka
prokuratuuriga seotud
Arvestatud Riigi peaprokuröri ametikoht lisatud eelnõusse.
257
ametikohti. Püsiva
kriisiülesandega
ametikohtade juures riigi
peaprokuröri ega muud
prokuratuuri ametikohta
nimetatud ei ole, samal
ajal, kui kohtute esimehed
ja riigikohtunik välja
toodud on. Prokuratuurile
seadusega pandud
ülesannete täitmine sõltub
aga paljuski ka kohtute
tööst ja vastupidi, mistõttu
võiks riigi peaprokuröri
eeltoodud isikutega
käesoleva seaduse püsiva
kriisiülesandega
ametikoha juures
võrdsustada. Kuigi
käesoleva seaduse § 89 lg
3 näeb ette võimaluse
Vabariigi Valitsusel
täiendavaid
kriisiülesandega
ametikohti nimetada, võiks
mõne prokuratuuri
ametikoha või vähimal
juhul riigi peaprokuröri
ametikoha seaduse
tasandil sisse kirjutada.
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
258
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Seaduseelnõus ja
seletuskirjas tuleb
täpsustada (esmakordselt)
püsiva kriisiülesandega
isiku / elutähtsa teenuse
osutaja staatuse saanud
isiku rakendussammud ja -
tähtajad. Seaduseelnõu
paremaks mõistmiseks
vajavad ühtlustamist
„riskianalüüside“ ja
„kriisiplaanide“ mõisted
ning neist isikutele
tekkivad kohustused koos
asjakohaste tähtaegadega.
Nimelt on seaduseelnõu §
10 kohaselt nii tsiviil- kui
riigikaitselisteks kriisideks
valmistumisel keskne
instrument Riigikantselei
juhtimisel koostatav ja
Vabariigi Valitsuse
kinnitatav „üleriigiline
riskianalüüs“. Selle
analüüsi aluseks on
erinevate riigiasutuste
poolt eelnevalt
koostatavad riskide ning
Arvestatud osaliselt Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste regulatsiooni.
Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati hädaolukorra seaduse muutmise
ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, millega võeti
üle CER direktiiv. Käesolevas eelnõus on ühtlustatud mõistete kasutamine.
ETO-de riskianalüüsi ja kriisiplaani osas kehtestatakse eraldi nõuded VV
määrusega. Terminite kasutust (kriisiplaan, toimepidevuse plaan,
riskianalüüs jne) eelnõus korrastati.
Ettevõtja määratakse ETO-ks ETKA haldusaktiga. Haldusaktiga määratakse
ära ja nõuete täitmise tähtajad lähtudes § 76 lg-s 3 toodule. Riskianalüüsi ja
kriisiplaani uuendamise kord on toodud välja vastavas rakendusaktis.
Uuendada tuleb vähemalt kord kahe aasta jooksul või asjaolude muutumisel
varem.
Eelnõu kohaselt tuleb ETO-de võtta üleriigiline riskianalüüs aluseks oma
riskianalüüsi ja kriisiplaani koostamiseks. Olukorras, kui mingil põhjusel
eelnõu kohane uuendatud üleriigiline riskianalüüs ei ole valmis, tuleb ETO-
del lähtuda kehtivast üleriigilisest riskianalüüsist, mis on avaldatud
Riigikantselei kodulehel.
Eelnõu täiendatud rakendussätetega ülemineku aegade osas. Hulgimüüjate
jaoks olulised tähtajad ja peamised muudatused seoses elutähtsa teenuse
osutaja staatusega on täpsemalt selgitatud HOS eelnõus ja vastatud HOS
eelnõu märkuste tabelis.
Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja peab koostama sellise
objekti kohta riskianalüüsi ja „turvaplaani. See riskianalüüs või turvaplaan
võib rakendusakti kohaselt sisalduda objekti valdaja muus dokumendis
juhul, kui riskianalüüs või turvaplaan on nimetatud dokumendi muudest
259
teatavate sektorite ja nende
allsektorite
„eelanalüüsid“.
Vastavalt seaduseelnõu §
11 lg-le 1 on „püsiva
kriisiülesandega isikute,
sealhulgas elutähtsa
teenuse osutajate“ jaoks
„üleriigiline riskianalüüs“
aluseks enda
„riskianalüüsi“
koostamisele. Seejuures
näeb seaduseelnõu § 11 lg-
tes 5 ja 6 ette eraldi
volitusnormid
riskianalüüsi koostamise
nõuete kehtestamiseks
„püsiva kriisiülesandega
isikutele“ ja seejärel ka
„elutähtsa teenuse
osutajatele“. Sellest tekib
ka esimene suurem
mitmetimõistetavus
eelnõus, sest „elutähtsa
teenuse osutaja“ on sama
§-i kohaselt ühtlasi ka
„püsiva kriisiülesandega
isik“. Ilmselt siiski ei nõuta
eelnõuga elutähtsa teenuse
osutajalt topelt
riskianalüüside tegemist?
osadest või dokumendi sisust selgelt eristatav. Samamoodi on see
reguleeritud ka kehtivas õiguses (
https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019033, § 8).
Seaduse eelnõu rakendusaktid on koostamisel. Huvirühmad kaasatakse
nimetatud aktide väljatöötamisse.
Üleriigilise analüüsi tarbeks sektoripõhine riskide hindamine peab hõlmama
kogu hulgimüügi turgu, sh ka neid hulgimüüjaid, kes ei ole ETO-d. Selle
tegevuse käigus peaks selguma vajadus ETO-de ringi muutmiseks, st uute
ETO-de nimetamiseks või olemasolevate väljaarvamiseks.
ETO-de ühiste riskianalüüside ja kriisiplaanide koostamine on võimalusena
ette nähtud ka kehtiva HOS § 39 lõikes 4. KonkS §-s 4 on sätestatud
konkurentsi kahjustava kokkuleppe, kooskõlastatud tegevuse ja ettevõtjate
ühenduse otsuse keeld. Omakorda KonkS §-s 6 on nähtud ette erandid
keeldu kohaldamata jätmiseks. Nii näiteks ei kohaldata keeldu kokkuleppe,
tegevuse või otsuse suhtes, mis aitab parandada kaupade tootmist või
turustamist. Kriisiplaanides planeeritud ETO-de tegevus on suunatud
eelkõige teenuse kättesaadavuse parandamiseks ning sellist tegevust ei peeta
ka KonKs §-I 4 rikkumiseks.
260
Asjaolu, et tegemist on
omavahel üld- ja erinormi
suhtes olevate
volitusnormide ja
nõuetega hakkab selguma
alles asjakohaste
rakendusaktide
kohaldamisala normide
kaudu. Leiame, et taolisi
segadust tekitavaid
mitmeti tõlgendatavusi
saaks ja tuleks juba
seaduseelnõus endas
võimalikult vältida.
„Püsiva kriisiülesandega
isiku, sealhulgas elutähtsa
teenuse osutaja“
„riskianalüüsis“ tuleb
„üleriigilisest
riskianalüüsist“ lähtudes
analüüsida nii riigi
riskianalüüsis esitatud kui
ka muid „riske isiku püsiva
kriisiülesande täitmisele ja
toimepidevusele“.
Seaduseelnõu § 11 lg 4
kohaselt peab „elutähtsa
teenuse osutaja“ esitama
„riskianalüüsi“
261
kinnitamiseks ETKA-le
või tema volitatud isikule.
„Üleriigiline riskianalüüs“
ja „püsiva kriisiülesandega
isiku, sealhulgas elutähtsa
teenuse osutaja“ enda
„riskianalüüs“ on
seaduseelnõu § 13 lg 1 ja lg
7 kohaselt järgmises
tegevusastmes omakorda
aluseks „püsiva
kriisiülesande isiku,
sealhulgas elutähtsa
teenuse osutaja“
„kriisiplaani“ tegemisele
„tegutsemiseks nii
kriisiolukorras kui enne
seda“. Plaanis tuleb esitada
vähemalt:
- „Kriisiplaani“
rakendamise tingimused
- „Püsiva kriisiülesande“
täitmise juhtimine ja
koostöö
- Tegevused ja lahendused
„püsiva kriisiülesande“
täitmisel - Avalikkuse
teavitamine ja
teabevahetus
- Rahvusvahelise abi
vajadus, kaasamine,
262
vastuvõtmine ja
kasutamine.
- „Elutähtsa teenuse
osutaja“ peab lisaks
kirjeldama „kriisiplaanis“
ka „elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamiseks
vajalikke tegevusi
elutähtsa teenuse raskete
tagajärgede või pikaajalise
katkestuse või selle ohu
korral“.
Taaskord näeb
seaduseelnõu § 13 lg-tes
11 ja 12 ette eraldi
volitusnormid „püsiva
kriisiülesandega isiku
kriisiplaanile“ ning
„elutähtsa teenuse
kriisiplaanile“ [siinpuhul
siis mitte teenuseosutaja
kriisiplaan, vaid lihtsalt
teenuse kriisiplaan].
Seaduseelnõu § 13 lg 6
kohaselt peab elutähtsa
teenuse osutaja esitama ka
„kriisiplaani“
kinnitamiseks
asjakohasele ETKA-le või
tema volitatud isikule.
263
Vastavalt seaduseelnõu §
75 lg 6 p-le 6 on „elutähtsa
teenuse osutaja“
ülesandeks koostada ka
enda osutatava „elutähtsa
teenuse toimepidevuse
riskianalüüs ja plaan“.
Seejuures viitab
seaduseelnõu mõnevõrra
segadusttekitavalt nende
koostamise korralduse
osas tagasi eelnõu §-dele
13 ja 16 ehk nö lihtsalt
„riskianalüüside“ ja
„kriisiplaanide“
koostamise reeglitele.
Samas on seaduseelnõu §
74 lg 1 p 6 kohaselt ETKA
kriisiülesandeks samuti
just „elutähtsa teenuse
osutaja toimepidevuse
plaani“ ja „toimepidevuse
riskianalüüsi“
kinnitamine. Eeldatavasti
on siin tegemist
sünonüümidega
„riskianalüüsi“ ja
„kriisiplaani“ mõistetele,
kuid lõplikku kindlust me
selles ei leidnud.
264
Lisaks peavad kõik
„püsiva kriisiülesandega
isikud“ igal juhul määrama
„toimepidevuse
tagamiseks vajalikud
objektid“ ning täitma
sellest lähtuvaid
täiendavaid nõudeid.
Täiendavalt peab „alaliselt
kaitstava olulise
tähtsusega objekti“ valdaja
koostama sellise objekti
kohta veel eraldi
„riskianalüüsi“ ja
„turvaplaani“.
Eelnimetatud keeleliselt
lähedaste mõistetega
tähtistatud analüüside ja
plaanide koostamise
täpsemad, üksteisele
sarnased, kuid samas mitte
identsed, ja väga
ulatuslikud nõuded on
sätestatud seletuskirjale
lisatud rakendusaktide
kavandites nr 3, 4, 6 ja 7.
Seejuures ei erine seaduse
ja rakendusaktide nõuded
mitte üksnes sisus, vaid ka
nende täitmiseks
265
koostatavate dokumentide
ajakavas. Nimelt on
erinevate asutuste ja
isikute poolt koostatavad
„riskianalüüsid“ ja
„kriisiplaanid“ omavahel
hierarhilises seoses ja
ajaliselt üksteisele
järgnevad:
- Enne „üleriigilise
riskianalüüsi“
koostamist peavad
riigiasutused
koostama
Riigikantselei
suuniste järgi selle
„eelanalüüsid“.
Viimaste
koostamise
tähtaegu
seaduseelnõu ei
sätesta, kuid vastav
kohustus tekib
eelnõu
jõustumisest
1.1.2024.
- „Eelanalüüside“
alusel koostab
Riigikantselei ja
kinnitab Vabariigi
Valitsus
„üleriigilise
266
riskianalüüsi“,
mille täpsemaid
tähtaegu
seaduseelnõu
samuti ei sätesta,
nähes ette vaid
üldnõude, et see
koostatakse iga
nelja aasta tagant ja
selle ajakohasust
hinnatakse kord
aastas.
- „Üleriigilise
riskianalüüsi“
alusel – seega
pärast selle
kinnitamist
valitsuses –
koostavad:
i. „püsiva kriisiülesandega
isikud, välja arvatud
elutähtsa teenuse osutajad“
omaenda „riskianalüüsi“.
Ka nende koostamisele
seaduseelnõu ega
rakendusakti kavand nr 3
muid tähtaegu ei sätesta
peale selle, et analüüs
koostatakse iga 4 aasta
tagant ning selle
ajakohasust hinnatakse
267
kord aastas. Analüüs tuleb
enne kinnitamist
kooskõlastada vastava
valdkonna
ministeeriumiga.
ii. Lähtudes omaenda
„riskianalüüsist“ – seega
pärast analüüsi koostamist,
kinnitamist ja
kooskõlastamist – peavad
„püsiva kriisiülesandega
isikud, välja arvatud
elutähtsa teenuse osutajad“
vastavalt rakendusakti
kavandile nr 4 koostama ka
enda „kriisiplaani“. Ka see
plaan tuleb vastava
ministeeriumiga
kooskõlastada ja lisaks
esitada arvamuse
avaldamiseks „teistele
[eelnõus täpsemalt
määratlemata]
asjassepuutuvatele
osapooltele“. Plaan
koostatakse iga 4 aasta
tagant ning sellegi
ajakohasust hinnatakse
kord aastas. Asjaolude
muutudes tuleb algatada ka
plaani muutmine 6 kuu
jooksul, kui pädevad
268
riigiasutused ei määra
selleks teistsugust
tähtaega.
iii. „Elutähtsa teenuse
osutajast püsiva
kriisiülesandega isikud“
koostavad rakendusakti
kavandi nr 7 kohaselt
samuti omaenda
„riskianalüüsid“ ja
„kriisiplaanid“. Täpsemaid
tähtaegu peale koostamise
kord 4 aasta jooksul iga-
aastase ülevaatamise
eelnõust ei leia. Siinkohal
näeb kavandi § 3 lg 1 siiski
ette tähtaja erisuse neile
„elutähtsa teenuse
osutajatele“, kellel on
kohustus koostada analüüs
ja plaan esimest korda.
Nemad peavad nii
„riskianalüüsi“ kui
„kriisiplaani“ esitama
ETKA-le hiljemalt 9 kuu
möödumisel alates hetkest,
kui nad vastavad
teenuseosutaja tunnustele.
Nii analüüsi kui plaani
ajakohasust tuleb hinnata
vähemalt kord aastas.
Seejuures jääb
269
mõistetamatuks, kuidas
arvestatakse eelnimetatud
9-kuulist eritähtaega
olukorras, kus „elutähtsa
teenuse osutaja“
„riskianalüüsi“ aluseks
olev „üleriigiline
riskianalüüs“ on
teenuseosutaja kohustuse
tekkimise hetkel alles
valmimas, iga-aastasel
ülevaatamisel või pole
muul põhjusel elutähtsa
teenuse osutajale
kättesaadav. Ilmselt
lükkuvad ETO-analüüsi
tähtajad sellest olukorras
vastavalt edasi, sest riigi
viivitus enda riskianalüüsi
tegemisel ei saa lühendada
riigi kohustusest sõltuvate
järgmiste kohustuste
täitmise tähtaegu. Samas
sellist sõnaselget reeglit
eelnõust ei leia. Samuti
jääb mõistetamatuks,
kuidas saab nö
esmakordsele „elutähtsa
teenuse osutajale“ seada
samaaegset 9-kuulist
tähtaega nii
„riskianalüüsi“ kui
270
„kriisiplaani“
koostamiseks olukorras,
kus seaduseelnõu kohaselt
peab „kriisiplaan“ lähtuma
„riskianalüüsist“, mis aga
omakorda tuleb pärast
koostamist esitada
kinnitamiseks riigile ehk
teisisõnu ei saa
„kriisiplaani“ koostada
enne, kui riik on
kinnitanud selle aluseks
oleva „riskianalüüsi“.
Seejuures on riigil analüüsi
kinnitamiseks aega 30
päeva, mida võib mõjuval
põhjusel veel 30 päeva
võrra pikendada. Sisuliselt
tähendavad sätted seda, et
kohustatud isikule ei saa
mitte kuidagi jääda
tegevuste järjekorras
esimesena ette nähtud
„riskianalüüsi“
koostamiseks rakendusakti
kavandiga justnagu
lubatud 9 kuud. (vt
seaduseelnõu § 11 lg 4 ja §
13 lg 1).
iv. Eritähtajad ja
menetluskord on lisaks ette
271
nähtud objektikaitse
reeglites.
Kokkuvõttes muudab
keeleliselt sarnaste, kuid
eritähenduslike mõistete
kasutamine seaduseelnõu
väga raskesti jälgitavaks.
Eelnõust arusaamist
komplitseerib veelgi
asjaolu, et nende mõistete
kaudu isikutele pandud
kohustused on omavahel
hierarhilises, ajalises ning
üld- ja erinormi seostes,
kuid need seosed selguvad
üksnes seaduseelnõu ja
rakendusaktide normide
ning seletuskirja selgituste
koostoimes tõlgendamise
kaudu. Taoline segadus
seaduseelnõu põhialustes
muudab eelnõu mõistmise
ja sellega isikutele
pandavate kohustuste
kohase rakendamise
ebamõistlikult keerukaks.
Rõhutame, et
seaduseelnõuga pandavad
järjestikused kohustused
peavad olema üksteisega
loogiliselt seotud nii, et
272
nende täitmine oleks nii
sisuliselt kui ajaliselt ka
võimalik.
Lähtuvalt eeltoodust
esitame järgmised
põhimõttelised
ettepanekud:
- Seaduseelnõu ja sellest
erinevat liiki püsiva
kriisiülesandega isikutele
tekkivate kohustuste
selgemaks piiritlemiseks ja
mõistmiseks soovitame
asjakohased üld-erinormi
vahekorrad sõnaselgelt
sätestada juba
seaduseelnõus endas nii
riskianalüüside kui
kriisiplaanide koostamist
käsitlevates sätetes ja/või
volitusnormides (vastavalt
seaduseelnõu § 11 lg 1, 5 ja
6 ning § 15 lg 1, 7, 11 ja
12). Sisuliste selgituste
andmine pelgalt
seletuskirjas muudab
eelnõu mõistmise väga
keeruliseks, eriti juhul, kui
niigi ebaselge norm ja selle
selgitus ka omavahel
vastuollu satuvad. Vältida
273
tuleks olukorda, kus sätete
vahelised üld-erinormi
suhted on selgitatud
üksnes seletuskirjas ning
seaduseelnõust endast see
üheselt ei selgu – näiteks §
16 lg-s 2 imperatiivselt ja
eranditeta sätestatud
toimepidevuse kohustused
püsiva kriisiülesandega
isikule, mille kohta
seletuskirja lk 52 selgitab,
et elutähtsa teenuse
osutajale kohalduvad need
siiski üksnes niivõrd,
kuivõrd elutähtsa teenuse
osutaja toimepidevuse
nõuetes ei ole sätestatud
teisiti. Küll aga oleks
kasuks esitada
seletuskirjas kriiside-
plaanide süsteem nii
vertikaalses kui
horisontaalses vaates
tervikliku kokkuvõtva
vooskeemina vms
ülevaatlikul moel. Samuti
peaks seaduseelnõu
selgemalt välja tooma
selle, mis ulatuses peavad
elutähtsa teenuse osutaja
riskianalüüsid ja
274
kriisiplaanid käsitlema nö
igapäevast tavaolukorda,
kus puudub oht kriisiks.
- Seaduseelnõu paremaks
mõistmiseks ja
ühetaoliseks
kohaldamiseks tuleks
ühtlustada „riskiplaanide“,
„kriisianalüüside“,
„plaanide“,
„toimepidevuse
riskianalüüside“ ja
„toimepidevuse
kriisiplaanide“ jms
mõisted ning vaadata
eelnõus ja rakendusaktide
kavandites läbivalt üle
neid kasutavad väljendid.
- Seaduseelnõu
rakendamiseks tuleks
veelkord analüüsida
omavahel sisuliselt ja
ajaliselt seotud
riskianalüüside ja -
plaanide koostamise
korraldus ja sisu.
Ülesanded peavad olema
täidetavad ning nende
täitmiseks antavaid
tähtaegu ei saa kahandada
275
nullini. Soovitame võtta
eeskuju EL direktiivist
2022/2557, kus sarnaste
kohustuste täitmine on
selgelt ja loogiliselt seatud
sellisel moel, et enne
ajaliselt eelneva kohustuse
täitmist ei teki kellelgi
ülesannet ega vastutust
sellele ajaliselt järgneva
kohustuse osas. Peame
sellist lähenemist ka
käesoleva seaduseelnõu
puhul ainuvõimalikuks.
- Kindlasti tuleb
seaduseelnõus ka riigile
sätestada selged tähtajad
riiklike riskianalüüside ja
kriisiplaanide tegemiseks
ning juhiste koostamiseks
– neist dokumentidest
sõltub ülejäänud isikute
kohustuste algus ja nende
täitmise võimalikkus.
- Kuna seaduseelnõu
kohaselt võivad elutähtsa
teenuse osutajad ETKA
loal ja koordineerimisel
koostada ka ühiseid
kriisiplaane, siis vajab
276
vähemalt seletuskirja
tasandil selgitamist, kuidas
sellised tegevused
haakuvad
konkurentsiõigusest
tulenevate piiride ja
keeldudega ettevõtete
kooskõlastatud tegevusele.
Eelnõus tuleks sõnaselgelt
sätestada selliste
ühisplaanide
konkurentsiõiguslikud
piirid, pidades seejuures
silmas riigi koordineeriva
rolli selgelt piiravat mõju
isikute vastutusele.
- Eraldi tähelepanu tuleks
riskianalüüside ja
kriisiplaanide
koostamisele pöörata ka
rakendusaktide tasandil,
mille nõuded vajaks
samuti täiendavat
süstematiseerimist. Tuleks
loobuda üksteist (kasvõi
näiliselt) dubleeritavatest
riskide-ohtude loeteludest
ning ristviidetest nõudeid
sätestavate paragrahvide ja
loetelude vahel
277
(rakendusakti kavandid nr
3, 4 ja 7).
- Samuti tuleks
rakendusaktide kavandite
kohaldamisala
sätestamisel hoiduda nn
suletud ringide
tekitamisest – näiteks näeb
rakendusakti kavandi nr 6
§ 1 lg 2 ette, et määrust
kohaldatakse elutähtsa
teenuse osutamisele ja
selle toimepidevusele
ulatuses, milles
seaduseelnõu ja selle
alusel kehtestatud
määrused ei sätesta teisiti.
Kuna ka see rakendusakt
ise kehtestatakse just
sellesama seaduseelnõu
alusel, siis tekib küsimus,
mis ulatuses seda määrust
siis elutähtsa teenuse
osutajatele tuleks
kohaldada ning mis osas
mitte?
- Palume seaduseelnõus
sätestada ka
eelanalüüsidele
juurdepääsuks õigustatud
278
isikud ja eelanalüüside
juurdepääsu kord. Võib
suure tõenäosusega
eeldada, et püsiva
kriisiülesandega isiku
riskianalüüsi koostamisel
võib üleriigilise
riskianalüüsi kõrval olla
abiks ka vastava
valdkonna eelanalüüsiga
tutvumine.
- Ühtlasi tuleb läbi mõelda,
kavandada ning eelnõus ja
seletuskirjas sätestada
asjakohased
üleminekunormid
elutähtsa teenuse osutaja
staatusega automaatselt
kaasnevate 3. seadustest
(sealhulgas KÜTS, MSÜS
jm) tekkivate kohustuste
täitmiseks. Kindlasti on
sellised rakendusnormid ja
eritähtajad vajalikud
isikutele, kelle staatus
elutähtsa teenuse osutajana
tekib seaduseelnõu alusel
esmakordselt, sh
ravimitega varustamise
valdkonnas
279
ravimihulgimüüjad ja
üldapteegid.
- Palume seletuskirjas ja
rakendusakti kavandi nr 3
§ 8 p-s 4 täpsustada,
missuguste
„hulgimüüjate“ kohta on
Sotsiaalministeerium
kohustatud koostama
tervisesektori ja selle
allsektorite eelanalüüsi.
2. Seaduseelnõus tuleb
välistada dubleerivate
kriisihalduse ja -juhtimise
süsteemide loomine.
Seaduseelnõuga luuakse
uus terviklik
kriisijuhtimise ja -halduse
süsteem nii tsiviil- kui
riigikaitsekriisideks,
samuti kriisideks
ettevalmistumiseks.
Seepärast on mõistetamatu
ja lubamatu, et
paralleelselt jäävad siiski
kehtima ka vanad,
eriseadustes sätestatud
kriisijuhtimise ja -halduse
reeglid, mis alluvad
Selgitus Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses kirjeldatud juhtimissüsteem käivitub
ainult suurte kriiside korral, mida juhib peaminister. Näitena toodud
nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse erisätteid ei saa tühistada, kuna
väiksemate kriiside lahendamine toimub ka pärast käesoleva eelnõu
jõustumist valdkondlike eriseaduste alusel.
Sotsiaalministeerium on teinud ettepaneku asendada eelnõus sõnad
„tervishoiualane hädaolukord“ sõnadega „tervishoiu toimepidevust ohustav
olukord“.
TTKSis on vajalik näha ette operatiivne tegutsemine ka juhul, kus on
olukord või oht olukorra tekkeks, mis põhjustab tõsiseid häireid elutähtsa
teenuse toimepidevuses või ohustab vahetult paljude inimeste elu ja tervist
ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsus
ning koordineeritus ja mille lahendamine ei ole võimalik tavapärasest
erinevat juhtimiskorraldust rakendamata või tavapärasest oluliselt rohkem
võimeid, isikuid ja vahendeid kasutamata, aga mille lahendamiseks ei ole
vajalik rakendada kriisiolukorra meetmeid, piiranguid ja nõudeid.
Tervishoiusektor peab koordineeritult tegutsema kiirelt kõikides
280
teistsugustele
põhimõtetele ja
juhtimissüsteemidele,
madalamatele lävenditele
piirangute kehtestamisel
ning mis dubleerivad
seaduseelnõu ka piiravate
meetmete kataloogi osas.
Viimaste aastate COVID-
kriisi üheks olulisemaks
õppetunniks on peetud
kriisijuhtimise süsteemi
selguse vajadust.
Muuhulgas just sel
põhjendusel ongi käesolev
seaduseelnõu koostatud
ning selsamal põhjusel
tunnistatakse eelnõuga
kehtetuks varasemad
kriisijuhtimise eriseadused
(hädaolukorra seadus jm).
Eriti ilmekalt avalduski
selge ja arusaadava
kriisijuhtimissüsteemi
vajadus just tervisekriisis
ja tervisesüsteemi
korralduses.
Seepärast:
- tuleb seaduseelnõu
täiendada ning tunnistada
kehtetuks valdkondlikes
olukordades, kus on ohus paljude inimeste elu ja tervis, olenemata sellest,
kas Vabariigi Valitsus on kehtestanud kriisiolukorra või mitte.
281
eriseadustes dubleerivalt
sätestatud kriisihalduse
normid – ennekõike
nakkushaiguste ja
ennetamise seaduse 4. ja 5.
peatüki kriisijuhtimise ja
piiravate meetmete sätted
(N. § 22, § 27, § 28 ja
nende alusel antud
määrused).
- Samuti tuleb loobuda
tervishoiuteenuste
korraldamise seaduses uue
käesoleva seaduseelnõu
süstemaatikat dubleeriva
ja osalt eirava paralleelse
nn „tervishoiualase
hädaolukorra“
kontseptsiooni loomisest.
Seejuures tunnistatakse
just käesoleva
seaduseelnõuga ka
kehtetuks senine
hädaolukorra seadus.
Taolised muudatused
töötavad otse vastu
käesoleva eelnõu
põhieesmärkidele,
muudavad kogu kriiside
haldamise ja juhtimise
süstemaatika tänasega
võrreldes veelgi
282
keerulisemaks ja
arusaamatumaks ning
jätavad arvestamata
möödunud tervisekriisi
peamised õppetunnid.
Vastavad sätted tuleks
seaduseelnõust välja jätta.
3. „Ravimitega varustamine“
kui elutähtis teenus ning
ravimihulgimüüjate ja
üldapteekide püsiv
kriisiülesanne tuleb eelnõu
dokumentides sisuliselt
avada ja piiritleda.
Praegusel poolikul kujul
eelnõuga sisuliselt edasi
liikuda ju ei saagi, sest
ravimitega varustamise
valdkonnas
seaduseelnõuga soovitud
reaalne muutus, selle
täitmise võimalikkus ja
mõjud jäävad
hoomamatuks. Eelnõu ja
seletuskirja tuleb vastavas
osas kindlasti oluliselt
täiendada.
Seaduseelnõu § 73 lg 3 p
21 kohaselt loetakse
„ravimitega varustamine“
elutähtsaks teenuseks.
Selgitus Elutähtsa teenuse kirjelduse kehtestab ETKA oma nõuete määrusega, mh
määratakse ära teenuse sisu ja tasemed erinevateks olukordadeks.
Rakendusakti väljatöötamisse kindlasti kaasatakse ka huvirühmad, st
määruse sisu ei tule subjektidele üllatusena üleöö. Seaduse eelnõu
menetlemisel ei ole võimalik lahendada need küsimused, mis on pandud
täidesaatva riigivõimu ülesandeks, st ei ole võimalik juba hetkel täpselt
öelda kavandatava määruse sisu, see selgub nimetatud määruse
ettevalmistamisel.
Ravimitootjate, ravimite hulgimüüjate, jaemüügiapteekrite
esindusorganisatsioonide, Ravimiameti, Terviseameti ja Eesti Varude
Keskusega on planeeritud eraldi selle teemaline kohtumine.
283
Seletuskirja § 73
selgitustes põhjendatakse
küll elutähtsate teenuste
loetelu täiendamist muude
uute teenustega, kuid
kahjuks on selgitustest
välja jäänud „ravimitega
varustamise“ kui elutähtsa
teenuse põhjendused.
Õigusselguse huvides
tuleks seletuskirja
vastavalt täiendada. See on
muuhulgas oluline uute
teenuste sisu ja eesmärgi
mõistmisel ning sellest
lähtuvalt teenuse
rakendamisel.
Vastavalt seaduseelnõu §
214 p-le 4 nähakse
ravimiseaduse (RavS) § 26
lg-s 11 - 15 ette reeglid ja
kord ravimite hulgimüügi
tegevusloa omajate seast
nende ettevõtete loetelu
kehtestamiseks, kelle
kaudu tagatakse ravimite
hulgimüük „ravimite
varustuskindluse
tagamiseks ja
kriisiolukorra
lahendamiseks“.
284
Samuti sätestab RavS, et
sellesse loetelusse kuuluv
hulgimüüja on „ravimitega
varustamise“ elutähtsa
teenuse osutaja, kelle
püsivaks kriisiülesandeks
ongi vastava elutähtsa
teenuse osutamine.
Vastavalt seaduseelnõu §
74 lg 4 p-le 5 ja lg-le 5
kehtestab
Sotsiaalministeerium
„ravimitega varustamise“
elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuded
määrusega, milles nähakse
ette:
- teenuse kirjeldus, ehk
millisele teenuse osale
elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuded
kehtivad;
- nõuded teenuse
järjepidevaks toimimiseks;
- nõuded teenuse
katkestuse ennetamiseks ja
selle taastamiseks pärast
teenuse katkestust; -
teenuse piiramise
põhimõtted nii enne
285
kriisiolukorda kui ka
erinevates
kriisiolukordades;
- vajaduse korral nõuded,
kui kriisiülesande täitmist
toetavaid teenuseid
ostetakse sisse;
- tingimused, mille puhul
on tegemist elutähtsa
teenuse ulatusliku või
raskete tagajärgedega
katkestuse või selle ohuga,
mille lahendamist hakkab
korraldama riik ise; ning
- teavitamisnõuded.
- Seaduseelnõu § 214 p-ga
4 RavS-i lisatava § 25 lg 15
teise lause kohaselt
täpsustab ministeerium
selles määruses ka
hulgimüüja kriisiülesannet
ning selleks valmistumise
ja selle täitmise nõudeid.
Lisaks tulenevad püsiva
kriisiülesandega elutähtsa
teenuse osutajatele
mahukad nõuded otse
seaduseelnõust endast.
Uute ülesannete suurt
mahtu ERHL liikmetele
286
selgitatakse seaduseelnõu
seletuskirjas järgmiselt:
„/.../ keerulisem olukord
on ettevõtete jaoks, kes
varem ei ole olnud
elutähtsate teenuste või
riigikaitseobjekti
regulatsiooniga seotud.
Sellised toimepidevusega
seotud tegevused nagu
enda organisatsiooni
riskianalüüsi koostamine,
kriitiliste funktsioonide
väljaselgitamine,
ressursside
kindlaksmääramine,
riskide maandamine,
toimepidevuse seire,
valmidusastmete
kasutuselevõtmine, iga-
aastase raporti koostamine,
24/7 toimiva
kontaktpunkti määramine,
objektikaitse baasnõuete
täitmine, eeldavad nendelt
ettevõtetelt suuri
ümberkorraldusi ja
kohanemist muudatustega.
/.../ Arvestades sellega, et
paljudele ettevõtetele
eeldab toimepidevuse
üldpõhimõtete
287
rakendamine muutusi
töökorralduses, uute
kordade väljatöötamist ja
juurutamist, täiendavate
ülesannete täitmist ning
sihikindlat kohanemist
muudatustega, siis mõju
sagedust saab pidada
suureks. Negatiivne mõju
avaldub eelkõige
halduskoormuse kasvus, et
juurutada toimepidevuse
üldpõhimõtteid. Samuti
võivad vastavate nõuete
rakendamisega kaasneda
lisanduvad tööjõulukud.
/.../ Küll aga eeldab
käesoleva seaduse eelnõu
muudatust senises
toimimises ja kohanemist
... ravimite hulgi- ja
jaemüügi toimepidevuse
eest vastutavatelt
ettevõtetelt. /.../ Suurt
ümberkorraldust eeldab
see üksnes ... ravimite
hulgimüüjatelt, ...
apteekidelt. ... uus
kriisiülesanne toob nende
jaoks kaasa muudatusi
töökorralduses. Tarvis on
välja töötada ja juurutada
288
uued korrad, koostada
toimepidevuse
riskianalüüse ja plaane,
rakendada toimepidevuse
meetmeid ning korraldada
õppusi. /.../ edaspidi
lisanduvad elutähtsa
teenuse osutajate hulka
ravimite hulgimüügi
tegevusloa omajad (Tamro
Eesti OÜ, Magnum
Medical OÜ, kinnitamata
andmed) ja apteegid
(umbes 50, kinnitamata
andmed), kelle üle hakkab
järelevalvet tegema
Ravimiamet. /.../“.
Eraldi rõhutab seletuskiri
Sotsiaalministeeriumi
teenusenõuete määruse
keskset kohta
regulatsioonis: „ /.../
Elutähtsa teenuse kirjeldus
on võtmetähtsusega
komponent ETKA
kehtestatavas
toimepidevuse nõuete
määruses, kuna see annab
ETO-dele fookuse, mis
teenus või selle osa on
elutähtis ja mida tuleb
289
ETO-l igal ajal tagada.
Üldjuhul on teenuse
kirjeldused kehtestatud
erinevates seadustes ja
määrustes ning ei selgu
üheselt, millist teenuse osa
käsitatakse elutähtsana,
või puudub teenuse
kirjeldus üldse. Samuti on
eriseadustes üldjuhul
esitatud teenuse kirjeldus,
lähtudes tavaolukorra
tingimustest. On ilmselge,
et kriisiolukorras ei ole
võimalik tagada teenuse
kõikide osade täies mahus
toimimine, vaid üksnes
nende osade toimimine,
mis on mõeldud
elanikkonna
esmavajaduste
rahuldamiseks. /.../
Toimepidevuse määruses
määratakse kindlaks,
millised protsessid,
ehitised, seadmed,
personal, varu või muu
taoline peavad ETO-l igas
olukorras olema tagatud, et
teenus saaks osutatud igas
olukorras (nii pisimate
häirete kui ka kriisolukorra
290
korral). /.../ Lihtsustatult
öeldes peab [määrus]
selgitama, mis
komponendid ja kui suures
ulatuses peavad olema
tagatud igal juhul, olema
kõrgema toimepidevusega,
et elutähtis teenus oleks
tagatud ka raskemates
oludes. /.../ Toimepidevuse
nõuete määrusega saab
ETKA kehtestada nõuded
ka valmisolekule osutada
teenust teiste elutähtsate
teenuste katkestuse korral.
Selle kaudu suunab ETKA
ETOsid paremini
valmistuma enda teenuse
osutamiseks teiste,
kriitiliste teenuste
katkestuste korral. /.../
Toimepidevuse nõuete
määruses tuleb ETKA-l
sätestada ka katkestusi
ennetavad meetmed, mida
ETO peaks rakendama
teenuse toimepidevuse
tagamiseks, nõuded
personali koolitamisele
vastavas valdkonnas jne.
Üks olulisi toimepidevuse
elemente on teenuse
291
katkestuse lubatud aeg
ning mis järjekorras teenus
taastatakse. Need
kriteeriumid on vajalikud
eeskätt ETOdele, kuna
annavad selgelt riikliku
suunise, kui kiiresti tuleb
teenus taastada ja kui
teenuse taastamine oleneb
alltöövõtjatest, saab ETO
juba enne paremini
planeerida sõlmitavate
lepingute sisu ja targemini
planeerida oma ressursside
jaotust. Ühtlasi on
võimalik sätestada ja anda
ETOdele suunis, mis
järjekorras, kus
piirkondades või mis
sihtrühmadele tuleb
eeskätt teenus taastada
olukorras, kus teenuse
maht on piiratud.
Toimepidevuse nõuete
määrusega saab sätestada
nõuded teenuse väljast
tellimiseks. /.../ ETKA-l on
võimalik toimepidevuse
nõuete määrusega
täpsustada, mis juhtudel on
tegemist pikaajalise või
raskete tagajärgedega
292
elutähtsa teenuse
katkestusega ja millisel
juhul lähtutakse
lahendamisel ETKA
eelnõu §-s 13 nimetatud
kriisiplaanist. /.../“.
Eelnõu § 74 lg 7 annab
ETKA-le suisa õiguse
panna elutähtsa teenuse
ulatusliku või raskete
tagajärgedega katkestuse
ärahoidmiseks või pärast
seesugust katkestust
teenuse taastamiseks
teenuseosutajale kohustuse
osutada teenust teatud
viisil ja ulatuses ehk
sekkuda väga ulatuslikult
ettevõtte
igapäevategevusse,
sisuliselt võtta riikliku
sunniga üle ettevõtte või
selle osa juhtimine.
Kõigi eelkirjeldatud
ülesannete, kohustuste,
piirangute, ettevalmistuste
jne kriitilised otsuse- ja
valikukohad avanevad
„ravimitega varustamise“
elutähtsa teenuse puhul
293
just Sotsiaalministeeriumi
määruse kaudu. Ometi on
ravimihulgimüüjate
„ravimitega varustamise“
püsiv kriisiülesanne ja
ühtlasi elutähtis teenus
jäänud eelnõus ja
seletuskirjas sisulises
mõttes veel täielikult
avamata. Eelnõu ja
seletuskirja määratlemata
mõistete „ravimitega
varustamine“, „ravimite
hulgimüük ravimite
varustuskindluse
tagamiseks ja
kriisiolukorra
lahendamiseks“ ja „on
ilmselge, et kriisiolukorras
ei ole võimalik tagada
teenuse kõikide osade täies
mahus toimimine, vaid
üksnes nende osade
toimimine, mis on
mõeldud elanikkonna
esmavajaduste
rahuldamiseks“ sisu ei ole
eelnõus ega seletuskirjas
avatud. Eelnõu
seletuskirjale lisatud
Sotsiaalministeeriumi
rakendusakti kavand nr 44
294
on sisu osas veel täiesti
tühi.
Ka seletuskiri tõdeb
lakooniliselt, et: „/.../
Täpsemad toimepidevuse
nõuded neile [mh
„ravimitega varustamise“
hulgimüüjatest ETO-dele]
kehtestab valdkonna eest
vastutav minister.
Käesoleva eelnõu
koostamise ajal ei ole teada
täpsemaid toimepidevuse
nõudeid, mida on kavas
kehtestada ja seega saab
nende muudatuste mõju
hinnata alles vastava
määruse eelnõu
koostamisel. /.../“.
Sarnaselt on
seaduseelnõule lisatud
muude rakendusaktide
kavandite juurest puudu
riskianalüüside ja
kriisiplaanide koostamist
käsitlevad lisad tegevuste,
stsenaariumite,
riskiklasside hindamise ja
oluliste ressursside
kirjeldamise kohta (vt
näiteks rakendusaktide
295
kavandite nr 3, 4, 6 ja 7
lisad).
Seega kokkuvõttes
pannakse eelnõuga ERHL
liikmetele väga ulatuslikud
uued kohustused, mille
tegelikku sisu, ulatust ja
mõju ei tea veel eelnõu
autorid isegi. Oleme selle
sisuküsimuse varasemalt
esitanud ka
Sotsiaalministeeriumile,
palusime ka
Riigikantseleil kaasata
ennast eelnõu koostamisse,
kuid ei ole seni vastus
saanud ega leia seda nüüd
ka käesolevast
seaduseelnõust. Meie
hinnangul on oluline
kitsendavalt piiritleda
„ravimitega varustamise“
elutähtsa teenusega
hõlmatud tooted ja
tegevused. Oluline on
tagada hulgimüüjate
võimekus jätkata kriisis
oma tegevust, kuid nagu
tõdevad ka eelnõu autorid,
ei saa see ilmselgelt
hõlmata kõiki neid
296
tegevusi, tooteid jm,
millega ettevõtted
tegelevad tavaolukorras.
Arvestama peab asjaoluga,
et ükski isik ega ettevõte,
sh ravimihulgimüüja, ei
saa olla võimeline
iseseisvalt tõrjuma ja
maandama kõiki neid
riske, mis on loetletud
seaduseelnõus ja
rakendusaktide kavandites
ning jätkama alati ja
kestvalt tegevust nende
realiseerumisel. Ühtlasi ei
tohiks seaduseelnõuga
luua eksitavat muljelt
justnagu oleks praktikas
ükskõik kellel võimalik
tagada kõigi püsivate
kriisiülesannete täitmine ja
elutähtsate teenuste
ühetaoline ja samal
tasemel osutamine ning
teenuste toimepidevuse
tagamine kõigis
kriisiolukordades piiratud
ulatuse ja mõjuga
tsilviilkriisist kuni
täiemõõdulise
sõjaolukorrani. Eraldi
juhist ja abi vajavadki
297
ettevõtted kindlasti näiteks
riigikaitselisteks kriisideks
valmistumiseks.
Ses valguses jäävad
üksjagu õhku ka
seletuskirja optimistlikud
väited, mille kohaselt:
„Ravimite hulgimüüjate
olukord [võrreldes
üldapteekidega] on aga
veidi teine, kuna nemad on
toimepidevusega juba
varem tegelenud ning
eeldatavasti suudavad
elutähtsat teenust tagada“
ning
„Ravimite hulgimüügiga
tegelevate ettevõtete jaoks
võib samuti praegune
käitumine muutuda, kuid
eeldatavasti ei kaasne
sellega
kohanemisraskusi“.
Kinnitame EHRL poolt, et
ravimihulgimüüjad
tõepoolest tegelevad
igapäevaselt ettevõtete
toimepidevuse tagamisega
ning ravimite jõudmine
patsiendini on meie
298
esmane prioriteet. Seni
oleme nende küsimustega
tegelenud väljaspool
elutähtsa teenuse
osutamise ja püsiva
kriisiülesande
regulatsioone. Kogu
seaduseelnõust meile
lisanduv ülesannete pakett
eelnõus kavandatud
struktuuris ja vormis on
meie jaoks aga uus. Kuna
seaduseelnõuga meile
lisanduvad
valdkonnaspetsiifilised
kohustused on jäetud
täielikult alles tulevikus
väljatöötamiseks ja -
selgitamiseks, siis
faktiliselt puudub nii meil
kui eelnõu koostajatel
igasugune võimalus
hinnata, kas need homsed
nõuded reaalselt
täidetavad oleks,
rääkimata nende täitmise
korraldusest. Eelnõu
praeguse küpsusastme
juures puudub täna
kahjuks võimalus nõuete
üle sisuliselt arutada.
Puudub isegi võimalus
299
kontrollida, kas tulevased
määruste normid
mahuksid seaduseelnõu
volitusnormi piiresse või
vajaks seaduseelnõu ise
mõnes kriitilises osas
ümbervaatamist. Kuna
teenusenõuete määruse
koostamine soovitakse
jätta tulevikku, siis seda
võimalust aga praktikas
eeldatavasti ei tekigi.
Samas on kõigi tulevaste
nõuete võimalikud
rikkumised juba ette väga
rangelt ja karmilt
sanktsioneeritud
blanketselt sisustatud kuni
400 000-eurose
rahatrahviga.
Eeltoodud põhjustel
teeme järgmised
täiendavad
põhimõttelised märkused
ja ettepanekud:
- Peame eelnõuga
edasiliikumise vältimatuks
eeltingimuseks, et
„ravimitega varustamise“
elutähtsa teenuse ja püsiva
300
kriisiülesande sisu, ulatus
ja piirid oleks eelnõu
dokumentides hoomatavalt
avatud sellisel moel, et
neid oleks võimalik mõista
ja vajadusel vahetada
nende üle arvamusi nii
sisulises, õiguslikus kui
normitehnilises mõttes.
Selle töö lahutamine
seaduseelnõu menetlusest
ning jätmine üksnes
tulevase määruse eelnõu
menetlusasjaks neid
eesmärke saavutada ei
võimalda.
- Palume asjakohase
eelnõu kavandi
koostamisel võtta kindlasti
arvesse ka
ravimihulgimüüjatele
olemasolevates
õigusaktides juba kehtivalt
sätestatud riski- jm
analüüside-plaanide
kohustusi, sh kindlasti
näiteks nn heast
turustamistavast (GDP)
tulenevaid nõudeid.
301
- Eelnõu ja sellega
puutuvate valdkondade
läbivalt tuleb kriitiliselt üle
vaadata ja hinnata
analüüside, plaanide,
aruannete koostamise ja
ülevaatamise tähtajad.
Eelnõuga kaasneb
ettevõtetele igal juhul väga
suur halduskoormus, mida
tuleb püüda maksimaalselt
ohjeldada. Igas valdkonnas
tuleb võimalikult
arvestada juba
olemasolevaid nõudeid,
aruandeid, toimepidevuse
juhiseid jm ning lubada ja
arvestada neid käesoleva
seaduseelnõu nõuete
täitmisel. Lisaks tuleb
kindlasti lähtuda
minimaalsuse ja
kohustuste selguse
põhimõtetest.
- Tuleks kriitiliselt hinnata
ka seda, kas
riskianalüüside ja -
plaanide iga-aastane
ülevaatamine ja
uuendamine on
põhjendatud ja jõukohane
302
– tundub mõistlik seda
intervalli oluliselt
pikendada, et vältida
plaanide koostamise ja
kinnitamise lõputut
protsessi.
- Tuleb asjakohaselt ja
sisuliselt arvestada
riiklikult reguleeritud
hindadega
ravimivaldkonnas
„ravimitega varustamise“
elutähtsa teenuse osutajate
uute kohustuste finantsilist
ulatust ja õiguslik-
finantsilisi meetmeid uue
seisundiga vahetult seotud
lisanduvate nõuete
täitmiseks.
Küsimus on oluline nii
ettevõtjate vaates, kelle
jaoks norm peab jääma
proportsionaalseks ega
tohi korrata juba
olemasolevaid sarnaseid
kohustusi teistest
õigusaktidest ning olema
üheselt mõistetav ja
arusaadav, et selle järgi
oma käitumist kujundada
303
kui samavõrra oluline on
see ka avalikkuse ja riigi
jaoks, et seada kriisideks
valmistumisel ja
valmisolekul realistlikke,
täidetavaid nõudeid, suuta
hinnata nende mõjusid
ning loodetava kasu
proportsionaalsust
tekitatud koormuse ja
kahjuga nii riigile kui
kõigile puudutatud
isikutele.
4. Ravimihulgimüüjate
tulevaste kohustuste
tegeliku ulatuse
mõistmiseks tuleks
eelnõus ja/või
seletuskirjas esitada
selgemad orientiirid ja
viited selle kohta, kas ja
kui, siis missuguse
tõenäosusega võivad
ravimitega varustamise
elutähtsa teenuse osutajad,
mh ka riigi delegeeritud
tegevusvaru hoidjatena,
sattuda täiendavate
kohustuste adressaadiks
järgmistes aspektides:
Objektikaitse erireeglistik rakendub vastava kategooria objekti valdajale
juhul, kui Vabariigi Valitsus on vastavad objektid alalisteks kaitstavaks
304
2.2.1 Objektikaitse
erireeglistikust tekkida
võivad kohustused ERHL
poolt peame eelduslikult
seda tüüpi erinõuete
rakendumist
ravimihulgimüüjatele
ebatõenäoliseks ning
loodame sellele kinnitust
ka eelnõu koostajatelt.
Samas jätab eelnõu selle
küsimuse lahtiseks ning
vähemalt teoreetiliselt
võiks ka hulgimüüjate
valduses olvaid objekte
määratleda B ja C
kategooria alaliselt
kaitstavateks objektideks
objektikaitse ja
toimepidevuse määruse
tähenduses. Tulevaste
kohustuste mõistmiseks
peab eelnõust vähemalt
suures piiris siiski
selguma, mis kohustused
isikuid võivad oodata
2.2.2 Võimalik
riigisaladuse reeglite
kohaldumine „ravimitega
varustamise“ püsiva
kriisiülesande täitjatele,
objektiks määranud. Kas nimetatud objektid on vajalik määrata on seega
eraldi otsustusprotsess ning seda hindab eeskätt Siseministeerium koostöös
valitsemisala asutustega ja samuti muude ministeeriumidega. Hetkel kehtiva
riigikaitseobjekti kaitse korra lisades on vastavad kaitseabinõud sätestatud
(AK tasemel).
Riigisaladuseks tunnistatud teabega tutvuvad jätkuvalt
juurdepääsuõiguse/loa ning teadmisvajadusega isikud. Selles vallas
muudatusi ei tehta. Riskianalüüsi avaliku ja AK tasemel osaga on võimalik
asjassepuutuvatel isikutel tutvuda. Eelduslikult puudub siin vajadus tutvuda
mh ka riigisaladusega.
305
eelkõige
ravimihulgimüüjatele.
Palume eraldi selgitada ka
seda, missuguses ulatuses
ja juurdepääsutingimustel
tehakse
ravimihulgimüüjatele
teatavaks üleriigiline
riskianalüüs (ja selle
eelanalüüsid), mis saab
aluseks ettevõtete poolt
koostatavatele sisemistele
riskianalüüsidele ja
kriisiplaanidele. Kui
elutähtsa teenuse
osutajateks määratud
ravimihulgimüüjad peavad
enda analüüsi koostamisel
lähtuma üleriigilise
riskianalüüsi avalikust
osast, mis avaldatakse
Riigikantselei kodulehel,
siis tuleks see sõnaselgelt
seaduseelnõus ja
seletuskirjas välja tuua.
Kui aga ettevõtete
tegevuse aluseks saavad ka
üleriigilise riskianalüüsi
suletud osad, siis tuleb
meie tulevaste kohustuste
hindamiseks selgitada, mis
juurdepääsurežiimi neile
306
kohaldatakse. Sama
küsimus võib eeldatavasti
tõusetuda ka objektikaitse
reeglitest, kui
ravimihulgimüüjate
valduses olevad objektid
peaks tunnistatama
alaliselt kaitstavateks
olulise tähtsusega
objektideks.
2.2.3 Seaduseelnõu
rakendamiseks on oluline
üheselt mõista,
missugused normid
eelnõust on
konstitutsioonilised ning
seega normihierarhias
kõrgemal seaduseelnõu
muudest sätetest ning
valdkondlike eriseaduste
normidest. Näiteks seab
seaduseelnõu § 32 lg 7
igaühele kriisiülesannete
täitmise prioriteedi muude
ülesannete ees. Kuna
ravimitega varustamine on
eelnõu kohaselt elutähtis
teenus ja
ravimihulgimüüjate püsiv
kriisiülesanne, siis ulatub
see kohustus eriti tugevalt
ka ravimivaldkonda.
2.2.3 Kriisiolukorras tuleb seada prioriteete, kuna ressurss ja vahendid ja
varud on piiratud. Selleks, nähaksegi ette eelnõus kriisiülesanded, mille
täitmine on kriisi ajal eriti oluline.
307
Võrdluseks sätestab
ravimiseaduse RavS § 44
lg 1 p 7 hulgimüüjatele
apteekide võrdse
varustamise kohustuse.
Taolisi näiteid on ainuüksi
ravimivaldkonnast
võimalik tuua mitmeid.
2.2.5 Seaduseelnõus
sätestatud erinevad
teavitus-, aruandlus- jms
kohustused vajavad täpselt
piiritlemist ning nende
kohaldamise ja
kohaldamise ulatuse
küsimused selgelt
sätestamist. Näiteks kas –
ja kui, siis mis ulatuses –
kohalduvad ja puutuvad
ravimihulgimüüjatesse
järgmised õigused ja
kohustused:
2.2.5.1 seaduseelnõu § 78
lg-s 4 sätestatud püsiva
kriisiülesandega isiku
kohustus teavitada
elanikkonda ja avalikkust
ning jagada
käitumisjuhiseid isiku
vastutada olevate
sündmuste kohta nii enne
Kui ravimihulgimüüja on elutähtsa teenuse osutaja, siis kohalduvad talle ka
eelnõus toodud püsiva kriisiülesandega isiku ja asutuse kohustused. Kui
tekib tema valdkonnas kriis, siis on vajalik, et jagatakse ka käitumisjuhiseid.
Kui Päästeametil on vajalik anda elanikkonnalu suuniseid elutähtsa teenuse
osutaja valdkonnas, siis on Päästeametil eelnõu kohaselt neid ka elutähtsa
teenuse osutajalt õigus saada (nt elektrikatkestuste korral info Elektrilevilt,
MKMilt, Eesti Energialt).
308
kriisiolukorda kui ka selle
ajal?
2.2.5.2 seaduseelnõu § 78
lg 3 ja lg 5 koosmõjus
sätestatud kohustus anda
võimaliku „asjassepuutuva
isikuna“ andmeid
Päästeametile, et see saaks
koordineerida ja koondada
elanikkonnale ja
avalikkusele üldiste
käitumisjuhiste ja teabe
andmist?
2.2.5.3 Seaduseelnõu § 79
lg 3 tulenev võimalik
kohustus avaldada või
edastada „muu isikuna“
valitsuse või kriisijuhi
käsul „viivitamatu
ohuteade“ tasuta,
muutmata kujul ja
viivitamata?
2.2.5.4 Seaduseelnõu 7.
peatüki 1. jaos
kriisiülesande täitmiseks
püsiva kriisiülesandega
töökohtade määramine
ning 2. – 3. jaos sätestatud
ulatuslikud tööõiguslikud
õigused ja
(talumis)kohustused
ettevõtetele, töötajatele ja
Eelnõu § 87 sätestatud avaldamise kohustuse puhul on oluline, et selline
teavitus jõuab võimalikult kiiresti ohustatud sihtgrupini. Selle tõttu on
vajalik, et viivitamatu teate avaldamiseks kohustatud isikute ring ei oleks
piiratud ja selle saab panna lisaks massiteabevahendi valdajale ja
elektroonilise side ettevõtjale ka muule isikule, kui see on võimalik ja
ohuteate avaldamine muu isiku poolt täidab eesmärgi ja tagab selle jõudmise
sihtgrupini.
Kriisitöökohtade määramise võimalus on ka elutähtsa teenuse osutajatel.
Hetkel kehtib vastav määrus nt:
https://www.riigiteataja.ee/akt/116032022013
309
kodanikele? Kahjuks on
asjakohane valitsuse
rakendusakti kavand nr 9
jäänud hetkel sisustamata.
2.2.5.5 Seaduseelnõu §-s
113 sätestatud
konkureerivate kohustuste
kollisiooni olukorras
kohustuste täitmine, kui
haldusorgan ei ole
kohustuste võistlevuse
probleemi lahendanud?
Vastavalt § 113 lg-le 2
haldusorgan võib, kuid ei
pea seda tegema.
2.2.5.6 Seaduseelnõu §-s
115 sätestatud teabe
saamise/andmise
õigus/kohustus
kriisiolukorraks
valmistumisel ja selle
lahendamisel?
Kuna erinevaid „pädevaid
asutusi ja isikuid“ tekib
seaduseelnõus suurel
hulgal, siis tuleb see säte
nii sisuliselt, isikuliselt kui
ulatuselt täpselt piiritleda.
Ei ole proportsionaalne
ega praktikas täidetav, kui
igaühel neist on absoluutne
teabe nõudmise õigus
Kui on vaidlused, siis lahendatakse need eelnõu § 38 sätestatud korras.
Punktid 2.2.5.6 ja 2.2.5.7: eelnõu on täpsustatud ja selles sätestatakse, et
kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel on püsiva
kriisiülesandega asutusel ja isikul, sealhulgas elutähtsa teenuse osutajal ja
kohaliku omavalitsuse üksusel ning põhiseaduslikul institutsioonil õigus
saada ja töödelda eelnõus sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet,
sealhulgas avaliku teabe seaduse alusel asutatud andmekogusse (edaspidi
andmekogu) kantud andmeid, mis ei ole isikuandmed. See tähendab, et
kriisiolukorraks valmistumisel on õigus saada ja töödelda selliseid andmeid,
mis ei ole isikuandmed, ning mis on vajalikud eelnõuga pandud ülesannete
täitmiseks. Lisaks reguleeritakse ka õigus töödelda asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teavet juhul, kui selle töötlemine vastab kriisideks
valmistumise või selle lahendamise eesmärgile ning teabe töötlemine on
vajalik konkreetselt eelnõus sätestatud ülesande täitmiseks.
Isikuandmete saamise õigus, sealhulgas õigus saada neid AvTSis nimetatud
andmekogudest, sätestatakse üksnes kriisiolukorras kriisiolukorda
lahendaval asutusele või piiravat meedet kohaldaval haldusorganile. Õigus
saada ja töödelda neid andmeid sätestatakse nimetatud asutusele ka
olukordadeks, kus isikuandmeid sisaldava andmekogu pidamist reguleerivas
õigusaktis ei ole nende isikuandmete väljastamise või muul viisil
juurdepääsu õigust konkreetsele asutusele sätestatud. Sellise seadusliku
aluse sätestamise vajadus seisneb selles, et seadusandjal ei ole võimalik
detailselt ette näha mistahes kriisiolukorra lahendamises osalevate asutuse
täpsemaid vajadusi mõnes andmekogus sisalduvate andmehulkade osas.
Tuleb möönda, et kuigi kriisideks valmistumisel on praegu iseenesest
võimalik kõikidel eelnõus sätestatud ülesandeid täitvatel asutustel ja isikutel
analüüsida ja mõelda läbi erinevate andmete töötlemise vajadused ning
valmistada ka ette vajalikud muudatused õigusaktides, siis teatud
määramatus paratamatult jääb ning see ei saa olla takistuseks kriisi
310
kõigilt isikutelt.
Muuhulgas tuleb selgitada,
kas ja kellelt on teabe
nõudmise õigus elutähtsa
teenuse osutajatel?
2.2.5.7 Seaduseelnõu §-s
116 ja § 117 lg-tes 1–2
sätestatud piiramatu
andmete väljastamine
võimalus andmekogudest
piiritlemata isikute ringile
ning sisuliselt piiramatu
isikuandmete töötlemise
õiguse põhiseaduslik ja EL
õigusega kooskõlas olev
alus ja õigustus?
Muuhulgas vajab selliste
sätete sisuline lubatavus
väga põhjalikku analüüsi
ja põhjendamist
andmekaitse ja
põhiseaduslikkuse
aspektidest, eriti
tsiviilkriiside kontekstis.
2.3 Ravimitega
varustamise elutähtsa
teenuse rakendamise algus
ja tähtajad tuleb selgelt
sätestada. Seaduseelnõu ja
seletuskiri on omavahel
lahendamisel. Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on vältida neid
olukordi, kus konkreetseid kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke andmeid
ei saa aluse puudumise tõttu töödelda see lahendav asutus, kellele võib
andmete väljastamine kriisiolukorras olla aga igati põhjendatud ja
eesmärgipärane, ja seeläbi kannataks kriisi lahendamine. Andmesubjekti
õiguste ühe kaitsegarantiina sätestatakse nendeks olukordadeks ka nõue, et
andmete töötlemise eesmärki peab eelnevalt hindama AKI. Isikuandmed
väljastab andmekogu vastutav töötleja üksnes juhul, kui isikuandmete
töötlemine vastab soovitud eesmärgile.
Peame rõhutama, et eelnõus puudus seni ja ka puudub edaspidi igasugune
kavatsus lahendada isikuandmete töötlemise regulatsioon nõnda, et riigil
oleks lubatav isikuandmeid töödelda enda suva alusel ja/või võimaldada
riiklikes andmekogudes sisalduvatele isikuandmetele sisuliselt piiramatut
ligipääsu. Eelnõus sätestatud alusel isikuandmete pärimine ja nende
töötlemine viisil, mis ei vasta mitte ühelegi eelnõus sätestatud eesmärgile,
pole vajalik ühegi eelnõus sätestatud ülesande täitmiseks, on ebaseaduslik.
311
vastuolus ravimitega
varustamise elutähtsa
teenuse jõustumisaja osas.
Vastavalt seaduseelnõu §-
le 251 jõustub eelnõu
seadusena 1.1.2024.
Hilisem jõustumine
1.1.2025 on ette nähtud
seaduse § 228 p 4 ja p 24
ning § 230 puhul ehk
vastavalt üldarstiabi
osutajate ning toidu
varustuskindluse kui
elutähtsate teenuste ja riigi
toiduvaru puhul. Seega
peaks ravimitega
varustamise elutähtsa
teenuse normid jõustuma
ja rakenduma koos
ülejäänud seadusega juba
1.1.2024. Samas
soovitakse seletuskirja
kohaselt ka ravimitega
varustamise elutähtsad
teenused jõustuda
ülejäänud seaduseelnõust
aasta hiljem 1.1.2025:
„Ravimite hulgimüügi
tegevusloa omajate
määramisel elutähtsa
teenuse osutajaks on antud
pikem üleminekuperiood,
Eelnõu rakendussätete osas muudetud, vt märkuse nr 1 vastust.
312
et neil oleks piisavalt aega
valmistuda toimepidevuse
nõuete täitmiseks.
Asjakohased sätted
jõustuvad aasta hiljem
pärast tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse
jõustumist“. Sama selgitab
seletuskiri ka üldapteekide
kui ravimitega varustamise
elutähtsa teenuse osutajate
puhul. Peame pikemat
jõustumis- ja
üleminekuaega oluliseks
ning palume eelnõu
pikema tähtajaga
jõustumissätet täiendada
viidetega asjakohastele
ravimitega varustamise
elutähtsa teenuse
normidele. Lisaks tuleb
üheselt sätestada eelnõu
rakendamiseks käesolevast
seaduseelnõust, selle
alusel antavatest
määrustest ja teistest
seadustest tulenevate
sammude omavahelised
tähtajad.
5. 3.1 Seaduseelnõus ja
seletuskirjas käsitletakse
ulatuslikult riigi
Selgitus Äriühingute nõukogude moodustamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse poolt
kinnitatud „Osaluspoliitika põhimõtetest“. Nõukogude puhul tuleb lähtuda
eesmärgist tagada meeskonna töövõime ja mitmekülgsus, kuid samas
313
tegevusvarude küsimusi,
sealhulgas eriseadustes nö
valdkondlike varude
korraldust. Üheks
keskseks organisatsiooniks
riigi tegevusvarude,
eeskätt elanikkonna
varude, moodustamisel ja
korraldamisel on AS Eesti
Varude Keskus (EVK).
Kahetsusväärselt ei
kavandata seaduseelnõus
aga ajakohastada
vedelkütusevaru seaduses
sätestatud EVK
juhtimiskorralduse sätteid.
Kuna EVK
tegevusvaldkond on juba
praegu oluliselt avaram kui
pelgalt vedelkütuse varude
loomine ja haldus ning
avardub seaduseelnõu
alusel eeldatavasti veelgi,
siis tuleks kindlasti üle
vaadata ja laiendada ka
asjakohaste
varuvaldkondade
esindatus EVK nõukogus.
Üksnes vedelkütuse
valdkonna ja riigi
esindajate kuulumine EVK
juhtorganisse ei taga enam
efektiivne töökorraldus. AS Eesti Varude Keskuse nõukogu koosneb kuuest
liikmest, kus riigi esindajaid on kolm (Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium osaluse valitsejana; Riigikantselei kui
laiapindse riigikaitse koordinaator ning Siseministeerium kui
elanikkonnakaitse eest vastutaja). Lisaks on äriühingu nõukogu töösse
kaasatud liikmetena üks vedelkütusesektori esindaja ja kaks sõltumatut
liiget. Kütusesektori esindaja kaasamine on oluline, kuna Varude Keskus
rahastab kütusevarude haldamist läbi turuosaliste kogutava varumakse.
Riik määratleb talle kuuluva äriühingu strateegilised eesmärgid omaniku
ootuste kaudu ja nõukogu liige peab oma tegevusega nende eesmärkide
saavutamisele kaasa aitama nii, et see ei kahjusta ühingu huve. Strateegiliste
eesmärkide kaitsel on siiski esmatähtis ühingu huvide kaitse. Nõukogu roll
ja otsustuspädevus on ühinguõigust reguleeriva seadusandluse kohaselt
eelkõige planeerida ja korraldada äriühingu üldist juhtimist ning teostada
järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Seetõttu ei ole nõukogu organ, kus
varuvaldkonna esindaja esindab vaid oma valdkonna huve. Selleks on
loodud Eesti Varude Keskuse juurde nõuandvad kogud.
Tervisevaru nõuandvas kogus on olemas kõik võimalused tulemuslikuma
koostöö saavutamiseks ravimite varustuskindluse tagamisel. Seal on
esindatud ka valdkondlik ministeerium, turuosalised ja tervishoiuasutused.
314
piisavalt avarat
kompetentsi teiste
valdkondades osas.
Selguse huvides tasub
kaaluda EVK
organisatsiooni ja
juhtimist käsitlevate
normide ületoomist
käesolevasse eelnõusse.
3.2 Seletuskiri (lk 163)
vajab korrigeerimist osas,
milles väidetakse, et
ravimivaru moodustamist
reguleerib ravimiseadus.
Eelnõus ette nähtud
ravimiseaduse
muudatustes ega kehtivas
ravimiseaduses selliseid
regulatsioone ei ole.
Seletuskirja muudetud. Eelnõusse lisatud lõige, et tervishoiuvaldkonna
vajadusteks riigi tegevusvaru moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist
reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seadus.
6. 4.1 Tuleks kaaluda
seaduseelnõu §-s 48 ja §-s
49 lepinguliste kohustuste
rikkumise vabandatavuse
ja täitemenetluse
peatamise aluste
asjakohast laiendamist ka
juriidilistele isikutele.
Kuna seaduseelnõu § 32 lg
7 kohaselt on
kriisiülesannete täitmine
Selgitus Üheselt ei ole võimalik öelda, et kõik sellised juhtumid kvalifitseeruksid
vääramatuks jõuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 tähenduses.
Õiguskirjanduses on avaldatud seisukohta, et ootamatult kehtestatud piirang
avalikult võimult võib teatud juhtudel olla vaadeldav vääramatu jõuna.
Samas sõltub see konkreetsest olukorrast, st kas kõik vääramatu jõu
tingimused on täidetud. Võlaõigusseaduse kohaselt on vääramatu jõud
asjaolu, mis oli väljaspool võlgniku mõjuulatust, asjaolu ei saanud ette näha
ning mida võlgnik ei saanud mõjutada.
Oluline on ka üldiselt arvesse võtta, milline on vääramatu jõu mõju ja
tagajärg lepingulisele suhtele. Vääramatu jõu asjaoluga kaasneb võlgniku
vabanemine vastutusest kohustuse rikkumise eest, mis välistab tema vastu
315
püsiva kriisiülesandega
isiku esmane kohustus ja
prioriteet muude
kohustuste ees ning kuna
lisaks võib talle panna
ühekordseid
kriisiülesandeid ja sundida
taluma piiravaid
meetmeid, siis võib see
riiklik sund oluliselt
raskendada või muuta
võimatuks juriidilise isiku
lepinguliste kohustuste
täitmise. Seepärast tuleks
asjakohased lepingu
rikkumist vabandavad ja
täitemenetluse peatamist
lubavad alused sätestada
ka juriidiliste isikute
puhul.
õiguskaitsevahendite rakendamise. Reaalselt puudutab see siiski põhiliselt
vaid vabanemist kahju hüvitamise kohustusest ning viivise maksmise
kohustusest, kuna VÕS § 105 alusel saab võlausaldaja ka kohustuse
vabandatavuse korral kasutada mitmeid teisi olulisi õiguskaitsevahendeid,
nt lepingust taganeda. Lisaks peab üldisemalt mõistma, et vabandatavus
vabastab vastutusest kohustuse täitmise eest üksnes aja eest, millal
vääramatu jõud või selle tagajärjed kohustuse täitmist reaalselt takistasid.
Lisaks peab arvestama, et VÕS § 103 lõike 4 kohaselt vastutab seaduses või
lepinguga ettenähtud juhtudel isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise
vabandatavusest sõltumata. See tähendab, et teatud juhtudel on seadusega
nähtud ette rangem vastutuse režiim. Samuti on pooltel võimalik välistada
võlgniku õigus tugineda kohustuse rikkumise vabandatavusele. Eraldi
küsimus seisneb piiriüleste tehingute puhul selles, mis riigi õigust lepingule
kohaldatakse.
Nendes küsimustes võiks kohaldada siiski kehtivaid reegleid, mis on
mõeldud kohalduma üldiselt vääramatu jõu olukordades.
Lisaks märgime, et kuna eesmärgiks on vältida füüsilise isiku vara
realiseerimist kriisiolukorras, siis sama regulatsiooni laiendamine ka
jur.isikutele ei pruugi olla põhjendatud.
7. 4.2 Seaduseelnõu § 75 lg 3
kohaselt määratakse isik
elutähtsa teenuse osutajaks
haldusaktiga.
Vastavalt seaduseelnõu §
214 p-dele 4-5 määratakse
ravimite varustamise
elutähtsa teenuse osutajad
aga ministri määrusega.
Selgitus Eelnõu on selles osas muudetud- kõik olemasolevad ETOd SOMi
valitsemisalas määratakse haldusaktiga, kus sätestatakse ka konkreetsed
nõuete täitmise tähtajad arvestades ETO-de suutlikkust.
316
Seletuskirjas tuleks
selgitada, miks on
ravimivaldkonna
teenuseosutajate
määramisel otsustatud
üldseaduses sätestatud
üksikakti tasandist
erinevalt üldakti kasuks.
Küsimus on muuhulgas
oluline elutähtsa teenuse
osutajate võrdse
kohtlemise ning isikute
õiguskaitsevõimaluste
aspektist.
8. 4.3 Seaduseelnõus vajavad
kriitiliselt ülevaatamist
riigivastutuse ja kahju
hüvitamise sätted.
Olukordades ja asjaoludel,
kus seaduseelnõu
võimaldab riigil sisuliselt
võtta üle ettevõtete
juhtimise (näiteks § 74 lg
7) on kahtlemata suur
võimalus ja oht ka kahju
tekkimiseks, tulu saamata
jäämiseks jms. Erineva
intensiivsusega isikute
tegevust pärssivaid ja
potentsiaalselt ka väga
ulatuslikult kahjustavaid
Selgitus Viidatud säte on erimeede, mille rakendamine peab olema proportsionaalne
ja põhjendatud. Tegemist on analoogiga kehtivast HOS § 33 lg-st 1. PS §-s
31 sätestatud ettevõtlusvabadus ei ole piiramatu. Sama paragrahvi teise lause
kohaselt saab ettevõttevabadust piirata seadusega. Seaduse eelnõu
seletuskirjas on kirjeldatud põhjendused piirangu rakendamiseks.
Juhime tähelepanu, et tegemist on piiranguga, mida eelkõige rakendatakse
ad hoc juhtudel, mida ei saa ette näha. Tegemist on pigem erandliku
meetmega.
317
piiranguid leiab eelnõust
läbivalt.
Seepärast on nii
kriisijuhtimise, elutähtsate
teenuste osutajate tegeliku
toimepidevuse
säilitamiseks kui
asjakohaste normide
põhiseaduspärasuse
tagamiseks äärmiselt
oluline näha ette reaalsed,
sisulised ja kiired kahju
hüvitamist tagavad
regulatsioonid. Seda eriti
nö leebemate, piiratud
geograafilise vm ulatusega
tsiviilkriiside puhul, kus
riigi sunnimeetmed võivad
isikute põhiõiguseid
riivata ja kahju tekitada
proportsionaalselt palju
intensiivsemal määral kui
seda õigustaks kriisi enda
ulatus.
Jääb äärmiselt
kaheldavaks seegi, kas
isegi kitsamalt ja ainult
riigikaitselises
kriisiolukorras saab pidada
põhiseaduspäraseks ja
318
lubatavaks õiguspäraselt
tekitatud kahju hüvitamise
täielikku välistamist. Ka
need olukorrad võivad
reaalses elus piirduda vaid
asjaoludega, mille tõttu
tegelikult vaid valmistuti
kriisiks ning tekitati selle
käigus isikutele kahju.
Eelnimetatud minetusi ei
kompenseeri ka
seaduseelnõu nn „õiglase
hüvitise“ instituut, kuna
see on eelnõus jäetud
määratlemata
õigusmõistete sisustada,
ehk täielikult halduse
kaalutlusotsuseks, mille
kohtulik kontroll on
äärmiselt piiratud.
Kahtlemata on tervitatav
ka õiglase hüvitise
mehhanism, kuid seda
kahju hüvitamise kõrval
või selle valikulise
alternatiivina, mitte
imperatiivse ja piiratud
ulatusega asendusena.
Üksnes seaduseelnõus
kirjeldatud õiglase hüvitise
õiguskaitseviisi
319
põhiseaduslikkuse seab
kahtluse alla juba
seletuskiri, selgitades, et
õiglane hüvitis ei peagi
korvama kogu kahju ning
lähtuvalt
menetlusökonoomia
põhimõttest ei ole
konkreetse kahju suuruse
väljaselgitamine ja
tuvastamise isegi nõutav.
Lisaks on seaduseelnõu ja
seletuskiri asjakohaste
reeglite osas ka omavahel
vastuolus – nii väidetakse
seletuskirjas, et õiglase
hüvitise saamiseks ei pea
isik taotlust esitama.
Samas rakendusakti
kavandi nr 13 § 3 lg 3
kohaselt on taotluse
esitamine õiglase
hüvitamise saamiseks
vältimatult vajalik ning
lisaks sätestatakse selle
esitamiseks väga lühike 3-
kuuline tähtaeg.
9. 4.4 Seaduseelnõu § 202 ja
§ 214 annavad
Tervisametile ja
Ravimiametile väga
Selgitus Meditsiiniseadme seaduse muudatusega sätestatakse Terviseameti õigus
ajutiselt lubada erandeid meditsiiniseadme Eesti turul kättesaadavaks
tegemise, meditsiiniseadme kliiniliste uuringute nõuete, meditsiiniseadme
ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest, et
320
ulatuslikud õigused lubada
erandeid
meditsiiniseadmete
seaduse ja ravimiseaduse
täitmisest. Sisulises mõttes
antakse täitevvõimule
volitus peatada
haldusaktiga [või
toiminguga?] seaduste
kehtivus.
Seejuures on
meditsiiniseadmete puhul
vastusolus ka
seaduseelnõu ja seletuskiri
ise, kus esimese kohaselt
võiks Terviseamet lubada
erandeid seaduse nõuete
täitmisest, kuid
seletuskirja järgi hõlmaks
see ka õigust seada
ettevõtete tegevusele
täiendavaid piiranguid.
Täiendavate nõuete
seadmine tähendab
ettevõtlusvabaduse
intensiivset piiramist,
milleks on vajalik selge
seaduslik alus.
Mõlema seaduse puhul
vajab taoliste „erandite“
tagada elanikkonna ja raviasutuste katkematu varustatus
meditsiiniseadmetega, ning vastava erandi lubamisel seada ka täiendavaid
piiranguid.
Ravimiseaduse kohaselt võib ajutiselt piirata ravimite väljastamist ning
lubada erandeid käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud ravimite
käitlemise nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite kliiniliste uuringute
nõuete, ravimi väljakirjutamise nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise
nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest.
Nii meditsiiniseadme seaduse kui ka ravimiseaduse nimetatud meetmed
mõõdukad. Meedet on võimalik rakendada üksnes paljude inimeste elu ja
tervist vahetult ohustavas olukorras, kus meditsiiniseadmete/ravimite
kättesaadavust ei ole õnnestunud tagada muude meetmetega. Selle piirava
meetmega ei piirata ettevõtlusvabadust täielikult, vaid üksnes ajutiselt ja
kindlaksmääratud ajal ning kindlaksmääratud meditsiiniseadme(te)/ravimite
osas. Avalik huvi ja kaitstav õigushüve (õigus tervise kaitsele) kaaluvad üles
ettevõtlusvabaduse täiendavad piirangud.
321
lubamine sisulist
põhjendamist ja
põhiseaduslikku õigustust.
Seda eriti juhul, kui
seaduste sisulist kehtivust
soovitakse halduse otsuse
tasandil peatada ka
väljaspool kriisiolukordi.
Pigem vajab kriitiliselt
ülevaatamist ja hoopis
kitsendamist täna
ravimiseaduses § 15 lg-s 8
ülemäära avaralt sätestatud
erireegel.
10. 4.5 Seaduseelnõu § 214
muudatus ravimiseaduse §
14 lg 3 kohta vajab
sisuliselt avamist ning iga
selle sätte alusel
hulgimüügi üldreeglitest
tekkiv erand konkreetselt
välja toomist ja
põhjendamist.
Üldjuhul – eriti väljaspool
kriisiolukorda – ei erine
riigivarudesse kuuluvate
ravimite käitlemine (sh
turustamine, roteerimine
jm tegevused) sisulises
mõttes millegi poolest
Selgitus Ravimiseaduse § 14 lõikes 3 ei tehta muid muudatusi võrreldes kehtiva
regulatsiooniga kui terminite täpsustus (kuna ravimivarud koosnevad kahest
varust: 1) EVK ravimivarud elanikkonnale; 2) Terviseameti poolt
moodustatud ravimivarud tervishoiuasutustele, siis tuleb nimetada mõlemad
varud. Sõnad „riigi tegevusvarus olevate ravimite“ asendatakse sõnadega
„Riigi tegevusvarus ja tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud
riigivarus“.
322
tavapärasest ravimite
hulgimüügist. Sellele
tegevusele õigusliku
erirežiimi võimaldamine
vajab nii sisuliselt kui
võrdse kohtlemise
põhimõtte kontsektis väga
kaalukaid põhjendusi. Jääb
kaheldavaks, kas
seesuguses olukorras on
üldse võimalik
õiguspäraselt kehtestada
teistsuguseid
käitlemisreegleid, sest
ravimite hulgimüügi
nõuded põhinevad
valdavas osas Eesti
siseriikliku õiguse suhtes
ülimuslikul Euroopa Liidu
õigusel.
Kui riigivarude käitlemise
siiski soovitakse sätestada
erandeid, siis tuleb iga
erand ise konkreetselt
sõnastada, selle vajadus
selgelt põhjendada ning
samuti tuleb nende
lubatavust käsitleda
asjakohase EL õiguse
kontekstis. Pelgalt asjaolu,
et ravim kuulub riigi
323
varudesse ei saa
tavaolukorras olla
õigustuseks selle ravimi
erikäitlemisele võrreldes
teise täpselt samasuguse
ravimiga, mis
riigivarudesse ei kuulu.
Lisaks vastuolule EL
õigusega tekitab selline
regulatsioon
põhjendamatu erisuse ja
ebavõrdse kohtlemise
ravimituru osaliste seas.
11. 4.6 Seaduseelnõus
sätestatud piiravate
meetmete kohaldamise
haldusotsuste efektiivseks
kontrollimiseks tuleb
tõsiselt kaaluda kaalutlus-
ja nn väärtusotsuste puhul
eraldi tõhusate kontrolli- ja
õiguskaitsevõimaluste
loomist.
Tervisekriisi üheks
õppetunniks kujunes
täitevvõimu
piiranguotsuste,
paratamatult nn kaalutlus-
ja väärtusotsuste,
formaalse ja sisulise
Selgitus Eelnõu koostajad ei nõustu, et tervisekriisi üheks õppetunniks kujunes
täitevvõimu piiranguotsuste, paratamatult nn kaalutlus- ja väärtusotsuste,
formaalse ja sisulise kontrollivõimaluse äärmise piiratuse küsimus.
Üldkorraldusi oli tervisekriisis igal inimesel võimalik kohtus vaidlustada –
see tagas õigel ajahetkel kõigile õiguskaitse kättesaadavuse. Eelnõusse on
lisatud täiendavalt õiguskantseleri järelevalvekohustus (vt eelnõu 166 ja §
167).
324
kontrollivõimaluse
äärmise piiratuse küsimus.
Käesolevas eelnõus on
piiravate meetmete
rakendamise mudelina
võetud üle eelmise
kriisiaja korraldus.
Kahetsusväärselt tähendab
see, et eilsed vead
kanduvad edasi ka
homsesse. Eelnõus ja
seletuskirjas tuleks tõsiselt
kaaluda isikute
õiguskaitsevõimaluste
tõhustamist, sealhulgas
näiteks:
- kriisiaja kaalutlus- ja
väärtusotsuste sisulise
kohtuliku kontrolli ulatuse
süvendamist,
- kaaluda kaebeõiguse
avardamist (näiteks
populaarkaebuste
lubamist),
- õiguskantsleri rolli
tugevdamist piiravate
meetmete rakendamise
otsuste kontrollimisel,
- sätestada selge vastutus-
ja õiguskaitse korraldus
325
eelnõus kirjeldatud nö
mitmeastmeliste
piiranguotsuste korral, kus
sisulise otsuse piirangut
rakendada teeb üks
haldusorgan (näiteks
valitsus, peaminister), kuid
konkreetse piiranguotsuse
vormistab formaalselt
kriisijuhi määratud sisu ja
suuniste alusel enda nimel
hoopis mõni teine
haldusorgan. Otsuse
allkirjastaja muutub küll
formaalselt sellise
haldusakti andjaks, kuid
tegelikku pädevust ei
sellise otsuse andmise ega
otsuse sisu üle tal ei ole.
Kui taoline
mitmetasandiline
otsustuskord
seaduseelnõus sätestada,
siis ei saa seda teha isikute
õiguskaitse kaotamise
hinnaga, vaid sel juhul
tuleb tõhusatele õiguste
kaitse võimalustele igas
otsustamise etapis ja iga
otsuse teinud haldusorgani
puhul eraldi tähelepanu
pöörata, sh tuleb tagada
326
kõigi otsustusetappide
haldusotsuste reaalne
teatavakstegemine
puudutatud isikutele.
12. 4.7 Äärmiselt küsitav on
otsese välismõjuga
piiranguotsuste jõustamine
juba otsuse allkirjastamisel
ilma otsuse
teatavakstegemiseta.
Vt näiteks seaduseelnõus
alkoholi jaemüügi
piirangute otsustamise
kord.
Põhiõiguseid piiravate ja
välismõjuga otsuste
täitmist ei saa nõuda enne
kui need on adressaadile
teatavaks tehtud. Pelgalt
otsuse allkirjastamine ei
taga, et keegi peale
otsustaja enda uuest
reeglist või nõudest teada
saab ning on võimeline
seda täitma.
Selgitus Kehiva Vabariigi Valitsuse seaduse § 30 lõike 5 kohaselt jõustub ka
Vabariigi valitsuse korraldus üldjuhul allkirjastamisest. Korralduse
andmisel tuleb kaaluda kõiki asjaolusid, ka seda, et kas otsus on vajalik
teatavaks teha, avaldada jne, kõikidest asjaoludest tulenevalt jõustumisaeg
määrataksegi. Alkoholiseaduse jõustumissäte ütleb, et otsus jõustub
allakirjutamisel, kui korralduses ei sätestata hilisemat tähtpäeva – korraldus
on võimalik määrata sobiv tähtaeg.
13. 4.8 Isikute õiguste kaitse
vajaks läbimõtlemist ja
kaitsevõimalused
tugevdamist ka nn
Selgitus Ühekordset kriisiülesanne antakse asutusele või juriidilisele isikule (eelnõu
§ 33 lg 1). Füüsilised isikud määratakse kriisiameti- või töökohtadele või
rakendatakse nende suhtes kodanikukohustust (töö- või teenistussuhte väline
ühekordne üksikjuhtumil antav ülesanne).
327
ühekordse kriisiülesande
panemisel.
Seaduseelnõu kohaselt
otsustavad selliste
ülesannete panemise
kriisiolukorra juhid.
Iseenesest on mõistlik, et
üksikotsused tehakse
võimalikult operatiivsel
tasandil. Siiski vajavad ka
sellised otsused meie
hinnangul tugevamat
kontrolliregulatsiooni, sest
ajalises mõttes võivad
need kesta väga
pikaajaliselt kogu kriisi
kestel.
Sellisel juhul tuleks ka
neid otsuseid sarnaselt
muude ulatusliku mõjuga
kriisiotsustega
perioodiliselt haldusorgani
enda initsiatiivil üle
vaadata, uuesti nende
vajalikkust hinnata ja
põhjendada.
Samuti tuleb ette näha
asjakohased reeglid
sellistest otsustest
Asutuse ja ettevõtte juhil on igal ajal kohustus hinnata, mis on optimaalne
ressurss, millega kriisiülesanded ära täita ning valida sobivad tööõiguse
võimalused oma ressursi tagamiseks – kõiki isikuid ei pea määrama nt
kriisiülesandega töökohale, võib rakendada ka valveaega, summeeritud
tööaega jne. Kodanikukohustuse rakendamiseks on eelnõus toodud ranged
reeglid, millistes olukordades ja kui kapa seda rakendada tohib.
328
tekkinud kahju
hüvitamiseks – eriti juhul,
kui otsus kehtib
pikaajaliselt ning võib
sisulises mõttes oluliselt
piirata isikute enda
tegevus- ja
ettevõtlusvalikuid.
Sedavõrd intensiivsete
meetmete lubamine
sisuliselt igasuguses
kriisis, sh tsiviilkriisis,
vajaks eraldi kaalumist
ning ilmselt ka täpsemalt
piiritlemist.
Riigikogu Kantselei
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Eelnõus on mitmes kohas
juttu põhiseaduslikest
institutsioonidest, nende
püsivatest
kriisiülesannetest ja
kohustustest, mis
tulenevad tsiviilkriisi ja
riigikaitse seadusest.
Laiema probleemina
näeme seda, et üheselt ei
Selgitus Põhiseaduslik institutsioon on Põhiseaduse järgi Riigikogu. Riigikogu
Kantselei on Riigikogu tööd toetav organ ning selleks, et Riigikogu saaks
oma tööd teha, on eelnõus ette nähtud teatud juhtudel ka nt täiendavate
tööülesannete andmise õigus (§ 104). Samuti peab Riigikogu kantselei
tagama, et Riigikogul oleks kriisiks valmis – oleks vastavad plaanid,
alternatiivasuukohad, vahendid, varud jne.
Riigikogule ei määrata püsivat kriisiülesannet, kuna Riigikogu roll ja
ülesanded on toodud juba Põhiseaduses. Eelnõuga pannakse
põhiseaduslikele institutsioonidele teatud kohustused, mis on seotud nende
Põhiseaduses toodud ülesannete täitmise tagamisega – kriisiplaan,
329
ole selge, kas
põhiseadusliku
institutsiooni all tuleb
mõista Riigikogu või on
selle all silmas peetud
hoopis Riigikogu
Kantseleid, mis on loodud
Riigikogu, tema organite ja
Riigikogu liikmete
teenindamiseks.
Kontekstist võib aru saada,
et valdavalt on selle silmas
peetud Riigikogu
Kantseleid (nt sättes, kus
on juttu põhiseadusliku
institutsiooni ametnikest),
kuid eelnõu grammatilise
tõlgenduse kohaselt peaks
Riigikogu täitma eelnõu §
16 lg 2 nimetatud
ülesanded ja kehtestama §
95 lg 1 alusel erakorralise
ja sõjaseisukorra ajal
erineva tööajakorralduse,
erinevad nõuded töö-,
puhke- ja valveaja
kestusele ning piirangud
ööajal ja riigipühal
tehtavale tööle. Peame
oluliseks, et eelnõus
tehtaks korrektuurid, mis
võimaldaks selgelt aru
toimepidevuse läbimõtlemine jne. Eelnõus on läbivalt kasutatud
konstruktsiooni püsiva kriisiülesandega asutus ja põhiseaduslik institutsioon
– kui on peetud vajalikuks põhiseaduslikele institutsioonidele kohustuste
ettenägemist.
330
saada Riigikogu ja
Riigikogu Kantselei
pädevustest.
Hoolimata sellest, kas
põhiseadusliku
institutsiooni all on silmas
peetud Riigikogu või
Riigikogu Kantseleid, ei
ole selge, kas tegemist on
püsiva kriisiülesandega
asutusega või ei ja millises
seaduses tema püsiv
kriisiülesanne määratakse.
Oleme seisukohal, et kui
seaduses ei ole Riigikogu
Kantselei püsivat
kriisiülesannet
kehtestatud, ei saa
Riigikogu Kantseleid
käsitleda püsiva
kriisiülesandega
asutusena. Samas
olemuslikult võib näha
Riigikogu Kantselei
püsiva kriisiülesandena
Riigikogu töö
toimepidevuse tagamist.
Teiseks on selgusetu, kes
ja millise seaduse alusel
kehtestatud õigusaktiga
331
Riigikogu Kantselei
püsiva kriisiülesande võib
määrata. Oleme
seisukohal, et selleks ei saa
olla seaduse alusel antud
täitevvõimu allakt. Kuna
eelnõu ei näe ette
Riigikogu Kantseleile ette
püsivat kriisiülesannet, siis
lähtume sellest, et
Kantselei ei ole
kriisiülesandega asutus
ega pea täitma neid
kohustusi, mis on ette
nähtud vaid püsiva
kriisiülesandega asutustele
(nt riskianalüüs, õppused).
2. Eelnõu § 16 lõike 2 punkt
5 paneb põhiseaduslikule
institutsioonile kohustuse
turvalise side loomiseks.
Jääb selgusetuks, kas see
tähendab, et Riigikogu
Kantselei peab endale
looma iseseisva turvalise
sidesüsteemi. Sama lõike
punkt 10 kohustab
Riigikogu Kantseleid
looma ööpäev läbi toimiva
kontaktpunkti. On
ebaselge, kas see
kontaktpunkt peab
Selgitus Nimetatud nõuded tuleb tagada Riigikogu töö toimimiseks ja ka
põhiseaduslikud institutsioonid peavad määrama turvalise teabevahetuse ja
side korralduse, sealhulgas Riigikogu töö toimimiseks ka Riigikogu
Kantselei. See tähendab eelkõige turvaliste lahenduste kasutuselevõttu,
mitte iseseisva turvalise sidesüsteemi loomist. See hõlmab teabevahetuseks
kasutatavate teavituskanalite määramist, mida vastavalt olukorrale
kasutatakse (näiteks mobiilside, tekstisõnum, e-post, raadioside või
rakendused nagu Signal, facetime vmt), sealhulgas alternatiivseid võimalusi
teavitamise korraldamiseks side ja elektrikatkestuse korral (näiteks
kullerside, teavitamine kokkulepitud kogunemiskohtades). Samuti tuleb
võimaldada teabe usaldusväärsuse kontrollimine, näiteks teabe
dubleerimisega meililistides, siseveebis, kokkulepitud kontaktnumbri vm
vahendusel. Seejuures tuleb määrata infoturbenõuded arvuti ja mobiilsete
seadmete kasutamisel.
332
reaalselt toimima ka ajal,
kui kriisi ei ole.
Kontaktpunkt peab toimima ööpäevaringselt ka siis, kui kriisi ei ole.
Ähvardavad ohud ja ootamatud olukorrad ei avaldu vaid organisatsiooni
ametlikul tööajal, mistõttu tuleb tegutsemiseks olla valmis igal ajal.
Kontaktpunkti peamine ülesanne on vastata kõnedele ning edastada infot ja
tagada kokkulepitud isikute olukorrateadlikkus, seda nii organisatsiooni
siseselt kui partnerite vahel. Seejuures on organisatsioonide enese mõelda,
kuidas tagada kontaktpunkti alaline toimimine.
3. Eelnõu § 17 lõige 4
sätestab, et maa-ala, ehitise
või seadme määrab
alaliselt kaitstavaks olulise
tähtsusega objektiks ja
alalise kaitse lõpetab oma
korraldusega Vabariigi
Valitsus. Sellega seoses
vajaks korrastamist
Riigikogu hoonete
kaitsmise küsimus. Praegu
on Riigikogu hoonete
valvamine ette nähtud
politsei- ja piirivalve
seaduse alusel antud
Vabariigi Valitsuse
määrusega. See ei taga aga
seaduse tasandil Riigikogu
hoonete valvamist. Samuti
vajaks reguleerimist
Riigikogu asenduspinna
kaitse alla võtmise
küsimus, kui Riigikogu on
sunnitud mingitel
Selgitus Juhul, kui Riigikogu hooned on määratud kehtiva RiKSi alusel
riigikaitseobjektideks, siis rakendatakse objektil ka riigikaitseobjekti kaitse
korras (vt RiKS § 87) sätestatud kaitseabinõusid. Eelnõuga ei tehta selles
osas muudatusi ja samasisulised kaitsebinõud kehtivad praegustele
riigikaitseobjektidele edasi juhul, kui need objektid määratakse eelnõu
kohaselt alaliselt kaitstavateks olulise tähtsusega objektideks.
333
asjaoludel oma tavaliselt
asukohalt lahkuma.
4. Eelnõu § 59 lõikes 2
nimetatud otsuse osas
tuleks kaaluda, kas selleks
oleks vaja kehtestada
eraldi menetlus (nt sarnane
nagu RKKTS §-s 118
nimetatud otsuste puhul)
ning kuidas seda
Riigikogus menetletakse.
Riigikogu otsuse
tavamenetlus ei pruugi
tagada eelnõu seletuskirjas
eelnõu § 59 lõike 2
selgitusena välja toodud
eesmärki, mille kohaselt
on eesmärgiks tagada
parlamentaarne kontroll,
milleks tuleb piiravad
meetmed Riigikogus heaks
kiita või tühistada esimesel
võimalusel.
Arvestatud RKKTSi lisatud nimetatud sätte osas erimenetluskord.
5. Eelnõu § 71 lõige 1 lubab
Vabariigi Valitsusel või
tema volitatud
haldusorganil otsustada
ruumi, hoonesse või
piirdega alale sisenemise
ja selle läbivaatamise
valdaja nõusolekuta ja
Selgitus Nimetatud säte ei olegi pelgalt täitevvõimu hinnangu alusel - nimetatud
piirangud ja sätted kohalduvad ikkagi kriisiolukorra lahendamiseks,
sealhulgas riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu
tõrjumiseks. Nii näiteks nagu hetkel on KorS § 50 alusel korrakaitseorganil
õigus valdusesse siseneda kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või
tõrjumiseks, sama ka nt Päästeseaduses § 132 jne.
334
teadmiseta. Soovime
juhtida tähelepanu sellele,
et Riigikogu hoonetesse
sisenemise ja
läbivaatamisel tuleb
arvestada Riigikogu
staatuse eripäraga, mis
tähendab, et kõnealune
paragrahv ei saa olla
aluseks Riigikogu
hoonetesse sisenemiseks ja
läbivaatamiseks pelgalt
täitevvõimu hinnangu
alusel.
6. Eelnõu § 89 lõike 3 alusel
võib Vabariigi Valitsus
püsiva kriisiülesandega
isiku juures määrata
täiendavaid
kriisiülesandega ameti- ja
töökohti ning näha ette
põhiseadusliku
institutsiooni
toimepidevust tagavatele
asutustele kriisiülesandega
ameti- ja töökohtade
määramise tingimused.
Vastava korra kehtestab
Vabariigi Valitsus oma
määrusega. Arvestades
parlamentaarse
autonoomia põhimõtet
Selgitus Kriisi ameti- ja töökohtade süsteem peab olema toimivas loogikas Kaitseväe
sõjaaja ametikohtadega, asutusele määratud kriisiülesannetega (Riigikogu
puhul tema PSis toodud ülesannetega). Selgusetuks jääb, millest lähtuvalt
Riigikogu Kantselei määrab endale kriisiajal vajamineva ressursi, kui
puudub link KVga/KAM valitsemisalaga.
335
peaks Riigikogu Kantseleil
olema täitevvõimust
sõltumatu õigust määrata
kindlaks kriisiülesandega
ameti- ja töökohtade
määramise tingimused ja
nende arvu. Vabariigi
Valitsus võtaks selle
informatsiooni
teadmiseks, omamata
õigust teha mingeid
omapoolseid muudatusi.
7. Seoses eelnõu §-s 247
tehtavate muudatustega
välissuhtlemisseaduses
teeme ettepaneku kaaluda
julgeolekupoliitika aluste
nimetuse muutmist
julgeolekupoliitika
põhialusteks. Selliselt
sobituks selle strateegiline
arengudokument
selgemini riigieelarve
seaduse §-des 19 ja 20
nimetatud riigi
strateegiliste
arengudokumentide
süsteemi.
Mittearvestatud Kuna JPA menetluse osas on välissuhtlemisseaduses ette nähtud
eriregulatsioon võrreldes teiste põhialustega, siis leiame, et
julgeolekupoliitika aluste nimetus peegeldabki seda, et tegu ei ole
samasuguse põhialuste dokumendiga nagu kõik teised põhialused.
8. Täiendavalt tahame
käsitleda ka õiguslikke
teemasid, mis tulenevad
Riigikogu tööst ja
Selgitus Viidatud PS § 62 kaitseb eelkõige Riigikogu liikme õigust hääletada ja
otsustada oma südametunnistuse ja põhimõtete kohaselt (indemniteedi
põhimõte). Eelnõu seda tõenäoliselt otseselt ei takista.
336
Riigikogu liikme
staatusest, kuid mida
kehtivates seadustes ei ole
käsitletud. Need teemad
tekkisid COVID-19
eriolukorra ajal ja nende
reguleerimist seaduses
peame õigusselguse
huvides hädavajalikuks.
Esimene teema seondub
võimalike „erikordade“
ajal täitevvõimu poolt
kehtestatavate
liikumispiirangute (nii
teatud territooriumile
sisenemise keeld kui ka
väljumise keeld)
kohaldumisega Riigikogu
liikmetele. Võttes aluseks
põhiseaduse §-s 62 ja
Riigikogu liikme staatuse
seaduse §-s 17 sätestatud
Riigikogu liikme vaba
mandaadi põhimõtte ning
§ 18 lõikes 2 sätestatu
(„Riigikogu liiget ei tohi
takistada tema ülesandeid
täitmast“), vajaks seaduses
õigusselguse ja üheti
mõistetavuse huvides
reguleerimist täitevvõimu
Pigem seonduvad kõik Riigikogu liikme isiklikku vabadusse sekkuvad
meetmed PS §-ga 76, mis sätestab Riigikogu liikme puutumatuse nõude
(immuniteedi põhimõte). Kuigi normi teine lause nõuab Õiguskantsleri või
Riigikogu liikme koosseisu enamuse luba vaid Riigikogu liikme
kriminaalvastutusele võtmise situatsioonis, võib kehtivas õiguses olla
vajalik Riigikogu liikme isiklikku vabadust oluliselt piirata ka puhtalt
ohutõrjeliste abinõudega (nt isiku kinnipidamine, viibimiskeeld, isiku
läbivaatus, samuti kavandatavad liikumispiirangud, keelutund jms). Ei saa
välistada, et kuna põhiseaduse vastuvõtmisel ei olnud õiguskorras
kriminaalvastutuse ja ohutõrjelise vastutuse omavaheline piiritlemine eriti
selge, ei osatud ette näha selle sätestamise vajadust põhiseaduses. Seetõttu
oleks põhimõtteliselt õigustaud PS § 76 sätestatud Riigikogu liikme
puutumatuse nõude tõlgendamine avaralt ning hõlmata selle kaitsealasse ka
teatud ohutõrjeliste meetmete rakendamise piiramine.
Kuigi küsimus on tekkinud VOS menetlemisel vajaks teema põhjalikumat
analüüsi ja laiemat arutelu.
337
poolt rakendatavate
piirangute
kohaldamise/mittekohaldu
mise küsimus Riigikogu
liikmetele. Meie seisukoht
on, et Riigikogu liige ei
peaks järgima selliseid
täitevvõimu korraldusi,
mis ei võimalda tal oma
vaba mandaadi raames
tööülesandeid täita, ja
selleks ei saa teda ka
kohustada ning nende
mittetäitmise eest
karistada. Eriti see
puudutab eelnõu §-s 53
käsitletud
liikumispiiranguid, §-s 54
käsitletud viibimiskeeldu
ja §-s 55 käsitletud
keelutundi.
Praktikas vajaks seaduse
tasemel regulatsiooni ka
eeltoodud piirangute
kohaldumine või
mittekohaldumine
Riigikogu Kantselei
teenistujate suhtes, kelle
ülesandeks on Riigikogu
täiskogu ja komisjonide
töö häireteta tagamine.
338
Juhul, kui neile vastavad
piirangud rakenduvad,
võib tekkida olukord, kus
Riigikogu töö võib olla
tõsiselt häiritud või isegi
halvatud teenindava
personali puudumise tõttu.
Riigikohus
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Eelnõus ja seletuskirjas on
püsiva kriisiülesande
regulatsioon ebaselge ja
vastuoluline.
Põhiseseaduslike
institutsioonide vaates
vajaks täiendavat
selgitamist, kas
toimepidevuse tagamine
on või ei ole püsiv
kriisiülesanne. Sõltuvalt
sellest tuleks kõrvaldada
võimalik kontseptuaalne ja
terminoloogiline segadus
eelnõus ja seletuskirjas.
Eelnõu järgi on
kriisiülesanded kas
püsivad (§ 9) või
ühekordsed (§ 43). Eelnõu
Selgitus
Riigikohtule ei määrata püsivat kriisiülesannet, kuna Riigikohtu roll ja
ülesanded on toodud juba Põhiseaduses. Eelnõuga pannakse
põhiseaduslikele institutsioonidele teatud kohustused, mis on seotud nende
Põhiseaduses toodud ülesannete täitmise tagamisega – eelnõus § 13
põhiseadusliku institutsiooni riskianalüüs ja § 18 toimepidevuse tagamine.
Eelnõus on läbivalt kasutatud konstruktsiooni püsiva kriisiülesandega asutus
ja põhiseaduslik institutsioon – kui on peetud vajalikuks põhiseaduslikele
institutsioonidele kohustuste ettenägemist.
339
§ 9 pealkiri on eksitav –
paragrahvis käsitletakse
üksnes püsivaid
kriisiülesandeid.
Seletuskiri selgitab § 9
osas samuti kriisülesannet
laiemalt kui üksnes püsiv
kriisiülesanne. Eelnõus
defineeritakse püsivat
kriisiülesannet seeläbi, et
seda seostatakse üksnes
täidesaatva riigivõimu
asutuse või kohaliku
omavalitsuse üksuse
põhiülesandega (ilmselt
põhimääruses toodud
põhiülesanne) ja juriidilise
isiku tegevusala või
eesmärgiga, lisaks sellele
on püsivaks
kriisiülesandeks ka
elutähtsa teenuse
toimepidevuse
korraldamine ja selle
osutamine (§ 9 lg 2).
Erinevalt eelmisest on aga
elutähtsa teenuse
toimepidevuse
korraldamisel ja sellise
teenuse osutamisel
tegemist püsiva
kriisiülesandega nii
340
kriisiolukorras kui ka enne
seda. Samas toodud
loetelus puudub
põhiseaduslik
institutsioon, kuid ta on
nimetatud § 9 lg-s 4. Kas
on mõeldudki, et lisaks
Eesti Pangale, kes on
seotud elutähtsa teenuse
toimepidevusega (seega
seostatud püsiva
kriisiülesandega ka läbi § 9
lg 2), käsitletakse ka teisi
põhiseaduslikke
institutsioone püsivate
kriisiülesannete
omajatena?
2. Eelnevaga haakub ka
küsimus, kas
toimepidevuse tagamine
on püsiv kriisiülesanne või
mitte? Alustame aga
sellest, et eelnõu § 16 lg 1
säte ja seletuskirjas toodu
on omavahel vastuolus.
Eelnõust saaks järeldada,
et § 16 lg-ga 1
reguleeritakse nii püsiva
kriisiülesannetega asutuse
või isiku – kelleks võib
olla ka põhiseaduslik
institutsioon – kui ka kõigi
Selgitus Vt eelmist vastust. Lisaks selgitame, et § 18 reguleerib kõikide püsivate
kriisiülesannetega asutuste ja isiku toimepidevust ning ka põhiseaduslike
institutsioonide oma.
Lisaks selgitame, et kõiki püsivaid kriisiülesandeid seadusega ei määrata –
riigiasutusteel tulevad need vabariigi valitsuse kriisiplaanist samas
määratakse need seaduse alusel nt määrustes, haldusaktidega määratakse nt
elutähtsate teenuste osutajatele.
341
ülejäänud põhiseaduslike
institutsioonide suutlikkust
järjepidevalt toimida ehk
toimepidevust. See
tähendaks, et sättega
reguleeritakse
toimepidevuse tagamise
kohustust sõltumata
sellest, kas see on püsiva
kriisiülesandega asutuse
või isiku või mõne muu
institutsiooni
toimepidevus (sellega on
kooskõlas ka § 16
üldselgitus seletuskirjas).
Konkreetselt aga § 16 lg 1
kohta käivast seletuskirja
osast nähtub, et säte (seega
ka paragrahv tervikuna?)
peaks reguleerima üksnes
nende põhiseaduslikke
institsioonide
toimepidevust, kellele on
pandud püsiv
kriisiülesanne. Omakorda
jälle teistsuguse käsitluse
annab seletuskirja lk 31,
mille kohaselt
toimepidevuse tagamise
kohustus on püsiv
kriisiülesanne.
342
Võimalik, et vähemalt § 16
lg 1, aga ka nt § 11 ja selle
lg 1 omavaheline
ebamäärane õigusselgus
on seotud sellega, et püsiva
kriisiülesandega asutuse ja
isiku kui üldmõiste
selgitus on esitatud alles §
16 lõikes 1, kuid seda
kasutatakse juba varem (nt
§ 13 lg-d 2 ja 11).
Üldmõiste tuleks
kasutusele võtta koheselt,
meie arvates paragrahvis 9.
See võimaldaks meie
arvates ka nt § 9 lõiked 3 –
5 koondada üheks sätteks –
püsiv kriisiülesanne peab
olema määratud
seadusega. Sellise
järelduseni jõutakse meie
arvates ka seletuskirjas.
3. Mõjude analüüs
põhiseaduslikele
institutsioonidele on
puudulik ja eksitav. Seal
on väidetud (seletuskiri lk
379), et põhiseaduslikel
institutsioonidel ei ole
kriisiplaani koostamise ja
õppuste korraldamise
kohustust. Tõepoolest,
Selgitus
Kaasnevad kulud on välja toodud eelnõu seletuskirjas.
343
põhiseaduslikel
institutsioonidel puudub
formaalne kohustus
koostada dokument
„Kriisiplaan“, kuid
võrreldes nõudeid
kriisplaani koostamiseks
(rakendusakti kavand 4) ja
toimepidevuse tagamiseks
(§ 16 lg 2 p-d 1-10), on
mõeldamatu, et nende
täitmiseks ei pea muutma
ulatuslikult nii kehtivat
dokumentatsiooni kui ka
looma uut. Kriisplaani kui
ühe formaliseeritud
dokumendi koostamise ja
sellega seotud asjaajamise
mõju ressursikuluna,
võrrelduna näiteks
toimepidevuse või selle
mitmete
üksikkomponentide (nt
varud) ressursimahuga, on
marginaalne. Tõepoolest ei
ole põhiseaduslikult
institutsioonil kohustust
korraldada kriisiõppusi,
kuid tal on kohustus
harjutada
toimepidevusnõuete
täitmist (§ 16 lg 4).
344
Erinevalt näiteks
kriisõppustest ei nähta
selle kulude katteks ette
valitsuse kaudu
eraldatavaid täiendavaid
vahendeid. Mõjude
analüüs ei ole sisuline,
vaid pigem õigustele
keskenduv ja analüüsi
tulem on valdavalt vaid
täiendavate
inimtöötundide
(täiendavate korraldavate
ametikohtade) vajaduse
prognoos. Täiesti
tähelepanuta on jäetud
mõju kaasuvatele
majanduskuludele – nt
kohustus tagada varud ja
vahendid eelnõuga
sätestatud
toimepidevusnõuete
tagamiseks (§ 15 lg 2 p 7),
varuasukoht ja sinna
ümberpaiknemine (§16 lg
2 p 8), toimepidevuseks
vajalike objektide kaitse
(§16 lg 2 p 9) jne. Selline
puudulik mõjude
hindamine ei ole
korrektne, jättes eksliku
mulje, et kriisivalmiduse
345
või ka kriisides püsiva
toimepidevuse
saavutamiseks ongi tarvis
ennekõike üksnes
bürokraatlikku tööd –
koostada dokumente.
4. Eelnõu § 27 lg 1 järgi
otsustab Riigikogu
sõjaseisukorra lõpetamise
Vabariigi Presidendi või
Vabariigi Valitsuse
ettepanekul. Põhiseadus ei
reguleeri otsesõnu
sõjaseisukorra lõpetamist,
kuid sõjaseisukorra
kuulutab välja Riigikogu
Vabariigi Presidendi
ettepanekul või teatud
juhtudel Vabariigi
President üksi (PS § 128).
Seetõttu on
põhiseaduslikult küsitav
sõjaseisukorra lõpetamise
ettepaneku tegemise
pädevuse andmine
Vabariigi Valitsusele.
Seletuskirjas toodud väide,
et ka põhiseadust
tõlgendades ei saa
järeldada, et sõjaseisukorra
lõpetamise ettepaneku
tegemise ainuõigus on
Arvestatud
346
Vabariigi Presidendil, ei
põhine mitte ühelgi
tõlgendusargumendil.
Pigem saab põhiseadust
süstemaatiliselt
tõlgendades järeldada
vastupidist, sest
sõjaseisukorra välja
kuulutamise ja lõpetamise
kaudu teostab Vabariigi
President oma PS § 127 lg-
s 1 sätestatud pädevust
riigikaitse kõrgeima
juhina. Seda järeldust
kinnitab ka tõsiasi, et PS §
128 lg 1 annab ka
demobilisatsiooni
ettepaneku tegemise
ainupädevuse Vabariigi
Presidendile.
Demobilisatsioon ja
sõjaseisukorra lõpetamine
kuuluvad mõlemad
riigikaitselise kriisi
deeskalatsiooni faasi.
5. Eelnõu §-s 48 nähakse ette,
et füüsiline isik ei vastuta
rahaliste kohustuste
täitmata jätmisest tuleneva
lepingu rikkumise eest, kui
see on põhjustatud sellest,
et kriisiolukorra tõttu on
Selgitus Lepinguliste kohustuste rikkumise vabandatavus on seotud otseselt
sissetuleku vähendamisega, kui vähendatakse töötasu, palka või hüvitisi ja
toetusi. § 45 sätestab füüsilise isiku kohustuste rikkumise vabandatavuse –
majandustegevust piiratakse ettevõtetel. Sundkasutusse võtmine otseselt ei
tohiks põhjustada rahaliste kohustuste täitmata jätmist.
347
vähendatud palka, hüvitisi
ja toetusi. Säte on
põhjendatud, sest sellistel
juhtumitel on lepingu
rikkumisel põhjuslik seos
riigi tegevusega
kriisiolukorras ressursside
säästmisel. Samas ei ole
seletuskirjas põhjendatud,
miks ei laiene säte
muudele eelnõus ette
nähtud meetmetele, mis
samuti füüsilise isiku
majanduslikku
toimetulekut võivad
oluliselt raskendada, nt
majandustegevuse
piiramine või asjade
sundkasutusse andmine.
6. Eelnõu §-s 59 on ette
nähtud üldvolitus
põhiõiguste piiramiseks
erakorralise või
sõjaseisukorra ajal.
Üldvolitus põhiõiguste
piiramiseks terves
ühiskonnas ei saa üldjuhul
olla kooskõlas
seadusereservatsiooni ega
määratuse põhimõttega.
Isegi kui eeldada, et
eksisteerib mõni erandlik
Selgitus Sarnane üldvolitus on kehtivas õiguses RiKS § 9 lõikes 1 ja KorS § 24, 25.
üldvolitust piirdub ainult sõjaseisukorraga.
348
konkreetne olukord, mil
seda on võimalik
põhiseaduspäraselt
rakendada, tuleks selle
üldvolituse sõnastamisel
arvestada PS §-s 130
sätestatud piirangutega.
7. Eelnõu § 97 seletuskirjast
nähtub, et sundtöö on
ümber nimetatud
„kodanikukohustuseks“
seetõttu, et sundtöö on
üldjuhul rahvusvahelise
õiguse järgi keelatud, kuid
riigi julgeoleku jaoks
vajalikke abitöid tuntakse
inglise keeles mõiste civic
duties ehk
kodanikohustuste all ja
neile sundtöö keeld ei
laiene. Tuleb rõhutada, et
õigusinstituudi ümber
nimetamine ei muuda selle
lubatavuse eeldusi.
Töökohustusele
rahvusvahelisest õigusest
ja põhiseadusest tulenevad
piirangud kehtivad ühtviisi
sõltumata sellest, kas seda
nimetada sundtööks või
kodanikukohustuseks.
Seletuskirjas on
Selgitus Kehtivas õiguses on reguleeritud sundtööd/töökohustust/ühekordset
töökohustust RiKS5. peatüki 1.1 jao 3. jaotises – see on seotud
riigikaitseliste vajadustega. Samuti on töökohustus hetkel reguleeritud
hädaolukorra seaduse § 26, mis annab õiguse isikuid rakendada eriolukorra
ajal eriolukorra lahendamiseks vajalikele töödele.
Samuti on töökohustus lubatud päästeseaduse § 19 alusel – isikut võib
rakendada päästetööde lahendamiseks, samuti korrakaitseseaduse § 16
alusel on lubatud isikuid kaasata ohtu tõrjuma või ka korrarikkumist
kõrvaldama. Nagu näha, siis on kehtivas õiguses mitmeid võimalusi isikute
kaasamiseks nende kodanikukohustuse täitmise raames, sh üldise
korrahoidmise ja õnnetuste likvideerimise huvides. Seega rakendatakse
isikuid erinevatele riigi ja elanike kasuks tehtavatele töödele nii
tavaolukorras, kriisi ajal kui ka sõjaseisukorras. Eelnõu koostamisel arutame
veel, kas mõiste kodanikukohustus on kõige täpsem.
349
analüüsitud kooskõla
EIÕK artikliga 4, kuid
täielikult on jäetud
analüüsimata kooskõla PS
§ 29 lg-ga 2, mis on
sõnastatud EIÕK artiklist 4
erinevalt. Igal juhul tuleks
tõsiselt kaaluda, kas sõna
„kodanikukohustus“
kasutamine kõnealuse
õigusinstituudi
tähistamiseks on
õigustatud. Tavakeeles on
sellel sõnal täiesti
teistsugune tähendusväli ja
selle kasutamine
õiguskeeles üksnes ajutise
sunniviisilise töö
tähistamiseks tekitab
asjatut segadust.
8. Eelnõu § 102 lg-s 1 asja
sundkasutusse võtmine ja
sundvõõrandamine ning §
98 lg-s 1 sunniviisiline töö
on võimalik juba n-ö
lihtsas kriisiolukorras,
ilma põhiseaduses
sätestatud erikordi
kohaldamata. Tasub
kaaluda, kas niivõrd
intensiivselt põhiõigusi
piiravad meetmed peaksid
Selgitus Asjade sundkasutus on lubatud juba ka nö rahuajal kehtiva õiguse järgi:
Päästeseaduses § 20, KorS § 52, samuti RiKS § 82.1. Eelnõu võtab üle
kehtiva RiKSi regulatsiooni.
350
olema niivõrd hõlpsasti
kohaldatavad.
9. Eelnõu § 139 lg 3 järgi
lahendatakse
kriisiolukorras tekitatud
kahju hüvitamise taotlus
ühe aasta jooksul.
Seletuskirjas on seda
põhjendatud eelkõige
vajadusega suunata
ressursse kriisiolukorra
lahendamisele ja
suurenenud töömahuga,
sest kriisiolukorras
esitatakse eeldatavasti
kahju hüvitamise taotlusi
rohkem. Eeltoodud
põhjendused tekitavad
küsimuse, kas eelnõuga on
soovitud kehtestada
kohustuslik kohtueelne
menetlus kriisiolukorras
kahju hüvitamise nõuete
lahendamiseks. Kui see on
olnud eesmärk, tuleks see
sätestada selgelt (vt
RKHKm 3-3-1-18-13, p
11).
Selgitus Eelnõuga ei looda uut kohtueelse menetluse liiki, vaid sätestatakse
haldusorganile tähtaeg, mis aja jooksul tuleb taotlus läbi vaadata ja seisukoht
kujundada. Vt nt kehtiv RiKS § 87.4 lõike 4 alusel antud määrus.
Eesti Töötukassa Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
351
1. Eelnõu §-s 72 sätestatakse
Vabariigi Valitsuse poolt
hüvitiste ja toetuste
(edaspidi hüvitis)
vähendamise ja maksmise
peatamise võimalus
juhuks, kui erakorralise või
sõjaseisukorra ajal,
sealhulgas riigi eelarvelise
jätkusuutlikkuse
tagamiseks, on vaja
kasutada täiendavaid riigi
rahalisi vahendeid.
1.1. Eelnõu §-st 72 ei
nähtu, kui pikaks ajaks
Vabariigi Valitsus võib
makseid vähendada või
peatada. Sellist piirangut
saaks meie hinnangul
siiski rakendada ajutiselt
piiratud aja jooksul, mis
tuleks sätestada seaduses.
1.2. Samuti tuleks eelnõus
ette näha täpsem hüvitiste
ajutise vähendamise ulatus
ja tingimused, et hüvitist
väljamaksev asutus saaks
ennetavalt teha
infosüsteemide arendused,
et kriisiolukorras oleks
Selgitus
SoM on nimetatud paragrahvi osas teinud omad ettepanekud, samuti on need
läbi arutatud nii Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa kui ka Haigekassaga.
Täpsemad selgitused:
1.1 Kuna lõike 1 kohaselt tohib piiranguid kehtestada üksnes erakorralise
või sõjaseisukorra ajal, siis SoM arvates sellise olukorra lõppedes
taastub automaatselt vana olukord. Kui siiski soovitakse piiranguid
pikendada, tuleb selleks muuta seadusi. Kui Valitsus soovib piiranguid
lühemalt kasutada, märgitakse see ära valitsuse määruses.
1.2 Ulatust on SoM poolt tehtud sõnastusettepanekus täpsustatud: hüvitisi
vähendatakse protsentides, samuti on asendussissetulekutele ette
nähtud vähendamise alumine piir.
1.3 Arvestatud SoM ettepanekus, asendussissetulekuid saaks vähendada
palga alammäärani.
1.4 Arvestatud SoM ettepanekus.
1.5 Sularahas väljamaksmise kohustus on SoM ettepanekus välja võetud.
Toimetulekutoetust on võimalik ka kehtiva seaduse alusel maksta
sularahas, sotsiaalhoolekande seadusesse on mõistlik täpsustada
sularahas väljamaksmise erisusi kriisides.
1.6 Arvestatud SoM ettepanekus, vt SOMi märkusi
1.7 SoM ettepanekus see säte välja võetud, kuna see on segadust tekitav.
Kui erakorraline või sõjaolukord lõped taastub vana olukord või
võetakse vastu seaduse muudatused, mida reguleerivad uut olukorda.
352
vähendamine lihtsamini ja
kiiremini rakendatav.
1.3. Lisaks ei taga eelnõu §
72 lõikes 2 kavandatud
hüvitiste vähendamine
toimetulekupiirini isikute
toimetulekut, kuna see on
piir, mis
sotsiaalhoolekande
seaduse kohaselt
perekonna esimesele
liikmele pärast
eluasemekulude tegemist
esmavajadusteks peab
alles jääma. Kuna
leibkonna struktuurist
lähtuvalt võib
toimetulekutoetuse
kogusumma olla suurem,
kui perekonna esimesele
liikmele määratud
toimetuleku piir (so 200
eurot), siis võib
erakorralise või
sõjaolukorra ajal tekkida
olukord, kus isik saab
esmalt töötukassast
vähendatud määras
hüvitise ja pöördub
seejärel kohalikku
omavalitsusse
353
toimetulekutoetuse
saamiseks, mis võib
osutuda kõrgemaks
arvestades tema leibkonna
struktuuri.
Asendussissetulekuks
olevad hüvitised ja
toetused peaksid tagama
isikule tema vajalike
kulude katmise ilma, et ta
peaks minema lisaks
kohalikult omavalitsuselt
toimetulekutoetust
taotlema. Ettepanek on
vähendamise alumiseks
piiriks seada töötasu
alammäär ja hüvitiste
vähendamise ulatus
määrata protsendina
väljamakstavast summast.
1.4. Eelnõu § 72 lõike 4
kohaselt võib sama
paragrahvi lõikes 1
nimetatud hüvitiste ja
toetuste maksmise
peatada, kui lõigetes 2 ja 3
sätestatud meetmete
rakendamise järel on
kriisiolukorra
lahendamiseks, sealhulgas
riigi eelarvelise
354
jätkusuutlikkuse
tagamiseks jätkuvalt vaja
kasutada täiendavaid riigi
rahalisi vahendeid. Lõike 5
kohaselt tuleb peatamise
korral inimesele tagada
vältimatu sotsiaalabi
korras hädavajalik toit,
peavari ja riietus. Kuna ka
vältimatu sotsiaalabi
korras hädavajaliku abi
andmine nõuab riigi poolt
kulutuste tegemist, jääb
ebaselgeks, miks
peatatakse ühest allikast
kulude tegemine ja samad
kulud tehakse samuti
eelarve vahenditest teise
kanali kaudu. Ettepanek on
loobuda
asendussissetulekuks
olevate hüvitiste ja toetuste
peatamisest.
1.5. Eelnõu § 72 lõike 6
kohaselt võib muu
võimaluse puudumisel
maksta hüvitisi isikule
sularahas.
Tööturumeetmete seaduse,
töötuskindlustuse seaduse
ja töövõimetoetuse
355
seaduse kohaselt
makstakse hüvitised isiku
pangakontole ja sularahas
väljamakseid ei tehta.
Hüvitiste maksmiseks
sularaha käitlemine (sh
hoiustamine ja kassaline
teenindamine) nõuab
erinõuete täitmist, milleks
töötukassal käesoleval ajal
valmisolekut loodud ei ole.
Meie hinnangul ei ole ka
otstarbekas, kui iga
väljamakseid tegev asutus
teeks seda iseseisvalt, vaid
tuleks luua ühine riigi
poolt keskselt
koordineeritud
väljamaksete tegemise
süsteem ja erinevate
asutuste andmete alusel
maksta isikutele hüvitised
välja piirkonniti ühest
kohast. Vastasel juhul võib
tekkida olukord, kus kõik
hüvitisi maksvad asutused
teevad kulutused sularaha
käitlemiseks ja klientidele
väljamaksmiseks ning
kliendid peavad käima
samal või erineval ajal
mitmes kohas raha saamas,
356
mis kriisiolukorras ei ole
turvaline ega mõistlik
korraldus. Samuti võiks
kaaluda vajadusel kõigile
hüvitisi ja toetusi saavatele
isikutele ühesuguses
suuruses nö baastoetuse
maksmist, mis vähendaks
hüvitisi maksvate asutuste
töö- ja arenduskoormust
ning oleks kriisi oludes
inimestele lihtsasti
kommunikeeritav.
Eelnõus vajaks
reguleerimist võimalus
hüvitiste sularahas
väljamaksmisel hüvitise
summa ümardamiseks, et
vältida müntides
väljamaksmist, samuti
isikutele ümardamisest
tulenevate vahede
hüvitamine.
Ettepanek on eelnõus
vastavalt täpsustada
hüvitiste sularahas
väljamaksmise
regulatsiooni.
357
1.6. Eelnõu § 72 lõike 7
kohaselt võib
perioodiliselt makstavaid
hüvitisi andmete
puudumisel maksta isikule
eelmisel kuul makstud
hüvitise summas. Pigem
tuleks sätestada, et
makstakse viimaste
teadaolevate andmete
alusel, kuna eelmine kuu ei
tarvitse olla viimane, mille
kohta on andmed olemas.
1.7. Eelnõu § 72 lõike 9
kohaselt jätkatakse
erakorralise ja
sõjaseisukorra lõppemisel
hüvitise ja toetuse
maksmist seaduses
sätestatud alustel ja korras
mõistliku aja jooksul.
Reguleerimata on kas ja
millal vähendatud või
peatatud hüvitised ja
toetused isikutele välja
makstakse. Ettepanek on
eelnõu vastava
regulatsiooniga täiendada.
2. Tööturumeetmete
seaduses,
töötuskindlustuse seaduses
Arvestatud Sisuliselt arvestatud ja arusaadav, ettepanekud esitatud vastutavale
ministeeriumile, kes töötab välja vastavad muudatused.
358
ja töövõimetoetuse
seaduses on hüvitiste
saamiseks seatud ka
tingimused, näiteks
töötuna arvelolek,
töötukassas nõustamisel
osalemine, aktiivne
tööotsimine, töötule seatud
muude kohustuste täitmine
või ka töötamine,
ettevõtlusega tegelemine
või õppimine. Eelnõus
puudub sellekohane
regulatsioon, kuidas
kriisiolukorras või
hüvitisete vähendamisel
tuleks nn
aktiivsustingimusi
rakendada. Samuti puudub
regulatsioon, kas ja mis
tingimustel tuleks jätkata
tööturuteenuste osutamist.
Ettepanek on eriseadustes
sätestada kriisiolukorras
töötute arvelevõtmise ja
aktiivsusnõuete erisused
ning hüvitiste ja toetuste
saamise tingimused ning
tööturuteenuste osutamine.
Juhul, kui pole võimalik
täpsustada kõiki tingimusi
359
eriseadustes, tuleks anda
volitusnorm valdkonna
eest vastutavale ministrile,
kes võib täpsustada
määrusega seaduses
sätestatud ülesannete
täitmist ja isikutele seatud
tingimuste kohaldamist.
3. Eelnõu § 92 lõike 2
kohaselt kriisiolukorras
püsiva kriisiülesande
lahendamisega seotud
kriisiülesandega ameti- või
töökohalt omal soovil
vabastamise või
töölepingu lõpetamise
korral peab isik esitama
tööandjale avalduse
vähemalt 60 päeva enne
soovitavat ametikohalt
vabastamist või töölepingu
lõpetamist. Ebaselge on,
mida mõeldakse püsiva
kriisiülesande
lahendamisega seotud
kriisiülesandega ameti- või
töökoha all. Eelnõu § 89
kohaselt määratakse
püsiva kriisiülesandega
ameti- ja töökohad. Eelnõu
§ 90 lõike 1 kohaselt
töökohustus tekib isikule
Arvestatud
360
püsiva kriisiülesande
täitmiseks vajaliku
töökohustusega
ametikohale asumisel või
töölepingus ettenähtud
tööle asumisel või tema
ameti- või töökoha
määramisel
kriisiülesandega ameti- või
töökohaks. Kriisiolukorras
ei saa vastaval ameti- või
töökohal töötamisel
töölepingu lõpetamisel
vahet teha, kas isiku kõik
tööülesanded olid seotud
kriisiülesande
lahendamisega ja sellest
sõltuvalt arvestada
töölepingu ülesütlemise
aega. Ettepanek on eelnõu
§ 92 lõike 2 sõnastust
täpsustada ja jätta välja
sõnad „kriisiülesande
lahendamisega seotud“.
4. Eelnõu § 94 lõike 1
kohaselt võib riigieelarvest
rahastatava asutuse ja isiku
juures töötava ametniku
palka ja töötaja töötasu
ühepoolselt vähendada
riigikaitselise
kriisiolukorra ja
Selgitus
361
eriolukorra ajal, kui riigi
rahaliste võimaluste tõttu
vähendatakse
riigieelarvest rahastatava
asutuse ja isiku eelarvet
ning samal ajal on vaja
jätkata riigi toimimiseks
vajalike ülesannete
täitmist või teenuste
osutamist. Sama
paragrahvi lõike 2 järgi
võib lõikes 1 nimetamata
asutus ja isik töötaja
töötasu ühepoolselt
vähendada, kui
tööjõukulude vähendamise
põhjuseks on vajadus
jätkata riigi toimimiseks
vajalike ülesannete
täitmist või teenuste
osutamist hoolimata
eelarve tulude
vähenemisest.
Lõike 2 sõnastusest ei
nähtu, mis olukordades
täpsemalt on muul asutusel
õigus töötaja töötasu
vähendada. Samuti on
ebaselge, mida on mõeldud
riigi toimimiseks vajalike
ülesannete all, kuna
Lg 2 on täpsustatud samamoodi nagu lõiget 1 (riigikaitseline kriisiolukord).
Riigi toimimiseks vajalikud teenused või ülesanded ei ole kindel loetelul
mida saab ette määrata – see võib olla nii elutähtsad teenused, püsivad
kriisiülesanded, põhiseaduslike institutsioonide tegevus kui ka avalik-
õiguslike juriidiliste isikute tegevus – seda tuleb hinnata kriisi ajal, kas mingi
teenus või ülesanne on antud hetkel vajalik riigi toimimiseks või ei ole seda
mitte.
362
eelnõus sellist terminit
avatud ei ole. Kui mõeldud
on elutähtsa teenuse
osutamist või püsiva või
ühekordse kriisiülesande
täitmist, võiks selliselt ka
eelnõu sätet täpsustada.
Eelnõu § 94 lõike 2
sõnastus on hetkel liiga lai
ja seda tuleks täpsustada
selliselt, et tuleks selgelt
välja mis olukordades ja
juhtudel on tööandjal õigus
töötajate töötasu
vähendada.
Kuna eelnõu § 94 lg 3
kohaselt võib töötasu
vähendada töötasu
alammäärani, tuleks
sätestada ka see, kas ja mis
aja jooksul on tööandjal
kohustus töötasu vahe
töötajale hüvitada, kas
töötajal on vähendatud
ulatuses õigus tööst
keelduda, töösuhe üles
öelda ja muud töölepingu
seadusest tulenevad
õigused.
Eelnõu sätestab, et palk ja töötasu tuleb taastada mõistliku aja jooksul pärast
vähendamist. Töölt lahkumise õigus on töötajal alati – kriisi amet- ja
töökohtadel olijate osas kohaldub 60 kalendripäevane etteteatamise aeg ning
teiste isikute osas tavapärane 30 päev või siis kokkuleppel varem.
Vahepealset palga või töötasu vahe kohustuslikku hüvitamist sarnaselt
kehtivale RiKSile eelnõu ette ei näe.
Eelnõu seletuskirja on ülaltoodud selgitustega täiendatud.
363
Ettepanek on eelnõu § 94
vastavalt täpsustada.
5. Eelnõu §-des 109 ja 110
sätestatud erisused
haldusaktide
kättetoimetamisel ja
menetlusosaliste õiguste
piiramise rakendamine on
seotud riigikaitselise
kriisiolukorra
lahendamisega.
Ebaselgeks jääb, kas
püsiva kriisiülesandega
asutuse poolt
riigikaitselise
kriisiolukorra ajal
kriisiülesande täitmine
(näiteks eelnõu § 236
kohaselt töötuskindlustuse
seaduse § 23 lõikes 22
sätestatud hüvitiste ja
toetuste maksmine) on
selles kontekstis seotud
kriisiolukorra
lahendamisega ja asutusel
on võimalik kohaldada §-
dest 109 ja 110 tulenevaid
erisusi. Ettepanek on
eelnõus täpsustada
terminit riigikaitselise
kriisiolukorra
lahendamine. Juhul, kui
Selgitus Haldusakti kättetoimetamise erisused on ette nähtud eelnõus piiravate
meetmete kohaldamisega seotud haldusaktide kättetoimetamisega, milleks
on kriisiolukorra lahendamise kohustustega seotud haldusaktid jm
dokumendid (nt kriisiülesanded, kodanikukohustuse määramine, asja
sundkasutusse võtmine või sundvõõrandamine).
Säte on kirjutatud RiKS § 827 eeskujul, kus näiteks Töötukassa saaks RiKS
osas riigikaitselise ülesandega seotud haldusakte jms kutseid, dokumente
kätte toimeta kasutades haldusmenetluse erisusi nt olukorras, kus on vaja
ühekordset töökohustust panna suurele hulgale isikutele ja vajadusel kaasata
selleks töötuid. Sellisel juhul saaks ühekordse töökohustuse andmiseks
üldkorraldusega selle haldusakti kätte toimetada.
Sama loogika jätkub ka eelnõuga – kõik tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
alusel antud haldusaktid, dokumendid, kohaldatavad piiravad meetmed –
neid saab isikule kätte toimetada eelnõus toodud HMS erisustele tuginedes,
kui neid antakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel ja kriisiolukorra
lahendamise eesmärgil. Seega kui Töötukassa rakendab meetmeid
tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse alusel, on ka Töötukassal võimalik HMSi
erisusi rakendada.
364
eelnimetatud sätted ei
kohaldu püsiva
kriisiülesande täitmisele,
tuleks eelnõu täiendada
haldusaktide
kättetoimetamise ja
menetlusosaliste õigusi
reguleerivate sätete
erisustega ka neil juhtudel,
kuna kriisiolukorras ei
tarvitse olla võimalik
haldusmenetlust
tavapäraselt vastavalt
haldusmenetluse seaduses
sätestatule läbi viia ja
dokumente kätte
toimetada.
6. Eelnõu §-s 117 on
sätestatud isikuandmete
töötlemine
kriisiolukorraks
valmistumise ja selle
lahendamise ülesande
täitmise eesmärgil. Samas
on lõikes 1 nimetatud, et
õigus on töödelda
isikuandmeid, sealhulgas
anonüümitud andmeid.
Kuna anonüümitud
andmed ei ole
isikuandmed, siis tuleks
sõnastust vastavalt
Selgitus Eelnõu on muudetud ja selles sätestatakse, et kriisiolukorraks valmistumisel
ja selle lahendamisel on püsiva kriisiülesandega asutusel ja isikul, sealhulgas
elutähtsa teenuse osutajal ja kohaliku omavalitsuse üksusel ning
põhiseaduslikul institutsioonil õigus saada ja töödelda eelnõus sätestatud
ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, sealhulgas avaliku teabe seaduse
alusel asutatud andmekogusse (edaspidi andmekogu) kantud andmeid, mis
ei ole isikuandmed. See tähendab, et kriisiolukorraks valmistumisel on õigus
saada ja töödelda selliseid andmeid, mis ei ole isikuandmed, ning mis on
vajalikud eelnõuga pandud ülesannete täitmiseks. Lisaks reguleeritakse ka
õigus töödelda asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet juhul, kui selle
töötlemine vastab kriisideks valmistumise või selle lahendamise eesmärgile
ning teabe töötlemine on vajalik konkreetselt eelnõus sätestatud ülesande
täitmiseks.
365
täpsustada ja lõikest 1 välja
jätta sõna „anonüümitud“.
Eelnõu § 117 lg 2 kohaselt
sama paragrahvi lõikes 1
sätestatud eesmärgil
töödeldakse isikuandmeid
eelkõige anonüümitud või
pseudonüümitud kujul.
Kriisiolukorra
lahendamiseks vältimatu
vajaduse korral ja mitte
kauem kui kriisiolukorra
lõppemiseni võib lõikes 1
nimetatud andmeid
töödelda isikustatud kujul.
Eelnõu § 117 lõige 2 on
sõnastatud üldiselt ja sealt
ei nähtu, mis asutustel ja
kas igasuguses
kriisiolukorras on
isikuandmete töötlemise
õigus. Samuti ei nähtu
sätetest, mis on vältimatu
vajadus kriisiolukorra
lahendamiseks. Eelnõu
sõnastuse kohaselt antakse
lai volitus töödelda
isikuandmeid, sealhulgas
eriliiki isikuandmeid ning
lõikes 3 piiratakse
ulatuslikult andmesubjekti
Isikuandmete saamise õigus, sealhulgas õigus saada neid AvTSis nimetatud
andmekogudest, sätestatakse üksnes kriisiolukorras kriisiolukorda
lahendaval asutusele või piiravat meedet kohaldaval haldusorganile. Õigus
saada ja töödelda neid andmeid sätestatakse nimetatud asutusele ka
olukordadeks, kus isikuandmeid sisaldava andmekogu pidamist reguleerivas
õigusaktis ei ole nende isikuandmete väljastamise või muul viisil
juurdepääsu õigust konkreetsele asutusele sätestatud. Sellise seadusliku
aluse sätestamise vajadus seisneb selles, et seadusandjal ei ole võimalik
detailselt ette näha mistahes kriisiolukorra lahendamises osalevate asutuse
täpsemaid vajadusi mõnes andmekogus sisalduvate andmehulkade osas.
Tuleb möönda, et kuigi kriisideks valmistumisel on praegu iseenesest
võimalik kõikidel VOSis sätestatud ülesandeid täitvatel asutustel ja isikutel
analüüsida ja mõelda läbi erinevate andmete töötlemise vajadused ning
valmistada ka ette vajalikud muudatused õigusaktides, siis teatud
määramatus paratamatult jääb ning see ei saa olla takistuseks kriisi
lahendamisel. Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on vältida neid
olukordi, kus konkreetseid kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke andmeid
ei saa aluse puudumise tõttu töödelda see lahendav asutus, kellele võib
andmete väljastamine kriisiolukorras olla aga igati põhjendatud ja
eesmärgipärane, ja seeläbi kannataks kriisi lahendamine. Andmesubjekti
õiguste ühe kaitsegarantiina sätestatakse nendeks olukordadeks ka nõue, et
andmete töötlemise eesmärki peab eelnevalt hindama AKI. Isikuandmed
väljastab andmekogu vastutav töötleja üksnes juhul, kui isikuandmete
töötlemine vastab soovitud eesmärgile.
366
õigusi. Arvestades, et
andmekogu vastutav
töötleja peab vastava
päringu saamisel hindama
isikuandmete väljastamisel
õigusliku aluse olemasolu,
siis tuleks vastavad sätted
täpsemalt sõnastada.
7. Eelnõu § 119 lg 1 kohaselt
on tsiviiltoetuse register
andmekogu, mille eesmärk
on koondada ja hoida
tsiviilkriisiks ja
riigikaitseks vajalike
vahendite, asutuste ja
isikutega seotud andmeid,
sealhulgas pidada
arvestust elutähtsa teenuse
osutajate ning
kriisiülesandega ameti- ja
töökohtade määramise
õigusega isikute ja asutuste
üle. Eelnõu § 119 lõike 5
punkti 3 järgi töödeldakse
registris kriisiülesande
saaja andmed (ees- ja
perekonnanimi, aadress ja
kontaktandmed). Kuna
eelnõus ega seletuskirjas ei
avata kriisiülesande saaja
mõistet, jääb ebaselgeks,
kelle isikuandmeid sel
Selgitus Tsiviiltoetuse registris ei kajastu kriisiameti- või töökohal olevate isikute
andmed – need on töötamise registris. Tsiviiltoetuse register on, nagu nimigi
ütleb vahendi, varud. Lisaks elutähtsa teenuse osutajate ning
kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isikute ja asutuste
andmed.
367
alusel töödeldakse.
Täpsustamist vajab, kas
selle sätte alusel on kavas
töödelda näiteks
kriisiülesandega ameti- või
töökohal töötava isiku
andmeid.
8. Eelnõu § 165 punktis 4
täiendatakse avaliku teabe
seaduse § 35 lõiget 1
punktiga 63 , mille kohaselt
peab teabevaldaja
tunnistama asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud
teabeks teabe tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse alusel
kriisiolukorraks
valmistumise või selle
lahendamise kohta juhul,
kui selle avalikuks tulek
kahjustaks kriisiolukorra
lahendamist või püsiva
kriisiülesandega asutuse
või isiku või
põhiseadusliku
institutsiooni
toimepidevust.
Seletuskirja kohaselt
kohustub teabevaldaja
sätte alusel piirama
ligipääsu sellisele teabele,
mida töödeldakse
Mittearvestatud Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise aluseid või viidatud
hindamise ulatust ei saa reguleerida määruse tasemel. Ka praegu peavad
teabevaldajad kehtiva seaduse alusel hindama, milline osa töödeldavast
teabest vastab seaduses sätestatud asutusesiseseks kasutamiseks
tunnistamise alusele või tunnustele ja see põhimõte ei muutu mistahes uute
AK aluste sätestamisel. Eelnõu muudetakse aga selliselt, et avaliku teabe
seadusest võetakse kõik kriisideks valmistumise ja lahendamise alused välja
ja sätestatakse need tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses.
368
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seadusest tulenevate
kriisiolukorraks
valmistumise või selle
lahendamise ülesannete
täitmiseks (nt riskianalüüsi
või kriisiplaanide
koostamisel ja
toimepidevuse tagamise
nõuete täitmisel). Teabele
juurdepääsupiirangu
seadmisel peab aga
teabevaldaja arvestama
tingimusega, et
juurdepääsupiirang teabele
on põhjendatud üksnes
sellises osas või ulatuses,
mille avalikuks tulek
kahjustaks kriisiolukorra
lahendamist või
teabevaldaja
toimepidevust. Arvestades
riskianalüüsi ja kriisiplaani
nõuded ning
toimepidevuse tagamise
kord kehtestatakse
Vabariigi Valitsuse poolt,
võiks vastavates määrustes
näha ette, mis ulatuses on
vastavas dokumendis
teave avalik või
juurdepääsupiiranguga.
369
Sel juhul ei peaks
teabevaldaja igakordselt
hindama, kas vastava teabe
avalikuks tulek võiks
kahjustada kriisolukorra
lahendamist või
toimepidevust.
9. Eelnõu §-s 216 punktis 6
muudetakse riigieelarve
seaduse § 64 lõiget 7, mille
kohaselt kui riigikaitse
eesmärgi tagamiseks
kehtestatud kriisiolukorra,
sealhulgas erakorralises
seisukorras,
mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni korral
ning sõjaseisukorra ajal on
vaja kasutada täiendavaid
riigi rahalisi vahendeid
olukorra lahendamiseks,
sealhulgas riigi eelarvelise
jätkusuutlikkuse
tagamiseks, võib Vabariigi
Valitsus määrata
riigieelarve ja käesoleva
seaduse § 67 lõikes 1
nimetatud isikute
väljamaksete tingimused.
Töötuskindlustuse seaduse
alusel makstavaid hüvitisi
rahastatakse
Selgitus Küsimus on edastatud RAMi.
370
sundkindlustusmaksest
kogutud töötuskindlustuse
vahenditest, mille
kasutamine saab toimuda
vaid seaduses sätestatud
alustel. Kuigi seaduses on
antud Vabariigi Valitusele
volitus teatud olukordades
seaduses sätestatud
ulatuses töötuskindlustuse
vahendite kasutamist
muuta, oleks eelnõus
vajalik sätestada
regulatsioon, kuidas ja
millal toimub riigi poolt
kasutatavate
töötuskindlustuse
vahendite tagastamine
töötukassale.
10. Eelnõu §-s 233
täiendatakse turvategevuse
seadust ja lisatakse § 91,
mis reguleerib
turvaettevõtjana elutähtsa
teenuse osutamist.
Seletuskirja kohaselt
seisneb turvaettevõtjate
turvamise teenus teistele
elutähtsa teenuse
osutajatele eelkõige
objektide valves,
valveseadmete
Selgitus Elutähtsate teenuste väljaselgitamine toimus kindla metoodika järgi, vaata
seletuskirja lisa 1. Elutähtsad on nö alusteenused/esmatähtsad teenused, mis
on hädavajalikud inimeste elu ja tervise tagamiseks, ühiskonna, riigi
toimimiseks. Hetkel elutähtsana loetakse üksnes sularaha käitlemise teenust
(vedu, inkassatsioon), seda teenust pakkuvad Eestis turvaettevõtted.
Turvateenus tervikuna on kindlasti oluline teenus, kuid koostöös
Siseministeeriumiga on hindamise käigus jõutud järelduseni, et hädavajalik
on üksnes sularahaga seotud osa, mis võimaldab tagada sularaha jõudmist
inimesteni. Sularaha on aga aluseks toidu ja esmatarbekaupade, ravimite
ostmiseks. Elutähtsa teenuse osutaja staatusega kaasnevad ettevõtetele
ulatuslikud kohustused ja seepärast peab vastava kohustuse panemine olema
põhjendatud ja kaalutud.
371
haldamises,
inkassatsioonis. Ilma
turvateenuseta võib kriisis
olla ohustatud teiste
elutähtsate teenuste
toimimine, nt võib sattuda
ohtu elutähtsa teenuse
osutajate objekti
turvalisus, sularaha vedu
jmt.
Eelnõu § 72 lõike 6
kohaselt võib sama
paragrahvi lõikes 1
nimetatud hüvitisi ja
toetusi muu võimaluse
puudumisel maksta isikule
sularahas. Eelnõu § 72
lõikes 1 on muuhulgas
nimetatud ka töötukassa
makstav töötutoetus,
töövõimetoetus ja
töötuskindlustushüvitis.
Töötukassa osutatavad
teenused ei ole elutähtis
teenus, vaid eelnõu §-s 236
sätestatud püsiv
kriisiülesanne. Ettepanek
on täiendada eelnõu
sätetega, mis tagaks
turvateenuse osutamise
püsiva kriisiülesandega
372
asutusele, sh hüvitiste ja
toetuste sularahas
maksmisel.
11. Eelnõu §-s 236
sätestatakse töötukassa
püsivad kriisiülesanded,
milleks on
töötuskindlustuse seaduses
sätestatud hüvitiste,
sotsiaalmaksu seaduse
sätestatud sotsiaalmaksu
maksmine ning
töövõimetoetuse seaduses
sätestatud töövõime
hindamine ja
töövõimetoetuse
maksmine ning töötute,
töövõime ja
töövõimetoetuse,
töötutoetuse ja käesoleva
seaduse alusel
kindlustatute ja hüvitiste
maksmise üle arvestuse
pidamine. Seletuskirja
kohaselt on
kriisiülesandeks ka
tööturumeetmete seaduses
sätestatud töötutoetuse
maksmine, aga eelnõu §-s
236 on ekslikult viide
tööturumeetmetel
Arvestatud
373
osalemisel makstavale
toetusele.
Teeme ettepaneku muuta
ja sõnastada eelnõu § 236
järgmiselt:
„Töötuskindlustuse
seaduse § 23 täiendatakse
lõikega 22 järgmises
sõnastuses:
„(22 ) Eesti Töötukassa
püsivateks
kriisiülesanneteks on
käesoleva paragrahvi lõike
2 punktides 1, 3 1 ja 4
sätestatud ülesannete
täitmine, tööturumeetmete
seaduse §-s 18 nimetatud
töötutoetuse maksmine
ning töötute, töövõime ja
töövõimetoetuse,
töötutoetuse ja käesoleva
seaduse alusel
kindlustatute ja hüvitiste
maksmise üle arvestuse
pidamine.“.“
12. Eelnõu § 251 kohaselt
jõustub eelnõu 01.01.2024.
Seletuskirja kohaselt on
kavandatud jõustumisaeg
selline, et asutustel oleks
Selgitus Eelnõu täiendatud rakendussätetega.
374
piisav aeg uuele süsteemile
üleminekuks vajalikke
ettevalmistusi teha (nt
rakendusakte ja
planeerimisdokumente
kehtestada jne).
Eelnõu § 11 järgi
koostavad püsiva
kriisiülesandega asutus ja
isik, sealhulgas elutähtsa
teenuse osutaja ja kohaliku
omavalitsuse üksus ning
põhiseaduslik institutsioon
sama seaduse §-s 10
nimetatud üleriigilisest
riskianalüüsist lähtudes
oma asutuse või isiku
riskianalüüsi, milles
analüüsitakse nii
üleriigilises riskianalüüsis
esitatud kui ka muid riske
asutuse või isiku püsiva
kriisiülesande täitmisele ja
toimepidevusele. Enne
eelnõu jõustumist ei ole
võimalik üleriigilist
riskianalüüsi kinnitada,
mistõttu ei ole võimalik ka
selle alusel asutuse
riskianalüüsi teha. Seega
on vajalik eelnõuga anda
375
asutustele eelnõu
rakendamiseks aega, et
pärast eelnõu jõustumist ja
üleriigilise riskianalüüsi
kinnitamist saaks asutus
teha oma riskianalüüsi ja
kriisiplaani ning neist
plaanidest lähtuvalt luua
valmisoleku.
Samuti on vajalik teha
infosüsteemide arendusi,
et tagada valmisolek
püsivate kriisiülesannete
täitmiseks.
Ettepanek on kehtestada
eelnõu jõustumisest
üheaastane tähtaeg selle
rakendamiseks ja seaduse
nõuetega vastavusse
viimiseks.
Eesti Proviisorapteekide Liit
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Eelnõu seletuskirja põhjal:
negatiivne mõju avaldub
eelkõige halduskoormuse
kasvus nendele
Selgitus Vastava sätte eesmärk on määrata teatud apteegid elutähtsa teenuse
osutajaks. Nimekiri apteekidest, kellele uued nõuded rakenduvad, töötatakse
välja eraldi ning nõudeid sätestatakse eriseaduste ja valdkonna määruste
tasemel. Elutähtsa teenuse osutajaks määramine toimub kaasates
376
ettevõtetele, kes ei ole
kehtiva HOSi alusel
elutähtsa teenuse osutajad.
Samuti võivad vastavate
nõuete rakendamisega
kaasneda lisanduvad
tööjõukulud.
Hinnanguliselt võib
vastavate ülesannete
täitmiseks kuluda
olenevalt ettevõttest 0,5–1
koormusega töötaja
töötunnid, mis eeldab
umbes 13 000 – 50 000
eurot palgafondiraha
aastas. Üldjuhul kaasneb
seaduse eelnõust tuleneva
toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani
koostamisega töötaja
tööaeg ja tööjõukulu.
Juhul, kui ettevõte otsustab
tellida toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani
sisse, siis võib olenevalt
ettevõtte suurusest olla
kuluks 600–5000 eurot.
Näiteks 2022. aasta mai
seisuga oli turult võimalik
saada teid korrashoidva
ettevõtte toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani
huvirühmad ning arvestades finantsmõjude ja valdkonna esindajate eelneva
kogemuse puudusega – analoogselt toimub protsess peremeditsiini
valdkonnas ning varasemalt teiste tervishoiuteenuste osutajate suhtes.
377
600–1000 euro eest, vee-
ettevõtja toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani
2500 euro eest ja
kaugkütteettevõtte
toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani
3500 euro eest. KüTsist
tulenevalt on kohustus
koostada võrgu- ja
infosüsteemide
riskianalüüs, mille võib
turult saada olenevalt
ettevõttest 2000 – 20 000
euro eest. Vastavaid
analüüse saab ettevõte teha
ka ise, st kohustust tellida
neid ei ole, see on üksnes
ettevõtte võimalus. Kõik
vähemalt 10 töötajaga
elutähtsa teenuse osutajad
on tulenevalt KüTSist
kohustatud tellima sisse
võrgu- ja infosüsteemide
auditi. Tegemist on
ainukese kohustusega,
mida ettevõtja ei saa ise
täita ja mida tuleb tellida
sisse. Auditi maksumus
jääb 4 500 – 20 000 euro
vahemikku. Maksumus
oleneb ettevõtte suurusest
378
ja infosüsteemidest.
Vastav nõue tuleneb
küberturvalisuse seadusest
ja selle alamaktist ning
täpsem mõju on
analüüsitud nende
õigusaktide koostamise
raames. Täiendavalt seda
siin seletuskirjas ei
kajastata. Elutähtsa
teenuse osutaja ülesanne
on korraldada ka kord kahe
aasta jooksul õppus.
Õppuste läbiviimine ei
eelda üldjuhul suuri
kulusid. Õppusi korraldav
asutus saab õppuse viia
läbi ka lauaõppusena.
Sellisel juhul tekib kulu
juhul, kui osalejatele
tagatakse toitlustus (nt
lõuna ja kaks kohvipausi),
üldjuhul ei ole see kulu
suurem kui 70 eurot
osaleja kohta. Sellise
õppuse korraldamiseks ei
võeta üldjuhul tööle eraldi
projektijuhti, mis
tähendab, et õppuse
ettevalmistamisega seotud
kulud kaetakse ettevõtte
tegevuskulude jooksvast
379
eelarvest. Toimepidevuse
meetmete rakendamine
aitab parandada elutähtsa
teenuse toimimist kriisides
ning seeläbi ettevõtte äri
toimekindlust ning üldist
elanikkonna turvalisust ja
käekäiku kriisides. Seda
nii lühiajalises kui ka
pikemaajalises
perspektiivis. Sellest
tulenevalt ei saa pidada
ebasoovitavate mõjude
kaasnemise riski suureks,
vaid pigem keskmiseks.
Sihtrühma suurust, mõju
ulatust, sagedust ja
ebasoovitavate mõjude
kaasnemise riski
arvestades on tegemist
keskmise mõjuga.
Eesti üldapteekide vaatest
on seletuskirjas toodu
ebaõige ja mõjud meile on
kindlasti suured. Valdav
enamus Eesti
üldapteekidest on väike-
või mikroettevõtjad,
seaduse järgi tohib üks
proviisor omada kuni neli
üldapteeki. Lisaks on
380
nende tulukus riigi poolt
oluliselt piiratud (riiklikult
kehtestatud juurdehindluse
piirmäärad ravimitele;
lisategevused, mille kulud
tuleb katta ravimite
väljastamise tuludest,
näiteks ravimijäätmete
kogumine ja hävitamine,
riiklikult kehtestatud
kõrghariduse nõue
tööjõule). Apteekidel
puudub kogemus elutähtsa
teenuse osutamisel, kõiki
analüüse, auditeid ja
õppusi tuleb teha sisuliselt
nullist. Seletuskirjas välja
toodud valdkondade
riskianalüüse on tehtud
juba aastaid ning ilmselt
tõesti on võimalik neid
sisse tellida, kuid
apteekide puhul ei ole
selliseid standardseid
riskianalüüse olemas ning
apteekidel endal puudub
võimekus ja oskus nii
lühikese aja jooksul neid
koostada. Enamusel
üldapteekidel puudub
täielikult võimekus
seletuskirjas viidatud
381
lisakulude või kohustuste
kandmiseks ilma
riigipoolse
finantseerimiseta. Lisaks
on ju teadmata, milliseid
lisakulusid tuleb teha, et
vastata toimepidevuse
nõuetele – vajalikud
võivad olla näiteks
generaatorite ja –
varukommunikatsioonide
olemasolu, aga ka
elektrisüsteemide
ümberehitus jmt.
Kuna seletuskiri ei
kirjelda, siis võib eeldada,
et riigi poolt on läbi
mõtlemata üldapteekidele
vastavate ressursside
tagamise plaan. Seega ei
pea me seaduse
rakendamist apteekide
suhtes võimalikuks.
2. Millal rakenduvad
kriisiseadusest tulenevad
nõuded üldapteekidele,
millal tuleb kinnitada
asjakohased dokumendid
(riskianalüüs, riskiplaan,
toimepidevuse tagamise
plaan)?
Selgitus Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste regulatsiooni.
18.10.2024 jõustusid CER direktiivi ülevõtmisega seotud muudatused.
Käesolevasse eelnõusse on HOSi sätted lihtsalt üle toodud. Seega,
määratakse isik ETOks haldusaktiga eelnõu § 76 lg 3 kohaselt. Haldusaktis
sätestatakse ka nõuete täitmise tähtajad, samuti sätestatakse käesoleva
eelnõu §-s 177 asjakohased üleminekusätted..
382
3. Seletuskirja alusel
käsitletakse elanikkonnale
vajalike ravimite
olemasolu tagamiseks
edaspidi ravimite hulgi- ja
jaemüüki elutähtsa
teenusena ning luuakse AS
Eesti Varude Keskuse
juurde elanikkonna
ravimivaru. Varem ei ole
ravimite jaemüüki
käsitatud elutähtsa
teenusena. Antav püsiv
kriisiülesanne toob
elutähtsat teenust
osutavate üldapteekide
jaoks kaasa muutused
töökorralduses, uute
kordade väljatöötamise ja
juurutamise,
toimepidevuse
riskianalüüside ja plaanide
koostamise,
toimepidevuse meetmete
rakendamise ja õppuste
korraldamise.
Kuna puuduvad
konkreetsed
toimepidevuse nõuded, ei
ole võimalik sisuliselt
asjakohaseid regulatsioone
Selgitus Rakendusaktid on koostamisel. Koostamise ajal hinnatakse ka täpsemate
nõuete mõjud, samuti kaasatakse puudutatud osapooled. SOM võtab
kaalumisele ettepaneku koostada valdkonnale ühine riskianalüüs.
383
hinnata ega
kommenteerida. Ühine
riskianalüüs kogu
valdkonnale, mille paneks
kokku koordineeriv asutus
oleks siinkohal kindlasti
abiks.
4. Seletuskiri väidab, et
eelduslikult määratakse
umbes 50 apteeki ETO-ks.
Muudatuse eesmärk on
tagada ravimite
varustuskindluse tagamise
kui elutähtsa teenuse
toimimine. Ravimite
kättesaadavus on
elanikkonna tervise
tagamise seisukohast
oluline.
Kuna pole teada, millised
apteegid ETO-ks
määratakse, siis pole teada
nende ettevõtjate seiskoht
selles suhtes. Mis saab kui
nad näiteks keelduvad või
äärmisel juhul isegi
tegevuse lõpetavad?
Kuidas tagatakse
apteekidele vajalikud
ressursid või
Selgitus ETO-ks määramine toimub koostöös huvirühmadega ja konkreetse
apteegipidajaga. Täpsemad tingimused selgitatakse rakendusaktide
väljatöötamisel.
384
kompenseeritakse
täiendavad kulud?
5. ETO-de loetellu
mittekuuluvatele
üldapteekidele on
kriisiolukorra
lahendamiseks või selle
lahendamise toetamiseks
võimalik tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse alusel
anda ühekordne
kriisiülesanne.
Pole võimalik aru saada,
milliseid täiendavaid
kohustusi ja kulusid
kriisiülesanded kaasa
võivad tuua. Kuidas
tagatakse apteekidele
vajalikud ressursid või
kompenseeritakse
täiendavad kulud?
Selgitus Ühekordne kriisiülesanne ei eelda eelnevat ettevalmistust, seda määratakse
ad hoc. Seega ei ole võimalik ennustada vajalikke ressursside tagamise ja
kulude kompenseerimise mehhanismi – nad sõltuvad kriisiulatusest ja
iseloomust. Ühekordne kriisiülesanne on üks äärmistest kriisimeetmetest,
mida tulenevalt seadusest võib rakendada ainult juhul, kui ülesannet ei saa
täita ükski muu asutus või isik.
6. Üldapteek, kes osutab
elutähtsat teenust, on
ühtlasi üldhuviteenuse
osutaja majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse
§ 5 tähenduses ja talle
kohalduvad
üldhuviteenuse osutajale
ette nähtud kohustused,
nõuded ja tähtajad niivõrd,
Selgitus Vastavalt MsüSi määratlusele on elutähtis teenus ja üldhuviteenuse seotud
nii, et iga ETO on ka üldhuviteenuse osutaja MsüSi tähenduses, kuid iga
üldhuviteenuse osutaja ei ole ETO. MsüSi § 5 lõike 3 järgi on kaks
võimalust, mis juhul loetakse ettevõtja üldhuviteenuse osutajaks: 1. ettevõtja
on ETO käesoleva eelnõu tähenduses; 2. seaduses on otsesõnu sätestatud, et
ettevõtja on üldhuviteenuse osutaja.
Kriteeriumid, millal loetakse teenuseosutaja üldhuviteenuse osutajaks või
ETOks, võivad erineda. Ettevõtja võib küll osutada teenust, mis on elutähtis
teenus käesoleva eelnõu tähenduses, kuid ta ei ole ETO, kui ta ei vasta
385
kuivõrd elutähtsa teenuse
osutajale ei ole sätestatud
teistsuguseid nõudeid.
Erisused on sätestatud
üldhuviteenuse osutaja ja
elutähtsa teenuse osutaja
toimepidevuse nõuetes.
Samas näiteks
majandustegevuse
lõpetamise kohta erisusi
ette nähtud ei ole, nii
näiteks peab üldapteek, kes
osutab elutähtsat teenust,
teavitama üldhuviteenuse
osutamisest loobumisest
seda takistavate asjaolude
olemasolu tõttu
tegevuslubade andjat ehk
Ravimiametit vähemalt
kolm kuud ette.
Milline on üldapteekide
kui üldhuviteenuse
osutajate ja elutähtsa
teenuse osutajate
toimepidevuse nõuete
omavahelised seosed,
millised on erisused?
Kuidas tagatakse
apteekidele vajalikud
ressursid või
kindlatele kriteeriumidele. Seda, millal on ettevõtja ETO, tuleb hinnata
valdkondliku seaduse alusel. Kõik ETOd on aga automaatselt ka
üldhuviteenuse osutajad. See tähendab, et kui valdkondliku seaduse järgi on
ettevõtja ETO, on ta ka üldhuviteenuse osutaja, seda ka ilma sõnaselge
normita, mis nii sätestaks. Samas aga võib ettevõtja olla üldhuviteenuse
osutaja, aga mitte ETO. Apteekrite esindusorganisatsioonidega planeeritud
eraldi kohtumine.
386
kompenseeritakse
täiendavad kulud?
7. Seletuskirjas on toodud
Terviseameti ülesanded
tervishoiualase
hädaolukorra ja
kriisiolukorra ülesannete
täitmisel ning selleks
valmistumisel on
järgmised:
1) kavandab kooskõlas
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduses sätestatud
piirangutega
tervishoiutöötajate ning
apteekide töötajate poolt
töökohustuse täitmise
korraldust ning peab selle
üle arvestust
tervishoiukorralduse
infosüsteemis.
Tervishoiutöötajate ja
apteekide töötajatele saab
kohaldada töökohustuse
rakendamist ainult
kooskõlas tsiviilkriisi ja
riigikaitse seadusega.
Pole võimalik aru saada,
kuidas Terviseamet
kavandab apteekide
töötajate poolt
Selgitus TTKS § 28.4 kohaselt on tervishoiukorralduse infosüsteemi eesmärk:
1) registreerida tervishoiutöötajad, proviisorid ja farmatseudid, et tagada
tervishoiuteenuste ja apteegiteenuse osutamine nõutava kvalifikatsiooniga
isikute poolt eesmärgiga kaitsta teenusesaajate tervist;
2) pidada tõhusa ametliku kontrolli tagamiseks arvestust tegevusloa saanud
füüsilisest ja juriidilisest isikust ettevõtjate üle;
3) tagada vajalikud andmed tervishoiuvaldkonna juhtimise ja korraldamise
ülesannete täitmiseks;
4) tagada järelevalve;
5) töödelda tervisestatistika ja tervishoiupoliitika tegemiseks vajalikke
andmeid.
387
töökohustuste täitmise
korraldust ning peab selle
üle arvestust
tervishoiukorralduse
infosüsteemis. Samuti,
kuidas kohaldatakse
apteegitöötajatele
töökohustuste
rakendamist. Kuidas
tagatakse apteekidele
vajalikud ressursid või
kompenseeritakse
täiendavad kulud?
8. Seletuskirjas on välja
toodud, et 01.01.2022
seisuga on Ravimiameti
andmetel Eestis 475
üldapteeki. Nende kõigi
ühetaoliselt ETOks
nimetamine ei ole ravimite
varustuskindluse tagamise
aspektist vajalik. Seetõttu
kehtestatakse ministri
määrusega üldapteekide
loetelu
valmisolekutasemete
kaupa. Loetelu
kehtestamisel lähtutakse
rahvastiku ja teiste
elutähtsa teenuse osutajate
paiknemist arvestavatest
strateegilistest
Selgitus Apteekide nimekiri vaadatakse üle regulaarselt ning põhjendatud juhul
määratakse uusi ETO-sid või võetakse olemasolevatelt ETO staatuse ära.
ETO-de ülevaatamise kriteeriumid peavad toetama investeeringute tegemist
ja toimepidevuse suurendamist – täpsemad tingimused on välja töötamisel,
kuid kirjeldatud probleemidest on teada ja neid võetakse arvesse.
ETOde üle vaatamisel lähtutakse printsiibist, et ETO-ks määratud apteegid
oleksid püsivad ehk nimekirja täiendamine või muutmine peab olema
põhjendatud (nt üldapteegi tegevuse lõpetamine piirkonnas, tulenevalt
rahvastiku paiknemisest vm täiendavate apteekide määramise vajadus).
Elutähtsat teenust osutavate üldapteekide nimekirja vaatab regulaarselt üle
Ravimiamet ning vajadusel teeb täiendamise ettepaneku.
388
arengudokumentidest ning
asustusüksuses elutähtsa
teenuse osutajaks oleva
üldapteegi valikul selle
käibest ning personali,
ruumide ja seadmete
sobivusest ravimite
varustuskindluse
tagamiseks võrreldes teiste
sama asustusüksuse
üldapteekidega.
Kuidas on planeeritud
ETOks määratud
apteekide loetelu
muutused? Näiteks juhul
kui toimuvad muutused
rahvastiku paiknemisel või
teiste elutähtsa teenuse
osutajate paiknemisel, siis
kas see toob alati kaasa
muudatused ka ETOks
määratud apteekide
valikul?
9. Seletuskirjas on toodud
välja, et ettepaneku loetelu
muutmiseks teeb vajaduse
korral Ravimiamet.
Loetelu muudetakse
jooksvalt ETOde
nimekirjas olevate
üldapteekide tegevuse
Selgitus Majandustegevuse lõpetamise korraldust ei muudeta. Täpsema toimimise
sellises olukorras otsustab Ravimiamet. ETO kriteeriumid on staatilised ja
ei muutu iga päev. Samuti ei ole näha, et ühe apteekige andmed võivad
niivõrd muutuda, et see mõjutaks tema staatust. Üldjuhul on põhimõtte, et
toimepidevuse kulud katavad ETO-d ise. See kehtib kõikide elutähtsate
teenuste ja nende ETO-de kohta.
389
lõpetamisel. Põhjalikuma
hinnangu nimekirja
ajakohasusele seatud
kriteeriumide alusel annab
Ravimiamet mitte
sagedamini kui korra
aastas.
Kui apteek, kes on ETO,
teeb suured investeerinud
apteegi toimepidevuse
tarvis, näiteks viib sisse
muutused
elektrisüsteemis, soetab
generaatori, ostab sisse
riskianalüüsid jne, siis
kuidas on tagatud, et see
kõik peale Ravimiameti
järjekordset ajakohasuse
hinnangut, mis toimub
korra aastas, ei muutu
mõttetuks, sest ETOks
nimetatakse teine apteek?
Kuidas sel juhul
hüvitatakse apteegi poolt
kantud kulud?
Suurem osa apteeke asub
üüripinnal. Üüripinnal
jätkamine on üürniku ja
üürile andja vaheline
kokkulepe. Kui
390
üürilepingu pikendamises
kokkuleppele ei jõuta, siis
kuidas on planeerinud riik
korraldada, et apteegi
omanikule seoses ETO
kohustuse täitmisega
tehtud investeerinud
hüvitatakse.
10. Seletuskiri ütleb, et
majandustegevuse
lõpetamise kohta erisusi
ette nähtud ei ole, nii
näiteks peab üldapteek, kes
osutab elutähtsat teenust,
teavitama üldhuviteenuse
osutamisest loobumisest
seda takistavate asjaolude
olemasolu tõttu
tegevuslubade andjat ehk
Ravimiametit vähemalt
kolm kuud ette.
Kolme kuu jooksul ei
suuda ükski apteek tagada
ETO staatuse üle võtmist.
Kuidas on sellisel juhul
tagatud selle piirkonna
kriisi korraldus?
Selgitused Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse paragrahvi 35 lõike 3 alusel
on võimalik ETO apteeki jätkamise ettekirjutusega kohustada jätkama
üldhuviteenuse osutamist kuni üheksa kuud pärast kavandatud loobumise
tähtaega senistel tingimustel või võimaluse korral ettekirjutuses märgitud
tingimustel, mis on ettevõtjale senistest vähem koormavad. Mõistame, et
apteegi tegevuse lõppemine võib toimuda põhjustel, mis välistavad sellise
ettekirjutuse mõistlikkuse. Vahepealsel perioodil ravimite kättesaadavuse
tagamine peab toimuma kokkuleppel piirkonna teiste apteekidega.
11. Punktidega 6 ja 7 tehakse
muudatused järelevalve
peatüki pealkirjas ning
täiendatakse seadust §-ga
Selgitus Järelevalve regulatsioon jõustub koos ravimiseaduse muudatustega
(üleminekuaeg planeeritud).
391
1021, millega sätestatakse
elutähtsa teenuse
toimepidevuse
korraldajale
(Ravimiametile) ülesanne
teha käesoleva seaduse
alusel järelevalvet ravimite
hulgimüügi tegevusloa
omajate ja üldapteekide
kriisiülesannete täitmise ja
selleks valmistumise üle.
Eelnõus pole sätestatud
ega seletuskirjas
selgitatud, millal hakkab
Ravimiamet tegema
järelevalvet üldapteekide
kriisiülesannete täitmise ja
selleks valmistumise üle.
Kas see toimub koos
eelnõu vastu võtmisega või
rakendub sellele mingi
ülemineku periood?
12. Ja lõpetuseks on meie
hinnangul oluline, et
üldapteekide
toimepidevuse tagamise
kohustus peab
korreleeruma ka ETO
apteekide õigusega nõuda
hulgimüüjatelt enda
eelisjärjekorras
Selgitus Väljatöötamisel, arvestame märkusega.
392
varustamist elutähtsate
ravimite/meditsiiniseadme
tega kriisiolukorras. Pole
võimalik aru saada, kuidas
see lahendatakse.
Eesti Proviisorapteekide Liit (II kooskõlastusring)
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Eelnõu järgi antakse ETO-
dele püsiv kriisiülesanne,
mis toob elutähtsat teenust
osutava üldapteekide jaoks
kaasa muutused
töökorralduses, sh
erinõuded personalile,
küberturvalisuse tõstmise
lisameetmed, uute kordade
väljatöötamise ja
juurutamise,
toimepidevuse
riskianalüüside ja plaanide
koostamise,
toimepidevuse meetmete
rakendamise ja õppuste
korraldamise
Kriisiülesannete täitmise
ja selleks valmistumise üle
järelevalvet tegeva
Ravimiameti jaoks on see
samuti uus ülesanne, mis
Selgitus Täpsemad nõuded üldapteekidele on Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiameti
poolt koostamisel hädaolukorraseaduse rakendamise ettevalmistamise
käigus. Numbrilised erinevused tulevad sellest, et tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse eelnõu koostamise käigus on prognoositavad numbrid täpsustunud,
st eelnõus on uuemad ja täpsemad arvestused. Riigikantseleile teadaolevalt
on Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti ja Eesti Proviisorapteekide Liidu
vahel toimunud juba mitmeid kohtumisi murekohtadele lahenduste
leidmiseks. Riigikantselei on valmis kohtumistele kaasuma kui see
vajalikuks osutub, aga oleme aru saanud, et hetkeseisuga selleks vajadust ei
ole ja lahendused murekohtadele on valdkonnas väljatöötamisel.
393
vajab vastavate pädevuste
loomist. Kahjuks ei ole
meil võimalik hinnata ja
kommenteerida
konkreetselt selle kõigega
kaasnevaid probleeme,
kuna üldapteekide jaoks on
täpne sisu siiani
määratlemata. Meie poolt
eelmises
kooskõlastusringis
väljatoodud probleemidele
ei ole kahjuks
ammendavaid vastuseid
ega selgitusi laekunud.
Seetõttu jääme eelmiste
märkuste juurde, aga
toome allpool lühidalt
veelkord kõige
põhilisemad probleemid
välja. Pole selge, millisel
määral ja viisil
harmoneeritakse meile
kooskõlastamiseks
saadetud Tsiviilkriisi ja
riigikaitse seadust
hädaolukorra seadusega
(HOS), mis samuti on alles
eelnõu staatuses.
Seletuskirjas ja selle
lisades on selgitused
üldsõnalised. Kindlasti
394
tuleb vältida olukorda, kus
HOS alusel ETO staatuse
saanud apteegid, kes on
end nende kohustuste
rakendamiseks ette
valmistanud, peaksid taas
panustama ja töökorraldust
muutma. Seda enam, et ka
HOS-i seaduse alusel
apteekidele pandavad
nõuded on täna olulisel
määral veel ebaselged, sest
rakendusmääruste osas ei
ole arutelud veel alanud.
Toome välja lihtsa näite
eelnõude erinevustest -
HOS-i eelnõus on
määratletud ETO
apteekide eeldatav arv 24,
aga käesolevas seaduses
on see 50. Kui palju siis
Eesti ikka vajab ETO
apteeke? Palume ka teavet,
mis saab Kaupmeeste
Liidu nn kriisipoodide
algatusest, mille raames on
käsitletud teatud määral ka
apteeke puudutavaid
lahendusi (kriisiapteegid).
Rõhutame veel kord, et
üldapteegid on valdavalt
395
väike- ja mikroettevõtjad,
mille tulubaas on oluliselt
piiratud seoses riigi
kehtestatud ravimite
jaemüügi juurdehindluse
piirmääradega. Apteekidel
ei ole lubatud lisada
ravimite hinnale juurde
täiendavat juurdehindlust,
mis võiks tagada kriisiks
valmistumiseks vajalike
investeeringute kulud.
Seega Eesti apteekidel
puudub võimekus teha
mahukaid investeeringuid
lisaks juba seni kehtivate
rangete nõuete täitmisele
ja apteegid vajavad
kindlasti riigi tuge. Uus
eelnõuga seotud
dokumentide pakett ei
adresseeri seda
põhimõttelist probleemi.
Apteekidel puudub
kogemus elutähtsa teenuse
osutamisel ja kõik
analüüsid, auditid ning
õppused tuleb teha
sisuliselt nullist. Kuigi
seletuskirjas välja toodud
valdkondade riskianalüüse
on tehtud juba aastaid ja
396
neid on võimalik sisse
tellida, siis apteekide puhul
selliseid standardseid
riskianalüüse ei ole ning
apteekidel puudub
võimekus ja oskus nii
lühikese aja jooksul neid
koostada. Enamusel
üldapteekidel puudub
täielikult võimekus kanda
seletuskirjas viidatud
lisakulusid või kohustusi
ilma riigipoolse
finantseerimiseta. Lisaks
on tänaseks veel ka
täpsemalt teadmata,
milliseid lisakulusid tuleb
teha, et vastata kõigile
nõuetele – vajalikud
võivad olla näiteks
generaatorid ja
varukommunikatsioonid,
aga ka elektrisüsteemide
ümberehitus, täiendav
tööjõud, koolitused,
täiendavad turvameetmed,
täiendav kaubavaru jne.
Kuna puuduvad
konkreetsed
toimepidevuse nõuded
apteekidele, ei ole
võimalik sisuliselt ja
397
konkreetselt asjakohaseid
regulatsioone hinnata ega
kommenteerida. Eriti
oluline on see
ristsõltuvuste probleemi
kontekstis, kus apteegid
sõltuvad oma kohustuste
täitmisel Tervisekassast ja
retseptikeskusest,
sideteenustest,
pangateenustest,
internetiteenustest jne.
HKSCAN ESTONIA AS
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Meie suuremad
frustratsiooni allikad:
• Toidutootja vaates
on täiesti
arusaamatu, mida
tähendab nõue
jätkata 30 päeva
jooksul 75%
ulatuses oma
põhitegevust – kas
see rakendub
inimtoiduks
sobivate toodete
tootmisele, kas
seda mõõdetakse
Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste regulatsiooni.
Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati hädaolukorra seaduse muutmise
ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, millega võeti
üle CER direktiiv. Käesolevasse eelnõusse on HOS muudatusega tehtud
muudatused lihtsalt toodud üle. Sellegipoolest on seletuskirjale lisatud kõigi
ministri määruste eelnõude kavandid. Nimetatud kavandis on alles
väljatöötamisel ja neisse kavandatavate nõuete sõnastus räägitakse kõigi
osapooltega eraldi läbi ning konkretiseeritakse valdkonna põhiselt. See
protsess on juba käimas. Samas selgitame, et kuigi põllumajanduse ja
toidutootmisega tegeleval ettevõtjal võib tema majandustegevuses olla mitu
põhitegevust, siis elutähtsa teenuse osutajaks määramisel määratakse
kindlaks ka täpne teenus, mis on selle konkreetse ettevõtja puhul käsitletav
elutähtsa teenusena. Kui ettevõtjal on mitu põhitegevust, siis elutähtsaks
teenuseks võib olla neist kõigist tegevustest vaid üks (näiteks toorpiima
tootmine). Kõik asjassepuutuvad ministri määruste eelnõude kavandid on
398
käibe,
tootmismahu,
turule lastud
pakendite arvu,
looma- ja
linnukasvatamise
jätkumise või
millegi muu alusel;
• Saartalituse nõue
tähendab kohe kuni
paarikümne
miljoni euro
suurust
lisainvesteeringut
ning edaspidi suurt
ja ebavajalikku
püsi- ja
muutuvkulu;
• Ärikriitiliste IT
süsteemide
Eestisse rajamine
on suurettevõtete,
aga eelkõige
piiriüleste
rahvusvaheliste
kontsernide puhul
äärmiselt elukauge
nõue, mis välistab
meie
tegevusvaldkonnas
kõik best-in-class
SaaS lahendused
aga hetkel alles väljatöötamisel ja, nagu eespool märgitud, kavandatavate
nõuete sõnastus räägitakse kõigi osapooltega eraldi läbi.
Mõistame elutähtsa teenuse osutajaks määramisega ettevõtjale
küberturvalisuse seadusest tulenevate nõuetega kaasnevat. Samale
probleemile on viidanud ka teised valdkonna sotsiaalpartnerid ja ka REM
oma kooskõlastuskirjas.
Saartalitluse sätte sõnastust on uuendatud ning see on sama, mis 11.03.2025
Riigikogu menetlusse võetud HOSis muutmise seaduse eelnõus (589 SE),
kuid see on lõimitud elutähtsa teenuse osutaja kohustuste üldisesse
loetelusse. See eelnõu läbis eelnevalt uue kooskõlastamise ja arvamuse
avaldamise ringi. Selle järgi peab elutähtsa teenuse osutaja tagama juhul, kui
elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikud andmed või seadmed
asuvad välisriigis, elutähtsa teenuse toimepidevuse dubleerivate vahendite
ja tehnoloogiliselt alternatiivsete lahenduste abil ajal, kui välisriigis
asuvatele andmetele või seadmetele juurdepääsuks kasutatav tavapärane
elektroonilise side teenus või võrk ei toimi. See seondub vahetult elutähtsa
teenuse osutaja teise kohustusega rakendada elutähtsa teenuse toimepidevust
tagavaid meetmeid (…) tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude
teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete
lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning
muu sellise kaudu. Elutähtsa teenuse osutaja nõuete täitmist kontrollib,
toimepidevuse nõuded kehtestab ning tema toimepidevuse riskianalüüsi ja
kriisiplaani kinnitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja.
Teenuste toimepidevuse tagamisel on vajalik kriisikindlamate
infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmine, mis aga ei peaks eeldama
võrgu ja infosüsteemi füüsilist paiknemist Eestis ning võimaldama
muuhulgas pilveteenuste kasutamist.
399
(pilvepõhine
täisteenus tarkvara
lahendus);
• Valitsus soovib
suuri toidutootjaid
nimetada
ETOdeks, jätkates
samal ajal nende
sisulist välistamist
energia- ja
põllumajandustoet
usmeetmetest.
Ettevõtted, kelle
kanda
toidujulgeolek on,
peavad jätkuvalt
ise hakkama
saama. Ainuüksi
HKScan maksis
Eestis
elektrienergia eest
2022. aastal 6,5
miljonit eurot
rohkem kui aasta
varem ja
soojusenergia eest
5,9 miljonit eurot
rohkem. Riigi
poliitika on
erinevate
ministeeriumite
haldusalades
400
karjuvalt
vastuoluline;
• Soovitame koos
ametnikkonnaga
mõelda COVIDi
kogemusest
õppinuna
väljakutsele kuidas
on võimalik
ettevõtetega
koostöös sisuliselt
ja (meenutame, et
jätkuvalt) Eesti
toidujulgeolekut
tagada ilma, et me
objektiivselt
toidutootjate
majanduslikku
seisu ja
konkurentsivõimet
vähemalt oluliselt
ei kahjustaks.
Riigikantselei
ettepanekud on
lahus
Maaeluministeeriu
mi
varustuskindluse
tagamise töörühma
konstruktiivsemast
ja sisulisemast
lähenemisest.
401
2. Elutähtsa teenuse
osutamise tasemele on
esitatud eelnõus sätestatud
nõue jätkata 75% ulatuses
30 päeva jooksul oma
põhitegevust.
Sellest jääb selgusetuks,
mida antud kontekstis
tuleb lugeda
põhitegevuseks? Kas
selleks on HKScani puhul
kitsalt inimtoiduks
sobivate toodete tootmine,
kuna sellest tekib käive
ning käive on ETO’ks
määramise ainsaks
aluseks? Kas 75% nõuet
tuleb vaadelda käibena,
tootmismahuna, turule
saadetud pakendite arvuna
või mõnest muust näitajast
lähtudes? Kas samal ajal
tuleb tegeleda ka looma- ja
linnukasvatuse jätkamise
ning selle tegevuse
jätkuvuse tagamisega
peale 30 päevase tähtaja
möödumist? Ehk kas
muuhulgas tuleb jätkata
päevavanuste
broileritibude farmidesse
Arvestatud Elutähtsa teenuse osutaja peab tagama elutähtsa teenuse osutamise üksnes
oma valdkonnas, vajaduse korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa,
määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga. Ehk elutähtsa teenuse osutajaks
määratud ettevõtja ei pea tagama kriisiolukorras kogu oma
majandustegevuse jätkumist täies mahus, vaid eelkõige üksnes seda osa, mis
on määratletud elutähtsa teenusena selles valdkonnas (näiteks teie näite
puhul liha tootmise valdkonnas näiteks üksnes sealiha tootmine). Täpsemalt
määratletakse see asjakohases ministri määruses ja ka ministri käskkirjas,
millega konkreetne ettevõtja elutähtsa teenuse osutajaks määrati. Lisaks
rõhutame, et seletuskirjale lisatud ministri määruse „Toidu varustuskindluse
valdkonna elutähtsa teenuse osutamise nõuded“ eelnõu kavand on alles
väljatöötamisel ja kavandatavate nõuete sõnastus räägitakse kõigi
osapooltega eraldi läbi ning konkretiseeritakse valdkonna põhiselt. See
protsess on juba käimas.
402
viimisega (tulem
lihatootena ca 40 päeva
pärast) või emiste
seemendamisega (tulem
lihatootena umbes aasta
pärast)?
3. ETO staatuse
määratlemine ainult
seetõttu, et ettevõte on
majandusaasta aruande
alusel suurima käibega
antud valdkonnas tekitab
mitmeid küsimusi,
eelkõige koosmõjus
ETOks määramise ja
ETOle esitatavate nõuete
ulatuse ja nende täitmise
lühikese ajaraami tõttu.
Kui tihedalt hinnatakse
ümber käibeid ettevõtetel –
kas see on vaid
majandusaasta aruande
alusel? Kas toimub ka
kriteeriumi täitmise
hindamise protsess juhul,
kui toimub ettevõte
jagunemine/osaline müük
või mõnede muude
turuosaliste liitumine ja
uue valdkonna suurima
käibega ettevõte
tekkimisel? Kuidas toimub
Arvestatud Eelnõuga kavandatud toiduseaduse kohaselt võetakse elutähtsa teenuse
osutaja määramiseks aluseks määramise aastale vahetult eelnenud kahe aasta
majandusaasta aruande ja tema põllumajandusloomade registri ning riigi
toidu ja söödaregistri andmete keskmised andmed.
Elutähtsa teenuse osutaja on ka üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse
üldosa seaduse tähenduses ja tema majandustegevust reguleeritakse ka selles
seaduses. Näiteks § 35 reguleerib üldhuviteenuse osutamisest loobumist. See
toimub ettevõtja esitatud teate alusel kolmekuulise etteteatamisajaga. Selle
paragrahvi lõikes 5 reguleeritakse üldhuviteenuse osutaja õigust nõuda selle
paragrahvi kohaselt tehtud üldhuviteenuse osutamise jätkamise ettekirjutuse
täitmisest tingitud kahju hüvitamist juhul, kui üldhuviteenuse osutamisest
loobumine ei olnud vastuolus temale seadusest, haldusaktist või lepingust
tulenevate kohustustega. Üldhuviteenuse osutajaks või elutähtsa teenuse
osutajaks määramise tõttu tehtud investeeringute hüvitamist reguleeritud ei
ole. Samas tuleb elutähtsa teenuse osutaja suhtes nõuete kehtestamisel
lähtuda põhimõttest, et need oleks ettevõtjale kriisides kasulikud ka ilma
elutähtsa teenuse osutajaks olemiseta, sest need võimaldavad tal kriisideks
valmis olla ja majandustegevust kriisides jätkata. Muul juhul võib olla
tegemist olukorraga, mil tuleb kohaldada riigivastutuse seadust.
403
ETO staatusest
vabastamine (ja ETO
staatuse tõttu tehtud ja
hiljem äriliselt
mittevajalike
investeeringute
hüvitamine)?
4. Seaduse eelnõus toodud
kohustus toimida
saartalitusel tekitab
HKScanis mitmeid
probleeme, kaasa arvatud
KüTSiga kaasnev
muudatus, mille kohaselt
peavad ärikriitilised IT
süsteemid asuma
füüsiliselt Eestis. Peame
antud nõuet täiesti
ebaproportsionaalseks
ning elukaugeks, mis
pärsib selgelt ETOde
konkurentsivõimet teiste
turuosalistega, kellel pole
selliseid piiravaid
meetmeid ning kohustust
kasutada aegunud
ressursimahukaid
tehnoloogilisi lahendusi,
selmet panustada oma äri
arendusse. IT
tarkvaraarendus liigub
100% pilvepõhistele
Selgitus Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste regulatsiooni.
Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati hädaolukorra seaduse muutmise
ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, millega võeti
üle CER direktiiv. HOS eelnõuga on muudetud ka HOS § 41 lg 2 sõnastus,
mis kandub üle eelnõusse.
404
tehnoloogiate poole
välistades onprem
(saartalituse) kasutamise
võimalused. Juba täna on
onprem lahenduste
kogukulud suuremad kui
pilvepõhistel lahendustel.
Antud areng on
pöördumatu, kuna
pilvepõhiste lahenduste
korral on küberturvalisuse
riskid kordades
väiksemad. Onprem
lahendustele tagasi
liikudes kasvab hüppeliselt
küberintsidentide
esinemise tõenäosus ja
onprem lahenduste korral
on praktiliselt võimatu
tagada IT sektori välisel
ettevõttel isegi
ligilähedane
küberturvalisuse tase, kui
saab teha pilvepõhiseid
tehnoloogiaid kasutades.
Pilvepõhiste tehnoloogiate
taga on teenusepakkujate
väga suured pidevad
investeeringud
küberturbesse. Microsofti
küberturbe aastased
investeeringud on
405
kordades suuremad kui
kogu Eesti avaliku sektori
IT aasta eelarve.
HKScan kasutab väga
suures ulatuses Microsofti
erinevaid rakendusi ja
teenuseid. Erinevate IT
rakenduste ja teenuste
eluiga on järjest lühem ja
onprem korral tähendab
see areng iga aasta järjest
suuremaid
investeeringuid, et isegi
rahuldav küberturvalisuse
tase saavutada.
Pilveteenuseid kasutades
on need riskid maandatud
ja küberturvalisuse tase
tõuseb otseseid
investeeringuid tegemata.
Samas meie tänase
arusaama kohaselt puudub
ETOl võimalus kasutada
isegi täielikku Microsoft
Office paketti, kuna
mitmed olulised
rakendused on saadaval
vaid pilveversioonis,
rääkimata uutest
spetsiifilistest äritarkvara
lahendustest, mis on
406
reeglina saadaval
täisfunktsionaalsuses vaid
SaaS-ina. Raske on näha
sellise piirangu
eesmärgipärasust.
Saartalituse nõue
koosmõjus impordi- ja
ekspordipiirangutega ning
75% tegevuse
jätkuvusnõudega sunnib
meid oma ärimudelit
oluliselt ümber muutma,
kuna HKScanil puudub
Eestis päevavanuste tibude
tarnija või enda toimiv
haudejaam. Täna tuuakse
tibud meile sisse Soomest.
Enda haudejaama (ja ka
vanemkarja ehk
haudemunasid munevate
kanade) loomine Eestisse
olenevalt valitud
tehnoloogilisest
lahendusest maksab
investeeringuna 4-8
miljonit eurot (vanemkari
koos vajalike farmidega
lisaks umbes 12 miljonit
eurot) ning siis saame enda
tänase tootmismahu tõttu
ebamõistliku suuruse ja
407
igapäevase kuluga
süsteemi, mis täielikult
hakkab toimima umbes 24
kuud peale
investeerimisotsuse vastu
võtmist.
Lisaks, kuigi 75% ulatuse
äritegevuse jätkumise
nõue on sisuliselt veel
arusaamatu, siis võib
eeldada, et HKScanil tekib
veel täiendav käibekapitali
vajadus ka selleks, et
tagada kõigi vajalike
mittelihaliste toormete
olemasolu enda laos. Meil
puudub sellisele kogusele
toormele vajalik
ladustamistaristu ning
selle loomise vajaliku
täiendava investeeringu
suurus ei ole täna teada.
Täiendavalt tekitab
nõutust eelnõus toodud
kohustus vähendada
sõltuvust „teistest
elutähtsatest teenustest,
olulisematest
lepingupartneritest,
tarnijatest ning
408
infosüsteemidest tehniliste
süsteemide, lepingute,
personali ja muude teenuse
osutamiseks oluliste
vahendite dubleerimise,
alternatiivsete lahenduste
kasutamise, vajalike
vahendite omamise ja
nende varumise ning muu
sellise kaudu“. Me ei
suuda täna hinnata selleks
vajalikke investeeringu- ja
opereerimiskulusid. Nende
tegevuste tegelikuks
hindamiseks pakub
HKScan välja viia läbi
ennetav riskikaardistus
meie ettevõte näitel
hindamaks sellise
kohustuse kohase täitmise
võimalikust ja reaalset
finantsmõju ettevõtetele.
Arvestades, et eelnõus
nõutud kriisianalüüsi ja -
plaanide koostamise
kohustuste täitmisel
tulevad nende teostamise
käigus kindlasti välja
täiendavad kitsaskohad,
mis pole faktiliselt
toidutootmise äri arenguks
409
vajalikud, ent mis valitsuse
poolt seatud normatiivide
täitmiseks vajavad
kõrvaldamist ning mille
maksumust ja
ressursimahukust ei ole
täna võimalik
kommenteerida, vajab see
kõik põhjalikku
läbimõtlemist.
VOSi eelnõu asetab suure
ja üldise kohustuste paketi
ning äripiirangud
ettevõtetele, sekkudes
oluliselt ettevõtete
turupõhisesse konkurentsi,
määrates kõige suurema
käibega ettevõte(te)le
täiendavad
investeerimiskohustused ja
igapäevased
ärikorralduskohustused,
mis paratamatult
suurendavad ETOks
määratud ettevõtete
toodangu omahinda,
iseäranis nende
konkurentidega võrreldes.
Jätkub ka traditsioon
asetada uusi kohustusi
Käesoleval programmiperioodil oli tõesti Eesti maaelu arengukava raames
toiduainetööstustele suunatud investeeringutoetustest kontsernid välistatud.
Välistus tulenes eelkõige sellest, et Eesti maaelu arengukava väljatöötamisel
oli see sektori soov ja tahe (mõiste määratlemisel oli võetud aluseks
arengukava väljatöötamisel koostatud SWOT analüüs, sektoriga toimunud
aruteludelt saadud tagasiside ja statistilised näitajad toiduainetööstuste
olukorra kohta). Märgime, et toetuse andmisel tuleb lähtuda põhimõttest, et
riik peaks sekkuma seal, kus on turutõrge ning toetusel peab olema ergutav
mõju. MAKi kontekstis (töötlemise investeeringutoetustes) loetakse
suurettevõtjaks ettevõtja, kellel on rohkem kui 750 töötajat ja kelle
müügitulu on üle 200 miljoni euro. Toetuse suurused jäävad vahemikku 500
000 – 2 000 000 euroni. Reeglina need ettevõtjad, kelle müügitulu on üle
410
kompensatsioonimeetmete
ta.
Täiendavalt tuleb välja
tuua HKScani näitel Eesti
riigi pikaajaline ning
vastuoluline suhtumine
suurettevõtetesse, kus
meid on automaatselt
arvatud välja erinevatest
investeeringutoetuse
meetmetest nii tööstuse kui
ka looma- ja
linnukasvatuse alal samal
ajal, kui paljudes teistes
EL liikmesriikides on
erinevatele
toetusmeetmetele
kvalifitseerunud ka
suurettevõtted.
Toiduettevõtted, kes
tagasid Eesti riigis toidu
varustuskindlust
koroonakriisis (eelkõige
selle alguses) ei ole saanud
selle osas mingeid
täiendavaid rahalisi
tugimeetmeid (riik tuli
meile appi kaupade
piiriületuste korraldamisel
kriisi alguses).
Täiendavate
200 mln euro, suudavad teha investeeringuid, mille maksumus jääb toetuse
suuruse piiresse, ka ilma toetuseta ning seega ei saa rääkida turutõrkest.
Strateegiakavas suurettevõtjale toetuse andmise suhtes piiranguid ei ole.
Küll aga on saanud kontsernid toetust erakorralistest meetmetest. Seega ei
saa öelda et kontsernid oleksid toetuse saajate hulgast alati välistatud. Lisaks
pidi tulema ka MKMil meede tööstustele, kus nad saavad toetust taotleda
energia varustuskindluse tagamiseks tehtavateks investeeringuteks. Kuna
kahjuks seda meedet siiski ei tule, muudab MeM oma toetusskeemi ja juba
2023. aasta sügisel saavad ka kontsernid taotleda toetust meetmest
„Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse
tagamiseks“ (maaeluministri 10. augusti 2022. a määrus nr 45).
HKScani pakutav ennetava riskikaardistuse läbiviimise võimalus tema
ettevõtte näitel, hindamaks eelnõuga elutähtsa teenuse osutaja kohustuste
kohase täitmise võimalikkust ja reaalset finantsmõju elutähtsa teenuse
osutajaks määratavale ettevõtjale on kahtlemata igakülgset kaalumist väärt.
411
energiainvesteeringute
tegemine jäeti ettevõtete
kanda ning suurettevõtted
olid välistatud ka
hilisemast
energiainvesteeringute
toetusmeetmest.
Maaeluministeerium on
nüüd välja pakkunud
toetusmeetme, kus kõik
põllumajandus- ja
toidutööstusettevõtted
võivad saada erakorralist
riigiabi kuni 200 000
(kakssada tuhat) eurot
ettevõtte kohta. Võib
spekuleerida, et
toidutootmise valdkonnas
ETOdeks nimetatud
ettevõtete täiendav
energiakulu oli möödunud
aastal enam kui
paarkümmend miljonit
eurot... Me ei asu
siinjuures pikemalt
arvustama
seakasvatustoetusi,
heaolutoetusi või teisi
turutõrketoetusi, mida
jagatakse samade
põhimõtete järgi (madala
ülempiiriga ühe ettevõtte
412
kohta, kuid oleme lisanud
lühikokkuvõte antud
kirjale) – mille tulemusena
need ettevõtted, kelle
panus on anda 80% või
enam toidujulgeolekust,
kvalifitseeruvad
maksimaalselt 6-8%-le
toetustest.
5. Kokkuvõtteks palume
kaaluda järgmist:
1) Kasutada VOSi
toidujulgeoleku osa
sisustamiseks
Maaeluministeeriumi
juurde loodud
varustuskindluse tagamise
töörühma töö tulemusi;
2) Eemaldada
toidutootjatelt KüTSi
saartalituse nõue kui mitte
eesmärgipärane;
3) Tagada seaduseelnõuga
tehtava edasise töö käigus,
et ei tekiks
konkurentsimoonutusi;
4) Viia läbi ETOdeks
nimetatavate ettevõtete
ennetav riskikaardistus
ning selle pealt töötada
välja vajalikud
toetusmeetmed;
Selgitus 1. Kinnitame, et toidu varustuskindlust käsitlevate toiduseaduse
rakendusaktide eelnõude koostamisel arvestatakse Regionaal- ja
põllumajandusministri juurde loodud varustuskindluse tagamise töörühma
töö tulemusi, millesse ka HKScan on oma väärtusliku panuse andnud.
Kavandatavate nõuete sõnastus räägitakse kõigi osapooltega eraldi läbi ning
konkretiseeritakse valdkonna põhiselt.
2. Saartalitluse sätte sõnastust on uuendatud ning see on sama, mis
11.03.2025 Riigikogu menetlusse võetud HOSis muutmise seaduse eelnõus
(589 SE), kuid see on lõimitud elutähtsa teenuse osutaja kohustuste üldisesse
loetelusse. See eelnõu läbis eelnevalt uue kooskõlastamise ja arvamuse
avaldamise ringi.
3. Käesoleva eelnõuga toidu valdkonnas elutähtsa teenuse osutajate ring
võrreldes kehtiva hädaolukorra seadusega ei laiene.
4. Kahtlemata aitaks elutähtsa teenuse osutajateks määratavate ettevõtjate
ennetav riskikaardistus parimate tulemuste saavutamisele kaasa.
5. Toiduvarustuskindluse tagamist ja suurendamist, mõjutamata negatiivselt
konkurentsiolukorda, soovitakse saavutada ka selle eelnõuga.
6. Kehtiva hädaolukorra seaduse alusel on täidetud CER direktiivist tulenev
kohustus, millega määrati elutähtsaks teenuseks toiduga varustamine.
Toiduseaduse alusel määratakse elutähtsa teenuse osutajadteravilja-, pagari-
või makaronitoodete tootmises, liha käitlemises ja piima käitlemises.
Käesoleva eelnõuga lisandub jaekaubandus püsiv kriisiülesandega. Seaduse
eelnõu kohaselt ei ole kõik jaekaubanduse ettevõtted kohe püsiva
413
5) Tagada tervikuna
erinevate toetusmeetmete
loomisel nende
konkurentsineutraalsus ja
meetmete
toiduvarustuskindlust
tagav ja suurendav
iseloom;
6) Kaaluda toiduettevõtete
käsitlemist PKE-dena
ETO-de asemel.
kriisiülesandega, vaid vastutav minister määrab sobivad ettevõtted
kaalutlusotsuse alusel haldusaktiga püsiva kriisiülesannetega ettevõteteks.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Riigipoolsed
toetusmeetmed.
Kaubanduskoda on
seisukohal, et eelnõuga
tuleks luua ka riigipoolseid
toetusi ettevõtetele, kes
praegu ja tulevikus
kvalifitseeruvad elutähtsa
teenuse osutajateks
(edaspidi ETO). Kehtivate
seaduste kohaselt ETOdele
kehtivad nõuded jäävad
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse eelnõuga
peamiselt samasuguseks,
Selgitus ETO toimepidevusega seotud kulud katab tarbija teenuse hinnast. Need
põhimõtted ei ole kavas muuta. Riigi enda loodavad lahendused kaetakse
riigieelarvest, nt Eesti Varude Keskuse tegevus.
Samuti jääb võimalus taotleda raha erinevatest EL fondidest
projektipõhiselt.
Riigiabi andmine lahendatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi.
414
kuid eelnõuga on määratud
mitmed uued valdkonnad
elutähtsaks teenuseks ning
seega muutuvad paljud
uued ettevõtted ETOks.
ETOks olemine toob
endaga ettevõttele kaasa
aga väga mitmeid
kohustusi, nagu näiteks
kohustus korraldada
õppusi, koostada
riskianalüüsi ja tagada
toimepidevus. Eelnõu toob
seega just uutele ETOks
kvalifitseeruvatele
ettevõtetele kaasa väga
mitmeid uusi suuri
kohustusi ning eelnõuga
on seega ettevõtetele
pandud väga mitmeid
nõudeid. Kaubanduskoda
rõhutab, et selle kõrval ei
ole piisavalt pööratud
rõhku sellele, kuidas
ettevõtteid motiveerida ja
toetada seoses kaasnevate
kohustustega.
Kaubanduskoda leiab, et
selline ettevõtete
toetamine on vajalik, et ei
toimuks ainult ühepoolne
ettevõtete koormamine
415
ning et ettevõtetel tekiks ka
reaalne soov saada ETOks.
Lisaks on ilmne, et iga
ettevõtetele juurde tulev
kohustus ja reegel toob
kaasa ka kulu, mis
omakorda võivad avaldada
seetõttu mõju ka toodete ja
teenuste lõpphindadesse.
Muuhulgas ei ole eelnõus
kulude hüvitamise
mehhanismi, mida
ettevõtjad saaksid nõuda
erakorraliste ja täiendavate
kohustuste puhul. Kulude
hüvitamist võiksid
ettevõtted saada nõuda
näiteks õigusaktidega
tekitatud täiendavate
kulude eest või juhul kui
ettevõttel tuleb teha
riikliku julgeoleku
suurendamiseks vajalikke
täiendavaid ettevalmistusi
ja kulutusi. Eelnõu
kohaselt peab kõik
julgeoleku ja riigi kaitse
seisukohalt olulised
ülesanded täitma ettevõtte
enda kulul.
416
Kuna aga riigi huvides on
tagada kriisi ajal
elutähtsate teenuste
olemasolu, siis selle
kohustuse täitmiseks peaks
ka riik pakkuma
ettevõtetele omapoolset
tuge, et tagada ka
ettevõtete motiveeritus ja
soov olla ETO.
Kaubanduskoda on
seisukohal, et riik peab
looma ETO-dele toetus- ja
kompenseerimismehhanis
mid, et aidata suurenenud
kohustusi täita.
2. Küberturvalisuse nõuded.
Eelnõu § 196 punktiga 3,
millega täiendatakse
küberturvalisuse seaduse
§-i 7 uue lõikega 31, mille
kohaselt peavad ETO-d,
kelle infosüsteemid asuvad
välisriigis, tagama
elutähtsa teenuse
toimepidevuse ka viisil ja
vahenditega, mis ei sõltu
välisriikides asuvatest
infosüsteemidest. Selline
nõue välistab ETOde
Selgitus Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste regulatsiooni.
Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati hädaolukorra seaduse muutmise
ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, millega võeti
üle CER direktiiv. Käesolevasse eelnõusse on HOSi muudatustega tehtud
sätted lihtsalt toodud üle.
Ei saa nõustuda olukorraga, kus toiduainete tootmine Eestis võiks lõppeda,
sest väliriikidega ei ole võimalik sideühendust luua. Samuti võib olla muul
põhjusel vajalik katkestada võrgu- ja infosüsteemiga ühendus, et tagada
tootmise ohustus ja jätkumine.
Säte ei pärsi ettevõtjate võimalusi võtta kasutusele kaasaegseid ja parimaid
tehnoloogilisi lahendeid ning eelnõu ei mõjuta konkurentsi.
417
puhul välisriikides olevate
serverite ja ka
pilveteenuste kasutamise.
Näiteks ETO-le, kes
kasutab oma tegevuse
tagamiseks, kas
pilveteenuseid või asub
tema andmekeskus näiteks
emaettevõtja juures
Soomes, tooks muudatus
kaasa otsese kohustuse
võtta kasutusele uued
sobivad meetmed, et seda
nõuet täita. Peamiselt
puudutab probleem uue
eelnõuga ETOks
muutuvaid elutähtsa
teenuse osutajaid toidu
varustuskindluse
valdkonnas. Täna
kasutavad näiteks paljud
Eesti olulisemad
toidutööstused ning
kaubandusettevõtjad oma
põhiprotsessides
pilveteenuseid või asuvad
nende andmekeskused
välismaal. Seega võib
tekkida olukord, kus
ettevõte peab näiteks
kasutusele võtma täiesti
uue tarkvaralahenduse,
418
kuna näiteks paljud
tootmise juhtimise
tarkvarad ongi tänapäeval
kasutatavad vaid
pilvelahendusena. Sellised
muudatused toovad
endaga omakorda kaasa
suured kulutused. Lisaks
pärsib see ETOde
konkurentsivõimet
võrreldes teiste
turuosalistele, kuna
ettevõtetel puudub
võimalus kasutada
kaasaegseid ja parimaid
tehnoloogilisi lahendusi.
Kaubanduskoda on
seisukohal, et säte paneb
ETO-d konkurentsi turul
võrreldes teiste
turuosalistega
ebavõrdsesse olukorda
ning seetõttu tuleb
kriitiliselt analüüsida, kas
selline säte on eelnõus
nimetatud kujul üldse
vajalik.
3. Toidu varustuskindlus.
Võrreldes kehtiva
hädaolukorra seadusega
Selgitus Täpsemad nõuded teenuseosutajatele kehtestab elutähtsa teenuse korraldaja,
st Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Eelnõu § 74 lg 6 alusel
kehtestatavas määruses on võimalik näha ette erinevad nõuded ja tasemed
erinevate elutähtsate teenuste osutajatele. Eelnõus toodud üldreeglid, st
419
muutub ka toidu
varustuskindlus
elutähtsaks teenuseks.
Toiduvaldkonnas
reguleeritakse ETO
määratlus lisaks
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduses ka läbi
toiduseaduse. Uus
toiduseaduse § 464
sätestab, et toidu
valdkonnas on ETO
ettevõtja, kellel on
teravilja-, pagari- või
makarontoodete tootmise,
looma pidamine liha või
piima tootmise, liha
käitlemise, piima
käitlemise või toidu
jaekaubanduse valdkonnas
märkimisväärne mõju
elanikkonna toiduga
varustamisel.
Varustuskindluse
määratlemisel võetakse
arvesse nimetatud
valdkonna ettevõtjate
aastane müügikäive. ETO
staatuse saab suurima
müügikäibega ettevõtja,
erandina piima käitlemise
valdkonnas, kus ETO-ks
riskianalüüsi ja kriisiplaani koostamine, õppuste korraldamine,
toimepidevuse tagamine kehtivad aga kõikidele ühetaoliselt.
420
määratakse kolm suurimat
müügikäibega ettevõtjat.
Kaubanduskoda on
seisukohal, et määruse
alusel ETO-ks muutuvate
toiduettevõtete puhul tuleb
neile teha ETO-de
reeglitest erandeid või
määrata neile ainult püsiv
kriisiülesanne. Kõikide
eelnõus kehtestatud ETO
nõuete täielik täitmine
toiduvaldkonnas on
ebaproportsionaalne ning
need võivad suuresti
mõjutada ettevõtte
konkurentsivõimet (vt
arvamuse punkt 2). Tuleb
hoolikalt kaaluda, milliste
ETO nõuete kehtestamine
on vajalik ja ei ole vajalik
toiduvaldkonna ETO-de
puhul.
Seega teeb
Kaubanduskoda
ettepaneku hinnata
kriitiliselt, kas ja millised
ETO-le kehtivad nõudeid
on vaja rakendada ka
toiduvaldkonna ETO-de
puhul ning lähtuvalt
421
sellest, kehtestada
toiduvaldkonnas
tegutsevatele ETO-le
erandid. Näiteks ühe
alternatiivina tuleks
kaaluda lahendust, kus
toiduga varustamine või
teatud osa sellest on püsiv
kriisiülesanne, mitte
elutähtsa teenuse
osutamine.
4. Üleminekuperiood.
Kuna eelnõuga
täiendatakse elutähtsate
teenuste nimekirja, siis
muutuvad ka paljud uued
ettevõtted ETO-deks.
ETO-ks olemine toob
endaga eelnõu kohaselt
palju uusi kohustusi. Kuna
kohustusi on palju, siis
võtab ka nende
ettevalmistamine aega.
Lisaks peavad ka
ettevõtted enda jaoks läbi
töötama uue mahuka
seaduse teksti, et tutvuda
uute kohustustega.
Seletuskirja § 75 lg 3
kohaselt määratakse peale
ettevõtte ETO-ks
Arvestatud Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste regulatsiooni.
Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati hädaolukorra seaduse
muutmisega, millega võeti üle CER direktiiv. Üleminekuperiood elutähtsa
teenuse osutajatele olid HOSi muudatustes ette nähtud. HOS eelnõu
üleminekusätted on toodud üle ka käesolevasse eelnõusse. Lisaks on
käesolevas eelnõus toodud üleminekusätted püsivate kriisiülesannetega
isikute jaoks.
422
määramist ETO-le
kuupäev, mis ajaks peab
elutähtsa teenuse osutaja
täitma korraldaja
kehtestatud toimepidevuse
nõuete määruses sätestatud
nõudeid, ning tähtaeg
seaduse eelnõus sätestatud
nõuete (nt riskianalüüsi,
kriisiplaani, õppuste
korraldamise nõuded)
täitmiseks. Viimase puhul
ei tohi see tähtaeg olla
pikem kui 10 kuud.
Praeguse selgituse
kohaselt jääb mulje, et
kõikide nõuete täitmiseks
võib määrata ka väga
lühikese tähtaja, mille
jooksul ei pruugi olla
reaalne nende täitmine
ning mis omakorda võib
kaasa tuua trahvid. Lisaks
võib praeguse selgituse
kohaselt määrata ühele
uuele ETO-le ühe tähtaja ja
teisele teise. Olem
seisukohal, et nõuete
täitmise jaoks peab olema
tagatud piisav ajaperiood
ning seega tuleks määrata
konkreetselt, et igal juhul
423
on uuel ETO-l aega nõuete
täitmiseks vähemalt 10
kuud.
Seega teeb
Kaubanduskoda
ettepaneku tagada
eelnõuga piisav
üleminekuperiood uutele
ETO-dele ning et ETO
nõuete täitmise aeg oleks
sätestatud kõikidele
sarnaste kohustuste korral
alati võrdselt ja mitte
vähem kui 10 kuud.
5. ETO kohustuste
rikkumine.
Eelnõu § 150 kohaselt
suurendatakse
märkimisväärselt elutähtsa
teenuse osutaja kohustuste
rikkumise karistusi, tõstes
selle 20 000 eurolt 400 000
euroni. Seega tõstetakse
karistusmäär maksimaalse
lubatuni. Seletuskirjas on
põhjendatud sellist
muudatust asjaoluga, et
kuivõrd ETO-de tegevuse
puhul on tegemist
teenustega, mille
Selgitus Kehtiv HOS näeb ette sanktsioonid seaduse ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud nõuete täitmata jätmise korral. Sellegipoolest ei ole
seni kehtinud sunniraha ja trahvide määrad olnud motiveerivad. Näiteks osa
teenuseosutajate jaoks on seni olnud lihtsam tasuda iga kord sunniraha 2000
eurot kui täita ettekirjutus toimepidevuse nõuete täitmiseks. Sanktsioonid on
mõjutusvahend isikute käitumise korrigeerimiseks sobivas suunas. On
oodata, et uued sunniraha ja trahvide määrad mõjutavad olemasolevate
elutähtsa teenuse osutajate käitumist ning suunavad neid paremini täitma
seadusest tulenevaid nõudeid.
Trahvimäärade muutmisel juhindutud KarS-i §-st 47. Erinevalt kehtivast
HOSist on rahatrahvide määrad seatud maksimaalses ulatuses, kuivõrd
tegemist on teenustega, mille toimepidevuse tagamine ja selleks seadusega
sätestatud kohustuste täitmine on väga olulise tähtsusega. Nende kohustuste
täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine võib tuua kaasa väga suure
kahju, ohustada inimeste elu ja tervist, Eesti riigi julgeolekut ja
põhiseaduslikku korda. Samasuguses ulatuses on sätestatud maksimaalne
424
toimepidevuse tagamine ja
selleks seadusega
sätestatud kohustuste
täitmine on väga olulise
tähtsusega, kuna nende
kohustuste täitmata
jätmine või
mittenõuetekohane
täitmine võib tuua kaasa
väga suure kahju, ohustada
inimeste elu ja tervist,
Eesti riigi julgeolekut ja
põhiseaduslikku korda.
Siiski tuleb arvestada
sanktsioonimäära
maksimumini tõstmise
puhul seda, et kriisi
olukorras tegutsevad
ettevõtted oma parimal
võimalusel. Arvestada
tuleb ka sellega, kuidas
toimivad omavahelised
koostööd ja milline on
täpne kriisi olukord. Seega
ei peaks sanktsiooni
maksimummääras
kohaldamine toimuma
kindlasti kergekäeliselt
ning et karistuse
kohaldamise vajadusel
peab see olema ka
proportsionaalne
trahvimäär ka nt riigikaitseülesande täitmata jätmise korral (vt kehtiv RiKS
§ 911). Trahvimäära tõstmine maksimaalse lubatuni ei tähenda aga
automaatselt nende maksimaalses ulatuses kohaldamist. Igasugune karistuse
kohaldamine peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu
määratakse rahatrahv vastavalt rikkumise raskusele.
Juhime tähelepanu, et 01.11.2023 jõustusid KarSis muudatused, millega
täiendatakse KarSi § 47 lõikega 4 ja selle kohaselt võib eriseadusega ette
näha rahatrahvi kohaldamise sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust
erineval alusel ja määras, võttes arvesse reguleeritava valdkonna eripära.
425
rikkumisega. Lisaks on
Kaubanduskoda
arvamusel, et kuna ETO-
de roll on julgeoleku
tagamisel ulatuslik ja
eelnõu seab ETO-dele
ulatuslikult kohustusi ning
selle juures ei ole loodud
ETO-dele toetavaid- või
kompenseerivaid
mehhanisme, siis on
ebaproportsionaalne tõsta
ka sanktsiooni määrasid
maksimumini.
Kaubanduskoda on
seisukohal, et põhjendatud
ei ole eelnõuga kehtestatud
maksimummääras karistus
elutähtsa teenuse osutaja
kohustuste rikkumise eest.
6. Kriisiülesanded.
Juhime tähelepanu, et
eelnõus ja seletuskirjas on
kriisiülesannete
regulatsioon ebaselge.
Eelnõu kohaselt on
kriisiülesanded püsivad
või ühekordsed. Need on
eelnõus reguleeritud
vastavalt §-s 9 ja §-s 43.
Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja muudetud.
426
Seejuures on aga
seletuskirja §-s 9 räägitud
mitte ainult püsivatest
kriisiülesannetest vaid ka
ühekordsetest. Leiame, et
seletuskirja käsitlus võib
jääda lugejale ebaselgeks,
kuna eelnõu §-i 9 lugedes
ei tule välja, et kuskil on
eraldi sätestatud ka
ühekordsed
kriisiülesanded. Selle tõttu
võib tekkida segadus, kust
tulenevad ühekordsed
kriisiülesandeid, või kus
need reguleeritud on.
Seletuskirja §-9 selgituste
juures ei ole ka viidet
eelnõu §-ile 43.
Kaubanduskoda teeb
ettepaneku täpsustada
seletuskirja §-9 selgitusi, et
tuleks selgemini välja ka
see, et ühekordsed
kriisiülesanded on
reguleeritud eelnõus
eraldi.
7. Arutelu korraldamine.
Kaubanduskoda on
seisukohal, et toimuma
Arvestatud
427
peaks kohtumine ja arutelu
Riigikantselei ja ETO-de
vahel, et ettevõtted saaksid
aimu, millised nõuded
neile tulenevalt uue
seaduse eelnõust kehtima
hakkaksid. Kuna eelnõu
kohaselt on ETO-del väga
palju kohustusi ning
paljude uute valdkondade
ettevõtted muutuvad ETO-
deks, siis oleks vajalik
saada selgus selles,
millised nõuded
kohalduvad. Kuna eelnõu
sisaldab ka selliseid
nõudeid ETO-dele, mille
teostamine võib osutuda
väga keeruliseks ja
kulukaks ning mille
realiseerimine ei pruugi
olla tegelikkuses isegi
realiseeritav (vt arvamuse
punkt 2). Arutelu
võimaldaks kõikidel
osapooltel avaldada enda
seisukohti ja vastavalt
sellele on võimalik ka teha
nõuetes lähtuvalt
valdkondadest erisusi.
428
Seega teeb
Kaubanduskoda
ettepaneku korraldada
arutelu ETO-de ja
Riigikantselei vahel, et
hinnata lähtuvalt
konkreetsest valdkonnast
ETO nõuete vajalikkust
ning tagada ETO-le selgus,
millised nõuded neile
kohalduvad.
Eesti Pank
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Teeme ettepaneku
täiendada elutähtsate
teenuste loetelu
kaarditehingute töötlemise
teenuse toimimisega.
Täna on Eesti Panga
presidendi 13.07.2018. a
määruse nr 7
„Makseteenuse ja
sularaharingluse kirjeldus
ja toimepidevuse nõuded“
kohaselt elutähtsateks
makseteenusteks elutähtsa
teenuse osutaja (ETO)
osutatavad pangasisesed
Arvestatud
429
maksed, ETO-de vahelised
maksed ja ETO osutatavad
kaardimaksed. Lisaks
nõuab Eesti Pank oma
määrusega ETO-delt
teenuse kriitiliste
tegevuste toimimiseks
vajalike oluliste
infosüsteemide ja
seadmete toimepidevuse
tagamise meetmete
võtmist. Need meetmed on
olulised kõikide
elutähtsate makseteenuste
toimepidevuse
saavutamiseks, aga need
aitavad eelkõige
pangasiseste ja
pankadevaheliste maksete
kontekstis. Kaardimaksete
toimimiseks on turuosalise
enda infosüsteemidele ja
seadmetele lisaks määrava
tähtsusega ka kolmandate
isikute osutatavate
tugiteenuste toimimine
ning selleks nõuab Eesi
Pank ETO-delt
kolmandate isikutega
koostöö tegemist. Senise
hädaolukorra seaduse
(HOS) nõuete täitmise
430
kontrollimise käigus
saadud kogemus on
näidanud, et ainult koostöö
nõudmisest kaardimaksete
toimimise tagamiseks ei
piisa. Sama kehtib ka
makseteenuste puhul, kus
kliendid saavad
pangakaardiga
maksekontolt sularaha
välja võtta või siis
maksekontole
sissemakseid teha. Need
teenused sõltuvad samuti
tugiteenuste osutajatest.
Elutähtsate makseteenuste
pakkumiseks oluliste
kaarditehingute töötlemise
teenusepakkujate
nimetamine ETO-ks aitab
meie hinnangul
suurendada elutähtsate
makseteenuste
toimekindlust.
ETO staatusega kaasnevad
ETO-le kohustused täita
Eesti Panga presidendi
määruses „Makseteenuse
ja sularaharingluse
kirjeldus ja toimepidevuse
431
nõuded“ sätestatud
nõudeid sh. teavitada
elutähtsa teenuse
katkestustest ning täita
küberturvalisuse seadusest
tulenevaid teenuse osutaja
kohustusi.
ETO staatusega kaasnevalt
on võimalus määrata
riigikaitselise
töökohustusega töökohti
ning tagada kriitiliste
ülesannete täitmiseks
vajaliku personali
olemasolu ja sellega
elutähtsa teenuse
toimepidevus kõrgendatud
kaitsevalmiduse või
sõjaseisukorra ajal, sest
nende töökohtade täitjaid
ei kaasata mobilisatsiooni.
Samuti kaasneb ETO
staatusega elektrienergia
varustuskindluse
paranemine.
Kaarditehingute
töötlemise teenuse pakkuja
nimetamise ETO-ks
otsustab Eesti Pank.
Makseteenuste osutamise
432
tehniliste tugiteenuste kui
elutähtsate teenuste
toimepidevuse
korraldamine sh teenuse
toimepidevuse tagamise
järelevalve oleks antud
juhul Eesti Panga püsivaks
kriisiülesandeks.
Täna on Eesti
maksekeskkonnas
kaardimaksete ja muude
kaarditehingute tegemisel
oluline roll Nets Estonia
AS-l, kes pakub
kaardimaksete tegemisel
tehnilisi tugiteenuseid
ETO staatust omavatele
LHV Pank AS-ile ja Coop
Pank AS-ile ning sularaha
väljavõtmise tehingute
tegemisel Swedbank AS-
ile ning võib seetõttu ETO-
ks osutuda.
2. Soovime osundada sellele,
et makseteenus on
elutähtis teenus, mida
makseteenuse osutajad ei
saa pakkuda ilma
digitaalse allkirjastamise
teenuseta. Eesti riigi
partneriks sertifikaatide
Arvestatud Eelnõu täiendatud õiglase hüvitise maksmise regulatsiooniga.
433
väljastamisel isikut
tõendavatele
dokumentidele on SK ID
Solutions (SK). SK pakub
e-teenustesse sisse
logimise võimalust ning
digitaalse allkirjastamise
võimalust ning teenindab
ligi 1000 organisatsiooni,
mille hulgas on nii finants-
, tervishoiu-, haridus- kui
ka muud era- ja riigisektori
e-teenused.
SK reaalajas pakutavate
teenuste katkemisel on ta
kohustatud väljastama
tühistusnimekirja. SK
tühistusnimekirjad
sisaldavad infot tühistatud
ja peatatud sertifikaatide
kohta. Tühistusnimekirjad
on kumulatiivsed,
sisaldades infot kõigi
sertifikaatide kohta, mis on
hetkel peatatud või
tühistatud. SK katab
teenustaseme lepingu
alusel võimalikud
tühistusnimekirjade
kasutamisel tekkinud
kahjud 12 tunni jooksul.
434
Tühistusnimekirju
väljastab SK 12 tunnise
intervalliga.
Eesti Panga hinnangul
tagaks makseteenuse
jätkumise vajalikul määral
valdavale osale elanikest
ID-kaardi kasutamine
maksete kinnitamiseks nö
offline ehk vastu
tühistusnimekirja.
Makseteenuse osutajatelt
eeldab see tehnilist ja
protseduurilist
valmisolekut lubada
digitaalset allkirjastamist
(PIN2 kasutamine) ning
kliendipõhiste limiitide
sisse lülitamist.
Olukorraks, kus SK
tegevus on täielikult
katkenud, sh ka
tühistusnimekirja
väljastamine ei ole enam
võimalik, Eesti riigil hetkel
alternatiivlahendust
digitaalse allkirjastamise
teenusele ei ole. Antud
kontekstis oleks ID-kaardi
kasutamine
435
tühistusnimekirjade alusel
alternatiivne riigi poolt
tagatud ja korraldatud
varulahendus
autentimiseks.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse eelnõu § 74 lg 7
kohaselt saab Eesti Pank
makseteenuse
toimepidevuse
korraldajana (ETKA)
panna elutähtsa teenuse
osutajale kohustuse
osutada elutähtsat teenust
ettenähtud viisil ja
ulatuses, kui see on vajalik
elutähtsa teenuse
ulatuslikust või raskete
tagajärgedega katkestuse
ärahoidmiseks või peale
ulatusliku või raskete
tagajärgedega teenuse
katkestust teenuse
taastamiseks. Seda meedet
saab Eesti Pank kasutada
eelnõu kohaselt igas
olukorras. Kehtiva
hädaolukorra seaduse § 33
lg 1 saab sellist meedet
rakendada eriolukorra juht
või tööde juht eriolukorras.
436
Olenemata rakendajast, st
kas seda meedet eelnõu
järgi rakendab ETKA või
HOSi alusel eriolukorra
juht või tööde juht,
võimaldab nimetatud
meede kohustada panku
kasutama aegunud
tühistusnimekirju maksete
kinnitamiseks. ETKA-na
ei ole Eesti Pangal õigust
nõuda makseteenuse
pakkujatelt võimaliku
rahalise kahju katmist, mis
võib eriolukorras, antud
juhul aegunud
tühistusnimekirjade
kasutamisest, tekkida.
Rahalise kahju tekkimine
ei ole suure tõenäosusega
sündmus, kuid seda ei saa
ka välistada. Kui riik ei
suuda tagada reaalaegset
ID-kaardi sertifikaatide
kehtivuskinnituse teenust,
siis võib tekkida olukord,
kus makseid tehakse
kehtetu ID-kaardiga seda
teadlikult kuritarvitades.
Selline tegevus nõuab
paljude halbade asjaolude
kokkulangemist (ID-
437
kaardi enda valdusesse
saamist, ID-kaardi
omaniku PIN1 ja PIN2
info valdamist). Kui
makseteenuse pakkuja
võimaldab ID-kaardiga
teha makseid tühistatud
sertifikaadiga võõralt
kontolt, siis tekib konto
valdajal nõue
makseteenuse pakkuja
vastu, mille katmist ei saa
makseteenuse pakkujalt
eeldada. Kahjude katmist
ei saa enda kanda võtta ka
Eesti Pank, kuna tegemist
on riikliku teenusega, kus
Eesti Pank on sarnaselt
teistega teenuse kasutaja
rollis.
Eeltoodust tulenevalt
teeme ettepaneku
reguleerida kahju
hüvitamine riigi poolt ETO
pankadele ülal kirjeldatud
riskide realiseerumisel.
Eesti Panga hinnangul
tuleks tagada võimalike
kahjude katmine
makseteenuse osutajatele
438
olukorras, kus on täidetud
järgmised tingimused:
a) riigi teenusepartner
isikutuvastamise ja
digitaalse allkirjastamise
osas (täna SK ID Solution)
ei suuda pakkuda reaalajas
teenust, mis on vajalik
makseteenuse toimimiseks
ja ei suuda
tühistusnimekirja
kokkulepitud intervalliga
väljastada;
b) makseteenuse pakkujad
on taganud protseduurilise
ning tehnilise valmisoleku
maksete kinnitamiseks
vastu tühistusnimekirju
(kliendipoolne PIN2
kasutamine) ning seadnud
sisse kliendipõhised
limiidid.
3. Eesti Pank peab oluliseks
laiendada ETO-de ringi ka
ETO pankadele teenust
osutavate sularaha
ringluses olulist tähtsust
omavate ettevõtetega, mis
on tingitud elutähtsa
teenuse sisse ostmise
osakaalu olulisest
suurenemisest. ETO rolli
Arvestatud
439
laienemine eelpool
mainitud funktsiooniga
ettevõtetele kohustab neid
tagama teenuse
kriisiaegseks osutamiseks
vajalik toimepidevus.
Teeme ettepaneku
asendada eelnõu
paragrahvi 73 lõige 3
punktis 2 elutähtsa
teenusena pakutud
„sularaharingluse ja
sularaha käitlemise
toimimine“ mõistega
„sularaharingluse
toimimine“. Sellest
tulenevalt soovime ühte
sättesse kokku võtta ka
selle mõiste ning
määratleda vastavat
teenust pakkuv isik
elutähtsa teenuse osutajaks
vaid siis, kui ta pakub seda
teenust elutähtsa
makseteenuse osutajale
ning tal on Eesti Panga
hinnangul maksete
toimimisele oluline mõju.
4. Teeme ettepaneku Eesti
Panga seaduse muutmise
sättes mitte viidata
tsiviilkriisi ja riigikaitse
Arvestatud
440
seadusele, vaid kirjutada
teenused, mille
toimepidevust Eesti Pank
korraldab, Eesti Panga
seadusesse. Lisaks
soovime Eesti Panga
sularahaga seonduvat
kriisiülesannet täiendada
sularaha vastuvõtmise
ülesandega ning
eemaldada sularahavaru
tagamise ülesande.
5. Eeltoodud põhjendustele
tuginedes teeme järgmised
muudatusettepanekud:
Tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse eelnõusse:
1) täiendada paragrahvi 73
lõiget 3 punktiga 11:
„11) kaarditehingute
töötlemise teenuse
toimimine;“
2) paragrahvi 73 lõige 3
punkt 2 sõnastada
järgmiselt:
„2) sularaharingluse
toimimine;“
Arvestatud
6. Makseasutuste ja e-raha
asutuste seadusesse:
Arvestatud
441
1) paragrahvi 4 lõiget 1
täiendatakse punktiga 91:
„91) kaarditehingute
töötlemise teenused;“
2) paragrahvi 4 lõike 1
punkt 14 muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:
„14) sularaharinglus;“;
3) paragrahvi 4
täiendatakse lõikega 6
järgmises sõnastuses:
„(6) Sularaharinglus
käesoleva paragrahvi lõike
1 punkti 14 tähenduses on
sularaha käitlemine ning
pangatähtede käitluse
seadmete haldamine.
Sularaha käitlemine on
sularaha lugemine,
sortimine, pakendamine ja
arvestuse pidamine,
sularahaautomaatide
kassettide täitmine ning
muud teenused, mis
võimaldavad sularaha- või
makseautomaadist
sularaha väljavõtmist, kui
see töötab ühe või mitme
kaardi väljastaja huvides,
442
kes ei ole kontolt raha välja
võtva kliendiga sõlmitud
makseteenuse lepingu
osapool. Pangatähtede
käitluse seadmete
haldamine on Euroopa
Keskpanga kinnitatud
sularaha käitlemise
registris olevate seadmete
omamine, monitoorimine,
riistvaralise ja tarkvaralise
toimekindluse tagamine
ning sularahaautomaatide
kassettide
sularahaautomaatidesse
paigaldamise
korraldamine.“
4) paragrahvi 4
täiendatakse lõikega 7
järgmises sõnastuses:
„(7) Kaarditehingute
töötlemise teenus
käesoleva paragrahvi lõike
1 punkti 91 tähenduses on
kaarditehingute
autoriseerimise päringute
edastamine, info
koondamine ja
arvelduspositsioonide
kindlaksmääramine.“
443
5) paragrahvi 41
täiendatakse lõigetega 5 ja
6 järgmises sõnastuses:
„(5) Isik, kes osutab
vähemalt ühte käesoleva
seaduse § 4 lõikes 6
nimetatud teenust, on
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 73 lõike 3
punktis 2 nimetatud
elutähtsa teenuse osutaja
kui ta osutab teenuseid
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 73 lõike 3
punktis 1 nimetatud
elutähtsa teenuse osutajale
ja tal on Eesti Panga
hinnangul maksete
toimimisele oluline mõju.
(6) Isik, kes osutab
vähemalt ühte käesoleva
seaduse § 4 lõikes 7
nimetatud teenust, on
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 73 lõike 3
punktis 11 nimetatud
elutähtsa teenuse osutaja
kui ta osutab teenuseid
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 73 lõike 3
punktis 1 nimetatud
elutähtsa teenuse osutajale
444
ja tal on Eesti Panga
hinnangul maksete
toimimisele oluline mõju.
(7) Käesoleva paragrahvi
lõigetes 5 ja 6 nimetatud
elutähtsa teenuse osutaja
püsiv kriisiülesanne on
osutada elutähtsat teenust
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduses ja selle alusel
kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja
täpsustab kriisiülesannet,
selleks valmistumise ning
selle täitmise nõudeid
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 75 lõike 5 alusel.
(8) Käesoleva paragrahvi
lõigetes 5 ja 6 nimetatud
elutähtsat teenust
osutavate isikute loetelu
kinnitab Eesti Pank.“;
6) paragrahvi 89
täiendatakse lõikega 5
järgmises sõnastuses:
„(5) Järelevalvet käesoleva
seaduse § 41 lõikes 7 ja §
51 lõikes 14 sätestatud
kriisiülesannete täitmise ja
selleks valmistumise üle
445
tehakse tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduses
sätestatud alustel ja
korras.“.
7. Eesti Panga seadusesse:
1) paragrahvi 2
täiendatakse lõikega 3
järgmises sõnastuses:
„(3) Eesti Panga püsivad
kriisiülesanded on: 1)
käesoleva paragrahvi lõike
2 punktides 1 ja 2
sätestatud ülesanded;
2) Eesti Panga hallatavate
maksesüsteemide
toimimise tagamine;
3) sularaha väljastamine ja
vastuvõtmine;
4) makseteenuse,
kaarditehingute töötlemise
teenuse ja sularaharingluse
kui elutähtsate teenuste
toimepidevuse
korraldamine.“;
Arvestatud
8. Vabariigi Valitsuse
juhtimisvolitused
finantssektori suhtes
Märgime, et paragrahvi 36
lõige 1 punktis 2 toodud
võimalus kohustada
Selgitus § 35 annab võimaluse valitsusel tagada teatud meetmetega finantssektori
stabiilsus, kui nt Euroopa Keskpanga suunised ja otsused viibivad. Tähele
tuleb panna, et meetmed, mida valitsus võib otsustada peavad olema antud
olukorras sobivad, mõõdukad vajalikud ning aitama kaasa finantssektori
stabiilsuse saavutamiseks. Pelgalt erikorra väljakuulutamine ei too kaasa
kõiki eelnõu §-s 35 ette nähtud meetmeid rakendada. Kui on nt välja
kuulutatud eriolukord, kuid see ei puuduta kuidagi finantssektori stabiilsust,
446
finantsjärelevalve subjekte
ostma riigi emiteeritavaid
võlaväärtpabereid ei ole
kooskõlas paragrahvi
eesmärgiga säilitada
finantssektori stabiilsus ja
usaldusväärsus või
kriitiliste funktsioonide
jätkuvus. Kui seadusandja
soovib tagada riigi
finantseerimist
kriisiolukorras, tuleb seda
põhjendada ning vastav
nõue kehtestada
eraldiseisvas sättes.
Ühtlasi juhime tähelepanu,
et sellise kohustuse
kehtestamine võib viia
olukorrani, kus
finantsjärelevalve
subjektide finantsseisund
halveneb, millel omakorda
võivad olla negatiivsed
tagajärjed
finantsstabiilsusele.
siis ei ole valitsusel tarvilik ega ka seaduslik eelnõus toodud meetmeid
finantssektori osas kohaldada. Aga kui nt eriolukord on kuulutatud välja
ulatusliku elutähtsa teenuse – elektri - katkestuse tõttu ning see mõjutab
olulisel määral nt pankade tööd siis sellises olukorras võib olla vahalik
sektori stabiilsuse säilitamiseks valitsusel teatud meetmeid rakendada.
Tähele tuleb panna, et teatud meetmed võivad olla ebasobilikud ühe
konkreetse panga osas, kuid vajalikud terve sektori osas, nt
võlaväärtpaberite ostmine.
9. Piiriülesed
teenusepakkujad
Soovime tuua välja, et
hetkel ei ole elutähtsa
teenuse osutajatena
hõlmatud piiriüleseid
Selgitus Teema nõuab põhjalikumat analüüsi, FI seisukohta ja RAMiga
läbirääkimist.
Siin on oluline esmalt aru saada, et milliseid subjekte silmas peetakse.
Ilmselt saavad need olla: a) krediidiasutused; b) makseasutused/e-raha
asutused; c) makse- ja arveldussüsteemide korraldajad; d) ATM
hooldajad/käitlejad. Üldjuhul ei luba EL õigus selliseid piirangud seada
(läheb vastuollu teenuste osutamise vabaduse põhimõttega). Siiski
447
teenusepakkujaid, kuna
järelevalvet nende
tegevuse üle ei tee Eesti
Vabariigi
järelevalveasutused.
Eelkõige puudutab see
makseteenuse osutamist,
aga võib olla oluline ka
teistes valdkondades.
Seega tekib olukord, kus
Eestis asutatud
teenuspakkujad peavad
järgima täiendavaid sh
ETO staatusest tulenevaid
regulatsioone, mille
jõustamine ülepiiriste
teenusepakkujate puhul on
problemaatiline, mis
omakorda võib viia selleni,
et regulatsioonide
vältimiseks hakatakse
elutähtsat teenust osutama
ülepiiriliselt ning
väljaspool Eesti
järelevalveasutuste
kontrolli. Eeltoodust
tulenevalt peame
vajalikuks analüüsida, kas
Euroopa Liidu õigus (nt
julgeoleku alane)
võimaldab kehtestada
nõude, mille kohaselt
pangandusdirektiivi 2013/36 artiklid 36 ja 41 võimaldavad liikmesriikidel
nn general good printsiibi alusel teatud piiranguid nö sissetulevatele (filiaali
või piiriülese teenuse kaudu) ja teenust osutatavatele teiste liikmesriikidele
krediidiasutustele seada.
Sarnaseid erisusi ei ole ette nähtud EL õiguses punktis b nimetatud makse-
ja e-raha asutustele, kes võivad samamoodi makseteenust osutada nagu
krediidiasutused. Ehk ilmselt nende tegevuse piiramine sellisel kujul oleks
küsitav.
Subjektid c ja d - nende osas ei näe EL õigus ette otseselt nn piiriüleselt
teenuse osutamise/filiaali asutamise vabadust, võimalik seega välisriikide
vastavate isikute tegevust Eestis saaks sel kujul piirata.
448
teatud teenuse mahu
ületamisel tekiks
piiriülestel
teenusepakkujatel
kohustus asutada Eestis
vähemalt filiaal. See
võimaldaks nende teenuse
osutajate määratlemist
elutähtsa teenuse
osutajatena ning nende
suhtes saaks kehtestada
ETO-dele ette nähtud
nõuded ja teha ka
järelevalvet Eesti
järelevalveasutuse poolt.
10. Kriisiolukorraks
valmistumisel ja selle
lahendamisel vajaliku
teabe töötlemine
Eelnõu reguleerib ka
andmete jagamist
kriisiolukorraks
valmistumisel ja selle
lahendamisel. Soovime
tähelepanu juhtida Eesti
Panga kogutavate
statistikaandmete
eriregulatsioonile, mille
kohaselt võib isiku otsest
või kaudset tuvastamist
võimaldavaid andmeid
Selgitus Eelnõu on muudetud ja selles sätestatakse, et kriisiolukorraks valmistumisel
ja selle lahendamisel on püsiva kriisiülesandega asutusel ja isikul, sealhulgas
elutähtsa teenuse osutajal ja kohaliku omavalitsuse üksusel ning
põhiseaduslikul institutsioonil õigus saada ja töödelda eelnõus sätestatud
ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, sealhulgas avaliku teabe seaduse
alusel asutatud andmekogusse (edaspidi andmekogu) kantud andmeid, mis
ei ole isikuandmed. See tähendab, et kriisiolukorraks valmistumisel on õigus
saada ja töödelda selliseid andmeid, mis ei ole isikuandmed, ning mis on
vajalikud eelnõuga pandud ülesannete täitmiseks. Lisaks reguleeritakse ka
õigus töödelda asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet juhul, kui selle
töötlemine vastab kriisideks valmistumise või selle lahendamise eesmärgile
ning teabe töötlemine on vajalik konkreetselt eelnõus sätestatud ülesande
täitmiseks.
Isikuandmete saamise õigus, sealhulgas õigus saada neid AvTSis nimetatud
andmekogudest, sätestatakse üksnes kriisiolukorras kriisiolukorda
lahendaval asutusele või piiravat meedet kohaldaval haldusorganile. Õigus
449
(statistika
konfidentsiaalseid
andmeid) levitada ainult
tema nõusolekul, välja
arvatud riikliku statistika
seadusest tuleneval juhul.
Riikliku statistika seadus
loetleb selliste juhtudena
konfidentsiaalsete
andmete levitamise teistele
statistika tegijatele (sh
Eurostat, Euroopa
Keskpank) ja levitamise
teaduslikel eesmärkidel.
Sama regulatsioon kehtib
ka Statistikaameti
kogutavatele
statistikaandmetele.
Eeltoodu tähendab seda, et
kriisiolukorraks
valmistumisel või selle
lahendamisel ei ole
praeguse regulatsiooni
kohaselt võimalik riikliku
statistika tegijatelt nõuda
statistika
konfidentsiaalseid
andmeid. Kui
kriisiolukorraks
ettevalmistamisel või selle
lahendamisel on siiski neid
andmeid tarvis, tuleb
saada ja töödelda neid andmeid sätestatakse nimetatud asutusele ka
olukordadeks, kus isikuandmeid sisaldava andmekogu pidamist reguleerivas
õigusaktis ei ole nende isikuandmete väljastamise või muul viisil
juurdepääsu õigust konkreetsele asutusele sätestatud. Sellise seadusliku
aluse sätestamise vajadus seisneb selles, et seadusandjal ei ole võimalik
detailselt ette näha mistahes kriisiolukorra lahendamises osalevate asutuse
täpsemaid vajadusi mõnes andmekogus sisalduvate andmehulkade osas.
Tuleb möönda, et kuigi kriisideks valmistumisel on praegu iseenesest
võimalik kõikidel eelnõus sätestatud ülesandeid täitvatel asutustel ja isikutel
analüüsida ja mõelda läbi erinevate andmete töötlemise vajadused ning
valmistada ka ette vajalikud muudatused õigusaktides, siis teatud
määramatus paratamatult jääb ning see ei saa olla takistuseks kriisi
lahendamisel. Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on vältida neid
olukordi, kus konkreetseid kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke andmeid
ei saa aluse puudumise tõttu töödelda see lahendav asutus, kellele võib
andmete väljastamine kriisiolukorras olla aga igati põhjendatud ja
eesmärgipärane, ja seeläbi kannataks kriisi lahendamine. Andmesubjekti
õiguste ühe kaitsegarantiina sätestatakse nendeks olukordadeks ka nõue, et
andmete töötlemise eesmärki peab eelnevalt hindama AKI. Isikuandmed
väljastab andmekogu vastutav töötleja üksnes juhul, kui isikuandmete
töötlemine vastab soovitud eesmärgile.
450
selleks kehtestada õiguslik
alus. Õigusliku aluse
kehtestamine võib olla
problemaatiline, kuna
statistika andmete
konfidentsiaalsuse
põhimõte tuleneb ÜRO
riikliku statistika
põhiprintsiibist nr 6 ning
Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusest nr
223/2009 Euroopa
statistika kohta.
11. Püsiva kriisiülesandega
asutuse ja isiku kriisiplaan
Eelnõu § 13 lõige 3
sätestab, et
Rahandusministeerium
võib koostada ühisplaani
Eesti Panga ja
Finantsinspektsiooniga
ning lõige 4 sätestab Eesti
Pangale kriisiplaani
kooskõlastamise
kohustuse
Rahandusministeeriumiga
juhul, kui eeltoodud ühist
kriisiplaani ei koostata.
Sarnane tasakaalustav
kooskõlastamise kohustus
Rahandusministeeriumil
Arvestatud
451
aga puudub. Pidades
silmas, et keskpank on
Eesti Panga seaduse
kohaselt sõltumatu asutus,
palume kaaluda
kooskõlastamise
kohustuse asendamist
nõudega esitada plaan
Rahandusministeeriumile
arvamuse avaldamiseks.
12. Konsulteerimine Euroopa
Keskpangaga
Lõpetuseks soovime
juhtida Teie tähelepanu
sellele, et vastavalt
Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikli 127
lõigetele 4 ja 5 tuleb
eelnõud konsulteerida ka
Euroopa Keskpangaga.
Konsulteerimise juhis on
leitav Euroopa Keskpanga
veebilehelt.
Teadmiseks võetud
Eesti Pank (II kooskõlastusring)
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Eelnõu § 10 lg 6 sätestab,
et püsiva kriisiülesandega
asutus ja isik peavad
Selgitus Eelnõu seletuskirja kohaselt loetakse elutähtsa teenuse osutamine elutähtsa
teenuse osutaja kriisiülesandeks, st püsiv kriisiülesanne on ka elutähtsa
teenuse toimepidevuse korraldamine. Oluline on, et asutused ja isikud,
452
valmistuma talle määratud
püsiva kriisiülesande
täitmiseks, sealhulgas
koostama §-s 13 sätestatud
korras riskianalüüsi ja §-s
15 sätestatud korras plaani
ning tagama, et tal on
ülesande täitmiseks
vajalikud võimed,
sealhulgas personal,
vahendid ja varud. Eesti
Pank on püsiva
kriisiülesandega asutus.
Euroopa Keskpank on
sarnaste valmisoleku nõuet
kommenteerinud oma
arvamuses
riigikaitseseaduse eelnõul
kohta järgmiselt: „Kuigi
Eesti Panga
riigikaitseülesande
täitmiseks valmistumise
ülesannet võib pidada
tavaliseks EKPSi
keskpanga ülesandeks,
teostatakse seda selgelt
eranditult Eesti Vabariigi
valitsuse huvides,
eesmärgiga säilitada Eesti
riigi iseseisvus ja
sõltumatus, tema maa-ala,
territoriaalvete ja
kellele on määratud püsiv kriisiülesanne, oleksid valmis selle täitmiseks igal
ajal. Valmisoleku tagamiseks koostab kriisiülesandega asutus riskianalüüsi,
mille põhjal saab asutus otsustada vahendite vajaduse, rollid ja täitjate hulga
ning koostada kriisiplaani. Tegemist on ETO-le pandud ülesandega, mida ei
saa lugeda valitsuse ülesandeks.
453
õhuruumi lahutamatu ja
jagamatu terviklikkus ning
põhiseaduslik kord. Kuna
see ülesanne ületab
keskpanga ülesande seoses
hädaolukorra planeerimise
sisemenetlusega, on see
pigem valitsuse, mitte
keskpanga ülesanne.
Seetõttu peaks
seaduseelnõu sätestama
hüvitamise skeemi
valitsuse ülesande
täitmisel kantud kulude
hüvitamiseks Eesti
Pangale, nagu seda on
tehtud samalaadsete
korralduste puhul mitmes
muus liikmesriigis, kus
võrreldavad ülesanded on
pandud riigi keskpangale.“
Seega võib eelnõu
konsulteerimisel Euroopa
Keskpangaga oodata neilt
sarnast seisukohta ka selle
sätte osas.
2. Jääme oma varasemalt
esitatud seisukoha juurde,
et paragrahvi 35 lõige 1
punktis 2 toodud võimalus
kohustada
finantsjärelevalve subjekte
Arvestatud
454
ostma riigi emiteeritavaid
võlaväärtpabereid ei ole
kooskõlas paragrahvi
eesmärgiga säilitada
finantssektori stabiilsus ja
usaldusväärsus või
kriitiliste funktsioonide
jätkuvus. Kui eelnõuga
soovitakse tagada riigi
finantseerimist
kriisiolukorras, tuleb seda
igati põhjendada ja
rakenduslikult hinnata
ning vastav nõue
kehtestada eraldiseisvas
sättes. Ühtlasi juhime
tähelepanu, et sellise
kohustuse kehtestamine
võib viia olukorrani, kus
finantsjärelevalve
subjektide finantsseisund
halveneb, millel omakorda
võivad olla negatiivsed
tagajärjed
finantsstabiilsusele.
Märkuste tabelis toodud
selgitus ei ole piisav ega
too välja ühtegi olukorda,
kus Riigikogu kehtestatud
kohustus osta riigi
võlaväärtpabereid aitaks
455
kaasa finantssektori
stabiilsuse säilitamisele.
3. Eelnõu § 40 lg 5 sätestab,
et Eesti Pangale ja
kohaliku omavalitsuse
üksusele võib anda
korralduse üksnes nende
püsiva või ühekordse
kriisiülesande täitmise
raames. Juhime
tähelepanu, et Eesti
Pangale kui
põhiseaduslikule
institutsioonile ei saa
vastavalt § 33 lõikele 9
ühekordseid
kriisiülesandeid üldse
anda. Lisaks on küsitav
Eesti Pangale korralduste
andmine üldse, kuna Eesti
Panga seaduse § 3 kohaselt
tegutseb Eesti Pank
muudest riigiasutustest
sõltumatult. Ta annab oma
tegevusest aru
Riigikogule, ei allu
Vabariigi Valitsusele ega
ühelegi teisele
täidesaatvale
riigivõimuasutusele ega
kolmandatele isikutele.
Sellele on varasemalt ka
Arvestatud osaliselt Eelnõu sõnastust muudetud, et tuleks selgelt välja, et EPle saab anda
korraldusi ainult püsiva kriisiülesande raames.
Korralduste andmine on oluline, et tagada kiire sekkumine ja olukorra
lahendamine. Eesti Pank on sõltumatu institutsioon, kuid samas ka elutähtsa
teenuse korraldaja, kes lahendab makseteenuste, sularaharingluse ja
kaarditehingute töötlemise katkestuste olukordi. Seega on Eesti Pank osaks
kriiside lahendamisel ning juhib ka osade kriisiolukordade lahendamist, nt
sularaharinglus/makseteenuse toimimine. Korraldused ei ole eesmärgiga
sekkuda EP ja Euroopa Keskpanga pädevuses olevatesse küsimustesse, vaid
kriisi lahendamise ühtsuse huvides Eesti Panga ETKA kohustuste raames
tekkida võivatesse kitsaskohtadesse.
Kuna kõiki ettetulevaid olukordi ei ole võimalik ette näha jäetakse võimalus
korralduse andmiseks ka Eesti Pangale.
456
oma arvamuses riigikaitse
seaduse eelnõu kohta
juhtinud tähelepanu
Euroopa Keskpank.
Eelnõu § 40 lõikes 6
sätestatakse küll Eesti
Panga kohustus teavitada
korralduse andjat, kui
korraldus on vastuolus
Eesti Panga muude
ülesannete, õiguste või
kohustustega, kuid
eelnõust ei ole üheselt
võimalik välja lugeda, kas
see peatab korralduse
täitmise.
4. Eelnõu § 41 lõige 6
välistab
Finantsinspektsiooni
vastutuse kriisiolukorra
lahendamise eest vastutava
asutuse korralduse
täitmisel. Sarnane
vastutusest vabastav säte
peaks kohalduma kõigile
asutustele, kellele
kriisiolukorras korraldusi
antakse.
Selgitus Eelnõust vastav säte välja jäetud, kohaldub eelnõu riigivastutuse
regulatsioon.
5. Eelnõu § 75 lõiked 7 ja 8
sätestavad elutähtsat
teenust korraldava asutuse
kohustuse kooskõlastada
Arvestatud Nõudega soovitakse tagada ettevõtete ja asutuste teadlikkus riigikaitselistes
kriisides teenuse osutamise vajadustest – mahud, viis, eripära. Nimetatud
vajaduste tagamiseks on oluline Kaitseministeeriumiga kooskõlastada, et
tagada teenuste osutamine ka riigikaitselistes kriisiolukordades. Kõikide
457
elutähtsa teenuse kirjeldus
ja nõuded
Kaitseministeeriumiga.
Eesti Pank on sõltumatu
põhiseaduslik
institutsioon. Kolmandate
isikute õigused kiita heaks
keskpanga õigusakte ei ole
kooskõlas keskpanga
sõltumatusega. Sellest
tulenevalt teeme
ettepaneku asendada
Kaitseministeeriumi
kooskõlastus elutähtsat
teenust korraldava asutuse
kohustusega esitada
elutähtsa teenuse kirjeldus
ja nõuded
Kaitseministeeriumile
arvamuse avaldamiseks.
elutähtsate teenuste osas ei ole Kaitseministeeriumil vajadust nö tellimust
anda, seega on eelnõust jäetud kooskõlastamise nõue välja ning lähtutakse
VV reglemendis toodud nõudest, et kooskõlastada tuleb asjassepuutuvate
asutuste ja isikutega.
6. Eelnõu §75 lg 11 sätestab,
et elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja
võib panna elutähtsa
teenuse osutajale
kohustuse osutada
elutähtsat teenust
ettenähtud viisil ja ulatuses
erinevalt käesoleva
paragrahvi lõike 5 alusel
kehtestatavas määruses
sätestatud nõuetest, kui see
Arvestatud ja selgitus Nimetatud säte annab õiguse panna varem kokkulepitust erinevat korraldust
elutähtsa teenuse korraldajale, kelleks on Eesti Pank, mitte
Finantsinspektsioon. Nimetatud säte ei reguleeri järelevalve küsimusi.
Kohustuse saab panna ettekirjutusega ning see tagatakse vajadusel
sunnirahaga, eelnõu muudetud.
458
on vajalik selle teenuse
ulatusliku või raskete
tagajärgedega katkestuse
ärahoidmiseks või pärast
teenuse ulatuslikku või
raskete tagajärgedega
katkestust teenuse
taastamiseks. Eesti Panga
jaoks ei ole selge selliste
korralduse jõustamine. Kui
see peaks toimuma läbi
ettekirjutuse tegemise ja
sunniraha määramise, siis
vastavalt §-le 155 teeb
ettekirjutusi ja rakendab
sunniraha riiklikku
järelevalvet tegev
haldusorgan. Vastavalt §
157 lg 1 punktile 1 teeb
riiklikku järelevalvet
finantsjärelevalve
subjektidest elutähtsa
teenuse osutajate suhtes
aga Finantsinspektsioon.
Ühe võimalusena võiks
kaaluda § 155 täiendamist
selliselt, et ka Eesti Pangal
oleks §75 lg 11 nimetatud
juhul õigus ettekirjutusi
teha ja sunniraha määrata.
7. Eelnõu § 76 lõige 12 ehk n-
ö saartalituse nõue küll
Selgitus Saartalitluse sätte sõnastust on uuendatud ning see on sama, mis 11.03.2025
Riigikogu menetlusse võetud HOSis muutmise seaduse eelnõus (589 SE),
459
võimaldab elutähtsa
teenuse osutajatel
infosüsteeme välisriigis
hoida, kuid sisuliselt
kohustab neid teenuse
toimimise tagamiseks
hoidma sellisel juhul
paralleelselt töös kahte
süsteemi ehk süsteeme,
mis asuvad Eestis kui ka
välismaal. Teeme
ettepaneku sõnastada
eelnõu § 76 lõige 12
järgmiselt: „(12) Kui
elutähtsa teenuse
toimimist tagavad
infosüsteemid asuvad
välisriigis ning need ei
toimi või ühendus
välisriigi võrgu- ja
infosüsteemidega on
katkenud, tagab elutähtsa
teenuse osutaja elutähtsa
teenuse toimepidevuse
alternatiivsel viisil ja
vahenditega. Lubatud viisi
ja vahendid sätestab
elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja
käesoleva seaduse § 75
lõike 6 alusel kehtestatud
määruses. Enne nimetatud
kuid see on lõimitud elutähtsa teenuse osutaja kohustuste üldisesse
loetelusse. See eelnõu läbis eelnevalt uue kooskõlastamise ja arvamuse
avaldamise ringi. Selle järgi peab elutähtsa teenuse osutaja tagama juhul, kui
elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikud andmed või seadmed
asuvad välisriigis, elutähtsa teenuse toimepidevuse dubleerivate vahendite
ja tehnoloogiliselt alternatiivsete lahenduste abil ajal, kui välisriigis
asuvatele andmetele või seadmetele juurdepääsuks kasutatav tavapärane
elektroonilise side teenus või võrk ei toimi. See seondub vahetult elutähtsa
teenuse osutaja teise kohustusega rakendada elutähtsa teenuse toimepidevust
tagavaid meetmeid (…) tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude
teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete
lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning
muu sellise kaudu. Elutähtsa teenuse osutaja nõuete täitmist kontrollib,
toimepidevuse nõuded kehtestab ning tema toimepidevuse riskianalüüsi ja
kriisiplaani kinnitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja.
460
määruse kehtestamist
esitab elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja
selle kooskõlastamiseks
Riigi Infosüsteemise
Ametile. Eesti Pank esitab
nimetatud määruse Riigi
Infosüsteemide Ametile
arvamuse avaldamiseks.“
Muudatus annaks elutähtsa
teenuse toimepidevuse
korraldajale võimaluse
saartalitluse nõudeid oma
määrusega muuta ning
seda selgel seadusest
tuleval alusel, kuid oleks
samas kooskõlas sellega, et
saartalitluse nõude
täitmise üle teeb riiklikku
järelevalvet Riigi
Infosüsteemide Amet.
Kõik elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldajad
peale Eesti Panga esitavad
määruse eelnõu
kooskõlastamiseks Riigi
Infosüsteemide Ametile.
Eesti Pank esitab oma
määruse eelnõu Riigi
Infosüsteemide Ametile
arvamuse avaldamiseks,
kuna kolmandate isikute
461
õigus keskpanga õigusakte
heaks kiita ei ole kooskõlas
Eesti Panga seadusest
tuleneva keskpangas
sõltumatuse nõudega.
Lisaks on pakutud sätte
sõnastus kooskõlas eelnõu
§ 76 lõikes 5 sätestatuga,
mis annab elutähtsa
teenuse toimepidevuse
korraldajale võimaluse
küsida elutähtsa teenuse
osutajate nimetamisel
Riigi Infosüsteemide
Ametilt arvamust
saartalitluse nõude
täitmise ja selle täitmise
tähtaja kohta.
Väljapakutud sõnastus
annab elutähtsa teenuse
osutajatele võimaluse
infosüsteemide
välisriikides hoidmiseks ja
teenuse kättesaadavuse
tagamiseks alternatiivse
(nt. satelliitside)
ühendusega, kui Eesti
mere- ja maakaablid
peaksid katkema. Sellise
lahenduse vajalikkust on
rõhutanud elutähtsa
teenuse osutajatest
462
krediidiasutused. Säte
suurendab ka
makseteenuse ja
sularaharingluse
toimekindlust
riigikaitselistes
kriisiolukordades, sest
hetkel kehtiva nõude
täitmiseks eelistavad
elutähtsa teenuse osutajad
oma andmekeskusi Eestis
hoida, mis tähendab, et
andmekeskuste vastu
tehtava füüsilise rünnaku
tagajärjel katkeks
elutähtsate teenuste
toimepidevus, sh inimeste
ja ettevõtete juurdepääs
oma pangakontol oleva
raha kasutamisele. Riigi
Infosüsteemide Ameti
seisukohast on
makseteenus füüsilise
komponendita elutähtis
teenus, mille puhul võiks
toimepidevuse tõstmiseks
ja andmekeskuste
hävimise riski
maandamiseks kaaluda
elutähtsa teenuse
toimepidevuse
korraldajatele suurema
463
otsustusõiguse andmist
saartalituse nõuete
kehtestamisel.
8. Eelnõu § 98 lõikes 3
toodud määrus paneb
elutähtsa teenuse
toimepidevuse
korraldajale kohustuse
tagada, et elutähtsa teenuse
osutaja on määranud
sobivad kriisiülesandega
ametikohad. See kohustus
tuleks määruse asemel
sätestada seaduses.
Selgitus
ETKA ülesanne on tagada, et ETOl oleks tehtud riskianalüüs ja kriisiplaan
ning isikud, kes määratakse kriisiülesandega töökohale oleks vastavuses
riskianalüüsis ja kriisiplaanis tooduga. Kohustust tagada, et ETO kindlasti
määraks kriisiülesandega töökohale isikuid, ei ole, kuna nimetatud
töökohale määramine on vaid üks valik, kuidas endale vajalikku personali
tagada.
9. Teeme ettepaneku
täiendada krediidiasutuste
seaduse § 3 lõigetega 4 ja 5
järgmises sõnastuses: „(4)
Eesti Pank võib kehtestada
käesoleva paragrahvi
lõikes 2 nimetatud
elutähtsa teenuse osutaja
määramise täpsemad
tingimused ja korra. (5)
Kriisiolukorras pakub
elutähtsat teenust osutav
krediidiasutus, välisriigi
krediidiasutuse filiaal
Eestis ja lõikes 22
nimetatud krediidiasutus
makseteenuseid ulatuses,
mis vastab tsiviilkriisi ja
Arvestatud ETKA kohustus on määrata ETO tingimused ja kord
464
riigikaitse seaduse § 75
lõike 6 alusel kehtestatud
määruses sätestatule.
Elutähtsat teenust osutav
krediidiasutus ja välisriigi
krediidiasutuse filiaal
Eestis, kes osutab
sularaha- või
makseautomaadist
sularaha väljavõtmise
teenust, peab
kriisiolukorras tagama
teenuse sõltumata sellest,
kas sularaha välja võttev
isik on selle
krediidiasutuse ja filiaali
klient või mitte.“
Seletuskiri: Punktiga 4
täiendatakse seaduse § 3
lõigetega 4 ja 5. Lõikes 4
on sätestatud Eesti Panga
volitusnorm kehtestada
elutähtsa teenuse osutaja
määramise täpsemad
tingimused ja kord. Lõikes
5 viidatakse
krediidiasutuste ja
filiaalide kohustusele
pakkuda kriisiolukorras
teenuseid ulatuses, mis
vastavad Eesti Panga
presidendi määrusega ette
465
nähtud teenusele
ettenähtud tingimustele
ning ühtlasi pannakse
elutähtsa teenuse
osutajatele kohustus
säilitada sularaha
väljastamise võimekus
sularahaautomaatide nn
ristkasutuse kaudu ka
kriisiolukorras. Säte tagab,
et kriisiolukorras ei või
pangad piirata sularaha
väljastamist nende
hallatavate
sularahaautomaatide
kaudu üksnes
krediidiasutuse enda
klientidele. See tähendab,
et ühe panga väljastatud
maksekaardiga saavad
kliendid sularaha välja
võtta ka mõne teise panga
sularahaautomaadi kaudu
nagu tavapäraselt. Kuivõrd
sularahaautomaatide arvu
on pangad aasta-aastalt
vähendanud, ei tohiks
lubada kriisiolukorras
sularaha kättesaadavust
piirata ja kliente eelistada.
Kui kriisiolukorras
nähakse ette ka sularaha
466
summaline piiramine,
tuleb seda rakendada
samuti kõikide
krediidiasutuste klientide
suhtes, kes
sularahaautomaatide
kaudu sularaha välja
võtavad.
10. Teeme ettepaneku muuta
Eesti Panga seadust ja
täiendada paragrahvi 2
lõikega 3 järgmises
sõnastuses: „(3) Eesti
Panga püsivad
kriisiülesanded on: 1)
käesoleva paragrahvi lõike
2 punktides 1, 2 ja 5
sätestatud ülesanded; 2)
Eesti Panga hallatavate
maksesüsteemide
toimimise tagamine;
3) finantssüsteemi
stabiilsusele
kaasaaitamine, sealhulgas
finantskriiside
lahendamisel osalemine;
4) elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja
ülesannete täitmine.“
Seletuskiri: Eesti Panga
seaduses sätestatakse Eesti
Panga püsivad
Arvestatud
467
kriisiülesanded, mis on
seotud rahapoliitika
kujundamise, raharingluse
korraldamise ning
finantsstabiilsuse
tagamisega, ning mille
eesmärk on kindlustada
rahandus- ja
finantssüsteemi stabiilsus
ning efektiivne toimimine
kriisiolukordades. Samuti
on kriisiolukorras
äärmiselt oluline
maksesüsteemide
katkematu toimimine, et
tagada finantsvoogude
jätkumine ja vältida
majanduslikku seiskumist.
Finantssüsteemi stabiilsus
on kogu majanduse
toimimise alus. Eesti Pank
mängib olulist rolli
finantskriiside ennetamisel
ja lahendamisel. See
hõlmab pidevat
finantssektori olukorra
jälgimist, analüüsimist ja
vajadusel sekkumist, et
vältida sügavamate
kriiside tekkimist. Eesti
Pank teeb koostööd teiste
finantsasutuste ja
468
riigiasutustega, et
koordineerida kriisihaldust
ja rakendada vajalikke
meetmeid.
Finantssüsteemi
stabiilsuse tagamise üheks
meetmeks on pankadele
likviidsuse tagamine.
11. Eelnõu ei sätesta enam
püsivaid kriisiülesandeid
Finantsinspektsioonile.
Peame
Finantsinspektsiooni
oluliseks institutsiooniks
finantskriiside
lahendamisel
kriisiolukorras ja leiame, et
ka Finantsinspektsioonile
peavad olema määratud
püsivad kriisiülesanded
(näiteks elutähtsa teenuse
osutajate üle järelevalve
tegemine, finantskriiside
lahendamine, tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduse § 35
tulenevate ülesannete
täitmine) nendest
tulenevate õiguste ja
kohustustega.
Selgitus FI täidab kriisiolukorras neid ülesandeid, mis talle on seaduses toodud või
EP poolt korraldusega antud
12. Eelnõuga sätestatakse
võimalus läbi viia
taustakontroll isikute
Selgitus Eelnõu reguleerib üldist taustakontrolli tegemist. Kui mõnes valdkonnas on
spetsiifilised nõuded juhtorganitele ja omanikele, siis oleks mõttekas need
vastavas valdkonna seaduses ette näha. Käesolevas eelnõus on ainult need
469
suhtes, kes täidavad
elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamise
seisukohast olulisi
ülesandeid. Arvestades
elutähtsa teenuse olulisust
Eesti Vabariigi toimimise
tagamisel võiks lisaks
töötajate taustakontrollile
kaaluda ka elutähtsa
teenuse osutajate
juhtorganite ja omanike
sobivusnõuete
kehtestamist neis
tegevusvaldkondades, kus
see praegu puudub.
taustakontrolli puudutavad sätted, mis lisati HOSi tulenevalt EL direktiivist.
Suuremad muudatused ja nõuded taustakontrolli osas on mõistlik lahendada
ühtse taustakontrolli regulatsiooniga, mille väljatöötamine kuulub JUMi
vastutusalasse või siis spetsiifilised nõuded eriseadustes.
Eesti Vee-ettevõtete Liit
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Kuigi seletuskirja kohaselt
ETO-de ülesanded ei
muutu, on suurema
tähelepanu alla seaduse
eelnõuga võetud asutuste
ja isikute toimepidevus,
mis puudutab ka ETO-sid,
kes on kriisiülesande
täitjad. Sellest tulenevalt
kaasneb meie hinnangul
ETO-dele uudseid nõudeid
Arvestatud Kohtumine toimus 23.05.2023
470
ja täiendavaid kohustusi
(nt toimepidevuse
tagamise objekte hõlmav
objektikaitse
regulatsioon). Soovime
kaasnevaid kohustusi
täpsemini analüüsida, et
vältida hilisemaid
praktikas ilmnevaid
kitsaskohti.
Lisaks palume võimalusel
Riigikantseleiga eraldi
kohtumist, eelduslikult
mai kuus, et eelnõu raames
tekkinud küsimusi vahetult
arutada ja võimalikke
hilisemaid praktilisi
probleeme vältida.
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud/
selgitused
Kommentaarid
471
1. Eesti Linnade ja Valdade
Liit ei pea võimalikuks
kooskõlastada tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduse
eelnõu järgmistel põhjustel.
Kahtlemata on tegemist
vajaliku eelnõuga, kuid
esitatud kujul eelnõu vajab
täiendavat läbitöötamist ja
täpsustamist, et eelnõu
seadusena toimiks
eesmärgipäraselt ja kõigil
osapooltel oleks selgus
nende rollist, pädevusest,
õigustest ja kohustustest.
Seaduse eelnõu sätestab
kohalikele omavalitsustele
hulgaliselt uusi ülesandeid,
mille tegelik maht eelnõust
ei selgu, kuid mille täitmine
nõuab eeldatavalt
täiendavaid rahalisi
vahendeid
investeeringuteks ja
kvalifitseeritud personalile.
Täpsemat rahalist vajadust
saab hinnata pärast
riskianalüüside ja
Selgitus Mitmed kirjeldatud ülesanded on omavalitustel juba ka täna ning
eelnõu ainult täpsustab neid ootuseid (nt sotsiaal- ja
haridusteenuseid tuleb ka kehtiva õigusruumi järgi pakkuda nii
tava- kui kriisiolukorras).
Kooskõlastusringi käigus saadud tagasiside pinnalt on tehtud
mõningaid täpsustusi osapoolte rollides, mitmed täpsustused on
tulemas eriseaduste paketi raames (nt ettepanek
sotsiaalvaldkonna kriisülesannete miinimumstandardite
seadmiseks on välja töötatud sotsiaalhoolekande seaduse
muutmise eelnõu raames, mille ELVL on eraldiseisvalt
kooskõlastanud).
Eelnõu seletuskirjas oleme keskendunud rahaliste mõjude vaates
ennekõike toimepidevuse nõuete täitmise ning kriisiplaanide
koostamisega seotud kuludele. Nagu ka ise välja toote, siis muid
rahalisi mõjusid saab hinnata pärast riskianalüüside ja
kriisiplaanide koostamist ja plaanide õppustel läbi mängimist.
Täiendavate rahastusvõimaluste vajadusi ja võimalikke
katteallikaid saab seega arutada ennekõike analüüsi- ja
planeerimisprotsessile toetudes.
Oluline on välja tuua, et erinevad riigiasutused pakuvad
KOVidele uute planeerimisprotsesside juurutamisel ka tuge –
seda nii erinevate juhendmaterjalide kui koolituste kaudu. Lisaks
täpsustuvad mitmed teemad enne eelnõu jõustumist
rakendusaktide ettevalmistamise käigus.
472
kriisiplaanide koostamist,
millega samuti kaasnevad
kulud. Eelnõu seletuskirjas
on viidatud ainult
võimalikule täiendavale
palgakulule, jättes
märkimata sellegi
katteallikad. Kulutused
toimepidevuse tagamiseks
ja püsivate
kriisiülesannete täitmiseks
valmistumisel on
kahtlemata oluliselt
suuremad kui üksnes
palgakulu. Hea õigusloome
ja normitehnika eeskirja § 7
lõige 2 sätestab, et riigile või
kohaliku omavalitsuse
üksusele lisakulude
sätestamisel või kui on vaja
nende tulusid vähendada,
tuleb eelnõu koostamisel
kavandada nimetatud
lisakulude või saamata
jäävate tulude katteallikad.
Leiame, et asjakohast
mõjude analüüsi ja
eelviidatud nõuet ei ole
täidetud.
Eelnõus puudub selgus
kohalike omavalitsuste
473
rollist tsiviil- ja
riigikaitselises
kriisiolukorras
kriisiülesannete täitmisel.
Arvestades eelnõuga
kavandatud
kriisiolukorra
lahendamise
tsentraliseeritust ja sellest
tulenevaid erinevaid
sekkumisvorme, vajaks
täpsustamist – mis osas
täidavad kohalikud
omavalitsused riiklikke,
mis osas kohalikke
ülesandeid ning
missugune on nende
otsustusõigus, sh kohaliku
omavalitsuse volikogu
otsustusõigus
kriisiolukorras. Ühelt poolt
seletuskirjas märgitakse, et
„Kriisiolukorra
lahendamise juhtimisel on
eelnõus lähtutud
põhimõttest, et
kriisiolukorras ei tohiks
toimuda olemuslikke
muudatusi riigi juhtimises.
Jätkuvalt on oluline
ülesannete (pädevuste)
jäävuse põhimõte, mille
Selgitame, et KOVidele korralduste andmise osas on eelnõus
lahendus, et kriisiolukorra juht (PM) võib anda korralduse
KOVile seoses kriisülesannete täitmisega juhul, kui püsiva
kriisiülesande täitmisele asumise maht ja selle täitmisele asumine
ei ole määratud seaduses ega seaduse alusel antud õigusaktis.
Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus saab anda
KOVile korralduse üksnes kohaliku omavalitsuse üksuse püsiva
või ühekordse kriisiülesande täitmise raames. Muude kohalike
teenuste osutamise otsustab KOV vastavalt oma kordadele.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses otsustatakse kriisiolukord
ainult VV otsusega. Samas kohalike kriiside (nt elutähtsa teenuse
katkestuse) korral lahendab kriisi KOV ETKA-na vastavalt oma
kriisiplaanidele ning ETKA-na määrab ta ise ka teenuste tasemed
ning juhib teenuste katkemisel olukorra lahendamist.
Eelnõus olev KOVidele korralduste andmise regulatsioon on
suuresti sama, mis kehtivase õiguses, muudetud ainult
õigusselgemaks: kui hetkel saab korraldusi anda ka siseminister,
siis see on eelnõust välja jäetud.
474
kohaselt täidavad kõik
asutused ja isikud oma
rahuaegseid ülesandeid
(omavad vastavaid pädevusi
ja volitusi) ka
kriisiolukorras.
Kriisiolukorras ei toimu
olemuslikke muudatusi
võimu teostamise
põhimõtetes, lähtutakse
võimude lahususe ja
tasakaalustatuse printsiibist
(PS § 4).“ Teiselt poolt
tõdetakse seletuskirjas, et
„Kohaliku omavalitsuse
üksused ja muud avaliku
võimu kandjad, kes saavad
korraldusi kriisiolukorra
juhilt või kriisiolukorda
lahendavalt asutuselt neile
pandud riigi
haldusülesannete
täitmiseks, muutuvad osaks
riigi
haldusorganisatsioonist.“
2. Tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse eelnõu (edaspidi
„eelnõu“) § 1 sätestab:
„Käesolev seadus
reguleerib riigikaitse rahu-
ja sõjaaegset korraldust,
eriolukorraks,
Arvestatud ja selgitus Eelnõu § 1 muudetud. Lisaks selgitame, et kui tegu ei ole suure
mõjuga tsiviilkriisiga või riigikaitselise kriisiga, siis lahendatakse
olukordi sarnaselt praegusele eriseaduste alusel (KoRS,
Päästeseadus, Kaitseväe korralduse seadus, nakkushaiguste
ennetamise ja tõrje seadus jne).
475
erakorraliseks ja
sõjaseisukorraks
valmistumist ja nendest
põhjustatud olukordade
lahendamist,
mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni
korraldust, Eesti Vabariigi
osalemist rahvusvahelises
sõjalises koostöös,
elutähtsate teenuste
toimepidevuse tagamise
õiguslikke aluseid ning
järelevalvet ja vastutust.“
Eelnõu pealkirjas on
märgitud ka „tsiviilkriis“,
kuid § 1, mis räägib seaduse
reguleerimis- ja
kohaldamisalast,
tsiviilkriisi ei maini. Samas
eelnõu § 2 toob tsiviilkriisi
mõiste sisse ja selgitab, mis
on tsiviilkriis ja mis on
riigikaitse. § 1 seletuskirjas
märgitakse, et seadus
reguleerib muu hulgas ka
tsiviilkriisiks valmistumist
ja selle lahendamist ning
tuuakse välja, et eelnõus
defineeritakse „tsiviilkriis“
õigusaktis esimest korda .
Eelnõu § 20 sätestab, et
476
Vabariigi Valitsus võib
korraldusega kehtestada
kriisiolukorra tsiviilkriisi
lahendamiseks või
riigikaitse tagamiseks.
Eeltoodust tulenevalt võib
tõdeda, et käesolev eelnõu
reguleerib ka suure mõjuga
tsiviilkriisi korraldust.
Leiame, et selguse huvides
peaks olema märgitud, et
eelnõu reguleerib ka
tsiviilkriisi lahendamist.
Lisame samuti, et eelnõu
alusel jääb ebamääraseks
olukordade lahendamine
juhul, kui olukord on
üldiselt hinnatav
kriisiolukorrana, kuid
üheselt ei ole tuvastatav, kas
tegemist on suure mõjuga
tsiviilkriisiga või mitte.
Olukorda võidakse kohtadel
näha ja hinnata erinevalt kui
riigi tasandil. Ka peaks
selgemalt eelnõust välja
tulema, missugused seaduse
sätted kohalduvad üldiselt
igasuguses kriisiolukorras
ning mis üksnes suure
mõjuga kriisiolukorras.
Põhjalikumat analüüsi
477
vajaks olukordade
lahendamine juhul, kui ei
ole tegemist suure mõjuga
tsiviilkriisiga.
3. Eelnõuga lisandub
kohalikele omavalitsustele
(edaspidi ka KOV) mitmeid
täiendavaid ülesandeid.
Eelnõu § 11 kohaselt peab
KOV koostama
üleriigilisest riskianalüüsist
lähtudes oma asutuse või
isiku riskianalüüsi, milles
analüüsitakse nii
üleriigilises riskianalüüsis
esitatud, kui ka muid riske
asutuse või isiku püsiva
kriisiülesande täitmisele ja
toimepidevusele.
Riskianalüüsi koostamise
käigus hinnatakse ka
asutuste võimekust osutada
teenuseid kriisiolukordades.
Samuti eelnõu § 13 kohaselt
peab KOV koostama
üleriigilisest ja asutuse või
isiku riskianalüüsist
lähtudes kriisiplaani,
tegutsemiseks nii
kriisiolukorras kui ka enne
seda. Täiendavalt
lisanduvad väiksematele
Selgitus Seaduse rakendamise toetamiseks on plaanis välja töötada nii
erinevaid juhendmaterjale kui korraldada koolitusi, seminare jm
toetavaid tegevusi.
478
KOVidele (alla 10 000
elanikuga) nõuded, mis on
seotud elutähtsate teenuste
toimepidevuse tagamisega.
Püsiva ülesandega asutuse
riskianalüüsi ja
kriisiplaanide koostamise
ning elutähtsate teenuste
toimepidevuse tagamisega
seotud ülesannete täitmise
eelduseks on pädev ja
asjatundlik personal.
Kuna kohustus on pandud
kõikidele KOVidele, siis on
probleemiks asjaolu, et
kriisireguleerimise
valdkonna spetsialiste on
Eestis vähe. Nimetatud
pädevuse loomiseks on
vajalik olemasolevat
personali koolitada, kuna
paljud töötajad on
spetsialiseerunud
konkreetsete teenuste
osutamisele. Arvestades
dokumentide koostamiseks
vajaminevaid teadmisi ning
ajalist mahtu, siis ei ole
võimalik seda ülesannet
panna olemasolevatele
töötajatele, kuna nende
töömaht on juba niigi suur.
479
Probleemiks on ka asjaolu,
et asutustes osutatakse
erinevaid teenuseid, mida
üks töötaja ei suudaks
korraga administreerida ja
hallata. Üldjuhul peaksid
KOVid leidma täiendavaid
töötajaid, kes keskselt
koordineeriks ametiasutuses
plaanide koostamist,
kaasates selleks töötajate
erialaseid teadmisi.
Teeme ettepaneku
seletuskirjas välja tuua
plaanid, kuidas tagada
KOVle eelnõu nõuetele
vastav tööjõud.
4. Eelnõu § 13 lõikes 7 on
sätestatud, et elutähtsa
teenuse korraldaja kirjeldab
kriisiplaanis ka elutähtsa
teenuse toimepidevuse
tagamiseks vajalikke
tegevusi elutähtsa teenuse
raskete tagajärgede või
pikaajalise katkestuse korral
või selle ohu korral.
Samuti on „elutähtsa
teenuse korraldajat“
nimetatud eelnõu § 32 lg 4,
§ 38 lg 5, § 39 lg 4, § 75 lg
6 punktis 7.
Selgitus Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja on veevarustuse,
kanalisatsiooni, kaugkütte ja kohalike teede osas kohaliku
omavalitsuse üksus.
Eelnõus parandatud mõisted ja läbivalt ühtlustatud.
480
Teeme ettepaneku
selgitada, keda mõeldakse
elutähtsa teenuse korraldaja
all, kas elutähtsa teenuse
osutajat või elutähtsa
teenuse toimepidevuse
korraldajat? Samuti on
eelnõus läbivalt kasutatud
mõisteid „elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja“
ja „elutähtsa teenuse
korraldaja“ – kas nende
mõistete all mõeldakse
samasid isikuid?
Märgime, et kehtivas
hädaolukorra seaduses on
vastavad mõisted
arusaadavamalt sätestatud.
5. Eelnõu § 16 lõike 2 punkt
10 sätestab toimepidevuse
tagamiseks püsiva
kriisiülesandega asutusele
kohustuse määrata
käesolevas seaduses
sätestatud ülesannete
täitmise korraldamiseks
volitatud esindaja ning
ööpäev läbi toimiv
kontaktpunkt.
Teeme ettepaneku
täpsustada, kas ööpäev läbi
toimiv kontaktpunkt peab
Selgitus Eelnõu § 18 lg 1 kohaselt on toimepidevus püsiva
kriisiülesandega asutuse ja isiku, sealhulgas kohaliku
omavalitsuse üksuse, elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi püsiva
kriisiülesandega asutus ja isik) ning põhiseadusliku institutsiooni
suutlikkus järjepidevalt toimida ja tagada igal ajal valmidus talle
pandud ülesandeid täita. Eeltoodu ütleb üheselt, et toimepidevus
tuleb tagada igal ajal, seega peab ka ööpäev läbi toimiv
kontaktpunkt toimima igal ajal, nii tava- kui kriisiolukorras.
481
toimima ka tavaolukorras,
väljaspool kriisi.
6. Eelnõu § 21 lõike 6
kohaselt võib Vabariigi
Valitsus kriisiolukorra välja
kuulutada ka piirkondlikult
või ühe kohaliku
omavalitsuse piires. Eelnõu
§ 32 lg 4 kohaselt, nagu
seletuskirjas on toodud, on
KOV kriisiolukorra
lahendamist juhtivaks
asutuseks nende teenuste
puhul, milles ta on ETKA.
Eelnõust ega seletuskirjast
aga ei selgu, et kui tegemist
on näiteks ulatusliku
kaugkütte teenuse
katkemisega ühe
omavalitsuse piires, siis kas
omavalitsusel on pädevus
kriisiolukord välja
kuulutada ja seda juhtida?
Jääb segaseks, kas ka nende
kriisiolukordade
väljakuulutamine, mille
osas KOV on ETKA, on
KOVil piisavalt õigusi ja
volitusi kriisiolukorra
iseseisvaks
väljakuulutamiseks ja
lahendamiseks?
Selgitus Kriisiolukorra kehtestab Vabariigi Valitsus (eelnõu § 20 lg 1).
KOV-d ei saa iseseisvalt üleriigilist kriisiolukorda kuulutada
välja, vaid üksnes teha ettepanekut VV-le vastava olukorra
kehtestamiseks.
Küll on ETKA kohustus juhtida elutähtsa teenuse raskete
tagajärgede või pikaajalise katkestuse korral olukorra
lahendamist kriisiplaani kohaselt. Samuti on KOV-l võimalus
rakendada ETO-de suhtes eelnõu § 74 lg-s 11 nimetatud
erimeedet.
KOV-de püsivad kriisiülesanded on loetletud eelnõus, nendeks
on lisaks kaugküttega varustamisele, kohaliku tee sõidetavuse
tagamisele ja veega varustamisele ja kanalisatsiooni toimimisele
järgmised teenused;
1) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil
evakuatsioonikohtade määramine ja kasutusele võtmine,
kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil viibivate
isikute ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamine, teise kohaliku
omavalitsuse üksuse territooriumilt evakueeritud isikute
vastuvõtmisele kaasaaitamine ja evakueeritud isikutele
evakuatsioonikohas vähemalt toidu ja joogivee võimaldamine;
2) koduteenuse korraldamine;
3) väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse
korraldamine;
4) asendushooldusteenuse korraldamine;
5) turvakoduteenuse korraldamine;
6) vältimatu sotsiaalabi tagamine;
7) abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast
eraldatud või kriisiolukorra tõttu perekonnast lahutatud laste
abistamine;
482
Teeme ettepaneku
täpsustada, kelle pädevus on
kriisiolukorra
väljakuulutamine, kui
tegemist on KOV
korraldatava elutähtsa
teenuse katkestusega.
Lisame, et eelnõu § 32 lg 7
kohaselt peab iga asutus ja
isik olema kriisiolukorras
valmis täitma talle antud
seadusega ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidega
pandud ülesandeid, kui
seaduses ei ole sätestatud
teisiti, tagades
esmajärjekorras
kriisiülesannete täitmise.
Arvestades seletuskirja
selgitusi, jääb ebaselgeks,
millise volituse nimetatud
säte annab, otsustamaks,
missuguseid ülesandeid
täita ja missuguseid mitte.
8) toimetulekutoetuse maksmine;
9) lapsehoiuteenuse korraldamine;
10) alus- põhi- ja keskhariduse kättesaadavuse tagamine;
11) oma territooriumil viibivate isikute ohuolukorrast teavitamise
ja käitumisjuhiste andmise tagamine.
7. Eelnõu § 44 lõike 2
kohaselt lahendab
kriisiolukorras eri
valitsemisaladesse
kuuluvate täidesaatva
riigivõimu asutuste,
kohaliku omavalitsuse
üksuste või muude avaliku
Arvestatud osaliselt ja selgitus Sätte sõnastusest jäetud välja „alluvuse korras“ ning lisatud, et
„Kriisiolukorras eri valitsemisaladesse kuuluvate täidesaatva
riigivõimu asutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste riiklike
ülesannete osas või muude avaliku võimu kandjate vahel tekkivad
avaliku halduse ülesannete jaotuse ja täitmisega seotud vaidlused
lahendatakse asutusevahelises koostöös, ministrite vahel või
kriisiolukorra juhi poolt.“ Sisuliselt ei muutu sätte uue
sõnastusega senine praktika, kus ministeeriumid ja teised
483
võimu kandjate vahel
tekkivad avaliku halduse
ülesannete jaotuse ja
täitmisega seotud vaidlused
kriisiolukorra juht alluvuse
korras. Juhime
tähelepanu, et kohalikud
omavalitsused ei ole
alluvussuhtes
peaministriga.
asutused lahendavad oma erimeelsused ise ning kui kokkuleppele
ei jõuta siis lahendatakse küsimus kõrgemal tasemel. KOVide
riiklike ülesannete osas on partneriks regionaal- ja
põllumajandusministeerium.
8. Teeme ettepaneku
täiendada eelnõu § 73 lg 3
punktiga 23
„erihoolekandeteenuste
tagamine“ ja § 74 lg 4
punktiga 5 järgmises
sõnastuses „
Sotsiaalministeerium
käesoleva seaduse § 73
lõike 3 punktides 7, 21 ja 23
nimetatud elutähtsaid
teenuseid“. Selgitame, et
erihoolekandeteenused on
riigi rahastatavad teenused,
mis nõuavad spetsiaalset
väljaõpet ja on mõeldud
isikule, kellel on raske,
sügava või püsiva kuluga
psüühikahäire ja vajab
pidevat tuge. Teenuse
katkemine ohustaks
Selgitus Ööpäevaringsed erihoolekandeteenused nähakse ette
Sotsiaalkindlustusameti püsivate kriisiülesannetena, mille
katkematu osutamise peab Sotsiaalkindlustusamet tagama ka
kriisiolukorras. Terviklik loetelu riigiasutuste ja kohalike
omavalitsuste kriisiülesannetest tekib koos VV kriisiplaaniga.
484
vahetult inimeste elu või
tervist.
9. Eelnõu § 74 lõike 2
kohaselt on elutähtsa
teenuse toimepidevuse
korraldaja ülesanne
elutähtsa teenuse raskete või
pikaajaliste katkestuste
korral või selle ohu korral
juhtida nimetatud olukorra
lahendamist kriisiplaani
kohaselt.
Teeme ettepaneku
täpsustada, kas asjaomast
ülesannet võib sarnaselt
eelnõu § 74 lg 3 sätestatud
ülesannetele täita kohaliku
omavalitsuse üksuse
määratud ametiasutus?
Selgitus Nimetatud ülesannet delegeerida edasi ei saa, olukorra
lahendamise juhtimine on elutähtsa teenuse korraldaja
peavastutus.
10. Eelnõu § 74 lõikes 5 on
sätestatud, et elutähtsa
teenuse toimepidevuse
korraldaja kehtestab
elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuded
määrusega.
Teeme ettepaneku
selgitada, kas siinkohal on
mõeldud eelnõu § 74 lg 1
punktis 3 sätestatud
elutähtsa teenuse osutamise
nõudeid? Hetkel on nende
Selgitus Jah. Selguse huvides on eelnõu sõnastus täiendatud.
485
kehtestamise pädevus
kohaliku omavalitsuse
üksusel, operatiivsem oleks
kaaluda linna/vallavalitsuse
tasandit.
Märgime, et kaaluda võiks
kehtiva hädaolukorra
seaduse vastava
regulatsiooni ülevõtmist.
11. Eelnõu § 74 lõike 7
kohaselt võib elutähtsa
teenuse toimepidevuse
korraldaja panna elutähtsa
teenuse osutajale kohustuse
osutada elutähtsat teenust
ettenähtud viisil ja ulatuses,
kui see on vajalik elutähtsa
teenuse ulatusliku või
raskete tagajärgedega
katkestuse ärahoidmiseks
või pärast teenuse
ulatuslikku või raskete
tagajärgedega katkestust
teenuse taastamiseks.
Teeme ettepaneku
täpsustada, kas asjaomast
ülesannet võib sarnaselt
eelnõu § 74 lg 3 sätestatud
ülesannetele täita kohaliku
omavalitsuse üksuse
määratud ametiasutus?
Selgitus Nimetatud säte on elutähtsa teenuse korraldaja peavastutus ja
edasi delegeerimise võimalust ei ole ette nähtud. Sätet täiendatud,
et oleks selge, et nimetatud võimalus on kehtestatud nõuete
väliselt.
486
Ebaselgeks jääb, kas eelnõu
§ 74 lõikes 7 sätestatud
nõuded elutähtsa teenuse
osutajale peavad sisalduma
sama paragrahvi lõike 6
kohases määruses, kus on
ette nähtud nõuded teenuse
osutajale. Kui need on
võimalikud täiendavad
nõuded (lisaks sellele, mis
on määruses kirjas), siis
teeme ettepanku sätet
täpsustada, sest see annab
omavalitsusele võimaluse
sekkuda ettevõtte tegevusse.
12. Eelnõu § 76 lõike 1 punkti
1 kohaselt on KOVi
püsivaks ülesandeks
kohaliku omavalitsuse
üksuse territooriumil
evakuatsioonikohtade
määramine ja kasutusele
võtmine, kohaliku
omavalitsuse üksuse
haldusterritooriumil
viibivate isikute ulatuslikule
evakuatsioonile
kaasaaitamine, teise
kohaliku omavalitsuse
üksuse territooriumilt
evakueeritud isikute
vastuvõtmisele
Selgitus Päästeamet korraldab koolitusi/seminare nii eelnõu
ettevalmistavas faasis kui pärast jõustumist. Samuti tehakse
rakendumise toetamiseks omavalitsustele temaatilised
juhendmaterjalid. Erinevate osapoolte rolle täpsustatakse
erinevates ametkondlikes dokumentides, nt Päästeameti
elanikkonnakaitse kava ulatusliku evakuatsiooni lisa raames.
487
kaasaaitamine ja
evakueeritud isikutele
evakuatsioonikohas
vähemalt toidu ja joogivee
võimaldamine.
Eeltoodust tulenevalt tuleb
kriisiolukorras tagada
elanike evakuatsiooni
läbiviimiseks nii
kogunemispunktide kui ka
evakuatsioonikohtade
ettevalmistamine ja nende
töösse rakendamine. Seega
KOVid peavad valmistama
ette töötajaid, kes oleksid
suutelised tagama nii
evakuatsioonipunktide kui
ka evakuatsioonikohtade
töö. Kõik see eeldab
massilisi koolitusi, kuna
kasutusele võidakse võtta
mitmeid kogunemis- ja
evakuatsioonikohti, kus
tuleb tagada vahetustega
töö. Samuti tuleb tagada nii
evakueeritutele kui ka
töötajatele toitlustus jms
teenused, mis eeldab
täiendavaid ressursse. Eriti
kriisiolukordades, kus ei ole
kindel, et eelnevate
kokkulepete alusel
488
ettevõtted suudavad tagada
kõikide kohustuste täitmise.
13. Eelnõu § 76 lg 1 punkt 7
kohaselt on
toimetulekutoetuse
maksmine KOVi
kriisiülesanne; § 77 lg 1
kohaselt toimetulekutoetuse
maksmise kui riikliku
ülesande täitmise kulud
kaetakse riigieelarvest.
Samas eelnõu § 72 kohaselt
võib Vabariigi Valitsus
vähendada või peatada
toimetulekutoetuse
maksmise ning kui toetuse
maksmine on peatatud,
tuleb isikule tagada
vältimatu sotsiaalabi korras
hädavajalik toit, peavari ja
riietus.
Teeme ettepaneku
selgitada, missugune on
KOVi kriisiülesanne – kas
jätkata toimetulekutoetuse
maksmist ka juhul, kui
Vabariigi Valitsus on selle
maksmise peatanud ja
hiljem kulude katmist
taotleda riigieelarvest või
lõpetada toimetulekutoetuse
Selgitus KOV täidab oma kriisiülesannet seni, kuni ta selle ülesande
täitmisest vabastatud ei ole. Kui VV otsustab peatada teatud
teenused, siis ei pea KOV neid enam osutama.
Toimetulekutoetuse osas on eelnõus ka muudetud.
489
maksmine ja tagada
vältimatu sotsiaalabi vm.
14. Eelnõu § 76 lg 1 punktides
2-8 nimetatud
kriisiülesanded on ka
tavapäraselt täidetavad
KOVi ülesanded, mille
täitmise nõuded on
reguleeritud eriseadustes ja
nende rakendusaktides.
Sellest tulenevalt tõusetub
küsimus, missuguses
ulatuses on võimalik täita
seaduse nõudeid erinevates
kriisiolukordades ja
missugused õigusaktide
nõuded võib täitmata jätta.
Teeme ettepaneku
täpsemalt selgitada nõudeid
minimaalsele
teenustasemele. Kuna
püsiva kriisiülesande
täitmise üle teostavad
järelevalvet vastavalt
Sotsiaalkindlustusamet ning
Haridus- ja
Teadusministeerium, siis
seostub küsimus ka
järelevalve ulatusega.
Selgitus Kriisiteenuste minimaalsed tasemed pannakse paika eriseaduste
alusel (nt SHS muudatustes). Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus
loob aluse kriisiülesannete prioriseerimiseks teiste üle (st nt
võlanõustamise teenuse pakkumise võib KOV kriisolukorras
lõpetada ning vabanevad ressursid suunata mõne kriisiülesande
täitmiseks).
15. Eelnõu § 76 lõige 2
täpsustab, et kohaliku
omavalitsuse üksus peab
Selgitus Minimaalselt kahe protsendi elanike aitamise nõue puudutab
ainult ulatusliku evakuatsiooni punkti. Sätte idee on KOV-idele
esmase planeerimise aluse andmine – tegelik vajadus selgub
490
olema valmis käesoleva
paragrahvi lõike 1 punkti 1
kohaselt evakueeritutele abi
osutama vähemalt kahe
protsendi ulatuses oma
elanike arvust. Teatavasti
võib kriisiolukorras KOVi
elanike arv suureneda ka
ilma evakuatsioonita nt
põgenikud. Siit küsimus,
kui suurele hulgale peab
KOV tagama § 76 lg 1
punktides 2-9 toodud
teenuste kättesaadavuse?
Teeme ettepaneku seaduse
või alamaktidega
täpsustada:
• Milline peab olema
abi osutamise teenustase 2%
elanikkonnast? Kas ootus
teenustasemele on
samaväärne, mis rahuaegne
ehk tavaolukorrale vastav?
• Kui KOV ei ole
võimeline püsivate
kriisiülesannete raames abi
osutama vähemalt 2%-le
oma elanikkonnast, siis kas
on vaja välja kuulutada
täiendav kriisiolukord
vastavas KOVis ja kes seda
teeb? Või kas KOVil on
ikkagi konkreetses kriisis olenevalt evakueeritute arvust.
Seejuures peamiseks ülesandeks on evakuatsioonile
kaasaaitamine, sh evakueeritud isikutele evakuatsioonikohas
vähemalt toidu ja joogivee võimaldamine.
Teisi KOV kriisiülesandeid tuleb samuti pakkuda vastavalt
teenusvajadusele – vajaduse prognoosimist toetab edaspidi mh
KOV läbiviidav riskianalüüs. Võimalused kriisiülesannete
teenustasemete langetamiseks pannakse paika valdkondlikes
eriseadustes.
491
iseseisev õigus teenuse
osutamise taset alandada, et
2% elanikkonnast siiski
ettenähtud abi saaks?
16. Eelnõu § 77 lõike 3 kulud
hüvitatakse riigieelarvest
osas, milles need ületavad
ülesande täitmise laadi,
mahtu ja täitmisega seotud
kulusid olulisel määral, või
kui tegemist ei ole oma
elanikele teenuse osutamise
kuluga, vaid teenuse
saajatest suurema osa
moodustavad isikud, kes ei
ole ülesannet täitva
kohaliku omavalitsuse
üksuse rahvastikuregistrisse
kantud elanikud või kelle
rahvastikuregistrijärgset
elukohta ei saa kindlaks
määrata.
Teeme ettepaneku
selgitada, kuidas
määratletakse „olulisel
määral“ ja „suurem osa“?
Selgitus Vastav kulude arvestamise metoodika nähakse ette eelnõu § 84 lg
4 alusel.
17. Eelnõu § 82 – 87 sätestavad
riigi tegevusvaru
regulatsiooni.
Teeme ettepaneku
täpsustada, mis juhtudel ja
olukorras võetakse
Selgitus Riigi tegevusvaru on elanikkonnale nö viimane varu. KOV peab
enda ülesannete täitmiseks planeerima oma varud või läbi
mõtlema varustuskindluse. Eelnõu rakendamise toetamiseks on
plaanis koostada toetavad materjalid KOV-idele, mis aitaks läbi
mõelda, kuidas KOV tasandil varustuskindlus või vajalikud varud
tagada. Seejuures teeb riik omalt poolt pingutusi, et kaubandus
492
kasutusele riigi
tegevusvaru, sh millal võib
KOV loota riigi tegevusvaru
abile.
püsiks avatuna (nt kriisipoodide meetme väljatöötamine) ning
tavapärased tarneahelad toimiksid võimalikult kaua ja/või
taastuksid võimalikult kiiresti.
Riigi tegevusvaru kasutuselevõtt otsustatakse Vabariigi Valitsuse
või varuliigi eest vastutava ministri otsusega kui muud
tegevusvõimalused on ennast ammendanud.
18. Eelnõuga omavalitsustele
tulevad püsivaid
kriisiülesandeid on oma
tähtsuselt võrdsustatud
riigikaitseülesannetega.
Eelnõu § 88 ja 89 kohaselt
peab püsiva
kriisiülesandega asutus ja
isik tagama, et tal on
kriisiülesande täitmise
tagamiseks olemas vajalik
personal. § 89 lg 2 annab
loetelu, kes kuuluvad
kriisiülesannete täitmisega
seotud ametikohtadele ning
loetelus on ka vallavanem ja
linnapea. See on aga
kriisiülesannete täitmise
tagamiseks selgelt
ebapiisav. § 89 lg 3 ja 4
kohaselt võib püsiva
kriisiülesandega asutuse ja
isiku juures määrata
täiendavaid
kriisiülesandega ameti- ja
Selgitus Eelnõu § 101 annab võimaluse ka KOV-ides kriisiülesandega
ameti- ja töökohti määrata. Täpsemad tingimused pannakse enne
eelnõu jõustumist paika rakendusaktidega. Eelnõu raames
kirjeldatakse ära KOV kriisiülesanded ning oma
planeerimisprotsessis tuleks KOV-idel edaspidi läbi mõelda,
milline on kriitiline inimressurss kriisiülesannete täitmiseks,
misjärel on võimalik teha ettepanekud kriisiülesandega ameti- ja
töökohtade määramiseks.
493
töökohti Vabariigi Valitsuse
määrusega. Seletuskirjas on
toodud, et kriisiülesandega
ameti- ja töökohti võib luua
nii riigiasutuses, avalik-
õigusliku juriidilise isiku
juures kui ka muu juriidilise
isiku juures.
Vajab täpsustamist, kas
täiendavate
kriisiülesannetega ameti- ja
töökohtade määramise
hulka kuuluvad ka
kohalikud omavalitsused
või kuidas täpselt on
eelnõus mõeldud, et
kohalikus omavalitsuses on
tagatud püsivate
kriisiülesannete täitmiseks
vajalikud ametikohad?
Leiame, et püsivate
kriisiülesannete täitmiseks
vajalike ametikohtade
määramine töölepingus või
ametijuhendis ei ole piisav,
kuivõrd tööleping või
ametijuhend on eelkõige
kahe osapoole vahelisi
suhteid reguleeriv ega ole
mõeldud tavalisest
töösuhtest väljapoole
494
jäävate kohustuste
panemiseks.
Eeltoodust tulenevalt teeme
ettepaneku täiendada
eelnõu sätetega, mis
annavad kohaliku
omavalitsuse üksusele
võimaluse välja selgitada
püsivate kriisiülesannete
täitmiseks vajalik ressurss,
sh personal ning määrata
vajaliku personali
optimaalne ja minimaalne
arv, sealhulgas püsivate
kriisiülesannete täitmiseks
ja toimepidevuseks
vältimatult vajalikud
töökohad ning anda neile
ametikohtadele
riigikaitselise
töökohustusega töökohtade
staatus. KOV riigikaitseliste
ametikohtade vajalikkus
tõuseb veelgi, kuivõrd
eelnõu järgi on õiguslik
ootus, et KOV tagab
vajaduse korral
kriisiolukorras ka erasektori
pakutavad teenused (eelnõu
seletuskiri lk 47: Kohaliku
omavalitsuse üksuse
495
kriisiülesandeks olevate
ööpäevaringsete
sotsiaalteenuse puhul
eeldatakse, et
kriisiolukorras tagab teenust
kasutavatele isikutele
kriisiaegse teenuse
korralduse ja selle
läbimõelduse teenuseostaja
haldusterritooriumi järgne
kohaliku omavalitsuse
üksus), kui kohaliku
omavalitsuse üksused ei
kuulu eelnõuga täiendavate
kriisiülesannetega ameti- ja
töökohtade määramise
hulka
Kriisiülesande täitmisega
seotud ameti- ja
töökohtadega seondub ka
kohaliku omavalitsuse
volikogu ja valitsuse kui
täitevorgani
tegutsemisvõimelisuse
tagamine kriisiolukorras.
19. Eelnõu § 91 ja 99 sätestab
isikud, kes on vabastatud
töökohustuse ja
kodanikukohustuse
täitmisest.
Teeme ettepaneku
kaaluda, kas võiks neist
Mittearvestatud Töökohustuse panemisel arvestatakse isiku tervislikku seisundit,
seega vanus ei ole automaatselt töökohustusest vabastamise
aluseks.
496
kohustustest vabastada ka
eakad?
20. Eelnõu § 93 sätestab
täiendavate töö- ja
teenistusülesannete täitmise
kohustuse KOV
ametiasutuse või muu
avaliku võimu kandjaga
töö- või teenistussuhtes
olevale töötajale või
ametnikule, kellele on õigus
anda kriisiolukorra
lahendamiseks täiendavaid
ühekordseid töö- või
teenistusülesandeid. Antud
säte ei nimeta KOVi
ametiasutuse hallatavat
asutust, kuigi võib
kriisiolukorras olla vajalik
ka hallatavate asutuste
töötajatele anda
ühekordseid tööülesandeid.
Teeme ettepaneku
täpsustada, kuidas see õigus
suhestub KOVi hallatavate
asutustega.
Arvestatud Eelnõu sõnastust muudetud, kui on määratud püsivad
kriisiülesanded, siis on õigus küsida ka kriisitöökohti.
21. Eelnõu § 142 lõike 1
punktis 1 on sätestatud, et
seaduse §-des 11, 13, 16 ja
75 ning § 74 lõike 5 alusel
kehtestatud elutähtsa
teenuse osutamise nõuete
Selgitus Eelnõuga ei tehta elutähtsa teenuse osutajate kohustuste ja ETO
teenuse nõuete järelevalve osas suuremaid muudatusi. Eelnõu on
kooskõlastamisel saadud märkuste, samuti CER direktiivi
ülevõtmise vaates parandatud. Riikliku järelevalve tegemise
kohta elutähtsa teenuse osutajatele kehtestatud nõuete täitmise
üle vt eelnõu 12. ptk ja selle kohta antud selgitusi.
497
täitmise üle teeb riiklikku
järelevalvet elutähtsa
teenuse toimepidevuse
korraldaja või § 74 lõike 3
alusel tema määratud asutus
ning finantsjärelevalve
subjektide suhtes
Finantsinspektsioon.
Antud sõnastus on mitmeti
mõistetav, kas siin
mõeldakse, et elutähtsa
teenuse toimepidevuse
korraldaja või tema
määratud ametiasutus võib
teha riiklikku järelevalvet
elutähtsa teenuse osutamise
nõuete täitmise üle ja lisaks
§-des 11, 13, 16 ja 75
sätestatud kohustuste
täitmise üle?
Teeme ettepaneku antud
sätte mõtet täpsustada.
22. Eelnõu § 143 lõige 1
sätestab erimeetmete
loetelu, mida §-s 142
nimetatud haldusorgan võib
kohaldada.
Teeme ettepaneku
selgitada, kas elutähtsa
teenuse toimepidevuse
korraldaja või tema
määratud ametiasutus võib
Selgitus Jah, riikliku järelevalve tegemisel võib korrakaitseorgan
kohaldada KorSis sätestatud riikliku järelevalve üldmeetmeid.
498
lisaks erimeetmetele
kohaldada kohustuste
täitmise tagamiseks ka
korrakaitseseaduse (KorS)
üldmeetmeid, sh sunniraha
kuni 9600 eurot?
23. Eelnõu § 148 sätestab
haldusjärelevalve KOVi
püsiva kriisiülesande
täitmise üle. Järelevalvet
teostatakse mh ka
kriisiülesande täitmiseks
valmisoleku üle.
Küsimuseks jääb, mille
alusel valmisolekut
hinnatakse. Kui võtta
aluseks § 9 lg 6 (püsiva
kriisiülesandega asutus ja
isik peab valmistuma talle
määratud püsiva
kriisiülesande täitmiseks,
sealhulgas koostama
käesoleva seaduse §-s 11
sätestatud korras
riskianalüüsi ja §-s 13
sätestatud korras plaani ning
tagama, et tal on ülesande
täitmiseks vajalikud
võimed, vahendid ja varud),
siis on selge, et peab olema
riskianalüüs ja plaan, kuid
kuidas ja mille alusel
Selgitus Eelnõuga KOVile pandud ülesannete üle haldusjärelevalve
tegemise sätteid on eelnõus pärast kooskõlastusringi muudetud
(vt eelnõu ja selle selgitusi seletuskirjas).
Võttes arvesse erinevate osapoolte märkusi, tehti eelnõus
muudatus, mille kohaselt ettekirjutuse kohaliku omavalitsuse
üksusele pandud ülesande otstarbekaks täitmiseks võib teha
selleks pädev haldusorgan juhul, kui vastava ülesande täitmise
laadi ja mahtu arvestades on tegemist riikliku kohustusega.
499
hinnatakse järelevalve
käigus vajalike võimete,
vahendite ja varude
tagamist, ei ole selge.
Teeme ettepaneku
täpsustada, mille alusel
hinnatakse kriisiülesande
täitmise valmisolekut.
Lisaks, eelnõu § 148 lg 2 p
2 kohaselt sisaldab
järelevalve ka
kriisiülesande täitmise
otstarbekuse hindamist.
Märgime, et kui tegemist on
järelevalvega kohaliku
omavalitsuse poolt
täidetava omavalitsusliku
ülesande üle, siis järelevalve
korras otstarbekust hinnata
ei saaks.
24. Eelnõu §-ga 176 nähakse
ette halduskoostöö seaduse
muutmine, sätestades mh
haldusorganite vahelise
kaasamise haldusülesande
täitmisse. Ehkki eelnõust
seda otseselt välja ei loe, siis
seletuskirjas toodud näidete
varal võib aru saada, et selle
all mõeldakse ka senist
põhiseaduse § 154 kohast
Arvestatud
500
riiklike ülesannete täitmist
KOVide poolt.
Leiame, et taoline käsitlus ei
ole kooskõlas senise
lähenemisega ja muudab
oluliselt senist arusaama
põhiseaduse kohaselt
riiklike ülesannete
täitmisest kohalike
omavalitsuste poolt.
Teeme ettepaneku eelnõu
ja seletuskiri viidatud osas
üle vaadata.
25. Eelnõu § 191 punktiga 8
täiendatakse KorS §-ga 531,
mille lõige 1 sätestab, et
politsei või muu seaduses
sätestatud korrakaitseorgan
võib võtta ajutiselt
kasutusse isiku valduses
oleva asja juhul, kui see on
vältimatult vajalik ohu
tõrjumiseks, korrarikkumise
kõrvaldamiseks, pääste- või
demineerimistööks või
ulatusliku evakuatsiooni või
varjumise läbiviimiseks
ning lõige 2, et politsei või
muu seaduses sätestatud
korrakaitseorgan võib
käesoleva paragrahvi lõike
1 alusel kasutusse võetava
Selgitus Eelnõust on vastav KorSi muudatus jäetud välja.
501
asja sundvõõrandada riigi
omandisse, kui asi
kasutamise käigus
tõenäoliselt hävineb või kui
asja ei saa kasutamise järel
isikule muul objektiivsel
põhjusel tagastada.
Teeme ettepaneku
täpsustada, kas „muu
seaduses sätestatud
korrakaitseorgani“ all
peetakse silmas ka
kohalikku omavalitsust kui
elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldajat.
Tulenevalt sellest, et eelnõu
§ 142 lõige 1 punkt 1
sätestab: „Käesolevas
seaduses või selle alusel
kehtestatud kriisiolukorraks
valmistumise ja selle
lahendamise nõuete täitmise
üle tehakse riiklikku
järelevalvet järgmiselt: 1)
käesoleva seaduse §-des 11,
13, 16 ja 75 ning § 74 lõike
5 alusel kehtestatud
elutähtsa teenuse osutamise
nõuete täitmise üle teeb
riiklikku järelevalvet
elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja
502
või § 74 lõike 3 alusel tema
määratud asutus ning
finantsjärelevalve
subjektide suhtes
Finantsinspektsioon“.
Eesti Kaupmeeste Liit
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitused Kommentaarid
1. Jaekaubandusele kui
peamiselt jaotusvõrgu
funktsiooni täitjale sobiks
ETO staatuse asemel
paremini püsiva
kriisivalmidusega ettevõtte
(PKE) staatus.
Mittearvestatud CER direktiivist tulenevalt määrati toidusektor elutähtsa teenuse
osutajaks (muudatused tehti hädaolukorra seaduse
muudatustega).
Konkreetsed nõuded kehtestab elutähtsa teenuse osutajale
elutähtsa teenuse korraldaja.
Kõigi seletuskirjale lisatud ministri määruste eelnõude kavandid
on alles väljatöötamisel ja neisse kavandatavate nõuete sõnastus
räägitakse kõigi osapooltega eraldi läbi ning konkretiseeritakse
valdkonna põhiselt. See protsess on juba käimas. Samas
selgitame, et kuigi põllumajanduse ja toidutootmisega tegeleval
ettevõtjal võib tema majandustegevuses olla mitu põhitegevust,
siis elutähtsa teenuse osutajaks määramisel määratakse kindlaks
ka täpne teenus, mis on selle konkreetse ettevõtja puhul käsitletav
elutähtsa teenusena. Kui ettevõtjal on mitu põhitegevust, siis
elutähtsaks teenuseks võib olla neist kõigist tegevustest vaid üks
(näiteks toorpiima tootmine).
2. Lahendus kriisiolukorras on
tagada kauplustele
jõukohases mahus
tellimused, sest kaubanduse
roll on olla jaotusvõrk.
Seega toimima peab
Teadmiseks võetud Kriisiplaanide koostamisel peavad kauplused selles oma
tarnijatega kokku leppima. Riik osaleb selles arutelus ning
kriisiplaanide koostamises ETKA rollis ja vastutusega. Kindlasti
on vajalik sellised kokkulepped luua varustuskindluse tagamiseks
igas olukorras.
503
transport, tellimused ja
jaotus. Et see oleks
võimalik, peaksid
tellimused piirduma
nimekirja eelnevalt kokku
lepitud toodetega, mille
tellimusi on võimalik
esitada ka telefoni teel nii et
see püsiks tehtavana ilma
IT-lahenduste ja
andmesideta. Kauplused
muutuvad sellises olukorras
autonoomselt toimivateks
punktideks, kelle jaoks
realiseerub ette valmistatud
kriisiplaan ja kes asuvad
selle alusel tellima kokku
lepitud mahtudes piiratud
kriisisnomenklatuuri kokku
lepitud tootjatelt. Nii kaob
ära vajadus EDI teenuse
toimepidevusele, mis ei ole
ETO reeglitega eelnõu järgi
niigi hõlmatud ja süsteem
on robustsem ja
kriisikindlam. Kokkulepped
kriisisortimendi koostisele
tuleb teha keskelt riigi,
kaupmeeste, vedajate ja
tootjate koostöös.
504
3. Elektrikatkestuste korral on
lahenduseks kokku leppida
kauplused, mis peavad lahti
jääma ning need poed ette
valmistada generaatori
paigaldamiseks.
Generaatorid on suur
investeering ning igal
kaupmehel neid eraldi
soetada ei ole mõtet ning
ilmselt ei ole see ka riigi
poolt kompenseerituna
kuluefektiivne. Pigem peaks
mõtlema riikliku
"generaatori pargi" peale,
mida kriisiolukorras
ETO´de ja valitud kaupluste
jaoks kasutada.
Teadmiseks võetud Nimetatud teema edastatud MKMi.
4. Järgmine samm on leppida
riigiga kokku, millised poed
saavad olema
kriisiolukorras kindlasti
lahti. Soovitame seda teha
nii, et riik annab ette
regioonid, meie anname
selle regiooni kõik
kauplused aadressi
täpsusega ja valime koos
välja sobiliku suuruse ja
asukohaga kauplused. Iga
jaekett tagab nende poodide
toimivuse, mis on välja
Teadmiseks võetud Nn kriisipoodide kui toimepidevama jaekaubanduse võrgustiku
protsess on Riigikantselei juhtimisel käivitunud. Riigi eesmärk on
leida võimalus leida elanikele lahendused kriiside ajal nii toidu,
esmatarbekaupade, ravimite kui ka sularaha osas. Poeketid ja
EKL on loomulikult sellesse protsessi kaasatud ning kannavad
olulist osa.
Märkus saadetud ka Regionaal- ja
põllumajandusministeeriumisse.
505
valitud tema ketist ja
juurutab seal
kriisivalmiduse tegevused.
On teada, et ülejäänud
kauplustest tõmmatakse
vajadusel ressurss sinna ja
teised poed võib sulgeda
hädaolukorras.
5. Elektrikatkestuste korral ei
ole võimalik kulutada
generaatori mahtu värske
toidu sortimendi
hoidmisele-
sügavkülmadele ja
külmkappidele kuna see
eeldab liiga võimsaid
generaatoreid. Elektriga
tuleb tagada kassade
toimivus, valgus ja mõned
hädavajalikud süsteemid.
Kauplused saavad siis müüa
kauasäilivat toitu, mis ei
vaja külmutamist. 75%
sortimendist ega mahtudest
ei saa tagada. Samuti ei ole
see vajalik kuna tarbijad ei
osta kriisiolukorras kogu
mitmekümne tuhande
erineva toote sortimenti.
Isegi kui kaupmees seda
pakuks, siis inimesed ei
Teadmiseks võetud Saab arutatud ja lahendused otsustatud kriisipoodide
kontseptsiooni välja töötamisel. Siiski tuleb arvesse võtta, et
toimepidevus ja elanike tagamine toiduga peab olema läbi
mõeldud ja katma kõiki kriise. Määrav osa riigi isevarustatusest
toiduga tuleb piima- ja lihatööstusest, seetõttu peab võimalus
jaheleti toodete tellimiseks, hoiustamiseks ning müügiks säilima.
Näidismääruses olev 75% tegevusmahu säilitamise nõue
jaekaubanduse osas asendub kriisipoodide toimepidevuse
tagamise kohustusega. Märkus saadetud ja regionaal- ja
põllumajandusministeeriumisse, kes kehtestab vastavad nõuded.
506
ostaks ja palju toitu tuleks
maha kanda.
6. Riik peaks loobuma 75%
toimivuse nõudest, kuna
jaekaubanduse kontekstis
see on ebaloogiline ja
raiskab ressursse. Lahendus
on riigil anda ette, mis peab
toimima-
miinimumostukorv, mis
peab olema üle Eesti
kättesaadav, mahud ja
asukohad. Jaekaubandus
planeerib siis kriisikavad,
mis jõustuvad kui selline
olukord tekib ja tagab
toiduga varustatuse kokku
lepitud sortimendis,
mahtudes ja kohtadesse, et
rahvas oleks toiduga
varustatud kuniks kriis
möödub. Oleme nõus, et
selle kriisisortimendi
hoidmine suuremas varus
on ka jaekaubanduse
kohustus. Samal ajal juhime
tähelepanu, et kaubandus on
vaid jaotusvõrgustik. Kui
tööstus ei suuda
kriisiolukorras toota, ei
suuda kaubandus ka 75%
müüa.
Selgitus Vt eelmine vastus
507
7. Kriisiolukorras ei ole
vajalik tagada tavapärast
töövoogu. Sellel perioodil ei
ole vajalik teha
sortimendimuudatusi,
hinnamuudatusi,
kampaaniaid ja automaat-
tellimusi keskselt. Need
teenused on kõik
pilvepõhised ja käivad läbi
kesksete andmeladude.
Kuna kassasüsteemid
toimivad ka lokaalselt,
säilib võimalus müüa
olemasolevat kaupa
sularaha eest.
Teadmiseks võetud
8. Internetiühendused
olulisemates kauplustes üle
Eesti dubleeritud, näiteks
kaabel ja mobiilne internet.
Selle kulu on mitukümmend
tuhat eurot aastas, aga
oleme nõus selle kulu
katma. Teeme ettepaneku,
et riik seda mingil määral ka
toetaks.
Osadel kaupmeestel on
välisriigis andmekeskusse
veetud ka eraldi
valguskaabel, mis on
kaupluse enda vastutus ja
kulu.
Selgitus Ettepanek saadetud Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumisse.
508
9. Välisühenduste säilimise
saab tagada kriisiolukorras
satelliitsidega. Satelliitside
peaks tulema telcodelt
(sideteenuste ettevõtetelt),
kes tagaksid ühendused
ETOdele ja valitud
punktidele PKE-de seas.
See on telcode roll,
kaupmeeste roll on tagada
dubleeritud ühendused enda
asjakohastesse poodidesse.
Selgitus Sõnastus on kehtiva HOS sõnastus. Käesoleva eelnõuga ei
muudeta elutähtsate teenuste regulatsiooni. Elutähtsate teenuste
regulatsiooni täiendati hädaolukorra seaduse muutmisega,
millega võeti üle CER direktiiv. Käesolevasse eelnõusse on HOS
eelnõu sätted toodud üle.
10. Teatud kriisiolukordades
nagu küberrünnak ja
looduskatastroof ei ole ETO
süsteemi pealeminek
vajalik. Jaekaubandusvõrk
on Eestis tihe ja on palju
konkurente. Distantsid on
väikesed. Jaeketid on juba
sattunud küberrünnakute
alla ja need saadakse paari
päevaga kontrolli alla.
Ainus mõju on jaeketile
kaotatud raha. Paljudel
jaekettidel on selleks
olukorraks ostetud ka
küberkaitsekindlustus. Kõik
teised kaupluseketid
toimivad samal ajal
normaalselt ja
elanikkonnale mõju ei ole.
Teadmiseks võetud. Ohud, mis mõjutavad toidu varustuskindlust on välja toodud
toidu varustuskindluse strateegias. Lokaalsed hädaolukorrad ja
isegi toidu tarneahela mõne lüli ajutine välja langemine sinna ei
kuulu.
75% nõudest loobumine jaekaubanduse puhul vt ülal.
509
Looduskatastroofi korral
saab kriisipiirkonda kiirelt
transportida tooteid riigi
teistest osadest. IT-
lahendused ei ole siinkohal
teema. Elektrikatkestuste
korral on abi kokku lepitud
kohtades tootmisvõimsuse
olemasolust, mis on tagatav
ka püsiva kriisivalmidusega
ettevõtte staatusega. IT
lahendused ja Eestis asuvad
serverid ei ole vajalikud.
Reaalne vajadus
küberturvalisuse ja IT
lahenduste toimepidevusele
kõigis jaekettides on ainult
sõjaolukorras. Ja sellises
ekstreemses olukorras ei ole
enam mõtet rääkida 75%
müükide tagamisest, vaid
tagama peabki esmatähtsa
toidu jaotusvõrgu, kus
piiratud kogus sortimenti
jõuab kõiki Eesti osadesse.
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitused Kommentaarid
1. Kõige suurem probleem on
VOSis sõnastatud KüTSi
täiendavas paragrahvis:
Selgitus Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste
regulatsiooni. Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati
hädaolukorra seaduse muudatustega, millega võeti üle CER
510
„(31) Kui elutähtsa teenuse
toimimist tagavad
infosüsteemid asuvad
välisriigis, tagab elutähtsa
teenuse osutaja elutähtsa
teenuse toimepidevuse ka
viisil ja vahenditega, mis ei
sõltu välisriikides asuvatest
infosüsteemidest.“;
Mis sätestab otsesõnu, et
juhul, kui ettevõttel on
kasutusel pilveteenusena
SaaS või kasutatakse
välisriigis asuva emafirma
serveriparki, siis peab
ettevõte tagama oma
toimepidevuse ka ilma
nende infosüsteemideta.
Selline nõudmine jääb
täielikult arusaamatuks, sest
sunnib praeguse
sõnastusega ettevõttel
looma alternatiivsed on
prem infosüsteemid või
ehitama äriprotsessid üles
ilma infosüsteemideta.
Paljud toidutööstused on
oma ärimudeli ehitanud üles
kasutades mh ka
direktiiv. Käesolevasse eelnõusse toodi HOSis tehtud
muudatused üle. Täpsemad selgitused liidu küsimustele seoses
elutähtsa teenuse regulatsiooniga on toodud välja HOS eelnõu
juures. Mõistame elutähtsa teenuse osutajaks määramisega
ettevõtjale küberturvalisuse seadusest tulenevate nõuetega
kaasnevat.
Saartalitluse sätte sõnastust on uuendatud ning see on sama, mis
11.03.2025 Riigikogu menetlusse võetud HOSis muutmise
seaduse eelnõus (589 SE), kuid see on lõimitud elutähtsa teenuse
osutaja kohustuste üldisesse loetelusse. See eelnõu läbis eelnevalt
uue kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise ringi. Selle järgi
peab elutähtsa teenuse osutaja tagama juhul, kui elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamiseks vajalikud andmed või seadmed asuvad
välisriigis, elutähtsa teenuse toimepidevuse dubleerivate
vahendite ja tehnoloogiliselt alternatiivsete lahenduste abil ajal,
kui välisriigis asuvatele andmetele või seadmetele juurdepääsuks
kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus või võrk ei toimi.
See seondub vahetult elutähtsa teenuse osutaja teise kohustusega
rakendada elutähtsa teenuse toimepidevust tagavaid meetmeid
(…) tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse
osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete
lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende
varumise ning muu sellise kaudu. Elutähtsa teenuse osutaja
nõuete täitmist kontrollib, toimepidevuse nõuded kehtestab ning
tema toimepidevuse riskianalüüsi ja kriisiplaani kinnitab
elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja.
Elutähtis teenus peab olema kättesaadav kasutajale ka sellisel
juhul, kui teenuse osutamiseks kasutatavad võrgu- ja
infosüsteemid asuvad välisriigis ja ühendus nendega on katkenud.
Sätte eesmärk on toonitada, et kasutaja, sh eraisiku esmased
511
pilveteenuseid või omades
näiteks andmekeskuseid
välisriikides. Seda on tehtud
tehnoloogia arenguga
kaasaskäimiseks ning
võimalikult efektiivsete
kaasaegsete tehnoloogiliste
lahenduste
kasutuselevõtuks, mis
aitavad tihedas
rahvusvahelises
konkurentsis oma
konkurentsivõimet
säilitada. Ka paljud
spetsiifilised
tootmisseadmed on sellised,
kus on hoolduseks ning
opereerimiseks võimalik
kasutada vaid pilvepõhiseid
lahendusi ning nendest
lahendustest loobumine
nõuaks suures osas kogu
ärimudeli muutmist,
teadmata, kas uued
äriprotsessid üleüldse
avatud turul
konkurentsivõimelised
oleks.
Sellisel kujul sõnastus ja
selle kasutegur ettevõtete
toimepidevuse kasvule ning
vajadused teenuse järgi tuleb tagada sõltumata, kas välisriigiga on
ühendus või ei. Siin ei oma tähendust, mis põhjusel see
välisühendus (sidekaabel) ei toimi – näiteks, et kas on tegemist
olukorraga, kus sidekaabel on lõhutud lava ankru või traalnoodi
tõttu, on toimunud loodusõnnetuse, sabotaaž, sideliini tõrge,
sidevõrgu enda tõrge või on toimunud mõni muu sündmus.
Välisriigi võrgu- ja infosüsteemidega ühenduse katkemisega ei
tohi kaasneda olukorda, kus Eestis asuv kasutaja ei saa talle
vajalikku teenust. Siin juures mõeldakse, et teenus oleks vähemalt
tagatud esmasel tasandil. Näiteks, kui esineb tõrge finantsasutuste
võrgu- ja infosüsteemis, peab finantsasutus kasutusele võtma
elutähtsa teenuse osutamiseks kavandatud alternatiivid sularaha
väljamaksete tegemiseks või maksete ülekannete korraldamiseks.
Selliseks alternatiiviks võib näites olla ajutiste kontorite
tekitamine jms.
Võrgu- ja infosüsteemi asumine välisriigis on näiteks olukorras,
kus elutähtsa teenuse osutaja osutab oma elutähtsat teenust, kuid
selle teenuse osutamise käigus kasutatakse ka mõnda võrgu- ja
infosüsteemi. Kui see võrgu- ja infosüsteem asub väljaspool
Eestit (näiteks Soomes või Rootsis), siis tegemist on peamise
eeldusega kommenteeritava sätte rakendumiseks. Kui taolist
sõltuvust ei ole ehk kõik elutähtsa teenuse osutamisega seotud
võrgu- ja infosüsteemid asuvad Eestist, siis puudub elutähtsa
teenuse osutajal vajadus siinse sätte järgimiseks.
Säte eeldab, et alternatiivid rakenduks mõistliku aja jooksul ning
elutähtsa teenuse toimimise katkestus ei mõjutaks olulisel määral
sellelt sõltuvate isikute heaolu. Näiteks kui katkestus on
lühiajaline, ei pruugi teenuse kättesaadavuse tagamise alternatiivi
rakendamine olla vajalik. Samas kui katkestus on pikaajaline ning
tõenäosus võrgu- ja infosüsteemis ühenduse taastamiseks on
512
kohustusele tagada 75%
tootmisvõimsus ka
kriisiolukordades on täiesti
arusaamatu ning
teostamatu, sest oma
kriitilisi äriprotsesse on
ettevõtted üles ehitanud ja
lihvinud aastakümneid.
Pigem on pilvetehnoloogia
kasutuselevõtt vastupidi just
tõstnud kasutatavate
infosüsteemide ja
andmebaaside käideldavust,
tagades selle toimimise ka
ühe serveripargi
toimepidevuse katkemisel
ning võimaldades
lokaalseid lahendusi tööst
väljalangemise korral
dubleerida ka näiteks
kontserniüleste välisriigis
asuvate lahenduste näol.
Sellisel kujul nõudmise
sõnastus on absoluutselt
vastuvõetamatu ning mõjub
ettevõtete
konkurentsivõimele ja
toimepidevusele
vastupidiselt ning ühegi
toidutööstusega ei ole minu
andmetel sellist sätet
lühiajalises perspektiivis väike, tuleb alustada alternatiivide
rakendamisega. Näiteks olukorras, kus toiduainete tootmiseks
kasutatav võrgu- ja infosüsteemi on kahjustatud, tuleb jätkata
toiduainete tootmist viisil, mida välisriigis asuva võrgu- ja
infosüsteemi puudumine ei mõjuta. Või veevarustamist
puudutava võrgu- ja infosüsteemi kompromiteerimisel tuleb leida
alternatiivne lahendus joogivee pakkumiseks vee-ettevõtte
klientidele.
Säte rõhutab, et lisaks muudele teenuse toimimiseks vajalikele
sisendistele (nt vesi, elekter ja side) on kaasaegne tootmine ja
teenuste pakkumine üha enam seotud infotehnoloogiaga ja see
muudab ettevõtjad küberkuritegevuse või ka muude pahatahtlike
küberrünnete sihtmärkideks. Eriti tuntav on ühiskondlik kahju,
mis on suunatud ettevõtjate vastu, mille tooted või teenused on
suure mõjuga ühiskonna normaalse toimepidevuse (sh avaliku
korra) tagamisel. Sellest tulenevalt peavad olulise mõjuga
ettevõtjad valmistuma end ka võrgu- ja infosüsteemide
kompromiteerimise ja katkestuste olukordadeks ning nägema ette
ka toimimise alternatiivid, et ühiskond saaks jätkuvalt toimida.
HOS § 41 lõike 2 sõnastuse viimine kommenteeritavasse
seadusesse ei tekita täiendavaid nõudeid praegustele elutähtsa
teenuse osutajatele.
513
väljatöötades ei arutatud ega
suheldud! Sellise nõude
jõustamine kahjustab toidu
varustuskindlust ning
sellisel juhul teeb Toiduliit
ettepaneku üldse tööstuseid
ETOdeks mitte määrata.
Kui riigi huvi on maandada
riske võimaliku saartalitluse
korral, kui kõik Eesti maa-
ja merekaablid on rivist
väljas, ning
telekomiettevõtete
pakutavad sateliitühendused
ei tööta, siis võiks
alternatiivina aidata
toimepidevust säilitada
näiteks igas ettevõttes
satelliitandmeside
alternatiivse ühenduse
loomine, mis tagaks
ühenduse ja kriitiliste
äriprotsesside toimimise
läbi pilves või välisriigis
asuva infosüsteemi. Samuti
aitaks riske maandada
erinevate
telekomiettevõtetega
sideühenduste olemasolu.
2. Kui oleme nõuetest õigesti
aru saanud, siis
Selgitus E-ITS i ei pea rakendama, kui teenuse osutaja rakendatud
turvameetmed vastavad rahvusvahelise standardiga ISO/IEC
514
kohustatakse elutähtsa
teenuse osutajaid
rakendama ka
infoturbestandardit E-ITS.
Ka selle nõudmise
rakendamine on
ebaproportsionaalne, sest
kübervaldkonna ohud on
vaid üks osa
tööstusettevõetete
riskiprofiilist ning nagu on
viimasel aastal ilmnenud
riskid ja nende
maandamiseks tööstuste
tehtud investeeringud
näidanud, sugugi mitte
kõige kõrgema
riskiskooriga. Meile
teadaolevalt ei ole ükski
ettevõte ega riigiasutus veel
suutnud E-ITSi rakendada,
mistõttu ei ole võimalik
hinnata selle mõju ning
sellega kaasnevat
administratiivset koormust.
Veelgi enam, Riigikantselei
tehtud tutvustuses ilmnes, et
Eestisse lisandus ligi 350
ETOt ning on ebareaalne
loota, et kõigi nende jaoks
ka vajaliku
kvalifikatsiooniga
27001 kehtestatud nõuetele või teenuse osutaja on esitanud Riigi
Infosüsteemi Ametile kehtiva vastavussertifikaadi. ISO standardi
nõue ja RIA pakutud metoodika kehtis ka varem. E-ITS on
paindlikum lahendus. Ühtlasi on oluline pidada meeles, et
riskianalüüsi tellimine konsultandistl on võimalus, mitte
teenuseosutaja kohustus. Riskianalüüsi ja auditi turuhinnad on
kaardistatud eelnõu koostamise käigus ja toodud välja ka eelnõu
seletuskirjas.
Küberturvalisuse nõuete kohuslaste hulgas on väga erinevaid
organisatsioone, kes erinevad nii tegevusala, suuruse, riskide kui
küberturbe võimekuse poolest. Näiteks juba kehtiva KÜTSi
kohaselt laienevad nimetatud kohustused ka üldarstiabi
osutajatele (perearstid), kes on valdavalt oluliselt väiksema
võimekusega, kui toidusektori ettevõtted. Sellegipoolest on ka
nemad seni suutnud nõudeid täita.
E-ITS on olemuselt tööriist, mis aitab kõiki neid riske ja sõltuvusi
hinnata ja varade turvalisust tagada. Kõiki etalonturbe kataloogis
esitatud infoturbe meetmeid ei pea iga ettevõte rakendama, tuleb
läheneda riskipõhiselt. Ilma analüüsita, milline on maksimaalne
kahju ja mis ulatuses on kahju kandmine aktsepteeritav, ei saa
edasisi järeldusi teha ( nt kui kaua saab ilma elektrita, ilma arveid
või tellimusi esitamata hakkama, ilma et tema äriprotsess sellest
kahjustuks). Sellise analüüsi peaks ettevõtja ise tegema.
E-ITS alusel koostatud riskianalüüsi maht oleneb ettevõtja
määratud kaitsealast. Keskenduda tuleb üksnes olulisetele
süsteemidele. Kui teenuseosutaja ostab süsteemidega seotud
teenuse sisse, nt pilveteenuse ja teenusepakkuja süsteemid
vastavad ISO/IEC 27001 standardile, siis teenuseosutaja ei pea
nende süsteemide osas täiendavat analüüsi teostama.
515
infoturbespetsialiste jaguks,
kes suudaks juurutada uut
standardit, mis on sama
keeruline kui infoturbe
etalonstandard ISO27001.
Eelnõu kooskõlastusringi
ajal ei olnud võimalik võtta
ühtegi hinnapakkumist E-
ITSi juurutamist teenusena
pakkuvalt ettevõttelt, kuid
konsultatsioonide põhjal on
indikeeritud selle
outsource’imisel ligikaudu
50 000 euro suurust hinda
juurutamisel, mille
lisanduvad auditid ning
muud kaasnevad kulud.
Toiduliit ei vaidlusta
infoturbe olulisust, kuid
leiame, et etalonturbe
standardi seadmine
miinimumnõudeks on
äärmiselt
ebaproportsionaalne ning
kübertuvalisuse
parandamiseks on palju
mõjusamaid meetmeid, veel
enam olukorras, kus terve
eelmise aasta pidid
ettevõtted maandama gaasi-
ning elektri
varustuskindluse ohte
Kokkuvõttes ei saa välistada, et toiduettevõtja IT-riskianalüüs ja
riskide leevendamiseks vajalike infoturbe meetmete
dokumenteeritud kogumaht ongi kokku ainult 10 lehekülge.
Oluline, et tuleksid välja peamised riskid, nõrkused ning mida
praktiliselt oma andmete, äriprotsesside ja varade kaitseks juba
antud hetkel praktiliselt tehakse või mida tuleks veel lisaks teha.
516
omavahenditega.
Tööstustele ja
jaekaubandusele karmide
infoturbenõuete
kehtestamisest ei ole kasu,
kui kogu ahela ulatuses
(EDIlahenudsed, logistika)
ei ole toimepidevus tagatud.
Juhime tähelepanu, et
küberturvalisuse
suurendamiseks süsteemide
ja tarkvara kasutuselevõtuks
on just suured ettevõtted
teinud viimastel aastatel
suuri investeeringuid ja
liigutakse
pilvetehnoloogiate poole.
Paigas on näiteks
tsentraalsed SOC - Security
Operations Center ja SIEM-
Security Incident and Event
Management teenused, nii
laua- ja sülearvutites on
kasutusel viirusetõrjed,
kasutatakse serverites
dubleeritud lahendusi,
ettevõtete võrguliiklus
toimub läbi tsentraalse
tulemüüri, lisaks on
kõikides asukohtades
lokaalsed äriklassi
tulemüürid ning kaugtööks
517
kasutatakse Always-on-
VPN teenust. Serverid
asuvad kas pilves või on
onprem, mida hallatakse
partneri poolt. Kõigi
ärirakenduste kriitilisuse
astmete kaardistused on
tehtud, samuti tehtud
mitmeid auditeid (Business
continuity – IT, OT ja
tuvastatud kitsaskohti
parendame jooksvalt). See
kõik on nõudnud
investeeringuid ja mitte
väikesi.
3. Ettevõtjate jaoks on
arusaamatu, millised
kohustused kaasnevad
järgneva punktiga:
4)(ETO on kohustatud)
rakendama elutähtsa
teenuse katkestusi
ennetavaid meetmeid,
sealhulgas vähendama
sõltuvust teistest
elutähtsatest teenustest,
olulisematest
lepingupartneritest,
tarnijatest ning
infosüsteemidest tehniliste
süsteemide, lepingute,
Selgitus Elutähtsa teenuse osutaja peamine ülesanne on tagada teenuse
järjepidev toimimine ja kiire taastamisvõime peale katkestusi.
Punktis 4 loetletud meetmed on tavapärased meetmed, mida
üldjuhul rakendatakse teenuse toimepidevuse ja kiire
taastamisvõime tagamiseks. Täpsemad meetmed ja rakendamise
ajakava määrab teenuseosutaja oma riskianalüüsis, mida kinnitab
korraldaja. Kui teenuseosutaja ja korraldaja jäävad eriarvamusele
meetmete osas, tuleb rääkida läbi ja leida kompromiss. Teatud
meetmed tulenevad ka korraldaja kehtestavast nõuete määrusest.
518
personali ja muude teenuse
osutamiseks oluliste
vahendite dubleerimise,
alternatiivsete lahenduste
kasutamise, vajalike
vahendite omamise ja nende
varumise ning muu sellise
kaudu;
Kõigi nende meetmete
rakendamine ei ole reaalne,
kui eeldatakse näiteks ka
Elektrilevile alternatiivse
võrguettevõtja leidmist või
siis tööstuste
käimashoidmist
generaatorite abil. See ei ole
reaalselt võimalik! Küll aga
on ettevõtetel võimalus
osaliselt neid ilmnevaid
riske maandada.
4. Toimepidevuse määruses
on vaja täpsustada
alljärgneva sätte olemust:
§ 2. Nõuded elutähtsa
teenuse osutamise tasemele
(1) Elutähtsa teenuse
osutaja on kohustatud
jätkama oma tavapärases
mahust vähemalt 75% oma
Arvestatud Eesti Toiduainetööstuse Liidu ettepanekuid kaalutakse väga
tõsiselt rakendusaktide eelnõude väljatöötamisel.
Nagu Maaeluministeerium (REM) oma kooskõlastuskirjas (p 8)
tähelepanu juhtis, siis selgus, et kooskõlastamisel olnud eelnõust
oli menetluse käigus kahetsusväärselt kaduma läinud
toiduseadusesse kavandatud § 46.6 ja seda selgitav osa
seletuskirjas (tekst leitav kooskõlastuskirjast). Sellest
paragrahvist oleks selgunud, et elutähtsa teenuse osutaja peab
tagama elutähtsa teenuse osutamise oma valdkonnas, vajaduse
korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja
519
põhitegevust Eesti
Vabariigis vähemalt 30
päeva perioodi vältel alates
kriisiolukorra välja
kuulutamisest tehes selleks
eelnevalt piisavad
ettevalmistused mh tagades
tegevusvaru.
Toiduliit teeb ettepaneku, et
tootmine kriisis võiks olla
orienteeritud eeskätt
kriitiliste toiduainete
tootmisele, mis on eelnevalt
tarneahela osaliste ja riigi
vahel ka kokku lepitud (nn
minimaalne ja mõistlik
sortiment). Samuti ei ole
tööstustel võimalus nõutud
75% tagada igas kriisis, sest
näiteks ulatusliku
loomataudi või
kiiritusõnnetuse puhul ei ole
ka parima tahtmise juures
võimalus seda nõuet täita.
Mõistlik oleks kokku
leppida miinimum
sortiment, mis tooted
peaksid olema kindlasti
sortimendis.
jooksul, mahus ja hinnaga. Ehk selle sätte kohaselt ettevõtja ei
pea tagama näiteks kogu oma sortimendi tootmist või turustamist
kriisis, vaid eelkõige üksnes seda osa, mis on määratletud
elutähtsa teenusena selles valdkonnas (näiteks piima tootmise
valdkonnas toorpiima tootmine) maaeluministri määruses või ka
vajaduse korral täpsustatud ministri käskkirjas, millega
konkreetne ettevõtja elutähtsa teenuse osutajaks määrati.
Elutähtsa teenuse määratluse ja nõuded elutähtsa teenuse osutaja
toimepidevuse kohta valdkondade ja vajaduse korral
toidugruppide kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega. Seega peetakse määruse eelnõu kavandis silmas
üksnes seda osa ettevõtja tegevusest, mis on määratletud tema
elutähtsa teenusena tema elutähtsa teenuse osutajaks määramise
käskkirjas.
Seletuskirjale lisatud ministri määruste eelnõude kavandid,
sealhulgas „Toidu varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse
osutamise nõuded“ eelnõu kavand, on alles väljatöötamisel.
Kavandatavad nõuded räägitakse kõigi osapooltega eraldi läbi
ning konkretiseeritakse valdkonna põhiselt. See protsess on juba
käimas ja kindlasti saab ka Eesti Toiduainetööstuse Liit ja tema
asjasse puutuvad liikmed sellesse töösse veelgi panustada.
520
5. Toiduliit teeb ettepaneku
täiendada eelnõud ning näha
ettevõttele ette ka
riigipoolseid toetusi, sest
toidu julgeoleku
garanteerimine ei ole
üksikute eraettevõtete
personaalne ärihuvi. Tänase
sõnastusega on tingimused
kohustuste poolel tugevalt
kaldu ainult ettevõtete
poole. VOSi koostamise
protsessis on riigipoolse
abina Maaeluministeerium
alati välja toonud ETOdele
teiste elutähtsate teenuste
prioriteetse tagamise, kuid
seadusest ei tule isegi seda
riigipoolset tuge selgelt
välja, mistõttu jääb
riigipoolsest toetusest ühe
olulisema elutähtsa teenuse
tagamiseks väheks.
Tuues näitena mõned
päevad tagasi tehtud otsuse,
kus gaasivarude hoidmisel
tuleb kasutajatel hakata
maksma gaasivaru
hoidmistasu, näeme
vajadust riigipoolselt näha
ette toetused ka
Teadmiseks võetud Nõustume, et teema vajab erinevate osapooltega dialoogi ning
ühisarutelusid. Võimalike vajalike toetuste küsimused tuleb
lahendada teistes õigusaktides.
521
tootmisvarude hoidmiseks
ja haldamiseks,
lisainvesteeringute
tegemiseks toimepidevuse
tagamiseks jms ehk
kuludeks, mida ettevõtted
mitte ETO-na tegelikult ei
vaja. Ilma sellise peatükita
on eelnõu mõjusid ning
investeeringuvajadusi
ettevõtetel raske hinnata.
Ettevõtted on tugevalt välja
toonud, et iga lisanduv
administratiivkoormus või
riske maandava meetme
kulu kandub edasi
toiduainete lõpphinda ning
tõstab lõpphindu tarbijatele,
mis niigi on Eestis
ettevõtetest sõltumatult
kasvanud järsult ja lühikese
aja jooksul, mis on kaasa
toonud mahtude languse ja
läbi selle vähendanud ka
Eesti toidutööstuste
konkurentsivõimet nii sise-
kui välisturgudel.
Mööname, et toidu
julgeolek peaks olema
tõsistes kriisides eelkõige ka
522
riigi huvides, et oma
inimestele tagada toidu ja
joogiga varustatus ning
ettevõtete toimepidevus.
See eeldab ka riigipoolselt
kohustuste täitmiseks tuge.
Kahjuks on eelnõus
kohustused vaid
ettevõtetele, nende täitmine
problemaatiline. Peame
vajalikuks kokkuvõtlikult
märkida, et teema vajab
erinevate osapooltega
dialoogi ning
ühisarutelusid. Praegusel
kujul eelnõuga me nõustuda
ei saa.
Toidutööstused tunnevad
selgelt vastutust tagada
varustuskindlus erinevates
kriisides. Nii oleme endiselt
valmis panustama läbi
Maaeluministeeriumi
loodud toidu
varustuskindluse tagamise
töörühma töötamaks välja
lahendusi, kuidas ka kriisi
olukorras oleks tagatud
Eesti inimeste toiduga
varustatus. Töörühm käib
koos juba regulaarselt, kus
523
toimuvad tarneahela –
põhised arutelud, leidmaks
parimaid viise ja võimalusi
kriisiolukorras toimimiseks.
Kutsume siinkohal üles ka
Riigikantselei esindajat
töörühmas osalema ning
panustama. Töörühmas
osalemine aitaks saada aru,
kuidas tegelikult toidu
tarneahel ja seda ülal
hoidvad ettevõtted toimivad
ning milliseid pudelikaelu
kas siis koostöös riigiga või
ettevõtetel omavahel
tegelikult lahendada on
vaja.
Mõistlik oleks olnud
kaasata juba eelnõu
ettevalmistavasse faasi
erinevaid osapooli ja
palume edaspidi sellega
arvestada.
Eesti Toiduainetööstuse Liit (II kooskõlastusring)
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitused Kommentaarid
1. Eesti Toiduainetööstuse Liit
ei toeta seaduse eelnõud
esitatud kujul, sest
vaatamata korduvale
tagasisidele ettevõtetele
Eelnõus on CER direktiiviga üle võetud sätted, mis võeti Eesti
õigusesse üle hädaolukorra seaduse muudatustega.
524
murettegevatele teemadele
ja punktidele osutamisel, ei
ole meie tagasisidet
arvestatud. Kõige
problemaatilisem on
küberturvalisuse kohustuse
rakendamine
toidutootjatele.
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitused Kommentaarid
1. Valdkondade ülese
koordineerimise vajadus
Kriisiplaanide koostamisel
ja elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõudeid
sätestavate määruste
kehtestamisel on oluline
pidada silmas tervikpilti
ning lahendada mitmeid
küsimusi alates ruumi
kasutusest, vajalikest
investeeringutest ja
logistikast kuni
võrguettevõtjate ja teiste
teenuse osutajate koostöö
küsimusteni.
Seejuures tuleb arvesse
võtta, et mitmete oluliste
teenuste nt elektri ja
Selgitus Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste
regulatsiooni. Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati
hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõuga, millega võeti üle CER direktiiv.
Käesolevasse eelnõusse on HOS eelnõuga kavandatud sätted
lihtsalt toodud üle. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad
kehtestavad toimepidevuse nõuded, sh elektri, vedelkütuse ja
maagaasi osas. Nõudeid kehtestavaid määrused kooskõlastatakse
osapoolte vahel ning kooskõlastuse käigus saab kaardistada
ühisosad ja teha ettepanekuid. Kui kaugkütteettevõtted näevad
vajadust juba olemasolevate nõuete muutmises, siis alati on
võimalik pöörduda vastava teenuse korraldava asutuse poole
vastavasisulise ettepanekuga. Riigikantselei edastas ühingu
mured kliimaministeeriumile.
Kortermajade pumpadega seotud probleemi edastasime
Päästeametile.
Vedelkütuse puhul on hetkel keskne lahendus, et ka kriisis
viiakse kütust tarbijateni, st ettevõteteni tanklate vahendusel.
Täpsemas logistikas tuleb leppida elutähtsa teenuse osutajast
kütusemüüjaga eraldi kokku. Paraku ei ole võimalik korraldada
525
gaasivarustuse
korraldamine (sh
katkestusprioriteetide
seadmine) väljub kaugkütte
toimepidevust tagavate
KOV-de korraldusalast,
kuid samas on need
valdkonnad kriitilised
kaugkütte toimimise
seisukohalt. Näiteks, kui
elektrivarustuse
probleemide korral
katkestatakse varustus
esimeses järjekorras
kodumajapidamistes, siis ei
tööta ka nende hoonete
sisesed
tsirkulatsioonipumbad, mis
on vajalikud
soojusvarustuse tagamiseks
lõppkasutaja juures. Seega
ei piisa soojusvarustuse
tagamiseks üksnes
kaugkütte ettevõtjate ja
KOV-de poolt
toimepidevuse tagamisest –
vajalik on erinevate
süsteemide koostoimimine.
Samuti tuleb lahendada
KOV-de üleselt kütuste
logistikaga seotud
kõikide huvidele vastavat logistikat, küll saab riik korraldada
kütuse kättesaamist kindlatest kohtadest.
526
küsimused, sh kaugkütte
ettevõtjate ja nende kütuse
(nt puiduhakke või
vedelkütuse) tarnijate
transpordikütustega
varustamine ja vajalike
töötajate olemasolu.
Sellest tulenevalt leiame, et
erinevate elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldajate
tegevuse koordineerimiseks
on vajalik selgem
regulatsioon ja ühtne pädev
organ. Toimepidevuse
nõuete kehtestamisel tuleb
teha tihedat koostööd
kaugkütte ettevõtjatega, aga
ka teiste taristuettevõtjate ja
teenuse osutajatega ning
kindlasti arvestada
ruumiliste, tehniliste ja
majanduslike võimalustega,
lähtudes tegelikest oludest,
vajadustest ja mõjudest.
2. KOV-de rolli
suurendamine kaugkütte
kriisikorralduses
Oleme seisukohal, et KOV-
de rolli ja vastutuse
suurendamine
Selgitus Riigikantselei on avatud koostööks ja ühingu poolt pakutavatele
ühtsetele nõuetele.
527
soojusvarustuse
korraldamisel on
põhjendatud, kuivõrd KOV-
d tunnevad kohalikke
olusid, vajadusi ja eripärasid
kõige paremini. Samas,
arvestades, et KOV-de
kogemused ja võimekused
on erinevad, on oluline
kokku leppida ühised
toimepidevuse tagamise
nõuete alusstandardid või
põhimõtted. Nõuete
koostamisel tuleb läheneda
proportsionaalselt ja
võimalikult ühetaoliselt.
Eestis on küllalt tavapärane,
et üks kaugkütte ettevõtja
tegutseb mitme KOV
piirides või siis vastupidi, et
ühe KOV piirides tegutseb
mitu kaugkütte ettevõtjat.
Ühised alused lihtsustavad
tööprotsesside korraldamist,
vähendavad määramatust
tegelikus kriisiolukorras
ning tagavad ka soodsama
energiahinna lõpptarbijale.
Samuti juhime tähelepanu,
et enamus Eesti kaugkütte
528
võrgupiirkondasid on
väiksema kui 5000 MWh
aastase müügimahuga.
Sellistes piirkondades jääb
kaugküttega ühendatud
hoonete arv valdavalt 10-20
vahele ning lokaalse kriisi
olukorras on sellised
piirkonnad suhteliselt
hõlpsalt hallatavad, mida
tuleks kindlasti nõuete
kehtestamisel arvesse võtta
(nii väldime
üleinvesteerimist ja
soovimatuid hinnatõuse).
3. Kaugkütte olulisus
toimepidevuse tagamisel
ja seotud investeeringud
Kõik varustuskindlust ja
toimepidevust tagavad
investeeringud on seotud
kuludega. Sellised
investeeringud ei pruugi
alati olla ettevõtte vaates
majanduslikult tasuvad ning
võivad vähendada teenuse
osutamise
konkurentsivõimet. Eriti
just väikestes kaugkütte
piirkondades tuleb
investeeringuid teostada
Selgitus Alates 2015. a Konkurentsiameti kujundatud seisukoha kohaselt
on elutähtsa teenuse osutajal võimalik kajastada teenuse
toimepidevusega seotud kulud teenuse hinnas, kui see vajadus
tuleneb õigusaktist, elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse
riskianalüüsist või plaanist. Teatud kulude puhul tuleb arvestada
erisustega. Näiteks õppustega seotud kulud lülitatakse teenuste
hinda kahe õppuste vahelise ajaperioodi vältel (kui õppus toimub
iga kahe aasta tagant, siis ühe aasta kuludes kajastatakse õppuse
korraldamise kulusid 1/2 ulatuses))
Personalikulu on samuti võimalik ajastada teenuse hinnas.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja
Konkurentsiamet ei näe vajadust kaugkütte seaduse muutmises,
kuna see juba praegu võimaldab kajastada vajalikud
investeeringud teenuse hinnas.
Selguse huvides eelnõu täiendatud vastava valdkonna seaduse
muudatusega.
529
vastutustundlikult. Teenuste
kallinemise tulemusel
võivad hooned asuda
kaugküttevõrgust lahkuma,
mõistmata, et nii väheneb ka
hoone ja selle elanike
kriisikindlus (KOV vastutus
tõenäoliselt siiski säilib).
Samas kehtib reegel, et
võimalikult varases järgus
nt planeerimise või
projekteerimise faasis
tehtud otsused ei pruugi
alati kaasa tuua täiendavat
investeerimiskulu, mistõttu
on oluline omada nõuete
osas selgust juba varajases
faasis.
Seetõttu on igati mõistlik, et
KOV analüüsib
piirkondlikest eripäradest
lähtudes toimepidevust
tõstvate investeeringute
vajadust ja põhjendatust,
mida omakorda erinevad
riiklikud instantsid on
edaspidi kohustatud arvesse
võtma (nt tariifide,
heitmenormide
kehtestamisel jne). Samuti
Planeerimisega seotud küsimused vajavad pikemat arutelu
erinevate osapooltega.
530
on oluline selles valguses
täpsustada
kaugkütteseadust selge
põhimõttega, et elutähtsa
teenuse toimepidevuse
tagamisega seotud
tegevuskulud kaetakse
tariifist (nt õppuste,
valveaja, objektikaitse jne
tegevustega seotud kulud).
Ka tänase praktika järgi on
paljud kaugkütet kasutavad
hooned toimepidevuse
mõttes paremas olukorras
võrreldes hoonetega, mis
pole kaugküttevõrguga
ühendatud.
Kaugkütteettevõtted
paigaldavad varukatlaid ja
avariigeneraatoreid
vastavalt majanduslikele
võimalustele ja vajadustele
ning tihti sõltumata asula
elanike arvust.
Varugeneraatorid
võimaldavad tagada
katlamaja toimimise ja
lisainvesteeringute puhul ka
võrgupumpade töö, juhul
kui hooned on võimelised
soojust vastu võtma.
531
Kaugkütte hinnastamise
mõttes on oluline leida
optimaalne investeeringute
tase, mis vastab riski
suurusele ja mõjule.
Väiksemate
võrgupiirkondade puhul
võiks teatud kriitiliste
investeeringute tegemise
kiirendamist ka avalikest
vahenditest toetada.
4. Reservkütuste
problemaatika
Eelnõu §-ga 185 on plaanis
muuta kaugkütteseadust.
Vastavalt muudatusele
oleks edaspidi
kaugkütteseaduse § 7 lõige
31 järgi soojusettevõtja,
kelle tootmise prognoositav
maht aastas on vähemalt 10
000 MWh võrgupiirkonna
kohta, kohustatud soojuse
tootmiseks tagama
niisuguse koguse
reservkütuse kasutamise
võimaluse, mis kindlustab
soojusvarustuse seitsme
ööpäeva jooksul.
Selgitus Eesmärk ei ole öelda, milliseid reservkütuseid tuleb konkreetselt
varuda, vaid see sõltubki ettevõttest ja tema kasutatavatest
kütusest ja/või võimalustest alternatiivseid kütuseallikaid
kasutada või kas varu peab olema füüsiline või tagatakse lepingu
alusel. Tegemist on juba toimiva praktikaga, kus osa ettevõtteid
on reservkütusena varunud hoopiski muud kütuse liiki kui
tavapäraselt kasutatakse. Küll aga tuleks ettevõttel läbi mõelda,
kuidas on tagatud teenuse toimepidevus ka olukorraks, kus kütuse
kättesaadavuses on häireid. Eesmärk on pikendada toimepidevust
sellises olukorras 3 päeva pealt nädalale.
Lisaks on Konkurentsiamet võimaldanud põhjendatud juhtudel
toimepidevuse tagamisega seotud kulusid arvestada ka teenuse
hinda.
532
Põhimõtteliselt on selline
säte mõistetav ning nagu
juba eelpool märgitud
tegelevad kaugkütte
ettevõtjad igapäevaselt
varustuskindluse tagamise
parendamisega, mis on
teenuste osutamiseks
vajalikud. Samas tuleb
analüüsida sellise kohustuse
majandusliku mõju
soojusettevõtjate
kulubaasile ja seeläbi ka
tarbijatele, et kaugkütte ei
kaotaks konkurentsivõimet
oluliselt väiksema
varustuskindlusega
erinevate lokaalsete
küttelahenduste ees.
Laialdane kodumaiste
taastuvate kütuste (eelkõige
puiduhakke) kasutamine on
oluliselt vähendanud
tarneriskide tõttu
kaugkütteteenuse katkemise
ohtu (puitu võib lugeda
Eestis suhteliselt
kättesaadavaks ning tegelik
mitme päeva varu on
ettevõtjatel alati olemas või
siis suhteliselt hõlpsalt
533
kättesaadav). Samas on
maagaasil siiski vähemalt
praegusel ajal veel väga
oluline roll mõnede
kaugkütte piirkondade
kaugküttega varustamisel,
aga ka tipukoormuste
katmisel.
Oluline on selgemalt
sätestada, mida peetakse
reservkütuseks ning millisel
viisil on võimalik tagada ja
korraldada reservkütuse
varustus – kas piisab
lepingulistest kokkulepetest
või nähakse ette kütuse
füüsiline hoiustamine. See
on oluline, et erinevate
elutähtsa teenuste
korraldajate puhul ei tekiks
ootamatuid erisusi.
Eesti kaugküttes väga
olulist tähtsust omava
puiduhakke puhul
korraldatakse
varustuskindlus tavapäraselt
läbi tarnelepingute. Suuri
ladusid pole üldjuhul
võimalik katlamajade või
koostootmisjaamade juurde
534
rajada ruumipuuduse ja
puiduhakke tuleohtlikkuse
tõttu (isesüttimise oht).
Seepärast on oluline
kindlustada puiduhakke
tarnijate transpordikütusega
varustamine.
Erisused on aga ka muude
kütuste varustuskindluse
tagamisel. Maagaasi
varustuskindlusega seotud
probleeme oleme käsitlenud
allpool. Mitmete
reservkütuste kasutamise
osas on kindlasti oluline
rotatsioon ja regulaarne
asendamine, et kütused
oleks kriisisituatsioonis
kasutuskõlblikud. Mööda ei
saa vaadata ka üldisest
trendist, et ühiskond ning
erinevate teenuste
osutamine on muutumas
järjest
süsinikuneutraalsemaks,
mistõttu tavapärane ja
hõlpsalt ladustatavate
fossiilset päritolu kütuste
kasutamine muutub ning
investeeringute tegemine
olemasolevate fossiilseid
535
reservkütuseid kasutavate
seadmete heitmete
vähendamisse pole enam
otstarbekas, kui vastavaid
seadmeid tavaolukorras ei
kasutata. See muudab
varustuskindlusega seotud
lahendused kulukamaks.
Arvesse tuleb võtta ka fakti,
et tänases mõttes
traditsioonilisi lahendusi ei
ole juba lähiajal enam
võimalik rahastada.
Siin tuleks otsida
toimepidevuse tagamiseks
täiendavaid taastuvkütuste
lahendusi ja
finantseerimisvõimalusi.
Väiksemate
võrgupiirkondade puhul
võiks teatud kriitiliste
investeeringute tegemise
kiirendamist ka avalikest
vahenditest toetada.
5. Muudatustest
maagaasiseaduses ja gaasi
varumaksest
Kaugkütte ettevõtjate
toimepidevuse ja kütuse
varuga seotud kohustuste
Selgitus MGSi hädaolukord tuleneb ELi direktiivist ja see ei ole seotud
kehtiva hädaolukorra seaduse hädaolukorraga ega ka eelnõus
toodud kriisiolukorraga.
Varu antakse kasutusele Vabariigi Valitsuse korraldusega ja
müüakse turuosalistele (gaasi müüjad, süsteemihaldur) kõikide
Eestis paiknevate tarbijarühmade varustamiseks (MGS § 61 lõige
536
reguleerimisel on oluline
silmas pidada ka
maagaasiseaduses (MGS)
sätestatud maagaasi tarnete
katkemisega, maagaasi
varudega ja nende varude
rahastamisega seotud
regulatsiooni.
Eelnõu §-ga 199 on kavas
muuta maagaasiseadust.
Juhime tähelepanu, et kehtiv
MGS viitab mitmes kohas
hädaolukorra seadusele ja
selle alusel kehtestatavale
määrusele. Vastavaid viiteid
ei ole eelnõuga muudetud,
mis tõttu tuleks eelnõu
MGS-i regulatsiooniga
paremini ühtlustada.
Sisulisest küljest on aga
oluline muuta MGS-is
kehtestatud varude
rahastamise korraldust.
Nimelt näeb alates
01.05.2023 jõustunud
MGS-i redaktsioon ette
maagaasi varumakse
tasumise kohustuse. MGS §
267 kohaselt kaetakse
varumakse arvelt
1) enne gaasi tarbimise piiramiseks meetmete rakendamist (MGS
§ 262 lõige 2) ja kaitstud tarbijate varustamiseks mõeldud
gaasivaru kasutusele võtmist (MGS § 264). Vastavalt määrusele
(EL) 2017/1938 tuleb enne tarbijate gaasivarustuse piiramist
rakendada kõik muud meetmed, mis on võimalikult turupõhised.
Kuna gaasi varumakset kogutakse kõikidelt gaasi tarbijatelt, siis
tarbijatel on põhjendatud ootus kriisi olukorras saada varust osa.
Gaasi varumakset maksavad kõik tarbijad olenemata kohustustest
toimepidevuse tagamisel. Kindlasti on mõistlik võimalusel
endale gaasivaru või gaasile alternatiivse kütte varu planeerida,
kuna gaasi varustuskindluse halvenedes tõusevad hinnad
kordades. Gaasi varumaksega sarnaselt on üles ehitatud ka
vedelkütuse varumakse süsteem. Sealgi paljud ettevõtjad on
kohustatud läbi mõtlema oma varustuskindluse ja soetama kütuse
varusid, sest riigi strateegiline varu võetakse kasutusele viimase
meetmena siis kui kommertsvarud on ammendumas – seda just
eesmärgil, et riigi tegevusvarude süsteem ei mõjutaks kütuse
turgu. Strateegilist varu ei ole kohustust osta, kui ettevõtjad on ise
suutnud tagada oma varustuskindluse, kuid samas on alati
sellistel ettevõtetel võimalus strateegilisest varust osa saada, kui
selleks tekib vajadus või kui palju nad eelnevalt on varumakset
tasunud. Tegemist on justkui tavalise kindlustuslepinguga, mis ei
piira võimalusi ise kriisiks valmistuda.
537
strateegilise gaasivaru
haldamise kulud. MGS §
262 lg 9 kohaselt on
strateegilisest varust õigus
omandada maagaasi gaasi
müüjal lähtudes
hädaolukorra seaduse § 183
lõike 4 alusel kehtestatud
määruses sätestatud korrast.
Vastavat korda praegusel
hetkel kehtestatud ei ole ega
ole ette nähtud ka eelnõus
ega selle rakendusaktides.
Seega ei ole üheselt selge,
millistel tingimustel ja
kellel on võimalik kasutada
strateegilise varu hulgas
olevat maagaasi.
Siiski tuleneb MGS § 61 lg-
st 1, et hädaolukorras
tagavad gaasi müüja ja
jaotusvõrguettevõtja
gaasitarnete säilitamise
tarbijarühmadele järgmises
järjestuses:
1) kodutarbijad;
2) muud kaitstud tarbijad
MGS § 261 lg p 2
tähenduses;
538
3) avariireservelektrijaam
elektrituruseaduse
tähenduses;
4) ühiskonna toimimiseks
vajalike teenuste osutajatest
tarbijad, kelle tegevuse
jätkamine sõltub
gaasivarustuse olemasolust;
5) muud tarbijad, kelle
puhul eeldatav
gaasivarustuse katkestamise
aeg on kuni kuus tundi;
6) muud tarbijad, kelle
puhul gaasivarustuse
katkestamise aeg on üle
kuue tunni.
Loetelust võib järeldada, et
strateegilisest varust saavad
hädaolukorras tuge
järjekorras eespool olevad
tarbijarühmad, samas kui
punktidest 1-4 välja jäävad
tarbijarühmad (nt
kaugkütteseaduse § 7 lõikes
31 ette nähtud reservkütuse
varu kohustusega
soojusettevõtjad) ei saa
tõenõoliselt strateegilisest
varust maagaasi omandada.
Sellistel tarbijatel tuleb ise
soetada alternatiivseid
539
gaasi- või muude kütuste
varusid või otsida võimalusi
maagaasi asendamiseks
ning nagu juba ülal
selgitatud, eeldab see olulisi
investeeringuid või
käibevahendeid.
Varumakse kohustus
laieneb aga kõigile
tarbijarühmadele
ühetaoliselt.
Lisaks, kuivõrd varumakse
maksja on MGS § 267 lg 4
kohaselt võrguettevõtja, siis
tuleb varumakset tasuda ka
(soojus)ettevõtjatel, kes on
soetanud maagaasi
määratud tarnena enne
kriisiolukorra tekkimist. Ka
sellised ettevõtjad peavad
võrguteenuse kasutamisel
kõigi ülejäänud maagaasi
tarbijatega (sh ka enda varu
mitte omavate
soojusettevõtjatega)
ühetaoliselt varumakset
tasuma. Selliselt tekib
ebavõrdne
konkurentsiolukord, mis ei
soosi kuidagi neid
ettevõtjaid, kes võtavad ise
540
meetmeid maagaasi
tarneriskide maandamiseks.
Seepärast tuleks muuta
varumakse tasumise
kohustusega sihtgruppi
õiglasemaks
(sihtotstarbeliseks). See
oleks ühiskonnale õiglasem
ning samuti mõjutaks
kaitstud tarbijaid
tugevamini otsima
alternatiivseid, paremini
varundatud ja
importkütustest
vähemsõltuvaid lahendusi.
6. Tööstusheite seaduses
kavandatud muudatused
Mitmed kaugkütte
ettevõtjad omavad
varasemast ajast fossiilseid
kütuseid kasutavaid
tootmisseadmeid, mida
igapäevaselt ei kasutata,
kuid mida on võimalik
rakendada tipukoormuse
katmiseks kasutades
fossiilseid reservkütuseid
olukorras, kus maagaasi
kättesaadavus on piiratud.
Selliste tootmisseadmete
Arvestatud
541
heitmete kõikide kehtivate
piirväärtustega vastavusse
viimine eeldaks väga suuri
investeeringuid, mida ei ole
mõistlik teha, kui neid
tootmisseadmeid
kasutatakse ainult väga
erandlikes olukordades.
Sellest tulenevalt on lubatud
ka kehtivas tööstusheite
seaduse §78 lg-s 3 teha
piirväärtuste järgmisest
erandeid.
Eelnõu §-s 235 on ette
nähtud tööstusheite seaduse
§ 78 lg 3 muutmine
järgmises sõnastuses:
„Loa andja võib kuni
kuueks kuuks kirjalikult
peatada kohustuse järgida
vääveldioksiidi heite
piirväärtust suure
põletusseadme puhul, mis
tavaliselt kasutab vähese
väävlisisaldusega kütust,
kui seadme käitaja ei suuda
täita vääveldioksiidi
piirväärtuse nõuet vähese
väävlisisaldusega kütuse
tarnete katkemise tõttu, kui
see on vajalik teenuse
542
kättesaadavuse ja
toimepidevuse tagamiseks.“
Olukorras, kus tarned on
juba katkenud, on kaugkütte
ettevõtjal hilja sellist luba
saada, sest reservkütuse
kasutuselevõtuks on juba
varasemalt vaja teha
ettevalmistusi –
ettevalmistada
tootmisseadmed ja mahutid
reservkütuse
kasutuselevõtuks, sõlmida
reservkütuse tarnelepingud,
korraldada kütuse transport
ja logistika. Kui maagaasi
tarned on juba katkenud, siis
on seda kõike teha hilja. On
oluline mõista, et maagaasi
tarnete katkemine ei pruugi
olla ajutine ning eelnõuga
ettenähtud 7-päevane
reservkütuse varu ei ole
piisav, et tagada
toimepidevus kogu
küttehooajaks. Seepärast
peab olema võimalik saada
vastav luba juba maagaasi
tarnete katkemise ohu
korral, et teha vajalikud
543
ettevalmistused ja
investeeringud.
Reservkütuse varumine
seondub väga oluliste
kuludega. Kui need kulud
on kantud, peab ettevõtjatel
olema võimalik ohu säilides
ka varutud reservkütuseid
kasutada, jäämata ootama
põhikütuste tarnete
tegelikku katkemist.
Selliselt on võimalik
maagaasi vajadust
minimeerida ja tarnete
katkemise ohtu ka kõigi
teiste maagaasi kasutajate
(sh kaitstud tarbijate) jaoks
vähendada.
Analoogne olukord valitses
enne 2022/2023 küttehooaja
algust, kui ei olnud tagatud
maagaasi varu eesseisvaks
küttehooajaks ning mitmed
kaugkütte ettevõtjad pidid
toimepidevuse tagamiseks
kindlustama reservkütuste
olemasolu. Seaduse
sõnastus, mis lubab heite
piirnormide ületamist ainult
maagaasi tarnete
544
katkemisel, tekitas
probleeme juba siis.
Seepärast teeme ettepaneku
täiendada eelnõu sõnastust
lisades järgmiselt:
„Loa andja võib kuni
kuueks kuuks kirjalikult
peatada kohustuse järgida
vääveldioksiidi heite
piirväärtust suure
põletusseadme puhul, mis
tavaliselt kasutab vähese
väävlisisaldusega kütust,
kui seadme käitaja ei suuda
täita vääveldioksiidi
piirväärtuse nõuet vähese
väävlisisaldusega kütuse
tarnete katkemise või
katkemise ohu tõttu, kui
see on vajalik teenuse
kättesaadavuse ja
toimepidevuse tagamiseks.“
7. Keskkonnamõjude
hindamisega seotud
muudatused
Varustuskindluse
tagamiseks ja
toimepidevuse tõstmiseks
energiasektoris aga ka
Selgitus Elutähtsaks teenuseks kvalifitseerumine ei ole samaväärne
„tsiviilhädaolukorras reageerimisele“ (KMH direktiivi artikli 1 lg
3 sõnastus) lahendamisega. Elutähtsa teenuse ülesehitamine ja
käigushoidmine toimub ikka tavapäraselt – selleks kaasatakse
avalikkust ja tehakse vajalikke uuringuid ja analüüse. KMH
direktiiv lubab vabastada KMHst vaid siis, kui hädaolukord on
tekkinud ja vaja kiirelt selle likvideerimiseks teha midagi, millel
on oluline keskkonnamõju.
545
riiklike
taastuvenergiaeesmärkide
saavutamisele
kaasaaitamiseks on oluline
vähendada sõltuvust
imporditavatest fossiilsetest
kütustest ja kiirendada
taastuvatele kütustele
üleminekut. Selliste
projektide arendust
pikendavad praktikas
mitmetel juhtudel pikale
venivad loamenetlused ja
keskkonnamõjude
hindamise kohustus.
Eelnõu §-ga 186 on
kavandatud teha
terminoloogiline muudatus
keskkonnamõju hindamise
ja
keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduses selliselt, et
edaspidi võib
keskkonnamõju jätta
hindamata, kui
kavandatakse tegevust,
mille ainus eesmärk on riigi
julgeoleku tagamine või
kriisiolukorra lahendamine.
Oleme seisukohal, et
paindlikkust
546
keskkonnamõjude
hindamise vajaduse osas
tuleks laiendada ka
elutähtsate teenuste puhul,
mille eesmärk on
toimepidevuse tagamine,
kui selline tegevus aitab
kaasa ka
süsinikneutraalsuse
saavutamisele.
Sellist põhimõtet toetab
näiteks ka Euroopa Liidu
Nõukogu 22.12.2022
määrus nr 2022/2577,
millega kehtestatakse
raamistik taastuvenergia
kasutuselevõtu
kiirendamiseks. Nimetatud
otsekohalduv määrus lähtub
eeldusest, et
taastuvenergiaprojektid (sh
kaugküttes kasutatavad
soojuspumbad) pakuvad
ülekaalukat avalikku huvi,
kuivõrd need aitavad
asendada maagaasi tarned
taastuvatest
energiaallikatest toodetud
energiaga ning suurendada
varustuskindlust. Seepärast
näeb nimetatud
547
otsekohalduv määrus ette
taastuvenergiajaama (sh
soojuspumbajaama)
ehitamise ja käitamisega
seotud loamenetlusele
lühikesed tähtajad, mille
täitmine eeldab ka senisest
suuremat paindlikkust
keskkonnamõjude
hindamise regulatsioonis ja
selle rakenduspraktikas.
8. Muudatustest
elektrituruseaduses
Eelnõu § 170 kohaselt
nähakse ette muudatused
elektrituruseaduses, millega
määratakse ETO-dena
tootjad, kelle elektrijaama
netovõimsus on suurem kui
200 MW. Kuigi täna ei ole
Eestis tuule- või
päikeseenergia põhiseid
juhitamatuid elektrijaamu,
mille netovõimsus ületab
200 MW, on reaalne, et
tulevikus selliseid jaamu
lisandub. Selliste
juhitamatute seadmete
põhistele elektritootjatele ei
tohiks laieneda ETOde
Selgitus Juhime tähelepanu, et antud sättega elektritootjate kriteeriumeid
ei muudetud, vaid tegemist on kehtiva õigusega. Arvestades, et
tuule- ja päikeseenergia põhised juhitamatud elektrijaamad on
varustuskindluse tagamisel oluliseks osaks, siis on võimalus
juhtimatu seadmete põhisele elektritootjale kehtestada elektri
toimepidevuse nõuetes ka teistsugused nõuded kui nt juhitavatele
tootmisvõimsustele.
548
regulatsioon, kuivõrd see ei
oleks praktikas rakendatav.
9. Püsiva kriisiülesande
täitmisega seotud tööjõu
küsimused
Kui on koostatud
adekvaatne kriisiplaan ning
seda täidetakse, siis tegeliku
kriisisituatsiooni
ilmnemisel sõltub teenuste
osutamine piisava ja
kvalifitseeritud tööjõu
olemasolust sh ETOdele nt
logistikateenuseid osutavate
ettevõtete juures.
Kõikvõimalikud asjaolud
tuleks ennetavalt läbi
mõelda. Eelnõus hetkel
sätestatud püsiva
kriisiülesandega ameti- ja
töökohtade määramise ja
vastavate töötajatega seotud
erisused tekitavad mitmeid
küsimusi.
Oluline on selgitada või
lisada täpsustused, et kuidas
ja mil viisil saab elutähtsa
teenuse püsiva
kriisiülesande tagamist
korraldada sh töölepingu
Selgitus Tööaja korralduse osas: Kui isiku ameti- või töökoht määratakse
asutuse juhi poolt kriisiülesandega ameti- või töökohaks, siis see
ei too automaatselt kaasa tööülesannete muutust. Isikul on oluline
ette teada, et tema ameti- või töökoht on kriisi ajal oluline, see
tähendab töö tegemist intensiivsemalt. Tegu ei ole töölepingu
muudatusega, kuna isik jääb ka kriis ajal tegema seda, milleks ta
tööle võeti. Selguse huvides on soovitatav sätestada
kriisiülesanded ja kriisiaegne töö tegemise kohustus ka isikute
töölepingutes ja ametijuhendites, kuid tagada on vaja, et isikud
oleks teadlikud, et nende ameti- või töökoht on määratud
kriisiülesandega ameti- või töökohaks. TLS § 15 lg 2 sätestab, et
kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab
töötaja eelkõige järgmisi kohustus: (..). Seega annab TLS
võimaluse teiste seadustega kokku leppida teisi ülesandeid või
siis ka töölepingus. Antud juhul on tegu seaduses sätestatud
erisusega, teha kriisi ajal tööd. Oluline on isikutele teavitada, et
nende ameti- või töökohal selline kohustus on, see annab
võimaluse isikul nt töölt lahkuda, kui ta ei soovi seda kohustust
täita. Kriisitöökohale nimetamine ei too kaasa automaatselt
töölepingu muudatust, isik täidab ka kriisi ajal oma ülesandeid,
milleks ta on tööle võetud ning ka juba hetkel võib isikule anda
tavapärases töösuhtes (ja ka kriisi ajal) ühekordseid täiendavaid
ülesandeid, kui nendeks peaks vajadus olema.
Alltöövõtjatega seotud mure on mõistetav. Eraõiguslikete
juriidiliste isikute õigused ja kohustused peavad tulenema
seadusest. Kohustuste ja õiguste subjektide ring peab olema
võimalikult täpselt seadusega määratletud. Alltöövõtjate puhul on
seda raske teha, kuna alltöövõtjate ring on tavaliselt kiiresti
549
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (II kooskõlastusring)
Nr
Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgituse
d
Kommentaarid
1. Teeme ettepaneku, et
seadusesse luuakse sätted,
kus sarnaselt ETO enda
töötajatele saab ETO teatud
tingimustel määratleda ka
kriitiliste tarnijat ja
Selgitus ETO põhiülesanne on tagada, et tema pakutav teenus oleks
klientidele, eelkõige elanikele, alati kättesaadav. Riskide
maandamiseks tuleb tuvastada stsenaariumite põhiselt ohud ja
nendega kaasnevaid riske hinnata. Hinnata tuleb ka
lepingupartnerite ja tarneahelate olulisust, eriti juhul, kui elutähtsa
teenuse osutaja on mõne elutähtsa teenuse osutamisega seotud
seaduse võimalused
kohustamaks töötajat tööle
naasma? Kas selline
töökohustus peaks olema
määratud uue töötaja tööle
asumisel ning kuidas peaks
olema ette nähtud
valmisoleku tasustamine?
Mil viisil hakkab töötajate
püsiva kriisiülesandega
töökohtadele määramise ja
taustakontrolli kohustus
kehtima olemasolevate
töötajate puhul? Kuidas
saab ETO partner
garanteerida logistika
toimimise jne.
muutuv, samuti on muutuv nende ülesannete laad, seda ka ühe
elutähtsa teenuse osutaja lõikes. Kriisiülesande täitmiseks
vajaliku töökoha regulatsiooniga kaasneb ka mobilisatsioonist
vabastus viimase väljakuulutamisel. Riigi kaitsevõime
planeerimisel ei ole võimalik jätta subjektide ring avatuna või
panna sõltuvusse elutähtsa teenuse osutaja äristrateegiast. Selle
tõttu on loodud võimalus korraldavale asutusele seada nõuded
elutähtsa teenuse osutaja alltöövõttu kohta. See võimaldab
suunata ettevõtjaid mõtlema paremini läbi alltöövõttu tingimusi,
sh vääramatu jõu välistamist lepinguga.
550
alltöövõtjate töötajaid nn
kriisirolli.
Selliste töötajate hulk pole
väga lai, sest tõenäoliselt
osutatakse samu teenuseid
mitmetele
ETO-dele. Vastavaid
isikkoosseisud oleksid
tulevikus hõlpsasti
hallatavad tsiviiltoetuse
registri kaudu. Seega ei
pruugi selline säte omada
suurt mõju üleüldisele
kriisikorraldusele
tervikuna, küll aga on
selline täpsustus oluline
usaldusväärsete
taastekavade koostamisel.
tähtsa protsessi teenusena tellinud teiselt ettevõtjalt. Näiteks
haiglal tuleb hinnata enda sõltuvust toitlustajast ning kavandada
sõltuvust maandavaid meetmeid. Maandavate meetmete
väljatöötamine välistab vajaduse alltöövõtjate kriisirollide
määramiseks. Samuti tuleb siinkohal arvestada, et paljudel
juhtudel lepingupartnerid vahetuvad kiiresti, mis omakorda
kasvataks halduskoormust ETO-le endale kui ka ETKA-le ning
registripidajale. Seadus annab lisaks lepingule ka ühekordsete
kriisiülesannete panemise võimaluse.
2 Teeme ettepaneku, et
seadusesse luuakse
vajalikud sätted kogu
elukondliku kinnisvara
toimepidevuse hindamise
vajaduseks ning
maandavate meetmete
rakendamiseks
Mittearvestatud Sellise kohustuse kehtestamine vajab analüüsi ja hinnangut ja
antud eelnõu raames seda ei lahenda ja jätkame Päästeameti kaudu
elanikkonna valmisoleku tõstmisega kriisideks. Hetkel on
eluruumidele esitatavate nõuete määruse § 4 kohaselt:
„Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei
tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis
viibimisel olla madalam kui 18 ºC. Siseõhu temperatuuri lubatav
ülempiir tuleb määrata kehtestatud nõuete alusel.“ Meie
hinnangul pole põhjust siin kriisierandit teha, sest 18 ºC on juba
päris madal temperatuur.
3. 2. Kaugkütteseaduse
muutmine
Eelnõu § 201 näeb ette
kaugkütteseaduse (KkütS)
Arvestatud
551
muutmine. Seoses sellega
teeme
ettepaneku muuta KKütS §
7 lõikes 3.1 sätestatud
reservkütuse nõuet ning
sätestada, et
reservkütuse kasutamise
võimaluse võib tagada nii
piisava kütusevaru
soetamisega kui ka
vajalike alternatiivsete
reservvõimsuse
kasutamisega. Muudatus
on oluline, sest
reservkütuse kasutamise
võimaluse loomine ei
pruugi olla ainus ega parim
viis
toimepidevuse tagamiseks.
Toimepidevust võib olla
võimalik tagada ka näiteks
soojussalvestitega või
elektroodkateldega, mis ei
ole käsitletavad
reservkütusena, kuid
võivad olla konkreetses
käitises optimaalseks
lahenduseks. Seepärast
peaks jätma
soojusettevõtjale laiema
otsusvabaduse, milliste
meetmetega
552
soojusvarustuse
toimepidevus
tagada.
Teeme ettepaneku
sõnastada vastav punkt
järgmiselt:
„(31
) Soojusettevõtja, kelle
tootmise prognoositav
maht aastas on vähemalt 10
000
MWh võrgupiirkonna
kohta, on kohustatud
soojuse tootmiseks tagama
niisuguse
koguse kütusevaru või
reservvõimsuse kasutamise
võimaluse, mis kindlustab
soojusvarustuse seitsme
ööpäeva jooksul vastavalt
ETKA kehtestatud
nõuetele.“
4. 3. Maagaasiseaduse
muutmine
Eelnõu § 218 näeb ette
maagaasiseaduse
muutmise. Täna ja
lähitulevikus on maagaasil
oluline roll mõnede
kaugkütte piirkondade
kaugküttega varustamisel
ja ka vajalike
Mittearvestatud Mis puudutab maagaasi kaitstud tarbijate ettepanekut, siis tuleb
siin eristada kahte asja:
1) Kaitstud tarbijate hulka on juba praegu arvestatud need
soojusettevõtjad, kes kasutavad osaliselt maagaasi ja seda osa
asendada ei saa ehk, et selle osa mahus peaksid nad olema kaitstud
tarbijad juba praegu, mitte küll aga kogumahu osas.
2) Need soojusettevõtted, kes saavad gaasi asendada
täielikult alternatiivküttega, siis neid täismahus ikkagi kaitstud
tarbijate alla panna ei saa, kuna juba praegu on meie kaitstud
tarbijate hulk nii suur (peaks mahtuma 20% piiresse, et saaksime
553
tipukoormuste katmisel.
Sellega seoses oleks
oluline muuta
maagaasiseaduses (MGS)
kehtestatud tarbijarühmade
varustuskindluse tagamise
määratlust ning varude
rahastamise
korraldust.
Tänase MGS § 61
järgi ei ole kaitstud
tarbijate loetelus kaugkütte
ettevõtted, millel on
võimekus toota soojust
mitmest kütusest olgugi, et
vajalike tipukoormuste
katmine pole
selliste tootmisallikate
puhul alati võimalik.
ETKA poolt kehtestatavate
toimepidevuse nõuete
nõutud tasemete täitmise
tagamiseks on
oluline, et
kaugkütteettevõtetel
tagatud maagaasile vajalik
ligipääs, et vältida teenuste
kvaliteedi langust lubatud
nõuetest allapoole, mis
küttehooajal võib viia
tehnosüsteemide
külmumiseni.
ise midagi juurde veel). Läheksime siin EU regulatsiooniga
vastuollu. Kaitstud tarbijate mõiste on defineeritud EU
otsekohalduvas määruses (EU) 2017/1938 järgmiselt:
5) „kaitstud tarbija“ – kõik gaasijaotusvõrguga ühinenud
kodutarbijad ning asjaomase liikmesriigi otsuse korral ka üks või
mitu järgmist, tingimusel et punktides a ja b osutatud ettevõtjate
ja teenuseosutajate iga-aastane gaasitarbimine kokku ei ületa 20
% iga-aastasest gaasi lõpptarbimisest kõnealuses liikmesriigis:
a) väike või keskmise suurusega ettevõtja, kes on ühinenud
gaasijaotusvõrguga,
b) esmase sotsiaalteenuse osutaja, kui ta on ühinenud gaasijaotus-
või -ülekandevõrguga,
c) kaugkütterajatis niivõrd, kuivõrd see pakub kütet
kodumajapidamistele, väikestele või keskmise suurusega
ettevõtjatele või esmase sotsiaalteenuse osutajatele, tingimusel et
rajatis ei ole suuteline üle minema muudele kütustele kui
maagaas.
554
Teeme ettepaneku
täiendada seaduseelnõu
selliselt, et juhul kui ETKA
poolt
kehtestatavate
toimepidevuse nõuete
täitmine pole võimalik ilma
piisava maagaasi
olemasoluta, siis neist
nõuetest tulenevalt on
maagaasi võrguettevõttel
kohustus lugeda
ettevõte MGS § 6
1
lg 1 p 2 määratletud
tarbijarühma hulka ning
tagada
kaugkütteteenuse
osutamiseks vajaliku
maagaasi edastamine.
Vastav info on võimalik
sisestada ka tsiviiltoetuste
registrisse.
4. Vedelkütusevaru seaduse
muutmine
Eelnõu §265 nähakse ette
vedelkütuse seaduse
muutmine. Vedelkütuse
piisav kättesaadavus
kaugkütte tarneahelale on
kriitilise tähtsusega, et
Selgitus Kriisitanklatesse pääseb ligi operatiivteenistus ja ETOd ja
kriitilised alltöövõtjad. Täna juba arvestatakse nt hakkepuitu
vedav veok on ka prioriteetne. See küsimus lahendatakse
vedelkütuse toimepidevuse määrusega – elutähtsa teenuse
kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisele.
555
teenuse osutamine oleks
võimalik. Vastasel
korral võib tekkida
probleeme generaatorite
kütusega varustamisel kui
ka kaugkütteteenuse
osutamiseks vajalike
kütuste varumisel ning
tootmisüksustesse
transportimisel.
Eelnevast tulenevalt teeme
ettepanekud, et
vedelkütusevaru seaduse §
71
lg 2 muudetakse
järgmiselt:
„(2) Piirangute
kehtestamisel võib
eelistada
operatiivteenistusi ning
ettevõtjaid, kes
tagavad riigile elutähtsate
teenuste toimimise
hädaolukorra seaduse
tähenduses ja
ettevõtjaid, kes varustavad
elutähtsa teenuse osutajaid
teenuse toimepidevuse
tagamiseks vajaliku
kütusega. Vastav info on
võimalik sisestada ka
tsiviiltoetuste
556
registrisse“
Sama muudatuse tuleks siis
ka esitada rakendusakti
kavandis nr 33 „Elutähtsa
teenuse
kirjeldus ja toimepidevuse
nõuded vedelkütusega
varustamisel“ täiendades
vastavalt
määruse §3 lg 2-de.
Sündmuse lahendamisega otseselt seotud
asutustevaheline koordinatsioon
Erakorraline intsident
Sündmust juhtiv asutus alustab
kommunikatsiooni tegevustega
Avalikkuse teavitamine (Kriisist puudutatud sihtgrupid, partnerasutused, välismaailm)
FAAS 1 - KRIISI ALGUS
Kriisi eskalatsioon
FAAS 2 - KRIISI ESKALEERUMINE
Sündmust juhtiv asutus jätkab oma kommunikatsiooni
Lisanduvad teised asutused, kes
kommunikeerivad oma teemasid
sh PäASKN
Avalikkuse teavitamine
Avalikkuse teavitamine
Regionaalne komisjon/staap
Riiklikud staabid
SKN
Asutuste vaheline koordinatsioon (otsesuhtlus)
Kriisi eskalatsioon
FAAS 3 - KRIISI ESKALEERUMINE ÜLERIIGILISEKS
Asutused kommunikeerivad
oma teemasid sh PäA
Riigikantselei juhib kommunikatsiooni
Info vahetamise ja koordineerimise
formaadid
SKN
Riiklikud staabid
VV KOMKE
Regionaalsed staabid
Avalikkuse teavitamine valitsuskommunikatsiooni
tasemel
Avalikkuse teavitamine
Info vahetamise ja koordineerimise
formaadid
Info vahetamise ja koordineerimise
formaadid
VV otsus kriisiolukorra
väljakuulutamiseks
FAAS 0 - Avalikkuse teavitamine
enne kriisi. Asutused tegelevad
ettevalmistusega.
Asutuste vaheline koordinatsioon (otsesuhtlus)
KOV
Päästeamet
KOV
KOV
KOV
Päästeamet
KOV
Päästeamet
KOV
1
Kriisiülesandega töö- ja ametikohad ning sõjaaja ametikohad Püsiv kriisiülesanne > Riskianalüüs > Kriisiplaan:
• Vajalikud vahendid ja varud: o Olemasolevate vahendite kasutamine o Riigivaraks olevate vahendite (rist)kasutamine o Isikute vara kasutamine lepingu alusel o Isikute vara sundkasutus, sundvõõrandamine
• Vajalik (rollist teadlik ja oskuslik) personal: o Tavapärased tööülesanded (+ vajadusel töö-,
puhkeaja, öötöö, ületunnitöö erandid, valveaeg jm töökorralduse erandid, puhkuste ja lähetuste katkestamine)
o Ühekordsed tööülesanded (isikul) o Vabatahtlike kasutamine o Töökohustus (töö- või ametikohal)
• Püsiv kriisiülesanne – seondub asutuse põhiülesandega või isiku elutähtsa teenuse osutamise ülesandega. Täidesaatva riigivõimu asutuse puhul tuleneb seadusest või Vabariigi Valitsuse (VV) kriisiplaanist.
• Püsiva kriisiülesandega asutus/isik peab valmistuma püsiva kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas: o koostama riskianalüüsi ja kriisiplaani; o tagama vajalikud võimed, sealhulgas personali, vahendid ja varud.
• Püsiva kriisiülesandega asutus/isik teeb riskianalüüsidest lähtudes kriisiplaani, milles on muu hulgas püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikud:
o tegevused ja lahendused; o võimed, sealhulgas personal, vahendid ja varud;
• Personalil peab olema teadlikkus oma kriisirollist ning vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.
• Asutuse/ isiku püsiva kriisiülesande ning põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmise tagamiseks võib kindlaks määrata kriisiülesandega töö- ja ametikohad, millel oleval isikul on töökohustus.
• Kriisiülesandega töö- ja ametikohti võib määrata üksnes kriisiplaanis esitatud ulatuses, mis tagab ülesande täitmiseks vajaliku personali olemasolu.
• VV määrusega kehtestatakse kriisiülesandega töö- ja ametikohtade määramise ja lõpetamise tingimused (seega võib VV ka edaspidi seada maksimaalse % koosseisust, mida võib kriisiülesandega ameti- või töökohtadeks määrata). Vastavalt VV reglemendi §-dele 4 ja 6 tuleb valitsuse määruse muutmise korral teha koostööd kõigi asjassepuutuvate ministeeriumide, Riigikantselei, kohaliku omavalitsuse üksuste (KOV) ja teiste osapooltega, kes on muudatusest mõjutatud, enne eelnõu istungile esitamist kooskõlastada see kõigiga, kellele on eelnõus
2
ette nähtud kohustusi või kui eelnõu puudutab nende valitsemisala või ülesandeid. Vastavalt VV reglemendi §-le 8 tehakse vaidluste lahendamiseks igakülgset koostööd.
Seega:
• töökohustus on mõeldud elutähtsa teenuse või muu püsiva kriisiülesande täitmise tagamiseks;
• töökohustuse vajadus ja ulatus (sh % töö- ja ametikohtade koosseisust) peab tulenema kriisiplaanist, mis omakorda tuleneb riskianalüüsist;
• on ainult üks paljudest püsiva kriisiülesande täitmist tagavatest võimalustest. Kriisiülesandega töö- ja ametikohade määramise protsess on järgmine:
• Seadusest või VV kriisiplaanist tuleneb püsiv kriisiülesanne.
• Asutuse/isiku riskianalüüsist selguvad: o püsiva kriisiülesande täitmist ja toimepidevust mõjutavad ohud; o nende ohtude riski maandavad meetmed, sh kriisiülesandega töö- ja ametikohade määramise vajadus.
• Asutuse/isiku kriisiplaanis määratakse: o Võimed (sh personal), mida kriisiolukorras kasutada püsiva kriisiülesande täitmiseks, kriisiülesandega töö- ja ametikohade määramine
ja nende ulatus (% töö- ja ametikohtade koosseisust, vajadusel täpsemad tingimused).
• Kriisiplaani kooskõlastamisel või kinnitamisel on roll muudel asutustel (kes saavad vajadusel mõjutada ka võimete, sh personali kirjeldust): o Elutähtsa teenuse osutaja (ETO) kriisiplaani kinnitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja (ETKA); o valitsemisala asutused võivad koostada ühise kriisiplaani ministeeriumiga; o KOV kriisiplaani kooskõlastavad Sotsiaalkindlustusamet, Haridus- ja Teadusministeerium ning lõpuks Päästeamet; o Asutuse/isiku kriisiplaan esitatakse Riigikantseleile, kes hindab kriisiülesande detailset kirjeldust, selle täitmise vajalikkust kriisi kõigis
etappides, ressursivajadust ning toob vajadusel esile vastuolud VV kriisiplaani ja üleriigilise riskianalüüsiga. Riigikantseleile toob see kaasa lisatöö, kuid Riigikantselei roll on olla tasakaalustaja, kes kindlustab, et ühtaegu oleks piisavalt mehitatud Kaitseväe sõjaaja ametikohad ning minimaalne vajalik ressurss tagatud tsiviilsektorile (kes mh pakub toetust sõjalisele kaitsele).
• Määruses sätestatakse, et Riigikantseleil ja teistel eelnevalt nimetatud asutustel on õigus hinnata, kas esitatud ressursivajadus on ülesande täitmiseks vajalik (s.t kas ei piisa teistest võimetest ja võimalustest) ning sobiv (s.t kas plaanitud % on realistlik ehk ei ole liiga suur või väike).
• Asutuse/isiku ameti- või töökohtade loetelus määratakse kriisiplaanist lähtudes kriisiülesandega töö- ja ametikohad.
• Asutus/isik eelistab võimaluse korral kriisiülesandega töö- ja ametikohtadel isikuid, kes ei ole kaitseväekohustuslased. Kuna see ei ole väga sageli võimalik, peab asutus/isik minimaalselt läbi mõtlema kaitseväekohustuslaste asendamise kriisiülesandega töö- ja ametikohal.
• Asutus/isik teeb sellega kooskõlas töötamise registris (TÖR) märke isiku andmete juurde.
• Kui see märge tehakse kaitseväekohustuslase kohta, saab sellest kaitseväekohustuslaste registriga (KVKR) peetava andmevahetuse kaudu teada Kaitseressursside Amet (KRA). NB! KRA-l on puutumus ainult kaitseväekohustuslastega (elanikkonna koosseisu arvestades töö- ja ametikohtade koosseisust väiksem osa).
• Kui kaitseväekohustuslaseks olev isik on nimetatud ka sõjaaja ametikohale ning Kaitsevägi (KV) peab teda sellel vältimatult vajalikuks, võtab KRA ühendust asutuse/isikuga. Ühiselt selgitatakse välja, kas ja millistel tingimustel on võimalik isikut sõjaaja ametikohal või kriisiülesandega ameti- või töökohal asendada.
3
• Kui KRA ja KV jõuavad selle käigus järeldusele, et isikut ei ole siiski võimalik sõjaaja ametikohal asendada, määrab KRA KV ettepanekul tähtajalise, eelduslikult kuni kolmeaastase piirangu (mida võib pikendada, kui asjaolud ja alus püsivad).
• Piirangu määramisel tuleb arvestada VV määruses kehtestatud tingimusega. Piirangut ei saa määrata isikule, kes on mõnel riigi seisukohalt tähtsal, seaduses loetletud ametikohal (president, valitsuse või Riigikogu liige, õiguskantsler, riigikontrolör, kohtunik jne).
• Tekkinud vaidlus lahendatakse koostöös Riigikantseleiga asjakohaste asutuste, isikute ja institutsioonide või ministrite vahel. Esmane tasand vastavalt: ETO-de puhul ETKA, asutuste puhul ministeerium, ministeeriumide puhul Riigikantselei.
• Sõltumata vaidluse tulemusest võib sõjaaja ametikohal oleva isiku kutsuda õppekogunemisele ja lisaõppekogunemisele ning anda sellest vabastuse asutuse/isiku juhi taotlusel.
• Vaidluse lahendamise järel tehakse muudatus kas TÖR-is või KVKR-is. Sellele vastavalt on isikul kas üks või teine kohustus.
• Sama isiku võib nimetada nii sõjaaja ametikohale kui ka kriisiülesandega ameti- või töökohale (erandina ei või nimetada sõjaaja ametikohale politseiametnikku ja päästeteenistujat, kui ta ei ole Kaitseliidu tegevliige).
• Nii isiku sõjaaja ametikohale nimetamisel kui ka kriisiülesandega töö- ja ametikoha märkimisel, samuti vaidluste lahendamisel tuleb arvestada isiku asendatavust (sh kas tema väljaõpe on nii spetsiifiline, et isikut ei saagi asendada).
• Paindlikkuse huvides tuleb luua tehniline võimekus teha KVKR-is eriliiki märkeid, mis võimaldavad hoida sõjaaja ametikohal (n-ö varus) ka isikuid, kes konkreetsel ajahetkel on poolte kokkuleppel vajalikumad oma kriisiülesandega ameti- või töökohal, kuid kes saaksid osaleda sõjaväelises väljaõppes (õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel).
• Kaitseministeeriumi valitsemisala huvides tekib kõigile asutustele/isikutele kohustus hinnata, kas iga kriisiülesandega ameti- või töökoht on püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik ning kas sellel olevat isikut on võimalik asendada, sh kas sellel kohal peab olema kaitseväekohustuslane.
• Üleminekusäte: o varem riigikaitseseaduse kohaselt määratud riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohad loetakse kriisiülesandega ameti- ja
töökohtadeks ning nendel olevate isikute töökohustus jätkub; o siiski on KRA-l nelja kuu jooksul seaduse jõustumisest võimalik selgitada välja isiku asendatavus ning vajadusel seada isikule piirang. o Kui KRA ei ole nelja kuu jooksul piirangut seada, saab seda edaspidi teha ainult juhul, kui VV teeb riigikaitselise kriisiolukorra ajal
sellekohase otsuse (muutes määrust).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
1
Rakendusakti kavand nr 1
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ülesanded, töökord, koosseis,
julgeolekukomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike alakomisjonide ja nõukogude
moodustamise kord ja teiste osalistega koostöö korraldus
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 6 lõike 2 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon
Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon (edaspidi komisjon) arutab riigi julgeoleku seisukohalt
olulisi küsimusi ning täidab talle tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega ja teiste seadustega pandud
ning Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid.
§ 2. Komisjoni liikmed ja juhtimine
(1) Komisjoni liikmed on …
(2) Komisjoni tegevust juhib peaminister.
§ 3. Komisjoni ülesanded
(1) Komisjon täidab järgmisi ülesandeid:
1) vajadusel annab hinnanguid riigi julgeolekuolukorrale;
2) määrab kindlaks riigi julgeolekualase teabe vajadused, kavandab riigi julgeolekule olulise
tähtsusega teabe kogumist ning koordineerib riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava
väljatöötamist;
3) täidab muid seadusega pandud või Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid.
4) …
(2) Komisjonil on oma ülesannete täitmiseks õigus anda täidesaatva riigivõimu asutustele
ülesandeid ning saada neilt dokumente ja teavet.
§ 4. Komisjoni istungid
(1) Komisjoni istungi kutsub kokku ja selle päevakorra otsustab peaminister.
(2) Komisjonile esitatavad dokumendid tuleb esitada piisavalt varakult, et komisjoni liikmetel
oleks võimalik need enne arutelu mõistliku aja jooksul sisuliselt läbi vaadata. Üldjuhul
esitatakse dokumendid Riigikantseleile vähemalt viis kalendripäeva enne komisjoni istungi
toimumise päeva.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
2
(3) Komisjoni istungid on kinnised. Peaministri loal võivad komisjoni istungil sõnaõigusega
osaleda teised isikud.
§ 5. Otsuste tegemine komisjoni istungil
(1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt kaks
komisjoni liiget.
(2) Komisjoni otsused tehakse istungil osalevate liikmete häälteenamusega. Kui ükski
komisjoni liige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt.
§ 6. Komisjoni istungite protokollimine
Komisjoni istungi kohta koostatakse protokoll. Kui komisjoni istungil käsitletakse riigisaladust
või salastatud välisteavet, salastatakse istungi protokoll riigisaladuse ja salastatud välisteabe
seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
§ 7. Komisjoni töö korraldamine
(1) Komisjoni töö korraldamise ja finantseerimise tagab Riigikantselei. Komisjoni sekretär on
Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor, kes osaleb komisjoni istungil
sõnaõigusega.
(2) Riigikantselei kontrollib ja koordineerib komisjoni otsuste täitmist.
(3) Riigikantseleil on komisjoni töö korraldamiseks õigus saada täidesaatva riigivõimu
asutustelt dokumente ja teavet.
(4) Riigikantselei võib anda komisjoni töö korraldamiseks juhiseid.
(5) Komisjon kasutab Vabariigi Valitsuse dokumendiplanke, lisades neile komisjoni nimetuse.
§ 8. Küberjulgeoleku nõukogu
(1) Komisjoni juures tegutseb küberjulgeoleku nõukogu.
(2) Küberjulgeoleku nõukogu:
1) annab suuniseid küberjulgeoleku poliitika kujundamiseks;
2) võtab seisukohti küberjulgeoleku valdkonda puudutavate plaanide kohta;
3) kooskõlastab sideettevõtja taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamise vastavuse riigi
julgeolekuhuvidele;
4) täidab teisi komisjoni antud ülesandeid.
(3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on küberjulgeoleku nõukogul
haldusmenetluse seaduses haldusorganile antud õigused ja kohustused.
(4) Küberjulgeoleku nõukogul on esimees ja juhataja. Küberjulgeoleku nõukogu tööd juhib
juhataja.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
3
(5) Küberjulgeoleku nõukogu liikmed on järgmistest ministeeriumidest ja asutustest:
1) Andmekaitse Inspektsioon;
2) Haridus- ja Teadusministeerium;
3) Justiits- ja Digiministeerium;
4) Kaitseliit;
5) Kaitseministeerium;
6) Kaitsepolitseiamet;
7) Kaitsevägi;
8) Kliimaministeerium;
9) Kultuuriministeerium;
10) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;
11) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
12) Politsei- ja Piirivalveamet;
13) prokuratuur;
14) Rahandusministeerium;
15) Riigi Infosüsteemi Amet;
16) Riigikantselei;
17) Siseministeerium;
18) Sotsiaalministeerium;
19) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;
20) Välisluureamet;
21) Välisministeerium.
(6) Küberjulgeoleku nõukogu liikme asendusliikmel on asendatava liikme õigused.
(7) Vajaduse korral teiste isikute kaasamise küberjulgeoleku nõukogu töösse korraldab
küberjulgeoleku nõukogu juhataja.
(8) Küberjulgeoleku nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks
kolmandikku nõukogu hääleõiguslikest liikmetest. Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande
täitmisel on küberjulgeoleku nõukogu otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa
Riigikantselei, Justiits- ja Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi küberjulgeoleku
nõukogu liige.
(9) Küberjulgeoleku nõukogu otsused tehakse koosolekul osalevate hääleõigusega liikmete
häälteenamusega. Hääleõigus on Riigikantseleil ja ministeeriumidel. Igal ministeeriumil ja
Riigikantseleil on üks hääl. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav küberjulgeoleku nõukogu
esimehe hääl, tema äraolekul juhataja hääl.
(10) Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on hääleõigus Riigikantseleil, Justiits- ja
Digiministeeriumil, Kaitseministeeriumil, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil,
Siseministeeriumil ja Välisministeeriumil.
(11) Küberjulgeoleku nõukogu töökorra kinnitab komisjon.
(12) Lõikes 11 nimetatud töökorras sätestatakse:
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
4
1) küberjulgeoleku nõukogu esimees ja juhataja;
2) lõikes 5 nimetatud ministeeriumide ja asutuste liikmed ametikoha põhiselt;
3) küberjulgeoleku nõukogu liikmete, esimehe ja juhataja asendamine;
4) muud korralduslikud nõuded.
§ 8. Alakomisjon ja nõukogu
(1) Komisjon võib oma ülesannete täitmiseks moodustada alakomisjone või nõukogusid ning
määrata nende ülesanded, koosseisu, töökorra ja tööd korraldava asutuse.
(2) Alakomisjonil ja nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus saada täidesaatva riigivõimu
asutustelt dokumente ja teavet.
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
5
Rakendusakti kavand nr 2
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Regionaalsete kriisikomisjonide moodustamine ning nende koosseis, ülesanded ja töökord
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 9 lõike 3 alusel.
§ 1. Regionaalsete kriisikomisjonide moodustamine
Neli regionaalset kriisikomisjoni (edaspidi komisjon) moodustatakse Päästeameti
päästekeskuste (edaspidi päästekeskus) tegevuspiirkondades järgmiselt:
1) Ida päästekeskuse tegevuspiirkonnas Ida-Eesti regionaalne kriisikomisjon;
2) Lõuna päästekeskuse tegevuspiirkonnas Lõuna-Eesti regionaalne kriisikomisjon;
3) Lääne päästekeskuse tegevuspiirkonnas Lääne-Eesti regionaalne kriisikomisjon;
4) Põhja päästekeskuse tegevuspiirkonnas Põhja-Eesti regionaalne kriisikomisjon.
§ 2. Komisjoni ülesanded
…
§ 3. Komisjoni koosseis
(1) Komisjoni kuuluvad:
1) vastava tegevuspiirkonna päästekeskuse juht;
2) päästekeskuse juhi määratud päästekeskuse esindaja;
3) vastava tegevuspiirkonna prefektuuri prefekt;
4) Häirekeskuse vastava tegevuspiirkonna keskuse juhataja;
5) Kaitseliidu esindaja;
6) Kaitseväe esindaja;
7) Kaitsepolitseiameti esindaja;
8) Keskkonnaameti esindaja;
9) Põllumajandus- ja Toiduameti esindaja;
10) Terviseameti esindaja;
11) Sotsiaalkindlustusameti esindaja;
11) Transpordiameti esindaja;
12) vastava piirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste esindajad;
13) vastava piirkonna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse
poliitika osakonna esindaja;
14) elutähtsa teenuse korraldaja esindaja;
15) suuremate elutähtsa teenuste osutajate esindaja.
(2) Päästeametil on õigus kaasata komisjoni töösse vajaduse korral teisi isikuid ja asutusi.
(3) Komisjoni esimees võib komisjoni kokku kutsuda vähendatud koosseisus.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
6
(4) Komisjoni esimees on tegevuspiirkonna päästekeskuse juht.
§ 4. Komisjoni töökord
(1) Komisjoni korralised istungid toimuvad vähemalt üks kord kvartalis.
(2) Komisjoni erakorralised istungid kutsub kokku komisjoni esimees.
(3) Komisjoni istungid protokollitakse. Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees.
(4) Komisjoni tööd korraldab tegevuspiirkonna päästekeskus.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
7
Rakendusakti kavand nr 3
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Üleriigilise riskianalüüsi ning püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku riskianalüüsi
nõuded ning selle koostamise ja muutmise kord1
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 11 lõike 4 ja § 13 lõike 5 alusel.
§ 1. Üleriigiline riskianalüüs ja selle koostamise kord
(1) Üleriigiline riskianalüüs (edaspidi riskianalüüs) on dokument, milles analüüsitakse
kriisiolukorda põhjustada võivaid üleriigilisi ohte ning hinnatakse nende tõenäosust ja tagajärgi.
(2) Riskianalüüsi koostamist juhib Riigikantselei, kes koordineerib ohte hindavate ja andmeid
esitavate asutuste (edaspidi ka vastutavad asutused) koostööd, koostab koostöös
ministeeriumidega riskianalüüsi lähtekohad, annab vastutavatele asutustele neist lähtuvalt
suuniseid ning koondab esitatud andmed riskianalüüsi.
(3) Vastutavad asutused tuvastavad ja analüüsivad §-des 4 ja 5 loetletud ohte ja hindavad riske,
kaasates vajaduse korral asutusi ning isikuid, kellel on selleks vajalik teave, ning esitavad
riskianalüüsi aluseks olevad andmed Riigikantseleile.
(4) Riigikantselei hindab vähemalt üks kord aastas riskianalüüsi ajakohasust ja vajaduse korral
algatab selle muutmise.
(5) Uus riskianalüüs koostatakse vähemalt iga nelja aasta järel.
§ 2. Riskianalüüsi koostamise nõuded
Riskianalüüs peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) tuvastatud ja analüüsitud ohtude loetelu ja kirjeldus;
2) riskide ja mõju analüüs;
3) ohtude ristsõltuvuse analüüs;
4) suundumuste ja muutuste prognoos;
5) kokkuvõte.
§ 3. Riskianalüüsi avalikustamine
Riskianalüüsist koostatakse juurdepääsupiiranguta osa, mille eesmärk on suurendada ühiskonna
teadlikkust ähvardavatest ohtudest ning võimalikest kriisiolukordadest. Riigikantselei esitab
riskianalüüsi juurdepääsupiiranguta osa § 4 lõikes 1 ja §-s 5 loetletud vastutavatele asutustele
arvamuse avaldamiseks ning avaldab selle oma veebilehel.
§ 4. Ohud ja vastutavate asutuste loetelu
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
8
(1) Ohud ja nende hindamise eest vastutavad asutused on järgmised:
1) sõjaline oht – Riigikantselei koostöös asjaomaste täidesaatva riigivõimu asutustega, kes
esitavad teabe … ülesande täitmiseks;
2) põhiseaduslikku korda ja riigi julgeolekut ähvardavad riigisisesed ja piiriülesed ohud,
sealhulgas terrorismioht – Riigikantselei koostöös asjaomaste täidesaatva riigivõimu
asutustega, kes esitavad teabe … ülesande täitmiseks;
3) klimaatilised ohud – Kliimaministeerium ja Siseministeerium;
4) inimese tervist mõjutavad ohud, sealhulgas epideemia, pandeemia, mürgistuse ja muu
sarnane oht – Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium;
5) loomataudi oht – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;
6) ehitiste ja seadmetega seotud või nendest tulenevate õnnetuste, sealhulgas põlengu, varingu,
plahvatuse ja muu sarnase sündmuse oht – Siseministeerium, Kliimaministeerium ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
7) ohtlike ainete käitlemisel tekkivate õnnetuste ja kiirgusõnnetuste oht – Kliimaministeerium,
Siseministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
8) küberohud – Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium ja Siseministeerium;
9) sotsiaal-majanduslikud ohud – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium ning Eesti Pank;
10) massilise sisserände oht – Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium.
(2) Riskianalüüsi koostamisel võetakse arvesse kohaliku omavalitsuse üksuste riskianalüüsides
hinnatud ohte ja analüüsitud riske.
§ 5. Valdkonnad ja alamvaldkonnad, milles ohte analüüsitakse ja riske hinnatakse, ning
selle eest vastutavad asutused
Valdkonnad ja alamvaldkonnad, analüüsitakse ohte, hinnatakse riske ja selgitatakse välja
ristsõltuvused, ning selle eest vastutavad asutused on järgmised:
1) energeetika, sealhulgas elekter, kaugküte ja -jahutus, nafta, gaas, vesinik –
Kliimaministeerium;
2) transport, sealhulgas lennu-, raudtee-, vee-, maantee- ja ühistransport – Kliimaministeerium
ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;
3) pangandus ja finantsturutaristu – Eesti Pank, Rahandusministeerium ja Finantsinspektsioon;
4) tervis – Sotsiaalministeerium;
5) joogivesi – Sotsiaalministeerium ja Kliimaministeerium;
6) reovesi – Kliimaministeerium;
7) digitaristu – Justiits- ja Digiministeerium;
8) keskvalitsus – Riigikantselei ja ministeeriumid;
9) kosmos – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
10) toiduainete tootmine, töötlemine ja turustamine – Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium.
§ 6. Riskianalüüsi aluseks olevad andmed
Vastutavad asutused peavad nende vastutusel olevate ohtude, valdkondade ja alamvaldkondade
kohta esitama järgmised andmed:
1) tuvastatud ohtude loetelu ja kirjeldus;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
9
2) ohtude ristsõltuvust arvestav riskide ja mõju analüüs;
3) suundumuste ja muutuste prognoos;
4) võimalikud riski vähendamise meetmed;
5) ülevaade toimunud sündmustest, mis oluliselt häirisid või võisid häirida elutähtsate teenuste
osutamist;
6) vajaduse korral muud andmed, lähtudes ohu iseloomust või Riigikantselei suunistest.
§ 7. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku ning põhiseadusliku institutsiooni
riskianalüüsi koostamise kord
(1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik ning põhiseaduslik institutsioon koostavad asutuse ja
isiku riskianalüüsi (edaspidi asutuse riskianalüüs), milles hinnatakse nii üleriigilises
riskianalüüsis esitatud kui muid ohte oma püsivate kriisiülesannete täitmisele ja
toimepidevusele.
(2) Asutuse riskianalüüsi koostamisel lähtutakse Riigikantselei suunistest.
(3) Asutuse riskianalüüsi kinnitab seda koostav asutus või isik, kooskõlastades riskianalüüsi
enne selle kinnitamist valdkonna eest vastutava ministeeriumiga.
§ 8. Asutuse riskianalüüsi nõuded
(1) Asutuse riskianalüüs peab sisaldama:
1) analüüsitavate ülesannete loetelu;
2) ülesannete täitmist ja toimepidevust mõjutavate ohtude, sh sõltuvuste loetelu ja kirjeldust;
3) ohu realiseerumise mõju analüüsi püsivate kriisiülesannete täitmisele ja toimepidevusele;
4) võimalikud riski vähendamise meetmed.
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ
(ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
10
Rakendusakti kavand nr 4
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamise nõuded ning selle koostamise ja
muutmise kord1
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 12 lõike 3 alusel.
§ 1. Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs
Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs (edaspidi riskianalüüs) on dokument, milles
analüüsitakse kriisiolukorda põhjustada võivaid kohaliku omavalitsuse üksuse
haldusterritooriumil avalduvaid ohte ning hinnatakse nende tõenäosust ja tagajärgi järgmiste
teenuste toimepidevusele:
1) elutähtsad teenused, mille toimepidevuse korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus;
2) avalikud teenused, mida kohaliku omavalitsuse üksus osutab oma haldusterritooriumil.
§ 2. Riskianalüüsi koostamine, kooskõlastamine ja kinnitamine
(1) Riskianalüüsi koostab kohaliku omavalitsuse üksus, lähtudes Päästeameti antud suunistest
ja teabest.
(2) Riskianalüüside koostamist ning sellekohast kohaliku omavalitsuse üksuste ja teiste
asjassepuutuvate isikute ja asutuste koostööd koordineerib Päästeamet.
(3) Riskianalüüsi koostamisel võetakse muu hulgas arvesse:
1) üleriigilist riskianalüüsi;
2) teisest kohaliku omavalitsuse üksusest või tema haldusterritooriumilt lähtuvaid ohte ja riske.
(4) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab riskianalüüsi kavandi arvamuse andmiseks
asjassepuutuvatele isikutele ja asutustele, sealhulgas teisele kohaliku omavalitsuse üksusele,
kelle §-s 1 nimetatud teenuseid või kellest tulenevaid ohte ja riske on hinnatud, ning seejärel
kooskõlastab selle Päästeametiga.
(5) Riskianalüüsi kinnitab vajaduse korral selle koostanud kohaliku omavalitsuse üksus.
(6) Kohaliku omavalitsuse üksus edastab riskianalüüsi Päästeametile, Riigikantseleile ning
teistele asjassepuutuvatele isikutele ja asutustele ning avalikustab selle juurdepääsupiiranguta
osa oma veebilehel.
§ 3. Riskianalüüsi osad
(1) Riskianalüüs peab sisaldama vähemalt järgmisi osi:
1) riskide analüüs;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
11
2) kriisideks valmisoleku analüüs;
3) tegevuskava.
(2) Riskide analüüsi osas kirjeldatakse kohaliku omavalitsuse üksust ja tema §-s 1 nimetatud
teenuseid ning hinnatakse tema haldusterritooriumil avalduda võivaid ohte, nende riski ja nende
ristsõltuvust.
(3) Kriisideks valmisoleku analüüsi osas hinnatakse kohaliku omavalitsuse üksuse
valmisolekut §-s 1 nimetatud teenuste katkestusteks.
(4) Tegevuskavas esitatakse iga-aastased võimete parandamise meetmed.
§ 4. Riskianalüüsi ülevaatamine
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus hindab vähemalt üks kord aastas riskianalüüsi ajakohasust ja
vajaduse korral muudab seda §-s 2 sätestatud korras.
(2) Kui Päästeametil on alust arvata, et riskianalüüs ei ole ajakohane, võib ta nõuda riskianalüüsi
muutmist.
§ 15. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ
(ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
12
Rakendusakti kavand nr 5
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi ja kriisiplaani nõuded ning nende koostamise ja
muutmise kord1
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13 lõike 5 ja § 15 lõike 15 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi teenuseosutaja) osutatava
elutähtsa teenuse riskianalüüsi (edaspidi riskianalüüs) ja kriisiplaani (edaspidi plaan) nõuded,
nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord.
§ 2. Terminid
(1) Häire käesoleva määruse tähenduses on takistus elutähtsa teenuse osutamisel, mille tõttu
osutatakse elutähtsat teenust osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni.
(2) Katkestus käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse osutamise lakkamine.
(3) Oht käesoleva määruse tähenduses on inimtegevusest, loodusnähtusest, tehnoloogiast,
tehnikast või muust asjaolust tingitud sündmus, sealhulgas kriisiolukord või kriitilise tegevuse
toimimiseks vajaliku ressursi puudumine, mis võib põhjustada elutähtsa teenuse toimimiseks
vajaliku kriitilise tegevuse katkestuse või häire.
(4) Kriitiline tegevus käesoleva määruse tähenduses on teenuseosutaja tegevus, mille
puudumine toob kaasa elutähtsa teenuse katkestuse või häire.
(5) Ennetav meede käesoleva määruse tähenduses on abinõu, mida rakendatakse elutähtsa
teenuse katkestuse või häire vältimiseks või selle riski vähendamiseks.
(6) Leevendav meede käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse katkestuse või häire
lahendamisel rakendatav abinõu, millega takistatakse negatiivse mõju laienemist või
vähendatakse negatiivset mõju elutähtsa teenuse osutamisele või selle tarbijatele kuni elutähtsa
teenuse taastamiseni.
(7) Stsenaarium käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse häiret või katkestust
põhjustada võiva sündmuse võimalik või eeldatav arengukäik.
2. peatükk
RISKIANALÜÜSI JA PLAANI KOOSTAMISE NÕUDED JA KORD
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
13
§ 3. Riskianalüüsi ja plaani koostamine
(1) Teenuseosutaja, kellel on kohustus koostada riskianalüüs ja plaan esimest korda, esitab
riskianalüüsi elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale (edaspidi toimepidevuse korraldaja)
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud korras kinnitamiseks elutähtsa teenuse osutajaks
määramise haldusaktis määratud tähtpäevaks, mis ei või riskianalüüsi puhul olla hilisem kui
üheksa kuud ja toimepidevuse plaani puhul kümne kuud elutähtsa teenuse osutajaks
määramisest arvates.
(2) Teenuseosutaja hindab riske stsenaariumi põhjal. Riskianalüüsis ja plaanis võib esitada mitu
stsenaariumi.
(3) Riskianalüüsi ja plaani võib koostada ühe dokumendina või mõne teise õigusakti alusel
koostatava dokumendi osana, kuid sel juhul peavad need olema ülejäänud teabest selgelt
eristatud.
(4) Kui elutähtsat teenust osutab mitu elutähtsa teenuse osutajat, võivad nad toimepidevuse
korraldaja või tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutuse (edaspidi
määratud asutus) koordineerimisel koostada ühise toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani.
(4) Toimepidevuse korraldaja võib teenuse osutamise eripärast lähtudes anda teenuseosutajale
nõusoleku kasutada mõnda teist tunnustatud metoodikat, mis võimaldab välja selgitada ohte,
mis võivad teenuse katkestusi põhjustada, nende tõenäosust, teenuse katkestuste tagajärgi ja
muid olulisi asjaolusid.
§ 4. Riskianalüüsi ja plaani ajakohastamine
(1) Teenuseosutaja hindab riskianalüüsi ja plaani ajakohasust vähemalt üks kord aastas või siis,
kui elutähtsa teenuse osutamist mõjutavad olulised asjaolud muutuvad. Teenuseosutaja algatab
vajaduse korral riskianalüüsi ja plaani uuendamise ning esitab selle toimepidevuse korraldajale
kinnitamiseks.
(2) Kui riskianalüüsi ja plaani ajakohasuse hindamise käigus selgub, et need on ajakohased ning
neid ei ole vaja uuendada, teavitab teenuseosutaja sellest toimepidevuse korraldajat.
(3) Kui teenuseosutaja ei ole lõikes 1 nimetatud oluliste asjaolude muutumisel riskianalüüsi ja
plaani ajakohastanud ega toimepidevuse korraldajale kinnitamiseks esitanud, on toimepidevuse
korraldajale õigus nõuda teenuseosutajalt riskianalüüsi ja plaani ajakohastamist.
§ 5. Riskianalüüsi ja plaani kooskõlastamine ja kinnitamine
(1) Elutähtsa teenuse osutaja esitab toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani kinnitamiseks
toimepidevuse korraldajale või määratud asutusele.
(2) Kui elutähtsa teenuse toimimist tagavad infosüsteemid asuvad välisriigis, esitab elutähtsa
teenuse osutaja tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõike 11 punkti 5 kohaste välisriikides
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
14
asuvatest infosüsteemidest mitte sõltuvate toimepidevuse tagamise viiside ja vahendite valiku
arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile.
(3) Toimepidevuse korraldaja või määratud asutus kontrollib toimepidevuse riskianalüüsi ja
plaani vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele ning kinnitab toimepidevuse riskianalüüsi ja
plaani 30 päeva jooksul arvates toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani saamisest.
(4) Toimepidevuse korraldaja või määratud asutus võib toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani
kinnitamise tähtaega mõjuval põhjusel pikendada kuni 30 päeva võrra.
(5) Toimepidevuse korraldaja või määratud asutus edastab toimepidevuse plaani arvamuse
avaldamiseks asutusele, kes kaasatakse või tõenäoliselt kaasatakse elutähtsa teenuse katkestuse
korral teenuse taastamisse. Eesti Pank edastab elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile.
(6) Toimepidevuse korraldaja või määratud asutus jätab toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani
kinnitamata, kui esitatud dokumendid ei vasta nõuetele, dokumentides esitatud kirjeldused ja
hinnangud on puudulikud, need ei ole kooskõlas tegelike asjaoludega või dokumentidest
lähtudes ei ole võimalik elutähtsa teenuse toimepidevust piisaval määral tagada.
(7) Toimepidevuse korraldaja või määratud asutus edastab toimepidevuse riskianalüüsi ja
plaani Riigikantseleile viimase nõudmisel. Riigikantseleil on õigus saada täpsustusi
toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis esitatud teabe kohta.
(8) Asutus ja isik hoiavad saladuses neile edastatud teavet, mille kohta on elutähtsa teenuse
osutaja teatanud, et tegemist on ärisaladusega.
(9) Toimepidevuse korraldaja või määratud asutus edastab toimepidevuse riskianalüüsi või
selle muudatused enne kinnitamist kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumi määratud asutusele.
(10) Kui elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis või selle muudatuses tehakse pärast
Kaitseministeeriumi kooskõlastust muudatusi, edastatakse kinnitatud toimepidevuse
riskianalüüs või selle muudatus teadmiseks Kaitseministeeriumi määratud asutusele.
3. peatükk
RISKIANALÜÜSI NÕUDED
§ 6. Riskianalüüsi osad
Riskianalüüs koosneb järgmistest osadest:
1) elutähtsa teenuse kirjeldus ja teenuse nõutud tase;
2) analüütiline osa, mis koostatakse käesoleva määruse §-de 8–12 kohaselt;
3) kokkuvõte.
§ 7. Elutähtsa teenuse kirjeldus ja teenuse nõutud tase
Lähtudes tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud määrusest, kirjeldab
teenuseosutaja riskianalüüsis enda osutatavat elutähtsat teenust, esitades muu hulgas teenust
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
15
tarbivad isikud, nende arvu ja teenuse osutamise piirkonna. Samuti kirjeldab teenuseosutaja
riskianalüüsis enda osutatava teenuse nõutud taset.
§ 8. Kriitiliste tegevuste väljaselgitamine
(1) Elutähtsa teenuse kirjeldusest ja teenuse nõutud tasemest lähtudes nimetab teenuseosutaja
elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikud tegevused, mille puudumine toob kaasa elutähtsa
teenuse katkestuse või häire, ning hindab nende kriitilisust määruse lisa 1 kohaselt.
(2) Toimepidevuse korraldaja annab juhise, kuidas arvutada määruse lisa 1 tabelis 2 nimetatud
suhtarv.
(3) Tegevuse kriitilisus arvutatakse määruse lisa 1 kohaselt elutähtsa teenuse katkestuseni või
häireni kuluva aja ja elutähtsa teenuse katkestuse ulatuse kriitilisuse astme korrutisena.
Tegevusi, mis saavad vähem kui kümme punkti, riskianalüüsi koostamise käigus edasi ei
analüüsita.
§ 9. Kriitiliste tegevuste ressursside väljaselgitamine
(1) Teenuseosutaja selgitab iga kriitilise tegevuse kohta välja selle toimimiseks vältimatult
vajalikud ressursid vähemalt järgmiste ressursiliikide arvestuses:
1) personal – milline on kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku personali optimaalne ja
minimaalne arv, sealhulgas elutähtsa teenuse toimepidevuseks vältimatult vajalikud töökohad
ning millised oskused ja teadmised peavad personalil olema ning kas ja kuidas suudab personal
üksteist asendada;
2) ehitised ja territoorium – millised ehitised ja territoorium on kriitilise tegevuse toimimiseks
vältimatult vajalikud ning millist alternatiivset ehitist või territooriumi on võimalik kasutada;
3) seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid – millised on kriitilise tegevuse toimimiseks
olulised seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid, sealhulgas andmebaasid ja sidesüsteemid;
4) kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik teave – milline teave on kriitilise tegevuse toimimiseks
vajalik ja kuidas seda hoitakse;
5) finantsvahendid – millised on teenuseosutaja igapäevased finantsvahendid kriitilise tegevuse
toimimiseks;
6) muud teenused, sealhulgas elutähtsad teenused – milliste muude teenuste katkestus või häire
võib mõjutada teenuseosutaja kriitiliste tegevuste toimimist;
7) varustajad ja partnerid – kes on olulised varustajad ja partnerid, kellest sõltub kriitiliste
tegevuste toimimine.
(2) Lõike 1 punkti 1 alusel personali kirjeldamisel määrab teenuseosutaja riskianalüüsis
kindlaks elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise seisukohalt olulised ülesanded, mida täitva
füüsilise isiku suhtes on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 77 sätestatud taustakontrolli
tegemine eesmärgipärane.
(3) Lõike 1 punkti 7 alusel varustajate ja partnerite väljaselgitamisel ja kirjeldamisel võtab
teenuseosutaja arvesse enda osutatava elutähtsa teenuse sõltuvust teistest elutähtsatest
teenustest ja enda sõltuvust teistest, sealhulgas välisriikide teenuseosutajatest ning toob
riskianalüüsis esile sõltuvuse ulatuse.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
16
(3) Kriitiliste tegevuste toimimiseks olulise ressursi kirjelduse esitab toimepidevuse korraldaja
etteantud vormil või kui seda ei ole antud, siis lisas 5 toodud vormil.
§ 10. Ohtude ja stsenaariumite väljaselgitamine
(1) Teenuseosutaja selgitab välja ohud, mis võivad põhjustada kriitiliste tegevuste katkestust
või häiret, sealhulgas sektori- ja piiriüleseid riske, õnnetusi, looduskatastroofe ja hübriidohte,
terroriohte või muid vaenulikest aktidest tingitud ohte, kirjeldab neid ning esitab nendega
kaasneda võivad tagajärjed nii teenuseosutajale endale kui ka teenuse tarbijatele.
Toimepidevuse korraldaja võib täpsustada, missuguseid võimalikke ohte teenuseosutaja peab
hindama.
(2) Kriitilise tegevuse ressursi puudumist käsitatakse ohuna üksnes juhul, kui teenuseosutaja
hindab selle kriitilise tegevuse ressursi oluliseks.
(3) Teenuseosutaja selgitab riskianalüüsi analüütilise osa põhjal välja stsenaariumid, mis võivad
põhjustada elutähtsa teenuse häiret või katkestust, ning esitab riskianalüüsis nende kirjelduse.
(4) Teenuseosutaja hindab riskianalüüsis stsenaariumi realiseerumise tõenäosust määruse
lisas 2 ja tagajärgede raskusastet määruse lisas 3 määratletud kriteeriumite alusel.
Koondhinnang stsenaariumi realiseerumise tagajärgede kohta antakse suurima raskusastmega
tagajärje põhjal.
(5) Toimepidevuse korraldaja võib määruse lisas 3 loetletud stsenaariumi realiseerumise
tagajärgede hindamiskriteeriumide nimekirja täiendada.
(6) Kui kriitilise tegevuse toimimist mõjutav oht on teise teenuseosutaja, varustaja või muu
lepingupartneri osutatava teenuse katkestus või häire, küsib teenuseosutaja sellelt
lepingupartnerilt asjaomast teavet, sealhulgas lepingupartneri suutlikkuse kohta teenus
taastada. Saadud teabe alusel hindab teenuseosutaja stsenaariumi realiseerumise tõenäosust ja
tagajärgi.
(7) Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede hindamise alusel määratakse
määruse lisa 4 kohaselt sellele riskiklass.
§ 11. Ennetavad meetmed
(1) Teenuseosutaja kirjeldab riskianalüüsis selle koostamise hetkeks rakendatud ennetavaid
meetmeid ja vähemalt järgneva kolme aasta jooksul rakendada plaanitud meetmeid, et vältida
elutähtsa teenuse katkestust ja häiret ning saavutada muu hulgas tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud määrusega nõutud teenuse tase.
(2) Ennetava meetmena kirjeldatakse ka kriitiliste tegevuste tagamiseks vajalikku vahendite
varu või nende tagamise korraldust.
§ 12. Riskianalüüsi kokkuvõte
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
17
Teenuseosutaja esitab riskianalüüsi kokkuvõttes:
1) kriitiliste tegevuste loetelu nende tähtsuse järjekorras;
2) riskianalüüsis olulise, kõrge ja väga kõrge riskiklassiga hinnatud stsenaariumite loetelu ning
ülevaate nendega kaasnevatest võimalikest tagajärgedest;
3) võimalikud käitumisjuhised elanikele.
4. peatükk
PLAANI NÕUDED JA SELLE KASUTUSELEVÕTMINE
§ 13. Plaani ülesehitus
Plaan koosneb järgmistest osadest:
1) plaani kasutuselevõtmise tingimused,
2) taastekava.
§ 14. Plaani kasutuselevõtmise tingimused
Teenuseosutaja kirjeldab plaanis tingimusi, mille korral rakendatakse plaanis kirjeldatud
meetmeid ja plaani kasutuselevõtmise korda.
§ 15. Taastekava
(1) Teenuseosutaja esitab plaanis iga riskianalüüsis toodud olulise, kõrge või väga kõrge
riskiklassiga hinnatud stsenaariumi kohta taastekava.
(2) Kui elutähtsa teenuse katkestus või häire lahendatakse eri ohtude korral sarnaselt või
samamoodi, võib teenuseosutaja nende kohta koostada ühise taastekava ja sealjuures vajaduse
korral asjassepuutuvad erinevused esile tuua.
(3) Taastekavas esitatakse järgmine teave:
1) olukorra lahendamise juhi ja teda asendavate isikute kontaktandmed;
2) olukorra lahendamiseks tehtavad tegevused;
3) olukorra lahendamiseks vajalike ressursside loetelu, selgitus nende hankimise viisi ja selleks
kuluva aja kohta;
4) võimaluse korral teenuseosutaja või kaasatava partneri alternatiivsed tegevused, et lahendada
teenuse kriitiline tegevus või elutähtsa teenuse katkestus või häire, kui varem rakendatud
tegevused ei andnud soovitud tulemust;
5) olukorra tagajärgi leevendavad meetmed;
6) avalikkusele edastatav teave ja käitumisjuhised;
7) elutähtsa teenuse taastamise maksimaalne prognoositav aeg.
(4) Teenuseosutaja arvestab taastekavas tegevusi plaanides elutähtsa teenuse katkestuse või
häire lubatud ajaga, välja arvatud juhul, kui olukorda ei ole teenuseosutajast sõltumatutel
põhjustel võimalik määratud aja jooksul lahendada.
§ 16. Plaani kasutuselevõtmine
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
18
(1) Plaan peab olema kättesaadav vähemalt teenuseosutaja personali sellele osale, kes osaleb
elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamises või ohu ennetamises.
(2) Ohu realiseerumisel teavitatakse sellest olukorra lahendamise juhti, lähtudes varem kokku
lepitud töökorraldusest.
(3) Olukorra lahendamise juht tegutseb teabe saamisel taastekava kohaselt, rakendades olukorra
lahendamiseks vajaduse korral ka taastekavas nimetamata tegevusi ja meetmeid.
§ 17. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Lisa 1. Tegevuste kriitilisuse hindamine
Lisa 2. Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse hindamine
Lisa 3. Stsenaariumi realiseerumise tagajärje hindamine
Lisa 4. Riskiklassid
Lisa 5. Kriitilise tegevuse toimimiseks olulise ressursi kirjeldamine
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ
(ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
19
Rakendusakti kavand nr 6
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse kriisiplaan ja püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani
koostamise nõuded, selle koostamise ja muutmise ning kasutusele võtmise ja
rakendamise täpsem kord.
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 14 lõike 4 ja § 15 lõike 15 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse kriisiplaani nõuded, selle koostamise ja muutmise täpsem kord
(1) Vabariigi Valitsuse kriisiplaani koostamist juhib Riigikantselei.
(2) Vabariigi Valitsuse kriisiplaani koostamisel lähtutakse üleriigilisest riskianalüüsist,
ohustsenaariumitest ja julgeolekupoliitika alustest.
(3) Vabariigi Valitsuse kriisiplaan koostatakse iga nelja aasta tagant ja selle ajakohasust hindab
Riigikantselei koos ministeeriumidega kord aastas.
(4) Kui Vabariigi Valitsuse kriisiplaan ei ole ajakohane, selles on ebatäpsusi või ilmneb asjaolu,
mis viitab vajadusele plaan uuendada, algatab Riigikantselei plaani uuendamise ja korraldab
selle kuue kuu jooksul.
(5) Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis määratakse asutuste kriisiülesanded. Nendest lähtudes võib
ministeerium määrata oma kriisiplaanis valitsemisala asutustele täpsustavaid ülesandeid või
tegevusi.
§ 2. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani nõuded ja koostamise kord
(1) Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani koostamisel lähtutakse riskianalüüsidest
ning riigikaitse osas ohustsenaariumidest.
(2) Püsiva kriisiülesandega täidesaatva riigivõimu asutuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse
kriisiplaani koostamisel lähtutakse lisaks Vabariigi Valitsuse kriisiplaanist.
(3) Kriisiplaani koostab püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas elutähtsa teenuse
osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi koos kriisiplaani koostamise eest vastutav
asutus).
(4) Riigikantselei annab kriisiplaani koostamise eest vastutavale asutusele vajadusel suuniseid
kriisiplaani koostamiseks.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
20
(5) Kohaliku omavalitsuse üksust nõustab plaani koostamisel Päästeamet ning püsiva
kriisiülesande valdkondlikust kuuluvusest tulenevalt Sotsiaalkindlustusamet ja Haridus- ja
Teadusministeerium.
(6) Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaanis esitatakse eelkõige:
1) kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise tingimused ning kord;
2) kriisiplaani rakendamiseks vajalikud tegevused ja lahendused;
3) kriisiplaani rakendamiseks vajalikud võimed, sealhulgas personal, vahendid ja varud;
4) kriisiplaani rakendamise juhtimine ja koostöö;
5) avalikkuse teavitamine ja teabevahetus;
6) elanikkonnakaitse tegevused;
7) rahvusvahelise abi vajadus, kaasamine, vastuvõtmine ja kasutamine.
(7) Kriisiplaani koostamisel arvestatakse vastavalt kriisiolukorra lahendamisel osalevate
asutuste pädevusele vähemalt järgmiste olukordade või sündmustega, neile reageerimine tuleb
planeerida lahendava asutuse juhtimisel tegutsemiseks nii kriisiolukorras kui kriisiolukorra ohu
tekkimisel:
1) sõjalisest ohust tingitud sündmused (Kaitseministeerium);
2) põhiseaduslikku korda ja riigi julgeolekut ähvardavatest riigisisestest ja piiriülestest ohtudest
tingitud sündmused, sealhulgas terroriaktid, massiline sisseränne ja massiline korratus
(Siseministeerium);
3) klimaatilistest ohtudest tingitud sündmused, sh üleujutus, metsapõleng (Siseministeerium);
4) inimese tervist mõjutavatest ohtudest tingitud sündmused, sh epideemia, pandeemia,
mürgistus (Sotsiaalministeerium);
5) loomataud, sh ulatuslik nakkuspuhang (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium);
6) ehitiste ja seadmetega seotud või nendest tulenevad õnnetused, sh põleng, varingud,
plahvatus ja muud sarnane sündmus (Siseministeerium);
7) ohtlike ainete käitlemisel tekkivad õnnetused ja kiirgusõnnetused (Siseministeerium,
Kliimaministeerium);
8) küberohust tingitud sündmused, sh ulatuslik küberintsident (Justiits- ja Digiministeerium);
9) ulatuslik elutähtsa teenuse katkestus, sh ulatuslik elektrikatkestus, ulatuslik sidekatkestus
(Kliimaministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Eesti Pank);
10) Eesti sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis õnnetustest tingitud sündmused, sh
merereostus, sh ulatuslik merepäästesündmus, sh reostus piiriveekogus (Siseministeerium,
Kaitseministeerium).
(8) Kriisiplaani koostamisel arvestatakse vastavalt ohu ja riski suurusele järgmiste
olukordadega:
1) olukord, mille lahendamiseks piisab tavapärastest võimetest ning juhtimise ja koostöö
korraldusest;
2) olukord, mille lahendamiseks on vaja tavapärasest rohkem võimeid või erinevat juhtimise
või koostöö korraldust ning võtta kasutusele kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse
kriisiplaan ja algatada asutustevaheline koostöö;
3) vahetult eelseisev või juba kehtestatud kriisiolukord.
§ 3. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani kooskõlastamise, kehtestamise ja
muutmise kord
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
21
(1) Kriisiplaani koostamise eest vastutav asutus kooskõlastab plaani valdkonna eest vastutava
ministeeriumiga ja esitab selle arvamuse avaldamiseks teistele asjassepuutuvatele osapooltele.
(2) Kohaliku omavalitsuse kriisiplaan kooskõlastatakse Sotsiaalkindlustusameti, Haridus- ja
teadusministeeriumi ja Päästeametiga ja esitatakse arvamuse avaldamiseks teistele
asjassepuutuvatele osapooltele.
(3) Kriisiplaani kehtestab kriisiplaani koostamise eest vastutava asutuse juht. Ministeeriumi
kriisiplaani kehtestab asjaomane minister. Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiplaani kehtestab
vallavanem või linnapea.
(4) Kui ministeerium koostab ühise plaani oma valitsemisala asutustega või
Rahandusministeerium Eesti Panga ja Finantsinspektsiooniga, siis kinnitavad selle kõik ühist
plaani koostavate asutuste juhid.
(5) Kui kohaliku omavalitsuse üksus koostab ühise plaani ühe või mitme kohaliku omavalitsuse
üksusega ühiselt, siis kinnitavad selle asjaomased vallavanemad ja linnapead.
(6) Asutuse ja isiku kriisiplaan koostatakse iga nelja aasta tagant ning selle ajakohasust hindab
plaani koostamist juhtiv asutus või isik kord aastas.
(7) Kui kriisiplaan ei ole ajakohane, selles on ebatäpsusi või ilmneb asjaolu, mis viitab
vajadusele plaan uuendada, algatab kriisiplaani koostamise eest vastutav asutus plaani
uuendamise ja korraldab selle kuue kuu jooksul.
(8) Kui valdkonna eest vastutaval ministeeriumil või Riigikantseleil on alust arvata, et
kriisiplaan vajab uuendamist, võib valdkonna eest vastutav ministeerium nõuda kehtiva plaani
muutmise algatamist kohe või seada plaani uuendamisele lõikes 6 nimetatud tähtajast erineva
aja.
(9) Kui Päästeametil on alust arvata, et kohaliku omavalitsuse üksuse plaan vajab uuendamist,
võib Päästeamet nõuda kehtiva plaani muutmise algatamist kohe või seada plaani uuendamisele
lõikes 6 nimetatud tähtajast erineva aja.
§ 4. Kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise tingimused
(1) Vabariigi Valitsuse kriisiplaani võetakse kasutusele ja rakendatakse Vabariigi Valitsuse
otsusel:
1) enne kriisiolukorda kriisiplaanis toodud juhul kriisiolukorda põhjustada võiva ohu
tõrjumiseks, lähtudes vajadusel Vabariigi Valitsuse määratud eesmärgist ning rakendades
Vabariigi Valitsuse täpsemalt määratud juhtimis- ja koostöökorraldust.
2) kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks.
(2) Asutuse ja isiku kriisiplaan võetakse kasutusele ja rakendatakse:
1) enne kriisiolukorda asutuse või isiku juhi otsusel kriisiplaanis toodud juhul kriisiolukorda
põhjustada võiva ohu tõrjumiseks;
2) kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
22
(3) Kriisiplaani koostamisel osalenud asutusel ja isikul on õigus teha ettepanek kriisiplaani
kasutusele võtmise ja rakendamise kohta, kui püsiva kriisiülesandega asutus või isik seda ise ei
tee.
(4) Asutuse ja isiku kriisiplaani rakendav olukorra lahendamise eest vastutav asutus kohustub:
1) tagama valmisoleku juhtida kriisiplaanis kirjeldatud olukordade lahendamist;
2) korraldab oma vastutusalas kriisiplaanis kirjeldatud olukordade seiramise ja hindamise, et
alustada õigel ajal tegevusi kriisiplaanis ohu tõrjumiseks ja olukorra lahendamiseks, ning
esimesel võimalusel teavitab kriisiplaanis kaasatavaid asutusi ja isikuid;
3) määrab kriisiplaani koostamisse kaasatud asutustele ja isikutele ülesanded ja nende täitmise
tähtsuse järjekorra;
4) püstitab eesmärgi või eesmärgid, mille saavutamiseks olukorra lahendamise tegevused kaasa
aitavad;
5) otsustab olukorra lahendamise lõpetada, teavitades sellest olukorra lahendamisse kaasatud
asutusi ja isikuid.
(5) Kriisiplaani rakendaval olukorra lahendamise eest vastutaval täidesaatva riigivõimu
asutusel on õigus anda täidesaatva riigivõimu asutustele ülesandeid ja korraldusi, et tagada
olukorra kiire lahendamine.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
23
Rakendusakti kavand nr 7
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Õppuste sagedus, selle korraldamisele ja läbiviimisele esitatavad nõuded, õppusejärgsed
tegevused ja õppuste kulude katmise kord
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 17 lõike 3 alusel.
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määruses sätestatakse õppuse sagedus, õppuse läbiviimise ja õppuse korraldamise nõuded
ning õppuse kulu katmine.
(2) Määrust ei kohaldata Kaitseväele.
§ 2. Õppuse korraldamise eesmärk
Õppuse korraldamise eesmärk on harjutada või kontrollida Vabariigi Valitsuse ja püsiva
kriisiülesandega asutuse ja isiku, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse
üksuse võimet lahendada kriisiolukord ja täita püsivaid kriisiülesandeid.
§ 3. Õppuste sagedus ja korraldamine
(1) Õppuse korraldamisel lähtutakse Riigikantselei suunistest.
(2) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku
omavalitsuse üksus korraldab õppuse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.
(3) Lõikes 2 nimetatud õppuse korraldajad võivad teha ühise õppuse, kui ühise õppuse
korraldamine täidab iga korraldaja suhtes §-s 2 nimetatud eesmärgi.
(4) Lõikes 3 nimetatud ühise õppuse korraldamise kooskõlastavad elutähtsa teenuse osutajad
elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajaga, kohaliku omavalitsuse üksused Päästeametiga ja
ülejäänud püsiva kriisiülesande täitjad valdkonna eest vastutava ministeeriumiga. Kui
korraldatav ühine õppus ei täida elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, Päästeameti või
valdkonna eest vastutava ministeeriumi hinnangul iga korraldaja suhtes määruse §-s 2
nimetatud eesmärki ning õppust ei ole võimalik muuta viisil, et see täidaks iga korraldaja suhtes
§-s 2 nimetatud eesmärki, tuleb õppused korraldada eraldi.
§ 4. Õppuste korraldamisele esitatavad nõuded
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
24
Õppuse korraldaja dokumenteerib õppuse läbiviimise vähemalt ulatuses, et oleks võimalik
tuvastada:
1) õppuse toimumise aeg;
2) õppuse vastutav korraldaja;
3) õppusest osavõtjad;
3) õppuse eesmärk;
4) õppuse stsenaarium ja läbiviimise korraldus;
6) õppuse hindajad ja hindamise korraldus
7) õppusel tuvastatud tähelepanekud, ettepanekud ja probleemid.
§ 5. Õppusejärgsed tegevused
(1) Õppuse korraldaja koostab õppuse kokkuvõtte, kus esitatakse tähelepanekud, ettepanekud
ja probleemid ning probleemide lahendamise ja ettepanekutega tegelemise tegevus- ja ajakava.
(2) Õppuse tulemusest teavitab elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldajat, kohaliku omavalitsuse üksus Päästeametit, ülejäänud püsiva kriisiülesande täitjad
valdkonna eest vastutava ministeeriumi, esitades õppuse kokkuvõtte kolme kuu jooksul pärast
õppuse toimumist.
(3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, Päästeamet ja ministeerium edastavad õppuse
kokkuvõtted koos oma tähelepanekute ja ettepanekutega Riigikantseleile ühe kuu jooksul pärast
õppuse korraldajalt kokkuvõtte saamist.
(4) Riigikantselei esitab kord aastas Vabariigi Valitsusele koondülevaate õppustel tuvastatud
olulisematest probleemidest ja lahendusettepanekutest.
§ 6. Õppuste kulu kandmine
Õppuse korraldamisega seotud kulu kaetakse õppuse korraldaja eelarvest. Õppusesse kaasatud
asutuste õppusel osalemise kulu kaetakse nende asutuste eelarvetest, kui ei ole kokku lepitud
teisiti.
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
25
Rakendusakti kavand nr 8
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Toimepidevuse tagamise ja objektikaitse kord
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 18 lõike 8 ja 19 lõike 7 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse:
1) toimepidevuse tagamise valmidustasemed ning nende kehtestamise ja muutmise kord;
2) toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti kaitse tingimused ja kord, sealhulgas varjumise
korralduse nõuded;
3) alaliselt või ajutiselt kaitstavate olulise tähtsusega objektide kategooriad, kaitsemeetmed ja
nende rakendamise kord, sealhulgas objekti ohutasemed ja nende muutmise kord;
4) alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti riskianalüüsi ja turvaplaani koostamise,
kooskõlastamise, kinnitamise ja muutmise kord;
5) ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise kord ja ajutise kaitse tähtajad.
(2) Määruses sätestatud nõudeid kohaldatakse elutähtsa teenuse osutamisele ja selle
toimepidevuse tagamisele ulatuses, mis ei ole reguleeritud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse ja
selle alusel kehtestatud õigusaktiga.
2. peatükk
Valmidustasemete kehtestamine ja muutmine
§ 2. Valmidustasemed
(1) Riigikantselei, ministeeriumid ja kriisiolukorra lahendamise eest vastutavad asutused,
sealhulgas elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad ja kohaliku omavalitsuse üksused
tagavad igal ajahetkel valmiduse püsivate kriisiülesannete täitmiseks ja kriisiolukorra
lahendamiseks, rakendades ohu muutumisele vastava valmiduse saavutamiseks kohast
valmidustaset.
(2) Valmidustasemed jagunevad järgmiselt:
1) valmidustase 1 – tavapärane valmidus, kui kriisiolukorra tekkimise risk on madal;
2) valmidustase 2 – tõstetud valmidus, kui kriisiolukorra tekkimise risk on tõenäoline;
3) valmidustase 3 – kõrgendatud valmidus, kui on kriisiolukord või selle tekkimise risk kõrge;
4) valmidustase 4 – täielik valmidus, kui on kriisiolukord või vahetu risk selle tekkimiseks.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
26
(3) Püsiva kriisiülesandega lõikes 1 nimetatud asutus määrab enda tegevused ja nende
elluviimise kõikides valmidustasemetes lähtudes järgnevast:
1) tavapärase valmiduse korral toimub ülesannete täitmine tavapärase juhtimis- ja
töökorraldusega, seejuures toimepidevust ja ülesannete täitmist seiratakse, kontaktpunkt toimib
ning ollakse valmis tegevuste käivitamiseks ja valmiduse suurendamiseks;
2) tõstetud valmiduse korral seatakse end valmis maandama ähvardavat ohtu ja valmistuma
eesootavaks olukorraks;
3) kõrgendatud valmiduse korral seatakse end osaliselt valmis ning rakendatakse kriisiaegset
juhtimis- ja töökorraldust, et täita ohu realiseerumisel kriisiülesandeid, seejuures tagatakse
võimalusel tavapäraste ülesannete täitmine;
4) täieliku valmiduse korral seatakse end terviklikult valmis ja minnakse täielikult üle
kriisiaegsele juhtimis- ja töökorraldusele, et täita ohu realiseerumisel eelkõige kriisiülesandeid
ja kriitilisi tegevusi.
§ 3. Valmidustaseme kehtestamine ja muutmine
(1) Valmidustaseme kehtestab ja seda muudab valmidustasemeid rakendav asutus.
Valmidusastme kehtestamise ettepaneku saab asutusele teha ka Riigikantselei ja asutuse
kriisiplaani koostamisse kaasatud asutus või isik.
(2) Valmidustasemeid rakendav asutus teavitab valmidustaseme muutmisest viivitamata seotud
osapooli ja Riigikantseleid.
(3) Teates esitatakse valmidustase, selle kehtestamise või muutmise põhjus ning kehtivuse
algus ja lõpp, kui seda on võimalik ajaliselt määrata.
3. peatükk
Toimepidevuse tagamiseks vajalik objektikaitse ja objektil varjumine
§ 4. Toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti kaitse ja objektil varjumise üldnõuded
(1) Käesolevas peatükis sätestatud nõudeid kohaldatakse toimepidevuse tagamiseks vajaliku
objekti kaitseks ka juhul, kui objekt ei ole määratud alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise
tähtsusega objektiks.
(2) Käesolevas peatükis sätestatud nõudeid kohaldatakse toimepidevuse tagamiseks vajalikul
objektil varjumise korraldamiseks juhul, kui objekt on ameti- või töökohaks määratud
kriisiülesandega ameti- ja töökohaga personalile.
(2) Toimepidevuse tagamiseks ja kriisiülesande täitmiseks vajalikud objektid määrab püsiva
kriisiülesandega asutus ja isik.
(3) Objektikaitset ja objektil varjumist korraldab objekti valdaja.
§ 5. Objekti füüsiliseks kaitseks vajalike meetmete rakendamine
(1) Toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti kaitseks rakendatakse selleks kohaseid
töökorralduslikke ning ehituslikke ja tehnilisi füüsilise kaitse miinimummeetmeid.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
27
(2) Kui objekt moodustab osa ehitisest või kinnistust, rakendatakse füüsilise kaitse
miinimummeetmeid üksnes sellel osal, mis on toimepidevuse tagamiseks vajalik.
(3) Ohu muutumisel rakendatakse toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti kaitseks
täiendavaid lisaturvameetmeid.
(4) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik hindab füüsilise kaitse miinimummeetmete kohasust
toimepidevuse seiramisel.
(5) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik määrab objektikaitsel rakendatavad ehituslikud,
tehnilised, töökorralduslikud füüsilise kaitse meetmeid ja täiendavad lisaturvameetmed ohu
ennetamiseks, tõkestamiseks ja selle realiseerumise tagajärgede leevendamiseks.
§ 6. Objektil varjumise võimaldamiseks vajalike meetmete rakendamine
(1) Toimepidevuse tagamiseks vajalikul objektil töötava kriisiülesandega ameti- ja töökohaga
personali kaitseks rakendatakse selleks kohaseid töökorralduslikke ning ehituslikke ja tehnilisi
personali kaitse meetmeid.
(2) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik määrab objektil varjumise võimaldamiseks
rakendatavad ehituslikud, tehnilised, töökorralduslikud personali kaitse meetmed.
4. peatükk
Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitse
1. jagu
Olulise tähtsusega objektide kategooriad
§ 7. Alaliselt või ajutiselt kaitstavate olulise tähtsusega objektide kategooriad
(1) Alaliselt või ajutiselt kaitstavad olulise tähtsusega objektid (edaspidi ka olulise tähtsusega
objekt) jagunevad püsiva kriisiülesande täitmisest või selle tagamisest lähtuvalt järgmistesse
kategooriatesse:
1) avaliku võimu organi kasutuses olev objekt (edaspidi A-kategooria objekt);
2) elutähtsa teenuse osutamisega seotud objekt (edaspidi B-kategooria objekt);
3) avaliku korra tagamiseks oluline objekt, sealhulgas objekt, mille kahjustamise või
hävitamisega kaasneb inimeste elu ja tervise, rahvusliku kultuuripärandi ja ühiskonna
turvatunde kahjustamise oht (edaspidi C-kategooria objekt);
4) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud objekt, sealhulgas riigikaitseline ehitis
ehitusseadustiku tähenduses (edaspidi D-kategooria objekt);
5) julgeolekuasutuse kasutuses olev objekt, sealhulgas julgeolekuasutuse ehitis
ehitusseadustiku tähenduses (edaspidi E-kategooria objekt);
6) sisejulgeoleku tagamisega seotud objekt (edaspidi F-kategooria objekt).
(2) Maa-ala, ehitise või seadme määramisel alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega
objektiks märgitakse ära ka selle kategooria.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
28
2. jagu
Objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramine
§ 13. Objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramine
(1) Maa-ala, ehitise või seadme võib määrata ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks
järgmistel eesmärkidel:
1) et kindlaks teha, kas on vajalik määrata see alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks;
2) et seda erakorraliselt kaitsta, kui muud kaitseabinõud on ammendunud või muude
kaitseabinõude kohaldamine oleks seatud eesmärgiga võrreldes ebamõistlikult koormav.
(2) Enne objekti määramist ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektis hinnatakse eelkõige:
1) objekti kaitsmise muid võimalusi;
2) ajutise kaitse määramata jätmise võimalikke tagajärgi;
3) objekti seost muu alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objektiga;
4) objekti võimalikku § 2 lõikes 1 nimetatud kategooriat lähtuvalt objekti tüübist.
(3) Kui objekt on vaja määrata ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks § 13 lõike 1
punktis 2 sätestatud eesmärgil selle erakorraliseks kaitsmiseks, peab lisaks lõikes 2 nimetatud
asjaoludele hindama:
1) asjaolusid või kaalutlusi, mis välistavad objekti kaitsmise muud võimalused;
2) objekti erakorralise kaitse kestust.
(4) Objekti määramise ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks otsustab määramise
õigust omav minister käskkirjaga. Käskkirjas märgitakse vähemalt:
1) objekti nimetus;
2) objekti aadress, lähiaadress või muud asukohaandmed;
3) objekti täpne paiknemine või asukoht, kui objekt on osa ehitisest või kinnistust;
4) objekti kategooria ja selle määramise põhjendus;
5) põhjendus objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise vajalikkuse
kohta;
6) ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise tähtaeg.
§ 14. Objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise tähtaeg
(1) Objekti võib määrata ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks kuni 60 päevaks ning
kriisiolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal kuni 180 päevaks.
(2) Objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks olemine lõpeb pärast käskkirjas
märgitud tähtpäeva saabumist või objekti alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks
määramisest arvates.
§ 15. Teavitamine
(1) Objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise käskkiri toimetatakse
objekti valdajale kätte lihtkirjaga või elektrooniliselt hiljemalt käskkirja andmisele järgneval
tööpäeval.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
29
(2) Objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramisest teavitatakse
Kaitsepolitseiametit. Muud isikut, asutust või institutsiooni teavitatakse, kui see tuleneb
seadusest või see on vajalik objekti kaitse korraldamiseks.
3. jagu
Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja ja valitsusasutuse
ülesanded
§ 16. Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja ülesanded
(1) Objektikaitset korraldab objekti valdaja.
(2) Objekti valdaja peab määrama käesolevas peatükis sätestatud ülesannete täitmise
korraldamiseks volitatud esindaja ning edastama volitatud esindaja kontaktandmed
Kaitsepolitseiametile.
(3) Objekti valdaja on kohustatud viivitamata teavitama Kaitsepolitseiametit asjaoludest
objektil või selle lähiümbruses, mis võivad viidata rünnakuohule.
§ 17. Valitsusasutuste ülesanded
(1) Siseministeerium hindab A-, B-, C- ja F-kategooria objekti ning Siseministeeriumi
valitsemisala asutuse E-kategooria objekti ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega
objektiks määramise vajadust ning koordineerib nimetatud objektide kaitse korraldamist.
(2) Kaitseministeerium hindab D-kategooria ja Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuse E-
kategooria objekti ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise
vajadust ning koordineerib nimetatud objektide kaitse korraldamist.
(3) Kaitsepolitseiamet nõustab A-, B-, C- ja F-kategooria objekti valdajat riskianalüüsi ning
turvaplaani rakendamisel ning muudab käesolevas määruses sätestatud korras A-, B-, C- ja F-
kategooria objekti ohutasemeid.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet muudab käesolevas määruses sätestatud korras A-, B-, C- ja F-
kategooria objekti ohutasemeid.
4. jagu
Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti riskianalüüsi ja turvaplaani koostamine
1. jaotis
Üldnõuded
§ 18. Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti riskianalüüsi ja turvaplaani üldnõuded
(1) Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja on kohustatud kinnitama riskianalüüsi
ja turvaplaani ühe aasta jooksul objekti alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks
määramisest arvates.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
30
(2) Riskianalüüsi ja turvaplaani võib koostada ühel territooriumil asuvate objektide kohta või
mitme muul viisil seotud objekti kohta ühiselt, kui see on vajalik:
1) riskianalüüsi objektiivseks koostamiseks;
2) turvaplaani rakendamiseks.
(3) Käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastav riskianalüüs või turvaplaan võib sisalduda
objekti valdaja muus dokumendis juhul, kui riskianalüüs või turvaplaan on nimetatud
dokumendi muudest osadest või dokumendi sisust selgelt eristatav.
(4) Kinnitatud riskianalüüs ja turvaplaan edastatakse Kaitsepolitseiametile. Kui B-kategooria
objekti valdaja on elutähtsa teenuse osutaja, edastab ta kinnitatud riskianalüüsi ja turvaplaani
ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale.
(5) D- ja E-kategooria objekti riskianalüüsile ja turvaplaanile ei pea kohaldama lõikes 4, § 19
lõigetes 2 ja 4, §-des 20–27 ning § 28 lõikes 6 sätestatut.
§ 19. Riskianalüüsi ja turvaplaani uuendamine
(1) Objekti valdaja on kohustatud uuendama riskianalüüsi ja turvaplaani korraliselt vähemalt
üks kord kahe aasta jooksul nende kinnitamisest arvates.
(2) Lõikes 1 sätestatud korras uuendatud riskianalüüs ja turvaplaan edastatakse
Kaitsepolitseiametile kolme tööpäeva jooksul nende kinnitamisest arvates. Kui B-kategooria
objekti valdaja on elutähtsa teenuse osutaja, edastab ta uuendatud riskianalüüsi ja turvaplaani
ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale.
(3) Objekti valdaja on kohustatud uuendama riskianalüüsi ja turvaplaani erakorraliselt 30 päeva
jooksul, kui:
1) oluliselt muutuvad ohud, ohu realiseerumise tõenäosus või ohu realiseerumise võimalik
tagajärg;
2) oluliselt muutuvad objekti turvalisuse tagamiseks rakendatud meetmed;
3) objektil või selle vahetus läheduses on toimunud sündmus, mis ohustab objekti turvalisust;
4) muutuvad objekti valdaja, omaniku või objekti andmed.
(4) Riskianalüüsi ja turvaplaani erakorralisel uuendamisel teavitab objekti valdaja kirjalikult
Kaitsepolitseiametit riskianalüüsis või turvaplaanis tehtud muudatustest. Kui B-kategooria
objekti valdaja on elutähtsa teenuse osutaja, teavitab ta muudatustest ka elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldajat.
§ 20. Riskianalüüsi ja turvaplaani kooskõlastamine Kaitsepolitseiametiga
(1) Riskianalüüs ja turvaplaan kooskõlastatakse enne nende kinnitamist Kaitsepolitseiametiga:
1) riskianalüüsi ja turvaplaani esmakordsel koostamisel;
2) riskianalüüsi ja turvaplaani korralisel uuendamisel, kui nende uuendamisel muutuvad
objektiturvalisuse tagamiseks rakendatavad meetmed.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
31
(2) Kui riskianalüüsis või turvaplaanis on puudusi, tagastab Kaitsepolitseiamet riskianalüüsi
või turvaplaani ning annab kuni 30 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks
võib Kaitsepolitseiamet anda kuni 90 päeva, kui:
1) puudused on olulised ning neid kõrvaldamata ei täida riskianalüüs või turvaplaan oma
otstarvet;
2) objektil, selle läheduses või julgeolekukeskkonnas on toimunud muudatusi, mille mõjude
analüüs on suuremahuline ja mõjutab rakendatavaid meetmeid.
(3) Riskianalüüsi või turvaplaani võib tagastada puuduste kõrvaldamiseks korduvalt.
(4) Kaitsepolitseiamet kooskõlastab riskianalüüsi ja turvaplaani 30 päeva jooksul nende
esitamisest või puuduste kõrvaldamisest arvates. Kooskõlastamise tähtaega võib pikendada
kuni 60 päeva võrra, kui kooskõlastamine nõuab Kaitsepolitseiametilt lisaanalüüsi.
Kooskõlastamise tähtaja pikendamisest teavitab Kaitsepolitseiamet objekti valdajat kirjalikult.
2. jaotis
Riskianalüüsi koostamine
§ 21. Riskianalüüsi osad
Riskianalüüs koosneb vähemalt järgmistest osadest:
1) koostaja andmed, sealhulgas ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed;
2) analüütiline osa, mis koostatakse §-des 22–24 sätestatust juhindudes;
3) vajaduse korral riskianalüüsi selgitavad tabelid ja joonised;
4) riskianalüüsi kokkuvõte.
§ 22. Riskide analüüsimine
(1) Riskianalüüsi koostaja selgitab välja võimalikud ohud, võttes aluseks üleriigilise
riskianalüüsi tulemusi, kirjeldab neid vastavalt objekti kategooriale kogemuste, uuringute või
muu teabe põhjal ning annab hinnangu ohu realiseerumise tõenäosusele ja selle tagajärgedele.
(2) Ohu realiseerumise tõenäosusele antavas hinnangus lähtutakse statistilistest andmetest ja
muudest dokumenteeritud arvestuslikest, analüütilistest või muul viisil tõestatud andmetest
ning teiste asutuste antud hinnangutest.
(3) Ohu realiseerumise tõenäosuse hinnang antakse järgmise viie aasta kohta lisas 1 sätestatu
kohaselt. Kui ohu realiseerumise tõenäosust ei ole võimalik lisa 1 kohaselt hinnata, antakse
hinnang ohu realiseerumise tõenäosusele, lähtudes muudest mõõdetavatest kriteeriumidest.
(4) Ohu realiseerumise tagajärgi analüüsitakse eelkõige järgmistest valdkondadest lähtuvalt:
1) inimeste elu ja tervis;
2) vara;
3) teave;
4) B-kategooria objektide puhul elutähtsate teenuste toimepidevus;
5) asutuse põhitegevus ja maine.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
32
(5) Ohu realiseerumise tagajärgede analüüsimisel võib arvestada ebasoovitavaid mõjusid ka
muudele kvantitatiivselt või kvalitatiivselt mõõdetavatele valdkondadele, mis toovad lisaks
lõikes 4 nimetatud valdkondadele paremini esile ohu realiseerumise võimalikud tagajärjed.
(6) B-kategooria objekti puhul nimetatakse eraldi tagajärjed selle objektiga seotud elutähtsa
teenuse toimimisele.
(7) Ohu realiseerumise tagajärgedele antakse raskusaste lisas 2 sätestatu kohaselt ning seda
põhjendatakse. Ohu realiseerumise tagajärgede koondhinnang antakse raskeima tagajärje järgi.
§ 23. Riskiklassi määramine
(1) Ohu realiseerumisele määratakse riskiklass, arvestades ohu realiseerumise tõenäosust ja
tagajärje raskusastet.
(2) Riskiklassi tasemed on esitatud lisas 3.
§ 24. Riskianalüüsi kokkuvõte
Riskianalüüsi kokkuvõttes esitatakse ohtude kirjeldused ja riskiklassid. B-kategooria objektide
puhul esitatakse kokkuvõttes ka tagajärjed elutähtsa teenuse toimepidevusele.
3. jaotis
Turvaplaani ja ajutise turvaplaani koostamine
§ 25. Turvaplaani osad
(1) Turvaplaan koosneb järgmistest osadest:
1) koostaja andmed, sealhulgas ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed;
2) ehituslikud, tehnilised ja töökorralduslikud meetmed ohu ennetamiseks, tõkestamiseks ja
selle realiseerumise tagajärgede leevendamiseks lähtuvalt riskianalüüsis määratud riskiklassist;
3) ülevaade füüsilise kaitse miinimummeetmete rakendamisest, sealhulgas seos riskianalüüsiga
ning meetme rakendamise hetkeseis;
4) füüsilise kaitse miinimummeetmete rakendamise erandi ja muu kaitsemeetme kohaldamise
põhjendus;
5) ülevaade lisaturvameetmete rakendamisest, sealhulgas lisaturvameetmete rakendamise
korraldus objektil;
6) lisaturvameetmete rakendamise erandi ja muu kaitsemeetme kohaldamise põhjendus;
7) kiirreageerimise kaart;
8) turvaplaani ankeet.
(2) Turvaplaanis kirjeldatakse ka lõikes 1 nimetatud meetmete ning muude kaitsemeetmete
rakendamiseks olemasolevaid ja vajaminevaid ressursse.
§ 26. Kiirreageerimise kaart
(1) Turvaplaani osana koostatav kiirreageerimise kaart on käesoleva määruse tähenduses
objektil objekti kaitse tagamiseks kasutatav mõõtkavaline hoone korruste ja lõigete plaan koos
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
33
tegelike ruumide asetusega ning selle juurde kuuluvate objekti kaitse tagamiseks vajalike
andmetega ning muu hoonet iseloomustav lihtsustatud joonis.
(2) Kiirreageerimise kaart koostatakse vaid alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks
määratud hoone kohta või selle hoone kohta, mis asub objektiks määratud maa-alal või kus asub
objektiks määratud seade ja mis on seotud selle seadme toimimisega.
(3) Kiirreageerimise kaarti uuendatakse, kui sellele kantud andmed muutuvad.
(4) Objekti valdaja on kohustatud hoidma kiirreageerimise kaarti viisil, mis tagab selle
kättesaadavuse operatiivtöö tegijale objektil.
(5) Kiirreageerimise kaardi andmete loetelu ja vorm on esitatud lisas 4.
§ 27. Turvaplaani ankeet
Turvaplaani kokkuvõttena täidetakse turvaplaani ankeet lisas 5 sätestatu kohaselt.
§ 28. Ajutine turvaplaan
(1) Objekti valdaja on kohustatud koostama ajutise turvaplaani:
1) kui objekt on määratud ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks;
2) enne turvaplaani kinnitamist, kui objekt on määratud alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega
objektiks.
(2) Ajutisele turvaplaanile ei kohaldata §-des 18–20 ja 25–27 sätestatud nõudeid.
(3) Objekti valdaja on kohustatud koostama ajutise turvaplaani 30 päeva jooksul objekti alaliselt
või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramisest arvates. Kui objekt
määratakse ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks § 13 lõike 1 punktis 2 sätestatud
eesmärgil objekti erakorraliseks kaitsmiseks, on objekti valdaja kohustatud koostama ajutise
turvaplaani kolme päeva jooksul objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks
määramisest arvates.
(4) Ajutise turvaplaani võib koostada ühel territooriumil asuvate objektide kohta või mitme
muul viisil seotud objekti kohta ühiselt, kui see on vajalik ajutise turvaplaani rakendamiseks.
(5) Ajutises turvaplaanis märgitakse vähemalt:
1) objekti ohutaseme muutmise kord objekti valdaja poolt;
2) paragrahvis 22 nimetatud lisaturvameetmete rakendamise kord;
3) lisaturvameetmete rakendamise eest vastutavate isikute kontaktandmed.
(6) Ajutine turvaplaan edastatakse Kaitsepolitseiametile viie tööpäeva jooksul selle
koostamisest arvates. Kui objekt määratakse ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks §
13 lõike 1 punktis 2 sätestatud eesmärgil objekti erakorraliseks kaitsmiseks, edastatakse ajutine
turvaplaan Kaitsepolitseiametile viivitamata.
5. jagu
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
34
Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed
§ 29. Füüsilise kaitse miinimummeetmed
(1) Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja on kohustatud rakendama objekti
füüsilise kaitse miinimummeetmeid, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Kui objekt moodustab osa ehitisest või kinnistust, rakendatakse füüsilise kaitse
miinimummeetmeid üksnes sellel osal.
(3) A-, B-, C- ja F-kategooria objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed on sätestatud lisades
6–9.
(4) D- ja E-kategooria objekti kaitsel võib rakendada füüsilise kaitse miinimummeetmeid
käesolevas määruses sätestatud korrast erinevalt.
§ 30. Füüsilise kaitse miinimummeetmete rakendamise erandid
(1) Objekti füüsilise kaitse miinimummeetmeid võib rakendada lisades 6–9 sätestatud mahust
erinevalt või osaliselt, kui:
1) objekti asukoha või eripära tõttu ei ole meetme rakendamine võimalik;
2) riskianalüüsi ja turvaplaani koostamise käigus on tuvastatud, et meetme rakendamine on
ebamõistlik.
(2) Lõikes 1 nimetatud erandi kohaldamist põhjendab objekti valdaja turvaplaanis, selgitades
sealhulgas võimalust rakendada ohtude maandamiseks muud kaitsemeedet.
(3) Kui objektil rakendatakse politsei valvet, kohaldatakse käesoleva määrusega sätestatud
nõudeid füüsilise kaitse miinimummeetmete rakendamisel niivõrd, kuivõrd politsei ja piirivalve
seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses ei ole sätestatud teisiti.
6. jagu
Objekti lisaturvameetmed ning ohutasemed ja nende muutmine
§ 31. Lisaturvameetmed
(1) Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja on kohustatud rakendama ohutaseme
kehtestamisel objekti lisaturvameetmeid, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Kui objekt moodustab osa ehitisest või kinnistust, rakendatakse lisaturvameetmeid üksnes
sellel osal.
(3) A-, B-, C- ja F-kategooria objekti lisaturvameetmed on sätestatud lisades 10–13.
(4) D- ja E-kategooria objekti kaitsel võib rakendada lisaturvameetmeid käesolevas määruses
sätestatud korrast erinevalt.
§ 32. Lisaturvameetmete rakendamise erandid
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
35
(1) Objekti lisaturvameetmeid võib rakendada lisades 10–13 sätestatud mahust erinevalt või
osaliselt, kui:
1) objekti asukoha või eripära tõttu ei ole meetme rakendamine võimalik;
2) riskianalüüsi ja turvaplaani koostamise käigus on tuvastatud, et meetme rakendamine on
ebamõistlik.
(2) Lõikes 1 nimetatud erandi kohaldamist põhjendab objekti valdaja turvaplaanis, selgitades
sealhulgas võimalust rakendada ohtude maandamiseks muud kaitsemeedet.
(3) Kui objekt on määratud ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks, juhindutakse
lisaturvameetmete rakendamisel objekti ajutisest turvaplaanist.
(4) Kui objektil rakendatakse politsei valvet, kohaldatakse käesoleva määrusega sätestatud
nõudeid lisaturvameetmete rakendamisel niivõrd, kuivõrd politsei ja piirivalve seaduse alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses ei ole sätestatud teisiti.
§ 33. Objekti ohutasemed ja nende muutmine
(1) Objekti ohutaseme eesmärk on tagada käesolevas määruses sätestatud lisaturvameetmete
rakendamine objekti kaitseks ohu muutumisel.
(2) Ohutasemed jagunevad järgmiselt:
1) roheline – risk on madal;
2) kollane – risk on tõenäoline;
3) oranž – risk on kõrge;
4) punane – risk on vahetu.
(3) Objekti ohutaset võib käesolevas määruses sätestatud korras muuta objekti valdaja,
Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet, kui ilmnenud asjaoludele antava objektiivse
hinnangu põhjal on alust arvata, et risk on madal, tõenäoline, kõrge või vahetu.
§ 34. Ohutaseme muutmine Kaitsepolitseiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt
(1) Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet teavitab ohutaseme muutmisest objekti
valdaja volitatud esindajat turvaplaani ankeedis määratud viisil ning annab teada vähemalt
ohutaseme nimetuse.
(2) Ohutaset muutnud asutus vormistab ohutaseme muutmise esimesel võimalusel kirjaliku
otsusena, milles märgitakse vähemalt:
1) objekti nimetus;
2) ohutase ja selle muutmise põhjendus;
3) ohutaseme kehtivuse algus ja lõpp, kui seda on võimalik ajaliselt määrata;
4) viide dokumendile või dokumentidele, millest lähtuvalt on ohutaseme muutmise otsus
koostatud.
(3) Ohutaseme muutmise otsuse teeb ohutaset muutnud asutus objekti valdajale teatavaks
lihtkirjaga või elektroonselt hiljemalt otsuse allkirjastamisele järgneval tööpäeval.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
36
(4) Ohutaset võib alandada üksnes kõrgema ohutaseme kehtestanud asutus.
(5) Ohutaset muutnud asutus teavitab ohutaseme muutmisest ja selle põhjendusest
Siseministeeriumi esimesel võimalusel kirjalikult.
§ 35. Ohutaseme muutmine objekti valdaja poolt
(1) Objekti valdaja võib muuta objekti ohutaset, arvestades §-s 33 sätestatut.
(2) Objekti valdaja ei või alandada Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja Piirivalveameti
kehtestatud ohutaset.
7. peatükk
Rakendussätted
§ 36. Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse miinimummeetmete ja
lisaturvameetmete rakendamise tähtaeg
(1) Objekti valdaja on kohustatud viima objekti §-des 29–32 sätestatud nõuetega vastavusse
18 kuu jooksul objekti alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramisest arvates.
(2) Kui objekti vastavusse viimine §-des 29–32 sätestatud nõuetega ei ole lõikes 1 nimetatud
tähtaja jooksul objekti eripära tõttu võimalik, teavitab objekti valdaja sellest
Kaitsepolitseiametit. Kaitsepolitseiamet võib lõikes 1 nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue
kuu võrra.
§ 34. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Lisa 1 Ohu realiseerumise tõenäosuse hindamine
Lisa 2 Ohu realiseerumise tagajärgede raskusastmed
Lisa 3 Riskiklassi tasemed
Lisa 4 Kiirreageerimise kaardi andmete loetelu ja vorm
Lisa 5 Turvaplaani ankeet (kokkuvõte)
Lisa 6 A-kategooria objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)
Lisa 7 B-kategooria objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)
Lisa 8 C-kategooria objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)
Lisa 9 F-kategooria objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)
Lisa 10 A-kategooria objekti lisaturvameetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)
Lisa 11 B-kategooria objekti lisaturvameetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)
Lisa 12 C-kategooria objekti lisaturvameetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)
Lisa 13 F-kategooria objekti lisaturvameetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
37
Rakendusakti kavand nr 9
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks esitatavate andmete koosseis ja
nende töötlemise kord
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõike 8 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
§ 2. Andmete koosseis
§ 3. Töötlemise kord
§ 4. Määruse jõustumine
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
38
Rakendusakti kavand nr 10
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Taustakontrolli teenuse nõuded
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõike 10 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse:
1) elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks kasutatava taustakontrolli teenuse nõuded
tulenevalt tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõike 1 eesmärgist;
2) taustakontrolli teenuse vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;
3) taustakontrolli teenusele juurdepääsu võimaldamise tingimused;
4) taustakontrolli teenuse kasutamisel töödeldavate andmete täpsem koosseis, andmeandjad ja
saadavad andmed.
§ 2. Taustakontrolli teenuse nõuded
(1) Taustakontrolli teenus tagab elutähtsa teenuse osutajale võimaluse e-äriregistri kaudu
kontrollida tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet
täitva isiku karistatuse andmeid.
(2) Taustakontrolli teenuse kasutamisel võib käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja
ulatuses töödelda tsiviiltoetuse registrisse, töötamise registrisse ja karistusregistrisse kantud
andmeid.
§ 3. Taustakontrolli teenuse kasutaja
(1) Taustakontrolli teenust võib tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõike 2 alusel
kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku karistatuse andmete kontrollimiseks kasutada elutähtsa
teenuse osutaja volitatud füüsiline isik, sealhulgas tsiviilkriisi ja riigikaitse § 77 lõikes 11
nimetatud juriidilise isiku töötaja (edaspidi teenuse kasutaja).
(2) Teenuse kasutaja isiku üldandmete või taustakontrolli teenusele juurdepääsu õiguse
muutumisest peab elutähtsa teenuse osutaja või tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõikes 11
nimetatud juriidiline isik viivitamata teavitama taustakontrolli teenuse volitatud töötlejat.
§ 4. Vastutav ja volitatud töötleja
(1) Taustakontrolli teenuse vastutav töötleja on Riigikantselei ning volitatud töötleja Registrite
ja Infosüsteemide Keskus.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
39
(2) Vastutav töötleja:
1) vastutab taustakontrolli teenuse toimimise eest, andes volitatud töötlejale taustakontrolli
teenuse toimimise tagamiseks vajalikke juhiseid, ja kavandab teenuse arendamist;
2) lahendab taustakontrolli teenuse toimimist puudutavaid õiguslikke küsimusi;
3) teavitab volitatud töötlejat taustakontrolli teenuse toimimist ja kasutamist puudutavate
kohustuste täitmist takistavatest asjaoludest ja teenust reguleerivate õigusaktide muutmise
kavatsusest;
4) töötab koos volitatud töötlejaga välja taustakontrolli teenuse turvanõuded.
(3) Volitatud töötleja:
1) tagab teenuse kasutajale võimaluse saada e-äriregistri kaudu tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
§ 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku karistatuse andmeid;
2) nõustab teenuse kasutajaid tehnilistes küsimustes ja tagab teenuse infotehnoloogilise
kasutajatoe;
3) korraldab taustakontrolli teenuse haldamise, hooldamise ja majutamise;
4) töötab koos vastutava töötlejaga välja taustakontrolli teenuse turvanõuded ja rakendab
järjepidevalt andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks turvanõuetele
vastavaid turvameetmeid;
5) tagab andmete säilimise ja kustutamise vastavalt tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõikes
8 ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele;
6) teavitab vastutavat töötlejat viivitamata taustakontrolli teenuse toimimist ja kasutamist
puudutavate kohustuste täitmist takistavatest asjaoludest;
7) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid taustakontrolli teenuse arendamiseks ja viib neid ellu
koostöös vastutava töötlejaga.
§ 5. Teenusele juurdepääs
(1) Teenuse kasutajale võimaldatakse taustakontrolli teenusele juurdepääs üksnes tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku karistatuse
andmete kohta päringute tegemiseks.
(2) Teenuse kasutaja juurdepääs taustakontrolli teenusele toimub e-äriregistri kaudu.
(3) Taustakontrolli teenusele juurdepääsu andmisel identifitseeritakse teenuse kasutaja
autentimise teenuse alusel.
(4) Lisaks teenuse kasutajale on taustakontrolli teenusele juurdepääs:
1) vastutaval ja volitatud töötlejal tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja käesolevas määruses
sätestatud ülesannete täitmiseks;
2) elutähtsa teenuse toimepidevust korraldaval asutusel tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 156
lõike 1 punktis 1 ja § 160 lõikes 3 sätestatud järelevalve tegemiseks;
3) Andmekaitse Inspektsioonil isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle
järelevalve tegemiseks.
§ 6. Andmete koosseis, andmeandjad ja saadavad andmed
(1) Taustakontrolli teenus töötleb teenusele juurdepääsu andmisel ja selle kasutamisel järgmisi
teenuse kasutaja andmeid:
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
40
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg;
3) selle elutähtsa teenuse osutaja nimi ja registrikood, kelle nimel teenuse kasutaja andmeid
pärib;
4) aadress või e-posti aadress.
(2) Taustakontrolli teenus töötleb teenuse kasutamisel järgmisi tsiviiltoetuse registrisse kantud
elutähtsa teenuse osutaja andmeid:
1) elutähtsa teenuse osutaja nimi;
2) registrikood.
(3) Taustakontrolli teenus töötleb teenuse kasutamisel järgmisi maksukorralduse seaduse §-s
251 sätestatud töötamise registrisse kantud andmeid:
1) tööd tegeva isiku ees- ja perekonnanimi;
2) tööd tegeva isiku isikukood või sünniaeg;
3) tööd võimaldava isiku registri- või isikukood ja nimi;
4) teave tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 77 sätestatud taustakontrolli läbimise kohustuse
kohta, kui tegemist on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise seisukohalt olulisi ülesandeid
täitva isikuga.
(4) Taustakontrolli teenus töötleb ja väljastab teenuse kasutajale tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku kohta järgmised
karistusregistrisse kantud andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood või sünniaeg;
3) karistusseadustiku säte, milles sätestatud kuriteo toimepanemises isik süüdi mõisteti;
4) otsuse või määruse jõustumise kuupäev.
(5) Lõikes 4 sätestatud andmete väljastamisel teenuse kasutajale tuleb arvestada tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 77 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimusi.
(6) Taustakontrolli teenus võimaldab teenuse kasutajal saada lisaks lõikes 4 sätestatule andmeid
isiku karistatuse kohta karistusregistri seaduse §-s 30 sätestatud päringuga teise liikmesriigi
registrisse ja kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatavasse Euroopa karistusregistrite
infosüsteemi.
§ 7. Andmete logimine
Taustakontrolli teenuse kasutamise õiguspärasust kontrollitakse tarkvaraliste ja
organisatsiooniliste meetmete abil. Iga päringu kohta logitakse:
1) selle elutähtsa teenuse osutaja nimi ja registrikood, kelle nimel teenuse kasutaja andmeid
päris;
2) teenuse kasutaja ees- ja perekonnanimi;
3) teenuse kasutaja isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg;
4) päringu tegemise kuupäev ja kellaaeg;
5) päritud andmed.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
41
Rakendusakti kavand nr 11
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia nõuded ning selle koostamise ja
muutmise kord
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 alusel.
§ 1. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamine
(1) Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegiat (edaspidi toimepidevuse strateegia)
koostavad asutused on vastavalt valdkondadele ja alamvaldkondadele järgmised:
1) energeetika, sealhulgas elekter, kaugküte ja -jahutus, nafta, gaas – Kliimaministeerium;
2) transport, sealhulgas lennu-, raudtee-, vee- ja maanteetransport – Kliimaministeerium;
3) pangandus ja finantsturutaristu – Eesti Pank, Rahandusministeerium ja Finantsinspektsioon;
4) tervishoid – Sotsiaalministeerium;
5) joogivesi – Kliimaministeerium;
6) reovesi – Kliimaministeerium;
7) digitaristu – Justiits- ja Digiministeerium;
8) toiduainete tootmine, töötlemine ja turustamine – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
(2) Toimepidevuse strateegia koostamist juhib Riigikantselei, kes annab seda koostavatele
asutustele vajalikke suuniseid ja teavet.
(3) Toimepidevuse strateegia ajakohastatud versioon koostatakse vähemalt iga nelja aasta järel.
§ 2. Toimepidevuse strateegia koostamiseks vajalikud andmed
(1) Toimepidevuse strateegia peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) iga valdkonna hetkeolukorra kirjeldus ja peamised kitsaskohad selle toimepidevuse
tagamisel;
2) strateegilised eesmärgid ja prioriteedid elutähtsa teenuse osutajate üldise toimepidevuse
suurendamiseks, võttes arvesse piiri- ja valdkonnaüleseid sõltuvusi ja ristsõltuvusi;
3) juhtimisraamistik nende strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide saavutamiseks, sealhulgas
eri ametiasutuste, elutähtsa teenuse osutajate ning teiste strateegia rakendamises osalevate
asutuste ja isikute rollide ja vastutusalade kirjeldus;
4) valdkonna tegevuskava, milles esitatakse meetmed elutähtsa teenuse osutajate üldise
toimepidevuse suurendamiseks ning mida koostades võetakse arvesse valdkonnapõhise
riskianalüüsi tulemusi;
5) elutähtsa teenuse osutajate kindlaksmääramise protsessi kirjeldus;
6) elutähtsa teenuse osutajaid toetava protsessi kirjeldus, sealhulgas meetmed, millega
tõhustatakse koostööd avaliku sektori ja erasektori vahel;
7) loetelu strateegia rakendamisse kaasatud peamistest asutustest ja asjaomastest
sidusrühmadest, kes ei ole elutähtsa teenuse osutajad;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
42
8) poliitikaraamistik iga valdkonna ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)
2022/2555, 14. detsember 2022, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse
ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi
(EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (ELT L 333,
27.12.2022, lk 80–152), kohaste pädevate asutuste vaheliseks koordineerimiseks, et jagada
küberturvalisuse riske, küberohte ja -intsidente ning muid kui küberriske, -ohte ja -intsidente
käsitlevat teavet ning täita järelevalveülesannet;
9) juba võetud meetmete kirjeldus.
(2) Lõike 1 punktis 4 nimetatud valdkonna tegevuskava peab sisaldama iga meetme kohta
vähemalt järgmist:
1) kirjeldus;
2) vastutaja;
3) seotud osalised;
4) algtase ja sihttase;
5) kulu katteallikad.
(3) Toimepidevuse strateegiana võib käsitada toimepidevuse strateegiat koostavate asutuste
strateegilisi arengudokumente, kui need kajastavad § 1 lõikes 1 nimetatud valdkondi ja
alamvaldkondi ning sisaldavad lõikes 1 nimetatud teavet.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
43
Rakendusakti kavand nr 12
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Kohaliku omavalitsuse üksusele kriisiülesannete täitmise kulude hüvitamise alused ja
arvutusmetoodika
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 84 lõike 4 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
§ 2. Kulu hüvitamise alused
§ 3. Arvutusmetoodika
§ 4. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
44
Rakendusakti kavand nr 13
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise, selle läbiviimise ja kohaliku omavalitsuse
üksuse sellele kaasaaitamise nõuded, tingimused ja kord ning nõuded
evakuatsioonikohtadele
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 92 lõike 6 alusel.
§ 1. Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumine
(1) Päästeamet ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumisel:
1) koostab kootöös kohalike omavalitsuse üksustega evakuatsioonikohtade ning nende
kasutusele võtmise plaani;
2) kinnitab evakuatsioonikohtade sisekorraeeskirjad.
§ 2. Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine
(1) Päästeamet ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel:
1) määrab evakuatsiooni korraldamiseks juhtimisstruktuuri, sealhulgas vastutavad isikud
punktides 2–7 kirjeldatu korraldamiseks;
2) korraldab evakuatsioonialal viibijate teavitamise ning annab edasiseks tegevuseks juhiseid;
3) kaasab evakuatsiooni korraldamisse kohaliku omavalitsuse üksuse, vajalikud asutused ja
isikud ning annab neile ülesandeid ja korraldusi nende pädevuse kohaselt;
4) määrab evakuatsioonialalt evakueeritavate kogunemisalale jõudmiseks evakuatsioonitee ja
evakueeritute vastuvõtmiseks evakueeritute kogunemispunkti;
5) suunab majutusvajaduse korral evakueeritud kohaliku omavalitsuse üksuse
evakuatsioonikohtadesse;
6) korraldab evakueeritavate evakuatsioonikohta liikumise või transportimise ning määrab
vajaduse korral transpordipunktid, kus evakueeritavad paigutatakse transpordivahenditesse;
7) korraldab evakueeritute üle arvestuse pidamise.
§ 3. Kohaliku omavalitsuse üksuse kaasaaitamiskohustus
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamisel:
1) abistab Päästeametit evakuatsioonikohtade kasutusele võtmisel;
2) tagab sissepääsu/ligipääsu evakuatsioonikohale;
3) osaleb evakuatsioonikoha töö korraldamisel;
4) teavitab elanikke;
5) tagab kohalike teede sõidetavuse;
6) toetab haavatavamas seisundis (vanemaealised, puudega inimesed jt) evakueerimist;
7) toetab muude tegevuste juures.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
45
§ 4. Evakuatsioonikoha nõuded
(1) Evakuatsioonikoht on hoone või rajatis, kuhu saab evakueeritud majutada vähemalt üheks
nädalaks (vajadusel kauem) ning kus on tagatud inimeste viibimiseks esmavajalikud
tingimused.
(2) Evakuatsioonikoha võib vajadusel võtta kasutusele evakueeritavate ajutise
kogunemispunktida.
(3) Evakuatsioonikoha nõuded on järgmised:
1) eelistatakse kohaliku omavalitsuse üksuse või riigi omandis olevaid hooneid ja rajatisi, mis
on varasemalt evakuatsioonikohtadena kaardistatud ning avatakse ulatusliku evakuatsiooni
korral;
2) tagatud peab olema evakuatsioonikoha kiire kasutusele võtmine, kuni kahe tunni jooksul
alates ulatusliku evakuatsiooni välja kuulutamisest;
3) hooned ja rajatised peavad vastama üldistele ohutuse-, keskkonna- tervisekaitse- ja
tuleohutusnõuetele;
4) magamisalaks ühe inimese kohta arvestatakse minimaalselt 4 m2;
5) tagatud peab olema hoonetele ja rajatistele hea ligipääsetavus, sealhulgas ligipääsetavus
puudega inimesele;
6) tagatud peavad olema esmased olme- ja hügieenitingimused.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
46
Rakendusakti kavand nr 14
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise ja lõpetamise ning nende üle arvestuse
pidamise tingimused ja kord, sellega seotud vaidluste lahendamise kord ning
töökohustuse rakendamise ja täitmise piiramise täpsemad tingimused
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 101 lõike 8 alusel.
[Koostatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa 9 põhjal]
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
47
Rakendusakti kavand nr 15
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tsiviiltoetuse registri põhimäärus
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 132 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Tsiviiltoetuse registri ametlik nimetus
(1) Registri ametlik nimetus on tsiviiltoetuse register (edaspidi register). Registri ametlik
lühend on TTR.
(2) Registri ingliskeelne nimetus on Register of Civil Assets.
§ 2. Registri pidamise eesmärk
Register on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on:
1) kriisiolukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike vahendite ja nende kasutamiseks
vajalike andmete, kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isikute üle;
2) pidada arvestust elutähtsa teenuse osutajate üle;
3) pidada arvestust riigikaitseks vajalike materiaalsete vahendite, vastuvõtva riigi toetuse
osutamiseks vajalike vahendite ning tsiviil-sõjaliseks koostööks vajalike vahendite üle;
4) pidada arvestust asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise ja täitmise üle;
5) pidada arvestust kriisiülesannete ja kodanikukohustuse täitmise üle.
§ 3. Registri vastutav ja volitatud töötleja
(1) Registri kaasvastutavad töötlejad on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet ja
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 82 lõikes 3 nimetatud tegevusvaru haldaja.
(2) Registri volitatud töötleja on:
1) Kaitseressursside Amet;
2) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja §-s x sätestatud teabe osas.
§ 4. Registri andmete õiguslik tähendus
Registrisse esitatud ja kantud andmetel on informatiivne tähendus.
2. peatükk
Registri ülesehitus
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
48
§ 5. Registri pidamine ja ülesehitus
(1) Registrit peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna, mis koosneb
digitaalsetest registriandmetest.
(2) Register koosneb:
1) digitaalsest registrist;
2) digitaalsest kanderaamatust;
3) digitaalsest geoinfosüsteemist.
(3) Register on liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga (edaspidi X-tee).
§ 6. Registriandmete kaitse
(1) Registri pidamisel kohaldatakse avaliku teabe seaduses, riigisaladuse ja salastatud
välisteabe seaduses ning isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid.
(2) Registriandmete turbeaste on keskmine (M) ja turvaklass on K2T2S2.
(3) Registriandmete kaitsmiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi
meetmeid.
(4) Andmete sisestamise, parandamise ja muutmise õigus antakse ainult isikule, kellel on seda
vaja teenistus- ja töökohustuste täitmiseks.
(5) Teave tehtud registritoimingute kohta salvestatakse.
3. peatükk
Registrisse kantavad andmed
§ 7. Vastuvõtva riigi toetuse kontaktisikute andmed Eestis
§ 8. Asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostava ametiisiku andmed
§ 9. Kaitseväe sõjaväelinnakute andmed
§ 10. Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade, harjutusalade, lasketiirude ning
eraldiseisvate hoidlate ja depoode andmed
§ 11. Kaitseväe ja Kaitseliidu ning valitsusasutuste hoonete ja rajatiste ning nende
käsutuses oleva varustuse andmed
§ 12. Haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus nimetatud haiglate ja kiirabibrigaadi
pidajate andmed
§ 13. Kütusehoidlate ja -tanklate andmed
§ 14. Alajaamade andmed
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
49
§ 15. Sõidukite andmed
§ 16. Masinate ja seadmete andmed
§ 17. Raudtee taristu ja veeremi andmed
§ 18. Teede andmed
§ 19. Sadamate andmed
§ 20. Lennuväljade ja kopteriväljakute andmed
§ 21. Kaardikihtide andmed
§ 22. Katastriüksuste andmed
§ 23. Riigi tegevusvaru andmed
§ 24. Jäätmekäitluskohtade andmed
§ 25. Ettevõtjate andmed
§ 26. Elutähtsa teenuse osutaja andmed
Elutähtsa teenuse osutaja kohta kantakse registrisse lisaks §-s 25 nimetatud andmetele
järgmised andmed:
1) osutatav elutähtis teenus;
2) elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või asutused;
3) elutähtsa teenuse osutamise piirkond;
4) elutähtsa teenuse osutamise algus ja lõpp;
5) teave elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani kinnitamise kohta;
6) kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja e-posti aadress.
§ 27. Puurkaevude andmed
§ 28. Spordiehitiste andmed
§ 29. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise ning täitmise andmed
§ 30. Kriisiülesandega ameti- ja töökohtadega tööandja arvestus
§ 31. Andmete esitajad ja andmete esitamine
(1) Registrisse esitavad andmeid:
1) ministeeriumid;
2) elektrituru jaotusvõrguettevõtjad;
3) Kaitseliit;
4) Kaitseressursside Amet;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
50
5) Kaitsevägi;
6) Keskkonnaagentuur;
7) Keskkonnaamet;
8) Maa-amet;
9) transpordiamet;
10) Politsei- ja Piirivalveamet;
11) Päästeamet;
12) Riigi Kinnisvara Aktsiaselts;
13) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;
14) Terviseamet;
15) Ravimiamet;
16) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja;
17) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.
(2) Andmeid esitatakse registrisse paberil või, kokkuleppel volitatud töötlejaga, elektroonse
andmevahetuse kaudu.
§ 32. Andmevahetus teiste andmekogudega
§ 33. Andmete registrisse kandmise kord
§ 34. Registrisse esitatud või kantud andmete õigsus
§ 35. Ebaõigete andmete parandamine ja täpsustamine
§ 36. Juurdepääs registrisse kantud andmetele ja registriandmete väljastamine
5. peatükk
Andmete säilitamine, järelevalve registri pidamise üle, registri pidamise rahastamine ja
registri likvideerimine
§ 37. Registriandmete säilitamine ja arhiveerimine
§ 38. Registritoimingute kohta teabe säilitamine
§ 39. Järelevalve registri pidamise üle
§ 40. Registri pidamise rahastamine
§ 41. Registri likvideerimise kord
§ 42. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
51
Rakendusakti kavand nr 16
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Välisriigi sõjalaevale Eesti territoriaal- või sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse
osasse sisenemise loa ning välisriigi riiklikule õhusõidukile Eesti õhuruumi sisenemise,
Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa loa
andmise kord
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 149 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrus reguleerib välisriigi sõjalaevale Eesti territoriaal- või sisevetesse ja piiriveekogu
Eestile kuuluvasse osasse sisenemise loa andmist (edaspidi laevaluba) ning välisriigi riiklikule
õhusõidukile (edaspidi välisriigi õhusõiduk) Eesti õhuruumi sisenemiseks, Eesti territooriumil
maandumiseks või üle territooriumi lendamiseks loa andmist (edaspidi lennuluba).
(2) Käesolevas määruses sätestatud korrast lähtutakse niivõrd, kuivõrd välislepinguga ei ole
ette nähtud teisiti.
(3) Eesti õhuruumi kaitsmisel ja puutumatuse tagamisel osaleva Põhja-Atlandi Lepingu
Organisatsiooni liikmesriigi õhusõiduk võib Eesti õhuruumi siseneda, Eesti territooriumil
maanduda või üle territooriumi lennata käesolevas määruses sätestatut kohaldamata. Eesti
territoriaal- või sisevete ja piiriveekogu Eestile kuuluva osa kaitsmisel ja puutumatuse
tagamisel osaleva Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi sõjalaev võib Eesti
territoriaal- või sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse osasse siseneda ilma määruses
sätestatut kohaldamata.
§ 2. Laeva- ja lennuluba
(1) Laeva- ja lennuluba on aluseks välisriigi sõjalaeva või õhusõiduki Eesti territooriumile
sisenemiseks.
(2) Laeva- ja lennuluba võib olla ühe- või mitmekordne.
(3) Mitmekordse laeva- või lennuloaga antakse välisriigi sõjalaevale Eesti territoriaal- või
sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse osasse ning välisriigi õhusõidukile Eesti
õhuruumi sisenemise, Eesti territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise õigus
kestusega kuni üks aasta.
(4) Laevaluba ei ole vaja rahumeelse läbisõidu jaoks territoriaalmerest.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
52
§ 3. Taotluse esitamise õigus
Laeva- või lennuloa saamiseks võib taotluse esitada Kaitsevägi, välisriik või rahvusvaheline
organisatsioon. Laeva- või lennuloa taotlus esitatakse Kaitseministeeriumile.
2. peatükk
Välisriigi sõjalaevale laevaloa andmise kord
§ 4. Laevaloa taotlemine
(1) Välisriigi sõjalaeva Eesti territoriaal- või sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse
osasse sisenemiseks esitatakse taotlus vähemalt viis tööpäeva enne kavandatavat sisenemist.
(2) Erandkorras võib mõjuvatel põhjustel esitada laevaloa taotluse lõikes 1 sätestatud tähtajast
kinni pidamata.
(3) Laevaloa taotluse vorm on toodud lisas 1.
§ 5. Taotluse esitamine arvamuse avaldamiseks
(1) Kaitseministeerium edastab välisriigi sõjalaeva taotluse ühe tööpäeva jooksul pärast selle
saamist Kaitseväele ja Politsei- ja Piirivalveametile ning vajaduse korral muule asjaomasele
valitsusasutusele arvamuse avaldamiseks, määrates ühtlasi vastamise tähtaja.
(2) Epideemia piirkonnast saabuva välisriigi sõjalaeva sisenemisel Eesti territoriaal- või
sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse osasse esitab laeva kapten Kaitseministeeriumile
vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2003. a määruse nr 298 „Eesti riigipiiril eriti ohtlike
nakkushaiguste leviku tõkestamise kord ja tingimused” § 3 lõikele 2 merenduse
tervisedeklaratsiooni lisa, mille Kaitseministeerium edastab ühe tööpäeva jooksul pärast selle
saamist arvamuse avaldamiseks Terviseametile, määrates ühtlasi vastamise tähtaja.
(3) Arvamuse esitavad lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutuste juhid või nende volitatud isikud.
Tähtajaks arvamuse esitamata jätmisel loetakse arvamuse avaldaja laevaloa andmisega
nõustunuks.
§ 6. Laevaloa andmine
(1) Kaitseministeerium kontrollib taotluses esitatud andmeid ja laevaloa andmise või sellest
keeldumise otsus tehakse ühe tööpäeva jooksul pärast § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutustelt
arvamuste saamist. Laevaloale võib seada tingimusi.
(2) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi sõjalaevale võib laevaloa anda ühe
tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kohaldamata §-s 5 sätestatut.
§ 7. Loa andmisest või sellest keeldumisest teavitamine
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
53
Kaitseministeerium teavitab laevaloa andmisest või sellest keeldumisest viivitamata taotluse
esitanud välisriiki, rahvusvahelist organisatsiooni, Kaitseväge, Politsei- ja Piirivalveametit ning
vajaduse korral muid asjaomaseid valitsusasutusi.
§ 8. Mitmekordse laevaloa alusel Eestisse saabumine
Mitmekordse laevaloa olemasolu korral teavitab välisriik või rahvusvaheline organisatsioon
kavandatavast sisenemisest Politsei- ja Piirivalveametit kaks tööpäeva ette. Politsei- ja
Piirivalveamet edastab vajaduse korral saadud teabe ühe tööpäeva jooksul Kaitseväele ja
muudele asjaomastele valitsusasutustele.
§ 9. Laevaloa andmine Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni alalise mereväe üksuse
koosseisus olevale sõjalaevale
(1) Kaitsevägi esitab iga aasta 1. novembriks Kaitseministeeriumile taotluse järgneval
kalendriaastal Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni alalise mereväe üksuse koosseisus
olevate laevade kohta. Kaitsevägi annab viivitamata Kaitseministeeriumile teada muutustest
eespool nimetatud alalise mereväe üksuse koosseisus.
(2) Kaitseministeerium annab lõike 1 alusel esitatud taotluses nimetatud sõjalaevale üksuse
ülesannete täitmiseks mitmekordse laevaloa. Kaitseministeerium teavitab antud loast
Kaitseväge.
(3) Lõikes 2 sätestatud loa olemasolu korral teavitab välisriigi sõjalaev Eesti territoriaal- või
sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse osasse sisenemisest Kaitseväge vastavalt Põhja-
Atlandi Lepingu Organisatsioonis kehtivale korrale. Kaitsevägi teavitab sisenemisest
Kaitseministeeriumi ja Politsei- ja Piirivalveametit ning vajaduse korral muid asjaomaseid
valitsusasutusi.
3. peatükk
Välisriigi õhusõidukile lennuloa andmise kord
§ 10. Lennuloa taotlemine
(1) Välisriigi õhusõiduki Eesti õhuruumi sisenemiseks, Eesti territooriumil maandumiseks või
üle territooriumi lendamiseks esitatakse taotlus vähemalt viis tööpäeva enne kavandatavat
sisenemist.
(2) Põhjendatud juhul võib lennuloa taotluse esitada Kaitseministeeriumile lõikes 1 sätestatust
lühema tähtaja jooksul, kui sellest on Kaitseministeeriumi varem teavitatud.
(3) Lennuloa taotluse vorm on toodud lisas 2.
(4) Tehnilise kokkuleppega „Piiriülese õhus liikumise protseduurid Euroopas“ liitunud Euroopa
Liidu liikmesriigi esitatava lennuloa taotluse vorm on toodud lisas 3.
§ 11. Taotluse esitamine arvamuse avaldamiseks
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
54
(1) Kaitseministeerium edastab lennuloa taotluse ühe tööpäeva jooksul pärast selle saamist
Kaitseväele, Politsei- ja Piirivalveametile ja muule asjaomasele valitsusasutusele arvamuse
avaldamiseks ning Tallinna lennuinfopiirkonnas piirkondlikku lennujuhtimisteenust osutavale
sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale, määrates ühtlasi vastamise tähtaja.
(2) Välisriigi õhusõiduki saabumisel epideemia piirkonnast esitab õhusõiduki kapten
Kaitseministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2003. a määruse nr 298
„Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord ja tingimused” § 3 lõikele
5 lennunduse ülddeklaratsiooni osa „Tervis”, mille Kaitseministeerium edastab ühe tööpäeva
jooksul pärast selle saamist arvamuse avaldamiseks Terviseametile, määrates ühtlasi vastamise
tähtaja.
(3) Arvamuse esitavad lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutuste juhid või nende volitatud isikud.
Tähtajaks arvamuse esitamata jätmisel loetakse arvamuse avaldaja lennuloa andmisega
nõustunuks.
§ 12. Lennuloa andmine
(1) Kaitseministeerium kontrollib taotluses esitatud andmeid ja lennuloa andmise või sellest
keeldumise otsus tehakse ühe tööpäeva jooksul pärast §-s 11 nimetatud arvamuste saamist.
Lennuloale võib seada tingimusi.
(2) Lennuluba antakse taotluses märgitud ajavahemikuks. Lennuluba hakkab kehtima 72 tundi
enne loas märgitud aega ning selle kehtivus lõpeb 72 tundi pärast loas märgitud aega.
(3) Lennuloa võib anda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi õhusõidukitele ühe
tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kohaldamata §-s 11 sätestatut.
§ 13. Loa andmisest või sellest keeldumisest teavitamine
Kaitseministeerium teavitab lennuloa andmisest või sellest keeldumisest viivitamata taotluse
esitanud välisriiki või rahvusvahelist organisatsiooni, Kaitseväge, Politsei- ja Piirivalveametit
ning vajaduse korral muid asjaomaseid valitsusasutusi.
§ 14. Mitmekordse lennuloa alusel Eestisse saabumine
Mitmekordse lennuloa olemasolu korral ei pea välisriik või rahvusvaheline organisatsioon
välisriigi õhusõiduki Eesti õhuruumi sisenemisest, Eesti territooriumile maandumisest või üle
territooriumi lendamisest ette teavitama.
§ 15. Mitmekordse lennuloa andmise eriregulatsioon
(1) Kaitseministeerium annab ilma käesolevas peatükis sätestatud korda kohaldamata igal
kalendriaastal lennuloa Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi ja Euroopa Liidu
liikmesriigi riiklikele õhusõidukitele ning Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile
kuuluvatele õhusõidukitele.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
55
(2) Enne lennuloa väljastamist küsib Kaitseministeerium Tallinna lennuinfopiirkonnas
piirkondlikku lennujuhtimisteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja
arvamuse välisriigi õhusõidukile lennuloa väljastamise kohta.
(3) Kaitseministeerium teavitab antud loast Kaitseväge, Politsei- ja Piirivalveametit ning
vajaduse korral muid asjaomaseid valitsusasutusi.
(4) Lõikes 1 sätestatud lennuloa olemasolu korral ei pea välisriik õhusõiduki Eesti õhuruumi
sisenemisest, Eesti territooriumile maandumisest või üle territooriumi lendamisest ette
teavitama, välja arvatud õhusõiduk, mis on varustatud luure, seire, sihtmärgi kinnistamise ja
kohaluure süsteemiga ning elektroonilise sõjapidamise vahendiga, olenemata seadmete
väljalülitamisest. Nimetatud seadmetega varustatud välisriigi õhusõiduk teavitab Kaitseväge
üks päev enne kavandatud Eesti õhuruumi sisenemist, Eesti territooriumil maandumist või üle
territooriumi lendamist.
(5) Lõikes 1 sätestatud lennuloa kasutamise korral peavad õhusõiduki luure, seire, sihtmärgi
kinnistamise ja kohaluure süsteemid ning elektroonilise sõjapidamise vahendid Eesti
õhuruumis ja territooriumil viibimise ajal olema välja lülitatud.
(6) Käesoleva paragrahvi alusel antud lennuluba ei kehti välisriigi õhusõidukile, mis veab relvi,
laskemoona, lõhkeaineid või muid ohtlikke kaupu, mis ei ole sätestatud Rahvusvahelise
Lennutranspordi Assotsiatsiooni vastavate ohtlike kaupade vedu reguleerivates dokumentides,
ning välisriigi õhusõidukile, millel on Eesti õhuruumi sisenemisel, Eesti territooriumil
maandumisel või üle territooriumi lendamise ajal sisse lülitatud luure, seire, sihtmärgi
kinnistamise ja kohaluure süsteem ning elektroonilise sõjapidamise vahend.
(7) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile kuuluv õhusõiduk võib lennata luure-, seire- ja
kohaluure süsteemi seadmed sisselülitatult. Nimetatud ja sisselülitatud seadmetega varustatud
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile kuuluv õhusõiduk teavitab Kaitseministeeriumi üks
päev enne kavandatud sisenemist Eesti õhuruumi, maandumist Eesti territooriumil või üle
territooriumi lendamist.
§ 16. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
56
Rakendusakti kavand nr 17
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Riigikaitselise kriisiolukorra ajal tekitatud kahju hüvitamise tingimused, ulatus ja kord
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 153 lõike 4 alusel.
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega reguleeritakse riigikaitselise kriisiolukorra ajal tekitatud kahju hüvitamiseks või
tagajärje kõrvaldamiseks taotluse esitamise ja lahendamise tingimusi, ulatust ja korda.
(2) Määrust kohaldatakse sellise isiku suhtes, kellele on riigikaitselise kriisiolukorra ajal
tekitatud õigusvastast kahju, või tema õigusjärglasele (edaspidi kahju kannatanud isik).
§ 2. Kahju hüvitamise taotluse esitamine
(1) Taotlus riigikaitselise kriisiolukorra ajal tekitatud kahju hüvitamiseks või tagajärje
kõrvaldamiseks (edaspidi kahju hüvitamise taotlus) esitatakse haldusorganile, kes tekitas kahju
või vastutab kahju vahetult tekitanud isiku eest (edaspidi kahju tekitanud haldusorgan).
(2) Kui kahju tekitanud haldusorgan ei ole teada, siis esitatakse taotlus asjaomasele
ministeeriumile, kes viib kahju hüvitamise menetluse läbi ulatuses, mis on vajalik vastutava
haldusorgani väljaselgitamiseks või tõendi tagamiseks.
(3) Kui kahju tekkimises on osalenud mitu haldusorganit, siis esitatakse kahju hüvitamise
taotlus asjaomasele ministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud
valitsusasutusele.
§ 3. Kahju hüvitamise taotluse menetlemise kord
(1) Kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul alates päevast, millal kahju
kannatanud isik kahjust teada sai või pidi teada saama.
(2) Kahju hüvitamise taotlus peab olema kirjalik.
(3) Kahju hüvitamise taotluses tuleb märkida vähemalt järgmised andmed:
1) kahju kannatanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel
sünniaeg;
2) kahju kannatanud juriidilise isiku ärinimi ja registrikood;
3) kahju kannatanud isiku elu- või asukoha aadress, telefoninumber, e-postiaadress ja muud
kontaktandmed;
4) kahju tekitanud haldusorgani või asjaomase ministeeriumi nimetus ja muud teada olevad
andmed;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
57
5) õigusvastane haldusakt, toiming või muu tegu, millega kahju tekitati;
6) isikule teada olevad kahju tekitamise asjaolud ning sellekohased tõendid;
7) isiku selgelt väljendatud taotlus, sealhulgas kas isik soovib hüvitist või tagajärje
kõrvaldamist;
8) arvelduskonto andmed, millele soovitakse hüvitise ülekandmist;
9) muud taotluse lahendamisega seotud olulised asjaolud.
(4) Kui kahju hüvitamise taotluse esitaja ei ole kahju kannatanud isik, siis tuleb kahju
hüvitamise taotluses täiendavalt märkida kahju hüvitamise taotluse esitaja ees- ja
perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg, ja kontaktandmed ning põhjendada
taotluse esitamist.
(5) Kahju tekitanud haldusorgan lahendab kahju hüvitamise taotluse ühe aasta jooksul alates
nõuetekohase taotluse saamisest.
(6) Kahju tekitanud haldusorgan lahendab kahju hüvitamise taotluse haldusaktiga.
§ 4. Kahju hüvitamise tingimused ja piirangud
(1) Kahju tekitanud haldusorgan hüvitab üksnes tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s …
sätestatud kahju.
(2) Hüvitise suuruse määramisel arvestab kahju tekitanud haldusorgan riigivastutuse seaduse
§-s 13 sätestatud piiranguid, arvestades tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s .. sätestatud erisusi.
(3) Kahju tekitanud haldusorgan ei hüvita kahju, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem
tagajärgede kõrvaldamise kulust ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist.
§ 5. Kahju hüvitise väljamaksmine
(1) Kahju hüvitis kantakse üle taotluses nimetatud arvelduskontole.
(2) Hüvitise välisriigi krediidiasutuse arvelduskontole või muu makseasutuse kontole maksmise
korral ei vastuta haldusorgan ajalise viivituse eest, mis on tekkinud makse tegemise ja
arvelduskontole raha laekumise vahel, ega hüvitise suuruse erinevuse eest, mis on tekkinud
välisriigi krediidiasutuse teenustasude maksmise või valuutakursi muutumise tõttu makse
tegemise ja selle kontole laekumise vahelisel ajal. Haldusorgan võib vähendada hüvitise
summat nende teenustasude võrra, mida tema peab makse tegijana kandma.
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
58
Rakendusakti kavand nr 18
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Õiglase hüvitise maksmise tingimused, ulatus ja kord
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 155 lõike 9 ja § 155 lõike 4 alusel.
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega reguleeritakse kriisiolukorra ajal kodanikukohustuse, ühekordse kriisiülesande
täitmise ning isikule kuuluva asja sundkasutusse võtmise, sundvõõrandamise eest õiglase
hüvitise ning makseteenuste toimimise valdkonna elutähtsa teenuse osutajal õiglase hüvitise
(edaspidi õiglane hüvitis) maksmise tingimusi, korda ja ulatust.
(2) Määrust kohaldatakse sellise isiku suhtes, kellele suhtes on seaduse alusel või haldusaktiga
kohaldatud kodanikukohustust, kriisiülesande täitmise kohustus või kellele kuuluv asi on
võetud sundkasutusse või sundvõõrandatud kriisiolukorra ajal, ja tema õigusjärglasele
(edaspidi isik).
(3) Määrust kohaldatakse makseteenuste toimimise valdkonna elutähtsa teenuse osutaja suhtes,
keda on Vabariigi Valitsuse otsusega kohustatud kasutama makseasutuste ja e-raha asutuste
seaduse § 3 lõike 1 punktides 3, 4 ja 7 nimetatud makseteenuse osutamisel isikut tõendavasse
dokumenti kantud digitaalset tuvastamist võimaldavat sertifikaati, mille kehtivust ei ole
võimalik kriisiolukorrast tulenevalt kontrollida.
§ 2. Õiglase hüvitise maksmise alused
Õiglast hüvitist makstakse ulatuses, milles riik on avalikes huvides koormanud isikut või § 1
lõikes 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutajat rohkem või piiranud tema õigusi rohkem, kui see
avalik-õiguslike kohustuste täitmisel üldiselt ühiskonna liikmeid või teisi sama valdkonna
elutähtsa teenuse osutajaid koormab.
§ 3. Õiglase hüvitise taotlemine
(1) Õiglase hüvitise saamiseks esitab isik haldusorganile, kes määras kodanikukohustuse,
ühekordse kriisiülesande või rakendas asja sundkasutusse võtmist või sundvõõrandamist,
kirjaliku taotluse (edaspidi õiglase hüvitise taotlus).
(2) Makseteenuste toimimise valdkonna elutähtsa teenuse osutaja esitab taotluse..
(3) Õiglase hüvitise taotlus tuleb esitada kolme kuu jooksul alates kodanikukohustuse
rakendamisest, ühekordse kriisiülesande täitmise, asja sundkasutuse lõppemisest, asja
sundvõõrandamise otsuse tegemisest või Vabariigi Valitsuse otsusest makseteenuse osutaja
osas.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
59
(4) Taotluses märgitakse järgmised andmed:
1) füüsilisest isikust taotluse esitaja ees- ja perekonnanimi või selle puudumisel sünniaeg;
2) juriidilisest isikust taotluse esitaja ärinimi ja registrikood;
3) taotluse esitaja elu- või asukoha aadress, telefoninumber, e-postiaadress ja muud
kontaktandmed;
4) ühekordse töökohustuse, ühekordse kriisiülesande, asja sundkasutuse või asja
sundvõõrandamise võtmise otsuse teinud haldusorgani nimetus ning otsuse tegemise aeg;
5) õiglase hüvitise maksmise aluseks olevad asjaolud;
6) muud õiglase hüvitise maksmise otsustamisel tähtsust omavada asjaolud.
(5) Haldusorgan teavitab isikut, kellele ta on määranud kodanikukohustuse, kes täidab
ühekordset kriisiülesannet või kelle suhtes on rakendatud asja sundkasutusse võtmist või
sundvõõrandamist, õiglase hüvitise maksmise tingimusest ja korrast. Kui haldusorgan on
rikkunud teavitamise kohustust ja isik on sellel põhjusel lasknud õiglase hüvitise taotluse tähtaja
mööda, siis ennistab haldusorgan taotluse esitamise tähtaja enda algatusel või isiku taotluse
alusel.
§ 4. Õiglane hüvitis kodanikukohustuse täitmise eest
(1) Isikule hüvitatakse kodanikukohustuse täitmine õiglases ulatuses. Isikule ei maksta õiglast
hüvitist ulatuses, milles tööandja säilitab isikule kohustuse täitmise ajaks tema senise töötasu.
(2) Isikule makstakse õiglast hüvitist kodanikukohustuse täitmise eest Vabariigi Valitsuse
kehtestatud töötasu alammäära ulatuses.
(3) Kui lõike 2 alusel makstav tasu oleks kodanikukohustuse sisu ja selle täitjalt oodatavat
kvalifikatsiooni arvestades ilmselgelt ebaõiglane, siis võib haldusorgan maksta õiglase
hüvitisena tasu nõutavale kvalifikatsioonile vastava ameti- või töökoha Statistikaameti
avaldatud viimase keskmise brutokuupalga alusel.
§ 5. Õiglane hüvitis ühekordse kriisiülesande täitmise eest
(1) Isikule hüvitatakse ühekordse kriisiülesande täitmisega tekkinud otsene kulu õiglases
ulatuses. Isikule ei hüvitata tekkinud kulu ulatuses, milles ühekordse kriisiülesande isikul on
võimalik hüvitist saada mujalt, või kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus.
(2) Ühekordse kriisiülesande täitmise õiglaseks kuluks on eelkõige järgmine kulu:
1) kulunud esemete, ainete ja materjalide soetusmaksumus;
2) osalenud töötaja ja ametniku töötasu- ja palgakulu;
3) teenust osutanud isikule makstud tasu ja maksud.
(3) Kui lõike 2 alusel makstav hüvitis oleks ühekordse kriisiülesande täitmise tegelikku
dokumentaalselt tõendatud kulu arvestades ilmselgelt ebaõiglane, siis võib haldusorgan
hüvitada isikule täiendavalt kütte, elektri, vee, gaasi ja muu ühekordse kriisiülesande täitmisega
seotud otsese kulu.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
60
(4) Haldusorgan võib, arvestades lõigetes 1–3 sätestatut, leppida ühekordset kriisiülesannet
täitva isikuga kokku muu õiglase hüvitise.
(5) Isikule ei hüvitata ühekordse kriisiülesande tõttu saamata jäänud tulu.
§ 6. Hüvitis haiguse või vigastuse korral
(1) Füüsilisele isikule, kes täitis kodanikukohustust või osales vahetult ühekordse kriisiülesande
täitmisel ning kelle töövõime selle täitmisel saadud haiguse või vigastuse tõttu on osaline või
puudub, võib haldusorgan maksta ühekordset hüvitist kuni kahe aasta Vabariigi Valitsuse
kehtestatud töötasu alammäära summas või hüvitada ravi- ja ravimite kulu, mida
ravikindlustuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt ei hüvita Eesti
Haigekassa.
(2) Lõikes 1 nimetatud hüvitise saamiseks esitab isik haldusorganile töövõimetoetuse seaduse
§-s 10 sätestatud tõendi osalise või puuduva töövõime kohta.
§ 7. Õiglane hüvitis asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise eest
(1) Isikule hüvitatakse asja sundkasutusse võtmise või asja sundvõõrandamisega tekkinud
otsene kulu õiglases ulatuses. Isikule ei maksta õiglast hüvitist juhul, kui tal on võimalik hüvitist
saada mujalt, kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus või asi võeti sundkasutusse või
sundvõõrandati seetõttu, et isik jättis täitmata seadusest tulenevad nõuded.
(2) Asja sundkasutusse võtmisel ei hüvitata asja kasutuseelist.
(3) Sundkasutusse võetud asja kasutuskõlbmatuks muutumisel või hävimisel hüvitatakse
samaväärse asja keskmine turuhind või asendatakse see samaväärse asjaga. Sundvõõrandamisel
hüvitatakse isikule asja keskmine turuhind. Hüvitise maksmisel võetakse aluseks asja turuhind
asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise rakendamise hetkel. Haldusorgan võib
vähendada hüvitist niivõrd, kui asja väärtus oleks vähenenud asja tavapärase kasutamise korral.
(4) Sundkasutusse võetud asja kahjustamisel hüvitatakse asja väärtuse vähenemine.
Haldusorgan võib hüvitise maksmise asemel asja enda kulul remontida. Hüvitist ei maksta asja
sundkasutamise käigus tavapärase kulumise eest.
(5) Kui isik põhjendatult keeldub sundkasutusse võetud asja tagasivõtmisest, siis võib
haldusorgan hüvitada asja väärtuse lõikes 3 sätestatud tingimustel.
§ 8. Õiglane hüvitis makseteenuse osutajale
§ 9. Õiglast hüvitist välistavad asjaolud
(1) Õiglast hüvitist ei maksta, kui isik või teine isik, kelle eest isik vastutab:
1) pani kodanikukohustuse või ühekordse kriisiülesande täitmisel või seoses asja sundkasutusse
võitmise või asja sundvõõrandamisega toime kuriteo või väärteo;
2) põhjustas kahju tekkimise, aitas sellele oluliselt kaasa või jättis võtmata kasutusele kahju
ärahoidmiseks vajalikud meetmed;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
61
3) oli enda põhjustatud joobeseisundis.
(2) Paragrahvis 6 sätestatud ühekordset hüvitist või ravikulu hüvitist ei maksta, kui haigus või
vigastus tekkis isiku enda tegevuse tulemusena, eelkõige enesetapu katse ja enesevigastuse, mis
ei ole põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga ega tulenenud teiste isikute õigusvastasest
käitumisest, tulemusena.
(3) Õiglast hüvitist ei maksta, kui sundkasutusse võetud asi hävib sundkasutusse võtmisest
sõltumatutel asjaoludel.
(4) Õiglast hüvitist ei maksta, kui kahju tekkis sõjategevuse tagajärjel.
§ 10. Õiglase hüvitise määramine
(1) Haldusorgan otsustab õiglase hüvitise määramise kolme kuu jooksul alates nõuetekohase
taotluse saamisest.
(2) Haldusorgan otsustab õiglase hüvitise määramise või sellest keeldumise haldusaktiga.
§ 11. Õiglase hüvitise väljamaksmine
(1) Õiglane hüvitis kantakse üle taotluses nimetatud arvelduskontole.
(2) Õiglase hüvitise välisriigi krediidiasutuse arvelduskontole või muu makseasutuse kontole
maksmise korral ei vastuta haldusorgan ajalise viivituse eest, mis on tekkinud makse tegemise
ja arvelduskontole raha laekumise vahel, ega õiglase hüvitise suuruse erinevuse eest, mis on
tekkinud välisriigi krediidiasutuse teenustasude maksmise või valuutakursi muutumise tõttu
makse tegemise ja selle kontole laekumise vahelisel ajal. Haldusorgan võib vähendada hüvitise
summat nende teenustasude võrra, mida tema peab makse tegijana kandma.
§ 12. Õiglasest hüvitisest loobumine
(1) Kui haldusorgan on teavitanud isikut õigusest saada õiglast hüvitist ja isik ei ole esitanud
tähtaegselt taotlust selle saamiseks, siis eeldatakse, et ta on hüvitisest loobunud.
(2) Kui üks õiglast hüvitist solidaarselt saama õigustatud isikutest on taotlenud õiglase hüvitise
maksmist, siis peab isik hüvitisest loobumiseks esitama kirjaliku avalduse.
(3) Kui isik on loobunud õiglasest hüvitisest, siis ei ole tema õigusjärglasel õigust iseseisvalt
hüvitist nõuda.
§ 13. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
62
Rakendusakti kavand nr 19
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise,
kahju hüvitamise ning hüvitisest loobumise kord
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 156 lõike 4 alusel.
§ 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala
(1) Määruses sätestatakse rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud kahju hüvitamise nõude
menetlemise, kahju hüvitamise ning nõudest loobumise kord, kui kahju on tekitanud:
1) rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja välisriigile ja välisriigis kolmandale isikule;
2) välisriik Eesti riigile ja Eestis kolmandale isikule.
(2) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja käesoleva määruse tähenduses on isik, kes
osaleb Eesti poolt tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 121 lõikes 1 nimetatud tegevustes.
(3) Kaitsevägi võib välislepingu või ametkondliku välislepingu alusel hüvitada kahju, mille eest
Eesti riik ei vastuta.
(4) Määrust kohaldatakse rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile niivõrd, kuivõrd see on ette
nähtud rahvusvahelises kokkuleppes.
(5) Määrusega ei reguleerita kahju hüvitamist:
1) mis on tekitatud õiguspärase tegevuse käigus;
2) mille on tekitanud isik, kelle töö- või teenistussuhe oli kahju tekkimise ajal peatunud või
lõppenud;
3) mille on tekitanud rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalev isik;
4) rahvusvahelises sõjalises koostöös osalejate vahel.
(6) Kaitseministeerium ja Kaitsevägi võivad peale käesoleva määruse kehtestada lisatingimusi
kahju hüvitamise nõude läbivaatamise, kahju hüvitamise ning kahjuhüvitisest loobumise
menetluse kohta vastavalt Kaitseministeeriumi valitsemisalas või Kaitseväes.
(7) Määruse rakendamisel arvestatakse rahvusvaheliste kokkulepetega.
§ 2. Kahju hüvitamise taotlemine
(1) Rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud kahju hüvitamiseks esitab kahju kannataja või
muu õigustatud isik (edaspidi õigustatud isik) taotluse Kaitseväele.
(2) Taotluses märgitakse muu hulgas järgmine teave:
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
63
1) füüsilisest isikust kahju kannataja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel
sünniaeg;
2) esindaja kasutamisel lisaks punktis 1 sätestatule esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood
või selle puudumisel sünniaeg ning viide esindusõiguse alusele;
3) juriidilisest isikust kahju kannataja ärinimi, registrikood, esindusõigusliku isiku ees- ja
perekonnanimi;
4) kahju kannataja ja tema esindaja kontaktandmed;
5) kui on teada, siis kahju tekitamise aeg, koht, iseloom ja kahju tekitaja;
6) põhjuslik seos kahju tekkimise ja kahju tekitaja tegevuse vahel;
7) taotletav kahjuhüvitis;
8) taotluse esitamise kuupäev ja taotluse esitaja allkiri.
(3) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise
taotluses kajastatakse lõikes 2 sätestatud andmeid võimalikus ulatuses. Välisriigis esitatud
taotluses võib taotletava kahjuhüvitise suuruse märkida kohalikus valuutas.
(4) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise
taotlus võib olla esitatud nii kirjalikult kui ka suuliselt. Suuliselt esitatud taotluse protokollib
kahju hüvitamise nõude vastu võtnud ametnik või töötaja.
§ 3. Taotluse läbivaatamine
(1) Kaitsevägi kontrollib § 2 lõikes 2 nimetatud taotluse asjaolusid. Vajaduse korral määrab
Kaitsevägi ekspertiisi kahju suuruse või selle tekke asjaolude väljaselgitamiseks. Kaitsevägi
võib taotluse läbivaatamisel küsida taotlejalt tema käsutuses olevat lisateavet ja -tõendeid kahju
tekkimise, kahju suuruse ja põhjuslike seoste kohta.
(2) Kui rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise
menetlusele eelneb taotluse menetlemine välisriigi poolt, jätab Kaitsevägi taotluse läbi
vaatamata, selgitades taotlejale asja kuulumist välisriigi pädevusse, või edastab taotluse
välisriigile. Taotluse välisriigile edastamisest teavitatakse taotlejat.
(3) Isiku surma põhjustamisel või muu olulise asjaolu ilmnemisel kaasab Kaitsevägi kahju
hüvitamise menetlusse Kaitseministeeriumi.
(4) Kaitseväe üksuste välisriiki lähetamisel määratakse üksusest kaitseväelane, kes tagab
üksuse tekitatud või üksusele tekitatud kahju hüvitamiseks vajalike toimingute tegemise.
(5) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju korral tuleb muu
hulgas tuvastada rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja vastutus kahju tekitamise eest.
(6) Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui:
1) kahju kannataja nimel taotluse esitajal puudub esindusõigus ja taotleja seda puudust ei
kõrvalda;
2) riigivastutuse seaduse § 17 lõikes 3 nimetatud tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata;
3) esineb muu õigusaktis sätestatud taotluse läbivaatamata jätmise alus.
(7) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
64
1) kahju tekkimine ei ole tuvastatav;
2) kahju kannataja ei ole tuvastatav;
3) puudub põhjuslik seos kahju ja teo vahel;
4) esineb muu õigusaktis sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alus.
(8) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ametnik teeb otsuse kahju hüvitamise või sellest
keeldumise kohta esimesel võimalusel kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.
Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju menetlemise
tähtaega võib mõjuval põhjusel pikendada kuni ühe kuu võrra.
(9) Kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus tehakse taotluse esitajale teatavaks
viivitamata. Otsus kahju hüvitamisest keeldumise kohta tehakse Eestis teatavaks
kättetoimetamisega.
§ 4. Kahju hüvitamine
(1) Kahju hüvitatakse üldjuhul rahas.
(2) Kahjuhüvitise suuruse määramisel lähtutakse eesmärgist luua võimalikult selline olukord,
milles õigustatud isik oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahjuhüvitise suuruse
määramisel arvestatakse muu hulgas kannatanu vastutust kahju tekkimise eest.
(3) Kahju tekitamise tagajärjed võib sõltumata taotluse esitaja tahtest kõrvaldada igasugusel
õiguspärasel viisil, kui rahaline hüvitis oleks märgatavalt suurem tagajärgede kõrvaldamise
kulust ja isikul ei ole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist.
(4) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju hüvitamisel tekib riigil
süüdioleva isiku suhtes kahjuhüvitisena makstud summa ulatuses nõudeõigus riigivastutuse
seaduses sätestatud korras. Nõudeasjas esindab riiki kaitseminister või tema volitatud isik.
§ 5. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju kohe hüvitamine
(1) Erandkorras võib Kaitsevägi rahvusvahelise sõjalise operatsiooni käigus rahvusvahelises
sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju taotluse korral hüvitada õigustatud isikule kohe.
(2) Kohe hüvitamisel ei või kahjuhüvitise suurus olla suurem kui 3200 eurot.
(3) Kahju kohe hüvitamine, selle põhjendused ja kahjuhüvitise suurus fikseeritakse kirjalikult
esimesel võimalusel.
§ 6. Kahjuhüvitise väljamaksmine
(1) Paragrahvi 3 lõikes 8 nimetatud kahju hüvitamise otsuse põhjal makstakse kahjuhüvitis
õigustatud isikule Kaitseväe eelarvest.
(2) Kui Kaitseväel puuduvad rahalised vahendid kahjuhüvitise maksmiseks, võib Kaitseväe
juhataja esitada Kaitseministeeriumile põhjendatud taotluse täiendava riigieelarvelise eraldise
saamiseks.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
65
§ 7. Kahjuhüvitise tagasimaksmine
(1) Väljamakstud kahjuhüvitise regressi korral arvatakse tagasimakstu riigi tuludesse.
(2) Kui välisriik soovib rahvusvahelise kokkuleppe väliselt hüvitada Kaitseväe poolt õigustatud
isikule väljamakstud kahjuhüvitist, võib Kaitsevägi kahjuhüvitise vastu võtta rahvusvahelise
koostöö huvides.
§ 8. Kahju hüvitamise nõudest loobumine
(1) Kui välisriik on tekitanud kahju Eesti riigi varale ja rahvusvaheline kokkulepe näeb ette
loobumise kahju hüvitamise nõudest, siis tagab Kaitsevägi vajalike riigisiseste toimingute
tegemise. Kaitsevägi teavitab vajaduse korral välisriiki vara kuulumisest riigi omandisse ning
sellest tulenevast kahju hüvitamise nõudest loobumisest.
(2) Lõikes 1 nimetamata juhtudel võib kahju hüvitamise nõudest loobuda rahvusvahelise
koostöö huvides. Kaitseväe eelarvest eraldatud vahenditest loobumise otsustab Kaitsevägi,
muudest vahenditest loobumise otsustab Kaitseministeerium.
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
66
Rakendusakti kavand nr 20
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale siseriikliku rändlusteenuse osutamise
valmisoleku loomise kulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 881 lõike 8 alusel.
§ 1. Siseriikliku rändlusteenuse osutamise valmisoleku loomiseks vajaliku riist- ja
tarkvaraga seotud kulu hüvitamine
(1) Siseriikliku rändlusteenuse osutamise valmisoleku loomiseks vastava riist- ja tarkvara
maksumus ning nende hoolduskulu hüvitatakse elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale
riigieelarvest Justiits- ja Digiministeeriumi eelarve kaudu. Nimetatud kulu hüvitatakse
fikseeritud maksetena üks kord aastas vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi ning elutähtsa
mobiiltelefoniteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingule.
(2) Riist- ja tarkvara soetamise või väljavahetamise vajadus, soetamise viis ning soetamis- ja
hoolduskulu kooskõlastatakse Justiits- ja Digiministeeriumiga enne riist- või tarkvara soetamist
või väljavahetamist.
(3) Riist- ja tarkvara kohta esitab elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja Justiits- ja
Digiministeeriumile kooskõlastamiseks vähemalt järgmised andmed ning dokumendid:
1) tarnija pakkumise riist- ja tarkvara funktsionaalsuse, koguse, maksumuse ning tarnetähtaja
kohta;
2) riist- ja tarkvara hoolduskulu eelarve.
§ 2. Hüvitise suuruse osas kokkuleppele mittejõudmine
Justiits- ja Digiministeeriumi ja sideettevõtja vahel käesolevas määruses ettenähtud hüvitise
suuruse osas kokkuleppele mittejõudmine ei saa olla elektroonilise side seaduse § 881 lõikes 2
sätestatud siseriikliku rändlusteenuse osutamise keeldumise aluseks.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
67
Rakendusakti kavand nr 21
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse korrakaitseseaduse § 824 lõike 1 alusel.
§ 1. Terminid
§ 2. Kaasamise taotlemine
§ 3. Kaasamise otsustamine
§ 4. Kaasatud kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete alluvus
§ 5. Eritunnuse kirjeldus ja kasutamise nõuded
§ 6. Kaasamise väljaõppe korraldus ja õpiväljundid
§ 7. Väljaõppe ja kaasamisega kaasneva kulu hüvitamine
§ 8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
68
Rakendusakti kavand nr 22
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vanglateenistuse ametnike politsei ülesannetesse täitmisse kaasamise tingimused ja kord
ning politseiametnike vangla ülesanne täitmisse kaasamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 31 lõike 3 ja vangistusseaduse § 1091 lõike
3 alusel.
§ 1. Terminid
§ 2. Kaasamisel täidetavad ülesanded
§ 3. Kaasamise taotlemine
§ 4. Kaasamise otsustamine
§ 5. Kaasatud isikute alluvus
§ 6. Kulu hüvitamine
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
69
Rakendusakti kavand nr 23
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või kriisiolukorra ajal
elanikkonnakaitsega seotud kulu juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale,
abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule hüvitamise ning tasu
maksmise alused, tingimused ja kord ning vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja
päästetööle rakendatud füüsilisele isikule ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või
demineerimistööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osaletud aja eest hüvitatava
kulu ja tasu maksmise alused, tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 45 lõike 2 ja § 46 lõike 2 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrus reguleerib ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl (edaspidi
päästetöö) Vabariigi Valitsuse reservist:
1) vabatahtlikule päästjale tekitatud kulu hüvitamise ulatust ja korda;
2) vabatahtlikule päästjale päästetööl osaletud aja eest tasu maksmise korda;
3) päästeteenistuja, vabatahtliku päästja ja päästetööle rakendatud füüsilise isiku toitlustamise
ja joogivee kulu hüvitamise ulatust ja korda.
§ 2. Mõisted
§ 3. Hüvitatav kulu
§ 4. Tasu maksmise alused
§ 5. Tasu maksmise ulatus
§ 6. Toitlustamise ja joogivee kulu hüvitamine
§ 7. Hüvitise ja tasu taotlemise kord
§ 8. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 9. septembri 2010 määrus nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või
demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“ tunnistatakse
kehtetuks.
§ 10. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
70
Rakendusakti kavand nr 24
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Kriisiolukorra ajal riigivara valitsemise üleandmine või ajutisse kasutusse võtmise,
tagastamise ja kulu hüvitamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigivaraseaduse § 12 lõike 8 alusel.
§ 1. Üldsätted
Määrusega kehtestatakse kriisiolukorra ajal ühelt riigivara valitsejalt teisele täidesaatva
riigivõimu asutusele riigivara valitsemise üleandmise ja ajutisse kasutusse võtmise põhimõtted,
vara tagastamise ning kulu hüvitamise korraldamise põhimõtted.
§ 2. Kinnisasja kasutuse üleandmine
§ 3. Vallasasja valitsemise üleandmine
§ 4. Riigivara tagastamine
§ 5. Kulu hüvitamine
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
71
Rakendusakti kavand nr 25
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Nõuded varjendile, varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone
kasutamise otstarbe ja tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi ning
varjumiskoha kohandamise põhimõtted
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 5 ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 89
lõike 8 ja § 90 lõike 4 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määruses sätestatakse nõuded varjendile, sealhulgas ehituslikud nõuded, nõuded sisustusele
ja varustusele, hooldusele, ligipääsetavusele ja tähistamisele, samuti varjendi rajamise
kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutamise otstarbe ja vajadusel tööstus- ja
laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi.
(2) Määruses sätestatakse varjumiskoha kohandamise põhimõtted.
2. peatükk
Nõuded varjendile
§ 2. Varjendi tüübid
(1) Varjendid jaotatakse varjendi kaitseklassist ja suurusest tulenevalt kahte klassi:
1) S1-klassi varjendid, mille suurus on 20 ruutmeetrit kuni 135 ruutmeetrit ja mille
konstruktsioon talub rõhulaine koormust kuni 100 kilopaskalit;
2) S2-klassi varjendid, mille suurus on 135 ruutmeetrit kuni 900 ruutmeetrit ja mille
konstruktsioon talub rõhulaine koormust kuni 200 kilopaskalit.
(2) Hoones rajatava varjendi tüüp valitakse vastavalt planeeritava varjendi suurusele.
§ 3. Varjendi üldnõuded
(1) Mitme lähestikku asuva hoone kohta võib rajada ühe ühise varjendi. Seejuures tuleb tagada,
et varjend on piisavalt suur, et mahutada kõikide selle varjendiga seotud või sellesse varjendisse
määratud ehitiste kasutajaid ja varjend peab olema valmis kõige varem kasutusele võetava
hoonega.
(2) Hoonete ühine varjend võib paikneda kaugeimast selle varjendiga seotud hoonest kuni 250
meetri kaugusel, kusjuures kauguse arvestamisel mõõdetakse vahemaad hoone välisuksest kuni
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
72
varjendi sissepääsuni mööda käiguteed. Juhul kui käigutee ühisesse varjendisse on maa-alune,
on erandina lubatud käigutee suurem pikkus.
(3) Varjendi peab saama varjumiseks ette valmistada 72-tunni jooksul alates vastavast
korraldusest.
(4) Varjendil võib olla tavaolukorraks muu kasutusotstarve. Tavaolukorra kasutusotstarve peab
võimaldama varjendi kasutamiseks ettevalmistamist 72-tunni jooksul.
(5) Varjendis tuleb hoida temperatuuri +10 C kuni +25 C.
(6) Varjendi ehitamise kohustus määratakse ehitise peamise kasutusotstarve järgi.
§ 4. Varjendi suuruse määramine
(1) Varjendi suuruse määramisel võetakse arvesse hoone netopinnast kasulik pind, st hoone
netopindala, mida püsivalt kasutavad inimesed, sh eluruumid, tööruumid, olmeruumid ja muud
sellised ruumid (edaspidi „kasulik pind“). Varjendi suuruse määramisel ei arvestata hoone
tehnoruumide, parkimiskorruste, abiruumide ja muude hoone osadega, kus inimesed püsivalt ei
viibi.
(2) Varjendi tegelik varjendiruum on varjendis inimeste kaitseks eraldatud ruum, iga varjuva
isiku kohta peab olema ruumi arvestuslikult vähemalt 0,75 ruutmeetrit.
(3) Käesoleva määruse § 19 lõikes 1 (eluhoone jm „hoone tüüp 1“) nimetatud hoone puhul on
varjendi tegelik varjendiruum vähemalt 2% kasulikust pinnast.
(4) Käesoleva määruse § 19 lõikes 2 (tööstushoone jm „hoone tüüp 2“) nimetatud hoone puhul
on varjendi tegelik varjendiruum vähemalt 1% kasulikust pinnast. Juhul kui tööstushoone
kasutajate arvu arvestades tuleks kasuliku pinna järgi määratav varjendi tegelik suurus liiga
suur, võib varjendi varjendiruumi suurust arvestada kasutajate arvu järgi, tagades tegeliku
varjendiruumi vähemalt 0,75 ruutmeetrit hoone kasutaja kohta.
(5) Käesoleva määruse § 18 (avalik varjend jm „hoone tüüp 3“) nimetatud hoone puhul on
varjendi tegelik varjendiruum vähemalt 2% kasulikust pinnast.
§ 5. Varjendi paiknemine
(1) Üldjuhul paikneb varjend hoone kõige madalamal korrusel, eelistatult maa-alusel korrusel.
(2) S1-klassi varjendeid võib rajada hoone osana või eraldiseisva hoonena kas täielikult või
osaliselt maa-alusena või hoone esimese korrusele.
(3) S2-klassi varjend rajatakse üldjuhul maa-alusena.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
73
(4) Vältida tuleb varjendi paigutamist madalamale kui üks meeter põhjavee tasemest ja maa-
alusele korrusel üleujutusohuga kohas.
(5) Varjendi piirdesein ja juurdepääsuteed ei tohi piirneda ruumiga, mille eripõlemiskoormus
on üle 1200 megadžauli ruutmeetri kohta või kus paiknevad kõrgsurveseadmed,
plahvatusohtlikud ained või suures koguses vedelikke (basseinid, suured veehoidlad).
(6) S2-klassi varjendi asemel võib rajada kaks või mitu S1-klassi varjendit. Kõrvuti võib
paigutada kuni kaks S1-klassi varjendit (edaspidi varjendirühm), mille tegelik varjendiruum on
maksimaalselt 270 ruutmeetrit. Varjendirühmade vaheline kaugus peab olema vähemalt 20
meetrit.
§ 6. Varjendi ruumid
(1) Varjendi ruumide hulka loetakse kõiki survekaitses seespool asuvaid ruume.
(2) Varjendi sissepääs ja väljapääs ning väljaspool survekonstruktsioone asuvad varjendi
seadmete ja kanalite jaoks vajalikud ruumid loetakse varjendiga seotud ruumideks.
(3) Tegeliku varjendiruumi juurde kuuluvad järgmised abiruumid ja hoiukohad:
1) olmeruum – vähemalt kahe ruutmeetri suurune ala, kus on olemas elektrivarustus koos
pistikupesadega;
2) koht värske (joogi)vee hoiustamiseks, tagades tegeliku varjendiruumi iga ruutmeetri kohta
40 liitrit vett, kui varjendis on veevarustus, on nõutav vee hoiustamise kogus 15 liitrit tegeliku
varjendiruumi ruutmeetri kohta;
3) koht jäätmete hoiustamiseks, 15 liitrit tegeliku varjendiruumi ruutmeetri kohta;
4) käimla, iga 20 ruutmeetri tegeliku varjendiruumi kohta üks käimla, ühele tualetiboksile
arvestatakse vähemalt 0,7 ruutmeetrit.
(4) Tegelikule varjendiruumile lisaks tuleb arvestada järgmiste abiruumidega:
1) sulgetelk või sulgeruum, mille suurus on vähemalt 2,5 ruutmeetrit;
2) ventilatsiooniseadme kohta vähemalt 1,5 ruutmeetrit seadme kohta;
3) esmaabiruum, kui tegelik varjendiruum on suurem kui 135 ruutmeetrit.
(5) Tegeliku varjendiruumi hulka ei loeta:
1) alla 1,6 meetri kõrguseid ruume;
2) vähem kui 2 meetri laiuseid ruume.
(6) Varjendiruum võib koosneda ühest või mitmest ruumist, seejuures tuleb kõikides ruumides
tagada piisav ventilatsioon.
(7) Kui S1-klassi varjendi tegelik varjumisruum on suurem kui 90 ruutmeetrit, tuleb see
raudbetoonist vaheseina abil jagada kaheks sektsiooniks.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
74
(8) Vibratsioonikindluse tagamiseks ei tohi vaheseinad olla müüritud ja varjendi siseseinu ja
lage ei tohi krohvida. Katmata betoonist varjendi sisepinnad tuleb töödelda tolmu siduva ainega.
(9) Varjendi kõrgus on vähemalt 2,3 meetrit. Talade ja kanalite juures peab vaba kõrgus olema
vähemalt kaks meetrit. Ruumi osasid, mille kõrgus on alla 1,6 meetri ei loeta tegeliku
varjendiruumi pinna hulka.
(10) Lemmikoomadele rajatakse võimalusel eraldi ala.
§ 7. Varjendi tuleohutus
(1) Kui varjend on eraldi tuletõkkesektsioon, siis kasutatakse varjendi igapäevasest
kasutusotstarbest lähtuvalt selle uksena vastavat tuletõkkeust ja tavaolu ventilatsioonis
tuletõkkeklappi.
(2) Varjendi suitsueemaldus tagatakse avariiväljapääsuava või avariiväljapääsu koridori kaudu.
§ 8. Liikumisteed
(1) Varjendil peab olema lihtne ja selge sissepääsutee ja ohutu väljumistee.
(2) Varjendist peab saama väljuda vähemalt kahes suunas.
(3) Varjendi ruumid ja liikumisteed peavad olemas korraldatud nii, et liikumispuudega inimest
saab vajadusel kõrvalise abiga varjendisse transportida ja liikumispuudega inimene saab
varjendis kasutada talle vajaminevat abivahendit.
(4) Varjendil võib olla mitu sissepääsuteed. Sama sissepääsutee võib viia mitme varjendi
juurde. Sissepääsutee laius on vähemalt 1,2 meetrit.
(5) Varjendil võib olla mitu kaitseust, neist ühe sissepääsu ava laius peab olema vähemalt 0,9
meetrit. Kui sissepääsutee laius on vähemalt 1,6 meetrit, siis peab varjendi ühe kaitseukse laius
olema vähemalt 1,2 meetrit.
(6) Kaitseuksega külgnevad või selle vastas olevad seinad ei või olla müüritud.
(7) Varjendi kaitseukse avanemisruumi kaitsvad konstruktsioonid peavad lisaks tavalisele
koormusele taluma ka 25 kN/m2 kilonjuutonit ruutmeetri kohta varisemiskoormust.
(8) Vastastikku asetsevate varjendite kaitseuksi ei paigutata üksteise vastu, et tagada uste
samaaegse avanemise võimalikkus.
(9) Avariiväljapääsu kavandamisel arvestatakse hoone varingualaga ja luuakse võimalus
avariiväljapääsu kaudu väljuda varingualast kaugemale. Hoone varingualaks loetakse hoone
väliste kandvate osade kõrgusest ühte kolmandikku.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
75
(10) Kahel või enamal varjendil võib olla ühine väljapääsutee.
(11) Tugevdatud liikumistee algab varjendi uksest ja lõppeb hoone välisseina juures.
Tugevdatud liikumistee laius peab olema vähemalt 1,2 meetrit ja selle konstruktsioon peab
lisaks tavalisele koormusele taluma ka 25 kN/m2 kilonjuutonit ruutmeetri kohta
varisemiskoormust.
(12) Varjendi väljapääsuteed kavandatakse kasutades järgmisi lahendusi:
1) maapealsel varjendil avariiväljapääsuava maapealses välisseinas;
2) maa-alusel varjendil väljapoole varinguala viiv avariiväljapääsukoridor (võimalusel
eelistatud lahendus);
3) maa-alusel varjendil tugevdatud liikumistee hoone sees ja avariiväljapääsuava varjendi
seinas maa all maksimaalselt 2 meetrit maapinnast;
4) kui eeltoodud lahendused ei ole teostatavad, siis on maa-alusel varjendil lubatud rajada
avariiväljapääsukoridor varingualale ja avariiväljapääsuava varjendi seinas maa all
maksimaalselt 2 meetrit maapinnast.
(13) Avariiväljapääsuavana kasutatakse varjendisse sissepoole avanevat luuki.
(14) Avariiväljapääsuava peab olema varjendis vabalt juurdepääsetavas asukohas.
(15) Avariiväljapääsuava standardmõõtmed on 600 x 800 millimeetrit ja 700 x 1200
millimeetrit. Avariiväljapääsuava servad jäetakse varjendi sise- ja väliskülgedel lae- ja
seinapindadest vähemalt 150 millimeetri kaugusele. Avariiväljapääsu välis- ja siseküljele
kasutatakse varjendis hoiustatavat redelit, kui ava alaserv on maapinnast või põrandast
kõrgemal kui 2 meetrit.
(16) Avariiväljapääsuava alumine serv võib olla maapinnast allpool maksimaalselt 2 meetrit.
Kui alumine serv on sügavamal kui 2 meetrit, tuleb varjendist teha ülespoole suunatud
avariiväljapääsukoridor.
(17) Avariiväljapääsuava ümbritsev pinnas peab olema kergesti eemaldatav ja vältida tuleb
pinnase külmumist.
(18) Avariiväljapääsukoridori mõõtmed on vähemalt 800 ×1200 millimeetrit ja see suunatakse
väljapoole varinguala maa peale või maa alla. Avariiväljapääsukoridori konstruktsioonid
peavad vastama varingukoormusele 25 kilonjuutonit ruutmeetri kohta. Avariiväljapääsu-
koridori vertikaalsetesse osadesse paigaldatakse statsionaarsed redelid.
(19) Avariiväljapääsukoridori välimise otsa ava alumine serv võib olla maapinnast allpool
maksimaalselt 2 meetrit. Avariiväljapääsukoridori välimise otsa ava sulgemiseks võib kasutada
terasluuki, samuti võib ava kinni laduda kergblokkidega, mida saab koridori poolelt lammutada.
Avariiväljapääsukoridor peab välimise otsa ava ees olema vähemalt kahe meetri ulatuses
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
76
horisontaalne. Väljaspool avariiväljapääsukoridori ava juures peab pinnas olema kergesti
kaevatav ja mittekülmuv vähemalt ühe meetri kaugusel avast.
§ 9. Varjendi konstruktsioonid
(1) Varjendi konstruktsioon võib moodustada osa hoone kandvast konstruktsioonist.
(2) Varjendi piirdekonstruktsiooni ei tohi teha paisuvuuke. Hoone muu konstruktsiooni jaoks
vajalikud paisuvuugid peavad asuma väljaspool varjendit.
(3) Omavahel kokkupuutuvate varjendite piirdeseinade vahele tuleb jätta paisuvuuk.
(4) Varjendis kasutavad metallkonstruktsioonid, nagu redelid, käsipuud ja muu sarnane
sisustus, peab olema korrosioonikindluse tagamiseks vähemalt kuumtsingitud.
(5) Varjendi kandev sisekonstruktsioon tehakse raudbetoonist.
(6) S1-klassi varjendi piirdekonstruktsioon peab olema projekteeritud taluma lisaks
tavakoormusele ka järgimisi lööklaine koormusi:
1) lagi ja piirdeseinad 100 kN/m2;
2) põrand, põrandapind välisolude vastas 100 kN/m2;
3) pinnasele toetuv põrand – nõue puudub;
4) avariiväljapääsukoridor 25 kN/m2.
(7) Kõik varjendi konstruktsiooni peavad olema projekteeritud mistahes suunast mõjuvale
vibratsioonikoormusele, mis on vähemalt kaks korda suurem kui varjendi konstruktsiooni mass.
(8) Üksteise peal asuvate eraldiseisvate S1-klassi varjendite vahelise vahelae raudbetooni
paksus on vähemalt 300 millimeetrit.
(9) Varjendi põrand, kandvad raudbetoonist vaheseinad ja postid ning kahekorruselise varjendi
raudbetoonist vahelagi peab olema vähemalt 150 millimeetrit paksud.
(10) Varjendi piirdeseintesse võib teha varjendi jaoks vajalikke süvispaigaldisi. Varjendi lakke
süvispaigaldisi teha ei tohi. Kõik varjendi ülapoolele jäävad kütte-, vee-, ventilatsiooni- ja
elektripaigaldised viiakse/projekteeritakse/paigaldatakse/ehitatakse selleks ettenähtud
paigaldusruumi, mis asub varjendi piirdekonstruktsioonist väljaspool.
(11) Varjendi piirdeseinas võib lisaks kaitseuksele olla avariiväljapääsu avasid ja tavaolude
ventilatsiooni sulgeseadmeid ja muid varjendi jaoks vajalikke avasid, tingimusel, et avade
kogupindala ei üle S1-klassi varjendi puhul neli protsenti tegeliku varjendiruumi pindalast.
(12) Kui varjend tuleb soojustada, paigaldatakse soojustus varjendi piirdekonstruktsiooni
välisküljele.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
77
(13) Varjendi seinad, lagi ja põrand tuleb betoonitolmu sidumiseks töödelda.
(14) Varjendi seinad, põranda ja lae võib katta tugevalt kinnituvate tasandusmaterjalide ja
tavaliste värvidega. Põrandal võib kasutada tavapäraseid põrandakatteid. Seinaplaadid tuleb
kinnitada otse betoonipinnale vibratsioonikindla seguga.
§ 10. Killukaitse
(1) Varjendi uksed, luugid, ventiilid ja muud seadmed peavad olemas kas killukindlad või
peavad olema ülalt ja küljelt kaitstud killukaitsekonstruktsioonidega, mis pakuvad kaitset
lenduvate esemete eest, mis tulevad 45 kraadise või suurema nurga all.
(2) Killukaitse konstruktsiooni hulka loetakse kõik varjendi konstruktsioonid, mis asuvad
kaitstavast objektist kuni 10 meetri kaugusel.
(3) Kildude eest kaitsvaks konstruktsiooni kokku liidetud minimaalne paksus on järgmine:
1) raudbetoon 200 millimeetrit;
2) teras 30 millimeetrit;
3) pinnas 600 millimeetrit.
§ 11. Varjendi ventilatsioon
(1) Varjendile tehakse tavakasutuseks mõeldud ventilatsioon vastavalt ehitise ja ruumi
tavakasutuse otstarbele ja varjumise korral kasutatav ventilatsioon.
(2) Varjumise korral vajaliku ventilatsioonisüsteemi osad on:
1) ventilatsiooniseade iga 45 ruutmeetri tegeliku varjendiruumi pindala kohta;
2) torustik iga ventilatsiooniseadme jaoks;
3) värske õhu kanal;
4) jaotuskanal koos õhuventiilidega, mis jagab õhku varjendiruumi;
5) väljatõmbeventiil, mille kaudu liigub õhk varjendiruumist sulgeruumi;
6) ülerõhuventiilid, kaks tükki ventilatsiooniseadme kohta, mille kaudu õhk varjendist väljub
ja mis reguleerivad varjendi ülerõhku;
7) ülerõhumõõtur, mis näitab rõhkude erinevust varjendiruumi ja välisõhu vahel;
8) tavaoludes kasutatava ventilatsiooni sulgeseade, mis suletakse varjumise ajal.
(3) Ventilatsiooni projekteeritakse nii, et õhk jaotuks ühtlaselt kogu varjendis.
(4) Varjumise ajal peab ventilatsioon hoidma varjendis ülerõhku vähemalt 50 paskalit, et vältida
ohtlike ainete sattumist välisõhu kaudu varjendisse.
(5) Sissepuhkeõhk jagatakse kõikidesse varjendi ruumidesse vastavalt nende pindalale.
Väljatõmbeõhk juhitakse tualettruumide, sulgeruumi või sulgetelgi kaudu varjendist välja.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
78
(6) Varjendi õhuvarustus tuleb tagada ka varingu korral. Selleks paikneb õhuvõtutoru eelistatult
väljaspool varinguala. Juhul kui see ei ole võimalik, peab õhuvõtukoht olema varisemiskindel
või varingu eest kaitstud. Õhuvõtukoht peab olema 0,8 meetrit kõrgemal allpool olevast
horisontaalpinnast.
(7) Maapealses varjendis võetakse õhk üldjuhul varjendi seina paigaldatud läbiviigutoru kaudu
otse ventilatsiooniseadmesse. Läbiviigutoru kaitstakse üldjuhul killukaitseplaadiga.
(8) Maa-aluses varjendis:
1) võetakse üldjuhul õhku väljastpoolt varinguala;
2) sissepuhkekanalina võib kasutada avariiväljapääsukoridori, sel juhul võetakse välisõhk läbi
avariiväljapääsukoridori luugis asuva võre, tagades, et võre avatud ala peab olema vähemalt
0,02 ruutmeetrit iga ventilatsiooniseadme kohta;
3) välisõhu võib avariiväljapääsukoridori juhtida ka eraldi õhuvõtutoru kaudu;
4) varingualal paiknev õhuvõtutoru tuleb kaitsta 100 kilonjuutonilise tugevuse varisemise eest
betoonkonstruktsiooniga või kasutada vastava tugevusega vertikaaltoru;
5) maasse paigaldatud kuumtsingitud terastoru kaudu, torusse tuleb teha vee-eemaldus.
(9) Juhul kui lõigetes 7 ja 8 toodud lahendused ei ole rakendatavad võib varjendi sissepuhkeõhu
võtta hoone siseruumide kaudu.
(10) Kui varjendisse tuleb paigutada rohkem kui üks ventilatsiooniseade, peab nende jaoks
olema eraldi ruum. Ventilatsiooniseadme ees peab olema piisavalt ruumi seadme käsitsi
juhtimiseks.
(11) Tavaolu ventilatsioonikanalid, torud ja elektripaigaldised võib viia läbi varjendi
piirdeseina selleks tehtud avause kaudu, mida peab saama varjumise ajal sulgeda sulgeluugiga.
§ 12. Sulgeruum ja sulgetelk
(1) Varjendis peab olema sulgeruum või sulgetelk, mis takistab ohtlike ainete sattumist
varjendisse varjendi ukse avamisel.
(2) Sulgetelk paigaldatakse varjendi kasutamise ettevalmistamisel kaitseukse siseküljele.
Varjendi kaitseukse siseküljel peab sulgetelgi jaoks olema ruumi vähemalt 2,5 ruutmeetrit ja
vajalik ruum peab olema tasane ja see tuleb välja tuua varjendi joonisel.
(3) Sulgetelgi asemel võib varjendile ehitada sulgeruumi, mille minimaalne pindala on 2,5
ruutmeetrit. Sulgeruumi seinad peavad olema kergesti puhastatavad ja pesukindlad. Sulgeruum
peab olema eraldatud õhu- ja veetihedalt teistest ruumidest. Sulgeruumis peab asuma veekraan,
valamu ja äravool.
§ 13. Varjendi olmetingimused
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
79
(1) Iga 20 ruutmeetri tegeliku varjendiruumi pindala kohta peab olema vähemalt üks tualett.
Tualeti asukoht märgitakse varjendi joonisele.
(2) Varjendis peab olema veekraan. S1-klassi varjendil võib veekraan asuda väljaspool
varjendit kuni 15 meetri kaugusel varjendi uksest.
(3) Side kasutamist võimaldav tehniline süsteem.
(4) Elektrivarustus ja küte.
(5) Varjendis tuleb korraldada jäätmete kogumine.
§ 14. Varjendi varustuse vastavuse hindamine
Varjendi seadmete ja varustuse, sh kaitseuste ja -luukide, ventilatsiooniseadmete, sulgetelkide
ja muude seadmete nõuetele vastavus peab olema kontrollitud sõltumatu hindamisasutuse poolt.
§ 15. Nõuded varjendi kontrollile ja hooldusele
Varjendis tuleb iga-aastaselt kontrollida:
1) ventilatsiooniseadme käivitumist ja tagada selle töö vähemalt viieks minutiks aastas,
kontrollides seejuures ruumi õhutihedust ja ülerõhunäidiku toimimist;
2) kanalisatsiooni sulgeventiili täielikku sulgumist ja avamist;
3) varjendi kaitseukse sulgumist ja uste tihendite korrasolekut;
4) varjendi vajaliku varustuse olemasolu.
3. peatükk
Varjumiskoha kohandamise põhimõtted
§ 16. Varjumiskoht
(1) Varjumiskoha konstruktsioon peab pakkuma kaitset lenduvate kildude eest. Varjumiskohal
võib olla aken, mille peab saama varjumise ettevalmistamisel katta liivakottide või muu sarnase
kaitsevahendiga.
(2) Varjumiskohas peab olema tagatud piisav õhuvahetus arvestades varjumiskohas viibivate
isikute hulka. Õhuvahetus võib käia läbi aknaava.
(3) Varjumiskohal peaks olema varuväljapääs. Varuväljapääsuna võib kasutada piisava
suurusega aknaava või kergblokkidega kinni laotud ava, mida saab varjumisruumi poolelt
lammutada.
(4) Varjumiskohas peab saama hoiustada joogivett ja kasutada varjumise ajal kuivkäimlat.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
80
(5) Varjumiskohta ei paigutata soojasõlme või muusse tehnosüsteemi ruumi, mis võib
plahvatusega kaasneva lööklaine või vibratsiooni tõttu puruneda ja muutuda varjumiskohas
viibivatele inimestele eluohtlikuks.
(6) Avalik varjumiskoht peab olema kõigile ligipääsetav.
4. peatükk
Varjendi ja varjumiskoha tähistus
§ 17. Nõuded varjendi ja varjumiskoha tähistamisele
(1) Avalik varjend ja varjumiskoht tähistatakse rahvusvahelise tsiviilkaitsetunnusmärgiga, nagu
on sätestatud 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli
rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artiklis 66. Rahvusvahelisele
tsiviilkaitsetunnusmärgile lisatakse sõnad „VARJUMINE“. Avaliku varjendi ja varjumiskoha
tähis on esitatud käesoleva määruse lisas.
(2) Avaliku varjendi ja varjumiskoha tähis paigutatakse avaliku varjendi ja varjumiskoha
sissepääsu lähedusse nähtavale kohale. Võimaluse korral tähistatakse avaliku varjumiskohani
liikumise tee, lisades avaliku varjendi ja varjumiskoha tähisele teetähise, näiteks suunanoole,
korruse numbri või kauguse meetrites.
(3) Mitteavalik varjend ja varjumiskoht tähistatakse hoonesiseselt käesoleva määruse lisas
toodud varjumise märgisega. Hoone omanik teavitab mitteavaliku varjumiskoha kasutajat selle
asukohast ja kasutamisest.
(4) Varjendi ja varjumiskoha märgiste näited on lisas 1.
4. peatükk
Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutamise otstarbe järgi
§ 18. Avaliku varjendiga hoone
Avalik varjend rajatakse, kui püstitatakse järgmine hoone, mille netopind on vähemalt 10 000
ruutmeetrit:
1) 12311 - kaubandushoone;
2) 12411 - lennujaama hoone;
3) 12413 - raudteejaama hoone;
4) 12415 - bussijaama hoone;
5) 12611 - teater, kino, kontserdi- või universaalsaalide hoone;
6) 12615 - klubi või rahvamaja;
7) 12616 - tantsusaal, diskoteek või ööklubi;
8) 12621 - muuseum või kunstigalerii;
9) 12623 - raamatukogu;
10) 12651 - spordihall või võimla;
11) 12619 - muu meelelahutushoone.
§ 19. Mitteavaliku varjendiga hoone
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
81
(1) Mitteavalik varjumiskoht rajatakse, kui püstitatakse järgmine hoone, mille netopind on
vähemalt 1200 ruutmeetrit:
1) 11221 - ridaelamu;
2) 11222 - muu kolme või enama korteriga elamu;
3) 11311 - päevakeskus;
4) 11312 - tugikodu;
5) 11313 - varjupaik;
6) 11314 - lastekodu;
7) 11315 - noortekodu;
8) 11316 - üldhooldekodu;
9) 11317 - koolkodu;
10) 11318 - sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus;
11) 11319 - erihooldekodu;
12) 11321 - ühiselamu üliõpilastele või õpilastele;
13) 11322 - ühiselamu teistele sotsiaalsetele gruppidele;
14) 12111 - hotell, motell või külalistemaja;
15) 12131 - restoran;
16) 12139 - muu toitlustushoone
17) 12201 - büroohoone;
18) 12611 - teater, kino, kontserdi- või universaalsaalide hoone;
19) 12615 - klubi või rahvamaja;
20) 12616 - tantsusaal, diskoteek või ööklubi;
21) 12619 - muu meelelahutushoone;
22) 12621 - muuseum või kunstigalerii;
23) 12623 - raamatukogu;
24) 12631 - koolieelne lasteasutus: lastesõim või -aed, päevakodu või lasteaed-algkool;
25) 12632 - põhikooli või gümnaasiumi õppehoone;
26) 12633 - kutseõppeasutuse õppehoone;
27) 12634 - ülikooli või rakenduskõrgkooli õppehoone;
28) 12641 - haigla;
29) 12645 - sanatoorium või spaa;
30) 12651 - spordihall või võimla;
31) 12743 - päästeteenistuse hoone.
(2) Mitteavalik varjend rajatakse, kui püstitatakse järgmine hoone, mille suletud brutopind on
vähemalt 1500 ruutmeetrit ja mille tavapärane kasutajate arv on suurem kui 10 inimest:
1) 12511 - maavarade kaevandamise ja töötlemise hoone;
2) 12512 - energeetikatööstuse hoone;
3) 12513 - keemiatööstuse hoone;
4) 12514 - toiduainetetööstuse hoone;
5) 12515 - ehitusmaterjalide või -toodete tööstuse hoone;
6) 12516 - kergetööstuse hoone;
7) 12517 - puidutööstuse hoone;
8) 12518 - masina- või seadmetööstuse hoone;
9) 12519 - muu tööstushoone.
§ 20. Varjumiskoha kohandamine
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
82
Käesoleva määruse §-des 19 ja 20 nimetatud hoonetes, mis on püstitatud enne 1.septembrit.
2025 a. ja kus varjumisplaani kohaselt on võimalik kohandada mingi hoone osa
varjumiskohaks, tehakse seda lähtudes käesoleva määruse §-s 17 sätestatust.
5. peatükk
Rakendussätted
§ 21. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
83
Lisa. Varjendi ja varjumiskoha tähis
Vabariigi Valitsuse …. määrus nr …
„Nõuded varjendile, varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutamise
otstarbe ja tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi ning varjumiskoha
kohandamise põhimõtted“
Lisa
Avaliku varjendi ja varjumiskoha tähis
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
84
Rakendusakti kavand nr 26
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Nõuded varjumisplaanile ja selle avalikustamisele ning varjumisplaani koostamise kord
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 91 lõike 3 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Käesolev määrus sätestab nõuded varjumisplaanile, sh varjumisvõimaluste hindamisele,
varjumisplaani avalikustamisele ja plaani koostamise korra.
§ 2. Varjumisplaani koostamine
Varjumisplaan koostatakse hoonete kohta, kuhu tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses nimetatud
juhul rajatakse varjend. Samuti tuleb varjumisplaan koostada nende hoonete kohta, mis on
püstitatud enne 2026. aasta 1. jaanuari, kuid kriteeriumide järgi tuleks uute hoonete puhul neisse
rajada varjend.
§ 3. Varjumisplaani koostamise eesmärk
Varjumisplaani koostamise eesmärk on:
1) varjumisvõimaluste hindamine ehitises ja;
2) varjumise korralduslike meetmete kirjeldamine.
§ 4. Varjumisplaan
(1) Varjumisplaan peab nimetama ära hoone varjumispõhimõtte.
(2) Kui hoonesse ei pea rajama varjendit ning hoones või selle vahetus läheduses puudub
varjumiskohaks sobiv hoone osa, tuleb varjumisplaanis tuleb sel juhul kirjeldada varjumise
korraldus hoones. Hoone omanik peab hoone kasutajaid teavitama, et hoones sees puudub
varjumise võimalus.
(3) Kui hoones või selle vahetus läheduses on olemas hoone osa, mis kaitseb inimesi piisavalt
lenduvate kildude eest ja mida saab kohandada varjumiskoha nõuetele vastavaks, siis tuleb see
kohandada varjumiskoha põhimõtetele vastavaks ning varjumisplaanis tuleb kirjeldada
varjumise korraldus hoones.
(4) Varjumisplaani osadeks on:
1) joonis varjendi või varjumiskoha asukohaga hoones või selle vahetus läheduses, sh vajadusel
teekond varjendisse;
2) varjendi või varjumiskoha suurus ja selle mahutavus ning selle tavapärane kasutusotstarve;
3) vajalikud tegevused (meetmed) varjendi või varjumiskoha ettevalmistamisel varjumiseks 72
tunni jooksul, tuues välja vajalikud tegevused koos vastutajatega;
4) varjendi või varjumiskoha ligipääsetavuse kirjeldus;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
85
5) vajadusel hoonesisese teavituse korraldus varjumise vajaduse korral;
6) varjendi kontrolli ja hoolduse korraldus ja tehtud kontrollide ja hoolduste ülevaade.
§ 5. Varjumisplaani kinnitamine ja uuendamine
(1) Varjumisplaan kinnitatakse hoone omaniku või korteriühistu juhatuse poolt.
(2) Varjumisplaani uuendatakse kui see on asjakohane, näiteks hoone ümberehitamise järgselt
või varjumise läbi viimise muutmisel.
§ 6. Varjumisplaani avalikustamine
(1) Varjumisplaan varjendi rajamise kohustusega hoonete kohta esitatakse hoone
dokumentatsiooni hulgas ehitisregistrisse.
(2) Varjumisplaanis kajastuv varjumise läbi viimine, sh varjendi või varjumiskoha asukoht
hoones, tehakse teatavaks kõigile hoone kasutajatele.
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
86
Rakendusakti kavand nr 27
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
jõustumisega
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 ja § 591 lõike 3,
päästeseaduse § 5 lõike 3, ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 7 lõike
3, kaitseväeteenistuse seaduse § 11 lõike 2, kiirgusseaduse § 105 lõike 3, Vabariigi Valitsuse
seaduse § 27 lõike 3 ja § 42 lõike 1, elektroonilise side seaduse § 115 lõike 2, riigisaladuse ja
salastatud välisteabe seaduse § 11 lõike 1, § 13 lõike 5, § 14 lõike 4, § 15 lõigete 4 ja 5, § 20
lõigete 4 ja 6, § 27 lõike 13, § 31 lõike 5, § 36 lõike 3, § 39 lõike 1, § 41 lõike 6, § 42 lõike 4,
§ 46 lõike 4, § 51 lõike 6 ja maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 ja kogumispensionide seaduse
§ 724 lõike 6 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2012. a määruse nr 26 „Infoturbe juhtimise süsteem“
muutmine
Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2012. a määruse nr 26 „Infoturbe juhtimise süsteem“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõike 4 punktis 7 asendatakse sõna „hädaolukorraks“ sõnaga „kriisiolukorraks“;
2) paragrahvi 4 lõike 4 punktis 8 jäetakse välja tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 37 lõike 3
punkti 3 kohaselt“.
§ 2. Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määrust nr 151 „Kaitseministeeriumi
põhimäärus“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määruses nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“
asendatakse sõna „riigikaitse“ sõnadega „sõjaline riigikaitse“ vastavas käändes.
§ 3. Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohuslaste registri
põhimäärus“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruses nr 54 „Kaitseväekohuslaste registri
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 9 asendatakse sõnad „riigikaitseliste ülesannete“ sõnadega
„püsiva kriisiülesande“;
2) paragrahvi 19 punktis 6 asendatakse sõna „riigikaitseseaduses“ sõnadega „tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduses“;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
87
3) paragrahvi § 22 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse § 24 lõike 1“ tekstiosaga
„tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 50 lõike 1“.
§ 4. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruse nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste-
ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruse nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja
politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ § 1 lõige 3 muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva määruse kiirabialase koostöö õigusi ja kohustusi reguleerivaid sätteid
kohaldatakse ka tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra ja kriisiolukorra ajal kuni
Terviseameti juhiste saamiseni, arvestades tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ja
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud põhimõtteid.“.
§ 5. Vabariigi Valituse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri
põhimäärus“ muutmine
Vabariigi Valituse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 53 lõiget 2 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:
„101) teave taustakontrolli kohustuse kohta elutähtsa teenuse osutaja juures;“;
2) määrust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ
(ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“;
§ 6. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2021. a määruse nr 118 „Pensionilepingute
pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused ja kord“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2021. a määruse nr 118 „Pensionilepingute pensionimaksete
tegemise täpsemad tingimused ja kord“ § 2 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises
sõnastuses:
„Kriisiolukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet arvestada sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §
301 lõikes 1 sätestatut.“.
§ 7. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 5 „Päästesündmusel osalevate riigi-
ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord” muutmine
Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 5 „Päästesündmusel osalevate riigi- ja
kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord” § 7 lõige 5 punkt 2 tunnistatakse
kehtetuks.
§ 8. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määruse nr 301 „Raadioside piiramise
kord“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määruse nr 301 „Raadioside piiramise kord“ § 3
lõikes 3 asendatakse sõna „hädaolukorra“ sõnaga „kriisiolukorra“.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
88
§ 9. Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2011. a määruse nr 140 „Riigikantselei põhimäärus“
muutmine
Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2011. a määruse nr 140 „Riigikantselei põhimäärus“ punkt 71
muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„71) Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuste suutlikkuse arendamine avalikkuse teavitamise
osas;“.
§ 3. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud
välisteabe kaitse kord“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud
välisteabe kaitse kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 lõike 5 punktides 8, 9 ja 16 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud
kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, erakorralise seisukorra ja mobilisatsiooni“ tekstiosaga
„kriisiolukorra“;
2) paragrahvi 26 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „Eriolukorra, erakorralise seisukorra,
kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal“
tekstiosaga „kriisiolukorra ajal“.
1) paragrahvi 5 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 5. Tsiviilkriisi ja riigikaitse riigisaladus“;
2) paragrahvi 5 lõike 1 sissejuhatav osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tsiviilkriisi ja riigikaitse ettevalmistamist, juhtimist ja tegevust käsitleva teabe osas on
riigisaladuseks:“;
3) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga … järgmises sõnastuses:
…) Punktidega 21 ja 22 sätestatakse riigisaladuse alaliigid ning selle salastamistasemed ja -
tähtajad tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel koostatud üleriigilises riskianalüüsis ja
Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis ning püsiva kriisiülesandega valitsusasutuse riskianalüüsis ja
kriisiplaanis sisalduva sellise teabe kaitseks, mille avalikuks tulek kahjustab Eesti Vabariigi
julgeolekut.
4) paragrahvi 5 lõike 4 punktides 8, 9 ja 16 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud
kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, erakorralise seisukorra ja mobilisatsiooni“ sõnaga
„kriisiolukorra“;
5) paragrahvi 6 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 7 lõikes 3 asendatakse läbivalt sõna „hädaolukorra“ sõnaga „kriisiolukorra“;
7) paragrahvi 26 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
89
„(5) Kriisiolukorra ajal võib liikuva või ajutise turvaala luua iga riigisaladust või salastatud
välisteavet valdava asutuse juhi suulise korralduse alusel. Suuliselt antud korraldus tuleb
esimesel võimalusel ka kirjalikult jäädvustada. Püsiva kriisiülesandega asutused, kelle tegevus
eeldab nimetatud olukordades liikuva või ajutise turvaala loomist, peavad kajastama
sellekohase info kriisiplaanides ning teavitama sellest kooskõlastavat asutust.“.
§ 11. Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2004. a määruse nr 95 „Riiklikult tagatud
elamumajanduslaenude sihtgrupid ja laenutagatiste ülempiirid“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2004. a määruse nr 95 „Riiklikult tagatud elamumajanduslaenude
sihtgrupid ja laenutagatiste ülempiirid“ § 41 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „päästesündmuse ja
erakorralise seisukorra lahendamisele, eriolukorra tööde tegemisele“ tekstiosaga
„päästesündmuse, eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamisele“.
§ 12. Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määruse nr 95 „Sekkumis- ja
tegutsemistasemed ning avariikutsekiirituse viitetase kiirgushädaolukorras“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määruse nr 95 „Sekkumis- ja tegutsemistasemed ning
avariikutsekiirituse viitetase kiirgushädaolukorras“ § 4 lõikes 2 asendatakse sõnad
„hädaolukorra seaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse“.
§ 13. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016.a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi
põhimäärus“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimääruse“
§ 6 lõike 5 punktis 5 asendatakse sõnad „hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja
eriolukorra ajal“ sõnadega „tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või kriisiolukorra ajal“.
§ 14. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
90
Rakendusakti kavand nr 28
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Viivitamatu ohuteate edastamise ja selleks valmistumise, EE-ALARM-iga liitumise ja
sellega seotud kulude hüvitamise ning sireeniseadme kasutuselevõtu ja selle haldamise ja
testimise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 87 lõike 11 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) EE-ALARM – riiklik ohuteavituse süsteem tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 87 lõike 2
tähenduses;
2) käivitaja - ohuteate kasutamise otsustanud isik või asutus;
3) edastaja – EE-ALARM-iga liituma kohustatud isik tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 87
lõike 4 tähenduses;
4) kõrge taseme viivitamatu ohuteade – ohuteade, mille edastamisel kasutatakse lahendusi,
mille vahendusel inimene ei saa seadet kasutades või selle levialas viibides keelduda ohutate
saamisest, eeskätt mobiiltelefoni saabuv lühisõnum, sireen, ringhäälinguvõrgus edastatav
ohuteade;
5) madala taseme viivitamatu ohuteade – ohuteade, mille edastamiseks kasutatakse lahendusi,
mille vahendusel ohuteate saamiseks peab inimene olema eelnevalt midagi ohuteavituse
saamiseks teinud, eeskätt laadinud mobiilirakenduse, lülitanud sisse funktsionaalsuse,
külastanud veebilehte, jälgima sotsiaalmeedias konkreetset asutust).
2. peatükk
Viivitamatu ohuteate edastamine
§ 2. Viivitamatu ohuteate edastamise üldnõuded
(1) Viivitamatu ohuteade edastatakse EE-ALARM-i kaudu käivitaja ja Päästeameti või
Häirekeskuse vahel sõlmitud koostöökokkuleppe alusel.
(2) Viivitamatu ohuteate kasutamiseks peab käivitaja koostama asutuse sisekorra, mille
kinnitab vastava asutuse juht. Käivitaja kooskõlastab korra Päästeameti ja asjaomaste
partneritega.
(3) Viivitamatu ohuteade edastatakse EE-ALARM-i kaudu edastaja ja Päästeameti või
Häirekeskuse vahel sõlmitud koostöökokkuleppe alusel.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
91
§ 3. EE-ALARM-iga liitumine ja sellega seotud kulud
(1) EE-ALARM-iga on kohustatud liituma:
1) massiteabevahendi valdaja, kelle poolt hallatava digitaalse platvormi tarbijate hulk on
vähemalt 10 000 lõppkasutajat;
2) sideettevõtja, kes edastab või taasedastab meediateenuste seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud
audiovisuaalmeedia teenuseid ja kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat;
3) multipleksimisteenuse osutaja, kes edastab või taasedastab meediateenuste seaduse § 4
nimetatud meediateenuseid ja kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat;
4) riikliku mobiilirakenduse valdaja, kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat;
5) avalikus ruumis paiknev elektroonilise teabeekraani valdaja, kelle ekraani ööpäevane
eeldatav kontaktide arv ületab 10 000 inimest.
(2) Viivitamatu ohuteate edastaja EE-ALARM-iga liidestamise kulud kannab riik.
§ 4. Nõuded viivitamatu ohuteate edastamisele
(1) Viivitamatu ohuteate teksti sisustab selle käivitaja.
(2) Viivitamatu ohuteate tekst peab üldjuhul olema koostatud eesti, vene ja inglise keeles.
(3) Viivitamatu ohuteate kasutamisel tagab käivitaja esmase info edastamise Häirekeskuse
kriisiinfo teenusele, kriis.ee veebilehele, meedia ja asutuse sotsiaalmeedia kanalite kaudu.
(4) Kõrgema taseme viivitamatu ohuteate rakendamisel peavad rakenduma ka madalama
taseme ohuteavituse kanalid. Sireeniseadmete käivitamisel tuleb maksimaalsel määral kaasata
ka teisi kõrgema taseme ja madalama taseme ohuteavituse kanaleid.
(5) Ohu möödumisel edastatakse sellekohane info üldjuhul viivitamatu ohuteate edastamisega
samades kanalites. Viivitamatu ohuteate edastamine sireeniseadme kaudu lõpetatakse ohu
möödumisel.
3. peatükk
Päästeameti ülesanded
§ 5. Päästeameti ülesanded viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumise
koordineerimisel
Päästeamet:
1) töötab välja viivitamatu ohuteate edastamise teenuse standardi koostöös viivitamatut
ohuteadet käivitavate ja edastavate isikute ning asutustega;
2) viib mitte rohkem kui üks kord aastas läbi ohuteavitussüsteemi terviktestimise;
3) korraldab viivitamatu ohuteate edastamisega seotud isikute ja asutustega regulaarselt õppusi
ja koolitusi;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
92
4) teavitab elanikkonda EE-ALARM ja üldisemalt viivitamatu ohuteate edastamise kanalitest
ja käitumisjuhistest, sealhulgas tehniliste testide läbi viimisest;
5) otsustab sireeniseadme paigaldamise piirkonna ning kinnitab paigalduskohtade loendi;
6) esitab taotluse sundvalduse sireeniseadme talumise kohustuse kehtestamise;
7) tagab koostöös Siseministeeriumi Infotehnoloogia ja Arenduskeskusega sireeniseadmete
võrgustiku toimimise.
4. peatükk
Sireeniseadmed
§ 6. Nõuded sireeniseadmetele
Sireeniseade peab:
1) võimaldama viivitamatu ohuteate edastamist helisignaalina või audiotekstina sireeniseadme
kaudu;
2) välistama valehäirete tekkimise;
3) võimaldama lisaks tsentraalsele käivitamisele alternatiivseid käivitusviise.
§ 7. Nõuded sireeniseadme helisignaalile
(1) Sireeniseadme helisignaal peab olema arusaadav ning selgesti eristuma taustmürast.
(2) Sireeniseadme viivitamatu ohuteate helisignaal on minutipikkune tõusev ja langev heli, mis
tähendab varju koheselt lähimasse siseruumi.
§ 8. Sireeniseadmetega kaetavad alad
(1) Sireeniseadmetega kaetavate alade määramise aluseks võetakse järgmised põhimõtted:
1) asustustihedus;
2) ohtlikud tööstuspiirkonnad;
3) strateegiliselt olulised piirkonnad;
4) regiooni- ja maakonnakeskused.
(2) Siseministeeriumi Infotehnoloogia ja Arenduskeskus teostab sireeniseadme paigaldamiseks
vajalikud akustilised ja strateegilised analüüsid.
§ 9. Sireeniseadmete tehniline testimine
(1) Sireeniseadmete tehnilised testid teostab sireenseadme paigaldaja.
(2) Sireeniseadme tehniline akustiline test on üksiku sireeniseadme testimine ühekordse 3 kuni
4 sekundi pikkuse helisignaaliga, mis erineb viivitamatu ohuteate helisignaalist.
5. peatükk
Rakendussätted
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
93
§ 10. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
94
Rakendusakti kavand nr 29
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 88 lõike 5 alusel.
§ 1. Päästeameti ülesanded
Päästeamet:
1) peab avalike varjendite ja varjumiskohtade arvestust;
2) teavitab avalikkust avaliku varjendi ja varjumiskoha asukohast ja varjumise korraldusest oma
kodulehel või muul viisil;
3) korraldab koos kohaliku omavalitsuse üksusega varjumisteabe, sealhulgas varjendi ja
varjumiskoha tähistuse ja juhiste esitamise ka erivajadusega inimesele arusaadaval viisil;
4) koostab ja avaldab juhendeid, soovitusi ja ettepanekuid varjumise korraldamise kohta;
5) sõlmib vajaduse korral kokkuleppe sobiva ehitise omanikuga, et võtta ehitis või selle osa
kasutusele avaliku varjumiskohana;
6) annab asjaosalistele nõu varjumise kohta;
7) koostab vajadusel juhendmaterjali varjendite ja varjumiskohtade nõuete selgitamiseks.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
95
Rakendusakti kavand nr 30
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 86 lõike 5 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Käesolev määrus sätestab nõuded elanikkonnakaitse koolituse korraldusele, koolitusel
käsitletavatele teemadele ja mahule ning koolitajale.
§ 2. Koolituse korraldus
(1) Koolitust saab läbida nii veebikoolituse kui kontaktkoolitusena.
(2) Koolitus lõppeb testi või lõpuloenguga.
§ 3. Koolituse õppekava ja maht
(1) Koolituse õppekava sisaldab vähemalt järgmisi elanikkonnakaitse teemasid:
1) riskid ja hädaolukord, õige tegutsemine;
2) iseseisev hakkamasaamine ja tegutsemine kriisiolukorras, tegutsemine kogukonnana;
3) psühholoogiline esmaabi.
(2) Koolituse õppekava minimaalne maht on esitatud määruse lisas.
(3) Elanikkonnakaitse koolitust ei pea läbima isik, kes on saanud samaväärse väljaõppe.
§ 4. Nõuded koolitajale
(1) Koolitaja on isik, kes viib läbi elanikkonnakaitse koolitust.
(2) Koolitajal peab olema kontaktkoolituse läbi viimisel õpperuum või selle kasutamise
võimalus ning vahendid õppe läbiviimiseks.
(3) Koolitaja peab olema läbinud käesoleva määruse paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud teemade
kohta täienduskoolituse seda pakkuvas täienduskoolitusasutuses.
(3) Kui koolitaja kasutab veebikoolitust, siis peab see olema heaks kiidetud vastava
täienduskoolitusasutuse või valitsusasutuse poolt.
(4) Koolitaja peab koolitatud isikute kohta arvestust ning säilitab neid andmeid vähemalt kaks
aastat.
Lisa. Elanikkonnakaitse koolitusel käsitletavad teemad ja õpiväljundid
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
96
Siseministri …. määrus nr …
„Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale“
Lisa
Elanikkonnakaitse koolitusel käsitletavad teemad ja õpiväljundid
Teema Sisu Õpiväljund
RISKID JA
HÄDAOLUKORD, ÕIGE
TEGUTSEMINE
Elanikkonnakaitse mõiste ja
eesmärk, kriisiolukorra
mõiste ja erinevad riskid,
üleriigilised ja piirkondlikud
riskid, relvastatud
konfliktidega seotud riskid,
teabeallikad riskide kohta.
Riskikommunikatsiooni
mõiste ja eesmärk,
käitumisjuhised
kriisiolukorras, ohuteavitus:
kanalid ja vahendid,
ohuteavituse korral
tegutsemine.
Teab, millised riskid inimest
Eestis ohustavad ning oskab
leida tõest teavet võimalike
kriisiolukordade kohta ja
teab, mida teha ohuteavituse
korral.
ISESEISEV
HAKKAMASAAMINE JA
TEGUTSEMINE
KRIISIOLUKORRAS,
TEGUTSEMINE
KOGUKONNANA
Elutähtsate teenuste mõiste ja
jagunemine, pere korteri ja
eramu ettevalmistamine
kriisiks, isiklik ettevalmistus
ja hakkamasaamine, kodune
ettevalmistus ja varud,
kodune kriisiplaan,
valmisolek elutähtsate
teenuste katkestamiseks,
teabeallikad kriisiolukorras.
Kogukonna vajadused
võimalused ja lahendused,
abi kutsumise võimalused,
kerksuskeskused.
Varjumiskoht ja varjend,
varjumine kodus linnas ja
maastikul, varjumiskohtade
tähistamine ja
kaardirakendus.
Evakuatsiooni mõisted ja
põhimõtted, tegutsemine
evakuatsiooni korral,
evakuatsioonikoti sisu.
Nimetab, millised on isikliku
ettevalmistuse tegevused ja
riiklikult soovitatud
minimaalsed varud vähemalt
ühenädalaseks iseseisvaks
hakkamasaamiseks
kriisiolukorras
Teab, millist tegutsemist
oodatakse temalt
kriisiolukorras. On valmis
tegutsema kogukonnaga
koos, et suurendada
kriisivalmidust.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
97
LISATEADMISED JA
OSKUSED:
psühholoogiline esmaabi,
füüsiline esmaabi*
Psühholoogilise esmaabi
tegevussammud - JÄLGI -
KUULA – AITA, enesehoid,
abi saamise võimalused.
Teadmised füüsilise esmaabi
algtõdedest
Teab, millised on
psühholoogilise esmaabi
andmiseks vajalikud
vahendid, võimalused ja
pädevused ning füüsilise
esmaabi põhitõed
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
98
Rakendusakti kavand nr 31
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava poolt riigipiiri ületamisel esitatud
dokumenti kantava Eestis viibimise aluse ja aja märke vorm
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 138 lõike 4 alusel.
§ 1. Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava poolt riigipiiri ületamisel esitatud
dokumenti kantavad Eestis viibimise aluseks olevad andmed
(1) Politsei- ja Piirivalveamet kannab riigipiiri ületamisel või hiljem esimesel võimalusel
välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava poolt esitatud dokumenti järgmised andmed:
1) Eesti Vabariigi kolmetäheline lühend (EST);
2) Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa väljastaja;
3) kolmekohaline templi identifitseerimisnumber;
4) välisriigi relvajõudude liikmele ja tema ülalpeetavale väljastatud Eestis viibimise loa
lõppemise kuupäev;
5) Eesti Vabariigis viibimise kordsus;
6) Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa väljastaja vastava haldusakti andmise kuupäev,
aasta ja selle number.
(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud loa väljastajate koodid on järgmised:
1) Riigikogu – KOOD 01;
2) Vabariigi Valitsus – KOOD 02;
3) sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister – KOOD 03.
(3) Lõike 1 punktis 5 nimetatud viibimise kordsus märgitakse dokumenti järgmiselt:
1) ühekordse Eestisse sisenemise ja Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa märge – 01;
2) mitmekordse Eestisse sisenemise ja Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa märge – M;
3) ühekordse sisenemise ja Eesti Vabariigi territooriumi läbimise transiitloa märge – B01;
4) mitmekordse Eestisse sisenemise ja Eesti Vabariigi territooriumi läbimise transiitloa märge
– BM.
§ 2. Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava poolt riigipiiri ületamisel esitatud
dokumenti kantava Eestis viibimise aluse ja aja märke vorm
(1) Eestis viibimise alus ja aeg märgitakse riigipiiri ületamisel või hiljem esimesel võimalusel
välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava esitatud dokumenti eritempliga. Eritempli
jäljendi kujutis ja mõõdud on esitatud käesoleva määruse lisas.
(2) Eritemplis kasutatakse musta ja punast värvi. Eritempli jäljendile käsitsi kantavad märked
kirjutatakse veekindla musta tindiga.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
99
(3) Paranduste tegemine dokumenti kantud eritempli jäljendile on keelatud. Dokumenti valesti
või ekslikult sissekantud eritempli jäljend tühistatakse ja vajaduse korral kantakse dokumenti
uus jäljend.
(4) Eritempli jäljendi tühistamiseks dokumendis kasutatakse templit „ANNULLEERITUD” või
tehakse kustumatu musta tindiga käsikirjaline kirje „ANNULLEERITUD”. Tühistatud
templijäljendi alla kantakse annulleerimise kuupäev, annulleerija nimi ja allkiri.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
100
Rakendusakti kavand nr 32
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Siseministri 2. novembri 2018. a määrus nr 27 „Isikutunnistuse vorm ja tehniline
kirjeldus ning isikutunnistusele kantavate andmete loetelu“ muutmine
Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.
§ 1. Siseministri 2. novembri 2018. a määruse nr 27 „Isikutunnistuse vorm ja tehniline kirjeldus
ning isikutunnistusele kantavate andmete loetelu“ § 4 lõikes 8 asendatakse sõna
„riigikaitseseaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
101
Rakendusakti kavand nr 33
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Siseministri 26. augusti 2020. a määruse nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline
kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu“ muutmine
Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1, välismaalaste seaduse
§ 224 lõike 1 punkti 6 ja § 250 lõike 2 punkti 9 ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse § 47 lõike 2 ja § 60 lõike 2 alusel.
§ 1. Siseministri 26. augusti 2020. a määruses nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline
kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu“ asendatakse läbivalt sõna
„riigikaitseseaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse“.
§ 2. Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
102
Rakendusakti kavand nr 34
KAITSEMINISTER
MÄÄRUS
Mobilisatsiooniregistri põhimäärus
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 130 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Registri eesmärk
Mobilisatsiooniregistri (edaspidi register) eesmärk on pidada arvestust sõjaväelise auastmega
sõjaaja ametikohtade (edaspidi sõjaaja ametikoht) täitmise ja riigi sõjaliseks kaitseks
kasutatavate materiaalsete vahendite üle.
§ 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja
(1) Registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium.
(2) Registri volitatud töötleja on Kaitsevägi.
§ 3. Registri pidamine ja ülesehitus
(1) Registrit peetakse ühetasandilise digitaalse andmekoguna.
(2) Register koosneb:
1) andmetest sõjaaja üksuste, sõjaaja ametikohtade ja ametikohale nimetatud isikkoosseisu ning
mobilisatsiooni korraldamiseks vajalike materiaalsete vahendite kohta (edaspidi digitaalne
register);
2) digitaalsest arhiivist.
2. peatükk
Registriandmete koosseis
§ 4. Digitaalsesse registrisse kantavad andmed
(1) Sõjaaja üksuse kohta kantakse digitaalsesse registrisse järgmised andmed:
1) nimetus;
2) koosseisuline kuuluvus;
3) kood;
4) tüüp;
5) tase;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
103
6) valmidusaste;
7) staatus sõjaaja struktuuris;
8) moodustamise alguse ja lõpu kuupäev;
9) varustusaste;
10) kiirusklass;
11) formeerija;
12) formeerimiskoht;
13) kogunemiskoht;
14) teave loomise, muutmise ja lõpetamise kohta;
15) väljaõpe.
(2) Sõjaaja ametikoha kohta kantakse digitaalsesse registrisse järgmised andmed:
1) nimetus;
2) kuuluvus;
3) ametikoha tüüp;
4) samalaadsete sõjaaja ametikohtade arv;
5) ametikohale nimetava isiku ametikoht;
6) teave ametikoha loomise, muutmise ja lõpetamise kohta;
7) ametikoha moodustamise alguse ja lõpu kuupäev;
8) ametikoha klassifikaator;
9) ametikohale kehtestatud tervisenõuded;
10) ametikohal nõutav auaste;
11) ametikohal nõutav riigisaladusele juurdepääsu loa vajadus ja tase.
(3) Sõjaaja ametikohale nimetatava ja üksusesse kuuluva isiku, välja arvatud kutsealuse ja isiku,
kes ei vasta sõjaaja ametikoha nõuetele, kohta kantakse digitaalsesse registrisse järgmised
andmed:
1) ees- ja perekonnanimi või -nimed;
2) isikukood;
3) rahvastikuregistrijärgne elukoht;
4) kontakttelefon ja e-postiaadress ning kontaktaadress, kui see erineb rahvastikuregistrisse
kantud elukohast;
5) omandatud või omandatav haridustase;
6) õppekava nimetus;
7) sõjaväelise väljaõppe tase;
8) mootorsõiduki juhtimisõigus;
9) töö- või ametikoht;
10) veregrupp ja reesusfaktor;
11) vastavus tervisenõuetele;
12) antropomeetrilised andmed;
13) omandatud sõjaväelise eriala arvestuskategooria;
14) sõjaväelise eriala arvestuse kood;
15) sõjaväeline auaste, selle andmise kuupäev ja käskkirja number;
16) isikuplaadi väljastamise kuupäev;
17) rahuaja ametikoht, ametikohale nimetamise otsuse number ja kuupäev;
18) sõjaaja ametikoht, ametikohale nimetamise otsuse number ja kuupäev;
19) sõjaaja üksuse koosseisu arvamine;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
104
20) mobilisatsioonist ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamise alus;
21) riigisaladusele juurdepääsu loa andmed;
22) Eestist lahkumise piirang.
(4) Sõjaaja üksuse ja selle ametikohtade materiaalsete vahendite kohta kantakse digitaalsesse
registrisse järgmised andmed:
1) nimetus;
2) kood või koodid;
3) varustusklass;
4) seotus sõjaaja üksuse või ametikohaga;
5) vahendi liik;
6) vahendi kirjeldus;
7) vahendi mõõtühik;
8) vahendi kogus;
9) seisukord;
10) asukoha või kogumiskoha andmed;
11) omaniku ja valdaja ees- ja perekonnanimi või nimetus ning kontaktandmed;
12) registrisse kandmise alus;
13) komplekti kood ja tüüp.
§ 5. Digitaalne arhiiv
Digitaalsesse arhiivi kantakse digitaalsest registrist kustutatud andmed.
3. peatükk
Andmete registrisse kandmine
§ 6. Andmevahetus teiste andmekogudega
(1) Register vahetab andmeid riigi järgmiste andmekogudega:
1) kaitseväekohustuslaste register;
2) tsiviiltoetuse register;
3) rahvastikuregister.
(2) Andmevahetus andmekogudega toimub elektroonilist andmevahetust võimaldaval viisil.
§ 7. Registris kannete tegemise nõuded
(1) Registrisse kande tegemine on digitaalsesse registrisse andmete ja dokumentide sisestamine,
nende salvestamine, muutmine ja kustutamine.
(2) Volitatud töötleja teeb kanded digitaalsesse registrisse kümne tööpäeva jooksul kande
tegemise aluseks oleva sündmuse toimumisest või sellest teadasaamisest, dokumendi
vastuvõtmisest või toimingu või otsuse tegemisest arvates.
(3) Registri kannete kohta salvestatakse ja säilitatakse vähemalt järgmised andmed:
1) kande tegijat tuvastada võimaldav teave;
2) kuupäev ja kellaaeg;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
105
3) objekt.
§ 8. Andmete parandamine
(1) Registriandmetes vea tuvastamisel või veast teadasaamisel on volitatud töötleja kohustatud
pärast andmete kontrollimist ja ebaõigete andmete tuvastamist vea parandama.
(2) Volitatud töötlejal on õigus vea tuvastamiseks ja parandamiseks pöörduda andmete
saamiseks andmete esitaja poole.
(3) Paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud andmekogu põhiandmetes olevast veast teadasaamisel
edastab volitatud töötleja veateate vastava andmekogu vastutavale või volitatud töötlejale.
§ 9. Andmete kandmine digitaalsesse arhiivi
(1) Kande aluseks olevate andmete muutmisel kantakse registrisse uued andmed ja varasemad
andmed kantakse digitaalsesse arhiivi.
(3) Andmeid säilitatakse digitaalses arhiivis kolm aastat nende digitaalsesse arhiivi kandmisest
arvates.
4. peatükk
Juurdepääs registriandmetele ja andmete väljastamine
§ 10. Juurdepääs registriandmetele
(1) Juurdepääs registrisse kantud andmetele on asutusel või isikul, kellel on selleks seadusest
tulenev õigus.
(2) Registriandmetele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas riigisaladuse ja salastatud välisteabe
seadusega.
(3) Juurdepääs registriandmetele võimaldatakse juurdepääsuõiguse andmisega või väljavõttena
registrist.
(4) Juurdepääsu võimaldamiseks peab isik või asutus esitama volitatud töötlejale kirjaliku
taotluse, milles tuleb esitada vähemalt järgmised andmed:
1) taotluse esitaja nimi või nimetus;
2) isiku- või registrikood;
3) taotluse allkirjastaja ees- ja perekonnanimi;
4) taotluse esitaja ametikoht, kui taotlejaks on juriidiline isik või ametiasutus;
5) juurdepääsuõiguse taotlemise vajaduse põhjendus ning viide andmete saamise aluseks
olevale õigusnormile;
6) isiku, kellele juurdepääsuõigust taotletakse, ees- ja perekonnanimi, isikukood ning ameti-
või töökoht;
7) juurdepääsu kestus;
8) isiku riigisaladusele juurdepääsu loa tase;
9) nende andmete kirjeldus või loetelu, millele juurdepääsuõigust taotletakse;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
106
10) soovitav andmetele juurdepääsu viis.
(5) Volitatud töötleja otsustab juurdepääsuõiguse andmise või sellest keeldumise ja
juurdepääsuõiguse andmise ulatuse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
(6) Volitatud töötlejal on enne juurdepääsuõiguse andmise otsustamist õigus küsida taotluse
esitajalt lisateavet.
(7) Juurdepääs digitaalsele registrile võimaldatakse vaid autentimisega või registri väljavõttega.
Füüsilisele isikule võimaldatakse juurdepääs ainult registri väljavõttega.
(8) Digitaalsele arhiivile võimaldatakse juurdepääs vaid registri väljavõttega. Väljavõte
koostatakse digitaalse või paberdokumendina.
(9) Digitaalsesse registrisse juurdepääsuõigust taotlenud isik või asutus on kohustatud enda või
oma esindaja juurdepääsuvajaduse lõppemisest enne selle kestuse lõppu teavitama volitatud
töötlejat viivitamata.
§ 11. Juurdepääsuõigusega isiku tehtud päringute kohta teabe kogumine ja säilitamine
(1) Digitaalsesse registrisse juurdepääsuõigusega isiku tehtud päringu kohta kogutakse
vähemalt järgmisi andmeid:
1) päringu tegijat tuvastada võimaldav teave;
2) päringu kuupäev ja kellaaeg;
3) vaadatud andmed.
(2) Lõikes 1 sätestatud andmeid säilitatakse kolm aastat päringu tegemisest arvates.
5. peatükk
Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, järelevalve ja rahastamine
§ 12. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded
(1) Vastutav töötleja:
1) tagab registri pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele;
2) tagab organisatsiooniliste ja tehniliste meetmetega registriandmete tervikluse ja autentsuse,
registriandmete kaitse, säilimise ning arhiveerimise;
3) vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest.
(2) Volitatud töötleja:
1) tagab registri pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele;
2) vastutab registritoimingute õiguspärasuse eest;
3) vastutab registrist andmete väljastamise nõuetele vastavuse eest;
4) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu registrile;
5) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest;
6) teeb registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks.
§ 13. Registri pidamise rahastamine
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
107
Registri pidamise kulu kaetakse riigieelarvest registri volitatud töötlejale eraldatud
riigieelarvelistest vahenditest.
§ 14. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
108
Rakendusakti kavand nr 35
KAITSEMINISTER
MÄÄRUS
Kaitseplaneerimise infosüsteemi põhimäärus
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 134 lõike 4 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Infosüsteemi eesmärk ja andmete töötlemine
§ 2. Infosüsteemi pidamine ja ülesehitus
§ 3. Infosüsteemis töödeldavate andmete kaitse
§ 4. Infosüsteemi volitatud töötleja
§ 5. Infosüsteemi vastutava ja volitatud töötleja ülesanded.
2. peatükk
Infosüsteemi andmete koosseis
§ 6. Infosüsteemi kantavad andmed
3. peatükk
Andmete infosüsteemi kandmine
§ 7. Andmevahetus teiste andmekogudega
§ 8. Andmete õigsuse tagamine
§ 9. Andmete muutmine ja parandamine
§ 10. Isikuandmete säilitamine ja umbisikustamine
§ 11. Andmete kustutamine
4. peatükk
Juurdepääs registriandmetele ja andmete väljastamine
§ 12. Juurdepääs andmetele
§ 13. Juurdepääsuõiguse andmine
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
109
5. peatükk
Infosüsteemi andmete säilitamine, järelevalve infosüsteemi pidamise üle,
infosüsteemi pidamise finantseerimine ja infosüsteemi likvideerimine
§ 14. Andmete säilitamine
§ 15. Järelevalve
§ 16. Infosüsteemi pidamise rahastamine
§ 17. Infosüsteemi likvideerimine
5. peatükk
Rakendussätted
§ 18. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
110
Rakendusakti kavand nr 36
KAITSEMINISTER
MÄÄRUS
Välisriigi relvajõudude, välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava piiriületusest
ning relvajõudude sõidukite ja kauba üle piiri toimetamisest teavitamise kord
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 138 lõike 5 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Käesolev määrus reguleerib tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel Eestisse saabuvate
välisriigi relvajõudude, välisriigi relvajõudude liikme ning tema ülalpeetava kavandatavast ja
tegelikust piiriületusest ning välisriigi relvajõudude sõiduki ja kauba kavandatavast ning
tegelikust üle riigipiiri toimetamise ajast ja kohast teavitamise korda.
(2) https://www.riigiteataja.ee/akt/riksTsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 134 sätestatud juhul
loetakse käesoleva määruse tähenduses välisriigi relvajõudude liikmeks ka välisriigi relvajõude
saatev nende teenistuses olev tsiviilisik, rahvusvahelise sõjalise õppeasutuses õppiv isik,
rahvusvahelise sõjalise peakorteri personali liige ja peakorteri lepingupartneri töötaja.
Nimetatud isikute ülalpeetav loetakse käesoleva määruse tähenduses välisriigi relvajõudude
liikme ülalpeetavaks.
(3) Käesolevat määrust ei kohaldata, kui välisriigi relvajõudude Eestisse saabumise eesmärk on
Eesti või muu riigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil
osalemine.
§ 2. Kaitseministeeriumi teavitamine välisriigi relvajõudude liikme või tema ülalpeetava
Eestisse saabumisest
(1) Välisriigi relvajõudude liikme Eestisse saabumise ja Eestis viibimise eelduseks on
riigikaitse valdkonna eest vastutava ministri antud luba.
(2) Eestis viibimise loa saamiseks võib taotluse esitada Kaitsevägi, välisriik, rahvusvaheline
sõjaline peakorter või rahvusvaheline sõjaline õppeasutus. Eestis viibimise loa taotlus esitatakse
Kaitseministeeriumile.
(3) Lõikes 2 nimetamata isik või organisatsioon peab taotluse esitama Kaitseministeeriumile
Kaitseväe kaudu. Kaitsevägi lisab taotlusele oma seisukoha välisriigi relvajõudude liikme
Eestisse saabumise kohta.
(4) Kaitseväe juhataja määrab vastutava ametniku või Kaitseväe struktuuriüksuse, kellel on
õigus välisriigi relvajõudude liikme Eestis viibimise luba taotleda või anda lõikes 3 ettenähtud
Kaitseväe seisukoht. Määramisest teavitatakse Kaitseministeeriumi kirjalikult.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
111
(5) Eestisse saabuva välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava kohta tuleb taotluses
esitada vähemalt järgmised andmed:
1) isiku ees- ja perekonnanimi;
2) sünniaeg;
3) kodakondsus;
4) riigipiiri ületuseks kasutatava dokumendi number;
5) sõjaväeline auaste selle olemasolu korral;
6) Eestis viibimise aeg ja teadaolev paiknemise koht;
7) kavandatav riigipiiri ületamise koht;
8) Eestis viibimise eesmärk;
9) Eesti kontaktisik.
(6) Kaitsevägi peab lisaks lõikes 5 sätestatule taotlusel välja tooma ka välisriigi relvajõudude
liikme Eestis viibimist korraldava Kaitseväe struktuuriüksuse nimetuse.
(7) Rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuvate relvajõudude liikmete kohta
võib esitada ainult isikkooseisu arvu, Eestis viibimise aja, Eestis viibimise eesmärgi ja Eesti
kontaktisiku, kui relvajõudude liikmete kohta ei ole teada lõikes 5 toodud täpsemaid andmeid.
(8) Lõigetes 5 ja 7 sätestatud andmed tuleb esitada Kaitseministeeriumile vähemalt viis
tööpäeva enne kavandatavat riigipiiri ületamist. Põhjendatud juhul võib Kaitseministeerium
lubada lõigetes 5 ja 7 sätestatud andmete esitamist lühema tähtaja jooksul, kui sellest on
Kaitseministeeriumi varem teavitatud.
(9) Lõikes 2 või 3 nimetatud isik või organisatsioon või lõike 4 alusel määratud isik või
Kaitseväe struktuuriüksus peab Kaitseministeeriumi viivitamata teavitama, kui ilmneb
erinevusi lõigete 5 ja 7 alusel esitatud andmetes või kui talle saab teatavaks välisriigi
relvajõudude liikme asjaomase asutuse loata Eestis viibimine. Kaitsevägi on kohustatud
viivitamata teavitama Kaitseministeeriumi, kui talle saab teatavaks, et lõikes 3 sätestatud korras
taotluse esitanud asutus või organisatsioon on taotluses esitatud andmeid muutnud või Eestis
viibimise loata isiku vastu võtnud.
(10) Kaitseministeeriumil on õigus nõuda Eestis viibimise loata isiku kohest Eestist lahkumist
või väljastada talle Eestis viibimiseks vajalik luba.
(11) Kaitseministeerium teavitab Kaitseväge väljastatud Eestis viibimise loast.
§ 3. Politsei- ja Piirivalveameti teavitamine välisriigi relvajõudude liikme või tema
ülalpeetava Eestisse saabumisest
(1) Kaitseministeerium teavitab Politsei- ja Piirivalveametit tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
alusel väljastatud Eestis viibimise loast.
(2) Kaitseministeerium edastab Politsei- ja Piirivalveametile § 2 lõike 5 punktides 1–7 või
lõikes 7 sätestatud andmed, väljaarvatud Eesti kontaktisiku kohta käivad andmed, välisriigi
relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava kohta hiljemalt järgmisel tööpäeval Eestis viibimise
loa andmisest arvates.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
112
§ 4. Välisriigi relvajõudude sõidukist ja kaubast ning selle planeeritava piiriületuse ning
üle piiri toimetamise ajast ja kohast teavitamine
Välisriigi relvajõudude sõidukite ja kauba hulgast ning planeeritava piiriületuse ning üle piiri
toimetamise ajast ja kohast teavitamine toimub valdkonna eest vastutava ministri
poolt strateegilise kauba seaduse § 1 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud korras.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
113
Rakendusakti kavand nr 37
REGIONAALMINISTER
MÄÄRUS
Toiduga varustamise valdkonna elutähtsa teenuse osutamise nõuded
Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 466 lõike 2 alusel.
1. Peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse toiduga varustamise valdkonna elutähtsa teenuse osutamise
nõuded toiduseaduse § 463 lõikes 3 sätestatud valdkondade kaupa.
2. peatükk
TOIDUGA VARUSTAMISE TAGAMISE KUI ELUTÄHTSA TEENUSE KIRJELDUS
JA SELLE TÄITMISE NÕUDED
§ 2. Elutähtis teenus
(1) Toiduga varustamine on elanikukonna toiduga varustamine selliselt, et kõik vajalikud
toiduaineid oleksid elanikkonnale kättesaadavad ka kriisi ajal täites elanikkonna esmavajadusi.
(2) Käesoleva määruse mõistes lähtutakse elutähtsa teenuse osutaja põhitegevuse määratlemisel
tema majandustegevuse valdkonnast.
§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse osutamise tasemele
(1) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud jätkama oma tavapärases mahust vähemalt 50%
oma põhitegevust Eesti Vabariigis vähemalt 30 päeva perioodi vältel alates kriisiolukorra välja
kuulutamisest tehes selleks eelnevalt piisavad ettevalmistused mh tagades tegevusvaru.
(2) Peale § 2 lõikes 1 määratletud perioodi, peab elutähtsa teenuse osutaja jätkama oma
põhitegevust parimal võimalikul viisil, ka juhul kui kriisiolukord on kestnud enam 30 päeva.
(3) Põhitegevuse jätkamise mahu ning tegevusvaru mahu arvutamisel lähtutakse eelmise
kalendriaasta 12 kuu keskmisest tegevusmahust põhitegevuse valdkonnas.
(4) Elutähtsa teenuse osutaja peab toiduga varustamise tagamiseks paragrahvi lõigetes 1 ja 2
nimetatud juhul ja mahus eelistama toiduaineid, mille omadus vastab vähemalt ühele
alljärgnevale kriteeriumile:
1) pika säilivusajaga ja/või eritemperatuuri mittevajavad tooted
2) tulenevalt toidu omadustest kiirelt turustatavad tooted
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
114
§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
(1) Elutähtsa teenuse osutaja kohustub koostama tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13 lõikes 1
nimetatud nõuetekohase kriisiülesande täitmise plaani (edaspidi riskianalüüs), võttes arvesse
käesolevas määruses sätestatud nõuded.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud alates käesoleva määruse rakendamisest …
kuu/aasta jooksul võtma kasutusele kõik asjakohased ennetavad meetmed, tagamaks käesolevas
määruses §-des 2, 3 ja 4 määratletud nõuete täitmise lähtudes koostatud riskianalüüsist.
(3) Elutähtsa teenuse osutaja peab lähtudes koostatud riskianalüüsist tagama oma põhitegevuse
jätkumise elanikkonna toiduga varustamise tagamiseks § 2 lõikes 1 määratletud perioodi vältel
ja mahus ning tagama teenuse katkestuse korral osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire
taastamise võime.
(4) Sealhulgas peab arvestama energiakandjate ja kütteallikate varustuskindlust, veevarustuse
katkemise riski, tooraine kättesaadavuse vähenemise riski, majandustegevusse kaasatud
personaliga tagatuse vähenemise riski ja muid asjakohaseid riske.
§ 4. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
(1) Elutähtsa teenuse osutaja peab viivitamata, kuid mitte hiljem kui 1 tunni jooksul teavitama
elutähtsat teenust korraldajat täitmise katkemisest ning võtma tarvitusele abinõud teenuse
taastamiseks.
(2) Lõikes 1 kirjeldatud teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
1) katkestuse toimumise koht, aeg, kestus ja eeldatav lõpu aeg;
2) katkestuse tegelik või arvatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus;
3) teenuse taastamiseks rakendatud meetmete lühikirjeldus;
4) esialgsed andmed oletatava kahju kohta teenuse tarbijale ja seotud osapooltele;
5) vajadusel esialgsed andmed prognoositava mõju kohta keskkonnale.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
115
Rakendusakti kavand nr 38
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määruses kehtestatakse nõuded tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 21
sätestatud elutähtsale teenuse osutamisele ning selle teenuse kirjeldus.
(2) Määruses sätestatakse elutähtsa teenuse taseme, valmisoleku ja teenuse katkestuse
ennetamise nõuded. Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse
pikaajalises, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega, ja nõuded elutähtsa
teenuse põhitegevust toetavate teenuste sisseostmiseks teiselt ettevõttelt ning elutähtsa teenuse
pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust
teavitamise korraldus.
§ 2. Vedelkütusega varustamise kirjeldus
(1) Vedelkütusega varustamine kui elutähtis teenus (edaspidi elutähtis teenus) on vedelkütust
tarbivatele isikutele (edaspidi tarbijatele) Eesti territooriumil vedelkütuse kättesaadavuse
tagamine.
(2) Vedelkütusega varustamise kui elutähtsa teenuse osutaja on vedelkütuse seaduse § 3 lõike
7 punktis 1 esitatud nõuetele vastav kütusemüüja (edaspidi vedelkütuse müüja) ja sama lõike
punktis 2 nimetatudaktsiisilao tegevusluba omav isik, kes lubab vedelkütust siseriiklikkuse
tarbimisse (edaspidi aktsiisilaopidaja).
§ 3. Elutähtsa teenuse taseme ja valmisoleku nõuded
(1) Vedelkütuse müüja tagab vedelkütuse kättesaadavuse vähemalt § 4 lõikes 1 märgitud
tanklates koos hanke-, tarne- ja müügisüsteemi toimimisega.
(2) Vedelkütuse müüja tagab kriisiolukorra ajal § 4 lõikes 1 märgitud tanklates vedelkütuse
kättesaadavuse eelisjärjekorras alarmsõidukitele.
(3) Aktsiisilao pidaja tagab …
(4) Teise elutähtsa teenuse katkestuse või selle ohu korral ja kriisiolukorra ajal tagavad
vedelkütuse müüja ja aktsiisilao pidaja teenuse toimimise vastavalt tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanile.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
116
(5) Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 11 lõikes 1 ja § 13 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse
riskianalüüsis ja kriisiplaanis tuleb vedelkütuse müüjal ja aktsiisilaopidajal analüüsida ja
kirjeldada oma tegevusi sama seaduse §-des…toodud sätete alusel.
§ 4. Vedelkütuse varustamise teenuse katkestuse ennetuse nõuded vedelkütuse müüjale
(1) Vedelkütuse müüjal on kohustus elutähtsa teenuse osutamise tagamiseks varustada paikse
autonoomse elektritoitega üks tankla vähemalt kolmes maakonnas, millest üks tankla on
Tallinnas või Harjumaal.
(2) Vedelkütuse müüja teavitab paikse autonoomse elektritoitega tankla asukohast Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumit 30 päeva jooksul pärast asukoha valikut ja avaldab paikse
autonoomse elektriküttega tankla asukoha aadressi oma veebilehel.
(3) Vedelkütuse müüja esitab 30 päeva jooksul pärast paikse autonoomse elektritoite
paigaldamist tankla asukoha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes teostab
järelevalvet paikse autonoomsete elektritoidete nõuetele vastavuse ja ohutusnõuete täitmise üle.
§ 5. Nõuded autonoomse elektritoitega varustatud tanklale
(1) Paikse autonoomse elektritoitega tankla kütusemahutite summaarne mahutavus peab
mootoribensiinide puhul olema minimaalselt 30 000 liitrit ja diislikütuste puhul minimaalselt
30 000 liitrit.
(2) Väljaspool Harju, Ida-Viru, Tartu ja Pärnu maakonda asuva paikse autonoomse
elektritoitega tankla kütusemahutite summaarne mahutavus peab mootoribensiinide puhul
olema minimaalselt 20 000 liitrit ja diislikütuste puhul minimaalselt 20 000 liitrit.
(3) Paikse autonoomse elektritoitega tankla mootoribensiini ja diislikütuse summaarne jääk ei
tohi ühelgi ajahetkel mootoribensiinide puhul olla väiksem kui 15 000 liitrit ja diislikütuste
puhul väiksem kui 15 000 liitrit.
(4) Lõikes 2 sätestatud tanklates ei tohi kütuse summaarne jääk ühelgi ajahetkel
mootoribensiinide puhul olla väiksem kui 10 000 liitrit ja diislikütuste puhul väiksem kui 10
000 liitrit.
(5) Lõigetes 3 ja 4 nimetatud kohustust ei rakendata:
1) diislikütusele oktoobri- ja novembrikuus, kui toimub ettevalmistus talvisele diislikütusele
üleminekuks;
2) mootoribensiini osas märtsi- ja aprillikuus, kui toimub ettevalmistus suvisele
mootoribensiinile üleminekuks;
3) seadusest tulenevate kütuse koostise muudatuste osas muudatuse jõustumise kuul ja sellele
eelneval kalendrikuul.
§ 6. Vedelkütuse varustamise teenuse katkestuse ennetuse nõuded aktsiisilaopidajale
§ 7. Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
117
Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg on § 4 lõikes 1 nimetatud tanklates kuni 30 minutit ja
aktsiisilaos vedelkütuse siseriiklikkuse tarbimise lubamisel X
§ 8. Elutähtsa teenuse taastamise korraldus
(1) Vedelkütuse müüja lähtub elutähtsa teenuse taastamisel toimepidevuse plaanis esitatud
teenuse taastamise prioriteetidest, arvestades võimalusel järgmisega:
1) esimesena taastatakse teenus objektide valdajatele, kelle teenuse katkestusega kaasneb
vahetu oht inimelule;
2) teisena taastatakse teenus objektide valdajatele, kes tagavad elutähtsa teenuse või
riigikaitseobjektide toimepidevuse.
(2) Aktsiisloapidaja lähtub …
§ 9. Elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmise nõuded
Vedelkütuse müüja ja aktsiisilao pidaja lähtuvad elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste
ostmisel lepingupartneri võimest osutada teenust kriisiolukorra ajal ja teise elutähtsa teenuse
katkestuse korral.
§ 10. Elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestus
Elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega, mille
lahendamist korraldatakse Kliimaministeeriumi tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 11 lõikes 1
nimetatud kriisiplaani alusel, on tegemist juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest
tingimustest:
1) elutähtsa teenuse osutaja ei suuda tagada § 4 lõikes 1 sätestatud tanklates katkematut teenust
ja selle tulemusena on teenuse katkemise piirkonnas ohustatud teiste elutähtsate teenuste
jätkamine;
2) katkeb vedelkütusega varustamise tarneahel.
§ 11. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
(1) Elutähtsa teenuse osutaja teavitab elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või
muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust või selle ohust viivitamata Kliimaministeeriumit
§-s 8 nimetatud kriisiplaanis kokkulepitud telefoni ja e-posti teel.
(2) Lõikes 1 kirjeldatud teavitus sisaldab vähemalt järgmist teavet:
1) katkestuse toimimise aeg ja kestus;
2) katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus;
3) teenuse taastamiseks või teenuse katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja
rakendatavad meetmed;
4) esialgsed andmed prognoositava kahju kohta teenuse tarbijale;
5) esialgsed andmed prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele;
6) vajadusel esialgsed andmed prognoositava mõju kohta keskkonnale.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
118
(3) Kliimaministeerium teavitab viivitamata avalikkust elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete
tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust meediakanalite kaudu
vastavalt kliimaministri käskkirjaga välja antud kriisikommunikatsiooni plaanile.
§ 12. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
119
Rakendusakti kavand nr 39
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määruses kehtestatakse nõuded tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 7
sätestatud elutähtsale teenusele ning teenuse kirjeldus.
(2) Määruses sätestatakse elutähtsa teenuse taseme, valmisoleku ja teenuse katkestuse
ennetamise nõuded. Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse
pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega, ja nõuded elutähtsa
teenuse põhitegevust toetavate teenuste sisseostmiseks teiselt ettevõttelt ning elutähtsa teenuse
pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust
teavitamise korraldus.
§ 2. Elektriga varustamise kirjeldus
(1) Elektriga varustamine kui elutähtis teenus (edaspidi elutähtis teenus) on elektrienergiaga
varustamise teenus elektrituruseaduse §-s 12 nimetatud tarbijatele (edaspidi tarbija) Eesti
territooriumil, mida osutab elektrituruseaduse §-s 211 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja
(edaspidi ühiselt elektriettevõtja).
(2) Elutähtsa teenuse toimimiseks on vajalik elutähtsa teenuse osutaja poolt elektrienergia
tootmine, põhivõrgu ja jaotusvõrgu toimimine ning ühenduste toimimine teiste riikide
elektrivõrkudega.
§ 3. Elutähtsa teenuse taseme ja valmisoleku nõuded
(1) Põhivõrguettevõtja ja liinivaldaja osutavad teise elutähtsa teenuse katkestuse korral või
kriisiolukorra ajal elutähtsat teenust tasemel, mis kindlustab Eesti elektrisüsteemi kui terviku
toimimise, et igal ajahetkel oleks tarbijatele tagatud elektrituruseaduse § 65 lõike 5 alusel
kehtestatud määruse (edaspidi võrguteenuste kvaliteedinõuete määrus) nõuetele vastava
kvaliteediga elektrivarustus.
(2) Võrguettevõtja tagab teise elutähtsa teenuse katkestuse või selle ohu korral või
kriisiolukorra ajal:
1) võrguteenuse enda tegevuspiirkonnas võrguteenuste kvaliteedinõuete määrusele vastava
kvaliteediga elektri edastamise ja turuosalise elektripaigaldise liitumispunkti toomise töökindla
elektrivõrgu kaudu;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
120
2) elutähtsa teenuse tasemel, mis vastab elektrituruseaduse § 42 lõike 2 alusel kehtestatud
määrusele;
3) vähemalt elutähtsa teenuse osutamisele kehtestatud minimaalsete nõuete täitmise vastavalt
tsiviilkriisiks valmisoleku ja riigikaitse seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse plaanile.
§ 4. Elutähtsa teenuse katkestuse ennetuse nõuded
(1) Elektriettevõtja arvestab elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks ja katkestuse
ennetamiseks tsiviilkriisiks valmisoleku ja riigikaitse seaduse § 11 lõikes 1 ja § 13 lõikes 1
nimetatud toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisel järgmiste ohtudega:
1) telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse katkestus;
2) infosüsteemi küberrünnak;
3) olulise töötaja puudumine;
4) rasked ilmastikutingimused;
5) teenuse osutamiseks olulise objekti füüsiline rünne;
6) tulekahju;
7) pommiähvardus;
8) teenuse osutamiseks olulise ehitise, seadme ja infosüsteemi rike;
9) küttematerjali, seadme ja muu olulise vahendi tarne katkestus;
10) muu asjakohane oht.
(2) Elektriettevõtja peab elutähtsa teenuse tagamiseks vähemalt:
1) omama telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse katkestuse puhul alternatiivseid sidepidamise
lahendusi;
2) tagama ööpäev läbi elutähtsa teenuse toimimiseks vajaliku personali ja alltöövõtjate
olemasolu ning nende kättesaadavuse elutähtsa teenuse tagamisega seotud ülesannete
täitmiseks;
3) regulaarselt analüüsima ja hindama küberohte ning rakendama maandavaid turvameetmeid
süsteemse infoturbe halduse protsessi järgi.
(3) Põhivõrguettevõtja tagab lisaks lõigetes 1 ja 2 kehtestatud nõuetele:
1) elektrienergia reservvõimsuse kasutuselevõtmise ulatuses, mis tagab Eesti elektrisüsteemi
võimsusbilansi tasakaalu;
2) alternatiivsete tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu andmesideteenuse tagamiseks.
§ 5. Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg
Elektriettevõtja lähtub võrguteenuste kvaliteedinõuete määruse §-des 4, 42, 5 ja 6 kehtestatud
elutähtsa teenuse katkestuse lubatud ajast.
§ 6. Elutähtsa teenuse taastamise korraldus
Elektriettevõtja lähtub elutähtsa teenuse taastamisel toimepidevuse plaanis esitatud teenuse
taastamise prioriteetidest, arvestades võimalusel järgmisega:
1) esimesena taastatakse teenus objektidel, kus teenuse katkestusega kaasneb vahetu oht
inimelule;
2) teisena taastatakse teenus objektidel, mis tagavad elutähtsa teenuse või riigikaitse objektide
toimepidevuse.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
121
§ 7. Elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste sisseostmise nõuded
(1) Elektriettevõtja lähtub elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste sisseostmisel
lepingupartneri võimest osutada teenust kriisiolukorra ajal ja teise elutähtsa teenuse katkestuse
korral.
(2) Elektriettevõtja tagab, et lepingupartner järgib küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel
kehtestatud võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõudeid.
§ 8. Elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus
Elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus, mille
lahendamist korraldatakse Kliimaministeeriumi tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13 lõikes 1
nimetatud kriisiplaani alusel, on juhtum, kui tootja ei suuda tagada tema poolt lepinguga
kokkulepitud teenust, mille tagajärjel toimub süsteemi ühtsuse ja töövõime häiring või ulatuslik
toitekatkestus või kui on täidetud järgmised tingimused:
1) liinivaldaja, põhivõrguettevõtja või võrguettevõtja ei suuda järgida §-s 5 viidatud katkestuse
lubatud aega;
2) teenuse katkemise piirkonnas tekib oht teise elutähtsa teenuse katkestusest tuleneva
kriisiolukorra tekkeks.
§ 9. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
(1) Elutähtsa teenuse osutaja teavitab elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või
muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust viivitamata Kliimaministeeriumi §-s 8 nimetatud
kriisiplaanis kokkulepitud telefoni ja e-posti teel.
(2) Lõikes 1 kirjeldatud teavitus sisaldab vähemalt järgmist teavet:
1) katkestuse toimumise aeg ja kestus;
2) katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra kirjeldus;
3) teenuse taastamiseks või teenuse katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja
rakendatavad meetmed;
4) esialgsed andmed prognoositava kahju kohta teenuse tarbijale;
5) esialgsed andmed prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele;
6) vajadusel esialgsed andmed prognoositava mõju kohta keskkonnale.
(3) Kliimaministeerium teavitab viivitamatult avalikkust elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete
tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust meediakanalite kaudu
vastavalt majandus- ja taristuministri poolt käskkirjaga välja antud kriisikommunikatsiooni
plaanile.
§ 10. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
122
Rakendusakti kavand nr 40
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded maagaasiga varustamisel
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määruses kehtestatakse nõuded tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 11
sätestatud elutähtsale teenusele ning selle kirjeldus.
(2) Määruses sätestatakse elutähtsa teenuse taseme, valmisoleku ja teenuse katkestuse
ennetamise nõuded. Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse
pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega, ja nõuded elutähtsa
teenuse põhitegevust toetavate teenuste sisseostmiseks teiselt ettevõttelt ning gaasitarne
hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus.
§ 2. Maagaasiga varustamise teenuse kirjeldus
(1) Maagaasiga varustamine kui elutähtis teenus (edaspidi elutähtis teenus) on maagaasiga
varustamise teenus maagaasiseaduse § 2 punktis 8 nimetatud tarbijatele (edaspidi tarbija) Eesti
territooriumil, mida osutab maagaasiseaduse § 22 lõikes 15 nimetatud ettevõtja (edaspidi
maagaasiga varustaja).
(2) Elutähtsa teenuse toimimise eelduseks on piisava rõhu olemasolu gaasisüsteemis, et tagada
tarbijate varustuskindlus maagaasiseaduse tähenduses.
§ 3. Elutähtsa teenuse taseme ja valmisoleku nõuded
(1) Maagaasiga varustaja peab osutama teise elutähtsa teenuse katkestuse või selle ohu korral
ja kriisiolukorra ajal elutähtsat teenust tasemel, mis kindlustab Eesti tarbijate vajadusele vastava
maagaasi impordi, ülekande, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused gaasisüsteemi kaudu.
(2) Maagaasiga varustaja toob tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud
toimepidevuse plaanis nõutavale teabele välja vähemalt järgmise informatsiooni:
1) avariiolukorras tegutsemise kord, mis sätestab võrguettevõtte tegevuse üldreeglid ja
põhimõtted;
2) ettevõtja tegutsemise kord kriisiolukorra ajal;
3) D-kategooria gaasitorustiku avariiolukorras tegutsemise kord;
4) gaasijaotusjaamade avariiolukorras tegutsemise kord.
§ 4. Elutähtsa teenuse katkestuse ennetamise nõuded
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
123
(1) Maagaasiga varustaja lähtub oma tegevuses tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13 lõikes 1,
§ 16 lõikes 2 ja maagaasiseaduse § 263 lõikes 1 nimetatud dokumentidest.
(2) Maagaasiga varustamise tarnehäire korral tagab maagaasiga varustaja täiendava gaasitarne.
§ 5. Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg
Maagaasiga varustaja lähtub maagaasiseaduse § 261 lõikes 5 kehtestatud teenuse katkestuse
lubatud ajast.
§ 6. Elutähtsa teenuse taastamise korraldus
Maagaasiga varustaja lähtub elutähtsa teenuse taastamisel toimepidevuse plaanis esitatud
teenuse taastamise prioriteetidest, arvestades võimalusel järgmisega:
1) esimesena taastatakse teenus objektidel, kus teenuse katkestusega kaasneb vahetu oht
inimelule;
2) teisena taastatakse teenus objektidel, mis tagavad elutähtsa teenuse või riigikaitseobjektide
toimepidevuse;
3) kolmandana taastatakse teenus muudel objektidel.
§ 7. Gaasitarne hädaolukord
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/1938, mis käitleb
gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr
994/2010 (JO L 280, 28.10.2017, 1–56) artikli 11 lõike 1 punktile c on gaasitarne
hädaolukorraga tegemist juhul, kui esineb vähemalt üks järgnevatest tingimustest:
1) erandlikult suur gaasinõudlus;
2) märkimisväärne tarnehäire või tarneolukorra muu märkimisväärne häire;
3) turumeetmed ei taga piisavat gaasivarustust, mistõttu tuleb täiendavalt kasutusele võtta
mitteturupõhised meetmed, et kindlustada gaasitarne eelkõige kaitstud tarbijatele.
§ 8. Gaasitarne hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus
(1) Maagaasi varustaja teavitab viivitamata Kliimaministeeriumit ja Konkurentsiametit
tarnehäirest, tarnehäirest põhjustatud hädaolukorrast või selle ohust eelnevalt kokkulepitud
telefoni ja e-posti teel.
(2) Lõikes 1 kirjeldatud teavitus sisaldab vähemalt järgmist teavet:
1) katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus;
2) katkestuse toimumise aeg ja kestus;
3) teenuse taastamise või teenuse katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad
meetmed;
4) esialgsed andmed prognoositava kahju kohta teenuse tarbijale;
5) esialgsed andmed prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele;
6) vajadusel esialgsed andmed prognoositava mõju kohta keskkonnale.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
124
(3) Kliimaministeerium teavitab viivitamatult avalikkust gaasitarne hädaolukorrast või selle
ohust meediakanalite kaudu vastavalt majandus- ja taristuministri käskkirjaga välja antud
kriisikommunikatsiooni plaanile.
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
125
Rakendusakti kavand nr 41
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded riigitee sõidetavuse tagamisel
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus
(1) Riigitee sõidetavuse tagamine kui elutähtis teenus seisneb riigiteede, välja arvatud riigi
jääteede, korrashoiu teostamises tasemel, mis tagab riigiteede võrgu toimimise ning tingimused
ohutuks liiklemiseks.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja ülesandeid riigitee sõidetavuse tagamisel täidab ehitusseadustiku
§ 97 lõikes 7 nimetatud ettevõtja (edaspidi riigiteed korrashoidev ettevõtja) nende
korrashoiutööde osas, mis tulenevad Transpordiametiga sõlmitud riigiteede korrashoiu
lepingust. Muus osas täidab riigitee sõidetavuse tagamisel elutähtsa teenuse osutaja ülesandeid
Transpordiamet.
§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
(1) Kriisiolukorra ajal, välja arvatud lõikes 2 nimetatud olukorras, tagab elutähtsa teenuse
osutaja riigitee sõidetavuse vastavalt § 1 lõikes 1 kehtestatud teenuse tasemele.
(2) Vedelkütusega varustamise katkestusest tingitud kriisiolukorra ajal järgib riigiteed
korrashoidev ettevõtja riigitee sõidetavuse tagamisel tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13
lõikes 1 ja § 15 lõike 1 nimetatud toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani (edaspidi riskianalüüs
ja plaan).
§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
(1) Riigitee sõidetavuse tagamiseks ja selle katkestuse ennetamiseks peab riskianalüüsis ja
plaanis arvestama vähemalt järgmiste võimalike ohtudega:
1) tee purunemine;
2) erakordselt rasked ilmaolud;
3) vedelkütusega varustamise katkestus;
4) telefoni-, mobiiltelefoni- või andmesideteenuse katkestus.
(2) Riigitee sõidetavuse tagamiseks ja selle katkestuse ennetamiseks peab riigiteed
korrashoidev ettevõtja tagama vähemalt:
1) vajalikul hulgal ja vajalike oskustega personali;
2) vajalikus koguses ja töövalmiduses teehooldetehnika ja abivahendid;
3) vajalikud kokkulepped lisatehnika ja -tööjõu kaasamiseks riigitee sõidetavuse taastamiseks.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
126
(3) Riigitee sõidetavuse tagamiseks ja selle katkestuse ennetamiseks peab Transpordiamet
tagama vähemalt:
1) vajalikul hulgal ja vajalike oskustega personali;
2) valmisoleku riigitee sõidetavuse taastamiseks vajalike meetmete rakendamiseks.
§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega
või muu suure mõjuga katkestus
(1) Riigitee sõidetavuse katkestuse lubatud aeg on:
1) põhimaanteel 12 tundi;
2) tugimaanteel 24 tundi;
3) kõrvalmaanteel ja muul riigiteel 72 tundi.
(2) Riigitee sõidetavuse katkestuse korral rakendab elutähtsa teenuse osutaja kõiki asjakohaseid
meetmeid eesmärgiga riigitee sõidetavus võimalikult kiiresti taastada.
(3) Elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega on
tegemist siis, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) olukord ohustab paljude inimeste tervist või võib põhjustada suurt varalist kahju;
2) lõikes 1 nimetatud riigitee sõidetavuse katkestuse lubatud aeg on ületatud;
3) elutähtsa teenuse osutajal puuduvad võimalused riigitee sõidetavuse taastamiseks.
§ 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
(1) Riigiteed korrashoidev ettevõtja teavitab riigitee sõidetavuse pikaajalisest, raskete
tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust Transpordiametit eelnevat
kokkulepitud telefoni ja e-posti teel.
(2) Lõikes 1 käsitletud teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni:
1) asukoht, kus esineb riigitee sõidetavuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure
mõjuga katkestuses või selle oht;
2) riigitee sõidetavuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse või
selle ohu lühikirjeldus;
3) riigitee sõidetavuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse või
selle ohu lahendamise käik ja kaasatavad osapooled;
4) riigitee sõidetavuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse või
selle ohu hinnanguline kestus.
(3) Transpordiamet teavitab avalikkust riigitee sõidetavuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega
või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust liiklusseaduse §-s 51 sätestatud korras.
Avalikkuse teavitamiseks võib lisaks liiklusseaduse §-s 51 sätestatud võimalustele kasutada ka
teisi teavituskanaleid.
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
127
Rakendusakti kavand nr 42
JUSTIITS- JA DIGIMINISTER
MÄÄRUS
Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse
nõuded
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus
(1) Telefoniteenus käesoleva määruse tähenduses on sideteenus, mis võimaldab riigisiseste
kõnede tegemist ja vastuvõtmist Eesti numeratsiooniplaani kuuluva numbri abil.
(2) Mobiiltelefoniteenus käesoleva määruse tähenduses on sideteenus, mis võimaldab kindlaks
määramata asukohas riigisiseste kõnede tegemist ja vastuvõtmist ning lühisõnumi (SMS – Short
Message Service) edastamist ja vastuvõtmist.
(3) Andmesideteenus käesoleva määruse tähenduses on sideteenus, mis võimaldab andmete
edastamist pakettkommutatsiooni abil sellise andmeedastuskiirusega, mis on kokkulepitud
sideettevõtja ja lõppkasutaja vahelises liitumislepingus.
(4) Kui ühe sideettevõtja osutatavat telefoniteenust, mobiiltelefoniteenust või andmesideteenust
tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat, on tegemist elutähtsa teenusega (edaspidi sideteenus).
(5) Sideteenuse lõppkasutajate arvu hindamisel lähtutakse sideettevõtja osutatava sideteenuse
tavapärasest lõppkasutajate arvust.
§ 2. Sideteenuse taseme ja valmisoleku nõuded
Sideettevõtja, kes osutab sideteenust kui elutähtsat teenust (edaspidi sideettevõtja), peab
planeerima, projekteerima, ehitama, hooldama ja kasutama teenuse osutamiseks vajalikku
sidevõrku nii, et sideteenus oleks sidevõrku ja sideteenust häiriva teguri esinemisel
minimaalselt häiritud.
§ 3. Sideteenuse katkestuse lubatud aeg
(1) Sideteenuse katkestuse korral, välja arvatud elektrienergiaga varustamise teenuse katkestuse
korral, tagab sideettevõtja selle taastamise oma sidevõrgu piires:
1) kaheksa tunni jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud üle
200 000 lõppkasutaja;
2) 16 tunni jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud 30 001
kuni 200 000 lõppkasutajat;
3) 24 tunni jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud 1000 kuni
30 000 lõppkasutajat;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
128
4) ühe tööpäeva jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud alla
1000 lõppkasutaja ja tegemist ei ole üksikute geograafiliselt hajusalt paiknevate lõppkasutajate
sideteenuse katkestusega.
(2) Kui sideettevõtja ja lõppkasutaja on lepingus kokku leppinud lõikes 1 sätestatust kiirema
sideteenuse taastamise tähtaja, lähtutakse sideteenuse taastamisel lepingus sätestatud tähtajast.
(3) Kui sideteenuse katkestuse kõrvaldamist takistab vääramatu jõud võlaõigusseaduse
tähenduses, hakatakse lõikes 1 sätestatud tähtaega arvestama katkestuse piirkonnas alates
vääramatu jõu vahetu mõju lõppemisest.
(4) Sideettevõtja teavitab viivitamata lõikes 3 sätestatud olukorrast ja selle lõppemisest
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.
§ 4. Sideteenuse taastamise korraldus
Sideteenuse katkestuse korral lähtub sideettevõtja elutähtsa teenuse taastamisel tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 13 lõikes 1 ja § 15 lõikes 1 nimetatud riskianalüüsist ja plaanist.
§ 5. Sideteenuse katkestuse ennetuse nõuded
(1) Sideettevõtja kirjeldab elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis sideteenusele
kaasnevaid ohtusid vähemalt teiste elutähtsate teenuste häirete ja katkestuste ning tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduse §-s 11 üleriigilises riskianalüüsis nimetatud riskide korral ning arvestab
nendega toimepidevuse plaani koostamisel.
(2) Sideteenuse toimepidevuse tagamiseks elektrienergiaga varustamise teenuse katkestuse
korral tagab sideettevõtja autonoomse elektritoite oma sidevõrgu piires:
1) vähemalt 24 tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub sideteenuse kättesaadavus
enam kui 200 000 lõppkasutajale;
2) vähemalt 16 tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub sideteenuse kättesaadavus
30 001 kuni 200 000 lõppkasutajale;
3) vähemalt kuueks tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub telefoniteenuse või
andmesideteenuse, välja arvatud mobiilse andmesideteenuse, kättesaadavus 200 kuni 30 000
lõppkasutajale;
4) vähemalt kaheks tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub
mobiiltelefoniteenuse kättesaadavus 100 kuni 30 000 lõppkasutajale avatud keskkonnas
väljaspool asustusüksusena käsitletavat linna;
5) vähemalt kaheks tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub
mobiiltelefoniteenuse kättesaadavus 100 kuni 30 000 lõppkasutajale avatud keskkonnas
asustusüksusena käsitletavas linnas.
(3) Kui autonoomse elektritoite tagamist takistab vääramatu jõud võlaõigusseaduse tähenduses,
hakatakse lõikes 2 sätestatud aega arvestama katkestuse piirkonnas alates vääramatu jõu vahetu
mõju lõppemisest.
(4) Sideettevõtja teavitab viivitamata lõikes 3 sätestatud olukorrast ja selle lõppemisest
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
129
§ 6. Sideteenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus ja
sellest teavitamine
(1) Sideteenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega on
tegemist juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) sideettevõtja ei suuda taastada teenust § 3 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud aja jooksul;
2) sideteenuse katkestus põhjustab teise elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või
muu suure mõjuga katkestuse.
(2) Sideettevõtja teavitab viivitamata tekkinud sideteenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega
või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust ning katkestuse või selle ohu lõppemisest
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.
(3) Lõikes 2 nimetatud teavitus sisaldab vähemalt järgmist teavet:
1) sideteenuse pikaajalises raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse või selle
ohu algusaeg ja hinnanguline kestus;
2) sideteenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse või selle ohu
tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus;
3) sideteenuse taastamiseks või pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestuse või selle ohu mõju vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad meetmed;
4) esialgne hinnang prognoositava mõju kohta sideteenuse lõppkasutajale;
5) esialgne hinnang prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele.
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
130
Rakendusakti kavand nr 43
JUSTIITS- JA DIGIMINISTER
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded autentimise ja digitaalse
allkirjastamise tagamisel
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus
Autentimine ja digitaalne allkirjastamine kui elutähtis teenus (edaspidi elutähtis teenus) on
isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel välja antud dokumentidega elektroonilises
keskkonnas isiku tõendamiseks, isikusamasuse kontrollimiseks ja digitaalallkirja andmiseks
vajalike sertifikaatide kehtivusinfo kättesaadavuse tagamine isikut tõendavate dokumentide
seaduse § 94 lõikes 31 nimetatud sertifitseerimisteenuse osutaja (edaspidi teenuseosutaja) poolt.
§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja lubatud katkestuse aeg
(1) Teenuseosutaja tagab elutähtsa teenuse toimimise aastas vähemalt 361 kalendripäeval.
(2) Elutähtsa teenuse lubatud katkestuste aeg on kokku maksimaalselt 45 minutit tööpäeval
ajavahemikus kell 9.00–18.00 ja tööpäeva väliselt maksimaalselt kolm järjestikust tundi.
Lubatud katkestuste summeeritud kestus peab kindlustama teenuse toimimise lõikes 1
sätestatud tasemel.
(3) Elutähtsa teenuse katkestuse korral lähtub teenuseosutaja tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
§ 13 lõikes 1 ja § 15 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse plaanis kirjeldatud teenuse taastamise
korrast.
§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
(1) Elutähtsa teenuse toimimise tagamiseks ja katkestuse ennetamiseks peab teenuseosutaja
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13 lõikes 1 ja § 15 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani koostamisel arvestama vähemalt järgmiste ohtudega:
1) andmesideteenuse katkestus;
2) elektrikatkestus;
3) võrgu- ja infosüsteemi vastu suunatud pahatahtlik tegevus;
4) olulised tehnilised rikked.
(2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks peab teenuseosutaja rakendama vähemalt
järgmiseid meetmeid:
1) tagama autonoomse elektritoitesüsteemi olemasolu, mis kindlustab elektritoite vähemalt 24
tunniks;
2) tagama ühest kaablitrassist ja andmesideteenuse osutajast sõltumatu andmesideühenduse.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
131
§ 4. Elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus
Elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega on
tegemist siis, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) elutähtsa teenuse katkestuse tõttu ei ole vähemalt 200 000 kasutajal enam kui 72 tunni vältel
võimalik kasutada elektroonilise isikutuvastamise, autentimise või digitaalse allkirjastamise
teenust;
2) katkestus toob kaasa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestuse.
§ 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
(1) Teenuseosutaja teavitab viivitamata elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega
või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust või elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt
häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust Riigi Infosüsteemi Ametit
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(2) Kui lõikes 1 nimetatud vorminõude järgimine ei ole olukorra ajakriitilisuse tõttu mõistlikult
võimalik, teavitab teenuseosutaja Riigi Infosüsteemi Ametit mistahes viisil, kuid edastab
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavituse seejärel hiljemalt 24 tunni jooksul.
(3) Teavitus sisaldab häire või katkestuse kohta vähemalt järgmist teavet:
1) toimumise aeg ja hinnanguline kestus;
2) esialgne hinnang, kas katkestuse või häire põhjustas inimviga, süsteemi tõrge,
loodusõnnetus, pahaloomuline tegevus või kolmanda osapoole viga;
3) põhjuse kirjeldus;
4) esialgne hinnang mõju kohta teenuse terviklusele, käideldavusele ja konfidentsiaalsusele;
5) häire või katkestuse likvideerimiseks ning kahjuliku mõju vähendamiseks rakendatud ja
rakendatavad meetmed;
6) esialgne hinnang mõju kohta teenuse kasutajale;
7) esialgne hinnang mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele;
8) esialgne hinnang piiriülese mõju kohta.
(4) Riigi Infosüsteemi Ameti nõudel esitab teenuseosutaja kümne kalendripäeva jooksul Riigi
Infosüsteemi Ametile häire või katkestuse kohta raporti, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:
1) häire või katkestuse alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg;
2) mõjutatud kasutajate arv ning teenused ja infosüsteemid;
3) häire või katkestuse piiriülene mõju;
4) selgitus, kas häire või katkestuse põhjustas inimviga, süsteemi tõrge, loodusõnnetus,
pahaloomuline tegevus või kolmanda osapoole viga;
5) häire või katkestuse põhjuse avastamise kuupäev, kellaaeg ja viis;
6) põhjuse kirjeldus ja katkestuse kronoloogia;
7) mõju teenuse terviklusele, käideldavusele ja konfidentsiaalsusele;
8) rakendatud abinõud;
9) ülevaade senisest ja planeeritud kommunikatsioonist asutustele, kasutajatele ja avalikkusele.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
132
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
133
Rakendusakti kavand nr 44
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded lennuväljade toimimise tagamisel
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega
või muu suure mõjuga katkestus
§ 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
134
Rakendusakti kavand nr 45
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded aeronavigatsiooniteenuse toimimise
tagamisel
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure
mõjuga katkestus
§ 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
135
Rakendusakti kavand nr 46
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded avaliku raudtee toimimise tagamisel
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure
mõjuga katkestus
§ 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
136
Rakendusakti kavand nr 47
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded sadamate toimimise tagamisel
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure
mõjuga katkestus
§ 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
137
Rakendusakti kavand nr 48
JUSTIITS- JA DIGIMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määruse nr 109 „Nõuded
elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele” muutmine
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 115 lõike 3 alusel.
§ 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määruse nr 109 „Nõuded
elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi § 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) kriisi reguleerimiseks sündmusega vahetult seotud piirkonnas;
2) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse sõnad „hädaolukorra piirkonnas“ sõnadega „sündmusega
vahetult seotud piirkonnas“.
§ 2. Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
138
Rakendusakti kavand nr 49
KAITSEMINISTER
MÄÄRUS
Kaitseministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1, § 43 lõike 5, liiklusseaduse §
34 lõike 5, kaitseväeteenistuse seaduse § 28 lõike 3 ja § 31 lõike 7, Kaitseliidu seaduse § 601
lõike 4 alusel.
§ 1. Kaitseministri 19. detsembri 2016. a määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu sõitjate
ning veose veo kord“ muutmine
Kaitseministri 19. detsembri 2016. a määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu sõitjate ning veose
veo kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesolev määrus on kohustuslik kriisiolukorra ajal, välja arvatud rahvusvahelise sõjalise
operatsiooni piirkonnas liiklemisel. Kriisiolukorra, välja arvatud mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni, ajal ja rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas liiklemisel on määrus
kaitseväelastele kohustuslik, kui see ei takista Kaitseväe ülesannete täitmist või kui käesolevas
määruses ei ole sätestatud teisiti. Erandi tegemise otsustab sõidukijuht, üksuse ülem või
sõidukivanem, kui Kaitseväe juhataja ei ole ette näinud teisiti. Igas olukorras tuleb tagada
liiklejate ja sõitjate ohutus.“;
2) paragrahvi 32 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise
seisukorra või sõjaseisukorra“ tekstiosaga „kriisiolukorra, välja arvatud eriolukorra ja
erakorralise seisusukorra,“.
§ 2. Kaitseministri 22. augusti 2016. a määruse nr 16 „Kaitseliidu liikme püsiva
töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord“ muutmine
Kaitseministri 22. augusti 2016. a määruse nr 16 „Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle
ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord“ § 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„2) Kriisiolukorra lahendamisse ning selle raames riiklikku järelevalvesse kaasamisel
korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.“.
§ 4. Kaitseministri 26. veebruari 2013. a määruse nr 9 „Arstlike komisjonide
moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni
liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja
kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule
suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“ muutmine
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
139
Kaitseministri 26. veebruari 2013. a määruse nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja
koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise
ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule
läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“ §-i 16
lõikes 6 ja 7 ning §-i 18 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud kaitsevalmiduse,
mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra“ tekstiosaga „kriisiolukorra“.
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
140
Rakendusakti kavand nr 50
TERVISEMINISTER
MÄÄRUS
Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuded
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja
ravimiseaduse tähenduses tervishoiuteenuse, ravimite hulgimüügi ja apteegiteenuse kui
elutähtsa teenuse (edaspidi elutähtis teenus) toimepidevuse nõuded.
(2) Määruses sätestatakse nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja teenuse osutamise
valmisolekule ning meetmed elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks. Samuti sätestatakse
tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või
muu suure mõjuga häire või katkestusega ning elutähtsa teenuse toimepidevuse häirest või
katkestusest ja selle tekkimise ohust teavitamise korraldus.
2. peatükk
Kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
§ 2. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 4. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 5. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega
või muu suure mõjuga katkestus
§ 6. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
3. peatükk
Haiglavõrgu haigla pidaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
§ 7. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 8. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
141
§ 9. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 10. Elutähtsa teenuse katkestus ja pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure
mõjuga katkestus
§ 11. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
4. peatükk
Perearstiabi osutaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
§ 12. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 13. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 14. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 15. Elutähtsa teenuse katkestus ja pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure
mõjuga katkestus
§ 16. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
5. peatükk
Ravimite hulgimüügi elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
§ 17. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 18. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 19. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 20. Elutähtsa teenuse katkestus ja pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure
mõjuga katkestus
§ 21. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
6. peatükk
Apteegiteenuse elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
§ 22. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 23. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 24. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 25. Elutähtsa teenuse katkestus ja pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure
mõjuga katkestus
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
142
§ 26. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
8. peatükk
Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja
§ 27. Terviseameti ülesanded
§ 28. Ravimiameti ülesanded
7. peatükk
Rakendussätted
§ 29. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
143
Rakendusakti kavand nr 51
TERVISEMINISTER
MÄÄRUS
Ravimitega varustamise ja esmatasandi tervishoiuteenuse toimimise elutähtsa teenuse
osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõike 7 ning ravimiseaduse
§ 26 lõike 13 ja § 29 lõike 13 alusel.
§ 1. Esmatasandi tervishoiuteenuse toimimise elutähtsa teenuse osutaja määramise
täpsemad tingimused ja kord
§ 2 . Ravimitega varustamise elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused
ja kord
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev)
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
144
Rakendusakti kavand nr 52
TERVISEMINISTER
MÄÄRUS
Tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 3 punktide 3 ja 4, §
19 lõike 2, meretöö seaduse § 32 lõike 8, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lõike
2, § 21 lõigete 61 ja 7, Vabariigi Valitsuse seaduse § 40 lõike 2 ja § 42 lõike 1,
inimgeeniuuringute seaduse § 18 lõike 2 ja ravimiseaduse § 26 lõike 9 punkti 1 punkti 1 alusel.
§ 1. Tervise- ja tööministri 18. detsembri 2018. a määruse nr 65 „Kiirabibrigaadi
koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ muutmine
Tervise- ja tööministri 18. detsembri 2018. a määruse nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja
varustuse nõuded ning tööjuhend“ § 8 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) vältimatu abi järsu suurenemise korral, tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või
kriisiolukorra lahendamisel juhindub oma asutuse elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanist
kuni Terviseameti korralduste saamiseni.“.
§ 2. Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruse nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“ muutmine
Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruses nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 13 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Koodidega 11203, 11204, 11244 ja 11245 tähistatud lisabrigaadi eest tasumist saab
taotleda vastavalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 või terviseministri … määruse nr …
„Tervishoius rakendatavad kriisimeetmed ja kriisistaabi moodustamine” (edaspidi
kriisiolukorra määrus) § 4 lõigete 1–3 alusel tervishoiu valmisoleku tasemete kehtestamisel
ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.“;
2) määruses asendatakse läbivalt sõna „hädaolukorra määrus“ sõnaga „kriisiolukorra määrus“
(ajakohastada tuleb ka viited määruse sätetele).
§ 3. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 24 „Nakkushaiguste loetelu ja
neisse haigestumise andmete edastamine“ muutmine
Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruses nr 24 „Nakkushaiguste loetelu ja neisse
haigestumise andmete edastamine“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruses asendatakse läbivalt sõnad „hädaolukorra ohu korral, hädaolukorra ja eriolukorra“
sõnadega „tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra ja kriisolukorra“;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
145
2) määruses asendatakse läbivalt sõnad „hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja
eriolukorra“ sõnadega „ tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra ja kriisolukorra“;
3) paragrahvi 12 lõike 2 punktis 7 asendatakse sõnad „hädaolukorra ohu korral, hädaolukorra
või eriolukorra“ sõnadega „tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või kriisiolukorra“.
§ 4. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 25 „Nakkushaiguste registri
põhimäärus“ muutmine
Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruses nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“
asendatakse läbivalt sõnad „hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra“
sõnadega „tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra ja kriisolukorra“.
§ 5. Tervise- ja tööministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 10 „Rakkude, kudede ja elundite
hankimise ja käitlemise eeskiri“ muutmine
Tervise- ja tööministri 10. märtsi 2015. a määruses nr 10 „Rakkude, kudede ja elundite
hankimise ja käitlemise eeskiri“ asendatakse sõna „hädaolukord“ sõnaga „kriisiolukord“
vastavas käändes.
§ 6. Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 96 „Terviseameti
põhimäärus“ muutmine
Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 96 „Terviseameti põhimäärus“ § 8
lõikes 7 asendatakse tekstiosa „tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks“ tekstiosaga
„tervishoiu toimepidevust ohustavaks olukorraks ja kriisiolukorraks“.
§ 7. Sotsiaalministri 17. detsembri 2001. a määruse nr 127 „Geenidoonori
pseudonüümitud koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse säilitamise
tingimused“ muutmine
Sotsiaalministri 17. detsembri 2001. a määruse nr 127 „Geenidoonori pseudonüümitud
koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse säilitamise tingimused“ § 6 lõikes 2
asendatakse sõna „hädaolukorras“ sõnadega „tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või
kriisiolukorras“.
§ 8. Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi
tingimused ja kord“ muutmine
Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“
§ 18 lõikest 7 jäetakse välja sõnad „hädaolukorra seaduse tähenduses“.
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
146
Rakendusakti kavand nr 53
TERVISEMINISTER
MÄÄRUS
Tervishoius rakendatavad kriisimeetmed ja kriisistaabi moodustamine
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõike 1 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala
§ 2. Terviseameti ülesanded toimepidevust ohustava olukorra ja kriisiolukorra ülesannete
täitmisel ning selleks valmistumisel
§ 3. Tervishoiuteenuse osutajate ülesanded toimepidevust ohustava olukorra ja
kriisiolukorra ülesannete täitmisel ning selleks valmistumisel
§ 4. Kriisimeetmete rakendamine
§ 5. Kriisistaabi moodustamine
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
147
Rakendusakti kavand nr 54
MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende
koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele
Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 24 lõike 6 alusel.
§ 1. Määruse § 7 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõna „tagama“ sõnaga „korraldama“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
148
Rakendusakti kavand nr 55
MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded raudteeveo toimimise tagamisel
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure
mõjuga katkestus
§ 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga
katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
149
Rakendusakti kavand nr 56
SOTSIAALMINISTER
MÄÄRUS
Sotsiaalministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 9, rahvatervise seaduse § 8 lõike
2 punkti 9, § 8 lõike 2 punkti 81 ja § 8 lõike 2 punkti 82 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 107
lõike 3, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 11 lõike 8 ja
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 269 lõike 7, ravikindlustuse seaduse § 53 lõike
7, ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel.
§ 1. Sotsiaalministri 3. aprilli 2002. a määruse nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse
tervisekaitsenõuded“ muutmine
Sotsiaalministri 3. aprilli 2002. a määrust nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse
tervisekaitsenõuded“ täiendatakse peatükiga 41 järgmises sõnastuses:
„41. peatükk
Hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded kriisiolukorra ajal
§ 131. Tervisekaitsenõuded eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal
(1) Kui see on vältimatult vajalik teenuse osutamiseks, võib eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal jätta kohaldamata §-des 3–13 sätestatud nõuded.
(2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada teenuse
osutamisel vastavalt võimalustele ohutu, tervist toetav ja hügieeniline keskkond.
(3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada
toitlustamisel teenusel viibivate isikute eale ja terviseseisundile vastav regulaarne toitumine,
mis katab isiku toiduenergia- ja toitainete vajaduse. Samuti peab isikule olema kättesaadav
veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele vastav joogivesi.
§ 2. Sotsiaalministri 9. jaanuari 2001. a määruse nr 4 „Laste hoolekandeasutuse
tervisekaitsenõuded“ muutmine
Sotsiaalministri 9. jaanuari 2001. a määrust nr 4 „Laste hoolekandeasutuse
tervisekaitsenõuded“ täiendatakse peatükiga 41 järgmises sõnastuses:
„41. peatükk
Hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded kriisiolukorra ajal
§ 201. Tervisekaitsenõuded eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal
(1) Kui see on vältimatult vajalik teenuse osutamiseks, võib eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal jätta kohaldamata §-des 5–19 sätestatud nõuded.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
150
(2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada teenuse
osutamisel vastavalt võimalustele ohutu, tervist toetav ja hügieeniline keskkond.
(3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada
toitlustamisel lapse eale ja terviseseisundile vastav regulaarne toitumine, mis katab lapse
toiduenergia- ja toitainete vajaduse. Samuti peab lapsele olema kättesaadav veeseaduse alusel
kehtestatud nõuetele vastav joogivesi.“.
§ 3. Sotsiaalministri 12. märtsi 2007. a määruse nr 28 „Tervisekaitsenõuded
lapsehoiuteenusele“ muutmine
Sotsiaalministri 12. märtsi 2007. a määrust nr 28 „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele“
täiendatakse peatükiga 5 järgmises sõnastuses:
„5. peatükk
Lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuded kriisiolukorra ajal
§ 91. Tervisekaitsenõuded eriolukorra, erakorralise ja sõja seisukorra ajal
(1) Kui see on vältimatult vajalik teenuse osutamiseks, võib eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal jätta kohaldamata §-des 2–9 sätestatud nõuded.
(2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada teenuse
osutamisel vastavalt võimalustele ohutu, tervist toetav ja hügieeniline keskkond.
(3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada
toitlustamisel lapse eale ja terviseseisundile vastav regulaarne toitumine, mis katab lapse
toiduenergia- ja toitainete vajaduse. Samuti peab lapsele olema kättesaadav veeseaduse alusel
kehtestatud nõuetele vastav joogivesi.“.
§ 4. Sotsiaalministri 20. juuli 2007. a määruse nr 59 „Tervisekaitsenõuded
asendushooldusteenusele pere- ja asenduskodus“ muutmine
Sotsiaalministri 20. juuli 2007. a määrust nr 59 „Tervisekaitsenõuded
asendushooldusteenusele pere- ja asenduskodus“ täiendatakse peatükiga 5 järgmises
sõnastuses:
„5. peatükk
Tervisekaitsenõuded pere- ja asenduskodus kriisiolukorra ajal
§ 81. Tervisekaitsenõuded eriolukorra, erakorralise ja sõja seisukorra ajal
(1) Kui see on vältimatult vajalik teenuse osutamiseks, võib eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal jätta kohaldamata §-des 2–8 sätestatud nõuded.
(2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada teenuse
osutamisel vastavalt võimalustele ohutu, tervist toetav ja hügieeniline keskkond.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
151
(3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada
toitlustamisel lapse eale ja terviseseisundile vastav regulaarne toitumine, mis katab lapse
toiduenergia- ja toitainete vajaduse. Samuti peab lapsele olema kättesaadav veeseaduse alusel
kehtestatud nõuetele vastav joogivesi.“.
§ 5. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 75 „Tervisekaitsenõuded
erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ muutmine
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 75 „Tervisekaitsenõuded
erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ täiendatakse peatükiga 41 järgmises sõnastuses:
„41. peatükk
Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile kriisiolukorra ajal
§ 111. Tervisekaitsenõuded eriolukorra, erakorralise ja sõja seisukorra ajal
(1) Kui see on vältimatult vajalik teenuse osutamiseks, võib eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal jätta kohaldamata §-des 2–11 sätestatud nõuded.
(2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb erihoolekandeteenuse osutajal tagada
teenuse osutamisel vastavalt võimalustele ohutu, tervist toetav ja hügieeniline keskkond.
(3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb erihoolekandeteenuse osutajal tagada
toitlustamisel teenusel viibivate isikute eale ja terviseseisundile vastav regulaarne toitumine,
mis katab isiku toiduenergia- ja toitainete vajaduse. Samuti peab isikule olema kättesaadav
veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele vastav joogivesi.“.
§ 6. Sotsiaalministri 6. detsembri 2013. a määruse nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja
ja väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest
rahastamise ulatus ja kord“ muutmine
Sotsiaalministri 6. detsembri 2013. a määrust nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja
väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise
ulatus ja kord“ täiendatakse §-ga 7 järgmises sõnastuses:
„§ 7. Tervishoiuteenuste osutamine massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra
ajal
(1) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra ajal ja kuni aasta pärast hädaolukorra
lõppemist tagab rahvusvahelise kaitse taotleja tervisekontrolli ja tervishoiuteenuste osutamise
ning nende teenuste osutamiseks vajalike ravimite soetamise Terviseamet koostöös
Sotsiaalkindlustusameti ja majutuskeskuse ülesandeid täitva teenuse osutajaga.
(2) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra ajal ja kuni aasta pärast hädaolukorra
lõppemist rahastatakse lõikes 1 nimetatud tervisekontrolle ja tervishoiuteenuste osutamist
riigieelarvest Tervisekassa kaudu.
(3) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra ajal ja kuni aasta pärast hädaolukorra
lõppemist rahastatakse lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuste osutamiseks vajalike ravimite
soetamist riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu.“.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
152
§ 7. Sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määruse nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise
määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise
määramise ja maksmise kord” muutmine
Sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määruses nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise
määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise
määramise ja maksmise kord” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Ravikindlustuse seaduse §-s 621 sätestatud juhul võib lõikes 1 sätestatud tööandja tõendi
esitada Tervisekassale paberil neljateistkümne kalendripäeva jooksul alates töövõimetuslehe
lõpetamisest teada saamise päevast.“;
2) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kui ravikindlustuse seaduse §-s 621 sätestatud juhul väljastatakse töövõimetusleht paberil,
teeb tööandja, füüsilisest isikust ettevõtja või ettevõtlustulu maksu maksja paberil
töövõimetuslehele oma kanded ja edastab Tervisekassale neljateistkümne kalendripäeva
jooksul alates töövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamisest.“;
3) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Ravikindlustuse seaduse §-s 621 sätestatud juhul määrab ja maksab Tervisekassa hüvitise
hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul arvates nõuetekohaselt vormistatud dokumentide
esitamisest.“;
4) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Tervisekassa võib pikendada hüvitise väljamaksmist 30 kalendripäeva võrra
ravikindlustuse seaduse §-s 621 sätestatud juhul.“.
§ 8. Tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määruse nr 62 „Töövõimetuslehe
vormistamine ja edastamine Tervisekassale“ muutmine
Tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määruses nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja
edastamine Tervisekassale“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Töövõimetuslehe võib väljastada paberil ravikindlustuse seaduse §-s 621 sätestatud juhul.
Paberil väljastatud töövõimetuslehel peab olema lõikes 1 sätestatud andmekoosseis.“;
2) paragrahvi 10 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Tööandja võib ravikindlustuse seaduse §-s 621 sätestatud juhul edastada Tervisekassale
paberil töövõimetuslehe. Paberil edastatud töövõimetuslehel peab olema lõikes 1 sätestatud
andmekoosseis.“;
3) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Töövõimetuslehe andmete muutmise taotlused võib ravikindlustuse seaduse §-s 621
sätestatud juhul edastada Tervisekassale paberil.“.
1
Seletuskirja lisa 7
SHS, LasteKS, OAS, PHS, RaKS, RPKS, SÜS, TLS, VRKSi kooskõlastustabel
Eelnõu kooskõlastused EISis: Siseministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit. Arvamuse ja ettepanekud esitasid: Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon,
MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus, Tervisekassa.
1. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta.
2. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta.
3. Justiitsministeeriumi märkused:
I Põhimõttelised märkused
1. Eelnõu § 1 p 7 (SÜS § 301 lg 1) − eelnõuga sotsiaalseadustiku üldosa
seadusesse (SÜS) kavandatav § 301 lõige 1 sätestab, et kriisiolukorras võib
haldusorgan pikendada SÜS §-s 25 sätestatud hüvitise andmise tähtaega
viieteistkümne tööpäeva võrra, kui hüvitise määramiseks vajalikele
andmetele puudub ligipääs või kriisiolukorra tõttu pole hüvitisi võimalik
määrata seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole hüvitise andmise tähtaja
pikendamise võimaluse sätestamine kavandatud kujul vajalik ega
põhjendatud. Taotluse lahendamiseks vajalikele andmetele ligipääsu
puudumine, kriisiolukorrast tingitud vajadus töö ümber korraldamiseks
vms on käsitatavad taotluse lahendamist takistavate ettenägematute
asjaoludena, mille korral saab juhinduda haldusmenetluse seadusest
(HMS).
Tähtaja pikendamise võimaluse ette nägemine eriseaduses on iseenesest
tavapärane, kui see on tingitud vajadusest uurida täiendavalt taotluse
lahendamiseks vajalikke asjaolusid vms (nt teatud tegevuslubade taotluste
menetlustähtaja pikendamine tulenevalt vajadusest korraldada
keskkonnamõju hindamine). Olukorras, kus taotluse lahendamine võib
aga viibida mingi ettenägematu, haldusorganist ja taotlejast sõltumatu
1. Arvestatud. Lõige eelnõust välja jäetud.
2
asjaolu tõttu, saab juhinduda HMS §-s 41 sätestatust. HMS § 41 sätestab,
et kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada
ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks
haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama
ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Viimasel juhul küll
seaduses sätestatud tähtaega formaalselt ei pikendata, kuid taotlejat
teavitatakse menetlustähtaja ületamise põhjusest ning teatatakse
haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäoline aeg. Sarnane
teavitamise kohustus kaasneb ka tähtaja pikendamise korral.
Lisaks juhime tähelepanu, et tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse (TsiRKS)
eelnõu § 106 annab haldusorganile aluse peatada seadusest tulenev
tähtaeg, kui ta ei ole suuteline tähtaegselt andma määrust või haldusakti,
tegema toimingut või sõlmima halduslepingut erakorralise või
sõjaseisukorra tõttu.
Iga eelkirjeldatud aluse korral tuleb aga arvestada HMS § 5 lõikes 4
sätestatud menetluse kiire läbiviimise kohustustega, mis kehtib ka siis, kui
seadus näeb menetluse läbiviimiseks ette maksimumtähtaja. Menetlus
tuleb alati läbi viia nii kiiresti kui võimalik, iseäranis olukordades, kus
taotluse lahendamisest võib sõltuda isiku toimetulek.
Eelnevast tulenevalt palume kaaluda kavandatava SÜS § 301 lg 1 eelnõust
välja jätmist.
2. Eelnõu § 1 p 7 (SÜS § 301 lg 5) − eelnõuga kavandatav SÜS § 301 lõige
5 sätestab, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib hüvitise andja
hüvitise andmise või hüvitise andmisest keeldumise haldusakti andmisel
kõrvale kalduda HMS § 56 lõikes 3 sätestatust.
Seletuskirjast nähtuvalt on lõike eesmärk kiirendada erakorralise või
sõjaseisukorra ajal piiratud inimressursside juures toimuvat
haldusmenetlust haldusakti andmisel. Juhime tähelepanu, et just selle
2. Arvestatud. Lõige eelnõust välja jäetud.
3
eesmärgi täitmiseks näevad nii kehtiv riigikaitseseaduse § 829 kui ka
TsiRKS eelnõu § 111 ette üldised erisused haldusakti vormistamisele, mh
põhjendamiskohustuse täitmisele kõikides kriisiolukordades. TsiRKS
eelnõu § 111 lõike 3 kohaselt võib haldusorgan vormistada haldusakti
pealdisena taotlusel või muul dokumendil (edaspidi resolutsioon).
Resolutsioon peab sisaldama otsustuse põhisisu, allkirja, ametniku nime
ja ametinimetust ning kuupäeva. Haldusakti võib vormistada
resolutsioonina, kui haldusorgan rahuldab menetlusosalise taotluse täies
ulatuses, haldusorgan lahendab asja üksnes taotluse andmete alusel,
haldusorgan lõpetab oma algatusel alustatud haldusmenetluse,
haldusaktiga keeldutakse isiku taotluse rahuldamisest või TsiRKS
§ 111 lõikes 2 viidatud edasilükkamatutel või massilistel juhtudel (samas
lg 4 p 5). Haldusakti vormistamine resolutsioonina on lubatav eelkõige
nendel juhtudel, kui haldusorganil oleks HMS
§ 40 lõike 3 järgi alus jätta isik enne haldusakti andmist või koormava
toimingu sooritamist ära kuulamata, see tähendab, kui otsustatakse isiku
enda esitatud andmete alusel või taotlus rahuldatakse täies ulatuses. Kui
haldusorgan keeldub isiku taotluse rahuldamisest, siis võib selle
vormistada resolutsiooniga eelkõige juhul, kui keeldumise faktilise aluse
saab märkida lühidalt resolutsiooni teksti, see nähtub muust dokumendist
või on üldteada asjaolu. Haldusakti vormistamine resolutsioonina on
lubatav ka kõigil neil juhtudel, kui seaduse kohaselt võib haldusorgan
anda haldusakti ilma põhjendusteta (edasilükkamatutel või massilistel
juhtudel) või haldusorgan lõpetab tema enda algatusel algatatud
haldusmenetluse. TsiRKS § 111 lõikes 4 sätestatud haldusakti
resolutsiooniga vormistamise ammendav loetelu ei välista haldusakti
vormistamist resolutsioonina siis, kui haldusorgan märgib resolutsioonis
kõik haldusakti andmed ning põhjendused. Kui haldusakti andmisel ei
lähtuta TsiRKS § 111 lõikes 4 toodud erisustest, vaid kõik HMS §-des 55
ja 56 sätestatud nõuded on resolutsiooni tekstis lühidalt ja vähimas
4
nõutavas ulatuses täidetud, võib haldusorgan vormistada oma haldusakti
resolutsioonina ka TsiRKS § 111 lõikes 4 esitatud piiranguid järgimata (vt
TsiRKS eelnõu seletuskiri lk 202 jj[1]). Justiitsministeeriumi hinnangul ei
ole üldiste erisuste olemasolul erisuse kehtestamine SÜSis vajalik,
mistõttu palume kaaluda ka selle regulatsiooni eelnõust välja jätmist.
II. Sisulised märkused
3. Eelnõu § 1 p 2 – palume kaaluda, kas on vajalik kehtestada rakendussäte
selleks, et kriisiolukorras vahetult teenust osutav isik saaks teenust
osutada ka teatud aja jooksul pärast kriisiolukorra lõppemist. Olukorras,
kus isik on tööle võetud tähtajatu töölepinguga, peab tööandjale jääma
võimalus seadusekohaselt töötajat ette teavitada tema töölepingu
lõppemisest. Juhul kui eelnõu koostajad on silmas pidanud, et
kriisiolukorras vahetult teenust osutav isik võetakse tööle üksnes
tähtajalise töölepinguga, mille tähtajalisus on määratud teatud kindla
sündmuse saabumisega, siis palume see seletuskirjas välja tuua.
4. Eelnõu § 1 p 3 – Justiitsministeeriumi hinnangul on vajalik kehtestada
rakendussäte selleks, et erakorralise või sõjaseisukorra lõppedes oleks
nendel teenuse osutajatel, kes esitasid tegevusloa taotluse asemel
erakorralise või sõjaseisukorra ajal majandustegevusteate, võimalik viia
ennast seaduse nõuetega kooskõlla. Vastasel korral ei ole neil alates
erakorralise või sõjaseisukorra lõppemise hetkest õigust valitud
tegevusalal enam tegutseda ning tegevusloa taotlemine võib võtta aega
kuni 30 päeva. Eelnevast tulenevalt leiame, et vajalik oleks ette näha
vähemalt 30 päevane üleminekuperiood.
III. Normitehnilised ja keelemärkused ning märkused mõju kohta
II. Sisulised märkused
3. Eelnõu seletuskirja on täiendatud. Selgitame, et erihoolekandeteenuseid
osutavate isikute ettevalmistusnõuete leevendamine võrreldes
tavaolukorraga kehtib vaid eriolukorra, erakorralise olukorra ning
sõjaolukorra ajal ning kuni kaks aastat pärast sõjaolukorra lõppemist.
Sellises olukorras võetakse isikud tööle tähtajalise töölepinguga, mille
kehtivus lõppeb teatud kindla sündmuse saabumisega.
4. Arvestatud, eelnõu sõnastust on täpsustatud. Teenuse sujuvama
ülemineku tagamiseks lisasime eelnõu § 1 p 4 täienduse, et pärast
erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist on võimalik teenuseosutajal
jätkata oma tegevust 90-kalendripäeva teavitamise alusel, ilma
tegevusloata, et oleks võimalik selle aja jooksul tegutsemiseks tegevusluba
taotleda.
III. Normitehnilised ja keelemärkused ning märkused mõju kohta
5. Normtehniliste ja keelemärkustega ning mõjude märkustega on
arvestatud.
[1] https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/375b55a6-eaf1-4904-b3b7-fd0965df5106
5
5. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja
failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega
eelnõu mõju kohta.
6. Eelnõu menetlemine koos TsiRKS eelnõuga – palume eelnõu liita
TsiRKS eelnõuga, st palume eelnõu sätted kavandada TsiRKS eelnõu 14.
peatükki rakendussätete hulka. Kooskõlastamiseks esitatud eelnõu ja
TsiRKS eelnõu eraldi menetlemine ei ole otstarbekas.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu
esitada Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast
praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse
korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist
kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.
6. Arvestatud. Palume Riigikantseleil käesoleva eelnõu liita TsiRKS eelnõu
14. peatükki rakendussätete hulka. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 6 lõikele 5 tulenevalt esitab Riigikantselei TsiRKS
tervikeelnõu Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks.
4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu
märkusteta.
5. Riigikantselei kooskõlastab sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste põhimõtteliste
märkustega arvestamisel: Eelnõu kohaselt reguleeritakse
sotsiaalteenuste ja -toetuste korraldamist puudutavad erisused, et tagada
sotsiaalsüsteemi toimimine ja teenuste järjepidev osutamine
kriisolukordades. Sotsiaalteenuste- ja toetuste järjepidevaks toimimiseks
ning teenuste osutamise tagamiseks kriisiolukorras on vaja õigusaktides
anda kõikidele osapooltele üheselt mõistetavad ja selged reeglid.
Osapoolteks on KOV-id, SKA, eraõiguslikud juriidilised isikud, mis
teenust osutavad ja inimesed, keda teenus vahetult puudutab ning nende
lähedased ja hooldajad.
Leiame, et eelnõuga kavandatud regulatsioon ei ole siiski eesmärgi
täitmiseks üheselt selge ja on küsitav, kas kavandatud muudatused on
piisavad. Selgitame oma tähelepanekuid alljärgnevalt:
6
1. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu põhimõtted, millest lähtudes on tehtud
valik sotsiaalteenuste ja -toetuste erisuste kehtestamisel erinevates
kriisiolukordades. Samuti ei selgu, kas on analüüsitud, kuidas kavandatud
erisused kriisiolukorras toimivad koosmõjus tavapäraste tingimustega.
Seletuskirjas selline info puudub või on pealiskaudne. Samuti kasutatakse
mõistet „kriisiolukord“ eelnõu erinevates sätetes erinevalt, mis raskendab
eelnõuga kavandatud muudatustest arusaamist. Näiteks näevad eelnõu § 1
punktid 1 ja 2 (SHS § 13.1 ja § 13.2) ette sotsiaalteenuste ja
erihoolekandeteenuste osutamise erisused kriisiolukorras, kuid
paragrahvide tekstiosa regulatsioon puudutab eriolukorda, erakorralist ja
sõjaseisukorda. Kui olete analüüsinud, et kriisiolukorras ei ole ühtegi
erisust vaja, tuleks viia paragrahvide pealkiri sisuga vastavusse ning
täiendada seletuskirja selgitustega, kuidas teenused saavad toimida nii,
nagu tavaolukorras on ette nähtud.
2. Seletuskirjast ei selgu, millistest asjaoludest lähtudes on ette nähtud
leevendused sotsiaaltöötajate ja hooldustöötajate värbamiseks kahe aasta
jooksul üksnes pärast sõjaseisukorra lõppemist. Palume seletuskirja
1. Arvestatud. Selgitame, et käesoleva eelnõu väljatöötamisele on eelnenud
9-s töörühmas väga põhjalikud arutelud, mille raames arutati läbi SHS
reguleeritud sotsiaalteenuste ja- toetuste korraldamist puudutav erinevates
kriisiolukordades. Tuleb tõdeda, et täna SHS-is reguleeritud teenuste
puhul ei ole alati kõigile sihtgruppidele võimalik rakendada
kriisiolukordades samasugust teenuse korraldust. Siinjuures on oluline
arvesse võtta just haavatavate sihtgruppidele (lapsed, psüühikahäiretega
inimesed, puuetega inimesed, kodu- või üldhooldusteenusel viibivad
inimesed) erinevates kriisiolukordades teenuste korraldamise eripära, et
seeläbi toetada nende hakkamasaamist ja turvalisust. Seetõttu ongi
erinevate sotsiaalteenuste puhul kokku lepitud veidi erinevad lähenemised,
mis lähtuvad teenusega hõlmatud sihtgrupi vajadustest erinevates
kriisiolukordades ja toetavad ka teenuseosutajaid. Samuti lähtutakse
kriisiolukorras põhimõttest, et nii kaua kui vähegi võimalik korraldatakse
sotsiaalteenuseid ja makstakse toetusi tavaolukorra reeglite alusel.
Tulenevalt rakenduvast kriisiolukorrast leevendatakse ka teenuse või
toetuse korraldamist reguleerivaid nõudeid. Täpsem teenuste
korraldamine erinevates kriisiolukordades ning osapoolte rollid
kriisiolukorras teenuse korraldamisel pannakse paika kriisikavades.
Käesoleva eelnõu puhul on võetud suund luua teenuse nõuete lõdvendused
just erakorraliseks ja sõjaseisukorraks, sest varasemalt selliste olukordade
puhul teenuse ja toetuste korraldamise nõudeid sätestatud ei ole. Juhime
tähelepanu, et TsiRKS eelnõus on välja toodud kriisolukorra üldmõiste,
mis hõlmab käesolevas eelnõus § 1 punktide 1 ja 2 puhul nimetatud
erinevaid kriisiolukordi. Ka eelnõu § 1 punktide 1 ja 2 puhul on pealkirja
sisu muudetud ja eelnõu § 132 lõike 2 osas on seletuskirja täiendatud.
2. Tähelepanekutega on arvestatud ja seletuskirja eelnõu § 132 lõike 1
osas täiendatud. Eelmise punkti juures on täpsemalt selgitatud töörühma
poolt tehtud sisuliste valikute põhimõtteid. Lisame, et KOV teenuste puhul
7
täiendada selgitustega, kas on analüüsitud vajadust kehtestada ka teisi
tähtajalisi leevendusi sotsiaalteenuste ja erihoolekandeteenuste osutamisel
ja ka teistes kriisiolukordades, nt pärast eriolukorra lõppu mingi perioodi
jooksul ning millest lähtudes on otsustatud eelnõu leevendused kehtestada
kaheks aastaks.
3. Eelnõu kohaselt võib kriisiolukorras teatud tingimustel hinnanguliselt
leevendada teenusele osutatavaid nõudeid. Näiteks võib nõudeid teenust
osutavale isikule leevendada kriisiolukorras, mis otseselt mõjutab lapsele
turvakoduteenuse osutamist, erihoolekandeteenuse osutamisel eriolukorra
ajal kehtib leevendus juhul, kui see on vältimatult vajalik
erihoolekandeteenuse osutamiseks. Seletuskirjast ei nähtu, miks on teenuse
leevendamise eelduseks valitud erinevad tingimused ja millised olukorrad
need potentsiaalselt olla võiksid. Palume kaaluda, kas eelnõus tervikuna on
võimalik näha ette kriisolukorrad, mille väljakuulutamise tõttu teenuse
nõuded alati leevenduvad ja need olukorrad, kus leevendamise eelduseks
on, et kriisiolukord peab teenuse osutamist (oluliselt) ka mõjutama. Hetkel
on eelnõus teenuste leevendused erinevalt sätestatud - ühed vajavad
lisatingimusi, teistel juhtudel piisab kriisiolukorra või erikorra faktist.
Otsuse tegemiseks tuleks ette näha ka kriteeriumid, mille raames teenuse
osutamise olulisust mõju või vältimatust saab kaaluda. Lisaks ei selgu
eelnõust, kelle pädevuses on nende otsuste tegemine. Meie hinnangul on
see vajalik, sest teenuse osutajad on erinevad ja kriisiolukorras peab olema
igaühe roll selge.
4. Eelnõust ja seletuskirjast jääb ebaselgeks, millised kohustused ja
ootused teenuste korraldajatele ja pakkujatele erinevates kriisiolukordades
tekivad ning miks need on erinevalt reguleeritud. Näiteks erihoolekande
teenuse juures ei ole täpsustatud, kellel lasub kohustus tõendada, et töötajat
ei ole karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada
teenust saava inimese elu, tervise ja vara. Samas lastekaitse teenuse juures
on lähtutud TsiRKS eelnõus välja toodud kohaliku omavalitsuse
korraldada jäävate sotsiaalteenuste ja Sotsiaalkindlustusameti poolt triaaži
põhimõttest lähtuvast teenuste ja toetuste osutamise/maksmise
korraldamise pingereast. Eesmärgiks on võetud toetada teenuste
korraldamist ennekõike erakorralise või sõjaseisukorra ajal.
3. Selgitame. Tulenevalt teenuste ja sihtgruppide erinevusest ei ole võimalik
ette näha kõikide teenuste puhul ühesugust teenuste korraldust erinevates
kriisiolukordades. Samuti leiame, et kriisiolukorras rakenduv regulatsioon
peab olema piisavalt paindlik selleks, et ühelt poolt võimaldada
hädavajalikke leevendusi teenuse toimepidevuse tagamiseks, kuid teisalt
jätkata teenuse osutamist ka kriisiolukorras nii kaua kui vähegi võimalik
tavaolukorra reeglite alusel. Käesoleva eelnõu juures oleme siiski ühtselt
lahendanud SHS §-s 151 sätestatud tegevusloa nõudega hõlmatud
sotsiaalteenuste puhul tsiviilkriisi lahendamiseks välja kuulutatud
kriisiolukorra ajal tegevusloa väljastamist puudutavad erisused, samuti
erakorralise ja sõjaseisukorra ajal tegevusloa nõude ajutise peatamise
võimaldamise. Võttes arvesse, et olenevalt kriisi iseloomust võib teenus
olla mõjutatud erineval moel, ei ole mõistlik liigselt piiravaid kriteeriume
või regulatsioone luua. Kas välja kuulutatud kriisiolukorral on oluline
mõju konkreetse teenuse osutamisele või mitte, saavad otsustada
teenuseosutajad, kelle ülesanne on tagada klientide heaolu ja kvaliteetse
teenuse osutamine. Täiendavad selgitused, mil viisil on jõutud eelnõus
väljatoodud lahendusteni, on välja toodud käesolevas kooskõlastuskirjas
Riigikantselei ettepanekute punkti 1 juures.
4. Selgitame, et lastele ja täiskasvanutele osutatavate teenuste puhul on ka
tavaolukorras erinevalt reguleeritud see, kas ja kuidas kontrollitakse
teenust vahetult osutava isiku karistatust. LasteKS § 20 lg 3 kohaselt
on lapsega töötamist võimaldav isik või vastava tegevusloa väljastaja on
kohustatud kontrollima LasteKS § 20 lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest
kinnipidamist isiku töölevõtmisel või tegevusloa väljastamisel. Lapsega
8
on öeldud, et tööle asuval inimesel on kohustus anda kinnitus, et sellised
piirangud puuduvad ning tööandjal või tegevusloa väljastajal tuleb
piirangute kontroll teostada viivitamatult pärast seda takistavate asjaolude
äralangemist või vahetu ohu tõrjumist. Teeme ettepaneku teenuste üleselt
nõuded ja nende täitmise tõestamise kohustused ühtlustada või täiendada
seletuskirja selgitustega, miks erisused teenuste lõikes vajalikud on.
5. Eelnõu näeb erihoolekande teenuse osas ette (§ 132 lg 7), et
„erakorralise või sõjaseisukorra ajal peab kogukonnas elamise teenuse ja
ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja lisaks käesoleva paragrahvi
lõikes 6 sätestatule tagama isikule majutamise ja toitlustamise.“
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse erinevates aruteludes on osapooled välja
töötamist võimaldav isik on kohustatud kontrollima lapsega töötava isiku
vastavust LasteKS § 20 lõigetele 1–2 vähemalt kord 12 kuu jooksul, kui
teavitust isiku karistusandmete muutumise kohta ei edastata automaatselt.
Kontrollikohustuse täitmata jätmine on väärteona karistatav (KarS § 1791).
Seetõttu on vaja kriisiolukordades näha ette sellest kohustusest erisus,
juhul kui isiku karistatuse andmeid ei ole võimalik seaduses sätestatud
tähtaja jooksul kontrollida.
Täiskasvanutele suunatud sotsiaalteenuste puhul peab tööandja samuti
tagama, et tööle võetav isik vastab seadusega kehtestatud nõuetele, kuid
selleks vajalikud toimingud otsustab tööandja. Üldjuhul peab töötaja ise
kinnitama, et teda ei ole karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis
võib ohtu seada teenust saava inimese elu, tervise ja vara. See on teenuste
juures läbiv põhimõte, et alati tuleb isikul esitada ametlik dokument oma
karistusandmete või nende puudumise kohta ja tööandjal võtta isikult
kinnitus, et teda ei ole karistatud. Selle osas ei ole plaanis muudatusi ka
kriisiolukorras. Eeldame, et enamuse tsiviilkriiside puhul on läbi
karistusregistri e-toimiku võimalik igaühel nii enda kui teiste isikute kohta
iseseisvalt teha päringuid avalikus e-toimiku infosüsteemis. E-toimiku
väljavõte on küll mõeldud üksnes karistusandmetega tutvumiseks,
ametlikku dokumenti sama keskkonna kaudu saada ei ole võimalik. Samas
on tööle võetavale isikule loodud võimalus taotleda kolmandale
osapoolele esitamiseks ka ametlik dokument oma karistusandmete või
nende puudumise kohta, mis väljastatakse talle üldjuhul kahe tööpäeva
jooksul.
5. Selgitame, et täpsustused on toodud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri
2015. a määruse nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja
eraldusruumile“ täiendustes:
§ 111. Tervisekaitsenõuded eriolukorra, erakorralise ja sõja seisukorra ajal
9
toonud, et nt evakuatsiooni läbiviimist reguleerivates sätetes on oluline
täpsustada, millistest standarditest toidu ja majutuse pakkumisel lähtuma
peaks, mistõttu Riigikantselei plaanib seletuskirja täiendada ning
täpsustada eeldust tagada vastavalt võimalustele minimaalne vajalik elu ja
tervise säilitamiseks. Samuti ei ole joogivesi käsitletav toiduna, palume
vajadusel kaaluda ka joogivee eraldi väljatoomist eelnõus. Soovitame ka
siin seletuskirjas ootuseid täpsustada (st ulatusliku kriisi korral ei pruugi
olla võimalik tagada tavapärast isiklikku ruumi, pesemisvõimalusi, sooja
toitu jne).
6. Samuti ei ole seletuskirjas selgitatud, kuidas tagatakse ülejäänud
sotsiaalteenuse osutamise nõuete täitmine erinevates kriisiolukordades.
Näiteks toimetulekutoetuse määramise ja maksmise erisusi on eelnõuga
ette nähtud minimaalselt ainult erakorralise või sõjaseisukorra ajal või
kriisiolukorras ulatusliku evakuatsiooni ajal KOV üksuse territooriumil,
samas kui tavaolukorras toimiv toetuse taotlemise ja määramise protsess
eeldab taotlejalt paljude dokumentide esitamist, mis ei pruugi olla
kriisiolukorras kättesaadavad. Samuti kehtivad kohustused KOV-dele,
mille täismahus täitmine kriisiolukorras on keeruline ja teatud erikordade
väljakuulutamisel ebarealistlik, näiteks KOV-i kohustus riiklike registrite
kaudu välja selgitada, kas taotlejale ja tema perekonnaliikmetele kuulub
kinnisasju või sõidukeid, et teha kindlaks isiku varaline seis. Palume
seletuskirja täiendada selgitustega, kuidas eelnõuga ette nähtud erisusi
koosmõjus tavaolukorras ette nähtud nõuetega rakendatakse ja seda iga
teenuse osutamise kohta erinevates kriisiolukordades. Vajadusel tuleb
erisused eelnõus ette näha (millised sätted ei kohaldu kriisiolukorras). 3
(3) Lisaks juhime tähelepanu, et tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus
ei ole ulatusliku evakuatsiooni eeltingimuseks kriisiolukord. Palume
mõelda, kas ka sotsiaalhoolekande seaduse eelnõus seda selliselt
sätestada.
(1) Kui see on vältimatult vajalik teenuse osutamiseks, võib eriolukorra,
erakorralise või sõjaseisukorra ajal jätta kohaldamata §-des 2–11
sätestatud nõuded.
(2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb
erihoolekandeteenuse osutajal tagada teenuse osutamisel vastavalt
võimalustele ohutu, tervist toetav ja hügieeniline keskkond.
(3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb
erihoolekandeteenuse osutajal tagada toitlustamisel teenusel viibivate
isikute eale ja terviseseisundile vastav regulaarne toitumine, mis katab
isiku toiduenergia- ja toitainete vajaduse. Samuti peab isikule olema
kättesaadav veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele vastav joogivesi.“.
6. Selgitame, et kohaliku omavalitsuse kohustuslikuna korraldatavate
teenuste loetelu on välja toodud sotsiaalhoolekande seaduses. Tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduse eelnõus on omakorda välja toodud kohaliku
omavalitsuse püsivad kriisiülesanded. Samuti on olulisel kohal ülesannete
jäävuse põhimõte, mille järgi korraldavad ja pakuvad kriisiolukorras
teenuseid samad osapooled, kes ka tavaolukorras. Teenuste osas, mis ei
ole kriisiolukorras täiendavalt reguleeritud tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse või antud seaduse eelnõus on lähtutud sellest, et peale seaduse
vastu võtmist tuleb koostada üleriigiline riskianalüüs, sh nii asutustel kui
kohalikel omavalitsustel tuleb koostada kriisiplaan.
Seletuskirja on täiendatud toimetulekutoetuse osas. Toimetulekutoetuse
määramise ja maksmise üldiseid põhimõtteid ei muudeta. Kui teatud
andmetele puudub ligipääs ja neid ei õnnestu ka muul viisil saada, saab
küsida inimeste omakäelisi kinnitusi. Avaldusi menetletakse nende
andmete põhjal, mis on kättesaadavad.
10
7. Palume seletuskirja täiendada selgitustega, kas ja kuidas on eelnõu
koostamisel arvestatud ka COVID-19 pandeemia järelmitega ning
Ukraina sõjast põhjustatud hüppeliselt kasvanud pagulaste
vastuvõtmise käigus tekkinud kogemustega, mis mitmete eelnõus
fookuses olevate teenuste korraldust oluliselt mõjutasid ning kehtiva
korralduse kitsaskohad välja tõid.
8. Esitame ka väiksema kaaluga märkused:
- Palume § 131 lg ja § 132 lg 5 täiendada kirjeldatud protsessi, sh
täpsustada, millises vormis peab valdkonna eest vastutav minister
SKA-le ettepaneku tegema ja seletuskirjas selgitada, kas SKA ei saa
enne otsustada, kui ei ole ministrilt vastavat ettepanekut.
- Palume § 1551 lg 2 täpsustada, kas tegevuskoha või klientide arvu
muutmisel on Sotsiaalkindlustusametil teate kättesaamise järel õigus
asukoha muutusega ka mitte nõustuda.
- Palume § 141 lg 2 täpsustada, kelle kohustus on välja selgitada või
tõendada, kes on last tegelikult kasvatav isik.
- Palume § 621 lg 2 täpsustada, millistel juhtudel Tervisekassa ajutise
töövõimetuse tähtaega pikendada võib (nt kui kriisiolukorrast
tulenevalt on Tervisekassa töökoormus oluliselt suurenenud, teenuse
pakkumine häiritud vms).
- Palume § 8 kohta seletuskirjas selgitust, miks eelnõuga kavandatud
muudatus kohaldub ainult lapse tegelikule hooldajale, aga mitte nt
vanemale ja hoolduspere vanemale.
7. Seletuskirja on täiendatud. Juhime ettepaneku koostaja tähelepanu, et
vaid osad käeolevas eelnõus sätestavad muudatused tulenevad COVID-19
või UA sõjapõgenike kriisi mõjudest. Selle näiteks on käesoleva eelnõu §
1 toodud § 131 lõike 3 ja 4 toodu, mis on ka täna kehtivas SHS sätestatud
COVID-19 kriisi ajal. Samuti § 9 tehtavad täpsustused VRKS-i, mille
vajadus tuleneb UA sõjapõgenike kriisi kogemustest.
8. Seletuskirja on täiendatud.
- Täiendasime seletuskirjas § 131 lg 5 ja § 132 lg 5 kirjeldatud protsessi
- § 1551 lg 2 osas täiendasime seletuskirja. Käesoleva sätte eesmärgiks
ennekõike lubada teenuse osutamist kriisiolukorras või massilisest
sisserändest tingitud hädaolukorras uues asukohas või suuremale
arvule klientidest kui kehtival tegevusloal märgitud, et tagada
paindlikkus teenuse osutamisel eelpool nimetatud kriisiolukordades,
kus on oluline operatiivsus. Kokkuvõtvalt ei ole käesoleva muudatuse
juures eelduseks SKA nõusoleku saamine, vaid nende informeerimine
kujunenud olukorrast.
- § 141 lg 2 osas seletuskirja täiendatud, tegemist on hüvitise määramise
tingimusega, mida kontrollib hüvitise andja, vajadusel koostöös
kohaliku omavalitsusega.
- § 621 lg 2 Justiitsministeeriumi ettepaneku valguses lg 2 tekstist välja
jäetud, kuna hüvitiste andmise tähtaja pikendamist reguleerib
haldusmenetluse seaduse § 41, mida saab Tervisekassa rakendada ka
antud juhul.
- § 8 seletuskirja on täiendatud.
6. Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste
märkustega: Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kohaselt kehtestab
kriisiolukorra Vabariigi Valitsus. Kriisiolukorra võib kehtestada ka
piirkondlikult. Kriisiolukorra võib põhjustada loodusõnnetus,
11
nakkushaigus, katastroof – sellisel juhul on tegu tsiviilkriisiga.
Kriisiolukorra võib põhjustada ka oht põhiseaduslikule korrale, teise riigi
sõjaline rünnak või oht selliseks rünnakuks – sellisel juhul on tegu
riigikaitselise kriisiolukorraga. Kriisiolukorra lahendamiseks võib välja
kuulutada eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra. Eriolukorra võib
välja kuulutada Vabariigi Valitsus. Erakorralise seisukorra ja
sõjaseisukorra võib välja kuulutada Riigikogu. Tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et „kriisiolukord“ on
katusmõiste kriisiolukorrale, eriolukorrale, erakorralisele seisukorra,
sõjaseisukorrale, mobilisatsioonile ja demobilisatsioonile.
1. Käesoleva eelnõu §-ga 8 täiendatakse töölepingu seaduse § 65 lõiget 2
teise lausega, mille kohaselt ei rakendata vanemapuhkusele jäämisel
töölepingu seaduses ette nähtud etteteatamistähtaega, kui etteteatamist ei
saa asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Meie hinnangul on
kõnealune muudatus eelduslikult kohaldatav erinevates olukordades,
mitte ainult kriisiolukorras tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
tähenduses.
2. Käesoleva eelnõu § 1 punkiga 2 täiendatakse sotsiaalhoolkande seadust
§-ga 133 , mille lõikes 3 on sätestatud, et kui kriisiolukorras osutatakse
lapsehoiuteenust eluruumis, mis ei ole lapsehoiuteenust saava lapse
eluruum, siis ei esitata teenuse osutajale nakkushaiguste suhtes
tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi esitamise nõuet. Leiame, et
kui kriisiolukorra on põhjustanud nakkushaigus, tuleks vastupidi eelnõus
sätestatule vastavat tõendit nõuda. Kui regulatsiooni eesmärk on
rakendada erandit mõnes konkreetsemas kriisiolukorras, siis on 2 (2)
võimalik sõnastust täpsustada (nt mõiste „kriisiolukorras“ asemel
„sõjaseisukorra ajal“).
Lisaks palume seoses lapsehoiuteenuse osutamise regulatsiooni tehtavate
muudatustega jälgida Haridus- ja Teadusministeeriumi koostatava
alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu menetlust, sest lapsehoiuteenus
sätestatakse edaspidi nimetatud eelnõus.
1. Selgitame, et säte on töögrupis läbiarutatu järel teadlikult selliselt
sõnastatud, et oleks võimalik kohaldada erinevates olukordades.
Seletuskirja selgitust on täiendatud.
2. Selgitame, et vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse
(edaspidi NETS) § 13 lõikele 1 on tegevusaladel, kus töö iseärasused
võivad soodustada nakkushaiguste levikut, tööandajale pandud kohustus
nõuda tööle asujalt tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli
läbimise kohta ja tööle asuajalt tõendit tervisekontrolli läbimise kohta. Kui
eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra tõttu on takistatud
tervisekontrolli läbimine ja selle kohta tervisetõendi väljastamine, näeb
kehtiv NETS § 13 lõige 8 tööandjale erisuse. Tööandjal tuleb küsida tööle
asujalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitus selle kohta, et
tal ei ole tuvastatud nakkushaigust ning talle teadaolevalt ei põe ta
nakkushaigust ning tal ei ole nakkushaiguse sümptomeid. Samuti
pannakse samas sättes tööandjale kohustus tagada see, et tööleasuja või
töötaja esitaks nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta
kirjaliku tervisetõendi hiljemalt 90 kalendripäeva möödumisel kehtestatud
12
3. Käesoleva eelnõu § 1 punktis 3 tehakse muudatused sotsiaalhoolekande
seadusesse ja §-s 9 tehakse muudatused välismaalasele rahvusvahelise
kaitse andmise seadusesse, kasutades mõistet „hädaolukord“. Sellist
mõistet tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu aga ei kasuta, sest eelnõus
on võetud kasutusele praeguste riigikaitseülesannete ja hädaolukordade
asemel „kriisiülesannete“ kontseptsioon. Käesolevas eelnõus kasutatakse
mitmel pool mõistet „kriisiolukord“, aga ka näiteks loetelu „eriolukord,
erakorraline ja sõjaseisukord“ või veel kitsamalt. Nagu eelpool märkisime,
siis „kriisiolukord“ on katusmõiste, mis tähendab Vabariigi Valitsuse poolt
kehtestatud kriisiolukorda, aga ka eriolukorda, erakorralist olukorda ja
sõjaolukorda. Eelnõu tekstist ei ole päris üheselt selge, kas mõiste
„kriisiolukord“ kasutamisel on kindlasti eesmärk rakendada vastavat sätet
kõigis kriisiolukordades (Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud
kriisiolukorras, Riigikogu poolt välja kuulutatud eriolukorras,
erakorralises ja sõjaolukorras) või täpsemalt mõnes kriisiolukorras.
Näiteks ei ole me nõus, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud kriisiolukorras
on alati ja ilmtingimata vajalik turvakoduteenust vahetult osutavate isikute
osas loobuda tavaolukorra haridusnõudest ning täienduskoolitusnõudest
(eelnõu § 1 p 1, nõuded SHS § 36 lg 2).
olukorra lõppemisest arvates. Lapsehoiuteenuse osutamisel
lapsehoiuteenust saava isiku eluruumis rakendatakse samu sätteid, mis
eelnevalt kirjeldatud.
3. Selgitame, et meie poolt eelnõu § 1 punktis 3 sotsiaalhoolekande
seadusesse tehtava muudatuse ja §-s 9 puhul välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seadusesse tehtava muudatuste puhul oleme
teadlikult sisse toodud mõiste „massilisest rändest tingitud hädaolukord“,
et luua meile vajalik seos TsiRKS eelnõu § 244. Välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine, § 245. Välismaalaste
seaduse muutmine ja § 246. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduse muutmine. Lisame, et TsiRKS eelnõu § 246. Väljasõidukohustuse
ja sissesõidukeelu seaduse muudatusse tuuakse erandina sisse, massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorra mõiste ja reguleeritakse selle
rakendamine. Lisaks selgitame, et oleme teadlikult võtnud oma eelnõus
erinevate teenuste regulatsiooni puudutava pealkirja juures eelnõus
kasutusele TsiRKS kasutatava kriisiolukorra katusmõiste, mille juures
oleme iga vajaliku alamsätte puhul toonud ka iga teenuse või toetuse puhul
eraldi välja erinevad kriisolukorrad, mille puhul seda rakendatakse.
Turvakoduteenuse puhul nõustume, et tavaolukorras kehtivatest nõuetest
ei pruugi olla vajalik loobuda igas Vabariigi Valitsuse kehtestatud
kriisiolukorras – seetõttu olemegi eelnõus ette näinud nõuete leevendamise
võimaluse üksnes juhul, kui antud kriisiolukord „mõjutab oluliselt
turvakoduteenuse osutamist“.
7. Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab eelnõu järgmiste
märkustega:
13
Eelnõu § 134 sätestab toimetulekutoetuse maksmise erisused
kriisiolukorras ning seletuskirja leheküljel 28 on neid erisusi
kommenteeritud. Konkreetsemalt on öeldud, et „muudatus avaldab mõju
riigieelarvele. Täpse lisakulude summat ei ole võimalik arvutada. See
hakkab sõltuma, millal toimub evakuatsioon, kui pikalt, mis
piirkondadest.“.
1. Juhime tähelepanu sellele, et kuigi ühelt poolt võib evakuatsiooni tingiv
kriis avaldada mõju riigieelarvele (samaaegselt kaotab sissetuleku suurem
arv inimesi), siis eelkõige mõjutab see eelarve riigisisest jagunemist. Ehk
kui tavaolukorras saaks inimene kompensatsiooni elukohajärgselt
omavalitsuselt, siis kriisiolukorras maksab seda evakuatsioonijärgne
omavalitsus. Teeme ettepaneku täpsustada, kuidas arvestatakse
toimetulekutoetuse maksmisel omavalitsustes kehtestatud toetuse
maksmise kordadega, millise omavalitsuse korrast lähtutakse ja kui
aluseks on elukohajärgse KOVi kord, siis kuidas on tagatud vajaliku info
liikumine evakuatsioonikoha KOVile.
2. Eelnõuga kavandatavate muudatuste mõju on kriisiolukorra lõppemisel
reguleeritud erinevalt nt § 131 sätestab, et erakorralise või sõjaseisukorra
ajal võib teatud tööle võtta inimese, kelle ettevalmistus ei vasta seaduses
kehtestatud nõuetele (sotsiaaltöötaja, hooldustöötaja). Eelnõu kohaselt
kehtib see leevendus ka kaks aastat peale sõjaseisukorra lõppu, kuid mitte
erakorralise olukorra lõppemisel. Seletuskirjas puudub põhjendus, miks ei
kehti leevendus erakorralise seisukorra puhul, on lihtsalt nenditud, et
erisust ei rakendata.
1. Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud, et toimetulekutoetust maksavad
välja evakuatsioonijärgsed KOV-id, kes saavad kohaldada ainult enda
õigusakte.
2. Eelnõu seletuskirja on täiendatud ja ettepanekuga on arvestatud.
Selgitame, et erakorraline seisukord on üldjuhul Eesti põhiseaduslikku
korda ähvardav oht (Eesti põhiseadusliku korra vägivaldne kukutamise
katse, terroristlik tegevus, vägivallaga seotud kollektiivne surveaktsioon,
ulatuslik vägivallaga seotud isikugruppide vaheline konflikt ja Eesti
Vabariigi mõne paikkonna vägivaldne isoleerimine). Põhiseaduslikku
korda ähvardava ohu puhul võib riigikogu presidendi või valitsuse
ettepanekul välja kuulutada erakorralise seisukorra. Lisaks võib valitsus
erakorralise seisukorra ajal Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu
kõrvaldamiseks kehtestada erinevaid piiranguid, näiteks keelata
rahvakogunemised või kehtestada politseitunni, millel võib olla suur mõju
sotsiaalteenuste korraldamisele. Eelpool loetletud olukorra lõppedes peaks
olema võimalik korraldada sotsiaalteenuseid tavaolukorra reeglite
14
3. Eelnõu § 132 sätestab, et vältimatu vajaduse puhul võib
erihoolekandeteenust vahetult osutada ka vastava ettevalmistuseta isik,
kellel on vähemalt põhiharidus. Teeme ettepaneku, et isik peaks olema
ka teovõimeline.
4. Täiendavalt leiame, et antud eelnõuga kavandatav on ilmselt vaid osa
sellest, mida muudetakse kriisidega seoses ning mis mõjutavad avaliku
sektori toimimist tsiviil- või sõjalise kriisi ajal (haldusmenetluse seadus,
tsiviilseadustiku üldosa seadus, perekonnaseadus, tsiviilkohtumenetluse
seadustik jms). Selleks, et osata hinnata muudatuste mõju kohalike
omavalitsuste eelarvele, tööjõu vajadusele ja halduskoormusele, oleks
vajalik omada tervikülevaadet kõigi nende muudatuste osas, mis
mõjutavad avaliku sektori sotsiaalvaldkonna tööd.
kohaselt. Juhul kui erakorralisele seisukorrale järgneb sõjaseisukord, siis
rakendub peale sõjaseisukorra lõppemist eelnõus toodud erisused, sest
sõjaolukorraga kaasnev mõju sotsiaalteenuste korraldamisele ja teenuse
saajatele võib olla pikaajalisem, mistõttu on § 131 lõikes 1 ja 2 sätestatud
nõuete täitmise osas antud ka üleminekuaeg.
3. Ettepanekuga on arvestatud.
4. Info on võetud teadmiseks. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse terviktekst
koos asjaomaste õigusaktidega annab ülevaate kõikidest muudatustest, mis
uus seadus kaasa toob. Samuti näitab seda seaduse eelnõuga kaasasolev
mõjude analüüs. KOV -d on erinevad nii suuruselt kui võimekuselt ning
valmisolekult kriisides reageerimiseks. Teadmata erinevaid võimalikke
üleskerkivaid situatsioone on keeruline tervikülevaate kujundamine.
Mõistame väljatoodud probleemi olemust. Tervikpildi kujundamine on
osa protsessist ning muudatuste vajaduse ilmnemisel saame teemade
juurde tagasi tulla.
8. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon esitas omapoolsed kommentaarid:
1. § 132. Erihoolekandeteenuste osutamise erisused kriisiolukorras . Lg 1
Eriolukorra ajal, kui see on vältimatult vajalik erihoolekandeteenuse
osutamise jätkamiseks võib lisaks käesoleva seaduse § 86 lõikes 1
sätestatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada ka füüsiline
isik, kellel on vähemalt põhiharidus ja kellele on tagatud juhendamine §
86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava isiku poolt.
Lg 2 Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast
sõjaseisukorra lõppemist, kui see on vältimatult vajalik
6. Selgitame, et § 13 lõigetes 1 ja 2 on silmas peetud kahte erinevat olukorda-
lõikes 1 eriolukorda ja lõikes 2 erakorralist või sõjaseisukorda. Lõikes 2
sätestatakse nõuete leevandamine erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja
kahe aasta jooksul sõjaseisukorra lõppemisest, kui see on vältimatult
vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks. Lõikes 2 sätestatu
tähendab seda, et teenust võib osutada ilma vastava ettevalmistuseta isik
juhul, kui talle on tagatud juhendamine tavaolukorras nõuetele vastava
isiku poolt. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal on ei saa
erihoolekandeteenuse osutaja ilmselt valida, millise haridusega inimesi ta
15
erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks käesoleva
seaduse § 86 lõikes 1 sätestatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult
osutada ka füüsiline isik, kes on täisealine, teovõimeline ja kellele on
tagatud juhendamine § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava isiku poolt.
Eelpool viidatud lõikudest jääb segaseks, kas mõeldud on kahte erinevat
olukorda, esimeses lõigus eriolukorda (nt covid-19 pandeemia) ning
teises lõigus erakorralist- ja või sõjaseisukorda?
Käesolevate lõigetega seoses muutub teenuse osutamiseks vajalik
haridusnõue. Esimese punkti puhul võib teenust vahetult osutada isik,
kellel on vähemalt põhiharidus ning tagatud peab olema juhendamine.
Teises punktis ei ole viidatud haridusnõuetele. Kas see tähendab seda, et
teenust võib osutada isik, kellel puudub vastav ettevalmistus. Küll aga on
vajalik vastava ettevalmistusega isiku juhendamine?
2. Paragrahvi 131 lõikes 1 viidatakse, et erakorralise või sõjaseisukorra
ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib kohaliku
omavalitsuse üksuses olla sotsiaaltöötajana ametis isik, kelle
ettevalmistus ei vasta käesoleva seaduse §-s 161 sätestatud nõudele, kuid
kes vastab avaliku teenistuse seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud nõuetele.
See tähendab, et ametnikuna võib teenistusse võtta vähemalt
keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab
eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.
Viidates § 132 lg-le 1 ja 2, siis on vajalik mõelda, kas intellektihäiretega
inimestele teenuse osutamise haridusnõuetes on õigustatud teha niivõrd
suuri muudatusi, arvestades, et teenust saav sihtgrupp on üsna keeruline.
Eelneva jätkuks, kas haridusnõuetele mittevastavate töötajate sotsiaalsete
garantiide osas on tööandjatel kohustus tagada kõik võrdsed tingimused
teiste töötajatega, kellel on olemas vastav ettevalmistus sihtgrupile
tegevusjuhendajana tööle võtab. Iga abikäsi on teretulnud olukorras, kus
palju tegevusjuhendajaid võib olla töölt eemal. Inimeste eest hoolitsemise
töö puhul on siiski oluline, et abistaja oleks teovõimeline ja ei oleks
karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Erihoolekandeteenuste
sihtgrupiga tegelemise puhul on primaarne, et vajaliku ettevalmistuseta
inimesed oleksid oma töös juhendatud nõuetele vastava isiku poolt.
7. Selgitame. Paragrahvi 131 lõikes 1 sätestatud erisus peaks looma KOV
üksusele võimaluse erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ametisse ajutiselt
tööle võtta haridusnõuetele mittevastavaid ametnikke. Sarnane
ettevalmistusnõuete leevendamine on vajalik ka § 132 lõigetes 1 ja 2 toodu
osas, et tagada eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal teenuse
jätkumine ja teenusel olijate turvalisus. Juhime intellektihäiretega
inimestega töötamiseettevalmistusnõuetele langetamise osas tähelepanu,
et eriolukorras, erakorralises või sõjaseisukorras ei pruugi teenuse osutajal
olla võimalik leida piisavalt vajaliku ettevalmistusega tegevusjuhendajaid,
mistõttu peab olema seaduses ära toodud ajutine võimalus (nõuete
langemine kehtib vaid eriolukorra, erakorralise olukorra ajal ning
sõjaseisukorra ajal ja kuni kaks aastat pärast sõjaolukorra lõppemist)
nõuete leevendamiseks, et saaks teenuse osutamisega jätkata. Kõik
töötajaid tuleb tööandjal kohelda võrdselt ja samuti rakendatakse neile
vastavalt seadustele võrdselt kõiki kehtivaid õigusi ja sotsiaalseid
garantiisid, võttes arvesse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus
16
teenuse osutamiseks - sotsiaalsed garantiid, tööõnnetuste käsitlemine,
tasustamine, töö sisu?
Millised on abi osutajate sotsiaalsed tagatised? Töölepingud - kas üldse,
käsundus- või TLS alusel töölepingud? Sellest tulenevad ka tööõnnetuste
käsitlemine ja tasustamine (haigusleht jmt). Töö tasustamine - kas võrdne
summa sellega, kellel on olemas kutsetunnistus? Töö sisu - kas võrdne
kohustuste hulk kutselise töötajaga või jagatud lihtsamateks ja
keerukamateks tegevusteks, mis peaks olema seotud ka palgaga.
Määruses ei ole välja toodud, kuidas seda tööd tasustatakse, mis alustel
ja põhimõtetel rahastatakse antud tegevusi kriisi ajal, missugused on
töötajate palgagarantiid ning kuidas fikseeritakse töötingimused.
3. § 132. Erihoolekandeteenuste osutamise erisused kriisiolukorras
Lg 3 Sõjaseisukorra ajal lõpetab teenuseosutaja käesoleva seaduse § 80
lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul erihoolekandeteenuse osutamise
suunamisotsuse alusel, kui isik ei kasuta teenust kauem kui 14 päeva,
välja arvatud statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise korral.
Lg 4 Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal pikenevad
käesoleva seaduse § 71 lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähtajad ühe kuuni.
Lõike 3 juures on lühendatud aega 14 päevale. Kui isikul on midagi
vahele tulnud, näiteks erakorralise olukorra tõttu ei ole teenusele
saabumine ohutu, kas siis lõpetatakse tema teenus? Küll aga lõike 4
juures on inimestel aega üks kuu teenusele tulla. Leiame, et lõigetes 3 ja
4 viidatud perioodid peavad sarnasema, arvestades olukordi, mis võivad
kriisidega seoses ette tulla. Sõjaseisukorras ja eriolukorras peavad kõigil
olema võrdsed võimalused teenust saada.
kriisiolukordades rakenduvaid sätteid. Sotsiaalsed tagatised jäävad
samadeks, seda me ei muuda. TLS kehtib koosmõjus kriisi sätetega. TLS
eelnõus tehakse ka vajalikud muudatused, mis reguleerivad
kriisiolukordades töötamist.
8. Arvestatud. Paragrahvi 132 lõikes 3 sätestatud teenuselt eemal oleku
tähtaja lühendamine kahelt kuult 14 päevale kehtib vaid sõjaseisukorra ajal
ja on ette nähtud võimaldamaks vabanenud teenuskoha korral kiiresti
teenusele pääseda inimestel, kes äärmiselt keerulises olukorras vajavad
teenust esimesel võimalusel. Tehtud ettepanekule toetudes täpsustasime
eelnõus, et teenuselt eemal oleku aja lühendamine kehtib majutusega
teenuste puhul. Samuti muutsime eelnõus ka teenusele saabumise aja 1 kuu
asemel 14 päevale (kehtiva seaduse kohaselt peab erihoolekandeteenust
saama suunatud isik pöörduma erihoolekandeteenuse osutaja poole
suunamisotsuses märgitud teenuse osutamiseks kokku lepitud tähtpäeval,
kuid igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse ja
toetatud elamise teenuse puhul hiljemalt kolme päeva jooksul, kogukonnas
elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul seitsme päeva
jooksul ja sundravilt või tahtevastaselt ravilt vabanev ja kohtumäärusega
erihoolekandeteenust saama suunatud isik hiljemalt kümne päeva jooksul
kokkulepitud tähtpäevast arvates.
17
Lg 6 Erakorralise või sõjaseisukorra ajal teeb erihoolekandeteenuse
osutaja endast oleneva, et tagada teenuse toimimine.
Erihoolekandeteenuse toimimise tagamiseks peab erihooldusteenuse
osutaja tagama lähtuvalt täisealise isiku vajadustest isiku turvalisuse ja
abistama isikut enese eest hoolitsemisel.
Täiendaksime käesolevat lõiget järgmiselt: “Erakorralise või
sõjaseisukorra ajal teeb erihoolekandeteenuse osutaja endast oleneva, et
tagada teenuse toimimine. Erihoolekandeteenuse toimimise tagamiseks
peab erihooldusteenuse osutaja tagama lähtuvalt täisealise isiku
vajadustest isiku turvalisuse ja abistama isikut enese eest hoolitsemisel.
Erihoolekandeteenuse osutamisel võib teha ajutiselt erandeid teenuste
sisu osas, kui see on vältimatult vajalik kriisiolukorras
erihoolekandeteenuse osutamiseks.“.
4. Lg 6-8 sätestatakse erihoolekandeteenuse osutaja kohustused erakorralise
või sõjaseisukorra ajal. Mainitud kriisiolukordades on teenuseosutaja
kohustus teha endast olenev teenuse toimimise jätkumiseks. Selleks tuleb
kõikide erihoolekandeteenuste puhul lähtuvalt teenust kasutava isiku
vajadustest tagada isiku turvalisus ja abistada teda enese eest hoolitsemisel.
Kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja
kohustus on lisaks eelnevale tagada isikule majutus ja toitlustamine ning
ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kohustus on järgida
tervishoiuteenuse osutaja poolt isikule määratud raviskeemi ja omada
ülevaadet ööpäevaringset erihooldust saava täisealise isiku
viibimiskohast. Nimetatud punkt vajab teenuseosutajale kindlasti lisaraha
saamise või -kulude hüvitamise selgitust ehk siis mille arvelt saab
teenuseosutaja klientidele tagada majutuse ja toitlustuse.
5. Nagu on kirjas § 3 Ohvriabi seaduse muutmine lg 4. Kindlasti peab
analüüsima, kuidas nimetatud täiendust rakendatakse, kas määruse
9. Lõigetes 6-8 on sätestatud teenuseosutaja kohustuste leevendamine
erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ning teenuseosutajale siinkohal
lisakulusid ei teki. Silmas peetud, et teenuseosutaja kohustus tagada
teenust kasutavatele isikutele majutus ja turvalisus ei saa ohtu seada
teenuseosutaja enda elu ja tervist. Seletuskirja on täiendatud.
10. Selgitame. Ohvriabiteenused on riigi korraldatavad teenused, mida
mitmete teenuste puhul osutab Sotsiaalkindlustusamet ise. Seega
18
tasandil, teenuseosutaja enda nägemuse järgi või mingisugusel kolmandal
viisil?
6. § 134. Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise erisused
kriisiolukorras
Lg 2 Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik maksta
toimetulekutoetust toetuse taotlejale sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §
28 lõikes 3 nimetatud arvelduskontole, võib kohaliku omavalistuse üksus
toimetulekutoetuse sularahas maksmise korral määrata toetuse 0 või 5-ga
lõppeva summana, ümmardades toetuse suurust inimese kasuks. Toetuse
võib sularahas välja maksta mõistliku aja jooksul.“;
Esialgu peaks oleme kindel vahemik, mis aja jooksul toetus välja
makstakse ning ettenägematute olukordade puhul on mõistlik rakendada
alles „mõistliku aja“ mõistet. Leiame, et kui inimesed sõltuvad niisugusel
keerulisel ajal toetustest, siis on mõistlik luua võimalikult selged
kokkulepped.
7. § 3. Ohvriabi seaduse muutmine
Lg 4 Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib
Sotsiaalkindlustusamet teha ohvriabiteenuste korraldamisel ajutiselt
erandeid teenuste sisu osas, kui see on vältimatult vajalik kriisiolukorras
ohvriabiteenuste osutamiseks.
Täiendaksime lõiget järgmiselt: „Eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal teeb Sotsiaalkindlustusamet endast oleneva, et tagada
kirjeldatakse olukorrad, millistel juhtudel on võimalik teenuste
komponentide osas leevendusi teha Sotsiaalkindlustusameti töökorralduse
juhistes. Juhul, kui Sotsiaalkindlustusamet on teenuse osutamise
delegeerinud kolmandale osapoolele, siis lepitakse kriisolukorras teenuse
osutamine kokku lepingus.
6. Selgitame. Igal juhul säilib haldusmenetluse § 5 lõikes 4 sätestatud
menetluse kiire läbiviimise kohustus, mis on eriti oluline
toimetulekutoetuse maksmisel.
7. Mittearvestatud. Vastav täiendus ei muudaks sätte sisu. Säte on
sõnastatud juba praegu nii, et teenuste sisu osas võib ajutisel erandeid teha
vaid siis, kui see on vältimatult vajalik. See tähendab, et teenused
osutatakse senikaua tavapärasel kujul, kui see on võimalik.
19
teenuse toimimine. Küll aga võib Sotsiaalkindlustusamet teha
ohvriabiteenuste korraldamisel ajutiselt erandeid teenuste sisu osas, kui
see on vältimatult vajalik kriisiolukorras ohvriabiteenuste osutamiseks.“.
8. Viidates käesolevale määrusele § 132. Erihoolekandeteenuste osutamise
erisused kriisiolukorras lg 6, peaks mõtlema, kuidas ajutisi erandeid teenuse
osutamisel rakendatakse, kas määruse tasandil, Sotsiaalkindlustusameti enda
nägemuse järgi või mingisugusel kolmandal viisil?
8. Paragrahvi 132 lõigetes 6–8 sätestatakse erihoolekandeteenuse osutaja
kohustused erakorralise või sõjaseisukorra ajal. Mainitud olukordades on
teenuseosutaja kohustus teha endast olenev teenuse toimimise jätkumiseks.
Nõuete puhul eeldatakse, et teenuse osutaja tegutseb teenuse saaja huvides
parimal võimalikul moel, oma elu ja tervist ohtu seadmata.
9. MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühenduse arvamus
Käesolevaga edastame ELNHÜ arvamuse sotsiaalhoolekande seaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu osas.
ELNHÜ liikmed avaldavad arvamust üksnes nende seaduse ja määruse
ning plaanitavate muudatuste kohta seaduse eelnõu osas, millega puutume
oma töös kokku.
Oleme seisukohal, et tegemist on oluliste muudatustega seadusandluses.
Peame väga oluliseks, et tehakse muudatusi, mis reguleerivad
kriisiolukorras sotsiaalteenuste järjepidava osutamise, sh on fikseeritud ka
aeg, mil tuleb taastada eelnevad nõuded. Leiame, et erinevate
sotsiaalteenuste pakkujate rollide täpsustused ning teenuste pakkumise
tingimused kriisiolukordades on põhjendatud.
ELNHÜ kooskõlastab sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu.
Samas soovime juhtida tähelepanu, et ELNHÜ liikmeid puudutavad
eelkõige turvakodu-, lapsehoiu- ja asendushooldusteenuse osutamise
tingimused kriisiolukordades. Kõigi nimetatud teenuste puhul on tegemist
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kohaselt KOV püsivate
Selgitame. Nõustume, et olenemata teenuseosutaja juriidilisest vormist
peab kriisiolukorras olema tagatud teenuse toimepidevus, mille üheks
osaks on teenust vahetult osutavate isikute olemasolu. Samas ei ole
võimalik panna SHS-is kriisiolukorraks täiendavaid kohustusi isikutele,
kellele TsiRKS kriisiülesandeid või muid kohustusi ei pane, nagu nt
eraõiguslikud isikud ja teenuseosutajad. Leiame, et üldjuhul peaks
kohalikele omavalitsustele püsivate kriisiülesannete määramine ning
täiendavalt asutustele ja isikutele ühekordsete kriisiülesannete seadmise
võimalus tagama võrdsed võimalused töötajate kaasamiseks. Töölepingu
seadusesse täiendavate erisuste tegemine üksikute teenuse liikide kaupa
vajab põhjalikumat kaalumist, sh tuleb arvestada, et kriisiülesannet
täitvaid eraõiguslikke teenuseosutajaid võib olla ka teistes valdkondades
või muude teenuste puhul lisaks tagasisides märgitud lapsehoiu-,
turvakodu- ja asendushooldusteenusele. Sellest tulenevalt arutame
ettepanekut edaspidi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga,
kelle haldusalasse töövaldkonna küsimused kuuluvad.
20
kriisiülesannetega, mis tähendab, et teenuse osutamine tuleb tagada igas
kriisis. Meie hinnangul ei tohiks see sõltuda teenuse osutaja
omandivormist ega personali ametinimetustest.
Oleme teadlikud, et meie järgnevalt kirjeldatud murekohad puudutavad
küll töölepingu seaduse muutmise vajadust, kuid kuna peame neid
oluliseks, siis toome need siiski siinkohal välja:
Plaanitava regulatsiooni kohaselt on lubatud tööajas erakorralise
seisukorra või sõjaseisukorra ajal erisusi teha üksnes perevanemal. Kui
perevanemate puhul võib erakorralise ja sõjaseisukorra ajal jätta
kohaldamata minimaalse ja maksimaalse tööaja ning teenuse osutamise
aja nõuded, siis kasvatajate puhul ei saa neid ka edaspidi rakendada.
Samas on meil veel palju asutusi, kus toimib kasvataja süsteem
(2021.aasta lõpu seisuga 244 perevanemat, 215 kasvatajat, 36 abi).
ELNHÜ liikmed leiavad, et see, millisel asendushoolduse vormil laps
teenust saab, ei tohiks erakorralise ega sõjaseisukorra ajal mõjutada lapse
heaolu. Seetõttu peame oluliseks, et asendushooldusteenusel
asenduskodus, on samamoodi vajalik luua sarnane erisus kasvatajate
tööajas, kui see on põhjendatud ning teenust vajavate laste huvides.
Selleks, et tagada erinevates kriisiolukordades lastele, noortele ja nende
saatjatele hädavajalike sotsiaalteenuste toimepidevus on olulisteks
teenuse liikideks ka turvakoduteenus ja lapsehoiuteenus ning nende
teenuste jätkusuutlik osutamine. Oluline on ka erisuse loomise
võimaldamine nende kasvatusala töötajate tööajas. Ka nende teenuste
puhul ei ole kriisitingimustes teatud olukordades mõistlik ega võimalik
kinni pidada tööpäeva (kuni 24h töövahetus) või töönädala üldisest
normist. Leiame, et ka lapsehoiuteenuse ja turvakoduteenuse töötajate
tööaja osas on erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal vajalik luua
sarnane erisus asendushooldusteenuse osutajatega.
21
Lisaks saame aru, et riigikaitse ja tsiviilkriisi seaduse eelnõu järgi on KOV
hallatavad asutused kriisiolukorras nö kriisiülesandega asutused ja nende
töökohtadel olevatele isikutele võib kehtestada erineva tööajakorralduse,
erinevad nõuded töö-, puhke- ja valveaja kestusele ning piirangud ööajal
ja riigipühal tehtavale tööle. Teiste omandivormidega (MTÜ, AS, SA jms)
asutused tuleb eraldi määrata kriisülesandega asutuseks kriisi lahendava
asutuse poolt. Praktikas võib aga see protsess võtta kriisisituatsioonis liiga
kaua aega ja ohustada nende asutuste toimepidavust. Ehk siis erisuste
kehtimine saab olema seotud asutuse omandivormiga, mis aga meie
arvamusel ei ole teenust saavate laste vaatest õige ega õiglane.
10. Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus:
1. Eelnõuga luuakse võimalus, et eriolukorras, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal võib kogukonnas elamise teenust osutada eraldi
ruumides intellektihäirega ja psüühikahäiretega isikutele. Lisaks osutada
ööpäevaringset erihooldusteenust ruumides koos teiste ööpäevaringsete
hooldusteenustega. Mõistame vajadust kriisolukorras teenusele seatud
tingimuste lõdvendamist, kuid tuleb arvestada, et erihoolekandeteenustel
viibivad raske psüühika- ja intellektihäirega inimesed, kellele iga
muudatus tema tavapärases rutiinis võib mõjutada laastavalt, rääkimata
kriisiolukorrast. Meetme rakendamine peab olema põhjalikult läbi
kaalutletud, mistõttu teeme ettepaneku sõnastada eelnõu säte järgnevalt:
„§ 132 . Erihoolekandeteenuste osutamise erisused kriisiolukorras
Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva
seaduse § 99 lõikes 3 ja § 102 lõike 1 punktis 4 sätestatut, kui see on
vältimatult vajalik.
Viitame, et vältimatu vajaduse sõnastamist on kasutatud eelnõus
käsitletud teiste teenuste puhul ka, kus on nõuete leevendamine
1. Arvestatud. Eelnõud on täiendatud.
22
kriisiolukorrast tulenevalt vajalik, näiteks lapse turvakoduteenus,
lapsehoiuteenus, asendushooldus. Kuna raske on hinnata, milliseks
kujunevad erinevad kriisid ja nende avaldumine, sh nende kestvus,
sagedus, korraga, järjestiku või kombinatsioonis avaldumine, pole ette-
ennustatav ning seetõttu pole ka ette hinnatav, siis on äärmiselt oluline,
et seaduse sõnastus on paindlik nii inimese, süsteemi kui ka
teenuseosutajate vaatest ning teenuse saajate sihtgrupid on seaduse eest
võrdselt koheldud.
2. Eelnõus käsitletud teenuste puhul lõdvendatakse teenust vahetult
osutavate töötajate puhul kvalifikatsiooninõudeid (asendushooldus,
turvakoduteenus, lapsehoiuteenus) alates kriisolukorra kehtestamisest, va
erihoolekandeteenusel, kus töötajate kvalifikatsiooni lõdvendatakse juba
eriolukorra kehtestamisel (§ 132). Eelnõu seletuskirjast ei leia põhjendust,
miks koheldakse erinevalt erihoolekandeteenuse osutajaid ja kasutajaid.
Juhime tähelepanu, kõikide teenuse kasutajad tuleb kohelda võrdselt,
lisaks arvestades, et erihoolekandeteenustel on tegemist raske psüühika-
ja intellektihäirega inimesed, kelle eripärade tõttu on vaja spetsiifilisemate
teadmistega töötajaid.
Teeme ettepaneku sarnaselt teiste eelnõus välja toodud teenustega
eriolukorras mitte leevendada erihoolekandeteenust vahetult osutavate
isikute kvalifikatsiooninõudeid, et tagada maksimaalne kvaliteet kõikidel
teenustel ühetaoliselt.
3. Paragrahvi 1551 lõike 4 kohaselt ei kohaldata erakorralise või
sõjaseisukorra ajal SHS §-s 151 nimetatud üheksa sotsiaalteenuse
osutamise puhul tegevusloa nõuet. Need teenused on turvakodu-,
lapsehoiu- ja asendushooldusteenus (perekodus ja asenduskodus),
väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, igapäevaelu toetamise teenus,
töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise
teenus ja ööpäevaringne erihooldusteenus. Pärast erakorralise või
2. Selgitame. Nõustume, et erinevate teenuste kasutajaid tuleb kohelda
võrdselt, kuid töötajate haridusnõuete leevendamisel peame lähtume
teenuse sihtgrupi eripäradest ja konkreetsest olukorrast. Kahjuks on
erihoolekandeteenuste puhul ka nö tavaolukorras raskusi nõutud
ettevalmistusega tegevusjuhendajate leidmisel, mistõttu on tehtud
ettevalmistusnõuetesse leevendusi (nt võib juhendamisel tööle asuda ka
inimene, kellel on läbitud sissejuhatav e-koolitus, kuid ei ole veel 260-
tunnine tegevusjuhendaja koolitus). Paragrahvi 132 lõigetega 1 ja 2 on
loodud võimalus erihoolekandeteenuse osutajal võtta tööle inimesed, kes
tavaolukorras ei saaks tegevusjuhendajana töötada, kuid eriolukorra,
erakorralise või sõjaseisukorra ajal (ja 2 aastat pärast sõjaseisukorra
lõppemist) saavad töötada eesmärgil, et teenuse osutamine ei katkeks.
Oluline on rõhutada, et tavaolukorras nõuetele mitte vastavate isikute
puhul on nõutud juhendamine nõuetele vastava isiku poolt.
3. Arvestatud. Lisatud eelnõusse täiendus, mis toetab teenuse osutamise
jätkumist pärast sõjaseisukorra lõppemist - sõjaseisukorra lõppedes on
teavitamise alusel (ilma tegevusloata) lubatud tegutseda kuni 90 päeva
selleks, et oleks võimalik selle aja jooksul taotleda edasiseks tegevuseks
tegevusluba. Selgitame, et erakorralise või sõjaseisukorra lõppedes tuleb
SHS §-s 151 toodud üheksa teenuse osutajal, kes on eelnevalt, tuginedes
eelnõu § 1551 lõikele 4, esitanud teate teenuse osutamise alustamise kohta,
23
sõjaseisukorra lõppemist tuleb majandustegevuse alustamise teate
esitanud teenuseosutajal alustada tegevusloa taotlemist või lõpetada
teenuse osutamine.
Eelnõust selgub, et teenuseosutajad peavad koheselt teenuse osutamise
lõpetama või alustama tegevusloa taotlemist peale erakorralise või
sõjaseisukorra lõppu.
Teeme ettepaneku kaaluda sarnaselt töötaja nõuete taastamisega ajaakent,
millal tuleb nõuded vastavusse viia. Võib juhtuda, et teenuseosutaja peale
sõjaseisukorra lõppemist ei ole koheselt võimeline tegevusluba taotlema
(pole piisavalt personali või ruumid ei vasta maksimaalsetele vajadustele),
aga on äärmiselt kriitiline teenuse osutamist jätkata, kuna inimeste
põhivajadusi ei ole võimalik muul viisil tagada (pakkuda peavarju vms).
Vähemalt peab kaaluma sätte muutmist nendel teenustel, kus inimese elu
on otseselt ohus peale teenuse lõppemist (majutusega teenused).
EPIKoda rõhutab, et kuna kriisid ja nende avaldumine ei ole täielikult ette
ennustavad, siis tuleb tagada maksimaalne paindlikkus süsteemisiseselt,
et minimeerida riske, et inimestele pakutavad teenused ja toetused on
kriisolukorras korraldatud alla tegelike võimete.
siiski kohe alustada ka tegevusloa taotlemise protsessiga. SKA poolt
võetakse käesoleva seaduse muudatusega töötajatele rakendatavaid erisusi
arvesse juba tegevusloa väljastamisel. Kriitiliste teenuste puhul saab SKA
kriisolukorras tegevusloa väljastamise menetluse puhul personali ja
ruumide osas kindlasti arvesse võtta antud ajahetkest lähtuvalt kõiki
asjaolusid ja väljastada ka tähtajalise tegevusloa.
11. Tervisekassa arvamus:
Tervisekassal on seaduse eelnõu ja rakendusaktide kavandite kohta
järgnevad märkused ja muudatusettepanekud:
1) Eelnõu kohaselt saab Tervisekassa vahendid kriisi lahendamiseks
riigieelarvest. Seletuskirjas on põhjenduseks toodud asjaolu, et
hädaolukorras on korraldatava teenuse mastaabid ja selle rahalise
katmise vajadused kordades suuremad. Nõustume, et ülesannete
laiendamine võib kaasa tuua täiendavaid kulutusi töötajatele, seda eriti
Arvestatud.
24
seoses töövõimetuslehtede paberil vormistamisega. Mõju hindamine sh
täiendavate kulutuste suurus oleneb kriisi kestusest, sügavusest jne.
2) Rakendusaktide kavand 7 - Sotsiaalministri 19. septembri 2002. a
määruse nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja
maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise
määramise ja maksmise kord” muutmine. Läbivalt palume asendada § 1
punktides 1-4 viite RaKS §-i 893 asemel viitega RaKS §-le 621.
3) Rakendusaktide kavand 8 - Tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a
määruse nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine
Tervisekassale“ muutmine. Läbivalt palume asendada § 1 punktides 1-3
viite RaKS §-i 893 asemel viitega RaKS §-le 621.
LISA 1
vähem kui 1000 kasutajat rohkem kui 1000 kasutajat rohkem kui 5000 kasutajat rohkem kui 10 000 kasutajat rohkem kui 40 000 kasutajat rohkem kui 100 000 kasutajat
-3 -2 -1 1 2 3
Juhuslik, kaootiline. Kasutatakse vajaduse korral, kui harjumuspärased teenused ei ole kättesaadavad
Inimene või ettevõtte kasutab teenust ainult kindla juhtumi või sündmuse korral
Regulaarselt kindla klientide sihtrühma või ettevõtete poolt
Regulaarselt enamiku kasutajate/klientide poolt
Iga päev kindla klientide sihtrühma või ettevõtete poolt
Iga päev enamiku kasutajate/klientide poolt
-3 -2 -1 1 2 3
On olemas kohe rakendatav alternatiiv
Asendamiseks kulub kuni 12 tundi
Asendamiseks kulub kuni 24 tundi
Asendamiseks kulub kuni 72 tundi
Asendamiseks kulub kuni neli nädalat
Ei ole asendatav või asendamiseks kulub kuid, aastaid
-3 -2 -1 1 2 3
Alternatiiv võimaldab osutada teenust samas mahus
Alternatiivi rakendamisel eeldab teenuse osutamine samas mahus mõningaid ümberkorraldusi
Alternatiivi rakendamisel eeldab teenuse osutamine samas mahus suuremaid ümberkorraldusi
Alternatiiviga on kaetud suur osa teenuse mahust
Alternatiiv võimaldab osutada teenust pooles mahus
Alternatiiv puudub või võimaldab asendada ainult üksikute teenuse osutamise ülesannete täitmist
-3 -2 -1 1 2 3
Mõju puudub (ei ole vajalik ühiskonnale olulisema teenuse toimimiseks)
Mõju väike (mõjutab ühe ühiskonnale olulisema teenuse toimimist)
Mõju mõõdukas (mõjutab kahe ühiskonnale olulisema teenuse toimimist)
Mõju keskmine (mõjutab vähemalt kolme ühiskonnale olulisema teenuse toimimist)
Mõju oluline (mõjutab kuni viie ühiskonnale olulisema teenuse toimimist)
Mõju suur (mõjutab rohkem kui viie ühiskonnale olulisema teenuse toimimist)
-3 -2 -1 1 2 3
Teenuse katkestusega ei kaasene mõjutatud teenustele olulisi tagajärgi
Teenuse katkestusega kaasneb mõjutatud teenustele vähe tunnetatav töökorralduslik ebamugavus
Teenuse katkestusega kaasneb mõjutatud teenustele tunnetatav töökorralduslik ebamugavus
Teenuse katkestusega võib kaasneda mõjutatud teenuste protsessiosade seiskumine, mis põhjustab väiksemaid häireid
Teenuse katkestusega võib kaasneda mõjutatud teenuste olulisemate protsessiosade seiskumine, kuid mitte täielik katkestus
Teenuse katkestusega võib kaasneda suure osa mõjutatud teenuste katkestus
-3 -2 -1 1 2 3
Teenus ei ole alternatiiviks ühelegi muule ühiskonnale olulisele teenusele
Võib osutuda mingis osas alternatiiviks koosmõjus mõne muu teenusega
On alternatiiviks vähemalt ühele ühiskonnale olulisele teenusele
On ainukeseks alternatiiviks vähemalt ühele ühiskonnale olulisele teenusele
On alternatiiviks vähemalt kahele ühiskonnale olulisele teenusele
On alternatiiviks vähemalt kolmele ühiskonnale olulisele teenusele
-3 -2 -1 1 2 3
Elutähtsate teenuste määramise kriteeriumid
I Teenuse kasutajate arv või teenusest kasu saavate inimeste arv (aasta jooksul) Mõni kasutaja
Palju kasutajaid
II Kasutamise vajadus eraisikute või ettevõtete poolt aasta jooksul
Harva Tihti
III Teenuse asendatavus
III a Asendatavuse kiirus
Saab kohe asendada
Ei ole asendatav
III b Alternatiivi samaväärsus
Väga lähedane põhiteenusele
Samaväärne puudub
IV Seotus teiste ühiskonnale oluliste
teenustega (elutähtsad ja
üldhuviteenused)
IV a Mitmele teenusele avaldab
mõju
Ei ole seotud teiste teenustega
Seotud paljude teenustega
IV b mõju ulatus seotud teenustele
Mõju väike Mõju suur
V Kas teenus ise on alternatiiviks teistele ühiskonnale olulistele teenustele (elutähtsad
ja üldhuviteenused) Ei ole ise
alternatiiviks On
alternatiiviks
LISA 1
Rohkem kui neli nädalat Kuni neli nädalat Kuni üks nädal Kuni 72 tundi Kuni 24 tundi Kuni paar tundi
-3 -2 -1 1 2 3
Teenuse katkestus ei mõjuta teenuse vajaja harjumuspärast käitumist
Teenuse katkestus muudab teenuse vajaja elukorralduse ebamugavaks
Teenuse katkestuse tulemusena peab teenuse vajaja suurel määral vaatama üle igapäevase elukorralduse ja harjumused
Teenuse katkestusega võib kaasneda selle teenuse vajaja tervisliku seisundi halvenemine või surm
Teenuse katkestusega kaasneb suure tõenäosusega selle teenuse vajaja tervisliku seisundi halvenemine või surm
Teenuse katkestusega kaasneb igal juhul selle teenuse vajaja tervisliku seisundi halvenemine või surm
-3 -2 -1 1 2 3
Teenuse katkemisel ei toimu mõõdetavat otsest negatiivset muutust ühegi populatsiooni arvukuses või ökosüsteemi talitlemises
Teenuse katkemisel toimuvad vähesed negatiivsed otsesed muutused populatsiooni arvukuses või ökosüsteemi talitlemises, mis jäävad normaalkõikumise piiridesse. Eelnev olukord taastub ilma inimese sekkumiseta
Teenuse katkemisel toimuvad otsesed negatiivsed muutused populatsiooni arvukuses või ökosüsteemi talitlemises. Eelnev olukord taastub ilma inimese sekkumiseta
Teenuse katkemisel toimuvad otsesed negatiivsed muutused ühe või mitme liigi isendite arvukuses ja ökosüsteemi talitlemises. Eelneva olukorra taastamine ei ole võimalik ilma inimese sekkumiseta
Teenuse katkemisel toimub suur otsene negatiivne muutus ühe või mitme liigi isendite arvukuses. Eelneva olukorra taastamine ei ole võimalik ilma inimese sekkumiseta
Elukeskkonna hävimine teenuse katkemisel. Ökosüsteemi talitlemine on lakanud või pöördumatult kahjustatud. Muudatuse eelset olukorda on võimatu taastada
-3 -2 -1 1 2 3
Teenuse osas ei ole määratud kriisiülesannet
Teenuse osas on määratud kriisiülesanne, ta on vahetult vajalik lühiajaliselt kriisiolukorra lahendamiseks
Teenuse osas on määratud kriisiülesanne, ta on vahetult vajalik lühiajaliselt hübriidkonflikti, sõjaolukorra lahendamiseks ja turul on teenuseosutajate paljusus (palju alternatiivseid pakkujaid)
Teenuse osas on määratud kriisiülesanne, ta on vahetult lühiajaliselt vajalik hübriidkonflikti lahendamiseks. Alternatiivselt on teenuse osas määratud kriisiülesanne, ta on vahetult vajalik püsivalt kriisiolukorra lahendamiseks
Teenuse osas on määratud kriisiülesanne, ta on vahetult lühiajaliselt vajalik sõjaolukorra lahendamiseks. Alternatiivselt on teenuse osas määratud kriisiülesanne, ta on vahetult püsivalt vajalik hübriidkonflikti lahendamiseks
Teenuse osas on määratud kriisiülesanne, ta on vahetult püsivalt vajalik sõjaolukorra lahendamiseks
-3 -2 -1 1 2 3
VI Tagajärgede tajumise kiirus Pika aja jooksul
Lühikese aja jooksul
VII Mõju teenuse vajaja elule ja tervisele
Mugavus Surmav
VIII Mõju keskkonnale
Mõju puudub Mõju on
katastroofiline
IX Teenuse roll riigikaitses
Puudub Märkimisväärn
e roll
LISA 1
Teenuse katkemine võib häirida mõne ettevõtte majandustegevust, aga katkestus ei mõjuta teenuse tarbijate harjumuspärast käitumist ning laiem majanduslik mõju riigi majandusele puudub
Teenuse katkemisega kaasneb mõningane (>0,5% aastasest nominaalsest SKPst) negatiivne mõju riigi SKP-le. Arvestades SKPd sissetulekute meetodil tähendab see ettevõtete palgakulu (palk+tulu- ja sotsiaalmaks palkadelt) ja kasumite summa vähenemist > 125 mln euro võrra (majanduses tervikuna kokku), millega kaasneb maksulaekumiste vähenemine > 50 mln euro võrra (ehk eelarvepositsioon halveneb > ca 0,25% võrra SKP suhtes)
Teenuse katkemisega kaasneb mõõdukas (>1% aastasest nominaalsest SKPst) negatiivne mõju riigi SKP-le. Arvestades SKPd sissetulekute meetodil tähendab see ettevõtete palgakulu (palk+tulu- ja sotsiaalmaks palkadelt) ja kasumite summa vähenemist > 250 mln euro võrra (majanduses tervikuna kokku), millega kaasneb maksulaekumiste vähenemine > 85 mln euro võrra (ehk eelarvepositsioon halveneb > ca 0,35% võrra SKP suhtes)
Teenuse katkemisega kaasneb negatiivne (>2% aastasest nominaalsest SKPst) mõju riigi SKP-le. Arvestades SKPd sissetulekute meetodil tähendab see ettevõtete palgakulu (palk+tulu- ja sotsiaalmaks palkadelt) ja kasumite summa vähenemist > 500 mln euro võrra (majanduses tervikuna kokku), millega kaasneb maksulaekumiste vähenemine > 175 mln euro võrra (ehk eelarvepositsioon halveneb > ca 0,7% võrra SKP suhtes)
Teenuse katkemisega kaasneb ulatuslik (>3% aastasest nominaalsest SKPst) negatiivne mõju riigi SKP-le. Arvestades SKPd sissetulekute meetodil tähendab see ettevõtete palgakulu (palk + tulu- ja sotsiaalmaks palkadelt) ja kasumite summa vähenemist > 750 mln euro võrra (majanduses tervikuna kokku), millega kaasneb maksulaekumiste vähenemine > 250 mln euro võrra (ehk eelarvepositsioon halveneb > ca 1,0% võrra SKP suhtes)
Teenuse katkemisega kaasneb väga ulatuslik (>4% aastasest nominaalsest SKPst) negatiivne mõju riigi SKP-le. Arvestades SKPd sissetulekute meetodil tähendab see ettevõtete palgakulu (palk+tulu- ja sotsiaalmaks palkadelt) ja kasumite summa vähenemist > 1 mld euro võrra (majanduses tervikuna kokku), millega kaasneb maksulaekumiste vähenemine > 350 mln euro võrra (ehk eelarvepositsioon halveneb > ca 1,5% võrra SKP suhtes)
-3 -2 -1 1 2 3
X Mõju majandusele
Puudub Mõju
katastroofiline
EELNÕU
22.05.2025
1
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus1
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Käesolev seadus reguleerib riigikaitse rahu- ja sõjaaegset korraldust, kriisiolukorraks,
sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorraks, erakorraliseks ja
sõjaseisukorraks valmistumist ja nende olukordade lahendamist, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni korraldust, Eesti Vabariigi osalemist rahvusvahelises sõjalises koostöös,
elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikke aluseid ning järelevalvet ja vastutust.
(2) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse
sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(3) Käesolevas seaduses sätestatud riigivastutusele kohaldatakse riigivastutuse seadust ja
võlaõigusseadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(4) Käesolevat seadust ei kohaldata kriisiennetusmeetmete ning kriisilahendusmeetmete ja -
õiguste rakendamisele finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud
isiku suhtes, kui tema finantsolukord on halvenenud või võib kiiresti halveneda või on
tõenäoline, et ta on maksejõuetu või võib muutuda lähitulevikus maksejõuetuks põhjusel, mis
ei ole seotud eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamisega vastavalt
käesoleva seaduse §-le 21, 23 või 25, või kui on oht eelnimetatud paragrahvide alusel välja
kuulutatavate olukordade tekkeks.
§ 2. Tsiviilkriis ja riigikaitse
(1) Tsiviilkriis on loodusõnnetus, katastroof või nakkushaiguse levik või muu olukord, mis võib
põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või ohustada vahetult paljude
inimeste elu ja tervist või põhjustada suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju.
(2) Katastroof käesoleva seaduse tähenduses on ulatuslike tagajärgedega olukord, mis on
põhjustatud eelkõige inimtegevusest ja millega kaasnevad ulatuslikud häired ühiskonna
toimimises või suur kahju inimeste elule ja tervisele, isikute varale, majandusele või
keskkonnale, või muu sarnase mõjuga sündmus, mis ei ole tingitud loodusõnnetusest,
sabotaažist või terroriaktist.
(3) Nakkushaigus käesoleva seaduse tähenduses on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduses sätestatud nakkushaigus ning veterinaarseaduses sätestatud loomataud.
(4) Riigikaitse on Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse, tema maa-ala, territoriaalmere ja
õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkuse ning julgeoleku ja põhiseadusliku korra
kindlustamine, tagades seejuures elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise.
EELNÕU
22.05.2025
2
§ 3. Kriisiolukord
(1) Kriisiolukord käesoleva seaduse tähenduses on olukord, mis kehtestatakse juhul, kui on
täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimused ning:
1) on vaja lahendada tsiviilkriisi või
2) on vaja tõrjuda riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavat ohtu või selleks
valmistuda või osaleda käesoleva seaduse § 136 punktis 1 nimetatud kollektiivse enesekaitse
operatsioonil.
(2) Riigikaitseline kriisiolukord on kriisiolukord, mis kehtestatakse käesoleva paragrahvi lõike
1 punktis 2 sätestatud asjaolude esinemise korral.
(3) Kriisiolukorra kehtestamiseks peavad olema samal ajal täidetud järgmised tingimused:
1) lähimuse põhimõttest tulenevalt pädev asutus või isik ei saa või ei saa õigel ajal kriisi
lahendada või ohtu tõrjuda või selleks valmistuda ja vaja on Vabariigi Valitsuse tasandil tagada
mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsus ja koordineeritus;
2) olukorda ei ole võimalik lahendada käesolevas seaduses sätestatud juhtimiskorraldust
rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata ning
3) vaja läheb tavapärasest rohkem võimeid, sealhulgas personali, vahendeid ja varusid.
§ 4. Tsiviilkriisiks valmistumise ja selle lahendamise ning riigikaitse põhimõtted
(1) Tsiviilkriisiks valmistumine ja selle lahendamine lähtub avarast julgeolekukäsitusest.
(2) Avar julgeolekukäsitus on arusaam julgeolekust kui riigi ja selle rahva võimest kaitsta
endale omaseid väärtusi ja eesmärke väliste poliitiliste, sõjaliste, majanduslike ja ühiskondlike
ohtude ja riskide ning nende koosmõjude eest ja saavutada nende ohtude tõrjumine ja riskide
maandamine.
(3) Tsiviilkriisiks valmistub ja seda lahendab ning riigikaitset tagab iga asutus ja isik oma
pädevuse kohaselt lähimuse põhimõtet arvestades võimalikult madalal tasandil.
(4) Riigikaitse tagamisel lähtutakse riigikaitse laiast käsitusest, mille järgi on riigikaitse riigi
kaitsmine ja selleks valmistumine, kasutades kõiki riigi käsutuses olevaid sõjalisi ja
mittesõjalisi võimeid ja ressursse ning kaasates kogu ühiskonna ning kõik vahendid ja varud.
(5) Asutused ja isikud teevad tsiviilkriisiks valmistumiseks ja selle lahendamiseks ning riigi
kaitsmiseks koostööd ning pakuvad üksteisele abi.
2. peatükk
Riigikaitse Nõukogu ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon
§ 5. Riigikaitse Nõukogu
(1) Riigikaitse Nõukogu on Vabariigi Presidendi juures tegutsev nõuandev organ.
EELNÕU
22.05.2025
3
(2) Riigikaitse Nõukogu arutab kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise seisukohalt
olulisi küsimusi ning avaldab nende kohta arvamust.
(3) Riigikaitse Nõukokku kuuluvad Riigikogu esimees, Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja
väliskomisjoni esimees, peaminister, riigikaitsega seotud valdkondade eest vastutavad
ministrid, Kaitseväe juhataja ja Vabariigi Presidendi määratud isikud, kes nõustavad Vabariigi
Presidenti kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamisega seotud küsimustes.
(4) Riigikaitse Nõukogu koosseisu ja töökorra kehtestab ning selle koosolekut juhatab Vabariigi
President.
§ 6. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon
(1) Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon (edaspidi julgeolekukomisjon) arutab riigi
julgeoleku seisukohalt olulisi küsimusi ning täidab muid talle õigusaktidega määratud ja
Vabariigi Valitsuse antud riigi julgeoleku ja riigikaitsega seotud ülesandeid.
(2) Julgeolekukomisjoni ülesanded, töökorra, koosseisu, julgeolekukomisjoni ülesannete
täitmiseks vajalike alakomisjonide ja nõukogude moodustamise korra ning teiste osalistega
koostöö korralduse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
3. peatükk
Kriisiolukorraks valmistumine
§ 7. Vabariigi Valitsuse ülesanne kriisiolukorraks valmistumisel
(1) Vabariigi Valitsus kujundab kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise poliitika.
(2) Vabariigi Valitsus kehtestab riigikaitse strateegilise arengudokumendi. Riigikaitse
strateegilise arengudokumendi koostamisel, elluviimisel ja muutmisel lähtutakse riigieelarve
seadusest ning selle § 20 lõike 5 alusel sätestatud korrast.
§ 8. Ministeeriumi ja Riigikantselei ülesanded kriisiolukorraks valmistumisel
(1) Ministeerium korraldab kriisiolukorraks valmistumist oma valitsemisalas.
(2) Kriisiolukorraks valmistumisel Riigikantselei:
1) juhib üleriigilise riskianalüüsi koostamist;
2) juhib riigikaitse strateegilise arengudokumendi ja Vabariigi Valitsuse kriisiplaani
koostamist;
3) koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust;
4) juhib elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamist.
(3) Riigikantselei kontrollib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 4 nimetatud
dokumendis määratud eesmärkide saavutamist.
§ 9. Kriisiolukorraks valmistumine regionaalsel tasandil
EELNÕU
22.05.2025
4
(1) Regionaalsel tasandil kriisiolukorraks valmistumisel Päästeamet:
1) nõustab kohaliku omavalitsuse üksusi, kaasates vajaduse korral teisi täidesaatva riigivõimu
asutusi;
2) korraldab täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahelist koostööd
ja teabevahetust.
(2) Täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vaheliseks koostööks
moodustatakse alaliselt tegutsevad regionaalsed kriisikomisjonid.
(3) Regionaalse kriisikomisjoni moodustab, selle koosseisu kinnitab, töökorra kehtestab ja
ülesanded määrab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 10. Kriisiülesannete määramine
(1) Kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks määratakse täidesaatva
riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele, juriidilisele isikule ja füüsilisest isikust
ettevõtjale püsivad kriisiülesanded.
(2) Püsiv kriisiülesanne on ülesanne, mis seondub täidesaatva riigivõimu asutuse või kohaliku
omavalitsuse üksuse põhiülesandega ning juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja
tegevusala või eesmärgiga. Püsiv kriisiülesanne on ka elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldamine ja elutähtsa teenuse osutamine nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda.
(3) Ministeeriumi ja muu täidesaatva riigivõimu asutuse püsiv kriisiülesanne määratakse
seaduses või Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis.
(4) Kohaliku omavalitsuse üksuse püsiv kriisiülesanne määratakse seaduses.
(5) Juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja püsiv kriisiülesanne määratakse seaduses või
seaduse alusel.
(6) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik peavad valmistuma neile määratud püsiva
kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas koostama riskianalüüsi ja kriisiplaani käesoleva seaduse
§-des 13 ja 15 sätestatu kohaselt ning tagama, et neil on ülesande täitmiseks vajalikud võimed,
sealhulgas personal, vahendid ja varud.
(7) Lisaks püsivatele kriisiülesannetele saab määrata kriisiolukorra ajal ka ühekordseid
kriisiülesandeid käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras.
§ 11. Üleriigiline riskianalüüs
(1) Kriisiolukorra riski hindamiseks koostatakse üleriigiline riskianalüüs.
(2) Üleriigiline riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse kriisiolukorda põhjustada
võivaid üleriigilisi ohte ning hinnatakse nende tõenäosust ja tagajärgi.
(3) Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks analüüsivad ohte ja hindavad riske oma pädevuse
piires:
EELNÕU
22.05.2025
5
1) käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määruses määratud asutused;
2) Eesti Pank koostöös Finantsinspektsiooniga;
3) kohaliku omavalitsuse üksused oma riskianalüüsi koostamise käigus.
(4) Riigikantselei edastab üleriigilise riskianalüüsi Vabariigi Valitsusele teadmiseks.
(5) Üleriigilise riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja muutmise korra kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 12. Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse
kriisiolukorda põhjustada võivaid kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil
avalduvaid ohte ning hinnatakse nende tõenäosust ja tagajärgi.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja muutmise
korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 13. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku ning põhiseadusliku institutsiooni
riskianalüüs
(1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja, ning
põhiseaduslik institutsioon koostavad käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud üleriigilisest
riskianalüüsist lähtudes oma riskianalüüsi, milles analüüsitakse nii üleriigilises riskianalüüsis
esitatud kui ka muid ohte asutuse, isiku või institutsiooni püsiva kriisiülesande täitmisele ja
toimepidevusele.
(2) Kui sama elutähtsat teenust osutab mitu teenuse osutajat, võivad nad elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutuse
koordineerimisel koostada ühise riskianalüüsi.
(3) Elutähtsa teenuse osutaja esitab riskianalüüsi kinnitamiseks elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldajale või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutusele.
(4) Riigikantselei nõudmisel edastavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus ja isik
enda riskianalüüsi Riigikantseleile käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud ülesande
täitmiseks.
(5) Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja
muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuded ja kord on Riigikogu Kantseleile,
Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile,
Finantsinspektsioonile ja kohtuasutusele soovituslikud ning neis asutustest lähtutakse
riskianalüüsi koostamisel käesolevast seadusest.
§ 14. Vabariigi Valitsuse kriisiplaan
EELNÕU
22.05.2025
6
(1) Vabariigi Valitsuse kriisiplaan on dokument, mis koostatakse:
1) ohustsenaariumidest lähtudes riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu
tõrjumiseks;
2) üleriigilisest riskianalüüsist lähtudes suure mõjuga tsiviilkriiside lahendamiseks.
(2) Vabariigi Valitsuse kriisiplaani käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud eesmärgil
koostatud osa on riigi kaitsetegevuse kava.
(3) Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis määratakse eelkõige:
1) kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise tingimused ning kord;
2) Vabariigi Valitsuse eesmärgid ja prioriteedid kriisiolukorra lahendamisel;
3) täidesaatva riigivõimu asutuste püsivad kriisiülesanded;
4) täidesaatva riigivõimu asutuste peamised võimed kriisiülesannet täita ja täitmise piirangud
ning vajadus korraldada ümber oma tegevus ja jaotada ümber oma vahendid;
5) kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus;
6) kriisiolukorra lahendamise juhtimise ja koostöö kord.
(4) Vabariigi Valitsuse kriisiplaani kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
(5) Vabariigi Valitsuse kriisiplaani nõuded ja selle koostamise, muutmise ning kasutusele
võtmise ja rakendamise täpsema korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 15. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaan
(1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku
omavalitsuse üksus, koostavad üleriigilisest riskianalüüsist, oma riskianalüüsist ning riigikaitse
puhul ohustsenaariumidest lähtudes kriisiplaani, milles on esitatud eelkõige:
1) kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise tingimused ning kord;
2) kriisiplaani rakendamiseks vajalikud tegevused ja lahendused;
3) kriisiplaani rakendamiseks vajalikud võimed, sealhulgas personal, vahendid ja varud;
4) kriisiplaani rakendamise juhtimine ja koostöö, sealhulgas rakendamisse kaasatavad asutused
ja isikud;
5) avalikkuse teavitamine;
6) teabevahetus;
7) elanikkonnakaitse tegevused;
8) rahvusvahelise abi vajadus, kaasamine, vastuvõtmine ja kasutamine.
(2) Püsiva kriisiülesandega täidesaatva riigivõimu asutus ja kohaliku omavalitsuse üksus
lähtuvad oma kriisiplaani koostamisel käesoleva seaduse § 14 lõike 4 alusel kehtestatud
Vabariigi Valitsuse kriisiplaanist.
(3) Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaan võetakse kasutusele:
1) kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks või
2) enne kriisiolukorda seda põhjustada võiva ohu tõrjumiseks asutuse või isiku juhi otsusel,
millega ta tuvastab, et selline oht esineb.
(4) Asutus ja isik, kes kaasatakse püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani
rakendamisse:
EELNÕU
22.05.2025
7
1) osaleb selle koostamisel;
2) tagab selle rakendamisel kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele kokkulepitud
võimed, sealhulgas personali, vahendid ja varud. Kaitsevägi ja Kaitseliit tagavad võimed juhul,
kui see ei takista riigi sõjalist kaitsmist ja osalemist kollektiivses enesekaitses või selleks
valmistumist.
(5) Ministeerium võib koostada ühise kriisiplaani koos oma valitsemisala asutusega.
Rahandusministeerium võib koostada ühise kriisiplaani koos Eesti Panga ja
Finantsinspektsiooniga.
(6) Kui Eesti Pank ei ole koostanud käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel
Rahandusministeeriumiga ühist kriisiplaani, esitab ta oma kriisiplaani arvamuse avaldamiseks
Rahandusministeeriumile ja Finantsinspektsioonile.
(7) Kui sama elutähtsat teenust osutab mitu teenuse osutajat, võivad nad elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutuse
koordineerimisel koostada ühise kriisiplaani.
(8) Elutähtsa teenuse osutaja peab lähtuma oma kriisiplaani koostamisel käesoleva seaduse §
74 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuetest.
(9) Elutähtsa teenuse osutaja esitab kriisiplaani kinnitamiseks elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldajale või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutusele.
(10) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kirjeldab oma kriisiplaanis ka elutähtsa
teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikke tegevusi elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete
tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse (edaspidi ulatuslik katkestus) või selle ohu
korral.
(11) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kriisiplaani
oma haldusterritooriumi kohta. Kohaliku omavalitsuse üksused võivad koostada plaani ühiselt.
(12) Kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
kriisiplaani Sotsiaalkindlustusameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning esitab selle
arvamuse avaldamiseks teistele asjassepuutuvatele osalistele ja lõplikuks kooskõlastamiseks
Päästeametile.
(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus ja isik edastavad Riigikantselei nõudmisel
oma kriisiplaani Riigikantseleile eri plaanide kooskõla tagamiseks. Riigisaladust ja salastatud
välisteavet sisaldava kriisiplaani edastamisel tuleb järgida riigisaladuse ja salastatud välisteabe
seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõudeid.
(14) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik teevad oma kriisiplaani elanikkonnakaitse tegevustes
koostööd Päästeametiga.
(15) Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani nõuded, selle koostamise ja muutmise
ning kasutusele võtmise ja rakendamise täpsema korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
EELNÕU
22.05.2025
8
(16) Elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaani nõuded, selle koostamise ja muutmise ning
kasutusele võtmise ja rakendamise täpsema korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 16. Finantssektori erand
Käesoleva seaduse §-des 11–15 sätestatud riskianalüüside ja kriisiplaanide finantssektorit
puudutavas osas arvestatakse käesoleva seaduse §-s 36 sätestatut.
§ 17. Õppused
(1) Vabariigi Valitsus korraldab vähemalt kord aastas riigikaitselise kriisiolukorra lahendamise
õppuse ja vähemalt üks kord nelja aasta jooksul mitmest sündmusest põhjustatud kriisiolukorra
lahendamise õppuse mitme asutuse ja isiku kriisiplaani samaaegse rakendamise harjutamiseks.
(2) Käesoleva seaduse § 15 alusel kriisiplaani koostav asutus ja isik ning Vabariigi Valitsus
korraldavad õppusi, et kontrollida ja harjutada oma valmisolekut lahendada kriisiolukorda ja
täita püsivaid kriisiülesandeid.
(3) Õppuste korraldamise sageduse, nende korraldamisele ja läbiviimisele esitatavad nõuded,
õppusejärgsed tegevused ja õppuste kulude katmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus
määrusega.
§ 18. Toimepidevus
(1) Toimepidevus on püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku, sealhulgas elutähtsa teenuse
osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksuse, ning põhiseadusliku institutsiooni suutlikkus ja
valmidus järjepidevalt toimida ning igal ajal oma ülesandeid täita ja teenuseid osutada.
(2) Elutähtsa teenuse toimepidevusena käsitatakse elutähtsa teenuse osutaja toimepidevust.
(3) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik ning põhiseaduslik institutsioon teevad toimepidevuse
tagamiseks vähemalt järgmist:
1) määravad kriitilised tegevused, mida on toimepidevuse tagamiseks vaja teha;
2) maandavad riske ja otsustavad toimepidevuse taseme;
3) leiavad lahendused tegutsemiseks toimepidevuse ohtude, häirete ja katkestuste korral,
sealhulgas võrgu- ja infosüsteemides, ning toimepidevuse taastamiseks;
4) määravad isikute kriisirollid ja võimalikud asendused ning valmistavad isikuid ette nende
täitmiseks;
5) määravad töökorralduse muutmise, sealhulgas turvalise side ja turvalise töökeskkonna ning
nende kasutamise;
6) määravad valmiduse saavutamise ja tagamise korralduse;
7) tagavad vahendite ja varude olemasolu;
8) määravad vajaduse korral varuasukoha ja sinna ümberpaiknemise korralduse;
9) määravad toimepidevuse tagamiseks vajalikud objektid, korraldavad nende kaitse ja nendel
varjumise;
10) määravad käesolevas seaduses ja käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel sätestatud ülesannete
täitmise eest vastutava isiku ning kontaktpunkti.
EELNÕU
22.05.2025
9
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 10 nimetatud kontaktandmed edastab püsiva
kriisiülesandega asutus ja põhiseaduslik institutsioon Riigikantseleile, elutähtsa teenuse osutaja
elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel
määratud asutusele ning kohaliku omavalitsuse üksus Päästeametile.
(5) Riigikantseleil on õigus küsida käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel edastatud
kontaktandmeid elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajalt ja Päästeametilt.
(6) Käesolevas paragrahvis ja selle alusel kehtestatud nõudeid toimepidevuse tagamisele
kohaldatakse halduslepingus määratud ja püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikus ulatuses ka
isiku suhtes, kellele on halduslepinguga volitatud osaliselt või tervikuna püsiva kriisiülesande
täitmine või täitmise tagamine.
(7) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik ning põhiseaduslik institutsioon harjutavad käesoleva
paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuete täitmist.
(8) Toimepidevuse tagamisel valmidustasemete kasutamise, kehtestamise ja muutmise korra
ning toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti kaitse tingimused ja korra kehtestab Vabariigi
Valitsus määrusega.
(9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud tingimused ja kord on Riigikogu
Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile,
Finantsinspektsioonile ja kohtuasutusele soovituslikud. Riigikogu Kantseleis, Vabariigi
Presidendi Kantseleis, Riigikontrollis, Õiguskantsleri Kantseleis, Finantsinspektsioonis ja
kohtutes lähtutakse toimepidevuse tagamisel käesolevast seadusest. Kohaliku omavalitsuse
üksus lähtub enda toimepidevuse tagamisel käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud
tingimustest ja korrast.
§ 19. Objektikaitse
(1) Objektikaitse on sellise maa-ala, ehitise või seadme kaitse, mille ründamine, hõivamine,
kahjustamine või hävitamine takistab märkimisväärselt võimet või toob kaasa võimetuse täita
kriisiülesannet.
(2) Objektikaitse hõlmab objekti füüsiliseks kaitseks vajalike meetmete rakendamist ja objekti
valvet. Seaduses sätestatud alusel ja korras võib objektikaitsel rakendada Politsei- ja
Piirivalveameti, Kaitseväe või Kaitseliidu valvet.
(3) Maa-ala, ehitise või seadme võib määrata alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega
objektiks, mille kaitse korraldamisel tuleb rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid käesoleva
paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
(4) Maa-ala, ehitise või seadme määrab alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks ja
alalise kaitse lõpetab Vabariigi Valitsus korraldusega.
(5) Maa-ala, ehitise või seadme määrab ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks
sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
EELNÕU
22.05.2025
10
(6) Sõjalise riigikaitse toimimisega seotud või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva
julgeolekuasutuse kasutatava maa-ala, ehitise või seadme määrab ajutiselt kaitstavaks olulise
tähtsusega objektiks sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister
käskkirjaga.
(7) Alaliselt ja ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsemeetmed ning nende
rakendamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatavas määruses sätestatakse:
1) alaliselt või ajutiselt kaitstavate olulise tähtsusega objektide kategooriad, kaitsemeetmed ja
nende rakendamise kord, sealhulgas objektide ohutasemed ja nende muutmise kord;
2) alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti riskianalüüsi ja turvaplaani koostamise,
kooskõlastamise, kinnitamise ja muutmise kord;
3) ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise kord ja ajutise kaitse tähtajad;
4) käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 nimetatud isikuandmete töötlemise nõuded alaliselt või
ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitseabinõude kohaldamisel ja isikuandmete
säilitamise täpsem tähtaeg.
4. peatükk
Kriisiolukord
1. jagu
Kriisiolukorra kehtestamine
§ 20. Kriisiolukorra kehtestamine ja tekkimine
(1) Kriisiolukorra kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
(2) Kriisiolukorra kehtestamisel käesoleva seaduse § 3 alusel lähtub Vabariigi Valitsus
asjaomaste valitsusasutuste esitatud ohuhinnangutest ja muust asjassepuutuvast teabest.
(3) Vabariigi Valitsus hindab kriisiolukorra ajal järjepidevalt käesoleva seaduse § 3 lõikes 1
sätestatud asjaolusid ja sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimusi, teavitab nende
muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi ning otsustab kriisiolukorra lõpetamise, kui neid
asjaolusid ja tingimusi enam ei esine, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.
(4) Vabariigi Valitsus hindab riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamisel ja selle ajal asjaolusid,
mille tõttu võib riigikaitselise kriisiolukorra eesmärgiks saada valmistumine mobilisatsiooniks
või sõjaseisukorra lahendamiseks või kollektiivse enesekaitse operatsiooni korraldamiseks.
(5) Vabariigi Valitsus teavitab kriisiolukorra kehtestamisest ja selle aluseks olnud asjaoludest
ning kriisiolukorra lõppemisest viivitamata Riigikogu ja Vabariigi Presidenti.
(6) Kriisiolukorra lahendamiseks võib välja kuulutada eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra käesoleva seaduse §-s 21, 23 või 25 sätestatud tingimustel ja korras.
EELNÕU
22.05.2025
11
(7) Eriolukorra väljakuulutamisega loetakse kriisiolukord tekkinuks. Kui Vabariigi Valitsus on
eriolukorra välja kuulutanud ühe või mitme maakonna või kohaliku omavalitsuse üksuse
haldusterritooriumil vastavalt käesoleva seaduse § 21 lõikele 2, võib ta otsustada, kas
kriisiolukord kehtib üksnes eriolukorra piirkonnas või laiemalt.
(8) Erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamisega loetakse riigikaitseline
kriisiolukord tekkinuks.
(9) Mobilisatsiooni väljakuulutamisega loetakse riigikaitseline kriisiolukord tekkinuks juhul,
kui on täidetud käesoleva seaduse § 3 lõikes 3 sätestatud tingimused.
(10) Demobilisatsiooni ajal kehtib riigikaitseline kriisiolukord edasi juhul, kui on täidetud
käesoleva seaduse § 3 lõikes 3 sätestatud tingimused.
2. jagu
Eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamine ning lõpetamine
1. jaotis
Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine
§ 21. Eriolukorra väljakuulutamine
(1) Vabariigi Valitsus võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust
põhjustatud olukorra lahendamiseks välja kuulutada eriolukorra, kui seda ei ole võimalik
lahendada ilma käesolevas seaduses eriolukorra ajaks ette nähtud juhtimisvolitusi rakendamata
või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata.
(2) Eriolukorra võib välja kuulutada kogu riigis või ühe või mitme maakonna või kohaliku
omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil või Vabariigi Valitsuse kindlaksmääratud maa-alal.
§ 22. Eriolukorra lõpetamine
(1) Vabariigi Valitsus hindab eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud asjaolusid järjepidevalt
ning teavitab nende muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi.
(2) Vabariigi Valitsus otsustab eriolukorra lõpetamise, kui eriolukorra väljakuulutamise
tinginud asjaolud on ära langenud.
2. jaotis
Erakorralise seisukorra väljakuulutamine ja lõpetamine
§ 23. Erakorralise seisukorra väljakuulutamine
(1) Riigikogu võib oma koosseisu häälteenamusega kuulutada Vabariigi Presidendi või
Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti põhiseaduslikku korda ähvardavast ohust põhjustatud
olukorra lahendamiseks välja erakorralise seisukorra, kui seda ei ole võimalik lahendada ilma
EELNÕU
22.05.2025
12
käesolevas seaduses erakorralise seisukorra ajaks ette nähtud juhtimisvolitusi rakendamata või
isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiramata ning puudub alus käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud
sõjaseisukorra väljakuulutamiseks.
(2) Erakorralise seisukorra võib välja kuulutada kuni kolmeks kuuks. Riigikogu võib
erakorralist seisukorda vajaduse korral korduvalt pikendada kuni kolm kuud korraga.
(3) Erakorraline seisukord kehtib kogu riigis.
§ 24. Erakorralise seisukorra lõpetamine
(1) Vabariigi Valitsus hindab erakorralise seisukorra väljakuulutamise põhjustanud asjaolusid
järjepidevalt ning teavitab nende muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi.
(2) Riigikogu otsustab Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul viivitamata
erakorralise seisukorra lõpetada, kui selle väljakuulutamise põhjustanud asjaolud on ära
langenud.
(3) Sõjaseisukorra väljakuulutamisel loetakse erakorraline seisukord lõppenuks.
3. jaotis
Sõjaseisukorra väljakuulutamine ja lõpetamine
§ 25. Sõjaseisukorra väljakuulutamine
(1) Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul Eesti Vabariigi iseseisvuse ja
sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud relvastatud rünnakust või sellega
samaväärsest rünnakust või agressioonist põhjustatud olukorra lahendamiseks välja
sõjaseisukorra, kui seda ei ole võimalik lahendada ilma käesolevas seaduses sõjaseisukorra
ajaks ette nähtud juhtimisvolitusi rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid
meetmeid kohaldamata.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral
kuulutab Vabariigi President välja sõjaseisukorra, ootamata ära Riigikogu otsust.
(3) Sõjaseisukord kehtib kogu riigis.
§ 26. Sõjaseisukorra lõpetamine
(1) Vabariigi Valitsus hindab sõjaseisukorra väljakuulutamise põhjustanud asjaolusid
järjepidevalt ning teavitab nende muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi.
(2) Riigikogu otsustab Vabariigi Presidendi ettepanekul viivitamata sõjaseisukorra lõpetada,
kui selle väljakuulutamise põhjustanud asjaolud on ära langenud.
3. jagu
Mobilisatsioon ja demobilisatsioon
EELNÕU
22.05.2025
13
§ 27. Mobilisatsioon ja selle väljakuulutamine
(1) Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul viivitamata välja mobilisatsiooni Eesti
Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud relvastatud
rünnaku või sellega samaväärse rünnaku või agressiooni või nende ohu korral või käesoleva
seaduse § 136 punktis 1 nimetatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil osalemiseks.
(2) Mobilisatsioon on tegevuste kogum, mille käigus tagatakse Kaitseväe sõjaaja üksuste
valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks.
(3) Mobilisatsiooni käigus kohustatakse kaitseväekohustuslasi ja sõjaväelise auastmega sõjaaja
ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht) nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu
tegevliikmeid asuma täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid ning võetakse kaitseväeteenistusse
vabatahtlikke.
(4) Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral kuulutab mobilisatsiooni välja Vabariigi
President, ootamata ära Riigikogu otsust.
(5) Kui mobilisatsioon kuulutatakse välja enne sõjaseisukorra väljakuulutamist, määrab
Vabariigi Valitsus korraldusega mobilisatsiooni väljakuulutamise järel sõjalises tegevuses
osaleva Kaitseväe isikkoosseisu suuruse või osalevad Kaitseväe sõjaaja üksused.
§ 28. Demobilisatsioon ja selle väljakuulutamine
(1) Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul viivitamata välja demobilisatsiooni,
kui mobilisatsiooni väljakuulutamise põhjustanud asjaolud on ära langenud.
(2) Demobilisatsioon on tegevuste kogum, mille tulemusena viiakse Kaitseväe sõjaaja üksused
mobilisatsioonile eelnenud valmisolekusse.
(3) Demobilisatsiooni käigus vabastatakse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud
tegevväelased tegevteenistusest või nad jätkavad sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha
ülesannete täitmist.
(4) Demobilisatsiooni väljakuulutamine lõpetab mobilisatsiooni.
(5) Demobilisatsiooni väljakuulutamisel otsustab Riigikogu demobilisatsiooni kestuse.
4. jagu
Kriisiolukorraga seotud otsuste jõustumine ja avaldamine ning teavitamiskohustus
§ 29. Kriisiolukorraga seotud otsuste jõustumine ja avaldamine
(1) Kriisiolukorra kehtestamise ja selle lõpetamise otsus ning eriolukorra väljakuulutamise ja
selle lõpetamise otsus, Riigikogu välja kuulutatud erakorralise ja sõjaseisukorra
EELNÕU
22.05.2025
14
väljakuulutamise ning lõpetamise otsus, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise
otsus ning Vabariigi Presidendi sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamise otsus
jõustuvad allakirjutamisel, kui otsuses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
(2) Kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teisiti, avaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud otsus muutmata kujul:
1) viivitamata ja tasuta massiteabevahendis, arvestades käesoleva seaduse §-s 50 sätestatut;
2) Riigi Teataja seaduse § 9 lõikes 61 sätestatud korras.
§ 30. Rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni
teavitamine
(1) Kui kriisiolukorra ajal kaldutakse kõrvale rahvusvahelise lepinguga võetud kohustustest,
korraldab Välisministeerium Vabariigi Valitsuse eelneval heakskiidul rahvusvahelises lepingus
ettenähtud teavitamise.
(2) Kui kriisiolukorra ajal on vaja rakendada isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid,
mis võivad kahjustada siseturu toimimist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 347
tähenduses, teavitatakse Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni sellistest piiravatest
meetmetest enne nende rakendamist. Kui piiravaid meetmeid on vaja rakendada kohe,
teavitatakse Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni nendest esimesel võimalusel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teavitamist korraldab minister, kelle
vastutusvaldkonnas lõikes 2 nimetatud meetmeid rakendatakse.
(4) Kui Euroopa Liidu õiguses või Eesti õigusaktides on Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa
Komisjoni teavitamist reguleeritud käesolevast paragrahvist erinevalt, kohaldatakse nendes
õigusaktides sätestatut.
5. jagu
Kriisiolukorra lahendamine
§ 31. Kriisiolukorra lahendamise juhtimine
(1) Vabariigi Valitsus otsustab kriisiolukorra ajal eesmärgi, mille saavutamisele kriisiolukorra
lahendamise tegevused peavad kaasa aitama.
(2) Kriisiolukorra juht on peaminister.
(3) Kriisiolukorra juht tagab Vabariigi Valitsuse tegevuse ühtsuse ja koordineerituse
kriisiolukorra lahendamisel.
(4) Ministeerium tagab oma valitsemisala tegevuse ühtsuse ja koordineerituse teiste
ministeeriumidega ning toetab oma valdkonnas kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat
asutust.
(5) Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus on:
EELNÕU
22.05.2025
15
1) seaduses või Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis määratud kriisiolukorra lahendamise eest
vastutav valitsusasutus;
2) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel tema
määratud asutus;
3) kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus.
(6) Vabariigi Valitsus määrab kriisiolukorra lahendamise eest vastutava valitsusasutuse, kui
seda ei ole seaduses või Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis määratud või kui mitme asutuse
vastutusvaldkond kattub.
(7) Kriisiolukorra iseloomust lähtuvalt võib määrata ühe või mitu kriisiolukorra lahendamise
eest vastutavat valitsusasutust.
(8) Iga asutus, isik ja kohaliku omavalitsuse üksus peab kriisiolukorra ajal olema valmis täitma
talle käesoleva seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti,
tagades esmajärjekorras kriisiülesannete täitmise.
(9) Iga asutus, isik ja kohaliku omavalitsuse üksus peab tsiviilkriisiga samal ajal kehtiva
riigikaitselise kriisiolukorra ajal täitma võimaluse korral esmajärjekorras riigi julgeolekut või
põhiseaduslikku korda ähvardava ohtu tõrjumiseks või selleks valmistumiseks vajalikke
ülesandeid ning tagama selleks vajaliku ressursi.
§ 32. Riigikantselei ja Päästeameti ülesanded kriisiolukorra lahendamisel
(1) Riigikantselei koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust kriisiolukorra
lahendamisel.
(2) Päästeameti ülesanne kriisiolukorra lahendamisel regionaalsel tasandil on toetada
kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust teabevahetuse ja koostöö korraldamisega
ning nõustada kohaliku omavalitsuse üksusi.
(3) Päästeamet koordineerib elanikkonnakaitse tegevuste õigeaegset rakendamist kriisiolukorra
ajal.
§ 33. Ühekordne kriisiülesanne
(1) Kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks võib anda füüsilisest isikust
ettevõtjale ja juriidilisele isikule, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksusele ühekordse
kriisiülesande tema ülesandest, tegevusalast või eesmärgist lähtudes.
(2) Ühekordne kriisiülesanne on käesoleva seaduse alusel kriisiolukorra ajal üksikjuhtumil
antud ülesanne, mis peab olema seotud füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidilise isiku, sealhulgas
kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevusega.
(3) Kriisiolukorra ajal võib ühekordse kriisiülesande anda kriisiolukorra juht või tema volitatud
kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus. Riigikaitselise kriisiolukorra ajal
võivad anda ühekordse kriisiülesande ka Kaitsevägi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.
EELNÕU
22.05.2025
16
(4) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal mitu ühekordset kriisiülesannet saanud füüsilisest isikust
ettevõtja, juriidiline isik, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksus, peab nende täitmisel
võimaluse korral eelistama riigi sõjalise kaitse tagamiseks antud ühekordset kriisiülesannet.
(5) Ühekordse kriisiülesande võib anda, kui:
1) ülesanne on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks;
2) ülesannet ei ole võimalik täita täidesaatva riigivõimu asutustel või vabatahtlikult kaasatavate
isikute abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ja
3) ülesannet ei ole võimalik täita seaduses või selle alusel määratud või täitma volitatud muul
isikul.
(6) Ühekordse kriisiülesande andmisel tuleb määrata selle täitmise tähtaeg. Ühekordse
kriisiülesande võib anda kuni kriisiolukorra lõppemiseni ja see ei tohi olla antud tingimuslikult.
(7) Ühekordse kriisiülesande täitmise takistusest ja selle põhjustest teavitab täitja viivitamata
ülesande andjat.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühekordse kriisiülesande andja võib enne ülesande
andmist kohaldada käesoleva seaduse § 119 lõikes 1 nimetatud menetlustoiminguid, et
selgitada välja ühekordse kriisiülesande täitmise võime.
(9) Ühekordset kriisiülesannet ei anta põhiseaduslikule institutsioonile, välja arvatud kohaliku
omavalitsuse üksusele.
(10) Ühekordse kriisiülesande täitmine lõpeb:
1) ülesande täitmise tähtaja möödumisel;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesande andja otsusel;
3) füüsilisest isikust ettevõtja surma korral;
4) kui juriidiline isik lõpetab tegevuse.
§ 34. Kaitseväe pädevus riigikaitselise kriisiolukorra ajal
(1) Kaitsevägi võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal, sealhulgas selle lahendamiseks välja
kuulutatud erakorralise ja sõjaseisukorra ajal jätta täitmata järgmised seaduse alusel kehtestatud
normid, kui see on riigi sõjaliseks kaitseks vältimatult vajalik:
1) relvade, lõhkematerjali ning lahing- ja laskemoona käitlemist reguleerivad õigusnormid;
2) ehitamist, ehitist ja selle osa ning ehitise kasutamist reguleerivad õigusnormid;
3) liikluse korraldamist ja liikluses osalemist reguleerivad õigusnormid;
4) dokumentide vorminõuded ja vormistamist reguleerivad menetlusnormid;
5) looduskaitset ja loodusressursside kasutamist reguleerivad õigusnormid;
6) avalik-õiguslikke lubasid, heakskiite ja nõusolekuid käsitlevad õigusnormid;
7) muud normid, välja arvatud riigisaladust ja salastatud välisteavet reguleerivad normid.
(2) Sõjaseisukorra või Eesti Vabariigi territooriumil toimuva relvakonflikti ajal võib Kaitsevägi
jätta täitmata seadused käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 sätestatud valdkondades,
kui see on riigi sõjaliseks kaitseks vältimatult vajalik ning seadustes ettenähtud normide
järgimise korral ei ole võimalik riigi iseseisvust ja sõltumatust kaitsta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaldamisel tuleb järgida:
EELNÕU
22.05.2025
17
1) Eesti Vabariigi põhiseadust ja välislepingut;
2) seadust ja seaduse alusel kehtestatud norme niivõrd, kui see on sõjaseisukorra lahendamisel
võimalik.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamisel ei või kalduda kõrvale rahvusvahelise
humanitaarõiguse normide järgimisest.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaldamisest, mis võib ohustada
kriisiolukorra ühtset lahendamist või teise asutuse, isiku või institutsiooni püsiva kriisiülesande
täitmist, teavitab Kaitsevägi esimesel võimalusel järgmiselt:
1) seaduse või Vabariigi Valitsuse õigusakti täitmata jätmisest Vabariigi Valitsust;
2) muu õigusakti täitmata jätmisest valdkonna eest vastutavat ministrit.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul võib Vabariigi Valitsus või valdkonna eest
vastutav minister nõuda, et Kaitsevägi täidaks õigusakte, kui on alust arvata, et nende täitmine
ei takista vahetult kriisiolukorra lahendamist.
(7) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib peatada lahingutegevuse, kehtestada või
sõlmida lahinguväljal relvarahu või katkestada kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane
oma tegevusega ei täida selle tingimusi.
§ 35. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
(1) Vabariigi Valitsus võib erakorralise ja sõjaseisukorra ajal:
1) peatada osaliselt või täielikult Vabariigi Valitsuse, ministri, valla- ja linnavolikogu või valla-
ja linnavalitsuse määruse täitmise või kehtivuse, kui see takistab vahetult kriisiolukorra
lahendamist;
2) tunnistada osaliselt või täielikult kehtetuks kriisiolukorra ajal antud ministri, valla- ja
linnavolikogu või valla- ja linnavalitsuse määruse, kui see takistab vahetult kriisiolukorra
lahendamist.
(2) Sõjaseisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule:
1) kehtestada ja sõlmida vaherahu või sõlmida rahulepingu ning esitada selle Riigikogule
ratifitseerimiseks;
2) anda Kaitseväele korralduse kehtestada või sõlmida lahinguväljal relvarahu või katkestada
kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane oma tegevusega ei täida selle tingimusi.
§ 36. Finantssektori erandid eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal
(1) Tingimusel, et finantssektori stabiilsust ja usaldusväärsust või kriitiliste funktsioonide
jätkuvust ülemäära ei kahjustata, võib Vabariigi Valitsus finantssektorit puudutava eriolukorra,
erakorralise ja sõjaseisukorra ajal Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud
finantsjärelevalve subjektide suhtes otsustada:
1) kehtestada usaldatavusnõuded või muud sellised normatiivid;
2) kehtestada investeeringute tegemise tingimused, sealhulgas kohustuse osta riigi
emiteeritavaid võlaväärtpabereid, välja arvatud finantsjärelevalve subjektile kohalduvate
usaldatavusnormatiivide, kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõude ja muude selliste
nõuete täitmiseks vajalike investeeringute tegemise kohta;
EELNÕU
22.05.2025
18
3) kehtestada tingimused raamatupidamise kohta ning järelevalveliste aruannete koostamisele,
esitamisele ja avalikustamisele;
4) keelata osaliselt või täielikult kasumist väljamaksete tegemise või kehtestada muid tingimusi
finantsjärelevalve subjektis olulise osaluse omajatele;
5) keelata teatud tehingute või toimingute tegemise või seada neile piiranguid, sealhulgas piirata
nende mahtu;
6) peatada täielikult või osaliselt korraliste osamaksete tegemise Tagatisfondi seaduse
tähenduses Tagatisfondi osafondidesse;
7) kehtestada krediidiasutuse osalise või täieliku moratooriumi või kindlustusandja erirežiimi
ning vastavad tingimused ja korra või maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse, sealhulgas
pankrotimenetluse ja täitemenetluse tingimused.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud juhul on Vabariigi Valitsusel õigus
korraldusega määrata:
1) raha ja muu tagasimakstava vahendi, pensionilepingu alusel väljamakstava summa,
väärtpaberi ja muu sellise nõude tagastamise, väljamaksmise või muu rahuldamise tingimused;
2) krediidi andmise, tagasi maksmise ja tagamise tingimused;
3) antud krediidi intressi, krediidi kulukuse või muu sellise tasu ülemmäära või peatada viiviste
või leppetrahvide maksmise;
4) kindlustuslepingu alusel väljamakstava summa vähendamise või maksetähtpäeva
edasilükkamise, kindlustusvõtja jaoks kindlustusmakse vähendamise või maksetähtpäeva
edasilükkamise ja kindlustuslepingu ülesütlemise tingimused;
5) väärtpaberi emiteerimise, reguleeritud väärtpaberiturul või muus kauplemiskohas
pakkumuse ja tehingu tegemise tingimused, samuti väärtpaberiarveldussüsteemis toimingu
tegemise tingimused või kauplemiskohas kõigi väärtpaberitehingute tegemise peatamise;
6) maksetehingu ja rahasiirde tegemise tingimused, sealhulgas tingimused maksekontolt
sularaha väljavõtmise piiramiseks või keelamiseks, maksejuhiste täitmise tähtaja pikendamise
ja tugeva autentimise rakendamiseks;
7) väärtpaberite registri pidamise seaduses sätestatud väärtpaberite registris ja pensioniregistris
toimingute tegemise tingimused;
8) muud tingimused, mis arvestades konkreetset kriisiolukorda on vajalikud..
(3) Vabariigi Valitsusel on õigus korraldusega eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal
Tagatisfondi seaduses sätestatud hüvitusjuhtumi korral ja kui see on konkreetset olukorda
arvestades asjakohane ja vajalik, peatada või lükata edasi hüvitiste väljamaksmine ning
täpsustada hüvitamise ja toetamise tingimusi.
(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduse võib kehtestada kuni
kolmeks kuuks, kuulates ära Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga arvamuse. Lisaks kuulatakse
käeoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul ära ka Tagatisfond. Vabariigi Valitsus võib
korralduse kehtivust pikendada korduvalt kuni kolm kuud korraga, kui see on olukorda
arvestades asjakohane ja vajalik.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1, 3 ja 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldus
reguleerib Euroopa Liidu toimimise lepingu või Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa
Keskpanga põhikirja alusel Euroopa Keskpangale või Ühtsele Kriisilahendusnõukogule
kuuluvate ülesannete täitmist, on Vabariigi Valitsusel õigus lõikes 1 nimetatud korraldus
kehtestada juhul, kui Euroopa Keskpank või Ühtne Kriisilahendusnõukogu faktiliselt ei tegutse
EELNÕU
22.05.2025
19
või ei saa kriisiolukorra põhjustanud asjaolude tõttu või muul põhjusel oma ülesandeid täita ega
Eestis oma pädevust teostada.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud Euroopa Keskpanga või Ühtse
Kriisilahendusnõukogu võimetus ülesandeid täita on muu hulgas selline olukord, kus Vabariigi
Valitsus on küsinud neilt vastavalt asutuse pädevusele ja Vabariigi Valitsuse korralduse
reguleerimisalale arvamust, kuid ei ole seda tähtpäevaks saanud.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigete 1, 3 ja 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldust
rakendab Finantsinspektsioon. Kui Finantsinspektsioonil tekib Vabariigi Valitsuse korralduse
rakendamisel olukord, et see on vastuolus Euroopa Keskpanga või Ühtse
Kriisilahendusnõukogu hilisema otsusega, rakendab Finantsinspektsioon Vabariigi Valitsuse
korraldust sellises maksimaalses ulatuses, et tagatud on kooskõla Euroopa Keskpanga või Ühtse
Kriisilahendusnõukogu hilisema otsusega.
§ 37. Ülesande ja kohustuse täitmata jätmine erakorralise, sõjaseisukorra ja
mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni ajal
(1) Haldusülesande täitja võib jätta täitmata temale seadusega, seaduse alusel või
halduslepinguga määratud ülesande või kohustuse, kui selle täitmine on erakorralise või
sõjaseisukorra või mobilisatsiooni või demobilisatsiooni tõttu ja sellega kaasnevaid asjaolusid
arvestades võimatu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaldamisel tuleb esmajärjekorras täita püsivad
kriisiülesandeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaldamisel ei või kalduda kõrvale rahvusvahelise
humanitaarõiguse normide järgimisest.
§ 38. Teavitamine ja vaidluste lahendamine kriisiolukorra ajal
(1) Ministril tuleb viivitamata teavitada kriisiolukorra juhti ja teisi kriisi lahendamisel olulisi
osalisi mis tahes kavatsusest ja meetmest oma valitsemisalas, mis võivad mõjutada
kriisiolukorra juhi korraldusi või kriisiolukorra lahendamise ühtsust.
(2) Haldusülesannete jaotuse ja täitmisega seotud vaidlused, mis tekivad kriisiolukorra ajal
ministeeriumide, nende valitsemisalas olevate asutuste või muude avaliku võimu kandjate vahel
või kohaliku omavalitsuse üksuste riiklike ülesannete üle, lahendatakse koostöös või ministrite
vahel või lahendab need kriisiolukorra juht. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik
pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse.
6. jagu
Korralduste andmine
§ 39. Kriisiolukorra juhi pädevus kriisiolukorra ajal
(1) Kriisiolukorra juht võib kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks anda käesoleva seaduse § 40
lõikes 1 sätestatud korralduse ministrile tema vastutusvaldkonnas. See korraldus on ministrile
siduv.
EELNÕU
22.05.2025
20
(2) Kriisiolukorra juht võib anda käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 sätestatud korralduse
kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale valitsusasutusele, kui minister ei ole käesoleva
paragrahvi lõike 1 alusel antud korraldust täitnud või õigel ajal täitnud. Korralduse täideviimise
tagab kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus, rakendades vajaduse korral
käesolevas seaduses sätestatud volitusi.
(3) Kriisiolukorra juht või tema volitatud haldusorgan võib kriisiolukorra ajal otsustada püsiva
kriisiülesande täitmisele asumise, kui seda ei ole sätestatud seaduses või seaduse alusel,
sealhulgas Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis.
(4) Kriisiolukorra juht või tema volitatud haldusorgan võib kriisiolukorra ajal otsustada püsiva
kriisiülesande täitmise mahu ja viisi, kui ülesande täitmine ei ole kriisiolukorra lahendamiseks
vajalik sellises mahus või sellisel ajal, nagu on sätestatud seaduses või selle alusel, sealhulgas
Valitsuse kriisiplaanis.
§ 40. Kriisiolukorra ajal korralduste andmine
(1) Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus võib kriisiolukorra lahendamiseks
anda täidesaatva riigivõimu asutusele, välja arvatud ministeeriumile, kohaliku omavalitsuse
üksusele või muule avaliku võimu kandjale haldusülesande õiguspäraseks ja otstarbekaks
täitmiseks korralduse, arvestades nende asutuste ja isikute pädevust ning volitusi:
1) haldusakti andmiseks, halduslepingu sõlmimiseks või toimingu tegemiseks;
2) haldusakti või halduslepingu muutmiseks;
3) toimingu tegemise lõpetamiseks või keelamiseks;
4) haldusakti osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamiseks või halduslepingu kehtetuks
tunnistamiseks;
5) haldusakti või halduslepingu kehtivuse või toimingu tegemise osaliseks või täielikuks
peatamiseks;
6) seaduses või seaduse alusel kehtestatud kohustuse muul viisil täitmiseks.
(2) Korralduse andmisel tuleb arvestada haldusülesande täitja pädevust, samuti võimalust
korraldust täita. Korraldus peab sisaldama vajalikke põhjendusi ja muud asjakohast teavet ning
olema proportsionaalne konkreetse olukorra lahendamiseks.
(3) Kaitsevägi võib anda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralduse riigikaitselise
kriisiolukorra ajal ka juhul, kui Kaitsevägi on valmistumas mobilisatsiooniks,
demobilisatsiooniks, sõjaseisukorra lahendamiseks või kollektiivse enesekaitse operatsiooni
korraldamiseks. Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale valitsusasutusele
võib Kaitsevägi anda korralduse selle asutuse juhi nõusolekul.
(4) Kaitseväele võib anda korralduse Kaitseväe juhataja nõusolekul või tema volitatud ülema
nõusolekul, välja arvatud kriisiolukorra juhi korraldus.
(5) Kaitseliidule võib anda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralduse Kaitseliidu
ülema nõusolekul või tema volitatud ülema nõusolekul, välja arvatud kriisiolukorra juhi
korraldus.
EELNÕU
22.05.2025
21
(6) Kohaliku omavalitsuse üksusele võib anda korralduse üksnes tema püsiva või ühekordse
kriisiülesande täitmise raames, kui see on vältimatult vajalik.
(7) Eesti Pangale võib anda korralduse üksnes tema püsiva kriisiülesande täitmise raames, kui
see on vältimatult vajalik. Korralduse andmisel Finantsinspektsioonile tuleb lähtuda käesoleva
seaduse §-st 35.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralduse saanud täidesaatva riigivõimu asutus,
kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja teavitab korralduse andjat, kui talle
antud korraldus on õigusvastane või ebaotstarbekas.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralduse võib anda ka haldusaktiga või
halduslepinguga või seadusega haldusülesannet täitma volitatud füüsilisele või eraõiguslikule
juriidilisele isikule.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korraldus tuleb täita viivitamata, kui ei ole
määratud teistsugust tähtaega.
(11) Kui mitme korralduse samaaegne täitmine ei ole võimalik, tuleb võimaluse korral
esimesena täita riigi sõjalise kaitse tagamiseks antud korraldus.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korraldus on iseseisvaks aluseks
Finantsinspektsioonile Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud seaduses nimetatud
ettekirjutuse tegemiseks või muu meetme rakendamiseks. Finantsinspektsioon võib korraldust
täites kalduda kõrvale § 2 lõikes 1 sätestatud õigusaktidest tulenevatest nõuetest nii palju, kui
see on vajalik korralduse täitmiseks.
(13) Sobiva meetme valikule ega selle rakendamisele haldusakti või toiminguga ei kohaldata
haldusmenetluse seadust.
(14) Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud korralduse täitmiseks võib Finantsinspektsioon
haldusakti anda viisil, kus adressaadile tehakse teatavaks üksnes haldusakti resolutiivosa.
Haldusakti põhjendused tuleb sellisel juhul edastada adressaadile viie tööpäeva jooksul
haldusakti resolutiivosa kehtima hakkamisest arvates.
(15) Korralduse andmisel tekkivad vaidlused lahendatakse käesoleva seaduse § 38 lõikes 3
sätestatud viisil.
(16) Finantsinspektsioon ei vastuta riigivastutuse seaduse ega muu õigusakti alusel, kui täidab
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korraldust.
§ 41. Korralduse täitmine
(1) Kui käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 sätestatud korraldus on jäetud tähtpäevaks täitmata,
võib korralduse andja täita enda antud korralduse selle saaja asemel ise järgmiselt:
1) annab haldusakti, sõlmib halduslepingu või teeb toimingu;
2) muudab haldusakti või halduslepingut;
3) lõpetab toimingu tegemise või tagab toimingu tegemisest hoidumise;
4) tunnistab haldusakti või halduslepingu osaliselt või täielikult kehtetuks;
EELNÕU
22.05.2025
22
5) peatab haldusakti või halduslepingu kehtivuse või toimingu tegemise;
6) täidab seaduses või seaduse alusel kehtestatud kohustuse muul viisil.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralduse võib selle saaja asemel täita ise, kui on
korralduse täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja võimed ning kui erakorralisest või
sõjaseisukorrast tulenev oht julgeolekule või avalikule korrale tuleb kõrvalda viivitamata ning
teine täidesaatva riigivõimu asutus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja
seda ei tee või ei tee piisavalt kiiresti ja korralduse täitmata jätmine takistab vahetult riigi
sõjalist kaitset ja ohustab riigi julgeolekut või avalikku korda.
5. peatükk
Isiku põhiõigusi- ja vabadusi piiravad meetmed
1. jagu
Isiku põhiõigusi- ja vabadusi piiravate meetmete kohaldamine ning kaitsetagatised
§ 42. Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamine
(1) Kriisiolukorra ajal võib isiku suhtes kohaldada käesoleva peatüki 2.–4. jaos ning §-des 108
ja 113 sätestatud põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid (edaspidi piirav meede)
käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
(2) Kriisiolukord, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukord, erakorraline ja
sõjaseisukord, ei välista muu seaduse alusel isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramist.
(3) Piirava meetme kohaldamisel tuleb järgida neid piiranguid, mis tulenevad Eestile Euroopa
Liidu õigusest, siduvatest välislepingutest ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud
põhimõtetest.
(4) Piirava meetme kohaldamisel võib kalduda kõrvale inimõigusi käsitleva välislepinguga
võetud kohustustest, kui see on lubatud välislepingus ja piirangud on kooskõlas muude
rahvusvahelise õiguse järgsete kohustustega.
§ 43. Proportsionaalsuse põhimõte
Piirava meetme kohaldamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid:
1) kohaldada võib mitmest sobivast ja vajalikust meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust
eeldatavalt kõige vähem kahjustab;
2) kohaldada võib ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega
taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ja
3) meedet võib kohaldada vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam
võimalik saavutada.
§ 44. Piirava meetme kehtivus
(1) Kriisiolukord, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukord, erakorraline või
sõjaseisukord, ei mõjuta seaduse alusel kehtestatud piiravate meetmete kehtivust.
EELNÕU
22.05.2025
23
(2) Kriisiolukorra ajal käesoleva seaduse alusel kohaldatud piirav meede kehtib kuni selle
kehtetuks tunnistamiseni või muutub kehtetuks, kui kriisiolukord lõpeb. Kui piirava meetme
eesmärk saavutatakse enne kriisiolukorra lõppemist või seda ei ole enam võimalik saavutada,
tunnistab haldusorgan piirava meetme kohaldamise haldusakti kehtetuks või lõpetab meetme
kohaldamise.
§ 45. Lepinguliste kohustuste rikkumise vabandatavus
(1) Füüsiline isik ei vastuta rahalise kohustuse täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest
täitmisest tuleneva lepingurikkumise eest, kui lepingurikkumise põhjustas:
1) käesoleva seaduse § 105 alusel palga või töötasu vähendamine;
2) käesoleva seaduse § 72 alusel rahaliste hüvitiste ja pensionide väljamaksmise peatamine või
vähendamine;
3) riigikaitselise kriisiolukorra ajal sõjaaja ametikoha ülesannete täitma asumine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust nimetatud füüsilise isiku kahjuks kõrvalekalduv
kokkulepe on tühine.
§ 46. Täitemenetluse peatamine
(1) Kohtutäitur võib peatada füüsilise isiku suhtes rahaliste nõuete ning rahaliste ja varaliste
karistuste sundtäitmise, kui füüsiline isik jättis täitedokumendi vabatahtlikult täitmata,
sealhulgas rahatrahvi, rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumata, või kokkulepitud
maksegraafiku nõuetekohaselt täitmata käesoleva seaduse § 72 lõikes 1 või §-s 105 sätestatud
põhjustel või riigikaitselise kriisiolukorra ajal isiku sõjaaja ametikoha ülesannete täitma
asumisel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel täitemenetluse peatamiseks esitab füüsiline isik
avalduse.
2. jagu
Kriisiolukorra ajal kohaldatavad piiravad meetmed
§ 47. Sideteenuse ja sidevõrgule juurdepääsu piiramine
Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib kriisiolukorra ajal panna
sideettevõtjale ettekirjutusega kohustuse piirata, arvestades olemasolevaid tehnoloogilisi
lahendusi, lõppkasutajale sideteenuse osutamist või juurdepääsu sidevõrgule, kui see on vajalik
kriisiolukorra lahendamiseks.
§ 48. Liikumispiirang
(1) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib kriisiolukorra ajal ajutiselt keelata
isiku viibimise teatud kohas või kohustada teda sellest kohast lahkuma, samuti ajutiselt keelata
isikul teatud kohast lahkumise ning kehtestada muid nõudeid ja tingimusi isikute liikumisele
avalikus kohas, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.
EELNÕU
22.05.2025
24
(2) Kui liikumispiirang kehtestatakse määramata arvu isikute suhtes üldkorraldusena, teavitab
meedet kohaldanud haldusorgan viivitamata avalikkust liikumise piiramise kohast ning selle
kehtestamisest ja lõpetamisest.
(3) Võimaluse korral tuleb koht, kus liikumise piiramist kohaldatakse, arusaadavalt tähistada ja
säilitada isiku juurdepääs tema elu- või tööruumile.
§ 49. Avaliku koosoleku pidamise ja ürituse korraldamise keelamine
Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal keelata avaliku koosoleku pidamise või avaliku ürituse korraldamise, kui
see on vajalik vastava kriisiolukorra lahendamiseks.
§ 50. Teadete ja õigusaktide avaldamise kohustus
(1) Vabariigi Valitsus, kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus,
samuti nende volitatud isik võivad kriisiolukorra ajal kohustada massiteabevahendi valdajat,
elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või edastama, arvestades
olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi, tasuta, muutmata kujul ja ettenähtud ajal kriisiolukorra
lahendamiseks vajalikke teateid, käitumisjuhiseid ning käesolevas seaduses sätestatud juhul
õigusakte.
(2) Käesoleva seaduse § 31 lõigete 5 ja 6 alusel määratud kriisiolukorra lahendamise eest
vastutav asutus ja elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja võivad käesoleva paragrahvi
lõikes 1 sätestatud kujul kohustada massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat
ning muud isikut avaldama või edastama tasuta, muutmata kujul ja ettenähtud ajal teate nende
vastutada olevate sündmuste kohta, kui on vaja teavitada suurel hulgal inimesi ja jagada
käitumisjuhiseid.
3. jagu
Riigikaitselise kriisiolukorra ajal kohaldatavad piiravad meetmed
§ 51. Riigikaitselise kriisiolukorra meetmed
(1) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal võib kohaldada käesoleva seaduse 5. peatüki 2. jaos
sätestatud meetmeid.
(2) Enne riigikaitselise kriisiolukorra otsustamist kohaldatud käesoleva seaduse 5. peatüki 2.
jaos otsustatud meetmed kehtivad edasi riigikaitselise kriisiolukorra ajal seni, kuni ei otsustata
teisiti.
§ 52. Isikut tõendava dokumendi kaasas kandmine
Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal
kohustada isikut avalikus kohas kaasas kandma isikut tõendavat või muud isikusamasuse
tuvastamist võimaldavat dokumenti, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.
EELNÕU
22.05.2025
25
§ 53. Kaitseväekohustuslase Eestist lahkumise piiramine
(1) Vabariigi Valitsus võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal mobilisatsiooni ettevalmistamiseks
ja korraldamiseks kehtestada Eestist lahkumise keelu vähemalt 18-aastasele
kaitseväekohustuslasele ning sõjaaja ametikohale nimetatud isikule, kui see on vajalik
mobilisatsiooni korraldamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetme kohaldamise korral on samas lõikes
nimetatud isik, kes viibib väljaspool Eestit, kohustatud sellest viivitamata teavitama
Kaitseressursside Ametit või Eesti Vabariigi välisesindust.
§ 54. Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isiku Eestist lahkumise piiramine
(1) Vabariigi Valitsus võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal kehtestada Eestist lahkumise keelu
kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isikule, kui tema Eestis viibimine on vajalik
riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetme kohaldamise korral on samas lõikes
nimetatud isik, kes viibib väljaspool Eestit, kohustatud sellest viivitamata teavitama tööandjat.
§ 55. Sõjarelvade kasutamine
Vabariigi Valitsus võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal anda Politsei- ja Piirivalveametile ning
Kaitsepolitseiametile õiguse kasutada sõjarelvi, kui see on vajalik riigikaitselise kriisiolukorra
lahendamiseks.
4. jagu
Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kohaldatavad piiravad meetmed
§ 56. Kriisiolukorra meetmete jätkumine
(1) Enne erakorralist või sõjaseisukorda otsustatud meede kehtib edasi erakorralise või
sõjaseisukorra ajal, kui ei otsustata teisiti.
(2) Erakorralise seisukorra ajal otsustatud meede kehtib edasi sõjaseisukorra ajal, kui ei
otsustata teisiti.
§ 57. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajaks ette nähtud piirava meetme edasilükkamatu
kohaldamine
(1) Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamise ettepaneku järel
otsustada käesolevas peatükis sätestatud meetme rakendamise, kui see on vajalik Eesti
Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse, tema maa-ala, territoriaalmere või õhuruumi lahutamatu
ja jagamatu terviklikkuse või põhiseadusliku korra kaitseks (edaspidi edasilükkamatu piirav
meede).
(2) Kui Riigikogu otsustab jätta erakorralise või sõjaseisukorra välja kuulutamata, lõpetatakse
edasilükkamatu piirava meetme kohaldamine viivitamata.
EELNÕU
22.05.2025
26
(3) Kahju, mis on tekitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse ja Riigikogu poolt
erakorralise või sõjaseisukorra välja kuulutamata jätmise otsuse vahelisel ajal edasilükkamatu
piirava meetme kohaldamisega, hüvitatakse isikule käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud
tingimustel ja korras.
§ 58. Isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramise üldvolitus
(1) Kui sõjaseisukorra ajal on põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava ohu
tõrjumiseks, avaliku korra või inimeste elu ja tervise kaitseks vaja kohaldada isiku põhiõigusi
ja -vabadusi piiravat meedet, mida seaduses ei ole sätestatud, ning kõik muud seaduses
sätestatud piiravad meetmed on ammendunud, võib Vabariigi Valitsus otsustada kohaldada
seaduses sätestamata piiravat meedet nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vajalik,
tagades inimväärikuse põhimõtte järgimise. Piirata ei tohi õigusi ja vabadusi, mis on sätestatud
Eesti Vabariigi põhiseaduse §-des 8 ja 11–18, § 20 lõikes 3, §-des 22 ja 23, § 24 lõigetes 2 ja
4, §-des 25, 27 ja 28, § 36 lõikes 2, §-des 40, 41 ja 49 ning § 51 lõikes 1.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud otsuse edastab Vabariigi Valitsus viivitamata
Riigikogule. Riigikogu võib enda otsusega kas kiita Vabariigi Valitsuse käesoleva paragrahvi
lõike 1 alusel tehtud otsuse heaks või tunnistada selle osaliselt või täies ulatuses kehtetuks.
Piiravate meetmete kohaldamine lõpetatakse Riigikogu otsuse jõustumise päevale järgneval
päeval.
§ 59. Keelutund
(1) Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata kindlaksmääratud
ajavahemikus avalikus kohas liikumise kogu riigis või suures osas riigi territooriumist (edaspidi
keelutund), kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
(2) Keelutunni kehtestamisest võib ette näha erandeid ja sellele võib kehtestada
kõrvaltingimusi.
§ 60. Ettevõtja, ühingu ja sihtasutuse tegevusele tingimuste seadmine või tegevuse
peatamine
(1) Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatada osaliselt või täielikult
äriühingu, füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühingu või sihtasutuse tegevuse või
kehtestada nende tegevusele tingimusi, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra
lahendamiseks.
(2) Erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu tegevuse peatamise otsustab Riigikohus
Vabariigi Valitsuse taotlusel viivitamata põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse
seaduses sätestatud alustel ja korras.
§ 61. Majandustegevuse piiramine
(1) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal
keelata osaliselt või täielikult teatud liiki või teatud tunnustele vastavate teenuste osutamise
EELNÕU
22.05.2025
27
ning vallasasjade tootmise ja müügi, vallasasjade sisseveo riiki ja väljaveo riigist või teatud
piirkonnast, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vallasasja müügi piiramise korral võib muu hulgas
kehtestada koguselisi piiranguid, samuti piiranguid müügi aja ja viisi kohta ning üldiste
tunnuste alusel kindlaksmääratud isikute kohta, kellele vallasasja müüa võib.
(3) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal
kehtestada müüdavate vallasasjade kogused, sundhinnad ja muud vajalikud tingimused ning
nende müügi erikorra, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks,
sealhulgas elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamiseks.
(4) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib kehtestada erakorralise või
sõjaseisukorra ajal vallasasjade ostueesõiguse riigi kasuks, kui see on vajalik erakorralise või
sõjaseisukorra lahendamiseks.
§ 62. Streikide ja töösulgude keelamine
Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata streigid ja töösulud, kui see
on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
§ 63. Teabe levitamise keelamine
(1) Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Amet, Politsei-
ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal
keelata osaliselt või täielikult teabe sõnas, trükis, pildis või muul viisil levitamise, kui see on
vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Amet,
Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi keelata teabe levitamise üksnes
juhul, kui teabe levitamisega kaasneb oht avalikule korrale või oht riigi julgeoleku või riigi
sõjalise kaitse tagamisele.
§ 64. Meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise piiramine
(1) Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei-
ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal
keelata osaliselt või täielikult meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise,
kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi keelata meediateenuse osutamise
ja ajakirjandusväljaande väljaandmise üksnes ulatuses, mis ohustab avalikku korda või riigi
julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamist.
§ 65. Infoühiskonna teenuste piiramine
(1) Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei-
ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal
EELNÕU
22.05.2025
28
keelata osaliselt või täielikult infoühiskonna teenuse osutamise, kui see on vajalik erakorralise
või sõjaseisukorra lahendamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi keelata infoühiskonna teenuse
osutamise üksnes ulatuses, mis ohustab avalikku korda või riigi julgeoleku või riigi sõjalise
kaitse tagamist.
§ 66. Teabele juurdepääsu piiramine
(1) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal
piirata juurdepääsu teabele, mida avaliku teabe seaduse alusel ei või tunnistada asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teabeks, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra
lahendamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel ei ole lubatud piirata teabele juurdepääsu
kauem kui erakorralise või sõjaseisukorra lõppemiseni.
§ 67. Sidevahendite kasutamise piiramine
Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal
piirata sidevahendite kasutamist, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra
lahendamiseks.
§ 68. Sõnumisaladuse õiguse piiramine
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib julgeolekuasutus ja Vabariigi Valitsuse volitusel
Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsevägi piirata sõnumisaladuse õigust käesoleva paragrahvi
lõikes 2 sätestatud toiminguga, kui see on erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks
vältimatult vajalik.
(2) Sõnumisaladuse õiguse piiramiseks võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
haldusorgan teha teabe kogumisel järgmisi toiminguid:
1) vaadata läbi postisaadetist;
2) kuulata või vaadata pealt või salvestada elektroonilise side võrgu kaudu edastatavat sõnumit
või muud teavet;
3) kuulata või vaadata pealt või salvestada muul viisil edastatavat teavet.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud toimingu tegemisel on lubatud
varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi juhul, kui see
on toimingu eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik.
(4) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud alusel kohaldatakse julgeolekuasutuse
tegevusele julgeolekuasutuste seaduse §-des 211–32 sätestatut käesoleva seaduse §-dest 70 ja
71 tulenevate erisustega.
(5) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud alusel kohaldatakse Kaitseväe
tegevusele Kaitseväe korralduse seaduse §-des 37–39 sätestatut käesoleva seaduse §-dest 70 ja
71 tulenevate erisustega.
EELNÕU
22.05.2025
29
(6) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud alusel kohaldatakse Politsei- ja
Piirivalveameti tegevusele kriminaalmenetluse seadustiku §-des 1261 ja 12610–12612 ning
politsei ja piirivalve seaduse §-des 751–756 jälitustoimingu tegemise kohta sätestatut käesoleva
seaduse §-dest 70 ja 71 tulenevate erisustega.
§ 69. Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramine
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib julgeolekuasutus ja Vabariigi Valitsuse volitusel
Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsevägi piirata isiku õigust kodu, perekonna- ja eraelu
puutumatusele käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toiminguga, kui see on erakorralise või
sõjaseisukorra lahendamiseks vältimatult vajalik.
(2) Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks võib käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud haldusorgan teha järgmisi toiminguid:
1) isikut, asja või paikkonda varjatult jälgida;
2) isikusamasust varjatult tuvastada;
3) koguda elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi
ja vormi ning edastaja või vastuvõtja isiku ja asukoha kohta andmeid;
4) varjatult siseneda ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse või arvutisüsteemi teabe
varjatud kogumiseks, salvestamiseks või selleks vajalike tehniliste abivahendite
paigaldamiseks ja eemaldamiseks;
5) asja varjatult läbi vaadata ning vajaduse korral seda varjatult muuta, rikkuda või asendada.
(3) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud juhul kohaldatakse julgeolekuasutuse
tegevusele julgeolekuasutuste seaduse §-des 211–32 sätestatut käesoleva seaduse §-dest 70 ja
71 tulenevate erisustega.
(4) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud juhul kohaldatakse Kaitseväe
tegevusele Kaitseväe korralduse seaduse §-des 37–39 sätestatut käesoleva seaduse §-dest 70 ja
71 tulenevate erisustega.
(5) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud alusel kohaldatakse Politsei- ja
Piirivalveameti tegevusele kriminaalmenetluse seadustiku §-des 1261 ja 12610–12612 ning
politsei ja piirivalve seaduse §-des 751–756 jälitustoimingu tegemise kohta sätestatut käesoleva
seaduse §-dest 70 ja 71 tulenevate erisustega.
§ 70. Sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise kord
(1) Käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3 ning § 69 lõike 2 punktis 4 sätestatud toimingu
tegemiseks annab loa halduskohtu esimees või tema määratud halduskohtunik
julgeolekuasutuse, Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitseväe põhjendatud kirjaliku taotluse
alusel.
(2) Loa andmine, pikendamine ja tühistamine otsustatakse viivituseta, kohtuistungit
korraldamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete kohaselt.
Loa võib anda korraga kuni kolmeks kuuks ja seda võib pikendada iga kord kuni kolme kuu
võrra.
EELNÕU
22.05.2025
30
(3) Edasilükkamatul juhul, kui käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3 ning § 69 lõike 2 punktis
4 sätestatud toiming on vaja teha viivitamata ning ei ole võimalik esitada käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud kirjalikku taotlust loa saamiseks, võib seda toimingut teha halduskohtu loal,
mis on antud taasesitamist võimaldavas vormis.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul esitab asutus toimingu tegemiseks
põhjendatud ja taasesitamist võimaldava taotluse halduskohtu esimehele või tema määratud
halduskohtunikule esimesel võimalusel. Halduskohtu esimees või tema määratud
halduskohtunik otsustab toimingu jätkamise käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loaga.
(5) Käesoleva seaduse § 69 lõike 2 punktides 1–3 ja 5 nimetatud toimingu tegemise otsustab
asutuse juht või tema volitatud ametnik. Otsus kehtib, arvestades käesoleva seaduse § 44 lõikes
2 sätestatut, otsuses märgitud tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kolm kuud.
(6) Pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist kehtib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel
antud luba ja lõike 5 alusel tehtud otsus julgeolekuasutuse suhtes kuni selles märgitud tähtaja
möödumiseni, kui otsustamisel on tuvastatud, et selle alusel tehtav toiming on õigustatud ja
vajalik ka julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesande täitmiseks.
§ 71. Sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramisest
teavitamine
(1) Julgeolekuasutus, Politsei- ja Piirivalveamet ja Kaitsevägi teavitab isikut, kelle suhtes tehti
käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3 või § 69 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud toiming
või kelle põhiõigusi ja -vabadusi nimetatud toiminguga oluliselt piirati ning kes on selle käigus
tuvastatud, toimingu ajast ja liigist nelja kuu jooksul erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest
arvates või pärast toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumist.
(2) Isiku võib jätta käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3 või § 69 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5
sätestatud toimingu ajast ja liigist teavitamata, kui teavitamine võib:
1) kahjustada oluliselt teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi või seada teise isiku
ohtu;
2) ohustada julgeolekuasutuse, Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitseväe vahendi, meetodi või
taktika salajasust;
3) ohustada teabe allikat, variisikut või salajasele koostööle kaasatud isikut;
4) kahjustada julgeolekuasutuse, Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitseväe teabevahetust või
koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga.
(3) Isiku võib toimingu teinud asutuse juhi või tema volitatud ametniku otsusel jätta teavitamata
kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise aluse
äralangemiseni.
(4) Käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3 või § 69 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 sätestatud toimingu
ajast ja liigist ei teavitata isikut, kellest lähtuva riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda
ähvardava ohu tõrjumiseks toiming tehti ning kes ei asu Eestis või kelle asukoht ei ole
tuvastatav.
(5) Kui erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest või toiminguga kogutud teabe salastatuse
kustumisest on möödunud üks aasta ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust
EELNÕU
22.05.2025
31
teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud, otsustab toimingu teinud asutuse juht või tema
volitatud ametnik isiku püsivalt teavitamata jätmise, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes
6 sätestatud juhul.
(6) Kui erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest või käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3
või § 69 lõike 2 punktis 4 sätestatud toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumisest on
möödunud üks aasta ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise
alus ei ole ära langenud, taotleb toimingu teinud asutuse juht või tema volitatud ametnik
hiljemalt 15 päeva enne nimetatud tähtaja möödumist halduskohtu esimehelt või tema määratud
halduskohtunikult luba isiku püsivalt teavitamata jätmiseks. Loa andmine või sellest
keeldumine otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise
sätete kohaselt.
§ 72. Rahaliste hüvitiste ja toetuste maksmise erandid
(1) Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal on vaja kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid
riigi kaitsmiseks, sealhulgas riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks, võib Vabariigi
Valitsus vähendada rahaliste hüvitiste ja toetuste suurust või peatada nende maksmise
käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel.
(2) Hüvitise ja toetuse puhul, millega tagatakse isiku asendussissetulek, võib nende ühe kuu
eest makstavat summat vähendada kuni summani, mis võrdub töölepingu seaduse § 29 lõike 5
alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta kuu töötasu alammääraga. Asendussissetulekuks
käesoleva seaduse tähenduses loetakse eelkõige:
1) pension, mida makstakse riikliku pensionikindlustuse seaduse või muu seaduse alusel;
2) rahvapensioni ja kahepoolse lepingu alusel makstava pensioni vahe, mida makstakse riikliku
pensionikindlustuse seaduse § 42 lõike 5 alusel;
3) vanemahüvitis, mida makstakse perehüvitiste seaduse alusel;
4) töövõimetoetus, mida makstakse töövõimetoetuse seaduse alusel;
5) töötuskindlustushüvitis, hüvitis tööandja maksejõuetuse korral ja kindlustushüvitis
koondamise korral, mida makstakse töötuskindlustuse seaduse alusel;
6) töötutoetus, mida makstakse tööturumeetmete seaduse alusel;
7) sotsiaaltoetus, mida makstakse sotsiaalhoolekande seaduse § 140 alusel;
8) ajutise töövõimetuse hüvitised, mida makstakse ravikindlustuse seaduse alusel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata rahalisi hüvitisi või toetusi, mis ei ole
asendussissetulekud, võib vähendada või nende maksmise peatada.
(4) Toimetulekutoetust, mida makstakse sotsiaalhoolekande seaduse alusel, ei peatata ega
vähendata käesoleva seaduse alusel.
(5) Perioodiliselt makstavaid hüvitisi ja toetusi võib haldusorgan andmete puudumise korral
isikule maksta viimaste teadaolevate andmete alusel.
(6) Hüvitiste ja toetuste maksmise peatamise korral võib peatada ka nende määramise.
(7) Hüvitiste ja toetuste määramise peatamise korral võib haldusorgan peatada uute taotluste
vastuvõtmise. Taotluste vastuvõtmise peatamise korral peatub ka seaduses sätestatud taotluste
esitamise tähtaeg.
EELNÕU
22.05.2025
32
(8) Vähendatavate hüvitiste ja toetuste loetelu, hüvitiste ja toetuste vähendatuna maksmise
perioodi ja vähendamise ulatuse ning peatatavate hüvitiste ja toetuste loetelu ja peatamise
perioodi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(9) Rahaliste hüvitiste ja toetuste vähendamise või peatamise hüvitamise ulatuse ja korra
otsustab Riigikogu pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppu.
6. peatükk
Kriisiülesanded
1. jagu
Elutähtsad teenused ja nende toimepidevuse korraldaja kriisiülesanded
§ 73. Elutähtis teenus
(1) Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille
katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse
toimimist või tekitab suure keskkonnakahju ja mille katkemisel on oluline mõju riigi
majandusele ja riigikaitsele.
(2) Elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vajaliku taristu, kinnis- või
vallasasja, vahendite, varu, personali ja muu sellisega.
(3) Elutähtsad teenused on:
1) aeronavigatsiooniteenuse toimimine;
2) andmesideteenuse toimimine;
3) autentimine ja digitaalne allkirjastamine;
4) avalik-õigusliku meediateenuse osutamiseks vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise
tagamine;
5) avalik-õigusliku meediateenuse toimimine;
6) avaliku raudtee toimimine;
7) elektriga varustamine;
8) kaugküttega varustamine;
9) kohaliku tee sõidetavuse tagamine;
10) lennuväljade toimimine;
11) maagaasiga varustamine;
12) makseteenuse ja makseteenuste osutamise tehniliste tugiteenuste toimimine;
13) mobiiltelefoniteenuse toimimine;
14) ravimitega varustamine;
15) riigitee sõidetavuse tagamine;
16) sadamate toimimine;
17) sularaharingluse toimimine;
18) telefoniteenuse toimimine;
19) tervishoiuteenuste toimimine;
20) toiduga varustamine;
EELNÕU
22.05.2025
33
21) vedelkütusega varustamine;
22) veega varustamine ja kanalisatsiooni toimimine.
§ 74. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja
(1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja on käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 3−7
nimetatud ministeerium, Eesti Pank või kohaliku omavalitsuse üksus, kelle püsiv kriisiülesanne
on:
1) koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist;
2) nõustada elutähtsa teenuse osutajat;
3) kehtestada käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded;
4) teha järelevalvet elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise üle;
5) kinnitada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja elutähtsa teenuse osutaja
kriisiplaan;
6) korraldada õppusi käesoleva seaduse §-s 17 sätestatu kohaselt;
7) juhtida elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse või selle ohu lahendamist ning koostada
käesoleva seaduse § 15 alusel oma kriisiplaan;
8) määrata oma ülesannete täitmise korraldamiseks kontaktisik ja edastada tema
kontaktandmed Riigikantseleile, samuti teavitada viivitamata Riigikantseleid kontaktisiku
andmete muutumisest;
9) teavitada käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel asutuse määramisest ning edastada asutuse ja
selle kontaktisiku andmed Riigikantseleile, samuti teavitada viivitamata Riigikantseleid
nimetatud asutuse või selle kontaktisiku andmete muutumisest.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus edastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8 ja 9
nimetatud andmed Päästeametile, samuti teavitab viivitamata Päästeametit andmete
muutumisest.
(3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesanne elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse
või selle ohu korral on juhtida nimetatud olukorra lahendamist käesoleva seaduse §-s 15
sätestatud kriisiplaani kohaselt.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning 4−7 nimetatud ülesandeid võib täita lõike
5 punktides 3−7 nimetatud ministeeriumi määratud tema valitsemisala asutus või kohaliku
omavalitsuse üksuse määratud ametiasutus.
(5) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavad püsiva kriisiülesandena:
1) Eesti Pank käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 12 ja 17 nimetatud teenuseid;
2) kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 8, 9 ja 22 nimetatud
teenuseid;
3) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktis 20
nimetatud teenust;
4) Sotsiaalministeerium käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 14 ja 19 nimetatud teenuseid;
5) Justiits- ja Digiministeerium käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 2, 3, 13 ja 18
nimetatud teenuseid;
6) Kliimaministeerium käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 1, 6, 7, 10, 11, 15, 16 ja 21
nimetatud teenuseid;
7) Kultuuriministeerium käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 4 ja 5 nimetatud teenuseid.
EELNÕU
22.05.2025
34
(6) Elutähtsa teenuse kirjelduse ja toimepidevuse nõuded kehtestab elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja juht või kohaliku omavalitsuse üksuse organ määrusega.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõuded kehtestatakse arvestades nii tsiviilkriisi
kui ka riigikaitselist kriisiolukorda.
(8) Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks vajalike teenuste tagamiseks arvestab elutähtsa
teenuse toimepidevuse korraldaja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõuete kehtestamisel
Kaitseministeeriumi kindlaks määratud sõjalise riigikaitse vajadust.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kirjelduses ja nõuetes sätestatakse vähemalt:
1) teenuse kirjeldus ehk see, millise teenuse osa kohta elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded
kehtivad;
2) nõuded teenuse järjepidevaks toimimiseks, teenuse katkestuse ennetamiseks, teenuse
taastamiseks pärast katkestust ning teenuse piiramise põhimõtted nii enne kriisiolukorda kui ka
eri kriisiolukordades;
3) vajaduse korral nõuded, kui kriisiülesande täitmist toetavaid teenuseid ostetakse sisse;
4) tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatusliku katkestusega või selle ohuga
ning mille lahendamist korraldab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja;
5) elutähtsa teenuse planeerimata katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse
toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust ja
kriisiolukorrast teavitamise kord ning nende sündmuste kohta üksikasjaliku aruande esitamise
tingimused ja kord;
6) vajaduse korral maksimaalne lubatud tähtaeg elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete
täitmiseks alates isiku määramisest elutähtsa teenuse osutajaks.
(10) Käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 5 nimetatud teavitamise ja üksikasjaliku aruande
tingimuste seadmisel peab lähtuma vähemalt:
1) sündmusest mõjutatud kasutajate arvust ja osakaalust;
2) sündmuse kestusest;
3) sündmusest mõjutatud geograafilisest piirkonnast, võttes arvesse geograafilise piirkonna
eraldatust.
(11) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja võib panna elutähtsa teenuse osutajale
ettekirjutusega kohustuse osutada elutähtsat teenust käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel
kehtestatud nõuetest erineval viisil ja erinevas ulatuses ning rakendada ettekirjutuse täitmiseks
käesoleva seaduse § 158 lõikes 1 nimetatud sunnivahendeid, kui see on vajalik selle teenuse
ulatusliku katkestuse ärahoidmiseks või pärast ulatuslikku katkestust teenuse taastamiseks ning
elutähtsa teenuse osutaja on suuteline erinevalt käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud
nõuetest teenust osutama.
§ 75. Elutähtsa teenuse osutaja
(1) Elutähtsa teenuse osutaja on isik, kes täidab käesoleva seaduse § 73 lõikes 3 elutähtsa
teenusena määratletud ülesannet.
(2) Seadusega määratakse kindlaks tingimused, mille esinemise korral võib ettevõtjana
tegutseva isiku määrata elutähtsa teenuse osutajaks.
EELNÕU
22.05.2025
35
(3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel
määratud asutus annab haldusakti isiku elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta 30 päeva
jooksul isiku elutähtsa teenuse osutaja tingimustele vastavusest teada saamisest arvates.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud haldusaktis määrab elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud tema
valitsemisala asutus muu hulgas tähtpäeva, mis ajaks peab elutähtsa teenuse osutaja:
1) koostama riskianalüüsi ja kriisiplaani käesoleva seaduse §-des 13 ja 15 sätestatu kohaselt,
arvestades, et riskianalüüs peab olema koostatud üheksa kuu ja kriisiplaan kümne kuu jooksul
elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates;
2) korraldama esimest korda käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud õppuse;
3) täitma käesoleva seaduse § 74 lõike 6 alusel ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 ning muudes
õigusaktides kehtestatud toimepidevuse nõudeid. Seejuures peab ta arvestama, et käesoleva
paragrahvi lõike 11 punktis 5 ja küberturvalisuse seaduses sätestatud nõude täitmise tähtaeg ei
oleks pikem kui viis aastat elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates.
(5) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud haldusakti andmist võib elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutus küsida
Riigi Infosüsteemi Ametilt arvamust küberturvalisuse seaduses sätestatud nõuete täitmise ja
käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 5 sätestatud kohustuse täitmise tähtaja määramise kohta.
(6) Elutähtsa teenuse osutajate üle peetakse arvestust tsiviiltoetuse registris. Elutähtsa teenuse
osutajate üle arvestuse pidamiseks vajalikud andmed esitab registrisse ja uuendab need kord
aastas hiljemalt 31. detsembriks elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva
seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutus, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut.
(7) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kannab käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 10
sätestatud andmed elutähtsa teenuse osutajaks määramise või selle lõpetamise kohta
tsiviiltoetuse registrisse viie tööpäeva jooksul haldusakti elutähtsa teenuse osutajale
teatavakstegemisest arvates.
(8) Elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks esitatavate andmete täpsema koosseisu
ja nende töötlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(9) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja edastab käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 10
nimetatud haldusakti teadmiseks Riigi Infosüsteemi Ametile viie tööpäeva jooksul haldusakti
elutähtsa teenuse osutajale teatavakstegemisest arvates.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut ei loeta enam elutähtsa teenuse osutajaks,
kui isik ei vasta elutähtsa teenuse osutaja tingimustele ja elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldaja on teinud sellekohase haldusakti isikule teatavaks. Haldusakti jõustumise järel ei
kohaldata isiku suhtes elutähtsa teenuse osutaja kohta sätestatut.
(11) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud:
1) tagama elutähtsa teenuse toimimise ja kasutajale kättesaadavuse, sealhulgas tagama teenuse
toimimise tehnilise rikke ning tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, sealhulgas
kriisiolukorra ajal enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime;
2) teavitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 24 tundi pärast sündmusest teada saamist,
elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel
EELNÕU
22.05.2025
36
määratud asutust § 74 lõike 9 punktis 5 nimetatud sündmusest ning esitama üksikasjaliku
aruande ühe kuu jooksul sündmuse lõpust arvates;
3) andma elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 74 lõike
4 alusel määratud asutusele tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta;
4) rakendama elutähtsa teenuse toimepidevust tagavaid meetmeid, sealhulgas vähendama
sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning
infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks
oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite
omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu;
5) tagama juhul, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikud andmed või
seadmed asuvad välisriigis, elutähtsa teenuse toimepidevuse dubleerivate vahendite ja
tehnoloogiliselt alternatiivsete lahenduste abil ajal, kui välisriigis asuvatele andmetele või
seadmetele juurdepääsuks kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus või võrk ei toimi;
6) korraldama enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi
käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud korras;
7) koostama riskianalüüsi ja kriisiplaani käesoleva seaduse §-des 13 ja 15 sätestatu kohaselt;
8) täitma käesoleva seaduse § 18 lõikes 7 ja § 74 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse
nõudeid;
9) esitama kord aastas elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse
§ 74 lõike 4 alusel määratud asutusele ülevaate elutähtsa teenuse katkestuse ja häire vältimiseks
ning käesoleva seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuete täitmiseks
rakendatud ja rakendatavatest meetmetest;
10) korraldama töötajatele koolitusi, et suurendada nende teadlikkust elutähtsa teenuse
toimepidevusest, rakendatud meetmetest ja toimimisest kriisiolukorra ajal ning käesoleva
seaduse § 86 lõike 3 tähenduses elanikkonnakaitsest;
11) teavitama elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat või tema käesoleva seaduse § 74
lõike 4 alusel määratud asutust sündmusest, millel on või võib olla oluline mõju elutähtsa
teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele ühes või mitmes Euroopa Liidu
liikmesriigis;
12) määrama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmise korraldamiseks kontaktisiku
ning edastama tema kontaktandmed elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema
käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutusele;
13) täitma muid õigusaktides elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks sätestatud kohustusi.
§ 76. Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja
(1) Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja on käesoleva seaduse § 75 lõike 3 alusel
elutähtsa teenuse osutajaks määratud isik, kes osutab muu hulgas samu või sarnaseid elutähtsaid
teenuseid kuuele või enamale Euroopa Liidu liikmesriigile või kuues või enamas Euroopa Liidu
liikmesriigis ja kes on määratud Euroopa Liidu elutähtsa teenuse osutajaks käesolevas
paragrahvis sätestad tingimustel ja korras (edaspidi Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse
osutaja).
(2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja teavitab elutähtsa teenuse osutajat tema
vastavusest Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja tunnustele 15 päeva jooksul
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustest teada saamisest arvates.
EELNÕU
22.05.2025
37
(3) Elutähtsa teenuse osutaja esitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest arvates 15 päeva jooksul andmed selle kohta,
millises Euroopa Liidu liikmesriigis ning milliseid elutähtsaid teenuseid ta osutab.
(4) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud
teabe Riigikantseleile 15 päeva jooksul teabe saamisest arvates. Riigikantselei edastab
nimetatud teabe Euroopa Komisjonile, kes otsustab elutähtsa teenuse osutaja vastavuse
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele.
(5) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja edastab elutähtsa teenuse osutajale Euroopa
Komisjoni otsuse Euroopa Liidu oluliseks elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta ning
teavitab elutähtsa teenuse osutajat sellega kaasnevatest kohustustest ja kuupäevast, millest
alates need kohustused tema kohta kehtivad.
§ 77. Taustakontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel
(1) Taustakontrolli eesmärk on tagada nende isikute usaldusväärsus, kes täidavad lepingu või
muul alusel olulisi ülesandeid, mis on seotud:
1) elutähtsa teenuse toimepidevust tagava infosüsteemi, samuti toimepidevust tagava taristu
läbipääsu- või valvesüsteemi arendamise või haldamisega;
2) elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või
kontrollisüsteemidele ligipääsuga;
3) elutähtsa teenuse toimepidevuse planeerimise, investeeringute või riskihaldusega.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis
täpsemalt kindlaks määrama need käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamise seisukohalt olulised ülesanded, mida täitva füüsilise isiku suhtes on
taustakontrolli tegemine eesmärgipärane.
(3) Elutähtsa teenuse osutaja võib teha taustakontrolli üksnes selle füüsilise isiku suhtes, keda
usaldatakse täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet, mis on
kinnitatud käesoleva seaduse § 74 lõike 1 punkti 5 kohaselt elutähtsa teenuse toimepidevuse
riskianalüüsis.
(4) Taustakontrolli tegemisel kontrollitakse isikusamasust ja andmeid isiku karistatuse kohta.
Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud andmeid kontrollima enne, kui isik asub täitma
käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet, ja ülesande täitmise ajal iga
kahe aasta tagant.
(5) Kui esineb põhjendatud kahtlus, et isikul võivad esineda käesoleva seaduse § 78 lõigetes 1
ja 2 sätestatud töötamise piirangud, või suureneb isiku vastutus ülesannete täitmisel, võib
taustakontrolli teha vähem kui kahe aasta tagant.
(6) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud teavitama kontrollitavat isikut taustakontrolli
tegemise alusest ja eesmärgist ning tema isikuandmete töötlemisest enne esmakordse
taustakontrolli tegemist.
(7) Elutähtsa teenuse osutaja kontrollib taustakontrolli tegemise eesmärgil karistatuse andmeid,
kasutades selleks taustakontrolli teenust.
EELNÕU
22.05.2025
38
(8) Taustakontrolli teenus töötleb isiku üldandmeid, isiku töökoha andmeid, karistatuse
andmeid ja karistusregistri päringu andmeid. Taustakontrolli teenuse andmeid säilitatakse kaks
aastat.
(9) Taustakontrolli teenuse vastutav töötleja on Riigikantselei.
(10) Täpsemad nõuded taustakontrolli teenusele, sealhulgas teenuse vastutava ja volitatud
töötleja ülesanded, täpsema andmekoosseisu, andmeandjad ja saadavad andmed, teenusele
juurdepääsu võimaldamise tingimused ja muud korralduslikud küsimused kehtestab Vabariigi
Valitsus määrusega.
(11) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises
suhtes oleva juriidilise isiku töötaja suhtes, keda usaldatakse täitma lõike 2 alusel
kindlaksmääratud ülesannet.
§ 78. Töötamise piirangud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel
(1) Käesoleva seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesandeid ei või elutähtsa teenuse
osutaja anda täita isikule, keda on karistatud karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis sätestatud
kuriteo või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase
võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse
nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21), sätestatud samaväärse kuriteo
toimepanemise eest, kui selle kuriteo karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri
seaduse kohaselt kustutatud.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud kontrollima, kas käesoleva seaduse § 77 lõike 2
alusel kindlaksmääratud ülesannet on sobiv anda täita isikule, keda on karistatud tahtlikult
toimepandud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse
kohaselt kustutatud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul võib elutähtsa teenuse osutaja isiku
usaldusväärsuse hindamisel arvestada üksnes neid karistatuse andmeid, mis on
kindlaksmääratud ülesande täitmise seisukohast olulised.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolude ilmnemise korral on elutähtsa
teenuse osutajal õigus nõuda temaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja
asendamist või käesoleva seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täitmist muul
kohasel viisil.
§ 79. Nõuandemissioon
(1) Nõuandemissioon on Euroopa Komisjoni tehtav kontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse
tagamise nõuete täitmise ja toimepidevuse tagamiseks kohaldatud meetmete üle Euroopa Liidu
olulise elutähtsa teenuse osutaja juures (edaspidi nõuandemissioon).
(2) Nõuandemissioon viiakse läbi Euroopa Komisjoni algatusel või Euroopa Liidu liikmesriigi
või -riikide või elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja esitatud põhjendatud taotluse alusel.
Nõuandemissiooniks peab andma nõusoleku elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja.
EELNÕU
22.05.2025
39
(3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja väljastab Euroopa Komisjonile
nõuandemissiooni korraldamiseks järgmise teabe:
1) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi asjaomased osad;
2) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse toimepidevuseks rakendatud meetmete loetelu;
3) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja suhtes tehtud järelevalvemenetluses
tuvastatud teave ning järelevalve käigus rakendatud meetmed.
(4) Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja ja tema elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldaja annavad nõuandemissiooniks Euroopa Komisjoni volitatud esindajatele juurdepääsu
nõuandemissiooni korraldamiseks ja elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule
teabele, ehitistele ja süsteemidele, välja arvatud juhul, kui see ohustaks riigi julgeolekut.
(5) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja esitab Euroopa Komisjoni määratud tähtaja
jooksul Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele, kus Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse
osutaja teenust osutab, ülevaate nõuandemissiooni järel Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse
osutaja juures rakendatavatest meetmetest või nende muutmisest.
§ 80. Asutustevaheline koostöö, teavitamine ja aruandlus
(1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel
määratud asutus, Riigi Infosüsteemi Amet, Päästeamet ja Riigikantselei teevad igakülgset
koostööd ja vahetavad omavahel teavet elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse, neid
mõjutavate ohtude ja riskide ja toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete ning toimunud
sündmuste kohta, samuti asjaomast teavet, mis on vajalik järelevalvemenetluseks. Asutused ja
isik hoiavad saladuses neile edastatud teavet, mille kohta on antud teada, et tegemist on äri- või
ametisaladusega.
(2) Finantsinspektsioon ja Riigi Infosüsteemi Amet vahetavad vastastikku teavet käesoleva
seaduse § 73 lõike 3 punktides 12 ja 17 nimetatud elutähtsaid teenuseid osutavate elutähtsa
teenuse osutajate toimepidevuse, neid mõjutavate ohtude, riskide, toimepidevuse tagamiseks
rakendatud meetmete ja toimunud sündmuste kohta, samuti asjaomast teavet, mis on vajalik
järelevalvemenetluseks, arvestades Finantsinspektsiooni seadusest tulenevate piirangutega.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab kord aastas Päästeametile kokkuvõtva aruande enda
korraldatava elutähtsa teenuse osutajatega seotud käesoleva seaduse § 75 lõike 11 punktis 2
nimetatud sündmustest, sealhulgas teabe sündmuste arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta.
(4) Kui sündmusel on või võib olla oluline mõju elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele
kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis, teavitab elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutus, kelle
vastutusvaldkonda mõjutatud elutähtsa teenuse osutaja jääb, sündmusest viivitamata või kuni
24 tunni jooksul Riigikantseleid, kes omakorda teavitab viivitamata Euroopa Komisjoni.
(5) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel
määratud asutus peab teavitama teise Euroopa Liidu liikmesriigi kontaktpunkti sündmusest, kui
sellel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste
osutamise jätkamisele selles Euroopa Liidu liikmesriigis.
EELNÕU
22.05.2025
40
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused esitavad kord aastas Riigikantseleile
kokkuvõtva aruande elutähtsa teenuse osutajatega seotud käesoleva seaduse § 75 lõike 11
punktis 2 nimetatud sündmustest, sealhulgas teabe sündmuste arvu, laadi ja rakendatud
meetmete kohta. Kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatavate elutähtsate teenuste kohta
esitab kokkuvõtva aruande Päästeamet. Riigikantselei koostab saadud teabe põhjal
koondaruande ja esitab selle Euroopa Komisjonile.
§ 81. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia
(1) Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamiseks koostatakse elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevuse strateegia.
(2) Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia on dokument, milles kirjeldatakse
pikaajalisi elutähtsate teenuste toimepidevuse suurendamise eesmärke ja nende saavutamiseks
võetavaid meetmeid.
(3) Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia nõuded ning selle koostamise ja
muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 82. Sõltumatu audit
(1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel
määratud asutus või Finantsinspektsioon võib tellida omal kulul sõltumatu auditi või kohustada
elutähtsa teenuse osutajat läbima sõltumatu auditi elutähtsa teenuse toimepidevuse ja
rakendatud meetmete asjakohasuse hindamiseks ning katma auditiga seotud kulud. Sõltumatu
audiitor valitakse elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74
lõike 4 alusel määratud asutuse või Finantsinspektsiooni ja elutähtsa teenuse osutaja
kokkuleppel.
(2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel
määratud asutus või Finantsinspektsioon võib kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõltumatu auditi ja katma auditiga seotud kulud
vähemalt ühe järgmise aluse esinemisel:
1) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema
käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutusele kinnitamiseks esitamata
toimepidevuse riskianalüüsi või kriisiplaani käesoleva seaduse §-des 13 ja 15 sätestatud korras;
2) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud täitmata käesoleva seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud
toimepidevuse nõuded elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema § 74 lõike 4 alusel
määratud asutuse määratud tähtpäevaks;
3) on toimunud korduvad elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivad sündmused või
kriisiolukord.
(3) Elutähtsa teenuse osutaja on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõltumatu auditi
läbimise kohustuse täitnud, kui ta on läbinud viimase 12 kuu jooksul omal algatusel või muu
isiku nõudmisel samaväärse auditi. Elutähtsa teenuse osutaja omal algatusel või muu isiku
nõudmisel läbitud audit loetakse samaväärseks kas tervenisti või üksnes ühtiva osa ulatuses.
(4) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud väljastama elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldaja, tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutuse või
EELNÕU
22.05.2025
41
Finantsinspektsiooni nõudmisel määratud tähtpäevaks omal kulul varem tehtud auditi
tulemused ja tõendid elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete kohta.
2. jagu
Kohaliku omavalitsuse üksuse püsivad kriisiülesanded
§ 83. Kohaliku omavalitsuse üksuse püsivad kriisiülesanded
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse püsivad kriisiülesanded on lisaks käesoleva seaduse § 74
lõikes 1 ja lõike 5 punktis 2 sätestatule:
1) kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil evakuatsioonikohtade määramine ja
kasutusele võtmine, kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil viibivate isikute
ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamine, teise kohaliku omavalitsuse üksuse
haldusterritooriumilt evakueeritud isikute vastuvõtmisele kaasaaitamine ning evakueeritud
isikutele evakuatsioonikohas vähemalt toidu ja joogivee võimaldamine;
2) koduteenuse korraldamine;
3) väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse korraldamine;
4) asendushooldusteenuse korraldamine;
5) turvakoduteenuse korraldamine;
6) vältimatu sotsiaalabi tagamine;
7) abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast eraldatud või kriisiolukorra
tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine;
8) toimetulekutoetuse maksmine;
9) suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse korraldamine;
10) alus-, põhi- ja keskhariduse kättesaadavuse tagamine;
11) oma haldusterritooriumil viibivate isikute ohuolukorrast teavitamise ja käitumisjuhiste
andmise tagamine.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus peab olema valmis käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1
kohaselt evakueeritutele abi osutama vähemalt kahe protsendi ulatuses oma elanike arvust.
§ 84. Kohaliku omavalitsuse üksusele kriisiülesannete täitmisega tekkinud kulude
hüvitamine
(1) Käesoleva seaduse § 83 lõike 1 punktides 1 ja 8 sätestatud riikliku ülesande täitmise kulud
kaetakse riigieelarvest.
(2) Käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 8, 9 ja 22 ja § 83 lõike 1 punktides 2−7 ja 9−11
sätestatud ülesande täitmise kulud kaetakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest, välja
arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.
(3) Käesoleva seaduse § 83 lõike 1 punktides 2−7 ja 9−11 sätestatud ülesande täitmise kulud
kaetakse riigieelarvest ulatuses, milles need ületavad ülesande täitmise laadi, mahtu ja
täitmisega seotud kulusid olulisel määral, või kui tegemist ei ole oma elanikele teenuse
osutamise kuludega.
EELNÕU
22.05.2025
42
(4) Käesoleva seaduse § 83 lõike 1 punktides 2–7 ja 9−11 sätestatud ülesande täitmise kulude
riigieelarvest hüvitamise alused ja arvutusmetoodika kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
3. jagu
Elanikkonnakaitse
§ 85. Elanikkonnakaitse
(1) Elanikkonnakaitsena käsitatakse riigi ja ühiskonna tegevusi, mis tagavad inimeste
valmisoleku kriisiolukorra ajal ise toime tulla, kaitsevad inimesi kriisiolukordadest tulenevate
ohtude eest ja abistavad nende tagajärgedega toimetulemisel.
(2) Elanikkonnakaitse tegevused on eelkõige ohuteavitus, päästetööd, ulatuslik evakuatsioon,
varjumine, esmaabi ja katastroofimeditsiin, vältimatu sotsiaalabi, psühhosotsiaalne abi kriisides
ning muu inimestele hädavajalik abi.
(3) Siseministeerium koordineerib elanikkonnakaitse poliitika kujundamist.
§ 86. Avalikkuse teavitamine ja elanikkonnakaitse koolitus
(1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik on kohustatud avalikkust teavitama ja jagama
käitumisjuhiseid tema vastutada olevate sündmuste kohta nii enne kriisiolukorda kui ka selle
ajal.
(2) Päästeamet koordineerib avalikkusele üldiste elanikkonnakaitse käitumisjuhiste ja teabe
andmist ning elanikkonnakaitse koolituste korraldamist.
(3) Elanikkonnakaitse koolituse eesmärk on suurendada inimese valmisolekut kriisis iseseisvalt
toime tulla.
(4) Avaliku sektori asutus korraldab kord kahe aasta jooksul ametnikele ja töötajatele
elanikkonnakaitse koolituse.
(5) Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale kehtestab sisejulgeoleku tagamise
valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 87. Viivitamatu ohuteate edastamine
(1) Paljude inimeste elu või tervist ohustava vahetult eelseisva või juba toimuva sündmuse või
selle lõppemise korral edastatakse avalikkusele viivitamatu ohuteade, millega antakse juhis
ohutuks tegutsemiseks, sealhulgas varjumiseks või ulatuslikuks evakuatsiooniks. Viivitamatu
ohuteate edastamiseks kasutatakse riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM (edaspidi EE-
ALARM).
(2) EE-ALARM käesoleva seaduse tähenduses on protokollide, protsesside ja tehnoloogiate
kogum elanikkonnale viivitamatu ohuteate edastamiseks.
EELNÕU
22.05.2025
43
(3) Viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist koordineerib Päästeamet. Koordineerimine
hõlmab ohuteavituse kanalite kasutamise üldpõhimõtete väljatöötamist ja ajakohastamist ning
avalikkuse teadlikkuse suurendamist. Viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumise
koordineerimisel teeb Päästeamet koostööd Häirekeskuse ning muu asjaomase asutuse ja
isikuga.
(4) EE-ALARM-iga on kohustatud liituma:
1) massiteabevahendi valdaja, elektroonilise side ettevõtja ja riikliku mobiilirakenduse valdaja,
kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat;
2) avalikus ruumis paikneva elektroonilise teabeekraani valdaja, kelle ekraani ööpäevane
eeldatav kontaktide arv ületab 10 000 inimest (edaspidi koos edastaja).
(5) EE-ALARM-i kaudu viivitamatu ohuteate edastamise võib otsustada valitsusasutus ja
kriisiolukorra ajal ka kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus või
tema volitatud isik.
(6) Häirekeskus vahendab edastajale viivitamatu ohuteate üldjuhul EE-ALARM-i kaudu.
EE-ALARM-i rikke korral vahendab Häirekeskus selle edastajale viivitamata muul viisil ning
edastaja edastab selle avalikkusele muul kokkulepitud viisil tasuta, muutmata kujul ja
viivitamata.
(7) Viivitamatu ohuteate edastamisele elektroonilise side võrgus kindlaksmääratud
geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale
kohaldatakse elektroonilise side seaduse §-s 1051 sätestatut.
(8) Sireeniseadme kaudu viivitamatu ohuteate edastamise võib otsustada Päästeamet,
Kaitsevägi, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnaamet ja kriisiolukorra
ajal ka kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus või tema volitatud
isik.
(9) Sireeniseade käesoleva seaduse tähenduses on EE-ALARM-i tehnoloogiline osa, mis on
omavahel ühendatud seadmete kogum, mille eesmärk on esitada heliga viivitamatut ohuteadet.
(10) Päästeamet korraldab sireeniseadme kasutuselevõttu.
(11) Sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) viivitamatu ohuteate edastamise ja selleks valmistumise tingimused ning korra;
2) EE-ALARM-iga liitumise ja sellega seotud kulude hüvitamise tingimused ning korra;
3) sireeniseadme kasutuselevõtu, haldamise ja testimise tingimused ning korra.
§ 88. Varjumine
(1) Varjumist korraldab Päästeamet. Varjumise korraldamine hõlmab varjumiseks
valmistumist, sealhulgas avalikkuse teadlikkuse suurendamist ja teavitamist. Varjumise
korraldamisel teeb Päästeamet koostööd kohaliku omavalitsuse üksuse, asjaomase asutuse ja
isikuga, kes aitavad oma pädevuse piires varjumist korraldada.
EELNÕU
22.05.2025
44
(2) Varjumine käesoleva seaduse tähenduses on vahetu kõrgendatud ohu korral ohustatud alal
viibiva isiku ajutine ümberpaiknemine sobivasse ruumi või ehitisse või seal püsimine elu või
tervise kaitseks.
(3) Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet võivad varjumise tagamiseks kohaldada
korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku
järelevalve erimeetmeid ning vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
Korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud viibimiskeeldu võib kohaldada üle 12 tunni Päästeameti
päästekeskuse juhi või Politsei- ja Piirivalveameti prefekti loal.
(4) Päästeamet võib korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme
kohaldamisel vaadata läbi üksnes isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku keha
ja kehaõõnsuste läbivaatus on keelatud.
(5) Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel kehtestab sisejulgeoleku tagamise
valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(6) Kui Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni või selle toimumise vahetu ohu korral ei saa
Päästeamet ega Politsei- ja Piirivalveamet varjumist tagada, võib Kaitsevägi kohaldada
edasilükkamatu pädevuse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud meetmeid, kui see on
vajalik riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selleks valmistumiseks.
(7) Kaitseväe edasilükkamatu pädevus lõpeb, kui on ära langenud asjaolud, mis takistasid
Päästeametil ning Politsei- ja Piirivalveametil varjumist tagada.
§ 89. Varjend
(1) Hoone omanik rajab varjendi hoonesse või selle vahetusse lähedusse.
(2) Varjend käesoleva seaduse tähenduses on hoone või selle osa, mis on rajatud varjumiseks
ja mille konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine,
laialipaiskuva eseme ja õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest. Varjendid jagunevad
avalikeks ja mitteavalikeks.
(3) Avalik varjend rajatakse, kui püstitatakse hoone, mille kasutusotstarbe tõttu külastavad seda
rahvahulgad ja mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit.
(4) Mitteavalik varjend rajatakse, kui püstitatakse:
1) elamu, majutus- või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või
meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik hoone või erihoone, mille suletud netopind
on vähemalt 1200 ruutmeetrit;
2) tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 ruutmeetrit.
(5) Kui hoone vastab nii käesoleva paragrahvi lõikele 3 kui ka 4, rajatakse avalik varjend.
(6) Avalikule varjendile tagatakse igaühele ligipääs varjumiseks. Mitteavalik varjend on ette
nähtud eelkõige konkreetse hoone kasutajale.
EELNÕU
22.05.2025
45
(7) Varjendi omanik korraldab varjendi varjumiseks kasutuselevõtu 72 tunni jooksul Vabariigi
Valitsuse otsusest arvates. Edasilükkamatul juhul otsustab varjendi varjumiseks kasutusele
võtmise Päästeamet või Kaitsevägi.
(8) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega:
1) nõuded varjendile, selle suurusele ja mahutavusele ning kontrollile ja hooldusele;
2) varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsema loetelu hoone kasutamise otstarbe ning
vajaduse korral tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi.
§ 90. Varjumiskoht
(1) Varjumiskoht käesoleva seaduse tähenduses on olemasolev ehitis või selle osa, mis on
kohandatud varjumiseks ning mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega
kaasneva laialipaiskuva eseme eest.
(2) Varjumiskohad jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks. Avalikule varjumiskohale tagatakse
igaühele ligipääs varjumiseks. Mitteavalik varjumiskoht on ette nähtud eelkõige konkreetse
hoone kasutajale.
(3) Varjumiskoht võetakse varjumiseks kasutusele käesoleva seaduse § 89 lõike 7 kohaselt.
(4) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega varjumiskoha kohandamise põhimõtted.
§ 91. Varjumisplaani koostamine
(1) Hoone omanik koostab varjumisplaani varjendi rajamise kohustusega hoone kohta.
(2) Varjumisplaanis hinnatakse hoones varjumise võimalusi, kirjeldatakse varjumiseks
valmistumist, varjumise läbiviimist ja varjumiskindluse suurendamist.
(3) Nõuded varjumisplaanile ja selle avalikustamisele ning varjumisplaani koostamise korra
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 92. Ulatuslik evakuatsioon
(1) Ulatuslik evakuatsioon on inimeste elu või tervist ähvardava ohu korral suure hulga inimeste
ajutine ümberpaigutamine ohustatud alalt ohutusse asukohta.
(2) Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise otsustab Vabariigi Valitsus. Edasilükkamatul juhul
otsustab ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise Päästeamet.
(3) Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumist ja selle läbiviimist korraldab Päästeamet ning
selles osaleb Politsei- ja Piirivalveamet.
(4) Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel võivad Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet
kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 35, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud
riikliku järelevalve erimeetmeid ja vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja
korras. Korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud viibimiskeeldu võib kohaldada üle 12 tunni
Päästeameti päästekeskuse juhi või Politsei- ja Piirivalveameti prefekti loal.
EELNÕU
22.05.2025
46
(5) Päästeamet võib korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme
kohaldamisel vaadata läbi üksnes isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku keha
ja kehaõõnsuste läbivaatus on keelatud.
(6) Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise, selle läbiviimise ja kohaliku omavalitsuse
üksuse sellele kaasaaitamise nõuded, tingimused ja korra ning nõuded evakuatsioonikohtadele
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(7) Kui Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni või selle toimumise vahetu ohu korral ei saa
Päästeamet ega Politsei- ja Piirivalveamet ulatuslikku evakuatsiooni läbi viia, võib Kaitsevägi
kohaldada edasilükkamatu pädevuse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud meetmeid,
kui see on vajalik riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selleks valmistumiseks.
(8) Kaitseväe edasilükkamatu pädevus lõpeb, kui on ära langenud asjaolud, mis takistasid
Päästeametil ning Politsei- ja Piirivalveametil ulatuslikku evakuatsiooni läbi viia.
4. jagu
Riigi tegevusvaru
§ 93. Riigi tegevusvaru moodustamine, haldamine ja kasutamine
(1) Riigi tegevusvaru (edaspidi tegevusvaru) on kriisiolukorraks valmistumisel ja selle
lahendamisel elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamiseks vajalikud tooted.
Tegevusvaru on selle haldaja omandis või on haldaja selle omandamise või kasutamise taganud
eelnevalt sõlmitud lepingutega.
(2) Varustuskindluse tagamiseks vajalik ehitis ja tehniline taristu (edaspidi tegevusvaru taristu)
on kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel elanikkonnakaitse ja ühiskonna
toimimise tagamiseks vajalikud hooned, rajatised ja tehnilised seadmed, mis on kas selle
haldaja omandis või on haldaja selle kasutamise taganud eelnevalt sõlmitud lepingutega.
(3) Tegevusvaru haldaja on riigi äriühing, kelle põhikirjalise tegevuse eesmärk on tegevusvaru
moodustamine, haldamine ja kasutusele võtmise korraldamine. Nimetatud ülesanded on
tegevusvaru haldaja püsivad kriisiülesanded.
(4) Tegevusvaru moodustamise aluseks on:
1) seadus;
2) Vabariigi Valitsuse otsus;
3) tegevusvaru haldaja otsus.
(5) Tegevusvaru ja tegevusvaru taristu moodustamise, omandamise, haldamise, uuendamise ja
kasutusele võtmise kulu kaetakse riigieelarve vahenditest, seaduse alusel ettenähtud
vahenditest, tegevusvaru või tegevusvaru taristu müügist saadud vahendite arvelt või
tegevusvaru haldaja omatulust.
(6) Tegevusvarusse kuuluva vedelkütusevaru moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist
reguleerib vedelkütusevaru seadus.
EELNÕU
22.05.2025
47
(7) Tegevusvarusse kuuluva toiduvaru moodustamist ja kasutusele võtmist reguleerib
toiduseadus.
(8) Tegevusvarusse kuuluva strateegilise gaasi varu haldamist reguleerib maagaasiseadus.
(9) Tegevusvarusse kuuluva ravimivaru käitlemist reguleerib ravimiseadus.
(10) Tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru moodustamist, haldamist
ja kasutusele võtmist reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seadus.
§ 94. Tegevusvaru hoidmine
(1) Tegevusvaru hoitakse viisil, mis tagab selle säilimise, juurdepääsetavuse ja kättesaadavuse
selle hoiukohast.
(2) Tegevusvaru hoitakse Eestis, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti.
(3) Tegevusvaru haldaja hoiab enda omandis olevat varu ise või annab tegevusvaru või selle
osa hoiule juriidilisele isikule hoiulepingu alusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hoiulepingus peavad olema kindlaks määratud
vähemalt:
1) tegevusvaru asukoha aadress;
2) tegevusvaru identifitseerimist võimaldav tunnus;
3) tegevusvaru hoidmise tingimused;
4) tegevusvaru uuendamise tingimused;
5) tegevusvaru hoiukohast väljastamise tehnilised tingimused;
6) tegevusvaru hoidmise kontrollimise kord;
7) lepingu tähtaeg ja lepingu maksimaalne maksumus;
8) meetmed teenuse tagamiseks elutähtsa teenuse katkemise korral.
(5) Tegevusvaru moodustamise ja haldamise kohustuse täitmiseks võib tegevusvaru haldaja
sõlmida tähtajalise lepingu, mille alusel juriidiline isik võtab endale tegevusvaru või selle osa
moodustamise ja haldamise kohustuse ning tegevusvaru haldajal on õigus kokkulepitud
tingimustel omandada lepinguga hõlmatud tegevusvaru (edaspidi delegeeritud tegevusvaru).
(6) Delegeeritud tegevusvaru lepingus sätestatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4
nimetatule:
1) tegevusvaru haldaja õigus lepinguga hõlmatud tegevusvaru omandada igal ajal kogu lepingu
kehtivusaja jooksul;
2) tingimus, et tegevusvaru omandamise korral on tagatud tegevusvaru kättesaadavus
tegevusvaru haldajale lepingus sätestatud aja jooksul;
3) tegevusvaru omandamisel makstava hinna kujundamise metoodika.
§ 95. Tegevusvaru kasutusele võtmine
(1) Tegevusvaru kasutusele võtmise otsustab Vabariigi Valitsus.
EELNÕU
22.05.2025
48
(2) Olukorras, mis eeldab vahetut tegutsemist ohu korral, võib tegevusvaru kasutusele võtmise
otsustada tegevusvaru haldamise eest vastutav minister, teavitades sellest viivitamata Vabariigi
Valitsust.
(3) Olukorras, mis eeldab vahetut tegutsemist ohu korral, võib seadmete tegevusvaru kasutusele
võtmise otsustada tegevusvaru haldaja, teavitades sellest viivitamata tegevusvaru haldamise
eest vastutavat ministrit, esitades käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1−3 nimetatud teabe.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuses esitatakse:
1) tegevusvaru kasutusele võtmise põhjus;
2) kasutusele võetava tegevusvaru nomenklatuur ja kogus;
3) tegevusvaru kasutusele võtmise tingimused;
4) kasutusele võetud tegevusvaru taastamise tingimused.
(5) Tegevusvaru haldamise eest vastutav minister võib kehtestada määrusega tegevusvaru
kasutusele võtmise tingimused.
(6) Tegevusvaru kasutusele võtmiseks väljaostmise kulud, mis tekivad varu haldajale,
rahastatakse Vabariigi Valitsuse reservist.
§ 96. Tegevusvaruga seotud riigihanked
Tegevusvaru, sealhulgas käesoleva seaduse § 93 lõigetes 6−10 sätestatud varu, tegevusvaru
taristu ja varustuskindlusega seotud riigihankeid võib käsitada riigi olulise julgeolekuhuvi
kaitsmisega seotud riigihangetena riigihangete seaduse § 169 lõike 1 punktide 2 ja 3 tähenduses.
§ 97. Tegevusvaru andmed
(1) Tegevusvaru haldaja peab tegevusvaru kohta üksikasjalikku ja pidevat arvestust.
(2) Tegevusvaru arvestus sisaldab teavet hoiukohtade asukoha kohta ning hoiukohtade kaupa
teavet tegevusvaru koosseisu, koguse, aegumise tähtpäeva ja tegevusvaru omaniku kohta.
§ 98. Tegevusvaru uuendamine ja vähendamine
Tegevusvaru haldaja omandis oleva tegevusvaru uuendamisel ja vähendamisel müüakse
tegevusvaru turuhinnaga, välja arvatud siis, kui tegevusvaru vähendatakse käesoleva seaduse
§-s 95 sätestatud juhul.
7. peatükk
Kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise kohustused
1. jagu
Kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus
§ 99. Püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus
EELNÕU
22.05.2025
49
(1) Püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus on töö- või teenistussuhtest tulenev
kohustus, mis on vahetult seotud kriisiülesande või põhiseadusliku institutsiooni ülesande
täitmisega (edaspidi ka töökohustus).
(2) Töökohustus käesoleva seaduse tähenduses ei ole tegevväelase poolt sõjaaja ametikoha
ülesannete täitmine, ajateenistus, reservteenistus ega asendusteenistus.
§ 100. Kriisiülesandega ameti- ja töökoht
(1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik tagab, et tal on kriisiülesande täitmiseks olemas vajalik
personal, kes on teadlik oma kriisirollist ning kellel on kriisiülesande täitmiseks vajalikud
teadmised, oskused ja hoiakud.
(2) Asutuse ja isiku püsiva kriisiülesande ning põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmise
tagamiseks võib kindlaks määrata kriisiülesandega ameti- ja töökohad, millel oleval isikul on
töökohustus.
(3) Kriisiülesandega ametikoht on Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu
liikme, Euroopa Parlamendi liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigisekretäri, riigi
peaprokuröri, kohtuniku, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja Eesti Panga presidendi,
Finantsinspektsiooni juhatuse liikme ning vallavanema ja linnapea ametikoht.
(4) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik,põhiseaduslik institutsioon ning Finantsinspektsioon
võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ametikohtadele määrata kriisiülesandega
ameti- ja töökohti ning nimeliselt või erialaselt nendel töötamise kohustusega isikuid niivõrd,
kui see on sobiv ja vältimatult vajalik selleks, et tagada kriisiülesande või põhiseadusliku
institutsiooni ülesande täitmiseks vajalik personal.
§ 101. Töökohustuse tekkimine, rakendamine ja täitmine
(1) Töökohustus tekib isikule kriisiülesandega ameti- või töökohale asumisel või töölepingus
ette nähtud tööle asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel kriisiülesandega ameti- või
töökohaks, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel antud määrusega kehtestatud
tingimusi.
(2) Töökohustuse tekkimisest teavitatakse isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
kriisiülesandega ameti- või töökohale asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel
kriisiülesandega ameti- või töökohaks.
(3) Kui töökohustus tekib sõjaaja ametikohale nimetatud isikul, kes on Kaitseväe hinnangul
vältimatult vajalik lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra
ajal tema sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisel, selgitab Kaitseressursside Amet koostöös
Kaitseväe ja püsiva kriisiülesandega asutuse või isiku või põhiseadusliku institutsiooniga välja,
kas ja millistel tingimustel on võimalik isikut sõjaaja ametikohal või kriisiülesandega ameti-
või töökohal asendada.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul selgub, et isikut ei ole võimalik tema
sõjaaja ametikohal asendada, võib Kaitseressursside Amet kehtestada Kaitseväe ettepanekul
käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustest lähtudes
EELNÕU
22.05.2025
50
tähtajalise piirangu isiku töökohustuse rakendamisele ja täitmisele sõjaaja ametikoha
ülesannete täitmise ajal. Kaitseressursside Amet võib Kaitseväe ettepanekul otsustada piirangut
pikendada, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 lähtudes selgub, et piirangu kehtestamise alus ja
asjaolud püsivad.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsust ei või teha käesoleva seaduse § 100 lõikes
3 nimetatud ametikohal oleva isiku suhtes ning juba kehtestatud piirang lõppeb sellele
ametikohale asumisel.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsusest teavitatakse isikut, kelle suhtes otsus tehti,
ning püsiva kriisiülesandega asutust või isikut või põhiseaduslikku institutsiooni kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
(7) Töökohustuse rakendamise otsustab püsiva kriisiülesandega asutus või isik või
põhiseaduslik institutsioon kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(8) Töökohustust võib rakendada ja täita kriisiolukorra ning käesoleva seaduse § 136 punktis 1
nimetatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil osalemiseks väljakuulutatud mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni ajal, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel antud määrusega
kehtestatud rakendamise ja täitmise piiramise tingimusi, lõikes 7 nimetatud otsust ja lõikes 4
nimetatud piirangut.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 rakendamisel tekkivad vaidlused lahendatakse koostöös
Riigikantseleiga asjakohaste asutuste, isikute ja institutsioonide või ministrite vahel, lähtudes
käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel antud määrusega kehtestatud korrast.
(10) Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise ja lõpetamise ning nende üle arvestuse
pidamise tingimused ja korra, töökohustuse rakendamise ja täitmise piiramise täpsemad
tingimused ning sellega seotud vaidluste lahendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus
määrusega.
(11) Vabariigi Valitsus võib kehtestada nimeliselt või erialaselt kriisiülesandega ameti- ja
töökohtade ning nendel töötamise kohustusega isikute loetelu.
§ 102. Töökohustusest vabastamine
Töökohustusest on vabastatud:
1) alla 18-aastane isik;
2) puuduva töövõimega isik;
3) Eestis välismaalaste seaduse § 43 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel viibiv isik.
§ 103. Töökohustuse lõppemine
(1) Töökohustus lõpeb:
1) ametikohalt vabastamisel või töölepingu lõppemisel;
2) kui ameti- või töökoht ei ole enam kriisiülesandega ameti- või töökoht.
EELNÕU
22.05.2025
51
(2) Kui kriisiülesandega ameti- või töökohal olev isik soovib kriisiolukorra ajal enda
ametikohalt vabastamist või oma töölepingu üles öelda, esitab ta tööandjale avalduse hiljemalt
60 kalendripäeva ette.
(3) Isik võib nõuda etteteatamistähtaega järgimata erakorralist kriisiülesandega ametikohalt
vabastamist või töölepingu lõpetamist asutuse- või tööandjapoolse olulise rikkumise tõttu
eelkõige siis, kui:
1) isikut on koheldud ebaväärikalt või ähvardatud sellega või lubatud teha seda kolmandatel
isikutel;
2) oluliselt on viivitatud põhipalga või töötasu maksmisega;
3) teenistuses või tööl jätkamine on seotud reaalse ohuga isiku kõlbelisusele ja heale nimele.
(4) Isik võib nõuda etteteatamistähtaega järgimata erakorralist kriisiülesandega ametikohalt
vabastamist või töölepingu lõpetamist mõjuval põhjusel, eelkõige kui tema terviseseisund või
perekondlikud kohustused ei võimalda tal ameti- või töökohal ettenähtud tööd teha.
(5) Isik võib nõuda erakorralist kriisiülesandega ametikohalt vabastamist või töölepingu
lõpetamist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust
teada sai või pidi teada saama.
2. jagu
Töö- ja teenistussuhete erandid
§ 104. Täiendavate töö- ja teenistusülesannete täitmise kohustus
(1) Täidesaatva riigivõimu asutusega, kohaliku omavalitsuse ametiasutuse ja selle hallatava
asutusega või muu avaliku võimu kandjaga töö- või teenistussuhtes olevale töötajale ja
ametnikule võib ametisse nimetamise ja töölepingu sõlmimise õigust omav isik või tema
volitatud isik anda juhul, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise
toetamiseks, täiendavaid ühekordseid töö- või teenistusülesandeid (edaspidi täiendav töö- või
teenistusülesanne), mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist, töölepingust ega
õigusaktidest, kui töötajal või ametnikul on selle töö- või teenistusülesande täitmiseks vajalikud
teadmised, oskused ja hoiakud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendava töö- ja teenistusülesande andmisel ei
kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 52 lõikeid 1 ja 3, sealhulgas ametijuhendi muutmist ja
ametniku nõusoleku küsimist, ning töölepingu seaduse § 12 ja § 17 lõiget 1.
(3) Ametniku ja töötaja võib ilma tema nõusolekuta ja vastuvõtva asutusega kokkuleppel saata
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavat töö- või teenistusülesannet täitma teise
ametiasutuse või isiku juurde ning väljapoole tema alalist töö- või teenistuskohta. Sõltuvalt
täiendava tööülesande täitmise mahust on isik sellisel juhul kas täielikult või osaliselt
vabastatud oma alalise töö- või teenistuskoha ülesannetest ning ta on kohustatud täitma teise
ametiasutuse või isiku suuniseid, korraldusi ja töökorraldust ulatuses, mis on vajalik täiendava
töö- või teenistusülesande täitmiseks.
(4) Täiendava töö- või teenistusülesande täitmise ajaks säilitatakse ametnikule palk ja töötajale
töötasu. Töötajale maksab töötasu ning ametnikule palka edasi tööandja, kellega töötajal on
tööleping sõlmitud või kelle juurde on ametnik teenistusse nimetatud.
EELNÕU
22.05.2025
52
(5) Ületunnitöö arvestust peab ja selle hüvitab asutus või isik, kelle ülesande täitmise tõttu
ületunnitöö tekkis.
(6) Ametnikule ja töötajale, kes täidab täiendavat töö- või teenistusülesannet väljaspool oma
alalise ametikoha või töökoha kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumi, hüvitab
sõidu- ja majutuskulu see asutus või isik, kelle tõttu sõidu- ja majutuskulu tekkisid.
(7) Kui ametnik või töötaja täidab tööülesandeid käesoleva paragrahvi alusel teise ametiasutuse
või isiku juures, tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise ametiasutus või isik, kelle
juures ametnik või töötaja tööülesandeid täidab.
(8) Tööandja täidab erakorralise või sõjaseisukorra ajal töötervishoiu- ja tööohutusalaseid
kohustusi niivõrd, kuivõrd see on olukorda arvestades võimalik.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud kohustuse panemisel ja selle täitmisel
arvestatakse olulisi asjaolusid, mis võivad takistada ametnikul ja töötajal täiendava töö- või
teenistusülesande täitmist või selle täitmist väljaspool alalist töö- ja teenistuskohta.
(10) Töötajal või ametnikul on õigus keelduda täiendava töö- või teenistusülesande täitmisest,
kui tööandja jätab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud tingimuse täitmata.
(11) Riigikaitselise kriisiolukorra, eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal kohaldatakse
käesolevas paragrahvis sätestatut ka töösuhtele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata
püsiva kriisiülesandega isiku juures, kui töötaja töötab kriisiülesandega töökohal, ja ühekordse
kriisiülesandega isiku juures, kui tööandja on ühepoolselt määranud isiku kriisiülesannet
täitma.
§ 105. Palga ja töötasu maksmise erandid kriisiolukorra ajal
(1) Riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku juures töötava ametniku palka ja töötaja töötasu
võib ühepoolselt vähendada riigikaitselise kriisiolukorra ajal, kui riigi rahaliste võimaluste
puudumise tõttu vähendatakse riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku eelarvet ning samal
ajal on vaja jätkata riigi toimimiseks vajalike ülesannete täitmist või teenuste osutamist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata asutus ja isik võib riigikaitselise kriisiolukorra
ajal töötaja töötasu ühepoolselt vähendada, kui on vaja vähendada tööjõukulusid, et jätkata riigi
toimimiseks vajalike ülesannete täitmist või teenuste osutamist hoolimata eelarve tulude
vähenemisest ja on ammendunud teised võimalused eelarve kulude vähenemiseks.
(3) Palga ja töötasu ühepoolse vähendamise korral ei tohi ametniku palka ja töötaja töötasu
vähendada võrdeliselt rohkem, kui on vähenenud asutuse ja isiku eelarve.
(4) Palga ja töötasu ühepoolse vähendamise korral ei tohi palk ja töötasu olla väiksemad kui
töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.
(5) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olukorra lõppemist tuleb ametniku palk ja
töötaja töötasu mõistliku aja jooksul taastada endises suuruses.
EELNÕU
22.05.2025
53
(6) Töötasu ja palga vähendamine ei ole lubatud, kui asutus või isik annab laenu teisele isikule,
sealhulgas oma ema- või tütarettevõtjale, või perioodil, mille eest makstakse kasumiosa, välja
arvatud riigile laenu andmise või kasumiosa riigieelarvesse kandmise korral.
§ 106. Tööaja erandid
(1) Püsiva kriisiülesandega asutus või isik või põhiseaduslik institutsioon võib eriolukorra,
erakorralise või sõjaseisukorra ajal kehtestada kriisiülesandega ameti- või töökohal olevale
isikule töölepingu seaduses, avaliku teenistuse seaduses ja avaliku teenistuse eriliikide
ametnikele kohaldatavates seadustes sätestatust erineva tööaja korralduse, erinevad nõuded
töö-, puhke- ja valveaja kohaldamisele ja kestusele ning piirangud ööajal ja riigipühal tehtavale
tööle. Tavapärasest erineva tööaja korralduse kehtestamisel tuleb arvestada isiku perekondlike
asjaolude, terviseseisundi ja muu asjassepuutuvaga.
(2) Kriisiülesannet täitvale isikule tagatakse 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega,
millest neli tundi puhkeaega peab olema katkematu, ning seitsmepäevase ajavahemiku jooksul
vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut võib kohaldada ka sõjaväelise auastmega
rahuaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase suhtes.
§ 107. Põhipuhkuse katkestamine
(1) Püsiva kriisiülesandega asutuse või isiku ja põhiseadusliku institutsiooni ametniku ja töötaja
põhipuhkuse võib tööandja ühepoolselt katkestada või edasi lükata töölepingu seaduse § 69
lõikes 5 sätestatud alusel, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.
(2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal põhipuhkuse katkestamise või edasi
lükkamise korral ei hüvitata ametnikule ja töötajale puhkuse katkestamisest või
edasilükkamisest tekkinud kulusid.
(3) Kasutamata jäänud puhkuseosa saab kasutada tööandjaga kokkulepitud ajal.
3. jagu
Kodanikukohustuse täitmine
§ 108. Kodanikukohustus
Kriisiolukorra ajal on kodanikukohustus töö- või teenistussuhteväline üksikjuhtumil tehtav
vajalik töö. Kodanikukohustust ei saa rakendada tööandja ja töötaja vahelisest või sellesarnasest
suhtest tulenevale tööle. Kodanikukohustuse täitmise eelduseks ei ole erialase väljaõppe või
hariduse omamine.
§ 109. Kodanikukohustuse täitmine
(1) Kriisiolukorra ajal võib valitsusasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus füüsilise isiku suhtes,
kes ei täida kriisiülesandega ameti- või töökoha ülesandeid või kelle kriisiolukorraaegsed
EELNÕU
22.05.2025
54
kohustused ei tulene muust seadusest või halduslepingust, rakendada kodanikukohustust, kui
see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks ning:
1) kodanikukohustust rakendada sooviv asutus ei saa ise või vabatahtlikuna kaasatud isiku abil
õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ülesannet täita ja
2) kodanikukohustuse täitmine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt ohtu seda täitvale isikule
ega tema varale ega ole vastuolus isiku muude seadusest tulenevate kohustustega.
(2) Kodanikukohustuse rakendamise otsustamisel tuleb arvesse võtta isiku terviseseisundit ja
muid olulisi asjaolusid, mis võivad mõjutada töö tegemist.
(3) Kodanikukohustust võib rakendada kuni 48 tundi. Kodanikukohustuse rakendamise kestus
ei või ületada töö tegemiseks või ülesande täitmiseks vajalikku aega. Kodanikukohustuse
rakendamine ei saa olla tingimuslik.
(4) Kodanikukohustust täitvale isikule peab olema tagatud mõistlik puhkeaeg ja võimalikult
ohutu töökeskkond.
(5) Isikuid võib kohustada ilmuma kodanikukohustust täitma koos vajalike töövahendite ja
sõidukitega, kui need on olemas. Asjakohase kohustuse saab panna käesoleva seaduse § 113
lõikes 1 nimetatud asja sundkasutusse võtmiseks ja sundvõõrandamiseks pädev asutus.
(6) Kodanikukohustuse rakendamine vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis. Vahetut reageerimist nõudvas olukorras võib kodanikukohustuse korralduse anda
suuliselt.
§ 110. Kodanikukohustuse täitmisest vabastamine
(1) Kodanikukohustuse täitmisest on vabastatud:
1) välismaalane, kes rahvusvahelise lepingu või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide
alusel on vabastatud töökohustusest;
2) alla 18-aastane isik;
3) rase ja naissoost isik ajal, millal tal on töölepingu seaduse kohaselt õigus emapuhkusele;
4) puuduva töövõimega isik;
5) Eestis välismaalaste seaduse § 43 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alusel viibiv isik;
6) alla 14-aastast last kasvatav üks lapsevanem, last tegelikult kasvatav isik või hooldaja;
7) raske või sügava puudega isik;
8) puudega isiku hooldaja hoolduskohustuse täitmise ajal;
9) sõjaaja ametikoha ülesandeid täitev kaitseväelane;
10) kriisiülesandega ameti- või töökohal olev isik, kui kodanikukohustuse täitmine takistab
kriisiülesande täitmist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik võib vabatahtlikult osaleda
kodanikukohustusena tehtava töö tegemisel.
§ 111. Kodanikukohustust täitva isiku õigused
(1) Kodanikukohustust täitva isikuga ei või tööandja lõpetada töölepingut või teenistussuhet
põhjusel, et isik täidab kodanikukohustust.
EELNÕU
22.05.2025
55
(2) Isikul on õigus saada õiglast hüvitist käesoleva seaduse §-s 154 sätestatud tingimuste
kohaselt.
(3) Kodanikukohustuse täitmise takistusest ja selle põhjustest teavitab isik viivitamata
kodanikukohustuse rakendajat või tema volitatud isikut.
(4) Kui isik kodanikukohustuse täitmisel hukkub või sureb selle käigus saadud vigastuse või
haigestumise tagajärjel, korraldab riik isiku matuse või katab isiku matuse korraldamise kulu.
§ 112. Kodanikukohustuse täitmise lõppemine
Kodanikukohustuse täitmine lõpeb:
1) kriisiolukorra lõppemisega;
2) tähtaja möödumisel;
3) kodanikukohustuse rakendaja või tema volitatud isiku otsusel;
4) isiku surma korral.
4. jagu
Asja sundkasutus ja asja sundvõõrandamine
§ 113. Asja sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine
(1) Riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra ajal võib Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus,
Päästeamet, Kaitsevägi või Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus võtta ajutiselt
valitsusasutuse kasutusse isiku valduses oleva asja juhul, kui see on vältimatult vajalik
riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks,
sealhulgas ulatusliku evakuatsiooni, varjumise, lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni läbiviimiseks või käesoleva seaduse § 135 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud
rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks.
(2) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitsevägi, Päästeamet või Vabariigi Valitsuse
volitatud valitsusasutus võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kasutusse võetava asja
sundvõõrandada riigi omandisse, kui asi kasutamise käigus tõenäoliselt hävib või seda ei saa
pärast kasutamist muul objektiivsel põhjusel isikule tagastada.
(3) Kui Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Kaitseväe, Päästeameti või Vabariigi Valitsuse
volitatud valitsusasutuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kasutusse võetud asi hävib
või saab oluliselt kahjustada, loetakse asi sundvõõrandatuks hävimise või kahjustumise hetkest.
(4) Vabariigi Valitsus võib otsustada, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet,
Kaitsevägi ja Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus võib võtta asja sundkasutusse ja
sundvõõrandada enne riigikaitselise kriisiolukorra või eriolukorra otsust, kui see on vältimatult
vajalik ulatusliku evakuatsiooni, varjumise või lisaõppekogunemise korraldamiseks või
käesoleva seaduse § 135 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös
osalemiseks.
EELNÕU
22.05.2025
56
(5) Kui riigikaitselist kriisiolukorda või eriolukorda ei kehtestata, hüvitatakse isikule käesoleva
paragrahvi lõike 4 alusel asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamisega tekitatud kahju
käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud tingimustel ja korras.
(6) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet, Kaitsevägi või Vabariigi Valitsuse
volitatud valitsusasutus võib kohustada toimetama käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2
nimetatud asja kindlaksmääratud kohta, kui muud vähem koormavad võimalused asja
kohaletoimetamiseks puuduvad ja kohaletoimetamine ei sea isikut ohtu.
(7) Alates asja sundkasutusse võtmise haldusakti kehtima hakkamisest kuni selle kehtivuse
lõppemiseni on isikul, kelle omandis või valduses see asi on, keelatud asja võõrandada või
asjaõigusega koormata. Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised.
(8) Alates asja sundvõõrandamise haldusakti kehtima hakkamisest on haldusakti adressaadil
keelatud sundvõõrandamise haldusaktis nimetatud asja võõrandada või asjaõigusega koormata.
Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised.
(9) Asja sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel võib Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskus, Päästeamet, Kaitsevägi või Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus kasutada
vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.
§ 114. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise piirangud
(1) Sundkasutusse ei või võtta ega sundvõõrandada:
1) füüsilise isiku vara, mis on mõeldud tema toimetuleku tagamiseks, sealhulgas temale ja tema
lähedastele vajalik toit, tema loomale vajalik sööt ning eluruumi kütmiseks üheks
kütteperioodiks vajaminev kütus;
2) asja, mis on vältimatult vajalik teise isiku või asutuse kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas
vältimatult vajalik elutähtsa teenuse osutamiseks;
3) usulise ühenduse usulise talituse ja teenistuse korraldamiseks vajalikku vallasasja;
4) välisriigi esindusele või selles töötavale välisriigi isikule kuuluvat asja;
5) asja, mida rahvusvaheliste kokkulepete või rahvusvahelise õiguse normide alusel ei
sundvõõrandata ega võeta sundkasutusse.
(2) Sundkasutusse võtta ja sundvõõrandada võib:
1) kultuuriväärtusega asja või arhivaali vaid juhul, kui muul viisil ei ole võimalik riigikaitselist
kriisiolukorda ja eriolukorda lahendada ning võimaluse korral välditakse kultuuriväärtuse
hävimist või kahjustamist;
2) isiku kasutuses oleva eluruumi juhul, kui talle on tagatud asenduseluruum.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõikes 2 sätestatud asja võib võtta
sundkasutusse või sundvõõrandada riigikaitselise kriisiolukorra ajal, kui muud võimalused riigi
sõjalise kaitsevõime säilitamiseks puuduvad.
§ 115. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise eelotsus
(1) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitsevägi ja Päästeamet võivad asja sundkasutusse
võtmise või sundvõõrandamise kohustuse panemiseks määrata haldusaktiga kindlaks isikutele
EELNÕU
22.05.2025
57
kuuluvad asjad, mis võivad olla vajalikud kriisiolukorra lahendamiseks (edaspidi eelotsus).
Eelotsuse võib teha ka enne kriisiolukorda.
(2) Eelotsuses võib kehtestada järgmised kõrvaltingimused:
1) asja sundkasutusse andmise või sundvõõrandamise kohustuse täitmiseks vajalik
lisakohustus, sealhulgas asja hooldamise ja säilitamise, asja kasutusse andmisest või
võõrandamisest teavitamise, kvalifitseeritud spetsialisti rakendamise või muu kohustus;
2) asja sundkasutusse andmise või sundvõõrandamise kohustuse täitmise tingimus, selle
tingimuse saabumisest teavitamise kord ja eelotsuse adressaadi kohustused tingimuse
saabumisel seoses kohustuse täitmisega.
(3) Eelotsuses nimetatakse kohustuse adressaat, kohustusega seotud objekt, kohustuse liik ja
sisu ning muud kohustuse täitmisega seotud asjaolud.
(4) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitsevägi ja Päästeamet võivad eelotsuse tegemiseks
kohaldada käesoleva seaduse § 119 lõike 1 punktides 1, 3–5, 8 ja 9 nimetatud
menetlustoiminguid, kui see on vältimatult vajalik ulatusliku evakuatsiooni, varjumise või
lisaõppekogunemise korraldamiseks või käesoleva seaduse § 135 lõike 1 punktides 1 ja 3
sätestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks.
§ 116. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise menetlus
(1) Asja sundkasutusse võtmise või asja sundvõõrandamise haldusaktis nimetatakse kohustuse
adressaat, kohustusega seotud objekt, kohustuse liik ja sisu, kohustuse täitmise aeg ja koht ning
muud kohustuse täitmisega seotud asjaolud.
(2) Kui asja omanikku või valdajat ei õnnestu mõistlikest pingutustest hoolimata kindlaks teha,
võidakse käesolevas jaos nimetatud kohustust kohaldada asja suhtes ilma haldusakti adressaati
kindlaks tegemata. Asi tagastatakse ja käesoleva seadusega ettenähtud õiglast hüvitist
makstakse sel juhul isikule, kes tõendab enda õigust asjale.
(3) Asja sundkasutuse lõppemisel tagastatakse asi selle sundkasutusse andnud isikule või muule
õigustatud isikule.
(4) Kui asi on muutunud kasutuskõlbmatuks, võib isik loobuda tagastatava asja vastuvõtmisest.
(5) Tagastatava asja vastuvõtmisest loobumine ning asja üleandmine ja vastuvõtmine
vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(6) Asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise üle peetakse arvestust tsiviiltoetuse
registris.
8. peatükk
Haldusmenetluse erandid
§ 117. Tähtaja peatamine
EELNÕU
22.05.2025
58
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib haldusorgan peatada seadusest tuleneva tähtaja
kulgemise, kui ta ei ole suuteline tähtaja jooksul andma määrust või haldusakti, tegema
toimingut või sõlmima halduslepingut erakorralise või sõjaseisukorra tõttu.
(2) Haldusorgan võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tähtaja kulgemise peatada
erakorralise või sõjaseisukorra lõpuni ja kõige kauem kolmeks kuuks pärast erakorralise või
sõjaseisukorra lõppemist.
§ 118. Isiku ja asutuse kohustused haldusmenetluse läbiviimisel
Riigikaitselise kriisiolukorra ajal on käesolevas seaduses sätestatud piirava meetme
kohaldamisel haldusmenetluses isikul ja asutusel järgmised kohustused:
1) viivitamata esitada ja teatavaks teha tasuta või omal kulul tema käsutuses olevad menetluses
tähtsust omavad tõendid ja andmed;
2) anda tasuta või omal kulul menetlusosalisena seletus, tunnistajana ütlus või eksperdina arvamus;
3) tagada tasuta või omal kulul haldusorganile juurdepääs territooriumile, ehitisele, ruumile,
piiratud või tähistatud kinnisasjale või vallasasjale;
4) abistada haldusorganit territooriumi, ehitise, ruumi või vallasasja läbivaatamisel;
5) abistada haldusorganit proovi või näidise võtmisel, mõõtmise tegemisel või talle kuuluva
looma kinnipidamisel ja ohjeldamisel;
6) ilmuda haldusorgani määratud ajal ja kohta menetlustoimingu tegemiseks või istungi
läbiviimiseks.
§ 119. Haldusorgani volitused haldusmenetluse läbiviimisel
(1) Käesoleva seaduse §-s 118 nimetatud kohustusega isikul tuleb lisaks haldusmenetluse
seaduses sätestatud muude menetlustoimingute tegemisele taluda haldusorgani poolt
haldusmenetluses vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ning tõendite kogumiseks kohaldatavaid
järgmisi menetlustoiminguid:
1) isiku peatamine küsitlemiseks, kui on alust arvata, et isikul on haldusmenetluse läbiviimiseks
olulist teavet;
2) isiku toimetamine ütluste või seletuste võtmiseks ametiruumi, kui on alust arvata, et isikul
on haldusmenetluse läbiviimiseks olulist teavet;
3) isikusamasuse tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel või küsitlemise teel;
4) vallasasja läbivaatus meeleliselt või tehnilise vahendi abil, sealhulgas uste avamine ja muude
takistuste kõrvaldamine;
5) olukorra jäädvustamine pilti või heli salvestava seadmega;
6) proovide ja näidiste võtmine, mõõtmiste või ekspertiisi tegemine;
7) vallasasja hoiule võtmine;
8) territooriumile, ehitisse või ruumi sisenemine, sealhulgas uste ja väravate avamine või muude
takistuste kõrvaldamine;
9) territooriumi, ehitise või ruumi läbivaatamine, sealhulgas seal asuva vallasasja läbivaatamine
ning uste ja väravate avamine või muude takistuste kõrvaldamine.
(2) Käesoleva seaduse §-s 118 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks võib haldusorgan
kohaldada käesoleva seaduse § 158 lõikes 1 nimetatud sunnivahendit.
EELNÕU
22.05.2025
59
(3) Käesoleva seaduse § 118 punktides 3–5 sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib
haldusorgan kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras nii kaua,
kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
(4) Haldusorgan võib teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlustoimingu tegemise
ülesandeks muule haldusorganile, kellel on haldusmenetluses samad volitused.
§ 120. Haldusakti ja muu dokumendi kättetoimetamine
(1) Kui haldusakt, kutse, teade või muu dokument on vajalik riigikaitselise kriisiolukorra
lahendamiseks, loetakse see isikule kätte toimetatuks, kui riigikaitselise kriisiolukorra lahendamise
tõttu ei olnud võimalik kasutada muid kättetoimetamise viise ja seda on tehtud ühel järgmistest
viisidest:
1) haldusmenetluse seaduse §-s 25 sätestatud viisil;
2) haldusakt või muu dokument avaldatakse olemasolevatest tehnoloogilistest lahendustest lähtudes
interneti uudiseportaalis, muul asjakohasel veebilehel või asjakohases arvuti- või sidevõrgus;
3) haldusakt või muu dokument avaldatakse tele- ja raadioprogrammides ajavahemikul
kell 7.00–22.00 vähemalt kolm korda, kusjuures avaldamiskordade vahele peab jääma vähemalt
üks tund;
4) haldusakt või muu dokument avaldatakse vähemalt ühes üleriigilises ajalehes.
(2) Kui kättetoimetamine ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil võimalik, võib
haldusorgan haldusakti, kutse, teate või muu dokumendi isikule kätte toimetada muul viisil, mis
tagab haldusakti või muu dokumendi kättesaamise.
(3) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks antava haldusakti, kutse, teate või
muu dokumendi võib haldusorgan isikule kätte toimetada igal ajal ja ükskõik kus kohas.
(4) Kui riigikaitselise kriisiolukorra ajal haldusakti kättetoimetamine enne käesoleva seaduse
alusel piirava meetme kohaldamist ei võimalda saavutada selle eesmärki, võib haldusorgan
toimetada haldusakti kätte piirava meetme kohaldamise, selle asendustäitmise või haldusorgani
poolt täitmise käigus või viivitamata pärast seda.
(5) Edasilükkamatul juhul võib haldusorgan riigikaitselise kriisiolukorra ajal teha teatavaks või
toimetada kätte üksnes haldusakti resolutiivosa, kui muud moodi ei ole võimalik. Haldusakti
adressaadi, kolmanda isiku, vaiet lahendava haldusorgani või kaebust lahendava halduskohtu
taotlusel esitab haldusorgan viivitamata haldusakti põhjendused.
§ 121. Menetlusosalise õiguste piiramine
(1) Kui riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks võetava piirava meetme kohaldamine tuleb
otsustada viivitamata, menetlusosaline ei ole teada või meede puudutab määramata hulka
isikuid või paljusid isikuid, kelle kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik, ning
on alust arvata, et menetlusosaliste õiguste tagamine ei mõjuta asja otsustamist, võib
haldusorgan:
1) jätta menetlusosalise menetluse alustamisest teavitamata;
2) piirata selgituskohustuse täitmist või asendada selle üldise teabe andmisega;
3) piirata dokumentide või toimikuga tutvumise võimaldamist;
4) piirata vastuväidete esitamist või jätta menetlusosalised ära kuulamata.
EELNÕU
22.05.2025
60
(2) Kui haldusorgan on haldusmenetluses piiranud menetlusosaliste õigusi vastavalt käesoleva
paragrahvi lõikele 1, võib menetlusosaline esitada mõistliku aja jooksul pärast haldusaktist teada
saamist oma valduses olevad tõendid ja teha teatavaks asjas tähtsust omavad asjaolud koos
haldusmenetluse uuendamise taotlusega.
§ 122. Haldusakti vormistamine
(1) Edasilükkamatutel või paljudel juhtudel võib haldusorgan riigikaitselise kriisiolukorra
lahendamiseks anda haldusakti suulises või muus vormis. Võimaluse korral salvestab või
protokollib haldusorgan suulises või muus vormis antud haldusakti andmise, selle sisu ja
adressaadile teatavaks tegemise.
(2) Haldusorgan võib vormistada haldusakti pealdisena taotlusel või muul dokumendil (edaspidi
resolutsioon). Resolutsioon peab sisaldama otsustuse põhisisu, allkirja, ametniku nime ja
ametinimetust ning kuupäeva.
(3) Haldusakti võib vormistada resolutsioonina, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) haldusorgan rahuldab menetlusosalise taotluse täies ulatuses;
2) haldusorgan lahendab asja üksnes taotluse andmete alusel;
3) haldusorgan lõpetab oma algatusel alustatud haldusmenetluse;
4) haldusaktiga keeldutakse isiku taotluse rahuldamisest;
5) edasilükkamatutel või paljudel juhtudel.
§ 123. Rahvusvahelise organisatsiooni teavitamine piirava meetme kohaldamisest
Kui käesoleva seaduse alusel kehtestatud piirava meetme kohaldamine toob kaasa
rahvusvaheliste organisatsioonide teavitamise kohustuse, edastab haldusorgan piirava meetme
kohaldamise haldusakti teadmiseks teavitamise kohustust täitvale asutusele.
§ 124. Konkureeriva kohustuse kehtivus kriisiolukorra ajal
(1) Käesoleva seaduse alusel haldusakti andmisel selgitab haldusorgan välja adressaadi
kohustused, mis võivad takistada tal haldusaktist tuleneva kohustuse täitmist või muuta selle
täitmise võimatuks (edaspidi konkureeriv kohustus). Adressaat on kohustatud tegema
haldusorganile teatavaks kõik konkureerivad kohustused.
(2) Esmajärjekorras tuleb täita riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks antud haldusakt.
(3) Kui konkureerivate kohustuste täitmine ei ole õiguslikult välistatud, kuid adressaadil ei ole
võimalik või ei ole määratud ajal võimalik kohustusi samal ajal täita, võib haldusorgan koostöös
konkureeriva kohustuse pannud haldusorganiga määrata kindlaks, millist kohustust on
adressaat kohustatud täitma.
(4) Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 sätestatud
viisil.
(5) Pärast käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel esmajärjekorras täidetava kohustuse
väljaselgitamist haldusakti andmisel haldusorgan:
EELNÕU
22.05.2025
61
1) tunnistab konkureeriva kohustuse kehtetuks;
2) peatab konkureeriva kohustuse täitmise;
3) võtab konkureeriva kohustuse täitmise üle;
4) jätab haldusakti kavandatud kujul andmata;
5) kõrvaldab konkureeriva kohustuse muul viisil.
§ 125. Vaide esitamise ja läbivaatamise tähtaeg
Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamist puudutav vaie lahendatakse 60 päeva jooksul vaide
kättesaamisest arvates haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Tähtaega võib pikendada kuni
60 päeva võrra.
9. peatükk
Kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel vajaliku teabe töötlemine ja
andmekogud
1. jagu
Teabe töötlemise üldnõuded ja juurdepääsupiiranguga teave
§ 126. Teabe saamise õigus kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel
(1) Kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel on püsiva kriisiülesandega asutusel ja
isikul, sealhulgas elutähtsa teenuse osutajal ja kohaliku omavalitsuse üksusel, ning
põhiseaduslikul institutsioonil õigus saada oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet,
sealhulgas avaliku teabe seaduse tähenduses asutatud andmekogusse (edaspidi andmekogu)
kantud andmeid, mis ei ole isikuandmed, ja seaduse alusel asutusesiseseks kasutamiseks
tunnistatud muud teavet, kui selle teabe väljastamist või teabele juurdepääsu õigust ei ole muu
õigusaktiga reguleeritud.
(2) Teabe taotlemisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel teatatakse teabevaldajale
teabe töötlemise alus ja eesmärk ning teabe taotlemise põhjus, väljastatav andmestik ja
väljastamise tähtaeg, korduval väljastamisel ka kestus. Väljastatud teavet ei tohi edastada
kolmandatele isikutele teabevaldaja loata.
(3) Valitsusasutus, kelle valduses on ohuhinnang või muu tsiviilkriise ja riigikaitset puudutav
teave, peab selle edastama Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi
Presidendile, Riigikogu esimehele ja asjaomastele Riigikogu komisjonidele, kui see on vajalik
kriisiolukorraks valmistumiseks või selle lahendamiseks ning selle teabe väljastamist või
teabele juurdepääsu õigust ei ole muu õigusaktiga piiratud.
§ 127. Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine
(1) Teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks:
1) teabe kriisiolukorraks valmistumise või selle lahendamise kohta juhul, kui selle avalikuks
tulek kahjustaks kriisiolukorra lahendamist või püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku,
sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksuse, ning põhiseadusliku
institutsiooni toimepidevust;
EELNÕU
22.05.2025
62
2) teabe käesoleva seaduse alusel kohaldatud asja sundkasutusse võtmise ja asja
sundvõõrandamise kohta, kui selle avalikuks tulek kahjustaks kriisiolukorra lahendamist või
riigi julgeolekut;
3) teabe, mille avalikuks tulek ohustaks alaliselt või ajutiselt kaitstavat olulise tähtsusega
objekti või lihtsustaks sellevastase ründe toimepanemist;
4) teabe riigi tegevusvaru, sealhulgas tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi
tegevusvaru suuruse ja vahendite koguse kohta ning selle kasutuselevõtmise ulatuse ja
tingimuste kohta, kui selle avalikuks tulek kahjustaks kriisiolukorra lahendamist või riigi
julgeolekut;
5) teabe riigi tegevusvaru, sealhulgas tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi
tegevusvaru moodustamise, haldamise ning vahendite soetamise kohta, kui selle avalikuks
tulek võib ohustada riigi varustuskindlust või julgeolekut.
(2) Teabevaldaja võib asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada riigi
tegevusvaru, sealhulgas tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru
moodustamise, haldamise ning vahendite soetamisega seotud teabe, kui selle avalikuks tulek
võib mõjutada varu moodustamist või vahendite soetamist.
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele kehtib
juurdepääsupiirang kümme aastat. Kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib, võib
asutuse juht pikendada selle teabe juurdepääsupiirangu tähtaega viie aasta kaupa, kuid mitte
kauemaks kui 30 aastaks teabele juurdepääsupiirangu kehtestamisest arvates.
2. jagu
Isikuandmete töötlemine
§ 128. Isikuandmete töötlemine
(1) Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus või piiravat meedet kohaldav haldusorgan
võib kriisiolukorra ajal käesolevas seaduses sätestatud piirava meetme kohaldamise, järelevalve
tegemise ja muude kriisiolukorra lahendamiseks vajalike toimingute eesmärgil töödelda
isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.
(2) Kriisiolukorra ajal on kriisiolukorra lahendamise eest vastutaval asutusel või piiravat
meedet kohaldaval haldusorganil oma ülesannete täitmiseks õigus erandkorras ja käesoleva
paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatud tingimustel saada kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke
andmekogusse kantud isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid ka juhul, kui andmekogu
pidamist reguleerivas õigusaktis ei ole sätestatud kriisiolukorra lahendamise eest vastutava
asutuse või piiravat meedet kohaldava haldusorgani õigust neid andmeid kriisiolukorra
lahendamiseks saada.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud olukorra tekkimisel hindab enne andmete
väljastamist Andmekaitse Inspektsioon taotluse esitamisest arvates nelja kalendripäeva jooksul
andmete väljastamise alust, eesmärki, andmekoosseisu minimaalsust ja andmete säilitamise
vajadust, kaasates andmekogu vastutava töötleja. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal annab
Andmekaitse Inspektsioon hinnangu kahe kalendripäeva jooksul.
EELNÕU
22.05.2025
63
(4) Isikuandmete väljastamise andmekogust otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud
olukorra tekkimisel andmekogu vastutav töötleja esimesel võimalusel, võttes arvesse
Andmekaitse Inspektsiooni hinnangut.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatut ei kohaldata ning vastutav töötleja väljastab
lõikes 2 nimetatud andmed kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele või piiravat
meedet kohaldavale haldusorganile viivitamata, kui see on kriisiolukorra lahendamise eest
vastutava asutuse või piiravat meedet kohaldava haldusorgani põhjendusel edasilükkamatult
vajalik kõrgendatud ohu tõrjumiseks või riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks. Vastutav
töötleja teavitab andmete väljastamisest esimesel võimalusel Andmekaitse Inspektsiooni.
§ 129. Andmesubjekti õiguste piiramine
(1) Kriisiolukorra ajal võib kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus või piiravat meedet
kohaldav haldusorgan teabe töötlemisel piirata järgmisi andmesubjekti õigusi:
1) saada teada tema isikuandmete automatiseeritud või automatiseerimata töötlemisest,
sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku
alust, ulatust ja põhjust;
2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning
teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse kolmandale riigile või rahvusvahelisele
organisatsioonile;
3) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest
ning juurdepääsupiirangutest;
4) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega;
5) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;
6) nõuda tema isikuandmete ülekandmist;
7) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmesubjekti õigusi võib piirata juhul, kui
piiramata jätmine võib:
1) kahjustada kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse või piiravat meedet kohaldava
haldusorgani käesolevas seaduses sätestatud ülesande täitmist;
2) kahjustada andmesubjekti või teise isiku õigusi ja vabadusi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmesubjekti õigusi võib piirata kuni käesoleva
paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluse äralangemiseni.
§ 130. Isikuandmete töötlemine alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti
kaitsel
(1) Käesoleva seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti
valdajal on õigus töödelda objekti külastava või teenindava isiku tuvastamise või isikusamasuse
kontrollimise eesmärgil järgmisi andmeid:
1) isiku üldandmed;
2) isikut tõendava dokumendi number ja kehtivusaeg;
4) isiku kasutatava sõiduki registreerimisnumber, kui isik sisenes objektile sõidukiga;
5) saabumise ja lahkumise kuupäev ja kellaaeg.
EELNÕU
22.05.2025
64
(2) Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja säilitab andmeid vähemalt
12 kuud, kuid mitte kauem kui kümme aastat nende tekkimisest arvates. Sõjalise riigikaitse
toimimisega seotud või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutatava
objekti valdaja säilitab andmeid vähemalt kümme aastat, kuid mitte kauem kui 25 aastat nende
tekkimisest arvates.
(3) Säilitatud andmeid võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärgile töödelda
riigi julgeoleku tagamise, süütegude menetlemise ning riikliku ja haldusjärelevalve tegemise
eesmärgil.
(4) Andmete säilitamistähtaja möödumisel on objekti valdaja kohustatud andmed kustutama ja
hävitama.
§ 131. Isikuandmete töötlemine elutähtsa teenuse osutaja poolt taustakontrolli tegemisel
(1) Elutähtsa teenuse osutajal on taustakontrolli tegemise eesmärgil õigus saada:
1) kontrollitava isiku üldandmeid ja isikut tõendava dokumendi andmeid, sealhulgas õigus
saada neid andmeid elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes olevalt isikult, kelle töötaja
täidab käesoleva seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet;
2) karistusregistrist andmeid isiku karistatuse kohta.
(2) Karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis nimetatud kuritegude puhul väljastatakse
karistusregistrist üksnes teave kehtiva karistuse olemasolu kohta.
(3) Käesoleva seaduse § 78 lõikes 2 nimetatud kuritegude kohta väljastatakse karistusregistrist
kehtivate karistuste andmed. Andmed väljastatakse üksnes juhul, kui isikul karistusseadustiku
8. ja 15. peatükis nimetatud kuritegude eest karistusregistris kehtivaid karistusi ei ole.
(4) Enne taustakontrolli esmakordset tegemist peab kontrollima käesoleva seaduse § 77 lõike 2
alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku samasust isikut tõendava dokumendi alusel.
(5) Elutähtsa teenuse osutaja võib käesoleva seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud
ülesannet täitvalt isikult nõuda dokumendi esitamist selle kohta, kas välisriigi õiguskaitseorgan
on teda kriminaalkorras karistanud, kui see on vajalik § 78 lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolude
kontrollimiseks.
3. jagu
Andmekogud
§ 132. Tsiviiltoetuse register
(1) Tsiviiltoetuse register on andmekogu, mille eesmärk on koondada ja hoida tsiviilkriisi
lahendamiseks ja riigikaitseks vajalike vahendite, asutuste ja isikutega seotud andmeid,
sealhulgas pidada arvestust:
1) vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks ning tsiviil-sõjaliseks koostööks vajalike vahendite üle;
2) kriisiolukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike vahendite üle;
3) elutähtsa teenuse osutajate ning kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega
isikute ja asutuste üle;
EELNÕU
22.05.2025
65
4) asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise, ühekordsete kriisiülesannete ning
tegevusvaru üle.
(2) Tsiviiltoetuse registri vastutavad töötlejad on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus,
Päästeamet ja käesoleva seaduse § 93 lõikes 3 nimetatud tegevusvaru haldaja.
(3) Tsiviiltoetuse registri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(4) Tsiviiltoetuse registri põhimääruses sätestatakse:
1) registri kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötleja ülesanded;
2) registrisse kogutavate andmete täpsem koosseis;
3) andmeandjad ja nende edastatavad andmed;
4) andmevahetus teiste andmekogudega;
5) andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord;
6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
7) muud korraldusküsimused.
(5) Tsiviiltoetuse registris töödeldakse järgmisi isikuandmeid:
1) vastuvõtva riigi toetust korraldava valitsusasutuse esindaja üldandmed ja ametikoht;
2) asja sundkasutusse võtva ja sundvõõrandava ametiisiku üldandmed, töökoha või ametikoha
nimetus, tööpiirkond ja ülesanded;
3) kriisiülesande saaja üldandmed;
4) vara või objekti omaniku, valdaja, vastutava kasutaja, hoonestaja ja kontaktisiku üldandmed;
5) riigi tegevusvaru hoidja üldandmed;
6) registritoimingu teinud isiku üldandmed.
(6) Tsiviiltoetuse registri andmeid säilitatakse kuni andmete ajakohasuse lõppemiseni.
Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud isikuandmeid säilitatakse kuni kümme aastat andmete
registrisse kandmisest arvates. Andmete säilitamise täpsem tähtaeg sätestatakse tsiviiltoetuse
registri põhimääruses.
§ 133. Mobilisatsiooniregister
(1) Mobilisatsiooniregister on andmekogu, milles peetakse arvestust Kaitseväe sõjaaja üksuste
koosseisu, nende ettevalmistuse ja varustuses olevate materiaalsete vahendite üle.
(2) Mobilisatsiooniregistri vastutav töötleja on Kaitseministeerium.
(3) Mobilisatsiooniregistri põhimääruse kehtestab mobilisatsiooni ettevalmistamise ja
korraldamise eest vastutav minister määrusega.
(4) Mobilisatsiooniregistri põhimääruses sätestatakse:
1) registri vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;
2) registrisse kogutavate andmete täpsem koosseis ja isikuandmete säilitamise täpsem tähtaeg;
3) andmeandjad ja nende edastatavad andmed;
4) andmevahetus teiste andmekogudega;
5) andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord;
6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
7) andmete, mis ei ole isikuandmed, säilitamise tähtajad;
EELNÕU
22.05.2025
66
8) muud korraldusküsimused.
(5) Mobilisatsiooniregister sisaldab järgmisi andmeid:
1) sõjaaja üksuse ja selle ettevalmistuse andmed;
2) sõjaaja üksuse koosseisus oleva isiku ja üksusele vajaliku väljaõppega reservis oleva isiku
üldandmed, hariduse, väljaõppe, töö- või ametikoha, veregrupi, tervisenõuetele vastamise,
mobilisatsioonist ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamise, riigisaladusele
juurdepääsu loa ja Eestist lahkumise piirangu andmed;
3) registrile juurdepääsuõigust omava isiku üldandmed;
4) sõjaaja üksuse varustatuse andmed.
(6) Mobilisatsiooniregistrisse kantud isikuandmeid säilitatakse andmete registri digitaalsesse
arhiivi kandmisest arvates järgmiselt:
1) isikut tuvastavad andmed ja andmed isiku kaitseväeteenistuse käigu kohta kuni 50 aastat;
2) kõik teised registrisse kantud isikuandmed kuni kümme aastat.
(7) Mobilisatsiooniregistrisse kantud isikuandmed kantakse registri digitaalsesse arhiivi pärast
isiku kaitseväekohustuse lõppemist või isiku surma.
§ 134. Kaitseplaneerimise infosüsteem
(1) Kaitseplaneerimise infosüsteem on andmekogu, milles peetakse arvestust riigikaitse
planeerimise ning kaitsevõime korraldamisega seotud andmete, rahu- ja sõjaaja äriprotsesside
haldamise, rahu- ja sõjaaja võimete ning ressursside, hankevajaduse kavandamise ja
eelarveliste otsuste tegemise ning Kaitseministeeriumi valitsemisala strateegiliste andmevarade
üle.
(2) Kaitseplaneerimise infosüsteemi vastutav töötleja on Kaitseministeerium.
(3) Kaitseplaneerimise infosüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid:
1) isiku üldandmed;
2) isiku hariduse ja töökogemuse andmed;
3) isiku kaitseväekohustuslase tervisenõuetele vastavuse andmed.
(4) Kaitseplaneerimise infosüsteemi põhimääruse kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna
eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse.
1) infosüsteemi ülesehitus;
2) infosüsteemi vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;
3) infosüsteemi kogutavate andmete täpsem koosseis ja isikuandmete säilitamise täpsem
tähtaeg;
4) andmeandjad ja nende edastatavad andmed;
5) andmevahetus teiste andmekogudega;
6) andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord;
7) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
8) muud korraldusküsimused.
(5) Kaitseplaneerimise infosüsteemi andmeid säilitatakse tähtajatult, kui põhimääruses ei ole
sätestatud lühemat tähtaega. Kaitseplaneerimise infosüsteemi kantud isikuandmeid säilitatakse
pärast isiku kaitseväekohustuse lõppemist või surma järgmiselt:
EELNÕU
22.05.2025
67
1) isikut tuvastavad andmed ja andmed isiku kaitseväeteenistuse käigu kohta kuni 50 aastat;
2) kõik teised registrisse kantud isikuandmed kuni kümme aastat.
10. peatükk
Rahvusvaheline sõjaline koostöö
1. jagu
Rahvusvahelise sõjalise koostöö üldnõuded
§ 135. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemine
(1) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemine on:
1) Kaitseväe kasutamine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil;
2) Kaitseväe osalemine rahvusvahelisel sõjalisel õppusel;
3) välisriigi relvajõududele Eesti Vabariigi territooriumil ajutise viibimise võimaldamine
seadusega sätestatud alustel ja korras;
4) rahvusvahelise sõjalise peakorteri staatuse tunnustamine, peakorteri tegevuses osalemine ja
selle tegevuse toetamine;
5) Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitse- ja
julgeolekuprojektide kavandamine, elluviimine ning selleks abi andmine ja vahendamine ning
riigihangete korraldamine.
(2) Põhja-Atlandi lepingu artiklite 4 ja 5 rakendamise korra ning Euroopa Liidu lepingu artikli
42 lõike 7 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222 rakendamise korra kehtestab
Vabariigi Valitsus korraldusega.
(3) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata kaitseväelasele, kes töötab Eesti Vabariigi
välisesinduses, ega välisriigi relvajõudude liikmele, kes töötab välisriigi diplomaatilises
esinduses või konsulaarasutuses.
(4) Rahvusvahelises sõjalises koostöös kasutab Kaitsevägi jõudu Kaitseväe korralduse seaduses
sätestatud korras.
(5) Käsuõigus antakse üle ja võetakse vastu Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras.
(6) Välisriigis viibivale kaitseväelasele, Kaitseväega töösuhtes olevale muule isikule ja temaga
kaasas olevale ülalpeetavale kohaldatakse Eesti õigusakte niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas
välislepinguga ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega.
(7) Eesti Vabariigi territooriumil viibivale välisriigi relvajõudude liikmele ning välisriigi
relvajõude saatvale nende teenistuses olevale tsiviilisikule ja tema ülalpeetavale kohaldatakse
Eesti õigusakte niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas välislepinguga ning rahvusvahelise õiguse
üldtunnustatud põhimõtete ja normidega.
(8) Eesti Vabariigi territooriumil viibivate välisriigi relvajõudude asjaomane ametiasutus ja
ametiisik võivad Eesti Vabariigis teostada oma riigi relvajõudude liikme ning tema ülalpeetava
suhtes distsiplinaar- ja kriminaaljurisdiktsiooni, kui selline õigus on neile antud selle riigi
õigusaktidega ja kui see on kooskõlas asjakohase välislepinguga ning rahvusvahelise õiguse
üldtunnustatud põhimõtete ja normidega.
EELNÕU
22.05.2025
68
(9) Kaitsevägi sõlmib sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri või
tema volitatud isiku nõusolekul rahvusvahelisi kokkuleppeid.
(10) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus korraldab ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide
kavandamisel ja elluviimisel ning muu hulgas sõjalise abi andmiseks ja vahendamiseks
riigihankeid.
§ 136. Rahvusvaheline sõjaline operatsioon
Rahvusvaheline sõjaline operatsioon on:
1) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklis 51 tunnustatud õigusel põhineva
välislepinguga või muul viisil seaduslikult võetud kohustuse täitmiseks korraldatav kollektiivse
enesekaitse operatsioon (edaspidi kollektiivse enesekaitse operatsioon);
2) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu ja
julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatav sõjaline operatsioon ning
rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas olev muu sõjaline
operatsioon (edaspidi muu rahvusvaheline sõjaline operatsioon).
2. jagu
Rahvusvaheline sõjaline koostöö väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi
§ 137. Kaitseväe kasutamine kollektiivse enesekaitse operatsioonil
(1) Kaitseväe kasutamise kollektiivse enesekaitse operatsioonil otsustab Riigikogu järgmiselt:
1) ratifitseerib kollektiivse enesekaitse põhimõtet sätestava välislepingu;
2) teeb asjakohase otsuse, kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud välislepingut ei ole sõlmitud.
(2) Korralduse alustada osalemist ja lõpetada üksuste osalemine kollektiivse enesekaitse
operatsioonil annab Kaitseväele Vabariigi Valitsus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi
Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.
§ 138. Kaitseväe kasutamine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil
(1) Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil otsustab Riigikogu igal
üksikjuhul eraldi otsusega, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erandeid.
(2) Riigikogu ei tee Kaitseväe kasutamise kohta muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil
eraldi otsust, kui kohustus kasutada Kaitseväge sellisel operatsioonil tuleneb ratifitseeritud
välislepingust.
(3) Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu
Organisatsiooni või selle liikmesriigi ja Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseisus
otsustab Riigikogu enne Kaitseväe üksuse asumist kiirreageerimisvalmidusse. Riigikogu
määrab rahvusvahelise organisatsiooni või liikmesriigi, kelle kiirreageerimisjõudude
EELNÕU
22.05.2025
69
koosseisus Kaitseväe üksus tegutseb, ning nende kaitseväelaste piirarvu, kes võivad konkreetsel
rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleda.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud Riigikogu otsuse või välislepingu alusel annab
sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult
välissuhtlemise valdkonna eest vastutava ministriga Kaitseväele korralduse alustada osalemist
või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Korraldus tehakse
viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu
riigikaitsekomisjoni esimehele.
(5) Riigikogu määrab otsusega igaks aastaks nende kaitseväelaste piirarvu, kes võivad osaleda
kiireloomulise vajaduse korral riigi julgeoleku huvides muul rahvusvahelisel sõjalisel
operatsioonil.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud Riigikogu otsuse alusel annab Kaitseväele
korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel sõjalisel
operatsioonil Vabariigi Valitsus. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi
Presidendile, Riigikogu juhatusele ning Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni
esimehele.
(7) Rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise sõjalise peakorteri juurde
kaitseväeteenistuse seaduse § 115 lõike 1 punktide 1 ja 4 alusel lähetatud tegevväelane võib
selle rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise sõjalise peakorteri koosseisus osaleda
muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.
§ 139. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuva Eesti Vabariigi, rahvusvahelise
organisatsiooni ja välisriigi ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti kavandamisel ning
elluviimisel Kaitseväe osalemise otsustamine
(1) Kaitseväe osalemise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuva Eesti Vabariigi ja
rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti kavandamisel
ja elluviimisel otsustab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud otsus, millega kaasneb Kaitseväe alaliste või
ajutiste üksuste lähetamine väljapoole Eesti Vabariigi territooriumi, tehakse teatavaks Vabariigi
Presidendile, Vabariigi Valitsusele, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni
esimehele.
§ 140. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval rahvusvahelisel sõjalisel õppusel
Kaitseväe osalemise otsustamine
Kaitseväe osalemise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval rahvusvahelisel sõjalisel
õppusel otsustab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister.
3. jagu
Rahvusvaheline sõjaline koostöö Eesti Vabariigi territooriumil
EELNÕU
22.05.2025
70
§ 141. Välisriigi relvajõudude viibimine Eesti Vabariigi territooriumil
Välisriigi relvajõud võivad käesolevas seaduses sätestatud alustel ajutiselt viibida Eesti
Vabariigi territooriumil, kui selle eesmärk on:
1) osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil;
2) osalemine rahvusvahelisel sõjalisel õppusel;
3) osalemine rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses;
4) transiit;
5) ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamine ja elluviimine.
§ 142. Välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumine, Eesti Vabariigis viibimine ja
Eesti Vabariigist lahkumine
(1) Välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumiseks on vajalik käesoleva seaduse alusel
antud luba. Loa võib anda kas ühe- või mitmekordseks piiriületuseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa alusel kannab Politsei- ja Piirivalveamet
dokumenti, mille välisriigi relvajõudude liige ja tema ülalpeetav esitavad riigipiiri ületamisel
või hiljem esimesel võimalusel, märke Eestis viibimise aluse ja aja kohta. Käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud loa pikendamisel või uue loa andmisel kannab Politsei- ja Piirivalveamet
dokumenti uue märke.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud märget ei tehta välisriigi relvajõudude liikme ja
tema ülalpeetava esitatud dokumenti, kui välisriigi relvajõudude Eestis viibimise eesmärk on
osaleda rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil või kui märke tegemine ei ole praktilistel
põhjustel võimalik.
(4) Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava riigipiiri ületamisel esitatud dokumenti
kantava Eestis viibimise aluse ja aja märke vormi kehtestab sisejulgeoleku tagamise valdkonna
eest vastutav minister määrusega.
(5) Välisriigi relvajõudude, välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava piiriületusest ning
relvajõudude sõidukite ja kauba üle piiri toimetamisest teavitamise korra kehtestab sõjalise
riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 143. Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks
välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmine
(1) Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi
relvajõududele ajutise riigis viibimise loa andmise otsustab:
1) Vabariigi Valitsus korraldusega, kui Eesti Vabariik ja asjaomane välisriik on kollektiivse
enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osalised;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud välislepingu puudumise korral Riigikogu otsusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel antud korraldus tehakse viivitamata teatavaks
Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel tehtud otsus tehakse viivitamata teatavaks
Vabariigi Presidendile ja Vabariigi Valitsusele.
EELNÕU
22.05.2025
71
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud korda kohaldatakse ka välisriigi relvajõudude Eesti
Vabariigi territooriumil ajutisele viibimisele, mille eesmärk on osaleda muu riigi territooriumil
korraldataval sõjalisel operatsioonil.
§ 144. Välisriigi relvajõududele Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa andmine
muudel juhtudel
Sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister võib anda välisriigi
relvajõududele käskkirjaga loa viibida ajutiselt Eesti Vabariigi territooriumil järgmistel
eesmärkidel:
1) osalemine Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel õppusel;
2) osalemine Eesti Vabariigi territooriumil asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses;
3) ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti elluviimine Eesti Vabariigi territooriumil.
§ 145. Välisriigi relvajõudude transiit
(1) Välisriigi relvajõudude transiit käesoleva seaduse tähenduses on välisriigi relvajõudude
viibimine Eesti Vabariigi territooriumil selle maismaaosa läbimiseks, välja arvatud käesoleva
seaduse § 143 lõikes 4 sätestatud juhul.
(2) Välisriigi relvajõududele transiidiloa andmise, kui Eesti Vabariik ja asjaomane välisriik on
kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osalised, otsustab sõjalise riigikaitse
korraldamise valdkonna eest vastutav minister.
(3) Kui Eesti Vabariigi ja välisriigi vahel ei ole sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet
sisaldavat lepingut, otsustab relvajõududele transiidiloa andmise:
1) sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, kui üksuse
isikkoosseisus on kuni 2000 liiget;
2) Vabariigi Valitsus korraldusega, kui üksuse isikkoosseisus on 2001 kuni 5000 liiget;
3) Riigikogu otsusega, kui üksuse isikkoosseisus on rohkem kui 5000 liiget.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud käskkiri ja punktis 2 nimetatud korraldus
tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu
riigikaitsekomisjoni esimehele.
(5) Riigikogu võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud käskkirja ja punktis 2
nimetatud korralduse kehtivuse peatada ja teha uue otsuse.
§ 146. Välisriigi relvajõudude õigus kasutada jõudu
(1) Käesoleva seaduse § 143 alusel Eesti Vabariigi territooriumil viibivad välisriigi relvajõud
võivad Eesti Vabariigi territooriumil kasutada jõudu rahvusvahelise sõjalise operatsiooni
eesmärkide saavutamiseks.
(2) Käesoleva seaduse §-de 144 ja 145 alusel Eesti Vabariigi territooriumil viibivad välisriigi
relvajõud võivad kasutada jõudu, kui see on vajalik Kaitseväe toetamiseks rahuajal väljastpoolt
Eesti Vabariigi territooriumi Eesti Vabariigi vastu suunatud ründe tõrjumisel. Jõu kasutamise
alustamine otsustatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 46 lõikes 2 sätestatud korras.
EELNÕU
22.05.2025
72
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud õiguse kasutamise korral teeb Riigikogu või
Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 143 alusel viivitamata otsuse välisriigi relvajõudude
edasise viibimise kohta Eesti Vabariigi territooriumil.
(4) Välisriigi relvajõud lähtuvad Eesti Vabariigi territooriumil jõu kasutamisel välislepingutest,
rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest, rahvusvahelise
organisatsiooni ja asjaomase välisriigi kehtestatud jõu kasutamise korrast ning Riigikogu ja
Vabariigi Valitsuse antud õigustest ning seatud piirangutest.
§ 147. Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava Eesti Vabariigis viibimise
seaduslik alus
(1) Käesoleva seaduse § 142 lõikes 1 sätestatud luba on seaduslik alus ainult Eesti Vabariigi
territooriumil viibimiseks.
(2) Välisriigi relvajõudude liikme ülalpeetaval on õigus Eestis viibida koos välisriigi
relvajõudude liikmega, kes viibib Eestis käesoleva seaduse § 142 lõikes 1 sätestatud loa alusel.
Ülalpeetaval on lubatud Eestis viibida ja töötada nimetatud loa kehtivusajal.
(3) Välislepingus sätestatud juhul võib sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav
minister lubada ülalpeetaval viibida ja töötada Eestis loa kehtivusajast kauem.
(4) Käesoleva seaduse tähenduses on isik ülalpeetav, kui see tuleneb välislepingust.
§ 148. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalev muu isik
Välislepinguga võetud kohustuste täitmiseks kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 141–145 ja
147 välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava kohta sätestatut ka välisriigi relvajõude
saatvale nende teenistuses olevale tsiviilisikule, välisriigi relvajõudude lepingupartneri
töötajale, rahvusvahelise sõjalise õppeasutuse personali liikmele ja õppurile, rahvusvahelise
sõjalise peakorteri personali liikmele, peakorteri lepingupartneri töötajale ning nimetatud
isikute ülalpeetavatele.
§ 149. Lennu- ja laevaloa väljastamine
(1) Välisriigi sõjalaevale Eesti territoriaal- või sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse
osasse sisenemise loa (edaspidi laevaluba) ning välisriigi riiklikule õhusõidukile Eesti
õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi
lendamise loa (edaspidi lennuluba) annab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest
vastutav minister või tema volitatud isik.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevaloa ja lennuloa andmise korra kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba võib olla ühe- või mitmekordne.
11. peatükk
EELNÕU
22.05.2025
73
Riigivastutuse erandid
1. jagu
Riigivastutuse erandid kriisiolukorra ajal
§ 150. Riigivastutuse erandid riigikaitselise kriisiolukorra ajal
(1) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal tekitatud kahju hüvitatakse käesolevas seaduses ja selle
alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
(2) Kahju ei hüvitata, kui seaduses on ette nähtud õiglase hüvitise või sotsiaalse tagatise
maksmine, samuti kui käesoleva seadusega on kahju hüvitamine välistatud.
§ 151. Kahju hüvitamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal
(1) Isikul on õigus nõuda sellise kahju hüvitamist, mille on talle õigusvastaselt tekitanud
haldusorgan või kodanikukohustust täitev isik või seaduse alusel kaasatud muu isik, või selle
asemel õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist.
(2) Õiguspäraselt tekitatud kahju ei hüvitata. Isik võib taotleda käesoleva seaduse § 154 alusel
õiglase hüvitise maksmist.
(3) Kahju kannatanud isikule hüvitab kahju selle hüvitamiseks kohustatud isik. Kahju
hüvitamiseks kohustatud isik määratakse kindlaks riigivastutuse seaduse §-s 12 sätestatud
korras. Kui kahju tekitas füüsiline isik, kes täitis ühekordset kriisiülesannet, hüvitab kahju
ühekordse kriisiülesande määranud asutus.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kahju hüvitamiseks kohustatud isik võib sõltumata
kahju kannatanud isiku tahtest kõrvaldada kahju põhjustanud haldusaktiga või tehtud
toiminguga tekitatud õigusvastased tagajärjed.
§ 152. Hüvitatav kahju riigikaitselise kriisiolukorra ajal
(1) Isikule hüvitatakse otsene varaline kahju. Varaline kahju hüvitatakse rahas.
(2) Kui isikul jääb tema suhtes õigusvastaselt kohaldatud piirava meetme tõttu saamata tulu,
mille saamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal oleks asjaoludest hoolimata olnud tõenäoline,
ning selle hüvitamata jätmine oleks isiku suhtes erakordselt ebaõiglane, võib isik nõuda kahju
hüvitamist. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal tekkinud saamata jäänud tulu ei hüvitata.
(3) Õigusvastaselt isiku surma põhjustamise, isikule kehavigastuse tekitamise, isiku tervise
kahjustamise, piinamise, julma või alandava kohtlemise või isikult ebaseaduslikult vabaduse
võtmise korral võib isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitist võib
nõuda ka isiku lähedane võlaõigusseaduse § 134 lõikes 3 sätestatud juhul.
(4) Hüvitise suuruse määramisel lähtutakse riigivastutuse seaduse §-st 13.
§ 153. Kahju hüvitamise kord riigikaitselise kriisiolukorra ajal
EELNÕU
22.05.2025
74
(1) Kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile kolme aasta
jooksul arvates päevast, millal isik kahjust teada sai või pidi teada saama. Nimetatud tähtaeg
peatub riigikaitselise kriisiolukorra ajaks.
(2) Kui kahju tekitas füüsiline isik, kes täitis kodanikukohustust, või juriidiline isik, kes täitis
haldusorgani volitusel haldusülesannet, esitatakse taotlus haldusorganile, kes määras
kodanikukohustuse või andis volituse haldusülesande täitmiseks.
(3) Kahju hüvitamise taotluse lahendab haldusorgan ühe aasta jooksul taotluse saamisest
arvates.
(4) Kahju hüvitamise, sealhulgas selle asemel õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise
täpsemad tingimused, ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
2. jagu
Õiglane hüvitis
§ 154. Õiglase hüvitise maksmine
(1) Haldusorgan maksab isikule õiglase hüvitise eelkõige kodanikukohustuse ja ühekordse
kriisiülesande ja käesoleva seaduse § 155 alusel otsustatud erandi rakendamisel ning isikule
kuuluva asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise eest ning olukorras, kus konkreetset
isikut on koormatud teistega võrreldes palju rohkem.
(2) Õiglase hüvitise saamiseks peab isik esitama taotluse. Isik võib loobuda õiglasest hüvitisest.
(3) Õiglast hüvitist makstakse rahas, kui käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis
ei ole sätestatud teisiti. Õiglase hüvitise asemel võib isikule määrata muu toetuse või abi, kui
muu toetus või abi tagaks isikule parema toimetuleku, või isiku huvide kahjustamise hüvitada
muul sobivamal viisil.
(4) Isikule hüvitatakse kodanikukohustuse täitmine õiglases ulatuses. Isikule ei maksta õiglast
hüvitist ulatuses, milles tööandja säilitab isikule kohustuse täitmise ajaks tema senise töötasu
või palga. Isikule ei hüvitata saamata jäänud tulu.
(5) Isikule hüvitatakse ühekordse kriisiülesande täitmisega tekkinud otsesed kulud õiglases
ulatuses. Ei hüvitata tekkinud kulu ulatuses, milles ühekordse kriisiülesandega isikul on
võimalik hüvitist saada mujalt, või kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus.
(6) Isikule hüvitatakse asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamisega tekkinud otsesed
kulud õiglases ulatuses. Isikule ei maksta õiglast hüvitist juhul, kui tal on võimalik hüvitist
saada mujalt, kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus või asi võeti sundkasutusse või
sundvõõrandati seetõttu, et isik jättis täitmata seadusest tulenevad nõuded, või kui seaduses ei
ole sätestatud teisiti.
EELNÕU
22.05.2025
75
(7) Kui sundkasutusse võetud asi on muutunud kasutamiskõlbmatuks, võib õiglase hüvitise
asendada samaväärse asjaga.
(8) Kodanikukohustuse täitmise eest maksab õiglast hüvitist avaliku võimu kandja, kes selle
määras.
(9) Õiglase hüvitise maksmise täpsemad tingimused, ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi
Valitsus määrusega.
§ 155. Õiglane hüvitis makseteenuse osutajatele
(1) Vabariigi Valitsus võib korraldusega otsustada makseteenuste toimimise valdkonna
elutähtsa teenuse osutaja makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktides 3, 4 ja
7 nimetatud makseteenuse osutamisel kasutada isikut tõendavasse dokumenti kantud digitaalset
tuvastamist võimaldavat sertifikaati, mille kehtivust ei ole võimalik kriisiolukorrast tulenevalt
kontrollida.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduses võib Vabariigi Valitsus lisaks ette
näha:
1) elutähtsa teenuse osutaja, kelle suhtes erand kehtib;
2) makseteenused, mille suhtes erand kehtib;
3) erandi kehtivuse tähtaja;
4) maksetehingu lubatud suurima väärtuse;
5) muud asjaolud, mis on olulised erandi kasutamisel.
(3) Vabariigi Valitsuse otsusel makstakse makseteenuse osutajale käesoleva paragrahvi lõikes
1 sätestatud erandi rakendamise korral õiglast hüvitist, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) elektroonilise isikutuvastamise, autentimise ja digitaalse allkirjastamise valdkonna elutähtsa
teenuse osutaja ei taganud isikut tõendavasse dokumenti kantud digitaalset tuvastamist
võimaldava sertifikaadi kontrolli;
2) alternatiivsed lahendused digitaalseks isiku tuvastamiseks ja maksete kinnitamiseks
puuduvad või ei ole mõistliku aja jooksul rakendatavad;
3) maksetehing on tehtud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse kehtivuse ajal ja
vastab otsusega kehtestatud tingimustele ja
4) maksetehing tehti kehtetut digitaalset tuvastamist võimaldavat sertifikaati kasutades.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud õiglase hüvitise taotlemise ning maksmise
täpsemad tingimused, korra ja ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
3. jagu
Kahju hüvitamine rahvusvahelises sõjalises koostöös
§ 156. Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamine
(1) Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitatakse välislepingus sätestatud
tingimustel ja korras. Kahju hüvitamisel kohaldatakse riigivastutuse seadust, kui see ei ole
vastuolus Riigikogu ratifitseeritud välislepinguga.
EELNÕU
22.05.2025
76
(2) Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise otsustab Kaitsevägi, kui
seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
(3) Kaitsevägi võib välislepingu või ametkondliku välislepingu alusel või kui see on vajalik
riigi välissuhtluse ja rahvusvahelise sõjalise koostöö huvides hüvitada kahju, mille eest Eesti
riik ei vastuta.
(4) Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise,
kahju hüvitamise ja hüvitisest loobumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
12. peatükk
Järelevalve
1. jagu
Riiklik järelevalve
§ 157. Riikliku järelevalve ülesande täitmise ja erimeetme kohaldamise õiguse volitamine
(1) Vabariigi Valitsus võib määrusega volitada valitsusasutuse täitma riikliku järelevalve
ülesannet käesolevas seaduses või muus seaduses sätestatud püsiva kriisiülesande täitmise üle,
kui seadusega ei ole antud seda ülesannet muule valitsusasutusele.
(2) Vabariigi Valitsus võib määrusega volitada valitsusasutuse täitma riikliku järelevalve
ülesannet käesolevas seaduses sätestatud piirava meetme täitmise üle ja kohaldama
korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve erimeedet.
(3) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruses kindlaks määrata
valitsusasutuse, kes võib piirava meetme täitmise üle riikliku järelevalve ülesande tegemisel
kasutada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.
(4) Korrakaitseseaduses sätestatud erimeetme ja vahetu sunni kohaldamise ülesannet ei või
valitsusasutus määrata isikule, kellel puuduvad selleks vajalikud teadmised ja oskused.
§ 158. Haldussunnivahendi kohaldamine
(1) Riiklikku järelevalve tegija võib rakendada ettekirjutuse täitmiseks asendustäitmist või
sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse
kohaldamise ülemmäär füüsilise isiku suhtes on 9600 eurot ja juriidilise isiku suhtes 30 000
eurot.
(2) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib sõjaseisukorra ajal ajutiselt võtta
üle ettevõtte valduse, kui juriidiline isik ei täida temale piirava meetme täitmise tagamisel
ettekirjutusega pandud kohustust.
§ 159. Riikliku järelevalve tegemine kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel
(1) Käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud kriisiolukorraks valmistumise ja selle
lahendamise nõuete täitmise üle tehakse riiklikku järelevalvet järgmiselt:
EELNÕU
22.05.2025
77
1) käesoleva seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuete, § 75 lõikes 11, § 77
lõigetes 3 ja 4 ning § 78 lõikes 1 või seaduses ja selle alusel sätestatud elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutus ning
finantsjärelevalve subjektide suhtes Finantsinspektsioon;
2) käesoleva seaduse § 19 lõike 7 alusel kehtestatud ajutiselt või alaliselt kaitstavate olulise
tähtsusega objektide, välja arvatud sõjalise riigikaitse toimimisega seotud ja
Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutuses olevad objektid, kaitse
nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet Kaitsepolitseiamet;
3) käesoleva seaduse § 89 lõigete 3 ja 4 ja § 91 lõike 1 nõuete ning § 89 lõike 8, § 90 lõike 4, §
91 lõike 3 ja § 92 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet
Päästeamet.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks võib
Kaitsepolitseiamet kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta
sätestatut.
§ 160. Riikliku järelevalve erimeetmed kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise
nõuete täitmise tagamisel
Riikliku järelevalve tegemisel võib käesoleva seaduse § 157 lõikes 1 ja §-s 159 sätestatud
haldusorgan kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud
erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.
§ 161. Riikliku järelevalve tegemine piiravate meetmete täitmise tagamisel
(1) Käesolevas seaduses sätestatud piirava meetme täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet
piiravat meedet kohaldanud valitsusasutus või Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus, kui
käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Käesoleva seaduse §-des 53 ja 54 sätestatud piirava meetme täitmise üle teeb riiklikku
järelevalvet Politsei- ja Piirivalveamet riigipiiri seaduses sätestatud alustel ja korras.
(3) Käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud vallasasjade riiki sisseveo ja riigist väljaveo tingimuste
täitmise kontrollimisel teevad riiklikku järelevalvet Maksu- ja Tolliamet ning Politsei- ja
Piirivalveamet riigipiiri seaduses ja tollialastes õigusaktides sätestatud alustel ja korras.
§ 162. Riikliku järelevalve erimeetme kohaldamine piiravate meetmete üle järelevalve
tegemisel
Piiravat meedet kohaldanud valitsusasutus või Vabariigi Valitsuse volitatud muu valitsusasutus
võib piirava meetme täitmise üle riikliku järelevalve tegemisel kohaldada temale käesoleva
seaduse § 157 lõike 2 alusel määrusega volitatud riikliku järelevalve erimeedet
korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
163. Vahetu sunni kohaldamine piiravate meetmete üle järelevalve tegemisel
Kui piirava meetme täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole
õigel ajal võimalik, võib piirava meetme täitmise üle riikliku järelevalve tegemisel kohaldada
EELNÕU
22.05.2025
78
vahetut sundi Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi ja käesoleva seaduse §
157 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus korrakaitseseaduses sätestatud
alustel ja korras.
2. jagu
Haldusjärelevalve
§ 164. Haldusjärelevalve tegemine
(1) Käesoleva seaduse § 33 alusel antud ühekordse kriisiülesande täitmise üle teeb
haldusjärelevalvet ülesande andnud haldusorgan või tema volitatud haldusorgan.
(2) Käesoleva seaduse § 19 lõike 7 alusel kehtestatud ajutiselt või alaliselt kaitstavate olulise
tähtsusega objektide kaitse nõuete täitmise üle teeb haldusjärelevalvet Kaitsepolitseiamet ning
sõjalise riigikaitse toimimisega seotud ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva
julgeolekuasutuse kasutuses olevate objektide korral Kaitsevägi.
(3) Käesoleva seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuete, § 75 lõikes 11, §
77 lõigetes 3 ja 4 ning § 78 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmise üle teeb haldusjärelevalvet
elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema § 74 lõike 4 alusel määratud asutus.
(4) Käesoleva seaduse § 89 lõigete 3 ja 4 ja § 91 lõike 1 nõuete ning § 89 lõike 8, § 90 lõike 4,
§ 91 lõike 3 ja § 92 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teeb haldusjärelevalvet
Päästeamet.
(5) Haldusjärelevalve tegija võib lisaks Vabariigi Valitsuse seaduse § 752 lõikes 1 sätestatud
haldusjärelevalve meetmetele teha ettekirjutuse järelevalvatava tegevuse õiguspäraseks ja
otstarbekaks täitmiseks.
(6) Ettekirjutuse täitmiseks võib rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja
sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär füüsilise
isiku suhtes on 9600 eurot ja juriidilise isiku suhtes 30 000 eurot.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud haldusjärelevalve tegemisel võivad Kaitsepolitseiamet ja
Kaitsevägi kohaldada vastavalt julgeolekuasutuste seaduses või Kaitseväe korralduse seaduses
isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.
§ 165. Haldusjärelevalve tegemine kohaliku omavalitsuse üksuse püsiva kriisiülesande
täitmise üle
(1) Käesoleva seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud püsiva kriisiülesande täitmise
ja selleks valmistumise üle tehakse haldusjärelevalvet järgmiselt:
1) käesoleva seaduse § 83 lõike 1 punktides 1 ja 11 sätestatud ülesannete üle teeb
haldusjärelevalvet Päästeamet;
2) käesoleva seaduse § 83 lõike 1 punktides 2–9 sätestatud ülesannete üle teeb
haldusjärelevalvet Sotsiaalkindlustusamet;
EELNÕU
22.05.2025
79
4) käesoleva seaduse § 83 lõike 1 punktis 10 sätestatud ülesande üle teeb haldusjärelevalvet
Haridus- ja Teadusministeerium.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusorgan võib haldusjärelevalve tegemisel
kohaldada Vabariigi Valitsuse seaduse § 752 lõikes 1 sätestatud haldusjärelevalve meetmeid ja
teha ettekirjutuse kohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesande õiguspäraseks täitmiseks.
(3) Ettekirjutuse kohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesande õiguspäraseks ja
otstarbekaks täitmiseks võib teha juhul, kui vastava ülesande täitmise laadi ja mahtu arvestades
on tegemist riikliku kohustusega.
(4) Ettekirjutuse täitmiseks võib rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja
sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär on 30 000
eurot.
3. jagu
Järelevalve õigusaktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle kriisiolukorra ajal
§ 166. Järelevalve kriisiolukorra ajal tehtud otsuste üle
(1) Järelevalvet selle üle, kas kriisiolukorra kehtestamise, eriolukorra, erakorralise ja
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise ning nende
pikendamise ning Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil
osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsus vastavad põhiseadusele,
seadustele ja välislepingule, teeb õiguskantsler.
(2) Järelevalvet selle üle, kas kriisiolukorra lõpetamata jätmine ja kriisiolukorra ajal vastu
võetud üldkorralduste kehtetuks tunnistamine on õiguspärane, teeb õiguskantsler.
(3) Kui õiguskantsler leiab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus või kriisiolukorra
lõpetamata jätmine ja kriisiolukorra ajal vastu võetud üldkorralduste kehtetuks tunnistamine on
kas täielikult või osaliselt põhiseaduse, seaduse või välislepinguga vastuolus, esitab ta
viivitamata vastava otsuse tegijale taotluse viia otsus vastavusse põhiseaduse, seaduste või
välislepinguga. Kui otsuse kehtestaja seda õiguskantsleri määratud tähtaja jooksul ei tee, on
õiguskantsleril õigus pöörduda Riigikohtu poole taotlusega peatada otsuse kehtivus kuni selle
põhiseaduse, seaduse või välislepinguga kooskõlla viimiseni.
(4) Riigikohus lahendab taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse
3. peatükis sätestatud korras.
§ 167. Järelevalve kriisiolukorra ajal vastu võetud õigustloova akti ja üldkorralduse üle
(1) Järelevalvet kriisiolukorra ajal vastu võetud õigustloova akti ja üldkorralduse põhiseadusele,
seadustele ja välislepingutele vastavuse üle teeb õiguskantsler õiguskantsleri seaduses
ettenähtud tingimustel ja korras.
(2) Kui õiguskantsler leiab, et kriisiolukorra ajal vastu võetud õigustloov akt või üldkorraldus
ei vasta kas täielikult või osaliselt põhiseadusele, seadusele või välislepingule, teeb ta akti või
EELNÕU
22.05.2025
80
üldkorralduse vastu võtnud organile ettepaneku viia akt või üldkorraldus või selle säte 20 päeva
jooksul kooskõlla põhiseaduse, seaduse või välislepinguga.
(3) Kui õigustloova akti või üldkorralduse vastu võtnud organ ei ole õiguskantsleri määratud
tähtaja jooksul akti või üldkorraldust põhiseaduse, seaduse või välislepinguga kooskõlla viinud,
teeb õiguskantsler viivitamata Riigikohtule ettepaneku tunnistada õigustloov akt või
üldkorraldus või selle säte kehtetuks.
(4) Riigikohus lahendab taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse
2. peatükis sätestatud korras.
13. peatükk
Vastutus
§ 168. Elutähtsa teenuse osutaja kohustuste rikkumine
(1) Elutähtsa teenuse osutajale käesoleva seaduse § 75 lõike 11 punktides 1–7 ja 10 ning § 78
lõikes 1 kehtestatud kohustuste rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 169. Kriisiolukorra lahendamiseks antud haldusakti täitmata jätmine
(1) Käesoleva seaduse 5. peatüki 2.–4. jaos sätestatud piirava meetme kohaldamise haldusakti
täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 170. Kriisiülesande täitmata jätmine või selle väiksemas ulatuses või tingimustele
mittevastav täitmine
(1) Kriisiülesande täitmata jätmise või selle väiksemas ulatuses või tingimustele mittevastava
täitmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 171. Kodanikukohustuse täitmata jätmine või selle täitmise võimatusest teatamata
jätmine
(1) Kodanikukohustuse mõjuva põhjuseta täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest
teatamata jätmise eest –
EELNÕU
22.05.2025
81
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui isikut on varem karistatud sama teo
eest, –
karistatakse arestiga.
§ 172. Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmine kriisiülesandega
ameti- või töökohal
(1) Kriisiülesandega ameti- või töökohal kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse
täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui isikut on varem karistatud sama teo
eest, –
karistatakse arestiga.
§ 173. Asja sundkasutusse võtmise ja asja sundvõõrandamise takistamine
(1) Asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise takistamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 174. Kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku asja sundkasutusse andmise ja asja
sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmine
(1) Kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku asja sundkasutusse andmise või asja
sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest teatamata jätmise
eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik,
–
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärteo katse on karistatav.
§ 175. Alaliselt ja ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse nõuete
rikkumine
(1) Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse nõuete rikkumise
eest objekti valdaja töötaja või ametniku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
EELNÕU
22.05.2025
82
§ 176. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 168 ja 169 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja
Piirivalveamet.
(2) Käesoleva seaduse §-s 170 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on ministeerium, kelle
valitsemisalasse kuuluv kriisiülesanne täitmata jäetakse. Ministeerium võib oma valitsemisalas
määrata ametiasutused, kes selle ministeeriumi valitsemisalas toimunud kriisiülesannete
rikkumistega seoses väärteomenetlust läbi viivad.
(3) Käesoleva seaduse §-s 171 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on kodanikukohustuse
täitmise kohustuse pannud valitsusasutus.
(4) Käesoleva seaduse §-s 172 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:
1) ministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub küsimus, mille lahendamiseks kriisiülesandega
ameti- või töökoht on moodustatud;
2) valla- ja linnavalitsus tema korraldatava elutähtsa teenuse osutaja juures moodustatud
kriisiülesandega ameti- või töökoha korral;
3) Politsei- ja Piirivalveamet käesoleva seaduse § 100 lõikes 3 nimetatud kriisiülesandega
ametikoha korral.
(5) Käesoleva seaduse §-des 173 ja 174 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:
1) Politsei- ja Piirivalveamet, välja arvatud käesoleva lõike punktides 2 ja 3 sätestatud juhul;
2) Kaitsevägi, kui asja võtab sundkasutusse või sundvõõrandab Kaitsevägi või Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus;
3) Päästeamet, kui asja võtab sundkasutusse või sundvõõrandab Päästeamet.
(6) Käesoleva seaduse §-s 175 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:
1) Kaitsepolitseiamet;
2) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva
julgeolekuasutuse kasutuses oleva objekti korral Kaitsevägi.
14. peatükk
Rakendussätted
§ 177. Üleminekusätted
(1) Enne 2024. aasta 18. oktoobrit käesoleva seaduse § 75 lõike 1 tingimustele vastavad isikud
loetakse elutähtsa teenuse osutajaks päevast, mil isik esmakordselt täitis hädaolukorra seaduse
ja § 75 lõike 1 tähenduses tingimused, mille täitmise korral loeti ettevõtjana tegutsev isik
elutähtsa teenuse osutajaks.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist hädaolukorra seaduse alusel haldusaktiga elutähtsa
teenuse osutajaks määratud isikud loetakse käesoleva seaduse tähenduses elutähtsa teenuse
osutajaks nende määramisest arvates.
EELNÕU
22.05.2025
83
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetud isikute kohta ei koostata käesoleva seaduse §
75 lõikes 3 nimetatud haldusakti ja nende suhtes kohaldatakse hädaolukorra seaduses sätestatud
kohustuse täitmise tähtaegu.
(4) Enne käesoleva seaduse jõustumist hädaolukorra seaduse alusel kinnitatud elutähtsa teenuse
toimepidevuse riskianalüüs ja plaan kehtib kuni käesoleva seaduse § 13 lõike 3 alusel
riskianalüüsi ja § 15 lõike 7 alusel kriisiplaani kinnitamiseni.
(5) Elutähtsa teenuse osutaja teeb käesoleva seaduse §-s 77 nimetatud taustakontrolli
esmakordselt kuue kuu jooksul pärast käesoleva seaduse nõuetele vastava elutähtsa teenuse
toimepidevuse riskianalüüsi kinnitamist.
(6) Enne käesoleva seaduse jõustumist riigikaitseseaduse alusel kehtestatud riigikaitse
strateegiline arengudokument kehtib kuni käesoleva seaduse § 7 lõike 2 alusel riigikaitse
strateegilise arengudokumendi kehtestamiseni.
(7) Enne käesoleva seaduse jõustumist hädaolukorra seaduse alusel koostatud elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevuse strateegia kehtib kuni käesoleva seaduse §-s 81 nimetatud elutähtsa
teenuse osutajate toimepidevuse strateegia ajakohastamiseni.
(8) Hädaolukorra seaduse § 91 alusel koostatud üleriigiline riskianalüüs kehtib kuni käesoleva
seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud üleriigilise riskianalüüsi koostamiseni.
(9) Riigikaitseseaduse § 7 lõike 4 alusel kehtestatud riigi kaitsetegevuse kava kehtib kuni
käesoleva seaduse § 14 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse kriisiplaani kehtestamiseni.
(10) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksus, koostab
käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastava riskianalüüsi ja kriisiplaani
2027. aasta 31. detsembriks.
(11) Enne käesoleva seaduse jõustumist koostatud hädaolukorra lahendamise plaanid kehtivad
kuni käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastavate kriisiplaanide koostamise
ja kinnitamiseni.
(12) Käesoleva seaduse § 89 lõikes 3 sätestatud varjendi rajamise nõuet ei kohaldata hoonele,
mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne
2026. aasta 1. juulit.
(13) Käesoleva seaduse § 89 lõikes 4 sätestatud varjendi rajamise nõuet ei kohaldata hoonele,
mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne
2028. aasta 1. juulit.
(14) Varjendi rajamise kohustusega hoone, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või
ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2026. aasta 1. juulit, ja käesoleva paragrahvi lõikes
13 nimetatud hoone omanik omanik:
1) koostab käesoleva seaduse § 91 lõikes 1 sätestatud varjumisplaani hiljemalt 2027. aasta 1.
juuliks;
2) varjumiskoha kohandamise võimaluse korral kohandab hoone või selle osa varjumiskohaks
hiljemalt 2028. aasta 1. juuliks.
EELNÕU
22.05.2025
84
(15) Enne käesoleva seaduse jõustumist riigikaitseseaduse ja selle alusel antud õigusaktide
kohaselt määratud riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohad loetakse kriisiülesandega
ameti- ja töökohtadeks, nendel olevate isikute töökohustus jätkub kuni selle lõppemiseni
käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras ning selle rakendamist
ja täitmist ei saa käesoleva seaduse § 101 lõike 4 alusel ning lõike 10 alusel antud määrusega
kehtestatud tingimustest lähtudes tähtajaliselt piirata, välja arvatud juhul, kui seda tehakse
käesoleva seaduse jõustumisest arvates nelja kuu jooksul või kui riigikaitselise kriisiolukorra
ajal ei otsusta Vabariigi Valitsus teisiti..
(16) Enne käesoleva seaduse jõustumist riigikaitseseaduse § 84 lõike 2 alusel määratud alaline
riigikaitseobjekt loetakse käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud alaliselt kaitstavaks olulise
tähtsusega objektiks.
(17) Käesoleva seaduse § 87 lõikes 4 nimetatud edastaja on kohustatud EE-ALARM-iga liituma
hiljemalt 2028. aasta 1. juuliks.
§ 178. Abipolitseiniku seaduse muutmine
Abipolitseiniku seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 421 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kriisiroll määratakse abipolitseinikule (edaspidi kriisirolliga abipolitseinik), kes annab
nõusoleku abistada politseid enne kriisiolukorda, sealhulgas massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorras, ja kriisiolukorra ajal (edaspidi kriisi lahendamine) ning kellel on
ülesande täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.“;
2) paragrahvi 421 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõnad „riigikaitselise töökohustusega ameti- või
töökohal“ sõnadega „kriisiülesandega ameti- või töökohal“;
3) paragrahvi 423 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui kriisirolliga abipolitseinik nimetatakse sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti-
või töökohale või tema ameti- või töökoht määratakse kriisiülesandega ameti- või töökohaks,
peatub tema kriisirolliga abipolitseiniku staatus. Staatuse peatumiseks esitab isik Politsei- ja
Piirivalveametile avalduse.“;
4) paragrahvi 423 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kriisirolliga abipolitseiniku staatus jätkub, kui isik vabastatakse kriisiülesandega ameti-
või töökohalt või sõjaaja ametikohalt või tema ameti- või töökoht ei ole enam kriisiülesandega
ameti- või töökoht. Staatuse jätkamiseks esitab isik Politsei- ja Piirivalveametile avalduse.“.
§ 179. Advokatuuriseaduse muutmine
Advokatuuriseaduse 41. peatükki täiendatakse §-ga 642 järgmises sõnastuses:
„§ 642. Riigi õigusabi osutamine kriisiolukorra ajal
(1) Advokatuuri püsiv kriisiülesanne on korraldada kriisiolukorra ajal käesoleva paragrahvi
lõikes 4 nimetatud kriisiülesande täitmist ning tagada see oma liikmete kaudu.
EELNÕU
22.05.2025
85
(2) Kriisiolukorraks käesoleva paragrahvi tähenduses on kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse tähenduses.
(3) Advokatuuri juhatus määrab püsiva kriisiülesande täitmiseks vajaliku arvu riigi õigusabi
osutajaid ja nimetab kriisiolukorra ajal riigi õigusabi osutamise kohustusega isikud, kellele võib
nimetatud kohustuse määrata tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 100 lõike 4 alusel
kriisiülesandega töökohale määramisele kohaldatavas korras.
(4) Riigi õigusabi osutamine füüsilisele isikule kriisiolukorra ajal on püsiv kriisiülesanne, mida
täidab riigi õigusabi seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud riigi õigusabi osutaja, kes on määratud
käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel.“.
§ 180. Alkoholiseaduse muutmine
Alkoholiseaduse § 36 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kriisiolukorra ajal selle lahendamise eesmärgil alkohoolse joogi jaemüügi õiguse
peatamise otsus jõustub allakirjutamisel, kui korralduses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.“.
§ 181. Asjaõigusseaduse muutmine
Asjaõigusseaduse § 1581 lõike 11 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna „ehitis“ tekstiosaga
„ning sireeniseade tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse § 87 lõike 9 tähenduses“.
§ 182. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine
Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 381 järgmises sõnastuses:
„§ 381. Õhukvaliteedi taseme hindamine kriisiülesandena
(1) Käesolevas jaotises sätestatud õhukvaliteedi taseme hindamine on püsiv kriisiülesanne,
mida täidab isik, kellega on sõlmitud käesoleva seaduse § 30 lõikes 5 nimetatud haldusleping.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmise nõuded kehtestab valdkonna eest
vastutav minister käskkirjaga.“;
2) paragrahvi 55 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 87 lõike 9 tähenduses sireeniseadme tekitatud heli.“;
3) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Riiklik ja haldusjärelevalve“;
4) seaduse 8. peatükki täiendatakse §-ga 2261 järgmises sõnastuses:
„§ 2261. Haldusjärelevalve kriisiülesande täitmise üle
(1) Käesoleva seaduse §-s 381 sätestatud kriisiülesande täitmiseks valmistumise üle teeb
haldusjärelevalvet § 30 lõikes 5 nimetatud halduslepingus määratud asutus.
EELNÕU
22.05.2025
86
(2) Käesoleva seaduse §-s 381 sätestatud kriisiülesande täitmise õiguspärasuse ja otstarbekuse
üle teeb haldusjärelevalvet Kliimaministeerium.
(3) Kliimaministeerium võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud järelevalve tegemisel:
1) teha ettekirjutuse kriisiülesande õiguspäraseks ja otstarbekaks täitmiseks;
2) rakendada ettekirjutuse täitmiseks tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 164 lõikes 6 nimetatud
sunnivahendeid.“.
§ 183. Autoveoseaduse muutmine
Autoveoseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõikes 4 asendatakse sõna „riigikaitseseaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse“;
2) paragrahvi 1 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Käesolevat seadust ei kohaldata autoveole, mida tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
alusel riigikaitselise kriisiolukorra ajal kriisiülesande või kodanikukohustuse täitmiseks.“;
3) paragrahvi 36 lõike 4 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) mida kasutatakse päästesündmuse lahendamiseks, kriisiolukorra ajal, sealhulgas sõidukit,
mida kasutatakse mitteärilisel humanitaarabi veol;“.
§ 184. Avaliku teabe seaduse muutmine
Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 35 lõike 1 punktid 6–62 ja § 35 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeld ei kehti, kui juurdepääsu teabele piiratakse
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 66 lõike 1 alusel.“;
3) seadust täiendatakse §-ga 584 järgmises sõnastuses:
„§ 584. Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduses sätestatud alusel
(1) Käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktide 6–62 ja § 35 lõike 2 punkti 5 kehtetuks muutumisest
arvates jääb nende punktide alusel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe
juurdepääsupiirang kehtima vastavalt teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise ajal
kehtinud nõuetele, kui teabele juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib.
(2) Käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktide 6–62 ja § 35 lõike 2 punkti 5 kehtetuks muutumisest
arvates võib teabevaldaja tunnistada selle teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 127 sätestatud alusel ja tähtajaks, kui teabele
juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib.“.
§ 185. Avaliku teenistuse seaduse muutmine
Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
EELNÕU
22.05.2025
87
1) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kriisiolukorra ajal võib vaba ametikoha tähtajaliselt täita ilma konkursita, kui konkursi
korraldamine ei ole olukorra kiireloomulisuse tõttu võimalik ja kui ametikoha täitmine on
vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“;
2) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kriisiolukorra ajal on ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus määratud ajaks
ametisse nimetatud isiku nõusolekul tema teenistustähtaja lõppemisel pikendada
teenistustähtaega, kui kriisiolukorrast tingituna ei ole võimalik ametikohta täita ja kui
ametikoha täitmine on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Tähtaega võib pikendada kuni 90
kalendripäeva kriisiolukorra lõppemisest arvates.“;
3) paragrahvi 83 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses
viibimise ajaks;“;
4) paragrahvi 83 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 100 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) kes viibib aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel
tegevteenistuses.“.
§ 186. Eesti Panga seaduse muutmine
Eesti Panga seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Eesti Panga püsivad kriisiülesanded on:
1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud ülesanded;
2) Eesti Panga hallatavate maksesüsteemide toimimise tagamine;
3) finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine, sealhulgas finantskriiside lahendamisel
osalemine;
4) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesannete täitmine.“;
2) paragrahvi 112 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kui Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi volitused on lõppenud
ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga
presidendi kandidaadi suhtes teostada kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4
nimetatud dokumentide saamisest arvates. Julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi loal võib
julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esineb riigisaladuse ja
salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või kui ühe kuu
jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine.
Julgeolekukontrolli teostamise tähtaja pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti,
asjaomaseid valitsuskomisjone ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni.“.
§ 187. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine
EELNÕU
22.05.2025
88
Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „ Hädaolukorra seaduse §
36 lõike 21 punktis 1“ tekstiosaga „Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 5“.
§ 188. Ehitusseadustiku muutmine
Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) seadustikus asendatakse läbivalt sõna „riigikaitseobjekt“ sõnadega „alaliselt või ajutiselt
kaitstav olulise tähtsusega objekt“ vastavas käändes;
2) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) varjendi rajamist;“;
3) paragrahvi 11 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „nõudeid“ tekstiosaga „,välja arvatud
käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 21 sätestatud nõuete osas.“;
4) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Vabariigi Valitsus võib määrusega täpsustada ehitisele esitatavaid nõudeid käesoleva
paragrahvi lõike 2 punktis 21 sätestatud nõuete osas.“;
5) paragrahvi 97 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 4“
tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 15“;
6) paragrahvi 97 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Kohalikke teid korrashoidev ettevõtja on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3
punktis 9 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui kohaliku omavalitsuse üksus on ta
haldusaktiga elutähtsa teenuse osutajaks määranud.“;
7) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud elutähtsa teenuse osutajate püsiv
kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel
kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab
kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
8) paragrahvi 115 lõikes 11 asendatakse sõna „hädaolukorra“ sõnaga „kriisiolukorra“;
9) paragrahvi 130 lõiget 10 täiendatakse pärast sõna „tuleohutusnõuete“ sõnadega „ja varjendile
esitatavate nõuete“;
10) paragrahvi 130 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:
„(14) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 97 lõikes 81 sätestatud elutähtsa teenuse nõuete
täitmise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“.
§ 189. Elektrituruseaduse muutmine
Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:
EELNÕU
22.05.2025
89
1) paragrahvi 211 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse
ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja
on:“;
2) paragrahvi 211 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on
osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab püsivat kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
3) paragrahvi 601 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Üliväikest eraldatud võrku ei või rajada piirkonda, kus tarbija on elutähtsa teenuse osutaja
või alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja.“;
4) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:
„(42) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 211 lõikes 2 sätestatud elutähtsa teenuse nõuete
täitmise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“.
§ 190. Elektroonilise side seaduse muutmine
Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punktis 29 asendatakse sõna „hädaabiteenistuse“ sõnaga „häirekeskuse“;
2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 464 järgmises sõnastuses:
„464) ringhäälinguvõrgu teenus on ringhäälinguvõrgu kaudu osutatav üldkasutatav
elektroonilise side teenus, millega tehakse avalikkusele kättesaadavaks meediateenus.“;
3) paragrahvi 211 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 211. Raadiosageduste haldamine ja kasutamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal“;
4) paragrahvi 211 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud kaitsevalmiduse,
erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal“ tekstiosaga „riigikaitselise kriisiolukorra ajal“;
5) paragrahvi 87 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Teenuse osutaja, kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat, on tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktides 2, 13 ja 18 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja vastava
teenuse puhul.“;
6) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on
osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
7) seadust täiendatakse §-ga 881 järgmises sõnastuses:
„§ 881. Riigisisene rändlusteenus
EELNÕU
22.05.2025
90
(1) Riigisisene rändlusteenus on rändlusteenus, millega elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja
võimaldab teise elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja kliendil Eestis kasutada
mobiiltelefoniteenust oma mobiilsidevõrgus.
(2) Riigisisese rändlusteenuse võib võtta kasutusele Vabariigi Valitsuse otsusel erakorralise või
sõjaseisukorra ajal, kui on tekkinud mobiilsidevõrgu taristu pikaajaline, raskete tagajärgedega
või muu suure mõjuga katkestus elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutamisel.
(3) Riigisisese rändlusteenuse osutamise lõpetamise korralduse annab käesoleva paragrahvi
lõike 2 kohaselt Vabariigi Valitsus kohe, kui erakorraline või sõjaseisukord lõpeb või riigisisese
rändlusteenuse osutamine pole enam vajalik.
(4) Riigisisese rändlusteenuse osutamisel lähtub elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja
järgmisest:
1) võimaldab teise elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja kliendile minimaalselt vajalikus
ulatuses juurdepääsu oma mobiilsidevõrgule juurdepääsuvõrgu tasandil ja vajaduse korral kogu
riigi territooriumi ulatuses;
2) vajaduse korral rakendab kõne- ja andmesideliikluse või sidevõrgu haldamise meetmeid, mis
on vajalikud teenuse toimepidevuse võimaldamiseks ulatuses, milles see on tehniliselt võimalik
selleks lisakulusid tegemata;
3) võimaldab riigisisese rändlusteenuse kasutamisel tehniliselt võimalikus ja optimaalses
ulatuses vähemalt 4G võrgus toimivat mobiilset kõnet, SMS-lühisõnumiteenust ja mobiilset
andmesideteenust.
(5) Elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja võimaldab teise elutähtsa mobiiltelefoniteenuse
osutaja kliendile riigisisese rändlusteenuse kasutamist tasuta.
(6) Elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale hüvitatakse riigisisese rändlusteenuse
osutamisega kaasnevad põhjendatud kulud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 154 ette nähtud
õiglase hüvitise korda järgides.
(7) Riigisisese rändlusteenuse osutamise valmisoleku loomise riist- ja tarkvara maksumus ning
nende hoolduskulud hüvitatakse elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale riigieelarvest
Justiits- ja Digiministeeriumi eelarve kaudu. Riist- ja tarkvara soetamise või väljavahetamise
vajadus, soetamise viis ning soetamise ja hoolduskulude maksumus kooskõlastatakse Justiits-
ja Digiministeeriumiga enne riist- või tarkvara soetamist või väljavahetamist. Nimetatud kulud
hüvitatakse vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi ning sideettevõtja vahel sõlmitud lepingule.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud kulude hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“;
8) paragrahvi 903 tekstis asendatakse tekstiosa „Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 21 punktis 2“
tekstiosaga „Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 4“;
9) paragrahvi 98 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus ettekirjutusega nõuda, et
sideettevõtja piiraks sideteenuse osutamist lõppkasutajale või juurdepääsu sidevõrgule, kui
teenuse osutamine või juurdepääs kahjustab avalikku korda ähvardava olulise ohu
väljaselgitamist või tõrjumist.“;
EELNÕU
22.05.2025
91
10) seaduse 91. peatükki täiendatakse §-ga 1006 järgmises sõnastuses:
„§ 1006. Riigiside teenuste osutamiseks ja nende toimepidevuse tagamiseks asutatud riigi
sihtasutuse, mille asutajaõigusi teostab Justiits- ja Digiministeerium, püsiv kriisiülesanne
(1) Riigiside teenuste osutamiseks ja nende toimepidevuse tagamiseks asutatud riigi
sihtasutuse, mille asutajaõigusi teostab Justiits- ja Digiministeerium, püsiv kriisiülesanne on
tagada kriitilise tähtsusega side, mereraadioside ja operatiivraadioside toimimine vastavalt
käesoleva seaduse §-des 1003–1005 sätestatud nõuetele ja teenuse osutamise lepinguga võetud
kohustustele.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid, kui see
on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“;
11) paragrahvi 1051 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja
rändlusteenuse kasutajale võib edastada ohutuks tegutsemiseks juhiseid (edaspidi ohuteavitus)
järgmistel juhtudel:
1) valitsusasutuse ning kriisiolukorra ajal ka kriisiolukorra juhi ja kriisiolukorra lahendamise
eest vastutava asutuse otsusel, kui mobiiltelefoniteenuse kliendi ja rändlusteenuse kasutaja elule
või tervisele esineb oht või sellise ohu lõppemise korral, arvestades, et oht elule või tervisele
on eelkõige paljusid inimesi ohustav vahetult eelseisev või juba toimuv päästesündmus,
katastroof või muu ootamatu olukord;
2) kriisiolukorra ajal valitsusasutuse või kriisiolukorra juhi otsusel riigi julgeolekut ohustava
sündmuse või selle lõppemise korral;
3) Vabariigi Valitsuse või tema määratud valitsusasutuse otsusel tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse korraldatud õppuse läbiviimisel;
4) Kaitseväe otsusel kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigete 3 ja 31 alusel läbiviidava
sõjaväelise väljaõppe korral;
5) mitte rohkem kui üks kord aastas Päästeameti otsusel tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 87
lõike 2 tähenduses riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM terviktestimiseks. “;
12) paragrahvi 133 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 87 lõikes 41 ja §-s 1006 sätestatud
kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses
sätestatud alustel ja korras.“.
§ 191. Erakorralise seisukorra seaduse kehtetuks tunnistamine
Erakorralise seisukorra seadus tunnistatakse kehtetuks.
§ 192. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmine
Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 15 lõikes 21 asendatakse sõnad
„hädaolukorra seadusest“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest“.
§ 193. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine
EELNÕU
22.05.2025
92
Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 1 lõikes 3 asendatakse sõna „riigikaitseseaduse“ sõnadega
„tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse“.
§ 194. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:
„(15) Inspektsioon täidab talle tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega pandud kohustusi tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduses ja käesolevas seaduses sätestatud korras.“;
2) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Juhatus otsustab tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel Inspektsioonile antud korralduse
täitmise.“;
3) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Juhatuse liige ei vastuta kahju eest, mis tekib käesoleva seaduse § 18 lõikes 21 nimetatud
korralduse seaduspärase täitmisega.“;
4) paragrahvi 54 lõige 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(47) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve
tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel
tegutsevatele asutustele ja isikutele ning Riigikantseleile on lubatud, kui see on vajalik
nimetatud seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, kusjuures need asutused või isikud
peavad hoidma järelevalvelise informatsiooni konfidentsiaalsust käesoleva seaduse § 34
kohaselt.“;
5) paragrahvi58 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Inspektsioon ei vastuta kahju eest, mis tekib käesoleva seaduse § 18 lõikes 21 osundatud
korralduse seaduspärase täitmisega.“.§ 195. Hädaolukorra seaduse kehtetuks tunnistamine
Hädaolukorra seadus tunnistatakse kehtetuks.
§ 196. Isikuandmete kaitse seaduse muutmine
Isikuandmete kaitse seaduse § 53 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui Andmekaitse Inspektsiooni juhi volitused on lõppenud enne tähtaja lõppu, tuleb
julgeolekukontroll Andmekaitse Inspektsiooni juhi kandidaadi suhtes teha kolme kuu jooksul
arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest. Julgeolekukontrolli
tegeva asutuse juhi loal võib julgeolekukontrolli tegemise tähtaega pikendada ühe kuu võrra,
kui esineb riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud
asjaolu või kui ühe kuu jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu
ilmnemine.“.
§ 197. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine
Isikut tõendavate dokumentide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „riigikaitseseaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse“;
EELNÕU
22.05.2025
93
2) paragrahvi 94 lõikes 31 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punktis 8“
tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 3“;
3) seadust täiendatakse §-ga 97 järgmises sõnastuses:
„§ 97. Elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne
(1) Käesoleva seaduse § 94 lõikes 31 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne
on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel.
(2) Riiklikku järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse nõuete
täitmise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“.
§ 198. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine
Julgeolekuasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 21 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kaitsepolitseiameti politseiametnikul on oma ülesannete täitmisel kuriteo tõkestamiseks õigus
kohaldada korrakaitseseaduse 3. peatüki 3. jaos sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ja
vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“;
3) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Isiku õigust tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel
edastatava sõnumi saladusele on lubatud julgeolekuasutusel piirata käesolevas paragrahvis ning
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 68 sätestatud juhul.“;
4) paragrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Julgeolekuasutus võib piirata isiku õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele
käesolevas paragrahvis ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 69 sätestatud juhul.“.
§ 199. Kaitseliidu seaduse muutmine
Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) tagab vajaduse korral alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti ja riigikaitse
eesmärgil kasutatava vara valve;“;
2) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kaitseliitu võib kaasata riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel
ja korras.“;
3) paragrahvi 4 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kaitseliidu püsivad kriisiülesanded on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 ja 7
nimetatud ülesanded.“;
EELNÕU
22.05.2025
94
5) paragrahvi 8 lõigetes 4–6 asendatakse sõna „tegevliige“ sõnaga „liige“ vastavas käändes;“;
6) paragrahvis 17 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra,
erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni“ tekstiosaga
„eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra“;
7) paragrahvi 25 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Noorliiget ei või kaasata:
1) käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2, 4, 7 ja 8 nimetatud Kaitseliidu ülesannete
täitmisse;
2) käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud riiklikku järelevalvesse;
3) käesoleva seaduse § 4 lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisse.“;
8) paragrahvi 26 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Toetajaliige võib osaleda käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–6 sätestatud
Kaitseliidu ülesannete täitmisel ning § 4 lõike 2 alusel riikliku järelevalve ülesannete täitmisel,
samuti Kaitseliidu kriisiülesande täitmisel.“;
9) paragrahvi 27 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud alusel valitud auliiget võib kaasata
käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–6 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisse ning § 4
lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis toimub ilma vahetu sunni kohaldamise volituseta
päästesündmuse või kriisiolukorra lahendamise eesmärgil.“;
10) paragrahvi 33 lõikes 1 ja § 57 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõikes 2 nimetatud
korrakaitseorgani ülesannete“ tekstiosaga „§ 4 lõike 2 alusel riiklikus järelevalves“;
11) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel võib kasutada
kaasava korrakaitseorgani erivahendeid korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.“;
12) paragrahvi 57 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani
ülesande“ tekstiosaga „§ 4 lõike 2 alusel riiklikus järelevalves“;
13) paragrahvi 58 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kaitseliidu liikmel, kes Kaitseliidu koosseisus on kaasatud käesoleva seaduse § 4 lõike 2
alusel riiklikku järelevalvesse, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise
eesmärgil, on vigastada saamise, haigestumise või hukkumise korral õigus ainult §-des 61, 64
ja 65 sätestatud tagatistele.“;
14) paragrahvi 58 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kaitseliidu liikmele, kes Kaitseliidu koosseisus on kaasatud käesoleva seaduse § 4 lõike 2
alusel riiklikku järelevalvesse, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise
eesmärgil, või § 4 lõike 31 alusel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata Kaitseväe ülesande
täitmisse, kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse §-des 193–196 sätestatud tagatisi.“;
15) paragrahvi 59 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
EELNÕU
22.05.2025
95
„(1) Käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel ja § 4 lõike 2 alusel riiklikku
järelevalvesse kaasamisel, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil,
tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimise Kaitseliit.
(2) Käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse ja § 4 lõikes 31 nimetatud
Kaitseväe ülesannete täitmisse kaasamisel tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimise
kaasav ametiasutus.“;
16) paragrahvi 60 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kaitseliidu liikme vigastada saamise ja hukkumise korral käesoleva seaduse § 4 lõikes 1
sätestatud ülesannete täitmisel ja § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis
toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, korraldab töötervishoiu ja
tööohutuse uurimise Kaitseliit.“;
17) paragrahvi 60 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kaitseliidu liikme vigastada saamise ja hukkumise korral käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel
riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise
eesmärgil, või § 4 lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisse kaasamisel korraldab
töötervishoiu ja tööohutuse uurimise kaasav ametiasutus.“;
18) paragrahvi 60 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
19) paragrahvi 60 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kaitseliidu liikme vigastada saamise korral käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4
sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmisel ning § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse
kaasamisel, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, ja § 4 lõike 31
punkti 2 alusel õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemisel hindab Kaitseliidu liikme
terviseseisundit Kaitseväe juhataja määratud arst, et tuvastada püsiv töövõimetus ning
meditsiiniline seos püsiva töövõimetuse tekkimise ja teenistuskohustuse täitmisel saadud
vigastuse vahel.“;
20) paragrahvi 60 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kaitseliidu liikme vigastada saamise korral käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku
järelevalvesse kaasamisel, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise
eesmärgil, tuvastab seose töövõime ulatuse ja teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse
vahel vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet avaliku teenistuse seaduse §-s 491 sätestatud
korras.“;
21) paragrahvi 601 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Püsiv töövõimetus käesoleva seaduse tähenduses on rohkem kui 182 järjestikuse
kalendripäeva jooksul esinev oluline funktsioonihäire, mis on tekkinud Kaitseliidu liikmena
käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmisel või lõike 2
alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle
lahendamise eesmärgil, või § 4 lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemisel
teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel.“;
22) paragrahvi 61 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(41) Kui Kaitseliidu liige kaasatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku
järelevalvesse, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, ja kui tal
EELNÕU
22.05.2025
96
tuvastatakse selle käigus teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud
ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või
tekkinud haiguse tõttu ajutine töövõimetus või osaline või puuduv töövõime, maksab Kaitseliit
riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi
otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 6–11 sätestatud ulatuses ja korras.“;
23) paragrahvi 61 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(51) Kui Kaitseliidu liige kaasatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku
järelevalvesse, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, ja kui ta
selle käigus hukkub teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud
ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, maksab Kaitseliit
riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi
otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 1, 2 ja 11 sätestatud ulatuses ja korras.“;
24) paragrahvi 64 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) Kaitseliidu koosseisus, kaasatuna käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku
järelevalvesse, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil;“;
25) paragrahvi 64 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Käesolevas paragrahvis sätestatud korras hüvitatakse ravikulu ka Kaitseliidu liikmele, kui
ta kaasatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis ei toimu
erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, ja kui ta selle käigus haigestub
teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi, tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo
tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel.“;
26) paragrahvi 67 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal võib Kaitseliidu liikmele, kes osaleb Kaitseliidu
koosseisus kriisiolukorra lahendamisel korrakaitseseaduse § 821 lõike 2 punkti 2 alusel, maksta
tasu.“;
27) paragrahvi 68 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ning lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani
ülesannete ja lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisel“ tekstiosaga „ning § 4 lõike 2
alusel riiklikus järelevalves ja § 4 lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises
osalemisel“;
28) paragrahvi 79 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktides 1–4, 6 ja 7 nimetatud
korrakaitseorgani ülesannete“ tekstiosaga „alusel riiklikus järelevalves“.
§ 200. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine
Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduses asendatakse sõnad „riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister“
sõnadega „sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister“ vastavas käändes;
2) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös käesolevas seaduses ning tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduses sätestatud korras;“;
3) paragrahvi 3 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
EELNÕU
22.05.2025
97
„(11) Kaitseväge võib kaasata riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud
tingimustel ja korras.“;
4) paragrahvi 3 lõiked 12–3 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 37 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kaitseväel on õigus kaitseväeluure teostamiseks, relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks
ja korraldamiseks ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69 sätestatud juhul ja viisil
koguda ja töödelda:“;
6) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69 sätestatud juhul ja viisil kogutud teavet;“;
7) paragrahvi 37 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kaitseväel on õigus kaitseväeluure teostamiseks, relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks
ja korraldamiseks ning teabe kogumisel tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69
sätestatud juhul ja viisil lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule:“;
8) paragrahvi 37 lõike 2 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tegutsemiseks ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
§-des 68 ja 69 sätestatud juhul ja viisil Eesti Vabariigi territooriumil isikuid küsitleda, kaasata
isikut salajasse koostöösse, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid, sealhulgas teeselda
eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või äriühingu filiaali ning
kasutada variisikut;
3) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 69
sätestatud juhul ja viisil Eesti Vabariigi territooriumil isikuid varjatult jälgida.“;
9) paragrahvi 37 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul teabe töötlemisel ei koguta ega
töödelda teavet Eesti kodaniku kohta, välja arvatud isiku kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis antud nõusolekul või tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69 sätestatud juhul ja
viisil.“;
10) paragrahvi 37 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõike 2 punktis 2 nimetatud viisil võivad
teavet koguda üksnes Kaitseväe põhimääruses määratud Kaitseväe struktuuriüksused.“;
11) paragrahvi 37 lõike 6 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kaitseväeluure teostamisel, relvastatud vastupanu ettevalmistamisel ja korraldamisel ning
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69 sätestatud juhul ja viisil kogub ja töötleb
Kaitsevägi teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik kaitseväeluure teostamise või
relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamisega seotud ülesande täitmiseks, lähtudes
järgmistest põhimõtetest:“;
12) paragrahvi 37 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kaitsevägi kasutab ainult kaitseväeluure teostamise, relvastatud vastupanu
ettevalmistamise ja korraldamisega ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69
sätestatud viisil teabe kogumise ülesande täitmisega seotud vajalikke abinõusid või õigusi.
Mitme võimaliku abinõu olemasolu korral kasutab ta sellist, mis isikute põhiõigusi võimalikult
EELNÕU
22.05.2025
98
vähe kahjustab. Kasutada võib abinõu, mis ei kahjusta isiku põhiõigusi ülemäära, võrreldes
Kaitseväe taotletava eesmärgiga.“;
13) paragrahvi 371 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69 sätestatud juhul ja viisil teabe kogumise
ülesande täitmiseks.“;
14) paragrahvi 371 lõige 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(44) Kaitsevägi teavitab Kaitsepolitseiametit viivitamata käesoleva paragrahvi lõike 42 punktis
3 nimetatud toimingu tegemise otsusest, välja arvatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 69
sätestatud juhul.“;
15) paragrahvi 371 lõigetes 62 ja 7 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse § 875 alusel“
tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 152 alusel“;
16) paragrahvi 372 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69 sätestatud juhul ja viisil teabe kogumise
ülesande täitmiseks.“;
17) paragrahvi 373 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69 sätestatud juhul ja viisil teabe kogumise
ülesande täitmiseks.“;
18) paragrahvi 43 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 4 ja lõikes 2, § 371 lõike 42 punktis 3, §-s 415, §
541 lõike 2 punktis 2 ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 68 lõikes 2 ja § 69 lõikes 2
sätestatud viisil kogutud teabe dokumenteerib Kaitsevägi teabetoimikutes.“;
19) paragrahvi 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Jõu kasutamine käesoleva seaduse tähenduses on Kaitseväe poolt füüsilise jõu, erivahendi,
relva, lahingutehnika või muu Kaitseväe kasutuses oleva võime kasutamine riigi sõjalise kaitse
ja julgeoleku tagamise eesmärgil või Kaitseväe ülesannete täitmisel rahvusvahelises sõjalises
koostöös.“;
20) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 137–139 nimetatud rahvusvahelises sõjalises
koostöös osaledes võib Kaitsevägi teenistusülesande täitmisel kasutada jõudu vastavalt
käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-s 44 sätestatule:
1) enda või teise inimese vastu suunatud ründe tõrjumiseks;
2) Kaitseväe või koos Kaitseväega rahvusvahelises sõjalises koostöös osalevate relvajõudude
valduses olevate objektide vastu suunatud ründe tõrjumiseks;
3) rahu ja julgeoleku säilitamiseks või taastamiseks või muude Kaitseväele antud ülesannete
täitmiseks.“;
21) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kollektiivse enesekaitse operatsioonil osaledes lähtub Kaitsevägi jõu kasutamisel
välislepingutest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest, sõjalise
riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri, rahvusvahelise organisatsiooni ja
EELNÕU
22.05.2025
99
asjaomase välisriigi kehtestatud jõu kasutamise korrast ning Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse
antud õigustest ning seatud piirangutest.“;
22) paragrahv 481 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 481. Füüsilise jõu ja erivahendite kasutamine demineerimistöödel
Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 41 ja 42 sätestatud ülesannete täitmisel võib Kaitsevägi
kasutada füüsilist jõudu ja erivahendeid päästeseaduse §-s 241 ettenähtud alusel ja korras ning
korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses
sätestatud alusel ja korras.“;
23) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) käesoleva seaduse § 3 lõike 11 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel;“;
24) paragrahvi 49 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 2“.
§ 201. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine
Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Sõjaaja ametikohale ei nimetata politseiametnikku ega päästeteenistujat, välja arvatud
juhul, kui ta on Kaitseliidu tegevliige.“;
2) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „töökoha“ tekstiosaga „, kriisiülesande
täitmiseks vajaliku töökohustusega ameti- või töökoha“;
3) paragrahvi 261 lõikes 10 asendatakse tekstiosa „Kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni“ sõnadega „Riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud
erakorralise seisukorra ja demobilisatsiooni“;
4) paragrahvi 37 lõikes 7 ja § 391 lõikes 1 asendatakse sõnad „kõrgendatud kaitsevalmiduse
ning mobilisatsiooni“ sõnadega „riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud erakorralise
seisukorra, sõjaseisukorra ja demobilisatsiooni“;
5) paragrahvi 391 lõikes 3 asendatakse sõnad „kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra
aja võrra“ sõnadega „riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud erakorralise seisukorra ja
demobilisatsiooni aja võrra ning mobilisatsiooni korral kuni demobilisatsiooni
väljakuulutamiseni kulgenud aja võrra“;
6) paragrahvi 46 lõigetes 3–4, § 54 lõikes 3, § 541 pealkirjas ja lõikes 1 ning §-s 761 asendatakse
sõnad „kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni“ sõnadega „riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud sõjaseisukorra“;
7) paragrahvi 59 lõikes 21 ja §-s 2241 asendatakse sõnad „kõrgendatud kaitsevalmiduse,
erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni“ sõnadega
„riigikaitselise kriisiolukorra“;
EELNÕU
22.05.2025
100
8) paragrahvi 59 lõikes 4 ja § 60 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõnad „Kõrgendatud
kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni“
sõnadega „Riigikaitselise kriisiolukorra“;
9) paragrahvi 70 lõike 3 punktis 11 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse § 46 lõikes 1
sätestatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 100 lõikes 3 nimetatud kriisiülesandega ametikohale“;
10) paragrahvi 70 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Lisaõppekogunemisele ei kutsuta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud isikutele
reservis olevat isikut, kelle töökohustuse täitmist ei ole tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 101
lõike 4 alusel ning lõike 10 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustest lähtudes
tähtajaliselt piiratud.“;
11) paragrahvi 76 lõike 1 punktis 9, § 79 lõike 1 punktis 4 ja § 807 lõike 1 punktis 4 asendatakse
tekstiosa „riigikaitseseaduse § 46 lõikes 1 nimetatud riigikaitselise töökohustusega
ametikohale“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 100 lõikes 3 nimetatud
kriisiülesandega ametikohale“;
12) paragrahvi 76 lõike 3 punktis 4 asendatakse tekstiosa „ameti- või töökohal, mis on
riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt
riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoht“ tekstiosaga „kriisiülesandega ameti- või
töökohal“;
13) paragrahvi 761 lõikes 1 asendatakse sõnad „Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise
seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni“ sõnadega „Riigikaitselise kriisiolukorra, välja
arvatud sõjaseisukorra“;
14) paragrahvi 761 lõikes 2 asendatakse sõnad „kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise
seisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni“ sõnadega „riigikaitselise kriisiolukorra,
välja arvatud sõjaseisukorra“;
15) paragrahvi 79 lõikes 21 ja § 1564 lõikes 2 asendatakse sõnad „kõrgendatud kaitsevalmiduse
ja mobilisatsiooni“ sõnadega „riigikaitselise kriisiolukorra, sealhulgas mobilisatsiooni, välja
arvatud erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra ja demobilisatsiooni“;
16) paragrahvis 809 asendatakse läbivalt tekstiosa „eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse,
erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra“ sõnadega „eriolukorra ja riigikaitselise
kriisiolukorra, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud erakorralise seisukorra ja
sõjaseisukorra, välja arvatud mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni“;
17) paragrahvi 8011 lõike 1 punkt 3 ja § 15611 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„3) töötamine kriisiülesandega ameti- või töökohal, kui isiku töökohustuse täitmist ei ole
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 101 lõike 4 alusel ning lõike 10 alusel antud määrusega
kehtestatud tingimustest lähtudes tähtajaliselt piiratud;“;
18) paragrahvi 104 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) päästesündmuse lahendamisel;“;
EELNÕU
22.05.2025
101
19) paragrahvi 104 lõike 1 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
20) 91. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„91. peatükk
Kaitseväeteenistuse erandid riigikaitselise kriisiolukorra ajal“;
21) 91. peatüki 1. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1. jagu
Kaitseväekohustuse täitmine riigikaitselise kriisiolukorra ajal“;
22) paragrahvi 1561 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni“ sõnadega „Riigikaitselise kriisiolukorra,
välja arvatud erakorralise seisukorra“;
23) paragrahvi 1562 lõigetes 2 ja 3 ja § 1564 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Kõrgendatud
kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni“ sõnadega „Riigikaitselise kriisiolukorra,
sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni, välja arvatud
erakorralise seisukorra ja demobilisatsiooni“;
24) paragrahvi 1564 lõikes 4 asendatakse sõnad „Kaitsevalmiduse kõrgendamine ning
sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamine“ sõnadega „Riigikaitselise kriisiolukorra
kehtestamine või tekkimine, sealhulgas selle lahendamiseks sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni
väljakuulutamine, välja arvatud erakorralise seisukorra ja demobilisatsiooni
väljakuulutamine,“;
25) paragrahvi 15610 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse § 23 lõike 4“ tekstiosaga
„tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 27 lõike 4“;
26) paragrahvi 15611 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõna „punktides“ arvuga „3,“;
27) paragrahvi 2261 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise
seisukorra, mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra“ sõnadega „riigikaitselise kriisiolukorra, välja
arvatud demobilisatsiooni“.
§ 202. Karistusregistri seaduse muutmine
Karistusregistri seaduse § 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Elektroonilise päringu tasu maksmisest on vabastatud isik enda ja teda volitanud isiku
kohta päringu tegemise korral, käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 ja § 20 lõike 1 punktides 3–11
ja 13 nimetatud isikud, hankijad riigihangete seaduse § 5 tähenduses riigihangete seaduse §-s
95 sätestatud kõrvaldamise aluste kontrollimise korral ning elutähtsa teenuse osutajad
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 77 sätestatud isiku taustakontrolli tegemisel.“.
§ 203. Karistusseadustiku muutmine
EELNÕU
22.05.2025
102
Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 81 lõiget 7 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) väärteo korral erakorralise või sõjaseisukorra ajaks.“;
2) paragrahvi 82 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) väärteo korral erakorralise või sõjaseisukorra ajaks, kuid mitte kauemaks kui üheks
aastaks.“;
3) paragrahv 261 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 261. Asja sundkasutusse andmise ja asja sundvõõrandamise kohustuse täitmata
jätmine või selle takistamine eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra, mobilisatsiooni
või demobilisatsiooni ajal
(1) Asja sundkasutusse andmise või asja sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmise või selle
täitmise võimatusest teatamata jätmise eest eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal –
karistatakse rahalise karistusega.
(2) Asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise takistamise eest eriolukorra,
erakorralise või sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal –
karistatakse rahalise karistusega või kuni viieaastase vangistusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline
isik, –
karistatakse rahalise karistusega.“.
§ 204. Kaugkütteseaduse muutmine
Kaugkütteseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „Hädaolukorra seaduse
§ 36 lõike 4 punktis 1“ tekstiosaga „Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 8“;
2) paragrahvi 7 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(31) Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 10 000 MWh
võrgupiirkonna kohta, on kohustatud soojuse tootmiseks tagama niisuguse koguse kütusevaru
või reservvõimsuse kasutamise võimaluse, mis kindlustab soojusvarustuse seitsme ööpäeva
jooksul vastavalt elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kehtestatud nõuetele.“;
3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:
„(32) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on
osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
4) paragrahvi 28 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
EELNÕU
22.05.2025
103
„(2) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 7 lõikes 32 sätestatud elutähtsa teenuse nõuete
täitmise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“.
§ 205. Kemikaaliseaduse muutmine
Kemikaaliseaduse § 24 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga ettevõttes toimub õnnetus, korraldab
ettevõtte käitaja viivitamata sellest õnnetuse mõju piirkonda jäävate isikute teavitamise.“.
§ 206. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses asendatakse läbivalt sõna
„hädaolukorra“ sõnaga „kriisiolukorra“.
§ 207. Kiirgusseaduse muutmine
Kiirgusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 108 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kiirgushädaolukorrale reageerimise valmisoleku tagamiseks koostatakse plaan vastavalt
tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele.“;
2) paragrahvi 113 täiendatakse pärast tekstiosa „32,“ tekstiosaga „44,“.
§ 208. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmine
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust täiendatakse 91. peatükiga järgmises
sõnastuses:
„91. peatükk
EELARVELISTE VAHENDITE KORRALDUSE ERISUSED ERAKORRALISE JA
SÕJASEISUKORRA AJAL
§ 521. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarveliste vahendite korraldamisega seotud
erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
(1) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib kohaliku omavalitsuse volikogu anda valla- või
linnavalitsusele volituse muuta volikogus kinnitatud valla- või linnaeelarves väljaminekute
liigendust kuni 25% ulatuses aasta eelarves ette nähtud väljaminekute kogusummast.
(2) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib kohaliku omavalitsuse volikogu anda valla- või
linnavalitsusele rahavoogude juhtimise eesmärgil õiguse laenu võtta volikogu otsuseta või anda
laenu võtmisel valla- või linnavalitsusele õiguse eelarveaastaks määratud piirmäära ületada
ilma volikogu eelneva heakskiiduta.
§ 522. Maksete peatamine okupeeritud aladel
EELNÕU
22.05.2025
104
(1) Olukorras, kus välisriik on kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumi ulatuslikus
osas okupeerinud, võib rahandusminister peatada kohaliku omavalitsuse üksusele edasiantavate
maksude ning tasandusfondi ja toetusfondi vahendite ülekanded.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib oma haldusterritooriumi osalise või täieliku okupatsiooni
korral otsustada peatada okupeeritud aladele enda eelarveliste maksete ja toetusfondi vahendite
ülekanded.“.
§ 209. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Omavalitsusüksuse ülesanne on tagada kriisideks valmisolek vastavalt tsiviilkriisi ja
riigikaitse seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.“;
3) paragrahvi 6 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „1.–21.“ tekstiosaga „1. ja 2.“;
4) seadust täiendatakse 62. peatükiga järgmises sõnastuses:
„62. peatükk
Kohaliku omavalitsuse korraldusega seotud erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
§ 536. Kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete volitamise, volikogu kokkukutsumisega
ja hääletamisega seotud erisused
(1) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib kohaliku omavalitsuse volikogu volitada kohaliku
omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete täitmise valla- või linnavalitsusele,
kohaldamata käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 3, 5, 8 ja 81 sätestatud volikogu
ainupädevuse piiranguid, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse
§-s 521 sätestatut.
(2) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib kutses põhjendatud juhtudel jätta volikogu
kokkukutsumisel kohaldamata käesoleva seaduse § 43 lõikes 3 sätestatud nõuded istungi
etteteatamise aja või istungi materjalide eelneva teatavaks tegemise kohta. Istungi kutse
teatavaks tegemise ja istungi toimumise vahele peab jääma mõistlik aeg, mis võimaldab
volikogu liikmetel volikogu istungile koguneda.
(3) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ei pea kohaliku omavalitsuse volikogu järgima käesoleva
seaduse § 45 lõikes 5 sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet.“.
§ 210. Kohtute seaduse muutmine
Kohtute seaduse § 541 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kui Riigikohtu esimehe volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll
Riigikohtu esimehe kandidaadi suhtes teostada kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi
lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. Julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi loal võib
EELNÕU
22.05.2025
105
julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esineb riigisaladuse ja
salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või kui ühe kuu
jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine.
Julgeolekukontrolli teostamise tähtaja pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti,
asjaomaseid valitsuskomisjone ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni.“.
§ 211. Konsulaarseaduse muutmine
Konsulaarseaduse § 51 lõikes 1 asendatakse sõna „riigikaitseseaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse“.
§ 212. Korrakaitseseaduse muutmine
Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvid 161, 162 ja 61 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 62 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alusel eriolukorra, erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal keelatud.“;
3) paragrahvi 63 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) erakorralise ja sõjaseisukorra ajal alaliselt või ajutiselt kaitstavale olulise tähtsusega
objektile ja riigikaitselisele ehitisele lähemal kui 500 meetrit;“;
4) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-dega 821–824 järgmises sõnastuses:
„§ 821. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine riiklikku järelevalvesse
(1) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata riiklikku järelevalvesse juhul ja nii kaua, kui
korrakaitseorgan ei saa ise ega vabatahtlikult kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt
tulemuslikult ohtu ennetada, välja selgitada, tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ning
kaasaval korrakaitseorganil puuduvad muud vahendid ülesande täitmiseks.
(2) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata järgmiste riikliku järelevalve ülesannete täitmisse:
1) päästesündmuse lahendamine, otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral ning
demineerimistöö;
2) kriisiolukorra lahendamine;
3) liikluse korraldamine ja reguleerimine ning turvalisuse tagamine, sealhulgas kriisiolukorra
ajal;
4) riigipiiri valvamine;
5) politsei ja piirivalve seaduses ja selle alusel määratud isikute kaitsmine ja objektide
valvamine;
6) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise
tähtsusega objekti kaitsmine;
7) ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide kaitsmine;
8) riigivastaste, avaliku rahu vastaste ning üldohtlike süütegude toimepanemise ennetamine,
väljaselgitamine, tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamine;
9) ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine ja varjumise korraldamine.
EELNÕU
22.05.2025
106
(3) Riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane ja Kaitseliidu liige on allutatud ülesande
täitmise eest vastutavale korrakaitseorgani ametnikule või käsuõigusega ülemale või juhile, kes
saab korraldusi korrakaitseorganilt.
(4) Riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane ja Kaitseliidu liige võib kohaldada riikliku
järelevalve meetmeid ja vahetut sundi juhul, kui ta kaasatakse riikliku järelevalve meetmete ja
vahetu sunni kohaldamise volitusega.
(5) Kui käesoleva seaduse § 823 lõike 1 punktis 3 nimetatud otsuses ei ole määratud teisiti, võib
riikliku järelevalve meetmete kohaldamise volitusega kaasatud kaitseväelane ja Kaitseliidu
liige käesoleva seaduse § 821 lõikes 2 nimetatud ülesande täitmisel kohaldada §-des 28 ja 30, §
32 lõigetes 1–4, §-des 38, 41, 42 ja 44, § 45 lõigetes 1 ja 5 ning §-des 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja
52 sätestatud erimeetmeid.
(6) Kaitseväelane ja Kaitseliidu liige võib käesoleva seaduse § 45 lõikes 5 sätestatud
erimeetmeid kohaldada vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal.
(7) Kui käesoleva seaduse § 823 lõike 1 punktis 3 nimetatud otsuses ei ole määratud teisiti, võib
riiklikku järelevalvesse vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasatud kaitseväelane või
Kaitseliidu tegevliige kanda ja kasutada kaasava korrakaitseorgani erivahendit ning
sõjaväerelva, sealhulgas sõjarelva, ja lahingumoona relvaseaduse tähenduses.
§ 822. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused
(1) Riiklikku järelevalvesse võib riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise
volitusega kaasata kaitseväelast ja Kaitseliidu tegevliiget, kes on läbinud kaitseväelase ja
Kaitseliidu tegevliikme riiklikku järelevalvesse kaasamise väljaõppe ja omandanud selle
tulemusena asjaomase ülesande täitmiseks ning selle raames riikliku järelevalve meetmete ja
vahetu sunni kohaldamiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud (edaspidi õpiväljundid).
(2) Riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige peab kandma
vormiriietust koos eritunnusega. Riiklikus järelevalves kasutatav Kaitseväe või Kaitseliidu
sõiduk tähistatakse eritunnusega.
(3) Ülesande iseloomust tuleneval erandjuhul võib korrakaitseorgani loal loobuda vormiriietuse
kandmisest ja eritunnuse kasutamisest.
§ 823. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise otsustamine ja
lõpetamine
(1) Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise otsustab:
1) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui Kaitsevägi kaasatakse ilma korrakaitseorgani
riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta;
2) Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik, kui Kaitseliit kaasatakse ilma korrakaitseorgani
riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta;
3) Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul, kui Kaitsevägi või Kaitseliit kaasatakse
korrakaitseorgani riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega.
EELNÕU
22.05.2025
107
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud otsusest teavitatakse viivitamata
Riigikogu juhatust ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimeest.
(3) Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise otsustamisel määratakse muu
hulgas:
1) kaasatavate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete koguarv või selle ülempiir igal ajal;
2) kaasamise tähtaeg;
3) lubatud riikliku järelevalve meetmed, relvad ja erivahendid, kui need erinevad käesoleva
seaduse § 821 lõigetes 5 ja 7 sätestatust.
(4) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata kuni 30 päevaks otsuse tegemise päevast arvates.
Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist võib pikendada kuni 30 päeva kaupa, järgides käesolevas
seaduses kaasamise kohta sätestatud tingimusi ja korda.
(5) Kui jätkuv Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamine takistaks märkimisväärselt Kaitseväe või
Kaitseliidu põhiülesannete täitmist, võib kaasamise otsustanud organ kaasamise enne tähtaega
lõpetada, teavitades sellest enne korrakaitseorganit.
§ 824. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise kord
(1) Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja korra kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega.
(2) Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise korras sätestatakse:
1) riiklikku järelevalvesse kaasamise taotlemise ja otsustamise täpsem kord;
2) riiklikku järelevalvesse kaasatavate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete alluvuse
küsimused;
3) kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme riiklikku järelevalvesse kaasamise väljaõppe kord,
õpiväljundite kirjeldus või õppekava;
4) eritunnuse kirjeldus ja kasutamise nõuded;
5) riiklikku järelevalvesse kaasamisega kaasneva kulu hüvitamise kord.“.
§ 213. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Eestis asutatud krediidiasutus või välisriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal on
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 12 või 17 nimetatud elutähtsa teenuse
osutaja, välja arvatud juhul, kui tema Eestis tehtud maksed või Eestis tehtud sularaha
väljamaksed moodustavad vähem kui ühe protsendi Eesti krediidiasutuste, makseasutuste ja e-
raha asutuste vastavast kogunäitajast ning Eesti Panga hinnangul ei ole tal Eestis maksete
toimimisele olulist mõju. Hinnangu andmisel arvestab Eesti Pank eelnimetatud maksete kõrval
ka asjaomases krediidiasutuses või filiaalis maksekontot omavate klientide arvu ja kaasatud
hoiuste mahtu.“;
2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on
osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete
EELNÕU
22.05.2025
108
kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
3) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Eesti Pank võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse
osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra.“;
5) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Kriisiolukorra ajal pakub elutähtsat teenust osutav krediidiasutus ja välisriigi
krediidiasutuse filiaal Eestis makseteenuseid vähemalt ulatuses, mis vastab tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatule. Elutähtsat teenust
osutav krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse filiaal Eestis, kes osutab sularaha- või
makseautomaadist sularaha väljavõtmise teenust, peab kriisiolukorra ajal tagama teenuse
sõltumata sellest, kas sularaha välja võttev isik on selle krediidiasutuse või välisriigi
krediidiasutuse filiaali klient või mitte.“;
6) paragrahvi 824 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Krediidiasutusele ei kohaldata küberturvalisuse seaduse 2. peatükis sätestatud
küberturvalisuse tagamise nõudeid. “”;
7) paragrahvi 871 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kriisiolukorra ajal, kui elektroonilise side võrgu toimimist, kaardipõhise maksetehingu
vastuvõtmist või selle tehingu töötlemist võimaldava infosüsteemi häire teeb võimatuks
kaardipõhise maksetehingu tegemise või takistab seda oluliselt, peavad krediidiasutus ja
välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal võimaldama võrguühenduseta kaardipõhise maksetehingu
tegemist vastavalt Eesti Panga määratud tingimustele.“;
8) paragrahvi 924 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui krediidiasutus on elutähtsa teenuse osutaja tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõike
1 tähenduses, loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt esitatud teavitusega
täidetuks tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõike 11 punktis 2 sätestatud elutähtsa teenuse
osutaja kohustus teavitada tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist.
Kui tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 9 punktis 5 nimetatud sündmus ei liigitu
tõsiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendiks, kohaldatakse
sündmusest teavitamisele nimetatud seaduses ja selle alusel antud õigusaktis sätestatud
nõudeid.“.
§ 214. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kohaldatakse käesolevat seadustikku, arvestades
käesoleva seadustiku 142. peatükis sätestatud erandeid.“;
2) paragrahvi 63 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
EELNÕU
22.05.2025
109
„(11) Julgeolekuasutuste seaduse ning erakorralise ja sõjaseisukorra ajal tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse alusel kogutud teabe tõendina esitamise kriminaalmenetluses otsustab riigi
peaprokurör, arvestades käesoleva seadustiku § 1261 lõikes 2 ja § 1267 lõikes 2 nimetatud
piiranguid.“;
3) paragrahvi 1262 lõiget 10 täiendatakse pärast sõna „üksnes“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduses,“;
4) seadustikku täiendatakse 142. peatükiga järgmises sõnastuses:
„142. peatükk
ERAKORRALISE JA SÕJASEISUKORRA AJAL MENETLUSTOIMINGUTE
TEGEMISE JA KOHTUMENETLUSE ERANDID
§ 38211. Isiku kahtlustatavana kinnipidamine
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kuriteos kahtlustatavat kohtu loata kinni pidada
kuni kuni tema kohtu alla andmiseni, kuid mitte üle 96 tunni..
(2) Kahtlustatava kinnipidamise kohta erakorralise või sõjaseisukorra ajal koostab
uurimisasutus kinnipidamisprotokolli ning teatab kinnipidamisest esimesel võimalusel
prokuratuurile. Kinnipidamisprotokolli sisu tehakse kahtlustatavale teatavaks.
§ 38212. Vahistamine
(1) Kui prokuratuur veendub erakorralise või sõjaseisukorra ajal isiku vahistamise vajaduses,
koostab ta vahistamistaotluse ja tagab, et eeluurimiskohtunikul oleks kahtlustatavat võimalik
küsitleda ja kahtlustataval kohtunikule vahetult avaldada oma seisukohta vahistamistaotluse
kohta.
(2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb põhjendustega vahistamismäärus vormistada
seitsme päeva jooksul määruse tegemisest arvates.
(3) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal kohtueelses menetluses ei või täisealine kahtlustatav ega
süüdistatav olla vahistatud üle ühe aasta.
(4) Isiku vahistamisel annab eeluurimiskohtunik kahtlustatava või süüdistatava vahi all
pidamiseks loa kuni kuueks kuuks. Nimetatud tähtaega võib eeluurimiskohtunik pikendada
prokuratuuri põhistatud taotluse alusel korraga kuni kuue kuu võrra.
§ 38213. Kaitsja osavõtt
(1) Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal Eesti Advokatuur ei nimeta kaitsjat kuue tunni
jooksul menetleja määruse saamisest või ei saa kaitsja 48 tunni jooksul menetleja juurde
kutsumisest asuda kaitseülesandeid täitma, on lubatud kohtueelse menetluse toimingud
kahtlustatava suhtes teha kaitsja osavõtuta.
(2) Kriminaaltoimiku tutvustamisel käesoleva seadustiku § 224 järgi tuleb kahtlustatavale tema
soovil kaitsja tagada.
EELNÕU
22.05.2025
110
(3) Kohtumenetluses on erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kaitsja osavõtt kohustuslik:
1) esimese astme kuritegude üldmenetluses;
2) kokkuleppemenetluse läbirääkimistel või kui kaitsja läbirääkimistel ei osalenud, siis
kohtuistungil, kus arutatakse kokkulepet;
3) lühimenetluses, kui süüdistatav, kes kohtu hinnangul on võimeline end ise adekvaatselt
kaitsma, ei ole kaitsjast loobunud;
4) teise astme kuriteo üldmenetluses, kui süüdistatav, kes kohtu hinnangul on võimeline end ise
adekvaatselt kaitsma, ei ole kaitsjast loobunud;
5) kassatsioonimenetluses.
§ 38214. Kuriteoteatele vastamine
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal on uurimisasutus või prokuratuur kohustatud
kuriteoteate esitajale teatama kriminaalmenetluse alustamata jätmisest käesoleva seadustiku
§ 199 lõike 1 või 2 kohaselt 30 päeva jooksul kuriteoteate saamisest arvates.
(2) Füüsilisest isikust kannatanule saadetakse 30 päeva jooksul kuriteoteate kättesaamisest
arvates taasesitatavas vormis kinnitus kuriteoteate kättesaamise kohta. Kinnitust ei ole vaja
saata, kui sama tähtaja jooksul teatatakse kannatanule kriminaalmenetluse alustamata jätmisest
või kannatanu kutsutakse menetlustoimingule.
§ 38215. Jälitustoiminguks loa andmise vormistamine
Erakorralise või sõjaseisukorra ajal vormistatakse käesoleva seadustiku § 1264 lõigetes 2 ja 3
nimetatud kirjalik luba 48 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates.
§ 38216. Jälitustoimingust teavitamine
(1) Kui jälitustoimingu tegemise loa tähtaeg lõpeb või mitme ajaliselt vähemalt osaliselt kattuva
jälitustoimingu tegemisel neist viimase loa tähtaeg lõpeb erakorralise või sõjaseisukorra ajal,
teavitab jälitusasutus isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning isikut, kelle perekonna- või
eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud,
nelja kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist, kuid hiljemalt viis aastat
pärast jälitustoimingu loa tähtaja lõppemist.
(2) Käesoleva seadustiku § 12613 lõikes 6 nimetatud teavitamata jätmise loa tähtaja lõppemise
või selle pikendamisest keeldumise korral teavitatakse isikut jälitustoimingust nelja kuu jooksul
pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist, kuid hiljemalt viis aastat pärast jälitustoimingu
loa tähtaja lõppemist.
(3) Isikul, keda teavitati jälitustoimingust enne erakorralist või sõjaseisukorda, võimaldatakse
soovi korral tutvuda jälitustoiminguga kogutud andmetega nelja kuu jooksul pärast erakorralise
või sõjaseisukorra lõppemist, välja arvatud juhul, kui tutvumine on vajalik erakorralise või
sõjaseisukorra ajal kohtumenetluse läbiviimiseks.
§ 38217. Tõlkimine
EELNÕU
22.05.2025
111
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib tõlgi ülesannet täita ka kriminaalmenetluse muu
subjekt.
(2) Menetleja võib otsustada, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal jäetakse dokumendid, mis
ei ole eestikeelsed, eesti keelde tõlkimata.
(3) Juhul kui prokuratuur või kohus peab vajalikuks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
dokumendi tõlkimist, laseb ta dokumendi suuliselt või kirjalikult eesti keelde tõlkida.
§ 38218. Muul eesmärgil kogutud daktüloskopeerimisel, näokujutise ja häälenäidise
võtmisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmete ning arhiivi kantud andmete
kasutamine kriminaalmenetluses kohtuekspertiisi tagamiseks
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seadustiku § 992 lõiget 2.
(2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib käesoleva seadustiku § 992 lõikes 1 nimetatud
toimingu teha ka prokuratuuri loal.
§ 38219. Kriminaalasja arutamise peatamine maakohtus ja ringkonnakohtus
(1) Kohus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal oma määrusega peatada kohtusse saadetud
kriminaalasja kohtuliku arutamise või kriminaalasja apellatsiooni korras arutamise, kui asja
arutamine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga
kaasnevate erandlike asjaolude tõttu.
(2) Kohus uuendab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel peatatud menetluse, kui peatamise
aluseks olev asjaolu on ära langenud.
§ 38220. Kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise peatamine
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Riigikohus oma määrusega menetlusse võetud
kriminaalasja läbivaatamise peatada, kui asja läbivaatamine ei ole võimalik või on oluliselt
raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu.
(2) Riigikohus uuendab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel peatatud menetluse, kui peatamise
aluseks olev asjaolu on ära langenud.
(3) Kriminaalasja läbivaatamise peatamise korral katkeb käesoleva seadustiku § 363 lõikes 7
sätestatud menetlustähtaja kulgemine ja menetluse uuendamisel algab tähtaja kulgemine uuesti.
§ 38221. Kohtuotsuse ja -määruse täitmisele pööramise tähtaeg
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib prokuratuur taotleda kohtult süüdimõistva
kohtuotsuse või kohtumääruse viivitamata täitmisele pööramist, kui kohtulahendi hilisem
täitmine on raskendatud või võimatu või viivitamatu täitmine on vajalik riigi julgeolekut ja
põhiseaduslikku korda ähvardava vahetu ohu kiireks tõrjumiseks.
(2) Kohus lahendab kohtulahendi viivitamata täitmisele pööramise taotluse oma määrusega
kirjalikus menetluses.
EELNÕU
22.05.2025
112
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrust saab vaidlustada üksnes süüdimõistva
otsuse peale edasi kaevates.“.
§ 215. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmine
Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 41 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse tekstiosa
„kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal“ tekstiosaga „riigikaitselise kriisiolukorra
ajal“.
§ 216. Käibemaksuseaduse muutmine
Käibemaksuseaduse § 39 lõikes 6 asendatakse sõna „riigikaitse“ sõnadega „riigi sõjalise
kaitse“.
§ 217. Küberturvalisuse seaduse muutmine
Küberturvalisuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad „hädaolukorra seaduses sätestatud“;
2) paragrahvi 3 lõiget 4 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses:
„111) riigi tegevusvaru haldajale;“.
§ 218. Lastekaitseseaduse muutmine
Lastekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui lapsega töötamist võimaldav isik või vastava tegevusloa väljastaja ei saa käesoleva
paragrahvi lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest kinnipidamist enne isiku töölevõtmist või
tegevusloa väljastamist kriisiolukorra tõttu kontrollida ning kui isiku töölevõtmisega või
tegevusloa väljastamisega viivitamine takistaks otseselt kriisiolukorra lahendamist või inimeste
elu ja tervise kaitsmist vahetu ohu korral, võib isiku tööle võtta või tegevusloa väljastada, kui
isik on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse selle kohta, et tal
puuduvad käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetatud piirangud lastega töötamiseks. Sellisel
juhul on lapsega töötamist võimaldav isik või vastava tegevusloa väljastaja kohustatud
kontrollima käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest kinnipidamist viivitamata
pärast seda takistanud asjaolude äralangemist või vahetu ohu tõrjumist.
(32) Kriisiolukorraks käesoleva seaduse tähenduses on kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse tähenduses.“;
2) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt lastekaitsetööd kohaliku omavalitsuse
üksuses, hindab lastekaitsetöötaja lapse abivajadust käesoleva paragrahvi alusel, lähtudes
nendest meetmetest, mida on kriisiolukorraga kaasnevaid asjaolusid arvestades võimalik lapse
abistamiseks kohaldada.“.
EELNÕU
22.05.2025
113
§ 219. Lennundusseaduse muutmine
Lennundusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav
minister“ sõnadega „sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister“;
2) paragrahvi 4 lõikes 5 asendatakse sõna „riigikaitseseaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse“;
3) paragrahvi 72 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kaitsevägi võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal anda korraldusi lennuliiklusteenust
osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale, et tagada Eesti õhuruumi
puutumatus, valvamine ja kaitsmine.“;
4) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 78 järgmises sõnastuses:
„§ 78. Lennujulgestusteenuse osutaja püsiv kriisiülesanne
(1) Elutähtsat teenust osutava lennuvälja käitlejaga sõlmitud lepingu alusel
lennujulgestusmeetmete kohaldamist tagava lennujulgestusteenuse osutaja püsiv kriisiülesanne
on tagada teenuse osutamine vastavalt käesoleva seaduse 71. peatükis sätestatule ja lennuvälja
käitlejaga sõlmitud lepingule.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid, kui see
on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“;
5) paragrahvi 462 lõikes 5 ja § 601 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „hädaolukorra“ sõnaga
„kriisiolukorra“;
6) seaduse 83. peatükki täiendatakse §-ga 5041 järgmises sõnastuses:
„§ 5041. Maapealse teenindaja püsiv kriisiülesanne
(1) Elutähtsat teenust osutavale lennuvälja käitlejale maapealse teeninduse lepingu alusel
nõukogu direktiivi 96/67/EÜ lisas loetletud maapealse käitluse teenuseid, välja arvatud
toitlustusteenust, osutava maapealse teenindaja püsiv kriisiülesanne on tagada teenuse
osutamine vastavalt käesolevas peatükis sätestatule ja maapealse teeninduse lepingule.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid, kui see
on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“;
7) paragrahv 588 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 589 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 6“
tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 1“;
9) paragrahvi 589 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 5“
tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 10“;
EELNÕU
22.05.2025
114
10) paragrahvi 589 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv
kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel
kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab
kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
11) paragrahvi 601 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 78 lõikes 1, § 5041 lõikes 1 ja § 589 lõikes 3
sätestatud kriisiülesannete täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduses sätestatud alustel ja korras.“.
§ 220. Liiklusseaduse muutmine
Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) kriisiolukorra ajal korrakaitseorgani poolt riiklikku järelevalvesse kaasatud reguleerija
Kaitseväest või Kaitseliidust;“;
2) paragrahvi 99 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Riigikaitseseaduse 4. peatüki“ tekstiosaga
„Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse 10. peatüki“;
3) paragrahvi 1906 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) veoautoga on täidetud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses kriisiülesannet või
kriisiülesande täitmiseks vajalikku kodanikukohustust.“.
§ 221. Maagaasiseaduse muutmine
Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 171 lõikes 21 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis
2“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 11“;
2) paragrahvi 171 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne
on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses § 74 lõike 6 alusel.“;
3) paragrahvi 22 lõikes 15 asendatakse tekstiosa „Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis
2“ tekstiosaga „Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 11“;
4) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 152 järgmises sõnastuses:
„(152) Käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne
on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
EELNÕU
22.05.2025
115
5) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses:
„(17) Käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale võrgu või selle osa
arendamise või opereerimise teenust osutava isiku püsiv kriisiülesanne on tagada võrgu
toimimine vastavalt tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud
toimepidevuse nõuetele.“;
6) paragrahvi 262 lõigetes 21 ja 41 ja § 263 lõikes 2 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsuse
kriisikomisjon“ sõnadega „asjaomane asutus“ vastavas käändes;
7) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 171 lõikes 22 ning § 22 lõigetes 152 ja 153
sätestatud kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduses sätestatud alustel ja korras.“.
§ 222. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine
Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:
„15) pangatähtede käitluse seadmete haldamine.“;
2) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„(6) Pangatähtede ja müntide töötlemine käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 tähenduses on
pangatähtede ja müntide lugemine, sortimine, pakendamine ja arvestuse pidamine ning
sularaha- või makseautomaatide kassettide täitmine.
(7) Pangatähtede käitluse seadmete haldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 15
tähenduses on Euroopa Keskpanga kinnitatud sularaha käitlemise registris olevate seadmete
omamine, monitoorimine, riistvaralise ja tarkvaralise toimekindluse tagamine ning sularaha-
või makseautomaatide kassettide sularaha- või makseautomaatidesse paigaldamise
korraldamine.“;
3) paragrahvi 41 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 41. Makseteenuste hulgast välistatud teenuseid osutava isiku kohustused“;
4) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:
„(5) Isik, kes osutab vähemalt ühte käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 3, 14 või 15 nimetatud
teenust, on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 17 nimetatud elutähtsa teenuse
osutaja, kui ta osutab teenuseid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 12
nimetatud elutähtsa teenuse osutajale ja Eesti Panga hinnangul on isikul maksete toimimisele
oluline mõju.
(6) Isik, kes osutab vähemalt ühte käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 9 nimetatud teenust,
on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 12 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja,
kui ta osutab teenuseid teisele tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 17
nimetatud elutähtsa teenuse osutajale ja Eesti Panga hinnangul on isikul maksete toimimisele
oluline mõju.
EELNÕU
22.05.2025
116
(7) Eesti Pank võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud elutähtsa teenuse
osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne
on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 6 alusel.“;
5) seadust täiendatakse §-ga 7¹ järgmises sõnastuses:
„§ 71. Makseasutus ja e-raha asutus elutähtsa teenuse osutajana
(1) Makseasutus või e-raha asutus või välisriigi makseasutuse või välisriigi e-raha asutuse filiaal
Eestis on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 10 või 15 nimetatud elutähtsa
teenuse osutaja, kui tema Eestis tehtud maksed või sularaha väljamaksed moodustavad rohkem
kui ühe protsendi Eesti krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste vastavast
kogunäitajast ning Eesti Panga hinnangul on tal Eestis maksete toimimisele oluline mõju.
Hinnangu andmisel arvestab Eesti Pank eelnimetatud maksete kõrval ka makseasutuses või e-
raha asutuses maksekontot omavate klientide arvu.
(2) Eesti Pank võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse
osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on
osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
6) paragrahvi 636 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Kui makseasutus või e-raha asutus on elutähtsa teenuse osutaja tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 75 lõike 1 tähenduses, loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt
esitatud teavitusega täidetuks tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõike 11 punktis 2 sätestatud
elutähtsa teenuse osutaja kohustus teavitada tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga
seotud intsidendist. Kui tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 9 punktis 5 nimetatud
sündmus ei liigitu tõsiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendiks,
kohaldatakse sündmusest teavitamisele nimetatud seaduses ja selle alusel antud õigusaktis
sätestatud nõudeid.“;
7) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 41 lõikes 8 ja § 7¹ lõikes 3 sätestatud elutähtsa
teenuse nõuete täitmise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja
korras.“.
§ 223. Maksukorralduse seaduse muutmine
Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 29 punktis 461 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 411 lõikes 1“
tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõikes 1“;
EELNÕU
22.05.2025
117
2) paragrahvi 29 punktid 53−55 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„53) Kaitseressursside Ametile kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud kutsealuse ja
asendusteenistuja kaitseväeteenistuskohustuse täitmise tagamiseks ja riikliku järelevalve
korraldamiseks ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud kriisiülesande määramiseks ja
täitmise tagamiseks, ning kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse nõuete
kontrollimiseks;
531) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel ühekordse
kriisiülesande andmiseks ja teatavaks tegemiseks, asja sundkasutusse võtmiseks ja
sundvõõrandamiseks ning nende teatavaks tegemiseks, samuti nende täitmise tagamiseks ja
järelevalve teostamiseks;
54) Kaitseväele kaitseväeteenistuse seaduses nimetatud reservis oleva isiku
kaitseväeteenistuskohustuse täitmise tagamiseks ja riikliku järelevalve teostamiseks,
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel kodanikukohustuse rakendamiseks, selle täitmise
tagamiseks ja järelevalve teostamiseks, ning Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud
kaitseväeluure teostamiseks;
55) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 33 alusel ühekordse kriisiülesande või § 109 alusel
isikule kodanikukohustuse panemise otsustamiseks;“;
3) paragrahvi 29 täiendatakse punktiga 67 järgmises sõnastuses:
67) Välisministeeriumile välisriikide esindustes töötanud või töötavate isikute töötamise
andmete kohta.“.
§ 224. Meditsiiniseadme seaduse muutmine
Meditsiiniseadme seaduse § 16 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Kui see on vajalik paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustavas olukorras, sealhulgas
loodusõnnetus, katastroof, nakkushaiguse epideemia, tervishoiu toimepidevust ohustav olukord
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses või kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse tähenduses, ning kui kõigi kehtestatud nõuete täitmine ei võimalda tagada elanikkonna
ja raviasutuste katkematut varustatust meditsiiniseadmetega, võib Ravimiamet ajutiselt lubada
erandeid meditsiiniseadme turul kättesaadavaks tegemise nõuete, meditsiiniseadme kliiniliste
uuringute ja in vitro diagnostikameditsiiniseadme toimivusuuringute nõuete, meditsiiniseadme
ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Samuti võib
Ravimiamet sellises olukorras piirata meditsiiniseadme reklaami, kui see on vajalik paljude
inimeste elu ja tervise kaitseks.“.
§ 225. Meediateenuste seaduse muutmine
Meediateenuste seaduse § 21 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb edastatud programmi salvestisi säilitada
erakorralise või sõjaseisukorra lõppemiseni.“.
§ 226. Meresõiduohutuse seaduse muutmine
Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Jäämurdeteenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on tagada jäämurdeperioodil jäämurdmine
enda teeninduspiirkonnas vastavalt Transpordiametiga sõlmitud lepingule.
EELNÕU
22.05.2025
118
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3
nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid, kui see
on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“;
2) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 50 lõikes 3 sätestatud püsiva kriisiülesande
täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel
ja korras.“.
§ 227. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 13 lõikes 8 asendatakse sõnad „eriolukorra, erakorralise seisukorra või
sõjaseisukorra“ sõnaga „kriisiolukorra“;
2) paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 26. Nakkushaiguste leviku tõkestamine kriisiolukorra ajal
Nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kriisiolukorra ajal rakendatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse
seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.“;
3) paragrahvi 28 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 452 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Terviseamet võib kaasata olukorras, mis on seotud tervishoiu toimepidevust ohustava
olukorra või kriisiolukorraga, oma ülesannete täitmisse korrakaitseorgani juhul ja nii kaua, kui
ta ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita. Korrakaitseorgani
kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus.“.
§ 228. Ohvriabi seaduse muutmine
Ohvriabi seaduse § 14 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet
ohvriabiteenuste korraldamisel teha ajutiselt teenuste sisu puudutavaid erandeid, kui see on
vajalik eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ohvriabiteenuste osutamiseks.“.
§ 229. Perehüvitiste seaduse muutmine
Perehüvitiste seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:
„§ 141. Perehüvitiste taotlemise ja maksmise erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole vaja perehüvitise saaja vahetamiseks esitada
käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 sätestatud teise vanema nõusolekut, kui see ei ole erakorralise
või sõjaseisukorra tõttu võimalik.
(2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal on perehüvitiste taotlemise ja saamise õigus ka last
tegelikult kasvataval isikul.
EELNÕU
22.05.2025
119
(3) Kui erakorralise või sõjaseisukorra tõttu on täitemenetlus või pankrotimenetlus peatatud,
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega täitemenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi
suuruse, mis ei sõltu võlgniku makstud elatisest.“.
§ 230. Planeerimisseaduse muutmine
Planeerimisseaduse § 2 lõikes 2 asendatakse sõna „hädaolukorra“ sõnaga „kriisiolukorra“.
§ 231. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine
Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
„§ 31. Politsei ülesannete täitmisse kaasamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib avaliku korra kaitsesse kaasata vanglateenistuse ametnikke
juhul ja nii kaua, kui Politsei- ja Piirivalveamet ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult
ohtu ennetada, välja selgitada, tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ning ülesannet ei ole
võimalik täita täidesaatva riigivõimu asutustel või vabatahtlikult kaasatavate isikute abil õigel
ajal või piisavalt tulemuslikult.
(2) Vanglateenistuse kaasamine on lubatav juhul, kui see ei takista oluliselt vanglateenistuse
ametnike teenistuskohustuste täitmist. Vanglateenistuse ametnike esmane ülesanne on täita
neile pandud teenistuskohustusi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaasatud vanglateenistuse ametnikul on
politseiametniku volitused.
(4) Täpsemad Politsei- ja Piirivalveameti ülesanded, mille täitmisse võib vanglateenistuse
ametnikke kaasata, ning kaasamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(5) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata politsei ülesannete täitmisse ja selle raames riiklikku
järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.“;
2) paragrahvi 721 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „hädaolukorra lahendamise“.
§ 232. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 51 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kriisiolukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul
pikendada isiku puude raskusastme kestust, kui puude raskusastme tuvastamine on
kriisiolukorra tõttu objektiivsetel põhjustel oluliselt takistatud ja pikendamine on vajalik
puudega inimesele tema sotsiaalsete tagatiste säilimiseks, kuni kriisiolukorrast tingitud
ümberkorralduse vajadus on ära langenud.“.
§ 233. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmine
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses tehakse järgmised muudatused:
EELNÕU
22.05.2025
120
1) paragrahvi 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) lahendab taotlusi peatada erakonna tegevus või peatada töötajate ja tööandjate ühingu või
selle liidu tegevus;“;
2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) lahendab taotlusi kontrollida erakorralise või sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise otsuse ning Eesti Vabariigi territooriumil
korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis
viibimise loa andmise otsuse vastavust põhiseadusele, seadusele ja välislepingule või tunnistab
need otsused kehtetuks.“;
3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal otsustab erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu
või selle liidu tegevuse peatamise kolleegium.“;
4) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal lahendab kohus käesoleva seaduse § 6 lõikes 1
nimetatud taotluse pärast nõuetekohase taotluse saamist viivitamata.“;
5) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3. peatükk
KAEBUSED RIIGIKOGU, RIIGIKOGU JUHATUSE, VABARIIGI PRESIDENDI JA
VABARIIGI VALITSUSE OTSUSTE PEALE NING TAOTLUSED RIIGIKOGU,
VABARIIGI PRESIDENDI JA VABARIIGI VALITSUSE OTSUSTE
TÜHISTAMISEKS“;
6) paragrahvi 16 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 16. Kaebus Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse otsuse peale“;
7) paragrahvi 16 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Õiguskantsler ja kohus võivad esitada Riigikohtule taotluse tühistada Vabariigi Valitsuse
kriisiolukorra kehtestamise või lõpetamise, eriolukorra väljakuulutamise või lõpetamise,
Riigikogu erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni
väljakuulutamise või lõpetamise, Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel
sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsus
või tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse mõttes kriisiolukorra lõpetamata jätmine ja kriisiolukorra
ajal vastu võetud Vabariigi Valitsuse üldkorraldused.“;
8) paragrahvi 18 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Õiguskantsler ja kohus võivad esitada Riigikohtule taotluse tühistada Vabariigi Presidendi
sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamise otsus.“;
9) paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 20. Kaebuse ja taotluse sisu- ja vorminõuded
(1) Kaebus ja taotlus esitatakse põhistatult ja selles märgitakse:
EELNÕU
22.05.2025
121
1) andmed kaebuse või taotluse esitaja kohta;
2) andmed vaidlustatava otsuse kohta;
3) selgelt väljendatud taotlus;
4) kuidas vaidlustatav otsus rikub kaebuse esitaja õigusi.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule märgitakse taotluses põhiseaduse sätted või
põhimõtted või seaduse sätted, millele vaidlustatav Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsus ei
vasta.
(3) Kaebuse ja taotluse allkirjastab esitaja ning sellele lisatakse vaidlustatava otsuse tekst ja
muud kaebuse või taotluse aluseks olevad dokumendid.“;
10) paragrahvi 201 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 201. Puuduste kõrvaldamine ning kaebuse ja taotluse tagastamine läbivaatamatult
(1) Kui kaebus või taotlus ei vasta käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud nõuetele ja selles on
kõrvaldatavaid puudusi, annab Riigikohus kaebuse või taotluse esitajale tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks. Kui kaebuse või taotluse esitaja ei ole määratud tähtpäevaks puudusi
kõrvaldanud, tagastab Riigikohus kaebuse või taotluse läbivaatamatult selle esitajale.
(2) Kaebus ja taotlus tagastatakse läbivaatamatult selle esitajale, kui selle läbivaatamine ei
kuulu Riigikohtu pädevusse.“;
11) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Menetlusosalised kaebuse ja taotluse läbivaatamisel Riigikohtus on kaebuse või taotluse
esitaja ja otsuse teinud organ.“;
12) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kohtuotsuse või -määruse alusel algatatud menetluses on taotluse läbivaatamisel
menetlusosalised kohtuvaidluse menetlusosalised ja otsuse teinud organ.“;
13) paragrahvi 22 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kohus lahendab kaebuse Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsuse peale
ja taotluse Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsuse tühistamiseks viivitamata pärast
nõuetekohase kaebuse või taotluse saamist.“;
14) paragrahvi 23 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsuse peale esitatud kaebuse
ja Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsuse tühistamise taotluse läbivaatamisel tekib kohtul
põhjendatud kahtlus asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu
põhiseadusele vastavuses, uuendab kohus määrusega menetluse, kaasates asja läbivaatamisse
menetlusosalistena ka käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud isikud.
(2) Menetluse uuendamise korral lahendab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
kaebuse ja taotluse üheaegselt asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või
välislepingu põhiseadusele vastavuse kontrollimisega käesoleva seaduse § 13 lõikes 1
nimetatud tähtajal jooksul pärast menetluse uuendamist.“;
15) paragrahvi 24 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
EELNÕU
22.05.2025
122
„2) jätta kaebus või taotlus rahuldamata.“;
16) seaduse 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5. peatükk
ERAKONNA TEGEVUSE PEATAMINE JA LÕPETAMINE NING TÖÖTAJATE JA
TÖÖANDJATE ÜHINGU TEGEVUSE PEATAMINE“;
17) seadust täiendatakse §-ga 321 järgmises sõnastuses:
„§ 321. Taotlus peatada erakonna või töötajate ja tööandjate ühingu tegevus erakorralise
ja sõjaseisukorra ajal
Vabariigi Valitsus võib esitada erakorralise või sõjaseisukorra ajal Riigikohtule taotluse
peatada erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevus, kui see on vajalik
olukorra lahendamiseks.“;
18) paragrahvi 33 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Menetlusosalised erakonna tegevuse peatamise või lõpetamise või töötajate ja tööandjate
ühingu või selle liidu tegevuse peatamise taotluse läbivaatamisel Riigikohtus on Vabariigi
Valitsus ja erakond või töötajate ja tööandjate ühing või selle liit, kelle tegevuse peatamist või
lõpetamist taotletakse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlusest võib arvamuse andmise õigusega osa
võtta õiguskantsler.“;
19) paragrahvis 34 ja § 35 lõikes 1 asendatakse sõnad „erakonna tegevuse lõpetamise taotluse“
sõnadega „erakonna tegevuse peatamise või lõpetamise või töötajate ja tööandjate ühingu või
selle liidu tegevuse peatamise taotluse“;
20) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Asja lahendamisel võib Riigikohus:
1) otsustada erakonna tegevuse lõpetamise;
2) otsustada erakonna või töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevuse peatamise
erakorralise või sõjaseisukorra lõppemiseni;
3) jätta Vabariigi Valitsuse taotluse rahuldamata.“;
21) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 2 kohasest otsusest tuleb viivitamata asjaosalisi
teavitada.“.
§ 234. Päästeseaduse muutmine
Päästeseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 2 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Päästeamet võib sõlmida juriidilise isikuga tsiviilõigusliku lepingu Päästeameti tegevuses
osaleva vabatahtliku tegevuse korraldamiseks.“;
EELNÕU
22.05.2025
123
3) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) kriisiolukorraks valmistumine ja selle lahendamine tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
alusel;“;
4) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) elanikkonnakaitse tegevuste koordineerimine;“;
5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata Päästeameti ülesannete täitmisse ja selle raames
riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.“;
6) seaduse 61. peatükk tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „osaleb“ sõnaga „elanikkonnakaitses,“;
8) paragrahvi 34 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõnad „, välja arvatud ennetustööl osalevad
isikud“;
9) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 38. Vabatahtliku päästja väljaõpe, osalemine elanikkonnakaitses, päästetööl ja
ennetustööl ning kohaldatavad meetmed
(1) Vabatahtliku päästja väljaõpet korraldab Päästeamet.
(2) Vabatahtliku päästja väljaõpe jaguneb päästetöö väljaõppeks ja elanikkonnakaitse
väljaõppeks, mis on kaheastmelised:
1) esimese astme väljaõppes omandatakse vabatahtliku päästja tööks vajalikud päästealase
ennetustöö, päästetöö ja elanikkonnakaitse algteadmised ja oskused;
2) teise astme väljaõppes omandatakse vabatahtliku päästja iseseisvaks ülesande täitmiseks
vajalikud teadmised ja oskused.
(3) Esimese astme õppe läbinud vabatahtlik päästja võib iseseisvalt osaleda päästealasel
ennetustööl.
(4) Esimese astme õppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel ja koos
temaga:
1) osaleda päästetööl;
2) osaleda elanikkonnakaitses kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel;
3) siseneda päästetööks valdusesse ja vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses ettenähtud alusel
ja korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 131 ja 132 sätestatud erisusi;
4) kasutada päästesündmuse käigus füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja
korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(5) Esimese astme elanikkonnakaitseõppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku
korraldusel ja koos temaga, arvestades käesoleva seaduse §-des 131 ja 132 sätestatud erisusi:
1) siseneda valdusesse ja vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, et
tagada isiku varjumine või evakuatsioon ohustatud alalt ohutusse kohta;
2) peatada korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras sõiduk, et tagada isiku varjumine või
evakuatsioon ohustatud alalt ohutusse kohta;
EELNÕU
22.05.2025
124
3) tuvastada korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras varjumiskohta või
evakuatsioonikohta sisenemisel ja sealt väljumisel isiku isikusamasus;
4) kontrollida korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras varjumiskohta või
evakuatsioonikohta sisenemisel isikut ja tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise
vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et kindlaks teha, kas isiku valduses ei ole eset
või ainet, millega ta võib varjumiskohas või evakuatsioonikohas ohustada ennast või teisi
isikuid või mille omamine varjumiskohas või evakuatsioonikohas on keelatud;
5) kontrollida korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras varjumiskohta või
evakuatsioonikohta sisenemisel isikuga kaasas olevat asja vaatlemise või tehnilise vahendi või
väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et kindlaks teha, kas isiku valduses ei ole eset või ainet,
millega ta võib varjumiskohas või evakuatsioonikohas ohustada ennast või teisi isikuid või
mille omamine on keelatud;
6) pidada korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras kinni isik vahetult eesseisva kuriteo
toimepanemise ärahoidmiseks või elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu
tõrjumiseks, kusjuures kinnipeetud isik antakse viivitamata üle Politsei- ja Piirivalveametile.
(6) Vabatahtlikul päästjal on õigus võtta korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras hoiule
käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 4 ja 5 sätestatud kontrolli käigus leitud ese või aine,
millega isik võib ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine varjumiskohas või
evakuatsioonikohas on keelatud. Eseme või aine hoiule võtmine dokumenteeritakse ja ese või
aine antakse viivitamata üle Politsei- ja Piirivalveametile.
(7) Vabatahtlikul päästjal on õigus käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 6 nimetatud asjaoludel
isiku kinnipidamisel kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras,
kui isiku kinnipidamine ning isiku tegevuse tõkestamine vabatahtliku päästja suulise
korraldusega ei ole võimalik või õigel ajal võimalik.
(8) Teise astme päästetöö õppe läbinud vabatahtlik päästja võib iseseisvalt päästeametniku
korraldusel:
1) osaleda päästetööl;
2) siseneda päästetööks valdusesse ja vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses ettenähtud alusel
ja korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 131 ja 132 sätestatud erisusi;
3) kasutada päästesündmuse käigus füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja
korras.
(9) Teise astme elanikkonnakaitse õppe läbinud vabatahtlik päästja võib iseseisvalt
päästeametniku korraldusel osaleda elanikkonnakaitses kriisiolukorraks valmistumisel ja selle
lahendamisel ning kasutada käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–6 sätestatud õiguseid.“;
10) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „peavad“ tekstiosaga „elanikkonnakaitses,“;
11) paragrahvi 421 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kriisiroll määratakse abidemineerijale (edaspidi kriisirolliga abidemineerija), kes annab
nõusoleku abistada Päästeametit demineerimistööl enne kriisiolukorda ja kriisiolukorra ajal
(edaspidi koos kriisiajal) ning kellel on ülesande täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja
hoiakud.“;
12) paragrahvi 423 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
EELNÕU
22.05.2025
125
„Kui kriisirolliga abidemineerija arvatakse Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisu või ta asub tööle
püsiva kriisiülesandega ameti- või töökohale või tema ameti- või töökoht määratakse
kriisiülesandega ameti- või töökohaks, peatatakse tema kriisirolliga abidemineerija staatus.“;
13) paragrahvi 423 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kriisirolliga abidemineerija staatus jätkub, kui isik vabastatakse püsiva kriisiülesandega
ameti- või töökohalt, tema ameti- või töökohta ei loeta enam püsiva kriisiülesandega ameti- või
töökohaks või ta arvatakse välja Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisust. Staatuse jätkamiseks
esitab isik Päästeametile avalduse.“;
14) paragrahvid 45 ja 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 45. Ulatusliku või pikaajalise päästetöö ja demineerimistööga ning kriisiolukorra ajal
elanikkonnakaitsega seotud kulu hüvitamine
(1) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal
elanikkonnakaitses osalevale juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja
käesoleva seaduse § 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule tekitatud kulu, välja
arvatud saamata jäänud tulu, hüvitatakse riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud
korras.
(2) Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või kriisiolukorra ajal
elanikkonnakaitsega seotud kulu juriidilisele isikule hüvitamise ning vabatahtlikule päästjale,
abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule kulu hüvitamise ja tasu maksmise
alused, tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 46. Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja demineerimistööl ning kriisiolukorra ajal
elanikkonnakaitses osalemise tasu maksmine
(1) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal
elanikkonnakaitses osalevale vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja käesoleva seaduse
§ 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule makstakse päästetööl, demineerimistööl
või elanikkonnakaitses osaletud aja eest tasu, milleks eraldatakse Päästeametile
eelarvevahendid riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras.
(2) Vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule
ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal
elanikkonnakaitses osaletud aja eest kulu hüvitamise ja tasu maksmise alused, tingimused ja
korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“;
15) paragrahv 49 tunnistatakse kehtetuks.
§ 235. Päästeteenistuse seaduse muutmine
Päästeteenistuse seaduses § 202 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Päästeteenistuja puhkuse võib ilma tema nõusolekuta katkestada, kui ta kutsutakse
teenistusse tagasi kriisiolukorra tõttu.“.
§ 236. Rahvastikuregistri seaduse muutmine
EELNÕU
22.05.2025
126
Rahvastikuregistri seaduse §-s 19 asendatakse tekstiosa „Hädaolukorra, eriolukorra,
erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra“ sõnaga „Kriisiolukorra“.
§ 237. Raudteeseaduse muutmine
Raudteeseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „korras“ sõnadega „ja alustel“;
2) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Avalikku reisijatevedu teostava raudtee-ettevõtja püsiv kriisiülesanne on korraldada
teenust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule.
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega või liinivedu korraldav pädev asutus
avaliku teenindamise lepinguga või haldusaktiga kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3
nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid, kui see
on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“;
3) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:
„§ 61. Elutähtsa teenuse osutaja ja püsiv kriisiülesanne
(1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri, on
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 6 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on
osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
4) seadust täiendatakse §-ga 811 järgmises sõnastuses:
„§ 811. Raudtee kasutamise piirangud
(1) Vabariigi Valitsus võib piirata avaliku raudtee kasutamist, kui seda on vaja põhiseaduslikku
korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal kriisiülesande
täitmiseks või selleks valmistumiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib ajutiselt piirata raudteeveoettevõtjate
juurdepääsu raudteeinfrastruktuurile, piirata oluliselt raudteeliiklust või selle ajutiselt sulgeda
ja nõuda liiklusgraafiku muutmist ulatuses, mis on vajalik kriisiülesande täitmiseks või selleks
valmistumiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirangute tõttu tekkinud kahju ja saamata
jäänud tulu hüvitab piirangu kehtestaja.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirangud võivad mõjutada piiriülest
raudteeliiklust, teavitab raudteeinfrastruktuuriettevõtja teisi raudteeinfrastruktuuriettevõtjaid,
kelle raudteevõrgustikku ja -liiklust see häire võib mõjutada, ning teisi asjassepuutuvate riikide
läbilaskevõime jaotamise organeid.“;
EELNÕU
22.05.2025
127
5) paragrahvi 143 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 ja § 61 lõikes 2 sätestatud püsiva
kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses
sätestatud alustel ja korras.“.
§ 238. Ravikindlustuse seaduse muutmine
Ravikindlustuse seaduse 3. peatüki 5. jao 1. jaotist täiendatakse §-ga 621 järgmises sõnastuses:
„§ 621. Ajutise töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise erisused kriisiolukorra ajal
(1) Kui kriisiolukorra tõttu ei ole võimalik esitada töövõimetuslehte elektroonilisel kujul,
esitatakse see paberil. Tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja edastab töövõimetuslehe koos
oma kannetega Tervisekassale 14 kalendripäeva jooksul selle saamise päevast arvates.
(2) Kriisiolukorraks käesoleva paragrahvi tähenduses on kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse tähenduses.
(3) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 53 lõikes 5 nimetatud
tähtaega.“.
§ 239. Ravimiseaduse muutmine
Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 15 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Kui see on vajalik paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustavas olukorras, sealhulgas
loodusõnnetus, katastroof, nakkushaiguse epideemia, tervishoiu toimepidevust ohustav olukord
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses või kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse tähenduses, ning kõigi kehtestatud nõuete täitmine ei võimaldaks tagada elanikkonna
ja raviasutuste katkematut varustatust ravimitega, võib Ravimiamet ajutiselt piirata ravimite
väljastamist ning lubada erandeid käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud ravimite
käitlemise nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite kliiniliste uuringute nõuete, ravimi
väljakirjutamise nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete
täitmisest. Samuti võib Ravimiamet sellises olukorras piirata ravimireklaami või lubada
erandeid selle tegemiseks, kui see on vajalik paljude inimeste elu ja tervise kaitseks.“;
2) paragrahvi 21 lõike 8 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) kriisiolukorra ajal tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel;“;
3) paragrahvi 26 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, kelle kaudu tagatakse ravimite hulgimüük
ravimitega katkematu varustatuse tagamiseks ja tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra,
eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal ja kes vastab käesoleva paragrahvi
lõikes 12 sätestatud ja lõike 13 alusel kehtestatud tingimustele ning kelle elutähtsa teenuse
osutajaks määramise kohta on Ravimiamet teinud ettepaneku, on tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 73 lõike 3 punktis 14 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“;
4) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:
EELNÕU
22.05.2025
128
„(15) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja püsiv
kriisiülesanne on osutada ravimitega varustamise elutähtsat teenust käesolevas seaduses,
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt.
Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning
selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
5) paragrahvi 29 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 2“
tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 14“;
6) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:
„(15) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud üldapteegi püsiv kriisiülesanne on osutada
ravimitega varustamise elutähtsat teenust käesolevas seaduses, tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduses ja nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
7) seadust täiendatakse §-ga 1021 järgmises sõnastuses:
„§ 1021. Riiklik järelevalve kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle
Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 26 lõikes 15 ja § 29 lõikes 15 sätestatud püsiva
kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses
sätestatud alustel ja korras.“.
§ 240. Relvaseaduse muutmine
Relvaseaduses asendatakse läbivalt sõnad „riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav
minister“ sõnadega „sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister“.
§ 241. Riigieelarve seaduse muutmine
Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Salastatud teavet sisaldavat valdkonna arengukava ei esitata Riigikogule arutamiseks.
Enne sellise arengukava või selle muutmise eelnõu esitamist Vabariigi Valitsusele esitatakse
eelnõu arvamuse andmiseks Riigikogu vastavale komisjonile.“;
2) paragrahvi 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Pärast riigikaitselise kriisiolukorra otsust, sealhulgas selle lahendamiseks erakorralise või
sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamist, või kollektiivse enesekaitse lepinguga ette
nähtud kohustuste täitmiseks võib Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule riigieelarve muutmise
seaduse või lisaeelarve eelnõu ning otsustada vajaduse korral selle rakendamise kuni Riigikogu
poolt küsimuse otsustamiseni, kusjuures enne Riigikogu poolt küsimuse otsustamist tehtavate
kulude kogumaht ei tohi ületada kümmet protsenti jooksva aasta riigieelarve kulu mahust. Kui
riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõuga nähakse ette seaduses sätestatud toetus-
või tasumäärade muutmine, esitatakse riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõuga
samal ajal asjakohase seaduse muutmise eelnõu.“;
3) paragrahvi 45 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
EELNÕU
22.05.2025
129
„3) kriisiolukord või kollektiivse enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmine;“;
4) paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas selle lahendamiseks välja
kuulutatud erakorralise või sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal sellega seonduvate
ülesannete täitmiseks, või kollektiivse enesekaitse lepinguga ette nähtud kohustuste täitmiseks
võib Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu ning
otsustada vajaduse korral Riigikogule esitatud eelnõu rakendamise kuni Riigikogu poolt
küsimuse otsustamiseni.“;
5) paragrahvi 64 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) riigi toimimine tsiviilkriisi lahendamiseks;“;
6) paragrahvi 64 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kui riigikaitselise kriisilukorra ajal on vaja kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid
olukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks, võib
Vabariigi Valitsus määrata riigieelarve ja käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud isikute
väljamaksete tingimused.“;
7) paragrahvi 65 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kriisiolukorra ajal võib Rahandusministeerium kaasata Eesti Panga riigi rahavoo juhtimisse,
sealhulgas käesoleva seaduse § 70 lõigetes 3 ja 4 nimetatud toimingutesse.“;
8) paragrahvi 66 lõiget 5, § 70 lõiget 5 ja § 72 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „Vabariigi
Valitsus“ sõnadega „või tema volitatud minister“;
9) paragrahvi 72 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kriisiolukorra ajal võib Rahandusministeerium kaasata stabiliseerimisreservi haldamisse Eesti
Panga.“.
§ 242. Riigihangete seaduse muutmine
Riigihangete seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:
„(101) Kriisiolukorra ajal on hankijal õigus kriisiolukorra lahendamisega seotud hankelepingu
sõlmimisel, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on
väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, kohaldada käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud
korda.“;
2) paragrahvi 134 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi, mis ei ole
Euroopa Liidu liikmesriik, vahel sõlmitud rahvusvahelisest kokkuleppest tuleneva erimenetluse
alusel;“;
3) paragrahvi 170 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) leping sõlmitakse ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi ja ühe või mitme riigi, mis ei
ole Euroopa Liidu liikmesriik, vahel sõlmitud rahvusvahelisest kokkuleppest tuleneva
erimenetluse alusel;“.
§ 243. Riigikaitseseaduse kehtetuks tunnistamine
EELNÕU
22.05.2025
130
Riigikaitseseadus tunnistatakse kehtetuks.
§ 244. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmine
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Riigikogu esimees kutsub täiendava istungi kokku viivitamata, kui Vabariigi Valitsus või
Vabariigi President on esitanud Riigikogule ettepaneku kuulutada välja erakorraline seisukord
või pikendada erakorralist seisukorda või kui Vabariigi President on esitanud Riigikogule
ettepaneku kuulutada välja sõjaseisukord, mobilisatsioon või demobilisatsioon.“;
2) paragrahvi 56 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „väljakuulutamine“ tekstiosaga „või
selle pikendamine“;
3) paragrahvi 56 lõike 1 punktist 6 jäetakse välja tekstiosa „ja kaitsevalmiduse kõrgendamisega
seotud otsus“;
4) paragrahvi 56 lõiget 1 täiendatakse punktidega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:
„61) otsuse eelnõu, mis on seotud Eesti Vabariigi või muu riigi territooriumil korraldataval
rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele ajutise riigis
viibimise loa andmisega ning mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel;
62) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 59 lõikes 2 nimetatud isiku põhiõiguste ja -vabaduste
piiramise üldvolituse alusel otsustatud piirava meetme kehtetuks tunnistamise või muutmise
otsuse eelnõu, mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel;“;
5) seadust täiendatakse §-ga 1171 järgmises sõnastuses:
„§ 1171. Sõjaseisukorra ajal põhiõiguste ja -vabaduste piiramisega seotud Riigikogu
otsuse eelnõu menetlemise erisused
(1) Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 59 lõikes 2 nimetatud põhiõiguste ja -vabaduste
üldvolituse alusel otsustatud piirava meetme kehtetuks tunnistamise Riigikogu otsuse eelnõu
võib esitada komisjon.
(2) Otsuse-eelnõu arutatakse ühel lugemisel.
(3) Otsuse-eelnõule juhtivkomisjoni ei määrata. Eelnõu võetakse päevakorda Riigikogu
juhatuse algatusel või Riigikogu esimehe ettepanekul esimesel võimalusel.
(4) Otsuse-eelnõu lugemise käigus esinevad ettekandega eelnõu esitaja esindaja ja peaminister
või tema volitusel mõni teine valitsusliige. Riigikogu liige võib esitada kummalegi ettekandjale
ühe suulise küsimuse.
(5) Eelnõu lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega
fraktsioonide esindajad. Muudatusettepanekuid eelnõule ei esitata. Pärast läbirääkimiste
lõpetamist pannakse eelnõu lõpphääletusele.“;
6) paragrahvi 118 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
EELNÕU
22.05.2025
131
„§ 118. Erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni
väljakuulutamist ja pikendamist käsitleva ja Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval
sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmisega
seotud Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused
(1) Erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist ja
pikendamist käsitleva ja Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil
osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmisega seotud otsuse eelnõu
arutatakse ühel lugemisel.“.
§ 245. Riigikontrolli seaduse muutmine
Riigikontrolli seaduse § 18 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kui riigikontrolöri volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll
riigikontrolöri kandidaadi suhtes teostada kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi
lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. Julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi loal võib
julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esineb riigisaladuse ja
salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või kui ühe kuu
jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine.
Julgeolekukontrolli teostamise tähtaja pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti,
asjaomaseid valitsuskomisjone ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni.“.
§ 246. Riigipiiri seaduse muutmine
Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 96 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib ajutiselt keelata isiku viibimise piiriveekogul, sisemerel või
selle jääl isiku elu või tervist ähvardava ohu väljaselgitamiseks, ennetamiseks või tõrjumiseks
või piirirežiimi rikkumise ennetamiseks.“;
2) paragrahvi 96 lõikest 7 jäetakse välja tekstiosa „riigikaitseseaduse tähenduses“;
3) paragrahvi 910 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorda käsitatakse käesolevas seaduses
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse tähenduses.“;
4) paragrahvi 910 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Käesolevas seaduses sätestatud massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra kohta
sätestatut võib kohaldada ka massilisest sisserändest põhjustatud kriisiolukorra ajal.“;
5) paragrahvi 11 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Politsei- ja Piirivalveametil on kriisiolukorra ajal õigus kontrollida ning keelata Eesti
kodaniku lahkumist Eestist, kui tema suhtes kehtib tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel
kehtestatud Eestist lahkumise keeld või piirang.“;
6) paragrahvi 141 lõikes 5 asendatakse sõna „riigikaitseseadust“ sõnadega „tsiviilkriisi ja
riigikaitse seadust“.
EELNÕU
22.05.2025
132
§ 247. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 pealkiri, sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 7. Tsiviilkriisi ja riigikaitse riigisaladus
Tsiviilkriisi ja riigikaitse riigisaladus on:
1) tsiviilkriisiks ja riigikaitseks valmistumist, selle juhtimist ja tegevust käsitlev teave, välja
arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave
salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;“;
2) paragrahvi 8 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 9 punktis 3 asendatakse sõna „hädaolukord“ sõnaga „kriisiolukord“ vastavas
käändes;
4) paragrahvi 10 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise
tähtsusega objekti, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud objektide, ja avaliku
korra tagamiseks alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valve- ja
häiresüsteeme ning kaitsemeetmeid käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei
kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel kuni 20 aastaks;“;
5) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 4, § 23 lõike 3 punktis 4 ja § 52 lõike 1 punktis 7 asendatakse
sõnad „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile“ sõnadega „asjaomasele ministeeriumile ja
Riigikantseleile“;
6) paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 301 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal ning lisaõppekogunemisele kutsumise korral võib
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes teostada julgeolekukontrolli tema
nõusolekuta.“;
8) paragrahvi 33 lõike 4 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) julgeolekukontrolli teostamiseks ei ole kolme kuu jooksul arvates dokumentide
nõuetekohasest esitamisest olnud võimalik juurdepääsuloa taotlejaga vestlust läbi viia
eriolukorrast või riigikaitselisest kriisiolukorrast tulenevatel põhjustel;“;
9) paragrahvi 38 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad „töötlevat üksust, Kaitsepolitseiametit ja
Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni“ sõnadega „töötlevat üksust ja Kaitsepolitseiametit“;
10) seadust täiendatakse §-ga 581 järgmises sõnastuses:
„§ 581. Üleminekusäte tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse rakendamisel
Enne 2026. aasta 1. jaanuari käesoleva seaduse § 8 punkti 8 ja § 9 punkti 3 alusel salastatud
teave jääb riigisaladuseks vastavalt salastamise ajal kehtinud nõuetele.“.
EELNÕU
22.05.2025
133
§ 248. Riigi Teataja seaduse muutmine
Riigi Teataja seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Vabariigi Valitsuse kriisiolukorra ja eriolukorra väljakuulutamise ja lõpetamise otsus,
Riigikogu erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise
ja lõpetamise otsus, Vabariigi Presidendi sõjaseisukorra ning mobilisatsiooni väljakuulutamise
otsus, samuti kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni
korraldamiseks antud haldusakt esitatakse avaldamiseks viivitamata.“;
2) paragrahvi 9 lõiked 22 ja 62 tunnistatakse kehtetuks.
§ 249. Riigivaraseaduse muutmine
Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 11 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Vallasasja, välja arvatud väärtpaberi valitsemise võib üle anda ajutiselt või alaliselt ühelt
riigivara valitsejalt teisele täidesaatva riigivõimu asutusele, kui vallasasi on vajalik
kriisiolukorra lahendamiseks.
(4) Kinnisasjade ja piiratud asjaõiguste valitsemist kriisiolukorra ajal ühelt riigivara valitsejalt
teisele üle ei anta. Kui kriisiolukorra lahendamiseks on vaja kinnisasja või selle osa kasutada
teisel täidesaatva riigivõimu asutusel, võib kinnisasja kasutuse ajutiselt üle võtta.“;
2) paragrahvi 12 lõiked 7−8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud riigivara valitsemise üleandmine ja
ajutisse kasutusse võtmine otsustatakse kriisiolukorra ajal riigivara valitseja või volitatud
asutuse ja riigivara üleandmist või ajutist kasutust taotleva täidesaatva riigivõimu asutuse
omavahelisel kokkuleppel.
(71) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud vara valdajal on õigus keelduda vara
üleandmisest või ajutisse kasutusse andmisest, kui taotletav vara on vajalik tema ülesannete
täitmiseks ja vara kasutusele puudub alternatiiv või vara on vajalik kriisiolukorra
lahendamiseks või mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks.
(72) Vabariigi Valitsus võib ette näha riigivara valitsemise üleandmisele, ajutisse kasutusse
võtmisele, tagastamisele või kulu hüvitamisele käesolevas seaduses sätestatust erinevad
tingimused ja korra, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või mobilisatsiooni või
demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks.
(8) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud riigivara valitsemise üleandmise ning
ajutisse kasutusse võtmise, tagastamise ja kulu hüvitamise tingimused ja korra kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega.“;
3) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„31) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või
eraõiguslikule juriidilisele isikule kriisiolukorra ajal tema ülesannete täitmiseks või paljude
EELNÕU
22.05.2025
134
inimeste elu või tervist vahetult ohustava sündmuse lahendamiseks või muul avalikul
eesmärgil;“.
§ 250. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine
Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse 10. peatükki täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses:
„§ 481. Pensioni maksmise erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik käesoleva seaduse § 24 lõikes 7 ja § 28
lõikes 21 sätestatud kirjalikku nõusolekut esitada, tuleb see esitada kuue kuu jooksul pärast
erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist. Sotsiaalkindlustusamet arvestab õigustatud isiku
pensioni suuruse ümber ja maksab saamata jäänud pensionisumma välja tagasiulatuvalt
õigustatud isiku pensionilisale või täiendavale pensioniõiguslikule staažile õiguse tekkimise
ajast arvates.“;
2) paragrahvi 601 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kriisiolukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul
pikendada püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuse lõpptähtaega, kui uus hindamine on
kriisiolukorra tõttu objektiivsetel põhjustel oluliselt takistatud ja pikendamine on vajalik
püsivalt töövõimetule inimesele tema sotsiaalsete tagatiste säilimiseks, kuni kriisiolukorrast
tingitud ümberkorralduse vajadus on ära langenud.“.
§ 251. Sadamaseaduse muutmine
Sadamaseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määratud sadamale
kohaldatakse käesolevat seadust tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest tulenevate erisustega.“;
2) paragrahvi 31 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 31. Elutähtsa teenuse osutaja ja püsiv kriisiülesanne“;
3) paragrahvi 31 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse
§ 36 lõike 11 punktis 8“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 16“;
4) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on
osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 6 alusel.“;
5) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 32 järgmises sõnastuses:
„§ 32. Sadamaoperaatori püsiv kriisiülesanne
(1) Käesoleva seaduse § 31 lõike 2 alusel kinnitatud elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavas
sadamas konteiner- ja veeremkaupu lastiva ja lossiva sadamaoperaatori püsiv kriisiülesanne on
EELNÕU
22.05.2025
135
tagada teenuse osutamine vastavalt käesolevas seaduses sätestatule ja elutähtsat teenust osutava
sadama pidajaga sõlmitud lepingule.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid, kui see
on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“;
6) paragrahvi 33 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
7) seadust täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses:
„361. Sadama kasutamise piirangud
(1) Vabariigi Valitsus võib piirata sadamas sadamateenuste osutamist, kui seda on vaja
põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu
ajal kriisiülesande täitmiseks või selleks valmistumiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirangute tõttu tekkinud kahju ja saamata
jäänud tulu hüvitab piirangu kehtestaja.“;
8) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 ja § 32 lõikes 1 sätestatud
kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses
sätestatud alustel ja korras.“.
§ 252. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine
Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 131 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 131. Sotsiaalteenuste osutamise erandid eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib
kohaliku omavalitsuse üksuses olla sotsiaaltöötajana ametis isik, kelle ettevalmistus ei vasta
käesoleva seaduse §-s 161 sätestatud nõudele, kuid kes vastab avaliku teenistuse seaduse § 14
lõikes 1 sätestatud nõuetele.
(2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib
väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust osutada hooldustöötajana isik, kelle ettevalmistus
ei vasta käesoleva seaduse § 22 lõikes 4 sätestatud nõudele, kuid kes on täisealine ja
teovõimeline ning kui on tagatud, et teda juhendab § 22 lõikes 4 sätestatud nõudele vastav
hooldustöötaja.
(3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatub käesoleva seaduse § 64 lõikes 5
sätestatud tähtaja kulgemine.
(4) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest
vastutava ministri ettepanekul pikendada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise
kohustuse ülevõtmise tähtaega kuni eriolukorrast, erakorralisest või sõjaseisukorrast tingitud
ümberkorralduse vajaduse äralangemiseni.“;
EELNÕU
22.05.2025
136
2) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 132–134 järgmises sõnastuses:
„§ 132. Erihoolekandeteenuste osutamise erandid eriolukorra, erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal
(1) Eriolukorra ajal, kui see on vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks
käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 nimetatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada ka
füüsiline isik, kes on täisealine ja teovõimeline, kellel on vähemalt põhiharidus ja kui on
tagatud, et teda juhendab § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav isik.
(2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist, kui see
on vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks käesoleva seaduse § 86
lõikes 1 nimetatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada ka füüsiline isik, kes on
täisealine ja teovõimeline ning kui on tagatud, et teda juhendab § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele
vastav isik.
(3) Sõjaseisukorra ajal lõpetab teenuseosutaja käesoleva seaduse § 80 lõike 1 punktis 1
sätestatud juhul majutamisega erihoolekandeteenuse osutamise suunamisotsuse alusel, kui isik
ei kasuta teenust kauem kui 14 päeva, välja arvatud statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise
korral.
(4) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal pikenevad käesoleva seaduse § 71
lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähtajad 14 päevani.
(5) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest
vastutava ministri ettepanekul pikendada erihoolekandeteenuse osutamise suunamisotsuse
tähtaega kuni eriolukorrast, erakorralisest või sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse
vajaduse äralangemiseni.
(6) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal teeb erihoolekandeteenuse osutaja kõik endast oleneva,
et tagada teenuse toimimine. Erihoolekandeteenuse toimimise tagamiseks peab ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutaja lähtuvalt täisealise isiku vajadustest ja teenuseosutaja võimalustest
tagama isiku turvalisuse ning abistama isikut enese eest hoolitsemisel.
(7) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal peab kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule ja lähtudes oma
võimalustest tagama isikule majutamise ja toitlustamise.
(8) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal peab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja lisaks
käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatule järgima raviskeemi, mille tervishoiuteenuse
osutaja on täisealisele isikule määranud, ja tal peab olema ülevaade ööpäevaringset
erihooldusteenust saava täisealise isiku viibimiskohast.
(9) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 99 lõikes
3 ja § 102 lõike 1 punktis 4 sätestatut, kui see on vajalik.
(10) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kehti käesoleva seaduse § 102 lõikes 3
nimetatud seaduslikult esindajalt nõusoleku saamise kohustus, kuid ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutaja peab teavitama seaduslikku esindajat esimesel võimalusel
EELNÕU
22.05.2025
137
ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku viimisest väljapoole tegevusloal
märgitud kohta.
§ 133. Lapsele turvakoduteenuse, suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse ja
asendushooldusteenuse osutamise erandid kriisiolukorra ajal
(1) Kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt turvakoduteenuse osutamist, ja kaks aastat pärast
sõjaseisukorra lõppemist võib turvakodus viibivale lapsele teenust vahetult osutada isik, kes
vastab vähemalt käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud nõuetele.
(2) Kriisiolukorraks käesoleva seaduse tähenduses on kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse tähenduses.
(3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui see on suure hooldus- ja abivajadusega
lapse hoiu teenuse (edaspidi hoiuteenus) osutamiseks vajalik, võib lapsehoiuteenust saada
rohkem lapsi, kui on sätestatud käesoleva seaduse § 453 lõikes 2.
(4) Kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt hoiuteenuse osutamist, ja kaks aastat pärast
sõjaseisukorra lõppemist võib lapsehoidjaks olla isik, kes vastab vähemalt käesoleva seaduse
§ 454 lõike 1 punktis 2 sätestatud nõudele ja kellel on tööks sobivad isikuomadused.
(5) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib asendushooldusteenust osutada pikemalt kui
käesoleva seaduse § 455 lõike 3 punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul, kui see on kriisiolukorrast
tulenevatel asjaoludel põhjendatud ja teenust vajava lapse huvides.
(6) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast vastava olukorra
lõppemist võib asendushooldusteenuse osutamisel perekodus, asenduskodus ja hooldusperes
teha laste arvu suhtes ajutisi erandeid käesoleva seaduse § 456 lõikes 2, § 457 lõikes 1 ja § 458
lõikes 1 sätestatust, kui see on kriisiolukorra ajal teenuse osutamiseks vajalik. Laste arvu
suurendamise korral ei kohaldata § 456 lõikes 3, § 457 lõikes 11 ja § 458 lõikes 11 sätestatut.
(7) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 455 lõigetes 4 ja 5
sätestatut.
(8) Kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt asendushooldusteenuse osutamist, ja kaks aastat
pärast sõjaseisukorra lõppemist võib asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatada
isik, kes on vähemalt täisealine ning vastab käesoleva seaduse § 4513 lõike 1 punktides 1, 3–7
ja 11 sätestatud nõuetele.
(9) Kui kriisiolukorra ajal osutatakse asendushooldusteenust last vahetult kasvatava isiku
eluruumides, ei kohaldata käesoleva seaduse § 4513 lõikes 2 sätestatud nakkushaiguste suhtes
tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi esitamise nõuet.
(10) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui see on asendushooldusteenuse osutamise
jätkamiseks vajalik, võib jätta kohaldamata käesoleva seaduse § 4514 lõikes 1 ning lõike 3
punktides 2 ja 3 sätestatud perevanema minimaalse ja maksimaalse tööaja ja teenuse osutamise
aja nõuded.
§ 134. Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise erandid kriisiolukorra ajal
EELNÕU
22.05.2025
138
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil toimuva ulatusliku evakuatsiooni korral
võetakse toimetulekutoetuse määramisel evakuatsioonikohas viibivate isikute eluasemekulusid
arvesse selle eluaseme puhul, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis võib asuda ka
teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil.
(2) Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik toimetulekutoetust toetuse taotlejale
maksta sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud arvelduskontole, võib
kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse sularahas maksmise korral määrata toetuse
nulli või viiega lõppeva summana, ümardades toetuse suuruse inimese kasuks. Toetuse võib
sularahas välja maksta mõistliku aja jooksul.“;
3) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 1551 järgmises sõnastuses:
„§ 1551. Tegevusloa andmise erandid ja teavitamiskohustus kriisiolukorra ajal
(1) Kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt sotsiaalteenuse osutamist, võib
Sotsiaalkindlustusamet lisada tegevusloale kõrvaltingimusena tegevusloa tähtaja. Tähtajalise
tegevusloa võib anda kuni kolmeks aastaks.
(2) Kui massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras või kriisiolukorra ajal on sotsiaalteenuse
osutajal vaja jätkata sotsiaalteenuse osutamist kehtival tegevusloal märgitud tegevuskohast
erinevas tegevuskohas või suuremale arvule isikutele, on ta kohustatud sellest
Sotsiaalkindlustusametit teavitama.
(3) Sotsiaalteenuse osutamise tegevusloa taotlemisel kriisiolukorra ajal ja 90 kalendripäeva
pärast kriisiolukorra lõppemist ei kohaldata käesoleva seaduse § 152 lõikes 4, lõike 5 punktis 2
ja lõikes 7 sätestatut.
(4) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ja 90 päeva pärast vastava olukorra lõppemist ei kohaldata
käesoleva seaduse §-s 151 sätestatud tegevusloa nõuet ning sotsiaalteenuse osutajal tuleb enne
§-s 151 nimetatud teenuste osutamise alustamist esitada Sotsiaalkindlustusametile teade
teenuse osutamise alustamise kohta.“.
§ 253. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine
Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:
„§ 301. Hüvitise andmine kriisiolukorra ajal
(1) Kriisiolukorra ajal on hüvitise andjal õigus laiendada nende isikute ringi, kellele
võimaldatakse seaduses sätestatud rahalise hüvitise riigi kulul kojukannet, kui see on
kriisiolukorra tõttu vajalik.
(2) Kriisiolukorra tõttu Eestist ajutiselt eemal viibiv isik loetakse Eestis elavaks isikuks
käesoleva seaduse § 3 lõike 1 tähenduses.
(3) Kriisiolukorraks käesoleva paragrahvi tähenduses on kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse tähenduses.
EELNÕU
22.05.2025
139
(4) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib hüvitise andja anda sama hüvitise puhul hüvitise
andmise või hüvitise andmisest keeldumise haldusakti korraga mitmele hüvitise saamise õigust
omavale isikule.“.
§ 254. Tervisekassa seaduse muutmine
Tervisekassa seaduse § 2 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Tervisekassa püsiv kriisiülesanne tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses on tagada
käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmine.
(6) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 5
nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid, kui see
on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“.
§ 255. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(24) Kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel kohaldatakse tervishoiukorraldusele
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.“;
2) paragrahvi 4 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3
järgmises sõnastuses:
„(2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega:
1) loetelu tervishoiuteenuse osutajatest, kes ei kuulu elutähtsa teenuse osutajate hulka, kuid
täidavad püsivaid kriisiülesandeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 10 lõike 2 tähenduses;
2) tervishoiuteenuse osutaja püsiva kriisiülesande täpsema sisu, selle täitmise mahu, püsiva
kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise nõuded, arvestades käesoleva seaduse §-des 581–
583 sätestatut.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud loetelus nimetatud juriidilise isiku
või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva tervishoiuteenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on
osutada tervishoiuteenust käesolevas seaduses, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ning nende
seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt.“;
3) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 45 järgmises sõnastuses:
„§ 45. Tervishoiu toimepidevust ohustav olukord
(1) Tervishoiu toimepidevust ohustav olukord käesoleva seaduse tähenduses on olukord või oht
olukorra tekkeks:
1) mis põhjustab tõsiseid häireid käesoleva seaduse § 7 lõikes 5, § 17 lõikes 11 ja § 22 lõikes 41
nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuses või ohustab vahetult paljude inimeste elu ja tervist
ning
2) mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsus ning koordineeritus
ja mille lahendamine ei ole võimalik tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust rakendamata või
tavapärasest oluliselt rohkem võimeid, isikuid ja vahendeid kasutamata ning
3) mille lahendamiseks ei ole vaja rakendada tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud
juhtimiskorraldust ega kriisiolukorra meetmeid, piiranguid ega nõudeid.
EELNÕU
22.05.2025
140
(2) Tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra üle otsustab Terviseamet, lähtudes
ohuhinnangust ja muust asjassepuutuvast teabest.
(3) Terviseamet teavitab tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast ja selle lõpetamisest
valdkonna eest vastutavat ministrit ja teisi asjassepuutuvaid asutusi ja isikuid.
(4) Terviseamet hindab tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra põhjustanud asjaolusid
järjepidevalt ning otsustab nende äralangemisel selle lõppemise üle.“;
4) paragrahvi 7 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 1“
tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 19“;
5) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud perearstiabi osutaja püsiv kriisiülesanne on
osutada elutähtsat teenust käesolevas seaduses, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ning nende
seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja
täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
6) paragrahvi 17 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Kiirabibrigaadi pidaja, kellega on sõlmitud käesoleva seaduse §-s 172 sätestatud kiirabi
rahastamise leping, on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 19 nimetatud
elutähtsa teenuse osutaja.“;
7) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud kiirabibrigaadi pidaja püsiv kriisiülesanne on
osutada elutähtsat teenust käesolevas seaduses, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ning nende
seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja
täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
8) paragrahvi 22 lõikes 41 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 1“
tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 19“;
9) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:
„(43) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud haiglavõrgu haigla püsiv kriisiülesanne on
osutada elutähtsat teenust käesolevas seaduses, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ning nende
seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja
täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
10) seadust täiendatakse §-ga 422 järgmises sõnastuses:
„§ 422. Tegevusloa taotlemise ja andmise erisused
(1) Tegevusloale võib lisada kõrvaltingimusena tegevusloa tähtajalisuse kriisiolukorra ajaks
(edaspidi tähtajaline tegevusluba). Tähtajaline tegevusluba väljastatakse kuni üheks aastaks.
Kriisiolukorra ajaks antud tähtajalise tegevusloa puhul ei kehti kindlustuskohustuse nõue
tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse tähenduses.
EELNÕU
22.05.2025
141
(2) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal, kui tervishoiuteenust ei ole võimalik kehtivas
tegevusloas märgitud tegevuskohas jätkata ning Terviseametil ei ole võimalik anda tähtajalist
tegevusluba, ei ole tervishoiuteenuse osutamise jätkamiseks tegevusluba nõutav.
(3) Kui tervishoiuteenuse osutajal on vaja käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses jätkata
tervishoiuteenuse osutamist kehtivas tegevusloas märgitud tegevuskohast erinevas
tegevuskohas, on ta sellest kohustatud teavitama Terviseametit ja tegevust võib jätkata
Terviseameti nõusolekul.“;
11) paragrahvi 52 lõike 1 punktid 21 ja 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„21) tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal käesoleva paragrahvi
lõike 13 alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu isikutele
ravikindlustuse seaduses sätestatust soodsamatel tingimustel hüvitiste maksmist tervishoiu
toimepidevust ohustavast olukorrast või kriisiolukorrast tulenevate toimetulekuraskuste
ennetamiseks ja leevendamiseks riigieelarvega ettenähtud summa piires;
22) tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast või kriisiolukorrast tulenevalt käesoleva
paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu
tervishoiuteenuse osutajale või kiirabibrigaadi pidajale eritingimustel teenuste eest tasumist
tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks riigieelarvega ettenähtud summa
piires;“;
12) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 23 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„24) sõjas haavata saanud isikute raviks käesoleva paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud
tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu tervishoiuteenuse osutajale või kiirabibrigaadi
pidajale teenuste eest tasumist riigieelarvega ettenähtud summa piires;“;
14) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) valmisoleku tagamist tervishoiuteenuste osutamiseks tervishoiu toimepidevust ohustavas
olukorras või kriisiolukorra ajal, tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru moodustamist ja
uuendamist, tervishoiuteenuste osutamise korralduse ümberkorraldamise planeerimist ja
ümberkorraldamist ning tervishoiuteenuse osutajate kriisialast väljaõpet;“;
15) paragrahvi 52 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(12) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 21 ja 22 sätestatud tervishoiu toimepidevust
ohustava olukorraga või kriisiolukorraga seotud hüvitisi ja teenuste eest tasumist võib
rakendada kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 90 kalendripäeva pärast
nimetatud olukorra lõppemist.“;
16) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 34 järgmises sõnastuses:
„(34) Tervisekassa püsiva kriisiülesande täitmine tagatakse riigieelarves ravikindlustuseks ja
Tervisekassa eelarves ettenähtud vahenditest.“;
17) paragrahv 574 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 574. Tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru
EELNÕU
22.05.2025
142
Käesolevas seaduses sätestatud elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud tagama enda teenuse
toimepidevuse tagamiseks tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru, lähtudes tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud elutähtsa teenuse kirjeldusest ja
toimepidevuse nõuetest.“;
18) paragrahv 581 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 581. Tervishoiukorraldus tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja
kriisiolukorra ülesannete täitmisel ning selleks valmistumisel
(1) Tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast ja kriisiolukorrast tulenevate ülesannete
täitmiseks ja selleks valmisoleku tagamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega:
1) tervishoius rakendatavate meetmete, piirangute ja nõuete (edaspidi koos kriisimeetmed) sisu
valitsemisala asutustele ning tervishoiuteenuse osutajatele ja
2) Terviseameti juures tegutseva eriarstiabi, kiirabi ja perearstiabi kriisistaabi moodustamise
alused ja ülesanded.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kriisimeetmed hõlmavad vastavalt
olukorra kriitilisusele olukorraks ettevalmistavaid tegevusi, tervishoiu toimepidevust ohustavas
olukorras või kriisiolukorra ajal rakendatavaid tervishoiuteenuste ümberkorraldusi ning
tervishoiuteenuste kvaliteedi nõudeid ja kättesaadavuse piiranguid ning tervishoiuteenuse
osutaja tegevusvaru kasutusele võtmist.
(3) Terviseamet määrab haldusaktiga konkreetse kriisimeetme koos vajalike tegevuste ja
tervishoiuteenuse osutajatega, kellele need kohalduvad. Edasilükkamatus olukorras antakse
korraldus kriisimeetme rakendamise kohta suuliselt ning see vormistatakse haldusaktina
esimesel võimalusel.
(4) Terviseamet kohaldab ainult sellist kriisimeedet, mis on proportsionaalne, arvestades
sellega taotletavat eesmärki ja kohaldamist nõudvat olukorda. Terviseamet hindab konkreetse
kriisimeetme vajalikkust pidevalt ning otsustab tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või
kriisiolukorra lõppemisel ka sellega seonduva kriisimeetme lõpetamise.
(5) Terviseamet teavitab kriisimeetme rakendamisest ja selle lõpetamisest valdkonna eest
vastutavat ministrit ning teisi asjassepuutuvaid asutusi ja isikuid.
(6) Valdkonna eest vastutav minister võib tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast ning
kriisiolukorrast tulenevate ülesannete täitmiseks kehtestada haldusaktiga tervishoiuteenuse
osutajatele ajutised tervishoiuteenuste kvaliteedi nõuded ja kättesaadavuse piirangud ning
tervishoiuteenuste osutamise tavapärasest erinevad ajutised nõuded juhul, kui piirangute ja
nõuete kehtestamine ei ole ette nähtud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud määrusega
ning nõuete ja piirangute kehtestamine on vältimatult vajalik.
(7) Terviseametil on õigus nimetada meditsiinijuht või -juhid, kes täidavad Terviseameti
peadirektori antud ülesandeid ja koordineerivad tervishoiuteenuse osutajate tegevust tervishoiu
toimepidevust ohustavas olukorras ning kriisiolukorra ajal või selleks valmistumisel, sealhulgas
juhivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kriisistaapide tegevust.“;
19) seadust täiendatakse §-dega 582–585 järgmises sõnastuses:
EELNÕU
22.05.2025
143
„§ 582. Terviseameti ülesanded tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja
kriisiolukorra ülesannete täitmisel ning selleks valmistumisel
Terviseamettervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ajal ning nendeks
valmistumisel:
1) kavandab kooskõlas tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud piirangutega
tervishoiutöötajate ning apteekide töötajate töökohustuse täitmise korraldust;
2) annab kooskõlas tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud piirangutega töökohustuse
täitmiseks asjakohaseid korraldusi;
3) kaasab vajaduse korral teisi ministeeriume ning asjassepuutuvaid asutusi ja isikuid
muudatuste ettevalmistamiseks tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamiseks;
4) annab tervishoiuteenuse osutajatele haldusakte, lähtudes käesoleva seaduse § 581 lõike 1
alusel kehtestatud kriisimeetmetest, § 581 lõike 6 alusel kehtestatud ministri haldusaktidest ja
muudest õigusaktidest;
5) omab ülevaadet nende tervishoiuteenuse osutajate hõivatusest, kes täidavad kriisiülesannet,
ja koordineerib tervishoiualase info vahetust;
6) otsustab tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru ümberjagamise;
7) otsustab riigi tervishoiuvaru kasutamise;
8) täidab muid käesolevas seaduses, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ning selle alusel
kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesandeid.
§ 583. Püsiva kriisiülesandega tervishoiuteenuse osutaja ülesanded tervishoiu
toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ajal ning nendeks valmistumisel
Püsiva kriisiülesandega tervishoiuteenuse osutaja, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja
tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ajal ning nendeks valmistumisel:
1) teavitab Terviseametit tervishoiuteenuse osutamise takistustest, abi vajadusest ja patsientide
teise tervishoiuteenuse osutaja juurde ümberpaigutamisest suures mahus;
2) teavitab Terviseametit lisapersonali ning täiendavate meditsiiniseadmete ja ravimite
vajadusest;
3) annab Terviseametile tema nõudmisel tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või
kriisiolukorra lahendamise juhtimiseks või selleks valmistumiseks vajalikku teavet;
4) teavitab õigel ajal oma patsiente tervishoiuteenuste osutamise ümberkorraldusest;
5) korraldab personali kriisialase väljaõppe;
6) täidab muid käesolevas seaduses, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud ülesandeid.
§ 584. Haldusmenetluse erisused
(1) Teabe käesoleva seaduse §-s 581 sätestatud Terviseameti ja valdkonna eest vastutava
ministri haldusaktide kohta võib avaldada massiteabevahendis, kui haldusakti adressaatide arv
on suurem kui 50.
(2) Käesoleva seaduse §-s 581 sätestatud haldusakt jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule
adressaadile või selle avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist
tähtaega.
§ 585. Terviseameti ülesanded piiriülese tervishoiualase humanitaarabi andmisel ja
vastuvõtmisel
EELNÕU
22.05.2025
144
Terviseamet koordineerib riiklikul tasandil piiriülese tervishoiualase humanitaarabi (edaspidi
humanitaarabi) andmist ja vastuvõtmist järgmiselt:
1) hindab humanitaarabi vajadust ja mahtu ning teeb vajaduse korral vastavasisulise ettepaneku
valdkonna eest vastutavale ministrile;
2) hindab Eestis viibivate patsientide teistesse riikidesse suunamise vajadust ja teeb vajaduse
korral vastavasisulise ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile;
3) teeb koostööd rahvusvaheliste koostööpartneritega humanitaarabi väljasaatmisel ja
vastuvõtmisel;
4) juhib humanitaarabi vastuvõtmist ja väljastamist, sealhulgas abi jagamist Eesti territooriumil;
5) osaleb oma haldusala rahvusvaheliste abitaotluste koostamisel koostöös asjaomaste
ministeeriumide, asutuste ja isikutega;
6) täidab muid ülesandeid kooskõlas Vabariigi Valitsuse otsusega.“;
20) paragrahv 59 tunnistatakse kehtetuks;
21) seadust täiendatakse §-ga 621 järgmises sõnastuses:
„§ 621. Riiklik järelevalve kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle
„Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 4 lõikes 3, § 7 lõikes 10, § 17 lõikes 13 ja § 22
lõikes 43 sätestatud kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“.
§ 256. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse muutmine
Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud kindlustuskohustus ei kehti tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse tähenduses tähtajalise tegevusloa puhul, mis on antud kriisiolukorra
ajaks.“;
2) paragrahvi 20 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) kahju, mis on tekkinud tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või kriisiolukorra tõttu
või seoses terroriakti toimepanemisega;“.
§ 257. Toiduseaduse muutmine
Toiduseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõikes 41 ja § 461 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduses“
tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses“;
2) paragrahvi 461 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Hädaolukorras või selle ohu, eriolukorra,
erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal“ sõnadega
„Kriisiolukorra ajal“;
3) paragrahvi 462 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
EELNÕU
22.05.2025
145
4) paragrahvi 462 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 5“
tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 20“;
5) seaduse 71. peatükki täiendatakse §-dega 466–468 järgmises sõnastuses:
„§ 466. Toidu jaekaubandusega tegeleva ettevõtja püsiv kriisiülesanne
(1) Ettevõtja on püsiva kriisiülesandega isik toidu jaekaubanduse valdkonnas, kui tema turuosa
toidu jaekaubanduse valdkonnas, välja arvatud toitlustamine või hulgikaubandus, moodustab
tema toidu jaekaubanduse müügitulu suuruse alusel vähemalt ühe protsendi suurimate
asjakohase müügituluga või asjakohaste ettevõtete arvuga ettevõtjate valimis olevate ettevõtjate
müügitulude summast, ja kelle valdkonna eest vastutav minister on määranud haldusaktiga
püsiva kriisiülesandega isikuks.
(2) Ettevõtja vastavus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudele tehakse kindlaks tema
majandusaasta aruande ning riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmete alusel.
(3) Püsiva kriisiülesande määramiseks ettevõtja toidu jaekaubanduse valdkonna turuosa
kindlakstegemisel toidu jaekaubanduse valdkonna turust võetakse aluseks määramise aastale
vahetult eelnenud kahe majandusaasta andmed.
(4) Toidu jaekaubanduse valdkonna püsiva kriisiülesandega isiku tingimustele vastab enim
selline ettevõtja, kes lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmisele on
teisi toidu jaekaubanduse valdkonna püsiva kriisiülesandega isikuid või toiduga varustamise
valdkonna ettevõtjaid arvestades sobivaim, et tagada elanikkonna toiduga varustamine
võimalikult terviklikult, laiapindselt ja parimal viisil lähtudes tema ettevõtte asukohast, teistest
tegevusvaldkondadest, käideldavatest toidugruppidest, tegevuseks vajaliku lepingulise suhte
olemasolust ning võimaluse korral ettevõtja huvidest.
(5) Ettevõtja määrab püsiva kriisiülesandega isikuks kindlaksmääratud piirkonna ettevõtte
piires, vajaduse korral määratud mahus ja ajaks, valdkonna eest vastutav minister haldusaktiga.
(6) Vajaduse korral võib valdkonna eest vastutav minister määrata käesoleva paragrahvi lõikes
5 nimetatud haldusaktis ettevõtjale käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tähtaja,
mis ei ole pikem kui viis aastat.
(7) Ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks määramise otsus tehakse ettevõtjale teatavaks viie
tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates elektroonilise kättetoimetamisega.
(8) Püsiva kriisiülesandega isiku kriisiülesanne on tagada toidu jaekaubanduse toimimine
kriisiolukorra ajal valdkonna eest vastutava ministri haldusaktisga määratud piirkonna
ettevõttes, vajaduse korral määratud mahus ja toidugruppide kaupa.
(9) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega toidu jaekaubanduse
valdkonna ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks määramise täpsemad tingimused ja korra
ning püsiva kriisiülesande täitmise täpsemad nõuded, samuti nõuded ettevõtte ja selles
kriisiülesande täitmiseks vajalike vahendite ja varustuse kohta.
§ 467. Toiduvaru koosseis ja kasutusele võtmise tingimused
EELNÕU
22.05.2025
146
(1) Riigi tegevusvarusse kuulub toiduvaru. Toiduvaru hulka kuulub toit ning võib kuuluda
teravilja ja sellise toote varu, mis on vajalik ettevõtjale tootmissisendina toidu või loomse toidu
tootmise eesmärgil peetavate loomade sööda tootmiseks või nende loomade söötmiseks
(edaspidi tooraine varu).
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada toiduvarus oleva toidu ja
tooraine varu kogused, koguste osakaalu või varu täpsema koosseisu ning toiduvaru
väljaostmise ja uuendamise alused.
(3) Toiduvaruks vajalikud riigieelarve vahendid taotleb valdkonna eest vastutav minister.
(4) Toiduvaru võetakse kasutusele, kui toidu puudus ohustab elanikkonna või loomse toidu
tootmise eesmärgil peetavate loomade elu või on oht sellise olukorra tekkeks.
(5) Toiduvaru võetakse kasutusele tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 95 lõikes 1, 2 või 3
sätestatud korras.
(6) Vabariigi Valitsus kehtestab tooraine varu tootmissisendina kasutusele võtmise otsustamisel
seda kasutavale ettevõtjale tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 95 lõike 4 punkti 3 alusel selle
kasutamise tingimused.
§ 468. Toidu väljaveo keelamine
Vabariigi Valitsus võib keelata osaliselt või täielikult toidu väljaveo Eestist, kui toitu ei turustata
piisavas koguses elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks või on oht sellise olukorra
tekkeks.“;
7) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Riiklikku järelevalvet toiduga varustamise tagamise nõuete täitmise üle teostab
Põllumajandus- ja Toiduamet tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ning käesolevas seaduses
sätestatud alustel ja korras.“.
§ 258. Töölepingu seaduse muutmine
Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 19 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „reservteenistuses“ sõnadega „või
mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses“;
2) paragrahvi § 65 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Vanemapuhkusele jäämisel ei rakendata käesoleva seaduse § 62 lõikes 3 sätestatud
etteteatamistähtaega, kui etteteatamist ei saa asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.“;
3) paragrahvi 92 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „reservteenistuses“ sõnadega „või
mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses“.
§ 259. Töövõimetoetuse seaduse muutmine
EELNÕU
22.05.2025
147
Töövõimetoetuse seaduse § 81 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kriisiolukorra ajal võib töötukassa valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul
pikendada isiku osalise või puuduva töövõime kestust, kui töövõime hindamine on
kriisiolukorra tõttu objektiivsetel põhjustel oluliselt takistatud ja pikendamine on vajalik
vähenenud töövõimega inimesele tema sotsiaalsete tagatiste säilimiseks, kuni kriisiolukorrast
tingitud ümberkorralduse vajadus on ära langenud.“.
§ 260. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punktis 12 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 44
ning riigikaitseseaduse § 551“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 154“.
§ 261. Tööstusheite seaduse muutmine
Tööstusheite seaduse § 78 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Loa andja võib kuni kuueks kuuks kirjalikult peatada kohustuse järgida vääveldioksiidi
heite piirväärtust suure põletusseadme puhul, mis tavaliselt kasutab vähese väävlisisaldusega
kütust, kui seadme käitaja ei suuda täita vääveldioksiidi piirväärtuse nõuet vähese
väävlisisaldusega kütuse tarnete katkemise või katkemise ohu tõttu, kui see on vajalik
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses elutähtsa teenuse kättesaadavuse ja toimepidevuse
tagamiseks.“.
§ 262. Tööturumeetmete seaduse muutmine
Tööturumeetmete seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:
„§ 61. Tööhõiveprogramm erakorralise või sõjaseisukorra ajal
Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus vähendada tööhõiveprogrammis
sätestatud tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise ulatust või peatada
tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise, kui tööturuteenuste osutamine ja
tööturutoetuste maksmine on erakorralise või sõjaseisukorra tõttu objektiivsetel põhjustel
oluliselt takistatud või kui on vaja kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid riigi
kaitsmiseks, sealhulgas riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks.“.
§ 263. Töötuskindlustuse seaduse muutmine
Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 23 pealkirja täiendatakse pärast sõna „eesmärk“ sõnadega „ja püsiv
kriisiülesanne“;
2) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Eesti Töötukassa püsivateks kriisiülesanneteks on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides
1, 31 ja 4 sätestatud ülesannete täitmine, tööturumeetmete seaduse alusel töötutoetuse maksmine
ning töötute, töövõime hindamise ja töövõimetoetuse, töötutoetuse ja käesoleva seaduse alusel
kindlustatute ja hüvitiste maksmise üle arvestuse pidamine.“.
§ 264. Vabariigi Presidendi töökorra seaduse muutmine
EELNÕU
22.05.2025
148
Vabariigi Presidendi töökorra seaduse § 20 lõikes 3 asendatakse sõna „nelja“ sõnaga „viie“.
§ 265. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine
Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 16 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatust, territoriaalset terviklikkust ja põhiseaduslikku korda
ähvardava vahetu ohu korral on Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale
peaministri osa vähemalt kaks ministrit.“;
2) paragrahvi 37 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse § 9 lõikes 4“ tekstiosaga
„tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 39 lõikes 2“;
3) paragrahvi 60 lõikes 1 asendatakse läbivalt sõna „riigikaitse“ sõnadega „sõjalise riigikaitse“;
4) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) nõustab Vabariigi Valitsust ja peaministrit;“;
5) paragrahvi 77 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„13) juhib riigi julgeolekuolukorra analüüsimist ja hindamist;“;
6) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse punktidega 131 ja 132 järgmises sõnastuses:
„131) koordineerib riigi strateegilist kommunikatsiooni;
132) kogub ja töötleb ühtlustatud riigiülese olukorrateadlikkuse tagamiseks tsiviilkriise ja
riigikaitset puudutavat teavet;“;
7) paragrahvi 77 lõike 1 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„14) töötab välja tsiviilkriisipoliitika ja koordineerib selle elluviimist ning koordineerib laia
riigikaitse poliitika elluviimist;“;
8) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Oma ülesannete täitmiseks teeb Riigikantselei koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide
ja teiste riikidega.“.
§ 266. Vangistusseaduse muutmine
Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut kohaldatakse ka arestialustele.“;
2) seaduse 2. peatüki 8. jagu täiendatakse §-ga 722 järgmises sõnastuses:
„722. Vangla püsiv kriisiülesanne
(1) Vangla püsiv kriisiülesanne on vangla toimepidevuse ja vangistuse täideviimise tagamine
piiratult.
EELNÕU
22.05.2025
149
(2) Kriisiolukorraks käesoleva paragrahvi tähenduses on kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse tähenduses.“;
3) seaduse 6. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 1091 järgmises sõnastuses:
„§ 1091. Vangla ülesannete täitmisse kaasamine
(1) Vangla võib kaasata vangla julgeolekut ja korda ohustava sündmuse lahendamisse ning
kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute saatmiseks politseiametnikke juhul ja nii kaua, kui
vangla ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaasatud politseiametnikul on vanglaametniku
volitused.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisse politseiametnike kaasamise
tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“.
§ 267. Veeseaduse muutmine
Veeseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 112 lõikes 5 asendatakse sõna „hädaolukorra“ sõnaga „kriisiolukorra“;
2) paragrahvi 114 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Maandamiskava rakendamist korraldab Kliimaministeerium koostöös teiste
ministeeriumide ja kohaliku omavalitsuse üksustega.
(2) Valmisolek üleujutusteks tagatakse päästeseaduse ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega
sätestatud korras koostatud plaanide ja maandamiskavade kohaselt.“;
3) paragrahvi 188 lõike 1 punktides 1 ja 8 ning § 194 lõikes 4 asendatakse sõna „hädaolukord“
sõnaga „kriisiolukord“ vastavas käändes.
§ 268. Vedelkütuse seaduse muutmine
Vedelkütuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) kütuse hoiuteenuse osutamine on isiku poolt tema majandustegevuse raames teisele isikule
kuuluva kütuse hoidmine ja ladustamine, välja arvatud kriisiülesannete täitmiseks vajalike
vahendite ja varu hoidmine tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses;“;
2) paragrahvi 21 lõike 8 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) kütuse puhul, mis on tarbimisse lubatud vedelkütusega varustamisest tingitud kriisiolukorra
ajal.“;
3) paragrahvi 3 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 3“
tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 21“;
4) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
EELNÕU
22.05.2025
150
„(71) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on
osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmiseks vajalikke toimepidevuse nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 74 lõike 6 alusel.“;
5) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 3 lõikes 71 sätestatud elutähtsa teenuse nõuete
täitmise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“.
§ 269. Vedelkütusevaru seaduse muutmine
Vedelkütusevaru seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Varu moodustab ja seda haldab tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 90 lõikes 3 sätestatud
äriühing (edaspidi varu haldaja).“;
2) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Varustamisraskuste korral võetakse varu kasutusele tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 95
lõikes 1, 2 või 3 sätestatud korras.“;
3) paragrahvi 71 lõikes 2 asendatakse sõnad „hädaolukorra seaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse“.
§ 270. Veterinaarseaduse muutmine
Veterinaarseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse sõnad „hädaolukorra seadust“ sõnadega „tsiviilkriisi ja
riigikaitse seadust“;
2) paragrahv 60 tunnistatakse kehtetuks.
§ 271. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:
„(12) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorda käsitatakse käesolevas seaduses
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse tähenduses.
(13) Käesolevas seaduses sätestatud massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra kohta
sätestatut võib kohaldada ka massilisest sisserändest põhjustatud kriisiolukorra ajal.“;
2) paragrahvi 14 lõike 41 teises lauses asendatakse sõna „hädaolukorras“ sõnadega „massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorras, kriisiolukorra ajal“;
EELNÕU
22.05.2025
151
3) paragrahvi 31 lõike 4 esimeses lauses ja lõike 5 esimeses lauses asendatakse tekstiosa
„Käesoleva seaduse § 366 lõikes 1 nimetatud“ sõnadega „Massilisest sisserändest põhjustatud“;
4) seaduse 2. peatüki 21. jao pealkirjas ja § 366 pealkirjas, lõigetes 31 ja 5, lõike 7 esimeses
lauses, lõike 9 esimeses lauses, lõike 11 sissejuhatavas lauseosas ja punktis 7 ning lõikes 12
asendatakse sõna „hädaolukord“ sõnadega „massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord“
vastavas käändes;
5) seaduse 2. peatüki 21. jao pealkirja täiendatakse pärast sõna „hädaolukorras“ sõnadega „ja
selle järel“;
6) paragrahvi 366 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:
„(111) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras ja kuni üks aasta pärast hädaolukorra
lõppemist tagab käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 1, 3, 4 ja 6 nimetatud ülesannete
täitmise Sotsiaalkindlustusamet ja punktis 2 nimetatud ülesande täitmise Terviseamet.“;
7) seaduse 2. peatüki 21. jagu täiendatakse §-ga 367 järgmises sõnastuses:
„§ 367. Rahvusvahelise kaitse taotleja majutamine massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorra järel
Käesoleva seaduse § 366 lõikes 11 sätestatut kohaldatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuse teenuse osutamisele vajaduse korral ka kuni kaks aastat pärast massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorra lõppemist.“;
8) paragrahvi 52 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras ja kuni üks aasta pärast hädaolukorra
lõppemist rahastatakse rahvusvahelise kaitse taotlejale tervisekontrolli tegemist ja vältimatu
arstiabi andmist riigieelarvest Tervisekassa kaudu.“.
§ 272. Välismaalaste seaduse muutmine
Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 43 lõikes 32 asendatakse sõnad „hädaolukorras või eriolukorras“ tekstiosaga
„massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või kriisiolukorra ajal“;
2) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses:
„(33) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorda käsitatakse käesolevas seaduses
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse tähenduses.“;
3) paragrahvi 911 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Pärast massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra või kriisiolukorra lõppu võib
pikaajalist viisat Politsei- ja Piirivalveametis taotleda välismaalane, kellele on antud Eestis
viibimise seaduslik alus käesoleva seaduse § 43 lõike 32 alusel.“;
4) paragrahvi 106 lõikes 16 asendatakse sõnad „hädaolukorras või eriolukorras“ tekstiosaga
„massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või kriisiolukorra ajal“.
EELNÕU
22.05.2025
152
§ 273. Välissuhtlemisseaduse muutmine
Välissuhtlemisseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) arutab koos riigikaitsekomisjoniga julgeolekupoliitika aluseid enne nende Vabariigi
Valitsuses heakskiitmist.“;
2) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Riigikantselei töötab koos asjaomaste ministeeriumidega välja julgeolekupoliitika
alused.“.
§ 274. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine
Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 14 järgmises sõnastuses:
„§ 14. Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord
(1) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord käesoleva seaduse tähenduses on olukord,
kus ootamatult saabub Eestisse ja viibib Eestis erakordselt palju välismaalasi ning see tekitab
ettenägematult suure koormuse haldusasutustele, kohtutele ja rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskusele või kinnipidamiskohtade mahutavusele.
(2) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra lahendamist juhib Politsei- ja
Piirivalveamet, kes otsustab, kas olukord on massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord.
Politsei- ja Piirivalveamet otsustab massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra alguse ja
lõpu ning teavitab võimalikult vara massilise sisserände ohust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
§-s 15 sätestatud kriisiplaanis nimetatud osalisi.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet juhib massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra
lahendamist tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel koostatud kriisiplaani kohaselt.
(4) Käesolevas seaduses sätestatud massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra kohta
sätestatut võib kohaldada ka massilisest sisserändest põhjustatud kriisiolukorra ajal.“;
2) paragrahvi 62 lõike 2 esimeses lauses ja lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa
„Käesoleva seaduse § 154 lõikes 1 nimetatud“ sõnadega „Massilisest sisserändest põhjustatud“;
3) paragrahvi 13 lõikes 4 asendatakse sõnad „hädaolukorras või eriolukorras“ sõnadega
„massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras“;
4) paragrahvi 154 pealkirjas, lõigetes 31 ja 5, lõike 6 punktis 7, lõike 7 esimeses lauses, lõike 9
esimeses lauses ning lõikes 10 asendatakse sõna „hädaolukord“ sõnadega „massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukord“ vastavas käändes.
EELNÕU
22.05.2025
153
§ 275. Väärteomenetluse seadustiku muutmine
Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 4.“;
2) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib isikut kinni pidada kuni 96 tundi.“.
§ 276. Õiguskantsleri seaduse muutmine
Õiguskantsleri seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Õiguskantsler teostab järelevalvet kriisiolukorra ja selle lõpetamise otsuse, erakorralise
seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise
otsuse ning Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil
osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsuse põhiseadusele ja
seadustele vastavuse üle tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud korras.“;
2) paragrahvi 61 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kui õiguskantsleri volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll
õiguskantsleri kandidaadi suhtes teostada kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi
lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. Julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi loal võib
julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esineb riigisaladuse ja
salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või kui ühe kuu
jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine.
Julgeolekukontrolli teostamise tähtaja pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti,
asjaomaseid valitsuskomisjone ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni.“.
§ 277. Ühistranspordiseaduse muutmine
Ühistranspordiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:
„§ 61. Vedaja püsiv kriisiülesanne
(1) Käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud liinivedu teostava vedaja püsiv kriisiülesanne on
tagada liinivedu pädeva asutusega sõlmitud avaliku teenindamise lepinguga või haldusaktiga
pandud avaliku teenindamise kohustuse kohaselt.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega või liinivedu korraldav pädev asutus
avaliku teenindamise lepinguga või haldusaktiga kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid, kui see
on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“;
2) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
EELNÕU
22.05.2025
154
„(9) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 sätestatud kriisiülesande täitmise ja
selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“.
§ 278. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 22 nimetatud elutähtsa teenuse
osutaja on vee-ettevõtja, kes on määratud vee-ettevõtjaks käesoleva seaduse § 24 lõikes 3
sätestatud korras.“;
2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on
osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõike 6 alusel.“;
3) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud kriisiülesande täitmise ja
selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“.
§ 279. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 72 lõike 2 punkt 7 kehtib kuni 2029. aasta 31. märtsini.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ
(ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2025
Algatab Vabariigi Valitsus
(allkirjastatud digitaalselt)
22.05.2025
1
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus .......................................................................................................................... 11
1.1 Sisukokkuvõte .................................................................................................................... 12
1.2 Eelnõu ettevalmistajad ....................................................................................................... 17
1.3 Märkused ............................................................................................................................ 17
2. Seaduse eesmärk .................................................................................................................. 20
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ............................................................................................. 21
1. peatükk ................................................................................................................................. 22
Üldsätted................................................................................................................................... 22
§ 1. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala ........................................................................... 22
§ 2. Tsiviilkriis ja riigikaitse .................................................................................................... 23
§ 3. Kriisiolukord ..................................................................................................................... 25
§ 4. Tsiviilkriisiks valmistumise ja selle lahendamise ning riigikaitse põhimõtted ................. 32
2. peatükk ................................................................................................................................. 35
Riigikaitse Nõukogu ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon ............................................ 35
§ 5. Riigikaitse Nõukogu .......................................................................................................... 36
§ 6. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon ........................................................................... 36
3. peatükk ................................................................................................................................. 39
Kriisiolukorraks valmistumine ................................................................................................. 39
§ 7. Vabariigi Valitsuse ülesanne kriisiolukorraks valmistumisel ........................................... 39
§ 8. Ministeeriumi ja Riigikantselei ülesanded kriisiolukorraks valmistumisel ...................... 40
§ 9. Kriisiolukorraks valmistumine regionaalsel tasandil ........................................................ 42
§ 10. Kriisiülesannete määramine ............................................................................................ 42
§ 11. Üleriigiline riskianalüüs .................................................................................................. 48
§ 12. Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs .................................................................... 50
§ 13. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku ning põhiseadusliku institutsiooni riskianalüüs
52
§ 14. Vabariigi Valitsuse kriisiplaan ........................................................................................ 53
§ 15. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaan ........................................................ 59
§ 16. Finantssektori erand ........................................................................................................ 68
§ 17. Õppused ........................................................................................................................... 68
§ 18. Toimepidevus .................................................................................................................. 69
§ 19. Objektikaitse.................................................................................................................... 75
4. peatükk ................................................................................................................................. 78
Kriisiolukord ............................................................................................................................ 78
22.05.2025
2
§ 20. Kriisiolukorra kehtestamine ja tekkimine ....................................................................... 78
§ 21. Eriolukorra väljakuulutamine .......................................................................................... 81
§ 22. Eriolukorra lõpetamine .................................................................................................... 82
§ 23. Erakorralise seisukorra väljakuulutamine ....................................................................... 82
§ 24. Erakorralise seisukorra lõpetamine ................................................................................. 84
§ 25. Sõjaseisukorra väljakuulutamine..................................................................................... 85
§ 26. Sõjaseisukorra lõpetamine............................................................................................... 87
§ 27. Mobilisatsioon ja selle väljakuulutamine ........................................................................ 88
§ 28. Demobilisatsiooni väljakuulutamine ............................................................................... 90
§ 29. Kriisiolukorraga seotud otsuste jõustumine ja avaldamine ............................................. 91
§ 30. Rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni
teavitamine ............................................................................................................................... 92
§ 31. Kriisiolukorra lahendamise juhtimine ............................................................................. 97
§ 32. Riigikantselei ja Päästeameti ülesanded kriisiolukorra lahendamisel ........................... 103
§ 33. Ühekordne kriisiülesanne .............................................................................................. 105
§ 34. Kaitseväe pädevus riigikaitselise kriisiolukorra ajal ..................................................... 110
§ 35. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ................................... 115
§ 36. Finantssektori erandid eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal ........................ 116
§ 37. Ülesande täitmata jätmine erakorralise ja sõjaseisukorra ning mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni ajal ............................................................................................................. 123
§ 38. Teavitamine ja vaidluste lahendamine kriisiolukorra ajal ............................................. 124
§ 39. Kriisolukorra juhi pädevus kriisiolukorra ajal .............................................................. 125
§ 40. Kriisiolukorra ajal korralduste andmine ........................................................................ 128
§ 41. Korralduse täitmine ....................................................................................................... 133
5. peatükk ............................................................................................................................... 133
Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed .................................................................... 133
§ 42. Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamine ................................... 134
§ 43. Proportsionaalsuse põhimõte ........................................................................................ 137
§ 44. Piirava meetmete kehtivus ............................................................................................ 138
§ 45. Lepinguliste kohustuste rikkumise vabandatavus ......................................................... 140
§ 46. Täitemenetluse peatamine ............................................................................................. 141
§ 47. Sideteenuse ja sidevõrgule juurdepääsu piiramine........................................................ 142
§ 48. Liikumispiirang ............................................................................................................. 145
§ 49. Avaliku koosoleku pidamise ja ürituse korraldamise keelamine .................................. 146
§ 50. Teadete ja õigusaktide avaldamise kohustus ................................................................. 147
§ 51. Riigikaitselise kriisiolukorra meetmed.......................................................................... 148
§ 52. Isikut tõendava dokumendi kaasas kandmine ............................................................... 149
§ 53. Kaitseväekohustuslase Eestist lahkumise piiramine ..................................................... 150
22.05.2025
3
§ 55. Sõjarelvade kasutamine ................................................................................................. 158
§ 56. Kriisiolukorra meetmete jätkumine ............................................................................... 159
§ 58. Isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramise üldvolitus .................................................... 161
§ 59. Keelutund ...................................................................................................................... 162
§ 61. Majandustegevuse piiramine ......................................................................................... 164
§ 62. Streikide ja töösulgude keelamine................................................................................. 166
§ 63. Teabe levitamise keelamine .......................................................................................... 167
§ 64. Meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise piiramine ................ 168
§ 65. Infoühiskonna teenuste piiramine ................................................................................. 171
§ 66. Teabele juurdepääsu piiramine...................................................................................... 172
§ 67. Sidevahendite kasutamise piiramine ............................................................................. 173
§ 68. Sõnumisaladuse õiguse piiramine ................................................................................. 174
§ 69. Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramine .......................................... 177
§ 70. Sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise kord 178
§ 71. Sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramisest
teavitamine ............................................................................................................................. 180
§ 72. Rahaliste hüvitiste ja toetuste maksmise erandid .......................................................... 182
6. peatükk ............................................................................................................................... 185
Kriisiülesanded ....................................................................................................................... 185
§ 73. Elutähtis teenus ............................................................................................................. 185
§ 74. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ................................................................. 188
§ 75. Elutähtsa teenuse osutaja ............................................................................................... 193
§ 76. Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja ........................................................... 197
§ 77. Taustakontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel ........................................... 198
§ 78. Töötamise piirangud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel ................................. 202
§ 79. Nõuandemissioon .......................................................................................................... 204
§ 80. Asutustevaheline koostöö, teavitamine ja aruandlus..................................................... 204
§ 81. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia ................................................... 206
§ 82. Sõltumatu audit ............................................................................................................. 207
§ 83. Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiülesanded ............................................................. 208
§ 84. Kohaliku omavalitsuse üksusele kriisiülesannete täitmisega tekkinud kulude hüvitamine
215
§ 85. Elanikkonnakaitse ......................................................................................................... 217
§ 86. Avalikkuse teavitamine ja elanikkonnakaitse koolitus ................................................. 218
§ 87. Viivitamatu ohuteate edastamine .................................................................................. 222
§ 88. Varjumine ...................................................................................................................... 235
§ 89. Varjend .......................................................................................................................... 241
§ 90. Varjumiskoht ................................................................................................................. 244
22.05.2025
4
§ 91. Varjumisplaani koostamine ........................................................................................... 245
§ 92. Ulatuslik evakuatsioon .................................................................................................. 248
§ 93. Riigi tegevusvaru moodustamine, haldamine ja kasutamine ........................................ 249
§ 94. Tegevusaru hoidmine .................................................................................................... 251
§ 95. Tegevusvaru kasutusele võtmine .................................................................................. 252
§ 96. Tegevusvaruga seotud riigihanked ................................................................................ 253
§ 97. Tegevusvaru andmed..................................................................................................... 255
§ 98. Tegevusvaru uuendamine ja vähendamine ................................................................... 255
7. peatükk ............................................................................................................................... 256
Kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise kohustused ........................................... 256
§ 99. Püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus ................................................... 257
§ 100. Kriisiülesandega ameti- ja töökoht .............................................................................. 257
§ 101. Töökohustuse tekkimine, rakendamine ja täitmine ..................................................... 258
§ 102. Töökohustusest vabastamine ....................................................................................... 261
§ 103. Töökohustuse lõppemine............................................................................................. 262
§ 104. Täiendavate töö- ja teenistusülesannete täitmise kohustus ......................................... 263
§ 105. Palga ja töötasu maksmise erandid kriisiolukorra ajal ................................................ 266
§ 106. Tööaja erandid ............................................................................................................. 268
§ 107. Põhipuhkuse katkestamine .......................................................................................... 269
§ 108. Kodanikukohustus ....................................................................................................... 270
§ 109. Kodanikukohustuse täitmine ....................................................................................... 271
§ 110. Kodanikukohustuse täitmisest vabastamine ................................................................ 273
§ 111. Kodanikukohustust täitva isiku õigused ...................................................................... 273
§ 112. Kodanikukohustuse täitmise lõppemine...................................................................... 274
§ 113. Asja sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine .................................................... 274
§ 114. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise piirangud ..................................... 277
§ 115. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise eelotsus ....................................... 279
§ 116. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise menetlus ...................................... 283
8. peatükk ............................................................................................................................... 284
Haldusmenetluse erandid ....................................................................................................... 284
§ 117. Tähtaja peatamine ....................................................................................................... 285
§ 118. Isiku ja asutuse kohustused haldusmenetluse läbiviimisel .......................................... 285
§ 119. Haldusorgani volitused haldusmenetluse läbiviimisel ................................................ 286
§ 120. Haldusakti ja muu dokumendi kättetoimetamine ........................................................ 289
§ 121. Menetlusosalise õiguste piiramine .............................................................................. 290
§ 122. Haldusakti vormistamine............................................................................................. 292
§ 123. Rahvusvahelise organisatsiooni teavitamine piirava meetme kohaldamisest ............. 294
22.05.2025
5
§ 124. Konkureeriva kohustuse kehtivus kriisiolukorra ajal .................................................. 294
§ 125. Vaide esitamise ja läbivaatamise tähtaeg .................................................................... 295
9. peatükk ............................................................................................................................... 295
Kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel vajaliku teabe töötlemine ja andmekogud
295
§ 126. Teabe töötlemine kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel ..................... 296
§ 127. Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine ..................................................... 297
§ 128. Isikuandmete töötlemine ............................................................................................. 300
§ 129. Andmesubjekti õiguste piiramine kriisiolukorra ajal .................................................. 301
§ 130. Isikuandmete töötlemine alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsel
302
§ 131. Isikuandmete töötlemine elutähtsa teenuse osutaja poolt taustakontrolli tegemisel ... 303
§ 132. Tsiviiltoetuse register .................................................................................................. 304
§ 133. Mobilisatsiooniregister ................................................................................................ 306
§ 134. Kaitseplaneerimise infosüsteem .................................................................................. 307
10. peatükk ............................................................................................................................. 308
Rahvusvaheline sõjaline koostöö ........................................................................................... 308
§ 135. Rahvusvaheline sõjaline koostöö ................................................................................ 308
§ 136. Rahvusvaheline sõjaline operatsioon .......................................................................... 311
§ 137. Kaitseväe kasutamine kollektiivse enesekaitse operatsioonil ..................................... 312
§ 138. Kaitseväe kasutamine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil ........................... 313
§ 139. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuva Eesti Vabariigi, rahvusvahelise
organisatsiooni ja välisriigi ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti kavandamisel ning elluviimisel
Kaitseväe osalemise otsustamine ........................................................................................... 316
§ 140. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval rahvusvahelisel sõjalisel õppusel
Kaitseväe osalemise otsustamine ........................................................................................... 316
§ 141. Välisriigi relvajõudude viibimine Eesti Vabariigi territooriumil ................................ 317
§ 142. Välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumine, Eesti Vabariigis viibimine ja Eesti
Vabariigist lahkumine ........................................................................................................... 317
§ 143. Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi
relvajõududele riigis viibimise loa andmine ......................................................................... 318
§ 144. Välisriigi relvajõududele Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa andmine muudel
juhtudel ................................................................................................................................... 318
§ 145. Välisriigi relvajõudude transiit ................................................................................... 318
§ 146. Välisriigi relvajõudude õigus kasutada jõudu ............................................................. 318
§ 147. Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava Eesti Vabariigis viibimise seaduslik
alus 320
§ 148. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalev muu isik ................................................. 320
§ 149. Lennu- ja laevaloa väljastamine .................................................................................. 321
22.05.2025
6
11. peatükk ............................................................................................................................. 321
Riigivastutuse erandid ............................................................................................................ 321
§ 150. Riigivastutuse erandid riigikaitselise kriisiolukorra ajal ............................................. 322
§ 151. Kahju hüvitamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal .................................................... 322
§ 152. Hüvitatav kahju riigikaitselise kriisiolukorra ajal ....................................................... 325
§ 153. Kahju hüvitamise kord riigikaitselise kriisiolukorra ajal ............................................ 327
§ 154. Õiglase hüvitise maksmine.......................................................................................... 328
§ 155. Õiglane hüvitis makseteenuse osutajale ...................................................................... 332
§ 156. Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamine .......................... 335
12. peatükk ............................................................................................................................. 337
Järelevalve .............................................................................................................................. 337
§ 157. Riikliku järelevalve ülesande täitmise ja erimeetme kohaldamise õiguse volitamine 337
§ 158. Haldussunnivahendi kohaldamine............................................................................... 339
§ 159. Riikliku järelevalve tegemine kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamise ... 340
§ 160. Riikliku järelevalve erimeetmed kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise
nõuete täitmise tagamisel ....................................................................................................... 340
§ 161. Riikliku järelevalve tegemine piiravate meetmete täitmise tagamisel ........................ 341
§ 162. Riikliku järelevalve erimeetme kohaldamine piiravate meetmete üle järelevalve
tegemisel ................................................................................................................................. 341
§ 163. Vahetu sunni kohaldamine piiravate meetmete üle järelevalve tegemisel .................. 341
§ 164. Haldusjärelevalve tegemine ........................................................................................ 342
§ 165. Haldusjärelevalve tegemine kohaliku omavalitsuse üksuse püsiva kriisiülesande täitmise
üle 343
§ 166. Järelevalve kriisiolukorra ajal tehtud otsuste üle ........................................................ 345
§ 167. Järelevalve kriisiolukorra ajal vastuvõetud õigustloova akti ja üldkorralduse üle ...... 345
13. peatükk ............................................................................................................................. 346
Vastutus .................................................................................................................................. 346
§ 168. Elutähtsa teenuse osutaja kohustuste rikkumine ......................................................... 346
§ 169. Kriisiolukorra lahendamiseks antud haldusakti täitmata jätmine ............................... 346
§ 170. Kriisiülesande täitmata jätmine või selle väiksemas ulatuses või tingimustele mittevastav
täitmine ................................................................................................................................... 347
§ 171. Kodanikukohustuse täitmata jätmine või selle täitmise võimatusest teatamata jätmine
347
§ 172. Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmine kriisiülesandega ameti-
või töökohal või selle täitmise võimatusest teatamata jätmine .............................................. 348
§ 173. Asja sundkasutamisse võtmise ja asja sundvõõrandamise takistamine ...................... 348
§ 174. Kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku asja sundkasutusse andmise ja asja
sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmine ...................................................................... 350
22.05.2025
7
§ 175. Alaliselt ja ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse nõuete rikkumine
350
§ 176. Menetlus ...................................................................................................................... 350
14. peatükk ............................................................................................................................. 352
Rakendussätted ....................................................................................................................... 352
§ 177. Üleminekusätted .......................................................................................................... 352
§ 178. Abipolitseiniku seaduse muutmine ............................................................................. 356
§ 179. Advokatuuriseaduse muutmine ................................................................................... 356
§ 180. Alkoholiseaduse muutmine ......................................................................................... 358
§ 181. Asjaõigusseaduse muutmine ....................................................................................... 358
§ 182. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine .................................................................... 359
§ 183. Autoveoseaduse muutmine ......................................................................................... 360
§ 184. Avaliku teabe seaduse muutmine ................................................................................ 360
§ 185. Avaliku teenistuse seaduse muutmine ........................................................................ 361
§ 186. Eesti Panga seaduse muutmine ................................................................................... 362
§ 187. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine ............................................................. 364
§ 188. Ehitusseadustiku muutmine ........................................................................................ 364
§ 189. Elektrituruseaduse muutmine ...................................................................................... 366
§ 190. Elektroonilise side seaduse muutmine ........................................................................ 366
§ 191. Erakorralise seisukorra seaduse kehtetuks tunnistamine ............................................ 373
§ 192. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmine....................... 373
§ 193. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine ............................................................... 374
§ 194. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine ..................................................................... 374
§ 195. Hädaolukorra seaduse kehtetuks tunnistamine ........................................................... 374
§ 196. Isikuandmete kaitse seaduse muutmine ...................................................................... 375
§ 197. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine ..................................................... 376
§ 198. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine ........................................................................ 376
§ 199. Kaitseliidu seaduse muutmine ..................................................................................... 377
§ 200. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine..................................................................... 379
§ 201. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine ....................................................................... 381
§ 202. Karistusregistri seaduse muutmine.............................................................................. 383
§ 203. Karistusseadustiku muutmine ..................................................................................... 383
§ 204. Kaugkütteseaduse muutmine ...................................................................................... 384
§ 205. Kemikaaliseaduse muutmine ...................................................................................... 385
§ 206. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine ......... 386
§ 207. Kiirgusseaduse muutmine ........................................................................................... 386
§ 208. Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse muutmine ....................................... 386
22.05.2025
8
§ 209. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine................................................ 387
§ 210. Kohtute seaduse muutmine ......................................................................................... 388
§ 211. Konsulaarseaduse muutmine ....................................................................................... 389
§ 212. Korrakaitseseaduse muutmine..................................................................................... 389
§ 213. Krediidiasutuste seaduse muutmine ............................................................................ 403
§ 214. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine ................................................................. 406
§ 215. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmine ......................................... 415
§ 216. Käibemaksuseaduse muutmine ................................................................................... 415
§ 217. Küberturvalisuse seaduse muutmine ........................................................................... 415
§ 218. Lastekaitseseaduse muutmine ..................................................................................... 416
§ 219. Lennundusseaduse muutmine ..................................................................................... 417
§ 220. Liiklusseaduse muutmine ............................................................................................ 419
§ 221. Maagaasiseaduse muutmine ........................................................................................ 419
§ 222. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine .................................................. 421
§ 223. Maksukorralduse seaduse muutmine .......................................................................... 424
§ 224. Meditsiiniseadme seaduse muutmine .......................................................................... 424
§ 225. Meediateenuste seaduse muutmine ............................................................................. 426
§ 226. Meresõiduohutuse seaduse muutmine ......................................................................... 426
§ 227. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine ............................................. 427
§ 228. Ohvriabi seaduse muutmine ........................................................................................ 427
§ 229. Perehüvitiste seaduse muutmine ................................................................................. 428
§ 230. Planeerimisseaduse muutmine .................................................................................... 429
§ 231. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine ...................................................................... 429
§ 232. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine................................................ 430
§ 233. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmine ............................ 430
§ 234. Päästeseaduse muutmine ............................................................................................. 432
§ 235. Päästeteenistuse seaduse muutmine ............................................................................ 438
§ 236. Rahvastikuregistri seaduse muutmine ......................................................................... 438
§ 237. Raudteeseaduse muutmine .......................................................................................... 438
§ 238. Ravikindlustuse seaduse muutmine ............................................................................ 439
§ 239. Ravimiseaduse muutmine ........................................................................................... 440
§ 240. Relvaseaduse muutmine .............................................................................................. 442
§ 241. Riigieelarve seaduse muutmine ................................................................................... 442
§ 242. Riigihangete seaduse muutmine .................................................................................. 443
§ 243. Riigikaitseseaduse kehtetuks tunnistamine ................................................................. 445
§ 244. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmine ......................................................... 445
§ 245. Riigikontrolli seaduse muutmine ................................................................................ 447
22.05.2025
9
§ 246. Riigipiiri seaduse muutmine ....................................................................................... 447
§ 247. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine ........................................... 449
§ 248. Riigi Teataja seaduse muutmine ................................................................................. 451
§ 249. Riigivaraseaduse muutmine ........................................................................................ 451
§ 250. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine ........................................................ 452
§ 251. Sadamaseaduse muutmine........................................................................................... 452
§ 252. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine ....................................................................... 453
§ 253. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine ............................................................. 464
§ 254. Tervisekassa seadus..................................................................................................... 465
§ 255. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine .................................................. 465
§ 256. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse muutmine ....... 473
§ 257. Toiduseaduse muutmine .............................................................................................. 473
§ 258. Töölepingu seaduse muutmine .................................................................................... 480
§ 259. Töövõimetoetuste seaduse muutmine ......................................................................... 481
§ 260. Tulumaksuseaduse muutmine ..................................................................................... 481
§ 261. Tööstusheite seaduse muutmine .................................................................................. 481
§ 262. Tööturumeetmete seaduse muutmine .......................................................................... 481
§ 263. Töötuskindlustuse seaduse muutmine ......................................................................... 482
§ 264. Vabariigi Presidendi töökorra seaduse muutmine ....................................................... 482
§ 265. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine ....................................................................... 482
§ 266. Vangistusseaduse muutmine ....................................................................................... 488
§ 267. Veeseaduse muutmine ................................................................................................. 491
§ 268. Vedelkütuse seaduse muutmine .................................................................................. 491
§ 269. Vedelkütusevaru seaduse muutmine ........................................................................... 491
§ 270. Veterinaarseaduse muutmine ...................................................................................... 492
§ 271. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine............................. 492
§ 272. Välismaalaste seaduse muutmine ................................................................................ 492
§ 273. Välissuhtlemisseaduse muutmine ............................................................................... 492
§ 274. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine ....................................... 493
§ 275. Väärteomenetluse seadustiku muutmine ..................................................................... 495
§ 276. Õiguskantsleri seaduse muutmine ............................................................................... 496
§ 277. Ühistranspordiseaduse muutmine ............................................................................... 496
§ 278. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine ................................................... 497
§ 279. Seaduse jõustumine ..................................................................................................... 497
4. Eelnõu terminoloogia ......................................................................................................... 498
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ........................................................................... 500
6. Seaduse mõjud.................................................................................................................... 504
22.05.2025
10
7. Rakendusaktid .................................................................................................................... 584
8. Seaduse jõustumine ............................................................................................................ 590
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon ..................... 590
22.05.2025
11
1. Sissejuhatus
Eesti peab olema valmis erinevateks kriisideks, nii tsiviil- kui ka sõjalisteks kriisideks,
arvestusega, et kriisi iseloomu pole võimalik ennustada. Esineda võib korraga või järjest mitu
eri valdkonna või raskusega kriisi, samuti võib esineda kaskaadkriise, kus üks kriis põhjustab
kriisi teistes valdkondades. Ohupilt on muutunud keerulisemaks ja ohuallikad
mitmekesisemaks. Esile on kerkinud riigipiire ületavad ohud, mille allikad on raskesti
tuvastatavad ja mille mõju julgeolekule on samaväärne kui traditsioonilistel julgeolekuohtudel.
Piir erinevate kriiside tekkepõhjuste vahel võib osutuda kriitilisel hetkel ähmaseks. Suure
mõjuga kriiside lahendamine vajab võimalikult lühikest käsuahelat ja paljude osaliste
koordineeritud juhtimist ja tegutsemist. Samuti võib suure mõjuga kriiside eskaleerumine tuua
kaasa vajaduse välja kuulutada Eesti Vabariigi põhiseaduses (edaspidi PS) nimetatud
eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra. Eeltoodut arvestades ja riigi julgeoleku
tagamiseks vajaliku laia riigikaitse edendamiseks on Eestil vaja terviklikku ja ühtset vaadet
kriisideks valmistumisele ning nende lahendamisele.
Eesti lähtub avarast julgeolekukäsitusest, mis on arusaam julgeolekust kui riigi ja selle rahva
võimest kaitsta endale omaseid väärtusi ning eesmärke mitmesuguste sisemiste ja väliste
poliitiliste, sõjaliste, majanduslike ja ühiskondlike ohtude, riskide ning nende koosmõjude eest.
Lai riigikaitse on osa avarast julgeolekukäsitusest. Laia riigikaitse kohaselt panustavad
võimalike mittesõjaliste ja sõjaliste julgeolekuohtudega hakkama saamiseks riigikaitsesse oma
pädevuse kohaselt nii sõjalise riigikaitse valdkonna kui ka tsiviilvaldkonna esindajad. 2016.
aastal jõustunud riigikaitseseadus lõi eeldused riigikaitse laia käsituse rakendamiseks,
sätestades riigikaitse juhtimise ja planeerimise alused, mis võimaldavad riiki kaitsta ja juhtida
sarnastel põhimõtetel nii rahu- kui ka sõjaajal. Riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) koostamise
käigus ei jõutud analüüsida ja lahendada kõiki teemasid, mis kerkisid üles vajaduse tõttu kiirelt
ja paindlikult ohtudele reageerida, mistõttu algatati 2015. aasta sügisel riigikaitseõiguse
revisjon (edaspidi revisjon)1. Revisjoni eesmärk oli täiendavalt analüüsida riigikaitseõiguse
kitsaskohti ning töötada välja nüüdisaegse ja muutunud julgeolekuolukorra vajadusi arvestava
riigikaitseõiguse regulatsiooni muudatused. Revisjoni tulemusena valmis riigikaitseseaduse
eelnõu2, mille Vabariigi Valitsus võttis aprillis 2021. a Riigikogu menetlusest tagasi. Käimas
oli COVID-19 kriis ja Eestis oli esimest korda kehtestatud tsiviilkriisi lahendamiseks
eriolukord. Vahetut kriisikogemust oli mõistlik arvestada ka uue seaduse väljatöötamisel.
Riigikaitseõiguse revisjoniga analüüsiti mitmeid teemasid, mis on ka käesoleva eelnõu
koostamise keskmes. Käesoleva seaduse eelnõu koostamisel toetuti riigikaitseõiguse revisjoni
analüüsidele ja analüüsi tulemusena valminud riigikaitseseaduse eelnõule. Veel on eelnõu
koostamisel aluseks võetud Siseministeeriumi koostatud hädaolukorra seaduse muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus ja COVID-19 kriisi 2020. ja 2021. aasta õppetunnid
kriisireguleerimise poliitikale ning 2014. aastal alanud ja 2022. aastal eskaleerunud Ukrainas
toimuva relvastatud konflikti õpituvastused.
Riigikaitsega seotud kriiside puhul ei saa juba mõnda aega eristada rahuaega sõjaajast. Piirid
„rahu“ ja „sõja“ vahel on ähmastunud. Samuti muutub aina keerukamaks eristada n-ö puhast
tsiviilkriisi hübriidrünnakust ning riigikaitselisest kriisist. Seetõttu on oluline luua ühtne
raamistik igasuguste kriisidega toimetulemiseks, ja seda PSi etteantud raamides. PSi § 104
punkt 17 ja § 126 eristavad rahuaega ja sõjaaega, samas hõlmab riigikaitse väga erinevaid
valdkondi (nt põhiseadusliku korra kaitse, küber- ja energiajulgeolek, majandusjulgeolek,
1 https://www.just.ee/oigusloome-arendamine/varem-loppenud-revisjonid 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/94bd4697-41b5-4e9f-80f1-bda86715146e/Riigikaitseseadus
22.05.2025
12
informatsiooniline julgeolek, keskkonnajulgeolek, tehnoloogiajulgeolek, toidujulgeolek jne),
mis on omavahel konvergeerunud ja ristsõltuvuses. Arengu tulemusena on transformeerunud
ka riigikaitse olemus. Riigikaitse ei ole enam pelgalt sõjaline kaitse, mis hõlmab relvajõudude
tegevust konventsionaalsete rünnete tõrjumiseks.
Samuti peavad riik ja ühiskond olema valmis tsiviilkriisideks ning nende lahendamiseks. Ka
tsiviilkriisiga toimetulek mõjutab riigi julgeolekut. Tsiviilkriisi lahendamisel tuleb tagada
elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimine. Tsiviilkriisideks valmisoleku loomiseks ja nende
lahendamiseks kasutatakse paljuski sama ressurssi mida laia riigikaitse jaoks – nii avalikust kui
ka erasektorist. Seetõttu on vältimatult vajalik vaadata tsiviilkriisideks valmistumist, nende
lahendamist ja laia riigikaitset ühes raamis, sh eesmärgiga tagada riigi ja ühiskonna parim
võimalik ettevalmistus kriisi lahendamiseks ja õigusselgus. Seetõttu on käesolevasse eelnõusse
inkorporeeritud kõikideks suure mõjuga kriisideks valmistumine ja nende lahendamine.
Seni on kriisideks valmistumine, nende lahendamine ja juhtimine olnud väga erinev, kuna
valdkond on reguleeritud mitmes seaduses.
Riigikaitse ja tsiviilkriiside valdkonda reguleerivad seadused – RiKS, erakorralise seisukorra
seadus (edaspidi ErSS), hädaolukorra seadus (edaspidi HOS), Kaitseväe korralduse seadus
(edaspidi KKS), korrakaitseseadus (edaspidi KorS), politsei ja piirivalve seadus (edaspidi
PPVS), päästeseadus (edaspidi PäästeS) jne – vajavad omavahel selgelt seostamist ning
ühtlustamist, et vältida õiguslike regulatsioonide dubleerimist ja vastuolusid.
Killustunud õigusruumi tõttu on puudunud kriisideks ühtne lähenemine, mida muutunud
julgeolekuolukorra tõttu tegelikkuses vajatakse. Ohupilt on kujunenud mitmekesisemaks. Mõju
poolest on kõik kriisid sarnased ning omavahel seotud. Sellist puhast kriisi, mis piirdub üksnes
ühe valdkonnaga ja mille lahendamiseks piisab ühe valdkonna ressurssidest, leidub harva, kui
üldse. Sel põhjusel on otstarbekas käsitleda kriisideks valmistumist ja nende lahendamist
ühetaoliselt ja ühise õigusraami alusel. Selline lähenemine on riigile palju efektiivsem ja
lihtsam hallata – tekib parem süsteem, ülevaade ning parem ressursikasutus. Paraneb riigi ja
ühiskonna kriisivalmidus ja võimekus tervikuna.
1.1 Sisukokkuvõte
Eelnõuga nähakse ette järgmised olulisemad muudatused:
1. Ühtne kriisideks valmistumise ja nende lahendamise raamistik
Koondatakse ühte seadusesse PSis nimetatud erikorrad (eriolukord, erakorraline seisukord ja
sõjaseisukord), nendeks valmistumine, nende juhtimine ning nende lahendamiseks
kohaldatavad meetmed, et tekiks terviklik vaade võimalikult väikese hulga ja omavahel
loogiliselt süstematiseeritud õigusaktide alusel.
Selleks: a) võetakse kasutusele kriisiolukorra termin, b) ühtlustatakse seni erinevas õiguslikus
raamistikus ja erinevatel alustel korraldatud planeerimist ning c) luuakse ühtsed alused suure
mõjuga kriiside lahendamiseks Vabariigi Valitsuse ja peaministri juhtimisel.
Eelnõu loob alused, mille järgimine aitab valmistuda nii suurteks kui ka väiksemateks
kriisideks, ning tervikliku õigusruumi loomisega seatakse selgemad ootused kriisi
22.05.2025
13
lahendajatele: valitsusele, ametiasutustele, kohaliku omavalitsuste üksustele (edaspidi ka
omavalitsusüksus või KOV) ning elutähtsate teenuste osutajatele.
• Kriisiolukorra termini kasutusele võtmine
Kriiside ühtse lahendamise huvides võetakse senise hädaolukorra ja kõrgendatud
kaitsevalmiduse asemel kasutusele tsiviil- ja riigikaitselisi kriise ühendav koondmõiste
„kriisiolukord“, kui on vajalik lahendada suure mõjuga tsiviilkriisi või tagada riigikaitse ja
põhiseaduslik kord.
Kriisiolukorra kehtestab Vabariigi Valitsus ja seda on võimalik kehtestada nii tsiviilkriisi kui
ka riigikaitselise kriisi lahendamiseks. Kriisiolukorra kehtestamisel lähtub Vabariigi Valitsus
asjaomaste asutuste esitatud ohuhinnangust ja muust asjassepuutuvast teabest.
Kriisiolukord kehtestatakse tsiviilkriisi lahendamiseks või riigikaitse tagamiseks või kui on oht
nimetatud olukordade tekkeks ning kui olukorra lahendamiseks on vaja tagada mitme asutuse
või isiku tegevuse ühtsus ning koordineeritus ja kui olukorra lahendamine ei ole võimalik
eelnõus sätestatud juhtimiskorraldust ja isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid
rakendamata ning tavapärasest rohkem võimeid, sh vahendeid ja varusid kaasamata.
Kriisiolukorra kehtestamise eeldus on, et sündmuse lahendamine ei ole võimalik ilma:
1) eelnõus toodud kriisiolukorraks ettenähtud juhtimiskorraldust rakendamata;
2) kriisiolukorra ajal kohaldatavaid meetmeid rakendamata;
3) mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsust ning koordineeritust tagamata ja
4) tavapärasest rohkem võimeid, vahendeid ja varusid kaasamata.
Kriisiolukord hõlmab kõiki neid sündmusi, mis võivad ohustada riigi julgeolekut,
põhiseaduslikku korda ja rahva eksistentsi, põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna
toimimises või ohustada vahetult paljude inimeste elu ja tervist või põhjustada suure varalise,
majandusliku või keskkonnakahju, st need on sündmused, mille mõju on laiaulatuslik
(puudutavad kogu ühiskonda) ja kus riigil on vaja asuda tegema ettevalmistusi, et end
ähvardavate või realiseerunud ohtude eest kaitsta.
Eelnõuga tekib üks terviklik raamistik, mille kaudu Vabariigi Valitsuse ja peaministri
juhtimisel lahendatakse nii suure mõjuga tsiviilkriise kui ka mittesõjalisi ja sõjalisi
riigikaitselisi kriise.
• Kriisideks valmistumine ja valmistumise planeerimine
Ühtlustatakse kriisideks valmistumist ja selleks planeerimist. Plaanide koostamiseks tekib üks
protsess, nii et kõigil osalistel oleks võimalik koostada üks plaan nii kriisiolukorraks kui ka
väiksemateks sündmusteks.
Üleriigilisest riskianalüüsist lähtudes peavad asutused, kellele on määratud kriisiülesanded,
koostama oma asutuse või teenuse põhise riskianalüüsi. Üleriigiline riskianalüüs hõlmab nii
tsiviilkriisidega seotud riske kui ka riigikaitsega seotud ohte. Üleriigiline riskianalüüs on
aluseks Vabariigi Valitsuse kriisiplaanile ja sellest tehakse avalik kokkuvõte. Üleriigilist
riskianalüüsi võtavad arvesse nii kriisiplaanide koostajad kui ka elutähtsa teenuse osutajad ja
kohaliku omavalitsuse üksused oma riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani koostamisel.
22.05.2025
14
Hakatakse koostama uut planeerimisdokumenti – Vabariigi Valitsuse kriisiplaani, mis hõlmab
valmistumist nii tsiviilkriisideks kui ka riigikaitselisteks kriisideks. Kõik asutused ja juriidilised
isikud, kellele on määratud kriisiülesanded (sealhulgas elutähtsa teenuse osutajad), koostavad
oma kriisiplaani. Kriisiplaane koostavad ka kõik omavalitsusüksused.
• Kriisiolukorra lahendamine
Kriisiolukorra või selle lahendamiseks väljakuulutatud erikorra lahendamist juhib peaminister.
Kriisiolukorra vahetu lahendamise eest vastutab eelnevalt määratud valitsusasutus (nt
Kaitsevägi, Päästeamet), Finantsinspektsioon või elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja
(nt kohaliku omavalitsuse üksus, Eesti Pank).
Kriisiolukorra lahendamise eest vastutavad valitsusasutused määratakse ülesannete jäävuse
põhimõttel Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis. Et tagada juhtimiskorralduse selgus ja ühetaolisus
erinevates kriisides, kaotatakse eriolukorra tööde juhtide ja sisekaitseülema funktsioonid. Kui
ilmnenud asjaolude tõttu on vaja välja kuulutada erakorraline või sõjaseisukord või
mobilisatsioon, siis teeb seda PSist lähtuvalt Riigikogu. Erandjuhul võib sõjaseisukorra ja
mobilisatsiooni välja kuulutada ka Vabariigi President. Vabariigi Valitsus võib
loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust põhjustatud olukorra lahendamiseks
välja kuulutada eriolukorra, kui olukorda ei ole võimalik lahendada ilma eelnõus eriolukorra
ajaks ette nähtud juhtimisvolitusi, isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid, sealhulgas
täiendavaid finantsjuhtimise abinõusid rakendamata.
Samuti seotakse eelnõuga finantskriiside lahendamine – Riigikogule nähakse ette võimalused
kohaldada suure mõjuga kriisi korral teatud meetmeid ka finantssektori suhtes.
2. Kriisiülesanded
Võetakse kasutusele praeguste riigikaitseülesannete ja hädaolukordade asemel kriisiülesannete
kontseptsioon, et lihtsustada ning muuta läbipaistvamaks ülesanded, mille täitmine on vajalik
ükskõik millise kriisi lahendamiseks, leevendamiseks, toetavaks tegevuseks või ühiskonna
toimimise tagamiseks kriisis. Püsiva kriisiülesande määramise eesmärk on tagada, et isikul või
asutusel on piisavad vahendid ja personal talle määratud ülesande koheseks ja kiireks
täitmiseks.
Eelnõuga nähakse ette kahesugused kriisiülesanded: püsivad ja ühekordsed (sarnaselt kehtiva
RiKSiga: püsiv riigikaitseülesanne ja ühekordne riigikaitseülesanne). Püsivad kriisiülesanded
määratakse enne kriisiolukorda. Ühekordsed kriisiülesanded on ülesanded, mille täitmist riik ei
ole ette näinud, kuid mille täitmise vajadus tekib kriisiolukorra ajal.
Kriisiülesannetesse hõlmatakse ka praegune elutähtsa teenuse regulatsioon – kõigist elutähtsa
teenuse osutajatest saavad püsiva kriisiülesande täitjad, kelle ülesanne on tagada elutähtsa
teenuse toimimine nii tavaolukorras kui ka riigikaitselise kriisiolukorra ajal. Praegu
kohaldatakse elutähtsa teenuse osutajatele riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda
ähvardavaks ohuks valmistumisel ja selle lahendamisel HOSi nõudeid niivõrd, kuivõrd muudes
seadustes ei sätestata teisiti. Kuna RiKSis ning valdkonna eriseadustes ei ole täpsustatud
elutähtsa teenuse osutajate riigikaitselisi ülesanded, on see põhjustanud ebaselgust, kuidas tuleb
valmistuda riigikaitselisteks kriisideks ja mis tasemel teenust osutada sellistel juhtudel.
22.05.2025
15
Kriisiülesannetega seotakse ka kriisiülesannetega ameti- ja töökohad, mille aluseks on kehtiv
riigikaitseliste ameti- ja töökohtade regulatsioon. Kriisiülesannetega ameti- ja töökohad
rakenduvad nii tsiviil- kui ka riigikaitselise kriisi ajal.
3. Põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed kriisiolukorra ajal
Eelnõuga ei laiendata meetmeid ja õigusi ebaproportsionaalselt. Erineva raskusastmega
olukordadeks on erinevad meetmed. Riigikaitselise kriisiolukorra ajal lisanduvad praegused
kõrgendatud kaitsevalmiduse meetmed ning kõige intensiivsemad meetmed on erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal. Erinevates olukordades kohaldatavate meetmete vahel tekib süsteemsus ja
loogilisus.
Eelnõuga laiendatakse hüvitiste ja toetuste vähendamise võimalusi ning nähakse suure mõjuga
kriisi korral ette võimalus nende maksmine peatada või neid vähendada. Riigi finantsvarade ja
-reservide ümbersuunamine on vajalik riigi tuumikfunktsioonide täitmiseks ja riigi
püsimajäämise tagamiseks. Kuivõrd riik nõuab isikutelt suuremat talumiskohustust, siis annab
riik isikule täiendavad kaitsetagatised. Selleks et kõigile isikutele oleks tagatud omandi
säilimine, on eelnõu järgi lepingulise kohustuse rikkumine vabandatav, kui riik on vähendanud
või peatanud isikutele makstavaid hüvitisi ja toetusi, tööandja on vähendanud kriisiolukorrast
tingitud asjaolude tõttu palka või töötasu või isik on asunud täitma Kaitseväes sõjaväelise
auastmega sõjaaja ametikoha (edaspidi sõjaaja ametikoht) ülesandeid. Samal põhjusel
peatatakse füüsilise isiku suhtes läbiviidav rahaliste nõuete ning rahaliste ja varaliste karistuste
sundtäitmine.
4. Toimepidevus
Kõik asutused ja juriidilised isikud, kellele eelnõu järgi määratakse püsivad kriisiülesanded,
ning põhiseaduslikud institutsioonid peavad tagama oma toimepidevuse. Toimepidevus on n-ö
baashügieenina osa asutuse sisemisest töökorraldusest, see on suutlikkus ja valmidus
järjepidevalt toimida ning oma igal oma ülesandeid täita ja teenuseid osutada.
5. Kohaliku omavalitsuse üksused
Eelnõu kitsendab oluliselt KOVide kriisi ajal täidetavate ülesannete fookust, näeb ette
hüvitamise võimaluse, kui täidetakse ülesandeid suuremas mahus, kui tavaolukord seda nõuab,
ning võimaldab KOVil riskianalüüsi, kriisiplaani ja toimepidevuse nõuetega läbi mõelda ja
planeerida oma ülesannete täitmine ja selleks vajaminev ressurss. Nt saab kriisiplaani
koostamisel KOV läbi mõelda ka erinevate teenuste osutamise standardite langetamise.
Eelnõu koondab ja sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiülesanded, mis on järgmised:
1) elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise korraldamine (veevarustus, kanalisatsioon,
kaugküte, teede korrashoid), sh koordineerida ja nõustada elutähtsa teenuse osutajaid, teha
järelevalvet, kehtestada toimepidevuse nõuded teenuste kohta, korraldada õppusi, teavitada,
koostada kriisiplaan;
2) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil evakuatsioonikohtade määramine ja kasutusele
võtmine, kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil viibivate isikute ulatuslikule
evakuatsioonile kaasaaitamine, teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumilt evakueeritud
isikute vastuvõtmisele kaasaaitamine ja evakueeritud isikutele evakuatsioonikohas vähemalt
toidu ja joogivee võimaldamine;
3) koduteenuse korraldamine;
22.05.2025
16
4) väljaspool kodu üldhooldusteenuse korraldamine;
5) asendushooldusteenuse korraldamine;
6) turvakoduteenuse korraldamine;
7) vältimatu sotsiaalabi tagamine;
8) abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast eraldatud või kriisiolukorra
tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine;
8) toimetulekutoetuse maksmine;
9) suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus;
10) alus-, põhi- ja keskhariduse kättesaadavuse tagamine;
11) oma territooriumil viibivate isikute ohuolukorrast teavitamise ja käitumisjuhiste andmise
tagamine.
6. Elanikkonnakaitse
Eelnõu sätestab esmakordselt õigusakti tasandil elanikkonnakaitse. Elanikkonnakaitse on riigi
ja ühiskonna tegevused, mis tagavad inimeste valmisoleku kriisiolukorra ajal ise toime tulla,
kaitsevad inimesi kriisiolukordadest tulenevate ohtude eest ja abistavad nende tagajärgedega
toimetulemisel. Elanikkonnakaitse tegevused on eelkõige ohuteavitus, päästetööd, ulatuslik
evakuatsioon, varjumine, esmaabi ja katastroofimeditsiin, vältimatu sotsiaalabi,
psühhosotsiaalne abi kriisides ning muu elanikele hädavajalik abi. Päästeamet saab
elanikkonnakaitset koordineerivaks asutuseks ning iga asutus vastutab oma valdkonna
elanikkonnakaitse tegevuste eest ka ise. Päästeamet saab juurde õiguse sundkasutada ja
sundvõõrandada vara ulatusliku evakuatsiooni ja varjumise läbiviimiseks. Siseministrist saab
n-ö elanikkonnakaitse minister.
7. Järelevalve ja vastutus
Eelnõu sätestab nii riikliku kui ka haldusjärelevalve tegemise kriisiolukorraks valmistumise ja
selle lahendamise nõuete täitmise üle. Samuti reguleeritakse eelnõuga riikliku järelevalve
tegemine isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete täitmise üle. Vastutuse peatükis on
sätestatud väärteokoosseisud ja karistused eelnõus sätestatud kohustuste täitmata jätmise
sanktsioneerimiseks.
8. Muud muudatused
Sarnaselt HOSiga reguleeritakse eelnõus riigi tegevusvaruga seonduv. RiKSi eeskujul on ka
eelnõus võimalus panna isikutele kriisiülesande täitmiseks vajalikku töökohustustust, mis saab
olla nii ameti- ja töökohapõhine kui ka ühekordne kriisiaegne kohustus kodanikukohustuse
näol. RiKSi eeskujul nähakse ette asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise
regulatsioon, samuti saab Päästeamet õiguse asju sundkasutusse võtta ja sundvõõrandada
varjumise ja evakuatsiooni läbiviimiseks. Nähakse ette riigivastutuse eriregulatsioon
kriisiolukorra ajal, sh õiglase hüvitise maksmine. Samuti sätestatakse eelnõus rahvusvahelist
sõjalist koostööd puudutav. Eelnõuga sätestatakse nii kriisideks valmistumiseks kui ka nende
lahendamiseks vajaliku teabe saamise alused, sealhulgas luuakse senisest täpsem reeglistik ka
isikuandmete töötlemiseks ja nende andmete kaitseks. Lisaks hakkab õiguskantsler tegema
järelevalvet kriisiolukorra ajal vastuvõetud otsuste üle, sh kriisiolukorra lõpetamata jätmise
üle.
Hädaolukorra seadus, erakorralise seisukorra seadus ja riigikaitseseadus tunnistatakse
kehtetuks.
22.05.2025
17
1.2 Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigikantselei koostöös teiste asjassepuutuvate
ministeeriumide ja asutustega ning huvirühmade ja erialaliitudega. Eelnõu ja seletuskirja
koostamisel on tehtud tihedat koostööd ministeeriumide ja nende allasutustega (Päästeametiga,
Politsei- ja Piirivalveametiga, Kaitsepolitseiametiga jne). Eelnõu põhialuseid ja eelnõuga
planeeritavaid muudatusi on tutvustatud Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni riigikaitse ja
kriisireguleerimise alakomisjonis, Riigikogu riigikaitsekomisjonis ja väliskomisjonis, Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, regionaalsete kriisikomisjonide
ühisistungil, erinevatele ministeeriumidele, nende allasutustele ja Eesti Pangale, Eesti Linnade
ja Valdade Liidule, linna- ja vallasekretäride infopäeval ning Siseministeeriumi ja Eesti
Linnade ja Valdade Liidu töörühmas. Täpsem ülevaade kohtumistest on esitatud seletuskirja
lõpus. Ministeeriumidega on korraldatud stsenaariumipõhiseid arutelusid, et testida eelnõus
esitatud lahendusi.
Eelnõu ja seletuskirja peatükkide kaupa koostajad on järgmised:
1.–4. peatükk Riigikantselei õigusosakonna juhataja Kristi Purtsak
([email protected]) ja Riigikantselei õigusosakonna nõunik Peeter Papstel
([email protected]) koos Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse
koordinatsioonibüroo ametnikega;
5. peatükk (piiravad meetmed) Riigikantselei õigusosakonna nõunik Eero Svarval
([email protected]) ja Kristi Purtsak;
6. peatüki 1. ja 2. jagu (elutähtsad teenused ja KOVi ülesanded) Kristi Purtsak ja Riigikantselei
julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo;
6. peatüki 3. jagu (elanikkonnakaitse) Eero Svarval, Kristi Purtsak ja Riigikantselei julgeoleku
ja riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunik Gerli Aavik-Märtmaa (gerli.aavik-
[email protected]) koos Siseministeeriumi teenistujatega;
6. peatüki 4. jagu (riigi tegevusvaru) Kristi Purtsak koos Kliimaministeeriumi teenistujate ja
Eesti Varude Keskuse töötajatega;
7. peatüki 1. ja 2. jagu (töökohustus ning töö- ja teenistussuhete erisused) Kristi Purtsak, Eero
Svarval ja Peeter Papstel koos Sotsiaalministeeriumi (nüüdsest Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi) teenistujatega;
7. peatüki 3. ja 4. jagu ja 8. peatükk Kristi Purtsak;
8. peatükk Kristi Purtsak ja Eero Svarval;
9. peatükk (teabe töötlemine ja andmekogud) Eero Svarval koos Justiitsministeeriumi
teenistujatega;
10. peatükk (rahvusvaheline sõjaline koostöö) Kristi Purtsak koos Kaitseministeeriumi
teenistujatega;
11. peatükk (riigivastutuse erisused) Kristi Purtsak;
12. ja 13. peatükk (järelevalve ja vastutus) Kristi Purtsak ja Eero Svarval;
14. peatükk (rakendussätted) Kristi Purtsak, Eero Svarval ja Peeter Papstel koos Riigikantselei
julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibürooga ja vastavate valdkondade ministeeriumidega.
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Riigikantselei tugitegevuste osakonna
keeletoimetaja Piret Grigorjeva ([email protected]).
1.3 Märkused
Eelnõus nähakse ette muudatused järgmistes seadustes (98):
22.05.2025
18
• abipolitseiniku seadus (RT I, 06.07.2023, 9)
• advokatuuriseadus (RT I, 05.05.2022, 5)
• alkoholiseadus (RT I, 28.09.2023, 1)
• asjaõigusseadus (RT I, 17.03.2023, 58)
• atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 11.06.2024, 2)
• autoveoseadus (RT I, 22.12.2023, 7)
• avaliku teabe seadus (RT I, 30.12.2024, 5)
• avaliku teenistuse seadus (RT I, 27.09.2024, 3)
• Eesti Panga seadus (RT I, 01.03.2023, 45)
• Eesti Rahvusringhäälingu seadus (RT I, 08.10.2024, 2)
• ehitusseadustik (RT I, 08.10.2024, 4)
• elektrituruseadus (RT I, 10.10.2024, 8)
• elektroonilise side seadus (RT I, 08.10.2024, 6)
• ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus (RT I, 30.06.2023, 9)
• Euroopa Liidu kodaniku seadus (RT I, 06.07.2023, 26)
• Finantsinspektsiooni seadus (RT I, 11.10.2024, 3)
• isikuandmete kaitse seadus (RT I, 31.12.2024, 44)
• isikut tõendavate dokumentide seadus (RT I, 26.04.2024, 13)
• julgeolekuasutuste seadus (RT I, 14.03.2023, 25)
• Kaitseliidu seadus (RT I, 30.04.2024, 3)
• Kaitseväe korralduse seadus (RT I, 12.12.2024, 5)
• kaitseväeteenistuse seadus (RT I, 27.09.2024, 6)
• karistusregistri seadus (RT I, 31.12.2024, 37)
• karistusseadustik (RT I, 12.12.2024, 6)
• kaugkütteseadus (RT I, 08.10.2024, 10)
• kemikaaliseadus (RT I, 03.02.2023, 5)
• keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 10.10.2024, 9)
• kiirgusseadus (RT I, 30.06.2023, 26)
• kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (RT I, 30.06.2023, 27)
• kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (RT I, 30.06.2023, 28)
• kohtute seadus (RT I, 04.01.2024, 4)
• konsulaarseadus (RT I, 29.06.2024, 17)
• korrakaitseseadus (RT I, 14.03.2023, 29)
• krediidiasutuste seadus (RT I, 03.12.2024, 12)
• kriminaalmenetluse seadustik (RT I, 12.12.2024, 7)
• kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus (RT I, 04.01.2024, 3)
• käibemaksuseadus (RT I, 02.01.2025, 13)
• küberturvalisuse seadus (RT I, 21.06.2024, 15)
• lastekaitseseadus (RT I, 31.12.2024, 23)
• lennundusseadus (RT I, 04.12.2024, 12)
• liiklusseadus (RT I, 31.12.2024, 9)
• maagaasiseadus (RT I, 08.10.2024, 12)
• makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (RT I, 11.10.2024, 16)
• maksukorralduse seadus (RT I, 19.12.2024, 4)
• meditsiiniseadme seadus (RT I, 20.11.2024, 2)
• meediateenuste seadus (RT I, 15.06.2022, 3)
• meresõiduohutuse seadus (RT I, 11.12.2024, 13)
22.05.2025
19
• nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (RT I, 14.03.2025, 7)
• ohvriabi seadus (RT I, 06.01.2023, 1)
• perehüvitiste seadus (RT I, 12.12.2024, 14)
• planeerimisseadus (RT I, 30.12.2024, 14)
• politsei ja piirivalve seadus (RT I, 31.12.2024, 38)
• puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (RT I, 31.12.2024, 25)
• põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (RT I, 07.03.2019, 4)
• päästeseadus (RT I, 06.07.2023, 68)
• päästeteenistuse seadus (RT I, 06.07.2023, 69)
• rahvastikuregistri seadus (RT I, 18.10.2024, 4)
• raudteeseadus (RT I, 08.10.2024, 16)
• ravikindlustuse seadus (RT I, 12.12.2024, 22)
• ravimiseadus (RT I, 19.11.2024, 2)
• relvaseadus (RT I, 12.12.2024, 3)
• riigieelarve seadus (RT I, 28.11.2024, 3)
• riigihangete seadus (RT I, 07.06.2024, 11)
• Riigikogu kodu- ja töökorra seadus (RT I, 02.06.2020, 9)
• Riigikontrolli seadus (RT I, 02.06.2021, 13)
• riigipiiri seadus (RT I, 07.06.2024, 13)
• riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus (RT I, 12.12.2024, 11)
• Riigi Teataja seadus (RT I, 11.03.2023, 85)
• riigivaraseadus (RT I, 30.12.2024, 16)
• riikliku pensionikindlustuse seadus (RT I, 12.12.2024, 24)
• sadamaseadus (RT I, 08.10.2024, 18)
• sotsiaalhoolekande seadus (RT I, 31.12.2024, 29)
• sotsiaalseadustiku üldosa seadus (RT I, 14.12.2023, 12)
• Tervisekassa seadus (RT I, 12.12.2024, 30)
• tervishoiuteenuste korraldamise seadus (RT I, 11.12.2024, 8)
• tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (RT I, 21.06.2024,
30)
• toiduseadus (RT I, 08.10.2024, 21)
• töölepingu seadus (RT I, 02.05.2024, 28)
• töövõimetoetuste seadus (RT I, 02.05.2024, 30)
• tulumaksuseadus (RT I, 09.01.2025, 31)
• tööstusheite seadus (RT I, 05.01.2024, 5)
• tööturumeetmete seadus (RT I, 27.09.2024, 13)
• töötuskindlustuse seadus (RT I, 06.07.2023, 111)
• Vabariigi Presidendi töökorra seadus (RT I, 27.06.2017, 11)
• Vabariigi Valitsuse seadus (RT I, 30.12.2024, 4)
• vangistusseadus (RT I, 31.12.2024, 35)
• veeseadus (RT I, 11.06.2024, 18)
• vedelkütuse seadus (RT I, 08.10.2024, 23)
• vedelkütusevaru seadus (RT I, 30.06.2023, 99)
• veterinaarseadus (RT I, 30.06.2023, 103)
• välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (RT I, 06.07.2023, 119)
• välismaalaste seadus (RT I, 07.06.2024, 15)
• välissuhtlemisseadus (RT I, 27.09.2024, 14)
22.05.2025
20
• väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (RT I, 21.06.2024, 33)
• väärteomenetluse seadustik (RT I, 29.06.2024, 8)
• õiguskantsleri seadus (RT I, 26.05.2020, 11)
• ühistranspordiseadus (RT I, 23.12.2024, 10)
• ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (RT I, 08.10.2024, 26)
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks järgmised seadused:
• hädaolukorra seadus (RT I, 03.03.2017, 1);
• erakorralise seisukorra seadus (RT I 1996, 8, 165);
• riigikaitseseadus (RT I, 12.03.2015, 1).
Eelnõu puutumus Euroopa Liidu õigusega on välja toodud seletuskirja 5. peatükis.
Eelnõu väljatöötamise alus on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punkt 1.2.3:
Ühiskonna kriisikindluse suurendamiseks ja selgema kriisijuhtimise tagamiseks uuendame
õigusruumi, võttes vastu tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse.
Eelnõu väljatöötamisele eelnes valmisolekuseaduse väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK), mis
esitati eelnõude infosüsteemi kooskõlastamisele 16. juulil 2021. a.3 Tagasiside VTK-le esitas
11 ministeeriumi, Eesti Pank, Pangaliit, Riigikohus, Riigikogu Kantselei, Põllumajandus- ja
Toiduamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit,
Eesti Haiglate Liit ja Eesti Haigekassa. Eelnõus on VTK-le esitatud tagasisidega arvestatud.
Käesoleva eelnõu koostamisel on tuginetud ka riigikaitseõiguse revisjoni põhjalikele
analüüsidele4 ning nende alusel koostatud riigikaitseseaduse eelnõule.5
Eelnõu on seotud järgmiste eelnõudega:
• võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu (613 SE), millega täiendatakse muu hulgas krediidiasutuste seadust §-ga 871 ning
hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna eelnõu
hakkab hõlmama PSi § 104 punktides 16 (erakorralise seisukorra seadus) ja 17 (rahuaja
riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus) nimetatud seadusi. Juba praegu on ühendatud
rahu- ja sõjaaja riigikaitse ühtseks riigikaitseseaduseks ning ka erakorraline seisukord on osa
riigikaitsest – põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude tõrjumine on osa riigi iseseisvuse ja
sõltumatuse kindlustamisest. Samuti muudetakse eelnõuga Eesti Panga seadust,
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadust, riigieelarve seadust, kohtute seadust,
Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, Riigikontrolli seadust ja Vabariigi Valitsuse seadust.
Samuti tunnistatakse käesoleva eelnõu jõustumisel kehtetuks erakorralise seisukorra seadus
(PSi § 104 punkt 16) ja riigikaitseseadus (PSi § 104 punkt 17).
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu üldine eesmärk on suure mõjuga kriiside terviklik ja ühtne lahendamine. Suure mõjuga
kriiside lahendamine vajab võimalikult lühikest käsuahelat ja paljude osaliste koordineeritud
3 https://eelnoud.valitsus.ee/main#4PgnOgFA 4 https://www.just.ee/oigusloome-arendamine/varem-loppenud-revisjonid 5 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/52b68462-1871-4618-9a95-c8530c33773d#vIndS4Ib
22.05.2025
21
juhtimist. Samuti võib suure mõjuga kriiside eskaleerumine tuua kaasa vajaduse välja kuulutada
eriolukord, erakorralise seisukord või sõjaseisukord.
Eelnõusse koondatakse HOSis, RiKSis ja ErSSis sätestatud kriiside lahendamise mehhanismid
eesmärgiga lihtsustada, ühtlustada ja täpsustada suure mõjuga kriiside lahendamiseks
valmistumist ning juhtimiskorraldust. Eesmärk on tagada erinevate kriiside võimalikult
ühetaoline lahenduskorraldus, kriisi lahendavate eri tasandite ja osaliste tegevuse terviklikkus
ning omavaheline seostatus. Eelnõu eesmärk on luua üks terviklik raamistik, kuidas Vabariigi
Valitsuse ja peaministri juhtimisel lahendatakse nii tsiviil- kui ka riigikaitselisi kriise. Selleks
ühtlustatakse erinevateks kriisideks valmistumist ning riskianalüüside ja plaanide koostamist.
Eelnõu lähtub eesmärgist tagada instrumendid, mis võimaldavad:
• parandada asutuste ja isikute valmisolekut erinevate kriisidega toimetulekuks;
• erinevatele kriisidele reageerida ühetaolise, läbimõeldud ja läbiharjutatud
juhtimiskorraldusega;
• vajaduse korral rakendada kõiki õigusriigile kohaseid põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid
meetmeid vastavalt olukorra tõsidusele.
Eesmärk on luua ähvardavate ohtude ulatusest ja kahjustatavate õigushüvede olulisusest lähtuv
isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete süsteem. Isiku põhiõigusi ja -vabadusi
piiravate meetmete täpsustamisega tagatakse isikutele kindlus, et riik kohaldab piiravaid
meetmeid ja muid abinõusid, mis on vajalikud kriisiolukorra kiireks lahendamiseks ja
demokraatliku ühiskonnakorralduse taastamiseks.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 279 paragrahvist, mis on jagatud 14. peatükki.
22.05.2025
22
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala
Lõike 1 kohaselt reguleerib seadus riigikaitse rahu- ja sõjaaegset korraldust, kriisiolukorraks,
sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorraks, erakorraliseks seisukorraks ja
sõjaseisukorraks valmistumist ja nende olukordade lahendamist, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni korraldust, Eesti Vabariigi osalemist rahvusvahelises sõjalises koostöös,
elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikke aluseid ning järelevalvet ja vastutust.
Eelnõus on välditud terminite „rahuaeg“ ja „sõjaaeg“ kasutamist, kuivõrd klassikalisest rahu-
ja sõjaaja jaotusest lähtuvad regulatsioonid ei sobitu tänapäeva julgeolekuohtudega. Rahu- ja
sõjaaja eristamine ei ole üheselt võimalik, sest tänapäeval ei eeldata riikidelt sõja
väljakuulutamist – sõjapidamine algab faktilise relvastatud ründega. Sõjale iseloomulik
tegevus, kus riik rakendab tema käsutuses olevaid vahendeid teise riigi käitumise vägivaldseks
mõjutamiseks, võib toimuda juba sisuliselt rahuaja tingimustes. Vt pikemalt seletuskirja
sissejuhatavast osast.
Lõikes 1 on rahu- ja sõjaaja termineid siiski kasutatud tulenevalt PSi § 104 punktist 17, mis
eristab rahuaegset ja sõjaaegset riigikaitset. Riigikaitse alla kuuluvad praeguseks väga erinevad
valdkonnad (nt küber- ja energiajulgeolek, majandusjulgeolek, informatsiooniline julgeolek,
keskkonnajulgeolek, tehnoloogiajulgeolek, toidujulgeolek jne), mis on omavahel
konvergeerunud ja ristsõltuvuses. Riigikaitse laiast käsitusest tulenevalt sisaldab riigikaitse
korraldus lisaks sõjalisele kaitsele ka erakorraliseks seisukorraks valmistumist ja selle
lahendamist ning mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldamist. PSi § 104 punktis 16
nimetatud erakorralise seisukorra seadus inkorporeeritakse seetõttu käesolevasse eelnõusse.
Eelnõu hõlmab ka rahuaegses riigikorralduses asetleidvaid tsiviilkriise. Tsiviilkriis (civil
emergency) on suure mõjuga loodusõnnetuse, katastroofi või nakkushaiguse leviku tõttu
tekkinud kriis, mille määratlus lähtub PSi § 87 punktis 8 esitatud eriolukorra definitsioonist.
Teisisõnu, tsiviilkriis võib viia eriolukorra väljakuulutamiseni. Tsiviilkriis võib olla piirkondlik
või üleriigiline, samuti võib olla tsiviilkriisi lahendamiseks välja kuulutatud eriolukord
piirkondlik või üleriigiline. Eelnõus defineeritakse „tsiviilkriis“ õigusaktis esimest korda.
Sarnaselt sõjalise rünnakuga (sõda) peavad riik ja ühiskond olema valmis tsiviilkriisideks ning
nende lahendamiseks. Tsiviilkriisi ajal tuleb tagada riigi julgeolek, sh olla valmis, et
tsiviilsektori haavatavust ei kasutataks julgeoleku nõrgendamiseks. Ka tsiviilkriisiga toimetulek
mõjutab riigi julgeolekut. Tsiviilkriisi lahendamisel tuleb tagada elanikkonnakaitse ja
ühiskonna toimimine. Tsiviilkriisideks valmisoleku loomiseks ja nende lahendamiseks
kasutatakse paljuski sama ressurssi mida laia riigikaitse jaoks – nii avalikust, era- kui ka
kolmandast sektorist. Seetõttu on vältimatult vajalik vaadata tsiviilkriisideks valmistumist,
nende lahendamist ja laia riigikaitset ühes raamis, sh eesmärgiga tagada riigi ja ühiskonna parim
võimalik ettevalmistus kriisi lahendamiseks ning õigusselgus kriisi lahendamisel. Samuti
kasutab vastaspool esmajärjekorras tsiviilühiskonnale kõige suuremat kahju tekitavaid
meetmeid enne sõjalist rünnakut või sellega samal ajal. Seetõttu on käesolevasse eelnõusse
inkorporeeritud kõikideks kriisideks valmistumine ja nende lahendamine.
22.05.2025
23
Lõike 2 järgi kohaldatakse eelnõus sätestatud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse
(edaspidi HMS) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Säte lähtub HMSi § 112 lõikest
2, mille järgi kohaldatakse eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusele HMSi juhul, kui seda
näeb ette eriseadus. HMSis sätestatud nõuded ja kord ei arvesta erandlike olukordadega, kus
kriisiolukorra lahendamisest tulenevalt on vaja kiiresti läbi viia haldusmenetlus ning tagada
haldusaktide täitmine. Eelnõus on reguleeritud üksnes need haldusmenetluse erisused, mis on
vahetult seotud kriisiolukorra lahendamisega.
Lõike 3 järgi kohaldatakse riigivastutuse seadust (edaspidi RVastS) ja võlaõigusseadust
(edaspidi VÕS), arvestades käesoleva seaduse erisusi. Riigivastutuse eesmärk on tagada
isikutele avaliku võimu õigusvastase teostamisega tekitatud kahju hüvitamine. Käesolevas
eelnõus on ette nähtud olukorrad, kus kahju hüvitamisel lähtutakse RVastSist, ning olukorrad,
kus on ette nähtud eriregulatsioon. Riigivastutuse seaduse erisused on toodud eelnõu 11.
peatükis.
Lõikes 4 sätestatakse erand eelnõu kohaldamisest finantskriisidele.
Finantssektoris on eelkõige pankade (krediidiasutuste) ja investeerimisühingute finantskriisi
ennetamise ja lahendamise meetmed väga ulatuslikult reguleeritud finantskriisi ennetamise ja
lahendamise seadusega (edaspidi FELS). FELS põhineb ELi õigusel (direktiivil) ja vastav
direktiiv on ELi tasemel reaktsioon 2008. a aset leidnud globaalsele finantskriisile. Seega kuna
vastav kriisilahendusraamistik finantssektori suhtes juba eksisteerib, siis välistatakse käesoleva
seaduse kohaldumisalast nn tavapärane finantskriisi olukorra ennetamine ja lahendamine (nn
kriisilahendusmenetlus). Seda just juhul, kui kriisi põhjustavad finantsmajanduslikud olukorrad
(likviidsusraskused, olulised vead finantsettevõtja riskijuhtimises jmt).
Lõike 4 lisamine on vajalik õigusselguse tagamiseks ja mitmeti mõistetavuse vältimiseks. Peale
selle – FELS kohaldub lisaks pankade ja investeerimisühingutega ühte gruppi kuuluvatele
ettevõtetele (nt ema- või valdusettevõtted). Samuti kohaldub FELS kesksetele vastaspooltele
(isikud, kes viivad lõpuni suuremahulisi väärtpaberi-, eelkõige tuletistehinguid). Seetõttu ei
viidata asjaomases lõikes konkreetselt FELSis nimetatud isikutele (krediidiasutustele ja
investeerimisühingutele), vaid jäetakse vastavate subjektide ring n-ö lahtiseks – sõltuvalt
sellest, kes veel tulevikus FELSi kohaldumisalasse lisatakse, siis ka neile kehtib lõige 4
samamoodi. Maksevõimetute või ebakindlate (unsound) pankade ja investeerimisühingute
kriisilahendusraamistik juba eksisteerib ja seega välistatakse käesoleva seaduse
kohaldumisalast nn tavapärane finantskriisi olukorra ennetamine ja lahendamine (nn
kriisilahendusmenetlus). Seda just juhul, kui kriisi põhjustavad finantsmajanduslikud olukorrad
(likviidsusraskused, olulised vead finantsettevõtja riskijuhtimises jmt).
Kokkuvõttes ei kohaldata eelnõu nendele olukordadele, mis alluvad FELSile. Kõik muud,
FELSis reguleerimata olukorrad alluvad käesoleva eelnõu regulatsioonile.
§ 2. Tsiviilkriis ja riigikaitse
Paragrahv 2 sätestab tsiviilkriisi ja riigikaitse terminid.
Tsiviilkriis on praktikas käibel olev termin – seda just põhjusel, et eristada riigikaitselisi
olukordi ja nt üleujutusi, loodusõnnetusi, nakkushaiguseid. PS määratleb tsiviilkriise ainult
eriolukorra kaudu, kuid kõik kriisid ei lõppe eriolukorra väljakuulutamisega.
22.05.2025
24
Tsiviilkriis on suure mõjuga loodusõnnetuse, katastroofi või nakkushaiguse leviku tõttu
tekkinud kriis, mis võib põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või
ohustada vahetult paljude inimeste elu ja tervist või põhjustada suure varalise, majandusliku
või keskkonnakahju – määratlus lähtub PSi § 87 punktis 8 esitatud eriolukorra definitsioonist
ja loob selge seose tsiviilkriisi ning eriolukorra vahel. Tsiviilkriisi põhjuseks on loodusjõud või
haigus või inimtegevuse tagajärjel tekkinud ulatuslik õnnetus. Tsiviilkriis võib olla piirkondlik
või üleriigiline, samuti võib olla tsiviilkriisi lahendamiseks välja kuulutatud eriolukord
piirkondlik või üleriigiline. Tõsised häired ühiskonna toimimises võivad olla näiteks ravimite
või toidu puudus, ulatuslikud elektrikatkestused, pandeemia vms. Vabariigi Valitsuse hinnata
on, kas kriis on suure mõjuga ning vajab kõrgemal tasemel juhtimist ja koordineerimist, kas
kriisil on mõjud erinevates valdkondades ja kas see mõjutab ühiskonda suurel määral.
Lõikes 2 täpsustatakse katastroofi terminit võrrelduna kehtiva HOSiga. Katastroofi hindamisel
pannakse rõhuasetus senisest selgemalt tagajärgede ulatuse hindamisele ja sätestatakse, et
katastroof on eelkõige inimtekkeline ehk katastroof ei ole loodusõnnetus. Katastroofi
kriteeriumina tuuakse sisse ühiskonna toimimine (mida kohati nimetatakse ka ühiskonna
toimepidevuse tagamiseks) ehk katastroofi tagajärjel võib ohtu sattuda elanikele turvalise
füüsilise keskkonna ja elutähtsate teenuste tagamine või riigi elementaarne juhtimine ning
toimimine. Samuti välistatakse katastroofi mõiste kasutamine, kui on tegu sabotaaži või
terroriaktiga, sellisel juhul on tegu riigikaitselise kriisiolukorraga.
Lõikes 3 tuuakse esile, et nakkushaiguse termin pärineb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seadusest (edaspidi NETS) ning loomataudi termini puhul lähtutakse veterinaarseadusest.
Kehtiva NETSi § 2 lõike 1 punkti 2 kohaselt on nakkushaigus haigus või haigustunnusteta
kandlusseisund, mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi ja mis levib või mille
puhul on alust oletada levikut inimeselt inimesele või loomalt inimesele otseselt või kaudselt.
Veterinaarseaduse § 6 lõike 1 kohaselt on loomataud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2016/429 artikli 5 lõike 1 punktis a ja II lisas loetletud loomahaigus, sealhulgas zoonoos
või muu loomahaigus, mille on põhjustanud bioloogiline haigusetekitaja, mis võib kas otseselt
või keskkonna vahendusel kanduda ühelt loomalt teisele, loomalt inimesele ja vastupidi.
Käesoleva seaduse tähenduses loetakse loomataudiks ka selline loomade massiline
haigestumine, mida põhjustaval haigusetekitajal puudub omadus üle kanduda.
Lõikes 4 sätestatakse riigikaitse termin. Termin „riigikaitse“ tähendab nii a) sõjalist riigikaitset,
mille rakendamine riigikaitse tagamiseks võib välja viia ka sõjaseisukorrani, kui ka b)
mittesõjalist riigikaitset, mille rakendamine riigikaitse tagamiseks võib viia erakorralise
seisukorra väljakuulutamiseni. Riigikaitselise kriisi olemus on erinev tsiviilkriisist –
riigikaitselise kriisi põhjustab vaenulik tegevus, mis võib olla nii riiklik kui ka mitteriiklik.
Võrreldes kehtiva RiKSiga on riigikaitse eesmärki ja mõistet laiendatud ja lisatud ka
elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamine ning julgeoleku tagamine. „Riigi
julgeolekut ohustab mis tahes tegevus, mis on suunatud riigi säilimise ja toimimise vastu,
samas, kui põhiseaduslikku korda ohustab eelkõige konstitutsiooniliste normide
mittetunnustamine või nende süstemaatiline eiramine“ (PSi kommenteeritud väljaanne, § 129).
„Mõiste „riigi julgeolek“ erineb mõistest „põhiseaduslik kord“ selle poolest, et on tegelik
olukord – rikkumise või selle ohu puudumine“.“
Rahvuse säilimine on PSi preambuli kohaselt Eesti Vabariigi üks eesmärke ning seepärast on
elanikkonnakaitse tagamine riigi tuumikfunktsioon. Riik peab tagama igas olukorras, sh
eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal siin viibivatele isikutele kaitse ning minimaalse
22.05.2025
25
toimetuleku, sh esmavajaduste rahuldamise ehk vajadus toidu, riiete, hügieeni, tervishoiu,
eluaseme jne järele. Elanikkonnakaitse koosneb mitmest elemendist, selle eesmärk ja sisu
sõnastatakse käesoleva seaduse §-s 85. Rahvuse säilimiseks ja elanikkonnakaitse pakkumiseks
tuleb igas olukorras, sh eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal tagada ka ühiskonna
toimimine.
§ 3. Kriisiolukord
Paragrahv 3 sätestab kriisiolukorra termini ja kriisiolukorra kehtestamise tingimused.
Eelnõuga nähakse ette uus juhtimise ja meetmete kogum nimetusega „kriisiolukord“, mis
kehtestatakse suure mõjuga kriiside korral.
Uue termini „kriisiolukord“ eelnõusse toomist on selgitatud eelnõu VTKs. Kui luuakse üks
ühendmaailm nii riigikaitse- kui ka tsiviilkriisideks (sh mitmikkriis, mis võib hõlmata
mõlemaid kriisitüüpe), siis ongi vaja võtta kasutusele uus termin, mis seda ühendaks – n-ö uus
algus, kuna olemasolevad terminid on juurdunud olemasoleva kirjeldamiseks. Nii tähistab
hädaolukord üksnes tsiviilkriiside maailma ning kõrgendatud kaitsevalmidus riigikaitselist.
Emma-kumma laiendamine teisele maailmale ei ole arusaadav, mõistlik ega võeta ka omaks,
seetõttu on vaja kasutusele võtta uus ühendmõiste. Riigikaitse maailmas ei ole vastuvõetav, et
sõda (relvastatud konflikt) on nüüdsest hädaolukord ning sama ka vastupidi – tsiviilkriisidele,
st loodusõnnetusele, epideemiale või tehnogeensele õnnetusele kõrgendatud kaitsevalmiduse
laiendamine ei ole samuti arusaadav.
Käesolevas eelnõus on „kriisiolukord“ katustermin nii Vabariigi Valitsuse kehtestatud
kriisiolukorrale (mille lävend on kõrgem kui hetkel kehtiv hädaolukord, mis on asutuse juhi
otsus), põhiseaduslikele erikordadele (eriolukord, erakorraline seisukord ja sõjaseisukord) ning
üldjuhul ka mobilisatsioonile ja demobilisatsioonile. Kriisiolukorra võib põhjustada
loodusõnnetus, nakkushaigus, katastroof – sellisel juhul on tegu tsiviilkriisist tingitud
kriisiolukorraga. Kriisiolukorra võib põhjustada ka oht põhiseaduslikule korrale või riigi
julgeolekule, sh teise riigi sõjaline rünnak või oht selliseks rünnakuks – sellisel juhul on tegu
riigikaitselise kriisiolukorraga. Lisaks eelnevalt nimetatud erikordadele ja tegevuste kogumitele
hõlmab riigikaitseline kriisiolukord ka RiKSis kasutusel oleva juhtimise ja meetmete kogumi,
mida tähistatakse terminiga „kõrgendatud kaitsevalmidus“. HOSis reguleeritud hädaolukord,
kui see ületab asutuste suutlikkuse ja toob kaasa ulatuslikud tagajärjed, on tsiviilkriisist tingitud
kriisiolukord.
Kriisiolukorra kehtestamisele Vabariigi Valitsuse poolt ei pea eelnema ametkondlikku kriisi
otsustamist (nt on kehtivas HOSis, et enne ei saa Vabariigi Valitsus eriolukorda kehtestada, kui
asutuse juht ei ole sedastanud hädaolukorra), kuna kriisiolukorra lävendi võib ületada ka äkitsi
juhtuv suurõnnetus, katastroof vms, kus on vaja hakata kohe reageerima. Samuti ei pea
Vabariigi Valitsuse kehtestatud kriisiolukorrale järgnema alati erikorda (eriolukorda,
erakorralist seisukorda või sõjaseisukorda), kui olukord suudetakse lahendada enne selle
eskaleerumist erikorraks.
Kriisiolukord kehtestatakse juhul, kui on täidetud mitu tingimust. Esmase tingimusena peab
olema vaja lahendada tsiviilkriisi või peab esinema oht tsiviilkriisi tekkeks või peab olema vaja
tõrjuda riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavat ohtu või selleks valmistuda või
osaleda kollektiivse enesekaitse operatsioonil. Kokkuvõtlikult võib öelda, et kriisiolukorra saab
kehtestada, kui juba on käes olukord või on oht, et lähiajal leiab aset sündmus:
22.05.2025
26
1) mis põhjustab tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või ohustab vahetult
paljude inimeste elu ja tervist või põhjustab suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju;
2) mis ohustab Eesti Vabariigi iseseisvust ja sõltumatust, territoriaalset terviklikkust ja
põhiseaduslikku korda või vajab mõni teine riik Eesti sõjalist abi, mida antakse kollektiivse
enesekaitse operatsiooni kaudu.
Sellele lisanduvad kolm tingimust, mis peavad olema kõik samal ajal täidetud:
1) lähimuse põhimõttest tulenevalt pädev asutus või isik ei saa või ei saa õigel ajal kriisi
lahendada või ohtu tõrjuda või selleks valmistuda ja vaja on valitsuse tasandil tagada mitme
asutuse või isiku tegevuse ühtsus ja koordineeritus;
2) olukorda ei ole võimalik lahendada eelnõus sätestatud juhtimiskorraldust rakendamata või
isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata ning
3) vaja läheb tavapärasest rohkem võimeid, sealhulgas personali, vahendeid ja varusid.
Seega hõlmab kriisiolukord kõiki neid sündmusi, mis võivad ohustada riigi julgeolekut,
põhiseaduslikku korda, rahva eksistentsi, põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna
toimimises või ohustada vahetult paljude inimeste elu ja tervist või põhjustada suure varalise,
majandusliku või keskkonnakahju, st need on sündmused, mille mõju on laiaulatuslik
(puudutavad kogu ühiskonda) või kus riigil on vaja asuda tegema ettevalmistusi, et end
ähvardavate või realiseerunud ohtude eest kaitsta. Kriisiolukorraga võib olla näiteks tegemist,
kui leiab aset sõjaline või muu relvastatud rünnak Eesti riigi vastu, Eesti põhiseadusliku korra
vägivaldse kukutamise katse, toimuvad ulatuslikud terroristlikud tegevused või vägivallaga
seotud kollektiivsed surveaktsioonid, vägivaldselt isoleeritakse mõni Eesti paikkond jne.
Lähiminevikust võib kvalifitseeruda kriisiolukorraks COVID-19 kriis, sõjapõgenike
vastuvõtmisega seotud kriis. Küll aga on kriisiolukorra kehtestamise eeldus, et olukorda
lahendavatel asutustel jääb puudu nt meetmetest, olukord on väga suure mõjuga jne. Teisisõnu
– lisaks ohu ilmnemisele peab olukorra lahendamiseks olema vajalik erandlik
juhtimiskorraldus, kriisiolukorra meetmete rakendamine ning ametkonna ja ühiskonna
laiaulatuslik kaasamine. Tegemist on olukordadega, mis võivad eskaleeruda kriisiolukorraks,
kui asutuste ressursid ja meetmed on ammendunud, ning olukord eskaleerub, sel on mõjusid
teistesse valdkondadesse ja see vajab seetõttu kõrgemal tasemel juhtimist ja koordineerimist.
Kuivõrd riigikaitse lahutamatu osa on rahvusvaheline sõjaline koostöö, siis võib sündmuse
määratleda kriisiolukorrana ka siis, kui sellega kaasneb vajadus osaleda kollektiivse enesekaitse
operatsioonil. Kollektiivse enesekaitse operatsioon on eelnõu § 136 punkti 1 tähenduses selline
operatsioon, mille puhul Eesti Vabariik kasutab Kaitseväge teise riigi vastu suunatud
relvastatud kallaletungi tõrjumiseks või teised riigid kasutavad oma relvajõude Eesti Vabariigi
vastu suunatud rünnaku lõpetamiseks Eesti Vabariigi territooriumil. Teise riigi julgeolekut
ähvardavale ohule reageerimise eelduseks on, et oht ähvardab riiki, mille puhul Riigikogu on
teinud otsuse kaitsta seda sõjaliselt. Vabariigi Valitsus ei saa otsustada kriisiolukorda igat riiki
ähvardava ohu korral. Seejuures Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (North Atlantic Treaty
Organization – edaspidi ka NATO) liikmesriigina on Eestil kohustus toetada teisi riike sõjaliste
vahenditega.
Otsuse selle kohta, kas ja millal on kriisiolukord, teeb Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus ei
saa otsustada kriisiolukorra üle ainult siis, kui erikorra on välja kuulutanud kas Vabariigi
President või Riigikogu – sellisel juhul loetakse kriisiolukord automaatselt tekkinuks või
jätkuvalt kehtivaks (vt § 20 lõiked 7–10).
22.05.2025
27
Lisaks võetakse kasutusele termin „riigikaitseline kriisiolukord“, mis tähistab kriisiolukorra
eriliiki. Riigikaitseline kriisiolukord kehtestatakse § 3 lõikes 3 sätestatud tingimuste korral ning
§ 3 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul, kui on vaja tõrjuda riigi julgeolekut või põhiseaduslikku
korda ähvardavat ohtu või selleks valmistuda või osaleda kollektiivse enesekaitse operatsioonil.
Seega saab riigikaitseline kriisiolukord olla tulenevalt PSist kahel eesmärgil – sisejulgeoleku
tagamiseks (eelkõige olukord enne erakorralist seisukorda) ning riigi sõjaliseks kaitsmiseks või
selleks valmistumiseks. Vabariigi Valitsus peab kriisiolukorra kehtestamisel otsustama, kas
tegu on tsiviilkriisist tingitud kriisiolukorraga või riigikaitselise kriisiolukorraga.
Kehtiva õiguse (RiKS) kohaselt otsustab valitsus kõrgendatud kaitsevalmiduse ja selle järel
hakkavad nii Kaitsevägi kui ka kõik teised asutused, kellele on määratud riigikaitseülesanded,
oma valmisolekut tõstma. Ühtse kriisideks valmistumise ja lahendamise maailma kujundamise
huvides on asendatud eelnõus kõrgendatud kaitsevalmiduse termin riigikaitselise kriisiolukorra
terminiga. Samas ei ole need terminid sisult samaväärsed – riigikaitseline kriisiolukord on laiem
ning hõlmab ka kõiki erikordi (vt täpsemalt allpool).
Riigikaitseline kriisiolukord hõlmab ka põhiseadusliku korra kaitset. Ohtu põhiseaduslikule
korrale või rünnakut põhiseadusliku korra vastu ei ole lihtne eristada ei võimaliku vastase
taotluse ega ka kasutatavate tööriistade poolest Eesti riigi vastu suunatud sõjalisest rünnakust.
Kõik need on põhiseaduse mõttes eksistentsiaalsed ohud Eesti Vabariigi iseseisvusele,
sõltumatusele ja konstitutsiooniliste põhimõtete kehtimisele.
Põhiseaduse kommentaaridest: Põhiseadusliku korrana mõistetakse riigi suveräänsust (st
iseseisvust ja sõltumatust), konstitutsionaalseid põhimõtteid ning põhiseaduslike
institutsioonide toimimise olulisi tingimusi. Iseseisvusena käsitatakse riigi eksisteerimist
eraldiseisva riigina ning keeldu muuta Eestit mõne riigi osaks. Sõltumatus tähendab, et ükski
välisriik ei saa anda Eestile kohustuslikke juhiseid ja nende täitmist kontrollida muul juhul, kui
Eesti on seda ise vabatahtlikult sõlmitud välislepinguga lubanud. Konstitutsionaalseteks
põhimõteteks on eelkõige demokraatia, õigusriigi, vabariigi, rahvusriigi, võimude lahususe ja
tasakaalustatuse, inimväärikuse ning põhiõiguste ja vabaduste austamise põhimõtted.
Eelnõu on koostatud eeldusel, et ohu korral põhiseaduslikule korrale peame valmis olema
sõjaliseks agressiooniks ja vastupidi – sõjalise agressiooni korral on vastase eesmärk õõnestada
ka põhiseadusliku korra kehtimist. Lisaks otseselt operatsioone juhtiva Kaitseministeeriumi ja
Siseministeeriumi valitsemisalale peavad valmidust tõstma ka teised laia riigikaitsega seotud
asutused, ettevõtted (sh elutähtsa teenuse osutajad (edaspidi ka ETO)) ja põhiseaduslikud
institutsioonid (nt Eesti Pank). Analoogne korraldus kehtib ka praegu RiKSi alusel, eelnõu
laiendab suurel määral nende laia riigikaitse osaliste hulka, kellel on eksistentsiaalses kriisis
roll, et tagada Eesti Vabariigi suveräänsuse ja konstitutsiooniliste põhimõtete kehtimine.
Samuti tuleb tagada toetus Kaitseväe vajadustele sõjalise agressiooni ennetamisel ning
tõrjumisel.
Kriisiolukorra termini kasutuselevõtmisega saavutatakse riigi ja ühiskonna terviklik võime ja
valmisolek kaitsta ennast nii välise vaenlase vastu, sisemiste julgeolekuohtude vastu kui ka
looduse tekitatud, nakkushaiguste ja elutähtsate teenuste ulatuslikest häiretest põhjustatud
sündmuste vastu, kuna selle kaudu annab Vabariigi Valitsus nii ametkonnale kui ka ühiskonnale
signaali, et vaja on hakata töötama teises rütmis, täitma kriisiülesandeid ja olukorda lahendama
või olla valmis seda kohe lahendama.
22.05.2025
28
Kriisiolukorraks ette nähtud regulatsiooni rakendamiseks ei ole vaja kriisiolukorda, mis ei too
kaasa erikorda, Riigikogus heaks kiita (võrdle RiKSi kõrgendatud kaitsevalmidus), sest
kriisiolukord ei ole erikord, millega antakse ulatuslikud volitused põhiõiguste ja -vabaduste
piiramiseks. Vabariigi Valitsuse otsusega fikseeritakse faktiliste asjaolude ilmnemine: oht ning
riigi vajadus olukorra lahendamiseks. Selleks, et riik saaks asuda tegema ettevalmistusi riiki
ähvardava ohu tõrjumiseks, piisab valitsuse poolt kriisiolukorra kehtestamisest.
Kui ilmnenud asjaolude tõttu on vaja välja kuulutada eriolukord, siis see on samuti Vabariigi
Valitsuse pädevuses, kui aga erakorraline seisukord, sõjaseisukord või mobilisatsioon, siis teeb
seda PSist lähtuvalt Riigikogu. Erandjuhul võib sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni välja
kuulutada ka Vabariigi President. Sellisel juhul loetakse kriisiolukord kehtestatuks erakorralise
seisukorra, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamisest alates ning Vabariigi Valitsus
eraldi kriisiolukorda oma otsusega kehtestama ei pea. Eriolukorra, erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal ei saa Vabariigi Valitsus otsustada kriisiolukorra lõppemise üle, kuna need
on automaatselt seotud. Demobilisatsioon võib kesta kauem, kui eksisteerivad kriisiolukorra
põhjustanud asjaolud, mille esinemist peab Vabariigi Valitsus järjepidevalt hindama, mistõttu
jääb demobilisatsiooni korral valitsusele võimalus otsustada kriisiolukorra lõppemise üle (vt §
20 lõige 10).
PS eristab kolme erikorda: eriolukord, erakorraline seisukord ja sõjaseisukord. Lisaks mainib
PS mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni, mis on tegevuste kogumid kriisiolukorra ajal, mitte
iseseisvad erikorrad. Erikorra eesmärk on anda kindlaksmääratud isikutele, institutsioonidele
või asutustele riiki ähvardavate tõsiste ja vahetute ohtude tõrjumiseks eripädevus ja -volitused,
kuna õiguskorras ettenähtud tavapäraste kriisiolukorra lahendamise meetmete ja
juhtimiskorraldusega ei ole võimalik neid ohte kiiresti tõrjuda. Erikord võimaldab kehtestada
riigikorralduse erisused, mis võimu kontsentreerumise tõttu kiirendavad demokraatlikku
otsustusprotsessi. Erikord ei ole uus olukord, vaid üksnes nn tööriistakast olukorra
lahendamiseks. Olukord, mille lahendamiseks on vaja välja kuulutada erikord, võib olla jätkuv
ja sama, kuid muutunud on ohu raskusaste (ulatus) ja kestus. Eriolukord kuulutatakse välja post
factum – nakkushaigus juba levib, loodusõnnetus ja katastroof on juba aset leidnud. Kui
riigikaitse valdkonnas on Vabariigi Valitsusel võimalik otsustada kõrgendatud kaitsevalmiduse
kaudu asutuste ja ettevõtete valmiduse suurendamine nt ähvardava ohu korral, siis tsiviilkriiside
puhul Vabariigi Valitsusel vaheastet õigusaktidega ette nähtud ei ole. HOS sätestab
hädaolukorra asutusekeskse tööriistana ning eriolukorra võib Vabariigi Valitsus välja
kuulutada, kui sündmus on toimunud. Kriiside ennetamiseks ja neile õigel ajal reageerimiseks
on hädavajalik, et riik saab teha vajalikud ettevalmistused kogu laia riigikaitse ulatuses õigel
ajal. Kõige olulisem on kriise ennetada, et ei tekikski vajadust neid kunagi lahendama hakata.
Seetõttu luuakse eelnõuga kriisiolukorra termin, mis on vahend, mille abil suurendada asutuste
ja isikute valmidust ja mis võimaldab paindlikult kriisidele reageerida.
RiKS sätestab kaitsevalmiduse astmed (üldine kaitsevalmidus, kõrgendatud kaitsevalmidus,
sõjaseisukord), mille eesmärk on sarnane erikordadega: tagada eripädevuse ja -volituste
andmine, et riik oleks võimeline ja valmistunud ennetama ja tõrjuma julgeolekut ähvardavat
ohtu, sõltumata ohust ja selle ulatusest.
Kehtiva õiguse kohaselt valmistutakse sõjaliseks riigikaitseks ja tõrjutakse riigi julgeolekut
ähvardavaid ohtusid RiKSi alusel (riigi kaitsetegevuse kava, riigikaitseülesannete määramine,
koormiste määramine ja täitmine jne) ning tsiviilkriisideks (nakkushaigus, mürgistus,
kiirgusõnnetus, küberintsidendid jne) HOSi järgi. ErSSis puudub üldsegi spetsiifiline
eriregulatsioon, kuidas valmistuda põhiseaduslikku korda ähvardavateks ohtudeks, või on see
22.05.2025
29
regulatsioon äärmiselt piiratud.6 Põhiseaduslikku korda ähvardavateks ohtudeks valmistumine
ja nende tõrje regulatsioon on killustunud hädaolukordade ennetamise ja nendeks valmistumise
ning riigi (sõjaliseks) kaitseks valmistumise regulatsiooni vahel. ErSSis on reguleeritud üksnes
erakorralise seisukorra väljakuulutamise põhjustanud olukordade lahendamine. Praegune
õigusruum ei võimalda terviklikku lähenemist riigi ja ühiskonna ees seisvatele ohtudele ja
sündmustele ning neiks valmistuda ja neile reageerida. Vt pikemalt ka seletuskirja lisast 4.
„Kriisiolukord“ saab uueks katusterminiks sündmustele enne erikordi, enne mobilisatsiooni,
demobilisatsiooni või kollektiivse enesekaitse operatsioonil osalemist ning ka nende ajal.
Vastavalt nimetatud olukordade raskusastmele ning riiki ja ühiskonda ähvardavate ohtude ja
sündmuste mõjust lähtuvalt on kriisiolukorra ajal kasutatavad meetmed ja piirangud erineva
raskusastmega. Kriisiolukorra meetmete puhul lähtutakse proportsionaalsusest, õigusselgusest
ja õiguskindlusest. Samuti on oluline säilitada RiKSis kõrgendatud kaitsevalmiduse ajaks ette
nähtud meetmeid (nt eelarvevahendite kasutuselevõtmine). Samas on laiendatud regulatsiooni,
kuidas valmistuda põhiseaduslikku korda ähvardavateks ohtudeks. Kriisiolukorra termini
kasutusele võtmine muudab riigikaitseks valmisoleku tagamise paindlikumaks, kuna võimaldab
kohaldada ühesugust regulatsiooni kõigi riigikaitse eesmärkide saavutamise tagamiseks.
Eelnõuga kaotatakse kehtivas õiguses olevad erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kasutada
olevate meetmete erisused.
Kriisiolukorra lahendamise juhtimise ja meetmete kogumi kasutusele võtmine:
• loob selge seose asutuste ja isikute valmiduse suurendamise (kriisiülesannete täitmisele
asumine, sundkoormiste kohaldamine jne) ja erikorra ajal kasutatavate meetmete vahel
(eriolukord, erakorraline seisukord ja sõjaseisukord);
• ühtlustab riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavateks ja tsiviilkriise
põhjustavateks olukordadeks ja ohtudeks ettevalmistuse planeerimist;
• loob ühtsed õiguslikud alused elanikkonnakaitseks, riigikaitseks ja valmisoleku
suurendamiseks vajalike sõjaliste, majanduslike ja muude tegevuste elluviimiseks;
• loob riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavate ja tsiviilkriise põhjustavate
olukordade ulatusest ja kahjustatavate õigushüvede olulisusest lähtuva regulatsiooni
isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamiseks;
• rakendab ühetaolist valitsuse tasandi juhtimiskorraldust kõigi kriisiolukorda
põhjustavate sündmuste lahendamiseks.
Vabariigi Valitsusel on otsuse tegemisel diskretsiooniõigus. Vabariigi Valitsusele on eelnõuga
antud volitus kaaluda, kas tegemist on kriisiolukorraga, st kas täidetud on kriisiolukorra
eeltingimused, ning millised on vajalikud lisategevused (nt esitada Riigikogule ettepanek
erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks või lisaeelarve eelnõu jne).
Vabariigi Valitsusel on kriisiolukorra kehtestamisel ja kriisiolukorra ajal õigus ja ka kohustus
kindlaks määrata, millise olukorraga on asjaomasel juhul tegemist, samuti seada kriisiolukorra
lahendamisel eesmärke, neid muuta ning otsustada kriisiolukorra lahendamisel prioriteete.
Kui Vabariigi Valitsus kehtestab kriisiolukorra, siis määrab valitsus ka selle olukorra n-ö
olemuse, millise olukorra lahendamiseks see otsustatakse (nt tsiviilkriisi – nakkushaiguse –
lahendamiseks, massilise korratuse lahendamiseks, riigikaitse tagamiseks vms). Valitsus annab
ka kriisiolukorra lahendamise eesmärgi, nt sõjalise agressiooni ohu korral valmistuda sõjaks.
6 ErSSi § 7 sätestab üksnes, et Eesti põhiseaduslikku korda ähvardavast ohust teavitatakse viivitamata Vabariigi
Presidenti, Vabariigi Valitsust ning Riigikaitse Nõukogu ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni liikmeid.
22.05.2025
30
Samuti võib eesmärk kriisis muutuda. Kui algselt hinnati, et sõjalist ohtu pole, aga ilmneb, et
on, siis saab valitsus kiirelt ümber otsustada ning anda asutustele uued eesmärgid ja
tegevussuuna, sh hinnata riigi eelarveliste vahendite ja asutuste ressursside ümberjagamise
vajadust ning võimalusi.
Kriisiolukorra kehtestamine toob kaasa järgmise:
• asutused, KOVid ja ettevõtjad hakkavad täitma püsivaid kriisiülesandeid;
• Riigikantselei hakkab koordineerima täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust
kriisiolukorra lahendamisel;
• Päästeamet toetab kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust teabevahetuse ja
koostöö korraldamisega ja nõustab kohaliku omavalitsuse üksuseid;
• kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus võib anda täidesaatva riigivõimu
asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule avaliku võimu kandjale korraldusi
kriisiolukorra lahendamiseks;
• kriisiolukorra juht (peaminister) võib anda korraldusi ministrile või kriisiolukorra
lahendamise eest vastutavale asutusele, kui minister / lahendav asutus ei tee seda ise või
ei tee piisavalt operatiivselt;
• võib anda ühekordseid kriisiülesandeid;
• võib rakendada isikutele püsiva kriisiülesande täitmiseks ameti- ja töökohajärgset
töökohustust või ameti- ja töökohavälist kodanikukohustust;
• võib anda isikule täiendavaid töö- ja teenistusülesandeid ja vajaduse korral saata ta neid
täitma teise ametiasutuse või isiku juurde ning väljapoole tema alalist töö- või
teenistuskohta;
• võimalus rakendada kodanikukohustust (ühekordne töökohustus);
• kohaldada järgmisi piiravaid meetmeid: kohustada sideettevõtjat piirata lõppkasutajale
sideteenuse osutamist või sellele juurdepääsu, liikumispiirangud, teadete ja õigusaktide
avaldamise kohustus;
• tehakse riiklikku järelevalvet kohaldatud piiravate meetmete täitmise üle.
Eriolukorras lisandub:
• asja sundkasutamine ja sundvõõrandamine (nt Päästeameti poolt evakuatsiooniks või
varjumiseks);
• avalike kogunemiste, koosolekute korraldamise ja pidamise keelamine;
• finantssektori erandid (§ 35).
Riigikaitselise kriisiolukorra ajal lisaks eeltoodule (suures osas praegused kõrgendatud
kaitsevalmiduse meetmed):
• Kaitsevägi võib põhjendatud juhtudel kalduda kõrvale määruste, korralduste, otsuste
või käskkirjadega kehtestatud normide täitmisest;
• võib rakendada kriisiolukorra ajal töösuhete regulatsiooni ka erasektorile;
• riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku juures töötava ametniku palka ja töötaja
töötasu võib ühepoolselt vähendada;
• võib kohaldada haldusmenetluse ja riigivastutuse erandeid;
• Kaitsevägi võib põhjendatud vajaduse korral anda korraldusi asutustele ja KOVidele;
• Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitsevägi saavad õiguse võtta asju sundkasutusse
ja sundvõõrandada;
• kaitseväekohustuslaste ja kriisitöökohal olijate suhtes võimalik kohaldada Eestist
lahkumise piirangut;
• isikut tõendava dokumendi kaasaskandmise kohustus;
22.05.2025
31
• Vabariigi Valitsus võib anda Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile
õiguse kasutada sõjarelvi, kui see on vajalik riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks;
• Kaitseväel võimalik saada oma kasutusse tsiviil-raadiosagedusi ja tagada õhuruumi
kaitse ja kontroll;
• Vabariigi Valitsusel võimalik otsustada riigieelarve muutmise selliselt, et raha läheks
riigi sõjaliseks kaitsmiseks, ning otsustada 10% ulatuses selle rakendamise juba enne
Riigikogu otsust. Nt kui vajalik hakata valmidust tõstma ning liitlaste siiatoomist ette
valmistama;
• finantssektori erandid (§ 35).
Vabariigi Valitsus võib volitada Kaitseväele riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks
järgmiste piiravate meetmete kohaldamise (Vabariigi Valitsuse volitus on võimalik anda juba
tavaolukorras, kui on koostatud kriisiplaanid ja selliste meetmete vajadus on planeerimisel
ilmnenud):
• sideteenuse ja sidevõrgule juurdepääsu piiramine;
• liikumise piiramine
• avaliku kogunemise, koosolekute korraldamise ja pidamise keelamine
• isikut tõendava dokumendi kaasas kandmise kohustuse kehtestamine.
Vabariigi Valitsus võib määrusega volitada Kaitseväge tegema riiklikku järelevalvet
eelnimetatud piiravate meetmete täitmise üle ja kohaldama KorSis sätestatud riikliku
järelevalve erimeetmeid, kui need on vastava piirava meetme täitmise tagamiseks kohased ja
vajalikud:
• küsitlemine ja dokumentide nõudmine
• kutse ja sundtoomine
• isikusamasuse tuvastamine
• isikusamasuse tuvastamine erilise tuvastusmeetmega
• isikuandmete töötlemine jälgimisseadmestiku kasutamisega
• isikuandmete töötlemine andmete saamisega sideettevõtjalt
• viibimiskeeld
• sõiduki peatamine
• isiku kinnipidamine
• turvakontroll
• isiku läbivaatus
• vallasasja läbivaatus
• valdusesse sisenemine
• valduse läbivaatus
• vallasasja hoiulevõtmine
Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib lisaks eeltoodule rakendada järgmisi meetmeid:
• Kaitseväel võimalik põhjendatud vajaduse korral jätta täitmata sõjaseisukorra ajal
norme, mis vahetult takistavad riigi sõjalist kaitsmist (nt relvade ja laskemoona koguste
piirangud, looduskaitsealade regulatsioonid, liiklusseaduse sätted jne).
• keelutund, ettevõtja, ühingu ja sihtasutuse tegevusele tingimuste seadmine või tegevuse
peatamine, majandustegevuse piiramine, streikide ja töösulgude keelamine,
meediateenuste osutamise piiramine, infoühiskonna teenuste piiramine, teabele
juurdepääsu piiramine, sidevahendite kasutamise piiramine, sõnumisaladuse ja kodu,
perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramine, rahaliste hüvitiste ja toetuste
maksmise piiramine.
• Vabariigi Valitsus võib erakorralise ja sõjaseisukorra ajal:
22.05.2025
32
- peatada osaliselt või täielikult Vabariigi Valitsuse, ministri, valla- ja linnavolikogu või
valla- ja linnavalitsuse määruse täitmise või kehtivuse, kui see takistab vahetult
kriisiolukorra lahendamist;
- tunnistada osaliselt või täielikult kehtetuks kriisiolukorra ajal antud ministri, valla- ja
linnavolikogu või valla- ja linnavalitsuse määruse, kui see takistab vahetult
kriisiolukorra lahendamist;
• sõjaseisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus kehtestada ja sõlmida vaherahu või sõlmida
rahulepingu ning esitada selle Riigikogule ratifitseerimiseks ja anda Kaitseväele
korralduse peatada lahingutegevus, nt kehtestada või sõlmida lahinguväljal relvarahu,
või katkestada kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane oma tegevusega ei täida
selle tingimusi.
• asutustel ja KOVidel võimalik jätta täitmata ülesanded, mida ei ole mõistlik
kriisiolukorra ajal täita, kui need takistavad riigikaitseliste ülesannete täitmist.
§ 4. Tsiviilkriisiks valmistumise ja selle lahendamise ning riigikaitse põhimõtted
Paragrahv 4 toob esile peamised põhimõtted, millest lähtuvalt valmistutakse nii tsiviil- kui ka
riigikaitselisteks kriisideks ja neid kriise lahendatakse.
Lõigetes 1 ja 2 selgitatakse kriisolukorraks valmistumise ja selle lahendamise põhimõtet avara
julgeolekukäsituse kaudu. See tähendab, et julgeolekuolukorra hindamisel ja julgeoleku
tagamisel võetakse arvesse kõiki globaalseid ning siseriiklikke suundumusi olenemata nende
tekkeallikast või -kohast. Julgeolekut mõjutavad ka paljud asümmeetrilised ohud, mis ei tunne
riigipiire ja mille allikad on raskesti tuvastatavad. Näiteks: kliimamuutused, nendest tulenev
ränne või esilekutsutud ränne, pandeemia vms. Avar käsitus on vajalik eelkõige seetõttu, et
nüüdisaegses maailmas saab riigi iseseisvust ja sõltumatust mõjutada ning suunata palju
mitmekesisemate vahenditega kui „riigikaitse“ tavapärased valdkonnad, sõjaline kaitse,
rahvusvaheline tegevus või sisejulgeolek. Avar julgeolekukäsitus on paljuski suunatud välistele
julgeoleku mõjutajatele, aga hõlmab ka sisemisi mõjutajaid.
Lai riigikaitse on osa avarast julgeolekukäsitusest. Lai riigikaitse tähendab riigi kaitsmist ja
riigikaitseks valmistumist mis tahes ohtude eest, vektoritel või domeenides, kus need ilmneda
võivad. Laia riigikaitset viiakse ellu kõikide riigi käsutuses olevate nii sõjaliste kui ka
mittesõjaliste võimete ja ressurssidega, ühendades olulised tegevused nii avalikust, era- kui ka
kolmandast sektorist.
Tsiviilkriiside ja riigikaitse tervikmaailma jaoks on kogu riiki ning ühiskonda läbiva
valmisoleku ning kaasatuse põhimõtte sõnastamiseks seepärast paslik lähtuda avarast
julgeolekukäsitusest. Avar julgeolekukäsitus on strateegiadokumentides kasutuses olnud alates
1996. aasta „Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuundade“ dokumendi vastuvõtmisest. Selle
põhimõtte seaduse tasandile toomise eesmärk on rõhutada, et vajaduse korral kasutatakse suure
mõjuga tsiviilkriiside või riigikaitseliste kriiside lahendamiseks kõiki riiklikke ja mitteriiklikke
ressursse ja selle jaoks peab ka ühiskond valmis olema. Seaduse tasandil nähakse ette
tingimused ja piirangud selleks, et nii sõjalisi kui ka mittesõjalisi kriise lahendatakse
proportsionaalselt ning kriisi ulatusele ja ohu suurusele vastavalt.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et avara julgeolekukäsituse alla käib kõik, milleks tuleb riigil ja
ühiskonnal valmis olla, ning lai riigikaitse on kõik see, mis võib viia sõjalise konfliktini ning
vajadusele kasutada jõudu (sh nt terrorism). Käesoleva eelnõu kontekstis on tsiviilkriisid suure
mõjuga kriisid, käesoleva eelnõu fookuses ei ole kriiside lahendamise kontekstis väiksemad,
22.05.2025
33
asutuste igapäevase töö pädevusse jäävad väiksemahulised kriisid. Seega suuremate
tsiviilkriiside lahendamisel on avar julgeolekukäsitus see, millest lähtuda.
Lõike 3 kohaselt valmistub tsiviilkriisiks ja seda lahendab ning riigikaitset tagab iga asutus ja
isik oma pädevuse kohaselt. Oluline on siinkohal mainida ka lähimuse põhimõtet, mis kehtivas
õiguses on sedastatud HOSi § 3 lõikes 3 (Kriisireguleerimisülesandeid täidetakse lähimuse
põhimõtte kohaselt võimalikult madalal vajalikul tasandil). Oluline on mitte eskaleerida kõike
kriise võimalikult kõrgele tasandile (Vabariigi Valitsusse) või siis ka vastupidi, kui on näha, et
olukord on tõsine, siis mitte lahendada seda olematu ressursi ja puudulike meetmetega
võimalikult all. Oluline on lahendada kriise konkreetse kriisi lahendamiseks vajalikul tasandil.
Kõigi isikute ja asutuste tavapärased ülesanded ja volitused kehtivad edasi ka kriisiolukorra
ajal, sh selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal,
kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kriisiolukorra ajal ei ole võimalik muuta asutustevahelist
ülesandepüstitust, mis omakorda tingib vajaduse, et iga kriisis rolli omav asutus või isik oleks
valmis (toimepidevuse ja kriisiplaanide koostamise kaudu) täitma oma kriisiülesandeid ka
kriisist tingitud keerulisemas olukorras. Asutuse juhil on õigus teha oma asutuse töös
ümberkorraldusi ja suunata ressurss nendele tegevustele, mis nõuavad kiiret reageerimist.
Valmistudes madalama tasemega kriisideks, ollakse valmis ka suurema mõjuga kriisidega
toimetulekuks. Oluline on, et asutus on valmis tema vastutusvaldkonnas esineda võivatele
kriisidele igal ajal reageerima. Eelnõuga kaotab senine HOSi ühtne ametkondlik
valmisolekuaste „hädaolukord“ juriidilise tähenduse. Asutused jätkavad allpool kriisiolukorra
lävendit jäävatele intsidentidele, sündmustele, ulatuslikele sündmustele, olukordadele vms
reageerimist eriseaduste alusel, kus põhiõiguste piirangud ei ole nii intensiivsed, st piirangu
kestus on lühiajaline ja piirang hõlmab vähesel hulgal isikuid, nt päästesündmuse lahendamine.
Täpsemalt, neid juhtumeid saab asuda vahetult ennetama või lahendama enne kriisiolukorra
kehtestamist ametkondliku koostöö raames ning seda ennetamise ja lahendamise eest vastutava
asutuse initsiatiivil. Neid juhtumeid saab hädaolukorra asemel nimetada eriseadustest lähtuvalt
epideemiaks, ulatuslikuks pääste- või politseisündmuseks, küberintsidendiks, CBRN-
juhtumiks7, eriti ohtlikuks loomataudiks vms. Vahetu ennetamine või lahendamine toimub
vastavalt eriseadustele (sh neis esitatud piiravaid meetmeid kasutades), näiteks:
• lisaõppekogunemine (Kaitsevägi, RiKS)
• sundkasutusse võtmine (Päästeamet, PäästeS)
• viibimiskeeld (Politsei- ja Piirivalveamet, KorS)
• IT-süsteemile juurdepääsu piiramine (Riigi Infosüsteemi Amet, KüTS)
• karantiini määramine (Terviseamet, NETS)
• eriti ohtliku loomataudi tõrje meetmed (Põllumajandus- ja Toiduamet, VS)
Nende üldnimetajate all toimuvad sündmused või olukorrad võivad viia kriisiolukorrani,
sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorra, erakorralise seisukorra või
sõjaseisukorra väljakuulutamiseni.
See tingib, et kriisiplaanide koostamisel tuleb asutustel ja isikutel valmistuda nii väiksema
mõjuga sündmuse lahendamiseks kui ka suure mõjuga tsiviilkriisi või riigikaitselise kriisi
lahendamiseks vastavalt ülesannete jäävuse põhimõttest tulenevatele kriisiülesannetele.
Seejuures annab suure mõjuga sündmuseks valmistumine asutusele ja isikule ning riigile
tervikuna suurema valmisoleku reageerida alla kriisiolukorra lävendi olevale väiksema mõjuga
intsidendile, sündmusele, olukorrale vms.
7 Olukord, kus võivad esineda keemilised, bioloogilised, radioloogilised või tuumaohud.
22.05.2025
34
Lõike 4 kohaselt tagatakse riigikaitset lähtudes riigikaitse laiast käsitusest, mille eesmärk on
riigi kaitsmine ja selleks valmistumine, kasutades kõiki riigi käsutuses olevaid sõjalisi ja
mittesõjalisi võimeid ja ressursse ning kaasates kogu ühiskonna, vahendid ja varud. Praeguses
julgeolekukeskkonnas ähvardavad Eestit palju mitmekesisemad ohud kui vaid sõjalised
rünnakud. Seega peab riigi kaitsmiseks valmistuma mitte ainult Kaitsevägi, vaid kõik
riigiasutused ning kogu ühiskond. Sellest põhimõttest lähtudes on 2010. aastal kinnitatud Eesti
riigikaitse strateegia ning 2014. aastal vastu võetud laiapindse riigikaitse arengukava aastateks
2013–2022, millele järgneb veelgi ambitsioonikam riigikaitse arengukava aastateks 2017–
2026. Samuti näeb ette ka kehtiv RiKS, et kõrgendatud kaitsevalmiduse kehtestamise järel
hakkavad kõik asutused ja juriidilised isikud, kellele on määratud riigikaitseülesanded, oma
ülesandeid täitma.
Laia riigikaitse käsituse kohaselt jaguneb riigikaitse kuueks peamiseks omavahel seotud
tegevussuunaks, millel on konkreetsed vastutajad. Seejuures lähtutakse põhimõttest, et
asutused, kes vastutavad ühe või teise valdkonna eest sõjaajal, peavad seda tegema ka rahuajal.
Riigikaitset kirjeldatakse kui laiapõhjaliste tegevuste kogumikku järgmiste tegevussuundadega:
1. Riigi ja ühiskonna toimepidevus – hõlmab riigi ja ühiskonna toimimist elutähtsate teenuste
või muude riigikaitse tähenduses oluliste teenuste toimepidevuse tagamise kaudu mis tahes
olukorras. Arvestatakse ka kriisisituatsioonis avaliku võimu poolt oma põhiliste ülesannete
täitmist, riigivalitsemise riskikindlust ja kerksust ning riigi strateegilise tasandi juhtimisvõimet.
Erinevate teenuste toimimine kriisiolukorra ajal on vajalik nii elanikkonnale tervikuna kui ka
erinevatele ametkondadele või muudele juriidilistele isikutele. Lisaks tuleb ühiskonna sidususe
saavutamiseks suurendada elanikkonna enda teadlikkust ja valmisolekut kriisisituatsioonideks.
Elutähtsate teenuste või muude oluliste teenuste vastu suunatud ründed nõrgestavad ühiskonna
vastupanuvõimet. Toimepidevuse kindlustamisega tagatakse ühiskonna toimimine
ohuolukorras ning samuti paremad eeldused toimuva kriisi lahendamiseks või vastase rünnaku
tõrjumiseks.
2. Rahvusvaheline tegevus – sisaldab rahvusvahelisel tasandil pingete ennetamist, vähendamist
ja sobivate tingimuste loomist nii usutavaks heidutuseks kui ka kollektiivkaitse ja kriisiohje
rakendumiseks. Rahvusvahelise tegevusega tagatakse Eestile rahvusvahelises keskkonnas need
soodsad tingimused, mis on vajalikud ja aitavad meil tulemuslikult rakendada NATO
kollektiivkaitset või rahvusvahelist kriisiohjet. Samuti soovitakse rahvusvahelise tegevusega
tagada, et kriisi või relvakonflikti korral valitseks NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahel
solidaarsus ning ühtne olukorrataju toimuva kohta.
3. Strateegiline kommunikatsioon – hõlmab riigi strateegilise kommunikatsiooni arendamist ja
psühholoogilist kaitset.
Strateegilise kommunikatsiooni eesmärk on Eesti julgeolekupoliitikale toetuse tagamine,
avalikkuse julgeolekuolukorrast teadlikkuse hoidmine ja paanika vältimine, vaenuliku
mõjutustegevuse neutraliseerimine ning valeinfo paljastamine ja selle leviku takistamine.
Strateegiline kommunikatsioon sisaldab riigi tegevuste planeerimist ja koondamist üheks
kommunikatiivseks tervikuks ja selle edastamist ühiskonnale.
4. Sisejulgeolek – siia kuuluvad sisejulgeoleku tagamine ja asutuste valmisolek kriisi või
rünnaku ajal ning samuti Eesti iseseisvuse, suveräänsuse ja põhiseadusliku korra kaitse.
22.05.2025
35
Sisejulgeoleku tagamisega kindlustatakse Eesti põhiseadusliku korra vastu suunatud igasuguse
varjatud või hübriidse tegevuse tõkestamine ja samuti avaliku korra kaitsmine. Eesti-vastase
rünnaku korral tagatakse asutuste põhiülesannete täitmine, elanikele vajaliku abi kättesaadavus
või kaasnevate kriiside lahendamine.
5. Tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele – hõlmab sõjalise kaitse tõhusat käivitumist ja selle
efektiivselt toimima jäämist. Tsiviilsektori toetus sisaldab mobilisatsiooni, riigivara
kasutuselevõtmist, liitlaste vastuvõtmist ja neile vajaliku taristu olemasolu, sundkoormiste
rakendamist ning oluliste varade ja teenuste omanikega sõlmitavaid lepingulisi suhteid.
Tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele ei tohi märgatavalt vähendada ülejäänud ühiskonna
toimepidevust.
6. Sõjaline kaitse – siia kuuluvad iseseisva kaitsevõime arendamine ja tagamine ning NATO
kollektiivkaitse rakendumine. Eesti sõjalise kaitse aluseks on iseseisev kaitsevõime ning NATO
kollektiivkaitse. Sõjalise kaitsega tagatakse piisavad võimed riigi suveräänsuse tagamiseks ning
sõjalise rünnaku ennetamiseks, tõkestamiseks ja tõrjumiseks.
Nii lai riigikaitse kui ka avar julgeolekukäsitlus on aastaid kasutusel olnud mõisted, mida on
selgitatud julgeolekupoliitika alustes. Laia riigikaitse kohaselt kasutatakse riigi kaitsmiseks ja
selleks valmistumiseks kõiki riigi käsutuses olevaid sõjalisi ja mittesõjalisi võimeid ja ressursse
ning kaasates avaliku, era- ja kolmanda sektori. Seega hõlmab lai riigikaitse tegevusi tahtliku
Eesti-vastase tegevuse vastu valmistumiseks ja tegevusega toimetulemiseks. Avar
julgeolekukäsitus on laiem ja võtab arvesse kõiki riigi julgeolekut mõjutavaid suundumusi ja
tegureid. Avara julgeolekukäsituse eelnõusse toomine loob üldraami käsitlemaks koos nii laia
riigikaitset kui ka tsiviilkriise, mille põhjuseks on loodusõnnetused, pandeemiad või
tehnogeensed õnnetused, mis pole suunatud Eesti iseseisvuse, territoriaalse terviklikkuse või
põhiseadusliku korra vastu. Tsiviilkriiside toomine avara julgeolekukäsituse alla a) tagab, et
laia riigikaitse tegevusi ei laiendata tsiviilkriisidele, b) rõhutab, et ka tsiviilkriisideks
valmistumine ja nendega toimetulek on osa riigi julgeoleku tagamisest. Nimetatut on selgitatud
ka julgeolekupoliitika alustes.
Lõike 5 kohaselt ei ole suure mõjuga tsiviilkriisi või riigikaitselise kriisi lahendamine võimalik
ilma erinevate osaliste koostööta, mis omakorda tingib vajaduse arendada koostööd kriisideks
valmistumise ajal. Tegemist on kriisireguleerimise üldpõhimõttega, mida rõhutab ka kehtiv
HOS. Koostöö tegemine valmistumisel tähendab nii ühist kriisiplaanide koostamist kui ka
nende läbiharjutamist, et tsiviilkriisi või riigikaitselise kriisi ilmnemisel ehitada konkreetse
kriisi lahendamine üles varasematele plaanidele. Kriisideks valmistumisel ja nende
lahendamisel on koostöö oluline, seega peavad koostööd tegema need, kes kriisideks
valmistuvad ja neid lahendavad.
Koostöö arendamisel on seejuures oluline abi pakkumise põhimõte, mis rõhutab iga asutuse ja
isiku kohustust näidata kriisideks valmistumisel ning nende lahendamisel initsiatiivi, olla
proaktiivne ning vajaduse korral olla kaasatud teise asutuse juhtimisel lahendatavasse kriisi.
2. peatükk
Riigikaitse Nõukogu ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon
22.05.2025
36
§ 5. Riigikaitse Nõukogu
Paragrahvis 5 sätestatakse Riigikaitse Nõukogu (edaspidi RKN) ülesanded ja koosseis.
Lõikes 1 korratakse selguse huvides üle PSi § 127 teises lõikes sätestatu, mille järgi on RKN
Vabariigi Presidendi juures tegutsev nõuandev organ.
Lõikes 2 sätestatakse, et RKN arutab kriisiolukorraks valmisoleku seisukohalt olulisi küsimusi
ja avaldab nende kohta arvamust. Eelnõuga ei muudeta RKNi sisulist pädevust, see jääb
samaks, lähtudes PSi §-s 127 ette nähtust. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt
teenib [RKN] riigi ühtse julgeoleku- ja kaitsepoliitika tagamise huve, seepärast on loogiline
RKNis arutada valmisolekut nii tsiviil- kui ka riigikaitselisteks kriisideks. See peegeldab ka
reaalselt alates 2016. aastast RKNis arutatud teemasid, kus muu hulgas on arutatud nii küber-
kui ka energiajulgeolekuga seonduvat ning kliimaga seonduvat (tuleviku väljakutsed),
välispoliitilisi küsimusi (USA valimistega seonduvat), ID-kaardi kriisi õppetunde
(tsiviilkriisidega seonduvat), elutähtsa teenuse toimepidevust energiajulgeoleku vaatest.
Lõike 3 järgi kuuluvad RKNi koosseisu lisaks presidendile Riigikogu esimees, Riigikogu
riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimees, peaminister, riigikaitsega seotud valdkondade
eest vastutavad ministrid, Kaitseväe juhataja ja Vabariigi Presidendi määratud isikud, kes
nõustavad Vabariigi Presidenti kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamisega seotud
küsimustes. Kehtiva RiKSi § 3 lõike 3 järgi kuuluvad RKNi koosseisu Riigikogu esimees,
peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Riigikogu väliskomisjoni esimees,
välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister, majandus- ja
taristuminister ning Kaitseväe juhataja.
Eelnõuga jäetakse presidendile võimalus kaasata nõukogu töösse ka teisi liikmeid, kelle
kohalolu on vajalik kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel. RKN on formaat, kus
eelkõige Vabariigi President, peaminister kui valitsuse esindaja ja Riigikogu esimees kui
Riigikogu esindaja saavad arutada kriisidega, sealhulgas riigikaitsega seotud küsimusi. Näiteks
enne erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamise ettepaneku tegemist saavad
kõik osalised esitada oma argumendid ning koos arutada võimalikke lahendusi. RKNi arutelu
võimaldab välistada ennatlike ettepanekute esitamist Riigikogule ning tagab tasakaalustatud
otsuste vastuvõtmise kriisiolukorra lahendamisel.
Kehtiva RiKSi järgi kuulub RKNi valitsusasutuste juhtidest vaid Kaitseväe juhataja. Arvestades
kriiside olemust, peaks RKNi olema võimalus nimetada lisaks Kaitseväe juhatajale ka teisi
asutuste juhte (nt Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti peadirektorit jne) ja kaasata
isikuid nõuandjatena, kui sündmuse asjaoludest lähtuvalt on nende seisukohtade ja arvamuse
ärakuulamine oluline.
Lõikes 4 sätestatakse, et RKNi täpse koosseisu ja töökorra kinnitab ning selle istungeid juhatab
Vabariigi President. Lõikes 4 kasutatud termin „töökord“ tähendab, et president kehtestab
RKNi tööd reguleeriva eeskirja. Mida töökorras on täpsemalt vaja ette näha, otsustab president.
Näiteks praegu kehtivas RKNi töökorras (mida president on nimetanud „kodukorraks“) on
reguleeritud päevakorra koostamist, istungite pidamist ja kokkukutsumist, arutamiskorda,
protokollimist, asjaajamist, rahastamist ja RKNi tegevusest teavitamist.
§ 6. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon
22.05.2025
37
Paragrahvis 6 sätestatakse Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni (edaspidi VVJK)
puudutav.
Kehtivas õiguses on VVJK ülesanded sätestatud RiKSis ja mitmes muus seaduses, kuna tegu
on Vabariigi Valitsuse tööorganiga, siis jäetakse eelnõust seni seaduses olnud ülesanded välja
ning Vabariigi Valitsus saab kehtestada VVJK põhimääruses komisjonile ülesanded. Üldiselt
arutab VVJK riigi seisukohalt olulisi julgeolekuküsimusi.
VVJK-le on kehtivate seadustega antud järgmised ülesanded:8
1. VVJK koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse planeerimisel,
arendamisel ja korraldamisel (RiKSi § 4 lõike 1 punkt 1) – ülesanne on kavas sätestada eelnõus
kui Vabariigi Valitsuse ülesanne. Vabariigi Valitsusele jääb võimalus otsustada, kuidas ta
soovib täidesaatva riigivõimu asutuste tööd korraldada ja juhtida.
2. VVJK juhib riigikaitse strateegiliste arengudokumentide ja riigi kaitsetegevuse kava
koostamist, tal on õigus nõuda ministeeriumidelt dokumentide koostamist ja selles osalemist
(RiKSi § 7 lõige 2) – ülesanne on kavas sätestada eelnõus kui Riigikantselei ülesanne.
3. VVJK koordineerib julgeolekuasutuste tegevust (julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi
JAS) § 10 lõike 1 punkt 1) – ülesanne sätestatakse edaspidi Vabariigi Valitsuse määrusega, mis
sätestab VVJK ülesanded, töökorra, koosseisu ja koostöö korralduse teiste riigiasutustega
(edaspidi VVJK põhimäärus). Kuna julgeolekuasutused ehk Kaitsepolitseiamet ja
Välisluureamet on valitsusasutused, võib Vabariigi Valitsus otsustada, kes ja kuidas nende
tegevust koordineerib.
4. VVJK analüüsib ja hindab riigi julgeolekuolukorda (JASi § 10 lõike 1 punkt 2) –
ülesanne sätestatakse edaspidi VVJK põhimääruses.
5. VVJK määrab kindlaks riigi julgeolekualase teabe vajadused (JASi § 10 lõike 1 punkt
3) – ülesanne sätestatakse edaspidi VVJK põhimääruses.
6. VVJK korraldab vajaduse korral riigikaitset puudutava teabe edastamise Vabariigi
Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele ja
asjaomastele Riigikogu komisjonidele (JASi § 10 lõige 2) – nimetatud põhimõte on kavas
sätestada VVJK põhimääruses. Tegemist ei ole sellise põhimõttega, mille peab tingimata
otsustama seadusandja. Vabariigi Valitsus võib otsustada selle üle, kuidas on korraldatud VVJK
koostöö teiste riigiasutustega. Liiati on ka praegu VVJK vastav ülesanne seaduses sätestatud
nii, et VVJK teeb seda vajaduse korral. See tähendab, et selle üle, kas vastavat teavet on vaja
edastada, otsustab VVJK ise.
7. Kaitsepolitseiamet ja Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus on kohustatud
tegema VVJK-le ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja õigusrikkumiste vältimiseks
(riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS) § 22 lõike 2 punkt 4).
Samasugune kohustus teha ettepanekuid on seatud ka Välisluureametile (RSVSi § 23 lõike 3
punkt 4) ning riigi julgeoleku volitatud esindajale (RSVSi § 52 lõike 1 punkt 7) – nimetatud
kohustused on kavas seaduses sätestada selliselt, et ettepanekud tehakse Riigikantseleile ja
vastavale ministeeriumile. Esitatud ettepanekuid ei menetle VVJK kui valitsuskomisjon, vaid
nende ettepanekutega tegeleb sisuliselt, nii nagu ka praegu, kas Riigikantselei või ministeerium.
Riigikantselei ja ministeerium analüüsivad ja hindavad ettepanekuid ning seejärel otsustatakse,
kas need on vaja VVJK-le esitada. VVJK arutelud peaksid keskenduma riigi julgeolekuolukorra
hindamisele ja strateegilis-poliitilistele küsimustele, seepärast on otstarbekas sätestada, et
VVJK ei aruta kõiki ettepanekuid, mida võidakse puuduste kõrvaldamiseks ja õigusrikkumiste
vältimiseks esitada, kuivõrd esitatud ettepanekud võivad olla väga tehnilist laadi. Just seetõttu
nähakse ette, et ettepanekud esitatakse esmalt Riigikantseleile ja ministeeriumile ja mitte
8 Iga ülesande juures on selgitatud, millises määruses on kavas ülesanne sätestada või kellele ülesanne määratakse,
kui seda ei peaks täitma VVJK.
22.05.2025
38
VVJK-le. Riigikantselei või ministeerium esitab teemad VVJK-le arutamiseks, kui seda
peetakse vajalikuks.
8. VVJK nõustab Vabariigi Valitsust riigisaladuse kaitse korraldamisel (RSVSi § 24 punkt
1). Tuleb põhimääruse eelnõu menetlemisel hinnata, kas see peaks üldse olema VVJK ülesanne.
Praktikas nõustab Vabariigi Valitsust pigem konkreetne asutus ja mitte VVJK kui
kollektiivorgan.
9. VVJK vaatab läbi avaldusi ja kaebusi ministri poolt RSVSi ja selle alusel antud
õigusaktide ebaseadusliku kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta ning informeerib
Vabariigi Valitsust läbivaatamise tulemustest (RSVSi § 24 punkt 2) – ülesanne on kavas tõsta
VVJK põhimäärusesse, kuid ka konkreetsete avalduste ja kaebuste läbivaatamine ei ole
kooskõlas VVJK kui valitsuskomisjoni olemusega, mistõttu see võiks olla mõne muu,
madalama taseme asutuse või organi ülesanne. Kuna kehtivas õiguses ei ole reguleeritud
ministri vastavat kohustust või õigust selliseid avaldusi või kaebusi esitada, võib eeldada, et
ministrid esitavad vastavaid avaldusi või kaebusi vabas vormis tavapärase töö käigus. Eeltoodu
kinnitab, et selline kohustus ei peaks olema reguleeritud seaduses, ning võib ka kahelda, kas
ministrid tegelikult VVJK-le selliseid kaebusi ja avaldusi esitaksid.
10. VVJK annab Vabariigi Valitsusele vajaduse korral arvamuse riigisaladust käsitleva
õigusakti ja välislepingu eelnõu kohta (RSVSi § 24 punkt 3) – arutatakse, kas jääb VVJK
põhimäärusesse.
11. VVJK annab arvamusi riigisaladuse salastatuse ennetähtaegsel kustutamisel,
salastamistähtaja pikendamisel ning salastamisaluse, -taseme ja -tähtaja muutmisel (RSVSi §
24 punkt 4) – arutatakse põhimääruse koostamisel, mis roll VVJK-l siin peaks olema.
12. VVJKd peab teavitama, kui salastatud teabekandja hävitatakse ootamatult tekkinud
olukorras, kus teabekandjat ei ole võimalik kaitsta juurdepääsuõiguseta isiku juurdepääsu eest
ühelgi muul viisil ning kui selle juurdepääsuga kaasneks tõenäoliselt oluline kahju Eesti
Vabariigi julgeolekule (RSVSi § 38 lõike 3 punkt 2) – ülesanne on kavas VVJK ülesannete
hulgast välja jätta. Lisaks Kaitsepolitseiametile ning teabevaldajale ei ole põhjust täiendavalt
teavitada ka VVJKd. Kaitsepolitseiamet on vajaliku pädevusega asutus, kes peaks tegelema
kõikide riigisaladusega seotud vahejuhtumitega. Kui Kaitsepolitseiamet leiab juhtumit
menetledes, et sellest peaksid olema teadlikud ka ministrid, on tal võimalik VVJKd teavitada.
13. Eesti põhiseaduslikku korda ähvardavast ohust teavitatakse viivitamata Vabariigi
Presidenti, Vabariigi Valitsust ning Riigikaitse Nõukogu ja VVJK liikmeid (ErSSi § 7) – ErSS
tunnistatakse eelnõuga kehtetuks ning erakorralise seisukorra väljakuulutamisel ei peeta enam
vajalikuks VVJKd sellisel kujul teavitada.
14. Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul Riigikogule erakorralise seisukorra
väljakuulutamise ettepaneku tegemise otsustamiseks kutsub peaminister või tema äraolekul
teda asendav minister viivitamata kokku Vabariigi Valitsuse istungi, kus kuulatakse ära VVJK
arvamus erakorralise seisukorra väljakuulutamise vajaduse kohta (ErSSi § 9) – eelnõuga
tunnistatakse ErSS kehtetuks ning eelnõuga ei nähta ette, et VVJK peab erakorralise seisukorra
väljakuulutamise ettepaneku tegemiseks arvamuse andma.
15. Kui Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi volitused on lõppenud
ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga
presidendi kandidaadi suhtes teostada ühe kuu jooksul. VVJK loal võib julgeolekukontrolli
teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esinevad RSVSi § 33 lõike 4 punktis 1 või 2
nimetatud asjaolud või on ühe kuu jooksul võimalik punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu
ilmnemine (Eesti Panga seaduse § 112 lõige 6). Sisuliselt samasugused sätted, mis näevad ette,
et julgeolekukontrolli tähtaega võib pikendada VVJK loal, on sätestatud ka Andmekaitse
Inspektsiooni juhi (IKSi § 53 lõige 5), Riigikohtu esimehe (kohtute seaduse § 541 lõige 6),
riigikontrolöri (Riigikontrolli seaduse § 18 lõige 6) ja õiguskantsleri (õiguskantsleri seaduse
22.05.2025
39
§ 61 lõike 6) puhul – nimetatud ülesanded on kavas anda julgeolekukontrolli teostava asutuse
juhile.
16. Tervishoiu riigikaitseks valmistumisel kavandab Terviseamet koostöös
Kaitseministeeriumiga ja kooskõlastatult VVJKga kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tervishoiuteenuste osutamiseks
vajaliku tervishoiuvaru moodustamist ja kasutamist (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse,
edaspidi TTKS, § 581 lõike 4 punkt 1) – ülesanne on kavas VVJK ülesannete hulgast välja jätta.
Muude varude moodustamist ja kasutamist ei ole otstarbekas panna ülesandena ministritest
koosnevale komisjonile.
Nimetatud muudatused on kajastatud eelnõu rakendussätetes.
Lõikes 1 sätestatakse üldine põhimõte, et VVJK täidab talle õigusaktidega pandud ja Vabariigi
Valitsuse antud julgeoleku ja riigikaitsega seotud ülesandeid. Tegemist on üldise sättega, mis
iseenesest ei näe VVJK-le ette ühegi ülesande täitmist (tegu on VV tööorganiga), kuid määrab
kindlaks, millise valdkonnaga (riigikaitse, julgeolek) seotud küsimusi VVJK arutab. Riigikaitse
ja julgeoleku ülesannete terviklik käsitlemine riiklikul tasandil on oluline, et valitsuse tasandil
oleks tagatud ühtne planeerimine ja valmistumine nii riigikaitse- kui ka kitsamalt julgeolekuga
seotud küsimuste korral. Venemaa ulatusliku sõjategevuse alustamine Ukraina vastu 2022.
aastal näitas, et suures julgeolekukriisis on oluline kõigi valitsusliikmete informeeritus ja
kaasatus, sest sõjalise konflikti mõjud ulatuvad kõikidesse valitsemisaladesse. Seetõttu
suurenes praktikas julgeolekuküsimuste arutamine Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamistel
ja ühtlasi vähenes VVJK kui valitsuskomisjoni kohtumiste toimumine.
Säte on vajalik ka selleks, et tagada, et VVJK kui valitsuskomisjon igal juhul moodustataks.
Eelnõu koostamisel kaaluti ka varianti, et jätta VVJK moodustamine lahtiseks, seda seaduses
üldse mainimata. Sel juhul saaks Vabariigi Valitsus täielikult oma äranägemise järgi otsustada,
kas VVJK Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) alusel valitsuskomisjonina moodustada
või mitte. Seda lahendust ei eelistatud põhjusel, et VVJK tööformaati kasutatakse aktiivselt
riigikaitse planeerimisel ning seda rolli ei soovita muuta ega kellelegi teisele anda. VVJK alalise
valitsuskomisjonina määratlemine tagab VVJK eksisteerimise.
Lõikes 2 antakse Vabariigi Valitsusele volitusnorm VVJK põhimääruse kehtestamiseks.
Põhimääruses nähakse ette VVJK ülesanded, töökord, koosseis ning koostöö korraldus teiste
riigiasutustega ning alakomisjonide ja nõukogude moodustamine. Volitusnormis nimetatud
„töökord“ tähistab VVJK tööd reguleerivaid eeskirju, st reegleid, kuidas korraldatakse
istungeid, kuidas koostatakse päevakava, kuidas istungeid peetakse jne. Põhimääruses tuleks
reguleerida ka seda, kuidas toimub VVJK koostöö ka nt põhiseaduslike organitega. Näiteks on
praegu JASi § 10 lõikes 2 ette nähtud, et vajaduse korral edastab VVJK riigikaitsealast teavet
teistele riigiasutustele, sh Vabariigi Presidendile ning Riigikogu esimehele. Sellised küsimused
reguleeritakse edaspidi VVJK põhimääruses. Samuti annab volitusnorm õiguse kehtestada
julgeolekukomisjoni alakomisjone ja nõukogusid – praegu on moodustatud nt
küberjulgeolekunõukogu.
3. peatükk
Kriisiolukorraks valmistumine
§ 7. Vabariigi Valitsuse ülesanne kriisiolukorraks valmistumisel
22.05.2025
40
Paragrahvis 7 sätestatakse Vabariigi Valitsuse pädevus kriisiolukorraks valmistumisel. Kuna
kriisiolukorra ennetamiseks, selleks valmistumiseks ja kriisiolukorra lahendamiseks vajalikud
tegevused on eri ministeeriumide valitsemisalade ülesanded, on riigi valmisoleku
suurendamiseks ja tegevuste edukaks elluviimiseks vajalik Vabariigi Valitsuse ja
ministeeriumide hea koostöö ning tegevuste omavaheline koordineerimine. Paragrahvi 7 järgi
kujundab kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise poliitikat Vabariigi Valitsus.
Nimetatud ülesanne ei tähenda ühe konkreetse poliitika või dokumendi heakskiitmist, vaid
strateegiliste eesmärkide seadmist ja nende saavutamiseks üldiste tegevuste suunamist erineva
poliitika või dokumentide kaudu. Eesti julgeolekupoliitika peamised põhimõtted, seisukohad ja
eesmärgid, samuti Eesti heidutus- ja kaitsehoiaku kujundamiseks esitab Vabariigi Valitsus
Riigikogule heakskiitmiseks dokumendis „Eesti julgeolekupoliitika alused“. See on suuniseks
valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamisele, sh riigikaitse arengukava, siseturvalisuse
arengukava, Eesti välispoliitika arengukava, Eesti digiühiskonna arengukava,
energiamajanduse arengukava jne. Samuti kehtestab Vabariigi Valitsus riigikaitse strateegilise
arengudokumendi, milleks on hetkel riigikaitse arengukava (RKAK).
Eelnõuga ei muudeta kriisiolukorraks valmistumisel üldist riigi juhtimise ülesehitust – minister
ja ministeerium vastutavad vastavalt VVSile oma valdkonna eest endiselt.
§ 8. Ministeeriumi ja Riigikantselei ülesanded kriisiolukorraks valmistumisel
Nimetatud paragrahvis sätestatakse ministeeriumi ja Riigikantselei ülesanded kriisiolukorraks
valmistumisel.
Lõige 1 sätestab, et ministeerium korraldab kriisiolukorraks valmistumist oma valitsemisalas.
VVSi § 49 lõike 1 punkt 1 näeb ette, et minister juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi
valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi; samuti otsustab minister ministeeriumi valitsemisalasse
kuuluvad küsimused. Samuti on igal ministeeriumil oma vastutusvaldkonnas olevate
valdkondade puhul poliitikakujundamise roll. Eelnõuga rõhutatakse, et kriisideks valmisolek ja
kriiside lahendamine ning kriiside ajal ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate asutuste
toetamise ülesanne on ministeeriumil.
Lõike 2 punkt 1. Riigikantselei töötab välja põhimõtted, kuidas kriisiolukordadeks
valmistutakse. Selleks nt juhib Riigikantselei ametkondlikku koostööd üleriigilise riskianalüüsi
koostamisel. Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks kehtestab Vabariigi Valitsus rakendusakti
eelnõu § 11 lõike 5 alusel, vt ka rakendusakti kavandit ja eelnõu § 11 selgitust. Valitsus annab
üldise raamistiku kriisideks valmistumise poliitika kohta. Riigikantselei roll on üldise
raamistiku põhjal koostada praktilised valdkondlikud näidetega juhendid, mille pinnalt on
asutustel lihtsam ette nähtud ülesandeid täita. Nii on see ka praegu (vt näiteks juhendmaterjal
õppuste läbiviimiseks jms).
Lõike 2 punkt 2. Riigikantselei juhib ametkondlikku koostööd riigikaitse strateegilise
dokumendi (praegu riigikaitse arengukava) ning Vabariigi Valitsuse kriisiplaani koostamiseks.
Riigikaitse strateegilise arengudokumendi koostamisel lähtutakse julgeolekupoliitika alustest,
üleriigilisest riskianalüüsist ja Vabariigi Valitsuse kriisiplaani koostamise käigus tuvastatud
võimelünkadest. Kriisiolukorraks valmistumise üks tegevusi on riigikaitse strateegilise
arengudokumendi koostamine, kus kavandatakse riigi suutlikkus olla valmis kõikide
kriisiolukordade lahendamiseks ja mille alusel arendatakse välja vajalikud võimed, seda laia
riigikaitse ulatuses. Riigikaitse strateegilise arengudokumendi, senise nimetusega riigikaitse
22.05.2025
41
arengukava koostamisel jäetakse Riigikantseleile koostöös ministeeriumidega vabadus leida
parim lahendus erinevate arengudokumentide omavaheliseks seostamiseks.
Vabariigi Valitsuse kriisiplaani koostamise põhimõtted on toodud eelnõu §-s 14.
Lõike 2 punkti 3 kohaselt koordineerib Riigikantselei täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust,
et kõik eespool nimetatud tegevused oleksid omavahel kooskõlas ja aitaksid saavutada ühtseid
Vabariigi Valitsuse seatud eesmärke. Koordineerimisülesannet täidab Riigikantselei ka
juhendmaterjalide ja nõuete kehtestamise kaudu. Näiteks kehtestatakse Vabariigi Valitsuse
määrustega nõuded riskianalüüsi ja kriisiplaanide koostamisele, elutähtsate teenuste
toimepidevuse riskianalüüsile ja plaanile jne. Riigikantselei koordineerib ja annab suuniseid
erinevate dokumentide ja juhendite koostamise kaudu. Põhiseaduslikud institutsioonid kaasab
Riigikantselei kriisideks valmistumisega seotud tegevustesse, näiteks täidesaatva riigivõimu
asutustele korraldatud koolitustele, õppustele ja aruteludele. Riigikantselei jagab häid kogemusi
põhiseaduslike institutsioonide toimepidevuse tagamiseks ja suurendamiseks. Riigikantselei
tagab, et kõigil laia riigikaitse osalistel oleks rolliselgus, ning koondab osalised, et kõigi
tegevused oleksid sünkroonis.
Ministeeriumide roll kriisiolukorraks valmistumisel on sätestatud VVSis ja sellest käesolev
eelnõu erandeid ette ei näe (VVSi § 49). Kriisideks valmistumisel on ministeeriumi roll
eelkõige vastava valdkonna poliitika kujundamine (õigusloome), ressursside eraldamine, teiste
ministeeriumidega oma valitsemisala teemade koordineerimine (nn silotornide ülene
koordineerimine) jne.
Lõike 2 punkti 4 kohaselt juhib Riigikantselei elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse
strateegia koostamist. Strateegiat on täpsemalt kirjeldatud käesoleva eelnõu §-s 81.
Lõige 3. Kehtiv RiKSi § 7 lõige 3 sätestab, et Riigikantselei koordineerib strateegiliste
arengudokumentide ja riigi kaitsetegevuse kava koostamist, ning Riigikantseleil on õigus
kontrollida dokumentides määratud eesmärkide saavutamist. Ka eelnõuga jätkatakse sama
põhimõtet, et Riigikantseleil on ülesanne kontrollida, kas Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis ja
strateegilises arengudokumendis ette antud eesmärgid on saavutatud. Eelnõusse lisatakse ka
ETOde strateegia kohta õigus kontrollida seal püstitatud eesmärke. ETOde strateegia lisatakse
õigusaktidesse HOSi muudatusega, mis võtab üle kriitilise taristu direktiivi. ETOde strateegia
on sisuliselt valdkondlikud arengukavad ja nende programmid, st iga teenus tuuakse sisse
olemasolevatesse dokumentidesse. Täpsemad eesmärgid määratakse kindlaks valdkondlike
arengukavadega. Valdkondlikes arengukavades ja programmides kirjeldatakse pikaajalisi
eesmärke ja võetavaid meetmeid elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks. Riigikantselei
saab sisuliselt kontrollida, kas ja kuidas on arengudokumentides seatud eesmärke saavutatud ja
tegevusi ellu viidud.
Sätte jätkuvat vajalikkust rõhutas ka Riigikontroll oma 2023. a auditis „Riigi kaitsetegevuse
kava täitmise valmisolek“9.
Et Riigikantselei saaks täita talle seadusega pandud kriiside poliitika kujundamise rolli, peab
Riigikantselei saama kontrollida, kas Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis ministeeriumide
loetletud võimed on päriselt olemas (nt kas EE-ALARM töötab, kas keskmaa õhutõrje on
olemas jne), ja peab saama kontrollida, kas nende võimete kasutamine on ka läbi harjutatud
9 https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/4560/language/et-EE/Default.aspx
22.05.2025
42
(peab saama kontrollida õppuste või harjutustega, kas see plaan päriselt töötab). Samuti on
Riigikantseleil vaja teavet selle kohta, kas Vabariigi Valitsuse seatud eesmärke kriiside
lahendamisel ellu viiakse. Et tagada kõikide asutuste valmisolek, on oluline teada, kas püsiva
kriisiülesandega asutusel on kriisiplaan olemas, kas selles plaanis on kirjeldatud Vabariigi
Valitsuse plaanis toodud ülesannete täitmist, kas eri asutuste plaanid moodustuvad ühtse
terviku, mille alusel päriselt kriisi lahendada saab, jms.
Riigikaitse strateegilise arengudokumendi puhul on oluline luua kindlus, et kirjeldatud
eesmärgid on seotud ressursiga (sh võime loomise eest vastutavad asutused on sellega oma
eelarve ja tegevuste planeerimisel arvestanud), ning Riigikantselei roll on kontrollida, kas
arengudokumendis kirjeldatavad võime-eesmärgid saavutatakse, ning arvestada sellega
valitsuse järgmises kriisiplaani koostamise protsessis.
§ 9. Kriisiolukorraks valmistumine regionaalsel tasandil
HOSi § 5 sätestab Päästeameti rolli regionaalsel tasandil kriisireguleerimise korraldamisel.
Eelnõu § 9 kordab HOSis toodud põhimõtet, mille kohaselt on Päästeameti keskne ülesanne
tagada, et KOVid oleks valmis nii tsiviilkriisideks kui ka riigikaitselisteks kriisideks.
Lõikes 1 määratakse Päästeameti ülesanded kriisireguleerimise korraldamisel regionaalsel
tasandil. Sama lõike punktis 1 sätestatakse Päästeameti ülesandena KOVide nõustamine
kriisiolukorraks valmistumisel. See hõlmab mh KOVide nõustamist nende kriisiplaani
koostamisel ning õppuste planeerimisel ja läbiviimisel. Päästeamet kaasab seejuures
tegevustesse vastavalt vajadusele ka teisi asutusi, nt sotsiaalteenuste puhul on vastav pädevus
Sotsiaalkindlustusametis ja haridusteenuste puhul Haridus- ja Teadusministeeriumis.
Punktis 2 sätestatakse Päästeameti ülesanne tagada regionaalsel tasandil täidesaatva riigivõimu
asutuste ja KOVide vaheline koostöö ja teabevahetus kriisiolukorraks valmistumisel. Viimase
ülesande täitmiseks moodustatakse lõike 2 kohaselt Päästeameti juurde alaliselt tegutsevad
regionaalsed kriisikomisjonid. Regionaalsed kriisikomisjonid on Päästeameti töövahendiks
regionaalsel tasandil koordineerimisülesande täitmisel. Nimetatud säte ei välista, et asutused ka
ise otse suhtlevad KOVidega, kuid regionaalse kriisikomisjoni kaudu jõuab info ühtlasemalt
kõikide KOVideni ja see peaks olema esimene kontaktpunkt erinevatel asutustel KOVideni
jõudmisel. Päästeameti keskne roll koordineerijana õigustas ennast COVIDi põhjustatud
eriolukorras, kus Päästeamet oli peamine KOVi infovahetuse koordineerija. Päästeamet
vahendas ja koondas ühtselt infot teiste riigiasutuste ja KOVide vahel. Selliselt oli KOVidel
üks kindel partner, kellega suhelda, kellelt infot küsida jms. Eriolukorras pidasid asutused ja
KOVid vajalikuks, et kriisiolukorra ajal oleks piirkondliku koostöö korraldamisel kõigi poolt
aktsepteeritud eestvedaja, kes korraldab olukorra lahendamist eelkõige koostöö,
kokkuleppimise ja veenmisega.
Regionaalsed kriisikomisjonid moodustatakse, kinnitatakse nende koosseis, määratakse
ülesanded ja kehtestatakse töökord Vabariigi Valitsuse määrusega (lõige 3).
§ 10. Kriisiülesannete määramine
Kriiside kiireks ja tõhusaks lahendamiseks on vaja, et iga asutus ja isik teaks oma kohustusi ja
ülesandeid kriisi ajal ning suudaks neid täita. Seni on riigiasutuste kriisiaegsed ülesanded
püstitatud RIKSi alusel riigikaitseülesannete ning HOSi alusel hädaolukordade ja elutähtsa
teenuse regulatsiooniga. Erineva regulatsiooni vahel killustunud ülesannetel puudub
22.05.2025
43
omavaheline struktureeritud ja erinevate kriiside ulatuses planeeritud seos. Kriisiülesannete
kasutuselevõtmine loob tervikpildi, mis on erinevates kriisides kogu laia riigikaitse ulatuses
kõikide osaliste ülesanne. Selline koondamine vähendab muu hulgas erinevaid mõisteid, mille
kaudu kriitilisi ülesandeid, teenuseid ja taristut vaadeldakse. Kui asutus või isik teab täpselt,
mis on need kriitilised ülesanded kriisiolukorra ajal, mille täitmist riik temalt ootab, siis on
võimalik selle ülesande täitmiseks valmistuda. Vastupidisel juhul võib juhtuda, et asutus ei ole
suuteline riiki abistama ega ülesandeid vajalikus ulatuses täitma.
Eelnõu kohaselt on kriisiülesanded üksnes need ülesanded, mis on expressis verbis
kriisiülesannetena määratud või täitmiseks antud.
Praegu on pandud RiKSi alusel riigikaitseülesanded sõnaselgelt vaid täidesaatva riigivõimu
asutustele10 ning tervishoiuteenuse osutajatele (kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja perearstiabi
osutajatele)11, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (edaspidi KOKS) tuleneb
riigikaitseülesanne ka KOVidele.12 Samas pole tervishoiuteenuse osutajad ainsad haldusvälised
isikud, kellel tuleb kriisiolukorra ajal täita vajalikke ülesandeid. Näiteks on elutähtsad teenused
sellised teenused, millest sõltub kõikide teiste teenuste ning laiemalt kogu riigi ja ühiskonna
toimimine. Need on näiteks elekter, side, teede korrashoid, aga ka kaugküte, sularaharinglus,
veega varustamine, toit jne. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal on elutähtsate teenuste osutamine
hädavajalik nii Kaitseväele kui ka ühiskonna toimimiseks.13
KOVi puhul on seni olnud ebaselge, millised KOVi kõikidest ülesannetest on
riigikaitseülesanded ja millised mitte. Kas KOVide riigikaitseülesanded on vaid KOKSi § 6
lõikes 21 sätestatud ülesanded või kõik § 6 lõigetes 1–21 sätestatud ülesanded? Kas
sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi ka SHS) loetletud KOVi teenused on samuti
riigikaitseülesanded, näiteks väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus,
varjupaigateenus, turvakoduteenus, asendushooldusteenus. Kas kõiki KOVi teenuseid tuleb
osutada igas olukorras, s.o tavaolukorras ning kriisi ajal samas mahus ja samal tasemel või
peaks olema seadusega ette nähtud võimalus ülesannete täitmist prioriseerida, mahte
vahendada, keskenduda vaid olulisele? RiKSi seletuskirjast võib järeldada, et kõik KOVi
ülesanded on põhimõtteliselt ka riigikaitseülesanded.14 Ka KOKSi § 6 lõige 21 sedastab, et
lisaks olemasolevatele ülesannetele tuleb kriisi ajal täita veel ka lisaülesandeid. KOVide
ülesanded ei ole kriisiolukorra ajal võrdse kaaluga ning arvestades, et kriisiolukorra ajal napib
ressursse kõikide ülesannete täitmiseks, on väga oluline kindlaks määrata, millised on need
10 Täidesaatva riigivõimu asutuste riigikaitseülesanded on kehtestatud riigi kaitsetegevuse kavas. Kehtiva riigi
kaitsetegevuse kava võttis Vabariigi Valitsus vastu 23. detsembril 2021. a korraldusega nr 460. Riigi
kaitsetegevuse kava tervikuna on salastatud teave. 11 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 581 ning tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määruses nr 23
„Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja perearstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku
tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“. 12 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõige 21. 13 Seda, et elutähtsate teenuste osutamine peaks olema määratud riigikaitseülesandena, leitakse ka
Justiitsministeeriumi tellitud analüüsis „Riigikaitseülesanded ning avalike ülesannete, sh teenuste täitmine
hädaolukorras või erikordade ajal“, Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co 2017, lk 24–25, 28–29, 31–
32. Analüüs tervikuna on piiratud juurdepääsuga, ligipääsuks tuleb pöörduda Justiitsministeeriumi poole. 14 RiKSi seletuskirjas kirjeldatakse seda nii: „Peamine eeldus on see, et KOV-i üksus aitab riigikaitsele kaasa
sellega, et täidab võimalikult suurt osa enda KOKSi §-st 6 tulenevaid ülesannetest edasi ka kriisiajal. Seega on
kõik KOVi riigikaitse toetamise eesmärgil täidetavad ülesanded ka riigikaitseülesanded käesoleva eelnõu
tähenduses. See on ülioluline, tagamaks riigikaitse laia käsituse elluviimine ka kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal.“ Riigikaitseseaduse eelnõu (SE 772) seletuskiri, lk 113.
http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/444b1af3-5b34-424d-bea0-2b211bb1a8b9/Riigikaitseseadus/
22.05.2025
44
olulisemad ülesanded, mida KOV peab igal juhul täitma ning mis tingimustel ta seda tegema
peab. Näiteks on KOKSi § 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatud ülesannetest elamu- ja
kommunaalmajanduse ning kohalike teede ja tänavate korrashoiu korraldamine kriisiolukorra
lahendamise seisukohalt olulisem kui raamatukogude, rahvamajade, muuseumide ja
spordibaaside korrashoiu tagamine.
Nende probleemide lahendamiseks on esmalt eelnõus ümber mõtestatud riigikaitseülesannete
määratlus ning sätestatud kriisiülesanded, kriisiülesannete määramise ja täitmise üldtingimused
ja kord, et seejärel rakendussätetes määrata kindlaks asutuste ja isikute konkreetsed
kriisiülesanded.
Kriisiülesanne on püsiv või ühekordne ülesanne, mida täidetakse kriisiolukorra ajal.
Joonis 1. Püsivate kriisiülesannete tüübid
Lõige 2. Püsiv kriisiülesanne on kriisiolukorra lahendamiseks ja lahendamise toetamiseks
vajalik ülesanne, mis seondub täidesaatva riigivõimu asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse
põhiülesandega ning juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja tegevusala või eesmärgiga.
Püsiv kriisiülesanne on ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine ja elutähtsa teenuse
osutamine nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda, tavaolukorras katkestustest hoidumine või
nende järel teenuse taastamine. Püsiv kriisiülesanne on enne kriisiolukorda määratud ning selle
täitmiseks peavad isik ja asutus looma valmiduse. Erinevus elutähtsa teenuse osutajatest seisneb
selles, et elutähtis teenus on kõigile hädavajalik alusteenus, mis peab olema tagatud kogu aeg,
nii tavaolukorras kui ka kriisiolukorra ajal. Elutähtsad teenused on seotud ELi direktiividega,
neid hinnatakse 10 kriteeriumi ning vastava metoodika alusel (vt lisa 2). Elutähtsa teenuse
osutaja tegevusi koordineerib elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, kes kehtestab ETO
teenusele nõuded nii tavaolukorras kui ka kriisiolukorra ajal, ning tal on õigus anda
kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutusena ETOdele korraldusi.
Kriisiülesanded määratakse eelkõige täidesaatva riigivõimu asutustele ja juriidilistele isikutele,
sh KOVidele ja teistele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele (nt advokatuurile, Eesti
Pangale, Kaitseliidule, Tervisekassale jne).
Füüsilistele isikutele pannakse kohustusi töökohustuse kaudu. Kriisiülesandeid võib panna ka
füüsilisest isikust ettevõtjale (edaspidi FIE). FIE ei ole küll juriidiline isik, kuid tegeleb
ettevõtlusega talle kuuluva majandusüksuse kaudu. FIE-le kriisiülesande panemine võib olla
vajalik, kui FIE pakub oma nimel selliseid kaupu või teenuseid, mis võivad olla vajalikud
kriisiolukorra lahendamiseks või selle toetamiseks. Näiteks FIE-le, kes pakub toitlustus- ja
majutusteenust, võib panna ühekordse kriisiülesande tagada kriisi lahendamises osalevate
22.05.2025
45
isikute majutus ja toitlustus. Kuivõrd isik pakub teenust oma majandus- ja kutsetegevuse
raames ning tal peavad teenuse pakkumiseks olema vastavad oskused ja load, siis ei
kvalifitseeru ülesanne ühekordseks töökohustuseks.
Püsiva kriisiülesande määratluses esitatakse kolm olulist tingimust, mis peavad olema täidetud,
et ülesanne oleks käsitatav kriisiülesandena. Esiteks, ülesannet on vaja täita kriisiolukorra
lahendamiseks või selle toetamiseks. Selline määratlus on küllalt lai ning seega on
kriisiülesandeks võimalik nimetada väga erinevaid ülesandeid. Oluline on see, et ülesannet
oleks vaja täita selleks, et kriisiolukord lahendada või lahendamist toetada. Toetamise alla
mahub väga palju erinevaid ülesandeid. Kriisiülesanne võib olla näiteks elektrienergia tootja
kohustus toota elektrit, sest ilma elektrita ei ole võimalik hoida töös ühiskonnale hädavajalikke
teenuseid, näiteks osutada arstiabi. Haiglatel on küll generaatorid, mis suudavad elektri teatud
ajaks tagada, kuid generaatoritega ei saa elektrit tagada pikka aega. See, et arstiabi ei ole
võimalik ilma elektrita pikema aja jooksul osutada, tähendab omakorda, et ei ole võimalik
opereerida viga saanud sõjaväelasi ega tsiviilisikuid, mis tähendab Eesti vastupanuvõime olulist
langemist. See ohustab Eesti julgeolekut ja põhiseaduslikku korda, elanikkonna turvalisusest
rääkimata. Seega on kriisiolukorra lahendamiseks vaja elektrienergia tootjatel toota elektrit ka
kriisiolukorra ajal.
Teiseks, kriisiülesannet täidetakse kriisiolukorra lahendamiseks või selle toetamiseks, nii et
ülesannet saab rakendada kriisiolukorra ajal ja mitte tavaolukorras. See ei tähenda, et sama
ülesannet ei võiks isik või asutus täita tavapärase tegevuse käigus. Teisisõnu, kriisiolukorraks
valmistumisel on riik hinnanud selle ülesande niivõrd oluliseks, et isik või asutus mõtleks läbi
ja looks võimaluse täita teatud ülesandeid kriisi ajal, sh riigi seatud tingimustel. Näiteks
elektritootmine on oluline ka tavaolukorras, kuid kriisiolukorra lahendamise kontekstis on
oluline, kuidas toodetakse elektrit kriisiolukorra ajal, mis on selle tingimused, kuidas
elanikkonnale ja ettevõtetele ning riigiasutustele elekter tagatakse, millised on elektrienergia
saamise prioriteedid jne. Elektritootmine tavaolukorras ei ole eelnõu reguleerimisalas, seda
reguleerivad teised seadused, näiteks majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (edaspidi
MsÜS), aga ka väga paljud valdkondlikud seadused nagu elektrituruseadus jpt. Kui soovitakse
seada tingimusi teenuse osutamisele tavaolukorras, tuleks vastavad tingimused sätestada
nendes seadustes. PPA tagab avalikku korda igal ajal, aga kriisiolukorra ajal tuleb seda teha
suuremat ressurssi kaasates ning palju suuremas mahus.
Kriisiolukorra ajal võib lisanduda asutustele ja isikutele ülesandeid, mida tavaolukorras ei
täideta, kuid mis seonduvad asutuse ülesannete või tegevusalaga. Näiteks ei ole tavaolukorras
vaja evakueerida väga paljusid inimesi, mis tähendab, et pole ka vajadust evakueeritute eest
hoolitseda suures mahus. Küll võidakse aga ulatuslikku evakuatsiooni korraldada kriisiolukorra
ajal ning selleks valmistumisel tuleb ka lahendada küsimus, kes ja kuidas evakuatsiooni
korraldab, ning sealt edasi evakueeritutele vajaduse korral pika aega vältimatut abi (toit,
majutus, ilmale vastav riietus) jms tagab.
Kolmandaks, püsiva kriisiülesandena on käsitatav vaid see ülesanne, mis on isikule või
asutusele seadusega või selle alusel sõnaselgelt määratud. Kehtiva RiKSi järgi on
riigikaitseülesanded kõik ülesanded, mis on vajalikud riigikaitse eesmärgi saavutamiseks.
RiKSi senise tõlgenduse järgi ei pidanud ülesanne olema nimetatud riigikaitseülesandeks
selleks, et seda riigikaitseülesandeks pidada. Ebamäärasus ülesannete määramisel ei taga
piisavat valmisolekut ülesannete täitmiseks. Ühekordseid kriisiülesandeid enne kriisiolukorda
ei määrata – need määratakse ad hoc kriisiolukorra ajal.
22.05.2025
46
Kokkuvõtteks, kriisiülesanded võivad olla kahte liiki:
1) ülesanded, mille täitmine peab olema kindlustatud nii tavaolukorras kui ka
kriisiolukorra ajal (püsivad kriisiülesanded);
2) ülesanded, mille täitmist riik ei ole ette näinud, kuid mille täitmise vajadus tekib
kriisiolukorra ajal (ühekordsed kriisiülesanded).
Püsiva kriisiülesande võib määrata:
1) täidesaatva riigivõimu asutusele – seaduses või Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis,
2) KOVile – seaduses või seaduse alusel,
3) eraõiguslikule ja avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ning füüsilisest isikust ettevõtjale –
seaduses või seaduse alusel.
Lõige 3. Täidesaatva riigivõimu asutustele määratakse kriisiülesanded seaduses või Vabariigi
Valitsuse kriisiplaanis (vt lähemalt eelnõu § 14 selgitust). Kriisiülesannete määramisel on
eeldus, et need seonduvad ühel või teisel moel nende täitja hariliku tegevuse ning sellest
tulenevalt tema pädevuse, kogemuse, vahendite ja võimetega. Täidesaatva riigivõimu asutuste
puhul ei ole vaja, et kriisiülesanded otsustaks seadusandja, sest ülesande täitmiseks vajaliku
pädevuse ja volitused on seadusandja juba seadusega määranud ning Vabariigi Valitsuse
kriisiplaanis seda ei muudeta, üksnes täpsustatakse. Vabariigi Valitsus otsustab
enesekorraldusõigusest lähtudes ise, milliseid ülesandeid täidesaatva riigivõimu asutustele
seatakse nende seadusega antud põhiülesannete raames. Sellega välditakse ülereguleerimist,
sest õiguse üldaktides ei sätestata seda, mida saab paindlikult otsustada halduse siseaktides.
Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis saab täpsemalt selgitada riigiasutustele seadusega pandud
ülesandeid ning neid täpsustada. Nt on Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM)
kriisiaegne ülesanne õppetöö järjepidevuse tagamine – sõnaselgelt ei ole seaduses neil sellist
ülesannet, kuid see on otseselt nende valdkond ja Vabariigi Valitsus saab HTMile sellise
ülesande määrata. Seaduste ning määrustega, aga samuti nt rahvusvaheliste konventsioonidega
antud ülesandeid kirjeldataksegi just Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis. Valitsuse kriisiplaani
eesmärk on kindlaks määrata, millised neist ülesannetest on vältimatult kriisi lahendamiseks
vajalikud, ehk mitte ei määrata uusi lisanduvaid ülesandeid, vaid prioriseeritakse
olemasolevaid.
Lõige 4. KOVidele määratakse kriisiülesanded seadusega. Selline reegel tuleneb PSi §-st 154,
mille järgi võib KOVile panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku
omavalitsusega. PSis kasutatud terminit „seaduse alusel“ tuleb Riigikohtu praktika järgi
tõlgendada nii, et „seadusandja peab ise otsustama kõik enesekorraldusõiguse /…/ piiramise
seisukohast olulised küsimused. Täitevvõimule võib delegeerida /…/ seadusega kehtestatud
piirangute täpsustamise.“15 See tähendab, et seadusandja peab seaduses määrama
kriisiülesande, kuid seda võib täidesaatev võim täpsustada. Näiteks kui KOVile määratakse
kriisiülesandeks osaleda evakuatsiooni läbiviimisel ning evakueeritute eest hoolitseda, siis
nende ülesannete tingimusi võib täpsustada ka määruses. Samuti võib määruses ette näha,
millised täpselt peavad olema evakuatsioonikohad, millise toitlustuse peab evakueeritutele
tagama jne. Siinkohal on oluline juhtida tähelepanu sellele, et eelnõu järgi on KOVile võimalik
anda ka ühekordseid kriisiülesandeid.
Lõige 5. Eraõiguslikule juriidilisele isikule ning füüsilisest isikust ettevõtjale võib
kriisiülesande määrata seaduses või seaduse alusel. Et kriisiülesande määramine võib piirata
15 Riigikohtu 15. detsembri 2008. aasta otsus asjas 3-4-1-14-08, p 34.
22.05.2025
47
isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige ettevõtlusvabadust, peab piirangu seadma seadusandja
ise või andma selleks volituse. PSis sätestatud ettevõtlusvabadust riivab avaliku võimu iga
abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse.16 See
tähendab, et kui riik soovib, et ettevõtja kriisiolukorra ajal toodaks või pakuks kaupu või osutaks
teenuseid, sh millisel viisil ja ulatuses seda teha tuleb, piirab see ettevõtja ettevõtlusvabadust.
Sellise piirangu kehtestamiseks peab seetõttu olema seaduslik alus. Kehtiva RiKSi § 432 lõike 1
kohaselt võib juba praeguses õigusruumis näha ette FIEdele püsivaid riigikaitseülesandeid.
Eelnõu näeb ette sama võimaluse ning et püsiva kriisiülesandega kaasnevate kohustuste
täitmine ei oleks liiga koormav, võib riskianalüüsi teha ühiselt (nt kõik teatud KOVi ühe teenuse
pakkujad), samuti kriisiplaani.
Selline seaduslik alus võib olla seaduses otsesõnu sätestatud kriisiülesandena või volitusnorm,
mille alusel võib täidesaatev riigivõim kriisiülesandeid määrata. Juriidilise isikule, v.a riik ja
KOV, ning FIE-le määratakse kriisiülesanne üldjuhul seaduses või selle alusel antud õigusaktis,
mis reguleerib isiku tegevusala, eesmärki või ülesandeid. Avalik-õigusliku juriidilise isiku
korral on selleks eelkõige tema kohta käiv seadus, eraõiguslike juriidiliste isikute ja FIEde
korral võib see olla konkreetset valdkonda reguleeriv eriseadus, milles sätestatakse teatud
tunnustele vastavatele isikutele ülesandeid.
Samuti võib seaduses või seaduse alusel määrata kriisiülesanded avalik-õiguslikule juriidilisele
isikule. Eelnõu rakendussätetega pannakse kriisiülesanded näiteks Tervisekassale ja Eesti
Advokatuurile, Eesti Pangale, Kaitseliidule, Eesti Töötukassale jt.
Kriisiülesandeid võib määrata ka FIEdele. Näiteks võivad FIEd osutada elutähtsat teenust –
praegu osutavad HOSi § 36 lõike 4 punktis 2 nimetatud kohaliku tee sõidetavuse tagamise ehk
teekorrashoiu teenust ka FIEd. Seetõttu peab olema võimalik kriisiülesandeid seada kõikidele
ettevõtjatele nende juriidilisest vormist olenemata.
Püsivate kriisiülesannete määramine on oluline eelkõige planeerimisprotsessis, ka näiteks
kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramisel. Kriisiülesandega töökohti ning nimeliselt
nendel töötamise kohustusega isikuid võib määrata püsiva kriisiülesandega isiku juures, mis on
täpsemalt selgitatud eelnõu §-s 101.
Eelnõu näeb ette, et püsiv kriisiülesanne määratakse isiku ülesannetest, tegevusalast või
eesmärgist lähtudes. See on oluline põhimõte. Konkreetsele isikule määratav ülesanne peab
olema seotud tema igapäevase tegevusega – sellega, milleks tal on vajalikud teadmised ja
oskused ning vahendid ja personal. Lihtsustatult öeldes, kriisiülesande saaja peab suutma seda
ka täita. Näiteks ei saa tervishoiuteenuse osutajale teha ülesandeks toitlustada abivajajaid või
toidutootjale ülesandeks koostada ilmaennustusi. Eelöeldu aga ei tähenda, et kriisiülesanded ei
võiks erineda asutuse, KOVi või ettevõtja igapäevastest ülesannetest. Nagu ülal märgitud, võib
kriisiülesanne olla ka selline ülesanne, mida isik iga päev ei täida. Küll aga peavad need
ülesanded olema otseselt või kaudselt seotud tema tavapäraste ülesannetega või
tegevusvaldkonnaga ja ülesande saaja peab suutma antud ülesannet ka täita. Näiteks
tervishoiuteenuse osutajate ülesanded on põhimõtteliselt needsamad, mida nad täidavad
tavaolukorraski, kuid kriisiolukorra ajal peavad nad seda tegema veidi teistsugustel tingimustel
ning teistsuguses mahus. Näiteks peab kiirabi osutaja aktiveerima täiendavaid kiirabibrigaade
ning teenindama kriisipiirkonnas esmajärjekorras raske ja elutohtliku seisundiga inimesi.
KOVide puhul osutavad nad ka muidu sotsiaalhoolekandeteenuseid ning peavad tagama
16 Riigikohtu 28. aprilli 2000. aasta otsus asjas 3-4-1-6-2000, p 11.
22.05.2025
48
abivajajatele vältimatu sotsiaalabi, kuid kriisiolukorra ajal peavad nad seda tegema tavapärasest
suuremas ulatuses.
Eelnõus kasutatakse sõnu „ülesanne“, „tegevusala“ ja „eesmärk“, sest kriisiülesandega isik võib
olla erinevas juriidilises vormis. Kriisiülesande võib määrata täidesaatva riigivõimu asutusele,
KOVidele, eraõiguslikele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ning FIEdele. Kõikide
puhul on nende pädevus (ehk miks on juriidiline isik moodustatud) avatud õigusaktides
erinevalt. KOVide puhul nimetatakse seda üldiselt ülesanneteks, eraõiguslike juriidiliste isikute
ja FIEde puhul tegevusalaks ja eesmärgiks. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul
kasutatakse ka enamjaolt sõna „eesmärk“, aga mõnel juhul on nimetatud ka „ülesandeid“. Lõike
2 sõnastus katab kõik need võimalused.
Elutähtsa teenuse osutamine loetakse eelnõu kohaselt elutähtsa teenuse osutaja
kriisiülesandeks. Sisuliselt on tegemist sellesama ühiskonna toimimiseks hädavajaliku
teenusega, mille osutamisel peab nii tava- kui ka sõjaolukorras järgima samu reegleid (kuigi
kriisiolukorra ajaks võib olla kehtestatud erandeid).
Lõige 6. Oluline on, et asutused ja isikud, kellele on määratud püsiv kriisiülesanne, oleksid
valmis selle täitmiseks igal ajal. Et seda tagada, peavad nad koostama riskianalüüsi (eelnõu §
13), tegema kriisiplaani (eelnõu § 15), korraldama õppusi (eelnõu § 17), tagama oma
toimepidevuse (eelnõu § 18) ning tagama, et neil on kriisiülesande täitmiseks vastavad võimed,
sh personal ning vahendid ja varud. Täpsemat võimete ja varude selgitust vaata § 15 lõike 1
punkti 3 selgituse juurest.
Lõige 7 teeb viite §-le 33, mille alusel saab määrata ka ühekordseid kriisiülesandeid kriisi ajal,
kuna kõiki ülesandeid ei ole võimalik ette näha ja planeerida.
Püsivate kriisiülesannete kõrval on rangem regulatsioon elutähtsa teenuste osutamine, mis on
sätestatud eelnõu § 73 jj.
§ 11. Üleriigiline riskianalüüs
Üleriigiline riskianalüüs koostatakse kriisiolukorra riski hindamiseks Riigikantselei juhtimisel
koostöös asjaomaste ministeeriumide ja teiste asutustega. Üleriigiline riskianalüüs on oluline
lähtealus kriisiolukordadeks valmistumisel, kuivõrd sellest selguvad kriisiolukorda põhjustada
võivad ohud, ohtude ristsõltuvus jm oluline teave. Üleriigilises riskianalüüsis sisalduv teave on
aluseks näiteks Vabariigi Valitsuse kriisiplaani, asutuse ja isiku riskianalüüsi, kohaliku
omavalitsuse üksuse riskianalüüsi ning riigikaitse strateegilise arengukava koostamisel.
Riigi ja ühiskonna vastupidavus erinevatele kriisidele eeldab terviklikku riskihaldustsüklit, mis
hõlmab kriisiolukorda põhjustada võivate ohtude tuvastamist ja hindamist, ennetus- ja
valmisolekumeetmete planeerimist, rakendamist ja jälgimist. Esimene etapp ehk tsiviilohtude
tuvastamine on juba praegu reguleeritud HOSi ja selle alusel kehtestatud rakendusaktiga
(loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs,
analüüsi koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtiv asutus), samuti hinnatakse
julgeolekuriske JASi alusel vastavalt julgeolekuasutuste pädevusele. Riskianalüüsi koostamist
juhtivateks asutusteks on seitse asutust (Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigi
Infosüsteemi Amet, Keskkonnaamet, Terviseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning
Kaitsepolitseiamet). Julgeolekuohtude hindamise eest vastutavad julgeolekuasutused. Kehtiva
regulatsiooni alusel peavad juhtasutused hindama kehtiva riskianalüüsi asjakohasust vähemalt
22.05.2025
49
kord aastas ja vajaduse korral uuendama seda Riigikantselei juhtnööridest lähtuvalt.
Julgeolekuriskide hindamise korraldust julgeolekukaalutlustel ei avaldata.
Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eestil üks pikaaegsemaid riskianalüüsi riiklikke
regulatsioone. Praegu kehtiv HOSi regulatsioon, sealhulgas nõue arvestada riskianalüüsiga
plaanide ja arengukavade koostamisel, on kooskõlas Majanduskoostöö ja Arengu
Organisatsiooni (inglise keeles Organisation for Economic Co-operation and Development;
edaspidi ka OECD) soovitustega. Kehtiva regulatsiooni puudusena on regulatsiooni rakendajad
toonud esile tervikliku riskipildi puudumise, st tsiviilriske ja julgeolekuriske käsitletakse eraldi
ning riskide maandamiseks ja olukorra lahendamiseks tehtavad ettevalmistused kattuvad ning
tekitavad segadust. HOSi muudatusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14.12.2022 direktiivi
nr 2022/2257, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse
kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (edaspidi CER direktiiv), ülevõtmisel on muudetud
senist riskide hindamise regulatsiooni. Eelkõige toodi sisse üleriigilise riskianalüüsi koostamise
kohustus, muudeti riskide hindamise sagedust (senine kaheaastane intervall asendati nelja-
aastasega ja kohustusega vaadata kord aastas üle) ning muudeti riskianalüüsi koostamise eest
vastutajaid eesmärgiga esitada rakendajatele terviklik ülevaade tuvastatud riskidest ning jagada
asutuste vahel varasemast paremini vastutust riskide hindamise eest. Sarnaseid riskihinnanguid
koostavad Soome, Rootsi, Norra, Holland ja Šveits.
Lõikes 1 sätestatakse üleriigilise riskianalüüsi koostamise eesmärk. Üleriigiline riskianalüüs
koostatakse kriisiolukorra riski hindamiseks. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga, mis tekkis
CER direktiivi ülevõtmisel, asendatakse sõnad „hädaolukorra või muu sarnase olukorra“
sõnaga „kriisiolukorra“.
Lõige 2 avab üleriigilise riskianalüüsi sisu. Selleks, et Vabariigi Valitsuse kriisiplaan ja teised
kriisiolukorraks valmistumiseks ja selle lahendamiseks koostatavad dokumendid oleksid
asjakohased, peavad need tuginema ühtsele ülevaatele kõikidest ohtudest. Oluline on
tähelepanu pöörata tõenäolisematele ja suurema mõjuga ohtudele, kuid samas ei tohi
tähelepanuta jätta ka muid tegureid, mis koosmõjus võivad põhjustada märkimisväärse kriisi.
Oluline on, et nii püsivate kriisiülesannetega asutused ja isikud kui ka ühiskond tervikuna
teadvustaksid kõiki ohte ning arvestaksid nendest tulenevaid mõjusid enda tegevuste
kavandamisel. Samuti peaksid riskianalüüsid vastavalt OECD soovitustele olema selgemini
seotud üldise planeerimise, eelarve ja juhtimisotsustega.
Tegemist on dokumendiga, milles esitatakse tuvastatud ohud, mis võivad realiseerumisel
põhjustada kriisiolukorra, samuti toob analüüs esile nimetatud ohtude tekkimise tõenäosuse ja
mõju ehk tagajärjed. Riskianalüüsi konkreetne sisu avatakse lõikega 5 kehtestatavas määruses,
sest see võib ajas muutuda ning nii üksikasjalikku regulatsiooni ei pea seaduses kehtestama.
Samuti tuleb üleriigilise riskianalüüsi koostamisel ja avaldamisel arvestada, et
julgeolekuriskide tausta ei ole võimalik alati avalikustada.
Kokkuvõtvalt selgub üleriigilisest riskianalüüsist:
1) tuvastatud ja analüüsitud ohtude loetelu ja kirjeldus, sh elutähtsate teenuste ohud,
piirkondlikud, piiriülesed ja valdkonnale tervikuna;
2) riskide ja mõju analüüs;
3) ohtude ristsõltuvuse analüüs;
4) suundumuste ja muutuste prognoos;
5) kokkuvõte.
22.05.2025
50
Lõike 3 alusel analüüsivad ohte ja hindavad riske pädevad asutused, sealhulgas KOVid, Eesti
Pank, koostöös Finantsinspektsiooniga, ning esitavad vajalikke andmeid Riigikantseleile.
Pädevad asutused määrab ja andmete esitamise kohustuse asutustele paneb Vabariigi Valitsus
lõike 5 alusel kehtestatava määrusega ohtude, valdkondade ja alamvaldkondade põhiselt,
määrates näiteks Justiits- ja Digiministeeriumi ülesandeks küberohtude ja -riskide hindamise,
Kliimaministeeriumile energeetikavaldkonna ja selle alamvaldkondade (elekter, nafta, gaas jm)
riskide hindamise. Kokkuvõtvalt hõlmab asutuse riskide hindamine:
1) tuvastatud ohtude loetelu ja kirjeldust;
2) ohtude ristsõltuvust arvestavat riskide ja mõju analüüsi, sh mõju elutähtsale teenusele ning
valdkonnale ja alamvaldkonnale;
3) suundumuste ja muutuste prognoosi;
4) võimalikke riski vähendamise meetmeid;
5) ülevaadet toimunud sündmustest, mis oluliselt häirisid või võisid häirida elutähtsate teenuste
osutamist.
KOVide riskianalüüside koostamist reguleerib § 12 lõike 3 alusel antud määrus.
Üleriigilise riskianalüüsi koostamist juhib Riigikantselei kui valdkonna poliitika kujundaja. See
ülesanne tuleneb eelnõu § 8 lõike 2 punktist 1.
Lõikega 4 sätestatakse, et üleriigilise riskianalüüs esitatakse Vabariigi Valitsusele teadmiseks.
Seda selleks, et Eestit ähvardavad ohud oleksid ka poliitilisel tasandil teadvustatud.
Lõikega 5 sätestatakse, et üleriigilise riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja muutmise
korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Üleriigilise riskianalüüsi koostab Riigikantselei
koostöös määruses nimetatud asutustega, koordineerides analüüside koostamist ja andes
koostamiseks vajalikke suuniseid, näiteks uuendamise sagedus jmt. Määrus on vajalik selleks,
et seotud asutused oleksid teadlikud, milliste riskide hindamise eest keegi vastutab, mis
nõuetele peab analüüs vastama ja kuidas korraldatakse selle koostamine. Võrreldes kehtiva
määrusega asutuste vastutus muutub. Näiteks senini vastutab Päästeamet mh üleujutuse riski
hindamise eest, kuivõrd riskide hindamine on olnud seotud riski realiseerumisel tekkiva
sündmuse lahendamisega. Samas omab ja analüüsib üleujutuse ja muid ilmastikuga seotud
andmeid pädeva asutusena tavapäraselt Keskkonnaamet, kes on edastanud andmed
riskianalüüsi koostamiseks Päästeametile. Niisamuti ei analüüsi Päästeamet ise
transpordiõnnetusi, vaid liikluses toimuvat analüüsib Transpordiamet. Selline andmete
kogumine ja töötlemine ei peaks aga olema Päästeameti ülesanne. Muudatuse tulemusel
esitavad andmeid riskide hindamiseks edaspidi asutused, kes tegelikult vastutavad ohu,
valdkonna või alamvaldkondade eest ja on pädevad seda hindama, st senini riskide hindamisse
kaasatud asutused võivad muutuda riskide hindamise eest vastutavateks asutusteks. Pädevad
asutused määrab Vabariigi Valitsus ohtude, valdkondade ja alamvaldkondade põhiselt, et lisaks
ähvardavatele ohtudele saaks koostatud riskide hinnangud ka valdkondade ja alamvaldkondade
kohta, sätestades ka täpsemad nõuded ja korra nii üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks kui ka
asutuste poolt andmete esitamiseks. Lisaks on kavas koostada üleriigilisest riskianalüüsist
avalik osa, eesmärgiga suurendada ühiskonna teadlikkust ähvardavatest ohtudest ja võimalikest
kriisiolukordadest (rakendusakti kavand lisatud).
§ 12. Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs
22.05.2025
51
Lõikega 1 seatakse KOVile kohustus koostada kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs.
Täpsemad nõuded kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi kohta ning selle koostamise ja
muutmise kord kehtestatakse lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega.
Lõige 2 annab kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi dokumendi sisu. Riskianalüüsi
eesmärk on luua terviklik ülevaade kõikidest kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil
avalduda võivatest ohtudest, mis võivad mõjutada elutähtsa teenuse toimepidevust ja kõiki teisi
avalikke teenuseid, mida kohaliku omavalitsuse üksus pakub oma haldusterritooriumil.
Riskianalüüsis hinnatakse ka nende ohtude avaldumise tõenäosust ja mõju ehk tagajärgi.
Üleriigiline riskianalüüs ja KOVi riskianalüüs on omavahel seotud, see võimaldab saada
tervikliku ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuste, regioonide ja ka riigi riskidest tervikuna.
Samuti ülevaate KOVide valmisolekust kriisideks. Praegu hõlmab üleriigiline riskianalüüs
eelkõige üldist riiklikku vaadet, lähtudes valitsusasutuste antud hinnangutest. Analüüsis puudub
KOVide vaade, samuti KOVide ja nende korraldatavate elutähtsate teenuste vaade. CER
direktiivi kohaselt on liikmesriigid kohustatud koostama üleriigilise riskianalüüsi, mis sisaldab
ka direktiivi lisas esitatud sektorite riskide hindamist. Hindamine peab olema kõiki ohte
hõlmav. Sellist sektoripõhist ja sektoriülest hindamist on võimalik tagada üksnes siis, kui lisaks
valitsusasutuste hinnangutele on olemas ka KOVide hinnangud ohtudele ja riskidele kohalikul
tasemel. Üleriigilise riskianalüüsi protsessi ja seotust KOVide riskianalüüsidega kirjeldab
joonis 2.
Joonis 2. Üleriigilise riskianalüüsi koostamine
KOVi riskianalüüsi tulemusi kasutatakse piirkondade spetsiifiliste ja elutähtsate teenuste
ohtude hindamiseks ja kajastamiseks üleriigilise riskianalüüsi avalikus osas. Üleriigiline
22.05.2025
52
riskianalüüs on aluseks lisaks asutuste riskianalüüsidele ka elutähtsa teenuse osutajate
toimepidevuse riskianalüüsidele. Selleks peavad elutähtsa teenuse osutajad olema teadlikud
spetsiifilistest riskidest, mis võivad esineda nende tegutsemispiirkondades. Edaspidi saavad
elutähtsa teenuse osutajad seda teavet üleriigilisest riskianalüüsist, kuhu omakorda see info
jõuab KOVi riskianalüüsidest. Oluline on juhtida tähelepanu sellele, et joonisel 2 kujutatud
tegevused ei toimu ühel ajal, vaid kindlas järjekorras. Algul hindavad asutused ohte, siis
hinnatakse valdkonna ja alamvaldkonna riske, peale seda koostatakse KOVi riskianalüüs ning
alles viimasena valmib lõplik üleriigiline riskianalüüs. See tähendab seda, et KOVi
riskianalüüsi koostamisel võetakse arvesse koostamise ajaks juba avaldatud üleriigilise
riskianalüüsi osad (asutuste ja valdkondade ja alamvaldkondade osa). Kuna üleriigilist
riskianalüüsi vaadatakse kord aastas üle ning vajaduse korral tehakse jooksvalt muudatusi, siis
praktikas tähendab see, et KOVi riskianalüüsi koostamisel võetakse alati arvesse koostamise
ajaks kättesaadav üleriigiline riskianalüüs ning KOVi riskianalüüsi koostamise ajaks
üleriigiline riskianalüüs juba sisaldab ka asutuste ja sektorite värskemat hinnangut.
Lõikes 3 sätestatakse, et kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi nõuded, selle koostamise
ja muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
Lähtudes volitusnormi üldisest sõnastusest on võimalik dokumendi koostamise korda
reguleerivas määruse osas vajaduse korral täpsemalt sätestada dokumendi koostajad ja
koostamises osalejad (lähteandmete andjad või andmete töötlejad), samuti koostamise juht,
dokumendi kooskõlastajad, arvamuse avaldajad ja kinnitajad ning osalised, kellele valminud
dokument edastatakse, samuti edastamise või avalikustamise viis. Määruses võib määrata ka
lisanõudeid dokumendi rakendamisele ja aruandlusele. Muutmise korda reguleerivas osas saab
vajaduse korral esile tuua, mis perioodi järel ning mis tingimustel dokument üle vaadatakse ja
ajakohastatakse. Dokumendi nõudeid käsitlevas määruse osas saab vajaduse korral detailsemalt
sätestada selle sisu ja ülesehituse.
§ 13. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku ning põhiseadusliku institutsiooni
riskianalüüs
Asutuse ja isiku riskianalüüsi koostavad kõik püsiva kriisiülesandega asutused ja isikud (ka
ETOd) ning põhiseaduslikud institutsioonid. Asutuse ja isiku riskianalüüsi koostamisele eelneb
üleriigilise riskianalüüsi koostamine. Asutuse ja isiku riskianalüüsi koostamine on üks tegevusi
toimepidevuse tagamise, kriisiplaani koostamise ja õppuse korraldamise kõrval, et loetletud
tegevuste tulemusel seada end valmis kriisiülesannete täitmiseks ja kriisiolukordade ajal
tegutsemiseks.
Lõige 1 kirjeldab riskianalüüsi sisu ja paneb selle koostamise kohustuse püsiva kriisiülesandega
asutusele ja isikule, sealhulgas elutähtsa teenuse osutajale, ning põhiseaduslikule
institutsioonile. Seejuures tuleb koostamisel lähtuda üleriigilisest riskianalüüsist, mis annab
vajaliku teadmise ähvardavatest ohtudest ja ohtude ristsõltuvusest jm. Püsiva kriisiülesandega
asutuse ja isiku riskianalüüsi koostamise peamine eesmärk on selgitada välja üleriigilisest
riskianalüüsist tulenevate jm ohtude mõju enda ülesannete täitmisele ja toimepidevusele.
Riskianalüüsi konkreetne sisu avatakse täpsemalt lõike 5 alusel kehtestatavas määruses, kuid
kokkuvõtvalt selguvad asutuse ja isiku riskianalüüsist: 1) ülesannete täitmist ja toimepidevust
mõjutavad ohud; 2) riski realiseerumise mõju püsivate kriisiülesannete täitmisele ja
toimepidevusele; 3) riski maandavad meetmed. Riskianalüüsi koostamisel lähtutakse lisaks
seaduses sätestatule Riigikantselei suunistest.
22.05.2025
53
Lõige 2 annab võimaluse mitmel sama elutähtsa teenuse osutajal koostada ühine riskianalüüs,
seda elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja suunamisel. See võimaldab näiteks kohaliku
omavalitsuse üksusel suunata kohaliku tee sõidetavust tagavaid isikuid koostama ühise
riskianalüüsi, hinnates laiemalt ohtudest tulenevaid mõjusid elutähtsa teenuse osutamisele ja
teenuse toimepidevusele, ning kavandada ühiselt riski maandavad meetmed. Kokkuvõttes võib
see tõhustada teenuse osutajate omavahelist koostööd ja kindlustada toimepidevust.
Lõige 3 kohustab elutähtsa teenuse osutajat enne riskianalüüsi kehtestamist selle
kooskõlastama (saama kinnituse) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajaga. Elutähtsa
teenuse korraldaja kinnitus tagab kindluse, et riskianalüüsid vastavad seatud nõuetele, on kõiki
ohte hõlmavad, et neist selgub mõju elutähtsale teenusele ja selle osutajale ning nad sisaldavad
riski maandavaid meetmeid. Elutähtsa teenuse korraldaja poolne riskianalüüside
kooskõlastamine võimaldab muu hulgas leida kitsaskohad, mis vajavad teenuse osutaja või
korraldaja tähelepanu elutähtsa teenuse toimepidevuse kindlustamiseks, sh elutähtsa teenuse
osutajate nõustamiseks.
Lõige 4 annab Riigikantseleile kui valdkonna poliitikat kujundavale asutusele õiguse küsida
asutuste ja juriidiliste isikute riskianalüüse, et täita § 8 lõikes 2 toodud ülesandeid.
Lõige 5 annab Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku
(sh ka ETO) riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja muutmise korra. Lähtudes
volitusnormi üldisest sõnastusest on võimalik dokumendi koostamise korda reguleerivas
määruse osas vajaduse korral täpsemalt sätestada dokumendi koostajad ja koostamises osalejad
(lähteandmete andjad või andmete töötlejad), samuti koostamise juht, dokumendi
kooskõlastajad, arvamuse avaldajad ja kinnitajad ning osalised, kellele valminud dokument
edastatakse, samuti edastamise või avalikustamise viis. Määruses võib määrata ka lisanõudeid
dokumendi rakendamisele ja aruandlusele. Muutmise korda reguleerivas osas saab vajaduse
korral esile tuua, mis perioodi järel ning mis tingimustel dokument üle vaadatakse ja
ajakohastatakse. Dokumendi nõudeid käsitlevas määruse osas saab vajaduse korral detailsemalt
sätestada selle sisu ja ülesehituse.
Lõike 6 kohaselt tuleb põhiseaduslikel institutsioonidel lähtuda riskianalüüsi koostamisel
käesolevast seadusest, kuid lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest lähtumine
on nende enese otsustada ehk soovituslik järgmistel põhiseaduslikel institutsioonidel: 1)
Riigikogu Kantselei; 2) Vabariigi Presidendi Kantselei; 3) Riigikontroll; 4) Õiguskantsleri
Kantselei; 5) Finantsinspektsioon; 6) kohtuasutused. Eeltoodu jätab põhiseaduslike
institutsioonide enese otsustada, kuidas ja millal riskianalüüs koostada ja kehtestada.
§ 14. Vabariigi Valitsuse kriisiplaan
Lõigetes 1 ja 2 nähakse ette Vabariigi Valitsuse kriisiplaani regulatsioon.
Vabariigi Valitsuse kriisiplaan ehk täitevvõimu plaan koostatakse Riigikantselei juhtimisel
koostöös kõikide ministeeriumidega. Vabariigi Valitsuse kriisiplaan koosneb kahest osast:
ohustsenaariumitest lähtuv riigikaitseline plaan ja üleriigilisest riskianalüüsist lähtuv suure
mõjuga tsiviilkriiside lahendamise plaan. Plaan arvestab julgeolekupoliitika alustes kirjeldatuna
julgeolekukeskkonna ning tegevusvaldkondadega.
22.05.2025
54
Lihtsustatult võib öelda, et Vabariigi Valitsuse kriisiplaani riigikaitseline osa on sarnane
praeguse riigi kaitsetegevuse kavaga (RKTK), mis koostatakse sõjalisest stsenaariumist
lähtudes.
Vabariigi Valitsuse kriisiplaan sätestab eesmärgi, st olukorra, mis peab olema tagatud igal
juhul. Näiteks on riigikaitselise kriisi puhul eesmärk tagada põhiseaduslik kord, territoriaalne
terviklikkus ning elanikkonnakaitse; tsiviilkriisi puhul võib olla eesmärk tagada riigi ja
ühiskonna toimimine, säästes maksimaalselt inimeste elu, tervist ning keskkonda. Püstitatud
eesmärgi saavutamiseks paneb Vabariigi Valitsus asutustele kriisiülesanded, mille puhul tuleb
tagada toimepidevus igas olukorras, ning määrab konkreetsed juhtasutused, kes vastutavad
olukorra lahendamise eest.
Kehtivas hädaolukorra seaduses on kirjeldatud olukorrad, mis teatud lävendist alates vajavad
asutustelt lisaressurssi ning lahendamise vaates omavahelist koostööd. Igale sellisele olukorrale
on määratud Vabariigi Valitsuse määrusega juhtasutus (hädaolukorra lahendamise eest vastutav
asutus). Sama põhimõte säilib ka selle eelnõuga, see tähendab, et Vabariigi Valitsuse
kriisiplaanis määratakse asutused, kes vastutavad kriisiks valmistumise korraldamise ning kriisi
lahendamise eest, VV kriisiplaanis sätestatu kandub edasi ka rakendusakti kavandisse nr 6, kus
on toodud täpsemad nõuded asutuse kriisiplaanide koostamiseks. Näitena võib siin tuua
pandeemia, milleks valmistub ning mille lahendamist juhib Terviseamet, või massilise
korratuse, milleks valmistub ning mille lahendamist juhib Politsei- ja Piirivalveamet.
Erisus kehtiva korraga seisneb selles, et kehtiva korra järgi ei ole tsiviilkriisideks valmistumisel
Vabariigi Valitsusele selget rolli ette nähtud ei planeerimise ega lahendamise vaates. Võimalik
on välja kuulutada eriolukord, ent eriolukorra puhul määratakse lahendajaks minister, mitte
Vabariigi Valitsus tervikuna. Samas on selge, et üleriigilise mõjuga pandeemia (nagu oli
COVID-19) või kogu elektrisüsteemi ohustava ohu (nagu oli veebruaris 2025, kui samal ajal
energiasüsteemi Mandri-Euroopaga sünkroniseerimisega oli katki ka Estlink-2 elektrikaabel)
realiseerumisel on mõjud kõikide ministeeriumide valitsemisaladele ning kahjustada võib saada
nii KOVide, riigiasutuste kui ka ETOde toimepidevus. Sestap on mõistlik, kui Vabariigi
Valitsus kui täitevvõimu esindaja osaleb kriisideks valmistumisel kollektiivselt, koostades
kriisiplaane ning sõnastades Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis enda eesmärgid, prioriteedid,
juhtimise, koostöö ning ressursi jagamise põhimõtted.
Ümbritsev julgeolekukeskkond ning piire ületavad ohud ja kriisid aga vajavad laiapõhjalist
valmistumist, mistõttu sätestatakse seadusega üheselt Vabariigi Valitsuse roll
ühiskonnaülesteks kriisideks valmistumisel ning nende lahendamisel.
Vabariigi Valitsuse kriisiplaan on aluseks ministeeriumidele, kes annavad enda suunised oma
valitsemisala asutustele nende plaanide koostamiseks. Olenevalt valitsemisalast võib asutuse
plaani liita ka ministeeriumiga, näiteks võivad Kultuuriministeerium ning Muinsuskaitseamet
otsustada ühise kriisiplaani kasuks.
Oluline on üle rõhutada, et Vabariigi Valitsuse kriisiplaani eesmärk on tagada võimalike
kriiside eskalatsiooni korral sujuv Vabariigi Valitsuse olukorrateadlikkus ning otsustusprotsess.
Vabariigi Valitsuse kriisiplaan on riigiülene poliitilise tasandi plaan, mis ei asenda asutuste
operatsiooniplaane. Operatsiooniplaani koostamise kohustus jääb jätkuvalt lahendavatele
asutustele (eelnõu § 15). Vabariigi Valitsuse kriisiplaan kajastab riigi suutlikkust koostamise
ajal olemasolevate võimetega erinevaid kriisiolukordi lahendada, seejuures ka edaspidi
keskendub oluline osa planeerimisest kõige tõsisemateks, st riigikaitselisteks kriisideks
22.05.2025
55
valmistumisele. Planeerimise raames selgitatakse tsiviilkriiside lävendid, mille eel vastutab
olukorra lahendamise eest ministeeriumi-asutuse tasand, aga mille ületamisel võib tekkida
suure mõjuga tsiviilkriis (nt pandeemia) ja mille puhul võib sestap olla võimalik valitsuse
sekkumine ja kriisiolukorra või eriolukorra väljakuulutamine.
Nii COVID-19 pandeemia kui ka erinevad õppused on näidanud, et kehtiv hädaolukordadeks
valmistumise süsteem ei loo ulatuslikeks kriisideks piisavat ettevalmistust. Asutuste
planeerimine lõppeb enamasti hädaolukorraga, sh ei planeerita olukordi, kus toimub mitu
hädaolukorda korraga ning enam ei saa arvestada teiste asutuste ressurssidega. Samal ajal ei
arvesta ka riigikaitseline planeerimine võimalusega, et riigikaitselised ja tsiviilkriisid võivad
puhkeda järjestiku või samal ajal, pannes riigi kasutuses olevad ressursid täiendava surve alla.
Seetõttu on oluline, et üleriigiline strateegiline plaan ja asutusteülene planeerimisprotsess
arvestaks kõikide võimalike suure mõjuga kriisidega ning Vabariigi Valitsuse tasandil oleks
kokku lepitud üleriigilised prioriteedid ja ühine tegutsemine.
Seadusega Vabariigi Valitsuse kriisiplaani ülesehitusele detailseid nõudeid ei sätestata, samas
on kavas nii Vabariigi Valitsuse kriisiplaani kui ka asutuse ja isiku kriisiplaanide ülesehitust
ühtlustada Riigikantselei suunisega, et kõigi plaanide ülesehitusel lähtutakse viiesest jaotusest
(olukord, ülesanne, täideviimine, toetus, juhtimine). Seadusega ei seata piiranguid plaani sisule,
jättes selle suuresti plaani koostajate kujundada, seda käesolevast paragrahvist tulenevat
arvestades. Samuti paneb plaan täidesaatva riigivõimu asutustele konkreetseid ülesandeid,
sisaldab kokkulepitud tegevusi ja väljatöötatud lahendusi olemasolevate võimete kasutamiseks,
määrab kriisiolukordade lahendamise eest vastutavad asutused ning omavahelise koostöö korra.
Täpsema metoodika eri tasandi plaanide koostamiseks töötab koostöös ministeeriumidega välja
Riigikantselei.
Joonis 3. Planeerimisprotsess tervikuna
Lõikes 3 sätestatakse, mis tuleb Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis määrata.
Punkt 1. Plaan peab sisaldama kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise tingimusi ja
korda. Selle all mõeldakse seda, et tuleb kirjeldada, kas plaan aktiveerub nt automaatselt
22.05.2025
56
kriisiolukorra kehtestamisega või on vajalik ka kriisiolukorra ohu ilmnedes rakendada
mõningaid ettevalmistavaid meetmeid, näiteks kehtivate plaanide ja kordade ülevaatamine,
varude olemasolu kontrollimine või suurendamine, olukorrateadlikkuse suurendamine, mõne
sündmuse täiendav monitoorimine vms. Samuti peab selge olema, kes võtab vastu otsuse
kriisiplaan kasutusele võtta, on see peaminister või eeltegevuste puhul on ka lahendavate
asutuste juhtidel oma roll.
Lisaks peavad kriisiplaanist selguma rakendamise tingimused ehk niinimetatud lävend, millest
alates loeme kriisi mõju ühiskonnale niivõrd suureks, et otsuste tegemine väljub lahendava
asutuse pädevusest. Näiteks tsiviilkriisi korral elutähtsa teenuse katkestuse puhul, kui suur peab
olema mõju (inimeste arv / majapidamiste arv / mõju teistele teenustele, keskkonnale,
majandusele, tervishoiule), et rakenduks Vabariigi Valitsuse kriisiplaan. Kehtivas
elektrikatkestuste hädaolukorra lahendamise plaanis (HOLP) on hädaolukord sõnastatud
tarbijate arvu ning katkestuse aja alusel. Vabariigi Valitsuse kriisiplaan peab andma
indikaatorid ja loetelu riskidest, mille põhjal on võimalik ja vajalik vastu võtta otsus, et just
valitsuse tasemel plaan on vajalik kasutusele võtta. Oluline on märkida seda, et lävendi
kehtestamisel tuleb kindlasti arvestada eelnõu § 3 lõikes 3 toodut:
Kriisiolukorra kehtestamiseks peavad olema samal ajal täidetud järgmised tingimused:
1) lähimuse põhimõttest tulenevalt pädev asutus või isik ei saa või ei saa õigel ajal kriisi
lahendada või ohtu tõrjuda või selleks valmistuda ja vaja on Vabariigi Valitsuse tasandil tagada
mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsus ja koordineeritus;
2) olukorda ei ole võimalik lahendada käesolevas seaduses sätestatud juhtimiskorraldust
rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata ning
3) vaja läheb tavapärasest rohkem võimeid, sealhulgas personali, vahendeid ja varusid.
Punkt 2. Plaan peab sisaldama Vabariigi Valitsuse eesmärke ja prioriteete erinevate
kriisiolukordade lahendamiseks. Plaanis sõnastatud eesmärk või kavatsus on valitsuse
lühikirjeldus, mis väljendab valitsuse ootust nii riigi kui ka ühiskonna soovitud suhtumisele,
käitumisele, tegutsemisele ja lõpptulemusele kriisiolukorra lahendamisel. Vabariigi Valitsuse
eesmärk annab suunise, kuidas kriisiolukordasid lahendada, ja on esmane lähtealus
valmistumisel, erinevate plaanide koostamisel, piirangute teadvustamisel ja kriisiolukorra ajal
tegutsemisel. Sellest peavad kõik ministeeriumid ja nende valitsemisala asutused juhinduma.
Samuti juhindub sellest Vabariigi Valitsus ise, sõnastades ja sätestades kriisiolukorra ajal riigi
eesmärgi vastavalt § 31 lõikele 1. Kui valitsuse kriisiplaanis sõnastatud eesmärk annab
strateegilise suuna kriisiolukordadeks valmistumisele ja kriisiolukordade ajal tegutsemisele,
siis kriisiolukordade ajal sõnastatakse ka riigi eesmärk konkreetse olukorra lahendamisel.
Täpsustatud eesmärk seob riigi ja ühiskonna tegutsemise veelgi konkreetsemaks ja üheks
tervikuks.
Näitena võib siin tuua Vabariigi Valitsuse eesmärgi veebruaris 2025 toimunud Eesti
elektrisageduse liitumisel Mandri-Euroopa sagedusalaga: Vabariigi Valitsuse eesmärk on
tagada riigi kriitilise veealuse ja energiataristu puutumatus, toimimine ja energiaga varustamise
toimepidevus. Prioriteetide seadmine on oluline mitmik-kriiside korral. Näiteks on Eestis
merereostuse likvideerimine Kaitseväe ülesanne. Juhul, kui peaks olema samal ajal
riigikaitseline kriis (võimalik oht riigi iseseisvusele ja põhiseaduslikule korrale) ning tsiviilkriis
(ulatuslik merereostus Läänemerel, kus kahjustada võivad saada ohustatud liigid ning habras
mikrofloora), siis on Vabariigi Valitsusel õigus seada Kaitseväele prioriteediks valmistuda
riigikaitselise kriisi tõrjumiseks / lahendamiseks ning leppida keskkonnakahjudega.
22.05.2025
57
Punkti 3 alusel määratakse täidesaatva riigivõimu asutuste püsivad kriisiülesanded, mis ei ole
pandud seaduses või seaduse alusel. Selleks esitavad kõik ministeeriumid enda ja valitsemisala
asutuste kriisiülesanded, et Vabariigi Valitsus saaks kriisiplaanis määrata, milliste ülesannete
täitmine tuleb kriisiolukorra ajal tagada. Ministeeriumidel on õigus oma valitsemisala asutuste
kriisiülesandeid täpsustada või seada alamülesandeid. Plaanis koondatakse ka seaduses või
seaduse alusel määratud püsivad kriisiülesanded ministeeriumile ja muu täidesaatva riigivõimu
asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele, põhiseaduslikule institutsioonile, juriidilisele isikule
ja füüsilisest isikust ettevõtjale. Seda selleks, et plaanist selguks tervikpilt eri osalistest ja nende
ülesannetest kriisiolukordadeks valmisoleku loomisel. Sellest koondülevaatest lähtutakse eri
osaliste tegevuste kavandamisel, võimete loomisel, kriisiolukorra lahendamise juhtimise ja
koostöö korraldamisel jm, et oleksime valmistunud kriisiolukordade ajal tegutsema
kooskõlastatult ja ühtselt kogu laia riigikaitse ulatuses, seda riigi eesmärgi saavutamiseks. Kuigi
Vabariigi Valitsuse kriisiplaan ei ole kavandatud avalikuks dokumendiks, siis kavas on
koostada avalik kokkuvõte püsivatest kriisiülesannetest, et teadvustada kogu laia riigikaitse
ulatuses kõigi osaliste rolli kriisides. Kriisiülesanded võivad kriisiti erineda nii mahu, ulatuse
kui ka prioriteetsuse poolest. Kriisiülesande planeerimisel lähtutakse eelnõus toodud
põhimõtetest, sh kaasatakse plaanide koostamisse kõik osalised, kel on sellega puutumus.
Valitsuse kriisiplaanis toodud kriisiülesannete täitmiseks valmistumine ning kriisi korral
täitmine määratud mahus on asutustele kohustuslik.
Näiteks valmistudes Eesti sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa sagedusvõrguga koostati
Vabariigi Valitsuse tegevuskava, milles olid seotud asutustele määratud ülesanded. See
tähendab, et igas kriisis ei pea kõik kriisiülesanded olema aktiivselt täies mahus täitmisel, vaid
sõltuvalt olukorrast määrab Vabariigi Valitsus just selle kriisi lahendamiseks olulise.
Punkti 4 alusel nimetatakse plaanis peamised ehk olulisemad võimed (personal, vahendid,
varud) ja piirangud kriisiülesannet täita. Kriisiolukordadeks valmisolek korraldatakse
kriisiülesannete ja nende täitmiseks vajalike võimete määramise, arendamise, tagamise ja
kasutamise kaudu. Plaanis tuuakse esile ülevaade kriisiülesannete täitmise peamistest võimetest
riigis, mida kavandatakse kriisiolukorra lahendamisel kasutada. Selleks esitatakse
kriisiülesannete täitmiseks kavandatud peamiste võimete loetelu, kirjeldus ja nende kasutusele
võtmise tingimused. Seejuures nimetatakse kriisiülesande täitmise piirangud, mis mõjutavad
suutlikkust, iseloomustavad kriisiülesande täitmise võimet või on oluline teave kriisiolukorra
lahendamisel. Võimete ja piirangute esiletoomine annab võimaluse kasutada olemasolevaid
võimeid erinevate kriisiolukordade lahendamisel ning arusaama riigi suutlikkusest tulla toime
kriisi lahendamisega, seejuures ülevaate puuduolevate võimete kaasamise võimalustest ja
tingimustest.
Võimete kajastamine on oluline ka selleks, et leida lahendused võimelünkadele. Näiteks peab
kriisiplaanis näitama, mis on olukorrale lahendus, kas on olemas teiste riikide või
organisatsioonidega kahe- või mitmepoolsed koostöölepped, mille alusel saab vajaliku võime
kriisi korral Eestisse tuua. Riigikaitselise kriisi vaates saab siin rääkida sellest, et oleme osa
kollektiivkaitsest ja õhuturve on midagi, mida tagavad liitlased. Tsiviilkriiside kohta võib tuua
välja Eesti piiratud suutlikkuse tegeleda korraga suure arvu põletushaavadega patsientidega (nt
seonduvalt suure tööstusõnnetusega vms), seda saab leevendada kahepoolsete lepingutega
mõne teise riigiga.
Piirangute kajastamine kriisiplaanis annab võimaluse Vabariigi Valitsusele edaspidises
arengukavade koostamises kaaluda, kas piiranguga leppida või rahastada piirangu
likvideerimist / leevendamist. Näiteks ei ole praegu Eestis korralikku Soome-laadset varjendite
22.05.2025
58
süsteemi. Sõjalise konflikti vaates on aga varjumine üks elanikkonnakaitse võtmemeetmetest.
Seega on Vabariigi Valitsuse ülesanne kas leppida piiranguga, leida leevendusmeede (viia
inimesteni info, kuidas käepäraste vahenditega maa-aluseid keldreid varjumiskindlamaks teha)
või alustada piirangu likvideerimist õigusruumi muutmisega ning kohustada analoogselt
põhjanaabritega varjendite loomine elumajades.
Sama punkti alusel käsitletakse kriisiplaanis ka täidesaatva riigivõimu asutuste tegevuse
ümberkorraldamist ning vahendite ümberjaotamist selleks, et täita oma kriisiülesannet.
Kriisiolukordade tekkimise korral peavad kriisiolukorda lahendavad ja lahendamist toetavad
osalised otsustavalt käituma ja saavutama kiiresti kohase valmiduse kriisiülesannete täitmiseks.
Kriisiülesannete, tegevuste ja võimete juures on oluline keskenduda ressursile ning anda
vastused küsimustele, mida saab teha, kui pikalt ja mis mahus. Nii sõltub kriisiülesannete
täitmise edukus vahendite ja varude olemasolust ning lahendajate suutlikkusest vajaduse korral
kaasata ja võtta kasutusele kriisiolukorra lahendamiseks lisaressursse. Selle saavutamiseks
pannakse plaanis täidesaatva riigivõimu asutustele täitmiseks konkreetsed ülesanded
korraldada ümber oma tegevus ja jaotada ümber vahendid. Plaani koostamine loob eelduse
niinimetatud sünkroniseeritud valmisolekuks, kus kõik kriisiolukorra lahendamise osalised
teadvustavad konkreetseid kriisiülesandeid ja vajadust võtta või anda kasutusele lisaressursid
kriisiülesande täitmiseks. Lisaressursside all on mõeldud osaliste vahendite ja varude
kasutuselevõttu, seejuures ristkasutamist. Näiteks võidakse plaanis kajastada Maksu- ja
Tolliameti ülesannet toetada Politsei- ja Piirivalveametit konkreetse arvu isikkoosseisuga ja
sõidukitega massilise korratuse kriisiolukorra lahendamisel. Võib ette näha, et see toimub nt
ametiabi vormis. Seejuures oleks see vaid võimalus konkreetse ülesande panemiseks vahendite
ümberjaotamisel, kuivõrd eelkõige lepitakse üksteise toetamine ja koostöö kokku asutuste vahel
ja kajastatakse vastavas plaanis.
Punkti 5 alusel määratakse plaanis kriisiolukorra lahendamise eest vastutavad asutused
üleriigilisest riskianalüüsist tulenevate ja kriisiolukorda põhjustada võivate sündmuste
lahendamiseks, mis on ühtlasi nende asutuste püsivaks kriisiülesandeks. Lahendamise eest
vastutavate valitsusasutuste loetelust selgub, kelle vastutada on kriisiolukorra põhjustada
võivaks sündmuseks valmistumine, seejuures kriisiplaani koostamine, sündmuse vahetu
lahendamine ja juhtimine nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda. See korraldus ühtib senini
HOSist tulenenud hädaolukordadeks valmistumise juhtasutuste määramisega, mille kohaselt
määras valitsus näiteks tiheasustusalal toimuvaks üleujutuseks valmistumist juhtima
Päästeameti, epideemiaks valmistumist juhtima Terviseameti jne. Edaspidi ühtlustatakse sama
korraldus kõiki sündmusi hõlmavalt. Kriisiolukorra lahendamist vahetult juhtivatest asutustest
tervikpildi tekkimiseks loetletakse plaanis ka elutähtsa teenuse korraldajad ja nende
vastutatavad kriisiolukorrad.
Punkti 6 alusel kirjeldatakse plaanis kriisiolukorra lahendamise juhtimise ja koostöö korda.
Plaanis esitatakse riigi terviklik juhtimis- ja koostöö korraldus, mis on ühtne kõigi
kriisiolukordade lahendamisel: nii ühe valdkonna kriisi, mitme samal ajal toimuva kriisi kui ka
kogu riiki hõlmava kriisiolukorra ajal. Plaan kirjeldab, kuidas ühetaolistel alustel toimub
juhtimine ja koostöö, kui terve ühiskond hõlmatakse kriisiolukorra lahendamisse, ja kuidas eri
osaliste tegevus kriisiolukorra lahendamisel seotakse üheks tervikuks. Plaanis tuuakse esile
juhtimistasandid, juhtimisstruktuurid ja nende ülesehitus, mida paindlikult kasutatakse
koostöös osalistega kriisiolukorra lahendamisel kohalikul, regionaalsel ja üleriigilisel tasandil
ning millest riigis lähtutakse valmiduse loomisel. Täpsemalt kirjeldatakse riigiülest
juhtimisstruktuuri kriisiolukordade juhtimiseks. Esitatakse ka juhtimiskorraldus, kus Vabariigi
Valitsusel ja peaministril on keskne roll, st plaanis sisaldub teave Vabariigi Valitsuse,
22.05.2025
59
kriisiolukorra juhi ning kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse ja lahendamisel
osalejate tegutsemise kohta. Esile tuuakse ka juhtimise ja koostöö tegemise põhimõtted,
tööjaotus eri osaliste vahel, osaliste ülesanded ja pädevus kriisiolukorra lahendamise juhtimisel,
laiema koordinatsiooni ja koostöö korraldamisel eri juhtimistasanditel.
Lõike 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus kriisiplaani ning see kehtestatakse käesoleva
seaduse alusel antavas määruses määratud ajavahemikuks. Eelnõu koostajate arvates ja riigi
kaitsetegevuse kava praktikale tuginedes on mõistlik plaani kehtivuse aeg neli aastat. Selle aja
jooksul on võimalik Vabariigi Valitsuse kriisiplaanist lähtuvalt asutustel koostada enda
kriisiplaanid, viia läbi õppusi ja hinnata plaani rakendatavust.
Lõike 5 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Vabariigi Valitsuse kriisiplaani nõuded
ning koostamise ja muutmise korra. Lähtudes volitusnormi üldisest sõnastusest on võimalik
dokumendi koostamise korda reguleerivas määruse osas vajaduse korral täpsemalt sätestada
dokumendi koostajad ja koostamises osalejad (lähteandmete andjad või andmete töötlejad),
samuti koostamise juht, dokumendi kooskõlastajad, arvamuse avaldajad ja kinnitajad ning
osalised, kellele valminud dokument edastatakse, samuti edastamise või avalikustamise viis.
Määruses võib määrata ka lisanõudeid dokumendi rakendamisele ja aruandlusele. Muutmise
korda reguleerivas osas saab vajaduse korral esile tuua, mis perioodi järel ning mis tingimustel
dokument üle vaadatakse ja ajakohastatakse. Dokumendi nõudeid käsitlevas määruse osas saab
vajaduse korral detailsemalt sätestada selle sisu ja ülesehituse.
§ 15. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaan
Lisaks Vabariigi Valitsuse kriisiplaanile koostavad kriisiplaani kõik püsiva kriisiülesandega
asutused ja isikud, sealhulgas ETOd, KOVid. Koostamise regulatsioon sätestatakse käesolevas
paragrahvis. Asutuse ja isiku kriisiplaani koostamisele eelneb üleriigilise riskianalüüsi, asutuse
ja isiku riskianalüüsi ning Vabariigi Valitsuse kriisiplaani koostamine, mis annab teadmise
ähvardavatest ohtudest ja nende mõjudest asutusele ja isikule ning määrab kindlaks
juhtimiskorralduse, sh lahendamise eest vastutava asutuse.
22.05.2025
60
Joonis 4. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisideks valmistumine
Kriisideks valmistumine on pikaajaline ning järjepidev protsess, kus erinevad sammud on
omavahel seotud. Üleriigilise riskianalüüsi ning riigikaitse puhul ohustsenaariumide põhjal
koostatakse Vabariigi Valitsuse kriisiplaan, millega määratakse peamised ohud, mida valitsuse
juhtimisel lahendatakse, ning olulisemad lahendamise eest vastutavad asutused. Asutused ja
isikud koostavad üleriigilise riskianalüüsi baasil enda riskianalüüsi ning selles toodud ohtude
maandamiseks koostavad kriisiplaani, mis peab arvesse võtma Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis
pandud kriisiülesandeid, juhtimist ning eesmärke.
Asutuse kriisiplaan on seotud ka toimepidevuse ning objekti turvalisusega. Asutus peab suutma
oma ülesandeid täita või teenuseid osutada toimepidevalt, selleks on tal vaja nii väljaõpetatud
personali, vahendeid, varusid kui ka taristut, vajaduse korral ka varuasukohta, kus on tagatud
vajalikud kommunikatsioonid, kommunaalteenused, valve ja kaitse jms vajalik.
Plaanides toodud eesmärkide saavutamist tuleb harjutada õppustel, et kontrollida, kas
isikkoosseis teab oma ülesandeid, kas plaanides toodud protseduurid töötavad, kas on olemas
vajalik ressurss jms. Õppustel ja harjutustel saadud õppetunnid tuleb vajaduse korral
vormistada plaanide muudatusteks või võtta arvesse ka näiteks riskianalüüsi koostamisel või
valdkondlike arengukavade planeerimisel.
Asutuse ja isiku kriisiplaani koostamise peamine eesmärk on kirjeldada asutuse või isiku
vastutusel olevate olukordade lahendamist. Kriisiplaanid kajastavad praeguse olukorra
suutlikkust erinevaid suure mõjuga olukordi lahendada, sisaldavad kokkulepitud tegevusi ja
väljatöötatud lahendusi olemasolevate võimete, vahendite ja varude kasutamiseks. Kriisiplaani
koostamisel lähtutakse lisaks seaduses sätestatule vajaduse korral Riigikantselei suunistest.
Kriisiplaani ülesehitusele ja sisule detailseid nõudeid ei sätestata, jättes selle käesolevast
paragrahvist tulenevat arvestades plaani koostajate ja Riigikantselei kujundada. Seega on
22.05.2025
61
koostajal võimalus lisada plaani kogu vajalik info asutuse vastutusel olevate sündmuste
lahendamiseks nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda. Asutuse ja isiku kriisiplaan asendab
senise riigi kaitsetegevuse kava alamkava ja sellega seotud plaanid, lisaks ka hädaolukorra
lahendamise plaanid, mida koostasid hädaolukorra lahendamist juhtivad asutused, võimaldades
edaspidi koondada kõik nii kriisiolukordadeks kui ka alla selle lävendi jäävate sündmuste
lahendamiseks vajaliku ühte plaani.
Oluline on märkida, et eelnõu ei sea kitsendusi selle kohta, kas asutus või isik koostab ühe
plaani, mis hõlmab kõikide kriiside lahendamist, või iga temale olulise kriisi kohta eraldi plaani
või plaani lisa. Kõik oleneb asutuse ja isiku riskianalüüsist tulenevatest ohtudest ning samuti
näiteks sellest, kas tegemist on mitme kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutusega.
Kehtiva HOSi mõistes vastutab PPA näiteks nelja sündmuse lahendamise eest:
- põgenike massiline sisseränne;
- äkkrünnak;
- massiline korratus;
- ulatuslik merepääste.
Sellele võivad lisanduda ülesanded seoses erakorralise seisukorra lahendamisega või
sõjaseisukorrast tulenevad riigikaitseülesanded.
Niisiis on kehtivast õigusest tulenevalt PPA-l kohustus teha mitu plaani erinevate sündmuste
lahendamiseks. See aga ei arvesta näiteks mitmikkriisidega või asjaoluga, et HOSis toodud PPA
vastutusel olevad hädaolukorrad võivad esineda ka näiteks sõjaseisukorra ajal, kui rakendub
hoopis riigi kaitsetegevuse kava alusel koostatud alamkava.
Eelnõu eesmärk on luua keskkond võimalikult laiapindseks planeerimiseks ning arvestades
sellega, et kriisid ei juhtu üksikult ning vaakumis, vaid võivad avaldada ühiskonnaülest mõju
ning olla doominoefektiga. Seega peab iga asutus hindama ise, milline plaani vorm on talle
kõige sobivam ja kas tema kriisiülesannete täitmise planeerimiseks on vajalik üks plaan või
mitu (nt eraldi riigikaitseliste ja tsiviilkriiside tarbeks).
Lõikes 1 pannakse kriisiplaani koostamise kohustus igale püsiva kriisiülesandega asutusele ja
isikule, sealhulgas elutähtsa teenuse osutajale ja kohaliku omavalitsuse üksusele, ning
sätestatakse vähim, mis peab kriisiplaanis sisalduma. Seejuures tuleb kriisiplaani koostajal
lähtuda üleriigilisest ja asutuse või isiku riskianalüüsist, riigikaitse puhul ka
ohustsenaariumidest, kavandades kõiki ohte hõlmav tegutsemine ja püsivate kriisiülesannete
täitmine nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda. Kriisiplaani sisus ette nähtud osa võib jätta
täitmata üksnes juhul, kui see pole vajalik püsiva kriisiülesande täitmiseks kriisiolukorra ajal
või enne seda ja sellele järeldusele on jõutud plaani koostamise käigus, tehes vastava märke.
Näiteks, kui plaani koostaja jõuab arusaamisele, et püsiva kriisiülesande täitmiseks pole
rahvusvahelist abi vaja kaasata, siis seda osa plaanis ei täideta, märkides vaid plaanis, et
rahvusvahelise abi kaasamise vajadus puudub. Koostatav kriisiplaan on kasutatav igas
olukorras, kui ilmnevad plaanis toodud tingimused, kriisiplaani kasutusele võtmine ei sõltu
Vabariigi Valitsuse otsustatavast kriisiolukorrast.
Punkti 1 alusel kirjeldatakse kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise tingimusi ning
korda. Siin esitatakse näiteks, millise kriisiülesande täitmiseks ja olukordade lahendamiseks
plaan on koostatud; kas plaani rakendatakse kriisiolukorra ajal või ka enne seda; mis
indikaatorite ja kriteeriumide alusel ja mis olukorras võetakse plaan kasutusele; kes otsustab
plaani kasutuselevõtu; kas ja kuidas on plaan seotud muude plaanidega jmt.
22.05.2025
62
Punkti 2 alusel tuleb kriisiplaanis kirjeldada tegevusi ja lahendusi kriisiplaani rakendamiseks.
Toimepidevust reguleerib eelnõu § 18. Kriisiplaanist selgub, kuidas tegutsetakse kriisiolukorra
tekkimisel ja selle ajal; milline on kriisiülesannete täpne sisu; mis tegevusi kriisiülesande
täitmiseks ellu viiakse; milline on tegevuste elluviimise suutlikkus; kuidas, millal ja kellega
täidetakse kriisiülesanne; milline on kavandatud tegevuskäik kriisiülesande täitmisel; millised
on otsustuskohad jm vajalik. Samuti saab koostada plaani mitte ainult kriisiolukorras
tegutsemiseks, vaid ka sündmustele reageerimiseks enne kriisiolukorda. Nii näiteks saab
Päästeamet koostada kriisiplaani, kus on reageerimine, lahenduskäigud ja koostöö teiste
osalistega nii ulatusliku päästesündmuse ajal kui ka Vabariigi Valitsuse välja kuulutatud
kriisiolukorras.
Punkti 3 alusel tuuakse kriisiplaanis esile võimed, sealhulgas personal, vahendid ja varud
kriisiplaani rakendamiseks.
Kriisiplaanis nimetatakse ka piirangud, mis mõjutavad ja iseloomustavad kriisiplaani täitmist.
Võimete ja piirangute esiletoomine annab võimaluse kasutada olemasolevaid võimeid erinevate
olukordade lahendamisel ning arusaama suutlikkusest tulla toime asutusele pandud ülesannete
täitmisega.
Seega tuleb kriisiplaanis esitada vähemalt:
1) kriisiplaani rakendamiseks vajalikud võimed;
2) võimete kasutamiseks vajalikud vahendid ja varud ning ka personal.
Kriisiplaani rakendamiseks kavandatud tegevuste loetelu on ühtlasi peamiste võimete loetelu,
sest võimed iseloomustavad suutlikkust tegevusi reaalselt täita. Kriisiplaanis loetletakse
võimed ja kirjeldatakse, mida nendega saab teha, mis on ajaline faktor ja mis ressursist võime
koosneb. Näiteks võib võime koosneda järgnevast: 1) osalised, kokkulepped; 2) inimesed; 3)
vahendid, sh seadmed, finants, materjal; 4) varud (v.a riigi tegevusvaru); 5) infrastruktuur, sh
ehitised, territoorium/maa-ala; 6) võrgu- ja infosüsteem, sh andmebaasid, sidesüsteemid; 7)
tegutsemispõhimõtted, sh toimingud, reeglid; 8) võime juhtimine; 9) info; 10) õiguskeskkond;
11) inimesed. Ressursside all kirjeldatakse kogu olemasolevat ressurssi, sealhulgas vabatahtlike
ja reservide kaasamise võimalusi.
Ülevaade ressursist annab teadmise, mida on võime saavutamiseks, kasutamiseks ja tagamiseks
vaja ning millest sõltub kriisiplaani täitmise suutlikkus. Seejuures esitatakse nii enda kui ka
kaasatavad võimed, mida saab kriisiplaani täitmiseks kasutada, koos nende kasutusele võtmise
tingimustega. Kriisiplaanis esitatakse ülevaade vahendite ja varude olemasolust ning nende
täiendamise võimalustest, et kindlustada võimete jätkusuutlik kasutamine. Seejuures esitatakse
kokkulepped asjassepuutuvate vahendite ja varude kaasamiseks ning nende ristkasutamiseks
koos tingimustega. Varude all ei mõelda siin riigi tegevusvaru, vaid kriisiplaani rakendavate ja
selle rakendamist toetavate asutuste ja isikute enda varusid.
Punkti 4 kohaselt tuleb kirjeldada plaani rakendamisel juhtimise ja koostöö korraldus teiste
asjassepuutuvate asutuste ja isikutega, sealhulgas nende kaasamine, nii kriisiolukorra ajal kui
ka vajaduse korral enne seda. Juhtimine ja koostöö sõltub nii püsiva kriisiülesande olemusest
kui ka lahendada vajava olukorra mastaapsusest. Näiteks ministeeriumid peavad tagama oma
valitsemisalas tegevuste ühtsuse ja koordineerituse, mistõttu tuleb ministeeriumidel kirjeldada
üldiselt kogu riiki hõlmavat ja detailselt valitsemisala hõlmavat juhtimise ja koostöö korraldust.
Samas elutähtsa teenuse osutajatel tuleb kirjeldada vaid plaani rakendamisel kasutatavat
22.05.2025
63
juhtimist ja koostööd oma teenuse osutamiseks, sh muutused elutähtsa teenuse korraldaja
tegutsema asumisel.
Plaanis kirjeldavad asutused ja isikud nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda rakendatava
juhtimis- ja koostöö korraldust: milline on juhi kriisiplaanis kirjeldatud eesmärk ülesannete
täitmiseks ja olukorra lahendamiseks; kes püstitab tegutsemise eesmärgi kriisiolukorra
tekkimisel; kuidas juhitakse tegevust ja ülesannete täitmist asutuse või isiku vastutusala
hõlmavalt, kuidas jaotuvad pädevused; millised on koostöökokkulepped ja kuidas on
korraldatud koostöö; kuidas kaastakse asjassepuutuvad osalised ja mis ülesande täitmiseks;
milliseid juhtimisstruktuure kasutatakse, kuidas need omavahel suhestuvad ja kuidas nende
tegevus on korraldatud; kuidas suhestub juhtimine ja juhtimisstruktuuride tegevus vastava
valitsemisala ja riigiülese korraldusega ning erinevate juhtimistasanditega; kuidas on seotud
juhtimis- ja koostöö korraldus õigusruumiga ja kokkulepetega; kuidas suhestuvad
asjassepuutuvad asutused ja isikud juhtimisstruktuuride tegevusega; ning muu vajalik. Esitatud
juhtimis- ja koostöö korraldus peab olema ühetaoline ja paindlikult rakendatav nii erinevate
kriisiolukordade ajal kui ka enne neid, st kõigis olukordades, mil on vaja korraldada asutuse või
isiku põhitegevusega seotud ülesannete täitmiseks tegevusi tavapärasest erinevalt, sh ohu
tuvastamisel, mõjude ilmnemisel, sündmuse lahendamiseks jmt. Seejuures sõltub juhtimis- ja
koostöö korralduse rakendamise ulatus konkreetse olukorra iseloomust ja vajadusest. Näiteks
ei eelda kriisiplaani rakendamine alati staabi moodustamist, kuivõrd selle vajaduse tingib
olukord – tihti võib juhtimise toetamiseks olla piisav kriisiaegse töökorralduse rakendamine
tavapärase ülesehituse põhiselt ja koostöö korraldamine asjassepuutuvate osalistega tavapäraste
koostööformaatide kaudu. Staap on juhtimiskorralduse tööriist, kuid selle rakendamine on
otstarbekas kavandada otsusepõhisena. Kriisiplaanist selgub, kuidas eri tasandite ja osaliste
tegevus seotakse juhtimis- ja koostöö korraldusega üheks tervikuks.
Punktide 5 ja 6 järgi kirjeldatakse avalikkuse teavitamise ja teabevahetuse korraldust plaani
rakendamisel nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda. See tähendab, et kriisiplaani osaks on
olukorra lahendamist toetavate kommunikatsioonitegevuste kirjeldus, kus nimetatakse näiteks
sihtrühmad, sidusrühmad, teavituskanalid, katussõnumid, meediateeninduse korraldus jms.
Plaanis kirjeldatakse teabevahetust asutuste ja isikute vahel, näiteks nii teabevahetus
kriisiplaani rakendamisel osalevate asutuste ja isikute vahel kui ka käivitatud juhtimisstruktuuri
seas, samuti olukorrateadlikkuse tagamine jms. Vajaduse korral saab esile tuua ka
teabevahetuse ja suhtluse korralduse rahvusvaheliste partneritega.
Punkti 7 kohaselt peavad püsiva kriisiülesandega asutused ja juriidilised isikud oma
kriisiplaanides läbi mõtlema ja vajaduse korral ka planeerima elanikkonnakaitse tegevused.
Päästeamet, Häirekeskus, Terviseamet ja Sotsiaalkindlustusamet aitavad püsiva
kriisiülesandega asutustel ja juriidilistel isikutel mõelda läbi ja planeerida elanikkonnakaitse
tegevused, kui neid on, nt elutähtsa teenuse osutaja keskendub oma plaanis kitsalt elutähtsa
teenuse taastamisele, kuid peaks vaatama pilti laiemalt ning seda just elanike vaatest – kas
elanike vajadused on kaetud ja kas teenused on neile kõik tagatud, kas teenuste katkestuse
korral on vajalik Häirekeskuse abil korraldada ohuteavitust (EE-ALARM, kriisiinfotelefoni
käivitamine), võib olla vajalik viia läbi ulatuslik evakuatsioon või teha päästetöid, tekib suur
hulk kannatanuid ja vajalik on rakendada katastroofimeditsiini võimeid või anda seoses
ulatusliku evakuatsiooniga või muul põhjusel ulatuslikku vältimatut sotsiaalabi ja
psühhosotsiaalset abi kriisides. Päästeamet vahendab erinevaid osalisi ning koondab parima
elanikkonnakaitse teadmise: ohuteavituse puhul tuleb kaasata Häirekeskus, esmaabi ja
katastroofimeditsiini vallas Terviseamet, vältimatu sotsiaalabi ja psühhosotsiaalse abi korral
Sotsiaalkindlustusamet.
22.05.2025
64
Punktiga 8 pannakse plaani koostajale kohustus läbi mõelda ja planeerida rahvusvahelise abi
vajadus, kaasamine, vastuvõtmine ja kasutamine. Plaanis tuleb nimetada, kas kriisiplaani
rakendamiseks on vaja kaasata rahvusvahelist abi või piisab olemasolevatest võimetest,
vahenditest ja varudest. Plaanis esitatakse: 1) rahvusvahelise abi vajadus ja selle ulatus (kas ja
millist abi on vaja, mida, kellelt, kui palju, kui kiiresti ja mis tingimustel kaasata on võimalik);
2) rahvusvahelise abi taotlemise korraldus (mis ja kelle otsuseid taotlemine nõuab, kes ja kuidas
taotleb, mida, kellelt ja kuidas, keda teavitada tuleb jms); 3) rahvusvahelise abi vastuvõtmise ja
kasutamise konkreetne korraldus (kes teeb, mida, kuidas, miks). Oluline on seejuures, et
asutused ja isikud mõtleksid läbi ja suhtleksid välispartneritega abi andmise ja vastuvõtmise
teemal ning teaksid rahvusvahelise abi kaasamise riigisisese koordinatsiooni korraldust.
Lõike 2 kohaselt peavad täidesaatva riigivõimuga asutused, kellele on määratud püsiv
kriisiülesanne, ning kohaliku omavalitsuse üksused lähtuma oma kriisiplaani koostamisel
Vabariigi Valitsuse kriisiplaanist, kus on määratud kriisiolukorra lahendamise eest vastutavad
asutused ning kirjeldatud terviklikult riigi peamisi võimeid ja juhtimiskorraldust.
Planeerimisloogikast lähtuvalt on alati kõrgema taseme plaan aluseks madalama taseme
plaanide koostamisele. RiKSi alusel koostatakse riigi kaitsetegevuse kava, milles toodud
ohustsenaariumite, ülesannete jaotuse ja juhtimiskorralduse baasil koostab iga ministeerium
enda alamkava ning osas valitsemisalades (nt Kaitseministeerium, Siseministeerium) ka
valitsemisala asutused enda kavad. See on vajalik selleks, et loogiliselt liikuda ülesannete
täitmise kirjeldamisel üldiselt tasandilt rohkem detailsele ning osalt säilitada ka
teadmisvajaduse põhimõte, kus näiteks riigisaladusega kaitstud teave jääb vajaduse korral
valdava asutuse kasutusse. Samas aga näiteks võtavad kõik asutused planeerimise aluseks
samad ohustsenaariumid ehk planeerivad samast ohust lähtudes ning on teadlikkus, kellele on
määratud ülesanne toetada nn juhtasutusi ja millises etapis on kriitiline teha milliseid otsuseid
ning kes neid teeb.
Lõike 3 kohaselt võib püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani kasutusele võtta igal
ajal, kui ilmnevad kriisiplaanis toodud tingimused. Nii võib kehtestada asutuse kriisiplaani
päästesündmuse jaoks, korrakaitselise sündmuse jaoks, massilise korratuse jaoks vms. Nii nagu
kehtivas õiguses otsustab ulatusliku päästesündmuse, korrakaitsesündmuse või hädaolukorra
puhul plaani kasutusele võtmise asutuse juht, toimub see ka edaspidi kõnealuse sätte alusel
samamoodi. Nii nagu praegu otsustab asutuse juht oma valdkonnas olevale sündmusele
reageerimise ja vastava plaani käivitamise, otsustab ta seda ka eelnõu järgi. Püsiva
kriisiülesandega asutuse või isiku juht võib otsustada kriisiplaani kasutusele võtmise juhul, kui
ta tuvastab, et kriisiolukorda põhjustada võiv oht esineb ning seda tuleb tõrjuda. See sarnaneb
praeguse HOSi § 14 lõike 3 põhimõttega, mille järgi seda, kas on tegemist hädaolukorraga,
otsustab hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus.
Kui Vabariigi Valitsus on kehtestanud kriisiolukorra, saab püsiva kriisiülesandega asutus ja isik
kasutusele võtta kriisiolukorraks tehtud kriisiplaani. Püsiva kriisiülesandega asutused ja isikud
saavad ise valida, kas teevad ühe või mitu kriisiplaani, kas teha enne kriisiolukorda
väiksemateks sündmusteks ühed plaanid ja suuremateks, kriisiolukorra lävendit ületavate
olukordade lahendamiseks teised. Oluline on, et lävendit ületavate sündmuste lahendamist
puudutavad plaanid ja plaani osad lähtuksid Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis antud suunistest,
sh seal määratud eesmärkidest, juhtimisloogikast ja kokku lepitud kriisiülesannetest. Vt
täpsemalt rakendusakti kavandist (§ 15 lg 15 alusel).
22.05.2025
65
Lõike 4 kohaselt peavad püsiva kriisiülesandega asutused ja juriidilised isikud, kes kaasatakse
kriisiplaani rakendamisse, osalema vastutava asutuse kriisiplaani koostamisel ja tagama selle
rakendamise korral kriisiplaanis kokkulepitud võimed, vahendid ja varud. Kriisiplaanist on
kasu vaid juhul, kui selle koostamisel osalevad kõik vajalikud osalised ja nende kavandatud
kokkulepped toimivad ka plaani rakendamisel. Seetõttu on oluline ühelt poolt, et lahendavad
asutused ei koosta kriisiplaane ilma vajalikke osalisi kaasamata, ning teiselt poolt, et kaasatud
osalised täidaksid sõlmitud kokkuleppeid ka plaani rakendamisel. Lisaks on oluline, et lahendav
asutus oleks teadlik kaasatud osaliste võimete, vahendite ja varude kasutamise tingimustest,
mistõttu esitatakse kriisiplaanis ka piirangud, mis mõjutavad osaliste võimete, vahendite ja
varude kaasamist ja kasutamist. See kohustus võimaldab kriisiplaani rakendaval ja kaasatud
osalistel leppida koos kokku, kuidas nad olukorda koos lahendavad. See suunab asutusi ja
isikuid üheskoos valmistuma neile pandud ülesannete täitmiseks ja olukordade lahendamiseks,
et tagada vajalike võimete parim võimalik väljaselgitamine, arendamine, tagamine ja
kasutamine. Lisaks võimaldab see kokku leppida vajaliku korralduse koos tegutsemiseks,
näiteks vajalik juhtimise korraldus ja juhtimisstruktuuride moodustamine, teabevahetus, kulude
üle arvestuse pidamise ja kulude hüvitamise korraldus jms.
Joonis 5. Ristsõltuvused, mis tuleb plaanide koostamisel partneritega lahendada
Lõige 5 annab ministeeriumile võimaluse ühise kriisiplaani koostamiseks oma valitsemisala
asutusega ning ühisplaani võivad koostada Rahandusministeerium, Eesti Pank ja
Finantsinspektsioon. Täpsemad tingimused ühisplaanide koostamisele sätestatakse käesoleva
paragrahvi lõike 15 alusel antavas määruses.
Lõige 6 kohustab Eesti Panka kooskõlastama koostatud kriisiplaani Rahandusministeeriumiga
ja esitama selle arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile. Eeltoodut rakendatakse juhul,
kui nad ei ole koostanud eelmises lõikes nimetatud ühisplaani. See kohustus võimaldab Eesti
Pangal leppida Rahandusministeeriumi ja Finantsinspektsiooniga ka ilma ühisplaani
koostamata kokku, kuidas nad kriisiolukorda koos lahendavad, ning kindlustada sõlmitud
kokkulepete toimimise kriisiplaani rakendamisel.
Lõige 7 annab võimaluse mitmel sama elutähtsa teenuse osutajal koostada ühine kriisiplaan ehk
ühisplaan, seda elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja suunamisel. See võimaldab näiteks
kohaliku omavalitsuse üksusel suunata kohaliku tee sõidetavust tagavaid isikuid koostama
ühise kriisiplaani, et kindlustada seeläbi elutähtsa teenuse osutamine ja suurendada teenuse
22.05.2025
66
osutajate omavahelist koostööd ja toimepidevust. Eriti oluline on selline võimalus näiteks juhul,
kui sama teenust pakub palju väikseid teenuseosutajaid.
Lõige 8 viitab selguse huvides ETOde kriisiplaani osas § 74 lõikele 6, mille alusel kehtestatakse
ETO-le toimepidevuse nõuded. ETOde kriisiplaani üks olulisemaid osasid on läbi mõelda ja
planeerida elutähtsa teenuse osutamine vastavalt ETO-le seatud toimepidevusnõuetele.
Lõike 9 alusel peab elutähtsa teenuse osutaja enne kriisiplaani kehtestamist saama kinnituse
elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajalt. Elutähtsa teenus korraldaja kinnitus tagab, et
kriisplaan vastab seatud nõuetele ja sisaldab lahendusi elutähtsa teenuse toimepidevaks ja
katkematuks tagamiseks ning teenuse taastamiseks selle katkemisel. Elutähtsa teenuse
korraldaja poolne kriisiplaanide kooskõlastamine võimaldab muu hulgas leida kitsaskohad, mis
vajavad teenuse osutaja või korraldaja tähelepanu elutähtsa teenuse toimepidevuse
kindlustamiseks, sh elutähtsa teenuse osutajate nõustamiseks.
Lõike 10 alusel on Eesti Pank, kohaliku omavalitsuse üksused ja teised elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldajad kohustatud kirjeldama kriisiplaanis ka elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamiseks vajalikke tegevusi nii tsiviilkriisis kui ka sõjalises kriisis. Plaanis
toob elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja eraldi esile tegevused, mida ja kuidas ta
kavandab ellu viia elutähtsa teenuse häirete ja katkestuste või nende tekkimise ohu korral,
lähtudes seejuures eelmises paragrahvis sätestatust (vt lisaks eelnimetatud punkti seletust).
Nimetatud tegevustest selgub, kuidas tegutseb ja mida teeb elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldaja elutähtsa teenuse kättesaadavuse tagamisel, elutähtsa teenuse osutaja toetamisel ja
elutähtsa teenuse häiretest või katkestustest tulenevate mõjude ilmnemisel. Eeltoodu sisaldab
tegevusi, kuni on taastatud teenuse tavapärane osutamine. Seejuures esitatakse tegevused
elutähtsa teenuse piiramiseks, sealhulgas teenuse taastamise või piiramise tähtsuse järjekord ja
tingimused.
Lõikes 11 täpsustatakse kohaliku omavalitsuse üksuste kriisiplaani koostamise kohustust
sättega, et see koostatakse püsivate kriisiülesannete täitmiseks oma haldusterritooriumi kohta,
ning sätestatakse võimalus, et kohaliku omavalitsuse üksus võib koostada kriisiplaani ühe või
mitme omavalitsusega ühiselt.
Haldusterritooriumi täpsustus lisatakse, et oleks selge kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne
koostada kriisiplaan kõigi kohaliku omavalitsuse püsivate kriisiülesannete täitmiseks, mida
täidetakse tema territooriumil. St mitte ainult kohaliku omavalitsuse üksuse enda ja tema
hallatavate asutuste osutatavate, vaid ka erasektori täidetavate kohaliku omavalitsuse üksuse
püsivate kriisiülesannete täitmiseks, näiteks eraomandis olevad üldhooldusteenuse osutajad,
sotsiaalhoolekandeteenuse pakkujaid jm seotud osalised. Selleks kavandab kohaliku
omavalitsuse üksus koostöö oma haldusterritooriumil asuvate sotsiaalteenuse osutajatega.
Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiülesandeks olevate ööpäevaringsete sotsiaalteenuse puhul
eeldatakse, et kriisiolukorra ajal tagab teenust kasutavatele isikutele kriisiaegse teenuse
korralduse ja selle läbimõelduse teenuseostaja haldusterritooriumi järgne kohaliku
omavalitsuse üksus. Kohaliku omavalitsuse üksus, kelle eestkostel asuvad isikud kasutavad
ööpäevaringset teenust teises omavalitsuses, lepib kriisiülesanded kokku isiku sotsiaalteenusele
suunamisel ning tagab vajalikud nõusolekud kriisiülesande täitmiseks.
Kohaliku omavalitsuse üksusele lisatakse ka võimalus ühise plaani koostamiseks teiste
omavalitsusüksustega. Näites kui mitmel kohaliku omavalitsuse üksusel on samad elutähtsa
teenuse osutajad või ühiselt korraldatakse ühe või mitme kriisiülesande täitmist, nt varjupaiga-
22.05.2025
67
või turvakoduteenus, võivad kohaliku omavalitsuse üksused otsustada ühise plaani koostamise
kasuks. Sõltuvalt ühisosa suurusest võivad kohaliku omavalitsuse üksused kriisiplaani koostada
ühiselt kogumahus või ainult üksikute ülesannete kaupa.
Lõikest 12 tulenevalt peab kohaliku omavalitsuse üksus oma kriisiplaani kooskõlastama
Sotsiaalkindlustusameti, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Päästeametiga ning esitama
arvamuse andmiseks teistele asjassepuutuvatele osalistele. Sotsiaalkindlustusamet ja Haridus-
ja Teadusministeerium kooskõlastavad plaanides oma valdkondlikule kompetentsile toetudes
vastavalt sotsiaalteenuste ja haridusteenuste osad ning Päästeamet kooskõlastab tervikliku
kriisiplaani (seejuures on Päästeameti kooskõlastuse eelduseks Sotsiaalkindlustusameti ning
Haridus- ja Teadusministeeriumi kooskõlastuste olemasolu). Päästeameti kooskõlastus
kõikidele kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiplaanidele tagab plaanide võimalikult ühetaolise
kvaliteedi, kuid samuti võimaldab esile tuua kattuvusi erinevate omavalitsuste kriisiplaanide
vahel. Kohaliku omavalitsuse üksuse nõustamine ja täidesaatva võimu asutuste koostöö
korraldamine regionaalsel tasandil on Päästeameti ülesanne, mille täitmiseks on omavalitsuste
kriisiplaanide kooskõlastamine oluline, kuivõrd toob esile kitsaskohad, millele nõustades jms
toetades tähelepanu pöörata.
Arvamuse andmiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus kriisiplaani esitama neile asutustele,
kes on kriisiplaani koostamisse kaasatud, kellel on kriisiplaanis tooduga puutumus või kes
võiksid anda plaanile lisandväärtust. Asutuste nimetusi seaduses ei esitata, sest
omavalitsusüksustes võivad nimetused ja ülesannete jaotused olla erinevad.
Lõige 13 kohustab püsiva kriisiülesandega asutusi ja isikuid edastama kriisiplaani
Riigikantseleile selle nõudmisel, et tagada plaanide omavaheline kooskõla. Riigikantselei
toetab asutusi ja isikuid kriisplaanide koostamisel, kriisiolukordadeks valmistumisel ja nende
lahendamisel. Riigisaladust ja salastatud välisteavet sisaldava plaani juurdepääsu osas
lähtutakse RSVSist ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ehk juurdepääs on kitsale ringile,
et kaitsta riigisaladust. Eelnõu ei erine suuresti kehtivast õigusest: VVSi § 77 lõige 2 sätestab,
et Riigikantseleil on õigus saada oma ülesannete täitmiseks ministeeriumidelt ja teistelt
täidesaatva riigivõimu asutustelt, kohaliku omavalitsuse üksuse organitelt ja asutustelt ning
avalik-õiguslikelt või eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt vajalikku teavet. Seega on see õigus
praegu täpselt samamoodi olemas. Riigikantselei kontrollib, kas kriisiplaan vastab seaduses ja
selle alusel kehtestatud õigusaktides toodud tingimustele, ja hindab kooskõla Vabariigi
Valitsuse kriisiplaani ja teiste asutuste ning isikute kriisiplaanidega.
Riigikantselei peab tagama tervikliku planeerimise ning et on tehtud koostööd teiste asutustega,
kes on plaani rakendamisel osalised, samuti tuleb tagada, et plaanides ei oleks n-ö halle alasid
ja läbirääkimata teemasid, et oleks asutusteülene koordinatsioon ja vaade. Plaane koostavad
asutused ja juriidilised isikud peavad olema teadlikud teiste asutuste vajadustest ja tellimustest.
Samuti on Riigikantselei peaministrit ja Vabariigi Valitsust toetav asutus, mis peab tagama
kriisi ajal nii peaministri (kriisiolukorra juhi) kui ka Vabariigi Valitsuse operatiivse nõustamise.
Lõige 14 paneb püsiva kriisiülesandega asutustele ja isikutele kohustuse kriisiplaanis esitatud
elanikkonnakaitse tegevuste ja lahenduste kavandamisel teha koostööd Päästeametiga, kuna
Päästeamet on elanikkonnakaitset koordineeriv asutus, kellel on tervikvaade elanikkonnakaitse
tegevustest ja vajadustest.
22.05.2025
68
Lõikega 15 antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada püsiva kriisiülesandega asutuse ja
isiku kriisiplaani nõuded ning selle koostamise ja muutmise ning kasutusele võtmise ja
rakendamise täpsem kord (rakendusakti kavand lisatud).
Lõikega 16 antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada elutähtsa teenuse osutaja
kriisiplaani nõuded ning selle koostamise ja muutmise ning kasutusele võtmise ja rakendamise
täpsem kord (rakendusakti kavand lisatud).
Lähtudes volitusnormide üldisest sõnastusest on võimalik dokumendi koostamise korda
reguleerivas määruse osas vajaduse korral täpsemalt sätestada dokumendi koostajad ja
koostamises osalejad (lähteandmete andjad või andmete töötlejad), samuti koostamise juht,
dokumendi kooskõlastajad, arvamuse avaldajad ja kinnitajad ning osalised, kellele valminud
dokument edastatakse, samuti edastamise või avalikustamise viis. Määruses võib määrata ka
lisanõudeid dokumendi rakendamisele ja aruandlusele. Muutmise korda reguleerivas osas saab
vajaduse korral esile tuua, mis perioodi järel ning mis tingimustel dokument üle vaadatakse ja
ajakohastatakse. Dokumendi nõudeid käsitlevas määruse osas saab vajaduse korral detailsemalt
sätestada selle sisu ja ülesehituse.
§ 16. Finantssektori erand
Riskianalüüside ja kriisiplaanide koostamisel tuleb arvestada eelnõu §-s 36 sätestatud
eranditega finantskriisi lahendamisel, mis näeb ette Riigikogule teatud õigused finantssektori
suhtes. Kui pangad, Eesti Pank ja Finantsinspektsioon oma riskianalüüse ja plaane koostavad,
siis peavad nad arvestama selles paragrahvis toodud regulatsiooni, et kriisiolukorra ajal võib
teatud juhtudel Riigikogu sekkuda ja otsustada paragrahvis sätestatud meetmeid. Kriisiplaanis
saab ette näha n-ö kommunikatsiooniahelad. Samuti tuleb arvestada Finantsinspektsiooni
rolliga, kelle ülesanne on suhelda Euroopa Keskpangaga.
§ 17. Õppused
Paragrahv 17 reguleerib õppusi.
Lõikega 1 pannakse Vabariigi Valitsusele kohustus korraldada vähemalt kord aastas
riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks õppus ning vähemalt üks kord nelja aasta jooksul
mitmest sündmusest põhjustatud kriisiolukorra lahendamise õppus mitme asutuse ja isiku
kriisiplaani samaaegse rakendamise harjutamiseks, nt nagu oli õppus CREVEX.
Lõige 2 sõnastab õppuse korraldamise eesmärgi ja määrab asutused ja isikud, kel on kohustus
neid korraldada. Õppusi korraldatakse eesmärgil, et kontrollida ja harjutada oma valmisolekut
lahendada kriisiolukord ja täita püsivaid kriisiülesandeid. Õppuse korraldamise kohustus
kehtib Vabariigi Valitsusele ja kõigile püsiva kriisiülesandega asutustele ja isikutele,
sealhulgas kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele, elutähtsa teenuse osutajale ja
kohaliku omavalitsuse üksusele. Kriisiolukorra lahendamise ja püsivate kriisiülesannete
täitmise valmisoleku all mõeldakse võimet ehk inimesi, oskuseid, väljaõpet, varustust,
juhtimist ja kordasid, sidet, varusid ja muid vahetult ülesande täitmiseks vajalikke
komponente.
Õppus korraldatakse võimalikule kriisile või elutähtsa teenuse katkestusele lähedastes
tingimustes. Õppusel kas harjutatakse vajalikke oskusi või selle käigus kontrollitakse, kas
asutused on valmis kriisiolukorda lahendama, kas selleks on loodud vajalik suutlikkus ning
22.05.2025
69
kas kirjapandud reeglid toetavad seda ja vastavad tegelikkusele. Õppusel üleskerkinud
tähelepanekud, ettepanekud ja probleemid aitavad asutusel kõrvaldada valmisoleku
kitsaskohad, näiteks töökorraldust muuta, varusid täiendada või panustada senisest enam
võimete arendamisse. Õppusi võib teha ühe kriisi põhiselt, sündmuse põhiselt või ka erinevate
kriiside üheaegse esinemise võimaluse läbimängimisena. Samuti võib õppuse korraldada vaid
mõne kriisiolukorra lahendamiselemendi toimimise hindamiseks (nt juhtimine, isikute
teavitussüsteemi toimimine, kriisi lahendajate reageerimiskiirus jne).
Lõikega 3 on antud Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada määrusega nõuded õppuste
korraldusele ning nende toimumise sagedusele, õppusejärgsetele tegevustele ning õppuste
kulu katmisele (rakendusakti kavand lisatud).
Eesmärgipärase õppuse korraldamine on aja- ja ressursimahukas nii õppuse korraldajatele kui
ka sellel osalevatele asutustele. Seetõttu on oluline, et kehtiksid ühtsed põhimõtted, millest
kõik osalised lähtuvad. Valitsus sätestab määruses õppuse korraldamise minimaalse nõutud
sageduse, et oleks tagatud vähim vajalik oma valmisoleku kontrollimiseks ja harjutamiseks.
Vajaduse korral võivad õppuse korraldajad valmistada ette ja viia läbi ühise õppuse, kui see
aitab saavutada lõikes 1 nimetatud eesmärki. Valitsus määrab ka nõuded õppuse
korraldamisele, näiteks kohustuse dokumenteerida õppuse läbiviimine ulatuses, mis
võimaldab tuvastada toimumise aja, vastutava korraldaja, õppusest osavõtjad, õppuse
eesmärgi, stsenaariumi, läbiviimise korralduse, hindamise jm vajaliku. Õppusejärgsete
tegevuste ühtne määramine on samuti vajalik, et oleks tagatud õppuse järelmite koostamine ja
õppuste väljundid aitaksid tõhustada kriisideks valmisolekut. Õppuse korraldamise kulude
kandmisel lähtutakse üldjuhul põhimõttest, et õppuse korraldamisega seotud kulud kaetakse
õppuse korraldaja eelarvest ja õppusesse kaasatud asutuste ja isikute õppusel osalemise kulud
kaetakse nende eelarvetest, kui pole eraldi kokkuleppeid. Õppuse korraldamisega seotud kulu
on näiteks ettevalmistavate kokkusaamistega seotud seminaride korraldamise kulud, õppuses
osalejate märgistusega seotud kulud, logistikaga ja toitlustusega seotud kulud, personalikulud
jm. Kulude katmises võib ka teisiti kokku leppida, nt kui õppuse kulud kaetakse osaliselt
välisvahenditest või kui õppuse korraldamine on mitme asutuse ühistöö, mistõttu on vaja teha
täpsemad kokkulepped kululiikide kaupa (rakendusakti kavand lisatud).
§ 18. Toimepidevus
Käesolev seadus võtab asutuste ja juriidiliste isikute toimepidevuse suurema tähelepanu alla,
sätestades laialdase kohustuse ja ühtsed nõuded toimepidevuse tagamiseks. Senini oli
toimepidevuse tagamine asutuste ja isikute enese korraldada, erandiks vaid HOSist tulenev
elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise regulatsioon ja riigikaitseseadusest tulenev
riigikaitseobjektide kaitse regulatsioon. Toimepidevuse tagamine on oluline tegevus kõigile
asutustele ja isikutele, et valmistada end ette kriisiolukordade ajal kohanema ja tegutsema ning
suuta igal ajal täita oma ülesandeid. Kõige toimepidevamad peavad olema aga asutused ja
isikud (nt elutähtsa teenuse osutajad), kes täidavad püsivaid kriisiülesandeid ja kelle järjepidev
toimimine on iga päev ja kriisiolukorra ajal vältimatult vajalik. Toimepidevuse tagamine on
edaspidi asutuse ja isiku valmistumise üks tegevusi riskianalüüsi ja kriisiplaani koostamise ja
õppuse korraldamise kõrval, et loetletud tegevuste tulemusel olla valmis kriisiülesannete
täitmiseks ja kõikvõimalikeks kriisiolukordadeks, sh nende lahendamiseks.
Toimepidevus hõlmab asutuste ja isikute suutlikkust ja valmidust järjepidevalt tegutseda,
tagada oluliste objektide kaitse ning igal ajal oma ülesandeid täita ja teenuseid osutada.
Toimepidevus on n-ö baashügieenina osa asutuse ja isiku sisemisest töökorraldusest.
22.05.2025
70
Toimepidevuse regulatsioon loob vajaliku raamistiku ja alused, mis nõuab asutustelt ja isikutelt
ühetaolist valmistumist. Toimepidevuse tagamisel lähtutakse asutuse ja isiku riskianalüüsist,
mis annab teadmise ähvardavatest ohtudest ja nende mõjudest asutuse ja isiku toimepidevusele.
Lõige 1 sätestab toimepidevuse tagamise kohustusega asutused ja isikud ning selgitab
toimepidevuse terminit. Toimepidevus on püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku, sealhulgas
kohaliku omavalitsuse üksuse, elutähtsa teenuse osutaja ja põhiseadusliku institutsiooni
suutlikkus ja valmidus järjepidevalt toimida ning igal ajal oma ülesandeid täita ja teenuseid
osutada. Kohaliku omavalitsuse üksusele ei panda lõikega 8 kehtestatavas määruses uusi
ülesandeid, vaid üksnes kirjeldatakse, milliseid valmidustasemed on.
Lõikega 2 täpsustatakse elutähtsa teenuse toimepidevuse mõistet, mis on eelnõus samuti
kasutusel. Kuna ETOde ülesanne on osutada elutähtsaid teenuseid, siis elutähtsa teenuse
toimepidevuse all peetakse silmas seda teenust osutava ETO toimepidevust. Seega näiteks
juhul, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kehtestab elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuded, on nende eesmärk tagada, et ETO oleks suuteline ja valmis
järjepidevalt, st nii kriisiolukorra ajal kui ka tavaolukorras toimima, oma ülesandeid täitma ja
oma elutähtsat teenust osutama.
Lõikes 3 määratakse nõuded, mida lõikes 1 nimetatud asutused ja isikud peavad tegema
toimepidevuse tagamiseks. Sätestatud tegevuste loetelu on vähim, mida tuleb teha selleks, et
kindlustada enda järjepidev toimimine ja kohane valmidus ülesannete täitmiseks nii iga päev
kui ka kriisiolukordades.
Punkti 1 kohaselt tuleb määrata kriitilised tegevused, mida on toimepidevuse tagamiseks vaja
vältimatult täita. Näiteks võib olla üks kriitilisi tegevusi registri töö, ilma milleta ei saa asutus
edastada ega vastu võtta salajast teavet. Kriitiline tegevus võib olla ka elektriga varustatus, mille
katkemisel võib osutuda võimatuks kriisiülesandeid täita. Kriitilised on kõik need tegevused,
sh teenused, mida asutus või isik vajab ehk mille häire või katkemine seab ohtu järjepideva
tegutsemise ja kriisiülesannete täitmise ehk toimepidevuse.
Määratud kriitiliste tegevuste loetelu on ühtlasi võimete loetelu, mis on vajalik toimepidevuse
tagamiseks, sest võimed iseloomustavad suutlikkust tegevusi reaalselt täita. Võimetepõhine
lähenemine võimaldab asutusel ja isikul kavandada, mida nendega saab teha, mis on ajaline
faktor ja mis ressursist võime koosneb.
Näiteks võib võime koosneda järgnevast: 1) osalised, kokkulepped; 2) inimesed; 3) vahendid,
sh seadmed, finants, materjal; 4) varud (v.a riigi tegevusvarud); 5) infrastruktuur, sh ehitised,
territoorium/maa-ala; 6) võrgu- ja infosüsteem, sh andmebaasid, sidesüsteemid; 7)
tegutsemispõhimõtted, sh toimingud, reeglid; 8) võime juhtimine; 9) info; 10) õiguskeskkond.
Ülevaade eeltoodust annab teadmise, mida on võime saavutamiseks, kasutamiseks ja
tagamiseks vaja ning millest sõltub toimepidevuse tagamise suutlikkus.
Punkti 2 alusel tuleb läbi mõelda ja maandada riske ning teha toimepidevuse tagamiseks
ettevalmistusi. Selleks tuleb asutuse või isiku riskianalüüsist lähtudes välja töötada ja rakendada
meetmeid toimepidevuse ohtude, häirete ja katkestuse riskide maandamiseks, sealhulgas
määrata kriitiliste tegevuste järjepideva toimimise kriteeriumid, tehes ühtlasi vajalikud
ettevalmistused kriitiliste tegevuste tagamiseks.
22.05.2025
71
Punkti 3 kohaselt tuleb välja töötada lahendused tegutsemiseks toimepidevuse ohtude, häirete
ja katkestuste korral, sealhulgas kriitiliste tegevuste tagamiseks ja toimepidevuse taastamiseks.
Seejuures on jäetud asutuse ja isiku enese otsustada, kuhu lahendused vormistada, näiteks võib
selleks koostada toimepidevuse plaani, vormistada sisese korralduse dokumentidega vm viisil.
Punkt 4 sätestab nõude määrata isikute kriisirollid ja valmistada isikuid ette nende täitmiseks,
sealhulgas määrata isikute teavitamise ja rakendamise korraldus. Kõiki isikuid ei pea määrama
kriisiülesandega ameti- ja töökohtadele – see on ainult üks võimalus, kuidas kriisiaegset
ressurssi tagada. Kuid asutuse toimepidevuse tagamiseks on oluline, et kõik kriisi
lahendamiseks vajalikud töötajad teaks, mis on nende kriisiaegne roll ja mida nad kriisi ajal
teevad.
Iga asutus ja isik peab määrama isikud, kes on asutusele ja juriidilisele isikule vajalikud, et
kriisiolukorra ajal toimida, selleks tuleb välja töötada ja määrata isikute kriisirollid. Kriisirolliks
võib olla töötaja ja teenistuja tavapärane või kriisiaegne töö- või teenistusülesanne.
Kriisiroll ja selle täitmine võib erineda isiku tavapärastest tööülesannetest ja nende täitmisest,
mistõttu on vaja määrata kriisirolli täitmiseks esitatavad nõuded, töövahendid, oskused ja
teadmised ning valmistada isik ette kriisirolli täitmiseks (sh anda ülesande täitmiseks vajalik
väljaõpe).
Isikute teavitamise korraldus tuleb samuti määrata, et tagada vajaliku info, sh sõnumite ja
juhiste jõudmine sihtrühmani. Isikute teavitamise korraldus hõlmab tehnilisi lahendusi,
kontaktandmete haldamist, teavitamise üle otsustamist, teadete koostamist ja edastamist,
teadete usaldusväärsuse kontrollimist jm vajalikku, sh teavitamise korraldust ka juhtudeks, kui
elutähtsad teenused, nagu side, elekter jts, ei toimi.
Isikute kriisiaegse rakendamise korralduse väljatöötamisel tuleb läbi mõelda ja kehtestada
asutusesisestes töö- või teenistussuhet reguleerivates dokumentides isikute kriisiaegseks
rakendamiseks vajalikud erisused, määrates tingimused, piirangud ja töökorralduse näiteks
järgmises: kriisirolli täitmisest vabastamise tingimused; kriisirolli täitmisele või valmidusse
asumine; puhkuste ja lähetuste katkestamine; kriisiaegne tööajakorraldus, sealhulgas töö-,
puhke- ja valveaja kohaldamine, summeeritud tööajale üleminek; ametnikule palga ja töötajale
töötasu maksmine; kulude hüvitamine isikutele; kaugtöö tegemine; jmt.
Punkti 5 alusel tuleb määrata töökorralduse muutmise, sealhulgas turvalise side ja turvalise
töökeskkonna ning selle kasutamise korraldus. Eeltoodu on vajalik selleks, et oleks kindlaks
määratud reeglid kriisiaegseks töökorralduseks, näiteks: juhtimiskorraldus; kriisi lahendamise
struktuuri töökorraldus ja toimingud; turvaline töökeskkond ja selle kasutamine; turvaline
teabevahetus ja side, sh infoturbenõuded arvuti ja mobiilsete seadmete kasutamisel; raha ja
muude ressursside rakendamine, nende üle arvestuse pidamine ja kulude katmine; vajaliku
teabe kättesaadavus ja käitlemine; jmt.
Punkt 6 kohustab määrama valmiduse saavutamise korralduse, vajaduse korral
valmidustasemeid rakendades. Iga toimepidevuse tagamise kohustusega asutus ja isik peab läbi
mõtlema, kuidas tagada ülesannete täitmine, kui tegutsemiskeskkond muutub. Valmiduse
saavutamine tähendab asutuse ja isiku suutlikkust kohaneda ohu muutumisel, seades end
kohaselt valmis tegutsemiseks ja ülesannete täitmiseks. Valmiduse saavutamise korraldus
hõlmab tegevusi ja meetmeid, mille rakendamiseks tuleb alaliselt valmis olla. Nii tuleb igal
asutusel ja isikul määrata korraldus, kuidas toimub juhi teavitamine käivitavast ohust või
22.05.2025
72
sündmusest, kes otsustab ja mis on tegevused, et vajaduse korral suurendada asutuse suutlikkust
tegutseda ja ülesandeid täita, kes prioriseerib ülesanded jms (vt joonis 6. Valmiduse
saavutamine ohu muutumisel). Valmiduse saavutamine tagatakse vajaduse korral ühtseid
valmidustasemeid rakendades, mis on võimaluseks kõigile neile asutustele ja isikutele, kellele
Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel antava määrusega pole pannud kohustust
kasutada valmidustasemeid valmiduse saavutamisel (vt lõike 7 seletust).
Joonis 6. Valmiduse saavutamine ohu muutumisel
Punkti 7 kohaselt tuleb tagada muutunud töökorralduse rakendamisel vajalike vahendite ja
varude olemasolu. Fookuses on vahendid ja varud, mis on vajalikud toimepidevuse
järjepidevaks tagamiseks ehk kriitiliste tegevuste täitmiseks, seda igal ajal, st mitte ainult
töökorralduse muutmisel. Ülevaade vahendite ja varude olemasolust ning nende vajadusest
kriitiliste tegevuste järjepidevaks täitmiseks annab võimaluse kavandada, kuidas tagatakse
vajalike vahendite ja varude täiendamine. Teisisõnu, suutmatus täiendada vahendeid ja varusid
toob kaasa toimepidevuse häire või katkemise, ühtlasi seab ohtu kriisiülesannete täitmise.
Seetõttu on oluline mõelda läbi ja sõlmida kokkulepped vajalike vahendite ja varude
õigeaegseks täiendamiseks. Varude all ei mõelda siin riigi tegevusvaru, vaid toimepidevust
tagavate asutuste ja isikute enda varusid.
Punkti 8 alusel tuleb läbi mõelda ja vajaduse korral määrata varuasukoht ja sinna
ümberpaiknemise korraldus. Asutustel ja isikutel, kel püsiva kriisiülesande täitmine on
võimalik alternatiivsest asukohast, tuleb leida varuasukohad, kavandada nende kasutuselevõtt
ja kasutamine ning sinna ümberpaiknemine. Sama tuleb läbi mõelda ka põhiseaduslikel
institutsioonidel. Eeltoodut on vaja selleks, et tagada paindlikkus ja järjepidev kriisiülesannete
täitmine ka olukordades, kus senisel objektil edasi tegutseda pole võimalik.
22.05.2025
73
Punkti 9 kohaselt tuleb määrata toimepidevuse tagamiseks vajalikud objektid, nende kaitse ja
objektidel varjumise korraldus. Toimepidevuse tagamise üks osi on vajalike objektide ja seal
tegutsemise turvalisus. Selle tagamiseks tuleb määrata objektid ja kavandada meetmed, mis
tagavad objektide turvalisuse ja seal tegutsemise ka ohu muutumisel. Nimetatud meetmed
hõlmavad nii ehituslikke, tehnilisi kui ka töökorralduslikke meetmeid objekti füüsilise kaitse
tagamiseks. Seejuures tuleb neil objektidel, kus tegutseb kriisiülesandega ameti- ja töökohaga
personal, määrata personali kaitse meetmed ja korraldus objektil varjumise korraldamiseks.
Näiteks varjumiskoha loomine, ventilatsiooni väljalülitamine, ohuteavitus, varjumise
läbiviimise korraldus jms. Nõuded, tingimused ja korra selle täitmiseks sätestab Vabariigi
Valitsus käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel (vt lõike 8 seletust). Objektil tegutsemise turvalisus
on toimepidevuse osa ja ETO tagada. Objektide turvalisuse tagamine tähendab nii objekti kaitse
kui ka objektidel varjumise korralduse määramist. See hõlmab neil objektidel, kus tegutseb
kriisiülesandega ameti- ja töökohaga personal, personali kaitse meetmete ja korralduse
määramist objektil varjumise korraldamiseks. Näiteks varjumiskoha loomine, ventilatsiooni
väljalülitamine, ohuteavitus, varjumise läbiviimise korraldus jms. Eelnõu sätestab vajaduse
ETO-l korraldada oma personali turvalisuse tagamine, jättes nii varjumise meetmed kui ka
korralduse ETO enda valida.
Punkti 10 alusel tuleb määrata käesolevas seaduses ning käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel
kehtestatavas määruses sätestatud ülesannete täitmise korraldamiseks volitatud esindaja ning
kontaktpunkt.
Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksus ning
põhiseaduslik institutsioon peavad täitma toimepidevuse tagamise ja objektikaitse nõudeid,
arvestades käesolevas eelnõus või muus seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud
erisusi. Kuna püsiv kriisiülesanne on ühtlasi ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine
ja elutähtsa teenuse osutamine nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda, peavad käesolevas
paragrahvis ja selle alusel kehtestatud toimepidevuse tagamise nõudeid järgima nii elutähtsa
teenuse korraldaja kui ka elutähtsa teenuse osutaja selles osas, mis ei ole reguleeritud teenuse
toimepidevuse tagamist puudutavate sätete ja vastavate rakendusaktidega. Viitamine muule
seadusele tähendab, et näiteks valdkonna eriseaduses võib sätestada toimepidevuse tagamisele
ja valmiduse saavutamisele erisusi. Osas, mis ei ole eriseadusega reguleeritud, lähtutakse
käesoleva eelnõuga kehtestatud toimepidevuse tagamise nõuetest.
Lõiked 4 ja 5 täpsustavad, kellele asutused, ETOd ja KOVid oma kontaktandmeid edastavad.
Elutähtsa teenuse osutajad esitavad kontaktandmed elutähtsat teenust korraldavale isikule;
omavalitsusüksused Päästeametile kui regiooni tasandil kriisiolukorraks valmistumise eest
vastutajale ning püsiva kriisiülesandega asutused ja põhiseaduslikud institutsioonid
Riigikantseleile.
Eraldi on sätestatud Riigikantselei õigus küsida Päästeametilt KOV kontakte ning ETKAdelt
ETOde kontakte, see on vajalik selleks, et kriisiolukorra ajal tagada tõhus infoliikumine ning
toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit olukorra lahendamiseks kiirete otsuste tegemisel.
Lõike 6 kohaselt kohaldatakse toimepidevuse tagamise nõudeid püsiva kriisiülesande
täitmiseks vajalikus ulatuses ka sellise asutuse või isiku suhtes, kellele on volitatud püsiva
kriisiülesande täitmine või täitmise tagamine avaliku halduse ülesandena. Püsiv kriisiülesanne
on enne kriisiolukorda määratud ning selle täitmiseks peab isik ja asutus looma valmiduse.
Seejuures ei välistata seaduses sätestatud valitsusasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse
õigust volitada halduskoostöö seaduses sätestatud korras kriisiolukorra lahendamiseks ja
22.05.2025
74
lahendamise toetamiseks vajaliku ülesande täitmine muule asutusele või isikule. Käesoleva
lõike eesmärk on tagada, et püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikus ulatuses täidavad
toimepidevuse tagamise nõudeid ka need, kes on volitatud iseseisvalt täitma kriisiolukorra
lahendamiseks ja lahendamise toetamiseks vajalikke ülesandeid. Näiteks võib
Sotsiaalkindlustusamet rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse ülesannete täitmise
halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmitud halduslepingu alusel üle anda füüsilisest
isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse
(edaspidi VRKS) kohaselt (§ 32 lõige 3). Samuti rakendub siin sätestatud nõue ka kohaliku
omavalitsuse üksuse kriisiülesannetele, mille täitmise on kohaliku omavalitsuse üksus
halduslepinguga volitanud juriidilisele isikule.
Lõike 7 kohaselt peavad kõik püsiva kriisiülesandega asutused ja isikud ning põhiseaduslikud
institutsiooni harjutama käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuete täitmist. Kui lõikes 3
sätestatakse, mida tuleb teha toimepidevuse tagamiseks, siis siinne säte kohustab tehtavat ka
läbi harjutama, et kontrollida ja saada kindlus, kas lahendused toimivad. Näiteks kui asutus
mõtleb läbi ja määrab isikute teavitamise korralduse, siis on vaja seda ka harjutada, et isikute
teavitamine toimuks kiiresti ja isikud oleks selleks valmis. Seejuures erineb siin lõikes
sätestatud harjutamise kohustus käesoleva seaduse §-s 17 reguleeritud õppuste korraldamisest,
kuivõrd harjutamise nõue kehtestatakse ilma korralduse regulatsioonita. Seda seetõttu, et
üldjuhul ei vaja harjutuse tegemine põhjalikku ettevalmistamist. Samas on alati võimalus
rakendada õppuse korraldamise põhimõtteid, näiteks kui harjutatakse varuasukohta
ümberpaiknemist, selle kasutuselevõttu ja seal tegutsemist.
Lõikega 8 antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada toimepidevuse tagamisel
valmidustasemete kasutamise, kehtestamise ja muutmise kord ning toimepidevuse tagamiseks
vajaliku objekti ja alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitse tingimused ja
kord (rakendusakti kavand lisatud).
Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 6 paneb kohustuse mõelda toimepidevuse tagamiseks läbi
ja määrata valmiduse saavutamise korraldus, vajaduse korral valmidustasemeid rakendades.
Vabariigi Valitsuse määrus täpsustab eelnimetatud kohustuse täitmist, määrates asutused, kes
peavad kavandama valmiduse saavutamise ja tagamise korralduse. Rakendusakti kavandi
kohaselt peavad valmidustasemed kasutusele võtma Riigikantselei, ministeeriumid ja
kriisiolukorra lahendamise eest vastutavad asutused, sealhulgas elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldajad ja kohaliku omavalitsuse üksused. Ühtsed valmidustasemed
võetakse kasutusele, et eelnimetatud asutused teeksid ettevalmistused kriisiaegse juhtimis- ja
töökorralduse rakendamiseks ning oleksid ohu muutumisel igal ajal koordineeritult, kiiresti ja
tulemuslikult valmis püsivate kriisiülesannete täitmiseks ja kriisiolukorra lahendamiseks.
Lisaks kehtestab Vabariigi Valitsus tingimused ja korra toimepidevuse tagamiseks vajaliku
objekti ja alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitseabinõude
kohaldamiseks. Eeltoodu hõlmab senist RiKSist tulenevat riigikaitseobjektide kaitse korraldust,
sätestades ka esmavajalike kaitseabinõude kohaldamise nõude kõigile toimepidevuse
tagamiseks vajalikele objektidele, sealhulgas varjumise korraldamiseks objektil.
Lõige 9 sätestab, et eelmise lõike alusel antav Vabariigi Valitsuse määrus on Riigikogu
Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile ja
kohtuasutustele soovituslik.
22.05.2025
75
§ 19. Objektikaitse
Eelnõu §-s 19 käsitletakse tsiviil- ja riigikaitseliseks kriisiks valmisoleku tagamiseks
objektikaitse korraldamist ning objektide valvet ja kaitset, samuti objektide määramist alaliselt
ja ajutiselt kaitstavateks olulise tähtsusega objektideks. Praegu kohaldub RiKSis sätestatud
riigikaitseobjektide kaitse regulatsioon kindlaksmääratud objektide suhtes (st nende objektide
suhtes, mis on määratud riigikaitseobjektiks). Kuna maa-ala, ehitise või seadme kaitse on
asutuse toimepidevuse tagamise üks komponent, muutub eelnõu kohaselt ka objektikaitse iga
püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku ülesandeks.
Senised riigikaitseobjektid nimetatakse eelnõu kohaselt edaspidi alaliselt või ajutiselt
kaitstavateks olulise tähtsusega objektideks ja nende kaitse tagamise nõuetes võrreldes RiKSiga
muudatusi ei tehta. Olulise tähtsusega objektide jagunemine erinevatesse kategooriatesse
reguleeritakse erinevalt RiKSi § 83 lõikest 2 Vabariigi Valitsuse määruses, kuna erinevate
kategooriate objektide kaitsemeetmed ja nende rakendamise nõuded on juba RiKSi alusel
reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrusega (riigikaitseobjekti kaitse kord).
Eelnõuga jäetakse objektide valvet reguleerivast paragrahvist välja ka säte, mille kohaselt võib
objekti kaitsesse kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu KorSis sätestatud alustel ja korras (vt RiKSi
§ 87 lõige 5), sest Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamine reguleeritakse
terviklikult KorSis.
Lõike 1 kohaselt on objektikaitse sellise maa-ala, ehitise või seadme kaitse, mille ründamine,
hõivamine, kahjustamine või hävitamine takistab märkimisväärselt võimet või toob kaasa
võimetuse täita kriisiülesannet. Lõige 1 sätestab objektikaitse eesmärgi sarnaselt, nagu see on
sätestatud RiKSi §-s 83. Võrreldes RiKSiga defineeritakse termini „riigikaitseobjekt“ sisu
„objektikaitse“ ehk tegevuse ja ülesannete kaudu, muutes sellega objektide kaitse (selleks
vajalikud tegevused ja ülesanded) toimepidevuse üheks osaks.
Lõikes 2 täpsustatakse parema õigusselguse tagamiseks, et objektikaitse hõlmab nii objekti
valvet kui ka objekti füüsiliseks kaitseks vajalike meetmete (edaspidi objektikaitse meetmed)
rakendamist. Sellest põhimõttest lähtuti ka RiKSis sätestatud riigikaitseobjektide kaitse
korraldamise regulatsiooni väljatöötamisel. Samuti sätestab eelnõu sarnaselt RiKSiga, et
seaduses sätestatud alustel ja korras võib objektikaitsel rakendada politsei, Kaitseväe või
Kaitseliidu valvet.
Objektil rakendatakse politsei valvet, kui objekt on lisatud esmalt PPVSi § 3 lõike 4 alusel
Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud politsei valvatavate objektide loetellu. Nende
objektide valvamise viisid määrab siseminister PPVSi § 3 lõike 4 teise lause alusel käskkirjaga.
Objektil võib rakendada Kaitseliidu valvet Kaitseliidu seaduses (edaspidi KaLS) sätestatud
korras ning Kaitseväe valvet, kui objekt on määratud Kaitseväe julgeolekualaks. Kaitseväe
julgeolekuala kehtestatakse KVKSi 6. peatükis sätestatud alustel ja korras. Kaitseväe
julgeolekuala on Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 50 kohaselt Kaitseväe
territoorium, Kaitseväe laevad, õhusõidukid ja muud sõidukid, aga ka territoorium, mille
Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem on ajutiselt julgeolekualana määratlenud.
Lõiked 3–6 vastavad RiKSi § 83 lõikes 3 ja § 84 lõigetes 2–4 sätestatule, millega reguleeritakse
objektide määramist alaliselt või ajutiselt kaitstavateks olulise tähtsusega objektideks. Maa-ala,
ehitise või seadme määrab alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks, alalise kaitse
lõpetab ja objekti kategooria määrab Vabariigi Valitsus korraldusega. Maa-ala, ehitise või
22.05.2025
76
seadme määrab ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks sisejulgeoleku tagamise
valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Sõjalise riigikaitse toimimisega seotud või
Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutatava maa-ala, ehitise või
seadme määrab ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks sõjalise riigikaitse
korraldamise valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
Eelnõuga ei muudeta senist olulise tähtsusega objektide määramise korda. Näiteks on
Siseministeeriumi ülesanne hinnata avaliku korra tagamiseks olulise objekti või ka elutähtsa
teenuse tagamiseks olulise objekti ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks
määramise vajadust (vt rakendusakti kavandit, milles reguleeritakse valitsusasutuste ülesanded
samamoodi nagu kehtivas määruses17). Eelnõu kohaselt määratakse objekt jätkuvalt alaliselt
või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks üksikaktiga ehk seda teeb Vabariigi
Valitsus korraldusega või minister käskkirjaga.
Lõikes 7 sätestatakse volitusnorm, millega antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada
määrusega kaitsemeetmed ja täpsemad tingimused alaliselt ja ajutiselt kaitstava olulise
tähtsusega objekti kaitse korraldamiseks. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale.
Objektikaitse tingimused loovad seotud asutustele ja isikutele ühtse ja tervikliku raamistiku, et
kohaneda muutuva tegutsemiskeskkonnaga.
Rakendusaktide kavandi (rakendusakti kavand lisatud) kohaselt käsitatakse toimepidevust ja
objektikaitset ühtse tervikuna. Toimepidevuse tagamise ja objektikaitse keskmes on kõik need
riskid, mis võivad häirida või lausa katkestada seotud asutuse ja isiku tegevuse ülesannete
täitmisel nii iga päev kui ka kriisiolukorra ajal. Oluline on nimetatud riske teadvustada, neid
maandada ning valmistuda ohu korral tegutsemiseks. Selleks, et ohu korral tagada
organisatsiooni suutlikkus edasi tegutseda, hõlmavad valitsuse kehtestatavad nõuded ja kord
vajadust hakata rakendama meetmeid toimepidevuse ja objektide turvalisuse tagamiseks,
sealhulgas kohase valmiduse saavutamiseks. Jõustatav raamistik loob aluse, et seotud asutused
ja isikud valmistuvad võrdväärselt, mõistavad üksteist ning suudavad ootamatutes olukordades
otsustavalt ja koordineeritult tegutseda. Kriitiliseks teguriks on seejuures sellise valmiduse
saavutamine, mis võimaldab tagada ülesannete täitmise ja koostöö erinevate osalistega.
Lõike 8 kohaselt sätestatakse Vabariigi Valitsuse määruses:
1) alaliselt või ajutiselt kaitstavate olulise tähtsusega objektide kategooriad, kaitsemeetmed ja
nende rakendamise kord, sealhulgas objekti ohutasemed ja nende muutmise kord;
2) alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti riskianalüüsi ja turvaplaani koostamise,
kooskõlastamise, kinnitamise ja muutmise kord;
3) ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise kord ja ajutise kaitse tähtajad;
4) eelnõu § 130 lõikes 1 nimetatud isikuandmete töötlemise nõuded alaliselt või ajutiselt
kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitseabinõude kohaldamisel ja isikuandmete säilitamise
täpsem tähtaeg.
Nimetatud lõike alusel antavasse Vabariigi Valitsuse määrusesse viiakse üle RiKSi alusel
kehtestatud riigikaitseobjekti kaitse kord. Eelnõu väljatöötamisel ei ole kavandatud muudatusi
olulise tähtsusega objektide kategoriseerimisel. Alaliselt või ajutiselt kaitstavad olulise
tähtsusega objektid on võimalik jaotada Vabariigi Valitsuse määrusega ka edaspidi järgmistesse
kategooriatesse:
17 Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määrus nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“, kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019033
22.05.2025
77
1) avaliku võimu organi kasutuses olev objekt – nende hulka kuuluvad Eesti Vabariigi
toimimise seisukohast olulised riigiasutuste objektid. Kategooriasse kuuluvad objektid, milles
asuvad strateegilise tasandi juhtimisega seotud asutused (näiteks Vabariigi Valitsuse hoone,
Siseministeeriumi hoone jms), või muud hooned, mida kasutatakse strateegilise tasandi otsuste
tegemisel või nende heakskiitmisel (näiteks Riigikogu hoone). Kategooria nimetuses on
kasutatud KorSis kasutusel olevat terminit „avaliku võimu organ“;
2) elutähtsa teenuse osutamisega seotud objekt – sellesse kategooriasse kuuluvad objektid,
mille ründamine võib olulisel määral kahjustada elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada
selle lakkamise;
3) avaliku korra tagamiseks oluline objekt, sealhulgas objekt, mille kahjustamise või
hävitamisega kaasneb isikute elu ja tervise, rahvusliku kultuuripärandi ja ühiskonna turvatunde
kahjustamise oht – tegemist on laia kategooriaga, kuhu kuuluvad objektid, mis on vajalikud
avaliku korra tagamiseks. Tegemist on n-ö pehmete sihtmärkidega, mille ründamise eesmärk ei
ole riigiasutuste ja ametnike vastane rünnak, vaid võimalikult suure inimkahju või varalise
kahju tekitamine hirmutamise eesmärgil (s.o klassikaline terroristlik tegevus). Nende objektide
korral ei ole kaitse korraldamisel oluline mitte niivõrd füüsilise kaitse miinimummeetmete
rakendamine, kuivõrd riskianalüüsi ja turvaplaani koostamine ning tulenevalt ohutasemest
täiendavate turvameetmete rakendamine. Selle kategooria eesmärk on ka hõlmata kõik muud
objektid, mida võib olla vaja kaitsta ning mis ei mahu muude kategooriate alla (näiteks
teeinfrastruktuur – sillad, tunnelid vms). Muu hulgas võivad selles kategoorias olla ka ehitised,
milles hoitakse riigi tegevusvaru. Ühtlasi on ka selle kategooria objektikaitse meetmed ning
vajaduse korral rakendatavad täiendavad turvameetmed sellised, mis võimaldavad piisavat
universaalsust, tagades siiski objekti kaitse;
4) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud objekt, sealhulgas riigikaitseline ehitis
ehitusseadustiku tähenduses – kategoorias nimetatud objektidega on seotud erisused objektide
projekteerimisel ja ehitamisel, mistõttu on vajalik nende eristamine eraldi kategooriana;
5) julgeolekuasutuse kasutatav objekt, sealhulgas julgeolekuasutuse ehitis ehitusseadustiku
tähenduses – kategoorias nimetatud objektidega on seotud erisused objektide projekteerimisel
ja ehitamisel, mistõttu on vajalik nende eristamine eraldi kategooriana;
6) siseturvalisuse tagamisega seotud objekt – siseturvalisuse tagamisega seotud objekti
eristamine on vajalik tulenevalt objektide kaitsevajadusest, mis on seotud objektil toimuvaga
(seal paikneva informatsiooni, relvastuse, erivahenditega jms).
Sarnaselt kehtiva korraga eristatakse ka alaliselt kaitstaval olulise tähtsusega objektil
rakendatavaid füüsilise kaitse nn miinimummeetmeid ning täiendavaid kaitsemeetmeid.
Täiendavate kaitsemeetmete rakendamisel lähtutakse objekti ohutasemest ja turvaplaanist.
Ohutasemete rakendamine on vajalik võimalike rünnete ennetamiseks ning nende tagajärgede
minimeerimiseks. Ohutaseme kehtestamine annab võimaluse teha objektil ettevalmistusi, kui
pädevate asutuste ohuhinnangute või muu info põhjal on teatud olukorras rünnaku toimumine
oluliselt tõenäolisem kui varem. Ohutasemete kehtestamise eesmärk on teha rünnete
ennetamiseks või nende tagajärgede minimeerimiseks muudatusi töökorralduses või lisada
täiendavaid kaitsemeetmeid.
Objektikaitse ettevalmistamiseks koostatakse sarnaselt kehtiva korraga kaks dokumenti:
1) riskianalüüs, milles kirjeldatakse võimalikke objekti ähvardavaid ründeid ja muid ohte,
nende realiseerumise tõenäosust ja tagajärgi;
2) turvaplaan, kus on kirjas riskianalüüsist lähtudes objektil rakendatavad meetmed võimaliku
ründe ennetamiseks, tõkestamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks.
22.05.2025
78
Nende dokumentide eesmärk on siduda võimalikku ohtu ning asutuse tegevuse eripära,
sealhulgas võtta arvesse tehnilisi abinõusid, töökorralduslikke abinõusid ja objektikaitse
meetmeid. Muu hulgas võib määrusega ette näha, et teatud kategooriasse kuuluva või teatud
tunnustele vastava objekti suhtes ei kehti kõik nõuded (nt teatud objektide korral ei pea
koostama riskianalüüsi või turvaplaani või koostatakse see lihtsustatud korras).
Erinevalt RiKSi § 84 lõigetest 5 ja 6 sätestatakse määruse tasandil ka olulise tähtsusega objekti
ajutise kaitse tähtajad, kuid muus osas asendab nimetatud määrus sisuliselt olemasoleva
riigikaitseobjekti kaitse korra.
Eelnõuga reguleeritakse isikuandmete töötlemine alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise
tähtsusega objekti kaitsemeetmete rakendamisel Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a
määruse nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“ §-s 71 sätestatu eeskujul. Eelnõuga tehakse
muudatus, mille kohaselt ei saa määrata isikuandmete säilitamise täpsemat tähtaega enam
objekti valdaja enda turvaplaanis, vaid see tähtaeg sätestatakse vastava kategooria objekti kohta
Vabariigi Valitsuse määruses (vt eelnõu § 131 selgitust).
4. peatükk
Kriisiolukord
1. jagu
Kriisiolukorra kehtestamine
§ 20. Kriisiolukorra kehtestamine ja tekkimine
Lõikes 1 sätestatakse, et kriisiolukorra kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega, et oleks
õigusakti tasemel kirjas, millise õigusakti Vabariigi Valitsus peab andma, kui kriisiolukorra
otsustab. Samuti peab olema otsuses kirjas, millise kriisiolukorraga on tegu – kas tsiviilkriisiga
(§ 3 lõike 1 punkt 1) või riigikaitselise kriisiolukorraga (§ 3 lõike 1 punkt 2).
Lõikes 2 sätestatakse ka RiKSis ja HOSis olev põhimõte, et kriisiolukorra otsustamiseks tuleb
tugineda ametkondlikule hinnangule – mh ohuhinnangule. Asutusi, kes võivad Vabariigi
Valitsusele vastavaid ohuhinnanguid oma pädevuse piires esitada, on mitu – Välisluureamet,
Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi (eelkõige kaitseväeluure), Politsei- ja Piirivalveamet,
Päästeamet, Terviseamet, Riigi Infosüsteemi Amet. Kõik asutused, kelle valdkonnas võib leida
aset sündmus, mis kvalifitseerub kriisiolukorraks või võib areneda kriisiolukorraks, sh selle
lahendamiseks välja kuulutatud erikorraks, on pädevad tegema valitsusele oma valdkonna
spetsiifikast lähtuvalt ohuprognoose ja andma ohuhinnanguid. Valitsusel on kohustus kaaluda
talle esitatud teavet ja arvestada ka muud asjassepuutuvat, nt välispoliitilisi kaalutlusi, mis
võivad kriisiolukorra üle otsustamisel tähtsust omada. Samuti tuleb arvestada kriisiolukorra üle
otsustamisel olukorda lahendavate asutuste hinnanguid vajalike pädevuste ja volituste
rakendamise ning täiendavate ressursside (isikud, vahendid, varud) kasutamise vajaduse kohta.
Kriisiolukorra kindlaksmääramine toob kaasa meetmete rakendamise ja asutuste töökorralduste
muutuse, samuti võib kaasa tuua isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramise, mistõttu eeldatakse
otsuse tegemisel, et see põhineb riigi ohtude ja võimevajaduste kohta kogutud teabel ning
arvestab tehtud riskianalüüse ja antud ohuhinnanguid.
22.05.2025
79
Lõike 3 kohaselt on Vabariigi Valitsusel kohustus hinnata § 3 lõikes 1 sätestatud kriisiolukorra
põhjustanud asjaolusid ja sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimusi järjepidevalt. Kui
langevad ära Vabariigi Valitsuse kriisiolukorra kehtestamise ajal olnud asjaolud või tingimused
ning uusi asjaolusid või tingimusi, mis tingiks kriisiolukorra, ei esine, siis peab Vabariigi
Valitsus kriisiolukorra lõpetama – valitsus saab seda teha sellise kriisiolukorra puhul, mis ei ole
kehtestatud mobilisatsiooni, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra tõttu, kuna nimetatud
olukordi ei kuuluta välja Vabariigi Valitsus.
Lõike 4 eesmärk on näha Vabariigi Valitsusele ette kohustus hinnata riigikaitselise
kriisiolukorra kehtestamisel ja selle ajal sõjalise rünnaku ohtu Eestile või tema liitlastele, mis
tingiks kriisiolukorra eesmärgina sellise ohu tõrjumiseks valmistumise. Seega tuleb ka
sisekaitseoperatsiooni ajal hinnata ja võrrelda sellega sõjalise rünnaku tõenäosust ja mõju.
Sõjalise rünnaku ohu korral on Eestile eluliselt oluline teha õigeaegseid ettevalmistusi, et
Kaitsevägi saaks tõrjuda sõjalist rünnakut või osaleda teise riigi territooriumil kollektiivse
enesekaitse operatsioonis ning Eesti saaks vastu võtta välisriigi relvajõud Eesti Vabariigi
territooriumil rahvusvahelise sõjalise operatsiooni läbiviimiseks.
Lõikes 5 sätestatakse Vabariigi Valitsuse teavitamiskohustus: Vabariigi Valitsusel on kohustus
teavitada kriisiolukorra kehtestamisest ja selle aluseks olnud asjaoludest ning kriisiolukorra
lõppemisest Riigikogu ja Vabariigi Presidenti, kuna neil põhiseaduslikel institutsioonidel on
roll kriisiolukorra lahendamisel, eelkõige kui tekib vajadus erakorraline seisukord või
sõjaseisukord välja kuulutada (lõige 6). Seega on oluline hoida nad infoväljas. Vabariigi
Valitsusel ei ole eelnimetatud põhiseaduslike institutsioonide teavitamise kohustust, kui
kriisiolukord loetakse automaatselt saabunuks erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või
mobilisatsiooni väljakuulutamise tõttu.
Lõige 6. Kriisiolukorra lahendamiseks võib välja kuulutada eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra. Säte loob selge seose §-dega 21, 23 ja 25, milles sätestatakse nende
väljakuulutamise tingimused ja kord. Kõigi kolme erikorra väljakuulutamise tingimus on see,
et olukorda ei ole võimalik lahendada ilma vastava erikorra ajaks ette nähtud juhtimisvolitusi
rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata
Lõiked 7–10 käsitlevad juhtumeid, kui erikorra või tegevuste kogumi väljakuulutamisele ei
eelnenud kriisiolukorda või on vaja hinnata selle jätkuvat kehtivust.
Eriolukorra väljakuulutamisega loetakse alati tekkinuks kriisiolukord. Kriisiolukord võib olla
piirkondlik, nii nagu on PSi § 87 punkti 8 järgi eriolukord. Kui riigis kehtib vastavalt PSi § 87
punktile 8 eriolukord riigi mõnes osas, siis on Vabariigi Valitsuse otsustada, kas kriisiolukord
kehtib ainult eriolukorra piirkonnas või laiemalt, nt üle Eesti. See oleneb suuresti sellest, kas
on vajalik kehtestada üle-eestilisi piiranguid või on tegu lokaalse sündmusega. Samas on ka
põhjendamatu kehtestada kriisiolukord või eriolukord üle Eesti, kui olukorrast on mõjutatud
eelkõige ühe piirkonna elanikud. Seega oleneb kriisiolukorra, sh selle lahendamiseks välja
kuulutatud eriolukorra piirkond lahendatava olukorra tõsidusest ning ka sellest, kas selle
lahendamiseks on vaja kaasata ressurssi muudest Eesti piirkondades, kus nt eriolukorda ei ole
kehtestatud (nt asjade sundkoormamiseks).
Erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamisega loetakse alati tekkinuks
riigikaitseline kriisiolukord. Mobilisatsiooni käigus tagatakse Kaitseväe sõjaaja üksuste
valmisolek sõjaliseks tegevuseks ning demobilisatsiooni tulemusena viiakse Kaitseväe sõjaaja
üksused mobilisatsioonile eelnenud valmisolekusse (vt eelnõu § 28 selgitus). Mobilisatsiooni
22.05.2025
80
väljakuulutamisega loetakse riigikaitseline kriisiolukord tekkinuks üksnes juhul, kui on
täidetud § 3 lõikes 3 sätestatud tingimused, ning demobilisatsiooni ajal kehtib riigikaitseline
kriisiolukord edasi üksnes juhul, kui on täidetud § 3 lõikes 3 sätestatud tingimused. Mõlemad
on Vabariigi Valitsuse diskretsioonotsused. Mobilisatsiooni võib välja kuulutada ka
rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks sellisel juhul, kui Eesti Vabariiki sõjaline
oht niivõrd ei ähvarda, et oleks täidetud kõik § 3 lõikes 3 sätestatud tingimused. Sõjategevuse
lõppemise korral demobilisatsiooni korraldades aga ei pruugi riiki ähvardavad ohud olla
täielikult kõrvaldatud, nt võib jätkuvalt olla ohus põhiseaduslike institutsioonide toimimine
ning kõik § 3 lõikes 3 sätestatud tingimused võivad olla veel mõnda aega täidetud.
Vabariigi Valitsus peab eelnõu § 20 lõike 3 kohaselt kriisiolukorra ajal järjepidevalt hindama
eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatud asjaolusid ja sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimusi,
teavitama nende muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi ning otsustama kriisiolukorra
lõpetamise, kui neid asjaolusid ja tingimusi enam ei esine. Kui valitsus demobilisatsiooni ajal
kriisiolukorda ei lõpeta, on järelikult kriisiolukorra tinginud asjaolud ja tingimused alles.
Eelnõu § 166 lõike 2 kohaselt teeb õiguskantsler järelevalvet selle üle, kas kriisiolukorra
lõpetamata jätmine on õiguspärane.
Ulatuslik sündmus
(„hädaolukord“) –
ei ole TsiRkS ei
reguleeri
lahendamist
Kriisiolukord, sh
kõrgendatud
kaitsevalmidus
Eriolukord Erakorraline
seisukord
Sõjaseisukord
Praktilised näited Nakkuspuhang, ohtlik loomataud,
ulatuslik pääste- või
politseisündmus, küberintsident,
CBRN juhtum,
elutähtsa teenuse katkemine jms
Enamasti üleriigilise mõjuga
sündmused:
ulatuslik epideemia, ulatuslik
elektrikatkestus, oht
põhiseaduslikule korrale, sõjalise
rünnaku oht
Ulatuslik tööstusõnnetus;
ulatuslik pikaajaline
elektrikatkestus, mille mõjul on
katkenud teised
olulised teenused
Suuremahulised ja pikaajalised
vägivaldsed
rahutused, vägivaldsed ründed
kriitilise taristu ja
riigikaitseobjektide vastu, terrorism
Sõjaline rünnak Eesti või mõne teise
NATO liitlasriigi
vastu
Kes otsustab
rakendamise üle?
Lahendamise eest vastutavad asutused
Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus Riigikogu Riigikogu või Vabariigi President
Kas on rakendatav
nii tsiviilkriisis kui
ka riigikaitselise
kriisiolukorra
ajal?
Jah Jah Ei, ainult
tsiviilkriisis
Ei, ainult
mittesõjalises riigikaitsekriisis
Ei, ainult sõjalises
kriisis
Kas ohu korral
saab rakendada ka
ennetamiseks?
Jah Jah Ei, ainult pärast sündmust
Jah Jah
Millistel
tingimustel
rakendatakse?
Kui sündmuse tekkimine on
tõenäoline või
sündmus on toimunud
(eriseaduste,
kriisiplaani alusel)
Kui asutuse) vajavad
lahendamiseks või
vahetu ohu korral olukorra
ennetamiseks või
mõjude leevendamiseks
piiravaid meetmeid
või TsiRkS juhtimiskorraldust
Kui olukorra lahendamiseks või
mõjude
leevendamiseks on vaja rakendada
piiravaid meetmeid
(nt inimeste põhiõiguste ja -
vabaduste
piiramine)
Kui olukorra ennetamiseks või
lahendamiseks või
mõjude leevendamiseks on
vaja rakendada
erikorrast tulenevaid
juhtimisvolitusi
ja/või rakendada piiravaid meetmeid
Kui käivitatud on NATO artikkel 5,
Kaitseväe juhataja
sõjalisest nõuandest ja
julgeolekuasutuste
või liitlaste ohuhinnangust
lähtuvalt, kui
Kaitseväel on vajadus kasutada
surmavat jõudu
Milliste seaduste
alusel
lahendatakse?
Eriseadused, nt
PäästeS, NETS, JAS, KorS, KÜTS,
KVTS, KKS jt
TsiRkS ja
eriseadused
TsiRkS ja
eriseadused
TsiRkS ja
eriseadused
TsiRkS ja
eriseadused
Kes olukorda
juhib?
Asutuse juht Peaminister juhib olukorda, Vabariigi
Valitsuse määratud
asutus/asutused juhib/juhivad
lahendamist
(kriisiplaani alusel)
Peaminister juhib olukorda, Vabariigi
Valitsuse määratud
asutus/asutused juhib/juhivad
lahendamist
(kriisiplaani alusel)
Peaminister juhib olukorda, Vabariigi
Valitsuse määratud
asutus/asutused juhib/juhivad
lahendamist
(kriisiplaani alusel)
Peaminister juhib olukorda, Kaitseväe
juhataja juhib
sõjalist operatsiooni, teised
Vabariigi Valitsuse
määratud asutused juhivad muude
sündmuste
22.05.2025
81
lahendamist
(kriisiplaani alusel)
Kellel on õigus
anda korraldusi
olukorra
lahendamiseks? Sh
kui vastutav
asutus ei tee õigel
aajal vajalikke
otsuseid?
TsiRkS alusel asutuse või isiku
kriisiplaani
käivitamisel täidesaatva
riigivõimu asutuselt
täidesaatva riigivõimu
asutustele või
olenevalt olukorrast vastavalt
eriseadustele
Kriisiolukorra juht (peaminister),
lahendamise eest
vastutav asutus, Kaitseväe juhataja
(riigikaitselise
kriisiolukorra ajal)
Kriisiolukorra juht (peaminister),
lahendamise eest
vastutav asutus
Kriisiolukorra juht (peaminister),
lahendamise eest
vastutav asutus, Kaitseväe juhataja
(riigikaitselise
kriisiolukorra ajal)
Kriisiolukorra juht (peaminister),
Kaitseväe juhataja
Joonis 7. Kriisiolukorra ja erikordade suhe
2. jagu
Eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamine ning lõpetamine
1. jaotis
Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine
§ 21. Eriolukorra väljakuulutamine
PSi § 87 punkti 8 kohaselt on Vabariigi Valitsuse pädevuses kuulutada välja eriolukord kas
kogu riigis või mõnes piirkonnas. Eriolukorra võib välja kuulutada loodusõnnetusest,
katastroofist või nakkushaiguse levikust põhjustatud olukorra lahendamiseks. Eriolukorra
väljakuulutamise peab tingima asjaolu, et nimetatud olukorda ei ole võimalik lahendada ilma
eelnõus esitatud eriolukorra ajaks ette nähtud juhtimisvolitusi rakendamata ning isiku
põhiõigusi ja -vabadusi piiramata. Eriolukord kuulutatakse välja eelkõige siis, kui sündmus on
juba juhtunud – kuna PS sätestab selgelt, et eriolukorra väljakuulutamiseks peab olema tegu
loodusõnnetusega, katastroofiga või nakkushaiguse levikuga, mitte üksnes ohuga nende
tekkeks. Eriolukord võimaldab kasutada lisameetmeid võrreldes tavapärase sündmustele
reageerimisega.
Nakkushaigusena mõistetakse nakkushaigust NETSi tähenduses. Nakkushaigus on haigus või
haigustunnusteta kandlusseisund, mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi ja
mis levib või mille puhul on alust oletada levikut inimeselt inimesele või loomalt inimesele
otseselt või kaudselt. Eriti ohtlik nakkushaigus on NETSi kohaselt suure nakatuvusega haigus,
mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik. NETS määrab eriti
ohtlikeks nakkushaigusteks katku, koolera, kollapalaviku, viiruslikud hemorraagilised
palavikud ja tuberkuloosi. Nakkushaigus on ka loomataud veterinaarseaduse tähenduses.
Katastroofi termin on esitatud eelnõu § 2 lõikes 2. Nt kui massiline sisseränne toob kaasa
olukorra, mis põhjustab tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või ohustab
vahetult inimeste elu ja tervist või põhjustab suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju,
– saab sellise olukorra lahendamiseks kuulutada välja ka eriolukorra.
Esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos kuulutas Vabariigi Valitsus Eestis välja
eriolukorra 12.03.2020. Eriolukord kehtis kuni 17.05.2020. Eriolukord kuulutati välja COVID-
19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 pandeemilise leviku tõttu. Põhjused, miks
Vabariigi Valitsus eriolukorra välja kuulutas, olid järgmised: tõkestada COVID-19 edasist
levikut Eestisse ja Eestis, tagada tervishoiusüsteemi toimetulek COVID-19 tõrje ja raviga,
Valmidustasemed: Alpha Bravo Charlie Delta
22.05.2025
82
tagada inimeste toimetulek COVID-19-st tulenevate kaudsete mõjudega ning tagada Eesti
majanduse võimalikult normaalne toimimine. Eriolukord kehtis kuni 17.05.2020, alates 18.
maist säilitati osa põhiõiguste piiranguid NETSi ja riigipiiri seaduse (edaspidi RIPS) alusel.
§ 22. Eriolukorra lõpetamine
Kui eriolukorra väljakuulutamise tinginud asjaolud on ära langenud, peab Vabariigi Valitsus
eriolukorra lõpetama. Näiteks kui olukorra lahendamiseks ei ole vaja enam kasutada eelnõus
toodud juhtimiskorraldust, meetmeid, võimeid, vahendeid ja varusid.. Sündmuse lahendamine
võib jätkuda eriseaduse järgi (nt NETS).
2. jaotis
Erakorralise seisukorra väljakuulutamine ja lõpetamine
§ 23. Erakorralise seisukorra väljakuulutamine
Paragrahv § 23 reguleerib erakorralise seisukorra väljakuulutamist.
Lõike 1 järgi kuulutatakse erakorraline seisukord välja põhiseaduslikku korda ähvardavast
ohust põhjustatud olukorra lahendamiseks, kui olukorda ei ole võimalik lahendada ilma
erakorralise seisukorra ajaks ettenähtud juhtimisvolitusi või põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid
meetmeid rakendamata ning puudub alus eelnõus sätestatud sõjaseisukorra väljakuulutamiseks.
Erakorralise seisukorra väljakuulutamise ettepaneku tegemiseks ja väljakuulutamiseks tuleb
tuvastada, kas:
1) esineb oht põhiseaduslikule korrale;
2) ei esine sõjaseisukorra väljakuulutamise aluseid;
3) esineb vajadus erakorralise seisukorra juhtimisvolituste rakendamiseks või erakorralise
seisukorra ajaks ettenähtud meetmete rakendamiseks.
Kehtiva ErSSi § 3 kohaselt võib põhiseaduslikku korda ähvardav oht tuleneda:
1) Eesti põhiseadusliku korra vägivaldse kukutamise katsest;
2) terroristlikust tegevusest;
3) vägivallaga seotud kollektiivsest surveaktsioonist;
4) ulatuslikust vägivallaga seotud isikugruppide vahelisest konfliktist;
5) Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldsest isoleerimisest;
6) vägivallaga seotud pikaajalistest massilistest korratustest.
Võrreldes kehtiva ErSSiga on eelnõus loobutud seaduse tasandil põhiseaduslikku korda
ähvardavat ohtu põhjustavate tegevuste näitlikustatud loetlemisest. Igasugused loetelud
kätkevad ohtu, et see ei taga kõigi võimalike ohuolukordade ilmnemisel kiiret tegutsemist, sest
loetelust ei leita tegevuseks otsest õiguslikku alust. Erakorralise seisukorra väljakuulutamisel
on määrava tähtsusega põhiseadusliku korra mõiste tõlgendamine, milline konkreetne tegevus
põhiseaduslikule korrale ohu põhjustas, ei ole relevantne.
Põhiseaduslik kord on määratlemata õigusmõiste18. Määratlemata õigusmõistete kasutamine on
õigustatud, kui tegeliku elu situatsioonide rohkust ei ole võimalik või otstarbekas täpselt
18 Määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste
andmisest seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale (RKPJKo 3-4-1-5-05, 16).
22.05.2025
83
kirjeldada ning tegemist on valdkonnaga, kus olukord on pidevas muutumises. Riigikaitse
valdkonnas on riiki ähvardavad sisemised ja välised ohud muutlikud. Suurema
abstraktsusastmega põhiseaduslikku korda ähvarda ohu määratlus võimaldab kehtestatud
regulatsiooni piires paremini põhiseaduslikel institutsioonidel kaalutleda, kas ohu tõrjumiseks
on vaja erakorraline seisukord välja kuulutada või mitte. Näiteks põhiseadusliku korra mõiste
tõlgendamise teel on võimalik erakorraline seisukord kuulutada välja ka hübriidsete ohtude
puhul, kus selge piiri tõmbamine sisemiste ja väliste ohtude vahel on keeruline.
Määratlemata õigusmõiste kasutamisel ei ole tegemist ettenähtavuse põhimõtte rikkumisega,
kuid termini ebaselgust on võimalik ületada tõlgendamise teel.19 Kuna määratlemata
õigusmõiste on seadusandja loodud, tuleb seda selgitada seadusandja juhiste ja eesmärkide
abil.20 Põhiseadusliku korra ja sellele esineva ohu selgitamisel saab lähtuda muu hulgas
õiguskirjanduses esitatust ja varasemast Riigikohtu ning Euroopa Kohtu ja Euroopa
Inimõiguste Kohtu kohtupraktikast või tuletada konkreetsest kontekstist.
Põhiseaduslik kord on keskne instituut inimväärikuse ja põhiõiguste tunnustamisel.
Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on põhiseaduslik kord avatud järgmiselt:
„Põhiseadusliku korrana mõistetakse riigi suveräänsust (st iseseisvust ja sõltumatust),
konstitutsionaalseid põhimõtteid ning põhiseaduslike institutsioonide toimimise olulisi
tingimusi. Põhiseaduslik kord on osa avalikust korrast […]. Iseseisvusena käsitatakse riigi
eksisteerimist eraldiseisva riigina ning keeldu muuta Eestit mõne riigi osaks. Sõltumatus
tähendab, et ükski välisriik ei saa anda Eestile kohustuslikke juhiseid ja nende täitmist
kontrollida muul juhul, kui Eesti on seda ise vabatahtlikult sõlmitud välislepinguga lubanud.
Konstitutsionaalseteks põhimõteteks on eelkõige demokraatia, õigusriigi, vabariigi, rahvusriigi,
võimude lahususe ja tasakaalustatuse, inimväärikuse ning põhiõiguste ja vabaduste austamise
põhimõtted.“.21 Eeltoodust lähtuvalt võib lugeda, et põhiseaduslikku korda ähvardav oht
eksisteerib olukorras, kus riigi eksistents või tema aluspõhimõtted (suveräänsus, rahvusriik,
demokraatia, õigusriik jne) on ohustatud.
Põhiseaduslikku korda ähvardav oht tuleb iga kord määratleda, st seostada konkreetsete eluliste
asjaoludega, ning põhjendada piisavalt põhjalikult, kuidas otsusetegija mõistet selgitab.
Lõikes 2 sätestatakse vastavalt PSis toodule, et erakorraline seisukord kuulutatakse välja kuni
kolmeks kuuks. Võrreldes kehtiva õigusega sätestatakse eelnõus, et Riigikogu võib
põhjendatud vajaduse korral erakorralist seisukorda pikendada kuni kolm kuud korraga. Seega
erakorralise seisukorra pikendamise eelduseks on põhjendatud vajadus ning pikendamine ei
toimu automaatselt. Pikendamine eeldab samasugust otsustusprotsessi, mis eelnes erakorralise
seisukorra väljakuulutamisele. Selleks on kindlasti jätkuv oht põhiseaduslikule korrale ning
vajadus rakendada erakorralise seisukorra lahendamiseks ettenähtud meetmeid ja volitusi.
Samuti tuleb Vabariigi Valitsusel või presidendil teha Riigikogule ettepanek erakorralise
seisukorra pikendamiseks, järgides sama protseduuri, mis on ette nähtud erakorralise seisukorra
väljakuulutamisel (presidendi või valitsuse poolt ettepaneku esitamine, Riigikogus ettepaneku
heakskiitmine).
19 RKPJKo 3-4-1-4-01, p 17. 20 RKPJKo 13.06.2005, 3-4-1-5-05, p 16; 26.11.2007, 3-4-1-18-07, p 29. 21 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 129 kommentaarid, punkt 3. Kättesaadav:
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=142&p=129
22.05.2025
84
Sarnaselt PSi §-s 129 sätestatuga on ka eelnõu lõikes 3 reguleeritud, et erakorraline seisukord
kehtib kogu riigis. Erikorra väljakuulutamine kogu riigis on sisuliselt põhjendatud, kuna
olukord puudutab kõigi riigiasutuste tegevust ja riigi toimimist ning kogu ühiskonna korraldust.
§ 24. Erakorralise seisukorra lõpetamine
Paragrahv § 24 sätestab erakorralise seisukorra lõpetamise. Eelnõu kohaselt lõpetatakse
erakorraline seisukord kahel juhul:
1) erakorralise seisukorra väljakuulutamise alused on ära langenud või
2) kuulutatakse välja sõjaseisukord.
PS ei käsitle erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra lõpetamise pädevust ja korraldust.
Erakorralise seisukorra lõpetamise menetluslikud sätted puuduvad ka kehtivas õiguses. Kuna
erakorralise seisukorra saab kehtestada PSi § 129 kohaselt üksnes kolmeks kuuks, siis lõpeb
erakorraline seisukord automaatselt kolme kuu möödumisel, kui erakorralist seisukorda ei
pikendata. ErSSi §-s 16 on sätestatud, et sõjaseisukorra väljakuulutamisel loetakse erakorraline
seisukord lõppenuks. Seega on tegemist juhtumitega, kus erakorraline seisukord lõpeb
automaatselt. Eelnõuga säilitatakse ErSSi § 16 põhimõte, et sõjaseisukorra väljakuulutamisel
loetakse erakorraline seisukord lõppenuks (lõige 3).
Kuigi PSi § 131 lõige 2 mainib erakorralise seisukorra lõppemist, ei käsitle ei PS ega ErSS
erakorralise seisukorra lõpetamise pädevust. PSi § 106 lõike 1 kohaselt ei saa erakorralise
seisukorra kehtestamist ja lõpetamist ka rahvahääletusele panna. Regulatsiooni eesmärk „on
õigustatud kõigepealt praktilistel kaalutlustel, sest loetletud probleemid nõuavad üldjuhul
operatiivset otsustamist ja toimimist. Teiseks ja ehk peamisekski põhjuseks on vajadus vältida
populismi ja rahva hetkemeeleolude ja ajutiste raskuste fataalset mõju“. Erakorralise seisukorra
lõpetamise pädevuse küsimus kerkib teravamalt üles juhul, kui erakorralise seisukorra
väljakuulutamise alus langeb ära enne kolme kuu möödumist. Lähtudes õiguslikust actus
contrarius üldpõhimõttest, mille kohaselt on muutva või tühistava õigusakti andmise pädevus
algse õigusakti andnud organil, ja tõlgendades PSi süstemaatiliselt, saab asuda seisukohale, et
erakorralise seisukorra lõpetamine on Riigikogu pädevuses. ErSS ei täpsusta, kes ja kuidas
seirab erakorralise seisukorra väljakuulutamise tingimuse jätkuvat olemasolu ning kes esitab
erakorralise seisukorra lõpetamise ettepaneku.
Kuivõrd erikordade väljakuulutamise eesmärk on pöörduda võimalikult kiiresti tagasi
tavapärase elukorralduse juurde ning proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt peab
erakorralise seisukorra viivitamata lõpetama, kui lakkavad olemast põhjused, mis erikorra
väljakuulutamise tingisid, siis reguleeritakse eelnõus erakorralise seisukorra lõpetamine enne
olukorra lõppemise tähtpäeva saabumist.
Lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsus kohustatud hindama erakorralise seisukorra
väljakuulutamise põhjustanud asjaolusid järjepidevalt ning edastama teabe muutunud asjaolude
kohta asjaomastele asutustele ja isikutele, kelleks on muu hulgas Vabariigi President, Riigikogu
esimees ja asjaomaste Riigikogu komisjonide esimehed. Eelnõu § 123 lõikest 3 tuleneb
valitsusasutuste kohustus edastada oma valduses olevaid ohuhinnanguid ja muud tsiviilkriise ja
riigikaitset puudutav teavet Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi
Presidendile, Riigikogu esimehele ja asjaomastele Riigikogu komisjonidele, kui see on vajalik
kriisiolukorraks valmistumiseks või selle lahendamiseks, kui selle teabe väljastamist või teabele
juurdepääsu õigust ei ole muu õigusaktiga piiratud. Samasisuline säte on seni JASi § 10 lõige
2, mis tunnistatakse eelnõuga kehtetuks.
22.05.2025
85
Eelnõu kohaselt kohaldatakse erakorralise seisukorra lõpetamisele selle väljakuulutamisega
sarnast korda. Lõike 2 kohaselt otsustab Riigikogu Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse
ettepanekul viivitamata erakorralise seisukorra lõpetamise, kui erakorralise seisukorra
väljakuulutamise põhjustanud asjaolud on ära langenud. Riigikogu on seotud Vabariigi
Valitsuse või presidendi ettepanekuga ning omaalgatuslikult erakorralist seisukorda lõpetada ei
saa.
Lõike 3 kohaselt loetakse sõjaseisukorra väljakuulutamisega erakorraline seisukord lõppenuks.
3. jaotis
Sõjaseisukorra väljakuulutamine ja lõpetamine
§ 25. Sõjaseisukorra väljakuulutamine
Paragrahv § 25 reguleerib sõjaseisukorra väljakuulutamist. Eelnõu kohaselt on sõjaseisukorra
väljakuulutamise tingimused järgmised:
1) tegemist on Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu
suunatud relvastatud rünnakuga või sellega samaväärse rünnakuga või agressiooniga ja
2) esineb vajadus sõjaseisukorra juhtimisvolituste rakendamiseks või sõjaseisukorra ajaks
ettenähtud meetmete rakendamiseks.
PS ja RiKS ei määratle, millist olukorda tuleks lugeda sõjaseisukorraks ning millised
tingimused peavad sõjaseisukorra väljakuulutamiseks esinema. Sõjaseisukord ei ole
võrdsustatav relvakonfliktiga, kuigi võib seda hõlmata, kuna sõjaseisukorra väljakuulutamise
järel ei ole täidesaatev riigivõim kohustatud sõjategevust alustama. Sõjaseisukorra
väljakuulutamise järel tekib Kaitseväel õigus otsustada sõjalise jõu laiaulatuslikuma kasutamise
üle.22 Nüüdisajal välditakse terminit „sõda“, selle asemel kasutatakse rahvusvahelises õiguses
pigem agressiooni, relvastatud rünnaku, relvakonflikti termineid, sest üldjuhul säilivad
nimetatud olukordades riikide vahel kontaktid. PSist tulenevalt ei saa loobuda sõjaseisukorra
mõiste kasutamisest, kuid seda saab selgitada nüüdisaja rahvusvahelisest humanitaarõigusest ja
riikide praktikast lähtuvalt.
Sätte eesmärk on eristada sõjaseisukorda erakorralisest seisukorrast, kuivõrd vastav üldine
eristatus tuleneb PSi §-dest 128 ja 129. Erakorraline seisukord kuulutatakse välja Eesti
põhiseaduslikku korda (riigi aluspõhimõtteid) ähvardava ohu korral (vt eelnõu § 23 selgitus).
Eelnõu järgi kuulutatakse sõjaseisukord välja, kui esineb oht Eesti riigi iseseisvuse ja
sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu – oht riigi eksistentsile ja rahva säilimisele.
Oht võib tuleneda sõjalisest relvastatud rünnakust või selle ohust. Rahvusvahelises
humanitaarõiguses on rünnaku mõiste ja rünnaku kohaldamise ulatus avatud 12. augusti 1949
Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite
kaitse kohta23 (edaspidi I lisaprotokoll) artiklis 49. Rünnak tähendab vastaspoole vastu
suunatud vägivallategusid nii pealetungil kui ka kaitses ja kõnealust määratlust kohaldatakse
rünnakutele mis tahes territooriumil, sealhulgas konfliktiosalisele kuuluval, kuid vastaspoole
kontrollitaval territooriumil toimuvate rünnakute puhul. Rünnakut võib käsitada nii kitsamas
22 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 128 kommentaarid, punktid 3 ja 5. Kättesaadav:
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=141&p=128 23 12. augusti 1949. a Genfi konventsioonide 8. juuni 1977. a (I) lisaprotokoll rahvusvaheliste
relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta. RT II, 1999, 21, 121.
22.05.2025
86
kui ka laiemas tähenduses. Igas konkreetses situatsioonis jääb rakendaja tõlgendada ja
põhjendada rünnaku olemasolu ja selle ulatus.
Sõjaseisukord võidakse välja kuulutada ka siis, kui esineb relvastatud rünnakuga samaväärne
rünnak, sest traditsioonilise relvastatud rünnaku toimumise asemel on tõenäolisem sellega
samaväärne rünnak muude vahenditega või mitteriiklike osaliste poolt. Nüüdisajal ei toimu
ründed üksnes konventsionaalses keskkonnas, vaid ka tavatus sõjapidamise keskkonnas (nt
küberruum). Ründeid pannakse toime lisaks tavapärastele sõjarelvadele ka muude vahenditega
(nt info- ja telekommunikatsioonivahendid), mis toovad kaasa ohu riigi julgeolekule.
Relvastatud rünnakuga samaväärne rünnak võib olla ka näiteks rünne teise kollektiivse
enesekaitsega hõlmatud riigi vastu, mida Eesti tunnistab kui rünnakut oma riigi vastu, nt rünnak
Läti vastu.
Sõjaseisukorra väljakuulutamise põhjus võib olla ka agressioon. Agressiooni on eelnõus eraldi
nimetatud, kuivõrd ka PS sätestab agressiooni korral erisused sõjaseisukorra
väljakuulutamisele. Agressiooni toimumine ei ole üldjuhul ootamatu, vaid sellele eelneb
situatsiooni pingestumine. Sellisel juhul võib otsuse teha Riigikogu (lõige 1). Vabariigi
Presidendi pädevus on seotud eelkõige vahetu relvastatud rünnakuga, mis ei jäta Riigikogule
aega reageerimiseks.24 PSi ja kõnesoleva eelnõu tähenduses on agressiooni toimumisel
kahesugune õiguslik tagajärg. Esiteks tähendab see Eesti riigiõiguse seisukohast sõjaseisukorra
väljakuulutamist ning sellega kaasnevate piirangute kehtestamist. Teiseks, agressiooni
toimumisel on ka rahvusvahelise õiguse seisukohast tähendus ehk see tähendab Kaitseväe
õigust kasutada jõudu teise riigi vastu (seda ka ründava riigi territooriumil).
Terminit „agressioon“ tuleb defineerida vastavalt kehtivale rahvusvahelisele õigusele.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) põhikiri kasutab küll terminit
„agressiooniakt“, kuid ei defineeri seda, vaid seab riigi enesekaitseõiguse eeltingimuseks
„relvastatud rünnaku“ olemasolu. Agressiooni termini selgitamisel saab lähtuda ÜRO
Peaassamblee 1974. a resolutsioonis nr 3314 (XXIX) „Agressiooni määratlemine“ sätestatud
tingimustest, kuid peab arvestama, et tegemist ei ole õiguslikult siduva dokumendiga ning
rahvusvahelises õiguses võib „agressiooni“ sisu aja jooksul muutuda.25 Resolutsiooni nr 3314
(XXIX) kohaselt on agressioon ühe riigi poolt sõjalise jõu kasutamine teise riigi suveräänsuse,
territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu või muul viisil, mis on vastuolus
ÜRO põhikirjaga. Järgnevates punktides nimetab viidatud resolutsioon agressiooniakte – nt
sõjaline blokaad, sõjaline okupatsioon, relvaliikide kasutamine teise riigi vastu jne. Muu hulgas
nimetab artikkel 3(g) agressiooniaktiks ka juhtumit, mil relvastatud grupid, irregulaarsed
üksused, palgasõdurid, kes on saadetud riigi poolt või tegutsevad riigi nimel ning panevad toime
teise riigi relvajõudude vastu tegusid, mis on kõnealuses definitsioonis nimetatud. Nimetatud
ÜRO Peaassamblee resolutsioonis esitatud näited agressiooniaktide kohta ei ole ammendavad.
Termineid „agressioon“ ja „relvastatud rünnak“ võib tõlgendada PSi kontekstis
samatähenduslikena, kuivõrd Riigikogul kui kõrgemail rahva esindusel on üldjuhul pädevus
sõjaseisukorra väljakuulutamiseks. Üksnes erakorralisel juhtumil, kus rünnak Eesti Vabariigi
vastu on ootamatu ja vahetu, saab sõjaseisukorra kuulutada välja ka Vabariigi President.
Rahvusvahelise õiguse seisukohast peetakse agressiooni mõistet laiemaks kui relvastatud
24 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 128 kommentaarid, punkt 20. Kättesaadav:
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=141&p=128 25 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 128 kommentaarid, punkt 19. Kättesaadav:
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=141&p=128
22.05.2025
87
rünnaku oma26. See tähendaks, et teatud agressiooniaktide toimepanemisel võib riik reageerida
küll riigisiseselt, vastavalt oma õigusele, kuid ei või agressiooni tõrjuda teise riigi territooriumil.
Viimast võiks ta teha ainult juhul, kui agressioon on ka relvastatud rünnak ÜRO põhikirja art
51 tähenduses. Rahvusvahelise praktika kohaselt ei ole siiski võimalik üheselt ütelda, kust
jookseb täpne piir kahe kontseptsiooni vahel. Õigusselguse huvides on eelnõu lõikes 1 toodud
eraldi esile Riigikogu õigus ka agressiooni korral sõjaseisukord välja kuulutada ning lõikes 2
täpsustatud, et agressiooni korral on seesugune õigus presidendil.
Mobilisatsiooni võib välja kuulutada paralleelselt sõjaseisukorraga või ka varem.
PSi kohaselt on nii erakorralise seisukorra kui ka sõjaseisukorra väljakuulutamiseks vaja
demokraatliku legitimeeritud seadusandja – Riigikogu – eelnevat sellekohast otsust. PSi § 128
lõike 1 kohaselt kuulutab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, Eesti
vastu suunatud agressiooni korral kuulutab sõjaseisukorra välja Vabariigi President, ootamata
ära Riigikogu otsust (PSi § 128 lõige 2). Õigusselguse eesmärgil korratakse eelnõu lõikes 1 PSi
§-s 128 sätestatut. Seejuures on oluline panna tähele, et Riigikogul ei ole PSi järgi
diskretsiooniõigust – presidendilt sõjaseisukorra väljakuulutamise ettepaneku saamisel on
Riigikogu kohustatud selle välja kuulutama. Erakorralise seisukorra väljakuulutamise
ettepaneku saab esitada lisaks presidendile ka Vabariigi Valitsus ning ettepaneku menetlemisel
on Riigikogul kaalutlusõigus ning võimalus jätta ettepanek rahuldamata (PSi § 129). PSi
tõlgendades tähendab see, et sõjaseisukorra väljakuulutamisel peab tegemist olema sellise
olukorraga, mis on ilmne ja kus on vaja rakendada sõjaseisukorraks ettenähtud juhtimisvolitusi
ja piiravaid meetmeid. Riigikogu saab erinevalt erakorralisest seisukorrast sõjaseisukorra välja
kuulutada lihthäälteenamusega, st rahvasaadikute poolset laiapõhjalist arutelu ei ole olukorra
tõsidusest tulenevalt peetud enam vajalikuks.
Lõike 3 kohaselt kehtib sõjaseisukord kogu riigis nagu erakorralise seisukorra puhul, mis on
põhjendatud, kuna sõjaseisukorra väljakuulutamisega kaasnevad pädevused ja volitused
puudutavad kõigi riigiasutuste tegevust ja riigi toimimist ning kogu ühiskonna korraldust.
§ 26. Sõjaseisukorra lõpetamine
Paragrahv § 26 reguleerib sõjaseisukorra lõpetamist.
Lõike 1 järgi hindab Vabariigi Valitsus sarnaselt erakorralise seisukorraga sõjaseisukorra
väljakuulutamise põhjustanud asjaolusid järjepidevalt ning teavitab nende muutustest
asjaomaseid isikuid ja asutusi.
Lõike 2 järgi otsustab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul viivitamata sõjaseisukorra
lõpetamise, kui lakkavad olemast põhjused, mis sõjaseisukorra väljakuulutamise tingisid.
Sõjaseisukorra lõpetamise aluseks on asjaolu, et enam ei ole vaja rakendada sõjaseisukorra
lahendamiseks ettenähtud abinõusid. Riigikogu on seotud presidendi ettepanekuga ning
omaalgatuslikult sõjaseisukorda lõpetada ei saa.
Riigikogu poolt sõjaseisukorra lõpetamise otsuse tegemine tagab vajaliku parlamentaarse
kontrolli mehhanismid tagamaks, et tehtavad otsused lähtuvad demokraatia, õigusriigi ja teiste
põhiseaduslike väärtuste säilitamise eesmärgist. RiKSi § 21 sätestab, et sõjaseisukord lõpeb
26 Värk, R., Riikide enesekaitse ja kollektiivse julgeolekusüsteemi võimalikkusest terroristlike mitteriiklike
rühmituste kontekstis, lk 106, 2011; Gaja, G., The Rome Statute of the International Criminal Court: A
Commentary, p 437, Oxford, 2002.
22.05.2025
88
Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu poolt sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamisega,
kuid ei käsitle täpset lõpetamise korda. PSi süstemaatiliselt tõlgendades saab sõjaseisukorra
lõpetamise pädevus olla vaid Riigikogul. PSi sõnastuse kohaselt on presidendi ettepanek
sõjaseisukorra väljakuulutamisel kohustuslik, mistõttu peab presidendil olema võimalus ka teha
ettepanek sõjaseisukord lõpetada, kuna näiteks sõjaseisukorra väljakuulutamine ei too kaasa
automaatselt mobilisatsiooni, siis sõjaseisukorra lõpetamisega ei kaasne automaatselt
demobilisatsiooni. Demobilisatsiooni väljakuulutamine tuleb otsustada eraldi.
§ 27. Mobilisatsioon ja selle väljakuulutamine
Paragrahv 27 sätestab mobilisatsiooni sisu ja selle väljakuulutamise. Võrreldes kehtiva
RiKSiga ei muudeta eelnõuga mobilisatsiooni sisu.
Lõige 1. Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul viivitamata välja mobilisatsiooni
Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud relvastatud
rünnaku või sellega samaväärse rünnaku või agressiooni või nende ohu korral või kollektiivse
enesekaitse operatsioonil osalemiseks.
Mobilisatsiooni väljakuulutamiseks ei ole eelnevalt vaja kriisiolukorra olemasolu otsust
Vabariigi Valitsuse poolt. Mobilisatsiooni võib välja kuulutada, kui on olemas eeldatav
relvastatud ründe oht Eesti Vabariigi või tema liitlasriigi vastu või on toimunud relvastatud
sõjaline rünnak Eesti vastu. Mobilisatsiooni väljakuulutamisega loetakse kriisiolukord
saabunuks. Mobilisatsiooni võib rakendada ka liitlaskohustuste täitmiseks, et osutada sõjalist
toetust abivajajale.
PSi § 128 järgi on peamine otsustusõigus Kaitseväe kasutamise üle antud Riigikogule, kes
mobilisatsiooni kaudu ja sõjaseisukorra väljakuulutamisega muudab rahuaja riigikorralduse
sõjaajale vastavaks ja annab Kaitseväele volituse relvajõudu kasutada. Erandkorras on
võimalik, et sõjaseisukorra kuulutab välja Vabariigi President, ning seda juhul, kui on toimunud
ootamatu agressioon. Samuti reguleeritakse Kaitseväe kasutamise otsustamine juhul, kui see on
vajalik Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Ka sellisel juhul on PS andnud põhirolli
Riigikogule.
Erandjuhtumiks on olukord, kus Eesti Vabariigi vastu suunatud sõjalise ründe efektiivne
tõrjumine nõuab viivitamatut tegutsemist ega jäta aega Vabariigi Presidendile kuulutada välja
sõjaseisukord. KKSi § 46 kohaselt otsustab Kaitseväe poolt jõu kasutamise sellisel juhul
kaitseminister või kui teda ei ole võimalik teavitada, siis pädev ülem. Pädeval ülemal on
otsustusõigus järgmiste asjaolude koosesinemisel: rünnak peab olema suunatud Eesti Vabariigi
vastu, selle peab tuvastama pädev ülem vahetult ning kaitseministri teavitamine ei ole võimalik.
Kaitseväe relvastatud tegevus riigi kaitseks on sellisel juhul lubatud ka enne sõjaseisukorra
väljakuulutamist, kuid ainult juhul, kui sõjalise ründe muul viisil tõkestamine ei ole võimalik
või kasutatud muud meetmed ei ole andnud tulemust.
Riigikogu võib otsustada Kaitseväe kasutamise kollektiivse enesekaitse operatsioonil. NATO
liikmesriigina on meil kohustus toetada teisi riike sõjaliste vahenditega ning juhul, kui selle
kohustuse täitmiseks on vaja mobilisatsiooni, siis peab Riigikogule see võimalus ka jääma. Ka
kehtivas õiguses on see nii sätestatud. Lisaks Põhja-Atlandi lepingus sätestatud kohustustele on
Riigikogul õigus otsustada Kaitseväe kasutamise üle ka teiste riikide kaitseks. Sellisel juhul on
Riigikogul õigus kuulutada välja ka mobilisatsioon, kui see peaks olema vajalik kollektiivse
enesekaitse operatsioonil osalemiseks. Kollektiivse enesekaitse operatsioonil osalemine ei
22.05.2025
89
tähenda automaatset mobilisatsiooni, eriti operatsiooni korral, mis toimub väljaspool Eestit.
Mobilisatsiooni väljakuulutamise ettepanek sellises olukorras lähtub ohuhinnangust, Eesti
otsusest, millises ulatuses kollektiivse enesekaitse operatsiooni panustatakse jne. Riigikogul on
õigus otsustada mobilisatsiooni väljakuulutamise üle igal ajal.
Mobilisatsioon eeldab ulatuslikku isikute võtmist kaitseväeteenistusse ja nende varustamist.
Seetõttu eeldatakse mobilisatsiooni väljakuulutamise korral sõjaliseks tegevuseks
valmisolevate üksuste arvu kehtestamist lähtuvalt ohuhinnangust ja olemasolevatest
vahenditest või Kaitseväe kasutamise eesmärgist, millises ulatuses Kaitseväe sõjaaegne
isikkoosseis teenistusse kutsutakse. Näiteks võidakse ohuhinnangust lähtuvalt kutsuda
teenistusse vaid osa üksusi, jättes teised reservi. Samuti ei pruugita oma lepinguliste kohustuste
täitmiseks kokku kutsuda kogu sõjaaja isikkoosseisu, kui Eestit sõjaline konflikt otseselt ei
puuduta.
Eelnõus on mobilisatsioon käsitatav eelkõige kui Kaitseväe viimine riigi vastu suunatud ohule
vastava sõjalise tegevuse valmidusse. Mobilisatsioon ei ole ühekordne tegevus, vaid mitmed
samaaegsed või erineval ajal toimuvad tegevused, mille käigus võib rakendada erinevaid
piiranguid, et tagada Kaitseväe sõjaaegse koosseisu valmisolek sõjaliste ülesannete täitmiseks.
Eelnõus tuuakse esile PSis mobilisatsiooni väljakuulutamise kohta sätestatu. PSi § 128 lõike 1
kohaselt kuulutab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul välja mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni, Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral kuulutab Vabariigi
President välja mobilisatsiooni, ootamata ära Riigikogu otsust (PSi § 128 lõige 2 (lõige 4).
Mobilisatsiooni väljakuulutamine toob kaasa isiku õiguste ulatusliku piiramise, mistõttu
eeldatakse mobilisatsiooni otsuse tegemisel, et see põhineb riigi julgeoleku kohta kogutud
teabel ning arvestab tehtud riskianalüüse ja antud ohuhinnanguid.
PS ei konkretiseeri mobilisatsiooni ega demobilisatsiooni mõisteid. Erinevalt eriolukorrast,
erakorralisest seisukorrast ja sõjaseisukorrast ei näe põhiseadus mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni puhul ette erandeid üldisest riigikorraldusest – kummagi väljakuulutamisega
ei kaasne põhiseadusega sätestatud erakordseid piiranguid ega volitusi. Eelöeldule toetudes
võib asuda seisukohale, et mobilisatsioon ja demobilisatsioon ei ole teiste põhiseaduses
sätestatud erikordadega samastatavad olukorrad, vaid teatud situatsioonides rakendatavad
tegevuste kogumid.27
Lõiked 2 ja 3. Mobilisatsiooni käigus võetakse kaitseväeteenistuse seaduses (edaspidi KVTS)
sätestatud tingimustel kohustuslikus korras kaitseväeteenistusse 18-aastased või vanemad
kaitseväekohustuslased ning sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal olnud tegevväelased
kohustatakse täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid. Kaitseväekohustuslasi võetakse
tegevteenistusse vastavalt vajadusele jooksvalt, arvestades isikkoosseisu mehitamise vajadust.
Kaitseväekohustuseta isikud võivad Kaitseväega liituda vabatahtlikult. Mobilisatsiooni korral
kutsutakse teenistusse ka Kaitseliidus sõjalise väljaõppe saanud kaitseväekohustuslased ja
kaitseväekohustuseta Kaitseliidu liikmed, kes on saanud sõjaväelise väljaõppe ja on varem
andnud nõusoleku oma sõjaaja ametikohale nimetamiseks.
Kaitseväe võib mobilisatsiooni väljakuulutamise järel viia sõjalise tegevuse valmidusse,
ootamata ära sõjaseisukorra väljakuulutamist. Mobilisatsiooni väljakuulutamisega ei kaasne
27 Paloma Krõõt Tupay. Analüüs „Põhiseaduse riigikaitse ja sellega seoses eriolukorra ja erakorralise seisukorra
regulatsiooni muutmise vajadus, riigi erikordade tervikregulatsioon ja kõrgendatud kaitsevalmidus ning
põhiõiguste piirangute määratletus ja proportsionaalsus“, 2017, lk 12.
22.05.2025
90
automaatselt kogu riigi viimist sõjaseisukorraks ettenähtud valmisolekusse, kuid Kaitseväe
valmiduse tõstmine puudutab paljusid asutusi ja juriidilisi isikuid. Mobilisatsiooniga ei pruugi
kaasneda ka kohe kõigi seni rahuaja ametikoha ülesandeid täitvate tegevväelaste asumist
sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma. Sõjaaja ülesandeid asuvad eelkõige täitma teenistusse
kutsutavad reservis olevad isikud ja tegevväelased, kes on seotud mehitatavate sõjaaja üksuste
juhtimisega. Seega on võimalik olukord, kus Kaitseväe n-ö rahuaegsest isikkoosseisust täidab
vähem kui pool sõjaaja ülesandeid, ülejäänud jätkavad rahuaja ametikoha ülesannete täitmist ja
neile ei laiene sõjaaja ametikohast tulenevad piirangud. Kaitseväe osalise sõjaliseks tegevuseks
valmisolekusse viimise juures on tegemist nn osalise mobilisatsiooniga. Mobilisatsioon lõppeb,
kui sõjaaja ametikohale kutsutud isikud on asunud täitma oma sõjaaja ametikoha ülesandeid
(saavutanud lahingvalmiduse).
Mobilisatsiooni ajal võetakse kaitseväekohustuslased teenistusse varem määratud kohustuse
alusel (sõjaaja ametikohale nimetamisest teatamine ja mobilisatsioonikäsk) või vabatahtlikult
kohustuse täitmisele asumise teel. Mobilisatsiooni ajal loetakse kõik sõjaaja ametikoha
ülesandeid täitvad kaitseväelased tegevväelasteks. Mobilisatsiooni ajal on võimalik
tegevteenistusse võtta ka kaitseväekohustuseta isik, kui ta soovib ise teenistusse asuda ning tal
on olemas Kaitseväe jaoks vajalik väljaõpe ja teadmised. Sellise vabatahtliku
kaitseväeteenistusse asumisega ei kaasne kaitseväekohustust, kuid tema teenistuskäik
Kaitseväes kuni demobiliseerimiseni toimub kaitseväekohustuslastega sarnastel alustel ja
tingimustel ning ta loetakse kaitseväeteenistuses olemise ajal tegevväelaseks. Mobilisatsiooni
käigus võib varieeruda mobiliseeritutega mehitatud Kaitseväe üksuste arv, arvestades olukorra
vajadust ja olemasolevat inimressurssi.
Mobilisatsiooni ajal jätkavad ametiasutused oma kriisiaegsete ülesannete täitmist, millele
võivad lisanduda mobilisatsioonist tulenevad täiendavad ülesanded ja kohustused.
Mobilisatsiooni väljakuulutamise järel määrab sõjaliseks tegevuseks kasutatavate üksuste arvu
Vabariigi Valitsus korraldusega, kui mobilisatsioon kuulutatakse välja enne sõjaseisukorra
väljakuulutamist. Vabariigi Valitsus võib lähtuvalt saadavatest ohuhinnangutest vähendada või
suurendada juba kokku kutsutud üksuste arvu. Riigi ja elanikkonna toimetuleku eest lasub
vastutus Vabariigi Valitsusel, kellel on ka õigus jaotada vahendeid ülesannete täitmiseks.
Võrreldes kehtiva õigusega on eelnõus täpsustatud, et kindlaks määratakse vaid sõjalises
tegevuses osalevad Kaitseväe üksused (lõige 5). Mobilisatsiooni eesmärk on suurendada
Kaitseväe koosseisu reservis olevate isikute tegevteenistusse kutsumise kaudu. Reservis
olevaid isikuid saab nimetada vaid Kaitseväe sõjaaja koosseisus olevas üksuses ettenähtud
ametikohale ehk sõjaaja ametikohale.
§ 28. Demobilisatsiooni väljakuulutamine
Demobilisatsiooni käigus toimub mobilisatsioonile vastupidine tegevus.
Lõige 1 sätestab demobilisatsiooni väljakuulutamise.
Vastavalt PSi §-le 128 kuulutab mobilisatsiooni välja Riigikogu Vabariigi Presidendi
ettepanekul. Vabariigi Presidendi ettepanekul on tasakaalustav roll mobilisatsiooni jätkumist
puudutavate poliitiliste seisukohtade vahel, sest võib eeldada, et president on ära kuulanud
ettepaneku tegemisel erinevad seisukohad mobilisatsiooni jätkumise vajaduse kohta. Eelnõu
22.05.2025
91
kohaselt ei saa mobilisatsioon ja demobilisatsioon kehtida samal ajal ning demobilisatsiooni
väljakuulutamine lõpetab mobilisatsiooni.
Eelnõu lõigete 2 ja 3 kohaselt on demobilisatsioon tegevuste kogum, mille tulemusena viiakse
Kaitsevägi mobilisatsioonieelsesse valmisolekusse ehk sõjaaegne koosseis asendub rahuaegse
koosseisuga. Demobilisatsiooni ajal vabastatakse mobilisatsiooni kestel sõjaaja ülesannete
täitmisele asunud kaitseväekohustuslane tegevteenistusest või ta hakkab täitma selle rahuaja
ametikoha ülesandeid, millele ta on nimetatud enne sõjaaja ametikoha ülesannete täitmiselt
vabastamist. Sarnaselt mobilisatsiooniga on demobilisatsioon ajavahemik selle
väljakuulutamisest kuni lõppemiseni. Sarnaselt mobilisatsioonile keskendutakse eelnõus
demobilisatsiooni juures vaid Kaitseväele ning muud institutsioonid on tegevad vaid vajaduse
korral Kaitseväe toetamisel.
Lõike 4 kohaselt lõpetab demobilisatsioon mobilisatsiooni.
Lõike 5 kohaselt otsustab Riigikogu demobilisatsiooni kestuse. Demobilisatsiooni
väljakuulutamisega antakse sõnum, et Kaitsevägi peab mobilisatsiooniga kaasnenud
valmisolekut sõjaliseks tegevuseks või sõjalises tegevuses osalemist ulatuslikumalt piirama.
Seega demobilisatsioon toimub olukorras, kus Kaitseväe juhataja peab hindama tema kasutuses
olevaid vahendeid ja isikkoosseisu kaasamise vajadust, mistõttu nähakse eelnõus ette, et
demobilisatsiooni väljakuulutamisel otsustab Riigikogu ka, kui kiiresti Kaitsevägi peab
demobilisatsiooniga lõpule jõudma. Riigikogu ettenähtud tähtaja ulatuses võib Kaitseväe
juhataja lähtuvalt ohuhinnangust piirata teatud väljaõppe saanud isikute demobiliseerimise
kiirust või näha ette nende demobiliseerimine viimases etapis.
4. jagu
Kriisiolukorraga seotud otsuste jõustumine ja avaldamine ning teavitamiskohustus
§ 29. Kriisiolukorraga seotud otsuste jõustumine ja avaldamine
Paragrahvis 29 sätestatakse õigusaktide avaldamine kriisiolukorra ajal.
Paragrahv näeb ette, et Vabariigi Valitsuse kriisiolukorra olemasolu kinnitav ja selle lõpetamise
otsus, Riigikogu erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamise ja lõpetamise otsus,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise otsus, Vabariigi Presidendi
sõjaseisukorra ning mobilisatsiooni väljakuulutamise otsus jõustub allakirjutamisel, kui otsuses
ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Otsus avaldatakse muutmata kujul üleriigilise levikuga
massiteabevahendis viivitamata ja hiljemalt selle avaldamiseks esitamisele järgneval päeval
Riigi Teatajas.
VVSi § 30 lõike 5 üldreegel näeb ette, et Vabariigi Valitsuse korraldus jõustub
allakirjutamisest, kui korralduses ei sätestata hilisemat tähtpäeva, või korraldus tuleb teatavaks
teha vastavalt haldusmenetluse seadusele.
Eelnõu kohaselt jõustub Vabariigi Valitsuse kriisiolukorra ja selle lõpetamise otsus vastavalt
eeltoodud üldreeglile. Kriisiolukorra otsusega tuvastatakse faktiline olukord. Otsusega ei piirata
vahetult isikule kuuluvaid subjektiivseid õigusi. Isiku subjektiivsete õiguste piiramine on
abstraktne võimalus, mis võib, kuid ei pruugi realiseeruda isiku suhtes antava haldusaktiga.
22.05.2025
92
Olenemata sellest, kas kriisiolukorra otsust käsitada tuvastava eelhaldusaktina või mitte,
sätestatakse eelnõus, et igal juhul jõustub valitsuse otsus selle allkirjastamisel, kui aktis endas
ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Vabariigi Valitsuse otsuse jõustumine ei ole seotud selle
avaldamise või teatavaks tegemisega.
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1121 järgi jõustub Riigikogu otsus allakirjutamisega, kui
otsuses eneses ei sätestata teist tähtaega. Vabariigi Presidendi otsused jõustuvad Vabariigi
Presidendi töökorra seaduse § 18 lõike 4 kohaselt nende allakirjutamisega, kui nendes enestes
ei nähta ette teist tähtaega. Säte kordab sisuliselt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning
Vabariigi Presidendi töökorra seadust, kuid õigusselguse huvides rõhutatakse lõikes 1 kõigi
kriisiolukorda puudutavate otsuste jõustumise ühetaolisust.
Eelnimetatud otsused avaldatakse viivitamata ja muutmata kujul üleriigilise levikuga
massiteabevahendites ja hiljemalt akti esitamisele järgneval päeval Riigi Teatajas. Eelnõu ja
Riigi Teataja seaduse muudatusega säilitatakse otsuste Riigi Teatajas avaldamise erisused.
Õigusaktide avaldamine lisaks Riigi Teatajale ka massiteabevahendis võimaldab õigusakti
kiiresti teatavaks teha võimalikult laiale ringile isikutele, keda õigusakt võib puudutada (vt ka
eelnõu § 50 selgitust, mis sätestab teadete ja õigusaktide avaldamise kohustuse
massiteabevahendi valdajale, elektroonilise side ettevõtjale või muule isikule).
Massiteabevahendit ei ole õigusaktides defineeritud. Kõige lihtsamalt öelduna on
massiteabevahend selline kanal, portaal või muu selline, mille kaudu on võimalik paljusid
inimesi korraga teavitada. Massiteabevahend on näiteks trükiajakirjandus, laiemalt kasutatav
uudiseportaal, raadio- ja telekanal, mis on avalikkusele kättesaadav, sotsiaalmeedia ning
internetiportaalid jne. Kohtupraktikas on massiteabevahendiks loetud nt Delfi
internetiportaali.28 Massiteabevahendiks võib olla iga internetiportaal, millel on piisavalt lai
lugejaskond, et seda saaks käsitada massiteabevahendina. Massiteabevahendite kaudu on
võimalik operatiivselt esitada vajalik teave kogu elanikkonnale või selle osale. Seetõttu on
sätestatud massiteabevahendi valdaja kohustus avaldada muutmata kujul ja tasuta paragrahvis
nimetatud asutuste ja isikute teated.
§ 30. Rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni
teavitamine
Paragrahvis 30 sätestatakse rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa Liidu Nõukogu ja
Euroopa Komisjoni teavitamine.
Lõike 1 kohaselt korraldab kriisiolukorra ajal rahvusvahelise lepinguga võetud kohustusest
kõrvalekaldumisel rahvusvahelises lepingus sätestatud isikute teavitamise Välisministeerium.
Säte on kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja tavaga ning välissuhtlemisseaduse (edaspidi VäSS)
ning selles sätestatud Välisministeeriumi pädevusega. Välisministeeriumi pädevuses on mh
välislepingut puudutavate lepingukirjade edastamine välislepingu hoiulevõtjale (VäSSi § 21
lõige 6) ning hoiulevõtja teavitamine välislepingu peatamisest (VäSSi § 23 lõige 3),
denonsseerimisest, lõpetamisest või sellest taganemisest (VäSSi § 27 lõige 3). Samuti toimub
diplomaatiline suhtlemine ja diplomaatiline kirjavahetus üldjuhul rahvusvahelise
organisatsiooniga Välisministeeriumi kaudu. Riigisiseses otsustusprotsessis, mis eelneb
28 Tallinna Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-9067/8.
22.05.2025
93
rahvusvahelisele teavitamisele, tuleb kaasata asjakohased ministeeriumid ning Vabariigi
Valitsus annab eelnevalt heakskiidu plaanitud teavitustele (nt kabinetinõupidamisel).
Selle sättega on kaetud nii rahvusvahelises lepingus ettenähtud põhiõiguste ja -vabaduste kaitse
kohustustest kõrvalekaldumise juhtudest teavitamine kui ka ÜRO põhikirja artikli 51
meetmetest informeerimine. Esimesel juhul on tegemist Välisministeeriumi teavitusülesandega
tulenevalt VäSSi § 23 lõikest 3 ning teisel juhul välislepingu täitmise pädevusega vastavalt
VäSSi § 23 lõikele 1. Juhinduvalt VäSSi § 23 lõikest 1 tagab välislepingu täitmise Vabariigi
Valitsus või selleks volitatud valitsusasutus. Seega on sätte eesmärk määrata riigisiseselt
seaduse tasandil kindlaks, kes täidab rahvusvahelist teavitamiskohustust, et vältida
rahvusvahelisel tasandil Eesti huvide kahjustamist.
Euroopa iniõiguste konventsiooni (edaspidi EIÕK) artikli 15 lõike 1 kohaselt võib riik taganeda
rahva eluvõimet ähvardavas olukorras konventsiooniga võetud kohustustest ulatuses, mis on
olukorra tõsiduse tõttu vältimatult vajalikud. Artikli 15 kolmanda lõigu kohaselt on
lepinguosalistel kohustus teavitada Euroopa Nõukogu hädaolukorrast, selle põhjustest ning
selle raames võetud abinõudest (meetmetest), kui olukorra raames taganetakse EIÕKiga võetud
kohustustest.
Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti (edaspidi KPÕRP) artikli 4 lõige 1
sätestab sarnaselt EIÕKi artikliga 15 õiguse taganeda paktiga võetud kohustustest, kui olukord
on sedavõrd terav, et ähvardab rahva elukäiku. Sama paragrahvi lõige 3 paneb kohustuse, et
ÜRO kaudu teavitatakse paktiga liitunud riike rakendatud abinõudest, mis toovad kaasa
KPÕRPi kohustuste derogatsiooni.
EIÕKi artiklit 15 ja KPÕRPi artiklit 4 ei kohaldata automaatselt, vaid nende aktiveerimiseks
on vaja riigil teha teavitamistoiminguid. Nendest lepingutest kõrvalekaldumisest teavitamine
on eelkõige vajalik, et välistada Eesti rahvusvahelisõiguslik vastutus sammude eest, mis on
astutud kriisiolukordade lahendamiseks. Teavitamine ei peata põhiseadusest tulenevate
riigisiseste põhiõiguste ja -vabaduste kehtivust. Teavitamine on vajalik, kui riigisiseste
meetmete kehtestamisel jõutakse veendumusele, et need väljuvad EIÕKi või KPÕRPiga
tavapäraselt lubatavate piirangute raamidest. Euroopa Nõukogu soovitab vältida teavitusi, mille
sõnastus jätab mulje, et teade lepingu täitmise ajutise peatamise kohta on esitatud „igaks
juhuks“ (vt riikide praktika ülevaadet EIÕKi artikli 15 rakendamisel, punkt 82). EIÕKi artikli
15 alusel tehtav teavitus tuleks saata arvestusega, et see jõustub kättesaamisel Euroopa
Nõukogu sekretariaadis (vt ka riikide praktika ülevaadet EIÕKi artikli 15 rakendamisel, punkt
21). EIÕKi alusel esitatud teavituse kehtivuse ja lubatavuse üle jääb lõplikuks otsustajaks EIK
(vt ülevaadet kohtupraktikast). Kuna teavitamist vajavad põhiõiguste väga intensiivsed
piirangud, on teavitamise riigisisesesse otsustusprotsessi kaasatud Vabariigi Valitsus, kes annab
oma eelneva heakskiidu kavandatavale teavitusele kabinetinõupidamisel (vt ka riikide praktika
ülevaadet EIÕKi artikli 15 rakendamisel, lk 8–13). Eelnõu võtab seega arvesse kogemusi
COVID-pandeemia ajal 20. märtsil 2020 Välisministeeriumi noodiga EIÕKi artikli 15 ja
KPÕRPi artikli 4 alusel esitatud teavituse sõnastamise (measures may involve a derogation
from certain obligations) ja menetlemisega, kui teavitamise otsustamiseks konsulteeris
Välisministeerium Riigikantselei ja Õiguskantsleri Kantseleiga.
ÜRO põhikirja artikli 51 kohaselt tuleb meetmetest, mis organisatsiooni liikmed on võtnud
enesekaitseõiguse rakendamiseks, teavitada viivitamata ÜRO Julgeolekunõukogu.
22.05.2025
94
Rahvusvahelisest õigusest tulenevad teavituskohustused rakenduvad Eesti puhul eelkõige
olukorras, kus PSi mõttes kuulutatakse välja erakorraline seisukord või sõjaseisukord ning
kohaldatakse PSi § 130 alusel kehtestatud põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid.
Kehtivas õiguskorras puudub täpne regulatsioon, mis käsitleks ÜRO põhikirja artiklist 51,
EIÕKi artiklist 15 ning KPÕRPi artiklist 4 tulenevate teavituskohustuste täitmist. Kehtivad
RiKS ja ErSS viitavad kaudselt üksnes EIÕKi artiklile 15 ja KPÕRPi artiklile 4, mitte aga ÜRO
põhikirjale. RiKSi § 19 lõikes 3 ja ErSSi § 4 lõikes 11 on sätestatud, et sõjaseisukorra ja
erakorralise seisukorra ajal võib isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramisel kalduda kõrvale
inimõigusi käsitleva välislepinguga võetud kohustustest, kui see on lubatud välislepingus ja
piirangud on kooskõlas muude rahvusvahelise õiguse järgsete kohustustega. Samas ei ole
täpsustatud, kas nendes olukordades rakendub kohustus teavitada rahvusvahelisi
organisatsioone. RiKSi seletuskirja kohaselt on Välisministeerium see, kes on kohustatud
teavitama kasutusele võetud meetmetest välislepingu hoiulevõtjat. Välisministeeriumi
kohustuse aluseks on VäSSi § 23 lõige 3, mille kohaselt otsustab välislepingu peatamise
Vabariigi Valitsus ning Välisministeerium teatab sellest teisele lepingupoolele või
hoiulevõtjale. Välislepingus sätestatud õiguste ulatuslikuma piiramisega ei peatata aga kogu
välislepingu õiguslikku jõudu. Välislepingus ettenähtud kohustuste täitmise peatamine on
pigem üks välislepingu peatamise erivorme. Analoogilist teavitamiskorda tuleb rakendada ka
ÜRO põhikirja artikli 51 meetmetest informeerimisel. ÜRO põhikirja artikli 51 alusel võetud
meetmetest teavitamine ei ole välislepingu peatamine, vaid selle täitmine (VäSSi § 23 lõige 1).
Välislepingu täitmise tagab üldjuhul see valitsusasutus, kelle valitsemisalasse leping kuulub.
ÜRO põhikirja rakendamise tagamine on Välisministeeriumi valitsemisalas, kuid
enesekaitseõiguse teostamise otsustamine on seotud kõrgema täitevvõimu otsusega. Seega
õigusselguse tagamiseks ning teavitamistoimingute kiireks tegemiseks pannakse eelnõuga
Välisministeeriumile kohustus teavitada ÜRO põhikirja artikli 51 alusel võetud meetmetest
ÜROd, teavitades sellest eelnevalt Vabariigi Valitsust.
Lõigetes 2–4 reguleeritakse Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni teavitamist juhul,
kui Eesti soovib rakendada meetmeid, mis võivad kahjustada ELi siseturu toimimist.
Üldjuhul peab ka erakorralise ja sõjaseisukorra või muu sellise kriisi ajal järgima ELi õigust.
Asjaolu, kui Eestis kuulutatakse välja sõjaolukord või erakorraline seisukord, ei tähenda, et
Eesti ei peaks enam järgima ELi õiguses sätestatud nõudeid. Siiski võib riigi julgeoleku
kaitsmine olla piisav põhjendus selleks, et ELi õigusest kõrvale kalduda. Seda on täpsemalt
käsitletud Justiitsministeeriumi tellitud analüüsis, lühikokkuvõttena võib märkida järgmist: ELi
aluslepingud (s.o Euroopa Liidu leping ning Euroopa Liidu toimimise leping) eeldavad üldiselt,
et ELi õiguse nõudeid järgitakse ka siis, kui riigis on kriisiolukord. See tähendab, et kui Eesti
riigi julgeolek on ohus, peab ohu tõrjumisel tegema riik kõik selleks, et kohaldatavad meetmed
ei rikuks ELi õigust ega kahjustaks siseturgu. Siiski on selge, et praktikas võib olla vaja
rakendada ka selliseid meetmeid, mis siseturgu kahjustavad. Näiteks piirata mingite kaupade
kättesaadavust, kehtestada piirikontrolle, kehtestada tavapärasest erinevaid nõudeid
teenuseosutajatele jne. ELi õigusest kõrvalekaldumist võib liikmesriik põhimõtteliselt
õigustada sellega, et tal on vaja tagada avalik kord või riiklik julgeolek. Selleks on kaks
võimalust: ELi õigusest kõrvalekaldumist on reguleeritud ELi teiseses õiguses või liikmesriik
tugineb otse aluslepingutele.
Esimene võimalus tähendab seda, et ELi direktiivis või määruses, mis konkreetset küsimust
reguleerib, on reguleeritud muu hulgas seda, kas ja kuidas võib riigi julgeoleku huvides
direktiivis või määruses sätestatud nõuetest kõrvale kalduda. Selliseid õigusakte ei ole palju,
22.05.2025
95
aga neid siiski leidub. Näiteks on seda reguleeritud audiovisuaalsete meediateenuste puhul, kus
direktiivis sätestatakse üldine nõue, et liikmesriik peab tagama teistest liikmesriikidest
pärinevate audiovisuaalmeedia teenuste vastuvõtmise vabaduse, kuid liikmesriik võib
rakendada seda piiravaid meetmeid siis, kui see on vajalik avaliku julgeoleku tagamiseks.
Teine võimalus tähendab seda, et liikmesriik õigustab ELi õigusest kõrvalekaldumist, tuginedes
otse mingile aluslepingu sättele. Näiteks võib liikmesriik kehtestada impordipiiranguid, kui see
on vajalik julgeoleku tagamiseks, ning õigustada seda, tuginedes Euroopa Liidu toimimise
lepingu (edaspidi ELTL) artiklile 36. Aluslepingutest leiab veel sätteid, kus käsitletakse
nõuetest kõrvalekaldumist juhul, kui see on vajalik riigi julgeoleku tagamiseks. Lisaks võib
tugineda ka ELTLi artiklile 4, kus sätestatakse üldine ELi ning liikmesriikide pädevuse jaotus.
Viidatud artikli lõike 2 järgi austab EL riigi põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse
terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist ning riigi julgeolek
on liikmesriikide ainuvastutuses. Seda artiklit võib tõlgendada nii, et liikmesriik võib
kehtestada erandeid oma julgeoleku tagamiseks, sest riigi julgeoleku tagamine on liikmesriikide
ülesanne. Siiski peab selliste erandite kehtestamisel jälgima, et need oleksid proportsionaalsed
ega põhjustaks meelevaldset ebavõrdset kohtlemist.
Kui liikmesriik soovib rakendada meetmeid, mis lähevad vastuollu ELi õigusega (tuginedes
seejuures kas teiseses õiguses või aluslepingutes sätestatud alusele), ning sellised meetmed
võivad kahjustada siseturu toimimist, peab ELTLi artikli 347 järgi konsulteerima teiste
liikmesriikidega. Täpsemalt on artikkel 347 sõnastatud nii:
„Liikmesriigid konsulteerivad omavahel, et astuda koos vajalikke samme, selleks et takistada
siseturu toimimise kahjustamist meetmete tõttu, mida mõni liikmesriik võib olla sunnitud
tarvitusele võtma tõsiste õiguskorda kahjustada võivate riigisiseste häirete puhul, sõja või endas
sõjaohtu kätkeva tõsise rahvusvahelise pinge korral või selleks, et täita endale rahu ja
rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks võetud kohustusi.“
Selliseid konsultatsioone ei peaks pidama mitte riikide vahel eraldi, vaid kasutades ELi
institutsioone. Selleks sobiv institutsioon on ELi nõukogu.
Lisaks on ELTLi artikli 348 esimeses lauses sätestatud:
„Kui artiklites 346 ja 347 märgitud asjaoludel võetud meetmetest tulenevalt kahjustatakse
konkurentsitingimusi siseturus, siis uurib komisjon koos asjaomase riigiga, kuidas nimetatud
meetmed viia vastavusse aluslepingutes sätestatud eeskirjadega.“
Sellest artiklist järeldub, et lisaks nõukogule on vaja teavitada ka Euroopa Komisjoni, sest
artikli rakendamise eelduseks on see, et komisjon on asjaoludest teadlik.
Eelnevast tulenevalt sätestatakse lõikes 2, et kui kriisiolukorra ajal on vaja rakendada meetmeid,
mis võivad kahjustada siseturu toimimist ELTLi artikli 347 tähenduses, teavitatakse Euroopa
Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni sellistest meetmetest enne nende rakendamist. Meetmed,
mis võivad kahjustada siseturu toimimist, võivad olla väga erinevad, sest siseturg on ELi
õiguses väga lai mõiste. Siseturg põhineb neljal vabadusel: kaupade, kapitali, teenuste ja
inimeste vaba liikumine. Nende vabaduste tagamiseks on EL kehtestanud väga palju õigusakte
väga erinevates valdkondades. Näiteks on siseturu loomiseks kehtestatud kõik standarditega
seotud nõuded, töötajate kaitse nõuded, ohutusnõuded, finantssektorile kehtivad nõuded,
keskkonnakaitse nõuded jne. Seega võib suure osa ELi pädevuses olevatest valdkondadest
lugeda seotuks siseturu tagamisega. Näiteks isegi õigusriigi põhimõtte järgimine on seotud
22.05.2025
96
siseturu tagamisega, sest ettevõtetel ja töötajatel peab olema võimalik oma õigusi kaitsta igas
liikmesriigis. See tähendab omakorda, et kui Eesti kehtestatud meede läheb vastuollu ELi
nõudega, peab igal juhul hindama, kas see võib kahjustada ka siseturu toimimist, sest on suur
tõenäosus, et meetmel on kokkupuude siseturuga.
Oluline on ka see, et teavitama peaks üldjuhul enne seda, kui Eesti selliseid meetmeid rakendab.
Sel juhul on võimalik ELTLi artikleid 347 ja 348 rakendada ning nii teiste liikmesriikide kui
ka komisjoniga konsulteerida. Kui Eestil on vaja meetmeid rakendada viivitamata, tuleb
meetmetest teavitada esimesel võimalusel.
Kuigi on ebatõenäoline, et Euroopa Komisjon alustaks rikkumismenetlust Eesti suhtes sellises
olukorras, kus ohus on Eesti riigi julgeolek või põhiseadusliku korra püsimine, on siiski oluline
läbi mõelda, kuidas tuleb käituda siis, kui Eesti peab rakendama meetmeid, mis lähevad
vastuollu ELi õigusega. Selle raames on ka oluline kindlaks määrata, kes sellise teavitamise
eest vastutab.
Lõike 3 järgi korraldab nii Euroopa Komisjoni kui ELi nõukogu teavitamist valdkonna eest
vastutav minister. Selline reegel järgib praegust detsentraliseeritud suhtlemiskorda, kus iga
ministeerium suhtleb ELiga oma valdkonnas ise. Teavitamiseks kasutatakse tavapäraseid
mooduseid, näiteks saadetakse ministri nimel ametlik kiri komisjonile ja nõukogule.
Lõike sõnastamisel kaaluti ka seda, kas minister peaks enne teavitamist konsulteerima ka
Vabariigi Valitsusega. Eelnõusse seda nõuet ei lisatud ennekõike põhjusel, et kõnealuse
meetme kohaldamiseks peab olema õiguslik alus. See tähendab, et Riigikogu on juba seaduse
kehtestamisel otsustanud, et selline ELi õigusest kõrvalekaldumine peab olema võimalik.
Meetme rakendamist reguleerivas õigusaktis peavad olema sätestatud ka tingimused, kuidas
meedet rakendatakse, näiteks kas selleks on vajalik Vabariigi Valitsuse nõusolek või mitte.
Meetmest teavitamine on vaid protseduuriline samm, mitte sisuline otsus – sisuline otsus ELi
õigusest kõrvale kalduda (mis võiks teoreetiliselt vajada teatud juhtudel ka Vabariigi Valitsuses
arutamist ja otsustamist) tehakse meetme rakendamisel. Seetõttu ei ole teavitamist vaja eraldi
valitsuses arutada.
Lõike 4 järgi ei kohaldata kommenteeritavas paragrahvis sätestatut siis, kui ELi või Eesti
õiguses on ELi nõukogu ja Euroopa Komisjoni teavitamist reguleeritud käesolevast eelnõust
erinevalt. Selline välistus on oluline, sest kuigi ELTLi artikleid 347 ja 348 võib kohaldada ka
siis, kui meetmete rakendamine on reguleeritud teiseses õiguses, võib vastavas direktiivis või
määruses olla ette nähtud eraldi teavitamise kord. Näiteks audiovisuaalmeedia teenuste
direktiivis on ette nähtud eraldi kord, millal ja millest tuleb komisjoni ja teisi liikmesriike
teavitada. Kuigi praktikas korraldaks Eestis sellist teavitamist audiovisuaalmeedia teenuste
puhul samuti vastava valdkonna eest vastutav minister, ei saa välistada, et mõnes õigusaktis
võib see olla sätestatud erinevalt. Ka Eesti riigisisesest õigusest leiab selliseid erisätteid. Näiteks
peaks Vabariigi Valitsus kehtiva riigipiiri seaduse alusel kehtestama määruse, kus
reguleeritakse muu hulgas seda, kuidas Eesti teavitab Euroopa Komisjoni ja liikmesriike
piirikontrolli ja riigipiiri valvamise kehtestamisest sisepiiril. Seega, kui ELi või Eesti õiguses
on teavitamist reguleeritud erinevalt, tuleb lähtuda ELi õigusaktidest ja mitte käesolevast
eelnõust.
5. jagu
Kriisiolukorra lahendamine
22.05.2025
97
§ 31. Kriisiolukorra lahendamise juhtimine
Paragrahv 31 sätestab kriisiolukorra lahendamise juhtimise ja koostöö. Kõikide
kriisiolukordade lahendamisel rakendatakse ühtseid lähtealused, mille kohaselt on Vabariigi
Valitsusel ja peaministril keskne roll tagada kriisiolukorra eesmärgipärane juhtimine ning
kaasata vajaduse korral terve ühiskond kriisiolukorra lahendamisse, seejuures erikordade
rakendamisel. PSi § 93 kohaselt esindab peaminister Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust.
Peaminister on ennekõike valitsuse poliitika sisuline juht, kelle oluline ülesanne on hoida
valitsust koos ja tagada tema töövõime.29 Peaministri erilise rolli rõhutamine on oluline, kuna
mis tahes kriisi korral, sealhulgas riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude
korral, peab ta tagama valitsuse usaldusväärsuse, töövõime, valitsusliikmete koordineeritud
tegevuse ja sõnumiselguse. Minister ja ministeerium vastutavad kriisiolukorra ajal endiselt oma
vastutusala eest (vastavalt VVSile). Kriisiolukorra ajal suureneb peaministri kui kriisiolukorra
juhi otsustusõigus. Samuti on Vabariigi Valitsusel kui kollegiaalorganil eelnõu kohaselt
suuremad volitused kriisiolukorra lahendamisel (nt teatud meetmete otsustamisel). Sellele
lisandub Riigikantselei koordineeriv roll peaministri ja valitsuse toetuseks ministeeriumide
üleste teemade lahendamisel.
Joonis 8. Kriisiolukorra väljakuulutamine ja lahendamise juhtimine
Lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsuse ülesanne sõnastada kriisiolukorra lahendamisel
eesmärk, mille saavutamisele kriisiolukorra lahendamise tegevused peavad kaasa aitama.
Näiteks võiks 2022. aastal julgeolekukeskkonna muutumisest tuleneva kriisiolukorra
lahendamise üks riigi eesmärkidest olla „Tagada ühiskonna toimetulek Venemaa Ukraina-
vastase sõjategevuse mõjudega, sealhulgas tagada vajalik riiklik ja ühiskondlik toetus Eestisse
jõudnud Ukraina sõjapõgenikele“. Eelnõu kohaselt muudab Vabariigi Valitsuse kollegiaalne
29 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 93 kommentaarid, punkt 1.
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&p=93
22.05.2025
98
tegevus kriisiolukorra lahendamise eesmärgipõhiseks ja süsteemseks. Riigi eesmärk
kriisiolukorra lahendamisel annab nii peaministrile, ministritele kui ka teistele osalistele
strateegilise suuna ja selguse, mida püütakse saavutada ning kuhu tahetakse ühise tegutsemise
ja koostöö tulemusel välja jõuda. See tagab, et eri tasandite, valdkondade ja osaliste tegevused
on omavahel seotud üheks tervikuks, keskselt juhitavad ja aitavad kaasa riigi eesmärgi
saavutamisele. Kriisiolukorra lahendamisel eesmärgi sõnastamisel saab Vabariigi Valitsus
lähtuda §-s 14 nimetatud valitsuse kriisiplaanis esitatud valitsuse eesmärgist. Kokkuvõtvalt
lepitakse just Vabariigi Valitsuses sisuliselt kokku, mida tehakse kriisiolukorra lahendamiseks,
ning tagatakse valitsuse liikmete kaudu kõigi valdkondade juhtimine kriisiolukorra
lahendamisel, sh mõjudega tegelemisel.
Vabariigi Valitsusel on oluline roll kriisiolukorra kehtestamisel otsustada, kas tegemist on
riigikaitselise kriisiga või tsiviilkriisiga. Kuna riigikaitseline kriis ohustab Eesti riigi julgeolekut
ja põhiseaduslikku korda, annab PS suuremad õigused sellele ohule reageerimisel, ning eelnõu
kohaselt on sellistele sündmustele reageerimiseks ja nende tõkestamiseks ette nähtud võimalus
kasutada intensiivsemaid meetmeid kui tsiviilkriisis. Riigikaitselise kriisiolukorra otsustamisel
saab valitsus määrata, kas kriisi lahendamisel on fookuses sisejulgeoleku tagamine või pigem
valmistumine relvastatud rünnakuks.
Joonis 9. Kriisiolukorra lahendamise juhtimine tööstusõnnetusest tuleneva eriolukorra puhul.
Sinine katkendlik joon tähistab eelnõu § 39 lõikes 2 sätestatud erandit.
22.05.2025
99
Joonis 10. Kriisiolukorra lahendamise juhtimine tööstusõnnetusest tuleneva eriolukorra puhul,
kui samal ajal on oht riigikaitseliseks kriisiks. Sinine katkendlik joon tähistab eelnõu § 39 lõikes
2 sätestatud erandit.
Lõigete 2 ja 3 järgi on peaminister kriisiolukorra juht, sealjuures eriolukorra, erakorralise
seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise korral. Tema
ülesanne on tagada Vabariigi Valitsuse tegevuse ühtsus ja koordineeritus. Lisaks näeb eelnõu
ette peaministrile võimaluse sekkuda kriisiolukorra lahendamisse § 39 lõigetes 1 ja 2 sätestatud
võimaluste kaudu.
See annab peaministrile ülesande ja eripädevuse kriisiolukorra keskse juhina tavapärasest
jõulisemalt juhtida Vabariigi Valitsuse tegevust kriisiolukorra lahendamisel. Kui tavapäraselt
suunavad ministrid ise oma valitsemis- ja vastutusala tegevusi ja korraldavad nende elluviimist,
siis kriisiolukorra ajal peavad nad olema valmis täitma peaministri korraldusi kriisiolukorra
lahendamiseks ministri vastutusvaldkonnas ehk arvestama peaministri suuremate
juhtimisvolitustega. Peaministri suuremad juhtimisvolitused on seotud olukordadega, kus kriisi
lahendamine toppab ning minister või asutused ei reageeri või ei tee teatud tegevusi, kas
koordineerimatusest või muudel põhjustel. Ülesannete jäävusest tulenevalt ei ole peaministril
õigust sekkuda ministri vastutusvaldkonda ja asutuste tegevusse iga päev ja ilma põhjuseta.
Eelnõu § 39 lõige 2 näeb ette kitsendavad tingimused: korraldus on õiguspärane, kui
kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus seda ise ei tee või ei tee õigel ajal ja see on
vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Kui juhtub, et kriisi ajal annab asutusele korralduse nii
peaminister kui ka minister, siis tuleb lähtuda kõrgemalseisva institutsiooni korraldustest.
Seejuures säilib ministril ja tema ministeeriumil ülesanne tagada oma valitsemis- ja vastutusala
tegevuse ühtsus ja koordineeritus kriisiolukorra lahendamisel, see tähendab nii valitsemisala
kui ka vastutusvaldkonda tervikuna, st hõlmates vajaduse korral ka riigi osalusega ettevõtete,
erasektori ja kolmanda sektori tegevuste suunamist kriisiolukorra ajal. Peaministril lasub
pädevus sõnastada strateegilised tegevused, mida kriisiolukorra lahendamise eesmärgi
saavutamiseks tehakse. Samuti on peaministri ülesanne tagada keskne juhtimine ühtse
koordineerimise ja kooskõlastatud tegevuste kaudu, nii et ministrid, asutused ja isikud täidaks
kriisiolukorra lahendamiseks neile pandud ülesandeid. Peamine vastutus kriisiolukorra
lahendamise eest lasub peaministril, selleks on talle ette nähtud kriisiolukorra keskse juhina
teave ja võimalused kriisiolukorra lahendamise strateegiliseks juhtimiseks.
22.05.2025
100
Vabariigi Valitsuse kollegiaalse valitsemise printsiibist lähtuvalt peavad peaministri otsused
toetuma valitsuse otsustele, kui valitsus on konkreetses küsimuses kollegiaalselt seisukoha
kujundanud. Küsimustes, kus valitsus ei ole kujundanud ühtsest seisukohta, seavad peaministri
otsustuspädevusele piirid PS ja seadused. Peaminister võtab kriisiolukorra lahendamise eest
poliitilise vastutuse. Ühtse koordineerimise ja kooskõlastatud tegevuste kaudu tagab
peaminister, et ministrid, asutused ja isikud täidavad kriisiolukorra lahendamiseks neile pandud
ülesandeid. Peaministri kätte koondub kogu teave erinevatest asutustest ja isikutelt ning temal
kui valitsuse juhil peavad olema vahendid ja võimalused olukorra lahendamise strateegiliseks
juhtimiseks.
Vabariigi Valitsust ja peaministrit teenindab ja toetab nende funktsioonide täitmisel
Riigikantselei. Riigikantselei ülesanne on juhtida riigi julgeolekuolukorra analüüsimist ja
hindamist, samuti täpsustab eelnõu Riigikantselei rolli kriisideks valmistumisel ja nende
lahendamisel (vt eelnõu §-de 8 ja 32 seletusi, lisaks VVSi muudatused eelnõu §-s 265).
Riigikantselei nõustab peaministrit riigi julgeolekut, riigikaitset ja tsiviilkriise puudutavates
küsimustes, samuti korraldab Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni tööd.
Riigikaitse strateegiliste küsimuste otsustustasandil on pädevus ja volitused jaotatud Riigikogu,
Vabariigi Valitsuse ja Vabariigi Presidendi vahel. Selleks et riigi struktuurid suudaksid
julgeolekut ähvardava ohu eskaleerumisele paindlikult ja kiiresti reageerida, on peamine
eesmärk kujundada kõikide suure mõjuga kriiside juhtimissüsteem ja struktuur võimalikult
sarnaseks. Selle eeldus on, et tavaolukorras riigi juhtimiskorraldus, sealhulgas alluvussuhted ja
haldusesisene koostöö, toimib ja on selge. Kui Eesti otsene riigihaldus on reguleeritud VVSis,
siis kaudse riigihaldusega seonduv on reguleeritud halduskoostöö seaduses (edaspidi HKTS)
ning paljudes teistes õigusaktides. Kõik need kokku aga moodustavad riigi halduskorralduse.
Eelnõu koostamisel ning erijuhtimispädevuste ja -volituste sätestamisel on lähtutud praegu
kehtivast valitsemis- ja halduskorralduse süsteemist.
Kehtiva õiguse kohaselt tekivad Vabariigi Valitsusel, ministritel ja teistel täidesaatva
riigivõimu asutustel ning avaliku võimu volitusi täitvatel isikutel erinevate sündmuste
lahendamisel erinevad pädevused ja volitused, mis teatud ulatuses kattuvad või on üksteisega
vastuolus. Lisaks võib erinevate seisundite või erikordade samaaegsel kehtimisel ühe ja sama
riigiorgani pädevus paljuski erineda (vt täpsemalt lisa 4). Eelnõuga täpsustatakse pädevuse
jaotust ja volitusi eelkõige strateegilisel ja operatiivsel juhtimistasandil selliselt, et oleks selge,
kes ja millistes küsimustes ning kellele allub. Eelnõuga korrastatakse ja ühtlustatakse kõigi
kriisiolukordade juhtimiskorraldust.
PSist lähtuvalt on Riigikogul seadusandlik võim ja ülesanne luua alused riigivõimu
teostamiseks. Riigikogu täidab ka legitimeerivat funktsiooni, valides Vabariigi Presidenti (PSi
§ 65 punktid 7, 8 ja 9) ning tehes kontrolli riigiorganite, iseäranis Vabariigi Valitsuse tegevuse
üle. Vabariigi President on Eesti Vabariigi riigipea (PSi § 77) ja riigikaitse kõrgeim juht (PSi §
127 lõige 1). Presidendi roll riigikaitse kõrgeima juhina on sümboolne, tseremoniaalne ning
tasakaalustav. Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu (PSi § 86). Talle kuulub
koordineerimis- ja järelevalvefunktsioon täidesaatva riigivõimu asutuste üle, samuti viib ta ellu
riigi sise- ja välispoliitikat ning osaleb selle kujundamises seaduseelnõude esitamise kaudu. PSi
§-st 86 ning § 87 punktidest 1, 2 ja 9 tuleneb, et Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat
riigivõimu ka riigikaitse valdkonnas.
PSis puuduvad sätted, mis reguleeriksid riigi juhtimiskorraldust kriisiolukordades, sh nende
lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra
22.05.2025
101
lahendamist. Seadusandjal on avarad võimalused juhtimiskorralduse sätestamisel, millele
seavad raamid põhiseaduse alusprintsiibid. Olukorras, kus riigi eksistents, julgeolek, turvalisus,
ühiskonna toimimine ning inimeste elu ja tervis on ohustatud, on lisaks tavapärastele
rahuaegsetele pädevustele ja volitustele vaja täiendavaid pädevusi ja volitusi nii Vabariigi
Valitsusele, peaministrile kui ka lahendavatele asutustele. Kriisiolukorra lahendamine nõuab
võimu kontsentratsiooni ja juhtimise muudatusi.
Täidesaatva riigivõimu asutused on Eesti avaliku halduse organisatsioonis hierarhiliselt.
Alluvuspõhimõte väljendub haldusekandja sisemises ülesehituses. Oma olemuselt on
alluvuspõhimõte tegelikult juhtimisprintsiip, st iga kõrgemalseisev asutus juhib oma haldusalas
tegutsevaid asutusi ja isikuid ja vastutab nende eest (vt VVSi § 93 lõige 1).
Ministeeriumid ja Riigikantselei on kõrgemad valitsusasutused, mis teostavad täidesaatvat
riigivõimu. Riigikantselei ja ministeerium allub vahetult Vabariigi Valitsusele. Ministeeriumile
alluvad tema valitsemisalas olevad ametid ja inspektsioonid ning muud riigiasutused (VVSi
§ 46 lõige 2). Hallatavad riigiasutused on valitsusasutuse haldamisel. Ametite ja
inspektsioonide ning muude riigiasutuste alluvuses on nende kohalikud asutused (iseseisvad
regionaalsed üksused). Alluvusest tulenevalt on valitsusasutused aruandekohustuslikud
Vabariigi Valitsuse või vastava ministri või riigisekretäri ees, kes suunab ja koordineerib nende
tegevust ning teeb nende üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet (VVSi § 41
lõige 1). Teenistuslikust alluvusest tuleneva teenistusliku järelevalve käigus tehakse
järelevalvet asutuse tegevuse seaduslikkuse (õigusaktidest kinnipidamise kontroll) ja
otstarbekuse (eesmärkide saavutamine ja selleks kulunud ressursside kasutus jne) tagamiseks
(VVSi § 93 lõige 1). Teenistuslikku järelevalvet iseloomustab otsese sekkumise õigus
kõrgemalseisva asutuse või organi poolt. Järelevalve tegija võib teha ettekirjutuse akti või
toimingu puuduste kõrvaldamiseks; peatada toimingu sooritamise või akti kehtivuse; tunnistada
akti kehtetuks (VVSi § 93 lõige 2). Teenistusliku järelevalve tegemise kohustus on pandud
ministrile järgmiselt: minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi
valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate
riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle (VVSi § 95 lõige 1). Minister ise
vastutab parlamendi ees nii talle alluva ministeeriumi kui ka ministeeriumi valitsemisala
asutustes toimuva eest. Ameti ja inspektsiooni peadirektor või muu valitsusasutuse juht teeb
teenistuslikku järelevalvet ameti ja inspektsiooni või muu valitsusasutuse kohalike asutuste ja
nende ametiisikute tegevuse üle ministri määratud ulatuses ja korras (VVSi § 96 lõige 1).
Täidesaatva riigivõimu juhtimiskorraldusest tulenev alluvuskord ja teenistuslik järelevalve
tagab poliitilise kontrollimehhanismi kogu täidesaatva riigivõimu üle.
VVSi § 41 lõikes 4 on sätestatud, et valitsusasutused põhinevad ainujuhtimisel, kui seaduses ei
ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tuleneb, et kõik valitsusasutuse juhid saavad kehtestada
iseseisvalt asutuse ülesannete täitmisega seotud korralduse (teenistuslik korraldus) ning
üldjuhul puudub ka kõrgemalseisval asutusel või organil asutuse teenistuslikku juhtimisse
sekkumise õigus – seda saab teha üksnes järelevalve käigus, mis saab piirduda õiguspärasuse
ja otstarbekuse kontrolliga. Töötaja ja ametnik allub teenistuslikult teenistus- või tööülesannete
täitmisel nii vahetule kui ka kõrgemalseisvale juhile (asutuse juht) (ATSi § 51 lõige 3).
Kriisiolukord nõuab asutuste kiiret koordineeritud koostööd ja mitme valitsusasutuse pädevusse
kuuluva haldusülesande täitmist, milleks võib olla vaja anda korraldusi ministeeriumi
valitsemisalast või asutuse tegevusvaldkonnast väljapoole.
22.05.2025
102
Kriisiolukorra lahendamise juhtimisel on eelnõus lähtutud põhimõttest, et kriisiolukorra ajal ei
tohiks toimuda olemuslikke muudatusi riigi juhtimises. Jätkuvalt on oluline ülesannete
(pädevuste) jäävuse põhimõte, mille kohaselt täidavad kõik asutused ja isikud oma
rahuaegseid ülesandeid (omavad vastavaid pädevusi ja volitusi) ka kriisiolukorra ajal.
Kriisiolukorra ajal ei toimu olemuslikke muudatusi võimu teostamise põhimõtetes, lähtutakse
võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiibist (PSi § 4). Institutsionaalselt ja
funktsionaalselt jäävad Vabariigi Valitsus, Riigikogu, Vabariigi President ja kohtud sõltumatult
toimivaks. Eelnõuga täpsustatakse Vabariigi Valitsuse, Riigikantselei, peaministri,
Päästeameti, KOVide jt rolli kriisiolukorra lahendamisel. Kriisiolukorra volitustega toimub küll
võimu kontsentreerumine, kuid regulatsiooni kehtestamisel on arvestatud, et säiliks riigi
põhifunktsioonide eraldatus ning riigiorganite vaheline kontroll ja tasakaalustatus, vaba
demokraatlik riigivalitsemine ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Kriisiolukorra aluseks
olevate ohtude tõrjumine nõuab kõigi põhiseaduslike institutsioonide ja täidesaatva riigivõimu
asutuste ühtset ja terviklikku lähenemist.
Lõige 4 sätestab ministeeriumi ülesanded kriisiolukorra lahendamisel. Ministeeriumide
ülesanded ja valdkonnad on sätestatud VVSis, kuid kuna ülesannete jäävusest tulenevalt on
ministeeriumil roll kriiside lahendamisel, siis on ministeeriumi ülesanded toodud esile ka
käesolevas eelnõus. Eelkõige on selleks tagada valitsemisala tegevuse ühtsus ja teiste
ministeeriumidega tegevuste koordineerimine ning toetada oma valdkonnas kriisiolukorra
lahendamise eest vastutavat asutust.
Lõike 5 järgi on kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus kas seaduses või Vabariigi
Valitsuse kriisiplaanis (eelnõu § 14 lõike 1 alusel) määratud valitsusasutus, Eesti Pank,
elutähtsa teenuse korraldaja (edaspidi ETKA) või tema seaduse alusel määratud asutus või
KOVi puhul KOVi määratud KOVi ametiasutus. Näiteks Terviseamet juhib vahetult
kriisiolukorra lahendamist pandeemia korral ja Eesti Pank makseteenuse katkemisel, nt KOVi
ametiasutus lahendamise eest vastutavaks asutuseks nende teenuste puhul, milles ta on ETKA
(kaugküttega varustamine, kohalike teede sõidetavuse tagamine, veega varustamine ja
kanalisatsioon). Vabariigi Valitsus määrab kriisiolukorra lahendamist vahetult juhtiva asutuse
ja tema kriisiülesande kindlaks juba enne kriisiolukorda, seda eelnõu § 14 alusel kehtestatud
Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis. See võimaldab kriisiolukorra lahendamise eest vastutaval
asutusel juba enne kriisiolukorda teha vajalikud ettevalmistused ning tagada kriisiülesande
täitmine igal ajal. Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus saab sellega suunata tegevusi
kriisiolukorra lahendamiseks oluliste kriisiülesannete täitmiseks, ja seda koostöös
kriisiolukorra juhi ja vastava ministri ning ministeeriumiga.
Kriisiolukorra lahendamine eeldab paljude asutuste ja isikute koostööd, mistõttu on oluline
kindlaks määrata kriisiolukorra lahendamist vahetult juhtivad asutused, kelle kriisiülesannete
täitmisest sõltub vastavate kriisiolukordade lahendamine ja kellel lasub selles põhiraskus. See
annab kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele võimaluse keskenduda tegevuses
kriisiolukorra lahendamiseks oluliste kriisiülesannete täitmisele koostöös kriisiolukorra juhiga
ning teistele osalistele suuna teda vajaduse korral toetada.
Kriisiolukorra juht saab aga ise täiendavalt sekkuda olukorra lahendamisse, kui kriisiolukorra
lahendamisega seotud osaliste panus on ebapiisav, andes neile korralduse eelnõu § 39 lõike 2
alusel. Näiteks kui ulatusliku mürgistuse korral juhib Terviseamet vahetult kriisiolukorra
lahendamist ja Põllumajandus- ja Toiduamet ei tegele samal ajal ulatusliku mürgistuse
põhjustanud toiduainete turult kõrvaldamisega, siis on kriisiolukorra juhil eripädevus anda
korraldus Põllumajandus- ja Toiduametile vajalike tegevuste elluviimiseks, kui vastava
22.05.2025
103
valdkonna minister ei ole seda ise teinud. Kriisiolukorra juht saab anda nimetatud korraldusi
siis, kui talle on eelnevalt teada (kas plaani või kirjalikult fikseeritud kokkulepete alusel)
soovitud käitumine. Kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse määramine ja tegevus ei
muuda teiste osaliste kohustust ega vastutust teha koostööd, pakkuda üksteisele abi, juhtida
kriisiolukorra ajal edasi oma põhitegevusega seotud ülesannete täitmist, sh kriisiülesannete
täitmist, kuivõrd säilib ülesannete jäävus ja valdkondlik vastutus ning põhimõte, et ülesanded
tuleb lahendada nii madalal või kõrgel tasemel kui vaja.
Lõike 6 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus määrata kriisiolukorra lahendamise eest vastutav
asutus, kui seda ei ole määratud seaduses või Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis või kui mitme
asutuse vastutusvaldkond kattub. See on vajalik vastutuse määramiseks ja selguse saamiseks
näiteks uute, esilekerkivate ohtude korral või kriisiolukordades, kus on ebaselge kriisiolukorra
lahendamise eest vastutav asutus, ja olukorras, kus kriisiolukorra lahendamist võiks oma
pädevuse järgi juhtida mitu asutust. Vabariigi Valitsus määrab kriisiolukorra lahendamise eest
vastutavaks valitsusasutuse, kellel on parim võime ja kompetents, või arvestades muid
asjassepuutuvaid asjaolusid.
Lõike 7 kohaselt on Vabariigi Valitsusel kriisiolukorra iseloomust lähtuvalt paindlikkus
määrata üks või mitu kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat valitsusasutust. Kriisiolukorra
ajal võib toimuda samal ajal kriisiolukorra lahendamine erinevates valdkondades, näiteks
küberrünnakute ja massiliste korratuste samaaegsel esinemisel võib valitsus otsustada mitme
kriisiolukorra lahendamise eest vastutava valitsusasutuse määramise.
Lõige 8 näeb ette, et kriisiolukorra ajal tuleb täita eelkõige kriisiülesandeid. Tulenevalt
kriisiolukorra iseloomust võib olla vajalik teatud ülesanded peatada, edasi lükata või
vähendada. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib asutus, isik ja KOV jätta täitmata ka
seadusega pandud ülesanded, kui neid ei ole võimalik olukorrast tulenevalt täita (vt eelnõu §
37). Näiteks ei ole vajalikku ressurssi (töötajad on kaitseväeteenistusse kutsutud), ei ole
vahendeid, võimatu on asutuse asukohas töötada vms. Tegu on erakorralistest asjaoludest
tingitud olukorraga ning igal juhul peab asutuse juht kaaluma, kas ja mis ülesandeid tal on
võimalik täita. Prioriteet peab olema kriisiülesannetel ning siis seaduses toodud ülesannetel,
vabatahtlikud (nt KOVide puhul) või seadusest alamaktidega antud ülesanded saab jätta
täitmata esmajärjekorras, kui olukord seda tingib.
Eelnõuga sätestatakse näiteks võimalus peatada riigieelarveliste hüvitiste ja toetuste maksmine
ja neid vähendada. Kui olukord võimaldab, siis tuleb kõigil isikutel ja asutustel kriisiolukorra
ajal täita oma ülesandeid, aga seda moel, et kõikide ülesannete seas seatakse prioriteediks
asutuse või isiku kriisiülesanded.
Lõige 9 on seotud § 20 lõikega 4 ning annab suunise asutustele, KOVidele ja ka püsiva
kriisiülesandega isikutele tsiviilkriisiga samal ajal kehtiva riigikaitselise kriisiolukorra ajal täita
võimaluse korral esmajärjekorras riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohtu
tõrjumiseks või selleks valmistumiseks vajalikke ülesandeid ning tagada selleks vajalik
ressurss. Sellise olukorda näol on tegu riigi eksistentsi suurel määral mõjutavate sündmustega
ning kogu riigi ja ühiskonna pingutus peab olema suunatud nende lahendamisele.
§ 32. Riigikantselei ja Päästeameti ülesanded kriisiolukorra lahendamisel
Paragrahv 32 nimetab Riigikantselei ja Päästeameti ülesanded kriisiolukorra lahendamisel,
sätestades eelkõige ühtsed lähtealused kriisiolukorra lahendamise tegevuste koordineerimiseks
22.05.2025
104
üleriigilisel ja regionaalsel tasandil. Kui kõikide kriisiolukordade lahendamisel, seejuures
erikordade rakendamisel on Vabariigi Valitsusel ja peaministril keskne roll tagada
kriisiolukorra eesmärgipärane juhtimine koostöös kriisiolukorra lahendamise eest vastutava
asutusega ning kaasata vajaduse korral terve ühiskond kriisiolukorra lahendamisse, siis
Riigikantselei ja Päästeameti ülesanne on toetada peaministri, Vabariigi Valitsuse ja
kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse tegevusi vastavalt üleriigilisel ja regionaalsel
tasandil. Kõigil kriisiülesannetega isikutel ja asutustel säilib kohustus teha kriisiülesannete
täitmiseks koostööd ning toetada kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust tema
kriisiülesannete täitmisel. Riigikantseleile ja Päästeametile vastava ülesande panemise eesmärk
on eelkõige toetada kriisiolukorra lahendamise juhtimist ning võimendada „silotornide“ üleselt
kriisiolukorra lahendamisel osalevate ja sellest mõjutatud osaliste horisontaalset koostööd
kriisiolukorra ajal, kasutades seejuures tavapäraselt kasutuses olevaid koostöökogusid ka
kriisiolukorra ajal.
Lõike 1 järgi on Riigikantselei ülesanne koordineerida täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust
kriisiolukorra lahendamisel. Riigikantselei ülesanne hõlmab nii kriisiolukorra juhi ja Vabariigi
Valitsuse tegevuse toetamist kui ka nende antud ülesannete täitmist, strateegilise
kommunikatsiooni korraldamist, Vabariigi Valitsuse kriisiolukorra lahendamise plaani
koostamist ja elluviimist, kriisiolukorra juhi, Vabariigi Valitsuse liikmete ja ministeeriumide
olukorrateadlikkuse tagamist jm tegevusi kriisiolukorra lahendamiseks, sh mõjudega
tegelemiseks, mille täitmiseks on vaja koordineerida täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust
üleriigilisel tasandil.
Lõike 2 kohaselt on Päästeameti ülesanne kriisiolukorra lahendamisel regionaalsel tasandil
lisaks eelnõu § 9 lõikele 1 toetada kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust
teabevahetuse ja koostöö korraldamisega. Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt on Päästeameti ülesanded
kriisiolukorraks valmistumisel regionaalsel tasandil nõustada kohaliku omavalitsuse üksuseid
ning korraldada täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahelist
koostööd ja teabevahetust. Kriisiolukorra lahendamisel regionaalsel tasandil lisandub
eelnimetatule ülesanne toetada kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust teabevahetuse
ja koostöö korraldamisega. Seda ülesannet täites toetab Päästeamet kriisiolukorra lahendamise
eest vastutavat asutust kriisiolukorra lahendamisel ning võimendab „silotornide“ üleselt
kriisiolukorra lahendamisel osalevate ja sellest mõjutatud osaliste teabevahetust ja
horisontaalset koostööd regionaalsel tasandil, kasutades seejuures tavapäraselt tegutsevate
regionaalsete kriisikomisjonide formaati.
Lõike 3 kohaselt on Päästeameti ülesanne koordineerida kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse
tegevuste õigeaegset rakendamist. Päästeameti elanikkonnakaitse alased ülesanded on
sätestatud päästeseaduses ning kriisiolukorra ajal tagab Päästeamet nende õigeaegse
rakendamise. Teiste asutuste ja isikute vastutusel olevate elanikkonnakaitse tegevuste
õigeaegse rakendamise koordineerimine on eelnõu kohaselt Päästeameti ülesanne, samuti
tagada nende koostoime. Sellega seondub ka eelnõu §-s 126 lõikes 1 toodud õigus saada oma
ülesande täitmiseks teavet. Näiteks on Päästeametil vajalik saada teavet elektriliinide taastamise
järjekorra kohta või KOVilt üksi elavate eakate kohta. Säte on tulnud praktilisest vajadusest ja
õppetundidest seni olnud kriiside lahendamisel. Näiteks Saaremaa torm detsembris 2022. a, kus
elektrita oli tuhandeid majapidamisi ning kriisi lahendasid nii Päästeamet (tehes päästetöid),
Elektrilevi (taastades elektrit), KOV, tagades elanikele vett, lükates lahti kohalikke teid, viies
küladesse kuivkäimlaid jne. Nimetatud kriisis oli oluline tagada kõikide kriisi lahendavate
osaliste koordineeritus ja tegevuste ühtsus. Kui elutähtsa teenuse osutaja keskendub oma
teenuse taastamisele (Elektrilevi elektri taastamisele) ning KOVil ei ole piisavalt vahendeid ja
22.05.2025
105
varusid, et kõikide inimesteni jõuda, siis on Päästeamet see, kes tagab elanike kaitse ning ei
keskendu mitte teenustele, vaid inimesele kriisis.
§ 33. Ühekordne kriisiülesanne
Lõiked 1 ja 2. Ühekordne kriisiülesanne antakse kriisiolukorra ajal ning see ei ole juriidilisele
isikule, sh FIE-le ega ka KOVile üldjuhul ette teada. Üldjuhul määratakse püsivad
kriisiülesanded enne kriisiolukorda, et ülesande täitja saaks luua vajaliku valmiduse, kuid
ettenägematuteks juhtudeks on ette nähtud võimalus määrata ka ühekordseid kriisiülesandeid.
Kuigi riik koostab ohustsenaariume ning hindab, kuidas võib üks või teine kriis tekkida ja
areneda, ei ole võimalik kõiki olukordi ennustada ja nendeks valmistuda. Vähetõenäoliste
kriisiolukordade jaoks juriidilistele isikutele ja KOVidele kohustuste panemine tooks näiteks
erasektorile kaasa põhjendamatult suure ettevõtlusvabaduse piiramise. Isikute õiguste
proportsionaalseks piiramiseks on riigil eelnõu järgi võimalus ülesandeid ka vastavalt tekkinud
olukorrale ühekordselt määrata. Riigiasutustele saab Vabariigi Valitsus anda ülesandeid kas
Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis või haldusesisese korraldusena.
Kui püsivaid kriisiülesandeid määratakse enne kriisiolukorda, siis ühekordsed kriisiülesanded
on ette nähtud kriisiolukorra ajal ettenägematute olukordade lahendamiseks. Eelnõuga
säilitatakse selles osas RiKSi regulatsioon, mis võimaldab panna nii püsivaid
riigikaitseülesandeid kui ka ühekordseid riigikaitseülesandeid. Sarnaselt püsiva
kriisiülesandega sisaldab ka ühekordne kriisiülesanne kohustust midagi teha. Ühekordse
kriisiülesandena ei saa kehtestada keeldu midagi teha või käsku millegi tegemisest hoiduda (nt
jätta kaup tootmata või müümata, teenus osutamata või teatud info edastamata). Muu hulgas ei
ole võimalik ühekordse kriisiülesandena kehtestada piiranguid isikute põhiõigustele ja -
vabadustele. Sellekohaste piiravate meetmete kohaldamine võib toimuda üksnes 5. peatükis
sätestatud tingimustel ja korras (nt piirangud majandustegevusele, teabe levitamisele).
Sätestatakse põhimõte, et ühekordne kriisiülesanne peab olema seotud juriidilise isiku, sh FIE
ja KOVi põhitegevusega, s.o tema tavapäraste ülesannete, eesmärgi või tegevusalaga. Sama
põhimõte on sätestatud üldiselt ka püsiva kriisiülesande juures (eelnõu § 10 lõige 2). Selle sätte
eesmärk on tagada, et sel, kellele ülesanne määratakse, on selle täitmiseks vajalikud teadmised
ja oskused ning vahendid ja personal.
KOVide puhul tuleb tähele panna, et ühekordsete kriisiülesannete andmisel on ette nähtud ka
õiglase hüvitise regulatsioon eelnõu §-s 154 (PSi §-st 154 tulenevalt). KOVile ühekordse
kriisiülesande andmisel ning ka eelnõu § 40 lõike 5 alusel korralduse andmisel tuleb kaaluda,
kas ülesande ja korraldusega sekkutakse ülemäära KOVi autonoomiasse ja seetõttu muutub
olemuslik KOVi ülesanne riiklikuks ülesandeks. Kuna üks ja sama ülesanne võib samal ajal
sisaldada nii riiklikke kui ka omavalitsuslikke tunnusjooni, siis ei saa kindlalt väita, et alati toob
ühekordse kriisiülesande andmine kaasa selle ülesande muutumise riiklikuks. Näiteks kui
KOVile säilib otsustusõigus, kuidas ülesannet kõige efektiivsemalt täita, siis ei pruugi ülesanne
muutuda riiklikuks, vaid tegu on endiselt KOVi ülesandega, mille eest on eelnõu kohaselt ette
nähtud õiglase hüvitise regulatsioon. Ühtselt on võimatu reguleerida, et kõik ühekordsed
ülesanded, mis antakse KOVi ülesannete raames, muutuks seeläbi riiklikeks. Näiteks on ka
Riigikohus oma lahendis nr 3-4-1-3-00 viitega põhiseaduse §-dele 16, 18 ja 14 öelnud, et kui
mõni reguleerimist vajav valdkond on seotud ohuga elule või tervisele, siis vahetegu riigi- ja
kohaliku elu küsimuste vahel pole määrav.
22.05.2025
106
Mitmed küsimused on KOVi ja riigi segapädevuses, näiteks hariduse valdkonna ja
sotsiaalvaldkonna ülesanded jaotuvad eri tasandite vahel, on paratamatu, et võivad tekkida
vaidlused pädevuste üle. Eespool on osutatud asjaolule, et kui kohustusliku omavalitsusliku
ülesande täitmine on reguleeritud nii põhjalikult, et kohalikul omavalitsusel ei jää selle täitmise
viisi ja laadi suhtes mingit otsustusõigust, võib KOVi otsustuspädevuse selline piirang praktikas
tähendada seda, et konkreetne seadusest tulenev KOVi täidetav ülesanne on olemuselt riiklik.
Riiklike ülesannete täitmisel võib KOVi kaalutlusruum ja otsustuspädevus olla redutseeritud
väga madalaks, peaaegu nullini. St seadusandja on küllaltki täpselt ette kirjutanud ülesande sisu
ning täitmise viisi ja mahu. Kohaliku ja kohaliku omavalitsuse täidetava riikliku ülesande
eristamine ei lähtu siiski kitsalt vaid sellest, mil määral on keskvõim seadusega reguleerinud
küsimuse lahendamise korda. Näiteks planeeringu koostamiseks ettenähtud menetlustoimingud
on vägagi põhjalikult reguleeritud planeerimisseaduses ja ehitusseaduses. Sellele vaatamata ei
ole tegemist riikliku elu küsimusega, kuivõrd vastavad õigusnormid on suunatud kohaliku elu
korraldamisele.30 Seega tuleb iga kord hinnata, kas ühekordse kriisiülesande või korralduse
andmisel muutub KOVi olemuslik ülesanne riiklikuks või mitte.
Lõike 3 järgi võib kriisiolukorra ajal (ehk kõigi kriisiolukordade ajal – nii tsiviilkriisis kui ka
riigikaitselistes kriisides) kriisiolukorra juht (peaminister) või tema volitatud kriisiolukorra
lahendamise eest vastutav valitsusasutus anda füüsilisest isikust ettevõtjale ja juriidilisele
isikule, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksusele, tema ülesannetest, tegevusalast või
eesmärgist lähtudes ühekordse kriisiülesande.
Eelnõu näeb ette ühekordsete ülesannete andmise mitte ainult riigikaitselistes olukordades, vaid
ka tsiviilkriisi olukordades, kuna ka tsiviilkriiside lahendamisel on vajalik kaasata varem kokku
leppimata ressurssi. Kehtiva HOSi alusel saab alates eriolukorrast kaasata olukorra
lahendamisse lisaressurssi füüsiliste isikute näol töökohustuse ning muudel juhtudel asjade
sundkoormamise kaudu. Sellist võimalust HOS ette ei näe, et hädaolukorda lahendav asutus
paneks nt KOVile või ettevõttele kriisiülesande ja ettevõte tagaks vajamineva teenuse. Kuna ka
tsiviilkriiside lahendamisel on vaja kaasata ressurssi väljastpoolt täitevvõimu asutusi, siis näeb
eelnõu ette võimaluse panna ühekordseid kriisiülesandeid ka kriisilukorras.
Kõik teised asutused saavad ühekordsete kriisiülesannete rakendamise õiguse kriisiolukorra
juhi volitusega, kui leiavad, et nad ei suuda lahendada kriisiolukorda või aidata kaasa selle
lahendamisele ilma ühekordsete kriisiülesannete andmiseta. Ühekordsete kriisiülesannete
andmisega sekkutakse asutuse, juriidilise isiku ja ka KOVi põhiülesannete täitmisesse, see toob
kaasa töökorralduse ning organisatsiooni prioriteetide muutuse – see on oluline pädevus, mida
kergekäeliselt ei kohaldata. Eelnõu § 40 näeb ette ka teatud asutustele õiguse anda korraldusi,
kuid need ei muuda asutuse prioriteete ega sekku tema ülesannete täitmise olemusse ja
ressurssidesse nii mastaapselt.
Oluline on märkida, et valitsusasutused saavad õiguse ainult kriisiolukorra juhi volituse kaudu.
Seega ei ole kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse staatus piisav, et anda
ühekordseid kriisiülesandeid, vaid vaja on veel eraldi kriisiolukorra juhi volitust. Kehtiva RiKSi
alusel on võimalik ühekordseid kriisiülesandeid anda ainult kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal ning see õigus on Kaitseväel, Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskusel ja Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutusel.
Seega on Kaitseministeeriumi valdkonna asutustel seadusest tulenev otsevolitus ning teised
valitsusasutused peavad pöörduma vastava vajaduse olemasolul Vabariigi Valitsuse poole. Et
30 Kohustuslike kohaliku omavalitsuse ülesannete ja kohaliku omavalitsuse üksuste täidetavate riiklike ülesannete
piiritlemise juhend. Rahandusministeeriumi koduleht.
22.05.2025
107
säilitada RIKSi lahendus, kus Kaitseministeeriumi valdkonna asutused saavad anda
ühekordseid kriisiülesandeid üksnes riigikaitselistes olukordades, nähakse sama põhimõte ette
lõikes 3.
Lõikega 4 sätestatakse põhimõte, et kui ühekordseid kriisiülesandeid samale subjektile on
andnud mitu asutust, siis võimaluse korral (nt ei satu sellest ohtu elanike toimetulek või muud
elutähtsad teenused) tuleb täita esimesena riigi sõjalise kaitse tagamiseks antud ülesanne, mitte
näiteks tsiviilkriisi lahendamiseks antud ülesanne. Nimetatud põhimõte haakub eelnõu § 20
lõigetega 4 ja 10.
Lõikes 5 on sätestatud kolm tingimust, mis peavad olema ühekordse kriisiülesande
määramiseks täidetud:
1) ülesanne on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või selle toetamiseks – selle eesmärgi
alla mahub väga palju erinevaid ülesandeid. Näiteks evakueeritute või mobiliseeritute
transportimine, toiduainete tootmine, majutusteenuste osutamine jne. Kuna kõiki vajalikke
tegevusi ei ole kunagi võimalik lõpuni ennustada, sest kriisid on väga erinevad, peab eesmärk
olema sõnastatud piisavalt laialt, et see hõlmaks kõiki vajaminevaid tegevusi. Kriisiolukorrad
ja lahendavad asutused tulenevad riskianalüüsist ja Vabariigi Valitsuse kriisiplaanist. Näiteks
kui tegemist on pandeemiaga (COVID), siis lahendav asutus on Terviseamet, kelle ülesanne on
kehtestada piiranguid, koordineerida tervishoiuasutuste tegevust jms. Seejuures on näiteks
toetav tegevus regionaalne koordinatsioon, mida tehakse Päästeameti juhtimisel regionaalsete
kriisikomisjonide kaudu, kus nt Haridus- ja Teadusministeerium saab sisendi koolide
pidamisse, Kultuuriministeerium saab teada, kas etendusasutustele peaks tegema erandeid.
Samuti saab pidada lahendamise toetamiseks Politsei- ja Piirivalveamet tegevust, kes saab oma
kriminalistikakeskuse laboris korraldada testimist või toetatakse elanikele kriisiga seotud teabe
edastamist (ruuporitega varustatud droonid tiheasustusalal) jms. Sõjalise kriisi korral on
lahendav asutus Kaitsevägi. Lahendamise toetuseks on vajalik vastuvõtva riigi toetus (host
nation support, edaspidi ka HNS), mis lühidalt tähendab seda, et liitlaste riiki toomiseks ning
sõjategevuse käigus varustuse täiendamiseks jms on vajalik toetus näiteks sadamates, kus
võetakse vastu laev vajaliku ressursiga, järgmine toetuselement on tsiviiltransport Kaitseväe
määratud aladele, seega toetavad Kaitseväe tegevust nt sadamad, lennujaam jne;
2) ülesannet ei ole võimalik täidesaatva riigivõimu asutustel või vabatahtlikult kaasatavate
isikute abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult täita – kui ülesannet saavad täita riik või
vabatahtlikud, ei saa ülesannet kellelegi teisele määrata. Selle tingimuse eesmärk on kaitsta
haldusvälist isikut riigi eest, et riik ei delegeeriks oma ülesandeid kergekäeliselt olukorras, kus
asutustel on olemas võimalused töö tegemiseks või on piisav arv vabatahtlikke või on piisavalt
aega ülesande täitmiseks. Sisuliselt täpsustab tingimus proportsionaalsuse põhimõtet (täpsemalt
selle vajalikkuse kriteeriumi);
3) ülesannet ei ole võimalik täita seaduses või selle alusel määratud või täitma volitatud
muul isikul – praktikas võib ette tulla olukord, kus kriisiülesanne on määratud konkreetsele
ettevõtjale, kellel aga ei ole ühel või teisel põhjusel võimalik ülesannet täita. Kui aga ülesannet
peab Eesti riigi ja ühiskonna kaitsmiseks siiski täitma, on vaja selle täitmine kuidagi tagada. Sel
juhul võib olla vaja ülesanne määrata teisele ettevõtjale või ettevõtjate ringile, kes ülesannet
täita saavad. Tingimuse eesmärk on jällegi kaitsta kolmandat isikut ning suunata riiki eelnevalt
põhjalikult hindama, kas ülesannet on võimalik täita ka muul moel.
Ühekordse kriisiülesande saab määrata FIEdele ja juriidilistele isikutele, sh KOVidele. Kuigi
KOVidele määratakse kriisiülesanded üldjuhul seaduses, võib ka KOVide puhul tekkida
olukord, kus kõiki vajaminevaid ülesandeid pole ette nähtud ning neile on vaja ülesandeid anda
ad hoc. KOVidele peab olema võimalik kriisiolukorra ajal ülesandeid anda, sest KOVid
22.05.2025
108
täidavad mitmeid tsiviilelanikele olulisi riigi avaliku halduse ülesandeid. KOVid on need, kes
tunnevad kohalikke olusid, kellel on ülevaade piirkonnas olemasolevatest ressurssidest, samuti
töötavad KOVis sotsiaaltöötajad jt spetsialistid, kelle teadmisi ja oskusi on kriisiolukorra ajal
vaja. KOVid on need, kes tavaolukorras osutavad abivajajatele abi, olgu selleks vältimatu
sotsiaalabi või mõni muu abivajadusest lähtuv teenus. KOVidel on sellise ülesande täitmiseks
vajalikud vahendid ja personal. KOVidel on ka kriisiolukorra ajal oluline roll täita, seda
ennekõike oma elanike eest hoolitsemisel. Seetõttu on oluline, et ka KOVidele oleks võimalik
kriisiolukorra ajal anda ülesandeid, mille täitmise vajadust ei ole ette nähtud või mida ei ole
muul põhjusel püsiva kriisiülesandena määratud.
PSi § 154 seab KOVidele riiklike ülesannete andmisel teatud piirangud: KOVidele on võimalik
riiklikke ülesandeid anda kokkuleppel või seaduse alusel. Riigikohtu praktika järgi tähendab
„seaduse alusel“ üldjuhul seadust, määruses võib ülesandeid KOVidele delegeerida siis, kui
need on seotud seadusest tulenevate ülesannete rakendamise seisukohalt ebaolulised küsimused
ning selleks on sätestatud täpne, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses olev
volitusnorm.31 Lisaks sellele võib täitevvõimule delegeerida seadusega kehtestatud piirangute
täpsustamise.32 Seetõttu on oluline tähele panna, et ühekordse kriisiülesande võib anda,
lähtudes isiku ülesannetest, tegevusalast või eesmärgist. See tähendab, et ühekordne ülesanne,
mis KOVile määratakse, peab lähtuma KOVi ülesannetest. Ühekordse ülesandena ei saa
KOVile anda sellist ülesannet, mida KOV sisuliselt muidu ei täida. Näiteks võiks ühekordse
ülesandena KOVile määrata sõjapõgenike majutamise. KOVil on SHSi alusel kohustus anda
vältimatut sotsiaalabi igale tema territooriumil viibivale isikule, mitte ainult oma elanikele
(SHSi § 5 lõiked 2, 4 ja 5). Seega võib väita, et KOVil on kohustus pakkuda vältimatut
sotsiaalabi (ehk riietust, majutust ja toitu) ka sõjapõgenikele, kui need tema territooriumil
viibivad. Samas on selge, et kui sõjapõgenikke on palju, ületab nende eest hoolitsemine
KOVide haldussuutlikkuse ning tegemist on riikliku ülesandega. Kui riik soovib kriisiolukorra
ajal selle KOVile delegeerida, võib seda teha ühekordse kriisiülesande andmisega. Sellega aga
antakse KOVile selline ülesanne, mida KOV täidab ka tavaolukorras, ainult et väiksemas
mahus. Seega ei ole tegemist intensiivse riivega ning sisuliselt tehakse KOVile ülesandeks täita
KOVi olemuslikku ülesannet tavapärasest suuremas mahus. Seda, et ühekordne ülesanne antaks
KOVi ülesannetest lähtudes, peab riik järgima iga kord, kui KOVile mõnd ülesannet
delegeerida soovitakse. Ülesande andmisel tuleb ka tuvastada, kas KOVil on selle ülesande
täitmiseks olemas vajalikud inimesed ja vahendid. KOV saab ühekordse kriisiülesande täita
ainult ülesande andmise ajal olemasoleva personali ja vahenditega. Kui KOVil ei ole võimalik
ühekordset kriisiülesannet olemasoleva personali ja vahendite abil täita, on tal võimalik
pöörduda kriisiolukorra juhi või kriisiolukorra lahendamise eest vastutava valitsusasutuse poole
ning paluda lisapersonali või -vahendite kaasamist kriisiolukorra meetmete kohaldamise kaudu.
Igal juhul peab aga KOVile ühekordse kriisiülesande määramisel hindama seda, kas KOVil on
võimalik seda ülesannet täita.
Ühekordne kriisiülesanne antakse haldusaktiga. Haldusakti andmisele kohaldub HMS eelnõus
sätestatud erisustega. Ühekordse kriisiülesande andmine võib olla vajalik näiteks olukordades,
kus riigil on vaja abi, et elanikele laiali jagada toitu, esmatarbekaupu või humanitaarabi.
Niisamuti võib riigil olla kriisiolukorra ajal vajalik, et ettevõtjad toodaksid riigile teatud kaupu
või pakuksid teenuseid (nt transporditeenus).
Kuna eelnõu ei sea täpsemaid tingimusi, millistes valdkondades võib ühekordseid
kriisiülesandeid määrata, mis ulatuses vms, võib ühekordse kriisiülesande andmisega riivata
31 Riigikohtu 16. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-4-1-8-09, p 160.
32 Riigikohtu 15. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-4-1-14-08, p 34.
22.05.2025
109
intensiivselt põhiõigusi ja -vabadusi. Just seetõttu on eelnõus sätestatud, et ühekordse
kriisiülesande andmise otsus tehakse kõrgemal juhtimistasandil ehk ühekordse kriisiülesande
andmise volitus on kriisiolukorra juhil ja kriisiolukorra lahendamise eest vastutaval
valitsusasutusel. Täidesaatva riigivõimu tasandil on võimalik hinnata, kuhu kõige paremini
erasektori ressurssi suunata ja kuidas seda kasutada. Näiteks kui KOVidel on vaja ühekordse
kriisiülesande kaudu erasektorit kaasata, võivad nad pöörduda kriisiolukorra juhi või
kriisiolukorra lahendamise eest vastutava valitsusasutuse poole, kellel on volitused seda teha.
Samamoodi peavad käituma teised kriisiolukorra lahendamisel osalevad täidesaatva riigivõimu
asutused või püsiva kriisiülesande täitjad.
Ühekordseid kriisiülesandeid ei määrata seaduse alusel valitsusasutustele, sest selleks ei ole
vaja eraldi seaduses toodud alust. Kui täidesaatva riigivõimu asutus peab mingit ülesannet
täitma, võib talle vastava korralduse anda kriisiolukorra lahendamise eest vastutav
valitsusasutus, kriisiolukorra juht või Vabariigi Valitsus vastavalt eelnõus sätestatud
juhtimisvolitustele.
Samasugune alus erinevate teenuste osutamiseks on sätestatud ka Soome hädaolukorraks
valmisoleku seaduses (valmiuslaki)33, mille § 111 järgi võib kaitsevägi kohustada ettevõtteid,
asutusi ning teisi teenuseosutajaid kaitseväele pakkuma toitlustus-, majutus-, parandus-,
hooldus-, ehitus- ja muid sellesarnaseid teenuseid. Kuigi paragrahvis on loetletud osa
pakutavatest teenustest, on tegemist siiski lahtise loeteluga, mille alusel on võimalik kohustada
täitma väga erinevaid ülesandeid, mida relvajõududel võib vaja minna. Lisaks sellele on
valmiuslaki’s ette nähtud eraldi alused kaupade (§ 110) ja sõidukite pakkumiseks (§ 112).
Lõike 6 järgi tuleb ühekordse kriisiülesande täitmisele määrata tähtaeg, mis aja jooksul tuleb
ülesanne täita. Ühekordset kriisiülesannet saab anda kuni kriisiolukorra lõppemiseni. Termin
„ühekordne kriisiülesanne“ ei tähenda, et ülesanne peab saama täidetud ühe sooritusega.
Näiteks ei pea piirduma toidutootja ülesanne kindla koguse toidu tootmisega. Ülesannet võib
olla vaja täita siiski kogu kriisiolukorra kestel ning sooritust võib olla vaja korrata. Näiteks võib
olla toidutootja ülesanne toota oma tooteid teatud koguses teatud ajavahemike järel. Siiski ei
ole võimalik ülesannet määrata pikemaks kui kriisiolukorra lõpuni. Kui kriisiolukord
lõpetatakse, tähendab, et selle väljakuulutamise tinginud oht on tõrjutud ning enam ei saa
isikuid samamoodi kohustada, sest ohtu, mis õigustab isikute õiguste riivet, enam pole.
Niisamuti ei või ülesande täitmise kohustuse panemine olla tingimuslik. Näiteks ei või esitada
korraldust, et juhul, kui esineb olukord X, siis isik peab asuma ülesannet täitma.
Lõike 7 kohaselt tuleb ühekordse kriisiülesande täitmise takistusest ja selle põhjustest teavitada
viivitamata ülesande andjat, kuna igasugune takistus kriisiülesande täitmisel võib olla
kriisiolukorra lahendamisel määrava tähtsusega. Seetõttu on oluline ka lõikes 8 sätestatud
võimalus kohaldada menetlustoiminguid enne ülesande panemist. Enne ülesande panemist peab
ülesande andjal olema kindlus, kas ülesande saaja suudab talle pandud ülesannet täita – on tal
piisavalt inimesi, vahendeid, raha, või ette näha rahaliste kulude hüvitamine pärast ülesande
täitmist.
Lõike 9 kohaselt põhiseaduslikele institutsioonidele võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt
ühekordseid kriisiülesandeid ei anta. Erandid on siinkohal ainult kohaliku omavalitsuse
üksustele, kuna kohaliku omavalitsuse üksustele on eelnõuga ette nähtud konkreetsed
kriisiülesanded ja nad on osa kriisi operatiivsest lahendamisest.
33 Kättesaadav: https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2011/20111552#L17P121
22.05.2025
110
Lõige 10. Eelnõu kohaselt lõpeb ühekordse kriisiülesande täitmine haldusaktis määratud tähtaja
möödumisel. Ühekordse kriisiülesande täitmine lõpeb haldusaktis kindlaksmääratud ajal,
olenemata sellest, kas ülesanne sai tehtud või mitte. Kui see ülesande täitmise tähtaeg möödub,
ei pea enam ülesannet õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras täitma. Kui haldusaktis ei
ole määratud ülesande tähtaega, siis piiritleb tähtaja punkt 2. Ühekordne kriisiülesanne lõpeb
ka ühekordse kriisiülesande andja otsusega. Ühekordse kriisiülesande andja peab lõpetama
ühekordse kriisiülesande täitmise, kui ülesande täitmine ei ole enam vajalik või ülesanne on
täidetud. Kolmas võimalus puudutab FIEsid. Kuna FIE on vormilt füüsiline, mitte juriidiline
isik, siis FIE surma korral loetakse ühekordne kriisiülesanne lõppenuks. Juriidilise isiku
lõppemiseks tuleb eelnevalt teha mitmeid toiminguid. Nimetatud aja sees saab haldusorgan
kaaluda, kas ta paneb ühekordse kriisiülesande kellelegi teisele või täidab juriidiline isik oma
kohustust kuni oma tegevuse lõpetamiseni.
§ 34. Kaitseväe pädevus riigikaitselise kriisiolukorra ajal
Eelnõu §-s 34 reguleeritakse tingimusi ja korda, millal võib Kaitsevägi jätta täitmata seaduse
alusel antavates üld- ja üksikaktides, sh määrustes, korraldustes, otsustes ja käskkirjades,
sätestatud tavaolukorras kehtivad õigusnormid. RiKSi § 14 lõike 3 punkti 3 ja lõike 4 kohaselt
on Kaitseväe juhatajal ja tema volitatud ülemal kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal volitus jätta
täitmata Vabariigi Valitsuse korraldus ja määrus, ministri käskkiri ja määrus, valla- ja
linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse otsus ja määrus nii kaua, kuni see takistab vahetult
riigi sõjalist kaitsmist, ning peamister võib selle otsuse muuta. Õigusaktiks, mida Kaitsevägi ei
saa täita, võib olla näiteks ala püsielupaigana kaitse alla võtmise määrus, liiklusmärgiga
(üldkorraldus) kehtestatud silla või mõne tee osa kandevõime piirang, aga ka kohaliku
omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskiri, parkimiskorraldus või muu kohaliku omavalitsuse
määrus. Seega võimaldab säte piirata teatud ulatuses ka PSi §-st 154 tulenevasse KOVi
autonoomiasse ehk õigusesse otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi ning
tegutseda seaduse alusel iseseisvalt. Vajadus jätta täitmata õigusaktist tulenev kohustus või
piirang võib ilmneda eelkõige siis, kui riigikaitseks või selleks valmistumiseks on vaja teha
manöövreid (näiteks ületada silda selle kandevõimest raskema sõidukiga, sõita teel selle
kandevõimest raskema sõidukiga vms). Volitus kalduda kõrvale õigusaktist tulenevatest
nõuetest on sätestatud nt alarm- ja jälitussõidukile liiklusseaduse §-s 84 või lihtmenetluse
kohaldamisel tsiviil- ja halduskohtumenetluses.
Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamisel on vaja kasutada avaliku võimu volitusi viisil, mida
tavaolukorra lahendamiseks kehtestatud õigusnormid ei ole silmas pidanud. Sisuliselt on
tegemist olukorraga, kus kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus peab valima
tavaolukorra jaoks mõeldud reeglite järgimise ja kriisiolukorra lahendamise vahel ning
mõlemat kohustust ei ole võimalik või võimalik eesmärgipäraselt järgida. Sisuliselt on sellises
olukorras tegemist kohustuste kollisiooniga. Karistusõiguses on kohustuste kollisioon
reguleeritud õigusvastasust välistava asjaoluna karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-s 30
järgmiselt: „Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab
üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik
endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus.“ Avalik
võim ei või üldiselt ega veel vähem kriisiolukorra ajal toimida karistusõiguse normide alusel.
Lisaks tuleb arvestada, et õigusvastasust välistav asjaolu on erand seaduslikkuse põhimõttest,
mille kohaselt kõik peavad järgima kehtivat seadust. Avaliku võimu teostamisel tuleb lisaks
seaduslikkuse põhimõttele arvestada ka õigusliku aluse põhimõttega ning õigusvastasust
välistava asjaolu esinemine ei anna veel õiguslikku alust avaliku võimu teostamiseks. Seega
22.05.2025
111
tuleb anda õiguslik alus teha otsus õigusnormi täitmata jätmise kohta konkreetse juhtumi
lahendamisel – tegemist ei ole pelgalt haldusorgani tegevusele tagantjärele antava õigusliku
hinnanguga.
Riik ei saa jätta täitmata enda tuumikülesandeid riigikaitse, riigi julgeoleku, põhiseadusliku
korra ja avaliku korra tagamisel, sest avalik huvi ja riigi tegutsemise kohustus kaalub nendes
valdkondades üles erahuvid ja teised vähema tähtsusega avalikud huvid. Õigusriigi põhimõtte
osana on riigi tegutsemise kohustus võrdselt oluline seadusliku aluse ja seaduslikkuse
(formaalselt mõistetud) põhimõttega. Ka selline formaalne või näiline vastuolu kõrvaldatakse,
kui kollisiooni juhtudeks on seadusega sätestatud vastav alusnorm (st avaliku võimu teostamisel
ei tugineta õigusvastasust välistavatele asjaoludele, vaid selline tegutsemise alus on normiga
kindlaks määratud).
Lõikes 1 antakse Kaitseväele volitus riigikaitselise kriisiolukorra lahendamisel kalduda kõrvale
järgmiste määruste, korralduste, otsuste või käskkirjadega kehtestatud normide täitmisest: 1)
relvade ning lahing- ja laskemoona käitlemist reguleerivad õigusnormid; 2) ehitamist, ehitist ja
selle osa ning ehitise kasutamist reguleerivad õigusnormid; 3) liikluse korraldamist ja liikluses
osalemist reguleerivad õigusnormid; 4) dokumentide vorminõuded ja vormistamist
reguleerivad menetlusnormid; 5) looduskaitse ning -ressursside kasutamist reguleerivad
õigusnormid, 6) avalik-õiguslikke lubasid, heakskiite ja nõusolekuid käsitlevad õigusnormid
ning 7) muud normid, välja arvatud riigisaladust ja salastatud välisteavet reguleerivad normid.
Teiste valdkondade seaduse alusel antud õigusnormid võib jätta täitmata, kui see on vältimatult
vajalik riigi sõjaliseks kaitseks. Riigisaladust ja salastatud välisteavet puudutavate normide
täitmata jätmist eelnõu ette ei näe. Vajalikud erandid kriisideks tuleb ette näha vastavates
riigisaladust ja salastatud välisteavet reguleerivates õigusaktides.
Lõike 1 alusel ei tohi kõrvale kalduda seaduse või seadlusega kehtestatud ega välislepingu või
Euroopa Liidu õigusakti otsekohalduvatest normidest. Terminiga „seaduse alusel kehtestatavad
normid“ mõeldakse materiaalses ja formaalses tähenduses seaduse, st Riigikogu antav üldakt,
alusel ja täitmiseks kehtestatud üld- ja üksikakte. Seaduse alusel ja täitmiseks antavad üldaktid
on määrused. Terminiga „määrus“ tähistatakse Vabariigi Valitsuse määrust, ministri määrust
ning valla- või linnavolikogu või -valitsuse määrust, mitte Euroopa Liidu Nõukogu või
komisjoni määrust. Seaduse alusel ja täitmiseks antavad üksikaktid võivad olla nii
üldkorraldused kui ka individuaalsed haldusaktid. Üldkorraldused on asja õiguslikku seisundit
reguleerivad haldusaktid (nt juurdepääsupiirangu kehtestamine, mälestiseks tunnistamine,
looduskaitseobjektiks tunnistamine, planeeringu kehtestamine vms) või üldiste tunnuste alusel
määratletud adressaatidele konkreetse juhtumi reguleerimiseks antavad haldusaktid (nt
kodukorra kehtestamine, liiklusmärgi paigaldamine vms). Individuaalseteks haldusaktideks on
nimeliselt kindlaksmääratud adressaadile konkreetse juhtumi lahendamisel suunatud haldusakt.
Haldusaktid võivad olla vormistatud erineva nimetusega dokumendides, nt korraldus, otsus,
käskkiri, ettekirjutus, luba vms. Terminiga „korraldus“ tähistatakse Vabariigi Valitsuse,
peaministri ning valla- ja linnavalitsuse korraldusi ning „otsusena“ valla- ja linnavolikogu
otsuseid. Eelnõus ei peeta silmas kohtuotsuse täitmata jätmist, kuna kohtuotsusega ei kehtestata
normi, vaid lahendatakse normi alusel õigusvaidlus. Seaduse alusel ja täitmiseks võib anda ka
siseakte. Siseaktid on asutuse juhtimise ja ülesannete täitmise korraldamiseks kehtestatavad
halduseeskirjad, haldusjuhised ja teenistusalased korraldused, mis üldjuhul vormistatakse
käskkirjadena. Käskkirju annavad ministrid ning asutuste juhid asutuse juhtimise ja asutuse
pädevuses olevuste küsimuste reguleerimiseks (nt teabehalduse, töösisesekorra,
raamatupidamise korra vms korra kehtestamine).
22.05.2025
112
Sättes sisaldub avatud loetelu valdkondadest, mida kõnealused õigusaktid reguleerivad. Sättes
on loeteluna toodud esile need valdkonnad, milles on tavaolukorra reguleerimiseks kehtestatud
nõuetest kõrvale kaldumine kõige tõenäolisem. Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamisel võib
olla vaja lahendada väga erinevaid probleeme, millega seotud regulatsiooni kehtestamisel ei ole
riigikaitselise kriisiolukorra vajadustega arvestatud. Kõiki neid olukordi ei ole võimalik ette
näha ning seetõttu ei saa ka ammendavat loetelu kehtestada. Tüüpjuhud, milles on suure
tõenäosusega vaja kalduda kõrvale mõne kehtiva normi järgimisest, on järgmised:
1) relvade, lõhkematerjali ning lahing- ja laskemoona käitlemist reguleerivad õigusnormid.
Riigikaitselise kriisiolukorra ajal võib olla edasilükkamatult vaja transportida ning hoiustada
senisest palju suuremates mahtudes, kogustes ja tingimustes relvi ning lahing- ja laskemoona.
Näiteks on kiireloomuliselt vaja hajutada relvi, lahing- ja laskemoona, mille hoiustamise
tingimused ei vasta rahuaegsetele standarditele, kuid mille tulemusel on võimalik päästa riigi
sõjaliseks kaitseks vältimatult vajalikku varustust. Lahingtegevuse käigus relvade ning lahing-
ja laskemoona hävimisel on neid suurtes kogustes vaja juurde hankida või toota, mille korral ei
ole võimalik järgida ette nähtud käitlemise nõudeid. Lahingtegevuse käigus on vaja ka
lõhkematerjali käidelda tavapärasest palju suuremas koguses ning rahuaegsetest tingimustest
erinevalt;
2) ehitamist, ehitist ja selle osa ning ehitise kasutamist reguleerivad õigusnormid.
Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamisel võib olla vaja võtta ehitisi kasutusele teisel
eesmärgil, kui on ehitisele määratud kasutusotstarve (nt spordisaali kasutamine haiglana,
tavapäraselt tsiviilfunktsiooniga hoonete kasutamine sõdurite ühiselamuna jne). Kaitserajatiste
ehitamisel või riigikaitseks vajalike vahendite hoiustamisel võib samuti olla vaja sätestatud
regulatsioonist teatud ulatuses kõrvale kalduda (nt naftasaaduste hoidla kasutamise kohta
detailse dokumentatsiooni omamise regulatsioon);
3) liikluse korraldamist ja liikluses osalemist reguleerivad õigusnormid. Manöövrite
sooritamisel on vaja kalduda kõrvale silla või muu tee osa kandevõime normidest või üldiselt
teedele esitatud nõuetest. Samuti võib olla vaja kasutada erateed läbisõiduks ilma omanikult
luba küsimata. Manöövrite sooritamisel võib olla vaja eirata tee omaniku või valdaja
paigaldatud liikluskorraldusvahendeid (nt sõita ühesuunalisel teel vastassuunas vms). Samuti
ei pruugi olla võimalik kõigi sõidukitele, sealhulgas Kaitseväe sõidukitele ning sõitjate
vedamiseks kehtestatud normide täitmine (nt on sõitjate veoks kohandatud veoautode puhul
sätestatud konkreetne seljatoe kõrgus istelavatsist, mis peab olema vähemalt 500 mm);
4) dokumentide vorminõuded ja vormistamist reguleerivad menetlusnormid.
Riigikaitselise kriisiolukorra ajal võib olla vaja koostada dokumente ilma tavapärast
asjaajamiskorraga kehtestatud kooskõlastuste protseduuri läbimata. Samuti võib olla vaja
koostada dokument muu kui tavaolukorras kasutamiseks kehtestatud dokumendivormingu
kohaselt. Tuleb arvestada, et volitust saab kohaldada üksnes erakorralise seisukorra või
sõjaseisukorra lahendamiseks ning sellega seotud menetlustoiminguteks. Nii ei saa selle
volituse alusel jätta Kaitsevägi või tegevväelane lihtsalt erakorralise seisukorra või
sõjaseisukorra kehtivuse ajal järgimata asjaõiguslike tehingute vms vorminõudeid, mis ei ole
kriisiolukorra lahendamisega seotud;
5) looduskaitse ning -ressursside kasutamist reguleerivad õigusnormid. Riigikaitselise
kriisiolukorra lahendamisel võib olla vaja kasutada loodusressursse või looduskaitse all olevat
ala riigi kaitsmiseks. Nii võib olla vaja pesitsuse perioodil langetada metsa, kaevata
22.05.2025
113
looduskaitsealal kaevikuid, võtta looduskaitse all olevast veekogust vett või läbida looduskaitse
all olevat veekogu sõidukiga, isegi kui selle tõttu saab kahjustada looduskaitse all olev looma-,
taime- või putukaliik.
6) avalik-õiguslikke lubasid, heakskiite ja nõusolekuid käsitlevad õigusnormid.
Riigikaitselise kriisiolukorra ajal võib olla vajalik teha tegevusi, mille tegemiseks on
tavaolukorras kehtestatud loakohustus. Loakohustus võib olla majandustegevuses osalemiseks
(tegevusload), kutsealal tegutsemiseks (registreeringud vms), aine käitlemiseks (käitlusload)
ning ei ole välistatud ka ressursi kasutamiseks (kaevandus- ja muud ressursi kasutamise load).
Näiteks võib olla riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks või selleks valmistumiseks vaja
kaevandada liiva, kruusa või kujundada ümber maastikku, paisutada vett või lõhkuda tammi, et
takistada vaenlase liikumist või ise liikuda läbi loodusliku tõkke (jõgi). Säte katab ka neid
loakohustuse olukordi, mis on punktides 1–5 nimetatud, aga hõlmab lisaks muid loakohustusi,
mis ei ole punktides 1–5 nimetatud ja kus normi täitmata jätmine seisneb üksnes loakohustuse
eiramises, järgides seejuures kõiki muid selle valdkonna nõudeid. See puudutab ainult
rakendusakti tasemel kehtestatud nõudeid, mitte seadusest tulenevat loakohustust ennast.
Oluline on pidada silmas, et volitus ei puuduta selliseid õigusnorme, milles on erandid
kriisiolukorra jaoks. Sellised erinormid välistavad käesolevast sättest kui üldnormist tuleneva
volituse kohaldamise. Samuti tuleb tähele panna, et täitmata saab jätta üksnes sellised punktides
1–4 nimetatud valdkondade näited, mis on sätestatud määruste, korralduste või otsustega, mitte
seadusega.
Arvestades lõikes 1 antud volituse ulatust on lõikes 2 määratud kindlaks piirid, millest
õigusnormi kohaldamata jätmisel ei või üle minna. Kaitsevägi ei või jätta kohaldamata
seadusest tulenevaid kohustusi. Volitus on piiratud üksnes seaduse alusel ja täitmiseks antud
määruste ja haldusaktidega, kuid formaalses seaduses sisalduvat õigusnormi ei või jätta
järgimata. Kui määruses, korralduses, otsuses või käskkirjas on taasesitatud seaduse sätte tekst,
siis ei saa seda normi jätta kohaldamata – Kaitsevägi peab volituse rakendamisel eelnevalt
kontrollima, et määruses sisalduv säte ei ole seaduse teksti taasesitamine. Arvestada tuleb ka
sellega, et volitus algupäraselt ei hõlma ei põhiseaduse, välislepingute ega Euroopa Liidu
õigusakti otsekohalduva normi kohaldamata jätmist.
Ka siis, kui Kaitsevägi on volitatud jätma määruse, korralduse, otsuse või käskkirja normi
järgimata, tuleb ülejäänud osas arvestada kehtivaid määruste ja korralduste norme niivõrd, kui
see on riigikaitselise kriisiolukorra lahendamisel võimalik. Kaitsevägi peab võimaluse korral
valima mitmest meetmest sellise, mille puhul on vaja kõige vähem eirata kehtivaid õigusnorme.
Lõike 2 kohaselt antakse Kaitseväele õigus sõjaseisukorra ajal kalduda kõrvale teatud
konkreetseid valdkondi reguleerivatest seadustes sätestatud õigusnormidest. Need valdkonnad
on ammendavalt loetletud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6. Seaduses sätestatud
nõetest kõrvalekaldumist on lubatud nt liiklusseaduse § 84 liiklusjärelevalve tagamiseks ja
muude avaliku võimu ülesannete täitmiseks. Seaduses sätestatud õigusnormidest
kõrvalekaldumise tingimus on pigem erandlik ning üldjuhul tuleb kehtivaid õigusnorme järgida
ka avaliku võimu teostamisel (seaduslikkuse põhimõte). Seaduslikkuse põhimõte on riigiõiguse
põhimõttena PSi §-des 3 ja 13 avalikule võimule siduv ning seadused kaitsevad igaühte muu
hulgas riigivõimu omavoli eest. Ükski põhiseaduse põhimõte ega -õigus ei ole piiramatu, vaid
seda tuleb vajaduse korral piirata muu põhiseadusliku õigushüve tagamiseks. Nii on ka
riigikaitseks ehk riigi iseseisvuse ja sõltumatuse säilitamiseks võimalik ja vajalik piirata teatud
juhtudel seaduslikkuse ja seadusliku aluse põhimõtet. Riigi sõjalise kaitse valdkonnas on
22.05.2025
114
olukordi, kus seaduses sätestatud õigusnormide järgimisel ei ole võimalik riigi iseseisvust ja
sõltumatust kaitsta. Need on eelkõige olukorrad, mis ei ole ettenähtavad vastase tegevuse tõttu,
tehnika arengu või uute taktikate tõttu või muudel uutel või kiiresti muutuvatel asjaoludel. Riigi
iseseisvuse ja sõltumatuse säilimise näol on tegemist ülekaaluka avaliku hüvega, mille kaitseks
tuleb kasutusse võtta seaduses sätestamata meede või kohaldada õigusnormis reguleeritut
erineval moel ning erinevas ulatuses. Nii nagu ei ole ilmselgelt võimalik sõjaajal ette näha kõiki
piiravaid meetmeid ammendava loeteluna, ei ole võimalik ka ette näha kõikides eriseadustes
rahuaja normidest erinevat regulatsiooni sätte täpsusega, mistõttu sätestatakse seadusest
kõrvalekaldumise volitus, kuid seda väga erandlike asjaolude ilmnemisel ning kitsalt valdkondi
piiritledes.
Seadused on koostatud tavaolukorra tingimusi arvestades. Eelnõu koostamisel on kaalutud ka
seda, et lisada eriseaduste kohaldamisala sätetesse erand, et seadust ei kohaldata sõjaseisukorra
ajal või agressiooni tõrjumisega seotud kriisiolukorra lahendamisel. Niivõrd ulatuslik erand
oleks välistanud kogu Kaitseväe sõjalise riigikaitse tegevuse teatud seaduste kohaldamisalast
ning oleks tekitanud sellega õiguslünga. Õigusselguse paremaks tagamiseks loobuti seaduste
kohaldamisala välistusest ning piirduti volitusega otsustada konkreetsetel juhtudel seaduse
täitmata jätmine.
Seaduse täitmata jätmine on üksikjuhtumi otsustus, mida tuleb õiguslikult käsitleda koos
sellega seotud meetme kohaldamisega. Seaduse täitmata jätmise otsustus toob kaasa selle, et
meede, milleks puudus õiguslik alus või mis oli keelatud, on riigi sõjalisel kaitsmisel lubatud
niivõrd, kui see on iseseisvuse ja sõltumatuse säilitamiseks hädavajalik.
Lõigetes 3 ja 4 täpsustatakse täiendavaid põhimõtteid, mida tuleb arvesse võtta, kui on vaja
rakendada lõigetes 1 ja 2 sätestatut, st avaliku võimu volitust jätta seadus või seaduse alusel
kehtestatud norm täitmata. Ka lahingutegevuse käigus või sõjaseisukorra ajal ei tegutse riik
väljaspool õiguskorda. Õiguskorra põhialusena kehtivad põhiseaduse ja välislepingute normid
niivõrd, kui see on sõjaseisukorra lahendamisel võimalik. Põhiseaduses määratud riigiorganid
jätkavad neile põhiseaduse ja välislepingutega pandud ülesannete täitmist ka Kaitseväe suhtes
sõjaseisukorra ajal niivõrd, kui see on sõjaseisukorra lahendamist arvestades võimalik (nt võib
olla õiguskantsleril takistatud kontrollida sõjavangide kinnipidamise tingimusi lahingutegevuse
piirkonnas, aga ta saab korraldada kontrollkäigu ja küsitleda sõjavange siis, kui nad on
toimetatud lahingutegevuse piirkonnast väljapoole). Sealjuures on oluline arvestada, et
rahvusvahelise humanitaarõiguse normid kehtivad ka lahingutegevuse käigus ja sõjaseisukorra
ajal, sest need normid on just nende olukordade lahendamiseks kehtestatud.
Lõigete 5 ja 6 kohaselt tuleb siis, kui Kaitsevägi jätab täitmata seaduse või Vabariigi Valitsuse
kehtestatud normid (nt määrus, korraldus, otsus või käskkiri), teavitada Vabariigi Valitsust. Kui
Kaitsevägi jätab täitmata ministri ja KOVide õigusaktid, siis tuleb sellest teavitada valdkonna
eest vastutavat ministrit (kaitseminister, KOVide puhul regionaal- ja põllumajandusminister).
Nii kaitseminister kui ka Vabariigi Valitsus võib nõuda, et Kaitsevägi täidaks norme, millest
kõrvale kalduti, kui on alust arvata, et nende täitmine ei takista vahetult kriisiolukorra
lahendamist. Tegemist on täiendava järelevalve meetmega, mis lisandub kaitseministri ja
Vabariigi Valitsuse üldisele järelevalve pädevusele ning ei välista haldusjärelevalve ega ka
kohtuliku järelevalve tegemist. Teavitama ei pea igast juhtumist, kui õigusakte ei täidetud, vaid
üksnes sellistest, mille täitamata jätmine mõjutab teiste asutuste, isikute ja institutsioonide
võimet ja võimalusi oma kriisiülesandeid täita.
22.05.2025
115
Sättega ei anta ka ministrile või Vabariigi Valitsusele ainupädevust hinnata Kaitseväe poolt
normist kõrvale kaldumise õiguspärasust, vaid seda võib teha kohus või muu pädev organ enda
menetluses sõltumatult. Näiteks võib isik esitada Kaitseväe vastu kahju hüvitamise nõude
seoses kahjuga, mida Kaitsevägi põhjustas normi kohaldamata jätmise käigus kohaldatud
meetmetega – kui Kaitsevägi kaldus normist kõrvale õiguspäraselt, siis välistab see tekitatud
kahju õigusvastasuse, ning normist kõrvale kaldumise õiguspärasust hindab kohus asja
lahendamisel.
Lõige 7. Erivolitus on antud Kaitseväe juhatajale: ta võib peatada lahingutegevuse, kehtestades
või sõlmides relvarahu ja katkestades kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane oma
tegevusega ei täida selle tingimusi. Vastava volituse võib Kaitseväe juhataja anda ka ülemale.
Samasugune säte on ka RiKSi § 18 lõike 4 punktis 2. Võrreldes RiKSiga on eelnõus Kaitseväe
juhataja volitusi õigusselguse huvides täpsustatud, ka termineid „vaherahu“ ja „relvarahu“.
Esimene neist tähistab esialgset eelkõige poliitilist kokkulepet relvakonflikti lõpetamiseks,
teine on eelkõige sõjaline otsus lahingutegevuse ajutiseks peatamiseks, nt langenute kogumise
või sõjavangide vahetamise eesmärgil.
§ 35. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
Eelnõu § 35 sätestab Vabariigi Valitsuse juhtimisvolitused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal.
Vabariigi Valitsus on kollegiaalne organ, kes peamiselt suunab ja koordineerib valitsusasutuste
tegevust. Valitsuse liikmeteks on peaminister ja ministrid ning neil on hääleõigus otsuste
tegemisel. Seega valitsus peab otsuseid tegema kollegiaalselt.
Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal on Vabariigi Valitsusel volitused, mis võimaldavad sekkuda
asutuste ja isikute enesekorraldusõigusesse. Seepärast nähakse need volitused ette üksnes
erakorralise ja sõjaseisukorra ajal, kus need on põhjendatud ja vajalikud ehk proportsionaalsed
seatud eesmärgiga. Seega võib Vabariigi Valitsus erakorralise ja sõjaseisukorra ajal:
1) otsustada peatada osaliselt või täielikult Vabariigi Valitsuse, ministri, valla- ja linnavolikogu
ning valla- ja linnavalitsuse määruse täitmise või kehtivuse, kui see takistab vahetult
kriisiolukorra lahendamist;
2) otsustada tunnistada osaliselt või täielikult kehtetuks kriisiolukorra ajal antud ministri, valla-
ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse määruse, kui see takistab vahetult kriisiolukorra
lahendamist.
Oma olemuselt on tegemist kiiret sekkumist vajavate volitustega, kus peamiselt ei ole tegemist
tavapärase alluvussuhtega. Samas on kriisiolukorra lahendamine selline riigielu küsimus, kus
see võib osutuda hädavajalikuks.
Vastavad volitused on valitsusel ka RiKSi § 18 lõike 1 punkti 4 alusel.
Vabariigi Valitsusel on valitsuse, ministri, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse
määruse täitmise või kehtivuse peatamisel kaalutlusõigus. Valitsus saab lähtuvalt asjaoludest
otsustada määruse täielikult või üksnes osaliselt peatamise. Määruse saab osaliselt või täielikult
peatada kuni erakorralise või sõjaseisukorra lõppemiseni. Määruse kehtivuse või täitmise
peatamise korral ei tulene määrusest õigusi ega kohustusi. Pärast erakorralise seisukorra ja
sõjaseisukorra lõppemist jätkub määruse täitmine ja selle kehtivus.
Vabariigi Valitsus võib otsustada tunnistada kriisiolukorra ajal antud ministri, valla- ja
linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse määruse täielikult kehtetuks või üksnes mõne sätte
22.05.2025
116
(osaline kehtetus). Määrusel ja selle sätetel on toime seni, kuni neid ei ole kehtetuks tunnistatud.
Kehtetuks tunnistatud määrusel või selle sättel ei ole õigusjõudu ka pärast erakorralise
seisukorra ja sõjaseisukorra lõppemist. Vältimaks võimalikku õiguskorras tekkivat vaakumit
pärast erikorra lõppemist, on valitsusele antud volitus tunnistada kehtetuks üksnes neid määrusi,
mis on antud kriisiolukorra ajal.
Lõige 2. Sõjaseisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus lisaks eeltoodule kehtestada ja sõlmida
vaherahu või sõlmida rahulepingu ning esitada selle Riigikogule ratifitseerimiseks. Samuti võib
Vabariigi Valitsus anda Kaitseväele korralduse kehtestada või sõlmida relvarahu, peatades
selleks lahingutegevuse. Samuti võib Vabariigi Valitsus anda Kaitseväele korralduse
katkestada kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane oma tegevusega ei täida selle
tingimusi. Seejuures tähistab väljend „peatada lahingutegevus“ relvarahu loogilist järeldust,
mitte relvarahu järgimisest eraldiseisvat korraldust Kaitseväele lahingutegevuse peatamiseks.
Vastavad volitused on valitsusel ka RiKSi § 18 lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel.
§ 36. Finantssektori erandid eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal
Finantssektori stabiilsus ja sujuv toimimine on valdkond, mille suhtes valitseb ühiskonnas
kõrgendatud avalik huvi. Eelkõige pankade, kuid ka teiste finantssektori ettevõtjate
(investeerimisühingud, kindlustusandjad, fondivalitsejad, makseasutused jt) tegevus on üks
kõige tugevamate avalik-õiguslike piirangutega ettevõtluse valdkond. Finantssektori stabiilsuse
ja usaldusväärsuse suurendamine ning finantskriisi lahendamine on vastavalt
Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi FIS) §-dele 3 ja 4 sõltumatu Finantsinspektsiooni
eesmärk.
Siin aga tuleb arvestada, et Finantsinspektsiooni volitused on teatud ulatuses piiratud – eelkõige
puudutab see pangandust, kus süsteemselt oluliste pankade (suurpankade) otsene järelevalve ja
väikepankade osatine järelevalve on antud Euroopa Keskpanga pädevusse (vastavalt ELi
määrusele nr 1024/2013). Teiseks on pankade kriisilahenduspädevus aga antud ELi
kriisilahendusasutuse (Ühtse Kriisilahendusnõukogu) pädevusse (vastavalt ELi määrusele nr
806/2014).
Eeltoodud raamistikust tekkinud n-ö kolmikmandaat pankade järelevalve korralduses
Finantsinspektsiooni, Euroopa Keskpanga ja ELi kriisilahendusasutuse vahel on tugevalt
kujundanud ka käesoleva normi erilahendusi finantssektorit puudutavas. Paragrahvis 35 on
sätestatud meetmed olulise avaliku hüve kaitseks ja sellel on legitiimne eesmärk. Oma
olemuselt on tegemist „ultima ratio“ meetmega, mida rakendatakse ainult äärmise vajaduse
korral, kui tegemist on avalikule korrale ja julgeolekule täiesti atüüpilise ohuolukorraga, mida
seadusandja ega täitevvõim ei ole suuteline tavaolukorras ette nägema. See aga ei tähenda, et
riik ei peaks sellises olukorras täitma oma kaitsekohustust, mis tuleneb PSi §-st 13.
Paragrahv annab võimaluse Vabariigi Valitsuse otsusega tagada teatud meetmetega
finantssektori stabiilsus, kui nt Euroopa Keskpanga suunised ja otsused viibivad. Tähele tuleb
panna, et meetmed, mida Vabariigi Valitsus võib otsustada, peavad olema asjakohases
olukorras sobivad, mõõdukad, vajalikud ning aitama kaasa finantssektori stabiilsuse
saavutamisele. Pelgalt näiteks eriolukorra väljakuulutamine ei too Vabariigi Valitsusele kaasa
õigust kõiki sättes nimetatud meetmeid rakendada. Kui on nt välja kuulutatud erakorraline
seisukord, kuid see ei puuduta kuidagi finantssektori stabiilsust, siis ei ole tarvilik ega ka
seaduslik eelnõus toodud meetmeid finantssektori suhtes kohaldada. Aga kui nt eriolukord või
erakorraline seisukord mõjutab ulatuslikult elutähtsa teenuse – elektriga varustamise –
22.05.2025
117
osutamist ning see mõjutab olulisel määral nt pankade tööd, siis sellises olukorras võib olla vaja
sektori stabiilsuse säilitamiseks teatud meetmeid rakendada.
Eelnõu väljatöötamisel kaaluti ka võimalust anda vastav „otsustusõigus“ Vabariigi Valitsuse
asemel Riigikogule. Siiski leiti, et antud otsused on sellise sisuga, kus pigem peaks vastav
otsustuspädevus olema VV-l. Nimelt oma sisu poolest on tegemist pigem klassikaliste
haldusotsustega, mida Vabariigi Valitsus saab kehtestada üldkorraldusega. Seega sellisel kujul
Riigikogule vastava otsustusõiguse andmine võib tähendada ka võimalikku vastuolu
Põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe põhimõttega (või täpsemalt ei pruugi olla selle
mõttega kooskõlas). Teiseks antud § 35 alusel on sisuliselt vaja teha väga praktilisi otsuseid ja
suhteliselt kiiresti, samuti on tõenäoline, et juba tehtud otsust tuleb päeva jooksul muuta (nt
otsustatakse käesoleva eelnõu § 35 lõike 1 punkti 5 alusel piirata teatud ulatuses vastavate
tehingute mahtu, kuid loetud tundide jooksul selgub, et seda tuleks piirata mõnes muus
ulatuses).
Eelnõu väljatöötamisel juhiti muuhulgas tähelepanu sellele, et kas antud juhul ei saaks
samamoodi võtta aluseks finantskriiside lahendamiseks mõeldud Riigikogu kodu- ja töökorra
seaduses ettenähtud erisätteid (§ 1182 finantsstabiilsuse tagamisega seotud Riigikogu otsuse
eelnõu kiireloomulise menetlemise erisused). Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-s 1182
ettenähtud Riigikogu poolt kiireloomuliste otsuste rakendamise erikorda antud juhul aluseks
võtta ei saa, kuna eelnimetatud seaduses peetakse lihtsustatult silmas riigieelarveliste vahendite
eraldamist finantskriisi olukorras finantssektorile. Eelnõu § 35 näol on aga tegemist nö
meetmega, mis on suunatud otseselt finantssektori enda toimimisele (mitte riigieelarveliste
vahendite eraldamisega) ehk tegemist on selgelt teistsuguse iseloomuga meetmetega.
Käesoleva eelnõu kontekstis tulebki seega Vabariigi Valitsuse pädevust käsitada valitsuse kui
täidesaatva võimu haldustegevusena PSi § 87 p 8 tähenduses, kus täpsema pädevuse ja volitused
sätestavadki muud seadused (PSi § 87 p 9). Laiemalt on riigil iseenesest kohustus luua
seadusega juba ennetavalt tõhus ja paindlik regulatsioon tegevuseks ka sellises olukorras, kus
ohtlik kriis võib levida väga kiiresti (kusjuures riskifaktorid on senitundmatud või unikaalsed)
ja kõigi riskide või võimalike ohtude tõrjumiseks vajalike asjaolude, sh vajalike põhiõiguste
riivamise võimaluste detailne ettenägemine ei pruugi olla võimalik. Eelnõus toodud meetmed
on tegelikult nn „viimane õlekõrs“. Seega ka vastavate meetmete rakendamine finantssektori
suhtes peab olema igal juhul proportsionaalne ja otstarbekas.
Vabariigi Valitsuse otsuse kaudu tekivad eriõigused ka Finantsinspektsioonile järelevalveliste
meetmete rakendamiseks eesmärgil, nagu seda Vabariigi Valitsuse otsusega antud ulatus
nõuab. Käesoleva paragrahvi lõige 1 näeb Vabariigi Valitsusele ette võimaluse sätestada
eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui väljakuulutatud olukord seda nõuab ehk
kui Euroopa Keskpanga või ELi kriisilahendusasutuse mandaadi täitmine on Eestis piiratud või
võimatu ja/või finantssektorile kehtiv õigus ja meetmed ei anna Finantsinspektsioonile
väljakuulutatud olukorras reageerimiseks piisavalt paindlikkust, ise rakendada mitmeid
järelevalve- ja kriisilahendusmeetmeid – seda aga tingimusel, et finantssektori stabiilsust ja
usaldusväärsust või kriitiliste funktsioonide jätkuvust ülemäära ei kahjusta (ja s seda
eesmärgiga tagada kodanikele ja ettevõtetele kõige hädavajalikumad finants teenused, näiteks
sularahaautomaatidest on võimalik välja võtta sularaha).
Viidatud eesmärkidest kantuna on Vabariigi Valitsusel õigus kindlaks tähtajaks FISi § 2 lõikes
2 nimetatud finantsjärelevalve subjekte (pangad jt) puudutavas osas kehtestada oma otsusega
erikord ehk mitte igal juhtumil ei ole Vabariigi Valitsusel sellist õigust. Tegu peab olema
22.05.2025
118
erikorraga eelnõu tähenduses, mis puudutab muu hulgas finantssektorit, ehk olukorraga, kus
selline puutumus on kas otse finantssektorile, seda väga oluliselt mõjutav või finantsjärelevalve
subjektidele. Selline kitsendus on vajalik, kuna mitte iga kriisiolukord ega ka erikord ei pea
ilmtingimata tooma kaasa vajadust muuta finantssektori tavapärast toimimist ja
järelevalvemudelit. Arvestades seda, et tegemist on kõrgendatud avaliku huvi valdkonnaga
(eelkõige, mis puudutab maksetehingute tegemist ja sularaha kättesaadavust), on põhjendatud,
et finantssektori toimimise puhul antakse Vabariigi Valitsusele erikordades ultima ratio
põhimõttel erandlikud volitused.
Oluline on osutada, et käesolevast normist tulenev õigus puudutab üksnes FISi § 2 lõikes 2
nimetatud isikute suhtes eriõiguste rakendamist, kuid nende mõju puudutab või võib puudutada
ka laiemat avalikkust. Tegu peab olema finantsjärelevalve subjektidega (nt hoiu-laenuühistud
ei ole finantsjärelevalve subjektid) ehk vastav õigus puudutab otseselt neid isikuid, kes on
saanud Finantsinspektsioonilt või Euroopa Keskpangalt eriseaduses (FISi § 2 lõige 1) sätestatud
korras tegevusõiguse. Tegevusõiguse saanud isikud kannab Finantsinspektsioon enda juures
peetavasse avalikku registrisse, mis on kättesaadav turuosaliste registrist
(https://www.fi.ee/et/supervised-entities).
Lõike 1 punktidest 1–7 tulenevad õigused on suuresti finantssektori eriseaduses juba ette
nähtud ja olemuselt ajutise iseloomuga meetmed.
Lihtsustatult saab juba praegu Finantsinspektsioon (või Euroopa Keskpank) ise rakendada
üksikute pankade või muude finantsjärelevalve subjektide puhul samu ulatuslikke meetmeid –
nt piirata teatud tehingute/toimingute tegemist (vt krediidiasutuste seaduse § 104) või suisa
võtta panga juhtimine üle (vt FELSi §-d 36–37). Ehk selles mõttes ei ole tegemist
pretsedendiga.
Siinkohal tuleb rõhutada, et finantssektori toimimises ja selle järelevalves lähtutakse valdavalt
riskipõhisest lähenemisest. Tegemist on paindlikkust vajava, väga dünaamilise valdkonnaga,
sh kus on ka väga suured globaalsed mõjutused (kriis ühe riigi finantssektoris võib
kergelt/kiiresti kanduda teistesse riikidesse). Õigusaktides kasutatakse seetõttu laialdaselt
määratlemata õigusmõisteid ja järelevalvel on ulatuslik kaalutlusõigus ning vastavate
printsiipide järgimise kohustus, sh otsuse põhjaliku põhjendamise kohustus. Riskide (nt
operatsiooni riski, s.o risk saada kahju sisemiste protsesside, inimeste tegevuse ja süsteemide
ebaadekvaatse toimimise või mittetoimimise või väliste sündmuste tagajärjel) suurenemisest
johtuvalt on ka kehtivas õiguses sätestatud järelevalvele erinevaid võimalusi vastavate
meetmete rakendamiseks, mh suurendada kapitalinõudeid (nt krediidiasutuste seaduse
(edaspidi KAS) § 104 lõige 4, § 1042 lõige 1, § 1043 lõige 1).
Finantsinspektsioon saab Vabariigi Valitsuse otsuse rakendamiseks kasutada meetmeid, mis on
sätestatud FISi § 2 lõigetes 1 ja 3 nimetatud seadustes või nendes viidatud õigusaktides.
Punkt 1 annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada usaldatavusnõue või muu sarnane
normatiiv eelkõige krediidiasutuste kui ka mõningate teiste finantssektori subjektide suhtes.
Samuti võib Vabariigi Valitsus oma otsusega kõrvale kalduda n-ö tavapärastest
usaldatavusnõuete või normatiivide määradest.
Usaldatavusnõuded (ingl prudential requirements) on avalik-õiguslike reeglite kogum, mille
eesmärk on tagada, et finantsasutuse riskid on piisavalt kaetud kapitali- ja likviidsusreservidega.
Usaldatavusnõuded piiravad riski võtmist suhtena kapitali ja likviidsusesse.
22.05.2025
119
Usaldatavusnõuete eesmärk on tagada finantsstabiilsus ning kaitsta investoreid ja hoiustajaid
(vt näiteks ELi pankade kapitalinõuete määruse nr 575/2013 (edaspidi CRR) preambuli punkti
7), mille kohaselt vastav määrus peaks muu hulgas sisaldama krediidiasutuste ja
investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid, mis on otseselt seotud
pangandusturu ja finantsteenuste turu toimimisega ning mille eesmärk on tagada kõnealustel
turgudel tegutsevate ettevõtjate finantsstabiilsus, samuti investorite ja hoiustajate kõrge
kaitstuse tase. Määruse eesmärk on aidata otsustavalt kaasa siseturu tõrgeteta toimimisele ja
(vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktika tõlgendustele) põhineb see ELi toimimise lepingu
artiklil 114.
CRRi kohaldatakse krediidiasutuste, nende nn omanikfirmade (finantsvaldusettevõtjate ja
segafinantsvaldusettevõtjate) ning investeerimisühingute suhtes ja teatud ulatuses ka
makseasutuste ja e-raha asutuste suhtes koosmõjus riigisisese õigusega (s.o krediidiasutuste
seaduse, väärtpaberituru seaduse ning makseasutuste ja e-raha asutuste seadusega).
Usaldatavusnõuded jagatakse n-ö sammasteks – Pillar 1 ja Pillar 2. Pillar 1 on universaalne
nõue, mida arvutatakse ühtsete arvutamisreeglite alusel. Pillar 2 on subjekti individuaalne nõue,
kus on suur roll järelevalve hinnangul. Näiteks 2023. aastal kehtestati Eestis tegutsevatele
pankadele täiendavaid omavahendite nõudeid ja omavahendite suuniseid 849 miljoni euro
ulatuses (Pillar 2 nõue). Suurtele pankadele määrati 705 miljonit eurot ja väikestele pankadele
144 miljonit eurot. Suurtele pankadele tehti seda Euroopa Keskpanga otsusega ja koostöös
Finantsinspektsiooniga. Täiendav kapitalinõue ja omavahendite suunis moodustasid kokku
47% pankadele pangandusmääruse alusel üldkohalduvast kapitalinõudest ehk Pillar 1-st, mis
oli 1790 miljonit.
2008. aasta kriisist ajendatud regulatsioonide suuremahulise reformi käigus on Pillar 1
usaldatavusnõuded kehtestatud ELis otsekohalduvate määrustega maksimumharmoneerimise
põhimõttel. Maksimumharmoneerimise vajadust selgitavad nt CRRi preambuli punktid 8 ja 9
(vähemalt pankadel ja investeerimisühingutel).
Pillar 2 nõuete kehtestamise volitused on antud pädevatele asutustele direktiivis/seaduses.
Panganduses on olemas järgmised usaldatavusnõuded:
Pillar 1 (regulatiivne minimaalne kapitali tase): Pillar 2
(konkreetse pangaspetsiifilise kapitali nõue,
mis kohaldub täiendavalt katmaks nn
alahinnatud riske või mida Pillar 1 ei kata või
sellest kapitalist ei piisa):
CET, T esimese taseme kapitali ja kogu
omavahendite suhtarvu miinimumtase: CRRi
artikli 92 lõige 1
Algkapitalinõue: CRRi artikli 93 lõige 1
Finantsvõimenduse määra nõue: CRRi artikli 92
lõige 1 ja artikkel 429
Piirangud osalustele väljaspool finantssektorit:
CRRi artikkel 89
Kontsentratsiooni piirmäärad: CRRi artikkel 395
Likviidsuskatte nõue: CRRi artikli 412 lõige 1
Stabiilse rahastamise nõue: CRRi artikli 413 lõige
1
Täiendavate omavahendite nõue: KASi § 1042
lõige 1
Täiendavate omavahendite suunis: KASi §
1043 lõige 1
Täiendav likviidsusnõue: KASi § 104 lõige 4
22.05.2025
120
Omaette usaldatavusnõuete grupi moodustavad makrofinantsjärelevalve nõuded:
Kombineeritud puhver: KASi § 8644 lõige 1
Muud täiendavad makrofinantsjärelevalve meetmed KASi § 854 ja CRRi artikli 458 lõige 2,
mis annavad võimaluse:
- Kehtestada miinimumriskikaalud kinnisvaralaenudele
- Kehtestada miinimumkahjumäärad
- Muuta CET1, Tier1 ja TR suhtarvude miinimumtaset
- Muuta riskikontsentratsioonide limiite
- Muuta finantsvõimendusmäära suhtarvu miinimumi
- Muuta kapitalisäilitamise puhvri taset
- Kehtestada erireegleid pankadevaheliste nõuete käsitlusele
Punkt 2 annab lihtsustatult õiguse otsustada, kuidas pank või mõni subjekt investeerida võib,
sealhulgas kohustuse osta riigi emiteeritavaid võlaväärtpabereid.
Siiski ei saa seda õigust rakendada finantsjärelevalve subjektile kohalduvate
usaldatavusnormatiivide, kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõude ja muude taoliste
nõuete täitmiseks vajalike investeeringute tegemise kohta, kuna seal annab väga täpse
raamistiku ette ELi õigus.
Kõlblike kohustuste minimaalne tase on lihtsustatult nõue, mille eesmärk on tagada, et pankadel
oleks piisavalt vahendeid kahjude katmiseks (omavahendid) ning vajaduse korral omavahendite
taseme taastamiseks ja turu usalduse säilitamiseks (kõlblikud kohustused). Vastava
regulatsiooni eesmärk on tagada, et pankadel, kes on liiga suured, et põruda ja pankrotti minna
(ingl to big to fail) oleks piisavalt vahendeid, et tagada panga pakutavate turule kriitiliste
funktsioonide täitmise jätkumine ning et neid panku ei peaks päästma avalike (maksumaksjate)
vahendite arvelt. Need nõuded tulenevad finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadusest.
Punkti 3 kohaselt on õigus kehtestada tingimused raamatupidamise korra kohta ning
järelevalveliste aruannete koostamisele, esitamisele ning aruannete avalikustamisele. Eelkõige
võib see tähendada mitte teistsuguse raamatupidamisreeglite kehtestamist, vaid tavapärasest
teistsuguste aruannete esitamise tähtaegade kehtestamist või lisaaruannete esitamist. Üks
eesmärke on muu hulgas vähendada kriisiolukorra ajal finantssektori halduskoormust ja
leevendada väga mahukate aruannete edastamisega seotud IT-süsteemide koormust.
Punkti 4 kohaselt on õigus keelata osaliselt või täielikult kasumist väljamaksete tegemine või
kehtestada muid tingimusi finantsjärelevalve subjektis olulise osaluse omajatele. Otsus tehakse
finantsjärelevalve subjekti rahavoogude optimaalse juhtimise ja jätkusuutlikkuse tagamise
eesmärgil. Siinkohal tuleb osutada, et kehtiva õiguse kohaselt saab finantssektori ettevõtja
omanikuks (olulist osalust omavaks aktsionäriks või osanikuks) olla vaid isik, kelle
finantsseisund on piisavalt tugev ja jätkusuutlik, et tagada ettevõtja korrapärane ja
usaldusväärne tegevus. Sarnaselt soovitasid COVID-19 pandeemia põhjustatud majandus- ja
finantsmõjude leevendamiseks Euroopa Keskpank, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja
enamik liikmesriikide järelevalveasutusi tungivalt, et pangad hoiduksid dividendide jaotamisest
või aktsiate tagasiostmisest ning rakendaksid muutuvtasude suhtes konservatiivset
lähenemisviisi.
Punkti 5 kohaselt on õigus keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või seada neile
muid piiranguid, mille kohta täpsemad tingimused on sätestatud vaadeldava paragrahvi lõikes
22.05.2025
121
2. Korraldus kehtestatakse finantsjärelevalve subjekti rahavoogude ja muude ressursside
optimaalse juhtimise eesmärgil, tingimusel, et see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks ja
ühiskonna toimimise tagamiseks. Näiteks võidakse piirata tehingute tegemise kellaaegu või
teatud liiki teenuse osutamist (nt investeerimisteenused, valuutavahetus vms).
Punkti 6 kohaselt saab eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatada korraliste
osamaksete tegemise Tagatisfondi. Tagatisfondi peamine ülesanne on eelkõige mõne panga
maksejõuetuse korral hoiustajatele võimalikult kiire hüvitiste väljamaksmine ja selle tarvis
kogutakse Tagatisfondi n-ö eelnevalt vahendeid pankade käest. Praegusel juhul aga võidakse
Vabariigi Valitsuse otsusega edasi lükata just pankade rahalise kohustuse täitmine, eeldusel, et
finantssektori stabiilsust ja usaldusväärsust või kriitiliste funktsioonide jätkuvust ülemäära ei
kahjustata.
Punkti 7 kohaselt saab ette näha nõudeid, mis puudutavad neid olukordi, kui mõni
finantsjärelevalve subjekt või subjektid (eelkõige pangad ja kindlustusandjad) võivad muutuda
maksejõuetuks või on n-ö märgid õhus, et nii võib minna. Moratoorium või erirežiim võimaldab
sisuliselt ajutiselt peatada panga või kindlustusandja tegevuse.
Lõige 2 täpsustab, milliseid konkreetseid toiminguid saab Vabariigi Valitsus keelata või piirata.
Tegu on küll lahtise nimekirjaga, tingituna lõike 2 punktist 8, kuid siinjuures on oluline, et
nimetatud tingimuse rakendamisele on seatud täiendavad eeldused. Esmalt on oluline, et
eespool loetletud tingimustest ei ole kasu justnimelt arvestades konkreetset olukorda, olukord
peab puudutama finantssektorit ning tagama ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud
eesmärkide järgimise ning tegu peab olema kas eriolukorra või riigikaitselise kriisiolukorraga
(sh mobilisatsioon, sõjaseisukord, erakorraline seisukord). Nendele nõuetele vastamise korral
on õigus rakendada ka loetelust väljaspool olevaid muid tingimusi.
Lõige 3 annab õiguse Tagatisfondi seaduses reguleeritud hüvitusjuhtumite korral sätestada
vajaduse korral seadusest erinevad tähtajad nii hüvitiste väljamaksmisele kui ka täpsustada
hüvitamise ja toetamise tingimusi (üldjuhul peab krediidiasutuse puhul hüvitise välja maksma
kuni 100 000 euro ulatuses ja hüvitiste väljamaksmine olema lõpule viidud seitsme tööpäeva
jooksul hoiuste peatamise päevast alates). Ehk Vabariigi Valitsus võib teha otsuse, et esialgne
hüvitis makstakse välja väiksemas ulatuses ja kiiremini kui tavapäraselt. Ka siinjuures on
oluline lisakriteerium, et vaja on arvestada konkreetse olukorraga, mh, et valitud meede oleks
seejuures asjakohane ja vajalik.
Lõige 4 sätestab, et eelduslikult kehtestab Vabariigi Valitsus korralduse, kaasates
Finantsinspektsiooni ja Eesti Panka. See on tingitud finantssektori ja seotud õigusraamistiku
spetsiifilisusest. Samuti tuleb ära kuulata enne otsustamist Tagatisfondi arvamus.
Täiendavalt on seatud Vabariigi Valitsuse korraldusele tähtaeg, mis on kuni kolm kuud. Viidatu
kinnitab seatud meetme lühiajalisust ja ajutisust, mis on kandev kontseptsioon sellesisulisele
otsusele. Küll aga saab Vabariigi Valitsuse korralduse kehtivust pikendada iga kord kolme kuu
võrra, kui selle tingib konkreetne olukord, võttes arvesse meetme(te) asjakohasust ja
vajalikkust.
Lõiked 5 ja 6 käsitlevad olukordi, mis seonduvad Euroopa Keskpanga ja ELi
kriisilahendusasutuse mandaatidega tulenevalt ELi õigusest. Kõikidel neil juhtudel, kus ELi
õigus (eelkõige määrus 1024/2013 ja määrus 806/2014) annab ainumandaadi nimetatud
asutustele ja Vabariigi Valitsuse planeeritav otsus käesoleva seaduse alusel otsustab vastavate
22.05.2025
122
asutuste asemel, rakendub käesolevas seaduses sätestatud erikord. Nimelt on Vabariigi
Valitsusel õigus teha otsus üksnes kahel üksteisest sõltumatul juhul:
(i) Euroopa Keskpank või ELi kriisilahendusasutus faktiliselt ei tegutse või
(ii) nimetatud asutused ei saa kas tekkinud kriisiolukorra tõttu või muul põhjusel oma
ülesandeid täita ega pädevust Eestis teostada.
Tekkinud peab olema selline olukord, kus esimesel juhul Euroopa Keskpank või ELi
kriisilahendusasutus faktiliselt ei toimi. Selleks võib mh olla olukord, kus vastavad asutused ei
tee vajalikke otsuseid ja/või ei ole olukorrale vastavas nõutavas aktiivses järelevalve rollis Eesti
finantssektorit või nende poolt otse järelevalvatavaid subjekte puudutavas. Teisel juhtumil peab
olema tekkinud olukord, kus nimetatud asutused ei saa oma ülesandeid Eestis täita. Viidatud
olukorrad võivad seisneda nt tehnilistes probleemides (nt tõrked IT-valdkonnas) või olukorras,
mille tõttu nad ei saa oma pädevust Eestis teostada (mh katab eeltoodu ka sellised olukorrad,
kui otsuseid ei ole võimalik kätte toimetada, ei ole võimalik täita jne). Täiendavalt selgitab lõige
6, et ka olukorras, kui on küsitud nimetatud asutustelt planeeritava otsuse kohta arvamust ja nad
seda vabariigi Valitsuse palutud ajaks ei ole edastanud, on Vabariigi Valitsusel õigus otsus
vastu võtta.
Lõige 7 annab Finantsinspektsioonile ainumandaadi rakendada Vabariigi Valitsuse korraldust.
Nimetatu tähendab korralduse täitmisele suunamist kõikide Finantsinspektsioonil olevate
õigustega, mh korralduse täitmise kontrolli. Viidatud õigused tulevad FISist ja FISi § 2 lõikes
2 nimetatud eriseadustest (sh väga paljudest ELi õigusaktidest ja asjakohastest
juhendmaterjalidest). Lõige 7 annab Finantsinspektsioonile õiguse valida õiguslikult korrektne
lahendus ka olukorras, kui Vabariigi Valitsuse korraldus ja seal sätestatu konkureerib samas
asjas tehtud Euroopa Keskpanga või ELi kriisilahendusasutuse otsusega. Finantsinspektsioon
saab sundida täitmisele ja kohustada järgima vaid kehtivaid ja seadusega (mh ELi õigusega)
kooskõlas olevaid otsuseid.
Kokkuvõttes võib öelda, et käesolevas paragrahvis sätestatu kohaldub vaid eriolukorra,
erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. Finantssektori suhtes on nimetatud riigisisest erikorda vaja,
kuna suurpankade puhul (need, kes praegu on ka ETO rollis) on otseseks järelevalve asutuseks
Euroopa Keskpank ja kriisilahenduse asutuseks Ühtne Kriisilahendusnõukogu. Nimetatu
põhineb ELi määrustel nr 1024/2013 ja nr 806/014. Vastav ELi õigusraamistik ei tee praegu
vahet sellel, kas suurpank on riigisiseselt hõlmatud mingit laadi erikorraga või mitte – pädevaks
järelevalve asutuseks on ikkagi Euroopa Keskpank ning Ühtne Kriisilahendusnõukogu.
Euroopas on algamas diskussioonid, kuidas ka ELi õiguses oleks sellised olukorrad
reguleeritud, aga seniks on Eestil vaja toimivat õigusraamistikku selliste kriisidega
tegelemiseks.
Eelnõus pakutud mudel toetub osalt Soomes kasutusel olevale kriisiraamistikule. Soome
vastavat raamistikku on mitmel korral hinnanud ka Euroopa Keskpank ja oma tagasisidet sellele
andnud. Loodud raamistik ei võta vastavatelt asutustelt õigusi, vaid loob riigisiseselt
mehhanismi, kuidas õiguspäraselt kiiresti tegutseda.
Õigusliku aluse teha riigisiseselt erandeid annab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 347
(end 297), mis näeb ette, et liikmesriigid konsulteerivad omavahel, et astuda koos vajalikke
samme, selleks et takistada siseturu toimimise kahjustamist meetmete tõttu, mida mõni
liikmesriik võib olla sunnitud tarvitusele võtma tõsiste õiguskorda kahjustada võivate
riigisiseste häirete puhul, sõja või endas sõjaohtu kätkeva tõsise rahvusvahelise pinge korral või
selleks, et täita endale rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks võetud kohustusi.
22.05.2025
123
Viidatud sätet on hinnanud ja selgitanud ka Euroopa Liidu Kohus ja sellele on osutanud ka
Euroopa Keskpank oma hinnangutes Soome „hädaolukorra seadusele“ (CON/2002/27,
CON/2006/6 ja CON/2018/46).
Nimetatud hinnangutest joonistub välja, et:
• nii Soome Pank kui ka Euroopa Keskpank peavad olema mõlemad töövõimetud oma
funktsioonide täitmisel enne, kui kohalikud õigused võiksid asendada neid ülesandeid;
• Euroopa Liidu toimimise lepingu art 347 on üks vähestest sedalaadi õigustest, mis
võimaldavad nimetatud lepingust kõrvale kalduda (vt ka art 58);
• Euroopa Liidu toimimise lepingu art 347 tuleb tõlgendada kitsendavalt (c-13/68 Salgoil
v Italian Ministry of Foreign Trade (1969) ecr 453)) ning on kaasusi, kus liikmesriik on
tegutsenud ühiskondlikul vajadusel (case 804/79 commission vs UK, par 30);
• puhtalt majanduslikud põhjendused ei täida nõutud tingimusi – vt case c-120/95 Decker
vs Caisse de Maladie; C.398/98 Commission vs. Greece, C-158/96 Kohl vs. Union des Caisses
de Maladie.
Et seda õigust saaks riigisiseselt rakendada, on välja töötatud praegune lahendus finantssektori
jaoks, kus (üldistatult):
i) Vabariigi Valitsus saab finantssektorit puudutavas osas teha kiirkorras otsuseid.
ii) Vabariigi Valitsuse otsuse tegemisse on kaasatud Finantsinspektsioon ja Eesti Pank, et
tagada parim erialane teadmine vastava otsuse jaoks.
iii) Finantsinspektsioon kui järelevalve funktsiooni täitev asutus saab sellise otsuse alusel
asuda seda rakendama oma seaduses olevate meetmete kaudu.
iv) Vabariigi Valitsuse otsus peab olema n-ö ajutine ehk peab olema tähtaegne (eelnõus
võimalus ka pikendada). Ajutisus on oluline tunnus, mh tagab riive paremat proportsionaalsust.
v) Kui otsus puudutab Euroopa Keskpanga või Ühtse Kriisilahendusnõukogu mandaate,
peab eksisteerima olukord, et nad faktiliselt ei tegutse või ei saa kriisiolukorra ajal või muul
põhjusel oma ülesandeid täita ega Eestis oma pädevust teostada. Seda on eelnõus sisustatud nii,
et kui Vabariigi Valitsus on neilt küsinud arvamust, ning ei ole seda tähtaegselt saanud
(kiireloomulisus), saab Vabariigi Valitsus edasi minna ja otsuse ära teha, et tagada riigisiseselt
finantssektori stabiilsus. Selliselt on vastavad nõuded täidetud. Kui aga saabub Euroopa
Keskpanga või Ühtse Kriisilahendusnõukogu arvamus, on vajaduse korral võimalik Vabariigi
Valitsuse otsust muuta.
Kõik meetmed, mida vastu võetakse, peavad olema asjakohases olukorras sobivad, mõõdukad
vajalikud ning aitama kaasa finantssektori stabiilsuse saavutamisele ning neid meetmeid
rakendatakse finantssektori stabiilsuse eesmärgil. Kui kriisiolukord ei puuduta finantssektori
stabiilsust, ei ole tarvilik ega ka seaduslik eelnõus toodud meetmeid finantssektori suhtes
kohaldada. Milliseid konkreetseid meetmeid on mingis kriisiolukorra ajal vaja rakendada, ei
ole võimalik praegu ette näha ning seetõttu ongi sätestatud erinevad meetmed, et kriisiolukorra
ajal oleks võimalik rakendada just seda meedet või meetmeid, mis finantsstabiilsuse
saavutamisele kõige paremini kaasa aitavad. Arvestades, et finantssektori toimimises ja selle
järelevalves lähtutakse peamiselt riskipõhisest lähenemisest, siis § 35 eesmärk ongi pakkuda
võimalikult kiiret ja efektiivselt paindlikkust, et kriis saaks lahendatud ja tagatud oleks
finantsjärelevalve subjektide ja nende klientide tasakaal. Muu hulgas tagab ka
Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga kaasamine, et otsustatud meetmed on asjakohased ja
proportsionaalsed.
§ 37. Ülesande täitmata jätmine erakorralise ja sõjaseisukorra ning mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni ajal
22.05.2025
124
Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ning mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korral on oluline,
et kogu avaliku sektori pingutus läheks olukorra lahendamisele. Seetõttu on vajalik n-ö
tõmmata kokku ja jätta täitmata mõned sellised ülesanded, mis tavatingimustes on vajalikud,
kuid kriisisituatsioonis ei ole mõistlik nende ülesannete täitmisesse ressurssi panna. Kuna nii
erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra kui ka mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni otsustab
Riigikogu, siis on eesmärgipärane näha ka eelnõus ette, et nimetatud Riigikogu otsustatavates
olukordades võib samuti Riigikogus vastuvõetud seadustes lükata edasi nende ülesannete
täitmine, mis ei ole määratud kriisiülesanneteks. Kriisiülesanded määravad, kuhu tuleb kriisi
ajal ressurss suunata, need on kriisi lahendamiseks prioriteetsed ülesanded. Kuna nii
erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra kui ka mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tuleb
asutustel ja juriidilistel isikutel neile seadusega pandud ülesandeid täita minimaalse
koosseisuga, siis ei ole realistlik, et asutused suudaksid täita kõiki neile rahuajal pandud
ülesandeid samas mahus ja ulatuses, kuid nagu lõige 2 näeb ette, siis kriisiülesannete (nii
püsivate kui ka ühekordsete) täitmine on selles olukorras prioriteet.
Planeerimises saab läbi mõelda kõikide teenuste osutamiste mahtude vähendamise. Eelnõu on
kriisiplaani ja kriisiülesannete regulatsiooni kaudu üles ehitatud selliselt, et vajaduse tekkides
saab kriisiülesannete mahtu vahendada. Näiteks, kui Narva elektrijaamas elektri tootmine on
kriisiülesanne, siis sõjategevuse alustamisega evakueeritakse Narvast elanikud, sh elektrijaama
töötajad ning kaob ka vastav ülesanne. Samuti vaadatakse üle Kliimaministeeriumi
kriisiülesanne elektritootmise mahu vallas, kuivõrd üks tootmise elemente enam ei tööta. Teise
näitena võib tuua avaliku korra tagamise Narva linnas, evakuatsiooni korral lõpetab PPA
nimetatud ülesande täitmise linnas ning PPA isikkoosseis ja varustus paigutatakse teise
asukohta ümber, lõpeb paikkonnas kriisiülesande täitmine, sest see on võimatu, aga seda
tehakse plaanide ja tegevuskavade kohaselt. Niisiis on tegemist paindliku protsessiga, kus
vastavalt olukorrale saab kriisiülesandeid ning kriisiülesande täitmisega seotud ametikohti
vähendada ja sellega lõpetada kriisiülesande täitmine. Seega tuleb alati oma ülesandeid täita
niipalju, kui see võimalik on, kergekäeliselt ülesannete täitmisest loobumist eelnõu ette ei näe.
Püsivate kriisiülesannete täitmine lõpetatakse viimasena. Samuti on oluline, et rahvusvahelise
humanitaarõiguse normidest kõrvale ei kaldutaks (lõige 3).
Juhul kui asutuse ülesannete vähendamisega on mindud liiga kaugele või kui asutus on liiga
kergekäeliselt otsustanud, et ta seadusega pandud ülesandeid enam ei täida, rakendub § 38 ja
Kaitseväe puhul lisaks ka § 34.
§ 38. Teavitamine ja vaidluste lahendamine kriisiolukorra ajal
Paragrahv 38 sätestab teavitamise ja vaidluste lahendamise korralduse kriisiolukorra
lahendamise ajal.
Ministri ja peaministri poolt samal ajal vastukäivate korralduste andmise vältimiseks on eelnõu
lõikes 1 sätestatud, et ministril tuleb viivitamata teavitada kriisiolukorra juhti ja ka teisi kriisi
lahendamisel olulisi osalisi mis tahes kavatsustest ja meetmetest oma valitsemisalas, mis võivad
mõjutada kriisiolukorra juhi korraldusi või kriisiolukorra lahendamise ühtsust. Seeläbi on
tagatud kriisiolukorra lahendamise ühtne infoväli ning selle põhjal saab teha uusi
juhtimisotsuseid, kui see peaks osutuma vajalikuks.
Lõike 2 järgi lahendatakse haldusülesannete jaotuse ja täitmisega seotud vaidlused, mis tekivad
eri valitsemisaladesse kuuluvate täidesaatva riigivõimu asutuste või muude avaliku võimu
kandjate vahel või kohaliku omavalitsuse üksuste riiklike ülesannete üle, koostöös, ministrite
22.05.2025
125
vahel või lahendab need kriisiolukorra juht. Eelnõuga ei piirata KOVide kohtulikku
kaebeõigust.
Oluline on lahendada vaidlused võimalikult madalal tasandil, kus nad tekivad. Nt kui
riigikaitselise kriisiolukorra ajal on KOVile andnud konkureerivad korraldused nii Kaitsevägi
kui ka Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO), on mõistlik asjaomases regioonis operatsiooni
juhtivatel isikutel vaidlus lahendada – kelle korraldust selles olukorras on mõislikum ja
vajalikum KOVil esmajärjekorras täita. Tähele tuleb panna ka seda, et kui näiteks KOVile on
antud samal ajal korraldus nii tsiviilkriisi lahendamiseks (nt Päästeamet) kui ka riigikaitselise
kriisi lahendamiseks (nt Kaitsevägi), siis tuleb KOVil täita esmajärjekorras Kaitseväe antud
korraldus. Vt ka eelnõu § 31 lõige 9 ning § 40 lõige 10.
Kui töötasandil ei suudeta konsensust saavutada ja kokku leppida, siis lahendatakse vaidlused
tavapärasel moel: seda teevad asutuse juhid või ka ministrid. Kriisiolukorra ajal võib ette tulla
vajadust olukordi kiiremini lahendada, seega kui need on põhimõttelised vaidlused, mida ei
õnnestu töökorras lahendada, siis on võimlik küsimused eskaleerida peaministri kui
kriisiolukorra juhi tasandil. Seega on eelnõus jäetud otsustusvabadus, millisel tasandil
probleeme lahendada, see oleneb probleemi olemusest ja osalistest.
Haldusekandjatel on enesekorraldusõigus, st võim asutuste ja üksuste moodustamise üle, võim
protsesside üle, võim ressursside üle. Haldusekandja enesekorraldusõigusesse on üldjuhul
keelatud sekkuda. Haldusülesannete täitmise kontroll toimub kas teenistusliku (VVSi §-d 93–
101) või haldusjärelevalve käigus (VVSi §-d 751–753). Sättega on loodud sõnaselgelt erikord
VVSi § 101 lõikes 3 sätestatust, mille kohaselt erinevatesse valitsemisaladesse kuuluvate
riigiasutuste õiguslikud vaidlused lahendavad asjaomased ministrid, ning kui kokkulepet ei
saavutata, lahendab vaidluse Vabariigi Valitsus. Vaidluste lahendamine valitsuse tasandil oleks
kriisiolukorra ajal liiga aeganõudev ning üksikute ülesannete täitmise või pädevusvaidluste
lahendamine koormaks valitsust üleliia, võttes arvesse kriisiolukorra faktilist tõsidust.
6. jagu
Korralduste andmine
§ 39. Kriisolukorra juhi pädevus kriisiolukorra ajal
Paragrahv 39 sätestab kriisiolukorra juhi juhtimisvolitused kriisiolukorra ajal. Eelnõu kohaselt
on kriisiolukorra juht peaminister. Kriisiolukorra juhi ülesanne on tagada Vabariigi Valitsuse
tegevuse ühtsus ja koordineeritus kriisiolukorra lahendamisel (vt ka eelnõu § 31 selgitus).
Praktikas peetakse peaministri oluliseks ülesandeks hoida valitsust koos ja tagada tema
töövõime. Seega võib öelda, et peaminister on nii valitsuse juht, moodustaja kui hoidja34.
Sisuliselt on see ka tavapäraselt peaministri ülesanne ning kriisiolukorra lahendamisel on sellel
veel eriti oluline tähendus, et valitsus oleks sellel olulisel hetkel ühtne, et valitsuse töövõime ei
oleks kriisiolukorra lahendamisel kuidagi häiritud.
Eelnõu lõige 1 sätestab, et kriisiolukorra ajal võib peaminister kui kriisiolukorra juht anda
kriisiolukorra lahendamiseks ministrile § 40 lõikes 1 sätestatud korraldusi tema
vastutusvaldkonnas. Tavapäraselt peaminister kui kriisiolukorra juht ei anna ministrile
34 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 93 kommentaarid, punkt 1. Kättesaadav:
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=102&p=93
22.05.2025
126
korraldusi, vaid ta annab suuniseid. PSi § 94 kohaselt juhib minister ministeeriumi ja korraldab
ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi. Minister ei ole oma tegevuses täiesti
iseseisev. Ministeerium on valitsusasutus ning allub valitsuse suunamisele ja
koordineerimisele. Valitsuse liikmena peab minister arvestama, et valitsuse tegevust juhib
peaminister. Minister vastutab oma tegevuse eest peaministri, valitsuse ja Riigikogu ees.35
Tavaolukorras juhib peaminister valitsuse tegevust poliitika kujundamisel ja elluviimisel. Tema
ülesanne on kindlustada, et valitsuse poliitika on kindlaks määratud ja ellu viidud. Valitsuse
poliitika peamiste seisukohtade määramise pädevus kuulub tavaolukorras Vabariigi Valitsusele
kui kollegiaalorganile. Peaministril puudub tavaolukorras õigus anda ministritele korraldusi
küsimustes, milles valitsus ei ole seisukohta kujundanud või otsust teinud.36
Sarnaselt RiKSiga antakse ka eelnõu kohaselt peaministrile kui kriisiolukorra juhile õigus anda
ministrile siduvaid korraldusi. Ministril tuleb korraldus täita oma valitsemisalas iseseisvalt ning
omal vastutusel. Kahtluse korral tuleb ministril küsida kriisiolukorra juhi seisukohta.
Kriisiolukorra juhil on õigus ja kohustus kontrollida nimetatud korralduste täitmist. Peaministri
korralduste andmise volitus on seotud peaministri pädevusega koordineerida kriisiolukorra
lahendamist ja tagada valitsuse tegevuse ühtsus.
Tegu on pigem ad hoc kiirete probleemide lahendamise tööriistaga, mitte süsteemsete
probleemide lahendamise võimalusega, viimasel juhul tuleb minister valitsuses välja vahetada.
Kriisi ajal on mõeldamatu, et kui üksikküsimuses ei toimi valitsuse sees koostöö, siis asub
peaminister esimese asjana ministrit välja vahetama. Sellisel juhul on vaja leida uus minister ja
anda talle aeg sisseelamiseks jms. Kriisi ajal on oluline üksikotsus kohe ära teha jsa kui ilmneb,
et on süsteemne probleem, siis rakenduvad PSi § 90 ja § 97 lõige 5.
Lõike 2 kohaselt on peaministrile kui kriisiolukorra juhile antud lisavolitus anda § 40 lõikes 1
sätestatud korraldusi kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale valitsusasutusele, kui minister
ei ole täitnud eelnevalt lõike 1 alusel talle antud korraldust või ei ole seda teinud õigel ajal.
Lõike 1 alusel antakse ministritele korraldusi juhul, kui need on hädavajalikud kriisiolukorra
lahendamiseks, seetõttu tuleb ka lõike 2 rakendamisel hoolikalt arvestada sama eesmärgiga. Et
tagada korralduse praktikas realiseerumine, tuleks seda teha lahendamise eest vastutava
valitsusasutusega koostöös. Nimetatud juhul tagab korralduse täideviimise kriisiolukorra
lahendamise eest vastutav valitsusasutus, rakendades vajaduse korral kõnesolevas seaduses
sätestatud volitusi. Ehkki kriisiolukorra juht saab anda vahetult korraldusi, siis selle vahetu
täitmine volitatakse kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale valitsusasutusele.
Nimetatud säte ei anna peaministrile pädevust teha kriisiolukorra lahendamise eest vastutava
asutuse üle teenistuslikku järelevalvet (nt otse PPA või Kaitseväe üle). Kriisiolukorra
lahendamise eest vastutaval valitsusasutusel tuleb lähtuda peaministri korraldustest, kuid
järelevalve korralduste täitmise üle toimub tavapärases korras. Näiteks kui kriisiolukorra
lahendamise eest vastutavaks asutuseks on PPA, kes võib saada korraldusi siseministrilt, siis
kriisiolukorra lahendamise juhtimisel võib PPA saada korraldusi ka peaministrilt. Peaministri
korraldused on ülimuslikud siseministri korralduste ees. See tagab ka vastavalt demokraatia
põhimõttele selguse küsimuses, millisel Vabariigi Valitsuse liikmel lasub vastutus parlamendi
35 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 94 kommentaarid, punkt 1 Kättesaadav:
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=103&p=94 36 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 93 kommentaarid, punkt 2 ja 3. Kättesaadav:
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=102&p=93
22.05.2025
127
ees. Seejuures kontrollib kriisiolukorra lahendamise eest vastutava valitsusasutuse tegevuse
õiguspärasust ja otstarbekust ehk teeb tema üle teenistuslikku järelevalvet siseminister.
Haldusülesande täitmist saab pidada õiguspäraseks, kui seda on teinud pädev haldusorgan
täitmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalselt, kaalutlusvigadeta
ja kooskõlas menetlusnormidega ning selle kohta koostatud dokument vastab vorminõuetele.
Haldusülesande täitmist saab pidada aga otstarbekaks, kui see on eesmärgipärane.
Haldusülesande täitmine on eesmärgipärane eelkõige, kui see vastab järgmistele tingimustele:
1) on kooskõlas Vabariigi Valitsuse või ministeeriumi elluviidava poliitikaga; 2) on kooskõlas
haldusekandja arengukava, täitmisplaani, eelarvestrateegia ja eelarvega; 3) on säästlik, tõhus ja
mõjus seaduse või selle alusel määratud eesmärgi suhtes; 4) on kooskõlas avalike huvidega.
Teenistusliku järelevalve pädevuse ministrile jätmine võimaldab korralduste täitmise
kontrollimisega tegeleda sisulisemalt ning hinnata vahetumalt ülesannete täitmise
eesmärgipärasust, proportsionaalsust jne.
Lõiked 3 ja 4. Sätestatakse püsiva kriisiülesande täitmisega seonduv. Püsivat kriisiülesannet
tuleb täitma asuda kriisiolukorra juhi või tema volitatud haldusorgani (nt Riigikantselei)
korraldusel, kui seaduses või seaduse alusel, sealhulgas Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis ei ole
sätestatud teisiti.
Kriisiolukorra juht saab otsustada:
1) milliseid ülesandeid täidetakse – seejuures võib määrata ka tingimused, mille saabumisel
peab ülesannet täitma asuma (nt sõjalise rünnaku korral);
2) kuidas seda tehakse – kuna volitusnorm on sõnastatud laialt („kuidas ülesannet täidetakse“),
võib valitsus või tema volitatud haldusorgan otsustada väga erinevate asjaolude üle, mida peab
ülesande täitmisel arvestama.
Kriisiolukorra juhil tuleb kriisiolukorra otsuse järel eraldi anda korraldus neile isikutele ja
asutustele, kes peavad asuma püsivaid kriisiülesandeid täitma, ning täpsustada, millises korras
seda teha tuleb, kui täitmise tingimused ei ole varem juba määratud.
Kriisiolukorra juhi (või tema volitatud haldusorgani) pädevuses on kehtestada (kui seda pole
varem kindlaks määratud) püsiva kriisiülesande täitmise maht, viis või selle täitmisele asumine,
või kui nende täitmine ei ole varem kindlaksmääratud korra järgi vajalik. Nt on varem kokku
lepitud, et asutus X tagab teatud hulga ressurssi asutusele Y, kuid kriisiolukorra ajal selgub, et
sellist mahtu ei ole vaja tagada. Säte on sarnane nt HOSi § 33 lõikega 1.
See, mis ulatuses ja viisil peab kriisiülesannet täitma ja millal seda täitma peab asuma, sõltub
konkreetsest olukorrast ja riigi eesmärkidest kriisiolukorra ajal. See tähendab, et kuigi eelnevalt
võib olla määratud, et üks või teine isik või asutus peab täitma mingit ülesannet, ei pruugi seda
tegeliku kriisiolukorra ajal vaja olla või see võib lausa takistada kriisi lahendamist (näiteks on
ülesande täitmiseks kasutatavat ressurssi vaja hoopis muu, olulisema ülesande täitmiseks).
Seetõttu peab säilima paindlik lähenemine, nii et ka püsivate kriisiülesannete puhul on võimalik
otsustada, et neid ei pea täitma või peab ülesandeid täitma väiksemas või suuremas mahus, kui
on määratud. Kui näiteks Kliimaministeeriumile on antud kriisiülesandeks kohustus tagada
Kaitseväele pidev ajakohane ülevaade ilmaoludest, siis peab Kliimaministeerium seda
kriisiolukorra otsuse järel tegema hakkama. Samas ei pruugi Kaitseväel olukorras, kus
sõjategevust veel ei toimu, olla vajadust selle teabe järele. Kriisiülesannete täitmise
22.05.2025
128
vähendamine ja peatamine aitab kasutada ressursse tõhusalt ja sellises ulatuses, mida on vaja
prioriteetsete ülesannete täitmiseks.
Kriisiolukorra juht võib volitada haldusorganit tema eest otsustama kriisiülesannete täitmise
aja, vähendamise ja peatamise. Näiteks võib peaminister anda vastavad volitused kriisiolukorra
lahendamise eest vastutavale asutusele või ka nt Riigikantseleile.
Kokkuvõtvalt on kriisiolukorra juhi ehk peaministri otsused kriisiolukorra ajal järgmised:
1) ühekordse kriisiülesande andmine;
2) eri valitsemisaladesse kuuluvate vaidluste lahendamine;
3) ministrile otse korralduste andmine;
4) kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele korralduse andmine, kui asutus seda
ise ei tee või ei tee õigel ajal;
5) püsiva kriisiülesande täitmisele asumise otsustamine ja selle mahu määramine, kui seda pole
varem määratud.
Võrdluseks Vabariigi Valitsuse otsused:
1) kriisiolukorra kehtestamine;
2) kriisiolukorra eesmärk;
3) kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse määramine, kui seda pole Vabariigi
Valitsuse kriisiplaanis või seaduses või kui mitme asutuse vastutusvaldkond kattub;
4) kui Kaitsevägi jätab täitmata määrused, korraldused, otsused, siis Vabariigi Valitsust tuleb
teavitada, ja Vabariigi Valitsus võib nõuda, et neid siiski täidetaks;
5) osaliselt või täielikult Vabariigi Valitsuse, ministri, valla- ja linnavolikogu või valla- ja
linnavalitsuse määruse täitmise või kehtivuse peatamine, kui see takistab vahetult kriisiolukorra
lahendamist;
6) kriisiolukorra ajal antud ministri, valla- ja linnavolikogu või valla- ja linnavalitsuse määruse
osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamine, kui see takistab vahetult kriisiolukorra
lahendamist;
7) sõjaseisukorra ajal vaherahu kehtestamine ja sõlmimine või rahulepingu sõlmimine ning
selle Riigikogule ratifitseerimiseks esitamine;
8) Kaitseväele korralduse andmine peatada lahingutegevus, kehtestada või sõlmida
lahinguväljal relvarahu, või katkestada kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane oma
tegevusega ei täida selle tingimusi;
9) finantssektori otsused;
10) meetmed: otsustab kas ise või volitab teist asutust: sideteenuste piiramine,
liikumispiirangud, avalike ürituste piirangud, Eestist lahkumise piiramine, ühingute tegevuse
lõpetamine, majandustegevuse piiramine, streikide keelamine, meediateenuste piiramine,
sidevahendite kasutamise piiramine, sõnumisaladuse piiramine, valdusesse sisenemine;
11) ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine;
12) tegevusvaru kasutuselevõtmine;
13) korraldus Kaitseväele alustada osalemist ning lõpetada üksuste osalemine kollektiivse
enesekaitse operatsioonil;
14) Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil
osalemiseks välisriigi relvajõududele ajutise riigis viibimise loa andmine, kui Eesti Vabariik ja
asjaomane välisriik on kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osalised.
§ 40. Kriisiolukorra ajal korralduste andmine
22.05.2025
129
Iga olukorra lahendamisel on oluline toimiv koostöö, samas aga peab olema olukorda
lahendavatel asutustel võimalik ka erimeelsuste korral kiiresti sekkuda ja olukord lahendada.
Kõikide erimeelsuste lahendamine Vabariigi Valitsuse või kriisiolukorra juhi tasemel ei taga
kiiret olukorra lahendamist ja ohu tõrjumist, samuti ei tohi liigselt koormata riigi keskset
juhtimist. Eeltingimused on, et selleks tavapäraselt õigustatud organ (nt vahetu juht) seda ise ei
tee või ei tee õigel ajal ning tavapärased vaidluste lahendamise mehhanismid ei tööta või on
liiga aeganõudvad (nt asutuse juhtide, ministeeriumide kaudu). Kergekäeliselt teise asutuse
töösse sekkuda ei tohi.
Korralduste andmine on võimalus täpsustada kas juba varem kokkulepitud ülesannet (nt püsivat
kriisiülesannet) või lahendada olukorra lahendamisel tekkinud probleeme ad hoc. Korralduste
andmisega ei sekkuta teise asutuse, juriidilise isiku, sealhulgas KOVi juhi pädevusse oma
asutuse suhtes, nimetatud juhil on kõik õigused oma asutust või organisatsiooni juhtida,
korralduse andja ei saa astuda tema asemele asutuse juhina. Nt kui Kaitsevägi soovib anda
korraldust Päästeametile, siis see saab olla üksnes konkreetse operatsiooni elluviimiseks ja selle
raames olev täpsustav ülesanne, korraldus. Kaitseväe juhatajal ei ole õigust seada Päästeameti
juhi eest tema asutuse ülesannete täitmise suhtes prioriteete, öelda, mis ülesandeid Päästeamet
täidab või ei täida. Või näiteks kui KOVile antakse korraldus, siis see ei saa olla KOVile uue
ülesande panemine (selleks tuleb panna ühekordne kriisiülesanne), vaid olemasoleva ülesande
täpsustamine või teisiti tegemine. Näiteks on KOVi ülesanne kohalike teede korrashoiu
tagamine, KOVile võib anda korralduse talvel lahti ajada Kaitseväe üksuste liikumiseks
vajalikud teed esmajärjekorras. Tegu ei ole KOVile olemuslikult uue ülesanne andmisega, vaid
olemasoleva ülesande täitmise täpsustamisega, prioriteetide seadmisega. Kui kasutada
militaartermineid, siis korralduste andmisega ei teki täielikku käsuõigust teise asutuse üle, vaid
see piirdub üksnes operatsiooniliste korralduste andmisega. Kehtivas õiguses on haldusesiseste
korralduse andmine kriisajal võimalik nt HOSi § 14 lõike 41 alusel, mille kohaselt võib
hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus hädaolukorra lahendamiseks anda täidesaatva
riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule avaliku võimu kandjale
korraldusi. Samuti näeb sarnase võimaluse ette RiKSi § 9 lõige 5, mille kohaselt võivad
Kaitseväe juhataja ja siseminister anda sõjaseisukorra ajal korraldusi valla- ja linnavalitsuse
liikmele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhile, ametnikule ja töötajale.
Sarnaselt eelnõu regulatsiooniga võib ka RiKS alusel anda sõjaseisukorra ajal korraldusi üksnes
juhul, kui need on vältimatult vajalikud vastavalt riigi sisejulgeoleku korraldamiseks või riigi
sõjaliseks kaitseks. Seda eelnõu § 4 lõike 3 põhimõttest lähtudes: „Tsiviilkriisiks valmistub ja
seda lahendab ning riigikaitset tagab iga asutus ja isik oma pädevuse kohaselt lähimuse
põhimõtet arvestades võimalikult madalal tasandil“ (nn lähimuse ja ülesannete jäävuse
põhimõte).
Paragrahviga 40 säilitatakse HOSi § 14 lõikes 41 lahendavatele asutustele ettenähtud õigus anda
nende juhitava olukorra lahendamiseks korraldusi, kui asutustevaheline koostöö ei toimi. Et
säilitada VVSi loogika, ei anta korraldusi asutuse poolt ministrile ja ministeeriumile.
Ministeeriumite vahelised küsimused tuleb lahendada ministrite vahel või siis valitsuses või
peaministri poolt. Kõnealused korraldused on oma olemuselt sarnased ka HOSi § 18 lõike 4
alusel antavate eriolukorra juhi korraldustega, erakorralise seisukorra juhi korraldustega (ErSSi
§ 25 alusel täitmiseks kohustuslikud teiste seas linnapeale ja vallavanemale), PäästeSi § 6 lõike
4 alusel antavate päästetöö või demineerimistöö juhi korraldustega. Võrreldes kehtiva õigusega
on täpsustatud korralduse andmise sisu. Korraldusi saab anda üksnes kriisiolukorra
lahendamise eest vastutav asutus, mis määratakse Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis eelnõu § 14
lõike 1 punkti 4 alusel. Näiteks vastutab küberrünnakute lahendamise eest Riigi Infosüsteemi
Amet, põgenike massilisest sisserändest tekkinud kriisiolukorra lahendamise eest PPA jne.
22.05.2025
130
Lõige 2 sätestab korralduste andmise üldpõhimõtte, et alati tuleb anda korraldus, mille puhul
on andja veendunud, et teine pool suudab seda ka täita, see on tema pädevuses ning tal on
vastavad oskused ja ressurss seda korraldust täita.
Lõige 3. RiKSi § 9 lõike 5 kohaselt võib Kaitseväe juhataja üksnes sõjaseisukorra ajal anda
valla- ja linnavalitsuse liikmele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhile,
ametnikule ja töötajale sõjaseisukorra lahendamist puudutavaid korraldusi juhul, kui need on
vältimatult vajalikud riigi sõjaliseks kaitseks. Väljavõte kehtiva RiKSi § 9 seletuskirjast:
Sarnaselt peaministriga antakse korralduste andmise õigus sisejulgeoleku tagamise valdkonna
eest vastutavale ministrile ning Kaitseväe juhatajale, kuid nemad võivad seda teha üksnes
sõjaseisukorra ajal selle lahendamiseks ning tingimusel, et need on vältimatult vajalikud nende
enda vastutusala korraldamiseks.37
Eelnõuga ühtlustatakse Kaitseväe poolt korralduste andmist selliselt, et oleks tagatud ühelt
poolt riigi sõjaliseks kaitseks valmistumine (rünnakut veel ei ole, kuid on sõjalise agressiooni
oht) ning teiselt poolt juba konkreetse sõjalise rünnaku ajal Eesti riigi kaitsmine. Selleks
nähakse ette, et Kaitsevägi saab anda korraldusi riigivõimu asutustele, sh KOVidele, alates
riigikaitselisest kriisiolukorrast (praegune kõrgendatud kaitsevalmidus), ükskõik, kas
Kaitsevägi on määratud riigikaitselise kriisiolukorra eest vastutavaks asutuseks või mitte, kui
eesmärk on valmistumine mobilisatsiooniks, sõjaseisukorra lahendamiseks või kollektiivse
enesekaitse operatsiooni läbiviimiseks. Näiteks võib riigikaitseline kriisiolukord olla otsustatud
põhiseadusliku korra kaitseks ning selle lahendamise eest vastutavad asutused on KAPO ja
PPA. Ohtu põhiseaduslikule korrale või rünnakut põhiseadusliku korra vastu on nii sisuliselt –
arvestades võimaliku vastase taotlust, tööriistu ja tegevuskäike – kui ka põhiseaduslikult pea
võimatu eristada Eesti riigi vastu suunatud sõjalisest rünnakust. Kõik need on sama
eksistentsiaalse ohu ilmingud Eesti Vabariigi iseseisvusele, sõltumatusele ja
konstitutsiooniliste põhimõtete kehtimisele.
Põhiseaduse kommentaaridest: Põhiseadusliku korrana mõistetakse riigi suveräänsust (st
iseseisvust ja sõltumatust), konstitutsionaalseid põhimõtteid ning põhiseaduslike
institutsioonide toimimise olulisi tingimusi. Iseseisvusena käsitatakse riigi eksisteerimist
eraldiseisva riigina ning keeldu muuta Eestit mõne riigi osaks. Sõltumatus tähendab, et ükski
välisriik ei saa anda Eestile kohustuslikke juhiseid ja nende täitmist kontrollida muul juhul, kui
Eesti on seda ise vabatahtlikult sõlmitud välislepinguga lubanud. Konstitutsionaalseteks
põhimõteteks on eelkõige demokraatia, õigusriigi, vabariigi, rahvusriigi, võimude lahususe ja
tasakaalustatuse, inimväärikuse ning põhiõiguste ja vabaduste austamise põhimõtted.
Eelnõu on koostatud eeldusel, et ohu korral põhiseaduslikule korrale peame valmis olema
sõjaliseks agressiooniks ja vastupidi – sõjalise agressiooni korral on vastase eesmärk õõnestada
ka põhiseadusliku korra kehtimist. Seega kui konkreetset olukorda lahendavad praegu KAPO
ja PPA, siis tuleb valmidust tõsta ka Kaitseväel, et olla valmis potentsiaalseks sõjaliseks
rünnakuks. Seetõttu on oluline, et Kaitsevägi saab anda korraldusi ka siis, kui ta veel ei ole
olukorda vahetult lahendav asutus, seega antakse eelnõuga Kaitseväele õigus anda vajaduse
korral korraldusi juba riigikaitselise kriisiolukorra ajal, mitte ainult sõjaseisukorra ajal, nagu on
kehtivas õiguses.
37 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/444b1af3-5b34-424d-bea0-2b211bb1a8b9
22.05.2025
131
Oluline on rõhutada, et Kaitsevägi ei saa anda kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale
asutusele korraldusi riigikaitselise kriisiolukorra ajal, mille eesmärk ei ole sõjalise valmisoleku
tõstmine. Näiteks kui riigis on kehtestatud erakorraline seisukord ning selle lahendamist juhib
KAPO, siis ei ole Kaitseväel õigust sekkuda teise lahendamise eest vastutava asutuse
operatsiooni juhtimisse.
Lõige 4. Kui kriise lahendavad asutused annavad teistele asutustele korraldusi, siis Kaitseväele
saab korraldusi (nt Terviseamet, Päästeamet, PPA, KAPO jne) anda üksnes Kaitseväe juhataja
või tema volitatud ülema nõusolekul. Nende hinnata on, kas Kaitsevägi saab olla kaasatud teise
asutuse vastutada oleva kriisi lahendamisse või seab korralduse täitmine ohtu riigi sõjaliseks
kaitseks valmistumise ja Kaitseväe valmiduse tõstmise. Sama põhimõte on lõikes 5 ka
Kaitseliidu puhul.
Lõiked 6 ja 7. Eesti Pank on sõltumatu institutsioon, kuid samas ka elutähtsa teenuse
korraldaja, kes lahendab makseteenuste, sularaharingluse ja makseteenuste osutamise tehniliste
tugiteenuste katkestuste olukordi. Seega on Eesti Pank osaks kriiside lahendamisel ning juhib
ka oma valdkonna kriisiolukordade lahendamist. Oluline on, et Eesti Pangale antud korraldused
püsiksid rangelt kriisi lahendamise fookuses ega tooks kaasa sekkumist Eesti Panga muudesse
ülesannetesse, seda rõhutab ka lõige 7.
Sama põhimõte kehtib ka KOVi kohta – KOV peab elutähtsa teenuse korraldajana tagama
kohalike teede sõidetavuse, kaugküttega varustamise ning veega varustamise ja kanalisatsiooni
– vt nt § 32 KOVi rollist Saaremaa tormist põhjustatud olukorra lahendamisel. Samuti pannakse
eelnõu §-ga 83 KOVile püsivad kriisiülesanded, mille täitmise tagamine on kriisiolukordade
ajal ääretult oluline. Kriiside lahendamisel on KOV osa riigi haldussüsteemist. Seega näeb
eelnõu ette, et KOVile võib anda korraldusi kriisiolukorra ajal talle pandud püsivate või
ühekordsete kriisiülesannete raames. See tuleneb PSi §-st 154, et KOVid on autonoomsed ning
ülesandeid antakse seadusega. Samuti on Riigikohus oma 3-4-1-10-09 lahendi punktis 19
selgitanud, et seaduse alusel võib kehtestada KOVi enesekorraldusõiguse vahetuid või kaudseid
piiranguid. Kehtivas õiguses on näiteks reguleeritud KOVidele korralduste andmine: HOSi §
14 lõikes 41, ErSSi § 18 lõike 2 punktis 1 ja RiKSi §-s 9. Näiteks annab RiKS Kaitseväe
juhatajale õiguse sõjaseisukorra lahendamiseks anda sõjaseisukorra lahendamist puudutavaid
korraldusi juhul, kui need on vältimatult vajalikud riigi sõjaliseks kaitseks, järgmistele
osalistele: valla- ja linnavalitsuse liikmele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse
juhile, ametnikule ja töötajale.
ETOdele korralduste andmine on sätestatud eelnõu § 74 lõikes 11.
Lõige 7 näeb ette, et kohe tuleb teavitada, kui antud korraldus on vastuolus korralduse saanud
asutuse või juriidilise isiku seadusega pandud ülesannetega, õiguste või kohustustega, või on
oht sellise vastuolu tekkeks. Näiteks ei tohi Finantsinspektsioonile antavad korraldused minna
vastuollu käesolevas eelnõus finantssektorile sätestatuga, kuna sekkumise ulatuse ja raamid
finantssektori suhtes sätestab eelnõu § 36. Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus ja
kriisiolukorra juht ei saa anda §-de 39 ja 40 alusel korraldusi, mis on § 35 alusel Riigikogu
pädevuses või läheksid §-s 36 sätestatud meetmetega vastuollu.
Koostöös korralduse andjaga tuleb leida lahendus korralduse õiguspäraseks täitmiseks.
Lõige 9 täpsustab selguse huvides, et korralduse võib anda ka haldusaktiga või halduslepinguga
või seadusega haldusülesannet täitma volitatud füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele
22.05.2025
132
isikule, kuna ka nemad on osa kriisi lahendamisest, kui avalik võim on olulise ülesande neile
delegeerinud. Kriisiolukorra lahendamise huvides tuleb korraldused täita viivitamata või
korralduse andja tähtajaks (lõige 10).
Nagu eelnõu § 4 lõige 4 sedastab, et riigikaitseline kriisiolukord prevaleerib tsiviilkriisi
kriisiolukorra üle, siis sellest tulenevalt tuleb täita ka riigikaitselise kriisiolukorra
lahendamiseks antud korraldus esmajärjekorras (lõige 11). Vaidlused lahendatakse eelnõu § 38
lõikes 3 sätestatud viisil (lõige 16).
Lõiked 12–14. Eelnõus säilitatakse kehtivas HOSi § 14 lõikes 41 lahendavale asutusele
ettenähtud õigus anda oma juhitava olukorra lahendamiseks korraldusi. Kuivõrd kriisiolukorra
ajal korralduste andmise regulatsioon säilib, siis on väga oluline, et kriisiolukorra lahendamise
mudeli kitsaskohad korralduste andmisega seoses oleks seaduses finantssektori puhul
käsitletud, mida HOSis, RiKSis ja ErSSis ei ole lahendatud, kuna finantskriise ei ole seni
vaadeldud osana hädaolukordadest, erakorralisest ja sõjaseisukorrast (ka kõrgendatud
kaitsevalmiduses). Kui finantssektori eriseadused tegelevad tavapärase finantsjärelevalvega ja
reguleerivad seda, siis käesolev seadus on nendest omakorda eriseaduseks ja tegeleb seal
konkreetselt kindlaks määratud olukorra lahendamisega. Sätete eesmärk on täpsemalt
reguleerida olukorrad, kui Finantsinspektsioon peab täitma talle käesoleva seaduse alusel antud
korraldusi, mh olukord, kui seda teeb näiteks Eesti Pank.
Lõikega 12 nähakse Finantsinspektsioonile ette pädevus käesoleva seaduse alusel antud
korralduse põhjal teha kriisiolukorra ajal järelevalve subjektidele ettekirjutus.
Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud seadused näevad ette kindlad alused, millal
Finantsinspektsioon saab ettekirjutusega järelevalve subjekti tegevusse sekkuda (nt kui on
avastatud või on vaja ära hoida õigusnormi rikkumine). Kõnealuse normiga luuakse täiendav
õiguslik alus ettekirjutuse või muu meetme rakendamiseks finantsjärelevalve subjektile ka
kriisiolukorra ajal. Samuti täpsustatakse, et Finantsinspektsioon võib korraldust täites kalduda
kõrvale õigusaktidest tulenevatest nõuetest nii palju, kui see on vajalik korralduse täitmiseks.
Siin all mõeldakse FISi § 2 lõikes 2 sätestatud õigusakte: FIS, krediidiasutuste seadus,
krediidiandjate ja -vahendajate seadus, kindlustustegevuse seadus, investeerimisfondide
seadus, kogumispensionide seadus, väärtpaberituru seadus, liikluskindlustuse seadus,
makseasutuste ja e-raha asutuste seadus, pandikirjaseadus ja väärtpaberite registri pidamise
seadus ning nende alusel kehtestatud õigusaktid.
Lõige 13 puudutab haldusmenetluse seaduse nõuete rakendamise erisust. Arvestades
kriisiolukorda kui tavapärasest toimimisest kõrvale kaldumist, siis esineb vajadus leevendada
korralduse alusel antava haldusakti kohta kehtivaid haldusmenetluse nõudeid. Eelnõu 8.
peatükk, mis sätestab haldusmenetluse erandid, rakendub üldjuhul vaid riigikaitselise
kriisiolukorra ajal ning teatud üksikjuhtumil erakorralise seisukorra ajal (menetlustähtaja
peatamine). Seega sellise kriisiolukorra ajal, mille raames pole erakorraline ega sõjaseisukord
välja kuulutatud, 8. peatüki sätted ei kohaldu. Eeltoodust tulenevalt annab lõige 13 võimaluse
finantssektori puhul jätta järgimata teatud haldusmenetluse reegleid, mis võivad viivitada
Finantsinspektsiooni poolt haldusakti andmist või toimingu sooritamist kriisiolukorra
lahendamisele kaasaaitamisel, nt neid HMSi sätteid, mis oluliselt raskendavad korralduse
tähtaegset täitmist. Nendeks on järgmised HMSi sätted: § 36 (Haldusorgani
selgitamiskohustus), § 37 (Dokumentidega tutvumine), § 40 (Menetlusosalise arvamuse ja
vastuväidete ärakuulamine), § 45 (Asja arutamine istungil) ja 5. peatükk (Vaidemenetlus).
Nimetatud normide välistuse eesmärk on võimalikult tõhusalt rakendada HMSi regulatsiooni
22.05.2025
133
teatud eranditega kriisiolukorra ajal, mille olustik nõuab avalikkuse ja finantsstabiilsuse
huvides kiiret ja efektiivset tegutsemist.
Lõike 14 eesmärk on tagada Finantsinspektsiooni haldusaktide jõustatavus võimalikult
lühikese aja jooksul, mida kriisiolukorra ajal tegutsemine ka eeldab, et arvestada kriisiolukorra
kiireloomulisusega. Haldusmenetluse põhimõte on, et haldusakt peab olema kooskõlas
haldusmenetluse seaduse §-ga 56 faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud. See põhimõte ei ole aga
kriisiolukorra ajal alati ajaressursi ja muutuvate olude tõttu ning Finantsinspektsiooni kiiret
tegutsemist nõudvates olukordades võimalik, sest haldusaktis üksikasjaliku, detailselt lahkava
põhjenduse sõnastamine, mis oleks hilisema võimaliku kohtuliku kontrolli käigus piisav, ei
pruugi tagada Finantsinspektsiooni haldusaktide efektiivset jõustamist. Nimetatud norm
võimaldab Finantsinspektsioonil anda vaid resolutiivosaga haldusakti. Põhjendamiskohustuse
puhul on osalist eeskuju võetud kehtivast FISist, st kui Finantsinspektsiooni juhatus annab vaid
resolutiivosaga haldusakti, siis põhjendused tuleb adressaadile esitada viie tööpäeva jooksul
resolutiivosa kehtima hakkamisest. Eelnevast tulenevat sätestatakse, et ka korralduste
täitmiseks antavaid haldusakte võib anda selliselt, et esmalt tehakse teatavaks haldusakti
resolutiivosa ja seejärel haldusakt tervikuna.
§ 41. Korralduse täitmine
Paragrahv 41 sätestab kriisiolukorra lahendamiseks antud korralduste täitmise.
Lõige 1 näeb ette võimaluse, et kui kriisiolukorra juhi antud korraldus on jäetud tähtpäevaks
täitmata, täidab korralduse andja selle ise, nt annab ise vajaliku haldusakti.
Säte on koostatud RiKSi § 9 eeskujul. Lisatingimusena sätestab lõige 2, et täita saab teise
asutuse eest korraldust üksnes siis, kui on vastavad oskused, teadmised, võimed (sh vahendid –
raha, inimesed) ning korraldus tuleb viivitamata täita tulenevalt ohust põhiseaduslikule korrale
või riigi kaitsmisele.
Seega esmaselt on korralduse adressaadile endale antud võimalus korraldus täita, kuid kui ta
seda mingil põhjusel täita ei saa või soovi, siis on antud volitus kriisiolukorra juhile ja
kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele. Oma olemuselt on tegemist haldusesisese
asendustäitmisega. Selliselt on tagatud piisav paindlikkus ja tõhus kriisiolukorra lahendamine,
arvestades seejuures asutuste enesekorraldusõigust.
5. peatükk
Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed
1. jagu
Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamine ning kaitsetagatised
Riigi julgeolek, riigikaitse ja ühiskonna turvalisus on PSi põhimõtete kohaselt väärtused, mille
kaitsmine annab legitiimse eesmärgi põhiõiguste piiramiseks nii rahuajal kui ka erikordades.
Mõlemal juhul aga tuleb arvestada üldise seadusereservatsiooni ja proportsionaalsuse
põhimõttega (PSi § 11).
22.05.2025
134
Põhiõiguste ja -vabaduste piiramine on üldjuhul lubatav PSi II peatükis sätestatud tingimustel
ja alustel. PSi § 130 esimese lause kohaselt võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal riigi
julgeoleku ja avaliku korra huvides seadusega ettenähtud juhtudel ja korras piirata isikute õigusi
ja vabadusi ning panna neile kohustusi. Paragrahv 130 annab täiendavad alused paragrahvis
loetlemata põhiõiguste piiramiseks. Paragrahvi teise lause kohaselt ei tohi piirata õigusi ja
vabadusi, mis on sätestatud põhiseaduse §-des 8, 11–18, § 20 lõikes 3, §-des 22 ja 23, § 24
lõigetes 2 ja 4, §-des 25, 27 ja 28, § 36 lõikes 2, §-des 40, 41 ja 49 ning § 51 lõikes 1. Teise
lause sõnastus „piirata ei tohi õigusi ja vabadusi“ ei tähenda keeldu lauses nimetatud põhiõigusi
üldse piirata, vaid erandit esimesest lausest. Teises lauses loetletud õiguste piiramine on
jätkuvalt lubatav II peatükis sätestatud tingimustel üldistel alustel.38
PSi § 124 lõige 1 sätestab Eesti kodaniku põhikohustuse kaitsta riiki. Põhikohustus on teataval
määral põhiõiguse vastandiks. Nii võib tuginedes piiriklauslita põhiõiguste piiramise
dogmaatikale tuletada ka PSi § 124 lõikest 1, et põhiõigusi on võimalik piirata, kui see on
vajalik muu põhiseaduslikku järku väärtuse või teise põhiõiguse kaitseks. Piirang on
demokraatlikus ühiskonnas vajalik siis, kui see on püstitatud eesmärgi ehk riigikaitse
saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.39
Eelnõu kohaselt on lubatav põhiõigusi ja -vabadusi piirata üksnes juhul, kui piirangud on
vältimatult vajalikud kriisiolukorra lahendamiseks. Kriisiolukord on kõigi käesolevas eelnõus
sätestatud põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamise eeltingimus. Meetmete
kehtestamisel on silmas peetud seda, et pelgalt kriisiolukord ei võimalda PSi teises peatükis
sätestatust ulatuslikumat põhiõiguste ja -vabaduste piiramist, sest PSi tähenduses on tegemist
rahuajaga. Seetõttu on 2. ja 3. jaos sätestatud üksnes need meetmed, mille kehtestamise
võimaluse puudumine võib suurel määral takistada kriisiolukorra, samuti riigikaitselise
kriisiolukorra lahendamist. 4. jaos on sätestatud need meetmed, mis on lubatavad erakorralise
seisukorra ja sõjaseisukorra ajal ja mille põhiseaduslikuks aluseks on § 130.
§ 42. Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamine
Paragrahv 42 näeb ette eelnõus sätestatud isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete
kohaldamise üldised põhimõtted, mida tuleb arvestada lisaks HMSis ja eriseadustes sätestatud
põhimõtetele.
Piiravateks meetmeteks on mis tahes õigusakti alusel isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravad
haldusaktid, toimingud ja halduslepingud (haldusaktid). Piiravateks meetmeteks on näiteks nii
KorSi, PPVSi, PäästeSi, TTKSi jne riikliku järelevalve meetmed kui ka eelnõus kriisiolukorra
lahendamiseks ettenähtud meetmed. Kriisiolukorra piiravateks meetmeks on üksnes kõnesoleva
eelnõu alusel kohaldatav põhiõigusi ja -vabadusi piirav haldusakt. Piiravateks meetmeteks on
ka kriisiolukorra ajal täidetavad kohustused (nt kodanikukohustus, asja sundvõõrandamine),
kui nimetatud kohustused pannakse haldusaktiga ning nendega piiratakse põhiõigusi ja -
vabadusi. Erinevalt muudest piiravatest meetmetest on kriisiolukorra piiravad meetmed nähtud
ette spetsiifiliselt kriisiolukorra lahendamiseks ning neid võib kohaldada kriisiolukorra ajal, sh
teatud meetmeid üksnes kriisiolukorra lahendamiseks välja kuulutatud erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal (nt avaliku ürituse ja koosoleku piiramine või teabe levitamise keelamine).
38 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 130 kommentaarid, punktid 1 ja 5. Kättesaadav:
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=143&p=130 39 Paloma Krõõt Tupay. Analüüs „Põhiseaduse riigikaitse ja sellega seoses eriolukorra ja erakorralise seisukorra
regulatsiooni muutmise vajadus, riigi erikordade tervikregulatsioon ja kõrgendatud kaitsevalmidus ning
põhiõiguste piirangute määratletus ja proportsionaalsus“, 2017, lk 58.
22.05.2025
135
Eelnõu tekstis kasutatakse piirava meetme terminit selles tähenduses, nagu on sätestatud lõikes
1, ehk piiravad meetmed on eelnõu 12. peatüki 2.–4. jaos ning §-des 105 ja 110 sätestatud
põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed.
Kriisiolukorra ajal kohaldatud piiravad meetmed aitavad kaasa kriisiolukorra lahendamisele.
Seda meedet ei saa kohaldada väljaspool kriisiolukorda ning meedet saab rakendada üksnes nii
kaua, kui kehtib kriisiolukord. Kriisiolukorra üle otsustab Vabariigi Valitsus, v.a kui
kriisiolukord loetakse tekkinuks automaatselt (vt eelnõu § 20 lõige 7). Vabariigi Valitsus hindab
süstemaatiliselt, kas kriisiolukorra asjaolud jätkuvalt esinevad. Kriisiolukord on aluseks kõigi
eelnõukohaste kriisiolukorra piiravate meetmete rakendamisele, sest kriisiolukorra
kindlaksmääramisega on tehtud kindlaks vajaliku ohu esinemine. Kriisiolukorra kehtestamine
ohuhinnangute alusel asendab KorSi § 24 lõikes 1 toodud ohuprognoosi nõuet40.
Haldusorganile, kes meedet kohaldab, jääb diskretsioon abinõude valimisel. Samas tuleb
arvestada, et kriisiolukord iseenesest ei ole kriisiolukorra piirava meetme ega muu piirava
meetme kohaldamise alus, vaid võimaldab kindlatel tingimustel piirata isiku põhiõigusi ja -
vabadusi teatud tavapärasest olukorrast erineva ulatuse või intensiivsusega. Seega peab
haldusorgan ka kriisiolukorra ajal pidevalt hindama, kas kriisiolukorra piirava meetme või muu
piirava meetme kohaldamise tingimused on täidetud. Kui need asjaolud on muutunud, siis on
haldusorganil kohustus omal algatusel menetlus uuendada ning kriisiolukorra piirava meetme
või muu piirava meetme haldusakt peatada, muuta või kehtetuks tunnistada.
Eelnõus sätestatakse kriisiolukorra piiravate meetmete kohaldamise õiguslikud alused.
Kriisiolukord, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukord, erakorraline ja
sõjaseisukord, ei välista aga muu seaduse alusel piiravate meetmete jätkuvat kohaldamist.
Kriisiolukorra ajal võivad politsei ja muud korrakaitseorganid avaliku korra tagamiseks endiselt
kohaldada KorSis ja eriseadustes sätestatud üld- ja erimeetmeid. Eelnõus eristatakse neid
kriisiolukorra piiravaid meetmeid, mida saab kriisiolukorra ajal Vabariigi Valitsus,
kriisiolukorra juht ning teatud juhtudel ka kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus
eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kohaldada tulenevalt meetmete intensiivsest
mõjust isikutele ja kogu ühiskonna toimimisele. Eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
saab lisaks jätkuvalt kohaldada kõiki neid meetmeid, mis on lubatavad kriisiolukorra ajal ja
enne kriisiolukordi sündmustes (nt korrakaitsesündmuse, kiirgusõnnetuse, epideemia korral),
arvestades eelnõus sätestatud erisusi.
Ühest küljest peaks olulisuse põhimõttest tulenevalt ulatuslike piirangute kehtestamise otsuse
tegema täidesaatva riigivõimu kõrgeim tasand ehk Vabariigi Valitsus. Teisest küljest on
kriisiolukorra lahendamine eelkõige eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal olemuslikult
aja poolest kriitiline tegevus. Eelnõu sätestab Vabariigi Valitsusele õiguse volitada osa piiravate
meetmete kohaldamine valitsusasutusele. See loob kriisiolukorraks Vabariigi Valitsusele
vajaliku paindlikkuse määrata vajaduse korral piiravate meetmete kohaldamise üle otsustavad
valitsusasutused nt juba kriisiolukorraks valmistumisel (st enne kriisiolukorra tekkimist ja selle
deklareerimist valitsuse või Riigikogu otsustes). Sellest tulenevalt on ka eelnõu vastavates
sätetes sõnastatud piirava meetme kohaldamiseks pädeva organina Vabariigi Valitsus või tema
volitatud valitsusasutus. Juhul, kui Vabariigi Valitsus on korraldusega volitanud mõne piirava
meetme kohaldamise (st ka selle kohaldamise otsustuse) valitsusasutusele, on valitsusasutus
automaatselt ka seotud meetme kohaldamise otsuse langetamisel ja selle kohaldamisel meetme
adressaadi suhtes seaduses sätestatud meetme kohaldamise aluse ja tingimustega ning
40 KorSi § 24 lõike 1 järgi on korrakaitseorganil lubatud kohaldada riikliku järelevalve erimeedet ohu
ennetamiseks, kui ohuprognoosile tuginedes saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib oht.
22.05.2025
136
haldusmenetluse üldiste põhimõtetega, sh proportsionaalsuse põhimõte, mille järgimist
nõutakse ka kõnesoleva eelnõu §-ga 43. Tuleb rõhutada, et eelnõu § 43 on sätestatud KorSi § 7
eeskujul just põhjusel, et kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse ametnik, kes
rakendab tavapärases tegevuses korrakaitseõigust, lähtuks põhiõigusi ja -vabadusi piirava
meetme kohaldamisel analoogsetest põhimõtetest. Samamoodi on nende põhimõtetega seotud
ka Vabariigi Valitsus, kui ta meetme kohaldamist asutusele edasi ei volita ja/või annab vastava
meetme kohaldamiseks ise Vabariigi Valitsuse korralduse.
Lõiked 3 ja 4. Kriisiolukorra ajal piiravate meetmete, st ka KorSi ja eriseadustes sätestatud
riikliku järelevalve meetmete kohaldamisel ei tohi kalduda kõrvale rahvusvahelise õiguse
üldtunnustatud põhimõtetest, näiteks ebainimliku ja julma kohtlemise keelust (vt EIÕKi art 3).
Kuna rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni art 27 järgi ei tohi osalisriik viidata
lepingu täitmata jätmise õigustusena oma riigisisesele õigusele, tuleb Eestil ka eriolukordades
järgida välislepingutest tulenevaid kohustusi ning jääda põhiõiguste ja -vabaduste piiramisel
lepinguga lubatud raamidesse.
Vabariigi Valitsuse otsused ja valitsusasutuste pädevuse piiravate meetmete kohaldamise
protsessis saab lühidalt kokku võtta järgmiselt:
22.05.2025
137
Joonis 11. Piiravate meetmete otsustamise skeem
§ 43. Proportsionaalsuse põhimõte
• VV määrab kriisiolukorda lahendavad asutused; • VV võib anda valitsusasutusele ette volituse kriisis ise otsustada ja kohaldada piiravat meedet.
Vabariigi Valitsuse KORRALDUS
"Vabariigi Valitsuse kriisiplaan"
• VV annab valitsusasutusele volituse otsustada ja kohaldada piiravat meedet kriisi ajal.
Vabariigi Valitsuse KORRALDUS
"Volituse andmine piirava meetme kohaldamiseks"
• VV otsustab ise piirava meetme kohaldamise või tema ainupädevuses oleva piirava meetme kohaldamise (VV-l puub õigus volitada teatud meetmete kohaldamist; nt äriühingu tegevuse peatamine, keelutund, Eestist lahkumise keeld).
Vabariigi Valitsuse KORRALDUS
"Piirava meetme kohaldamine"
• VV annab asutusele pädevuse teha riiklikku järelevalvet piirava meetme täitmise tagamiseks; • VV nimetab KorSi erimeetmed, mida pädev asutus tohib kohaldada konkreetse piirava meetme täitmise üle järelevalve tegemisel; • VV võib määrata asutuse, kes võib kohaldada vahetut sundi. • Pädev asutus võib erimeetmeid ja vahetut sundi kohaldada KorSis toodud alusel ja korras.
Vabariigi Valitsuse MÄÄRUS
"Volituse andmine riikliku järelevalve tegemiseks ja
erimeetme kohaldamiseks"
22.05.2025
138
Paragrahv 43 sätestab piiravate meetmete kohaldamiseks proportsionaalsuse põhimõtte
sarnaselt KorSi §-s 7 sätestatuga.
Osa piiravaid meetmeid (nt erakorralise ja sõjaseisukorra ajal rakendatavad) võimaldavad isiku
põhiõigusi ja -vabadusi äärmiselt ulatuslikult riivata ning nende täitmise tagamiseks võib
rakenda kõige intensiivsemaid haldussunnivahendeid, sh vahetut sundi. Kaalutlusõiguse
teostamisel rakendatav proportsionaalsuse põhimõte on seetõttu kriisiolukorra ajal keskse
tähendusega. Proportsionaalsuse põhimõttel on oluline roll ühelt poolt indiviidi õiguste ja
kohustuste tasakaalustamisel ning teiselt poolt avalike huvide ja riigivõimu erasfääri sekkumise
lubatavuse hindamisel. Proportsionaalsuse põhimõte on kriteeriumiks avaliku võimu
taotletavate eesmärkide ja põhiõiguste piirangute kaalumisel. Seetõttu on peetud vajalikuks
nimetatud põhimõtte sisu kõnealuses eelnõus sätestada sarnaselt KorSi §-ga 7 detailsemalt, kui
seda teevad HMSi § 3 lõige 2, mille kohaselt peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane,
vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes, ja HMSi § 5 lõige 2, mille kohaselt
viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja
kiiresti, vältides üleliigseid kulutusi ning ebameeldivusi isikutele. Kriisiolukorra meetmed
piiravad isiku põhiõigusi ja -vabadusi riikliku järelevalve meetmetega sama intensiivselt või
intensiivsemaltki. Kriisiolukorra meetmete kohaldamisel on proportsionaalsuse põhimõte
veelgi olulisem põhjusel, et kriisiolukorra lahendamiseks vajalikud meetmed on kirjeldatud
üldiselt ja sõltuvad paljuski konkreetsest üksikjuhtumist. Haldusmenetluse teiste üldiste
põhimõtete järgimise kohustus kriisiolukorra ajal toimuvas haldusaktide menetluses ei kao.
HMSi põhimõtted kehtivad edasi määral, mille kohta ei ole eelnõuga kehtestatud erandeid (vt
eelnõu 8. peatüki selgitused).
Eelnõu sätestab proportsionaalsuse põhimõtte selle klassikaliste koostisosade nimetamise
kaudu sarnaselt KorSi §-ga 7. Kohaldada võib mitmest sobivast ja vajalikust meetmest seda,
mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab. Meede peab koormama isikuid
ja avalikkust väikseimal võimalikul määral.41 Teiseks, kohaldada võib ainult sellist meedet, mis
on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist
nõudvat olukorda. Meetmega saavutatav kasu ei tohi olla selgelt ebaproportsionaalne meetmete
rakendamise tagajärjel tekkiva kahjuga – tegemist peab olema mõistliku vahekorraga.42
Kolmandaks – meedet võib kohaldada vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda
ei ole enam võimalik saavutada.
Meetme sobivuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamisel on tegemist väärtusotsustega.
Eelnõuga antakse haldusorganile nimetatud väärtusotsuste tegemiseks selgemad suunised.
§ 44. Piirava meetmete kehtivus
Paragrahv 44 sätestab piiravate meetmete omavahelise kehtivuse pärast kriisiolukorra
tekkimist, sh pärast eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamist.
Kriisiolukord, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukord, erakorraline või
sõjaseisukord, ei mõjuta seaduse alusel kehtestatud piiravate meetmete kehtivust.
Kriisiolukorra ajal kehtivad kõik varem kehtestatud piiravad meetmed edasi ning kriisiolukorra
lahendamise käigus peab haldusorgan uue haldusakti andmisel hindama vajadust kehtiv piirava
meetme haldusakt peatada, muuta või kehtetuks tunnistada. See tagab õigusliku järjepidevuse
selliselt, et õiguskord ning sellest tulenevad isikute õigused ja kohustused ei katke ka
41 RKPJK 06.03.2002. a otsus nr 3-4-1-1-02; RKHK 17.03.2003. a otsus nr 3-3-1-11-03. 42 RKHK 18.12.2002. a otsus nr 3-3-1-66-02.
22.05.2025
139
kriisiolukorra tinginud asjaolude ilmnemisel. Näiteks kui enne kriisiolukorda on politsei
kehtestanud KorSi alusel viibimiskeelu, siis kehtib see kriisiolukorra ajal edasi. Kui isik ei ole
võimeline kriisiolukorra tinginud asjaolude tõttu piiravat meedet täitma ning haldusorgan ei ole
piiravat meedet peatanud, muutnud või kehtetuks tunnistanud, hinnatakse tema käitumist
lähtuvalt vastavas õigusvaldkonnas kehtivatest vastutusest vabastamise tingimustest.
Erakorralise seisukorra ajal kohaldatud piirav meede kehtib edasi, kui erakorraline seisukord
lõpeb seoses sõjaseisukorra väljakuulutamisega ja piirava meetme aluseks olnud asjaolu ei ole
ära langenud. See tagab õigusliku järjepidevuse ka siis, kui kriisiolukorra ajal vahetub selle
lahendamiseks kohalduv erikord: erakorraline seisukord läheb üle sõjaseisukorraks.
Haldusorganil on siiski kohustus hinnata, kas erakorralise seisukorra ajal kohaldatud piirava
meetme asjaolud esinevad või on sõjaseisukorra väljakuulutamise tõttu ära langenud.
Sõjaseisukorra lahendamiseks uue piirava meetme kohaldamisel võib haldusorgan peatada,
muuta või tunnistada kehtetuks varasemaid, sh erakorralise seisukorra lahendamisel kohaldatud
piirava meetme haldusakte.
Sõjaseisukorra ajal kohaldatud piirav meede kehtib edasi, kui sõjaseisukord lõpeb ja sellele
järgneb erakorralise seisukorra väljakuulutamine ja piirava meetme aluseks olnud asjaolu ei ole
ära langenud. See tagab õigusliku järjepidevuse ka siis, kui sõjaseisukorra lõppemisel
kuulutatakse välja erakorraline seisukord. Kahe seisukorra kohaldamise asjaolud on piisavalt
sarnased, et eelduslikult esinevad asjaolud, mis sõjaseisukorra ajal andsid aluse piirava meetme
kohaldamiseks, edasi ka erakorralise seisukorra lahendamise ajal. Haldusorganil on siiski
kohustus hinnata, kas sõjaseisukorra ajal kohaldatud piirava meetme asjaolud jätkuvalt
esinevad või on erakorralise seisukorra väljakuulutamise tõttu ära langenud. Erakorralise
seisukorra lahendamiseks uue piirava meetme kohaldamisel võib haldusorgan peatada, muuta
või tunnistada kehtetuks varasemaid, sh sõjaseisukorra lahendamisel kohaldatud piirava
meetme haldusakte.
HMSi § 61 lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja
lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui
seadus ei sätesta teisiti. Kriisiolukorra ajal kohaldatud kriisiolukorra meetmed on suunatud
kriisiolukorra lahendamisele ning kriisiolukorra lõppemisel kaotavad ilma eriotsuseta
kehtivuse. Haldusorgan peaks siiski adressaate teavitama kriisiolukorra meetmete lõppemisest
või need haldusaktid formaalselt kehtetuks tunnistama, kui kriisiolukorra meetme eesmärk
saavutatakse enne kriisiolukorra lõppemist, et kõigile õigussuhte osalistele oleks selge, millised
õigused ja kohustused kehtivad. Haldusakti täitmine ja selle eesmärgi saavutamine on erinevad
asjad: kui haldusakti täitmine on eelduslikult nii adressaadile kui ka haldusorganile arusaadav,
siis „eesmärgi saavutamine“ on määratlemata õigusmõiste ja seda, millal on eesmärk
saavutatud, saab hinnata haldusorgan. Formaalset kehtetuks tunnistamist ei ole tarvis teha, kui
haldusaktis eneses on selgelt kindlaks määratud haldusakti kehtivuse tingimused. Näiteks on
haldusaktis sõnaselgelt esitatud, et haldusakt kehtib kuni kriisiolukorra lõppemiseni.
Kriisiolukorra lõppemine tehakse teatavaks nii massiteabevahendites kui ka Riigi Teatajas.
Näiteks võib tuua sidevahendite kasutamise piiramise kriisiolukorra ajal piirkonnas, kuhu on
pärast sõjaseisukorra lõppemist ja erakorralise seisukorra kehtestamist jäänud terroristlikud
grupid, kelle tegevus ohustab põhiseaduslikku korda. Taolises olukorras on sideteenuste ja
sidevahendite kasutamise piiramine proportsionaalne piirav meede, kuna väljaspool pädevate
haldusorganite kontrolli olevate sidevahendite kaudu edastatav teave korrakaitseorganite või
Kaitseväe üksuste liikumise kohta võib anda vastasele olulise eelise rünnakute planeerimisel.
22.05.2025
140
Kriisiolukorra ajal kehtivad muu seadusega või selle alusel antud haldusaktiga kehtestatud
põhiõiguste ja -vabaduste piirangud edasi kuni seaduses või haldusaktis nimetatud asjaolude
saabumise, piirangu aluseks oleva haldusakti muutmise või lõppemiseni või piirangu kehtetuks
tunnistamiseni. Spetsiifiliselt kriisiolukorraks ettenähtud meetmed ei saa kehtida edasi pärast
kriisiolukorra lõppemist, sest nende kohaldamise eelduseks on kriisiolukorra, sh selle
lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra esinemine.
Lõike 2 kohaselt kehtib kriisiolukorra ajal eelnõu alusel kohaldatud piirav meede kuni selle
kehtetuks tunnistamiseni või muutub kehtetuks, kui kriisiolukord lõpeb. Kui eelnõukohase
piirava meetme eesmärk saavutatakse enne kriisiolukorra lõppemist või seda ei ole enam
võimalik saavutada, tunnistab haldusorgan piirava meetme kohaldamise haldusakti kehtetuks
või lõpetab meetme kohaldamise. Muude kriisiolukorra ajal kohaldatud meetmete puhul, mille
kohaldamise alus ei tulene eelnõust, vaid muust seadusest, on haldusorganil kohustus kaaluda
nende meetmete lõpetamist või muutmist. Eelduslikult on kriisiolukorra ajal või kriisiolukorra
lahendamiseks muu seaduse alusel kohaldatud piiravate meetmete puhul arvestatud
kriisiolukorra asjaoludega ning pärast kriisiolukorra lõppemist on need piiravad meetmed
ulatuse, intensiivsuse, kohustuste tasakaalu vms üksikasjade poolest ülemäärased.
§ 45. Lepinguliste kohustuste rikkumise vabandatavus
Paragrahviga 45 sätestatakse need juhud, millal füüsiline isik ei vastuta rahaliste kohustuste
täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tuleneva lepingu rikkumise eest.
Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva
kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕSi
§ 101 lõike 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse
täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4)
taganeda lepingust või öelda lepingu üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega
viivitamise korral nõuda viivist. Kohustuse rikkumine on küll vabandatav, kui võlgnik rikkus
kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja
mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või
lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava
asjaolu või selle tagajärje ületaks (VÕSi § 103 lõige 2). Seejuures võib aga lepinguga ette näha,
et isik vastutab oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata.
Lepingulise kohustuse rikkumine on vabandatav, kui riik on vähendanud või peatanud isikutele
makstavaid rahalisi hüvitisi ja pensioni, tööandja on vähendanud riigikaitselisest
kriisiolukorrast tingitud asjaolude tõttu palka või töötasu või isik on kutsutud
kaitseväekohustuse täitmisele ehk on asunud riigikaitselise kriisiolukorra ajal täitma sõjaaja
ametikoha ülesandeid. Nimetatud juhtudel on isikule seadusega antud täiendav kaitsetagatis,
kuivõrd suure tõenäosusega tekib isikul raskusi oma lepinguga võetud kohustuste täitmisega
(nt laenu- või liisingulepingust tulenevate maksete tasumisega). Kuivõrd ühelt poolt nõuab riik
isikutelt suuremat talumiskohustust, siis teiselt poolt vastukaaluks annab riik täiendava
kaitsetagatise. Juriidilistel isikutel on võimalik riske maandada lepingutingimustega.
Lepinguliste kohustuste rikkumine ei ole vabandatav automaatselt hüvitiste, toetuste ja pensioni
maksmise peatamisel või vähendamisel, palga või töötasu maksmise peatamisel ega ka sõjaaja
ametikoha ülesannete täitmisel. Näiteks sõjaaja ametikohale asudes ei pruugi isiku sissetulek
võrreldes rahuaja ametikohaga väheneda, see võib isegi suureneda (nt kui isikul puudus üldse
eelnev sissetulek). Rikkumine ei pruugi olla vabandatav isegi siis, kui isiku sissetulekud
22.05.2025
141
vähenevad. Isik peab tõendama, et tema rahalise kohustuste täitmata jätmisest või
mittenõuetekohasest täitmisest tulenev lepingu rikkumine on seotud tema sissetulekute
vähenemisega või sõjaaja ametikohale asumisega. Selleks peab isik esitama avalduse
võlausaldajale.
Muudes aspektides kohaldub üldine VÕSi vabandatavuse regulatsioon.
Eelnõuga kavandatav rahaliste kohustuste täitmata jätmise vabandatavus tähendab seda, et isik
vabaneb kahju hüvitamise kohustusest ning viiviste maksmise kohustusest. VÕSi §-st 105
tulenevalt säilib võlausaldajal siiski õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust
taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda.
Eelnõus sätestatakse sõnaselgelt, et tegemist on imperatiivse normiga. Sama sätte lõikes 1
sätestatust füüsilise isiku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
VÕSi § 103 lõige 3 sätestab, et kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine
vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. See tähendab, et
vabandatavus vabastab vastutusest üksnes aja eest, millal vääramatu jõud kohustuse täitmist
reaalselt takistas.
§ 46. Täitemenetluse peatamine
Paragrahv 46 sätestab täiendavad juhud, millal füüsilise isiku suhtes rahaliste nõuete ning
rahaliste ja varaliste karistuste sundtäitmise võib peatada.
Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 46 sätestab juhud, millal kohtutäitur võib peatada
täitemenetluse. Kohtutäitur peatab täitemenetluse muu hulgas kohtulahendi esitamisel, kui selle
kohaselt tuleb täitemenetlus või täitetoiming peatada. Seejuures võib kohus võlgniku avalduse
alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on
võlgniku suhtes ebaõiglane. Otsuse tegemisel tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid
asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda (TMSi § 45).
Kohtutäitur saab oma kaalutlusõiguse alusel otsustada täitemenetluse peatamise näiteks
võlgniku aja-, asendus- või reservteenistuses viibimise puhul (TMSi § 46 lõike 2 punkt 3).
Kohtutäituril puudub eraldi alus täitemenetluse peatamiseks, kui isik asub tegevteenistusse või
kui isikul tekivad raskused täitedokumendi või kokkulepitud maksegraafiku nõuetekohase
täitmisega kriisiolukorrast tulenevatel asjaoludel.
Olukorras, kus füüsiline isik jättis täitedokumendi vabatahtlikult täitmata, sealhulgas rahalise
karistuse ja varalise karistuse tasumata, või kokkulepitud maksegraafiku nõuetekohaselt
täitmata, kuna riik on vähendanud või peatanud talle hüvitiste ja toetuste maksmist, töötaja
vähendanud palka või töötasu või on ta asunud riigikaitselise kriisiolukorra ajal sõjaaja
ametikoha ülesandeid täitma, ei peaks kohus igal üksikjuhtumil asuma kaaluma, kas
täitemenetluse jätkamine oleks isiku suhtes ebaõiglane. Kuna kriisiolukorra ajal on riigil õigus
rakendada isiku suhtes suuremat talumiskohustust, siis tagab eelnõu isikule, et
talumiskohustusest tulenevalt ei toimuks täitemenetluses füüsilise isiku vara realiseerimist,
kuivõrd see võib isikule kaasa tuua täiendavad toimetulekuraskused, aresti (vt TMSi § 201
lõiked 1 ja 11) või vangistuse (vt TMSi § 206 lõige 2). Juriidiliste isikute puhul ei näe eelnõu
ette erandeid täitemenetluse peatamiseks.
22.05.2025
142
Seejuures ei peatu füüsilise isiku suhtes rahaliste nõuete ning rahaliste ja varaliste karistuste
sundtäitmine automaatselt hüvitiste ja toetuste maksmise peatamisel või vähendamisel, palga
või töötasu maksmise peatamisel ning sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisel. Kohtutäitur
peatab täitemenetluse üksnes juhul, kui isiku kohustuste täitmata jätmise ja sissetulekute
vähenemise või riigikaitselise kriisiolukorra ajal sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise vahel
on tuvastatud põhjuslik seos.
Täitemenetlus peatatakse isiku avalduse alusel, kuna kohtutäitur ei tea, kas isiku suhtes esineb
eelnõu §-s 46 toodud aluseid või mitte (nt kas on vähendatud palka või toetusi või kes on asunud
sõjaaja ametikohale). Isik peab avaldusele lisama tõendi, kust nähtub, et palka on vähendatud
või toetuste maksmine peatatud.
Kohtutäitur peab seejärel kaaluma, kas võlgniku sissetulekud on vähenenud sellises mahus, et
täitemenetluse peatamine on õigustatud. Kaalumine on oluline just sissenõudja huve silmas
pidades, kuna oleks ebaproportsionaalne peatada täitemenetlus olukorras ja jätta sissenõudja
ilma laekuvast summast, kui näiteks toetuse maksmise peatumise tõttu väheneb isiku sissetulek
80 eurot, kuid tema palk on säilinud ja tal oleks tegelikult võimalik oma võlgnevus
sissenõudjale tasuda.
2. jagu
Kriisiolukorra ajal kohaldatavad piiravad meetmed
§ 47. Sideteenuse ja sidevõrgule juurdepääsu piiramine
Paragrahv 47 annab Vabariigi Valitsusele või tema volitatud valitsusasutusele õiguse
kriisiolukorra ajal panna, arvestades olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi, sideettevõtjale
ettekirjutusega kohustuse piirata lõppkasutajale sideteenuse osutamist või juurdepääsu
sidevõrgule, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste
ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) preambuli punkti 11 kohaselt ei piira
direktiivi sätted liikmesriikide võimalusi võtta vajalikke meetmeid selleks, et tagada oma
oluliste turvalisusega seotud huvide kaitse, tagada avalik kord ja julgeolek, muu hulgas võivad
riigi reguleerivad asutused kõnealuste meetmete raames kehtestada elektrooniliste sideteenuste
osutajatele erikohustusi ja proportsionaalseid kohustusi. ELi direktiivid, mis reguleerivad
sideteenuste osutamist ja sidevõrkude toimimist, ei kehtesta aluseid kriisiolukorra ajal
piirangute seadmisele. Eeltoodu on põhjendatav ka liikmesriikide ainupädevusega riigi
julgeoleku ja turvalisuse tagamisel. Sideteenuse osutamist Eestis reguleerib elektroonilise side
seadus (edaspidi ESS).
Eelnõu §-s 47 kasutatakse ESSis sätestatud terminoloogiat. Sideettevõtja on ESSi § 2 punkti 5
kohaselt isik, kes osutab lõppkasutajale või teisele üldkasutatava elektroonilise side teenuse
osutajale sideteenust. Sideteenust osutatakse üldkasutatava elektroonilise side võrgu (edaspidi
sidevõrk) kaudu. Lõppkasutaja on klient, kes ise ei osuta üldkasutatavat elektroonilise side
teenust (ESSi § 2 punkt 27). Sidevõrk on võrk, mille kaudu osutatakse sideteenust, mis
võimaldab teabe edastamist elektroonilise side võrgu lõpp-punktide vahel (ESSi § 2 punkt 71)
ehk kliendile on loodud juurdepääs või võimalus juurdepääsuks üldkasutatavale elektroonilise
22.05.2025
143
side võrgule. Elektroonilise side võrk on ESSi § 2 punkti 8 kohaselt ülekandesüsteem koos selle
tööks vajalike lülitusseadmete ning muude tugisüsteemidega, mis võimaldab signaalide
edastamist ja suunamist kaabli kaudu, samuti raadio, optiliste või muude elektromagnetiliste
vahenditega. Muu hulgas on elektroonilise side võrgud, sõltumata nende kaudu edastatava
informatsiooni iseloomust, satelliitvõrk, telefonivõrk, andmesidevõrk, mobiiltelefonivõrk,
ringhäälinguvõrk, kaabellevivõrk ja elektrikaablisüsteem, kui seda kasutatakse signaalide
edastamiseks või suunamiseks.
Üldkasutatav elektroonilise side teenus (edaspidi sideteenus) on teenus, mida sideettevõtja
pakub vastaval sideteenuse turul üldistel alustel kõikidele isikutele, ilma et isikud peaksid
vastama mingitele neid teistest sarnastest isikutest eristavatele tunnustele. Teenus on
üldkasutatav eelkõige siis, kui selle osutamine on kestev ja järjepidev ning seda pakutakse
sisuliselt ühesugustel tingimustel (ESSi § 2 punkt 68). Sideteenus on näiteks telefoniteenus,
kaabelleviteenus, mobiiltelefoniteenus, andmesideteenus, virtuaalvõrguteenus.
Siinjuures tuleb eristada elektroonilise side teenust, mis on teenus, mis seisneb kokkulepitud
tingimustel tervikuna või peamiselt signaalide edastamises või suunamises elektroonilise side
võrgu kaudu (ESSi § 2 punkt 6) ehk nt võrguteenus, lairibateenus, multipleksimisteenus
(meedia- ja andmesideteenuse ühtseks digitaalseks andmevooks muutmine ja edastamine).
Sideteenust osutatakse lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel.
ESS kohustab sideteenuse lepingus sätestama tingimused, mis piiravad sideteenusele ja
rakendusele juurdepääsu ning nende kasutamist. ESS ei kohusta sõnaselgelt lepingus kindlaks
määrama, et sideteenust piiratakse, kui lõppkasutaja levitab teatud teavet või pakub sideteenuse
kaudu teatud teenuseid, mis on õigusvastase sisuga või kujutavad ohtu avalikule korrale või
riigi julgeolekule.
ESSi § 96 lõike 1 punkti 15 kohaselt peavad lõppkasutajaga sõlmitud sideteenuse lepingus
sisalduma muu hulgas tingimused, mis piiravad sideteenusele ja rakendusele juurdepääsu ning
nende kasutamist. ESS ega muud seadused ei täpsusta, millistel juhtudel tuleks sideettevõtjatel
juurdepääsupiiranguid kohaldada. ESS võimaldab sideettevõtjatel leppida sideteenuse
lepinguga kokku, millistel juhtudel on tegemist lepingu olulise rikkumisega, mis võivad kaasa
tuua teenusele piirangute kehtestamise. ESSi § 98 lõige 9 annab Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile õiguse nõuda, et sideettevõtja piiraks kliendi juurdepääsu sideteenusele või
kõne valimise võimalust numbrile, kui see on põhjendatud pettuse või väärkasutuse tõttu.
Kuivõrd kliendi poolt ükskõik millise sisuga informatsiooni edastamine ei ole käsitatav pettuse
või väärkasutusena, siis puudub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil võimalus ESSi
alusel ettekirjutuse tegemiseks olukorras, kus kliendi edastatava teabe sisu põhjustab vajaduse
piirangu seadmiseks – teabe edastamine kujutab ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale.
ESSi § 66 annab sideettevõtjale õiguse piirata sidevõrgule juurdepääsu. Eelnõuga luuakse
(lisaks ESSi §-dele 98 ja 66) täiendav sideteenuste ja sidevõrgu piiramise alus, mida on
volitatud kohaldama Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus.
Sideteenuste või sidevõrgule juurdepääsu piiramisel on vahetu mõju teenuse tarbijatele, kelle
juurdepääsu sidevõrgule või sideteenusele piiratakse.
Eelnõu §-s 47 sätestatud meede võib riivata:
1) PSi §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust, sest ettekirjutusega võib piirata ettevõtja õigust oma
omandiga vabalt ringi käia;
2) PSi §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, sest ettekirjutusega on võimalik seada piiranguid
teenuse osutamisele;
22.05.2025
144
3) PSi §-s 45 sätestatud sõna- ehk väljendusvabadust, sest ettekirjutusega on võimalik piirata
isikute ligipääsu sideteenustele ja -võrgule, sh sotsiaalmeediale.
Punktides 1 ja 2 nimetatud õigused on lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused.
Sõnavabadus on kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigus, mida on õigus piirata
avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks.
Kriisiolukorra ajal piiratakse sõnavabadust avaliku korra ning teiste inimeste õiguste ja
vabaduste kaitseks. Näiteks ulatuslike küberrünnakute korral võib olla vajadus kaitsta erinevaid
võrgu- ja infosüsteeme ning piirata sideteenust. Niisamuti võib olla vajadus seada prioriteete
sidevõrgu kasutamisele ning määrata, millised asutused saavad kriisiolukorra ajal
esmajärjekorras kasutada näiteks telefoni- või mobiilside võrku.
Ka ilma erakorralist või sõjaseisukorda välja kuulutamata on võimalik riigi julgeolekule ja
avalikule korrale tuginedes põhiõigusi ja -vabadusi piirata, kuid iga konkreetne piirang peab
olema proportsionaalne ähvardava ohuga. Meede ei ole kehtivas õiguses uus. Ka HOSi § 33
lõikes 2 on eriolukorra juhile eriolukorra ajaks antud samasisuline volitus. Samas HOSi alusel
on sideteenuste ja sidevõrgu piiramine lubatud üksnes siis, kui see on vajalik eriolukorra
väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks. Meede on vajalik, kuna HOSi § 33
lõikes 2 sätestatud meede kaotab pärast käesoleva eelnõu jõustumist kehtivuse. HOSi § 33 lõike
2 kohaselt on nimetatud meede kohaldatav eriolukorras juhul, kui see on vajalik eriolukorra
väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks. Eelnõuga ei seata nimetatud
piirava meetme kohaldamist sõltuvusse mõne erikorra (eriolukord, erakorraline seisukord,
sõjaseisukord) väljakuulutamisest, vaid arvestades meetme eesmärki võib meetme kohaldamise
otsustada kohaldamise aluse olemasolul ka kriisiolukorra ajal.
Meede on eesmärgi saavutamiseks sobiv, sest kui riigil on kriisiolukorra ajal õigus teha
ettekirjutus, kus määratakse kindlaks sideteenuse osutamise ja sidevõrgule juurdepääsu
tingimused, peab ettevõtja teenust nendel tingimustel osutama. Kui ettevõtja seda ei tee, on
võimalik rakendada haldussunnivahendeid. See tähendab, et meetme kaudu on võimalik
eesmärk saavutada.
Meede on ka mõõdukas, sest kriisiolukord on sündmus, mis ähvardab kogu ühiskonda ja võib
ähvardada riigi eksistentsi ning seda ei ole võimalik või ei saa lahendada tavapäraste
meetmetega. See tähendab, et ohus võib olla riigi julgeolek, põhiseaduslik kord, avalik kord
ning väga paljude inimeste elu või tervis ning tekkida võib väga suur majanduslik kahju.
Tegemist on suure ohuga, mille tõrjumiseks võib kasutada ka intensiivsemalt isiku
põhiõigustesse sekkuvaid meetmeid. Selleks et põhiõiguste riive oleks piisavalt selge ja
ettenähtav, on meetme kohaldamist kitsendatud.
Enne sideteenuste või sidevõrgu piiramise otsuse tegemist peab haldusorgan välja selgitama,
millised on võimalikud mõjud meetme kohaldamisel ning millised on sideettevõtja võimalused
haldusakti täita. Haldusmenetluses tuleb haldusorganil välja selgitada näiteks, kas võrgu
arhitektuur ning haldamisest tulenevad tehnoloogilised nüansid ning sideettevõtja tegelik
suutlikkus võimaldab saavutada haldusaktiga taotletavat eesmärki.
Sõjategevusest tingituna võib olla vaja piirata kõnesidet või lõpptarbijatele edastatavat
andmesideteenust, et tagada piisav kõne- või internetiühendus kriisiolukorra lahendamisel
osalevatele asutustele. Kuna meediateenuse edastus toimub üldjuhul sideteenuse vahendusel,
siis sellise piiranguga võib kaasneda negatiivne mõju isikule, kes ei saa täielikult meediateenuse
tarbimist jätkata (nt ei pruugi televisiooniteenused olla samas ulatuses või täielikult igal pool
22.05.2025
145
ligipääsetavad). Samas on piirangu kehtestamine legitiimne, sest piirangu eesmärk ei ole
iseenesest meediateenuste piiramine. Isik ei pruugi omada juurdepääsu meediateenustele väga
erinevatel põhjustel. Näiteks ka tormi tõttu tekkinud internetikatkestuste tõttu, mis
likvideeritakse prioriteetsuse järjekorras, võib isiku ligipääs meediateenustele olla raskendatud
või puududa. Meediateenuseid tohib jätkuvalt piirata meediateenuste seaduse alusel või
erakorralise ja sõjaseisukorra ajal eelnõu §-de 64 ja 65 alusel.
Kuna sideteenuste piiramine võib mõjutada ka finantssektorit (nt sularaha kättesaadavust), siis
on vajalik, et sideteenuste piiramise ettekirjutus oleks ka Eesti Panga ja Finantsinspektsiooniga
eelnevalt koordineeritud.
Nimetatud piirava meetme täitmise üle tehakse eelnõu 12. peatüki 3. jaos sätestatu kohaselt
riiklikku järelevalvet ning pädeval riikliku järelevalve ülesannet täitval valitsusasutusel on
õigus sideteenuse ja sidevõrgule juurdepääsu piiramise kohustuse jõustumisel kasutada
järelevalveülesande täitmisel ka KorSi vastavaid erimeetmeid. Eelnõu § 157 kohaselt võib
Vabariigi Valitsus määrusega volitada valitsusasutuse täitma riikliku järelevalve ülesannet
piirava meetme täitmise üle ja kohaldama KorSis nimetatud riikliku järelevalve erimeedet
juhul, kui vastavat riikliku järelevalve ülesande täitmise pädevust ei ole kehtestatud seadusega.
§ 48. Liikumispiirang
Paragrahv 48 sätestab Vabariigi Valitsusele või tema volitatud valitsusasutusele õiguse
kehtestada piirava meetmena liikumise piiranguid. Vabariigi Valitsus või tema volitatud
valitsusasutus võib kriisiolukorra ajal ajutiselt keelata isiku viibimise teatud kohas või
kohustada teda sellest kohast lahkuma, samuti ajutiselt keelata isikul teatud territooriumilt
lahkumise ning kehtestada muid nõudeid ja tingimusi isikute liikumisele avalikus kohas, kui
see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Eelnõuga antakse Vabariigi Valitsusele või tema
volitatud valitsusasutusele õigus kohaldada piirava meetmena teatud kohtades viibimise keeldu,
mis on sarnane erimeetmega, mida kohaldavad korrakaitseorganid riikliku järelevalve
ülesannete täitmisel KorSi § 44 alusel. Erinevalt KorSis sätestatust ei kohaldata seda piiravat
meedet nn isikule lähenemiskeelu kehtestamiseks. Meede on vajalik kriisiolukorra ajal teatud
kohas (tänav, maantee lõik ja sellega külgnev ala, sadama ala, hoone jms) viibimise piiramiseks,
kui isikute viibimine nendes kohtades takistab või raskendab kriisiolukorra lahendamist, samuti
kui isikute viibimine selles kohas võib seada ohtu nende enda elu ja tervise. Samuti on
kriisiolukorra operatiivse lahendamise eesmärgil oluline, et kriisiolukorra lahendamise eest
vastutav asutus saaks ise operatiivselt reageerida ja piiranguid seada. Mõeldamatu on, et nt
sõjaseisukorra ajal tuleb KorSi §-s 44 sätestatud viibimiskeelu kehtestamiseks teatud kohas
paluda Kaitseväel iga kord PPA abi. Liikumispiirangust intensiivsem meede on eelnõu §-s 59
sätestatud keelutund, mis hõlmab kogu riiki või väga suurt territooriumi ja selle kehtestab
Vabariigi Valitsus, kui see on vajalik erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lahendamiseks.
Erinevalt KorSis sätestatud erimeetmest (viibimiskeeld) sätestatakse eelnõuga ka õigus ajutiselt
keelata isikul teatud kohast lahkumine ning kehtestada muid nõudeid ja tingimusi isikute
liikumisele avalikus kohas. Sellel on oluliselt erinev sisu, kui on KorSi §-s 44 sätestatud
viibimiskeelul, kuna viibimiskeeluna ei ole käsitatav viibimiskohustus. Erinevalt
viibimiskeelust võimaldab liikumispiirang kohustada isikut viibima teatud kohas, nt
siseruumides, elukohas või linnas. Kui liikumispiirang kehtestatakse määramata arvu isikute
suhtes üldkorraldusena, teavitab meedet kohaldanud valitsusasutus viivitamata avalikkust
liikumispiirangu territooriumist ning selle kehtestamisest ja lõpetamisest. Samuti võib
kehtestada muid nõudeid ja tingimusi isikute liikumisele avalikus kohas, kui see on vajalik
22.05.2025
146
kriisiolukorra lahendamiseks (COVID-i kriisi näitel maski kandmise kohustus avalikus kohas,
konkreetse vahemaa või inimeste hulga hoidmise kohustus teatud kohas, ruumides).
Olemuslikult on nii viibimiskeeld kui ka teatud kohas püsimise kohustus (viibimiskohustus) ja
erinevate nõuete seadmine isikute vabale liikumisele oma riive ulatuselt sarnased, sest need
abinõud piiravad PSi §-ga 34 tagatud põhiõigust vabalt liikuda ja elukohta valida. Tegemist on
kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigusega, sest seda võib seaduses sätestatud
juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides,
loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna
kaitseks, alaealise või raske vaimse tervise häirega inimese järelevalvetuse ärahoidmiseks ja
kriminaalasja menetluse tagamiseks. Liikumise piirangute kohaldamisel tuleb arvestada eelnõu
§ 44 lõikega 1, mille kohaselt kriisiolukord, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud
eriolukord, erakorraline või sõjaseisukord, ei mõjuta seaduse alusel kehtestatud piiravate
meetmete kehtivust. Samamoodi tuleb järgida eelnõu §-s 43 sätestatud põhimõtteid:
1) kohaldada võib mitmest sobivast ja vajalikust meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust
eeldatavalt kõige vähem kahjustab;
2) kohaldada võib ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega
taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ja
3) meedet võib kohaldada vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam
võimalik saavutada.
Kui liikumise piiramine kehtestatakse määramata arvu isikute suhtes üldkorraldusena, teavitab
meedet kohaldanud haldusorgan viivitamata avalikkust liikumise piiramise kohast ning selle
kehtestamisest ja lõpetamisest. Samuti tuleb analoogselt kehtivale korrakaitseõigusele
võimaluse korral liikumise piiramise kohaldamise koht arusaadavalt tähistada ja säilitada isiku
juurdepääs tema elu- või tööruumile. Tähistamine võib seisneda nii vastavate siltide
väljapanemises kui ka koha lindiga piiramises vm viisil arusaadavalt märgistamises. Juhul kui
tähistamine ei ole võimalik kohast tulenevate iseärasuste tõttu, ei pea seda tegema.
Nimetatud piirava meetme täitmise üle tehakse ka riiklikku järelevalvet ning pädeval riikliku
järelevalve ülesannet täitval valitsusasutusel on meetme jõustumisel õigus kasutada
järelevalveülesande täitmisel ka KorSi vastavaid erimeetmeid. Eelnõu kohaselt võib Vabariigi
Valitsus määrusega volitada valitsusasutuse täitma riikliku järelevalve ülesannet piirava
meetme täitmise üle ja kohaldama KorSis nimetatud riikliku järelevalve erimeedet.
§ 49. Avaliku koosoleku pidamise ja ürituse korraldamise keelamine
Paragrahvi 49 kohaselt võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus eriolukorra,
erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal keelata avaliku koosoleku pidamise või avaliku
ürituse korraldamise, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sõltumata nende
eesmärgist ning toimumise kohast. Nimetatud piirang võib olla vajalik meeleavalduste
vältimiseks, suurte rahvahulkade kogunemiste vältimiseks, kiirgusõnnetuse korral inimeste
liikumise piiramiseks jne.
Avalike ürituste korraldamine ja koosolekute pidamine on tegevus, mille kaudu realiseeritakse
kogunemisvabadust. Kehtivas õiguses on kogunemisvabaduse piiranguid võimalik seada nii
KorSi, HOSi, RiKSi kui ka ErSSi alusel.
Kogunemisvabaduse piirangud võivad olla selle keelamine (nt KorSi § 62, HOSi § 32 lõige 1,
ErSSi § 17 lõike 1 punkt 6, RiKSi § 20 lõige 2), laialisaatmine või muu lõpetamine (KorSi §
22.05.2025
147
73), osavõtjate arvu piiramine selle rahumeelsuse ja kontrollitavuse tagamiseks või üksikute
isikute koosolekul osalemise või neil oma seisukohtade väljendamise keelamine (KorSi § 71),
samuti karistamine keelatud koosoleku korraldamise või sellel osalemise eest (KarSi § 265) või
koosoleku korraldamise eest seaduses sätestatud nõudeid rikkudes (KarSi § 2641).
Kogunemisvabaduse piiranguks on ka ettekirjutus viia koosolek läbi muul ajal või muus kohas,
kui on korraldaja soovinud (KorSi § 69).43
Piirangu kohaldamisel tuleb arvestada põhimõtet, et kriisiolukorra ajal jäävad kehtima ka
eriseaduste alusel kehtestatud piirangud, kui nende kehtestamise aluseks olnud eeldused ei ole
ära langenud. Avalike koosolekute piirangud on olulisel määral reguleeritud KorSis (§-d 61–
73) ning KorS kohaldub ka kriisiolukorra ajal. KorSi § 62 järgi on (automaatselt) keelatud
korraldada või pidada koosolekut, mis:
1) on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu või põhiseadusliku korra
vägivaldsele muutmisele;
2) õhutab vägivaldselt rikkuma Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust;
3) õhutab vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele,
päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või
sotsiaalse seisundi alusel või
4) mille eesmärgiks on kuritegude toimepanemine või nendele õhutamine.
KorSi § 62 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtumid ohustavad kriisiolukorra lahendamist ning
seega kattuvad ka eelnõu § 49 kohaldamise eesmärgiga, kuid ei kata seda täielikult. Tuleb
silmas pidada, et KorSi §-d 69 ja 72 võimaldavad koosoleku aega ja kohta muuta või koosoleku
keelata avalikku korda ähvardava ohuga seoses. Sellest johtuvalt on eriolukorra, erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal avalike ürituste ja koosolekute piiramine või nende keelamine eelnõu
kohaselt lubatud, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.
Kuivõrd KorSi alusel on avalike koosolekute keelamine ja piiramine lubatud prefekti otsusega,
siis on eriolukorras, erakorralise või sõjaseisukorra ajal avaliku ürituse ja koosoleku piiramine
lubatud Vabariigi Valitsuse või tema volitatud täidesaatva riigivõimu asutuse haldusaktiga.
Sarnaselt teiste eelnõus sätestatud piiravate meetmetega tehakse ka nimetatud piirava meetme
täitmise tagamiseks eelnõu 12. peatüki 3. jaos sätestatu kohaselt riiklikku järelevalvet ning
pädeval riikliku järelevalve ülesannet täitval valitsusasutusel on õigus piirava meetme
jõustumisel kasutada riikliku järelevalve tegemisel KorSi erimeetmeid vastavalt eelnõu §-s 157
sätestatule.
§ 50. Teadete ja õigusaktide avaldamise kohustus
Paragrahv 50 sätestab kriisiolukorra ajal teadete ja õigusaktide avaldamise kohustuse.
Vabariigi Valitsus, kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus, samuti
nende volitatud isik võivad kriisiolukorra ajal kohustada massiteabevahendi valdajat,
elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või edastama olemasolevatest
tehnoloogilistest lahendustest lähtudes tasuta, muutmata kujul ja ettenähtud ajal kriisiolukorra
lahendamiseks vajalikke teateid ning käesolevas eelnõus sätestatud juhul õigusakte (nt §-s 29
sätestatud kriisiolukorra otsuse avaldamine).
43 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 47 kommentaarid, punkt 10. Kättesaadav:
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=52&p=47
22.05.2025
148
Teadete või õigusaktide avaldamise kohustuse panemisel tuleb arvestada, et kohustatud
subjektil (nt elektroonilise side ettevõtjal) oleks asjakohase teate avaldamiseks ka vastav
tehniline võimekus.
Paragrahv 50 sätestab massiteabevahendi valdajale, elektroonilise side ettevõtjale, aga ka nii
füüsilisele kui ka juriidilisele isikule (sh avalik-õiguslik ja eraõiguslik juriidiline isik) kohustuse
tagada kriisiolukorra ajal kiire ja efektiivne teavitustöö. Kriisiolukorra ajal on elanikkonna
õigeaegne teavitamine erisugustest ohtudest ja nendest tingitud olukorrast ning selle
lahendamiseks ellu viidavatest tegevustest kriitilise tähtsusega. Ohtudest ja nende ennetamiseks
vajalike meetmete rakendamisest teavitamata jätmine võib tuua kaasa raskeid tagajärgi, näiteks
evakuatsiooni õigeaegne alustamine aitab päästa tsiviilelanike elu ja tervist, teabe puudumine
aga tõkestab selle eesmärgi saavutamist.
Paragrahvis sätestatu suhtes kehtib ka erinorm viivitamatus olukorras ohuteadete edastamiseks.
Nimelt nähakse eelnõu §-ga 87 ette üksnes viivitamatute ohuteadete edastamine ning sellega
seotud kohustused ei sõltu kriisiolukorra olemasolust. Eelnõu §-ga 87 sätestatud teavituste
eesmärk on tagada elanikkonna kohene reageerimine paljude inimeste elu ja tervist vahetult
ohustavale sündmusele (vt selgitusi eelnõu § 87 kohta).
Õigesti valitud massiteabevahendit (televisioon, päevalehed, online-meedia) kasutades jõuab
teave palju suurema osani elanikest kui ainult Riigi Teatajas, Ametlikes Teadaannetes või
riigiasutuste veebilehtedel avaldamise korral. Võttes arvesse asjaolu, et erinevate
teavituskanalite (internetiportaalid, telekanalid, paberkandjal ajakirjandusväljaanded,
mobiilisõnumid jne) kättesaadavus võib kriisiolukorra ajal olla ebakindel, on Vabariigi
Valitsusel, kriisiolukorra juhil, kriisiolukorra lahendamise eest vastutaval asutusel või tema
volitatud isikul vaja tagada samal ajal mitmesuguste teavituskanalite kasutamine, et kindlustada
sel viisil kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku teabe jõudmise sihtrühmani. Kiiresti suure ringi
isikuteni jõudev teave võib olla väga vajalik nii riigi toimimise tagamiseks kui ka sõjalise
tegevuse ettevalmistamise või hilisema korraldamise toetamiseks.
Sarnaselt teiste eelnõus sätestatud piiravate meetmetega tehakse ka nimetatud piirava meetme
täitmise tagamiseks eelnõu 12. peatüki 3. jaos sätestatu kohaselt riiklikku järelevalvet ning
pädeval riikliku järelevalve ülesannet täitval valitsusasutusel on õigus piirava meetme
jõustumisel kasutada riikliku järelevalve tegemisel KorSi erimeetmeid vastavalt eelnõu §-s 157
sätestatule.
3. jagu
Riigikaitselise kriisiolukorra ajal kohaldatavad piiravad meetmed
§ 51. Riigikaitselise kriisiolukorra meetmed
Paragrahvis 51 sätestatakse riigikaitselise kriisiolukorra, seahulgas mobilisatsiooni ja
demobilisatisooni meetmed. Lõike 1 kohaselt võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal ning
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks kohaldada eelmises
jaos sätestatud meetmeid. Tegemist ei ole uue muudatusega, nimetatud piiravate meetmete
kohaldamine on sätestatud samamoodi ka RiKSi § 15 lõikes 4 ja §-s 22. Enne riigikaitselist
kriisiolukorda võib mobilisatsiooni ettevalmistamiseks kohaldada ka eelnõu § 54 lõikes 1
sätestatud piiravat meedet samamoodi RiKSi § 24 lõikega 1.
22.05.2025
149
Lõikes 2 sätestatakse ka sarnaselt eelnõu §-ga 56 (vt eelnõu § 56 selgitust), et enne
riigikaitselise kriisiolukorra otsustamist kohaldatud käesoleva eelnõu eelmises jaos otsustatud
meetmed kehtivad edasi seni, kuni ei otsustata teisiti. See aitab tagada selguse, et kriisiolukorra
ajal kohaldatud piiravad meetmed kehtivad edasi ka siis, kui Vabariigi Valitsus kehtestab
riigikaitselise kriisiolukorra.
§ 52. Isikut tõendava dokumendi kaasas kandmine
Paragrahv 52 sätestab isikut tõendava dokumendi kaasas kandmise kohustuse riigikaitselise
kriisiolukorra ajal.
Paragrahv annab Vabariigi Valitsusele või tema volitatud valitsusasutusele õiguse
riigikaitselise kriisiolukorra ajal kohustada isikut avalikus kohas kaasas kandma isikut
tõendavat või muud isikusamasuse tuvastamist võimaldavat dokumenti. Kohaldatav meede on
vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, et tuvastada isikuid, kes liiguvad nt teatud hoonete
ümbruses, liikumispiirangute ajal tänavatel eesmärgiga tabada isikusamasuse kontrollimisel nt
diversante ka enne erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamist riigikaitselise kriisiolukorra
ajal, mistõttu muudetakse eelnõuga meetme n-ö lävendit. Kehtivas õiguses saab Vabariigi
Valitsus kehtestada dokumentide kaasas kandmise kohustuse erakorralise seisukorra ajal, kui
see on nt vajalik politseitunni rakendamiseks (ErSSi § 17 lõike 1 punktid 3 ja 4).
Isikut tõendavate dokumentide seadus ei kohusta isikut kaasas kandma isikut tõendavat või
muud dokumenti, mille alusel oleks võimalik isik tuvastada. Isiku tuvastamiseks ei saa
dokumendi kaasas kandmise kohustust panna ka muu kehtiva seaduse alusel. PPA või muu
korrakaitseorgan võib KorSi § 32 alusel tuvastada isikusamasuse. Isikusamasust võib tuvastada
avalikku korda ähvardava ohu ennetamise või ohu kahtluse korral selle väljaselgitamise ja
tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise eesmärgil. Isikusamasuse tuvastamiseks on
korrakaitseorganil õigus peatada isik või sõiduk, milles isik viibib, ning nõuda temalt isikut
tõendava dokumendi esitamist, samuti saada temalt ütlusi, mis võimaldavad isikusamasuse
tuvastamist. Isikusamasuse võib tuvastada kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel või muul
õiguspärasel viisil (nt päring rahvastikuregistrist või muust seaduse alusel loodud
andmekogust).
Kriisiolukorra ajal on vaja kiiresti tuvastada isikud, kes võivad olla potentsiaalseks ohuallikaks,
sh kriisiolukorra eesmärke ohustavad isikud. Ohutuvastamise oluline komponent on avalikus
kohas viibivate isikute isikusamasuse tuvastamise võimalus, kuna anonüümsus on avalikku
korda ohustavate süütegude toimepanemist soodustav asjaolu. Isikusamasuse tuvastamine vaid
isiku ütluste alusel ning sellega kaasneva andmekogudesse tehtavate päringute abil on aja- ja
inimressursikulukas toiming. Lisaks oleks esitatud andmete õigsuse kontrollimine
välitingimustes keerukas. Kriisiolukorra ajal võib sideteenus olla märkimisväärselt häiritud,
mis takistab kaugligipääsu korrakaitseasutuste käsutuses olevatele andmekogudele. Eespool
loetletud toimingud on kriisiolukorra ajal äärmiselt koormavad ning ressursinappuse tõttu satub
ohtu isikute turvalisuse tagamine.
Dokumentide kaasas kandmise kohustuse eesmärk on kriisiolukorra lahendamiseks isikud
kiirelt tuvastada. Meetmega on võimalik saavutada soovitud eesmärki ning meede on isiku
õigusi vähe riivav, mistõttu võib meedet pidada proportsionaalseks. Isik võib oma
isikusamasust tuvastada nii isikut tõendava dokumendiga kui ka muu dokumendiga, mis
võimaldab isiku tuvastamist. Isikusamasuse tuvastamiseks on vaja teha kindlaks isiku nimi ja
22.05.2025
150
isikukood või selle puudumisel sünniaeg. Nimetatud piirava meetme täitmise üle tehakse
eelnõu 12. peatüki 3. jaos sätestatu kohaselt riiklikku järelevalvet ning pädeval riikliku
järelevalve ülesannet täitval haldusorganil on õigus isikut tõendavate dokumentide kaasas
kandmise kohustuse jõustumisel kasutada järelevalveülesande täitmisel ka KorSi vastavaid
erimeetmeid. Eelnõu § 157 kohaselt võib Vabariigi Valitsus määrusega volitada valitsusasutuse
täitma riikliku järelevalve ülesannet piirava meetme täitmise üle ja kohaldama KorSis
nimetatud riikliku järelevalve erimeedet.
§ 53. Kaitseväekohustuslase Eestist lahkumise piiramine
Lõike 1 järgi võib Vabariigi Valitsus riigikaitselise kriisiolukorra ajal mobilisatsiooni
ettevalmistamiseks ja korraldamiseks kehtestada Eestist lahkumise keelu vähemalt 18-aastasele
kaitseväekohustuslasele ning sõjaaja ametikohale nimetatud isikule, kui see on vajalik
mobilisatsiooni korraldamiseks.
RiKSi § 15 lõike 1 järgi võib Vabariigi Valitsus kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal kehtestada
töökohustuse rakendamise tagamiseks Eestist lahkumise keelu töö- või teenistussuhtest
tuleneva töökohustusega isikule. RiKSi § 18 lõike 1 järgi on Vabariigi Valitsusel sama õigus
ka sõjaseisukorra ajal.
RiKSi § 24 lõike 1 järgi võib Vabariigi Valitsus mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja
korraldamiseks kehtestada Eestist lahkumise keelu vähemalt 18-aastasele
kaitseväekohustuslasele ning sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu
tegevliikmele. Sõjaaja ametikohale võib nimetada nii kaitseväekohustusega kui ka
kaitseväekohustuseta isikuid. Seetõttu on sätte sõnastust võrreldes kehtiva seadusega muudetud
üldisemaks, säilitades senise eesmärgi.
PSi § 35 järgi on igaühel õigus Eestist lahkuda. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel
ja korras piirata kohtu- ning kohtueelse menetluse tagamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks. PSi §-
s 35 sätestatud igaühe õigust Eestist lahkuda võib pidada PSi §-ga 34 tagatud liikumisvabaduse
osaks.44 Riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsis45 on asutud seisukohale, et
kõrgendatud kaitsevalmiduses (põhiseaduse mõistes rahuajal) kohalduv RiKSi § 15 lõige 1, mis
seab riigikaitselise töökohustusega ametnikule või töötajale täieliku välismaale reisimise keelu,
ei ole kooskõlas põhiseaduse §-s 35 sätestatuga. Seevastu RiKSi § 24 lõike 1 alusel
kehtestatavat keeldu võib pidada õigustatuks PSi § 124 lõike 3 alusel. Viidatud säte näeb ette,
et kui seadus ei näe teenistuse erilaadi huvides ette teisiti, on Kaitseväes ja asendusteenistuses
olevatel isikutel kõik põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused. PSi § 124 lõikega 3
antakse kaitseväekohustuslaste põhiõiguste piiramiseks täiendav õiguslik alus. RiKSi § 24 lõike
1 alusel kehtestatav lahkumise keelu adressaatide ring on piiratud ja eesmärgipärane.
Eesti riigikaitsemudel põhineb laial riigikaitsel, mille üheks osaks on kohustusliku
kaitseväeteenistuse käigus väljaõpetatav reserv. Sõjalise riigikaitse planeerimisel on suure
tähtsusega, et mobilisatsiooni ajal teavitaksid võimalikult kaitseväeteenistusse kohustatavad
isikud oma asukohast.
44 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 35 kommentaarid, punkt 2. Kättesaadav:
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=40&p=35 45 Paloma Krõõt Tupay. Analüüs „Põhiseaduse riigikaitse ja sellega seoses eriolukorra ja erakorralise seisukorra
regulatsiooni muutmise vajadus, riigi erikordade tervikregulatsioon ja kõrgendatud kaitsevalmidus ning
põhiõiguste piirangute määratletus ja proportsionaalsus“, 2017, lk-d 63 ja 74.
22.05.2025
151
Lõige 2 paneb isikule, kelle suhtes Eestist lahkumise keeldu kohaldatakse, kohustuse teavitada
Kaitseressursside Ametit46 või Eesti Vabariigi välisesindust viivitamata sellest, kui ta juba asub
Eestist väljaspool. Eesti Vabariigi välisesinduse teavitamine võib olla kiirem viis oma
asukohast teada andmiseks, kui infovahetus on Eestiga häiritud. Selle sätte puhul on
kaitseväekohustuslasepoolse teavitamise eesmärk võimalikult kiire ja efektiivne
võitlusvõimeliste sõjaaja üksuste formeerimine.
Teavitamiskohustuse säte riivab PSi §-s 26 sätestatud isiku õigust perekonna- ja eraelu
puutumatusele. Tegemist on kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigusega, mida võib
piirata seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste
õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
Teavitamiskohustuse panemine on oluline kõigi Eestis viibivate isikute parema kaitse
tagamiseks. Kaitseväekohustuslase teavitamiskohustuse täitmine võimaldab riigil teavitada
isikut tema suhtes kehtivast kohustusest. Samuti võimaldab see abinõu planeerida paremini
kaitseväekohustuse rakendamist ning selle tagamiseks riigist lahkumise keelu kehtestamist, sest
see võimaldab paremat ülevaadet isikutest, kes on Eestist lahkunud. Tegemist on vähe riivava
abinõuga, mistõttu võib meedet pidada proportsionaalseks.
Riigist lahkumise keelu kohaldamise eesmärk on tagada, et kaitseväekohustuslane on
mobilisatsioonikäsu saamisel (KVTSi § 15610 jj alusel) võimeline võimalikult kiiresti minema
kogunemiskohta ja asuma täitma sõjaaja ametikohast tulenevaid ülesandeid. Riigist lahkumise
keeld on selleks sobiv, sest välismaalt Eestisse naasmine on ajamahukam ning välismaal
viibides ei pruugi kaitseväekohustuslane mobilisatsioonikäsku kätte saadagi.
Muud meetmed, mis tagaksid kaitseväekohustuslase kiire reageerimise mobilisatsioonikäsu
korral, oleksid elukohast lahkumise keeld võib viibimiskeeld (teatud piirkonnast lahkumise
keeld), samuti kaitseväekohustuslase kinnipidamine. Kõik alternatiivsed sobivad meetmed
piiravad ilmselgelt kaitseväekohustuslase õigusi ja vabadusi rohkem kui riigist lahkumise
keeld. Eesti riigi territoorium on piisavalt väike, et ükskõik millisest kohast riigis on võimalik
ilmuda kogunemiskohta mõne tunni jooksul. Seega puudub vajadus piirata
kaitseväekohustuslaste liikumist riigi sees. Ainsaks vähem koormavaks meetmeks on
kaitseväekohustuslaste teavitamine mobilisatsioonikäsu andmise kavatsusest.
Mobilisatsioonikäsu andmise kavatsusest teavitamise korral ei ole takistatud
kaitseväekohustuslaste riigist lahkumine. Seetõttu võib riigist lahkumise piirangu puudumisel
tekkida riigil vajadus korraldada välismaal viibivate kaitseväekohustuslaste eraldi teavitamine,
nende tagasitoomise kulu katmine või nende otsimisega seotud kulud. Riigikohus on pidanud
mõju riigieelarvele isegi sedavõrd oluliseks, et õigustanud sellega isiku vabaduse piiramist (vt
eespool). Seetõttu ei ole kaitseväekohustuslaste teavitamine mobilisatsioonikäsu andmise
kavatsusest sobiv meede ning võib tuua kaasa vastupidise tagajärje, sh takistada Kaitseväe
ülesannete tõhusat täitmist. Seega on sobivateks meetmeteks riigist lahkumise piirangu kõrval
üksnes liikumisvabaduse ja vabaduse võtmisega seotud meetmed. Riigist lahkumise piirang on
võrreldes liikumispiirangu või vabaduse võtmisega oluliselt vähem isiku õigusi riivav (leebem).
Vaidlust pole selle üle, et KVTSi § 15610 jj alusel mobilisatsioonikäsu andmisel on
kaitseväekohustuslane kohustatud ilmuma kogunemiskohta ja sellega kaasnev riigist lahkumise
46 Ettepanek lähtub kaitseministri 27.03.2013. a määruse nr 25 „Kaitseressursside Ameti põhimäärus“ § 7 lõike 1
punktist 1, mille järgi on Kaitseressursside Ameti üks põhiülesanne kaitseväekohustuslike Eesti kodanike üle
arvestuse pidamine ja selleks andmete kogumine.
22.05.2025
152
keeld on põhiseaduspärane. Riigist lahkumise piirangu mõõdukuse hindamisel tuleb lähtuda
sellest, et piirangu subjektid on õiguspäraselt käituvad isikud, kes täidavad
mobilisatsioonikäsust tuleneva kogunemiskohta ilmumise kohustuse nõuetekohaselt. Enne
mobilisatsioonikäsu andmist kaitseväekohustuslaste riigist lahkumise keeld mõjutab isikuid,
kes mobilisatsioonikäsu korral peaksid viivitamata ilmuma kogunemiskohta. Piirang on
mõõdukas, kuna tagab mobilisatsioonikäsu andmise korral isikute kohustuse täitmise ja
võimaldab isikutel, kes muul juhul peaksid kiirendatud korras välismaalt Eestisse naasma,
hoida kokku kulusid. Selline piirang võimaldab hoida kokku ka riigieelarvelisi vahendeid, mis
muidu tuleks kulutada välismaal viibivate kaitseväekohustuslaste teavitamisele, otsimisele ja
tagasitoomisele. Meetmed, mida rakendatakse KVTSi § 15610 jj alusel välismaal viibiva
kaitseväekohustuslase suhtes tema riiki tagasitoomiseks, on eelduslikult koormavamad kui
tema riigist lahkumise keeld.
Eelnevast nähtub, et mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks riigist lahkumise
keelu kehtestamine kaitseväekohustuslastele on taotletava eesmärgi suhtes mõõdukas. Seega
on meede proportsionaalne.
§ 54. Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isiku Eestist lahkumise piiramine
Sarnaselt RiKSi § 15 lõikega 1 nähakse ette ka käesolevas eelnõus võimalus seada piirang
Eestist lahkumisele nende isikute suhtes, kes töötavad kriisiülesandega ameti- või töökohal ning
kelle töökohustuste täitmine on riigikaitselise kriisiolukorra ajal võtmetähtsusega.
I. Põhiõiguse kaitseala analüüs
PSi §-s 35 sätestatakse: „Igaühel on õigus lahkuda Eestist. Seda õigust võib seaduses sätestatud
juhtudel ja korras piirata kohtu- ning kohtueelse menetluse tagamiseks ja kohtuotsuse
täitmiseks.“ RiKSi § 15 lõikes 1 sätestatakse: „Vabariigi Valitsus võib kõrgendatud
kaitsevalmiduse ajal kehtestada töökohustuse rakendamise tagamiseks Eestist lahkumise keelu
töö- või teenistussuhtest tuleneva töökohustusega isikule.“
Rahvusvahelises õiguses on riigist lahkumise õigus reguleeritud järgmiselt:
• Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 12 sätestatakse: „1. Igaühel, kes
seaduslikult viibib mingi riigi territooriumil, on õigus selle territooriumi piires vabalt liikuda ja
elukohta valida. 2. Igal inimesel on õigus lahkuda ükskõik missuguselt maalt, kaasa arvatud
kodumaa. 3. Eespool mainitud õigused ei või olla mingite piiramiste objektiks peale nende,
mida näeb ette seadus ja mis on vajalikud riikliku julgeoleku, avaliku korra, elanikkonna tervise
või moraali või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ja mis on kooskõlas teiste
käesolevas paktis tunnustatud õigustega. 4. Kelleltki ei tohi meelevaldselt võtta õigust sõita
oma kodumaale.“
• Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 13 lõikes 2 sätestatakse: „Igal inimesel on õigus lahkuda
ükskõik milliselt maalt, kaasa arvatud kodumaa ja kodumaale tagasi pöörduda.“
• Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokolli nr 4 artiklis 2 sätestatakse:
„1. Igal riigi territooriumil seaduslikult viibival isikul on õigus seal vabalt liikuda ja elukohta
valida. 2. Igaühel on õigus vabalt lahkuda igalt maalt, kaasa arvatud kodumaalt. 3. Nende
õiguste kasutamist ei või piirata teisiti kui seaduse alusel ning kui see on vajalik demokraatlikus
ühiskonnas riigi julgeoleku või ühiskondliku turvalisuse huvides, avaliku korra säilitamiseks,
22.05.2025
153
kuritegevuse ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste
kaitseks. 4. Esimeses lõikes ettenähtud õigusi võib demokraatliku ühiskonna mõnedes
valdkondades piirata seaduse alusel ühiskondlikes huvides.“
PSi § 35 on igaühe õigus, mis on kohaldatav üksnes füüsilistele isikutele (isikuline kaitseala).
Põhiõigus ei ole kohaldatav juriidilistele isikutele. Põhiõigus on kohaldatav nii Eesti
kodanikele, välismaalastele kui ka kodakondsuseta isikutele. Kodaniku õigust kodumaalt
lahkuda ei ole piiratud ei PSi §-ga 35 ega eelviidatud rahvusvahelise õiguse allikatega, kuid
kodanikul on õigus alati naasta enda kodumaale (PSi § 36 lõige 1). PSi § 36 lõige 3 annab lisaks
igale eestlasele õiguse asuda Eestisse.
Põhiõiguse sisuks on igaühe vabadus lahkuda Eesti Vabariigi territooriumilt (esemeline
kaitseala). Põhiõigus riigist lahkuda ei anna isikule õigust lahkuda ka Eesti Vabariigi
jurisdiktsioonist, kui tema suhtes kohalduvatest Eesti Vabariigi seadustest tuleneb temale
õigusi, kohustusi või vastutus. Isikud, kes on lahkunud Eesti Vabariigi territooriumilt, on
jätkuvalt kaitseväekohustuslastena kohustatud mobilisatsiooni korral riiki naasma enda
kohustuse täitmiseks või kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isikutena
kohustatud riiki naasma töökohustuse täitmiseks.
Tegemist on vabadusõigusega (põhiõiguse liik). Põhiõigus tagab igaühele vabaduse ehk kaitse
selle eest, et riik takistab isikul Eesti territooriumilt füüsiliselt lahkumast (põhiõiguse
funktsioon). Põhiõigus ei kohusta riiki soodustama isiku riigist lahkumist ega tagama talle
majanduslikud vms riigist lahkumiseks vajalikud tingimused, vaid üksnes hoiduma vabaduse
teostamise takistamisest (kaitsefunktsioon).
Põhiõigus riigist lahkuda (PSi § 35) on piiratud ehk kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga
põhiõigus. Piirangu aluseks PSi § 35 järgi on „piirata kohtu- ning kohtueelse menetluse
tagamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks“. Sarnaselt seaduse reservatsioonita põhiõigustega võib
ka piiratud seaduse reservatsiooniga põhiõigusi piirata lisaks piirangu tingimusetele teiste
põhiõiguste ja põhiseaduses sätestatud kohustuste tagamiseks (vt täpsemalt allpool).
II. Põhiõiguse riive olemasolu
RiKSi § 15 lõige 1 ja § 24 lõige 1 ning eelnõu §-d 54 ja 55 annavad Vabariigi Valitsusele
volituse kehtestada Eestist lahkumise keeld. Kuna Eestist lahkumise keeld on sõnaselge ja
ühemõtteline PSi § 35 piirang, siis riive olemasolu täiendavalt analüüsida ei ole vaja.
III. Riive legitiimne eesmärk
Riigikohus ei ole otseselt üheski kohtuasjas põhiküsimusena PSi § 35 piirangu lubatavust
käsitlenud. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes (https://pohiseadus.ee sub § 35) on riigist
lahkumise keeldu peetud liikumisvabaduse osaks ning liikumisvabaduse piiramisel on riigist
lahkumise õiguse riive tuvastatav ka siis, kui ei ole tõendatud, et isik üldse soovis riigist lahkuda
(punkt 2). Piirang on lubatav mis tahes kohtuotsuse täitmiseks või menetluse tagamiseks, sh
pankrotimenetluse, tsiviilkohtumenetluse, käitumiskontrolli vms (punkt 3). Õigust riigist
lahkuda saab piirata ka kaudselt, nt reisidokumenti märke kandmisega või reisidokumendi
väljastamisest keeldumisega (punkt 4).
PSi § 35 kommentaari punktis 5 on Peeter Roosma selgitanud riigist lahkumise keeldu
kriisiolukorra ajal järgmiselt: „Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib § 130 kohaselt §-s 35
22.05.2025
154
sätestatud õigust riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides piirata. Nii võib ErSS kohaselt
Vabariigi Valitsus põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks kehtestada piirangud
Eestist väljasõitmisel. Samuti võidakse sõjaseisukorra ajal kehtestada ning kohaldada
vältimatult vajalikke piiravaid meetmeid mh RiKSis sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Ei
§ 35 ega § 130 näe ette võimalust piirata õigust Eestist lahkuda kõrgendatud kaitsevalmiduse
ajal ega mobilisatsiooniga seoses. Samas võib kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal töö- või
teenistussuhtest tuleneva töökohustusega isikule kehtestatav ning mobilisatsiooniga seoses
kaitseväekohustuslasele ning Kaitseliidu tegevliikmele kehtestatav Eestist lahkumise keeld olla
õigustatud § 124 lõikest 1 tuleneva Eesti kodanike kohustusega võtta osa riigikaitsest. Sisuliselt
annab Eestist lahkumise õiguse piiramiseks aluse ka HOS – seda juhul, kui loodusõnnetusest,
katastroofist või nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorra lahendamiseks välja kuulutatud
eriolukorra piirkond hõlmab kogu riiki ning on kehtestatud piirangud isikute õigusele vabalt
liikuda eriolukorra piirkonnas.“ (vt https://pohiseadus.ee/sisu/3506) Samas ei analüüsi autor
selle piirangu põhiseaduspärasust.
Lisaks on põhiseaduse kommentaaris § 130 kohta kirjutatud: „Põhiõiguste piirangu
eesmärkideks on eelkõige riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamine ning paljude isikutega
seotud ohu samaaegne tõrjumine. Seetõttu võib esineda olukordi, kus põhiõigusi tuleb piirata
juba enne erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamist eelnimetatud ohu
ennetamiseks või tõrjumiseks. Seda eelkõige seetõttu, et sõjaline tegevus või kriis algab varem,
kui jõutakse sõjaseisukord või muu erikord välja kuulutada. Kui sõjaseisukord või erakorraline
seisukord ei ole välja kuulutatud, tuleb lähtuda seaduses ja rahvusvahelises õiguses sätestatud
põhiõiguste piiramise regulatsioonist, kuid pärast sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra
väljakuulutamist võib põhiõigusi piirata teisel viisil, ulatuslikumalt või teistsugust korda
järgides. Lähtuma peab sellest, et igal konkreetsel piirangul peab olema legitiimine eesmärk
ning konkreetne piirang peab olema proportsionaalne riigi julgeolekut või avalikku korda
puudutava ohu suhtes. Seetõttu on vaadeldav norm oluline põhiõiguste seaduse kvalifitseeritud
reservatsiooniga piiramise ja ilma seadusereservatsioonita põhiõiguste piiramise seisukohalt,
sest ülejäänud põhiõigusi piiratakse seaduse alusel avalikes huvides niigi. Ka seaduse
kvalifitseeritud reservatsiooniga ja ilma seadusereservatsioonita põhiõigusi on enamasti
võimalik piirata riigi julgeoleku või avaliku korra huvides, arvestades mitmeid PS norme, eriti
preambulit. Riigikohus on märkinud seda nt seoses välismaalase õigusega elada Eestis
perekonnaelu (RKPJKo 05.03.2001, 3-4-1-2-01).“ (https://pohiseadus.ee/sisu/3610)
Riigikohus on enda praktikas korduvalt rõhutanud, et põhiõigusi võib piirata teiste
põhiseadusest tulenevate väärtuste tagamiseks. Hilisem on Riigikohtu üldkogu 15.02.2023
otsus asjas nr 3-18-477/73, milles käsitletakse PSi § 44 lõikes 1 sätestatud õigust vabalt saada
üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Riigikohtu üldkogu leidis, et PSi § 44 lõikes
1 tagatud põhiõiguse riive legitiimseks eesmärgiks saab pidada sellise vanglavälise suhtlemise
takistamist, mis jääb vanglateenistuse kontrolli alt välja, millega soodustatakse vangistuse
täideviimise eesmärke, aidates lõppkokkuvõttes kaasa ühiskonna turvalisuse ning riigi sisemise
rahu tagamisele. Sisemise rahu kaitse on Eesti riigi põhiseaduse preambulis väljendatud
eesmärk ning selline põhiseaduslikku järku väärtus, mis võib õigustada PSi § 44 lõikes 1 ilma
piiriklauslita tagatud põhiõiguse riivet. (punkt 65) Sealjuures ei pidanud Riigikohus üldse
vajalikuks tegeliku ohu tuvastamist, vaid piisas üldsõnalisest abstraktse ohu hinnangust.
Riigikohtu üldkogu 17.03.2003 otsuses asjas nr 3-1-3-10-02 on kohus leidnud: „Põhiseaduse
nimetatud paragrahvides ei ole loetletud põhiõiguse piiramise tingimusi. Seepärast saab
üldkogu arvestada põhiõiguse piiramise õigustusena vaid teisi põhiõigusi või põhiseaduslikke
väärtusi. [--] Üldkogu leiab, et ühiskonna õiglustunne ja kohtusüsteemi efektiivne toimimine
22.05.2025
155
on väärtused, millega võib õigustada põhiõiguse piiramist. Eesti riigi rajamist õiglusele rõhutab
Põhiseaduse preambul, kohtusüsteemi efektiivne toimimine on oluline väärtus, eriti õigusharu
reformi ajal.“ (punkt 28) (sama Riigikohtu üldkogu 28.04.2004 määruse asjas nr 3-3-1-69-03
punktis 28 seoses eriõiguse piiranguga, sama lahendi punktis 32 eraldi välja toodud õigusrahu
ehk kohtuotsuse seadusjõud). Riigikohtu üldkogu 02.06.2008 otsuse asjas nr 3 4 1 19-07 punktis
23 leidis kohus, et teatud juhtudel võivad teised põhiõigused või põhiseaduslikud väärtused
kaaluda osaliselt või täielikult üles piiratava seaduse reservatsioonita põhiõiguse.
Eelnevast kohtupraktikast nähtub, et Riigikohus on süstemaatiliselt ja pika aja vältel jätkuvalt
pidanud teisi põhiõigusi ja põhiseaduslikke väärtusi ka ilma seaduse reservatsioonita
põhiõiguste piiramise aluseks. Sealjuures on ka abstraktset ohtu riigi julgeolekule ja
riigiasutuste efektiivsele toimimisele peetud oluliste põhiõiguste, sh vabaduse võtmine,
piisavaks aluseks. Põhiõiguste hierarhias peetakse ilma seaduse reservatsioonita põhiõigusi
kõige olulisemateks põhiõigusteks, mida on võimalik piirata vaid väga erandlikel ning
põhiseadusest enesest lähtuvatel olulistel põhjustel. Kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga
põhiõigused on piiratavad ulatuslikumalt – nii põhiõiguse sättes endas välja toodud
reservatsiooni tingimustel kui ka põhiseadusest lähtuvatest teistest põhiõigustest ja
põhiseaduslikest väärtustest lähtuvalt. Kõige ulatuslikumalt on piiratavad lihtsa seaduse
reservatsiooniga põhiõigused. PSi § 35 on kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigus,
mida saab eeltoodud kohtupraktika kohaselt piirata nii selles endas nimetatud alusel (st „kohtu-
ning kohtueelse menetluse tagamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks“) kui ka mis tahes muu
põhiõiguse ja -kohustuse või muu põhiseadusliku väärtuse tagamiseks. Selleks võib olla nii riigi
suveräniteedi tagamine üldiselt (PSi §-d 1 ja 2, niivõrd kui see eeldab kaitset välise või sisemise
vaenlase eest), PSi § 54 lõikest 1 tulenev kodaniku kohustus „kaitsta riigi iseseisvust“ kui ka
PSi § 124 lõikest 1 tulenev kodaniku kohustus võtta osa riigikaitsest (vt ka Peeter Roosma
seisukohta eespool).
Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakti artikli 12 lõikes 3 nähakse selle
põhiõiguse piiramise alusena sõnaselgelt riiklikku julgeolekut ja avalikku korda. Inimõiguste
ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokolli nr 4 artikli 2 lõikes 3 sätestatakse: „3.
Nende õiguste kasutamist ei või piirata teisiti kui seaduse alusel ning kui see on vajalik
demokraatlikus ühiskonnas riigi julgeoleku või ühiskondliku turvalisuse huvides, ordre public
(avaliku korra) säilitamiseks, kuritegevuse ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste
õiguste ja vabaduste kaitseks.“ Riigikohus on praktikas kasutanud inimõiguste ja põhivabaduste
kaitse konventsiooni põhiseaduse tõlgendamise täiendava allikana, mille tõttu oleks õigustatud
ka praegusel juhul pidada vähemalt riigi julgeolekut ja avalikku korda riigist lahkumise piirangu
legitiimseteks alusteks. Samuti tuleb arvestada, et inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsiooni artiklis 15 sätestatakse: „1. Sõja ajal või muus hädaolukorras, mis ähvardab rahva
eluvõimet, võib iga Kõrge Lepinguosaline võtta meetmeid, millega ta taganeb selle
konventsiooniga võetud kohustustest ulatuses, mis on olukorra tõsiduse tõttu vältimatult
vajalik, tingimusel, et taolised abinõud ei ole vastuolus tema teiste rahvusvahelise õiguse
järgsete kohustustega.“ Sellekohane „muus hädaolukorras“ on oluliselt laiem kui PSi § 130
piiramise klausel „erakorralise või sõjaseisukorra ajal“. Seetõttu on küsimus, kas PSi § 130 võib
rahvusvahelise õiguse allikatega koostoimes tõlgendada nii, et mõiste „erakorralise ja
sõjaseisukorra“ hõlmab mis tahes riigikaitselist kriisiolukorda?
Põhiseaduse § 130 kommentaaris on leitud: „Vaadeldava normiga on sarnane ka EIÕK art 15
ning ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakti art 4. Eriolukordade väljakuulutamisel ei ole
nimetatud art 15 ja art 4 kohaldamine automaatne, vaid nõuab riigilt lisatoimingut ehk vastava
otsuse tegemist ja selle edastamist rahvusvahelises lepingus sätestatud organile. Seni on
22.05.2025
156
vastavaid teavitusi tehtud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2
tõkestamiseks kehtinud eriolukorra ajal. 12.03.2020 kuulutas Vabariigi Valitsus seoses
koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse Eesti-sisese leviku laienemisega
riigis välja eriolukorra, mis kehtis kuni 17.05.2020. Eriolukorraga seoses piirati riigisisest ja
riigipiiriülest liikumist, muudeti hariduse andmise korda ja kohtukorraldust, suleti kultuuri- jm
asutusi, seati piirangud suhtlusele, sh haiglates ja kinnipidamisasutustes olevate isikutega. Kuna
kehtestatud piirangud mõjutasid EIÕK ja ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste paktiga võetud
põhiõiguste ja -vabaduste teostamist võrreldes tavapärase olukorraga, siis Välisministeerium
teavitas Euroopa Nõukogu ja ÜROd 20.03.2020 EIÕK art 15 ja ÜRO kodaniku- ja poliitiliste
õiguste pakti art 4 rakendamisest ning 16.05.2020 eriolukorra ja vastavate meetmete
rakendamise lõppemisest.“ (vt https://pohiseadus.ee/sisu/3610, punkt 1). Euroopa Nõukogu ja
ÜRO teavitamine inimõiguste piiramisest seoses hädaolukorraga ei ole täiendav inim- ega
põhiõiguste piiramise alus, vaid riigi täiendav kohustus. Ka riigikaitselise kriisiolukorra ajal
riigist lahkumise keeldu kohaldades tuleb sellest Välisministeeriumi kaudu teavitada Euroopa
Nõukogu ja ÜROd.
IV. Riive proportsionaalsus
Proportsionaalsuse põhimõtet on kohtupraktikas ühetaoliselt käsitletud sobivuse, vajalikkuse ja
mõõdukuse kontrollina. Näiteks on Riigikohtu üldkogu 17.03.2003 otsuses asjas nr 3-1-3-10-
02 selgitas kohus järgmiselt: „Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb Põhiseaduse § 11 teisest
lausest. Üldkogu kontrollib piirangu vastavust proportsionaalsuse põhimõttele kolme tunnuse -
abinõu sobivuse, vajalikkuse ja mõõdukuse - abil. Ilmselgelt ebasobiva abinõu korral ei ole vaja
kontrollida abinõu vajalikkust ja mõõdukust. Kui aga abinõu on sobiv, kuid pole vajalik, siis
puudub vajadus kontrollida selle mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi
saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi
juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu
tarbetu sekkumise eest. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise,
kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu
mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja
intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust (vt Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
otsust 6. märtsist 2002 asjas nr 3-4-1-1-02 - RT III 2002, 8, 74, p 15).“ (punkt 30 lõige 2)
Hiljutises Riigikohtu üldkogu 15.02.2023 otsuses asjas nr 3-18-477 on kohus selgitanud: „PSi
§ 11 teisest lausest tuleneva proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peab põhiõiguse riive olema
eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Põhiõigust riivav abinõu on sobiv siis, kui
see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Abinõu on vajalik aga üksnes juhul, kui eesmärki pole
võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades. Abinõu
mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja
intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust (Riigikohtu järjekindel praktika alates
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. märtsi 2002. a otsusest asjas nr 3-4-1-1-02, punkt
15).“ (punkt 77).
Riigist lahkumise keelu kohaldamise eesmärk on tagada, et kriisiülesande täitmiseks vajaliku
töökohustusega isik saaks töökohustuse rakendamisel asuda õigel ajal täitma kriisiülesande
täitmiseks vajalikku töökohustust. Kui isik ei saa asuda täitma kriisiülesande täitmiseks
vajalikku töökohustust, võib juhtuda, et kriisiülesannet ei saa üldse täita, seda ei saa täita
piisavas ulatuses või õigel ajal. Ilmselt pole vaidlust selle üle, et eelnõu § 101 jj töökohustuse
rakendamisel peab isik, kui ülesanne seda eeldab, viibima riigis ega tohi riigist lahkuda (kaudne
riigist lahkumise keeld).
22.05.2025
157
Riigikaitselise kriisiolukorra ajal kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isikule
Eestist lahkumise keeld on sobiv tagamaks, et see isik asuks õigel ajal kriisiülesande täitmiseks
vajaliku töökohustuse täitmisele. Kui kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isik
viibib ajal, kui ta peaks asuma tööülesannet täitma, välisriigis, siis ei pruugi ta saada kohustusest
teada või selle täitmine võib olla raskendatud sõiduaja ja -kulu tõttu. Mõni inimene võib olla
selliste eriteadmiste, -oskuste või juurdepääsuõigustega, et teda ei ole võimalik või ei ole
võimalik piisavalt kiiresti või täies ulatuses asendada. Sõltuvalt kriisiülesande sisust ja
korraldusest võib see tuua kaasa, et kriisiülesannet ei saa asuda täitma, seda ei saa asuda täitma
õigel ajal või piisavas ulatuses. Kriisiülesande täitmise puuduste korral võivad saada rikutud
õigustatud isikute põhiõigused ja -vabadused ning avalikku võimu teostavate asutuste, sh
avalikku korda tagavate asutuste toimimine. See, et kõnealune isik ei saa riigist lahkuda, tagab,
et ta on kriisiülesande täitmisele asumise hetkel Eesti territooriumil ning objektiivselt mõne
tunni sõidu kaugusel kriisiülesande täitmise asukohast. Riigist lahkumise keeld on sobiv meede
kriisiülesande täitmise tagamiseks.
Riigist lahkumise keelu alternatiividena võib käsitleda elukohast lahkumise keeldu,
liikumispiiranguid (teatud piirkonnast lahkumise keeldu) või isiku kinnipidamist. Elukohast
lahkumise keeld, liikumispiirangud ja isiku kinnipidamine on küll kriisiülesande täitmise
tagamiseks sobivad meetmed, aga selgelt isiku põhiõigusi rohkem koormavamad meetmed.
Isiku teavitamine kavatsusest rakendada töökohustust ei taga, et isik sellest sõltumata või just
teavitamisest tulenevalt riigist ei lahkuks. Isikut, keda on teavitatud kavatsusest rakendada
töökohustust või vajadusest lähiajal asuda täitma kriisiülesannet, ei saa riigist lahkumise korral
sunni jõuga Eestisse tagasi tuua ning töö- või teenistussuhtest tulenevad sanktsioonid ei ole
piisavad, et tagada riigikaitselise kriisiolukorra ajal isiku riiki naasmine. Seetõttu ei võimalda
teavitamine tagada, et kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku töökohustusega isik saab ka
tegelikult asuda töökohustust täitma, kui asjaolud seda tingivad või töökohustust kohaldatakse.
Seega ei ole isikute teavitamine kriisiülesande täitmisele asumise vajadusest lähiajal sobiv
meede kriisiülesande täitmise tagamiseks.
Meede puudutab riigist lahkumise keeldu üksnes isikute puhul, kes kriisiülesande täitmiseks
vajalikust töökohustusest tulenevalt peaksid töökohustuse rakendamisel nende viibimiskohast
sõltumata asuma töökohustust täitma. Meetme kohaldamine on piiratud üksnes riigikaitselise
kriisiolukorraga. Riigist lahkumise keelu kohaldamine võimaldab ka isikul endal hoida kokku
kulusid, mis kaasnevad ära jäänud reisi või viivitamatu riiki naasmisega. Kui isikut ei ole
võimalik asendada või ei ole võimalik õigel ajal või täies ulatuses asendada, võib tema riigist
lahkumine tuua kaasa selle, et kriisiülesannet ei ole võimalik või ei ole võimalik õigel ajal või
piisavas ulatuses täita. See omakorda rikub kriisiülesande esemeks olevat kaupa või teenust
saama õigustatud isikute põhiõigusi ja -vabadusi ning kahjustab riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse asutuste tõhusat toimimist.
Eelnevast nähtub, et kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse rakendamiseks riigist
lahkumise keelu kehtestamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal on taotletava eesmärgi suhtes
mõõdukas. Seega on meede proportsionaalne.
Eestist lahkumise keeldu on käsitlenud ka õiguskantsler oma 26.08.2024 antud seisukohas.
Õiguskantsler leidis samuti, et Eestis lahkumise keeld on teatud juhtudel õigustatud ja
proportsionaalne.47
47 Eestist lahkumise keeld.pdf (oiguskantsler.ee)
22.05.2025
158
§ 55. Sõjarelvade kasutamine
Paragrahviga 57 lisatakse eelnõusse seni RiKSi § 9 lõikes 7 olev Vabariigi Valitsuse õigus
anda PPA-le ja KAPO-le luba kasutada sõjarelvi, kui see on vajalik riigikaitselise kriisiolukorra
ajal riigi julgeoleku tagamiseks või riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava
vahetu ohu tõrjumiseks. RiKSi kehtetuks tunnistamisega paikneb edaspidi nimetatud säte
käesolevas eelnõus.
Sõjarelvade kasutamise õigus lisati ErSSi ajendatuna Ukraina sündmustest, kus üha sagenevate
„hübriidsete“ stsenaariumite tingimustes ei olnud nende olukordade lahendamisega alati seotud
sõjaväelised struktuurid. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine on keskse tähtsusega, kuid
praktika näitab, et kiiresti arenevate sündmuste puhul ei pruugi kaasamine olla ajaliselt realistlik
ning ohu neutraliseerimine eeldab kiiret ja vahetut tegutsemist. Sõjaväelise iseloomuga ohu
neutraliseerimiseks ei pruugi piisata tsiviilstruktuuride praegu kasutusel olevatest vahenditest.
Sõjarelvade kasutamine võib osutuda vajalikuks näiteks diversioonigruppidele, Eesti
territooriumilt avastatud luureüksustele, (para)militaarsetele relvastatud üksustele vastupanu
osutamiseks või ka sõjaliste üksuste ja lahingutehnika tegevuse tõkestamiseks avalikus ruumis.
Seetõttu lisati ErSSi säte, mis annab võimaluse kasutada sõjarelvi ka KAPO-l ja PPA-l.
PPA ja KAPO õigus sõjarelvi kasutada on piiritletud olukorraga, mis on seotud eelkõige Eesti
Vabariigi põhiseadusliku korra säilitamisega. Sõjarelvade kasutamise alustena on ette nähtud,
et sõjarelvi võib kasutada riigikaitselise kriisiolukorra ajal. Eelkõige mõeldakse siin olukorda,
kus sõjarelvade kasutamine on vältimatult vajalik riigi julgeoleku või põhiseadusliku korra
tagamiseks või riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu ennetamiseks või
tõrjumiseks.
4. jagu
Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kohaldatavad piiravad meetmed
Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal piiravate meetmete kohaldamise üks tingimusi on vajadus
olukord kiiresti lahendada. Oluline on silmas pidada, et juhul, kui erakorraline seisukord või
sõjaseisukord on välja kuulutatud, on selle (ettepaneku ja väljakuulutamise) otsuse teinud
organid kujundanud olemasoleva info põhjal seisukoha, et riigi ja elanike eksistentsi ähvardab
vahetu oht, mistõttu on riigis vaja muu hulgas rakendada täiendavaid põhiõiguste ja -vabaduste
piiranguid. Põhiõiguste ja -vabaduste riivet õigustab seejuures riigi julgeoleku, avaliku korra,
põhiseadusliku korra ja inimeste õiguste ja vabaduste kaitse vajadus.
Vabariigi Valitsusele on jäetud laialdased volitused, mis võimaldavad lähtuvalt olukorrast
kindlaks määrata, millal on vaja erakorralise ja sõjaseisukorra aegseid meetmeid rakendada ja
kelle suhtes meetmeid kohaldada. Lähtudes erakorralise ja sõjaseisukorra abstraktsusest on
asjakohane, et seaduses ei ole kindlaks määratud konkreetset isikute ringi, kelle suhtes piiravaid
meetmeid võib rakendada. Konkreetne adressaat määratakse konkreetse piirava meetme
kohaldamisel.
Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal rakendatavad piiravad meetmed on oma sõnastuselt suurema
abstraktsusastmega. Suurem abstraktsus võimaldab kehtestatud regulatsiooni piires kaalutleda
paremini, kas, mis ulatuses ja kui kaua on vaja erakorralise või sõjaseisukorra ajal piiravaid
meetmeid kehtestada.
22.05.2025
159
§ 56. Kriisiolukorra meetmete jätkumine
Paragrahv 56 sätestab kriisiolukorra meetme jätkumise. Selle reguleerimise vajadus on
ilmnenud õppustel, kus näiteks üleminekul erakorralisest seisukorrast sõjaseisukorda tekib
küsimus, kas ErSSi alusel kehtestatud piiravad meetmed kaotavad kehtivuse, kui erakorraline
seisukord lõpeb sõjaseisukorra väljakuulutamisel. Sõjaseisukorra väljakuulutamisel loetakse
erakorraline seisukord lõppenuks (ErSSi § 16), misjärel on vajalik kehtestada samad piiravad
meetmed uuesti sõjaseisukorra ajal. Praktikas toob see kaasa selle, et kõik meetmed, mis on
vajalikud põhiseadusliku korra kaitsmiseks ja sisejulgeolekuoperatsiooni korraldamiseks (nt
politseitund, riiki sisse ja riigist väljasõidu piirangud, streikide, töösulgude keelamised,
toiduainete ja mootorkütuse müügi erikorrad jne), muutuvad kehtetuks ning see seab suurde
ohtu edasise põhiseadusliku korra kaitsmise. Seetõttu on oluline, et erakorralise ja
sõjaseisukorra meetmed oleks sarnased ja jätkuksid ühest olukorrast teise üleminekul, kuna piir
põhiseadusliku korra kaitsmise ja riigi sõjalise kaitsmise vahel on õhuke.
Paragrahvis 56 sätestatud piirava meetme jätkumise reguleerimine seadusega on vajalik
õiguskindluse tagamiseks. „Põhiseaduse §-st 10 tuleneb õiguskindluse põhimõte. Kõige
üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus
tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust
kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte) (RKPJKo
02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 12; RKPJKo 15.12.2005, 3-4-1-16-05, p 20; RKPJKo 20.03.2006,
3-4-1-33-05, p 21; RKPJKo 31.01.2007, 3-4-1-14-06, p 23.)“.48
Sellest tulenevalt sätestatakse eelnõu §-s 56, et enne erakorralist või sõjaseisukorda otsustatud
meede kehtib edasi erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui ei otsustata teisiti. Samuti, et
erakorralise seisukorra ajal otsustatud meede kehtib edasi sõjaseisukorra ajal, kui ei otsustata
teisiti.
§ 57. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajaks ette nähtud piirava meetme edasilükkamatu
kohaldamine
Paragrahv 57 sätestab erakorralise ja sõjaseisukorra ajaks ette nähtud piirava meetme
kohaldamise võimaluse, kui see on vältimatult vajalik riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, tema
maa-ala, territoriaalvete või õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkuse või põhiseadusliku
korra kaitseks, sealhulgas sellise ohu ärahoidmiseks (edaspidi edasilükkamatu piirav meede).
Kriisiolukorra lahendamise eest vastutavate asutuste vajadus rakendada tõhusalt ja
eesmärgipäraselt isikute õigusi ja vabadusi piiravaid meetmeid ei sõltu konkreetse erikorra
formaalsest väljakuulutamisest, vaid eksisteerivast ohust ja sellega seotud faktilistest
asjaoludest. Kriisiolukorra lahendamine on aja poolest kriitiline tegevus. Sellest tulenevalt võib
teatud põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamine osutuda edasilükkamatult
vajalikuks juba Riigikogus erakorralise või sõjaseisukorra kehtestamise otsustamise ajal.
Näiteks kui teatud telekanalis edastatakse elanikkonna seas üleskutset mitte alluda võimude
seaduslikele korraldustele ajal, kui Riigikogu arutab erakorralise seisukorra väljakuulutamist,
võib osutuda edasilükkamatult vajalikuks piirata sellise telekanali edastatavat teavet.
Meediateenuse piiramise eesmärk on sellisel juhul mh tõkestada vaenulikku mõjutustegevust
ning Eesti Vabariigi vastast kihutustööd. Lisaks meediateenuse piiramisele kannab sellises
olukorras samasugust eesmärki sidevahendite kasutamise, infoühiskonna teenuse ning teabe
48 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 10 kommentaarid, punkt 46. Kättesaadav:
https://pohiseadus.ee/sisu/3481
22.05.2025
160
levitamise piiramine. Nimetatud meetmete kohaldamine on suunatud sellisel juhul eeskätt
vastase psühholoogiliste operatsioonide ennetamisele ja tõkestamisele, et vältida kriisiolukorra
eskaleerumist. Nende meetmete kohaldamisega viivitamine seaks ohtu selle eesmärgi
saavutamise.
PSi kohaselt on riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides lubatud erakorralise ja sõjaseisukorra
ajal ulatuslikult piirata isikute õigusi ja vabadusi ning panna neile kohustusi (PSi § 130). PSi
vastuvõtmise ajal eksisteerinud ohud erinesid oma olemuselt ja realiseerumise kiiruselt
tänapäevastest, seega oli õigustatud seadusandja soov lubada ulatuslikumaid piiranguid alles
alates parlamendi legitiimse otsuse tegemisest. Erikordades ettenähtud põhiõiguste ja -
vabaduste piirangute kohaldamise vajadus võib olla pakiline aga juba enne, kui Riigikogu jõuab
formaalse erikorra välja kuulutada. PS ei välista, et PSi kohaselt võib põhimõtteliselt kõiki
põhiõigusi, sealhulgas kvalifitseeritud ja ilma seaduse reservatsioonita põhiõigusi, piirata riigi
julgeoleku ja avaliku korra või muul PSi preambulist või aluspõhimõtetest tuleneval eesmärgil.
Põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt ka ilma §-des 128 ja 129 sätestatud korda
kehtestamata õigustab sõjategevus või muu suurem oht riigi julgeolekule põhiõiguste
ulatuslikumat piiramist, sest sellest tuleneb abstraktne oht avalikule korrale. Seda eelkõige
seetõttu, et reaalne sõjaline tegevus või kriis algab varem, kui jõutakse sõjaseisukord või
erakorraline seisukord välja kuulutada.49 Selline erand volituste rakendamisel kiiretel juhtudel
on ka nt Soome hädaolukorraks valmisoleku seaduses.50
Tegemist ei ole olemuslikult uue volitusnormiga, vaid samasuguse õiguse näeb ette RiKS
sõjaseisukorra ettepaneku arutamise ajaks. RiKSi § 17 lõike 3 järgi võib sõjaseisukorraks ette
nähtud riigikaitseülesandeid asuda täitma ning kehtestada ja kohaldada sõjaseisukorra ajaks ette
nähtud piiravaid meetmeid juba sõjaseisukorra väljakuulutamise ettepaneku järel, kui see on
vältimatult vajalik riigi julgeolekut ähvardava ohu kiireks ennetamiseks või tõrjumiseks. Ajal,
kui Riigikogu arutab sõjaseisukorra väljakuulutamist, ei peatata sõjaseisukorra ajaks ette nähtud
kriisiülesannete täitmist ja piiravate meetmete kohaldamist.
Lõikega 1 võib Vabariigi Valitsus erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamise ettepaneku
järel otsustada erakorralise või sõjaseisukorra piirava meetme rakendamise, kui see on vajalik
riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, tema maa-ala, territoriaalmere või õhuruumi lahutamatu ja
jagamatu terviklikkuse või põhiseadusliku korra kaitseks, sealhulgas sellise ohu ärahoidmiseks.
Kuivõrd sõjaseisukorra väljakuulutamise ettepaneku korral on Riigikogu diskretsioon PSi
kohaselt redutseerunud nullini, siis on valitsusel edasilükkamatute meetmete kohaldamise
otsuste tegemisel olemas kindlus, et sõjaseisukord kuulutatakse välja. Erakorralise seisukorra
väljakuulutamise ettepaneku võib Riigikogu jätta heaks kiitmata. Kui erakorralise seisukorra
väljakuulutamise ettepaneku esitab Riigikogule valitsus, siis peab valitsus olema juba
ettepaneku esitamisel veendunud erakorralise seisukorra meetmete kohaldamise vajaduses (vt
erakorralise seisukorra väljakuulutamise tingimusi). Kui väljakuulutamise ettepaneku teeb
president, siis saab valitsus edasilükkamatute meetmete rakendamise otsustamisel võtta arvesse
erakorralise seisukorra ettepaneku kohta Riigikaitse Nõukogus esitatud seisukohti.
Põhiõiguste kaitse tagatisena on lõikes 2 sätestatud, et juhul, kui Riigikogu otsustab jätta
erakorralise või sõjaseisukorra välja kuulutamata, lõpetatakse edasilükkamatu piirava meetme
kohaldamine viivitamata. See säte välistab äärmusliku abinõu põhjendamatult ulatusliku
49 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 130 kommentaarid, punkt 2. Kättesaadav:
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=143&p=130 50 Soome hädaolukorraks valmisoleku seaduse (soome keeles valmiuslaki) § 7 sätestab määruse andmiseks
volituse, mis võimaldab alustada piiravate meetmete rakendamist kiiretel juhtudel.
22.05.2025
161
kohaldamise ning aitab kaasa põhiõiguste tagamisele. Analoogiliselt sätestab RiKSi § 17 lõige
4, et juhul kui Riigikogu otsustab jätta sõjaseisukorra välja kuulutamata, lõpetatakse
sõjaseisukorra ajaks ette nähtud riigikaitseülesannete täitmine ning piiravate meetmete
kohaldamine.
Edasilükkamatu piirava meetme kohaldamisega tekitatud kahju hüvitatakse lõike 3 kohaselt
eelnõu riigivastutuse erandite peatükis sätestatud tingimustel ja korras. Analoogne säte kahju
hüvitamise kohta on esitatud RiKSi § 17 lõikes 5.
§ 58. Isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramise üldvolitus
Paragrahvi 58 lõikega 1 sätestatakse, et kui sõjaseisukorra ajal on riigi julgeolekut või
põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks, avaliku korra või inimeste elu ja tervise
kaitseks vaja kohaldada isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravat meedet, mida seaduses ei ole
sätestatud, ning kõik muud seaduses sätestatud piiravad meetmed on ammendunud, võib
Vabariigi Valitsus otsustada kohaldada seaduses sätestamata piiravat meedet nii kaua, kui see
on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. Üldvolituse vajalikkust käesolevas eelnõus on
rõhutanud ka Eesti Teaduste Akadeemia oma ekspertarvamuses „Õiguspoliitika põhialuste
aastani 2030 heakskiitmise“ täitmise kohta 2023. aastal.51 Ekspertarvamuses tuuakse välja, et
„Seda normi tuleb pidada vältimatult vajalikuks, sest käsitatavat olukorda on võimatu detailselt
reguleerida kõrge määramatuse ja rakenduspraktika puudumise tõttu.“.
Lõige 1 on sarnane RiKSi § 19 lõikega 1. Seega võib piirata erinevaid põhiõigusi, kuid piirata
ei tohi õigusi ja vabadusi, mis on sätestatud põhiseaduse §-des 8, 11–18, § 20 lõikes 3, §-des
22 ja 23, § 24 lõigetes 2 ja 4, §-des 25, 27 ja 28, § 36 lõikes 2, §-des 40, 41 ja 49 ning § 51
lõikes 1 (PSi § 130 II lõige).
Lähtuvalt sõjaseisukorra väga volatiilsest olemusest on täidesaatval riigivõimul vajalik
ulatuslikum kaalutlusruum põhiõiguste ja -vabaduste piiramiseks. Üldvolitus annab avalikule
võimule seadusliku aluse ja ulatuslikuma kaalutlusruumi eripalgelistest ohtudest tingitud
olukordades tegutsemiseks, kuivõrd seaduse tasemel ei ole võimalik ette näha kõiki meetmeid,
mille kohaldamine võib olla kriisiolukorra ajal vältimatult vajalik.
Selleks, et tagada sätte ja selle kohaldamise proportsionaalsus, sätestatakse eelnõus nõue, et
üldvolitust võib rakendada üksnes sõjaseisukorra ajal, kui seadustes sätestatud muud meetmed
on ammendunud ning kui see on vajalik riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava
ohu tõrjumiseks, avaliku korra või inimeste elu ja tervise kaitseks. Seejuures proportsionaalsuse
põhimõttest tulenevalt tuleb valida sellised meetmed, mis isiku põhiõigusi ja -vabadusi
võimalikult vähe piiravad. Üldvolituse kohaldamine on lubatud üksnes nii kaua, kui see on
vältimatult vajalik. Üldvolituse kohaldamise legitiimne eesmärk on riigi julgeoleku ja avaliku
korra, sh põhiseadusliku korra kaitse. Üldvolituse ülemäärasele kasutamisele seabki piirid
proportsionaalsuse põhimõtte järgimise kohustus ning halduskohtulik kontroll. PSi § 130
kohaselt võib sõjaseisukorra ajal riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides seadusega ettenähtud
juhtudel ja korras piirata isikute õigusi ja vabadusi ning panna neile kohustusi. Seega annab PSi
§ 130 täiendavad alused paragrahvis loetlemata põhiõiguste piiramiseks, mis ei tähenda
absoluutset keeldu neid põhiõigusi üldse piirata, vaid sellega viidatakse erandile PSi § 130
esimesest lausest, mis tähendab, et nende õiguste piiramine on lubatav vaid PSi II peatükis
sätestatud üldistel tingimustel.
51 https://www.akadeemia.ee/riigioiguse-sihtkapital/analuusid-uuringud-ja-ekspertarvamused/
22.05.2025
162
Et oleks tagatud parlamentaarne kontroll, tuleb piiravad meetmed Riigikogus heaks kiita või
tühistada esimesel võimalusel.
§ 59. Keelutund
Paragrahv 59 näeb Vabariigi Valitsusele ette lisapädevuse erakorralise või sõjaseisukorra ajal.
Nimelt näeb eelnõu ette, et üleriigilise või väga suurt territooriumi hõlmava liikumispiirangu
ehk keelutunni kehtestab Vabariigi Valitsus, kui see on vajalik erakorralise seisukorra või
sõjaseisukorra lahendamiseks, näiteks riigi julgeoleku või põhiseadusliku korra kaitseks.
Sarnased suurt territooriumi hõlmavad liikumisvabaduse piirangud on kehtivas õiguses
sätestatud nt ErSSi § 17 lõike 1 punktis 3 (politseitund), kuid samuti NETSi §-des 27 ja 28 ning
HOSi §-s 31. Kuna nimetatud meede puudutab väga suurt hulka inimesi, sellel on majanduslik,
sotsiaalne ja psühholoogiline mõju ning selle otsustuspädevus väljub ühe ameti pädevusest,
otsustab meetme kohaldamise Vabariigi Valitsus ning meede on kohaldatav üksnes erakorralise
seisukorra või sõjaseisukorra ajal. Keelutundi otsustades võib Vabariigi Valitsus ette näha ka
erandeid, kelle suhtes see ei kohaldu (nt kaitseväelased, politseinikud, tervishoiutöötajad), või
ette näha, millistel tingimustel on liikumine keelatud (nt öösiti), vms.
Eelnõu 12. peatüki 3. jaos sätestatu kohaselt tehakse sarnaselt muude piiravate meetmetega ka
keelutunni kehtestamisel selle täitmise tagamiseks riiklikku järelevalvet ning pädeval riikliku
järelevalve ülesannet täitval asutusel on õigus kasutada järelevalveülesande täitmisel ka KorSi
vastavaid erimeetmeid. Eelnõu §-i 153 kohaselt võib Vabariigi Valitsus määrusega volitada
pädeva valitsusasutuse (nt PPA, KAPO, Kaitsevägi) täitma riikliku järelevalve ülesannet ja
kohaldama KorSis nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid.
§ 60. Ettevõtja, ühingu ja sihtasutuse tegevusele tingimuste seadmine või tegevuse
peatamine
Lõike 1 kohaselt võib Vabariigi Valitsus erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatada osaliselt
või täielikult äriühingu, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühingu või
sihtasutuse tegevuse või kehtestada nende tegevusele tingimusi, kui see on vajalik
kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava
ohu tõrjumiseks.
Lõikes 2 täpsustatakse, et erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu ja nende liitude tegevuse
peatamise otsustab Riigikohus Vabariigi Valitsuse taotlusel viivitamata, arvates taotluse
saabumisest, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sätestatud korras. Eelnõu
rakendussätetega nähakse ette muudatused põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse
seaduses (edaspidi PSJKS), millega reguleeritakse erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu
ning nende liitude tegevuse peatamise kohtumenetluslikku korda.
ErSSi § 19 järgi võib erakorralise seisukorra juht esitada Riigikohtule taotluse
mittetulundusühingute ja nende liitude, sealhulgas erakondade ning töötajate ja tööandjate
ühingute tegevuse peatamiseks erakorralise seisukorra lõppemiseni, põhjendades seda ühingu
või selle liidu või erakonna Eesti põhiseaduslikku korda ohustava tegevusega. Riigikohus
vaatab esitatud taotluse läbi kolme päeva jooksul, arvates taotluse saabumisest. Riigikohus
otsustab ühingu või selle liidu või erakonna tegevuse peatamise erakorralise seisukorra
lõppemiseni või jätab erakorralise seisukorra juhi taotluse rahuldamata. RiKSis ei ole sellist
õigust sõnaselgelt sätestatud.
22.05.2025
163
Lõikes 1 sätestatud volitusnorm võimaldab erinevalt kehtivast õigusest peatada mitte üksnes
mittetulundusühingu või nende liitude, vaid ka füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu ja
sihtasutuste tegevuse ning mitte üksnes erakorralise seisukorra, vaid ka sõjaseisukorra ajal.
Vabariigi Valitsus ei saa peatada erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu tegevust, mille
peatamise otsustab eelnõu järgi jätkuvalt Riigikohus. Riigikohtus taotluse läbivaatamise korda
eelnõus eraldi ei sätestata. Riigikohus menetleb taotlust, lähtudes PSJKSis sätestatud korrast.
Ühingute ja sihtasutuste tegevuse peatamise eesmärk on erakorralise seisukorra või
sõjaseisukorra lahendamine. Erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib esineda ka
selliseid ühinguid ja sihtasutusi lisaks mittetulundusühingutele, kelle tegevus ei ole suunatud
Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele, mis tooks kaasa ühingu sundlõpetamise
(vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 40 lõike 1 punkt 1, mittetulundusühingute seaduse § 40
lõike 1 punktid 1 ja 3, sihtasutuste seaduse § 46 lõike 1 punktid 1 ja 4, äriseadustiku § 203 lõike
1 punkt 3 ja § 366 lõike 1 punkt 4), kuid kelle tegevus võib takistada või takistab riigi
julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumist. Eelnimetatud eesmärgil
sätestatakse eelnõus seaduslik alus ettevõtlus- ja ühinemisvabaduse piiramiseks.
Erinevalt ühingu tegevuse lõpetamisest jääb peatamise kui olemuslikult ajutise tegevuskeelu
korral ühing õigusliku subjektina alles ning ta saab oma tegevust pärast keelu lõppemist jätkata.
Ühingu tegevuse peatamise tagajärjel ei saa ühing tegeleda ühegi tegevusalaga ega jätkata
tegevust üheski majandusüksuses, st realiseerida oma õigusi või täita oma kohustusi.
Kuna meetmega riivatakse isiku põhiõigusi, peab lähtuvalt seaduslikkuse põhimõttest meetme
kohaldamise volitus tulenema seadusest ning olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik.
Meede võib riivata PSi §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, sest meetmega on võimalik seada
piiranguid ettevõtlusele. Ettevõtja tegevuse peatamine võib olla vajalik, kui ettevõtja toodab,
müüb, pakub teenust vms agressorriigile või isikutele, kelle tegevus ohustab põhiseaduslikku
korda ning ettevõtja tegevus on sellega omakorda seotud (st teenused, tooted vms ettevõtja
tegevus on suunatud põhiseadusliku korra ohustamisele). Samuti võib kõnealune meede riivata
PSi §-s 48 sätestatud ühinemisvabadust, sest meetmega võib piirata mittetulunduslike ühingute
ja liitude tegutsemisvabadust, mis kuulub ühinemisvabaduse kaitsealasse.
Ühinemisvabadus hõlmab ka õigust koonduda sihtasutustesse. PSi § 48 järgi on keelatud
sellised ühingud, liidud ja erakonnad, mille eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti
põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust
sätestava seadusega. Sellisel juhul võib PSi § 48 järgi ainult kohus õiguserikkumise eest ühingu,
liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida.
Ettevõtlus on tegevus, mille eesmärk on üldjuhul tulu saamine kauba tootmisest, müümisest,
teenuste osutamisest, vara realiseerimisest jne. Ettevõtlusvabaduse tuumaks on Riigikohus
pidanud riigi kohustust mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks. Ettevõtlusvabadust
riivab seejuures iga abinõu, mis takistab või kahjustab mõnd ettevõtlusega seotud tegevust või
kõrvaldab selle. Ettevõtlusvabaduse kaitseala riive toob kaasa selle vabaduse igasugune
negatiivne mõjutamine avaliku võimu poolt.
Ettevõtlusvabadus on lihtsa seaduse reservatsiooniga põhivabadus, kuivõrd seadus võib
sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra (PSi § 31 teine lause). Ühinemisvabadus
on kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhivabadus (vt PSi § 48 lõiked 2–4 ning PSi § 30
22.05.2025
164
lõige 2). Neid põhivabadusi võib piirata samuti PSi § 130 alusel riigi julgeoleku ja avaliku korra
huvides. Sõja- või erakorralise seisukorra ajal piiratakse ettevõtlusvabadust ja
ühinemisvabadust riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitseks.
Meede on eesmärgi saavutamiseks sobiv, sest kui riik peatab haldusaktiga või Riigikohtu
otsusega ühingu, sh erakonna, või sihtasutuse tegevuse, mis ei võimalda kriisiolukorra kiiret
lahendamist, aitab see saavutada riigi julgeoleku kaitset kui legitiimset eesmärki. Kui ühing või
sihtasutus oma tegevust siiski ei peata, on riigil võimalik rakendada haldussunnivahendeid.
Meede on vajalik, sest ühingute tegevuse aluseks olevad seadused ei sätesta võimalust ühingute
või sihtasutuste tegevust peatada ning KorSis sätestatud meetmed ei ole piisavad riigi
julgeoleku kaitseks.
Meede on ka mõõdukas. Meedet on võimalik rakendada üksnes erakorralise või sõjaseisukorra
ajal, kui see on vajalik olukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi julgeolekut või põhiseaduslikku
korda ähvardava ohu tõrjumiseks ehk juhtudel, kui tegemist on kogu ühiskonda ähvardava
olukorraga (oht riigi julgeolekule, põhiseaduslikule korrale, väga paljude inimeste elule ja
tervisele jne) ning erakorralist või sõjaseisukorda ei ole õnnestunud lahendada muude
meetmetega. Selle piirava meetmega ei lõpetata ühingu või sihtasutuse tegevust täielikult, vaid
üksnes ajutiselt ja kindlaksmääratud ajal. Avalik huvi ja kaitstavad õigushüved kaaluvad üles
ettevõtlusvabaduse ja ühinguvabaduse täiendavad piirangud.
§ 61. Majandustegevuse piiramine
Lõike 1 alusel võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus erakorralise või
sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult teatud liiki või teatud tunnustele vastavate
teenuste osutamise ning vallasasjade tootmise ja müügi, vallasasjade riiki sisseveo ja väljaveo
riigist või teatud piirkonnast ning kehtestada tingimusi nimetatud teenuste osutamisele või
vallasasjade tootmisele ja müügile ning riiki sisseveole ja riigist väljaveole, kui see on vajalik
kriisiolukorra lahendamiseks. Ettevõtja on äriseadustiku § 1 järgi füüsiline isik, kes pakub oma
nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv
tegevus, ning äriseadustikus sätestatud äriühing.
Erinevalt eelnõu §-st 60, mis reguleerib mittetulundusühingu, sihtasutuse ja äriühingu tegevuse
peatamist, ei puuduta eelnõu § 61 lõige 1 ettevõtja kui juriidilise isiku tegevuse peatamist.
Kõnealuse meetmega ei keela riik asjassepuutuval isikul täielikult ettevõtlusega tegelemist,
vaid piiratakse ajutiselt ettevõtlusvabadust sel teel, et peatatakse ettevõtja majandustegevus
üksnes mõnel tema tegevusalal erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
Tegemist on sellise õigusliku alusega ettevõtja tegevuse peatamiseks, mida MsÜSi § 43 lõike
1 punktides 1 ja 2 sätestatud volitusnormid ei sisalda. MsÜSi § 67 järgi võib majandustegevust
takistada, võttes riikliku järelevalve meetmeid, mis muudavad majandustegevuse edasise
teostamise võimatuks. Selle tingimus on, et esineb kõrgendatud või oluline oht avalikule
korrale. Kõrgendatud või olulise ohu olemasolu võib majandushaldusasutus eeldada MsÜSi
§ 67 punktides 1–5 sätestatud juhtudel. Need alused majandustegevuse piiramiseks lähtuvad
aga ohust avalikule korrale. MsÜSis ei ole viidatud majandustegevuse piiramise võimalusele
sel alusel, et ohustatud on põhiseaduslik kord või riigi julgeolek. Seetõttu on vajalik sõja- ja
erakorralise seisukorra tingimusteks ette näha täiendav äriühingu majandustegevuse piiramise
alus.
22.05.2025
165
Lõige 1 on volitusnorm, mis võimaldab ettevõtja majandusüksuse tegevust peatada teatud
valdkonnas osaliselt või täielikult. Näiteks, kui ettevõtja tegutseb jaekaubanduses ja
tootmissektoris, saab ta jätkata kaupade tootmisega, kui riik peatab tema majandustegevuse
jaekaubanduses. Selline ettevõtja majandustegevuse sihipärane peatamine riivab
ettevõtlusvabadust vähem kui ühingu tegevuse üleüldine peatamine. Siiski võib ka selline
piirang kaasa tuua majandustegevuse sisulise peatumise, kui isikul ongi ainult üks kitsas
tegevusala.
Nimetatud meede riivab ettevõtlusvabadust. PSi §-ga 31 tagatud ettevõtlusvabaduse esemeline
kaitseala hõlmab kõiki tegevusalasid ja elukutseid, mille puhul isik pakub enda nimel kaupu
või teenuseid. Ettevõtlusvabadus on lihtsa seaduse reservatsiooniga põhivabadus (PSi § 31 teine
lause), mistõttu võib pidada selle riive legitiimseks eesmärgiks mh riigi julgeoleku kaitset.
Meede on sobiv selle eesmärgi saavutamiseks, sest ettevõtja majandusüksuse tegevuse
peatamine osaliselt või täielikult, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, aitab
saavutada riigi julgeoleku kaitset sõja- või erakorralise seisukorra ajal. Meedet tuleb
abstraktselt, st mitte konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt hinnatuna pidada ka vajalikuks, sest
puuduvad alternatiivsed abinõud, mis oleksid sõja- või erakorralise seisukorra ajal riigi
julgeoleku kaitse suhtes sama tõhusad, kuid piiraksid isikute, esmajoones ettevõtjate põhiõigusi
ja -vabadusi vähem. Kehtivas õiguses puudub ka volitusnorm ettevõtja majandusüksuse
tegevuse peatamiseks ja KorSis sätestatud meetmed ei ole piisavad riigi julgeoleku kaitseks
sõja- või erakorralise seisukorra ajal.
Ettevõtja majandusüksuse tegevuse peatamise võimaldamine on abstraktselt hinnatuna ka
mõõdukas abinõu, sest avalik huvi kriisiolukorra lahendamiseks ja riigi julgeoleku kaitse
võivad kaasa tuua olukorra, kus sellise piirangu kohaldamine on vältimatult vajalik ettevõtja
suhtes. Meedet on võimalik rakendada üksnes erakorralise või sõjaseisukorra ajal, st juhul, kui
tegemist on kogu ühiskonda ähvardava olukorraga ning seda ei ole õnnestunud lahendada
tavapäraste meetmetega.
Lõike 2 alusel võib muu hulgas kehtestada vallasasjade müügile koguselisi piiranguid, samuti
piiranguid müügi aja ja viisi ning üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikute kohta, kellele
vallasasja müüa võib. Vabariigi Valitsus või tema volitatud haldusorgan võib panna sellise
keelu või kohustuse äriseadustikust lähtuvalt ettevõtte omanikule või isikule, organile või
kogule, kes tegelikult otsustab või saab otsustada selle tegevuse üle.
Sarnaselt sätestab RiKSi § 20 lõige 4, et Vabariigi Valitsus võib kuni sõjaseisukorra
lõppemiseni piirata teatud liiki või teatud tunnustele vastavate vallasasjade müüki, keelata
nende väljaveo riigist või teatud piirkonnast, samuti määrata neile sundhindu juhul, kui need
vallasasjad on vajalikud elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks või riigi sõjalise kaitsmise
toetamiseks. ErSSi § 17 lõike 1 punktid 11–13 seevastu kitsendavad riigi võimalusi
kaubandustegevuse piiramiseks, võimaldades seda üksnes kindlat tüüpi kaupade suhtes (relvad,
mürkained ja alkohoolsed joogid). Sõja- või erakorralise seisukorra ajal on tarvilik
ettevõtlusvabaduse piiramiseks anda Vabariigi Valitsusele sarnaselt RiKSi § 20 lõikega 4 avar
kaalutlusõigus, sest sõltuvalt ohust ja selle suurusest võib tekkida erinevaid
kaubanduspiirangute kehtestamise vajadusi. Eelnõu kõnealune säte võimaldab seetõttu
ulatuslikku kaalutlusõigust otsustamisel mh selle üle, milliste kaubaliikide suhtes
kaubandustegevuse piiranguid kehtestada. Sellised kaubaliigid ei pruugi tingimata piirduda
relvade või mürkainetega, vaid võivad hõlmata ka tavapäraseid kaupu, millest lähtub
erakorralise seisukorra või seisukorra ajal aga oluline oht. Näiteks võivad sellised piirangud
hõlmata väetist ja pürotehnikat, mida on võimalik kasutada lõhkeseadeldiste valmistamisel.
22.05.2025
166
Meetme kohaldamise otsustuse võib Vabariigi Valitsus volitada eelnõu § 42 lõike 3 alusel
pädevale täidesaatva riigivõimu asutusele.
Ettevõtjat saab kohustada tootma teatud kaupa või pakkuma teenust ka kriisiülesannete
raamistiku alusel.
Lõigete 3 ja 4 kohaselt võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister erakorralise või
sõjaseisukorra ajal kehtestada müüdavate vallasasjade kogused, sundhinnad ja muud vajalikud
tingimused ning kehtestada nende müügi erikorra, kui see on vajalik kriisiolukorra
lahendamiseks, sealhulgas põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava ohu
tõrjumiseks ning elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamiseks. Samuti võib Vabariigi
Valitsus või tema volitatud minister kehtestada erakorralise või sõjaseisukorra ajal vallasasjade
ostueesõiguse riigi kasuks.
Vallasasjade müügipiirangute eesmärk on üldjuhul võimaldada võimalikult paljudele isikutele
nende vallasasjade kättesaadavust, mis on toimetulekuks esmavajalikud. Sellesarnane
volitusnorm on olemas nii erakorralise kui ka sõjaseisukorra puhuks ka kehtivas õiguses
vastavalt ErSSi § 17 lõike 1 punktides 12 ja 13 ja RiKSi § 20 lõikes 4 sätestatule. Eelnõus ei
ole loetletud nende kaupade liike või tunnuseid, mille müüki võib piirata, sest sõltuvalt
kriisiolukorra asjaoludest võivad vastasel juhul loetelust põhjendamatult jääda välja sellised
asjad, mille müügi piiramise vajadust ei osata tavaolukorras ette näha. Samuti ei saa riigi
julgeoleku ja põhiseadusliku korra kaitset tagada üksnes jaemüügi piiramisega. Kui eesmärk on
vältida teatud kaupade kiiret läbimüüki ja nendega spekuleerimist või nende kättesaadavust
elanikkonnale, tuleb võimaldada ka nende hulgimüügi piiramist. Selleks, et asju jaguks kõigile
isikutele või vastupidi, nende kättesaadavus oleks võimalikult piiratud, on ette nähtud, et
piirangu kehtestamisel võib vallasasjade müügile seada lisaks koguselistele ja hinnaga seotud
piirangutele ka muid vajalikke tingimusi. Sellisteks tingimusteks võivad olla näiteks piirangud
müügi aja, viisi ja isikute gruppide kohta, kellele teatud liiki vallasasju müüa võib.
§ 62. Streikide ja töösulgude keelamine
Paragrahv 62 sätestab streikide ja töösulgude keelamise volituse. Samasisuline volitus on
sätestatud RiKSi § 20 lõikes 3 ja ErSSi § 17 lõike 1 punktis 5. Paragrahviga 62 ei sätestata uut
põhiõiguste ja -vabaduste piiranguvolitust. Vabariigi Valitsus võib erakorralise või
sõjaseisukorra ajal keelata streigid ja töösulud või keelata nende korraldamise sõltumata
asutusest ja organisatsioonist, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas
põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava ohu tõrjumiseks.
Eelnõu sätestab streikide ja töösulgude keelamise erakorralise või sõjaseisukorra ajal, lähtudes
ajaloolisest kogemusest, et streike ja töösulgusid võib nii konventsionaalne kui ka teatud
juhtudel mitteriiklik vastane (paramilitaarne terroristlik ühendus) kasutada
hübriidsõjavahendina riigi kaitsevõime õõnestamiseks. Kriitilise tähtsusega majandusharude,
näiteks toiduainete tootmine, korrapärane toimimine on kriisiolukorra lahendamise seisukohalt
suure tähtsusega. Sellest johtuvalt on eelnõu §-s 62 sätestatud piirava meetme kohaldamine
proportsionaalne meede, et kindlustada kriisiolukorra lahendamist. Ulatusliku piirangu esmane
tingimus on vajadus lahendada erakorraline või sõjaseisukord, sealhulgas on piirav meede
vajalik põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava ohu tõrjumiseks. Ohu olemusest
tingituna võib olla oluline erinevate ühiskonnaliikmete aktiivne osalus selle tõrjumises, muu
hulgas oma tavapäraseid tööülesandeid täites.
22.05.2025
167
§ 63. Teabe levitamise keelamine
Paragrahvis 63 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võib erakorralise
või sõjaseisukorra ajal keelata teabe sõnas, trükis, pildis või muul viisil levitamise, kui see on
vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
Võrreldes ErSSi § 17 lõike 1 punktiga 7 ning RiKSi § 20 lõikega 6, mis reguleerivad teatud
sisuga teabe massiteabevahendites edastamise piiramist, on eelnõus loobutud teabe edastamise
sidumisest konkreetse (massiteabe)vahendiga. Tehnoloogia kiire areng ja selle erinevate
avaldumisvormide paljususe suurenemine toob kaasa pidevalt uute infoedastusvahendite
kasutuselevõtu, mistõttu lähtutakse eelnõus tehnoloogianeutraalsest reguleerimisviisist.
Tehnoloogianeutraalset regulatsiooni toetab ka EL. Tehnoloogilise vahendi nimetamine
õigusaktis võib olla vajalik siis, kui seadusandja soovib erisuguseid tehnoloogiavahendeid
reguleerida erinevalt. Teabe levitamise ja edastamise piiramisel ei ole vajalik
tehnoloogiavahendeid eristada. See, kas teabe levitamiseks kasutatakse meediateenuseid,
veebi- või trükiajakirjandust, ei ole primaarne. Igasugust teavet, mida levitatakse sõnas, trükis,
pildis või muul viisil ja mis seab ohtu kriisiolukorra lahendamise, võib piirata.
Teabe levitamise piiramisega riivatakse isikute informatsioonivabadust (PSi § 44) ja
väljendusvabadust (PSi § 45), aga ka ettevõtlusvabadust (PSi § 32). PSi §-st 130 tulenevalt on
riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise eesmärgil erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
õigustatud informatsiooni- ja väljendusvabaduse täiendav piiramine. Tänu laialdasele tehniliste
seadmete levikule ei ole info edastajateks enam üksnes meediateenuste pakkujad, vaid ka kõik
isikud ehk kontroll edastatava teabe üle on muutunud mitmekülgseks. Interneti ekspansiivne
levik on suurendanud sotsiaalmeedia osatähtsust ning muutnud selle üheks peamiseks
kommunikatsioonivahendiks, mis võimaldab informatsiooni levitada, edastada ja vahetada ning
omavahel suhelda sõltumata geograafilisest asukohast kiiremini kui kunagi varem. Võttes
arvesse kõiki sõjalisi ja mittesõjalisi ründeid, võib riigi julgeolekut ähvardava ohu korral tõusta
päevakorda avalikult levitatava teabe piiramise vajadus. Teatud põhiseaduslikku korda,
territoriaalset terviklikkust või riiklikku iseseisvust ja sõltumatust ähvardava kriisi korral võib
see olla väga vajalik. Peamised eesmärgid on sellisel juhul järgmised:
• varjata riigi, sh relvajõudude tegevust vastase eest;
• tõkestada vaenulikku mõjutustegevust ning Eesti Vabariigi vastast kihutustööd;
• säilitada rahva kaitsetahet kui üht võitlusvõime komponenti.52
Tüüpnäide sellisest teabest on pildi või teksti abil edastatav teave Kaitseväe üksuste või
sõidukite liikumise ja paiknemise kohta, selleks võib aga olla ka näiteks teave riigi julgeoleku
seisukohalt oluliste ehitiste või maa-alade (sh kriisiolukorraks vajalike objektide), nende
seisundi või turvameetmete kohta.53
Piirangut tasakaalustab oluline avalik huvi tagada riigi julgeolek ja põhiseaduslik kord. Säte
piirab proportsionaalselt isiku õigust teabe vabale levitamisele, kuna piirangut saab kehtestada
vaid erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, mis seob meetme kohaldamise riigi
eksistentsiaalse ohuga.
52 Margit Gross. Analüüs „Meediateenuste ja sideteenuste piiramine avaliku julgeoleku ja avaliku korra kaitseks“,
2017, lk 7. 53 Peeter Papstel. Analüüs „Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete ühtlustamine riigi julgeoleku tagamise
eesmärgil“, 2017, lk 65.
22.05.2025
168
Intensiivselt põhiõigusi riivavate meetmete kehtestamine tuleks otsustada võimalikult kõrgel
täidesaatva riigivõimu tasandil. Kirjeldatud meede on üks selliseid, mistõttu on meetme
kehtestajaks Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi. Piirangu kehtestamise õiguse saab
Vabariigi Valitsus volitada sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eelnimetatud valitsusasutusele,
kui see on vajalik meetme kiireks rakendamiseks. Lõikes 2 sätestatakse, et Vabariigi Valitsuse
volitusel võib erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi keelata teabe
levitamise üksnes juhul, kui teabe levitamisega kaasneb oht avalikule korrale või oht riigi
julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamisele (sellega mh kitsendatakse võrreldes
riigikaitseseaduse eelnõuga54 oluliselt Vabariigi Valitsuse õigust volitada kõnesoleva piirava
meetme kohaldamist mistahes kompetentsele haldusorganile).
Eelnõu jätab meetme kohaldajale õiguse määrata, millise sisuga (millist liiki) ja milliste
vahendite kaudu levitatavat teavet piiratakse (valikudiskretsioon). Piirangu adressaate ei ole
normis otsesõnu nimetatud, kuid normi eesmärgist on adressaatide ring tuletatav –
massiteabevahendite valdajad ja massiteabevahendajad ning muud teabevaldajad.
Proportsionaalsuse tagamiseks tuleb igal üksikjuhul eraldi hinnata, millise isiku ja millise teabe
levitamine on ohtlik ning vajab piiramist.
Kaalutlusõiguse jätmine meetme kohaldajale on õigustatud, sest see, millist teavet on vaja
täpsemalt piirata, on seotud iga kord konkreetse ohu ja selle ulatusega. Võttes arvesse
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja
Kaitseväe pädevust, seatakse lõikega 2 nende valitsusasutuste valikudiskretsioonile ka ulatus.
Vabariigi Valitsuse volitatud pädev valitsusasutus saab keelata erakorralise või sõjaseisukorra
lahendamise eesmärgil teabe levitamise, kui teabe levitamisega kaasneb oht avalikule korrale
või oht riigi julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamisele. Lähtuvalt muutuvatest, kuid eelkõige
praegustest julgeolekuohtudest võib riigil olla vajadus piirata väga erinevat liiki teavet. Oluline
on seejuures, et piirangu seadmise eesmärk saab olla üksnes erakorralise või sõjaseisukorra
lahendamise vajadus. Samuti tuleb rõhutada, et meetme kohaldamisel peab Vabariigi Valitsus
või tema volitatud (eespool nimetatud) valitsusasutus juhinduma eelnõu §-s 43 sätestatud
põhimõtetest:
1) kohaldada võib mitmest sobivast ja vajalikust meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust
eeldatavalt kõige vähem kahjustab;
2) kohaldada võib ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega
taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ja
3) meedet võib kohaldada vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam
võimalik saavutada.
§ 64. Meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise piiramine
Paragrahvis 64 sätestatakse Vabariigi Valitsusele või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ja Kaitseväele õigus
erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult meediateenuse
osutamine ja ajakirjandusväljaande väljaandmine, kui see on vajalik erakorralise või
sõjaseisukorra lahendamiseks.
54 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/94bd4697-41b5-4e9f-80f1-bda86715146e/Riigikaitseseadus;
vt eelnõu § 44.
22.05.2025
169
Säte on sarnane ErSSi § 17 lõike 1 punktiga 8 ning RiKSi § 20 lõikega 7, mis reguleerivad
meediateenuste osutamise ning ajakirjandusväljaande väljaandmise piiramist. Täpsustatud on
üksnes piirava meetme kohaldamise tingimusi.
Säte seondub osaliselt eelnõu §-ga 63 (vt eelnõu § 63 selgitus), kuid piirangu ulatus ja
intensiivsus on suurem, kuivõrd piirang puudutab vabameediat, mis on demokraatliku
õigusriigi alustalasid ja üks olulisi tunnuseid. Sarnaselt eelnõu §-ga 63 riivab meediateenuse
osutamise ja ajakirjandusväljaannete väljaandmise piirang informatsioonivabadust (PSi § 44)
ja väljendusvabadust (PSi § 45), aga ka ettevõtlusvabadust (PSi § 32). Väljendus- ja
informatsioonivabadus on demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi ning aluseks mitmete
teiste põhiõiguste ja -vabaduste realiseerimisele. Adekvaatselt ja vabalt toimiva avaliku elu
ning seda peegeldava meedia eeldus on üldine, vaba ja hästitoimiv väljendusvabadus ehk
sõnavabadus ja informatsioonivabadus. Teisalt jõuavad meediateenuste vahendusel maailmas
toimuvad sündmused, ideed ja arvamused kiiresti ja vahetult inimesteni. Meedia vahendab
meile informatsiooni ja kirjeldusi olukordadest, mida me isiklikult ja vahetult ei oma ega koge.
Meediateenuste ja ajakirjanduse kaudu saab mõjutada inimeste käitumist, hoiakuid ja väärtusi,
mistõttu kasutavad osalised, kelle eesmärk on levitada valitsus- ja riigivastaseid ideid ja
arvamusi ning mõjutada elanikkonda, sh õhutada vaenu, erinevaid
kommunikatsioonimeediumeid oma eesmärkide elluviimiseks. Nüüdisaegses infoühiskonnas
on traditsiooniliste meediakanalitele (televisioon, raadio, ajalehed jne) osatähtsus vähenemas,
kuid mitte kadunud. Riivet õigustab sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra
väljakuulutamisest tulenevate riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude
tõrjumise vajadus. Otsuse tegemisel tuleb lähtuda ohuhinnangutest ning põhiõiguste ja -
vabaduste piiramise üldpõhimõtetest, nagu kohasus, vajalikkus, proportsionaalsus,
eesmärgipärasus. Meediateenuste piiramisel ei saa kõrvale kalduda PSi §-s 45 sätestatud
nõudest, et Eestis ei ole tsensuur lubatud.
Meetme kohaldajaks on Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi. Eelnõu jätab
Vabariigi Valitsusele ja eespoolt nimetatud volitatud valitsusasutusele kaalutlusruumi hinnata
erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal konkreetset ohtu, selle tinginud asjaolusid ning
vajadust väljendus- ja informatsioonivabadust piirata. Võttes arvesse Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja Kaitseväe pädevust,
seatakse lõikega 2 nende valitsusasutuste valikudiskretsioonile ka ulatus. Vabariigi Valitsuse
volitatud pädev valitsusasutus saab keelata erakorralise või sõjaseisukorra lahendamise
eesmärgil teabe levitamise, kui teabe levitamisega kaasneb oht avalikule korrale või oht riigi
julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamisele. Sarnaselt eelmise paragrahviga kitsendatakse
võrreldes riigikaitseseaduse eelnõuga55 oluliselt Vabariigi Valitsuse õigust volitada kõnesoleva
piirava meetme kohaldamist mistahes kompetentsele haldusorganile.
Kõik Eesti jurisdiktsiooni all tegutsevad meediateenuse osutajad peavad järgima
meediateenuste seaduse (edaspidi MeeTS) ja teistest seadustest tulenevaid nõudeid. Nõuete
rikkumise korral näevad seadused (MeeTS, HMS, KorS, VTMS, MsüS, KarS) ette vastavad
sunnivahendid ja sanktsioonid ning menetlused (ettekirjutus, sunniraha, rahatrahv,
majandustegevuse keelamine, tegevusloa peatamine ja kehtetuks tunnistamine jms).56
55 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/94bd4697-41b5-4e9f-80f1-bda86715146e/Riigikaitseseadus;
vt eelnõu § 44. 56 Margit Gross. Analüüs „Meediateenuste ja sideteenuste piiramine avaliku julgeoleku ja avaliku korra kaitseks“,
2017, lk 50.
22.05.2025
170
ELi audiovisuaalteenuste direktiivi muutvast ELi direktiivist (edaspidi direktiiv 2018/1808)
ülevõetud normid jõustusid Eesti riigisiseses õiguses 09.03.2022. a.57 Audiovisuaalteenuste
direktiivi üks keskseid põhimõtteid ELi tasandil on olnud tagada teisest liikmesriigist pärineva
audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus, mida saab piirata sihtriik
vaid erandjuhtudel.58 Direktiivi 2018/1808 ülevõtmiseks tehti vajalikud korrektuurid
riigisiseses õiguses peamiselt MeeTS-is (samuti ERHS-is, ESS-is, RekS-is ja RLS-is).59
MeeTS-ist ei tulene erivolitust, mis lubaks piirata kõiki meediateenuseid avaliku korra või riigi
julgeoleku kaitseks. MeetS-i §-s 51 on sätestatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile
õigus teha taasedastamise lõpetamise ettekirjutus, kui teisest ELi liikmesriigist pärit
audiovisuaalmeedia teenus (ka väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenus ja
teisest riigist pärit raadioprogramm) kahjustab ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku
ja riigikaitse tagamist. Oluline on seejuures, et rikkumise korral tuleb järgida konkreetseid
protseduurireegleid (vt MeetS-i § 51 lõiked 2–4).
Direktiivides ei ole sätestatud piirangute seadmise aluseid, kui riigis on põhiseaduslikku korda
ähvardava ohu korral kehtestatud erakorraline seisukord või riigi vastu suunatud agressiooni
korral sõjaseisukord. See on põhjendatav ka liikmesriikide ainupädevusega riigi julgeoleku ja
turvalisuse tagamisel.60 Eelnõuga sätestatakse sarnaselt ErSSi § 17 lõike 1 punktiga 8 ning
RiKSi § 20 lõikega 7 alused meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise
piiramiseks erakorralise ja sõjaseisukorra ajal.
Piiravate meetmete kohaldamisel tuleb arvestada haldusmenetluse põhimõtetega. Seejuures
peab piirangu kohaldamisel olema vältimatu vajadus (meetme eesmärgipärasuse ja
proportsionaalsuse tagamine). Sarnaselt eelmise paragrahvi juures selgitatuga, peab ka siin
Vabariigi Valitsus või tema volitatud pädev valitsusasutus juhinduma eelnõu §-s 43 sätestatud
põhimõtetest:
1) kohaldada võib mitmest sobivast ja vajalikust meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust
eeldatavalt kõige vähem kahjustab;
2) kohaldada võib ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega
taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ja
3) meedet võib kohaldada vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam
võimalik saavutada.
Piirangu adressaate ei ole normis otsesõnu nimetatud, kuid normi eesmärgist on adressaatide
ring tuletatav – meediateenuse osutajad ja ajakirjandusväljaande väljaandjad.
Näiteks sõjaseisukorra ajal toimub üldjuhul riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise viimane faas
või juba riigi sõjaline kaitsmine, mistõttu võib mitmesuguse teabe avalikustamine kahjustada
nii sõjalist kaitset kui ka teisi samavõrd olulisi riigikaitse põhisuundi (nt siseturvalisuse või
elutähtsate teenuste toimimise tagamine). Niisamuti võib näiteks osutuda vajalikuks
anarhistliku iseloomuga ja mobilisatsiooni takistamisele üleskutsuva ajakirjandusväljaande
kättesaadavuse piiramine, samuti konventsionaalse vastase seisukohti ja tegevust õigustava
meediakanali tegevuse peatamine.
57 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4ba650d7-565f-425c-960b-2ed72b05857c/ 58 Margit Gross. Analüüs „Meediateenuste ja sideteenuste piiramine avaliku julgeoleku ja avaliku korra kaitseks“,
2017, lk 50. 59 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4ba650d7-565f-425c-960b-2ed72b05857c/ 60 Euroopa Liidu lepingu artikli 4 punkt 2. Kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.C_.2016.202.01.0001.01.EST
22.05.2025
171
§ 65. Infoühiskonna teenuste piiramine
Paragrahvis 65 sätestatakse Vabariigi Valitsuse või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ja Kaitseväele õigus
erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult infoühiskonna teenuse
osutamine, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
Eelnõus kasutatakse infoühiskonna teenuse mõistet infoühiskonna teenuse seaduse (edaspidi
InfoTS) § 2 punkti 1 tähenduses. Infoühiskonna teenus on teenus, mida osutatakse majandus-
või kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul andmeid töödeldakse,
säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud
elektrooniliste vahendite abil, kusjuures osapooled ei viibi üheaegselt samas kohas.
Infoühiskonna teenus peab olema täielikult üle kantud, edastatud ja vastu võetud elektrooniliste
sidevahendite abil. Infoühiskonna teenus ei ole faksi ega telefonikõne abil edastatud teenus ega
televisiooni- või raadioteenus.
Praktikas on meede vajalik põhjusel, et esineda võib veebilehti või uudiseportaale, mis ei ole
MeeTS §-i 4 mõttes. Ajakirjandusväljaannet ei ole ka üheski õigusaktis defineeritud.
Veebilehtede piiramiseks julgeolekukaalutlustel täiendati 2022. a InfoTSi §-ga 131, mis
võimaldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil piirata infoühiskonna teenust (nt
uudiseportaal või muu veebileht või rakendus), kui selle kaudu üldsusele levitatud teabega
kihutatakse vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele kodakondsuse, etnilise päritolu,
keele, usutunnistuse või muude PSi §-s 12 nimetatud asjaolude tõttu, õhutatakse sõda või
õigustatakse sõjakuritegusid ning kui see on vajalik riigi julgeoleku tagamiseks. InfoTSi § 131
seob veebilehe piiramise seega kahe eeldusega:
1) selle kaudu üldsusele levitatud teabega kihutatakse vihkamisele, vägivallale või
diskrimineerimisele kodakondsuse, etnilise päritolu, keele, usutunnistuse või muude Eesti
Vabariigi põhiseaduse §-s 12 nimetatud asjaolude tõttu, õhutatakse sõda või õigustatakse
sõjakuritegusid;
2) see on vajalik riigi julgeoleku tagamiseks.
Arvestades mh InfoTSi §-s 131 sätestatud eeldusi, võimaldab see meede Vabariigi Valitsusel
või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil, Politsei- ja Piirivalveametil,
Kaitsepolitseiametil ja Kaitseväel otsustada piirata lisaks meediateenustele eelnõu § 64 alusel
ka veebilehtede jms -portaalide (mida ei saa käsitada meediateenusena) kaudu teabe levitamist,
kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. Vabariigi Valitsuse volitatud
pädev valitsusasutus saab keelata erakorralise või sõjaseisukorra lahendamise eesmärgil
infoühiskonna teenuse osutamise üksnes ulatuses, mis ohustab avalikku korda või riigi
julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamist (lõige 2).
Infoühiskonna teenuse piirang riivab samamoodi informatsioonivabadust (PSi § 44) ja
väljendusvabadust (PSi § 45), aga ka ettevõtlusvabadust (PSi § 32; vt selgitust eelmise
paragrahvi juures). Sarnaselt eelmise paragrahvi juures selgitatuga, peab ka siin Vabariigi
Valitsus või tema volitatud valitsusasutus juhinduma eelnõu §-s 43 sätestatud põhimõtetest:
1) kohaldada võib mitmest sobivast ja vajalikust meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust
eeldatavalt kõige vähem kahjustab;
2) kohaldada võib ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega
taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ja
22.05.2025
172
3) meedet võib kohaldada vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam
võimalik saavutada.
§ 66. Teabele juurdepääsu piiramine
Paragrahvis 66 sätestatakse Vabariigi Valitsuse või tema volitatud valitsusasutuse õigus
erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata juurdepääsu teabele, mida avaliku teabe seaduse
alusel ei või tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui see on vajalik
erakorralise ja sõjaseisukorra lahendamiseks. Tuleb arvestada, et selle paragrahvi alusel ei või
automaatselt piirata juurdepääsu kogu avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) §-s 36 loetletud
teabele, vaid sarnaselt muude piiravate meetmetega tuleb ka siin arvestada eelnõu §-s 44
sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ning hinnata piirangu seadmisel iga AvTSi §-s 36
loetletud teabe liiki eraldi.
Säte on sarnane ErSSi § 17 lõike 1 punktiga 16, mis võimaldab põhiseaduslikku korda
ähvardava ohu kõrvaldamiseks keelata valitsusasutustel ja kohaliku omavalitsuse organitel
teatud liiki informatsiooni andmise. Eelnõuga on ErSSis sätestatud meedet uuendatud lähtuvalt
eelnõu üldpõhimõtetest ja AvTSist.
Teabe edastamise piirang riivab informatsioonivabadust (PSi § 44), mis on ilma
seadusereservatsioonita põhivabadus. PSi §-st 130 tulenevalt on riigi julgeoleku ja avaliku
korra tagamise eesmärgil erakorralise ja sõjaseisukorra ajal õigustatud PSi §-st 44 tuleneva
informatsioonivabaduse täiendav piiramine. Eelnõu § 67 järgi võib teabe edastamist täiendavalt
piirata üksnes erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui see on vajalik kriisiolukorra
lahendamiseks, sealhulgas riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu
tõrjumiseks.
Meedet võib kohaldada Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus.
AvTS reguleerib avalikule teabele juurdepääsu ning avalikule teabele piiratud juurdepääsu
kehtestamist teabe asutusesiseks kasutamiseks tunnistamisega. AvTSi § 35 lõigetes 1 ja 2 ning
§-s 36 on vastavalt reguleeritud, millist teavet peab, võib ning ei tohi asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teabeks (edaspidi AK teave) tunnistada. AvTSi § 35 lõike 1 punktide 3–
62 ja 9 alusel tuleb AK teabeks tunnistada mitmesugust teavet, mille avalikuks tulek võib
ohustada riigi julgeolekut.61 Samas AvTSi § 36 loetelus võib olla riigi julgeoleku seisukohalt
tundlikku teavet, mida ei või avalikustada nimelt suurema ohu ajal, mille realiseerumine tingib
erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamise. Eriti ohtlik riigi julgeolekule võib olla
avalikustada §-s 36 loetletud andmeid, mis võivad näiteks sõjaseisukorra ajal anda vaenulikule
välisriigile teavet Eesti riigi suutlikkuse, varude ja vahendite, aga ka elanikkonna kohta. Näiteks
§ 36 lõike 1 punktides 1–3 ja 9 nimetatud avaliku arvamuse küsitluse tulemused, üldistatud
statistilised ülevaated, majandus- ja sotsiaalprognoosid, dokumendid riigi, kohaliku
omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamise ning
eelarvest makstud tasude ja hüvitiste kohta.62
61 Eelnõu rakendamiseks muudetakse ka AvTSi, milles sätestatakse alused kriisiolukorraks valmistumist või selle
lahendamist puudutava teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamiseks. 62 Peeter Papstel. Analüüs „Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete ühtlustamine riigi julgeoleku tagamise
eesmärgil“, 2017, lk 60.
22.05.2025
173
Eelnõuga luuakse eraldiseisev alus, mis võimaldab AvTSi §-s 36 nimetatud teabe tunnistada
AK teabeks lähtuvalt erakorralise või sõjaseisukorra lahendamise, sealhulgas riigi julgeolekut
või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumise vajadustest.
§ 67. Sidevahendite kasutamise piiramine
Paragrahvi 67 järgi võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus erakorralise või
sõjaseisukorra ajal piirata sidevahendite kasutamist, kui see on vajalik erakorralise või
sõjaseisukorra lahendamiseks.
Sidevahendite kasutamise piiramine on Vabariigi Valitsuse pädevuses, kuivõrd meetme
kohaldamise tagajärjed võivad olla äärmiselt ulatuslikud ning piiranguga hõlmatud adressaatide
ring peaaegu terve ühiskond. Sidevahendite kasutamise pidev kasv nüüdisaja ühiskonnas on
muutunud mobiiltelefonid selliseks vahendiks, millega inimesed tagavad igapäevaelus oma
esmavajadused. Olukorras, kus mobiiltelefone kasutatakse ka näiteks pangatoimingute
tegemiseks, võib sidevahendite piiramine seada ohtu ka riigi majanduse toimimise. Seetõttu
peab sidevahendite kasutamise piirang olema piisavalt kaalutud ning kaudne negatiivne mõju
majandusele ja isikute igapäevaelule peab olema palju väiksem kui kahju, mida piiranguga
välditakse. Sätte mõtte kohaselt võib sidevahendite kasutamist piirata vaid juhul, kui see on
vajalik erakorralise või sõjaseisukorra ajal selle lahendamiseks, sealhulgas riigi julgeolekut või
põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks. Näiteks olukorras, kus sidevahendite
vahendusel levitatakse teavet, mis ohustab riigi sõjalist kaitsmist või riigi julgeolekut (või on
alust seda arvata).63
Vabariigi Valitsusele on antud võimalus volitada meedet kohaldama valitsusasutuse, kui ta seda
mõistlikuks ja vajalikuks peab (vt eelnõu § 42). Näiteks võib Vabariigi Valitsus volitada
otsustamise PPA-le või sõjaseisukorra ajal Kaitseväele.
ESS kui elektroonilise side valdkonna üldseadus ja KorS kui korrakaitse valdkonna üldseadus
sidevahendite piiramise aluseid ette ei näe. Sidevahendite kasutamise piirangud on spetsiifilised
lähtudes konkreetsest valdkonnast. Näiteks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse
§ 2611 lõike 4 järgi väljasaatmiskeskuse juhataja volitatud väljasaadetava kirjavahetust,
telefonikõnesid ja muude sidevahendite kasutamist piirama, kui see võib ohustada
väljasaatmiskeskuse sisekorda või takistada väljasaatmise täideviimist. Vangistusseaduse ja
selle alusel antud vangla sisekorraeeskirja kohaselt on kinnipeetaval keelatud vanglas
mobiiltelefonid ning muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas
raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta.64
Sidevahendite kasutamise piirang riivab informatsioonivabadust (PSi § 44) ja
väljendusvabadust (PSi § 45). PSi §-st 130 tulenevalt on riigi julgeoleku ja avaliku korra
tagamise eesmärgil erakorralise ja sõjaseisukorra ajal õigustatud informatsioonivabaduse ja
väljendusvabaduse täiendav piiramine. Sidevahendite kasutamise piiramist ei saa samastada
sideteenuste piiramisega, sest sidevahend on defineerimata õigusmõiste, mida tuleb määratleda
selle tavatähenduses. Eesti keele seletava sõnaraamatu ja Sõnaveebi65 kohaselt on sidevahend
(tehniline) vahend sidepidamiseks (arvuti, raadio, faks, televiisor, telefon, aga ka trükis).
63 Peeter Papstel. Analüüs „Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete ühtlustamine riigi julgeoleku tagamise
eesmärgil“, 2017, lk 65. 64 Margit Gross. Analüüs „Meediateenuste ja sideteenuste piiramine avaliku julgeoleku ja avaliku korra kaitseks“,
2017, lk 114. 65 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/sidevahend/1
22.05.2025
174
Sidevahendite piirangu adressaatide ring hõlmab eelnõu kohaselt küll peaaegu tervet
ühiskonda, kuid konkreetse piirangu seadmisel on Vabariigi Valitsusel või tema volitatud
valitsusasutusel kohustus määrata täpsemalt adressaatide ring ning muud olulised piirangu
tingimused, näidates ära piirava meetme rakendamise kaalutlused ning tagades meetme
proportsionaalsuse. Üldjuhul on meetme adressaadiks sidevahendite lõppkasutajad, kuid eelnõu
ei välista piirangute kehtestamist ka sideettevõtjale.
Eelnõu ei täpsusta, milliste sidevahendite kasutamist on õigus piirata ja millisel viisil. Vabariigi
Valitsusele on põhjendatult antud volitus otsustada, milliste sidevahendite kasutamist on vaja
piirata. Konkreetse tehnoloogilise vahendi nimetamine seaduses ei taga hübriidohtudega
võitlemisel vajalikku õiguslikku paindlikkust.
§ 68. Sõnumisaladuse õiguse piiramine
Lõiked 1 ja 2 annavad julgeolekuasutusele ning Vabariigi Valitsuse volitusel Politsei- ja
Piirivalveametile ning Kaitseväele sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra ajal volituse
otsustada piirata isiku õigust tema poolt või temale posti, telefoni või muul üldkasutataval teel
edastatava sõnumi saladusele lõikes 2 nimetatud toimingutega, kui see on erakorralise või
sõjaseisukorra lahendamiseks vältimatult vajalik. Vabariigi Valitsus võib selle meetme
kohaldamise üle otsustamise volitada ka politseiasutusele ehk PPA-le või Kaitseväele.
Julgeolekuasutused võivad erakorralise või sõjaseisukorra ajal kohaldada meedet ilma
Vabariigi Valitsuse volituseta, arvestades, et julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk on tagada
riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise
abil (JASi § 2 lõige 1). See tähendab, et lisaks JASis sätestatud samasisulise meetme
kohaldamise alusele (vt JASi § 25 lõige 2, mille alusel võib julgeolekuasutus kuriteo
tõkestamiseks piirata isiku õigust sõnumi saladusele, kui on olemas piisavad andmed
ettevalmistatava või toimepandava kuriteo kohta) antakse eelnõuga eriolukorra või
sõjaseisukorra ajal julgeolekuasutusele täiendav seaduses sätestatud alus sõnumisaladuse
õiguse piiramiseks, kui see on erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks vältimatult
vajalik. Seega on julgeolekuasutuste tegevuse vaates oluline rõhutada, et eelnõus sätestatud
piirava meetme kohaldamise alus ja eesmärk erineb JASis samasisulise meetme alusest ja
eesmärgist ning seda peab julgeolekuasutus erakorralise või sõjaseisukorra ajal toimingute
tegemisel (samuti toiminguks halduskohtu loa taotlemisel) arvestama.
Kehtivas õiguses on volitused sõnumisaladuse õiguse piiramiseks antud vaid JASis kahele
julgeolekuasutusele (Kaitsepolitseiametile ja Välisluureametile) nende ülesannete täitmiseks
ning KrMSis PPA-le kui jälitusasutusele, st suhteliselt piiratud eesmärgil. Erakorralise ja
sõjaseisukorra tingimustes võib osutuda möödapääsmatult vajalikuks kasutada ka Kaitseväe
vastavaid ressursse. Kehtivas õiguses ei ole piisava selgusega arvestatud PPA või Kaitseväe
võimalustega, mis on tavaolukorras mõeldud PPA puhul jälitusteabe hankimiseks raske
kuritegevuse tõkestamisel ning Kaitseväe puhul teabe hankimiseks väljaspool Eesti Vabariigi
territooriumi asuva konventsionaalse vastase või missioonil viibiva Kaitseväe üksust ohustava
teguri kohta. Samas võivad PPA ning Kaitseväe käsutuses olevad vahendid osutuda
märkimisväärseks abiks kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku teabe kogumisel erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal. Seega võimaldab eelnõu säte nii Kaitseväel kui ka PPA-l sarnaselt
julgeolekuasutusega reageerida sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal operatiivselt riigi
julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavatele ohtudele. Meede võimaldab paindlikumalt
kasutada legitiimse eesmärgi saavutamiseks ehk kriisiolukorra lahendamiseks riigiasutuste
22.05.2025
175
käsutuses olevaid kõiki vahendeid. Nii Kaitsevägi kui ka PPA saavad aga seda meedet kohalda
erinevalt julgeolekuasutustest üksnes Vabariigi Valitsuse volitusel.
Meetme rakendamisel riivatakse õigust sõnumisaladusele. PSi §-ga 43 tagatud õigus
sõnumisaladusele hõlmab kõiki sõnumite edastamise viise ja juhtumeid. Erandeid võib kohtu
loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks. Selle riive
legitiimseks eesmärgiks võib pidada muu hulgas riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra
kaitset, mis kehtivas õiguses avaldub JASi §-st 4 tulenevalt kuritegude tõkestamises.
PSi § 130 alusel võib erakorralise ja sõjaseisukorra ajal seada riigi julgeoleku ja avaliku korra
kaitse eesmärgil täiendavaid piiranguid sõnumisaladusele. Eelnõu § 68 lõikes 1 sätestatud
meede on sobiv selle eesmärgi saavutamiseks, sest sõnumisaladuse õiguse piiramine, kui see
on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, aitab tõhustada riigi julgeoleku kaitset sõjaseisukorra
või erakorralise seisukorra ajal. Meedet tuleb abstraktselt, st mitte konkreetsetest asjaoludest
lähtuvalt hinnatuna pidada vajalikuks, sest puuduvad alternatiivsed abinõud, mis oleksid
sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra ajal kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku teabe
hankimiseks sama tõhusad. Meedet on võimalik rakendada üksnes erakorralise või
sõjaseisukorra ajal, st juhtudel, kui tegemist on kogu ühiskonda ähvardava olukorraga ning
olukorda ei ole õnnestunud lahendada tavapäraste meetmetega.
PPA puhul tuleb silmas pidada veel järgmist. Sarnaselt julgeolekuohtude ennetamisega ei ole
kriisiolukorra lahendamiseks vajalikku politseiasutuse tegevust võimalik ammendavalt siduda
ennetavate kuritegude kataloogiga. Praktikas tähendab see siiski, et esineb piisavalt andmeid
KarSi §-des 89–93, 95–97, 99, 1001, 101–104, 106–108, 110–112, 231–239, 241–244, 246–
247, 250–251, 254, 255–256, 258, 259, 263 ja 274 sätestatud kuritegude ettevalmistamise või
toimepanemise kohta, mis annaks aluse kohaldada sõnumisaladust piiravat meedet, kuigi need
tegevused ei ole veel jõudnud karistusõiguslikult karistatavasse ettevalmistamise staadiumisse.
Lisaks on eelnõu säte sarnaselt JASi §-ga 4 suunatud loetletud kuritegude ennetamisele, mitte
tõendite kogumisele. Loetletud kuriteokoosseisud on need, mis ohustavad otseselt riigi
suveräänsust, põhiseaduslikku korda ning elanikkonna turvalisust.
Lõigetes 2 ja 3 on eraldi esitatud toimingud, mida pädev asutus võib teha lõikes 1 sätestatud
meetme rakendamisel. Lõike 2 järgi võib pädev asutus (nt Kaitsevägi) läbi vaadata
postisaadetist, pealt kuulata, pealt vaadata või salvestada elektroonilise side võrgu kaudu
edastatavat sõnumit või muud teavet ning pealt kuulata, pealt vaadata või salvestada muul viisil
edastatavat teavet. Lõike 3 kohaselt on sama paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud
toimingu (nt pealtkuulamine) tegemisel lubatud varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse,
piirdega alale või arvutisüsteemi juhul, kui see on vältimatult vajalik toimingu eesmärgi
saavutamiseks. Sarnased toimingud on lubatud julgeolekuasutusele JASi § 25 lõike 3 ja § 26
lõike 3 punkti 5 alusel. PPA teeb sarnaseid toimingud jälitustegevuses KrMSi § 1263 lõigetes 2
ja 6 sätestatud alusel.
ErSSi § 20 lõike 3 punkt 6 annab sisekaitseülemale õiguse rakendada piiranguid nende isikute
õigusele posti, telegraafi või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele, kelle
suhtes on alust arvata, et nad oma tegevusega ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda. Seega ei
looda eelnõuga uut piiravat meedet. Eelnõu § 68 lõige 1 on ErSSi § 20 lõike 3 punkti 6 volitust
täpsustav norm. Meetme kohaldajate ring on piiratud nende asutustega, kes täidavad
kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks selliseid ülesandeid, mille tulemuslikuks täitmiseks on
sõnumisaladuse õiguse piiramine vältimatult vajalik.
22.05.2025
176
Meetme rakendamisel riivatakse ka PSi §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele ja §-s 33
sätestatud õigust kodu puutumatusele. Nimetatud õigusi tohib muu hulgas piirata avaliku korra,
teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
PSi § 130 alusel võib erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal seada riigi julgeoleku ja
avaliku korra kaitse eesmärgil täiendavaid piiranguid kodu, perekonna- või eraelu
puutumatusele. Meede on sobiv selle eesmärgi saavutamiseks, sest kodu, perekonna- või eraelu
puutumatuse piiramine, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, aitab saavutada riigi
julgeoleku kaitset sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra ajal. Meedet tuleb abstraktselt, st
mitte konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt hinnatuna pidada vajalikuks, sest puuduvad
alternatiivsed abinõud, mis oleksid sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra lahendamiseks
vajaliku teabe hankimiseks sama tõhusad. Meedet on võimalik rakendada üksnes erakorralise
või sõjaseisukorra ajal, st juhtudel, kui tegemist on kogu ühiskonda ähvardava olukorraga ning
olukorda ei ole õnnestunud lahendada tavapäraste meetmetega. Lähtuvalt eeltoodust saab
meedet pidada eesmärgipäraseks ja proportsionaalseks.
Lõigetes 4–6 sätestatakse meedet kohaldavatele asutustele volitused rakendada eelnõus
sätestatud alusel teabe kogumisele samu meetodeid, vahendeid ja teabe kogumise korda, millest
peab lähtuma samasisulise meetme kohaldamisel asutuse põhiülesannet reguleerivas seaduses.
See tagab riigi sõjalisel kaitsmisel või põhiseadusliku korra kaitsmisel võimaluse kasutada
vastavat kompetentsi ja vahendeid omavate asutuste olemasolevaid võimeid. Nii kohaldatakse
teabe kogumisel eelnõus sätestatud alusel julgeolekuasutuse tegevusele julgeolekasutuste
seaduse §-des 211–32 sätestatut, Kaitseväe tegevusele Kaitseväe korralduse seaduse §-des 37–
40 sätestatut ning PPA tegevusele kriminaalmenetluse seadustiku §-des 1261 ja 12610–12612
ning politsei ja piirivalve seaduse §-des 751–756 jälitustoimingu tegemise kohta sätestatut.
Sealjuures peab aga arvestama eelnõu §-dest 70 ja 71 tulenevaid erisusi, mis reguleerivad
vastava meetme kohaldamiseks vajalike lubade taotlemist ja samuti nende isikute teavitamist,
kelle suhtes toiming tehti. Selle eesmärk on tagada, et sama meedet kohaldavad asutused
lähtuvad põhiõigusi riivava toimingu tegemiseks vajaliku kohtu loa taotlemisel ka ühetaolisest
korrast.
Eelnõu §-s 68 ja samuti §-s 69 sätestatu eesmärk on tagada paindlikum ja erinevate asutuste
käsutuses olevate vahendite efektiivne kasutamine sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra
ajal. Meetmeid ja selle lahendamiseks ettenähtud toiminguid on võimalik rakendada üksnes
erakorralise või sõjaseisukorra ajal, st juhtudel, kui tegemist on kogu ühiskonda ähvardava
olukorraga ning olukorda ei ole õnnestunud lahendada tavapäraste meetmetega.
Kuigi karistusseadustikus sätestatud riigi julgeolekut ohustavate kuritegude tõkestamine JASi
§ 4 mõttes on riigisiseselt KAPO ülesanne, on erakorralise või sõjaseisukorra ajal vaja arvestada
olukorraga, kus kaitsepolitseiametnikud võivad objektiivsetel põhjustel olla kaasatud
kiireloomulisemate ülesannete täitmisse teistes piirkondades. KAPO-l ei pruugi olla võimalik
täita oma ülesannet koguda teavet kriisiolukorra lahendamist ohustavate kuritegude
tõkestamiseks. Samas võib selline võimalus olla kriisipiirkonnas teiste ülesannete (näiteks
evakuatsiooni korraldamise) täitmise eesmärgil viibivatel PPA või Kaitseväe üksustel (näiteks
kaitseväeluuret teostaval struktuuriüksusel). Kriminaalpolitsei jälitusüksuste tegevus
jälitustoimingutega tõendite kogumisel ei erine olemuslikult JASi alusel tehtavast teabe
kogumisest ehk teabehankest. PPA võib jälitusasutusena vastavalt KrMSi § 1263 lõikele 1
jälgida varjatult isikut, asja või paikkonda, koguda varjatult võrdlusmaterjali ja teha
esmauuringuid, teostada varjatult asja läbivaatust ning asendada selle varjatult. Vastavalt
KrMSi § 1263 lõikele 5 on nimetatud jälitustoimingu tegemisel lubatud varjatult siseneda
hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi juhul, kui see on vältimatult
22.05.2025
177
vajalik jälitustoimingu eesmärgi saavutamiseks. Ka kaitseväeluure tugineb erinevate
luuredistsipliinide kasutamisel samadele alustele.
Tehniliste vahendite olemasolu ja varjatult informatsiooni hankimise võimaluse korral võivad
mainitud asutused täita edasilükkamatutel ja erakorralistel asjaoludel püstitatud eesmärki
koguda teavet riigi julgeolekut ohustavate kuritegude ettevalmistamise kohta, mis võib olla
oluline nii kuriteo tõkestamise kui ka hilisema tõendamise seisukohalt. Näitena võib siinkohal
tuua kriminaalpolitsei käsutuses olevad tehnilised vahendid isikute varjatud jälgimiseks, mis on
tavaolukorras kasutusel raske ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Riigi sõjalise
kaitsmise või põhiseadusliku korra kaitsmise seisukohalt oleks väär jätta kasutamata vastavat
kompetentsi ja vahendeid omavate Kaitseväe ja PPA võimeid, mis sarnanevad suurel määral
julgeolekuasutuste omadega. Volituste delegeerimisel PPA-le ning Kaitseväele tuleb lähtuda
samas ultima ratio printsiibist. Siiski annab valitsus alati hinnangu, kas meetme kohaldamine
Kaitseväe ja PPA poolt on vajalik ja kellel peaks vastav volitus olema.
Nimetatud volituse olemasolu on kriitilise tähtsusega olukorras, kus on vaja koguda teavet
näiteks vaenuliku väärinformatsiooni levitamise kohta, mis toob kaasa olukorra teravnemise
ning seeläbi ka ohu inimeste elule ja tervisele. 2014. aastal alanud Venemaa agressioon
Ukrainas on ilmekalt näidanud sõjaliste, julgeoleku- ning politseiliste meetmete samaaegse
rakendamise vajadust.
§ 69. Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramine
Lõikes 1 antakse samadel põhjendustel, mis on kirjeldatud eelmise paragrahvi juures,
julgeolekuasutusele ning Vabariigi Valitsusele volitusel Kaitseväele ja PPA-le õigus piirata
isiku kodu, perekonna- või eraelu puutumatust, kui see on erakorralise või sõjaseisukorra
lahendamiseks vältimatult vajalik. Sarnaselt eelnõu § 68 lõikega 1 võib Vabariigi Valitsus talle
antud volituse edasi delegeerida PPA-le ning Kaitseväele.
Lõikes 2 on eraldi esitatud toimingud, mida pädev asutus võib teha lõikes 1 sätestatud meetme
rakendamisel. Selle järgi võib pädev asutus varjatult jälgida isikut, asja või paikkonda, varjatult
tuvastada isiku samasuse, koguda elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite
edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või vastuvõtja isiku ja asukoha kohta
andmeid, varjatult siseneda ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse või arvutisüsteemi teabe
varjatud kogumiseks, salvestamiseks või selleks vajalike tehniliste abivahendite
paigaldamiseks ja eemaldamiseks, asja varjatult läbi vaadata ja vajaduse korral seda varjatult
muuta, rikkuda või asendada. Sarnased toimingud on lubatud julgeolekuasutusele JASi § 26
lõike 3 alusel.
Lõikes 1 nimetatud meetme rakendamisel riivatakse PSi §-s 26 sätestatud õigust eraelu
puutumatusele ja §-s 33 sätestatud õigust kodu puutumatusele. Nimetatud õigusi tohib muu
hulgas piirata avaliku korra, teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks
või kurjategija tabamiseks. PSi § 130 alusel võib erakorralise ja sõjaseisukorra ajal seada riigi
julgeoleku ja avaliku korra kaitse eesmärgil täiendavaid piiranguid kodu, perekonna- või eraelu
puutumatusele. Meede on sobiv selle eesmärgi saavutamiseks, sest kodu, perekonna- või eraelu
puutumatuse piiramine, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, aitab saavutada riigi
julgeoleku kaitset sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra ajal. Meedet tuleb abstraktselt, st
mitte konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt hinnatuna pidada vajalikuks, sest puuduvad
alternatiivsed abinõud, mis oleksid sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra lahendamiseks
vajaliku teabe hankimiseks sama tõhusad. Meedet on võimalik rakendada üksnes erakorralise
22.05.2025
178
või sõjaseisukorra ajal, st juhtudel, kui tegemist on kogu ühiskonda ähvardava olukorraga ning
olukorda ei ole õnnestunud lahendada tavapäraste meetmetega. Lähtuvalt eeltoodust saab
meedet pidada eesmärgipäraseks ja proportsionaalseks.
Sarnaselt eelnõu §-ga 68 (vt eespool antud selgitusi) on ka eelnõu § 69 eesmärk paindlikum ja
erinevate asutuste käsutuses olevate vahendite efektiivne kasutamine sõjaseisukorra ja
erakorralise seisukorra ajal. PPA ning Kaitseväe käsutuses olevad vahendid võivad osutuda
märkimisväärseks abiks kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku teabe kogumisel erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal. Sarnaselt eelnõu §-ga 68 võimaldab eelnõu § 69 Kaitseväel ja PPA-l
reageerida sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal operatiivselt riigi julgeolekut ja
põhiseaduslikku korda ähvardavatele ohtudele. Meetmeid ja selle lahendamiseks ettenähtud
toiminguid on võimalik rakendada üksnes erakorralise või sõjaseisukorra ajal, st juhtudel, kui
tegemist on kogu ühiskonda ähvardava olukorraga ning olukorda ei ole õnnestunud lahendada
tavapäraste meetmetega.
Lõigetes 3–5 sätestatakse analoogselt eelmise paragrahviga meedet kohaldavatele asutustele
volitused rakendada eelnõus sätestatud alusel teabe kogumisele samu meetodeid, vahendeid ja
teabe kogumise korda, millest peab lähtuma samasisulise meetme kohaldamisel asutuse
põhiülesannet reguleerivas seaduses, arvestades eelnõu §-dest 70 ja 71 tulenevaid erisusi (vt
eelmise paragrahvi lõigete 4–6 kohta antud selgitust).
§ 70. Sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise kord
Paragrahvis 70 sätestatakse §-de 68 ja 69 alusel sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja
eraelu puutumatuse õiguse piiramise kord.
Lõikes 1 on ette nähtud, et eelnõu § 68 lõigetes 2 ja 3 ja § 69 lõike 2 punktis 4 sätestatud
toimingute tegemiseks annab loa halduskohtu esimees või tema määratud halduskohtunik
toimingu kohaldamiseks julgeolekuasutuse, PPA või Kaitseväe põhjendatud kirjaliku taotluse
alusel. Analoogne säte on JASi § 27 lõikes 1, kus on öeldud, et sõnumi saladuse ja JASi § 26
lõike 3 punktis 5 nimetatud viisil eraelu puutumatuse õiguse piiramine on lubatud, kui
julgeolekuasutuse juht esitab halduskohtu esimehele või tema määratud halduskohtunikule
põhjendatud kirjaliku taotluse vastava loa saamiseks.
Lõikes 2 sätestatakse, et loa andmine, pikendamine ja tühistamine otsustatakse viivituseta,
kohtuistungit korraldamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise
sätete järgi. Loa pikendamise korral tuleb samuti järgida lõikes 1 esitatud tingimusi. Loa võib
anda korraga kuni kolmeks kuuks või pikendada iga kord kuni kolme kuu võrra. Analoogse
ülesehitusega sõnastus on JASi § 27 lõikes 2. Erinevalt JASis sätestatud loa kehtivuse
kahekuulisest tähtajast on eelnõu kõnealuses sättes tähtaeg kolm kuud. Selle määramisel on
lähtutud asjaolust, et vastavalt PSi §-le 129 võib erakorralise seisukorra välja kuulutada kuni
kolmeks kuuks. Arvestades erakorralise seisukorra tinginud asjaolusid ning kõnealuse meetme
kohaldamise eesmärki, on põhjendamatult ebaotstarbekas anda luba lühemaks tähtajaks ning
asuda seda erakorralise seisukorra püsimise ajal pikendama. Sõjaseisukorrale PS maksimaalselt
kehtivust ette ei näe, kuid ka sellel puhul on eelnõu koostajad näinud vajadust leida optimaalne
aeg, mille lõppedes tuleks loa pikendamise vajadust eraldi hinnata. Loa kehtivus kuni
sõjaseisukorra lõpuni (mis võib saabuda alles mitme aasta pärast) ei ole isikute põhiõiguste
kaitse seisukohalt proportsionaalne. Arvestades eelnõu eesmärki ühtlustada erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal kehtivaid tingimusi ja meetmeid, sätestatakse mõlemal juhul sama
kolmekuuline tähtaeg.
22.05.2025
179
Lõikes 3 sätestatakse, et edasilükkamatul juhul on võimalik § 68 lõigetes 2 ja 3 ning § 69 lõike
2 punktis 4 sätestatud toiminguid teha halduskohtu loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval
viisil.
Lõike 4 kohaselt esitab asutus edasilükkamatu toimingu loa aluseks oleva põhjendatud ja
taasesitamist võimaldava taotluse halduskohtu esimehele või tema määratud halduskohtunikule
esimesel võimalusel. Halduskohtu esimees või tema määratud halduskohtunik otsustab
toimingu jätkamise käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loaga. Erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal esinevad kiiret reageerimist vajavad edasilükkamatud juhud palju
sagedamini kui tavaolukorras. Üks võimalik olukord võib olla näiteks vastase poolt
kontrollitaval alal olukorra eskaleerimise eesmärgil tsiviilelanike vastu planeeritava
petterünnaku kohta (nn vale lipu kasutamine, ingl false flag operation) teabe hankimine
Kaitseväe luureüksuse poolt tehniliste vahendite abil. Sarnane olukord esineb erinevate
luuredistsipliinide abil teabe kogumisel vastasega koostööd tegevate riigireeturite ja terroristide
kohta. Nii konventsionaalse kui ka mitteriikliku vastase poolt kontrollitaval alal tegutsemine on
tsiviilstruktuuridele liialt ohtlik ning neil puudub ka vastav ettevalmistus ja varustus.
Sellises olukorras ei ole üldjuhul piisavalt aega taotleda sõnumisaladuse õiguse piiramiseks
halduskohtu luba eelnõus sätestatud korras. Eelnõu § 70 lõige 3 võimaldab edasilükkamatul
juhul, kui toimingut on vaja kohaldada kiireloomuliselt ning ei ole võimalik esitada kirjalikku
taotlust loa saamiseks, käesoleva eelnõu § 68 lõigetes 2 ja 3 ning § 69 lõike 2 punktis 4
sätestatud toiminguid kohaldada halduskohtu loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval
viisil. Toimingu kohaldamiseks pädev haldusorgan esitab loa aluseks oleva põhjendatud
taotluse halduskohtu esimehele või tema määratud halduskohtunikule esimesel võimalusel
taasesitamist võimaldaval viisil. Halduskohtu esimees või tema määratud halduskohtunik
otsustab toimingu jätkamise käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loaga.
Halduskohtule esitab taotluse pädeva asutuse juht. Selline kord võimaldab ühelt poolt
paindlikku reageerimist julgeolekuohtudele, tagades samal ajal piisava kohtuliku kontrolli
põhiõiguste piiramise üle.
Lõikes 5 sätestatakse parema õigusselguse tagamise eesmärgil sarnaselt JASi § 27 lõikega 3,
et eelnõu § 69 lõike 2 punktides 1–3 ja 5 nimetatud (halduskohtu luba mittenõudva) toimingu
tegemise otsustab pädeva asutuse juht või tema volitatud ametnik. Otsus kehtib otsuses
märgitud tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kolm kuud. Sealjuures peab sarnaselt muu
piirava meetme kohaldamisega arvestama ka eelnõu § 44 lõikega 2, mille kohaselt
kriisiolukorra ajal kohaldatud piirav meede muutub kehtetuks, kui kriisiolukord lõpeb. Kui
piirava meetme eesmärk saavutatakse enne kriisiolukorra lõppemist, tunnistab haldusorgan
piirava meetme kohaldamise haldusakti kehtetuks või lõpetab meetme kohaldamise.
Lõikes 6 sätestatakse erand lõikest 5 ja see puudutab üksnes julgeolekuasutusi. Erakorralise
seisukorra või sõjaseisukorra ajal on suurem osa julgeolekuasutuste fookusest suunatud
olukorra lahendamisele. Juhtumid ja nendega seotud huvipakkuvad isikud, kelle suhtes
kohaldatakse neid meetmeid kriisiolukorra lahendamisel, on sageli samad või vastavad
samadele tunnustele, kelle suhtes tehakse toiminguid JASis sätestatud alustel. Ülesannete
jäävuse põhimõttest tulenevalt säilivad julgeolekuasutustel tavaolukorra ülesanded ja nendeks
antud volitused ka kriisiolukorra lahendamisel. Seetõttu on julgeolekuasutustele võimalik anda
erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal isikute põhiõigusi ja -vabadusi piirava toimingu
luba nii JASi kui ka käesoleva eelnõu alusel, sõltuvalt sellest, kummast seadusest tulenevat
22.05.2025
180
toimingu eesmärki tuleb täita. Peamine erinevus on toiminguks antud kohtu loa ja asutuse juhi
või tema volitatud ametniku otsuse tähtajas, mis eelnõu kohaselt antakse kuni kolmeks kuuks,
aga tavaolukorras kuni kaheks kuuks. Erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisel võib olla
vajalik jätkata kriisiolukorra ajal alustatud meetmete kohaldamist samade juhtumite ja isikute
suhtes. Oluline on tagada, et kriisiolukorra ajal antud load oleksid kehtivad ja nende alusel saaks
teha toiminguid ka pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist, kui esinevad JASis
sätestatud tingimused. Vastasel korral võib järjepideva toimingu tegemine olla kuni JASi alusel
antud uue loa või otsuseni takistatud. See võib oluliselt kahjustada juhtumi kohta teabe
kogumist ja julgeolekuasutuse ülesande täitmist.
Volitus jätkata erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lahendamiseks väljastatud lubade
alusel meetmete kohaldamist, kui see on vajalik JASis sätestatud eesmärkide saavutamiseks,
peab õiguste riive intensiivsust arvestades seaduses selgelt kirjas olema. Sellest tulenevalt
sätestatakse lõikes 6, et pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist kehtib käesolevas
paragrahvis sätestatud alusel julgeolekuasutusele antud toimingu tegemise luba või otsus kuni
tähtaja möödumise või selle kehtetuks tunnistamiseni ka pärast erakorralise või sõjaseisukorra
lõppemist, kuid seda üksnes juhul, kui vastava loa andmisel või otsuse tegemisel (sh loa
pikendamise otsustamisel) on tuvastatud, et toimingu tegemine (jätkamine) vastab ühtlasi ka
JASis sätestatud samasisulise toimingu loa andmise tingimustele. Sellega välditakse olukorra
tekkimist, kus julgeolekuasutuse toimingu tegemise luba muutub erakorralise või
sõjaseisukorra lõppemise tõttu automaatselt kehtetuks, kuid samal ajal on toimingu jätkamine
JASis toodud ülesannete täitmise eesmärgil jätkuvalt põhjendatud. See võimaldab erakorralise
või sõjaseisukorra ajal toimingu luba või otsust taotleval ametnikul põhjendada ning
halduskohtul või asutuse juhil või tema volitatud ametnikul (sõltuvalt toimingust) hinnata
eelnõus sätestatud aluse põhjendatuse kõrval kohe ka seda, kas toimingu tegemise jätkamine on
pärast erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemist põhjendatud ja vajalik ka JASis
sätestatud eesmärgi saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks. See on vajalik selleks, et
erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest tingituna ei pea julgeolekuasutus taotlema samade
subjektide suhtes samasisulise toimingu tegemise luba uuesti JASis sätestatud korras otsekohe,
vaid võib seda teha alles eelneva loa või otsuse tähtaja lõppedes.
§ 71. Sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramisest
teavitamine
Paragrahvis 71 sätestatakse sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse
õiguse piiramisest teavitamise kord sarnaselt JASi §-ga 29.
Lõike 1 kohaselt teavitab julgeolekuasutus, PPA ja Kaitsevägi isikut, kelle suhtes tehti § 68
lõigetes 2 ja 3 või § 69 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud toiming või kelle põhiõigusi ja -
vabadusi nimetatud toiminguga oluliselt piirati ning kes on selle käigus tuvastatud, toimingu
ajast ja liigist viivitamata nelja kuu jooksul pärast erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra
lõppemist või pärast toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumist, vastavalt sellele, kumb
nendest sündmustest saabub hiljem. Sarnaselt muudetakse eelnõuga ka KrMSi seoses
jälitustoimingu tegemisest teavitamisega erakorralise ja sõjaseisukorra ajal (vt eelnõu § 214
punkt 3).
Teavitamise eesmärk on tulenevalt inimväärikuse põhimõttest (PSi § 10) võimaldada
eelnimetatud isikutel teada saada nende suhtes läbiviidud toimingutest ning tagada seeläbi
nende isikute põhiõiguste ja -vabaduste suurem kaitse, sh võimalus kasutada
õiguskaitsevahendeid.
22.05.2025
181
Sätte sõnastuse järgi teavitatakse toimingutest iga isikut, kelle suhtes on meedet kohaldatud, st
isikut, kes on meetme kohaldamise otsuse subjekt. Lisaks nendele isikutele teavitatakse kõiki
selliseid isikuid, kelle põhiõigusi ja -vabadusi on meetme kohaldamisel oluliselt piiratud. See
tähendab, et teavitama ei pea iga isikut, keda tehtud toiming juhuslikult puudutas, vaid üksnes
neid, kelle põhiõigusi või -vabadusi mõne teise isiku suhtes tehtav toiming süstemaatiliselt või
keskmisest oluliselt intensiivsemalt riivas. Näiteks ei pea teavitama sellist isikut, kellega
varjatud jälgimise all olev subjekt juhuslikult või ühekordselt kohtus, kuid peab teavitama neid,
kellega ta kohtus pidevalt ja süsteemselt ning kellele pöörati jälgimise eesmärgist tulenevalt
teravdatud tähelepanu. Samasugust sõnastust on kasutatud jälitustoimingutest teavitamise
regulatsioonis kehtiva KrMSi § 12613 lõikes 1.
Kriisiolukorra lahendamine erineb rahuajal läbiviidavatest menetlustest oma konkreetsusastme
ning sündmuste kiire eskaleerumise ja paljususe poolest. Kui rahuajal toimuv menetlus on
üldjuhul piiritletud konkreetsete huvipakkuvate isikutega ja ühe sündmusega, siis kriisiolukorra
lahendamisel võib neid isikuid ja sündmusi olla märgatavalt rohkem. Lisaks võib kriisiolukorra
lahendamisel olla tegemist ohuga riigi põhiseaduslikule korrale, mille lahendamine on
prioriteetne. Seega võib eelnõu § 68 lõigetes 1 ja 3 sätestatud meetmete kohaldamine piirata
potentsiaalselt suurema hulga isikute põhiõigusi ja -vabadusi kui rahuaja menetlustes ning
muuta kõigist toimingutest teavitamise kriisiolukorra ajal võrreldes nende tegemise eesmärgiga
ehk kriisiolukorra lahendamise kaalukusega ebaproportsionaalseks. Sellest tulenevalt on
toimingutest teavitamine võrreldes tavaolukorras kohaldatavate meetmetega rohkem piiratud.
Isikut teavitatakse toimingu ajast, st perioodist, mil toiminguid tehti, ja liigist, st sellest, millist
eelnõu § 68 lõigetes 2 ja 4 loetletud toimingut tema suhtes tehti. Sellist sõnastust on kasutatud
jälitustoimingutest teavitamise regulatsioonis KrMSi § 12613 lõikes 1. Toimingu tegemisest
teavitamine on ajaliselt seotud erakorralise või sõjaseisukorra lõppemise või toiminguga
kogutud teabe salastatuse kustumisega vastavalt sellele, kumb nendest sündmustest saabub
hiljem.
Lõigete 2 ja 3 kohaselt võib isiku jätta toimingu ajast ja liigist teavitamata, kui teavitamine
võib kahjustada oluliselt teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi või seada teise isiku
ohtu; võib ohustada julgeolekuasutuse või PPA või Kaitseväe vahendi, meetodi või taktika
salajasust; võib ohustada teabe allikat, variisikut või salajasele koostööle kaasatud isikut; võib
kahjustada julgeolekuasutuse või PPA või Kaitseväe teabevahetust või koostööd välisriigi või
rahvusvahelise organisatsiooniga. Isiku võib jätta teavitamata kuni eespool nimetatud
toimingust teavitamata jätmise aluse äralangemiseni.
Teavitamine ei tohi ohustada politseiasutuse, julgeolekuasutuse või Kaitseväe poolt
sõnumisaladuse või kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks kasutatava
meetodi, taktika või vahendi salajasust. Kuna eelnõu §-des 68 ja 69 sätestatud meetmeid
kohaldatakse kriisiolukorra ajal kõige enam isiku suhtes, kelle kohta pädeval haldusorganil on
kahtlus, et ta võib olla seotud kriisiolukorra tekkimise aluseks oleva sündmusega või sellega
seotud isikuga, siis võib tekkida olukord, kus toimingu tegemise ajast ja liigist teavitamine võib
endaga kaasa tuua teatud menetlustaktika või -meetodite avaldamise, mis võib ohustada
politseiasutuse, julgeolekuasutuse või Kaitseväe edasist ülesannete täitmist. Näiteks olukorras,
kui kriisiolukorra ajal on isiku suhtes tehtud eelnõu §-s 68 või 69 sätestatud toiming ning
kriisiolukorra ajal või pärast kriisiolukorra lõppu alustatakse tema suhtes nt KrMSi alusel
süüteomenetlust, JASi alusel teabe kogumise menetlust või RSVSi alusel haldusmenetlust,
mille raames temaga seoses tehakse toiminguid, millega samuti piiratakse tema õigust
22.05.2025
182
sõnumisaladusele või kodu, perekonna- ja eraelu puutumatusele, siis isikut eelnõukohase
toimingu tegemisest ei teavitata. Isiku teavitamist on lubatud edasi lükata, kuni on ära langenud
oht politseiasutuse, julgeolekuasutuse või Kaitseväe meetodi, taktika või vahendi salajasusele.
Samuti võib ka üksnes toimingu ajast ja liigist teavitamine tuua näiteks kaasa kaitseväeluure
meetodite või vahendite avalikustamise ning ohustada seeläbi pärast sõjaseisukorra lõppemist
täidetavat Kaitseväe ülesannet valmistada ette ja korraldada riigi sõjalist kaitsmist ja osaleda
kollektiivses enesekaitses. Sätte rakendamisel tuleb arvestada, et ühe valitsusasutuse poolt
toimingust teavitamine võib ohustada teiste valitsusasutuse meetodite, taktikate või vahendite
salajasust. Juhul kui ohtu politseiasutuse, julgeolekuasutuse ega Kaitseväe poolt
sõnumisaladuse või kodu, perekonna- või eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks kasutatava
meetodi, taktika või vahendi salajasusele ei esine või niipea, kui selgub, et see on ära langenud,
peab isikut teavitama. Siiski tuleb arvestada tingimusega, et isiku viivitamatu teavitamine on
võimalik pärast toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumist.
Lõike 4 kohaselt ei teavitata isikut, kellest lähtuva riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda
ähvardava ohu tõrjumiseks toiming tehti ning kes ühtlasi ei asu Eestis või kelle asukoht ei ole
tuvastatav. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal või pärast olukorra lõppemist on põhjendamatu
nõuda julgeolekuasutustelt, et nad asuksid kulutama ressurssi selleks, et teavitada Eestit
rünnanud välisriigi relvajõudude liikmeid sellest, et nende suhtes on Eesti-vastase agressiooni
või ründe läbiviimisel tehtud eelnõus sätestatud toiminguid. Samuti ei pea julgeolekuasutused
kulutama ressurssi selliste isikute teavitamata jätmise kaalumiseks ja selle põhistamiseks.
Tegemist on isikutega, kellest lähtus riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardav oht
ja mille tõrjumiseks oli vajalik toiminguid teha, kes ise on küll tuvastatud, kuid nad kas ei viibi
Eestis või ei ole nende asukoht enam teada.
Lõigetes 5 ja 6 on sätestatud erandina võimalus jätta isik püsivalt toimingu tegemisest
teavitamata, kui ühe aasta möödumisel erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest ei ole
teavitamata jätmise alus ära langenud. Sätted on sõnastatud sarnaselt JASi § 29 lõigetega 4 ja
5. Kui erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest või toiminguga kogutud teabe salastatuse
kustumisest on möödunud üks aasta ja toimingust teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud,
otsustab isiku püsivalt teavitamata jätmise toimingu teinud asutuse juht või tema volitatud
ametnik. Kui teavitada tuleb toimingust, mille tegemiseks oli vajalik halduskohtu luba, peab
toimingu teinud asutuse juht või tema volitatud ametnik taotlema halduskohtu esimehelt või
tema määratud halduskohtunikult luba isiku püsivalt teavitamata jätmiseks, kui erakorralise või
sõjaseisukorra lõppemisest või teabe salastatuse kustumisest on möödunud üks aasta ja
toimingust teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud. Teavitamata jätmise loa andmine või
sellest keeldumine otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa
andmise sätete kohaselt.
Teavitamata jätmise meelevaldne ärahoidmine tagatakse piisava järelevalvega. Järelevalvet
toimingu tegemisest teavitamata jätmise üle teevad meedet kohaldanud haldusorgani juht ja
kõrgemalseisev asutus, õiguskantsler õiguskantsleri seaduse § 1 lõikes 9 sätestatud tingimustel
ning JASi § 36 lõikes 1 sätestatud juhtudel Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon.
Isikul on lähtuvalt PSi §-st 15 võimalus tema suhtes tehtud toimingud vaidlustada kohtus.
§ 72. Rahaliste hüvitiste ja toetuste maksmise erandid
Paragrahvis 72 sätestatakse hüvitiste ja toetuste vähendamine ja maksmise peatamine
erakorralise või sõjaseisukorra ajal. Nimetatud olukordades võib riigil erinevate kriitiliste
tegevuste, nt riigi sõjalise kaitsmise, rahastamise tõttu tekkida täiendav eelarvevahendite
22.05.2025
183
vajadus. Kuna sotsiaaltoetused ja -hüvitised ning sundkindlustushüvitised, sh
ravikindlustushüvitised ja pensionid (edaspidi ka hüvitis) moodustavad märkimisväärse osa
Eesti riigieelarvest, siis on üks täiendavate rahaliste vahendite saamise võimalusi vähendada
füüsilistele isikutele makstavate hüvitiste ja toetuste suurust (st maksta neid vähendatud
suuruses) või äärmuslikumal juhul hüvitiste ja toetuste maksmine teatud ajaks peatada.
Kehtivas õiguses puudub regulatsioon, kuidas füüsilisele isikule makstavaid toetusi ja hüvitisi
vähendada või nende maksmine peatada olukorras, kus maksmiseks vajalikud riigi rahalised
ressursid on ebapiisavad või puuduvad. Riigi finantsvarade ümbersuunamiseks vajaliku
õigusliku regulatsiooni puudumine võib aga seada ohtu riigi tuumikfunktsioonide täitmise ja
riigi püsimajäämise. Toetuste ja hüvitiste vähendamisel või maksmise peatamisel tuleb siiski
arvestada, et sellega ei saa jätta isikuid täiesti ainelisse puudusesse. PSi § 28 sätestab, et Eesti
kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi
liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis
on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta
isikul.
Kõnesolev paragrahv sätestab üksnes füüsilisele isikule makstavate hüvitiste ja toetuste
maksmise peatamise ja vähendamise. Paragrahv ei reguleeri juriidilistele isikutele makstavate
toetuste (nt põllumajanduse valdkonna toetuste) vähendamist või maksmise peatamist.
Lõikes 1 sätestatakse Vabariigi Valitsuse õigus erakorralise või sõjaseisukorra ajal vähendada
rahaliste hüvitiste või toetuste suurust või peatada nende maksmise käesolevas paragrahvis
sätestatud tingimustel, st kui riigil tekib vajadus kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid
erakorralise ja sõjaseisukorra lahendamiseks, sh riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks,
ning kui muud võimalused täiendavate rahaliste vahendite kasutusele võtmiseks puuduvad või
nende saamine ei ole piisavalt kiiresti võimalik.
Lõikes 2 sätestatakse loetelu nendest hüvitistest ja toetustest, millega tagatakse isiku
asendussissetulek ja mille suurust võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal vähendada seetõttu
kuni summani, mis võrdub eelmise kalendriaasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu
alammääraga. Asendussissetulekuks loetakse ennekõike järgmisi hüvitisi ja toetuseid:
1) pension, mida makstakse riikliku pensionikindlustuse seaduse või muu seaduse alusel;
2) rahvapensioni ja kahepoolse lepingu alusel makstava pensioni vahe, mida makstakse
riikliku pensionikindlustuse seaduse § 42 lõike 5 alusel;
3) vanemahüvitis, mida makstakse perehüvitiste seaduse alusel;
4) töövõimetoetus, mida makstakse töövõimetoetuse seaduse alusel;
5) töötuskindlustushüvitis, hüvitis tööandja maksejõuetuse korral ja kindlustushüvitis
koondamise korral, mida makstakse töötuskindlustuse seaduse alusel;
6) töötutoetus, mida makstakse tööturumeetmete seaduse alusel;
7) sotsiaaltoetus, mida makstakse SHSi § 140 alusel;
8) ajutise töövõimetuse hüvitised, mida makstakse ravikindlustuse seaduse alusel.
PSi § 10 järgi on põhiseaduse aluspõhimõteteks inimväärikuse ja sotsiaalriigi põhimõtted66.
Inimväärseks saab elu pidada muu hulgas siis, kui inimese esmavajadused ehk vajadused
toidule, riietele, hügieenile, tervishoiule, transpordile, eluasemele on rahuldatud ning ta saab
ilma häbita ja diskrimineerimiseta osaleda aktiivselt igapäevaelus (inimene saab teostada oma
66 RKPJKo 21.01.2004, 3-4-1-7-03, p-d 14 ja 16
22.05.2025
184
teisi põhiõigusi ja vabadusi). Kui inimese igapäevane toimetulek on kindlustatud, on üldjuhul
tagatud ka tema inimväärikus.67 Teatud sotsiaalsed põhiõigused toetavad isikut, kui tema
inimväärikus on juba ohus (nt õigus riigi abile puuduse korral või vältimatule abile), teised
sotsiaalsed põhiõigused aitavad inimväärikuse riivet ennetada (nt lastega perekonna õigus
toetusele).68
Lõikes 3 sätestatakse, et lõikes 2 nimetamata muid riigieelarvest makstavaid rahalisi hüvitisi ja
toetusi, mille eesmärk on valdavalt teatud spetsiifiliste kulude katmine või tegevuste
soodustamine, võib vähendada või peatada nende maksmise. Sellised toetused ja hüvitised
võivad olla eriarsti lähtetoetus, mida makstakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel;
apteekri lähtetoetus, mida makstakse ravimiseaduse alusel, riigi makstav vanglast vabanemise
toetus, mida makstakse vangistusseaduse alusel; represseeritu toetus, mida makstakse
okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel, sotsiaaltoetus sunniviisiliselt
tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisele saadetud isikutele sotsiaalhoolkande seaduse
alusel; olümpiavõitja riiklik toetus spordiseaduse alusel; üksi elava pensionäri toetus, mida
makstakse SHSi alusel; väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis ja
piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis, mida makstakse ravikindlustuse seaduse alusel;
kuriteoohvri riiklik hüvitis, mida makstakse ohvriabi seaduse alusel; matusetoetus, mida
makstakse SHSi alusel jne.
Riigikaitseks täiendavate rahaliste ressursside vajaduse korral võidakse neid toetusi senisest
väiksemas suuruses maksta või juhul, kui rahalisi ressursse veelgi napib, peatada toetuste
maksmise kuni vajaduse äralangemiseni. Millise skeemi alusel toetusi ja hüvitisi vähendada,
otsustab Vabariigi Valitsus kaalutlusõiguse alusel.
Lõige 4 täpsustab, et toimetulekutoetust, mida makstakse SHSi alusel, käesoleva seaduse alusel
ei peatata ega vähendata.
Lõige 5 näeb ette, et perioodiliselt makstavate hüvitiste ja toetuste puhul võib andmete
puudumise korral lähtuda viimastest teadaolevatest andmetest.
Lõiked 6 ja 7 täpsustavad, et hüvitiste ja toetuste maksmise peatamisel võib peatada ka
hüvitiste ja toetuste määramise, st haldusorgan ei pea sel perioodil tegelema uute taotluste
vastuvõtmisega ning ei kehti seaduses sätestatud taotluste esitamise ja menetlemise tähtajad.
Lõike 8 kohaselt kehtestab hüvitiste ja toetuste vähendamise või nende maksmise peatamise
Vabariigi Valitsus määrusega.
Määrus kehtestatakse erakorralise või sõjaseisukorra aja kohta, kui otsustatakse toetusi ja
hüvitisi vähendada või nende maksmine peatada. Erikorra tekkimisel hinnatakse esmalt toetuste
ja hüvitiste senises mahus maksmise jätkamise võimalikkust. Vähendamise ulatus sõltub
ennekõike sellest, kui pikaajaliseks olukorra kestust hinnatakse ning kui palju on kriisiolukorra
lahendamiseks vaja lisaraha või -ressursse. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal kasutatakse riigi
kaitsmise ja julgeoleku tagamise eesmärgil riigieelarve seadusega riigikaitseks eraldatud
vahendeid. Riigieelarve seaduse § 45 lõike 1 muudatuse kohaselt on Vabariigi Valitsusel
võimalik esitada pärast erikorra otsuse Riigikogus heakskiitmist või mobilisatsiooni või
sõjaseisukorra väljakuulutamist Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve
67 RKPJKo 21.01.2004, 3-4-1-7-03, p 14; RKHKo 10.11.2003, 3-3-1-65-03, p 13 68 Vt täpsemalt Sotsiaalministeerium. Analüüs „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tasude vähendamine,
hüvitised ja tagatised eriolukordade ajal“. 2018, lk 4–8.
22.05.2025
185
eelnõu ning otsustada vajaduse korral selle rakendamise üle kuni Riigikogu poolt küsimuse
otsustamiseni. Enne Riigikogu poolt küsimuse otsustamist ei tohi tehtavate kulude kogumaht
ületada 10% jooksva aasta riigieelarve kulude mahust. Riigil on võimalus võtta ka laenu ning
kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid. Stabiliseerimisreservi vahendeid on võimalik
kasutada riigieelarve seaduse § 70 lõike 1 punkti 3 kohaselt eriolukorra, erakorralise seisukorra,
sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamiseks,
ennetamiseks või kollektiivse enesekaitse lepingus ettenähtud kohustuste täitmiseks. Tagatiste
vähendamine saab kõne alla tulla siis, kui nimetatud vahendid on ära kulutatud ja riigikassas
on vastavad vahendid otsas. Tagatiste vähendamine või peatamine sõltub aga juba konkreetsest
olukorrast ja vajadusest.
Hüvitiste ja toetuste vähendamise vajaduse tekkimisel sätestatakse Vabariigi Valitsuse
määruses, mida tuleb inimestele erikorra ajal tagada või mida tuleb võrreldes tavapärase
olukorraga teha teisiti. Toetuste ja hüvitiste vähendamine ei ole põhjendatud iga erikorra liigi
puhul, vaid üksnes siis, kui tegemist on erakorralise või sõjaseisukorraga, kus küsimuse all on
riigi eksistents. Näiteks ei saa hüvitiste ja toetuste vähendamise põhjuseks olla eriolukord,
kuivõrd tegemist oleks ebaproportsionaalse õiguste riivega. Käesolevas paragrahvis nimetatud
vähendamise meetmeid võib sõltuvalt konkreetsest olukorrast rakendada nii järjestikku kui ka
ühel ajal. Nii näiteks võidakse otsustada vähendada lõikes 2 nimetatud asendussissetulekuid,
ent sellega paralleelselt vähendada lõikes 3 nimetatud hüvitisi ja toetusi või nende maksmine
peatada. Ent pole ka välistatud nt ainult osa hüvitiste või toetuste suuruse vähendamine või
maksmise peatamine.
Vabariigi Valitsus sätestab oma otsusega ka hüvitiste ja toetuste maksmise vähendamise või
peatamise perioodi, st otsus ei saa olla permanentne. Seadusega kehtestatud toetuste ja hüvitiste
muutmine on tavaolukorras seadusandliku võimu ülesanne. Vabariigi Valitsus saab üksnes
äärmise vajaduse korral ja piiratud ajal rakendada riigi eelarvevahendite ümbersuunamiseks
lõikes 1 nimetatud abinõu. Kui riigi finantsseis ei võimalda isikutele hüvitiste ja toetuste
maksmise jätkamist pärast kriisiolukorra lõppemist, tuleb valitsusel esitada Riigikogule seaduse
eelnõu, millega muudetakse makstavaid hüvitisi ja toetusi. Eelnõus ei reguleerita, kas ja kuidas
hüvitatakse isikutele vähendamise või peatamise tõttu vähem makstud hüvitised ja toetused.
Riik saab hüvitamise ulatuse ja korra kindlaks määrata alles pärast kriisiolukorra lõppu,
lähtudes sellel hetkel riigi finantsseisust ja võimalustest. Maksed tuleb taastada nii kiiresti kui
võimalik, kuid see mõistlik aeg sõltub riigi rahalistest võimalustest.
Lõike 9 kohaselt peab Riigikogu pärast kriisiolukorda otsustama vähendamise või peatamise
tõttu vähem makstud rahaliste hüvitiste ja toetuste hüvitamise, kuna see on seotud riigieelarvega
ning see on Riigikogu pädevuses. Riigikogu teeb vastava otsuse pärast erakorralise või
sõjaseisukorra lõppu.
6. peatükk
Kriisiülesanded
1. jagu
Elutähtsad teenused ja nende toimepidevust korraldava asutuse kriisiülesanded
§ 73. Elutähtis teenus
22.05.2025
186
Paragrahvis 73 sätestatakse elutähtsa teenuse (edaspidi ka ETO) ja elutähtsa teenuse
toimepidevuse legaaldefinitsioonid ning elutähtsate teenuste nimekiri. Tegemist on HOSis
oleva definitsiooniga ja elutähtsate teenuste nimekirjaga, mis võeti vastu CER direktiivi
ülevõtmisel.
Lõikes 1 sätestatakse, mis on elutähtis teenus. Definitsiooni ja elutähtsate teenuste loetelu
määramise aluseks oli 2015. aastal Siseministeeriumi välja töötatud HOSi reguleerimisalasse
kuuluvate teenuste metoodika. Metoodika väljatöötamises osalesid asjassepuutuvad asutused
ning selle koostamisel lähtuti Taani elutähtsate funktsioonide metoodikast, mis omakorda on
välja töötatud USA ja Suurbritannia kogemusi arvestades. 2022. aastal täiendas Riigikantselei
koostöös asjaomaste valitsusasutustega 2015. aasta metoodikat hindamiskriteeriumidega „mõju
keskkonnale“, „roll riigikaitses“ ja „mõju majandusele“. Metoodika täiendamise vajadus oli
tingitud CER direktiivi ülevõtmisest, kuna selle ulatus on palju laiem kui tollel hetkel kehtinud
hädaolukorra seaduse oma ning suunas keskenduma lisaks tavapärasele teenuse toimimisele
tsiviilkriisides ka teenuse osutamise võimele riigikaitselise ohu olukorras ning teenuse enda
mõjule riigi majandusele ja keskkonnale. Kokkuvõtlikult selgitati välja elutähtsad teenused,
võttes hindamisel aluseks kümme kategooriat:
1) teenuse kasutajate arv – kui palju inimesi kasutab teenust aasta jooksul või kui palju inimesi
saavad teenusest kasu. Näiteks merereostusseire ja -tõrje puhul saab hinnata ainult kasusaajate
arvu, mitte kasutajate arvu;
2) kasutamise sagedus – kui tihti kasutavad teenust kas eraisikud või ettevõtted (kas iga päev,
regulaarselt, juhuslikult, kindel sihtrühm jne);
3) teenuse asendatavus – kas teenus on asendatav või mitte. Kui teenus on asendatav, hinnati
asendatavuse kiirust ja alternatiivse teenuse samaväärsust;
4) teenuse mõju teistele teenustele – kui paljudele teistele teenustele avaldab teenuse katkemine
mõju;
5) teenus kui asendusteenus – kas teenust ennast saab kasutada alternatiivse teenusena mõne
teise teenuse katkestuse korral. Näiteks elekter on üks alternatiive kaugküttesüsteemi häire
korral;
6) tagajärgede saabumise kiirus – kui kiiresti avalduvad teenuse katkestuse tagajärjed teenuse
kasutajatele või selle teenusega seotud teistele teenustele;
7) mõju inimeste elule ja tervisele – kas teenuse katkestusega kaasnevad üksnes
elukorralduslikud ebamugavused või mõjutab katkestus inimeste elu või tervist;
8) mõju keskkonnale – kas teenuse katkestusega kaasneb negatiivne mõju populatsiooni
arvukusele või ökosüsteemi talitlemisele ning kuivõrd on võimalik muudatuse eelset olukorda
taastada inimese sekkumiseta;
9) teenuse roll riigikaitses – kas teenuse puhul on määratud seaduses, riigikaitse arengukavas,
riigikaitse tegevuskavas, alamkavas, kaitsetegevuse operatiivkavas või sisekaitse
operatiivkavas kriisiülesanne ning ülesande püsiv või ajutine iseloom;
10) mõju majandusele – teenuse katkestuse mõju Eesti riigi SKP-le ettevõtte palgakulu ja
kasumite summa kaudu ning maksude laekumise summa vähenemine.
Iga kategooria puhul olid oma kriteeriumid ja kindel punktijaotus. Hindamisel kasutatud
metoodika kriteeriumid on esitatud seletuskirja lisas 2. Metoodika ja selle alusel tehtud teenuste
hindamise järgi sisustati ka elutähtsa teenuse termin. Elutähtsaks teenuseks on teenus, millel on
ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ehk selline teenus, mis on kõigis kümnes kategoorias
saanud keskmisest kõrgemaid punkte (teenusel on suur kasutajaskond, seda kasutatakse sageli,
on vähesel määral asendatav, tagajärg saabub kiiresti jne). Seejuures lisaks eeltoodule on
elutähtis selline teenus, mille katkemine võib viia teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse
katkemiseni või mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või katkemisega võib
22.05.2025
187
kaasneda suur keskkonnakahju. Oluline on siinjuures see, et teenuse katkestusel peab olema
otsene mõju inimeste elule või tervisele ja teistele elutähtsatele teenustele või üldhuviteenustele
ehk teenuse katkemine võib põhjustada doominoefekti. Lisaks eelnimetatud kriteeriumidele
peab teenuse katkemisel olema oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele.
Seega saab elutähtsaks pidada selliseid teenuseid, millel on täidetud kõik järgmised
kriteeriumid:
1) ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele;
2) katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või
üldhuviteenuse osutamist või katkemisega kaasneb suur keskkonnakahju;
3) katkemisel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele.
Sellistele kriteeriumidele vastavaid teenuseid on 22 ja nad on loetletud eelnõu § 73 lõikes 3:
1) aeronavigatsiooniteenuse toimimine;
2) andmesideteenuse toimimine;
3) autentimine ja digitaalne allkirjastamine;
4) avalik-õigusliku meediateenuse osutamiseks vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise
tagamine;
5) avalik-õigusliku meediateenuse toimimine;
6) avaliku raudtee toimimine;
7) elektriga varustamine;
8) kaugküttega varustamine;
9) kohaliku tee sõidetavuse tagamine;
10) lennuväljade toimimine;
11) maagaasiga varustamine;
12) makseteenuse ja makseteenuste osutamise tehniliste tugiteenuste toimimine;
13) mobiiltelefoniteenuse toimimine;
14) ravimitega varustamine;
15) riigitee sõidetavuse tagamine;
16) sadamate toimimine;
17) sularaharingluse toimimine;
18) telefoniteenuse toimimine;
19) tervishoiuteenuste toimimine;
20) toiduga varustamine;
21) vedelkütusega varustamine;
22) veega varustamine ja kanalisatsiooni toimimine.
Käesoleva eelnõuga sisuliselt ei muudeta elutähtsate teenuste nimekirja, üksnes täpsustatakse
makseteenuse kui elutähtsa teenuse nimetus (vastavad muudatused on kajastatud makseasutuste
ja e-raha asutuste seaduse juures).
Kuna elutähtsa teenuse osutamiseks on enamikul juhtudel vältimatult vajalik ka töökorras
taristu, varude olemasolu (eeskätt ettevõtete enda varu, nt kütusevaru generaatorite tööks vms),
siis täpsustatakse eelnõu § 73 lõikes 2, et elutähtsa teenuse definitsiooniga hõlmatakse ka ehitis,
seade või varu. Oluline on, et elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle osutamiseks
vältimatult vajalike ehitiste, seadmete, personali, varu ja muu taolisega. Näiteks on oluline mitte
üksnes sidevõrgu või soojuselektrijaama olemasolu, vaid ka selle kasutatavus, vajaliku
personali olemasolu, seadmete ja protsesside töö, et saaks teenust osutada.
22.05.2025
188
Elutähtsa teenuse terminit kasutatakse ka MsÜSi § 5 lõikes 3, kus sätestatakse, et ETO,
seaduses sätestatud juhul ka muu ettevõtja, kes osutab riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse
enamiku elanike kasutatavat teenust, sealhulgas gaasi-, elektri-, soojusenergia-, vee- ja
kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus-, ühistranspordi-, posti- ja sideteenust ning muud samalaadset
teenust, on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja ehk üldhuviteenuse osutaja. Vastavalt
MsÜSi määratlusele on elutähtis teenus ja üldhuviteenuse seotud nii, et iga ETO on ka
üldhuviteenuse osutaja MsÜSi tähenduses, kuid iga üldhuviteenuse osutaja ei ole ETO. MsÜSi
§ 5 lõike 3 järgi on kaks võimalust, mis juhul loetakse ettevõtja üldhuviteenuse osutajaks:
1) ettevõtja on ETO käesoleva eelnõu tähenduses;
2) seaduses on otsesõnu sätestatud, et ettevõtja on üldhuviteenuse osutaja.
Kriteeriumid, millal loetakse teenuseosutaja üldhuviteenuse osutajaks või ETOks, võivad
erineda. Ettevõtja võib küll osutada teenust, mis on elutähtis teenus käesoleva eelnõu
tähenduses, kuid ta ei ole ETO, kui ta ei vasta kindlatele kriteeriumidele. Seda, millal on
ettevõtja ETO, tuleb hinnata valdkondliku seaduse alusel. Kõik ETOd on aga automaatselt ka
üldhuviteenuse osutajad. See tähendab, et kui valdkondliku seaduse järgi on ettevõtja ETO, on
ta ka üldhuviteenuse osutaja, seda ka ilma sõnaselge normita, mis nii sätestaks. Samas aga võib
ettevõtja olla üldhuviteenuse osutaja, aga mitte ETO.
Praegusel juhul tuleks silmas pidada, et see ei kehti siiski makseteenuse toimimise ja
sularaharingluse toimimise kohta, sest MsÜSi ei kohaldata finantssektori suhtes, sh
krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste suhtes (sest nad on välistatud teenuste
direktiivi 2006/123/EÜ) rakendusalast).
Oluline on see, et elutähtsad teenused määratakse käesoleva eelnõuga ja mitte MsÜSis. MsüS
täiendab elutähtsate teenuste regulatsiooni ning seab kohustused majandustegevuse jätkamise
tagamiseks. Kehtivas HOSis ega käesolevas eelnõus ei ole näiteks alust selleks, kuidas
kohustada ettevõtjat oma tegevust jätkama – selle võimaluse annab MsÜS. Nimetatud
regulatsioon kehtib ka praegu kehtiva HOSi puhul, st tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid
juba kehtiva süsteemiga. Kasutades MsÜSi seletuskirja selgitusi: „Hädaolukorra seaduse
regulatsiooniese seoses elutähtsate teenustega on suunatud nende teenuste toimepidevuse
tagamisele ootamatus hädaolukorras ning regulatsiooni keskmeks on nö alternatiivlahenduste
olemasolu tagamine teenuseosutaja poolt […]. [MsÜSi] § 35 seevastu reguleerib nende samade
teenuse toimepidevust olukorras, kus kriisiolukord käesoleva eelnõu tähenduses puudub, ent on
vaja tagada teenuse osutamise jätkumine olukorras, kus senine teenuseosutaja soovib teenuse
osutamist lõpetada.“69
§ 74. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja
Paragrahvis 74 loetletakse, kes on elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldajad ning mis
teenuste puhul. Elutähtsate teenuste regulatsiooni eesmärk on tugevdada ja suurendada
elutähtsate teenuste toimepidevust. Eesmärk saavutatakse teenuse toimepidevuse lisanõuete
kehtestamise, järelevalve tegemise võimalikkuse ja järelevalvemeetmete rakendamise kaudu.
Kõik need meetmed võimaldavad riigil suunata eraõiguslikke juriidilisi isikuid tegutsema
avalikes huvides ja panustama osutatava teenuse toimepidevusse, et teenus oleks tarbijatele
kättesaadav ka kriisi ajal.
69 Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse seletuskiri, lk 65. Kättesaadav:
http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ea272fce-517d-efd0-0274-b1b8247c5de5/.
22.05.2025
189
Elutähtsa teenuse regulatsiooni puhul tuleb eristada teenuse osutajat (ETO) ja teenuse
korraldajat (ETKA). ETO ülesanne on teenuse igapäevase toimimise tagamine.
ETKA määratlus ja ülesanded on esitatud eelnõu § 74 lõigetes 1, 3 ja 5, mille kohaselt on ETKA
vastava elutähtsa teenuse eest vastutav ministeerium, KOV või Eesti Pank.
Lõikega 2 on täpsustatud, et kohaliku omavalitsuse üksus edastab käesoleva lõike 1 punktides
8 ja 9 nimetatud andmed kontaktisiku kohta Päästeametile, samuti teavitab viivitamata
Päästeametit andmete muutumisest. Tegemist CER direktiivi ülevõtmisel tekkinud normiga.
Lõike 3 kohaselt on elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesanne lisaks lõikes 1
sätestatule juhtida elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse korral või selle ohu korral nimetatud
olukorra lahendamist käesoleva eelnõu §-s 15 sätestatud plaani kohaselt.
Seejuures lõikes 4 on täpsustatud ETKA õigus delegeerida oma ülesanded allasutusele
(ministeeriumi puhul tema valitsemisalas asuvale ametile või inspektsioonile, KOVi puhul tema
määratud ametiasutusele). Ka kehtivas HOSis on sätestatud, et kui ETKA peab seda
otstarbekaks, saab ta oma järelevalveülesanded delegeerida oma allasutusele. Siiani on seda
võimalust kasutanud Sotsiaalministeerium (delegeeritud Terviseametile) ning
Kliimaministeerium (delegeeritud Transpordiametile). ETKA saab delegeerida kõik oma
ülesanded, välja arvatud üldise koordineerimise ülesanne. Näiteks Sotsiaalministeerium ei saa
delegeerida Terviseametile ega Ravimiametile määruse koostamist või poliitiliste otsuste
vastuvõtmist, kuna see õigus on üksnes ministeeriumil. Oluline on rõhutada, et kui ETKA
delegeerib ülesande oma allasutusele, siis ei vabasta see ETKAt vastutusest oma valdkonna
ülesannete täitmise eest.
Lõikes 5 on täpsustatud elutähtsate teenuste kaupa nende teenuste toimepidevuse korraldajad.
Eesti Panga korraldada on makseteenuse ja makseteenuste osutamise tehniliste tugiteenuste
toimimine ning sularaharingluse toimimine; kohaliku omavalitsuse üksuse korraldada on
kaugküttega varustamine, kohaliku tee sõidetavuse tagamine, veega varustamine ja
kanalisatsiooni toimimine, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutada on toiduga
varustamise toimimine, Sotsiaalministeeriumi korraldada on tervishoiuteenuste toimimine ja
ravimitega varustamine. Kultuuriministeeriumi korraldada on avalik-õigusliku meediateenuse
toimimine ja avalik-õigusliku meediateenuse osutamiseks vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse
toimimine.
Kõige rohkem teenuseid on korraldada Kliimaministeeriumil:
- elektriga varustamine;
- maagaasiga varustamine;
- vedelkütusega varustamine;
- riigitee sõidetavuse tagamine;
- lennuväljade toimimine;
- aeronavigatsiooniteenuse toimimine;
- avaliku raudtee toimimine;
- sadamate toimimine.
Justiits- ja Digiministeeriumi korraldada on:
- telefoniteenuse toimimine;
- mobiiltelefoniteenuse toimimine;
- andmesideteenuse toimimine;
- autentimine ja digitaalne allkirjastamine.
22.05.2025
190
ETKA ülesanne on koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist; nõustada elutähtsa
teenuse osutajat; kehtestada elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded; teha järelevalvet
elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise üle; korraldada enda korraldatava elutähtsa
teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi; kinnitada elutähtsa teenuse toimepidevuse
riskianalüüs ja elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaan; juhtida elutähtsa teenuse ulatusliku
katkestuse või selle ohu lahendamist ja koostada vastav kriisiplaan; määrata oma ülesannete
täitmise korraldamiseks kontaktisik.
ETKA ülesanne koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist tähendab suuniste
andmist valdkonna arenguks, nõuete kehtestamist teenuse toimepidevuse kohta, strateegiliste
ja poliitiliste otsuste langetamist vastava valdkonna elutähtsa teenuse toimepidevuse
tagamiseks.
Nõustamine hõlmab näiteks ETO nõustamist toimepidevuse riskianalüüsi ja kriisiplaani
koostamisel või toimepidevuse üldisel korraldamisel, soovituste andmist toimepidevuse
parandamiseks jne.
ETKA järelevalve kohustus on seotud eelkõige kohustusega kontrollida ETO-le pandud
kohustuste täitmist, muu hulgas kontrollida otsustatud meetmete rakendamist.
ETKA kohustuse raames korraldada õppusi kontrollitakse korraldatava elutähtsa teenuse
toimepidevust ja valmisolekut täita püsivat kriisiülesannet (õppustest loe lähemalt eelnõu § 17).
See, kas korraldatakse lauaõppus või väliõppus, on ETKA enda otsustada. Samuti on ETKA
otsustada, kas õppuse raames kontrollitakse ühe või mitme tema korraldatava elutähtsa teenuse
toimepidevust. Valdavalt kontrollib iga ETO õppusel üksnes enda osutatava teenuse
toimepidevust. Kui elutähtsat teenust osutab mitu ETOt, on oluline analüüsida kitsaskohti ja
planeerida tegevusi üheskoos. Vajadust korraldada elutähtsa teenuse toimimist tervikuna
käsitlevaid õppusi kinnitasid ka 2015. aastal ja 2019. aastal läbiviidud CONEXi õppus, kus
harjutati muu hulgas erinevate elutähtsate teenuste katkestusi.
Lõikes 6 sätestatakse sarnaselt HOSiga, et ETKA peab määrusega kehtestama elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuded (vt selgitust lõike 9 kohta).
Lõiked 7 ja 8 panevad kohustuse ETKA-le ja Kaitseministeeriumi valitsemisalale teha
koostööd ETOdele riigikaitseliseks kriisiks nõuete kehtestamisel, et tagada ettevõtete
teadlikkus riigikaitselistes kriisides teenuse osutamise vajadustest. Tegemist on uue
põhimõttega, mis puudub kehtivas õiguses. Kehtiva õiguse kohaselt paikneb ETOde
regulatsioon HOSis ning nende kehtestamisel ja reguleerimisel ei ole arvestatud riigikaitseliste
vajadustega ning fookus on olnud elutähtsate teenuste tagamisel hädaolukordades ja lühiajaliste
katkestusete korral. Et ettevõtja ja ka teenust korraldavad asutused ning KOVid saaksid
valmistuda teenuse (lubatud piires) katkestusteta osutamisele, tuleb kokku leppida
riigikaitselise kriisi ajal teenuse osutamise vajadus, mahud, viis ja eripärad, mille juures tuleb
arvestada Kaitseministeeriumi kindlaks määratud sõjalise riigikaitse tagamise vajadusega –
selleks on äärmiselt oluline Kaitseministeeriumi valitsemisala koostöö tsiviilsektoriga.
Lõikes 9 omakorda sätestatakse, mida peab lõike 6 alusel kehtestatavas aktis reguleerima.
Võrreldes kehtiva HOSiga muudetakse säte paindlikumaks, st sätestatakse, et määrusega tuleb
kehtestada vähemalt elutähtsa teenuse kirjeldus, nõuded teenuse järjepidevaks toimimiseks,
teenuse katkestuse ennetamiseks ja selle taastamiseks pärast teenuse katkestust ning vajaduse
korral nõuded kriisiülesande täitmist toetavate teenuste sisseostmiseks.
22.05.2025
191
Elutähtsa teenuse kirjeldus on võtmetähtsusega komponent ETKA kehtestatavas toimepidevuse
nõuete määruses, kuna see annab ETOdele fookuse, mis teenus või selle osa on elutähtis ja mida
tuleb ETO-l igal ajal tagada. Üldjuhul on teenuse kirjeldused kehtestatud erinevates seadustes
ja määrustes ning ei selgu üheselt, millist teenuse osa käsitatakse elutähtsana, või puudub
teenuse kirjeldus üldse. Samuti on eriseadustes üldjuhul esitatud teenuse kirjeldus, lähtudes
tavaolukorra tingimustest. On ilmselge, et kriisiolukorra ajal ei ole võimalik tagada teenuse
kõikide osade täies mahus toimimine, vaid üksnes nende osade toimimine, mis on mõeldud
elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks. Näiteks makseteenuste ja sularaharingluse puhul on
igal ajal, sh kriisiolukorra ajal oluline, et oleks võimalik teha ülekandeid, võtta vastu makseid,
võtta välja sularaha, vajaduse korral katkestada hoiuseid või panna raha kontole. Küll on vähem
prioriteetne hoiuste avamise võimalus, otsekorralduste ja püsikorralduste automaatne
toimimine vms. Vältimatu abi puhul on oluline, et kriisi ajal saaks elanikkonnale osutada
kiireloomulist arstiabi, ja on küsitav, kas plaanilisi protseduure peab samas mahus läbi viima.
Teede korrashoiu puhul on oluline olemasolevate teede läbitavuse tagamine, uute teede
ehitamine on vähem oluline.
Toimepidevuse nõuete määruses määratakse kindlaks, millised protsessid, ehitised, seadmed,
personal, varu või muu taoline peavad ETO-l igas olukorras olema tagatud, et teenus saaks
osutatud igas olukorras (nii väiksemate häirete kui ka kriisiolukorra korral). Näiteks kui
elektriga varustamine kui elutähtis teenus hõlmab elektri tootmist, ühendusi välismaaga,
põhivõrgu ja jaotusvõrgu toimimist, siis teenuse taseme juures täpsustatakse näiteks, mis
protsessiosad, nagu katelde töö, jahutusvee olemasolu, turbiinide töö jne, peavad toimima ja
seda katkematult või teatud ajalise vahega, võimsusega vms, et teenus oleks igas olukorras, sh
kriisiolukorra ajal kättesaadav. Lihtsustatult öeldes peab selgitama, mis komponendid ja kui
suures ulatuses peavad olema tagatud igal juhul, olema suurema toimepidevusega, et elutähtis
teenus oleks tagatud ka raskemates oludes.
Toimepidevuse nõuete määrusega saab ETKA kehtestada ka nõuded valmisolekule osutada
teenust teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral. Selle kaudu suunab ETKA ETOsid
paremini valmistuma enda teenuse osutamiseks teiste, kriitiliste teenuste katkestuste korral.
Näiteks kui ETO toimimiseks on aja poolest kriitiline elektri olemasolu, siis toimepidevuse
nõuete määruses sätestatakse ETO-le nõue omada autonoomset elektritoitesüsteemi, mis
võimaldab tagada elektritoite teatud tundide jooksul. Vajaduse korral saab määruses kehtestada
ka teised olulised nõuded, näiteks kommunikatsiooninõuded vms.
Toimepidevuse nõuete määruses tuleb ETKA-l sätestada ka katkestusi ennetavad meetmed,
mida ETO peaks rakendama teenuse toimpidevuse tagamiseks, näiteks täiendavate
alternatiivsete lepingute, ehitiste, seadmete, varu olemasolu nõuded, nõuded personali
koolitamisele vastavas valdkonnas jne. Üks olulisi toimepidevuse elemente on teenuse
katkestuse lubatud aeg ning mis järjekorras teenus taastatakse. Need kriteeriumid on vajalikud
eeskätt ETOdele, kuna annavad selgelt riikliku suunise, kui kiiresti tuleb teenus taastada ja kui
teenuse taastamine oleneb alltöövõtjatest, saab ETO juba enne paremini planeerida sõlmitavate
lepingute sisu ja targemini planeerida oma ressursside jaotust. Ühtlasi on võimalik sätestada ja
anda ETOdele suunis, mis järjekorras, kus piirkondades või mis sihtrühmadele tuleb eeskätt
teenus taastada olukorras, kui teenuse maht on piiratud.
Toimepidevuse nõuete määrusega saab sätestada nõuded teenuse väljast tellimiseks. Näiteks on
võimalik sätestada tingimusi, millest ETO peab lähtuma, kui tellib teatud tööd sisse, või mis
nõuetele peab vastama ettevõte, kellelt tellitakse töö sisse.
22.05.2025
192
ETKA-l on võimalik toimepidevuse nõuete määrusega täpsustada, mis juhtudel on tegemist
elutähtsa teenuse ulatusliku katkestusega ja millisel juhul lähtutakse lahendamisel ETKA
eelnõu §-s 15 nimetatud kriisiplaanist. ETKA-l on võimalik määrusega sätestada
teavituskorraldus elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse korral, sh kriisiolukorra ajal.
Vajaduse korral saab ETKA toimepidevuse nõuete määruses täpsustada ka määruses toodud
nõuete täitmise maksimaalset tähtaega alates isiku määramisest ETOks. ETKA määrab ETO
haldusaktiga, kus mh tuleb tuua esile, mis tähtajaks üks või teine nõue tuleb täita.
Toimepidevuse nõuete määruses saab nõuete kohta sätestada maksimaalse üleminekutähtaja.
Haldusaktis toodud tähtajad võivad olla määruses toodud tähtaegades lühemad, kuid mitte
pikemad.
Lõike 10 kohaselt tuleb ETKA-l teavitamise ja üksikasjaliku aruande tingimuste seadmisel
lähtuda vähemalt:
1) sündmusest mõjutatud kasutajate arvust ja osakaalust;
2) sündmuse kestusest;
3) sündmusest mõjutatud geograafilisest piirkonnast, võttes arvesse geograafilise piirkonna
eraldatust.
Eelnimetatud täpsustus on ka HOSis. ETKAdel tuleb HOSi § 37 lõike 2 alusel kehtestatavas
määruses sündmustest teavitamise ja üksikasjaliku aruande korra sätestamisel arvestada ka
eelnimetatud parameetritega.
Säte on seotud CER direktiivi artikli 15 lõike 1 teises lauses sätestatud kohustusega. CER
direktiivi artikli 15 lõike 1 kohaselt tuleb tagada, et elutähtsa teenuse osutajad teavitavad
pädevat asutust põhjendamatu viivituseta intsidentidest, mis oluliselt häirivad või võivad
oluliselt häirida elutähtsate teenuste osutamist. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et välja
arvatud juhul, kui see ei ole operatiivselt võimalik, esitavad elutähtsa teenuse osutajad esmase
teate 24 tunni jooksul pärast seda, kui nad intsidendist teada said, millele vajaduse korral
järgneb üksikasjalik aruanne ühe kuu jooksul. Lõike 1 teise lause kohaselt tuleb häire olulisuse
kindlakstegemiseks võtta arvesse eelkõige järgmisi parameetreid:
a) häirest mõjutatud kasutajate arv ja osakaal;
b) häire kestus;
c) häirest mõjutatud geograafiline piirkond, võttes arvesse ka seda, kas piirkond on
geograafiliselt eraldatud.
Lõige 11 annab ETKA-le õiguse panna ettekirjutusega ETO-le kohustuse osutada elutähtsat
teenust ettenähtud viisil ja ulatuses, kui see on vajalik teenuse ulatusliku katkestuse
ärahoidmiseks. Kui tavaolukorras määrab ETKA teenuse osutamise nõuded määrusega
kindlaks ning ETO-le on ette teada, millist teenust millises mahus ta peab osutama, siis
olukorras, kus teenus on ulatuslikult katkenud (või sellise katkestuse ärahoidmiseks) võib olla
vaja kehtestada määrusest operatiivselt erisusi arvestades olukorra olemust. Kehtivas õiguses
on selline sekkumisõigus antud üksnes eriolukorras ning seda eriolukorra juhile ja eriolukorra
tööde juhile (vt HOSi § 33). Selline sekkumisõigus puudub näiteks erakorralise seisukorra,
kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal. Tähele tuleb panna, et
ettekirjutusega saab nõuda üksnes seda, milleks elutähtsa teenuse osutaja on ka suuteline.
Näiteks olukorras, kus teatud piirkonnas oleks vajalik tagada teenus, kuid sinna ei pääse ligi
sõiduteede läbipääsu puudumise tõttu, ei saa eeldada, et elutähtsa teenuse osutaja on suuteline
talle pandud nõudeid kiiresti täitma. Sarnaselt kehtiva HOSi § 33 lõikega 3 sätestatakse
22.05.2025
193
eelnõuga ka õigus rakendada eelnimetatud ettekirjutuse täitmiseks eelnõu § 158 lõikes 2
nimetatud sunnivahendit.
Ka COVID-kriis näitas, et eriolukorra juht (peaminister, minister) või eriolukorra tööde juht ei
ole õiged tasemed sellise otsuse tegemiseks. ETKA vastutab teenuste tagamise eest nii rahu-
kui ka kriisiajal ning temal on kõige parem teadmine teenuse toimimisest, ETOde suutlikkusest
ning ka teenuste ristkasutustest ning lõppastmes peab tal olema ka õigus sekkuda n-ö
tavapärases olukorras kehtestatud nõuetest operatiivsete vajadusepõhiste erandite tegemiseks –
seda otsust ei ole mõistlik kriisi ajal viia tasemele, kes ETOdega tavapäraselt ei tegele.
Tähele tuleb panna, et käesolev eelnõu on elutähtsate teenuste puhul üldregulatsiooniks ning
elutähtsate teenuste regulatsiooni on kirjeldatud eriseadustes. Täpsem elutähtsate teenuste
osutamise praegu kehtiv regulatsioon ning eelnõuga kehtestatav regulatsioon on toodud eelnõu
lisas nr 9.
§ 75. Elutähtsa teenuse osutaja
Paragrahvis 75 sätestatakse ETO legaaldefinitsioon ning ETO kohustused.
Lõike 1 kohaselt on ETO isik, kelle pädevuses on elutähtsa teenuse osutamine.
Eelnõu lõikes 2 on omakorda täpsustatud, et ETO tingimused määratakse seadusega. See
tähendab seda, et ettevõtja võib määrata ETOks, kui ta vastab eriseaduses sätestatud
tingimustele. Seega mitte kõiki ettevõtjaid, kes osutavad olulist teenust, ei määrata ilmtingimata
käesoleva eelnõu mõistes ETOdeks. ETOdeks määratakse käesolevas paragrahvis sätestatud
korras üksnes olulisemad ettevõtjad, mille mõju ja osakaal teenuse osutamisel on riigi või
kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil märkimisväärne. Need kriteeriumid tulenevad
eriseadustest.
Lõike 3 kohaselt määratakse elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse korraldaja
haldusaktiga. Haldusakt antakse 30 päeva jooksul alates ajast, mil korraldaja sai teada, et
teenust osutav ettevõtja vastab elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumidele. Elutähtsa teenuse
osutajaks määratakse vaid selline ettevõtja, kelle suhtes on elutähtsa teenuse osutaja kohustused
ka proportsionaalsed ja kes suudab neid täita.
Eelnõu üleminekusätte kohaselt loetakse enne 2024. aasta 18. oktoobrit eelnõu § 75 lõike 1
tingimustele vastavad isikud elutähtsa teenuse osutajaks päevast, mil isik esmakordselt täitis
hädaolukorra seaduse ja § 75 lõike 1 tähenduses tingimused, mille täitmise korral loeti
ettevõtjana tegutsev isik elutähtsa teenuse osutajaks. Enne käesoleva seaduse jõustumist
hädaolukorra seaduse alusel haldusaktiga elutähtsa teenuse osutajaks määratud isikud loetakse
käesoleva seaduse tähenduses elutähtsa teenuse osutajaks nende määramisest arvates.
Sama paragrahvi lõikes 4 on täpsustatud, et haldusaktis peab olema muu hulgas esitatud
tähtpäev, mis ajaks peab elutähtsa teenuse osutaja täitma korraldaja kehtestatud toimepidevuse
nõuete määruses sätestatud nõudeid, seaduse eelnõus sätestatud nõuete (nt riskianalüüsi,
kriisiplaani, õppuste korraldamise nõuded) täitmiseks. Samuti on ette nähtud tähtaeg muudes
õigusaktides sätestatud nõuete täitmiseks. Näiteks osa elutähtsate teenuste puhul on
toimepidevuse nõuded sätestatud ka valdkonna eriseaduses. Nii on kaugkütteseaduses (edaspidi
KKütS) sätestatud soojusettevõtjatele reservkütuse tagamise kohustus, tervishoiuteenuste
korraldamise seadusega (edaspidi TTKS) aga sätestatakse täpsemad nõuded tervishoiuteenuse
22.05.2025
194
osutaja püsiva kriisiülesande täitmise kohta. Haldusakti andmisel tuleb arvestada, et
esmakordse riskianalüüsi koostamiseks antav tähtaeg ei tohi ületada üheksat kuud, kriisiplaani
tähtaeg aga kümmet kuud ning eelnõu § 75 lõike 11 punktis 5 sätestatud võrgu- ja
infosüsteemidega seotud dubleerivate vahendite ja tehnoloogiliselt alternatiivsete lahenduste
nõude ning küberturvalisuse seadusest tulenevate nõuete täitmise tähtaeg ei tohi olla pikem kui
viis aastat.
ETOde haldusaktiga määramise kord loodi CER direktiivi ülevõtmisel ja seda käesoleva
eelnõuga ei muudeta.
Lõikega 5 sätestatakse, et enne haldusakti andmist on ETKA-l võimalus küsida arvamust Riigi
Infosüsteemi Ametilt küberturvalisuse seaduses või eelnõu § 74 lõike 11 punktis 5 sätestatud
nõuete täitmise tähtaja ja ettevõtja pakutud lahenduste kohta. Haldusaktis loetletavate
kohustuste tähtaegade määramine on jäetud elutähtsa teenuse korraldaja otsustada. Seejuures
tuleb arvestada punktis 3 tooduga, et eelnõu § 74 lõikes 11 punktis 5 sätestatud nõuete täitmise
tähtaeg ei tohi olla pikem kui viis aastat. Tegemist on paindliku lähenemisega, mis võimaldab
korraldajal koostöös elutähtsa teenuse osutajaga leida mõistlik, proportsionaalne ning
teenuseosutaja omapära arvestades sobiv üleminekuaeg nõuete täitmiseks. Küberturvalisuse
seaduses sätestatud nõuete ja käesoleva seaduse § 75 lõike 11 punktis 5 sätestatud nõude
täitmistähtaja määramisel võib korraldaja või tema määratud valitsemisala asutus küsida
arvamust Riigi Infosüsteemi Ametilt. Arvamuse küsimine on korraldaja võimalus, mitte
kohustus. See tähendab seda, et korraldaja küsib arvamust Riigi Infosüsteemi Ametilt juhul, kui
tal on iseseisvalt raske hinnata, mis aja jooksul on kindlal elutähtsa teenuse osutajal võimalik
küberuturvalisuse nõudeid täita. Eelkõige võib selline vajadus tekkida KOVidest korraldajatel,
kel tihtipeale ei ole endil piisavat IT-alast kompetentsi. Tegemist on sama põhimõttega, mis
sätestati HOSis CER direktiivi ülevõtmisel.
Elutähtsa teenuse osutajate üle peetakse lõike 6 kohaselt arvestust tsiviiltoetuse registris.
Andmete esitamine ja uuendamine ETOde kohta tsiviiltoetuste registris kuulub ETKAde
pädevusse. ETKAd vastutavad andmete ajakohasuse eest ning on tsiviiltoetuse registri
põhimääruse § 3 lõike 2 punkti 2 alusel registri volitatud töötlejad.
Lõike 7 kohaselt tuleb elutähtsa teenuse osutajaks määramise ja selle staatuse lõpetamise kohta
korraldajal teha ka vastavad muutmiskanded viie tööpäeva jooksul tsiviiltoetuse registris, kus
peetakse arvestust elutähtsa teenuse osutajate üle.
Lõikes 8 täpsustatakse, et elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks esitatavate
andmete täpsema koosseisu ja nende töötlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
Tegemist on tsiviiltoetuse registri põhimäärusega, mis juba praegu reguleerib ETOde üle
arvestuse pidamist ja andmete koosseisu. Praegune põhimäärus on kehtestatud RiKSi §
8214 lõike 4 alusel. Käesoleva eelnõu seadusena vastuvõtmisel muutub RiKS kehtetuks ja
põhimäärus kehtestatakse uuesti käesolevas eelnõus toodud volitusnormide alusel.
Lõike 9 kohaselt tuleb elutähtsa teenuse osutajat määrav ja staatuse lõpetav haldusakt
korraldajal edastada Riigi Infosüsteemi Ametile 30 päeva jooksul haldusakti ETO-le
teatavakstegemisest arvates. Seejuures tuleb korraldajal teha ka vastavad muutmiskanded
tsiviiltoetuse registris, kus peetakse arvestust elutähtsa teenuse osutajate üle.
Lõikega 10 täpsustatakse, mis juhtudel ei loeta isikut enam ETOks ja kuidas toimub
sellekohane teavitamine. Isikut ei loeta enam elutähtsa teenuse osutajaks, kui isik ei vasta
22.05.2025
195
elutähtsa teenuse osutaja tingimustele ja elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja on teinud
sellekohase haldusakti isikule teatavaks. Haldusakti jõustumise järel ei kohaldata isiku suhtes
elutähtsa teenuse osutaja kohta sätestatut.
Lõikes 11 on loetletud ETO kohustused.
Võrreldes HOSiga ETO ülesanded suures osas ei muutu. ETO põhiülesanne on tagada, et tema
pakutav teenus oleks teenuse tarbijatele ehk teenuse klientidele, eelkõige elanikele, kes teenust
tarbivad, alati kättesaadav. ETO kohustus tagada teenuse toimepidevus sisaldab mh kohustust
rakendada selleks elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid ja kasutajatele kättesaadavust
tagavaid meetmeid, sealhulgas vähendada sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest,
olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning infosüsteemidest tehniliste süsteemide,
lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise,
alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu
sellise kaudu. Kuna kriiside korral tegutsevad kõik asutused ja ettevõtted tavapärasest
piiratumate ressurssidega, võivad ETKAd siiski ette näha, et kriisiolukorra korral võib teenuse
osutamise mahtu või kvaliteeti teatud tasemeni langetada, kuid nõutud miinimumtasemel peab
teenuse osutamine siiski olema tagatud. Juhul, kui teenuse osutamine on siiski oluliselt häiritud
või koguni katkeb, tuleb teenuseosutajal teenuse toimimine taastada esimesel võimalusel, kuid
vähemalt korraldava asutuse ette nähtud aja jooksul.
Et olla võimeline teenuse osutamist ohustavaid riske maandama, on esmalt tähtis suuta need
tuvastada ja hinnata. Et olla võimeline tegutsema erinevate riskide realiseerumisel, on tähtis
planeerida enda tegevusi sellisteks puhkudeks. Selleks koostavad kõik elutähtsa teenuse
osutajad toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani (eelnõu §-d 13 ja 15) – dokumendid, milles:
• määratakse, missugune osa teenuseosutaja tegevusest moodustab elutähtsa teenuse,
• loetletakse need protsessid/tegevused ettevõtte sees, mis üheskoos teevad teenuse
osutamise võimalikuks,
• koostatakse ülevaade iga tegevuse toimimiseks vajalikest ressurssidest,
• loetletakse ohud, mis võivad tegevuse toimimist takistada,
• selgitatakse välja võimalikud stsenaariumid ja hinnatakse neid ning
• koostatakse stsenaariumipõhised teenuse taastekavad.
Ohte hinnatakse ja ennetavaid meetmeid nende vastu kavandatakse stsenaariumipõhiselt.
Näiteks võib elektriettevõtja puhul üks stsenaariume olla „Laiaulatuslik äikesetormist
põhjustatud elektrikatkestus Lõuna-Eestis“.
Ühe või teise teenuseosutaja tegevus võib avaldada märkimisväärset mõju teiste
teenuseosutajate suutlikkusele elutähtsa teenuse osutamist jätkata või tekkinud tõrkeid teenuse
osutamisel operatiivselt lahendada. Seepärast, peale kõikvõimalike inimeste ja loodusnähtuste
põhjustatud ohtude, peavad teenuseosutajad hindama:
• omavahelist ristsõltuvust. Näiteks tuleb mobiilsideettevõtjal hinnata, kuivõrd sõltub
tema võime teenust osutada elektriettevõtjatest, vedelkütuse müüjatest ja teehooldajatest, ning
rakendada meetmeid ristsõltuvuse vähendamiseks.
• muude lepingupartnerite ja tarneahelate olulisust, eriti juhul, kui elutähtsa teenuse
osutaja on mõne elutähtsa teenuse osutamisega seotud tähtsa protsessi teenusena tellinud teiselt
ettevõtjalt (ingl outsourcing). Näiteks tuleb pangal hinnata kaardimaksete opereerimise
üleandmisega seotud riske ning kavandada meetmeid teenuse toimepidevuse kindlustamiseks.
Näiteks haiglal tuleb hinnata enda sõltuvust toitlustajast ning kavandada sõltuvust maandavaid
meetmeid.
22.05.2025
196
ETO-l tuleb tagada, et erakorralise vajaduse tekkimise korral oleks võimalik varude abil oma
tegevust jätkata. Täpsed nõuded varude olemasolu kohta kehtestavad korraldavad asutused.
Elutähtsa teenuse korraldaja võib näiteks nõuda, et teenuseosutaja:
• omaks kohapeal elektrigeneraatorit ja teatud hulka kütusevaru või
• seaks lepingute ja koostööpartnerite abil sisse varude tagamise süsteemi, kuivõrd
kohapealse kütuse- ja seadmevaru loomine võib olla majanduslikult koormav. Kui varude
süsteem on olemas, teab ettevõtte haldus- või riskijuht kriisiolukorra ajal, missuguse partneri
poole pöörduda ning kustkohast ja kuidas vajalik varu kiiresti teenuseosutajani jõuab.
Termin „varud“ on aga laiem ja võib tähendada ka varuosade olemasolu korraldamist. Näiteks
ei ole mõeldav, et kriisi korral hakkab teenuseosutaja välisriigist tellima mõnda olulist varuosa,
mis jõuab kohale alles nädalate pärast.
Selleks, et kriisiolukordade ajal tegutsemiseks valmis olla, korraldavad elutähtsa teenuse
osutajad kas ise või teiste samas sektoris tegutsevate teenuseosutajatega ühiselt õppusi.
Tegemist võib olla nii lauaõppusega, mis mängitakse läbi ettevõtte juhtkonna või töötajate
nõupidamisruumi laual, kui ka väliõppusega, mis mängitakse läbi objektil igapäevaste
vahenditega ehk teenuseosutaja kollektiivi igapäevases töökeskkonnas. Õppuste korraldamise
sagedus on seotud toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisega. Korraldatava õppuse
eesmärk on kontrollida koostatud toimepidevuse plaani rakendatavust ja selgitada välja muud
asjaomased teenuse toimepidevuse riskid. Õppuse tulemused on sisendiks toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani täiendamisele. Seepärast on oluline, et kui planeeritakse õppuste
korraldamist ning toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamist, siis arvestatakse, et õppus
toimuks enne riskianalüüsi ja plaani uuendamist.
Eelnõuga sätestab kohustuse koolitada oma töötajaid regulaarselt ning lisatakse ka kohustus
korraldada oma töötajatele elanikkonnakaitse koolituse läbimine. Nii nagu avalikult sektorilt
eeldatakse, et oma ülesannete täitmist tuleb jätkata ka kriisi ajal, oodatakse sama elutähtsa
teenuse osutajatelt. Seetõttu on äärmiselt oluline, et elutähtsa teenuse osutaja töötajad oleksid
oma koduse ettevalmistuse läbi mõelnud, et vajadusel võimalikult kiiresti asuda oma
tööülesandeid täitma. Koolituse kaudu soovitakse anda inimestele teadmisi eri
ohuolukordadega seotud käitumisviisidest ja valmisolekust.
Regulaarse koolituskohustuse eesmärk on tagada jätkusuutlik riigi toimimine ka kriiside ajal –
hästi ettevalmistatud kodanik suudab hästi panustada ka töökohal. Teiseks suurendab selline
kohustus kindlust, et ka personali vahetuse korral on tagatud jätkuv koolituse läbimine. Vähim
vajalik elanikkonnakaitsealane ettevalmistus tagatakse eespool kirjeldatud veebikoolituse
kaudu, mis asub Digiriigi Akadeemias. Samas on alati võimalik selle asemel tellida
kontaktkoolitusi.
Lisaks tuleb arvestada, et tööandja peab võimaldama töötajatel läbida koolituse tööaja sees ja
vajaduse järgi ning kui valitakse veebikoolitus, siis andma selleks vajalikud vahendid (arvuti,
tahvelarvuti, nutitelefon).
Erisus võrreldes avaliku sektori koolituskohustusega on elutähtsa teenuse osutajal aga see, et
koolituse läbimise regulaarsuse ja koolituskohustusega hõlmatud personali määrab elutähtsa
teenuse osutaja ise. Elutähtsa teenuse osutaja koostab toimepidevuse riskianalüüsi, kus ta
selgitab iga kriitilise tegevuse kohta välja selle toimimiseks vältimatult vajalikud
personaliressursid ning selle, millised oskused ja teadmised peavad personalil olema. Selle
22.05.2025
197
tegevuse käigus määrab elutähtsa teenuse osutaja need töötajad, kellel on kohustus läbida
elanikkonnakaitse koolitus.
Eelnõu koostajad soovitavad elanikkonnakaitse koolituse läbida kõigil uutel töötajatel, kes
asuvad tööle kriitiliste tegevustega seotud ametikohtadele. Juba töötavad inimesed võivad
koolituse läbida sama regulaarsusega, nagu hinnatakse riskianalüüsi ajakohasust, aga sisuliselt
määrab selle siiski elutähtsa teenuse osutaja ise.
Lõike 11 punktiga 5 sätestatakse ETO-le kohustus valmistada ette dubleerivad vahendid ja
tehnoloogiliselt alternatiivsed lahendused juhuks, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse
tagamiseks vajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis ning neile juurdepääsuks
kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus või võrk ei toimi. Samasisuline kohustus on
kehtestatud ETOdele juba praegu HOSi § 41 lõike 2 alusel ning käesoleva eelnõuga seda praegu
ei muudeta.
Sättega toonitatakse, et lisaks muudele teenuse toimimiseks vajalikele teenustele (nt vesi,
elekter ja side) on nüüdisaegne tootmine ja teenuste pakkumine üha enam seotud
infotehnoloogiaga ja see muudab ettevõtjad küberkuritegevuse või ka muude pahatahtlike
küberrünnete sihtmärkideks. Eriti tuntav on ühiskondlik kahju, mis on suunatud ettevõtjate
vastu, mille tooted või teenused on suure mõjuga ühiskonna normaalse toimepidevuse (sh
avaliku korra) tagamisel. Sellest tulenevalt peavad olulise mõjuga ettevõtjad valmistuma ka
võrgu- ja infosüsteemide kahjustamiseks ning elektroonilise side teenuse katkestusteks ning
nägema ette ka alternatiivid, et ühiskond saaks jätkuvalt toimida.
§ 76. Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja
Sättes reguleeritakse CER direktiivi artiklist 17 tuleneva Euroopa Liidu olulise elutähtsa
teenuse osutajaga seonduvat. Käesoleva eelnõuga regulatsiooni ei muudeta ja see jääb selliseks,
nagu on see CER direktiivi ülevõtmisel HOSis sätestatud.
Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutajana käsitatakse isikut, kelle puhul on korraga
täidetud järgmised tingimused:
1) isik on riiklikult määratud elutähtsa teenuse osutajaks;
2) isik osutab samu või sarnaseid elutähtsaid teenuseid kuuele või enamale Euroopa Liidu
liikmesriigile või kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis;
3) Euroopa Komisjon on oma otsusega nimetanud isiku Euroopa Liidu oluliseks elutähtsa
teenuse osutajaks.
Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja määramine on seotud mitme protseduuriga.
Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja staatusest teavitab elutähtsa teenuse osutajat
elutähtsa teenuse korraldaja 15 päeva jooksul isiku Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse
osutaja kriteeriumidele vastavusest teada saamisest arvates. Elutähtsa teenuse osutaja on
kohustatud peale sellekohase teate saamist esitama elutähtsa teenuse korraldajale teabe selle
kohta, milliseid elutähtsaid teenuseid ta osutab Euroopa Liidu liikmesriikidele või Euroopa
Liidu liikmesriikides, ning teabe selle kohta, kellele või kus ta teenuseid osutab. ETKA edastab
omakorda teenuseosutajalt saadud teabe Riigikantseleile, kes edastab sellekohase teabe
Euroopa Komisjonile. Komisjoni otsuse teatavaks tegemisest arvates hakkavad elutähtsa
teenuse osutaja suhtes kehtima ka vastava staatusega kaasnevad kohustused. Kohustused on
seotud eelkõige infovahetuse ja nõuandemissioonis osalemisega, mis on sätestatud järgnevates
eelnõu paragrahvides.
22.05.2025
198
§ 77. Taustakontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel
Paragrahvis 77 reguleeritakse taustakontrolli elutähtsa teenuse osutajate juures. Käesoleva
eelnõuga regulatsiooni ei muudeta ja see jääb selliseks, nagu on see CER direktiivi ülevõtmisel
HOSi sätestatud. Regulatsioon käsitleb CER direktiivi artikli 13 lõike 1 punkti e ja artiklit 14.
CER direktiivi artikli 13 lõike 1 punkti e kohaselt tuleb elutähtsa teenuse osutajal tagada
töötajate turvalisuse piisav haldamine, sh nende isikute kategooriate määramine, kellelt
nõutakse taustakontrolli läbimist. Omakorda, direktiivi artikli 14 kohaselt peavad liikmesriigid
täpsustama tingimused, mille alusel on elutähtsa teenuse osutajatel lubatud nõuetekohaselt
põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi riskianalüüsi arvesse võttes esitada direktiivi artikli 13
lõike 1 punktiga e nõutud taustakontrolli tegemiseks taotlusi. Seejuures näeb direktiiv
taustakontrolli võimalust töötajate suhtes:
a) kes täidavad elutähtsa teenuse osutaja juures või tema jaoks tundlikke ülesandeid, eelkõige
seoses elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega;
b) kellel on õigus saada otsene või kaudne juurdepääs elutähtsa teenuse osutaja rajatistele,
teabele või kontrollisüsteemidele, sealhulgas seoses elutähtsa teenuse osutaja turvalisusega;
c) kelle puhul kaalutakse töölevõtmist punktis a või b sätestatud kriteeriumidele vastavatele
ametikohtadele.
Taustakontroll peab olema proportsionaalne ja rangelt piirduma vajalikuga. Taustakontrolli
tohib teha üksnes selleks, et hinnata võimalikku julgeolekuriski asjaomasele elutähtsa teenuse
osutajale (direktiivi artikli 14 lõige 2). Taustakontroll peab direktiivi artikli 14 lõike 3 kohaselt
minimaalselt hõlmama:
a) isikusamasuse kontrolli;
b) isiku karistusregistri andmeid seoses süütegudega, mis võiksid olla konkreetse ametikoha
seisukohast olulised.
Selleks, et kontrollida taustakontrolli subjekti isikusamasust, on direktiivi põhjenduspunkti 32
kohaselt asjakohane nõuda isikut tõendavat dokumenti, näiteks passi, riiklikku isikutunnistust
või digitaalset isikut tõendavat dokumenti.
Töötaja taustakontrolli tegemine tööandja poolt ei ole meie õiguses uudne. Sarnast (karistatuse
andmete) kontrolli tehakse juba praegu nt lastega töötavate isikute suhtes lastekaitseseaduse
alusel. Eesti võttis direktiivis sätestatud taustakontrolli üle võimalikult minimaalses
kohustuslikus ulatuses ja arvestades direktiivist tulenevat taustakontrolli eesmärki. Direktiivi
artikli 13 lõike 1 punkt e kohustab liikmesriike tagama, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad
oma toimepidevuse tagamiseks mh meetmed, mis on vajalikud selleks, et tagada töötajate
turvalisuse piisav haldamine, kaaludes nõuetekohaselt selliseid meetmeid nagu elutähtsaid
ülesandeid täitvate töötajate kategooriate määramine, rajatistele, elutähtsale taristule ja
tundlikule teabele juurdepääsu õiguste kehtestamine, taustakontrolli menetluste kehtestamine
kooskõlas artikliga 14 ning selliste isikute kategooriate määramine, kellelt nõutakse sellise
taustakontrolli läbimist, ning asjakohaste koolitusnõuete ja kvalifikatsioonide kehtestamine.
Seega direktiivi artikli 13 lõike 1 punkt e ja artikkel 14 kohustavad liikmesriike looma
tingimused töötajate taustakontrolliks ja tagama seadusega sätestatud tingimustel
taustakontrolli läbimise.
Lõikes 1 sätestatakse taustakontrolli eesmärk, milles juhinduti direktiivi artikli 14 lõike 1
punktidest a ja b ning artikli 13 lõike 1 punktist e. CER direktiivi artikli 14 lõike 1 punktide a
22.05.2025
199
ja b kohaselt tuleb liikmesriikidel täpsustada tingimused, mille alusel on elutähtsa teenuse
osutajatel lubatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi riskianalüüsi arvesse
võttes esitada taotlusi nende töötajate taustakontrolliks:
a) kes täidavad elutähtsa teenuse osutaja juures või tema jaoks tundlikke ülesandeid, eelkõige
seoses elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega;
b) kellel on õigus saada otsene või kaudne juurdepääs elutähtsa teenuse osutaja rajatistele,
teabele või kontrollisüsteemidele, sealhulgas seoses elutähtsa teenuse osutaja turvalisusega.
Lõike 1 sissejuhatavas osas sätestatakse taustakontrolli eesmärk tulenevalt CER direktiivi
artikli 13 lõike 1 punktist e ning põhjenduspunktist 32.
Taustakontrolli eesmärk on tagada nende isikute usaldusväärsus, kes täidavad lepingu või muul
alusel olulisi ülesandeid, mis on seotud:
1) elutähtsa teenuse toimepidevust tagava infosüsteemi, samuti toimepidevust tagava taristu
läbipääsu- või valvesüsteemi arendamise või haldamisega;
2) elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või
kontrollisüsteemidele ligipääsu võimaldamisega;
3) elutähtsa teenuse toimepidevuse planeerimise, investeeringute või riskihaldusega. Lõikes 1
sätestatud ülesannete loetelu ei ole eelnõus sõnastatud kinnisena ehk teisisõnu on elutähtsa
teenuse osutajal kohustus teenust puudutavate riskide hindamisel (riskianalüüsi koostamisel)
tuvastada, millised on need tööd, mis on seotud eelnevalt loetletud punktidega ja vastavad
nendele. ETO ülesanne on tagada mh inimfaktorist tulenevate riskide maandamine, mistõttu on
ka eesmärgipärane isiku karistatuse andmete töötlemine ETO poolt, et otsustada isikule
elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega seotud olulise ülesande andmine.
Lõike 1 punktid 1–3 on sisuliselt direktiivi artikli 14 lõike 1 punktide a ja b täpsustus.
Lõikes 2 sätestatakse elutähtsa teenuse osutaja kohustus määrata elutähtsa teenuse
toimepidevuse riskianalüüsis täpsemalt kindlaks need ülesanded, mille täitmise olulisuse
seisukohast on taustakontrolli tegemine eesmärgipärane. Sellise kohustuse sätestamine on
vajalik ja ka oluline, sest üksnes direktiivi artikli 14 lõikes 1 sätestatud ja üldiselt kindlaks
määratud ülesannete loetelu ülekandmine ei taga piisavalt selgust, milliste konkreetsete
ülesannete täitmisel elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel on elutähtsa teenuse osutaja
seisukohalt põhjendatud ja eesmärgipärane ülesannet täitva isiku eraelu riivamine isiku
andmete töötlemise näol. Seega peab elutähtsa teenuse osutaja juures töötava isiku
taustakontrolli vajadus tulenema selgelt teenuseosutaja toimepidevuse riskianalüüsist. Oluline
on rõhutada, et teenuseosutajad ei selgita riskianalüüsis välja konkreetseid füüsilisi isikuid
(taustakontrolli subjekte või adressaate), vaid on kohustatud kindlaks määrama täpselt need
olulised ülesanded, mida täitvate isikute suhtes on taustakontrolli tegemine eelnõuga sätestatud
korras eesmärgipärane.
Eeltoodut arvestades sätestatakse lõikes 3, et elutähtsa teenuse osutaja võib taustakontroll teha
üksnes sellise füüsilise isiku suhtes, keda usaldatakse täitma sama paragrahvi lõike 2 alusel
riskianalüüsis kindlaksmääratud ja kinnitatud ülesannet, st elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldaja peab olema riskianalüüsi enne taustakontrolli tegemist kinnitanud. Taustakontrolli
tegemise ehk isiku usaldusväärsuse hindamise kohustus on elutähtsa teenuse osutajal.
Taustakontrolli tegemiseks vajalike isikuandmete saamise õiguse võib elutähtsa teenuse osutaja
volitada ka enda lepingupartnerile, kelle töötaja täidab elutähtsa teenuse osutaja juures
riskianalüüsis kindlaksmääratud ülesandeid.
22.05.2025
200
Lõikes 4 sätestatakse taustakontrolli sisu ja ulatus. Taustakontrolli tegemisel kontrollitakse
isikut tõendava dokumendi alusel isikusamasust ja üksnes andmeid isiku karistatuse kohta.
Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud andmeid kontrollima enne, kui isik asub täitma lõike 2
alusel kindlaksmääratud ülesannet, ja ülesande täitmise ajal iga kahe aasta tagant. Kaheaastane
tähtaeg on seotud elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi uuendamise sammuga.
Kui teenuseosutaja uuendab riskianalüüsi ja seal olevaid taustakontrolli kohustusega
ülesandeid, tuleb teenuseosutajal uuesti teha taustakontroll. Seetõttu korratakse taustakontrolli
iga kahe aasta tagant. Taustakontrollis on lubatud kontrollida isiku karistatuse andmeid ehk kas
isik on toime pannud eelnõu § 78 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kuriteo, mille kohta on
karistusregistris kehtivad andmed. Direktiivi artikli 14 lõike 1 punkti c kohaselt tuleb teha
taustakontroll isiku suhtes, kelle puhul kaalutakse töölevõtmist artikli 14 lõike 1 punktides a
või b sätestatud kriteeriumidele vastavatele ametikohtadele (eelnõu kohaselt määrab elutähtsa
teenuse osutaja sellised ülesanded riskianalüüsis). Arvestades taustakontrolli eesmärki,
täiendatakse eelnõuga seda kohustust ka ajalise intervalliga ning sätestatakse nõue kontrollida
isiku karistatuse andmeid konkreetse ülesande täitmise ajal iga kahe aasta tagant. Seega on
andmete kontrollimine lubatud üksnes juhul, kui isik kahe aasta möödudes täidab jätkuvalt lõike
2 alusel kindlaksmääratud ülesannet. Elutähtsa teenuse osutajal on ühtlasi ka kohustus
kontrollida andmeid uuesti juhul, kui isikule usaldatakse kahe aasta jooksul elutähtsa teenuse
osutaja juures mõni muu, kuid jätkuvalt lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesanne, kuigi
karistusandmed on varem (st eelmise ülesande andmise usaldamisel) juba kontrollitud.
Eelnõu kohaselt teeb taustakontrolli elutähtsa teenuse osutaja. Taustakontrolli tegemiseks
vajalike isikuandmete saamise õiguse võib elutähtsa teenuse osutaja volitada ka enda
lepingupartnerile, kelle töötaja täidab elutähtsa teenuse osutaja juures riskianalüüsis
kindlaksmääratud ülesandeid. Eelnõu koostamise käigus kaaluti erinevaid võimalusi
taustakontrolli korraldamiseks ja direktiiviga sätestatud kohustuste ülevõtmiseks. Näiteks
kaaluti sellise pädevuse andmist Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile või
elutähtsa teenuse korraldajale. Eelnõus sätestatud taustakontrolli tegemine jäetakse elutähtsa
teenuse osutaja ülesandeks, kuna selline kontroll piirdub üksnes päringute esitamisega
vastavasse registrisse ja valmisvastuste saamisega, st kontroll ei eelda eriteadmisi ega
lisaandmete kogumist. Lisaks puudub vajadus põhjaliku julgeolekukontrolli tegemiseks, mida
saaksid teha üksnes pädevad asutused (nt luureteabe töötlemine), samuti ei kohusta direktiiv
liikmesriike eraelu rohkem riivavat mehhanismi ka looma, jättes selle direktiivi
põhjenduspunkti nr 32 järgi liikmesriigi enda otsustuspädevusse.
Lõike 5 kohaselt on võimalik teha taustakontrolli ka sagedamini kui iga kahe aasta tagant. Seda
saab teha üksnes põhjendatud kahtluse korral, et isik ei vasta enam taustakontrolli nõuetele, või
kui suureneb isiku vastutus ülesannete täitmisel. Tuleb panna tähele ka seda, et isiku tausta
tuleb kontrollida ka juhul, kui isik suundub sama ETO juures täitma muid ülesandeid, mille
puhul samuti eeldatakse isiku tausta kontrollimist.
Lõike 6 kohaselt peab elutähtsa teenuse osutaja kontrollitavat isikut teavitama taustakontrolli
alusest ja eesmärgist enne karistusandmete kontrollimist. Andmesubjekti teavitamiskohustus
ning selle detailsem regulatsioon tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse artiklitest 13 ja 14.
Isiku suhtes õiglase ja läbipaistva andmete töötlemise tagamiseks kohustatakse elutähtsa
teenuse osutajat teavitama isikut taustakontrolli alusest ja eesmärgist enne isiku karistatuse
andmete kohta päringute tegemist. Isikule tuleb siis selgitada lisaks taustakontrolli eesmärgile
ka muid taustakontrolli tegemise olulisi asjaolusid, nt lõikes 5 sätestatud õigust kontrollida
karistusandmeid ka töötamise ajal.
22.05.2025
201
Lõigetes 7–10 sätestatakse, et elutähtsa teenuse osutaja kontrollib taustakontrolli tegemise
eesmärgil karistatuse andmeid, kasutades selleks taustakontrolli teenust. Taustakontrolli teenus
ei ole eraldiseisev andmekogu, vaid tehniline lahendus, mis võimaldab elutähtsa teenuse
osutajal kontrollida taustakontrolli eesmärgil isiku karistatuse andmeid. Taustakontrolli teenus
töötleb isiku üldandmeid, isiku töökoha andmeid, karistatuse andmeid ja karistusregistrist
päringu tegemiseks vajalikke andmeid, mis on sätestatud karistusregistri seaduse § 15 lõikes 2.
Taustakontrolli teenus tagab, et päringuid isikuandmete saamiseks teeb selleks õigustatud isik
(elutähtsa teenuse osutaja või tema volitatud isik). Samuti tagab selline tehniline lahendus, et
karistatuse andmeid päritakse üksnes eelnõukohase taustakontrolli tegemise eesmärgil.
Taustakontrolli teenuse vastutav töötleja on Riigikantselei. Igasugune isikuandmete töötlemine
riivab PSi §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. PSi § 11 kohaselt tohib õigusi ja
vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema
kooskõlas ka PSi § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse
ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni
põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama
seadusandja. See, kes on isikuandmete vastutav töötleja, on oluline küsimus, mis peab olema
sätestatud seaduses. Isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses on taustakontrolli protsessis
laiemalt vastutavateks töötlejateks samuti iga teenusele andmeid andva andmekogu vastutav
töötleja, kuid seda üksnes vastava andmekogu osas, sh vastutab nimetatud andmekogu vastutav
töötleja andmekogus (nt karistusregistris) olevate andmete õigsuse eest. Taustakontrolli
teenusele on nad aga andmeandjad ning eelnõus sätestatud taustakontrolli teenuse seisukohast
(mis saadud andmeid teenuses töötleb), on vastutavaks töötlejaks Riigikantselei. Täpsemad
nõuded tasutakontrolli teenusele, sealhulgas teenuse vastutava ja volitatud töötlejate ülesanded,
täpsem andmekoosseis, andmeandjad ja saadavad andmed, teenusele juurdepääsu
võimaldamise tingimused ja muud korralduslikud küsimused kehtestatakse Vabariigi Valitsuse
määrusega.
Lõike 11 kohaselt kohaldatakse §-s 77 sätestatut ka elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises
suhtes oleva juriidilise isiku töötaja isiku suhtes, kes usaldatakse täitma sama paragrahvi lõike 2
alusel kindlaks määratud ülesannet. Sellega rakendatakse jätkuvalt direktiivi artikli 13 lõike 1
teises lõigus ja artikli 14 lõike 1 punktis a sätestatu. Lisaks lepingus ettenähtule peavad
lepingupooled arvestama seadusest tuleneva regulatsiooniga. Elutähtsa teenuse osutajal on
taustakontrolli tegemiseks õigus saada temaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja
isikusamasuse kontrollimiseks vajalikke isiku üldandmeid ja õigus teha päringuid karistatuse
andmete kontrollimiseks (vt ka selgitusi järgmise paragrahvi kohta). Eelnõu § 78 lõigetes 1 ja
2 sätestatud asjaolude ilmnemisel on elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes oleval
juriidilisel isikul võimalik anda konkreetse ülesande täitmine elutähtsa teenuse osutaja juures
muule töötajale või lahendada lepingu täitmine muul kohasel viisil, nt leppida tellijaga kokku,
et ülesannet täidab kolmas juriidiline isik.
Alltöövõtjate puhul tuleb arvestada ka sellega, et kui hankijast elutähtsa teenuse osutaja soovib
eelnõus nimetatud ülesannete täitmise tellida näiteks teenusena, peab ta lähtuma riigihangete
seadusest, mis ei võimalda aga teenuse osutajat riigihankelt kõrvale jätta seetõttu, et ta ei läbi
mõnes muus eriseaduses ette nähtud taustakontrolli. Vajaliku taustakontrolli läbimise
kohustuse saab sellisel juhul sätestada näiteks hankelepingu täitmise tingimusena ning panna
pakkujale kohustus asendada need teenust osutavad isikud, kes taustakontrolli ei läbi.
Elutähtsa teenuse osutaja taustakontrolli kohustus hõlmab nii töökohale kandideerivaid isikuid,
teenuseosutaja enda töötajaid kui ka alltöövõtjate töötajaid, st kõiki isikuid, kellele on usaldatud
22.05.2025
202
eelnõu § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesanded. Elutähtsa teenuse osutajal on õigus
volitada alltöövõtjat taustakontrolli eesmärgil eelnõu § 131 lõikes 1 sätestatud isikuandmete
volitatud töötlejaks. Olles elutähtsa teenuse osutaja volitatud töötleja on alltöövõtjal enda
töötajate kohta õigus saada eelnõu § 131 lõikes 1 sätestatud isikuandmeid ja teha ise andmete
päring karistusregistrisse elutähtsa teenuse osutaja nimel. Vaatamata sellele on lõppvastutus
taustakontrolli tegemisel elutähtsa teenuse osutajal, mitte alltöövõtjal. Samuti otsustab üksnes
elutähtsa teenuse osutaja kontrolli tulemuse põhjal, kellele ja milliseid ülesandeid võib
täitmiseks usaldada.
Taustakontrolli teenus on ka keskkond, mille kaudu saab teha asjakohase taotluse teiste
liikmesriikide kodanike suhtes (ja ka kolmandatest riikidest pärit kodanike suhtes) ja Euroopa
karistusregistrite infosüsteemi (edaspidi ka ECRIS, ingl k European Criminal Records
Information System) andmevahetuskanali kaudu esitada päringu sellesse liikmesriiki, kellelt
infot soovitakse. ECRISEe kaudu edastavad kõik Eesti kodaniku suhtes kriminaalasjas
süüdimõistva kohtuotsuse teinud riigid isiku karistusandmed meie karistusregistrisse.
Samamoodi saadab Eesti iga teise liikmeriigi kodaniku siin mõistetud kriminaalkaristuse selle
kodaniku kodakondsusriigi karistusregistrisse. Tulevikus on võimalik ECRIS-TCN-st
(kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute Euroopa karistusregistrite infosüsteem,
kuhu kantakse kesksesse infosüsteemi selliste isikute liikmesriikides mõistetud karistused)
kontrollida hõlpsamini kolmandatest riikidest pärit isiku teistes liikmesriikides mõistetud
karistusi. Toimub see nii, et ei ole vaja enam esitada kõikidesse liikmesriikidesse eraldi
päringuid kolmandate riikide või kodakondsuseta isikute kohta, vaid kõikide selliste isikute
kohta, keda liikmesriigid on karistanud, saadetakse andmed kesksesse infosüsteemi, kuhu
keskasutus saab teha päringu, saades teada, millises riigis on isikul karistusi, aga mitte detailseid
karistusandmeid. St näiteks saades vastuse, et isikul on Prantsusmaal karistus, tuleb esitada
tavapärane päring ECRIS kaudu Prantsusmaale. Alles siis saab infot, millise karistusega tegu
on. ECRIS andmevahetuskanali kaudu ei ole võimalik kontrollida kolmandates riikides
mõistetud karistusi, nt Eesti kodaniku või teise liikmesriigi kodaniku või kolmanda riigi
kodaniku Venemaal, Ukrainas, Tais, USAs vms mõistetud karistusi. Selliseid andmeid ei
sisalda ka ECRIS-TCN keskne süsteem.
ECRISE päringu puhul tuleb juhtida tähelepanu sellele, et vastus ei tule teenuseosutajale
automaatselt, vaid selle saadab teenuseosutajale liikmesriik enda määratud menetlustähtaegade
jooksul. CER direktiivi artikli 14 lõike 3 kohaselt peab liikmesriik tagama, et sellistele
päringutele vastatakse kümne tööpäeva jooksul.
§ 78. Töötamise piirangud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel
Lõikes 1 sätestatakse imperatiivselt need alused, mille esinemisel ei ole eelnõu § 77 lõike 2
alusel kindlaksmääratud ülesande usaldamine isikule elutähtsa teenuse toimepidevuse
tagamisel lubatud. Käesoleva eelnõuga regulatsiooni ei muudeta ja see jääb selliseks, nagu on
see CER direktiivi ülevõtmisel HOSis sätestatud. Nimetatud ülesandeid ei või anda täita
sellisele füüsilisele isikule, keda on karistatud karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis sätestatud
kuriteo või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase
võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse
nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21), sätestatud sarnase kuriteo
toimepanemise eest ning mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse
kohaselt kustutatud.
22.05.2025
203
CER direktiiv ei kohusta liikmesriike nimetatud imperatiivseid aluseid riigisiseses õiguses
kehtestama. Direktiivi artikli 14 lõike 2 kohaselt peavad taustakontrollid olema
proportsionaalsed ja rangelt piirduma vajalikuga. Neid tehakse üksnes selleks, et hinnata
võimalikku julgeolekuriski asjaomasele elutähtsa teenuse osutajale. Artikli 13 lõike 3 punkti b
kohaselt tuleb kontrollida karistusregistri andmeid seoses süütegudega, mis võiksid olla
konkreetse ametikoha seisukohast olulised. Lõikes 1 on sätestatud sedalaadi süüteod (inimsuse-
ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod, riigivastased süüteod), mille toimepanemise eest
süüdimõistmine kaalub üles vajaduse ja võimaluse andmise isiku usaldusväärsuse (täiendavaks)
hindamiseks ja kaalutlemiseks eelnõu § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannete täitmisel
mis tahes elutähtsate teenuste osutajate juures.
Lõike 2 kohaselt on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud kontrollima, kas eelnõu § 77 lõike 2
alusel kindlaksmääratud ülesannet on sobiv anda täita isikule, keda on karistatud tahtlikult
toime pandud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist KarSi kohaselt
kustutatud. Üksnes elutähtsa teenuse osutajal on kõige parem ülevaade tulenevalt
toimepidevuse riskianalüüsist, mis tegevused ja protsessi osad on teenuse toimepidevuse jaoks
kriitilised ning mis taristu, info- ja võrgusüsteemid, ehitised on toimepidevuse seisukohast
olulised. Üksnes elutähtsa teenuse osutaja saab hinnata, mis pädevusega ja omadustega isikud
on vajalikud ühe või teise tööülesande täitmiseks. Ka enne CER direktiivi ülevõtmist pidi
elutähtsa teenuse osutaja oma toimepidevuse riskianalüüsis hindama teenuse toimepidevuse
jaoks vajalikku personali, sh valima isikud, kellele on vajalik määrata riigikaitseline
töökohustus RiKSi mõttes. Elutähtsa teenuse osutaja teostatavkontroll piirdub üksnes
karistusandmete kontrolliga. Isiku eraelu kaitse vaates on tähtis, et lõikes 2 nimetatud asjaolusid
ei kontrollita (täiendavalt), kui karistusregistri päringu tulemusel ilmnevad andmed lõikes 1
nimetatud kuritegude kohta.
Lõikes 3 täpsustatakse, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul võib elutähtsa teenuse
osutaja isiku usaldusväärsuse hindamisel arvestada üksnes neid karistatuse andmeid, mis on
vastava ülesande täitmise seisukohast tähtsad. See tähendab, et ka juhul, kui riskianalüüsis
kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku karistatuse kohta nähtuvad registrist kehtivad
karistusandmed, peab elutähtsa teenuse osutaja võtma arvesse ja kaaluma ainult neid
kuritegusid, mis on isiku usaldusväärsuse hindamise seisukohalt olulised just selle konkreetse
ülesande iseloomu arvestades. Näiteks elutähtsa teenuse osutaja IT-juhi ülesande puhul võivad
olla olulised kuriteod, mis on seotud arvutisüsteemidele ebaseaduslikult juurdepääsu
hankimisega, arvutiandmetesse sekkumisega, arvutisüsteemi toimimise takistamisega või
arvutikuriteo ettevalmistamisega, kuid ebaolulisel kohal on karistus joobeseisundis juhtimise
eest. Kui isikut on karistatud näiteks tervisevastase kuriteo toimepanemise eest, siis võib see
olla oluline haiglas töötava isiku usaldusväärsuse hindamisel, kuid ei pruugi olla samavõrd
oluline nt vedelkütuse veo korraldamisel. Viimasena märgitud juhul võib isiku usaldusväärsuse
hindamise seisukohalt olla määravam kehtiv karistatus liiklusalase kuriteo toimepanemise eest.
Lõikes 4 sätestatakse, et lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolude ilmnemisel on elutähtsa teenuse
osutajal õigus nõuda elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes olevalt juriidiliselt isikult
temaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja asendamist ülesande täitmisel või
ülesande täitmist muul kohasel viisil, nt et seda teeks teine isik. Lõplik lahendus jääb ettevõtete
enda otsustada. Oma töötajate suhtes tuleb elutähtsa teenuse osutajal lõigetes 1 ja 2 nimetatud
asjaolude ilmnemisel rakendada töölepingu seaduses (edaspidi TLS) sätestatud korda ning selle
suhtes eelnõus erisusi ei ole ette nähtud.
22.05.2025
204
§ 79. Nõuandemissioon
Paragrahvis 79 sätestatakse nõuandemissiooni definitsioon ja läbiviimise kord. Käesoleva
eelnõuga ei muudeta olemasolevat regulatsiooni ja see jääb selliseks, nagu on see CER
direktiivi ülevõtmisel HOSis sätestatud. Euroopa Komisjonil on Euroopa Liidu olulise elutähtsa
teenuse osutaja suhtes õigus viia läbi nõuandemissioon, et hinnata elutähtsa teenuse osutaja
rakendatud meetmeid. Missiooniga kaasnevad nii elutähtsa teenuse korraldajale kui ka elutähtsa
teenuse osutajale mitmed kohustused. Elutähtsa teenuse korraldaja on kohustatud väljastama
Euroopa Komisjonile elutähtsa teenuse osutaja kohta järgmise teabe:
1) elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi asjaomased osad;
2) elutähtsa teenuse toimepidevuseks rakendatud meetmete loetelu;
3) elutähtsa teenuse osutaja suhtes läbi viidud järelevalve menetluse ja rakendatud meetmete
andmed.
Seejuures on nii elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kui ka Euroopa Liidu oluline
elutähtsa teenuse osutaja kohustatud andma nõuandemissiooni raames Euroopa Komisjoni
volitatud esindajatele juurdepääsu nõuandemissiooni läbiviimiseks ja elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamiseks vajalikule teabele, ehitistele ja süsteemidele. Nimetatud teabe
andmist ja ligipääsu ei pea tagama, kui see ohustab riigi julgeolekut. Nõuandemissiooni raames
antav teave ja ligipääs peab olema rangelt seotud missiooni eesmärgiga ja elutähtsa teenuse
toimepidevuse kontrolliga.
Nõuandemissiooni tulemusena esitab Euroopa Komisjon arvamuse Euroopa Liidu olulise
elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse suurendamiseks. Elutähtsa teenuse osutaja ja elutähtsat
teenust korraldav asutus on kohustatud võtma arvamuses toodud märkused ja soovitused
arvesse ning esitama komisjoni määratud tähtaja jooksul viimasele ülevaate meetmetest, mida
rakendatakse Euroopa Komisjoni arvamuse arvestamiseks.
§ 80. Asutustevaheline koostöö, teavitamine ja aruandlus
Paragrahvis 80 reguleeritakse asutustevahelist koostööd, teavitamist ja aruandlust seoses
elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisega. Käesoleva eelnõuga ei muudeta olemasolevat
regulatsiooni ja see jääb selliseks, nagu on see CER direktiivi ülevõtmisel HOSis sätestatud.
CER direktiivi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555, 14. detsember
2022, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus,
ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning
tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (edaspidi küberturvalisuse 2. direktiiv, NIS2
direktiiv)70, pädevad asutused peavad tegema koostööd ja vahetama teavet küsimustes, mis
puudutavad elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavaid küberturvalisuse riske, küberohte
ja -intsidente ning muid kui küberriske, -ohte ja -intsidente, sealhulgas seoses asjakohaste
meetmetega, mille on võtnud NIS2 pädevad asutused. Vastav põhimõte sätestatakse eelnõuga
ka seaduse tasemel. Eelnõu kohaselt tuleb elutähtsa teenuse toimepidevust korraldaval asutusel
või tema nimetatud asutusel, Riigi Infosüsteemi Ametil, Päästeametil ja Riigikantseleil teha
igakülgset koostööd ja vahetada omavahel teavet küsimustes, mis puudutavad elutähtsa teenuse
osutajaid mõjutavaid ohte, riske, toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmeid ja toimunud
sündmusi. Üheks selliseks koostöö tööriistaks on üleriigiline riskianalüüs. Üleriigiline
riskianalüüs võimaldab erinevate asutuste koostöös vahetada erinevate osaliste vahel infot
elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavate riskide, ohtude ja intsidentide ning riskide maandamise
70 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32022L2555&qid=1716900678772
22.05.2025
205
meetmete kohta. Eraldi vajaduse korral vahetavad asutused omavahel teavet, mis on vajalik
järelevalvemenetluse läbiviimiseks.
Lõikes 2 täpsustatakse infovahetust Finantsinspektsiooni ja Riigi Infosüsteemi Ameti vahel
krediidiasutustest elutähtsa teenuse osutajate kohta. Finantsinspektsioon ja Riigi Infosüsteemi
Amet vahetavad vastastikku teavet krediidiasutuste toimepidevuse, neid mõjutavate ohtude,
riskide, toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete ja toimunud sündmuste kohta, samuti
asjaomast teavet, mis on vajalik järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Seejuures tuleb võtta
arvesse eriseadustest tulenevaid piiranguid. Eelkõige on siin mõeldud FISi § 54 lõiget 47 , mille
kohaselt konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide
avaldamine eelnõu alusel tegutsevatele asutustele ja isikutele on lubatud, kui see on vajalik
nimetatud seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, kusjuures vastavad asutused või isikud
peavad hoidma järelevalvelise informatsiooni konfidentsiaalsust FISi § 34 kohaselt.
Kokkuvõttes on asutused ja nende töötajad kohustatud hoidma saladuses neile edastatud teavet,
mille kohta on teatatud, et tegemist on äri- või ametisaladusega. See kehtib kõikide asutuste ja
nende töötajate kohta, kes vahendavad asjaomast teavet elutähtsa teenuse osutajate suhtes.
Finantsinspektsioon ja Eesti Pank vahetavad vastastikku nimetatud teavet FISis sätestatud
korras.
Lõike 3 kohaselt peab KOV esitama kord aastas Päästeametile kokkuvõtva aruande elutähtsa
teenuse planeerimata katkestuse, katkestuse ohu, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt
häiriva sündmuse või sellise sündmuse toimumise vahetu ohu, ning kriisiolukorra ja KOVi
rakendatud sündmuse lahendamise meetmete kohta. Päästeamet esitab aruande kohaliku
omavalitsuse üksuste korraldatavate elutähtsate teenuste kohta kord aastas Riigikantseleile.
Riigikantselei paneb saadud teabe põhjal kokku regulaarse koondaruande Euroopa
Komisjonile.
Direktiivi artikli 9 lõiked 2 ja 6 ning artikli 15 lõige 3 näevad ette elutähtsa teenuse osutajatele
ja elutähtsat teenust korraldavatele asutustele kohustuse vahetada omavahel infot intsidentide
kohta, samuti edastada regulaarselt infot oluliste intsidentide kohta Euroopa Komisjonile.
Eelnõu kohaselt lasub korraldaval asutusel kohustus teavitada Euroopa Komisjoni
Riigikantselei kaudu sündmustest ehk intsidentidest, millel võib olla oluline mõju elutähtsate
teenuste osutamise jätkamisele kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis. Samuti tuleb
korraldaval asutusel teavitada teise liikmesriigi kontaktpunkti, kui sündmus võib mõjutada seda
liikmesriiki.
Elutähtsat teenuse toimepidevuse korraldajal, Riigi Infosüsteemi Ametil ja Päästeametil lasub
kohustus esitada kord aastas Riigikantseleile aruanne elutähtsa teenuse osutajatega seotud
sündmustest, sealhulgas teave sündmuste arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta. Päästeamet
esitab aruande kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatavate elutähtsate teenuste kohta.
Riigikantselei paneb saadud teabe põhjal kokku regulaarse koondaruande Euroopa
Komisjonile.
Igasuguse infovahetuse korral tuleb pidada meeles, et vastavalt AvTSi § 35 lõike 1 punktile 17
tuleb tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teave, mille avalikustamine
võib kahjustada ärisaladust. Kui sellist teavet töötleb ETKA nimetatud alusel AK teabena, tuleb
lähtuda AvTSi § 38 lõikest 3 ehk asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud
teabele on juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul või töötajal oma
ametiülesannete täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele
juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata.
22.05.2025
206
Lõigetes 4–6 on sätestatud ülesanded, mis võeti HOSi üle seonduvalt CER direktiiviga.
Nimetatud lõiked käsitlevad nii riigisisest kui ka Euroopa Liidu suunalist teabevahetust
elutähtsa teenuse toimepidevusega seotud küsimustes.
§ 81. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia
Paragrahvis 81 reguleeritakse elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamist.
Käesoleva eelnõuga ei muudeta olemasolevat regulatsiooni sisuliselt ja see jääb selliseks, nagu
on see CER direktiivi ülevõtmisel HOSis sätestatud. Strateegia koostatakse elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevuse suurendamiseks ning selles kirjeldatakse asjakohaseid pikaajalisi
eesmärke ja nende saavutamiseks võetavaid meetmeid. Strateegia võib olla eraldiseisev
dokument või strateegiliste arengudokumentide osa. Esimese strateegia koostamise tähtpäev on
31.12.2025, seega kõnealuse seaduse jõustumisel on see juba olemas ning vajab edaspidi üksnes
ajakohastamist. CER direktiivi kohaselt ajakohastavad liikmesriigid oma strateegiat vähemalt
iga nelja aasta järel.
Elutähtsa teenuse toimepidevust kajastatakse selle teenuse valdkonna arengukavas või muus
asjakohases strateegilises arengudokumendis.
Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia nõuded ning selle koostamise ja muutmise
korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Lähtudes volitusnormi üldisest sõnastusest on
võimalik dokumendi koostamise korda reguleerivas määruse osas vajaduse korral täpsemalt
sätestada dokumendi koostamises osalejad (lähteandmete andjad või andmete töötlejad).
Strateegia koostamist juhib eelnõu § 8 lõike 2 punkti 4 kohaselt Riigikantselei, kuid määrusega
täpsustatakse vajaduse korral loetelu strateegiat koostavatest asutustest. Muutmise korda
reguleerivas osas saab vajaduse korral esile tuua, mis perioodi järel ning mis tingimustel
dokument üle vaadatakse ja ajakohastatakse. Dokumendi nõudeid hõlmavas määruse osas saab
vajaduse korral detailsemalt sätestada selle sisu ja ülesehituse. Nende andmete määruses
sätestamisel on liikmesriigil vaba voli niivõrd, kui CER direktiiv seda annab. Seejuures tuleb
arvestada, et ilmselt kõige otstarbekam võimalus on ka edaspidi käsitada strateegiana eri
valdkondade ja valitsemisalade strateegilisi arengudokumente, eeldusel, et need vastavad CER
direktiivis loetletud sisunõuetele.
Iga sektori ehk valdkonna kohta tuleb strateegias kajastada vastavalt CER direktiivi artikli 4
lõikele 2 järgmist:
- hetkeolukorra kirjeldus ja peamised kitsaskohad sektori toimepidevuse, varustamise
tagamisel;
- strateegilised eesmärgid ja prioriteedid elutähtsa teenuse osutajate üldise toimepidevuse
suurendamiseks, võttes arvesse piiri- ja valdkonnaüleseid sõltuvusi ja ristsõltuvusi;
- juhtimisraamistik nende strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide saavutamiseks,
sealhulgas erinevate ametiasutuste, elutähtsa teenuse osutajate ja teiste strateegia
rakendamises osalevate isikute rollide ja vastutusalade kirjeldus;
- elutähtsa teenuse osutajate üldise toimepidevuse suurendamiseks vajalike meetmete
kirjeldus, sealhulgas võttes arvesse sektoripõhise riskianalüüsi tulemusi (nt peamised
ohud sektorile, võimalikud tagajärjed, toimepidevuse seisukohast olulisemad ettevõtted,
järeldused, st meetmed kavandada, võttes arvesse kõik need asjaolud);
- elutähtsa teenuse osutajate identifitseerimise protsessi kirjeldus (nt milliste
kriteeriumide alusel ja kuidas on valitud toidusektori elutähtsa teenuse osutajad);
22.05.2025
207
- elutähtsa teenuse osutajaid toetava protsessi kirjeldus, sealhulgas meetmed, millega
tõhustatakse koostööd ühelt poolt avaliku sektori ning teiselt poolt erasektori ning
avalik-õiguslike ja eraõiguslike üksuste vahel;
- loetelu strateegia rakendamisse kaasatud peamistest asutustest ja asjaomastest
sidusrühmadest, kes ei ole elutähtsa teenuse osutajad;
- juba kehtestatud meetmete kirjeldus, mille eesmärk on hõlbustada seda, et elutähtsa
teenuse toimepidevuse nõudeid täidavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad,
nagu on määratletud komisjoni soovituse 2003/361/EÜ(31) lisas, kelle asjaomased
liikmesriigid on identifitseerinud elutähtsa teenuse osutajatena.
§ 82. Sõltumatu audit
Paragrahvis 82 reguleeritakse sõltumatu auditiga seonduvat. Käesoleva eelnõuga ei muudeta
olemasolevat regulatsiooni ja see jääb selliseks, nagu on see CER direktiivi ülevõtmisel HOSis
sätestatud. Sõltumatu auditi sätted on seotud CER direktiivi artikli 21 lõike 1 punktiga b ja lõike
2 punktiga b.
Liikmesriikidel lasub kohustus tagada, et pädevatel asutustel on õigused ja vahendid nõuda, et
elutähtsa teenuse osutajad esitavad asjaomaste asutuste määratud mõistliku tähtaja jooksul
tõendid nende meetmete tegeliku rakendamise kohta, sealhulgas asjaomase teenuseosutaja
valitud sõltumatu ja kvalifitseeritud audiitori poolt ning kõnealuse teenuseosutaja kulul tehtud
auditi tulemused. See säte puudutab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2022/2555
subjektiks olevaid sideettevõtjaid, keda loetakse CER direktiivi mõistes elutähtsa teenuse
osutajateks. Regulatsiooniga ei tehta vahet elutähtsa teenuse osutajatel, kes tulenevad üksnes
CER direktiivist, ja nendel, kes on ka NIS2 direktiivi subjektid. Nimetatud lähenemine on
kooskõlas CER direktiivi artiklis 8 sätestatud liikmesriikide õigusega säilitada liikmesriigi
õigusnormid, millega saavutada ka eelnevalt nimetatud NIS2 direktiivi subjektide suhtes
toimepidevuse kõrgem tase.
ETKA võib tellida sõltumatu auditi või kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima sõltumatut
auditit elutähtsa teenuse toimepidevuse ja rakendatud meetmete asjakohasuse hindamiseks.
Sõltumatu audiitor valitakse elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema määratud
asutuse või Finantsinspektsiooni ja elutähtsa teenuse osutaja kokkuleppel. Audit on järelevalve
tegemisel võimalus, mitte kohustus.
Auditeerimine erineb tavapärasest järelevalvest, kuna see hõlmab teenuseosutaja sisekontrolli,
protsesside ja toimingute süstemaatilist ja igakülgset uurimist. Auditi eesmärk on anda
sõltumatu ja objektiivne hinnang auditeeritava elutähtsa teenuse osutaja nõuetele vastavusele
ja elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise tulemuslikkusele. See sisaldab elutähtsa teenuse
osutaja süsteemide ja protseduuride uurimist, testimist ja kontrollimist. Audit võimaldab saada
sõltumatu hinnangu auditeeritava teenuseosutaja nõuetele vastavuse ja tegevustulemuste kohta
ning anda soovitusi võimelünkade parandamiseks. Järelevalveorgan võib tellida auditi omal
kulul või kohustada teenuseosutajat läbima auditi, viimasel juhul tasub kulud teenuse osutaja.
Seejuures tuleb panna tähele, et audit ei tohi asendada tavapäraseid järelevalvetoiminguid ja
muutuda meetmeks, mida järelevalveorgan kasutab oma suva järgi. Eelnõu kohaselt tohib
korraldav asutus või tema määratud asutus ning Finantsinspektsioon (krediidiasutuste puhul)
kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima auditi ning tasuma auditi eest ainult juhul, kui
esineb üks alljärgnevatest tingimustest:
22.05.2025
208
1) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud esitamata korraldavale asutusele või tema määratud
asutusele kinnitamiseks toimepidevuse riskianalüüsi või plaani käesoleva eelnõu §-des 13 ja 15
sätestatud korras;
2) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud täitmata käesoleva eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestatud
elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema §
74 lõike 4 alusel määratud asutuse määratud tähtpäevaks;
3) on toimunud korduvad elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivad sündmused või
hädaolukord.
Üksnes nendel juhtudel saab nõuda auditi läbimist elutähtsa teenuse osutaja kulul. Eelnõuga ka
täpsustatakse, et elutähtsa teenuse osutaja on täitnud sõltumatu auditi läbimise kohustuse, kui
ta on läbinud viimase kuue kuu jooksul samaväärse auditi omal algatusel või muu isiku
nõudmisel. Seega, kui elutähtsa teenuse osutaja on näiteks viimase aasta jooksul juba läbinud
samaväärse auditi muu järelevalve menetluse raames või omal algatusel, ei saa korraldav asutus
või tema määratud asutus või Finantsinspektsioon (krediidiasutuste puhul) nõuda eelnõukohast
auditi läbimist. Auditi samaväärsust hindab järelevalve asutus iga üksikjuhtumi puhul eraldi.
Seejuures samaväärseks saab lugeda nii auditi tervikuna kui ka üksnes samaväärses osas.
CER direktiivi artikli 21 lõike 2 punktist b tulenevalt sätestatakse eelnõuga elutähtsa teenuse
osutajatele kohustus väljastada elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, tema määratud
asutuse või Finantsinspektsiooni nõudmisel määratud tähtpäevaks omal kulul varem tehtud
auditi tulemused ja tõendid elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete
kohta. Seega, kui elutähtsa teenuse osutaja on läbinud varem auditi, mis ühel või teisel kujul
käsitles teenuse toimepidevust, on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud väljastama sellise auditi
tulemused ning tõendid toimepidevuse meetmete rakendamise kohta.
3. jagu
Kohaliku omavalitsuse üksuse püsivad kriisiülesanded
§ 83. Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiülesanded
Kehtiva KOKSi §-ga 6 on pandud KOVile riigikaitseülesanded, mida tuleb täita alates
kõrgendatud kaitsevalmidusest. KOV peab kehtiva õiguse järgi tagama kriisi, st ka
sõjaseisukorra ajal järgmised teenused:
- korraldama vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi
andmist, eakate hoolekannet, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja
kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist
planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja
korrashoidu.
- korraldama antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja
huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja
hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on
omavalitsusüksuse omanduses.
- kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal
korraldama sõjategevuses kannatada saanud isikute ja sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma
asunud isikute perekondade sotsiaalhoolekannet ning aitama kaasa isikute evakueerimisele ja
evakueeritute majutamisele, toitlustamisele ning arstiabi andmisele.
22.05.2025
209
Käesoleva eelnõuga kitsendatakse KOVi kriisi ajal täidetavaid ülesandeid ning nähakse ette,
millised on kriisi ajal kriitilised teenused, mille jätkamine tuleb kindlasti tagada. See tähendab,
et mitte kõik KOVi ülesanded ei ole kriisi korral prioriteetsed. See on suur erinevus kehtivast
õigusruumist – KOV saab edaspidi keskenduda ainult olulistele ülesannetele ja teenustele, mis
tuleb ka kriisiolukorra ajal täita ja tagada.
Kõik eelnõus toodud kriisiülesanded tuleb planeerida eelnõu § 15 alusel koostatavas
kriisiplaanis, millele peab eelnema eelnõu § 12 alusel koostatav riskianalüüs. Kriisiplaanis tuleb
planeerida KOVi ressursid kriisiülesannete täitmiseks, sh teenuse mahud, teenuse osutamiseks
vajalike ressursside korraldamine, sh vajalikud varud ja personal (sh nt vabatahtlike kaasamine
ülesannete täitmiseks). Kriisiplaani koostamise käigus mõeldakse läbi, kuidas ja milliste
ressurssidega eri kriisiolukordade ajal (nt pikaajalise elektrikatkestuse korral) teenuseid
osutatakse ja milline on teenuste osutamise järjekord. Lisaks saab kriisiplaanis ja toimepidevuse
nõuetes planeerida tegevused ja teenuste nõuete vähendamise, kui oluliste takistuste tõttu (nt
elektrikatkestused) on tavapärane teenuste osutamise viis ja maht häiritud.
Paragrahvis 83 sätestatakse KOVi püsivad kriisiülesanded. KOVi ülesanded ETKAna on
kindlaks määratud § 74 lõike 5 punktis 2. Käesolevas paragrahvis sätestatakse KOVi täiendavad
püsivad kriisiülesanded, mis ei ole seotud KOVi elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja
ülesannetega.
Lõike 1 punktis 1 sätestatakse KOVi kriisiülesandena kohustus määrata oma territooriumil
evakuatsioonikohad ja aidata kaasa KOVi haldusterritooriumil viibivate isikute ulatuslikule
evakuatsioonile, aidata kaasa teise KOVi territooriumilt evakueeritud isikute vastuvõtmisele, ja
võimaldada evakuatsioonikohas evakueeritutele vähemalt toit. Sama paragrahvi lõikes 2
sätestatakse, et KOV peab olema valmis abi osutama vähemalt kahe protsendi ulatuses oma
elanike arvust.
Kaasabi osutamine evakuatsiooni korral on universaalne kohustus kõikidele KOVidele, sest
just KOVidel on abi osutamiseks vajalikud võimalused. Nii on KOVidel kõige parem ülevaade
võimalikest kohtadest, kuhu saab inimesi evakueerida, samuti kohalikest ettevõtetest ja
organisatsioonidest, keda on vajaduse korral võimalik kaasata. KOVile seatakse neli ülesannet:
1) aidata kaasa KOVi territooriumil viibivate isikute evakueerimisele;
2) aidata kaasa teise KOVi territooriumilt evakueeritud isikute vastuvõtmisele;
3) määrata selleks evakuatsioonikohad ning olla valmis nende kasutusele võtmiseks;
4) tagada evakuatsioonikohtades toitlustus.
Esimene ülesanne on üldine KOVi ülesanne, mis hõlmab erinevaid tegevusi, millega KOV saab
aidata Päästeametit, kes korraldab ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumist ja selle
läbiviimist. KOVi käsutuses on teave selle kohta, kus elavad ja millist abi vajavad
erivajadustega inimesed, vanemaealised, suuremat kõrvalabi vajavad inimesed jne, kes võivad
evakueerimisel täiendavat abi vajada, milliste kohalike oludega oleks evakueerimisel vaja
arvestada, millised on kohalikud ettevõtted, kelle poole võiks abi saamiseks pöörduda jne.
Samuti saab KOV kaasa aidata ja toetada evakuatsiooni läbiviimist, nt tagades kohalike teede
sõidetavuse, abistada liikluse ümberkorraldamisel ning teavitada sellest oma elanikke,
võimaluse korral korraldada evakueeritute, personali ja varude transporti, osaleda
evakuatsioonikoha töö korraldamisel.
Oluline on tähele panna, et KOV ei pea kaasa aitama mitte ainult oma elanike evakueerimisele,
vaid kõikide tema territooriumil viibivate isikute evakueerimisele. Kui inimesed on vaja ohu
22.05.2025
210
tõttu evakueerida, ei ole oluline, kas ohtu sattunu on selle KOVi elanik või mitte, evakueeritakse
kõiki KOVi territooriumil viibivaid ohtu sattunud inimesi, olenemata nende kodakondsusest,
elukohast vms. Oma territooriumil evakuatsioonikohtade määramise ja evakuatsioonile
kaasaaitamise ülesanne on KOVil juba praegu, KOVile ei lisandu selles osas uusi ja täiendavaid
ülesandeid.
Ulatusliku evakuatsiooni teine ülesanne on evakueeritavaid vastu võtta. KOV peab olema
valmis evakueeritavaid vastu võtma mis tahes omavalitsusüksusest. Ulatusliku evakuatsiooni
korral viiakse evakueeritavad ohualast ohutusse asukohta, kusjuures inimeste liikumine võib
toimuda üle Eesti, mitte lähimasse evakuatsioonikohta, vaid vastavalt olukorrale ja
ohuhinnangule kõige optimaalsemasse asukohta.
Samuti peab KOV kindlaks määrama oma territooriumil evakuatsioonikohad.
Evakuatsioonikohtadeks sobivad kultuurimajad, spordisaalid, ühiselamud jms hooned, kus on
olemas inimeste ajutise kogunemise ja majutamise tingimused (tualetid, pesemisvõimalused,
tagatud tuleohutus jms). KOVides on sellised hooned olemas, läbi peab mõtlema, milliseid
hooneid saab evakuatsioonikohtadena kasutada. Ka praegu peavad KOVid evakuatsioonikohad
kindlaks määrama. Selleks peavad KOVid koos Päästeametiga evakuatsioonikohtade plaani,
kuhu märgitakse evakuatsioonikohtade põhilised andmed, majutus- ja hügieenitingimused jms.
Evakuatsioonikohtade kasutusele võtmine võib KOVi jaoks piirduda ainult juurdepääsu
tagamisega Päästeametile, kuid lisaks uste avamisele võib olla vaja evakuatsioonikohaks
määratud hoones tavapäraselt toimuvad tegevused ümber korraldada, teavitada inimesi
ümberkorraldustest jms.
Oluline on, et KOV peab olema valmis osutama abi vähemalt kahele protsendile kohaliku
omavalitsuse üksuse elanike arvust (lõige 2). Piirmäär on ette nähtud selleks, et oleks teada, kui
paljudele inimestele abi pakkumiseks peab KOV minimaalselt valmistuma. Tartu linna näitel,
kus elab umbes 100 000 elanikku, tuleb olla valmis abi pakkumiseks vähemalt 2000
evakueeritavale. Kahe protsendi määra kehtestamisel on lähtutud KOVide võimalustest ja
NATO soovitustest, mille kohaselt peaks liikmesriikidel kriisiolukorra ajal olema võime võtta
vastu põgenikke (nii sise- kui ka välispõgenikke) kahe protsendi ulatuses elanikkonnast. 2023.
aasta lõpu seisuga on Päästeamet koostöös omavalitsustega välja selgitanud
evakuatsioonikohad 3,5%-le elanikkonnast, magamisvarustust on kohalikel omavalitsustel
kokku umbes 1% elanikkonna majutamiseks, Päästeametil samuti umbes 1% majutamiseks.
Evakuatsioonikohaks sobivaid hooneid lisandub igal aastal, et oleks võimalik evakuatsiooni
korral olukorrale vastavalt kõige sobivamad hooned kasutusele võtta (mis on parasjagu vaba,
vastavalt ilmale, sihtrühmale, transpordivõimalusele jne). Määratud evakuatsioonikohti
võetakse vajaduse korral kasutusele ka ajutiste kogunemispunktidena, näiteks juhul, kui taristu
jääb ohuala perimeetrile. Inimesele on evakuatsioonikohas tagatud üksnes voodikoht,
pesemisvõimalused ja turvaline keskkond, niipalju kui see võimalik on.
KOV peab evakuatsiooni korral abivajajatele korraldama vähemalt toidu. Selleks peaks KOV
hindama, milliseid tema territooriumil tegutsevaid ettevõtjaid oleks võimalik evakueeritute
abistamisse kaasata, ning vajaduse korral sõlmima vajalikke eelkokkuleppeid toitlustuse
korraldamiseks. Eelnõuga ei panda KOVidele otsest kohustust eelnevaid lepinguid sõlmida või
toiduvarusid soetada, vaid iga KOV peab ise hindama, kuidas kõige paremini evakueeritute
abistamiseks valmistuda. See tähendab, et KOV peab enda huve silmas pidades läbi mõtlema,
millised on kõige mõistlikumad viisid toitlustuse tagamiseks. Valmistumise roll on seotud
KOVi enda territooriumi, KOVi elanike ja sisuliselt KOVi olemasoleva ülesandega valmistuda
vältimatu sotsiaalabi andmiseks. KOV teab ise ja oskab ise kõige paremini analüüsida ja läbi
22.05.2025
211
mõelda, millised võimalused selles KOVis (lähiümbruses) ja selle KOVi elanikke silmas
pidades toitlustuse puhul on. Kindlasti ei tähenda KOVi kohustus seda, et iga KOV peaks looma
varud abivajajate abistamiseks ja selleks kulutusi tegema. Kuna KOV peab toidu ise
korraldama, peab ta eelnevalt läbi mõtlema, kuidas ta seda teeb. Kui evakuatsioonikohtadena
(majutus) on KOVil võimalik kasutada eelkõige enda kasutuses olevaid hooneid, siis nendes
toitlustuse korraldamiseks on vaja vähemalt ülevaadet toitlustuskohtadest ja nende võimest
pakkuda toitlustust lühikese etteteatamisajaga.
Lõike 1 punktide 2–11 järgi tuleb kriisiolukorra ajal tagada vähemalt järgmiste teenuste
kättesaadavus ja toimimine: koduteenuse korraldamine, väljaspool kodu osutatava
ööpäevaringse üldhooldusteenuse korraldamine, asendushooldusteenuse ja turvakoduteenuse
korraldamine, vältimatu sotsiaalabi tagamine, abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas
perekonnast eraldatud või kriisiolukorra tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine,
toimetulekutoetuse maksmine, suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse
korraldamine, alus-, põhi- ja keskhariduse kättesaadavuse tagamine ning oma territooriumil
viibivate isikute teavitamisele kaasaaitamine kriisiolukorra ajal. Nimetatud kriisiülesannete
täitmiseks koostab KOV kriisiplaani (eelnõu § 15).
Nimetatud sotsiaalteenuseid korraldavad kohaliku omavalitsuse üksused ja need on inimestele
nende olukorrast tulenevalt eluliselt olulised ning nende kättesaadavus tuleb tagada ka
kriisiolukorra ajal. Teiste KOVi pakutavate või korraldatavate sotsiaalteenuste kättesaadavusel
ei ole vahetut ohtu inimese elule, oluliselt ei halvene tema tervislik seisund ega inimene ei jää
abitusse olukorda. Eelnõus nimetamata sotsiaalteenuste jätkuvus kriisiolukorra ajal sõltub
kriisiolukorra mõjust omavalitsusüksusele, KOVi enda rahalistest võimalustest ja valikutest.
KOKSi § 6 lõige 1 nimetab omavalitsusüksuse ülesandena konkreetselt kohustuse korraldada
vallas või linnas sotsiaalteenuseid, -toetusi ja muud sotsiaalabi. SHS sätestab tingimuse, et
KOV on kohustatud välja selgitama KOVi poole abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja
sellele vastava abi ulatuse ning korraldama abi osutamist või aitama abi saamiseks vajalikes
tegevustes. Ehkki sotsiaalhoolekandeseaduses on KOV osutatavate teenuste nimekiri
ulatuslikum, on eelnõu kohaselt kriisiolukorra ajal kõige olulisemad kriisiülesannete loetellu
lisatud teenused ning prioriteet on nende teenuste jätkumine. Vaid olukorras, kus kohaliku
omavalitsuse üksuse territooriumil on toimunud ulatuslik evakuatsioon ning inimesed on
liikunud teise omavalitsuse territooriumile, on õigustatud kriisiülesannete täitmise lõpetamine.
Samal ajal on teenust korraldavatel KOVidel oluline arvestada, et mõne teenuse osutamise
peatamine või lõpetamine võib kaasa tuua surve suurenemise kriisiülesannete loetelus olevate
teenuste pakkumisele. Näiteks isikliku abistaja teenuse peatamise korral võib inimese
toimetulek halveneda sedavõrd, et võib tekkida vajadus ööpäevaringse majutusega hoolduse
järele, mistõttu omavalitsuse jaoks võib olla majanduslikult mõistlikum jätkata esimese
pakkumist. Samuti võib kohaliku omavalitsuse toetatavate teenuste (nt tugiisiku või
sotsiaaltranspordi teenuse) peatamine viia mõningate juhtude korral olukorrani, mis on ohtlik
inimese elule, halvendab oluliselt tervist või jätab inimese abitusse olukorda. Sellistel juhtudel
tuleb inimesele vajalik abi tagada muul viisil vältimatu abi korras.
Väljaspool kodu osutatav ööpäevaringne üldhooldusteenus ja asendushooldusteenus on
sisuliselt inimesele elukohta pakkuvad enamasti asutusepõhised teenused, mille osutamist
inimesele nende abitu seisundi tõttu (vanuse või tervise) ei saa lõpetada. KOV ei saa
kriisiolukorra ajal loobuda ööpäevaringsest üldhooldusest ja asendushooldusest, küll aga saab
ta piirata nt järelhooldust. KOVil tuleb läbi mõelda ja planeerida, kuidas tagada kriisiolukorra
22.05.2025
212
ajal hoolekandeasutuste töö jätkumine. Ööpäevaringseid hoolekandeteenuseid kasutavad
üldjuhul inimesed, kes ilma kõrvalise abita ei saa hakkama, seega peab asutuse teenuse jätkudes
olema tagatud vähemalt minimaalse personali olemasolu, lähtudes sellest, millistele abi- või
järelevalvevajadusega inimestele parajasti teenust osutatakse. Kriisiolukorra ajal võib tekkida
vajadus evakueerida isikuid hoolekandeasutusest teise hoolekandeasutusse (nt vanemaealised).
Selleks peab olema loodud või kavandatud kohaliku omavalitsuse üksusel sisuline valmidus
inimeste transportimiseks.
KOVi ülesanne on korraldada turvakoduteenuse osutamist. Teenuse eesmärk on tagada ajutine
eluase, turvaline keskkond, esmane abi (mh kriisiabi, teavitamine abi saamise võimalustest) ja
vajaduse korral east ja vajadustest tulenev hooldamine ja arendamine lapsele, kes vajab abi
tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut, ja
täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda. Teenuse nõuded on sätestatud SHSi §-des
33–37. Turvakoduteenus peab olema tagatud, et kriisiolukorra ajal oleks lastele ja
haavatavamas olukorras täiskasvanutele tagatud majutus jm võimalik abi.
KOVi kohustus korraldada isikule vältimatu sotsiaalabi andmist tuleneb SHSi §-st 5, mille
kohaselt peab nii isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne KOV kui ka see KOV, kelle
haldusterritooriumil isik abi vajamise ajal viibib, korraldama isikule vältimatu sotsiaalabi
andmise. Isikutele, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või
puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise
majutuse (SHSi § 8 lõige 1). Seega, kui isik satub äärmuslike sündmuste tõttu (tulekahju,
loodusõnnetused, katastroofid jne) abitusse olukorda, kus ta ei suuda endale tagada peavarju ja
toitu, peab KOV talle tagama ellujäämiseks vajaliku.
Vältimatu sotsiaalabi osutamisel on KOVil laialdane otsustuspädevus ja kaalutlusruum, mis on
piiratud üksnes ülesande täitmise kohustuslikkusega. KOVile on jäetud otsustusruum, kuidas
täpselt ülesannet täita, milline on vältimatu sotsiaalabi osutamise täpne viis ja ulatus. Toidu
tagamise võib KOV korraldada toidupaki jagamise või kohapeal korraldatud toitlustamisega,
mille puhul on võimalik inimesel süüa kohapeal või võtta toit koju kaasa. Ajutise majutuse
pakkumisel võib KOV tagada inimesele ööbimisvõimaluse varjupaigas, sotsiaalmajas või
evakuatsioonikohaks planeeritud hoone kasutuselevõtmise kaudu. Juhul kui KOVil puudub
oma haldusterritooriumil toimiv varjupaigateenus, tuleb tal peavarju vajavale isikule tagada
vältimatu sotsiaalabi mõne muu ajutise ööbimiskoha kaudu, kus on voodikoht,
pesemisvõimalus ja turvaline keskkond (SHSi § 30 lõige 1). Inimestele, kellele on vajalik
tagada riideabi, pakub KOV või tema partner kasutatud riideid (rõivaid, jalatseid ja
voodiriideid) tasuta. KOV võib sõltuvalt olukorrast asendada tasuta riideabi andmise ka KOVi
fikseeritud rahalises määras toetuse maksmisega, mille eest saab inimene ise talle hädavajalikud
riided osta. Vältimatu sotsiaalabi osutamise kohustus on KOVil seni, kuni isik ei ole enam
elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras (SHSi § 8 lõige 2).
Punktis 7 sätestatakse kohustus abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast
eraldatud või kriisiolukorra tõttu perekonnast lahutatud laste abistamiseks. Kriisiülesanne on
loetellu lisatud Sotsiaalministeeriumi ettepanekul pärast eelnõu esimest kooskõlastusringi.
KOVi kohustus on tagada kriisiolukorra ajal abivajavate ja hädaohus olevate laste abistamine.
Lastekaitseseaduse (edaspidi LasteKS) kohaselt on KOVidel keskne roll lastekaitse
korraldamisel, sealhulgas on KOVi ülesandeks abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata
lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamiseks meetmete pakkumine ning perekonnast
eraldatud lapsele ja tema perekonnale meetmete pakkumine (LasteKSi § 17 lõike 1 punktid 3
22.05.2025
213
ja 4). Ühtlasi peab KOV looma tingimused lastekaitsetöö tegemiseks eesmärgiga tagada nende
ülesannete täitmine (LasteKSi § 17 lõige 2). LasteKSi § 26 kohaselt loetakse abivajavaks
lapseks sellist last, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema
väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle
käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu. Lastekaitsetöötajad tegelevad iga päev
väga erinevat laadi abivajadusega lastega, sealhulgas LasteKSi § 30 mõistes hädaohus olevate
lastega, kelle elu või tervis on ohus ning kes vajavad lastekaitsetöötaja või politsei viivitamatut
sekkumist ja abi. Kriisiolukorra ajal võib abivajavate laste ja perede hulk kohalikus
omavalitsuses suureneda, samuti võivad lastega peredel tekkida tavapärasest erinevad
abivajadused sõltuvalt kriisi olemusest (kas loodusõnnetus, nakkushaiguse levik, elektri- ja
sidekatkestused, sõjaline kriis vm). Lisaks on lapsed kriisiolukorra ajal üks haavatavatest
sihtrühmadest, sh eriti nooremad ning erivajadusega lapsed, tulenevalt laste piiratud
suutlikkusest enda eest ise hoolitseda, end kaitsta ja abi otsida. Seda on rõhutatud ka ÜRO lapse
õiguste konventsiooni preambulis, et laps vajab oma füüsilise ja vaimse ebaküpsuse tõttu erilist
kaitset ja hoolt. Seetõttu on oluline, et lastekaitsetöö ning laste abistamine ja kaitsmine jätkuks
igas olukorras ja saaks vajaduse korral isegi kõrgendatud tähelepanu.
Kriisiolukorra ajal võib suureneda selliste laste hulk, kes on erakorraliste olude tõttu
perekonnast lahutatud (nt kelle vanemad on hukkunud või kadunud) ning kes vajavad
lastekaitsetöötaja abi oma vanemate või lähedaste leidmiseks või ajutist asendushooldust ning
eestkostet. Samuti võib suureneda lastega perede hulk, kes vajavad vältimatut sotsiaalabi, mis
on samuti üks KOV püsivaid kriisiülesandeid. Eriti haavatav sihtrühm on ka perest eraldatud
lapsed, kes saavad ööpäevaringseid teenuseid nagu turvakodu- või asendushooldusteenus.
Nende teenuste korraldamine on KOVi püsiv kriisiülesanne, kuid lisaks tuleb arvestada, et
nende laste puhul täidab kohalik omavalitsus sageli ka eestkostja ülesandeid. Kriisiolukorra ajal
abivajavate laste hulga suurenemisel ei pruugi KOVil jätkuda ressursse tavapärase abistamise
standardi hoidmiseks ning tagatud peab olema paindlikkus abivajavate laste hindamise ja
abistamise protsessis. Seetõttu on eelnõuga ettenähtud ka LasteKSi § 28 täiendamine lõikega
4, mis võimaldab lastekaitsetöötajal kriisiolukorra ajal hinnata lapse abivajadust kitsamalt,
lähtudes nendest meetmetest, mida kriisiolukorraga kaasnevaid asjaolusid arvestades on
võimalik lapse abistamiseks kohaldada. Mõne tõsisema kriisiolukorra ajal võib näiteks olla
vajalik ja praktiliselt võimalik keskenduda üksnes laste esmatähtsate vajaduste katmisele,
füüsilise ja vaimse tervise kaitsele, jättes tagaplaanile muud lapse heaolu ja arengu valdkonnad,
milles lapse ja lapsevanemate toetamine sellel hetkel võimalik ei ole. Abivajava lapse suhtes
tuleb siiski algatada juhtumikorraldus ning koostada juhtumiplaan abimeetmete pakkumiseks
vastavalt hinnatud abivajadusele, mida hiljem kriisiolukorra lõppedes üle vaadatakse ja
täiendatakse.
Punktis 8 sätestatakse KOVi ülesandena toimetulekutoetuse maksmine. SHSi §-st 131
tulenevalt on toimetulekutoetuse eesmärk leevendada ajutise abimeetmena abi vajavate isikute
ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste
rahuldamiseks. Toimetulekutoetust määrab ja maksab KOV jooksvaks kuuks SHSis
kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. Tegemist on meetmega, mis tagab minimaalse
toimetuleku, see on põhjus, miks toimetulekutoetuse maksmist käsitatakse KOVi
kriisiülesandena, mille toimepidevuse tagamiseks tuleb valmistuda.
Punkti 9 kohaselt on KOVi ülesanne suure hooldus- ja abivajadusega laste hoiu teenuse
tagamine. 1.09.2025 jõustuva sotsiaalhoolekande seaduse muudatuse kohaselt on tegemist
teenusega, mille eesmärk on vähendada suure hooldus- ja abivajadusega last kasvatava isiku
hoolduskoormust, soodustada tema toimetulekut või töötamist ning toetada lapse heaolu ja
22.05.2025
214
arengut. Teenuse sihtgrupiks on suure hooldus- ja abivajadusega lapsed, kes vajavad oma
vaimse või füüsilise tervise seisundi tõttu eakohasega võrreldes keskmisest enam hooldust,
järelevalvet ja muud tuge. Hoiu teenust osutatakse neile lastele SHS kohaselt haridusasutuse
õppe- ja kasvatustegevuse välisel ajal st peamiselt õhtuti või nädalavahetuseti. Seega on
tegemist lastega, kes oma tervisliku seisundi tõttu vajavad hooldamist või järelevalvet
ööpäevaringselt. Teenuse tagamine igas olukorras on seega oluline ja võrdsustatud sisuliselt
lapsehoiu tagamisega, et võimaldada vanematel täita ka kriisides töökohustusi. Enne suure
hooldus- ja abivajadusega laste hoiu teenuse reguleerimist osutatigi SHS alusel neile lastele
teenust lastehoiuteenuse raames. Lisaks sellele, et teenus aitab lapsevanematel püsida tööturul
ka kriisiolukorras, on tegemist ka haavata sihtgrupiga, kelle hooldamine koduses keskkonnas
ei pruugi olla võimalik. Seetõttu on oluline, et teenust neile lastele osutatakse edasi ka kriisides
ning nende osutamise võimalikkus oleks läbi kaalutud koostöös teenuseosutajatega kohalike
omavalitsuste kriisiplaanides.
Punkti 10 kohaselt on üks KOVi kriisiülesandeid alus-, põhi- ja keskhariduse kättesaadavuse
tagamine.
Põhiharidust omandav õpilane on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lõikest 2 tulenevalt
koolikohustuslik isik. Selleks, et koolikohustuslik isik saaks seadusest tulenevat kohustust täita,
tuleb talle tagada selleks võimalused. Koolikohustuse täitmise ja põhikooli riiklikule
õppekavale vastava põhihariduse omandamise võimaluse KOVi haldusterritooriumil elavatele
koolikohustuslikele lastele tagab KOV, vajaduse korral kaasates erakooli pidajat või riiki
(põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõige 2). Eelnevast tulenevalt õpivad hiljemalt 1.
oktoobriks 7-aastaseks saanud lapsed põhikoolis (on konkreetse kooli õpilased). Kuna
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 35 lõige 1 näeb õpilasele ette õiguse ja samas ka kohustuse
kooli päevakavajärgsest õppest osa võtta, siis tuleb õppest osavõtmiseks õpilastele võimalus
tagada, sh kriisiolukorra ajal. Lisaks sellele tuleb I kooliastme õpilaste (1.–3. klassi ehk 7–9-
aastaste laste) puhul tagada nende üle järelevalve, mis tähendab, et vähemalt üks vanematest
peaks jääma koju, kui teenust tavapärasel kujul või sootuks üldse ei tagata.
Pärast eelnõu esimest kooskõlastusringi lisati HTMi ettepanekul kriisiülesannete loetellu ka
keskhariduse pakkumine. Seejuures on mh lähtutud COVID-kriisi õpituvastustest, mis näitasid,
et keskhariduse pakkumine on paljuski võimalik ilma kontaktõppeta, mistõttu ei ole
keskhariduse pakkumise lõpetamine kriisiolukorra ajal põhjendatud.
HTM toetab KOVe haridusvaldkonna kriisiülesannete täitmisel eelkõige nõustamise ja suuniste
kaudu. Tingimused kriisiülesannete täitmiseks peavad KOVid ise looma.
Punktis 11 sätestatakse KOVi kriisiülesandena kohustus tagada oma territooriumil viibivate
inimeste teavitamine ohuolukorrast ja käitumisjuhiste andmine. Oma elanikele ja teistele
territooriumil viibivatele inimestele jagavad KOVid teavet toimuva ja rakendatavate meetmete
kohta nii tavaolukorras kui ka kriisiolukorra ajal. KOVid annavad edasi teavet, mis jõuab
nendeni nt regionaalsete kriisikomisjonide või riigiasutuste kaudu. Nii on nt COVID-19
epideemilise leviku ajal KOVid taganud oma elanike teadlikkuse rakendatavate meetmete
kohta, nakkusolukorra kohta omavalitsusüksuses jms. Oluline on, et teavitamisel rakendataks
erinevaid kanaleid (nt KOV veebileht, sotsiaalmeedia, raadio) ning arvestataks inimeste
erivajadustest tulenevaid erisusi info tarbimisel. KOVil on kohustus planeerida koostöö ja
vajalikud partnerid teavitamise tagamiseks ning kirjeldada see kriisiplaanis. KOVide esmaseks
partneriks elanikkonnakaitsega seotud teemade puhul on Päästeamet, kes koondab kokku
22.05.2025
215
KOVide infovajadused, päringud, ettepanekud ja muu ning edastab selle vajaduse korral
Riigikantseleile sõnumite ja kommunikatsioonitegevuste paremaks koordineerimiseks.
Lõige 2. Oluline on, et KOV peab olema valmis osutama abi vähemalt kahele protsendile
kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvust. Piirmäär on ette nähtud selleks, et oleks teada, kui
paljudele inimestele abi pakkumiseks peab KOV minimaalselt valmistuma.
§ 84. Kohaliku omavalitsuse üksusele kriisiülesannete täitmisega tekkinud kulude hüvitamine
Paragrahvis 84 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksusele kriisiülesannete täitmisega
tekkinud kulude hüvitamine.
Lõikes 1 sätestatakse, et elanike ulatuslikule evakutsioonile kaasaaitamisega ja
toimetulekutoetuse maksmisega seotud riikliku ülesande täitmise kulu kaetakse riigieelarvest.
Kuna ulatuslik evakuatsioon võib olla ka ühe KOVi territooriumi ületav, siis evakueeritute
suure arvu tõttu võivad evakuatsioonile kaasaaitamisega seotud kulud olla KOVi jaoks
sedavõrd suured, et nende katmisel võib ohtu sattuda ülejäänud seadusega pandud
omavalitsuslike ülesannete täitmise finantseerimine. Kui riik peab igal juhul tulema KOVile
appi ülesandega seotud kulude katmisel, on eeldatavasti tegemist riikliku ülesandega. Kui
tegemist on riiklike kohustustega, mida täidab KOV, siis PSi §-st 154 tulenevalt tuleb sellisel
juhul kulud katta riigieelarvest.
Lõikes 2 sätestatakse, et eelnõu § 73 lõike 3 punktides 8, 9 ja 22 ja § 83 lõike 1 punktides 2−7
ja 9−11 loetletud ülesannete täitmisega seotud kulud kaetakse KOVi eelarvest.
See tähendab, et KOVi eelarvest kaetakse kulud, mis on seotud järgmiste elutähtsate teenuste
toimepidevuse korraldamisega:
1) kaugküttega varustamine,
2) kohaliku tee sõidetavus,
3) veega varustamine ja kanalisatsiooni toimimine.
Samuti kaetakse KOVi eelarvest järgmiste KOVi kriisiülesannete täitmisega seotud kulud:
1) koduteenuse korraldamine,
2) väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse korraldamine,
3) asendushooldusteenuse korraldamine,
4) turvakoduteenuse korraldamine,
5) vältimatu sotsiaalabi pakkumine,
6) abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast eraldatud või
kriisiolukorra tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine;
7) suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse korraldamine;
8) alus- ja põhihariduse kättesaadavuse tagamine,
9) oma territooriumil viibivate isikute teavitamisele kaasaaitamine kriisiolukorra ajal.
Loetletud ülesannete näol on tegemist KOVi olemuslike ülesannetega. KOKSi § 6 lõike 1 järgi
on KOVi ülesanne korraldada vallas või linnas elamu- ja kommunaalmajandust ning
veevarustust ja kanalisatsiooni ehk KOVi korraldada olevaid elutähtsaid teenuseid. Seetõttu
rahastatakse elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamist ka KOVi eelarvest. Seejuures on
oluline tähele panna, et see ei tähenda, nagu tasutaks ka teenuse enda eest KOVi eelarvest.
Enamikus KOVides osutab vee- ja kanalisatsiooni- või kaugkütteteenust eraettevõte ning iga
kliendi ja teenusepakkuja vahel on lepinguline suhe. Klient maksab nende teenuste eest otse
22.05.2025
216
teenusepakkujale, mitte KOVi eelarvesse. KOVi eelarvest rahastatakse vaid KOVi
korraldatavate elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamist, mitte aga teenuste osutamist
ennast. Teenuste eest tasutakse nii nagu tavaolukorraski.
KOKSi § 6 lõike 1 järgi on KOVi ülesanne korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste
osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist, eakate hoolekannet, mis hõlmab KOVi
sotsiaalvaldkonna kriisiülesandeid. Kriisiülesannetena loetletud sotsiaalteenuste sisu ja KOVi
ülesandeid nende osutamisel on täpsemalt reguleeritud SHSis.
KOVi ülesanded alus- ja põhihariduse kättesaadavuse tagamisel on täpsustatud
alusharidusseaduses ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.
Lõikes 3 sätestatakse erisus eelnõu § 83 lõike 1 punktides 2–7 ja 9–11 toodud ülesannete
täitmisega kaasnevate kulude rahastamisel. Loetletud ülesannete täitmisega seotud kulud
kaetakse riigieelarvest selles osas, milles need ületavad ülesande täitmise laadi, mahtu ja
täitmisega seotud kulusid tavapärasest olulisel määral. Seda isegi juhul, kui KOV peab teenust
osutama vaid omaenda elanikele, kuid selle maht on tavapärasega võrreldes märkimisväärselt
suurem. Ka KOVi enda ülesannete täitmiseks tuleb talle tagada piisavad vahendid ülesandega
toimetulekuks, et isikud ei jääks vajaliku kaitseta. Seega ka olukordades, kus ülesanne nõuab
isikutele vajaliku teenuse kvaliteedi tagamiseks KOVi sisemiste ressursside või tööjõu
ümberpaigutamist ja kus on selge, et teenuse korraldamise ja kvaliteedi tagamise kulukus
osutub KOVile üle jõu käivaks, tuleb KOVile tagada vajaduse korral riigieelarveline toetus.
Näiteks vältimatu sotsiaalabi tagamine on olemuslikult KOVi ülesanne ja selle osutamisega
seotud kulud kaetakse tavaolukorras KOVi eelarvest. Kuid olukorras, kui vältimatut sotsiaalabi
vajavate inimeste arv ületab evakuatsiooni, massilise sisserände või muu omavalitsusüksusest
sõltumatu teguri tõttu oluliselt KOVi suutlikkuse abi tagada, on põhjendatud vältimatu
sotsiaalabi pakkumisega seotud kulude katmine riigieelarvest. Seejuures ei ole võimalik täpselt
hinnata, milline on teenuse saajate maht, alates millest ei saa enam eeldada KOVi iseseisvat
toimetulekut. See sõltub igast omavalitsusüksusest ja tema konkreetse tavapärase teenuse
suutlikkusest ning lepitakse riigi ja KOVi vahel või KOVi esindusorganisatsiooni (Eesti
Linnade ja Valdade Liidu) ja riigi vaheliste läbirääkimiste käigus eraldi kokku.
Paragrahvi 83 lõike 1 punktides 2–7 ja 9–11 sätestatud ülesande täitmise kulud kaetakse
riigieelarvest lisaks ka juhul, kui kulud on seotud teenuse osutamisega elanikele, kes ei ole
KOVis registreeritud. Olukordades, kus teenuse saajatest suurema osa moodustavad isikud, kes
ei ole KOVi alalised elanikud või kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta ei saa kindlaks
määrata, hüvitatakse registreerimata elanikele teenuste osutamise kulud. Sealhulgas võivad
lõikes toodud alused (näiteks teenuse kulud juba oma elanikele on ületatud olulisel määral, kuid
lisandub veel kolmandik teenuse saajaid, kes ei ole teenust osutava KOVi elanikud) esineda ka
korraga.
Lõige 4 annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada kulude hüvitamise alused ja
arvestusmetoodika.
4. jagu
Elanikkonnakaitse
22.05.2025
217
§ 85. Elanikkonnakaitse
Paragrahvis 85 sätestatakse elanikkonnakaitse sisu ja ulatus käesoleva seaduse mõistes.
Lõikes 1 sätestatakse, et elanikkonnakaitse on riigi ja ühiskonna tegevused, mis tagavad
inimeste elu ja tervise kaitse ning toimetuleku kriisiolukorra ajal. Kui elanikkonnakaitse laia
käsituse all peetakse silmas kõiki ühiskonnas rakendatavaid ennetavaid, ettevalmistavaid,
reageerivaid ja taastavaid meetmeid, millega hoitakse ära eri kriisidega kaasnev oht inimeste
elule, tervisele, varale, elutähtsatele teenustele ja muudele ühiskonna väärtustele, siis
käesolevas eelnõus sätestatakse meetmed, mis on vajalikud inimeste elu ja tervise kaitseks
kriiside korral. Tegevused jagunevad kaheks: 1) inimeste vastupanuvõime suurendamine –
inimeste teavitamine ja nõustamine eesmärgiga suurendada nende valmisolekut
kriisiolukorraks ja kriisiolukorra ajal ise toime tulla, 2) riiklikud ja kogukondlikud (KOV)
kaitsemeetmed – nt varjumine, evakuatsioon, (KOVide) elutähtsad teenused ja püsivad
kriisiülesanded. Kõikidel püsiva kriisiülesannetega asutustel ja juriidilistel isikutel on kohustus
oma kriisiplaanis kajastada elanikkonnakaitse tegevusi (eelnõu § 15 lõike 1 punkti 6 alusel).
Lõikes 2 täpsustatakse tegevused, mida elanikkonnakaitse eelkõige hõlmab. Elanikkonnakaitse
kriisiajal tähendab riigi ja ühiskonna valmisolekut ohuteavituseks, päästetöödeks,
evakuatsiooniks, varjumiseks, esmaabiks ja katastroofimeditsiiniks (termini all mõistetakse
kriisiolukorra ajal vältimatu abi tagamiseks vajalikke tervishoiu ressursse ja tavalisest erinevat
töökorraldust), vältimatuks sotsiaalabiks, psühhosotsiaalseks abiks kriisides ning muuks
elanikele hädavajalikuks abiks.71 Eraldi nimetatakse eelnõus viivitamatu ohuteate edastamist,
varjumist ja ulatuslikku evakuatsiooni, mis on täpsemalt avatud eelnõu §-des 87–89.
Elanikkonnakaitse tegevused, mida eelnõus kirjeldatud ei ole, on reguleeritud valdkondlikes
eriseadustes, nt pääste- ja demineerimistööd päästeseaduses, esmaabi ja katastroofimeditsiin
(vältimatu abi) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel, vältimatu sotsiaalabi SHSis
ning psühhosotsiaalne abi ohvriabiseaduses.
Elanikkonnakaitse tegevustena mõistetakse KOVide ja täidesaatva riigivõimu asutuste tegevusi
kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel. Samuti hõlmab elanikkonnakaitse
tegevusi, mis on mõeldud vahetult inimestele. Elanikkonna kriisiolukorraks valmisoleku ja
kriisiolukorra ajal toimetuleku tagamiseks tuleb korraldada teavitustegevust ja pakkuda
nõustamist, mille tulemusena on inimesed teadlikud võimalikest riskidest, nende mõjudest ja
asjakohastest käitumisjuhistest. Muu hulgas teevad inimesed kodu ja kogukondade tasandil
ettevalmistusi, et kriisiolukorra ajal toime tulla. Elanikele kriisi ajal toimetulekuks ettenähtud
sõnumid, soovitused ja juhised on avaldatud veebilehtedel olevalmis.ee ja kriis.ee ja äpis „Ole
valmis!“.
Ohuteavituse ja kriisikommunikatsiooni eesmärk on, et võimalikult paljud Eesti elanikud
oleksid ohtudest õigel ajal õige infoga teavitatud ning teaksid, kuidas ohuolukorras käituda.
Päästetööde eesmärk sõjaolukorras on tagada õnnetusse sattunud inimelu säilimine. Päästetööd
sisaldavad endas ka otsingu- ja päästetöid merel politsei ja piirivalve seaduse tähenduses.
Ulatusliku evakuatsiooni eesmärk on elanikkonna ajutine ümberpaigutamine ohustatud alalt
ohutusse asukohta. Varjumise eesmärk on elu ja tervise kaitsmine väliskeskkonna ohtude eest
ohustatud alal, seal viibivate elanike ajutiselt vajalikku ruumi, ehitisse või maa-alale
ümberpaigutamine või seal püsimine. Esmaabi ja katastroofimeditsiini eesmärk on
maksimaalselt paljude inimeste elu ja tervise päästmine kõikide olemasolevate ressurssidega.
71Eesti julgeolekupoliitika alused. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/328022023001
22.05.2025
218
Vältimatu sotsiaalabi eesmärk on inimeste esmaste vajaduste katmine toidu, riiete ja ajutise
majutuse abil. Kriiside korral vaimse tervise ja psühhosotsiaalse abi pakkumise eesmärk on
inimeste ja perekondade toetamine, et vähendada traumeerivate sündmuste mõju nende
toimetulekule ja heaolule, ennetamaks vaimse tervise häirete teket ning toetamaks neid, kellel
on varasemad häired või kellel need kriisiolukorra ajal tekivad. Muu elanikele hädavajaliku abi
alla kuuluvad nt eluks vajalike teenuste, sh toidu, vee ja esmatarbekaupade kättesaadavuse
tagamine.
Lõikega 3 pannakse Siseministeeriumile kohustus koordineerida tervikliku elanikkonnakaitse
poliitika kujundamist. See tähendab eelkõige järgmisi tegevusi: koostada elanikkonnakaitse
strateegilised dokumendid, määrates kindlaks eesmärgid, luues võimekirjeldused, sihttasemed,
prioriteedid ning selle alusel tegevuste rahastamise vajadused, töötada välja vajalikud
õigusaktide muudatused, hinnata mõjusid; kujundada poliitikat elanikkonnakaitsega seotud
ministeeriumide ülestes teemades nagu KOVide kriisivalmidus, elanike teadlikkus, ohuteavitus
jms; koordineerida tegevusi teiste ministeeriumidega ja valitsemisalas kohalike omavalitsuste
elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse teemadel. Iga ministeerium vastutab ja jääb ka pärast
eelnõu jõustumist vastutama talle VVSiga pandud valdkondade eest, st et Siseministeerium ei
hakka kujundama poliitikat või juhtima teiste valitsemisalade tegevusi.
§ 86. Avalikkuse teavitamine ja elanikkonnakaitse koolitus
Paragrahvis 86 sätestatakse avalikkuse teavitamise ja elanikkonna kaitse koolitustega seonduv.
Avalikkusele suunatud üldiste elanikkonnakaitse käitumisjuhiste ja teabe andmist sündmustest
enne kriisiolukorda ja kriisiolukorra ajal koordineerib Päästeamet. Säte on koosmõjus eelnõu §
15 lõike 1 punktiga 5, kus on sätestatud, et asutused ja KOV peavad läbi mõtlema ja planeerima
tegevused avalikkuse ja elanikkonna teavitamiseks, ning § 15 lõike 1 punktiga 6, mis paneb
kohustuse läbi mõelda ja planeerida elanikkonnakaitse tegevused.
Kriisiülesandega asutus ja isik on kohustatud elanikkonda ja avalikkust teavitama ja jagama
käitumisjuhiseid tema vastutada olevate sündmuste kohta nii enne kriisiolukorda kui ka
kriisiolukorra ajal. HOSis on kasutusel termin „riskikommunikatsioon“ (HOSi § 10), mis on
avalikkuse teavitamine hädaolukorda põhjustada võivatest ohtudest ja hädaolukorra
tagajärgedest ning käitumisjuhiste andmine elanikkonnale, et suurendada teadlikkust
hädaolukordadest ja nendeks valmisolekut. Eelnõus ei võeta kasutusele eraldi
riskikommunikatsiooni ega ka kriisikommunikatsiooni terminit, vaid sätestatakse asutustele
kohustus tagada avalikkuse teavitus – seda nii enne kriisiolukorda kui ka kriisiolukorra ajal.
Enne kriisi (kehtiva HOSi mõistes riskikommunikatsioon) tehtava teavituse eesmärk on
teavitada avalikkust ennetavalt kriisiolukordadega seotud võimalikest ohtudest ja nende
tagajärgedest ning anda käitumisjuhiseid elanikkonnale, et suurendada teadlikkust
kriisiolukordadest ja valmisolekut nendeks. Nimetatud kommunikatsioonil on oluline roll
kujundada teadmiste andmise ja veenmise kaudu elanike hoiakuid, et mõjutada nende
tegutsemist kriisideks valmistumisel ja suurendada nende oskusi, et kriisiolukorra ajal õigesti
käituda.
Teavitamisel on n-ö kaks tasandit:
1) Päästeamet koondab universaalsed elanikkonnakaitse käitumisjuhised ja sõnumid, mida
inimene peaks teadma, oskama ja tegema kriisi ajal (näiteks kodused varud, evakuatsiooniga
seonduv, üldine kriisideks valmisolek), integreerib oma voldikutesse ja infopäevadesse. Üldises
plaanis sisaldab see teave ka küberohte, terviseohutuse, kiirgusõnnetuste ja muude spetsiifiliste
22.05.2025
219
valdkondade üldinfot, aga viidatakse võimalusele saada detailset infot vastava asutuse käest,
veebilehelt vms,
2) detailsem ja spetsiifilisem vaade: iga kriisiülesandega asutus vastutab oma valdkonna
spetsiifilise riskikommunikatsiooni eest, nt küberkaitse, nakkushaigused, kiirgusõnnetused jne.
Iga kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus vastutab, et valdkonnaspetsiifilised teemad
oleksid käsitletud tema teabekanalites ja et info oleks olemas.
Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus on teavitada oma haldusala elanikke vastavat piirkonda
puudutavatest riskidest, Päästeamet nõustab selles KOVi nii enne kriisi kui ka kriisi ajal. Samuti
peab KOV teavitama oma teenuste toimepidevusest ja nende riskidest (küte, kanalisatsioon,
vesi, teede sõidetavus). KOVi roll on öelda, kust elanik saab kohalikul tasandil abi ja juhiseid,
anda vajalikud kontaktid, kas või puhuks, kui side ja internet on maas (kogunemiskohad,
infotahvlid jne), infot vältimatu sotsiaalabi osutamise kohta kriisi ajal jne. Päästeameti ja KOVi
infovahetus ja koordinatsioon nii enne kriisi kui ka kriisi ajal toimub asutustevahelise
otsesuhtlusena ning regionaalsete kriisikomisjonide, regionaalsete või riiklike kriisistaapide
kaudu vastavalt Päästeameti kehtestatud töörütmile ning juhtimisstruktuurile. Riigikantseleiga
puutumust omavate teemade, infopäringute või küsimuste korral koondab Päästeamet KOVide
info ning edastab selle vajaduse korral Riigikantseleile vastavalt kokku lepitud infokanaleid
kasutades ja formaadis (otsesuhtlus, strateegilise kommunikatsiooni nõukogu, valitsuse
kommunikatsioonikeskuse koordinatsioonikoosolek vms).
Riigikantselei juhib strateegilist kommunikatsiooni ja arendab valitsuskommunikatsiooni
suutlikkust kriisiolukorra ajal ja enne seda. Riigikantselei roll enne kriisi tehtava
kommunikatsiooni puhul on järgmine: pakub kriisi ajal lahendava(te)le asutus(t)ele kriis.ee ja
riigiinfo platvorme kui universaalseid kanaleid kriisiinfo jagamiseks ja võimendamiseks.
Kriis.ee lehel avaldatakse valitsuse otsused, muud kriisi lahendamist puudutavad otsused,
olulisemad uudised seoses kriisi lahendamisega. Riigikantselei roll on vahendada valitsuse
otsuseid elanikkonnale ja avalikkusele (sh meediale, partneritele jne). Kui valitsus hakkab
juhtima kriisi lahendamist, juhib ka kriisikommunikatsiooni Riigikantselei, rakendades selleks
vajaduse korral valitsuse kommunikatsioonikeskust. Elanikkonnakaitsega seotud küsimustes
koordineerib Riigikantselei sõnumeid ning kommunikatsioonialaseid tegevusi Päästeametiga,
kes edastab KOVidega seotud info vastavalt enda kehtestatud töörütmile ja juhtimisstruktuurile
nendeni. Samuti koondab ja edastab Päästeamet KOVide tõstatatud küsimused, infovajadused,
päringud Riigikantseleile, kui selleks on koordinatsiooni vajadus valitsuskommunikatsiooni
tasemel.
Kriisi ajal tehtava kommunikatsiooni eesmärk on teavitada avalikkust ja elanikkonda
kriisiolukorra lahendamisest ning anda inimestele elu ja tervise kaitsmiseks vajalikke
käitumisjuhiseid. Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus teavitab kriisiolukorra ajal
elanikkonda ja avalikkust olukorra lahendamisest ning annab olukorraspetsiifilisi
käitumisjuhiseid.
Kommunikatsiooni saab teha ka Päästeameti juhitavate regionaalsete kriisikomisjonide kaudu.
Regionaalse kriisikomisjoni roll, kui ta kokku kutsutakse, on lahendada kohalikul tasandil
kriisi, koondades partnereid erinevatest asutustest, kes koos kriisi lahendamisesse panustavad.
KOVi kohustus on toetada kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust sellega, et
võimendab ja edastab lahendava asutuse sõnumeid ja juhiseid kohalikul tasandil ning lisab
kohaliku vaate (mis on need kohalikud telefoninumbrid, kust saab inimene infot; kui sidet ei
ole, kus on infotahvlid, kogunemiskohad, kuhu saab evakueeruda, peavarju, kas või telefoni
laadida, joogivett jne ehk kohaliku tasandi info ja abi).
22.05.2025
220
Nii nagu kehtib kriisi esmasel lahendamisel lähimuse põhimõte, kehtib see ka kriisi
lahendamiseks tehtava teavituse puhul, ehk iga asutus edastab oma valdkonnaga seotud
sõnumeid. Mitme osalisega kriisis toimub vajaduse korral koordinatsioon võimalikult madalal
tasemel, ehk kriisiolukorda lahendava ühendstaabi juures, kus paikneb ka esmatasandi
kommunikatsiooni koordinatsioon. Ministeeriumi roll on hoida „rahu“ ajal ETOdega sidet,
omavahel tehakse vajalikud eelkokkulepped, sh lepitakse kokku, kes kriisi ajal mida teeb ning
ütleb, mis piirini pädevus kehtib jne. Seega on oluline omavaheline varasem suhtlus ja
kokkulepped.
Seletuskirja lisas 9 on toodud kommunikatsioon kokkuvõtva joonisena.
Lisaks sätestatakse avaliku sektori asutuse ametnikele ja töötajatele ning elutähtsateenuse
osutaja töötajale (vt eelnõu § 75 lõike 11 punkt 10) elanikkonnakaitse koolituse läbimise
kohustus, millega suurendatakse inimeste individuaalset kriisivalmidust ning oskust kriisides
toime tulla. Koolituse läbimine on tehtud kohustatud isikutele võimalikult mugavaks ja
paindlikuks.72
Päästeameti tellitud ja Kantar Emori 2023. aastal tehtud indeksuuring näitas, et Eesti elanike
valmisolek kriisidega toimetulekuks on sama kehv nagu 2019. aastal. Kuigi ohtude, sealhulgas
sõjaliste ohtude, tajumine ja mõningad oskused on varasemaga võrreldes paranenud, hindavad
inimesed oma reaalset valmisolekut jätkuvalt kesiseks. Hädaolukorras toimetuleku esmaseid
tegevusi teab hästi umbes pool elanikkonnast. Kriisiks valmistumisel on kasvanud tasapisi
nende elanike arv, kes on oma pere toimetuleku parandamiseks mingeidki samme astunud.
Muutunud ei ole aga nende perede hulk, kellel on kriisiolukorraks olemas kõik vajalikud
vahendid ja varud. Selliseid peresid on endiselt vaid 15%. Vabariigi Valitsuses on kokku
lepitud, et aastaks 2027 peaks meil olema vähemalt 25% inimestest kriisideks valmis.
Senise elanike kriisivalmiduse suurendamiseks on Päästeamet teinud peamiselt erinevaid
ennetuskampaaniad, teavitusi ja kontaktkoolitusi, kuid uuringu tulemused näitavad, et pelgalt
sellisest lähenemisest ei piisa, et valmistada inimesi ette kriisides iseseisvalt toime tulema.
Vajalik on sihistada konkreetseid sihtrühmi ja läheneda neile erinevalt. Käesoleva muudatuse
raames otsustati sihtrühmaks valida avaliku sektori ametnikud ja töötajad ning elutähtsa teenuse
osutaja töötajad, kuna nende personaalne kriisivalmidus võimaldab neil tõenäoliselt kiiremini
asuda kriisi ajal täitma oma teenistusülesandeid. Tegemist on küllalt suure hulga inimeste
kriisivalmiduse suurendamisega, mis omakorda parandab elanike üldist kriisivalmidust, kuna
elanikkonnakaitse koolituse läbimine võimaldab suurendada mitte ainult konkreetse sihtrühma
personaalset kriisivalmidust, vaid ka nende pere oma (nt kodused varud, tegutsemine elektri-
või veekatkestuse korral jne). Esiti oli kaalumisel kontaktkoolituste kohustuse kehtestamine,
kuid kuna selle süsteemi loomine on äärmiselt aja- ja ressursimahukas (sealhulgas
koolitatavatele), jõuti kiiresti tõdemusele, et kõige paremini aitab inimeste teadlikkust ning
kriisivalmidust suurendada veebikoolitus. Veebikoolituse loomisel lähtuti õpiväljunditest, mis
peavad tagama inimese iseseisva hakkamasaamise ning vajalikud teadmised toimimiseks ohu-
ja kriisiolukorras.
Veebikoolituse läbimine on sihtrühmale paindlik, mis tagab, et iga inimene saab teadmisi
omandada just talle sobivas tempos. Samas jätab eelnõu võimaluse kollektiividel läbida
72 Elanikkonnakaitse koolituse selgitused on koostanud Siseministeerium hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisel. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81ef7ad8-
14e2-4d3d-9c4e-83a841c1b8b4
22.05.2025
221
elanikkonnakaitse koolitus ka kontaktkoolitusena. Õpiväljundid saavutatakse nii veebi- kui ka
kontaktkoolituse läbimisega.
Eesti julgeolekupoliitika aluste kohaselt on elanikkonnakaitse aluseks inimeste suutlikkus kriisi
ajal ennast kuni abi saabumiseni ise kaitsta ja vajaduse korral üksteist aidata. Selle saavutamine
on ühiskonna eri osaliste ühine jõupingutus, kus on oluline roll inimestel, kogukondadel,
vabatahtlikel, kohaliku omavalitsuse üksustel ja riigiasutustel. Elanikkonnakaitse eesmärk on
toetada inimesi kriisis, sealhulgas sõjaolukorras, ning suurendada nende valmisolekut kriisides
iseseisvalt toime tulla. Elanikkonnakaitse kriisiajal tähendab riigi ja ühiskonna valmisolekut
ohuteavituseks, päästetöödeks, evakuatsiooniks, varjumiseks, esmaabiks ja
katastroofimeditsiiniks, vältimatuks sotsiaalabiks, psühhosotsiaalseks kriisiabiks ning muuks
elanikele hädavajalikuks abiks.
Elanikkonnakaitse koolitus tuleb avaliku sektori asutuse ametnikel ja töötajatel läbida üks kord
kahe aasta jooksul. Avalik sektor peab eri kriisides suutma oma ülesandeid erineva
võimekusega jätkuvalt täita, mistõttu on äärmiselt oluline, et ametnikud ja töötajad oleksid oma
koduse ettevalmistuse läbi mõelnud, et vajadusel asuda võimalikult kiiresti oma tööülesandeid
täitma. Koolituse kaudu antakse inimestele teadmisi eri ohuolukordadega seotud
käitumisviisidest ja valmisolekust. Põhimõtteliselt saab eelnõus nimetatud regulaarse
koolituskohustusega hõlmata kõik avaliku sektori ametnikud ja töötajad. Avalikus sektoris
töötab kokku pea 10% Eesti elanikest ehk ligikaudu 135 000 inimest, sh valitsussektoris 55 000
ja KOVi sektoris 65 000.
Rahandusministeeriumi jaotuse kohaselt loetakse avaliku sektori asutusteks:
• riigi ameti- ja hallatav asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi asutatud sihtasutus,
riigi äriühing ja tulundusasutus, riigi asutatud mittetulundusühing – nt ministeeriumid,
kohtud, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikogu Kantselei, Maksu- ja Tolliamet,
Prokuratuur, Tööinspektsioon, Riigilaevastik, AS Valga Haigla, AS Eesti Liinirongid,
SA Tartu Ülikooli Kliinikum;
• kohaliku omavalitsuse ameti- ja hallatav asutus, äriühing, tulundusasutus, kohaliku
omavalitsuse asutatud sihtasutus ja mittetulundusühing – nt Märjamaa Haigla AS, AS
Ida-Tallinna Haigla, Pärnu Lasteaed Mai, Rõuge Valla Raamatukogu, Jõhvi Põhikool;
• sotsiaalkindlustusfond – nt Eesti Töötukassa, Tervisekassa;
• riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega kaupa või teenust tootev avaliku sektori
ettevõte – nt AS Tallinna Soojus, AS Levira, Estonia Spa Hotels AS, SA Tartu
Teaduspark, Eesti Pank.
Siseministeerium kaalus võimalust jätta koolituse läbimine vabatahtlikuks, kuid see ei aitaks
suurendada elanikkonna teadlikkust nii kiiresti, kui on elanikkonnakaitse tegevuskavas 2024–
2027 nimetatud. Regulaarse koolituskohustuse eesmärk on tagada jätkusuutlik riigi toimimine
ka kriiside ajal – hästi ettevalmistatud kodanik suudab hästi panustada ka töökohal. Teiseks
suurendab kohustus kindlust, et ka personali vahetuse korral on tagatud jätkuv koolituse
läbimine. Lisaks kannavad avaliku sektori töötajad kõrgeid väärtusi ja on eeskujuks kõigile
teistele, mistõttu on asjakohane just neile koolituskohustus seada.
Vähim vajalik ettevalmistus tagatakse veebikoolituse kaudu, mille on partneritega koostöös
koostanud Sisekaitseakadeemia ja Päästeamet. Selle läbimine võtab aega keskmiselt 4 kuni 6
tundi. Veebikoolitus on väga paindlik ning võimaldab kõigil õppida enda valitud ajal ja tempos,
koolitust saab igal hetkel pooleli jätta ning omale sobival hetkel samast kohast jätkata.
Veebikoolitus koosneb õpetlikest videotest, iseseisvast lugemisest ja interaktiivsetest
22.05.2025
222
harjutustest ning lõpeb valikvastustega testiga, mida on võimalik läbida piiramatu arv kordi.
Veebikoolituse edukas läbimine ei eelda eelteadmisi elanikkonnakaitsest, kõik vajalikud
teadmised on koondatud veebikoolitusse. Veebikoolitust on võimalik läbida nii arvuti,
tahvelarvuti kui ka mobiiliga.
Veebikoolitus:
• tagab minimaalse vajaliku ettevalmistuse, st teoreetilised teadmised elanikkonnakaitsest;
• on tasuta ja koolituse tegijale talle sobival ajal kättesaadav.
Veebikoolitus avaliku sektori ametnikele ja töötajatele asub Digiriigi Akadeemias, kus
koolituse läbija saab ennast identifitseerides siseneda koolitusmoodulisse. Selline samm on
oluline, et tagada logi koolituse läbinute kohta. Veebikoolitus on kõigile tasuta kättesaadav ning
Päästeamet ja Sisekaitseakadeemia ajakohastavad seda vajaduse järgi. Koolituskohustus
loetakse täidetuks, kui töötajad on läbinud elanikkonnakaitse veebikoolituse.
Samas on tööandjatel alati võimalus lisaks veebikoolitusele või ka selle asemel tellida
kriisivalmiduse suurendamiseks erisisulisi kontaktkoolitusi – tegutsemine kriiside eel ja ajal,
iseseisev hakkamasaamine, füüsiline esmaabi, psühholoogiline esmaabi jm. Kontaktkoolitusi
pakuvad nii Päästeamet kui ka tema koostööpartnerid: Punane Rist, Sotsiaalkindlustusamet jt.
Kontaktkoolituste korraldamise eest tuleb igal tööandjal ise hoolt kanda: leida koolitajad,
sõlmida nendega kokkulepped ja vajadusel olla valmis koolituste eest tasuma. Päästeameti
koolitused on soovijatele tasuta, teiste koolitajate võimalike koolituste maksumuse kohta
eelnõu koostajatel praegu teadmine puudub. Kontaktkoolituste abil on võimalik tagada
valmisoleku suurendamine ka konkreetse asutuse eripärasid arvestavalt. Sarnaselt
veebikoolitusele saavad kontaktkoolitusi tellida ka asutused, kellel seda kohustust otseselt pole.
Veebikoolitus hakkab olema kättesaadav ka identifitseerimist mittenõudval kujul veebilehel
olevalmis.ee. Kui eelnõus nimetatud sihtrühmale on koolituse läbimine kohustuslik, siis kõik
teised, kellel seda kohustust ei ole, saavad samuti seda koolitust läbida. Sellega suureneb nende
elanike hulk, kes on võimalikeks kriisideks valmistunud. Täiendavat elanikkonnakaitse
koolitust ei pea läbima isik, kes on omandanud samaväärse väljaõppe. Oskuste vastavust hindab
avaliku sektori asutus.
Koolituskohustuse panemisega kehtivat järelevalve mehhanismi ei muudeta ehk see jääb
endiseks. Ministeeriumid teevad järelevalvet oma allasutuste üle ja Päästeamet KOV-ide üle
(lisandub KOV-i koolituskohustuse järelevalve). Teisisõnu, valitsusasutuste ja nende
hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks korraldatakse
teenistuslikku järelevalvet (Vabariigi Valitsuse seaduse § 93 lõige 1) ning seda teostatakse
alluvuse korras (Vabariigi Valitsuse seaduse § 93 lõige 4). Vabariigi Valitsus valvab
ministeeriumi ja Riigikantselei tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle (Vabariigi Valitsuse
seaduse § 94 lõige 1) ning minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi
valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate
riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle (Vabariigi Valitsuse seaduse § 95 lõige
1).
Sisejulgeoleku tagamise eest vastutavale ministrile antakse õigus kehtestada määrusega nõuded
elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale. Määrusega täpsustatakse koolituse õpiväljundid
ning nõudeid koolitajatele.
§ 87. Viivitamatu ohuteate edastamine
22.05.2025
223
Paragrahviga 87 reguleeritakse viivitamatu ohuteate edastamine.73
Tuginedes Vabariigi Valitsuse 15. veebruaril 2018 heaks kiidetud elanikkonnakaitse
kontseptsioonile, moodustati 7. veebruaril 2019 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
käskkirjaga üleriigilise asukohapõhise kiire ohuteavituse süsteemi AKOS käivitamise töörühm.
2020. aastal sai Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS) ülesande arendada välja
tehniline lahendus koos kaardirakendusega, kus saab piiritleda ohupiirkonnad ja edastada
etteantud mobiiltelefoninumbritele teavitusi lühisõnumi vahendusel sõltumata kodaniku valitud
operaatorist.
Euroopa Komisjoni avaldatud Euroopa Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide
dokumendi kolmas eesmärk on suunatud otseselt varajasele hoiatusele (Early Warning – EW)
ning üks Euroopa Komisjoni soovituste erieesmärke on parandada üldsuse hoiatamist (Public
Warning – PW) järgmiselt74:
Liikmesriigid peaksid tõhustama üldsuse hoiatamise süsteeme, et parandada riski-,
hädaolukordade ja kriisikommunikatsiooni, tehes teatavaks tagajärgede eeldatava
ulatuse ning võetavad meetmed. Edendada tuleks asjaomaste asutuste ja teenistuste
vahelist koordineerimist. Teabevood ja vastutusalad tuleb selgelt kindlaks määrata.
Piiriüleste õnnetuste puhul peaks üldsuse hoiatamine liikmesriikides põhinema
tõhustatud hoiatuskorral.
Liikmesriigid peaksid tagama, et üldsuse hoiatamisel võetakse arvesse elanike
keeleoskust ning et hoiatused on kaasavad ja kohandatud haavatavate rühmade,
sealhulgas puuetega inimeste spetsiifilistele vajadustele.
Hoiatused peaksid jõudma ohustatud elanikkonnani õigeaegselt ja tulemuslikult.
Liikmesriigid peaksid tagama, et elanikkond saab üldsusele mõeldud
hoiatussignaalidest ja -sõnumitest õigesti aru.
Esimese etapi tehniline lahendus ohuteavituse lühisõnumi saatmiseks valmis 15. detsembril
2022 ning 19. jaanuaril 2023 jõustus ESS-i § 1051 ehk muudatus, mis võimaldab saata elu,
tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste ja Vabariigi Valitsuse õppuste puhul ohualal
viibivate inimeste mobiiltelefonidele ohualapõhist ohuteavituse lühisõnumit saatja nimega
EE-ALARM (välisriigi mobiiltelefoninumbri kasutajatele numbrilt +372 5950 0000). Alates
1. maist 2024 on kasutamist laiendatud sõjaväelise väljaõppe läbiviimisele. 2022. aasta
lisaeelarvega eraldati Päästeametile 4,572 miljonit eurot sireeniseadmetel põhineva
ohuteavitussüsteemi (edaspidi sireeniseadmed ja sireeniseadmete süsteem) loomiseks.
2024. aasta lõpuks peab olema sireeniseadmetega kaetud 22 asulat. 2023. aasta lõpus loodi
lahendus, et vajadusel jõuab ohuteavituse sõnum kiiresti ka ETV ja ETV+ tele-eetrisse ning
Vikerraadio kanalit kuulates raadioseadme ekraanile.
Lisaks eelnimetatuile on loodud võimekus uute ringhäälingulahenduste (nt dab+)
kasutuselevõtul edastada ohuteavitust nn automaatselt massiteabevahendi valdaja,
multipleksimisteenuse osutaja vms vahendusel ilma meediateenuse osutaja igakordse
nõusoleku ja tegevuseta. Kui sellisel ohuteavituse edastamisel suunatakse kasutama Eesti
Rahvusringhäälingu (edaspidi ERR) kanaleid, siis on juba praeguseks süsteemis tagatud ERR-i
teavitamine ja kaasamine ohuteavituse edastamisse. Lahendust toetab Eesti
73 Eelnõu § 87 selgitused on koostanud Siseministeerium hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu väljatöötamisel. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81ef7ad8-14e2-4d3d-9c4e-
83a841c1b8b4 74 Euroopa Komisjon 2023. Euroopa Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid: ühistegevus tulevastes
hädaolukordades.
22.05.2025
224
Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lõike 1 punkt 10, mille kohaselt on ERR-i ülesanne tagada
adekvaatse informatsiooni operatiivne edastamine elanikkonda või riiklust ohustavates
olukordades. Samuti toetavad lahendust ESS-i § 902 lõike 2 punktid 3 ja 4, mille järgi
sideettevõtjale, kes edastab või taasedastab ESS-i § 4 lõikes 1 nimetatud audiovisuaalmeedia
teenuseid, ei kohaldata hoiatustele ja avalikes huvides pakutavale teabele keeldu
audiovisuaalmeedia teenuste lühendamise, katkestamise, muul viisil muutmise või ülekatmise
osas ilma selle audiovisuaalmeedia teenuse osutaja selge nõusolekuta.
2022. aasta lõpus tehti enne ohualapõhise lühisõnumi kasutusele võtmist uuring75, mille
tulemuste alusel on ellu kutsutud lühisõnumiga ohuteavituse edastamise süsteemi lisaarendus
edastada ohuteavitust vastavalt numbri omaniku poolt operaatori juures tehtud keele-
eelistusele, mis võimaldab ohuteavitust edastada lühemalt (see tähendab, et edastatavate
sõnumite hulk on väiksem ja seega koormus mobiilsideoperaatorite sõnumikeskustele on
väiksem, mis omakorda tagab kiirema edastuse), aga samas tagab arusaadavuse, olles kohe
teavituse saajale sobivas keeles (mitte ei pea kolmes keeles sõnumi seast omale sobivat otsima).
Lühisõnumi kasutamise suurim probleem on asjaolu, et lühisõnumiga edastatud ohuteavitus on
küll saatja nime järgi eristatav, aga saabub nii nagu kõik lühisõnumid ning seega märkab
inimene seda vastavalt oma telefoni kasutamise harjumustele (nt hääletu režiimi või seadistuse
„Mitte segada“ puhul ei märka seda enne, kui on tegelikult seadet vaadatud). Samuti ilmnes, et
inimesed ei jälgi oma mobiiltelefoni kogu aeg, eriti töö juures, autoroolis või ka kodus
televiisorit vaadates või muu vabaajategevuse ajal. Seega on vaja leida lisalahendusi, mis
ohuteavituse märkamist suurendaks, nt vahetaks raadio- või telekanalit või oleks avalikus
ruumis sireenina kuuldav. Seetõttu on tehtud ja kavandatud mitmeid uusi arendusi, mis vajavad
ka õigusruumi ajakohastamist. 2023. aasta CREVEXi õppusel testiti samuti ohuteavituse
kanaleid ning tehtud uuringu76 tulemuste alusel on algatatud lisaarendusi ja ellu kutsutud uusi
lahendusi. Ohuteavituse arendamisel lähtutakse Siseministeeriumi koostatud dokumendist
„Riiklik avalikkuse hoiatamise süsteem ja ohuteavitus Eestis – hetkeseisu ja arendustegevuste
ülevaade“77.
Ohuteavituseks kasutatavad vahendid ja kanalid on seotud ohuteavitust iseloomustavate
tegevuste ning peamise eesmärgiga, milleks on peamiselt tähelepanu haaramine/alarmeerimine
ja/või hoiatussõnumi tekstiline edastamine78.
Häire või sõnum ise on ainult üks osa hoiatamise süsteemist, lühidalt kokku võttes läbitakse
teavitamise ajal järgmised etapid79:
1) oht peab olema tuvastatud;
2) tuleb otsustada, kas/kuidas avalikkust hoiatada või mitte;
3) avalikkus peab hoiatuse vastu võtma ja seda mõistma;
4) avalikkusel peab olema võimalus midagi ette võtta ja kohad, kuhu minna;
5) avalikkus peab otsustama tegutseda.
75 Siseministeerium 2022. Ohuteavituse SMSi märgatavuse ja arusaadavuse hindamise uuring. 76 Siseministeerium 2023. CREVEX 2023 ohuteavituse tagasiside uuring. 77 Siseministeerium 2024. Riikliku avalikkuse hoiatamise süsteem ja ohuteavitus Eestis. 78 Nugraheni, Dinar Mutiara Kusumo 2015. Improving the Effectiveness of the Dissemination Method in Disaster
Early Warning Messages – International Conference on Information Technology & Society. Kuala Lumpur,
Malaysia. 79 National Academies of Sciences, Engineering, and Medicine, et al., 2018. Understanding Public Response to
Alerts and Warnings – Emergency Alert and Warning Systems: Current Knowledge and Future Research
Directions. Washington, DC: The National Academies Press. lk 19.
22.05.2025
225
Lisaks tuuakse 2024. aastal avaldatud Niinistö raportis80 olulise hea tavana välja, et
ohuteavituse süsteem peab kasutama mitut kanalit, et jõuda võimalikult paljude inimesteni ja
vähendada ohtu, et mõne kanali rikke korral jääb teavitus edastamata.
Eeltoodust lähtudes on vajalik, et viivitamatu ohuteate edastamise süsteem oleks tervikuna
kirjeldatud ja eri osaliste rollid õiguses määratletud, kuna ainult ohualapõhise lühisõnumi
kasutamine ohuteate edastamiseks ei ole piisav ega võimalda ohualas viibivaid inimesi iga kord
kiirelt teavitada.
Lõikega 1 sätestatakse viivitamatu ohuteate määratlus. Kui esineb paljude inimeste elu ja
tervist vahetult ohustav sündmus, edastatakse elanikkonnale viivitamatu ohuteade, millega
antakse juhis ohutuks tegutsemiseks, sealhulgas varjumiseks või ulatuslikuks evakuatsiooniks.
Viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatakse üldjuhul EE-ALARM-i, eelkõige selle
meediateenuste, elektroonilise side teenuste ja sireeniseadmetega seotud komponenti.
Viivitamatu ohuteate edastamise eesmärk on võimaldada elanikkonnal kiirelt reageerida
paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustavale sündmusele, sealhulgas tagada varjumine või
ulatuslik evakuatsioon ning anda juhiseid ohutuks tegutsemiseks.
Viivitamatu ohuteate adressaadilt ehk teate saajalt eeldatakse kohest tegutsemist ja reageerimist
paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustavale sündmusele ning sellise teate edastamine ei
eelda erikorra olemasolu. Viivitamatu ohuteate edastamine reguleeritakse eelnõu kohaselt
eriliiki teavitusena ja eraldiseisvalt erikorras kohaldatavatest piiravatest meetmetest, olles seega
rakendatav nii erikorra ajal kui ka enne seda mistahes paljude inimeste elu ja tervist vahetult
ohustava sündmuse korral. Viivitamatu ohuteade edastatakse eelkõige meediateenuse ja
elektroonilise side teenuse kasutamise teel või helisignaalina sireeniseadmete kaudu.
Viivitamatu ohuteade edastatakse mitmes kanalis, kuid seda ei pea edastama kõigi käesolevas
paragrahvis nimetatud kanalite kaudu (ohuteate edastamise kanalite tervikloetelu on esitatud
lõikes 4). Viivitamatu ohuteate edastamise kanalid valitakse konkreetse sündmuse ja selle
leviku järgi.
Lõikega 2 määratletakse EE-ALARM. Viivitamatu ohuteade edastatakse üldjuhul riikliku
ohuteavituse süsteemi EE-ALARM kaudu, et tagada ohuteate kiire edastamine ühetaoliselt
ükskõik millise sündmust lahendava asutuse ja süsteemi liidestatud edastuskanali vahel,
sõltumata nädalapäevast või kellaajast ning ilma kõigi osaliste igakordse tegevuseta. Riikliku
ohuteavituse süsteemi koondnimetuse kasutamine on rahvusvaheliselt levinud tava (nt
AT-Alert, BE-Alert, FR-Alert), mis toetab avaliku kommunikatsiooni lihtsust
kampaaniategevustes ja võimaldab eri kanalite vahendusel edastatavaid ohuteateid ühetaoliselt
nimetada.
EE-ALARM-is kasutatakse ohuteavituse edastamiseks ennekõike rahvusvaheliselt tunnustatud
standardeid (nt CAP) ja viivitamatu ohuteate edastajate süsteemides kasutatavaid hädaolukorra
hoiatusfunktsioone. EE-ALARM-i rikke korral kasutatakse viivitamatu ohuteate edastamiseks
muid varem kokkulepitud viise.
Ohuteavituse väljasaatmise tööprotsess on kokkuvõtlikult järgmine. Kui toimunud sündmuse
lahendamise käigus ilmneb viivitamatu ohuteate edastamise vajadus, siis langetab vastava
otsuse valitsusasutus ja kriisiolukorra ajal ka kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest
vastutav asutus või tema volitatud isik. Sündmuse lahendamist juhtiv isik või asutus valmistab
80 Niinistö, Sauli 2024. Safer Together Strengthening Europe’s Civilian and Military Preparedness and Readiness.
22.05.2025
226
ette ohuteate sisu koos käitumisjuhistega ja määratleb ohupiirkonna. Edasi edastatakse
ohuteade vastavasse ohuteavituse platvormi, kus Häirekeskus kinnitab teavituse teksti ja
süsteem edastab vastavaid IT-protokolle kasutades ohuteavituse lõppkasutaja seadmesse
kanalile vastavas vormingus (tekst, tele- või raadiokanali vahetus koos tekstiga, alarmeerimine
vms). Sireeniseadme käivitamise puhul on juhis alati ühene – kui kuuled sireene, siis varju kohe
lähimasse siseruumi ja alles siis otsi lisateavet kriisiinfo kanalitest. Täpsemad protsessi reeglid
ja nõuded kajastatakse lõike 11 alusel antavas ministri määruses ning iga otsustusõigust omava
asutuse või edastamiseks kohustatud isikuga vastavalt kasutatavale ohuteavituse süsteemi osale
Päästeameti või Häirekeskusega sõlmitavas koostöökokkuleppes.
Lõike 3 kohaselt koordineerib viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist Päästeamet.
Koordineerimine hõlmab ohuteavituse kanalite kasutamise üldpõhimõtete väljatöötamist ja
ajakohastamist ning lisaks avalikkusele kampaaniate, koolituste ja teavitustegevuste
läbiviimist, et suurendada elanike teadlikkust ohuteavitusest ja selleks kasutatavatest kanalitest.
Päästeamet teeb viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumisel koostööd Häirekeskuse ning
muu asjaomase asutuse (näiteks Terviseamet, PPA, Transpordiamet, kokku ligi 20 ametkonda)
ja isikuga (näiteks ERR, Levira, Telia).
Ühe vastutava asutuse määramist ohuteate edastamiseks valmistumisel toetab Euroopa
Komisjoni soovitus81, milles on välja toodud soovitus asjaomaste asutuste ja teenistuste
vahelise koordineerimise edendamiseks ning teabevoogude ja vastutusalade selgelt kindlaks
määramine. Rahvusvahelises ISO standardis82 on välja toodud, et ohuteavituse süsteemi puhul
on vaja luua, dokumenteerida, rakendada, hooldada ja pidevalt täiustada riiklikku ohuteavituse
süsteemi, mis koosneb nii ohu monitoorimise ja hoiatuste levitamise funktsioonidest kui ka
vastutavate ametkondade tegevuste koordineeritusest.
Euroopa Komisjoni83 soovitustes on lisaks välja toodud hoiatuste õigeaegse ja tulemusliku
kohale toimetamise vajadus, sõnumitest ja helisignaalidest õigesti aru saamine (sh keeleoskuse
ja erivajadustega inimeste arvestamine). Samadele teemadele on pööratud tähelepanu ka
Niinistö raportis84, kus muu hulgas on rõhutatud, et ohuteavitus peab olema selge, sisutihe,
konkreetsete juhiste ja arusaadava keelekasutusega ning ligipääsetav (sh erivajadustega
inimestele ja võõrkeelsele auditooriumile). Lisaks on eelnimetatud ISO standardis välja toodud
vajadus teha pidevalt jõupingutusi, et suurendada ja säilitada avalikkuse teadlikkust – kõik
inimesed peavad olema teadlikud olemasolevatest riskidest, ohuteavituse tüpoloogiast ja
tasemetest ning individuaalsetest käitumisjuhistest.
Päästeamet saab eelnõu kohaselt ülesande koondada sündmust lahendava asutuse vaates
ohuteavituse üldpõhimõtete tervikpilt – selleks antakse talle volitused leppida kokku
ohuteavitusega seotud instrumentide kasutamine, ohuteavituse valideerimine jms põhimõtted
koostöös Häirekeskuse ning muude asjaomaste asutuste ja isikutega, lähtudes sündmust
lahendavate asutuste vajadustest. Eesmärk on tagada elanikkonna ühtne teavitamine, et
inimesed oleks kriisiolukordadeks paremini valmistunud ning saaksid kiiresti vajaliku info
ootamatult tekkinud ohu kohta oma elule, tervisele või varale ning juhised, kuidas sellises
olukorras käituda, ühetaoliselt ja sõltumata sündmust lahendavast asutusest. Lisaks soovitakse
81 Euroopa Komisjon 2023. Euroopa Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid: ühistegevus tulevastes
hädaolukordades. 82 ISO 22322:2022 „Security and resilience — Emergency management — Guidelines for public warning“. 83 Euroopa Komisjon 2023. Euroopa Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid: ühistegevus tulevastes
hädaolukordades. 84 Niinistö, Sauli 2024. Safer Together Strengthening Europe’s Civilian and Military Preparedness and Readiness.
22.05.2025
227
tagada, et mitut asutust hõlmavate sündmuste puhul ei edastataks dubleerivaid ohuteavitusi ega
vastukäivaid käitumisjuhiseid.
Päästeametil kui viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumise koordineerijal on tervikpilt
kasutaja vaates ohuteavituse kanalite (ohualapõhine lühisõnum, sireenid, mobiilirakendus,
meedia, sotsiaalmeedia jne) ja nende kasutamise üldpõhimõtete kohta. Samuti on Päästeameti
ülesanne tagada, et ohuteavituse kasutamise kriteeriumid on haldusalade üleselt kokku lepitud.
Lõike 4 kohaselt kohustatakse massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat (sh
multipleksimisteenuse osutajat), avalikus ruumis paikneva elektroonilise teabeekraani valdajat
ja riikliku mobiilirakenduse valdajat (edaspidi edastaja) liituma EE-ALARM-iga, et tagada
ohuteate kiire jõudmine võimalikult suure hulga ohustatud inimesteni ning ühetaoline kiirus
sõltumata eri osaliste tööajast. EE-ALARM-iga liituma kohustakse ainult suuremaid edastajaid.
Ilma EE-ALARM-i kasutamata tuleks viivitamatu ohuteavituse sisuga tekst edastada sündmust
lahendavast asutusest otse igale viivitamatu ohuteate edastamise kohustusega ettevõttele – see
tähendaks, et iga sündmust lahendav asutus peaks ise võtma ühendust kõigi edastavate
ettevõtetega ning iga edastaja peaks saadud teavituse oma kanalisse ise edastama. Selline
lahendus oleks väga ajamahukas ega tagaks ohuteate viivitamatut edastamist.
Viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatavad kanalid peavad tagama ohule vastava ohuteate
edastamise kiiruse, mistõttu on edastajate puhul tegemist konkreetsete isikutega, keda
kohustatakse süsteemiga liituma. Uute ringhäälingulahenduste (nt dab+) kasutuselevõtul on
osaliselt juba loodud ja laiendamisel võimekus edastada ohuteade nn automaatselt
meediateenuse edastaja, multipleksimisteenuse osutaja vms vahendusel ilma
massiteabevahendi valdaja igakordse nõusolekuta ning sõltumata sellest, millist meediumit
lõpptarbija parajasti jälgib (s.t ei pea vaatama konkreetselt näiteks ETV kanalit ega kuulama
Vikerraadiot, sest edastamine toimub süsteemis sõltumata jälgitavast kanalist).
Edastaja kaasamise vajalikkust kinnitab Kantar Emori85 regulaarne teleauditooriumi
mõõdikuuring, mille järgi on telekanalite vaatamises 2024. aasta esimese kümne kuu keskmise
arvestuses suurima osakaaluga „muu vaatamine“ (39,4%), sellele järgneb 14,9%-ga ETV kanali
ja 14,5%-ga järelvaatamisele kulutatud aeg, Kanal 2 vaatamisele kulutati 11,0% ning TV3
vaatamisele 4,7% kogu vaatamisajast, teiste kanalite vaatamise osakaal on alla 3%.
Viivitamatu ohuteate edastamise vaatest on oluline eristada igapäevast eluolu, milles inimesed
ei kasuta kriisiinfo edastamiseks ette nähtud kanaleid ega kriisiaegseid
kommunikatsioonikanaleid. Seetõttu tuleb ootamatult tekkivates olukordades kasutada
ohuteate edastamiseks lahendusi, mida inimesed igapäevaselt kasutavad, aga mille puhul ei ole
eelduseks elutähtsa teenuse osutamine, sest ohuteade edastatakse nii varases sündmuse faasis,
et eeldatavalt saab enamikku teavituslahendusi veel kasutada ja ohuteate edastamise abil on
võimalik inimesi suunata edaspidi kasutama kriisikindlaid infokanaleid. Riiklikult on kokku
lepitud, et ametlikud kriisinfo kanalid on ETV, ETV+ ning Vikerraadio ja Raadio 4. Sellest
lähtudes on ka elutähtsa teenuse osutajatena määratud Levira ja ERR86, kuid eelnõus nähakse
edastajate ringi laiemana. Liitumiskohustus seotakse massiteabevahendi osutaja, elektroonilise
side ettevõtja ja riikliku mobiilirakenduse valdajate puhul lõppkasutajate hulgaga.
85 Kantar Emor. Teleauditooriumi ülevaade. 86 Alates 18.10.2024 jõustunud HOS-i muudatusega korraldab Kultuuriministeerium järgmiste elutähtsate teenuste
toimepidevust: 1) avalik-õigusliku meediateenuse toimimine; 2) avalik-õigusliku meediateenuse osutamiseks
vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise tagamine.
22.05.2025
228
Käesolevas sättes toodud kohustus on erinevalt eelnõu §-s 50 sätestatud teadetest piiratum (nt
ei ole viivitamatu ohuteade õigusakti avaldamine või muu selline, mis ei eelda adressaadilt
viivitamatut tegutsemist) ning vajab rakendamiseks eri osaliste tehnilisi ja protseduurilisi
arendusi ja kokkuleppeid. Süsteemi liidestamise kulud kannab riik, seega ei kaasne lõike 4
alusel süsteemiga liituma kohustatud isikutel sellega lisakulusid.
Reeglina ei ole viivitamatu ohuteate igakordse edastamise eest kohustatud isikule tasu ette
nähtud, kuna selle edastamisega edastajal otseseid kulusid ei teki. Erand on siinkohal käesoleva
paragrahvi lõikes 7 sätestatu ehk viivitamatu ohuteate edastamine elektroonilise side võrgus.
Lõikega 5 sätestatakse pädevad asutused ja isikud, kelle otsusel võib EE-ALARM-i kasutada
viivitamatu ohuteate edastamiseks. Need on valitsusasutus87 ja kriisiolukorra ajal ka
kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus või tema volitatud isik.
Otsustusõiguse määratlemisel on lähtutud ESS-i §1051-ga sarnasest pädevusest, mis põhineb
kohustuste jäävuse printsiibil. Valitsusasutuse õigus edastada viivitamatu ohuteade säilib ka
kriisiolukorra ajal.
Lõike 6 kohaselt vahendab Häirekeskus edastajale viivitamatu ohuteate EE-ALARM-i kaudu.
EE-ALARM-i rikke korral vahendab Häirekeskus edastajale viivitamatu ohuteate viivitamata
muul viisil, mis lepitakse kokku edastaja ja Häirekeskuse koostöökokkuleppes. Nimetatud lõike
kohaselt on üldjuhul Häirekeskuse roll olla viivitamatu ohuteate vahendaja EE-ALARM-i
kaudu. Häirekeskus ise viivitamatu ohuteate sisu ei muuda ega paranda, vaid edastab lõikes 5
nimetatud asutuste ja isikute antud info.
Häirekeskusele rolli andmist toetab päästeseaduse § 3 lõige 4, mille järgi on kriisiinfo teenus
erakorralise sündmuse tõttu Häirekeskuse osutatav avalikkuse teavitamise teenus. Viivitamatu
ohuteate vahendajana on Häirekeskus kohustatud tagama koostöölepete asjakohasuse, kriisiinfo
telefoni (edaspidi KRIT) ja ohuteavituse koostoime, ohuteavituste lõppkontrolli ja vahendamise
ning vajadusel ohuteavituse kasutamise ettepanekute tegemise. Ühtlasi koordineerib
Häirekeskus ohuteavituse edastamiseks tehtavaid arendus- ja koolitustegevusi koostöös
ohuteavitust rakendavate ja arendavate asutustega. Häirekeskuse rolli viivitamatu ohuteate
edastamisel ja selleks valmistumisel on täpsustatud lõike 11 alusel kehtestatud määruses.
Lõike 7 kohaselt kohaldatakse viivitamatu ohuteate edastamisele elektroonilise side võrgus
kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse
kasutajale ESS-is ohualapõhise kiire ohuteavituse kohta sätestatut. See tähendab, et lõikes 1
nimetatud eesmärgil viivitamatu ohuteate edastamine mobiiltelefoni saadetava SMS-i (Short
Message Service) teel on reguleeritud ESS-i vastavate sätetega ja nende edastamisel
juhindutakse ESS-is sätestatud korrast (vt ESS-i § 1051).88
Lõikega 8 sätestatakse pädevad asutused, kes võivad otsustada ja aktiveerida viivitamatu
ohuteate edastamise sireeniseadme kaudu. Sireeniseadme kaudu antav viivitamatu ohuteade on
oma sisult korraldus sireeni käivitamise piirkonnas otsekohe varjuda. Sireeniseadme
käivitamise õigus antakse konkreetsetele valitsusasutustele lähtuvalt nende ülesannetest.
87 Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 lõike 3 kohaselt on valitsusasutused ministeeriumid, kaitsevägi ja
Riigikantselei, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad
asutused.
88 RT I, 20.12.2022, 2.
22.05.2025
229
Valitsusasutuste nimekirja määramisel on arvestatud, et tegemist on valitsusasutustega, kelle
ülesanne on lahendada sündmus, mis tingib inimeste viivitamatu varjumise vajaduse.
Valitsusasutuste õigus sireeniseadme kaudu viivitamatut ohuteadet edastada säilib ka
kriisiolukorra ajal.
Täpsemad nõuded ja kord sireeniseadmete kasutamiseks ja selle kaudu viivitamatu ohuteate
edastamiseks (helisignaali andmiseks) reguleeritakse lõike 11 alusel kehtestatava määrusega.
Lõikega 9 määratletakse sireeniseade. Sireeniseade on EE-ALARM-i osa, mille eesmärk on
esitada heliga viivitamatu ohuteade. Sireeniseade koosneb seadmekogumist, millesse kuulub
alati valjuhääldi, mis esitab heli. Lisaks kuuluvad kogumisse valjuhääldi paigaldamiseks vajalik
füüsiline taristu, mille komponendid sõltuvad konkreetsest paigalduskohast (nt juba
olemasolevasse elektroonilise side võrgu masti valjuhääldi lisamine nõuab vaid
kinnitusvahendeid ja juhtseadmeid, kuid hoone katusele paigaldamisel võib osutuda vajalikuks
valjuhääldit kandva konstruktsiooni paigaldamine, mille eesmärk on valjuhääldit hoida ja
suunata). Peale valjuhääldi ja selle paigaldamiseks vajaliku füüsilise taristu kuuluvad
kogumisse heliga ohuteate esitamiseks vajalikud juhtseadmed, mille töö tagatakse
olemasolevate elektroonilise side võrkude (nt telefoni-, andmeside-, mobiiltelefoni- ja
ringhäälinguvõrk) abil, ning sellega seoses ei looda täiendavaid elektroonilisi võrke
elektroonilise side seaduse tähenduses, välja arvatud juhul, kui sireeniseadmega kaetava ala
asukohas sireeniseadme paigaldamiseks sobiv olemasolev ehitis puudub ja tuleb rajada uus
maapinnale toetuv kõrge mast. Sireeniseadmete toimepidevuse tagamiseks võidakse ehitise
olemasolevat elektrisüsteemi sireeniseadme teenindamiseks täiendada alternatiivsete
toiteallikate (nt aku, generaator) või täiendava võrguliitumisega.
Lõikega 10 seatakse sireeniseadme kasutuselevõtu korraldamise kohustus Päästeametile, muu
hulgas otsustab Päästeamet, mis kohtadesse täpsemalt vajalikud seadmed paigaldatakse. Eelnõu
kohaselt on Päästeamet AÕS-i § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise
kohustuse kehtestamiseks sundvalduse seadmise taotluse esitamiseks pädev asutus.
AÕS-i § 1581 lõike 1 kohaselt tekib avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu ja -rajatise
talumiskohustus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses (edaspidi KAHOS)
sätestatud korras sundvalduse seadmisega. KAHOS-i § 39 lõike 1 kohaselt otsustab
sundvalduse seadmise KOV ehitusloa kohustuse puudumise korral. Seega otsustab
sireeniseadme paigaldamise korral sundvalduse seadmise KOV, kuid oluline on üheselt
määratleda, kes on pädev vastavat taotlust esitama.
Seni on sireeniseadmed paigaldatud hoone omanikega sõlmitud kokkuleppe alusel. AÕS-i
§ 1581 lõike 3 kohaselt ei ole välistatud talumiskohustuse seadmine kokkuleppe teel. Seega ei
ole praegu kehtivate kokkulepete suhtes vaja eraldi sundvalduse seadmise menetlust läbi viia,
vaid nende osas saab talumiskohustuse seada ka AÕS-i § 1581 lõike 3 alusel.
Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et eelnõu kohaselt saab Päästeametist sireeniseadmete
süsteemi kasutuselevõtu eest vastutav asutus.
Eelnõuga muudetakse sireeniseadmete kasutuselevõtuga seoses asjaõigusseaduse § 1581 lõiget
11, sätestades, et avalikes huvides ehitatud tehnovõrk või -rajatis on ühtlasi sireeniseade.
Lõikega 11 antakse sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutavale ministrile volitus
kehtestada määrusega viivitamatu ohuteate edastamise, selleks valmistumise ja
22.05.2025
230
EE-ALARM-iga liitumisega seotud kulude hüvitamise tingimused ja korra, samuti
spetsiifiliselt sireeniseadmeid puudutavad nõuded, nagu sireeniseadmetega kaetavad alad,
millest Päästeamet peab oma otsustes konkreetsesse asukohta seadmete paigaldamisel
juhinduma. Ministri määrusega kehtestatakse nõuded helisignaalile, seadmete testimisele, side-
ja vooluühendusele jms tehnilised nõuded. Samuti kehtestatakse tingimused ja kord selleks,
kuidas sireeniseadmete kaudu helisignaal viivitamatuks reageerimiseks antakse (rakendusakti
kavand on lisatud seletuskirjale).
Põhiseaduspärasuse analüüs
Järgneva PS-i §-de 19, 26, 31 ja 45 analüüsi on koostanud TalTech Legal Lab.
Siseministeeriumi tellitud ja TalTech Legal Labi koostatud õigusanalüüs teemal „Õigusanalüüs
automaatse ohuteavituse kohta“ on tervikuna kättesaadav Siseministeeriumi veebilehel89.
Ohuteavitus
Viivitamatu ohuteate edastamine meediateenuste vahendusel ja helisignaalina sireeniseadme
kaudu riivab järgmiste isikute õigust vabale eneseteostusele ja eraelu puutumatusele (PS-i
§-d 19 ja 26):
1) hädaolukorra ohus või hädaolukorras viibivad inimesed;
2) inimesed, kes saavad automaatse ohuteavituse, kuid ei viibi hädaolukorra ohu või
hädaolukorra piirkonnas.
Vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse riive seisneb lühidalt järgmises. Nii ohustatud kui ka
mitteohustatud inimesed saavad televisiooni, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse, raadio ja
elektroonilise teabeekraani kaudu ohuteavituse, mida nad ei ole ise valinud, ning sireeniseadme
puhul kuulevad häirivat heli. Näiteks võib inimene plaanida vaadata mõnd saadet (kuulata autos
oma esitusloendit) või hoopis mitte televiisorit vaadata ja viibida vabas õhus vaikuses jalutades.
Kui riik edastab inimesele massiteabevahendi või sireeniseadme kaudu ohuteavituse, siis
otsustab riik inimese asemel, kuidas oma aega kasutada. Seega piiratakse inimese autonoomiat.
Ohustatud ja mitteohustatud inimeste vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse riive on
põhiseaduse alusel lubatav.
- Riivel on legitiimne eesmärk, milleks on hädaolukorra ohus või hädaolukorras viibivate
inimeste tervise ja elu kaitse.
- Riive on proportsionaalne:
✓ Viivitamatu ohuteate edastamine on sobilik, kuna see soodustab eesmärgi – ohustatud
inimeste tervise ja elu kaitse – saavutamist. Saades televisiooni, tellitava
audiovisuaalmeedia teenuse, raadio, elektroonilise teabeekraani või sireeniseadme
kaudu ohuteate, saavad ohustatud inimesed kiiremini ohule reageerida (näiteks varjuda,
lahkuda ohupiirkonnast jne).
✓ Viivitamatu ohuteate edastamine on vajalik, kuna puuduvad muud teavituskanalid,
mille kaudu saaks samaaegselt ja sama kiiresti teavitada sama paljusid ohustatud
inimesi. Viivitamatu ohuteate edastamine koormab ohustatud ja mitteohustatud inimesi
väga vähe. Süsteemi kasutatakse loodetavasti haruharva.
✓ Viivitamatu ohuteate edastamine on mõõdukas. Omavahel kaalutakse i) ohustatud ja
mitteohustatud inimeste vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse riivet ning
ii) viivitamatu ohuteate edastamise eesmärki, milleks on kaitsta ohustatud inimeste
89 TalTech Legal Lab 2024. Õigusanalüüs automaatse ohuteavituse kohta.
22.05.2025
231
tervist ja elu hädaolukorra ohu korral või hädaolukorras. See tähendab ohustatud
inimeste tervise ja elu kaitset olukorras, kus reaalne oht on märkimisväärselt suurem kui
vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse põhiõiguste riive, mis tekitatakse
meediateenuse tarbimise lühiajalise (üldjuhul ühe minuti pikkuse) häirega. Kuigi Eesti
põhiseaduses puudub konkreetne põhiõiguste hierarhia, on PS-i §-s 16 sätestatud õigus
elule õigusriigi üks väärtuslikumaid õigushüvesid, mis väärib ja vajab enim kaitset.
Meediateenuste osutaja vahendusel ilma igakordse nõusolekuta viivitamatu ohuteate
edastamine riivab ettevõtlusvabadust PS-i § 31 lause 1 ja väljendusvabadust § 45 lause 1
järgi.
Kõige vähem koormaks massiteabevahendi valdajaid vaieldamatult see, kui riik ei avaldaks
automaatset ohuteavitust nende kaasabil üldse. Teisisõnu, riik ei avaldaks televisioonis,
tellitava audiovisuaalmeedia teenuse tarbimise ajal, raadios ega elektroonilisel teabeekraanil
ohuteavituse teksti. Selline lahendus oleks aktsepteeritav üksnes juhul, kui sama palju inimesi
saaks ohust teavitada sama kiiresti ja efektiivselt muul viisil. Seega seisneb põhiküsimus selles,
kas televisiooni, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse, raadio ja elektroonilise teabeekraani
kõrval on muid kanaleid, mille kaudu saaks avaldada ohuteate sama kiiresti ja samaaegselt sama
paljudele inimestele. Olemasolev lühisõnumi teel ohuteavituse edastamine on küll eeldatavalt
kõige suurema inimeste katvusega, aga senistes uuringutes ja analüüsides on välja toodud, et
mobiiltelefon on sageli seadistatud hääletule või mittesegamise režiimile ning teatud ajal üldse
välja lülitatud (nt öösel, autoroolis jm). Samuti ei ole otstarbekas tagada kogu ohuteavitust
inimese vaates ühe seadme, mobiiltelefoni põhiselt. Ei ole olemas selliseid kanaleid, mis lisaks
mobiiltelefonile saaksid televisiooni, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse, raadio ja
elektroonilise teabeekraani täielikult asendada. Kindlasti ei ole Eestis samaväärseteks
kanaliteks riigi sotsiaalmeedia kanalid, nagu riigi Instagram, X ja Facebook, mida üldjuhul saab
samuti mobiiltelefonides kasutada. Pole teada, et nimetatud riigi sotsiaalmeedia kanaleid
tarbiks mistahes ajal aktiivselt vähemalt sama palju inimesi kui televisiooni, tellitavat
audiovisuaalmeedia teenust ja raadiot kokku. Viimasele tuleb lisada veel inimesed, kes näevad
avalikus ruumis teabeekraane. Samuti ei ole võimalik eeldada, et loodav sireenivõrgustik kataks
tulevikus kogu riigi territooriumi, ning juba tehnilistest aspektidest lähtuvalt saaks seda
kasutada vaid kuulderaadiuses olevate õues viibivate inimeste teavitamiseks.
Teiseks ei ole teada, et viivitamatu ohuteate edastamist saaks muuta massiteabevahendi
valdajale vähem koormavaks. Viivitamatu ohuteate edastamise otsustajate ring on selgelt
piiritletud kehtivas õiguses ja selle kinnitab protseduuriliselt Häirekeskus. Lisaks ei oleks
edastaval massiteabevahendi valdajal võimalik hinnata viivitamatu ohuteate kasutamise
vajalikkust, st kohustust teade viivitamata edastada.
Ettevõtlusvabaduse riive seisneb eelkõige selles, et riik sekkub ettevõtluse üksikasjadesse.
Massiteabevahendi valdaja on otsustanud edastada teatud sisuga saadet. Elektroonilise
teabeekraani omanik on otsustanud kuvada teatud sisuga pilti, videot ja/või teksti. Ettevõtjad
on otsustanud viia äritegevust ellu mingil konkreetsel viisil. Massiteabevahendi valdaja ja
elektroonilise teabeekraani omanik ei ole sealjuures otsustanud sellel ajahetkel avaldada
ohuteavitust. Kui riik edastab saate ajal, elektroonilisel teabeekraanil vm ohuteavituse teksti,
siis otsustab riik ettevõtja asemel ettevõtluse üksikasju. Televisiooniteenust või tellitavat
audiovisuaalmeedia teenust tarbiv inimene näeb saate ääres ohuteavituse teksti. Raadioteenust
tarbiva inimese raadio pannakse lühiajaliselt, nt üheks minutiks, vaikima. Raadio ekraanil
kuvatakse ohuteavituse tekst. Inimene näeb elektroonilisel teabeekraanil ohuteavituse teksti.
Inimene saab sellisest massiteabevahendist planeeritust erineva sisu. Kuna ohuteavitus
22.05.2025
232
kuvatakse üksnes elektroonikaseadme ääres või raadio ekraanil, siis visuaalselt ei saa pidada
ohuteavituse mõju märkimisväärseks. Elektroonilise teabeekraani puhul võib ohuteavitus katta
kogu teabeekraani ja sel juhul on visuaalne mõju suurem, kuid arvestades ohuteavituse sisu,
võib inimese tähelepanu saatelt või teabeekraanilt hajuda. Ohuteavitus võib osutuda võrreldes
samal ajal käiva saatega või teabeekraani sisuga domineerivaks. Ohuteavitus võib motiveerida
inimest saate vaatamist või kuulamist lõpetama.
Väljendusvabaduse riive seisneb lühidalt järgmises. Massiteabevahendi valdaja on otsustanud
edastada teatud sisuga saadet. Elektroonilise teabeekraani omanik on otsustanud kuvada teatud
pilti, videot ja/või teksti. Massiteabevahendi valdaja ja elektroonilise teabeekraani omanik ei
ole otsustanud avaldada ohuteavitust. Kui riik edastab nimetatud massiteabevahendites
ohuteavituse teksti, siis mõjutatakse saate ja elektroonilisel teabeekraanil avaldatavat sisu. Riik
riivab massiteabevahendi valdajate ja teabeekraani omanike vabadust otsustada, mida avaldada.
Ettevõtja ettevõtlus- ja väljendusvabaduse riive on põhiseaduse alusel lubatav.
- Riivel on legitiimne eesmärk, milleks on hädaolukorra ohus või hädaolukorras viibivate
inimeste tervise ja elu kaitse.
- Riive on proportsionaalne.
✓ Viivitamatu ohuteate edastamine on sobilik, kuna see soodustab eesmärgi – ohustatud
inimeste tervise ja elu kaitse – saavutamist. Saades televisiooni, tellitava
audiovisuaalmeedia teenuse, raadio või elektroonilise teabeekraani kaudu ohuteate,
saavad ohustatud inimesed kiiremini ohule reageerida (näiteks varjuda, lahkuda
ohupiirkonnast jne).
✓ Viivitamatu ohuteate edastamine on vajalik, kuna puuduvad muud teavituskanalid,
mille kaudu saaks samaaegselt ja sama kiiresti teavitada sama paljusid ohustatud
inimesi. Viivitamatu ohuteate edastamine koormab ettevõtjaid väga vähe. Riik hüvitab
süsteemi väljatöötamise kulud. Süsteemi kasutatakse loodetavasti haruharva.
Viivitamatu ohuteate edastamine on mõõdukas. Omavahel kaalutakse i) ettevõtja ettevõtlus- ja
väljendusvabaduse riivet ning ii) viivitamatu ohuteate edastamise eesmärki, milleks on kaitsta
ohustatud inimeste tervist ja elu hädaolukorra ohu korral või hädaolukorras. Ohustatud inimeste
tervise ja elu kaitse on olulisem kui ettevõtjate põhiõiguste riive. Kuigi Eesti põhiseaduses
puudub konkreetne põhiõiguste hierarhia, on PS-i §-s 16 sätestatud õigus elule õigusriigi üks
väärtuslikumaid õigushüvesid, mis väärib ja vajab enim kaitset.
Sireeniseadmete talumise kohustus
Sireeniseadme talumise kohustuse seadmine riivab PS-i §-st 32 tulenevat hooneomaniku
omandipõhiõigust. PS-i kommentaarides on selgitatud:
Riigikohus on oma lahendites rõhutanud, et PS-i § 32 lõike 2 teine lause näeb ette omandiõiguse
piiramiseks lihtsa seadusreservatsiooni. Seega võib omandiõigust piirata mis tahes eesmärgil,
mis ei ole PS-iga vastuolus (vt nt RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 37). Sisuliselt saavad
kitsendused olla üksnes sellised, mis ei sea kahtluse alla omandi kui instituudi säilimist.
Omandipõhiõiguse kitsendused ei tohi olla ebaproportsionaalsed ega piirata omanikke
ebamõistlikult. Omandipõhiõiguse kitsendused ei tohi vastuollu minna ka üldiste
võrdsuspõhimõtetega.90
90 Kask, Oliver, Sten Andreas Ehrlich, Ave Henberg 2020. Paragrahv 32. – Eesti Vabariigi põhiseadus.
Kommenteeritud väljaanne. 5., parandatud ja täiendatud väljaanne. Tallinn: Juura 2020, komm 24
22.05.2025
233
Riigikohus on talumiskohustuse vaidlust lahendades märkinud, et piirang isiku õigusele oma
omandit vabalt kasutada on PS-i §-ga 32 tagatud omandiõiguse riive (RKPJKo 17.04.2012, 3-
4-1-25-11, p 35).91
Omandipõhiõiguse riive on PS-ist tulenevalt lubatud sireeniseadme talumise kohustuse
seadmiseks.
- Riivel on legitiimne eesmärk, milleks on hädaolukorra ohus või hädaolukorras viibivate
inimeste tervise ja elu kaitse.
- Riive on proportsionaalne:
✓ Sireeniseadme talumise kohustuse seadmine on sobilik, kuna see soodustab eesmärgi –
ohustatud inimeste tervise ja elu kaitse – saavutamist. Saades sireeniseadme kaudu
ohuteate, saavad ohupiirkonnas olevad inimesed kiiremini ohule reageerida (näiteks
varjuda, lahkuda ohupiirkonnast jne). Talumiskohustuse seadmine võimaldab
sireeniseadmeid paigaldada kohtadesse, kus see tagab nende kõige efektiivsema
kasutuse ja võimalikult paljude inimeste teavitamise.
✓ Sireeniseadme talumise kohustuse seadmine on vajalik, kuna puuduvad muud viisid,
kuidas tagada sireeniseadmete sobivasse kohta paigaldamine. Praegu paigaldatakse
sireeniseadmeid ainult kokkuleppel hooneomanikega, kuid üksnes kokkuleppele
tuginemine ei võimalda paigaldada sireeniseadmeid kõigisse vajalikesse
piirkondadesse. Kokkulepet on võimalik ka igal ajal üles öelda ja seega ei taga see, et
sireeniseadmeid saab antud kohas püsivalt hoida.
✓ Sireeniseadme talumise kohustuse seadmine on mõõdukas. Talumise kohustuse
seadmise eesmärk on kaitsta ohustatud inimeste tervist ja elu hädaolukorra ohu korral
või hädaolukorras. Ohustatud inimeste tervise ja elu kaitse on märkimisväärselt
olulisem kui omandipuutumatuse põhiõiguste riive. Kuigi Eesti põhiseaduses puudub
konkreetne põhiõiguste hierarhia, on PS-i §-s 16 sätestatud õigus elule õigusriigi üks
väärtuslikumaid õigushüvesid, mis väärib ja vajab enim kaitset. Sireeniseadme
kasutamine on kõige kiirem viis ohupiirkonnas viibijate ohust teavitamiseks ning
võimalike vigastuste ja elukaotuse vältimiseks. Seadmeid kasutatakse loodetavasti
haruharva.
Ohuteavituse süsteemi terviktestimine
Ohuteavituse süsteemi terviktestimine riivab isikute õigust vabale eneseteostusele ja eraelu
puutumatusele (PS-i §-d 19 ja 26). Vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse riive seisneb
lühidalt selles, et kõik terviktestimise piirkonnas asuvad inimesed saavad televisiooni, tellitava
audiovisuaalmeedia teenuse, raadio, elektroonilise teabeekraani ja lühisõnumi kaudu
ohuteavituse, mida nad ei ole ise valinud, või kui nad viibivad välisõhus testitaval alal, kuulevad
sireeniseadme häirivat helisignaali. Näiteks võib inimene plaanida vaadata mõnd saadet,
kuulata autos oma esitusloendit või viibida vabas õhus vaikuses jalutades. Kui riik edastab
inimesele ohuteavituse süsteemi terviktestimisel massiteabevahendi, mobiiltelefoni teenuse või
sireeniseadme kaudu ohuteavituse, siis otsustab riik inimese asemel, kuidas oma aega kasutada.
Lisaks võib inimene saada häiritud olukorras, kus tegelikult oht tema elule ja tervisele puudub.
Sellega piiratakse inimese autonoomiat.
Ohuteavituse süsteemi terviktestimise piirkonnas viibivate inimeste vaba eneseteostuse ja
eraelu puutumatuse riive on põhiseaduse alusel lubatav.
91 Sealsamas, komm 15.
22.05.2025
234
- Riivel on legitiimne eesmärk: toimetada ohuteavitus testimise abil õigel ajal ja tulemuslikult
kohale, sealhulgas tagada, et inimesed saavad sõnumitest ja helisignaalidest õigesti aru.
Peamine eesmärk on kaitsta inimeste elu ja tervist.
- Riive on proportsionaalne:
✓ Ohuteavituse süsteemi terviktestimine on sobilik, kuna see soodustab eesmärgi
saavutamist. Terviktestimisega on võimalik kontrollida ohuteavituse süsteemi kui
terviku toimimist, et tagada viivitamatu ohuteate õigeaegne edastamine ja kohale
jõudmine ning samuti koolitada inimesi, et päris olukorras saadetud sõnumitest ja
helisignaalidest saadaks õigesti aru ning nendele osataks ka reageerida. Eri kanalite
kasutamine on oluline, et kasutada testimisel sündmusega sarnast olustikku ning seeläbi
kujundada inimestes kindlustunne ja teadlikkus ohuteate edastamise ja lisateabe
kanalitest (nt saadetakse sireeni käivitamisel alati mobiiltelefonidele lühisõnum, aga
sõnumi koostamine ja edastamine võtab helisignaali käivitamisega võrreldes rohkem
aega ning seetõttu ei saabu lühisõnum päris samal hetkel, kui kuuldakse heli).
Ainult ohuteavituse kohaletoimetamisest ei piisa selleks, et tagada inimeste elu ja tervis.
Oluline on ka see, et inimesed teaksid, kuidas ohuteavituse saamisel tegutseda. Inimeste
tegutsemine ohuteate saamisel sõltub otseselt nende teadlikkusest, milliseid kanaleid
ohuteate edastamisel kasutatakse, ohuteate mõistmisest, selle usutavusest ja
usaldusväärsusest, endaga seostamisest ning tegutsemisoskusest ja -võimalustest.
✓ Ohuteavituse süsteemi terviktestimine on vajalik, kuna soovitud eesmärgi täitmiseks
puuduvad muud sama efektiivsed meetodid. Ohuteavituse süsteem koosneb mitmest
komponendist, nt lühisõnum, sireeniseadmed, teated raadios ja televisioonis. Tegemist
on uue järk-järgult täieneva süsteemiga, mis aitab jõuda võimalikult kiiresti võimalikult
suure hulga inimesteni. Terviktestimine on vajalik ohuteavituse süsteemi reaalelulise
toimivuse hindamiseks ning vigade ja puuduste avastamiseks. See omakorda tagab, et
ohuteavitus toimiks ohuolukorras nii nagu vaja ja oleks rakendatav – s.t elanikkonnale
on antud selged juhised ohutuks tegutsemiseks paljude inimeste elu ja tervist vahetult
ohustava sündmuse puhul, sealhulgas varjumiseks või ulatuslikuks evakuatsiooniks.
Eestis ei ole ohuteavituse süsteemi iga-aastane reaaleluline kasutuskoormus (3-4
sündmust ja 1 õppus, mis on üldjuhul erinevatel ja väikestel aladel) süsteemi toimimises
veendumiseks piisav, mistõttu on ka elanike praktiline teadlikkus nende elementidest ja
käitumisoskustest vähene. Sireeniseadmete käivitamisega koos on vaja edastada ka
lühisõnum, kuna sireeniseadme heli ei anna ise teavet selle kohta, miks see käivitati.
Pärast taasiseseisvumist ei ole Eestis ohuolukorras riiklikke sireene kasutatud (v.a
ohtlikud ettevõtted) ning sireenisüsteem on alles valmimisel, mistõttu ei ole terviklikku
testimist seni toimunud. Arvestades meie julgeolekuolukorda, tuleb tagada, et
testimisega ei võimendataks hirme ega antaks võimalust levida desinformatsioonil.
Samuti on oluline, et testimistega ei devalveeritaks ohuteatele kiiret reageerimist (nt
sage ilma ohuolukorrata ohuteate funktsionaalsuse kasutamine võib tekitada olukorra,
kus inimene peab seda ka reaalse ohu korral testimiseks). Ohuteavituse süsteemi
komponentide osas tehakse regulaarseid tehnilisi testimisi lähtuvalt konkreetse
komponendi eripärast. Tehnilise testimisega saab kontrollida konkreetse komponendi
tehnilist korrasolekut, kuid ei saa testida eri kanalite samaaegsest kasutamisest tekkida
võivaid mõjusid (nt elanikule eri kanalite vahendusel saabuvate ohuteadete ajalisi
nihkeid, kanali märgatavust) ega harida elanikkonda.
22.05.2025
235
Eestis tehakse 2025. aasta esimeses kvartalis ohuteavituse lühisõnumi edastamise
süsteemi uuendus, mis võimaldab ohuteavituse edastamisel viia läbi lisasortimise,
edastades ohuteavituse lühisõnumi numbri kasutaja eelistatud keeles. Sellist lahendust
ei ole üheski teises riigis seni kasutatud. Eestis loodava lahenduse testimine keele-
eelistuse kontrollimise eesmärgil eeldab füüsiliselt lõppkasutajale lühisõnumi
edastamist, et veenduda sortimise korrektsuses ja anda lõppkasutajale võimalus määrata
eelistatud keel ilma reaalselt ohtliku olukorrata. Õiges keeles saadud ohuteavitus
võimaldab inimestel saadud juhistele paremini ja kiiremini reageerida.
✓ Ohuteavituse süsteemi terviktestimine on mõõdukas, kuna selle põhjus kaalub üles
põhiõiguse riive. Ohuteavituse süsteemi terviktestimist tehakse kõige rohkem kord
aastas, et mitte devalveerida ohuteate kasutamist. Testimisega kaasneb avalik
kommunikatsioon, mis aitab leevendada võimalikku häirivat mõju (nt võib
sireeniseadme heli tänaval viibivat inimest ehmatada, mida tuleb eelneva teavitustööga
maandada), ning testimiseks valitakse inimesi vähim segav aeg. Ilma terviktestimiseta
ei ole võimalik tagada, et kriitilises olukorras, kus paljude inimeste elu ja tervis on ohus,
jõuab ohuteavitus eri kanalite kaudu võimalikult paljude inimesteni ning ohuteavituse
saanud inimesed teavad, kuidas saadud teavitusele reageerida. Iga inimese seisukohast
on vajalik, et hoiatusteade sisaldab nii kognitiivseid kui ka emotsionaalseid aspekte,
millest enamik on teadvustamata ja liigitub järgmiselt: 1) hoiatuse vastuvõtmine
(kuulmine/nägemine vms), 2) teavituse mõistmine, 3) uskumine selle tõesusesse,
4) hoiatuse isikustamine, 5) hoiatuse kinnitamine ja 6) kaitsemeetmete kasutuselevõtt.92
Otseteavitus on kriitiliselt tähtis, sest maandab infomanipulatsioonide riske ning loob
elanikele realistliku viivitamatu ohuteavituse olukorra, et inimesed saaksid reaalselt
tekkinud olukorras kiiresti reageerida ning seeläbi vähendada ohtu elule ja tervisele.
Kuigi Eesti põhiseaduses puudub konkreetne põhiõiguste hierarhia, on PS-i §-s 16
sätestatud õigus elule õigusriigi üks väärtuslikumaid õigushüvesid, mis väärib ja vajab
enim kaitset.
§ 88. Varjumine
Paragrahviga 88 reguleeritakse varjumine.93
Varjumisele ei ole Eestis viimastel aastakümnetel suurt tähelepanu pööratud. 1993. aastal võttis
Vabariigi Valitsus vastu otsuse, et endisi varjendeid ei säilitata ja uusi varjendeid juurde ei
ehitata. Seetõttu alates 1993. aastast varjumise valdkonnaga ei tegeletud ja seda õiguslikult ei
reguleeritud. Krimmi okupeerimine ja sõjategevus Ida-Ukrainas tõstatasid Eestis küsimuse
elanikkonnakaitse võimelünkade, sh varjumise kohta. Seetõttu koostati 2018. aastal
Riigikantselei ja Siseministeeriumi koostöös elanikkonnakaitse kontseptsioon , milles toodi
välja varjumise olulisus ning selle eelduseks olev õigeaegne ohuteavitus ja elanikkonna
harimine. Elanikkonnakaitse kontseptsiooni täpsustamiseks moodustati 2018. aastal
Riigikantselei juurde varjumise ekspertrühm, kes töötas läbi varjumiskoha tüübid ning esitas
põhjaliku aruande ja ettepanekud Vabariigi Valitsusele otsustamiseks.
31. jaanuaril 2019 otsustas Vabariigi Valitsus esitatud materjali põhjal kabinetinõupidamisel:
92 Bean, H., Sutton, J., Liu, B. F., Madden, S., Wood M. M., Mileti, D. S. 2015. The Study of Mobile Public
Warning Messages: A Research Review and Agenda - Review of Communication, Volume 15, Issue 1. 93 Eelnõu § 88 selgitused on koostanud Siseministeerium hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu väljatöötamisel. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81ef7ad8-14e2-4d3d-9c4e-
83a841c1b8b4
22.05.2025
236
• „pidada vajalikuks arendada avalike varjumiskohtade võimet olemasoleva taristu baasil;
• toetada varjumise ekspertrühma ettepanekut, et varjumiskohtade võime eest vastutavaks
asutuseks on Päästeamet“.
Ühtlasi anti otsusega Siseministeeriumile ülesanne töötada välja õigusaktide eelnõud, millega
kehtestada Päästeametile õigused ja kohustused avalike varjumiskohtadega tegelemiseks.
Siseministeerium esitas 2019. aastal Rahandusministeeriumile varjumisvõime arendamiseks
vajaliku raha taotluse Vabariigi Valitsuse otsuses märgitud mahus, kuid seda raha ei eraldatud.
Siseministeerium analüüsis kehtivat õigust, et hinnata Päästeametile õiguste ja kohustuste
kehtestamist avalike varjumiskohtadega tegelemiseks, ning analüüsist nähtus, et takistusi
selleks ei ole ja kehtiv õigus võimaldab kokkuleppel ehitise omanikuga varjumist teatud määral
korraldada.
Siseministeerium töötas analüüsi põhjal välja HOS-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise
kavatsuse. Eelnõu ei koostatud, sest poolte kokkuleppel otsustati küsimus lahendada
väljatöötatavas tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses.
Pärast täiemahulise sõja algust Ukraina vastu esitas Siseministeerium Riigikantseleile ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kirjaliku ettepaneku ning palus läbi vaadata
Riigikantselei ettepanekud varjumise korralduse kohta ja kaaluda varjumiskoha rajamise nõuet
uusehitistele.
Venemaa agressioon Ukrainas näitab, et vastupidi meie ootusele ei järgi Venemaa sõjategevuse
ajal rahvusvahelist õigust ega kokkuleppeid, mistõttu peame Eestis hindama ümber senised
kriisideks valmistumise, sealhulgas varjumise korralduse ja elanikkonnakaitseks
varjumisvõimaluste loomise aluspõhimõtted. Praeguse seisuga ei ole reguleeritud ei varjumise
korraldust ega nõudeid varjendile või varjumiskohale (olemas on juhendmaterjal
varjumiskohtade rajamise kohta).
Muutunud julgeolekuolukorra tõttu ning võttes arvesse, et 1) kehtivas õiguses ei ole
reguleeritud varjumist ja 2) puudub piisav rahastus, otsustas Vabariigi Valitsus 2022. aastal
arutada teemat uuesti ning analüüsida, kas ja kuidas muuta 2019. aasta otsust.
Ülesande eest vastutas siseminister. Kaasvastutajad olid riigisekretär ning majandus- ja
kommunikatsiooniminister. Analüüsi ja ettepanekute koostamiseks moodustas
Siseministeerium töörühma, kuhu kuulusid Siseministeeriumi, Päästeameti, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikantselei esindajad. Ohuhinnangu,
riskipiirkondade ja pikaajalise prognoosi üle peeti nõu Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi
esindajatega. Ruumilise planeerimise üle peeti nõu Rahandusministeeriumi esindajatega.
Siseminister tutvustas töörühma ettepanekuid, sealhulgas varjumise reguleerimist seaduses,
Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2023. aasta kabinetinõupidamisel. Info võeti teadmiseks.
Siseminister tutvustas uuesti ettepanekuid varjumise õiguslikuks korraldamiseks 7. märtsil
2024 ja käesolev eelnõu on koostatud nende ettepanekute põhjal.
Koostöös kohaliku omavalitsuse üksustega (edaspidi KOV) on Päästeamet hakanud määrama
ja tähistama avalikke varjumiskohti ning jätkab seda ka edaspidi. 2024. aasta jaanuari seisuga
on tähistatud 210 avalikku varjumiskohta ligi 160 000 inimesele, sealhulgas Tallinnas, Tartus,
Pärnus, Narvas, Haapsalus, Rakveres ja Kuressaares, aga ka väiksemates KOV-ides. Avalike
22.05.2025
237
varjumis-kohtade nimekiri on kättesaadav Maa-ameti kaardirakenduses , mobiilirakenduses
„Ole valmis!“ ning Päästeameti ja KOV-ide kodulehel.
Kuna nõuded varjumiskohale puuduvad, on Päästeamet avaliku varjumiskoha valikul seni
lähtunud tuleohutus- ja ventilatsiooninõuetest ning tunnetuslikust hinnangust, et valitud
varjumiskoha konstruktsioon kaitseb inimest plahvatusega kaasneva lööklaine ja lendavate
esemete eest. Avalik varjumiskoht tähistatakse rahvusvahelise tsiviilkaitsetunnusmärgiga
kooskõlas 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli
rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artikliga 66.
Lõike 1 kohaselt korraldab varjumist Päästeamet. Varjumise korraldus hõlmab varjumiseks
valmistumist, sealhulgas avalikkuse teadlikkuse suurendamist ja teavitamist. Päästeameti
ülesanne on suurendada inimeste teadlikkust varjumisest järgmistel teemadel: kuhu ja kuidas
varjuda, kus asuvad avalikud varjumiskohad ja varjendid, millistele tingimustele peab vastama
nii avalik kui ka mitteavalik varjend ja varjumiskoht, kuidas eri hoonetes parandada
varjumiskindlust jne. Teavitamine hõlmab avalike varjendite ja varjumiskohtade nimekirja
pidamist, selle avaldamist ning uuendamist. Päästeamet korraldab Vabariigi Valitsuse otsuse
korral elanikkonna teavitamise, et varjendid ja varjumiskohad valmistataks kasutamiseks ette.
Päästeamet kontrollib avalike varjendite ja varjumiskohtade rajamist, korraldab nende
tähistamise, teavitab nende asukohast ning annab varjumise korraldamiseks vajalikke
suuniseid. Samuti lepib Päästeamet lõike 5 alusel kehtestatava ministri määruse kohaselt kokku
avaliku varjendi ja varjumiskoha korralduslikud küsimused, näiteks kasutusõigused, kontakt-
isikud ja -andmed, avamiskriteeriumid ning toimepidevuse tagamine. Samuti teeb Päästeamet
järelevalvet nii avalikule kui ka mitteavalikule varjendile esitatavate nõuete täitmise üle.
Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel kehtestatakse samuti eelnimetatud
ministri määruses.
Varjumise korraldamisel teeb Päästeamet koostööd KOV-ide, asjaomaste asutuste ja isikutega,
nagu Kaitsevägi, Kaitseliit, ülikoolid, esindusorganisatsioonid, avalikuks varjumiskohaks
sobivat ehitist omavad juriidilised isikud jne, kes aitavad oma pädevuse piires varjumist
korraldada. Koostööpartneritelt oodatakse varjumise korraldamisele kaasa aitamist just nende
pädevuse piires, kellelegi ei seata lisaülesandeid ega -kohustusi. Nii on näiteks KOV oma
territooriumil vastutav ruumilise planeerimise eest ning saab olla hea partner varjendite ja
varjumiskohtade märgistuse paigaldamisel (mõnes kohas on Päästeamet koostöös KOV-idega
juba hakanud määrama ja tähistama avalikke varjumiskohti ning loodetavasti jätkatakse seda
ka edaspidi).
Lõikega 2 määratletakse termin varjumine olukorrana, kus ohustatud alal viibiv isik paikneb
vahetu kõrgendatud ohu korral oma elu või tervise kaitseks ajutiselt ümber sobivasse ruumi või
ehitisse või püsib seal. Varjumise eesmärk on kaitsta inimest väliskeskkonna ohtude eest.
Vahetust ohust ja varjumisvajadusest teavitatakse inimesi viivitamatu ohuteate edastamise teel.
Inimesel on alati õigus varjuda ka ilma viivitamatut ohuteadet saamata, kui ta tunneb, et ta on
ohustatud.
→ Millal ja miks on varjumine vajalik?
Varjumine võib olla vajalik sõjalise ohu korral, aga ka muu ohu, näiteks äärmuslike
ilmastikuolude, suure põlengu, ioniseeriva kiirguse, keemiarünnaku või -õnnetuse ja
massirahutuste korral. Olenevalt ohust on käitumisjuhised erinevad, näiteks piisab äärmuslike
22.05.2025
238
ilmastikuolude korral siseruumi minekust või seal püsimisest ja akende-uste sulgemisest.
Varjumiseks sobiv ruum või ehitis sõltub samuti ohust, mis tingib varjumisvajaduse. Olenevalt
ohust võib varjumiseks sobida nii hoone siseruum kui ka rajatis, näiteks tunnel, viadukt ja
sillaalune. Samas ei käsitata viimaseid eelnõu mõistes varjumiskohtadena. Varjuma ei pea
ilmtingimata varjendisse või varjumiskohta, kõige kiirem ja eesmärgipärasem on leida kindel
koht selles hoones, kus ollakse – selleks võib olla ka igaühe kodu, kus tuleks võimalusel liikuda
akendeta ruumi.
Varjumisega tagatakse inimese elu või tervise kaitse ohuolukorras, kus on vaja isoleeruda
saastunud väliskeskkonnast või saada füüsilist kaitset lööklaine, kuumuse või lendavate
esemete eest või leevendust läbistava kiirguse kahjustava mõju eest. Varjumine on elutähtis
meede, mis päästab inimese elu olukorras, kus tal ei ole piisavalt varajase hoiatuse puudumise
tõttu võimalik ohupiirkonnast lahkuda või teda ei saa tema elu või tervist ohtu seadmata
evakueerida.
Samas võib varjumine ise pakkuda piisavalt kaitset, mistõttu lahkumine ei ole alati otstarbekas
ega vajalik. Siseruumi varjumine nii, et lülitatakse võimalusel välja tavaventilatsioon, suletakse
kõik avad ja püsitakse hoone akendeta seesmises ruumis, on peamine meede, mis kaitseb
inimese elu või tervist näiteks põlengusuitsust tekkiva keemilise või radioaktiivse saastumise,
aga ka plahvatuse mõju eest. Sellist kaitsetegevust peetakse tõhusaks ka olukorras, kus inimest
on vaja kaitsta kiirgus- või keemiaohu eest relvakonfliktiaegse rünnaku korral. Kui relva-
konflikti ajal ei ole inimest võimalikust ohupiirkonnast evakueeritud, on rünnaku korral
hädavajalik varjuda. Relvakonflikti korral on enim ohustatud inimesed, kes viibivad
tiheasustusalal väljaspool ehitisi.
Varjumine pakub kaitset vaid eeldusel, et viivitamatu ohuteate edastamisega on inimesi õigel
ajal hoiatatud. Viivitamatu ohuteate edastamine võimaldab varjuda enne ohtu sattumist.
Varjuda tuleb lähimasse sobivasse kohta. Kui sõjalise rünnaku korral puuduvad varjumiseks
piisava kaitsetasemega varjendid või varjumiskohad, tagavad ka muudesse ehitistesse
varjumine ja olulisemad tegutsemisoskused inimestele üldjuhul vajaliku esmakaitse
lõhkekehade vahetu ohu eest, kuid need ei pruugi kaitsta lisaohtude eest, nagu varing, tulekahju
ja avariid. Siseruumi varjumine on parim viis kaitsta end ohtliku väliskeskkonna eest. Ohu
korral tuleb püsida varjendis, varjumiskohas või siseruumis kuni ohu möödumiseni.
Lõikega 3 antakse Päästeametile ja PPA-le õigus kohaldada varjumise tagamiseks KorS-i
§-des 30, 32, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning
vahetut sundi KorS-is sätestatud alusel ja korras.
Tabel. Päästeametile ja PPA-le varjumise tagamiseks eelnõu kohaselt lubatud KorS-i riikliku
järelevalve erimeetmed
KorS-i erimeede Kohaldamise vajadus
§ 30. Küsitlemine ja
dokumentide nõudmine
Päästeametil või PPA-l võib olla vaja ohualal inimesi
peatada ja küsitleda, et veenduda, kas seal on inimesi, kes
ei ole ise võimelised varjumiskohta liikuma ja vajavad
selleks abi; samuti on võimalik, et kõik inimesed ei ole kas
ohuteavitust saanud või ei mõista näiteks sireeniseadmete
heli tähendust. Meede võib olla vajalik ka selleks, et saada
ohupiirkonnas viibivatelt inimestelt varjumiseks sobivate
ehitiste ja nende omanike kohta teavet, et leida kiiresti
22.05.2025
239
täiendavaid varjumiskohti ohupiirkonnas tänaval
liikuvatele inimestele.
§ 32. Isikusamasuse
tuvastamine
Päästeametil või PPA-l võib olla vaja tuvastada isiku-
samasust, et teha kindlaks, kas inimesed, kes vajasid
varjumiskohta liikumiseks abi, on seda saanud. Samuti
võib tekkida vajadus tuvastada nende isikusamasust, kes ei
ole ise võimelised oma isikuandmeid esitama.
§ 44. Viibimiskeeld
Viibimiskeeld võib olla vajalik näiteks selleks, et piirata
ohtlikuks muutunud varjendi või varjumiskoha kasutamist
ja hoida kõrvalised isikud mingite tegevuste juurest eemal.
§ 45. Sõiduki peatamine
Sõiduki peatamise vajadus võib tekkida näiteks juhul, kui
sõidukiga ohualal viibija ei ole saanud kätte viivitamatut
ohuteadet ning tema ohutuse tagamiseks tuleb teavitada
teda viivitamatust varjumisvajadusest ja võimalusel
suunata ta varjendisse või varjumiskohta.
§ 46. Isiku kinnipidamine
Varjendis või varjumiskohas viibimine võib inimestele
olla väga stressirohke. Näiteks võib tekkida olukordi, kus
inimese käitumine muutub seal ohtlikuks nii talle endale
kui ka teistele varjendis või varjumiskohas viibijatele.
Selleks, et kaitsta nii tema enda elu või tervist kui ka teiste
varjendis või varjumiskohas olevate inimeste elu või
tervist, võib olla vajalik isik ajutiselt kinni pidada.
§ 47. Turvakontroll
§ 48. Isiku läbivaatus
§ 49. Vallasasja läbivaatus
§ 52. Vallasasja
hoiulevõtmine
Varjendisse või varjumiskohta võib koguneda suur hulk
inimesi. Seetõttu võib seal suureneda ka eri
korrarikkumiste oht. Varjendis ja varjumiskohas on
turvalisuse tagamiseks vaja, et Päästeametil või PPA-l
oleks vajadusel õigus teha inimesele turvakontroll või
vaadata tema (v.a keha ja kehaõõnsused) või tema vallasasi
läbi, samuti võib tekkida vajadus võtta hoiule vallasasjad,
mis võivad olla teistele varjendis ja varjumiskohas
viibijatele ohtlikud, näiteks terariistad või kergesti süttivad
vedelikud.
§ 50. Valdusesse sisenemine
§ 51. Valduse läbivaatus
Suur osa praeguseks märgistatud avalikest
varjumiskohtadest ei ole ööpäev läbi avatud ega
ligipääsetavad. Päästeametil on avalike varjumiskohtade
omanikega sõlmitud koostöökokkulepped täpsustamaks,
kuidas ja millal avalik varjumiskoht avatakse. Valdusesse
sisenemise õigus on Päästeametile vajalik, kui avaliku
varjumiskoha omanik ei ole mõistliku aja jooksul
kättesaadav ja on oht, et avalik varjumiskoht jääb õigel
hetkel inimestele avamata. Avalikud varjumiskohad on
linnapildis tähistatud ja nende info on kättesaadav Maa-
ameti kaardirakendusest. Kui avalikud varjumiskohad
jäävad avamata, võivad inimesed saada viga või hukkuda.
Selline vajadus võib tekkida ka mitteavaliku varjumiskoha
puhul, kui hoone kasutajatele ei võimaldata juurdepääsu
hoones olevale mitteavalikule varjumiskohale. Avalike ja
mitteavalike varjendite tekkimisel kehtib sama ka nende
kohta.
22.05.2025
240
Valduse läbivaatamise õigus on Päästeametile vajalik
selleks, et kontrollida, kas avatud varjend või varjumiskoht
on ette valmistatud ning kasutamiseks ohutu.
Samuti võib vahetu ohu korral olla vajalik siseneda mõnda
hoonesse või ehitisse, et tagada õues liikuvatele inimestele
kiiresti ohutu koht varjumiseks. Selline vajadus võib
tekkida näiteks ootamatu õhurünnaku korral, kui inimestel
tuleb kiiresti leida koht, kuhu avatud tänavalt ära minna,
kuna avatud tänaval on kõige suurem oht saada vigastada
või hukkuda. Päästeametil on kehtiva seaduse kohaselt
õigus tuleohutuskontrolli tegemiseks siseneda valdusesse
ja see läbi vaadata. Seega on Päästeametil olemas teadmine
ja kogemus antud meetme rakendamiseks.
→ Viibimiskeelu kohaldamine
Eelnõu kohaselt võib KorS-i § 44 alusel kohaldada viibimiskeeldu üle 12 tunni Päästeameti
päästekeskuse juhi või PPA prefekti loal. See võib osutuda vajalikuks, kui varjumisvajadus
püsib ning inimeste elu ja tervise kaitseks on vaja keelata nende liikumine ohupiirkonnas.
KorS-i § 44 lõike 5 kohaselt võib viibimiskeeldu üle 12 tunni kohaldada üksnes prefekti või
muu korrakaitseorgani juhi loal. Õigus anda luba kohaldada üle 12-tunnist viibimiskeeldu
antakse ka Päästeameti päästekeskuse juhile, kuna ta on selle regiooni juht, kus viibimiskeeldu
kohaldatakse, ja ta juhib vahetult sündmuse lahendamist.
Varjumise korraldamisel võib viibimiskeelu kohaldamise rakendamise vajadus tekkida näiteks
kasutuskõlbmatute hoonete tähistamisel ja sõjaolukorras võib selliseid hooneid olla palju.
Näiteks kui mõnes piirkonnas on selgunud hooned, kus on küll tähistatud varjumiskohad, kuid
nendes viibimine on ohtlik, siis saab päästekeskuse tasandil keelata nendes viibimise.
Peadirektori tasandil otsustamine võtaks liigselt aega ega tagaks kiiret tegutsemist. Samas, kui
on vaja kehtestada viibimiskeeld selleks, et inimesi mingi tegevuse juurest eemal hoida, siis
seda saab teha ametnik ka suuliselt, kuid see peab lõppema vajaduse äralangemisega ja piirang
saab kesta alla 12 tunni.
Lõikega 4 nähakse ette piirang, et Päästeamet võib isiku läbivaatusel vaadata läbi üksnes tema
riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Võimaliku riive intensiivsuse tõttu rõhutatakse
õigusselguse huvides teises lauses, et isiku keha ja kehaõõnsusi läbi vaadata ei tohi. Piirang on
vajalik, sest isiku läbivaatusega riivatakse tema füüsilist ja kehalist puutumatust. Seetõttu on
vaja tagada, et riive, mis isiku läbivaatusega kaasneb, oleks minimaalne ja läbivaatus piirduks
eelkõige riietuse kui vähem riivava osaga. Varjumise tagamiseks ei ole isiku keha ja
kehaõõnsuste läbivaatamine põhjendatud. Tasub silmas pidada, et Päästeametile lubatud
läbivaatus ei saa olema varjumise tavapärane osa, kuid vajadusel peab Päästeametil olema
võimalus veenduda, et isikul ei oleks kaasas asju, mis kujutavad ohtu teistele varjunud
inimestele.
Lõikega 5 volitatakse sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama
määrusega Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel. Määrusega täpsustatakse
Päästeameti sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid.
22.05.2025
241
Lõikega 6 sätestatakse Kaitseväe edasilükkamatud meetmed varjumise tagamiseks. Eesti riigi
vastu suunatud ründe või selle vahetu ohu korral peab Kaitsevägi alustama riigi sõjalist kaitset
või selleks valmistumist sõltumata sellest, kas on riigikaitseline kriisiolukord või sõjaseisukord
välja kuulutatud või mitte. Sellises olukorras võib olla vajalik asuda muu hulgas tagama
varjumise tagamist ka selliselt, et Päästeamet ei ole otsustanud varjumise korraldamist või ei
saa Päästeamet ega Politsei- ja Piirivalveamet rakendada meetmeid varjumise tagamiseks.
Sellises olukorras on Kaitseväel pädevus kohaldada edasilükkamatuid meetmeid, kuni
Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet saavad varjumise tagamise ülesande täitmise üle
võtta (edasilükkamatu pädevus) ning ulatuses, mis on vajalik Kaitseväe põhiülesande
täitmiseks. Edasilükkamatute meetmetena saab Kaitsevägi kohaldada samu riikliku järelevalve
meetmeid ja vahetut sundi, mida seaduse järgi saavad kohaldada Päästeamet ning Politsei- ja
Piirivalveamet varjumise tagamisel (vt sama paragrahvi lõige 3).
Eesti riigi vastu suunatud ründe või selle vahetu ohu korral teavitab Kaitsevägi puudutatud
täidesaatva riigivõimu asutusi, sh Päästeametit ning Politsei- ja Piirivalveametit. Teavituse
alusel alustab Päästeamet varjumise tagamist vastavalt eelnevalt kokkulepitud plaanidele,
kaasates vastavalt vajadusele Politsei- ja Piirivalveameti ja teised puudutatud isikud ja asutused.
Eesti riigi vastu suunatud ründe või selle vahetu ohu korral ei pruugi Päästeamet või Politsei-
ja Piirivalveamet olla võimelised varjumist tagama (nt lahingutegevuse ala, õhuründe ala vms)
või vastavalt ründe iseloomule ümber korraldama (nt ei sobi kavandatud varjumiskohad
kavandatava ründe tõttu tegelikult varjumiseks). Sellises olukorras võib olla Kaitseväel olla
võimalus tagada varjumine, kasutades selleks edasilükkamatuid meetmeid. Erinevalt politseist
(vt KorSi § 6 lg-d 3 ja 4) ei ole Kaitseväel üldist volitust riikliku järelevalve erimeetmete ja
vahetu sunni kohaldamiseks, mistõttu tuleb need seaduses kindlaks määrata. Varjumise
tagamisel Kaitseväe rakendatavad edasilükkamatud meetmed võivad olla samad, mis
Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti rakendatavad riikliku järelevalve meetmeid ja
vahetu sund varjumise tagamisel. Edasilükkamatu pädevuse üldine regulatsioon tuleneb KorSi
§ 6 lg-st 3 ja 4 ning seda käesolevas paragrahvis ei korrata.
§ 89. Varjend
Paragrahviga 89 reguleeritakse varjendi rajamist.94
Lõike 1 kohaselt peab varjendi rajama hoone omanik hoonesse või selle vahetusse lähedusse.
Üldjuhul rajatakse varjend hoonesse, kuid kui see ei ole võimalik või otstarbekas, võib selle
rajada ka hoone vahetusse lähedusse näiteks eraldi hoonena. Varjendi rajamine hoone lähedusse
on siiski mõeldud erandina, et lisada nõudesse paindlikkust.
Siinkohal on oluline rõhutada, et kehtestatavat nõuet kohaldatakse vaid neile hoonetele, mis
püstitatakse peale 2026. aasta 1. juulit. Olemasolevates hoonetes tuleb varjumisplaanis hinnata
varjumisvõimalusi ja nende olemasolul kohandada varjumiskoht.
Lõike 2 kohaselt on varjend hoone või selle osa, mis on ehitatud varjumiseks ning mille
konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse ja sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme
ning õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest.
94 Eelnõu § 89 selgitused on koostanud Siseministeerium hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu väljatöötamisel. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81ef7ad8-14e2-4d3d-9c4e-
83a841c1b8b4
22.05.2025
242
Varjend peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud
määruses kindlaksmääratud ehitusnõuetele ja olema tähistatud.
Varjendi nõuetega tagatakse, et see pakub kaitset eri ohtude eest, sealhulgas:
1. kaitse plahvatuse eest – nõuded konstruktsioonile ja selle vastupidavusele (seinapaksus,
koormustaluvus, survekoormus, vibratsioonikoormus, vastupidavus hoone varingu korral),
nõuded uksele;
2. kaitse lööklaine eest – vastupidavus survelainele, õhutihedus, ventilatsiooniklapid;
3. kaitse õhusaaste eest – mürgiste ainete filtreerimine ventilatsioonist, ülerõhu hoidmine
varjendis, uksetihendid, tihendatud läbiviigud;
4. toimepidevus ja varulahendused – varuväljapääs, õhuvahetuse toimimine elektrikatkestuse
korral, joogivee varud, kuivkäimlad, avariivalgustus, esmaabivahendid.
Varjendi rajamise nõue ja nõuded varjendile kehtestatakse alates 2026. aasta 1. juulist võttes
arvesse käesolevas seaduses toodud jõustumistähtaegasid.
Tsiviilelanikkonna kaitseks vajalike varjendite haldamine on olulise humanitaarülesandena
toodud esile ka 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli
rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artiklis 61. Riikides, nagu Šveits, Soome
ja Rootsi, kus on totaalkaitse põhimõtetest lähtudes arendatud ulatuslikke varjendiprogramme,
on lähtutud ennekõike tuumarünnaku ohust ning rajatud selle eest kaitseks varjendid. Riikides,
nagu Ukraina, Gruusia ja Iisrael, mis on viimasel kümnendil olnud haaratud relvakonflikti, on
elanike kaitseks konventsionaalsete rünnakute eest antud soovitusi varjuda keldritesse ning
kasutatud olemasolevate ruumide käepärase kohandamise võimalusi või rajatud kiirkorras
ajutisi ühiskasutatavaid betoonelementidest varjumiskohti ja paigaldatud mobiilseid
varjendeid.
Varjendid jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks põhimõttel, et:
• avalikud on need varjendid, kuhu tagatakse igaühele ligipääs varjumiseks, ning
• mitteavalikud on eelkõige konkreetse hoone kasutajatele ettenähtud varjendid.
Selline jaotus loob seaduse tasandil selge arusaama ja ootused, et varjendid on rajatud nii
avalikus ruumis viibijatele kui ka eelkõige konkreetse hoone kasutajatele varjumisvajaduse
korral.
Mitteavalike varjendite rajamisel võetakse arvesse eelkõige konkreetse hoone eripärasid ja
selles tavapäraselt viibivate isikute arvu. Vt ka lõike 6 selgitust.
Lõike 3 kohaselt tuleb rajada avalik varjend, kui püstitatakse hoone:
• mida külastavad rahvahulgad ja
• mille suletud netopind on vähemalt 10 000 m2.
Avaliku varjendi suuruse määramisel on lähtutud Soomes pikka aega kehtinud nõuetest.
Siinkohal on oluline, et täidetud peavad olema mõlemad kriteeriumid. Avaliku varjendi
rajamise nõue kehtestatakse, arvestades, et eelkirjeldatud hoones või selle läheduses liigub
korraga palju inimesi, kes võivad vajada ohuolukorras kiiresti varjumiskohta. Sama paragrahvi
lõike 8 alusel täpsustatakse Vabariigi Valitsuse määruses, mis kasutusotstarbega hoonesse peab
avaliku varjendi rajama. Avaliku varjendi rajamise kulud kannab hoone omanik.
22.05.2025
243
Avalik varjend on mõeldud selleks, et kaitsta inimest plahvatuse ja sellega kaasneva lööklaine,
laialipaiskuva eseme ning saastunud välisõhu eest. See ei ole mõeldud pikemalt varjumiseks,
mistõttu ei ole avalikus varjendis ka varusid. Avaliku varjendi rajamise nõudega luuakse
võimalus varjuda kohtades, kus liiguvad rahvahulgad.
Terminit rahvahulgad kasutatakse EhS-i eeskujul. Kehtivas õiguses ei ole määratletud, mitu
inimest on rahvahulk. Eelkõige on eesmärk sätestada, et silmas peetakse hooneid, kus inimesed
kogunevad. Seetõttu ei ole oluline mitte kogunevate inimeste miinimumhulk, vaid asjaolu, et
hoone on mõeldud paljude inimeste kogunemiseks ja nad võivad vahetu ohu korral vajada
kohta, kuhu varjuda. Hoonete konkreetsed kasutusotstarbed täpsustatakse lõike 8 alusel
kehtestatavas määruses.
Lõike 4 kohaselt tuleb rajada mitteavalik varjend, kui püstitatakse:
• elamu, majutus- või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või
meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik hoone või erihoone, mille suletud
netopind on vähemalt 1200 m2;
• tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 m2.
Lõikes 4 on lähtutud majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. aasta määrusest nr 51 „Ehitise
kasutamise otstarvete loetelu“. Lähtutud on ehitise kasutamise üldotstarbest, mille kood lõppeb
kahe nulliga. Sama paragrahvi lõike 8 alusel täpsustatakse ministri määruses, mis
kasutusotstarbega hoonesse peab varjendi rajama. Seega ei kehti nõue kõigi sama üldise
kasutusotstarbega hoonete kohta.
Mitteavaliku varjendi rajamist korraldab hoone omanik, lähtudes eelnõust ja selle
rakendusaktidest. Mitteavaliku varjendi rajamise kulud kannab hoone omanik.
Varjendi rajamise nõuet ei kehtestata kõigi uute hoonete kohta. Varjendi rajamise nõude
sätestamisel on arvestatud, et see seatakse hoonele, kus viibib korraga suur hulk inimesi.
Varjendi regulatsiooni loomisel on arvestatud, et ohuolukorras on varjumiseks väga vähe aega,
mistõttu tuleb varjuda eelkõige lähimas sobivas hoones või ruumis. Enamikul inimestel on
seega kõige mõistlikum võimalusel varjuda oma kodus või töökohas. Näiteks on õhuhäire
korral kodus viibijal kõige otstarbekam varjudagi seal, kui see tagab piisava varjumiskindluse.
Päästeamet on avaldanud oma kodulehel varjumiskoha rajamise soovitused95. Hoolimata
sellest, et väiksemasse hoonesse ei pea varjendit rajama ega varjumiskohta kohandama, on seda
võimalik teha Päästeameti soovituste põhjal vabatahtlikult.
Lõike 5 kohaselt tuleb juhul, kui hoone vastab nii mitteavaliku kui ka avaliku varjendi rajamise
nõude kriteeriumidele, rajada avalik varjend. Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse
varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutusotstarbe järgi. Ka
kasutusotstarbe järgi mitteavaliku varjendi rajamise kohustusega hoonete seas on neid, mida
külastavad rahvahulgad, näiteks muuseum. Lõike eesmärk on luua õigusselgus, kas selliste
hoonete püstitamise korral tuleb rajada avalik või mitteavalik varjend. Sellistel juhtudel
lähtutakse hoone suletud netopinnast. Näiteks kui püstitatakse muuseumihoone, mille suletud
95 Päästeamet. Varjumine.
22.05.2025
244
netopind on üle 10 000 m2, tuleb rajada avalik varjend, aga kui püstitatakse muuseumihoone,
mille suletud netopind on alla 10 000 m2, tuleb rajada mitteavalik varjend.
Lõike 6 kohaselt tagatakse avalikule varjendile igaühele ligipääs varjumiseks, samas kui
mitteavalik varjend on ette nähtud eelkõige konkreetse hoone kasutajale. Sisuliselt tähendab
see seda, et olenemata inimese viibimise kohast tagatakse talle ohu korral võimalus varjuda.
Lisaks on siinkohal oluline tähele panna, et igaühe ligipääs avalikele varjenditele tähendab, et
igaühel peab olema vajadusel võimalik varjuda, sealhulgas neil, kes võivad vajada kõrvalist
abi – lapsevankriga inimesed, karkude või ratastooliga liikuvad inimesed, nägemislangusega
inimesed jt. Varjend peab seega olema arusaadavalt tähistatud ja avatud ning sinna peab olema
võimalik minna kõigil pärast Vabariigi Valitsuse vastavat otsust (vt lõige 7 selgitust) igal ajal.
Ilma selle otsuseta ei ole vaja varjendit kasutada varjendina ja see võib olla ka suletud või
kasutusel muuks otstarbeks. Varjendi igapäevane kasutamine muul eesmärgil on igati mõistlik
ja naaberriikide praktikas hästi toimiv lahendus. Varjend ehitatakse hoone osana ja seda ei pea
hoone igapäevakasutuses kinni hoidma; vastupidi, on igati praktiline, kui igapäevakasutuses on
varjend hoone loomulik osa. Hoone omanikul on muidugi võimalus hoida varjendit kinni ja
puutumatuna, aga kindlasti on asjakohasem leida sellele igapäevaselt mõni muu
kasutusotstarve – mängutuba, hoiu- või koosolekuruum, jõusaal jm. Silmas tuleb pidada aga
seda, et varjendi peab saama varjumiseks kohandada 72 tunni jooksul.
Lõike 7 kohaselt otsustab varjendi eesmärgipärase kasutuselevõtu Vabariigi Valitsus, andes
varjendi omanikule aega maksimaalselt 72 tundi kohandada varjend varjumiseks sobivaks.
Tegemist on sisuliselt eelhoiatusega, mis annab ühiskonnale selge sõnumi, et relvakonflikti või
muu sündmuse oht on lähipäevil tõenäoline ja seetõttu tuleb valmistuda varjumiseks. Tegemist
on suure mõjuga ühiskondliku sõnumiga ja seega on otsustustasand määratud Vabariigi
Valitsuse tasandile. Varjendeid on lubatud igapäevaselt kasutada muul eesmärgil, et tagada
hoonetes ruumi maksimaalselt efektiivne kasutamine. Selle sättega reguleeritakse Vabariigi
Valitsuse tasandil nn eelhoiatuse andmist, et oleks aega varjend varjumiseks kohandada. Kui
tekib reaalne vajadus kohe varjuda, siis teavitatakse sellest elanikke ohuteavituse teel.
Edasilükkamatul juhul otsustab varjendi varjumiseks kasutuselevõtu Päästeamet või
Kaitsevägi. Kui olukord on aegkriitiline, siis teeb vastava otsuse Päästeamet või Kaitsevägi.
Lõikega 8 volitatakse Vabariigi Valitsust kehtestama määrusega nõuded varjendile, selle
suurusele, mahutavusele, kontrollile ja hooldusele ning varjendikohustusega hoonete täpsema
loetelu, lähtudes hoone kasutamise otstarbest ning vajadusel tööstus- ja laohoone tavapärasest
kasutajate arvust.
§ 90. Varjumiskoht
Paragrahviga 90 reguleeritakse varjumiskoha kohandamist.96
Lõike 1 kohaselt on varjumiskoht ehitis või selle osa, mis on kohandatud varjumiseks ja mille
konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest.
Varjumiskoht ei ole eraldi varjumise eesmärgil rajatud ehitise osa, vaid on varjumiseks
sobivaks kohandatud. Varjumiskoht peab olema varjumiseks sobilik ja kasutamiseks ohutu.
96 Eelnõu § 90 selgitused on koostanud Siseministeerium hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu väljatöötamisel. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81ef7ad8-14e2-4d3d-9c4e-
83a841c1b8b4
22.05.2025
245
Peamine erinevus varjendiga on see, et varjumiskohale ei esitata nõudeid, vaid kehtestatakse
põhimõtted, millele peaks varjumiskoht vastama, ega seata ka automaatset kohustust
varjumiskoha kohandamiseks, vaid varjumiskoha kohandamise võimalusi hindab hoone
omanik varjumisplaanis ja tegutseb vastavalt. Varjendi ja varjumiskoha peamine erisus seisneb
selles, et varjumiskoha kaitsetase ei ole nii kõrge kui varjendil ja seal ei ole nõutavad
lisatingimused nt sundventilatsioon või veega tualettruum. Varjumiskoha kohandamise
baastingimused on: tugevad piirdekonstruktsioonid, värske õhu olemasolu, vähemalt kaks
väljapääsu (ei pea olema uksed), puhtad ja kuivad ruumid inimestele viibimiseks, varjumiskoha
vastutava isiku olemasolu.
Varjumiskoht kohandatakse võimalusel hoonesse, mis on rajatud enne varjendinõude
kehtestamist ja mis oma parameetritelt vastab varjendi rajamise kohustusega uuele hoonele, nt
juba olemasolev kortermaja või büroohoone. Seda, kas sellisesse hoonesse saab varjumiskoha
rajada ja milline ta siis lõpuks tuleb, kirjeldatakse varjumisplaanis.
Varjumiskoht kohandatakse võimalusel varjendi rajamise kohustusega hoonesse, mis on
püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2026. aasta
1. juulit.
Lõike 2 kohaselt tuleb tagada, et sarnaselt varjenditele pääseb igaüks avalikule varjumiskohale
ligi. Mitteavalik varjumiskoht on ette nähtud eelkõige konkreetse hoone kasutajale. Sisuliselt
tähendab see seda, et olenemata inimese viibimise kohast tagatakse talle ohu korral võimalus
varjuda.
Lõikega 3 sätestatakse, et varjumiskoha eesmärgipärane kasutuselevõtt toimub varjendiga
samadel põhimõtetel ehk selle otsustab Vabariigi Valitsus. Edasilükkamatul juhul otsustab
kasutusele võtmise Päästeamet või Kaitsevägi.
Lõikega 4 volitatakse Vabariigi Valitsust kehtestama määrusega varjumiskoha kohandamise
põhimõtted.
§ 91. Varjumisplaani koostamine
Paragrahviga 91 reguleeritakse varjumisplaani koostamist.97
Lõikega 1 sätestatakse varjumisplaani koostamise kohustus. Varjumisplaan tuleb koostada
varjendikohustusega hoonetele. Varjumisplaan tuleb koostada nii uutele hoonetele, kuhu tuleb
rajada varjend, kui ka sellisele hoonele, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või
ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2026. aasta 1. juulit ning mis vastavad käesoleva
seaduse paragrahvi 89 lõikele 3 või 4.
Oluline on varjumise korralduslikud küsimused läbi mõelda nii uutes hoonetes, kuhu rajatakse
varjendid, kui ka samadele kriteeriumidele vastavates olemasolevates hoonetes ning viimaste
puhul tuleks siis võimalusel kohandada varjumiskoht. Hoones varjumiskoha kohandamise
võimaluse puudumine ei välista varjumisplaani koostamist, sest teadmine, et varjumiskohta
97 Eelnõu § 91 selgitused on koostanud Siseministeerium hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu väljatöötamisel. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81ef7ad8-14e2-4d3d-9c4e-
83a841c1b8b4
22.05.2025
246
pole võimalik kohandada, tulebki varjumisplaani koostamisega. Ka see teave, et hoonesse ei
ole võimalik varjumiskohta kohandada, peab olema varjumisplaanis kajastatud.
Kui hoonesse rajatakse varjend, tuleb varjumisplaanis kajastada sellega seonduv: asukoht,
suurus, juurdepääs jm oluline teave.
Lõikega 2 antakse varjumisplaanile sisu. Varjumisplaanis hinnatakse esmalt hoones varjumise
võimalusi, kirjeldatakse varjumiseks valmistumist, varjumise läbiviimist ja varjumiskindluse
suurendamist.
Varjumisplaan tuleb koostada hoonespetsiifiliselt, st arvestades hoone eripära ja võimalusi.
Varjumisplaanis kirjeldatakse varjumise põhimõtteid, hoones olevat varjumiskohta ja selle
võimalikku ettevalmistamist: näiteks panipaikade tühjendamine, akende katmine liivakottidega
jm varjumiskindluse suurendamise meetmed. Kui varjend on hoones olemas, tuleb anda selle
kohta vajalik teave – asukoht, sinna liikumise ohutu marsruut hoones, selle suurus ja avamise
korraldus. Viimane on eriti oluline juhul, kui varjend on tavapäraselt kasutuses muuks
otstarbeks ja avatakse varjendina peale vastavat otsust. Samuti kirjeldatakse varjumisplaanis,
milliseid muid tegevusi on vaja hoones varjumise ajaks teha (gaasitrassi sulgemine vms).
Varjumisplaani koostamise tulemusel võib ka selguda, et antud hoones ei olegi võimalik
varjuda (eelkõige olemasolevate hoonete puhul). Sellisel juhul tuleb aga läbi mõelda, kuidas
selles hoones viibijad vajadusel varjuvad, näiteks kas läheduses on mõni avalik varjend või
varjumiskoht, kuhu saab ohu korral liikuda.
Lõikega 3 antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada nõuded varjumisplaanile ja selle
avalikustamisele ning varjumisplaani koostamise kord.
Põhiseaduspärasuse analüüs
Varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise kohustuse seadmine riivab PS-i §-st 31
tulenevat ettevõtlusvabadust ning PS-i §-st 32 tulenevat omandipõhiõigust.
PS-i § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundus-
ühingutesse ja -liitudesse. Seaduses võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra.
Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel
välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.
PS-i § 31 teises lauses on nähtud ette seadusreservatsiooni põhimõte, nagu on selgitatud PS-i
kommenteeritud väljaandes:
Riigikohtu selgituse kohaselt annab § 31 teine lause seadusandjale suure vabaduse reguleerida
ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse
piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest (RKHKo 11.04.2016, 3-3-1-75-15). See põhjus
peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema
kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane.98
[---]
Ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega
seotud tegevuse (vt RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00). Ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud
98 Kask, Oliver, Sten Andreas Ehrlich, Ave Henberg 2020. Paragrahv 31. – Eesti Vabariigi põhiseadus.
Kommenteeritud väljaanne. 5., parandatud ja täiendatud väljaanne. Tallinn: Juura 2020, komm 22.
22.05.2025
247
juba siis, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt – nt halvendatakse varem kehtinud
õigusraamistikku (vt RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02; RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13).99
PS-i § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
Omandipõhiõigus on samuti lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, mida võib seadusega
piirata.
Mõlema puhul peavad piirangud olema kooskõlas PS-i §-ga 11, mille kohaselt tohib õigusi ja
vabadusi piirata ainult kooskõlas PS-iga. Piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas
vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
Kuna PS-i §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadus ja §-s 32 sätestatud omandipõhiõigus on lihtsa
seadusreservatsiooniga põhiõigused, võib seadusandja neid põhjendatud juhul piirata. Riive on
põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks, et riive oleks põhjendatud, peab
riivav meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede juhul, kui sellel on
legitiimne eesmärk ning see on:
1) kohane ehk sobiv;
2) vajalik ja
3) proportsionaalne kitsamas tähenduses.
Varjendi rajamise nõue seatakse teatud hoonete ehitamisel, varjumiskoha kohandamise
kohustus seatakse peamiselt juba olemasolevatele hoonetele. Varjendi rajamise ja varjumiskoha
kohendamise nõude legitiimne eesmärk on tagada inimeste elu ja tervise kaitse.
✓ Meede on kohane ehk sobiv, kui see vähemalt soodustab legitiimse eesmärgi saavutamist.
See tähendab, et meede ei pea viima absoluutse kindlusega sihini ega olema kõige parem
või kohasem, vaid piisab, kui see aitab legitiimse eesmärgi saavutamisele kaasa. Varjendi
rajamise ja varjumiskoha kohandamise nõue aitab kahtlemata legitiimset eesmärki
saavutada, sest tänu sellele tekib juurde kohti, kuhu inimesed saavad vahetu ohu korral oma
elu ja tervise kaitseks varjuda.
✓ Meede on vajalik, sest muutunud julgeolekuolukorra tõttu on tekkinud vajadus varjendite
ja varjumiskohtade järele. Varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise nõue on vajalik,
sest see loob järk-järgult elanikele ohuolukorras varjumise võimaluse. Mõlemad nõuded
aitavad kaasa sellele, et inimesed tunneksid enda turvalisemalt. Mõlema nõude
kehtestamisel lähtutakse avalikust huvist ja inimeste kaitse vajadusest kõrgendatud vahetu
ohu korral. Varjendi eesmärk on tagada inimesele kaitse plahvatuse ning sellega kaasneva
lööklaine, laialipaiskuvate esemete ja saastunud välisõhu eest. Varjumiskoha eesmärk on
tagada inimestele esmakaitse vähemalt plahvatusega kaasnevate laialipaiskuvate esemete
eest. Sama eesmärgi täitmiseks puudub teine sobiv meede, mis riivaks põhiõigusi vähem.
✓ Meede on proportsionaalne kitsamas tähenduses ehk mõõdukas, kui selle põhjus kaalub
üles põhiõiguse riive. Varjendi rajamise nõue toob kaasa lisanõuded teatud hoone
püstitamisel. Kohustus ei mõjuta ehitussektorit tervikuna, kuid aitab kaitsta inimeste elu ja
tervist kohtades, kus on korraga koos palju inimesi. Varjumiskoha kohandamise nõue toob
kaasa lisanõuded teatavatele peamiselt juba olemasolevatele hoonetele. Varjumiskoha
kohandamise nõude puhul on arvestatud asjaolu, et see oleks rakendatav eriilmeliste
hoonete puhul ega tooks kaasa ülemääraseid kulusid omanikule ning et seda ei ole võimalik
99 Sealsamas, komm 23.
22.05.2025
248
kõigis hoonetes rakendada. Nõuetekohase varjendi ja varjumiskoha kohandamine toob
mõningaid rahalisi kulutusi, kuid varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise nõude
kehtestamise kõige efektiivsem viis on kaitsta ohustatud alal vahetu ohu korral viibivaid
inimesi, kes ei ole sealt lahkunud või saanud lahkuda. Meede on seega mõõdukas: päästetud
elud kaaluvad üles varjumiskoha rajamise nõude ja nõuded varjumiskohale.
Analüüsi põhjal saab seega öelda, et eelnõu on proportsionaalne, vajalik seatud eesmärgi
saavutamiseks ja kooskõlas PS-iga.
§ 92. Ulatuslik evakuatsioon
Lõikest 1 tulenevalt on ulatuslik evakuatsioon inimeste ajutine ümberpaigutamine ohustatud
alalt ohutusse asukohta. Ulatusliku evakuatsiooniga on tegemist siis, kui inimeste elu või tervist
ähvardava ohu korral evakueeritakse ohupiirkonnas või -alal viibivad inimesed. Ulatuslik
evakuatsioon ei hõlma tulekahju korral hoonest lahkumist. Ulatuslik evakuatsioon on oluline
elanikkonnakaitse meede, mida kasutatakse sellistes olukordades, kus kohapeale jäävatele
elanikele ei ole võimalik olemasolevate lahendustega piisavat kaitset tagada ja evakuatsiooni
läbiviimisega on võimalik märgatavalt vähendada ohtu inimeste elule ja tervisele.
Evakuatsiooniga suudetakse elanikele kõige parem kaitse tagada olukordades, millel on piisav
eelhoiatuse aeg, ning inimeste elu ja tervise kaitse eesmärgil läbiviidav evakuatsioon on
võimalik ka olukordades, mis ei ole veel inimeste elule ja tervise vahetult ohtlikud (näiteks
üleujutuse hoiatus, sõjalise ründe oht). Eelhoiatuseta sündmuste korral võib tekkida vajadus
käivitada evakuatsioon ka sündmuse ajal. Relvastatud konflikti korral võib elanike
evakuatsioon (ümberpaigutamine) olla vajalik ka selleks, et tagada Kaitseväele sõjalise kaitse
eesmärkide elluviimiseks vaba ala ja hoida seeläbi ära sellel alal viibivate tsiviilelanike ohtu
sattumine.
Lõike 2 alusel otsustab ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise Vabariigi Valitsus. Seda eelkõige
neil juhtudel, kui on piisav eelteavitusaeg ning otsuse tegemiseks on piisavalt aega. Juhtudel,
kui otsus ulatusliku evakuatsiooniga alustamiseks on aja poolest kriitiline, teeb otsuse
Päästeamet, nt ulatusliku tööstusõnnetuse korral. Päästeametil on jätkuvalt päästeseaduse alusel
õigus korralda nt tulekahju korral üksikute majade evakuatsiooni, see ei eelda Vabariigi
Valitsuse otsust, ulatusliku evakuatsiooniga on tegemist, kui ümberpaigutatavate inimeste arv
on umbes 10 000.
Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumist ja selle läbiviimist korraldab Päästeamet (lõige 3).
See tähendab, et Päästeamet määrab võimalikud evakuatsioonikohad, teeb
evakuatsioonikohtade määramisel ja nende valmidusse seadmisel koostööd KOVidega,
planeerib transpordi jne. Sarnaselt kehtiva HOSi § 16 lõikega 3 osaleb ulatusliku evakuatsiooni
läbiviimisel Politsei- ja Piirivalveamet.
Lõigetega 4 ja 5 alusel antakse Päästeametile ning Politsei- ja Piirivalveametile õigus
kohaldada ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks KorSis sätestatud riikliku järelevalve
erimeetmeid ja vahetut sundi KorSis sätestatud alusel ja korras. Võimalikud rakendatavad
meetmed mõlema ameti puhul on samad mis varjumise korral. Samuti nähakse ette piirang, et
Päästeamet võib isiku läbivaatusel vaadata läbi üksnes isiku riided ja riietes oleva või kehal
kantava asja. Võimaliku riive intensiivsuse tõttu rõhutatakse õigusselguse huvides teises lauses,
et isiku keha ja kehaõõnsusi läbi vaadata ei tohi. Piirang on vajalik, sest isiku läbivaatusega
riivatakse tema füüsilist ja kehalist puutumatust. Seetõttu on vaja tagada, et riive, mis isiku
22.05.2025
249
läbivaatusega kaasneb, oleks võimalikult minimaalne ja läbivaatus piirduks eelkõige riietuse
kui vähem riivava osaga.
Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise, selle läbiviimise, KOVi kaasamise korra ja nõuded
evakuatsioonikohtadele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (lõige 6).
Lõikega 7 sätestatakse Kaitseväe õigus kohaldada edasilükkamatuid meetmeid ulatusliku
evakuatsiooni tagamiseks. Eesti riigi vastu suunatud ründe või selle vahetu ohu korral peab
Kaitsevägi alustama riigi sõjalist kaitset või selleks valmistumist sõltumata sellest, kas on
riigikaitseline kriisiolukord või sõjaseisukord välja kuulutatud või mitte. Sellises olukorras võib
olla vajalik asuda muu hulgas viima läbi evakuatsiooni ka selliselt, et Vabariigi Valitsus ega
Päästeamet ei ole otsustanud ulatusliku evakuatsiooni läbiviimist või ei saa Päästeamet ega
Politsei- ja Piirivalveamet rakendada meetmeid ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks. Sellises
olukorras on Kaitseväel pädevus kohaldada edasilükkamatuid meetmeid, kuni Päästeamet ning
Politsei- ja Piirivalveamet saavad ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise ülesande täitmise üle
võtta (edasilükkamatu pädevus) ning ulatuses, mis on vajalik Kaitseväe põhiülesande
täitmiseks. Edasilükkamatute meetmetena saab Kaitsevägi kohaldada samu riikliku järelevalve
meetmeid ja vahetut sundi, mida seaduse järgi saavad kohaldada Päästeamet ning Politsei- ja
Piirivalveamet ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel (vt sama paragrahvi lõiget 4).
Eesti riigi vastu suunatud ründe või selle vahetu ohu korral teavitab Kaitsevägi puudutatud
täidesaatva riigivõimu asutusi, sh Päästeametit ning Politsei- ja Piirivalveametit. Teavituse
alusel otsustab Vabariigi Valitsus või Päästeamet ulatusliku evakuatsiooni läbiviimis või
alustab ulatusliku evakuatsiooni läbiiviimist vastavalt eelnevalt kokkulepitud plaanidele,
kaasates vastavalt vajadusele Politsei- ja Piirivalveameti ja teised puudutatud isikud ja asutused.
Eesti riigi vastu suunatud ründe või selle vahetu ohu korral ei pruugi Päästeamet või Politsei-
ja Piirivalveamet olla võimelised ulatuslikku evakuatsiooni läbi viima (nt lahingutegevuse ala,
õhuründe ala vms) või vastavalt ründe iseloomule ümber korraldama (nt ei sobi kavandatud
evakueerimise sihtkoht kavandatava ründe tõttu tegelikult inimsete evakueerimiseks). Sellises
olukorras võib olla Kaitseväel olla võimalus tagada vahetus ohus olevate inimeste
evakueerimine, kasutades selleks edasilükkamatuid meetmeid. Erinevalt politseist (vt KorSi §
6 lg-d 3 ja 4) ei ole Kaitseväel üldist volitust riikliku järelevalve erimeetmete ja vahetu sunni
kohaldamiseks, mistõttu tuleb need seaduses kindlaks määrata. Inimeste evakueerimisel
Kaitseväe rakendatavad edasilükkamatud meetmed võivad olla samad, mis Päästeameti ning
Politsei- ja Piirivalveameti rakendadatavad riikliku järelevalve meetmeid ja vahetu sund
ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel. Edasilükkamatu pädevuse üldine regulatsioon tuleneb
KorSi § 6 lg-st 3 ja 4 ning seda käesolevas paragrahvis ei korrata.
4. jagu
Riigi tegevusvaru
§ 93. Riigi tegevusvaru moodustamine, haldamine ja kasutamine
Lõikes 1 sätestatakse riigi tegevusvaru termin. Riigi tegevusvaru (edaspidi tegevusvaru) on
kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel, elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise
tagamiseks vajalikud tooted, mis on tegevusvaru haldaja omandis või mille omandamine või
kasutamine on tegevusvaru haldaja, milleks on praegusel juhul AS Eesti Varude Keskus
(edaspidi ka EVK), eelnevalt sõlmitud lepingutega tagatud. Tegevusaruna saab käsitada tooteid
22.05.2025
250
(nii pakendatud lõpptooted kui ka toorained), mis võivad olla tegevusvaru haldaja omandis, või
on tagatud selle kauba eelisväljaostu õigus (delegeeritud tegevusvaru).
Lõike 2 kohaselt on varustuskindluse tagamiseks vajalik ehitis ja tehniline taristu
kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise
tagamiseks vajalikud hooned, rajatised ja tehnilised seadmed (edaspidi tegevusvaru taristu),
mis on tegevusvaru haldaja omandis või mille kasutamine on tagatud tegevusvaru haldajaga
eelnevalt sõlmitud lepingutega.
Lõikes 3 sõnastatakse tegevusvaru haldaja praegused HOSi § 181 lõikes 1 sätestatud ülesanded
eelnõu mõistes kriisiülesannetena. EVK püsiv kriisiülesanne on riigi tegevusvaru
moodustamine, selle haldamine ja kasutusele võtmine.
Lõikes 4 loetletakse analoogselt HOSi § 181 lõikega 3 tegevusvaru moodustamise alused.
Tegevusvaru moodustamise aluseks on kas seadus (nt vedelkütusevaru seadus), Vabariigi
Valitsuse otsus või tegevusvaru haldaja otsus. Seejuures lähtutakse varude moodustamisel
eelnõu §-s 11 sätestatud üleriigilisest riskianalüüsist, Vabariigi Valitsuse kriisiplaanist jt
asjassepuutuvatest materjalidest. Samuti arvestatakse õppuste ja kriiside kogemuste ning
valdkondlike arutelude käigus tehtud ettepanekute ja eelarveliste võimalustega.
Lõikes 5 sätestatakse tegevusvaru rahastamise alused samamoodi nagu HOSi § 181 lõikes 4.
Tegevusvaru moodustamisel, kui on otsustatud see välja osta, kaasneb ühekordne suurem kulu.
Halduskulu on iga-aastane ja tegevusvaru kasutusele võtmise kulu oleneb kriiside iseloomust.
Tegevusvaru moodustamiseks, haldamiseks ja kasutusele võtmiseks riigieelarveliste vahendite
taotluse esitab tegevusvaru haldamise valdkonna eest vastutav minister.
Tegevusvaru võib omandada kas selle väljaostmise teel EVK omandisse või sõlmitakse leping,
mis tagab võimaluse tegevusvaru hiljem välja osta. Tegevusvaru moodustamise all mõeldakse
ka tegevusvaru moodustamist delegeeritud tegevusvaru põhimõttel. Kumba moodi tegevusvaru
omandatakse, otsustab EVK iga tegevusvaru puhul eraldi, olenevalt riskianalüüsist,
majanduslikust mõistlikkusest ja Vabariigi Valitsuse suunistest.
Tegevusvaru moodustamisel juhindutakse riigihangete seadusest. Pärast tegevusvaru
moodustamist, kas füüsilise või delegeeritud tegevusvaruna, toimub tegevusvaru haldamine
kuni selle kasutusele võtmiseni. Tegevusvaru haldamiskuludeks võivad olla kõik kulud, mis
kaasnevad tegevusvaru hoidmise, kindlustamise, kontrollimise, uuendamise, hooldamise jms-
ga. Lisaks kaasnevad tegevusvaru haldamisega ka EVK kui tegevusvaru haldaja tegevuskulud.
Üldjuhul on tegevusvaru delegeeritud lepingute alusel tegevusvaru hoidja omandis, kuid
olenevalt kriisi iseloomust võib valitsus otsustada tegevusvaru välja osta riigi omandusse ja
tegevusvaru jagamist kriisi kestel ise korraldada.
Lõike 6 kohaselt reguleerib vedelkütusevaru moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist
vedelkütusevaru seadus. Vedelkütusevaru on osa riigi tegevusvarust, mida reguleerib eriseadus.
Vedelkütusevaru moodustamise regulatsioon järgib nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ, millega
kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid (ELT L 265,
09.10.2009, lk 9–23), ning Rahvusvahelise Energiaagentuuri (International Energy Agency,
IEA) seatud nõudeid ning sellepärast on vedelkütuse valdkonna varu moodustamist mõistlik ka
edaspidi reguleerida eriseaduses. Vedelkütusevaru moodustamise tingimusi ja rahastuse
ülesehitust käesolev eelnõu ei muuda.
22.05.2025
251
Lõike 7 kohaselt reguleerib tegevusvarusse kuuluva toiduvaru moodustamist ja kasutusele
võtmist toiduseadus (vt § 257).
Lõike 8 kohaselt reguleerib tegevusvarusse kuuluva maagaasi riigi tegevusvaru (maagaasi
seaduse (edaspidi MGS) mõistes strateegiline gaasivaru) haldamist (MGSi §-d 267 ja 268)
maagaasiseadus.
Lõike 9 kohaselt tuleb ravimivaru käitlemisel lähtuda ravimiseadusest, sest see reguleerib
ravimite käitlemist.
Lõike 10 kohaselt reguleerib tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru
moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist tervishoiuteenuste korraldamise seadus, kuna
tegu on tervisevaldkonna eriregulatsiooniga.
§ 94. Tegevusaru hoidmine
Võrreldes HOSi §-ga 182 ei tehta käesoleva eelnõuga tegevusvaru hoidmise sätetes sisulisi
muudatusi. Lõikes 1 sätestatakse, et tegevusvaru hoitakse viisil, mis tagab selle säilimise,
juurdepääsetavuse ja kättesaadavuse selle hoiukohast. Seega tuleb tegevusvaru hoida sellises
kohas ja viisil, et alati oleks võimalik tagada kauba kättesaadavus ja seda ka näiteks elektri- või
sidekatkestuse korral. Tegevusvaru kasutusele võtmisel tuleb arvestada, et nii elutähtsate kui
ka transpordisektori teenuste tase ja kättesaadavus on keeruliste kriisiolukordade ajal piiratud.
Kriisi põhjustajaks võivad olla näiteks äärmuslikud ilmaolud, elutähtsa teenuse ulatuslik
katkestus, nakkushaiguse suur levik, halvenenud julgeolek või siseturvalisus. Tegevusvaru
hoiulepingu või delegeeritud lepingu sõlmimisel tuleb vastavad hoidmist, kvaliteedi tagamist
ja kättesaadavust mõjutavad tingimused kokku leppida.
Lõikes 2 sätestatakse kohustus, et tegevusvaru võib hoida Eestist väljaspool ainult juhul, kui
Vabariigi Valitsus on selliselt otsustanud. Varu teises riigis hoidmine on võimalik, kui
riikidevaheliste kõrgetasemeliste kokkulepetega on selgelt tagatud tegevusvaru kättesaadavus
tarneraskuste korral või eriolukordades. Vajadus hoida tegevusvaru teises riigis võib tekkida,
kui Eestis puuduvad hoidmiseks vajalikud kvaliteetsed laod või hoidmine on liialt kulukas ja
seda olenemata sellest, kelle omandis on tegevusvaru. Tegevusvaru hoidmisel Eestist
väljaspool on võimalik sõlmida riikidevahelised lepped selle kättesaamiseks ja
kasutuselevõtmiseks.
Lõikes 3 sätestatakse tegevusvaru moodustamise kaks põhilist viisi. Parema varustuskindluse
tagamiseks ostetakse teenuse pakkujalt kaupade suuremat riigisisest laoseisu, olles ise
tegevusvaru omanik, või tagades, et EVK-l on nende kaupade omandamiseks eelisostuõigus.
Otsuse tegevusvaru moodustamiseks kas väljaostetud tegevusvaruna või delegeeritud
tegevusvaruna teeb Eesti Varude Keskus, sealhulgas arvestades Vabariigi Valitsuse otsustes ja
valdkondlikes seadustes sätestatuga.
Lõikes 4 sätestatakse tegevusvaru hoiulepingu põhilised tingimused, mis tuleb teenust pakkuva
ettevõtjaga kirjalikult kokku leppida. Leping peab tagama, et igal ajal on võimalik kontrollida
tegevusvaru olemasolu ja kvaliteeti. Seega on oluline teada, mis aadressil ja millises laos
tegevusvaru on hoiustatud, millise tunnuse järgi on võimalik seda tuvastada ja millised on
tegevusvaru hoiustamise vajalikud tingimused, et tagada selle pikaajaline kvaliteet.
Tegevusvaru uuendamise täpsed tingimused tagavad ülevaate toodete kvaliteedist ja laoseisust.
22.05.2025
252
Hoiulepingus tuleb kirjeldada, kuidas tehniliselt toimub tegevusvaru väljastamine ja milline on
väljastamise suutlikkus ja seda piiravad tegurid. Tegevusvaru kontrollimise tingimused peavad
võimaldama igal ajal varule füüsilist ligipääsu ja ka laohaldussüsteemidega jälgida igapäevast
laoseisu. Tegevusvaru peab vastama kokkulepitud tingimustele igal ajal, et seda oleks võimalik
kasutusele võtta.
Lepingus tuleb kokku leppida ka õiguskaitsevahendid juhuks, kui tegevusvaru hoidja oma
kohustusi ei täida. Lepingulisi suhteid reguleerib võlaõigusseadus. Juhul kui varu hoidja tema
valduses olevat asja näiteks kasutab või muul viisil oma või kolmanda isiku kasuks pöörab, on
võimalik kohaldada karistusseadustiku §-i 201.
Lõikes 5 sätestatakse delegeeritud tegevusvaru moodustamise termin samamoodi, nagu see on
sätestatud kehtiva HOSi § 182 lõikes 5. Delegeeritud tegevusvaru lepingu alusel ostab EVK
teenuse pakkujalt kaupade suuremat Eesti-sisest laoseisu lisatingimusega, et EVK-l on nende
kaupade omandamiseks eelisostuõigus. Delegeeritud tegevusvaru moodustaja (ettevõtja, kelle
omandis on varu) kohustuste hulka kuulub muu hulgas tegevusvaru uuendamine ja kvaliteetsete
hoiutingimuste tagamine.
Lõikes 6 sätestatakse delegeeritud tegevusvaru lepingu põhilised tingimused, mis tuleb
lepingus kokku leppida lisaks hoiulepingu põhilistele tingimustele. Delegeeritud tegevusvaru
leping peab andma kindluse, et igal ajal oleks võimalik tegevusvaru kiiresti omandada ning
tegevusvaru vastaks nõuetele (nt ei tohi olla riknenud ega aegunud). Tegevusvaru maksumuse
kujunemine selle väljaostmisel peab olema lepingus kokku lepitud, et vältida delegeeritud
tegevusvaru hoidja võimalust suurenenud nõudluse olukorras hinnaga manipuleerida. Samuti
tuleb delegeeritud tegevusvaru lepingus kokku leppida õiguskaitsevahendid juhuks, kui
tegevusvaru hoidja oma kohustusi ei täida. Lepingulisi suhteid reguleerib võlaõigusseadus.
§ 95. Tegevusvaru kasutusele võtmine
Lõikes 1 sätestatakse sarnaselt HOSi § 183 lõikega 1, et tegevusvaru kasutusele võtmise
otsustab Vabariigi Valitsus, kuna Vabariigi Valitsusel on tekkinud olukorrast keskselt parim
ülevaade ja võib eeldada, et tegevusvaru kasutamise vajaduse ilmnemisel on olukorra
lahendamise juhtimine liikunud selleks ajaks ka Vabariigi Valitsuse tasandile, st ilmnenud on
suurem ja pikemaajalisem kaupade tarneraskus, elutähtsate teenuste katkestus, halvenenud
märkimisväärselt elanike julgeolek või siseturvalisus. Vastava otsuse eelnõu koostab
tegevusvaru valdkonna eest vastutav ministeerium.
Lõikes 2 sätestatakse, et olukorras, mis eeldab vahetut tegutsemist ohu korral, võib tegevusvaru
kasutusele võtmise otsustada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, teavitades sellest
viivitamata Vabariigi Valitsust. Sarnaselt on see sätestatud ka kehtiva HOSi § 183 lõikes 2.
VVSi § 63 lõike 1 kohaselt on riigi tegevusvaru haldamine Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Ministri otsust ei pea Vabariigi Valitsus eraldi
heaks kiitma, küll tuleb otsusest teavitada Vabariigi Valitsust viivitamata. Samuti kui tehniliselt
ja ajaliselt on võimalik, siis kooskõlastatakse otsuse eelnõu alati otsust puudutavate
ministeeriumidega ning valitsemisala asutustega (nt Kaitsevägi, Päästeamet, Terviseamet,
Põllumajandus- ja Toiduamet). Eesmärk on tagada suurem paindlikkus ja operatiivsus olukorra
lahendamisel, näiteks vedelkütusevaru kasutamiseks, kui halbade ilmaolude tõttu on katkenud
elektri- ja sidevarustus ja vajalik on kiiresti tagada kütuse kättesaadavus elutähtsa teenuse
osutajatele ja rikete likvideerijatele. Vabariigi Valitsusele või ministrile annab sisendi
22.05.2025
253
tegevusvaru kasutusele võtmiseks EVK juhtkond. Vabariigi Valitsusel on võimalik ministri
otsus kehtetuks tunnistada teenistusliku järelevalve korras või peatada see vastavalt VVSile.
Lõikes 3 sätestatakse võrreldes HOSi § 183 lõikega 2 täiendavalt ka tegevusvaru haldaja õigus
otsustada tegevusvaru kasutusele võtmine (eelkõige seadmete tegevusvaru), kui olukord eeldab
vahetut tegutsemist ohu korral ning tegemist on tehniliste seadmete tegevusvaruga. Sellisteks
tegevusvarudeks on nt generaatorid või meditsiiniseadmed. Tegevusvaru haldjal on kohustus
teavitada sellest viivitamata tegevusvaru haldamise eest vastutavat ministrit.
Lõikes 4 sätestatakse, et tegevusvaru kasutusele võtmise otsuses esitatakse, miks tegevusvaru
kasutusele võetakse, milline tegevusvaru ja mis ulatuses ning kuidas tegevusvaru kasutusele
võtmine korraldatakse. Tegevusvaru kasutuselevõtu tingimustes võib Vabariigi Valitsus seada
lisapiiranguid, kui ettevõtja võtab tegevusvaru kasutusele, keelates tegevusvaru müügi Eestist
väljapoole, nähes ette, mis tegevusteks tegevusvaru tohib kasutada jne.
Samuti tuleb fikseerida, kas ja kui kiiresti tuleb tegevusvaru taastada. Vedelkütusevaru
kasutusele võtmisel tuleb kasutuselevõtmise otsuse selgitamisel juhinduda vedelkütusevaru
seaduse (edaspidi VKVS) § 7 lõike 3 nõuetest.
Lõikes 5 sätestatakse sarnaselt HOSi § 183 lõikega 4 võimalus, et riigi tegevusvaru haldamise
eest vastutav minister võib kehtestada määruse, kus täpsemalt seatakse valdkonniti tingimused
tegevusvaru kasutusele võtmiseks. VVSi § 63 lõike 1 kohaselt on riigi tegevusvaru haldamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Üldjuhul tegevusvaru
kasutusele võtmisel tegevusvaru müüakse turutingimustel või tegevusvaru omanikuga eelnevalt
kokku lepitud tingimustel, kuid vajaduse korral võib Vabariigi Valitsus või minister
tegevusvaru kasutusele võtmise otsuses tegevusvaru müümise kohta ette näha hinnastamise
reeglid ja jagamise põhimõtted. Olenevalt aga valdkonnast võib olla vajalik juba määrusega
täpsemalt sätestada, kellele, mis hinnaga ja mis tingimustel on võimalik tegevusvaru omanikul
kaupa müüa või kasutusse anda. Määruse kehtestamise eesmärk on vähendada kaupade
massilist kokkuostmist ja hinnaga manipuleerimise riski olukorras, kus nõudlus ületab oluliselt
pakkumist. Samuti aitab see tagada tegevusvarude kasutusele võtmise läbipaistvuse ja seeläbi
on võimalik turuosalistel paremini kriisiks valmistuda.
Lõikega 6 sätestatakse, et tegevusvaru kasutusele võtmiseks väljaostmise kulud, mis tekivad
varu haldajale, rahastatakse Vabariigi Valitsuse reservist. Seejuures tegevusvaru taastamise
kulude rahastamine automaatselt Vabariigi Valitsuse reservist ei toimu, vaid otsustatakse
lähtuvalt olukorrast.
§ 96. Tegevusvaruga seotud riigihanked
Paragrahv näeb ette erandi riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna riigihangete kohaldamisest. Eelnõu kohaselt loetakse tegevusvaru
soetamise ja haldamise, tegevusvaru taristuga ja varustuskindlusega seotud riigihankeid riigi
olulise julgeolekuhuvi kaitsmisega seotud riigihangeteks riigihangete seaduse § 169 lõike 1
punktide 3 ja 4 tähenduses. Siinkohal tuleb täiendavalt ka selgitada, et RHSi § 169 lõike 1 punkt
2 kohaldub vaid asjadele ning punkt 3 kohaldub asjadele, teenustele ja ehitustöödele.
Tegevusvaru all mõeldakse ka eelnõu § 93 lõigetes 6−10 nimetatud tegevusvaru, millele
kohalduvad samuti RHSi erandid.
22.05.2025
254
Riigi strateegiliste tegevusvarude moodustamiseks ja hankimiseks edaspidi kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna riigihankemenetlust kohaldades on võimalik kaitsta strateegiliste
pakkujate, lepingupartnerite, tegevusvarude asukoha ja logistika detailset infot ning sõlmida
tegevusvarude moodustamiseks riigihankelepinguid vastavalt direktiivi 2009/81/EÜ
reguleerimisalale (vt direktiivi artiklit 2; vastavalt direktiivis esitatud määratlusele. Direktiivi
artikli 1 lõige 7: „Tundlikud seadmed“, „tundlikud ehitustööd“ ja „tundlikud teenused“ –
seadmed, ehitustööd ja teenused turvalisuse eesmärgil, mis hõlmavad, nõuavad ja/või
sisaldavad salastatud teavet). Direktiivist tulenevalt on riigi strateegilise varustuskindluse ja
riigi varudega seotud teabe salajas hoidmise kontekstis kohane lisada eelnõu §-i 96 viide RHSis
sätestatud kaitse- ja julgeolekuerandi kasutamise võimaldamisele riigi strateegiliste
tegevusvarudega ja varustuskindluse tagamisega seotud hangetel.
Avaliku teabe seaduse mõistes on riigi strateegiliste tegevusvarude moodustaja ja haldaja
kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe hädaolukorra
tagajärgede leevendamiseks vajaliku tegevusvaru suuruse ja vahendite koguse kohta ning selle
kasutusele võtmise ulatuse ja tingimuste kohta (AvTSi § 35 lõike 1 punkt 62). Ametkondlikuks
teabeks kuulutamine võimaldab vältida ebatervet huvi tegevusvaru ulatuse kohta ja vähendada
võimalikku vääriti mõistmist kriisiolukordades. Samal eesmärgil võib ametkondlikuks
kasutamiseks mõeldud teabeks kuulutada tegevusvaru hankimisega seotud teabe. Kehtiva
AvTSi § 35 lõike 2 punkti 5 kohaselt võib teabevaldaja tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks
riigikaitseülesannete täitmiseks ja hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks vajaliku
tegevusvaru moodustamise ning vahendite muretsemisega seotud teabe, kui selle avalikuks
tulek võib mõjutada varu moodustamist ja vahendite muretsemist.
HOSi § 181 lõike 2 kohaselt on tegevusvaru hädaolukorra lahendamiseks või selle ohu
tõrjumiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks
vajalikud tooted, mis on tegevusvaru haldaja omandis või mille omandamine või kasutamine
on tegevusvaru haldaja eelnevalt sõlmitud lepingutega tagatud. EVK on riigi äriühinguna
tegevusvaru haldaja vastavalt HOSi § 181 lõikele 1. AS Eesti Varude Keskus on teabevaldajana
kohustatud AvTSi mõistes tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kogu
teabe kriisi ja hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks vajaliku tegevusvaru suuruse ja
vahendite koguse kohta ning selle kasutusele võtmise ulatuse ja tingimuste kohta (AvTSi § 35
lõike 1 punkt 62).
Eelnõuga tunnistatakse muu hulgas kehtetuks AvTSi § 35 lõike 1 punktid 6–62 ja § 35 lõike 2
punkt 5, mis on kehtestatud RiKSi ja HOSi rakendamise eesmärgil töödeldava teabe
asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamiseks. Parema õigusselguse tagamiseks sätestatakse
samale teabele juurdepääsupiirangu sätestamise alused edaspidi käesoleva eelnõu §-s 127.
Teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe
riigi tegevusvaru suuruse ja vahendite koguse kohta ning selle kasutusele võtmise ulatuse ja
tingimuste kohta. Riigi tegevusvaru moodustamise eesmärk on riigi ja ühiskonna valmisolek
igasugusteks kriisiolukordadeks, sh sõjaolukorraks. Riigi tegevusvaru moodustatakse seega
lisaks riigikaitseülesannete täitmisele ka kriisiolukorra ennetamiseks ning selle tagajärgede
leevendamiseks. Lisaks on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teabeks riigi tegevusvaru moodustamise ning vahendite soetamise ja haldamisega
seotud teabe, kui selle avalikuks tulek võib mõjutada varu moodustamist või vahendite
soetamist või ohustada riigi varustuskindlust või julgeolekut.
Varude haldaja on loodud selleks, et tagada suure mõjuga kriisides Eesti elanike strateegilised
ellujäämiseks vajalikud tegevusvarud ja toimepidevuse mehhanismid, sh vastutada riigi
22.05.2025
255
tegevusvarude, varustuskindluse ja toimepidevuse eest vedelkütuse, maagaasi, toidukaupade,
teravilja, jaemüügiravimite ja tervishoiule (sh haiglad) ja sotsiaalhoolekandele ettenähtud
isikukaitsevahendite puhul. Avatud riigihangete korraldamine riigi strateegilise
varustuskindluse tagamisel ja varude hankimisel tähendaks seda, et riigi strateegiliste varudega
seotud teave, sh varu täpne nimistu, kogused, mahud, tarneahelad, rotatsioonikorraldus,
hoiukohad, pakkujad, taotlejad, lepingupartnerid ning varustuskindluse korraldus, on avalik
info ja kõikidele sellest huvitatud isikutele riigihangete registri kaudu igal ajal vabalt
kättesaadav. Riigi üldise toimepidevuse tagamisel ja julgeolekukaalutlustest lähtuvalt ei oleks
riigi strateegilised tegevusvarud, nende asukohad ja lepingupartnerid jms soovimatute
sekkumiste eest kaitstud.
Lähtutakse ka sellest, et Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 346 lõike 1 punkt a
sätestab üldise erandi ELi aluslepingute kohaldamisalast, mille kohaselt ükski liikmesriik ei ole
kohustatud andma informatsiooni, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide
vastaseks. Sellele üldisele erandile on viidatud nii direktiivi 2011/23/EL, 2014/24/EL kui ka
2014/25/EL art-s 1. Direktiiv 2009/81/EÜ viitab samas kontekstis samasisulisele, varasema
Euroopa Ühenduse (EÜ) asutamislepingu artiklile 296. Seega saab erandit mõista eelkõige
ELTLi artiklit 346 täpsustavana selles osas, et meetmed, mille abil liikmesriik saab vältida oma
julgeolekut kahjustava teabe avaldamist, on mh RHSis sätestatud kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna hanked riigi strateegiliste tegevusvarude ja varustuskindluse tagamise
hangete puhul.
Riigi strateegiliste tegevusvarude ja varustuskindlusega soetud hankeid saaks seega eelnõu
jõustumisel vajaduse korral kvalifitseerida kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangeteks, kus
oleks võimalik kasutada RHSi 6. peatüki sätteid, sh annaks see aluse kohaldada RHSi § 175
lõiget 6, mille kohaselt ei pea nendes riigihangetes pakkumuste avamisel pakkujate nimesid
avalikustama. Eelnõu jõustumisel antakse õigus ja võimalus rakendada riigi strateegiliste ja
julgeoleku ning toimepidevuse tagamiseks vajalike tegevusvarude puhul RHSi 6. peatüki
menetlust.
§ 97. Tegevusvaru andmed
Lõikes 1 sätestatakse, et EVK-l peab olema tegevusvaru kohta igal ajal ülevaade. Pideva
ülevaate olemasolu tegevusvarust ja valdkonna varustuskindlusest ning ettevõtete teenuste
toimepidevusest tagab efektiivsema varu moodustamise ülesehituse ja kiirema hädaolukorra
lahendamise.
Lõikes 2 sätestatakse, mis teavet tuleb EVK-l igal ajal tegevusvaru kohta omada. Täpne
ülevaade lihtsustab tegevusvaru kiiret kasutusele võtmist ja aitab kiiresti avastada rikkumisi,
kui on toimunud tegevusvaru omavoliline kasutamine või ei ole tagatud tegevusvaru kvaliteet.
§ 98. Tegevusvaru uuendamine ja vähendamine
Paragrahvis 98 sätestatakse, et tegevusvaru haldaja omandis oleva tegevusvaru müümisel, mis
on seotud varu uuendamise või vähendamisega, tuleb otsida turult parimat hinda. Oluline on
tagada, et riigiettevõtjana tegevusvaru uuendamisel või vähendamisel ei tehta alapakkumisi ega
kasutata turul domineerivat positsiooni. Tegevusvaru uuendamiseks loetakse olukorda, kui
tegevusvaru müümisel on otsustatud ka tegevusvaru uuesti moodustada. Tegevusvaru
vähendamisel väheneb tegevusvaru kogus ja ei ole otsustatud samal ajal vähendatud koguse
taastamine uuema kaubaga. Tegevusvaru vähendamise vajadus võib tuleneda muutunud
22.05.2025
256
ohuhinnangutest ja riskianalüüsidest. Tegevusvaru vähendamine võib toimuda ka samal ajal
tegevusvaru kasutusele võtmisega ja sellisel juhul võib olla põhjendatud tegevusvaru müümine
turuhinnast madalama hinnaga. Võrreldes HOSi §-ga 185 ei tehta eelnõuga sisulisi muudatusi.
7. peatükk
Kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise kohustused
1. jagu
Kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus
Töökohustuse regulatsioon hõlmab püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku juures töötavatele
isikutele rakendatavat kriisiülesande täitmiseks vajalikku töökohustust (edaspidi töökohustus).
Püsiv kriisiülesanne pannakse asutusele või juriidilisele isikule seadusega või seaduse alusel
ning isik määrab püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikud ameti- või töökohad, mis
fikseeritakse ametijuhendis või töölepingus. Püsiva kriisiülesandega ameti- ja töökohad
määratakse kriisideks valmistumise faasis ennetavalt ja vastavatel ameti- või töökohtadel
töötavaid isikuid koolitatakse kriisiülesandeid täitma. Kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud
kriisiolukorra ajal tekib püsiva kriisiülesande täitmiseks või selle toetamiseks vajadus täiendava
ressursi ja tööjõu järele, siis nähakse eelnõus ette võimalus lisaks töökohustuse rakendamisele
anda kriisülesandega ameti- või töökohal töötavale isikule ametijuhendi või töölepingu väliselt
täiendavaid, kuid kriisiülesande täitmiseks vältimatult vajalikke ülesandeid.
Näiteks antakse tervishoiuteenuse osutajale püsiv kriisülesanne osutada teatud
tervishoiuteenust. Massiliste kannatanutega olukorras aga tekib tervishoiutöötajate seas
tööjõupuudus ning patsiente ei ole enam võimalik teistesse haiglatesse ümber suunata, sellisel
juhul saadetakse tervishoiuteenuse osutaja juures töötavad tervishoiutöötajad oma töösuhte
väliselt teise tervishoiuteenuse osutaja juurde ja neile võidakse anda täiendav ülesanne näiteks
siduda haavatute haavu.
Püsiva kriisiülesande täitmiseks valmistatakse ette, selleks planeeritakse personal ja vahendid,
et eesmärgipäraselt ja säilenõtkelt kriisiülesannet täita või seda toetada. Seega määratakse ka
püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikud ameti- ja töökohad kriisideks valmistumisel, mitte
kriisi ajal. Isikud, kes on määratud kriisiülesandega ameti- või töökohale, saavad selleks
vajalikku koolitust ning on teadlikud töökohustuse rakendamisega kaasnevatest piirangutest.
Näiteks tavapärasest erinevast tööajakorraldusest.
Erinevalt RiKSist ei hõlma töökohustuse regulatsioon ühekordset töökohustust. Kriisiolukorra
lahendamiseks või lahendamise toetamiseks võib anda ka ad hoc ehk ühekordseid
kriisiülesandeid, mida ei ole olnud erinevalt püsivatest kriisiülesannetest võimalik ette
planeerida. Ühekordne kriisiülesanne täidetakse selle saanud juriidilise isiku või asutuse
olemasoleva personali ja vahenditega. Selleks ei rakendata ühekordset töökohustust, vaid see
täidetakse töötajatele töölepinguga või ametnikele ametijuhendiga antud ülesannete raames,
nende piiratuse korral aga täiendavate ühekordsete töö- või teenistusülesannete täitmise abil
(ühekordse kriisiülesande kohta vt § 33 ning täiendavate töö- või teenistusülesannete kohta vt
täpsemalt § 101). Eelneva näite varal – kui püsiva kriisiülesandega tervishoiuteenuse korraldaja
inimressurss töökohustuse täitmiseks on ammendumas, siis antakse kehtestatud kriisiolukorra
ajal vältimatult vajalik ühekordne kriisiülesanne tervishoiuteenuse osutajale (näiteks
ilukliinikule) võtta vastu pindmiste haavadega haavatuid ja õmmelda ning siduda haavad kinni
22.05.2025
257
või suunata ilukirurgid ja meditsiiniõed teise haiglasse meditsiinitöötajatele appi. Sel juhul on
tõenäoline, et tööandja peab andma oma töötajatele ühekordseid tööülesandeid.
§ 99. Püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus
Paragrahvi 99 kohaselt on püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus töö- või
teenistussuhtest tulenev kohustus, mis on vahetult seotud kriisiülesande või põhiseadusliku
institutsiooni ülesande täitmise tagamisega.
Isikule töökohustuse panemise kaudu tagatakse kriisiülesannetega isiku ja asutuse ning
põhiseadusliku institutsiooni tegevuse jätkumine kriisiolukorra ajal, sh toetatakse nende
ülesannete täitmist olukordades, mis vajavad kiiret reageerimist või suuremahulist
inimtööjõudu, et asutused ja isikud oleksid võimelised neile pandud ülesandeid täitma. Kuna
põhiseaduslikele institutsioonidele ei ole ette nähtud kriisiülesandeid, vaid on oluline, et nad
suudaks neile seadustega pandud ülesandeid igal ajal täita, siis näeb eelnõu ette võimaluse ka
neil tööl või teenistuses olevatele isikutele töökohustust määrata.
Töökohustuseks ei loeta tegevväelase poolt sõjaaja ametikoha ülesannete täitmist, ajateenistust,
reservteenistust ega asendusteenistust sarnaselt RiKSi § 44 lõikega 2, sest tegemist on
eriregulatsiooni alla käiva teenistuskohustusega. Samas võib töökohustus hõlmata tegevväelasi,
kes täidavad rahuaja ametikoha ülesandeid. Töökohustuseks ei loeta ka vabatahtlikku tegevust
(näiteks Kaitseliidu liikmesus).
§ 100. Kriisiülesandega ameti- ja töökoht
Eelnõu muudab võrreldes kehtiva õigusega termineid: kui RiKSis on kasutusel riigikaitselise
ameti- ja töökoha termin, siis eelnõuga võetakse kasutusele kriisiülesandega ameti- ja töökoha
termin, sest olukorrad, kus on vajalik, et töötajaskond oleks tööl ja panustaks suuremal määral
kriisi lahendamisse, ei piirdu ainult riigikaitseliste olukordadega. Asutustele ja tööandjatele on
termini muutmisest tulenevate muudatuste tegemise koormus erinev – osas asutustes saab
piirduda üksnes termini muudatusega (nt käskkirjad ümber vormistada), osas tuleb tervikuna
üle vaadata, kes mis rolli kriisi ajal täidab – samas on kriisiülesandega ameti- või töökohale
määramine asutuse valik ja võimalus, mitte kohustus, seega ei pea asutuses olema kõik isikud
määratud seaduse jõustumisel kriisiülesandega töö- või ametikohtadele, seda saab teha
jooksvalt igal ajal, ka pärast seaduse jõustumist.
Oluline on märkida, et kriisiülesandega ameti- või töökoht ei ole eraldiseisev ameti- või
töökoht, nagu on kaitseväeteenistuses rahuaja ja sõjaaja ametikoht, vaid tegemist on sama
ameti- ja töökohaga, millele isik on vastavalt tema nõusolekule nimetatud või millel
töötamiseks on sõlmitud tööleping. Kriisiolukorraks vajalikuks muudab töö- või ametikoha
teadmine, et see ameti- või töökoht on vältimatult vajalik kriisiolukorra ajal asutuse või
ettevõtte toimimiseks, et tagada riigikaitseülesande täitmine.
Lõige 1 sätestab püsiva kriisiülesandega asutusele ja isikule selge kohustuse mõelda läbi,
kuidas talle määratud kriisiülesannet täita, eelkõige personali vaatest. Asutus ja juriidiline isik
peavad tagama, et neil on olemas kriisiülesande täitmiseks vajalik personal, kes on välja
õpetatud, teab, mida kriisiolukorra ajal neilt oodatakse, neil on olemas vajalikud teadmised,
oskused ja hoiakud, et oma ülesandeid kriisiolukorra ajal täita. Ilma väljaõpetatud isikuteta ei
ole asutusel võimalik täita talle määratud kriisiülesandeid. Oluline on välja tuua, et
kriisiülesandega töökohti määratakse püsiva kriisiülesandega isiku juures. Näiteks elutähtsa
22.05.2025
258
teenuse osutaja, olles eelnõu tähenduses ühtlasi ka püsiva kriisiülesandega isik, ei saa ise
määrata oma lepingupartneri (nt alltöövõtja) juures elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise
eesmärgil kriisiülesandega töökohti. Teisisõnu saab selliseid kriisitöökohti määrata üksnes
selline elutähtsa teenuse osutaja lepingupartner, kellele on seaduses või seaduse alusel määratud
püsiva kriisiülesande täitmine (eelnõu § 10 lg 5). Kui püsiv kriisiülesanne on elutähtsa teenuse
osutaja lepingupartnerile määratud, võib elutähtsa teenuse osutaja lepingupartner, juhindudes
eelnõu §-st 100, määrata enda juures kriisiülesandega töökohti.
Lõikes 2 sätestatakse, et asutuse ja isiku püsiva kriisiülesande ning põhiseadusliku
institutsiooni ülesande täitmise tagamiseks võib kindlaks määrata kriisiülesandega töö- ja
ametikohad, millel oleval isikul on töökohustus. See loob seadusliku aluse nende töö- ja
ametikohtade kindlaksmääramiseks, millel omakorda on õiguslikud tagajärjed. Säte on
sõnastatud õiguse, mitte kohustusena, kuid arvestades püsivate kriisiülesannete olemust on
otstarbekas iga püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku ning põhiseadusliku institutsiooni
struktuuris need ametikohad kindlaks määrata. Ka praegu on RiKSi alusel võimalik määrata
ameti- ja töökohti riigikaitselisteks ameti- ja töökohtadeks. Praktikas aga ei ole paljud asutused
seda teinud, või kui ka on teinud, siis ei ole teenistujaid teavitatud, et nad on riigikaitselisel
ameti- või töökohal, ning millised on ootused neile kriisi ajal, st milliseid ülesandeid nad peavad
täitma.
Lõikes 3 tuuakse sarnaselt RiKSi § 46 lõikega 1 loetelu kriitilise tähtsusega ametikohtadest,
mida loetakse kriisiülesandega ametikohaks alati, ilma, et asutus või põhiseaduslik institutsioon
peaks neid eraldi kindlaks määrama. Loetellu on võrreldes kehtiva õigusega lisandunud riigi
peaprokurör, et tagada prokuratuuri tegevus kriisi ajal, ning kohtunikud (RiKSis on toodud välja
üksnes Riigikohtu esimees, riigikohtunik, ringkonna-, maa- ning halduskohtu esimehed, kuid
kohtute jätkusuutlikkuse tagamiseks ei ole see piisav). Lisatakse Finantsinspektsiooni juhatuse
liikmed. Finantsinspektsioon tagab näiteks eelnõu § 35 alusel tehtud otsuste rakendamise.
Lõike 4 järgi võib püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku, põhiseadusliku institutsiooni ning
Finantsinspektsiooni juures määrata lisaks lõikes 3 nimetatud ametikohtadele (täiendavaid)
kriisiülesandega ameti- ja töökohti või ning nimeliselt või erialaselt (st vastavalt omandatud
oskutele või teadmistele või ameti- või töökoha ülesannetele) nendel töötamise kohustusega
isikuid. Määramine peab olema läbimõeldud ja põhjendatud. Püsiva kriisiülesandega asutus ja
isik võib seda teha oma kriisiplaanis esitatud ulatuses niivõrd, kui see on sobiv ja vältimatult
vajalik selleks, et tagada kriisiülesande täitmiseks vajalik personal. Ka põhiseaduslik
institutsioon peab läbi mõtlema, et määratud isikud oleksid vältimatult vajalikud ülesannete
täitmiseks. Säte täiendab lõikes 2 esitatud põhimõtet ning loob aluse järgmises paragrahvis
esitatud volitusnormidele.
§ 101. Töökohustuse tekkimine, rakendamine ja täitmine
Paragrahvis 101 sätestatakse püsiva ja ühekordse kriisiülesande täitmiseks vajaliku
töökohustuse tekkimise ja isiku teavitamise kord ning töökohustuse täitmise üldine tingimus.
Lõike 1 kohaselt peaks püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus kaasnema üldjuhul
isikule, kui ta asub ameti- või töökohale. Samas võib see tekkida ka pärast töö- või ametikohale
asumist, kui asutusele või isikule määratakse kriisiülesanne või kui leitakse, et isik on oluline,
et tagada asutusele pandud kriisiülesande täitmist. Töökohustuse tekkimine on piiratud § 101
lõike 10 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustega. Seega võib Vabariigi Valitsus
määrusega muu hulgas ette näha, et teatud tüüpi (nt vanuse, soo, võimetega) isikuid ei või
22.05.2025
259
määrata teatud juhtudel kriisiülesandega ameti- või töökohale või neil ei teki oma töö- või
ametikohal töökohustust. See omakorda võib tähendada näiteks seda, et sõjaaja ametikohale
nimetatud töökohustuseta isikul on kohustus asuda mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja
sõjaseisukorra ajal täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid.
Lõike 2 järgi tuleb isikut töökohustuse tekkimisest teavitada kriisiülesande täitmiseks vajaliku
töökohustusega ameti- või töökohale asumisel või tema ameti- või töökoha kriisiülesandega
ameti- või töökohaks määramisel. See peab toimuma kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis, mis võimaldab hiljem tuvastada ja tõendada, et teavitamine on nõuetekohaselt
korraldatud. Seega tuleb isiku kriisiroll nimetada nt töölepingus või ametijuhendis töö- või
teenistusülesannete kirjeldusena. Kui isiku ameti- või töökoht muutub tööl olemise ajal
kriisiülesandega ameti- või töökohaks, tuleb vajaduse korral muuta isikuga sõlmitud
töölepingut või ametijuhendit. Kuna kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus on seotud
isiku tavapäraste ülesannetega ning eeldab olemasoleval ameti- või töökohal ülesannete täitmist
ka kriisiolukorra ajal, ei ole tegemist olulise teenistus- või tööülesannete muutusega. Isikul ei
teki seetõttu õigust nõuda töölepingu lõpetamist või teenistusest vabastamist. Ameti- või
töökoha kriisiülesandega ameti- või töökohaks määramine ei eelda isiku täiendavat nõusolekut.
Lõiked 3 ja 4 käsitlevad juhtumeid, kui sama isik on kriisiülesandega ameti- või töökohal ning
nimetatud ka sõjaaja ametikohale. Kui töökohustus tekib sõjaaja ametikohale nimetatud isikul,
kes on Kaitseväe hinnangul vältimatult vajalik lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni,
demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal tema sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisel, selgitab
Kaitseressursside Amet koostöös Kaitseväe ja püsiva kriisiülesandega asutuse või isiku või
põhiseadusliku institutsiooniga välja, kas ja millistel tingimustel on isikut võimalik sõjaaja
ametikohal või kriisiülesandega ameti- või töökohal, st sellelt puudumise korral asendada.
Kui selgub, et isikut ei ole võimalik sõjaaja ametikohalt puudumise korral asendada, võib
Kaitseressursside Amet kehtestada Kaitseväe ettepanekul tähtajalise piirangu isiku
töökohustuse rakendamisele ja täitmisele sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise ajal. Seda
piirangut võib Kaitseressursside Amet Kaitseväe ettepanekul pikendada ühe korra sama tähtaja
võrra, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 lähtudes (st selles kirjeldatud protsessis) selgub, et
piirangu kehtestamise alus ja asjaolud püsivad. See tähendab, et kui algselt seatud piirang
lõppeb ning isik töötab endiselt kriisiülesandega ameti- või töökohal ning on endiselt nimetatud
sõjaaja ametikohale, tuleb läbida algse piirangu seadmisele eelnenud toimingud uuesti. Seega
peab Kaitsevägi andma hinnangu, et isik on jätkuvalt vältimatult vajalik sõjaaja ametikoha
ülesannete täitmisel (st alus esineb), ning Kaitseressursside Amet koostöös Kaitseväega
kaasama uuesti püsiva kriisiülesandega asutuse või isiku või põhiseadusliku institutsiooni, et
selgitada ühiselt välja, kas ja millistel tingimustel on võimalik isikut tema sõjaaja ametikohal
või kriisiülesandega ameti- või töökohal asendada (st asjaolud esinevad). Kui asendamine
osutub võimatuks, pikendatakse piirangut. Nii algselt kui pikendamisel määratud piirangu
tähtaeg peab olema kaalutletud, põhjendatud ja proportsionaalne ning see ei saa kesta
ebamõistlikult pikalt, nt kaitseväekohustuse lõppemiseni. Lähtudes Kaitseväe väljaõppest ja
üksuste ettevalmistuskavast on võimalik vältimatult vajalik isik asendada keskmiselt 3–6 aasta
jooksul. Vabariigi Valitsusel on võimalik soovi korral määrata piirangu pikim lubatud tähtaeg
ka käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel antud määrusega kehtestatavate töökohustuse
rakendamise ja täitmise piiramise täpsemate tingimuste hulgas. Kui asutus või isik või
põhiseaduslik institutsioon ei ole nõus Kaitseväe ettepanekul ja lõike 10 alusel antud määrusega
kehtestatud tingimustest lähtuvalt seatud Kaitseressursside Ameti kehtestatud tähtajalise
piiranguga, siis saab asutus, isik või põhiseaduslik institutsioon selle piirangu vaidlustada.
22.05.2025
260
Lõikes 5 rõhutatakse, et lõikes 4 nimetatud Kaitseressursside Ameti otsust ei või teha käesoleva
seaduse § 100 lõikes 3 nimetatud ametikohal oleva isiku suhtes ning juba kehtestatud piirang
lõppeb sellele ametikohale asumisel. See tähendab, et viidatud sättes loetletud kriitilise
tähtsusega ametikohtadel olevate isikute töökohustuse rakendamist ja täitmist piirata ei saa.
Lõike 6 järgi tuleb ka lõikes 4 nimetatud Kaitseressursside Ameti otsusest teavitada isikut, kelle
suhtes otsus tehti, ning püsiva kriisiülesandega asutust või isikut või põhiseaduslikku
institutsiooni. See peab toimuma kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mis võimaldab
hiljem tuvastada ja tõendada, et teavitamine on nõuetekohaselt korraldatud.
Lõikes 7 sätestatakse, et töökohustuse rakendamise otsustab püsiva kriisiülesandega asutus või
isik või põhiseaduslik institutsioon, st selles otsustusõigust omav isik, kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis. Sõltuvalt kriisi olemusest ei pruugi kõigi kriisiülesandega ameti- või
töökohal olevate isikute töökohustuse üheaegne rakendamine olla vajalik ega otstarbekas.
Pikema kriisi korral on piisav puhkeaeg hädavajalik isikute töövõime säilitamiseks. Seetõttu on
sageli mõistlik koostada töögraafik. Töökohustuse rakendamisega kaasnevad isikule
kohustused ja piirangud, aga ka õigused. Seetõttu võib olla nii jooksvalt kriisiolukorra ajal kui
ka hiljem oluline tuvastada, millal, kelle otsusega ja kelle suhtes töökohustust rakendada
otsustati. See omakorda aitab tuvastada ka rikkumisi. Nii kriisiülesande kui ka töökohustuse
täitmata jätmine on karistatav.
Lõikes 6 käsitletakse töökohustuse rakendamist ja täitmist. Töökohustust võib rakendada ja
täita kriisiolukorra ning eelnõu § 136 punktis 1 nimetatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil
osalemiseks väljakuulutatud mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal. Töökohustuse täitmise
olemus on üldistatult töö tegemine viisil, ulatuses ja tingimustel, mis võivad erineda
tavapäraselt kokkulepitud ning seaduses ette nähtud tingimustest. See hõlmab muu hulgas
õigust töö- ja puhkeajale, palga ja töötasu maksmist, ametikohalt vabastamise või töölepingu
ülesütlemisest etteteatamise aega ning töökohustuse täitmata jätmise eest karistamist. Sätte
kohaselt täidetakse töökohustust kriisiolukorra ajal. Sellega rõhutatakse üle põhimõtet, et
töökohustust täidetakse püsiva kriisiülesande täitmiseks, mis omakorda on mõeldud
kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks. Seega ei saa enne kriisiolukorda
kriisiülesandega asutus või isik üldjuhul töökohustust rakendada ehk selle täitmist nõuda ega
isik seda vastavalt täita. Erandiks on kollektiivse enesekaitse operatsioonil osalemiseks
väljakuulutatud mobilisatsioon ja demobilisatsioon, mis ei tingi alati kriisiolukorda, kuid millel
osalemiseks võib töökohustuse täitmine olla siiski vajalik. See hõlmab valdavalt juhtumeid, kui
Eesti asub täitma oma liitlaskohustusi, mobiliseerides teatud hulga isikuid. Sel juhul ei ole
tõenäoliselt täidetud kõik kriisiolukorra tingimused, kuid riigi julgeoleku huvides ja
mobilisatsiooni toimimiseks peab osa mobilisatsiooni toetavatest ametnikest ja töötajatest
töötama tavapärasest suurema koormusega ning ilma tavapärast töökorraldust järgimata.
Samuti ei saa isiku suhtes enne kriisiolukorda või kollektiivse enesekaitse operatsioonil
osalemiseks väljakuulutatud mobilisatsiooni või demobilisatsiooni eelnevalt viidatud
eritingimusi rakendada. Töökohustust rakendav püsiva kriisiülesandega asutus ja isik või
põhiseaduslik institutsioon ning täitev füüsiline isik peavad arvestama nii lõike 10 alusel antud
määrusega kehtestatud rakendamise ja täitmise piiramise tingimusi (sh teatud välistusi, kui need
on sätestatud), lõikes 7 nimetatud otsust kui ka lõikes 4 nimetatud piirangut. Määruses võib
näha ette erandeid, mille puhul töökohustus ei prevaleeri muude ülesannete, näiteks sõjaaja
ametikoha ülesannete täitmise üle. See, kes ja millal kriisiolukorra ajal töökohustust täidavad,
on iga püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku ning põhiseadusliku institutsiooni sisemise
korralduse küsimus. Olenevalt kriisi olemusest ei pruugi olla vajalik kõigi kriisiülesandega
ameti- või töökohal olevate isikute üheaegne töökohustuse täitmine.
22.05.2025
261
Lõikes 9 käsitletakse vaidluste lahendamist. Lõigete 3 ja 4 rakendamisel tekkivad vaidlused
lahendatakse koostöös Riigikantseleiga asjakohaste asutuste, isikute ja institutsioonide või
ministrite vahel, lähtudes lõike 10 alusel antud määruses sätestatud korrast.
Lõikega 10 antakse kooskõlas lõikega 4 Vabariigi Valitsusele õigus kehtestada kriisiolukorra
lahendamise huvides määrusega kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise ja lõpetamise
ning nende üle arvestuse pidamise tingimused ja kord, töökohustuse rakendamise ja täitmise
piiramise täpsemad tingimused (sealhulgas sõjaaja ametikohale nimetatud isiku puhul) ning
sellega seotud vaidluste lahendamise kord. Volitusnormi sõnastusega antakse Vabariigi
Valitsusele laiad volitused otsustada mis tahes detaile nii kõnealuste ameti- ja töökohtade
määramise kui ka töökohustuse rakendamise ja täitmise, sealhulgas selle Kaitseväe huvides
piiramise puhul. See võimaldab vajaduse korral seada tähtajalisi, valdkondlikke jm piiranguid,
määrata täpsem töökohustuse rakendamise ja täitmise piiramise menetlus ning vajadusel lõikes
4 nimetatud piirangu pikim lubatud tähtaeg ja lubatud pikenduste arv. Sõnastus erineb senisest
RiKSi § 46 lõike 3 sõnastusest, mille järgi määrab Vabariigi Valitsus muu hulgas täiendavate
riigikaitseliste ameti- ja töökohtade moodustamise ulatuse. See väljendub olemasolevas
määruses ülemmäärana ehk maksimaalse lubatud protsendina töö- või teenistuskohtade
koguarvust. Muudetud volitusnorm annab võimaluse lahendusvariantide vahel valida.
Volitusnormis tuuakse sõnaselgelt esile, et töökohustuse täitmise piiramise tingimusi võib
kehtestada ka sõjaaja ametikohale nimetatud isikute puhul. See võimaldab Vabariigi Valitsusel
määrusega otsustada, millistel tingimustel ja mis ulatuses saavutatakse mõistlik ja riigi
julgeolekuhuve ja riigi ning ühiskonna toimimist parimal määral kaitsev tasakaal
kriisiülesandega ameti- ja töökohtade ning Kaitseväes olevate sõjaaja ametikohtade vahel, sest
riigi julgeoleku ja ühiskonna toimimise seisukohalt olulised tegevused vajavad osaliselt samu
inimesi. Seejuures tuleb arvestada, et sõltuvalt kriisiolukorra iseloomust võib Vabariigi Valitsus
nimetatud määrust ja sellega seatud tingimusi kiiresti muuta, näiteks lähtudes sellest, et teatud
ülesanded või töö- või ametikohad ei ole enam vajalikud kriisi lahendamiseks või lahendamise
toetamiseks ning neid ameti- ja töökohti täitvaid kaitseväekohustuslasi saab rakendada riigi
sõjalisse kaitsmisse.
Lõikes 11 esitatakse volitusnorm, mille järgi võib Vabariigi Valitsus (lisaks lõikes 5 sätestatule)
kehtestada nimeliselt või erialaselt kriisiülesandega ameti- ja töökohtade ning nendel töötamise
kohustusega isikute loetelu. VVSi § 26 lõike 1 järgi annab Vabariigi Valitsus seaduse alusel ja
täitmiseks määrusi ja korraldusi. Seega saab see ka kõnealusel juhul sõltuvalt õigusakti sisust
olla tegemist kas määruse või korraldusega. Selliste loetelude kehtestamine ei ole kohustuslik
ning tavaolukorras eeldatavasti ka vajalik. Samas teatud kriisiolukorra lahendamiseks võib olla
vältimatult vajalik kehtestada detailsem loetelu ning määrata määruses ka konkreetse
ametinimetuse või funktsiooniga või teatud üldtunnusega (nt eriala, valdkonna või
struktuuriüksuse täpsusega) ametikohti ning nimeliselt nendel töötamise kohustusega isikud,
kellel on teatud hädavajalikud oskused või teadmised. Sellega kindlustatakse, et isik töötab
kriisiolukorra lahendamise eesmärgi huvides edasi kindlal ameti- või töökohal. Lõike 9 alusel
vajaduse korral määrusega kehtestatavad loetelud võib ühendada lõike 8 alusel antava
määrusega või vormistada eraldi määrusena.
§ 102. Töökohustusest vabastamine
Paragrahv 103 sätestab, kes on kriisiülesande täitmiseks vajalikust töökohustusest vabastatud.
Võrreldes RiKSi §-ga 47, mis näeb ette riigikaitselisest töökohustusest vabastamise alused,
kõnesolevas sättes muudatusi tehtud ei ole. Eelnõuga ei välistata osalise töövõimega isikute
22.05.2025
262
töökohustuste täitmist, kuivõrd nende terviseseisund ning sellest tulenevad tegutsemise ja
osalemise piirangud ei pruugi välistada töökohustuse täitmist. Isiku ameti- või töökoha
kriisiülesandega ameti- või töökohaks määramisel või isiku sellele kohale asudes tuleb nii
tööandjal kui ka isikul endal hinnata, kas isik on võimeline töö- või ametikohast tulenevaid
kohustusi täitma.
§ 103. Töökohustuse lõppemine
Paragrahv 103 sätestab kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse lõppemine alused ning
nimetatud töö- ja ametikohalt vabastamise eriregulatsiooni.
Kõnesolevas sättes võrreldes RiKSi §-ga 51, mis reguleerib riigikaitselise töökohustuse
lõppemist, muudatusi tehtud ei ole.
Lõike 1 järgi lõpeb töölepingu lõppemisel või ametikohalt vabastamise korral ka kriisiülesande
täitmiseks vajalik töökohustus. Kuna töökohustus ei ole seotud isiku, vaid ameti- või
töökohaga, siis teisele ameti- või töökohale asumisega ei jätku töökohustus automaatselt.
Näiteks kui isik vahetab asutuse sees ametikohta, siis eelmisel ametikohal olnud töökohustus
lõpeb ja isikul ei pruugi enam oma uue ametikoha tõttu olla töökohustust. Töökohustuse saab
isik, kes asub vabanenud ametikohale. Töökohustus lõpeb ka siis, kui ameti- või töökoht, millel
isik töötab, ei ole enam kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega ameti- või töökoht.
Ühekordse kriisiülesandega isiku juures töötava isiku töökohustus lõpeb ühekordse
kriisiülesande täitmisel või ühekordse kriisiülesande saanud füüsilisest isikust ettevõtja või
juriidilise isiku, sealhulgas KOVi otsusel.
Lõikes 2 sätestatakse kriisirolli täitva isiku teenistussuhte lõpetamise erisused võrreldes
töölepingu seaduses (edaspidi TLS) ja avaliku teenistuse seaduses (edaspidi ATS) sätestatuga.
Kriisiolukorra ajal on isik, kes on seotud kriisiolukorra lahendamisega, kohustatud töö- või
teenistussuhte lõpetamise avalduse esitama tavapärase 30 päeva asemel 60 kalendripäeva ette.
Sätte eesmärk on tagada asutuse või ettevõtte töö sujuvam jätkumine ning lühendada
ajavahemikku, kui oluline töö- või ametikoht on täitmata.
Lõige 3 ei välista vabastamist lühema aja jooksul, kui tööandja ja töövõtja lühemas tähtajas
kokku lepivad. Kui kokkulepet ei saavutata, on õigus nõuda lühema tähtaja jooksul ametikohalt
vabastamist või töölepingu lõpetamist tööandjapoolse olulise rikkumise tõttu, täpsemad alused
on toodud TLSi §-s 91:
1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha
kaastöötajatel või kolmandatel isikutel;
2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega;
3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.
Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui
töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja
tööandja ei võimalda talle sobivat tööd.
Püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus peatub selleks ajaks, kui isik täidab sõjaaja
ametikoha ülesandeid. Kui isik nendest vabastatakse, on ta kohustatud naasma oma põhitööle
(lõige 4).
2. jagu
22.05.2025
263
Töö- ja teenistussuhete erandid
§ 104. Täiendavate töö- ja teenistusülesannete täitmise kohustus
Paragrahv 104 sätestab töötajatele ja ametnikele täiendavate töö- ja teenistusülesannete
täitmise kohustuse panemise eriregulatsiooni kriisiolukorra ajal.
Riigikaitseõiguse muudatuste kontseptsiooni kooskõlastamisel esitas Siseministeerium
ettepaneku, et regulatsiooni väljatöötamisel tuleks lahendada küsimus, kuidas saab
kriisiolukorra ajal kaasata riigisektoris töötavaid inimesi pikema aja vältel avaliku võimu
teostamisse või selle toetamisse, kui nad ei tööta riigikaitselise töökohustusega ameti- või
töökohal. Teiseks tõi Siseministeerium esile, et kriisi ajal peaks olema võimalik laiendada
riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötava isiku ülesandeid väljapoole tema
tavapärast töö- ja teenistussuhet ning tööandja tavapärast asukohta. Näiteks võib avaliku võimu
teostamiseks või selle toetamiseks olla kriisi ajal vaja rakendada Siseministeeriumis
riigikaitselisel ametikohal töötav jurist tööle Riigikantseleis kas juristina või muul tööl, mida
juristi kvalifikatsioon võimaldab tal teha. Sama teema kerkis teravalt esile ka COVID-kriisis –
kuidas saata kiiresti kriisi lahendamiseks vajaminevad teenistujad ühest asutusest teise appi.
Vastavalt TLSi § 5 lõike 1 punktidele 3 ja 8 lepivad töötaja ja tööandja töölepingu kirjalikus
dokumendis kokku tööülesannetes ja töö tegemise kohas. Tööülesannete kirjeldus võib
sisalduda ka ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatu osa. Seega töötajal on kohustus täita
neid tööülesandeid ja selles asukohas, milles on kokku lepitud ja mis tulenevad töö iseloomust.
Töötaja võib lähetada väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta, kuid seda üksnes
tööülesannete täitmiseks (TLSi § 21 lõige 1). Seejuures rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla
kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul, TLSi § 12
kohaselt saab töölepingu tingimusi, sh kokkulepitud tööülesandeid, muuta üksnes poolte
kokkuleppel. Samas ei pruugi iga tööülesanne sisalduda ametijuhendis, vaid võib tuleneda töö
iseloomust või ka seadusest. Kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud uutes tööülesannetes,
siis TLSi § 17 lõike 1 kohaselt peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus,
kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud tööülesandega. Vastasel juhul on töötajal õigus
sellest keelduda ning nimetatud korraldused on tühised (TLSi § 17 lõige 2). Tööandja võib
töötajale alati teha ettepanekuid tööülesannete muutmiseks, kuid töötajal ei ole kohustust
nõustuda, välja arvatud juhul, kui korraldus tuleneb hädavajadusest (TLSi § 17 lõige 4).
Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele
tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral. Eelkirjeldatud näite korral ei ole tegemist
TLSi tähenduses hädavajadusega. Arvestades, et kriisiolukorra lahendamiseks on vaja kiiresti
jaotada personali asutuste vahel ning suunata töötajaid eri asukohtadesse, ei piisa TLSis
sätestatust.
ATSi § 51 lõike 3 kohaselt peab ametnik juhinduma vahetu ja kõrgemalseisva juhi
teenistusalastest juhistest ja korraldustest, samuti ametijuhendist. Ametijuhendis määratakse
muu hulgas ametniku teenistusülesanded (ATSi § 52 lõike 1 punkt 1). ATS ei reguleeri
erandliku teenistusliku alluvuse võimalust, st ametnikule korralduste andmist teise
ametiasutuse poolt. Ametnik peab teenistus- ja usaldussuhte raames aitama kaasa ametiasutuse
seadusest tulenevate ülesannete täitmisele (ATSi § 51 lõige 6). Ametnik ei pea ATSi järgi
aitama kaasa teiste ametiasutuste ülesannete täitmisele, selleks ei saa teda ka sundida, kuivõrd
ametijuhendit ei või ilma ametniku nõusolekuta muuta, kui muutuvad oluliselt ametniku
teenistusülesanded või nende maht oluliselt suureneb (ATSi § 52 lõike 3 punktid 2 ja 4). ATS
seob ametnikule teenistusülesannete andmise ametikohaga kindlas ametiasutuses. ATSi § 53
22.05.2025
264
kohaselt võib vahetu juht anda ametnikule täiendavaid ühekordseid teenistusülesandeid, mis ei
tulene ametijuhendist ega õigusaktist, üksnes juhul, kui ametiasutuse töökoormus on ajutiselt
suurenenud või kui see tuleneb hädavajadusest. Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu
jõu tagajärjel ametiasutuse varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise
ohu korral. Kriisiolukorra lahendamisel ning ametnike teise ametiasutusse suunamise vajaduse
tekkimisel ei ole tegemist olukorraga, mis kvalifitseeruks ATSi tähenduses hädavajaduseks.
Sarnaselt töötajatega saab ametnikku lähetada väljaspool alalise ametikoha asukohta üksnes
teenistusülesandeid täitma. ATSis sätestatud regulatsioonid ei sobi kriisiolukorra ajaks, kus
personali on vaja kiiresti suunata teise asukohta või ametiasutusse teenistusülesandeid täitma.
Paragrahvi lõike 1 järgi võib täidesaatva riigivõimu asutusega, kohaliku omavalitsuse üksuse
ametiasutuse ja selle hallatava asutusega või muu avaliku võimu kandjaga töö- või
teenistussuhtes olevale töötajale ja ametnikule anda täiendavaid ühekordseid töö- või
teenistusülesandeid, mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist, töölepingust ega
õigusaktidest, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks.
Tegemist on ATSi ja TLSi regulatsiooni erinormiga, mis võimaldab isikule panna täiendavaid
töö- ja teenistusülesandeid, mis on vajalikud kriisiolukorra lahendamiseks. Täiendavaid
ülesandeid on volitatud töötajatele ja ametnikele panema nii need täidesaatva riigivõimu
asutused, kohaliku omavalitsuse üksuse asutused, nende allasutused või muud avaliku võimu
kandjad, kes ise osalevad kriisiolukorra lahendamisel, kui ka need, kellelt kriisiolukorra
lahendamiseks abi palutakse (nt võimaldab see kaasata erinevate erialade eksperte ülikoolidest,
teiste asutuste töötajaid).
Nimetatud täiendavad ülesanded pannakse seaduse alusel, mistõttu on tegemist õigusaktist
tuleneva kohustusega, mis ei eelda eraldi töötaja või ametniku nõusolekut. Säilitamaks töö- või
teenistussuhtest tulenevat teenistuslikku korraldust, võib täiendava töö- või teenistusülesande
panna üksnes ametisse nimetamise ja töölepingu sõlmimise õigust omav isik või tema volitatud
isik. Ametnikule või töötajale täiendavate ülesannete andmise volitus jääb üldjuhul
ametiasutusele, kellega ametnikul või töötajal on vastavalt kas teenistus- või töösuhe. Isikule
täiendavate ülesannete määramisel tuleb arvestada tema teadmisi ja oskusi, töökogemust ja ka
terviseseisundit. Kui ametnikul või töötajal tuleb täiendavaid ülesandeid täita teises, tema
ametikohaga mitteseotud asutuses või isiku juures, on ametisse nimetamise ja töölepingu
sõlmimise õigust omaval isikul volitus määrata volitatud isik, kes saab anda ametnikule või
töötajale vahetult täiendavaid ülesandeid. Ametnik või töötaja, kes täidab täiendavat töö- või
teenistusülesannet teises ametiasutuses, on kohustatud täitma selle ametiasutuse suuniseid ja
korraldusi ulatuses, mis on vajalik täiendava töö- või teenistusülesande täitmiseks, ning järgima
teise ametiasutuse töökorraldust.
Näiteks olukorras, kus Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooni valdkonna ametnikule, kes ei
tööta kriisiülesande täitmiseks vajalikul ametikohal, antakse korraldus toetada Riigikantseleid
kommunikatsioonitegevuses, on töö efektiivseks korraldamiseks mõistlik, et konkreetsed
kommunikatsioonitegevusega seotud ülesanded määrab ametnikule Riigikantselei volitatud
isik ning Kultuuriministeeriumi kantsler ei pea iga kord ametnikule korraldusi delegeerima.
Lõikes 2 sätestatakse erisus ATSi §-st 52. Muudatuse kohaselt võib ametnikule anda
täiendavaid ühekordseid teenistusülesandeid, mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist,
kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks. Ametnik on
kohustatud neid ülesandeid täitma, sh vajaduse korral väljaspool tavapärast tööaega ja -kohta.
Sellest tulenevalt tehakse erand ATSi §-st 52 ning sätestatakse, et selliste kriisiolukorra ajal
antavate ülesannete puhul ei ole nõutav ametijuhendi muutmine ja ametniku nõusoleku
22.05.2025
265
küsimine. Sama regulatsioon on TLSi § 17 lõikes 1 ning §-s 19. Täiendavate töö- ja
teenistusülesannete andmisel tuleb lähtuda käesoleva seaduse töö- ja teenistussuhete
regulatsioonist, sh tuleb arvestada olulisi asjaolusid, mis võivad takistada teenistujal kohustuste
täitmist.
Lõige 3 annab aluse saata ametnik või töötaja ilma tema nõusolekuta täiendavat töö- ja
teenistusülesannet täitma teise ametiasutusse ning väljapoole tema alalist töö- või
teenistuskohta. Erinevalt TLSist ja ATSist võib töötaja ja ametniku lähetuse otsustada ilma
tema nõusolekuta. Töötajale ja teenistujale hüvitatakse lähetuse korral, millega kaasneb töö- ja
teenistusülesannete täitmise kohustus väljaspool ametniku alalise ametikoha ja töötaja alalise
töökoha kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi, sõidu- ja majutuskulud (lõige 6).
Töötajale maksab töötasu ning ametnikule palka edasi tööandja, kellega töötajal on tööleping
sõlmitud või kelle juurde on ametnik teenistusse nimetatud (lõige 4). Silmas tuleb pidada, et
ametniku teenistussuhe või töötaja töösuhe oma tegeliku tööandjaga ei katke – muutus toimub
üksnes teenistuslikus korralduste andmise volituses. Samuti peab ametnik ja töötaja järgima
teises ametiasutuses või teise isiku juures tema suuniseid ja töökorraldust, kui see on vajalik
tema täiendava töö- või teenistusülesande täitmiseks. Ületunnitöö hüvitamise kohta on ette
nähtud, et see asutus või juriidiline isik, kelle täiendavate ülesannete täitmise tõttu ületunnitöö
tekkis, peab selle ka hüvitama (lõige 5). Näiteks kui Kultuuriministeeriumi ametnik on saadetud
kriisiolukorra ajal Riigikantseleile appi ning Riigikantseleis töötamise ajal tekib isikul
ületunnitöö, siis selle hüvitab kas isikule või Kultuuriministeeriumile Riigikantselei. Arvestada
tuleb, et ületunnitöö arvestust saab pidada konkreetne asutus üksnes juhul, kui ta peab kogu
tööaja arvestust ehk asutus peab pidama kogu tööaja arvestust. Täistööaja töötasu katab
seejuures tööandja (kellele see otseste kuludena hüvitatakse), kuid tööaja arvestust peab pidama
ja ületunnitöö maksab välja asutus/isik, kelle juures kriisiülesannet täidetakse. Sama kehtib ka
sõidu- ja majutuskulude kohta (lõige 6).
Lõike 7 kohaselt peab tagama töötervishoiu ja tööohutuse asutus, kelle juures isik
tööülesandeid täidab. Arusaadavalt ei ole erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võimalik kõiki
tööohutuse ja töötervishoiu rahuajaks ettenähtud nõudeid täita, tagada tuleb see, mis tollel
hetkel võimalik on (lõige 8).
Täiendavate ülesannete panemisel ja samuti nende täitmise ajal tuleb arvestada kõiki olulisi
asjaolusid, mis võivad takistada töötajal või ametnikul kohustuste täitmist (lõige 9). Sellisteks
asjaoludeks, mida tuleks arvestada ja kaaluda nii ülesannete panemisel kui ka nende täitmise
ajal, on näiteks rasedus, puudega lapse kasvatamine, samuti perekondlikud kohustused, mis
võivad kaasa tuua pereliikmete hooldamiskohustuse täitmata jätmise. Tööandja ja töötaja
peavad koos leidma mõlemale poolele sobilikud lahendused. Isik võib keelduda täiendava töö-
ja teenistusülesande täitmisest näiteks juhul, kui tema terviseseisund või perekondlikud
kohustused ei võimalda tal ameti- või töökohal ettenähtud tööd teha. Isikul on õigus sellisel
juhul töö tegemisest keelduda (lõige 10).
Lõige 11 näeb ette ka võimaluse riigikaitselise kriisiolukorra, eriolukorra, erakorralise ja
sõjaseisukorra lahendamiseks jaotada personali ning suunata töötajaid eri asukohtadesse ka
muu püsiva ja ühekordse kriisiülesande saanud tööandja juures. Lõike kohaselt kohaldatakse
kõnesolevas paragrahvis sätestatut ka töösuhtele lõikes 1 nimetamata püsiva kriisiülesandega
isiku juures. Sellisele töösuhtele rakendatakse täiendavate tööülesannete täitmise kohustust
üksnes riigikaitselise kriisiolukorra ajal, eriolukorras, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ning
22.05.2025
266
selleks saab kohustada vaid töötajat, kes töötab kriisiülesandega töökohal või ühekordse
kriisiülesande saanud juriidilise isiku juures.
Näiteks on vaja anda transporditeenuse osutajale ühekordne kriisiülesanne vedada varustust või
transportida isikuid tavapärasest marsruudist erineval marsruudil. Sellisel juhul antakse
transpordiettevõttele ühekordne kriisiülesanne ja sellele transporditöid ja kaubavedusid
tegevale isikule rakendub tööandja poolt kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus.
Riigikaitse eesmärgi saavutamiseks on meedet vaja rakendada operatiivselt alates
kriisiolukorrast, sest sellistes olukordades on vaja üksusi liigutada või elanikkonda evakueerida
kiireloomuliselt, ootamata ära eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamist.
Samuti ei ole sellistel äärmuslikel juhtudel võimalik ajaliselt enam individuaalseid
kokkuleppeid täiendava tööülesande täitmiseks sõlmida ja töölepinguid muuta. Tsiviilkriiside
lahendamiseks võib tööandja ühekordse kriisiülesande saanud isiku juures töötavale isikule
anda täiendava tööülesande ühepoolselt eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal, seega
on tsiviilkriiside lahendamiseks rakendatava töökohustuse lävend tõstetud kõrgemale.
Ühekordne kriisiülesanne täidetakse olemasolevate vahendite, varude ja personaliga.
Täiendavate tööülesannete andmise korral tuleb arvestada asjaoluga, kas isik suudab
tööülesannet täita. Ühepoolse kriisiülesande saanud isiku juures töötavale isikule kohaldatava
täiendavate tööülesannete täitmise lävendi eristamine tsiviilkriiside lahendamisel ja
riigikaitseliste eesmärkide saavutamisel tagab riive proportsionaalsuse. Täiendava
tööülesandega väljutakse töölepingust, tööülesanne ei ole enamasti seotud tavapärase
tööülesande täitmise kohaga, töövahenditega ja tavapäraste tööülesannetega. Ühekordne
ülesanne täidetakse enamasti töölepingu raames ja kui tegevus väljub töölepingu raamidest, siis
rakendub täiendav ülesanne ja täiendavad kaitseklauslid.
Isikule kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse panemise kaudu tagatakse
kriisiülesannetega isiku tegevuse jätkumine kriisiolukorra ajal. Erinevalt ühekordse
kriisiülesandega asutustest ja isikutest peavad püsiva kriisiülesandega asutused ja isikud
ennetavalt läbi mõtlema, kuidas kriisiülesannet täita, eelkõige personali vaatest. Nagu on
eespool ka selgitatud, tuleb töökohustuse tekkimisest isikut teavitada kriisiülesande täitmiseks
vajaliku töökohustusega ameti- või töökohale asumisel või tema ameti- või töökoha
kriisiülesandega ameti- või töökohaks määramisel. Seega tuleb isiku kriisiroll esitada nt
töölepingus tööülesannete kirjeldusena. Ühekordse kriisiülesande täitmiseks vajalik
töökohustus tekib kehtestatud kriisiolukorra ajal, mil tööandja teavitab töötajat tema
kriisirollist, see tähendab, et ametijuhendites või töölepingus kriisirolli ülesandena ei kirjeldata,
vaid piisab töötaja informeerimisest, et asutusele või isikule on antud ühekordne kriisiülesanne
ja sellega kaasneb töötajale kriisiroll ning eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib
teda kohustada kõnesolevas paragrahvis sätestatud alustel ja tingimustel täitma täiendavaid
tööülesandeid. Täiendavate ülesannete panemisel tuleb lõike 6 kohaselt tööandjal ka arvestada
kõiki olulisi asjaolusid, mis võivad takistada töötajal kohustuste täitmist. Kui tööandja oluliste
asjaoludega ei arvesta, siis võib töötaja täiendavast töö- või teenistusülesandest keelduda.
§ 105. Palga ja töötasu maksmise erandid kriisiolukorra ajal
Eelnõu §-s 105 sätestatakse palga ja töötasu maksmise erandid kriisiolukorra ajal.
Lõiked 1 ja 2. Sätted on sarnased RiKSi §-ga 49, mille kohaselt võib riigieelarvest rahastatav
riigikaitseülesannetega asutus ja isik ühepoolselt vähendada ametniku palka ja töötaja töötasu,
kui on täidetud järgmised tingimused: 1) tegemist on kõrgendatud kaitsevalmiduse või
sõjaseisukorraga ning 2) riigi rahaliste võimaluste tõttu vähendatakse riigikaitseülesannetega
22.05.2025
267
asutuse ja isiku eelarvet ning samal ajal on vaja jätkata riigi toimimiseks vajalike ülesannete
täitmist või teenuste osutamist.
Eelnõu kohaselt saab palka või töötasu vähendada riigikaitselise kriisiolukorra ajal, milleks
eelnõu kohaselt on ka sõjaseisukord, mobilisatsioon, demobilisatsioon, erakorraline seisukord.
Samad tingimused kehtivad nii riigieelarvest rahastatava asutuse ja juriidilise isiku kui ka
muude asutuste ja juriidiliste isikute kohta, kes on olulised kriisi ajal riigi toimimiseks vajalike
ülesannete täitmisel või teenuste osutamisel. Riigi toimimiseks vajalikud teenused või
ülesanded ei ole kindel loetelul, mida saab ette määrata – see võib olla nii elutähtsad teenused,
püsivad kriisiülesanded, põhiseaduslike institutsioonide tegevus kui ka avalik-õiguslike
juriidiliste isikute tegevus – seda tuleb hinnata kriisi ajal, kas mingi teenus või ülesanne on sel
hetkel vajalik riigi toimimiseks või ei mitte.
Paragrahv sätestab töötasu ja palga vähendamise võimaluse. Sätete eesmärk on tagada asutuste
ja ettevõtete toimimine ka tulude ja eelarve vähenemise korral, kus ei ole enam võimalik tagada
samaväärsete tasude väljamaksmist. Eelnõus kasutatakse palga terminit ATSi tähenduses. ATSi
§ 64 lõike 1 järgi koosneb ametniku palk põhipalgast, muutuvpalgast ning lisatasudest. Töötasu
kasutatakse eelnõus TLSi tähenduses, st töötasu on töö eest makstav tasu, milles on kokku
lepitud (TLSi § 5 lõike 1 punkt 5).
Eelnõus ei täpsustata, kes on volitatud palka ja töötasu vähendama. Palga ja töötasu
vähendamine toimub üldises korras, st isik või asutus, kes määras ametnikule palga või leppis
kokku töötasus, on volitatud otsustama ka palga ja töötasu vähendamise üle. Näiteks ametnike
palgaga seotud otsused teeb ametisse nimetamise õigust omav isik (vt ATSi § 22 koosmõjus
§ 26 lõike 1 punktiga 5).
Sarnaselt RiKSi §-ga 282 peab ka eelnõu järgi olema palga ja töötasu vähendamiseks tegemist
riigikaitselise kriisiolukorraga (sh selle lahendamiseks välja kuulutatud erakorraline seisukord,
sõjaseisukord, mobilisatsioon, demobilisatsioon) ning sarnaselt RiKSiga peab kärbe olema
põhjustatud riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku eelarve või tööjõukuludeks planeeritud
finantsvahendite vähenemisest. Eelnõuga luuakse võimalus ka erakorralise seisukorra ajal
palka ja töötasu vähendada, kuna ka erakorraline seisukord kuulutatakse välja riigi
põhiseadusliku korra kaitseks ning riigi sõjalist kaitsmist ja riigi põhiseadusliku korra kaitsmist
on keeruline eristada.
Riigieelarvest rahastatava asutuse või isiku puhul ei ole töötajate ja ametnike töötasu ja palga
vähendamisel määrav, kas ta peab täitma kriisiülesandeid või mitte, vaid asjaolu, et tema
eelarvet vähendatakse riigi rahaliste võimaluste vähenemise tõttu, sest riigieelarve vahendeid
on vaja kasutada kriisiolukorra lahendamiseks, elanikkonna toimetulekuks või riigi eelarvelise
jätkusuutlikkuse tagamiseks ehk riigi toimimiseks vajalike ülesanne täitmiseks või teenuste
osutamiseks. Eelarve kärpimisega võib ükskõik millisel riigieelarvest finantseeritaval asutusel
kaasneda vajadus palku ja töötasusid vähendada. Riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku
eelarve vähendamiseks tuleb eelnevalt muuta vastava aasta riigieelarve seadust.
Asutus ja isik, keda ei finantseerita riigieelarvest, võib ühepoolselt vähendada töötaja töötasu,
kui tööjõukulude vähendamise põhjuseks on vajadus jätkata riigi toimimiseks vajalike
ülesannete täitmist või teenuste osutamist, hoolimata eelarve tulude vähenemisest. Tulude
vähenemine võib olla tingitud nii vajadusest täita riigi määratud kriisiülesandeid kui ka muudest
asjaoludest (nt eksportturgude äralangemine, tootmise peatumine, eraisikute raskused tasuda
teenuste eest jne). Elutähtsa teenuse osutajal, kes peab täitma kriisiülesandeid, võib tekkida
22.05.2025
268
raskusi teenuse osutamisega, kui eraisikud ei suuda kriisi ajal enam teenuse eest tasuda
täishinnas, mistõttu vähenevad ettevõtte tulud, aga kulud jäävad eelduslikult samaks või võivad
veel suurenedagi, kui kriisi ajal on vaja osutada teenust suuremas mahus. Elutähtsa teenuse
jätkumine (nt elekter, gaas, küte, joogivesi, side, tervishoiuteenus) on kogu riigi huvides, nii
kriisi lahendamise kui ka elanikkonna igapäevase toimetuleku huvides.
Palga ja töötasu ühepoolsel vähendamisel ei tohi ametniku palka ja töötaja töötasu vähendada
võrdeliselt rohkem ja pikema aja jooksul, kui on vähenenud asutuse ja isiku eelarve ja on
ammendunud teised võimalused eelarve kulude vähendamiseks. Näiteks kui asutuse eelarve
tulude maht on taas samas suuruses, mis oli enne eelarve vähendamist, tuleks maksta ka palka
ja töötasu samas suuruses – sel juhul ei ole põhjendatud jätkuvalt maksta palka ja töötasu vähem
kui enne. Eelarve teiste kulude vähendamise võimaluste ammendumise all on mõeldud seda, et
kui asutuse või isiku eelarves on võimalik kulusid kärpida muude kulude arvelt, näiteks
koolituskulud, ürituste korraldamise kulud, teatud arenduskulud jne, siis peaksid nende kulude
vähendamise võimalused olema enne ammendunud, kui minnakse vähendama töötasu- ja
palgakulusid. Näiteks kui avaliku sektori puhul võib valitsus anda korralduse vähendada kõigi
või mõne asutuse eelarvet mingi protsendi võrra, tuleks kärped teha eelkõige teiste
tööjõukulude arvelt ja alles nende ammendumisel minna palku vähendama.
Lõige 3. Palga ja töötasu ühepoolsel vähendamisel ei tohi ametniku palka ja töötaja töötasu
vähendada võrdeliselt rohkem, kui on vähenenud asutuse ja isiku eelarve ja on ammendunud
teised võimalused eelarve kulude vähendamiseks. Palkade ja töötasu vähendamine on
äärmuslik võimalus, mida tuleb kasutada kõigi teiste võimaluste ammendumisel.
Pärast kriisiolukorra lõppemist tuleb asutusel ja isikul mõistliku aja jooksul ametniku palk ja
töötaja töötasu taastada endises suuruses. Mõistlik aeg võib iga asutuse ja isiku puhul olla
erinev, sest eri majandusharude kriisist väljumine võib toimuda erineva kiirusega. Tööandja
peab palga ja töötasu taastama endises suuruses vastavalt võimalustele. Vahepealset palga või
töötasu vahe kohustuslikku hüvitamist sarnaselt kehtiva RiKSiga eelnõu ette ei näe. Töölt
lahkumise õigus on töötajal alati – kriisiülesandega ameti- ja töökohtadel olijate suhtes
kohaldub 60-kalendripäevane etteteatamise aeg ning teiste isikute suhtes tavapärane 30 päeva
või kokkuleppel varem.
Töötasu vähendamine on keelatud olukorras, kus ettevõtja soovib ettevõtte kasumit suurendada
dividendide maksmise eesmärgil. Samuti ei või töötasu vähendada olukorras, kus ettevõtja
kasutab eelarvevahendeid laenu andmiseks, sealhulgas tütar- või emaettevõtjale. Sätte eesmärk
on vältida kriisiolukorra ajal ettevõtjate kasumi suurendamist töötajate arvelt.
§ 106. Tööaja erandid
Paragrahv 106 sätestab kriisiülesandega ameti- või töökohal olevale isikule tööaja erandid.
Eelnõu lõike 1 järgi võib kriisiülesandega asutus või isik või põhiseaduslik institutsioon
eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal kehtestada kriisiülesandega ameti- või töökohal
olevale isikule TLSis, ATSis ja avaliku teenistuse eriliikide ametnikele kohaldatavates
eriseadustes (nt PPVS, PäästeS jt) sätestatust erineva tööajakorralduse ja erinõuded töö- ja
puhkeaja ning valveaja kohaldamisele ja kestusele, piirangud ööajal ning riigipühal tehtavale
tööle, sh võimalus rakendada teenistujate suhtes summeeritud tööaega ja valveaega ilma, et isik
oleks andnud nõusoleku või sellekohane märge või tingimus sisalduks ametijuhendis või
töölepingus.
22.05.2025
269
Säte on sarnane HOSi §-ga 332 ja RiKSi §-ga 283.
Erinevalt kehtiva RiKSi § 45 lõikest 1 hindab vajadust kehtestada tavapärasest erinev
tööajakorraldus asutus või isik ise, mitte Vabariigi Valitsus. Asutuse ja isiku kohustus on täita
talle määratud kriisiülesandeid. Asutus ja isik on võimelised kõige täpsemalt hindama, milline
tööajakorraldus aitab kõige paremini kaasa kohustuste täitmisele ning piirab isikuid vähimal
võimalikul viisil. Näiteks lühiajaline kriis ei pruugi kaasa tuua tööaja muutmise vajadust, sest
kohustusi on võimalik täita ülesannete ja inimeste ümberjaotamisega. Samas võib nädal aega
kestev kriis vajada intensiivsemat lähenemist kui kolm kuud vältav.
Eelnõu lõike 2 kohaselt peab tagama isikule 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega,
millest neli tundi puhkeaega peab olema katkematu, ning seitsmepäevase ajavahemiku jooksul
vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega. Sätte eesmärk on tagada, et tööandjad võimaldaks
töötajale taastumiseks piisavalt puhkeaega. Erisuste kehtestamisel tuleb tagada otsuse
proportsionaalsus ning kaaluda, kas lähtuvalt olukorrast on vaja kehtestada minimaalne
puhkeaja kohustus ehk kuus tundi, või on võimalik lubada töötajatele ka näiteks kaheksa tundi
puhkeaega.
Lõige 3 täpsustab, et erinevat tööaja korraldust võib kohaldada ka rahuaja ametikoha ülesandeid
täitva tegevväelase suhtes, kuna tegevväelase poolt sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha
ülesannete täitmine ei ole automaatselt kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus, kuid
tegevväelast on vajalik rakendada olukorrast lähtuvalt erinevalt võrreldes KVTSis sätestatuga.
Sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha ülesannete täitmine peatub vaid ajaks, mil
tegevväelane asub Kaitseväe juhataja käsu alusel mobilisatsiooni ajal või lisaõppekogunemisel,
sarnaselt teiste kaitseväekohustuslastega sõjaaja ametikohal oma kaitseväekohustust täitma.
§ 107. Põhipuhkuse katkestamine
Paragrahv 107 täiendab TLSi §-s 69 sätestatut. TLSi § 69 lõige 5 juba reguleerib põhipuhkuse
katkestamist ja edasilükkamist, võimaldades seda teha nii kahju tekkimise ärahoidmiseks kui
ka muu olulise töökorraldusliku hädavajaduse tõttu, ka kriisiolukord läheb selle alla.
Käesolevas sättes nähakse ette üksnes erandid kriisiolukorraks. Erandid võrreldes
tavaregulatsiooniga on, et eriolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal
põhipuhkuse katkestamisega seotud kulusid ei hüvitata. Kuna nimetatud erikordadele eelneb
olukorra pingestumine ja kriis (kriisiolukord), siis saavad teenistujad arvestada, et ilmselt
vajatakse neid töö juures ning vastavalt sellele oma puhkuseplaanid ümber teha. Sarnaselt
TLSiga vanemapuhkusi tööandja ühepoolselt katkestada ei saa, neid saab katkestada üksnes
poolte kokkuleppel.
3. jagu
Kodanikukohustuse täitmine
RiKSis on sätestatud sundtöö regulatsioon, mis sarnaselt eelnõuga on ühekordne töö- või
teenistussuhteväline ametiasutuse avaliku võimu teostamise toetamine kriisiolukorra ajal.
Rahvusvahelise õiguse kohaselt ei tohi kelleltki nõuda sunniviisilise töö tegemist rahuajal, vt
EIÕKi artiklit 4 ja kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 8. Siiski ei hõlma
sundtöö keeld teenistust erakorralise seisukorra korral või tavaliste kodanikukohustuste hulka
kuuluvat tööd.
22.05.2025
270
Riigikaitseõiguse revisjoni käigus koostatud analüüsis100 tuuakse esile järgnev:
Käesoleva regulatsiooni puhul tasub silmas pidada, et EIÕKi artikli 4 kohaselt ei tohi kelleltki
nõuda sunniviisilist või kohustuslikku töö tegemist rahuajal. Isikute riigi julgeoleku huvides
vajalikesse ühekordsetesse abitöödesse kaasamine ei ole aga käsitatav rahvusvahelise õiguse
kohaselt keelatud „sundtöötamisena“. Kui RiKSi autorite eesmärk ei ole olnud reguleerida
laiemas mõttes „sundtöötamist“, vaid – nagu RiKSist tuletatav – tagada riigi õigus kaasata
isikuid ühekordsetesse, riigi julgeoleku huvides vajalikesse abitöödesse, on mõeldav kujundada
need regulatsioonid ümber nn civic duties ehk kodanikukohustusteks. Soovitav on kaaluda
RiKSis sätestatud sundtöökohustuse mõiste kaotamist ning selle asendamist nn civic duties ehk
kodanikukohustuste mõistega, mille puhul on keeleliselt selgemalt välistatud rahvusvaheline
sundtöö keeld (vt artikli 4 punkt 3.d. EIÕK; kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise
pakti artikli 8 punkt iv).
Seetõttu on eelnõus loobutud sundtöökohustuse mõistest ja asendatud see
kodanikukohustusega.
§ 108. Kodanikukohustus
Paragrahv 108 näeb ette kodanikukohustuse regulatsiooni.
Kodanikukohustus on käesoleva seaduse tähenduses kriisiolukorra ajal töö- või
teenistussuhteväline üksikjuhtumil tehtav vajalik töö. Kodanikukohustust ei või rakendada
tööandja ja töötaja vahelisest või sellesarnasest suhtest tulenevale tööle. Kodanikukohustuse
täitmise eelduseks ei ole erialase väljaõppe või hariduse omamine.
Kehtivas õiguses on reguleeritud sundtööd / töökohustust / ühekordset töökohustust RiKSi 5.
peatüki 1. jao 3. jaotises – see on seotud riigikaitseliste vajadustega. Samuti on töökohustus
reguleeritud HOSi §-s 26, mis annab õiguse isikuid rakendada eriolukorra ajal eriolukorra
lahendamiseks vajalikele töödele.
Samuti on töökohustus lubatud päästeseaduse § 19 alusel – isikut võib rakendada päästetööde
lahendamiseks, samuti KorSi § 16 alusel on lubatud isikuid kaasata ohtu tõrjuma või ka
korrarikkumist kõrvaldama. Nagu näha, siis on kehtivas õiguses mitmeid võimalusi isikute
kaasamiseks nende kodanikukohustuse täitmise raames, sh üldise korrahoidmise ja õnnetuste
likvideerimise huvides. Seega rakendatakse isikuid erinevatele riigi ja elanike kasuks
tehtavatele töödele nii tavaolukorras, kriisi ajal kui ka sõjaseisukorras.
Eelnõuga muudetakse sundtöökohustuse mõiste kodanikukohustuseks, kuna nimetatud
muudatus tuleneb riigikaitseõiguse revisjoni aluseks olnud analüüsist, mille kohaselt tuvastati,
et põhiseadusega on paremini kooskõlas kodanikukohustuse või ühekordse kohustuse mõiste.
Kodanikukohustusele (ing civic duty) ei kohaldu rahvusvaheline sundtöö keeld (vaata EIÕKi
artikli 4 punkt 3.d ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 8 punkt iv).
Eelnõu nagu ka RiKSi § 44 lõike 5 järgi ei tohi kodanikukohustust rakendada tööandja ja töötaja
vahelisest või sellega sarnanevast suhtest tulenevale tööle ning töökohustuse panemise
eelduseks ei ole erialase väljaõppe või hariduse omamine. KorSi § 16 annab korrakaitseorganile
100 Põhiseaduse riigikaitse ja sellega seoses eriolukorra ja erakorralise seisukorra regulatsiooni muutmise vajadus,
riigi erikordade tervikregulatsioon ja kõrgendatud kaitsevalmidus ning põhiõiguste piirangute määratletus ja
proportsionaalsus. P-K. Tupay, 31.01.2017
22.05.2025
271
volituse kohustada muud isikut kui avaliku korra eest vastutavat isikut ohtu tõrjuma või
korrarikkumist kõrvaldama. KorSi alusel saab korrakaitseorgan kohustada isikut ühekordse töö
tegemiseks avaliku korra kaitse eesmärgil, samas kui eelnõu regulatsioon võimaldab kohustada
isikut tööle näiteks ametiasutuse avaliku võimu teostamise toetamiseks kriisiolukorra ajal.
RiKSi sundtöökohustuse regulatsiooni hinnates võib järeldada, et sundtöökohustuse eesmärk –
ametiasutuse avaliku võimu teostamise toetamine – on ühtlasi avaliku korra kaitse. Ka RiKSi §
53 lõike 3 punktis 1, mis reguleerib sundtöökohustust kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal,
viidatakse tegevustele, mida võib pidada osaks avalikku korda ähvardava ohu tõrjumisest või
korrarikkumise kõrvaldamisest: isikute ja vara transport, riigikaitseobjekti ettevalmistamine ja
taristu korrastamine.
RiKSi ühekordse töökohustuse mõistet ja regulatsiooni on eelnõuga muudetud selliselt, et
kodanikukohustust rakendatakse kriisiülesandega ameti- või töökoha väliste ülesannete
täitmiseks. Samuti säilib võimalus kohustada isikut ühekordsele tööle KorSis või eriseadustes
sätestatud alustel. Selleks et vältida kohustuste määramisel konfliktide tekkimist, peaks olema
iga kord selge, kas tegu on korrakaitselise töökohustusega või kriisiolukorra ajal kriisiolukorra
lahendamiseks pandud kohustusega ning isik ei täida parajasti kriisiülesandega ameti- või
töökoha ülesandeid.
§ 109. Kodanikukohustuse täitmine
Paragrahviga 109 antakse valitsusasutusele ja kohaliku omavalitsuse üksusele volitus
rakendada vajaduse korral isikud kodanikukohustuse täitmisele.
Kodanikukohustuse võib isikule panna eeldusel, et:
- ta ei täida kriisiülesandega ameti- või töökoha ülesandeid,
- tema kriisiolukorra aegsed kohustused ei tulene muust seadusest või halduslepingust.
Kodanikukohustuse täitmine ei nõua eelnevaid erialaseid teadmisi. Kodanikukohustuse täitmise
raames antav ülesanne peab olema seotud kriisiolukorra lahendamisega või lahendamise
toetamisega või põhiseadusliku institutsiooni toimepidevuse tagamisega.
Kehtivas õiguses on kodanikukohustuse (ühekordse töökohustuse / töökohustuse) panemine
võimalik päästeseaduse § 19, KorSi § 16, RiKSi § 561 ja HOSi § 26 alusel, seega on isikute
kaasamine planeerimata sündmuste lahendamisse üsna tavapärane.
Ka Soome valmisolekuseaduses on sarnane kodanikukohustus ja isikute kaasamise võimalus
ette nähtud. Nimelt võib Soome regulatsiooni järgi kaasata isikut kustutus-, pääste-, esmaabi-,
hooldus-, korrastus- ja puhastusülesandeid täitma ning kodanikukaitseorganisatsiooni juhtimis-
ja eriülesandeid, hädakeskuse ülesandeid või muid nendega võrreldavaid elanike kaitsmiseks
möödapääsmatuid ülesandeid täitma.101 Seega annab Soome seadus üsna laiad võimalused
kodanike kaasamiseks olukordade lahendamisse. Lisaks valitsusasutustele, kes kriise
lahendavad, on füüsiliste isikute kaasamise võimalus ette nähtud ka KOVidele, kuna ka KOVid
lahendavad kriise. Vastavalt eelnõu § 74 lõike 3 punktidele 4 ja 5 on KOVide korraldada
kohaliku tee sõidetavus ja veega varustamine ning kanalisatsiooni toimimine. Samuti peavad
nad tagama eelnõu § 83 lõike 1 järgi terve rea kriisiülesandeid, mille tagamisel on samuti vajalik
kaasata abijõudu. Kehtiva regulatsiooni järgi võib KOV rakendada töökohustust HOSi § 26
101 https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2011/20111552#a1552-2011, § 116
22.05.2025
272
lõike 1 alusel eriolukorra juhina või eriolukorra juhi määratuna, samuti on kehtiva RiKSi § 44
lõike 1 alusel võimalik KOVil ühekordset töökohustust rakendada.
Lõike 1 punktid 1 ja 2. Kodanikukohustust võib rakendada vaid juhul, kui seda rakendada
sooviv asutus ei saa ise või vabatahtlikuna kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt
tulemuslikult ülesannet täita ning kodanikukohustuse täitmine ei tekita ebaproportsionaalselt
suurt ohtu seda täitvale isikule või tema varale ega ole vastuolus isiku muude seadusest
tulenevate kohustustega. Eeltoodu tähendab, et kodanikukohustust ei rakendata, kui asutusel on
olemas võimalused töö tegemiseks või on piisav hulk vabatahtlikke või on piisavalt aega
ülesande täitmiseks. Näiteks sõjaseisukorra ajal ei või Kaitsevägi isikule ühekordset
töökohustust panna, kui sama töö on võimalik teha tegevväelaste abil või kaasatud kaitseliitlaste
abil.
Kodanikukohustust täitvatel isikutel puuduvad volitused piiravate meetmete rakendamiseks.
Nimetatud volitusi ei ole neile ette nähtud, sest piiravate meetmete kohaldamine eeldaks
eelneva väljaõppe läbimist. Eelneva väljaõppe eelduse käesolev eelnõu välistab.
Lõige 2. Kodanikukohustuse parimaks täitmiseks peab kohustuse panija arvesse võtma
kohustatava isiku terviseseisundit ja muid olulisi asjaolusid, mis võivad mõjutada töö tegemist.
Kodanikukohustuse rakendamine tuleb isikule teatavaks teha kirjalikult või suuliselt. Seejuures
peab kohustuse panija (haldusorgan) veenduma, et isik ka kohustusest aru saab.
Kodanikukohustuse rakendamise võib teha isikule teatavaks vahetult või kaudselt. Vahetu
teatamine eeldab, et kohustuse teeb kohustuse panija teatavaks inimesele otse. Kaudne
teatamine eeldab, et panija on oma kohustuse teatavaks teinud kolmandale isikule, kellega on
inimesel töö- või teenistussuhe ja kes annab vastava teate edasi.
Lõige 3. Kohustuse võib panna isikule kuni 48 tunniks, kuid see ei tohi ületada töö tegemiseks
või ülesande täitmiseks vajalikku aega. Näiteks, kui ülesanne täidetakse 36 tunni jooksul, ei või
isikut kohustada sama ülesande tõttu täitma kohustust veel 12 tundi eeldusel, et äkki võib veel
abi vaja minna. Niisamuti ei või kodanikukohustuse panemine olla tingimuslik. Näiteks ei või
esitada korraldust, et juhul, kui esineb olukord X, siis isik peab ilmuma kodanikukohustust
täitma. Kui kodanikukohustust on vaja rakendada samale isikule korduvalt, tuleb selle panijal
arvestada, et pärast 48 tundi kestnud kohustuse täitmist tuleb võimaldada isikule puhkeaega ja
arvestada isiku kohustustega, nt tema tavapärane töökohustus ja perekondlikud kohustused.
Lõige 4. Kohustuse täitmise ajal tuleb isikule samuti anda mõistlikus ulatuses puhkeaega.
Puhkeaeg võimaldab isikul taastuda ja aitab vältida võimalikke terviseriske. Näiteks kui isiku
suhtes rakendatakse kodanikukohustust pärast tema tööaega, tuleb talle tagada mõistlik
puhkeaeg, enne kui isik peab minema täitma oma põhitöö kohustusi.
Lõige 5. Kodanikukohustust täitvat isikut võib kohustada ilmuma kohustust täitma koos
vajalike töövahendite ja sõidukiga. Seda saab nõuda üksnes see, kellel on eelnõu § 113 lõike 1
kohaselt asja sundkasutusse võtmise ja asja sundvõõrandamise pädevus. Näiteks võib
kohustada isikut tulema tee taastamise töödele oma autoga. Kui isik peab kohustuse täitmiseks
kaasa võtma ka oma labida, millega tööd teha, siis on lisaks kohustuse panemisele tegemist ka
asja sundkasutusse võtmise kohustuse kohaldamisega. Kodanikukohustust täitvale isikule
tekkinud kulud hüvitatakse eelnõu § 154 kohaselt õiglase hüvitise maksmisega (vt eelnõu § 154
selgitus), seetõttu on ka oluline, et kodanikukohustuse panemine oleks fikseeritud ja
vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (lõige 6).
22.05.2025
273
§ 110. Kodanikukohustuse täitmisest vabastamine
Paragrahv 110 sätestab kodanikukohustusest vabastamise alused.
Kodanikukohustust ei või rakendada välismaalase suhtes, kes rahvusvahelise lepingu või
rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide alusel on vabastatud töökohustusest.
Välismaalane on välismaalaste seaduse kohaselt isik, kes ei ole Eesti kodanik. Nii võivad olla
kodanikukohustuse täitmisest vabastatud nt teise riigi diplomaadid, ajutiselt Eestis viibivad
Eesti mitteresidendid.
Kodanikukohustust ei või panna alla 18-aastasele isikule ehk alaealisele. Alaealised on
haavatav elanike grupp, kuivõrd nende võime erisuguste ülesannete täitmiseks, kriisiolukorra
ajal hakkamasaamiseks ei ole võrdväärne täiskasvanu omaga. Tulenevalt isikute haavatavusest
ja täiendavast kaitsevajadusest on välistatud kohustuse panemine ka puuduva töövõimega
isikule. Eelnõuga ei välistata osalise töövõimega isikute suhtes kodanikukohustuse
rakendamist, kuivõrd isiku terviseseisund ning sellest tulenevad tegutsemise ja osalemise
piirangud ei pruugi välistada kohustuse täitmist. Kohustuse panemisel tuleb haldusorganil
hinnata, kas isik on võimeline kohustust täitma või mitte.
Kodanikukohustust ei või perekonnaelu ja alaealiste kaitse eesmärgil rakendada isiku suhtes,
kellel on õigus emapuhkusele, alla 14-aastast last kasvatavale isikule või hooldajale, kes osaleb
lapse kasvatamises või hooldamises, ja puudega isiku hooldajale hoolduskohustuse täitmise
ajal. LasteKSi § 22 lõike 1 kohaselt on last kasvatav isik lapsevanem või last tegelikult kasvatav
isik. Lapsi hooldavad enamasti kas vanemad, eestkostjad või hoolduspere vanemad. Siiski on
võimalik, et last hooldab ja kasvatab kas lühemalt või pikemat aega muu isik. Vanusepiiri 14
eluaastat sätestamine on kooskõlas isiku vastutusvõime tekkimise eaga. Samuti on see
kooskõlas julgeolekupoliitika aluste punktiga 4.1, mille kohaselt vajavad Eesti riigi ja rahva
säilimise seisukohast erilist tähelepanu lapsed ja nende kaitse. Muu hulgas tuleb tagada
kriisiajal laste turvalisus. Lapse esmane turvalisuse tagaja on tema vanem. Eelnõu keelab
kodanikukohustust rakendada alla 14-aastase lapse ühele vanematest või last tegelikult
kasvatavale isikule või hooldajale, mistõttu ei saa vabastust nõuda isik, kes ei osale lapse
kasvatamises või hooldamises.
Samuti on kohustusest vabastatud Eestis ajutiselt viibiv välismaalane, kelle püsielukoht ei ole
Eesti (turist, ärireisija, laeva või õhusõiduki meeskonna liige vms). Lisaks ei panda kohustust
sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale kaitseväelasele ja kriisiülesandega ameti- või töökohal
olevale isikule, kui kodanikukohustuse täitmine takistab kriisiülesande täitmist.
Kodanikukohustusest vabastatud isik võib vabatahtlikult osaleda kodanikukohustuse raames
tehtava töö tegemisel.
§ 111. Kodanikukohustust täitva isiku õigused
Paragrahv 111 annab kodanikukohustust täitavale isikule töösuhte säilimiseks kaitsetagatise
ning paneb riigile kohustuse isiku hukkumise või surma korral tagada isiku inimväärikas
viimsele teekonnale saatmine.
22.05.2025
274
Lõige 1 sätestab keelu lõpetada kodanikukohustust täitva isikuga tööleping või teenistussuhe
põhjusel, et isik täidab nimetatud kohustust ega tee samal ajal tööd tööandja kasuks. Säte ei
piira töövõtja õigust teha tööandjale ettepanek töösuhe lõpetada.
Lõike 2 kohaselt, kui isikul on näiteks saab vigastada või on haigestunud kodanikukohustust
täites, on tal õigus saada õiglast hüvitist (seda reguleerib eelnõu § 154).
Lõikega 3 pannakse kohustatud isikule kohustuseks viivitamata teavitada teda kohustanud
isikut asjaoludest, mis võivad takistada kodanikukohustuse täitmist.
Lõige 4 annab õiguse, et kohustuse täitmisel hukkumise või saadud vigastuse või haigestumise
tagajärjel saabunud surma korral korraldab riik isiku matused või katab isiku matuse
korraldamise kulud. Kaetakse surnu transportimise, tuhastamise või matmise ja leinatalituse
kulud (sarnaselt HOSi § 44 lõikega 3 ning ATSi § 49 lõikega 4).
§ 112. Kodanikukohustuse täitmise lõppemine
Paragrahvis 112 sätestatakse kodanikukohustuse lõppemise alused. Eelnõu kohaselt lõpeb
kodanikukohustuse täitmine eelkõige kriisiolukorra lõppemisega, aga ka selle täitmiseks
määratud tähtaja möödumisel, olenemata sellest, kas töö iseenesest sai tehtud või mitte. Kui ei
ole määratud kohustuse täitmise tähtaega, siis piiritleb tähtaja eelnõu § 109 lõikes 3 ettenähtud
48-tunnine ajaline piirang. 48-tunnine piirang on ühekordselt rakendatava, mitte kogu
kriisiolukorra vältel. Sätte eesmärk on ühelt poolt anda isikule kindlus ja selgus, kui kaua ta
võib olla hõivatud, ning teiselt poolt anda tööandjatele teavet töötajate hõivatuse kohta
põhitöövälise tegevusega. Kodanikukohustuse täitmine lõpeb ka kohustuse panija või tema
volitatud isiku otsusega. Otsus võidakse isikule teatavaks teha suuliselt või kirjalikult, lähtudes
kriisiolukorra ajal haldusakti vormistamise nõuetest. Kohustuse panija peab tagama, et isik
enam kohustust ei täidaks, kui selle täitmine ei ole enam vajalik või ülesanne on täidetud.
Isiku surma korral loetakse kodanikukohustus lõppenuks, kuivõrd see on lahutamatult seotud
isikuga, kellele kohustus pandi.
4. jagu
Asja sundkasutus ja asja sundvõõrandamine
§ 113. Asja sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine
Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise regulatsioon on suures osas sama, mis on
sätestatud RiKSi 5. peatüki 3. jaos ja HOSi §-des 27–29. Seetõttu näeb eelnõu ette, et
eraomandit võib piirata riigikaitselise kriisiolukorra ajal (RiKSi mõistes kõrgendatud
kaitsevalmidus, mobilisatsioon, demobilisatsioon, sõjaseisukord), rahvusvaheliste kohustuste
täitmisel ning eriolukorras.
Eelnõuga antakse asja sundkasutuse ja sundvõõrandamise õigus lisaks Kaitseväele, Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskusele (edaspidi RKIK) ja Vabariigi Valitsuse volitatud
valitsusasutusele ka Päästeametile. Lisaks laiendatakse RiKSis esitatud sundkasutuse ja
sundvõõrandamise eesmärki – RiKSi kohaselt on kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal asjade sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine
lubatud juhul, kui see on vältimatult vajalik kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või
22.05.2025
275
demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks, sealhulgas
riigikaitseülesande täitmise toetamiseks, lisaõppekogunemise korraldamiseks ning ka
rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks. Eelnõuga laiendatakse nimetatud eesmärki ka
ulatusliku evakuatsiooni ja varjumise läbiviimisele, mistõttu ongi vaja anda õigus asjade
sundkasutuseks ja sundvõõrandamiseks Päästeametile.
Kuna nii kehtivas õiguses kui ka käesolevas eelnõus on asja sundkasutuse ja sundvõõrandamise
õigus mitmel asutusel, siis on vajalik prioriteetide seadmine, eelnev planeerimine ning
asutustevaheline tihe koostöö. Oluline on eelnevad võimalikud ressursi topelt broneerimised ja
nendega oma plaanides arvestamised läbi rääkida teiste osalistega, nt Kaitseväel ja
Päästeametil. See eeldab, et asutused on välja selgitanud oma sundkoormiste vajadused ning
need omavahel läbi rääkinud. Eelnevaks broneerimiseks saab kasutada tsiviiltoetuste registrit.
Kui kriisi ajal pretendeerivad mitu asutust samale ressursile, siis tuleb konfliktid lahendada
regioonis kohapeal, konsensusele mittejõudmisel asutuste juhtide vahel, vajaduse korral
ministrite vahel ning Vabariigi Valitsuses. Oluline on nimetada ka eelnõu § 20 lõikes 10
sätestatud põhimõtet, et võimaluse korral tuleb arvestada esmajärjekorras riigikaitseliseks
kriisiolukorraks valmistumiseks ja selle lahendamiseks vajalike ülesannete täitmiseks
vajaminevat ressurssi. See tähendab sundkoormiste vaatest seda, et kui on nii riigikaitseline
kriisiolukord ja samal aja ka metsatulekahjud ning nii Kaitsevägi kui ka Päästeamet vajab oma
vastutusel oleva olukorra lahendamiseks sama ressurssi (nt eritehnikat), siis eelis on selles osas
Kaitseväel, kes peab tagama riigi sõjalise kaitsmise. Ka riigikaitselise kriisiolukorra
lahendamisel võib ette tulla asutuste vajadust sama ressursi järele – näiteks võib Kaitsevägi
vajada transpordivahendeid, et sõdureid rindele transportida, ning Päästeamet samu
transpordivahendeid, et elanikke rindejoonelt evakueerida. Siin tuleb leida parimad lahendused
vastavalt konkreetsele olukorrale kohapeal kohapealsete juhtide vahel.
Lõikes 1 on Vabariigi Valitsusele jäetud paindlik võimalus anda valitsusasutusele volitus
omandiõiguse riiveks. Näiteks kui valitsusasutusele on pandud kriisiülesanded, võib sellega
sagedasti kaasneda ka vajadus, et sama asutus saaks ka asja sundkasutamise kohustust määrata.
Oluline on, kas asja on vaja kasutusse võtta või võõrandada kriisiülesannete täitmiseks või
korrakaitsefunktsiooni täitmiseks. Avalikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks või
korrarikkumise kõrvaldamiseks saab korrakaitseorgan rakendada alati KorSis sätestatud
samasisulisi meetmeid. Just seetõttu, et korrakaitseorganitel on KorSist lähtuv volitus kõigis
kriisiolukordades, on nimetatud meetme kohaldamise volitus antud RKIKile ja Kaitseväele, kes
üldjuhul ei ole korrakaitseorganid ning kellel puuduvad riikliku järelevalve meetmete
rakendamise volitused. Päästeametil on kehtivas päästeseaduses (PäästeSi § 20) õigus väga
kitsalt võtta sundkasutusse üksnes vett, liiva, kruusa ning muid üksnes päästetööks või
demineerimistööks vajalikke aineid, materjale, seadmeid ja abivahendeid, kui see on vältimatult
vajalik päästetööks või demineerimistööks ning muud võimalused asja sundkasutamiseks
puuduvad või oleksid ebamõistlikult koormavad. Eelnõu kohaselt on Päästeamet ulatuslikku
evakuatsiooni ja varjumist korraldav asutus ning seetõttu on vajalik Päästeameti õigusi
märgatavalt suurendada. Kriisiolukorra ajal ei tegele Päästeamet ainult päästetöödega, vaid ka
elanike turvalisuse tagamisega, ning sundkasutusse võib olla vaja võtta autosid, hooneid vms.
Välistatud on asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise volituse andmine kohaliku
omavalitsuse üksustele ja teistele haldusekandjatele. Ka KorSis kehtib põhimõte, mille järgi
võivad omavalitsusüksused ja muud haldusekandjad kasutada selliseid meetmeid, mis riivavad
isikute õigusi ja vabadusi pigem vähe ja leebelt. Lisaks kaasneb asja sundkasutusse võtmise ja
sundvõõrandamisega vahetu sunni kohaldamise õigus. Tuumikülesandeid, milleks on ka riigi
jõumonopoli õigus rakendada riigi nimel jõudu teise isiku vastu, ei ole lubatud delegeerida
22.05.2025
276
valitsusasutustest väljapoole, sest tulenevalt riigi jõumonopolist erinevad riigivõimu organi
volitused igamehe hädakaitseõigusest nii eelduste kui ka jõukasutuse lubatava ulatuse poolest.
Asja sundkasutus on lubatud üldjuhul üksnes riigikaitselise kriisiolukorra ajal ning eriolukorras.
Erandjuht on toodud lõikes 4, mis lubab Vabariigi Valitsusel otsusel ka enne nimetatud kordi
asju sundkasutada ja sundvõõrandada.
Samuti nähakse eelnõuga ette asja sundkasutus olukorras, kus see on vajalik rahvusvahelise
sõjalise koostöö raames Eesti võetud kohustuste täitmiseks. Arvestades tänapäeva olukordade
tekkimise ja sündmuste eskaleerumise kiirust, peab Eestil ja liitlastel olema võimalus ka kiirelt
reageerida. Näiteks võivad liitlaste relvajõud Eestisse saabuda enne kriisiolukorra kehtestamist,
mistõttu ei pruugi olemasolevatel Kaitseväe objektidel olla saabuvate vägede paigutamiseks
piisavalt ruumi või on julgeolekukaalutlustel kavandatud paiknemine piirkondades, kus ei ole
majutamiseks sobivaid Kaitseväe objekte. Eeltoodust lähtudes võib tekkida vajadus hõivata
täiendavaid maa-alasid, et liitlasi majutada ja nende varustust ladustada. Nimetatud piirang on
põhjendatud ja vajalik põhiseadusest tulenevalt, kuna nii ulatuslik omandi põhiõiguse piirang
eelnõus ettenähtud kujul ei oleks tavaolukorras lubatav. Eelnõu kohaselt täidetakse püsivaid
kriisiülesandeid üksnes kriisiolukorra ajal, mistõttu on ka selle toetamine võimalik üksnes
viidatud ajal. Näiteks võib toiduvaru laialijagamiseks olla vaja võtta sundkasutusse isikutele
kuuluvaid transpordivahendeid. Lisaõppekogunemise võib lühikeseks ajaks kokku kutsuda nii
pärast kriisiolukorra kehtestamist kui ka enne seda, näiteks olukorras, kus on vaja võimalikule
agressorile jõudu näidata (ingl show of force). Lisaõppekogunemisi võib näiteks reservis
olevatele isikutele korraldada ka vajaduse korral rahuajal mobilisatsioonivalmiduse kontrolliks,
ka siis võib asju sundkasutusse võtta või võõrandada, kuid kehtestatud peab olema
kriisiolukord.
Teatud juhtudel on asja sundkasutusse võtmisel juba teada, et asi kasutamise käigus hävineb
või ei saa asja pärast kasutamist muul objektiivsel põhjusel isikule tagastada. Sellisel juhul võib
asja sundvõõrandada (lõige 2). Sellised asjad, mida ei ole võimalik tagastada, on äratarvitatavad
asjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkavad olemast, näiteks kütus, toit, vedelikud jne.
Teatud juhtudel on asja kasutusele võtmisel juba teada, et see tõenäoliselt hävineb. Näiteks
võetakse isikult kasutusele sõiduk, mida kasutatakse kaitsekilbina rahutuste mahasurumise ajal,
kui märatsejad ründavad korrakaitseametnikke põlevate esemetega. Haldusorgan peab enne
asja sundkasutusse võtmist hindama, kas asi on võimalik isikule tagastada või mitte. Kui
hinnangu järgi tõenäosus asja tagastamiseks puudub või on vähene, siis võib haldusorgan asja
kohe võõrandada. Tegemist on haldusorgani kaalutlusotsusega.
Sundkasutusse võetud asi võetakse valitsusasutuse kasutusse, kuna asja sundkasutuse eesmärk
on riigi haldusülesande täitmisele kaasaaitamine. Niisamuti sundvõõrandatakse asi riigi
omandisse. Sundvõõrandatavate asjade ring – riigikaitseks vajalikud asjad, mida riik võib
erikordade ajal vajada, on näiteks kütus, betoonelementide tootmiseks vajalik tooraine (näiteks
liiv, kruus). Asjadeks, mille suhtes võib tekkida sundkasutuse vajadus, on lisaks kinnisasjadele
näiteks transpordivahendid, generaatorid, spetsialiseeritud masinad kaevetöödeks,
tõsteseadmed, spetsiifilised tööstusliinid.
Lõige 3. Oluline on märkida, et kui asi sundkasutamise kõigus hävineb või kahjustub, siis
loetakse, et see oli sundvõõrandatud alates sellest hetkest, kui see hävis või kahjustus – sellel
on tähtsus õiglase hüvitamise maksmisel.
22.05.2025
277
Võib esineda olukordi, kus Päästeametil, Kaitseväel või RKIKil tekib edasilükkamatu vajadus
asju sundvõõrandada või sundkasutusse võtta juba enne riigikaitselise kriisiolukorra või
eriolukorra kehtestamist. Tegemist on olukordadega, mille käigus võib olla oht realiseerunud
ning ohu suurenemise vältimiseks on vaja kiiresti rakendada piiravaid meetmeid, kuid Vabariigi
Valitsus ei ole kriisiolukorda veel kehtestanud. Eelkõige võib asjade sundkasutusse võtmise ja
sundvõõrandamise vajadus tekkida lisaõppekogunemise korraldamise käigus või Eesti riigi
kaitsmise eesmärgil Eestis viibivate välisriigi relvajõudude tegevuse toetamisel, kui reageerima
peab kiirelt. Kuna asju soovitakse võtta sundkasutusse või sundvõõrandada enne kriisiolukorra
otsust, siis on eelnõu järgi meetme rakendamise volitus antud kõrgeimale täidesaatva
riigivõimu tasandile ehk Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsus võib otsustada asjade
sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise üle enne kriisiolukorra otsust, kui see on
vältimatult vajalik lisaõppekogunemise korraldamiseks, ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks,
varjumiseks või rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks (lõige 4).
Kui asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise otsustele ei järgne (riigikaitselise)
kriisiolukorra või eriolukorra kehtestamist, siis hüvitatakse tekkinud kahjud isikutele 11.
peatükis ettenähtud korras (lõige 5). Sarnaselt RiKSiga ja HOSi § 29 lõikega 4 makstakse
isikule õiglast hüvitist.
Lisaks võib kohustada toimetama sundkasutusse võetud või sundvõõrandatud asja
kindlaksmääratud kohta, kui muud vähem koormavad võimalused asja kohaletoimetamiseks
puuduvad. Oluline on ka markeerida, et kohaletoimetamine ei tohi seada isikuid ohtu (nt asjade
rindele toimetamine vms) (lõige 6).
Alates asja sundkasutusse võtmise haldusakti kehtima hakkamisest kuni selle kehtivuse
lõppemiseni on isikul keelatud asja võõrandada või asjaõigusega koormata (lõige 7). Sama
kehtib ka asja sundvõõrandamise haldusakti puhul. Nimetatud keelde rikkuvad tehingud on
tühised. Iga isiku kohustused asja sundkasutusse võtmisel või sundvõõrandamisel määratakse
täpsemalt kindlaks haldusaktiga. Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus isik pärast haldusakti
kättesaamist võõrandab asja ning toimetab selle uue omaniku kätte. Keeld asja võõrandada ei
kehti ajal, kui asja kohta on tehtud üksnes eelotsus.
Asja sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel võib kasutada vahetut sundi eelnõus
sätestatud alustel ja korras (lõige 9). Vahetu sunni kui haldussunnimeetme kohaldamise õigus
on vajalik, et lõpetada kiiresti isiku õigusvastane käitumine ja hoida ära kahjulikud tagajärjed,
mis võivad kaasneda meetme rakendamise viivitusega.
§ 114. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise piirangud
Paragrahv 114 sätestab, milliseid asju ja milliste tingimuste esinemise korral ei võeta
sundkasutusse ega sundvõõrandata (lõige 1), erandid on suures osas samad mis kehtivas RiKSi
§ 822 lõikes 1, lisandunud on loomale vajalik toit.
Esiteks ei võeta sundkasutusse ega sundvõõrandata isiku vara, mis on mõeldud tema
toimetuleku tagamiseks. Selline vara on näiteks seitsmeks päevaks vajalikud toiduained temale
ja tema lähedastele (pereliikmed, leibkond, koos elavad isikud), sh tema loomale vajalik sööt
ning eluruumi kütmiseks üheks kütteperioodiks vajaminev kütus.
22.05.2025
278
Teiseks ei võeta sundkasutusse ega sundvõõrandata asja, mis on vältimatult vajalik teise isiku
või asutuse kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas elutähtsa teenuse osutamiseks vältimatult
vajalikud asjad.
Kolmandaks ei võeta sundkasutusse ega sundvõõrandata usulise ühenduse usulise talituse ja
teenistuse korraldamiseks vajalikku vallasasja.
Neljandaks ei võeta sundkasutusse ega sundvõõrandata välisriigi esindusele või selles töötavale
välisriigi kodanikule kuuluvat asja. VäSSi § 5 lõike 2 kohaselt on välisesindus kas
diplomaatiline esindus, konsulaarasutus või erimissioon. Välisriigi esindus hõlmab kõiki neid
mõisteid. Säte ise tuleneb rahvusvahelisest õigusest. Konsulaarsuhete Viini konventsiooni
artikli 31 lõike 4 kohaselt on konsulaarvaldused, nende sisustus ja muu vara ning sõidukid
puutumatud riigikaitse ja ühiskondliku kasu eesmärgil sundvõõrandamise suhtes. Sama
konventsiooni artikkel 52 vabastab konsulaarasutuse töötaja ka sundvõõrandamisega seotud või
muudest sellesarnastest kohustustest. Diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artikli 22
lõike 3 kohaselt on esinduse valdused, sisustus ja muu vara ning esinduse sõidukid puutumatud
läbiotsimise, sundvõõrandamise, arestimise ja täitemenetluse suhtes. Sama konventsiooni
artikkel 35 vabastab diplomaatilise esindaja ka sundvõõrandamisest ja muudest samalaadsetest
kohustustest.
Viiendaks ei võeta sundkasutusse ega sundvõõrandata asju, mida rahvusvaheliste kokkulepete
või rahvusvahelise õiguse normide alusel ei sundvõõrandata ega võeta sundkasutusse. Näiteks
on Eesti Vabariik ühinenud NATO ning selle liikmesriikide esindajate ja rahvusvahelise
personali staatuse kokkuleppega, mille artikli 6 kohaselt on organisatsiooni valdused
puutumatud ega kuulu läbiotsimisele, rekvireerimisele, konfiskeerimisele, sundvõõrandamisele
ning on kaitstud muul moel sekkumise eest, olenemata sellest, kus ja kelle valduses vara asub.
Samalaadsed piirangud võivad tuleneda ka muude rahvusvaheliste organisatsioonide
liikmesusest, näiteks on Eesti ka ÜRO, Euroopa Liidu, Euroopa Nõukogu, OECD ja veel mitme
muu rahvusvahelise organisatsiooni liige. Samuti võivad puutumatuse klauslid tuleneda muud
laadi rahvusvahelistest kokkulepetest, millega Eesti Vabariik on ühinenud. Samalaadne piirang
sisaldub ka RikSis.
Lõikes 2 on sätestatud piirangud, millal võib sundvõõrandada ja sundkasutada kultuuriväärtusi
ja isikute eluruumi. Sätted on samad mis RiKSis.
Kultuuriväärtusega asja või arhivaali võib sundkasutusse võtta või sundvõõrandada vaid juhul,
kui muul viisil ei ole võimalik kriisiolukorda lahendada, ning võimaluse korral välditakse
kultuuriväärtuse või arhivaali hävimist või kahjustamist. Kultuuriväärtuse mõiste sätestab
kehtivas õiguses muinsuskaitseseadus, muinsuskaitse alla võidakse võtta kultuuriväärtusega
asi. Kehtivas õiguses sätestab kultuuriväärtuse mõiste samuti kultuuriväärtuste väljaveo,
ekspordi ja sisseveo seaduse § 2. Muuseumiseaduse § 2 lõige 2 seob museaali samuti
kultuuriväärtuse mõistega. Eelnõusse on jäetud ka arhiiviseaduse § 2 lõikest 2 tuleneva
arhivaali välistus.
Sundkasutusse võtta ja sundvõõrandada võib isiku kasutuses oleva eluruumi juhul, kui talle on
tagatud asenduseluruum. Soome hädaolukorraks valmisoleku seaduse (valmiuslaki)102 kohaselt
võidakse eluruumi omanikku kohustada andma teada oma valdusest (§ 52), sealhulgas
eluruumist, kus on rohkem kui üks ruum leibkonna liikme kohta (§ 53), ning eluruume võidakse
102 Kättesaadav: https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2011/20111552#L17P121.
22.05.2025
279
kohustada andma üürile isikutele, kelle vajadus on suurim, vahendades seejuures üürilepingut
omaniku ja üürniku vahel. Kui pooled ei jõua üürilepingu tingimustes kokkuleppele, määrab
need ametiasutus. Üürisumma määratakse kindlaks mõistliku kohaliku hinnataseme järgi
(§ 54). Samuti on valmiuslaki kohaselt iga maa, veeala, hoone, ruumi või laoala omanik või
valdaja kohustatud andma kaitseväele või kaitseministeeriumile üle oma valduse. Eluruumi,
mida kasutatakse püsivalt elamiseks, võidakse kohustada üle andma üksnes juhul, kui esinevad
iseäranis kaalukad sõjalised põhjused (§ 113). Seejuures on kaitseväel õigus nimetatud esemete
ümberkujundamiseks ehitada neile ladusid, kindlustusrajatisi, teid ja muud riigikaitseks
vajalikku. Saksa sundkoormiste seaduse (Bundesleistungsgesetz)103 § 3 lõike 4 kohaselt
võidakse riigikaitseks sundkasutusse võtta ka eluruum, kuid seda üksnes juhul, kui isikule on
tagatud asendusmajutus. Seega ei ole põhjendatud eluruumide täielik välistamine
sundkasutusse võtmisest, kuid see peaks olema viimane abinõu.
Esmajoones tuleks kriisiolukorra lahendamiseks kasutusele võtta kõikvõimalikke selleks
sobivaid mitteeluruume. Ka nt sõjalise konflikti olukorras tuleb tagada tagala toimetulek ja
toetus sõjategevusele ning kodutute tekkimine asja sundkasutuse tõttu seda ei soodustaks.
Seetõttu on eluruumi sundkasutus võimalik, kuid sel juhul peab riik isikule tagama
asenduseluruumi. Muu hulgas on asenduseluruumi leidmine võimalik näiteks sel teel, et
võetakse sundkasutusse mõni teine eluruum, milles keegi sees ei ela. Esmajoones tuleb
eluruumi sundkasutus kõne alla juhul, kui muu sobiv ruum tulenevalt olukorrast puudub.
Eeltoodust lähtudes ei ole lõplikult välistatud eelloetletud asjade kasutusse võtmine või
sundvõõrandamine (lõige 3). Näiteks kui elutähtsa teenuse osutamine on tagatud muude
vahenditega või kui asja ei kasutata (näiteks ettevõtja on tegevuse suure riski tõttu lõpetanud)
ning asja on riigikaitselise kriisiolukorra ajal vaja sõjalise kaitsevõime säilitamiseks, võib selle
sundkasutusse võtta või sundvõõrandada. Täielikult on välistatud üksnes välisriigi esindusele
ja neis töötavatele välisriigi kodanikele kuuluvad asjad ning asjad, mida rahvusvaheliste
kokkulepete või rahvusvahelise õiguse normide alusel ei sundvõõrandata ega võeta
sundkasutusse, ning ka isikule vajalik tema toimetulekuks (punkt 1).
Lisaks on oluline rõhutada, et asjade sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel tuleb HMSi
järgi kaaluda kohustusega kaasnevaid mõjusid, sealhulgas kas on tagatud vara omaniku või
valdaja majanduslik toimetulek, kuidas need mõjutavad teiste riigikaitseülesannete täitmist jne.
Näiteks olenemata sellest, et eelnõuga ei ole välistatud põllutööks kasutatavate
transpordivahendite kasutusele võtmine põllumajandustoodete tootmisega tegelevatelt
isikutelt, on mõju põllumajandusele üks tegur, mida tuleb asjade sundkasutusse võtmisel või
sundvõõrandamisel või selle ettevalmistamisel kaaluda.
§ 115. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise eelotsus
Paragrahviga 115 sätestatakse võimalus asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise
määramiseks eelotsusega igal ajal.
Eelotsusega võib määrata kindlaks isikutele kuuluvad asjad, mis võivad olla vajalikud
kriisiolukorra lahendamiseks.
103 Bundesleistungsgesetz (BLG) § 3 Abs 4: Wohnräume, die für den unentbehrlichen Wohnbedarf des Besitzers
und der zu seinem Hausstand gehörenden Personen erforderlich sind, dürfen nur angefordert werden, wenn
ausreichende anderweitige Unterbringung gesichert ist.
22.05.2025
280
Praegu on eelotsusega määratud kindlaks eelkõige sõjaliseks kaitseks vajalikud erasektori
vahendid (tsiviilressurss). Niisugusteks vahenditeks võivad olla näiteks transpordivahendid,
generaatorid, spetsialiseeritud masinad kaevetöödeks, tõsteseadmed, spetsiifilised tööstusliinid
vms.
Kuna eelotsused on vajalikud eelkõige sõjalise kaitse ja elanikkonna turvalisuse tagamiseks,
antakse eelnõuga eelotsuse tegemise õigus lisaks RKIKile ka Päästeametile ja Kaitseväele, kes
peavad tagama eelotsuste tegemise ka teistele asutustele, keda Vabariigi Valitsus volitab asju
sundkoormama ja sundvõõrandama.
Eelotsuse võib teha igal ajal. Eelotsusega määratakse enne asja sundkasutusse võtmise või
sundvõõrandamise kohustuse panemist kindlaks isikutele kuuluvad asjad, mida riik võib vajada
kriisiolukorra ajal. Eelotsuses nimetatud asja kohta tehakse kanne tsiviiltoetuse registrisse
(edaspidi TTR). Eelotsusega toimubki eelkõige valmistumine kriisiolukorraks. Eelotsuse
ettenägemine asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise kohustuse panemiseks juba
enne kriisiolukorda on vajalik selleks, et riik oleks viidatud ajal paremini ette valmistatud ning
saaks tsiviilressursse kasutusele võtta võimalikult kiiresti, ilma et peaks hakkama neid alles
välja selgitama ning igal üksikjuhtumil haldusakti kehtestama. See võimaldab kriitilises
olukorras märgatavalt aega säästa. Samuti võimaldab see haldusakti adressaatidel paremini
valmistuda ning kriisiolukorra ajal kiiremini oma kohustusi täita. Samuti on sellisel juhul
võimalik pidada asja sundkasutuse või sundvõõrandamisega seotud õigusvaidlused ära tavaajal
ning mitte kulutada selleks aega kriisiolukorra ajal. Teoreetiliselt on ka sundkasutuse või
sundvõõrandamise puhul võimalik mitmeaastane kohtuvaidlus läbi mitme kohtuastme,
sealhulgas haldusakti täitmise peatamine kohtu poolt, mistõttu on iseäranis juhul, kui sellist
õigusvaidlust võib prognoosida, mõttekas see protsess läbi teha juba enne kriisiolukorda.
Teisalt säilib alati võimalus määrata kohustusi ka kriisiolukorra ajal. Näiteks võib olla
kriisiolukorra ajal vajalik teha ettevalmistusi isikutele kuuluvate asjade kasutusele võtmiseks ja
sundvõõrandamiseks, kui on tehtud prognoos, et olukord võib eskaleeruda, ning kuulutatakse
välja sõjaseisukord. Otsus, millises vahekorras ja mis ulatuses määrata asja sundkasutuse või
sundvõõrandamise kohustust eelotsusega juba enne kriisiolukorda ning mis mahus ja millistele
esemetele kriisiolukorra ajal, on pädevate haldusorganite planeerimisotsus.
Oma olemuselt on eelotsus samalaadne sundkoormise määramise haldusaktiga. Eelotsus on
samuti haldusakt, mis võib olla antud ka üldkorraldusena. Eelotsus on haldusakt (vt HMSi § 51
lõige 1), kui konkreetset isikut (eelotsuse adressaat) kohustatakse olema valmis midagi tegema
või mingit kohustust täitma (nt toimetama asi kindlaksmääratud kohta) või kui see on seotud
asjaga ning asja igakordne omanik või valdaja on kohustatud olema valmis asja sundkasutusse
andmiseks või asja sundvõõrandamiseks. Eelotsus on üldkorraldus (vt HMSi § 51 lõige 2), kui
sellega määratakse asja sundvõõrandamise või sundkasutusse võtmise kohustus üldiste tunnuste
alusel kindlaks määratud isikutele. Erinevalt haldusaktist on üldkorralduses adressaatide ring
määratud kindlaks üldise tunnuse alusel. Üldkorralduse tunnuseks võib HMSi järgi olla ka asja
avalik-õigusliku seisundi muutmine – haldusakt ei reguleeri isiku tegevust, vaid asja õiguslikku
seisundit. Näiteks määratakse haridusasutused sõjaseisukorra või muu välja kuulutatud erikorra
ajal evakuatsiooni korraldamisel kohaliku omavalitsuse hallatavateks objektideks.
Üldkorraldus peab vastama kõigile haldusakti tunnustele ja vorminõuetele, sealhulgas olema
põhjendatud ja sisaldama õiget vaidlustamisviidet. Üldkorraldusest on mõned erandid.
Üldkorralduse adressaate ei pea ära kuulama (vt HMSi § 40 lõike 3 punkt 6), kuid üldkorralduse
andmiseks võib olla vaja avatud menetlust (vt HMSi § 46 lõige 1). Kui üldkorraldus ei ole
vahetult tajutav, tuleks see avalikult teatavaks teha (vt HMSi § 31 lõike 1 punkt 2). Üldkorraldus
on vahetult tajutav, kui see on näiteks edastatud sidevahendi või meedia kaudu. Üldkorraldust
22.05.2025
281
saab vaidlustada 30 päeva jooksul selle rakendamisest isiku suhtes või isikule sellest tuleneva
kohustuse või piirangu tekkimisest.
Lõigetega 2 ja 3 säilitatakse RiKSis sätestatu.
Lõike 2 järgi võib eelotsuses kehtestada kõrvaltingimusi, mida on vaja asja sundkasutusse
võtmise või sundvõõrandamise kiireks ja paindlikuks täitmiseks. HMSi § 53 lõike 1 kohaselt
on kõrvaltingimus haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus või lisatingimus, samuti
haldusakti kehtivusaja piiramine kindlaksmääratud tähtpäevast või tulevikus aset leida võivast
sündmusest lähtudes või haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või
kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine. HMSi § 53 lõike 2 punkti 3 alusel võib
haldusorgan kehtestada kõrvaltingimuse, kui haldusakti andmine tuleb otsustada
kaalutlusõiguse alusel. Asja sundkasutusse võtmine või sundvõõrandamine toimub alati
kaalutlusõiguse alusel. Lõige 2 täpsustab, mis kõrvaltingimusi võib RKIK ja Päästeamet
kehtestada. Kõrvaltingimuste kehtestamise otsustab haldusorgan samuti kaalutlusõiguse alusel
ja üksnes nende asjade suhtes, kus peetakse vajalikuks adressaadi viivitamatut tegutsemist
teatud asjaolude ilmnemisel (nt meedia kaudu teate avaldamisel) ja eeldatakse, et adressaat on
sellisel juhul kohe valmis talle määratud kohustust täitma (sh on ta hoidnud vara korras, tal on
vajalike erioskustega spetsialist vms).
Lõikes 3 nimetatakse, mis andmed haldusaktis olema peavad. Eelotsuses nimetatakse
kohustuse adressaat, kohustusega seotud objekt, kohustuse liik ja sisu ning muud kohustuse
täitmisega seotud asjaolud. Tegemist ei ole lõpliku loeteluga. Kui eelotsusega seatakse näiteks
kõrvaltingimusi, peab eelotsusest nähtuma ka kõrvaltingimusega seonduv. Eelotsusel on HMSi
§ 52 lõike 1 punkti 2 kohaselt eelhaldusakti tähendus, mistõttu kohaldatakse tema suhtes
haldusakti sätteid. Eelotsus tuleb selle jõustumiseks asja omanikule ja valdajale teatavaks teha
pärast vastava otsuse tegemist (HMSi § 61 lõige 1).
Lõikes 4 on ette nähtud, et eelotsuse tegemise haldusmenetluses võib RKIK ja Päästeamet
lisaks HMSis sätestatud menetlustoimingute kohaldada järgmisi eelnõuga ettenähtud
menetlustoiminguid, mis aitavad kaasa vajalike asjaolude väljaselgitamisele ning tõendite
kogumisele (kattub RiKSi §-ga 826):
• isiku peatamine küsitlemiseks, kui on alust arvata, et isikul on haldusmenetluse
läbiviimiseks olulist teavet;
• isikusamasuse tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel või küsitlemise teel;
• vallasasja vaatlemine meeleliselt või tehnilise vahendi abil, sealhulgas uste avamine ja
muude takistuste kõrvaldamine;
• olukorra jäädvustamine pilti või heli salvestava seadmega;
• territooriumile, ehitisse või ruumi sisenemine, sealhulgas uste ja väravate avamine või
muude takistuste kõrvaldamine;
• territooriumi, ehitise või ruumi läbivaatamine, sealhulgas seal asuva vallasasja
läbivaatamine ning uste ja väravate avamine või muude takistuste kõrvaldamine.
Eelnõu § 119 lõikes 1 sätestatakse menetlustoimingud, mille tegemise õigus on pädeval
haldusorganil riigikaitselise kriisiolukorra ajal. Lõikes 4 täpsustatakse, et eelnõu § 119 lõike 1
punktides 1, 3–5, 8 ja 9 nimetatud menetlustoimingute tegemise õigus on ka tavaolukorra ajal
juhul, kui see on vältimatult vajalik ulatusliku evakuatsiooni, varjumise või
lisaõppekogunemise korraldamiseks või käesoleva seaduse § 135 lõike 1 punktides 1 ja 3
sätestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks. RKIK ja Päästeamet vajab
nimetatud menetlustoimingute tegemise õigust tavaolukorras selleks, et selgitada välja nt
22.05.2025
282
ettevõtjate suutlikkus. Tavaolukorras peatab RKIK ja Päästeamet isikuid küsitlemiseks, töötleb
andmeid eelnõu 9. peatükis sätestatu kohaselt, tuvastab isikusamasust, vaatleb vallasasju
meeleliselt või tehnilise seadme abil, jäädvustab olukorda pilti või heli salvestava seadmega.
Isiku peatamine küsitlemiseks on vajalik selleks, et veenduda asja sundkasutusse võtmise või
sundvõõrandamise eelotsuse ja selle kõrvaltingimuste vajalikkuses. Näiteks on vaja küsitleda
mõne sihtotstarbelise sõiduki juhti sõiduki kasutamise asjaolude väljaselgitamiseks ning selle
info põhjal on võimalik eelotsuses vajalikke kõrvaltingimusi seada.
Eelnõu 9. peatükis sätestatu kohaselt võib RKIK ja Päästeamet saada oma ülesannete täitmiseks
vajalikku teavet, sh isikuandmeid, et välja selgitada vajalikud ettevõtted ja nende
tootmisvõimsused või suutlikkus teenust osutada, et selle põhjal valmistada ette eelotsused, et
olukorra tekkides operatiivselt reageerida.
Isikusamasuse väljaselgitamise õigus on seotud asjaoluga, et isik, kelle suhtes koormava
haldusakti eelotsus tehakse, oleks õige isik või adressaat, kelle vara või teenust kasutusele
võetakse või kelle omandis või valduses vara on.
Vallasasjade vaatlemine tagab eelotsusega vajaliku vara kasutuselevõtmise asjakohasuse ning
võimaldab veenduda ja kontrollida, kas eeldused eelotsuse tegemiseks on täidetud või mitte.
Näiteks on vaja vaatluse või tehniliste seadmete teel kontrollida, kas konkreetsel masinal on
mingi spetsiifiline tehniline võime või mitte.
Olukorra jäädvustamine pilti või heli salvestava seadmega on oluline nii asja sundkasutusse
võtmise kui ka sundvõõrandamise seisukohalt, samuti toimingu jäädvustamise seisukohalt.
Näiteks jäädvustatakse toimingu tegemine või ütluste võtmine tõendite kogumise eesmärgil
piltide või videona. Tegemist on menetlustoiminguga, mida ei ole vajalik kasutada füüsilise
isiku suhtes nt tema isiku tuvastamiseks. Olukorra jäädvustamise all on mõeldud foto või video
tegemist konkreetsest asjast, selle asukohast ja omadustest (näiteks salvestatakse juriidilisele
isikule kuuluv ruum, hoone, laopind, muu territoorium ning seal asuv sundvõõrandatav asi, asja
seisukord, selle muud olulised tunnused).
Tavaolukorras lepib nt RKIK ettevõtjaga kokku, millal ja kuidas toimub territooriumi, ehitise,
ruumi või vallasasja vaatlemine. Vahetult enne kriisiolukorra kehtestamist võib tekkida vajadus
uste avamiseks ja takistuste kõrvaldamiseks. Näiteks on vaja kiirkorras ettevalmistavate
tegevustena ohu tõkestamiseks ja tõrjumiseks veenduda, kas karjäärist on võimalik killustikku
sundvõõrandada, ning selle käitlemiseks kasutada vastavaid masinaid ja seadmeid. Karjääri
käitaja ei pruugi olla kättesaadav või karjäär sellel hetkel ei opereeri. Sellises olukorras saab
ametiisik volituse avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, näiteks avada karjääri ees olevat
tõkkepuud.
Vahetult enne kriisiolukorda võidakse RKIKile või Päästeametile panna vältimatu ülesanne
võtta kasutusele mõni maa-ala näiteks selleks, et valmistada see ette parklaks,
kogumispunktiks, formeerimispunktiks või evakuatsioonikohaks. Selleks on vaja minna
kohapeale ja kontrollida, kas on vaja seada eelotsusega mingi konkreetne kõrvaltingimus,
näiteks kohustus vara teisaldada või laoruum tühjendada ja vara teise kohta toimetada.
Laopindade kasutuselevõtmiseks tuleb enne eelotsuse tegemist üle vaadata, kas laos on
piisavalt ruumi nt varustuse hoiustamiseks või on laoruum hõivatud kaubaga, mida selle liigist
ja omadustest tulenevalt ei ole võimalik mujale toimetada. Samuti võib olla vaja kontrollida,
22.05.2025
283
kas on olemas tingimused elanikkonna evakueerimiseks ja varjumiseks. Selles olukorras on
RKIKil ja Päästeametil õigus lattu siseneda, selleks vajalikke tõkkepuid ja uksi avada.
Samuti võib vahetult enne kriisiolukorda tekkida vältimatu vajadus veenduda sadamateenuse
suutlikkuses ning vajalik info välja selgitada. Olukorrad, mil riik peab asuma näiteks liitlasi
vastu võtma, võivad areneda väga kiiresti, nii et ettevalmistavate tegevustega tuleb alustada
kohe, enne kriisiolukorra kehtestamist. Liitlaste vastuvõtmiseks võib olla vaja kasutada
sadamas mingit teatud tüüpi kraanat. Sadama territooriumil on erinevad hooned ja
territooriumid, millel on erinevad operaatorid. Kui mõistlikke pingutusi tehes ei ole võimalik
sadamaoperaatorit või konkreetse territooriumi või hoone operaatorit piisavalt kiiresti kätte
saada, siis tuleb avada territooriumile minekut takistavad väravad, läbida vajaduse korral teiste
operaatorite hooned või territooriumid, veenduda vajaliku kraana olemasolus ja kui selgub, et
kraanat ei ole või see ei tööta, siis seada eelotsusega operaatorile kohustus taluda, et
territooriumile tuuakse vajalik kraana ja seda opereerib teine ettevõtja.
Kõiki nimetatud menetlustoiminguid tehes peab lähtuma HMSi põhimõtetest, sealhulgas
proportsionaalsuse põhimõttest (HMSi § 3 lõige 2, § 107 lõige 2). Iga menetlustoiming peab
olema seatud eesmärgi suhtes sobiv, vajalik ja proportsionaalne.
§ 116. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise menetlus
Paragrahvis 116 on sätestatud asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise
haldusmenetluse erandid, mis ei tulene eelnõus sätestatud haldusmenetluse eranditest ning mis
kohalduvad üksnes sundkasutuse ja sundvõõrandamise menetluses.
Asja sundkasutuse ja sundvõõrandamise sätete juures ei ole dubleerivalt reguleeritud neid
haldusmenetluse erandeid, mis on juba sätestatud eelnõu 8. peatükis, nt haldusakti
kättetoimetamise erandid.
Lõikes 1 on sätestatud andmed, mis asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise
haldusaktis peavad sisalduma. Nendeks on kohustuse adressaat, kohustusega seotud objekt,
kohustuse liik ja sisu, kohustuse täitmise aeg ja koht ning muud kohustuse täitmisega seotud
asjaolud. Tegemist ei ole lõpliku loeteluga. Haldusakt peab andma adressaadile selguse, mida,
millal, kus ja kuidas ta tegema peab. Kui eelotsuses on kehtestatud kõrvaltingimusi ning nende
rakendamise vajadus ei ole muutnud, siis sisaldab haldusakt eelotsuses sätestatud tingimusi.
Kuna eelotsuse tegemise ajaga võrreldes võivad kohustuse täitmise tingimused olla muutunud,
siis koos asja sundvõõrandamise või sundkasutusse võtmise otsusega tuleb reguleerida ka
eelotsuse muutmist, arvestades HMSi §-des 64‒68 sätestatud tingimusi ja korda. Eelnõuga
lisatavates sätetes ei ole sarnaselt kehtiva RiKSiga reguleeritud asja sundkasutusse võtmise või
sundvõõrandamise täitmise otsuses kõrvaltingimustega seonduvat. Kuna asja sundkasutusse
võtmine või sundvõõrandamine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, võib haldusorgan HMSi §
53 lõike 2 punkti 3 kohaselt kehtestada haldusaktis või üldkorralduses, millega otsustatakse asja
sundvõõrandamine või sundkasutusse võtmine, ka kõrvaltingimuse kohaldamise. Eelnõus ei ole
täpsustatud, mis kõrvaltingimusi võib haldusorgan kehtestada. Näiteks võib olla vajalik
kehtestada kõrvaltingimusena kohustuse tuua asi haldusorgani kindlaksmääratud asukohta.
Kõrvaltingimused võivad olla seotud ka asja hooldamise või säilitamisega ning teavitamisega.
Lõikes 2 on ette nähtud erand HMSi § 63 lõike 2 punktist 2, mille kohaselt haldusakt, millest
ei selgu selle adressaat, on tühine. Lõikes 2 on erandina ette nähtud võimalus, et kui asja
omanikku või valdajat ei õnnestu hoolimata mõistlikest pingutustest kindlaks teha, võidakse
22.05.2025
284
asja sundkasutust või sundvõõrandamist kohaldada asja suhtes ka ilma haldusakti adressaati
kindlaks tegemata. Sel juhul asi tagastatakse ning õiglane hüvitis makstakse välja isikule, kes
tõendab enda õigust asjale. Õigustatud isikuks on enamasti isik, kes asja õiguspäraselt valdab,
sealhulgas näiteks omanik, üürnik, liisinguvõtja jne. Kriisiolukorra ajal võib esineda juhte, kui
on vaja võtta kasutusele asi, mille valdajat või omanikku ei õnnestu kindlaks teha. Näiteks
juhul, kui on olemas küll liiklusvahend, kütus või muu asi, kuid selle omanik või valdaja on
sõjategevuse tagajärjel hukkunud, evakueerunud või ei õnnestu muul põhjusel valdaja või
omaniku isikut kindlaks teha, ei oleks võimalik asja kriisiolukorra ajal kasutusele võtta ilma
kõnealust erandit sätestamata. Sundvõõrandamine puudutab asja omanikku, sõltumata sellest,
kas omanik on nimeliselt kindlaks määratud või mitte, ning asja sundkasutusse võtmine
mõjutab asja omaniku kõrval ka otsest valdajat, sõltumata sellest, kas nad on nimeliselt kindlaks
tehtud või mitte. Asja tagastamine puudutab üksnes sundkasutusse võetud asja ning seega peab
isik tõendama, et on omanik (sh kaudne valdaja) või otsene valdaja. Seetõttu on sundkasutusse
võetud asja tagastamisel tõendamise esemeks õiguspärane valdus asja suhtes asja tagastamise
aja seisuga. Näiteks vallasasja omanikul, kes ei suuda tõendada oma omandiõigust vallasasjale,
vaid suudab tõendada kõigest (varasema) valduse vallasasjale, oleks ka õigus, et asi talle
tagastatakse, või saada õiglast hüvitist. Seetõttu saab järeldada, et lõige 2 ei nõua vallasasja
omanikult eranditult omandiõiguse tõendamist ja säte on AÕSi § 90 lõikega 1 kooskõlas (AÕSi
§ 90 lõike 1 järgi loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma valduse ajal asja
omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist).
Lõikes 3 on sätestatud, et asja sundkasutuse lõppemisel tagastatakse asi selle sundkasutusse
andnud isikule või muule õigustatud isikule. Nimetatud säte määrab kindlaks, et alati ei pruugi
isik, kes asja sundkasutusse andis, olla sama isik, kellel on õigus asi tagasi saada. Näiteks
võidakse asi võtta sundkasutusse kolmanda isiku valdusest, kuid tagastada tuleb selle
omanikule või muule isikule, kellel on õiguslik alus asja kasutada.
Lõikes 4 on sätestatud, et kui asi on muutunud kasutuskõlbmatuks, võib isik loobuda
tagastatava asja vastuvõtmisest. Nimetatud säte võimaldab isikul otsustada, kas ta soovib asja
tagasi oma valdusesse või mitte. Seejuures on asja kasutuskõlbmatuks muutumise korral isikul
õigus saada õiglast hüvitist, kui riik ei otsusta kasutuskõlbmatuks muutunud asja asendada
samaväärsega või ei esine muud õiglase hüvitise maksmist välistavad asjaolud.
Tagastatava asja vastuvõtmisest loobumine, asja üleandmine ja vastuvõtmine vormistatakse
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (kirjalikult paberil, e-kirjaga, SMSiga jne) (lõige
5). Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm tähendab, et asja üleandmise-vastuvõtmise akt ei
pea olema omakäeliselt allkirjastatud, kuid peab sisaldama nende isikute nimesid, kes
vastuvõtmis-üleandmistoimingu tegid (TsÜSi § 79). Seejuures on oluline fikseerida asja
nimetus, kogus ja muud olulised parameetrid, kuna nimetatud dokumendiga on asja valdajal
või omanikul võimalik hiljem tõendada asjaolusid, mis on vajalikud asja sundkasutuse või
sundvõõrandamisega seotud õiglase hüvitise maksmiseks või asja tagastamiseks. Eelnõuga ei
ole kindlaks määratud, millised andmed aktis peavad sisalduma. Pooled saavad üleantavast-
vastuvõetavast asjast ja olukorrast lähtudes otsustada, millised andmed akti kantakse.
Lõikes 6 on sätestatud, et asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise üle peetakse keskset
arvestust tsiviiltoetuse registris. Vt eelnõu § 132.
8. peatükk
Haldusmenetluse erandid
22.05.2025
285
§ 117. Tähtaja peatamine
Paragrahvis 117 antakse haldusorganile võimalus peatada seadusest tulenev menetluslik
tähtaeg, kui erakorralise või sõjaseisukorra tõttu ei ole võimalik menetlust etteantud tähtaja
jooksul läbi viia. Säte võimaldab kasutada asutustes olevat ressurssi kõige otstarbekamal viisil
– erakorraline ja sõjaseisukord on tõsine julgeolekuoht, kus terve riigi eksistents on ohus. Võib
eeldada, et palju personali on puudu või teadmata kadunud, asutused ei suuda täita oma kõiki
ülesandeid, põhipingutus on kriisiülesannete täitmisel ning kõik muud ülesanded ei ole
prioriteet. Kõik need ülesanded, mis ei ole seotud kriisiülesannete täitmisega ja mis ei ole
kiireloomulised, tuleb lükata edasi ja asutuse peab keskenduma erakorralise seisukorra ja
sõjaseisukorra lahendamisele. Tähtaja võib peatada kuni erakorralise või sõjaseisukorra lõpuni,
kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks pärast nimetatud olukordade lõpetamist.
Haldusmenetluse erandid on suures osas sama regulatsioon mis RiKSi §-des 825–8212.
§ 118. Isiku ja asutuse kohustused haldusmenetluse läbiviimisel
Paragrahvis 118 sätestatakse isiku ja asutuse kohustused haldusmenetluse läbiviimisel
riigikaitselise kriisiolukorra ajal, millega säilitatakse RiKSi regulatsioon. HMSis on
menetlusosalise või muu isiku talumiskohustus teatud haldusmenetluse toimingute suhtes
tuletatav haldusorgani volitusest see toiming sooritada (nt paikvaatlus või asitõendi vaatlus),
aga pole kohustust aktiivselt kaasa aidata. Kaasaaitamiskohustus (HMSi § 38 lõige 3) on ainult
menetlusosalisel ning temalgi niivõrd, kui haldusakti andmine, toimingu sooritamine või
halduslepingu sõlmimine on selle menetlusosalise huvides. Kui menetlus toimub riigikaitse
eesmärgil avalikes huvides, piirava meetme kohaldamiseks või meetmete täitmise üle
järelevalve tegemiseks, siis tuleb selgelt määrata ka menetlusosaliste ja menetlusse kaasatud
isikute kohustus aidata haldusmenetlusele kaasa. Eelkõige tähendab see nii menetlusosaliste
kui ka muude isikute kohustust esitada täielikku ja tõest teavet, andmeid ja tõendeid
haldusmenetluses tähtsust omava kohta, tagada tasuta või enda kulul juurdepääs tõendi
kogumiseks territooriumile, ehitisse, ruumi, kinnisasjale või vallasasjale, abistada
haldusorganit territooriumi, ehitise, ruumi või vallasasja läbivaatamisel, abistada haldusorganit
proovi või näidise võtmisel, mõõtmisel või isikule kuuluva looma kinnipidamisel ja
ohjeldamisel. Isikul on keelatud haldusorganit haldusmenetluse läbiviimisel takistada või
eksitada.
HMSi § 39 lõike 1 kohaselt võib haldusorgan võtta tunnistajalt ütlusi ja eksperdilt arvamuse
üksnes tunnistaja või eksperdi nõusolekul. HMSi § 39 lõigete 4–6 järgi on haldusorgan või isik,
kelle taotlusel tunnistaja või ekspert kaasati, kohustatud maksma tunnistajale ja eksperdile tasu
nende ülesannete täitmise eest ning sõidu-, korteri- ja päevaraha. Seevastu riigikaitse eesmärgil
läbiviidavas haldusmenetluses on tunnistaja kohustatud andma ütlusi ja ekspert kohustatud
andma arvamuse üldjuhul tasuta ja hüvitist saamata. Täielike ja tõeste ütluste ning asjatundliku
ja põhjaliku arvamuse andmine tuleb tagada eelkõige haldussunni ja karistuslike meetmetega.
Samuti ei tulene HMSist isiku kohustust ilmuda istungile. HMSi § 45 kohaselt võib haldusorgan
arutada asja istungil, kui seda on vaja asja kiireks ja õigeks lahendamiseks. HMSi § 42 lõike 4
kohaselt võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata ja lõpetada haldusmenetluse, kui
haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitanud isik jääb
menetlustoimingule mõjuva põhjuseta ilmumata. HMSist ei nähtu, kuidas tagab haldusorgan
kutsutu ilmumise istungile siis, kui haldusorgan on menetluse algatanud avalikes huvides või
seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Eelnõus sätestatakse kutsega kutsutud isiku kohustus
22.05.2025
286
ilmuda istungile või muule menetlustoimingule. Selle kohustuse tagamiseks on võimalik
kasutada haldussundi või kohustust rikkunud isikut karistada.
§ 119. Haldusorgani volitused haldusmenetluse läbiviimisel
Paragrahvis 119 sätestatakse haldusorgani volitused haldusmenetluse läbiviimisel
riigikaitselise kriisiolukorra ajal, millega säilitatakse RiKSi regulatsioon. Isikul tuleb taluda
haldusorgani poolt nimetatud menetlustoimingute tegemist. Isiku haldusmenetluse
läbiviimisele kaasaaitamise kohustusest tuleneb isiku talumiskohustus ehk kohustus taluda
tema suhtes haldusorgani kohaldatavaid menetlustoiminguid. Eelnõu § 121 lõikes 1 loetletud
menetlustoimingud on sellised menetlustoimingud, mis sõltumata menetluse tulemusel antavast
haldusaktist, sõlmitavast halduslepingust või sooritatavast toimingust riivavad isiku põhiõigusi.
Sisu poolest on need sarnased riikliku järelevalve erimeetmetega (vt KorSi §-d 30–52), kuid
nende eesmärk ei ole iseseisvalt ohtu tõrjuda või rikkumist kõrvaldada, vaid üksnes selgitada
välja asja sisuliseks lahendamiseks olulised asjaolud või koguda tõendeid. Haldusorgani
volitused menetlustoimingute tegemiseks on sätestatud lõikes 1. Need täpsustavad ja
laiendavad haldusorgani volitusi haldusmenetluses ning haldusorganil on nimetatud
menetlustoimingute kõrval volitus teha kõiki haldusmenetluse seaduses või muus seaduses
sätestatud haldusmenetluse menetlustoiminguid. Selles osas, milles eelnõu §-s 119 nimetatud
menetlustoimingud langevad kokku mõne haldusmenetluse toimingu regulatsiooniga, on nende
menetlustoimingute volitused erinormiks (nt volitus isiku küsitlemiseks annab aluse nõuda
tunnistajalt ütluste andmist tema nõusolekust sõltumata, vrd HMSi § 39 lõige 1).
Lõikes 1 sätestatud menetlustoimingud annavad haldusorganile õigusliku aluse isiku
küsitlemise eesmärgil peatamiseks ja ametiruumi toimetamiseks, isikusamasuse tuvastamiseks,
vallasasja vaatluseks ja olukorra jäädvustamiseks, proovide ja näidiste võtmiseks, mõõtmiste ja
ekspertiisi tegemiseks ning vallasasja hoiule võtmiseks, valdusesse sisenemiseks ja selle
läbivaatuseks. Erinevalt riikliku järelevalve meetme kohaldamisest, mis eeldab konkreetsete
eelduste tuvastamist haldusmenetluses enne riikliku järelevalve meetme kohaldamise
otsustamist, võib nimetatud menetlustoiminguid kohaldada juhul, kui arvestades nii
haldusmenetluse üldpõhimõtteid kui ka käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud proportsionaalsuse
põhimõtet on vajalik saada asja sisuliseks lahendamiseks vajalikku teavet või tõendit.
Menetlustoimingute kohaldamine ei too kaasa sellega seotud haldusmenetluse lõppemist ega
asja sisulist lahendamist ning nende kohaldamise lubatavust saab vaidlustada ja hinnata ka selle
tulemusena antava haldusakti vaidlustamise käigus. Üksnes juhul, kui isik leiab, et nimetatud
menetlustoimingu kohaldamine eraldiseisvalt rikkus tema põhiõigusi ja -vabadusi, olenemata
asja sisulisest lahendist, saab ta vastava menetlustoimingu kohaldamist vaidlustada. Eelnõu §
119 lõikes 1 nimetatud menetlustoimingu kohaldamise vaidlustamine ega selle tühistamine ei
too automaatselt kaasa haldusmenetluses antud haldusakti, sõlmitud halduslepingu või
sooritatud toimingu kehtetust, vaid selle otsustab haldusorgan või -kohus eraldi (sh arvestades
HMSi §-s 58 sätestatut).
Sekkuva halduse valdkonnas ei ole haldusorgani menetlustoimingute volitused piisavalt täpselt
kindlaks määratud ja nende kasutamise tagamiseks puudub võimalus kohaldada sundi.
Soodustava haldusmenetluse seisukohalt on volitused üldiselt kindlaks määratud ning
menetlusosalise enda algatusel või tunnistaja ja eksperdi nõusolekul põhinevad
menetlustoimingud piisavad. Probleem kujuneb riivehalduse valdkonnas, kus riik sekkub omal
algatusel ning isiku isiklikud ja varalised huvid on sageli sellega konfliktis. Seetõttu on vaja
menetlustoimingu sooritamise õiguslik alus täpsemalt kindlaks määrata ning reguleerida selle
tagamiseks haldussunni kasutamise võimalused. Piirava meetme ning selle täitmise tagamiseks
22.05.2025
287
antava haldusakti, sooritatava toimingu või sõlmitava halduslepingu õiguspärasus on peale
menetlusosalise ka avalikes huvides. Seega peab haldusorganil olema võimalus selgitada välja
kõik piirava meetme või haldussunnivahendi kohaldamiseks või toimingu sooritamiseks
olulised asjaolud.
Selleks on haldusorganil avaliku võimu volitused nõuda näiteks menetlusosaliselt, muult isikult
või asutuselt seletuse andmist, andmete ja dokumentide esitamist või vastamist päringule
riiklikus registris või muus andmekogus. Sellele volitusele vastab menetlusosaliste ning muude
isikute ja asutuste kohustus anda andmeid ja tõendeid ning vastata päringutele. Nende suhtes
saab kohustuse täitmise tagamiseks kasutada haldussundi. Juurdepääsupiiranguga andmete
kogumine ning päringutele vastuste saamise tingimused ja kord on määratud muu hulgas
sellega, kes on haldusorgan (kas tal on juurdepääsõigus või -luba) ning millisel eesmärgil neid
päringuid tehakse ja andmeid kogutakse. Üldisteks eranditeks on kaitsja, pihi- ja arstisaladus,
mille kohta ei saa päringuid esitada ega andmeid koguda, kui andmesubjekt selleks eraldi
nõusolekut ei anna. Seda, milline on kõnesoleva sätte ja muu õigusnormi vahekord, tuleb
otsustada igal üksikjuhtumil eraldi.
Eelnõu § 128 annab haldusorganile õiguse saada oma ülesannete täitmiseks isikuandmeid,
sealhulgas selliseid andmeid nagu isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed,
terviseandmed, isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavad eriliiki isikuandmed,
isikuandmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või
filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine (vt eelnõu 9. peatükis antud
selgitusi teabe töötlemise kohta). Näiteks sõja ajal on suurem tõenäosus verekontaktiks või
vigastusteks ja seetõttu võib olla vajalik HIV-kandjate või teatud terviseseisundiga isikute (nt
hemofiiliahaigete) välistamine teatud üksusest. Sellise teabe saamiseks on vaja saada andmeid
riiklikust registrist.
Üks andmete kogumise viis on isiku küsitlemine (eelnõu § 119 lõike 1 punkt 1). Küsitlemine
on reguleeritud KorSi §-s 30 ning seisneb eelkõige inimese peatamises ja temale küsimuste
esitamises kohas, kus esineb ohukahtlus, oht või korrarikkumine. Küsitletaval on kohustus
vastata küsimustele ning tema liikumisvabadust on piiratud seoses kohustusega vastata esitatud
küsimustele (st ta ei või minna oma peatamiskohalt ära enne, kui korrakaitseorgan on peatamise
lõpetanud). Ka eelnõu § 118 punktis 1 on peetud silmas olukorda, kus on vaja haldusmenetluses
koguda andmeid isikutelt, kelle puhul on alust arvata, et neil võib olla haldusmenetluses olulist
teavet. Kui küsitluse käigus ilmneb, et isikul on haldusmenetluses olulist teavet, mille kohta on
vaja protokollida tunnistaja ütlused, siis võetakse isikult tunnistajana ütlused kohapeal või
toimetatakse ta sellel eesmärgil ametiruumi. Erinevalt KorSi § 30 alusel toimuvast küsitlemisest
ei ole eelnõu § 119 lõike 1 punktis 1 reguleeritud küsitlemise eesmärk ohu tõrjumine või
rikkumise kõrvaldamine, vaid selle abil üksnes kogutakse andmeid ja tõendeid haldusasja
sisuliselt õigeks lahendamiseks.
HMSi § 38 lõike 2 kohaselt võib haldusorgan kasutada tõendina asitõendit, kuid ei ole
reguleeritud, kuidas haldusorgan saab asitõendit vaadelda või millised on haldusorgani
volitused asitõendi suhtes. Asitõendi vaatlus ei tekita õiguslikke probleeme, kui omanik lubab
asitõendit vaadelda või tegemist on peremehetu asjaga. Asitõend võib olla mis tahes ese, mille
vaatlemise või millest proovi või näidise võtmise või mille kohta antud eksperdiarvamuse
tulemusena on võimalik saada haldusmenetluses olulist teavet. Asitõendi vaatlus võib piirata
omaniku õigust asja vallata, kasutada ja käsutada. Asitõendi vaatlus võib toimuda kohapeal,
kuid haldusorgan võib võtta asitõendi ka hoiule selle hilisemaks põhjalikumaks vaatlemiseks.
Kui ei ole vaja võtta asitõendina hoiule eset tervikuna, siis võib võtta sellest näidise või proovi.
22.05.2025
288
Vallasasja võib võtta hoiule või sellest võib võtta näidise või proovi ka siis, kui see on vajalik
hiljem eksperdiarvamuse küsimiseks või ekspertiisimaterjaliks. Vallasasja hoiule võtmise
eesmärk on tõendite kogumine, mitte piirava meetme rakendamine. Näiteks võib sõiduki võtta
hoiule selleks, et ekspert saaks hinnata sõiduki vastavust nõuetele (haldusmenetluses tähtsust
omav asjaolu), mille tulemusena saab haldusorgan otsustada sõiduki omaniku suhtes
veokohustuse või muu koormise rakendamise (piirava meetme kohaldamine).
HMSi § 38 lõike 2 kohaselt võib haldusorgan tõendina teha paikvaatluse, kuid ei ole
reguleeritud, kuidas haldusorgan paikvaatlust võib teha ning millised on tema avaliku võimu
volitused paikvaatluse tegemisel. Paikvaatluse tegemine võib piirata isiku õigust omandit vabalt
vallata ja kasutada, aga ka kodu ja valduse puutumatust ning eraelu puutumatust.
Paikvaatlusega ei ole õiguslikult probleeme, kui paikvaatlust tehakse avalikus kohas või asja
omanik on lubanud haldusorganil paikvaatlust teha. Kui haldusmenetlus toimub haldusorgani
algatusel avalikes huvides, siis peab haldusorganil olema asja omaniku tahtest sõltumatult
volitus siseneda paikvaatluse tegemiseks alale, ehitisse, ruumi või vallasasja ning vajaduse
korral kõrvaldada selleks ka tõkkeid. Sellised volitused praegu HMSis puuduvad, kuid sarnaselt
on reguleeritud KorSi §-des 49 ja 50 valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus riikliku
järelevalve meetmena. Paikvaatluse eesmärk on tõendite kogumine piirava meetme
kohaldamise otsustamiseks, mitte piirava meetme rakendamine iseenesest. Näiteks võib
siseneda käitise territooriumile selleks, et välja selgitada selle käitise sobivus riigikaitseliste
meetmete kohaldamiseks (haldusmenetluses tähtsust omav asjaolu), mille tulemusena saab
haldusorgan otsustada sundvalduse seadmise, sõjatehnika paigutamise või muu haldusakti
andmise (piirava meetme kohaldamine).
Haldusmenetluse käigus võib tekkida vajadus tuvastada isikute isikusamasus ja fikseerida
menetluse käigus kogutud teave pilti või heli salvestava seadmega. Selliste menetlustoimingute
tegemiseks HMS samuti volitusi ette ei näe. See vajadus võib tõusetuda näiteks Kaitseväele
vajalike hoonete ülevaatamisel, et jäädvustada hoonete suurust ja sisemust.
Lõigetega 2 ja 3 nähakse ette haldussunnivahendid juhuks, kui isik ei täida lõikes 1 nimetatud
menetlustoimingute tegemisel kaasaaitamiskohustust. Haldusorgan võib sellisel juhul
kohaldada isiku suhtes sunniraha või KorSis sätestatud alusel ja korras vahetut sundi. Õigus
kohaldada vahetut sundi on isikul, kes on saanud sellekohase väljaõppe.
Vahetut sundi ei või kohaldada selgituste, ütluste ja arvamuste saamisel ning dokumentide
nõudmisel. Nimetatud toimingute tegemisel on vahetu sunni rakendamine välistatud, kuna see
võib endaga kaasa tuua PSi §-ga 18 keelatud piinamise, julma või inimväärikust alandava
kohtlemise ning mitte olla vastavuses menetlustoimingu eesmärgiga.
Haldusmenetluse läbiviimisel ei pruugi haldusorganil endal olla võimalik või otstarbekas kõiki
lõikes 1 nimetatud menetlustoiminguid ise kohaldada. Sellisel juhul saab ta volitada selle muule
haldusorganile (lõige 4). Näiteks on vaja teha ekspertiis selle kohta, kas sundkasutusse võetav
ala, sidekaablid, territoorium, hoone või hoone osa, tehniline seadeldis või sundvõõrandatav
materjal vastab tingimustele, millega Kaitsevägi saab sõjaliseks kaitseks eesmärgipäraseid
tegevusi teha. Eelotsuseid teeb Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, kuid tal puudub vastav
võimekus kõiki vajalikke asjaolusid välja selgitada või ekspertiisi teha või proovi võtta ja selles
osas volitatakse näiteks seda uurimistoimingut tegema vastavat haldusorganit, kellel on vajalik
pädevus olemas. Normi rakendamine eeldab, et teine haldusorgan on pädev ja volitatud
konkreetsel juhul menetlustoimingut sooritama.
22.05.2025
289
§ 120. Haldusakti ja muu dokumendi kättetoimetamine
Paragrahvis 120 reguleeritakse haldusakti ja muu dokumendi kättetoimetamist riigikaitselise
kriisiolukorra ajal. Nii säilitatakse RiKSi regulatsioon. Haldusakti, kutse, teate või muu
dokumendi kättetoimetamine riigikaitselise kriisiolukorra (nt sõjaseisukorra, mobilisatsiooni,
demobilisatsiooni) ajal tavapärasel viisil ei pruugi olla piisavalt tõhus ning kui riigikaitselise
kriisiolukorra lahendamise tõttu ei olnud võimalik kasutada muid kättetoimetamise viise.
Kättetoimetamine on haldusakti adressaadile teatavakstegemine viisil, mis suurema
tõenäosusega tagab, et adressaat saab ka tegelikult haldusaktist teadlikuks ning
teatavakstegemise fakt ja aeg on usaldusväärselt tõendatavad. Oluline on dokument kätte
toimetada võimalikult kiiresti ning sellisel viisil, et see jõuaks aegsasti kõigi isikuteni, kellele
see teave on mõeldud. Sealjuures tuleb arvestada, et näiteks mobilisatsiooni väljakuulutamise
ajal, mis ei ole veel sõjaseisukord, ei pruugi isik viibida oma tavapärases elukohas ega pääseda
juurde oma tavapärasele e-postile, mille tõttu peab haldusorganil olema võimalik dokumendid
isikutele kätte toimetada muul võimalikult tõhusal viisil. Haldusakti kättetoimetamine muul
viisil, kui see on reguleeritud haldusmenetluse seaduses, ei muuda põhimõtet, et koormav
haldusakt ei jõustu isikule teadmata tagaselja, vaid kindlustab riigikaitselise kriisiolukorra ajal
haldusakti või selle olemasolu puudutava teabe jõudmise adressaadini. Olenevalt
kättetoimetatavast haldusaktist, kutsest, teatest või muust dokumendist peab haldusorgan
valima sellise viisi, mille kaudu dokument kõige suurema tõenäosusega adressaadini või
võimalikult suure hulga adressaatideni jõuab. Sätestatud on avatud loetelu kättetoimetamise
võimalustest, mille tõttu võib haldusorgan meedia- või sideteenuste või muude selliste kanalite
katkemise korral võtta kasutusele muid kohaseid meetmeid haldusaktide, kutsete, teadete ja
muude dokumentide kättetoimetamiseks. Näiteks võib haldusakti või muu dokumendi avaldada
interneti uudiseportaalis, muul asjakohasel veebilehel või arvutivõrgus, ajalehes või tele- ja
raadioprogrammides. Sätte mõte on suunata haldusorganit kasutama sellist kättetoimetamise
viisi, mis konkreetseid asjaolusid arvesse võttes tagaks kõige paremini eesmärgi: dokumendi
tegelik kättesaamine.
Sidevahendi ja -võrgu kaudu kutse, teate, haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamine on
võimalik siis, kui seda teenust ei ole adressaatide suhtes piiratud. Kättetoimetamine on
menetlustoiming, mille sooritamisel peab haldusorgan täitma uurimiskohustust ning selgitama
välja olulised asjaolud. See, kas adressaadil on üldse võimalik dokumenti sellel viisil kätte
saada, on kättetoimetamise seisukohalt oluline asjaolu. Kuigi seaduses on sõnastatud
kättetoimetamise fiktsioon, aga olukorras, kus haldusorgan on valinud sellise kättetoimetamise
viisi, mille kaudu ei ole võimalik dokumendi jõudmine adressaadini, ei pruugi see üldse
kvalifitseeruda kättetoimetamiseks. Seega ei kaasne sellega ka fiktsioonis sätestatud õiguslikku
tagajärge.
Erandi loomine tavalisest kättetoimetamise instituudist aitab saavutada eesmärki tagada
riigikaitselise kriisiolukorra tinginud olukorra tõhus lahendamine. Kõnesolevas lõikes
sätestatud kättetoimetamise viisid ei pruugi tagada seda, et isik saab tegelikult haldusakti, kutse,
teate või muu dokumendi kätte. Sellest hoolimata jõustub see haldusakt tema suhtes formaalselt
või kutse loetakse kättetoimetatuks ning haldusorgan saab asuda vajaduse korral seda
sundtäitma (nt saab adressaadi kinni pidada ja sundtuua kutses märgitud kohta, ilma et peaks
täiendavalt kontrollima, kas adressaat on ka tegelikult kutse kätte saanud). Sundtäitmise viisi ja
isiku suhtes kohaldatavate meetmete valikul peab haldusorgan arvestama muu hulgas sellega,
kas isik on tegelikult haldusakti, kutse, teate või muu dokumendi kätte saanud ning millisel
viisil see kätte toimetati. Näiteks kutse kättetoimetatuks lugemisega ei saa ilmumata jäänud
22.05.2025
290
isiku puhul järeldada, et tegemist oleks õigusrikkujaga või et isik hoiaks kutses märgitud
kohustusest kõrvale (viimane eeldab seda, et isik on tegelikult kutsest teada saanud ning
otsustanud kutsest tuleneva järgimata jätta), vaid need asjaolud tuleb eraldi süüteomenetluses
või haldussunni kohaldamise meetme valikul välja selgitada. Küll annab see haldusorganile
võimaluse hakata isikut taga otsima või teda sundtooma. Juhul kui isik tõendab, et ta ei saanud
näiteks riigikaitselise kriisiolukorra ajal lisaõppekogunemise kutsest tegelikult teada, tuleb
haldusorganil seda arvesse võtta haldussunni kohaldamisel ja süüteomenetluses. Vaatamata
sellele, et isik ei pruugi olla pannud toime süütegu, loetakse kutse tema suhtes siiski jõustunuks.
HMSi § 29 kohaselt võib haldusorgan dokumendi kätte toimetada tööpäeviti ajavahemikul kell
8–20. Ajavahemikul kell 20–8 või puhkepäevadel võib dokumendi kätte toimetada adressaadi
nõusolekul või viivitusest tuleneva kahju vältimiseks haldusorgani juhi loal. Muudel juhtudel
võib isik keelduda dokumenti vastu võtmast. HMSi §-des 28 ja 29 ei ole sätestatud piiranguid
sellele, kus võib haldusakti või muu dokumendi kätte toimetada. Lõike 2 eesmärk on hoida ära
võimalikud vaidlused selle üle, kas kättetoimetamise kohas ja ajal võis haldusakti või muud
dokumenti kätte toimetada või mis on keeldumise tagajärjed.
Piirava meetme kohaldamisel võib isik olla suurel määral huvitatud selle meetme kohaldamise
takistamisest. Peale majanduslike motiivide võib isik püüda meetme kohaldamist takistada ka
poliitiliste või muude veendumuste tõttu. Lõige 3 annab haldusorganile aluse kohaldada meedet
selliselt, et isikule toimetatakse meetme kohaldamise haldusakt kätte meetme kohaldamise ajal
või pärast meetme kohaldamist. Näiteks võib meediateenuse osutaja edastada avalikku korda
ja riigi julgeolekut ohustava saate või teabe enne programmis märgitud aega, kui ta saaks ette
teada haldusorgani kavatsusest selle teabe avaldamine keelata. Selline olukord on sarnane
riikliku järelevalve meetmete kohaldamisega ohu tõrjumiseks või rikkumise kõrvaldamiseks,
kuna ka nendes olukordades on vaja meedet kohaldada edasilükkamatult. Samuti tuleb
arvestada, et kätte on võimalik toimetada kirjalikus vormis haldusakti, kuid piirav meede võib
olla antud muus vormis HMSi § 55 lõike 2 alusel. Kui haldusakt on antud suulises või muus
vormis, siis ei kohaldata kõnesolevat sätet, vaid isik saab nõuda haldusakti kirjalikku
väljastamist HMSi § 55 lõike 2 alusel.
Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa
(HMSi § 60 lõige 2), mis on kohustuslik igaühe suhtes. Peale resolutiivosa peab haldusakt
sisaldama HMSi § 55 lõikes 4 nimetatud andmeid, HMSi §-s 57 sätestatud vaidlustamisviidet
ja HMSi §-s 56 sätestatud põhjendusi. Kuna põhjenduste koostamine võib osutuda
ajamahukaks, siis on edasilükkamatutel juhtudel lubatud haldusorganil teha kohe teatavaks
üksnes haldusakti resolutiivosa koos nõutavate andmete ja vaidlustamisviitega. Haldusorgan
esitab haldusakti põhjendused niipea, kui see on võimalik, ehk viivitamata. Riigikaitselise
kriisiolukorra ajal võib olla põhjenduste koostamine ja esitamine objektiivselt võimalik alles
õigusvaidluse käigus või pärast viidatud olukorra lõppemist olenevalt konkreetse juhtumi
asjaoludest. Lõige 3 annab võimaluse riigikaitselise kriisiolukorra ajal haldusakt, kutse, teade
või muu dokument isikule kätte anda ükskõik kus kohas. Oluline on dokument kätte toimetada
võimalikult kiiresti ning sellisel viisil, et see jõuaks aegsasti kõigi isikuteni, kellele see teave
on mõeldud. Sealjuures tuleb arvestada, et riigikaitselise kriisiolukorra ajal ei pruugi isik viibida
oma tavapärases elukohas ega pääseda juurde oma tavapärasele e-postile, mille tõttu peab
haldusorganil olema võimalik dokumendid isikutele kätte toimetada muul võimalikult tõhusal
viisil.
§ 121. Menetlusosalise õiguste piiramine
22.05.2025
291
Paragrahvis 121 reguleeritakse menetlusosalise õiguste piiramist puudutavad erandid
(säilitatakse RiKSi regulatsioon). Riigikaitselise kriisiolukorra (nt mobilisatsiooni,
demobilisatsiooni, sõjaseisukord) lahendamise ajal võib esineda asjaolusid, kus piirava meetme
kohaldamiseks on viivitamatu vajadus. Olukord on võrreldav riikliku järelevalve meetme
kohaldamisega ohu tõrjumiseks või rikkumise kõrvaldamiseks, kui meedet on vaja kohaldada
edasilükkamatult. Hea halduse põhimõtte tuumaks on selle isiku kaasamine menetlusse, kelle
kohta otsus tehakse. Kaasamine algab sellest, et asja ei otsustata tagaselja, vaid menetluse
alustamisest teavitatakse isikut, talle selgitatakse menetlust ning tutvustatakse menetluses
kogutud tõendeid ja kuulatakse ära tema vastuväited. Sellega tagatakse isiku inimväärikas
kohtlemine haldusmenetluses.
Lõike 1 järgi võib haldusorgan teavitamiskohustuse, selgitamiskohustuse, dokumentidega
tutvumise kohustuse, vastuväidete esitamise ja ärakuulamiskohustuse jätta täitmata või seda
piirata. Hea halduse põhimõtte osaks olevate menetlusosalise õiguste piiramine on lõike 1
kohaselt lubatav ja demokraatlikus ühiskonnas hädavajalik eelkõige järgmistel juhtudel:
1) piirava meetme kohaldamine tuleb otsustada viivitamata. Piirangu alus on sarnane HMSi
§ 40 lõike 3 punktis 1 sätestatud ärakuulamisõiguse piiramise alusega ning on seotud meetme
kohaldamise edasilükkamatusega. Kui piiravat meedet kohaldatakse vahetu ohu tõrjumiseks,
siis ei ole üldjuhul võimalik tagada ühtegi menetlusosalise lõikes 1 nimetatud õigust, sest avalik
huvi avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitseks kaalub isiku õiguste riive üles. Muudel juhtudel
peab haldusorgan ka kiiretel juhtudel tagama menetlusosalistele nende õiguste kaitse niivõrd,
kui see on piirava meetme kohaldamise asjaolusid arvestades võimalik;
2) menetlusosaline ei ole teada või see puudutab määratlemata hulka isikuid või paljusid isikuid,
keda ei ole mõistliku ajaga võimalik kindlaks teha. Piirangu alus on sarnane HMSi § 40 lõike
3 punktides 5 ja 6 sätestatud ärakuulamisõiguse piiramise alusega. Mõiste „määratlemata hulk“
tähendab seda, et meedet kohaldatakse asja õiguslikku seisundit reguleeriva üldkorraldusena.
Seevastu „paljusid isikuid“ tähendab nii konkreetselt määratletud suurt hulka isikuid
(individuaalne paljude adressaatidega haldusakt) kui ka üldiste tunnuste alusel
kindlaksmääratavaid isikuid (üldkorraldus). Mõistet „mõistliku ajaga“ tuleb käsitada
määratlemata õigusmõistena ning see sõltub konkreetse piirava meetme kohaldamise
asjaoludest. Eelkõige puudutab see olukorda, kus menetlusosalisi on võimalik välja selgitada.
See tähendab, et ei ole tegemist viivitamatu vajadusega kohaldada meedet, aga isikute hulk,
puuduvad andmed või muud asjaolud teevad haldusorgani lõikes 1 nimetatud kohustuste
täitmise ajakulukaks ning raskendavad sellega piirava meetme õigeaegset kohaldamist.
Mõlema eelnimetatud juhtumi esinemise korral peab haldusorgan hindama enne
menetlusõiguste piiramist, et menetlusosaliste õiguste tagamine ei mõjuta asja otsustamist. Kui
haldusorgan teab, et mõne menetlusõiguse tagamine muudaks asja sisulist otsustamist, siis tuleb
isikule võimaldada tema õiguste realiseerimine. Lõike eesmärk on võimaldada haldusorganil
kiire haldusmenetluse läbiviimine, kui haldusorgan teab, mis on sisuliselt õige lahend. Sellises
olukorras jätab haldusorgan tegemata paar menetlustoimingut, mida seadusandja nõuab, et
haldusorgan tavaolukorras igal juhul teeks, et lahendi õigsuses veenduda.
Menetlusosalise õiguste piiramise tõttu võib haldusorganil jääda asja lahendamisel tähelepanuta
oluline asjaolu või teave. Näiteks asutakse kohaldama ühekordset töökohustust isiku suhtes, kes
on sõiduki võõrandanud, kelle sõiduk on varastatud või hävinud. Kuna menetlusosalise õiguste
piiramine on kõnesoleva sättega lubatud (st isik ei saa tugineda enda õiguste rikkumisele, mis
on vaide või kaebuse lubatavuse eelduseks), siis peab menetlusosaline üldjuhul koos teabe,
tõendi või vastuväite esitamisega taotlema haldusmenetluse uuendamist, mitte vaidlustama
kohaldatud meetme õiguspärasust tühistamis- või tuvastamiskaebusega. Erinevalt
22.05.2025
292
vaidemenetlusest ja halduskohtumenetlusest lahendab menetluse uuendamise korral taotluse ja
vajaduse korral viib läbi uuendatud haldusmenetluse asja otsustanud haldusorgan ise.
Tavakorras uuendab haldusorgan haldusmenetluse kooskõlas HMSi § 44 lõikega 1. Kõnesoleva
sätte alusel otsustab haldusorgan menetluse uuendamise kaalutlusõiguse alusel ning sõltumata
menetluse uuendamise taotluse esitamise tähtaegadest. Samuti võib isik esitada menetluse
uuendamise taotluse koos kohaste tõendite, andmete ja vastuväidetega ka haldussunni
kohaldamise käigus või muus seotud menetluses ning sellisel juhul võib haldussunni
kohaldamise õiguspärasus sõltuda sellest, kas haldusorgan oleks uute asjaolude selgumise tõttu
pidanud menetlust uuendama või mitte. Menetlusosaline võib esitada mõistliku aja jooksul
pärast haldusaktist teada saamist oma valduses olevad tõendid ja teha teatavaks asjas tähtsust
omavad asjaolud koos haldusmenetluse uuendamise taotlusega, kui menetlusosalise õigusi on
haldusmenetluses piiratud. HMSi § 44 lõikes 3 sätestatakse: „Haldusmenetluse uuendamise
taotlus tuleb esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul
haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates.“ Eelnõus toodud sätte eesmärk
on arvestada kriisiolukorrast tulenevat ettenägematust ning jätta konkreetne aeg määramata,
kuid kriisiolukorra ajal menetluse uuendamise taotluse mõistlik tähtaeg ei saa olla lühem kui
HMSi § 44 lõikes 3 tavaolukorraks ettenähtud tähtaeg, vaid pigem peegeldab olukorda, kus
tavaolukorraks mõeldud ühe kuu pikkust tähtaega arvestatakse taotluse esitamist takistavate
asjaolude lõppemisest.
§ 122. Haldusakti vormistamine
Paragrahvis 122 reguleeritakse haldusakti vormistamise erandeid riigikaitselises
kriisiolukorras. Tegu on kehtiva RiKSi analoogiaga. Üldiselt antakse haldusakt kirjalikus
vormis (HMSi § 55 lõige 2) ning kirjaliku vormiga on võrdsustatud ka elektrooniline vorm
(HMSi § 5 lõige 6). Kirjalikuks vormiks on ka digitaalselt allkirjastatud või ajatempliga
varustatud haldusakti saatmine e-posti, andmekogu vms kaudu. Haldusakti edastamine
allkirjastamata e-posti, SMSi vms kujul võib olla käsitatav pelgalt vormistusveana (st puudub
HMSi § 55 lõikes 4 ettenähtud rekvisiit „allkiri“), aga kui haldusakti andja ja andmise fakt ei
ole usaldusväärselt tuvastatav, siis vormiveaga.
Kuna piirava meetmega sekkutakse isiku põhiõigustesse ja -vabadustesse, siis on otsustus
meetme kohaldamise kohta haldusakt. Selle haldusaktiga määratakse kindlaks isiku kohustus
taluda piirava meetme kohaldamist ning muud kohustused või õiguste piirangud. Sarnaselt
riikliku järelevalve meetmega ei ole alati võimalik vormistada kirjalikku haldusakti enne
meetme kohaldamist. Niisamuti on ettekirjutus meetme kohaldamise täitmise tagamiseks
haldusakt, vt nt asendustäitmise ja sunniraha täitmise seadus (edaspidi AtSS) § 4 lõige 1. HMSi
§ 55 lõike 2 teise ja kolmanda lause kohaselt võib edasilükkamatu korralduse tegemiseks anda
haldusakti muus vormis ning sellise isiku taotlusel, kellel on selleks põhjendatud huvi, tuleb
muus vormis antud haldusakt tagantjärele viivituseta kirjalikult vormistada.
„Muu vorm“ tähendab ükskõik millist muud viisi haldusakti tajuda. Muus vormis võib
haldusakti anda märgi (nt liiklusmärk või muu silt), viipe või muu käeliigutusega (nt reguleerija
märguanded), heli- või valgusmärgina (nt alarmsõiduki tuled ja helisignaal), suuliselt vahetult,
telefoni või muu sidevahendi abil, heli- või videosalvestise, foto või filmina. Kirjalik vorm
tähendab, et haldusakti kohta on koostatud dokument, mille sisu on autentselt võimalik
taasesitada. Eeltoodud põhjusel tuleb muu vormina mõista ka näiteks teksti kuvamist ekraanil
või selle projitseerimist pinnale või õhku.
Lõikest 1 tulenevad järgmised erisused:
22.05.2025
293
1) iga piirava meetme kohaldamist ja järelevalve käigus antud ettekirjutust tuleb käsitada
haldusaktina. Mis tahes piirava meetme kohta haldusakti või ettekirjutuse andmisel tuleb
järgida haldusakti vormistamise kohta kehtivaid nõudeid (HMSi §-d 55 ja 56) ning käesolevast
paragrahvist tulenevaid erisusi;
2) haldusakti võib anda suulises või muus vormis edasilükkamatul juhul, mitte üksnes
edasilükkamatu korralduse tegemiseks. Oluline on juhtumi lahendamise edasilükkamatus, mitte
konkreetse korralduse andmise edasilükkamatus. See tagab, et juhtumi lahendamisel
kohalduvad ühesugused vorminõuded kõigile piiravatele meetmetele ja ettekirjutustele;
3) haldusakti võib anda suulises või muus vormis ka massilistel juhtudel. Massilise juhuna tuleb
käsitada väga paljude individuaalsete haldusaktide andmist või vajadust toimetada haldusakt
kätte paljudele isikutele. Massilise juhuna võib mõista ka üldiste tunnustega määratud
adressaatidele mõeldud või territooriumi õiguslikku seisundit reguleeriva üldkorralduse
andmist. Eristav tunnus on adressaatide või juhtumi kohta antavate individuaalsete haldusaktide
paljusus;
4) isikul ei ole õigust nõuda õiguspäraselt muus vormis antud haldusakti vormistamist
kirjalikult. HMSi § 55 lõike 2 kohaselt võib isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, nõuda
haldusakti vormistamist kirjalikus vormis. Selline nõudmine on ülemäärane ja võib takistada
riigikaitselise kriisiolukorra kiiret lahendamist (st kui ajaliselt oli haldusorganil võimalik
piirava meetme haldusakt anda kirjalikult, siis oleks ta seda pidanud tegema kohe). Samas võib
haldusorgan, kui asjaolud on muutunud, vormistada enda antud haldusaktid tagantjärele
kirjalikult ja need menetlusosalistele saata – seda otsustab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel.
Samuti ei ole välistatud, et haldusakti väljastamist või selle sisu ja andmise asjaolude
tõendamist nõuab vaiet lahendav haldusorgan või kaebust lahendav kohus. Seetõttu on lõikes 1
sätestatud, et võimaluse korral haldusorgan salvestab või protokollib suulises või muus vormis
antud haldusakti andmise, selle sisu ja adressaadile teatavaks tegemise.
Kriisiolukorra ajal võivad haldusorgani ressursid olla sedavõrd piiratud, et eraldi dokumendina
haldusakti andmine, isegi kui see sisaldab ainult resolutiivosa, nõutavaid andmeid ja
vaidlustamisviidet, on ülemäära töömahukas. Sellisel juhul on otstarbekas lahendada taotlused,
esildised ja muud avaldused, mis ei eelda eraldi haldusakti andmist, pelgalt pealdise tegemisega
taotlusel, esildisel või muul dokumendil (resolutsioon). Infotehnoloogiliselt võib resolutsioon
sisalduda ka andmekogus (nt dokumendiregister), kui see on menetluse aluseks oleva
dokumendiga üheselt seostatav ja sellisena on võimalik resolutsiooni isikule kätte toimetada.
Resolutsioon peab sisaldama lühidalt haldusakti põhisisu ja olulisemaid andmeid. Haldusakti
vormistamine resolutsioonina ei välista, et isik nõuab haldusakti põhjenduste väljastamist enne
vaide või kaebuse esitamist või et põhjendused nõuab välja vaiet lahendav haldusorgan või
kaebust lahendav halduskohus.
Haldusakti vormistamine resolutsioonina on lubatav eelkõige nendel juhtudel, kui
haldusorganil oleks HMSi § 40 lõike 3 järgi alus jätta isik enne haldusakti andmist või
koormava toimingu sooritamist ära kuulamata, see tähendab, kui otsustatakse isiku enda
esitatud andmete alusel või taotlus rahuldatakse täies ulatuses. Kui haldusorgan keeldub isiku
taotluse rahuldamisest, siis võib selle vormistada resolutsiooniga eelkõige juhul, kui
keeldumise faktilise aluse saab märkida lühidalt resolutsiooni teksti, see nähtub muust
dokumendist või on üldteada asjaolu. Haldusakti vormistamine resolutsioonina on lubatav ka
kõigil neil juhtudel, kui seaduse kohaselt võib haldusorgan anda haldusakti ilma põhjendusteta
22.05.2025
294
(edasilükkamatutel või massilistel juhtudel) või haldusorgan lõpetab tema enda algatusel
algatatud haldusmenetluse.
Selle paragrahvi lõikeid 2 ja 3 tuleb tõlgendada koostoimes. Lõikes 3 sätestatud haldusakti
resolutsiooniga vormistamise ammendav loetelu ei välista haldusakti vormistamist
resolutsioonina siis, kui haldusorgan märgib resolutsioonis kõik haldusakti andmed ning
põhjendused. Kui haldusakti andmisel ei lähtuta lõikes 3 toodud erisustest, vaid kõik HMSi §-
de 55 ja 56 nõuded on resolutsiooni tekstis lühidalt ja vähimas nõutavas ulatuses täidetud, võib
haldusorgan vormistada oma haldusakti resolutsioonina ka kõnesolevas lõikes esitatud
piiranguid järgimata.
§ 123. Rahvusvahelise organisatsiooni teavitamine piirava meetme kohaldamisest
Paragrahviga 123 reguleeritakse haldusakti teadmiseks edastamise erisusi. Seda, kas piirava
meetme kohaldamine toob kaasa rahvusvahelise organisatsiooni teavitamiskohustuse, saab
kõige paremini hinnata meedet kohaldav haldusorgan siis, kui ta otsustab meetme kohaldamise.
Paragrahvis sätestatud teavitamiskohustus ei tingi, et piiravat meedet kohaldav haldusorgan
peaks kooskõlastama meetme kohaldamise Välisministeeriumi või teavitamiskohustusega
ministriga või neid muul viisil kaasama. Kohustus on teavitada Välisministeeriumi ja vastavaid
ministreid pärast piirava meetme kohaldamise otsustamist. See ei tähenda, et
Välisministeeriumi või muud vastavat ministeeriumi ei peaks muude ülesannete tõttu kaasama
varasemas staadiumis selliste piiravate meetmete kohaldamise menetlusse, mis võivad tuua
kaasa teavitamiskohustuse.
§ 124. Konkureeriva kohustuse kehtivus kriisiolukorra ajal
Paragrahviga 124 sätestatakse konkureeriva kohustuse kehtivus kriisiolukorra ajal.
Lähtudes eelnõu § 3 lõikest 4, siis alati prevaleerib riigikaitseline kriisiolukord tsiviilkriiside
lahendamiseks antud või muude haldusaktide üle.
Selleks et kriisiolukord operatiivselt lahendada, on oluline selgitada välja juba haldusakti
andmise ajal konkureeriva kohustuse esinemine, mille täitmine võib õigustada haldusaktiga
antava kohustuse täitmata jätmist. Konkureeriv kohustus võib seisneda nii õiguslikus keelus (st
üks õigusakt kohustab selleks, mida teine keelab, ning mõlemat ei saa samal ajal teha) või
faktilises võimatuses (st ühest õigusaktist tuleneva kohustuse täitmine muudab faktiliselt
võimatuks teise kohustuse täitmise, isegi kui õiguslikult on lubatud mõlemat teha). Konkureeriv
kohustus on õiguslikult siduv ka haldusakti andvale haldusorganile ning ta ei saa seda teisest
õigusaktist tulenevat kohustust pelgalt eirata, vaid peab menetluses arvestama. Lisaks on
adressaadil endal kaasaaitamiskohustus, mille järgi ta peab haldusorganile teada andma kõik
konkureerivad kohustused.
Kriisiolukorra kiire lahendamise eesmärgil ei ole võimalik jätta pelgalt haldusakti adressaadi
otsustada, millist konkureerivatest kohustustest ta täidab, vaid haldusorgan peab õigusliku või
faktilise vastuolu ise lahendama. Kui konkureeriva haldusakti andnud asutusega kokkulepet ei
suudeta kohapeal saavutada, siis lahendavad erimeelsuse asutuse juhid, ministrid või
peaminister kui kriisiolukorra juht (eelnõu § 38 lõige 3).
22.05.2025
295
Mõlemal konkureeriva kohustuse andnud haldusorganil tuleb kokku leppida, kumba kohustust
isik täidab, või enda antud kohustusest loobuda, seda üksnes riigikaitselise kriisiolukorra ajal,
kuna nimetatud olukorra lahendamiseks antud korraldused ja haldusaktid prevaleerivad muude
olukordade või tavaolukorra jaoks antud haldusaktide üle. Seega tuleb eelkõige Kaitseväel,
KAPO-l ja PPA-l lahendada võimalikud vastuolud operatiivselt kohapeal/regioonis.
Kui konkureerivad haldusaktid on andnud sama ministeeriumi hallatavad riigiasutused,
otsustavad, kumba kohustust tuleb täita, vajaduse korral asutuse juhid või minister. Kui
konkureerivad kohustused kuuluvad erinevatesse valitsemisaladesse, otsustavad asutuste
juhtide erimeelsuste korral ministrid. Kui kokkulepet ei saavutata, on võimalik kriisiolukorra
juhil olukord lahendada. Kriiside operatiivse lahendamise huvides on vajalik asutustevaheline
tihe koostöö ja oma tegevuste ja operatsioonide sünkroniseerimine (lõiked 3 ja 4).
Sarnaselt RiKSi § 8211 lõikega 2 sätestatakse ka eelnõus, mida haldusorgan on kohustatud
konkureeriva kohustusega tegema (lõige 5).
§ 125. Vaide esitamise ja läbivaatamise tähtaeg
Paragrahvis 125 reguleeritakse läbivaatamise tähtaja erisusi riigikaitselise kriisiolukorra ajal.
Paragrahv sätestab läbivaatamise tähtaja suhtes võrreldes HMSiga erandi.
HMSi § 75 kohaselt tuleb vaie lahendada 60 päeva jooksul arvates päevast, millal isik
vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. HMS
võimaldab seadustes vaidetähtaja puhul sätestada erandeid.
Vaidemenetluse võib ka peatada, kui olukorra tõttu ei ole võimalik selle ajaga vaiet lahendada.
Tähtaeg hakkab uuesti kulgema pärast olukorra lõppu. Tähtaega võib pikendada kuni 60 päeva
võrra.
HMSi § 84 lõike 1 järgi lahendatakse vaie kümne päeva jooksul arvates vaide edastamisest
vaiet läbivaatavale haldusorganile. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada kuni 30 päeva
võrra (HMSi § 84 lõige 2). HMS võimaldab seadustes vaide läbivaatamise tähtaja puhul
sätestada erandeid. Riigikaitselise kriisi ajal on haldusorgani ressursid suunatud olukorra
lahendamisele ning seetõttu võib 30-päevase tähtaja järgimine osutuda võimatuks.
Vaidemenetluse peamine eesmärk on tagada, et kriisiolukorra lahendamiseks antud haldusaktid
ja sooritatud toimingud oleksid täidetavad ja vastaksid riigikaitselise kriisiolukorra lahendamise
eesmärgile. Selleks, et haldusorganil oleks võimalik keskenduda kriisi lahendamisele, on
vaidemenetluse tähtaega pikendatud 60 päevale. See võimaldab haldusorganil leida
riigikaitselise kriisi lahendamise kontekstis sobiva aja vaiete lahendamisega tegelemiseks, ilma
et riigikaitse eesmärgid sellest kahjustatud saaksid. Eriti oluline on see siis, kui kriisiolukord
toob kaasa suure hulga vaiete esitamise.
9. peatükk
Kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel vajaliku teabe töötlemine ja
andmekogud
1. jagu
Teabe töötlemise üldnõuded ja juurdepääsupiiranguga teave
22.05.2025
296
§ 126. Teabe töötlemine kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel
Paragrahv 126 käsitleb teabe töötlemise õigust kriisiolukorraks valmistumisel ja selle
lahendamisel, kus peab olema tagatud, et asjassepuutuvatel asutustel ja isikutel on võimalik
saada neile seadusega pandud kohustuste täitmiseks vajalikku teavet. Teabena tuleb siin mõista
laiemalt mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teavet.
Eelnõu 9. peatükki on mh koondatud seni nii HOSi kui ka RiKSiga reguleeritud teabe (sh
isikuandmete) töötlemise sätted.
Kriisiolukorra ajal on asutuste ja isikute põhipingutus suunatud kriisiolukorra lahendamisele.
Et seda saaks teha operatiivselt, on vaja, et kriisiolukorra lahendamisega tegelevatel ja ka
lahendamist toetavatel asutustel ja isikutel on olemas vajalik informatsioon, et see olukord
kiiresti lahendada. Vältida tuleb juhtumeid nagu koroonapandeemia alguses, kus PPA ja
Terviseamet ei saanud efektiivselt üksteisega andmeid vahetada, kui vastav õigusruum ei olnud
kriisikindel.
Lõikes 1 sätestatakse, et kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel on
kriisiülesandega asutusel ja isikul (nii püsiva kui ka ühekordse), sealhulgas elutähtsa teenuse
osutajal ja kohaliku omavalitsuse üksusel ning põhiseaduslikul institutsioonil õigus saada oma
ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, sealhulgas avaliku teabe seaduse tähenduses asutatud
andmekogusse (edaspidi andmekogu) kantud andmeid, mis ei ole isikuandmed, ja seaduse
alusel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud muud teavet, kui selle teabe väljastamist või
juurdepääsu õigust ei ole muu õigusaktiga reguleeritud. Selgituseks tuleb rõhutada, et
asjaomane lõige ei reguleeri isikuandmete saamise õigust, vaid oma ülesannete täitmiseks
vajaliku muu teabe ja andmete (teabe, mis ei ole n-ö isikustatud) ja muu asutusesiseseks
kasutamiseks tunnistatud teabe saamise õigust. Isikuandmete töötlemine on reguleeritud eraldi
käesoleva peatüki 2. jaos.
Lõike 2 kohaselt peab teabe väljastamise taotlemisel teatama teabevaldajale teabe töötlemise
aluse ja eesmärgi ning teabe taotlemise põhjuse, samuti väljastatava andmestiku ja väljastamise
tähtaja, korduval väljastamisel ka kestuse. Väljastatud teavet ei tohi edastada kolmandatele
isikutele teabevaldaja loata. Lõige 2 on sõnastatud sarnaselt AvTSi § 38 lõikes 3 sätestatuga ja
see on vajalik, et seadusega oleks tagatud õigus saada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teavet kõigil nendel asutustel ja isikutel (sh elutähtsa teenuse osutajad), kellel on praktikas vaja
oma ülesannete täitmiseks töödelda ka asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Parema
selguse huvides ei tehta sellekohast muudatust AvTSis, vaid sätestatakse kõikide pädevate
asutuste ja isikute suhtes ühetaoliselt käesolevas eelnõus.
Nagu eespool on selgitatud, peab olema loodud eeskätt alus ja võimalused nii kriisideks
valmistumise kui ka nende lahendamise mis tahes etapis seadusest tulenevate ülesannete
täitmisel töödelda asjassepuutuvat teavet selleks, et neid ülesandeid ka edukalt täita. Lõike 2
eesmärk on tagada, et teabe küsija kohustub enda päringuid põhjuslikus seoses oma ülesandega
ka põhjendama ehk sarnaselt AvTSi § 38 lõikega 31 peab teabele juurdepääsu taotlemisel olema
nii teabe küsijale kui ka teabevaldajale selge, mis on vastava teabe töötlemise vajadus ja
eesmärk. Teabe taotlemise õiguse kõrval on samavõrd oluline teabevaldaja õigus ja kohustus
hinnata ning vajaduse korral keelduda teabe väljastamisest, kui teabe küsijal puudub alus
vastava teabe töötlemiseks. Lisaks on vajalik, et teabe küsija selgitab teabe väljastamise
tähtaega, aega või intervalli, millal ta seda teavet reaalselt vajab. See võimaldab eelkõige
teabevaldaja koormuse maandamiseks erinevate päringute töötlemisel hinnata ning vajaduse
ilmnemisel ka luua nii õiguslikult kui ka tehniliselt põhjendatud ja otstarbekamad päringutele
22.05.2025
297
vastamise mehhanismid (nt juurdepääsu loomine teabevaldaja andmekogule või nt päringu
esitaja igakordne lisamine nn koopiareale või muu viis, mis vähendaks päringute töötlemise
mahtu).
Lõige 3 kehtestatakse seoses VVJKd käsitleva JASi § 10 kehtetuks tunnistamisega. Senise JASi
§ 10 lõike 2 järgi on valitsusasutused kohustatud andma ohuhinnanguid ning muud riigi
julgeolekut ja riigikaitset puudutavat teavet julgeolekukomisjonile, Vabariigi Valitsusele,
asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele ja asjaomastele
Riigikogu komisjonidele. Vajaduse korral korraldab julgeolekukomisjon riigikaitset puudutava
teabe edastamise käesolevas lõikes nimetatud isikutele ja asutustele. Säte kehtestati 2016. aastal
koos RiKSiga ning selle peamine eesmärk on tagada, et riigikaitse seisukohalt olulisi otsuseid
tegevatel organitel oleks võimalikult suur ja ühtlustatud olukorrateadlikkus.
Selleks peab olema neile kättesaadav kogu olemasolev asjassepuutuv teave. Valitsusasutusi,
kes seda teavet valdavad ja töötlevad, on mitmeid ning nende ring ei piirdu üksnes
julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajaliku teabe kogumise ja töötlemise
ülesannet täitvate ning ohuhinnanguid koostavate julgeolekuasutuste ja riigi sõjaliseks kaitseks
vajalikku eelhoiatust andva Kaitseväe luurekeskusega. Riigikaitse laiast käsitusest lähtudes
hõlmab see ka mis tahes tsiviilkriise, nende avaldumise ohte ja nendeks valmistumist
puudutavat teavet. Seni oli säte seotud VVJK ülesannetega, kuid edaspidi ei oleks selle JASis
säilitamine kooskõlas JASi reguleerimisalaga. Seetõttu tuuakse säte täpsustatud kujul üle
eelnõusse ning sätestatakse, et valitsusasutus, kelle valduses on ohuhinnang või muu
tsiviilkriise ja riigikaitset puudutav teave, peab selle edastama Vabariigi Valitsusele,
asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele ja asjaomastele
Riigikogu komisjonidele, kui see on vajalik kriisiolukorraks valmistumiseks või selle
lahendamiseks ning selle teabe väljastamist või juurdepääsu õigust teabele ei ole muu
õigusaktiga piiratud.
Tuleb silmas pidada, et säte ei hõlma mitte ainult (Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi
valitsemisala asutuse koostatud) ohuhinnanguid, millest Vabariigi Valitsus lähtub
kriisiolukorra kehtestamisel või valitsusasutused lähtuvad riigikaitsega seotud otsuste
tegemisel, vaid ka mitmesugust muud teavet (nt Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi,
Välisministeeriumi või muus ministeeriumis või nende valitsemisalas koostatud
valdkonnapoliitilisi hinnanguid, samuti ohustsenaariume ja olukorra ülevaateid), mida
arvestatakse näiteks riskianalüüse ja kriisiplaane koostades, nendega seoses võimeid
planeerides ja rakendades ning toimepidevust tagades. Vajaduse korral koordineerib
asjassepuutuva teabe edastamist Riigikantselei oma VVSi § 77 lõike 1 punktides 13 ja 132
sätestatud ülesannete raames. Säte on sõnastuslikult kooskõlas eelnõuga tehtava VVSi
muudatusega, mille kohaselt Riigikantselei kogub ja töötleb ühtlustatud riigiülese
olukorrateadlikkuse tagamiseks tsiviilkriise ja riigikaitset puudutavat teavet. Ka selle ülesande
eesmärk on tagada riigi strateegilise tasandi otsustajatele riigiülene ühtne, terviklik,
tasakaalustatud ja kontrollitud julgeolekuohupilt ning olukorrateadlikkus. Piirangud
asjassepuutuva teabe jagamisele võivad tuleneda eriseadustest. Näiteks peab JASi § 31 lõike 1
kohaselt edastama julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe teisele riigiasutusele,
kellele pandud ülesannete täitmiseks see on vajalik, kuid lisatingimusel, et see ei kahjusta
julgeolekuasutuse ülesannete täitmist.
§ 127. Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine
22.05.2025
298
Paragrahvis 127 sätestatakse teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise alused ja
juurdepääsupiirangu tähtajad. Eelnõuga tunnistatakse AvTSis kehtetuks senised RiKSi ja HOSi
rakendamiseks loodud alused vastava teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamiseks
(AvTSi § 35 lõike 1 punktid 6–62 ja § 35 lõike 2 punkt 5; edaspidi ka AK alused). Arvestades
AvTSi § 35 lõike 1 punkti 19, hinnati eelnõu koostamisel, et sobivam ja selgem on need AK
alused sätestada käesolevas eelnõus, kuna need reguleerivad konkreetselt sellise teabe
töötlemist, mis puudutab edaspidi vaid eelnõus reguleeritud tegevusi ja ülesandeid.
Lõike 1 punktis 1 sätestatakse uus teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise alus.
Teabevaldajatena tuleb siinkohal mõista eelkõige püsiva kriisiülesandega asutusi ja isikuid.
Selle sätte alusel kohustub teabevaldaja piirama ligipääsu sellisele teabele, mida töödeldakse
eelnõust tulenevate kriisiolukorraks valmistumise või selle lahendamise ülesannete täitmiseks
(nt riskianalüüsi või kriisiplaanide koostamisel ja toimepidevuse tagamise nõuete täitmisel).
Teabele juurdepääsupiirangu seadmisel peab aga teabevaldaja arvestama tingimusega, et
juurdepääsupiirang teabele on põhjendatud üksnes sellises osas või ulatuses, mille avalikuks
tulek kahjustaks kriisiolukorra lahendamist või teabevaldaja toimepidevust. Muudatused, mis
on vajalikud asjakohase teabe kaitsmiseks riigisaladusena, on sätestatud eelnõu §-s 247 ja selle
rakendusaktis, milles sätestatakse vastava riigisaladuse alaliigid ning selle salastamistasemed
ja -tähtajad.
Lõike 1 punktis 2 sätestatakse muudetud sõnastuses senine AvTSi § 35 lõike 1 punkt 6.
Kehtiva AvTSi § 35 lõike 1 punkti 6 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe riigikaitseseaduse alusel kohaldatud asja
sundkasutusse võtmise ja asja sundvõõrandamise kohta. Tekstis asendatakse sõna
„riigikaitseseaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse“. Tegemist on tehnilise
muudatusega, kuna käesoleva eelnõuga tunnistatakse RiKS kehtetuks ning asja sundkasutusse
võtmine ja asja sundvõõrandamine kriisiolukorra ajal sätestatakse käesolevas eelnõus.
Lõike 1 punktis 3 sätestatakse muudetud sõnastuses senine AvTSi § 35 lõike 1 punkt 61.
Muudatus on samuti seotud RiKSi kehtetuks tunnistamisega, millega kaotab kehtivuse ka
riigikaitseobjekti termin. Edaspidi kasutatakse eelnõus terminit „alaliselt või ajutiselt kaitstav
olulise tähtsusega objekt“.
Lõike 1 punktides 4 ja 5 ning lõikes 2 sätestatakse muudetud sõnastuses senised AvTSi § 35
lõike 1 punkt 62 ja sama paragrahvi lõike 2 punkt 5, milles on sätestatud riigi tegevusvaru
puudutava teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise alused. Riigi tegevusvaru
moodustamist, haldamist ja kasutamist reguleerib praegu HOS, mis tunnistatakse käesoleva
eelnõuga kehtetuks. Riigi tegevusvaru käsitlev regulatsioon sätestatakse edaspidi käesolevas
eelnõus.
Kehtiva AvTSi § 35 lõike 1 punkti 62 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe riigikaitseülesannete täitmiseks ja
hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks vajaliku varu suuruse ja vahendite koguse kohta ning
selle kasutusele võtmise ulatuse ja tingimuste kohta.
Punktis 4 viiakse senine AvTSi § 35 lõike 1 punkti 62 sõnastus vastavusse eelnõuga ning
sätestatakse, et teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud
teabeks teabe riigi tegevusvaru ja tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi
tegevusvaru suuruse ja vahendite koguse kohta ning selle kasutuselevõtmise ulatuse ja
tingimuste kohta. Riigi tegevusvaru ja tervishoiuvaldkonna vajadusteks riigi tegevusvaru
22.05.2025
299
moodustamise eesmärk on riigi ja ühiskonna valmisolek igasugusteks kriisiolukordadeks, sh
sõjaolukorraks. Riigi tegevusvaru moodustatakse seega lisaks riigikaitseülesannete täitmisele
ka kriisiolukorra ennetamiseks ning selle tagajärgede leevendamiseks. Punktis 5 sätestatud alus
on sarnane lõikes 2 sätestatuga, aga kohustab teabevaldajat tunnistama lõikes 2 nimetatud teabe
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks juhul, kui selle avalikuks tulek võib ohustada
riigi varustuskindlust või julgeolekut.
Lõikes 2 sätestatakse muudetud sõnastuses senine AvTSi § 35 lõike 2 punkt 5. Praeguse
sõnastuse kohaselt võib teabevaldaja tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks
riigikaitseülesannete täitmiseks ja hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks vajaliku varu
moodustamise ning vahendite muretsemisega seotud teabe, kui selle avalikuks tulek võib
mõjutada varu moodustamist ja vahendite muretsemist. Muudetud sõnastuse kohaselt võib
teabevaldaja tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks riigi tegevusvaru ja tervishoiuvaldkonna
vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise ning vahendite soetamise
ja haldamisega seotud teabe, kui selle avalikuks tulek võib mõjutada varu moodustamist või
vahendite soetamist.
Kavandatud muudatused võimaldavad lisaks riigi julgeolekuhuvide kaitsmisele vältida ka
muud kahjulikku huvi riigi strateegiliste varudega seotud vajaliku varu suuruse ja vahendite
koguse ning selle kasutusele võtmise ulatuse ja tingimuste vastu. Samuti võimaldab sellise
teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistamine vähendada mh riigi
strateegiliste varude moodustamise, soetamise ja haldamisega seotud teabe ja andmete
võimalikku väärkasutust erinevates kriisiolukordades. Kui kriisiolukorra ajal osutub vajalikuks
riigi tegevusvarud hoiukohtadest välja viia ja elanikele kättesaadavaks teha, ei tohi teave
logistilise protsessi, sh riigi tegevusvarude hoiukohtade, täpsete koguste ja kasutuselevõtu
korralduse kohta olla avalikult kättesaadav. See ohustaks oluliselt riigi julgeolekut ja avalikku
korda.
Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 346 lõike 1 punkt a sätestab üldise erandi ELi
aluslepingute kohaldamisalast, mille kohaselt ükski liikmesriik ei ole kohustatud andma
informatsiooni, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks. Sellele
üldisele erandile on viidatud nii direktiivides 2011/23/EL, 2014/24/EL kui ka 2014/25/EL
artiklis 1. Direktiiv 2009/81/EÜ viitab samas kontekstis samasisulisele, varasema Euroopa
Ühenduse (EÜ) asutamislepingu artiklile 296. Seega tuleks neid AvTSis sätestatud teabe
asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise aluseid mõista eelkõige ELTLi artiklit 346
täpsustavana osas, et meetmeks, mille abil liikmesriik saab vältida oma julgeolekut kahjustava
teabe avaldamist, on mh sätestada riigisiseses õiguses kohustus nimetatud teavet mitte
avaldada.
Lõikes 3 sätestatakse, et asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele kehtib
juurdepääsupiirang kümme aastat. Kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib, võib
asutuse juht pikendada selle teabe juurdepääsupiirangu tähtaega viie aasta kaupa, kuid mitte
kauemaks kui 30 aastaks teabele juurdepääsupiirangu kehtestamisest arvates. AvTSi § 40 lõike
1 kohaselt kehtestatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele juurdepääsupiirang
alates dokumendi koostamisest või saamisest ning kuni vajaduse möödumiseni või sündmuse
saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Asutuse juht võib seda tähtaega
pikendada kuni viie aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib. Seega on
praegu AvTSi kohaselt võimalik teave asutusesiseks kasutamiseks tunnistada kuni kümneks
aastaks. Käesoleva paragrahvi lõikega 3 sätestatakse sellest erand, mille järgi võib käesolevas
paragrahvis sätestatud alusel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele kehtestada
22.05.2025
300
juurdepääsupiirangu kümneks aastaks ja seda võib pikendada viie aasta kaupa, kuid mitte
kauemaks kui 30 aastaks teabele juurdepääsupiirangu kehtestamisest arvates. Lõikes 1
sätestatud teave püsib suhteliselt muutumatuna pikka aega. Pikema juurdepääsupiirangu
sätestamise eesmärk on raskendada teabe sattumist nende isikute kätte, kes võiksid teavet
kasutada kriisiolukorraks valmistumise või selle lahendamise kahjustamise eesmärkidel.
§ 128. Isikuandmete töötlemine
Paragrahviga reguleeritakse käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel isikuandmete
töötlemisega seonduvat.
Lõige 1 sätestab üldnormi isikuandmete töötlemiseks, mille kohaselt võib kriisiolukorra ajal
kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus või piiravat meedet kohaldav haldusorgan
käesolevas eelnõus sätestatud piirava meetme kohaldamise, järelevalve tegemise ning muude
kriisiolukorra lahendamiseks vajalike toimingute eesmärgil töödelda isikuandmeid, sealhulgas
eri liiki isikandmeid. Kehtivas õiguses on isikuandmete töötlemine sarnaselt sätestatud RiKSi
§-s 8213. Isikuandmeid võib töödelda ulatuses, mis on vajalik piiravate meetmete
kohaldamiseks, samuti eelnõus sätestatud töö- või kodanikukohustuse rakendamiseks. Piiravate
meetmete kohaldamine, mille raames võib töödelda isikuandmeid, hõlmab haldusmenetluses
haldusakti andmist ning toimingute tegemist. Piiravate meetmete täitmise tagamine sisaldab
järelevalve tegemist ja haldussunnivahendite kohaldamist. Lisaks võib isikuandmeid töödelda
ka muude toimingute tegemisel, mis on vajalikud kriisiolukorra lahendamiseks ja mis ei ole
seotud kriisiolukorra meetme kohaldamisega. Käesolevas eelnõus sätestatud ülesannete
täitmisel (sh kriisideks valmistumise ülesanded) kohaldub haldusorgani tegevusele ka HMSi §
7 lõige 5, mille kohaselt võib haldusorgan haldusmenetluses haldusakti andmise, toimingu
tegemise või halduslepingu sõlmimise eesmärgil töödelda isikuandmeid menetletavas asjas
vajalike asjaolude kohta, kui seadusega või selle alusel antud õigusaktidega ei ole ette nähtud
teisiti. Samuti on eelnõuga reguleeritud see osa, kuidas toimub isikuandmete töötlemine eelnõus
nimetatud registrites (nt tsiviiltoetuse register, mobilisatsiooniregister).
Lõike 2 kohaselt antakse kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele või piiravat
meedet kohaldavale haldusorganile oma ülesannete täitmiseks õigus saada kriisiolukorra
lahendamiseks vajalikke andmekogusse kantud isikuandmeid, sealhulgas eri-liiki isikuandmeid
ka juhul, kui andmekogu pidamist reguleerivas õigusaktis ei ole nende andmete väljastamise
või muul viisil juurdepääsu õigust sätestatud.
Lõige 2 tagab isikuandmete saamise üksnes erandkorras, kus isikuandmete töötlemine on
kriisiolukorra lahendamisel vajalik ja eesmärgipärane, kuid nende väljastamise õigust ei ole
vastavas õigusaktis reguleeritud, mis võib omakorda seada kriisiolukorra lahendamisele olulisi
takistusi. Eelkõige kriisiolukorra lahendamise eest vastutaval asutusel ja selles osaleval asutusel
peab oma ülesande täitmiseks olema õigus saada selleks vajalikku asjassepuutuvat teavet. Sätte
eesmärk on vältida ettenägematuid olukordi, kus mis tahes teabe või konkreetsete andmete
saamise õiguse puudumise tõttu kannatab kriisi lahendamine.
Üldjuhul on (mida tuleb ka eeldada) pädevate asutuste või isikute õigused andmekogudesse
kantud andmete, sh isikuandmete töötlemiseks sätestatud andmekogu asutamist või selle
pidamist reguleerivas seaduses või andmekogu põhimääruses, seda ka kriisiolukordade
lahendamiseks. Kuigi kriisideks valmistumisel ongi kõikidel osalistel enda ülesannete vaates
võimalik ja ka kohustus hinnata (nt kriisiplaanide koostamisel), kas ja millist liiki teavet või
konkreetseid andmeid vajatakse ning kas selleks on ka olemas vastavad õigused, jääb siiski
22.05.2025
301
teatud määramatus, mis aga ei saa muutuda takistuseks reaalse kriisiolukorra tekkimisel ja selle
lahendamisel.
Paratamatult ei ole andmekogude pidamist reguleerivate õigusaktide muutmisel kohe ja alati
võimalik ette näha ja detailselt sätestada tulevikus mis tahes kriisis mis tahes vajaminevaid
andmehulki. Asjakohane on märkida, et Eestis on riigi infosüsteemi haldussüsteemi veebilehe
andmetel kokku 1388 andmekogu ja infosüsteemi104. Selle tõttu sätestatakse asjaomase
paragrahviga üksnes erandlikeks juhtudeks seaduslik alus ja kord isikuandmete väljastamiseks
kriisiolukorra ajal. Andmekogudesse kantud isikuandmete töötlemine (sh nende väljastamine)
tuleb tagada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste
isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi
95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) sätestatud
põhimõtetega.
Lõigetega 3 ja 4 sätestatakse isikuandmete kaitse eesmärgil kohustus hinnata enne
isikuandmete väljastamist ja töötlemist selle vajadust ja eesmärki. Andmekogu vastutav töötleja
ei väljasta lõikes 3 sätestatud alusel taotletud isikuandmeid juhul, kui isikuandmete töötlemine
ei vasta soovitud eesmärgile. Lõike 4 kohaselt hindab enne andmete väljastamist Andmekaitse
Inspektsioon taotluse esitamisest arvates maksimaalselt nelja kalendripäeva jooksul
väljastamise alust, eesmärki, andmekoosseisu minimaalsust ja andmete säilitamise vajadust,
kaasates andmekogu vastutava töötleja. Säilitamise vajadust hinnatakse juhul, kui andmekogu
reguleerivas õigusaktis ei ole andmete säilitamise tähtaega sätestatud. Erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal antakse hinnang viivitamata, maksimaalselt kahe kalendripäeva jooksul.
Andmete väljastamist ei otsusta Andmekaitse Inspektsioon, vaid lõike 4 kohaselt otsustab selle
andmekogu vastutav töötleja viivitamata, võttes arvesse Andmekaitse Inspektsiooni hinnangut.
Kuigi lõike 4 kohaselt võetakse erakorralise ja sõjaseisukorra ajal enne andmete väljastamist
Andmekaitse Inspektsioon hinnang kahe kalendripäeva jooksul, võib eelkõige sõjaseisukorra
ajal ilmneda edasilükkamatuid olukordi, kus sellise korra rakendamine andmete väljastamisel
on kas raskendatud või isegi võimatu või on kriisiolukorra ajal vajalik andmeid töödelda
kõrgendatud ohu tõrjumiseks.
Lõikes 6 sätestatakse eeltoodust tulenevalt, et edasilükkamatul juhul ei kohaldata käesoleva
paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatut ning vastutav töötleja väljastab lõikes 2 nimetatud andmed
kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele või piiravat meedet kohaldavale
haldusorganile viivitamata, kui see on kriisiolukorra ajal vajalik kõrgendatud ohu tõrjumiseks
või riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks. Vastutav töötleja peab aga sellises olukorras
teavitama andmete väljastamisest esimesel võimalusel Andmekaitse Inspektsiooni.
Teavitamine tagab sellistel juhtumitel esimesel võimalusel andmekaitsealase järelevalve
rakendamise.
§ 129. Andmesubjekti õiguste piiramine kriisiolukorra ajal
Paragrahvis 129 nähakse sarnaselt RiKSi §-ga 8213 ette õigus piirata kriisiolukorra ajal
andmesubjekti õigusi (näiteks õigus saada infot tema isikuandmete töötlemise fakti ning
töötlemise tehniliste ja korralduslike kaitsemeetmete kohta, õigus tutvuda tema kohta kogutud
ja töödeldavate isikuandmetega, õigus nõuda oma isikuandmete töötlemise piiramist jm).
Andmesubjekti õigusi võib piirata juhul, kui nende piiramata jätmine võib kahjustada
104 Kättesaadav: https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid?sort=meta.update_timestamp&dir=DESC
22.05.2025
302
kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse või piiravat meedet kohaldava haldusorgani
käesolevas seaduses sätestatud ülesande täitmist või kahjustada andmesubjekti või teise isiku
õigusi ja vabadusi. Andmesubjekti õiguste piiramine on lubatud üksnes kuni eespool nimetatud
aluste äralangemiseni. Selline kaalutletud ajaline määrang on sätestatud põhjusel, et meil
puudub võimalus täpselt ennustada mis tahes kriisiolukordi. Meil puudub võimalus ennustada,
kui kaua reaalselt üks või teine kriisiolukord võiks kesta. Sõjaseisukorra kestust kuudes või
aastates ei saa ka parima tahtmise juures seadusandja ette öelda. Seega tuleb seaduses piiritletud
vajaduse korral andmesubjektil aktsepteerida tema õiguste piiramist, nii nagu see on eelnõus ka
sätestatud – andmesubjekti õigusi võib piirata üksnes kuni seaduses sätestatud piirangu aluse
äralangemiseni. Nimetatud piirangud on kooskõlas Euroopa Nõukogu 28.01.1981 sõlmitud
isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni artikliga 11.
§ 130. Isikuandmete töötlemine alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti
kaitsel
Paragrahvis 130 reguleeritakse isikuandmete töötlemine alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise
tähtsusega objekti kaitsemeetmete rakendamisel Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a
määruse nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“ §-s 71 sätestatu eeskujul. Kõnesolevas
paragrahvis sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid kohaldatakse ainult nende
andmesubjektide isikuandmete töötlemisele, kelle viibimine objektil ei ole seotud objekti
igapäevatööga ja/või objekti valdaja ülesande täitmisega. Paragrahvi kohaldamisalasse ei kuulu
andmesubjektidena töötajad ja ametnikud, kelle töökoht asub objektil, ning töö- või
teenistusülesannete täitmise tõttu objektile saabumist ja objektilt lahkumist kõnesoleva
paragrahviga ei reguleerita. Kui objektil rakendatakse ka töötajate ja ametnike tööle saabumise
ja töölt lahkumise registreerimist, kuulub sellekohane isikuandmete töötlemine teenistus- ja
töölepinguliste suhete valdkonda ja sellele kohaldub andmekaitse üldregulatsioon
(isikuandmete kaitse üldmäärus, töölepingu seadus, sisemised töökorraldusaktid).
Teenindavate isikutena võib mõista kõiki selliseid teenusepakkujaid, kes tagavad lepingu alusel
ka teatava regulaarsusega objekti igapäevase toimimise (nt heakorrateenused, toitlustus jms),
kuid ei ole objekti valdajaga otseses töö- või teenistussuhtes. Nii objekti teenindavate kui ka
külastavate isikute (andmesubjektide) kindlaksmääramine sõltub sellest, milline on hoone osa,
ala, ruum vms, millele juurdepääs tuleb registreerida.105
Eelnõus tehakse võrreldes RiKSiga vajalikud muudatused seonduvalt isikuandmete
säilitamisega. Erinevalt RiKSi § 87 lõike 1 punktist 51 sätestatakse isikuandmete säilitamise
minimaalne ja maksimaalne tähtaeg seaduse tasandil.
Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja peab andmeid säilitama
vähemalt 12 kuud, kuid mitte kauem kui kümme aastat nende tekkimisest arvates. Sõjalise
riigikaitse toimimisega seotud või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse
kasutatava objekti valdaja säilitab andmeid vähemalt kümme aastat, kuid mitte kauem kui 25
aastat nende tekkimisest arvates. Isikuandmete säilitamise täpsem tähtaeg sätestatakse objekti
kategooriate kaupa eelnõu § 19 lõike 7 alusel antavas Vabariigi Valitsuse määruses.
Ühesugust isikuandmete säilitamise tähtaega, mis kohalduks kõikide kategooriate objektidele,
ei ole võimalik määrata objektide kategooriate erisuste tõttu. Sarnaselt praegu kehtiva
riigikaitseobjekti kaitse korra § 71 lõikes 2 sätestatuga arvestati minimaalse ja maksimaalse
105 Lähemalt Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 106
„Riigikaitseobjekti kaitse kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri. Kättesaadav:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3959653f-ff4e-4869-b576-7c60b1a54e53
22.05.2025
303
säilitustähtaja määramisel mh esimese astme kuriteo aegumistähtaega (s.o kümme aastat).
Julgeolekuasutuste objektide puhul arvestati andmete säilitamise ajalise piiri määramisel
jätkuvalt eelkõige julgeolekuasutuste tegevuse eesmärki ja põhiülesandeid, sealhulgas objekti
kaitsega vahetult seotud ülesannet korraldada riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamist ja
tõkestamist ehk vastuluuret, millest tulenevalt võib tekkida vajadus selgitada välja aastaid
tagasi aset leidnud sündmuse asjaolusid. Lisaks arvestati, et esimese astme kuritegu (nt
välismaalase poolt toimepandud Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevus või
salakuulamine) aegub kümne aasta möödudes ning kuritegu, mille eest on ette nähtud eluaegne
vangistus (nt riigireetmine), ei aegu. Nende kuritegude menetlemine eeldab aga ka selleks
vajaliku teabe säilitamist.
Eelnõuga tehakse sisuline muudatus, mille kohaselt ei saa määrata isikuandmete säilitamise
täpsemat tähtaega enam objekti valdaja enda turvaplaanis, vaid see tähtaeg sätestatakse vastava
kategooria objekti kohta Vabariigi Valitsuse määruses (vt eelnõu § 19 lõiked 7 ja 8).
§ 131. Isikuandmete töötlemine elutähtsa teenuse osutaja poolt taustakontrolli tegemisel
Paragrahvis 131 sätestatakse isikuandmete töötlemine elutähtsa teenuse osutaja poolt
taustakontrolli tegemisel.
Eelnõuga sätestatakse taustakontrolli eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajalike
isikuandmete saamise õigus. Lõike 1 kohaselt on elutähtsa teenuse osutajal õigus saada:
1) kontrollitava isiku isikut tõendava dokumendi andmed ja tema üldandmeid (nimi, isikukood,
sugu, kodakondsus, kontakt, sh aadress, emakeel), sealhulgas õigus saada neid andmeid
elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes olevalt isikult, kelle töötaja täidab § 77 lõike 2
alusel kindlaksmääratud ülesannet. Nimetatud andmed on vajalikud isikusamasuse
kontrollimiseks, karistusregistrist päringute tegemiseks ja isikuandmete kaitse üldmääruses
sätestatud andmesubjekti õiguste tagamiseks (nt teavitamiskohustus);
2) karistusregistrist andmeid isiku karistatuse kohta.
Isikuandmete töötlemisel käesoleva eelnõuga sätestatud taustakontrolli eesmärgil tuleb lähtuda
isikuandmete kaitse üldmäärusest106 ja selle rakendamiseks jõustatud õigusaktidest.
Isikuandmete kaitse on osa põhiõigusest perekonna- ja eraelu kaitsele (PSi § 26) ning igaühe
õigusest vabale eneseteostusele. Perekonna- ja eraelu puutumatusse võib sekkuda üksnes
seaduses sätestatud juhul ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja
vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Igaühe õigust vabale
eneseteostusele tuleb rakendada kooskõlas seaduse ning teiste inimeste õiguste ja vabadustega.
Nendest põhiseaduslikest põhimõtetest lähtuvalt peab isiku eneseteostuse vabadusse
sekkumiseks ning perekonna- ja eraelu riiveks olema seadusest tulenev alus. Lõikes 1 on
juhindutud põhimõttest, et isiku eraelu puutumatuse riive nende andmete töötlemisel piirduks
üksnes vältimatult vajalikuga.
Lõikes 2 sätestatakse, et karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis nimetatu puhul väljastatakse
karistusregistrist üksnes teave kehtiva karistuse olemasolu kohta ehk kas isikut on vastava
kuriteo toimepanemise eest karistatud ja selle kohta on karistusregistris kehtivad andmed.
Arhiivi kantud andmeid ei töödelda ja nende saamise õigust ei ole. Kui isikul on
karistusregistris karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis nimetatud kuritegude andmed, siis edasine
kontroll peatub, kuna juba esinevad imperatiivsed alused isikule ülesannet mitte anda.
106 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel
ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.
22.05.2025
304
Lõikes 3 täpsustatakse, et ka § 78 lõikes 2 nimetatud kuritegude puhul väljastatakse
karistusregistrist üksnes teave kehtiva karistuse olemasolu kohta ning arhiivi kantud
karistusandmeid ei kuvata. Lähtudes isikuandmete töötlemise üldistest põhimõtetest
sätestatakse, et elutähtsa teenuse osutaja ei või teha veel üht päringut muude karistusandmete
olemasolu kontrollimiseks juhul, kui juba on ilmnenud, et isiku kohta on karistusregistris
kehtivad karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis nimetatud kuritegude andmed. Sellisel juhul ei
ole päringu tegemine enam vajalik ja selline päring oleks vastuolus eesmärgikohasuse
põhimõttega.
Lõike 4 kohaselt kontrollib elutähtsa teenuse osutaja enne esmakordset taustakontrolli tegemist
eelnõu § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku isikusamasust isikut tõendava
dokumendi alusel.
Lõikes 5 sätestatakse, et elutähtsa teenuse osutaja võib eelnõu § 77 lõike 2 alusel
kindlaksmääratud ülesannet täitvalt isikult nõuda dokumendi esitamist selle kohta, kas välisriigi
õiguskaitseorgan on teda kriminaalkorras karistanud, kui see on vajalik eelnõu § 78 lõigetes 1
ja 2 sätestatud asjaolude kontrollimiseks.
CER direktiivi põhjenduspunkti nr 32 kohaselt peaks taustakontroll hõlmama asjaomase isiku
karistusregistri andmete kontrolli. Teiste liikmesriikide hallatavate karistusregistriandmete
saamiseks peaksid liikmesriigid kasutama Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS)
kooskõlas nõukogu raamotsuses 2009/315/JSK ning, kui see on asjakohane ja kohaldatav,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/816 sätestatud menetlustega. Kui see on
asjakohane ja kohaldatav, võivad liikmesriigid tugineda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EL) 2018/1862 loodud teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) teabele,
luureteabele ja mis tahes muule kättesaadavale objektiivsele teabele, mis võib olla vajalik, et
teha kindlaks asjaomase isiku sobivus töötada ametikohal, mille suhtes elutähtsa teenuse
osutaja on taotlenud taustakontrolli.
KarRSi § 6 punkti 7 kohaselt kantakse karistusregistrisse mh isiku karistusandmed jõustunud
süüdimõistva välisriigi kohtuotsuse alusel kriminaalasjas Eesti kodaniku või Eestis elamisluba
või elamisõigust omava välismaalase suhtes, kelle karistusandmed on välisriik edastanud või
kelle süüdimõistvat kohtuotsust on Eesti kohus tunnustanud. Päringute tegemist teise
liikmesriigi registrisse on reguleeritud KarRSi §-s 30, mille lõike 1 punkti 9 kohaselt on
Registrite ja Infosüsteemide Keskusel õigus esitada päring teise liikmesriigi keskasutusele
karistusregistris sisalduvate andmete kohta, kui andmeid soovib tööandja isiku tööle või
teenistusse võtmisel isiku seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
Lõikes 5 nimetatud dokumendi esitamise kohustus on sarnaselt reguleeritud ka Eesti
kodakondsuse saamise või taastamise taotlemisel (vt siseministri 18. detsembri 2015. a määruse
nr 74 „Kodakondsuse seaduses sätestatud menetlustes esitatavate andmete ja dokumentide
loetelu“ § 7 lõige 6 ja § 9 lõige 5).
2. jagu
Andmekogud
§ 132. Tsiviiltoetuse register
22.05.2025
305
Paragrahv 132 sätestab tsiviiltoetuse registriga (edaspidi TTR) seonduva. Tsiviiltoetuse
register on alates 21.03.2022 reguleeritud RiKSi § 8214 alusel. Kõnesoleva paragrahviga
säilitatakse sisuliselt tsiviiltoetuse registri põhieesmärk. Registri pidamise eesmärk
sõnastatakse eelnõu kohaselt uuesti, mis arvestab nii eelnõu kui ka selle rakendussätteid. Lisaks
sätestatakse paragrahvis see osa isikuandmete töötlemisest, mis on vajalik reguleerida seaduse
tasandil.
RiKSi § 8214 lõike 1 kohaselt on TTR andmekogu, milles peetakse arvestust riigikaitseks,
vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks, tsiviil-sõjaliseks koostööks, kõrgendatud kaitsevalmiduse,
hädaolukorra, sõjaseisukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike vahendite ja nende
kasutamiseks vajalike andmete, elutähtsa teenuse osutajate, riigikaitselisi ameti- ja töökohti
omavate tööandjate, asja sundkasutusse võtmise ning asja sundvõõrandamise üle.
Lõikes 1 sõnastatakse arvestades eelnõuga kavandatud muudatusi uuesti ka TTRi eesmärk.
Selle kohaselt on TTR andmekogu, mille eesmärk on koondada ja hoida tsiviilkriisi
lahendamiseks ja riigikaitseks vajalike vahendite, asutuste ja isikutega seotud andmeid,
sealhulgas pidada arvestust:
1) vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks ning tsiviil-sõjaliseks koostööks vajalike vahendite üle;
2) kriisiolukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike vahendite üle;
3) elutähtsa teenuse osutajate ning kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega
isikute ja asutuste üle;
4) asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise, ühekordsete kriisiülesannete ning
tegevusvaru üle.
Isikutega seotud andmete puhul on tegemist ennekõike juriidiliste isikute ja FIEdega ning
äärmisel juhul ka füüsiliste isikutega, kellele kuulub kriisi lahendamiseks vajalik vara, samuti
ETOd. Registri pidamise eesmärk ei ole pidada arvestust nn füüsiliste isikute üle, kes
lahendavad kriise või kes on kaasatud kriiside lahendamisse, arvestust peetakse varade ja
vahendite üle.
Lõikes 2 sätestatakse registri vastutavad töötlejad. Registri vastutavad töötlejad on Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet ja Eesti Varude Keskus. Arvestades registri pidamise
eesmärki (lõige 1) ei saa ainult Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus võtta kõiki registri vastutava
töötleja kohustusi. Väga suur osa registrist on seotud tsiviilkriisideks vajalike vahendite üle
arvestuse pidamise moodulite arendamisega, samuti varude mooduli arendamisega. Registri
volitatud töötlejad sätestatakse registri põhimääruses ja nendeks jäävad elutähtsa teenuse
korraldajad (Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium, Eesti Pank ja KOVid) ja Kaitseressursside Amet.
Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse registri põhimäärusega seonduv. Põhimääruse kehtestab Vabariigi
Valitsus, samamoodi on sätestatud RiKSi § 8214 lõikes 4. Põhimääruses sätestatakse registri
kaasvastutavate töötlejate ning volitatud töötleja ülesanded, registrisse kogutavate andmete
täpsem koosseis, andmeandjad ja nende edastatavad andmed, andmevahetus teiste
andmekogudega, andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord, andmetele
juurdepääsu ja andmete väljastamise kord ja muud korraldusküsimused. Erinevalt kehtivast
põhimäärusest sätestatakse edaspidi andmete säilitamise tähtajad ja isikuandmete töötlemise
sätted seaduses.
Lõikes 5 sätestatakse, milliseid isikuandmeid registris töödeldakse. Registris töödeldakse
järgmisi isikuandmeid:
22.05.2025
306
1) vastuvõtva riigi toetust korraldava valitsusasutuse esindaja üldandmed ja ametikoht;
2) asja sundkasutusse võtva ja sundvõõrandava ametiisiku üldandmed, töökoha või ametikoha
nimetus, töökoha kontaktandmed, tööpiirkond ja ülesanded;
3) kriisiülesande saaja isiku üldandmed;
4) vara või objekti omaniku, valdaja, vastutava kasutaja, hoonestaja ja kontaktisiku üldandmed.
Punktis 4 nimetatud andmed hõlmavad mh Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja, harjutusala
kontaktisiku andmeid, Kaitseväe ja Kaitseliidu ning valitsusasutuste hoonete ja rajatiste
omaniku andmeid, samuti sadama pidaja või valdaja ning laevaliikluse ja valveteenistuse
korraldaja andmeid;
5) riigi tegevusvaru hoidja andmed;
6) registritoimingu teinud isiku üldandmed.
Lõike 6 kohaselt säilitatakse registrisse kantud andmeid, mis ei ole isikuandmed, kuni andmete
ajakohasuse lõppemiseni. Tsiviiltoetuse register on register, mis kogub andmeid teistest
registritest, seega tsiviiltoetuse registri enda põhiandmeid on väga vähe. Andmed on ajakohased
kuni põhiregistris andmete muutmiseni. Näiteks kui liiklusregistri andmetes muutub sõiduki
omanik, siis sellisel juhul ei säilitata tsiviiltoetuse registris eelmise omaniku andmeid, vaid
andmed ajakohastatakse ka tsiviiltoetuse registris. Kui omanik muutub, muutub kehtetuks ka
asja sundkasutusse võtmise haldusakt. Täpsem andmete säilitamise kord ja tähtajad sätestatakse
tsiviiltoetuse registri põhimääruses.
Seadusega sätestatakse aga registrisse kantud isikuandmete maksimaalne säilitustähtaeg.
Isikuandmeid säilitatakse mitte kauem kui kümme aastat andmete registrisse kandmisest
arvates. Lõikes 5 nimetatud isikuandmete säilitamise täpsem tähtaeg sätestatakse tsiviiltoetuse
registri põhimääruses.
§ 133. Mobilisatsiooniregister
Paragrahvis 133 sätestatakse mobilisatsiooniregistriga seonduv, säte on üle võetud RiKSi §-st
8215. Põhimõttelisi muudatusi seonduvalt andmete töötlemisega ette ei nähta. Peamised
muudatused seonduvad isikuandmete töötlemisega. Igasugune isikuandmete töötlemine riivab
PSi §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. PSi § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi
piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema
kooskõlas ka PSi § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse
ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni
põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama
seadusandja. Sellest tulenevalt täpsustatakse eelnõuga võrreldes RiKSi §-ga 8215 seaduse
tasandil isikuandmete (sh eriliiki isikuandmete) töötlemist ja nende säilitamist reguleerivat osa.
Lõike 1 kohaselt muudetakse võrreldes RiKSiga täpsemaks mobilisatsiooniregistri eesmärk.
Eelnõu kohaselt on mobilisatsiooniregister andmekogu, milles peetakse arvestust Kaitseväe
sõjaaja üksuste koosseisu, nende ettevalmistuse ja varustuses olevate materiaalsete vahendite
üle. Kehtiva sõnastuse kohaselt on mobilisatsiooniregister andmekogu, milles peetakse
arvestust sõjaaja ametikohtade täitmise ja riigi sõjaliseks kaitseks kasutatavate materiaalsete
vahendite üle.
Lõike 2 kohaselt sätestatakse sarnaselt kehtiva registri põhimääruse § 2 lõikega 1, et registri
vastutav töötleja on Kaitseministeerium.
22.05.2025
307
Lõigetega 3 ja 4 sätestatakse registri põhimäärusega seonduv. Põhimääruse kehtestab
mobilisatsiooni ettevalmistamise ja korraldamise eest vastutav minister määrusega, samamoodi
on sätestatud RiKSi § 8215 lõikes 5. Sarnaselt TTRiga sätestatakse mobilisatsiooniregistri
põhimääruses registri vastutava ning volitatud töötleja ülesanded, registrisse kogutavate
andmete täpsem koosseis, andmeandjad ja nende edastatavad andmed, andmevahetus teiste
andmekogudega, andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord, andmetele
juurdepääsu ja andmete väljastamise kord, andmete (mis ei ole isikuandmed) säilitamise
tähtajad ja muud korraldusküsimused.
Lõike 5 kohaselt sisaldab mobilisatsiooniregister järgmisi andmeid:
1) sõjaaja üksuse ja selle ettevalmistuse andmed;
2) sõjaaja üksuse koosseisus oleva isiku ja üksusele vajaliku väljaõppega reservis oleva isiku
andmed, sealhulgas eriliiki isikuandmed. Punktis 2 nimetatud isikuandmed on isiku ees- ja
perekonnanimi, isikukood, aadress, kontaktandmed, haridus, väljaõpe, juhtimisõigus, töö- või
ametikoht, veregrupp ja reesusfaktor, vastavus tervisenõuetele, mobilisatsioonist ja
lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamise alus, riigisaladusele juurdepääsu loa
ja Eestist lahkumise piirangu andmed;
3) registrile juurdepääsuõigust omava isiku üldandmed;
4) sõjaaja üksuse varustatuse andmed.
Punktis 2 nimetatud isikuandmed on vajalikud selleks, et tagada riigi sõjaliseks kaitseks vajalik
sõjaaja ülesannete täitmise operatiivsus ja eesmärgipärasus. Veregrupp on vajalik vigastuste
korral, et anda operatiivset abi, kui nn sõdur on teadvuseta. Haridusandmed on vajalikud, et
määrata isikule õige sõjaaja ametikoht. Andmed väljaõppe kohta on vajalikud, et määrata
isikule õige sõjaaja ametikoht ja üksus. Töökoha andmed on vajalikud, et teavitada tööandjat
isiku lisaõppekogunemisele või sõjaaja ülesannetele asumise vajalikkusest. Tervisenõuetele
vastavuse andmed on vajalikud, et määrata isikule kohane sõjaaja ülesanne. Punktis 3 nimetatud
isikuandmed on vajalikud, et tuvastada isikud, kellel on juurdepääs registrile ning kes on
registrisse kantud andmeid pärinud. Registris säilitatakse päringu teinud isiku üldandmed
(päringu tegijat tuvastada võimaldav teave).
Lõigetes 6 ja 7 sätestatakse võrreldes RiKSi §-ga 8215 täpsemas sõnastuses registrisse kantud
andmete säilitamine. Isikuandmeid säilitatakse nende registri digitaalsesse arhiivi kandmisest
arvates järgmiselt:
1) isikut tuvastavad andmed ja andmed isiku kaitseväeteenistuse käigu kohta kuni 50 aastat;
2) kõik teised registrisse kantud isikuandmed kuni 10 aastat. Isikuandmed kantakse registri
digitaalsesse arhiivi pärast isiku kaitseväekohustuse lõppemist või isiku surma. Selline
täpsustus on vajalik teha põhjusel, et nimetatud isikuandmed kantakse
mobilisatsiooniregistrisse kaitseväekohustuslaste registrist, milles on nende säilitamist
puudutav osa analoogselt reguleeritud.
§ 134. Kaitseplaneerimise infosüsteem
Paragrahviga 134 luuakse uus Kaitseministeeriumi valitsemisala infosüsteem. Eelnõukohases
seaduses sätestatakse kaitseplaneerimise infosüsteemi pidamise eesmärk, samuti vastutav
töötleja ning luuakse volitusnorm infosüsteemi põhimääruse kehtestamiseks.
Kaitseplaneerimise infosüsteemi andmestik hõlmab planeerimise ning kaitsevõime
korraldamisega seotud andmeid, ressursihalduse andmed hangete, ostude, arvemenetluse,
varade ja varude arvestuse, hooldushalduse ja personaliarvestuse kohta, riigikaitse arengukava
22.05.2025
308
elluviimiseks vajalike ressursside kohta ning üksuste lahingvalmiduse olukorra kohta, samuti
kaitseotstarbelise varustuse, IKT, personali- ja tegevuskulude ning taristu arenduse ja
korrashoiu hankevajaduse ning selleks eelarveliste otsuste kohta ning andmekogus vastavate
hankeprojektide juhtimise ning Kaitseministeeriumi valitsemisala strateegliste andmevarade
arvestuse kohta.
Kuivõrd kaitseplaneerimise infosüsteemi peamisi eesmärke on pikaajaline riigikaitse
planeerimine, siis on vajalik ka isikuandmete töötlemine ja hoiustamine eriti sõjaaja võimete,
ametikohtade ja ülesannete kontekstis. Eelnevast tulenevalt sätestatakse seaduses isikuandmete
töötlemine ning säilitamine sarnaselt mobilisatsiooniregistri regulatsiooniga.
Kaitseplaneerimise infosüsteem on piiratud juurdepääsuga andmekogu, et tagada
ministeeriumile ja tema allasutustele ühine planeerimisalane platvorm. Andmekogu hõlmab
andmestikke, mida luuakse ja kasutatakse ainult riigikaitse planeerimiseks sõjaliste võimete
puhul ja hindamaks sõjaaja struktuuri lahinguvalmidust. Nendele andmetele juurdepääs on
lubatud ainult Kaitseministeeriumi valitsemisala teenistujatele ja seda vastavalt
teadmisvajadusele.
Täpsem infosüsteemi ülesehitus, vastutava ning volitatud töötleja ülesanded, kogutavate
andmete täpsem koosseis ja säilitamise tähtajad, andmeandjad, andmevahetus, andmetele
juurdepääs ning muud korralduslikud küsimused sätestaks kaitseplaneerimise infosüsteemi
põhimääruses.
10. peatükk
Rahvusvaheline sõjaline koostöö
Kümnes peatükk on jaotatud kolmeks jaoks, milles käsitletakse rahvusvahelise sõjalise koostöö
üldnõudeid, rahvusvahelist sõjalist koostööd väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi ning Eesti
Vabariigi territooriumil. Rahvusvahelise sõjalise koostöö peatükist on välja jäetud
rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud kahju nõude menetlemise säte (vt RiKSi § 32),
kuivõrd kahju hüvitamist puudutavad sätted on koondatud eelnõu 5. peatükki. Eelnõu
seletuskirja sätete juures on eraldi esile toodud ka muudatused võrreldes kehtiva
regulatsiooniga.
1. jagu
Rahvusvahelise sõjalise koostöö üldnõuded
§ 135. Rahvusvaheline sõjaline koostöö
Lõige 1 sätestab ammendavalt, mida loetakse rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks.
Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemine on:
1) Kaitseväe kasutamine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil;
2) Kaitseväe osalemine rahvusvahelisel sõjalisel õppusel;
3) välisriigi relvajõudude Eesti Vabariigi territooriumil ajutise viibimise võimaldamine
seadusega sätestatud alustel ja korras;
4) rahvusvahelise sõjalise peakorteri staatuse tunnustamine, peakorteri tegevuses osalemine ja
selle tegevuse toetamine;
5) Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitse- ja
julgeolekuprojektide kavandamine ning elluviimine ning selleks abi andmine ja vahendamine
ning riigihangete korraldamine.
22.05.2025
309
Rahvusvahelise sõjalise operatsiooni mõiste on toodud §-s 136. Sõjalise operatsioonina on
käsitatav Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmine, kasutades selleks Kaitseväge ja
kaitseväelasi Riigikogu otsuse alusel. Rahvusvaheline sõjaline operatsioon ei tähenda
ilmtingimata relvakonflikti kahe riigi vahel, Kaitsevägi võib osaleda rahvusvahelistel sõjalistel
operatsioonidel, mis ei ole suunatud ühegi riigi vastu, vaid keskenduvad erinevate meetmete
kaudu üldisele rahu ja julgeoleku tagamisele. Kaitsevägi on osalenud rahvusvahelistel sõjalistel
operatsioonidel Kesk-Aafrika Vabariigis ja Malis, kus tegutsetakse riigi valitsust vastustavate
mitteriiklike organisatsioonide vastu. Samuti ei ole rahvusvahelise sõjalise operatsiooni
toimumine Eestis formaalselt seotud kehtestatud kriisiolukorra, sh selle lahendamiseks välja
kuulutatud erakorralise või sõjaseisukorraga. Rahvusvahelisi sõjalisi operatsioone eristab
muust rahvusvahelisest sõjalisest koostööst kõrgem otsustustasand ja jõu kasutamise alused
ning ülesanded, milleks Kaitseväge kasutatakse. Rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide puhul
ei anta seadusega otsustuspädevust Kaitseväe kasutamiseks Eesti rahvusvaheliste kohustuste
täitmisel täitevvõimu tasandile. Täitevvõimu pädevus on piiritletud õigusega anda Kaitseväele
korraldus alustada osalemist või lõpetada osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.
Lisaks rahvusvahelistele sõjalistele operatsioonidele võib Kaitseväge kasutada ka Eesti
Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide
kavandamisel ning elluviimisel. Erinevalt rahvusvahelistest sõjalistest operatsioonidest
otsustab rahvusvahelise kaitse- ja julgeolekukoostöö formaadis Kaitseväe osalemise sõjalise
riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister. Ühise koostöö sees tuleb eristada
tegevusi, mille näol on tegu Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisega, sest sellisel juhul
otsustab Kaitseväe kasutamise Riigikogu. Ühise kaitse- ja julgeolekukoostöö raames ei saa
Eesti kaitseväelased minna aktiivsesse konfliktipiirkonda, sest tavapärast rahvusvahelist
sõjalise operatsiooni raamistikku pole algatatud. Samuti teeb näiteks Kaitseväe
küberväejuhatus (KüVJ) aktiivset rahvusvahelist koostööd mitmete riikide vastavate üksustega
ja alati ei tähenda see Eesti kaitseväelaste teise riiki minekut. Oluline on märkida, et ühiste
kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamisel ning elluviimisel kasutatakse erinevaid Kaitseväe
vahendeid ja meetodeid ning täpne (kasutus) viis lepitakse kokku vastava organisatsiooni või
välisriigiga.
Ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide näitena osales Kaitsevägi 2021. aastal Leedu ja
Valgevene piiril aset leidnud pagulaste massilisest ebaseaduslikust piiriületusest tingitud kriisi
lahendamisel koostöös Leedu Vabariigi sisejulgeoleku ametkondade ja relvajõududega. 2021.
aasta lõpus ning 2022. aasta esimeses pooles osales Kaitsevägi ühises kaitse- ja
julgeolekuprojektis koostöös Poola Vabariigiga, mille raames tugevdati kiirendatud korras
Poola piiritaristut Poola-Valgevene piiril.
Täiendavalt on rahvusvahelise sõjalise koostöö mõistega hõlmatud Kaitseväe osalemine
rahvusvahelistel sõjalistel õppustel väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Tegu on olulise
sõjalise koostöö formaadiga, mille raames Kaitsevägi harjutab muu hulgas koostegutsemist
liitlasvägedega.
NATO juhtimisstruktuur tugineb erineva pädevuse ja juhtimisvõimega staapidele ning lisaks
staapidele on NATO struktuuris ka teisi üksusi, näiteks erineva valdkonnapõhise
spetsialiseerumisega oivakeskused (Centre of Excellence). Eestis on sõjalise peakorteri
staatuses (1952. aasta protokoll Põhja-Atlandi lepingu alusel loodud rahvusvaheliste sõjaliste
peakorterite staatuse kohta) NATO staabielement (NATO Force Integration Unit) ning NATO
küberkaitsekoostöö keskus (NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence).
22.05.2025
310
Nimetatud peakorterite töös osalemine ja nende tegevuse toetamine on käsitatav rahvusvahelise
sõjalise koostööna lõike 1 punkti 4 mõistes.
Samuti lisatakse eelnõusse ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide elluviimiseks hangete
korraldamise õigus. Muudatusega seondub ka § 135 lõike 10 muudatus, kus määratakse, et
RKIK on nimetatud riigihangete elluviijaks.
Muudatuse eesmärk on luua riigisiseses õiguses selge õiguslik alus sellele, et rahvusvaheline
sõjaline koostöö hõlmab ka Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste
kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamise ning elluviimise raames abi andmist, sealhulgas
sõjalise abi andmist ja vahendamist ning riigihangete korraldamist. Muudatus on tingitud
praktilisest vajadusest, kuna Eesti on andnud ja annab jätkuvalt Ukrainale mitmesugust abi ,
sealhulgas varustab relvade ja laskemoonaga. Tegemist on olnud selgelt poliitilise tahtega, mis
tuleb aga ka õiguslike lünkade tõttu seaduses täpsustada. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
(edaspidi RKIK) on eelkõige Kaitseministeeriumi valitsemisala hankeid tegev asutus, kuid
rahvusvahelise koostöö raames on leitud, et RKIK võiks oma oskusteavet kasutades teha
riigihankeid ka teiste riikide asutustele (eelkõige teiste riikide kaitseministeeriumidele või
kaitsevägedele). Samuti on Euroopa Liidu Nõukogu määranud RKIKi mitme Euroopa
rahutagamisrahastu projekti elluviijaks107.
Lõike 2 kohaselt kehtestab Põhja-Atlandi lepingu artiklite 4 ja 5 rakendamise korra ning
Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõike 7 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222
rakendamise korra Vabariigi Valitsus korraldusega. RiKSis puudub eraldi norm, mis annaks
Vabariigi Valitsusele selge pädevuse juhtida riigisisest otsustusprotsessi ning Eesti osalust
Põhja-Atlandi Nõukogu otsustusprotsessis.
Lõike 3 järgi ei kohaldata käesoleva paragrahvi rahvusvahelise sõjalise koostöö sätteid
kaitseväelasele, kes töötab Eesti Vabariigi välisesinduses, ega välisriigi relvajõudude liikmele,
kes töötab välisriigi diplomaatilises esinduses või konsulaarasutuses (nt kaitseatašeed). Nende
isikute staatus on reguleeritud välisteenistuse seaduse ja teiste seadustega.
Lõigete 4 ja 5 järgi kasutab Kaitsevägi rahvusvahelises sõjalises koostöös jõudu ning annab
üle ja võtab vastu käsuõiguse Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras.
Lõiked 6 ja 7 sätestavad, et Eesti õigusakte kohaldatakse välisriigis viibivale kaitseväelasele,
Kaitseväega töösuhtes olevale muule isikule ning temaga kaasas olevale ülalpeetavale ning
Eesti Vabariigi territooriumil viibivale välisriigi relvajõudude liikmele, välisriigi relvajõude
saatvale nende teenistuses olevale tsiviilisikule ja tema ülalpeetavale niivõrd, kuivõrd see on
kooskõlas välislepinguga ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega.
107 Euroopa Liidu Nõukogu otsus (ÜVJP), 2022/1093, 30. juuni 2022, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu
abimeedet Moldova Vabariigi relvajõudude toetamiseks. – https://eur-
lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32022D1093 (11.01.2025). Vt lisaks Euroopa Liidu
Nõukogu otsus (ÜVJP)
2022/338, 28. veebruar 2022, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõududele
surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse ja platvormide andmiseks. –
https://eurlex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32022D0338 (09.01.2025) ja Euroopa Liidu
Nõukogu otsus
(ÜVJP) 2023/921, 4. mai 2023, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Moldova Vabariigi
relvajõudude toetamiseks. – https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32023D0921
22.05.2025
311
Lõikega 8 reguleeritakse välisriigi relvajõudude asjaomase asutuse õigust teostada oma riigi
relvajõudude liikme ning tema ülalpeetava suhtes distsiplinaar- ja kriminaaljurisdiktsiooni Eesti
Vabariigi territooriumil. Vastava õiguse teostamise alus on välisriigi relvajõudude asjaomasele
asutusele selle riigi õigusaktidega antud volitus, mis peab olema kooskõlas asjakohase
välislepingu ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega. Välisriigi
relvajõudude õigust Eestis toime pandud tegevuste üle jurisdiktsiooni teostada reguleerib
näiteks Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahelist relvajõudude staatust reguleeriva
kokkuleppe108 (Agreement between the Parties to the North Atlantic Treaty regarding the status
of their Forces – edaspidi NATO SOFA) VII artikkel ning selle täiendusena 17. jaanuaril 2017
sõlmitud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö
kokkuleppe109 (Agreement of Defense Cooperation– edaspidi DCA) XII ja XIII artikkel. Eestis
võib relvajõudude staatuse kokkulepetest tulenevalt tegutseda näiteks välisriigi sõjaväepolitsei,
kui see on vajalik nende enda relvajõudude liikmete distsiplinaar- või süütegude
menetlemiseks. Välisriigi relvajõudude sõjaväepolitsei tegevus, et kontrollida, kas oma
relvajõudude liikmed peavad kinni kehtestatud regulatsioonidest, on piiritletud välisriigi
relvajõudude peamise asukohaga ning jurisdiktsiooni kohaldatakse ainult oma riigi
relvajõudude liikmete suhtes.
Lõikega 9 antakse Kaitseväele kui valitsusasutusele volitus sõlmida rahvusvahelisi
kokkuleppeid (nii õiguslikult siduvaid ametkondlikke välislepinguid kui ka õiguslikult
mittesiduvaid poliitilisi kokkuleppeid) sõjalise riigikaitse korraldamise eest vastutava ministri
või tema volitatud isiku nõusolekul. Kaitseväe juhataja juhib Kaitseväge ning võib KKSi alusel
volitada teisi isikuid Kaitseväe nimel allkirjastama rahvusvahelisi kokkuleppeid eeldusel, et
kokkuleppe sõlmimiseks on olemas kaitseministri või tema volitatud isiku nõusolek.
Seadusest tulenev kohustus Kaitseväele saada eelnev nõusolek rahvusvaheliste kokkulepete
sõlmimiseks on üks mitmest tsiviilkontrolli meetmest, millega Kaitseministeerium teeb
järelevalvet Kaitseväe kui riigi relvajõudude tegevuse üle. Kuna ministeeriumi igapäevase töö
juhtimine on kantsleri tööülesanne ning järelevalvefunktsiooni valitsemisalas olevate asutuste
üle täidab ministeerium suuresti valdkonnapõhiselt ning kollegiaalselt, ei ole korralduslikult
vajalik sätestada nõusoleku andmise õigus rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimiseks seaduse
tasandil ainuisikuliselt ministrile, vaid selle võib anda eelnõu kohaselt ka ministri volitatud isik,
näiteks kantsler või vastava valdkonna asekantsler.
§ 136. Rahvusvaheline sõjaline operatsioon
Paragrahvi sõnastust ei ole muudetud võrreldes RiKSi §-ga 30.
Paragrahv 136 defineerib, mis on rahvusvaheline sõjaline operatsioon. Esiteks on
rahvusvaheline sõjaline operatsioon Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirja
artiklis 51 tunnustatud õigusel põhineva välislepinguga või muul viisil seaduslikult võetud
kohustuse täitmiseks korraldatav kollektiivse enesekaitse operatsioon (edaspidi kollektiivse
enesekaitse operatsioon) ning teiseks ÜRO põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu
ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatav sõjaline operatsioon ning
rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas olev muu sõjaline
operatsioon (edaspidi muu rahvusvaheline sõjaline operatsioon).
108 https://www.riigiteataja.ee/akt/814544 109 https://www.riigiteataja.ee/akt/216062017002
22.05.2025
312
ÜRO põhikirja artikli 51 järgi „[r]elvastatud kallaletungi puhul organisatsiooni liikmele ei piira
käesolev põhikiri mingil määral võõrandamatut õigust individuaalsele või kollektiivsele
enesekaitsele, kuni Julgeolekunõukogu ei võta rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks
vajalikke meetmeid“. Paragrahvi 13 punkti 1 sõnastus viitab „artiklis 51 tunnustatud õigusele“,
kuid Eesti Vabariik ei pea lähtuma ainult artiklis 51 esitatud sõnastusest, vaid võib arvestada
ka rahvusvahelise tavaõiguse arengut. Kollektiivse enesekaitse operatsioon on eelnõu § 136
punkti 1 tähenduses selline operatsioon, mille puhul Eesti Vabariik kasutab Kaitseväge teise
riigi vastu suunatud relvastatud kallaletungi tõrjumiseks või teised riigid kasutavad enda
relvajõudusid Eesti Vabariigi vastu suunatud rünnaku lõpetamiseks Eesti Vabariigi
territooriumil. Kollektiivse enesekaitse operatsioon tuleb kõne alla juhul, kui riik, kes on
langenud relvastanud rünnaku ohvriks, palub diplomaatiliste kanalite kaudu abi
rahvusvaheliselt üldsuselt või konkreetselt Eesti riigilt.
Punkt 1 hõlmab nii Põhja-Atlandi lepingus sätestatud kohustust, kollektiivse enesekaitse
operatsioone laiemalt kui ka Kaitseväe kasutamist selliste riikide kaitseks, kes ei ole NATO
liikmesriigid, kui selleks annab loa Riigikogu eelnõu § 137 lõike 1 punkti 2 alusel. Kollektiivse
enesekaitse operatsioon tuleb kõne alla juhul, kui riik, kes on langenud relvastanud rünnaku
ohvriks, palub diplomaatiliste kanalite kaudu abi rahvusvaheliselt üldsuselt või konkreetselt
Eesti riigilt. Abi palumine võib toimuda rahvusvahelise organisatsiooni kaudu – nt NATO või
ka mitmepoolselt, tahtekoalitsioonina. Kaitseväe kasutamisel teise riigi abistamiseks võib
teatud juhtudel olla vajalik korraldada mobilisatsioon ja seeläbi piirata ka riigist lahkumise
õigust.
Punkt 2 käsitleb muid rahvusvahelisi sõjalisi operatsioone, mis toimuvad ÜRO põhikirja VI
või VII peatüki alusel, ning muid rahvusvahelise tavaõiguse ja põhimõtetega kooskõlas olevaid
operatsioone. Sõjaline operatsioon, mis ei ole kollektiivse enesekaitse operatsioon, võib olla
rahvusvahelise õigusega kooskõlas ka juhul, kui selleks ei ole ÜRO Julgeolekunõukogu volitust
ehk operatsioon ei toimu formaalselt ÜRO põhikirja VI või VII peatüki alusel. Selliseks näiteks
on vastuvõtva riigi nõusolekuga toimuvad operatsioonid selle riigi territooriumil. Seega võib
punkti 2 alusel Kaitseväge kasutada väga erinevat liiki sõjalistel operatsioonidel ning välisriigi
relvajõud võivad toetada erinevaid Eesti territooriumil toimuvaid operatsioone. Kaitseväge
kasutatakse näiteks ÜRO rahuvalveoperatsioonil United Nations Interim Force in Lebanon
Liibanonis, ÜRO konfliktijärgsel rahuvalvemissioonil United Nations Truce Supervision
Organization ja Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis.
2. jagu
Rahvusvaheline sõjaline koostöö väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi
Eelnõu §-d 137 ja 138 sätestavad, kuidas otsustatakse Kaitseväe kasutamine rahvusvahelistel
sõjalistel operatsioonidel. Eelnõu § 140 sätestab eraldiseisvalt, kuidas otsustatakse Kaitseväe
osalemine väljaspool Eesti Vabariigi territooriumil toimuval Eesti Vabariigi, rahvusvahelise
organisatsiooni ja välisriigi ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti kavandamisel ning elluviimisel,
ning § 140, kuidas otsustatakse Kaitseväe osalemine rahvusvahelisel sõjalisel õppusel.
§ 137. Kaitseväe kasutamine kollektiivse enesekaitse operatsioonil
Paragrahvis 137 sätestatakse Kaitseväe kollektiivse enesekaitse operatsioonil kasutamise
reeglid. PSi § 128 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste
kohustuste täitmisel. Lähtuvalt PSist on eelnõu § 137 lõikes 1 sätestatud, et Riigikogu otsustab
Kaitseväe kasutamise kollektiivse enesekaitse operatsioonil. Riigikogu võib otsuse teha
22.05.2025
313
ratifitseerides kollektiivse enesekaitse põhimõtet sätestava välislepingu või teha üksikotsuse,
kui nimetatud välislepingut ei ole sõlmitud. Kui Riigikogu on ratifitseerinud välislepingu,
milles on kokku lepitud kollektiivse enesekaitse põhimõttes, ei pea Riigikogu selle kohta enam
eraldi otsust tegema. Kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldab näiteks Põhja-Atlandi leping,
kuid Riigikogu võib lisaks Põhja-Atlandi lepingule ratifitseerida ka teisi kollektiivse
enesekaitse põhimõtet sisaldavaid välislepinguid.
Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõikes 7 sisalduv vastastikuse kaitse säte ei ole praegusel juhul
käsitatav eraldiseisva kollektiivse enesekaitse sättena, kuna artikli 42 lõike 7 sõnastus
keskendub eelkõige abi andmise kohustusele, täpsustamata abi formaati ja ulatust, ning abi
andmisel peavad riigid arvestama juba Põhja-Atlandi lepingu raames võetud kohustusi. Samuti
on Euroopa Liidu lepingu eesmärk erinev Põhja-Atlandi lepingu eesmärgist. Seetõttu tuleb
Kaitseväe kasutamise otsustamine, kui Euroopa Liidu liikmesriik on Eestile artikli 42 lõike 7
raames esitanud sõjalise abi taotluse, olukorras, kus abi taotlev liikmesriik on sattunud
relvastatud rünnaku ohvriks, lahendada endiselt Riigikogu otsusega.
Lõike 2 järgi annab korralduse alustada osalemist ning lõpetada üksuste osalemine kollektiivse
enesekaitse operatsioonil ratifitseeritud välislepingu või Riigikogu üksikotsuse alusel
Kaitseväele Vabariigi Valitsus. See on käsitletav eraldi otsusena ning ei ole otsustatav näiteks
riigikaitselise kriisiolukorra otsuse osana. Nii tegutsetakse näiteks Põhja-Atlandi lepingu artikli
5 käivitamisel. Kollektiivse enesekaitse operatsioonis osalemine ei ole piiritletud ainult teise
NATO liikmesriigi vahetus kaitsmises osalemisega, olukorras, kus NATO liikmeriigi suhtes on
toime pandud relvastatud rünnak. Põhja-Atlandi Nõukogu võib oma otsusega aktiveerida
vastavad kaitseplaanid ka ennetavalt ning riikide relvajõud asuvad seega täitma juba eelnevalt
kokkulepitud konkreetseid ülesanded olukorras, kus ühegi NATO liikmesriigi vastu ei ole
relvastatud rünnakut toime pandud või ei ole liikmesriik veel teistelt liimesriikidelt sõjalist abi
taotlenud.
Lõike 2 alusel antud korraldus tehakse lõike 3 alusel viivitamata teatavaks Vabariigi
Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.
§ 138. Kaitseväe kasutamine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil
Paragrahvis 138 sätestatakse Kaitseväe muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil
kasutamise reeglid.
Lõike 1 järgi otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel
operatsioonil igal üksikul juhul eraldi otsusega, välja arvatud lõigetes 2, 3, 5 ja 7 sätestatud
juhtudel. Riigikogu määrab rahvusvahelise organisatsiooni või liitlasriigi, kelle
kiirreageerimisjõudude koosseisus väeüksus või allüksus tegutseb, ning kaitseväelaste piirarvu,
kes võivad konkreetses rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osaleda.
Lõike 2 järgi ei tee Riigikogu Kaitseväe kasutamise kohta muul rahvusvahelisel sõjalisel
operatsioonil eraldi otsust, kui kohustus kasutada Kaitseväge sellisel operatsioonil tuleneb
ratifitseeritud välislepingust.
Lõike 3 järgi otsustab Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil
rahvusvahelise organisatsiooni (NATO ja EL) või NATO liitlasriigi kiirreageerimisjõudude
koosseisus Riigikogu enne Kaitseväe üksuse asumist kiirreageerimisvalmidusse. Riigikogu
määrab rahvusvahelise organisatsiooni või liitlasriigi, kelle kiirreageerimisjõudude koosseisus
22.05.2025
314
väeüksus või allüksus tegutseb, ning kaitseväelaste piirarvu, kes võivad konkreetses
rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osaleda. Nii toimitakse näiteks NATO reageerimisjõu
NRF (NATO Response Force) või Euroopa Liidu lahingugrupis osalemisel.
Lõige 3 ei reguleeri seega Kaitseväe kasutamist NATO kollektiivkaitseoperatsioonil, sest selle
on Riigikogu juba otsustanud Kaitseväe kasutamisega NATO kollektiivse enesekaitse
operatsioonides sellega, et on 2004. aastal ratifitseerinud Põhja-Atlandi lepingu.
Lõige 4 sätestab, et Riigikogu otsuse või välislepingu alusel annab sõjalise riigikaitse
korraldamise valdkonna eest vastutav minister (kaitseminister) kooskõlastatult välissuhtlemise
valdkonna eest vastutava ministriga (välisminister) Kaitseväele korralduse alustada osalemist
või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Korraldus tehakse
viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu
riigikaitsekomisjoni esimehele.
Lõigete 5 ja 6 kohaselt määrab Riigikogu otsusega igaks aastaks nende kaitseväelaste piirarvu,
kes võivad osaleda kiireloomulise vajaduse korral riigi julgeoleku huvides muul
rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.
Sätet muudetakse võrreldes RiKSi § 34 lõikega 4, kuna kehtiv sõnastus ei võimalda Eestil
kasutada rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel (edaspidi RSO) osalemise täit potentsiaali
sarnaselt meie strateegiliste liitlastega, kuna võib teatud juhtudel piirata Eesti võimalusi
osalemiseks sõjalistel operatsioonidel. Muutunud julgeolekukeskkonnas peab Eestil olema
tagatud valmidus panustada kiirelt ja paindlikult Eesti ja meie liitlaste otseste
julgeolekuhuvidega seotud piirkondades toimuvatesse RSOdesse, kui see aitab saavutada
kaitse- ja julgeolekupoliitilisi eesmärke.
RiKSi § 34 lõike 4 sõnastus on piirav, kuna on ette nähtud vaid koostööks Eesti peamiste
liitlastega, s.o NATO või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhitaval RSO-l
osalemiseks. Näiteks olukordades, kus asukohariik on esitanud laiemale rahvusvahelisele
kogukonnale üldist laadi abipalve panustada julgeoleku tagamisse sõjaliste vahenditega, ja
olukorras, kus ELi liikmesriikide vahel sünnib kiiresti koordineeritud otsus sõjaliselt
tahtekoalitsioonina panustada, võib Eesti vastav otsus jääda venima, kuna formaalselt ei ole
tegu operatsiooniga, mida juhiks NATO, selle liikmesriik, EL või ÜRO. Muudatus võimaldab
tulevikku vaatavalt ka ilma juhtosaliseta ja ilma kindlalt piiritletud organisatsioonide ja riikide
ringita RSOdel osaleda. Seejuures hõlmab eelnõu § 137 lõike 1 punkti 2 järgne muu
rahvusvaheline sõjaline operatsioon ÜRO põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu ja
julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavaid sõjalisi operatsioone ja kõiki
muid rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas olevaid sõjalisi
operatsioone. Muudatus võimaldab laiemalt operatsioonidesse panustada, arvestades muutunud
julgeolekuolukorrast ja tehnoloogia arengust tulenevate olukordadega, näiteks tekib võimalus
osaleda küberoperatsioonidel ja eriüksuste operatsioonidel, kus otsused tuleb teha kiires
ajaraamis ja mitteavalikult, sh koos globaalsete partneritega. Muudatusega loobutakse samal
RSO-l Kaitseväe edasise kasutamise otsustamisest üldkorras – vajaduse korral peab olema
operatsioonidel võimalus osaleda mitteavalikult ja minimaalse teadjate ringiga. Kui Vabariigi
Valitsuse korraldusega otsustatakse RSO-l panustamise alustamine ja lõpetamine, siis
nimetatud korralduse ja korralduse seletuskirja saab Riigi Teataja seaduse § 4 lõike 1 punkti 2
alusel jätta avaldamata, kuna Riigi Teatajas ei avaldata riigisaladust ja juurdepääsupiirangut
sisaldavat akti. Samuti saab arvestada, et laiema blankomandaadi alusel planeeritavad
operatsioonid oleks suure tõenäosusega lühema kestusega kui tavapärased RSOd. Teadvustades
22.05.2025
315
võimalike vastaste vaenulikest eesmärkidest lähtuvaid ohte, mis on Eestile eksistentsiaalsed, ei
loo Eesti õigusruumi paindlikumaks muutmine Eestile täiendavaid ega aktsepteerimatuid riske.
Siiski eeldab Eesti tahtlik samm opereerida rahvusvahelise õiguse mitmeti tõlgendataval alal
iga kord väga põhjalikku kaalutlemist nii selle võimaluste kui ka riskide üle, samuti asjakohast
poliitilist ja tsiviilkontrolli.
Vabariigi Valitsuse pädevus anda korraldus Kaitseväele alustada kiireloomuliselt panustamist
RSO-l on tihedalt seotud demokraatlikule riigile kohaste konsultatsioonidega Riigikantselei,
Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikogu
riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni juhtide ning Kaitseväe juhatajaga enne vastava otsuse
tegemist. Nimetatud konsultatsioonide käigus kujundatakse ühtne Eesti seisukoht ka kõigis
asjakohastes rahvusvahelise õiguse küsimustes, arvestades ja kaaludes igakülgselt võimalikku
välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitilist mõju Eestile (vt ka lõike 6 selgitust).
Lõige 5 tagab paindlikkuse olukorras, kus Eesti soovib sõjaliselt panustada operatsiooni, kuhu
hetkel veel ei panustata, ja otsus on vaja teha kiiresti. Eelduseks on, et tegemist on NATO,
NATO liikmesriigi (siia alla kuuluvad ka nn tahtekoalitsioonid), ELi või ÜRO juhitava
operatsiooniga ning et operatsioonile saadetava kontingendi suurus mahub Riigikogu antud
piirarvu sisse. Riigikogu annab sellisele panustamisele heakskiidu tagantjärele – järgmise
rotatsiooni korral on panustamise eelduseks Riigikogu otsus konkreetse operatsiooni toetamise
kohta.
Lõike 6 järgi annab sama paragrahvi lõikes 5 sätestatud Riigikogu otsuse (nn üldmandaadi)
alusel Kaitseväele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel
sõjalisel operatsioonil Vabariigi Valitsus.
Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja
Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimehele. Võrreldes kehtiva õigusega on
lisandunud teavitajate hulka ka väliskomisjoni esimees ning loobutud on riigikaitsekomisjoni
eelnevast nõusolekus/seisukohast.
Muudatusega piiratakse sellistel RSOdel osalemisest teadvate isikute ringi, arvestades osa
RSOde sisu tundlikkust. Ühtlasi on sellistel operatsioonidel panustamise kiireloomulisust
arvestades vajalik langetada väga kiired otsused lühikeses ajaraamis. Tegu on üldmandaatide
erijuhuga ning selle kasutamise otsus peab olema igakülgselt kaalutletud, võttes arvesse
õiguslikke raamistikke ja konkreetset julgeolekuohtu. Muudatusega loobutakse enne RSO-l
osalemise otsustamist Riigikogu riigikaitsekomisjoni arvamuse ärakuulamisest, kuid lisatakse
erinevalt eelnevast sõnastusest korraldusest Riigikogu väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni
esimehe teavitamise kohustus. Muudatuse eesmärk on nii üldine otsustusprotsessi kiirendamine
kui ka mitteavalikel RSOdel osalemise teabe kaitsmine. Riigikogu juhatuse teavitamine tagab
Riigikogu laiema informeerituse ning tagatud on ka demokraatlik järelevalve, kuna Riigikogu
juhatus saab kaalukate põhjuste olemasolu korral oma pädevuse piires mandaadi
eesmärgipärast kasutamist kontrollida.
Lõike 7 järgi võib rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise sõjalise peakorteri juurde
KVTSi § 115 lõike 1 punktide 1 (lühiajaline lähetus kuni kuus kuud) ja 4 (riiklike ülesannete
täitmiseks välisriigis pikemalt kui kuus kuud) alusel lähetatud tegevväelane selle
rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise sõjalise peakorteri koosseisus osaleda
rahvusvahelises sõjalises operatsioonis. Peakorterite all peetakse silmas püsivaid ja ka rahuajal
toimivaid kehandeid, mis ei ole konkreetse sõjalise operatsiooni jaoks loodud, mitte
22.05.2025
316
operatsioonipiirkondades asuvaid staape, mille eesmärk on vastuvõtvas riigis rahu tagamine,
vaatlemine, ülesehitus vms missioonipõhine tegevus ja mis oma laadilt on rahvusvahelised
sõjalised operatsioonid, milles osalemise otsustab Riigikogu.
§ 139. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuva Eesti Vabariigi, rahvusvahelise
organisatsiooni ja välisriigi ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti kavandamisel ning elluviimisel
Kaitseväe osalemise otsustamine
Lõike 1 järgi otsustab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister
Kaitseväe osalemise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuva Eesti Vabariigi ja
rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti kavandamisel
ja elluviimisel. Täpsemalt on ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamist ja elluviimist
selgitatud § 135 juures.
Lõike 2 järgi tehakse otsus kasutada Kaitseväe alalisi või ajutisi üksusi väljaspool Eesti
Vabariigi territooriumi toimuva Eesti Vabariigi ja rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi
ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti kavandamisel ja elluviimisel viivitamata teatavaks Vabariigi
Presidendile, Vabariigi Valitsusele, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni
esimehele. Riigipea ja seadusandliku võimu teavitamine on vajalik, kuivõrd nimetatud
institutsioonidel on põhiseaduslik roll riigikaitse küsimustes. Vabariigi Valitsuse teavitamine
on juurdunud praktika, kus kaitseminister on teavitanud Vabariigi Valitsust eelnevalt nt
Ukrainale relvastuse andmisest, kaitseväelaste Poola saatmisest jne.
§ 140. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval rahvusvahelisel sõjalisel õppusel
Kaitseväe osalemise otsustamine
Paragrahvi järgi otsustab Kaitseväe osalemise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval
RSO-l sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister ehk kaitseminister.
Kaitseministrile teeb ettepaneku lubada Kaitseväel väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi
toimuvatel RSO-l osaleda Kaitseväe juhataja. Kaitseminister võib valitsuse liikmena
konsulteerida peaministriga ühel või teisel õppusel osalemise üle ning vajaduse korral tõstatada
küsimuse arutelu ka Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonis või valitsuse istungil.
Paragrahvi sõnastust on muudetud võrreldes kehtiva RiKSi §-ga 31. Kehtiva regulatsiooni järgi
otsustas minister eraldi Kaitseväe osalemise ka Eestis toimuvatel RSO-l. Eelnõu koostamise
ajaks on välisriikide relvajõud kaasatud Eestis toimuvatesse õppustesse sellisel määral, et säte
kohalduks suurele osale Eestis toimuvatest sõjalistest õppustest. Kaitseministeeriumi
valitsemisala senise praktika põhjal on hinnatud, et Eestis toimuvatel õppustel osalemine
kuulub pigem Kaitseväe pädevusse ning ei vaja ministri otsust. Samas pole välistatud, et
Kaitseväe juhataja konsulteerib vajaduse korral õppusel osalemise üle kaitseministriga, kui
näiteks õppusel osalevad ka Kaitseministeeriumi ametnikud või õppuse läbiviimiseks vajalike
ressursside olemasolu vajab arutelu. Kuna eelnimetatud muudatuse tulemusena on sätte
mõjualas Kaitseväe tegevus vaid väljaspool Eesti territooriumi, on sätte asukohaks peatüki 2.
jagu.
3. jagu
Rahvusvaheline sõjaline koostöö Eesti Vabariigi territooriumil
Eelnõu §-d 141–149 reguleerivad välisriigi relvajõudude lubamist Eesti Vabariigi
22.05.2025
317
territooriumile ja siin viibimist. Eelnõu § 141 punktis 5 on sarnaselt § 135 lõike 1 punktiga 5
ning § 139 lõike 1 sõnastusega asendatud sõna „kaitseprojektide“ fraasiga „kaitse- ja
julgeolekuprojektide“, arvestades, et riikidevaheline sõjaline koostöö võib hõlmata ka
sisejulgeoleku valdkonna tegevusi. Paragrahvide sõnastused on üldjoontes samad mis RiKSi §-
d 36–43.
§ 141. Välisriigi relvajõudude viibimine Eesti Vabariigi territooriumil
Paragrahvis 141 sätestatakse välisriigi relvajõudude Eestis viibimise alused ja eesmärgid.
Välisriigi relvajõud võivad ajutiselt viibida Eesti Vabariigi territooriumil, kui selle eesmärk on:
1) osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil;
2) osalemine rahvusvahelisel sõjalisel õppusel;
3) osalemine rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses;
4) transiit;
5) ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamine ja elluviimine.
§ 142. Välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumine, Eesti Vabariigis viibimine ja
Eesti Vabariigist lahkumine
Paragrahvis 142 sätestatakse, et välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumiseks on vajalik
kohustusliku loa olemasolu, kehtestatakse riigis viibimise aluse ja aja kohta dokumenti märke
tegemise kord ning piiriületuse ajast ja kohast teavitamise kord.
Lõike 1 järgi peab välisriigi relvajõududel Eesti Vabariiki saabumiseks olema seaduse alusel
antud luba. Loa võib anda kas ühe- või mitmekordseks piiriületuseks.
Lõike 2 kohaselt teeb PPA märke välisriigi relvajõudude liikme või tema ülalpeetava poolt
riigipiiri ületamisel esitatud dokumenti. Märge tehakse vastavalt antud loale ning märkel ei ole
iseseisvat õiguslikku tähendust ehk tegemist ei ole Eestis viibimise alusega. Riigis viibimise
õiguslikuks aluseks on lõikes 1 nimetatud luba. Eelkõige on PPA toimingul tõendav iseloom.
Märke võib teha ka pärast piiriületust esimesel võimalusel, kui seda ei saa teha piiri ületamisel.
Eelkõige puudutab see Schengeni viisaruumis liikuvaid või lühikese teavitusajaga siia
saabunud välisriigi relvajõudude liikmeid.
Lõike 3 järgi ei tehta dokumenti märget, kui välisriigi relvajõudude Eesti Vabariigi
territooriumil viibimise eesmärk on osaleda RSO-l või kui see ei ole praktilistel põhjustel
võimalik. Tegemist on erandjuhtumitega, kus märke tegemiseks ei ole piisavalt aega. Üldjuhul
tuleb tagada, et Eesti asutused tuvastaksid isiku staatuse. Kui siia saabuvate välisriigi
relvajõudude eesmärk on osaleda RSO-l, siis takistaks üksuste kinnipidamine üksnes märke
tegemise tõttu olukorra kiiret lahendamist. Samuti võib see olla praktikas keeruline, kui siia
saabuv üksus on märkimisväärselt suur.
Lõiked 4 ja 5 sisaldavad volitusnorme. Lõike 4 alusel kehtestab välisriigi relvajõudude liikme
ja tema ülalpeetava riigipiiri ületamisel esitatud dokumenti kantava Eestis viibimise aluse ja aja
märke vormi sisejulgeoleku korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. Lõikega
5 antakse kaitseministrile volitus kehtestada välisriigi relvajõudude, välisriigi relvajõudude
liikme ja tema ülalpeetava piiriületusest ning relvajõudude sõidukite ja kauba üle piiri
toimetamisest teavitamise kord.
22.05.2025
318
§ 143. Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks
välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmine
Paragrahvis 143 sätestatakse Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel
operatsioonil välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise pädevuse jaotus Riigikogu
ja Vabariigi Valitsuse vahel.
Lõike 1 punkti 1 järgi otsustab sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele
ajutise riigis viibimise loa andmise Vabariigi Valitsus, kui Eesti Vabariik ja asjaomane välisriik
on kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osalised, ning punkti 2 järgi nimetatud
välislepingu puudumise korral Riigikogu oma otsusega.
Lõigetega 2 ja 3 kohustatakse lõikes 1 tehtud otsusest viivitamata teavitama vastavalt Vabariigi
Presidenti, Riigikogu juhatust, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimeest ja Vabariigi Valitsust.
Paragrahvis sätestatud korda kohaldatakse ka välisriigi relvajõudude Eesti Vabariigi
territooriumil ajutisele viibimisele, mille eesmärk on osaleda muu riigi territooriumil
korraldataval sõjalisel operatsioonil (lõige 4).
§ 144. Välisriigi relvajõududele Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa andmine muudel
juhtudel
Paragrahvis 144 sätestatakse välisriigi relvajõududele Eesti Vabariigi territooriumil viibimise
loa andmine muudel juhtudel, mis ei ole kaetud §-ga 143.
Paragrahvi järgi otsustab kaitseminister Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval
rahvusvahelisel sõjalisel õppusel osalemiseks, Eesti Vabariigi territooriumil rahvusvahelise
sõjalise peakorteri tegevuses osalemiseks ning ühise kaitseprojekti elluviimiseks välisriigi
relvajõududele ajutise viibimise loa andmise. Kaitseväe osalusega Eestis läbiviidava sõjalise
õppuse toimumise otsustab Kaitseväe juhataja, sarnaselt teiste Kaitseväe väljaõpet puudutavate
küsimustega. Kaitseminister teeb Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel
sõjalisel õppusel osalemiseks välisriigi relvajõudude liikmetele loa andmise kaudu kontrolli
eelkõige välisriigi relvajõudude Eestis viibimise üle, kuid loa andmise pädevus on käsitatav ka
täiendava tsiviilkontrolli meetmena Kaitseväe õppuste üle. Eestis võivad julgeoleku- ja
kaitsekoostööprojekte ellu viia nii Eestis tegutsevad NATO struktuuri sõjalised peakorterid,
Kaitseministeeriumi allasutused kui ka Kaitseministeerium. Koostööprojektina on käsitatavad
erinevad kohtumised, kursused ja muud koostööformaadid ning sisulise otsuse projekti
toimumise kohta võtab vastu projekti korraldav asutus. Kaitseminister teeb loa andmise
protsessi kaudu sarnaselt Eestis toimuvate sõjaliste õppustega eelkõige kontrolli välisriigi
relvajõudude Eestis viibimise üle.
§ 145. Välisriigi relvajõudude transiit
Paragrahvis 145 sätestatakse välisriigi relvajõudude transiidiga seonduv, sh transiidiloa
andmisega seotud pädevuse ja volituste jaotus kaitseministri, Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu
vahel.
§ 146. Välisriigi relvajõudude õigus kasutada jõudu
22.05.2025
319
Paragrahvis 146 sätestatakse, millistel tingimustel ja mil viisil on välisriigi relvajõududel
õigus kasutada Eesti Vabariigi territooriumil jõudu.
Välisriigi relvajõud, kes viibivad Eesti Vabariigi territooriumil ning osalevad RSO-l, võivad
kasutada jõudu RSO eesmärkide saavutamiseks (lõige 1). Üldjuhul seab RSO eesmärgid Eesti
Vabariik, rahvusvaheline organisatsioon või välisriik. Riigikogu ja Vabariigi Valitsus saavad
seada välisriigi relvajõudude Eesti Vabariigis jõu kasutamisele täiendavaid tingimusi või
piiranguid.
Lõike 2 järgi võivad välisriigi relvajõud, kes viibivad Eesti Vabariigi territooriumil muudel
juhtudel (sõjalisel õppusel osalemine, ühises kaitse- ja julgeolekuprojektis osalemine,
rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses osalemine, relvajõudude transiit läbi Eesti),
kasutada jõudu, kui see on vajalik Kaitseväe toetamiseks rahuajal väljastpoolt Eesti riigi
territooriumi Eesti riigi vastu suunatud ründe tõrjumisel (KKSi § 46 lõige 2). Kuivõrd tegemist
on Kaitseväe toetuseks rahuajal toimuva tegevusega, siis peab jõu kasutamiseks loa andma
KKSi § 46 lõike 2 kohaselt riigikaitse valdkonna eest vastutav minister või Kaitseväe pädev
ülem. Viimane on Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2008. a määruse nr 162 § 2 lõike 1 kohaselt
vahetult Eesti riigi vastu suunatud rünnet tuvastav tegevväelasest ülem või tema otsene ülem.
Nimetatud Vabariigi Valitsuse määrus sätestab ka teatud piirid jõu kasutamisele. Tegemist on
enesekaitseõiguse teostamisega, kuigi formaalselt ei pruugi rünnaku näol tegemist olla
relvastatud kallaletungiga ÜRO põhikirja art 51 tähenduses.
Lõike 3 järgi tuleb Riigikogul või Vabariigi Valitsusel viivitamata otsustada välisriigi
relvajõudude edasine viibimine Eesti Vabariigi territooriumil situatsioonis, kus jõudu on
kasutatud, või on tõenäoline, et seda kasutatakse § 146 lõike 2 alusel. Sellise olukorraga võib
olla tegemist, kui ühele intsidendile järgneb või informatsiooni kohaselt järgnevad täiendavad
rünnakud.
Lõike 4 kohaselt lähtuvad välisriigi relvajõud jõu kasutamisel Eesti Vabariigi territooriumil
välislepingutest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest,
rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi kehtestatud jõu kasutamise korrast ning Riigikogu
ja Vabariigi Valitsuse antud õigustest ning seatud piirangutest.
Lõike 4 järgi võib jõu kasutamise aluseks olla:
1) rahvusvaheline õigus – vastuvõtva riigi kutse ja sellega seotud tingimused, välislepingud,
rahvusvaheline tavaõigus ja rahvusvahelise õiguse põhimõtted.
Rahvusvahelise õiguse kohaselt on riigil õigus lubada oma territooriumile välisriigi relvajõude.
Rahvusvaheline õigus aktsepteerib riigi kutset kui õiguslikku alust vastuvõtva riigi
territooriumil viibimiseks. Vastav kutse võib olla nii riigi ühepoolne akt kui sisalduda ka
rahvusvahelises kokkuleppes. Kokkuleppe sõlmimisel või riigis viibimise loa andmisel võib nii
Riigikogu kui ka Vabariigi Valitsus seada loale eraldi tingimusi, mis reguleerivad välisriigi
relvajõudude viibimist Eestis – piirkond, tegevuse eesmärgid, jõu kasutamise ulatus, teavitus
jne. Nimetatud piirangud täpsustavad vastuvõtva riigi kutse tingimusi ning on seega teisele
riigile siduvad. Lisaks kutsele ja sellega seotud tingimustele reguleerivad relvajõudude jõu
kasutamist ka relvakonfliktiõigust ning inimõigusi käsitlevad välislepingud (nt Genfi
konventsioonid ja nende lisaprotokollid, Euroopa inimõiguste konventsioon), rahvusvaheline
tavaõigus ning rahvusvahelise õiguse põhimõtted.
22.05.2025
320
NATO liikmesriikide puhul on Eesti Vabariigi territooriumile lubamine RSO-l osalemiseks
jäetud Vabariigi Valitsusele, sest Riigikogu on ratifitseerinud juba kollektiivse enesekaitse
põhimõtet sisaldava välislepingu. Vabariigi Valitsus võib vastavale loale seada ka tingimusi ja
piiranguid, mis eelkõige Kaitseministeeriumi ja Välisministeeriumi kaudu antakse edasi NATO
liikmesriikidele;
2) operatiivdokumendid – relvajõududele siduvad korraldused (nt operatsiooniplaan ja jõu
kasutamise reeglid (ingl Rules of Engagement)).
Jõu kasutamise reeglid on kehtestanud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni vastavat
õigust omav organ ning need määravad kindlaks, missugused on relvajõudude sekkumise ja
piiravate meetmete kasutamise (sh jõu kasutamine) volitused. Jõu kasutamise reeglid ei
võimalda relvajõududel kasutada vahendeid ja meetodeid, mis võiksid minna vastuollu
poliitiliste eesmärkidega. Operatiivplaanide ja jõu kasutamise reeglitega saab üksnes piirata
relvajõudude õigusi, mitte aga anda neile juurde volitusi, mida rahvusvaheline õigus või riigi
seadused ei luba. Jõu kasutamise reeglid on kogumik sellest, mida relvajõud saavad ohu
tõrjumiseks teha, kuid reeglid võivad olukorras olla erinevad ehk reeglite kehtestamisel tuleb
tagada nende paindlik muutmine (nt teatud volitused on komponendi ülemal, mitte üksuse
ülemal).
NATO liikmesriigina annab Eesti Põhja-Atlandi Nõukogus oma nõusoleku NATO üksuste jõu
kasutamise reeglitele. Kuna reeglid lähtuvad nii saatva riigi õigusest, rahvusvahelisest õigusest
kui ka asukohariigi õigusest, tuleb kahepoolse abistamise korral leppida reeglid eraldi kokku
abi osutava ja abi vastu võtva osalise vahel.
§ 147. Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava Eesti Vabariigis viibimise
seaduslik alus
Paragrahv 147 reguleerib välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava Eesti Vabariigis
viibimise seaduslikke aluseid.
Välisriigi relvajõudude riigis viibimise luba on seaduslik alus ainult Eesti Vabariigi
territooriumil viibimiseks (lõige 1). Välisriigi relvajõudude liikme ülalpeetaval on õigus Eestis
viibida koos välisriigi relvajõudude liikmega ning ülalpeetaval on lubatud Eestis viibida ja
töötada nimetatud loa kehtivusajal (lõige 2).
Lõike 3 järgi võib välislepingus sätestatud juhul kaitseminister lubada ülalpeetaval viibida ja
töötada Eestis loa kehtivusajast kauem. See tähendab, et Eesti riik peab olema välislepinguga
võtnud kohustuse anda mõnede isikute ülalpeetavatele eristaatus, peamiselt nende Eestis
viibimise ja töötamise (ilma täiendavate protseduurideta ja välismaalaste seaduses ette nähtut
kohaldamata) võimaldamise näol. Sellised juhud sätestab näiteks DCA VII artikli 4. lõige.
Lõike 4 järgi loetakse isik ülalpeetavaks siis, kui ta on välislepingus ülalpeetavana määratletud.
Näiteks NATO SOFA artikli 1 punkti c järgi on ülalpeetav välisriigi relvajõudude ja
tsiviilkoosseisu liikme abikaasa või laps, kes sõltub tema toetusest.
§ 148. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalev muu isik
22.05.2025
321
Paragrahvi 148 kohaselt kohaldatakse välislepinguga võetud kohustuste täitmiseks seaduse §-
des 141–145 ja 147 välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava kohta sätestatut ka
järgmistele isikutele, kelle puhul on Eesti välislepinguga vastavad kohustused võtnud:
1) välisriigi relvajõude saatvad nende teenistuses olevad tsiviilisikud (Eesti on eristaatuse
tagamise kohustuse võtnud NATO SOFA, Põhja-Atlandi lepingu osaliste riikide ja programmis
„Partnerlus rahu nimel“ osalevate riikide vahelise nende vägede staatust puudutava lepingu ehk
PfP SOFA, DCA ning Eesti ja Saksamaa relvajõudude külastuste kokkuleppega),
2) rahvusvahelise sõjalise õppeasutuse personali liikmed ja õppurid (Eesti on eristaatuse
tagamise kohustuse võtnud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu
Vabariigi valitsuse vahelise protokolliga Balti Kaitsekolledži ja tema isikkoosseisu staatuse
kohta),
3) rahvusvaheliste sõjalise peakorteri personali liikmed ja peakorterite lepingupartnerite
töötajad (Eesti on eristaatuse tagamise kohustuse võtnud Eesti Vabariigi ning NATO Euroopa
vägede kõrgema peakorteri ja NATO arenduse kõrgema ülemjuhataja peakorteri vahelise
Pariisi protokolli lisakokkuleppega),
4) kõigi nimetatud isikute ülalpeetavad.
Eesti territooriumil viibimise luba on Eestisse sisenemise eeltingimuseks küll ainult välisriigi
relvajõudude liikmetele, kuid kõnesolevas paragrahvis sisalduv regulatsioon on vajalik, et anda
selles nimetatud isikutele staatus, mida Eesti on kohustatud välislepingute alusel tagama.
§ 149. Lennu- ja laevaloa väljastamine
Paragrahv 149 reguleerib lennu- ja laevalubade väljastamist. Sättes kasutatakse terminit
„riiklik õhusõiduk“ lennundusseaduse § 5 lõike 3 (ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse
Organisatsiooni (International Civil Aviation Organization) konventsiooni art 3) tähenduses, st
riiklik õhusõiduk on õhusõiduk, mida kasutatakse kaitseväe- või politseiteenistuses või tollis.
11. peatükk
Riigivastutuse erandid
1. jagu
Riigivastutuse erandid kriisiolukorra ajal
Riigivastutuse erandid riigikaitselise kriisiolukorra ajal on üle võetud RiKSist (RiKSi §-d 871–
876).
Kahju hüvitamist reguleerivad üldseadustena VÕS ja RVastS. Peale nende seaduste on kahju
hüvitamine või talumiskohustusest tuleneva hüvitise maksmine reguleeritud veel mitmes
seaduses, sealhulgas süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses, kinnisasja avalikes
huvides omandamise seaduses, HOSis jm. Samuti reguleerivad kahju hüvitamist või hüvitise
maksmist mitu määrust, sealhulgas Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määrus nr 109
„Eriolukorra ajal asja sundvõõrandamise ja sundkasutuse eest hüvitise arvutamise ja maksmise
kord“, Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2010. a määrus nr 187 „Abipolitseiniku ülesande
täitmise tõttu abipolitseinikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju
hüvitamise tingimused ja kord“, Vabariigi Valitsuse 27. jaanuari 2011. a määrus nr 18
„Päästetööl või demineerimistööl asja sundkasutusse võtmisega tekkinud kulude hüvitamise
ulatus ja kord“ ja teised. Selleks et jätkuvalt oleks tagatud riigivastutuse selge regulatsioon ja
22.05.2025
322
erisused riigikaitse valdkonnas, nähakse riigivastutuse eriregulatsioon ette ka käesolevas
eelnõus samal kujul, nagu see praegu kehtib.
§ 150. Riigivastutuse erandid riigikaitselise kriisiolukorra ajal
Lõikes 1 säilitatakse RiKSi regulatsioon, et riigikaitselise kriisiolukorra ajal (nt erakorraline
seisukord, sõjaseisukord, mobilisatsioon, demobilisatsioon või kriisiolukord, mis on
kehtestatud riigikaitse eesmärgi tagamiseks) tekitatud kahju hüvitatakse eelnõus ja selle alusel
sätestatud tingimustel ja korras.
Lõike 2 järgi ei hüvitata kahju, kui seaduses on nähtud ette õiglase hüvitise või sotsiaalse
tagatise maksmine, samuti juhul, kui käesoleva eelnõuga on kahju hüvitamine välistatud.
Riigikaitselise kriisiolukorra ajal ning selle korraldamiseks ja olukorra lahendamiseks
kohaldatud piiravate meetmetega põhjustatud või kaasnevat kahju võib isikule hüvitada mitmel
viisil. Olenevalt sellest, kas isikule tekitas kahju haldusorgan või kaasnes kahju isikule pandud
kohustuse täitmisega ning kas haldusorgani tegevus oli õigusvastane või õiguspärane, on
eristatud varalise kahju hüvitamist, õiglase hüvitise maksmist ning sotsiaalse tagatise
väljamaksmist. Varalise kahju hüvitamisega on tegemist siis, kui haldusorgani õigusvastaselt
kohaldatud piirava meetmega on kahjustatud isiku elu, tervist või vara. Õiglase hüvitise
maksmisega on tegemist, kui haldusorgani õiguspäraselt kohaldatud piirava meetmega
kaasneva koormuse proportsionaalsuse tagamiseks heastatakse isikule osa sellest koormusest.
Sotsiaalse tagatise väljamaksmisega on tegemist, kui piirava meetme kohaldamisega pannakse
isik sellisesse olukorda, kus suurenenud riski tõttu võib talle tekkida kahju. Sotsiaalsed tagatised
tulenevad eelkõige muudest seadustest (nt sotsiaalsed tagatised vabatahtlikele päästjatele ja
abipolitseinikele).
§ 151. Kahju hüvitamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal
Säilitatakse RiKSi regulatsioon.
Riigivastutuse üldregulatsiooni sätestab riigivastutuse seadus. RVastSi § 7 lõikest 1 tuleneb
seaduse keskne põhimõte, et kahju hüvitamise ja tagajärje kõrvaldamise nõuet
(sekundaarnõuet) saab esitada üldjuhul siis, kui isik on RVastSi §-des 3, 4 ja 6 sätestatud õiguste
kaitse ja taastamise nõude (primaarse nõude) esitamise võimaluse ammendanud või kahju ei
olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada. Riigivastutuse õiguses peab kannatanu ise
aktiivselt tegema kõik endast oleneva, et primaarnõue esitada. Kui kannatanu jätab põhjusel,
mille eest ta ise vastutab, õiguste kaitse ja taastamise nõude esitamata või õigeks ajaks
esitamata, minetab ta ka kahju hüvitamise nõude esitamise võimaluse. Hüvitatakse nii otsene
varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu (RVastSi § 8), samuti seaduses nimetatud
mittevaraline kahju (RVastSi § 9). RVastSi § 11 lõigete 1 ja 3 kohaselt võib kannatanu nõuda
avaliku võimu kandjalt haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist ning
avaliku võimu kandja võib, olenemata kannatanu tahtest, kõrvaldada tagajärjed, kui rahaline
hüvitis oleks palju suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust
nõuda rahalist hüvitist. RVastS sätestab süüta vastutuse erinevalt VÕSist. Erandina hüvitatakse
mittevaraline kahju üksnes süü tingimusel (RVastSi § 9 lõige 1) ning saamata jäänud tulu ei
hüvitata, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi
(RVastSi § 13 lõige 2). Riigivastutuse korras hüvitatakse üksnes õigusvastaselt tekitatud kahju
(v.a RVastSi §-s 16 sätestatud juhul).
22.05.2025
323
ErSSi § 5 kohaselt hüvitatakse Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamisel
tekitatud materiaalne kahju seadusega sätestatud alustel ja korras. ErSSis ei ole nähtud ette
eraldi kahju hüvitamise ega õiglase hüvitise maksmise aluseid. Kuna tegemist on avaliku võimu
teostamisel tekitatud kahjuga, siis kohaldub kahju hüvitamisel RVastS.
Nimetatud erisused kehtivad ainult riigikaitselise kriisiolukorra ajal. Kui kriisolukord on
kehtestatud tsiviilkriisi lahendamise eesmärgil (nt eriolukord), siis kohaldub üldine RVasSti
regulatsioon. See tähendab, et kahju hüvitamiseks tuleb tuvastada nii põhjuslik seos,
haldusorgani tegevuse õigusvastasus kui ka mittevaralise kahju ja kaudse varalise kahju
hüvitamisel süü, samuti peab isik kahju hüvitamise nõude esitamiseks olema esitanud RVastSi
§ 7 lõike 1 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamise, jätkuva koormava toimingu lõpetamise
või haldusorgani otsustamiseks kohustamise nõude. Õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamisele
aga kohaldub RVastSi § 16.
Riigivastutuse üldregulatsiooni kohaldamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal ei ole sobilik,
kuna primaarnõuete esitamine võib olla õiguslikult, poliitiliselt või muul põhjusel
problemaatiline. Samuti võib isikul endal kahju tõendamise kohustuse täitmine olla raskendatud
– isikul puuduvad piisavad võimalused kahju tõendamiseks.
Eeltoodust lähtudes on lõikes 1 sätestatud, et isikul on õigus nõuda talle haldusorgani või
kodanikukohustust täitva isiku või seaduse alusel kaasatud muu isiku poolt õigusvastaselt
tekitatud kahju hüvitamist või selle asemel tagajärgede kõrvaldamist. Erinevalt RVastSi § 7
lõikes 1 sätestatust ei ole eelnõus kahju hüvitamise eelduseks õiguste kaitsmine RVastSi §-des
3, 4 ja 6 sätestatud viisil. See erand on tingitud peamiselt vajadusest koondada riigi ressurss
kriisi lahendamiseks. RVastSi §-des 3, 4 ja 6 sätestatud esmase nõude esitamise kohustus on
tõhus üksnes siis, kui sellise õiguskaitsevahendi kasutamisega kaasneb piirava meetme
kehtivuse või täitmise peatamine. Paljudel juhtudel tuleb piirava meetme iseloomust lähtudes
täita piirav meede kohe ning piiraval meetmel ei pruugi olla isiku jaoks kestvat mõju, mida
saaks haldusakti kehtetuks tunnistamise või kestva toimingu lõpetamise nõudega kõrvalda (nt
lühiajaline viibimiskeeld, asja sundkasutus vms). Isegi kui piiraval meetmel on kestev iseloom
(nt pikaajaline viibimiskeeld, asja sundkasutus või sundvõõrandamine jne), siis kaaluvad
riigikaitselise kriisi ajal üldiselt avalikud huvid üles isiku õiguskaitse vajaduse ning piirava
meetme kehtivuse või täitmise peatamine takistaks ülemäära olukorra lahendamist. Seega on
isiku õiguskaitse võimalik eelkõige kahju hüvitamisega, kui piirava meetme kohaldamine oli
õigusvastane, või õiglase hüvitise maksmisega, kui piirava meetme kohaldamine oli
õiguspärane ja seaduses on nähtud ette õiglase hüvitise maksmine.
Isikul ei ole alust nõuda riigilt kahju hüvitamist, kui kahju tekitanud pool ei ole teada või kui
kahju ei ole omistatav riigi või muu haldusekandja tegevusele. Eelnõuga säilitatakse isikule
kohustus taotleda kahju hüvitamist ehk riik ei hüvita isikutele kahju automaatselt, nagu on
sätestatud ka RVastSis. Küll võib haldusorganil olla kriisiolukorra ajal võrreldes
tavaolukorraga suurem tõendamise ja tekitatud kahju üle arvestuse pidamise kohustus, kuna
isikute enda võimalused endale tekitatud kahju tuvastada ja tõendada on piiratud. Näiteks on
käesoleva eelnõuga märgatavalt lihtsustatud haldusakti kättetoimetamise regulatsiooni, mille
tõttu õigusi piirav haldusakt võib jõustuda isegi siis, kui isik ei ole tegelikult enda õiguste
piirangust teada saanud ega oska astuda vastusamme kahju ennetamiseks, selle vähendamiseks
või enda õiguste kaitseks. Mida enam on haldusorgan kõnesoleva eelnõu alusel või muu seaduse
alusel piiranud isiku menetlusõigusi ja õiguskaitse võimalusi, seda suurem on tema enda
tõendamiskohustus. Riigikaitselise kriisiolukorra ajal haldusakti andnud või toimingu
sooritanud haldusorgan peab pidama arvestust tekitatud kahju kohta ning võimaluse korral
22.05.2025
324
heastama kahju esimesel võimalusel. Riigikaitselise kriisiolukorra ajal tekitatud kahju
hüvitamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
Õigus kahju hüvitamisele (PSi § 25) on seotud õigusvastase kahju tekitamisega. Kui tegu,
millega kahju tekitati, oli õiguspärane, siis saab kahju hüvitamist nõuda üksnes RVastSi §-s 16
sätestatud asjaoludel. RVastSi § 16 lõike 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamisel arvestada kahju
tekkimise asjaolusid. Arvestades, et riigikaitselise kriisiolukorra ajal piiravate meetmete
kohaldamine on isiku enda huvides, oleks sellises olukorras õiguspäraselt tekitatud kahju
hüvitamine RVastSi § 16 alusel ilmselt üldiselt välistatud.
Lõikes 2 sätestatakse üheselt, et riigikaitselise kriisiolukorra ajal õiguspäraselt tekitatud kahju
ei hüvitata.
Kahju hüvitamise eeldused on kokkuvõtvalt järgmised:
1) kahju olemasolu;
2) kahju on tekitanud haldusorgan või kodanikukohustust täitev isik või muu, seaduse alusel
riigikaitselise kriisiolukorra ajal kaasatud isik;
3) kahju tekitamine on olnud õigusvastane;
4) kahju on tekitatud riigikaitselise kriisiolukorra ajal.
Eelnõuga jätkatakse sama põhimõtet, mis on RiKSi §-s 876, kus on eraldi reguleeritud õiglase
hüvitise maksmine nendel juhtudel, kui riigikaitselise kriisiolukorra ajal on mõnele isikule
pandud ebaproportsionaalselt suur kohustus. Õiglase hüvitise maksmise regulatsiooniga on
hõlmatud kõik need juhtumid, kus eelnõu koostamisel võis näha ette õiguspäraselt tekitatud
kahju hüvitamise vajaduse. Selle tõttu täidab õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise range
välistamine ka menetlusökonoomia põhimõtet, et selgelt vältida selliste tõenäoliselt
perspektiivitute kaebuste esitamist.
Lõike 3 kohaselt hüvitab kahju kannatanud isikule kahju selle hüvitamiseks kohustatud isik.
Kahju hüvitamiseks kohustatud isik määratakse kindlaks RVastSi §-s 12 sätestatud korras.
RVastSi § 12 lõike 1 järgi on kahju kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja (riik, KOV,
muu avalik-õiguslik juriidiline isik), kelle tegevus oli kahju tekkimisega põhjuslikus seoses.
Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes oli õigusakti
kohaselt kohustatud tegutsema, kuid ei teinud seda või ei teinud seda õigel ajal. RVastSi § 12
lõige 2 täpsustab kahjuhüvitise seost kahju tekitanud avaliku võimu kandja siseste suhetega.
Kahju kannatanud isiku jaoks ei ole põhimõtteliselt tähtis, millises sisesuhtes oli võimuorganiga
isik, kes selle organi nimel tegutsedes talle kahju tekitas. Oluline on ainult põhjusliku seose
olemasolu tegevuse vahel, mis tõi kaasa kahju tekkimise, ja see, et tegevust tegi avaliku võimu
ülesandel tegutsev isik. Seetõttu loetletakse seaduses erinevaid seoseid, mis võimukandja nimel
tegutseval füüsilisel isikul võib olla. Eelkõige on kahju tekkimine tõenäoline
subordinatsioonisuhtes, mida tekitavad avaliku võimu nimel tegutsedes ametnikud
(teenistussuhe). Samas võib avaliku võimu nimel tegutseda ka temaga lepingulises suhtes olev
füüsiline isik. Füüsiline isik, kes võimu nimel tegutseb, ei vastuta kahju kannatanud isiku ees
personaalselt. RVastSi § 12 lõige 4 sätestab vastutuse jaotuse, kui kahju tekitab mitu avaliku
võimu kandjat. Mitme võimukandja vastutuse korral vastutavad nad kahju tekitamise eest
solidaarselt. Seega võib võlausaldaja nõuda solidaarvõla korral kohustuse täielikku või osalist
täitmist kõigilt kahju tekitanud võimukandjatelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
Tagajärgede kõrvaldamisel võib tekkida olukord, kus kahju tekitanud avaliku võimu kandja ja
tagajärgede kõrvaldamiseks vajaliku haldusakti andmiseks pädev haldusekandja ei lange
22.05.2025
325
kokku. Sellisel juhul on tagajärgede kõrvaldamiseks vajaliku haldusakti andma või toimingu
kohustatud tegema pädev avaliku võimu kandja (RVastSi § 12 lõige 3).110
Eelnõu lõike 4 teise lausega on ette nähtud erand RVastSi §-st 12. Kui kahju tekitas füüsiline
isik, kes täitis ühekordset kriisiülesannet, hüvitab kahju avaliku võimu kandja, kes andis
ühekordse kriisiülesande.
Isikule on jäetud lõikega 1 õigus kahju hüvitamise asemel nõuda talle tekitatud kahjulike
tagajärgede kõrvaldamist. Lisaks on lõikega 4 antud kahju hüvitamiseks kohustatud isikule
(avaliku võimu kandjale) õigus kõrvaldada olenemata isiku tahtest riigikaitselise kriisiolukorra
ajal antud haldusakti või sooritatud toiminguga tekitatud õigusvastased tagajärjed.
RVastSi § 11 lõike 2 kohaselt on avaliku võimu kandja tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud
rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid, sealhulgas andma haldusakte, tegema toiminguid või
esitama kolmanda isiku vastu eraõiguslikke nõudeid, kui selleks on olemas õiguslik alus ja
tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks märgatavalt rahalist hüvitist. Riigikaitselise
kriisiolukorra ajal tuleb üldjuhul seada isiku õigustega võrreldes esikohale olukorra
lahendamise eesmärgid. Nendeks on eelkõige riigi ja selle institutsioonide säilitamine ja
toimimise tagamine, elanikkonnakaitse ning elutähtsate teenuste toimimise tagamine.
Õigusvastaselt antud haldusakti, tehtud toimingu või sõlmitud halduslepingu tagajärgede
kõrvaldamine nimetatud olukorras võib takistada muude piiravate meetmete võtmist ja
toimingute tegemist, eriti kui need haldusaktid, toimingud või halduslepingud on omavahel
seotud. Riigikaitselise kriisiolukorra ajal ei vähene avalik huvi selle vastu, et riigivõimu
teostataks õiguspäraselt, aga selle kõrval on oluline avalik huvi mõne viidatud olukorra
tekitanud asjaolude kõrvaldamiseks ning nende olukordade lahendamiseks. Erinevalt RVastSi
§-s 11 sätestatust ei ole esmatähtis see, kas tagajärgede kõrvaldamine on säästlikum kahju
hüvitamisest, vaid see, kas tagajärgede kõrvaldamine on enam kooskõlas olukorra lahendamise
eesmärgiga. Samas ei ole välistatud, et tagajärgede vahetu kõrvaldamine võib aidata
märkimisväärselt kaasa avalike vahendite paremale kasutamisele. Kahju hüvitama kohustatud
isikule (avaliku võimu kandja) jäetakse kaalutlusõigus otsustada, kas ta hüvitab kahju või
kõrvaldab muul viisil haldusakti või tehtud toiminguga tekitatud õigusvastased tagajärjed.
Avaliku võimu kandja võib põhimõtteliselt kasutada õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks
kõiki tema käsutuses olevaid õiguspäraseid vahendeid, faktilistest toimingutest kuni õiguslike
nõuete esitamiseni kolmandate isikute vastu.
See, et avaliku võimu kandja võib eelistada kahju hüvitamist tagajärgede kõrvaldamisele, ei
tähenda, et isik jäetakse täielikult ilma riigi abita. Nii võib isikul olla õigus peavarjule ja toidule,
ravile ja hooldusele olenemata sellest, kas avaliku võimu kandja otsustab õigusvastaselt
tekitatud tagajäjed kõrvaldada või hüvitada kahju rahas.
§ 152. Hüvitatav kahju riigikaitselise kriisiolukorra ajal
Säilitatakse RiKSi regulatsioon.
Üldjuhul hüvitatakse riigikaitselise kriisiolukorra ajal üksnes õigusvastaselt tekitatud otsene
varaline kahju. Saamata jäänud tulu või mittevaralise kahju hüvitamine on võimalik vaid
erandjuhtudel ning õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamine on välistatud. Samas on
110 Mait Laaring. Riigivastutuse seaduse muutmisvajaduse analüüs. Tallinn, 2009, lk 44. Kättesaadav:
https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/riigivastutuse_seaduse_muutmisvajaduse_analu
us_2009_0.pdf.
22.05.2025
326
riigikaitselise kriisiolukorra ajal lubatud omandi ulatuslik piiramine ning selle kaudu on
oluliselt piiratud ka isiku õigust saada hüvitist omandi hävimise, rikkumise või sellega seotud
kasutus- ja käsutusõiguste piirangute korral (nt õiguspärases lahingutegevuses hoone hävimine
ei ole õigusvastaselt tekitatud otsene varaline kahju). Piirang kehtib siiski ainult selle kahju
korral, mida avaliku võimu kandja või avaliku võimu ülesannet täitev isik põhjustab. Näiteks,
kui marodöörid lõhuvad vara, siis on omanikul võimalik esitada nende vastu kahju hüvitamise
nõue VÕSis sätestatud tingimustel ja korras. Eraõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamine
ei kuulu riigivastutuse alla, sealhulgas juhul, kui riik tegutseb eraõiguslikus suhtes.
Lõike 1 järgi hüvitatakse isikule otsene varaline kahju rahas. Otsene varaline kahju võib
seisneda eelkõige varast ilmajäämises või selle hävinemises, asja rikkumises või selle väärtuse
vähenemises, aga ka suurenenud kohustustes ja kuludes.111 Olulise piiranguna nähakse eelnõus
ette kahju hüvitamine üksnes rahas. See on tingitud eelkõige asjaolust, et piiravate meetmete
kohaldamisega seoses ei ole üldjuhul võimalik esitada tühistamis- ega kohustamisnõudeid
(RVastSi §-d 3, 4 ja 6) ning õigusvaidlust peetakse pärast kriisiolukorra lõppemist.
Kriisiolukorra ajal on riigi ressursid koondatud eelkõige selle olukorra lahendamisele või
tegevustele. Selline välistus ei tähenda, et haldusorgan ei võiks menetluse uuendamise (HMSi
§ 44) ning haldusakti faktiliste tagajärgede kõrvaldamise või toimingu tagasitäitmisega (HMSi
§ 85 punktid 1 ja 3) vähendada tekitatud kahju või kahju üldse kõrvaldada. Erinevalt
riigivastutusest on haldusmenetluslike meetmete eesmärk riigikaitselise kriisiolukorra
lahendamine ja isiku õigusi kaitstakse üksnes niivõrd, kui see on nimetatud olukorra
lahendamise huvidega kooskõlas (nt kui asja sundkasutuse kohaldamisel on tekitatud asjale
kahju, siis kõrvaldatakse see kahju eelkõige põhjusel, et kriisiolukorra lahendamiseks või muul
avaliku korra eesmärgil on vaja asja kasutada ka pärast sundkasutust, seevastu kui õiguskaitse
seisukohalt oleks asja parandamine vajalik eelkõige selleks, et taastada omaniku õigus asja
kasutada).
Kõnesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ei hüvitata üldjuhul saamata jäänud tulu. Arvestades,
et kriisiolukorra ajal on ohustatud riik ja ühiskond tervikuna, ei saa isikul olla õigustatud ootust
tulu teenimisele. Seetõttu on saamata jäänud tulu hüvitamine üldjuhul välistatud. Saamata
jäänud tulu hüvitamise piiramine on seotud peamiselt sellega, et kriisiolukorra ajal ei ole
ühelegi isikule ettenähtav tulu saamine. Seetõttu peab isik kõigepealt tõendama, et ta oleks just
riigikaitselise kriisiolukorra tingimustes kindlasti saanud tulu. Teisalt ei taga riik kriisiolukorra
tingimustes tulu kui omandi osa samal määral juba olemasoleva omandiga. Valdav osa
õiguspäraselt kohaldatavaid piiravaid meetmeid vähendab isiku võimalust saada tulu. Isegi kui
isikul jäi tulu saamata tema suhtes õigusvastaselt kohaldatud piirava meetme tõttu, ei ole
välistatud, et selle piirava meetme asemel sama või muu piirava meetme õiguspärasel
kohaldamisel sellist tagajärge ei oleks saabunud. Seetõttu on ka õigusvastaselt kohaldatud
piirava meetme korral piiratud kahju hüvitamist juhtudega, kus saamata jäänud tulu hüvitamata
jäämine oleks erakordselt ebaõiglane.
Saamata jäänud tulu hüvitamine välistatakse täielikult, kui see tekkis erakorralise või
sõjaseisukorra tõttu. PSi § 130 teine lause lubab piirata riigi julgeoleku ja avaliku korra
tagamise ning demokraatliku õigusriigi ja rahvusriigi säilimise huvides PSi §-s 25 sätestatud
õigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele. Sõjaseisukorra ajal on riigi ressursid
suunatud olukorra lahendamisele ja kodanikkonna tegevus selles olukorras vastu pidamisele
ning tulu saamine ei ole ühelegi isikule ettenähtav. Sättega on välistatud selle kahju
111 Mait Laaring. Riigivastutuse seaduse muutmisvajaduse analüüs. Tallinn, 2009, lk 32. Kättesaadav:
https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/riigivastutuse_seaduse_muutmisvajaduse_analu
us_2009_0.pdf.
22.05.2025
327
(õigusvastaselt tekitatud saamata jäänud tulu) hüvitamine, mille talumist oodatakse erakorralise
ja sõjaseisukorra ajal igaühelt. Õigusvastaselt tekitatud saamata jäänud tulu eest hüvitise
mittesaamine kui põhiõiguse piirang on erakorralise ja sõjaseisukorra tingimustes
riigikaitseliste kohustustega kaasneva paratamatu kulu ja kahjuna osa üldisest
kodanikukohustusest. Ka EIÕKi artikli 15 lõige 1 lubab konventsiooniosalisel peatada sõja ajal
või muus hädaolukorras EIÕKiga võetud kohustuste täitmine ulatuses, mis on olukorra tõsiduse
tõttu vältimatult vajalik.
Koosmõjus PSi §-dega 25 ja 130 ei saa seadusandja mittevaralise kahju hüvitamist täielikult
välistada isegi sõjaseisukorra ajal. Küll aga saab seadusandja piirata mittevaralise kahju
hüvitamise ulatust. Eelnõu lõikega 3 on oluliselt piiratud isiku õigust nõuda mittevaralise kahju
hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitamist võib nõuda üksnes õigusvastaselt isiku surma
põhjustamise, isikule kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, piinamise, julma või
alandava kohtlemise või isikult ebaseaduslikult vabaduse võtmise korral. Lõikes 3 tehakse viide
VÕSi § 134 lõikele 3, mille kohaselt võib isiku surma põhjustamise või talle raske
kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral
ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui
hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud.
Lõike 4 järgi lähtutakse kahju hüvitise suuruse määramisel RVastSi §-st 13. RVastSi §-s 13
reguleeritakse asjaolusid, mida arvestatakse kahju hüvitise suuruse määramisel. Need asjaolud
on kohased ka riigikaitselise kriisiolukorra ajal tekitatud kahju hüvitamisel. Näiteks RVastSi
§ 13 lõige 1 määrab kindlaks hüvitise suuruse kindlaksmääramise üldised kriteeriumid ja
RVastSi § 13 lõike 2 järgi vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete
täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike
ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kahju hüvitamisel tuleb arvestada
näiteks järgmisi asjaolusid: 1) kas põhiõiguste või -vabaduste piiramise põhjustas isik ise või
aitas ta sellele kaasa; 2) kas põhiõiguste ja -vabaduste piiramine toimus avalikes või isiku enda
huvides; 3) isiku talumis- ja tegevuskohustust ning seadusega sätestatud erilist kohtlemist; 4)
millises osas tooks kahju hüvitamine kaasa avalike huvide või teiste isikute huvide
kahjustamise. Eelkõige on kahju hüvitamine välistatud siis, kui isik ise enda tegevusega
põhjustas selle olukorra, et tal tekkis kahju (nt üüris korteri isikutele, kes kavandavad
terrorismikuritegu, riigivastast kuritegu vms ning kelle kinnipidamise käigus tekib korteris
otsene varaline kahju). Eriti kriisiolukorra ajal on igaühel kõrgendatud hoolsuskohustus, et ta
enda käitumisega ka kaudselt ei aitaks kaasa raske kuriteo toimepanemist ega soodustaks või
muul viisil ei takistaks kriisiolukorra lahendamist.
§ 153. Kahju hüvitamise kord riigikaitselise kriisiolukorra ajal
Kahju hüvitamine on nii nagu RiKSis nii ka eelnõu järgi seotud isiku taotlusega. RVastSi § 17
lõike 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal
kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata
teadasaamisest aga kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest
arvates. Riigikaitselise kriisiolukorra ajal tekitatud kahju hüvitamisel on lähtutud üldiselt
samast kahjunõude esitamise tähtajast. Kahju hüvitamise tähtaeg on seatud sõltuvusse kahjust
teada saamisega. Kui kriisiolukord kestab pikemat aega ja isik ei saa selle aja jooksul nõuet
esitada, siis saab kohus üldises korras tähtaja ennistada. Tähtaja ennistamise regulatsioon
võimaldab kriisiolukorrast tulenevaid erisusi ja piiranguid piisavalt arvestada ja kaaluda igal
konkreetsel üksikjuhtumil ning see ei suurenda märkimisväärselt kohtute koormust. Samas
puudub sättes kahju esitamise nõude absoluutne tähtaeg, mida kohus ei saaks ennistada. Kui
22.05.2025
328
isik suudab kohtule tõendada, et ta ei saanud enam kui kümne aasta jooksul objektiivsetel ja
mõjuvatel põhjustel kaebust esitada, siis võib halduskohtus tähtaja ennistada. Et kohtule ei
tuleks suurt koormust seoses tähtaegade ennistamistega, on eelnõus ette nähtud, et
riigikaitselise kriisiolukorra ajaks tähtaeg peatub, kuna kriisi ajal ei pruugi kõik inimesed teada
saada, et nt nende vara on hävinenud ja neil oleks õigus kahju hüvitamist taotleda.
RVastSi § 12 lõike 2 kohaselt loetakse avaliku võimu kandja tekitatud kahjuks igasugune selle
avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku vahetult põhjustatud kahju, olenemata
sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Sama
paragrahvi lõike 3 kohaselt vastutab füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku
võimu kandja tekitatud kahju eest riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik
juriidiline isik, kes andis füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule volitused avalike
ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti.
Lõikes 2 on lähtutud samast põhimõttest. Kui kahju tekitas füüsiline isik, kes täitis
haldusülesannet (nt kodanikukohustust), või juriidiline isik, kes täitis haldusorgani volitusel
haldusülesannet, esitatakse taotlus haldusorganile, kes määras kodanikukohustuse või andis
volituse haldusülesande täitmiseks. Eriliigiliseks ülesandeks, mis ei pruugi kätkeda
haldusülesande täitmist, kuid on samavõrd oluline kriisiolukorra lahendamisel ja riigikaitse
eesmärkide saavutamisel, on kodanikukohustuse täitmine. Kahju hüvitamise taotluse
lahendamisel otsustab haldusorgan ka selle, kas kodanikukohustust täites põhjustati kahju
avaliku võimu kandja tegevuse käigus (RVastSi § 12 lõige 1) või väljus see sealt piirest.
RVastSi § 18 lõike 2 kohaselt lahendab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul
alates selle saamisest. Kriisiolukorra ajal on avaliku võimu ressursid koondunud eelkõige
olukorra lahendamiseks ning isiku huvi, et temale tekitatud kahju kiiresti hüvitataks, ei kaalu
enamasti üles avalikku huvi olukorra kiireks ja mõjusaks lahendamiseks.
Seetõttu on lõikes 3 ette nähtud tavaolukorrast pikem kahju hüvitamise taotluse lahendamise
tähtaeg – üks aasta alates taotluse saamisest. Pikem tähtaeg on vajalik ka selleks, et
kriisiolukorra ajal on esitatud taotluste hulk tavaolukorraga võrreldes eelduslikult suurem ning
suurenenud töömahu tõttu ei ole võimalik kõiki taotlusi tähtaja jooksul lahendada.
Kriisiolukorra ajal ei ole objektiivselt võimalik suunata ressursse taotluste lahendamisse, vaid
keskenduda tuleb olukorra lahendamisele. Viimane võimaldab hoida ära uute kahjude tekkimist
või tekkinud kahjude suurenemist ning on seetõttu nii avalikes kui ka kõigi võimalike mõjutatud
isikute individuaalsetes huvides. Seevastu vajadus pikendada taotluste lahendamise tähtaega
või võimalikud vaidlused taotluse lahendamise tähtaja pikendamise õiguspärasuse küsimustes
üksnes suurendavad haldusorganite töökoormust ega aita tegelikult kaasa kõigi kahjude kiirele
hüvitamisele või olukorra kiirele ja mõjusale lahendamisele.
Lõige 4. Kahju hüvitamise täpsemad tingimused, ulatus ja kord kehtestatakse Vabariigi
Valitsuse määrusega. Seadusega reguleeritakse kahju hüvitamisega seotud kõige olulisemad
tingimused ja kord, kuid Vabariigi Valitsus saab määrusega neid tingimusi ja korda täpsustada.
Õigusnorm kohustab Vabariigi Valitsust määrust kehtestama, aga jätab kaalutlusõiguse selle
volituse sisustamiseks.
§ 154. Õiglase hüvitise maksmine
Õiglase hüvitise kontseptsioon ei ole õiguskorras uus. Eri seaduste alusel makstakse
omandiõiguse riivest ja talumiskohustusest tulenevaid eri nimetustega hüvitisi, kuid nende
22.05.2025
329
olemus vastab õiglase hüvitise kontseptsioonile (vt nt PäästeSi §-d 44–46, HOSi §-d 29 ja 43,
PPVSi § 77 lõiked 7 ja 8). Kuna käesoleva eelnõuga tunnistatakse HOS kehtetuks, siis nähakse
praegu HOSi § 29 lõike 5 alusel kehtestatud hüvitise maksmine ette käesoleva paragrahvi
õiglase hüvitise regulatsioonis, samuti hakkab eelnõu järgi hõlmama õiglase hüvitise
regulatsioon seni reguleerimata Päästeameti poolt asja sundkasutust ja sundvõõrandamist
varjumise ja ulatusliku evakuatsiooni korral (Päästeameti poolt pääste- või demineerimistööks
vajalike asjade sundkasutuse või sundvõõrandamise regulatsioon ja selle eest makstav hüvitis
reguleeritakse edaspidi KorSis). Kuna ka tsiviilkriisides saab eelnõu järgi määrata ühekordseid
kriisiülesandeid ning tuleb täita kodanikukohustust, siis allub selle eest õiglase hüvitise
maksmine käesoleva paragrahvi regulatsioonile. Lisaks kajastub edaspidi siin ka praegu RiKSis
sätestatud õiglase hüvitise regulatsioon.
Avaliku võimu kandja vastutuse piiramisel tuleb eristada õigusvastaselt tekitatud kahju
hüvitamist ja talumis- või tegevuskohustuse ebavõrdsest jaotumisest tulenevat õiglase hüvitise
maksmise kohustust. Õigus kahju hüvitamisele (PSi § 25) on seotud õigusvastase kahju
tekitamisega. Kui tegu, millega kahju tekitati, oli õiguspärane, siis saab tavaolukorras kahju
hüvitamist nõuda RVastSi §-s 16 sätestatud asjaoludel.
Eelnõuga on õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamisest riigikaitselise kriisiolukorra ajal
täielikult loobutud (vt eelnõu § 150 lõige 2). Muus osas on isik kohustatud taluma riigi poolt
õiguspäraselt avaliku võimu teostamist. Hoolimata sellest, et isikul ei ole õigust kahju
hüvitamisele, võib seadusandja näha ette õiglase hüvitise maksmise, kui muul juhul oleks
talumiskohustus isikule ülemäära koormav. Riigil ei ole kohustust hüvitada igasugust
õiguspärase tegevusega tekitatud kahju, kuid õigusriigi põhimõtte kohaselt peab isikul olema
võimalik saada kas või osalist hüvitist (õiglast hüvitist) juhul, kui tema õigusi on suures ulatuses
piiratud, ilma et ta ise oleks selleks põhjust andnud. Samuti võib õiglase hüvitise maksmise
küsimus kerkida ulatuslike piirangute ja kohustuste kehtestamisel, kui mõnele isikule kohalduv
piirang või kohustus koormab teda teiste isikutega võrreldes ebavõrdselt. Seejuures tuleb
arvestada, et õiguspärase tegevuse tagajärjel tekkiv kahju on osaliselt hõlmatud
talumiskohustusega.
Termin „õiglane hüvitis“ on PSis kasutusel seoses omandiõiguse sundvõõrandamisega. PSi
§ 32 lõike 1 kohaselt võib omandit omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud
juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Tegemist on ainsa
põhiõigusega, mida põhiseadus kaitseb õiglase hüvitise tagatise abil. Omandipõhiõiguse
riiveteks on omandi võõrandamine omaniku nõusolekuta ning muud omandiõiguse kitsendused
ja riived.112 Õiglase hüvitise maksmine ei ole välistatud ka muude piiravate meetmete käigus
tekitatud kahju või kulu hüvitamisel, kui seadusandja soovib seda ette näha.
Kui õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamisel on lähtekohaks kannatanu õiguste täielik
taastamine, mida võib seaduses sätestatud alustel ja ulatuses piirata, siis õiglane hüvitis ei pea
korvama kogu tekitatud kahju, vaid arvestab ka õiguskorrast tulenevat talumiskohustust.
Õiguspäraselt kahju tekitamise juhtudel on kriisiolukorra ajal teatud juhtudel (selleks on
kodanikukohustuse täitmine, ühekordse kriisiülesande täitmine ning asja sundkasutamine ja
sundvõõrandamine) menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes mõistlik maksta õiglane hüvitis
välja ilma konkreetset kahju ja selle suurust igal üksikjuhtumil tuvastamata. Õiglase hüvitise
maksmise peamine eesmärk on vähendada põhiõiguste ja -vabaduste piirangust või isikule
pandud kohustusest tulenevat koormust. Õiglase hüvitise maksmine vähendab isiku suhtes
112 Vt Kristi Aule Parmas. Analüüs „Riigivastutuse erisused kriisi ja erikorra ajal“. 2018, lk 25.
22.05.2025
330
kohaldatud piirangu või kohustuse intensiivsust ja ulatust ning tagab, et selline piirang või
kohustus on eesmärgi suhtes proportsionaalne. Hüvitist makstakse õiguspäraselt kohaldatud
piirangu või kohustuse talumise eest. Õiglast hüvitist makstakse konkreetsetel seaduses
sätestatud juhtudel, mitte üldiselt kahju hüvitamise alternatiivina. Õiglast hüvitist tuleb tasuda
üksnes siis, kui see on võrdõiguslikkuse tagamiseks vajalik ja sellega vähendatakse üksikisikule
või rühmale riigi või ühiskonna huvides pandud eriti intensiivse kohustuse või piiranguga
kaasnevat koormavat mõju.
Lõike 1 kohaselt on õigus saada õiglast hüvitist eelkõige järgmistel juhtudel:
1) kodanikukohustuse täitmise,
2) ühekordse kriisiülesande täitmise ning
3) käesoleva eelnõu alusel asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise eest. Tegemist ei
ole suletud loeteluga, mis tähendab, et haldusorganil tuleb igal üksikul juhtumil kaaluda õiglase
hüvitise ettenägemist. Õiglase hüvitise ettenägemine sõltub suuresti ka olukorrast ja riigi
rahalistest võimalustest, seega on mõislik igas konkreetses olukorras kehtestada ja kokku
leppida riigi sees juhtumid või reeglid, millal õiglast hüvitist ette nähakse;
4) makseteenuse toimimise erandi rakendamisel.
Lõikega 2 nähakse ette, et õiglase hüvitise saamiseks on vajalik isiku taotlus. Taotluses saab
näidata asjaolud ning sooviavalduse hüvitise saamiseks ning hüvitise kättesaamiseks olulised
asjaolud (nt konto nr). Alati on võimalik ka õiglasest hüvitisest loobuda.
Nii nagu kahju hüvitist makstakse ka õiglast hüvitist üldiselt rahas (lõige 3). Samas ei pruugi
õiglase hüvitise maksmine rahas olla isiku ega avaliku võimu kandja huvides. Rahas makstava
õiglase hüvitise asemel võib määrata muu rahaliselt hinnatava toetuse või abi, kui see toetus
või muu abi tagab isikule parema toimetuleku. Õiglase hüvitisena võib tagada isikule majutuse,
toidu ja muu toimetuleku, osutada tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenust või tagada isiku
ülalpeetavatele vajalikud teenused.
Õiglase hüvitise maksmise eesmärk on vähendada kulu, kahju või muud koormavat mõju, mida
põhiõiguse piirang või kohustus isikule tekitab. Õiglase hüvitise maksmine ei eelda seda, et isik
tõendab kahju tekkimist või et kahju on üldse tekkinud. Küll välistab seadus õiglase hüvitise
maksmise mõnel tüüpjuhul, kus isikule kahjulikku tagajärge ei teki. Eelkõige on selliseks
tagajärjeks see, kui mõni muu isik võtab kohustuse täitmisega seotud kulu enda kanda. Nii ei
maksta kodanikukohustuse täitmise eest isikule õiglast hüvitist, kui tööandja säilitab isikule
kohustuse täitmise ajaks tema senise töötasu (lõige 4). Kodanikukohustuse täitmise eest
makstava õiglase hüvitise suurus sätestatakse lõike 9 alusel kehtestatavas Vabariigi Valitsuse
määruses.
Ühekordse kriisiülesande täitmisega võib asutusele ja isikule tekkida otseseid kulusid, mille
hüvitamata jätmine oleks ebaproportsionaalne. Näiteks pannakse hotellile ühekordne
kriisiülesanne ehk kohustus toitlustada kaitseväelasi ja evakueerituid. Toitlustamisega tekib
hotellile otsene kulu, milleks on toiduainete soetamine. Otseste kulude hüvitamata jätmine
oleks ettevõtjale liigse talumiskohustuse panemine. Hotelli varaline kaotus oleks võrreldes
teiste majutusettevõtetega ebaproportsionaalselt suur. Lõike 5 järgi hüvitatakse asutusele ja
isikule ühekordse kriisiülesande täitmisega tekkinud otsesed kulud õiglases ulatuses. Eelnõu
järgi ei pea isikule hüvitama kõiki otseseid kulusid, hüvitise suurus peab olema õiglane.
Niisamuti näeb lõige 6 ette, et isikule hüvitatakse asja sundkasutusse võtmise või
sundvõõrandamisega tekkinud otsesed kulud õiglases ulatuses. Näiteks kui võõrandatakse
22.05.2025
331
isikule kuuluvaid toiduaineid või kütust, siis on õigustatud asjade hüvitamine. Nimetatud õigus
õiglasele hüvitisele kehtib olenemata sellest, mis liiki asja puhul õigust omandile piiratakse (nt
liisingulepingu alusel kasutatav asi). Seejuures tuleb selleks õigustatud isikule lõike 6 alusel
hüvitada ka põllumajandustehnika sundkasutus või sundvõõrandamine üldises korras.
Õigustatud isikuks on üldjuhul isik, kes asja õiguspäraselt valdab, sealhulgas näiteks omanik,
üürnik, liisinguvõtja jne. Vabariigi Valitsus kehtestab eraldi määrusega, millises ulatuses
makstakse asjade sundkasutuse ja sundvõõrandamise korral õiglast hüvitist. Õiglast hüvitist ei
pea maksma rahas, kui kahjustatud hüve on võimalik asendada teise samaväärsega. Eelkõige
puudutab see asendatavaid asju. Kui sundkasutusse võetud asi on muutunud
kasutuskõlbmatuks, siis võib õiglase hüvitise asemel asendada selle samaväärse asjaga (lõige
7).
Üldjuhul makstakse õiglast hüvitist põhiõiguste ja -vabaduste piirangut leevendava meetmena
ning see ei sõltu konkreetse isiku käitumisest piirangu talumise või kohustuse täitmise käigus.
Siiski on asjaolusid, mille ilmnemise korral ei ole isikule hüvitise maksmine kooskõlas hüvitise
eesmärgiga.
Üldine õiglase hüvitise maksmist välistav asjaolu on võimalus saada hüvitist mujalt. Selleks
võib olla lepingupartner, kindlustus, tööandja või teine isik, kes katab kulud, mis ülesande
täitmise, sundkasutuse või sundvõõrandamise tõttu tekivad. Välistus kehtib ka siis, kui isikul
on võimalus saada hüvitist mujalt, olenemata sellest, kas teine isik oma kohustust täidab (nt kui
kindlustusselts keeldub hüvitist maksmast, siis ei anna see alust nõuda riigilt õiglast hüvitist,
vaid isik peab lahendama vaidluse kindlustusandjaga). Lisaks on kriisiülesande täitmise, asja
sundkasutuse ja sundvõõrandamise eest õiglase hüvitise maksmine välistatud, kui kahju tekkis
lahingutegevuse käigus (lõige 5). Riik ei saa võtta endale vastutust lahingutegevuse tõttu
tekkinud kahju eest, isegi kui isik või tema vara asus lahingutegevuse piirkonnas vara suhtes
kohaldatud sundkasutuse või sundvõõrandamise tõttu.
Õiglase hüvitise maksmine on välistatud ka siis, kui riik oli sunnitud asja sundkasutusse võtma
või sundvõõrandama, kuna isik ei olnud täitnud seadusest tulenevaid nõudeid. Näiteks
kriisiolukorra ajal loomade hooletusse jätmise korral on ikkagi tegemist loomakaitseseaduse
nõuete olulise rikkumisega. Tavaolukorras tehakse sellisel juhul loomaomanikule
ettekirjutusega kohustus korrakaitseorgani määratud tähtpäevaks loom võõrandada, tappa või
hukata. Kui loomaomanik korrakaitseorgani määratud tähtpäevaks seda ei teinud, korraldab
looma võõrandamise, tapmise või hukkamise korrakaitseorgan asendustäitmise ja sunniraha
seaduses sätestatud korras. Sellega seotud kulud nõutakse sisse looma omanikult ja juhul, kui
looma võõrandamise, tapmise või hukkamisega saadakse tulu, siis ülejäänud tulu kuulub
loomaomanikule, kellelt loom on ära võetud. Kriisiolukorra ajal võib esineda toidupuudus,
mistõttu on riigil eesmärgipärasem loomade liha toiduks kasutada. Selleks tuleb riigil esmalt
abitusse seisukorda sattunud loomad sundvõõrandada. Õigustatud isikule sellisel juhul õiglase
hüvitise maksmist ette ei nähta, sest riik ei ole loomi sundvõõrandanud mitte enda otsestest
vajadustest lähtudes, vaid selleks, et vältida loomadele tekkivaid kannatusi.
Sätestatakse, kes on kohustatud õiglast hüvitist maksma. Üldjuhul maksab õiglast hüvitist riik.
Kuivõrd kriisiülesannete täitmise ning asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise
korraldusi saab anda täidesaatva riigivõimu esindaja, siis maksab õiglast hüvitist isikule riik.
Vabariigi Valitsus võib määrusega täpsustada, milline valitsusasutus on kohustatud makseid
tegema. Kuivõrd ühekordseid ülesandeid saab lisaks valitsusasutustele anda ka kohaliku
omavalitsuse üksuse ametiasutus, siis on õiglase hüvitise maksmise kohustus pandud sellele
avaliku halduse kandjale, kes määras ühekordse töökohustuse.
22.05.2025
332
Õiglase hüvitise maksmise täpsemad tingimused, ulatus ja kord sätestatakse lõike 9 alusel
kehtestatavas Vabariigi Valitsuse määruses. Õiglase hüvitisega tuleb saavutada tasakaal üldiste
huvide ja isiku õiguste vahel ilma kahjuhüvitist maksmata.
§ 155. Õiglane hüvitis makseteenuse osutajale
Elutähtsa teenuse toimimiseks määratakse elutähtsa teenuse osutajaks krediidiasutuste seaduse
alusel krediidiasutus, mis on täitnud vähemalt ühe § 3 lõikes 2 sätestatud tingimustest.
Makseteenused on:
1) teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakseid maksekontole ja kõiki maksekonto
pidamiseks vajalikke toiminguid;
2) teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt ja teha kõiki maksekonto
pidamiseks vajalikke toiminguid;
3) maksetehingu täitmine, sealhulgas rahaliste vahendite ülekandmine makseteenuse pakkuja
juures avatud maksekontole;
4) maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse pakkuja kliendile antud
laenuna;
5) makseinstrumentide väljastamine ja maksetehingute vastuvõtmine;
6) rahasiire;
7) makse algatamise teenus;
8) kontoteabe teenus.
Eesti Panga presidendi 13. juuli 2018. a määruse nr 7 „Makseteenuse ja sularaharingluse
kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ (edaspidi Eesti Panga määrus nr 7) § 3 kohaselt on
elutähtsateks makseteenusteks vaid teenuseosutaja osutatavad pangasisesed maksed,
teenuseosutajate vahelised maksed ja teenuseosutaja osutatavad kaardimaksed.
Makseteenuse osutajad peavad VÕSi § 7246 lõike 3 kohaselt nõudma kliendi tugevat
autentimist iga kord, kui maksja soovib juurdepääsu oma maksekontole interneti teel, algatada
elektroonilist maksetehingut või teha kaugjuurdepääsu teel loodud ühenduse kaudu mis tahes
muud toimingut, millega kaasneb makseteenusega seotud andmete väärkasutamise või pettuse
oht. Tugeva autentimise nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015
direktiivist 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ
ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (edaspidi makseteenuste direktiiv).
Krediidiasutustest elutähtsa teenuse osutajad kasutavad kliendi tugevaks autentimiseks ühe
võimalusena e-identimiseks ja e-tehinguteks vajalikke usaldusteenuseid (edaspidi
usaldusteenus). Eestis on nõuetekohasteks usaldusteenusteks riigi väljaantud isikut tõendavatel
dokumentidel põhinevad e-identimist ja allkirja andmist võimaldavad süsteemid ja erasektori
pakutavad e-identimise süsteemid. Riigi väljastatud süsteemid on seotud isikutunnistusega (ID-
kaart) ja digitaalse isikutunnistusega (mobiil-ID, digitaalne isikutunnistus ja e-residendi
digitaalne isikutunnistus). Erasektori pakutavatest e-identimise süsteemidest tagab tugeva
autentimise Smart-ID.
Lisaks usaldusteenusel põhinevale autentimisele on krediidiasutustel praegu ka muid
alternatiivseid kliendi tugeva autentimise lahendusi maksejuhiste kinnitamiseks, kuid nende
kasutamise võimekus on makseteenuse osutajati ebaühtlane ja väiksem kui isikutunnistuse ja
digitaalse isikutunnistuse korral.
22.05.2025
333
Elutähtsa teenuse osutajaks on praegu SK ID Solutions AS (edaspidi SK Solutions). Teenuse
osaks on ka digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi kehtivuse (peatatud või kehtetu
sertifikaat) kontrollimine. Reaalajas pakutava kontrollimise teenuse katkemisel pakub SK
Solutions n-ö tühistusnimekirja, mida teenuse kasutajad, sh krediidiasutused saavad kasutada,
et kliendid tuvastada. Tühistusnimekiri on kumulatiivne, sisaldades teavet kõigi sertifikaatide
kohta, mis on nimekirja koostamise hetkel peatatud või tühistatud. SK Solutions katab
teenustaseme lepingu alusel võimalikud tühistusnimekirjade kasutamisel tekkinud kahjud 12
tunni jooksul. Tühistusnimekirju väljastab SK Solutions 12-tunnise intervalliga, mis on lühem
kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014 määrusega nr 910/2014 e-identimise ja e-
tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks
direktiiv 1999/93/EÜ ettenähtud tase. Nimetatud määruse artikli 24 lõike 3 kohaselt, kui
kvalifitseeritud sertifikaate väljastav kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja otsustab
sertifikaadi tühistada, registreerib ta tühistamise oma sertifikaatide andmebaasis ning avaldab
sertifikaadi tühistatud staatuse aegsasti, ning igal juhul 24 tunni jooksul pärast vastava taotluse
saamist. Tühistamine jõustub kohe pärast selle avaldamist.
Lõike 1 kohaselt võib Vabariigi Valitsus kriisiolukorra ajal lubada elutähtsa teenuse osutajatel
makseteenuste osutamisel kasutada Eesti riigi väljastatud elektroonilisse isikut tõendavasse
dokumenti kantud digitaalset tuvastamist võimaldavat sertifikaati, mille kehtivust ei ole
kriisiolukorrast tulenevalt võimalik kontrollida. Makseteenuste toimimine on vajalik majanduse
toimimiseks või kriisiülesannete täitmiseks vajalike maksete tegemiseks, elanikkonna
toimetuleku tagamiseks (palgad, töötasud, toetused ja igapäevased ostud). Erandi otsustamine
on jäetud Vabariigi Valitsuse tasemele, kuivõrd sellega võib kaasneda krediidiasutustele
riigieelarvelistest vahenditest kahjude hüvitamise kohustus. Eeldatava kahju põhjuseks on
kliendi nõuetekohase autentimiskohustuse täitmata jätmisest tulenevad võimalikud
kahjunõuded krediidiasutuste tegevuse suhtes.
Eelnõu ei kohusta Vabariigi Valitsust vastavat erandit kehtestama, kuivõrd makseteenuste
direktiivi artikli 93 kohaselt ei kohaldata muu hulgas makseteenuse pakkuja vastutust
ebatavaliste ja ettenägematute asjaolude korral, mille üle poolel, kes nendele asjaoludele viitab,
ei ole kontrolli ning mille tagajärjed oleksid kõigile jõupingutustele vaatamata olnud
vältimatud, või kui makseteenuse pakkuja on kohustatud täitma teisi, liidu või liikmesriigi
õiguses sätestatud kohustusi.
Käesolev erandi tegemise võimalus kohaldub vaid elektroonilises keskkonnas algatatud
maksekorralduste suhtes ja ei kohaldu olukorrale, kus on võimalik isik tuvastada
krediidiasutuse esinduses või mitteriikliku usaldusteenuse kasutamise kaudu.
Samuti seatakse eelnõuga piirang maksekorralduste suhtes, mille tegemisel võib maksetehingu
teha nii, et tugev autentimine ei tööta. Nendeks maksetehinguteks on:
a) maksetehingu täitmine, sealhulgas rahaliste vahendite ülekandmine makseteenuse pakkuja
juures avatud maksekontole. Siia kuuluvad igapäevased tehingud maksja kontolt, sealhulgas
deebetkaardi tehingud;
b) maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse pakkuja kliendile antud
laenuna. Siia kuuluvad näiteks krediitkaardiga tehtavad tehingud või muud krediidikonto
tehingud;
c) makse algatamise teenus.
22.05.2025
334
Valiku tegemisel on arvestatud, et tegemist on elutähtsa teenusena osutatavate makseteenustega
(vt ka Eesti Panga määrus nr 7).
Vastavalt lõikele 2 on Vabariigi Valitsusel õigus ette näha, millistel tingimustel riik lubab
elutähtsat teenust osutavatel krediidiasutustel makseteenuste vahendamisel lubada, et
maksekorralduse teeb isik, kelle isikut tõendava dokumendi sertifikaadi kehtivust ei ole
võimalik kontrollida. Valitsus saab tingimuste kehtestamisel olukorrast ning talle
teadaolevatest asjaoludest lähtuvalt võtta arvesse mitmeid asjaolusid:
- kas erandit lubada kõigile elutähtsa teenuse osutajatele või ainult mõnele, kui sellega on
tagatud avaliku võimu toimimine ja kodanike toimetulek. Samuti kui mõnel
krediidiasutustel on kasutusel samaväärne isiku tuvastamist võimaldav vahend, siis ei
ole erandi rakendamine tema suhtes mõistlik;
- milliste makseteenuste suhtes või millises ulatuses erandi kasutamist lubada. Näiteks
võib olukorrast lähtuvalt piisata vaid deebetkaardi maksete lubamisest ja krediitkaardi
kasutamisele ei pea erandit rakendama. Samuti on võimalik, et valitsus lubab erandi
kasutamist vaid kindlat tüüpi maksete tegemiseks, mille tegemata jätmine võib
mõjutada suurel määral majandustegevust riigis või riigi toimetulekut kriisiolukorra
lahendamisel.
Valitsus võib ka võtta arvesse, millise aja jooksul erandi kasutamist lubatakse. Sellises
olukorras võib otsuse aluseks olla näiteks kriisiolukorra ulatus, maksetoimingute puudumise
mõju. Valitsus võib ka kehtestada tingimused, mille esinemise korral erandi kasutamise
lubatavus lõppeb (näiteks elutähtsa teenuse osutajatele on antud tähtaeg alternatiivide
kasutusele võtmiseks või sertifikaatide tuvastamise võimaluse taastumisel). Valitsus võib
lubada ka erandi rakendamist vaid kindlas ajavahemikus (nt 14 päeva jooksul korralduse
avaldamisest Riigi Teatajas). Kuivõrd erandi kasutamise tulemusel võib tekkida riigile rahalisi
kohustusi, võib valitsus piiritleda ka selliste makskorraldusega tehtavate tehingute suurust.
Siinjuures ei ole välistatud, et valitsus võib kehtestada erinevad suurused lähtuvalt maksete
eesmärkidest jne.
Valitsus võib otsustamisel võtta arvesse ka eespool nimetamata asjaolusid, mis lähtuvad
hetkeolukorrast ning ei mõjuta teenuste toimimist. Näiteks võib valitsus lubada piirkondlikke
erandeid, seada täiendavaid tingimusi maksekorraldusele, sh milliseid tegevusi peab
krediidiasutus veel tegema, et erandit rakendada; anda mõnele asutuse maksekorraldusele
täielik erand (näiteks erand Sotsiaalkindlustusameti tehtavatele sotsiaaltoetuste maksetele).
Olukorras, kus äriklientidel on kasutada muud tuvastamise lahendid, võib erandi rakendamine
olla asjakohane vaid eraklientide maksekorraldustele jms.
Lõike 4 kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus elutähtsa teenuse osutajatele tekkinud kehtetu või
peatatud kehtivusega sertifikaadi kasutamise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise.
Krediidiasutuse kahjuna on käsitatav makseteenuste direktiivi artikli 73 lõikest 1 tulenev
kohustus maksta autoriseerimata maksetehingu puhul maksjale tagasi autoriseerimata
maksetehingu summa. Samas ei ole Eesti Panga hinnangul rahalise kahju tekkimine suure
tõenäosusega, kuid seda ei saa ka välistada, sellise kahju tekkimine eeldab paljude halbade
asjaolude kokkulangemist (nt ID-kaardi valduse kaotamine).
Vabariigi Valitsus hüvitab vaid need autoriseerimata maksetehingu järel tekkinud kahjud, mis
on tekkinud pärast Vabariigi Valitsuse vastavasisulise korralduse andmist (vt ka lõike 1
seletust) ja kui:
22.05.2025
335
1) elektroonilise isikutuvastamise, autentimise ja digitaalse allkirjastamise valdkonna elutähtsa
teenuse osutaja ei taganud isikut tõendavasse dokumenti kantud digitaalset tuvastamist
võimaldava sertifikaadi kontrolli;
2) alternatiivsed lahendused digitaalseks isiku tuvastamiseks ja maksete kinnitamiseks
puuduvad või ei ole kiiresti rakendatavad;
3) maksetehing on tehtud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse kehtivuse ajal ja
vastab otsusega kehtestatud tingimustele ja;
4) maksetehing tehti kehtetut digitaalset tuvastamist võimaldavat sertifikaati kasutades.
Punktis 1 toodud eeldus on, et osutaja teenus ei toimi, ehk ei olnud tagatud isikut tõendavasse
dokumenti kantud digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi kontroll. Siin tuleb arvestada,
kas katkestus jäi elutähtsa teenuse katkestusele lubatud ajapiirangutesse, sealhulgas ettevõtlus-
ja infotehnoloogiaministri 11. jaanuari 2019. a määruses nr 4 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja
toimepidevuse nõuded elektroonilise isikutuvastamise ja digitaalse allkirjastamise tagamisel“
sätestatut. Olukorras, kus ilmneb, et sertifikaadi kehtivuse kontroll on kasutatav Vabariigi
Valitsuse korralduses sätestatud autentimise erandi kasutamise ajal, hüvitise taotlemise õigus
puudub, kuna sertifikaat oli kontrollitav.
Punktis 2 nähakse ette, et hüvitama ei pea kahju, kus maksekorralduse tegijal oli võimalik
kasutada teisi tugevat autentimist võimaldavaid vahendeid. (Nt isikul on ka panga väljastatud
tugevat autentimist võimaldav vahend).
Punkt 3. Kahju hüvitise arvestamisel võetakse arvesse vaid need autoriseerimata
maksetehingud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse korralduses sätestatud tingimustele (nt
maksekorralduse tegemise aeg, maksekorralduse suurus, maksekorraldus tehti
kindlaksmääratud makseasutuse elektroonilises keskkonnas).
Punkti 4 kohaselt puudub hüvitamise kohustus ka juhul, kui autentimiseks ei kasutatud riigi
väljastatud isikut tõendavat dokumenti (ID-kaart, mobiil-ID; digitaalne isikutunnistus). Seega
riik ei võta endale kohustust hüvitada eraettevõtjate või teiste riikide kasutatavate
usaldusteenuste katkemisest tulenev kahju. Samuti ei lähe kahju hüvitamise alla pankade enda
poolt väljastatud tuvastamise vahendite kasutamisest tulenev kahju.
Kahju hüvitatakse riigieelarvelistest vahenditest. Kahjude katmist ei saa enda kanda võtta Eesti
Pank, kuna tegemist on riigi ettenähtud elutähtsa teenusega. Eesti Pank tegutseb sel juhul riigi
nimel elutähtsa teenus korraldajana.
Lõikes 5 nähakse ette Vabariigi Valitsusele volitusnorm anda määrus, milles sätestatakse
täpsemad tingimused elutähtsat teenust osutavatele makseteenuse osutajatele hüvitise
taotlemiseks ja väljamaksmiseks.
3. jagu
Kahju hüvitamine rahvusvahelises sõjalises koostöös
§ 156. Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamine
Võrreldes kehtiva regulatsiooniga (RiKSi § 875) selles sättes muudatusi ette ei nähta.
22.05.2025
336
Rahvusvaheline sõjaline koostöö on reguleeritud välislepingutega ning seetõttu lähtutakse
kahju hüvitamise otsustamisel eelkõige välislepingutes sätestatust (lõige 1). Ka praegu on
näiteks NATO liikmesriigi relvajõudude Eestis tekitatud kahju hüvitamine reguleeritud NATO
SOFAga, mis artikli XV punkti 1 kohaselt kehtib ka relvakonflikti korral välislepingus
sätestatud eranditega. Riigisisest õigust kohaldatakse üksnes siis, kui see on välislepingus ette
nähtud. Välislepingutes ei määrata siiski kindlaks, millist riigisisest õigusakti kahju
hüvitamisele kohaldatakse, vaid nähakse üksnes ette, millal millise riigi õigust kohaldatakse.
Näiteks kui Eesti pinnal toimub rahvusvaheline sõjaline operatsioon, siis kahju tekitamise
korral tuleb vaadata, kas kahju tekitasid liitlased (kohalduvad asjaomase paragrahvi sätted) või
kahju tekitas Eesti Kaitsevägi (siis kohalduvad kahju hüvitamise paragrahvid, mis käsitlevad
kahju hüvitamist riigikaitselise kriisiolukorra ajal).
Lõikes 1 on täpsustatud, et rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamisele
kohaldatakse eelduslikult riigivastutuse seadust. Selle täpsustuse eesmärk on vältida
võimalikke vaidlusi selle üle, kas kahju hüvitamisel juhul, kui välisleping näeb ette Eesti õiguse
kohaldamise, tuleks kohaldada avalik-õiguslikku või eraõiguslikku regulatsiooni (eriti juhul,
kui rahvusvahelise sõjalise koostöö raames kaasatud poole enda õiguskorras ei eristata tsiviil-
ja haldusõigust).
Rahvusvahelist sõjalist koostööd reguleerivas lepingus ei ole üldjuhul nimetatud konkreetset
haldusorganit, vaid haldusorgani määrab lepingupool oma riigisisese õigusega. Kuna riiki
esindab rahvusvahelises sõjalises koostöös eelkõige Kaitsevägi, siis on pädevus seadusega
määratud Kaitseväele (lõige 2). Kaitsevägi määrab HMSi § 8 lõike 1 alusel enda keskelt
kindlaks isikud, kes tema nimel seda ülesannet täidavad. Selleks võib olla ükskõik milline
kaitseväelane või muu Kaitseväega õigussuhtes olev isik. Kaitsevägi võib moodustada ka
mitmesuguseid tööorganeid (komisjon, nõukogu vms) või protseduure (kooskõlastamine,
sanktsioneerimine vms), ilma et see mõjutaks haldusvälise isiku suhtes asja otsustamise
pädevust. Kaitseväe sisemine töökorraldus ei ole seaduse reguleerimise esemeks, kuid
Kaitseväe enda kehtestatud korralduse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle saab teha
teenistuslikku järelevalvet üldises korras. Kehtivas õiguses on rahvusvahelise sõjalise koostöö
käigus tekitatud kahju hüvitamise otsustusõigus samuti Kaitseväel, kuid see on seaduse asemel
sätestatud määrusega.
Riigikaitse, välissuhtluse või muudel poliitilistel kaalutlustel võib olla vaja hüvitada teatud
juhtudel kahju ka siis, kui riik õiguslikult kahju eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu
hüvitamisele (lõige 3). Kehtivas õiguses on õiguslik alus, mille kohaselt võib hüvitada kahju,
mille eest Eesti riik ei vastuta, nähtud ette Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2016. a määruse nr
123 „Rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud kahju nõude menetlemise, kahju hüvitamise
ning kahjuhüvitisest loobumise kord“ § 1 lõikes 3. Selle määruse aluseks olevast volitusnormist
ega kehtivast seadusest sellist kahju hüvitamise alust ei tulene. Seadusliku aluse põhimõtte
kohaselt ei saa määrusega sätestada erandeid seadusest tulenevate üldiste kahju hüvitamise
aluste suhtes ning sellel põhjusel tuleb asjakohane säte viia üle seaduse teksti. Tegemist on
formaalõigusliku muudatusega, mis ei muuda ex gratia hüvitatava kahju ulatust ega sisu.
Sarnaselt kehtiva RiKSi §-ga 32 nähakse lõikega 4 ette volitusnorm, mille alusel kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju nõude
menetlemise, kahju hüvitamise ja hüvitisest loobumise korra. Vabariigi Valitsus ei saa
kehtestada täiendavaid õiguslikke aluseid kahju hüvitamiseks ega laiendada või piirata
seadusest või välislepingust tulenevaid kahju hüvitamise aluseid.
22.05.2025
337
12. peatükk
Järelevalve
1. jagu
Riiklik järelevalve
§ 157. Riikliku järelevalve ülesande täitmise ja erimeetme kohaldamise õiguse volitamine
Paragrahvis 157 sätestatakse volitusnormid, mille alusel võib Vabariigi Valitsus määrusega
anda pädevale haldusorganile või konkreetsele valitsusasutusele volituse täita riikliku
järelevalve ülesannet. KorSi § 6 lõike 1 kohaselt on korrakaitseorgan seaduse või määrusega
riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik.
Lõike 1 kohaselt võib Vabariigi Valitsus määrusega volitada valitsusasutuse täitma riikliku
järelevalve ülesannet käesolevas seaduses või muus seaduses sätestatud püsiva kriisiülesande
täitmise üle. Kui seadusega ei ole kehtestatud pädevat valitsusasutust, kes teeb püsiva
kriisiülesande täitmise nõuete üle riiklikku järelevalvet, siis võib pädeva asutuse määrata
sarnaselt Vabariigi Valitsus määrusega. Erinevalt piiravate meetmete üle järelevalve tegemisel
ei anta kriisideks valmistumise nõuete üle järelevalve tegemiseks Vabariigi Valitsusele õigust
määrata lisaks volitatud asutusele ka KorSis sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Need
sätestatakse seadusega kõikidele pädevatele valitsusasutustele ühetaoliselt eelnõu §-s 160.
Lõike 2 kohaselt selleks pädevat valitsusasutust täitma riikliku järelevalve ülesannet käesolevas
seaduses 5 sätestatud piirava meetme täitmise üle ja kohaldama KorSis nimetatud riikliku
järelevalve erimeedet.
Eelnõu kohaselt sätestatakse Vabariigi Valitsuse õigus volitada täidesaatva riigivõimu asutust
kohaldama piiravat meedet (vt joonis eelnõu § 42 selgituse juures). Kohaldatud meetme
jõustumisel tuleb tagada meetme jõustumisega kaasnevate kohustuse ja nõuete täitmise üle
järelevalve tegemine. Eelnõu § 157 lõige 2 tagab Vabariigi Valitsusele võimaluse määrata
eelnõus sätestatud piiravate meetmete täitmise riikliku järelevalve ülesannet täitvad
valitsusasutused, kui pädevat asutust ei ole seadusega määratud. Samuti võib Vabariigi Valitsus
määrata KorSis nimetatud erimeetmed, mida riikliku järelevalve ülesande täitmisel pädev
asutus võib kohaldada. Pädev asutus võib nimetatud meetmeid kohaldada KorSis sätestatud
alustel ja korras.
Piirava meetme kohaldamise alused on kõik sätestatud eelnõuga ning talumiskohustuse
eelduseks on kehtiv haldusakt, millega meedet kohaldatakse. Kui isik ei täida kriisiolukorra
piirava meetme talumisest tulenevaid kohustusi, võib teha selle kohta isikule ettekirjutuse ning
rakendada vajaduse korral haldussunnivahendeid. RiKSi §-ga 901 on piiravate meetmete
rakendamise tagamiseks vajalik haldussunnivahendite kohaldamine nimetud riigikaitselise
järelevalvena. Eelnõuga loobutakse riigikaitselise järelevalve terminist ning sätestatakse, et
piiravate meetmete täitmise üle tehakse järelevalvet riikliku järelevalve raames.
Sealjuures säilitatakse RiKSi §-s 901 sätestatud ettekirjutuse ja haldussunnivahendite
kohaldamine. Muudatuse ettevalmistamisel hinnati mh, kas tulenevalt KorSi § 1 lõikest 6 on
riiklik järelevalve eelnõus sätestatud piiravate meetmete täitmise tagamisel võimalik ka
Kaitseväe poolt riigi sõjalisel kaitsmisel. KorSi § 1 lõike 6 kohaselt ei kohaldata KorSi
Kaitseväe tegevusele riigi sõjalisel kaitsmisel, sõjalise kaitse ettevalmistamisel, rahvusvahelise
22.05.2025
338
sõjalise kohustuse täitmisel või julgeoleku tagamisel Kaitseväe julgeolekualal. Samas ei välista
KorSi § 1 lõige 6 Kaitseväele riikliku järelevalve ülesannete andmist. Ka KorSi seletuskirja
kohaselt ei välista käesolev lõige iseenesest, et kaitsejõududel võiks väljaspool oma
riigikaitsefunktsiooni olla kõrvalfunktsioonidena ka riikliku järelevalve ülesandeid.113
Eelnõus sätestatud võimalus anda valitsusasutusele (sh Kaitseväele) riikliku järelevalve
ülesande täitmiseks KorSi erimeetmete kohaldamine ei tekita olukorda, kus Kaitsevägi saaks
võrreldes kehtiva seadusega ulatuslikumad õigused isikute põhiõiguste ja -vabaduste
piiramiseks.
RiKS võimaldab Kaitseväel ja samuti Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel kohaldada RiKSi
alusel läbiviidavates haldusmenetlustes erinevaid uurimistoiminguid (RiKSi § 826). Järgnevalt
loetletud toiminguid võib kohaldada ühekordse riigikaitseülesande täitmise võimelisuse
väljaselgitamiseks, asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise eelotsuse tegemiseks,
põhiõigusi ja vabadusi piirava meetme kohaldamisel ning järelevalve (sh haldusjärelevalve)
tegemisel:
• isiku peatamine küsitlemiseks, kui on alust arvata, et isikul on haldusmenetluse
läbiviimiseks olulist teavet;
• isiku toimetamine ütluste või seletuste võtmiseks ametiruumi, kui on alust arvata, et
isikul on haldusmenetluse läbiviimiseks olulist teavet;
• andmete pärimine ja saamine riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-
õigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku
andmekogust;
• isikusamasuse tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel või küsitlemise teel;
• vallasasja vaatlemine meeleliselt või tehnilise vahendi abil, sealhulgas uste avamine ja
muude takistuste kõrvaldamine;
• olukorra jäädvustamine pilti või heli salvestava seadmega;
• proovide ja näidiste võtmine, mõõtmiste või ekspertiisi tegemine;
• vallasasja hoiule võtmine;
• territooriumile, ehitisse või ruumi sisenemine, sealhulgas uste ja väravate avamine või
muude takistuste kõrvaldamine;
• territooriumi, ehitise või ruumi läbivaatamine, sealhulgas seal asuva vallasasja
läbivaatamine ning uste ja väravate avamine või muude takistuste kõrvaldamine.
RiKSi seletuskirjas on ka selgelt öeldud, et „oma sisu poolest on need toimingud sarnased
riikliku järelevalve erimeetmetega (vt KorSi §-d 30–52), kuid nende eesmärk ei ole iseseisvalt
ohtu tõrjuda või rikkumist kõrvaldada, vaid üksnes selgitada välja asja sisuliseks lahendamiseks
olulised asjaolud või koguda tõendeid.“
Seega on juba RiKSis antud Kaitseväele õigus kohaldada KorSi erimeetmetega sarnaseid
meetmeid. Samuti on RiKSis antud õigus kasutada vajaduse korral ka vahetut sundi – füüsilise
isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõu, erivahendi või relvaga (RiKSi § 902 lõige 1).
Vahetut sundi võib kasutada eespool loetletud toimingute kohaldamise käigus (RiKSi § 826
lõige 3), asja sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel (RiKSi § 821 lõige 9) ja piirava
meetme täitmise üle järelevalve tegemisel (RiKSi 901 lõige 3).
113 Korrakaitseseaduse eelnõu (49 SE) seletuskiri, § 1 lõige 6. Kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8a9c2286-06fc-65d2-957b-bd9e11a940c4/Korrakaitseseadus
22.05.2025
339
Lõikega 3 sätestatakse Vabariigi Valitsusele volitus ka kindlaks määrata need valitsusasutused,
kellel on õigus KorSi erimeetme kohaldamisel kasutada vahetut sundi. Vahetu sunni
kohaldamine on valdkond, kus peab seadusandja looma selgepiirilised reeglid, mis kaitseksid
isikut, kelle suhtes ametnik füüsilist jõudu kasutab. Vabariigi Valitsus võib määrusega kindlaks
määrata ainult sellised valitsusasutused, mille ametnikud on saanud vastava väljaõppe, et
mõista, mis tingimustel tohib vahetut sundi kasutada, ning kuidas seda teha nii, et see jääks
seadusega ette antud raamidesse. Vahetut sundi kohaldav ametnik peab olema võimeline valima
tekkinud olukorra lahendamiseks kõige sobivama meetme, lähtudes seejuures meetmele
allutatud isiku põhiõigustest. Sellest tulenevalt sätestatakse lõikes 4, et õigus kohaldada KorSis
sätestatud erimeedet ja vahetut sundi on isikul, kes on saanud sellekohase väljaõppe. Lõikes 4
sätestatud põhimõttega tuleb arvestada nii Vabariigi Valitsus määruse andmisel kui volitatud
valitsusasutuses ametnikele ülesannete määramisel.
§ 158. Haldussunnivahendi kohaldamine
Paragrahvis 158 sätestatakse riikliku järelevalve meetmena ettekirjutuse ja sunnivahendi
rakendamine.
Lõikes 1 säilitatakse sisuliselt RiKSi § 901. Lõikes 1 sätestatud meedet võib kohaldada riikliku
järelevalve tegemisel kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise nõuete täitmise üle (9.
peatüki 2. jagu), samuti riikliku järelevalve tegemisel piirava meetme täitmise üle. KorSi
mõistes on tegemist riikliku järelevalve üldmeetmega (KorSi § 28). Sarnaselt RiKSi § 901
lõikega 1 võib riikliku järelevalve tegija kohustada isikut ettekirjutusega tegema nõutavat tegu
või hoiduma teost. Ettekirjutusega määratakse kindlaks talumiskohustuse sisu ehk konkreetne
tegu, mille isik peab tegema või millest ta peab hoiduma. Tegemist ei ole mitte algupärase isikut
koormava haldusaktiga, vaid selle haldusakti täitmiseks kohaldatava meetmega. Ettekirjutuse
kaudu suunatakse isiku selle poole, et isik täidaks oma põhiõigusi ja -vabadusi piiravat meedet
selliselt, nagu korrakaitseorgan peab seda nõuetekohaseks.
Lõikes 1 sätestatakse sarnaselt RiKSi § 901 lõikega 2, et riikliku järelevalve üldmeetmena
kohaldatud ettekirjutuse (KorSi § 28) täitmiseks võib rakendada asendustäitmist või sunniraha
asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse kohaldamise
ülemmäär füüsilise isiku suhtes on 9600 eurot ja juriidilise isiku suhtes 30 000 eurot.
Haldussunni kohaldamise eelduseks on see, et sundtäidetav haldusakt on piisavalt konkreetne.
Kui kohaldatav põhiõiguse ja -vabaduse piirang ise võib olla suhteliselt üldine, siis ettekirjutus
on konkreetne ning määrab üheselt ja kontrollitavalt selle teo, mida isik peab tegema või millest
hoiduma. Seetõttu on sundtäidetav just ettekirjutus piirangu talumiseks, mitte piirangut
kohaldav haldusakt iseenesest.
Lõike 2 kohaselt on asendustäitmise erijuhtumiks Vabariigi Valitsuse või tema volitatud
haldusorgani poolt sõjaseisukorra ajal ettevõtte valduse ajutine ülevõtmine.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille
kaudu isik tegutseb. Ettevõtte valdust võib ajutiselt üle võtta siis, kui ettevõtte omanikust
juriidiline isik ei täida temale piirava meetme täitmise tagamisel ettekirjutusega pandud
kohustust. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb, olenemata ettevõtja
õiguslikust vormist. See hõlmab näiteks majandustegevusega füüsilisest isikust ettevõtjaid,
äriühinguid ja ühendusi jne. Ettevõtte ülevõtmisel võetakse üle konkreetse ettevõtja
majandusüksus, nt äriühingu tootmisüksus. Riik asub tegema kontrolli ainult ülevõetud
22.05.2025
340
majandusüksuse (ettevõtte) üle, riik ei võta üle kogu ettevõtja tegevust. Kui riik võtab üle
ettevõtte valduse, asub riik majandusüksuse kaudu majandustegevusse. Näiteks kui riik võtab
üle äriühingu tootmise ja tootmiseks on vaja osta toormaterjali, on riik lepingu pooleks.
§ 159. Riikliku järelevalve tegemine kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel
Lõikes 1 sätestatakse riikliku järelevalve tegemine RiKSi § 88 lõike 2 ja HOSi § 45 lõike 1
punkti 3 eeskujul. Eelnõuga säilitatakse riikliku järelevalve tegemine elutähtsa teenuse
osutamise nõuete täitmise üle. Eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestatud nõuete, § 75 lõikes 11
(ETO kohustused), § 77 lõigetes 3 ja 4 ning § 78 lõikes 1 (ETOde töötajate taustakontroll) või
eriseaduses ja selle alusel sätestatud elutähtsa teenuse osutamise nõuete täitmise üle teeb
riiklikku järelevalvet elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema § 74 lõike 4 alusel
määratud asutus ning finantsjärelevalve subjektide suhtes Finantsinspektsioon.
Selguse huvides tehakse lõike 1 punkti 1 sõnastuses viide ka eriseaduses või selle alusel
sätestatud elutähtsa teenuse osutamise nõuete täitmisele, sest eelnõu rakendussätetega
kavandatud muudatuste kohaselt nähakse elutähtsate teenuste osutamise kohustus ette lisaks
eelnõus ka mitmes eriseaduses (vt nt ehitusseadustiku või elektrituruseaduse muudatusi).
Sellisel juhul juhindutakse eriseaduses sätestatud elutähtsate teenuste osutamise nõuete täitmise
üle riikliku järelevalve tegemisel samuti eelnõus sätestatust, kui eriseaduses ei ole sätestatud
järelevalve tegemiseks erisusi.
Eelnõu § 19 lõike 7 alusel kehtestatud ajutiselt või alaliselt kaitstavate olulise tähtsusega
objektide kaitse nõuete täitmise üle teeb lõike 1 punkti 2 kohaselt riiklikku järelevalvet
Kaitsepolitseiamet. Sõjalise riigikaitse toimimisega seotud ja Kaitseministeeriumi
valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutuses olevate objektide korral teeb Kaitsevägi
haldusjärelevalvet. Eelnõu kohaselt riikliku järelevalve pädevust praeguste riigikaitseobjektide
kaitse korraldamisel võrrelduna kehtiva RiKSiga ei muudeta.
Lõike 1 punktiga 3 antakse Päästeameti pädevusse riikliku järelevalve tegemine avaliku ja
mitteavaliku varjendi rajamise, varjumiskoha kohandamise ja varjumisplaani koostamise
kohustuse täitmise üle. Samuti teeb Päästeamet riiklikku järelevalvet ulatuslikuks
evakuatsiooniks valmistumise ja selle läbiviimise nõuete ning evakuatsioonikohtadele
kehtestatud nõuete täitmise üle.
Lõikes 2 sätestatakse sarnaselt RiKSi § 89 lõikega 1, et riikliku järelevalve tegemiseks võib
Kaitsepolitseiamet kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta
sätestatut.
§ 160. Riikliku järelevalve erimeetmed kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise
nõuete täitmise tagamisel
Paragrahvis 160 sätestatakse eelnõu §-s 159 sätestatud haldusorgani õigus kohaldada KorSi §-
des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud erimeetmeid KorSis sätestatud alustel ja korras
(küsitlemine ja dokumentide nõudmine, kutse ja sundtoomine, isikusamasuse tuvastamine,
vallasasja läbivaatus, valdusesse sisenemine, valduse läbivaatus, vallasasja hoiulevõtmine,
hoiulevõetud vallasasja müümine või hävitamine). Võrreldes RiKSi ja HOSiga riikliku
järelevalve tegemiseks vajalike erimeetmete loetelus muudatusi ei tehta.
22.05.2025
341
§ 161. Riikliku järelevalve tegemine piiravate meetmete täitmise tagamisel
Paragrahv 161 sätestab riikliku järelevalve tegemise käesolevas eelnõus sätestatud piiravate
meetmete täitmise üle.
Lõikega 1 sätestatakse, et eelnõus sätestatud piirava meetmete täitmise üle teeb riiklikku
järelevalvet piiravat meedet kohaldanud valitsusasutus või Vabariigi Valitsuse volitatud
valitsusasutus, kui kõnesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus võib olla sama, kelle Vabariigi Valitsus volitab
piiravat meedet kohaldama, samuti võib Vabariigi Valitsus volitada riikliku järelevalve
ülesannet täitma muu valitsusasutuse, nt PPA. Eelnõuga sätestatakse Vabariigi Valitsuse õigus
volitada valitsusasutust kohaldama piiravat meedet. Kohaldatud meetme jõustumisel tuleb
tagada meetme jõustumisega kaasnevate kohustuste ja nõuete täitmise üle järelevalve tegemine.
Eelnõu § 157 lõikega 2 antakse Vabariigi Valitsusele õigus määrata eelnõus sätestatud piiravate
meetmete täitmise riikliku järelevalve ülesannet täitvad valitsusasutused, kui pädevat asutust ei
ole seadusega määratud (nt lõigetes 2 ja 3).
Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse seadusega, millised asutused on pädevad tegema riiklikku
järelevalvet konkreetsete eelnõuga sätestatud piiravate meetmete üle ning mille puhul ei ole
Vabariigi Valitsusel volitust riikliku järelevalve ülesande määramiseks eelnõu § 157 lõike 2
alusel muule asutusele:
• eelnõu §-des 53 ja 54 sätestatud piirava meetme täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet
Politsei- ja Piirivalveamet riigipiiri seaduses sätestatud alusel ja korras. Nimetatud
piiravad meetmed on kaitseväekohustuslase Eestist lahkumise piiramine ja
kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isiku Eestist lahkumise piiramine;
• eelnõu §-s 61 sätestatud majandustegevuse piiramise meetme kohaldamisel teevad
Maksu- ja Tolliamet ning Politsei- ja Piirivalveamet riiklikku järelevalvet osas, mis
puudutab vallasasjade riiki sisseveo ja riigist väljaveo tingimuste täitmise kontrollimist.
Nimetatud asutused juhinduvad riikliku järelevalve tegemisel riigipiiri seaduses ja
tollialastes õigusaktides sätestatud alustest ja korrast.
§ 162. Riikliku järelevalve erimeetme kohaldamine piiravate meetmete üle järelevalve
tegemisel
Paragrahviga 162 sätestatakse riikliku järelevalve erimeetme kohaldamine piiravate meetmete
üle järelevalve tegemisel. Kui Vabariigi Valitsus on eelnõu § 157 lõike 2 alusel volitanud
valitsusasutust täitma riikliku järelevalve ülesannet, võib nimetatud asutus kohaldada temale
üksnes eelnõu § 157 lõike 2 alusel määrusega volitatud riikliku järelevalve erimeedet KorSis
sätestatud alusel ja korras.
§ 163. Vahetu sunni kohaldamine piiravate meetmete üle järelevalve tegemisel
Paragrahvis 1163 sätestatakse piirava meetme täitmise tagamisel vahetu sunni kohaldamise
õigus. Vahetu sund on lubatud üksnes juhul, kui piirava meetme täitmise tagamine muu
haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. Samamoodi on see
sätestatud ka KorSi § 28 lõikes 3 ja § 76 lõikes 1.
22.05.2025
342
Vahetut sundi mõistetakse eelnõus KorSi § 74 lõike 1 tähenduses. Selle kohaselt on vahetu sund
füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõu, erivahendi, relva või lahingumoonaga.
Tulenevalt KorSi §-st 75 sätestatakse eelnõuga, et vahetut sundi piiravate meetmete üle
järelevalve tegemisel võib kohaldada Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi
ja käesoleva seaduse § 157 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus KorSis
sätestatud alustel ja korras.
Tuleb tähele panna, et vahetu sunni kohaldamise õigust ei reguleerita üksnes eelnõu §-s 163,
mis sätestab vahetu sunni kohaldamise õiguse piiravate meetmete üle riikliku järelevalve
tegemisel. Üheks piiravaks meetmeks on eelnõu kohaselt nt asja sundkasutusse võtmine ja
sundvõõrandamine. Eelnõu § 114 lõike 9 kohaselt võib lisaks Politsei- ja Piirivalveametile ja
Kaitseväele kohaldada asja sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel vahetut sundi ka
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Päästeamet. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse õigus
vahetu sunni kohaldamiseks asja sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel on ka praegu
sätestatud RiKSi § 821 lõikes 9. Samuti sätestab vahetu sunni kohaldamise õiguse nt eelnõu §
89 lõige 4, mille kohaselt võib Päästeamet kohaldada vahetut sundi ulatusliku evakuatsiooni
läbiviimisel.
2. jagu
Haldusjärelevalve
§ 164. Haldusjärelevalve tegemine
Lõigetes 1–3 sätestatakse käesolevas eelnõus sätestatud nõuete täitmise üle haldusjärelevalvet
tegevad pädevad asutused.
Lõikes 1 sätestatakse RiKSi § 88 eeskujul, kuidas tehakse haldusjärelevalvet ühekordse
kriisiülesande täitmise üle juhul, kui ülesande täitjaks on avaliku halduse kandja (nt KOV).
Haldusjärelevalvet ühekordse kriisiülesande täitmise üle teeb ülesande andnud haldusorgan või
tema volitatud haldusorgan. Haldusjärelevalve pädevuse võib ühekordse ülesande andnud
haldusorgan ka delegeerida. Kuigi tema teeb otsuse ühekordne kriisiülesanne määrata,
määratakse ülesanded kõikides kriisiolukorra lahendamiseks vajalikes valdkondades. Need
ülesanded on vajalikud kriisi lahendamiseks, kuid nende täitmine ei kuulu otseselt alati
ülesande andja valdkondlikku pädevusse. Seega võib olla vaja järelevalve tegemine delegeerida
sellele haldusorganile, kellel on pädevus asjaomases valdkonnas ning vajalike teadmistega
personal, hindamaks, kas ülesannet täidetakse õigesti. Seetõttu antakse neile võimalus
delegeerida järelevalvepädevus ka muule haldusorganile.
Lõikes 2 sätestatakse analoogselt riikliku järelevalve pädevusega haldusjärelevalve tegemise
pädevus eelnõu § 19 lõike 7 alusel kehtestatud ajutiselt või alaliselt kaitstavate olulise
tähtsusega objektide kaitse nõuete täitmise üle. Sarnaselt RiKSi § 88 lõikega 2 teeb
haldusjärelevalvet Kaitsepolitseiamet ning sõjalise riigikaitse toimimisega seotud ja
Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutuses olevate objektide korral
Kaitsevägi.
Lõikes 3 sätestatakse analoogselt riikliku järelevalve pädevusega ka haldusjärelevalve pädevus
eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestatud nõuete, § 75 lõike 11, § 77 lõigetes 3 ja 4 ning § 78 lõikes
1 sätestatud nõuete täitmise üle. Sarnaselt HOSi § 45 lõike 1 punktiga 3 teeb haldusjärelevalvet
elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema § 74 lõike 4 alusel määratud asutus ning
22.05.2025
343
finantsjärelevalve subjektide suhtes Finantsinspektsioon. Haldusjärelevalve subjektideks on ka
isikud, kes täidavad avaliku halduse ülesandeid.
Lõike 4 kohaselt antakse sarnaselt riikliku järelevalve tegemisega Päästeameti pädevusse ka
haldusjärelevalve tegemine varjumiskohtadele kehtestatud nõuete täitmise üle. Samuti teeb
Päästeamet haldusjärelevalvet ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise, selle läbiviimise ja
kohaliku omavalitsuse üksuse kaasaaitamise nõuete ning evakuatsioonikohtadele kehtestatud
nõuete täitmise üle.
Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse haldusjärelevalve meetmed. Haldusjärelevalve tegija võib lisaks
VVSi § 752 lõikes 1 sätestatud haldusjärelevalve meetmetele teha ettekirjutuse järelevalvatava
tegevuse õiguspäraseks ja otstarbekaks täitmiseks. Ettekirjutuse täitmiseks võib rakendada
asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär füüsilise isiku suhtes on 9600 eurot ja juriidilise
isiku suhtes 30 000 eurot.
Lõike 7 kohaselt võivad sarnaselt riikliku järelevalve tegemisega ka kõnesolevas paragrahvis
sätestatud haldusjärelevalve tegemiseks Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi kohaldada vastavalt
JASis või KKSis isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.
§ 165. Haldusjärelevalve tegemine kohaliku omavalitsuse üksuse püsiva kriisiülesande
täitmise üle
Paragrahvis 165 reguleeritakse eraldiseisvalt haldusjärelevalve tegemine eelnõuga kohaliku
omavalitsuse üksusele pandud püsivate kriisiülesannete täitmise üle.
Kehtiva HOSi § 45 lõike 1 punkti 5 kohaselt teeb haldusjärelevalvet kõikide HOSis ja selle
alusel kehtestatud õigusaktides kohaliku omavalitsuse üksusele määratud ülesannete täitmise
üle Päästeamet.
Lõike 1 kohaselt jäetakse Päästeameti pädevusse haldusjärelevalve tegemine järgmiste
kohaliku omavalitsuse üksuse püsivate kriisiülesannete üle:
• elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine järgmiste teenuste puhul: kaugküttega
varustamine, kohaliku tee sõidetavuse tagamine ning veega varustamine ja
kanalisatsiooni toimimine;
• kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil evakuatsioonikohtade määramine ja
kasutusele võtmine, kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil viibivate isikute
ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamine, teise kohaliku omavalitsuse üksuse
territooriumilt evakueeritud isikute vastuvõtmisele kaasaaitamine ja evakueeritud
isikutele evakuatsioonikohas vähemalt toidu ja joogivee võimaldamine ning oma
territooriumil viibivate isikute teavitamise tagamine kriisiolukorra ajal.
Erinevalt HOSi § 45 lõike 1 punktist 5 antakse vastavalt asutuste pädevusele haldusjärelevalve
ülesanne ka Sotsiaalkindlustusametile ning HTMile.
Sotsiaalkindlustusamet teeb eelnõu kohaselt haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse
järgmiste püsivate kriisiülesannete üle:
• koduteenuse korraldamine;
• väljaspool kodu üldhooldusteenuse korraldamine;
• asendushooldusteenuse korraldamine;
• turvakoduteenuse korraldamine;
22.05.2025
344
• vältimatu sotsiaalabi tagamine;
• abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast eraldatud või
kriisiolukorra tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine;
• toimetulekutoetuse maksmine;
• suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus.
HTM teeb haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse püsiva kriisiülesande üle tagada
alus-, põhi- ja keskhariduse kättesaadavus.
Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse haldusjärelevalve meetmed kohaliku omavalitsuse üksusele pandud
püsivate kriisiülesannete täitmise üle. Järelevalvet tegev haldusorgan võib haldusjärelevalve
tegemisel kohaldada VVSi § 752 lõikes 1 sätestatud haldusjärelevalve meetmeid ja teha
ettekirjutuse kohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesande õiguspäraseks täitmiseks.
Eristada tuleb järelevalvet püsivateks kriisiülesanneteks valmistumise nõuete ja kriisiolukorra
ajal püsivate kriisiülesannete täitmise üle. Valmistumise nõuded on kehtestatud eesmärgiga
tagada KOVi võime täita kriisiülesandeid kriisiolukorra ajal. Valmistumise üle tuleb teha
järelevalvet perioodiliselt enne kriisiolukorda. Valmistumise üle järelevalve tegemisel võib
kohaldada tavapäraseid VVSis sätestatud meetmeid.
KOVi üle tehtav haldusjärelevalve erinevalt riigiasutuste omavahelisest järelevalvest ei
võimalda omavalitsuslike ülesannete puhul otstarbekuse hindamist. Eelnõu kohasel järelevalve
korraldamisel arvestatakse KOVi enesekorraldusõigusega, milleks on KOVi õigus otsustada,
millal ja kuidas ta oma pädevusse kuuluvaid ülesandeid lahendab. KOVi enesekorraldusõiguse
puhul on tegu KOVi otsustus- ja valikudiskretsiooniga kohaliku elu küsimustes. Sellest
tulenevalt sätestatakse lõikes 3 (arvestades mh eelnõu §-s 85 sätestatut), et ettekirjutuse
kohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesande otstarbekaks täitmiseks võib teha juhul, kui
vastava ülesande täitmise laadi ja mahtu arvestades on tegemist riikliku kohustusega.
Lõige 4. Lõigetes 2 ja 3 nimetatud ettekirjutuse täitmiseks võib rakendada asendustäitmist või
sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse
kohaldamise ülemmäär on 30 000 eurot.
3. jagu
Järelevalve õigusaktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle kriisiolukorra ajal
Viiendas jaos on reguleeritud õiguskantsleripoolne järelevalve kriisiolukorra ajal antud
õigustloovate aktide ja üksikaktide üle. Kriisiolukorra lahendamise huvides on esitatud
õiguskantsleri järelevalvet puudutav tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus, mitte
õiguskantsleri seaduses, kuna kogu kriisiolukorra lahendamist puudutav vastutus ja järelevalve
on käesolevas eelnõus. Õiguskantslerile järelevalvepädevuse ettenägemine on kaitsegarantii, et
tagada nii Vabariigi Valitsuse, Vabariigi Presidendi kui ka Riigikogu otsuste igakülgne
põhjendatus ja seaduslikkus. Riigikohus on oma 19. märtsi 2009. a otsuse nr 3-4-1-17-08
punktis 45114 öelnud, et (Riigikontrollile) põhiseaduslikule institutsioonile põhiseadusliku
pädevusega võrreldes lisaülesannete panemine peab eelnevat arvestades olema õigustatav mõne
kaaluka põhjusega. Praegusel juhul on tegu väga kaaluka põhjendusega: riigi eksistentsi ja
114 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-17-08
22.05.2025
345
põhiseaduslikku korda ning kriisiolukorra lahendamist, kus piiratakse ulatuslikumalt isikute
põhiõigusi ja -vabadusi, puudutavate otsuse üle järelevalve tegemine.
§ 166. Järelevalve kriisiolukorra ajal tehtud otsuste üle
Sätte järgi teeb õiguskantsler järelevalvet kriisiolukorra kehtestamise ning eriolukorra,
erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise
ja lõpetamise otsuse ning Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval RSO-l osalemiseks
välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsuse põhiseadusele, seadustele ja
välislepingutele vastavuse üle. Nimetatud otsused puudutavad vahetult põhiseaduslikke suhteid
ning tegemist on üksikotsustega, mis tehakse põhiseadusele tuginedes.
Vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusele (edaspidi PSJKS) teeb ka
tavaolukorras Riigikogu ja Vabariigi Presidendi otsuste üle järelevalvet Riigikohus. Kehtiv
PSJKS võimaldab aga Riigikogu ja Vabariigi Presidendi otsuste üle väga piiratud järelevalvet.
Eelnõu ja PSJKS muudatustega antakse Riigikohtule täiendav pädevus teha põhiseaduslikkuse
järelevalvet ka Riigikogu erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise otsuse ning Eesti Vabariigi territooriumil
korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis
viibimise loa andmise otsuse üle, Vabariigi Presidendi sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni
väljakuulutamise otsuse üle ning Vabariigi Valitsuse eriolukorra otsuse üle. Oluline on esile
tuua, et õiguskantsleril on õigus n-ö sekkuda igal ajal – kui otsus vastu võetakse ja ka siis, kui
otsuse kehtivuse ajal ilmnevad vastuolud põhiseaduse, seaduste või välislepinguga.
Õiguskantsleril ei ole õigus teha järelevalvet mitte ainult eelnõu § 166 lõikes 1 toodud otsuste
vastuvõtmisel ja nende lõpetamisel, vaid ka nende pikendamise korral (näiteks eriolukorra
pikendamine).
Kui õigustloovate aktide üle järelevalve tegemine on sätestatud PSi §-s 142, siis eelnõuga
lisatakse õiguskantslerile järelevalvepädevus ka üksikaktide üle (lõige 3).
Üksikaktide puhul on õiguskantsleril võimalus pöörduda akti andja poole ja nõuda viivitamata
akti vastavusse viimist põhiseaduse, seaduste või välislepinguga. Kui akti andja seda ei tee, siis
on õiguskantsleril õigus pöörduda Riigikohtusse ja taotleda akti kehtivuse peatamist kuni selle
põhiseaduse, seaduse või välislepinguga kooskõlla viimiseni.
Riigikohus lahendab taotluse vastavalt PSJKS 3. peatükile, mis sätestab Riigikogu, Riigikogu
juhatuse ja Vabariigi Presidendi otsuste peale kaebuste esitamise ja nende lahendamise korra.
Eelnõus ei ole sätestatud kohtuotsuse tegemise aega, vaid kohaldub PSJKSi §-st 22 tulenev
kohustus lahendada kaebus viivitamata pärast nõuetekohase kaebuse saamist (lõige 4).
§ 167. Järelevalve kriisiolukorra ajal vastuvõetud õigustloova akti ja üldkorralduse üle
Paragrahviga 167 sätestatakse kriisiolukorra ajal vastuvõetud õigustloovate aktide ja
üldkorralduste üle järelevalve tegemine. Säte on sarnane kehtiva ErSSi §-ga 40, mis sätestab
järelevalve erakorralist seisukorda korraldavate õigustloovate aktide seaduslikkuse üle, ning on
kooskõlas PSi §-ga 142.
Järelevalvet kriisiolukorra ajal vastuvõetud õigustloovate aktide ja üldkorralduste
põhiseadusele, seadustele ja välislepingutele vastavuse üle teeb õiguskantsler õiguskantsleri
seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Põhimõtteliselt ei erine õiguskantsleri pädevus ega
22.05.2025
346
volitused õigustloovate aktide järelevalve tegemisel nendest, mis tal on tavakorra ajal, lisandub
järelevalve ka üldkorralduste üle.
Kriisiolukorra lahendamisel on vaja lahendada õiguslikud vaidlused võimalikult kiiresti,
ühetaoliselt ja lõplikult. Kui õiguskantsler leiab, et kriisiolukorra ajal vastuvõetud õigustloov
akt või korraldus või selle säte kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele, seadusele või
välislepingule, võib ta teha õigustloova akti ja üldkorralduse vastu võtnud organile ettepaneku
peatada selle toime kuni põhiseaduse, seaduse või välislepinguga kooskõlla viimiseni.
Õigustloova akti vastu võtnud organ peatab õigustloova akti või selle sätte toime pärast
õiguskantsleri ettepaneku saamist 20 päeva jooksul, nagu näeb ette PSi § 142 lõige 1. Tulevikus
võiks kaaluda PSi muutmist selliselt, et kriisiolukorra ajal kohalduks kiirem tähtaeg kui 20
päeva.
Kui õigustloova akti ja üldkorralduse vastuvõtnud organ ei ole tähtpäevaks akti põhiseaduse,
seaduse või välislepinguga kooskõlla viinud, teeb õiguskantsler viivitamata Riigikohtule
ettepaneku tunnistada õigustloov akt või üldkorraldus või selle säte kehtetuks. Riigikohus
lahendab taotluse PSJKSis sätestatud korras.
13. peatükk
Vastutus
§ 168. Elutähtsa teenuse osutaja kohustuste rikkumine
Paragrahvis 168 sätestatakse sarnaselt HOSi §-ga 49 vastutus elutähtsa teenuse osutaja
kohustuste rikkumise eest. Eelnõu kohaselt karistatakse elutähtsa teenuse osutajale käesoleva
seaduse § 75 lõike 11 punktides 1–7 ja 10 ning § 78 lõikes 1 kehtestatud kohustuste rikkumise
eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Juriidilise isiku karistuse ülemmäär on kuni 400 000
eurot.
Rahatrahvide määrad on sätestatud maksimaalses ulatuses, kuivõrd tegemist on teenustega,
mille toimepidevuse tagamine ja selleks seadusega sätestatud kohustuste täitmine on väga suure
tähtsusega. Nende kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine võib tuua kaasa
väga suure kahju, ohustada inimeste elu ja tervist, Eesti riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku
korda. Karistusmäärade tõstmine maksimaalse lubatuni ei tähenda aga automaatselt nende
kohaldamist. Igasugune karistuse kohaldamine peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet,
mistõttu määratakse rahatrahv vastavalt rikkumise raskusele.
§ 169. Kriisiolukorra lahendamiseks antud haldusakti täitmata jätmine
Paragrahvis 169 sätestatakse vastutus kriisiolukorra lahendamiseks sätestatud kriisiolukorra
meetme kohaldamise haldusakti täitmata jätmise eest.
Kriisiolukorra lahendamiseks võib eelnõu kohaselt kohaldada põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid
meetmeid. Eelnõu § 169 sätestab vastutuse põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete täitmata
jätmise eest, mille kohaldamise alused on sätestatud eelnõu 5. peatüki 2.–4. jaos. Eelnõuga
nähakse ette maksimaalsed võimalikud karistuse määrad, s.o füüsilistele isikutele 300
trahviühikut ja juriidilistele isikutel kuni 400 000 eurot. Rahatrahvi maksimummäärade
kehtestamine on vajalik, arvestades käesoleva seaduse eesmärke ja selle alusel kaitstud
õigushüvede olulisust. Karistuse määra valikul on lähtutud eesmärgist hoida ära, et nii
22.05.2025
347
konkreetne süüdlane kui ka teised ühiskonnaliikmed ei paneks toime rohkem õigusrikkumisi.
Lisaks ei tähenda maksimummäära olemasolu, et reaalselt kohaldatav rahatrahv oleks tingimata
maksimaalne lubatav. Kuivõrd kriisiolukorra meetmed, mille puhul karistusõiguslik vastutus
on ette nähtud, on väga erinevad (nt liikumisvabaduse piiramine ja keelutund,
väljendusvabaduse piiramine, ettevõtlusvabaduse piiramine), peab jääma kohtuvälisele
menetlejale võimalikult suur kaalutlusõigus, et kohaldatavad karistused vastaksid
proportsionaalsuse põhimõttele.
Kehtivas õiguses on sellised vastutuse sätted ette nähtud nt RiKSi §-ga 91 ning ErSSi §-ga 33.
§ 170. Kriisiülesande täitmata jätmine või selle väiksemas ulatuses või tingimustele
mittevastav täitmine
Paragrahvis 170 sätestatakse vastutus kriisiülesande täitmata jätmise eest. Muudatus tehakse
RiKSi § 911 eeskujul. Eelnõu kohaselt sätestatakse väärteokoosseis kõikide kriisiülesannete
täitmata jätmise puhuks, olenemata sellest, millises seaduses või millise seaduse alusel on need
määratud. See tähendab, et käesoleva eelnõu alusel võib väärteomenetlust alustada kõikide, nii
püsivate kui ka ühekordsete kriisiülesannete täitmata jätmise korral.
Paragrahvis 170 sätestatud koosseisu alusel on võimalik väärteomenetlust alustada vaid
kriisiülesande täitmata jätmise korral ning mitte siis, kui rikutakse kriisiülesande täitmiseks
valmistumise nõudeid. Seda, kas ka valmistumise nõuete rikkumisele peaks olema võimalik
teha karistusõiguslik etteheide, tuleb kaaluda iga kriisiülesande puhul eraldi. Kuna
kriisiülesanded on seotud isiku tavapäraste ülesannete, tegevusala või eesmärgiga, on ka
võimalik, et valmistumise nõuete rikkumise eest on võimalik isik vastutusele võtta muu
väärteokoosseisu alusel. Näiteks kui elutähtsa teenuse osutaja ei täida käesoleva eelnõu § 75
lõike 6 punktides 1–7 sätestatud kohustusi kriisiülesande täitmiseks valmistumisel, on võimalik
alustada väärteomenetlust käesoleva eelnõu § 168 alusel (elutähtsa teenuse osutaja kohustuste
rikkumine).
Kui isik ülesannet ei täida või teeb seda väiksemas ulatuses või tingimustele mittevastavalt,
võib FIEt karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga, juriidilist isikut
rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Rahatrahvide määrad on seatud maksimaalses ulatuses, mida
karistusseadustik lubab (KarSi § 47), sest kriisiülesande täitmata jätmine või
mittenõuetekohane täitmine võib tuua kaasa väga suure kahju, ohustada elanikkonda, Eesti riigi
julgeolekut ja põhiseaduslikku korda. Seetõttu on oluline, et isikud, kellele ühekordne
kriisiülesanne määratakse, seda ka täidaksid. Kõrgemad trahvimäärad aitavad preventiivselt
neid selleks sundida.
KarSi § 14 lõike 3 järgi ei kohaldata riigile, kohaliku omavalitsuse üksusele ja avalik-
õiguslikule juriidilisele isikule süüteovastutust. Eraõiguslike juriidiliste isikute ja FIEde
karistusõigusliku vastutuse eesmärk on süüteo toime pannud juriidilisele isikule etteheite
tegemine ning karistatavate tegude ärahoidmine tulevikus.
§ 171. Kodanikukohustuse täitmata jätmine või selle täitmise võimatusest teatamata
jätmine
Paragrahvis 171 sätestatakse sarnaselt RiKSi §-ga 93 (ühekordne töökohustus) vastutus
kodanikukohustuse täitmata jätmise eest. Kodanikukohustus on eelnõu § 108 kohaselt
kriisiolukorra ajal töö- või teenistussuhteväline üksikjuhtumil tehtav vajalik töö.
22.05.2025
348
Kodanikukohustuse täitmata jätmine võib seisneda töökohustusest kõrvalehoidmises või selle
täitmisest keeldumises või töökohustuse täitmise võimatusest teavitamata jätmises. Isiku suhtes
ei saa kohaldada väärteovastutust juhul, kui isik ei täida töökohustust nõuetekohaselt. Isikut,
kes jätab talle pandud kodanikukohustuse täitmata või ei ilmu kohustust täitma või ei teavita
asjaoludest, mis takistavad ülesande täitmist, võib eelnõu kohaselt karistada rahatrahviga kuni
300 trahviühiku ulatuses. Isikut võib karistada üksnes siis, kui ta jättis kohustuse täitmata
mõjuva põhjuseta. Selliseks mõjuvaks põhjuseks võivad olla näiteks edasilükkamatud
perekondlikud kohustused, mis ei välistanud töökohustuse panemist, kuid takistasid selle
täitmist, samuti isiku tervisest tulenevad põhjused (nt ootamatu raske haigestumine või muu
terviseseisund, mis ei olnud töökohustuse panemise ajal teada). Korduvalt kodanikukohustuse
täitmisele ilmumata jätmise korral karistatakse isikut juba kuni 30-päevase arestiga.
Sarnaselt RiKSi §-ga 93 on väärteokorras karistatav ka kodanikukohustuse täitmise võimatusest
teatamata jätmine. Eelnõu § 110 lõige 1 sätestab alused, millal isik on kodanikukohustuse
täitmisest vabastatud. Kui isikule on teada, et esineb kodanikukohustuse täitmisest vabastamise
alus, tuleb tal sellest teavitada haldusorganit, kes soovib talle töökohustust panna. Kui isik ei
teata sellistest asjaoludest, peab ta arvestama võimaliku väärteokaristusega.
§ 172. Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmine kriisiülesandega
ameti- või töökohal või selle täitmise võimatusest teatamata jätmine
Paragrahvis 172 sätestatakse eraldi vastutuse alus kriisiülesande täitmiseks vajaliku
töökohustuse täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest teatamata jätmise eest, kui töötaja
töötab kriisiülesandega ameti- või töökohal. Sarnaselt kodanikukohustuse täitmata jätmisega
võib kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmine seisneda töökohustusest
kõrvalehoidmises või selle täitmisest keeldumises, mitte aga mittenõuetekohases täitmises.
Eelnõu kohaselt võib kriisiülesandega ameti- või töökohal töötavat isikut kriisiülesande
täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmise eest karistada rahatrahviga kuni 300
trahviühikut ja korduva kõrvalehoidmise eest arestiga kuni 30 päeva. Erinevalt
kodanikukohustuse täitmata jätmisest saab kriisiülesandega ameti- või töökohal töötavat isikut
karistada olenevalt sellest, kas tal esines kohustuse täitmata jätmiseks mõjuv põhjus.
Kriisiülesandega ameti- või töökohal töötavad isikud täidavad kriisiolukorra lahendamisel
olulisi ülesandeid ning neilt oodatakse suuremat panust ja vastutust oma tegevuses.
Tegemist ei ole täiesti uue väärteokoosseisuga, sarnane koosseis on sätestatud kehtiva RiKSi
§-s 94. Erinevalt RiKSi §-st 94 on väärteokorras karistatav ka töökohustuse täitmise
võimatusest teatamata jätmine. Isikul on töö- või teenistussuhtest tulenevalt kohustus teavitada,
kui ta ei saa täita kohustusi, mis tööandja on talle pannud. Nimetatud teavitamiskohustuse
rikkumise korral võib isikule määrata väärteokaristuse. Kriisiülesande täitmiseks vajalik
töökohustus tuleneb isiku kriisiülesandega ameti- või töökohast. Kui isik ei täida oma
kriisiülesandega ameti- või töökohast tulenevaid töökohustusi nõuetekohaselt, saab tema suhtes
kohaldada ka tööõiguses ettenähtud vastutuse sätteid. Näiteks ametnikule saab
teenistuskohustuste süülise rikkumise korral määrata distsiplinaarkaristuse ATSis sätestatud
alustel ja korras.
§ 173. Asja sundkasutamisse võtmise ja asja sundvõõrandamise takistamine
KarSi § 261 näeb ette karistuse koormise täitmata jätmise eest või selle täitmise võimatusest
teatamata jätmise eest.
22.05.2025
349
KarSi § 261 kehtiv sõnastus pärineb aastast 2013, kui muudeti karistusseadustikku.115
Seletuskirjas on selle sätte kohta antud järgmine selgitus: „Nii rahu kui sõja ajal on tegemist
isikule avalikes huvides pandud koormise täitmata jätmisega; selle teo karistatavaks lugemisest
piisab ühest koosseisust. Ka on praegused koosseisud kasuistlikud ja keeleliselt kohmakalt
sõnastatud. Sõjaseisukorra ajal koormise täitmata jätmine moodustab ettepaneku kohaselt
kuriteokoosseisu.“
Karistusseadustiku algtekstis oli kõnealune säte sõnastatud järgmiselt:
„§ 261. Isikule määratud ja teatavaks tehtud koormise täitmata jätmine ning täitmise
võimatusest teatamata jätmine
(1) Isikule määratud ja teatavaks tehtud koormise täitmata jätmise või täitmise võimatusest vara
hävimise või kasutamiskõlbmatuks muutumise tõttu või muul põhjusel teatamata jätmise eest
asutusele, kes oli koormise määranud, – karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või
arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni
kolmkümmend tuhat krooni.“
Sellest eraldi koosseis oli riigikaitselise sundkoormise täitmata jätmine:
„§ 253. Riigikaitselise sundkoormise täitmata jätmine
Sõjaseisukorra ajal sundvõõrandamise, sundkasutuse või isikule määratud muu sundkoormise
täitmata jätmise eest – karistatakse rahalise karistusega.“
KarSi § 253 paikneb riigivastaste süütegude peatüki süütegude riigi kaitsevõime vastu jaos.
Seevastu KarSi § 261 paikneb avaliku rahu vastaste süütegude peatüki avaliku julgeoleku
vastaste süütegude jaos. Seetõttu kaitsesid need koosseisud erinevat õigushüve. Pärast 2015. a
muudatusi viidi kõik koormistega seotud süüteod avaliku rahu vastaste süütegude peatüki
avaliku julgeoleku vastaste süütegude jakku (kaitstav õigushüve) sõltumata seadusest, mille
alusel koormis on kehtestatud.
Karistusseadustiku 1999. a eelnõu nr 119 SE116 seletuskirjas on antud sätete kohta järgmised
selgitused:
KarSi § 253 kohta on antud järgmine selgitus: „Paragrahvis 263 sätestatakse riigikaitseliste
sundkoormiste täitmisest kõrvalehoidmist. Riigikaitselised sundkoormised on
sundvõõrandamine, sundkasutus ja sundvaldus, veokohustus ja töökohustus. Sundkoormised
määratakse ja tehakse teatavaks rahuajal. Lisaks neile võib sundkoormisi määrata aga ka
sõjaajal, kui riigikaitse vajadused seda nõuavad. Sundkoormisi täidetakse sõjaseisukorra ajal.
Paragrahvi sõnastust on korrigeeritud, koosseis on täpsemalt lahti kirjutatud, kuid mahult
võrreldav KrK §-ga 791.“
KarSi § 261 kohta on antud järgmine selgitus: „Siia kuuluvad nii riigikaitselised sundkoormised
kui ka muud avalik-õiguslikud koormised, mille riik võib peale panna nii füüsilisele kui ka
juriidilisele isikule. Koormised omavad eelkõige tähtsust eriolukordades ja erakorralistes
olukordades, kus üksikisikule võib panna kohustuseks nt aidata ära hoida katastroofi või
likvideerida selle tagajärgi.“
115 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/78433b29-8b2f-4281-a582-0efb9631e2ad 116 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5c321fb1-dc00-3e2a-aef2-a88bef6d0f5c/karistusseadustik
22.05.2025
350
Vaatamata sellele, et KarSi § 261 paikneb avaliku rahu vastaste süütegude peatüki avaliku
julgeoleku vastaste süütegude jaos, on selles sättes alati reguleerinud ka riigikaitseliste
koormiste rikkumise eest määratavaid karistusi.
RiKSis ei kasutata enam terminit „koormis“, vaid kasutusel on terminid „asja sundkasutus ja
asja sundvõõrandamine“. Samuti kehtib RiKSi § 951 alusel väärteokaristus asja sundkasutusse
võtmise ja asja sundvõõrandamise takistamise eest (karistatakse rahatrahviga kuni 300
trahviühikut ning kui selle on toime pannud juriidiline isik, siis karistatakse rahatrahviga kuni
400 000 eurot).
Parema õigusselguse loomiseks ning KarSi terminite kehtiva õigusega kooskõlla viimiseks
nähakse eelnõuga ette muudatused nii KarSi §-s 261 kui ka RiKSi §-s 951.
Edaspidi on jätkuvalt väärteona karistatav eelnõu alusel asja sundkasutusse võtmise ja asja
sundvõõrandamise takistamine (eelnõu § 173) ning kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku asja
sundkasutusse andmise ja asja sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmine (§ 174).
Kuriteona on käsitatav asja sundkasutusse andmise või asja sundvõõrandamise kohustuse
täitmata jätmine või selle täitmise võimatusest teatamata jätmine eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal (KarSi § 261 muudatus, eelnõu §
202). Seda seetõttu, et tegemist on kõige tõsisemate kriiside ajaga, kus iga viivitus võib kaasa
tuua suure kahju.
§ 174. Kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku asja sundkasutusse andmise ja asja
sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmine
Paragrahvis 174 sätestatakse ka vastutus kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku asja
sundkasutusse andmise või asja sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmise või selle täitmise
võimatusest teatamata jätmise eest. Isikut võib karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut,
juriidilise isiku karistuse ülemmäär on kuni 400 000 eurot.
Lisaks säilib KarSi § 261 koosseis, mille järgi asja kasutusse andmise või asja
sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest teatamata jätmise
eest võidakse määrata kuriteokaristus.
§ 175. Alaliselt ja ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse nõuete
rikkumine
Paragrahvis 175 sätestatakse vastutus alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti
füüsilise kaitse nõuete rikkumise eest RiKSi § 95 eeskujul. Alaliselt või ajutiselt kaitstava
olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse nõuete rikkumise eest võib objekti valdaja töötajat või
ametnikku karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Juriidilise isiku karistuse ülemmäär on
kuni 400 000 eurot. Erinevalt RiKSst on rahatrahvide määrad seatud maksimaalses ulatuses,
kuivõrd tegemist on selliste objektidega, mille kaitsemeetmete tagamine on eriti suure
tähtsusega kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel. Karistusmäärade tõstmine
maksimaalse lubatuni ei tähenda aga automaatselt nende kohaldamist. Igasugune karistuse
kohaldamine peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu määratakse rahatrahv
vastavalt rikkumise raskusele.
§ 176. Menetlus
22.05.2025
351
Paragrahv 176 määrab kindlaks eelnõu §-des 168–175 sätestatud väärtegude kohtuvälised
menetlejad.
Lõike 1 kohaselt menetleb elutähtsa teenuse osutaja kohustuste rikkumisi ning eelnõu 5.
peatüki 2.–4. jaos sätestatud kriisiolukorra meetme kohaldamise haldusakti täitmata jätmisega
seotud rikkumisi PPA. Samalaadsete väärtegude kohutuvälise menetleja pädevus on PPA-le
antud ka kehtiva HOSi § 52 lõikega 1, RiKSi § 96 lõikega 1 ja ErSSi § 351 lõikega 2.
Lõike 2 kohaselt sätestatakse RiKSi § 96 lõike 11 eeskujul kriisiülesande täitmata jätmise
väärteo kohtuväline menetleja, kelleks on ministeerium.
Ministeeriumidel on lisaks RiKSis sätestatule ka muus seaduses sätestatud piiratud ulatuses
väärteomenetluse kohustus. Näiteks relvaseaduse § 8922 lõike 2 järgi menetleb sõjaväerelvade
käitlemise nõuete rikkumist Kaitseministeerium, sama väärtegu teenistusrelvade puhul
menetlevad Justiitsministeerium, Kliimaministeerium ja Rahandusministeerium.
Kaitseministeerium on kohtuväline menetleja ka punase risti nimetuse ja embleemi seaduse §-
s 14 sätestatud väärteo puhul. Seega on ministeeriumides väärtegude menetlemise suutlikkus
ka praegu.117
Väärteomenetlus ei ole olemuselt keeruline menetlusliik ning selle läbiviimise pädevuse saab
anda (vajaduse korral täiendkoolituse läbimisel) ministeeriumi teenistuses olevatele
ametnikele, kes on omandanud juriidilise kõrghariduse. Kui ministeeriumis tekib siiski
koolitatud personali puuduse tõttu raskusi väärtegude menetlemisel, saab menetluse läbi viia
tema valitsemisala asutuse pädev ametnik. Ministeerium võib oma valitsemisalas määrata
ametiasutused, kes selle ministeeriumi valitsemisalas toimunud kriisiülesannete rikkumistega
seoses väärteomenetlust läbi viivad.
Lõike 3 kohaselt menetleb RiKSi § 96 lõike 3 eeskujul kodanikukohustuse mõjuva põhjuseta
täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest teatamata jätmisega seotud rikkumisi vastava
kohustuse pannud valitsusasutus. Valitsusasutuste käsutuses on ka teave, mis võimaldab
tuvastada, kas tegemist on süüteokoosseisule vastava, õigusvastase ja süülise teoga.
Lõike 4 kohaselt menetleb kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmise või
selle täitmise võimatusest teatamata jätmisega seotud rikkumist kas ministeerium, mille
valitsemisalasse kuulub küsimus, mille täitmiseks kriisiülesandega ameti- või töökoht on
moodustatud, või valla- ja linnavalitsus tema korraldatava elutähtsa teenuse osutaja juures
moodustatud kriisiülesandega ameti- või töökoha korral. PPA menetluspädevusse jääb
kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmine eelnõu § 100 lõikes 3
nimetatud ametikohtade korral (Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu
liikme, Euroopa Parlamendi liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigisekretäri, riigi
peaprokuröri, kohtuniku, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja Eesti Panga presidendi, vallavanema
ja linnapea ametikoht).
Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmist kriisiülesandega ameti- või
töökohal võib menetleda ministeerium, kui tema valitsemisalasse kuulub kriisiülesandega
ameti- või töökoht või kui kriisiülesandega ameti- või töökoht on sellise asutuse või isiku
koosseisus, kelle ülesanded seonduvad vastava ministeeriumi valitsemisalaga. Näiteks
117 Ministeeriumi kohtuvälise menetleja pädevust on täpsemalt selgitatud ka riigikaitseseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 417 SE seletuskirjas lk 78. Kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/44178720-02b2-4d30-8707-d7dcf606dcee
22.05.2025
352
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuses on määratud riigikaitselised töökohad ning
keskus kuulub Kliimaministeeriumi valitsemisalasse. Seega kui Keskkonnaministeeriumi
Infotehnoloogiakeskuse töötaja jätab kriisiülesandega ameti- või töökohal täitmata oma
kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse, viib väärteomenetluse läbi
Kliimaministeerium.
Teise versiooni kohaselt on näiteks elektrienergia jaotus- ja müügiettevõte elutähtsa teenuse
osutaja, kellel on ühtlasi kriisiülesanne tagada elektrienergiaga varustatus ka kriisiolukorra ajal.
Ülesande täitmiseks on elektrienergia jaotus- ja müügiettevõte määranud ettevõttes kindlaks
kriisiülesandega ameti- ja töökohad. Elektrienergiaga varustamise kui elutähtsa teenuse
toimepidevust korraldab Kliimaministeerium. Kliimaministeerium on seega kohtuväliseks
menetlejaks, kui nimetatud elektrienergia jaotus- ja müügiettevõttes ei täida kriisiülesandega
ameti- või töökohal töötav töötaja vajalikku töökohustust.
Kui kriisiülesandega ameti- või töökoht on moodustatud kaugküttega varustamise, kohaliku tee
sõidetavuse tagamise ning veega varustamise ja kanalisatsiooni teenuse osutaja juures, on
kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse rikkumist pädev väärteokorras menetlema
valla- või linnavalitsus, kellel lasub vastutus korraldada elutähtsa teenuse toimepidevust.
Näiteks kui Tallinna Vesi on määranud vastavad töökohad ning nimetatud töökohal töötav isik
ei täida oma kriisiülesande täitmiseks vajalikku töökohustust, menetleb tema rikkumist Tallinna
Linnavalitsus.
Lõike 5 kohaselt sätestatakse asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise takistamise
väärteo kohtuvälised menetlejad. Muudatus tehakse kehtiva RiKSi § 96 lõike 6 eeskujul.
Politsei- ja Piirivalveamet menetleb üldjuhul asja sundvõõrandamise ja sundkasutusse võtmise
takistamisega seotud rikkumisi. Kaitsevägi menetleb väärtegu üksnes juhul, kui asja võtab
sundkasutusse või sundvõõrandab Kaitsevägi või Kaitseressursside Amet. Lisaks sätestatakse
eelnõuga sarnaselt Kaitseväe või Kaitseressursside Ametiga ja arvestades eelnõu § 113 lõikes
2 sätestatut kohtuvälise menetluse pädevus ka Päästeametile, kui asja võtab sundkasutusse või
sundvõõrandab Päästeamet.
Lõike 6 kohaselt menetleb alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti (kehtiva
RiKSi sõnastuses „riigikaitseobjekti“) füüsilise kaitse nõuete rikkumisi, kui need on toime
pannud objekti valdaja töötaja või ametnik, sõltuvalt objektist:
1) Kaitsepolitseiamet;
2) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva
julgeolekuasutuse kasutuses olevate objektide puhul Kaitsevägi.
Võrreldes RiKSi § 96 lõiget 5 eelnõu § 176 lõikega 6 ei ole menetluspädevust eelnõuga
muudetud.
14. peatükk
Rakendussätted
§ 177. Üleminekusätted
22.05.2025
353
Paragrahviga 177 sätestatakse üleminekusätted seonduvalt seni kehtivas HOSis ja eriseadustes
sätestatud elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuete tagamisega ning seoses varjendite ja
varjumiskohtade kasutuselevõtmisega.
Lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kõik need, kes on kehtiva HOSi alusel n-ö loetud või alates
18.10.2024 (ehk CER direktiivi ülevõtmisest arvates) haldusaktiga määratud elutähtsa teenuse
osutajaks, on alates HOSi kehtetuks tunnistamisest ja käesoleva eelnõu jõustumisest seadusena
jätkuvalt elutähtsa teenuse osutajad.
Lõige 3 täpsustab, et nende (lõikes 1 ja 2 nimetatud) ETOde kohta ei pea koostama käesoleva
eelnõu jõustumisel seadusena uuesti haldusakti nende ETOks määramise kohta ja nende suhtes
kohalduvad jätkuvalt HOSis ja selle alusel haldusaktiga määratud kohustuste täitmise tähtajad.
Lõike 4 alusel kehtivad edasi enne käesoleva eelnõu jõustumist elutähtsa teenuse osutaja
hädaolukorra seaduse alusel koostatud riskianalüüs ja (hädaolukorra lahendamise) plaan, kuni
käesoleva eelnõu alusel nende koostamise ja kinnitamiseni.
Lõige 5. Elutähtsa teenuse osutajate töötajatele tuleb teha esmakordne taustakontroll kuue kuu
jooksul pärast eelnõu nõuetele vastava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi
kinnitamist.
Lõike 6 alusel kehtib RiKSi § 6 lõike 1 alusel koostatud riigikaitse strateegiline
arengudokument (RKAK) seni, kuni on koostatud vastav dokument käesoleva eelnõu alusel.
Lõige 7. Enne käesoleva eelnõu jõustumist HOSi alusel kehtestatud elutähtsa teenuse osutaja
toimepidevuse strateegia kehtib kuni käesoleva eelnõu alusel elutähtsa teenuse osutaja
toimepidevuse strateegia ajakohastamiseni.
Lõiked 8 ja 9. Strateegilise planeerimise järjepidevuse tagamiseks nähakse ette, et RiKSi alusel
kehtestatud riigi kaitsetegevuse kava kehtib kuni Vabariigi Valitsuse kriisiplaani
kehtestamiseni ning HOS alusel kehtestatud üleriigiline riskianalüüs kehtib kuni selle uuesti
kehtestamiseni käesoleva seaduse alusel.
Lõige 10. Kõik püsiva kriisiplaaniga asutused, isikud ja KOVid peavad koostama kriisiplaanid
hiljemalt 31.12.2027. a. Elutähtsa teenuse osutajate kohta vt lõiget 4.
Lõige 11. Enne käesoleva eelnõu jõustumist HOSi alusel koostatud hädaolukorra lahendamise
plaanid kehtivad kuni eelnõus sätestatud nõuetele vastavate kriisiplaanide koostamise ja
kinnitamiseni.
Lõike 12 kohaselt ei kohaldata eelnõu § 89 lõikes 3 sätestatud varjendi rajamise nõuet hoonele,
mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks esitati enne 2026.
aasta 1. juulit. See tähendab, et kui soovitakse püstitada nt uut kaubanduskeskust, siis peab
sellisel hoonel olema rajatud varjend, kui ehitusluba esitatakse pärast 1. juulit 2026. Kui isik
esitab haldusorganile ehitusloa taotluse, on tal põhjendatud ootus, et taotluse esitamise ajal
kehtinud õigus kehtib ka taotluse menetlemise ajal. Veel enam ootab isik, et ehitis, mis on
ehitatud ehitusloa saanud projekti kohaselt, vastab nõuetele ja riik ei esita selle kohta
tagasiulatuvalt lisanõudeid.
22.05.2025
354
Lõike 13 kohaselt ei kohaldata eelnõu § 89 lõikes 4 sätestatud varjendi rajamise nõuet hoonele,
mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne
2028. aasta 1. juulit. Sisuliselt on tegemist sama põhimõttega, mis on selgitatud lõike 12
muudatuse juures.
Lõike 14 kohaselt on varjendi rajamise kohustusega hoone (mis on püstitatud või mille
ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2026. aasta 1. juulit) ja
käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud hoone (mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus
või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2028. aasta 1. juulit) omanik on kohustatud
koostama varjumisplaani hiljemalt 2027. aasta 1. juuliks. Siinkohal on mõeldud nii hooneid,
mis vastavad avaliku varjendi rajamise kohustusega hoone tunnustele kui ka mitteavaliku
varjendi rajamise kohustusega hoone tunnustele.
Varjumisplaanis tuleb hinnata varjumiskoha kohandamise võimalust ja kui see võimalus on
olemas, siis kohandada hoonesse varjumiskoht. Kui varjumisplaani koostamisel selgub, et
hoones on mõni sobiv ruum, mida saab varjumiskohaks kohandada, siis tuleb see vastavaks
kohandada. Varjumiskoha kohandamine ei eelda olulisi ehitustöid, vaid juba olemasoleva
ruumi parendamist, näiteks olemasoleva majaaluse keldri koristamist, lisatoestamist,
liivakottide varumist akende katmiseks jms.
Varjumiskoha kohandamise eesmärk on tagada, et ka olemasolevatesse hoonetesse tekiks
inimeste jaoks olemasolevast parema kaitsetasemega kohti, kuhu ohu korral varjuda.
Seda, kas hoones on varjumiskoha kohandamise võimalus olemas, hindab hoone omanik
varjumisplaani koostamisel. Varjumisplaani koostamisel võib ka selguda, et sellesse hoonesse
ei ole võimalik varjumiseks sobivat ruumi kohandada – ja see on igati aktsepteeritav. Ka see
info, et mingis hoones puudub nõuetele vastav varjumiskoht, on väärtuslik. Selle sättega ei
kohustata hoone omanikku vastavat ruumi ehitama hakkama, vaid pigem suunatakse hoone
omanik varjumisega seonduvat läbi mõtlema.
Hoonele ei kohaldata samaaegselt nii varjendi kui ka varjumiskoha kohandamise kohustust.
Eelnõu § 89 lõike 3 tunnustele vastavale hoonele kohaldatakse kas varjendi või varjumiskoha
kohandamise kohustust olenevalt sellest, millal on hoone püstitatud või millal on esitatud
ehitusloa taotlus või ehitisteatis püstitamiseks.
Hoonetes, kuhu on võimalik varjumiskoht kohandada, tuleb seda teha 2028. aasta 1. juuliks.
Seega tuleb esmalt koostada varjumisplaan, kus hinnatakse varjumisvõimalusi hoones, ja pärast
seda tuleb hakata kohandama hoonesse varjumiskohta. Varjumiskoha kohandamise korraldab
ehitise omanik. Selle sättega antakse piisav üleminekuaeg nii varjumisplaani koostamiseks kui
ka varjumiskoha kohandamiseks.
Lõige 15 on seotud eelnõu §-ga 100, mille lõike 4 järgi võib asutuse ja isiku püsiva
kriisiülesande ning põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmise tagamiseks kindlaks määrata
kriisiülesandega töö- ja ametikohad, millel oleval isikul on töökohustus. Tegemist on muu
hulgas terminoloogilise muutusega, sest RiKSi alusel määratakse ameti- ja töökohad
riigikaitselisteks ameti- ja töökohtadeks. Üleminekusätte järgi loetakse enne käesoleva eelnõu
kohase seaduse jõustumist riigikaitseseaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt
määratud riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohad kriisiülesandega ameti- ja
töökohtadeks ning nendel olevate isikute töökohustus jätkub kuni selle lõppemiseni käesoleva
eelnõu kohases seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras, välja arvatud juhul,
kui selle täitmist ei ole § 101 lõike 4 alusel ja sama paragrahvi lõike 8 alusel antud määrusega
22.05.2025
355
kehtestatud tingimustest lähtudes seaduse jõustumisest arvates nelja kuu jooksul piiratud.
Sellega kindlustatakse, et RiKSi alusel määratud riigikaitseliste ameti- ja töökohtade ja nendel
töötavate isikute suhtes ei tule teha ühtegi lisatoimingut ning üleminek toimub sujuvalt ja
lisakoormuseta. Viidatud § 101 lõike 8 alusel antava Vabariigi Valitsuse määrusega
kehtestatakse muu hulgas töökohustuse rakendamise ja täitmise piiramise täpsemad
tingimused, sealhulgas sõjaaja ametikohale nimetatud isiku puhul. Juhul, kui seadusega samal
ajal jõustuva Vabariigi Valitsuse määrusega nähakse ette töökohustuse rakendamise ja täitmise
piiranguid, mis välistaksid osa juba määratud ameti- ja töökohtade käsitamise kriisiülesandega
töö- ja ametikohtadena, tuleb juba RiKSi alusel määratud ameti- ja töökohtade puhul piirangut
rakendada esimese nelja kuu jooksul. Kui selle aja jooksul piirangut rakendatud ei ole, ei saa
seniseid ametikohti edaspidi piirata, sõltumata sellest, kas need vastavad määruses nimetatud
tingimustele või mitte. Ajaliselt kindlaks määratud neljakuuline tähtaeg annab ametiasutustele
ja tööandjatele ning ametnikele ja töötajatele suurema kindluse ning vastukaaluks loob riigile
ajutise lisakoormuse otsustada olemasolevate riigikaitseliste ameti- ja töökohtade uuele
süsteemile üleminek mõistliku aja jooksul.
Riigikaitseline kriisiolukord ja selle kulg võib osutuda etteaimamatuks, mistõttu jäetakse
Vabariigi Valitsusele õigus otsustada riigikaitselise kriisiolukorra ajal teisiti, st sätestada eelnõu
§ 101 lõike 10 alusel antavat määrust muutes tingimusi, mis puudutavad ka üleminekusättes
nimetatud ameti- ja töökohti ja nendel olevaid isikuid. Muu hulgas võib valitsus tunnistada
vajadusel määratavad (st muud kui § 100 lõikes 3 nimetatud) kriisiülesandega töö- ja
ametikohad kehtetuks, lubada neid määrata väiksemas mahus või seada täiendavad tähtajalised
piirangud töökohustuse rakendamisele. Sellise otsuse eeldus on suurenenud riigi sõjalise kaitse
vajadused ning võimalus täita kriisiülesandeid vähendatud mahus ja ulatuses. Määruse
muudatusest lähtudes saaks Kaitseressursside Amet Kaitseväe ettepanekul piirata riigikaitselise
kriisiolukorra ajal ka kõnealustel ameti- ja töökohtadel olevate isikute töökohustuse
rakendamist ja täitmist. Seetõttu nähakse üleminekusättes riigikaitselise kriisiolukorra ajaks
Vabariigi Valitsusele vastava otsuse tegemise erand. Sarnane riskide maandamise võimalus on
täna kehtiva õiguse järgi, et Vabariigi Valitsus võib otsustada määrust muuta ja näiteks
vähendada või suurendada igas asutuses olevaid piirmäärasid. Selleks, et vähendatud piirmäära
osas ei tekiks konflikti rakendussätte kui erinormi suhtes, tuleb sellesse rakendussättesse ette
näha erand riigikaitseliseks kriisiolukorraks.
Lõige 16 on seotud eelnõu §-ga 19. Üleminekusätte kohaselt loetakse riigikaitseseaduse § 84
lõike 2 alusel määratud alaline riigikaitseobjekt käesoleva eelnõu § 19 lõikes 3 nimetatud
alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks. Seega ei pea Vabariigi Valitsus eelnõu § 19
lõike 4 alusel korraldusega neid objekte RiKSi kehtetuks tunnistamisel uuesti alaliselt
kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määrama. Alalised riigikaitseobjektid nimetatakse
eelnõu kohaselt edaspidi alaliselt kaitstavateks olulise tähtsusega objektideks ja nende kaitse
tagamise nõuetes võrreldes RiKSiga muudatusi ei tehta. Samuti ei muudeta ka senist olulise
tähtsusega objektide määramise korda. Maa-ala, ehitise või seadme määrab alaliselt kaitstavaks
olulise tähtsusega objektiks, alalise kaitse lõpetab ja objekti kategooria määrab Vabariigi
Valitsus korraldusega.
Lõikega 17 kehtestatakse üleminekuperiood EE-ALARM-iga liitumisele. Viivitamatu ohuteate
edastajate EE-ALARM-iga liitumine eeldab täiendavate tehniliste lahenduste loomist.
Edastajad, kelle puhul on vastavad tehnoloogilised lahendused juba olemas, on võimalik kohe
liidestada EE-ALARM-iga, kuid teiste puhul jäetakse piisav üleminekuperiood vajalike
tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks.
22.05.2025
356
§ 178. Abipolitseiniku seaduse muutmine
Abipolitseiniku seaduses tehakse terminoloogilised muudatused – käesoleva eelnõu
jõustumisel ei ole enam kasutusel terminit „riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoht“,
vaid „kriisiülesandega ameti- või töökoht“. Samuti muudetakse kriisirolliga abipolitseiniku
regulatsiooni selliselt, et kriisi lahendamine on edaspidi seotud nii massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorra kui ka kriisiolukorra ajal täidetavate ülesannetega.
§ 179. Advokatuuriseaduse muutmine
Paragrahvis 179 muudetakse advokatuuriseadust (edaspidi AdvS) ning sätestatakse, et riigi
õigusabi osutamine füüsilisele isikule ja riigi õigusabi osutamise korraldamine on advokatuuri
püsivad kriisiülesanded.
Riik peab teatud juhtudel tagama isikule riigi õigusabi. Riigi õigusabi tähendab üldiselt seda, et
isik saab õigusteenust riigi kulul (kuigi teatud juhtudel võib kohus määrata, et isik peab kulu
täielikult või osaliselt katma). Riigi õigusabi eesmärk on tagada, et isikud, kes ei suuda endale
vajalikku õigusabi majanduslikel põhjustel muretseda, saavad siiski asjatundlikku õigusteenust,
et oma õigusi kaitsta. Üldiselt peab isik ise avaldama soovi riigi õigusabi saada. Riigi õigusabi
ei pea taotlema siis, kui isik ei ole kokkuleppel endale kaitsjat valinud, kuid tema kriminaal-
või väärteoasjas on kaitsja osavõtt kohustuslik (nt kui kuritegu on toime pandud alaealisena,
isikul ei ole võimalik puude tõttu end ise kaitsta jne). Sel juhul on riik kohustatud isikule riigi
õigusabi tagama hoolimata sellest, kas isik seda taotleb või mitte.
Riigi õigusabi on oluline riigipoolne garantii tagamaks, et kõikidel inimestel oleks võimalik
enda õigusi ja huve kaitsta oma majanduslikust olukorrast olenemata. Kuna kriisiolukorra, sh
selle lahendamiseks välja kuulutatud erakorralise või sõjaseisukorra ajal, on suurem võimalus
isiku põhiõiguste ja -vabaduste intensiivsemaks riiveks ning samal ajal on vajalik menetleda
kohtuasju võimalikult sujuvalt ja ajalise viivituseta, on eriti oluline tagada riigi õigusabi
tõrgeteta kättesaadavus. Selleks on oluline, et ka kriisiolukorra ajal osutataks riigi õigusabi ning
riigi õigusabi osutajad oleksid selleks valmis. Riigi õigusabi osutavad riigi õigusabi seaduse
(edaspidi RÕS) § 5 järgi advokaadid. Advokaadi, kes riigi õigusabi osutab, nimetab Eesti
Advokatuur (RÕSi § 18 lõige 1). Advokatuur korraldab riigi õigusabi osutamist ning tagab
advokaatide kaudu riigi õigusabi osutamise (AdvSi § 3 punkt 5). Ka kriisiülesande täitmisel on
oluline, et nii advokatuur kui ka advokaadid täidaksid oma rolli – advokatuur korraldab
kriisiülesande täitmist ja määratud advokaat on see, kes kriisiülesannet täidab. Seega on nii
advokatuuril kui ka advokaadil kriisiolukorra ajal täita oma ülesanne.
Riigi õigusabi osutamise kui püsiva kriisiülesande puhul on oluline tähele panna, et
kriisiülesandeks on riigi õigusabi osutamine ainult füüsilistele isikutele. Riigi õigusabi on RÕSi
§ 6 järgi õigus saada:
1. füüsilisel isikul, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda
asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle
majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut;
2. kriminaalmenetluses füüsilisest isikust kahtlustataval või süüdistataval (tema majanduslikust
seisundist sõltumata), kes ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel, välja arvatud kriminaalmenetluse
seadustiku §-s 441 ja § 227 lõikes 5 sätestatud juhtudel, ja kelle kriminaalasjas on kaitsja osavõtt
seaduse järgi kohustuslik või kes taotleb kaitsja osavõttu;
22.05.2025
357
3. väärteoasja kohtumenetluses füüsilisest isikust menetlusalusel isikul (oma majanduslikust
seisundist sõltumata), kes ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel ja kelle väärteoasjas on kaitsja
osavõtt seaduse järgi kohustuslik;
4. lapsel lapse elatise asjas (tema majanduslikust seisundist sõltumata);
5. kriminaalmenetluses piiratud teovõimega kannatanul (oma majanduslikust seisundist
sõltumata), kui:
a) asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et kannatanu seadusliku esindaja huvid on vastuolus
kannatanu huvidega;
b) alaealine kannatanu on perekonnast eraldatud;
c) kannatanu on saatjata alaealine välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse
tähenduses;
6. maksejõuetul mittetulundusühingul või sihtasutusel, kes taotleb riigi õigusabi
keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas või riigi õigusabi andmiseks esineb muu
ülekaalukas avalik huvi paljude inimeste seadusega kaitstud õiguste võimaliku kahjustamise
vältimiseks;
7. kriminaalmenetluses kahtlustatavana või süüdistatavana juriidilisel isikul, kes ei ole kaitsjat
valinud kokkuleppel, välja arvatud kriminaalmenetluse seadustiku §-s 441 ja § 227 lõikes 5
sätestatud juhtudel, ja kelle kriminaalasjas on kaitsja osavõtt seaduse järgi kohustuslik või kes
taotleb kaitsja osavõttu;
8. väärteoasja kohtumenetluses juriidilisel isikul, kes ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel ja kelle
väärteoasjas on kaitsja osavõtt seaduse järgi kohustuslik.
Nagu näha, siis enamjaolt osutatakse riigi õigusabi füüsilistele isikutele ning juriidilistel isikutel
on õigus riigi õigusabi saada vaid teatud piiratud juhtudel. Seega on riigi õigusabi instituudi
eesmärk kaitsta ennekõike füüsilisi isikuid. Füüsiliste isikute puhul võib õigusabita jäämine
tähendada kõige olulisemate põhiõiguste intensiivset riivet. Näiteks kui füüsilisel isikul ei ole
võimalik kriminaalmenetluses saada vajalikku kaitset, võib see tähendada vabadusekaotust. Kui
aga juriidilisel isikul ei ole võimalik õigusabi saada, võib see küll viia tema õiguste riivamiseni,
kuid see ei ole nii intensiivne. Näiteks kui juriidilist isikut ei kaitsta kriminaalmenetluses, võib
see viia likvideerimise või rahalise karistuseni, mis kahtlemata riivab selle isiku õigusi, kuid ei
tekita nii palju kahju nagu pikaaegne vabadusekaotus füüsilise isiku puhul.
Kõnealuse kriisiülesande täitmine ei tähenda sisuliselt muud kui seda, et ka kriisiolukorra ajal
peab osutama riigi õigusabi ning riigi õigusabi osutamist korraldama. Õigusabi osutamisel
kehtivad samad reeglid nagu tavaolukorraski. Seega sisuliselt ei muutu ei advokaatide ega
advokatuuri jaoks midagi. Ainus muudatus advokaatide ja advokatuuri jaoks on see, et nad
peavad arvestama, et peavad oma ülesandeid täitma ka kriisiolukorra ajal.
Et välistada võimalikke vaidlusi selle üle, mida AdvSi tähenduses kriisiolukorraks pidada,
määratletakse ka see, et käesoleva paragrahvi tähenduses on kriisiolukord tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse tähenduses. Nimetatud seadusest lähtumine tagab kriisiolukorra termini
ühetaolise sisu.
Riigi õigusabi sujuvaks osutamiseks peab olema piisavalt advokaate. Kriisiolukorra ajal võib
vajadus riigi õigusabi järele ka järsult kasvada. See, millises õigusvaldkonnas on tavalisest
suurem vajadus riigi õigusabi järele, sõltub konkreetse kriisi olemusest. Oluline on ka tagada,
et kriisiülesande täitjateks määratakse ainult nii palju advokaate, kui kriisiülesande täitmiseks
ehk riigi õigusabi osutamiseks vaja on. 31.12.2021 seisuga on Eesti Advokatuuri liikmeid
kokku 1074. Kuna on väga ebatõenäoline, et nii suurt arvu riigi õigusabi osutajaid vaja läheb,
ei ole põhjendatud kõiki advokaate kriisiülesande täitjaks lugeda.
22.05.2025
358
§ 180. Alkoholiseaduse muutmine
Alkoholiseaduse (edaspidi AS) muudatusega nähakse ette erisused HMSist haldusakti
jõustumise osas. ASi § 1 lõike 31 kohaselt kohaldatakse ASis ettenähtud haldusmenetlusele
HMSi sätteid, arvestades ASi erisusi. Kuna ASis ei ole tehtud erandit HMSist alkohoolse joogi
jaemüügi õiguse peatamise otsuse jõustumisele, tuleb nimetatud erand kriisiolukorraks ette
näha. Kriisiolukorra ajal on oluline, et alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine oleks
võimalik jõustada vastavalt olukorrale kas allakirjutamisel või sobival kuupäeval. Tavapärane
HMSis toodud kümnendal päeval jõustumine ei ole kriisiolukorra lahendamise akuutsust silmas
pidades ratsionaalne. Seetõttu on eelnõusse lisatud, et jaemüügi peatamise otsus jõustub
allakirjutamisel, kui otsuses ei ole hilisemat tähtpäeva.
§ 181. Asjaõigusseaduse muutmine
Eelnõuga täiendatakse AÕS-i § 1581 lõike 11 kolmandat lauset ja sätestatakse, et avalikes
huvides ehitatud tehnovõrk või -rajatis on ka eelnõus sätestatud Päästeameti sireeniseade.
Eelnõus sätestatakse sireeniseadme kasutuselevõtt ühe viivitamatu ohuteate edastamise viisina.
Sireeniseadme kasutuselevõtt on avalikes huvides. Viivitamatu ohuteate edastamise eesmärk
on võimaldada elanikkonnal kiirelt reageerida paljude isikute elu ja tervist vahetult ohustavale
sündmusele, sealhulgas tagada varjumise või ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine ning anda
juhiseid ohutuks tegutsemiseks. Sireeniseadme kasutuselevõttu korraldab ja viivitamatu
ohuteate edastamiseks valmistumist koordineerib Päästeamet. Samuti antakse seadusega
Päästeametile volitus otsustada, millistesse kohtadesse täpsemalt vajalikud seadmed
paigaldatakse.
AÕS-i muudatus on vajalik, et tekiks talumiskohustus, mis on sireeniseadme paigaldamiseks ja
sireeniseadmete süsteemi kasutuselevõtuks vajalik. AÕS-i § 1581 lõike 1 kohaselt tekib
avalikes huvides ehitatud tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustus kinnisasja avalikes huvides
omandamise seaduses (edaspidi KAHOS) sätestatud korras sundvalduse seadmisega.
Sireeniseadme paigaldamise osas puudub ehitusloa kohustus, seega otsustab sundvalduse
seadmise KAHOS-i § 39 lõike 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus. Sundvalduse seadmise
taotluse esitab Päästeamet.
Esialgu eelistatakse sireeniseadmete paigaldamiseks olemasolevaid kõrgrajatisi (sidemastid,
korstnad jms), riigile ja KOV-ile kuuluvaid ehitisi ning riigiettevõtetele kuuluvaid ehitisi. Siiski
ei pruugi kõigis vajalikes piirkondades olla sobivat riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele
kuuluvat ehitist, mistõttu tuleb võimalike asukohtadena ette näha ka muid ehitisi, et tagada
sireeniseadmete paigaldamine nendesse asukohtadesse, mis on sireeniseadmete katvuse
tagamiseks kõige efektiivsemad ja paigaldamiseks ehitustehniliselt sobivaimad.
Sireeniseadmete asukohad määratakse Päästeameti tellitud akustilise analüüsiga ja tegeliku
asukoha oluline muutus tekitab vajaduse uueks modelleerimiseks ning tõenäoliselt ka teiste
sireeniseadmete asukoha muutmiseks ja/või sireeniseadme lisamiseks, millega kaasneb
lisakulu.
Eluliselt ei ole võimalik tagada, et kõik paigalduseks sobivad hooned on riigi või kohaliku
omavalitsuse omandis, mistõttu on kriitiliselt tähtis saavutada sireeniseadme paigaldamiseks
sobiva ehitise omanikuga kokkulepe. Kuna seni ei ole sireeniseadmete paigaldamise õiguslikku
alust ega talumiskohustust Eesti õigusruumis sätestatud, on 2024. aasta lõpuks valmivate
sireeniseadmete objektide kohta sõlmitud (või sõlmimisel) üürilepingud, mille saavutamine
22.05.2025
359
tähendab näiteks suure omanikeringi puhul pikka kooskõlastust ja ilmselt loobumist (nt
korteriühistu, välisriigi omanikega ettevõte), sest ei saada kõigi omanike nõusolekut.
Üürilepingutega on võimalik kokkuleppe puhul saavutada ehitise kasutamine seadmete
paigaldamiseks ja hooldamiseks, kuid mitte kasutamiseks (helisignaali edastamiseks).
Sireeniseadmete ja nende juhtseadmete paigaldamiseks kasutatakse üldjuhul hoone katust või
seina ja katusealust tehnoruumi, korstnat või masti ja teenindamiseks mõeldud pindu.
Sireeniseadmete kasutamiseks peavad olema tagatud elektri- ja sideühendused, mis tagatakse
koostöös ehitise omanikuga või lisaühenduste loomise teel.
Lisaks eeltoodule ei taga üürileping loodud sireeniseadme säilimise osas kindlust, kuna
üürileping on tähtajaline ja mõlemal poolel on õigus see sõltumata põhjusest üldkorras enne
tähtaega üles öelda, teatades sellest teisele poolele vähemalt kuus kuud ette.
§ 182. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine
Paragrahviga 182 muudetakse atmosfääriõhu kaitse seadust (edaspidi AÕKS).
Punktiga 1 täiendatakse AÕKSi § 381, millega sätestatakse, et õhukvaliteedi taseme hindamine
on püsiv kriisiülesanne. Praegu on Eesti Keskkonnauuringute Keskusel (edaspidi EKUK)
halduslepingu alusel kohustus osutada välisõhu kvaliteedi seire ja varajase hoiatamise teenust,
mistõttu on EKUKi püsivaks kriisiülesandeks ka nimetatud teenuse osutamine. Enne 2017.
aastat kehtinud HOSi järgi oli tegemist elutähtsa teenusega, mille toimimist korraldas
Kliimaministeerium (alates 2017. aastast ei ole teenus enam HOSi mõttes elutähtis). Eelnõus
on ülesande kirjeldamisel lähtutud eelmise HOSi alusel kehtestatud määrusest.118 Selle määruse
§ 5 lõikes 1 sätestati, et „õhuseire ja varajase hoiatamise teenus on välisõhu kaitse seaduse §-s
14 määratletud välisõhu kvaliteedi hindamine“. Tegemist on küllalt laia ülesandega, mis
sisuliselt hõlmab kogu õhukvaliteedi taseme hindamist. Erinevalt varem kehtinud teenuse
kirjeldusest on ülesande kirjeldusest välja jäetud ka avalikkuse teavitamine, sest AÕKSi järgi
teavitab avalikkust õhukvaliteedist Kliimaministeerium ise, mistõttu ei peaks olema tegemist
EKUKi ülesandega.
Lõike 2 alusel saab kliimaminister kehtestada kriisiülesande täitmise täpsemad nõuded.
Enne 2017. aastat (kui jõustus uus HOS ning kõnealune teenus arvati elutähtsate teenuste seast
välja) olid EKUKi kohta kehtivad nõuded sätestatud ministri määruses. Peale seda, kui määrus
kehtetuks muutus, andis keskkonnaminister käskkirja, kus EKUKile seati samad nõuded. Ka
eelnõu järgi sätestatakse kriisiülesande täitmise nõuded kliimaministri haldusaktiga, et mitte
tekitada asjatut bürokraatiat ning et EKUKi teenuse reguleerimisel saaks jätkata senist
praktikat.
Punktiga 2 tehakse muudatus AÕKSi §-s 55.
AÕKS-i § 55 lõike 1 kohaselt on välisõhus leviva müra põhjendamatu tekitamine keelatud.
Sama paragrahvi lõikes 3 sätestatakse erandid, mida välisõhus leviva müra hulka ei loeta:
olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra ning riigikaitselise tegevusega
tekitatud müra.
118 Keskkonnaministri 28. detsembri 2015. a määrus nr 74 „Keskkonnaministeeriumi korraldatavate elutähtsate
teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“.
22.05.2025
360
Eelnõuga täiendatakse AÕKS-i § 55 lõiget 3 punktiga 5 ja lisatakse eelnõus sätestatud
sireeniseadme tekitatud heli juba olemasolevate erandite nimekirja. Sireeniseadmete
kasutamise peamine eesmärk on selgelt taustmürast eristuva helisignaaliga saavutada inimeste
tähelepanu elu ja tervist vahetult ohustava sündmuse puhul, et alustada varjumist. Peamise
eesmärgi saavutamiseks on vaja sireene regulaarselt testida nii tehniliste parameetrite
kontrollimiseks kui ka elanike harimiseks ja suurõppustel kasutamiseks. Sireeniseadme
kasutamisel tekkiv heli ületab seejuures üldjuhul müra normtaset, häirib paljusid inimesi ega
ole tavaliselt ehitise omaniku tekitatud.
Punktidega 3 ja 4 määratakse kindlaks, kuidas tehakse püsiva kriisiülesande täitmise ja selleks
valmistumise üle järelevalvet. Järelevalvet kriisiülesande täitmiseks valmistumise üle teeb
halduslepingus määratud haldusorgan, kelleks on Kliimaministeerium. Kriisiülesande täitmise
üle teeb järelevalvet Kliimaministeerium. Mõlemal juhul on tegemist haldusjärelevalvega, kuid
volitused järelevalve tegemiseks on erinevad.
Valmistumise üle järelevalve tegemisel võib Kliimaministeerium (või muu halduslepingus
määratud haldusorgan) kohaldada tavapäraseid, VVSi §-des 751 ja 752 sätestatud meetmeid.
Õhukvaliteedi taseme hindamine on nii elanikkonna kui ka riigiasutuste jaoks väga vajalik
teenus, mille osutamine peab olema igal juhul tagatud. Uurimisvolitused võimaldavad
Kliimaministeeriumil välja selgitada, kas kriisiülesannet täidetakse ettenähtud ulatuses ja
tingimustel. Kui kriisiülesannet ei täideta, võib olla raskendatud kriisiolukorra lahendamine
ning selle kaudu ka ohus Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus ning muud hüved.
Nagu eespool kirjas, on kriisiülesanne selline ülesanne, mida on vaja täita, et kriis lahendada.
Seetõttu on oluline kindlustada, et neid kriisiülesandeks valmisoleku nõudeid ja määratud
ülesannet kindlasti täidetaks. Kui valmisoleku nõudeid või kriisiülesannet ei täideta, seda
tehakse väiksemas mahus või tingimustele mittevastavalt, nähakse ette ka vastavad
sanktsioonid.
§ 183. Autoveoseaduse muutmine
Paragrahviga 183 muudetakse autoveoseadust.
Punktides 1 ja 2 tehakse muudatused tulenevalt RiKSi kehtetuks tunnistamisest ning
terminoloogia muudatustest. Viide RiKSile asendatakse viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse
seadusele, riigikaitseülesanded asendatakse terminiga „kriisiülesanded“ ning töökohustus
terminiga „kodanikukohustus“. Endiselt jääb erisus puudutama riigikaitselisi olukordi.
Punktis 3 tehtavad muudatused on seotud HOSi ja hädaolukorra termini ning erakorralise
seisukorra seaduse kehtetuks tunnistamisega.
§ 184. Avaliku teabe seaduse muutmine
Paragrahviga 184 muudetakse avaliku teabe seadust.
Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks AvTSi § 35 lõike 1 punktid 6–62 ja § 35 lõike 2 punkt 5,
mis on kehtestatud RiKSi ja HOSi rakendamise eesmärgil töödeldava teabe asutusesiseseks
kasutamiseks tunnistamiseks. Parema õigusselguse tagamiseks sätestatakse samale teabele
22.05.2025
361
juurdepääsupiirangu sätestamise alused edaspidi tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses (vt eelnõu
9. peatüki selgitust).
Punktiga 2 tehakse muudatus, mis on seotud eelnõu §-ga 66, milles sätestatakse Vabariigi
Valitsuse või tema volitatud haldusorgani õigus erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata
juurdepääsu teabele, mida avaliku teabe seaduse alusel ei või tunnistada asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teabeks, kui see on vajalik erakorralise ja sõjaseisukorra lahendamiseks.
Tuleb arvestada, et selle paragrahvi alusel ei või automaatselt piirata juurdepääsu kogu AvTSi
§-s 36 loetletud teabele, vaid sarnaselt muude piiravate meetmetega tuleb ka siin arvestada
eelnõu §-s 44 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ning hinnata piirangu seadmisel iga
AvTSi §-s 36 loetletud teabe liiki eraldi. Säte on sarnane ErSSi § 17 lõike 1 punktiga 16, mis
võimaldab põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks keelata valitsusasutustel ja
kohaliku omavalitsuse organitel teatud liiki informatsiooni andmise. Eelnõuga on ErSSis
sätestatud meedet uuendatud lähtuvalt eelnõu üldpõhimõtetest ja AvTSist.
Kriisideks valmistumist või selle lahendamist käsitlev teave püsib muutumatuna pikka aega.
Selle tõttu on punktiga 1 kavandatud aluste kehtetuks tunnistamisel AvTSis oluline sätestada
punktiga 3 rakendussäte.
Lõikes 1 on sätestatud üleminekuaeg, mille kohaselt alates AvTSi § 35 lõike 1 punktide 6–62
ja § 35 lõike 2 punkt 5 kehtetuks tunnistamisest jääb samadel alustel teabele juurdepääsupiirang
kehtima nendel nõuetel, mis määrati enne nimetatud aluste kehtetuks muutmist. Lõike 2
kohaselt peab teabevaldaja aga hindama selle teabe jätkuva kaitse vajadust ja avalikuks
tulekuga kaasnevaid riske. Sellest tulenevalt on lõike 2 kohaselt teabevaldaja õigus ja kohustus
hinnata, kas AvTSi § 35 lõike 1 punktides 6–62 ja § 35 lõike 2 punktis 5 sätestatud teave peab
olema pärast nimetatud aluste kehtetuks muutumist AvTSis jätkuvalt juurdepääsupiiranguga
teave või mitte. Kui teabevaldaja hinnangul on põhjus nimetatud teabe kaitseks avalikuks tuleku
eest kadunud, peab teabevaldaja juhinduma AvTSi §-st 42 ning tunnistama juurdepääsupiirangu
kehtetuks. Kui see teave vajab siiski jätkuvalt kaitset avalikuks tuleku eest, võib teabevaldaja
tunnistada sama teabe asutusesiseseks kasutamiseks tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses
sätestatud alusel.
§ 185. Avaliku teenistuse seaduse muutmine
Punktis 1 tehakse ATSis muudatus, mille kohaselt võib kriisiolukorra ajal täita ametikoha
tähtajaliselt ilma konkursita juhul, kui kriisiolukorrast tulenevalt ei ole võimalik järgida
kehtivas ATSis sätestatud konkursi korraldamise nõudeid. Kriisiolukorra ajal suureneb vajadus
tööjõu järele märgatavalt, olemasolev koosseis peab tegema intensiivsemalt tööd ning
planeerida tuleb ka vahetustega töö, et tagada pidev valmisolek, see kõik tähendab, et on kiiresti
vaja tööjõudu juurde. Relvastatud konflikti olukorras võib korraga suur hulk töötajatest viga
saada või hukkuda ning kiiresti on vaja leida asemele pädevad inimesed. Viimane näide
realiseerus ka Ukrainas, kus tehti ametisse võtmise ja ametikoha täitmise nõuetes leevendused
(kohati kaotati nõuded üldse) ning võeti inimesi n-ö otse tänavalt kriitilisi ülesandeid täitma.
Vajaduseks täita ametikohad kriisiolukorra ajal kiireloomuliselt peab ka meie õigusraamistik
valmis olema. Muudatus ei puuduta mis tahes ametikohti. Ametikoha võib täita konkursita vaid
juhul, kui ametikoha täitmine on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Näiteks on lahkunud
töölt isik, kes oli määratud kriisiülesandega ameti- või töökohale ja täitis seal kriisi
lahendamisel olulist rolli (nt Terviseameti mürgistuse spetsialist, nakkushaiguste nõunik vms).
Kuna on oluline, et see ameti- või töökoht täidetakse kiiresti, ja nõuetele vastav inimene töötab
22.05.2025
362
näiteks haiglas, siis nimetatud sätte alusel saab kriisiolukorra lahendamisse panustava ameti-
või töökoha kiiresti täita.
Punktiga 2 nähakse ette, et määratud ajaks ametisse nimetatud isikute puhul võib kriisiolukorra
ajal otsustada nende jätkamise. Piiranguna on ette nähtud, et maksimaalselt saavad nimetatud
isikud jätkata kuni 90 päeva kriisiolukorra lõppemisest. Nimetatud säte on ajendatud 2020. a
kehtinud eriolukorrast, kui kriisi lahendamisega seotud inimesed tegelesid sellega pidevalt ning
oli raskendatud samal ajal kriisi lahendamisega korraldada konkursse ja teha läbi tippjuhtide
värbamise protsessi. Samuti on problemaatiline, kui kriisi kõrghetkel peab asutuse juht
teenistusest lahkuma, kuna tema teenistustähtaeg saab täis – see halvab kogu kriisi lahendamise.
Seetõttu näeb eelnõu ette valikukoha – kui ametisoleku aeg lõppeb kriisiolukorra kestel, saavad
nii ametikohta täitev isik kui ka tema ametisse nimetaja otsustada, kas kriisi lahendamise
seisukohast on mõistlik, et isik lahkub ametist, või pikendatakse isiku nõusolekul teenistusaega
vähemalt kriisiolukorra lõppemiseni. Nimetatud regulatsioon tagab, et kriisiolukorra ajal
võtmeametikohti täitvad isikud ei peaks lahkuma teenistusest seetõttu, et ametiaeg saab läbi,
vaid oleks tagatud kriisiolukorra lahendamiseks parim lahendus. Ametisoleku aja muutmine
toob kaasa ka vajaduse isiku ametisse nimetamise haldusakti muuta. Kui isik on
kriisiülesannetega ameti- või töökohal, siis kohaldub talle eelnõus toodud 60-päevane
etteteatamine, kui aga mitte, siis tavapärane ATSi ja TLSi regulatsioon.
Punktidega 3 ja 4 korrastatakse ATSi § 83 punkte 4 ja 5 kooskõlas TLSi samasisulise
muudatusega.
ATSi § 83 punktide 4 ja 5 järgi peatub avaliku võimu teostamise õigus aja- või
asendusteenistuses viibimise ajaks, õppekogunemise ajaks, samuti ajaks, kui reservväelane
mobilisatsiooni tõttu ei saa täita oma teenistusülesandeid. Muudetud sätte kohaselt peatub
avaliku võimu teostamise õigus aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu
alusel tegevteenistuses viibimise ajaks. Reservteenistus on KVTSi § 5 lõike 3 järgi reservis
oleva isiku poolt kaitseväeteenistuskohustuse täitmine nii õppekogunemisel kui ka
lisaõppekogunemisel. Ühtlasi kasutatakse senisest täpsemat sõnastust „mobilisatsioonikäsu
alusel tegevteenistuses viibimine“. Muudatus on samaväärne TLSi § 19 muudatusega.
Punktiga 5 täiendatakse ATSi § 100 lõiget 1 ning sätestatakse, et ATSi § 90, 92 või 93 alusel,
välja arvatud ametiasutuse likvideerimise korral, ei tohi teenistusest vabastada ametnikku, kes
viibib aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses.
Muudatus on samaväärne TLSi § 92 muudatusega.
§ 186. Eesti Panga seaduse muutmine
Paragrahviga 186 muudetakse Eesti Panga seadust.
Punktiga 1 määratakse Eesti Pangale püsivad kriisiülesanded, milleks on:
1) hindade stabiilsuse säilitamine;
2) ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine;
3) Eesti Panga hallatavate maksesüsteemide toimimise tagamine;
4) sularaha väljastamine ja vastuvõtmine;
5) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesannete täitmine.
Loetletud ülesannete järjepidev täitmine on vajalik kõigis kriisiolukordades. Näiteks on Eesti
Panga ülesanne välisvaluutareservide hoidmisel ning sularaharingluse korraldamisel tagada
22.05.2025
363
Eesti elanikele ja ettevõtetele piisav välisvaluutareserv ja sularahavaru. Makseteenuste
toimimisele kaasaaitamise eesmärgiks on tagada raha ülekanded. Hindade stabiilsuse toetamise
eesmärk on hoida ära finantskriise, kuid kriisiennetustöö juures jääb siiski alles finantskriisi
tõenäosus, mis kindlasti kasvab julgeolekukriisi olukorras. Finantssüsteemi tõrked võivad
tekkida väga ootamatult ning kanduda kiiresti edasi teistele turgudele ja turuosalistele.
Finantssüsteemi stabiilsuse tagamise üheks meetmeks on pankadele likviidsuse tagamine, mille
korraldamiseks on oluline nii riigisisene kui ka rahvusvaheline koostöö. Seetõttu on oluline
tagada hea ettevalmistus sellistes olukordades käitumiseks. Seadusega ei määrata täpsemalt,
milliseid tegevusi peab Eesti Pank kriisiülesande täitmiseks valmistumisel tegema, need saab
ette näha näiteks kriisiplaanides.
Makseteenuse, makseteenuste osutamise tehniliste tugiteenuste ja sularaharingluse toimimine
on elutähtsad teenused ja need tuleb tagada kriisiolukorrast sõltumatuna.
Punktiga 2 muudetakse Eesti Panga seaduse § 112 lõiget 6. Kehtiva Eesti Panga seaduse järgi
tuleb juhul, kui Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi volitused on lõppenud
ennetähtaegselt, julgeolekukontroll Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi
kandidaadi suhtes teostada ühe kuu jooksul. Seda tähtaega võib teatud asjaolude ilmnemisel
pikendada ühe kuu võrra, loa selleks annab VVJK. Sellist lahendust ei saa pidada õnnestunuks,
seda kahel põhjusel.
Esiteks ei ole asjakohane lahendus, kus loa julgeolekukontrolli tähtaja pikendamiseks annab
VVJK. VVJK koosneb ministritest, kes peaksid VVJKs arutama strateegilisi küsimusi ning
mitte seda, kas konkreetse isiku suhtes teostatava julgeolekukontrolli tähtaega võib pikendada
või mitte. Võib eeldada, et seadusandja on soovinud anda pikendamise otsuse poliitilisele
tasandile. Samas ei ole selge, miks on see vajalik. Julgeolekukontrolli tähtaega võib Eesti Panga
seaduse § 112 lõikes 6 toodud juhtudel pikendada siis, kui:
1) julgeolekukontrolli teostamiseks ei ole ühe kuu jooksul arvates dokumentide nõuetekohasest
esitamisest olnud võimalik juurdepääsuloa taotlejaga vestlust läbi viia taotlejast olenevatel
mõjuvatel põhjustel;
2) juurdepääsuloa andmise otsustamisel on vaja tugineda välisriigist pärinevale teabele;
3) julgeolekukontrolli käigus kogutud teabest tuleneb, et järgneva ühe kuu jooksul võivad
tõenäoliselt ilmneda juurdepääsuloa andmisest keeldumise alused;
4) julgeolekukontrolli käigus kogutud teabest tuleneb, et järgneva ühe kuu jooksul võivad
kontrollitava isiku suhtes juurdepääsuloa andmisest keeldumise alused ära langeda.
Tegemist ei ole poliitiliselt tundlike küsimustega, mille kaudu oleks võimalik kuidagi Eesti
Panga presidendi või nõukogu esimehe sisulisse määramisse sekkuda. Tegemist on selliste
alustega, mille puhul on ka tavajuhul võimalik julgeolekukontrolli tähtaega pikendada, ning
selle otsuse võib teha julgeolekukontrolli teostav asutus ise (ehk üldjuhul Kaitsepolitseiamet
või üksikutel juhtudel Välisluureamet). Teisisõnu, kui Eesti Panga presidendi või nõukogu
esimehe volitused lõpevad tavalises korras (ja mitte ennetähtaegselt), võib uue kandidaadi
suhtes julgeolekukontrolli tähtaja pikendamise otsustada samuti Kaitsepolitseiamet ise. Ei ole
mõistetav, miks peaks siis, kui eelmise presidendi või nõukogu esimehe volitused on lõppenud
ennetähtaegselt, selle otsuse tegema VVJK kui ministritest koosnev valitsuskomisjon. Selline
lahendus ei ole ka kooskõlas VVJK üldise pädevusega. Seetõttu antakse eelnõuga see VVJK
ülesanne üle julgeolekukontrolli teostava asutuse ehk Kaitsepolitseiameti juhile. Eelnõu järgi
teavitab Kaitsepolitseiameti juht tähtaja pikendamisest Vabariigi Presidenti, asjaomaseid
valitsuskomisjone ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni. Sellise
teavitamise kohustuse kaudu tagatakse, et kõik Eesti Panga presidendi ja nõukogu esimehe
22.05.2025
364
ametisse nimetamisega või nende üle järelevalve teostamisega seotud isikud on teadlikud, et
julgeolekukontroll võtab kauem aega.
Teiseks ei ole praktikas võimalik põhjalikku julgeolekukontrolli teha ühe kuu jooksul. Kuigi
võib mõista, et praeguse tähtaja eesmärk on tagada, et põhiseadusliku institutsiooni juhi koht ei
jääks pikaks ajaks täitmata, on siiski oluline meeles pidada, et uus president või nõukogu
esimees nimetatakse ametisse kogu järgmiseks ametiajaks (nõukogu esimehe puhul viieks
aastaks, presidendi puhul seitsmeks aastaks), ning selleks saab olla vaid isik, kellel on
ametikohaks vajalikud isikuomadused ning kelle tegevus ei võiks kujutada ohtu Eesti
julgeolekule. Seetõttu on oluline, et julgeolekukontroll tehtaks vähemalt tavapärase
põhjalikkusega, ning seda ei ole võimalik vaid ühe kuu jooksul teha. Seetõttu pikendatakse
eelnõuga julgeolekukontrolli tähtaega ühelt kuult kolme kuuni. Tähtaega on võimalik
pikendada veel vaid ühe kuu võrra, nagu praegugi, et kindlustada, et Eesti Panga presidendi või
nõukogu esimehe ametikoht ei jääks liiga pikaks ajaks täitmata julgeolekukontrolli venimise
tõttu.
§ 187. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine
Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muudatus on tehniline. Viide HOSile asendatakse viitega
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse vastavale sättele.
§ 188. Ehitusseadustiku muutmine
Paragrahviga 188 muudetakse ehitusseadustikku (edaspidi EhS).
Punktiga 1 tehakse terminoloogiline muudatus. RiKSi kehtetuks tunnistamisega kaotab
kehtivuse ka riigikaitseobjekti termin, edaspidi kasutatakse terminit „alaliselt või ajutiselt
kaitstav olulise tähtsusega objekt“.
Punktiga 2 täiendatakse EhSi § 11 lõiget 2 punktiga 21 varjumise kohta..
EhS-i § 11 lõikes 2 on loetletud, mida nõuded ehitisele asjakohasel juhul hõlmavad. Punktiga
21 lisatakse nende hulka varjendi rajamise nõue. Kuigi loetelus on praegu ka mehaaniline
vastupidavus ja stabiilsus ning tuleohutus, mida võib tõlgendada viisil „mis katab varjendi“, on
siiski tarvilik lisada varjendi rajamine loetelusse eraldi, et tagada õigusselgus. Kuna EhS-i § 11
lõikes 2 määratakse ära ka lõikes 4 sätestatud volitusnormi piirid, tuleks lõikes 2 sätestatud
ehitisele esitatavaid nõudeid tõlgendada pigem kitsalt, et ei tekiks olukorda, kus ministri
määrusega mitte ei täpsustata lõiget 2, vaid kehtestatakse lisapiiranguid.
EhS-i § 11 lõige 2 vastab määruse (EL) nr 305/2011 I lisale. Seega tuleks lõikes 2 sätestatud
nõuete sisustamisel ja tõlgendamisel vaadata ka määruse (EL) nr 305/2011 I lisas toodud nõuete
kirjeldust. Näiteks on kasutamise ohutuse ja juurdepääsu kohta, mis on nimetatud ka EhS-i §
11 lõike 2 punktis 4, märgitud, et ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et selle
kasutamisel ja käitamisel ei esineks lubamatuid õnnetusriske või kahjustusi, nagu libisemine,
kukkumine, kokkupõrge, põletus, elektrilöök, plahvatusest põhjustatud vigastus ja
sissemurdmine. Eelkõige peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud nii, et on võetud arvesse,
kuidas pääsevad sellele juurde ja kasutavad seda puudega isikud.
Seega lähtutakse kõikides EhS-i § 11 lõikes 2 ja määruse (EL) nr 305/2011 I lisas sätestatud
nõuetes mingil viisil vajadusest kõrvaldada või vähendada ehitisest ja selle kasutamisest
22.05.2025
365
lähtuvaid ohte ning luua tingimused, mis võimaldavad kasutada ehitist ettenähtud otstarbel.
Varjumine on pigem eraldi, mistõttu on seda keeruline EhS-i § 11 lõike 2 punkti 4 tõlgendades
tuletada. Arvestades, et ehitis peab vastama selle kasutamise nõuetele kogu oma kasutusea
vältel, mis on üldjuhul vähemalt mitukümmend aastat, ja et nõuded ehitisele võivad muutuda,
kehtestatakse varjendi rajamise nõue EhS-i § 11 lõikes 2 ning täpsustatakse seda Vabariigi
Valitsuse määruses EhS-i § 11 lõike 5 alusel.
Punktidega 3 ja 4 muudetakse olemasolevat volitusnormi ja sätestatakse täiendav volitusnorm.
Muudatus on seotud punktiga 2, kus täiendatakse EhS-i § 11 lõikes 2 sätestatud ehitisele
esitatavaid nõudeid varjendi rajamisele esitatavate nõuetega (EhS § 11 lõige 2 punkt 21).
Arvestada tuleb, et oma loomult on varjenditele ja varjumiskohtadele esitatavate nõuete osas
tegemist ehituslike nõuetega, mistõttu vastavad rakendusaktid kehtestatakse nii tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse kui ka EhS-i alusel. Kuivõrd eelnõu kohaselt volitatakse määrused
kehtestama Vabariigi Valitsus, on vajalik vastavad muudatused sisse viia ka EhS-i sätestatud
volitusnormi. Eelnõu kohaselt kehtestab EhS § 11 lõike 4 alusel ehitisele esitatavad nõuded,
mis ei ole seotud varjendi rajamisega, vastava valdkonna minister. EhS § 11 lõike 5 alusel
kehtestab varjendi rajamisega seotud nõuded Vabariigi Valitsus. Seega kehtestab määruse
„Nõuded varjendile, varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutamise
otstarbe ja tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi ning varjumiskoha
kohandamise põhimõtted“ Vabariigi Valitsus.
Punktidega 5 ja 6 tehtav muudatus on esmalt seotud terminoloogia muutusega. Viited HOSile
asendatakse seaduse § 97 lõigetes 7 ja 8 viidetega eelnõu vastavatele paragrahvidele. Lisaks
täpsustatakse § 97 lõikes 8, et kohalikke teid korrashoidev ettevõtja on eelnõu § 73 lõike 3
punktis 9 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui kohaliku omavalitsuse üksus on ta
haldusaktiga elutähtsa teenuse osutajaks määranud.
Punktiga 7 sätestatakse, et teede korrashoidja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse
toimepidevust korraldav asutus täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle
täitmise nõudeid eelnõu § 74 lõike 6 alusel. Eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestab elutähtsa
teenuse korraldaja nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks. See tähendab, et võib kehtestada
erisusi erinevate kriisiolukorra sündmuste ja n-ö tavaolukorra jaoks. Selline võimalus on
oluline, sest on võimalik, et kõiki elutähtsaid teenuseid ei pea kõigi kriisiolukordade ajal
osutama samas mahus või sama kvaliteediga nagu muidu. Näiteks teehoolduse puhul ei pruugi
olla võimalik tagada, et teed hoitakse vabad tavapärase kvaliteediga sõjaolukorras ning seda
samal tasemel tiheasustusalal ja hajaasustusalal, sest ettevõtetel võib nappida personali ja
vahendeid, et teenust samal tasemel edasi osutada (kuigi ideaalis on ettevõtja siiski oma ressursi
nii planeerinud, et ka kriisi ajal on võimalik teenuse taset hoida). Võib ette kujutada, et selleks,
et tagada võimalikult paljude teede võimalikult hea korrashoid, võib olla vaja teha mööndusi
teehoolduse kvaliteedis. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad peavad iga teenuse puhul
hindama, kas selliseid erisusi on vaja seada ning millised need peaksid olema.
Punktis 8 on terminoloogiline muudatus. Kuna HOS tunnistatakse kehtetuks, siis asendatakse
termin „hädaolukord“ terminiga „kriisiolukord“.
Punktis 9 kavandatud muudatus on seotud punktiga 2. EhS-i § 130 lõiget 10 täiendatakse
õigusega teha riiklikku järelevalvet varjendile esitatavate nõuete täitmise üle. EhS-i § 130 lõike
10 kohaselt teeb Päästeamet riiklikku järelevalvet ehitise tuleohutusnõuete täitmise üle.
Täiendus on vajalik, sest eelnõu § ga 1 antakse Päästeametile ülesanne korraldada varjumist. Et
22.05.2025
366
ülesannet oleks võimalik täita, on tarvilik anda Päästeametile õigus lisaks ehitise
tuleohutusnõuetele teha riiklikku järelevalvet ka varjendile esitatavate nõuete täitmise üle.
Punktis 10 sätestatakse, et riiklikku järelevalvet kriisiülesandeks valmisoleku nõuete ja selle
täitmise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras. Üldjuhul
sätestatakse järelevalve selles seaduses, kus sätestatakse nõuded, mille üle järelevalvet tehakse.
Kuigi ETO kriisiülesanded määratakse valdkondlikes seadustes (nt EhSis), kehtestatakse
kriisiülesannete täitmise täpsemad nõuded tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel määruses
kõikide ETOde puhul. Seetõttu on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses kõikidele ETOdele
kehtestatud ühesugused kriisiülesannete täitmise järelevalve reeglid. Selline lahendus tagab
õigusselguse, sest kõik elutähtsa teenuse osutamise nõuded ja nende üle järelevalve tegemine
on sätestatud ühes õigusaktis.
§ 189. Elektrituruseaduse muutmine
Paragrahviga 189 muudetakse elektrituruseadust.
Punktis 1 tehtav muudatus on seotud terminoloogia muutusega. Viited HOSile asendatakse
viidetega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse vastavatele paragrahvidele.
Punktis 2 täiendatakse § 211 lõikega 2 ja sätestatakse lõikes 1 nimetatud ettevõtjatele püsiv
kriisiülesanne. Lõikes 1 nimetatud ettevõtjate püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust
eelnõus ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. ETKA täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid eelnõu § 74 lõike 6 alusel. Eelnõu § 74 lõike 6 alusel
kehtestab ETKA nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks. See tähendab, et võib kehtestada erisusi
erinevate kriisiolukorra sündmuste ja n-ö tavaolukorra jaoks. Selline võimalus on oluline, sest
on võimalik, et kõiki elutähtsaid teenuseid ei pea kõigi kriisiolukordade ajal osutama samas
mahus või sama kvaliteediga nagu muidu. ETKAd peavad iga teenuse puhul hindama, kas
selliseid erisusi on vaja seada ning millised need peaksid olema.
Punktis 3 tehakse terminoloogiline muudatus. RiKSi kehtetuks tunnistamisega kaotab
kehtivuse ka riigikaitseobjekti termin, edaspidi kasutatakse terminit „alaliselt või ajutiselt
kaitstav olulise tähtsusega objekt“.
Punktiga 4 täpsustatakse elutähtsa teenuse osutaja üle tehtavat järelevalvet. Eelnõu
jõustumisega tehakse järelevalvet elutähtsa teenuste osutajate üle eelnõus toodu kohaselt.
§ 190. Elektroonilise side seaduse muutmine
Punktiga 1 asendatakse ESSi § 2 punktis 29 sõna „hädaabiteenistuse“ sõnaga „häirekeskuse“.
ESS § 2 punktis 29 on „lühinumbri“ mõiste defineerimisel elektroonilise side seaduse § 2
punktis 29 järgmiselt: lühinumber on kolme- kuni kuuekohaline kümnendnumber, mida võib
kasutada üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks või sideettevõtja või muude
adressaatide, sealhulgas hädaabiteenistuse lihtsustatud valimiseks. Vastavalt Euroopa
sidedirektiivile on avatud mõiste „hädaabiteenistus“ 119 – teenistus, mida liikmesriik sellisena
tunnustab ning mis annab kooskõlas siseriikliku õigusega viivitamatut ja kiiret abi olukordades,
119 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa
elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst). Artikkel 2 punkt 39 - ELT L 321,
17.12.2018, p. 36–214
22.05.2025
367
kus on eelkõige vahetu oht inimeste elule või tervisele, rahvatervisele või avalikule ohutusele,
era- või riigivarale või keskkonnale. Mõiste „häirekeskus“120 – füüsiline koht, kus
ametiasutuse või liikmesriigi poolt tunnustatud eraorganisatsiooni vastutusel hädaolukorra side
esimesena vastu võetakse.
Eeltoodust lähtuvalt on ESSi § 2 punktis 29 silmas peetud füüsilist kohta, kus hädaolukorra side
vastu võetakse, mitte viivitamatut ja kiiret abi osutavat teenistust üldisemalt.
Punktiga 2 sõnastatakse ringhäälinguvõrgu teenuse tähendus.
Sideettevõtjale, kes osutab ringhäälinguvõrgu teenust, seatakse §-ga 903 püsiv kriisiülesanne,
mis annab parema võimaluse kriisideks valmistumisel ning laiemad tegutsemisvõimalused
kriisi korral. Täpsemalt on ringhäälinguvõrgu teenust osutava sideettevõtja kriisiülesande üheks
osaks vähemalt ühe eestikeelse ja ühe venekeelse raadio- ja televisiooniprogrammi
ööpäevaringne edastamine üle riigi. Samuti sõnastatakse kriisiülesande alustingimused ning
täpsustamise kord.
Punktidega 3 ja 4 muudetakse ESSi termineid. Käesoleva eelnõu jõustumisest ei ole enam
kasutusel kõrgendatud kaitsevalmiduse termin ning erakorralise ja sõjaseisukorra saab võtta
kokku termini alla „riigikaitseline kriisiolukord“.
Punktidega 5 ja 6 muudetakse ESSi ja asendatakse viide HOSile viitega eelnõule, samuti
luuakse viide ESSis sätestatud elutähtsa teenuse osutaja ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses
sätestatud elutähtsa teenuse regulatsiooni vahel, kuna viimati nimetatud seadusega määratakse
ka elutähtsa teenuse osutamine kriisiülesandeks. Telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse
toimimist tagavate isikute ETOdeks kvalifitseerumise kriteeriume võrreldes kehtiva seadusega
ei muudeta.
Punktiga 7 täiendatakse seadust riigisisese rändlusteenuse regulatsiooniga.
ESSi § 881 lõikes 2 sätestatakse, et riigisisese rändlusteenuse pakkumise kohustus kehtib
mobiilsideettevõtjast ETOdele HOSi mõistes ehk praegu kolmele Eesti mobiiltelefoniteenuse
osutajale.
Riigisisese rändlusteenuse kasutusele võtmine on ette nähtud ainult kahte tüüpi kriisi –
erakorralise või sõjaseisukorra – ajal, seega on otsustusmehhanism teenuse kasutusele võtuks
samuti seotud vastavate kriiside juhtimismudeliga ehk riigisisese rändlusteenuse võib võtta
kasutusele peaministri või tema volitatud ministri korraldusel üksnes erakorralise või
sõjaseisukorra ajal, kui on tekkinud mobiilsidevõrgu taristu pikaajaline, raskete tagajärgedega
või muu suure mõjuga katkestus elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutamisel (näiteks
mobiilsidevõrgu taristu purustamine).
Riigisisese rändlusteenuse kasutusele võtmise eelduseks on ka tingimus, et mobiiltelefonivõrgu
taristul on näiteks purustused, mis on põhjustanud pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu
suure mõjuga katkestuse. See mõiste on defineeritud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 19.
veebruari 2021. a määruses nr 8 „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse
kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“. Riigisisese rändlusteenuse rakendamise otsus peab
120 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa
elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst). Artikkel 2 punkt 36 - ELT L 321,
17.12.2018, p. 36–214
22.05.2025
368
põhinema hinnangul, et taristu ja sideühenduse taastamiseks vajalik ajavahemik on eeldatavalt
oluliselt pikem kui riigisisese rändlusteenuse aktiveerimiseks kuluv aeg. ESSi § 881 lõikes 3
sätestatakse rändlusteenuse lõpetamise kord, mille otsustusmehhanism on sama mis
kasutuselevõtu puhul. ESSi § 881 lõikes 4 sätestatakse rändlusteenuse tehniline raamistik.
Mobiiltelefoniteenuse osutaja mobiiltelefonivõrguvõrgu teenindusmaht on projekteeritud
teenindama oma klientide hulka. Rändluse võimaldamise korral hakkavad mobiiltelefonivõrku
kasutama ka teiste mobiiltelefoniteenuse osutajate kliendid. See tähendab, et kasutajate hulk
võib hetkega kolmekordistuda. Seega mobiiltelefonivõrgu ressurssi ei pruugi kõigile jätkuda,
mis omakorda võib viia mobiiltelefoniteenuse kvaliteedi (kõnede õnnestumine,
andmesidekiirus) alla või halvimal juhul tekib mobiiltelefonivõrgus katkestus.
Paragrahvi 881 lõige 1. Juurdepääs tagatakse kliendile minimaalselt vajalikus ulatuses. See
tähendab, et kõik rändlust kasutavad kliendid ei pruugi saada mobiiltelefoniteenust tavapärase
kvaliteediga. Tegu on sidepidamiseks vajaliku minimaalse tasemega teenusega. Eelkõige
seetõttu, et mobiiltelefonivõrgu ressurss on piiratud ja mobiiltelefoniteenuse osutaja võib
mobiiltelefonivõrgu toimepidevuse säilitamiseks kasutada ka proaktiivseid mobiiltelefonivõrgu
ja sideliikluse haldamise meetmeid. Vajaduse korral on riigisisene rändlus võimalik avada kogu
riigi territooriumil.
Paragrahvi 881 lõige 2. Mobiiltelefoniteenuse osutajale antakse õigus vajaduse korral
rakendada kõne- ja andmesideliikluse või mobiiltelefonivõrgu haldamise meetmeid, mis on
vajalikud mobiiltelefoniteenuse toimepidevuse võimaldamiseks. See tähendab, et
mobiiltelefoniteenuse osutaja võib võtta tarvitusele piiravaid meetmeid, et vältida
mobiiltelefonivõrgu nn kokku kukkumist ülekoormuse tõttu. Vastavalt koormuse olukorrale
võidakse piirata näiteks andmesidekiirust, kõnede pikkust vms. Sideliikluse ja võrgu haldamise
meetmeid rakendab mobiiltelefoniteenuse osutaja oma tavapärase tehnilise võimekuse piires ja
ei pea täiendavaid meetmeid juurde looma ega investeerima. Andmesidekiiruse piiramise
võimaluse olemasolu on mobiiltelefoniteenuse osutajale väga oluline, kuna riigisisese
rändlusteenuse rakendumisel võib mobiiltelefoniteenuse osutaja võrku lisanduda väga suur
hulk täiendavaid sideteenuse kasutajaid, kes võivad mobiiltelefonivõrgu üle koormata, mille
tulemusel võrk lakkab töötamast. Seetõttu ei ole andmeside kiirusele riigisisese rändluse puhul
seatud ülem- ega alampiiri, vaid see sõltub olemasolevast kasutusest ja võrgu võimekusest
konkreetses olukorras.
Paragrahvi 881 lõige 4 sätestab riigisisese rändlusteenuse kasutamisel minimaalse teenuste
hulga. See on vähemalt 4G võrgus toimiv mobiilne kõne, lühisõnumteenus SMS ja mobiilne
andmesideteenus. Näiteks Ukrainas on rändlusklientidele võimaldatud kõne, SMS ja mobiilne
internet kuni 0,5 Mbit/s. See on piisav kiirus sõnumiäppide tööks, vähem mahukamateks e-
teenusteks ja uudiste lugemiseks. Nii välditakse ülekoormusest tekkivaid võrgu rikkeid.
Selle sätte sõnastus ei välista 2G, 3G või 5G kasutamist rändluse pakkumisel, kuid ei kohusta
ühtegi neist tehnoloogiatest rändlusteenuse osutamisel ühelgi juhul rakendama ega
võimaldama. Baasteenuseks on siiski 4G, mille vahendusel toimuvad ka kõned (VoLTE
tehnoloogia), SMSid ja mobiilne internet. Rändlusteenus toimib telefoniga, millel on vähemalt
4G ja VoLTE kõnede võimekus.
Mobiiltelefoniteenuse osutajate eksperthinnangul ei saa rändluse baasteenuse hulka kuuluda 2G
(GSM) mobiilne kõne, kuna see (90ndate algusest pärinev) tehnoloogia ei tuleks toime kõnede
teenindamisega tänapäevale vajalikus mahus ja see võib ohustada mobiiltelefonivõrkude
toimepidevust. 3G tehnoloogia on aga oma elukaare lõpus ning mobiiltelefoniteenuse osutajad
22.05.2025
369
on hakanud sellel tehnoloogial töötavaid mobiiltelefonivõrke järk-järgult sulgema või on juba
sulgenud.
Eelnõus toodud haldamismeetmed ei reguleeri sisu piiramist.
Paragrahvi 881 lõikes 5 sätestatakse, et rändlusteenuse kasutamisel ei lisandu kliendile
sideteenuste arvel täiendavaid kulusid. Riigisisene rändlusteenus on rändluses osalevate
mobiiltelefoniteenuse osutajate klientidele vastastikku tasuta. Tasuda tuleb vaid oma
lepingulise mobiiltelefoniteenuse osutaja teenuste eest.
Paragrahvi 881 lõikes 6 sätestatakse kulude hüvitamine. Arvestada on vajalik asjaoluga, et
riigisisese rändlusteenuse pakkumisel tekivad mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale
täiendavad kulud. Riigisisene rändlusteenus on käsitletav ühekordse kriisiülesandena käesoleva
eelnõu § 33 tähenduses ja selle osutamise eest saab nõuda õiglast hüvitist vastavalt käesoleva
eelnõu §-le 154.
Paragrahvi 881 lõigetes 7 ja 8 käsitletakse elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale riigisisese
rändlusteenuse osutamise valmisoleku loomise riist- ja tarkvara maksumuse ning nende
hoolduskulude hüvitamist. Eelnõu kohaselt tehakse seda riigieelarvest Justiits- ja
Digiministeeriumi eelarve kaudu. Riist- ja tarkvara soetamise või väljavahetamise vajadus,
soetamise viis ning soetamise ja hoolduskulude maksumus kooskõlastatakse Justiits- ja
Digiministeeriumiga enne riist- või tarkvara soetamist või väljavahetamist. Nimetatud kulud
hüvitatakse vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi ning sideettevõtja vahel sõlmitud lepingule.
Lõige 8 on volitusnorm. Kõnealuste kulude hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega.
Punktis 8 toodud muudatus on tehniline. Viide HOSile asendatakse viitega eelnõu vastavale
sättele.
Punktiga 9 täiendatakse ESSi § 98 lõikega 10, milles sätestatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti õigus ettekirjutusega nõuda, et sideettevõtja piiraks sideteenuse osutamist
lõppkasutajale või juurdepääsu sidevõrgule, kui see kahjustab avalikku korda ähvardava olulise
ohu väljaselgitamist või tõrjumist. Erinevalt kehtivast ESSi § 98 lõikest 9, mille järgi on
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus sideettevõtjalt nõuda, et ta piiraks kliendi
juurdepääsu sideteenusele või kõne valimise võimalust numbrile, kui see on põhjendatud
pettuse või väärkasutuse tõttu, antakse praeguse muudatusega ESSi § 98 lisatava lõikega 10
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile õigus nõuda sideteenuse osutamise piiramist ka
selleks, et välja selgitada või tõrjuda olulist ohtu (vt KorSi § 5 lõige 3).
Kõnealust ettekirjutust ei saaks sideettevõtja suhtes teha KorSi § 28 alusel, sest sideettevõtja
puhul ei pruugi olla tegemist avaliku korra eest vastutava isikuga KorSi § 15 tähenduses. Kui
nt sidevõrgu või sideteenuste kaudu edastatakse teavet, mis kahjustab avalikku korda ähvardava
kõrgendatud ohu väljaselgitamist või tõrjumist, on avaliku korra eest vastutav isik eelkõige
teenuse lõppkasutaja. ESSi lisatavas § 98 lõikes 10 sätestatu on seega KorSi §-s 28 nimetatud
ettekirjutuse tegemise kui üldmeetme eriregulatsioon, mille alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet võib teha ettekirjutuse muu kui avaliku korra eest vastutava isiku suhtes.
Kui sideettevõtja ei peaks suutma või saama õigel ajal sideteenuse osutamist lõppkasutajale
piirata ning see kahjustab jätkuvalt avalikku korda ähvardava kõrgendatud ohu tõrjumist, võib
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kui pädev korrakaitseorgan KorSi § 29 lõike 1 järgi
22.05.2025
370
ise piirata sideteenuse osutamist lõppkasutajatele või juurdepääsu sidevõrgule. Kuna tegemist
on kaalutlusõiguse alusel tehtava otsusega, on enne asjassepuutuva ettekirjutuse tegemist tarvis
veenduda, et muu hulgas võetakse arvesse kõiki otsuse tegemise seisukohast olulisi asjaolusid
ja meetme rakendamine on vältimatult vajalik, et välja selgitada või tõrjuda avalikku korda
ähvardavat kõrgendatud ohtu.
Punktiga 10 täiendatakse ESSi riigiside teenuste osutamiseks ja nende toimepidevuse
tagamiseks asutatud riigi sihtasutuse, mille asutajaõigusi teostab Justiits- ja Digiministeerium,
püsiva kriisiülesandega. Eelnõu koostamise hetkel on nimetatud sihtasutuseks Riigi
Infokommunikatsiooni Sihtasutus.
Eelnõuga nähakse ette, et kriitilise side, mereraadioside ja operatiivraadioside toimimise
tagamine on Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse püsivaks kriisiülesandeks.
Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse kriisiülesanne on tagada kriitilise taristu riigi
andmekeskustele, turvalise kõneside, kriisiaegse varuside, mereraadioside ja
operatiivraadioside toimimine vastavalt ESSi §-des 1003–1005 sätestatud nõuetele ja teenuse
osutamise lepinguga võetud kohustustele. Kriitilise side mõiste võib muutuda vastavalt tehnika
ja tehnoloogia kasutuselevõtule.
Andmekeskuste teenus on mõeldud riigieelarvest finantseeritavatele asutustele,
institutsioonidele, juriidilistele isikutele ja esindustele, samuti elutähtsa teenuse osutajatele ning
teistele infokommunikatsiooniteenuste pakkujatele. Teenuse katkemise korral on ulatuslik
mõju riigi pakutavate IT-teenuste toimimisele, kuni selleni, et osa teenuseid ei ole enam
kättesaadavad. Mõju täpne ulatus sõltub konkreetsest asutusest ja tema kasutatavatest
lahendustest.
Turvaline kõneside on riigi osutatav teenus, mida kasutavad Eesti Vabariigi ametiasutused, kes
peavad omavahel vahetama tundlikku informatsiooni. Teenus on mõeldud riigi seisukohalt
delikaatse teabe töötlemiseks iga päev ning olenevalt teabe tasemest (asutusesiseseks
kasutamiseks, salastatud teave) olema nõutud turvatasemega. Turvalise kõneside teenus peab
vastama riigi kehtestatud turbenõuetele ning turbenõuete täitmise üle teeb järelevalvet selleks
pädev asutus. Turvalise kõneside teenuse turbe ja käideldavuse nõuded kehtestatakse asjaomase
õigusaktiga.
Satelliitside teenus on riigi toimimiseks olulistele asutustele kriitilise tähtsusega side
toimepidevuse suurendamiseks kriisiaegse varusidena. Teenus võimaldab säilitada
minimaalses vajalikus mahus kõne- ja andmeside võimekust eelkõige riigikaitselisi ülesandeid
täitvatele asutustele ja neid toetavatele teenustele, kuid ka teistele avaliku sektori asutustele, sh
ministeeriumid ja nende allasutused.
Mereraadioside on Eesti merepääste vastutusalas ja laevatatavatel siseveekogudel ülemaailmse
merehäda ja -ohutuse süsteemi (GMDSS) nõuetele vastav mereside, mille tagamise on Eesti
Vabariik endale 19.11.1991. a valitsuse protokollilise otsusega kohustuseks võtnud
rahvusvahelise SOLAS konventsiooniga ühinemisel. Sidetaristut haldab ja hooldab Riigi
Infokommunikatsiooni Sihtasutus ning see hõlmab mereraadioside (VHF/MF/HF) ja Navtex
süsteeme, tagades merehäda-, kiir- ja ohutusteadete ning muude kõrgema prioriteediga teadete
edastamise, sh navigatsioonilise ja meteoroloogilise teabe. Raadioühendusega tagatakse
ametkondliku ja erakorrespondentsi vahendamine mere ja kalda vahel.
22.05.2025
371
Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus pakub operatiivraadioside ESTER võrgu tehnilise
opereerimise teenust, lõppkasutajatele pakutavat operatiivraadioside ESTER teenust pakub
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus
valmistab ette üleminekut operatiivraadioside uue tehnoloogia kasutuselevõtuks koostöös ja
sünkroniseeritult teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ning on määratud teenuse juhtasutuseks.
Ohuteavitus (EE-Alarm) on Eestis kasutusele võetud ohuteavituse süsteem, mille kaudu on
võimalik saata elu, tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste puhul (näiteks tulekahju,
massiline korratus või ohtlik toit) ohualal viibivate inimeste mobiiltelefonidele ohuteavituse
lühisõnumit EE-ALARM. Riigisiseselt saab ohuala määrata geograafilise piirkonnana asumi,
küla, valla, maakonna jms täpsusega, välismaale saab saata riigi täpsusega. Teenuse omanik on
Häirekeskus ja tehnilist platvormi haldab Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus.
Elektroonilise side võrgu kaudu toimiva ohuteavituse süsteemi toimimise ja kasutamise Eestis
on Vabariigi Valitsus 15.02.2018 elanikkonnakaitse kontseptsiooni osana heaks kiitnud.
Punktiga 11 tehakse muudatused ESSi § 1051 lõikes 1, mis reguleerib ohualapõhise kiire
ohuteavituse edastamist. Lõike 1 tekst viiakse kooskõlla eelnõuga (sh selles kasutatud
terminoloogiaga) ning teiste rakendussätetega (eelnõuga tunnistatakse nt kehtetuks RiKS, HOS
ja ErSS). Samuti lisatakse Päästeameti õigus edastada viivitamatu ohuteade mitte rohkem kui
üks kord aastas teavituse edastamise testimiseks.
Kehtiva ESSi § 1051 lõige 1 sätestab, millal võib kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale
mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale edastada ohutuks tegutsemiseks
juhised. Nendeks on järgnevad juhud:
1) valitsusasutuse, eriolukorra juhi või eriolukorra tööde juhi otsusel, kui mobiiltelefoniteenuse
kliendi ja rändlusteenuse kasutaja elule või tervisele esineb oht või sellise ohu lõppemise korral,
arvestades, et oht elule või tervisele on eelkõige paljusid inimesi ohustav vahetult eelseisev või
juba toimuv päästesündmus, katastroof või muu ootamatu olukord;
2) kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal valitsusasutuse,
eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi või peaministri otsusel riigi julgeolekut ohustava
sündmuse või selle lõppemise korral;
3) Vabariigi Valitsuse või tema määratud valitsusasutuse otsusel HOSi § 18 lõikes 3 nimetatud
õppuse ning mitte rohkem kui kord aastas Kaitseväe otsusel kaitseväeteenistuse seaduse § 69
lõigetes 3 ja 31 nimetatud sõjaväelise väljaõppe läbiviimisel.
Ohuteavituse süsteemi loomisel on rahvusvaheliselt välja toodud mitme kanali kasutamise
olulisus, nt Niinistö (2024) raportis on rõhutatud, et edukas kriisikommunikatsioon vajab muu
hulgas mitme kanali kasutamist, et jõuda võimalikult paljude inimesteni ja vähendada ühe
rikketest tulenevat ohtu. Samuti on Niinistö raportis välja toodud süsteemi regulaarse testimise
olulisus ning elanikkonna teavitamine hoiatussüsteemidest ja ohutust käitumisest hoiatuste
saamisel. Ohuteavituse süsteemi testimine on riigiti lahendatud erinevalt ning samuti on
testimiste lahendused ja regulaarsus otseselt seotud kasutatava kanali tööpõhimõtete ja
testimise eesmärgiga.
Näiteks sireenisüsteeme testitakse:
• kord kuus (nt Soome, Sloveenia, Prantsusmaa);
• kord kvartalis (nt Rootsi);
• kaks korda aastas (nt Läti, Norra);
• üks kord aastas (nt Austria, Belgia, Leedu, Taani).
22.05.2025
372
Samas on mitmed riigid seoses mobiilipõhistele teavitustele üleminekule sireenidest loobunud
või loobumas (nt Rumeenia).
Sagedased testimised on peamiselt süsteemi tehnilised testimised, sest tegemist on vanade
seadmetega ja testimiseks kasutatakse eraldi helisignaali. Kord aastas toimuvad testimised on
üldiselt ka elanikkonna harimise eesmärgiga ja sellesse on kaasatud muu hulgas teiste
teavitusviiside samaaegne testimine. Väga lühiajalist tehnilist testimist tehakse sagedamini
näiteks Austrias (v.a Viin), kus sireenid käivitatakse kord nädalas 15 sekundiks.
Mobiiltelefoni puhul on testimiste sageduses oluline välja tuua erinevus võrgupõhise teavituse
(cell-broadcast) ja lühisõnumi (LB-SMS) põhise lahenduse tehniliste testimiste võimalustes.
Võrgupõhise ohuteavituse puhul on standardist tulenevalt võimalik kasutada erinevaid
teavitustasemeid. Testimisel ja õppustel kasutatakse madalamaid tasemeid, mis eeldavad
lõppkasutajalt spetsiaalselt funktsionaalsuse sisselülitamist, mistõttu tehnilised testimised ei
häiri kõiki lõppkasutajaid. Võrgupõhiste teavituste testimine on seega oluliselt vähem häiriv ja
väiksema riivega ning neid testitakse tavaliselt sireenidega riikides koos sireenidega.
Lühisõnumi põhiste lahenduste korral saab testimiseks edastada teavitusi süsteemis
konkreetsetele eelnevalt sisestatud mobiiltelefoninumbritele või edastada nn varjatud
lühisõnumeid (silent SMS), mida reaalselt ei kuvata lõppkasutaja seadmes, et tehnilised
testimised ei tekitaks lõppkasutajale ebamugavust. Selliste testimiste sagedus on näiteks kord
nädalas.
Ohualapõhist lühisõnumit ohuteavituseks kasutatavates riikides tehakse testimised kord
kvartalis (nt Belgia) või kord aastas (nt Ungari). Islandil on seda süsteemi küll kõige kauem
kasutatud, kuid testitud on seda vaid kord (kuna see on väga sagedases kasutuses seoses
reaalsete sündmustega), ning ka Portugal ei ole näinud vajadust testimiseks, kuna kasutab seda
piisavalt sageli . Eestis on ohualapõhist lühisõnumit saadetud 2023. aastal seoses nelja
sündmuse ja ühe õppusega ning 2024. aastal seoses kolme sündmuse ja ühe õppusega.
Eestis tehakse 2025. aasta esimeses kvartalis ohuteavituse lühisõnumi edastamise süsteemi
uuendus, mis võimaldab ohuteavituse edastamisel viia läbi lisasortimise, edastades
ohuteavituse lühisõnumi numbri kasutaja eelistatud keeles. Sellist lahendust ei ole üheski teises
riigis seni kasutatud. Eri riikides (sh Eestis) seni kasutuses olev süsteem võimaldab saata
lühisõnumeid eri riikide SIM-kaartidele eri keeltes, aga ei võimalda sortida oma riigi SIM-
kaarte. Belgias saadetakse eri keeltes vastavalt piirkonnale või eelregistreerimisega listide
alusel. Eestis loodava lahenduse testimine keele-eelistuse kontrollimise eesmärgil eeldab
füüsiliselt lõppkasutajale lühisõnumi edastamist, et veenduda sortimise korrektsuses ja anda
lõppkasutajale võimalus määrata eelistatud keel ilma reaalselt ohtliku olukorrata.
Praegune regulatsioon ei võimalda ohuteavituse süsteemi terviklikku testimist, et valmistuda
paremini Eesti inimeste elu ja tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste lahendamiseks.
Seetõttu täiendatakse ESS-i § 1051 lõiget 1 ja lisatakse sellesse Päästeameti õigus edastada
ohuteavitus ohuteavituse süsteemi terviklikuks testimiseks. Testimise õigus antakse
Päästeametile seoses käesoleva eelnõuga. Mitmete riikide kogemuse põhjal on eelnõu eesmärk
testida ohuteavituse terviklahendust kuni üks kord aastas ja EL-i elanikkonnakaitse eesmärkide
järgi võiks see aset leida oktoobris, mis on rahvusvaheline suurõnnetusteks valmisoleku kuu.
Täiendava aluse reguleerimine seaduse tasandil on vajalik isikuandmete kaitse tagamiseks,
kuna viivitamatu ohuteate edastamisel lühisõnumiga töödeldakse ka ohualas olevate isikute
isikuandmeid. Seetõttu tuleb selgelt määratleda kõik juhud, mille puhul on olemas õiguslik alus
22.05.2025
373
ohuteavituse saatmiseks. Ohuteavituse süsteemi tervikliku testimise aluse lisamisega ei
muudeta regulatsiooni sisuliselt, vaid täiendav alus võimaldab elu ja tervist või riigi julgeolekut
ohustavate sündmuste lahendamiseks paremini valmistuda. Ohuteavituse süsteemi
terviklikkuse testimisel ohuteavituse kasutamise eesmärk on teavitada avalikkust ja testida
kriisikommunikatsiooni tegevusvõimet. Sellele eelneb alati aktiivne avalik kommunikatsioon,
et tegemist ei ole tegelikult aset leidva sündmusega. Täiendava aluse loomine on vajalik, et
testida kriisikommunikatsiooni tegevusvõimet sõjaliste ja elanikkonnakaitseliste kriiside
ettevalmistamisel nii organisatsiooni kui ka elanike vajaduste vaates.
Osa ohuteavituse süsteemist on sireeniseadmed, mille eripära on see, et need ei anna iseseisvalt
edasi infot ohu kohta ega detailseid käitumisjuhiseid. Sireeniseadmed käivitatakse viimasel
võimalusel. See tähendab, et sireeniheli kuulmisel peavad inimesed kohe a) saama aru, millega
on tegu, ning mis veel olulisem, b) käituma õigesti (varjuma ja alles siis otsima infot).
Peamiseks infoallikaks ohu kohta on ette nähtud sireenide käivitamisega alati kaasnev
ohualapõhise lühisõnumi saatmine, sireeniseadme kasutamisel on alati tegemist ohuteate
edastamise kanalite kombinatsiooniga.
Praegu pole Eesti elanikel praktilist kogemust, kuidas ja mida sireenide käivitumine tähendab
ning kuidas sellisel juhul käituda ja kust infot saada. Ohuteavituse süsteemi terviku testides
kasutataks samu kanaleid kui päris sündmuse puhul, seega ei oleks asjakohane kasutada ühe
komplektina töötavaid ohuteavituse edastamise viise ilma teisi kasutamata, st sireeni
helisignaaliga kaasneb teavitus lühisõnumiga ja info ERR-i kanalites. Lühisõnumi saatmine on
kriitiline, et tagada teavitus ka kõige haavatavamatele ja sotsiaal-demograafiliselt
keerulisematele sihtrühmadele, kes ei pruugi olla igapäevases meediaruumis. Otseteavitus on
samuti kriitiline, et maandada infomanipulatsioonide riske ja luua elanikele realistlik
viivitamatu ohuteavituse olukord.
Punktiga 12 sätestatakse, et järelevalvet kriisiülesande täitmise üle tehakse eelnõus sätestatud
alustel ja korras.
§ 191. Erakorralise seisukorra seaduse kehtetuks tunnistamine
Paragrahviga 191 tunnistatakse kehtetuks ErSS. Eesti õigussüsteemis on mitu seadust, mis
reguleerivad riigikaitsega (nii sõjalise riigikaitsega kui ka mittesõjalise riigikaitsega)
seonduvat, ent mis ei ole seni piisavalt selgelt omavahel seostatud. Riigikaitseõiguse õigusliku
regulatsiooni killustamise vältimiseks ja süsteemsuse tagamiseks koondatakse riigi sõjalise
kaitse ja muud riigi julgeolekut puudutavad regulatsioonid võimalikult vähestesse loogiliselt
süstematiseeritud õigusaktidesse, et vältida õigusliku regulatsiooni dubleerimist ning üksteisele
vastukäivaid õigusnorme. ErsS tunnistatakse kehtetuks ning erakorralise seisukorra
regulatsioon viiakse eelnõusse. Täpsemalt riigikaitseõiguse revisjoni analüüsidest.121
§ 192. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmine
Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses (edaspidi ETS) tehakse
terminoloogiline muudatus, kuna HOS tunnistatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
jõustumisega kehtetuks. ETSi § 15 reguleerib laenude tagamise isetasuvuse nõudeid, mille
kohaselt tuleb tagada laenude tagamisega seotud tulude ja kulude tasakaal. Samuti sätestab
nimetatud seadus, et tagatistasu peab katma võimaliku kahju pikema perioodi vältel. ETS näeb
121 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/riigikaitseoiguse_muudatuste_kontseptsioon.pdf
22.05.2025
374
ette, et neid nõudeid ei pea tagama, kui laenude tagamise alane tegevus on ümber korraldatud
HOSi alusel. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse jõustumisega kajastub edaspidi vastav
regulatsioon nimetatud seaduses.
§ 193. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine
Euroopa Liidu kodaniku seaduses asendatakse viide RiKSile viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse
seadusele, kuna edaspidi sisalduvad vastavad sätted selles seaduses.
§ 194. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
Paragrahviga 194 täiendatakse FISi § 6 lõikega 15, millega täpsustatakse Finantsinspektsiooni
ülesandeid seoses tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest tulenevate kohustuste täitmisega. Selle
ettepaneku eesmärk on luua seadusel põhinev selge viide käesoleva seaduse ja FISi vahel
Finantsinspektsiooni ülesannete kaudu. Muudatusettepaneku kohaselt on Finantsinspektsiooni
ülesandeks täita talle tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega pandud kohustusi tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduses ja FISis sätestatud korras. Juhul kui kehtestatakse kriisiolukord, siis
Finantsinspektsioon on asutus, mille kriisiolukorra vahetu lahendamise eest vastutav asutus või
isik kaasab vajaduse korral kriisilahendusse. Näiteks kriisiolukorra juhi või Eesti Panga kui
elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja antud korralduste alusel kaasatakse
Finantsinspektsioon tema pädevuse piirides kriisiülesannete täitmisesse ja kriisiolukorra
lahendamisele kaasaaitamisse. Kriisiolukorra ajal tuleks Finantsinspektsiooni käsitada kui
finantssektoris rakendatavate meetmete elluviijat ja täitjat. Samuti on Finantsinspektsiooni
ülesandeks riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve tegemine tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses
määratud ulatuses.
Punktiga 2 täiendatakse FISi § 18 uue lõikega, et Finantsinspektsiooni juhatusel oleks üldse
pädevus võtta vastu otsuseid käesoleva eelnõu alusel antud korraldusest lähtuvalt. FISi § 18
lõige 21 määrab üheselt, et käesoleva eelnõu alusel antud korralduse täitmise otsustuspädevus
on Finantsinspektsiooni juhatusel. Kehtivas FISis selline õiguslik alus puudub ning
muudatusega see vastav õigus ka antakse.
Punktidega 3 ja 5 välistatakse nii Finantsinspektsiooni kui ka Finantsinspektsiooni juhatuse
vastutus korraldust puudutavas, st korralduse ja sellest tuleneva kahju eest vastutab korralduse
andja (FIS § 29 lg 5 ja § 58 lg 3). Kriisiolukorras korralduse saamisel on Finantsinspektsioon
korralduse täitja rollis. Arvestades, et kriisiolukorras ei täideta Finantsinspektsioon oma
tavapäraseid ülesandeid, vaid täidab korraldusega etteantud juhiseid, st sisuliselt annab
korraldusele vajaliku õigusjõu, siis ei ole põhjendatud vastutuse asetamine
Finantsinspektsioonile, vaid korralduse andjale. Kui Finantsinspektsioon täidab korralduse
seadusvastaselt nt rikub menetlus- või muid norme, siis rakendub tavapärane vastutuskord ning
sellise tegevuse eest vastutab Finantsinspektsioon.
Punkt 4 FISi § 54 lõike 47 muudatus on tehniline. Viide hädaolukorra seadusele asendatakse
viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele.
§ 195. Hädaolukorra seaduse kehtetuks tunnistamine
Eelnõu §-ga 195 tunnistatakse kehtetuks HOS.
22.05.2025
375
Praegu toimub tsiviilkriiside lahendamine ja eriolukorra väljakuulutamine HOSi alusel.
Mittesõjalise või sõjalise riigikaitselise kriisi lahendamine, sh kõrgendatud kaitsevalmiduse või
erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamine toimub RiKSi või ErSSi alusel. Sellest lähtuvalt
valmistutakse kriisideks ja lahendatakse neid eri metoodikaga ning eri õiguslikel alustel. See
põhjustab suure mõjuga kriisi lahendamiseks vajalikus juhtimiskorralduses segadust ja tarbetut
ajakulu. Lahenduseks on viia kõikide suure mõjuga kriiside lahendamise ja nendeks
valmistumise korraldus ühtsetele alustele ja koondada see ühte seadusesse.
Strateegilisel tasandil pole praegu võimalik hinnata riskide ja ohtude tõenäosust ning mõju
terviklikult ja ühel alusel. HOSi ja RiKSi põhjal toimuv ohtude ning riskide hindamine on kaks
eraldi protsessi. Samuti on erinevad kahest seadusest lähtuvad planeerimisprotsessid. RiKSist
lähtuvad riigi kaitsetegevuse kava (RKTK) ja selle alamkavad (RKTK alamkavad) on plaanid
riigikaitselisteks olukordadeks, HOSist lähtuvad hädaolukorra lahendamise plaanid (HOLP) on
üldisel tasemel koostöökokkulepped tsiviilkriiside lahendamiseks. 01.07.2021 jõustunud HOSi
muudatuste kohaselt vastutab Riigikantselei nii a) RiKSi alusel koostatava RKTK ja RKTK
alamkavade koordineerimise kui ka b) HOLPide koostamise koordineerimise eest (varem
vastutas Riigikantselei ainult RKTK ja selle alamkavade koostamise koordineerimise eest).
Riigikantseleist kahe eraldi protsessi koordineerimine lihtsustab tsiviilkriisideks ning
mittesõjalisteks ja sõjalisteks riigikaitselisteks kriisideks valmistumise planeerimist, kuid
riskide ja ohtude tõenäosuse ning mõju terviklikuks hindamiseks ja terviklikuks valmistumiseks
on vajalik kogu planeerimine viia ühtsetele alustele ning ühte seadusesse, et vältida n-ö halle
alasid ja olla riigina tervikuna valmis kõikideks kriisideks.
Ka RiKSi kontseptsioonis tõdetakse, et riigikaitseõiguse regulatsiooni iseloomustab killustatus
erinevate õigusaktide vahel, samuti õigusliku regulatsiooni ebaselgus nii sätete sisu kui ka
erinevate õigusaktide koostoime suhtes.122 COVID-19 kriis näitas, et sama kehtib ka
tsiviilkriise puudutavate õigusaktide kohta: 2020. aasta kevadel COVID-19 kriisi õppetundide
alusel tehtud HOSi ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS)
muudatused on seda riski küll vähendanud, kuid piiratud ulatuses ning ainult tervisekriisi
kontekstis. See tingib vajaduse kõiki kriise puudutavate seaduste ühtse ja omavahel seotud
ajakohastamise järele, nii et terviklik vaade tekiks võimalikult väikese hulga ja omavahel
loogiliselt süstematiseeritud õigusaktide alusel. Käesoleva eelnõu jõustumisel saab sellest üks
terviklik seadus, kuhu koonduvad kõikideks suure mõjuga kriisideks valmistumine, nende
ennetamine ja lahendamine. Samuti koondab eelnõu erikordasid ja nende omavahelist seost
puudutava regulatsiooni, nende lahendamise ning juhtimise. Nimetatud eelnõu on
riigikaitseõiguse ja kriisireguleerimise poliitika üldseadus, millele toetuvad teised
valdkondadega seotud eriseadused. Sellega seoses tunnistatakse HOS kehtetuks.
§ 196. Isikuandmete kaitse seaduse muutmine
Paragrahviga 196 muudetakse isikuandmete kaitse seadust (edaspidi IKS). Muudatused on
analoogsed Eesti Panga seaduse muutmisega, mis on kavandatud eelnõu §-s 186. Ka IKSi puhul
ei ole selge, miks on seadusandja andnud VVJK-le ülesande otsustada, millal võib pikendada
Andmekaitse Inspektsiooni juhi kandidaadi suhtes tehtava julgeolekukontrolli tähtaega, kui
eelmise juhi volitused on lõppenud ennetähtaegselt. Eelnõu järgi otsustab julgeolekukontrolli
tähtaja pikendamise üle julgeolekukontrolli tegeva asutuse ehk Kaitsepolitseiameti juht. Nagu
Eesti Panga presidendi ja nõukogu esimehe puhul, pikendatakse ka Andmekaitse Inspektsiooni
juhi puhul julgeolekukontrolli tähtaega ühelt kuult kolmeni. Erinevalt aga Eesti Panga seaduse
122 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/riigikaitseoiguse_muudatuste_kontseptsioon.pdf, lk 7.
22.05.2025
376
muutmisest peab julgeolekukontrolli tähtaja pikendamisest teavitama lisaks Riigikogu
julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile Vabariigi Valitsust ja Riigikogu
põhiseaduskomisjoni. Seda seetõttu, et Andmekaitse Inspektsiooni juhi nimetab ametisse
Vabariigi Valitsus (ja mitte president, nagu Eesti Panga puhul), kuulates ära Riigikogu
põhiseaduskomisjoni seisukoha. Selle kaudu on tagatud, et kõik ametisse nimetamisega seotud
isikud on teadlikud, et julgeolekukontroll võtab tavapärasest kauem aega.
§ 197. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine
Paragrahviga 197 asendatakse viited RiKSile ja HOSile viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse
seadusele, kuna nimetatud seaduse jõustumisel reguleerib see edaspidi elutähtsa teenuse
osutamist.
Punktiga 3 täpsustatakse, et elutähtsa teenuse tagamine on püsiv kriisiülesanne ja sellele
kohaldub tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse elutähtsa teenuse osutamise regulatsioon.
Autentimist ja digitaalset allkirjastamist tagava isiku ETOks kvalifitseerumise kriteeriume
võrreldes kehtiva seadusega ei muudeta.
Lisaks sätestatakse, et järelevalvet tehakse samuti tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud
alustel ja korras. Selline lahendus nähakse ette kõikide ETOde puhul.
§ 198. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine
Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks JASi § 10. JASi §-s 10 sätestatakse praegu VVJK
ülesanded. Neid on JASi § 10 lõigete 1 ja 2 järgi:
1) julgeolekuasutuste tegevuse koordineerimine;
2) riigi julgeolekuolukorra analüüsimine ja hindamine;
3) riigi julgeolekualase teabe vajaduste kindlaksmääramine;
4) VVJK-le edastatud riigikaitsealase teabe edastamine teistele riigiasutustele;
5) RiKSi ja teiste seadustega ning Vabariigi Valitsuse antud ülesannete täitmine.
Kõik nimetatud ülesanded on sellised, mida ei pea kehtestama seadusandja ning need võib
sätestada määruses. Eelnõuga soovitakse anda Vabariigi Valitsusele VVJK töö korraldamisel
võimalikult palju vabadust. See tähendab, et kõik VVJK ülesanded, mida ei pea otsustama
seadusandja, sätestatakse edaspidi määruses. JASi § 10 lõikes 1 sätestatud ülesanded on kavas
edaspidi sätestada VVJK põhimääruses. VVJK põhimääruses nähakse ette ka JASi § 10 lõikes
2 sätestatud põhimõte, et vajaduse korral peab VVJK edastama talle esitatud teavet Vabariigi
Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele ja
asjaomastele Riigikogu komisjonidele. VVJK põhimääruse kavand on seletuskirjale lisatud.
Punktiga 2 muudetakse JASi § 21 lõike 2 esimest lauset ning sätestatakse selgelt
Kaitsepolitseiameti politseiametniku volitus kuriteo tõkestamiseks kohaldada riikliku
järelevalve erimeetmeid ning vahetut sundi KorSis sätestatud alustel ja korras. Kuritegude
tõkestamine JASi tähenduses on KorSi § 1 lõike 5 kohaselt osa korrakaitseülesande täitmisest,
millele tuleb kohaldada ka KorSis sätestatut. Teiselt poolt peab julgeolekuasutuste tegevuses
olema võimalik eristada kuritegude tõkestamist muude ülesannete täitmisest
(kriminaalmenetluse läbiviimise kõrval eelkõige nn teabehankelisest tegevusest), millele KorS
ei laiene. Ka õiguskantsler on leidnud, et JASi § 21 lõikest 2 praegu tulenevast selgemat
22.05.2025
377
sätestamist vajavad julgeolekuasutustele lubatud korrakaitseliste meetmete hulk ja kohaldamise
alused.123
Kehtiv JASi § 21 lõige 2 ei täpsusta, milliste ülesannete täitmiseks on Kaitsepolitseiametil õigus
meetmeid ja vahetut sundi kohaldada. Lisaks ei ole sätte sõnastusest üheselt arusaadav, kas
Kaitsepolitseiamet on üldkorrakaitseorgan või mitte. KorSi kohaselt on ainult
üldkorrakaitseorganil ehk politseil ilma erimeetmetele konkreetselt viitamata kõigi meetmete
kohaldamise õigus ja nende täitmise tagamiseks õigus kohaldada vahetut sundi.
Kaitsepolitseiamet ei ole ega ei peaks olema KorSi alusel üldkorrakaitseorgan, vaid
erikorrakaitseorgan. KorSi § 1 punkti 5 kohaselt ei kohaldata seda seadust julgeolekuasutuste
tegevusele julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmisel, välja arvatud kuriteo
tõkestamine. KorSi § 6 lõike 1 kohaselt on korrakaitseorgan seaduse või määrusega riikliku
järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik. KorSi § 2 lõike 4 kohaselt on riiklik
järelevalve korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda
või kõrvaldada korrarikkumine. Seega ei muutu Kaitsepolitseiamet kui amet ega
Kaitsepolitseiameti politseiametnik üldkorrakaitseorganiks. Kuna erikorrakaitseorgani
pädevused ja volitused peavad olema eriseadusest tulenevad, siis tuleb see selgelt sätestada
julgeolekuasutuste seaduses.
Punktides 3 ja 4 tehakse JASi muudatused seonduvalt eelnõu §-dega 68 ja 69, millega
sätestatakse alused erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal sõnumisaladuse ning kodu,
perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks. Nimetatud piiravaid meetmeid võib
kohaldada julgeolekuasutus ja Vabariigi Valitsuse volitusel ka Politsei- ja Piirivalveamet ning
Kaitsevägi (vt seletuskirjas §-de 68 ja 69 kohta antud selgitusi). Eelnõu §-s 68 ja samuti §-s 69
sätestatu eesmärk on tagada paindlikum ja erinevate asutuste käsutuses olevate vahendite
efektiivne kasutamine sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal.
Julgeolekuasutused ei vaja eelnõu §-des 68 ja 69 sätestatud piiravate meetmete kohaldamiseks
erinevalt PPA-st või Kaitseväest Vabariigi Valitsuse volitust. Eelnõu §-des 68 ja 69 sätestatud
piirava meetme kohaldamise alus ja eesmärk erineb aga JASi §-des 25 ja 26 sätestatud meetme
alusest ja eesmärgist, millega peab julgeolekuasutus erakorralise või sõjaseisukorra ajal
toimingute tegemisel (samuti toiminguks halduskohtu loa taotlemisel) arvestama.
§ 199. Kaitseliidu seaduse muutmine
Paragrahviga 199 muudetakse Kaitseliidu seadust (edaspidi KaLS).
Punktiga 1 täpsustatakse Kaitseliidu valveülesannet, kus senise riigikatiseobjektide valve
sõnastatakse ümber alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valveks.
Muudatuse eesmärk on viia Kaitseliidu seaduse terminid kooskõlla eelnõus tooduga.
Punktidega 2, 3, 7–10, 12, 13 ja 15–27 tehakse KaLSis muudatused seoses Kaitseväe ja
Kaitseliidu kaasamist puudutava regulatsiooniga. Korrakaitseorgani nende ülesannete loetelu,
mille täitmisse kaasamine on lubatud, viiakse üle KorSi 6. peatükki, mistõttu säilitatakse KaLSi
§ 4 lõikes 2 üksnes viide, mille järgi võib Kaitseliitu kaasata riiklikku järelevalvesse KorSis
sätestatud tingimustel ja korras. Samuti tunnistatakse kehtetuks KaLSi § 4 lõikes 3 sätestatud
volitusnorm Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitseliidu kaasamise tingimused ja kord
123 Õiguskantsleri 24.07.2015 kiri nr 18-2/150881/1503270. Kättesaadav
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_arvamus__julgeolekuasutuste_s
eaduse_ning_politsei_ja_piirivalve_seaduse_muutmise_seaduse_eelnou_valjatootamise_kavatsus.pdf
22.05.2025
378
küberturvalisuse tagamisel“ andmiseks, sest ka seda teemat reguleeritakse edaspidi KorSi alusel
antud ühtses määruses. Ühtlasi sätestatakse KaLSi § 40 lisatavas lõikes 21, et KaLSi § 4 lõike
2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel võib kasutada kaasava korrakaitseorgani
erivahendeid KorSis sätestatud tingimustel ja korras.
Ülalkirjeldatud muudatuste tõttu muudetakse tagatisi reguleerivas KaLSi 7. peatükis läbivalt
viiteid KaLSi § 4 lõikele 2. KaLSi §-des 58–61 ja 64 eristatakse erakorralise seisukorra ajal
kaasamist ning muud korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasamist. Seetõttu muudetakse
tagatiste sätetes viiteid KaLSi § 4 lõikele 2 ning rõhutatakse edaspidi seda, kas
korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasamine (ja selle raames mis tahes riikliku järelevalve
ülesande õiguspärane täitmine) toimub erakorralise seisukorra ajal või mitte. Selle käigus ei
muudeta kehtivaid põhimõtteid ning säilitatakse senine tagatiste ulatus.
Kehtiva KaLSi § 26 lõike 3 järgi võib toetajaliiget kaasata KaLSi § 4 lõike 1 punktides 1–6
sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisse ning ilma vahetu sunni kohaldamise volituseta lõike
2 punktides 1 ja 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmisse. Eelnõus on muudetud
sätteid, mis piiravad toetajaliikmel võimalust panustada kriiside lahendamisse. Avaliku korra
kaitsel ja kriisiolukordade lahendamisel on oluline, et kaasamise korral saab Kaitseliit kasutada
ülesannete täitmisel kõiki oma liikmeid. Peamine erinevus tegevliikme ja toetajaliikme vahel
on selles, et toetajaliige ei osale aktiivselt sõjaväelises väljaõppes ega ole määratud sõjaaja
ametikohale. Paljudes malevates on toetajaliikmed aktiivsed eri tegevustesse panustajad ning
osalevad seadusega lubatud piirides ka avaliku korra kaitses. Kuna riikliku järelevalve meetme
tõhus kohaldamine eeldab sageli ka vahetu sunni volitust, siis on mõistlik kehtivas õiguses
sisalduvast piirangust loobuda. Kaitseliit peab tagama oma liikmetele nende ülesannetele
vastava vajaliku väljaõppe.
Punktiga 6 muudetakse terminoloogiat ning viiakse see eelnõuga kooskõlla.
Punktis 11 täiendatakse KaLSi § 40 lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva seaduse
§ 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel võib kasutada kaasava korrakaitseorgani
erivahendeid korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.“. Kaasamise korral tegutseb
Kaitseliit kaasava korrakaitseorgani osana – talle lähevad üle nii ülesanded (pädevus), meetmed
(volitused) kui ka vahendid nende meetmete kohaldamisel. Seega, kui kaasatud Kaitseliit asub
kõrvuti nt politseiga täitma avaliku korra kaitsmise ülesandeid, siis ta saab kasutada samu
erivahendeid, mida saab selles olukorras kasutada ka politsei. Säte tagab selguse, et
kaitseliitlastel on kaasamise korral volitus erivahendite kasutamiseks. See, kuidas politsei või
muu korrakaitseorgan Kaitseliidu kaasab, kas ja millised erivahendid antakse, otsustatakse
lähtuvalt konkreetse juhtumi lahendamise vajadustest. Volituse andmisel tuleb arvestada, kas
kaitseliitlasel on olemas vastav väljaõpe. Väljaõpe tagatakse KorSi § 825 alusel kehtestatava
määrusega kindlaksmääratud korras.
Punkt 5. Vormiriietuse kandmise õigus on antud praegu üksnes tegevliikmele, kuigi see
vajadus on ka toetaja- ja auliikmel. Peamine erinevus tegevliikme ja toetajaliikme vahel on
selles, et ainult tegevliikmed saavad kuuluda Kaitseliidu organitesse ja hääletada malevate
sisestes kollektiivsetes organites. Kaitseliidu kaasamine erinevatesse kriisiolukorra
lahendamise ning riikliku järelevalve ülesannetesse toob kaasa vajaduse üha enam täita
ülesandeid lisaks tegevliikmele ka aktiivsetel toetajaliikmetel. Selleks, et ka toetajaliikmed
saaksid kanda KaLSi § 4 lõike 1 punktides 1–6 ja lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud ülesannete
täitmisel sarnaselt tegevliikmetega vormi, tuleb KaLSi §-s 8 muuta neid sätteid, mis näevad
vormi kandmise ette üksnes tegevliikmetele. Vormi ei väljastata ning selle kandmise õigust ei
22.05.2025
379
ole kõigil toetajaliikmetel, vaid selle täpsemad tingimused ja kord määratakse kindlaks
kaitseministri määruse ja Kaitseliidu ülema käskkirjaga vastavalt KaLSi § 8 lõigete 2 ja 4
volitusnormidele.
Punktis 7 kavandatud muudatusega määratakse Kaitseliidu kui avalik-õigusliku juriidilise isiku
kriisiülesanded. Need on KaLSi § 4 lõike 1 punktides 2–4 ja punktis 7 sätestatud järgmised
ülesanded: sõjalise kaitse võime ettevalmistamine; Eesti elanike turvalisuse suurendamises ja
tagamises osalemine; tegevliikmetele sõjaväelise väljaõppe andmine kaitseväeteenistuse
seaduse (edaspidi KVTS) § 6 lõike 3 alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud korras ning
kriisiülesannete täitmiseks kaitstava objekti ja riigikaitse eesmärgil kasutatava vara valve.
Kriisiülesandeid täidetakse kriisiolukorra lahendamiseks või selle toetamiseks. Kriisiolukorra
tingib üldjuhul oht Eesti riigi iseseisvusele ja sõltumatusele, territoriaalsele terviklikkusele,
põhiseaduslikule korrale või kogu ühiskonna elukorraldusele ning teatud juhul tuleb selle
lahendamiseks välja kuulutada erakorraline või sõjaseisukord, mille lahendamine eeldab kogu
riigi pühendunud panustamist. Sellest tulenevalt peavad kriisiülesannetega asutused ja isikud
kriisiolukorra ajal kõrvale jätma või väiksemas mahus täima kriisi lahendamise seisukohalt
vähem tähtsaid ülesandeid ning keskenduma kõige kriitilisematele. Seetõttu sätestatakse
eelnõus Kaitseliidu kriisiülesannetena üksnes neli kõige olulisemat KaLSi § 4 lõikes 1 loetletud
ülesannet. Kriisiülesannetena ei määrata Eesti kodanike isamaaliste ja rahvuslike tunnete
tugevdamisel, kaitsetahte säilitamisel ja kasvatamisel osalemist, muu väljaõppe ja koolituse
andmist ning kehakultuuri ja spordi väärtustamist elanikkonna hulgas. Kaitseliidu neljast
kriisülesandest kaks toetavad Kaitseväe riigi sõjalise kaitsega seotud ülesandeid, sest neid täites
valmistab Kaitseliit ette sõjalise kaitse võimet ja nõutud väljaõppe saanud isikuid selleks, et
Kaitsevägi saaks asuda riiki sõjaliselt kaitsma. Kolmas, Eesti elanike turvalisuse suurendamises
ja tagamises osalemine on palju laiem ülesanne ning katab nii riigi sisemise kui ka välise rahu
kaitsmises osalemist, millest üks või teine on olulisem sõltuvalt kriisiolukorra ja selle tinginud
ohu eripärast. Neljas, kriisiülesannete täitmiseks kaitstava objekti ja riigikaitse eesmärgil
kasutatava vara valve, toetab nii riigi sõjalist kaitsmist kui ka kogu Kaitseministeeriumi
valitsemisala toimimist, sest KaLSi § 69 lõike 2 alusel kehtestatud määruse järgi kuuluvad
Kaitseliidu alaliselt valvatavate objektide hulka erinevate funktsioonide ja valdajatega hooned
ja territooriumid ning Kaitseväe ajutised julgeolekualad.
Punktis 14 muudetakse KaLSi § 58 lõiget 4 ja sõnastatakse see järgmiselt: „(4) Kaitseliidu
liikmele, kes Kaitseliidu koosseisus on kaasatud käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku
järelevalvesse, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, või § 4
lõike 31 alusel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata Kaitseväe ülesande täitmisse,
kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse §-des 193–196 sätestatud tagatisi.“.
Kaitseväeteenistuse seaduse §-des 193–196 reguleeritakse kaitseväelase ja asendusteenistuja
täiendavaid tagatisi seoses haigestumise või vigastusega teenistusülesannete täitmisel. Kuna
kaasamise korral tegutseb kaitseliitlane sarnases olukorras kaitseväelasega, siis tuleb võrdse
kohtlemise tagamiseks anda ka temale samad täiendavad tagatised.
§ 200. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine
Punktis 1 tehtav muudatus on seotud eelnõu §-s 26 tehtava muudatusega (VVSi muutmine).
Edaspidi vastutab Kaitseministeerium üksnes riigi sõjalise kaitse valdkonna eest.
Punktis 2 asendatakse viide RiKSile viitega käesolevale eelnõule, kuna rahvusvahelises
sõjalises koostöös osalemine reguleeritakse käesoleva eelnõu peatükis 10.
22.05.2025
380
Punktidega 3, 4, 23 ja 24 tehakse muudatused KKSi §-s 3 seoses Kaitseväe ja Kaitseliidu
kaasamist puudutava regulatsiooni korrastamisega. Asjaomased sätted viiakse üle KorSi 6.
peatükki, mistõttu tunnistatakse KKSi § 3 lõiked 12–3 kehtetuks (sellega seoses muutuvad
kehtetuks nende sätete all antud määrused), ning säilitatakse KKSi § 3 lõikes 11 üksnes viide,
mille järgi võib Kaitseväge kaasata riiklikku järelevalvesse KorSis sätestatud tingimustel ja
korras.
Punktide 5–14 ja 16–18 muudatused on seotud eelnõu §-dega 68 ja 69, millega sätestatakse
alused ja vastavad toimingud erakorralise ja sõjaseisukorra ajal sõnumisaladuse ning kodu,
perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks. Nimetatud piiravaid meetmeid ja
toiminguid võib kohaldada julgeolekuasutus ja Vabariigi Valitsuse volitusel ka Politsei- ja
Piirivalveamet ning Kaitsevägi (vt seletuskirjas §-de 68 ja 69 kohta antud selgitusi). Eelnõu §-
s 68 ja samuti §-s 69 sätestatu eesmärk on tagada paindlikum ja erinevate asutuste käsutuses
olevate vahendite efektiivne kasutamine sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal.
Kui Vabariigi Valitsus volitab erakorralise või sõjaseisukorra ajal Kaitseväge nimetatud
piiravat meedet kohaldama, siis kohaldatakse eelnõu § 68 lõike 5 ja § 69 lõike 4 järgi teabe
kogumisel Kaitseväe tegevusele Kaitseväe korralduse seaduse §-des 37–39 sätestatut. Sarnaselt
reguleeritakse eelnõuga ka julgeolekuasutuse ja PPA volitused teabe kogumisel (vt eelnõu § 68
lõiked 4 ja 6, § 69 lõiked 3 ja 5). Arvestama peab eelnõu §-dest 70 ja 71 tulenevaid erisusi, mis
reguleerivad vastava meetme kohaldamiseks vajalike lubade taotlemist ja samuti nende isikute
teavitamist, kelle suhtes toiming tehti. Selle eesmärk on tagada, et sama meedet kohaldavad
asutused lähtuvad põhiõigusi riivava toimingu tegemiseks vajaliku kohtu loa taotlemisel ka
ühetaolisest korrast. Punktidega 5–14 ja 16–18 täpsustatakse seonduvalt eelnõu §-dega 68 ja 69
Kaitseväe volitusi rakendada tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alusel teabe
kogumisele samu meetodeid, vahendeid ja teabe kogumise korda. Muudatus tagab riigi sõjalisel
kaitsmisel või põhiseadusliku korra kaitsmisel võimaluse kasutada vastavat kompetentsi ja
vahendeid omavate asutuste võimeid.
Punktiga 15 asendatakse viide RiKSile viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele.
Punktiga 19 täpsustatakse jõu kasutamise mõistet ning defineeritakse jõu kasutamisena ainult
Kaitseväe ja kaitseväelaste poolt riigi sõjaliseks kaitsmiseks kasutatavat sõjalist jõudu ning
rahvusvahelises sõjalises koostöös kasutatavat sõjalist jõudu. Tegevused, mis mahuvad jõu
kasutamise mõiste alla KKSis, kuid ei ole rahvusvahelise õiguse mõistes jõu kasutamine, ei
vaja eraldi otsustamist KKSi § 46 mõistes, vaid on Kaitseväe põhiülesanded ja juba seadusandja
poolt by default otsustatud. Vahetu sunni selge eristamine muust jõu kasutamisest suurendab
õigusselgust, kuna õiguslikud alused vahetu sunni kasutamiseks on erinevad riigi sõjaliseks
kaitsmiseks ning rahvusvahelises sõjalises koostöös kasutatava jõu kasutamise õiguslikest
alustest. Kui vahetu sunni puhul on tegemist seadusandja poolt erinevatele haldusorganitele
seadusega antud jõu kasutamise volitusega, siis riigi sõjalise kaitsmise puhul on tegemist ÜRO
põhikirja artiklis 51 sätestatud riigi enesekaitse- või kollektiivse enesekaitse õiguse
rakendamisega relvajõudude poolt. Muudatuse teine eesmärk on laiendada jõu kasutamise
mõistet viisil, mis hõlmaks ka selliseid Kaitseväe sõjalisi võimeid, mis ei ole otseselt
seostatavad kineetiliste tagajärgede tekitamisega. Selliste võimete kasutamisena võib vaadelda
näiteks erineva ohtlikkuse astmega sõjalaevade manöövreid teiste aluste suhtes ning ka
Kaitseväe kasutuses olevate kübervõimete kasutamist.
Punktiga 20 muudetakse KKSi § 48 lõiget 1 ning asendatakse viited RiKSile viidetega
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõule. Sätet ei muudeta sisuliselt.
22.05.2025
381
Eelnõu järgi võib jätkuvalt rahvusvahelises sõjalises koostöös jõudu kasutada:
1) enda või teise inimese vastu suunatud ründe tõrjumiseks;
2) Kaitseväe või koos Kaitseväega rahvusvahelises sõjalises koostöös osalevate relvajõudude
valduses olevate objektide vastu suunatud ründe tõrjumiseks;
3) rahu ja julgeoleku säilitamiseks või taastamiseks või muude Kaitseväele antud ülesannete
täitmiseks.
KKSi § 48 lõike 1 punkti 3 on lisatud täpsustus, et jõudu on lubatud kasutada ka muude
Kaitseväele antud ülesannete täitmiseks. Rahvusvahelises sõjalises koostöös võib Kaitsevägi
täita operatsioonilisi ülesandeid, mis ei ole otseselt seotud rahu ja julgeoleku tagamisega.
Selliste ülesannetena on käsitatavad näiteks kollektiivkaitse raames kaitseplaanide
ettevalmistamise või kõrgendatud heidutushoiaku elluviimisega seonduvad Kaitseväe
operatsioonilised tegevused.
Punktiga 21 lisatakse KKSi § 48 lõike 1 punkti 3 täpsustus, et Kaitseväel on õigus kasutada
rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemisel jõudu ka muude Kaitseväele antud ülesannete
täitmiseks. Seni kehtinud sõnastus võib osutuda rahvusvahelise sõjalise operatsiooni
spetsiifikast ja ootamatustest tulenevalt jõu kasutamisel liialt piiravaks. Lisaks võib
rahvusvahelises sõjalises koostöös Kaitsevägi täita operatsioonilisi ülesandeid, mis ei ole
otseselt seotud rahu ja julgeoleku tagamisega. Selliste ülesannetena on käsitatavad näiteks
kollektiivkaitse raames kaitseplaanide ettevalmistamise või kõrgendatud heidutushoiaku
elluviimisega seonduvad Kaitseväe operatsioonilised tegevused. KKSi § 48 täiendatakse
lõikega 11, mis sätestab erisuse lõikes 1 reguleeritud rahvusvahelises sõjalises koostöös
osaledes Kaitseväe poolt jõu kasutamisest. Kollektiivse enesekaitse operatsiooni eesmärkide
saavutamiseks võivad lõikes 1 sätestatud tingimused jõu kasutamiseks osutuda praktikas liialt
piiravaks. Lõige 11 näeb ette, et kollektiivse enesekaitse operatsioonil osaledes, mis võib
toimuda Eesti Vabariigi territooriumil või välisriigis, lähtub Kaitsevägi jõu kasutamisel
välislepingutest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest,
kaitseministri, rahvusvahelise organisatsiooni ja asjaomase välisriigi kehtestatud jõu
kasutamise korrast ning Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse antud õigustest ning seatud
piirangutest.
Punktiga 22 antakse Kaitseväele volitus kasutada demineerimistöödel füüsilist jõudu ja
erivahendeid. Selline volitus tuleneb kehtiva Kaitseväe korralduse seaduse §-st 481 ning
eelnõus seda avaliku võimu volitust sisuliselt ei muudeta. Eelnõus parandatakse terminoloogia
ja asendatakse termin „abivahend“ PäästeSis kasutatava terminiga „füüsiline jõud ja
erivahendid“. Lisatavast sättest lähtuvalt on Kaitseväel demineerimistööde tegemisel volitus
kohaldada viibimiskeeldu, st määrata kindlaks ala, kuhu keegi ei või siseneda, ning selle ala
tagamiseks kasutada füüsilist jõudu (nt kinnihoidmist) ja erivahendeid (nt käeraudu).
Viibimiskeelu kehtestamise volitus on Kaitseväel demineerimistööde tegemiseks ka kehtiva
riigikaitseseaduse järgi.
§ 201. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine
Paragrahviga 201 muudetakse kaitseväeteenistuse seadust.
Punktiga 1 täiendatakse KVTSi § 12 uue lõikega. KVTSi § 12 lõike 6 järgi võib sõjaaja
ametikohale nimetada iga kaitseväekohustuslase, välja arvatud kutsealuse ja asendusteenistuja,
kui seadus ei sätesta teisiti. Seega võib sõjaaja ametikohale nimetada iga lõikes 6 sätestatud
tingimusele vastava kaitseväekohustuslase, kes on kriisiülesandega ameti- või töökohal. Sellele
22.05.2025
382
kehtestatakse kooskõlas lõikega 6 erand, mille järgi ei nimetata sõjaaja ametikohale
politseiametnikku ega päästeteenistujat (st päästeametnikku või päästetöötajat).
Politseiametnike erand tuleneb nende avaliku korra ja põhiseadusliku korra tagamise
ülesannetest ning päästeteenistujate erand tuleneb nende päästesündmusele reageerimise ning
elanikkonnakaitse tagamise ülesannetest. Politsei- ja Piirivalvemeti, Kaitsepolitseiameti ning
päästeasutuse siseturvalisuse tagamisega seotud ülesandeid on vaja vältimatult täita ka ajal, kui
Kaitsevägi asub riiki sõjaliselt kaitsma. Sellele lisatakse omakorda erand, et politseiametniku
või päästeteenistuja võib sõjaaja ametikohale nimetada siiski juhul, kui ta on ühtlasi Kaitseliidu
tegevliige. Erand lähtub vabatahtlikult riigikaitsesse panustamise ja sellega seotud
otsustusvabaduse tähtsusest ning seda toetavad ka PSi §-d 19, 31 ja 54. Riik soosib ja toetab
vabatahtlikku tegevust kriisikindluse suurendamisel ning kriiside lahendamisel. Kui isik on
liitunud Kaitseliiduga, panustab oma vaba aega selle tegevusse, saab seal tegevliikmena
sõjaväelise ja muu väljaõppe ning on Kaitseliidu kaudu nimetatud Kaitseväes olevale sõjaaja
ametikohale, siis on selle ametikoha ja asjakohase Kaitseväe üksuse ülesanded kaalukamad
tema politseiametniku või päästeteenistuja ülesannetest.
Punktiga 2 täiendatakse KVTSi § 14 lõiget 1 ning sätestatakse sõnaselgelt, et
Kaitseministeeriumil, Kaitseressursside Ametil ja Kaitseväel on KVTSis sätestatud ülesannete
täitmiseks õigus saada haldusakti andmiseks ning toimingu tegemiseks muu hulgas andmeid ja
tõendeid kaitseväekohustuslase kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega ameti- või
töökoha kohta. See on vajalik, et edaspidi vahetada teavet, tuvastada vastuolusid ja lahendada
vaidlusi, mis puudutavad isikuid, kes on määratud samal ajal kriisiülesandega ameti- või
töökohale ning sõjaaja ametikohale.
Punktidega 3–8, 13–16, 20–24 ja 27 muudetakse terminoloogiat. Edaspidi saab kasutada
kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja
sõjaseisukorra asemel „riigikaitseline kriisiolukord“. Juhtudel, kui mõni erikord vajab sätte
mõtte edasiandmiseks eraldi esile toomist, on seda tehtud.
Punktiga 9 tehakse muudatus sätetes, mis viitavad RiKSi § 46 lõikes 1 sätestatud riigikaitselise
töökohustusega ameti- või töökohale, ning asendatakse see samaväärse viitega tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 100 lõikes 3 sätestatud kriisiülesandega ameti- ja töökohale.
Punktiga 10 sätestatakse, et lisaõppekogunemisele ei kutsuta muu hulgas reservis olevat isikut,
kelle töökohustuse täitmist ei ole tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 101 lõike 4 alusel ja sama
paragrahvi lõike 8 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustest lähtudes tähtajaliselt
piiratud. See erineb senisest sõnastusest, mille kohaselt oli lisaõppekogunemisele kutsumist
välistav asjaolu riigikaitselisel ameti- või töökohal olemine.
Punktidega 11 ja 12 tehakse terminoloogiline muudatus, kuna eelnõu ei kasuta enam terminit
„riigikaitseline töö- ja ametikoht“, siis tuleb KVTSis olev termin viia kooskõlla eelnõuga ning
kasutada edaspidi selle asemel „kriisiülesandega töö- ja ametikoht“.
Punkt 17 sätestab, et reservasendusteenistuses osalemise kohustusest vabastatakse isik, kes
töötab kriisiülesandega töö- või ametikohal ning kelle töökohustuse täitmist ei ole tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduse § 101 lõike 6 alusel ja sama paragrahvi lõike 8 alusel antud määrusega
kehtestatud tingimustest lähtudes tähtajaliselt piiratud.
Punktidega 18 ja 19 viiakse KVTS kooskõlla käesoleva eelnõuga. Eelnõu § 106 sätestab tööaja
erisused ning reguleerib töö- ja puhkeaega eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal.
22.05.2025
383
Seetõttu ei ole vajalik KVTSis enam reguleerida vastavaid valdkondi töö- ja puhkeaja erisuste
osas. Eelnõu jõustumisega tunnistatakse HOS kehtetuks. Töö- ja puhkeaja piirangud
eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal on edaspidi käsitletud käesolevas eelnõus.
Punktiga 25 muudetakse KVTSis kasutatavaid viiteid seadustele, edaspidi on mobilisatsioon
reguleeritud käesolevas eelnõus, mitte riigikaitseseaduses.
Punkt 26. KVTSi kohaselt ei kutsuta lisaõppekogunemisele isikuid, kes on kriisiülesandega
ameti- või töökohal. Muudatuse järel kasutatakse mobilisatsioonikutsete edastamisel
analoogset lähenemist lisaõppekogunemisele kutsumisega. Kriisiülesandega ameti- või
töökohal töötamist loetakse KVTSi mõistes kogunemiskohta ilmumata jätmist põhjendavaks
takistuseks, kui isiku töökohustuse täitmist ei ole eelnõu § 101 lõike 8 alusel määrusega
kehtestatud tingimustest lähtudes tähtajaliselt piiratud. See tähendab, et kui Vabariigi Valitsus
on määruses ette näinud võimaluse piirata töökohustuse täitmist tähtajaliselt (st määrusest
lähtudes kindlaks määratud ajaks) nii, et sõjaaja ametikohale nimetatud isik peab ka
kriisiülesandega ameti- või töökohal olles asuma mobilisatsiooni ajal täitma sõjaaja ametikoha
ülesandeid, sh ilmuma kogunemiskohta, ei ole see ka ilmumata jätmist põhjendav takistus.
Teave mõne põhjendatud takistuse olemasolu kohta on Kaitseväele kättesaadav. Lisaks välistab
see täiendava ebamõistliku asjaajamise olukorras, kus isik on asunud täitma ülesandeid
kriisiülesandega ameti- või töökohal, kuid unustanud Kaitseväge teavitada oma ilmumata
jätmisest.
§ 202. Karistusregistri seaduse muutmine
Paragrahviga 203 tehakse karistusregistri seaduses muudatus seonduvalt HOSi kehtetuks
tunnistamisega, kuna viide HOSile asendub viitega käesolevale eelnõule.
§ 203. Karistusseadustiku muutmine
Paragrahviga 202 muudetakse karistusseadustikku.
Punktiga 1 lisatakse karistusseadustikku täiendav väärteo aegumise peatumise alus
erakorralise ja sõjaseisukorra puhuks. Koostoimes KarSi § 81 lõikega 8 tähendab muudatus
seda, et erakorralise ja sõjaseisukorra puhul pikeneb väärteo aegumistähtaeg erakorralise või
sõjaseisukorra kehtivuse aja võrra, kuid mitte kauem kui ühe aasta võrra. Regulatsioon lähtub
tõdemusest, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal on kogu riigi pingutus suunatud erikorra
lahendamisele ning väärtegude kui vähemtähtsate süütegude menetlemiseks tõenäoliselt
ressurssi ei jätku, mistõttu on põhjendatud nendega tegelemiseks riigile rohkem aega anda.
Sellele vaatamata on aga väärteod siiski sedavõrd vähetähtsad süüteod, et nende aegumise
tähtaja pikendamist ilma lõpptähtaega kindlaks määramata ei saa pidada põhjendatuks. Seda nii
riigi ressursi otstarbeka kasutamise kui ka väärtegude suhteliselt vähese etteheidetavuse tõttu.
Süüteo aegumine väljendab muu hulgas seda, et ajaga muutub süütegu järjest vähem oluliseks
ja selles sisalduv ebaõiglus järjest vähem akuutseks, kuni lõpuks hääbub tasemele, kus süüteo
eest karistamine ise on juba ebaõiglane. Seetõttu ei olegi põhjendatud, et pärast erikorra lõppu
peaks kohtuvälised menetlejad või kohus hakkama toime pandud väärtegusid lahendama
rohkem kui aasta pärast aegumistähtaja lõppu.
Punktiga 2 sätestatakse, et väärteootsuse täitmise aegumine peatub erakorralise või
sõjaseisukorra ajaks, kuid mitte kauem kui üheks aastaks. See regulatsioon lähtub tõsiasjast, et
22.05.2025
384
seoses erikorraga on riigil vähem ressursse väärteokaristuste täideviimiseks, mistõttu karistuste
täideviimine võib viibida. Ehkki karistuse vältimatus on oluline karistuse üldpreventiivse toime
seisukohast, ei pruugi karistuse täideviimine liiga pikka aega pärast süüteo toimepanemist
ikkagi karistuse eesmärke teenida. Esiteks ei ole teada, kui kaua eriolukord võib kesta. Venemaa
algatatud sõda Ukrainas on vahet pidamata kestnud käesoleva eelnõu koostamise ajaks juba
rohkem kui kolm aastat. Otsuse täideviimise aegumistähtaja pikendamine aasta võrra annab
kohtuvälisele menetlejale ja karistuse täideviimisega seotud isikutele erikorrast tulenevate
raskuste ületamiseks ühe aasta lisaaega, ent sunnib ka karistuste täideviimisel ressursside
nappuse olukorras prioriteete seadma. Neis asjus, kus seaduses ette nähtud aasta ja lisanduva
aasta jooksul ei ole suudetud väärteokaristust täide viia, pole karistuse täideviimine järelikult
eripreventiivsest seisukohast sedavõrd oluline, et selle peale riigi ressursse kulutada. Pealegi
väheneb iga süüteo, iseäranis aga väärteo kui vähetähtsa süüteo karistusväärtus ajas. Olukorras,
kus kahe aasta jooksul karistuse mõistmisest ei ole suudetud seda täide viia põhjusel, mis ei ole
seotud karistusest kõrvalehoidumise või isiku viibimisega välismaal, oleks karistuse
täideviimine potentsiaalselt nii õigluse kui ka riigi ressursside kasutuse seisukohast
ebasoovitav.
Punktiga 3 tehtavad muudatused on seotud juba 1. septembril 2022. a jõustunud RiKSi
muudatustega, kus koormiste termini asemel võeti kasutusele termin „asja sundkasutus ja
sundvõõrandamine“. Karistusseadustikus jäid vastavad muudatused tegemata. Seega, kuna
õiguskorda ei tunne enam terminit „koormis“, siis asendatakse see „asja sundkasutamise ja
sundvõõrandamise“ terminiga. Muudetakse ka kehtivaid karistusmäärasid, kuna need on liiga
madalad. Tähele tuleb panna, et RiKSi § 951 näeb ette väärteokaristuse, kui isik on takistanud
asja sundkasutusse võtmist või sundvõõrandamist. Väärteokoosseis nähakse ette eelnõu §-des
169 ja 170. Sanktsioonimäärad on samad mis kehtivas õiguses (rahatrahv kuni 300 trahviühikut
ning juriidilise isiku puhul kuni 400 000 eurot). KarSi muudatus viiakse kooskõlla juba kehtiva
RiKSiga ning nähakse ette rangemad karistused (kuritegu), kui isik erakorralise või
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korral jätab talle määratud kohustused
täitamata või takistab nende täitmist. Kriisiolukorra ajal on tegu väärteoga ning erikordade ja
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal kuriteoga, mis on rangemalt karistatav, kuna
olukorras, kus riigi eksistents on kaalul, on rangemalt karistatav oma panuse andmata jätmine.
Seetõttu tõstetakse ka karistusmäärasid, senise 100 trahviühiku või juriidilise isiku puhul 2000
euro asemel on karistuseks rahaline karistus või vangistus viis aastat. Senised karistusmäärad
on liiga madalad, et motiveeriks isikuid eraomandist riigikaitse tagamiseks loobuma.
§ 204. Kaugkütteseaduse muutmine
Paragrahviga 204 viiakse KKütS eelnõuga kooskõlla.
Punktiga 1 tehtav muudatus on seotud terminoloogia muutusega. Viited HOSile asendatakse
viidetega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse vastavatele paragrahvidele.
Punktiga 2 muudetakse reservkütuse nõuet ning sätestatakse, et reservkütuse kasutamise
võimaluse võib tagada nii piisava kütusevaru soetamisega kui ka vajalike alternatiivsete
reservvõimsuse kasutamisega. Muudatus on oluline, sest reservkütuse kasutamise võimaluse
loomine ei pruugi olla ainus ega parim viis toimepidevuse tagamiseks. Toimepidevust võib olla
võimalik tagada ka näiteks soojussalvestitega või elektroodkateldega, mis ei ole käsitletavad
reservkütusena, kuid võivad olla konkreetses käitises optimaalseks lahenduseks. Seepärast
jäetakse eelnõuga soojusettevõtjale laiem otsustusvabadus, milliste meetmetega
soojusvarustuse toimepidevus tagada.
22.05.2025
385
Punktiga 3 sätestatakse, et soojusettevõtja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise
nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. Nimetatud sätte alusel kehtestab
elutähtsa teenuse korraldaja nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks. Üldjuhul on ETO
ülesandeks osutada elutähtsat teenust iga kriisiolukorra ajal ja seda peab ta tegema vastavalt
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel kehtestatud nõuetele, mida ETKA võib täpsustada.
Punktis 4 sätestatakse, et järelevalvet kriisiülesande täitmiseks valmisoleku nõuete ja selle
täitmise üle tehakse eelnõus sätestatud alustel ja korras. Üldjuhul sätestatakse järelevalve selles
seaduses, kus sätestatakse nõuded, mille üle järelevalvet tehakse. Kuigi ETOde kriisiülesanded
määratakse valdkondlikes seadustes (nt KKütSis), kehtestatakse kriisiülesannete täitmise
täpsemad nõuded tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel määruses kõikide ETOde puhul.
Seetõttu on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses kõikidele ETOdele kehtestatud ühesugused
kriisiülesannete täitmise järelevalve reeglid. Selline lahendus tagab õigusselguse, sest kõik
elutähtsa teenuse osutamise nõuded ja nende üle järelevalve tegemine on sätestatud ühes
õigusaktis.
§ 205. Kemikaaliseaduse muutmine
KemSi § 24 lõige 2 vajab muutmist, kuna riiklikult on olemas tõhusam süsteem avalikkuse
teavitamiseks, mida on asjakohane kasutada, st riik paigaldab suurematesse asulatesse
viivitamatu ohuteate edastamiseks sireenisüsteemi ning avalikkuse teavitamiseks saab kasutada
ka teisi riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARMi võimalusi, nt saata ohualas olevatele
inimestele tekstisõnumeid (SMS-teavitus).
Ohtlike ettevõtete ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete (edaspidi ettevõtete) sireenisüsteemid ja
muud teavitamise viisid on samal põhjusel juba kasutusel – sisuliselt tekib nendes piirkondades
olukord, kus on kasutusel mitu paralleelset süsteemi (riiklik ja ettevõtete oma). Muudatuse
eesmärk on kooskõlas eelnõuga täpsustada ettevõtte käitaja praegu kehtivat kohustust
õnnetusest teavitada: käitaja kohustus on korraldada viivitamata nende isikute teavitamine, kes
jäävad õnnetuse mõjupiirkonda. Muudatuse kohaselt ettevõtete olemasolevad sireenisüsteemid
jääksid vajaduse korral riiklikega paralleelselt kasutusele piirkondades, kus riik omakorda
sireenid paigaldab (seal tuleb Päästeametiga kokku leppida täpsem korraldus, kuidas ohu korral
teavitamine hakkab toimuma). Samas osas ettevõtetes ei ole kasutusel sireene (kasutatakse
muid teavituse viise, nt telefoni teel, SMS jms), kuid sinna piirkonda on planeeritud riiklikud
sireenisüsteemid. Seetõttu nähakse KemSis ette praeguse otsese teavitamiskohustuse asemel
teavitamise korraldamise kohustus. See tähendab, et kui teavitus on vaja edastada näiteks
helisignaalina, siis saab see toimuda nii ettevõtte sireenisüsteemi kui ka riigi poolt kasutusele
võetava sireenisüsteemi kaudu, mis on samuti mõeldud viivitamatu ohuteate edastamiseks.
Ettevõtted, kelle lähedale või kelle territooriumile riik sireenid paigaldab, saavad tulevikus neid
õnnetuse korral kasutada inimeste teavitamiseks. Oluline on siirjuures märkida, et riiklikke
sireene ei saa ettevõte ise käivitada ning EE-ALARM sõnumit välja saata, vaid saab korralda
ohuteavituse käivitamise, st sõlmides vastavad kokkulepped Päästeameti ja Häirekeskusega.
Õnnetuse korral peab ettevõte olema suuteline kiirelt reageerima sündmusele, tagama
territooriumil olevate inimeste ja Häirekeskuse teavitamise. Ettevõtte edastatava info alusel
teeb reageeriv asutus lähtuvalt ohuhinnangust otsuse avalikkuse teavitamiseks ning valib
õnnetuse mõju piirkonda jäävate isikute teavitamise viisi, milleks võib olla näiteks riikliku
22.05.2025
386
sireeni käivitamine ja/või EE-ALARMi sõnumi saatmine. Juhul, kui ettevõte ei jää riiklike
sireenidega kaetud piirkonda, siis jääb ettevõtte kohustuseks korraldada ohustatud isikute
teavitamise lahendus (kaasa arvatud vajaduse korral sireenide paigaldamine), kuid üheks
lahenduseks võib olla ka EE-ALARMi sõnumi saatmine Häirekeskuse ja/või Päästeameti poolt.
Samas peab ettevõtte käitaja suutma korraldada esmast ohuteavitust oma territooriumil ning
samuti ei saa ettevõte eeldada, et riik tagab riiklikud sireenid ka nende piirkonda. Ettepaneku
kohaselt vähendatakse ettevõtjate koormust, kuid oluline on, et igas sellises ettevõttes oleks
võimaliku õnnetuse mõju piirkonda jäävate isikute teavitamise korraldus läbi mõeldud, kokku
lepitud ja vajaduse korral toimiks tõrgeteta ning koostoimes riikliku teavitussüsteemiga.
Täpsemad võimalused teavituse korraldamiseks, sh ettevõtte kohustus õnnetuse korral teavitada
Häirekeskust, sätestatakse KemSi § 24 lõike 6 alusel antavas valdkonna eest vastutava ministri
määruses.
KemSi § 22 lõike 5 kohaselt on suurõnnetuse ohuga ettevõtet käitaval isikul kohustus vähemalt
kord kolme aasta jooksul korraldada õppus hädaolukorra lahendamise plaani katsetamiseks.
Sellise õppuse käigus tuleks testida ka ettevõtte võimekust korraldada avalikkuse teavitamist
(sh seda, kui ettevõttes on kasutusel näiteks enda sireenisüsteem), kuid sõltuvalt sellest, mis
stsenaarium õppuse käigus läbi mängitakse (st alati ei pruugi õppusel läbimängitav stsenaarium
vajada avalikkuse teavitamist või kontrollitakse muude ülesannetega hakkama saamist).
§ 206. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine
Seaduses tehakse terminoloogiline muudatus seoses HOSi kehtetuks tunnistamisega. Edaspidi
võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui kavandatakse tegevust, mille ainus eesmärk on riigi
julgeoleku tagamine või kriisiolukorra lahendamine.
§ 207. Kiirgusseaduse muutmine
Punktis 1 tehakse muudatus ja viidatakse edaspidi HOSi asemel tsiviilkriisi ja riigikaitse
seadusele, kuna nimetatud seaduse jõustumisel valmistutakse suure mõjuga sündmusteks
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel.
Punktis 2 tehakse muudatus Keskkonnaametile kasutada olevates KorSi meetmetes. Käesoleva
eelnõuga lisatakse üks uus KorSi meede: § 44 viibimiskeeld. Keskkonnaamet vajab
viibimiskeelu kehtestamise õigust võimaliku kiirgusallika tuvastamiseks. Juhul kui piirkonnas
tuvastatakse kiirgusallikas, võib ohutuse ja turvalisuse tagamiseks olla vajalik kehtestada seal
viibimiskeeld.
Eelnevalt nimetatud õigusi rakendab Keskkonnaamet vajaduse korral koostöös partneritega.
Nimetatud õigused on olulised riigisisese kiirgussündmuse lahendamisel, kuid neid võib
rakendada ka ilma erikorda või kriisiolukorda välja kuulutamata.
§ 208. Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse muutmine
Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib kohaliku omavalitsuse volikogu volitada kohaliku
omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete täitmise valla- või linnavalitsusele,
kohaldamata KOKSi § 22 lõike 1 punktides 3, 5, 8 ja 81 sätestatud volikogu ainupädevuse
piiranguid. Tegemist on kas maksusoodustuste kohaldamise, laenukohustuste võtmise või
toetuste andmise tingimuste ja korra üle otsustamisega. Erisused hõlmavad volikogu õigust
delegeerida valitsusele tavapäraselt vaid volikogu ainupädevuses olevaid otsustusküsimusi.
22.05.2025
387
Need erisused ei ole rakendatavad mis tahes muu kriisiolukorra ajal, kuivõrd on väga oluliselt
kohalike omavalitsuste volikogude mandaati kitsendavad. Samas tuleb arvestada kohaliku
omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 521 sätestatut (eelnõuga lisatav muudatus)
ehk volikogu saab lubada valla- või linnavalitsusel muuta volikogus kinnitatud valla- või
linnaeelarves väljaminekute liigendust kuni 25% ulatuses aasta eelarves ette nähtud
väljaminekute kogusummast. Samuti võib valla- või linnavalitsusele rahavoogude juhtimise
eesmärgil anda õiguse laenu võtta volikogu otsuseta või lubada laenu võtmisel valla- või
linnavalitsusele eelarveaastaks ette antud eelarvepiirmäära ületada.
Eelnõuga kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadusesse lisatava § 521 lõigetes 1 ja 2
sätestataks volikogule õigus lubada valla- või linnavalitsusel muuta volikogus kinnitatud valla-
või linnaeelarves väljaminekute liigendust kuni 25% ulatuses aasta eelarves ette nähtud
väljaminekute kogusummast. Samuti võib valla- või linnavalitsusele rahavoogude juhtimise
eesmärgil anda õiguse laenu võtta volikogu otsuseta või lubada laenu võtmisel valla- või
linnavalitsusele eelarveaastaks ette antud eelarvepiirmäära ületada.
Eelnõuga kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadusesse lisatav § 522 sätestab eri maksete
peatamise võimalused okupeeritud aladel. Säte kehtib vaid siis, kui võib oodata teatud KOVide
haldusterritooriumide osalist või täielikku okupeerimist agressiivse välisriigi poolt. Sellisel
juhul on oluline tagada, et nii okupeeritud omavalitsusel endal kui ka rahandusministril
riigieelarve tasandil oleks võimalus peatada seniste maksete tegemine ja korraldada
maksevahendite kasutamine ümber. Näiteks toetada vahendite arvelt hoopis omavalitsust, kuhu
okupeeritud ala omavalitsuse elanikud on okupatsiooni eest paigutatud, ning vältida vahendite
kulutamist okupatsiooni alla langenud aladele, kus puudub kindlus nende vahendite
otstarbekohase kasutamise suhtes. Peatamine ei tähenda maksete kohustuse lõppemist ega ära
langemist, vaid üksnes maksekohustuse edasilükkamist ajani, kuni okupatsioon territooriumil
või selle osal lõpeb. Rahandusminister võib uue § 522 lõike 1 kohaselt peatada kohaliku
omavalitsuse üksusele edasiantavate maksude, tasandusfondi ja toetusfondi vahendite
ülekanded, vältimaks nende kontrollimatut sattumist okupatsioonialadele (ja seeläbi võõrvõimu
kätte), ning suunata need näiteks evakueerituid vastu võtva omavalitsuse tasandus- või
toetusfondi. Samuti võib täieliku või osalise okupatsiooni alla sattunud kohaliku omavalitsuse
üksus uue § 522 lõike 2 järgi otsustada peatada okupeeritud aladele oma eelarvest tasutavate
maksete ja toetusfondide vahendite ülekanded. Kohaliku tasandi maksete peatamise küsimuse
otsustab volikogu, kes võib selle otsustamise delegeerida valla- või linnavalitsusele.
§ 209. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine
Paragrahviga 209 muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (edaspidi KOKS).
Punktidega 1 ja 3 tehtavad muudatused on seotud KOKSi § 6 lõike 21 kehtetuks
tunnistamisega, kus on seni sätestatud KOVi riigikaitseülesanded. KOKS reguleerib
omavalitsuste tavapärast sisemist korraldust ehk seda, kuidas KOVe tavaolukorras juhitakse,
kuidas on korraldatud KOVi organite töö, millised on omavalitsusteenistuse erisused jne.
Edaspidi sätestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses, millised on KOVide kriisiülesanded,
kuidas kriisideks valmistutakse ja kriiside ajal ülesandeid täidetakse, sh reguleeritakse sisemist
korraldust omavalitsuste kriisivalmiduse tagamiseks.
Punktiga 2 täiendatakse seadust KOVide kriisideks valmisoleku ülesandega, et siduda
paremini KOKS ja eelnõu. KOVide ülesanne on vastavalt eelnõule korraldada kriisideks
valmisolek, sh täita nimetatud seaduses toodud ülesandeid.
22.05.2025
388
Punktiga 4 tehtavad muudatused sätestavad kohaliku omavalitsuse ülesannete volitamise,
volikogu kokkukutsumisega ja hääletamisega seotud erisused erakorralise või sõjaseisukorra
ajal. Erisused hõlmavad volikogu õigust delegeerida valitsusele tavapäraselt vaid volikogu
ainupädevuses olevaid otsustusküsimusi. Need erisused ei ole rakendatavad mis tahes muu
kriisiolukorra ajal, kuivõrd on väga oluliselt kohalike omavalitsuste volikogude mandaati
kitsendavad. Küll aga võib kahes põhiseaduse vaatest raske kriisiolukorra ajal olla vajalik
volikogul volitada küsimuse otsustamine valitsusele, kui see on KOVi juhtimise operatiivsuse
tagamise seisukohalt vajalik.
Eelnõuga KOKSi lisatava § 536 lõikega 1 sätestatakse, et erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib
kohaliku omavalitsuse volikogu volitada kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud
ülesannete täitmise valla- või linnavalitsusele kohaldamata KOKSi § 22 lõike 1 punktides 3, 5,
8 ja 81 sätestatud volikogu ainupädevuse piiranguid, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse
finantsjuhtimise seaduse §-s 521 sätestatut. Tegemist on kas maksusoodustuste kohaldamise,
laenukohustuste võtmise või toetuste andmise tingimuste ja korra üle otsustamisega. Samas
tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 521 sätestatuga ehk
volikogu saab lubada valla- või linnavalitsusel muuta volikogus kinnitatud valla- või
linnaeelarves väljaminekute liigendust kuni 25% ulatuses aasta eelarves ette nähtud
väljaminekute kogusummast. Samuti võib valla- või linnavalitsusele rahavoogude juhtimise
eesmärgil anda õiguse laenu võtta volikogu otsuseta või lubada laenu võtmisel valla- või
linnavalitsusele eelarveaastaks ette antud eelarvepiirmäära ületada.
Eelnõuga KOKSi lisatava § 536 lõikega 2 võimaldatakse erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
põhjendatud juhtudel jätta volikogu kokkukutsumisel kohaldamata KOKSi § 43 lõikes 3
sätestatud nõuded. Kehtiva seaduse järgi tuleb volikogu kokkukutsumisel kutses ära näidata
arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt
neli päeva enne volikogu istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks
istungi materjalid. Eelnõuga kavandatava muudatusega võib kohaldamata jätta seega nõude
istungi etteteatamise aja kohta ning samuti ei pea eelnevalt teatavaks tegema istungi materjale,
kuna kriitilistes oludes ei ole see kiireloomuliste küsimuste lahendamiseks ilmselt võimalik ega
ka otstarbekas. Põhjendatud juhul tähendab, et samas kutses tuleb siiski esitada lühipõhjendus,
miks ei saa KOKSi § 43 lõike 3 nõudeid järgida. Samuti tuleb tagada, et kutse teatavaks
tegemise ja istungi toimumise vahele jääks siiski mõistlik aeg, mis võimaldab volikogu
liikmetel volikogu istungi kutse kätte saada, sellega tutvuda ja istungile koguneda. Ka kõige
raskemates kriisioludes ei tohi volikogu oma tööd peatada, volikogu kokkukutsumine ei saa
osutuda tavaolukorraks kehtestatud nõuete tõttu kriisiolukorra ajal võimatuks, vaid mandaadi
tegelik teostamine peab olema tagatud kõigile volikogu liikmetele, kes on selleks võimelised.
Eelnõuga KOKSi lisatava § 536 lõikega 3 antakse volikogule õigus erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal küsimuste otsustamisel loobuda KOKSi § 45 lõikes 5 sätestatud koosseisu
häälteenamuse nõude järgimisest. Loobumine otsustatakse volikogu istungil eraldi otsusega.
§ 210. Kohtute seaduse muutmine
Paragrahviga 210 muudetakse kohtute seadust, milles on sätestatud samasugune regulatsioon
nagu Eesti Panga seaduses, mida muudetakse eelnõu §-ga 18. Kohtute seaduses on sätestatud,
et kui Riigikohtu esimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt, võib kandidaadi suhtes tehtava
julgeolekukontrolli tähtaega pikendada VVJK loal. Ka kohtute seaduse puhul, nagu ka Eesti
Panga seaduse puhul, ei ole selge, miks peaks selle otsuse tegema VVJK. Eelnõu järgi otsustab
22.05.2025
389
julgeolekukontrolli tähtaja pikendamise üle julgeolekukontrolli teostava asutuse ehk
Kaitsepolitseiameti juht. Samuti pikendatakse julgeolekukontrolli tähtaega ühelt kuult kolmeni,
sest ühe kuuga ei ole võimalik praktikas põhjalikku julgeolekukontrolli teha. Pikendada võib
seda tähtaega ühe kuu võrra. Pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti, asjaomaseid
valitsuskomisjone ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni. Selle kaudu on
kõik ametisse nimetamise (Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi
Presidendi ettepanekul) ja järelevalvega seotud isikud teadlikud julgeolekukontrolli tähtaja
pikendamisest.
§ 211. Konsulaarseaduse muutmine
Konsulaarseaduses asendatakse viide RiKSile viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele.
§ 212. Korrakaitseseaduse muutmine
Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks KorSi §-d 161 ja 162. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise
normid on kehtivas õiguses killustatud mitme eriseaduse vahel (ErSS, HOS, KaLS, KKS,
PäästeS, PPVS, RiKS). Seetõttu tunnistatakse vastavad paragrahvid kehtetuks ja edaspidi on
Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine reguleeritud ühtselt KorSi §-des 821–824 (vt selgitust alt).
Samuti tunnistatakse kehtetuks KorSi § 61, mis reguleerib koosoleku korraldamist ja pidamist
eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal (vt selgitust alt).
Punktid 2 ja 3 (ning seonduvalt punkt 1) on seotud eelnõu §-ga 49, milles sätestatakse piirava
meetmena avaliku kogunemise korraldamise ja koosoleku pidamise keelamine eriolukorra,
erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. Sellest tulenevalt täiendatakse KorSi § 62 punktiga 5 ja
tunnistatakse kehtetuks KorSi § 61. Eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib avaliku
kogunemise keelata lisaks KorSis sätestatule tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud
alusel. Samuti täiendatakse selguse huvides §-i 62, milles on sätestatud keelatud koosolek.
Eelnõu § 49 kohaselt võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud täidesaatva riigivõimu asutus
eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata avaliku koosoleku või avaliku ürituse
korraldamise või pidamise, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Eelnõu § 42 lõike
3 kohaselt võib Vabariigi Valitsus volitada piiravat meedet kohaldama täidesaatva riigivõimu
asutuse. Lisaks võib Vabariigi Valitsus määrusega volitada haldusorgani täitma riikliku
järelevalve ülesannet piirava meetme täitmise üle ja kohaldama KorSis nimetatud riikliku
järelevalve erimeedet KorSis sätestatud alusel ja korras (vt eelnõu §-d 157 ja 163).
Punktiga 3 lisatakse KorSi § 63 punkt 11, milles sätestatakse uus alus koosoleku pidamise
keelamiseks. Olemuslikult on sel alusel võimalik diskretsiooniotsuse põhjal koosolekut keelata
või kohustada muutma selle pidamise aega või kohta ka kehtiva KorSi § 69 lõike 1 punkti 2 ja
§ 72 lõike 1 punkti 2 alusel. Praeguse muudatusega keelatakse aga imperatiivselt erakorralise
ja sõjaseisukorra ajal koosoleku pidamine riigikaitseobjektile ja riigikaitselisele ehitisele
lähemal kui 500 meetrit. See alus täiendab KorSi § 63 punktides 1–4 sätestatud juhte, mil on
eos keelatud pidada koosolekut: eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku alal,
piiripunktis ja Euroopa Liidu välispiirile lähemal kui 100 meetrit, üle 1000-voldise nimipingega
elektripaigaldise kaitsevööndis või muus kohas, kus see on seadusega keelatud.
Muudatusega piiratakse PSi §-s 47 sätestatud igaüheõigust eelneva loata rahumeelselt
koguneda ja koosolekuid pidada. Tegemist on kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga
põhiõigusega, sest seda võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku,
22.05.2025
390
avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning
nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. KorSi § 63 punktis 11 sätestatud meedet saab kohaldada
üksnes riigi julgeoleku tagamiseks ja vältimaks kahju põhiseaduslikku korda ähvardava ohu
tõrjumisele.
Meede on eelnimetatud legitiimse eesmärgi saavutamiseks sobiv, sest aitab riigi julgeoleku
tagamisele kaasa. Meetme vajalikkus ja mõõdukus johtuvad sellest, et tegemist on võrdlemisi
väheintensiivse koosolekuvabaduse piiranguga, arvestades, et lähedus kriisiülesannete
täitmiseks kaitstavale objektile ja riigikaitselisele ehitisele on määratud meetri täpsusega (mitte
nt määratlemata õigusmõistena) ja kaugust 500 meetrit tuleks pidada optimaalseks tasakaaluks
ühelt poolt koosolekuvabaduse teostamise ja teiselt poolt potentsiaalselt põhiseaduslikku korda
ähvardava ohu tõrjumise ja riigi julgeoleku tagamise vahel.
Erinevalt ülejäänud KorSi §-s 63 sätestatud keelatud koosoleku alustest kohaldub see piirang
üksnes erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. See piirang võimaldab ka välistada võimaluse, et
provokaatorite tegevuse tulemusel rahumeelne kogunemine eskaleerub ja tekib oht niihästi
riigikaitselisele ehitisele või kriisiülesannete täitmiseks kaitstavale objektile kui ka
potentsiaalselt kogunemisest osavõtvate isikute elule ja tervisele.
Punktiga 4 (ning seonduvalt punktiga 1) muudetakse KorSi sätteid, mis reguleerivad
Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist avaliku korra kaitsesse.124 Eelnõu üks eesmärke on
korrastada Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist puudutavat regulatsiooni. Seni leidub kaasamist
puudutavaid sätteid lisaks KorSile ka ErSSis, HOSis, KaLSis, KKSis, PäästeSis, PPVSis ning
RiKSis. Muudatuste eesmärk on koondada võimalikult suur osa sätteid KorSi tulenevalt sellest,
et praegu on regulatsioon killustunud mitme seaduse vahel ning HOS, ErSS ja RiKS
tunnistatakse kehtetuks.
Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamisel on riigi üldine eesmärk võimaldada relvajõudude
(sealhulgas Kaitseliidu kui vabatahtlikkusel põhineva riigikaitseorganisatsiooni) võimalikult
kiiret ja paindlikku osalemist avaliku korra ja põhiseadusliku korra kaitses juhul, kui avalikku
korda või põhiseaduslikku korda tagava asutuse ressursid on ammendunud, need puuduvad või
asutus ei saa ise õigel ajal reageerida. Tuleb arvesse võtta, et PS ei sätesta, kas ja millal võib
Kaitseliitu ja Kaitseväge riigisisese rahu tagamiseks kasutada ning kes sellise otsuse peaks
langetama. See on andnud seadusandjale kõnealuse regulatsiooni kehtestamisel suhteliselt
suure vabaduse. Eelnõus on arvestatud varem teada olnud praktikas ilmnenud probleeme,
riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsis tehtud tähelepanekuid, õiguskantsleri
2009. ja 2014. aastal tehtud märkusi ja antud suuniseid ning eelnõule eelnenud kontseptsiooni
kooskõlastamisel ministeeriumide esitatud seisukohti. Muudatuste üldine eesmärk on
võimaldada Kaitseväe ja Kaitseliidu paindlikku kaasamist korrakaitseorganite ülesannete
täitmisse viisil, mis ei takista nende põhiülesannete täitmist ning väldiks ka kuritarvitusi.
Ühtlasi on seatud eesmärgiks, et sarnaselt kehtiva õigusega peab Kaitseväe ja Kaitseliidu
riiklikku järelevalvesse kaasamise regulatsioon toetama järgmistele ohtudele reageerimist:
terrorioht, massiline sisseränne ja ulatuslikku evakuatsiooni tingivad ohud. Samuti peetakse
vajalikuks kindlustada, et riiklikus järelevalves osalevad Kaitsevägi ja Kaitseliit saaksid osaleda
oluliste objektide ja isikute ning piiri kaitses, samuti massiliste korratuste ärahoidmises ja
kõrvaldamises.
124 Eelnõu sätete koostamisel on lähtutud muu hulgas Justiitsministeeriumi tellitud analüüsist „Kaitseväe ja
Kaitseliidu osalemine avaliku korra kaitses“, 2017. Peeter Papstel. Analüüs tervikuna on piiratud juurdepääsuga,
ligipääsuks tuleb pöörduda Justiitsministeeriumi poole.
22.05.2025
391
Kehtivas KorSis reguleerivad Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist §-d 161 ja 162. Eelnõu punkti
1 järgi tunnistatakse need kehtetuks ning punktiga 5 sätestatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu
kaasamise alused ning kord KorSi 6. peatüki 1. jaos esitatud §-des 822–825.
Punktiga 5 lisatakse KorSi 6. peatükki muu hulgas Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist
reguleerivad §-d 821–824, mis põhinevad senistel KorSi §-del 161 ja 162 ning
korrakaitseorganite ning Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevust reguleerivate seaduste asjaomastel
sätetel. Eelnõuga koondatakse sätted võimalikult suurel määral KorSi, lähtudes põhimõttest, et
KorS on avaliku korra kaitset reguleeriv üldseadus, millele tuginevad eriseadused.
Muudatusega kaotatakse samasisuliste sätete killustatus ning tagatakse seeläbi suurem
õigusselgus, mis on kõnealuste normide operatiivsel rakendamisel hädavajalik.
KorSi § 821. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine riiklikku järelevalvesse
Lõike 1 järgi võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata riiklikku järelevalvesse juhul ja nii kaua,
kui korrakaitseorgan ei saa ise ega vabatahtlikult kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt
tulemuslikult olulist või kõrgendatud ohtu ennetada, välja selgitada, tõrjuda või korrarikkumist
kõrvaldada.
Selles sättes on ühendatud neli olulist kaasamise tingimust.
Esiteks kasutatakse eelnõus läbivalt sõnastust, mille järgi võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata
riiklikku järelevalvesse. See erineb kehtivast õigusest, mille järgi kaasatakse Kaitsevägi ja
Kaitseliit avaliku korra kaitsesse. KorSi järgi on avaliku korra kaitse eelkõige avaliku korra eest
vastutava isiku ülesanne. Avaliku korra eest vastutav isik on see, kes on põhjustanud
ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise
võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Alles seejärel, kui vastutavat isikut
ei ole või kui tema tegevus korrakaitseülesande täitmisel ei ole piisav või muul põhjusel
eesmärgipärane, on korrakaitse pädeva korrakaitseorgani ülesanne. See, milles osalevad
korrakaitseorgani võimetuse korral Kaitsevägi ja Kaitseliit, on riiklik järelevalve ehk
korrakaitseorgani tegevus, mille sisu ja eesmärk on ennetada ohtu, selgitada oht välja, tõrjuda
oht või kõrvaldada ohust tingitud avaliku korra rikkumine. Seega sätestatakse eelnõus selgelt,
et Kaitseväge ja Kaitseliitu ei kaasata mitte avaliku korra eest vastutava isiku ülesandeid täitma,
vaid kindla korrakaitseorgani alluvusse riiklikku järelevalvet toetama.
Teiseks säilitatakse muudetud sõnastuses KorSi § 161 lõike 5 ultima ratio põhimõte, mille järgi
on kaasamine lubatud viimase võimalusena, st üksnes juhul, kui asjaomane asutus ei saa õigel
ajal või üldse mitte seda ülesannet täita ja puuduvad muud vahendid ülesande täitmiseks.
Kaasamise korral tuleb alati arvestada, et relvajõudude peamine ülesanne on riigi sõjaline kaitse
ning vajaduste kattuvuse korral tuleb eelistada selle ülesande täitmist. Samuti tuleb silmas
pidada, et relvajõudude kasutamine kõnealustel juhtudel on lubatud ainult ultima ratio
olukorras, seega üksnes juhul, kui korrakaitseorgan on võtnud kasutusele kõik oma käsutuses
olevad isikud, sealhulgas kaasatavad vabatahtlikud (eeskätt abipolitseinikud ja vabatahtlikud
päästjad), ja vahendid (sealhulgas riigivara ning eraõiguslike isikute vara, mida on võimalik
võtta ajutiselt kasutusse) ning nendega ei ole ikkagi võimalik piisava tulemuslikkusega
olukorda lahendada. Tuleb arvestada, et käesoleva lõike tingimustele ei vasta juhtumid, kui
korrakaitseorgani ülesannete täitmiseks on teadlikult jäetud piisav hulk isikuid ja vahendeid
planeerimata.
22.05.2025
392
Kolmandaks sätestatakse samas lauses, et Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine on lubatud ainult
nii kaua, kui korrakaitseorgani võimetus püsib. Seega määratakse lisaks kaasamise tingimusele
kindlaks ka kaasamise lõpetamise tingimus. Seega sätestatakse, et kaasamine tuleb enne
tähtaega lõpetada niipea, kui korrakaitseorgani võimetus on ära langenud (näiteks väheneb oht
niivõrd, et seda saab taas oma jõududega tõrjuda, või lisandub vajalikke vahendeid või puhanud
vabatahtlikke).
Neljandaks nähakse ette, et riikliku järelevalve ülesanne, millesse võib Kaitseväge ja Kaitseliitu
kaasata, võib seisneda avalikku korda ähvardava ohu ennetamises, väljaselgitamises, tõrjumises
või korrarikkumise kõrvaldamises. Kõik nimetatud tegevused võivad olla korrakaitseorgani
ülesanded ning mitmed lõikes 2 loetletud ülesannetest ei piirdu üksnes ohu tõrjumise või
korrarikkumise kõrvaldamisega. Kõige laiem neist on ohu ennetamine, st KorSi § 5 lõike 7 järgi
see osa korrakaitsest, kus puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille
realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Ohu ennetamise aluseks on ohuprognoos. Ohu
ennetamine on muu hulgas teabe kogumine, vahetamine ja analüüs, toimingute kavandamine ja
elluviimine ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamine avalikku korda tulevikus
ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, sealhulgas süütegude ennetamine. Seda, et ohu
ennetamisse kaasamine võiks muutuda liiga ulatuslikuks, võimaldavad vältida kõnesoleva lõike
teised tingimused ning lõikes 2 esitatud korrakaitseülesannete loetelu.
Nimetatud tingimused aitavad piirata Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise juhtumeid nendega,
mis vajavad ohu tõttu ka tegelikult aktiivset lisajõu kaasamist, ning vältida seda, et kaasamist
taotletaks või otsustataks liiga kergekäeliselt.
Kaitseväe kaasamise ajal võivad riiklikus järelevalves osaleda kaitseväelased (s.t
tegevväelased, reservväelased ja ajateenijad) ning Kaitseliidu kaasamise ajal võivad riiklikus
järelevalves osaleda Kaitseliidus sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal olevad
tegevväelased ning Kaitseliidu tegevliikmed ja toetajaliikmed. Kaasatud isikud saavad kasutada
Kaitseväe või Kaitseliidu valduses olevaid vahendeid (nt tööriistad, sõidukid, ärakasutavad
asjad), mille valitsemist ei anta üle ning mida ei anta kaasavale korrakaitseorganile
kasutamiseks riigivaraseaduse või Kaitseliidu seaduse alusel.
Lõike 2 järgi võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata järgmiste riikliku järelevalve ülesannete
täitmisse:
1) päästesündmuse lahendamine, otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral ning
demineerimistöö (PäästeSi § 311, PPVSi § 3 lõike 1 punkt 5, KKSi § 3 lõike 21 punkt 1);
2) kriisiolukorra lahendamine (praegu HOSi § 34 lõike 1 punkt 1, KKSi § 3 lõike 11 punkt 2 ja
lõike 12 punkt 1, ErSSi § 15);
3) liikluse korraldamine ja reguleerimine, kaasa arvatud kriisiolukorra ajal (hetkel HOSi § 34
lõike 1 punkt 2 ja KKSi § 3 lõike 11 punkt 3 ja § 3 lõike 12 punkt 1);
4) riigipiiri valvamine (KKSi § 3 lõike 12 punkt 3 ja PPVSi § 3 lõike 1 punkt 6, KorSi § 161
lõike 1 punkt 3);
5) PPVSis ja selle alusel määratud isikute kaitsmine ja objektide valvamine (PPVSi § 3 lõike 1
punkt 8);
6) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel määratud kaitstava objekti kaitsmine (KKSi § 3 lõike
11 punkt 1, KorSi § 161 lõike 1 punkt 2);
7) ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide kaitsmine;
8) riigivastaste, avaliku rahu vastaste ning üldohtlike süütegude toimepanemise ohu
ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamine (PPVSi § 3 lõike 1
punkt 1);
22.05.2025
393
9) ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine ja varjumise korraldamine (HOSi § 16 lõige 3).
Eelnevalt koostatud analüüsis jõuti järeldusele, et kõik ülesanded, millesse kaasamine on
vajalik ja võimalik, on riikliku järelevalve ülesanded. Käesolevas eelnõus on ülesandeid
täpsustatud, nende sõnastusi vajaduse korral laiendades või kitsendades, ilma et kaoks fookus
tegelikelt vajadustelt. Järgnevalt selgitatakse lõike 2 punkte ükshaaval.
Päästesündmuse lahendamine, otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral
ning demineerimistöö. Päästesündmuse lahendamisse ning demineerimistöösse kaasamine on
võimalik ka kehtiva õiguse järgi. PäästeSi § 311 lõike 1 ja KKSi § 3 lõike 12 punkti 2 järgi võib
Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata päästesündmuse lahendamisse. Sellega on hõlmatud nii
päästesündmused kui ka demineerimistöö. Päästesündmus aga on PäästeSi § 3 lõike 1 järgi
ootamatu olukord, mis vahetult ohustab füüsikaliste või keemiliste protsesside kaudu inimese
elu, tervist, vara või keskkonda tulekahju, loodusõnnetuse, plahvatuse, liiklusõnnetuse,
keskkonna reostuse või muu sarnase olukorra korral. Päästetöö PäästeSi tähenduses on PäästeSi
§ 3 lõike 1 järgi päästesündmuse toimumisel, ohu tõrjumisel ja kõrvaldamisel ning
päästesündmuse tagajärgede leevendamisel viivitamata rakendatavad, vältimatud ja
edasilükkamatud tegevused. Demineerimistöö PäästeSi tähenduses PäästeSi § 3 lõike 12 järgi
on pommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevus. KKSi § 3 lõike
12 punkti 3 järgi kaasatakse Kaitsevägi vajaduse korral muu hulgas PPVSi § 3 lõike 1 punktides
5 ja 6 sätestatud politsei ülesannete täitmisse. Need ülesanded on otsingutööde tegemine
maismaal lennuõnnetuse korral ning piirivalve valdkonna asjade korraldamine. Kaasavad
korrakaitseorganid on Päästeamet ja PPA.
Kriisiolukorra lahendamine ja liikluse reguleerimine kriisiolukorra ajal
HOSi § 34 lõike 1 punkti 1, KKSi § 3 lõike 12 punkti 1 ja KaLSi § 4 lõike 2 punkti 2 järgi
kaasatakse Kaitsevägi ja Kaitseliit vajaduse korral eriolukorra tööde tegemisse. Eriolukorra
tööd on HOSi § 25 lõike 1 järgi tööd eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra
lahendamiseks, sealhulgas tööd kannatanutele ja abivajajatele abi osutamiseks ning tööd
ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks. Samuti sätestab ErSSi § 15 lõige 1, et Kaitseväge ja
Kaitseliitu võib kaasata erakorralise seisukorra ajal erakorralise seisukorra lahendamisse,
eelkõige järgmistesse ülesannetesse:
1) avaliku võimu organi ja riigikaitseobjekti vastu suunatud ründe ärahoidmine ja tõkestamine;
2) vägivallaga seotud kollektiivsest surveaktsioonist või vägivallaga seotud ulatuslikust
isikugruppide vahelisest konfliktist tuleneva ebaseadusliku tegevuse tõkestamine;
3) Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldse isoleerimisega seotud ebaseadusliku tegevuse
tõkestamine;
4) vägivallaga seotud massilise korratuse tõkestamine.
Käesoleva eelnõuga on edaspidi eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamine hõlmatud
kriisiolukorraga ning ulatusliku evakuatsiooni ja varjumise korraldamise ülesanne on esile
toodud eraldi § 821 lõike 2 punktis 1, kuna varjumist ja evakuatsiooni saab läbi viia ka ilma
kriisiolukorra otsuseta.
HOSi § 34 lõike 1 punkti 2, KKSi § 3 lõike 11 punkti 3 ja KaLSi § 4 lõike 2 punkti 2 järgi
kaasatakse Kaitsevägi ja Kaitseliit vajaduse korral liikluse korraldamisse ja turvalisuse
tagamisse eriolukorra piirkonnas. Seda ülesannet täpsustatakse, tuues liikluse korraldamise
juurde ka liikluse reguleerimise ning eriolukorra termini asemel kasutatakse terminit
„kriisiolukord“. Turvalisuse tagamine on kaetud aga teiste selles lõikes loetletud ülesannetega.
22.05.2025
394
LSi § 6 lõike 1 järgi on liikluse korraldamise eesmärk tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire,
ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Seega ei hõlma see liikluse reguleerimist.
LSi § 8 lõike 1 järgi reguleerib reguleerija (LSi § 2 punkti 67 järgi liiklust suunav või peatav
isik) liiklust juhul, kui seda on vaja teha liikluskorraldusvahendite märguannetest erineval viisil
või kui olemasolevad liikluskorraldusvahendid ei taga teatud ajavahemikul liikluse normaalset
kulgu, liiklustakistuste või -ummikute korral, samuti muudel juhtudel, kui liiklus on häiritud.
Seega juhul, kui liikluskorraldusvahendid ei anna soovitud tulemust, võib pädev isik asuda
liiklust reguleerima. LSi § 8 lõike 3 järgi reguleerib liiklust politseiametnik või abipolitseinik,
kes on saanud sellekohase väljaõppe. Lisatud on loetelu isikutest, kes võivad pärast väljaõppe
läbimist ja omandatud pädevuse piires samuti liiklust reguleerida. Muu hulgas on selliseks
isikuks Kaitseväe ja Kaitseliidu reguleerija Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite kolonni liikluses
osalemise korral. Sellest võib järeldada, et eriolukorra ajal ei ole liikluse korraldamises osaleval
kaitseväelasel või Kaitseliidu liikmel õigust osaleda liikluse reguleerimises muul juhul.
Osaliselt võiks seda võimaldada LSi § 8 lõike 3 punkt 2, mille järgi võib liiklust reguleerida ka
päästetöösse kaasatud isik, aga ainult juhul, kui eriolukorra ajal osalevad Kaitsevägi ja Kaitseliit
päästetöös ning seega ka üksnes päästesündmuse piirkonnas. Samuti tuleb arvestada, et
eriolukorra lahendamine sisaldab ka muid tegevusi peale päästetöö.
Kehtiva õiguse teine puudujääk on asjaolu, et vajadus kaasata Kaitseväge või Kaitseliitu liikluse
korraldamisse ja reguleerimisse ei teki niivõrd eriolukorra (või ka erakorralise seisukorra) ajal,
vaid juba varem, ohu suurenedes. Seetõttu sätestatakse, et kaasamine on võimalik ka enne
kriisiolukorra otsust. Muudatusega kooskõlas täiendatakse LSi § 8 lõiget 3 uue punktiga,
millega lisatakse kaitseväelane ja Kaitseliidu liige nende isikute loetellu, kes võivad asjaomase
väljaõppe korral omandatud pädevuse piires liiklust reguleerida. Kaasav korrakaitseorgan
sõltub olukorra, sh kriisiolukorra olemusest.
Riigipiiri valvamine. KorSi § 161 lõike 1 punkti 3 järgi võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata
riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamisse ja tõkestamisse,
sealhulgas juhtudel, kui Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister on otsustanud:
1) riigipiiri seaduse (edaspidi RiPS) §-s 17 nimetatud juhul ajutiselt piirata riigipiiri ületamist
või see peatada;
2) RiPSi §-s 113 nimetatud juhul kehtestada piirikontrolli ja riigipiiri valvamise sisepiiril.
RiPSi §-des 113 ja 17 nimetatud otsuseid võib teha avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks
või rahva tervist ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks. Riigipiiri ületamist
võib ajutiselt piirata või peatada ka välisriigi palvel. Samas viitab KorSi kõnealuse sätte
sõnastuses kasutatud sõna „sealhulgas“, et Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise eeldus ei ole
üksnes riigipiiri ületamise piiramine või peatamine või sisepiiril piirikontrolli ja riigipiiri
valvamise kehtestamine. Arvestades, et siin on esitatud sisuliselt näidisloetelu kõige
kriitilisematest juhtudest, kui politsei koormus suureneb hüppeliselt ning tekivad reaalsed
eeldused relvajõudude kaasamise kui äärmise abinõu rakendamiseks, on viited RiPSile pigem
üleliigsed. Eelnevat arvestades võib avaliku korra kaitse eesmärgil kaasamise otsustada ka
juhul, kui kumbagi eelnimetatud olukorda ei ole. Sel juhul piirab otsust üksnes tingimus, et
asjaomane asutus ei ole võimeline kas õigel ajal või üldse mitte seda ülesannet täitma ja selleks
puuduvad ka muud vahendid. RiPSi § 9 lõike 1 järgi on riigipiiri valvamine politsei patrull- ja
vaatlustegevus maismaal, merel ja piiriveekogudel eesmärgiga ennetada, selgitada välja ja
tõkestada selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal toimuvat piiriületust ning piiriülest kuritegevust,
sealhulgas isikute ja kauba ühendusevälisest riigist Eestisse ja Eestist ühendusevälisesse riiki
ebaseaduslikku toimetamist territoriaal- ja sisemerel ning piiriveekogudel, ja riigis viibimise
õiguslikke aluseid kontrollida. RiPSi § 22 lõike 2 järgi laienevad riigipiiri valvamise, kaitsmise
22.05.2025
395
ja ületamise tingimused ning kord, piirirežiim ja vastutus piirirežiimi rikkumise eest ka ajutisele
kontrolljoonele. Ajutine kontrolljoon on sama paragrahvi lõike 1 järgi katkematu mõtteline joon
ja seda mööda kulgev vertikaaltasapind, mis eraldab Eesti jurisdiktsioonile alluvat Eesti
territooriumi sellele mittealluvast Eesti osast. PPVSi § 3 lõike 1 punkti 6 järgi on üks politsei
ülesandeid piirivalve valdkonna asjade korraldamine (sisuliselt ning ka PPA põhimääruse järgi:
piirihaldus).
Riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamine ja tõkestamine
moodustab kogu piirivalve valdkonna korraldamisest üksnes väga kitsa osa, mis paigutub
mõtteliselt riigipiiri ja ajutise kontrolljoonega seotud korrakaitse alla. Võib eeldada, et
kõnealuse süüteo ennetamiseks ja tõkestamiseks on Kaitseväel ja Kaitseliidul õigus osaleda
riigipiiri (ja ajutise kontrolljoone) valvamises, st nii patrull- ja vaatlustegevuses kui ka riigis
viibimise õiguslike aluste kontrollimises eesmärgiga ennetada ja tõkestada ebaseaduslikku
piiri- või kontrolljoone ületust. Samuti võib sõnastusest järeldada, et säte ei anna õigust kaasata
Kaitseväge ja Kaitseliitu piirikontrolli tegemisse, milleks neil ilmselt puudub ka vajalik
kvalifikatsioon. RiPSi § 11 lõike 2 järgi kontrollib politsei piirikontrollis riigipiiri ületamise
kontrollimisel isikuid ja tuvastab, kas isikule võib anda loa riigipiiri ületamiseks. Isikute
kontroll hõlmab isiku dokumentide, viibimisaluste, pagasi ja transpordivahendi kontrolli.
Samas tuleb tunnistada, et osalevate isikute ülesanded ja nende piirid ei ole KorSi § 161 lõike 1
punktist 3 üheselt arusaadavad. Seega on kaasatud Kaitseväe ja Kaitseliidu volituste ulatuse
täpsemaks määramiseks otstarbekam kasutada RiPSi terminit „riigipiiri valvamine“. Kehtivas
õiguses muudab riigipiiriga seotud ülesannetes osalemise õiguse ulatuse tuvastamise eriti
keerukaks see, et KKSi § 3 lõike 12 punkti 3 ja selles viidatud PPVSi § 3 lõike 1 punkti 6 järgi
võib Kaitseväge kaasata vajaduse korral ilma vahetu sunni kohaldamise õiguseta piirivalve
valdkonna asjade korraldamisse. Selle ülesandega PPVSis on kokku võetud kõik PPA
ülesanded, mis seonduvad riigipiiri ja piirirežiimiga. Kaitseväe ja Kaitseliidu mis tahes
sedalaadi ülesannetesse kaasamine ei ole tegelikult mõistlik ega võimalik.
Eelnevast tulenevalt sätestatakse, et Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata riigipiiri valvamisse.
Kaasav korrakaitseorgan on PPA.
PPVSis ja selle alusel määratud isikute kaitsmine ja objektide valvamine ning tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduses ja selle alusel määratud kaitstava objekti kaitsmine
KKSi § 3 lõike 12 punkti 3, KaLSi § 4 lõike 2 punkti 6 ja nendes viidatud PPVSi § 3 lõike 1
punkti 8 järgi võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata teatud politsei kaitstavate isikute kaitsmisse
ja valvatavate objektide valvamisse. Politsei kaitstavad isikud on Vabariigi President ja tema
perekond, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud president, peaminister, välisriigi
riigipead, valitsusjuhid ja välisministrid. Lisaks neile saab PPA peadirektor määrata PPVSi § 3
lõike 3 alusel käskkirjaga ajutiselt kaitstavad isikud. Politsei valvatavate objektide nimistu
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. PPVSi § 3 lõike 42 alusel võib PPA peadirektor
kehtestada käskkirjaga lisaks määruses nimetatud objektidele ajutiselt valvatavate objektide
loetelu. Üldjuhul on PPA peadirektori käskkirja alusel kaitstavate isikute loetelus kõrged
väliskülalised, hinnanguliselt 80–100 isikut aastas.
See ülesanne seondub suurel määral teiste ülesannetega, millesse saab Kaitseväge ja Kaitseliitu
kaasata KorSi § 161 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel. Need on KarSi §-des 237, 246 ja 266
nimetatud kuritegude ehk rahvusvaheliselt kaitstud isiku elu ja tervise vastu suunatud ründe,
omavolilise sissetungi ja terrorikuriteo ennetamine ja tõkestamine ning riigikaitseobjektivastase
ründe ennetamine ja tõkestamine.
22.05.2025
396
Eelnevast tulenevalt sätestatakse, et Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata PPVSis ja selle alusel
määratud isikute kaitsmisse ja objektide valvamisse ning olulise tähtsusega objektide
kaitsmisesse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses. Kaasav korrakaitseorgan on PPA.
Ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide kaitsmine
KaLSi § 4 lõike 2 punkti 4 järgi kaasatakse Kaitseliit vajaduse korral küberturvalisuse
tagamisele pädeva ametiasutuse juhtimisel. Sama paragrahvi lõike 3 alusel on Vabariigi
Valitsuse määrusega kehtestatud Kaitseliidu kaasamise tingimused ja kord küberturvalisuse
tagamisel. Määruse § 1 lõigete 2 ja 4 järgi on küberturvalisuse tagamine selle määruse
tähenduses riigi toimimise või elutähtsa teenuse jaoks vajaliku info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia taristu toimepidevuse tagamiseks või toimepidevust ohustavate
ohtude tõrjumiseks aktiivsete või passiivsete meetmete võtmine, milleks võib muu hulgas olla:
1) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste turvatestimine;
2) digitaalse informatsiooni monitoorimine ja analüüsimine;
3) nuhkvara, pahavara ja arvutiviiruse analüüsimine.
Samas on ilmne, et määruses esitatud avatud loetelu ei kirjelda kõiki ohu tõrjumiseks vajalikke
meetmeid, eriti aktiivseid meetmeid. Lisaks tuleb arvestada teiste õigusaktidega, eeskätt 2018.
aastal jõustunud küberturvalisuse seadusega (KüTS), milles küberturvalisust ei ole soovitud
defineerida, kuid mille § 1 lõikes 1 sätestatud reguleerimisala hõlmab ühiskonna toimimise
seisukohast oluliste ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse võrgu- ja infosüsteemide
pidamise nõudeid, vastutust ja järelevalvet ning küberintsidentide ennetamise ja lahendamise
aluseid. KüTSi § 14 lõike 1 järgi teeb KüTSis ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud
nõuete täitmise üle riiklikku ja haldusjärelevalvet Riigi Infosüsteemi Amet, kes on kõnealuses
kontekstis korrakaitseorgan.
Eelnevast tulenevalt sätestatakse, et Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata ühiskonna toimimise
seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide kaitsmisse. Kaasav korrakaitseorgan on Riigi
Infosüsteemi Amet.
Riigivastaste, avaliku rahu vastaste ning üldohtlike süütegude toimepanemise ohu
ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamine
KorSi § 161 lõike 1 punkti 1 järgi võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata KarSi §-des 237, 246
ja 266 nimetatud kuritegude ennetamisse või tõkestamisse. KarSi struktuuris jagunevad
viidatud kuriteod erinevatesse peatükkidesse, see tähendab üldistatult, et kuriteoga
kahjustatakse erinevaid õigushüvesid. Jaotus on järgmine:
- § 237 (terrorikuritegu) – süüteod riigivõimu vastu (15. peatüki 3. jagu);
- § 246 (rünne rahvusvaheliselt kaitstud isiku elule ja tervisele) – süüteod välisriigi ja
rahvusvahelise organisatsiooni vastu (15. peatüki 4. jagu);
- § 266 (omavoliline sissetung ja lahkumisnõude täitmata jätmine) – avaliku korra vastased
süüteod (16. peatüki 2. jagu).
Varem on loetelusse kuulunud ka KarSi §-d 240 (riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiruumi
tungimine) ja 248 (diplomaatilist puutumatust omavale maa-alale, hoonesse ja ruumi
tungimine), mis on nn karistusõiguse revisjoni tagajärjel alates 1. jaanuarist 2015 kehtetud ning
ühendatud §-ga 266. Kuriteo ennetamine ja tõkestamine hõlmab nii kuriteo toimepanemisele
eelnevat faasi kui ka juba käimasoleva kuriteosündmuse tõkestamist. Sellise ülesannete
22.05.2025
397
kirjeldusega kaasnevad erinevad probleemid, mida on pikemalt käsitletud eelnõu aluseks olevas
analüüsis. Analüüsis leiti, et konkreetsetele KarSi kuriteokoosseisudele viitamine ei võimalda
mõistlikult hinnata kaasamise vajadust ning võib piirata osaleva Kaitseväe ja Kaitseliidu
sooritust, suurendades riski, et neile antud võimuvolitusi korrakaitses osaledes tahtmatult
ületatakse. Sättest lähtuv eeldus, et kaasamist otsustades on teada, milliseid kuritegusid
avalikku korda rikkudes toime panema hakatakse, võib teatud juhtudel täituda. Samas võib
situatsioonikirjeldus olla sisult piisavalt kaalukas, et otsustada kiire kaasamine (nt kirjeldatakse
piisavalt täpselt potentsiaalselt kahjustatavat õigushüve või tõenäoliste õigusrikkujate suurt
hulka, vahendeid jne), kuid mitte piisavalt täpne potentsiaalselt toimepandavate süütegude
koosseisude kirjeldamisel. Konkreetne KarSis sätestatud kuriteokoosseis selgub aga alles
kriminaalmenetluse käigus, mille oluline osa on tõendamine. Kuriteokoosseis on üks
tõendamiseseme asjaolusid. Tõendamise käigus kujuneb kohtul veendumus, et tõendamiseseme
asjaolud on olemas või puuduvad. Kõiki neid probleeme ei saa ennetada ka sündmuspaigal
viibiv, situatsiooniteadlik ja osalejatele korraldusi andev ametiisik, kellel on tõenäoliselt
ülevaade teatud õigushüvede kahjustamisest, kuid mitte sellest, millist konkreetset süütegu
potentsiaalselt toime pannakse. Samuti on võimalik, et avaliku korra vastane tegu, mida püüti
ennetada ja tõkestada, kvalifitseeritakse selliseks väärteoks, mis on sätestatud mõnes muus
KarSi paragrahvis või muus seaduses. Ühtlasi jõuti järelduseni, et eesmärgipärasem on
kirjeldada õigushüvesid, mida ähvardavat ohtu ennetatakse, välja selgitatakse või tõrjutakse,
või nimetada teatud süütegusid KarSi peatükkide täpsusega.
Eelnevast tulenevalt sätestatakse, et Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata riigivastaste (KarSi
15. peatükk), avaliku rahu vastaste (KarSi 16. peatükk) ning üldohtlike (KarSi 22. peatükk)
süütegude toimepanemise ohu ennetamisse, väljaselgitamisse, tõrjumisse ja korrarikkumise
kõrvaldamisse. Kaasav korrakaitseorgan on üldjuhul PPA, kuid teatud süütegude puhul võib
see olla ka Kaitsepolitseiamet.
Lõike 3 järgi on riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane ja Kaitseliidu liige allutatud
käsuõigusega ülemale või juhile, kes saab korraldusi korrakaitseorganilt. Teatud juhtudel on
operatiivsuse eesmärgil või ülesande täitmise eripära tõttu põhjendatud, et kaasatud
kaitseväelased või Kaitseliidu liikmed alluksid hoopis vahetult korrakaitseorganile ilma, et
käsuliinis oleks nende vahel veel eraldi ülem või juht.
Säte on kooskõlas HKTSi § 201 lõikega 4, mille järgi allub kaasatav haldusorgan kaasavale
haldusorganile, kes võib anda tema tegevuse suunamiseks ja korraldamiseks korraldusi ja
juhiseid. Sellega säilitatakse senine alluvuse ja korralduste saamise põhimõte, mis väljendub
muu hulgas Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu
politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse
kaasamise kord“ § 5 lõigetes 1 ja 2 ning KorSi § 161 lõike 6 punktis 5.
Lõike 4 järgi võib riiklikku järelevalvesse kaasatav Kaitsevägi või Kaitseliit kohaldada riikliku
järelevalve meetmeid ja vahetut sundi juhul, kui ta on kaasatud KorSi § 824 lõike 2 punkti 3
alusel riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega. Sellega säilitatakse
senine põhimõte, mille järgi eristatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist vahetu sunni
kohaldamise volitusega ja ilma selleta. Võrreldes kehtiva õigusega täpsustatakse põhimõtet, et
nii riikliku järelevalve erimeetmed kui ka nende tagamiseks vajalik vahetu sund eeldavad
sellekohast volitust.
Lõike 5 järgi võib, kui eelnõukohase KorSi § 824 lõike 1 punktis 3 nimetatud otsuses ei ole
määratud teisiti, riikliku järelevalve meetmete kohaldamise volitusega kaasatud kaitseväelane
22.05.2025
398
ja Kaitseliidu tegevliige KorSi § 822 lõikes 2 nimetatud ülesande täitmisel kohaldada KorSi §-
des 28 ja 30, § 32 lõigetes 1–4, §-des 38, 41, 42 ja 44, § 441, § 45 lõigetes 1 ja 5 ning §-des 46,
47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud erimeetmeid.
Kehtivas õiguses ei ole kaasatava Kaitseväe ja Kaitseliidu riikliku järelevalve meetmete
volituste ulatust määratud. See tähendab, et kaitseväelane või Kaitseliidu tegevliige võib
kohaldada vahetut sundi korrakaitseametniku korraldusel ning abistada korrakaitseametnikku
vahetu sunni kohaldamisel, kuid tal ei ole volitust kohaldada riikliku järelevalve erimeetmeid
(sealhulgas tavapärased meetmed nagu küsitlemine, valdusesse sisenemine ja valduse
läbivaatus, isikusamasuse tuvastamine). Näiteks ei ole koos politseiametnikuga
patrulltegevuses osaleval kaitseväelasel või Kaitseliidu liikmel volitusi isikusamasuse
tuvastamiseks. Seevastu on sama ülesannet täitvatele vabatahtlikele (näiteks abipolitseinikud,
vabatahtlikud päästjad) vajalikus ulatuses volitused antud. Kuna puuduvad volitused meetmeid
rakendada, ei ole võimalik Kaitseväge ja Kaitseliitu avaliku korra kaitsel võimalikult tõhusalt
kasutada, sest nendega koos peavad tegevuses osalema korrakaitseorgani ametnikud, kellel on
erimeetme kohaldamise volitus. Näiteks kui kaitseväelast või Kaitseliidu liiget soovitakse
kasutada teatud ala perimeetri kontrollimiseks, sealhulgas sisenejate läbivaatuseks ja nende
dokumentide kontrollimiseks, ei saa ta seda teha, vaid selleks peab siiski kohal olema ka
korrakaitseorgani ametnik. Kui aga meetme rakendamiseks on vaja kohaldada vahetut sundi,
on kaasatud kaitseväelasel või Kaitseliidu liikmel selle kohaldamise volitus olemas. Selline
ülesannete jaotus toob kaasa ressursikulu ning takistab avalikku korda ähvardava ohu
operatiivset ennetamist või tõrjumist.
Eelnõus on arvesse võetud, et PPA saab oma ülesannete täitmisel kasutada abipolitseinikke ja
vabatahtlikke merepäästjaid ning päästeasutus (eeskätt Päästeamet) oma ülesannete täitmisel
vabatahtlikke päästjaid, kelle ammendumisel peaks kaasama Kaitseväge ja Kaitseliitu. Kõik
grupid on sellised, kelle igapäevatöösse riikliku järelevalve erimeetmete rakendamine ei kuulu,
kuid kellel on läbitud nende piiratud mahus rakendamiseks vajalik väljaõpe ning kellele antud
seda arvesse võttes ka piiratud ulatuses erimeetmete kohaldamise volitus. Seetõttu on
käesolevas eelnõus tuginetud PPVSi §-le 1084, abipolitseiniku seaduse §-le 16 ja PäästeSi §-le
38.
Lõige 6 sätestab, et KorSi § 45 lõikes 5 sätestatud meedet võib kaitseväelane ja Kaitseliidu
tegevliige kohaldada ainult eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal. KorSi § 45 lõige 2
sätestab:
„Kui isik ei täida sõiduki peatamise märguannet, võib sõiduki sundpeatada, korraldades teesulu
või kasutades sõiduki sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit käesoleva
seaduse 5. peatükis sätestatud korras. Ilma eelneva peatamise märguandeta võib sõiduki
sundpeatada, kui see on vältimatult vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks või vahetult
pärast kuriteo toimepanemist põgeneva kahtlustatava või põgeneva tagaotsitava isiku
kinnipidamiseks.“
Nii intensiivne meede ei ole kasutatav tavaolukorras.
Lõike 7 järgi on vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasatud Kaitseväel ja Kaitseliidul õigus
kanda ja kasutada kaasava korrakaitseorgani erivahendit ning sõjaväerelva, sealhulgas
sõjarelva, ja lahingumoona.
See tähendab, et lubatud erivahendid tulenevad korrakaitseorganile seadusega antud
erivahendite loetelust, mis sõltub konkreetse riikliku järelevalve ülesande vajadusest. Kaitseväe
22.05.2025
399
ja Kaitseliidu põhiülesannete täitmiseks KKSi ja KaLSiga lubatud erivahendid on piiratud ning
ei võimalda kõigil juhtudel tulemuslikult riikliku järelevalve ülesande täitmisse kaasatud olla.
Samuti võib eelnõu järgi vajaduse korral kasutada ametirelva, st nii teenistusrelva (relva, mis
on ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele
ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmiseks ning sisekaitselisele
rakenduskõrgkoolile õppetööks ja teenistusülesande täitmiseks) kui ka sõjaväerelva
(relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 3 lõike 2 kohaselt relva, mis on ette nähtud
Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele teenistusülesannete või teenistuskohustuste
täitmiseks – järelikult Kaitseväele omast relva, millega on tehtud sõjaväelist väljaõpet). Selge
alus ametirelva kasutamiseks võimaldab kaasatud kaitseväelastel ja Kaitseliidu liikmetel
saavutada kaasamise eesmärki paremini, sest nad saavad kasutada relva, mille käsitsemisega
nad on harjunud. Samuti võib ilmneda avalikku korda ähvardav oht, mille proportsionaalseks
tõrjumiseks on vaja suurema tulejõuga või muul moel eriotstarbelisi relvi, mis on olemas
Kaitseväel, kuid mitte korrakaitseorganil. Sättega antakse kaasamise otsustajatele võimalus
määrata (või jätta määramata) relvad ja erivahendid sõltuvalt ohust ja kaasatavate oskustest.
Sõjarelv on RelvS § 3 lõike 3 kohaselt sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel
kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteemi üks
oluline osa. Lahingumoon on RelvS § 833 lõike 2 järgi lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet
või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend
ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika
kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või
signaliseerimiseks. Seega ei ole kogu lahingumoon mõeldud üksnes füüsiliseks mõjutamiseks.
Sõjarelva ja lahingumoona kasutamine peab olema proportsionaalne, kuid kaasamise olemus
ning avalduv oht võib tingida selle, et see kasutamine on igati sobiv, hädavajalik ja mõõdukas.
Vabariigi Valitsus võib kaasamise otsuse tegemisel piirata Kaitseväe ja Kaitseliidu
erivahendite, relvade, laskemoona ja lahingumoona kandmise ja kasutamise volitusi.
Säte on sarnane KorSi § 162 lõikega 5, kuid sõnastust on laiendatud ja õigusselguse mõttes
täpsustatud.
KorSi § 822. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused
Lõike 1 järgi võib riiklikku järelevalvesse kaasata kaitseväelast ja Kaitseliidu liiget, kes on
läbinud korrakaitseorgani korraldatud kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme riiklikku
järelevalvesse kaasamise väljaõppe ja omandanud selle tulemusena asjaomase ülesande
täitmiseks ning selle raames riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamiseks
vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud (edaspidi õpiväljundid).
KorSi § 162 lõike 6, HOSi § 35 lõike 5 ja ErSSi § 151 lõike 5 järgi võib vahetu sunni
kohaldamise õigusega kaasata vaid selle konkreetse ülesande täitmiseks vajaliku väljaõppe
läbinud kaitseväelase või Kaitseliidu tegevliikme. Seaduses ei ole sätestatud täpsemaid
väljaõppenõudeid või volitusnormi kehtestada need määrusega, seega ei pruugi osalevate
kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete kvalifikatsioon olla ülesandele ja volitustele vastav ega ka
kontrollitav. Samas on siseministri määrustega kehtestatud väljaõppenõuded vabatahtlikele
korrakaitses osalejatele (abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad ja merepäästjad), kes
samamoodi kaasatud kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmetega ei ole teenistuses.
Väljaõppenõuete ebaselgus võib tuua kaasa selle, et vahetut sundi kohaldab isik, kellel puudub
selge arusaam selle proportsionaalsusnõudest või selleks lubatud vahenditest. Tuleb arvestada,
22.05.2025
400
et sõjalise väljaõppe käigus õpitud reeglid sõjalise jõu kasutamisest ei ole samaväärsed
korrakaitseorgani vahetu sunni kohaldamise reeglitega, seetõttu on hädavajalik, et kaasatud isik
oskaks neid eristada. Rakendades vahetut sundi piiratud teadmiste ja oskustega, võib
kaitseväelane või Kaitseliidu liige teha isikule või asjale lubamatut kahju. Nii võib ta panna
toime süüteo ning ka kaasamise eesmärk võib jääda saavutamata.
Eelnevast tulenevalt sätestatakse eelnõus, et ülesande täitmisse kaasataval isikul peavad olema
omandatud kindlad teadmised, oskused ja hoiakud, mis sätestatakse täpsemalt KorSi § 825
alusel kehtestatavas määruses.
Kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme riiklikku järelevalvesse kaasamise väljaõpet korraldab
korrakaitseorgan, st korrakaitseorgan võib väljaõpet ise teha või kasutada selleks teisi
väljaõppeasutusi. Väljaõppe korraldusega seotud küsimused reguleeritakse eraldi määrusega.
Lõike 2 järgi peab riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane ja Kaitseliidu liige kandma
vormiriietust koos eritunnusega. Riiklikus järelevalves kasutatav Kaitseväe või Kaitseliidu
sõiduk tähistatakse eritunnusega.
KorSi § 162 lõike 3 järgi peab korrakaitseülesande täitmisel osalev kaitseväelane ja Kaitseliidu
tegevliige kandma vormiriietust koos ohutusvestiga. Ohutusvestil ning kasutataval Kaitseväe
ja Kaitseliidu sõidukil peab olema selgelt nähtav tähistus. Valdkonna eest vastutav minister
võib teha vormiriietuse ja ohutusvesti kandmisest ja sõiduki tähistamisest erandeid, kui see on
vajalik kaasatud isiku ohutuse tagamiseks. Sama paragrahvi lõike 4 järgi on valdkonna eest
vastutav minister (siseminister) kehtestanud määrusega ohutusvesti ja tähistuse kirjelduse,
kasutamise nõuded ning vormiriietuse ja ohutusvesti kandmise erandid. Selle lõike 1 järgi on
ohutusvest isikukaitsevahendile kehtestatud nõuetele vastav kollast või oranži värvi ning
helkurpaeltega märguriietus, millele on lõikes 2 nimetatud tingimustele vastavalt kantud sõna
„KORRAKAITSE“. Sellise ohutusvesti kandmise mõte on eelkõige suurendada isiku
märgatavust. See aga ei pruugi olla igas situatsioonis oluline. Küll aga peab olema võimalik
tuvastada, millised isikud osalevad korrakaitseorgani ülesannete täitmises. Vormiriietuse
kandmise nõue on vajalik selleks, et oleks võimalik aru saada, millised osalejad pärinevad
relvajõududest ehk Kaitseväest ja Kaitseliidust. Seetõttu tasub hinnata siseturvalisuse
valdkonna õigusakte ning leida neist analoogsed nõuded, millest eeskuju võttes saaks muuta
osalevate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete ning nende sõidukite tähistamise nõuded
rohkem praktilistele vajadustele vastavaks. Sellised eritunnused on abipolitseinikel ning
vabatahtlikel päästjatel ja merepäästjatel. Seetõttu loobutakse kõnealuses lõikes tähistuse
nõudest, kuid määratakse, et vormiriietust kantakse koos eritunnusega.
Lõike 3 järgi võib ülesande iseloomust tuleneval erandjuhul korrakaitseorgani loal loobuda
vormiriietuse kandmisest ja eritunnuse kasutamisest. Sellega säilitatakse üldjoontes senine
siseministri 11. jaanuari 2016. a määruse nr 3 „Avaliku korra kaitses osaleva kaitseväelase ja
Kaitseliidu tegevliikme ohutusvesti ning kasutatava Kaitseväe ja Kaitseliidu sõiduki tähistuse
kirjeldus, kasutamise nõuded ning vormiriietuse ja ohutusvesti kandmise ja sõiduki tähistamise
erandid“ §-s 3 sätestatud põhimõte, mille järgi võib tähistamise erandeid teha juhul, kui see on
vajalik kaasatud isiku ohutuse tagamiseks.
KorSi § 823. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise otsustamine ja
lõpetamine
Lõike 1 järgi otsustab Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise:
22.05.2025
401
1) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem juhul, kui Kaitsevägi kaasatakse ilma
korrakaitseorgani riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta;
2) Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik juhul, kui Kaitseliit kaasatakse ilma
korrakaitseorgani riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta;
3) Vabariigi Valitsus korraldusega juhul, kui Kaitsevägi või Kaitseliit kaasatakse
korrakaitseorgani riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega.
Seejuures on vajalik eelnev Vabariigi Presidendi nõusolek.
Enne Vabariigi Valitsuse otsuse tegemist tuleb saada ka Vabariigi Presidendilt nõusolek.
Vabariigi Presidendi nõusolek on vajalik ka kehtiva õiguse kohaselt.
Ka kehtivates seadustes lähtutakse sarnasest põhimõttest, mille järgi eristatakse Kaitseväe ja
Kaitseliidu kaasamist vahetu sunni kohaldamise volitusega ja ilma selleta. Seetõttu erineb ka
kaasamise otsustamise kord. Vahetu sunni kohaldamise volituseta kaasamise otsus tehakse
ametkondlikul tasandil. Sellise kaasamise otsustab Kaitseväe juhataja või Kaitseliidu ülem või
nende volitatud isik korrakaitseorgani taotlusel. Vahetu sunni kohaldamise, sealhulgas füüsilise
jõu, relva ja erivahendi kasutamise volitusega kaasamise otsus tehakse poliitilisel tasandil.
Asjaomase ettepaneku teeb Vabariigi Valitsusele avaliku korra kaitsmise valdkonna eest
vastutav minister, kes kooskõlastab selle enne riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava
ministriga. Sellise kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul
korraldusega. Ühelegi ministrile ei ole aga relvajõudude kaasamise otsustusõigust antud.
Vahetu sunni kohaldamise õigusega kaasamiseks on võimalik teha üksnes kollektiivne otsus,
mille eeldus on Vabariigi Valitsuse otsustusvõimelise koosseisu kogunemine. Seejuures peab
kaitseminister olema valitsuse otsuse ettevalmistamisse kaasatud ning saama anda oma
arvamuse. Siiski ei ole põhjust reguleerida seda seaduses ning eelnõuga jäetakse välja senine
KorSi § 161 lõige 3, mille järgi teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kaasata Kaitseväge või
Kaitseliitu (vahetu sunni kohaldamise volitusega) avaliku korra kaitsmise valdkonna eest
vastutav minister, st siseminister, ning mille järgi kooskõlastatakse ettepanek eelnevalt
riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministriga, st kaitseministriga. Selle
reguleerimine jääb täidesaatva riigivõimu sisemiseks asjaks. Eelkõige lahendab selle küsimuse
Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määrus nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“, mille
§ 6 lõike 1 järgi tuleb enne ministri määruse andmist või õigusakti eelnõu või muu küsimuse
Vabariigi Valitsusele esitamist see kooskõlastada teiste ministeeriumide ja Riigikantseleiga, kui
neile on eelnõus ette nähtud kohustusi või kui esitatav eelnõu puudutab nende valitsemisala või
ülesandeid.
Kehtivas õiguses on Kaitseväe ja Kaitseliidu vahetu sunni volituseta kaasamise taotlemist
reguleeritud Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu
politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse
kaasamise kord“ §-s 3. Selles on määratud korrakaitseorganid, kes taotluse esitavad, ning
taotluse sisunõuded. Täpsem taotlemise kord jääb ka edaspidi määruse sisuks. Taotluse
esitamine võimaldab paremini hinnata kaasamise vajadust, mis vajab põhjendamist isegi
kiireloomulistel juhtudel, sest selle tagajärjeks on Kaitseministeeriumi valitsemisalasse
kuuluvate isikute ja vahendite koormamine.
Eelnõus sätestatakse Kaitseväe juhataja võimalus volitada enda eest otsust tegema talle otseselt
või vahetult alluvat ülemat ning Kaitseliidu ülema võimalus volitada otsust tegema muud isikut
(nt Kaitseliidu liiget, Kaitseliidus rahuaja ametikohal olevat tegevväelast või Kaitseliidus
töölepingu alusel töötavat isikut).
22.05.2025
402
Erinevalt kehtivast seadusest sätestatakse sõnaselgelt, et lisaks vahetu sunni kohaldamise
volitustele saavad Kaitsevägi ja Kaitseliit ka riikliku järelevalve meetmete kohaldamise
volituse üksnes Vabariigi Valitsuse otsuse alusel.
Lõike 2 järgi teavitatakse Vabariigi Valitsuse kaasamise otsusest viivitamata Riigikogu
juhatust ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimeest. Riigikogu teavitamise kohustus on
sätestatud ka kehtiva KorSi § 162 lõikes 2.
Lõike 3 järgi määratakse Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise
otsustamisel muu hulgas:
1) kaasatavate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete koguarv või selle ülempiir;
2) kaasamise tähtaeg;
3) vajaduse korral lubatud riikliku järelevalve meetmed, relvad ja erivahendid, kui need
erinevad käesoleva seaduse § 821 lõigetes 5 ja 7 sätestatust.
KorSi § 161 lõike 6 järgi märgitakse Vabariigi Valitsuse korralduses muu hulgas:
1) ülesanne, mille täitmisse Kaitseväge või Kaitseliitu kaasatakse;
2) ülesande täitmisel osalevate kaitseväelaste või Kaitseliidu tegevliikmete arv või arvu
ülempiir;
3) Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise tähtaeg;
4) territoorium, kus Kaitsevägi või Kaitseliit oma ülesannet täidab;
5) ametiisik või -isikud, kellele ülesande täitmisel osalevad kaitseväelased või Kaitseliidu
tegevliikmed allutatakse.
Nendest säilitatakse kaasatavate arvu, tähtaja ning meetmete, relvade ja erivahendite määramise
nõue. Territooriumi ning ametiisiku määramine on osutunud praktikas ebavajalikuks ning isegi
piiravaks. Täpne alluvus on kaasava korrakaitseorgani sisese korralduse küsimus.
Eelnõuga seatakse eesmärgiks, et kaasatavate kaitseväelaste või Kaitseliidu liikmete arv
määratakse kaasamise otsuses nii, et see oleks üheselt arusaadav (kaasatavate koguarv või
ülempiir või igal ajal olemasolevate kaasatavate arv). See on praktikas tekitanud arusaamatusi,
sest osalejate arv ei pruugi tähendada igal ajal korrakaitseorgani käsutuses olevate isikute arvu
(pidades silmas, et osalevad kaitseväelased ja Kaitseliidu liikmed vajavad puhkust ja
roteerumist ning võimalused Kaitseliidu kui vabatahtlikkusel põhineva organisatsiooni
liikmeskonna kohustamiseks on piiratud). Kindlasti tuleb arvestada, et Vabariigi Valitsuse
korraldusega ei kohustata Kaitseministeeriumi võimaldama kindlat arvu isikuid, vaid vastupidi,
määratakse nende isikute maksimumarv, keda korrakaitseülesande täitmisel võib (korraga)
kasutada.
Lõikega 4 sätestatakse kaasamise tähtaeg. Sätet ei ole muudetud võrreldes kehtiva KorSi § 161
lõikega 4. Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata kuni 30 päevaks otsuse tegemise päevast
arvates. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist võib pikendada kuni 30 päeva kaupa.
Lõike 5 järgi võib kaasamise otsustanud organ (st Kaitseväe juhataja, Kaitseliidu ülem,
Vabariigi Valitsus) kaasamise enne tähtaega lõpetada juhul, kui Kaitseväe või Kaitseliidu
jätkuv kaasamine takistaks märkimisväärselt Kaitseväe või Kaitseliidu põhiülesannete täitmist,
teavitades sellest enne korrakaitseorganit.
Kaasamise üldine tingimus on asjaomase asutuse (korrakaitseorgani) võimetus ülesannet õigel
ajal või üldse mitte täita, samuti see, et ülesande täitmiseks puuduvad muud vahendid (ultima
22.05.2025
403
ratio). Võib eeldada, et selle tingimuse äralangemine on ka üks kaasamise lõppemise aluseid.
Samuti lõpeb kaasamine otsuses määratud tähtaja lõppemisel. Kehtivas õiguses ei ole
täpsustatud, kuidas toimub osalemise ennetähtaegne lõpetamine või lõppemine juhul, kui
osalemine hakkab takistama Kaitseväe või Kaitseliidu (sõjalise kaitse ja selle
ettevalmistamisega vahetult seotud) põhiülesannete täitmist, sealhulgas juhul, kui Kaitsevägi
asub kasutama jõudu riigi sõjaliseks kaitsmiseks KKSi §-des 45–46 sätestatu kohaselt.
Vaatamata sellele, et Kaitsevägi on kaasatud avaliku korra kaitsesse, säilib Kaitseväel kohustus
tagada riigi sõjaline kaitse. Kui Kaitsevägi asuks ootamatult täitma oma põhiülesannet, jääks
saavutamata kaasamise eesmärk ning võib (taas) suureneda oht, mille ennetamisse või
tõrjumisse Kaitsevägi või Kaitseliit kaasati. Selge kord Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise
ennetähtaegseks lõpetamiseks võimaldab oma vahendeid ja tegevusi paremini planeerida nii
korrakaitseorganitel kui ka Kaitseväel ja Kaitseliidul ning saavutada seega paremini riigikaitse
eesmärki.
Eelnõuga nähakse ette, et ennetähtaegsest lõpetamisest tuleb enne teavitada kaasavat
korrakaitseorganit. See võimaldab korrakaitseorganil oma tegevust ümber korraldada nii, et
ülesande täitmine ei saaks liigselt kahjustatud.
KorSi § 824. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise kord
Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja korra kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise
tingimustes ja korras sätestatakse:
1) riiklikku järelevalvesse kaasamise taotlemise ja otsustamise täpsem kord;
2) riiklikku järelevalvesse kaasatavate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete alluvuse
küsimused;
3) nõuded ja kord kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme riiklikku järelevalvesse kaasamise
väljaõppele;
4) eritunnuse kirjeldus ja kasutamise nõuded;
5) riiklikku järelevalvesse kaasamisega kaasneva kulu hüvitamise kord.
Kehtivas õiguses reguleeritakse kaasamise tehnilisemaid küsimusi Vabariigi Valitsuse 18.
detsembri 2015. a määrusega nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse,
päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“. See puudutab
aga üksnes ilma vahetu sunni kohaldamise volituseta kaasamist. Seoses sellega, et eelnõu järgi
koondatakse kõik olulised kaasamist puudutavad sätted ühtlustatud kujul KorSi, sätestatakse
sealsamas ka volitusnorm ühtse Vabariigi Valitsuse määruse andmiseks ning määratakse selle
peamised sisunõuded, sealhulgas kaasamise taotlemise ja otsustamise täpsem kord, alluvuse
küsimused, väljaõppenõuded ja korraldus, eritunnuse kirjeldus ja kasutamise nõuded (mis
praegu on eraldi siseministri määruses) ning kulu hüvitamise kord. Punktis 1 sätestatud
„riiklikku järelevalvesse kaasamise taotlemise ja otsustamise täpsemad tingimused ja kord“
hõlmab ka volitust määrata kindlaks, millised küsimused lahendatakse kaasamise otsuses
(sisuline ja territoriaalne pädevus, volitused meetmete kohaldamiseks, vahendid ülesannete
täitmiseks, kaasatav koosseis ja neile esitatavad täpsemad tingimused jms). Väljaõppenõuete
koostamisel tuleb eeskujuks võtta vabatahtlikele kehtestatud väljaõppenõuded, kuid arvestada
Kaitseväe ja Kaitseliidu põhiülesannete ning kaasamisel täidetavate ülesannete eripäraga,
samuti tegeliku vajadusega.
§ 213. Krediidiasutuste seaduse muutmine
22.05.2025
404
Punktiga 1 täpsustatakse KASi § 3 lõike 2 sõnastust.
Muudatusega laiendatakse elutähtsa teenuse osutaja määratlust. Edaspidi loetakse elutähtsa
teenuse osutajaks makseteenuste või sularaharingluse puhul Eestis asutatud krediidiasutus või
välisriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal, välja arvatud juhul, kui tema Eestis tehtud
maksete või sularaha väljamaksete osakaalu näitaja on väiksem kui üks protsent Eesti
krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste vastavast kogunäitajast ja Eesti Panga
hinnangul pole tal Eestis maksete toimimisele olulist mõju. Hinnangu andmisel arvestab Eesti
Pank lisaks ka maksekontot omavate klientide arvu ja kaasatud hoiuste mahtu. Eestis tehtud
maksed tähendab makseteenuste direktiivi (PSD) kohaste makseteenuste puhul iga üksiku
makseteenuse kaupa Eestis osutatud teenuse osakaalu sellesama teenuse koondnäitajast ehk
kogunäitajas. Koondnäitaja moodustub krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste, sh
asjakohaste välisriigi makseteenuse pakkujate Eestis osutatud teenuse mahtude summeerimisel.
PSD kohased makseteenused, mis hakkavad olema elutähtsad makseteenused, määratleb Eesti
Pank oma määruses.
Kehtiva KASi § 3 lõike 2 sõnastuse kohaselt on krediidiasutus või välisriigi krediidiasutuse
filiaal vähemalt ühe seaduses sätestatud kriteeriumi täitmisel nii makseteenuse kui ka
sularaharingluse elutähtsa teenuse osutaja (HOSi § 36 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud
elutähtsa teenuse osutaja). Kavandatavate muudatuste tulemusel arvatakse praegu
sularaharinglusena käsitatavad teenused (sularaha sisse- ja väljamakse) makseteenuste hulka.
Sularaharingluse kui elutähtsa teenuse terminit kavatseb aga Eesti Pank muuta ning käsitada
sellena teenuseid, mis võimaldavad sularahal elutähtsa teenuse pakkujateni jõuda ja sularahas
makseteenuseid osutada. Nendeks teenusteks on sularaha vedu, sortimine, lugemine,
pakendamine, sularahaautomaatide hooldus ning ka sularahaautomaadist sularaha väljavõtmise
teenus, kui teenusepakkuja tegutseb ühe või mitme maksekaardi väljastaja nimel, olemata
sularaha väljavõtva kliendiga sõlmitud makseteenuse lepingu osaliseks (nn ATM teenus).
KASi § 3 lõike 2 muudatus, mis asendab elutähtsate teenuste vahel oleva sõna „ja“ sõnaga
„või“, võimaldab tulevikus ETO määramisel teha vahet, kas ta osutab makseteenust või
sularaharingluse elutähtsat teenust või mõlemat.
Muudatus on põhjendatud õiguskindluse ja -selguse vajadusega, arvestades makseteenuste, sh
sularaha kättesaadavuse olulisust Eesti elanikkonnale. Praegu sätestab HOS, et makseteenused
ja sularaharinglus on elutähtsad, samas ei ole seaduses piisavalt selge, kes ja mis tingimustel on
elutähtsa teenuse osutajad.
Kehtiva KAS sätestab § 3 lõike 2 punktis 3 ainult ühe arvulise kriteeriumi, milleks on kümme
protsenti krediidiasutuste kaasatud hoiuste kogumahust. Muud kriteeriumid (krediidiasutuse
osutatava teenuse katkemise või lõpetamise mõju ja klientide arv) on kindlaks määratud sõna
„märkimisväärne“ kaudu, mida on selgitanud Eesti Panga juhatus. Suurema õiguskindluse
tagamiseks sätestatakse arvulised kriteeriumid seaduses ning antakse neile sisu selliselt, et
elutähtsa makseteenuse osutamine ja laiem kättesaadavus oleks Eestis tagatud.
Elutähtsa teenuse osutaja määramisel lähtutakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse
(edaspidi MERAS) § 3 lõikes 1 kirjeldatud makseteenustest. Seetõttu hõlmab KASi § 3 lõike 2
viide § 68 lõike 3 punktile 1 makseteenusena ka sularaha väljavõtmist maksekontolt, mida võib
teha nt pangakontorist, maksekaardiga ATMidest või kaardimakseterminalidest poodides.
Sularaharinglus ehk viide tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses § 73 lõike 3 punktile 2 sisaldab
toetava taristu haldamist, sh sularaha käitlemist pangakontorites ja ATM võrgustikus, mis tagab
22.05.2025
405
sularaha kättesaadavuse tagamiseks vajalike kanalite olemasolu ja toimimise. Makseteenuste ja
sularaharingluse ETOd võivad, aga ei pruugi kattuda.
Paragrahvi 3 lõike 2 muutmise tulemusena laieneb elutähtsate teenuste osutajate ring. Praeguste
andmete põhjal on makseteenuste pakkumises oluline roll olemasoleval viiel ETOl. Pangad,
kelle ärimudel on keskendunud hoiuse kaasamisele ja laenu andmisele, ei ole makseteenuse
pakkumisel olulised, aga kui kõnealune pank pakub aktiivselt makseinstrumendina pangakaarti
(turuosa üle 1%), tuleb staatus ümber hinnata ning lähtuda sarnastest tingimustest, mis kehtivad
ETO pankadele kaardimaksete pakkumisel ja sularaha väljavõtmise võimaldamisel. Täpse
ETOde loetelu kinnitab Eesti Pank määrusega.
Punktis 2 täpsustatakse, et eelmises punktis nimetatud ülesanded on elutähtsa teenuse osutaja
püsivad kriisiülesanded. Eesti Pank lähtub sellest, mis teenuseid ja kuidas ETO pangad pakuvad
tavaolukorras, ning võtab eesmärgiks, et mõistlik teenustase säiliks kriisiolukorra ajal, ehk
kriisiolukorra ajal ei pea pank hakkama osutama teenust või ehitama taristut, mida ta
tavaolukorras ei paku. See printsiip kehtib ka sularaha kui olulise maksevahendi kättesaadavuse
tagamisel.
Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks säte, millega Eesti Pank kinnitab elutähtsa teenuse osutajate
loetelu. Pidades silmas, et tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kohaselt annab elutähtsa
teenuse toimepidevust korraldav asutus haldusakti isiku elutähtsa teenuse osutajaks määramise
kohta, ei ole eriseaduses vaja täiendavaid sätteid elutähtsa teenuse osutajate loetelu
kinnitamiseks või elutähtsate teenuse osutajate nimetamiseks. Eesti Pank hakkab elutähtsa
teenuse osutajaid määrama tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõikes 3 sätestatud korras.
Punktiga 4 täiendatakse seaduse § 3 lõikega 4. Lõikes 4 sätestatud Eesti Panga volitusnorm
ETOde loetelu koostamise täpsemate tingimuste ja korra määramiseks võimaldab vajaduse
korral täpsustada nõudeid ETO määramise protseduuri aluseks olevatele andmetele ja
kriteeriumidele, samuti otsustusprotsessi tähtaegu.
Punktiga 5 täiendatakse seaduse § 3 lõikega 5. Lõikes 5 viidatakse krediidiasutuste ja filiaalide
kohustusele pakkuda kriisiolukorra ajal teenuseid vähemalt ulatuses, mis vastavad Eesti Panga
presidendi määrusega ette nähtud teenusele ettenähtud tingimustele ning ühtlasi pannakse
elutähtsa teenuse osutajatele kohustus säilitada sularaha väljastamise võimekus
sularahaautomaatide nn ristkasutuse kaudu ka kriisiolukorra ajal. Säte tagab, et kriisiolukorra
ajal ei või pangad piirata sularaha väljastamist nende hallatavate sularahaautomaatide kaudu
üksnes krediidiasutuse enda klientidele. See tähendab, et ühe panga väljastatud maksekaardiga
saavad kliendid sularaha välja võtta ka mõne teise panga sularahaautomaadi kaudu nagu
tavapäraselt. Kuivõrd sularahaautomaatide arvu on pangad aasta-aastalt vähendanud, ei tohiks
lubada kriisiolukorra ajal sularaha kättesaadavust piirata ja kliente eelistada. Kui kriisiolukorra
ajal nähakse ette ka sularaha summaline piiramine, tuleb seda rakendada samuti kõikide
krediidiasutuste klientide suhtes, kes sularahaautomaatide kaudu sularaha välja võtavad.
Punktidega 6 ja 8 parandatakse paragrahvi 824 lõiget 3 kustutades viite HOSile, ja § 924 lõiget
2, asendades viited HOSile viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele.
Punktiga 7 viiakse KASi § 871 lõige 1 terminid eelnõuga kooskõlla. Ka edaspidi tuleb tagada
krediidiasutusel kui elutähtsa teenuse osutajal võrguühenduseta kaardimakseid kriisiolukorras,
kui elutähtsa teenuse toimepidevus on häiritud.
22.05.2025
406
§ 214. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Punkt 1 (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3 lõike 4 muutmine). KrMSi § 3 lõike
4 kohaselt kohaldatakse erakorralise seisukorra ajal kriminaalmenetluse seadustikku,
arvestades erakorralise seisukorra seaduses sätestatud erandeid. Kuivõrd ErSS tunnistatakse
käesoleva seaduse jõustumisel kehtetuks ja eelnõu koostamise lähtekohaks on see, et
kriminaalmenetluse erandid erakorralise ja sõjaseisukorra ajal sätestatakse KrMSis, siis vajab
kõnealune säte muutmist. Sellest tulenevalt muudetakse ja sõnastatakse KrMSi § 3 lõige 4
selliselt, et erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kohaldatakse KrMSi, arvestades KrMSi 142.
peatükis sätestatud erandeid. Sisuliselt tähendab see seda, et erikorra ajal toimub
kriminaalasjade menetlus kehtivat menetluskorda järgides, arvestades erikorra ajaks
kehtestatud erandeid.
Punkt 2 (KrMSi § 63 lõike 11 muutmine). Muudatus on seotud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
eelnõu §-dega 68 ja 69, millega sätestatakse alused erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal
sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks. Nimetatud
piiravaid meetmeid võib kohaldada julgeolekuasutus ja Vabariigi Valitsuse volitusel ka
Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsevägi (vt seletuskirjas §-de 68 ja 69 kohta antud selgitusi).
Muudatusega sätestatakse sarnaselt julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabega, et ka
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kogutud teabe
tõendina esitamise kriminaalmenetluses otsustab riigi peaprokurör.
Punkt 3 (KrMSi § 1262 lõike 10 muutmine). Muudatus on sarnaselt eelmise punktiga seotud
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu §-dega 68 ja 69, millega sätestatakse alused erakorralise
seisukorra ja sõjaseisukorra ajal sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse
õiguse piiramiseks.
Punkt 4 (KrMSi täiendamine 142. peatükiga). KrMSi lisatakse peatükk, mis sätestab
kriminaalmenetluse erandid erakorralise ja sõjaseisukorra ajaks. Põhimõtteliselt oleks võimalik
erikorra jaoks ettenähtud erandid sätestada ka nende paragrahvide juures, mis teatud küsimust
tavaolukorras reguleerivad. Kuid õiguse rakendajate ja ka menetlusele allutatud isikute
seisukohalt ei oleks selline lahendus parim, kuna muudaks regulatsiooni raskesti jälgitavaks.
Seega otstarbekuse ja õigusselguse huvides lisatakse erikorra erandid kriminaalmenetluse
seadustikku eraldi peatükina.
KrMSi täiendamine §-ga 38211 (Isiku kahtlustatavana kinnipidamine)
ErSSi § 29 näeb ette erandid kuriteos kahtlustatavana kinnipidamise kohta. Selle kohaselt võib
erakorralise seisukorra ajal kuriteos kahtlustatavat kohtu loata kinni pidada kuni süüdistusakti
koostamiseni või kokkuleppemenetluse läbirääkimiste alguseni, kuid mitte üle seitsme ööpäeva
(lõige 1). Kahtlustatava kinnipidamise kohta erakorralise seisukorra ajal koostab uurimisasutus
määruse ning teatab sellest 48 tunni jooksul prokurörile ning määruse sisu tehakse
kahtlustatavale teatavaks allkirja vastu (lõige 2). Kahtlustatav kuulatakse erakorralise
seisukorra ajal üle kolme ööpäeva jooksul alates kinnipidamise ajast (lõige 3). Tegemist on
erandiga KrMSi §-st 217, mille järgi kahtlustatavana kinnipidamine seisneb isikult kuni 48
tunniks vabaduse võtmises (KrMSi § 217 lõige 1). Kui prokuratuur veendub vahistamise
vajaduses, koostab ta vahistamistaotluse ja korraldab kinnipeetu toimetamise selle taotluse
lahendamiseks eeluurimiskohtuniku juurde tema kahtlustatavana kinnipidamisest alates 48
tunni jooksul (KrMSi § 217 lõige 8). KrMSi § 217 lõike 7 kohaselt kuulab uurimisasustuse
ametnik kahtlustatavana kinnipeetu viivitamata üle KrMSi §-s 75 sätestatud korras. Seega
22.05.2025
407
kehtib praegu erakorralise seisukorra ajal erand, et kuriteos kahtlustatavat võib kohtu loata kinni
pidada kuni seitse ööpäeva.
Eelnõuga lühendatakse isiku kohtu loata kahtlustatavana kinnipidamise tähtaega ning lisatakse
KrMSi erikorra tarbeks kuriteos kahtlustatava kinnipidamise erand:
erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kuriteos kahtlustatavat kohtu loata kinni pidada kuni
tema kohtu alla andmiseni, kuid mitte üle 96 tunni (KrMSi § 38211 lõige 1);
kahtlustatava kinnipidamise kohta erakorralise või sõjaseisukorra ajal koostab uurimisasutus
kinnipidamisprotokolli ning teatab sellest esimesel võimalusel prokuratuurile. Protokolli sisu
tehakse kahtlustatavale teatavaks (KrMSi § 38211 lõige 2, sisuliselt jääb kehtima praegune
ErSSi regulatsioon).
Muus osas rakendub kinnipidamisele KrMSi § 217 regulatsioon, st kahtlustatav kuulatakse
erakorralise või sõjaseisukorra ajal üle viivitamata ja ka erikorra ajal peab uurimisasutuse
ametnik kahtlustatavana kinnipeetule selgitama tema õigusi ja kohustusi ning ülekuulamisel
juhinduma KrMSi §-st 75. Kui prokuratuur veendub erakorralise või sõjaseisukorra ajal
vahistamise vajaduses, koostab ta vahistamistaotluse ja korraldab, et kinnipeetule oleks tagatud
kohtuga kontakt tema kahtlustatavana kinnipidamisest alates 96 tunni jooksul.
Muudatus seni kehtinud ErSSiga võrreldes on tingitud sellest, et kinnipidamine enne
vahistamist on üksnes selline menetlusetapp, mille eesmärgiks on teha esmased
menetlustoimingud ja otsustada, kas isik tuleb vahistada või mitte, st kas on olemas põhjendatud
kuriteokahtlus ja mõni vahistamise alus (põhjendatud alus arvata, et isik hakkab menetlusest
kõrvale hoiduma või uusi kuritegusid toime panema). Ehkki kinnipidamine on oma olemuselt
esialgne vabadust piirav menetlustoiming, ei tohi ka isiku kinnipidamist rakendada
kergekäeliselt ning kui otsustatakse isik kinni pidada, peab selleks juba olema seadusest tulenev
alus, mistõttu ka vahistamise aluse olemasolu või puudumise selgitamine ei võta sellel hetkel
enamasti eriti kaua aega, vaid on juba teada. Seetõttu ei ole põhjendatud anda uurimisasutusele
blankovolitus isikuid kinni pidada 7 ööpäeva ilma, et erapooletu õigusemõistja peaks
kontrollima, et inimeselt vabaduse võtmine ikka tõesti möödapääsmatult vajalik on. Erikorra
ajal võiks see kergesti kaasa tuua hoolimatut suhtumist ja inimeste isikuvabaduse kergekäelist
piiramist.
Samas on ErSSi praeguses sõnastuses kinnipidamise lõpp määratletud süüdistusakti koostamise
ja kokkuleppemenetluse läbirääkimiste algusega. See määratlus ei ole mõistlik ning põhjustaks
asjatut ressursikulu ja bürokraatiat. Näiteks olukorras, kus kriminaalasjas kohtueelne menetlus
on lõpule viidud, tuleks kohtult põgenemisriski või retsidiivsusriskiga isiku vahistamist taotleda
ka siis, kui tema kinnipidamisest 96 tunni jooksul oleks võimalik ta kohtu alla anda –
süüdistusakti koostamine tähendaks ju automaatselt, et kahtlustatav tuleb vabastada, kui kohtu
vahistamismäärust ei ole. Samuti tähendaks kokkuleppeläbirääkimiste alustamine seda, et isikut
enam kinni pidada ei tohi ning sellises olukorras saaks ka ohtlik kahtlustatav kergesti saavutada
enda vabastamise, kui vaid suudab prokuröri kokkuleppeläbirääkimistele meelitada ja
läbirääkimised siis kohe katkestab. Sestap sätestataksegi, et isikut võib kinni pidada kohtu loata
kuni isiku kohtu alla andmiseni, kuid mitte kauem kui 96 tundi. Kohtu alla andmist otsustades
saab kohus muu hulgas hinnata vajadust isiku suhtes tõkendit kohaldada ning sellise
regulatsiooniga välditakse vajadust vahistamise taotlust esitada, kui kahtlustatava
kinnipidamisest kuni kohtu alla andmiseni kulub vähem kui 96 tundi. Kui kriminaalmenetlus
lõpetatakse ilma isikut kohtu alla andmata, tuleb isik niikuinii vabastada, kuna tema
kinnipidamise alus langeb ära.
22.05.2025
408
KrMSi täiendamine §-ga 38212 (Vahistamine)
Erikorra puhuks on seoses vahistamisega tehtud järgmised erandid:
põhjendustega vahistamismääruse vormistamiseks on tavapärase 48 tunni asemel aega 7 päeva;
olenemata kuriteo raskusastmest, võib täisealise kahtlustatava kohtueelses menetluses erikorra
ajal vahistada korraga kuni 6 kuuks ja kokku kuni aastaks.
Vahistamistaotluse läbivaatamine peab küll võimaldama kohtunikul kahtlustatavat küsitleda ja
kahtlustataval oma seisukohta vahetult kohtunikule avaldada, ent seadus jätab prokuratuurile
vabad käed, kuidas seda korraldada.
Vahistamise regulatsioon võtab arvesse, et erikorra ajal võib olla raskendatud kohtuistungite
pidamine tavapärasel viisil ning ka kohtunikest võib puudus olla. Seetõttu ei pruugi olla
teostatav tavaolukorra puhuks seaduses ette nähtud menetluskord, kus kohus annab
vahistamiseks loa kahe kuu kaupa ja kokku 1. astme kuriteo puhul kuni 6 kuuks. Prognoositav
on, et personali nappuse ja üleüldiselt keerulise olukorra tõttu võtab ka kohtueelne
kriminaalmenetlus tavapärasest palju kauem aega. Seetõttu on ka pikendatud lubatud vahi all
pidamise aja maksimaalset kestust. Üldiselt keerukas aeg võiks muidu kergesti tähendada seda,
et ohtlikke kuritegusid toime pannud isikud tuleb suures osas vahi alt vabastada enne, kui nende
suhtes on menetlus lõpule viidud, ja nad saaksid kergesti menetlusest kõrvale hoiduda või uusi
kuritegusid toime panema asuda. Uus regulatsioon kasutab vahistamise menetluse kirjeldamisel
sihilikult ebamäärast terminoloogiat, kuivõrd ei ole võimalik ennustada, millised võimalused
menetluse läbiviimiseks erikorra ajal on kättesaadavad. Võimalik on näiteks, et füüsiliselt
kohtuistungeid pidada ei saa, kas siis seetõttu, et isikute transportimine on liiga riskantne, või
seetõttu, et lähim kohtumaja ja kohtunik on lihtsalt liiga kaugel. Oluline vahistamise menetluse
juures on, et kahtlustataval oleks võimalik oma seisukohti avaldada ja kohtunikul teda küsitleda.
Ilma võimaluseta vahetult suhelda kohtunikuga, näiteks muutes vahistamise menetluse
tagaselja menetluseks, ei järgitaks õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Võimalus vahetult
kohtunikuga suhelda võib siinjuures tähendada nii seda, et kahtlustatav isiklikult tuuakse
kohtuniku ette, kui ka näiteks seda, et kahtlustataval on võimalik kohtunikuga suhelda video
või ka näiteks telefoni vahendusel. Tähtis on, et kahtlustatav saaks olla kindel, et tema
seisukohti ei moonutata ja et need jõuavad kohtunikuni. Seetõttu ei ole ilmselt piisav vahetu
suhtluse tagamiseks näiteks võimalus esitada vahistamisele kirjalikke vastuväiteid. Ka erikorra
ajal peab õigusemõistmine kõikidele protsessis osalejatele aus välja paistma.
KrMSi täiendamine §-ga 38213 (Kaitsja osavõtt)
Erikorra ajal võib olla keeruline kriminaalmenetluses tagada isikule kvaliteetset õigusabi, mh
seetõttu, et advokaadid on riigist lahkunud, ei soovi kutsetööga tegeleda või täidavad ülesandeid
tegevväelastena. Kummatigi on kaitse osavõtt õiglase kriminaalmenetluse hädavajalik tagatis,
mistõttu erikorra puhuks näeb eelnõu ette kaitseõiguse tagamise miinimumtaseme. Üldjuhul on
kahtlustataval jätkuvalt õigus kaitsja osavõtule kõikidest tema suhtes tehtavatest
menetlustoimingutest. . KrMS § 43 kohaselt on kahtlustataval võimalik endale ise kaitsja valida
või, kui ta kaitsjat valinud ei ole, siis talle määratakse kaitsja riigi õigusabi korras, kui ta kaitsja
osavõttu soovib või kaitsja on kohustuslik. Riigi õigusabi määramiseks teeb menetleja määruse
advokatuurile teatavaks ning advokatuur nimetab kahtlustatavale kaitsja. Kui peaks tekkima
olukord, kus valitud kaitsja ei saa 12 tunni jooksul arvates isiku kinnipidamisest
kaitseülesandeid täitma asuda, saab tema asemele määrata asenduskaitsja. Eelnõukohane säte
teeb erisuse puhuks, kui Advokatuur ei suuda kaitsjat tagada.
Kahtlustatava osalusel menetlustoimingute tegemisel tuleb jätkuvalt esmalt tuvastada, kas
kahtlustataval on valitud kaitsja. Kui on, siis kehtib jätkuvalt KrMS § 441 lg-s 1 sätestatud 12-
22.05.2025
409
tunnine tähtaeg, mille jooksul peab kaitsja oma ülesannete täitmisele asuma ning kui see pole
võimalik, saab menetleja määrata asenduskaitsja. Kui advokatuur kaitsjat määruse saamisest 6
tunni jooksul ei nimeta, on selge, et kaitsjat leida ei ole antud olukorras realistlik ning
menetlustoimingu võib teha kaitsja osavõtuta. Kui kaitsja nimetatakse, peab ta saama 48 tunni
jooksul menetleja kutsest ilmuda menetlustoimingule. Kui see ei ole võimalik, saab kaitsja
jätkuvalt nimetada enda asemel asenduskaitsja vastavalt KrMS §-le 44. Kui aga asenduskaitsjat
ei ole nimetatud ja määratud kaitsja 48 tunni sees oma ülesandeid täitma asuda ei saa, siis saab
menetlustoimingu teha kaitsja osavõtuta.
Kaitsja osavõtuta menetlustoimingu tegemine ei tähenda, et kahtlustatav oleks oma õigusest
kaitsjale loobunud ning kui kaitsja osavõtt on võimalik tagada järgmisel menetlustoimingul,
siis tuleb seda teha. Samuti on menetlejal jätkuvalt kohustus tagada kahtlustatava õiguste kaitse
– olukorras, kus kahtlustatava kaitsja küll ei saa ette nähtud ajaraamis menetlustoimingule tulla,
kuid kahtlustatav on kaitsjat soovinud ja viivitus kaitsja ilmumises tegelikult menetluses
probleeme ei põhjusta, tuleks menetlejal menetlustoiming planeerida ajale, mil kaitsja saab
osaleda. Seaduses sätestatud erisuse eesmärgiks pole põhiõigusi piirata, vaid tagada kohtueelse
menetluse läbiviimise tõhusus olukorras, kus sõjast või eriolukorrast tingituna ei ole menetluse
läbiviimine tavapäraste reeglite järgi võimalik.
Lõige 2 näeb ette, et kahtlustatavale kriminaaltoimiku tutvustamisel peab olema tagatud talle
professionaalne õigusabi. See on vajalik selleks, et kahtlustatav saaks toimikuga tutvudes teha
teadliku otsuse menetluse edasise käigu kohta, sealhulgas valida sobiva menetlusliigi.
Kriminaaltoimikuga tutvumine kohtueelse menetluse lõpul on keskse tähendusega sündmus,
mistõttu siin on kahtlustataval õigusabi olemasolu menetluse õigluse ja adekvaatse
funktsioneerimise seisukohast möödapääsmatult vajalik.
Lõige 3 sätestab, millistel juhtudel on kaitse vastavalt kohtumenetluses kohustuslik. Siin on
võrreldes tavaolukorraga erandiks see, et nii lühimenetluses kui teise astme kuriteo
üldmenetluses on süüdistataval võimalik kaitsjast loobuda, kui kohtu hinnangul süüdistatav ka
üksinda enda kaitsmisega hakkama saab. Kokkuleppemenetluse puhul peab süüdistataval
kaitsja olema kas kokkuleppemenetluse läbirääkimiste juures või kokkuleppe arutamiseks
kokku kutsutud kohtuistungil. Teisisõnu, erinevalt tavaolukorrast on erikorra ajal süüdistataval
võimalik kokkuleppemenetluse läbirääkimisi pidada ka ilma kaitsja osavõtuta, kuid sellisel
juhul peab kaitsja osalema kokkuleppemenetluse kohtuistungil ja seal omalt poolt kinnitama
kohtule, et ka tema arvates on kokkulepe seaduslik ja et kokkuleppe sõlmimisel ei ole rikutud
tema kaitsealuse õiguseid. Apellatsioonimenetluses ei ole kaitsjat kohustuslikuks peetud
seetõttu, et ka tavaolukorras on süüdistataval endal lubatud esitada apellatsioonkaebus ning
sageli on apellatsioonimenetlus kirjalik. Kassatsioonimenetlus on ka kirjalik, kuid kuna
kassatsioonimenetluses käsitletakse vaid õigusküsimusi, ei ole siin põhjust tavaolukorraga
võrreldes erandit teha ja advokaadikohustust kaotada.
KrMSi täiendamine §-ga 38214 (Kuriteoteatele vastamine)
Kuriteoteatele vastamise kohta tehakse sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra puhuks
muudatused lähtuvalt eeldusest, et kohtueelse uurimise asutusel on erikorra ajal ressursipuudus
ning vastamine võtab kauem aega.
Lõige 1 sätestab, et kui tavaolukorras nõutakse kuriteoteatele vastamist 20 päeva jooksul, siis
järjekorra puhul pikendatakse seda tähtaega 10 päeva võrra 30 päevani.
22.05.2025
410
Lõike 2 kohaselt tuleb füüsilisest isikust kannatanule 30 päeva jooksul kuriteoteate kätte
saamisest arvates saata taasesitatavas vormis kinnitus teate kättesaamise kohta. Kui sama
tähtaja jooksul teatatakse kannatanule kriminaalmenetluse alustamata jätmisest või kannatanu
kutsutakse menetlustoimingule, näiteks ülekuulamisele, siis ei ole kuriteoteate kättesaamise
kohta eraldi kinnituse saatmine vajalik, sest kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade või
kutse menetlustoimingule ise annab kannatanule kinnituse selle kohta, et tema kuriteoteade on
kätte saadud, samuti on neil dokumentidel näha kriminaalasja number, mille järgi on kannatanul
hiljem võimalik kriminaalasja menetlemise kohta esitada taotlusi või järelepärimisi.
KrMSi täiendamine §-ga 38215 (Jälitustoiminguks loa andmise vormistamine)
KrMSi § 1264 sätestab jälitustoiminguks loa andmise ning seab jälitustegevuseks kas
prokuratuuri või kohtu loa eelduse. Kehtiv ErSS selles erandeid ette ei näe ja ka erikorra ajal
kohaldub KrMS üldine regulatsioon.
KrMSi § 1264 lõike 1 kohaselt võib jälitustoimingu teha prokuratuuri või eeluurimiskohtuniku
kirjalikul loal. Eeluurimiskohtunik otsustab loa andmise määrusega prokuratuuri põhjendatud
taotluse alusel. Eeluurimiskohtunik vaatab prokuratuuri põhjendatud taotluse läbi viivitamata
ja annab määrusega jälitustoiminguks loa või keeldub selle andmisest. Teatud juhtudel võib
vastav määrus olla ka taasesitamist võimaldavas vormis. Jälitustegevuse ultima ratio
olemusest125 tingituna on jälitustegevus põhjendatud siis, kui muid toiminguid teha ei saa või
need ei oleks tulemuslikud. KrMSi § 1264 lõike 2 kohaselt võib edasilükkamatul juhul
prokuratuuri luba nõudva jälitustoimingu teha prokuratuuri loal, mis on antud taasesitamist
võimaldaval viisil. Kirjalik luba vormistatakse 24 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest
arvates. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib, kui tegemist on vahetu ohuga isiku elule,
kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele või suure väärtusega varalisele hüvele ning
loa taotlemine või vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, kohtu luba nõudva jälitustoimingu
teha edasilükkamatul juhul kohtu loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Viimati
nimetatud juhul vormistatakse kirjalik taotlus ning luba vormistatakse 24 tunni jooksul
jälitustoimingu alustamisest arvates.
Eelnõuga täiendatakse KrMSi selliselt, et erikorra ajal on võimalik jälitustoiminguks
taasesitataval viisil antud luba kirjalikult vormistada 48 tunni jooksul tavapärase 24 tunni
asemel. Sellest tulenevalt kehtestatakse erikorra tarbeks erand KrMSi § 1264 lõigetes 2 ja 3
sätestatud üldisest korrast ja KrMSi lisatakse § 38215 järgmises sõnastuses: „Erakorralise või
sõjaseisukorra ajal vormistatakse käesoleva seadustiku § 1264 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kirjalik
luba 48 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates.“. Kirjaliku loa vormistamiseks
ettenähtud ajaraami pikendamine on tingitud sellest, et erikorra ajal võib luba andvatel
ametiasutustel (kohus ja prokuratuur) olla tööjõupuudus ning probleeme võib olla ka
tavaolukorras lihtsasti kättesaadava kontoritehnikaga, mistõttu kirjalike dokumentide
vormistamine võtab rohkem aega. Kuivõrd loa andmise volitusega ametiisik on niikuinii juba
otsustanud jälitustoimingu lubamise, siis teenib kirjalik luba, mis tagantjärele vormistatakse,
üksnes loa ja selle tingimuste usaldusväärse talletamise funktsiooni ega mõjuta iseenesest
ametiisiku otsustusprotsessi või selle seaduspärasust.
KrMSi täiendamine §-ga 38216 (Jälitustoimingust teavitamine)
125 Vt RKKKo lahendit 3-1-1-23-17.
22.05.2025
411
KrMSi § 12613 sätestab jälitustoimingust teavitamise. Kehtiva seaduse kohaselt teavitab
jälitustoimingu tegemise loa tähtaja lõppemise korral ning mitme ajaliselt vähemalt osaliselt
kattuva jälitustoimingu tegemise korral neist viimase loa tähtaja lõppemise korral jälitusasutus
viivitamata isikut, kelle suhtes jälitustoimingut tehti, ning isikut, kelle perekonna- või eraelu
puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud. Isikut
teavitatakse tema suhtes tehtud jälitustoimingu tegemise ajast ja liigist (KrMSi § 12613 lõige 1).
KrMSi § 12613 lõikest 2 tulenevad alused, mille korral jälitusasutus võib prokuratuuri loal jätta
jälitustoimingust teavitamata,126 ja KrMSi § 12613 lõigetest 3–5 teavitamata jätmise aluse
jätkuva olemasolu kontrollimine ja teavitamise tähtaja pikendamine. Juhul kui teavitamata
jätmise loa tähtaeg lõpeb või selle pikendamisest keeldutakse, tuleb isikut jälitustoimingust
viivitamata teavitada ja selgitada edasikaebamise korda (KrMSi § 12613 lõiked 6 ja 7).
Eelnõuga lisatakse KrMSi erikorra tarbeks jälitustoimingust teavitamise erand KrMSi § 12613
lõigetes 1 ja 6 sätestatud üldisest korrast:
kui jälitustoimingu tegemise loa tähtaeg lõpeb või mitme ajaliselt vähemalt osaliselt kattuva
jälitustoimingu tegemisel neist viimase loa tähtaeg lõpeb erakorralise või sõjaseisukorra ajal,
teavitab jälitusasutus isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning isikut, kelle perekonna- või
eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud,
nelja kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist, kuid hiljemalt viis aastat
pärast jälitustoimingu loa tähtaja lõppemist (KrMSi § 38216 lõige 1);
KrMSi § 12613 lõikes 6 nimetatud teavitamata jätmise loa tähtaja lõppemise või selle
pikendamisest keeldumise korral teavitatakse isikut jälitustoimingust nelja kuu jooksul pärast
erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist, kuid hiljemalt viis aastat pärast jälitustoimingu loa
tähtaja lõppemist (KrMSi § 38216 lõige 2).
KrMSi täiendamine §-ga 38217 (Tõlkimine)
Kehtivas õiguses on kriminaalmenetluses tõlgi tagamise kohustusega ja dokumentide
tõlkimisele esitatavate nõuetega seonduv reguleeritud KrMSi §-des 10 ja 144 ja selles ErSS
erandeid ei sätesta.
KrMSi § 144 kohaselt koostatakse menetlusdokumendid eesti keeles ja juhul kui
menetlusdokument on koostatud mõnes muus keeles, lisatakse selle eestikeelne tõlge (lõige 1).
Uurimisasutuse ja prokuratuuri lõpetatud kriminaalasjades muus keeles koostatud
menetlusdokumentide eestikeelne tõlge lisatakse prokuratuuri korraldusel või menetlusosalise
taotlusel (lõige 2).
KrMSi § 10 lõikest 1 tulenevalt on kriminaalmenetluse keeleks eesti keel. Kriminaalmenetlus
võib menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda ka muus keeles,
kui nad seda valdavad. KrMSi § 10 lõike 3 kohaselt peavad kõik kriminaalmenetluse materjalid
olema eesti keeles, st kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimikusse
taotletakse, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde.127 Uurimisasutuse ja
prokuratuuri lõpetatud kriminaalasjades olevad muus keeles koostatud dokumendid tõlgitakse
126 Kui teavitamine võib kahjustada oluliselt kriminaalmenetlust, kahjustada oluliselt teise isiku seadusega tagatud
õigusi ja vabadusi või seada teise isiku ohtu või seada ohtu jälitusasutuse meetodid, taktika, jälitustoimingu
tegemisel kasutatava vahendi või politseiagendi, variisiku või salajasele koostööle kaasatud isiku koostöö
salajasuse. 127 Vt: sissejuhatavalt ka direktiivi 2010/64/EL art-st 3 tulenev õigus oluliste dokumentide tõlkele.
22.05.2025
412
eesti keelde prokuratuuri korraldusel või menetlusosalise taotlusel.128 Praktikas on poolte
nõusolekul loobutud nt levinud võõrkeeles esitatud tehniliste dokumentide ja nende üldlevinud
osade (arved, e-kirjade pealdised) tõlkest.
Alates KrMSi jõustumisest on kriminaalmenetluses tõlgi ja tõlgete tagamisega seonduv
regulatsioon teinud läbi mõnetise arengu. Viimased muudatused jõustusid seoses ohvrite
direktiivi 2015. aastal Eesti õigusesse ülevõtmisega129.
Õigusteoorias on KrMSi § 10 lõikes 2 sätestatu algallikaks peetud inimõiguste ja põhivabaduste
kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 6 lõike 3 punktis e sisalduvat süüdistatava (ja kahtlustatava)
õigust kasutada tasuta tõlgi abi, kui ta ei mõista või ei räägi kohtus kasutatavat keelt, millele
lisaks on Eesti seadusandja sätestanud, et lisaks kahtlustatavale ja süüdistatavale saavad tõlgi
abi ka teised menetlusosalised.130 Konkreetselt vabaduse võtmisega kui kahtlustatava või
süüdistatava jaoks kahtlemata intensiivseima võimaliku vabaduspiiranguga seonduv
informeerimiskohustus on lisaks KrMSile sätestatud ka põhiseaduslikul tasandil – nimelt näeb
PSi § 21 lõike 1 esimene lause sarnaselt EIÕK artikli 5 lõikega 2 ette, et isikule, kellelt on
võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise
põhjus ja tema õigused. Kannatanu puhul võiks tõlgi tagamata jätmine märkimisväärselt riivata
tema PSi §-st 25 tulenevat õigust õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju
hüvitamisele, mille piiramine ei ole PSi § 130 kontekstis lubatud isegi erakorralise või
sõjaseisukorra kaalutlustest lähtuvalt.
KrMSi muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega
laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses, seletuskirjas on 16.01.2016 jõustunud
KrMSi § 10 muudatuste põhjendamisel viidatud ohvrite direktiivi artiklile 7, mis kohustab
liikmesriike tagama, et kannatanule tõlgitakse taotluse korral teave, mis on oluline tema õiguste
kaitseks, kuid minimaalselt kriminaalmenetluse lõpetamise otsus või kohtuotsus. Eelnõu
seletuskirjas asutakse seisukohale, et just eelviidatu tõttu näebki eelnõu ette regulatsiooni, mille
kohaselt kannatanu taotluse korral tagatakse talle kirjalik tõlge kriminaalmenetluse lõpetamise
määrusest või kohtuotsusest, samas kui teistest toimiku materjalidest on kannatanul õigus tõlget
nõuda ainult juhul, kui need on olulised tema menetlusõiguste kaitseks. Samuti võib teistest
olulistest dokumentidest teha vajaduse korral ka suulise kokkuvõtte, kui see ei kahjusta
menetluse õiglust.131
Sarnaselt kannatanule dokumentide tõlkimise tagamise regulatsiooniga näeb 16.01.2016
jõustunud KrMSi § 10 lõige 5 ette loetelu menetlusdokumentidest, mille kahtlustatavale või
süüdistatavale tõlkimine on kohustuslik. Nimetatud sätte kohaselt tõlgitakse, kui kahtlustatav
või süüdistatav ei valda eesti keelt, isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll,
vahistamismäärus, Euroopa vahistamismäärus, süüdistusakt ja kohtuotsuse tekst tema
emakeelde või keelde, mida ta valdab, vähemalt osas, mis on oluline kahtlustuse või süüdistuse
sisust arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast. Ehkki PSi § 130 võimaldab
erakorralise või sõjaseisukorra ajal riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides seadusega
ettenähtud juhtudel ning korras põhimõtteliselt piirata muu hulgas isegi isiku õigust olla
informeeritud temalt vabaduse võtmise põhjustest (ehk PSi § 21 lõike 1 esimeses lauses
128 Vt ka: RKKKo 3-1-1-62-15. 129 Vt ka: Seletuskiri kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses, juurde. 130 KrMS komm vln, § 10, komm p 5. 131 Vt seletuskiri kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses, juurde, lk 6-7.
22.05.2025
413
sätestatud põhiõigust), peab selline piirang PSi §-ga 10 koherentse tõlgenduse järgi olema
vajalik ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Süüdistuse sisust
arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast oluliste dokumentide tõlkimises
järeleandmiste tegemisega riivataks süüdistatava või kahtlustatava kaitseõigust ja tema õigust
olla talle inkrimineeritava tegevuse sisust informeeritud ja neid õigusi riivataks sellisel määral,
et see läheks elulisse vastuollu õigusriigi toimimise aluspõhimõtetega ega saa olla vajalik ega
põhjendatud isegi siis, kui välja on kuulutatud erikord.
Ehkki KrMSi § 10 lõige 2 sedastab vajaduse korral tõlgi abi tagamise, on erakorralise või
sõjaseisukorra ajal menetlusosaliste (eelkõige kannatanu ja kahtlustatava või süüdistatava)
õiguste tagamiseks asjakohaste dokumentide kirjalik tõlkimine ressursimahukas ning sobiv tõlk
ei pruugi alati olla kättesaadav. Eelnõuga kavandatava muudatuse puhul on silmas peetud
eelkõige inglis- ja venekeelsete tõendite tõlkimisest loobumist, kuna eelduslikult on tegemist
keeltega, mida menetlusosalised ja menetlejad laiemalt valdavad, aga eelnõuga pakutav
sõnastus ei välista põhimõtteliselt ka muud keelt, kui kõik osalised seda valdavad.
Eelnõuga lisatakse KrMSi erikorra tarbeks järgmised erandid:
erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib tõlgi ülesannet täita ka kriminaalmenetluse muu
subjekt.
Siinkohal on silmas peetud muu hulgas uurimisasutuse ametnikke, kes küll vajalikke keeli
valdavad, ent ei ole tõlgi ametikohal;
menetleja võib otsustada, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal jäetakse dokumendid, mis ei
ole eestikeelsed, eesti keelde tõlkimata (KrMSi § 38214 lõige 1);
juhul kui prokuratuur või kohus peab vajalikuks eelnimetatud dokumendi tõlkimist, laseb ta
dokumendi suuliselt või kirjalikult eesti keelde tõlkida (KrMSi § 38214 lõige 2).
Tulenevalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-st 2 laieneb kõnealune regulatsioon
ka väärteomenetluses koostatavatele menetlusdokumentidele ja muudele dokumentidele, mille
lisamist taotletakse väärteotoimikusse. Kohtuvälises menetluses otsustab dokumentide
tõlkimata jätmise kohtuväline menetleja. Juhul kui väärteoasja arutatakse kohtus ja kohus peab
vajalikuks muus keeles koostatud dokumendile eestikeelse tõlke lisamist, laseb ta dokumendi
suuliselt või kirjalikult tõlkida.
KrMSi täiendamine §-ga 38218 (Muul eesmärgil kogutud daktüloskopeerimisel,
näokujutise ja häälenäidise võtmisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmete ning
arhiivi kantud andmete kasutamine kriminaalmenetluses kohtuekspertiisi tagamiseks)
Isikuandmete kogumise ja kaitse üheks oluliseks põhimõtteks on see, et isik, kelle andmeid
kogutakse, peab olema informeeritud eesmärgist, milleks neid andmeid kogutakse ja kasutama
hakatakse. Sellest lähtub ka KrMSi § 992, mille kohaselt on kriminaalmenetluses
kohtuekspertiisi tegemiseks vaja andmed koguda eelkõige kriminaalmenetluse reegleid järgides
ning ainult piiratud juhtumitel on kriminaalmenetluses ekspertiisi tegemisel lubatud kasutada
biomeetrilisi andmeid (DNA, sõrmejäljed, näokujutis, häälenäidis), mis on kogutud muul
eesmärgil (näiteks isikut tõendavate dokumentide väljaandmisel). KrMSi § 992 lõige 1 loetleb
erinevad registrid, millesse kantud biomeetrilisi andmeid on lubatud kriminaalmenetluse
eesmärkidel kasutada, ning sätestab, et muudel eesmärkidel kogutud biomeetrilisi andmeid on
lubatud kasutada üksnes siis, kui kriminaalmenetluses menetlustoiminguga neid andmeid
koguda ei saa või on oluliselt raskendatud või see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve.
Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on selliste muul eesmärgil kogutud biomeetriliste andmete
kriminaalmenetluses kasutamise eelduseks, et teavet kogutakse 1. astme kuriteo või tahtliku
22.05.2025
414
teise astme kuriteo kohta, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni 3 aastat
vangistust, ning andmete kasutamiseks on vajalik kohtu luba.
Erakorralise või sõjaseisukorra puhuks tehakse tavaolukorras kehtivast regulatsioonist kaks
erandit.
Lõige 1 sätestab, et erikorra puhul ei kohaldata KrMSi § 992 lõiget 2. See tähendab, et erikorra
kehtimise ajal võib ka muid kui KrMSi § 992 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel ja registrites
sisalduvaid biomeetrilisi andmeid kasutada kriminaalmenetluseks kõikide (nii esimese kui ka
teise astme) kuritegude uurimisel sõltumata sellest, milline karistus selle kuriteo eest ette on
nähtud.
Lõige 2 näeb ette, et erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib loa muul eesmärgil kogutud
biomeetriliste andmete kasutamiseks lisaks kohtule anda ka prokuratuur. Seda seetõttu, et
sõjaseisukorra ajal võib vajadus kasutada muul kui kriminaalmenetlusega külgnevatel
eesmärkidel kogutud biomeetrilisi andmeid oluliselt suureneda ning see tõenäoliselt koormaks
kohtud üle.
KrMSi täiendamine §-ga 38219 (Kriminaalasja arutamise peatamine maakohtus ja
ringkonnakohtus)
Eelnõuga täiendatakse KrMSi selliselt, et kohus saab erakorralise või sõjaseisukorra ajal
peatada kohtusse saadetud kriminaalasja kohtuliku arutamise või kriminaalasja apellatsiooni
korras arutamise, kui asja arutamine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise
või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. Asja arutamise peatamise vormistab
kohus KrMSi § 145 sätteid järgides määrusega.
Kriminaalasja arutamise peatamise määrus on vaidlustatav määruskaebuse lahendamise
menetluses (KrMSi 15. peatükk).
Tulenevalt VTMSi §-st 2 laieneb kõnealune regulatsioon ka väärteoasjadele, arvestades
väärteomenetluse erisusi. Kohus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatada kohtu
menetluses oleva väärteoasja arutamise, kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse
arutamise või apellatsiooni arutamise, kui asja arutamine ei ole võimalik või on oluliselt
raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu.
Kõnealune täiendus võimaldab peatada asja arutamise nii maakohtus (VTMSi 11. peatükk –
väärteoasja arutamine maakohtus, VTMSi 12. peatükk – kaebemenetlus maakohtus) kui ka
ringkonnakohtus (VTMSi 13. peatükk – apellatsioonimenetlus) ning seda kõikides menetluse
etappides. Väärteoasja kohtus menetlemise peatamise vajadus võib selguda nii väärteoasja
arutamise ettevalmistamisel eelmenetluse käigus (VTMSi §-d 85, 117 ja 141) kui ka väärteoasja
arutamise, kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse arutamise või apellatsiooni
arutamise ajal.
Väärteoasja arutamine peatatakse selle kohtuniku määrusega, kelle menetluses on väärteoasi.
Väärteoasja arutamise peatamise määrus on vaidlustatav määruskaebusega VTMSi 16. peatükis
ettenähtud korras.
KrMSi täiendamine §-ga 38220 (Kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise
peatamine)
22.05.2025
415
Eelnõuga lisatakse KrMSi regulatsioon kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise
peatamise kohta sarnaselt kriminaalasja arutamise peatamisega maakohtus ja ringkonnakohtus.
Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Riigikohus menetlusse võetud kriminaalasja
läbivaatamise peatada, kui asja läbivaatamine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud
erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. Kriminaalasja
läbivaatamise peatamise vormistab Riigikohus KrMSi § 145 sätteid järgides määrusega.
Kriminaalasja läbivaatamise peatamise korral katkeb KrMSi § 363 lõikes 7 sätestatud
menetlustähtaja kulgemine ja menetluse uuendamisel algab tähtaja kulgemine uuesti.
Tulenevalt VTMSi §-st 2 laieneb kõnealune regulatsioon ka väärteoasjadele, arvestades
väärteomenetluse erisusi. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Riigikohus menetlusse
võetud väärteoasja läbivaatamise peatada, kui asja läbivaatamine ei ole võimalik või on oluliselt
raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. Väärteoasja
läbivaatamine peatatakse Riigikohtu määrusega. VTMSi § 176 lõike 5 kohaselt peab Riigikohtu
otsus olema Riigikohtu kantseleis kättesaadav hiljemalt 30 päeva möödumisel Riigikohtu
istungist või kohtumenetluse pooltele seisukohtade esitamiseks antud tähtpäevast kirjalikus
menetluses. Vajaduse korral võib seda tähtaega määrusega pikendada kuni 60 päevani.
Väärteoasja läbivaatamise peatamise korral katkeb VTMSi § 176 lõikes 5 sätestatud
menetlustähtaja kulgemine ja menetluse uuendamisel algab tähtaja kulgemine uuesti.
KrMSi täiendamine §-ga 38221 (Kohtuotsuse ja -määruse täitmisele pööramise tähtaeg)
Eelnõuga lisatakse KrMSi § 412 lõike 2 kohta erand, mille kohaselt erakorralise või
sõjaseisukorra ajal võib prokuratuur taotleda kohtult süüdimõistva kohtuotsuse või
kohtumääruse viivitamata täitmisele pööramist, kui kohtulahendi hilisem täitmine on
raskendatud või võimatu või viivitamatu täitmine on vajalik riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku
korda ähvardava vahetu ohu kiireks tõrjumiseks. Taotluse lahendab kohtunik määrusega ning
määrust saab vaidlustada üksnes süüdimõistva otsuse peale edasi kaevates.
§ 215. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmine
Tegemist on terminoloogilise muudatusega. Seaduses asendatakse tekstiosa „kõrgendatud
kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal“ tekstiosaga „riigikaitselise kriisiolukorra ajal“.
§ 216. Käibemaksuseaduse muutmine
Tehtav muudatus on seotud eelnõu §-s 265 tehtava muudatusega (VVSi muutmine).
Kaitseministeerium vastutab üksnes riigi sõjalise kaitse valdkonna eest.
§ 217. Küberturvalisuse seaduse muutmine
Punktiga 1 muudetakse KüTSi § 3 lõike 1 punktis 1 viide HOSile ning see asendatakse viitega
tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et edaspidi määratakse
elutähtsa teenuse osutajad tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses.
Punktiga 2 lisatakse KüTSi § 3 lõikesse 4 punkt 111, mille tulemusena kohaldatakse KüTSi
mõistes teenuse osutaja kohta sätestatut ka riigi tegevusvaru haldajale. Eelnõu § 93 lõike 3
esimese lause kohaselt on riigi tegevusvaru haldajaks riigi äriühing, kelle põhikirjalise tegevuse
eesmärk on varu moodustamine, haldamine ja kasutuselevõtt. Nimetatud äriühinguks on AS
22.05.2025
416
Eesti Varude Keskus, kes ei muutu eelnõuga elutähtsa teenuse osutajaks. Riigi tegevusvaru
haldaja lisamine KüTSi nõuete täitjate hulka on vajalik, arvestades selle riigi äriühingu loomise
eesmärke ning selle äriühingu tegevuse olulisust kriisiolukorraks valmistumisel ja selle
lahendamisel, elanikkonnakaitse ning ühiskonna toimimise tagamiseks vajalike toodete varude
tagamisel. Oma tegevuse käigus kasutab AS Eesti Varude Keskus ka võrgu- ja infosüsteeme,
mille kaitsmiseks on vajalik, et nende pidamisel lähtutakse KüTSi nõuetest.
§ 218. Lastekaitseseaduse muutmine
Punktiga 1 täiendatakse LasteKSi § 20 lõigetega 31 ja 32. Paragrahvi 20 lõige 31 kehtestab
erandi lapsega tööle asuva isiku karistatuse kontrollimisele kriisiolukorra ajal. LasteKSi § 20
lõike 3 kohaselt on tavaolukorras lapsega töötamist võimaldav isik või vastava tegevusloa
väljastaja kohustatud kontrollima § 20 lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest kinnipidamist (st
lapsega töötamist alustavat isikut ei ole sättes viidatud kuritegude eest karistatud või sundravile
määratud) isiku töölevõtmisel või tegevusloa väljastamisel. Selleks tuleb teha päring
karistusregistrisse enne isiku tööle lubamist. Lisatavas lõikes 31 sätestatakse, et kui
kriisiolukorra tõttu on lapsega töötamist võimaldaval isikul või vastava tegevusloa väljastajal
lapsega töötamise piirangutest kinnipidamise kontrollimine enne isiku töölevõtmist või
tegevusloa väljastamist takistatud ning isiku töölevõtmisega või tegevusloa väljastamisega
viivitamine takistaks otseselt kriisiolukorra lahendamist või inimeste elu ja tervise kaitsmist
vahetu ohu korral, võib isiku tööle võtta või tegevusloa väljastada, kui isik on andnud kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse selle kohta, et tal puuduvad seaduses nimetatud
piirangud lastega töötamiseks. Sellisel juhul on lapsega töötamist võimaldav isik või vastava
tegevusloa väljastaja kohustatud kontrollima § 20 lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest
kinnipidamist viivitamata pärast seda takistanud asjaolude äralangemist või vahetu ohu
tõrjumist. Teisisõnu võimaldab muudatus kriisiolukorra ajal võtta isiku tööle lapsega töötava
isikuna või väljastada isikule või tema tööandjale vastava tegevusloa ka ilma isiku karistatust
eelnevalt kontrollimata, juhul kui kontrollimine on nt ajutiselt tehniliselt võimatu elektri- või
IT-süsteemide häirete tõttu (karistusregister on elektrooniline andmekogu), samas kui isiku
viivitamatu tööle asumine – sisuliselt tundide jooksul – on vajalik, et tõrjuda vahetut ohtu
inimeste (sh võib-olla ka laste) elule ja tervisele. Nimetatud erand võimaldab tööandjal
erakorralistes oludes isiku tööle lubada ka enne taustakontrolli päringu tegemist ja selle vastuse
saamist, mis tavaolukorras on lubamatu ja karistatav väärteona karistusseadustiku § 1791 alusel.
Oluline on rõhutada, et erand ei kohaldu mitte kõigis kriisiolukordades, vaid üksnes väga
piiratud juhtudel. Riskide leevendamiseks on sätestatud kohustus tööle asuval isikul anda
kinnitus selle kohta, et teda ei ole karistatud seaduses sätestatud kuritegude eest, mis keelaksid
tal lastega töötada, samuti tuleb tööandjal või tegevusloa väljastajal teha piirangute kontroll
viivitamata pärast seda takistavate asjaolude äralangemist või vahetu ohu tõrjumist.
Sarnast erandit ei ole kehtestatud SHSis täiskasvanutele osutatavate sotsiaalteenuste puhul. Ka
nimetatud juhul peab tööandja tagama tööle võetava isiku vastavuse seaduses kehtestatud
nõuetele, milleks võib olla keeld teatud kuritegusid toime pannud isikutel teenuseid vahetult
osutada, aga nõuete täitmiseks vajalikud toimingud otsustab tööandja. Üldjuhul peab töötaja ise
kinnitama, et teda ei ole karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada
teenust saava inimese elu, tervise ja vara. Seetõttu ei ole selles osas muudatused kriisiolukorra
puhuks vajalikud.
Paragrahvi 20 lõikes 32 sätestatakse, et kriisiolukorraks LasteKSi tähenduses on kriisiolukord
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses.
22.05.2025
417
Punktiga 2 täiendatakse LasteKSi § 28 lõikega 4, mis reguleerib lapse abivajaduse hindamist
KOVi lastekaitsetööd mõjutava kriisiolukorra ajal. LasteKSi § 28 lõike 2 kohaselt on
lastekaitsetöötajal kohustus hinnata lapse abivajadust väga laiapõhjaliselt kõigis lapse heaolu
ja arengut mõjutavates valdkondades, samuti last kasvatava isiku vanemlikke oskusi. Lisatav
lõige võimaldab lastekaitsetöötajal kriisiolukorra ajal, mis oluliselt mõjutab lastekaitsetööd
selles KOVis, hinnata lapse abivajadust kitsamalt, lähtudes nendest meetmetest, mida
kriisiolukorraga kaasnevaid asjaolusid arvestades on võimalik lapse abistamiseks kohaldada.
See tagab kriisiolukorra ajal vajaliku paindlikkuse lastekaitsetöös, mis võib olla erinevat laadi
kriisiolukordadest vähem või rohkem mõjutatud. KOV saab erandit rakendada kriisiolukorra
ajal, mis on kehtestatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus ette nähtud korras kas üle riigi
või piirkondlikult KOVi piirkonnas, ning kui kriisiolukord mõjutab oluliselt ka lastekaitsetööd
KOVis, eelkõige kui kriisist tulenevalt suureneb KOVis abivajavate laste ja perede hulk.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse kohaselt kuulub abivajavate ja hädaohus olevate laste,
sealhulgas perekonnast eraldatud või kriisiolukorra tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine
KOVi püsivate kriisiülesannete hulka. See on ühtlasi lahutamatult seotud mitme teise KOVile
ettenähtava püsiva kriisiülesandega (eelkõige turvakoduteenuse ja asendushooldusteenuse
osutamine, aga ka evakuatsioonile kaasaaitamine). Ka sellega seoses on oluline tagada KOVile
paindlikkus abivajavate laste hindamise ja abistamise protsessis, võimaldades arvestada
kriisiolukorraga kaasnevaid muutunud asjaolusid ja ressursse KOVis või riigis tervikuna. Mõne
tõsisema kriisiolukorra ajal võib näiteks olla vajalik ja praktiliselt võimalik keskenduda üksnes
laste esmatähtsate vajaduste katmisele, füüsilise ja vaimse tervise kaitsele, jättes tagaplaanile
muud § 28 lõikes 2 nimetatud valdkonnad, milles lapse ja lapsevanemate toetamine sellel hetkel
võimalik ei ole. Abivajava lapse suhtes tuleb siiski algatada juhtumikorraldus LasteKSi §-s 29
sätestatud korras ning koostada juhtumiplaan abimeetmete pakkumiseks vastavalt hinnatud
abivajadusele. Kui kriisiolukorra ajal hinnati lapse abivajadust kitsamas ulatuses vastavalt
kõnealuses lõikes kehtestatud erandile, tuleb pärast kriisiolukorra lõppemist lapse abivajadust
uuesti hinnata § 28 lõikes 2 määratud ulatuses ning vajaduse korral juhtumiplaani täiendada.
§ 219. Lennundusseaduse muutmine
Paragrahviga 219 muudetakse lennundusseadust (LennS), et sätestada lennunduse ETOde
kvalifitseerumise tingimused ning määrata sektoris tegutsevatele isikutele püsivad
kriisiülesanded.
Punktis 1 tehtav muudatus on seotud eelnõu §-s 265 tehtava muudatusega (VVSi muutmine).
Kaitseministeerium vastutab üksnes riigi sõjalise kaitse valdkonna eest.
Punktides 2, 3 ja 5 tehtavad muudatused on seotud terminite muutusega – hädaolukorra
terminit HOSi kehtetuks tunnistamisega enam ei kasutata, vaid kasutusele võetakse termin
„kriisiolukord“. Samuti on edaspidi kõrgendatud kaitsevalmidus, erakorraline ja sõjaseisukord
hõlmatud mõistega riigikaitseline kriisiolukord.
Punktiga 4 määratakse püsiv kriisiülesanne lennujulgestusteenuse osutajale, kes tagab
lennujulgestusmeetmete kohaldamise elutähtsat teenust osutava lennuvälja käitlejaga sõlmitud
lepingu alusel, ning sealjuures tuleb teenuseosutajal arvestades ka ETOst lennuvälja käitajale
kehtestatud toimepidevuse nõudeid.
Praktikas on selleks AS G4S Eesti, kes pakub julgestuskontrolli teenust Tallinna lennujaamas,
ning Viking Security AS Pärnu lennujaamas. Julgestuskontroll hõlmab nii reisijate kontrolli kui
ka pagasi läbivalgustust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 300/2008
22.05.2025
418
kehtestatud nõuetele132. Julgestuskontrolli tegemine on kohustuslik, et kaitsta tsiviillennundust
ebaseadusliku sekkumise eest ning tagada seeläbi nii reisijate kui ka pagasi/lasti ohutu vedu.
Seega on oluline, et ettevõte täidaks oma ülesandeid ka kriisiolukorra ajal. Ettevõttele pandud
kriisiülesanne ei erine üldjuhul tavapärasest julgestuskontrolli teenusest, siiski on antud
valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada erandid juhul, kui see on vajalik
kriisiolukorra lahendamiseks.
Punktis 6 määratakse püsiv kriisiülesanne maapealsele teenindajale, kes osutab nõukogu
direktiivi 96/67/EÜ133 lisas loetletud maapealse käitluse teenuseid, välja arvatud
toitlustusteenust, elutähtsat teenust osutavale lennuvälja käitlejale.
LennSi kohaselt loetakse maapealseks teenindajaks isikut, kes osutab kolmandale isikule (nt
lennufirmadele) üht või mitut liiki maapealse teeninduse teenust, mis on loetletud eespool
nimetatud direktiivi lisas. Sellisteks teenusteks on:
• maapealne juhtimine ja järelevalve;
• reisijate käitlus, mis hõlmab igat liiki abi saabuvatele, lahkuvatele, ümberistuvatele või
transiitreisijatele, sh piletite ja reisidokumentide kontrolli, pagasi registreerimist ja selle
toimetamist sorteerimispaika;
• pagasikäitlus, mis sisaldab pagasi käitlust sorteerimispaigas, selle sorteerimist,
ettevalmistust ärasaatmiseks, laadimist ettenähtud veovahendeile ning nendelt
mahalaadimist pagasi vedamiseks õhusõidukist sorteerimispaika ja vastupidi, samuti
pagasi transporti sorteerimispaigast väljastamispaika;
• kauba ja posti käitlus;
• perrooni käitlus, mis sisaldab nt õhusõiduki maapealset juhendamist saabumisel ja
väljumisel, õhusõiduki laadimist ja tühjaks laadimist, mootori käivitamist jms;
• kütuse- ja õlikäitlus;
• õhusõiduki hooldus;
• lennutegevus ja meeskonna juhtimine;
• maapealne transport, mis hõlmab meeskonna, reisijate, pagasi, kauba ja posti veo
korraldamist ning vedamist.
Muudatus on vajalik, kuna lennujaama käitleja tagab tervikuna küll lennuvälja toimimise, kuid
otseselt maapealseid teenuseid ise ühelegi kliendile ei osuta, seega on oluline tagada
lennujaama kui terviku toimimine. Maapealsele teenindajale pandud kriisiülesanne ei erine
üldjuhul tavapärasest maapealsest teenusest, st tuleb võtta arvesse LennSis sätestatud ja
lennuvälja käitlejaga sõlmitud lepinguid, kuid siiski on antud valdkonna eest vastutavale
ministrile volitus kehtestada erandid juhul, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.
Maapealseid teenindajaid on Tallinna lennujaamas praegu 13, neile lisandub 8 omakäitlejat.
Punktis 7 tehtav muudatus on seotud terminite muudatusega – termin „riigikaitseülesanne“
asendatakse terminiga „kriisiülesanne“. Samuti antakse §-s 588 alus lennunduse ETOde
kvalifitseerumise tingimuste sätestamiseks.
2017. a jõustunud HOSiga jäeti elutähtsate teenuste loetelust välja nii lennuväljade kui ka
aeronavigatsiooniteenuse toimimine, kuna tollel ajal oli teadmine, et tsiviilkriiside puhul jääb
alati alternatiiviks mõni muu logistikakanal, nt sadamad, raudtee või maantee. Samas tõestas
COVID-19 epideemia, et ka tsiviilkriis võib mõjutada märkimisväärselt korraga kogu
132 Leitav: EUR-Lex - 32008R0300 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 133 Leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A31996L0067
22.05.2025
419
transpordisektorit ja seeläbi häirida nii inimeste liikumist kui ka laiemalt varustuskindluse
tagamist, aga ka rahvusvahelise abi kaasamist riigikaitse tagamiseks, seega on oluline, et
kriitilised transpordisektori ettevõtted mõtleksid siiski läbi kõik võimalikud teenust ohustavad
riskid ning planeeriksid nende ennetamiseks ja maandamiseks meetmeid.
Punktides 8 ja 9 tehtav muudatus on seotud terminoloogia muutusega. Viited HOSile
asendatakse viidetega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse vastavatele paragrahvidele.
Punktis 10 sätestatakse § 589 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ETOde püsiv kriisiülesanne. Nende
ettevõtete püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses
ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja
täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. Eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestab elutähtsa teenuse
korraldaja nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks. See tähendab, et võib kehtestada erandeid
erinevate kriisiolukorra sündmuste ja n-ö tavaolukorra jaoks. Selline võimalus on oluline, sest
on võimalik, et kõiki elutähtsaid teenuseid ei pea kõigi kriisiolukordade ajal osutama samas
mahus või sama kvaliteediga nagu muidu. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad peavad
iga teenuse puhul hindama, kas selliseid erandeid on vaja seada ning millised need peaksid
olema.
Punktiga 11 sätestatakse, et järelevalvet kriisiülesande täitmise üle (hõlmab ka järelevalvet
elutähtsa teenuse osutamise üle) tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alusetel ja
korras. Selline lahendus nähakse ette kõikide ETOde ja kriisiülesandega isikute puhul.
§ 220. Liiklusseaduse muutmine
Punktiga 1 muudetakse LSi seoses Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist puudutava regulatsiooni
korrastamisega. Muu hulgas sätestatakse KorSis, et Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata
liikluse korraldamisse ja reguleerimisse kriisiolukorra ajal. Sellega kooskõlas täiendatakse LSi
§ 8 lõiget 3 punktiga 11, mille järgi võib teiste seas liiklust reguleerida korrakaitseorgani poolt
riiklikku järelevalvesse kaasatud Kaitseväe või Kaitseliidu reguleerija. Selle tingimus on
omandatud pädevus ja asjaomane väljaõpe. Uue sätte sõnastamisel on tuginetud LSi § 8 lõike
3 punkti 1 sõnastusele.
Punktiga 2 tehakse LSi § 99 lõikes 2 normitehniline muudatus seoses seaduse pealkirja
muutumisega.
Lisaks muudetakse punktiga 3 LSi § 1906 lõike 2 punkti 4 (teekasutustasu tagastamise alused)
selliselt, et senine punkti 4 tekstiosa „veoautoga on täidetud riigikaitselise sundkoormise
kohustust“ asendatakse tekstiosaga „veoautoga on täidetud kriisiülesannet või
kodanikukohustust“. Nimetatud muudatus tuleneb terminite muutusest – riigikaitseülesannete
asemel on kriisiülesanded ning töökohustuse asemel võetakse kasutusele termin
„kodanikukohustus“.
Veoautoga võidakse eelnõu kohaselt kriisiolukorra ajal täita kas kriisiülesannet või
kodanikukohustust. Nimetatud juhtudel peab säilima võimalus taotleda teekasutustasu
tagastamist.
§ 221. Maagaasiseaduse muutmine
22.05.2025
420
Paragrahviga 221 muudetakse maagaasiseadust (edaspidi MGS).
Punktis 1 tehtav muudatus on seotud terminoloogia muutusega. Viited HOSile asendatakse
viidetega eelnõu vastavatele paragrahvidele.
Punktiga 2 sätestatakse maagaasi võrguettevõtjatest ETOde püsiv kriisiülesanne osutada
elutähtsat teenust igas olukorras, sh kriisiolukorra ajal. Seda peavad nad tegema vastavalt
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel kehtestatud nõuetele, mida ETKA võib täpsustada.
Lisaks määratakse sarnaselt elektrivaldkonnaga ka maagaasivaldkonnas täiendavalt
kriisiülesanne ka nendele isikutele, kes osutavad ETOdele kuuluva võrgu või selle osa
arendamise või opereerimise teenust (vt selgitusi § 189 elektrituruseaduse muudatus).
Punktis 3 tehtav muudatus on seotud terminoloogia muutusega. Viited HOSile asendatakse
viidetega eelnõu vastavatele paragrahvidele.
Punktiga 4 täiendatakse MGSi ETOdest maagaasiettevõtjate püsiva kriisiülesandega. Nende
ettevõtete püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust eelnõus ja selle alusel kehtestatud
nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks
valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
Eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestab elutähtsa teenuse korraldaja nõuded elutähtsa teenuse
osutamiseks. See tähendab, et võib kehtestada erandeid erinevate kriisiolukorra sündmuste ja
n-ö tavaolukorra jaoks. Selline võimalus on oluline, sest on võimalik, et kõiki elutähtsaid
teenuseid ei pea kõigi kriisiolukordade ajal osutama samas mahus või sama kvaliteediga nagu
muidu. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad peavad iga teenuse puhul hindama, kas
selliseid erandeid on vaja seada ning millised need peaksid olema.
Punktiga 5 määratakse püsiv kriisiülesanne nendele isikutele, kes osutavad elutähtsa teenuse
osutajatele kuuluva võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust. Tegemist on
kriitilise osaga elutähtsa teenuse toimepidevusest, kuna see hõlmab nt ka reaalajas gaasivõrgu
toimimise seiret, avariide ja häirete tuvastamist ning nende likvideerimist jms. Seega on seaduse
täiendamise eesmärk tagada teenuse terviklik toimepidevus, mistõttu tuleb võrgu või selle osa
arendamise või opereerimise teenust tagavatel isikutel oma tegevuses järgida samuti ETKA
kehtestatud toimepidevuse nõudeid sarnaselt elutähtsa teenuse osutajatega.
Punktiga 6 jäetakse MGSist välja viited Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile (edaspidi
VVKK). Muudatused on seotud sellega, et VVKK moodustamine jäetakse täielikult Vabariigi
Valitsuse otsustada. See tähendab, et seaduses ei saa enam VVKK-le ühtki kohustust või
ülesannet ette näha. Kehtivas MGSis on aga kolmes sättes VVKK-le roll antud:
1) Kliimaministeerium teavitab VVKKd Euroopa Komisjoni otsusest, millega rakendatakse
meetmeid varustuskindluse tagamiseks, ja kavandatavatest meetmetest (MGSi § 262 lõige 21);
2) Kliimaministeerium teavitab VVKKd, kui varustuskindlus on taastatud (MGSi § 262 lõige
41);
3) valdkonna eest vastutav minister esitab ennetava tegevuskava gaasi varustuskindlust
mõjutavate riskide vähendamiseks ning tarnehäirega toimetuleku kava VVKK-le teadmiseks
(MGSi § 263 lõige 2).
Nagu näha, reguleeritakse MGSi kõnealustes sätetes VVKK teavitamist. See tähendab, et nende
sätete eesmärk on tagada, et VVKKs esindatud asutused oleksid teadlikud ELi meetmetest,
varustuskindluse taastamise olukorrast ja erinevatest varustuskindluse tagamise kavadest.
Sellist teavitamist võib korraldada asutuste või muude komisjonide kaudu, kui seda on
22.05.2025
421
otstarbekas nii korraldada, kuid seda ei pea nii tegema ega seaduses nii täpselt kindlaks
määrama. Kliimaministeerium peaks ise otsustama, kuidas mingis olukorras on kõige parem
teavitamist korraldada ning keda teavitama peab. Seega nähakse kõikides ülalviidatud sätetes
ette, et VVKK asemel teavitatakse asjaomaseid asutusi.
Punktis 7 on toodud kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise järelevalvesätted sarnaselt
teistele ETOdele ja isikutele määratud kriisiülesannetega.
§ 222. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine
Punktiga 1 täiendatakse seaduse § 4 punktiga 15, tuues täiendava erandina esile pangatähtede
käitluse seadmete haldamise.
Punktis 2 määratletakse pangatähtede ja müntide töötlemine § 4 lõike 1 punkti 3 tähenduses
ning pangatähtede käitluse seadmete haldamine § 4 lõike 1 punkti 15 tähenduses.
Punktiga 3 muudetakse § 41 pealkirja, kuna paragrahvi uute lõigete lisamise tulemusena ei
piirdu selle sisu enam teabe edastamise kohustusega.
Punktiga 4 täiendatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 41 lõigetega 5–8.
Lõikes 5 sätestatakse, keda sularaha käitlemist pakkuvatest isikutest loetakse sularaharingluse
teenuse puhul ETOdeks. ETOks on iga isik, kes tegeleb sularaha vedamise, lugemise, sortimise,
pakendamise ja arvestuse pidamise, sularahaautomaatide kassettide täitmise ning muude
teenuste osutamisega, mis võimaldavad sularaha- või makseautomaadist sularaha väljavõtmist,
kui see töötab ühe või mitme kaardi väljastaja huvides, kes ei ole kontolt raha välja võtva
kliendiga sõlmitud makseteenuse lepingu osaline. Samuti on ETOks isik, kes haldab
pangatähtede käitluse seadmeid, omab Euroopa Keskpanga kinnitatud sularaha käitlemise
registris olevaid seadmeid, monitoorib neid, tagab riistvaralise ja tarkvaralise toimekindluse
ning korraldab sularahaautomaatide kassettide sularahaautomaatidesse paigaldamist. Sularaha
veo ettevõte on ETO, kui ta osutab sularaha transpordi teenust teisele elutähtsa teenuse osutajale
ning Eesti Panga hinnangul on tal oluline mõju sularaha ringluse toimimisele. Eestis on praegu
kaks suuremat ETO pankadele ja jaekaubandusele sularaha transpordi teenust pakkuvat
ettevõtet – Brink`s Estonia OÜ ja Viking Security AS. Seaduse täiendamise tulemusel laieneb
ETOks nimetatud ettevõtetele kohustus esitada riskianalüüsid ja toimepidevuse plaanid, anda
informatsiooni sularaha veo teenuse katkestuste ohu või katkestuste kohta ning korraldada
teenuse toimepidevuse õppusi või osaleda neil.
Lõikes 6 sätestatakse makseteenuste osutamise tehnilist tugiteenust osutava isiku määramine
elutähtsa teenuse osutajaks. Praegu on Eesti Panga presidendi 13. juuli 2018. a määruse nr 7
„Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ kohaselt elutähtsateks
makseteenusteks elutähtsa teenuse osutaja (ETO) osutatavad pangasisesed maksed, ETOde
vahelised maksed ja ETO osutatavad kaardimaksed. Lisaks nõuab Eesti Pank oma määrusega
ETOdelt teenuse kriitiliste tegevuste toimimiseks vajalike oluliste infosüsteemide ja seadmete
toimepidevuse tagamise meetmete võtmist. Need meetmed on olulised kõikide elutähtsate
makseteenuste toimepidevuse saavutamiseks, aga need aitavad eelkõige pangasiseste ja
pankadevaheliste maksete kontekstis. Kaardimaksete toimimiseks on turuosalise enda
infosüsteemidele ja seadmetele lisaks määrava tähtsusega ka kolmandate isikute osutatavate
tugiteenuste toimimine ning selleks nõuab Eesi Pank ETOdelt kolmandate isikutega koostöö
tegemist. Senise HOSi nõuete täitmise kontrollimise käigus saadud kogemus on näidanud, et
22.05.2025
422
ainult koostööst kaardimaksete toimimise tagamiseks ei piisa, eriti force majeure olukordades,
kus lepingulised suhted enam ei kehti. Ka makseteenused, mis võimaldavad pangakaardiga
maksekontolt sularaha välja võtta või maksekontole sissemakseid teha, sõltuvad samuti
tugiteenuste osutajatest.
Makseteenuse osutamise tehnilise tugiteenuse kirjelduse sätestab Eesti Pank määrusega. Praegu
peetakse makseteenuse toimimiseks vajalikuks tehniliseks tugiteenuseks kaarditehingute
töötlemise teenust, mis sisaldab kaarditehingute autoriseerimise päringute edastamist, info
koondamist ja arvelduspositsioonide kindlaksmääramist. Eesti Pank hindab ETOks nimetamist
igal üksikul juhtumil ja võtab arvesse nii tema teenusest sõltuvaid isikuid ja nende pakutavaid
elutähtsaid teenuseid kui ka avalduva mõju ulatust makseteenuste toimimisele potentsiaalse
intsidendi või muu häire korral. Makseteenuste osutamise tehniliste tugiteenuste osutajate
ETOks määramise kriteeriumid tulenevad makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 41
täiendusest lõikega 6.
Praegu on Eesti maksekeskkonnas kaardimaksete ja muude kaarditehingute tegemisel roll Nets
Estonia ASil, kes pakub kaardimaksete tegemisel tehnilisi tugiteenuseid ETO staatust
omavatele LHV Pank Asile, Coop Pank ASile ja AS SEB Pangale ning sularaha väljavõtmise
tehingute tegemisel Swedbank ASile. Seega on Nets Estonia ASil oluline praeguse ETO
pankade makseteenuste või sularaharingluse ahelas.
Oluline on märkida, et lõikes 6 sätestatud elutähtsa teenuse osutajad ei kuulu
Finantsinspektsiooni järelevalve alla ning Finantsinspektsioon ei ole kohustatud teostama
järelevalvet lõikes 6 sätestatud elutähtsa teenuse osutajate üle, kuna nad ei ole järelevalve
subjektid FIS § 2 lõike 2 tähenduses.
Lõike 7 kohaselt võib Eesti Pank kehtestada elutähtsa teenuse osutajate määramise täpsemad
tingimused ja korra.
Sularaha käitlemist pakkuvate isikute rollil elutähtsate teenuste toimepidevuse ahelas on
maksete toimimisele oluline mõju, mõjutades omakorda kogu sularaharingluse toimimise
ahelat. Hetkel on kehtestatud kriteeriumidele vastavaid teenusepakkujaid Eesti turul tegutsemas
3 ettevõtet (Hansab AS, Brink`s Estonia OÜ ja Wordline Payments Estonia OÜ), kes osutavad
teenuseid teistele sularaharingluse ETOdele. Sularaha käitlemise teenuse osutajate nimetamine
ETOks suurendab tervikuna riigi valmisolekut võimalikeks kriisiolukordadeks, kuid see on
vajalik ka kehtiva süsteemi parandamiseks, kus nõuete kehtestamine teenuste sisseostmisele ei
ole lepingulistes suhetes piisavaks meetmeks (nt force majure olukord), tagamaks teenuste
osutamise toimepidevust ja jätkuvust kriisiolukorra ajal. Otseselt parandab see nii pankade kui
ka teenuse osutajate võimalust kriiside ennetamise kavandamiseks toimepidevuse
riskianalüüside, plaanide ja erinevate meetmete kavandamisega elutähtsa teenuse üleselt, mis
võtab arvesse ja katab kogu sularaharingluse toimimise ahelat. On vajalik, et olulist mõju
omavad sularaha käitluse teenust pakkuvad isikud oleksid samal koostööplatvormil teiste
sularaharingluse ETOdega ning neile kohalduks sama baasregulatsioon.
Lõikega 8 täpsustatakse, et eelnevalt nimetatud ETOde püsiv kriisiülesanne on ei midagi muud
kui osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud
nõuete kohaselt. Eesti Pank täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise
nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
Punktiga 5 täiendatakse seadust §-ga 7¹.
22.05.2025
423
Lõikes 1 laiendatakse elutähtsate makseteenuste osutajate ringi makseasutuste ja e-raha
asutustega. Eesti Pank võib kanda makseasutuse või e-raha asutuse ETOde nimekirja, kui tema
tegevus on makseteenuste turu mõjutamiseks piisavalt oluline ehk kui tema Eestis tehtud
maksete või sularaha väljamaksete osakaalu näitaja on suurem kui üks protsent Eesti
krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste vastavast kogunäitajast ja Eesti Panga
hinnangul on tal Eestis maksete toimimisele oluline mõju. Hinnangu andmisel arvestab Eesti
Pank ka makse- või e-raha asutuses maksekontot omavate klientide arvu. See tähendab, et Eesti
Pangal on õigus määrata makseasutus või e-raha asutus ETOks, kui vähemalt ühe loetletud
näitaja poolest on tema turuosa üle ühe protsendi, kaaludes mõju maksete toimimisele üldiselt.
Eesti Pank hindab makseasutuste ja e-raha asutuste kriteeriumidele vastavust igal aastal.
Muudatus tagab võrdsed konkurentsitingimused elutähtsate makseteenuste osutamisel pankade,
makseasutuste ja e-raha asutuste vahel. Samamoodi suurendab see elanike ja ettevõtete
turvatunnet seoses võimalusega jätkata makseteenuste kasutamist ka kriisiolukorra ajal ning
seeläbi aitab vältida paanika teket ja selle laienemist. Makseteenuste toimepidevuse tagamise
vaatenurgast on suurema tähelepanu all makseasutused ja e-raha asutused, kelle kaudu
täidetakse kõige suurem osa Eestis tehtud maksetest, sh e-kaubanduses, kuid muudatus
võimaldab tulevikus ETOks määrata ka makseteenuste osutamise ahelas osalevaid
makseasutusi ning e-raha asutusi, kellest sõltub näiteks kaardimaksete vastuvõtmise teenuse
toimimine poes või (välk)maksete vastuvõtmise teenuse toimimine e-kaubanduses, ja välisriigi
makseasutuste või välisriigi e-raha asutuste välisriigi krediidiasutuste filiaale. Seeläbi on
võimalik makseteenuste toimepidevust tõhusamalt korraldada.
Makseasutuste ja e-raha asutuste makseteenuste mahud on võrreldes pankadega siiani olnud
tagasihoidlikud, kuid viimastel andmetel on ühe Eesti makseasutuse (Maksekeskus AS)
maksetehingute osakaal ületanud ühe protsendi Eesti krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha
asutuste vastavast kogunäitajast. Juhul kui Maksekeskus ASil on Eesti Panga hinnangul oluline
mõju ka maksete toimimisele, siis on Eesti Pank valmis ta elutähtsa makseteenuse osutajaks
nimetama.
Lõikega 2 sätestatakse, et ETOde määramise täpsemad tingimused ja korra võib kehtestada
Eesti Pank, kes võib oma määrusega täpsustada nõudeid ETO määramise protseduuri aluseks
olevatele andmetele ja kriteeriumidele, samuti otsustusprotsessi tähtaegu.
Sarnaselt kõikides teistes eelnõuga muudetavates eriseadustes määratakse lõikega 3 elutähtsa
teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses ja elutähtsa
teenuse toimepidevuse korraldaja õigus täpsustada kriisiülesannet, selleks valmistumise ning
selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.
Punktiga 6 täiendatakse paragrahvi 636 lõikega 9, mille kohasel loetakse käesoleva paragrahvi
lõikes 1 sätestatu kohaselt esitatud teavitusega täidetuks tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75
lõike 11 punktis 2 sätestatud elutähtsa teenuse osutaja kohustus teavitada tõsisest info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist. Kui tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74
lõike 9 punkt 5 nimetatud sündmus ei liigitu tõsiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga
seotud intsidendiks, kohaldatakse sündmusest teavitamisele nimetatud seaduses ja selle alusel
antud õigusaktis sätestatud nõudeid.
Punktiga 7 täiendatakse sarnaselt teistes eriseadustes tehtud muudatusega ka MERASi § 89
lõikega 5, millega täpsustatakse, et järelevalvet käesoleva seaduse § 41 lõikes 8 ja § 7¹ lõikes 3
22.05.2025
424
sätestatud elutähtsa teenuse nõuete täitmise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses
sätestatud alustel ja korras.
§ 223. Maksukorralduse seaduse muutmine
Paragrahviga 223 muudetakse maksukorralduse seadust (edaspidi MKS).
Punktiga 1 tehtav muudatus on tehniline. Viide HOSile asendatakse viitega tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse vastavale sättele.
Punktiga 2 muudetakse MKSi maksusaladuse erandeid reguleeriva § 29 punkte 53–55.
Tegemist on terminoloogiliste muudatustega.
Punktiga 3 lisatakse MKSi säte, mille kohaselt tekib Välisministeeriumil õigus saada Maksu-
ja Tolliametilt (edaspidi MTA) teavet töötamise registris kajastuvate välisriikide esindustes
töötavate isikute töötamise andmete kohta. Välisministeeriumi pädevusse kuulub VäSSi
kohaselt välisriikide esindustega suhtlemise korraldamine ning välisriikide esinduste Eestis
tegutsemisega seotud küsimuste lahendamine. Võimalus saada andmeid töötamise registrist on
Välisministeeriumile vajalik oma ülesannete täitmiseks (punkt 67). Asjaomasele sättele
tuginedes küsitakse teavet taotluse alusel ja pigem harva. Selle taotluse alusel soovitakse teavet
töölepingu või töövõtulepingu olemasolu või töösuhte lõpetamise kohta.
§ 224. Meditsiiniseadme seaduse muutmine
Paragrahviga 224 täiendatakse meditsiiniseadme seaduse (MSS) § 16 lõikega 7.
MSSi § 16 lõikega 7 sätestatakse Ravimiametile õigus inimeste elu ja tervist vahetult ohustavas
olukorras, sealhulgas loodusõnnetus, katastroof, nakkushaiguse epideemia, tervishoiu
toimepidevust ohustav olukord tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses või
kriisiolukord, ajutiselt lubada erandeid meditsiiniseadme Eesti turul kättesaadavaks tegemise,
meditsiiniseadme kliiniliste uuringute nõuete, meditsiiniseadme ohutusalase teabe esitamise
nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Viidatud ajutisi erandeid on võimalik teha vaid
siis, kui a) tegemist on vahetult inimeste elu ja tervist ohustava olukorraga (loodusõnnetus,
katastroof, nakkushaigus, tervishoiu toimepidevust ohustav olukord tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse tähenduses, kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses);
b) kõigi kehtestatud nõuete täitmine ei võimaldaks tagada elanikkonna ja raviasutuste
katkematut varustatust meditsiiniseadmetega. Samuti võib Ravimiamet nimetatud olukorras,
kui see on vajalik inimeste elu ja tervise kaitseks, piirata meditsiiniseadme reklaami.
Nimetatud säte on vajalik inimeste elu ja tervise kaitse eesmärgil. Tulenevalt põhiseaduse §-s
16 sätestatud põhiõigusest elule ja § 28 esimeses lauses sätestatud tervisekaitse põhiõigusest on
riigil vastutus oma inimeste elu ja tervise eest ning seega on vajalik luua ka regulatsioon elu ja
tervise kaitse põhiõiguste tagamisel. Käesoleval juhul võib olla riivatud ettevõtlusvabadus.
Ettevõtlusvabaduse esemeline kaitseala hõlmab Riigikohtu antud määratluse järgi kõiki
tegevusalasid ja elukutseid, mille puhul isik pakub enda nimel kaupu või teenuseid (vt RKPJKo
28.04.2000, 3-4-1-6-00; RKÜKo 01.07.2015, 3-4-1-20-15, p 43). Ettevõtlusvabadus annab
isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusena käsitatavasse tegevusse,
teisalt ka õiguse teatud positiivsete meetmete võtmisele.
22.05.2025
425
Kavandatud säte võimaldab seada täiendavad piirangud ja nõuded ja ühtlasi võimaldada
kehtestatud nõuete suhtes teha leevendusi (nt kui USA, Hiina, Austraalia, Jaapani vm
kolmandate riikide standardid on täidetud, aga ei ole täidetud Euroopas kehtivad standardid).
Erandite tegemisel tuleb sageli ka seada täiendavaid piiranguid erandialuse meditsiiniseadme
levitamisele / kasutusele võtmisele (nt Saksamaal kohustati COVID-19 pandeemia ajal
erandialust pakendit ümber märgistama). Iga konkreetset juhtu tuleb vaadelda eraldi ja erandite
võimaldamine on seotud alati konkreetse juhtumi asjaoludega. Olukordades, kus
esmaülesandeks on tagada meditsiiniseadmete kättesaadavus, on põhjendatud piirata
otsepostitusi ja muul viisil meditsiiniseadme reklaami. Kui riik soovib, et ettevõtja
kriisiolukorra ajal ei osutaks teatud teenuseid või peataks ajutiselt oma toodete reklaami, piirab
see ettevõtja ettevõtlusvabadust. Sellise piirangu kehtestamiseks peab seetõttu olema seaduslik
alus.
Käesolevas eelnõus sätestatud meede on sobiv, vajalik ja mõõdukas eesmärgi suhtes.
Sobiv on iga abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on
vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi
saavutamist. Piisab, kui tegemist on sammuga õiges suunas, vahendiga, mis seatud eesmärgi
saavutamisele kaasa aitab, seda edendab. Praegusel juhul on piirangu näol tegemist sobiva
meetmega, kuna viidatud ajutisi erandeid on võimalik teha vaid siis, kui a) tegemist on vahetult
inimeste elu ja tervist ohustava olukorraga (loodusõnnetus, katastroof, nakkushaigus, tervishoiu
toimepidevust ohustav olukord tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses,
kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses); b) kõigi kehtestatud nõuete täitmine
ei võimaldaks tagada elanikkonna ja raviasutuste katkematut varustatust meditsiiniseadmetega.
Eesmärk on võimaldada erandeid selliselt, et meditsiiniseadmete kättesaadavus oleks tagatud,
ja vajaduse korral seatakse täiendavaid tingimusi, milleks võivad olla nõuded (nt märgistusele,
täidetud standarditele) või piirangud (nt kättesaadavaks tegemisele ainult tervishoiuteenuse
osutamiseks). Meede võib riivata PSi §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, sest meetmega on
võimalik seada piiranguid ettevõtlusele. Kõnealuse meetmega ei keela riik asjassepuutuval
isikul täielikult ettevõtlusega tegelemist, vaid piiratakse ajutiselt ettevõtlusvabadust sel teel, et
piiratakse ettevõtja majandustegevust üksnes mõnel tema tegevusalal (jaemüük). Inimeste elu
ja tervist vahetult ohustava olukorra ajal piiratakse ettevõtlusvabadust tervishoiusüsteemi
toimepidevuse kaitseks, et tagada raviasutuste katkematut varustatust meditsiiniseadmetega.
Täpsemat loetelu ei ole võimalik kehtestada, kuna see sõltub eelkõige olukorra põhjustest,
ulatusest, sellega kaasnevatest ja sellele järgnevatest mõjudest. Erandite võimaldamine peab
olema eesmärgipärane ja proportsionaalne saavutatava eesmärgi suhtes, tagamaks rahvatervise
kaitse. Meditsiiniseadmete kättesaadavusel on oluline osa tervishoiusüsteemi toimimiseks ja
selle tagamiseks.
Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem
koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Eelduseks on, et leebem
vahend on ilma kahtluseta eesmärgi saavutamiseks sama kohane ega rõhu lisaks kolmandaid
isikuid ega üldsust. SoM on kaalunud alternatiivina piiramata jätmist, kuid see ei taga inimeste
elu ja tervise kaitse eesmärki sellisel määral, mis oleks võrreldav käesoleva keeluga.
Abinõu on mõõdukas, kui kasutatud vahendid on soovitud eesmärgiga proportsionaalsed.
Siinjuures tuleb ühelt poolt kaaluda põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt
aga eesmärgi tähtsust. Kaalumisel kehtib reegel, mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda
kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks
kaaluti ühelt poolt vabadusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi
22.05.2025
426
tähtsust. Tegemist on ajutise meetmega kriisiolukordade ja muude selliste olukordade ajaks,
mis võivad vahetult ohustada paljude inimeste elu ja tervist. See tähendab, et regulatsioon ei
ole kohaldatav tavaolukordades. Kavandatud säte võimaldab seada küll täiendavad piirangud
ja nõuded, kuid samas võimaldab kehtestatud nõuete suhtes teha ka leevendusi.
Kavandatud muudatus võib ettevõtetele olla ajutiselt negatiivse mõjuga, kuid lõpptulemusena
on mõju positiivne, kuna võimaldab inimeste elu ja tervist ohustavat olukorda kiiremini
lahendada. Inimeste elu ja tervist ohustava olukorra kiire lahendamine, mis mh taastab
majanduse ja ühiskonna tavapärase toimimise, on ka ettevõtte huvides ning kaalub abstraktselt
hinnatuna üles piirangutest tulenevad kitsendused, õigustades ettevõtlusvabaduse piiramist.
§ 225. Meediateenuste seaduse muutmine
Paragrahviga 225 täiendatakse meediateenuste seaduse (MeeTS) § 21 kohustusega säilitada
erakorralise või sõjaseisukorra ajal edastatud programmi salvestisi nimetatud olukordade
lõppemiseni. Raadio- ja telesaadetel on erakorralise ja sõjaseisukorra ajal oluline mõju
ühiskonnas meeleolude kujundamisel. Meediakanalite tegevuse monitoorimine on otseselt
seotud riigi inforuumi kaitse ning ühiskonna stabiilsuse hoidmisega. Erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal on oluline seirata Eesti tegevusloaga meediakanalite programmi sisu ja
omada sellest ülevaadet vähemalt kuni olukorra lõppemiseni. Saadud teave võimaldab vajaduse
korral kiiresti reageerida vaenulikule mõjutustegevusele ning tuvastada õigusrikkumisi. Erikord
võib kesta pikemalt kui 20 päeva (nt erakorralise seisukorra võib välja kuulutada kuni kolmeks
kuuks), mistõttu on oluline sätestada meediateenuste seaduses erand, mis kohustab programmi
salvestisi säilitama tavapärase 20 päeva asemel (MeeTSi § 21 lõige 2) kuni erakorralise või
sõjaseisukorra lõppemiseni. Kuivõrd televisiooni- ja raadioteenuse osutajad salvestavad ka
kehtiva MeetSi alusel programmi, siis ei nõua salvestiste pikemaajalisem säilitamine olulisi
lisainvesteeringuid.
Võrdluseks, näiteks Lätis on pandud meediateenuse osutajatele kohustus salvestada kogu
edastatav programm, v.a taasedastatavad programmid, sellise kvaliteediga, mis lubab selgelt ja
ühemõtteliselt kindlaks teha iga programmi sisu. Salvestisi tuleb säilitada vähemalt kolm kuud
alates programmi edastamisest. Eraldi on sätestatud, et saated, mida edastatakse
valimiskampaania ajal või enne rahvahääletust, seaduse algatuse kampaania või parlamendi
laialisaatmise kampaania ajal, tuleb säilitada kogu vastava perioodi ajal ja mitte vähem kui kolm
kuud pärast nimetatud perioodi. Salvestiste koopiad tuleb esitada Läti meediaregulaatorile
(riikliku elektroonilise massimeedia nõukogu), kohtule, prokuratuurile, teistele
uurimisasutustele ja pädevatele täidesaatva riigivõimu asutustele nende nõudmisel tasuta.134
Tavapärane 20-päevane programmi salvestiste säilitamise kohustus erakorralise või
sõjaseisukorra ajal ei ole piisav, et tuvastada hiljem rikkumise asjaolud.
§ 226. Meresõiduohutuse seaduse muutmine
Paragrahviga 226 muudetakse meresõiduohutuse seadust (MSOS) seoses püsiva
kriisiülesande määramisega jäämurdeteenuse ja lootsiteenuse osutajatele.
Punktiga 1 määratakse püsiv kriisiülesanne jäämurdeteenuse osutajale, kellel tuleb tagada ka
kriisiolukorra ajal jäämurdeperioodil jäämurdmine enda teeninduspiirkonnas vastavalt
134 Elektroonilise massimeedia seadus, artikkel 29.
Kättesaadav:
http://neplpadome.lv/en/assets/documents/anglu/Electronic%20Mass%20Media%20Law%2012.2014.pdf
22.05.2025
427
sõlmitud lepingule. Muudatus on vajalik, kuna ilma jäämurdmiseta ei ole võimalik jää korral
laevadel sadamasse sisse sõita ega ka sadamast väljuda. Kuigi Transpordiamet korraldab
jäärmurdmist jäämurdja Tarmo ja mitmeotstarbelise laeva EVA-316-ga (jäämurdetöid teeb
alates 01.07.2023 Riigilaevastik),siis põhilisi rahvusvahelisi laevu teenindavates sadamates
(Muuga sadam, Tallinna ja Kopli lahe sadamad, Paldiski Lõunasadam, Kunda ja Sillamäe
sadamad) osutab jäämurdeteenust jäämurdja Botnica, mis kuulub TS Shipping OÜle. Kuna
jäämurdmine on hooajaline teenus, mis sõltub ka talvehooajal ilmastiku- ja jääoludest, st igal
aastal ei pruugi vajadust jäämurdmiseks alati tekkida, siis teenust elutähtsaks teenuseks ei
määrata, küll aga on vajalik tagada selle toimimine kriisiolukorra ajal, kui selleks peaks vajadus
tekkima. Juhul, kui kriisiolukorra lahendamiseks on vajalik jäämurdeteenust osutada
tavapärastest tingimustest erinevalt, võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada selleks
ka vastavad erandid.
Punktis 2 on toodud kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise järelevalvesätted sarnaselt
teistele isikutele määratud kriisiülesannetega.
§ 227. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine
Paragrahvis 227 nähakse ette muudatused nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (NETS).
Punktis 1 asendatakse sõnad „eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra“ sõnaga
„kriisiolukorra“, kuna tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus koondab erinevad kriise põhjustavad
olukorrad ühe katusmõiste alla. Seega edaspidi võib kõikides kriisiolukordades, kui on
takistatud tervisekontrolli tegemine ja selle kohta tervisetõendi väljastamine, rakendada
tervisetõendite väljastamise asemel erikorda – tööandja saab sel ajal nõuda tööle asujalt või
töötajalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitust selle kohta, et isikul ei ole
tuvastatud nakkushaigust, talle teadaolevalt ta ei põe nakkushaigust ja tal ei ole nakkushaiguse
sümptomeid, ning tööandja peab tagama, et tööle asuja või töötaja esitaks nakkushaiguste
suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjaliku tervisetõendi hiljemalt 90 kalendripäeva
möödumisel kriisiolukorra lõppemisest arvates.
Punktiga 2 tehakse viide tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele, kuna HOS tunnistatakse kehtetuks
ja seda asendab osaliselt tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus.
Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks viide HOSile, mis on tarbetu kordamine, kuna § 26 juba
sätestab, et kohaldatakse ka tsiviilkriisi ja riigikaitse seadust.
Punktiga 4 tehakse terminoloogiline muudatus tulenevalt HOSi kehtetuks tunnistamisest.
Edaspidi kasutakse terminit „tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra
ajal“. Tervishoiu toimepidevust ohustavat olukorda mõistetakse tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse tähenduses, kriisiolukord on defineeritud tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse tähenduses.
§ 228. Ohvriabi seaduse muutmine
Paragrahviga 228 täiendatakse OASi § 14 lõikega 4. Paragrahvi 14 lõike 4 kohaselt võib SKA
eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ohvriabiteenuste korraldamisel ajutiselt teha
erandeid teenuste sisus, kui see on eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal teenuste
osutamiseks vältimatult vajalik.
22.05.2025
428
Ohvriabiteenused koosnevad erinevatest komponentidest ning sätte eesmärk on luua õiguslik
alus selleks, kui eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik üht või teist
teenuse komponenti pakkuda ning teenuse sisus tuleb teha erandeid. Oluline on rõhutada, et
teenuste sisu puhul tohib erandeid teha vaid juhul, kui see on vältimatult vajalik ja teenuse
komponenti ei ole võimalik pakkuda kriisist tulenevate erandlike asjaolude tõttu. Näiteks ei ole
võimalik naiste tugikeskuses pakkuda ohvrile psühholoogilist nõustamist, kuna nõustajal ei ole
füüsiliselt võimalik teenusekohta kohale minna ning teenuse pakkumine on raskendatud ka
veebi vahendusel.
Selged nõuded – kuidas teenuseosutaja hindab riske teenuse toimimisele, mil moel riske
maandada ja kuidas vajalikud tööprotsessid üles ehitada – tuleb SKA-l koos teenuseosutajatega
kokku leppida ning lepingutes või tööjuhistes fikseerida.
§ 229. Perehüvitiste seaduse muutmine
Paragrahviga 229 täiendatakse perehüvitise seadust (edaspidi PHS) §-ga 141, mille eesmärk
on reguleerida erakorralise ja sõjaseisukorra ajal perehüvitiste taotlemise, määramise ja
maksmise erandeid. Peamiselt on erandid seotud õigusega taotleda ja saada toetusi, kuivõrd
võib tekkida olukordi, kus lapsi võtavad ajutiselt oma hoole alla teised inimesed (nt laste
sugulased, aga ka naabrid või muidu perega tihedalt seotud inimesed), ja võib tekkida vajadus
suunata toetused lapsi tegelikult kasvatavatele inimestele. PHS eristab õigust toetusele õigusest
toetust taotleda, kuivõrd paljude toetuste puhul on õigus toetusele lapsel, kes ise toetust taotleda
ei saa.
Paragrahvi 141 lõikes 1 sätestatakse erakorralise või sõjaseisukorra ajal erand teise vanema
nõusoleku esitamiseks perehüvitise saaja vahetamisel. Säte käsitleb juhtumeid, mille puhul on
vanemad enne erakorralise või sõjaseisukorra kehtestamist kasutanud õigust perehüvitistele
kordamööda. Tavaolukorras peab vanem esitama uue taotluse perehüvitise saamiseks ja teine
vanem, kes seni perehüvitist sai, annab nõusoleku saaja vahetamiseks. Saaja vahetamise
põhimõte on praktikas rakendatav ka vanemaga võrdsustatud isikute (nt eestkostja, hoolduspere
vanem) puhul. Sõjaseisukorra ajal võib perehüvitise senine saaja olla mobiliseeritud ega pruugi
saada nõusolekut saaja vahetamiseks anda, mistõttu sätestatakse, et teise vanema nõusolekut ei
ole vaja, kui seda ei ole tavapäraseid viise kasutades võimalik saada (inimest ei saa kätte, ta
asukoht on teadmata).
Paragrahvi 141 lõikega 2 laiendatakse erakorralise või sõjaseisukorra ajal perehüvitist saama
õigustatud isikute ringi. Tekkida võib vajadus kaasata lapse mõlemad vanemad riigikaitse
ülesannetesse ja laps jäetakse näiteks vanaema hoolde. Samuti võib tegemist olla olukorraga,
kus vanemad on surnud või ei ole võimalik mingil muul põhjusel vanemapuhkust kasutada.
TLSi § 65 lõige 2 annab lapse tegelikule hooldajale õiguse saada vanemapuhkust juhul, kui
lapse vanem puhkust ei kasuta. Vanemahüvitisele ega ka muudele peretoetustele kehtiva
seaduse järgi last tegelikult kasvataval isikul automaatselt õigust ei ole, mistõttu on mõistlik
erakorralise või sõjaseisukorra ajal laiendada õigustatud isikute ringi. Seda, kas isik on võtnud
lapse oma hoole alla, peab SKA hüvitise andjana kontrollima. Esimese võimalusena tuleb
kasutada kõige lihtsamaid viise nagu lapse vanemate või seni toetusi saanud isiku kinnitus selle
kohta, et laps on antud ajutiselt teise isiku hoolde. Kui lapsevanema(te) kinnitust ei õnnestu
saada, kuna vanemaid ei saa erinevaid kanaleid kasutades kätte, saab SKA pöörduda lapse
elukohajärgse KOVi poole, et selgitada välja, kas perehüvitise taotleja elab lapsega koos ja
hoolitseb tema eest. KOVi töötaja saab juba kehtivat praktikat rakendades teha koduvisiidi ja
anda selle alusel SKA-le kinnituse, et laps elab koos hüvitist taotleva isikuga.
22.05.2025
429
Paragrahvi 141 lõikega 3 antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada elatisabi kõigile
võrdses suuruses juhul, kui täitemenetlus või pankrotimenetlus on erakorralise või
sõjaseisukorra tõttu peatatud. Tavaolukorras võib elatisabi suurus olla erinev, kuna riik maksab
elatisabi summas, mis on elatisabi suuruse ja võlgniku makstud elatise vahe. Kuna erakorralise
või sõjaseisukorra ajal võib täitemenetluse ja pankrotimenetluse peatada, ei ole
Sotsiaalkindlustusametil enam võlgniku makstud elatisest ülevaadet. Sellisel juhul on mõistlik,
et valitsus kehtestab kindla summa, mis elatisabina välja makstakse. Vabariigi Valitsusel on
õigus vähendada hüvitisi ka tulenevalt tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu §-st 72, kuid
eelnimetatud volitusnorm võimaldab vähendada isikule makstava hüvitise summat teatud
protsendi ulatuses, kuid ei võimalda muuta toetuse ülesehitust ega kehtestada kõigile uut toetuse
suurust. Seega võib Vabariigi Valitsus soovi korral vähendada muude toetuste suurust
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel ja kehtestada elatisabi kõigile võrdses suuruses PHSi
alusel. Isik uut elatisabi taotlust tegema ei pea, kui ta seda juba kord on taotlenud, aga
erakorralise või sõjaseisukorra tõttu on täitemenetlus või pankrotimenetlus peatatud. Sellisel
juhul on elatisabi maksmise aluseks isiku varem esitatud taotlus.
§ 230. Planeerimisseaduse muutmine
Planeerimisseaduses asendatakse termin „hädaolukord“ terminiga „kriisiolukord“.
§ 231. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine
Punktiga 1 täiendatakse PPVSi §-ga 31 ning sätestatakse vanglateenistuse ametnike kaasamine
politsei tegevusse.
PPVSi § 31 lõige 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet võib avaliku korra kaitsesse kaasata
vanglateenistuse ametnikke. Kaasamine on lubatud, kui PPA ei saa ise õigel ajal või piisavalt
tulemuslikult ohtu ennetada, välja selgitada, tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada. Nimetatud
piirang lähtub põhimõttest, et iga asutus peab eelkõige täitma neid põhiülesandeid, milleks ta
on loodud. Näiteks, kui PPA-l puuduvad muud vahendid ülesande täitmiseks, on kaasamise
eeltingimus täidetud. Kaasamine on lubatud üksnes niikaua, kui nimetatud asjaolud esinevad.
Tegemist ei ole uue volitusega. Kehtiva vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 109 lõike 4 järgi
võib relvastatud üksust või vanglateenistuse ametnikku kasutada ametiabi korras vastavalt
halduskoostöö seadusele avaliku korra tagamiseks. Kuivõrd vanglateenistuse ametnikke
kaasatakse PPA ülesannete täitmisse, siis on kaasamine sätestatud VangSi asemel PPVSis.
PPVSi § 3 lõike 1 punkti 1 järgi on politsei ülesanne avaliku korra kaitse KorSis sätestatud
alusel ja korras. Vanglateenistuse ametnike kaasamine on lubatud ohu ennetamiseks, ohu
väljaselgitamiseks, ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks ehk avaliku korra
kaitseks. Vanglateenistuse ametnikke saab kaasata, kui kaasamise tulemusena ei kannata vangla
põhiülesannete täitmine, kuna vanglateenistuse ametnike esmane ülesanne on täita neile pandud
teenistusülesandeid.
Eraldi ei ole eelnõus enam nimetatud relvastatud üksust, sest relvastatud üksus koosnebki
vanglateenistuse vanglaametnikest, erinevus on ainult nende väljaõppes: relvastatud üksuse
liikmed on saanud spetsiaalse väljaõppe ja treenitud tegutsema keerukamates ja spetsiifilisi
oskusi nõudvates olukordades võrreldes tavalise vanglateenistuse ametnikuga. Samuti ei ole
kõigi vanglateenistuse ametnike väljaõpe ühesugune.
22.05.2025
430
PPVSi § 31 lõike 2 järgi on vanglateenistuse vanglaametnikul riiklikku järelevalvesse
kaasamisel politseiametniku volitused. Volituste ulatus võrreldes kehtiva õigusega ei muutu.
Volituste rakendamiseks tuleb tagada vanglateenistuse ametnikele ka vajalik väljaõpe ning
täpsustada volituste rakendamise korda. Politsei- ja Piirivalveameti täpsemad ülesanded, mille
täitmisse võib vanglateenistuse ametnikke kaasata, ning kaasamise tingimused ja korra
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas.
PPVSi § 31 lõige 4 on seotud Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist puudutava regulatsiooni
korrastamisega (vt täpsemad selgitused KorSi muutmise paragrahvi juures). Lõike 4 järgi võib
Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata politsei ülesannete täitmisse ja selle raames riiklikku
järelevalvesse KorSis sätestatud tingimustel ja korras. Muudatus tehakse õigusselguse
eesmärgil. Samasugune viide KorSile lisatakse teiste kaasavate korrakaitseorganite ülesandeid
reguleerivatesse seadustesse (nt PäästeS).
Punktiga 2 jäetakse välja hädaolukorra õppused, vaid käsitletakse kõiki õppuseid koos.
§ 232. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine
Nimetatud seaduses tehtav muudatus on seotud terminite muutusega – hädaolukorra terminit
HOSi kehtetuks tunnistamisega enam ei kasutata, vaid kasutusele võetakse termin
„kriisiolukord“.
§ 233. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmine
Paragrahviga 233 muudetakse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadust
(PSJKS).
Punktiga 1 täiendatakse PSJKSi § 3 uue lõikega ning sätestatakse, et erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal otsustab erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevuse
peatamise põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Kui eelnimetatud ühingu või selle liidu
või erakonna tegevus ohustab riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda, hindab kolleegium
Vabariigi Valitsuse taotluse üle otsustamisel mh seda, kas selle tegevuse peatamine sobib riigi
julgeoleku kaitse eesmärgiga ning kas ei esine teisi abinõusid, mis oleksid eesmärgi
saavutamise seisukohast sama tõhusad, kuid piiraksid erakonna või töötajate või tööandjate
ühingu või selle liidu põhiõigusi ja -vabadusi vähem.
Kohtumenetlust reguleerivates seadustes puuduvad normid, mis reguleeriksid seda, kuidas
lahendatakse taotlusi erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevuse
peatamiseks erakorralise või sõjaseisukorra lõppemiseni. Kuigi õigus analoogilise taotluse
esitamiseks on peaministrile kui erakorralise seisukorra juhile antud ka kehtiva ErSSi § 19
lõike 1 alusel, on jäänud selgusetuks, kas eelnimetatud taotlust lahendab Riigikohtu
halduskolleegium või põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium.
Kuna rahuajal on erakonna tegevuse lõpetamise taotluse lahendamine põhiseaduslikkuse
järelevalve kolleegiumi pädevuses, on otstarbekas sätestada kolleegiumi õigus lahendada
erakonna tegevuse peatamise taotlus ka erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. Tegemist ei ole
erakonna lõpetamise taotlusega, mille lahendamine on PSJKSi § 3 lõike 4 järgi ainult
Riigikohtu üldkogu pädevuses. Erakonna tegevuse peatamise taotluse lahendamine
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poolt ei ole vastuolus PSJKSi § 3 lõikega 4, sest
22.05.2025
431
kolleegium ei otsusta mitte erakonna lõpetamise, vaid erakonna tegevuse peatamise üle
erakorralise või sõjaseisukorra lõppemiseni, mis on vähem piiravam meede.
Erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevuse sõja- või erakorralise
seisukorra ajaks peatamise taotluse lahendamine on kiireloomuline. Kehtiva ErSSi § 19 lõige 2
annab Riigikohtule taotluse lahendamiseks kolme päeva pikkuse tähtaja. Põhiseaduslikkuse
järelevalve kolleegiumis vaadatakse erakonna peatamise taotlus läbi viieliikmelises koosseisus
(PSJKSi § 3 lõige 2), mis võimaldab sellist taotlust lahendada erakorralise või sõjaseisukorra
tingimustest lähtuvalt viivitamata. Samuti on erakorralise või sõjaseisukorra ajal vaja
viivitamata lahendada ka töötajate ning tööandjate ühingu tegevuse peatamise taotlusi. Sellest
johtuvalt ei nähta eelnõus ette konkreetset taotluse lahendamise tähtaega, vaid sätestatakse, et
Riigikohus lahendab erakonna tegevuse peatamise või lõpetamise või töötajate ja tööandjate
ühingu või selle liidu tegevuse peatamise taotluse viivitamata pärast nõuetekohase taotluse
saamist.
Sõja- või erakorralise seisukorra lõppemisel on Riigikohtu üldkogul võimalik Vabariigi
Valitsuse vastava taotluse esitamise korral põhjalikumalt kaaluda kehtiva PSJKSi 5. peatükis
sätestatud õigusraamistiku alusel, kas on põhjendatud ja vajalik lõpetada erakonna tegevus, mis
oli eelnevalt peatatud. Üldkogu vaatab PSJKSi § 3 lõike 5 järgi asja läbi vähemalt
üheteistkümneliikmelises koosseisus.
Kehtiva PSJKSi 5. peatükk (§-d 23–36) reguleerib vaid erakonna tegevuse lõpetamist.
PSJKSi muudatuse punktidega 16–21 täiendatakse PSJKSi 5. peatükki osas, millega
reguleeritakse ka erakonna ja töötajate ning tööandjate ühingute või nende liitude tegevuse
peatamist. Paragrahviga 321 antakse Vabariigi Valitsusele õigus esitada erakorralise või
sõjaseisukorra ajal Riigikohtule taotlus peatada erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu
või selle liidu tegevus, kui see on vajalik erikorra lahendamiseks. Sellega seoses muudetakse
ka PSJKSi § 33–36, mis käsitlevad menetlusosalisi sellises põhiseaduslikkuse järelevalve asjas,
selle asja lahendamise tähtaega, menetluse uuendamist ja Riigikohtu volitusi asja lahendamisel.
PSJKSi muudatuse punktid 2 ja 4–15 on seotud PSJKSi § 2 lõikes 11 Riigikohtu pädevusega
teha põhiseaduslikkuse järelevalve korras erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise otsuse ning Eesti Vabariigi
territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi
relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsuse üle järelevalvet. Samuti käsitleb see
järelevalvet Vabariigi Valitsuse kriisiolukorra otsuste üle. Kehtiva PSJKSi 3. peatükk (§-d 16–
24) reguleerib vaid kaebuste esitamist Riigikogu, Riigikogu juhatuse ja Vabariigi Presidendi
otsuste peale. PSJKSi muudatuste punktidega 5–13 täiendatakse PSJKSi 3. peatükki osas,
millega nähakse ette ka õiguskantsleri ja kohtute õigus taotleda Riigikohtult Riigikogu
erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni väljakuulutamise
või lõpetamise otsuse, Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel
operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsuse ning
Vabariigi Presidendi sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamise otsuse
põhiseaduslikkuse kontrolli ja selle otsuse tühistamist. PSJKSi §-s 19 esitatud 10-päevane
kaebuse esitamise tähtaeg jääb kehtima ka nimetatud taotluste kohta. Samamoodi täiendatakse
õiguskantsleri ja kohtu poolt Riigikogu või Vabariigi Presidendi vastava otsuse tühistamise
taotluse esitamise võimalusega ka PSJKSi § 20 („Kaebuse ja taotluse sisu- ja vorminõuded“),
§ 201 („Puuduste kõrvaldamine ning kaebuse ja taotluse tagastamine läbivaatamatult“), § 21
(„Menetlusosalised“), § 23 („Menetluse uuendamine“) ja § 24 („Riigikohtu volitused“).
PSJKSi §-s 22 nähakse ette, et Riigikohus lahendab kaebuse Riigikogu, Riigikogu juhatuse või
22.05.2025
432
Vabariigi Presidendi otsuse peale ja taotluse Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsuse
tühistamiseks viivitamata pärast nõuetekohase kaebuse või taotluse saamist.
§ 234. Päästeseaduse muutmine
Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks PäästeSi § 1 lõige 3. Kehtiv PäästeSi § 1 lõige 3 sätestab,
et päästeasutuse tegevuse korralduse erisused on esitatud ErSSis ja HOSis. Muudatus on
ajendatud sellest, et ErSS ja HOS tunnistatakse kehtetuks ning nimetatud valdkondi hakkab
reguleerima tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus. Samas ei sätesta kehtiv ErSS ja HOS
päästeasutusele konkreetseid ülesandeid. Erikorra ajal kehtib ülesannete jätkuvuse põhimõte,
mille kohaselt asutused täidavad üldjuhul oma tavapäraseid ülesandeid. Samuti sätestab
PäästeSi § 5 lõike 1 punkt 9 ja § 11 punkt 2, et päästeasutuse ülesanne on ka muude seadusest
ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine. Seega oma sisult ei ole
PäästeSi § 1 lõige 3 regulatiivset tähendust omav säte ning selle esitamine PäästeSis ei ole
vajalik.
Punktiga 2 laiendatakse Päästeameti õigust sõlmida juriidilise isikuga tsiviilõiguslikke
lepinguid vabatahtlike kaasamiseks elanikkonnakaitse ülesande täitmisele. Päästeametile
pannakse eelnõuga elanikkonnakaitse ülesanne, mille sisu on pikemalt avatud käesoleva
paragrahvi punktis 3.
Praegu kehtiva PäästeSi § 2 lõike 5 kohaselt on Päästeametil õigus kõnesolevaid lepinguid
sõlmida päästetööle, ennetustööle ja abidemineerijana kaasatute tegevuse korraldamiseks.
Muudatuse kohaselt sätestatakse üldisemalt, et Päästeamet võib sõlmida juriidilise isikuga
tsiviilõiguslikke lepinguid Päästeameti tegevuses osaleva vabatahtliku tegevuse
korraldamiseks. PäästeSi § 2 lõikega 4 on määratud, et Päästeameti tegevuses vabatahtlike
osalemist reguleerib täpsemalt seaduse 7. peatükk. Kokkuvõttes lisandub muudatuse kohaselt
täiendav ülesanne – elanikkonnakaitse –, mille täitmiseks on juriidiliste isikutega
tsiviilõiguslike lepingute sõlmimine lubatud, muus osas lepingute sõlmimise õigust ei laiendata.
Eelkõige hõlmab säte selliseid juriidilisi isikud, kes on vabatahtlikke ühendavad
organisatsioonid ja kellega on Päästeametil vaja tsiviilõiguslikke lepinguid sõlmida, et
vabatahtlike tegevust efektiivselt hallata.
Punktidega 3–5 viiakse PäästeSi kooskõlla eelnõuga. Nende sätetega määratakse Päästeameti
ülesanded: regionaalsel tasandil koostöö korraldamine kriisiolukorraks valmistumisel
(koostöös teiste asutustega vastavalt nende valdkondlikele ekspertteadmistele) ja selle
lahendamisel (eelnõu § 9 ja § 32 lõige 2), elanikkonnale ja avalikkusele üldiste käitumisjuhiste
ja sündmustest teabe andmise koordineerimine (§ 86), viivitamatu ohuteate edastamine (§ 87),
elanike varjumiseks ning ulatuslikuks evakuatsiooniks ettevalmistuste tegemine ja
evakuatsiooni läbiviimine (§-d 88 ja 9), elanikkonnakaitse tegevuste tagamine, kui ilma selleta
oleks ohus inimeste elu ja tervis. Sellest tulenevalt muudetakse PäästeSi § 5 lõike 1 punkti 6
sõnastust ning sätestatakse, et Päästeameti ülesanne on kriisiolukorraks valmistumine ja selle
lahendamine tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel. Nagu juba mainitud, on Päästeameti
vastutusvaldkonnad päästetööd, ulatuslik evakuatsioon ja varjumine.
Praegu kehtiva PäästeSi § 5 lõike 1 punkti 6 kohaselt on reguleeritud Päästeameti ülesanded
seoses hädaolukorraga: hädaolukorraks valmistumine ja selle lahendamise tagamine HOSi
alusel. Eelnõu jõustumisega tunnistatakse HOS kehtetuks, mistõttu ei ole viide enam
asjakohane. Lisaks, võrreldes praegu kehtiva HOSiga tehakse eelnõuga ulatuslikud muudatused
22.05.2025
433
nii kriisireguleerimises tervikuna kui ka laiendatakse Päästeameti rolli kriisiolukordadeks
valmistumisel ja nende lahendamisel.
Eelnõuga võetakse kasutusele elanikkonnakaitse termin, mille sisu on reguleeritud eelnõu §-s
85. Paragrahvi lõike 1 kohaselt on elanikkonnakaitse tegevused, mis tagavad inimeste
valmisoleku kriisiolukordade ajal ise toime tulla, kaitsevad inimesi kriisiolukordadest
tulenevate ohtude eest ning aitavad tagajärgedega toimetulekul. Elanikkonnakaitse meetmeteks
loetakse seejuures ennekõike ohuteavitust, pääste- ja ka demineerimistöid, ulatuslikku
evakuatsiooni, varjumist, esmaabi ja katastroofimeditsiini, vältimatut sotsiaalabi ja
psühhosotsiaalset abi kriisides. Elanikkonnakaitsega on tihedas puutumuses aga ka muu
elanikele hädavajalik abi, nt on elanikkonnakaitse oluliseks osaks inimeste ja kohalike
omavalitsuse üksuste kriisivalmidus, elutähtsate teenuste toimimine, rahvusvahelise abi
koordineerimine, elanikkonna varustuskindlus jt ülesanded. Samas nt elutähtsate teenuste
toimimine on oluline eeldus ka sise- ja sõjalise kaitse toimimiseks, mistõttu ei saa seda lugeda
elanikkonnakaitse meetmeks. Elanikkonnakaitse tagamine eeldab erinevate osaliste ühist
pingutust – st kõige aluseks on iga üksiku inimese valmisolek. Esmane vastutus enda ja oma
pere toimetuleku ja turvalisuse tagamisel on inimesel endal. Oluline on valmisolek ka
kogukondades ja üksteise abistamine, sh vabatahtliku töö näol. Kohaliku omavalitsuse üksuste
ja riigiasutuste korraldada on elanikkonnakaitse meetmed, ent abi saabumiseni tuleb ise või
kogukondades toime tulla, mis tähendab, et kriisideks valmistuma peavad kõik osalised.
Päästeameti roll elanikkonnakaitses on tagada regionaalsel tasandil nii kriisiolukorraks
valmistumine ja kriisiolukordade lahendamine, elanike varjumise ja ulatusliku evakuatsiooni
ettevalmistamine ja läbiviimine kui ka elanike teavitamine. Kriisiolukorra ajal kasutatakse
vajaduse korral elanike teavitamiseks ka sireenisüsteemi, mille ülesseadmise ja haldamise roll
on Päästeametil. Lisaks toetab Päästeamet kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust
teabevahetuse ja koostöö korraldamisel.
Eelnõuga saab Päästeamet ülesande hoida elanikkonnakaitse n-ö üldpilti ehk koordineerida
elanikkonnakaitse tegevuste õigeaegset rakendamist. Elanikkonnakaitse tegevused on eelkõige
ohuteavitus, päästetööd, ulatuslik evakuatsioon, varjumine, esmaabi ja katastroofimeditsiin,
vältimatu sotsiaalabi, psühhosotsiaalne abi kriisides ning muu elanikele hädavajalik abi.
Päästeamet ei vastuta kõikide elanikkonnakaitse tegevuste eest (üksnes varjumise,
evakuatsiooni, pääste- ja demineerimistööde eest). Elanikkonnakaitse moodustub mitmest
omavahel seotud tegevusest ja võimest. Seejuures lähtub kogu lai riigikaitse ülesannete jäävuse
põhimõttest, mis tähendab, et iga alategevuse toimimise eest vastutab nii kriisi ajal kui ka
tavaolukorras sama osaline. Nii näiteks vastutab esmaabi ja katastroofimeditsiini eest
tervishoiusektor, vältimatu sotsiaalabi tagatakse KOVi ja Sotsiaalministeeriumi valdkonna
koostöös jne.
Et Päästeamet saaks oma ülesannet edukalt täita, nähakse seaduses ette, et Päästeametil on õigus
saada oma ülesande täitmiseks vajaminevat teavet ja seda nii juriidilistelt kui ka füüsilistelt
isikutelt. Näiteks Saaremaa elektrikatkestuse olukorras oleks vaja olnud, et Päästeamet oleks
saanud operatiivselt teavet veel elektrita ja hädas/üksi elevate inimeste kohta (vastavalt
Elektrilevilt ja KOVilt). Näiteks on Päästeametil vajalik saada teavet elektriliinide taastamise
järjekorra kohta, Elektrilevi rakendatud ja planeeritavate ressursside kohta, Elektrilevi
võimelünkade kohta elektrivarustuse taastamisel.
Päästeamet on elanikkonnakaitse puhul üldkoordineerija ning tema roll on tagada, et elanikele
oleks vajalikud teenused tagatud ja et vastutavad asutused reageeriksid õigel ajal. Nii näiteks
22.05.2025
434
Saaremaa tormi ja veereostuse korral oleks olnud Päästeamet see, kes oleks koordineerinud
üldpilti ja hoidnud kriisis üksikisiku vaadet. Elektri taastamisel on elutähtsa teenuse osutajal
fookuses elektriliinide taastamine ning ta ei jälgi, kas tarbimiskohtades on inimeste elu ja tervis
ohus, on seal vajalik viia läbi evakuatsioon või näiteks mõne teise sündmuse korral korraldada
varjumine. Elektrivarustuse taastamisel näeb Elektrilevi seejuures, et elektrivarustus on
taastatud liitumispunktis, aga ühe liitumispunkti taga võib olla mitu majapidamist, kortermaja
mitme korteriga ja Elektrilevi ei oska seetõttu öelda, kui paljudel inimesel on elektrivarustus
kadunud, või ei oska anda kinnitust, kas liitumispunkti taga asuvate hoonete, majapidamiste
elektrivarustus on taastatud. Nimelt võib olla tekkinud rike liitumispunktist edasi või hoones.
Konkreetselt selline järeldus tekkis Saaremaa kriisi lahendamisel, kui selgus, et ei Elektrilevi
ega KOV ei teadnud, kellel veel elektrit ei ole ning see sundis Päästeametit teatud piirkondades
majapidamisi läbi helistama ja ka füüsiliselt majapidamisi läbi käima.
Kuna Kaitseliidu ja Kaitseväe kaasamine on edaspidi KorSis, siis tehakse seetõttu ka muudatus
punktidega 5 (lõige 5) ja 6.
Punktiga 7 täiendatakse PäästeSi § 32 lõikes 1 reguleeritud vabatahtliku päästja terminit.
Vabatahtlik päästja on kehtiva sätte kohaselt isik, kes vabatahtlikult osaleb päästetööl või
ennetustööl seaduses sätestatud alustel ja korras. Muudatuse kohaselt osaleb vabatahtlik päästja
ka elanikkonnakaitses. Sisuliselt täiendatakse võimalusi, kuidas vabatahtlik saab osaleda
Päästeameti tegevuses – päästetööl ja ennetustööl osalemisele lisandub õigus osaleda ka
elanikkonnakaitse tegevustes. Vabatahtliku päästja osalemist elanikkonnakaitses on täpsemalt
avatud käesoleva paragrahvi punkti 8 selgitustes.
Punktiga 8 täpsustatakse PäästeSi § 34 lõike 1 punktis 4 sätestatud piirangut isiku kohta, keda
on keelatud võtta vabatahtlikuks päästjaks. Praegu kehtiva sõnastuse kohaselt on keelatud
vabatahtlikuks päästjaks võtta isikut, kellel on selline füüsiline puue, mis takistab tal
vabatahtliku päästja ülesannete täitmist, välja arvatud ennetustööl osalevad isikud. Muudatuse
kohaselt loobutakse erandist, mis on tehtud ennetustööl osalevate isikute suhtes. Päästeamet
saab oma ülesannete täitmisse kaasata isikuid, kes on võimelised neid ülesandeid ohutult täitma.
Isiku vabatahtlikuks võtmisel tuleb Päästeametil iga kord hinnata, kas isiku puue on sellist laadi,
mis võimaldab tal ülesandeid täita. Seetõttu on selgemalt sõnastatud, et vabatahtlikuks päästjaks
on keelatud võtta isikut, kelle füüsiline puue takistab tal vabatahtliku päästja ülesannete täitmist.
Ka ennetustöö tegemist võivad teatud puuded takistada – näiteks selline kõnepuue, mille korral
isikul ei ole võimalik teistega arusaadaval viisil suhelda. Seetõttu ei ole põhjendatud
kõnesolevat erandit säilitada.
Punktiga 9 nähakse täpsemalt ette vabatahtliku päästja elanikkonnakaitses osalemiseks vajalik
väljaõpe, osalemise tingimused ja kohaldatavad meetmed. Selleks täiendatakse PäästeSi § 38
ning seni päästetööl ja ennetustööl osalemist reguleeriv säte sõnastatakse tervikuna uuesti.
Päästeseaduse § 38 muudatusega nähakse täpsemalt ette vabatahtliku päästja
elanikkonnakaitses osalemiseks vajalik väljaõpe, osalemise tingimused ja kohaldatavad
meetmed. Kui seni reguleeris PäästeSi § 38 päästetööl ja ennetustööl osalemist, siis eelnõus on
see paragrahv sõnastatud tervikuna uuesti.
Vabatahtliku päästja väljaõpe jaguneb päästetöö väljaõppeks ja elanikkonnakaitse väljaõppeks.
Elanikkonnakaitses osaleva vabatahtliku päästja väljaõpe on kaheastmeline, sarnaselt
päästetöödel osalevate vabatahtlike päästjatega. Esimese astme õppe (kestusega vähemalt 16
tundi) läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel ja koos temaga osaleda
22.05.2025
435
elanikkonnakaitses kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel. Teise astme
elanikkonnakaitse õppe (kestusega vähemalt 16 tundi) läbinud vabatahtlik päästja võib
iseseisvalt päästeametniku korraldusel osaleda elanikkonnakaitses kriisiolukorraks
valmistumisel ja selle lahendamisel. Sarnaselt päästetööga on vabatahtliku päästja teise astme
elanikkonnakaitse õppe eelduseks esimese astme õppe edukas läbimine.
Eelnõuga kaotatakse väljaõpete mahud, kuna siseministri 10.11.2010 määrus nr 57
„Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise
ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi kohta ning nendele vastavuse kontrollimise
tingimused ja kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ käsitleb juba kehtivate
vabatahtlike päästjate väljaõpete minimaalseid tundide arve. Teise astme elanikkonnakaitse
õppe maht (vähemalt 16 tundi) sätestatakse samas määruses. Selle muudatusega kaotatakse
seaduse tasandil kordus ning reguleeritakse kõigi Päästeameti kaasatud vabatahtlike
väljaõppemahud siseministri 10.11.2010 määruses nr 57.
PäästeSi § 38 lõikes 5 reguleeritakse vabatahtliku päästja õigused elanikkonnakaitses.
Päästeameti ülesandeid elanikkonnakaitses on selgitatud käesoleva paragrahvi punktis 3.
Muudatuse kohaselt on vabatahtlikul päästjal elanikkonnakaitses kriisiolukorra lahendamisel
toetav (abistav) roll. Päästeamet moodustab suursündmuste lahendamise juhtimiseks staabi,
mida omakorda juhib päästeametnik. Kriisiolukorra lahendamist juhitakse staabi kaudu juhul,
kui on vaja iga päev ja ulatuslikult täita täiendavaid aja poolest kriitilisi ülesandeid ning
sündmuse lahendamine eeldab ulatuslikku koostööd teiste asutuste ja isikutega. Päästeameti
staap koosneb erinevatest gruppidest, kes täidavad erinevaid ülesandeid, ning igal grupil on
päästeametnikust juht, kes määrab tööde jaotuse, prioriseerib need ja annab töökorraldused ning
kontrollib regulaarselt nende täitmist. Seega on oluline rõhutada, et vabatahtlikule päästjale ei
anta elanikkonnakaitses kriisiolukorra lahendamisel volituste kohaldamiseks iseseisvat
pädevust ning õiguste realiseerimine on allutatud riiklikule kontrollile. Kõikidele tegevustele
sündmuskohal peab eelnema päästeametniku korraldus. Lisaks tuleb silmas pidada, et
kriisiolukord on oma olemuselt kiireloomuline olukord, mis nõuab kiiret tegutsemist ning
tulenevalt sellest on vajalik võimalikult paljude inimeste kaasabi, keda on selleks ka eelnevalt
koolitatud. Samuti toodi 2021. aastal, kui ulatusliku evakuatsiooni ülesanne anti Politsei- ja
Piirivalveametilt üle Päästeametile, selle muudatuse olulise tegurina esile, et PPA ülesanded ja
ressurss asutuste hädaolukordade lahendamise plaanides ning riigikaitselistes tegevustes on
hõivatud. Ulatuslik evakuatsioon ja varjumine on suuremahulised operatsioonid, mida ükski
Eesti ametiasutus ei ole suuteline üksi ja ainult oma teenistujatega täies mahus läbi viima. Nii
kehtiva seaduse kui ka käesoleva eelnõu kohaselt osaleb PPA ulatusliku evakuatsiooni
läbiviimisel, kuid tulenevalt ressursi hõivatusest lasub põhivastutus nende ülesannete täitmisel
Päästeametil. Seega on väga oluline kaasata elanikkonnakaitse tegevustesse vabatahtlikke
päästjaid ning anda nendele kontrollitud õigused, et vahetult kaitsta inimeste elu ja tervist
kriisiolukordades.
Oluline on siinjuures esile tuua, et ka tavapäraselt on vabatahtlikud päästjad kaasatud
päästesündmuste lahendamisele ning juba praegu on palju komplekssündmusi (sh toimub
väiksemaid evakuatsioone), kus Päästeamet teeb PPAga koostööd. Seetõttu ei ole ka selliste
volituste kohaldamine vabatahtlike päästjatele jaoks midagi uut.
Eelnõuga vabatahtlikule päästjale antavad õigused elanikkonnakaitses kriisiolukorra
lahendamisel on sarnased Päästeameti õigustega varjumise ja ulatusliku evakuatsiooni puhul,
kuid olemuselt siiski piiratumad, kus erinevate õiguste andmisel on lähtutud konkreetse
tegevuse eesmärgist. Lõike 5 punkti 1 kohaselt on vabatahtlikul päästjal õigus KorSis
22.05.2025
436
sätestatud alusel ja korras siseneda valdusesse ja vaadata valdus läbi, et tagada isiku varjumine
või evakuatsioon ohustatud alalt ohutusse kohta. Kriisiolukorra puhul on võimalik, et hoonetes
võib viibida inimesi, kes on abitus seisundis ega saa ise hoonest väljuda. Kuna kriisiolukord
võib oma mastaabilt olla väga ulatuslik, siis ei piisa üksnes ametnike ressursist, kes käiks läbi
kodusid, et aidata inimestel evakueeruda või varjuda, ning seetõttu on oluline meetme
kohaldamise õiguse andmine selleks koolitatud vabatahtlikule päästjale. Meetme
kohaldamisele peab eelnema päästeametniku korraldus. Vabatahtlikel päästjatel on ka kehtiva
päästeseaduse kohaselt õigus siseneda päästetööks valdusesse ja vaadata valdus läbi KorSis
ettenähtud alusel ja korras. Seega oma olemuselt ei ole vabatahtliku päästja jaoks tegemist uue
volitusega.
Lõike 5 punkti 2 kohaselt on vabatahtlikul päästjal õigus elanikkonnakaitses kriisiolukorra
lahendamisel peatada KorSis sätestatud alusel ja korras sõiduk, et tagada isiku varjumine või
evakuatsioon ohustatud alalt ohutusse kohta. Sõiduki peatamise vajadus võib tekkida seetõttu,
et sõidukitega ohualal viibivad inimesed on vaja evakueerida. Selline vajadus võib tekkida
näiteks olukorras, kui sõiduk sõidab vales suunas (ei sõida ohualast välja, vaid ohu suunas).
Tegemist ei ole iseseisvalt sõiduki peatamisega, vaid sõiduki peatamisel on kindel eesmärk –
suunata isik ohustatud alalt ohutusse kohta. Kriisiolukorra ajal tuleb arvestada tavapärasemast
ärevama olukorraga, kus inimesed vajavad lisaselgitusi ja suunamist.
Lõike 5 punkt 3 sätestab, et vabatahtlikul päästjal on õigus elanikkonnakaitses kriisiolukorra
lahendamisel tuvastada KorSis sätestatud alusel ja korras varjumiskohta või evakuatsioonikohta
sisenemisel ja sealt väljumisel isiku samasus. Kriisiolukorra ajal on vajalik tuvastada, kes on
konkreetses varjumis- või evakuatsioonikohas, et oleks võimalik tuvastada, kas näiteks ohualalt
on kõik inimesed saanud evakueeritud, ning anda informatsiooni lähedastele, kus asuvad
näiteks nende pereliikmed.
Lõike 5 punkt 4 sätestab, et vabatahtlikul päästjal on õigus elanikkonnakaitses kriisiolukorra
lahendamisel kontrollida KorSis sätestatud alusel ja korras varjumiskohta või
evakuatsioonikohta sisenemisel isikut ja tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise
vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et kindlaks teha, kas isiku valduses ei ole eset
või ainet, millega ta võib varjumiskohas või evakuatsioonikohas ohustada ennast või teisi
isikuid või mille omamine varjumiskohas või evakuatsioonikohas on keelatud. Tegemist on
KorSi §-s 47 sätestatud turvakontrolliga. Selle õiguse andmine on vajalik, et tagada
kriisiolukorra ajal evakuatsiooni- või varjumiskohas isikute ohutus. Kriisiolukorra ajal koguneb
varjumis- või evakuatsioonikohtadesse suur hulk inimesi (nt lapsed, vanurid, kriminaalkorras
karistatud isikud jne), kus tulenevalt ärevast olukorrast võib tekkida suur oht tülide tekkimiseks,
korrarikkumisteks jne. Samal eesmärgil antakse vabatahtlikule päästjale õigus kontrollida
varjumiskohta või evakuatsioonikohta sisenemisel isikuga kaasas olevat asja vaatlemise või
tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et kindlaks teha, kas isiku valduses
ei ole eset või ainet, millega ta võib varjumiskohas või evakuatsioonikohas ohustada ennast või
teisi isikuid või mille omamine on keelatud (punkt 5). Samuti on turvalisuse tagamiseks
vajadus võtta hoiule vallasasjad, mis võivad teiste evakueeritud inimeste jaoks olla ohtlikud (nt
terariistad, kergesti süttivad vedelikud vms).
Lõike 5 punkt 6 sätestab, et vabatahtlikul päästjal on õigus elanikkonnakaitses kriisiolukorra
lahendamisel kinni pidada isik vahetult eesseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks või elu
või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks. Kinnipeetud isik antakse
viivitamata üle PPAle. Lisaks annab käesoleva paragrahvi lõike 4 punkt 3 vabatahtlikule
päästjale õiguse isiku kinnipidamisel (eelnõuga lisatav § 38 lõike 41 punkt 4) kasutada füüsilist
22.05.2025
437
jõudu KorSis sätestatud alusel ja korras, kui isiku kinnipidamine ning isiku tegevuse
tõkestamine vabatahtliku päästja suulise korraldusega ei ole võimalik või õigel ajal võimalik.
KorSi § 74 lõike 1 kohaselt on vahetu sund füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise
jõu, erivahendi või relvaga. Vahetu sunniga saab viia täide haldusakti, mis on mõeldud ohu
väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Proportsionaalsuse
põhimõtte kohaselt on vahetu sund ultima ratio haldussunnivahend, mida saab kasutada üksnes
siis, kui muud võimalikud vahendid on oma mõju ammendanud või neid ei ole võimalik
kasutada. Kuna vahetu sund riivab tugevalt põhiõigusi, on eriti oluline arvestada KorSi §-ga 7
„Proportsionaalsuse põhimõte“, §-ga 8 „Otstarbekuse põhimõte“ ning §-ga 9 „Õiguste kaitse ja
inimväärikuse tagamine“. Vahetut sundi rakendatakse vaid nii kaua, kuni selle eesmärk on
saavutatud või on selge, et seda ei ole võimalik saavutada. Vabatahtlikud päästjad tohivad
vahetu sunni raames kohaldada vaid füüsilist jõudu. Füüsiline jõud võib seisneda näiteks isiku
kinnihoidmises, kõrvalelükkamises või ärakandmises, looma tagasitõrjumises või ukse maha
löömises. Kuigi füüsilise jõu kasutamine on vahetu sunni esimene ehk vähim kahju tekitav aste,
on oluline arvestada ka selle kohaldamise proportsionaalsust. Füüsilise jõu kasutamine võib
tulla kõne alla, kui isik seab ohtu enda või kellegi teise elu või tervise ning ei täida korraldust
lahkuda. Seejuures tuleb rõhutada, et ka füüsilist jõudu on lubatud kohaldada vaid koos
päästeametnikuga tema korraldusel ja see peab olema vältimatult vajalik. Vabatahtlikel
päästjatel on ka kehtiva päästeseaduse kohaselt õigus kasutada päästesündmuse käigus füüsilist
jõudu KorSis sätestatud alusel ja korras.
Punktiga 10 muudetakse PäästeSi § 39 lõiget 2. Muudatuse kohaselt peab vabatahtlik päästja
elanikkonnakaitses osalemisel esitama isikule tema nõudmisel vabatahtliku päästja tunnistuse.
Tegemist ei ole uue nõudega – kehtiva sätte kohaselt nõutakse tunnistuse esitamise
valmisolekut ka päästetööl ja ennetustööl osalevalt vabatahtlikult päästjalt. Kuna vabatahtliku
päästja tegevusega võib kaasneda riive teiste isikute õigustele, siis peab ta vajaduse korral
tunnistusega tõendama oma isikut ja õigust vastavaid meetmeid kohaldada.
Punktides 11–13 tehtavad muudatused on seotud terminite muutmisega. Käesoleva seaduse
jõustumisel asendatakse hädaolukorra termin kriisiolukorraga ning riigikaitseliste ameti- ja
töökohtade termini asemel võetakse kasutusele kriisiülesandega ameti- ja töökoha termin.
Punktiga 14 muudetakse PäästeSi § 45 ja 46 – mõlemad paragrahvid sõnastatakse tervikuna
uuesti. Muudatuse kohaselt hüvitatakse kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalevale
juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja § 19 alusel päästetööle
rakendatud füüsilisele isikule tekitatud kulud, välja arvatud saamata jäänud tulu. Vastavad
hüvitamise alused on sätestatud riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud määruses.
Kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulude hüvitamise ulatus ja kord nähakse ette
Vabariigi Valitsuse 9. septembri 2010. a määruses nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö
või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“, mis vajab
samuti muutmist. Tasu makstakse vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja PäästeSi § 19
alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osaletud
aja eest. Vastav kord nähakse ette eelnimetatud määruses.
Punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks PäästeSi § 49, kuna muudatuse järel kaob vajadus PäästeSi
§ 49 järele. Väljaõppe korraldust reguleerib siseministri 10. novembri 2010. a määrus nr 57 (§
8).
22.05.2025
438
§ 235. Päästeteenistuse seaduse muutmine
Nimetatud seaduses tehtav muudatus on seotud terminite muutusega – hädaolukorra terminit
HOSi kehtetuks tunnistamisega enam ei kasutata, vaid kasutusele võetakse termin
„kriisiolukord“.
§ 236. Rahvastikuregistri seaduse muutmine
Nimetatud seaduses tehakse terminoloogiline muudatus – hädaolukorra, eriolukorra,
erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra saab eelnõu jõustumisel kokku võtta terminiga
„kriisiolukord“.
§ 237. Raudteeseaduse muutmine
Paragrahviga 237 muudetakse raudteeseadust selleks, et sätestada raudteesektoris ETOdele ja
valdkonnas tegutsevatele isikutele püsivad kriisiülesanded.
Punktiga 1 lisatakse õigusselguse eesmärgil kohustus, et lisaks seadusele peab avalikku
reisijatevedu tegev raudtee-ettevõtja lähtuma ka seaduse alusel antud õigusaktidest.
Punktiga 2 määratakse avalikku reisijatevedu teostavale raudtee-ettevõtjale püsiv
kriisiülesanne, mille kohaselt on kohustus korraldada reisijatevedu igaühele vastavalt
avalikustatud veoeeskirjale ja seaduses sätestatud korras. Alates 2017. aastast teostab avalikku
reisijatevedu AS Eesti Liinirongid (Elron), kellel on riigiga sõlmitud 10-aastane avaliku
teenindamise leping. Tegemist on praegu ainsana turul tegutseva ettevõttega. Muudatus on
vajalik, kuna iga päev rongiga reisivate inimeste hulk on märkimisväärne, nt eelistas
Statistikaameti andmetel aastal 2021 rongi liikumiseks kokku ligi 6,1 mln reisijat. Kuna lisaks
raudteele on inimestel siiski võimalik liikuda alternatiivina nt ka mööda teid, siis avalikku
reisijatevedu otseselt elutähtsaks teenuseks ei määrata. Juhul, kui kriisiolukorra lahendamiseks
on vajalik avalikku reisijatevedu teostada tavapärastest tingimustest erinevalt, võib valdkonna
eest vastutav minister kehtestada selleks ka vastavad erandid.
Punktiga 3 asendatakse viited HOSile viidetega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse vastavatele
paragrahvidele. Samuti määratakse ETOst ettevõtjatele püsiv kriisiülesanne. Nende ettevõtete
püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle
alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab
kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 74 lõike 6 alusel. Eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestab elutähtsa teenuse korraldaja
nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks. See tähendab, et võib kehtestada erandeid erinevate
kriisiolukorra sündmuste ja n-ö tavaolukorra jaoks. Selline võimalus on oluline, sest on
võimalik, et kõiki elutähtsaid teenuseid ei pea kõigi kriisiolukordade ajal osutama samas mahus
või sama kvaliteediga nagu muidu. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad peavad iga
teenuse puhul hindama, kas selliseid erandeid on vaja seada ning millised need peaksid olema.
Punktiga 4 täiendatakse raudteeseadust §-ga 811, millega nähakse ette võimalus kehtestada
raudtee kasutamisele piiranguid ajal, mil oht põhiseaduslikule korrale ja riigi julgeolekule on
suurenenud, nt vaenlane koondab vägesid piiri taha, luureinfo näitab vaenlase vägede liikumist
meile ohtlikesse positsioonidesse jne. Sellises olukorras on oluline, et liitlaste relvajõud (isikud
ja vahendid) saabuksid võimalikult kiiresti Eestisse. Samuti ei ole suurenenud ohu korral tähtis
ainult liitlaste saabumine, vaid ka eluks vajalikud teenused ja kaubad, näiteks toit, vedelkütus,
22.05.2025
439
humanitaarabi. Seetõttu nähakse uue paragrahvi lõike 1 sõnastuses ette, et Vabariigi Valitsus
võib piirata avaliku raudtee kasutamist, kui seda on vaja põhiseaduslikku korda, riigi
julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal kriisiülesande täitmiseks
või selleks valmistumiseks. Vabariigi Valitsus teeb asjakohase otsuse korraldusega. Laia
riigikaitse kontseptsioonist tulenevalt ei ole kriisiülesanded ainult Kaitseväel (riigi sõjaline
kaitsmine), vaid paljudel asutustel, ettevõtetel ja ka KOVidel ning nende ülesannete täitmiseks
vajalik ressurss võidakse tuua Eestisse ka raudtee kaudu. Sellisel juhul peab liikluse avalikul
raudteel korraldama ümber selliselt, et kriisiolukorra lahendamiseks vajalikud teenused ja
ressurss jõuaksid esmajärjekorras riiki.
Uue paragrahvi lõikes 2 esitatakse tegevused, mida raudtee kasutamise piirangud võivad
hõlmata. Sätte järgi võib ajutiselt piirata raudteeveoettevõtjate juurdepääsu
raudteeinfrastruktuurile ehk avalikule raudteele (seda kajastab täpsemalt § 81), piirata oluliselt
raudteeliiklust või selle ajutiselt sulgeda (muudel suurema ohuga juhtudel kajastab seda § 44)
ja nõuda (raudteeveoettevõtjatele jaotatud läbilaskevõimeosasid kajastava) liiklusgraafiku
muutmist (andes selles osa läbilaskevõimeosasid kiireloomulisele rongiliiklusele). See on
lubatud ulatuses, mis on vajalik kriisiülesande täitmiseks või selleks valmistumiseks. Kõigil
nimetatud juhtudel on üks ühine eesmärk – tagada, et kriisiülesande täitmiseks või selleks
valmistumiseks kasutatav raudteeveerem saaks võimalikult kiiresti ja takistusteta liikuda ning
ühtlasi oleks võimalikult suures ulatuses säilitatud muude rongide liiklus.
Piirangute tõttu tekkinud kahju kannab ja saamata jäänud tulu hüvitab piirangu kehtestaja.
Kui piirangud võivad mõjutada piiriülest raudteeliiklust (näiteks Eesti ja Läti vahelist
rongiliiklust), teavitab raudteeinfrastruktuuriettevõtja teisi raudteeinfrastruktuuriettevõtjaid,
kelle raudteevõrgustikku ja -liiklust see häire võib mõjutada, ning teisi asjassepuutuvate riikide
läbilaskevõime jaotamise organeid (ehk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti analooge),
kellega tehakse raudteeseaduse alusel koostööd rahvusvaheliste rongiliinide korraldamiseks.
Samaväärne ning sama eesmärki teeniv uus § 361 „Sadama kasutamise piirangud“ lisatakse ka
sadamaseadusesse.
Punktis 5 on toodud kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise järelevalvesätted sarnaselt
teistele isikutele määratud kriisiülesannetega.
§ 238. Ravikindlustuse seaduse muutmine (RaKS).
Paragrahviga 238 täiendatakse RaKSi §-ga 621, milles sätestatakse ajutise töövõimetuse
hüvitise maksmise erandid kriisiolukorra ajal.
Paragrahvi 621 lõikes 1 sätestatakse võimalus esitada töövõimetusleht Tervisekassale paberil,
kui kriisiolukorra tõttu ei ole võimalik teha seda elektroonselt. Tööandja või füüsilisest isikust
ettevõtja kohustub toimetama paberil töövõimetuslehe Tervisekassale 14 kalendripäeva jooksul
selle saamise päevast arvates.
Paragrahvi 621 lõikes 2 sätestatakse, et kriisiolukorraks RaKSi § 621 tähenduses on
kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses.
Paragrahvi 621 lõike 3 kohaselt jäetakse erakorralise või sõjaseisukorra ajal kohaldamata
tähtaeg, mille jooksul peab töövõimetusleht koos vajalike lisadokumentidega olema jõudnud
22.05.2025
440
Tervisekassasse selleks, et säiliks õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele. Tavaolukorras peab
töövõimetusleht olema Tervisekassasse esitatud 90 päeva jooksul pärast seda, kui isik on tööle
naasnud. Eelnõuga kehtestatud tähtaja kohaldamata jätmise erand kohaldub ainult erakorralise
või sõjaseisukorra ajal, kuna siis on tõenäoline, et isikul ei ole sõja või mobilisatsiooni tõttu
võimalik tõendit esitada.
§ 239. Ravimiseaduse muutmine
Ravimiseaduse (RavS) muudatused on vajalikud ravimitega varustamise kindluse tagamiseks.
Elanikkonnale vajalike ravimite olemasolu tagamiseks käsitatakse edaspidi ravimite hulgi- ja
jaemüüki elutähtsa teenusena ning on loodud AS Eesti Varude Keskuse juurde elanikkonna
ravimivaru. Varem ei ole ravimite hulgi- ega jaemüüki käsitatud elutähtsa teenusena. Antav
püsiv kriisiülesanne toob elutähtsat teenust osutava ravimite hulgimüügi tegevusloa omajate ja
üldapteekide jaoks kaasa muutused töökorralduses, uute kordade väljatöötamise ja juurutamise,
toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide koostamise, toimepidevuse meetmete rakendamise
ja õppuste korraldamise. Kriisiülesannete täitmise ja selleks valmistumise üle järelevalvet
tegeva Ravimiameti jaoks on see samuti uus ülesanne, mis vajab vastavate pädevuste loomist.
Punktiga 1 muudetakse ja sõnastatakse RavSi § 15 lõige 8 nii, et senine lauseosa
„Hädaolukorras, eriolukorras, erakorralises seisukorras ja sõjaseisukorras, kui see on vajalik
inimeste elu ja tervise kaitseks“ asendatakse tulenevalt terminikasutuse muutustest lauseosaga
„paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustavas olukorras, sealhulgas loodusõnnetus,
katastroof, nakkushaiguse epideemia, tervishoiu toimepidevust ohustav olukord
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses või kriisiolukord“.
Lisaks laiendatakse samas punktis Ravimiameti ajutist võimalust sellises olukorras lubada
erandeid ka ravimi väljakirjutamise nõuetest. See on tarvilik olukordades, kus tekivad tõrked
retseptikeskuse töös ja/või nõuetekohaste retseptiplankidega varustatuses. Edaspidi on oluline
kirjeldada ka inimeste elu ja tervist vahetult ohustavas olukorras aktsepteeritavaid
miinimumnõudeid retseptiplankidele.
Nimetatud säte on vajalik inimeste elu ja tervise kaitse eesmärgil. Tulenevalt põhiseaduse §-s
16 sätestatud põhiõigusest elule ja § 28 esimeses lauses sätestatud tervisekaitse põhiõigusest on
riigil vastutus oma inimeste elu ja tervise eest ning seega on vajalik luua ka regulatsioon elu ja
tervise kaitse põhiõiguste tagamisel. Käesoleval juhul võib olla riivatud ettevõtlusvabadus.
Ettevõtlusvabaduse esemeline kaitseala hõlmab Riigikohtu antud määratluse järgi kõiki
tegevusalasid ja elukutseid, mille puhul isik pakub enda nimel kaupu või teenuseid (vt RKPJKo
28.04.2000, 3-4-1-6-00; RKÜKo 01.07.2015, 3-4-1-20-15, p 43). Ettevõtlusvabadus annab
isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusena käsitatavasse tegevusse,
teisalt ka õiguse teatud positiivsete meetmete võtmisele.
Kõnealuse meetmega ei keela riik asjassepuutuval isikul täielikult ettevõtlusega tegelemist,
vaid piiratakse ajutiselt ettevõtlusvabadust sel teel, et piiratakse ettevõtja majandustegevust
üksnes mõnel tema tegevusalal (jaemüük). Inimeste elu ja tervist vahetult ohustava olukorra
ajal piiratakse ettevõtlusvabadust tervishoiusüsteemi toimepidevuse kaitseks, et tagada
elanikkonna katkematut varustatust ravimitega.
Käesolevas eelnõus sätestatud meede on sobiv, vajalik ja mõõdukas eesmärgi suhtes.
22.05.2025
441
Sobiv on iga abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on
vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi
saavutamist. Piisab, kui tegemist on sammuga õiges suunas, vahendiga, mis seatud eesmärgi
saavutamisele kaasa aitab, seda edendab. Käesoleval juhul on piirangu näol tegemist sobiva
meetmega, kuna viidatud ajutisi erandeid on võimalik teha vaid siis, kui a) tegemist on vahetult
inimeste elu ja tervist ohustava olukorraga (loodusõnnetus, katastroof, nakkushaigus,
kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses); b) kõigi kehtestatud nõuete täitmine
ei võimaldaks tagada elanikkonna ja raviasutuste katkematut varustatust ravimitega.
Täpsemat loetelu meetmetest või ravimitest ei ole võimalik kehtestada, kuna see sõltub eelkõige
olukorra põhjustest, ulatusest, sellega kaasnevatest ja sellele järgnevatest mõjudest. Erandite
võimaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne saavutatava eesmärgi suhtes,
tagamaks rahvatervise kaitse. Ravimite kättesaadavusel on oluline osa tervishoiusüsteemi
toimimiseks ja selle tagamiseks. Ravimitega varustamisega seotud probleemid võivad
tervishoiusüsteemi ja elanikkonna raviteekonda mõjutada juba enne riikliku kriisiolukorra
väljakujunemist ning seetõttu on selle ennetamiseks vajalik võimalus teha ennetavaid erandeid.
Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem
koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Eelduseks on, et leebem
vahend on ilma kahtluseta eesmärgi saavutamiseks sama kohane ega rõhu lisaks kolmandaid
isikuid ega üldsust. SoM on kaalunud alternatiivina piiramata jätmist, kuid see ei taga inimeste
elu ja tervise kaitse eesmärki sellisel määral, mis oleks võrreldav käesoleva keeluga.
Abinõu on mõõdukas, kui kasutatud vahendid on soovitud eesmärgiga proportsionaalsed.
Siinjuures tuleb ühelt poolt kaaluda põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt
aga eesmärgi tähtsust. Kaalumisel kehtib reegel, mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda
kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks
kaaluti ühelt poolt vabadusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi
tähtsust. Tegemist on ajutise meetmega kriisiolukordade ja selliste olukordade ajaks, mis
võivad vahetult ohustada paljude inimeste elu ja tervist, ehk regulatsioon ei ole kohaldatav
tavaolukordades. Kavandatud säte võimaldab seada küll täiendavad piirangud ja nõuded, kuid
samas võimaldab kehtestatud nõuete suhtes teha ka leevendusi.
Kavandatav muudatus võib ettevõtetele olla ajutiselt negatiivse mõjuga, kuid lõpptulemusena
on mõju positiivne, kuna võimaldab inimeste elu ja tervist ohustavat olukorda kiiremini
lahendada. Inimeste elu ja tervist ohustava olukorra kiire lahendamine, mis mh taastab
majanduse ja ühiskonna tavapärase toimimise, on ettevõtte huvides ning kaalub abstraktselt
hinnatuna üles piirangutest tulenevad kitsendused, õigustades ettevõtlusvabaduse piiramist.
Punktiga 2 tehtav sõnastusmuudatus RavSi § 21 lõike 8 punktis 1 on seotud HOSi kehtetuks
tunnistamisega.
Punktidega 3–6 asendatakse viited HOSile viidetega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
vastavatele paragrahvidele. Samuti muudetakse termineid, kuna kõrgendatud kaitsevalmidust
enam õigusaktides ei kasutata ning senised kõrgendatud kaitsevalmidus, erakorraline seisukord
ja sõjaseisukord on koondatud ühe mõiste – riigikaitseline kriisiolukord – alla. Samuti
määratakse ETO-le püsiv kriisiülesanne. Nende ettevõtete püsiv kriisiülesanne on osutada
elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt.
Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning
selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. Eelnõu § 74 lõike 6
alusel kehtestab elutähtsa teenuse korraldaja nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks. See
22.05.2025
442
tähendab, et võib kehtestada erandeid erinevate kriisiolukorra sündmuste ja n-ö tavaolukorra
jaoks. Selline võimalus on oluline, sest on võimalik, et kõiki elutähtsaid teenuseid ei pea kõigi
kriisiolukordade ajal osutama samas mahus või sama kvaliteediga nagu muidu. Elutähtsa
teenuse toimepidevuse korraldajad peavad iga teenuse puhul hindama, kas selliseid erandeid on
vaja seada ning millised need peaksid olema.
Punktiga 7 täiendatakse seadust §-ga 1021, millega sätestatakse elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldajale (Ravimiametile) ülesanne teha käesoleva seaduse alusel
järelevalvet ravimite hulgimüügi tegevusloa omajate ja üldapteekide kriisiülesannete täitmise
ja selleks valmistumise üle. Ravimiametile on see uus ülesanne, mille võime nii inimressursi
kui ka spetsiifilise pädevuse näol on vajalik luua. Ravimiametile antakse ülesanne vastava
elutähtsa teenuse toimepidevust korraldada kooskõlas tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega.
§ 240. Relvaseaduse muutmine
Tehtav muudatus on seotud eelnõu §-s 265 tehtava muudatusega (VVSi muutmine).
Kaitseministeerium vastutab riigi sõjalise kaitse valdkonna eest.
§ 241. Riigieelarve seaduse muutmine
Punktiga 1 täiendatakse RESi § 20 uue lõikega, mille kohaselt riigisaladust sisaldavat
valdkonna arengukava ei esitata Riigikogule arutamiseks. Enne sellise arengukava või selle
muutmise eelnõu esitamist Vabariigi Valitsusele esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks
vastavale Riigikogu komisjonile. Näiteks riigikaitse arengukava esitatakse arvamuse
avaldamiseks Riigikogu riigikaitsekomisjonile.
Kehtivas RiKSis on samasisuline säte kehtestatud üksnes riigisaladust sisaldava
riigikaitsevaldkonna arengukava kohta (RiKSi § 7 lõige 11). Riigikaitse arengukava 2017–2026
sisaldab osasid, mis on salastatud riigisaladusena või välisteabena (nt NATO salastatud
dokumendid), mistõttu kehtiva RiKSi § 7 lõike 11 alusel ei esitatud seda Riigikogule
arutamiseks. Enne riigikaitse arengukava esitamist Vabariigi Valitsusele esitati see arvamuse
andmiseks Riigikogu riigikaitsekomisjonile. Riigikogu liikme staatuse seaduse § 19 lõike 4
kohaselt läbivad riigikaitsekomisjoni liikmed julgeolekukontrolli, et saada igapäevaseks tööks
vajalik NATO saladusele juurdepääsu õigus. Kuivõrd salastatud teavet võib sisalduda ka teistes
arengukavades, mitte ainult riigikaitse arengukavas, on salastatud teavet sisaldavate riigi
strateegiliste dokumentide menetlemise erand sätestatud RESis kui seda valdkonda reguleerivas
üldseaduses.
Tulenevalt terminitest „kõrgendatud kaitsevalmidus“ ja „hädaolukord“ loobumisest ning uue
katustermini „kriisiolukord“ kasutusele võtmisest muudetakse punktidega 2–6 RESi selliselt,
et RESi §-des 45 ja 64 enam ei viidata kõrgendatud kaitsevalmidusele – eelnõu kohaselt
asendab kõrgendatud kaitsevalmidust edaspidi riigikaitseline kriisiolukord. Kuna kriisiolukord
on katustermin ka eriolukorrale, siis seetõttu on vastavates paragrahvides toodud kriisiolukorra
ajal kehtestatavad erikorrad eraldi esile, et vältida eriolukorra ajal riigieelarve kasutamise
erandite kasutamist (RESi § 45 lõiked 1 ja 3 ning § 64 lõige 7).
RESi § 45 lõike 2 punktis 3 nähakse ette kehtiva regulatsiooni asendamine terminiga
„kriisiolukord“, kuna see peab nimetatud punktis hõlmama ka eriolukorra. Kollektiivse
enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmise võimalus tuleb eraldi ette näha, kuna see
ei pruugi automaatselt kaasa tuua kriisiolukorda.
22.05.2025
443
Punktidega 5 ja 6 täpsustatakse riigieelarve väljamaksete tingimuste kehtestamist. Kehtiva
seaduse kohaselt on erandid ette nähtud hädaolukorras ja kõrgendatud kaitsevalmiduses.
Kehtivas RESis on sätestatud prioriteedid riigikassast väljamaksete tegemiseks, kui on aset
leidnud ulatuslik või kiire majanduslangus, finantskriis, tulude kavandatust väiksem laekumine
või on tegemist ulatuslike häiretega arveldussüsteemides. Riigi jaoks on sellisel juhul
prioriteetsed maksed, mis tagavad riigi toimimise kriisides; võlakohustuste täitmine; pensionide
ja toetuste väljamaksmine; KOVidele, Tervisekassale ja Eesti Töötukassale edasiantava maksu
väljamaksmine ja väljamaksed põhiseaduslikele institutsioonidele. Lisaks on prioriteetne
riigikassas oma raha hoidvate sihtasutuste, Tervisekassa ja Eesti Töötukassa väljamaksete
tegemine.
Samas kriisiolukorra, sh selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorra või erakorralise või
sõjaseisukorra ajal ei pruugi eespool nimetatud väljamaksete prioriteetsus olla kohane, kui riigil
on piiratud koguses raha oma kohustuste täitmiseks ning hüvitisi ja toetusi vähendatakse või
nende väljamaksed peatatakse ajutiselt. Riigi toimimise tagamiseks sellises komplitseeritud
olukorras võib osutuda vajalikuks kehtivat prioriteetsete maksete nimekirja täpsustada ning
seada lisatingimusi. Eelnõuga nähakse ette, et vajaduse korral võib Vabariigi Valitsus määrata
tingimused riigikassast kõigi (sh oma raha riigikassas hoidvate isikute) väljamaksete
tegemiseks tsiviilkriisi lahendamiseks selliselt, et oleks tagatud riigi toimimine ja isikutele
minimaalse sissetuleku või vajaduste katmine.
Punktiga 7 täiendatakse riigieelarve seadust sätetega, mis võimaldab kriisiolukorras
Rahandusministeeriumil kaasata riigi rahavoo juhtimisse (sh finantsreservide haldamine,
võlakohustuste võtmine, finantsriskide juhtimine) ja stabiliseerimisreservi haldamiseks Eesti
Panga finantsspetsialiste. Avalikus sektoris on üksnes Eesti Panga finantsturgude osakonnal
spetsiifiline kompetents ja kogemused (v.a võlajuhtimine), mis on vajalik riigi rahavoo
juhtimiseks ja finantsreservide haldamiseks. Näiteks ühinevad üks või kaks Eesti Panga
spetsialisti ajutiselt riigikassa osakonnaga või juhib Eesti Panga finantsturgude osakond
ajutiselt riigi rahavoogu ja finantsreserve lähtudes Rahandusministeeriumi juhistest
Punktiga 8 antakse Vabariigi Valitsusele õigus volitada ministrit kehtestama riigi rahavoo
juhtimise põhimõtteid ja stabiliseerimisreservi haldamise ja sellega seonduvate finantsriskide
juhtimise põhimõtteid. Eelkõige võib olla vajalik anda vastavad volitused rahandusministrile
erakorralise või sõjaseisukorra ajaks. Rahuajaks kehtestatud riigi rahavoo juhtimise ja
stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted ei pruugi olla asja- ja ajakohased kriisis ning
võivad vajada operatiivset muutmist (nt suured muutused Eesti pankade krediidireitingutes,
vajadus hoiustada raha suures ulatuses Eesti Pangas, Euroopa Keskpangas või mujal jms).
Vabariigi Valitsuse antud volitused lähtuvad põhimõttest, et Vabariigi Valitsus võib seadusega
tema pädevusse antud küsimuse otsustamise delegeerida peaministrile, ministrile või Vabariigi
Valitsuse moodustatud kollegiaalorganile.
Punktiga 9 täiendatakse riigieelarve seadust sätetega, mis võimaldab kriisiolukorra ajal
Rahandusministeeriumil kaasata stabiliseerimisreservi haldamiseks Eesti Panga
finantsspetsialiste. Avalikus sektoris on üksnes Eesti Panga finantsturgude osakonnal
spetsiifiline kompetents ja kogemused (v.a võlajuhtimine), mis on vajalik riigi rahavoo
juhtimiseks ja finantsreservide haldamiseks.
§ 242. Riigihangete seaduse muutmine
22.05.2025
444
Punktis 1 nähakse ette riigihangete läbiviimise erand kriisiolukorra ajal. Akuutse kriisi puhul
on vaja selle lahendamisega hakata tegelema kiirelt, iga viivitus võib kaasa tuua suure kahju.
Kriisi lahendamisel võib vajalikuks osutuda kiireloomuline teenuse või ehitustööde tellimine
või asjade ostmine, samas puudub piisav aeg riigihangete seaduse (RHS) §-des 93 ja 94
sätestatud menetlustähtaegade järgimiseks. Selle tõttu nähakse avaliku sektori ja
võrgustikusektori hankijale ette võimalus kohaldada kriisiolukorra lahendamisega seotud
hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab
seda, kuid jääb allapoole rahvusvahelist piirmäära, riigihangete seaduse 3. peatüki 1. jaos
sätestatud korda. Seega tuleb erandi rakendamisel arvestada järgmist: 1) kehtestatud peab olema
kriisiolukord; 2) hankelepingu sõlmimine peab olema seotud kriisiolukorra lahendamisega; 3)
hankelepingu eeldatav maksumus peab jääma alla rahvusvahelise piirmäära.
Kui hankijal lasub kohustus korraldada riigihange, kuid ei ole aega järgida selleks riigihangete
seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda, siis tuleb hankijal analüüsida, kas on täidetud RHSi
§ 49 lõike 1 punkti 3, § 156 lõike 1 punkti 4 või § 173 lõike 1 punkti 5 alusel väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluse korraldamise eeldused. Paragrahvi 49 lõike 1 punkti 3, § 156
lõike 1 punkti 4 või § 173 lõike 1 punkti 5 alusel väljakuulutamiseta hankemenetluse
korraldamisele ei pea eelnema eelnõu § 15 lõikes 101 sätestatud hankemenetluse korraldamine.
Nimetatud väljakuulutamiseta hankemenetluse korraldamise puhul peab olema põhjendatud
hankelepingu sõlmimise kiireloomulisus ja ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud
äärmine vajadus. Hankelepingu eeldatav maksumus sellisel juhul ei pea jääma alla
rahvusvahelist määra.
Juhul kui on täidetud RHSi § 11 lõike 1 punktis 20 või § 170 lõike 1 punktis 3 sätestatud
eeldused ehk tegemist on erandiga RHSi tähenduses, saab hankija jätta RHSi kohaldamata.
Lepingu vastavust RHSi § 11 lõike 1 punktis 20 või § 170 lõike 1 punktis 3 sätestatud eeldustele
tuleb iga üksikjuhtumi puhul hinnata õigusliku analüüsi tulemusel. Erandeid tuleb alati
tõlgendada kitsendavalt ning juhul kui analüüsi tulemusel pole eeldused erandi kasutamiseks
täidetud, siis tuleb erand jätta kohaldamata ja korraldada riigihange.
Punkt 2. Eelnõuga täpsustatakse kolmanda riigi mõistet. RHS § 134 punkti 1 erand tuleneb
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL (kontsessioonilepingute sõlmimise
kohta) artikli 10 lõikest 5, milles omakorda viidatakse kaitse- ja julgeolekualasele riigihangete
direktiivile 2009/81/EL (millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas
ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord
ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ).
Punkt 3. RHSi § 170 lõike 1 punkti 1 erand tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2009/81/EÜ artikli 12 punktist a. Eelmärgitud direktiivi tähenduses käsitatakse kolmanda
riigina mitteliikmesriiki ning RHS-is reguleeritud erandi eesmärk peaks olema välistada EL-i
riigihankereeglite kohaldamine projektides, kus osalevad muuhulgas riigid, kes ei kuulu EL-i
ja kellega lepingu sõlmimiseks on loodud rahvusvahelised reeglid, nt mõned NATO
erimenetlused. Samas RHSi § 4 punkti 11 määratluse kohaselt loetakse kolmandaks riigiks riiki,
mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepinguriik ega
Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) riigihankelepinguga ühinenud riik. Sellise
„kolmanda riigi“ mõistega välistatakse kehtiva RHSi § 134 punki 1 ja § 170 lõike 1 punkti 1
kohaldamisalast lisaks EMP riikidele (Norra, Island, Liechtenstein ja Šveits) ka muud WTO
riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riigid, näiteks Jaapan, Ukraina ja USA. Viimane ei olnud
tõenäoliselt EL-i seadusandja mõte, sest direktiivis on ilmselt silmas peetud rahvusvahelisi
kokkuleppeid ka nende EL-i väliste riikidega, kes on WTO GPA-ga ühinenud, mistõttu peaks
22.05.2025
445
erandit saama kohaldada ka nii Jaapani, Ukraina kui ka USA-ga. Eelnevast tulenevalt on vajalik
RHSi § 170 lõike 1 punkti 1 muuta ning laiendada riikide hulka, mille puhul saab kooskõlas
kaitse- ja julgeolekualastele riigihangete direktiiviga 2009/81/EÜ erandit kasutada. Sarnane
muudatus eelkirjeldatud põhjusel on vajalik teha ka RHS § 134 punktis 1 ning laiendada erandi
sõnastust kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas kontsessioonilepingu sõlmimisel.
§ 243. Riigikaitseseaduse kehtetuks tunnistamine
Paragrahviga 243 tunnistatakse kehtetuks riigikaitseseadus. Edaspidi kohaldub tsiviilkriisi ja
riigikaitse seadus.
§ 244. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmine
Paragrahviga 244 tehakse eelnõu rakendamiseks vajalikud muudatused Riigikogu kodu- ja
töökorra seaduses (RKKTS). Eelkõige on muudatused tingitud kõrgendatud kaitsevalmiduse
termini kasutamisest loobumisest ning kriisiolukorra termini kasutusele võtmisest ning ErSSi
kehtetuks tunnistamisest.
Punktiga 1 lisatakse RKKTSi § 49 lõige, mis sätestab Riigikogu täiendava istungi viivitamatu
kokkukutsumise korralise istungjärgu ajal, kui Vabariigi Valitsus või Vabariigi President on
esitanud Riigikogule ettepaneku kuulutada välja erakorraline seisukord või pikendada seda või
kui Vabariigi President on esitanud Riigikogule ettepaneku kuulutada välja sõjaseisukord,
mobilisatsioon või demobilisatsioon. Kehtivas õiguses reguleerib ErSSi § 13 lõige 3 Riigikogu
kokkukutsumist, kui esitatakse ettepanek erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks. Riigikogu
töökorda puudutavad küsimused, sh erandid, peaksid õigusselguse huvides olema koondatud
RKKTSi.
Punktiga 2 lisatakse RKKTSi § 56 lõike 1 punkti 5 täiendus, mille kohaselt Riigikogu täiskogu
töönädala või täiendava istungi päevakorda võib täiendada pärast selle kinnitamist ka siis, kui
arutada on vaja erakorralise seisukorra pikendamise ettepanekut. Muudatus on seotud eelnõu
§ 12 lõikega 3, mis sätestab erakorralise seisukorra pikendamise võimaluse.
Punktiga 3 muudetakse RKKTSi § 56 lõike 1 punkti 6. RKKTSis ei ole vaja sätestada
võimalust täiendada Riigikogu täiskogu töönädala või täiendava istungi päevakorda pärast selle
kinnitamist seoses kaitsevalmiduse kõrgendamisega, kuivõrd eelnõuga loobutakse kõrgendatud
kaitsevalmiduse terminist.
Punktiga 4 täiendatakse RKKTSi § 56 lõikega 61, mille kohaselt Riigikogu täiskogu töönädala
või täiendava istungi päevakorda võib täiendada pärast selle kinnitamist ka siis, kui tegemist on
otsuse eelnõuga, mis on seotud Eesti Vabariigi või muu riigi territooriumil korraldataval
sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele ajutise riigis viibimise loa
andmisega. Küsimus võetakse arutamisele esimesel võimalusel. Välisriigi relvajõudude Eesti
territooriumil viibimine on loapõhine. Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide puhul on loa
väljastajaks Vabariigi Valitsus, kuid teiste võimalike liitlaste puhul on vajalik Riigikogu otsus.
Riigikogu otsuse vastuvõtmiseks erakorralisel istungil või täiendaval istungil on vajalik
vähemalt 51 Riigikogu liikme kohalolek. Otsuste menetlemise kiirendamiseks nähakse ette
analoogselt erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra väljakuulutamisega kinnitatud päevakorra
täiendamise võimalus, kusjuures vastavad küsimused võetakse arutamisele esimesel
võimalusel. Samuti täiendatakse §-i 56 punktiga 62 ning nähakse ette, et isiku põhiõiguste ja -
vabaduste piiramise üldvolituse alusel otsustatud piirava meetme kehtetuks tunnistamise või
22.05.2025
446
muutmise otsuse eelnõu võetakse arutamisele esimesel võimalusel, kuna tegu on kiiret
otsustamist vajava küsimusega, millest sõltub kriisi õiguspärane lahendamine.
Punktiga 5 nähakse ette põhiõiguste ja -vabaduste piiramisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu
menetlemise erandid. Eelnõu § 58 näeb ette võimaluse üldvolituse alusel Vabariigi Valitsusel
sõjaseisukorra ajal otsustada piiravaid meetmeid, kui seadus ei ole konkreetset piiravat meedet
ette näinud. Üldvolituse kohaldamine on lubatud üksnes nii kaua, kui see on vältimatult vajalik
ning selle kohaldamise legitiimne eesmärk on riigi julgeoleku ja avaliku korra, sh
põhiseadusliku korra kaitse. Oluline on, et üldvolituse alusel otsustatud meetmeid arutaks
viivitamata Riigikogu, kes võib enda otsusega kas kiita Vabariigi Valitsuse otsuse heaks või
tunnistada see osaliselt või täies ulatuses kehtetuks. Selleks, et Riigikogu saaks viivitama sellist
otsuse eelnõu arutada ja selle kohta seisukoha kujundada, nähakse RKKTSis ette erimenetlus.
Lisatava paragrahvi alusel arutatakse nimetatud otsuse eelnõu ühel lugemisel ning päevakorda
võetakse see kas juhatuse algatusel või siis esimehe ettepanekul ja seda esimesel võimalusel.
Juhtivkomisjoni ei määrata ning selleks võib moodustada Riigikogus nt erikomisjoni. Oluline
on, et kas peaminister või mõni teine minister selgitaks Riigikogule otsuse põhjendusi,
fraktsioonide esindajad saavad vajaduse korral esineda ettekandega. Teema pakilisusest
tulenevalt muudatusettepanekuid ei esitata ning pärast läbirääkimisi toimub lõpphääletus.
Punktiga 6 muudetakse RKKTSi § 118 pealkirja ja lõiget 1 selliselt, et Eesti Vabariigi
territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis
viibimise loa andmist menetletakse samadel alustel nagu erakorralise seisukorra,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist käsitleva otsuse eelnõu.
Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks
välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise vajadus võib olla riiki ähvardavatest
ohtudest tulenevalt kiireloomuline, mistõttu on vaja otsuse eelnõu menetleda kiireloomuliselt:
ühel lugemisel ja ilma juhtivkomisjoni määramata.
RKKTSi § 118 pealkirja ja lõiget 1 on täpsustatud selliselt, et säte oleks kohaldatav ka näiteks
erakorralise seisukorra või demobilisatsiooni kestuse pikendamise korral.
Mitmes ELi riigis on ette nähtud erakorralise ja sõjaseisukorra ajaks kiirem eelnõude
menetlemise kord. Muudatusettepanekud on ajendatud vajadusest tagada erikordade (eelkõige
erakorralise ja sõjaseisukorra) ajal kiirem seadusloome ning õigeaegne Riigikogu otsuste
vastuvõtmine. Muudatusettepanekutega soovitakse jääda ka erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
tavapärase seadusloome menetluse raamidesse, kuid tagada menetluslike eranditega, et neid
eelnõusid, mis vajavad kiiret vastuvõtmist (nt riigieelarvega seotud muudatused, maksudega
seotud muudatused, teenuse vähendamine või peatamine), menetletaks kiirendatud korras.
Samuti tasuks kaaluda, kas ja kuidas muuta RKKTSi neid sätteid, mis käsitlevad valitsuse
moodustamist, juhuks, kui Riigikogu ei saa kokku tulla julgeolekuolukorra tõttu. Nt sätestab
RKKTSi § 131 lõige 3: „Peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise
otsustab Riigikogu poolthäälteenamusega.“. Näiteks peaministrikandidaadile saab volituse
valitsuse moodustamiseks anda üksnes Riigikogu poolthäälteenamusega ja seda igas olukorras
(ka nt sõjaseisukorras). Mõlemad protseduurid võivad toimuda olukorras, kus Eesti riigi
iseseisvust ja sõltumatust, territoriaalset terviklikkust ja põhiseaduslikku korda ähvardab oht.
Lisaks tuleks Riigikogul välja töötada erandid kriisiaegsete eelnõude menetlemiseks, et oleks
võimalik parlamentaarne kontroll ja tagatud otsustusprotsess ka kõige tõsisemate kriiside ajal,
nt sõjaseisukorras. Kui Riigikogu ei ole suuteline nt erakorralise või sõjaseisukorra ajal kiirelt
22.05.2025
447
kogunema ja otsustama, siis on võimalik teatud otsused vastu võtta ka Vabariigi Presidendi
seadlustega, kuid seadlustega ei saa muuta PSi §-s 104 nimetatud seadusi, sh tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse riigikaitse korraldust puudutavat. Kui kriisiolukorra ajal peaks olema vaja
muuta ka PSi §-s 104 nimetatud seadusi ja neid väga väikeses ajaraamis, on vaja töötada välja
põhimõttedk, kuidas seda RKKTKSi järgi teha (komisjonidesse määramine, kolm lugemist,
muudatusettepanekute esitamine, saalis sõnavõtud, ettekanded jne). See tähendab, et tsiviilkriisi
puhul on võimalik ka presidendi seadlustega norme luua.
Järgnevaid näiteid saab tuua teistest riigikordadest:
Sõjaohu puhul või sõjaolukorras ning tingimusel, et Rootsi Riksdagi ei ole võimalik kokku
kutsuda, läheb seadusandluse õigus Rootsis üle vähendatud parlamendi koosseisule (sarnaselt
Saksamaa regulatsioonidega). Kui vähendatud koosseisul ei ole võimalik kokku tulla, lähevad
seadusandlikud pädevused üle valitsusele. Valitsusel ei ole aga pädevust kehtestada, muuta või
tühistada põhiõigusakte, parlamendi- ega parlamendi valimise seadust. Taanis võib valitsus
anda välja tähtajalisi seadusi, kui parlamendil ei ole võimalik kokku tulla ning otsustamist
vajavad asjaolud on erakordselt kiireloomulised. Sellised seadusaktid vajavad esimesel
võimalusel parlamendi heakskiitu või kehtetuks tunnistamist. Austrias on president juhul, kui
parlamendil ei ole õigel ajal võimalik koguneda, valitsuse heakskiidul volitatud vastu võtma
ajutisi õigusakte, mis nõuavad parlamendi kinnitamist või tühistamist nelja nädala jooksul.
Kaitseolukorra puhul rakenduvad Saksamaal teatud seadusandlusmenetlust lihtsustavad
regulatsioonid, et tagada vajalike seadusmuudatuste kiirem kehtestamine. Lihtsustatud
menetluskorras vastu võetud seadustele antakse nende kehtimise ajaks (ehk kaitseolukorras)
ülimuslikkus teiste, vasturääkivate õigusaktide üle.
§ 245. Riigikontrolli seaduse muutmine
Paragrahviga 245 muudetakse Riigikontrolli seadust, milles on sätestatud samasugune
regulatsioon nagu Eesti Panga seaduses, mida muudetakse eelnõu §-ga 186. Riigikontrolli
seaduses on sätestatud, et kui riigikontrolöri volitused lõpevad ennetähtaegselt, võib kandidaadi
suhtes tehtava julgeolekukontrolli tähtaega pikendada VVJK loal. Ka sellel juhul, nagu ka Eesti
Panga seaduse, IKSi ja kohtute seaduse puhul, ei ole selge, miks peaks selle otsuse tegema
VVJK. Eelnõu järgi otsustab julgeolekukontrolli tähtaja pikendamise üle julgeolekukontrolli
teostava asutuse ehk Kaitsepolitseiameti juht. Samuti pikendatakse julgeolekukontrolli tähtaega
ühelt kuult kolmeni, sest ühe kuuga ei ole võimalik praktikas põhjalikku julgeolekukontrolli
teha. Pikendada võib seda tähtaega ühe kuu võrra. Pikendamisest teavitatakse Vabariigi
Presidenti, asjaomaseid valitsuskomisjone ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve
erikomisjoni. Selle kaudu on kõik ametisse nimetamise (riigikontrolöri nimetab ametisse
Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul) ja järelevalvega seotud isikud teadlikud
julgeolekukontrolli tähtaja pikendamisest.
§ 246. Riigipiiri seaduse muutmine
Paragrahviga 246 muudetakse riigipiiri seadust (RiPS) ning viiakse see kooskõlla eelnõu ja
KorSi muudatustega.
Punktiga 1 muudetakse RiPSi § 96 lõiget 2. Kehtiva RiPSi § 96 lõike 2 järgi on PPA
peadirektori määratud politseiametnikul õigus ohtlike ilmastikuolude tõttu ajutiselt keelata
isikute minek piiriveekogudele ja sisemerele või nende jääle navigatsiooniks või liikluseks.
Jalakäijate liikumine ei toimu samas navigatsiooni eesmärgil. LSi § 2 punkti 28 järgi on liiklus
22.05.2025
448
„jalakäija või sõiduki liikumine ja paiknemine teel ning liikluseks loetakse ka kariloomade
ajamist ja ratsutamist“. Seega ei ole isiku liikumine jääl osa liiklusest, v.a kui isik viibib jääteel.
Kehtival kujul ei nähtu seega RiPSi § 96 lõikest 2 selgelt, kas selle alusel saab PPA keelata
lisaks sõidukitele ka jalakäijate viibimise jääl.
RiPSi § 96 lõike 2 muutmisega sätestatakse selgelt viibimiskeelu piirangu eesmärk. Nimelt on
üks selle abinõu eesmärk sama PäästeSi § 132 lõike 1 alusel kohaldatava viibimiskeeluga, s.o
vältida päästesündmust. Piiriveekogul, sisemerel või selle jääl toimuva päästesündmuse puhul
on selle lahendamine PPVSi § 3 lõike 1 punkti 4 järgi PPA ülesanne. Erinevalt PäästeSi § 132
lõikest 1 on samas RiPSi § 96 lõike 2 teine oluline eesmärk vältida ohtlike ilmastikuolude korral
piiriveekogule või selle jääle sattumise korral tahtmatult kaasneda võivat ebaseaduslikku piiri-
või ajutise kontrolljoone ületust. Eeltoodu tõttu sätestatakse selles PPA õigus kohaldada
viibimiskeeldu piiriveekogul, sisemerel või selle jääl isiku elu või tervist ähvardava ohu
ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või piirirežiimi rikkumise ennetamiseks.
Isiku viibimise piiriveekogul, sisemerel või selle jääl võib tema elu või tervise kaitsmise ning
piirirežiimi rikkumise vältimise eesmärgil ajutiselt keelata muu hulgas ohu ennetamiseks, seega
juhul, kui seda ohtu veel ei eksisteeri, kuid ohuprognoosi kohaselt ei saa välistada, et see oht
realiseerub. Näiteks kevadise jääsulamise ja tuuliste ilmastikuolude korral võib olla
põhjendatud piirata isikute juurdepääsu veekogule või jääle, lähtudes ohuprognoosist.
Ohuprognoosi raames hinnatakse tulevasi ilmastikuolusid ning nendega seotud võimalikke
ohte, kasutades varasemaid kogemusi ja mudeldatud stsenaariume. See ei tähenda siiski, et
tegemist oleks ohukahtlusega KorSi tähenduses, sest konkreetne oht ei ole veel selgelt
tuvastatav ega otseselt realiseerunud. Seetõttu ei ole tegemist ka ohu väljaselgitamisega.
Ohuprognoosi põhjal ohu ennetamise eesmärk on vältida võimaliku ohu avaldumist tulevikus,
lähtudes sellest, et oht võib teatud ilmastikolude korral realiseeruda ning tuua kaasa kahju isiku
elule või tervisele (ning sellele lisaks ebamõistliku koormuse korrakaitseorganile), kuigi see
pole keelamise hetkel aktuaalne ega nõua seetõttu kohest sekkumist. Eelkõige peetakse siin
silmas võimalust, et jää purunemise või veesõiduki ümberminemise tõttu võivad isikud sattuda
vette. Samuti võivad isikud jääda murdunud jäätükkidele. Viimasel juhul on võimalik nii isikute
elu ja tervise kahjustumine (külmumine, jää edasisel lagunemisel vette sattumine) kui ka vabalt
triivival jäätükil tahtmatu piirirežiimi rikkumine. Sama võib juhtuda tuisuse ilmaga.
Punktiga 2 jäetaks välja tarbetu täiend „riigikaitseseaduse tähenduses“. Eelnõu jõustumisel
tunnistatakse RiKS kehtetuks, kuid nimetatud sätte mõte on edasi antud ka ilma viitega
seadusele, lisaks tagatakse riigi julgeolekut ka teiste seaduste, nt JASi alusel.
Punktidega 3 ja 4 sätestatakse, et massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra
regulatsioon kohaldub ka kriisiolukorra ajal, kui kriisiolukorra on põhjustanud massiline
sisseränne.
Punktiga 5 muudetakse RiPSi § 11 lõiget 8. Kehtiva RiPSi § 11 lõike 8 kohaselt on
kõrgendatud kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni korral, erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui
kaitseväekohustuslase suhtes on kehtestatud Eestist lahkumise keeld, politsei pädevuses
kontrollida, kas Eestist lahkuva kodaniku suhtes on kehtestatud lahkumise keeld või piirang.
Politsei kohaldab keeldu või piirangut kaitseväekohustuslaste registri andmete alusel.
Eelnõu kohaselt on võimalik kehtestada isikute põhiõigusi ja -vabadusi piirava meetmena
Eestist lahkumise piirang kahel juhul:
22.05.2025
449
1) Vabariigi Valitsus võib toimuva mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks
kehtestada Eestist lahkumise piirangu vähemalt 18-aastasele kaitseväekohustuslasele ning
sõjaaja ametikohale nimetatud isikule, kui see on vajalik mobilisatsiooni korraldamiseks (vt
eelnõu § 54 ja selle seletuskirja);
2) Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal kehtestada Eestist lahkumise
keelu kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isikule, kui tema Eestis viibimine on
vältimatult vajalik riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks või
selle ettevalmistamiseks (vt eelnõu § 55 ja selle seletuskirja).
Eelnõu § 158 lõike 2 kohaselt teeb nimetatud meetme täitmise üle riiklikku järelevalvet Politsei-
ja Piirivalveamet riigipiiri seaduses sätestatud alusel ja korras. Piirikontrollis on PPA-l õigus
nimetatud piiravate meetmete täitmise kontrollimiseks teha päring nt kaitseväekohustuslaste
registrisse, millesse kantud andmetele on juurdepääsuõigus reguleeritud registri
põhimääruses135. Piirirežiimi tagamisega, sealhulgas riigipiiri valvamisega, ja piirikontrolliga
seotud riikliku järelevalve tegemisel lubatud riikliku järelevalve erimeetmete kasutamine on
sätestatud RiPSi §-s 114.
Punktiga 6 asendatakse viide RiKSile viitega käesolevale eelnõule.
§ 247. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine
Paragrahviga 247 muudetakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust (edaspidi RSVS).
Tulenevalt RiKSi, HOSi ja ErSSi kehtetuks tunnistamisest ning tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse eelnõust on vajalik muuta ka RSVSis sätestatud riigisaladusena kaitstava teabe aluseid.
Lisaks tehakse RSVSis muudatused seonduvalt VVJKi ülesannete seadustest väljajätmisega.
Eelnõu koostamisel vaadati üle kõik VVJKi seadustes sätestatud kohustused ning analüüsiti,
milliseid neid VVJK tegelikult täidab või peaks täitma ning mis ülesanded peaks olema
sätestatud seaduse asemel määruses. Seda selleks, et anda valitsusele võimalus paindlikult oma
tööd korraldada ning ise otsustada, kuidas ta soovib valitsuskomisjone kasutada.
Punktiga 1 kavandatud muudatused lähtuvad RiKSi, HOSi ja ErSSi kehtetuks tunnistamisest
ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu regulatsioonist.
RSVSi § 11 lõike 1 kohaselt kehtestab RSVSi § 7 lõikes 1 sätestatud riigisaladuseks oleva teabe
alaliigid, teabe alaliigi salastamistaseme ja -tähtaja Vabariigi Valitsus määrusega.136
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse rakendamiseks on vajalik teha muudatused RSVSis, et
sätestada RSVSi § 11 lõike 1 alusel antavas määruses uued riigisaladuse alaliigid ning
täpsustada kehtivaid alaliikide sõnastusi kriisiolukorraks valmistumist ja selle lahendamist
puudutava teabe töötlemiseks riigisaladusena. Seletuskirjale lisatud Vabariigi Valitsuse
määruse kavandi kohaselt sätestatakse uued riigisaladuse alaliigid ning selle salastamistasemed
ja -tähtajad üleriigilises riskianalüüsis ja Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis ning püsiva
kriisiülesandega valitsusasutuse riskianalüüsis ja kriisiplaanis sisalduva sellise teabe kaitseks,
mille avalikuks tulek kahjustab Eesti Vabariigi julgeolekut.
135 Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määrus nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ (RT I,
27.03.2024, 11) § 22. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/130082022003?leiaKehtiv 136 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2017. a määrus nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“
(RT I, 24.09.2024, 9). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122023012?leiaKehtiv
22.05.2025
450
Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks RSVSi § 8 punkt 8. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus
sätestab uued alused kriisiolukordadeks valmistumise ja nende lahendamise plaanide
koostamiseks. Eelnõuga sätestatakse uued riigisaladuse alaliigid ning selle salastamistasemed
ja -tähtajad ka Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis sisalduva sellise teabe kaitseks, mille avalikuks
tulek kahjustab Eesti Vabariigi julgeolekut.
Punktiga 3 asendatakse RSVSi § 9 punktis 3 sõna „hädaolukord“ sõnaga „kriisiolukord“.
Muudatus on tingitud HOSi kehtetuks tunnistamisest, millega kaotab kehtivuse ka hädaolukorra
termin. Eelnõuga asendatakse termin „hädaolukord“ tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses
kasutatava terminiga „kriisiolukord“.
Punktiga 4 tehakse muudatus RSVSi § 10 punktis 11. Muudatus on seotud RiKSi kehtetuks
tunnistamisega, millega kaotab kehtivuse ka riigikaitseobjekti termin. Edaspidi kasutatakse
terminit „alaliselt või ajutiselt kaitstav olulise tähtsusega objekt“.
Punktiga 5 muudetakse RSVSi § 22 lõike 2 punkti 4, § 23 lõike 3 punkti 4 ning § 52 lõike 1
punkti 7. Viidatud punktides sätestatakse Kaitsepolitseiameti, luurekeskuse (ehk Kaitseväe
põhimääruses määratud struktuuriüksus, nagu see on RSVSis nimetatud), Välisluureameti ja
riigi julgeoleku volitatud esindaja kohustus teha VVJK-le ettepanekuid puuduste
kõrvaldamiseks ja õigusrikkumiste vältimiseks. Selline regulatsioon ei ole päris täpne, sest
VVJK kui valitsuskomisjon ei menetle selliseid ettepanekuid; seda teeb siiski vastav
ministeerium või Riigikantselei. Seetõttu peaks ka ettepanekud esitama just neile ja mitte
VVJK-le. Riigikantselei või ministeerium saavad ettepanekud viia VVJK istungile, kui VVJK
peaks neid arutama. Seetõttu asendatakse kõnealustes RSVSi sätetes VVJK ministeeriumi ja
Riigikantseleiga.
Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks RSVSi § 24, kus on reguleeritud VVJKi pädevus
riigisaladuse kaitse korraldamisel. RSVSi § 24 järgi on neid ülesandeid neli:
1. VVJK nõustab Vabariigi Valitsust riigisaladuse kaitse korraldamisel (RSVSi § 24 punkt
1);
2. VVJK vaatab läbi avaldusi ja kaebusi ministri poolt RSVS ja selle alusel antud
õigusaktide ebaseadusliku kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta ning informeerib
Vabariigi Valitsust läbivaatamise tulemustest (RSVSi § 24 punkt 2);
3. VVJK annab Vabariigi Valitsusele vajaduse korral arvamuse riigisaladust käsitleva
õigusakti ja välislepingu eelnõu kohta (RSVSi § 24 punkt 3);
4. VVJK annab arvamusi riigisaladuse salastatuse ennetähtaegsel kustutamisel,
salastamistähtaja pikendamisel ning salastamisaluse, -taseme ja -tähtaja muutmisel
(RSVSi § 24 punkt 4).
Kõik ülesanded on praegu kavas sätestada VVJK põhimääruses, sest ükski neist ülesannetest
pole selline, mille üle peab otsustama seadusandja. Siiski tuleb põhimääruse muutmise eelnõu
koostamisel ja menetlemisel täiendavalt hinnata, kas VVJK neid ülesandeid sellisel kujul täitma
peaks. Näiteks tuleks hinnata, kas konkreetsete kaebuste ja avalduste läbivaatamine peaks
olema VVJK ülesanne. VVJK peaks ennekõike tegelema üldiste, strateegiliste teemadega ning
mitte konkreetseid kaasusi puudutavate küsimustega. Kui mingil detailsemal küsimusel on
laiem mõju või selle lahendamine nõuab põhimõttelisi otsuseid riigisaladuse kaitse korralduse
kohta, võib selle küsimuse VVJK-le arutamiseks esitada, kuid VVJK ei peaks tõenäoliselt
arutama iga õigusakti ebaseaduslikku kohaldamist või kohaldamata jätmist. Samuti tuleks
VVJK põhimääruse muutmise eelnõu koostamisel ja menetlemisel täiendavalt hinnata, kas osa
praegu RSVSis sätestatud ülesandeid tuleks sätestada mitte VVJK põhimääruses, vaid hoopis
22.05.2025
451
RSVSi alusel kehtestatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras, mis on samuti
Vabariigi Valitsuse määrus. Praegu on selguse huvides kõik VVJK ülesanded plaanis lisada
VVJK põhimäärusesse, aga ei saa välistada, et peab muutma ka viidatud kaitse korda.
Punktidega 7 ja 8 tehakse RiKSi kehtetuks tunnistamisest tulenevalt terminoloogilised
muudatused. Eelnõu kohaselt saab edaspidi kasutada kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise
seisukorra, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra asemel „riigikaitseline
kriisiolukord“.
Punktiga 9 muudetakse RSVSi § 38 lõike 3 punkti 2, mille järgi peab teavitama teabekandja
loonud töötlevat üksust, Kaitsepolitseiametit ning VVJKd, kui hävitatakse salastatud
teabekandja ootamatult tekkinud olukorras, kus teabekandjat ei ole võimalik kaitsta
juurdepääsuõiguseta isiku juurdepääsu eest ühelgi muul viisil ning kui sellele juurdepääsuga
kaasneks tõenäoliselt oluline kahju Eesti Vabariigi julgeolekule. Ei ole põhjust, miks oleks vaja
lisaks Kaitsepolitseiametile ning teabekandja loonud töötlevale üksusele teavitada ka VVJKd.
Kaitsepolitseiamet on vajaliku pädevusega asutus, kes peaks tegelema kõikide riigisaladusega
seotud vahejuhtumitega. Kui Kaitsepolitseiamet leiab juhtumit menetledes, et sellest peaksid
olema teadlikud ka poliitikud, on tal võimalik VVJKd teavitada. Seetõttu jäetakse sättest välja
viide VVJK-le.
Punktiga 10 lisatakse seadusesse tulenevalt punktides 2 ja 3 toodud muudatustest
üleminekusäte, mille kohaselt jääb enne käesoleva seaduse jõustumist (ehk enne 2026. aasta 1.
jaanuari) RSVSi § 8 punkti 8 ja § 9 punkti 3 alusel salastatud teave jätkuvalt riigisaladuseks
vastavalt salastamise ajal kehtinud nõuetele. Rakendussäte on vajalik selleks, et RSVSi § 9
punkti 3 sõnastuse muutmise ja § 8 punkti 8 kehtetuks tunnistamisega ei kaasneks olukorda,
kus asutused peaksid nimetatud alustel kogu senise teabe ümber hindama. Siiski tuleb
juhinduda RSVSi §-s 12 sätestatust, mille kohaselt kustub riigisaladuse salastatus
salastamistähtaja möödumisel, kindlaksmääratud sündmuse saabumisel või salastatuse
ennetähtaegsel kustutamisel.
§ 248. Riigi Teataja seaduse muutmine
Paragrahviga 248 muudetakse Riigi Teataja seaduse § 9 lõikes 21 sätestatud nende õigusaktide
loetelu, mis tuleb esitada viivitamata Riigi Teatajas avaldamiseks. Loetelu on muudetud
lähtuvalt eelnõuga tehtavatest terminoloogilistest muudatustest, mille kohaselt Vabariigi
Valitsuse kriisiolukorra ja selle lõpetamise otsus, Riigikogu erakorralise ja sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise otsus, Vabariigi Presidendi
sõjaseisukorra ning mobilisatsiooni väljakuulutamise otsus ja kriisiolukorra lahendamise
korraldamiseks antud haldusakt, kui see on haldusaktiga ette nähtud, avaldatakse muutmata
kujul hiljemalt selle avaldamiseks esitamisele järgneval päeval Riigi Teatajas.
§ 249. Riigivaraseaduse muutmine
Paragrahviga 249 muudetakse riigivaraseadust ja tehakse seal terminoloogilised muudatused.
Kuna eelnõu jõustumisel ei kasutata enam termineid „hädaolukord“ ja „kõrgendatud
kaitsevalmidus“, vaid uus katustermin on „kriisiolukord“. Tegu on normtehniliste
muudatustega. Lisaks lisatakse sättesse ka „paljude inimeste elu või tervist ohustav olukord“,
mis annab täpsema aluse ja suunise, millal võib vara kasutada, kui „muu avalik eesmärk“.
22.05.2025
452
§ 250. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine
Nimetatud seaduses tehakse terminoloogilised muudatused ja „hädaolukord“ asendatakse
„kriisiolukorraga“, kuna käesoleva seaduse jõustumisel ei ole enam kasutusel hädaolukorra
terminit.
Seadust täiendatakse §-ga 481, milles reguleeritakse kriisiolukorra ajal pensionide määramise
ja maksmise erandeid. Erandid puudutavad laste kasvatamise eest antava pensionilisa
kasutamisega seonduvat. Nimelt makstakse last vähemalt kaheksa aastat kasvatanud isikutele
(nt vanemad, eestkostja, hoolduspere vanem) pensionilisa. Pensionilisa terviksummana saab
siiski kasutada üks inimene. Tavaolukorras peavad õigustatud isikud selles kokku leppima ja
kokkulepet tõendatakse kirjaliku nõusolekuga. See tähendab, et üks isik loobub teise või teiste
isikute kasuks oma osast (tavaliselt last kasvatavate vanemate vaheline otsus). Kui kokkulepet
ei saavutata, jaotatakse pensionilisana makstav summa kõigi õigustatud isikute vahel võrdselt.
Kui näiteks lapse isa jõuab pensioniikka varem, võib ema loobuda oma osast, ja isa hakkab
saama pensionilisa pensionile jäämisest alates täies ulatuses. Kui kokkulepet ei esitata, maksab
SKA isale välja pool pensionilisa summast ja ema pensioniikka jõudmisel makstakse teine pool
summast välja emale. Kui siis tehakse kokkulepe hiljem, maksab SKA edaspidi välja
pensionilisa ainult ühele vanematest.
Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei pruugi kirjalikku nõusolekut aga võimalik olla anda (nt
mobilisatsiooni tõttu), mistõttu jääb ühe vanema osa teisel vanemal saamata. Seetõttu antakse
isikutele õigus esitada kokkulepe kuus kuud pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppu ja SKA
kohustub õigustatud isiku pensionisuuruse ümber arvutama tagasiulatuvalt. Näide: abikaasadel
tekib laste kasvatamise tõttu õigus pensionilisale. Kuulutatakse välja sõjaseisukord ja mees, kes
ei ole veel vanaduspensionieas, mobiliseeritakse. Naine jõuab sõjaseisukorra ajal
vanaduspensioniikka ja taotleb pensioni. Kuna mehel ei ole nõusolekut võimalik esitada,
maksab SKA naisele välja pool nende ühisest õigusest pensionilisale. Sõjaseisukord lõpeb,
mees on nõus loovutama naisele oma poole õigusest pensionilisale. Tavaolukorras sellisel juhul
naisele tagasiulatuvalt midagi ei makstaks, küll aga saaks pensioni edasiulatuvalt ümber
arvutada. Kuna mehe nõusolek viibis mobilisatsiooni tõttu, on õiglane tagada naisele
pensionilisa täies suuruses, mis oleks tal olnud siis, kui mees oleks saanud nõusoleku esitada.
§ 251. Sadamaseaduse muutmine
Punktiga 1 muudetakse § 1 lõike 2 punkti 5 sõnastust. Muudatus on seotud RiKSi kehtetuks
tunnistamisega, millega kaotab kehtivuse ka riigikaitseobjekti termin. Edaspidi kasutatakse
terminit „alaliselt või ajutiselt kaitstav olulise tähtsusega objekt“.
Punktidega 2–5 asendatakse viited HOSile viidetega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
vastavatele paragrahvidele. Samuti määratakse ETO-le ja seotud isikutele püsiv kriisiülesanne.
ETOde püsiv kriisiülesanne on mh osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses
ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja
täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. Eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestab elutähtsa teenuse
korraldaja nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks. See tähendab, et võib kehtestada erandeid
erinevate kriisiolukorra sündmuste ja n-ö tavaolukorra jaoks. Selline võimalus on oluline, sest
on võimalik, et kõiki elutähtsaid teenuseid ei pea kõigi kriisiolukordade ajal osutama samas
mahus või sama kvaliteediga nagu muidu. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad peavad
22.05.2025
453
iga teenuse puhul hindama, kas selliseid erandeid on vaja seada ning millised need peaksid
olema.
Püsiv kriisiülesanne määrataks ka sadamaoperaatorile, kes lastib ja lossib elutähtsa teenuse
osutamiseks kasutatavas sadamas konteiner- ja veeremkaupu. Sellise operaatori püsiv
kriisiülesanne on tagada teenuse osutamine vastavalt sadamaseaduses sätestatule ja elutähtsat
teenust osutava sadama pidajaga sõlmitud lepingule. Seejuures valdkonna eest vastutav
minister võib määrusega kehtestada kriisiülesande täitmiseks erandid, kui see on vajalik
kriisiolukorra, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorra, erakorralise
seisukorra või sõjaseisukorra lahendamiseks.
Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 33 lõige 4 ning esitatakse säte uuel kujul uuesti
lisatavas §-s 361. Vt täpsemat selgitust järgmises punktis.
Punkt 7. Sadamaseaduse 6. peatükk käsitleb riigikaitse ülesannetega sadama regulatsiooni.
Nimetatud sadama all mõeldakse sadamat, mis on suletud kaubanduslikuks meresõiduks ning
on kasutatav Kaitseväe vajadusteks. Praegu on selliseks sadamaks märatud miinisadam.
Sadamaseaduse § 33 lõige 4 annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada ka muudes
sadamates (neid, kus muidu toimub kaubanduslik meresõit, nt Tallinna Sadam) piiranguid n-ö
tavaliikluseks ning näha ette, et sadam teenindab eelisjärjekorras riigikaitse ülesandeid täitvaid
laevu. Kuna nimetatud säte ei käsitle kitsalt igapäevaselt riigikaitse ülesannetega sama
regulatsiooni, vaid on piirangute seadmine tavasadamale, siis tunnistatakse § 33 lõige 4
kehtetuks ning esitatakse regulatsiooni mõte seadusesse lisatavas §-s 361.
Samuti muudetakse sätte sõnastus selgemaks. Sätte eesmärk ei ole reguleerida tavaaega, kus
sadam ja sadamas teenust osutavad ettevõtted toimivad turukonkurentsil ja toimib
ettevõtlusvabadus. Kui tavaolukorras on vajalik Kaitseväel võtta vastu Eestisse õppusele tulnud
liitlaste laevu, siis teeb Kaitsevägi sadamapidajaga ja seal teenust osutavate ettevõtetega
lepingud ja kokkulepped ning hüvitab ka kaasnevad kulud. Säte reguleerib olukorda, kui oht
põhiseaduslikule korrale ja riigi julgeolekule on suurenenud, nt vaenlane koondab vägesid piiri
taha, luureinfo näitab vaenlase vägede liikumist meile ohtlikesse positsioonidesse jne. Sellises
olukorras on oluline, et liitlaste relvajõud (isikud ja vahendid) saabuksid võimalikult kiiresti
Eestisse. Samuti ei ole suurenenud ohu korral tähtis ainult liitlaste saabumine, vaid ka eluks
vajalikud teenused ja kaubad, näiteks toit, vedelkütus, humanitaarabi. Seetõttu nähakse sätte
sõnastuses ette, et Vabariigi Valitsus võib piirata sadama tavapärast toimimist, kui on vajalik
hakata tegema ettevalmistusi kriisiülesannete täitmiseks või neid juba ka täita. Laia riigikaitse
kontseptsioonist tulenevalt ei ole kriisiülesanded ainult Kaitseväel (riigi sõjaline kaitsmine),
vaid paljudel asutustel, ettevõtetel ja ka KOVidel ning nende ülesannete täitmiseks vaja ressurss
võidakse tuua Eestisse ka sadamate kaudu. Sellisel juhul peab sadamas teenuste osutamise ja
liikluse korraldama ümber selliselt, et kriisiolukorra lahendamiseks vajalikud teenused ja
ressurss jõuaksid esmajärjekorras riiki.
Piirangute tõttu tekkinud kahju kannab ja saamata jäänud tulu hüvitab piirangu kehtestaja.
Punktis 8 on toodud kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise järelevalvesätted sarnaselt
teistele isikutele määratud kriisiülesannetega.
§ 252. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine
22.05.2025
454
Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse SHSi § 131, milles reguleeritakse erandeid
sotsiaalteenuste osutamisel eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. Käesoleva
muudatuse puhul on võetud suund luua teenusenõuete leevendused just erakorraliseks ja
sõjaseisukorraks, sest varem ei ole selliste olukordade puhul teenuse ja toetuste korraldamise
nõudeid sätestatud. Erakorraline seisukord on üldjuhul Eesti põhiseaduslikku korda ähvardav
oht (Eesti põhiseadusliku korra vägivaldse kukutamise katse, terroristlik tegevus, vägivallaga
seotud kollektiivne surveaktsioon, ulatuslik vägivallaga seotud isikute ja gruppide vaheline
konflikt ja Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldne isoleerimine). Põhiseaduslikku korda
ähvardava ohu puhul võib Riigikogu presidendi või valitsuse ettepanekul välja kuulutada
erakorralise seisukorra. Lisaks võib valitsus erakorralise seisukorra ajal Eesti põhiseaduslikku
korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks kehtestada piiranguid, näiteks keelata rahvakogunemised
või kehtestada liikumispiiranguid, millel võib olla suur mõju sotsiaalteenuste korraldamisele.
Eespool nimetatud olukorra lõppedes peaks olema võimalik korraldada sotsiaalteenuseid
tavaolukorra reeglite kohaselt.
Juhul kui erakorralisele seisukorrale järgneb sõjaseisukord, rakenduvad pärast sõjaseisukorra
lõppemist eelnõus sätestatud erisused, sest sõjaolukorraga kaasnev mõju sotsiaalteenuste
korraldamisele ja teenusesaajatele on hulga laiaulatuslikum, mistõttu on § 131 lõigetes 1 ja 2
esitatud nõuete täitmise puhul antud ka üleminekuaeg.
Paragrahvi 131 lõikes 1 sätestatakse KOVi sotsiaaltöötajale esitatavate nõuete leevendamine
ehk miinimumtasandi nõuded, mida erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast
sõjaseisukorra lõppemist on vaja rakendada sotsiaaltöötaja ametisse nimetamisel, et tagada
püsivate kriisiülesannete pidev täitmine. Õigus on võtta avalikku teenistusse sotsiaaltöötajana
isik, kes vastab vaid avaliku teenistuse seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Seega võib
sotsiaaltöötajana teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi
kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Erakorralise
või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist ei pea isik vastama SHSi
§-s 161 sätestatud nõudele ehk tal ei pea olema kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja
kutset või riiklikult tunnustatud kõrgharidust sotsiaaltöös või sellele vastavat kvalifikatsiooni.
Ametisse nimetatava sotsiaaltöötaja juhendamise tagab KOV vastavalt ametnikul täita tuleva
töö iseloomule. Sõjaseisukorra lõppedes on KOVil sellistel alustel ametisse nimetatud
sotsiaaltöötajat võimalik rakendada kuni kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist.
Sõjaseisukorra lõppemisel ei saa eeldada, et KOVil on võimalik leida kohe vajaliku
ettevalmistusega sotsiaaltöötajaid, kuna nii sõjaolukorras kui ka veel selle järel võib olla
logistiliste, võrgu- ja muude probleemide tõttu raskendatud igasuguste koolituste läbimine, kuid
oluline on jätkata KOVi ülesannete täitmist. Seetõttu on sõjaolukorra järel pikendatud
leevendust sotsiaaltöötaja ettevalmistusnõuetes veel kaks aastat pärast sõjaseisukorra
lõppemist, mis võiks olla piisav aeg kriisiolukorrale eelnenud tavapärase olukorra taastumiseks.
Eriolukorra lõppemise järel sellist erandit ei rakendata. Pärast üleminekuaja lõppemist
rakenduvad SHSi §-s 161 sätestatud nõuded sotsiaaltöötaja ametisse nimetamise korral täies
ulatuses.
Paragrahvi 131 lõikes 2 leevendatakse nõudeid hooldustöötajale, kes osutab väljaspool kodu
osutatavat üldhooldusteenust erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast
sõjaseisukorra lõppemist. Tööle võib võtta isiku, kes on täisealine ja teovõimeline ning kellel
ei ole § 22 lõikes 4 sätestatud ettevalmistusnõuded täidetud. Üldhooldusteenuse osutajal tuleb
sellise isiku hooldustöötajana tööle võtmisel tagada, et töötajat juhendab § 22 lõikes 4 sätestatud
nõuetele vastav hooldustöötaja. Tegemist on SHSis sätestatud nõuete leevendamisega.
Teenuseosutajal on õigus jätkata eespool nimetatud isiku kasutamist hooldustöötajana kuni
22.05.2025
455
kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist. Sõjaseisukorra lõppemisel ei saa eeldada, et
teenuseosutajal on võimalik leida kohe vajaliku ettevalmistusega hooldustöötajaid, kuna nii
sõjaolukorras kui ka veel selle järel võib olla logistiliste, võrgu- ja muude probleemide tõttu
raskendatud igasuguste koolituste läbimine, kuid oluline on jätkata üldhooldusteenuse
osutamist. Seetõttu on sõjaolukorra järel pikendatud leevendust hooldustöötaja
ettevalmistusnõuetes veel kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist, mis võiks olla piisav aeg
kriisiolukorrale eelnenud tavapärase olukorra taastumiseks. Eriolukorra lõppemise järel sellist
erandit ei rakendata. Pärast üleminekuaja lõppemist rakenduvad SHSi § 22 lõikes 4 sätestatud
nõuded hooldustöötajale tööle võtmisel ja juba tööle võetuile täies ulatuses.
Kuna erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei rakendata SHSi §-s 152 sätestatud tegevusloa nõuet,
ei tule eespool nimetud kriisiolukordade ajal üldhooldusteenuse osutajal esitada SKA-le infot
tööle võetud hooldustöötajate haridusnõuete vastavuse kohta. Küll aga taastub vastava info
edastamise kohustus SHSis sätestatud nõuetele vastavate või erisätte alusel ajutiselt täidetud
hooldustöötaja töökohal töötavate isikute kohta pärast erakorralise või sõjaseisukorra
lõppemist.
Üldhooldusteenuse osutaja kohustuseks jääb erakorralise või sõjaseisukorra ajal tööle võetava
isiku suhtes NETSi § 13 lõikes 8 sätestatu rakendamine ehk teenuseosutaja peab nõudma tööle
asujalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitust selle kohta, et tal ei ole tuvastatud
nakkushaigust, talle teadaolevalt ei põe ta nakkushaigust ja tal ei ole nakkushaiguse
sümptomeid, samuti peab teenuseosutaja tagama, et tööle asuja või töötaja esitab
nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjaliku tervisetõendi hiljemalt
90 kalendripäeva möödumisel eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra
lõppemisest arvates.
Paragrahvi 131 lõikes 3 täpsustatakse kehtivat sõnastust, mis võimaldab eriolukorra,
erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatada SHSi § 64 lõikes 5 sätestatud tähtaja kulgemise.
Tegemist on kehtiva sättega, mille vajadus tekkis koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatud
eriolukorras ja millest on võrreldes varasemaga välja jäetud erihoolekannet puudutav osa, mis
on reguleeritud uues §-s 132. Tähtaegade kulgemise peatumine puudutab maksimaalset aega,
mille jooksul peab inimene pöörduma sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja poole selleks,
et kehtiks SKA-poolne tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsus. Tavaolukorras on
maksimaalseks ajaks SHSi § 64 lõike 5 kohaselt 60 kalendripäeva alates SKA tasu maksmise
kohustuse ülevõtmise otsusest või järjekorra teatest, kuid eriolukorra, erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal on põhjendatud tähtaegade kulgemise peatumine. Nii saab inimene
teenuseosutaja poole pöörduda pärast kehtestatud olukorra lõppemist ning ta ei kaota õigust
teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele.
Paragrahvi 131 lõikes 4 täpsustatakse kehtiva seaduse sõnastust, mis võimaldab eriolukorra,
erakorralise või sõjaseisukorra ajal valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tähtaega kuni
eriolukorrast, erakorralisest või sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse vajaduse
äralangemiseni. Tegemist on kehtiva sättega, mille vajadus tekkis koroonaviiruse leviku tõttu
kehtestatud eriolukorras ja millest on võrreldes varasemaga välja jäetud erihoolekannet
puudutav osa, mis on reguleeritud uues §-s 132. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu
maksmise kohustuse ülevõtmise otsuses määratakse muu hulgas aeg, mille jooksul riik isiku
eest tasu maksmise kohustuse üle võtab. Eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib
tekkida olukord, kus isikul ei ole võimalik rehabilitatsiooniteenust saada temast sõltumatute
asjaolude tõttu. Seetõttu on asjakohane võimaldada SKA-l pikendada sotsiaalse
22.05.2025
456
rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tähtaega, et tagada
õigustatud isiku teenuste saamist seni, kui teenuse saamist takistavad asjaolud on ära langenud.
Tegemist on võimalusega pikendada haldusorgani algatusel eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal haldusorgani enda poolt haldusaktiga tuvastatud seisundi kestust, mis annab
isikule õiguse saada toetust või teenust ning tagab sellega isiku sotsiaalse kaitse. Eelnõu
kohaselt on SKA-l õigus pikendada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise
kohustuse ülevõtmise või erihoolekandeteenuse osutamise tähtaega. Pikendamise otsus tehakse
valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, mis tuleks üldjuhul esitada kirjalikult koos
ettepanekuga tähtaja kohta. Ettepaneku tegemisel võib valdkonna eest vastutav minister lähtuda
omakorda rakendusasutuse vastavasisulisest ettepanekust, sest pikendamise vajadus võib
esmalt ilmneda rakendusasutusel. Valdkonna eest vastutava ministri ettepaneku tegemise
eesmärk on ühtlustada Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate asutuste tehtavate
otsuste sisu, et tagada sarnaste otsuste puhul nende lõpptähtaja pikendamise ühetaolisus.
Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse SHSi §-dega 132–134, milles reguleeritakse
kriisiolukorra ajal sotsiaalteenuste osutamise ja toimetulekutoetuse määramise ja maksmise
erandeid.
Paragrahvis 132 sätestatakse erandid erihoolekandeteenuste osutamisele eriolukorra,
erakorralise ja sõjaseisukorra ajal.
Paragrahvi 132 lõikes 1 sätestatakse, et eriolukorra ajal, kui see on vältimatult vajalik
erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks SHSi § 86 lõikes 1 nimetatud isikutele
erihoolekandeteenust vahetult osutada ka füüsiline isik, kes on teovõimeline, kellel on vähemalt
põhiharidus ja kellele § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava isik on taganud juhendamise.
Kui tavaolukorras nõutakse tegevusjuhendajalt, et omandatud oleks vähemalt keskharidus, ja
vajalik on erialane ettevalmistus või sobiv kutse- või kõrgharidus erihoolekandeteenuse
osutamiseks, siis eriolukorra ajal võib teenuseosutamise jätkamiseks olla vajalik tööle võtta
madalama haridustasemega inimesi, kes saavad juhendamise korral täita tegevusjuhendaja
tööülesandeid. Kuna ettevalmistusnõuete alandamine kehtib eriolukorra ajal, peaks eriolukorra
ajal tööle võetud isiku tööleping olema tähtajaline ja lõppema eriolukorra lõppemisega. Sellisel
juhul tuleb töötajat ka selgelt teavitada sellest, et tegemist on tähtajalise lepinguga ja eriolukorra
lõppemisega lõpeb ka tema tööleping. TLSi kommentaarides (§ 9 kommentaar, punkt 6) on
selgitatud, et töölepingu tähtajalisus võib olla määratud konkreetse kuupäevaga või teatud
kindla sündmuse saabumisega.
Paragrahvi 132 lõikes 2 sätestatakse, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kahe aasta
jooksul sõjaseisukorra lõppemisest, kui see on vältimatult vajalik erihoolekandeteenuse
osutamise jätkamiseks, võib lisaks SHSi § 86 lõikes 1 nimetatud isikutele erihoolekandeteenust
vahetult osutada ka füüsiline isik, kes on täisealine ja teovõimeline, keda ei ole karistatud
tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja kellele § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav isik on
taganud juhendamise. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei saa erihoolekandeteenuse osutaja
ilmselt valida, millise haridusega inimesi ta tegevusjuhendajana tööle võtab. Iga abikäsi on
teretulnud olukorras, kus paljud tegevusjuhendajad võivad töölt eemal olla. Inimeste eest
hoolitsemise puhul on siiski oluline, et abistaja oleks teovõimeline ega oleks karistatud
tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Ettevalmistusnõuete alandamine kehtib erakorralise
seisukorra ajal, mistõttu sõlmitakse erakorralise seisukorra ajal tööle võetud isikutega
tähtajaline tööleping – tööleping lõpeb erakorralise seisukorra lõppemisega.
22.05.2025
457
Sõjaseisukorra lõppemisel ei saa eeldada, et teenuseosutajal on võimalik leida vajaliku
ettevalmistusega tegevusjuhendajaid, mistõttu kehtib tegevusjuhendajate ajutine
ettevalmistusnõue veel kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist. Erihoolekandeteenuseid
võib tavaolukorras osutada isik, kellel on vähemalt keskharidus ja vajalik erialane ettevalmistus
või sobiv kutse- või kõrgharidus erihoolekandeteenuse osutamiseks. Tavaolukorras võib
erihoolekandeteenuseid juhendamisel osutama hakata ka keskharidusega isik, kes on läbinud
tegevusjuhendaja koolituse sissejuhatava osa. Sissejuhatava osa läbimiseks on loodud e-
koolitus. Sõjaolukorra järel võib olla logistiliste ja võrguprobleemide tõttu raskendatud isegi e-
koolituse läbimine, mistõttu on sõjaseisukorra järel pikendatud leevendust tegevusjuhendaja
ettevalmistusnõuetes veel kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist, mis võiks olla piisav aeg
kriisiolukorrale eelnenud tavapärase olukorra taastumiseks. Erihoolekandeteenuste
sihtrühmaga tegelemise puhul on väga oluline, et vajaliku ettevalmistuseta inimesi juhendaks
nende töös nõuetele vastav isik.
Paragrahvi 132 lõikes 3 sätestatakse, et sõjaseisukorra ajal võib majutusega
erihoolekandeteenuse kasutaja teenusekohta kaotamata teenuse kasutamata jätta tavapärase
kahe kuu asemel kuni 14 päeva. Majutusega erihoolekandeteenused võivad olla toetatud
elamise teenus, kogukonnas elamise teenus ja ööpäevaringne erihooldusteenus. Sõjaseisukorra
ajal, kui abivajajate hulk võib hüppeliselt kasvada, ei saa lubada, et teenusekohta, mida kellelgi
teisel võib väga vaja olla, ei kasutata enam kui 14 päeva. Erandina on isikul lubatud eespool
sätestatud tähtajast kauem teenus kasutamata jätta vaid talle statsionaarse tervishoiuteenuse
osutamise korral.
Paragrahvi 132 lõikes 4 sätestatakse eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal SHSi § 71
lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähtaegade pikenemine 14 päevani. Tavaolukorras peab
erihoolekandeteenust saama suunatud isik pöörduma erihoolekandeteenuse osutaja poole
suunamisotsuses märgitud teenuse osutamiseks kokku lepitud tähtpäeval, kuid igapäevaelu
toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse ja toetatud elamise teenuse puhul hiljemalt
kolme päeva jooksul, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul
seitsme päeva jooksul ja sundravilt või tahtevastaselt ravilt vabanev ja kohtumäärusega
erihoolekandeteenust saama suunatud isik hiljemalt kümne päeva jooksul kokkulepitud
tähtpäevast arvates. Kriisiolukorra ajal võib teenuse saamise alustamisel olla takistusi, mistõttu
pikendatakse teenuse saamise alustamise tähtaega ja isik peab hakkama teenust saama 14 päeva
jooksul kokkulepitud tähtpäevast arvates.
Paragrahvi 132 lõikes 5 sätestatakse, et eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib
Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada
erihoolekandeteenuse osutamise suunamisotsuse tähtaega kuni eriolukorrast, erakorralisest või
sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse vajaduse äralangemiseni. Tegemist on samasuguse
meetmega, mida on kirjeldatud § 131 lõike 4 selgituste juures. Kriisiolukorra ajal, mis mõjutab
erihoolekandeteenuse osutamist, võib tekkida olukord, kus inimese suunamine teenust saama
lõpeb ning teenuseosutajal ja Sotsiaalkindlustusametil ei ole võimalik õigel ajal teha vajalikke
toiminguid, et teenuse osutamine jätkuks. Näiteks ei pruugi teenuseosutajal olla võimalik
hinnata vastavalt § 83 lõike 1 punktis 11 sätestatule kolm kuud enne inimese suunamisotsuses
märgitud teenuse osutamise lõpetamise kuupäeva saabumist inimesele osutatud teenuse
eesmärkide saavutamist või saavutamata jäämist ja isikule teenuse osutamise jätkamise
vajadust ning esitada Sotsiaalkindlustusametile kirjalikku hinnangut teenuse eesmärkide
saavutamise või saavutamata jäämise ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajaduse kohta.
Samuti ei pruugi eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal olla otstarbekas kasutada
Sotsiaalkindlustusameti ressurssi, et tegeleda suunamisotsuste pikendamisega. Kriisiolukorra
22.05.2025
458
ajal on oluline, et teenuse osutamine inimesele, kes tavaolukorras on hinnatud toetust vajavaks,
jätkuks kuni ümberkorralduste vajaduse äralangemiseni, misjärel hinnatakse tavaolukorra
taastudes vajadust jätkata inimesele teenuse osutamist ning vajaduse olemasolu korral
jätkatakse teenuse osutamist. See säte on tulenevalt COVID-19 kriisi vajadusest juba SHSis
olemas, kuid eelnõuga luuakse erihoolekandeteenuste osutamiseks eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal eraldi paragrahv ning sätestatakse, et erihoolekandeteenuse osutamise
tähtaega pikendatakse siis, kui eriolukord, erakorraline või sõjaseisukord mõjutab
erihoolekandeteenuse osutamist ja valdkonna eest vastutav minister on
Sotsiaalkindlustusametile sellesisulise ettepaneku teinud.
Paragrahvi 132 lõigetes 6–8 sätestatakse erihoolekandeteenuse osutaja kohustused erakorralise
ja sõjaseisukorra ajal. Mainitud olukordades on teenuseosutaja kohustus teha kõik endast
olenev, et teenuse toimimine jätkuks. Selleks tuleb kõikide erihoolekandeteenuste puhul
lähtuvalt teenust kasutava isiku vajadustest tagada isiku turvalisus ja abistada teda enese eest
hoolitsemisel. Kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja
kohustus on lisaks eespool nimetatule tagada isikule majutus ja toitlustamine ning
ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kohustus on järgida tervishoiuteenuse osutaja poolt
isikule määratud raviskeemi ja omada ülevaadet ööpäevaringset erihooldust saava täisealise
isiku viibimiskohast. Eelmainitud nõuete puhul eeldatakse, et teenuseosutaja tegutseb
teenusesaaja huvides parimal võimalikul moel, oma elu ja tervist ohtu seadmata. Kõik
kohustused, mille suhtes leevendusi ette nähtud ei ole, jäävad kõigi kriisiolukordade ajal
kehtima.
Paragrahvi 132 lõikes 9 sätestatakse, et eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei
kohaldata § 99 lõikes 3 ja § 102 lõike 1 punktis 4 sätestatut, kui see on vältimatult vajalik.
Kriisiolukorra ajal võib teenuse toimimise jätkumiseks olla vajalik ja möödapääsmatu, et
kogukonnas elamise teenuse puhul osutatakse intellektipuudega ja psüühikahäirega inimestele
teenust samades ruumides ja samamoodi, kui osutatakse ööpäevaringseid
erihoolekandeteenuseid samades ruumides teiste ööpäevaringsete hooldusteenustega.
Paragrahvi 132 lõikes 10 sätestatakse, et eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei
kehti ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajale kohustus saada teenust saava isiku seaduslikult
esindajalt nõusolek, kui teenuseosutaja peab viima teenusesaaja tegevusloal märgitud kohast
väljapoole. Küll aga tuleb seaduslikku esindajat sellest esimesel võimalusel teavitada.
Paragrahvis 133 sätestatakse erandid lapsele kriisiolukorra ajal turvakodu-, suure hooldus- ja
abivajadusega lapse hoiu ja asendushooldusteenuse osutamisele.
Paragrahvi 133 lõikes 1 sätestatakse nõuded, mida kriisiolukorra ajal tuleb arvestada
turvakoduteenust vahetult osutavate isikute puhul. Sellises olukorras tuleb tagada vähemalt
SHSi § 36 lõikes 1 sätestatud nõuete järgimine, see tähendab, et teenust tohib vahetult osutada
isik, kelle hooldusõigust lapse suhtes ei ole piiratud või täielikult ära võetud, keda ei ole
kõrvaldatud eestkostja, hooldaja või hoolduspere vanema kohustuste täitmisest ja kellel ei ole
sõltuvust alkoholist, narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest. Kehtima jäävad ka üldised
lastega töötamise piirangud, mis tulenevad LasteKSi §-st 20 (kuigi erandlikel asjaoludel on
võimalik isik lastega seotud tööle võtta või vastav tegevusluba väljastada ka ilma eelnevat
taustakontrolli tegemata, vt eelnõuga tehtavad LasteKSi muudatused). Kriisiolukorra ajal, mis
mõjutab oluliselt turvakoduteenuse osutamist, võib seega loobuda tavaolukorra haridusnõudest
ja täienduskoolitusnõudest (SHSi § 36 lõige 2). Erandid kriisiolukorra ajal teenust vahetult
osutavale isikule on vajalikud, kuna olenevalt kriisiolukorra iseloomust võib olla vaja kaasata
22.05.2025
459
palju uusi isikuid teenuse osutamisse. Selline olukord võib tekkida teenusevajaduse
märkimisväärse kasvu või seniste töötajate asendamise vajaduse tõttu. Ka ajutise või
leevendatud nõuetele vastavate inimeste tööle võtmise eest vastutab eelkõige teenuseosutaja,
kes hindab isikute sobivust ja tagab esmase vajaliku juhendamise ka neile, kel tööks varasemat
ettevalmistust ei ole. Kas tegemist on olulist mõju omava kriisiolukorraga teenuse osutaja jaoks,
otsustab teenuseosutaja, sest kriisiolukord ja lastele teenuse tagamine eeldab üldjuhul kiiret
reageerimist seal, kus on teenuse toimepidevuse probleem tekkinud. Teenuseosutaja teavitab
olulise mõjuga kriisiolukorrast ning nõuete leevendamise vajadusest tegevusloa väljaandjat
(Sotsiaalkindlustusametit) MSÜSi § 30 lõike 2 alusel. Sõjaseisukorra kui kõige tõsisema
kriisiolukorra puhul ei pruugi kohe olla võimalik kriisiolukorrale eelnenud tavapärast olukorda
taastada. Seetõttu nähakse ette võimalus, et tavapärastele nõuetele vastavus tuleb taastada kahe
aasta jooksul pärast sõjaseisukorra lõppemist. Sõjaseisukorra lõppemisel ei saa eeldada, et
teenuseosutajal on võimalik leida kohe vajaliku ettevalmistusega turvakodu töötajaid, kuna nii
sõjaolukorras kui ka veel selle järel võib olla logistiliste, võrgu- ja muude probleemide tõttu
raskendatud igasuguste koolituste läbimine, kuid oluline on jätkata turvakoduteenuse osutamist.
Seetõttu on sõjaolukorra järel pikendatud leevendust turvakoduteenust vahetult osutavate
isikute ettevalmistusnõuetes veel kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist, mis võiks olla
piisav aeg kriisiolukorrale eelnenud tavapärase olukorra taastumiseks.
Paragrahvi 133 lõikes 2 sätestatakse, et kriisiolukorraks SHSi tähenduses on kriisiolukord
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses.
Paragrahvi 133 lõigetes 3 ja 4 sätestatakse erisused suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu
teenusele (edaspidi hoiuteenus). Lõikes 3 nähakse ette, et eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal, kui see on hoiuteenuse osutamise jätkamiseks vältimatult vajalik, jäetakse
kohaldamata SHSi § 453 lõikes 2 sätestatud nõue, mis reguleerib laste arvu hoiukohas. Nõuete
leevendamine võimaldab teenusevajaduse ootamatu või ajutise kasvu puhul või ka
evakuatsiooniolukorras jätkata hoiuteenuse pakkumist laiendatud kujul eelkõige olemasolevate
teenuseosutajate juures, kel eelduslikult juba on teadmised ja kompetents teenuse osutamiseks.
Lõikes 4 sätestatakse, et kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt hoiuteenuse osutamist, ja kaks
aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist peab lapsehoidja vastama vähemalt SHSi § 454 lõike 1
punktis 2 sätestatud nõudele ning lisaks peavad tal olema tööks sobivad isikuomadused. Seega
võib võrreldes tavapärase olukorraga neil juhtudel kaasata teenuse osutamisse isikuid, kelle
puhul ei ole täidetud kõik SHSi § 454 lõikes 1 sätestatud nõuded, st loobuda võib kutsenõude,
haridusnõude ja esmaabikoolituse nõude täitmisest. Selline vajadus võib tekkida
teenusevajaduse märkimisväärse kasvu või seniste töötajate kriisiolukorra ajal asendamise
vajaduse tõttu (nt pandeemia olukorras, kus toimub töötajate masshaigestumine vms). Ka
ajutise või leevendatud nõuetele vastavate inimeste tööle võtmise eest vastutab eelkõige
teenuseosutaja, kes hindab isikute sobivust ning tagab esmase vajaliku juhendamise ka neile,
kellel selleks varasemat ettevalmistust ei ole. Kas tegemist on olulist mõju omava
kriisiolukorraga teenuse osutaja jaoks, otsustab teenuseosutaja ise, sest kriisiolukord ja lastele
teenuse tagamine eeldab üldjuhul kiiret reageerimist seal, kus on teenuse toimepidevuse
probleem tekkinud. Teenuseosutaja teavitab olulise mõjuga kriisiolukorrast ning nõuete
leevendamise vajadusest tegevusloa väljaandjat (Sotsiaalkindlustusametit) MSÜSi § 30 lõike 2
alusel. Sõjaseisukorra kui kõige tõsisema kriisiolukorra puhul ei pruugi kohe olla võimalik
kriisiolukorrale eelnenud tavapärast olukorda taastada. Seetõttu nähakse ette võimalus, et
tavapärastele nõuetele vastavus tuleb taastada kahe aasta jooksul pärast sõjaseisukorra
lõppemist. Sõjaseisukorra lõppemisel ei saa eeldada, et on võimalik leida kohe vajaliku
ettevalmistusega lapsehoidjaid, kuna nii sõjaolukorras kui ka veel selle järel võib olla
logistiliste, võrgu- ja muude probleemide tõttu raskendatud igasuguste koolituste läbimine, kuid
22.05.2025
460
oluline on jätkata hoiuteenuse osutamist. Seetõttu on sõjaolukorra järel pikendatud leevendust
lapsehoidjate ettevalmistusnõuetes veel kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist, mis võiks
olla piisav aeg kriisiolukorrale eelnenud tavapärase olukorra taastumiseks.
Paragrahvi 133 lõigetes 5–10 sätestatakse kriisiolukorra ajal rakendatavad
asendushooldusteenuse osutamise nõuete erandid. Lõikes 5 nähakse ette võimalus, et
erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib vanema nõusolekul asendushooldusteenust osutada
pikemalt, kui SHSi § 455 lõike 3 punktis 2 sätestatud tähtaeg seda tavaolukorras võimaldab.
Sellist võimalust võib kasutada juhul, kui see on konkreetsest kriisiolukorrast tulenevatel
asjaoludel põhjendatud ja teenust vajava lapse huvides. Sellised olud on väga erakordsed ning
võivad perele kaasa tuua olukorra, kus lapse vanemad ei pruugi pikema aja jooksul saada ise
oma laste eest hoolt kanda kas tervise või riigikaitseliste töökohustuste tõttu. Eelkõige püütakse
sellises olukorras leida lahendusi lapse enda pere ja lähedaste ringist, kuid ei saa välistada, et
ka asendushooldusteenuse vajadus võib selle sihtrühma puhul kasvada. Lõikes 6 nähakse ette
erandid laste arvule asendushooldusteenuse osutamisel asenduskodus, perekodus ja
hooldusperes. Kui tavaolukorras on asendus- ja perekodus laste piirarvuks kuus last ja
hooldusperes neli last (sh pere enda alla 14-aastased lapsed ja hooldust vajavad isikud), siis
eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal neid piirarve järgida ei tule. Kuna selliste
erakordsete olukordade ajal ei tule laste asendushooldusele paigutamisel piirarve järgida,
puudub vajadus ka SKAga piirarvust suuremate paigutuste kooskõlastamiseks. Piirarvu
suurendamine võib vajalikuks osutuda siis, kui kriisi iseloomust lähtuvalt suureneb
märkimisväärselt teenusevajadus ning teenuse osutamine tuleb tagada operatiivselt paljudele
lisanduvatele lastele. Kuna pärast eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist ei
pruugi kohe olla võimalik kriisiolukorrale eelnenud tavapärast olukorda taastada, nähakse ette
võimalus, et tavapärastele nõuetele vastavus tuleb taastada kahe aasta jooksul pärast
eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist. Lõikes 7 sätestatakse, et erakorralise või
sõjaseisukorra ajal loobutakse SHSi § 455 lõigetes 4 ja 5 sätestatud piirangutest, mille kohaselt
ei tohi samades ruumides osutada asendushooldusteenust erinevatele sihtrühmadele ega
turvakoduteenust. Koos nõudest loobumisega kaob ka vajadus SKAga kooskõlastamise järele.
Selline erand nähakse ette vaid väga erandlikes olukordades erakorralise või sõjaseisukorra ajal,
mil tavapärane elukorraldus häirub ning peamiseks muutub lastele turvalise esmase hoolduse
pakkumine. Lõikes 8 täpsustatakse, millistele nõuetele peab vastama asendushooldusteenust
vahetult osutav isik sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt asendushooldusteenuse
osutamist ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist. Nõuded, mille puhul võrreldes
tavaolukorraga sellisel juhul leevendusi võib teha, on perevanema vanusepiirang (25 eluaastat),
lapsega töötamise kogemus, haridusnõue, täienduskoolituse läbimise nõue ja nakkushaiguste
suhtes tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi nõue. Selline vajadus võib tekkida
teenusevajaduse märkimisväärse kasvu või seniste töötajate kriisiolukorra ajal asendamise
vajaduse tõttu. Ka ajutise või leevendatud nõuetele vastavate inimeste tööle võtmise eest
vastutab eelkõige teenuseosutaja, kes hindab isikute sobivust ning tagab esmase vajaliku
juhendamise ka neile, kel selleks varasemat ettevalmistust ei ole. Kas tegemist on olulist mõju
omava kriisiolukorraga teenuse osutaja jaoks, otsustab teenuseosutaja ise, sest kriisiolukord ja
lastele teenuse tagamine eeldab üldjuhul kiiret reageerimist seal, kus on teenuse toimepidevuse
probleem tekkinud. Teenuseosutaja teavitab olulise mõjuga kriisiolukorrast ning nõuete
leevendamise vajadusest tegevusloa väljaandjat (Sotsiaalkindlustusametit) MSÜSi § 30 lõike 2
alusel. Sõjaseisukorra kui kõige tõsisema kriisiolukorra puhul ei pruugi kohe olla võimalik
taastada kriisiolukorrale eelnenud tavapärast olukorda. Seetõttu nähakse ette võimalus, et
tavapärastele nõuetele vastavus tuleb taastada kahe aasta jooksul pärast sõjaseisukorra
lõppemist. Sõjaseisukorra lõppemisel ei saa eeldada, et teenuseosutajal on võimalik leida kohe
vajaliku ettevalmistusega töötajaid, kuna nii sõjaolukorras kui ka veel selle järel võib olla
22.05.2025
461
logistiliste, võrgu- ja muude probleemide tõttu raskendatud igasuguste koolituste läbimine, kuid
oluline on jätkata asendushooldusteenuse osutamist. Seetõttu on sõjaolukorra järel pikendatud
leevendust asendushooldusteenust vahetult osutavate isikute ettevalmistusnõuetes veel kaks
aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist, mis võiks olla piisav aeg kriisiolukorrale eelnenud
tavapärase olukorra taastumiseks. Lõikes 9 tehakse erand lapsele vahetult teenust osutavate
isikutega ühist eluruumi jagavate isikute suhtes (kui asendushooldusteenust osutatakse nende
eluruumides) ning kriisiolukorra ajal neilt isikutelt nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli
läbimise kohta tervisetõendit ei nõuta. Nõudest loobumine on mõistlik, kuna neis olukordades
ei pruugi olla võimalik tõendit esitada ning samuti võimaldab see vähendada halduskoormust
tõendite menetlemisega seoses, mille arvelt on võimalik täita kriisiolukorra ajal muid
pakilisemaid ülesandeid. Lõige 10 puudutab asendushooldusteenust osutavate perevanemate
minimaalset ja maksimaalset tööaega SHSis, mille puhul on lubatud teha erandeid erakorralise
või sõjaseisukorra ajal, kui see on vältimatult vajalik asendushooldusteenuse osutamise
jätkamiseks. Erandi loomine annab võimaluse nii asendushooldusteenuse osutajatele kui ka
perevanematele jätkata kriisiolukorra ajal paindlikult teenuse osutamist, kui puudub võimalus
SHSis sätestatud nõuete järgimiseks. Kui minimaalse ja maksimaalse tööaja piirangu järgimine
ei ole võimalik, tuleb teenuseosutajal nii hästi kui võimalik tagada perevanemale puhkamise ja
tervise taastamise võimalused.
Paragrahvis 134 sätestatakse erandid toimetulekutoetuse määramisele ja maksmisele
kriisiolukorra ajal.
Paragrahvi 134 lõikes 1 sätestatakse erand KOVi territooriumil toimuva ulatusliku
evakuatsiooni korral eluasemekulude arvestamise kohta toimetulekutoetuse määramisel.
Tavaolukorras võetakse toimetulekutoetuse määramisel eluasemekulusid arvesse selle
eluaseme puhul, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis asub selle KOVi
haldusterritooriumil, kust toetust taotletakse. Olukorras, kui on toimunud laiaulatuslik
evakuatsioon ja inimesed lahkuvad alalisest elukohast teise KOVi haldusterritooriumile, on
võimalus toimetulekutoetust taotleda evakuatsioonikoha KOVilt, kes toetuse määramisel
arvestab selle eluaseme eluasemekulusid, kus alaliselt elatakse. Sätte eesmärk on vältida
inimeste võlgnevuste tekkimist olukordades, mis võivad tekkida juhul, kui eluasemekulusid ei
saa toetuse määramisel arvestada ja seetõttu võivad jääda eluasemekulude arved tasumata.
Toimetuleku määramise ja maksmise üldisi põhimõtteid ei muudeta. Kui teatud andmetele
puudub ligipääs ja neid ei ole võimalik muul viisil saada, saab küsida inimeste omakäelisi
kinnitusi. Taotlusi menetletakse nende andmete põhjal, mis on kättesaadavad. Ka tavaolukorras
toimub toimetulekutoetuste menetlemine samade põhimõtete kohaselt – toetusi menetletakse
andmete alusel, mis on mõistlikul viisil kättesaadavad. Kui haldusorganil andmetele
juurdepääsu ei ole, saab neid küsida inimese enda käest. Kui inimene soovib eluasemekulude
hüvitamist, peab ta selleks esitama vajalikud dokumendid.
Paragrahvi 134 lõikes 2 täpsustatakse toimetulekutoetuse määramist ja maksmist sularahas,
juhul kui erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik maksta toetust isiku
arvelduskontole. Toimetulekutoetuse maksmine tavaolukorras on reguleeritud SHSi § 134
lõikes 6, mille alusel maksab KOV arvestatud toimetulekutoetuse summa kolme tööpäeva
jooksul otsuse tegemise päevast arvates vastavalt SÜSi § 28 lõikele 3 või posti teel või
sularahas, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi. Toetuste
suuremahulisel väljamaksmisel sularahas on oluline, et KOVi ametnike töökoormus
märgatavalt ei suureneks. Kriisiolukorra ajal toimub sularaha väljastamine ja vedu
paberrahades, mistõttu on oluline, et toetuse väljamakse summa on täissummas eurodes, et
vältida sentidega arveldamist. Toimetulekutoetust võib sel juhul määrata ja maksta
22.05.2025
462
täissummana eurodes, kasutades 0 või 5-ga lõppevaid summasid, ümardades toetuse suuruse
inimese kasuks. Kui sularahas ei ole võimalik toetust välja maksta kolme tööpäeva jooksul
otsuse tegemisest, võib toetuse välja maksta sularahas mõistliku aja jooksul. Igal juhul tuleb
arvestada haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud menetluse kiire läbiviimise
kohustusega, mis kehtib ka siis, kui seadus näeb menetluse läbiviimiseks ette maksimumtähtaja.
Menetlus tuleb alati läbi viia nii kiiresti kui võimalik, iseäranis olukordades, kus taotluse
lahendamisest võib sõltuda isiku toimetulek. Toimetulekutoetuse määramine ja maksmine
toimub kriisiolukorra ajal nende andmete ja info põhjal, mida on võimalik päringutega saada ja
inimesel endal esitada. Toimetulekutoetuse taotlemisel on vaja esitada leibkonna andmed ja
sissetulekud. Kui on näiteks teada, et töötasusid ja hüvitisi ei ole kriisiolukorra tõttu tasutud,
siis nende andmetega ka menetlemisel arvestatakse. Kui toetuse taotleja soovib, et toetuse
määramisel ka eluasemekuludega arvestatakse, siis tuleb taotlusele lisada vastavad
dokumendid. Kui taotlejal tekivad eluasemekulud, mida tuleb tasuda, siis on ilmselt esitanud
teenuseosutaja ka arved, mida saab taotlusele lisada.
Paragrahvi 1 punktiga 3 täiendatakse SHSi §-ga 1551, milles sätestatakse tegevusloa andmise
erandid ja teavitamiskohustus kriisiolukorra ajal.
Paragrahvi 1551 lõikes 1 nähakse SHSi §-s 151 sätestatud tegevusloa nõudega hõlmatud
sotsiaalteenuste puhul ette SKA õigus lisada tsiviilkriisi lahendamiseks kehtestatud
kriisiolukorra ajal tegevusloale kõrvaltingimus tegevusloa tähtaja kohta. Majandustegevuse
seadustiku üldosa seadusest lähtuvalt moodustab tegevusloa regulatsiooni eseme
põhiregulatsioon ja kõrvaltingimused. Põhiregulatsioon on loakohustusega tegevusalal
ettevõtja majandustegevuse alustamise ja teostamise lubamine. Kui tegevusluba antakse
seaduses sätestatud juhul tegutsemiseks konkreetses tegevuspiirkonnas või -kohas, kuulub
tegevusloa põhiregulatsiooni ka tegevuspiirkond või -koht. Tegevusloa kõrvaltingimus on mis
tahes tingimus või kohustus, mis ei ole põhiregulatsioon, sealhulgas tingimused, mis täiendavad
tegevusloa põhiregulatsioonist tuleneva majandustegevuse alustamise või teostamise tingimusi,
nähes näiteks ette tegevusloa tähtaja. Käesoleva lõike puhul on SKA-l võimalus anda
kriisiolukorra ajal tegutsemiseks teatud tingimustel tähtajaline tegevusluba, et teenuste
osutamine saaks kriisiolukorra ajal jätkuda, kuigi teenuseosutaja ei vasta kõigile
põhiregulatsiooni tavapärastele tingimustele.
Käesoleva paragrahvi lõikes 4 välistatakse erakorralise või sõjaseisukorra ajaks tegevusloa
nõude kohaldamine, mistõttu ei saa SKA neis olukordades lõikes 1 sätestatud kõrvaltingimust
rakendada.
Kriisiolukorra võib Vabariigi Valitsus kehtestada ka piirkondlikult ühe või mitme maakonna
või KOVi territooriumil. Sel juhul kehtib kriisiolukord üksnes puudutatud piirkonnas
tegutsevatele teenuseosutajatele, kelle puhul saab SKA rakenda käesolevas lõikes sätestatut.
Paragrahvi 1551 lõikes 2 sätestatakse tegevusloa nõudega hõlmatud sotsiaalteenuse osutajatele
erandid tsiviilkriisist tingitud kriisiolukordadeks, kui sotsiaalteenuse osutajal on vaja jätkata
sotsiaalteenuse osutamist kehtivas tegevusloas märgitud tegevuskohast erinevas tegevuskohas
või suuremale arvule isikutele. Käesoleva sätte eesmärk on ennekõike lubada teenuse osutamist
kriisiolukorra ajal või massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras ajutiselt uues
asukohas või suuremale arvule klientidest kui kehtival tegevusloal märgitud, et tagada
paindlikkus teenuse osutamise korral kriisiolukordades, kus on oluline operatiivsus.
Kokkuvõtvalt ei ole käesoleva muudatuse juures eelduseks SKA nõusoleku saamine, vaid SKA
informeerimine kujunenud olukorrast. Sotsiaalkindlustusamet informeerib vastavalt olukorrale
22.05.2025
463
teenuseosutaja edastatud info põhjal teenuseosutajat edasistest sammudest seoses tegevusloa
nõuete täitmisega.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus nähakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduses tehtava muudatusega ette erand massilisest sisserändest tingitud hädaolukorraks.
Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord viidatud eelnõu tähenduses on olukord, kus
ootamatult saabub Eestisse ja viibib Eestis erakordselt palju välismaalasi ning see tekitab
ettenägematult suure koormuse haldusasutustele. Massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorra lahendamist juhib Politsei- ja Piirivalveamet, kes otsustab ka hädaolukorra alguse
ja lõpu.
Paragrahvi 1551 lõikes 2 sätestatud erandit on õigus kohaldada Politsei- ja Piirivalveameti välja
kuulutatud massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra kehtestamise korral SHSi §-s 151
nimetatud teenuste puhul. Eelkõige võib eeldada, et sellises olukorras võib suureneda näiteks
vajadus osutada asendushooldusteenust, mida saatjata alaealisele välismaalasele osutatakse
SHSi § 1261 alusel, või turvakoduteenust, samuti suureneb märgatavalt teenust saavate isikute
arv.
Paragrahvi 1551 lõikes 3 sätestatakse, et sotsiaalteenuse osutamise tegevusloa taotlemisel
kriisiolukorra ajal ei kohaldata SHSi § 152 lõikes 4, lõike 5 punktis 2 ja lõikes 7 sätestatud
nõudeid tervisekontrolli läbimisele ja tervisetõendi esitamisele. Nimetatud nõuet ei rakendada
kriisolukorras tegevusloa taotlemise korral turvakodu-, hoiu- või asendushooldusteenuse
osutamisel teenust vahetult osutavatele isikutele (lapsehoidja, perevanem, kasvataja). Samuti ei
kohaldata kriisiolukorra ajal tervisetõendi esitamise nõuet lapsehoidja või perevanemaga ühist
eluruumi kasutavale täisealisele isikule. Igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise
teenuse, toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutamise tegevusloa taotlemisel ei nõuta kriisiolukorra ajal
tegevusjuhendajalt tervisetõendi esitamist nakkushaiguste kontrolli läbimise kohta.
Vastavalt NETSi § 13 lõikele 1 on tegevusaladel, kus töö iseärasused võivad soodustada
nakkushaiguste levikut, pandud tööandajale kohustus nõuda tööle asujalt tervisetõendit
nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. Kui eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra tõttu on tervisekontrolli läbimine ja selle kohta tervisetõendi väljastamine
takistatud, näeb NETSi § 13 lõige 8 tööandjale ette erandi. Tööandjal tuleb küsida tööle asujalt
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitust selle kohta, et tal ei ole tuvastatud
nakkushaigust, talle teadaolevalt ei põe ta nakkushaigust ja tal ei ole nakkushaiguse
sümptomeid. Samuti pannakse samas sättes tööandjale kohustus tagada see, et tööle asuja või
töötaja esitaks nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjaliku tervisetõendi
hiljemalt 90 kalendripäeva möödumisel kehtestatud olukorra lõppemisest arvates.
Erakorralise või sõjaseisukorra lõppemise järel tuleb tööle võetud isikute puhul tagada
tervisekontrolli läbimist tõendavate tervisetõendite nõude täitmine ja nende esitamine SKA-le
90 kalendripäeva jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist. SHSi §-s 151
nimetatud teenuste osutajatel tuleb pärast erisätete kehtivuse lõppemist lähtuda NETSi § 13
lõigetes 5 ja 6 sätestatust. Tööandjal on õigus nõuda tööle asujalt või töötajalt nakkushaiguste
suhtes tervisekontrolli läbimist ja vastava tõendi esitamist, kui eelmise tõendi väljastamisest on
möödunud rohkem kui kaks aastat või tervisekontrolli läbimine ja uue tõendi väljastamine on
töö iseärasuste tõttu põhjendatud.
22.05.2025
464
Paragrahvi 1551 lõike 4 kohaselt ei kohaldata erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja 90 päeva
pärast selle lõppemist SHSi §-s 151 nimetatud üheksa sotsiaalteenuse osutamise puhul
tegevusloa nõuet. Need teenused on turvakodu-, hoiu- ja asendushooldusteenus (perekodus ja
asenduskodus), väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, igapäevaelu toetamise teenus,
töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus ja
ööpäevaringne erihooldusteenus. Eespool nimetud sotsiaalteenuste puhul taastub tegevusloa
nõue erakorralise või sõjaseisukorra lõppedes. Samuti tuleb eespool nimetud sotsiaalteenuse
osutajal hakata järgima konkreetse sotsiaalteenuse osutamisele kehtivaid nõudeid koos
tegevusloaga kaasnevate kõrvaltingimustega. Seejuures tuleb arvestada, et teatud teenuste
puhul võivad erandid tavaolukorra nõuetest kehtida ka pärast kriisiolukorra lõppemist. Sellised
nõuded on näiteks nõuded teenust vahetult osutavatele isikutele asendushooldusteenuse,
turvakoduteenuse, hoiuteenuse ja erihoolekandeteenuste puhul. Juhul kui erakorralise või
sõjaseisukorra ajal peab uus teenuseosutaja alustama mõne eespool nimetatud teenuse
osutamist, tuleb tal esitada SKA-le teade majandustegevuse alustamise kohta. Pärast
erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist tuleb majandustegevuse alustamise teate esitanud
teenuseosutajal alustada tegevusloa taotlemist või lõpetada teenuse osutamine. Tegevusluba
taotlevale teenuseosutajale antakse ka 90-päevane üleminekuaeg kehtiva tegevusloata
tegutsemiseks ehk ajaks, kuni SKA viib läbi tegevusloa väljastamise menetlust.
§ 253. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine
Paragrahviga 253 täiendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (edaspidi SÜS) §-ga 301,
milles sätestatakse sotsiaalkaitsehüvitiste andmise erandid kriisiolukorra ajal.
Paragrahvi 301 lõikega 1 antakse haldusorganile õigus otsustada laiendada nende isikute ringi,
kellele tuuakse rahalised hüvitised posti teel koju. Tavaolukorras peavad isikud ise taotlema
kojukannet ja riigi kulul kojukanne on väga piiratud. Siiski võib teatud juhtudel näiteks
pensionide ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine posti teel olla kõige mõistlikum
hüvitiste maksmise viis.
Paragrahvi 301 lõike 2 kohaselt loetakse kriisiolukorra tõttu riigist ajutiselt eemal viibiv isik
sotsiaalkaitsehüvitiste määramisel Eesti elanikuks. See on oluline, kuna SÜS laieneb ainult
Eesti elanikele. Samuti makstakse valdavas osas hüvitisi riigisiseste seaduste alusel ainult
Eestis elavatele inimestele (peamine erand on vanaduspensionid, mida makstaks teatud
tingimustel ka isikutele, kes elavad välisriigis). Kriisiolukorra ajal võivad inimesed olla
sunnitud riigist lahkuma või ei saa kriisiolukorra tõttu riiki tagasi pöörduda. Sellist ajutist
lahkumist ei saa lugeda põhjuseks, et hüvitist mitte määrata või hüvitise maksmine lõpetada.
Siin ei ole mõeldud olukordi, kus inimesed on elukohta muutnud rahvastikuregistris, vaid
selliseid olukordi, kus haldusorgan saab teada, et isik ei viibi pikemalt Eestis kriisiolukorra
tõttu, kuid see on ajutine, ja inimesel on endiselt kavatsus kriisi lõppedes Eestisse naasta. Mida
pikemaks venib kriis, seda nõrgemaks võib muutuda kavatsus Eestisse naasta. Sõnastus jätab
haldusorganile laia kaalutlusruumi, mida saab sisustada või tulevikus täpsustada
halduspraktikaga.
Paragrahvi 301 lõikes 3 sätestatakse, et kriisiolukorraks SÜSi § 301 tähenduses on
kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses.
Paragrahvi 301 lõikega 4 antakse haldusorganile erakorralise või sõjaseisukorra ajaks õigus
teha hüvitise andmise või sellest keeldumise otsus korraga mitme isiku kohta. Selline vajadus
võib tekkida näiteks siis, kui valitsus otsustab vähendada ühe või mitme hüvitise suurust.
22.05.2025
465
Piiratud ressursside puhul ei ole võimalik iga haldusotsust eraldi menetleda, mistõttu tehakse
selle kohta ühine otsus. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõust tulenevalt on KOVile pandud
kohustus tagada püsivate kriisiülesannetena sotsiaalteenuste (koduteenused, väljaspool kodu
osutatav üldhooldusteenus, asendushooldusteenus, turvakoduteenus, hoiuteenus, vältimatu
sotsiaalabi tagamine ja toimetulekutoetuse maksmine) korraldamine, mille puhul tuleb KOVil
koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga koostada alati teenuse osutamisel haldusakt
või haldusleping. Muudatusest lähtuvalt tekib ka KOVil võimalus ühe ja sama teenuse
osutamiseks mitme isiku puhul vormistada üks otsus. Sellisel juhul peab lähtuma andmekaitse
nõuetest, mis tähendab, et haldusakti teatavakstegemisel või inimesele tema kohta andmete
väljastamisel tuleb kinni katta või varjata teiste isikute andmed.
§ 254. Tervisekassa seadus
Tervisekassa seaduse § 2 täiendatakse lõigetega 5 ja 6. Tervisekassa püsiv kriisiülesanne
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses on tagada Tervisekassa seaduses sätestatud
ülesannete täitmine. Tervisekassa ülesanne on rahastada ja hoida sellega toimimas
tervishoiusüsteemi, mis sõltumata kriisi olemusest on oluline inimeste tugiteenus, ning ka
ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine, vaktsiinikahjude
hüvitamine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt
ravikindlustuse seadusele, ravimiseadusele, tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja
muudele õigusaktidele ning Tervisekassa eelarves ettenähtud kuludele. Ilma tervishoiuteenuste
toimimiseta kaob või on märgatavalt vähenenud ka paljude teiste asutuste tegutsemissuutlikkus,
sest haigestunud inimesed ei ole võimelised tegema neile ette nähtud tööd ega vastu võtma
parimaid otsuseid, mida nad suudaksid teha tervena. Tervisekassa peab kohanema kriisi
olemusega nagu ka ülejäänud riik, ent ka kriisi ajal jäävad tema ülesanded samaks, tehes kõik
endast oleneva tervishoiu kättesaadavuse tagamiseks.
Lõikes 6 sätestatakse volitusnorm, mis võimaldab ministril ressursside kasutamiseks ja
piirangute proportsionaalseks seadmiseks otsustada, millises mahus ja missuguste eranditega
Tervisekassa oma püsivaid kriisiülesandeid täidab. Näiteks võib tervishoiuteenuste
korraldamise seaduses näha ette erisused tervishoiusüsteemi rahastamisele ja
ümberkorraldamisele, kui see on seotud tervishoiualase hädaolukorra või kriisolukorraga või
nendeks valmistumisega ning see mõjutab otseselt ka Tervisekassa ülesandeid.
§ 255. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Paragrahviga 255 muudetakse TTKS.
Punktiga 1 muudetakse seaduse § 1 lõiget 24. Termin „hädaolukord“ asendatakse terminiga
„kriisiolukord“ ja viide HOSile asendatakse viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele.
Terminoloogilise muudatuse vajadus tuleneb sellest, et tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
jõustumisel tunnistatakse HOS kehtetuks. Senist HOSi asendab osaliselt tsiviilkriisi ja
riigikaitse seadus.
Punkti 2 kohaselt täiendatakse TTKSi § 4 teksti lõigetega 2 ja 3. Nimetatud lõigetega
reguleeritakse tervishoiuteenuse osutajate püsivaid kriisiülesandeid. Eelnõuga antakse
ministrile võimalus täpsustada loeteluga konkreetsed tervishoiuteenuse osutajad, kes ei kuulu
elutähtsa teenuse osutajate hulka, kuid täidavad püsivaid kriisiülesandeid. Samuti saab minister
määruses täpsustada kriisiülesannete sisu, mahu, püsiva kriisiülesande täitmise ja selleks
valmistumise nõudeid. Määruse kehtestamisel tuleb arvesse võtta TTKSi §-des 581–583
22.05.2025
466
sätestatut, mis reguleerivad tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra ja kriisiolukorra
lahendamise juhtimiskorraldust, asutuste ja isikute ülesandeid ja kohustusi. Seega on
tervishoius tulevikus määratud elutähtsa teenuse osutajad eelnõu 6. peatüki 2. jao mõttes, püsiva
kriisiülesandega isikud ja tervishoiuteenuse osutajad, kellele kriisiks valmistumiseks
ülesandeid ei panda. Samas tuleb tähele panna, et eelnõu võimaldab panna kriisiolukorra ajal
üksikjuhtumil ka ühekordse kriisiülesande, mis peab olema seotud isiku või asutuse
põhitegevusega (§ 33).
Punkti 3 kohaselt täiendatakse seadust uue paragrahviga, mis käsitleb terminit „tervishoiu
toimepidevust ohustav olukord“. Muudatus on vajalik, kuna HOS tunnistatakse kehtetuks ja
sellega kaob üldine termin „hädaolukord“. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu näeb küll
ette kriisiolukorra termini, kuid see ei kattu täiel määral senise hädaolukorra terminiga.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kohaselt hõlmab kriisiolukord kõiki neid sündmusi,
mis võivad ohustada riigi julgeolekut, põhiseaduslikku korda, rahva eksistentsi, põhjustavad
tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või ohustavad vahetult paljude isikute elu
ja tervist või põhjustavad suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju, st need on
sündmused, mille mõju on laiaulatuslik (puudutavad kogu ühiskonda) ja kus riigil on vaja asuda
tegema ettevalmistusi, et end ähvardavate ohtude või realiseerunud ohtude eest kaitsta. Sellega
tekib üks terviklik raamistik, mille kaudu Vabariigi Valitsuse ja peaministri juhtimisel
lahendatakse nii tsiviilkriise kui ka mittesõjalisi ja sõjalisi riigikaitselisi kriise. Kriisiolukorra
üle saab Vabariigi Valitsus otsustada asjaomaste asutuste esitatud ohuhinnangust ja muust
asjassepuutuvast teabest lähtuvalt.
Kriisiolukord on seega katusmõiste nii Vabariigi Valitsuse kehtestatud kriisiolukorrale (mille
lävend on kõrgem kui praegu kehtiv hädaolukord, mis on asutuse juhi otsus), põhiseaduslikele
erikordadele (eriolukord, erakorraline ja sõjaseisukord) ning ka mobilisatsioonile ja
demobilisatsioonile. Kriisiolukorra võib põhjustada loodusõnnetus, nakkushaigus, katastroof –
sellisel juhul on tegu tsiviilkriisiga. Kriisiolukorra võib põhjustada ka oht põhiseaduslikule
korrale, teise riigi sõjaline rünnak või oht selliseks rünnakuks – sellisel juhul on tegu
riigikaitselise kriisiolukorraga.
TTKSis on vajalik näha ette operatiivne tegutsemine ka juhul, kus on olukord või oht olukorra
tekkeks, mis põhjustab tõsiseid häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses või ohustab vahetult
paljude inimeste elu ja tervist ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või isiku
tegevuse ühtsus ning koordineeritus ja mille lahendamine ei ole võimalik tavapärasest erinevat
juhtimiskorraldust rakendamata või tavapärasest oluliselt rohkem võimeid, isikuid ja vahendeid
kasutamata, aga mille lahendamiseks ei ole vajalik rakendada kriisiolukorra meetmeid,
piiranguid ja nõudeid. Tervishoiusektor peab koordineeritult tegutsema kiirelt kõikides
olukordades, kus on ohus paljude inimeste elu ja tervis, olenemata sellest, kas Vabariigi
Valitsus on kehtestanud kriisiolukorra või mitte. Seega on TTKSis toodud tervishoiusektori
operatiivse tegutsemise lävend madalamale tasandile, kui seda näeb ette tsiviilkriisi ja
riigikaitse seadus, ning eelnõuga kehtestatakse termin „tervishoiu toimepidevust ohustav
olukord“, mille definitsioon on sarnane seni kehtinud HOSis sätestatuga, kuid kohandatud
tervishoiusüsteemile. Definitsiooni valikul lähtuti funktsiooni edasikandumisest, sest tervishoiu
toimepidevust ohustav olukord täidab sama funktsiooni nagu hädaolukord tervishoiusektoris
varem: tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra üle otsustamisel võib Terviseamet
rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust, sealhulgas valdkonna eest vastutava
ministri kehtestatud tervishoiu kriisireguleerimise ülesandeid tervishoiusüsteemi
22.05.2025
467
toimepidevuse häire vältimiseks või kõrvaldamiseks. Terminit kasutatakse TTKSi §-des 52 ja
581–584.
Tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra üle otsustamiseks on vajalik mitme eeltingimuse
täitmine:
1. Terviseamet lähtub olukorra üle otsustamisel ohuhinnangust ja muust asjassepuutuvast
teabest;
2. olukord nõuab lahenduseks mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsust ning
koordineeritust, tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust või tavapärasest oluliselt
rohkemate isikute ja vahendite kasutamist;
3. olukord võib põhjustada või põhjustab tõsiseid häireid elutähtsa teenuse osutaja (kiirabi,
haiglavõrgu kavas nimetatud haigla, loetelus nimetatud perearstiabi) toimepidevuses
või ohustab paljude inimeste elu ja tervist;
4. Vabariigi Valitsus ei ole kohaldanud kriisiolukorra meetmeid, piiranguid ega nõudeid.
Kui Terviseamet on otsustanud, et tegemist on tervishoiu toimepidevust ohustava olukorraga,
siis tuleb nii sellest olukorrast kui ka selle lõpetamisest teavitada valdkonna eest vastutavat
ministrit ja teisi asjassepuutuvaid asutusi ja isikuid. Samuti on seaduse kohaselt Terviseametil
kohustus hinnata nimetatud olukorda põhjustanud asjaolusid järjepidevalt ning kui asjaolud on
ära langenud, tuleb tervishoiu toimepidevust ohustav olukord ja sellega kaasnevad meetmed,
nõuded ja piirangud tervishoiuteenuse osutajatele lõpetada. Vastavalt olukorra dünaamilisusele
tuleb rakendada täpselt hetkeolukorrale ettenähtud meetmeid. Juhul kui Vabariigi Valitsus on
otsustanud kehtestada kriisiolukorra, mis on seotud samuti tervishoiusündmusega, siis peaks
Terviseamet otsustama tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra lõpetamise üle ning jätkama
nende meetmetega, mis on ette nähtud kriisiolukorra lahendamiseks. Samas võib aga olla
olukord, kus samal ajal on nii Vabariigi Valitsuse otsustatud kriisiolukord kui ka tervishoiu
toimepidevust ohustav olukord. See saab olla juhul, kui Vabariigi Valitsus on otsustanud
kriisiolukorra üle, mis ei ole seotud tervishoiusündmusega, aga paralleelselt on vaja rakendada
ka tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra meetmeid.
Tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra ettenägemine on tervishoiusektoris vajalik, sest
elutähtsa teenuse häire korral või paljude inimeste elu ja tervist ohustavas olukorras on vajalik
valdkonnaülene koordineeritud tegevus, mis eeldab juhtimist riiklikul tasemel. Praegune
tervishoiukorraldus, kus tervishoiuteenuse osutajad on enamjaolt eraõiguslikud juriidilised
isikud, toob kaasa olukorra, kus juhtimine ja asutustevaheline koostöö ühise eesmärgi nimel
ilma riikliku koordinatsioonita on keeruline, sest iga omanik järgib enda ärilisi huve.
Eraõiguslike juriidiliste isikute paljususe tõttu erineb tervishoid oluliselt Siseministeeriumi ja
Kaitseministeeriumi haldusalast, mille korraldus soodustab kiiret ja tõhusat juhtimist igal
tasemel ka tavaolukorras, hädaolukorda või eriolukorda välja kuulutamata. Tervishoiu
toimepidevust ohustava olukorra kriisireguleerimise meetmed ja ülesanded loovad võimaluse
anda otsesed, kuid proportsionaalsed korraldused tervishoiuteenuse osutajatele ning seeläbi
vältida olukorra eskaleerumist kriisiks ja pakkuda inimestele parimat võimalikku
tervishoiukorraldust ja vajalikku meditsiinilist abi.
Punktidega 4–9 asendatakse viited HOSile viidetega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
vastavatele paragrahvidele. Samuti määratakse ETO-le püsiv kriisiülesanne. Nende ettevõtete
püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle
alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab
kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 74 lõike 6 alusel. Eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestab elutähtsa teenuse korraldaja
22.05.2025
468
nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks. See tähendab, et võib kehtestada erandeid erinevate
kriisiolukorra sündmuste ja n-ö tavaolukorra jaoks. Selline võimalus on oluline, sest on
võimalik, et kõiki elutähtsaid teenuseid ei pea kõigi kriisiolukordade ajal osutama samas mahus
või sama kvaliteediga nagu muidu. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad peavad iga
teenuse puhul hindama, kas selliseid erandeid on vaja seada ning millised need peaksid olema.
Punktiga 10 nähakse ette tegevusloa taotlemise ja andmise erandid. Juhul kui tervishoiuteenust
on vaja osutada muus tegevuskohas kui kehtivas tegevusloas märgitud, saab Terviseametilt
taotleda tähtajalise tegevusloa teises asukohas. Seega näeb eelnõu ette, et tegevusloale võib
lisada kõrvaltingimusena tegevusloa tähtajalisuse kriisiolukorra ajaks. Tähtajaline tegevusluba
tohib kehtida kuni üks aasta. Juhul kui kriisiolukord kestab kauem kui üks aasta, saab
Terviseamet anda välja uue tähtajalise tegevusloa kehtivusega kuni üks aasta. Kriisiolukorra
ajaks antud tähtajalise tegevusloa puhul ei kehti kindlustuskohustuse nõue tervishoiuteenuse
osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse (edaspidi TOKVS) tähenduses. TOKVSi
kohaselt ei hüvita kindlustusandja kahju, mis on tekkinud kriisiolukorra või tervishoiu
toimepidevust ohustava olukorra tõttu või seoses terroriakti toimepanemisega, ja seega ei ole
vajalik ajutise tegevusloa puhul nõuda kindlustuskaitse olemasolu.
Erandina on ette nähtud olukord, kus tegevusluba ei ole nõutav. See saab olla ainult erakorralise
ja sõjaseisukorra ajal, kui tervishoiuteenust ei ole võimalik kehtivas tegevusloas märgitud
tegevuskohas jätkata ning Terviseametil ei ole võimalik anda ka tähtajalist tegevusluba. Kui
selline olukord tekib, siis tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud kehtivas tegevusloas
märgitud tegevuskohast erinevas tegevuskohas tervishoiuteenuse osutamise jätkamise
vajadusest teavitama Terviseametit ja tegevust võib jätkata üksnes siis, kui Terviseamet on
selleks nõusoleku andnud.
Punktiga 11 muudetakse seaduse § 52 punkte 21 ja 22. Muudatuse vajadus tuleneb sellest, et
käesoleva seaduse jõustumisel tunnistatakse HOS kehtetuks.
Punktide kohaselt muudetakse sõnastus „eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra
ajal Vabariigi Valitsuse määruse alusel“ sõnastuseks „tervishoiu toimepidevust ohustava
olukorra või kriisiolukorra ajal käesoleva paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud tingimuste ja
korra kohaselt“. Muudatus on vajalik, kuna tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kohaselt on
termini „kriisiolukord“ all käsitatavad kõik eelnimetatud olukorrad ning olukorrad, mis
kriisiolukorra termini alla enam ei mahu, on edaspidi hõlmatud terminiga „tervishoiu
toimepidevust ohustav olukord“. Tervishoiu toimepidevust ohustav olukord on vajalik selleks,
et tervise valdkonnas saaks rakendada vajalikke ümberkorraldusi, kui on olukord või oht
olukorra tekkeks, mis põhjustab tõsiseid häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses või ohustab
vahetult paljude inimeste elu ja tervist ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või
isiku tegevuse ühtsus ning koordineeritus ja mille lahendamine ei ole võimalik tavapärasest
erinevat juhtimiskorraldust rakendamata või tavapärasest oluliselt rohkem võimeid, isikuid ja
vahendeid kasutamata. See vajadus võib tekkida enne, kui Vabariigi Valitsusel on võimalik
kehtestada kriisiolukord (vt punkti 3 selgitusi).
Punktiga 12 tunnistatakse TTKSi § 52 lõike 1 punkt 23 kehtetuks. Käesoleva punkti
regulatsioon oli ajutise iseloomuga, mis ei ole enam aktuaalne käesoleva seaduse jõustumisel.
Nakkushaiguse epideemia korral eritingimustel teenuste eest tasumine on edaspidi hõlmatud
§ 52 lõike 1 punktiga 22.
22.05.2025
469
Punktiga 13 muudetakse TTKSi § 52 lõike 1 punkti 24 sõnastust, loobudes terminist
„hädaolukord“, sest HOS tunnistatakse kehtetuks. Edaspidi on termin „hädaolukord“ kaetud
terminiga „tervishoiu toimepidevust ohustav olukord“.
Punktiga 14 muudetakse TTKSi § 52 lõike 1 punkti 7 sõnastust, kasutades käesoleva seaduse
uut terminoloogiat. Punkti ei muudeta sisuliselt.
Punktiga 15 muudetakse TTKSi § 52 lõiget 12, kasutades käesoleva seaduse uut
terminoloogiat. Sõnastus „mitte kauem kui 60 kalendripäeva“ asendatakse sõnastusega „mitte
kauem kui 90 kalendripäeva“. Uus regulatsioon muudab kriisireguleerimise protsessi
paindlikumaks.
Punktiga 16 täiendatakse TTKSi § 52 lõikega 34. Täienduse vajadus tuleneb Tervisekassa
püsivast kriisiülesandest, mis tekib käesoleva seaduse jõustumisel.
Punktiga 17 muudetakse TTKSi § 574 sõnastust. Sõnastus „Kiirabibrigaadi pidaja ja
haiglavõrgu haigla pidaja“ üldistatakse sõnastusega „käesolevas seaduses sätestatud elutähtsa
teenuse osutaja“. Termini „elutähtsa teenuse osutaja“ alla kuulub edaspidi ka osaliselt
perearstiabi teenuse osutaja TTKSi § 7 tähenduses. Senine lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna
tervishoiuteenuse osutaja lähtub tegevusvaru moodustamisel edaspidi tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 75 lõike 6 alusel kehtestatud määrusest.
Punktiga 18 muudetakse TTKSi § 581. Paragrahvis asendatakse senine kasutusel olev sõnastus
„valmisoleku tasemed“ sõnastusega „tervishoius rakendatavad meetmed, piirangud ja nõuded
(edaspidi koos kriisimeetmed).“. Tervishoiu valmisoleku tasemed moodustati COVID-kriisi
käigus paremaks kriisireguleerimiseks, kuid nad ei õigustanud ennast, sest ei paku vajalikku
paindlikkust. Valdkonna eksperdid on ühisarvamusel, et määrus vajab olulist muutmist ja
valmisoleku tasemete kontseptsioonist loobumist. Uus TTKSi regulatsioon võimaldab kehtiva
määruse kasutamist ning kontseptsiooni muutmist tulevikus, säilitades ministri volitused
kriisimeetmete määramisel.
Lõike 1 kohaselt kehtivad tervishoiu kriisireguleerimise ülesanded nii tervishoiu toimepidevust
ohustava olukorra, kriisiolukorra kui ka nendeks valmistumise jaoks. Põhimõtteliselt jätkub
sama olukord, kus meetmed ja ülesanded olid mõeldud hädaolukorra, kõrgendatud
kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajaks, kuid tulenevalt
terminikasutuse muutustest TTKSis ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses tuleb ka
terminoloogiat muuta. Peamised muudatused võrreldes kehtiva regulatsiooniga:
1) Kriisimeetmed saavad kehtida edaspidi kõigile tervishoiuteenuse osutajatele (varem
kehtisid eelkõige kiirabile, statsionaarse eriarstiabi ja perearstiabi osutajatele).
Kriisimeetmete kehtestamine kõigile tervishoiuteenuse osutajatele on uudne lähenemine –
varem arvestati kriisiolukorra ajal eelkõige elutähtsate teenuste osutajatega, kuid
eriolukorra ja hädaolukorra õppetunnid näitasid, et ETOks tunnistamata tervishoiuteenuse
osutajate töö lõpetamine suurendab veelgi ETOde töökoormust ja ohustab seeläbi
toimepidevust. Kriisimeetmete rakendamine kõikide tervishoiuteenuse osutajate puhul
võimendab tervishoiusüsteemi kerksust ja vastupanuvõimet. Vaatamata sätestatule jääb
põhiroll kriisiohjes endiselt ETOdele.
2) Täiendavalt reguleeritakse määruses ka Terviseameti juures tegutseva eriarstiabi, kiirabi ja
perearstiabi kriisistaapide moodustamine ja nende ülesanded.
22.05.2025
470
Praegu kehtivate plaanide kohaselt moodustatakse tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra
ja kriisiolukorra lahendamiseks üleriigiline Terviseameti staap ja selle juhtgrupp, piirkondlikud
meditsiini- ja kiirabistaabid ning piirkondlikud ja funktsionaalsed juhtimisgrupid. Tervishoiu
(eriarstiabi, kiirabi ja perearstiabi) ühtsema ja korrapärasema tegevuse korraldamiseks
moodustatakse vajaduse korral piirkondlikud meditsiini- (Põhja Meditsiinistaap – PÕMS ja
Lõuna Meditsiinistaap – LÕMS) ja kiirabistaabid (Põhja Kiirabistaap – PÕKS ja Lõuna
Kiirabistaap – LÕKS). PÕMSi teeninduspiirkonnaks on Harju, Lääne, Hiiu, Pärnu, Lääne-Viru,
Järva ja Saare maakond ja LÕMSi teeninduspiirkond Viljandi, Valga, Võru, Põlva, Tartu,
Jõgeva ja Ida-Viru maakond. PÕKSi ning LÕKSi teeninduspiirkonnad moodustuvad nende
koosseisu kuuluvate kiirabipidajate teeninduspiirkondadest. Piirkondlikud staabid /
juhtimisgrupid alluvad Terviseameti üleriigilisele staabile. Tervishoiu toimepidevust ohustava
olukorra ja kriisiolukorra töö korraldamiseks võib määrata eraldi rollina meditsiinijuhi (TTKSi
§ 581 lõige 7). Terviseamet saab anda tervishoiuteenuse osutajatele tervishoiu toimepidevust
ohustava olukorra ja kriisiolukorra lahendamiseks või selleks valmistumiseks korraldusi,
lähtudes kehtestatud kriisimeetmetest ning rakendades vajaduspõhiseid tegevusi (TTKSi § 581
lõige 3).
Lõikes 2 sätestatakse kriisimeetmete sisu, mis kehtivas seaduses sõnaselgelt puudus. Seega
sätestab lõige 3, mis meetmeid saab tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra ja
kriisiolukorra ajal kasutusele võtta. Seega hõlmavad kriisimeetmed vastavalt olukorra
kriitilisusele tervishoiu toimepidevust ohustavaks olukorraks või kriisiolukorraks
ettevalmistavaid tegevusi, olukorra ajal rakendatavaid tervishoiuteenuste ümberkorraldusi ning
tervishoiuteenuste kvaliteedi nõudeid ja kättesaadavuse piiranguid ning tervishoiuteenuse
osutaja tegevusvaru kasutusele võtmist.
Lõikes 3 sätestatakse, et Terviseamet rakendab konkreetsed kriisimeetmed, lähtudes valdkonna
eest vastutava ministri etteantud piiridest, ehk määrab haldusaktiga kindlaks, missugune
konkreetne kriisimeede teatud ajal kehtib ja mis tervishoiuteenuse osutajatele see kohaldub.
Edasilükkamatus olukorras võib anda korralduse ülesande rakendamise kohta koos vajalike
tegevuste määramisega suuliselt, kuid see tuleb vormistada haldusaktina esimesel võimalusel.
Lõikes 4 on eraldi rõhutatud, et Terviseamet rakendab ainult sellist kriisimeedet, mis on
proportsionaalne, ning pidevalt hindab ka meetme, piirangu või nõude vajalikkust konkreetses
olukorras. Kui otsustatakse tervishoiu toimepidevust ohustav olukord või kriisiolukord
lõpetada, siis lõpetab ka Terviseamet selle olukorraga seonduvate meetmete kohaldamise.
Lõikes 5 nähakse ette Terviseametile teavitamise kohustus, kui ta on rakendanud konkreetse
kriisimeetme. Terviseametil on esmalt kohustus teavitada tervishoiu toimepidevust ohustava
olukorra otsustamisest (TTKSi § 44 lõige 3) ja seejärel konkreetse ülesande kohaldamisest.
Lõikes 6 kirjeldatakse valdkonna eest vastutava ministri täiendavaid ülesandeid tervishoiu
toimepidevust ohustava olukorra ja kriisiolukorra lahendamisel. Valdkonna eest vastutav
minister võib nimetatud olukorrast tulenevate ülesannete täitmiseks kehtestada haldusaktiga
kõigile tervishoiuteenuse osutajatele ajutised tervishoiuteenuste kvaliteedi nõuded ja
kättesaadavuse piirangud ning tervishoiuteenuste osutamise tavapärasest erinevad ajutised
nõuded juhul, kui:
1) piirangute ja nõuete kehtestamine ei ole ette nähtud määrusega, mis kehtestab tervishoiu
kriisireguleerimise ülesanded;
2) nõuete ja piirangute kehtestamine on vältimatult vajalik.
22.05.2025
471
Seega on eelnõuga ette nähtud, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab eelkõige
määrusega need nõuded ja piirangud, mida on võimalik prognoosida (§ 581 lõige 1). Juhul kui
on vaja reageerida väga kiiresti ja ministri määruses ei ole vajalikke nõudeid ja piiranguid
Terviseametile otsustamiseks ette nähtud, siis võib minister ka ise haldusaktiga kehtestada
tervishoiuteenuse osutajatele täiendavad nõuded ja piirangud. Meetmed ja ülesanded peavad
olema sellisel juhul väga konkreetsed ja ajutise iseloomuga. Selline õigus on ministrile antud
ka kehtiva seadusega (§ 59 lõige 4), kuid sätte sõnastust on natuke korrigeeritud. Näiteks võib
olla olukord, kus kogu riigis on vere varud vähenemas. Siis on ministril õigus sätestada enda
käskkirjaga, et kõigile kodanikele tagatakse vere ülekande vajaduse korral kaks ühikut.
Lõikes 7 sätestatakse tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra ja kriisiolukorra
meditsiinijuhi nimetamise kord. Meditsiinijuht on tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra
ja kriisiolukorra ajal või selleks valmistumisel rakendatav funktsioon, mis korraldab juhtiva
asutuse ja tervishoiuteenuse osutajate vahelist abistamist ja nõustamist tervishoiu valdkonna
kriisi juhtimis-, toimepidevus- ja koostöö korralduslikes küsimustes. Lisaks koondab ja edastab
ta tervishoiuteenuse osutajatelt olulist ja ajakohast teavet Terviseametile ja Terviseameti juures
tegutsevale staabile.
Punktiga 19 täiendatakse seadust §-dega 582–585.
Paragrahvis 582 kirjeldatakse Terviseameti ülesandeid tervishoiu toimepidevust ohustava
olukorra ja kriisiolukorra ülesannete täitmisel ning selleks valmistumisel.
Terviseamet tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra ja kriisiolukorra ülesannete täitmisel
ning selleks valmistumisel:
1) kavandab kooskõlas tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud piirangutega
tervishoiutöötajate ning apteekide töötajate töökohustuse täitmise korraldust. Töökohustuse
täitmise üle peetakse arvestust tsiviiltoetuse registris. Tervishoiutöötajate ja apteekide
töötajatele saab kohaldada töökohustuse rakendamist ainult kooskõlas tsiviilkriisi ja riigikaitse
seadusega (seda reguleerib 7. peatükk);
2) annab kooskõlas tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud piirangutega töökohustuse
täitmiseks asjakohaseid korraldusi;
3) kaasab vajaduse korral teisi ministeeriume ning asjassepuutuvaid asutusi ja isikuid
muudatuste ettevalmistamiseks tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamiseks. Näiteks
Kaitseväe kaasamine mittesõjaliste kriiside korral on väärtuslik tänu Kaitseväe
meditsiiniteenistuse kriisiaegse töökorralduse eksperditeadmistele ja katastroofimeditsiini
võimekusele (isikkoosseisu väljaõpe, spetsiifiliste vahendite varu, töökorraldus), sõjaliste
kriiside korral on see vajalik tulenevalt Kaitseväe rollist kriisiohjes;
4) annab tervishoiuteenuse osutajatele haldusakte, lähtudes TTKSi § 581 lõike 1 alusel
kehtestatud kriisimeetmetest, § 581 lõike 6 alusel kehtestatud ministri haldusaktidest ja muudest
õigusaktidest;
5) omab ülevaadet nende tervishoiuteenuse osutajate hõivatusest, kes täidavad kriisiülesannet
(nii püsivat kui ka ühekordset), ja koordineerib tervishoiualast infovahetust (Terviseameti
koordineeriv roll tervishoiukriisi juhtimisel);
6) otsustab tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru ümberjagamise (üldjuhul võetakse kasutusele
riigi tervishoiuvaldkonna vajadusteks mõeldud varu, kuid kui see on ammendunud, võib olla
vajalik ümber jagada ka tervishoiuteenuse osutajate enda tegevusvaru);
7) otsustab riigi tervishoiuvaru kasutamise;
8) täidab muid käesolevas seaduses, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse ning selle alusel
kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesandeid.
22.05.2025
472
Paragrahvis 583 nähakse ette tervishoiuteenuse osutaja püsivad kriisiülesanded. Tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 10 lõigete 1 ja 2 kohaselt on püsiv kriisiülesanne kriisiolukorra
lahendamiseks ja lahendamise toetamiseks vajalik ülesanne, mis seondub täidesaatva
riigivõimu asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse põhiülesandega ning juriidilise isiku ja
füüsilisest isikust ettevõtja tegevusala või eesmärgiga. Püsiv kriisiülesanne on ka elutähtsa
teenuse toimepidevuse korraldamine ja elutähtsa teenuse osutamine nii kriisiolukorra ajal kui
ka enne seda. Lõike 4 kohaselt määratakse juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja püsiv
kriisiülesanne seaduses või seaduse alusel.
Eelnõu kohaselt saab valdkonna eest vastutav minister loetleda määruses tervishoiuteenuse
osutajad, kes on püsiva kriisiülesandega, ning teatud osa tervishoiuteenuse osutajatest on
seaduse või ministri määruse alusel määratud elutähtsa teenuse osutajateks. Seega kõik püsiva
kriisiülesandega tervishoiuteenuse osutajad, sh elutähtsa teenuse osutajad, peavad tervishoiu
toimepidevust ohustavas olukorras, kriisiolukorra ajal või selleks valmistumisel järgima
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse regulatsiooni, TTKSi ja selle alusel antud õigusakte. Ülejäänud
tervishoiuteenuse osutajad, kes ei ole ei ETOd ega ka püsiva kriisiülesandega, võivad siiski
saada kriisiolukorra ajal ühekordseid kriisiülesandeid (aga nad ei pea kriisiks seaduse kohaselt
valmistuma).
Kui isik ei ole elutähtsa teenuse osutaja, vaid ainult püsiva kriisiülesandega, siis erinevus
ETOdest seisneb selles, et elutähtis teenus on kõigile hädavajalik alusteenus, mis peab olema
tagatud kogu aeg, nii tavaolukorras kui ka kriisiolukorra ajal. Elutähtsad teenused on seotud
ELi direktiividega, neid hinnatakse 10 kriteeriumi ning vastava metoodika alusel.
Peale selle on pandud ETOdele üks lisakohustus. Kui tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 17
kohaselt peab ETO korraldama toimepidevuse kontrollimiseks õppusi, siis see ei kata täielikult
kohustust korraldada oma personali kriisialast väljaõpet. Personali kriisialane väljaõpe on
järjepidev toiming, mille raames läbitakse kindla perioodi vältel Terviseameti kehtestatud
koolituste kava (nt MIMMS; HMIMMS) nii, et kõik püsiva kriisiülesandega, sh ETOdest
tervishoiuteenuse osutajad tagavad toimepidevuse korralduse oma ülesannete raames. Personali
kriisialase väljaõppe korraldamise kohustus on sätestatud ka kehtiva TTKSi § 59 lõike 3 punktis
2. Samuti on ETO-le pandud kohustus esitada Terviseametile tema nõudmisel tervishoiu
toimepidevust ohustavaks olukorraks ja kriisiolukorraks valmisoleku tagamiseks planeeritavate
ressursside ja vajalike täiendavate ressursside andmed. Analoogne kohustus on ka kehtiva
TTKSi § 59 lõike 3 punktis 4.
Käesolevas paragrahvis loetletakse üldised kohustused, mis rakenduvad kõigile
tervishoiuteenuste osutajatele, kellele on määratud püsiv kriisiülesanne. Selleks, et püsiva
kriisiülesandega tervishoiuteenuse osutajate kriisideks valmisoleku tagamise nõuded ja
kohustused ei oleks ebaproportsionaalsed, on ette nähtud valdkonna eest vastutavale ministrile
õigus täpsustada tervishoiuteenuse osutajate kaupa püsivat kriisiülesannet, selle mahtu ning
selleks valmistumise ja selle täitmise nõudeid (see võimalus tuleb TTKSi §-st 4).
Paragrahvis 584 sätestatakse haldusmenetluse erandid. Vastavad sätted on ka kehtivas TTKSis
(§ 59 lõiked 10 ja 11). Praegu on Eestis 20 haiglat, 10 kiirabiasutust, tulevikus kuni 26
tervisekeskust, ca 50 apteeki ja 2 hulgimüüjat – kokku alla 100.
22.05.2025
473
Paragrahvis 585 sätestatakse Terviseameti ülesanded tervishoiualase humanitaarabi andmisel
ja vastuvõtmisel, kuna Terviseamet koordineerib riiklikul tasandil piiriülese tervishoiualase
humanitaarabi andmist ja vastuvõtmist.
Terviseamet juhib piiriülese humanitaarabi väljastamist ja saamist sisuliselt, st peab ülevaadet,
jagab abi riigisiseselt, suhtleb vahetult välispartneritega ja teeb muid toiminguid. Terviseamet
osaleb oma haldusala rahvusvaheliste abitaotluste koostamisel koostöös asjaomaste
ministeeriumide, asutuste ja isikutega eelnevate koostöökokkulepete olemasolul ning juhindub
poliitilistest otsustest nende puudumisel.
Vajaduse korral taotletakse välisabi valdavalt Euroopa Liidu kriisimehhanismide kaudu, mis
toetuvad eelnevalt koostatud koostööplaanidele – seega välisabi taotlemise ja korraldamise
keskne roll on mõistlik usaldada Terviseametile kui asutusele, mis suudab kiiresti reageerida
ootamatult tekkinud vajadustele ning üldjuhul juhib kriisireguleerimist tervisevaldkonnas.
Punktiga 20 tunnistatakse TTKSi § 59 kehtetuks. Tervishoiuteenuste osutamine tervishoiu
toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ajal on reguleeritud edaspidi §-dega 581–
584.
Punktiga 21 sätestatakse järelevalve.
§ 256. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse muutmine
Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses tehakse kaks muudatust.
Punktis 1 nähakse ette, et kindlustuskohustus ei kehti tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
tähenduses tähtajalise tegevusloa puhul, mis on antud kriisiolukorra ajaks (vt põhjendusi TTKSi
§ 422 selgituste juures).
Punktis 2 tehakse terminoloogiline muudatus tulenevalt uuest terminikasutusest TTKSis ning
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses.
§ 257. Toiduseaduse muutmine
Paragrahviga 257 muudetakse toiduseadust (edaspidi ToiduS).
ToiduSi muudatused on vajalikud toiduga varustamise tagamiseks. Toiduga varustamine
tagatakse kolme abinõu kaudu: elutähtsa teenuse, toiduvaru ja püsiva kriisiülesande kaudu.
Kuni CER direktiivi ülevõtmiseni HOSi muudatusega ei olnud toiduga varustamist elutähtsa
teenusena käsitatud. Kuna aga toit on eluks iga päev vajalik ja vajalik ka kriisiolukorra
lahendamiseks ja lahendamise toetamiseks, siis vastab toiduga varustamine elutähtsa teenuse
määratlusele ning seepärast tuleb toiduga varustamist käsitada elutähtsa teenusena. Riik oli seni
elanikkonna toiduga seotud esmavajaduste rahuldamise taganud üksnes riigi tegevusvarus
oleva toiduvaru kaudu. Riigi toiduvaru suurus on aga piiratud ega taga elanikkonna toiduga
seotud esmavajaduse rahuldamist pikema aja jooksul. Samas ei saa riigi toiduvarust ka täielikult
loobuda, kuid see peab jääma kasutusele võtmiseks vaid viimase abinõuna.
Toidu jaekaubandusega tegelevatele ettevõtjatele pannakse püsiv kriisiülesanne ning luuakse
täiendav meede toiduga varustamise paremaks tagamiseks. Oluline on säilitada toidu
22.05.2025
474
jaekaubanduse valdkonna turuosaliste võimalikult võrdne kohtlemine ja konkurentsiolukord nii
Eesti kui ka naaberriikide ettevõtjatega.
Punktidega 1, 2 ja 4 tehakse terminoloogilised muudatused, samuti asendatakse viited HOSile
viidetega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse vastavatele paragrahvidele.
Punktiga 5 täiendatakse seadust §-dega 466–468.
Eelnõu §-s 466 sätestatakse toidu jaekaubandusega tegeleva ettevõtja püsiva kriisiülesandega
seonduv. Tegemist on ühega kolmest toiduga varustamise tagamise abinõust lisaks elutähtsa
teenuse osutamisele ja riigi tegevusvarusse kuuluvale toiduvarule.
ToiduSi § 466 lõikes 1 määratletakse püsiva kriisiülesandega isiku termin toidu jaekaubanduse
valdkonnas. Lõikes sätestatakse, et püsiva kriisiülesande saab määrata ettevõtjale, kui tema
turuosa toidu jaekaubanduse valdkonnas, välja arvatud toitlustamine või hulgikaubandus,
moodustab tema toidu jaekaubanduse müügitulu suuruse alusel vähemalt ühe protsendi
suurimate asjakohase müügituluga või asjakohaste ettevõtete arvuga ettevõtjate valimis olevate
ettevõtjate müügitulude summast. Kõik sellele nõudele vastavad ettevõtjad ei ole kohe püsiva
kriisiülesandega, vaid üksnes juhul kui valdkonna eest vastutav minister on selle ettevõtja ja
tema sobiva ettevõtte määranud kaalutlusotsuse alusel haldusaktiga püsiva kriisiülesandega
ettevõtjaks.
ToiduSi § 466 lõike 2 kohaselt tehakse ettevõtja vastavus püsiva kriisiülesandega isikuks
määramiseks vajalikele nõuetele kindlaks esmalt selle ettevõtja majandusaasta aruande alusel,
millest nähtub tema müügitulu tegevusala lõikes (näiteks EMTAKi tegevusalade hulgas on:
G472 (toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüük spetsialiseerunud kauplustes) või
G4711 (jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja
tubakatooted), ning riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmete alusel. Viimasest nähtub
ettevõtja tegevusvaldkond.
ToiduSi § 466 lõike 3 kohaselt täpsustatakse, et püsiva kriisiülesandega ettevõtja turuosa
kindlakstegemiseks võetakse aluseks määramise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta
andmed.
ToiduSi § 466 lõike 4 järgi vastab toidu jaekaubanduse valdkonna püsiva kriisiülesandega isiku
tingimustele enim selline ettevõtja, kes on lisaks lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmisele teisi
toidu jaekaubanduse valdkonna püsiva kriisiülesandega isikuid või toidu varustuskindluse
valdkonna ettevõtjaid arvestades sobivaim, et tagada elanikkonna toiduga varustamine
võimalikult terviklikult, laiapindselt ja parimal viisil lähtudes tema ettevõtte asukohast, teistest
tegevusvaldkondadest, käideldavatest toidugruppidest, tegevuseks vajaliku lepingulise suhte
olemasolust ning võimaluse korral ettevõtja huvidest. Valdkonna eest vastutav minister, kelleks
käesoleval ajal on regionaal- ja põllumajandusminister, ei ole kohustatud määrama püsiva
kriisiülesandega isikuks kõiki ettevõtjaid, kes asjakohastele nõuetele vastavad. Toidu
jaekaubanduse valdkonna püsiva kriisiülesande täitmine tuleb korraldada nii, et minister
määrab lõike 5 alusel tehtava otsusega ülesande täitjaks selleks sobivaimad ettevõtjad, et tagada
elanikkonna toiduga varustamine võimalikult terviklikult, laiapindselt ja parimal viisil.
ToiduSi § 466 lõike 5 kohaselt määrab ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks valdkonna eest
vastutav minister, kelleks käesoleval ajal on regionaal- ja põllumajandusminister, oma
käskkirjaga. Käskkirjas määratakse kindlaks ettevõtja toidu jaekaubanduse ettevõte, mille
22.05.2025
475
kaudu ta püsivat kriisiülesannet täitma peab. Vajaduse korral võib minister määrata ka, millises
mahus, milliste toidugruppide osas toidu jaekaubandus selles ettevõttes kriisiolukorras toimima
peab.
ToiduSi § 466 lõike 6 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister, kelleks käesoleval ajal
on regionaal- ja põllumajandusminister, oma käskkirjas, millega ta ettevõtja püsiva
kriisiülesandega isikuks määrab, anda ettevõtjale ka tähtaja, mille jooksul ettevõtja püsiva
kriisiülesande täitmiseks vajalikud nõuded, mis on kavandatud seaduse alusel kehtestatud
ministri määruses, täitma peab. Nimelt võib tekkida olukord, kus ettevõtja ei vasta veel kõigile
püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikele nõuetele, kuid tema ettevõte on teisi toidu
jaekaubanduse valdkonna püsiva kriisiülesandega isikuid või toidu varustuskindluse valdkonna
elutähtsa teenuse osutajaid arvestades sobivaim, et tagada elanikkonna toiduga varustamine
võimalikult terviklikult, laiapindselt ja parimal viisil lähtudes ettevõtte asukohast, teistest
tegevusvaldkondadest, käideldavatest toidugruppidest, tegevuseks vajaliku lepingulise suhte
olemasolust ning võimaluse korral ka ettevõtja huvidest.
ToiduSi § 466 lõike 7 kohaselt tehakse ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks määramise
otsus ettevõtjale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates elektroonilise
kättetoimetamisega ehk edastades selle ettevõtja äriregistrisse kantud elektronposti aadressil
nagu seda võimaldab haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punkt 3. Vabariigi Valitsuse seaduse
§ 52 lõike 4 kohaselt jõustub ministri käskkiri allakirjutamise päeval, kui käskkirjas eneses ei
sätestata hilisemat tähtpäeva ja käskkiri tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele.
Teatavakstegemine toimub kättetoimetamisega, mis haldusmenetluse seaduse kohaselt toimub
postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Sama seaduse § 25
lõike 3 kohaselt toimetatakse dokument kätte juhul, kui see on seaduse või määrusega ette
nähtud, muudel juhtudel piisab dokumendi teatavakstegemisest vabas vormis. Kõnealuse otsuse
puhul on tegemist haldusaktiga, millega pannakse isikule kohustusi ja see võib muul viisil
piirata isiku õigusi. Seega ei saa välistada olukorda, et see haldusakt võib kaasa tuua kohtulikke
vaidlusi. Nii isiku tulemuslikumaks teavitamiseks kui haldusakti vaidlustamise tähtaegade
kulgema hakkamise selgeks määramiseks on seetõttu vajalik ja otstarbekas määrata
selgesõnaliselt selle teatavakstegemine.
ToiduSi § 466 lõikes 8 määratletakse toidu jaekaubanduse valdkonna ettevõtja püsiv
kriisiülesanne. Selleks on tema tegevuse jätkamine määratud ettevõttes ehk konkreetses
kaupluses või poes, vajaduse korral määratud mahus ja toidugruppide kaupa.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kohaselt võib asja, mis on vajalik teise isiku või
asutuse kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas elutähtsa teenuse osutamiseks, sundkasutusse
võtta või sundvõõrandada üksnes siis, kui muud võimalused riigi sõjalise kaitsevõime
säilitamiseks puuduvad.
Selliste asjade hulka kuuluvad toidu jaekaubanduse valdkonnas püsiva kriisiülesandega isiku
puhul tema selle ülesande täitmiseks määratud ettevõtte varustamiseks ettenähtud toit või muu
selle ülesande täitmiseks määratud ettevõtte vara, mis on vajalik püsiva kriisiülesande
täitmiseks.
Toidu jaekaubandusega tegelevaid ettevõtjaid on Eestis mitmeid. Suuremad on Coop Eesti
Keskühistu, Selver AS, Maxima Eesti AS, Rimi Eesti Food AS, AS Prisma Peremarket, aga ka
AS OG ELEKTRA (Grossi Toidukaubad), RRLektus AS (Meie Toidukaubad), Lidl Eesti OÜ,
Osaühing Aldar Eesti (Aldar Market), A1M OÜ (A1000 Market), Wolt Services OÜ (Wolt
22.05.2025
476
Market), Supersa OÜ (Barbora), osaühing Karia (KariaMarket) jne. Samuti lisanduvad
jaekettidele ettevõtjate üksikud poed, mis enamasti paiknevad maapiirkondades. Näiteks
Viljandimaal on viis üksteisest sõltumatult tegutseva ettevõtja maapoodi: Tääksis, Vana-
Võidus, Holstres, Mustlas ja Tänassilmas. Samuti tegutseb MTÜ Eesti OTT, kes organiseerib
piirkondlikku kaubavahetust tootjate ja tarbijate vahel ilma vahendustasuta (otse tootjalt
tarbijale). Seega ettevõtjaid, kes müüvad toitu, on Eestis mitmeid. Toiduga varustamise
ohustamiseks peaksid võimalikud katkestused olema pikaajalised ja toimuma ühel ajal paljudes
poodides või toidu tarneahela teistes osades. Ettevõtjad on toonud välja, et kuna turuosalisi on
palju, on näiteks võimalikud küberründed ennekõike risk ettevõtja enda äritegevusele turul ja
selle vältimiseks on jaekaubandusketid ise valinud küberturvalisuse nõuded, mida nad järgivad.
See tähendab, et turuosaliste paljususe tõttu küberründed üksikute jaekaubanduskettide vastu
toiduga varustamist oluliselt ei mõjutaks, samuti ei mõjutaks toiduga varustamist ka
küberründes jaekaubandusketti kuuluva üksiku poe vastu, kuna tarbijal on võimalik valida
lihtsalt teine kauplus. Seetõttu piisab toidu jaekaubandusega tegelevale ettevõtjale püsiva
kriisiülesande panemisest.
ToiduSi § 466 lõike 9 kohaselt antakse valdkonna eest vastutavale ministrile, kelleks käesoleval
ajal on regionaal ja põllumajandusminister, õigus kehtestada määrus, milles kehtestada toidu
jaekaubanduse valdkonna ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks määramise täpsemad
tingimused ja kord ning kriisiolukorras püsiva kriisiülesande täitmise täpsemad nõuded, samuti
nõuded ettevõtte ja selles kriisiülesande täitmiseks vajalike vahendite ja varustuse kohta.
Toidu jaekaubanduse valdkonna ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks määramise kord on
üldiselt järgmine.
Toidu jaekaubanduse valdkonna ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks määramine on
haldusmenetlus, mis viiakse läbi regionaal- ja põllumajandusministri, kui haldusorgani,
initsiatiivil. Seaduse jõustumisel asub Regionaal- ja Põllumajandusministeerium riigi toidu ja
sööda käitlejate registri toidu jaekaubanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate majandusaasta
aruannete andmete, täpsemalt toidu jaekaubanduse müügitulu suuruse, alusel välja selgitama
nende turuosa toidu jaekaubanduse valdkonnas. Selleks koostatakse valim valdkonna
ettevõtjatest, kellel teadaolevalt on suurim müügitulu suurus toidu jaekaubanduse valdkonnas
või kellel on kõige rohkem ettevõtteid, mille kaudu ta tegeleb toidu jaekaubandusega
(toidukauplusi või -poode). Koostatav valim ei ole väga suur, sellesse on kavandatud hõlmata
kuni 10 ettevõtjat.
Majandusaasta aruandest saadakse valimis oleva ettevõtja müügitulu suurus toidu
jaekaubanduse tegevusala lõikes. Toidu jaekaubanduse valdkonnas tegutseva ettevõtja kahe
püsiva kriisiülesandega isikuks määramise aastale vahetult eelneva majandusaasta aruande
toidu jaekaubanduse müügitulu andmete alusel arvutatakse välja iga ettevõtja turuosa suurus.
Selleks päritakse riigi toidu ja sööda käitlejate registri toidu jaekaubanduse valdkonnas
tegutsevate ettevõtjate137 vastavate aastate majandusaasta aruanded Registrite ja
Infosüsteemide e-äriregistri portaalist. Nende ettevõtjate toidu jaekaubanduse valdkonna
137
https://jvis.agri.ee/jvis/avalik.html#/toitKaitlemisettevotedparing?query=%257B%2522filter%2522%253A%257
B%2522pohiKaitlemisvaldkonnad%2522%253A%255B11232%255D%257D%252C%2522sort%2522%253A
%257B%2522asc%2522%253Atrue%252C%2522fieldName%2522%253A%2522kaitlejaNimi%252Ctegevusk
ohaNimi%2522%257D%252C%2522pagination%2522%253A%257B%2522page%2522%253A1%252C%2522
pageSize%2522%253A50%252C%2522rowCount%2522%253A0%252C%2522ellipsisSize%2522%253A3%25
7D%257D
22.05.2025
477
müügitulu andmed võetakse majandusaasta aruande kasumiaruande osast ning nende põhjal
arvutatakse välja valimis olevate ettevõtjate asjakohase müügitulu kogumaht ning ettevõtjate
turuosade suurused sellest protsentides.
Haldusmenetluse seaduse § 35 lõike 1 punkti 2 kohaselt on tegemist haldusorgani initsiatiivil
algatatud haldusmenetlusega. Asjakohase haldusakti andmiseks algatatud haldusmenetlus
algab menetlusosalise teavitamisega menetlusest. Seetõttu teavitab Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium turuosa nõudele vastavaid toidu jaekaubanduse valdkonnas
tegutsevaid ettevõtjaid püsiva kriisiülesandega isikuks määramise menetluse algusest ja
selgitab neile sama seaduse § 36 lõikes 1 nimetatud asjaolusid, eelkõige seda, milliseid taotlusi,
tõendeid ja muid dokumente tuleb selles haldusmenetluses esitada.
Nendeks ettevõtja esitatavateks andmeteks on andmed logistika toimepidevuse, müügipinna
suuruse, jaekaubanduseks kasutatava hoone või selle osa elektrienergia tagavaratoite kohta,
sealhulgas elektrigeneraatori või -energia salvestusseadme kasutusele võtmise valmiduse kohta,
samuti valmiduse kohta kasutada internetiühenduseta toimivaid makseteenuseid (teave selleks
vajalike vahendite ja tarkvara olemasolu kohta). Ehk andmed, mis näitavad ettevõtja ettevõtte
vastavust selles kriisiülesande täitmiseks vajalike vahendite ja varustuse kohta. Nende andmete
alusel saab kaaluda ettevõtjale käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tähtaja ja
selle pikkuse (kuni viis aastat) määramise vajalikkust.
Kõigi esitatud andmete alusel valib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium püsiva
kriisiülesandega isikuks sobivad ettevõtjad, koostab iga ettevõtja kohta tema püsiva
kriisiülesandega isikuks määramise käskkirja eelnõu ja saadab selle ettevõtjale tutvumiseks
võimaldades tal mõistliku aja jooksul esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis
eelnõu kohta oma arvamus ja vastuväited (haldusmenetluse seaduse § 40 lõige 1).
Pärast isiku ärakuulamist ja võimaluse korral tema arvamuse ja vastuväidetega arvestades
kirjutab regionaal- ja põllumajandusminister käskkirja alla, pärast mida toimetatakse see
ettevõtjale kätte elektrooniliselt saates selle ettevõtja elektronposti aadressil.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kontrollib ettevõtja vastavust püsiva
kriisiülesandega isiku kohta kehtestatud nõuetele üle aasta. Kui isik kontrollimise aastale
vahetult eelnenud kahe aasta majandusaasta aruande andmete kohaselt või riigi toidu ja sööda
käitlejate registri andmete kohaselt või tema esitatud muude asjakohaste andmete kohaselt ei
vasta enam püsiva kriisiülesandega isiku kohta kehtestatud nõuetele või kui ettevõtja ei ole
tähtajaks täitnud talle sätestatud püsiva kriisiülesandega isiku kohta kehtestatud nõuete
täitmiseks antud kohustusi, algatab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium haldusmenetluse
seaduse § 35 lõike 1 punkti 2 kohaselt enda kui haldusorgani initsiatiivil algatatud
haldusmenetlusest püsiva kriisiülesandega isikuks määramise käskkirja kehtetuks
tunnistamiseks. Seetõttu teavitab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kõnealust
ettevõtjat püsiva kriisiülesandega isiku määramise käskkirja kehtetuks tunnistamise menetluse
algusest ja selgitab talle sama seaduse § 36 lõikes 1 nimetatud asjaolusid, eelkõige seda,
milliseid taotlusi, tõendeid ja muid dokumente tuleb selles haldusmenetluses esitada.
Kõigi asjakohaste andmete alusel koostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium püsiva
kriisiülesandega isikuks määramise käskkirja kehtetuks tunnistamise eelnõu ja saadab selle
ettevõtjale tutvumiseks võimaldades tal mõistliku aja jooksul esitada kirjalikus, suulises või
muus sobivas vormis eelnõu kohta oma arvamus ja vastuväited (haldusmenetluse seaduse § 40
lõige 1).
22.05.2025
478
Pärast isiku ärakuulamist ja võimaluse korral tema arvamuse ja vastuväidetega arvestades
kirjutab regionaal- ja põllumajandusminister käskkirja alla, pärast mida toimetatakse see
ettevõtjale kätte elektrooniliselt saates selle ettevõtja elektronposti aadressil.
Vajaduse korral alustab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium pärast seda haldusmenetlust
uue toidu jaekaubanduse valdkonna ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks määramiseks.
Toidu jaekaubanduse valdkonna ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks määramise täpsemad
tingimused kehtestatakse ettevõtjale selleks, et ta oleks võimeline täitma talle määratud püsivat
kriisiülesannet.
Tingimusteks on oma tegevuse korraldamiseks toimepidev logistika ja piisav müügipind ning
kogu toidu jaekaubanduseks kasutatavale hoonele või selle osale välja ehitatud elektrienergia
tagavaratoide, sealhulgas valmidus võtta kasutusele elektrigeneraatori või -energia
salvestusseade ja valmidus kasutada internetiühenduseta toimivat makseteenust. Vajaduse
korral võib valdkonna eest vastutav minister määrata haldusaktis ettevõtjale käesolevas
seaduses sätestatud nõuete täitmise tähtaja, mis ei ole pikem kui viis aastat.
Kriisiolukorras püsiva kriisiülesande täitmise täpsemad nõuded on nõuded toidu jaekaubanduse
toimimisele kriisiolukorras valdkonna eest vastutava ministri haldusaktiga määratud piirkonna
ettevõttes määratud aja jooksul.
Nõuetena ettevõtte ja selles kriisiülesande täitmiseks vajalike vahendite ja varustuse kohta on
kavandatud nõuded müügipinna suuruse, jaekaubanduseks kasutatava hoone või selle osa
elektrienergia tagavaratoite kohta, sealhulgas elektrigeneraatori või -energia salvestusseadme
kasutusele võtmise valmiduse kohta, samuti valmiduse kohta kasutada internetiühenduseta
toimivaid makseteenuseid (selleks vajalike vahendite ja tarkvara olemasolu kohta).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kohaselt võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud
valitsusasutus erakorralise või sõjaseisukorra ajal vallasasja müüki piirata. Selleks võib muu
hulgas kehtestada koguselisi piiranguid, samuti piiranguid müügi aja ja viisi ning üldiste
tunnuste alusel kindlaksmääratud isikute kohta, kellele vallasasja müüa võib, samuti
sundhinnad ja muud vajalikud tingimused ning müügi erikorra, kui see on vajalik erakorralise
või sõjaseisukorra lahendamiseks. Neid piiranguid peavad rakendama kõik toidu
jaekaubandusega tegelevad ettevõtjad, mitte üksnes püsiva kriisiülesandega isikuks määratud
ettevõtjad ja seega eraldi nõudeid selle ülesande täitmiseks püsiva kriisiülesandega isikule ei
ole kavas kehtestada.
ToiduSi §-s 467 reguleeritakse täpsemalt toiduga varustamise tagamist riigi tegevusvarusse
kuuluva toiduvaru kaudu.
ToiduSi § 467 lõikes 1 täpsustatakse, et toiduvaru koosneb toidust ning sellesse võib kuuluda
ka teravilja ja sellise toote varu, mis on vajalik ettevõtjale tootmissisendina toidu või loomse
toidu tootmise eesmärgil peetavate loomade sööda tootmiseks või nende loomade söötmiseks
(edaspidi tooraine varu). Toiduvaru hulka kuuluv toit on eelkõige selline, mis on sobiv elanike
esmavajaduste rahuldamiseks ja neile kergemini tarbitav (nt purgisupp, kuivikud jmt). Tooraine
varu olemasolu võib pidada kasulikuks, kuna seda on mitmel moel võimalik toiduga
varustamise tagamiseks kasutada (nt teravili). Näiteks võib teravilja kasutada külvamiseks,
loomade söötmiseks, inimestele toidu tootmiseks või äärmise vajaduse korral ka inimeste
22.05.2025
479
toiduks. Teraviljavaru on samal eesmärgil olemas ka mitmel teisel riigil, näiteks Soomel.
Seepärast võiks ka Eesti sellise varu toiduvarus moodustada. Kuna tooraine varu
moodustamine, selles oleva teravilja või muu toote kogused ja osakaal toiduvarust sõltub
eelarvevahendite olemasolust, on tooraine varu moodustamine nähtud eelnõus ette
võimalusena.
ToiduSi § 467 lõikes 2 täpsustatakse, et valdkonna eest vastutav minister, kelleks käesoleval
ajal on regionaal ja põllumajandusminister, võib määrusega kehtestada toiduvaru kogused või
varu täpsema koosseisu ning ka toiduvaru väljaostmise ja uuendamise alused. Määruse täpsem
sisu selgub ministeeriumide vahelise koostöö käigus ning sõltub ka riigi rahaliste vahendite
olemasolust. Lõike 1 kohta seletuskirjas olevatest selgitustest nähtub, et sellise rakendusakti
andmine on eesmärgi saavutamiseks vajalik võimalus.
ToiduSi § 467 lõikes 3 täpsustatakse, et toiduvaruks vajalikud riigieelarve vahendid taotleb
toiduvaru eest vastutav minister ehk regionaal- ja põllumajandusminister. Toiduvaru
ülalpidamise kulud katab Eesti Varude Keskus riigieelarvest eraldatud vahendite toel.
ToiduSi § 467 lõikes 4 täpsustatakse, millistes olukordades toiduvaru kasutusele võetakse.
Toiduvaru ehk toit või tooraine varu võetakse kasutusele elupäästva varuna, kui toidu puudus
ohustab inimeste elu või on oht sellise olukorra tekkeks.
Seega on toiduvaru mõeldud esmavajaduse rahuldamiseks inimeste elu ähvardava nälja-ohu
korral, näiteks toiduga varustamise laialdase ja pikaaegse katkemise korral. Olukordades, kus
jaekaubandus toimib, sealhulgas ka väiksemate kaubandustõrgete korral, näiteks kui ei ole
saada kõiki tavapäraseid kaubagruppe, toiduvaru kasutusele ei võeta. Ka ulatusliku
evakuatsiooni korral on toiduvaru kasutuselevõtmise eelduseks laialdased probleemid toiduga
varustamises. Seni kuni majandus ja toidukaubandus toimib, riigi toiduvaru kasutusele ei võeta.
Sätte alusel võib ka toiduvaru osaks oleva tooraine varu võtta kasutusele kas elanikkonna
toitmiseks (jagades nt otse teravilja) või selleks, et anda see ettevõtjale kasutamiseks
tootmissisendina toidu või sööda tootmiseks, sealhulgas külvamiseks, kuna selle eesmärgiks on
toiduks või söödaks sobiva teravilja tootmine, või ka loomse toidu tootmise eesmärgil peetavate
loomade söötmiseks. Tooraine varu võib kasutusele võtta enne näljaohu tekkimist toidu
tootmise säilitamiseks. Üldjuhul võib toiduvaru olemust tõlgendada nii, et selles olevat toitu
võib kasutada üksnes füüsilistele isikutele toiduna tarbimiseks andmiseks. Kuna tegemist on
äärmisel juhul rakendatava abinõuga, ei ole tootmissisendina teravilja saavate ettevõtjate ringi
piiratud üksnes elutähtsa teenuse osutajatega, vaid jäetud see ring vabaks, et tootmissisendit
saaks anda nendele ettevõtjatele, kes on veel võimelised tootma.
ToiduSi § 467 lõikes 5 sätestatakse, et toiduvaru võetakse kasutusele tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 95 lõikes 1, 2 või 3 sätestatud korras.
ToiduSi § 467 lõikes 6 tehakse täpsustus ka selle kohta, et Vabariigi Valitsus, kellel on õigus
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse kohaselt varu kasutusele võtmine otsustada, võib kehtestada
tooraine varu (teraviljavaru) tootmissisendina kasutusele võtmise otsustamisel seda kasutavale
ettevõtjale ka tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 95 lõike 4 punktis 3 sätestatud asjakohased
kasutusele võtmise tingimused. Nende kasutusele võtmise tingimustena peetakse silmas
piiranguid ettevõtjale varu kasutamiseks. Nende tingimuste kehtestamise eesmärgiks on tagada
ettevõtjale üle antud riigi vara ehk tooraine varu eesmärgipärane kasutamine üksnes riigi
huvides (elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks), mitte ettevõtja majandustegevuse
22.05.2025
480
huvides. Kui varu kasutusele andmiseks sõlmitakse ettevõtjatega lepingud, siis toidu nappusest
tingitud majanduslikus olukorras (toidu kõrge hind) ei pruugi lepingus ettenähtud kohustuste
rikkumise korral ettenähtud leppetrahv olla ettevõtjale piisav, et ta tagaks tooraine varu
eesmärgipärase kasutamise riigi huvides (nt elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks
piirhinnaga).
ToiduSi §-ga 468 täpsustatakse, et olukordades, kus Eestis ei turustata elanikkonna
esmavajaduste täitmiseks piisavalt toitu (või on oht sellise olukorra tekkeks), võib Vabariigi
Valitsus olukorra eskaleerumise ennetamiseks keelata toidu riigist väljaveo osaliselt või
täielikult juba enne senise käsitluse kohaselt erakorralist seisukorda või sõjaolukorda.
Erakorralise seisukorra või sõjaolukorra ajaks on kaupade liikumine tõenäoliselt juba tõsiselt
häiritud või peatunud, mistõttu varasemate piirangute kehtestamise võimalikkus aitab tagada
Eesti inimeste toiduga varustatust. Tegemist ei ole uue piirangu kehtestamisega. Sarnane norm,
küll üksnes kitsalt piiritletult sõjaseisukorra ajal kohaldamiseks, oli seni ka riigikaitseseaduses
(§ 20 lõige 4), mille kohaselt Vabariigi Valitsus võib kuni sõjaseisukorra lõppemiseni piirata
teatud liiki või teatud tunnustele vastavate vallasasjade müüki, keelata nende väljaveo riigist
või teatud piirkonnast, samuti määrata neile sundhindu juhul, kui need vallasasjad on vajalikud
elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks või riigi sõjalise kaitsmise toetamiseks.
Arvestades, et on erinevaid riske, mis elanikkonna toiduga varustamise esmavajaduste katmist
ohustada võivad, nagu näiteks laialdased kaubandustõrked, on vaja selle meetme rakendamise
võimalusi laiendada.
Punktiga 7 täiendatakse ToiduSi § 47, mis reguleerib ToiduSis kehtestatud nõuete täitmise üle
tehtavat riiklikku ja haldusjärelevalvet, uue lõikega. Paragrahvi lisatava lõike 41 kohaselt teeb
riiklikku järelevalvet toiduga varustamise tagamise nõuete täitmise üle Põllumajandus- ja
Toiduamet tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ning käesolevas seaduses sätestatud alustel ja
korras.
§ 258. Töölepingu seaduse muutmine
Paragrahviga 258 muudetakse töölepingu seadust.
Punktidega 1 ja 3 tehakse muudatused TLSi § 19 punktis 5 ja § 92 lõike 1 punktis 6. Muudatuse
järgi on töötajal õigus keelduda töö tegemisest muu hulgas juhul, kui ta on mobilisatsioonikäsu
alusel tegevteenistuses. Samuti ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on
mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses. Seni piirdusid välistavad tingimused mõlemas
sättes ajateenistuses, asendusteenistuses või reservteenistuses olemisega. Samas on
mobilisatsioonikäsu saanud isikul samaväärne riikliku sunniga tagatud kohustus asuda täitma
sõjaaja ametikoha ülesandeid, mis samamoodi välistab temast sõltumata võimaluse jätkata oma
tavapäraste tööülesannete täitmist. Muudatused on samaväärsed ATSi §-de 83 ja 100
muudatustega.
Punktiga 2 täiendatakse TLSi § 65 lõiget 2 teise lausega, mille kohaselt ei rakendata
vanemapuhkusele jäämisel TLSis ette nähtud etteteatamistähtaega, kui etteteatamist ei saa
asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Vanemapuhkust on õigus kasutada ka lapse tegelikul
hooldajal juhul, kui lapse vanem puhkust ei kasuta. Tegelik hooldaja saab olla iga isik, näiteks
vanaema või perekonnatuttav, kes hoolitseb lapse eest siis, kui lapse vanemad ei saa seda teha.
Kuivõrd tegeliku hooldaja (kes ei ole lapsevanem) vajadus vanemapuhkust kasutada võib
ilmneda ootamatult, võib töötaja ja tööandja vahelisele kokkuleppele jõudmine olla keerulisem
22.05.2025
481
ja võtta sellevõrra kauem aega, sest tööandja ei pruugi ootamatut vajadust ette näha. Samas teab
tööandja lapsevanemast töötaja puhul arvestada, et töötajal võib tulla ette ootamatusi seoses
lapse kasvatamisega, ning töötaja ja tööandja võivad olla läbi rääkinud ja sõlminud
kokkuleppeid, kuidas töö- ja eraelu paremini ühitada. Seega on muudatuse eesmärk tagada, et
näiteks kriisiolukorra ajal, kui vanematel on vaja täita kriisiolukorraga seotud ülesandeid ning
nad ei saa lapsega kodus olla, võib koju jääda lapse vanavanem või muu perele lähedane isik.
Selles olukorras ei ole mõistlik nõuda 30-kalendripäevast etteteatamise aega, nagu on sätestatud
TLSi § 62 lõikes 3. Kui lapsevanemal endal ilmneb ootamatu vajadus vanemapuhkust (uuesti)
kasutada, võimaldab TLSi § 62 lõige 3 töötajal ja tööandjal kokku leppida vähemas kui 30-
kalendripäevases etteteatamistähtajas. Näiteks kriisiolukorra ajal saavad mõlemad töösuhte
pooled vastavalt oma vajadused ja võimalused läbi rääkida ning leida mõlemaid pooli
võimalikult suurel määral rahuldav lahendus.
§ 259. Töövõimetoetuste seaduse muutmine
Nimetatud seaduses tehtav muudatus on seotud terminite muutusega – hädaolukorra terminit
HOSi kehtetuks tunnistamisega enam ei kasutata, vaid kasutusele võetakse termin
„kriisiolukord“.
§ 260. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduses tehakse normitehnilised täpsustused seoses HOSi ja RiKSi kehtetuks
tunnistamisega. Praegu on TuMSi vastavas paragrahvis viidatud HOSi §-le 44, mis käsitleb
eriolukorra tööle rakendatud isiku sotsiaalseid tagatisi ning RiKSi §-le 551, mis käsitleb
ühekordse töökohustusega isiku tagatisi. Eelnõu jõustumisel on nimetatud isikute tagatised
hõlmatud neile õiglase hüvitise maksmisega eelnõu § 154 alusel.
§ 261. Tööstusheite seaduse muutmine
Muudatus on seotud HOSi kehtetuks tunnistamisega. Elutähtsa teenuse osutajal lasub kohustus
tagada teenuse toimimine. HOSi-s kaetakse hädaolukorra mõistega ka elutähtsa teenuse
toimepidevuse katkemine või selle oht. Eelnõus ei ole enam hädaolukorra terminit, on
tsiviilkriis, mis katab elutähtsa teenuse toimepidevuse.
§ 262. Tööturumeetmete seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 262 täiendatakse tööturumeetmete seadust §-ga 61. Sättega kehtestatakse
volitusnorm, mis võimaldab Vabariigi Valitsusel erakorralise või sõjaseisukorra ajal vähendada
tööhõiveprogrammis sätestatud tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise ulatust
või peatada tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmine. Muudatus on vajalik, kuna
Eesti Töötukassa osutatavad tööturuteenused ja makstavad tööturutoetused kehtestatakse
TöMSi § lõike 1 alusel tööhõiveprogrammiga ning tööhõiveprogrammi kinnitab vastavalt
TöMSi § 6 lõikele 6 Vabariigi Valitsus pärast töötukassa nõukogu heakskiitu. Erakorralise või
sõjaseisukorra ajal, kui objektiivsetel põhjustel on oluliselt takistatud tööturuteenuste
osutamine ja tööturutoetuste maksmine või kui on vaja kasutada täiendavaid riigi rahalisi
vahendeid riigi kaitsmiseks, sealhulgas riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks, võib olla
vajadus kiireteks tööhõiveprogrammi muudatusteks ning ei ole mõistlik ega võimalik, et Eesti
Töötukassa nõukogu kiidaks enne heaks Vabariigi Valitsuse määruse muudatused. Nii nagu
Vabariigi Valitsus saab sellises olukorra otsustada asendussissetulekute vähendamise ja muude
22.05.2025
482
rahaliste toetuste vähendamise või maksmise peatamise üle, siis peab olema vastav õigus ka
tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise vähendamise või peatamise üle.
Muudatuse mõju ulatus sõltub tööturuteenuste ja toetuste piiramise vajadusest.
§ 263. Töötuskindlustuse seaduse muutmine
Töötuskindlustuse seaduses sätestatakse Eesti Töötukassale kui avalik-õiguslikule juriidilisele
isikule püsiv kriisiülesanne. Töötukassale püsiva kriisiülesande määramisel on lähtutud
põhimõttest, et isikule tuleks tagada asendussissetulek töötuse perioodiks, samuti töövõime
vähenemise ulatuses. Töötukassa peab tagama, et kriisiolukorra ajal oleks võimalik maksta
töötutoetust, töötuskindlustushüvitist, maksejõuetushüvitist ja koondamishüvitist ning
töövõimetoetust. Selleks et hüvitisi või toetusi maksta, tuleb tagada töötute, töövõime,
töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatute ning töötushüvitiste ja töövõimetoetuste
maksmise üle arvestuse pidamine. Lähtutud on põhimõttest, et isikule peab olema tagatud
asendussissetulek töötuse perioodiks või ajaks, kus isiku tervisekahju tõttu on tema töövõime
vähenenud. Lisaks peab töötukassa tagama sotsiaalmaksu maksmise vastavalt sotsiaalmaksu
seaduses sätestatud tingimustele. Sotsiaalmaksu tasumine mõjutab nii ravikindlustuskaitse
kehtivust kui ka näiteks isiku tulevasi teisi makseid (nt pension vms). Töötukassale püsiva
kriisiülesande määramisega tagatakse isikule sissetulekuallikas, millele tal on olnud õigustatud
ootus ning millest ilma jätmine võib seada isiku võrreldes teistega tunduvalt ebasoodsamasse
olukorda või tuua kaasa toimetulekuraskusi.
§ 264. Vabariigi Presidendi töökorra seaduse muutmine
Paragrahviga 264 muudetakse Vabariigi Presidendi töökorra seadust ning pikendatakse aega,
mille jooksul peab Vabariigi President tegema Riigikohtu esimehe, Eesti Panga Nõukogu
esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ametisse nimetamise ettepaneku juhul, kui nimetatud
ametiisikute volitused on lõppenud ennetähtaegselt. Seda aega pikendatakse neljalt kuult viiele.
Muudatus on seotud teatud ametiisikute suhtes tehtava julgeolekukontrolli pikendamisega ühelt
kuult kolmele. See tähendab, et kui nimetatud ametiisikute volitused lõpevad ennetähtaegselt,
on Kaitsepolitseiametil eelnõu järgi edaspidi uute kandidaatide tausta kontrollimiseks aega
kolm kuud (senise ühe kuu asemel). Seda tähtaega võib Kaitsepolitseiameti juhi loal ühe kuu
võrra pikendada, mis tähendab, et kokku võib julgeolekukontrolli tegemine aega võtta kuni neli
kuud. Seetõttu ei pruugi Vabariigi Presidendil olla võimalik teha ametissenimetamise
ettepanekut nelja kuu jooksul, sest julgeolekukontroll võib samuti kuni neli kuud kesta. Eelnõu
järgi antakse presidendile ametissenimetamise ettepaneku tegemiseks viis kuud aega.
§ 265. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine
Paragrahvis 265 nähakse ette VVSi muudatused.
Punktiga 1 sätestatakse vähendatud kvoorumi nõue Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatust,
territoriaalset terviklikkust ja põhiseaduslikku korda ähvardava vahetu ohu korral.
VVSi § 16 lõike 2 kohaselt on Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa
peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust, seega kvoorumi võib moodustada kuni
kaheksa liiget, kui valitsusse kuulub maksimaalne arv liikmeid (15). VVSi § 16 lõikes 21 nähti
RiKSi jõustumisel ette erand, mille kohaselt on riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu korral
Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt kaks
22.05.2025
483
ministrit. Vabariigi Valitsus saab seega legitiimseid otsuseid vastu võtta vähendatud koosseisus
ehk kolmeliikmelisena. Kuna eelnõuga laiendatakse riigikaitse eesmärki, siis sellest tulenevalt
muudetakse ka vähendatud kvoorumi nõuet: eelnõu kohaselt on vähendatud kvoorum võimalik
Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatust, territoriaalset terviklikkust ja põhiseaduslikku korda
ähvardava vahetu ohu korral.
Istungi toimumise viisile ei näe seadus ette piiranguid, ka tavaolukorras on võimalik läbi viia
nii füüsilise kohaloluga istungeid kui ka istungeid sidevahendite kaudu. Vähendatud kvoorum
on õigustatud olukorras, kus ei ole võimalik ei füüsiliselt ega sidevahendite teel n-ö rahuaja
kvoorumit / vajalikku arvu ministreid kätte saada, kuid valitsus peab olema otsustusvõimeline
igal ajal. Riigikantseleile tuleb sisend, et ohus on Eesti riigi iseseisvus ning sellest tulenevalt
peab valitsus kiiresti kogunema ja otsused langetama, hakkab Riigikantselei ministreid
teavitama, et vajalik on viivitamata koguneda. Kui kõik ministrid saavad osaleda, ei minda üle
vähendatud kvoorumile. Kui aga ei saada mõne ministriga ühendust, sidelahendused ei tööta,
on toimunud äkkrünnak vms, saab vajalikud otsused ära teha ka vähendatud kvoorumiga. See
on alati viimane võimalus, kuna eesmärk on, et kõik ministrid osaleksid valitsuse aruteludel ja
otsusetegemisel. Ka tavapäraselt on valitsuse istungeid, kus kõik ministrid ei osale – kes on
lähetuses või puhkusel –, siis toimub ministrite asendamine, korraga võib üks minister asendada
mitut ministrit. Kui tegu on aga nt äkkrünnakuga, ei ole võimalik vormistada ministritele
asendusi ja seega on ainus lahendus valitsuse otsustusvõimelisuse tagamisel ka kriitilistes
olukordades otsuseid langetada vähendatud kvoorumiga. Seetõttu ei ole seotud ei kehtivas
õiguses ega ka eelnõus vähendatud kvoorumi nõuet ühegi väljakuulutatava olukorraga
(erakorralise või sõjaseisukorraga), kuna valitsus peab olema otsustusvõimeline igas olukorras
ning tegu võib olla ka äkkrünnakuga, mis halvab valitsuse tavapärase kvooruminõude tagamise.
Ei ole mõeldav olukord, kus valitsus ei saa kokku tulla, kuid Riigikogu saab koguneda, et
otsustada erakorralist või sõjaseisukorda, seetõttu ei muudeta eelnõus kehtiva seaduse
põhimõtet, et vähendatud kvoorumi nõudele üleminekuks oleks vajalik enne Riigikogu poolt
erikorra väljakuulutamine.
Tegu on suures osas kehtiva seaduse sõnastusega (vrd VVSi § 16 lõige 21: Riigi julgeolekut
ähvardava vahetu ohu korral on Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale
peaministri osa vähemalt kaks ministrit.). Eelnõuga asendatakse riigi julgeolekut ähvardav
vahetu oht Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatust, territoriaalset terviklikkust ja põhiseaduslikku
korda ähvardava vahetu ohuga
Punktiga 2 viiakse VVSi § 37 lõige 5 kooskõlla eelnõu § 27 lõikega 2 ja Riigi Teataja seaduse
muudatustega (vt eelnõu § 248), mis võimaldavad teatud kriisiolukorra lahendamiseks antud
õigusaktide erandkorras jõustumist ja avaldamist.
Punktiga 3 muudetakse VVSi § 60 lõiget 1 ja asendatakse läbivalt sõna „riigikaitse“ sõnadega
„riigi sõjaline kaitse“ vastavas käändes. Muudatus põhineb juba RiKSiga rakendataval ning
Eesti julgeolekupoliitika alustes ja riigikaitse arengukavas 2022–2031 käsitletud riigikaitse laial
käsitusel, mille järgi rakendatakse riigikaitse eesmärgi saavutamiseks kogu ühiskonda ning riigi
vahendeid ja varusid. Seega ei ole riigikaitse ja sõjaline kaitse Eesti õigusaktides enam
sünonüümid, mistõttu vajab täpsustamist ka VVS.
Punktiga 4 lisatakse VVSi Riigikantselei ülesandeks Vabariigi Valitsuse ja peaministri
nõustamine. Riigikantselei roll ei ole praktikas ainult Vabariigi Valitsuse ja peaministri
tehniline teenindamine ja asjaajamise korraldamine, vaid ka sisuline nõustamine erinevates
22.05.2025
484
Riigikantselei valdkonda kuuluvates teemades (arengukavad, eelnõude menetlemine,
julgeoleku ja riigikaitsega seotud küsimused jne).
Punktidega 5–7 muudetakse VVSis sätestatud Riigikantselei ülesandeid. Kehtiv VVSi § 77
lõike 1 punkt 13 sätestab, et Riigikantselei ülesanne on juhtida riigi julgeolekuolukorra
analüüsimist ja hindamist ning riigikaitse planeerimist, koordineerida täidesaatva riigivõimu
asutuste tegevust riigikaitse arendamisel ja korraldamisel ning korraldada psühholoogilist
kaitset. Riigikantselei ülesandeid kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel on
käsitletud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses, mille § 7 kohaselt on Riigikantselei ülesanded
kriisiolukorraks valmistumisel järgmised:
1) juhib üleriigilise riskianalüüsi koostamist;
2) juhib riigikaitse strateegilise arengudokumendi ja Vabariigi Valitsuse kriisiplaani
koostamist;
3) koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust.
Eelnõu § 32 lõike 1 kohaselt on kriisiolukorra ajal Riigikantselei põhiülesanne koordineerida
täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust kriisiolukorra lahendamisel.
VVSis sätestatakse Riigikantselei ülesanded, mis ei sõltu kriisiolukorrast, vaid Riigikantselei
täidab neid igal ajal. Nii näiteks on Riigikantselei ülesanne koguda ja töödelda ühtlustatud
riigiülese olukorrateadlikkuse tagamiseks tsiviilkriise ja riigikaitset puudutavat teavet. See on
ülesanne, mis on vajalik igal ajal. Eelkõige täidab seda rolli riigi situatsioonikeskus (SITKE),
mis paikneb julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroos.
Riigikantseleil on oluline ülesanne tagada peaministri, Vabariigi Valitsuse, VVJK ja selle
alakomisjonide liikmetele ühtlustatud riigiülene olukorrateadlikkus. Eesmärgiks on tagada riigi
strateegilise tasandi otsustajatele riigiülene ühtne ja terviklik julgeolekuohupilt ning
olukorrateadlikkus ööpäev läbi ja seitse päeva nädalas (24/7) põhimõttel toimunud
vahejuhtumitest ja sündmusest, millel võib olla puutumus riigi juhtimisega. Nimetatud teenust
osutab Riigikantselei 24/7, et olla valmis igal ajal andma ülevaadet (koostama üldistatud,
koondatud raporteid, esitlusi, SMS-teavitusi) olulistest sündmustest valdkondade üleselt.
Peamine sihtrühm on Vabariigi Valitsuse liikmed, Vabariigi President ning vastavalt vajadusele
Riigikogu liikmed ja teised isikud (sh ministeeriumide, asutuste esindajad).
Näiteks selleks, et hoida Vabariigi Valitsust või VVJKd tervikuna informeerituna
julgeolekuolukorrast Ukrainas, jälgib Riigikantselei riigi situatsioonikeskus avalikke meedia-
ja sotsiaalmeedia postitusi, sõnavõtte ning koondab teavet erinevatest asutustest ja
ministeeriumidest. Andmeid töödeldakse anonüümitult ja üldistatud kujul, kombineerituna
teiste andmetega, et hinnata riigikaitse ja julgeoleku olukorda riigiüleselt. Olukorrast tehakse
regulaarselt ülevaateid.
SITKE analüüsib tsiviilkriise ja riigikaitset puudutavat teavet jooksvalt, et tuvastada uusi
võimalikke ohtusid ja fookusteemasid selleks, et informeerida riigi juhte kiirelt olulisest
sündmusest (nt SMS-teavitus USA vägede väljumisest Afganistanist, meeleavaldustest
Kasahstanis) või koostada valdkondade üleseid koondraporteid, nt Valgevene hübriidrünnak,
COVID-19 mõjude prognoos Eestile tervikuna, Ukraina sõja mõjud Eesti eri valdkondadele.
VVSist jäetakse välja termin „psühholoogiline kaitse“ ja selle asemel võetakse kasutusele
termin „strateegiline kommunikatsioon“. Strateegiline kommunikatsioon on riigi strateegiliste
sõnumite mõtestamine, planeerimine ja levitamine nii sõnade kui ka tegudega, et tagada Eesti
22.05.2025
485
ühiskonna ja liitlaste toetus Eesti põhiseaduslikule ja demokraatlikule korrale. Riigikantseleil
on siin juhtiv roll riigiasutuste tegevuse koordineerimisel.
Strateegiline kommunikatsioon ei ole ainult kriisiolukorra spetsiifiline, see on igapäevane
tegevus eesmärgiga suurendada rahva vastupanuvõimet välistele mõjutustegevustele.
VVSi § 77 lõike 1 punktist 14 jäetakse välja eraldi Riigikantselei roll kriisireguleerimispoliitika
koordineerimisel ja elluviimisel, kuna Riigikantselei roll kriisiolukorraks valmistumisel on
sätestatud edaspidi tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 8 lõikes 2 ning Riigikantselei roll
kriisiolukorra ajal sama seaduse § 32 lõikes 1. Samuti ei kasutata pärast käesoleva seaduse
jõustumist terminit „kriisireguleerimine“. Eelnõu ühendab nii tsiviilkriiside kui ka riigikaitse
valdkonnad ning Riigikantselei töötab eelnõu jõustumisel välja tsiviilkriisipoliitika ja
koordineerib selle elluviimist, samuti on Riigikantselei koordineerida laia riigikaitse poliitika
elluviimine. Kuna VVSi muudatusega muudetakse ka Kaitseministeeriumi valdkond laiast
riigikaitsest sõjalise kaitse valdkonnaks, siis Riigikantselei ülesanne on koordineerida
riigikaitse poliitikat laia riigikaitse käsituse mõistes ning Kaitseministeeriumi ülesanne on
kujundada ja tagada sõjalise riigikaitse poliitika elluviimine.
Edaspidi on seega Riigikantselei ülesanne töötada välja tsiviilkriisipoliitika ning koordineerida
laia riigikaitse poliitika elluviimist. Tsiviilkriiside ja riigikaitse poliitika on vajalik eelkõige
eesmärgil, et kriisiolukordadeks valmistutaks ja neid lahendataks erinevates valdkondades
ühtsetest põhialustest lähtuvalt ning seotud osalised suudaksid üksteist mõista ja koostööd teha.
Eelnimetatu saavutamiseks on muu hulgas vaja kujundada ühtne arusaam kasutatavatest
terminitest ja tegevuste sisust ning kokku leppida kasutatavad metoodikad ja lahendused ning
neid selgitada. Kriisideks valmistumise ja nende lahendamise ülesanded ja üldised põhialused
tulenevad küll tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest, kuid nende ülesannete täitmist peab toetama
tsiviilkriiside ja riigikaitse poliitika olemasolu. Nimetatud poliitika suunab ülesannete täitmist,
näiteks: 1) koostama kriisiplaane mitte detailsetest stsenaariumidest lähtuvalt, vaid valmistudes
ka seni teadmata olukordade lahendamiseks; 2) lähenema ülesannete täitmisele olemasolevate
võimete põhiselt ja arengukavade koostamisele vajalike võimete põhiselt; 3) hindama riske
mitte tõenäolisest, vaid negatiivsest stsenaariumist lähtuvalt; 4) olema valmis tegutsema riskide
maandamisel sama intensiivselt kui kriisiolukordade lahendamisel jne.
Tsiviilkriiside ja riigikaitse poliitika kujundab eelkõige eri valdkondade ülesed ühtsed
põhialused ja raamistiku kriisiolukordadeks valmistumisel ja nende lahendamisel, millest eri
ministeeriumid lähtuvad valdkondliku poliitika kujundamisel ja koordineerimisel. Nii
hinnatakse tsiviilkriiside ja riigikaitse poliitika kujundamise käigus pidevalt, kas vajalikud
osalised on kaasatud kriisiolukordadeks valmistuma, ning lepitakse valdkondliku poliitika
kujundajaga koos kokku kaasata näiteks uus elutähtis teenus, seda korraldav asutus ja elutähtsa
teenuse osutajad. Näiteks jääb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kui
põllumajanduspoliitika kujundaja suunama toiduga varustamise ning selle elutähtsa teenuse ja
püsiva kriisiülesande tagamist. Kokkuvõttes peab tsiviilkriiside ja laia riigikaitse poliitika
eestvedamine ning selle koordineeritud elluviimine tagama, et kriisiolukordadeks valmistumise
ja nende lahendamise eri osaliste tegevus toimuks kooskõlas, tulemuslikult ja ühise eesmärgi
nimel.
Punktiga 8 lisatakse, et oma ülesannete täitmiseks teeb Riigikantselei koostööd rahvusvaheliste
organisatsioonide ja teiste riikidega. Näiteks koondab Riigikantselei Eesti sisendi ja edastab
seisukohad vastavates formaatides ELi tasandil, katab horisontaalset kriisikoordinatsiooni
22.05.2025
486
(Integrated Political Crisis Response (IPCR) töögrupi, Coreperide ning vastavate ministrite
kohtumiste (EPSCO, GAC, jne) ettevalmistamist).
Eelnõus läbivalt ette nähtud Riigikantselei roll ei suurene, tehakse vaid täpsustusi, vt nt
allolevast võrdlusest:
Eelnõu
Kehtiv õigus
Riigikantselei juhib üleriigilise riskianalüüsi
koostamist (§ 8 lõige 2)
Kehtiv kohustus
Riigikantselei koostab sellist dokumenti alates
2023. aastast, tuginedes erinevate asutuste
tehtavale tööle (HOSi § 9 lõige 2 ning JASi §-d 10
ja 11) ja lähtudes VVSi § 77 lõike 1 punktidest 13
ja 14, mille kohaselt juhib Riigikantselei riigi
julgeolekuolukorra analüüsimist ja hindamist,
samuti on Riigikantselei kohustus töötada välja
kriisireguleerimispoliitika ning koordineerida selle
elluviimist.
Riigikantselei teeb üleriigilisest riskianalüüsist ka
avaliku kokkuvõtte.
Üleriigilise riskianalüüsi koostamise kohustus ja
Riigikantselei roll selles on sätestatud ka HOSi §
91.
Riigikantselei juhib riigikaitse strateegilise
arengudokumendi (RKAK) ja Vabariigi
Valitsuse kriisiplaani koostamist (§ 8 lõige 2)
Juba kehtiv kohustus:
Riigikaitse strateegiliste arengudokumentide ja
riigi kaitsetegevuse kava koostamist koordineerib
Riigikantselei, kellel on õigus kontrollida
dokumentides määratud eesmärkide saavutamist.
(RIKSi § 7 lõige 3)
Riigikantselei koordineerib täidesaatva
riigivõimu asutuste tegevust kriisiolukorraks
valmistumisel (§ 8 lõige 2)
Kehtiv kohustus.
VVSi § 77 lõike 1 punkt 14: Riigikantselei
koordineerib kriisireguleerimispoliitika
elluviimist.
VVSi § 77 lõike 1 punkt 13: Riigikantselei
koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste
tegevust riigikaitse arendamisel ja korraldamisel.
Riigikantselei koordineerib elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevuse strateegia
koostamist (§ 8 lõige 2)
Kehtiv kohustus HOSi § 93.
Riigikantselei nõudmisel esitavad asutused
oma riskianalüüsi Riigikantseleile (§ 13 lõige
4)
Ka praegu täidetav kohustus:
VVSi § 77 lõike 1 punkt 14: Riigikantselei
koordineerib kriisireguleerimispoliitika
elluviimist.
22.05.2025
487
VVSi § 77 lõike 1 punkt 13: koordineerib
täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse
arendamisel ja korraldamisel.
Riigikantselei kontrollib riigikaitse arengukavas ja
riigi kaitsetegevuse kavas antud eesmärkide
saavutamist. (RiKSi § 7 lõige 3).
HOS (§ 9 lõige 1) alusel antud riskianalüüside
määruses on sätestatud, et riskianalüüsi
koostamisel lähtutakse Riigikantselei suunistest ja
riskianalüüside koostamist juhtivate asutuste
koostööd koordineerib Riigikantselei.
Riskianalüüsid saadetakse Riigikantseleile.
Ministeeriumi kriisiplaan kooskõlastatakse
Riigikantseleiga (§ 15)
Riigikaitselised plaanid:
Riigi kaitsetegevuse kava koostamist koordineerib
Riigikantselei, kellel on õigus kontrollida
dokumentides määratud eesmärkide saavutamist
(praktikas toimub koostöö ja ühtse plaani
koostamine Riigikantselei juhtimisel RKTK ja
selle alamkavade protsessis, RiKSi § 7 lõige 3).
Tsiviilkriisi plaanid:
Hädaolukorra lahendamise plaan kooskõlastatakse
asjassepuutuva ministeeriumi ja Riigikantseleiga
(HOSi § 15 lõige 5)
Asutuse toimepidevuse eest vastutava isiku
kontaktandmed edastatakse Riigikantseleile
(§ 18)
Kehtiv kohustus HOSi § 37 lg 1 p 41
Kuna Riigikantseleil on juba kehtiva VVSi § 77
lõike 1 punkti 14 kohaselt kohustus töötada välja
kriisireguleerimispoliitika ning koordineerida selle
elluviimist. Selle ülesande raames on
Riigikantseleil juba praegu kogunud põhiliste
kontaktisikute andmed, kellega vahetame
operatiivselt infot ja kes on Riigikantseleis
tegutseva riigi situatsioonikeskuse (SITKE)
partnerid, nt SITKE raportite või asutuste
valmisolekut puudutava ülevaate „Eesti olukorra
ülevaade“ koostajad.
Riigikantseleil on õigus küsida ETOde
kontaktandmeid elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldajalt ja Päästeametilt
(§ 74)
Kehtiv kohustus HOSi § 37 lg 1 p 41
ETO esitab Riigikantseleile kokkuvõtva
aruande elutähtsa teenuse osutajatega seotud
sündmustest, sealhulgas teabe sündmuste
arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta
eelkõige raporteerimiseks Euroopa Liidu
Komisjonile (§ 80)
Kehtiv kohustus HOSi § § 416 lg 6
22.05.2025
488
Riigikantselei koordineerib täidesaatva
riigivõimu asutuste tegevust kriisiolukorra
lahendamisel (§ 32)
Juba praegu Riigikantselei ülesanne.
VVSi § 77 lõike 1 punkti 14 kohaselt kohustus
töötada välja kriisireguleerimispoliitika ning
koordineerida selle elluviimist. VVSi § 77 lõike 1
punkt 13: Riigikantselei juhib riigi
julgeolekuolukorra analüüsimist ja hindamist ning
riigikaitse planeerimist, koordineerib täidesaatva
riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse arendamisel
ja korraldamisel ning korraldab psühholoogilist
kaitset.
Riigikantselei töötab koos asjaomaste
ministeeriumidega välja julgeolekupoliitika
alused (JPA) (VäSSi muudatus)
Praegu VÄMi ülesanne (VäSSi § 9 lõike 1 punkt
3), kuid praktikas toimiv selliselt nagu eelnõus
sätestatud, nt Riigikantselei juhtis 2017. ja 2023.
aasta JPA koostamist.
§ 266. Vangistusseaduse muutmine
Paragrahviga 266 muudetakse ja täiendatakse vangistusseadust (VangS).
Punktiga 1 sätestatakse, et ka arestialustele kohaldatakse nende transportimisel lihtsamaid
nõudeid. Vangla julgeolekut ja korda ohustavaks sündmuseks ehk erakorralisteks sündmusteks
on näiteks massiline allumatus, rünne vangla vastu, vanglas või selle otseses läheduses toimuv
tulekahju, plahvatus või varing, mis seab ohtu vangla julgeoleku ja korra või kinni peetavate
elu ja tervise. Selliste olukordadega toimetulekuks on justiitsministri 25.01.2011. a käskkirjaga
nr 15 kehtestatud „Vanglate erakorraliste sündmuste lahendamise plaan“. Erakorraliste
sündmuste lahendamisel peab vangla lähtuma üldisest vangla julgeolekust ning kinnipeetavate
ja ametnike/teenistujate elu ja tervise kaitsest. Erakorraliste sündmuste lahendamisel võib
tekkida vajadus kasutada vanglaehitisi (sealhulgas arestialustele mõeldud ruume) selliselt, et
seal ei viibiks arestialuseid (arestialuste all mõeldakse siin ja edaspidi VangSi §-s 3 nimetatud
arestialuseid ning isikuid, kellele kohaldatakse arestialuse ja aresti täideviimise kohta
kehtestatud sätteid). Näiteks tulekahju võib kujutada endast ohtu kõigile vanglas viibivatele
isikute, sh arestialuste elule või tervisele. Sellistel puhkudel võimaldab VangSi § 72 lõige 4
lubada arestialused lühiajaliselt vabastada pikemaks kui VangSi § 88 lõikest 1 tulenevalt
kolmeks päevaks ning võimaldab VangSi § 88 lõikest 4 tulenevalt lubada nimetatud isikud
lühiajalisele väljasõidule.
VangSi § 85 lõike 1 järgi toimub aresti kandmine otsuse teinud kohtu asukohajärgses või
arestialuse elukohajärgses prefektuuri arestimajas või täitmisplaanijärgses vanglas. Sama
paragrahvi lõike 2 kohaselt võib arestialuse paigutada arestimajja või vanglasse käesoleva
paragrahvi lõiget 1 järgimata, kui see on vajalik arestimaja või vangla ülekoormuse tõttu,
arestialuse julgeoleku huvides või muudel erandlikel asjaoludel. Justiitsministri 25.01.2002. a
määruse nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ § 242 kohaselt arvutab ametnik
arestialuse vabastamise tähtpäeva isiku vanglasse saabumise päeval. Praegu näeb seadus ette
arestialuse vabastamist aresti ärakandmise järel või erakorralise perekondliku sündmuse puhul
(VangSi § 88 lõige 1), mis aga ei anna võimalust vanglast kriisiolukorra ajal arestialusele
väljasõidu võimaldamist kriisiolukorra lahenemiseni. Kriisiolukorra ajal võib tekkida olukordi,
kus ei ole võimalik kõiki arestialuseid paigutada ümber teistesse vanglatesse, ning tulenevalt
vangla julgeolekust ning arestialuse elu ja tervise kaitse huvides on vajalik arestialused
22.05.2025
489
lühiajaliselt vabastada rohkem kui VangSi § 88 lõikest 1 tulenevalt kolmeks päevaks.
Nimetatud meedet rakendab vangla äärmusliku vajaduse korral, kui ei ole võimalik vanglast
olenematutel asjaoludel arestialuseid ümber paigutada. Lühiajalise vabastamise rohkem kui
VangSi § 88 lõikest 1 tulenevaks kolmeks päevaks otsustab vangla. Sellisel juhul teavitab
vangla vastavat asutust (uurimisasutust, kelleks võib olla nt PPA, KAPO, Maksu- ja Tolliamet,
Keskkonnaamet jne, või prokuratuuri, olenevalt, kes on kinnipeetud isiku vanglasse toimetanud
ja menetlustoiminguid teevad/juhivad). Täpsem teavitamise kord lepitakse vanglate ja
asjaomaste asutuste vahel kokku.
VangSi § 881 lõike 6 kohaselt kuni 48 tunniks kinnipeetud isik või sundtoomisele allutatud isik
vabastatakse vanglast kinnipidamise aluse lõppemisel, seaduses sätestatud tähtaja möödumisel
või uurimisasutuse, prokuratuuri, kohtu või korrakaitseorgani poolt isiku kinnipidamise
protokollile tehtud märke alusel, kui isikut ei võeta vahi alla või ei saadeta karistust kandma.
Kriisiolukorra ajal võib tekkida olukord, kus uurimisasutused ja prokuratuur on seotud muude
tööülesannetega, mille tõttu ei jõuta kiirelt otsustada 48 tunniks kinnipeetud isiku või
sundtoomisele allutatud isiku staatus, vaid tuleb näiteks vanglal nad kiiresti julgeoleku
kaalutustel ümber paigutada teistesse vanglatesse. Sel juhul paigutatakse eespool nimetatud 48
tunniks kinnipeetud isikud või sundtoomisele allutatud isikud ümber teistesse vanglatesse.
Vanglast olenematutel asjaoludel võib tekkida olukord, kus ümberpaigutamist ei ole võimalik
teha ning lähtudes vangla julgeolekust ja 48 tunniks kinnipeetud isiku või sundtoomisele
allutatud isiku elu ja tervise kaitsest tuleb isikud lubada lühiajalisele väljasõidule. Nimetatud
meedet rakendab vangla äärmusliku vajaduse korral, kui ei ole võimalik vanglast olenematutel
asjaoludel isikuid ümber paigutada. Lühiajalisele väljasõidule lubamise otsustab vangla,
teavitades vastavat asutust. Täpsem teavitamise kord lepitakse vanglate ja asjaomaste asutuste
vahel kokku.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse 4. peatükk kehtestab kriisiolukorra sõnastuse, eelkirjeldatud
kord kehtib nii erakorralise kui ka sõjaseisukorra ajal. VangSi § 72 sätteid kohaldatakse seetõttu
ka erakorralise ja sõjaseisukorra ajal.
Punktiga 2 lisatakse vanglale püsiv kriisiülesanne tagada vangla toimepidevus ja vangistuse
täideviimine.
Kehtivas õiguses ei ole seaduse tasandil sätestatud vangla püsivaid kriisiülesandeid. Püsiva
kriisiülesande termin tuleneb tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 9 lõikest 2, mille kohaselt püsiv
kriisiülesanne on ülesanne, mis seondub täidesaatva riigivõimu asutuse või kohaliku
omavalitsuse üksuse põhiülesandega ning juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja
tegevusala või eesmärgiga. Püsiv kriisiülesanne on ka elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldamine ja elutähtsa teenuse osutamine nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda. Tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduse § 9 lõike 3 järgi määratakse ministeeriumi või muu täidesaatva riigivõimu
asutuse püsiv kriisiülesanne seaduses või Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis. Selleks, et tagada
vanglas üldine julgeolek ja vangistuse täideviimine, peab kriisiolukorra ajal olema üheselt
mõistetav, milliseid ülesandeid peab vangla täitma esmajärjekorras. Vangla julgeoleku all
peetakse silmas vanglas viibivate ja seal töötavate isikute elu ja tervise kaitset ning korra
tagamist.
VangSi § 722 lõike 1 järgi on vangla püsivaks kriisülesandeks vangla toimepidevuse ja
vangistuse täideviimise tagamine piiratult. Vangla toimepidevus seisneb vanglas kinnipeetavate
eluks ja vangla julgeoleku tagamiseks vajalike elutingimuste loomises. Selle alla kuulub näiteks
vangla varustamine elektri, vedelkütuse, kaugkütte ja veega; kanalisatsiooni ja toitlustamise
22.05.2025
490
toimimine ning turvalisuse ja järelevalve tagamine. Baasvajaduste tagamata jätmine võib kaasa
tuua kinnipeetavate vastuhakku ja allumatust korraldustele, mis võib kujuneda massiliseks ning
seada ohtu vangla üldise julgeoleku. Seega tuleb vanglal kriisiülesande täitmisel
esmajärjekorras tagada eluks vajalikud tingimused ja vangla üldine julgeolek. Kui vangla ei
suuda tagada püsivaid kriisiülesandeid, mis on vajalikud vanglas viibivate kinnipeetavate ja
vahistatute elu ja tervise kaitseks, või sündmuse lahendamiseks on vaja kasutada vangla ehitisi,
lähtub vangla VangSi § 72 lõikest 3 ning kinnipeetavad ja vahistatud lubatakse lühiajalisele
väljasõidule, jättes järgimata VangSi §-s 32 sätestatud tingimused. Nimetatud meedet rakendab
vangla äärmusliku vajaduse korral, kui ei ole võimalik vanglast olenematutel asjaoludel isikuid
ümber paigutada.
Vangistusseaduse 2. peatükis on esitatud vangistuse täideviimise üldsätted. Vangistuse
täideviimise eesmärgiks vastavalt VangSi § 6 lõikele 1 on kinnipeetava suunamine
õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Kinnipeetavate suunamine õiguskuulekale
käitumisele on lai mõiste ning see toimub muu hulgas erinevate taasühiskonnastavate (nt
sotsiaalprogrammide, tööhõive) tegevuste kaudu. Kriisiolukorra ajal ei ole vangla peamiseks
ülesandeks taasühiskonnastavate / hõivega seotud tegevuste tagamine. Kriisiolukorra ajal on
prioriteediks vangla üldise julgeoleku tagamine (VangSi 2. peatükk 8. jagu, julgeoleku
tagamine vanglas) ja korra hoidmine. Taasühiskonnastavate tegevuste võimaldamine võib
osutuda võimatuks näiteks olukorras, kus julgeolekukaalutustel on vajalik kõikide
kinnipeetavate lukustamine/lukustatud režiimile viimine. Taasühiskonnastavad tegevused
toimuvad üldjuhul grupis, mis on kokku pandud erinevate osakondade ja üksuste
kinnipeetavatest. Kriisiolukorra ajal võib tekkida selliselt kinnipeetavate gruppide kogunemisel
oht vangla julgeolekule massilise allumatuse tõttu.
Kriisiolukorra ajal võib tekkida vajadus kogu vangla koosseisu kokkukutsumiseks. Sellisel
juhul tegeleb vangla oma kriisiülesande lahendamisega ning vanglal ei ole võimalik
vanglateenistujaid kaasata ametiabi korras Politsei- ja Piirivalveameti ülesannetesse.
Esmajärjekorras tuleb vanglateenistusel tagada enda tööülesannete täitmine, st vangla
toimepidevuse ja vangistuse täideviimise tagamine.
Punktiga 3 täiendatakse VangSi §-ga 1091. VangSi § 1091 sätestab seadusliku aluse
politseiametnike kaasamiseks vangla ülesande täitmisse. VangSi § 1091 lõikega 1 on
täpsustatud, milliste tingimuste esinemisel on kaasamine lubatav. Esiteks võib VangSi § 1091
lõike 1 järgi vangla kaasata kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute saatmiseks
politseiametnikke, kui vangla ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult seda ülesannet täita.
Tegemist ei ole uue volitusega. Kehtiva VangSi § 109 lõike 5 järgi kaasatakse vajaduse korral
kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute saatmiseks politseiametnikke. Teiseks võib vangla
kaasata politseiametnikke vangla julgeolekut ja korda ohustava sündmuse lahendamisse, kui
vangla ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult sündmust lahendada. Vanglateenistusel
võib olla vaja kaasata politseiressursse tavapärasest palju ulatuslikumate (suuremat
õigusrikkujate hulka hõlmavate, samal ajal mitmes vanglas toimuvate jms) vangla julgeolekut
ja korda ohustavate sündmuste lahendamiseks, mille puhul vanglale ette nähtud isikkoosseisust
sündmuse efektiivseks lahendamiseks ei piisa, samuti ei ole arvesse võttes selliste sündmuste
väga harva esinemist vanglates põhjendatud mõne väga spetsiifilise erioskuse ulatuslik
väljaarendamine või kasutaja erioskusi eeldava eritehnika soetamine, kui politseiasutusel on
vastav ressurss vajaduspõhiselt välja arendatud (näiteks veekahur massiliste korratuste
lahendamisel).
22.05.2025
491
VangSi § 1091 sätestab, et politseiametnikul on kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute
saatmisel vanglaametniku volitused. Volituste ulatus võrreldes kehtiva õigusega ei muutu.
§ 267. Veeseaduse muutmine
Punktidega 1 ja 3 tehtavad muudatused on seotud hädaolukorra terminist loobumisega,
edaspidi on kasutusel termin „kriisiolukord“. Käesoleva eelnõu jõustumisel asendavad
kriisiplaanid hädaolukorra plaane (HOLPe), seetõttu tuleb muuta veeseaduse § 112 ja § 114
lõiget 2.
Punkt 2. Paragrahvi 114 lõikes 2 tehtav muudatus (Siseministeeriumi väljajätmine sättest) on
seotud sellega, et Siseministeerium ei tegele alates 1.07.2021 kriisireguleerimise valdkonna
koordineerimisega, sellega tegeleb Riigikantselei. Valmisolek tegeleda üleujutustega tagatakse
vastavalt päästeseadusele ja käesolevale seadusele. Eelnõu §-des 11–15 on sätestatud
erinevateks olukordadeks planeerimine ja valmisoleku tagamine ning Riigikantselei roll
asutuste planeerimisprotsessis ja valmisoleku suurendamises on sätestatud läbivalt tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduses.
§ 268. Vedelkütuse seaduse muutmine
Paragrahviga 268 muudetakse vedelkütuse seadust.
Punktis 1 tehtav muudatus on seotud terminoloogia muutusega. Kuna RiKS tunnistatakse
kehtetuks, siis kaob õigusaktidest senine termin „riigikaitseülesanne“ ja see asendatakse
terminiga „kriisiülesanne“.
Punktis 2 muudetakse sätet, mille kohaselt teatud biokütuse tarbimisse lubamise kohustuse
nõudeid ei rakendata selle kütuse puhul, mis lubatakse tarbimisse vedelkütusega varustamisest
tingitud eriolukorra ajal. Muudatuse järel on erandeid võimalik teha kriisiolukorra ajal ning
eraldi eriolukorda selleks välja kuulutama ei pea. Muudatus on tingitud asjaolust, et kui seni on
hädaolukord olnud lahendava asutuse tasemel otsustada (sh ka KOVde tasandil) ning Vabariigi
Valitsuse otsustustasand rakendub alles eriolukorra väljakuulutamise hetkel, siis tsiviilkriisi ja
riigikaitse seadusega kaotatakse hädaolukorra tasand ning kriisiolukorra väljakuulutamine on
Vabariigi Valitsuse otsustada. Kuna kriisiolukorra väljakuulutamise üheks eelduseks on, et
olukord põhjustab tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või ohustab vahetult
paljude isikute elu ja tervist või põhjustab suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju,
siis on asjakohane võimaldada biokütuse erandeid ka kriisiolukorra ajal.
Punktis 3 tehtav muudatus on seotud terminoloogia muutusega. Viited HOSile asendatakse
viidetega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse vastavatele paragrahvidele.
Punkti 4 kohaselt on ETO ülesandeks osutada elutähtsat teenust igas olukorras, ka
kriisiolukorra ajal. Seda peab ta tegema vastavalt tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel
kehtestatud nõuetele, mida ETKA võib täpsustada.
Punktis 5 on toodud kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise järelevalvesätted sarnaselt
teistele isikutele määratud kriisiülesannetega.
§ 269. Vedelkütusevaru seaduse muutmine
22.05.2025
492
Paragrahviga 269 muudetakse vedelkütusevaru seadust seoses HOSi kehtetuks
tunnistamisega. Kuna seni reguleeris riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise ja kasutamise
üldprintsiipe HOS ning edaspidi tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus, siis asendatakse senised HOSi
viited viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele.
§ 270. Veterinaarseaduse muutmine
Punktides 1 ja 2 tehtavad muudatused on seotud HOSi kehtetuks tunnistamisega. Edaspidi
kohaldatakse loomataudi tõrjele ka tsiviilkriisi ja riigikaitse seadust. Kuna käesolevas eelnõus
on sätestatud regulatsioon, mis tingimustel saab kehtestada kriisiolukorra ja välja kuulutada
eriolukorra ka loomataudi korral, siis ei ole vajalik veterinaarseaduse §-s 60 seda enam korrata.
§ 271. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine
Vt § 273 selgitusi.
§ 272. Välismaalaste seaduse muutmine
Vt § 273 selgitusi.
§ 273. Välissuhtlemisseaduse muutmine
Paragrahviga 274 muudetakse VäSSi sätteid, mis reguleerivad julgeolekupoliitika aluste
väljatöötamist.
Punktiga 1 lisatakse õigusselguse huvides, et Riigikogu riigikaitsekomisjon ja väliskomisjon
arutavad julgeolekupoliitika aluseid enne nende heakskiitmist Vabariigi Valitsuses. Vabariigi
Valitsus kiidab julgeolekupoliitika alused heaks VäSSi § 8 lõike 1 punkti 5 alusel.
Julgeolekupoliitika alused on riigieelarve baasseaduse § 20 lõikes 1 sätestatud poliitika
põhialused, kuid selle koostamist ja menetlemist reguleerib VäSS. Seega ei kohaldu
julgeolekupoliitika põhialustele RESi § 20 lõikes 1 sätestatu, et poliitika põhialused võtab vastu
Riigikogu kas omal algatusel või Vabariigi Valitsuse ettepanekul. VäSS näeb ette
julgeolekupoliitika aluste kehtestamisel eriregulatsiooni, mille kohaselt on parlamentaarne
võim kaasatud julgeolekupoliitika aluste koostamisse kahe valdkondliku komisjoni kaudu –
riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni. Nimetatud komisjonid annavad oma sisendi Vabariigi
Valitsusele enne, kui Vabariigi Valitsus julgeolekupoliitika alused heaks kiidab. Pärast
Vabariigi Valitsuse heakskiitu esitatakse julgeolekupoliitika alused Riigikogule, kes nimetatud
dokumendi vastu võtab. VäSSis kehtestatakse julgeolekupoliitika aluste kohta erand RESis
sätestatust. Julgeolekupoliitika alused on kord nelja aasta jooksul uuendatav valitsuse
strateegia, mille elluviimise eest vastutab valitsus eesotsas peaministriga. Valitsuse ja
Riigikogu ühine arusaamine tagatakse Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni
kaasamisega julgeolekupoliitika aluste väljatöötamisse. Peaminister teavitab
julgeolekupoliitika alustes püstitatud eesmärkide saavutamisest vähemalt ühel korral nelja-
aastase tsükli jooksul Riigikogu.
Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 9 lõike 1 punkt 3, mille järgi töötab Välisministeerium
välja koos asjaomaste ministeeriumidega julgeolekupoliitika alused.
Punktiga 3 täiendatakse § 10, mille lõikega 11 pannakse julgeolekupoliitika aluste
väljatöötamise kohustus Riigikantseleile. Muudatusega viiakse VäSS kooskõlla tegeliku
22.05.2025
493
praktikaga: riigikaitse strateegilise arengudokumendi koostamist koordineerib Riigikantselei.
Julgeolekupoliitika alustes vaadatakse tervikuna julgeolekukeskkonda, ohte Eestile ja Eesti
tegevusi julgeoleku tagamiseks ning kriisikindluse suurendamiseks. Riigikantselei ülesanne on
koondada üleriigiline tervikvaade ohtude ja riskide hindamisel, samuti Eesti tegevuste
planeerimisel nii tegevuskavades kui ka strateegilises arengudokumentides. Seetõttu juhtis
Riigikantselei kokkuleppel Välisministeeriumi ja teiste ministeeriumidega 2017. aasta ning
2023. aasta julgeolekupoliitika aluste väljatöötamist.
§ 274. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine
VRKSis, VMSis ja VSSis tehtavad muudatused on seotud Euroopa Liidu direktiivist tuleneva
massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra lahendamisega. Muudatused tuginevad
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõikele 3, mis näeb ette, et kui ühes või mitmes
liikmesriigis tekib kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevoolu tõttu hädaolukord, võib
nõukogu võtta komisjoni ettepaneku põhjal vastu ajutisi meetmeid asjaomase liikmesriigi või
asjaomaste liikmesriikide toetamiseks. Seega massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra
erandid on seotud ELi õigusega, eeskätt direktiivi 2008/115/EÜ artiklis 18, Schengeni
piirieeskirjade artikli 5 lõike 2 punktis 6 (https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=celex%3A32016R0399) ja direktiivi 2013/32/EL artikli 6 lõikes 5
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32016R0399) sätestatud
nõuetega. Eelnõuga sätestatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorra termini, tuginedes direktiivis 2008/115/EÜ sätestatule.
Sarnaselt kehtiva regulatsiooniga määrab Politsei- ja Piirivalveamet massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorra algus- ja lõpukuupäeva ning teavitab Euroopa Komisjoni erandite
rakendamisest, mis kalduvad kõrvale Euroopa Liidu õigusega kehtestatud üldnõuetest. Kui
massilise sisserände hädaolukord võtab kriisiolukorra mõõtmed, kohaldatakse kriisiolukorra
lahendamisele tsiviilkriisi ja riigikaitse seadust.
Lisaks täiendatakse VRKSi § 366 lõikega 111, milles täpsustatakse massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorras § 366 lõike 11 punktides sätestatud ülesannete täitjaid. Nimetatud
täpsustuse tegemine VRKSis tuleneb Ukraina sõjapõgenike kriisi kogemustest.
VRKSi § 32 lõikes 1 on esitatud rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse teenuse
korraldamisega seotud teenuste loetelu: 1) majutamine; 2) rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuses elava taotleja ja VRKSi § 34 lõike 2 punkti 3 või § 62 lõike 2 punkti 3 alusel
väljaspool rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskust elava taotleja varustamine
toiduainetega või toitlustamine, varustamine esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning
hügieenivahenditega; 3) tervisekontrolli ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse
tagamine; 4) hädavajalik tõlketeenus ja eesti keele õpetamine; informeerimine tema õigustest
ja kohustustest; 5) VRKSi alusel tehtavate menetlustoimingute tegemiseks vajalik
transporditeenus ja 6) muud esmavajalikud teenused, mis tuleb majutuskeskuses viibijale
tavaolukorras tagada.
Eespool loetletud teenuste osutamise kohustus rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses
(edaspidi RVK) lasub tulenevalt VRKSist SKA-l. Seadusest lähtuvalt on SKAl õigus RVK-s
ülesannete täitmine halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmitud halduslepingu alusel üle
anda füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule. Tulenevalt SKA tehtud riigihanke
tulemustest korraldab RVK teenust praegu AS Hoolekandeteenused (edaspidi AS HKT). AS
HKT korraldab nimetud teenuste osutamist RVK-s viibijatele praegu 100 teenusekoha ulatuses,
mida hädaolukorras on võimalik suurendada kuni 150 kohani. RVK puhul on tagatud
22.05.2025
494
tervisekontrolli ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus AS HKT poolt esmatasandi
tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud lepingu kaudu.
VRKS loob § 366 lõikest 11 tulenevalt õiguse vähendada massilisest sissrändest põhjustatud
hädaolukorra ajal ka RVK teenuse taotlejatele osutatavaid teenuseid. Ukraina sõjapõgenikest
tingitud hädaolukorra rakendamisel jõuti tõdemuseni, et SKA-l puudub suutlikkus tagada
suurele hulgale rahvusvahelise kaitse taotlejatele VRKSi § 366 lõike 11 punkti 2 kohane
tervisekontrolli tegemine ja vältimatu arstiabi andmise korraldamine.
Vältimatu abi raske või eluohtliku terviserikke korral, sh vältimatu hambaravi, on
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-st 6 lähtuvalt kättesaadav kõigile Eestis
viibivatele inimestele, sh RVK teenuse taotlejatele, Ukraina sõjapõgenikele ja Eestis transiidis
olevatele isikutele. TTKSi § 6 lõike 4 kohaselt tasutakse ravikindlustusega hõlmamata isikule
osutatud vältimatu abi eest riigieelarvest selleks ette nähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi
ja Tervisekassa vahel sõlmitud lepingu alusel vastavalt RaKSile.
Ukraina kriisi valguses olid lisaks vältimatule abile Ukraina sõjapõgenikele tagatud COVID-
19 testimine ja vaktsineerimine ning rahva tervise kaitsega seotud tervishoiuteenused. Samuti
osutasid perearstikeskused kuni 2023. aasta lõpuni kõigile Ukraina sõjapõgenikele fee for
service põhimõttel perearstiabi, mis on tagatud Terviseameti ja Tervisekassa koostöös.
Perearstikeskused pakkusid meditsiiniabi vastavalt vajadusele ning suunasid patsiendi edasi
eriarsti juurde täiendavateks uuringuteks või vajalikeks protseduurideks.
Eestis kehtib ülesannete jäävuse põhimõte, see on sätestatud nii HOSis kui ka RIKSis. VRKSi
muudatusega täpsustatakse ülesannete täitmise suhtes erinevate seaduste vahel valitsevat
ebamäärasust, et ülesande täitja rollid oleksid selgemini esile toodud. Nii lasuks § 366 lõike 11
punktides 1, 3, 4 ja 6 sätestatud ülesannete (majutamine, toitlustamine, informeerimine
õigustest ja kohustustest ning vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja tarbeesemete
ja isikliku hügieeni vahenditega) täitmise tagamine tehtud muudatuse korral SKA-l ning VRKSi
§ 366 lõike 11 punktis 2 sätestatud ülesande (vajaduse korral tervisekontrolli tegemine ja
vältimatu arstiabi andmine) täitmise tagab Terviseamet. Eespool nimetatud erandit on SKA-l ja
Terviseametil võimalik kohaldada kuni üks aasta pärast hädaolukorra lõppemist.
Lisaks on VRKSi täiendatud §-ga 367, laiendades võimalusi rakendada teatud erandeid ka
hädaolukorra järel. Muudatuse eesmärk on Sotsiaalkindlustusametile õigusliku aluse loomine
teenuste ajutiseks vähendamiseks massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra järel.
VRKSi § 366 lõige 11 käsitleb praegu õigust vähendada majutuskeskuses teenuste osutamist
vaid hädaolukorra kontekstis. Pärast Ukraina sõjapõgenike massilisest sisserändest kehtestatud
hädaolukorda (11.03.-13.05.2022) naasis enamik reageerivaid asutusi oma tavaülesannete
juurde. Nii oleks tulnud ka Sotsiaalkindlustusametil pärast hädaolukorra lõppemist asuda
rakendama majutuskohtades viibijatele VRKSi § 32 lõikes 1 toodud teenuseid. 2022. aasta
maikuus viibis Sotsiaalkindlustusameti majutuskohtades keskmiselt 3761 Ukraina
sõjapõgenikku, kellele erinevate teenuste osutamine tulenevalt sedavõrd suurest isikute arvust
§ 32 sätestatud tingimustel ei olnud võimalik. Muudatus võimaldaks Sotsiaalkindlustusametil
tulevastes sarnastes olukordades kriitilise arvu inimeste puhul kohaldada rahvusvahelise kaitse
taotlejate majutuskeskuse teenusel viibijatele vähendatud mahus teenuste osutamist kuni
kaheks aastaks pärast hädaolukorra lõppemist, võimaldades seni taastada asutuse tavapärane
võimekuse teenuste korraldamisel.
22.05.2025
495
Veel täiendatakse VRKSi § 75 lõikega 13, milles täpsustatakse massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorra ajal ja kuni üks aasta pärast hädaolukorra lõppemist tervisekontrolli
tegemise ja vältimatu arstiabi andmise rahastamist riigieelarvest Tervisekassa kaudu. Muudatus
on seotud punktis 1 nimetatud ülesannete täitmise täpsustusega. Kuna hädaolukorras on
korraldatava teenuse mastaap ja selle rahalise katmise vajadus kordades suurem, on vajalik
riigieelarvest näha Tervisekassale ette seadusest tulenev alus tervisekontrolli ja vältimatu
arstiabiga kaasnevate kulude katmiseks. Tavaolukorras jätkub RVK-s viibivatele isikutele
tervisekontrolli tagamine ja ka tervishoiuteenuste rahastamise riigieelarvest SKA eelarve
kaudu.
VRKSi § 11 lõike 8 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotleja tervisekontrolli ja talle
osutatavate vajalike tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord kehtestatud
valdkonna eest vastutav ministri määrusega (sotsiaalministri 13. detsembri 2013. a määrus nr
40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate
tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord“). Nimetatud muudatuste
ettepanekutele lisaks on ette valmistatud ka ministri määruse muutmise kavand, milles
täpsustatakse osaliste rollide jaotust tervishoiuteenuste osutamisel massilisest sisserändest
tingitud hädaolukorra ajal ja kuni üks aasta pärast hädaolukorra lõppemist.
§ 275. Väärteomenetluse seadustiku muutmine
Punkt 1. Kehtiv VTMSi § 31 lõige 4 sätestab, et väärtegu ei ole vähetähtis, kui väärteo
toimepanemisega on tekitatud kahju või kui väärteoteates on osutatud tekitatud kahjule, välja
arvatud juhul, kui väärteo toimepannud isik on kahju vabatahtlikult hüvitanud või heastanud.
Nimetatud sätet erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ei kohaldata, kuna sellises olukorras puudub
aeg ning võimalus arutleda selle üle, kas kahju on tekitatud või mitte.
Kohtuväline menetleja hindab kiirelt, kas tegu on vähetähtis, lähtudes VTMSi § 31 lõikes 3
sätestatust:
1) piisab väärteo toimepannud isiku hoiatamisest;
2) väärteo toimepannud isiku väljaselgitamine on ebatõenäoline;
3) menetluse läbiviimine oleks väärteo asjaolusid arvestades ebamõistlikult kulukas.
Muudatus lähtub lisaks ressursside piiratusele ka põhimõttelisest tõsiasjast, et süüteomenetluse
eesmärgiks ei ole varalise või mittevaralise kahju hindamine ega heastamine, vaid õiguskorra
tagamine ning väärtegude avalikku menetlushuvi tuleb sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra
ajal hinnata mitte lähtuvalt sellest, milline on konkreetse väärteo eraõiguslik mõõde, vaid
lähtuvalt sellest, kui intensiivselt see ründab õiguskorda kui tervikut, riiklikku julgeolekut ja
avalikku korda.
Punkt 2. Kehtiv VTMSi § 44 reguleerib isiku kinnipidamist väärteomenetluses ning annab
tähtaja, kui kaua võib kinnipidamine kesta. Väärteomenetluses ei ole vahistamist ega teisi
kriminaalmenetluse tõkendeid lubatud kohaldada, st kinnipidamine ongi ainuke
menetlustoiming, millega saab piirata isiku vabadust selleks, et tagada väärteomenetluse
läbiviimine. Isikut, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud väärteo, võib
VTMSi § 44 kohaselt kuni 48 tundi kinni pidada, kui:
1) ta püüab põgeneda;
2) ei ole tuvastatud tema isikut;
3) ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid;
4) ta võib väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoida.
22.05.2025
496
Eelnõuga lisatakse VTMSi §-le 44 lõige 11, mis lubab erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ka
väärteomenetluses isikut kinni pidada kuni 96 tundi. Eelnõus nähakse ette ka KrMSi
täiendamine §-ga 38211 (isiku kahtlustatavana kinnipidamine). Selle järgi võib erakorralise või
sõjaseisukorra ajal kuriteos kahtlustatavat kohtu loata kinni pidada kuni hetkeni, kui tema
suhtes on koostatud süüdistusakt või sõlmitud kokkulepe, kuid mitte üle 96 tunni. VTMSi
muudatusega ühtlustatakse lisanduva lõikega 11 isiku kinnipidamise tähtaeg KrMSis
kavandatava tähtajaga ehk 96 tunniga. See tagab, et kriisiolukorra ajal on menetlejatele tagatud
tegutsemiseks võimalikult ühesugused reeglid. See on eriti oluline juhul, kui kinnipeetavaid
isikuid on palju ja ei ole kohe üheselt selge, kas isikut on põhjust kahtlustada kuriteos või
väärteos.
§ 276. Õiguskantsleri seaduse muutmine
Paragrahviga 276 muudetakse õiguskantsleri seadust (ÕKS) õiguskantsleri
järelevalvepädevuse suurendamise ning VVJK ülesannete uuendamise tõttu.
Punktiga 1 täiendatakse ÕKSi § 1 lõikega 12, milles nimetatakse õiguskantsleri pädevusena
ka eelnõu §-s 166 sätestatud pädevus teha järelevalvet Riigikogu erakorralise seisukorra,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise otsuse ning
Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks
välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsuse põhiseadusele ja seadustele
vastavuse üle. Järelevalve tegemise tingimusi ja korda ÕKSis ei taasesitata.
Punktiga 2 muudetakse õiguskantsleri seadust, milles on sätestatud samasugune regulatsioon
nagu Eesti Panga seaduses, mida muudetakse eelnõu §-ga 186. Õiguskantsleri seaduses on
sätestatud, et kui õiguskantsleri volitused lõpevad ennetähtaegselt, võib kandidaadi suhtes
tehtava julgeolekukontrolli tähtaega pikendada VVJK loal. Ka sel juhul, nagu ka Eesti Panga
seaduse, IKSi, kohtute seaduse ja Riigikontrolli seaduse puhul, ei ole selge, miks peaks selle
otsuse tegema VVJK. Eelnõu järgi otsustab julgeolekukontrolli tähtaja pikendamise
julgeolekukontrolli teostava asutuse ehk Kaitsepolitseiameti juht. Samuti pikendatakse
julgeolekukontrolli tähtaega ühelt kuult kolmeni, sest ühe kuuga ei ole praktikas võimalik
põhjalikku julgeolekukontrolli teha. Pikendada võib seda tähtaega ühe kuu võrra.
Pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti, asjaomaseid valitsuskomisjone ning Riigikogu
julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni. Selle kaudu on kõik ametisse nimetamise
(õiguskantsleri nimetab ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu) ja järelevalvega
seotud isikud teadlikud julgeolekukontrolli tähtaja pikendamisest.
§ 277. Ühistranspordiseaduse muutmine
Paragrahviga 277 muudetakse ühistranspordiseadust (ÜTS) seoses püsiva kriisiülesande
määramisega Eesti mandri ning Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa vahelist parvlaevaliinivedu
teostavale vedajale.
Punktiga 1 sätestatakse, et Eesti mandri ning Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa vahelistel
parvlaevaliinidel liinivedu teostava vedaja kriisiülesanne on tagada liinivedu vastavalt
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud lepingule. Arvestades, et nii riigi- kui ka
kohalike teede sõidetavus on elutähtsad teenused ning nende toimepidevus peab olema tagatud
hädavajalikul tasemel igas olukorras, sh kriisiolukorra ajal, siis on selle muudatuse eesmärk
tagada kriisiolukorra ajal loogilise jätkuna peamine liikumisvõimalus ka mandri ning Saaremaa,
Hiiumaa ja Muhumaa vahel, kuna arvestatavaid alternatiive sellele ei ole. Näiteks veeti
22.05.2025
497
Transpordiameti andmetel 2021. aastal mandri ja suursaarte vahel kokku edasi-tagasi ca 1,1
miljonit sõidukit ja 2,2 miljonit reisijat138, samal ajal kui mandri ja suursaarte vahelist
kommertslendu kasutas kokku ca 40 000 reisijat139. Muudatus on oluline, kuna Saaremaal ja
Hiiumaal elab kokku üle 40 000 püsielaniku, kes vajavad iga päev toitu, esmatarbekaupu,
kütust, ravimeid jm kaupa, mida transporditakse sinna eelkõige parvlaevaga. Ka elutähtsate
teenuste toimepidevus (nt vältimatu abi, sularaharinglus, vedelkütusega varustamine jt)
sõltuvad suurel määral parvlaevaliiklusest. Kuna statistika kohaselt kasvab suvekuudel
sõidukite arv ca 3 korda ja reisijate arv ca 4 korda, siis mõjutaks parvlaevaliikluse katkemine
sel perioodil märkimisväärselt nii suursaarte kui ka tervikuna kogu Eesti majandust.
Vastavalt ÜTSile on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ülesanne sõlmida vedajaga
avaliku teenindamise lepinguid ja korraldada riigihankeid vedajate leidmiseks avalikule
liiniveole. Alates 2016. aastast teostab mandri ja suursaarte vahelisi liinivedusid TS Laevad
OÜ. Juhul, kui kriisiolukorra, eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks on
vajalik parvlaevaliinivedu teostada tavapärastest tingimustest erinevalt, võib valdkonna eest
vastutav minister või liinivedu korraldav pädev asutus avaliku teenindamise lepinguga või
haldusaktiga kehtestada selleks ka vastavad erandid.
Punktis 2 on toodud kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise järelevalvesätted sarnaselt
teistele isikutele määratud kriisiülesannetega.
§ 278. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine
Paragrahviga 278 tehtav muudatus on seotud terminoloogia muutusega. Viited HOSile
asendatakse viidetega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse vastavatele paragrahvidele.
Punktiga 2 sätestatakse, et vee-ettevõtja kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise
nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. Nimetatud paragrahvi alusel
kehtestab elutähtsa teenuse korraldaja nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks. Üldjuhul on ETO
ülesandeks osutada elutähtsat teenust igas olukorras ja seda peab ta tegema vastavalt tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduse alusel kehtestatud nõuetele, mida ETKA võib täpsustada.
Punktis 3 sätestatakse, et järelevalvet kriisiülesande täitmiseks valmisoleku nõuete ja selle
täitmise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras. Üldjuhul
sätestatakse järelevalve selles seaduses, kus sätestatakse nõuded, mille üle järelevalvet tehakse.
Kuigi ETOde kriisiülesanded määratakse valdkondlikes seadustes (nt ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seadus), kehtestatakse kriisiülesannete täitmise täpsemad nõuded tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse alusel määruses kõikide ETOde puhul. Seetõttu on tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduses kõikidele ETOdele kehtestatud ühesugused kriisiülesannete täitmise järelevalve
reeglid. Selline lahendus tagab õigusselguse, sest kõik elutähtsa teenuse osutamise nõuded ja
nende üle järelevalve tegemine on sätestatud ühes õigusaktis.
§ 279. Seaduse jõustumine
Lõige 1. Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.
138 Allikas: https://www.transpordiamet.ee/laevaliinid 139 Allikas: https://www.transpordiamet.ee/lennuliinid
22.05.2025
498
Lõige 2 on seotud SHSi § 140 alusel makstava sotsiaaltoetusega välisriigist Eestisse elama
asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, registreeritud
elukaaslasele, lastele ja vanematele. Nimetatud toetust alates 31.03.2029. a ei maksta.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus kasutatakse järgmisi uusi termineid:
1) Tsiviilkriis on loodusõnnetus, katastroof või nakkushaiguse levik või muu olukord, mis võib
põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või ohustada vahetult paljude
inimeste elu ja tervist või põhjustada suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju.
2) Katastroof on ulatuslike tagajärgedega sündmus, mis on põhjustatud eelkõige
inimtegevusest ja millega võivad kaasneda ulatuslikud häired ühiskonna toimimises või suur
kahju inimeste elule ja tervisele, isiku varale, majandusele ja keskkonnale, või muu sarnase
mõjuga sündmus, mis ei ole tingitud loodusõnnetusest, sabotaažist või terroriaktist.
3) Riigikaitse on Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse, tema maa-ala, territoriaalmere ja
õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkuse ning julgeoleku ja põhiseadusliku korra
kindlustamine, tagades seejuures elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise.
4) Püsiv kriisiülesanne on ülesanne, mis seondub täidesaatva riigivõimu asutuse või kohaliku
omavalitsuse üksuse põhiülesandega ning juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja
tegevusala või eesmärgiga. Püsiv kriisiülesanne on ka elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldamine ja elutähtsa teenuse osutamine nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda.
5) Üleriigiline riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse kriisiolukorda põhjustada
võivaid üleriigilisi ohte ning hinnatakse nende tõenäosust ja tagajärgi.
6) Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse
kriisiolukorda põhjustada võivaid kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil
avalduvaid ohte ning hinnatakse nende tõenäosust ja tagajärgi. See on aluseks üleriigilisele
riskianalüüsile.
7) Toimepidevus on püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse
üksuse ja elutähtsa teenuse osutaja, ning põhiseadusliku institutsiooni suutlikkus ja valmidus
järjepidevalt toimida ning igal ajal oma ülesandeid täita ja teenuseid osutada.
8) Objektikaitse on sellise maa-ala, ehitise või seadme kaitse, mille ründamine, hõivamine,
kahjustamine või hävitamine takistab märkimisväärselt võimet või toob kaasa võimetuse täita
kriisiülesannet.
9) Kriisiolukord on olukord, mis kehtestatakse juhul, kui esiteks lähimuse põhimõttest
tulenevalt pädev asutus või isik ei saa või ei saa õigel ajal kriisi lahendada või ohtu tõrjuda või
selleks valmistuda ja vaja on Vabariigi Valitsuse tasandil tagada mitme asutuse või isiku
tegevuse ühtsus ja koordineeritus, teiseks ei ole olukorda võimalik lahendada käesolevas
seaduses sätestatud juhtimiskorraldust rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid
meetmeid kohaldamata ning kolmandaks läheb vaja tavapärasest rohkem võimeid, sealhulgas
personali, vahendeid ja varusid ning ühtlasi on vaja lahendada tsiviilkriisi või tõrjuda riigi
22.05.2025
499
julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavat ohtu või selleks valmistuda või osaleda
kollektiivse enesekaitse operatsioonil.
10) Kriisiolukorra juht – peaminister.
11) Ühekordne kriisiülesanne on käesoleva seaduse alusel üksikjuhtumil antud ülesanne, mis
peab olema seotud füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidilise isiku sealhulgas kohaliku
omavalitsuse üksuse põhitegevusega.
12) Keelutund on erakorralise või sõjaseisukorra ajal kehtestatud liikumispiirang
kindlaksmääratud ajavahemikus kogu riigis või suures osas kogu riigi territooriumist.
13) Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille
katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse
toimimist või tekitab suure keskkonnakahju ja mille katkemisel on oluline mõju riigi
majandusele ja riigikaitsele.
14) Elanikkonnakaitse on riigi ja ühiskonna tegevused, mis tagavad inimeste valmisoleku
kriisiolukorra ajal ise toime tulla, kaitsevad inimesi kriisiolukordadest tulenevate ohtude eest ja
abistavad nende tagajärgedega toimetulemisel.
15) Viivitamatu ohuteade edastatakse elanikkonnale paljude inimeste elu või tervist vahetult
ohustava sündmuse esinemise korral, sellega antakse juhis ohutuks tegutsemiseks, sealhulgas
varjumiseks või ulatuslikuks evakuatsiooniks. Viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatakse
üldjuhul EE-ALARM-i.
16) Riikliku ohuteavituse süsteem EE-ALARM on protokollide, protsesside ja tehnoloogiate
kogum elanikkonnale viivitamatu ohuteate edastamiseks.
17) Sireeniseade on EE-ALARM-i osa, mis koosneb omavahel ühendatud seadmete ja
vahendite kogumist ning mille eesmärk on esitada heliga viivitamatu ohuteade. Kogumisse
kuuluvad valjuhääldi ning kõik selle paigaldamiskomponendid ja juhtseadmed, sealhulgas
juhtimis-, elektri- ja sidevarustuse seadmed.
18) Varjumine on vahetu kõrgendatud ohu korral ohustatud alal viibiva isiku ajutine
ümberpaiknemine sobivasse ruumi või ehitisse või seal püsimine isiku elu või tervise kaitseks.
19) Varjend on hoone või selle osa, mis on ehitatud varjumiseks ning mille konstruktsioon
kaitseb inimest plahvatuse ja sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ning õhusaaste,
sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest. Avalik varjend on varjend, millele tagatakse igaühele
ligipääs varjumiseks. Mitteavalik varjend on varjumiskoht, mis on ette nähtud eelkõige
konkreetse hoone kasutajale.
20) Varjumiskoht on hoone või selle osa, mis on kohandatud varjumiseks ning mille
konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest.
Avalik varjumiskoht on varjumiskoht, millele tagatakse igaühele ligipääs varjumiseks.
Mitteavalik varjumiskoht on varjumiskoht, mis on nähtud ette eelkõige konkreetse hoone
kasutajale.
22.05.2025
500
21) Varjumisplaanis hinnatakse hoones varjumise võimalusi ning kirjeldatakse varjumiseks
valmistumist, varjumise läbiviimist ja varjumiskindluse suurendamise võimalusi.
22) Ulatuslik evakuatsioon on inimeste elu või tervist ähvardava ohu korral suure hulga
inimeste ajutine ümberpaigutamine ohustatud alalt ohutusse asukohta.
23) Evakuatsioonikoht on ehitis, kuhu saab evakueeritud majutada vähemalt üheks nädalaks
ning kus on tagatud inimeste viibimiseks esmavajalikud tingimused.
24) Riigi tegevusvaru on kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel,
elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamiseks vajalikud tooted, mis on tegevusvaru
haldaja omandis või mille omandamine või kasutamine on tagatud tegevusvaru haldajaga
eelnevalt sõlmitud lepingutega.
25) Püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus on töö- või teenistussuhtest tulenev
kohustus, mis on vahetult seotud kriisiülesande täitmise, selle toetamise või põhiseadusliku
institutsiooni toimepidevuse tagamisega.
26) Kodanikukohustus on kriisiolukorra ajal töö- või teenistussuhteväline üksikjuhtumil
tehtav vajalik töö. Kodanikukohustust ei või rakendada tööandja ja töötaja vahelisest või
sellesarnasest suhtest tulenevale tööle. Kodanikukohustuse täitmise eelduseks ei ole erialase
väljaõppe või hariduse omamine.
27) Strateegiline kommunikatsioon on riigi strateegiliste sõnumite mõtestamine,
planeerimine ja levitamine nii sõnade kui ka tegudega, et tagada Eesti ühiskonna ja liitlaste
toetus Eesti põhiseaduslikule ja demokraatlikule korrale.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul on puutumus:
1) Euroopa Liidu lepinguga;
2) Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELTL);
3) Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga;
4) Euroopa sotsiaalhartaga;
5) Euroopa inimõiguste konventsiooniga (EIÕK);
6) kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga (KPÕK);
7) ILO konventsioonidega;
8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/59/EL (https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02014L0059-
20171228&qid=1546429497046&from=ET
9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/115/EÜ (artikkel 18) https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32008L0115jafrom=ET
10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/399, 9. märts 2016, mis käsitleb
isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad, artikkel 5 lõige
2 punkt 6) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32016R0399
11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/32/EL, 26. juuni 2013, rahvusvahelise
kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (artikkel 6 lõige 5)
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=celex:32013L0032
12) elutähtsa teenuse regulatsiooni puudutab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL)
2022/2557, 14. detsember 2022, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja
22.05.2025
501
millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32022L2557
Euroopa Liidu lepingu artikli 4 punkti 4 kohaselt austab Euroopa Liit liikmesriikide
põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist
ja riigi julgeoleku kaitsmist. Eelkõige riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse.
Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 5 lõikele 2 tegutseb liit kooskõlas
pädevuse andmise põhimõttega aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle
liikmesriikide poolt aluslepingutega antud pädevuse piires. Pädevus, mida aluslepingutega ei
ole liidule antud, kuulub liikmesriikidele. ELTLi artikli 346 järgi võib iga liikmesriik võtta
selliseid meetmeid, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitseks. Seejuures
konsulteerivad liikmesriigid omavahel, et astuda koos vajalikke samme, selleks et takistada
siseturu toimimise kahjustamist meetmete tõttu, mida mõni liikmesriik võib olla sunnitud
tarvitusele võtma tõsiste õiguskorda kahjustada võivate riigisiseste häirete puhul, sõja või endas
sõjaohtu kätkeva tõsise rahvusvahelise pinge korral või selleks, et täita endale rahu ja
rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks võetud kohustusi (ELTL artikkel 247). ELTL lubab
inimeste, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumist piirata, kui piirangud on õigustatud muu
hulgas avaliku korra või riigi julgeoleku seisukohalt; inimeste, loomade või taimede elu ja
tervise kaitsmiseks (vt ELTLi artiklit 36, artikli 45 lõiget 3, artikleid 52 ja 62).
Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala küsimustes on Euroopa Liidul legislatiivne
pädevus, kuid liikmesriikidele on säilitatud täidesaatva võimu pädevus, st austatakse põhiõigusi
ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja -traditsioone (ELTLi art 67). Veelgi enam,
ELTLi art 72 järgi ei mõjuta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ELTLi regulatsioon
liikmesriikidel nende kohustuste täitmist, mis on seotud avaliku korra säilitamise ja
sisejulgeoleku kaitsmisega. ELTLi art 347 järgi tuleb teavitada ja konsulteerida teiste
liikmesriikidega, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoniga, kui kehtestatakse selliseid
piiravaid meetmeid, mis toovad kaasa ELi õiguse kitsendamise.
EIÕKi artikli 15 lõike 1 kohaselt võib riik taganeda rahva eluvõimet ähvardavas olukorras
konventsiooniga võetud kohustustest ulatuses, mis on olukorra tõsiduse tõttu vältimatult
vajalikud. Artikli 15 kolmanda lõigu kohaselt on lepinguosalistel kohustus teavitada Euroopa
Nõukogu hädaolukorrast, selle põhjustest ning selle raames võetud abinõudest (meetmetest),
kui olukorra raames taganetakse EIÕKiga võetud kohustustest.
KPÕRPi artikli 4 lõige 1 sätestab sarnaselt EIÕKi artikliga 15 õiguse taganeda paktiga võetud
kohustustest, kui olukord on sedavõrd terav, et ähvardab rahva elukäiku. Sama paragrahvi lõige
3 paneb kohustuse, et ÜRO kaudu teavitatakse paktiga liitunud riike rakendatud abinõudest,
mis toovad kaasa KPÕRPi kohustuste derogatsiooni.
EIÕKi artiklit 15 ja KPÕRPi artiklit 4 ei kohaldata automaatselt, vaid selle aktiveerimiseks on
vaja riigil teha teavitamistoiminguid. ÜRO põhikirja artikli 51 kohaselt tuleb meetmetest, mis
organisatsiooni liikmed on võtnud enesekaitseõiguse rakendamiseks, teatada viivitamata ÜRO
Julgeolekunõukogule.140 Eelnõu § 28 lõikes 1 sätestatakse, et kui kriisiolukorra ajal kaldutakse
140 ÜRO põhikirja artikkel 51 sätestab: „Relvastatud kallaletungi puhul organisatsiooni liikmele ei piira käesolev
põhikiri mingil määral võõrandamatut õigust individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, kuni
Julgeolekunõukogu ei võta rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks vajalikke meetmeid. Meetmetest, mis
organisatsiooni liikmed on võtnud enesekaitseõiguse rakendamiseks, tuleb viivitamatult teatada
Julgeolekunõukogule ja need ei tohi mingil viisil riivata Julgeolekunõukogule käesolevas põhikirjas ettenähtud
22.05.2025
502
kõrvale rahvusvahelise lepinguga võetud isikute õiguste ja vabaduste kaitse kohustusest,
korraldab Välisministeerium rahvusvahelises lepingus sätestatud isikute teavitamise.
Eelnõu §-d 271–273 tuginevad Euroopa Liidu toimimise lepingu art 78 lõikele 3, mis näeb ette,
et kui ühes või mitmes liikmesriigis tekib kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevoolu
tõttu hädaolukord, võib nõukogu võtta komisjoni ettepaneku põhjal vastu ajutisi meetmeid
asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide toetamiseks. Seega massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorra erandid on seotud ELi õigusega. Eelnõu §-s 35 sätestatud
finantssektori erandid on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/59/EL,
lähemalt loe eelnõu § 35 juurest.
CER direktiiv võeti Eesti õigusesse üle hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduse muutmise seadusega141, kuid kuna HOS tunnistatakse käesoleva seaduse
jõustumisel kehtetuks, on edaspidi CER direktiivist tulenevad nõuded tagatud käesoleva
eelnõuga.
Nn CER direktiiv hõlmab energeetika-, transpordi-, pangandus-, finantsturutaristu- (nt börs),
digitaristu-, tervishoiu-, veevarustuse ja kanalisatsiooni, keskvalitsuse, kosmose- ja
toidusektorit.
Kesksel kohal on nendes sektorites tegutsevate ettevõtete ja nende pakutavate teenuste
toimepidevus ning majandustegevuse säilitamine elutähtsate teenuste takistamatu osutamise
kaudu siseturul.
Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seadusega võeti
Eesti õigusesse üle:
1) elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia;
2) üleriigilise riskianalüüsi koostamine, mis sisaldab ka elutähtsate teenuste sektoripõhist
vaadet ning mille osaks on kohaliku omavalitsuse üksuste riskianalüüsid;
3) elutähtsate teenuste ja elutähtsa teenuse osutajate ringi laiendamine, lisandusid
lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, sadamate, avaliku raudtee ja tervishoiuteenuse
toimimine ning ravimitega ja toiduga varustamine;
4) elutähtsa teenuse osutaja määramine haldusaktiga ja elutähtsa teenuse osutaja staatuse
lõpetamine;
5) elutähtsa teenuse osutaja teavitamise kohustus;
6) asutustevaheline koostöö;
7) elutähtsa teenuse osutaja oluliste ülesannete määramine ja nendel töökohtadel töötajate
taustakontrolli tegemine;
8) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja määramine;
9) Euroopa Komisjoni nõuandemissiooni läbiviimine;
10) auditeerimine ja järelevalve.
5.1. Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni teavitamine (eelnõu § 30)
ELi õigust puudutab eelnõu § 30, kus sätestatakse Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa
Komisjoni teavitamise kord. See säte on eelnõusse lisatud tulenevalt ELTLi artiklitest 347 ja
volitusi ja vastutust igal ajal selliste aktsioonide ettevõtmiseks, mida ta peab vajalikuks rahvusvahelise rahu ja
julgeoleku säilitamiseks või taastamiseks.“ 141 https://www.riigiteataja.ee/akt/108102024001
22.05.2025
503
348. Artikli 347 järgi peavad liikmesriigid omavahel konsulteerima, et takistada siseturu
toimimise kahjustamist meetmete tõttu, mida mõni liikmesriik võib olla sunnitud võtma sõja
jms olukordade korral. Selliseid konsultatsioone ei peaks pidama mitte riikide vahel eraldi, vaid
kasutades ELi institutsioone. Selleks on sobiv institutsioon ELi nõukogu. Lisaks on ELTLi
artikli 348 esimeses lauses sätestatud, et kui sellistest meetmetest tulenevalt kahjustatakse
konkurentsitingimusi siseturul, uurib komisjon koos asjaomase riigiga, kuidas nimetatud
meetmed viia kooskõlla ELi õigusega. Sellest artiklist järeldub, et lisaks ELi nõukogule on vaja
teavitada ka Euroopa Komisjoni, sest artikli rakendamise eelduseks on see, et komisjon on
asjaoludest teadlik.
Seetõttu sätestatakse eelnõus, et kui kriisiolukorra ajal on vaja rakendada meetmeid, mis võivad
kahjustada siseturu toimimist ELTLi artikli 347 tähenduses, teavitatakse Euroopa Liidu
Nõukogu ja Euroopa Komisjoni sellistest meetmetest.
Nii komisjoni kui ka nõukogu teavitamist korraldab valdkonna eest vastutav minister.
Eelnõus sätestatud teavitamise korda ei kohaldata siis, kui ELi või Eesti õiguses on nõukogu ja
komisjoni teavitamist reguleeritud eelnõust erinevalt. Selline välistus on oluline, sest kuigi
ELTLi artikleid 347 ja 348 võib kohaldada ka siis, kui meetmete rakendamine on reguleeritud
teiseses õiguses, võib vastavas direktiivis või määruses olla ette nähtud eraldi teavitamise kord.
Sel juhul tuleb lähtuda sellest erinormides sätestatud korrast.
5.2. Majandustegevuse piiramine (eelnõu § 61)
ELTLi art 36 näeb ette, et art-te 34 ja 35 sätted ei välista ekspordi, impordi või transiitkaupade
suhtes kehtestatud keelde või piiranguid, kui need on õigustatud muu hulgas avaliku korra või
avaliku julgeoleku seisukohalt või inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks.
Avaliku julgeolekuga on hõlmatud meetmed, mis on suunatud riigi sisemise ja välimise
turvalisuse kaitsele, st meetmed on vajalikud „riigi eksisteerimiseks, kuna mitte üksnes riigi
majandus, vaid ka riigi institutsioonide ja oluliste avalike teenuste toimimine ja elanike
ellujäämine sõltub kaupade kättesaadavusest“. Sellised keelud või piirangud ei või kujutada
endast siiski suvalist diskrimineerimisvahendit või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud
piiramist. ELTLi art 37 kohaselt peavad liikmesriigid riigi poolt otseselt või kaudselt
rakendatavate kaupade hankimis- ja turustamistingimuste korral tagama, et tingimused ei tooks
kaasa diskrimineerimist eri liikmesriikide isikute vahel. Eesti rakendatavad meetmed ei tohi
viia eri liikmesriikidest pärit ettevõtjate põhjendamatu erineva kohtlemiseni, kuid ebavõrdne
kohtlemine on lubatud, kui see on vajalik julgeoleku tagamiseks ja inimelude kaitseks.
Sundkorras rakendatavaid meetmeid tuleks pigem rakendada üksnes siis, kui turupõhised
meetmed ei toimi ning ka nende puhul peavad reeglid kehtima võrdselt kõigi ELi liikmesriikide
ettevõtjate kohta, kes soovivad Eesti turul tegutseda. Avaliku julgeoleku tagamiseks on
võimalik ette näha ajutise iseloomuga ekspordi- ja impordikeelde. Majandustegevuse
piirangute ja kriisiolukorra meetmete kohaldamise regulatsiooni väljatöötamisel on arvestatud
ELTLi põhimõtteid.
5.3. Rahaliste hüvitiste ja toetuste maksmise erandid (eelnõu § 72)
Toetuste ja hüvitiste vähendamisega on seotud parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta,
mis on Eestile siduv rahvusvaheline leping, mis reguleerib sotsiaalseid õigusi ja sotsiaalkaitse
taset. Hüvitiste tasemed on määratud Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksis. Parandatud ja
täiendatud Euroopa sotsiaalharta artikkel F sätestab kohustustest taganemise sõja või muu
22.05.2025
504
hädaolukorra ajal järgmiselt: „1. Sõja või muu hädaolukorra ajal, mis ähvardab kogu rahvuse
olemasolu, võib lepingupool võtta meetmeid, taganedes käesoleva harta järgsetest kohustustest
ulatuses, mis on kindlas vastavuses olukorra hädaohtlikkusega tingimusel, et niisugused
meetmed ei ole vastuolus lepingupoolte muude rahvusvahelise õiguse järgsete kohustustega. 2.
Sellist taganemisõigust kasutanud lepingupool annab mõistliku ajavahemiku jooksul Euroopa
Nõukogu peasekretärile täieliku informatsiooni võetud meetmetest ning selle põhjustest.
Samuti peab lepingupool peasekretärile teatama, kui niisuguste meetmete toime on lõppenud
ning ta täidab vastuvõetud harta sätteid taas täies ulatuses.“ Hüvitiste ja toetuste vähendamise
ja maksmise peatamise sätete väljatöötamisel on võetud arvesse Euroopa sotsiaalharta sätteid.
6. Seaduse mõjud
Eelnõu aluseks on paljuski riigikaitseõiguse revisjon. Revisjoni käigus analüüsiti ka mõjusid,
seega käesolevas mõjude analüüsis ei käsitleta neid mõjusid, mida hinnati revisjoni käigus.
Samuti ei käsitleta siin CER direktiivi ülevõtmise eelnõuga kajastatud mõjusid.142 Mõjude
analüüsiga antakse ülevaade seaduse rakendamisega seotud üldistest mõjudest.
Järgnevalt on selgitatud eelnõu peamisi mõjusid. Esitatud on peatükkide kaupa need
muudatused, kus mõju avaldumine on tuvastatud.
Eelnõu eesmärk on ajakohastada ja ühtlustada kriisideks valmisolekut puudutavat õigusruumi,
võttes arvesse nüüdisaegseid julgeolekuohtusid ja tehnoloogia arengut, et heidutada vaenlast
tõhusalt, efektiivselt tõrjuda ohtusid ning kiirelt ja paindlikult reageerida nii sõjalistele kui ka
mittesõjalistele rünnetele ning tsiviilkriisidele. Kuivõrd eelnõuga parandatakse riigi
valmisolekut kriisidega toimetulekuks, avaldab see positiivset mõju nii sotsiaal-, julgeoleku-,
majandus- kui ka looduskeskkonnale. Nimelt võimaldab parem valmisolek kriisideks ja oskus
lahendada olukorda kiiresti vähendada kahju inimeste elule, tervisele ja toimetulekule, riigi
julgeolekule, ühiskonnale, majandusele ja looduskeskkonnale. Muudatuste puhul, mille
sihtrühm on riigiasutused ja KOVid, avaldub mõju loetletud valdkondadele kas otseselt või
kaudselt.
Muudatuste puhul, milles luuakse ähvardavate ohtude ulatusest ja kahjustatavate õigushüvede
olulisusest lähtuv isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete süsteem ning võimaldatakse
kiiret, paindlikku ja tulemuslikku tsiviilsektori ressursside kaasamist kriisiolukorra ajal,
avaldub mõju sotsiaal-, julgeoleku-, majandus- ja looduskeskkonnale kriisitingimustes otseselt,
samuti riigivalitsemisele.
Eelnõuga luuakse suurem selgus juba kehtivate HOSi § 3 (Kriisireguleerimise põhimõtted143)
ja RiKSi § 432 (Püsiv riigikaitseülesanne144) ülesannete suhtes, mis näevad ette kõigi asutuste
ja isikute kohustuse tagada valmisolek kriisideks ja riigikaitseks. Lisaks kehtib põhimõte, et
142 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad7af8cd-617c-45f3-b850-78ad002f6a3a 143 (1) Iga asutus ja isik vastutab oma valdkonna kriisireguleerimisülesannete täitmise eest.
(2) Iga asutus ja isik täidab oma põhitegevusega seotud ülesandeid ka hädaolukorra ja eriolukorra ajal, kui
käesolevas seaduses või teistes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. 144 (2) Püsiv riigikaitseülesanne on riigikaitse eesmärgi saavutamiseks vajalik ülesanne, mis seondub ministeeriumi
valitsemisalaga, muu täidesaatva riigivõimu asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse põhiülesandega ning
juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja tegevusala või eesmärgiga.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse püsiv riigikaitseülesanne määratakse seaduses.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud püsiva riigikaitseülesandega asutus või isik peab valmistuma talle
määratud püsiva riigikaitseülesande täitmiseks, sealhulgas tagama, et tal on ülesande täitmiseks ettevalmistatud
personal ning vajalikud vahendid ja varud.
22.05.2025
505
kõik eriseadused ja neis kirjeldatud ülesanded jätkuvad kriisides ehk hädaolukorra, eriolukorra,
erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal, kui ei ole ette
nähtud erisusi. HOS samas täpsustab, et osal asutustel ja isikutel on spetsiifilisemad kohustused
teatud olukordadeks ja teatud teenuste korral, nt kohustus koostada põhjalikumaid riskianalüüse
ja kriisiplaane (hädaolukorra lahendamise plaan, toimepidevuse plaan). Kahe seaduse ja nende
kohustuste liitmisel kohustused kriisideks valmisolekul ühtlustatakse senisest enam ning
kriitilisemale osale riigiasutustest ja juriidilistest isikutest kehtestatakse ühetaolised kohustused
kriisideks valmistumisel. Eelnõul on kõigile asutustele ja isikutele lühiajaliselt teatud mõju
kriisideks valmisoleku dokumentatsiooni (riskianalüüsid, plaanid) uuendamisel ja uute
koostamisel, samas pikaajaliselt mitmete asutuste ja isikute töö hoopis lihtsustub, sest
hädaolukordadeks ja riigikaitselisteks olukordadeks valmistumine muutub ühetaoliseks.
1. Kriisideks valmistumine
1.2 Kavandatav muudatus: Vabariigi Valitsuse kriisiplaan, riigikaitse strateegiline
arengudokument, asutuse ja isiku riskianalüüs, toimepidevus, kriisiplaan ja õppus
Eelnõu sätestab kriisideks valmistumise tegevused ja koostatavad dokumendid, mis on
oluliseks lähtealuseks kriisiolukordadeks valmistumisel ning mille tulemusel asutused ja isikud
seavad end valmis kriisiülesannete täitmiseks ja kriisiolukordade ajal tegutsemiseks:
1) Vabariigi Valitsuse kriisiplaan – dokument, mis sisaldab nii suure mõjuga kriisideks
valmistumist kui ka senist riigi kaitsetegevuse kava, laienedes senisest
riigikaitsekesksest lähenemisest kõiki kriisiolukordasid hõlmavaks dokumendiks.
Senised riigi kaitsetegevuse kava põhikomponendid ei muutu, täienevad teatud
dokumendi osad;
2) riigikaitse strateegiline arengudokument – senine riigikaitse arengukava, hõlmates
edaspidi kõiki kriisiolukordasid ning nendega seotud arendustegevust;
3) püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku riskianalüüs – dokument, mille koostamine
tähendab riskide mõju hindamist enda ülesannete täitmisele ja toimepidevusele. Samas
ka seni on asutused pidanud olema valmis jätkama teenuste pakkumist kriisiolukordade
ajal – olgugi, et kehtiv hädaolukorra seadus, riigikaitseseadus, kohaliku omavalitsuse
korralduse seadus ja erinevad eriseadused ei ole nii laiale ringile asutustele ja isikutele
riskianalüüsi koostamise kohustust seadnud, on tegeliku valmisoleku eelduseks
valmistumine, mille loomulikuks osaks on ka regulaarne võimalike riskide hindamine.
Eelnõu sõnastab täpsemad ootused ja annab valmistumiseks selge õigusliku aluse. Osal
Vabariigi Valitsuse määratud asutustel145 ja elutähtsa teenuse osutajatel on hädaolukorra
seaduse alusel ette antud metoodika alusel riskianalüüsi koostamise kohustus juba
praegu. Eelnõuga nõue püsiva kriisiülesandega asutuste ja isikute puhul ühtlustub.
Elutähtsa teenuse osutajate riskianalüüsi metoodika jääb üldjoontes samaks, lisandub
üksnes kohustus käsitleda riskianalüüsis ka riigikaitselistest kriisidest tulenevaid ohte;
4) toimepidevuse tagamine – osa asutuse sisemisest töökorraldusest, suutlikkus
järjepidevalt toimida ning igal ajal oma ülesandeid täita ja teenuseid osutada.
Täpsustatakse ja ühtlustatakse riigikaitseseaduse ja hädaolukorra seaduse alusel
sätestatud kohustusi. Eelnõu võtab aluseks seni kehtinud riigikaitseseaduse sätte146 ja
145 Vabariigi Valitsuse poolt hädaolukorra seaduse § 9 lõike 1 alusel määratud hädaolukorra riskianalüüsi
koostamist juhtivad asutused: 1) Päästeamet; 2) Politsei- ja Piirivalveamet; 3) Riigi Infosüsteemi Amet; 4)
Keskkonnaamet; 5) Terviseamet; 6) Põllumajandus- ja Toiduamet; 7) Kaitsepolitseiamet. 146 § 432. Püsiv riigikaitseülesanne, lõige 5 - asutus või isik peab valmistuma talle määratud püsiva
riigikaitseülesande täitmiseks, sealhulgas tagama, et tal on ülesande täitmiseks ettevalmistatud personal ning
vajalikud vahendid ja varud.
22.05.2025
506
täpsustab kõigi asutuste ja isikute kohustusi. Eelnõu kohaselt on asutustele ja isikutele
määratud püsivad kriisiülesanded, mille täitmise on asutused ja isikud kohustatud
tagama. Kriisiülesannete täitmise eelduseks on asutuse suutlikkus ja valmidus
järjepidevalt toimida ning igal ajal oma ülesandeid täita ja teenuseid osutada;
5) kriisiplaan – dokument, mis asendab senise riigi kaitsetegevuse kava alamkava ja
sellega seotud plaanid, hädaolukorra lahendamise plaanid ja elutähtsa teenuse
toimepidevuse plaanid, võimaldades edaspidi kavandada vajalik kõiki kriisiolukordasid
hõlmavalt. Elutähtsa teenuse osutajate kriisiplaani metoodika jääb üldjoontes samaks,
lisandub üksnes kohustus käsitleda plaanides tegevusi ka riigikaitselistes kriisides;
6) õppuse korraldamine – tegevus, mis asendab senise hädaolukorra seaduse alusel
korraldatava kriisireguleerimisõppuse korralduse, laienedes senisest hädaolukorra
kesksest lähenemisest kõiki kriisiolukordasid hõlmavaks. Asutustele, sh elutähtsa
teenuse toimepidevuse korraldajatele ning elutähtsa teenuse osutajatele, kes juba praegu
tulenevalt hädaolukorra seadusest peavad korraldama õppusi, olukord ei muutu. Teiste
jaoks täpsustub ootus, kuidas kriisiolukordade ajal oma tegevuste jätkamiseks
valmisolek tagada.
Eelnõu kohaselt juhib Vabariigi Valitsuse kriisiplaani ja riigikaitse strateegilise
arengudokumendi koostamist Riigikantselei, kuid selle koostamisega on seotud asjaomased
asutused ja isikud. Eelnõu kohaselt peavad eelloetletud tegevusi täitma kõik püsiva
kriisiülesandega asutused ja isikud, sh elutähtsa teenuse korraldaja, elutähtsa teenuse osutaja ja
kohaliku omavalitsuse üksus. Põhiseaduslikel institutsioonidel tuleb koostada riskianalüüs ja
tagada toimepidevus. Eesti Pangal tuleb elutähtsat teenust korraldava asutusena täita tegevusi
3–5.
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju sihtrühm: riigi elanikud
Mõju on positiivne, kuna kriisiolukorraks valmistumise tegevused tagavad, et
kriisiülesannetega asutused ja isikud ning põhiseaduslikud institutsioonid on valmistunud
kriisiülesannete täitmiseks ja tegutsemiseks kriisiolukordades. Riigil peab olema suutlikkus
kriisiolukordade ajal tegutseda ning selleks tuleb valmistuda, vastasel juhul on ohus riigi
toimimine. Muudatused suurendavad riigi ja ühiskonna võimet ohtude korral tegutseda,
vähendades seeläbi kriisiolukorraga kaasnevat negatiivset mõju elanikkonnale. Muudatused
suurendavad kohaliku omavalitsuse üksuste teadlikkust piirkonna riskidest, enda võimekusest
tulla toime erinevate kriisidega ning elanike teadlikkust ähvardavatest ohtudest. Kaudse mõjuna
suureneb ka elanikkonna seas tehtav teavitustöö. Mõju sagedus on väike, kuna kriisiolukorrad
tekivad ebaregulaarselt, sh ennekõike on tegevused ette nähtud kriiside ennetamiseks ning
kriiside puhkemisel kahjude vähendamiseks. Samas kriiside puhkemisel on mõju ulatus
olenevalt konkreetsest kriisist suur või väga suur. Eelnõus määratletakse esmakordselt seaduse
tasandil elanikkonnakaitse termin, aidates suurendada elanikkonnakaitse meetmete olulisust ja
parandades rolliselgust. Seejuures tekib Päästeametile uus ülesanne – viivitamatu ohuteate
edastamiseks valmistumine ja süsteemide kasutuselevõtt, mille kaudu paranevad inimeste
võimalused kriisiolukorra ajal kiirelt ja käitumisjuhistele vastavalt reageerida, sh nt vahetu ohu
korral võimaldab õigeaegne ohuteavitus viibimiskohast lahkuda või turvaliselt varjuda.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest mõju on positiivne nii sihtrühmale kui ka
riigi julgeolekule, olles suunatud asutuste ja isikute, põhiseaduslike institutsioonide ja elanike
valmistumisele kriisiolukordadeks.
22.05.2025
507
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele
Mõju ulatus on keskmine, haarates kõiki püsivate kriisiülesannetega asutusi ja isikud ning
põhiseaduslikke institutsioone ning täpsustades nende seniseid kohustusi kriisideks
valmistumisel. Eelnõuga täpsustatakse asutuste ja isikute püsivad kriisiülesanded. Eelnõu
koostamise hetkeks on teada, et püsivad kriisiülesanded on antud 12 valitsusasutusele
(Kaitseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Justiits-
ja Digiministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium, Kultuuriministeerium,
Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei) ja nende allasutustele, seitsmele muule avalik-
õiguslikule isikule (Eesti Advokatuur, Finantsinspektsioon, Tervisekassa, Kaitseliit, Eesti
Töötukassa, vanglad) ning kõikidele, st 79 KOVile. Muudatused mõjutavad avalikust sektorist
eelkõige püsivate kriisiülesannetega riigiasutuste, kõikide kohaliku omavalitsuse üksuste ja
põhiseaduslike institutsioonide töökorraldust, suunates nad konkreetsete tegevuste ja
koostatavate dokumentide kaudu kriisiolukordadeks süsteemsemalt valmistuma. Asutused ja
isikud, kellele konkreetseid kriisiülesandeid eelnõuga ei panda, on samuti mõjutatud, kuna
teavad oma tegevusi planeerides nendega arvestada. Samas on nad pidanud ka senimaani
hädaolukorra seaduse ja riigikaitseseaduse alusel kriisideks valmistuma. Muudatus mõjutab ka
suhteid sihtrühma kuuluvate osaliste vahel, sh tööjaotust ja koostööd. Näiteks edaspidi
hakkavad ohte hindama vaid pädevad asutused, kel senini puudus kohustus seda ise teha. See
viiakse kooskõlla tegelike vajaduste ja sihtrühma ootustega. Põhiseaduslikud institutsioonid
peavad tagama oma toimepidevuse, neile seadusega püsivat kriisiülesannet ei määrata, kuna
nende ülesanded tulenevad juba põhiseadusest (Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll,
õiguskantsler, Riigikohus, maakohtud (4), halduskohtud (2) ja ringkonnakohtud (2)).
Seejuures ei selgu eelnõust sihtrühm tervikuna – ei selgu kõik asutused ja isikud, kes täidavad
kriisideks valmistumise tegevusi ja koostavad vastavaid dokumente. Seda seetõttu, et eelnõu
kohaselt määratakse täidesaatva riigivõimu asutuste püsivad kriisiülesanded suuresti Vabariigi
Valitsuse kriisiplaanis, sh kriisiolukorra lahendamise eest vastutavad asutused. Samal põhjusel
ei selgu püsivate kriisiülesannetega isikute tegelik arv, kuivõrd need on seotud suuresti
täidesaatva riigivõimu asutuse korraldatava püsivate kriisiülesannete täitmisega. Eelnõu
koostamisel on teada, et mõjutatud on vähemalt 113 avalik-õiguslikku isikut. Lisanduvate
valitsusasutuste allasutuste arv oleneb valitsusasutuste valitsemisala sisemisest tööjaotusest
planeerimisdokumentide koostamisel.
Muudatus avaldab sihtrühma osalistele erinevat mõju, sõltudes nii lisanduvate tegevuste
ulatusest kui ka sellest, kuidas on seni kriisideks valmistumist korraldatud. Eeldatavasti tekib
sihtrühmale siiski ka uusi kohustusi ning muuta tuleb senist töökorraldust, suurendades seeläbi
vähemalt üleminekuajal nii töökoormust kui ka kulusid. Ühe täisajaga töötaja palgafondi suurus
on hinnanguliselt 50 000 eurot. Olenevalt asutuse suurusest ning muudest teguritest võib
vajadus olla 0,2–1 töökoormusega töötaja lisandumiseks. Lisanduvad töökoha ja vajalike
vahendite maksumus ning muud kulud, näiteks valmistumise tegevustega seotud
konsultatsioonide tellimiseks, koolitustel osalemiseks, õppuse korraldamiseks jms. Lähtudes
sellest, et mõjutatud on vähemalt 113 avalik-õiguslikku isikut ning iga asutuse töökoormus
suureneb 0,2–1 ametikoha võrra jääb eelarveline mõju 1 130 000 ja 5 650 000 euro vahele
aastas.
Päästeametile, Sotsiaalkindlustusametile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile tekib lisaks
enda riskianalüüsi ja kriisiplaanide koostamise ning toimepidevuse tagamise ja õppuste
korraldamise kohustusele täiendav kohustus kooskõlastada kohaliku omavalitsuse üksuste
22.05.2025
508
kriisiplaanid ning teha haldusjärelevalvet eelnõuga loetletud püsivate kriisiülesannete üle
(täiendavalt elutähtsate teenuste korraldamisele), st nendes asutustes tekivad olenemata senisest
töökorraldusest täiesti uued tööülesanded. Hinnanguliselt võiks see tähendada vajadust kaheksa
täiendava ametikoha loomiseks Päästeametisse (üks igasse regiooni, üks peakontorisse), viie
ametikoha loomiseks Sotsiaalkindlustusametisse (üks igasse regiooni, üks peakontorisse) ning
viie ametikoha loomiseks Haridus- ja Teadusministeeriumisse. Kriisiplaanide koostamine ja
järelevalve tegemine on küll perioodilised ülesanded, ent kuna toetada tuleb kõiki 79 kohaliku
omavalitsuse üksust, on tegu siiski olulise täiendava koormusega nimetatud asutustele.
Täiendav püsivajadus tegevuste elluviimiseks oleks seega hinnanguliselt 900 000 eurot aastas.
Muudatused toovad kaasa alalise mõju, kuid nendega kohanemine on ühekordne.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on vähetõenäoline (väike), kuna muudatused on
positiivse toimega, suurendades avaliku sektori teadlikkust ning suutlikkust ülesandeid täita ja
kriisiolukordade ajal tegutseda. Riski maandab eelnõuga kaasnev erinevateks
kriisiolukordadeks valmistumise ühtne korraldus ja süsteemne lähenemine. Lisaks on muutused
kooskõlas tegeliku vajaduse ja sihtrühma ootusega.
Mõju sihtrühm: püsiva kriisiülesandega valitsusasutused
Aprill 2024. aasta aprilli seisuga oli Eestis 2334 avaliku sektori üksust147, millest 283
moodustab keskvalitsus; 1896 kohaliku omavalitsuse üksused (sh nt koolid, lasteaiad, haiglad
ja KOV ametid jm asutused) ning 153 muud avaliku sektori üksused, st riigi ja kohaliku
omavalitsuse osalusega kaupu ja teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia,
Tallinna Sadam jne). Muu avaliku sektori hulgas on ka Eesti Pank148. Keskvalitsus, mille hulka
kuuluvad ka seaduse eelnõu reguleerimisalasse jäävad valitsusasutused, moodustab
hinnanguliselt 12 protsenti kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese
sihtrühmaga. Säilib kõigi valitsusasutuste kohustus kriisideks valmistuda, näiteks tagada enda
asutuse ning oluliste funktsioonide toimimine, lähtudes NATO seitsmest kerksuse
baasnõudest149. Baasnõuete täitmist koordineerib Riigikantselei. Valitsusasutuste toimepidevus
ja riigikaitseülesannete täitmiseks valmistumise põhimõtted on osa ka kehtivast riigikaitse
arengukavast ja riigi kaitsetegevuse kavast, mille kõrval on kehtinud hädaolukordadeks
valmistumise regulatsioon. Seaduse eelnõuga ei looda täiesti uut süsteemi, vaid üksnes
täpsustatakse, täiendatakse ja ühtlustatakse kriisiolukordadeks valmistumise süsteemi ja
põhimõtteid, näiteks lähtutakse edaspidigi NATO kerksuse baasnõuetest. Eelnõust tulenevateks
valmistumise tegevusteks vajaliku töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub sellest, kuidas
on asutus täitnud seniseid kohustusi ja kas need on lõimitud valitsusasutuste igapäevatöösse.
Kuna enamik valitsusasutustest täidab juba praegu HOSist tulenevaid kriisireguleerimise
ülesandeid ning RiKSist tulenevaid riigikaitseülesandeid, siis avaldab muudatus neile keskmist
mõju, kuna võib osal asutustel ja isikutel muuta senist töökorraldust. Muudatus on keskmise
ulatusega, kuivõrd kriisideks valmistumise tegevused aitavad täita asutusele pandud
ülesandeid.
Negatiivne mõju võib avalduda olukorras, kus valitsusasutus ei täida oma vastutusel olevaid
ülesandeid ega suuda kriisiolukorra ajal tõhusalt tegutseda. Kuna eelnõu koostajatel puudub
147 Avaliku sektori üksused on avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende otsese või kaudse valitseva mõju all
olevad juriidilised isikud. 148 Rahandusministeeriumi avaliku sektori statistika 31.12.2022 seisuga. – https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused-
planeeringud/riigihaldus#avalik-sektor. 149 2016. a juulis Varssavis toimunud NATO tippkohtumisel kiideti heaks kerksuse seitse baasnõuet (baseline
requirements for national resilience).
22.05.2025
509
alus väita, et mõni valitsusasutus ei täida praegu oma seadusest tulenevaid ülesandeid, siis on
ülesannete täitmisega seotud mahu kasv pigem teoreetiline. Ebasoovitavate mõjude
kaasnemise risk on seetõttu samuti väike. Kuna muudatuse tulemusel ühtlustatakse
valitsusasutuste toimepidevuse taset, siis kaasneb muudatusega oluline positiivne mõju, sest
tugevdatakse riigi valmisolekut võimalikeks kriisiolukordadeks.
Mõju sihtrühm: püsiva kriisiülesandega kohaliku omavalitsuse üksused
Seaduseelnõuga prioriseeritakse KOVide püsivaid kriisiülesandeid. Seni on KOV pidanud
tagama kõikide ülesannete täitmise ka kriisiolukorras. Eelnõu kohaselt tuleb kriisiolukorras
tagada ennekõike kõige olulisemate ülesannete täitmine.
Kehtiva KOKSi alusel on KOVi riigikaitseülesanded:
- korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi
andmist, eakate hoolekannet, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja
kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist
planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja
korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
- korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja
huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja
hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on
omavalitsusüksuse omanduses.
- korraldada kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni
ajal sõjategevuses kannatada saanud isikute ja sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud
isikute perekondade sotsiaalhoolekannet ning aidata kaasa isikute evakueerimisele ja
evakueeritute majutamisele, toitlustamisele ning arstiabi andmisele.
Eelnõu koondab kriisideks valmistumise ja kriiside lahendamise põhimõtted ühtsesse
tervikusse. Põhimõtteid ja tegevusi ühtlustatakse ja lihtsustatakse, sh antakse kohalikele
omavalitsustele ühtne fookus, milliste teenuste püsimine kriisiolukordade ajal on prioriteetsem.
Eelnõuga määratakse konkreetsed kriisiülesanded KOVidele, mitte ei ole nendeks senised kõik
KOVi ülesanded, mis on KOKSis kindlaks määratud.
Kehtiv põhimõte on, et kõik seadustest tulenevad teenused tuleb tagada ka kriisiolukordade
ajal. Eelnõuga tekib alus prioriseerimiseks ning kirjeldatakse, kuidas kriisiolukordades
valmisolek prioriteetsete teenuste toimepidevuseks tagada (hinnates riske, koostades
kriisiplaan, tagades üldise toimepidevuse ning harjutades kriisiolukordade ajal tegutsemist
õppustel). Samas COVID-19 pandeemia, Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmine jt ulatuslikud
kriisid on kohalikele omavalitsustele andnud hulgaliselt väärtuslikke õppetunde, sh andnud
praktilist kogemust oma ülesannete jätkamiseks ulatuslikes kriisides. Ühtse kriisideks
valmistumise ja kriiside lahendamise raamistiku loomine on seega viimastest kriisidest
taastumise loomulik osa, tagamaks valmisoleku järgmisteks. Toimepidevuse tagamine ja
kriisideks valmistumine peab igas kohalikus omavalitsuses olema osa baasülesannetest, sh
kajastudes ka omavalitsuse eelarves ja isikkoosseisus.
Eelnõu paneb kohalikele omavalitsustele ülesande koostada kriisiplaan enda püsivate
kriisiülesannete täitmiseks, tegutsemaks nii enne kriisiolukordi kui ka kriisiolukordade ajal
kõiki ohte hõlmavalt, ning harjutada kriisiplaani õppustel, samuti tagada kohaliku omavalitsuse
toimepidevus. Valmistumise tegevused eeldavad kõikidel omavalitsusüksustel mõningaid
muutusi senises töökorralduses, uute sisemiste kordade ja täiendavate dokumentide
22.05.2025
510
väljatöötamist ning juurutamist, sihikindlat kohanemist muudatustega, seega muudatused
toovad kaasa alalise mõju, kuid nendega kohanemine on ühekordne.
Ühe täisajaga töötaja palgafondi suurus on hinnanguliselt 50 000 eurot150. Olenevalt kohaliku
omavalitsuse suurusest ning muudest teguritest võib vajadus olla 0,2–1 töökoormusega töötaja
lisandumiseks. Lisanduvad töökoha ja vajalike vahendite maksumus ning muud kulud, näiteks
valmistumise tegevustega seotud konsultatsioonide tellimiseks, koolitustel osalemiseks, õppuse
korraldamiseks jms. Lähtudes sellest, et mõjutatud on kõik 79 kohalikku omavalitsust, kelle
töökoormus suureneb 0,2–1 ametikoha võrra, jääb eelarveline mõju 790 000 ja 3 950 000 euro
vahele. 2023. aastal oli 70 protsendis KOVides määratud kriisivaldkonna töö
koordineerimiseks eraldi teenistuja, seejuures 54 protsendil juhtudest kajastusid vastavad
ülesanded ka teenistuja ametijuhendis. Täiendava tööjõu vajadus mõjutab ennekõike neid
KOVe, kus kriisivaldkonna töö koordineerimiseks eraldi teenistujat palgatud ei ole. 2025-2027.
aastatel on Siseministeeriumile KOVidele kriisivalmiduse tõstmiseks eraldatud täiendavad 2,25
miljonit eurot. Sellest 750 000 eraldati KOVidele ühekordse sihtotstarbelise tegevustoetusena
juba 2025. aastal. KOVide koormuse suurenemine sõltub paljuski ka riigiasutuste poolt
pakutavast toest. Riigikantselei tellimusel on väljatöötamisel ühtne kohaliku omavalitsuse
kriisiplaani metoodika, samuti valmistatakse erinevate riigiasutuste koostöös ette erinevaid
juhendmaterjale, viiakse läbi koolitusi ning pakutakse muud vajalikku tuge, vähendades
kohalike omavalitsuste koormust. Mõju ulatus on keskmine.
Lisaks tuleks kohalike omavalitsuste toimepidevuse parandamiseks teha vajaduse korral
ühekordseid investeeringuid, nt kriisi juhtimisruumi generaatorite, SAT-telefonide jt vajalike
vahendite soetamiseks – täpsemad vajadused selguvad siin riskianalüüside ja kriisiplaani
koostamise ning kriisiõppuse õpituvastuste käigus. Neid kulusid ei ole eelnõu koostamise
hetkel võimalik detailselt hinnata, kuna täpsemad meetmed KOVide valmisoleku
suurendamiseks selguvad alles seaduse eelnõu rakendamisel. Samas on KOVe toimepidevuse
tõstmisel toetatud ka praegu – nt viis 2024. aastal Päästeamet ellu ca 1,2 miljoni euro suuruse
toetusvooru riigikaitselise kriisivalmiduse suurendamiseks. 2025. avatakse sarnane taotlusvoor
800 000 euro ulatuses. Lisaks avatakse ca 1,2 miljoni suurune toetusvoor korteriühistute
toetamiseks, mis aitab vähendada kriisiolukordades potentsiaalsete abivajajate arvu. Ehkki
kriisikindluse suurendamine tähendab paljude kohalike omavalitsuste jaoks täiendavaid kulusid
ja koormust kas kohaliku omavalitsuse või riigieelarvele, siis nii riik kui KOVid ise on vajalikke
investeeringuid toimepidevuse suurendamisesse ka enne eelnõu jõustumist.
Sellegipoolest on muutused kooskõlas tegeliku vajaduse ja sihtrühma ootusega, olles positiivse
toimega, suurendades kohaliku tasandi valmisolekut kriisideks ning suutlikkust
kriisiolukordades tegutseda, parandades seeläbi üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku
kriisiolukordades. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Eeltoodust
tulenevalt on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk pigem vähetõenäoline (väike). Riski
maandab eelnõuga kaasnev erinevateks kriisiolukordadeks valmistumise ühtne korraldus ja
süsteemne lähenemine, seejuures erinevad riigiasutused (nt Päästeamet) pakuvad kohalikele
omavalitsustele vastavalt vajadusele ka tuge, juhendamist ja koolitusi. Sihtrühma suurust, mõju
ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise
mõjuga.
Mõju sihtrühm: põhiseaduslikud institutsioonid
150 Seejuures on palgafondi arvestamisel võetud aluseks ühtne keskmine hinnang, aga kohalikes omavalitsustes on
keskmiselt palgatase madalam kui riigisektoris, st eelduslikult on enamikus omavalitsustes tegelik kulu hinnangust
madalam.
22.05.2025
511
Põhiseaduslikele institutsioonidele on sarnaselt teiste asutustega kehtinud HOSi ja RiKSi
nõuded tagada kriisideks ja riigikaitseks valmisolek, mis sisaldab riskide hindamist,
tegevusplaani koostamist ning kriitilise personali, vahendite ja varude ettevalmistamist, sh
õppuste läbiviimist. HOS on lisaks täpsustanud, et Eesti Pank on kahe elutähtsa teenuse
(maksed ja sularaha) korraldaja, mis eeldab konkreetselt kahe vastava teenuse jaoks
hädaolukorra lahendamise plaani koostamist ning ka konkreetselt nende teenuste
toimepidevuse õppuste korraldamist. Eelnõu korrastab ja määrab selgemalt Eesti Panga kui
püsiva kriisiülesandega asutuse ülesanded koostada riskianalüüs ja kriisiplaan, mis asendaks
seniseid hädaolukorra lahendamise plaane, ning täpsustab toimepidevuse nõudeid.
Toimepidevuse tagamiseks täpsustatakse nõudeid, nagu näiteks enda kriitiliste tegevuste
väljaselgitamine; riskide maandamine; isikute kriisirollide määramine; isikute teavitamise ja
rakendamise korralduse väljatöötamine; valmiduse saavutamise korralduse väljatöötamine.
Nimetatud toimepidevuse tagamise täiendavad nõuded ei ole siiski midagi täiesti uut, olles
senini Eesti Panga enese korraldada ja eeldatavasti suuresti ka täidetud ja läbi harjutatud.
Seetõttu võib pidada kaasnevat pigem korralduslikeks muudatusteks, mis arvatavasti ei eelda
Eesti Pangalt lisakulusid. Kokkuvõtvalt tuleb Eesti Pangal edaspidi koostada riskianalüüs ja
kriisiplaan, tagada toimepidevus ja korraldada õppus.
Eelnõu hõlmab täiendavalt 13 põhiseaduslikku institutsiooni, kes hakkavad süsteemselt
riskianalüüsi ja toimepidevuse nõudeid kohaldama, senimaani tulenesid need nõuded
kaudsemalt HOSist ja RiKSist (vastavalt § 3 ja § 432). Seejuures ei pane eelnõu neile
kriisiplaani koostamise ja õppuse korraldamise nõuet, jättes selle nende enda valikuks.
Nimetatud põhiseaduslikeks institutsioonideks on Riigikogu, Vabariigi President,
Riigikontroll, õiguskantsler, Riigikohus, maakohtud (4), halduskohtud (2) ja ringkonnakohtud
(2). Riskianalüüsi koostamine hõlmab riskide mõju hindamist enda ülesannete täitmisele ja
toimepidevusele. Seejuures jääb eelnõus loetletud põhiseaduslike institutsioonide enese
otsustada, kuidas ja millal riskianalüüs koostada ja kehtestada. Toimepidevuse tagamisel
tulenevad eelnõust sellised üldised nõuded nagu enda kriitiliste tegevuste väljaselgitamine;
riskide maandamine; lahenduste väljatöötamine tegutsemiseks toimepidevuse ohtude, häirete
ja katkestuste korral ning toimepidevuse taastamiseks; isikute kriisirollide määramine; isikute
teavitamise ja rakendamise korralduse väljatöötamine; valmiduse saavutamise korralduse
väljatöötamine; toimiva kontaktpunkti määramine; objektikaitse baasnõuete täitmine; tegevuste
läbiharjutamine jmt. Kokkuvõttes eeldavad riskianalüüsi koostamine ja toimepidevuse
tagamine eelloetletud põhiseaduslikelt institutsioonidelt teatud ümberkorraldusi ja kohanemist
muutustega, aga tegemist ei ole täiesti uute ülesannetega. Mõju ulatus on seega keskmine.
Sellegipoolest on muutused kooskõlas tegeliku vajaduse ja sihtrühma ootusega, olles positiivse
toimega, suurendades põhiseaduslike institutsioonide riskiteadlikkust, valmisolekut ning
suutlikkust ülesandeid täita ja kriisiolukordades tegutseda. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada
ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem vähetõenäoliseks
(väikeseks). Risk võib esineda toimepidevuse nõuete kehtestamata jätmises, ebaühtlases
rakendamises, nende läbiharjutamata jätmises vms. Riski maandab eelnõuga kaasnev
erinevateks kriisiolukordadeks valmistumise ühtne korraldus ja süsteemne lähenemine.
Sihtrühma olemust, alalist mõju ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on
tegemist keskmise mõjuga.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju sihtrühm: püsiva kriisiülesandega ettevõtjad
22.05.2025
512
Seaduse eelnõuga kavandatud muudatus puudutab püsiva kriisiülesandega ettevõtjaid, kellest
suurema osa moodustavad elutähtsa teenuse osutajad. Kehtiv hädaolukorra seadus hõlmab ca
400 ettevõtet (21.10.2024 seisuga oli kantud TTRi 108 elutähtsa teenuse osutajat), kes on
määratud või määratakse hiljemalt 2026. a veebruar elutähtsa teenuse osutajaks ja kellele
kohaldub ka elutähtsa teenuse regulatsioon. Kõikidele nendele ettevõtetele hakkavad laienema
ka püsiva kriisiülesandega isikutele kehtivad nõuded, sh toimepidevuse üldpõhimõtete
rakendamise nõue. Tegemist on uute nõuetega enamikule elutähtsa teenuse osutajatele.
Riigikaitseseaduse riigikaitseülesande funktsioon on eeldanud püsiva riigikaitseülesandega
ettevõttelt riskide hindamist, tegevusplaanide koostamist riigikaitseülesannete täitmiseks ning
seaduse alusel kriitilise personali, vahendite ja varude planeerimist. Lisaks on iga ettevõtja
baasroll tagada ettevõtte järjepidev toimimine ning paljud ettevõtted on sellel eesmärgil
koostanud ka äri toimepidevuse plaane. Statistikaameti andmeil tegutses Eestis 2024. aasta
seisuga majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 158 378. Püsiva kriisiülesande regulatsioon
puudutab umbes 410 ettevõtet, mis moodustavad 0,26% Eestis tegutsevatest ettevõtetest.
Vaatamata sellele võib neis töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse
kogutoodangusse anda olulise panuse. Nimetatud sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui
palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad.
Muudatuste tulemusena lisanduvad elutähtsa teenuse osutajatele umbes 30 püsiva
kriisiülesandega ettevõtet. Elutähtsate teenuste ring eelnõuga ei laiene, küll aga luuakse
makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise kaudu võimalus määrata ETOdeks ka
pangatähtede käsitluse seadmete haldajad. Muudatus on vajalik selleks, et tagada sularaha
ringluse toimepidevus, mis on juba praegu elutähtis teenus. Lisaks ei sisaldu hinnangus
tervishoiuteenuse osutajad, kuna hetkel ei ole teada, millised teenuseosutajad saavad elutähtsa
teenuse osutajateks (st juba kehtiva õiguse rakendamine) ning millised püsiva kriisiülesandega
asutusteks.
Lisaks mainitule lõi hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seadus aluse ca 76 ettevõtte tunnistamiseks ETOks tervishoiusektoris (eeldatavasti 26
perearstikeskust, 50 jaeapteeki ja 2 ravimite hulgimüüjat), peale selle kolm ettevõtet
toidutootmises, lisandusid vee, soojus ja kaugkütteettevõtteid ning avalik-õigusliku
meediateenuse toimimine ja selle osutamiseks vajaliku ringhäälingu võrgu tagamine. Samuti
on uued sektorid raudtee, aeronavigatsiooni, lennunduse ja sadamate toimimine. Seaduse
eelnõu mõju nendele ettevõtetele on praegu prognoosimatu, sest pole teada, millised ettevõtted
määratakse ETOks. Avalike andmete põhjal ei ole võimalik kuvada ka täpselt kriisiülesandega
asutustes töötavate inimeste arvu või ettevõtete müügitulu.
Kõikide ettevõtete tööga hõivatute hulk oli Statistikaameti andmetel 2024. aastal 698 600151
ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2023. aastal kokku umbes 94,67 miljardit
eurot. ETOde ja muude püsivate kriisiülesandega valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötas
umbes 13 protsenti kõikidest tööga hõivatud inimestest ning ettevõtted teenisid umbes 20
protsenti kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest väiksem, sest
nimetatud suhtarvud kajastavad ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd. Olemasolevad ja tulevased
ETOd moodustavad kokku üksnes 0,7% kõikidest valimisse kaasatud ettevõtetest ja püsiva
kriisiülesandega muud ettevõtted 0,02%. Seega on tegemist väikse sihtrühmaga.
151 Statistikaamet. TT0205: Hõivatud ja palgatöötajad tööandja liigi ja tegevusala järgi.
22.05.2025
513
Nendele tuleb lisaks arvestada pangad ja sertifitseerimisteenuse osutajad, kes on ETOd (aga
kelle tegevusalad on EMTAKi liigituse järgi liiga üldised, et neile võiks mingilgi määral
tugineda). Nendeks on LHV Pank AS, AS SEB Pank, Swedbank AS, Luminor Bank AS ja SK
ID Solutions AS. 2024. aasta majandusaasta aruannete alusel oli nende töötajate arv 4176 ning
nende aastane müügitulu peaaegu 1,12 miljardit eurot.
Olemasolevatele elutähtsa teenuse osutajatele ja püsiva kriisiülesandega ettevõtetele ei tohiks
toimepidevuse üldpõhimõtete rakendamine tekitada suuri raskusi, kuna nad täidavad ja järgivad
neid juba praegu elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamisel või riigikaitselise ülesande
täitmisel.
Uus olukord on ainult nende ettevõtete jaoks, kes varem ei ole olnud elutähtsate teenuste või
riigikaitseobjekti regulatsiooniga seotud. Püsiva kriisiülesande saavad selliselt Eesti Varude
Keskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, jäämurdeteenuse osutaja(d), lennujulgestusteenuse
osutajad, lennuvälja käitlejatele maapealseid teenuseid osutavad ettevõtted, gaasivõrgu või selle
osa arendamise või opereerimise eest vastutavad isikud, avalikku reisijatevedu teostav raudtee-
ettevõtja, sadamaoperaatorid, parvlaeva liinivedu reostavad vedajad ja toidu jaekaubanduse
ettevõtted, kes elanikkonna toiduga varustamist märkimisväärselt mõjutavad. Konkreetsed
ettevõtted määrab vastutav minister haldusaktiga). Eelduslikult saab selliseid ettevõtteid olema
umbes 30.
Nendele ettevõtetele lisanduvaid kohustusi võib võtta kokku järgmiselt:
1) koostada riskianalüüs ja kriisiplaan;
2) korraldada õppusi;
3) tagada enda toimepidevus ja püsiva kriisiülesande täitmine, sh määrata 24/7 toimiv
kontaktpunkt;
4) täita objektikaitse baasnõudeid.
Sellised toimepidevusega seotud tegevused eeldavad nendelt ettevõtetelt ümberkorraldusi ja
kohanemist muudatustega. Samas on tegemist ettevõtte äririski maandavate meetmetega ning
kuna osale elutähtsa teenuse osutajatest on nõuete täitmine tuttav ning kohanemist ja
ümberkorraldust nõuab tänane olukord maailmas kõikidelt , siis saab mõju ulatust ettevõtetele
pidada keskmiseks. Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub aga sellest, kuidas on
ettevõtte toimepidevusega seotud tegevused seni lõimitud ettevõtte igapäevatöösse. Arvestades
sellega, et olemasolevad ettevõtjad täidavad juba praegu toimepidevuse nõudeid, siis nendele
ei kaasne töökorralduslikku muudatust ja mõju avaldumist ei saa pidada regulaarseks või
tihedaks. Samuti peavad nimetatud kohustusi täitma ETOd, keda määratakse kehtiva
hädaolukorra seaduse kohaselt hiljemalt 28. veebruariks 2026, kes peavad oma riskianalüüsi ja
plaani koostama juba 31. detsembriks 2026. Lisanduvatele ettevõttele, kes on püsiva
kriisiülesandega, tähendab see muutusi töökorralduses, uute kordade väljatöötamist ja
juurutamist, riskianalüüside ja plaanide koostamist, meetmete rakendamist ja õppuste
korraldamist. Samas nimetatud kohanemisvajadus muutub ajas, st suurem koormus kaasneb
alguses ning ajapikku see väheneb, kuna muutub ettevõtte rutiinse tööprotsessi osaks.
Ülesannete iseloomu arvestades on tegemist regulaarsete tegevustega ja seega saab mõju
sagedust pidada väikseks. Negatiivne mõju avaldub eelkõige eelnevalt kirjeldatud
halduskoormuse kasvus, aga ka lisanduvate kulude näol. Vastavate nõuete rakendamisega
kaasnevad lisanduvad tööjõukulud. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda
olenevalt ettevõttest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 25 000 – 50 000
eurot palgafondiraha aastas. Üldjuhul kaasneb seaduse eelnõust tuleneva riskianalüüsi ja plaani
koostamisega töötaja tööaeg ja tööjõukulu. Juhul, kui ettevõte otsustab tellida riskianalüüsi ja
22.05.2025
514
plaani sisse, võib olenevalt ettevõtte suurusest olla kuluks 2000 – 10 000 eurot. Õppuste
läbiviimine ei eelda üldjuhul suuri kulusid. Õppusi saab viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul
tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (nt lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei
ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta üldjuhul
tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse
ettevõtte tegevuskulude jooksvast eelarvest. Toimepidevuse tagamisega seotud kulusid ei ole
käesoleval hetkel võimalik hinnata, kuna vajalike investeeringute maht sõltub paljuski juba täna
toimepidevuse tagamiseks tehtud investeeringutest. Täpsemad kulud selguvad riskianalüüsi ja
kriisiplaani koostamise käigus. Ettevõtetele kaasnevate kulude puhul mõjutavad investeeringud
tõenäoliselt kaudselt ka toodete ja teenuste lõpphinda, ent täpsemaid kulusid on keeruline
hinnata enne kui uute kohustustega ettevõtted on oma riskid hinnanud ja vajalikud tegevused
planeerinud.
Kokkuvõttes aitab toimepidevuse meetmete rakendamine parandada püsivate kriisiülesannete
täitmist kriisides ning seeläbi ettevõtte äri toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja
käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Ebasoovitavate
mõjude kaasnemise risk on väike. Ettevõtjatele, kellel pannakse eelnõuga püsiv
kriisiülesanne, võivad ülesannete täitmisega kaasneda mõningad riskid, nt riskianalüüsi, plaani
või õppuse teenuse tellimine (juhul kui ettevõtja ei täida ise, vaid otsustab osta sisse) võib
suunata ettevõtjaid aegsasti broneerima aegu, kuna vastava teenuse pakkujate arv turul on
piiratud. Samas on tegemist ületatava takistusega, mis eeldab ettevõtjalt üksnes asjakohast
planeerimist. Tuleb arvestada aga sellega, et tegemist on ülesannetega, mille puhul eeldatakse,
et seda täidab ettevõtja personal ise, kuna vastasel juhul ei ole võimalik tagada piisavat
kvaliteeti. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski
arvestades on tegemist ebaolulise mõjuga.
1.4. Kavandatav muudatus: kriisiolukorra definitsiooni kasutusele võtmine
Kriisiolukorra terminiga ühendatakse seni eraldiseisvates õigusraamistikes olnud tsiviilkriisid
ja riigikaitselised kriisid. Eelnõu ühendab seni eraldi olnud kaks maailma, et edaspidi oleks
tagatud ükskõik milliseks kriisiolukorraks ühtne valmistumine (planeerimise kaudu), ühtne ja
ülevaatlik ressursihaldus ning ühtne juhtimissüsteem.
Eelnõu loob selge seose kriisiolukorra ja erikordade vahel.
Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Mõju sihtrühm: inimesed, kelle tegevust kriisiolukorra väljakuulutamine otseselt või kaudselt
puudutab
Kriisiolukorra määratlemine võimaldab rakendada kõiki õigusriigile kohaseid põhiõigusi
ja -vabadusi piiravaid meetmeid ja juhtimiskorraldust ning kaasata kõiki vajalikke vahendeid
ja varusid, et kindlustada kriisiolukorda põhjustanud sündmuse kiire lahendamine.
Tulenevalt kriisiolukorra määratlemise eesmärkidest on kriisiolukorra määratlemisest
mõjutatud kaudselt kogu elanikkond152 (olenevalt kriisi ulatusest). Kriisi käigus on võimalik
rakendada põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid, kahjustada võib saada inimeste vara,
saamata võib jääda ka tulu, kui inimestel ei ole võimalik kriisi tõttu tööle minna, kannatada
152 Eestis elas 01.01.2019 seisuga 1 323 820 inimest, vt Statistikaamet. Eesti rahvaarv kasvas eelmisel aastal, 16.
01.2019.
22.05.2025
515
inimeste tervis ja toimetulek. Kui kriisiolukorra ja ka eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra
lahendamiseks vajalikud otsused tehakse õigel ajal ja viivitamata, kulutamata aega mitmete
erikordade tõlgendamisele, siis on võimalik kriis kiiremini lahendada ning inimestele tekkiv
kahju on väiksem. Legaaldefinitsiooni kehtestamine võimaldab selgemini määratleda
kriisiolukorda ja seega paremini tõrjuda ohtu, sh inimeste tervisele ja turvalisusele. Muudatusel
on positiivne mõju – kriisiolukorra selge määratlemine ja elanikkonna kaitseks meetmete
võtmise lihtsustamine.
Mõju sagedus on väike, sest muudatus avaldab mõju vaid kriisi ajal ehk väga harva ning
muudatus ei nõua tavaolukorras sihtrühmalt käitumise muutmist. Kriisisituatsioonis aitab selge
definitsioon kaasa kriisiolukorra äratundmisele ning meetmete kiiresti rakendamisele.
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju sihtrühm: Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, Riigikogu, ministeeriumid, asutused ja
organisatsioonid, kes osalevad kriisiolukorra lahendamisel
Sihtrühma täpne suurus sõltub suurel määral ohust, millele reageeritakse.
Asutuste kiire reageerimine loob eeldused võimaliku kriisi eskaleerumine ära hoida või ohule
reageerida. Ühtne terviklik kriisiolukordade (sh nende lahendamiseks välja kuulutatud
erikordade) raamistik võimaldab paindlikult võimalikule ohule reageerida. Terviklik erikordade
süsteemi regulatsioon teeb võimalikuks tulla toime nüüdisaegsete julgeolekuohtudega ning
hübriidohtudega, kus piirid tsiviil- ja riigikaitseliste kriiside vahel on hägustunud, ning
võimaldab riigil teostada tõhusat kaitset ja sündmuseid operatiivselt lahendada. Selged,
paindlikud ja tõhusalt rakendatavad regulatsioonid on osa heidutusest, mis näitavad
valmisolekut ohtudele reageerida.
Legaaldefinitsioonist tulenevalt võib sündmuse määratleda kriisiolukorraks ka siis, kui sellega
kaasneb vajadus osaleda kollektiivse enesekaitse operatsioonil. Kuivõrd NATO liikmesriigina
on Eestil kohustus toetada teisi riike sõjaliste vahenditega, aitab regulatsioon selgemini neid
kohustusi täita ning suurendab riigi usaldusväärsust välissuhtluses.
Muudatusel on positiivne mõju: ühtne terviklik olukordade raamistik toetab tsiviilkriiside
lahendamist, riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamist. Samuti muutuvad selgemaks
erikorraga kaasnevad erivolitused ning riigikorraldus.
Mõju sagedus ja ulatus on väikesed, kuivõrd muudatus ei nõua sihtrühmalt tavaolukorras oma
käitumise muutmist ning mõju avaldub üksnes kriisiolukorra ajal ehk väga harva.
Kriisisituatsioonis aitab selge definitsioon kaasa kriisiolukorra äratundmisele ning meetmete
kiiresti rakendamisele.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju sihtrühm: ettevõtjad, keda võib kriisiolukord otseselt mõjutada
22.05.2025
516
Eestis on majanduslikult aktiivselt tegutsevaid ettevõtjaid 156 183.153 Kriisiolukorra
täpsustamise kaudu on ettevõtjatele selgem, millistes olukordades on riigil õigus sekkuda
näiteks ettevõtlusvabadusse, kehtestada piiravaid meetmeid, koormisi jne.
Tõenäoliselt on kriisiolukorra olemasolust mõjutatud ennekõike need ettevõtjad, kes on seotud
kriisiülesannete täitmisega, nende hulgas ka elutähtsat teenust osutavad ettevõtjad.
Olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate ja püsiva riigikaitselise ülesandega isikute jaoks uus
termin „kriisiolukord“ suuri muutusi kaasa ei too. Näiteks kehtiva korra järgi tuleb elutähtsa
teenuse osutajatel tagada teenuse toimimine hädaolukorra või muu sarnase olukorra ajal.
Seejuures kehtivad hädaolukorra seaduses elutähtsa teenuse osutajatele kehtestatud nõuded ka
riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks valmistumisel, kõrgendatud
kaitsevalmiduse, erakorralise või sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd muudes seadustes ei
sätestata teisiti (HOSi § 1 lõige 2). Vaatamata sellele on teenuseosutajad tõlgendanud kehtivat
hädaolukorra seadust erinevalt ja vähesed teenuseosutajad on riskide hindamisel, plaanide
koostamisel arvestanud riigikaitseliste kriisidega, eelkõige on lähtutud erinevatest
tsiviilkriisidest. „Kriisiolukorra“ termin kõrvaldab ettevõtete jaoks ebaselgust selle osas, kas
tuleb tagada toimepidevus riigikaitselistes kriisides. Eelnõu kohaselt tekkib üheselt arusaadav
kohustus valmistuda nii tsiviil- kui ka riigikaitselisteks kriisideks.
Lisanduvatele elutähtsa teenuse osutajatele ja püsiva kriisiülesandega ettevõtjatele ei kaasne
muutust või kohanemisraskust, kuna nende jaoks on terve regulatsioon uus (vaata täpsemalt
eelmises punktis).
Lisaks ETOdele ja püsivate kriisiülesannetega ettevõtetele võib muudatus puudutada ka
ettevõtjaid, kellele määratakse kriisiolukorra ajal ühekordseid kriisiülesandeid. Kuna aga
ühekordsete kriisiülesannete määramine sõltub tekkinud kriisiolukorra vajadustest, ei ole
võimalik sihtrühma suurust täpselt kindlaks määrata. Nii näiteks võib ühekordseid
kriisiülesanded anda kriisiolukorra juht (peaminister), kriisiolukorra lahendamise eest vastutav
asutus, Kaitsevägi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Ühekordsed kriisiülesanded on
mõeldud olukorraks, kus enne kriisi ei ole konkreetset vajadust suudetud tuvastada, kuid kriis
ajal tekib ad hoc vajadus mingi teenuse järele. Näiteks paneb Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskus ettevõttele X kohustuse toota betoonplokke. Samuti ei ole võimalik prognoosida nende
mõjutatud ettevõtjate hulka, kelle majandustegevus on kriisiolukorra ajal häiritud. Võib
eeldada, et väiksemate kriiside korral mõjutab muudatus väiksemat hulka ettevõtjaid ja suurema
kriisi korral suuremat osa.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele
Mõju sihtrühm: ministeeriumid, asutused ja organisatsioonid, kes osalevad kriisiolukorra
lahendamisel
Mõju avaldub neile asutustele, kes osalevad kriisiolukorra lahendamisel ning kellele antakse
olukorra lahendamiseks eripädevus ja -volitused. Sihtrühmast suurim mõju on nendele
asutustele, kelle põhiülesanne on avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamine: 2023. aastal oli
eriteenistujate koguarv ca 10 000 inimest. Kaitseministeeriumi valitsemisala, Vabariigi
Valitsus.
153 Statistikaameti andmebaas. ER021: Statistilisse profiili kuuluvad üksused õigusliku vormi ja haldusüksuse
järgi, haldusjaotus 24. jaanuari 2019. aasta seisuga.
22.05.2025
517
Tsiviilkriiside lahendamisega on hõlmatud Terviseamet, Keskkonnaamet, Päästeamet.
Sihtrühma suurus on keskmine, st kuni 50% riigiasutustest ja KOVidest154.
Kriisiolukorraks valmistumise regulatsiooni puhul lähtutakse samadest põhimõtetest nagu riigi
julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavateks ohtudeks valmistumise ja nende tõrjumise
korral. Nii vähendatakse erinevate õigusnormide tõlgendamisele kuluvat aega ja tõhustatakse
asutuste töökorraldust. Eelnõuga tehtud täpsustused loovad selge raami, millistel tingimustel
võib otsustada erikorra – millal ja mis tingimustel eriolukord, erakorraline või sõjaseisukord
välja kuulutada ning missugune eripädevus ja missugused erivolitused asutustele ja
institutsioonidele tekivad. Seega võimaldab muudatus puudutatud asutustel kiiresti ja tõhusalt
ohtudele reageerida. Lisaks tagatakse, et seadustes kehtestatud piirangud kriisiolukorra, sh selle
lahendamiseks välja kuulutatud erikorra ajal võimaldaks riigil kriisiajal piisavalt paindlikult
ohte tõrjuda ja rikkumisi kõrvaldada.
Erikordade täpsustamisega kaasnevad väljaõppe kulud asutustele, kelle eripädevust ja -volitusi
täpsustatakse. Kuna erikordade täpsustamisega ei kaasne ulatuslikke muudatusi asutuste
töökorralduses, on tegemist kuluga, mis mahub asutuste tavapärase täienduskoolituse eelarve
raamidesse.
Mõju ulatus on keskmine ja sagedus on väikene, sest muudatus avaldab peamiselt mõju vaid
seaduse jõustumise ajal, kui sihtrühmal tuleb uue regulatsiooniga tutvuda ja töökorraldust selle
järgi täpsustada.
2. Kriisiolukorra lahendamine
2.1 Kavandatav muudatus: eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamise
ja lõpetamise tingimuste täpsustamine
Eelnõuga täpsustatakse eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamise tingimusi
ja korraldust. Oluline muudatus võrreldes kehtiva HOSiga on, et eelnõu kohaselt ei pea
Vabariigi Valitsuse poolt eriolukorra väljakuulutamiseks eelnema ametkondlikku astet (kehtiva
HOSi kohaselt hädaolukord). Erakorraline seisukord kuulutatakse välja Eesti põhiseaduslikku
korda (riigi aluspõhimõtteid) ähvardava ohu korral. Sõjaseisukord kuulutatakse välja, kui
esineb oht Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu – oht riigi
eksistentsile ja rahva säilimisele. Lisaks sätestatakse eelnõus erakorralise ja sõjaseisukorra
lõpetamise korraldus, mis kehtivas õiguses puudub.
Mõjude avaldumise sagedus on väike, sest kriisiolukord on harv nähtus ja seni on eriolukord
välja kuulutatud üksnes COVID-kriisi ajal.
Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Mõju sihtrühm: riigi elanikkond
Kui eriolukord, erakorraline või sõjaseisukord välja kuulutatakse, on nende mõju kodanike
igapäevaelule märkimisväärne.
154 Rahandusministeeriumi andmetel töötas avalikus sektoris 2023. aastal 137 644 inimest.
22.05.2025
518
Erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamine võib mõjutada kõiki Eesti elanikke, kuna
olukorra väljakuulutamisega on riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides lubatud seadusega
ettenähtud juhtudel ja korras piirata isikute õigusi ja vabadusi ning panna neile kohustusi.
Eriolukord võib olla ka ainult ühes regioonis, seega on eriolukorra mõju väiksem kui
erakorralise ja sõjaseisukorra mõju. Sihtrühma täpne suurus sõltub suurel määral ohust, millele
reageeritakse, kuid eelduslikult on sihtrühm suur.
Kui eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks vajalikud otsused tehakse õigel
ajal ja viivitamata, kulutamata aega erinevate erikordade tõlgendamisele, on võimalik kriis
kiiremini lahendada ning kahju on väiksem. Muudatusel on positiivne mõju: tagatakse
elanikkonna kaitse nii väliste kui ka siseste ohtude tõrjumisel, ühiskonna turvalisus ja
elutähtsate teenuste toimepidevus. Mõju ulatus on suur. Negatiivse mõjuna võib esile tuua, et
olenevalt kriisist võivad piirangud mõjutada eelduslikult suurt osa ühiskonnast, kes peab oma
käitumist vastavalt piirangutele muutma.
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju sihtrühm: Vabariigi Valitsus, Vabariigi President ja Riigikogu ning asutused ja
organisatsioonid, kes osalevad eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamisel
Erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamine on eeldus mitmete meetmete ning tavapärasest
erineva juhtimiskorralduse kohaldamiseks. Kui nt erakorralise ja sõjaseisukorra
väljakuulutamise tingimusi täpsustada selliselt, et see võimaldab erinevatele ohtudele kiiresti
reageerida, sealhulgas vajalikke abinõusid rakendada, siis suureneb riigi üldine julgeolek.
Sihtrühmast suurim mõju on nendele asutustele, kelle põhiülesanne on avaliku korra ja riigi
julgeoleku tagamine ning kellele kaasnevad volitused erakorralise või sõjaseisukorra
väljakuulutamisega kohaldada põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid ning
juhtimisvolitusi. Sellised asutused on PPA, Kaitsepolitseiamet, Kaitseministeeriumi
valitsemisala asutused jt. Sihtrühma hulgas on ka Vabariigi Valitsus, Vabariigi President ja
Riigikogu, kuna kõik need institutsioonid täidavad erakorralise või sõjaseisukorra
väljakuulutamisel kindlaksmääratud ülesandeid (PSi §-d 128 ja 129).
Muudatuse mõju on positiivne, kuna muudatusettepanekuga täpsustatakse seaduses erakorralise
ja sõjaseisukorra lõpetamise tingimusi, et põhiõiguste ja -vabaduste piiramine, mis on
erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamise üks tagajärgi, oleks võimalikult minimaalne ja
proportsionaalne. Samuti on positiivne mõju see, et asutuste jaoks muutub selgemaks,
missuguse olukorra väljakuulutamise ettepanek ette valmistada ja Riigikogule esitada. See
omakorda aitab Riigikogul teha kiiremini otsuseid olukorra väljakuulutamiseks, et võtta
vajaduse korral kasutusele vastavad põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed ning
juhtimisvolitused.
Eriolukorra puhul on mõju nendele asutuste, kes eriolukorda lahendavad, eelkõige PPA,
Terviseamet, Päästeamet, Keskkonnaamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Kaitsepolitseiamet,
Põllumajandus- ja Toiduamet.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju sihtrühm: ettevõtjad, keda eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamine
võib mõjutada
22.05.2025
519
Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamine võib takistada ettevõtjate
tegevust, sh Eesti ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet, ning põhjustada neile
majanduslikku kahju, kui näiteks ettevõtjatel ei ole võimalik oma teenuseid osutada või tooteid
müüa, nende töötajatel ei ole võimalik tööle tulla või on see liiga ohtlik jne. Samuti tekib
eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamisega võimalus seada ettevõtjatele
koormisi ja rakendada nende suhtes meetmeid, mis riivavad ettevõtlusvabadust, see võib
ettevõtetele olla ajutiselt negatiivse mõjuga, kuid lõpptulemusena on mõju positiivne, kuna
võimaldab kriisiolukorra kiiremini lahendada.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele
Mõju sihtrühm: ministeeriumid, asutused ja organisatsioonid, kes on seotud eriolukorra,
erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamisega, ning Välisministeerium, kes hakkab täitma
rahvusvahelist teavitamiskohustust
Muudatustega täpsustatakse eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamise
tingimusi. Muudatusel on positiivne mõju, kuna eeldatavasti annab tingimuste täpsustamine
kiiremini võimaluse olukorrad vajaduse korral välja kuulutada ja kriisi lahendada, sest ei
kulutata aega erinevate erikordade väljakuulutamise tingimuste tõlgendamisele.
2.2. Kavandatav muudatus: juhtimiskorraldus
Eelnõuga täpsustatakse Vabariigi Valitsuse, peaministri, Riigikantselei ja Päästeameti rolli
kriisiolukorra lahendamisel ning suurendatakse kriisiolukorra lahendamise eest vastutava
asutuse volitusi. Viiakse tsiviilkriisideks ja riigikaitselisteks kriisideks ettenähtud
juhtimiskorraldus ühtsetele alustele. Vabariigi Valitsus võib finantssektorit puudutava
kriisiolukorra ajal finantsjärelevalve subjektide suhtes kohaldada täiendavaid tingimusi.
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju sihtrühm: riigi elanikud
Sihtrühma täpset suurust ei ole võimalik hinnata, sest see sõltub suurel määral ohust, millele
reageeritakse. Võib eeldada, et suuremate kriiside korral on mõjutatud suurem osa
elanikkonnast ning väiksemate kriiside puhul avaldub otsene mõju väiksele sihtrühmale.
Muudatus mõjutab riigi üldist valmisolekut kriisidega toimetulekuks, kuna tõhusa juhtimisega
on võimalik kriise ennetada ja ohtusid kiiresti tõrjuda nii tsiviil- kui ka riigikaitselistes kriisides.
Muudatused võimaldavad riigil reageerida kiiresti ja efektiivselt nii sõjalistele kui ka
mittesõjalistele rünnetele ja tsiviilkriisidele, tagades sellega paremini elanike turvalisuse ja
tavapärase ühiskonnakorralduse.
Meetmete kohaldamise sagedust võib pidada väikeseks, sest asjassepuutuvaid
juhtimismeetmeid ei ole alates ErSSi ja RiKSi jõustumisest olnud vaja kohaldada. HOSis
ettenähtud eriolukorra juhtimissüsteemi on kohaldatud üks kord – koroonapandeemia ajal.
Muudatuste kohaselt lähtutakse korralduste andmisel ülesannete jäävuse põhimõttest ning
riiklikus juhtimises ei toimu olemuslikke muudatusi. Sihtrühmal ei ole seega vaja oma käitumist
muudatuse tõttu kohandada.
22.05.2025
520
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele
Mõju sihtrühm: peaminister, Vabariigi Valitsus, Riigikogu, Kaitseväe juhataja, Riigikantselei,
Päästeamet, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus, kriisiülesannetega asutus, minister
Muudatusega vähendatakse kattuvaid pädevusi, mis omakorda vähendab asutuste töökoormust,
kuna ei kulutata aega kattuvate pädevuste tõlgendamisele, ning muudatus võimaldab riiki ja
elanikkonda ohustavates olukordades tõhusalt tegutseda. Muudatuse kohaselt saab selgemaks,
kellel ja milliseid meetmeid on õigus kohaldada. Seega kaasneb muudatusega positiivne mõju,
kuna korrastatakse ja ühtlustatakse kõigi kriisiolukordade juhtimiskorraldust ning
kõrvaldatakse kattuvatest pädevustest tulenevad vastuolud. Samuti tagatakse juhtimise riiklik
koordineeritus, allutades juhtimise kindlale otsustustasandile.
Eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra juhtimispädevuse ühtlustamine ning erakorralise ja
sõjaseisukorra ajaks samade volituste ettenägemine suurendab riigi võimet ja asutuste vastutust
ja rolliselgust ohtudele kiiresti reageerida ning neid tõrjuda.
Sihtrühma täpne kindlaksmääramine on keeruline, kuna see sõltub suuresti kriisiolukorra
olemusest ja ulatusest. Arvestades, et kattuvaid pädevusi täpsustatakse suurel määral, siis suure
tõenäosusega on muudatustest mõjutatud riigiasutuste hulk veel väiksem. Mõju avaldumise
sagedus on väike, kuna juhtimismeetmeid kohaldatakse üksnes kriisiolukorra ajal.
Konkureerivad korraldused tuleb lahendada kriisiolukorra ajal asutuste koostöös, see võib
tekitada mõningast negatiivsete mõjude avaldumise riski, kui ei suudeta saavutada kriisis
kiiresti kokkulepet.
Arvestades, et nii tsiviilkriiside kui ka riigikaitseliste kriiside juhtimissüsteemi korrastamisel
lähtutakse ülesannete (pädevuse) jäävuse põhimõttest, siis ei toimu riigi juhtimises olulisi
muutusi. Kõik asutused ja isikud täidavad oma ülesandeid (omavad vastavat pädevust ja
volitusi) ka kriisiolukorra ajal.
Juhtimissüsteemi täpsustamisega kaasneb üksnes kulu väljaõppe tegemiseks. Samas korraldab
mõjutatud sihtrühm väljaõpet ja õppusi (sealhulgas täienduskoolitusi) olukorra lahendamise
võime kontrollimiseks ka praegu. Seega ei kaasne muudatusega suuri kulusid, mis väljuksid
tavapäraste täienduskoolituste kulude eelarvest.
2.3. Kavandatav muudatus: kriisiolukorra ajal kohaldatavad meetmed
Vähendatakse asjassepuutuvas õigusraamistikus dubleerimist. Selleks koondatakse eelnõuga
korrakaitsesündmuste raames kohaldatavad meetmed ja kriisiolukorra meetmed. Kaotatakse
eriseadustest dubleerivad meetmed.
Muudatusega kehtestatakse uued piiravad meetmed: infoühiskonna teenuste piiramine,
sidevahendite kasutamise piiramine, liikumispiirang. Samuti korrastatakse olemasolevate
meetmete koosseise ning paiknemist seadustes. Muudatusega soovitakse tagada, et kiiret
reageerimist vajava kriisiolukorra ajal oleks riigiasutustel selge, kellel, millal ja milliseid
meetmeid on olukorra lahendamisel võimalik kohaldada.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele, nende kuludele ja
tuludele
22.05.2025
521
Mõju sihtrühm: Vabariigi Valitsus, kriisiolukorra juht, valitsusasutused, kriisiolukorra vahetu
lahendamise eest vastutavad asutused
Mõju on neile valitsusasutustele, kes kehtestavad ja kohaldavad meetmeid. Mõju on ka
Vabariigi Valitsusele ja kriisiolukorra juhile (peaminister), kes kriisiolukorra ajal saab
otsustada piiravate meetmete kohaldamise üle. Sihtrühmast suurim mõju on nendele asutustele,
kelle ülesanne on olukorra lahendamine. Näiteks PPA (p 3650 eriteenistujat), Päästeamet (2007
eriteenistujat), Kaitsepolitseiamet (koosseis salastatud),155 Kaitsevägi (2861 eriteenistujat),
Terviseamet, Päästeamet jne. Sihtrühma täpset suurust ei ole võimalik hinnata, kuna asutuste
koosseisudes ei ole võimalik eristada, millised avaliku võimu ülesandeid täitvad ametnikud on
volitatud kohaldama piiravaid meetmeid.
Mõju ulatus on väike, sest muudatusega korrastatakse piiravate meetmete süsteemi, tagades
meetmete õigusliku regulatsiooni süsteemsuse ja terviklikkuse, mitte ei looda uut piiravate
meetmete süsteemi. Muudatus mõjutab asutuste töökorraldust vähesel määral, eelkõige kaasneb
muudatusega sisemiste protseduuride täpsustamine.
Muudatus avaldab mõju kriisiolukorda lahendavatele valitsusasutustele, kes saavad pärast
valitsuse otsust meetmete kehtestamise kohta asuda isikute suhtes piiravaid meetmeid
rakendama. Muudatuse sihtrühm on väike.
Mõju avaldamise sagedus on samuti väike, sest eriolukord on Eesti välja kuulutatud üks kord,
erakorralist ja sõjaseisukorda seni mitte. Eestis on ulatuslikke kriisiolukordi seni esinenud
vähe.156
Dubleerivate meetmete kaotamine ning meetmete eristamine nende intensiivsuse, ulatuse ja
kaitstavate õigushüvede olulisuse alusel võimaldab Vabariigi Valitsusel ja valitsusasutustel
paremini tagada meetmete proportsionaalsust. Korrastatud meetmete süsteem loob ka meetmete
kehtestajate ja kohaldajate pädevuse jaotuses selguse, seega on muudatusel positiivne mõju.
Ebasoovitavate negatiivsete mõjude risk on väike, sest uuendatud regulatsiooni kehtima
hakkamisel likvideeritakse kehtivad vastuolud meetmete kehtestamisel ja kohaldamisel.
Negatiivsete mõjudena võib esineda, et ei kehtestata piisavalt kiiresti õigeid meetmeid või
kehtestatavad meetmed kehtivad liiga kaua või on ebaproportsionaalsed.
Muudatusega täpsustatakse Vabariigi Valitsuse volitusi ja sellega ei kaasne valitsuse tegevuses
ümberkorraldusi, kuna ka kehtiva ErSSi § 20 lõike 3 punkti 6 järgi on sisekaitseülemal sarnane
volitus olemas. Seega on mõju ulatus väike.
Muudatusega ei loobuta kehtiva julgeolekuasutuste seaduse (JAS) § 27 lõikes 1 kehtestatud
kohtuliku kontrolli põhimõttest. Otsused sõnumisaladust piiravate meetmete kohaldamise kohta
allutatakse jätkuvalt kohtulikule kontrollile.
Muudatus ei too kaasa mõju riigiasutuste kuludele ja tuludele, kuna vajalikud vahendid on
nimetatud asutustel olemas ka praegu ning tegemist ei ole põhimõttelise muudatusega, vaid
kehtiva õiguse täpsustamisega. Mõju sagedus on väike, sest Eestis ei ole senini olukorra
155 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“
§ 7 lõike 6 punkt 1. 156 Vt Siseministeerium. Hädaolukorra seaduse käsiraamat. Eestis aastatel 1992–2016 juhtunud suuremad
sündmused. Tallinn, 2018, lk 145–148.
22.05.2025
522
lahendamiseks ulatuslikke piiranguid kehtestatud ja siiani pole tekkinud vajadust
kaitsevalmidust kõrgendada või erakorralist seisukorda või sõjaseisukorda kehtestada.
Muudatuste tagajärjel ei toimu riigiasutuste korralduses ega pädevuste ja volituste jaotuses
olemuslikke muudatusi, mis võiks kaasa tuua uusi kulusid. Küll aga kaasneb muudatustega
meetme kehtestajatele ja kohaldajatele ühekordne koolituskulu regulatsiooni
tundmaõppimiseks. Koolitustega seotud kulud kaetakse asutuste eelarvest.
Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud
Mõju sihtrühm: isikud, kelle suhtes piiravaid meetmeid kohaldatakse
Muudatus puudutab üksnes neid isikuid, kelle suhtes tekib vajadus piiravaid meetmeid
kohaldada. Olenevalt kriisi ulatusest võivad sihtrühma hulka kuuluda kõik Eestis viibivad
isikud, nt liikumispiirangute kohaldamise korral. Kriisi ajal on piiravate meetmete kohaldamine
vajalik kriisi kiiremaks lahendamiseks ja seega elanikkonna elu, tervise ja heaolu kaitseks.
Eelnõus ettenähtud muudatusega on isikutel selgem, kes, millal ja mille alusel võib nende õigusi
ja vabadusi piirata.
Mõju ulatust võib pidada väikeseks, sest isikud ei pea oma käitumist muudatuse tõttu
kohandama – piiravate meetmete süsteemi selgemaks muutmine ei too kaasa põhimõttelisi
muudatusi praegu kehtivas regulatsioonis. Mõju sagedus on väike, kuna muudatus avaldab
mõju vaid kriisiolukorra ajal.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju sihtrühm: ettevõtjad, kelle suhtes piiravaid meetmeid kohaldatakse
Majanduslik mõju võib avalduda nendele ettevõtjatele, kelle suhtes on riigil vaja kohaldada
piiravaid meetmeid. Näiteks võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või
täielikult teatud liiki või teatud tunnustele vastavate teenuste osutamise ning vallasasjade
tootmise ja müügi, vallasasjade riiki sisseveo ja väljaveo riigist või teatud piirkonnast, kui see
on vajalik olukorra lahendamiseks, sh elanikkonna toimetulekuks. Samuti on võimalik
erakorralise abinõuna ettevõtte majandustegevus peatada.
Muudatuse eesmärk on muuta piiravate meetmete kohaldamine selgemaks ja kiiremaks.
Meetmete kiirem kohaldamine, sh dubleerivate meetmete välistamine, aitab kriisiolukorra ajal
vähendada ettevõtetele tekkivat kahju. Muudatuste sagedust võib pidada väikeseks, kuna
piiravate meetmete ulatuslik kohaldamine nähakse ette üksnes erikorra ajal, mille
esinemissagedus on äärmiselt väike. Kui kriisiolukord on kehtestatud, siis nende ettevõtete
puhul, kellele meetmeid kohaldatakse, on mõju suur. Samuti võib juhtuda, et ettevõtted
lõpetavad oma tegevuse riigis asetleidva kriisi tõttu.
2.4. Kavandatav muudatus: ühingu ja sihtasutuse tegevuse peatamine erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal
Eelnõu §-ga 61 luuakse õiguslik alus, mis võimaldab Vabariigi Valitsusel erakorralise või
sõjaseisukorra ajal peatada äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse tegevuse, sh FIE
tegevuse, kui see on vajalik olukorra lahendamiseks.
22.05.2025
523
Säte võimaldab erinevalt kehtivast õigusest peatada mitte üksnes mittetulundusühingu või
nende liitude, vaid ka äriühingu ja sihtasutuste tegevuse ning mitte üksnes erakorralise, vaid ka
sõjaseisukorra ajal. Võrreldes kehtiva õigusega on Vabariigi Valitsusele antud ka volitus
peatada erakorralise ja sõjaseisukorra ajal äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse
tegevus, v.a erakonna ja töötajate ja tööandjate ühingu tegevus, mille peatamise otsustab eelnõu
järgi jätkuvalt Riigikohus. Riigikohus menetleb taotlust, lähtudes PSJKSis sätestatud korrast.
Muudatus on vajalik, sest ka äriühingud ja sihtasutused, mitte ainult mittetulundusühingud ja
nende liidud, võivad kujutada ohtu riigi julgeolekule ja põhiseaduslikule korrale.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju sihtrühm: elanikkond
Elanikke mõjutab ettevõtete tegevuse peatamine negatiivselt, kuna nad ei saa enam oma
harjumuspäraseid teenuseid. Samas ei saa nad oma harjumuspäraseid teenuseid mitte ettevõtete
sulgemise ja piiramise tõttu, vaid ikkagi riigis asetleidva kriisi, nt välisriigi sõjalise rünnaku
tõttu. Äriühingute tegevuste lõpetamine mõjutab eelduslikult elanikkonda suuresti, samuti on
mõju suur nendes töötavatele inimestele.
Mõju sihtrühm: äriühingud ning mittetulundusühingud ja sihtasutused, kelle suhtes meetmeid
kohaldatakse
Äriühingute tegevuse peatamise meetme sätestamisel on mõju äriühingutele (158 378).
Mittetulundusühingute, sh erakondade ja sihtasutuste tegevuse peatamine erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal mõjutab mittetulundusühinguid (44 001), sealhulgas sihtasutusi (714).
Mõju tekkimise eeldus on äriühingu või mittetulundusühingu, sh erakonna või sihtasutuse
tegevus, millega ohustatakse või takistatakse riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda
ähvardava ohu tõrjumist. Muudatusega seotud sihtrühma tegelik suurus on seega väike, sest
enamik äriühinguid ei ohusta ega takista ohu tõrjumist. Muudatus puudutab samuti ilmselt vaid
üksikuid mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, kelle tegevus takistab ohu tõrjumist või
soodustab kriisi süvenemist. Eelnõuga ei kaasne äriühingutele, mittetulundusühingutele ega
sihtasutustele vajadust majandustegevuses muudatusi teha. Kui äriühingud järgivad olukorra
lahendamiseks antavaid korraldusi ja hoiduvad ohustamast riigi tavapärast toimimist, ei kaasne
sihtrühmale muudatuse tõttu vajadust oma käitumist kriisiolukorra ajal muuta.
Ettevõtja majandustegevuse peatamise või keelamise otsustamine lihtsustatud menetluskorda
järgides toimuks üksnes erakorralise või sõjaseisukorra ajal, mistõttu on muudatuse mõju
sagedus väike. Erakorralist ja sõjaseisukorda või sellega ligilähedast olukorda ei ole seni Eestis
tekkinud ning sellise olukorra tekkimise tõenäosus on väike.
Mõju on eelkirjeldatud väikesele sihtrühmale negatiivne ning mõju ulatus suur, sest olukorra
lahendamiseks rakendatavate meetmetega piiratakse äriühingute ettevõtlusvabadust ja
mittetulundusühingute ning sihtasutuste ühinemisvabadust. Erinevalt ühingu tegevuse
lõpetamisest jääb aga peatamise kui olemuslikult ajutise tegevuskeelu korral ühing õigusliku
subjektina alles ning ta saab oma tegevust pärast keelu lõppemist jätkata. Kriisiolukorra kiire
lahendamine, mis mh taastab majanduse ja ühiskonna tavapärase toimimise, on äriühingu,
mittetulundusühingu ja sihtasutuse huvides ning kaalub abstraktselt hinnatuna üles piirangutest
tulenevad kitsendused, õigustades ettevõtlusvabaduse piiramist.
22.05.2025
524
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele, riigiasutuste kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Riigikohus
Muudatus mõjutab Riigikohut, kuna muudatuse kohaselt peab Riigikohus hakkama hindama
taotlusi peatada või lõpetada erakonna tegevus või peatada töötajate ja tööandjate ühingu või
selle liidu tegevus. Tegemist ei ole samas uue pädevusega, sest kehtiva õiguse kohaselt tulenes
Riigikohtu vastav pädevus ErSSist. Riigikohtul on ka praegu pädevus PSJKSi alusel lahendada
taotlusi erakonna tegevuse lõpetamiseks, küll aga mitte peatamiseks.
Muudatuste mõju ulatust võib pidada väikeseks, sest Riigikohtu töökorralduses muutusi ei
tehta. Muudatusega ei kaasne Riigikohtule kulusid. Taotluse läbivaatamise menetlus lähtub
peaasjalikult kehtivast õigusest. Muudatus võib teatud määral Riigikohtu töökoormust
kriisiolukorra ajal suurendada, kuid on äärmiselt ebatõenäoline, et mittetulundusühingute ja
sihtasutuste peatamise ja lõpetamise taotlusi hakatakse erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
esitama massiliselt. Mõju esinemise sagedus on väike, sest muudatus avaldab mõju ainult siis,
kui kuulutatakse vastavalt välja kas erakorraline või sõjaseisukord.
2.5. Kavandatav muudatus: püsivate kriisiülesannete määramine
Püsiv kriisiülesanne on kriisiolukorra lahendamiseks ja lahendamise toetamiseks vajalik
ülesanne, mis seondub täidesaatva riigivõimu asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse
põhiülesandega ning juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja tegevusala või eesmärgiga.
Püsiv kriisiülesanne on ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine ja elutähtsa teenuse
osutamine nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda.
Üldjuhul määratakse püsiv kriisiülesanne enne kriisiolukorda, et isikud ja asutused saaksid luua
vajaliku valmiduse, kuid ettenägematuteks juhtudeks on sätestatud võimalus määrata ka
ühekordseid ülesandeid. Ühekordne kriisiülesanne on seega seaduse alusel üksikjuhtumil antud
konkreetne ülesanne.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju sihtrühm (A): elutähtsa teenuse osutajad
Kokku määratakse kehtiva HOSi alusel hiljemalt 28. veebruariks 2026 kuni 400 elutähtsa
teenuse osutajat. Enne 18.10.2024 jõustunud HOS muudatust oli TTR-i kantud 108 elutähtsa
teenuse osutajat (vaata täpsemalt punktis 1.2).
Olemasolevatele elutähtsa teenuse osutajatele ja riigikaitseliste ülesannetega isikutele suuri
muudatusi eelnõuga ei kaasne. Nende elutähtsa teenuse osutajate kriisiülesanne on elutähtsa
teenuse osutamine ning juba kehtivad nõuded elutähtsa teenuse osutamise kohta ei muutu.
Nõudeid teenusele võib määrata elutähtsa teenuse korraldaja tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
alusel kehtestatava määruse kohaselt. Seni sätestas eelnevalt nimetatud määrusega elutähtsa
teenuse korraldaja nõudeid teenuse osutamise kohta tsiviilkriisis ning riigikaitselise
kriisiolukorra ajal niivõrd, kuivõrd ei olnud muus seaduses sätestatud teisiti. Seaduse eelnõuga
ühtlustatakse tsiviilkriiside ja riigikaitseliste kriisidega seotud regulatsiooni, mille tulemusena
tuleb ka elutähtsa teenuse korraldajal selgelt täpsustada elutähtsa teenuse osutamise tingimused
riigikaitselise kriisiolukorra ajal, kui nähakse vajadust erandite järele. Seejuures on oluline
pöörata tähelepanu sellele, et nõuded teenuse osutamise kohta, sh teenusemahu kohta ei pruugi
22.05.2025
525
olla riigikaitselise kriisiolukorra ajal palju rangemad võrreldes tsiviilkriisi nõuetega, vaid
võivad olla hoopis leebemad. Näiteks võib sõjaolukorras teatud teede korrashoiu vajadus
langeda ära. Elutähtsa teenuse korraldaja ülesanne ongi oma määrusega täpsustada ootused
teenuse osutamisele sellistes olukordades, kui nähakse vajadust teistsuguse teenuse taseme või
teenuseosutaja valmisoleku järele. Kuna käesoleva seaduse eelnõu koostamise ajal ei ole teada,
kas ja mis ulatuses peetakse vajalikuks erandite tegemist toimepidevuse nõuetes riigikaitselistes
olukordades, siis nende muudatuste mõju saab hinnata alles vastava määruse eelnõu
koostamisel, kui on selgunud, mis erandeid ja nõudeid täpsemalt ette nähakse. Eelnõuga
kaasnevad pigem korralduslikud muudatused, mis ei mõjuta olemasolevate elutähtsa teenuse
osutajate käitumist ja mõju ulatus nendele ettevõtetele on väike.
Muutub olukord ettevõtete jaoks, kes enne käesolevat eelnõud ei ole veel määratud elutähtsa
teenuse osutajaks (HOS kohaselt määratakse uued ETOd hiljemalt 28.02.2026) või, kes ei ole
jõudnud alustada oma osutatava teenuse toimepidevuse suurendamisega ning seadusest
tulenevate kohustuste täitmisega. Nendele ettevõtetele lisanduvaid kohustusi võib võtta kokku
järgmiselt:
1) koostada riskianalüüs ja kriisiplaan;
2) korraldada õppusi;
3) tagada enda toimepidevus ja püsiva kriisiülesande täitmine, sh määrata toimiv kontaktpunkt;
4) täita objektikaitse baasnõudeid;
5) rakendada elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid – selle kohustuse täpsemad
nõuded kehtestab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja määrusega ning vastavaid
mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;
6) tagada igas olukorras enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime
– selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja
määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;
7) teavitada viivitamata elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat elutähtsa teenuse
katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest
või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab
vajaduse korral korraldaja määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse
kehtestamisel või muutmisel;
8) osaleda kriisiolukorra lahendamises elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kriisiplaani
kohaselt;
9) anda elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse
osutamise kohta;
10) esitada elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale kord aastas ülevaade intsidentidest ja
toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmetest;
11) täita KütSist tulevaid küberturvalisuse nõudeid.
Ettevõtetele võivad lisanduda ka toimepidevuse tagamisega seotud kulud, nt generaatorite
soetamiseks, ettevõtte varude loomiseks, side dubleerimiseks jne. Täpset kulude suurust on
raske prognoosida, kuna see oleneb paljuski ettevõtete riskianalüüside tulemustest ja elutähtsa
teenuse osutajate puhul ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kehtestatavatest
nõuetest. Mõju ulatus lisanduvatele elutähtsa teenuse osutajatele on keskmine.
Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub aga sellest, kuidas on ettevõtte toimepidevusega
seotud tegevused seni lõimitud ettevõtte igapäevatöösse. Arvestades sellega, et olemasolevad
elutähtsa teenuse osutajad täidavad juba praegu elutähtsa teenuse toimepidevuse nõudeid, siis
nendele ei kaasne olulist töökorralduslikku muudatust ja mõju avaldumist ei saa pidada
regulaarseks või tihedaks. Teistele elutähtsa teenuse osutajatele võib see tähendada muutusi
22.05.2025
526
töökorralduses, uute kordade väljatöötamist ja juurutamist, toimepidevuse riskianalüüside ja
plaanide koostamist, toimepidevuse meetmete rakendamist ja õppuste korraldamist. Arvestades
ülesannete iseloomu saab mõju sagedust pidada väikseks. Negatiivne mõju avaldub eelkõige
halduskoormuse kasvus nendele ettevõtetele. Samuti võivad vastavate nõuete rakendamisega
kaasneda lisanduvad tööjõukulud. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda
olenevalt ettevõttest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 25 000 – 50 000
eurot palgafondiraha aastas. Üldjuhul kaasneb seaduse eelnõust tuleneva riskianalüüsi ja
kriisiplaani koostamisega töötaja tööaeg ja tööjõukulu. Juhul, kui ettevõte otsustab tellida
toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani sisse, võib olenevalt ettevõtte suurusest olla kuluks 2000–
10000 eurot. KüTSi nõuded puudutavad üksnes elutähtsa teenuse osutajaid. KüTSist tulenevalt
on elutähtsa teenuse osutajatel kohustus koostada võrgu- ja infosüsteemide riskianalüüs, mille
võib turult saada olenevalt ettevõttest 2000 – 20 000 euro eest. Vastavaid analüüse saab ettevõte
teha ka ise, st kohustust tellida neid ei ole, see on üksnes ettevõtte võimalus. Kõik vähemalt 10
töötajaga ja aasta bilansimahuga või aastakäibega üle 2 miljoni euro elutähtsa teenuse osutajad
on tulenevalt KüTSist kohustatud tellima sisse võrgu- ja infosüsteemide auditi. Tegemist on
ainukese kohustusega, mida ettevõtja ei saa ise täita ja mis tuleb tellida sisse. Auditi maksumus
jääb 4500 – 20 000 euro vahemikku. Maksumus oleneb ettevõtte suurusest ja infosüsteemidest.
Vastav nõue tuleneb küberturvalisuse seadusest ja selle alamaktist ning täpsem mõju on
analüüsitud nende õigusaktide koostamise raames. Täiendavalt seda siin seletuskirjas ei
kajastata. Toimepidevuse meetmete rakendamine aitab parandada elutähtsa teenuse toimimist
kriisides ning seeläbi ettevõtte äri toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku
kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa
pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma
suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on
tegemist ebaolulise mõjuga.
Mõju sihtrühm (B): Päästeamet
Alates 2018. aastast teeb Päästeamet HOSist tulenevalt haldusjärelevalvet 79
omavalitsusüksuse kriisireguleerimisalaste ülesannete täimise üle, mis sisaldab järgmist:
• kontroll omavalitsusüksuse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestamise üle;
• kontroll, kas omavalitsusüksuse kriisikomisjoni tegevusest kokkuvõte ja järgmise
aasta tööplaan on esitatud regionaalsele kriisikomisjonile.
Seoses KOVide elutähtsate teenuste korraldamisega on hõlmatud veel järgmised tegevused:
• elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi ja plaani kinnitamise kontrollimine;
• KOVi kriisiplaani kooskõlastamine;
• kontroll õppuse läbiviimise ja teavituse korraldamise üle.
Eelnimetatud tegevusteks on Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud KOVi
haldusjärelevalvet tegevad ja HOSi alusel dokumente kooskõlastavad Päästeameti teenistujad
nii peamajas kui regioonides. Hädaolukorra seaduse muudatustega suurenes KOVide
toetamisega seotud töökoormus, ent suurenes ka Päästeameti koosseis.
Käesolev seaduse eelnõu lisab Päästeameti senistele ülesannetele kohustuse kooskõlastada
KOVi kriisiplaanid ning teha KOV kriisiülesannete täitmise üle järelevalvet.
Muudatus suurendab Päästeameti töökoormust nii omavalitsusüksuste koolitamisel ja
nõustamisel kui ka haldusjärelevalve tegemisel. See loob täiendava vajaduse kuni kaheksa
ametikoha loomiseks. Kriisiplaanide koostamine ja järelevalve tegemine on küll perioodilised
ülesanded, ent kuna toetada tuleb kõiki 79 kohalikku omavalitsust, on tegu siiski olulise
22.05.2025
527
täiendava koormusega nimetatud asutustele. Täiendav püsivajadus tegevuste elluviimiseks
oleks hinnanguliselt 400 000 eurot aastas. Arvestades, et Päästeametis töötab üle 2000 inimese,
on tegu siiski väikese sihtrühmaga. Päästeamet on kuni 2027. aastani KOV kriisivalmiduse
suurendamiseks ja oma elanikkonnakaitse ülesannete täitmiseks saanud riigieelarvest ajutiselt
täiendavaid vahendeid.
Kavandatava muudatusega kaasneva mõju ulatust saab pidada väikseks ja sagedust võib
hinnata keskmiseks, kuna muudatus eeldab Päästeametilt mõningat kohanemist, töö
ümberkorraldamist. Eeskätt nõuab see Päästeametilt põhjalike koolituste ja nõustamiste
kavandamist KOVidele ning lisaks ka koolitusi Päästeameti ametnikele, kes oskaksid teha
haldusjärelevalve toiminguid. Samas on nende tegevustega alustatud juba eelnõu
väljatöötamise ajal.
Eelnevast tulenevalt saab järeldada, et tegemist on ebaolulise mõjuga.
Mõju sihtrühm: Püsivate kriisiülesannete määramine asutustele ja ettevõtetele, v.a
elutähtsa teenuse osutajad
Sihtrühma kuulub eelnõu alusel 37 asutust ja isikut. Eelnõus tehtud eriseaduste muudatustega
kitsendatakse ettevõtete püsivaid kriisiülesandeid. Teiseks kirjeldab eelnõu täpsemalt, kui
kehtiva riigikaitseseaduse üldisem sõnastus §-s 432, mis on püsiva kriisiülesandega ettevõtte
ülesanded kriisideks ja riigikaitseks valmistumisel ning need on järgmised:
1) riskianalüüsi koostamine;
2) kriisiplaani koostamine;
3) toimepidevuse nõuete järgimine ehk määrata kriitilised tegevused, mida on toimepidevuse
tagamiseks vaja täita; maandada riske ja otsustada toimepidevuse võime tase; leida
lahendused tegutsemiseks toimepidevuse ohtude, häirete ja katkestuste korral, sealhulgas
võrgu- ja infosüsteemides ning toimepidevuse taastamiseks; määrata isikute kriisirollid,
valmistada isikud ette nende täitmiseks; määrata töökorralduse muutmine, sealhulgas
turvaline side ja turvaline töökeskkond ning nende kasutamine; määrata valmiduse
saavutamise ja tagamise korraldus; tagada vahendite ja varude olemasolu; määrata vajaduse
korral varuasukoht ja sinna ümberpaiknemise korraldus; määrata toimepidevuse tagamiseks
vajalikud objektid, nende kaitse ja objektidel varjumise korraldus; määrata käesolevas
seaduses ning seaduse alusel sätestatud ülesannete täitmise eest vastutav isik ning ööpäev
läbi toimiva kontaktpunkti ning edastada kontaktandmed Riigikantseleile, vastutavale
ministeeriumile ja vajaduse korral asjassepuutuvatele osalistele.
Sihiteadlikku kohanemist eeldab muudatus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil, kes
saab eelnõuga juurde toidu jaekaubanduse valdkonna püsiva kriisiülesandena. Toiduga
varustamine muutus elutähtsaks teenuseks HOSi muutmisega, millega võeti üle CER direktiiv,
kuid jaekaubandusettevõtted ei ole varem täitnud ei riigikaitselisi ega elutähtsa teenuse osutaja
ülesandeid.
Püsiva kriisiülesande rakendamine aitab parandada ettevõtte toimimist kriisides ning seeläbi
ettevõtte äri toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii
lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate
mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Arvestades sellega, et Regionaal-
ja Põllumajandusministeerium juba täidab elutähtsa teenuse korraldaja ülesandeid teiste
toidusektori ettevõtete suhtes, siis saab mõju ulatust pidada keskmiseks. Töökorralduse
muudatuse mõju avaldub toidu jaekauabanduse ettevõtetel, kes varem ei ole täitnud ei
22.05.2025
528
riigikaitselisi ega elutähtsa teenuse osutaja ülesandeid, mistõttu saab lugeda ettevõttele mõju
esimesel aastal suureks. Kuna püsiva kriisiülesande täitmisega ei kaasne samasugused
kohustused kui elutähtsa teenuse osutajal, siis järgnevatel aastatel on mõju väike. Arvestades
sellega, et tegemist ei ole olemuslikult uue ülesandega Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile ning püsiva kriisiülesandega asutustele tuleb puutuda
muudatustega algselt sagedamini kokku, hiljem aga kord kahe või nelja aasta tagant olenevalt
tegevuse iseloomust (kriisiplaani ja riskianalüüsi kooskõlastamine), siis hakkab mõju
avalduma harva. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude
kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise mõjuga.
2.7. Kavandatav muudatus: elutähtsa teenuse korraldajad ja nende kriisiülesanded
Elutähtsa teenuse korraldajad on eelnõu kohaselt asutused, kes koordineerivad elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamist, nõustavad elutähtsate teenuste osutajaid, kehtestavad elutähtsa teenuse
osutamise nõuded ning teevad järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise,
sealhulgas elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete rakendamise üle.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele
Mõju sihtrühm: elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad
CER direktiivi ülevõtnud hädaolukorra seaduse kohaselt on elutähtsa teenuse toimepidevust
korraldavateks asutuseks Justiits- ja Digiministeerium, Kliimaministeerium,
Sotsiaalministeerium, Eesti Pank, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,
Kultuuriministeerium ja 79 kohaliku omavalitsuse üksust. Kokku on elutähtsa teenuse
korraldajaid 85. Eelnõu lisab kogumisse seega ühe elutähtsa teenuse korraldaja, st tegemist on
väikese sihtrühmaga.
Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesanded elutähtsate teenuste puhul ei muutu, st
jäävad alles kõik HOSi alusel olevad funktsioonid. Mõnevõrra muutub juhtimine kriisiolukorra
ajal, st kriisiolukorra juhiks on peaminister ning seda ka juhul, kui kriisiolukord on põhjustatud
elutähtsa teenuse katkestusest. Vaatamata sellele vastutab kriisiolukorra vahetu lahendamise
eest teenuse korraldaja ning lahendamine toimub korraldaja kriisiplaani alusel (hädaolukorra
lahendamise plaani analoog). Olemasolevate teenuste korraldajate jaoks nõuded elutähtsa
teenuse korraldamisel ei muutu. Muudatus eeldab mõningat kohanemist Eesti Pangalt
sularahakäitlejate, makseasutuste ja e-raha asutuste ning makseteenuse tehnilise tugiteenuse
pakkujate ETOdeks nimetamisel, kuid kuna tegemist on ettevõtjatega, kes osalevad
makseteenuse ja sularaharingluse kui elutähtsa teenuse osutamisel, siis ei tohiks kohanemine
olla Eesti Pangale raske, kuna sisuliselt korraldab Eesti Pank makseteenuse ja sularaharingluse
toimepidevust juba praegu.
Elutähtsa teenuse korraldaja ülesanded on:
1) koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist;
2) nõustada elutähtsa teenuse osutajat;
3) kehtestada elutähtsa teenuse osutamise nõuded;
4) teha järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise üle;
5) korraldada enda korraldatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi
vähemalt üks kord kahe aasta jooksul;
6) kinnitada elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüs ja kriisiplaan;
22.05.2025
529
7) juhtida elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajalisest katkestusest tingitud
olukorra lahendamist ja koostada sellise olukorra lahendamiseks kriisiplaan.
Kõik need tegevused eeldavad korralduslikke muudatusi, nõustamise ja järelevalve põhimõtete
ning toimepidevuse nõuete väljatöötamist. Negatiivne mõju avaldub eelkõige korraldavate
asutuste töökoormuse kasvus elutähtsa teenuse korraldamisel. Kindlasti kaasnevad asjakohaste
nõuete rakendamisega tööjõukulud. Hinnanguliselt võib uute ülesannete täitmiseks kuluda
olenevalt asutusest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 25 000–50 000
eurot palgafondiraha aastas. Õppuste korraldamine üldjuhul ei eelda suuri kulusid. Õppusi
korraldav asutus saab õppuse teha ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui
osalejatele tagatakse toitlustus (lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui
70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta tööle eraldi projektijuhti, mis
tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse asutuse tegevuskulude eelarvest.
Elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamine aitab parandada elutähtsate teenuste ning
korraldavate asutuste endi valmidust ja toimimist kriisides ning seeläbi üldist elanikkonna
turvalisust ja käekäiku kriisides.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Algul võib olla keeruline kohaneda
suurema ülesande ulatusega, kuid Riigikantselei on töötanud välja juhendmaterjalid ning pakub
igakülgset nõustamist ja tuge ülesannete elluviimisel, selle tõttu ei saa ka riski pidada suureks.
Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski
arvestades on tegemist ebaolulise mõjuga.
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule
Mõju sihtrühm: Kaitsevägi
Eelnõu kohaselt määratakse püsivad kriisiülesanded vähemalt 133 asutusele ja isikule. Nendel
asutustel ja isikutel on võimalik määrata püsiva kriisiülesandega ameti- ja töökohad
kriisiülesande täitmiseks. Seejuures valdaval osal nendest asutustest ja isikutest on juba praegu
võimalik määrata riigikaitselisi töökohti RiKSi § 46 lõike 3 alusel kehtestatud määruses
sätestatud piirmäärade ulatuses. Kehtiva regulatsiooniga on hõlmatud ka kõik käesolevas
eelnõus nimetatud põhiseaduslikud institutsioonid. Üksnes nelja avalik-õigusliku isiku (Eesti
Advokatuur, Eesti Tervisekassa, Eesti Töötukassa, Finantsinspektsioon) puhul on tegemist uue
võimalusega. Vallavanemate ja linnapeade ametikohad on seadusest tulenevalt riigikaitselised
ametikohad. Eelnõuga antakse kohalikele omavalitsustele võimalus määrata püsiva
kriisiülesandega ametikohaks ka muid kui linnapea või vallavanema ametikoht, kuid see eeldab,
et KOV on kindlaks määranud oma kriisiülesanded, teinud vastavad plaanid ning välja
selgitanud ka selleks vajamineva personali.
Oluline on pöörata tähelepanu sellele, et ka praegu on kehtiva RiKSi alusel suuremal osal
sihtrühmast võimalik määrata ameti- ja töökohti riigikaitselisteks ameti- ja töökohtadeks.
Praktikas aga ei ole paljud asutused ja isikud seda teinud, või kui ka on teinud, siis ei ole
teenistujaid teavitatud, et nad on riigikaitselisel ameti- või töökohal ning millised on ootused
neile kriisi ajal, st milliseid ülesandeid nad täitma peavad. Nii nagu ka riigikaitselise ameti- või
töökoha määramine, on kriisiülesandega ameti- või töökohale määramine asutuse ja isiku valik
ja võimalus, mitte kohustus, seega ei pea asutuses kõik kriisiülesande täitmisega seotud isikud
olema seaduse jõustumisel määratud kriisiülesandega töö- või ametikohtadele, seda saab teha
jooksvalt igal ajal, ka pärast seaduse jõustumist. Samuti on muid võimalusi, kuidas asutus või
22.05.2025
530
ettevõte saab kriisi ajal endale sobiva tööjõu tagada – erineva tööaja rakendamine
(summeeritud, valveaeg jne), vahetustega töö jne. Kui asutuse või ettevõtte töötajatest
enamik ei ole kaitseväekohustuslased, siis ei ole nende isikute kriisiülesandega ameti- või
töökohale määramisel Kaitseväe sõjaaja koosseisule mõju.
Nii nagu ka kehtivas RikSis antakse käesoleva eelnõuga Vabariigi Valitsusele õigus kehtestada
määrusega kriisiolukorra lahendamise huvides (täiendavaid) ameti- ja töökohti, mis on
vajalikud kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks, või põhiseadusliku
institutsiooni toimepidevust tagavatele asutustele ja isikutele täiendavad ameti- ja töökohad (st
määrata ameti- või töökohad nende nimetuste loeteluna või erialaselt, näiteks kvalifikatsiooni,
valdkonna või struktuuriüksuse kaudu) või nimeliselt nendel töötamise kohustusega isikud (st
määrata nõude, et kindel isik, kellel on teatud hädavajalikud oskused või teadmised, töötaks
kriisiolukorra lahendamise eesmärgi huvides edasi kindlal ameti- või töökohal) või näha ette
nende määramise tingimused (näiteks määrata igale asutusele ja isikule protsendi, mis tähistab
maksimaalset osakaalu selle ameti- ja töökohtade koosseisus, mida võib määrata
kriisiülesandega ameti- ja töökohtadeks). Sel juhul jätab Vabariigi Valitsus täpsema määramise
võimaluse asutusele või isikule. Sõltuvalt kriisiolukorra iseloomust võib Vabariigi Valitsus
nimetatud määrust muuta ning otsustada teatud ameti- või töökohtade puhul, et need ei ole kriisi
lahendamiseks või lahendamise toetamiseks enam vajalikud ning neid ameti- ja töökohti
täitvaid kaitseväekohustuslasi saab rakendada riigi sõjalisse kaitsmisse. Praegu on Vabariigi
Valitsus määranud maksimaalsed protsendid, mille raames asutused saavad määrata isikud
riigikaitselistele töökohtadele. Elutähtsa teenuse osutajate juurde määratakse riigikaitselised
töökohad lähtudes teenuseosutaja toimepidevuse riskianalüüsist. Neid põhimõtteid ei ole kavas
eelnõuga muuta, küll on aga ette näha, et arvatavasti muutuvad asutuseti kriisiülesandega ameti-
ja töökohtade osakaalud (protsendid).
Praegu on 88% kõikidest riigikaitselistest töökohtadest määratud elutähtsa teenuse osutajatest
tervishoiuteenuse osutajate juurde ja üksnes 18% teiste elutähtsa teenuse osutajate juurde.
Suurema osa eelnõu tulemusena lisanduvatest ettevõtetest moodustavad vee-ettevõtjad,
soojusettevõtjad ning teede korrashoidjad. Tähele tuleb panna, et kõik määratud isikud ei ole
kaitseväekohustuslased, st et ei mõjuta Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisu.
Arvestades olemasolevat praktikat riigikaitseliste töökohtade moodustamisel, saab nendes
sektorites eeldada, et eelnõuga kaasneb püsiva kriisiülesandega töökohtade kasv umbes 550
võrra. Nimetatud arv näitab aga üksnes lisanduvate püsiva kriisiülesandega töökohtade arvu
erasektoris ja ei tähenda automaatselt, et kõik need isikud on ka kaitseväekohustuslased, kelle
määramisel nimetatud töökohale võetakse ressurss Kaitseväelt ära. Püsiva kriisiülesandega
töökohale määratakse nii naissoost kui ka meessoost isikuid ning üksnes osa nendest on ka
kaitseväekohustuslased. Püsiva kriisiülesandega töökoha peamine eesmärk on tagada olulise
personali olemasolu kriisi ajal. Isik, kes on määratud sellisele töökohale, on kohustatud täitma
oma tööülesandeid ETO juures ka kriisi korral, vajaduse korral on võimalik katkestada selle
isiku puhkust, kui see on vajalik elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks kriisi ajal.
Kaitseministeeriumi andmetel on ligikaudu 40% töötajatest, kes on määratud ETOde juurde
(v.a tervishoiuteenuse osutajatest ETOde juurde), ka kaitseväekohustuslased. See tähendab
seda, et eelnõu muudatuse tulemusena võib püsiva kriisiülesandega töökohtadel töötavate
kaitseväekohustuslaste arv suureneda maksimaalselt 200 inimese võrra.
Asutuste puhul on nii täpset prognoosi keerulisem anda, kuna asutustevahelised protsendid
muutuvad. Kokku on avalikus sektoris märgitud üle 15 000 riigikaitselise ametikoha. Kui palju
ametikohti on jäetud märkimata, pole teada, samuti see, palju määratud isikutest on
22.05.2025
531
kaitseväekohustuslased. Eelnõu seisukohast oleneb täpsem püsiva kriisiülesandega
ametikohtade arv paljuski sellest, kuidas senised riigikaitselised ametikohad asutuste vahel
ringi jaotatakse. Oluline on pöörata tähelepanu sellele, et püsiva kriisiülesandega ametikoht
peab olema kindlasti seotud püsiva kriisiülesande täitmisega ning olema selleks sobiv ja
vältimatult vajalik. Kõik praeguseks määratud riigikaitselised ametikohad sellised ei ole,
mistõttu tuleb määratud protsendid üle vaadata. Sellest tulenevalt on näha, et püsiva
kriisiülesandega ametikohtade arv jääb pigem samaks või suureneb vähe. Sarnane olukord on
ka KOVidega. Nende lisanduvate ameti- ja töökohtade arv oleneb paljuski tulevastest
rakendusaktidest ja seal seatavatest piirangutest ameti- või töökohtade määramisel, samuti
kaitseväekohustuslaste hulgast, kes KOVides praegu ameti- või töökohti täidavad. Asutusi,
KOVe ja elutähtsa teenuse osutajaid puudutavate rakendusaktide koostamisel võetakse aluseks
riigi vajadused kaitsevalmiduse tagamiseks. Täpsemat mõju saab hinnata alles rakendusaktide
koostamisel.
Eelenvast tulenevalt saab kavandatava muudatusega kaasneva mõju ulatust ja sagedust
hinnata väikeseks, ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski keskmiseks ning mõju samuti
ebaoluliseks.
Mõju sihtrühm: Kaitseressursside Amet
Muudatus puudutab ühte riigiasutust, kes moodustab alla ühe protsendi kõikidest avaliku
sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga.
Eelnõuga suureneb isikute arv, kes saavad määrata endale püsiva kriisiülesandega ameti- või
töökohti - lisandub vähemalt seitse avalik-õiguslikku isikut, riigiside teenust tagav SA, Eesti
Varude Keskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, jäämurdeteenuse osutaja(d),
lennujulgestusteenuse osutajad, lennuvälja käitlejatele maapealseid teenuseid osutavad
ettevõtted, gaasivõrgu või selle osa arendamise või opereerimise eest vastutavad isikud,
avalikku reisijatevedu teostav raudtee-ettevõtja, sadamaoperaatorid, parvlaeva liinivedu
reostavad vedajad ja toidu jaekaubanduse ettevõtted, kes elanikkonna toiduga varustamist
märkimisväärselt mõjutavad. Eelduslikult saab selliseid asutusi olema kokku u 38, aga täpne
arv selgub siis kui vastutav minister on need haldusaktiga määranud. Võib suureneda ka
KOVide edastatavate püsiva kriisiülesandega ameti- või töökohal töötavate isikute arv, mis
suurendab KRA töökoormust andmete kontrollimisel. Selline muudatus vajab ametilt mõningat
kohanemist, vajaduse korral 0,5 lisatöökoha loomist, aga võimalik on lisanduv töö korraldada
ka ilma lisaametikoha loomiseta. Sellest tulenevalt saab mõju ulatust pidada väikseks ja
sagedust keskmiseks, ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski väikseks ning mõju ulatust
ebaoluliseks.
2.8. Kavandatav muudatus: elutähtsa teenuse korraldaja korraldus osutada teenust
ettenähtud viisil
Kehtiva HOSi § 33 lõike 1 kohaselt on ainult eriolukorra juhil ja eriolukorra tööde juhil õigus
panna elutähtsa teenuse osutajale kohustus osutada teenust erinevalt varem kokkulepitud
nõuetest. Eelnõuga antakse see õigus elutähtsa teenuse korraldajale, kellel on kõige parem
teadmine nõuetest ning kes peab koos elutähtsa teenuse osutajaga kriisi lahendama. Elutähtsa
teenuse toimepidevuse korraldaja võib panna elutähtsa teenuse osutajale kohustuse osutada
elutähtsat teenust ettenähtud viisil ja ulatuses erinevalt varem kokkulepitud nõuetest, kui see on
vajalik selle teenuse ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestuse ärahoidmiseks või pärast
22.05.2025
532
teenuse ulatuslikku või raskete tagajärgedega katkestust teenuse taastamiseks, samuti saab sama
õiguse Päästeamet elanikkonnakaitse tegevusi tagades inimeste elu ja tervise kaitseks.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju sihtrühm: elutähtsa teenuse osutajad
Kõikide ettevõtete tööga hõivatute isikute hulk oli Statistikaameti andmetel 2024. aastal kokku
698 600 ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2023. aastal kokku umbes 94,67
miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötab umbes 13,1% kõikidest
tööga hõivatud inimestest ning nende tulu moodustab umbes 20,4% kõikide ettevõtete
müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud
kajastavad ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd. Seega on tegemist kuni keskmise
sihtrühmaga.
Eelnõu kohaselt võib elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja panna elutähtsa teenuse
osutajale kohustuse osutada elutähtsat teenust ettenähtud viisil ja ulatuses, kui see on vajalik
elutähtsa teenuse ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestuse ärahoidmiseks või pärast
ulatuslikku või raskete tagajärgedega teenuse katkestust teenuse taastamiseks. Sama õigus on
ka Päästeametil. Tegemist ei ole olemuslikult uue piiranguga elutähtsa teenuse osutajate suhtes.
Kehtiva HOSi § 33 lõike 1 kohaselt on eriolukorra juhil ja eriolukorra tööde juhil õigus panna
elutähtsa teenuse osutajale ettekirjutusega kohustus osutada elutähtsat teenust ettekirjutuses
märgitud viisil ja ulatuses, kui see on vajalik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud
hädaolukorra lahendamiseks. Erinevus seisneb üksnes selles, et käesoleva eelnõuga tekib
selline võimalus korraldajal ka muudes olukordades, st mitte üksnes eriolukorras, vaid ka
kriisiolukorra ajal ning kriisiolukorra eelsel ajal, kui see on vajalik elutähtsa teenuse ulatusliku
või raskete tagajärgedega katkestuse ärahoidmiseks või pärast ulatuslikku või raskete
tagajärgedega teenuse katkestust teenuse taastamiseks. Seega elutähtsa teenuse osutaja jaoks
olukord ei muutu ja eelnõu mõju ulatus on väike. Töökorralduse muudatuse mõju sagedus
sõltub sellest, kuidas on asutuse toimepidevusega seotud tegevused lõimitud korraldavate
asutuste igapäevatöösse. Arvestades sellega, et piiravat meedet saab kohaldada elutähtsa
teenuse osutajate suhtes üksnes teenuste raskete tagajärgedega katkestuste korral, siis
kokkupuute sagedus on väike ja järelikult mõju sagedust saab pidada väikeseks. Negatiivne
mõju avaldub eelkõige selle kaudu, et elutähtsa teenuse osutajad peavad arvestama, et elutähtsa
teenuse korraldaja võib seada teenuse osutamiseks täiendavaid tingimusi võrreldes juba
kehtivate tingimustega. Näiteks võib olla vaja määrata, kuidas peab tagama veega varustamise
olukorras, kus puhas vesi võib ulatusliku keskkonna ja põhjavee reostumise tõttu lõppeda.
Sellisel juhul võib olla vaja seada prioriteete, kui palju ja kellele puhast vett esmajärjekorras
tagatakse, kuidas peab vee-ettevõtja teenuse osutamist korraldama jne. Tingimused olenevad
olukorrast ning ei ole elutähtsa teenuse osutajale ette teada, sellegipoolest jäävad need
teenuseosutaja pädevuse ja tehnilise suutlikkuse piiridesse.
Elutähtsa teenuse osutaja osutab teenust, mis on erilise tähtsusega riigi ja elanikkonna jaoks.
Sellel tegevusalal tegutsev ettevõtja peab seega arvestama, et ühiskonna toimimise tagamiseks
ning inimeste elu või tervise kaitseks või teise elutähtsa või üldhuviteenuse toimimise
tagamiseks on võimalik teenuse osutamisele seada täiendavaid tingimusi. Kui riigis on
kriisiolukord, muutuvad ühiskonna toimimiseks hädavajalikud teenused eriti oluliseks.
Kriisiolukorra ajal teenuseosutajatele täiendavate tingimuste seadmisega tagatakse inimeste elu
ja tervis ning ühiskonna ja riigi toimimine tervikuna. Sellest tulenevalt saab pidada
ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski väikeseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust,
22.05.2025
533
sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist ebaolulise
mõjuga.
2.9. Kavandatav muudatus: kriisiülesannete määramine KOVidele
KOVidele pannakse püsivad kriisiülesanded korraldada ööpäevaringseid majutusega
hoolekandeteenuseid, vältimatut sotsiaalabi, suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu
teenust, alus- ja põhihariduse kättesaadavust, elutähtsate teenuste toimepidevust ning aidata
kaasa ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisele. Üldiselt on tegemist ülesannetega, mida KOVid
täidavad juba praegu. Enam on muudetud KOVi ülesandeid ja rolli ulatusliku evakuatsiooni
läbiviimisel.
KOVi ülesanded evakuatsiooni läbiviimisel
Edaspidi täidab KOV järgmisi ülesandeid:
1) aitab kaasa KOVi territooriumil viibivate isikute evakueerimisele (see ülesanne on KOVdel
ka praegu),
2) määrab kindlaks evakuatsioonikohad ning
3) korraldab evakuatsioonikohas toitlustamist.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele
Mõju sihtrühm: KOVid
Muudatus avaldab mõju KOVidele, sest KOVidele lisandub ülesandeid, ning muudatus
mõjutab kõiki 79 KOVi. Et avalikust sektorist moodustab umbes 86% valitsussektor, siis
KOVid moodustavad ligi 3% kõikidest avaliku sektori üksustest. Sellest tulenevalt on tegemist
väikese sihtrühmaga.
Muudatus avaldab mõju siis, kui KOV peab evakueeritute eest hoolitsema, st juhul, kui viiakse
läbi ulatuslik evakuatsioon, võttes arvesse asjaolu, et evakuatsioon hõlmab tõenäoliselt ühest
KOVist suuremat territooriumi ja puudutab rohkemaid inimesi kui ühe KOVi elanikud.
Eelduslikult on sellised olukorrad harvad. Kriisiolukorra stsenaariumid on riigisaladusega
kaitstud teave ning seetõttu neid käesolevas analüüsis kasutada ei saa. Võrdluseks võib aga
tuua, et selliseid olukordi, mille puhul võib olla vaja inimesi evakueerida, tuleb samuti ette väga
harva. Eestis on suuremad evakuatsioonid olnud 2005. aasta jaanuaris Lääne-Eesti üleujutuse
ajal Pärnus, kus päästeti üle 300 inimese ja iseseisvalt evakueerus piirkonnast üle 500 inimese,
ning „Monika“ lumetormi ajal Padaorus 2010. aastal, kui riigimaanteele jäi lõksu üle 200
sõiduki, kokku päästeti ligikaudu 600 inimest. 2010. aastal sõitis Mustvee linna lähedal kraavi
Kingissepa linnast (Venemaa Föderatsioon) Poolasse teel olnud veok, lastiks 19 tonni rõhu all
olevat veeldatud maagaasi. Plahvatusohu tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud. 2017. aasta
märtsis toimus Sonda kaubajaamas Ida-Virumaal ohtlikke aineid transportiva kaubarongi
tsisterni põhjaklappide leke. Tsisternides transporditi solventi, mis on oma olemuselt
kergestisüttiv ja aurustuv vedelik. Kokku lekkis üle 52 tonni ohtlikku ainet, mille tõttu tuli
evakueerida 400 meetri raadiusest inimesi.
2021. aastal valminud hädaolukorra riskianalüüsides käsitletud stsenaariumide alusel võib esile
tuua järgmised sündmused, millega võib kaasneda vajadus evakueerida. Ülevaade
22.05.2025
534
evakuatsiooniga seotud sündmustest, evakueeritavate arvust, evakuatsiooni kestusest ja
sündmuse juhtumise tõenäosus on esitatud järgmises tabelis.157
Vajadus
korraldada
evakueeri-
mine
Evakueeri-
mist
vajavate
inimeste arv
Evakueeri-
mise
kestus
päevades
Vajadus
majutus-
kohtade
järele
Sündmuse
juhtumise
tõenäosus
Päästesündmus
Üleujutus Pärnus 48 t
pärast Plaanitav Üle 2000 Üle 7* Jah
1 × 50–
100 a
Doominoefektiga
õnnetus Muuga
sadamas, suurõnnetuse
ohuga ettevõttes
Kohe Üle 2000 Üle 7 Jah 1 × 100+ a
Politseisündmus
Äkkrünnak reisilaeval Kohe 51–200 1 Jah 1 × 5–20 a
Massiline korratus
asümmeetrilise
tegevusena
Kohe 10 000 Üle 7 Jah 1 × 20–
50 a
Reisilaeva ja
naftatankeri
kokkupõrge merel
Kohe 501–2000 1 Jah 1 × 20–
50 a
Kiirgus- või tuumaõnnetus
Piiriülene
tuumaõnnetus,
radioaktiivne pilv
naaberriikide
tuumaelektrijaamast
levib Eestisse mõne
tunniga
Plaanitav 50 000 7 Jah 1 × 50–
100 a
Riigisisese
tekkepõhjusega –
juhuslik radioaktiivse
aine konteineri leid
Kohe 10–15 Üle 7 Jah 1 × 5–20 a
Nagu näha, on hädaolukorrad, mille ajal on vaja viia läbi ulatuslik evakuatsioon,
prognoositavalt Eestis väga harvad ja ebareeglipärased. Veelgi väiksema tõenäosusega esineb
relvakonflikt vm sellesarnane sündmus, mille lahendamiseks on vaja välja kuulutada
kriisiolukord.
KOVid peavad valmistuma oma ülesannete täitmiseks kriisiolukorra ajal. Eelnevast tulenevalt
peavad KOVid kindlaks määrama evakuatsioonikohad ning tagama, et seal oleks võimalik
157 Ulatusliku evakuatsiooni kontseptsioon. Siseministeerium. 2018, lk 9.
22.05.2025
535
evakueeritutele toitu ja majutust pakkuda. Evakuatsioonikohtade kindlaksmääramine
(arvestusega 2% KOVi elanikkonnast) tähendab väiksemates omavalitsustes 1–2 objekti ja
suuremates 50–60 objekti väljaselgitamist. Seegi, kuidas tagada evakueeritutele
evakuatsioonikohas vajalikud tingimused, ei vaja pidevat planeerimist, vaid piisab sellest, kui
KOV hindab paralleelselt evakuatsioonikohtade kindlaksmääramisega, milliseid ettevõtjaid
saab evakueeritute abistamisse kaasata, kust saada vajalikke ressursse jne.
Kuna evakuatsioonikohtade kindlaksmääramine ei ole KOVdele uus ülesanne, võib eeldada, et
valdav enamik KOVidest on majutuse ja toitlustuse osa juba läbi mõelnud ehk sisuliselt
kohustuse täitnud. Liiatigi on KOVide ülesandeks vältimatu sotsiaalabi andmine, mis on
olemuslikult sama kui evakueeritutele toidu ja majutuskoha tagamine. See tähendab, et KOVis
on vajalike oskuste ja teadmistega personal juba olemas ning KOV ei pea hakkama täitma täiesti
uut ülesannet.
Kokkuvõttes on mõju ulatus väike. Mõju sagedus on samuti väike – mõju avaldub
muudatuste jõustumise ajal, kui KOVid määravad kindlaks evakuatsioonikohad ja plaanivad
ressursid evakuatsioonikohtades vajalike tingimuste tagamiseks.
Negatiivsete mõjude riski võib pidada väikeseks. Õigusliku olukorra täpsustamine aitab
KOVidel oma tegevust paremini planeerida. Vähene negatiivne mõju võib avalduda selles, et
KOVi töötajad peavad ühekordse tööülesandena kindlaks määrama evakuatsioonikohad ning
läbi mõtlema, kuidas seal vajalikke tingimusi tagada.
Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Mõju sihtrühm: evakueeritud inimesed
Muudatus avaldab mõju nendele inimestele, keda evakueeritakse, sest KOVid saavad pärast
muudatuse jõustumist nende abistamiseks paremini valmistuda. Mida paremini on KOV
võimeline evakueeritute eest hoolitsema, seda paremini on võimalik ka evakueeritute vaimset
ja füüsilist tervist kaitsta.
Muudatuse jõustumisel ei muutu sihtrühma käitumises midagi, mistõttu on mõju ulatus väike.
Mõju sagedus on samuti väike, sest mõju avaldub vaid ulatuslike evakuatsioonide korral ehk
harva158. Mõjutatud sihtrühma suurus sõltub olukorra ulatusest, kaudselt võib olla mõjutatud
kogu elanikkond.
2.10. Kavandatav muudatus: KOVi ülesanded seoses sotsiaal- ja haridusteenuste
osutamisega
Muudatusega määratakse kindlaks, et kriisiolukorra ajal tagab KOV inimestele korraldatava
majutusega (vähemalt) sotsiaalteenuste kättesaadavuse. KOVi kohustus on tagada
kriisiolukorra ajal haavatavate isikute gruppidele vähemalt järgmiste sotsiaalteenuste
kättesaadavus ja toimimine:
1) koduteenus;
2) väljaspool kodu üldhooldusteenus;
3) asendushooldusteenus;
4) turvakoduteenus;
158 Vt tabelit ülal, mis kirjeldab evakueerimise vajadust põhjustavate hädaolukordade prognoositavat
esinemissagedust.
22.05.2025
536
5) vältimatu sotsiaalabi;
6) abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast eraldatud või kriisiolukorra
tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine;
7) toimetulekutoetus;
8) suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu hoiuteenus;
9) alus-, põhi- ja keskharidus;
10) oma territooriumil viibivate isikute ohuolukorrast teavitamine ja käitumisjuhiste andmise
tagamine.
Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Mõju sihtrühm: sotsiaalteenuste saajad
Mõju sagedust võib hinnata väikeseks, sest muudatus avaldab mõju ainult kriisiolukorra ajal.
Ebasoovitavate mõjude risk on maandatud sellega, et määratakse kindlaks teenused, mille
kättesaadavuse tagamiseks kriisiolukorra ajal tuleb valmistuda juba varem ning mille
kättesaadavus on oluline inimese tervise ja elu kaitseks ega jäta inimest ebainimlikku ja abitusse
olukorda. Seega võib mõju sihtrühmale hinnata väikeseks. Mõju sagedust võib hinnata
väikeseks, sest muudatus avaldab mõju ainult kriisiolukorra ajal.
Mõju sihtrühm: suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse kasutajad, alus- ja
põhihariduse õpilased
Mõju sagedust võib hinnata pigem väikeseks. Eelnõuga soovitakse saavutada, et sõltumata
olukorrast teeks KOV pingutusi suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse ning alus-
ja põhihariduse pakkumise jätkamiseks. Seega võib mõju sihtrühmale hinnata väikeseks.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele ning avaliku sektori
kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm (A): riigiasutused ja avalik-õiguslikud asutused
Mõju on neile asutustele, kes korraldavad sotsiaalteenuste (KOV, Sotsiaalkindlustusamet) ja
haridusteenuste (Haridus- ja Teadusministeerium) osutamist. Kõikide riigiasutustega võrreldes
moodustab otseselt mõjutatud asutuste arv väikese osa kogu sihtrühmast.
Mõju ulatus on väike – muudatuste tagajärjel ei muutu asutuste tavapärane töökorraldus, kuid
tuleb planeerida teenuste jätkumise korraldus kriisiolukorra ajal. Selleks tuleb planeerida ja
näha ette vajalikud ressursid, teha kokkulepped ning tagada personal.
Mõju sagedust võib hinnata väikeseks, sest muudatus avaldab mõju ainult kriisiolukorra ajal.
Mõju sihtrühm (B): KOVid
Mõju avaldub KOVidele (79), kes korraldavad sotsiaalteenuste ja haridusteenuste osutamist.
Kehtiv regulatsioon määrab üldsõnaliselt, et riigikaitseülesanne hõlmab kõiki KOVi teenuseid,
eelnõu kitsendab riigikaitseülesande fookust, loetledes KOVi ülesanded, mis on kriitilisema
tähtsusega, ehk määrab kindlaks need sotsiaalteenused, mida KOV peab osutama, ehk millised
on need inimestele elutähtsad KOVi korraldatavad sotsiaalteenused, mille kättesaadavus tuleb
22.05.2025
537
tagada ka kriisiolukorra ajal. Eelnõu kohustab kõiki KOVe koostama püsiva kriisiülesande
täitmiseks kriisiplaanid, see tähendab olemasolevate võimaluste ja ressursside planeerimist,
juhtimiskorralduse läbimõtlemist jne. Samas annab nõutav planeerimisprotsess ka selge aluse
erinevate teenuste pakkumisega jätkamise prioriseerimiseks, st kriisiolukorra ajal on võimalik
nende (ka seadusest tulenevate) teenuste pakkumine, mis kriisiülesannete loetellu ei kuulu (nt
võlanõustamine, erinevate lubade väljaandmine jm), ressursside ammendumisel saab nende
osutamise lõpetada ning keskenduda vaid kriisiülesannetele.
Seega on kaasnev mõju keskmine. Samuti on keskmine mõju esinemise sagedus.
Samas aitab püsivate kriisiülesannete täitmise planeerimine ja selleks valmistumine parandada
KOVide üldist valmidust ja võimet kriisides toime tulla, tagada oma elanikele teenuste
kättesaadavus olukorrast sõltumata. Seetõttu võib kaasnevate ebasoovitavate mõjude riski
hinnata madalaks.
Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski
arvestades on tegemist keskmise mõjuga.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju sihtrühm: sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid osutavad ettevõtjad (teenuseosutajad)
Majanduslik mõju võib avalduda nendele ettevõtjatele, kes osutavad sotsiaalteenuseid, mille
osutamine kriisiolukorra ajal lõpetatakse, või vastupidi, mille tegevus kriisiolukorra ajal
laieneb. Nt kui ei ole võimalik tagada enam koduteenuse või isikliku abistaja teenuse
pakkumist, võib suureneda koormus üldhooldusteenuse pakkujatele. 2025. a jaanuari seisuga
on näiteks väljaspool kodu üldhooldusteenust osutavaid asutusi kokku 169 (sh osa
teenuseosutajatel on mitu tegevuskohta), mis moodustab väikese osa kõikidest aktiivsetest
ettevõtjatest (kokku 158 378). Otseselt mõjutatud sihtrühma täpne suurus sõltub kriisiolukorra
ulatusest.
Teenuseosutajal on vaja teha muudatusi oma protseduurides, et tagada hoolekandeasutustes
vajaliku personali olemasolu ka kriisiolukordades. Lisaks on vaja teenuseosutajal arvestada, et
kriisiolukorra ajal võib tekkida vajadus inimeste evakueerimiseks hoolekandeasutustest ning
selleks peab olema valmidus inimesi transportida, samuti kokkulepped teiste asutustega
inimeste vastuvõtmiseks. Seega kaasneb muudatustega halduskoormus ettevõtjatele, kuna
ettevõtjad peavad plaanima ressursid ja koostama tegevuskava võimalikuks kriisiolukorraks.
Mõju sagedust võib hinnata väikeseks, sest muudatus avaldab mõju ainult kriisiolukorra ajal.
Mõju ulatus sõltub kriisi ulatusest. Muudatus ei nõua tavaolukorras ettevõtjatelt oma tegevuse
ümberkorraldamist, mistõttu tavaolukorras ei kasva ettevõtjate halduskoormus.
2.11. Kavandatav muudatus: kriisiolukorra lahendamises osalemine vastavalt Eesti
Panga kriisiplaanile
Pangad ja turvaettevõtted peavad edaspidi osalema kriisiolukorra lahendamisel kriisiplaani
kohaselt. Sisuliselt on siin tegemist kahe kohustusega: kõigepealt osaleda Eesi Panga
kriisiplaani koostamises ning kriisiolukorra korral osaleda selle lahendamisel vastavalt
kriisiplaanile.
22.05.2025
538
Mõju sagedus on samuti väike, sest kriisid toimuvad väga harva ning kriisiplaan koostatakse
üks kord ja seejärel seda uuendatakse, kui selleks on vajadus. Mõju ulatuse võib lugeda
keskmiseks, sest teenuseosutaja käitumises toimuvad siiski sisulised muudatused. Kui
toimepidevuse plaan kirjeldab, kuidas käitutakse teenuse katkestuse korral konkreetses
ettevõttes, siis kriisiplaan kirjeldab sedasama riigi tasandil (ja suurema katkestuse puhul).
Olemuselt on korraldava asutuse kriisiplaan samasugune nagu toimepidevuse plaan –
dokument, milles kirjeldatakse, kuidas tuleb katkestuse korral käituda.
2.12. Kavandatav muudatus: toiduga varustamise tagamine elutähtsa teenuse kaudu
toidu valdkonnas
Muudatusega kaasneb mõju majandusele, riigiasutuste töökorraldusele ja siseturvalisusele.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju sihtrühm: toiduvaldkonna ettevõtjad, kes määratakse püsiva kriisiülesandega ettevõtteks.
Muudatus mõjutab otseselt neid jaekaubandusettevõtjad, kes tegutsevad toiduga varustamise
valdkonnas, kelle majandustegevus vastab eelnõus sätestatud tingimustele ja kellele on pandud
püsiv kriisiülesanne.
Nendele ettevõtetele kaasnevad järgmised kohustused:
1) koostada riskianalüüs ja kriisiplaan;
2) tagada valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud püsiva kriisiülesande toimimise
nõudeid.
Püsiv kriisiülesanne aitab parandada ettevõtte toimimist kriisides ning seeläbi ettevõtte äri
toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui
ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude
kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust
ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise olulisusega
mõjuga.
Mõju valdkond: mõju siseturvalisusele
Muudatus mõjutab Eesti elanikkonda ja otseselt neid ettevõtjad, kes on ministri käskkirjaga
määratud püsiva kriisiülesandega isikuks.
Toit on inimese igapäevane alusvajadus ja seetõttu on toidujulgeoleku ning toiduga varustamise
tagamise ülesanded seotud laia riigikaitse ja siseturvalisuse poliitika üldeesmärgiga inimeste
elu ja tervise kaitsel. Muudatuse eesmärk on maandada erinevate võimalike kriisiolukordade
mõju toiduga varustamisele, aga samuti sellise mõjuga kriise ennetada, lahendada ja nendest
taastuda. Elanike turvatunne ja seeläbi ka heaolu ning sotsiaalne kaitse peaks muudatuse
tulemusena suurenema. Turvatunnet suurendab teadmine, et toiduga varustamise tagamine on
riigis hästi läbi mõeldud ja et sellega tegeletakse iga päev. Ministri käskkirjaga elutähtsa teenuse
osutajaks määratud ettevõtjad mõjutavad oma püsiva kriisiülesande täitmise kaudu ka teisi
ettevõtjaid, kellega nad äriliselt seotud on ja kes seetõttu peavad läbi mõtlema ka enda tegevuse
jätkusuutlikkuse kriisiolukorra ajal, näiteks soetama teatud varu, mõtlema läbi logistika jne.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavalt väike.
22.05.2025
539
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on pigem keskmine.
2.13. Kavandatav muudatus: toiduga varustamise tagamine toiduvaru kaudu
Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste töökorraldusele ja siseturvalisusele.
Mõju valdkond: mõju valitsusasutuste korraldusele
Mõju sihtrühm: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet ja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (AS Eesti Varude Keskus).
Eelnõu kohaselt lisandub ülesanne moodustada riigi toiduvaru täpsemas koosseisus (Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium (AS Eesti Varude Keskus). Muudatus suurendab Regionaal-
ja Põllumajandusministeeriumi ning Põllumajandus- ja Toiduameti tööjõunõudlust, kuna
suureneb nii Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kui ka Põllumajandus- ja Toiduameti
töökoormus, sealhulgas muutub nii ülesannete hulk kui ka iseloom. Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium peab kindlaks määrama toiduvarus oleva toidu ja tooraine varu
kogused või varu täpsema koosseisu. Kui tooraine varust pärit vili antakse kasutamiseks
tootmissisendina toidu või sööda tootmiseks või loomade söötmiseks, lisandub Põllumajandus-
ja Toiduametile seda varu kasutades saadud toidu, sööda või sellega söödetud looma kasutamise
ja käsutamise õiguse piiramise ja selle üle järelevalve tegemise ülesanne. Tööülesannete arvu
tõusu esinemise sagedust ja sellega kaasnevat töökoormust on raske hinnata, kuna see kaasneb
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel tehtava valitsuse otsusega varu kasutusele võtta.
Muudatus ei mõjuta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi ega Põllumajandus- ja Toiduameti palgakulu ega personali arvu.
Ministeeriumi ega Põllumajandus- ja Toiduameti põhiülesannete täitmises muudatusi ei toimu.
Mõju valdkond: mõju siseturvalisusele
Toiduga varustamine on seotud siseturvalisusega ja see muudatus mõjutab otseselt neid
ettevõtjad, kes on ministri käskkirjaga määratud püsiva kriisiülesandega isikuks, ja kaudselt
kogu Eesti elanikkonda, eelkõige nende turvatunnet.
Muudatuse eesmärk on maandada erinevate võimalike kriisiolukordade mõju toiduga
varustamisele, aga samuti sellise mõjuga kriise ennetada, lahendada ja nendest taastuda. Elanike
turvatunne peaks muudatuse tulemusena suurenema. Turvatunnet suurendab lisaks riigi
toiduvaru olemasolule ka teadmine, et selle koosseis on läbi mõeldud. Sealhulgas on võimalus
kasutada osa toiduvarust (teravilja) toidu tootmiseks (toorainena, söödana või seemneviljana).
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavalt väike.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju/muutus on võrreldes senise regulatsiooniga pigem
keskmine. Eeldame, et osalistel ei esine olulisi kohanemisraskusi uue regulatsiooni täitmisel.
2.14. Kavandatav muudatus: viivitamatu ohuteate edastamine
Mõju valdkond: mõju siseturvalisusele
22.05.2025
540
Sihtrühm: Eestis viibivad inimesed.
Sihtrühm on suur, sest kaudselt mõjutab eelnõu kõiki Eesti elanikke ja siin viibivaid inimesi.
Otsene mõju on nendele inimestele, kes viibivad ohualas ja kellele edastatakse viivitamatu
ohuteade. Kiire info ohu või hädaolukorra kohta võimaldab inimestel ohule kiiremalt reageerida
(nt varjuda, lahkuda ohupiirkonnast jne). Kui ohuteate edastamine ei toimi piisavalt kiiresti, siis
võib ohuteate viibimine hädaolukorra ohu või hädaolukorra piirkonnas asuvatele inimestele
tuua kaasa enamate inimeste tervise kahjustamise või hukkumise. Viivitamatu ohuteate
edastamine võimaldab kõige kiiremini teavitada inimesi võimalikust ohust ning anda neile
vajalikud käitumisjuhised, et tagada võimalikult paljude inimeste elu ja tervise kaitse.
Kui viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatakse kanalit, mis ei ole seotud konkreetse
geograafilise alaga (nt edastamine teleekraanile), võib sellega kaasneda mõningane ebasobiv
mõju (nt raadio- või telekanali vahetus ja ohuteavituse edastamine üldjuhul kuni ühe minuti
jooksul) inimestele, kes ise ohualas ei viibi ning kelle elu ja tervis vahetult ohus ei ole. Siiski
kaalub ohualas viibivate inimeste elu ja tervise kaitse üles sellise võimaliku ebasobiva mõju.
Pikas plaanis on muudatuse mõju Eesti elanikele oluline, kuid see avaldub harva. Seega on
mõju ulatus Eesti elanikele suur, kuid avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju kaasnemise
risk väikesed. Kokkuvõttes on mõju Eesti elanikele oluline, kuid positiivne.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm I: ehitise omanikud.
Sihtrühm on väike, sest sireeniseadmete paigaldamisega mõjutatakse esimeses etapis
suurusjärgus 122 ehitist ja laiendamise vaates ei ole tõenäoline, et see ületaks 200 ehitist. Seega
on võimalik mõjutatud ehitiste arv kokku pisut üle 300. Üldjuhul on eelistatud paigalduskohad
riigi või kohaliku omavalitsuse ehitised ja kõrgemad rajatised (nt mastid) ning seega on
omanike arv eelduslikult ehitiste hulgast oluliselt väiksem.
Sireeniseadme paigaldamisel hoone või rajatise külge mõjutatakse:
• ehitise välisilmet, sõltuvalt ehitisest võivad sireenid olla nähtavad ka tänavapildis;
• kandekonstruktsioonidele mõjuvat koormust, sõltuvalt ehitisest võib paigaldatav
sireeniseade omada kandekonstruktsioonile olulist mõju;
• elektri- ja sideühenduste tõttu võidakse tekitada püsikulusid;
• sireeniseade vajab hooldust, mistõttu on vaja tagada sireeniseadmete süsteemi omaniku
esindajale regulaarne ja erakorraline ligipääs;
• sireeniseadme kasutamisel (nii testimistel, õppustel kui ka sündmuse puhul) tekitatakse
valju heli, mis samuti mõjutab kuulderaadiuses olevaid inimesi, kelleks võivad olla ka ehitise
kliendid, töötajad jne, mistõttu võib olla mõjutatud klientide huvi konkreetse objekti kasutamise
osas;
• sõltuvalt ehitisest võib sireeniseadme paigaldamisel tekkida olukord, kus sama või
sarnase vajadusega on teisi konkureerivaid rentnikke, nt sidesüsteemidele sobilikud
paigalduskohad.
Eelnevalt nimetatud mõjud on negatiivsed, aga pigem väheolulised, sest konkreetse ehitise
tuvastamisel tutvutakse objekti ehitus-tehniliste võimalustega ning vajadusel teostatakse
tugevusarvutused ja ehitusprojekt ning vajalikud lisatööd. Kui tuvastatakse, et hoone ei ole
ehitus-tehniliselt sireeniseadme paigaldamiseks sobiv, otsitakse alternatiivne objekt, mistõttu
22.05.2025
541
ehitise koormustaluvusele olulist mõju ei ole. Kõik sireeniseadme paigaldamise, hooldamise
ning talumisega seotud kulud kannab riik ja objektil läbi viidavad hooldustegevused
kooskõlastatakse eelnevalt objekti esindajaga. Sireeniseadme paigaldamisega kaasneb ehitisele
väiksem või suurem esteetiline riive, kuid paigaldamisel püütakse jääda võimalikult
märkamatuks ja arvestatakse maksimaalselt palju objektipoolsete ootustega. Sireeniseade ei ole
visuaalselt suur ning seega on negatiivne mõju pigem väike. Sireeniseadme testimised ja
õppustel kasutamised planeeritakse pikalt ette ning need toimuvad ajal, mis on eeldatavalt kõige
vähem häiriv (nt tööajal). Sireeniseadmete kasutamine reaalsete sündmuste puhul on eeldatavalt
väga harv. Talumiskohustusega kaasnevate kulude hüvitamisel lähtutakse kinnisasja avalikes
huvides omandamise seaduses sätestatust. EE-ALARM-i kasutamisega tagatakse keskselt
hallatav süsteem, mis võimaldab sireene käivitada ainult vastava õigusega isikutel konkreetse
ohu olemasolu korral või eelnevalt planeeritud õppusel või terviktestimisel. Sellega
minimeeritakse võimalikud süsteemi väärkasutused.
Kokkuvõttes on mõju ulatus ja avaldumise sagedus ehitise omanikele väikesed. Kokkuvõttes
on negatiivne mõju väheoluline.
Sihtrühm II: EE-ALARM-iga liituma kohustatud ja viivitamatut ohuteadet edastama
kohustatud isikud (massiteabevahendi valdajad, elektroonilise side ettevõtjad,
multipleksimisteenuse osutajad, avalikus ruumis paiknevate elektroonilise teabeekraani
valdajad).
Süsteemi kasutuselevõtt ei ole massiteabevahendi valdajale liigselt koormav, sest riik hüvitab
viivitamatu ohuteate edastamise IT-lahenduse/-protokolli väljatöötamise kulu. Teiseks
edastatakse viivitamatu ohuteade üksnes paljude inimeste elu või tervist ohustava, vahetult
eelseisva või juba toiminud sündmuse või selle lõppemise korral, mis eelduslikult leiab aset
haruharva. Automaatse ohuteavituse tekst ilmub koos massiteabevahendi valdaja saatega või
elektroonilisel teabeekraanil üliharva. Lisaks käib üldjuhul televisioonis, audiovisuaalmeedia
teenuse ajal ning raadios saade ohuteavituse edastamise ajal taustal edasi. Häirekeskus ei võta
nimetatud kanaleid üle, vaid üksnes lisab ohuteavituse teksti saate äärde või raadio ekraanile.
Ka suuremate elektrooniliste teabeekraanide puhul ei kata ohuteavitus kogu teatetahvli välja.
Kõik eeltoodud tegevused on lühiajalised. Liitumiskohustus on eelnõus seotud lisatähtajaga,
millega tagatakse liitumiseks mõistlik aeg.
Üheks sihtrühmaks on elektroonilise side ettevõtjad, kes edastavad teleteenuseid. TTJA
andmete alusel on praegu Eestis neli teenuseosutajat (maapealne digilevi, kaabellevi,
internetipõhine teleteenus), kelle teenuse tarbijate hulk on suurem kui 10 000.
Ohuteate edastamiseks digiplatvormidel tuleb lisaks juba lahendatud ERR-i portaalidele
kaasata teised meediateenuste platvormid. Tuginedes Meedialiidu avalikule statistikale ja
ettevõtete infole, puudutab eelnõuga planeeritav muudatus nelja digiplatvormi.
Avalikus ruumis rohkem kui 10 000 igapäevase kontaktiga paikneva elektroonilise
teabeekraani valdajate hulk on samuti suhteliselt väike, sest teenusosutajaid on vähe ja
kasutuses olevad süsteemid on üldjuhul ühetaolised. Praegu teadaolevalt puudutab liidestamine
vähem kui kümmet teabeekraani valdajat.
Viivitamatut ohuteadet edastama kohustatud meediateenuste ja multipleksimisteenuste
osutajate õigusi mõjutatakse lühidalt selliselt, et Häirekeskus edastab saate ajal viivitamatu
22.05.2025
542
ohuteate. Teabeekraanide omanike õigusi mõjutatakse selliselt, et Häirekeskus edastab
elektroonilisel teabeekraanil ohuteate. Kui elektrooniline teabeekraan on väikeste mõõtudega,
võib ohuteate tekst katta kogu teabeekraani. Riikliku mobiilirakenduse valdaja õigusi
mõjutatakse selliselt, et mobiilirakenduse kasutajatele edastatakse teavitus, mis ei ole otseselt
mobiilirakenduse valdaja koostatud.
Kokkuvõttes on mõju ulatus ja avaldumise sagedus viivitamatut ohuteadet edastama kohustatud
isikutele väikesed. Kokkuvõttes on negatiivne mõju väheoluline.
2.15. Kavandatav muudatus: Päästeameti poolt asja sundkasutusse võtmise ja
sundvõõrandamise regulatsioon
Eelnõu § 110 kohaselt lisandub Päästeametile õigus võtta asju sundkasutusse ja
sundvõõrandada. Kehtiva PäästeSi alusel on Päästeametil õigus sundkasutusse võtta vett, liiva,
kruusa ning muid päästetööks või demineerimistööks vajalikke aineid, materjale, seadmeid ja
abivahendeid, kui see on vältimatult vajalik päästetööks või demineerimistööks ning muud
võimalused asja sundkasutamiseks puuduvad või oleksid ebamõistlikult koormavad. Eelnõuga
lisandub Päästeametile õigus sundkasutada ja sundkoormata asju, kui see on vältimatult vajalik
ulatusliku evakuatsiooni ja varjumise läbiviimiseks.
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele ning sotsiaalsed, sealhulgas
demograafilised mõjud
Mõju sihtrühm: riigi elanikud
Teoreetiliselt võib evakuatsiooni ja varjumise läbiviimiseks kohustada peaaegu igaüht riigi
elanikest. Tegelikult on mõjutatud sihtrühm sellest palju väiksem ning sõltub varjumise ja
evakuatsiooni ulatusest ja kestusest. Väikesemahulise ja lühiajalise kriisi korral on sihtrühm
väga väike, piirdudes näiteks üksikute isikutega, kelle vara võidakse koormata. Samas
ulatusliku, täiemahulise ja pikaajalise sõja korral on puudutatud sihtrühm suurem ja võib
teoreetiliselt puudutada igaüht. Tõenäosus varjumise läbiviimiseks ja evakuatsioonikohtade
sundkoormamiseks on väike.
Kui mõju peaks siiski avalduma, toob see isikutele kaasa väiksemaid või suuremaid põhiõiguste
riiveid, mis seisneb isikutele kuuluva vara sundkasutamises või sundvõõrandamises.
Muudatusel on positiivne mõju – ressursside õigeaegse kasutusele võtmisega on võimalik kriisi
kiiremini ja tõhusamalt ohjata, vältides elanike elule ja tervisele suurema kahju tekkimist.
Mõju ulatus sõltub kriisi ulatusest.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele, nende kuludele ja
tuludele
Mõju sihtrühm: Päästeamet
Muudatustega ei kaasne riigiasutuste või KOVi asutuste ümberkorraldamist või muudatusi
nende töökorralduses. Muudatusega kaasneb tavapärane riigiametnike koolituskulu uue
regulatsiooni tundmaõppimiseks, mis mahub iga asutuse koolituseelarvesse. Seega on mõju
ulatus väike. Samuti on mõju esinemise sagedus väike, kuna mõju esineb ainult regulatsiooni
jõustumise ajal.
22.05.2025
543
Mõju valdkond: mõju majandusele või muu otsene või kaudne mõju
Mõju sihtrühm: ettevõtjad ja elanikud
Muudatus võib teoreetiliselt mõjutada kõiki elanikke ning iga 131 650 majanduslikult aktiivset
ettevõtjat.159 Sihtrühma suurus sõltub kriisiolukorra ulatusest, kuid tõenäoliselt ei avaldu mõju
kõigile elanikele ja ettevõtjatele, kuna kõigi vara suhtes tõenäoliselt kohustusi ei panda. Samuti
on mõju esinemise sagedus väike, kuna muudatus avaldab mõju üksnes olukorras, kus on vaja
elanikel varjuda või neid evakueerida.
2.16 Kavandatav muudatus: varjumine ning varjendite ja varjumiskohtade rajamine
Mõju valdkond: mõju siseturvalisusele
Mõju sihtrühm: eelkõige Eesti linnalistes piirkondades viibivad inimesed.
Sihtrühm on suur, sest eelnõu võib mõjutada kõiki Eesti elanikke ja siin viibivaid inimesi.
Otsene mõju on neile, kes elavad suuremates korterelamutes, viibivad eelnõus nimetatud
hoonetes või külastavad neid ja liiguvad tiheasustusalal piirkonnas, kus avalikus ruumis on
rohkem jalakäijaid. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elab Tallinnas ning teistes linnalistes
ja väikelinnalistes asustuspiirkondades peaaegu 70% Eesti elanikest. Rahvaarvu aluseks võttes
on eelnõul oluline mõju nendes asustuspiirkondades elavale umbes 950 000 inimesele.
Eelnõu mõjul kasvab Eesti elanike elu ja tervise kaitstus, kuna rajatakse nii avalikke kui ka
mitteavalikke varjendeid ja varjumiskohti, mis aitavad elada üle ohuolukordi. Eelnõuga
kehtestatakse konkreetsed nõuded varjendile, mis tähendab, et varjendid vastavad kindlatele
tehnilistele nõuetele ja tagavad Eesti elanikele suurema tõenäosusega turvalise viibimiskoha
võimalikus ohuolukorras. Lisaks rajatakse tänu eelnõule juurde avalikke varjendeid sinna, kus
liiguvad rahvahulgad.
Lisaks varjenditele tekivad juba olemasolevatesse hoonetesse mitteavalikud varjumiskohad.
Koos varjendi ja varjumiskoha rajamisega tuleb koostada ka varjumisplaan, tänu millele on
suuremates hoonetes läbi mõeldud, kuidas varjumine hoones läbi viiakse, ning inimesed on
võimalikuks ohuolukorraks paremini ettevalmistatud.
Pikas plaanis on mõju Eesti elanikele oluline, kuid see avaldub harva. Eelnõu mõjutab Eesti
elanikke valdavalt positiivselt. Koostoimes ohuteavituse süsteemi arendamise ja evakuatsiooni
ettevalmistamisega aitab eelnõu oluliselt tõhustada elanikkonnakaitset.
Seega on mõju ulatus Eesti elanikele suur, kuid avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju
kaasnemise risk väikesed. Kokkuvõttes on mõju Eesti elanikele oluline, kuid positiivne.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm I: juriidilised isikud, kes tegelevad ehitus- ja kinnisvaraarendusega.
159 Statistikaameti andmebaas. ER007: Statistilisse profiili kuuluvad üksused õigusliku vormi ja haldusüksuse
järgi, haldusjaotus 1. jaanuari 2018. aasta seisuga. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Database/Majandus/10Majandusuksused/08Uldandmed/08Uldandmed.asp.
22.05.2025
544
Mõjutatud juriidiliste isikute arv on võrreldes juriidiliste isikute koguarvuga väike. E äriregistri
kohaselt on 1. juuli 2023. aasta seisuga umbes 4000 juriidilist isikut, kelle põhitegevusala on
kinnisvara ost-müük. Suur osa sellistest juriidilistest isikutest on seejuures loodud ühe hoone
või kinnisvaraprojekti jaoks. Ehituse on märkinud oma põhitegevusalaks üle 27 000 juriidilise
isiku. Juriidilisi isikuid on 1. juuli 2023. aasta seisuga kokku üle 352 000. Kõigist juriidilistest
isikutest on seega mõjutatud alla 9%, sealhulgas umbes 1% on kinnis¬varaarendusettevõtjad.
Ehitus- ja kinnisvarasektoris võib eelnõu tõsta mõnevõrra ehitus- ja kinnisvarahinda, kuna
projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada varjendile esitatavaid nõudeid. Eelnõus
arvestatakse õiguskindluse põhimõtet: varjendile esitatavaid nõudeid olemasolevatele ehitistele
ei kohaldata. Uusehitistele kehtestatakse mõistlik üleminekuaeg. Eelnõu mõju juriidilistele
isikutele on pigem väheoluline, kuna varjendi rajamise nõuet ei kohaldata kõigile hoonetele ja
seega ei avaldu mõju iga kord, kui hoone püstitatakse.
Väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid mõjutab varjendi rajamise nõue vähesel määral,
sest väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted pigem ei kasuta nii suuri hooneid (üle 1200 m2
suuruseid büroohooneid või üle 1500 m2 suuruseid tööstushooneid), millele hakkab kehtima
varjendi rajamise nõue.
Varjendi rajamisega seotud lisakulude hindamisel on lähtutud Soomes kehtivatest nõuetest ja
Soome analüüsidest varjendi maksumuse hindamisel. Soome pikaajalisest kogemusest nähtub,
et eluhoone varjendi rajamise kohustus lisab ehitushinnale keskmiselt 1-2% . Varjendinõue
tähendab sisuliselt, et kortermaja netopinnast 2% tuleb teha tugevama konstruktsiooniga.
Varjendi konstruktsiooniga ruumi ehitushind sõltub ruumi suurusest, kuid jääb vahemikku 1600
€/m2 (135 m2 suurusega ruumil) kuni 3200 €/m2 (20 m2 suurusega ruumil), st mida suurem
varjend rajada, seda soodsam on hind ruutmeetri kohta.
Eeltoodud lisanduva maksumuse hinnang on tehtud kortermaja varjendi kohta, mida saab rajada
ka maapealsena, st 1. korrusele.
Lisakulu hindamisel on võetud eelduseks, et see jääb üldjuhul 2% piiresse, kui varjendi
rajamine ehitisse on planeeritud kohe algusest (st projekte ei pea ümber tegema) ja varjendile
on planeeritud tavaolukorraks kasutusotstarve (st tegemist ei ole eraldi lisanduva tühja pinnaga,
mida ehitatakse muu üldpinna arvelt). Ka juhtudel, kus ilmnevad kõik ebasoodsad tingimused
üheaegselt (nt raske pinnas, tunnelid), ei suurene kinnisvaraettevõtete hinnakalkulatsioonide
kohaselt ehitusmaksumus üle 5%. Asjaolu, et kinnisvara arenduses tekkiv hinnatõus on pigem
väike ja vähetajutav, on kinnitanud eelnõu menetluse käigus ka kinnisvaraettevõtjad.
Maa-ameti 2023. aasta detsembri kinnisvaraturu ülevaates tuuakse välja, et Tallinnas maksis
uue korteri ruutmeeter keskmiselt 4141 eurot. Kui arvestada keskmist ruutmeetri hinda 1200
suletud netopinna peale (1200 × 4141 = 4 969 200 eurot), siis lisanduv 2% on 99 384 eurot.
Seega saab öelda, et kortermajade puhul lisandub maksumusele u 100 000 eurot ja suurtel
hoonetel siis vastavalt lisanduvate ruutmeetrite arvule rohkem (2400 m2 puhul u 200 000 eurot
ja 5000 m2 puhul u 414 000 eurot). Varjendi rajamise kulu ei erine Eestis piirkondlikult, küll
aga võib kulu erineda konkreetse ehitise ja selle asukoha eripäradest, mis võivad muuta
ehitamist keerukamaks.
Statistikaameti andmetel on pärast viimast rahvaloendust alates 2012. aastast lisandunud 17 167
tavaeluruumiga hoonet, millest 82,1% on eramud ning 11,2% kolme ja enama korteriga
22.05.2025
545
kortermajad. Eelnõu mõjutab ainult väikest osa edasisest elamumajandusest. Seega on vähe-
tõenäoline, et see pidurdaks uute hoonete püstitamist. Arvestades muutunud
julgeoleku¬olukorda, võib varjendi rajamise nõue müüki pigem soodustada kui pärssida, kuna
varjendi olemasolu majas parandab elanike toimetulekut ohuolukorras.
Seega on mõju ulatus ja avaldumise sagedus mõjutatud juriidilistele isikutele väikesed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on samuti väike. Kokkuvõttes on mõju juriidilistele
isikutele, kes tegelevad ehitus- ja kinnisvaraarendusega, väheoluline.
Sihtrühm II: kohustusega hõlmatud hoonete omanikud.
Sihtrühm on väike, sest eelnõu ei kohaldata kõigile hoonetele ja seega ei avaldu mõju kõigile
hoone omanikele. 2023. aasta augusti seisuga on ehitisregistris andmed üle 750 000 hoone
kohta, millest alla 67 000 on kasutusotstarbe järgi kolme või enama korteriga elamud, majutus-
või toitlustushooned, büroohooned, kaubandus- või teenindushooned, meelelahutus-, haridus-
või tervishoiuhooned või tööstushooned ehk mõjutatud sihtrühm. Alates 2022. aastast on
püstitatud pisut üle saja sellise hoone, millele tuleb eelnõu järgi rajada mitteavalik varjend, ning
pisut üle kümne sellise hoone, millele tuleb rajada avalik varjend. Kuna ühes hoones võib olla
mitu omanikku (eriti korterelamutes), siis on hoone omanike arv suurem kui eelnimetatud
hoonete arv. Uute varjendite ehitamise nõue mõjutab aastas alla 1000 isiku (hoone omaniku).
Kasutusse lubatud eluruumide arv alates 2022. a algusest160:
2022
I kv
2022
II kv
2022
III kv
2022
IV kv
2023
I kv
2023
II kv
2023
III kv
2023
IV kv
2024
I kv
2024
II kv
2024
III kv
Eluruumide
arv 1247 1882 1563 1829 2225 2113 1599 2487 1764 1221 1088
Kasutusse lubatud mitteeluruumide arv alates 2022. a algusest:
2022 2023
Hoonete arv 977 1036
Eelnõu tõttu kasvavad hoone püstitamise kulud. Mõju on pigem väheoluline, kuna võrreldes
ehituse kogumaksumusega on varjendi rajamise lisakulud väikesed. Samuti võib prognoosida,
et varjendi olemasolu hoones on positiivne lisategur, mis tõstab korteri või muu hoone
turuväärtust.
Lisaks tuleb veelkord rõhutada, et varjendi nõuetele vastav hoone osa ei pea olema igapäevaselt
tühi, selle kasutamine sõltub hoone omanike soovist ja projektist. Nii näiteks saab eluhoone
maa-alusele korrusele rajatud parkla või hoiupaik vastata varjendile esitatud nõuetele.
Ilmestamaks olemasolevates ehitistes olevaid soodsaid või isegi kasumlikke
varjumisvõimalusi, saab ristkasutuse näidetena välja tuua Solarise parkimismaja, keldripoed
või muud -ärid, mängutoad, hoiukohad ratastele või hoidistele. Tavaolukorras keldriboksidena
kasutatavad või riiulitega varustatud pinnad on Soome kogemuse näitel vabastatavad esemetest
mõne tunniga ning kasutatavad varjendina.
160 Statistikaamet. Ehitus- ja kasutusload.
22.05.2025
546
Seega ei ole varjendi näol automaatselt tegemist hoonesse kõrge maksumusega tühja pinna
rajamisega, vaid see on kindla kasutusotstarbega hoone osa, mis lisaks turvatunde loomisele
võimaldab tavakasutust vastavalt hoone omanike soovile, mh kasvõi teenida tulu äritegevuse
või renditeenuse kaudu. Seega varjendi rajamine ei välista üldjuhul selle kasutamist samal ajal
äri- või muul eesmärgil.
Nii ehitus- ja kinnisvaraarendusettevõtjatele kui ka hooneomanikele, sealhulgas KOV-idele,
kehtestatakse varjendi rajamise nõue ühtlaselt kogu sektoris analoogselt muude ehitus , ohutus
, tervisekaitse- ja turvalisusnõuetega, nagu tuleohutus-, müra-, ventilatsiooni-, vibratsiooni-,
parkimis- ja haljastusnõuded.
Pangaesindaja andmetel moodustavad kõikidest uutest laenudest energiatõhusaimad varad
30%. Energiatõhusad varad, eriti uued korterid on suures osas ehitatud selliselt, et majade all
on maa-alune parka, mis oma olemuselt on hea koht varjumiseks ning uute majade puhul on
võimalik see osa ehitada varjendi nõuetele vastavaks. Uued varad saavad ka tavapäraselt
soodsama marginaali, kuna energiaklass on ka oluline kestlikkuse mõttes, mis tähendab, et uude
majja soetatav korter sõltumata varjendi olemasolust, on panga vaates soodsama marginaaliga
ja ostjale nii vähem hinnatundlikum.
Eelnõu menetluse käigus kinnisvaraettevõtjatega konsulteerides on selgunud, et noore pere
eelistatuim valik kodu soetamiseks on olemasolevates hoonetes asuv kahe magamistoaga
korter. Uue hoone puhul võib sõltuvalt asukohast ja laenutingimustest (sissemakse ja
jääkväärtuse summa ning laenuperioodi pikkus) ühe kuu laenumakse suureneda varjendi
olemasolul keskmiselt kuni 3,45% (arvutuse aluseks olid 24 m2 ja 98 m2 varjendi rajamisega
seotud kulud ja prognoositav müügihind). Seega võib asuda seisukohale, et varjendi olemasolu
hoones ei mõjuta oluliselt koduostja laenukohustust.
Varjendile esitatavad tehnilised nõuded kehtestatakse eelnõu kohaselt Vabariigi Valitsuse
määrusega, arvestades huvirühmadega peetavaid konsultatsioone. Käesoleva eelnõu juures
oleva rakendusakti kavandi väljatöötamise töörühma kooseisus osalesid nii TalTechi kui
Arhitektide Liidu esindajad, aga ka AS Nordeconi, AS Riigi Kinnisvara ja Tallinna
Linnavalitsuse esindajad. Lisaks olid valdkonnapõhiselt kaasatud asjatundjad tuleohutuse,
ventilatsiooni, ligipääsetavuse jm küsimustes.
Rakendusakti väljatöötamisel koostöös huvirühmadega lahendatakse ka varjendi põrandapinna
suuruse arvestus ühe inimese kohta. Rahvusvaheliselt on tavapärane nõue, kus varjendis on
ruumi arvestatud 0.75 m2 inimese kohta. Vastav nõue kehtib nii Soomes kui teistes
võrreldavates riikides, v.a Šveits, kus vastav nõue on 1 m2 inimese kohta. Varjend oma
iseloomult on ajutine viibimiskoht, mille eesmärk ei ole mugavuste huvides täiendava
põrandapinna planeerimine.
Käesoleva seletuskirja kirjutamise ajal on naaberriikide võrdluses Lätis ja Leedus varjendite
osas nõuete kehtestamise ja mõjude hindamisese menetlus väga erinevas staadiumis. Leedus on
varjendi nõuded seatud ilma kättesaadava avalikustatud majandusliku kalkulatsioonita, vastav
kohustus hakkab kehtima alates 01.01.2026 ja see puudutab uusi, rohkem kui 5-korruselisi,
maju ning hooneid, kus on rohkem kui 100 kasutajat. Lätis on sarnase sisuga eelnõu
lahendamisel parlamendis, kus on arutelul varjendi kohustuse kehtestamine uutes kriitilise
infrastruktuuri hoonetes, uutes üle 5-korruselistes eluhoonetes ning haiglates ja avalikes
asutustes, mis on suuremad kui 2500 m2. Olemasolevates hoonetes on kavas kehtestada
varjumiskoha kohandamise nõue.
22.05.2025
547
Eelnõuga tekib olemasolevatele hoonetele varjumisplaani koostamise kohustus. Kui
varjumisplaani koostamise käigus selgub, et hoonesse on võimalik kohandada varjumiskoht,
siis tuleks seda teha. Varjumiskoha kohandamine ei eelda hoones ümberehitustööde tegemist,
vaid juba hoones olemasolevate võimaluste paremat rakendamist, nagu olemasoleva
keldrikorruse korrastamine. Seega ei kaasne sellega suuri kulusid (miinimumnõuete täitmise
keskmine kulu võib jääda nulli kuni 5000 euro piiresse). Kohustus rakendub üksnes hoonetes,
kus on selliseid ruume, mida on võimalik varjumiseks sobivaks kohandada. Samuti ei rakendu
kohustus kõigile olemasolevatele hoonetele.
Varjumiskoha kohandamisega kaasnevad kulud olenevad konkreetsest hoonest ja seal
planeeritavatest töödest. Kaasnevad kulud võivad olla näiteks liivakottide soetamine akende
katmiseks, prussid või muu materjal lagede toestamiseks. Lisaks tuleb nii varjendi rajamise kui
ka varjumiskoha kohandamise kohustusega hoonetele koostada varjumisplaan, kus on
läbimõeldud kõik oluline seoses varjumisega antud hoones. Varjumisplaani koostamine on oma
olemuselt piisavalt lihtne, et ei eelda eriteadmistega inimese palkamist.
Toome siinkohal välja, et muinsuskaitseseaduse tähenduses ehitismälestise osas kehtib
üldreegel. Ehitismälestis on olemasolev hoone, mille kohta tuleb koostada varjumisplaan ja
võimalusel tuleb seal kohandada varjumiskoht. Täiendavaid kohustusi, mis omaks mõju hoone
muinsusväärtusele, ei kehtestata (nt fassaadi muutmine või lisauksed).
Seega on mõju ulatus ja avaldumise sagedus hoone omanikele väikesed. Järelikult on mõju
hoone omanikele väheoluline.
2.18 Õiglase hüvitise maksmine makseteenuse osutajale (§ 152)
Eelnõu kohaselt võib Vabariigi Valitsus kriisiolukorra ajal ette näha makseteenuse valdkonna
elutähtsa teenus osutajale kohustuse osutada makseteenust ilma kliendi tuvastamiseks tugevat
autentimist kasutamata. Kohustuse panemisel võib Vabariigi Valitsus hüvitada tugeva
autentimise puudumise tõttu krediidiasutusele tekkinud kahju õiglase hüvitise maksmise kaudu.
Valitsusel on õigus seada sellisele erandile piiranguid, sealhulgas maksekorralduse suurusele ja
arvule teatud ajavahemikus.
Mõju valdkond: Sotsiaalsed mõjud (mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele) ja
majanduslikud mõjud (mõju elanike ja leibkondade majanduslikule olukorrale)
Mõju sihtrühm – eraisikutest makseteenuse kasutajad
Muudatus mõjutab kõiki elutähtsat teenust osutavate krediidiasutuste eraisikust kliente.
Avalduv mõju ja mõju olulisus:
Muudatusega tagatakse eraisikutele elektrooniliste maksetehingute tegemine oma
arveldusarvelt olukorras, kus krediidiasutusest mitteoleneval põhjusel ei ole võimalik kasutada
isiku tuvastamiseks riigi väljastatud isikut tõendavat dokumenti (ID-kaart, mobiil-ID;
digitaalne isikutunnistus) ja muud võimalused isiku tugevaks autentimiseks puuduvad.
Muudatus toetab kriisiolukorra ajal isikute iseseisvat toimetulekut. Ebasoovitavaid mõjusid ei
ole sihtrühmale teada.
Avalduv mõju ja mõju olulisus:
22.05.2025
548
Eraisikule antakse kindlus, et ta saab kasutada temale kuuluvaid rahalisi vahendeid enda ja
perekonna toimetulekuks ning see vähendab vajadust riigi või kohaliku omavalitsuse
sekkumiseks. Ebasoovitavaid mõjusid ei ole teada.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on oluline, sest toetab isikute iseseisvat toimetulekut.
Mõju valdkond: majanduslikud mõjud (krediidi- ja maksevõimelisus, äritegevuse aktiivsus ja
ettevõtete jätkusuutlikkus, elanike ja leibkondade majanduslik olukord)
Mõju sihtrühm – eraõiguslikud juriidilised isikud
Muudatus mõjutab kõiki eraõiguslikke juriidilisi isikuid, kes Eesti residendina on makseteenuse
kasutajad, ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid (Eestis ja välisriigis), kes tehtud tehingu tulemusel
on õigustatud Eesti residendilt tasu saama (nt ostu-müügi tehingud), sealhulgas kaardimakseid.
Avalduv mõju ja mõju olulisus:
Maksetehingute jätkumine võimaldab ettevõtjatel jätkata kriisiolukorra ajal
majandustegevuseks vajalike tehingute tegemist, samuti on võimalik saada osutatud teenuste
(sh asjade müük) tasu. Küll võivad sihtrühma mõjutada Vabariigi Valitsuse seatavad piirangud
(nt maksetehingute suurus ja arv), kuivõrd see piirang võib jääda palju väiksemaks, kui on
eeldatav tehing. Samas on asjaomases olukorras pigem tegemist krediidiasutuste puuduliku
tegevusega alternatiivsete tugevate autentimise võimaluste loomisel juriidiliste isikute suhtes
ning mitteelektroonsel maksekeskkonnal põhineva alternatiivi loomisel ja hoidmisel.
Mõju sihtrühm – elutähtsat teenust osutavad krediidiasutused
Muudatusega võimaldatakse krediidiasutustel jätkata makseteenuse osutamist olukorras, kus
maksekorralduse tegija isiku tuvastamiseks elektroonses keskkonnas ei ole võimalik tuvastada
riigi väljastatud (digitaalselt) isikut tõendavat dokumendi (ID-kaart, mobiil-ID; digitaalne
isikutunnistus) kehtivust. Selle tulemusel või olla tehingu teinud selleks mitte õigustatud isik
ning võimalik on hüvitistaotlus krediidiasutuse vastu. Eelnõuga nähakse ette, et sellise kahju
hüvitamise kohustuse tekkimisel olukorras, kus lubatud oli erand tugevast autentimisest, võib
riik hüvitada krediidiasutusele selliste tehingute tulemusel tekkinud kahju osaliselt või
täielikult. Hüvitise maksmise võimalus ei pruugi Eestis tegutsevaid krediidiasutusi mõjutada
töötada välja mitut paralleelset autentimisvõimalust Eestis kasutamiseks. Krediidiasutuste
halduskoormus ei muutu, sest oma kahju hüvitamise taotluse saamisel veendub krediidiasutus
igal juhul nõude põhjendatuses, seega väljamaksest tekkinud kahju hüvitamise taotlemisel
vajadus lisategevusteks krediidiasutusel puudub.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Õiglase hüvitise ettenägemine võimaldab majandustegevuse
jätkumist kriisiolukorra ajal, kui pankadel puudub alternatiivne maksetehingu tegija tugeva
autentimise võimalus. Seega mõju majandusele on oluline. Samas mõju krediidiasutustele on
olematu.
Mõju valdkond: riigivalitsemine (mõju riigieelarvele)
Mõju sihtrühm – mõju riigieelarve kuludele
Eelnõu kohaselt makstakse hüvitis riigieelarvest ja selleks ei looda eraldi kriisifondi.
Arvestades igapäevaste maksetehingute arvu võib Vabariigi Valitsuse otsuse tulemusel tekkida
riigile märkimisväärne hüvitamiskohustus.
Avalduv mõju ja mõju olulisus:
22.05.2025
549
Arvestades, et erandi rakendamine on võimalik kriisiolukorra ajal, kui võib eeldada ka
riigieelarve tulude langust, võib hüvitise osakaal moodustada riigieelarvest märkimisväärse
summa. Selle tulemusel väheneb riigi võimalus rahastada muid avalikke teenuseid või maksta
(sh tõsta esialgsele tasemele) sotsiaaltoetusi ning pensione. See omakorda pikendab aega
elanikkonna iseseisva toimetuleku taastumiseks.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Krediidiasutustele õiglase hüvitise maksmise kohustus
mõjutab oluliselt riigieelarve kulusid ja jaotust ning vähendab seetõttu muude valdkondade
rahastamist ja seeläbi kriisiolukorrast toibumist.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Käesolev mõjuhinnang on koostatud eelnõu § 128 kohta. Mõjuhinnangus ei käsitleta
isikuandmete töötlemist, mis on sätestatud eelnõu §-des 130 (isikuandmete töötlemine alaliselt
või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsel), 131 (isikuandmete töötlemine elutähtsa
teenuse osutaja poolt taustakontrolli tegemisel), 132 (tsiviiltoetuse register), 133
(mobilisatsiooniregister), 134 (kaitseplaneerimise infosüsteem). Nimetatud paragrahvides
sätestatud isikuandmete töötlemiseks koostavad vastutavad töötlejad andmekaitsealase
mõjuhinnangu sisemise dokumendina ning arvestades, et mõju hindamine ei ole ühekordne
tegevus. Ohtude muutumisel tuleb neid mõjuhinnanguid uuendada. Ebaoluliste muutuste pärast
mõjuhinnangut uuendama siiski ei pea.161
Isikuandmete töötlemise eesmärk
Eelnõu § 128 lõike 1 kohaselt võib kriisiolukorra ajal kriisiolukorra lahendamise eest vastutav
asutus või piiravat meedet kohaldav haldusorgan käesolevas eelnõus sätestatud piirava meetme
kohaldamise, järelevalve tegemise ning muude kriisiolukorra lahendamiseks vajalike
toimingute eesmärgil töödelda isikuandmeid, sealhulgas eri liiki isikandmeid. Kehtivas õiguses
on isikuandmete töötlemine sarnaselt sätestatud RiKSi §-s 8213. Isikuandmeid võib töödelda
ulatuses, mis on vajalik piiravate meetmete kohaldamiseks, samuti eelnõus sätestatud töö- või
kodanikukohustuse rakendamiseks. Piiravate meetmete kohaldamine, mille raames võib
töödelda isikuandmeid, hõlmab haldusmenetluses haldusakti andmist ning toimingute tegemist.
Piiravate meetmete täitmise tagamine sisaldab järelevalve tegemist ja haldussunnivahendite
kohaldamist. Lisaks võib isikuandmeid töödelda ka muude toimingute tegemisel, mis on
vajalikud kriisiolukorra lahendamiseks ja mis ei ole seotud kriisiolukorra meetme
kohaldamisega. Käesolevas eelnõus sätestatud ülesannete täitmisel (sh kriisideks valmistumise
ülesanded) kohaldub haldusorgani tegevusele ka HMSi § 7 lõige 5, mille kohaselt võib
haldusorgan haldusmenetluses haldusakti andmise, toimingu tegemise või halduslepingu
sõlmimise eesmärgil töödelda isikuandmeid menetletavas asjas vajalike asjaolude kohta, kui
seadusega või selle alusel antud õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti. Samuti on eelnõuga
reguleeritud see osa, kuidas toimub isikuandmete töötlemine eelnõus nimetatud registrites (nt
tsiviiltoetuse register, mobilisatsiooniregister).
Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt antakse kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele
või piiravat meedet kohaldavale haldusorganile oma ülesannete täitmiseks õigus saada
kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke andmekogusse kantud isikuandmeid, sealhulgas eri-liiki
161 Lähemalt: https://www.aki.ee/5-peatukk-andmekaitsealane-mojuhinnang
22.05.2025
550
isikuandmeid ka juhul, kui andmekogu pidamist reguleerivas õigusaktis ei ole nende andmete
väljastamise või muul viisil juurdepääsu õigust sätestatud.
Andmekaitsealase mõjuhinnangu vaates on oluline, et lõige 2 tagab isikuandmete saamise
üksnes erandkorras, kus isikuandmete töötlemine on kriisiolukorra lahendamisel vajalik
ja eesmärgipärane, kuid nende väljastamise õigust ei ole vastavas õigusaktis reguleeritud,
mis võib omakorda seada kriisiolukorra lahendamisele olulisi takistusi.
Eelkõige kriisiolukorra lahendamise eest vastutaval asutusel ja selles osaleval asutusel peab
oma ülesande täitmiseks olema õigus saada selleks vajalikku asjassepuutuvat teavet. Selles
sättes toodud isikuandmete töötlemise eesmärk on vältida ettenägematuid olukordi, kus
andmete saamise õiguse puudumise tõttu kannatab kriisi lahendamine. Regulatsiooni
väljatöötamisel ja samuti antud mõjuhinnangus lähtutakse eeldusest, et suure tõenäosusega on
lõike 2 rakendamise vajadus kriisiolukorras väga väike.
Eesmärgi vaates on lõikes 2 sätestatud alus kriisiolukordades aga vajalik eelkõige
seaduslikkuse põhimõtte tagamiseks ettenägematus olukorras. Eestis kehtib ülesannete jäävuse
põhimõte ning sellest juhindudes määratakse ka kriisiolukorra lahendamise eest vastutavad
asutused. Nagu eespool juba märgitud, võib eeskätt ülesannete jäävuse põhimõtet arvestades
eeldada, et juba praegu on Eesti õigusruumis isikuandmete töötlemine reguleeritud iga
asutuse ülesannete vaates selleks nõutava ulatuse ja täpsusega. Eestis on riigi infosüsteemi
haldussüsteemi veebilehe andmetel aga kokku 1388 andmekogu ja infosüsteemi162 ning kriiside
olemust arvestades ei ole võimalik alati rahutingimustes kõike ette näha. Isikuandmete
töötlemise vajadus oma ülesannete täitmiseks võivad ilmneda mh kriisiplaanide koostamisel,
seega saab vajalikke muudatusi seonduvalt isikuandmete töötlemisega kavandada ja kehtestada
ka nö tavaolukorras ja rahutingimustes.
Asjaomase paragrahviga sätestatakse üksnes erandlikeks juhtudeks seaduslik alus ja kord
isikuandmete väljastamiseks kriisiolukorra ajal. Selle sättega ei reguleerita asutuse
õiguslikku alust püsivaks juurdepääsuks (nt üle x-tee) mõnele registrile või andmekogule.
Tegemist on erandkorras vastutava töötleja käsutuses olevate andmete (sh andmekogust)
väljastamist reguleeriva sättega, kui kriisiolukorras on selline ajutine väljastamine asjakohases
õigusaktis jäänud reguleerimata, kuid väljastamine on ettenägematut olukorda arvestades
põhjendatud ja eesmärgipärane.
Ohtude hindamine ja kaitsemeetmed
Kuna eelnõu § 128 rakendumist kriisiolukorras tuleb hinnata vähetõenäoliseks on ka ohutase
isikuandmete väljastamisega kaasnevate ohtude hindamisel pigem madal. Ohtude
analüüsimine sõltub mitmest asjaolust, nt milliseid andmeid konkreetselt (sh kas ka eri liiki
isikuandmeid), millises mahus, millises olukorras (kriisiolukord, eriolukord, erakorraline
seisukord, sõjaseisukord) asutus vastutavalt töötlejalt pärib. Nt erineb isikuandmete
turbemeetmete rakendamine kriisiolukorras sellest, kuidas saab väljastamist kriisiolukorras
parajasti üldse toimetada. Juhul, kui kriisis ei ole halvatud andmete edastamine elektroonselt
(kasutades nt krüpteerimist vms asjakohaseid turbemeetmeid), tulebki jätkuvalt andmeid
väljastada kõikvõimalikke kohaseid turbemeetmeid rakendades. Sõjaseisukorras ja sõltuvalt sel
hetkel valitsevatest oludest (nt toimuvad küberründed, mistahes IT-süsteemid ei tööta jne) võib
väljastamine toimuda hoopis muul aga hetkeolukorda arvestades siiski asjakohasel viisil, nt
162 Kättesaadav: https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid?sort=meta.update_timestamp&dir=DESC
22.05.2025
551
paberkandjal. Isikuandmete töötlemisega seonduvate ohtude realiseerumine on sellisel juhul
jällegi kõrgem.
Sõltuvalt töödeldavatest isikuandmetest kaasneb erandkorras andmete väljastamisega igal juhul
oht PS §-s 26 sätestatud perekonna- ja eraelu puutumatusele. Ohu realiseerumist tuleb
arvestades eespool kirjeldatut hinnata siiski vähetõenäoliseks. Eelnõu § 128 lõigetega 3–5
tagatakse erandkorras isikuandmete väljastamiseks ka sõltumatu järelevalve rakendamine (nii
enne väljastamist ja ka pärast väljastamist) ehk Andmekaitse Inspektsioon saab ülesande anda
isikuandmete väljastamisele alati omapoolne hinnang.
3. Järelevalve
Eelnõu §-dega 166 ja 167 sätestatakse uus menetluskord kohtulikuks kontrolliks. Selle järgi
teeb erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni
väljakuulutamise ja lõpetamise otsuse ning Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval
rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa
andmise põhiseadusele, seadustele ja välislepingutele vastavuse üle järelevalvet õiguskantsler.
Õiguskantsler võib vaidlustada konstitutsioonilise otsuse otse Riigikohtus ning kohustada akti
vastu võtnud organit viima otsuse kooskõlla põhiseaduse, seaduse või välislepinguga.
Mõju valdkond: mõjud riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele
Mõju sihtrühm: riigiasutused ja KOVid
Muudatuste rakendamiseks peavad riigiasutused ja KOVid olema vajaduse korral valmis
kujundama kiiresti seisukoha õiguskantsleri algatatud normikontrolli aluseks oleva õigusakti
ning Riigikogu ja Vabariigi President oma konstitutsioonilise otsuse suhtes. See tähendab
vajadust vaadata üle enda tavapärane töökord ja näha selles ette erandid kiireloomuliste
muudatuste tegemiseks. Samas tuleb olenemata kõnealustest muudatustest näha kriisiolukorra
jaoks ette eraldi töökorraldus asjade kiireks otsustamiseks. Õiguskantsleri seisukohtadele
reageerimine ja normikontrolli kohta arvamuse kujundamine on pelgalt osa sellest üldisest
töökorraldusest. Kriisiolukorra õigusaktide põhiseaduslikkuse järelevalve erikord tagab
põhiseaduslikkuse ja õigusselguse väiksema ressursiga.
Mõju valdkond: muu otsene või kaudne mõju
Sihtrühm: põhiõiguste ja -vabaduste kandjad
Muudatused tagavad selle, et ulatuslikumate ja tõsisemate põhiõigusi ja -vabadusi riivavate
meetmete puhul ei jääda ootama seda, et adressaat suudaks enda õigusi tõhusalt mitmes
kohtuastmes kaitsta, vaid põhiseaduspärasuse kontroll toimub kiiresti ja võimalikult kõrgel
riiklikul tasemel. Kriisiolukorra ajal antud õigusaktide põhiseaduslikkuse järelevalve kord
tagab põhiseaduslikkuse ja õigusselguse väiksema ressursiga. Õiguskantsleri algatatud ja
vahetult Riigikohtus lahendatav põhiseaduslikkuse kontroll tagab, et teised kohtuastmed
kohtumenetluses ning haldusorganid vaide- või muus kohtuvälises menetluses ei pea uuesti
hindama või seadma kahtluse alla Riigikohtu kontrollitud õigusaktide põhiseaduspärasust.
Samad kaalutlused õigustavad ka Riigikogu ja Vabariigi Presidendi konstitutsiooniliste otsuste
järelevalve korda.
22.05.2025
552
Mõju avaldumine sihtrühmale sõltub suurel määral sellest, kui palju on vaja erandlikke
menetlusreegleid rakendada ja mil määral erineb nende rakendamise olukord.
4. Vastutus
Vastutuse peatükis on sätestatud väärteokoosseisud ja -karistused eelnõus sätestatud kohustuste
täitmata jätmise sanktsioneerimiseks. Võrreldes kehtiva õigusega on tõstetud alaliselt või
ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse nõuete rikkumise rahatrahvide
määrasid maksimaalse lubatud piirini.
Muudatus on väheoluline, kuna karistusmäärade tõstmine maksimaalse lubatuni ei tähenda
automaatselt nende kohaldamist. Igasugune karistuse kohaldamine peab järgima
proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu rahatrahv määratakse vastavalt rikkumise raskusele.
Trahvimäärad on seatud maksimaalses ulatuses, mida karistusseadustik lubab (KarSi § 47), sest
olulise tähtsusega objektide kaitsemeetmetega sätestatud kohustuste täitmata jätmine või
mittenõuetekohane täitmine võib kaasa tuua väga suure kahju, ohustada elanikkonda, Eesti riigi
julgeolekut ja põhiseaduslikku korda.
5. Rakendussätted
5.1 ESSi muutmine seoses riigisisese rändlusteenuse reguleerimisega ja ohuteavitusega
Rändlusteenus
Muudatuse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset ega demograafilist mõju, samuti mõju
välissuhetele, regionaalarengule, riigiasutuste ja KOVi korraldusele ega ka elu- ja
looduskeskkonnale.
Muudatusega rakendamisega kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule, kuna riigisisene
rändlus suurendab mobiiltelefoniteenuse kättesaadavust ka juhtudel, kui mõne
mobiiltelefoniteenuse osutaja mobiiltelefonivõrk on näiteks purustatud.
Riigisisese rändluse võimaldamiseks valmisoleku loomine miinimummahus ja vaid sõjalise
kriisi või erakorralise seisukorra ajaks ei eelda praeguse info põhjal täiendavaid investeeringuid
mobiiltelefonivõrkudesse. Mobiiltelefoniteenuse osutajatele kaasnev kulu seisneb inimressursi
töötundides, mis on vajalik mobiiltelefonivõrgu seadistamiseks ja mobiiltelefoniteenuse
osutajate omavaheliste kokkulepete sõlmimiseks.
Ohuteavitus
Mõju valdkond: mõju siseturvalisusele
Sihtrühm: Eestis viibivad inimesed.
Ohuteavituse süsteemi terviktestimine võimaldab kõigil Eestis viibivatel inimestel eri kriisideks
senisest paremini valmistuda. Sellisel kujul ohuteavituse terviklahendus on Eestis uus, mistõttu
on vajalik, et inimesed saaksid teadmised, kuidas eri olukordades käituda. Selliste oskuste ja
teadmiste olemasolu tagab, et inimesed teavad reaalses ohuolukorras vajalikke esmaseid
käitumisjuhiseid ning seeläbi on tagatud võimalikult suure hulga inimeste elu ja tervise kaitse
22.05.2025
553
ohuolukorras. Eelduslikult väheneb abivajavate inimeste hulk ning tekib väiksem surve pääste-
ja kiirabiressursile ning vajalik abi jõuab abivajajateni kiiremini.
Ohuteavituse süsteemi terviktestimine toimub kõige rohkem üks kord aastas ja eelduslikult
kõige vähem häirival ajal. Ohuteavituse testimisel on väga oluline eelnev avalik
kommunikatsioon ja mitme kanali samaaegne testimine täidab kogu ohuteavituse süsteemile
esitatavat eesmärki jõuda maksimaalselt suure isikute kaetuseni (sh erivajadustega inimesed).
Seega on mõju ulatus Eesti elanikele suur, kuid avaldumise sagedus on väike. Kokkuvõttes on
mõju Eesti elanikele oluline, kuid positiivne.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: sideettevõtjad.
Eelnõu mõjutab otseselt mobiiltelefoniteenust osutavaid sideettevõtjaid. Selliseid
sideettevõtjaid on Eestis eelnõu ja seletuskirja koostamise ajal kolm: Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti
AS ning Telia Eesti AS. Sideettevõtjatel lasub kohustus edastada sireenide mõjualas viibiva
kliendi ja rändlusteenuse kasutaja mobiilseadmele ohuteavitus SMS-ina, mistõttu suureneb
koormus nende sõnumikeskustele. Ohuteavituse SMS-id edastatakse prioriteetsena võrreldes
muude SMS-idega, suure hulga ohuteavituse SMS-ide saatmine võib põhjustada lühiajalisi
viivitusi ettevõtja teiste SMS-ide edastamisel. Eelnõu ei mõjuta ettevõtete konkurentsi, kuna
nimetatud kohustus lasub võrdselt kõigil sideettevõtjatel. SMS-i saatmise kulud hüvitatakse
sideettevõtjatele siseministri määruses sätestatu kohaselt.
Kokkuvõttes on mõju ulatus ja avaldumise sagedus sideettevõtjatele väikesed. Kokkuvõttes on
mõju väheoluline.
5.2 MERASse kavandatav muudatus: sularahakäitlejate, makseteenuse tehnilise
tugiteenuse osutajate ning makseasutuste ja e-raha asutuste nimetamine elutähtsa teenuse
osutajateks
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: makseteenuse tehnilise tugiteenuse osutaja
Praegu on Eesti maksekeskkonnas kaardimaksete ja muude kaarditehingute tegemisel roll Nets
Estonia ASil, kes pakub kaardimaksete tegemisel tehnilisi tugiteenuseid ETO staatust
omavatele LHV Pank Asile, Coop Pank Asile ja AS SEB Pangale ning sularaha väljavõtmise
tehingute tegemisel Swedbank ASile. Seega on Nets Estonia ASil oluline roll kolme praeguse
ETO-panga makseteenuste või sularaharingluse ahelas.
Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk
Nets Estonia ASi ETOks nimetamisel laienevad talle mitmed nõuded, mis aitavad tagada
parema valmisoleku ja võimekuse kriisiolukorraks:
1) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõikes 4 sätestatud kohustused, sealhulgas:
a. koostada riskianalüüs ja kriisiplaan,
b. korraldada elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi,
22.05.2025
554
c. teavitada elutähtsa teenuse sündmustest ja esitada nende kohta üksikasjalik
aruanne,
d. täita küberturvalisuse seaduses sätestatud nõudeid;
2) täita tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel antud määrusega kehtestatud
toimepidevuse nõudeid ehk elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja määrusega
kehtestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse nõudeid.
Käesoleva eelnõu tarbeks on hinnatud, millist mõju nende nõuete täitmine makseteenuste
osutamise tehniliste tugiteenuste osutajale avaldada võib. Hinnang on antud konkreetselt
kaarditehingute tegemisel tehnilisi tugiteenuseid osutavat Nets Estonia ASi silmas pidades.
Nets Estonia ASil oli ettevõtteregistri andmetel 2023. a IV kvartalis 50 töötajat.
Kululiik
Aastane hinnanguline kulu
(€)
Kommentaar
Ettevõte
teeb ise
Ettevõte
ostab teenuse
sisse
Toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani
koostamine
25 000 2 250 Tööajakulu 0,5 FTEd (täistööaja
ekvivalent)
Teenuse sisseostmisel sõltub kulu
ettevõtte suurusest.
Võrgu- ja
infosüsteemide
riskianalüüs (KüTSi
nõue)
N/A 2 000 –
20 000
Sobivad mõlemad alternatiivid.
Isetegemise kohta hinnang puudub,
teenuse sisseostmisel sõltub kulu
ettevõtte suurusest.
Võrgu- ja
infosüsteemide audit
(KüTS nõue)
- 4 500 –
20 000
Kohustuslik on teenus sisse osta,
kuna Nets Estonia ASis töötab üle
10 töötaja. Kulu sõltub ettevõtte
suurusest.
Õppused Marginaalne Olemasoleva tööjõukulu sees.
Teabe jagamine Marginaalne Nets Estonia AS edastab juba
praegu Eesti Pangale teavet
intsidentide kohta ja on 24/7
kättesaadav.
Täiendavalt kehtestab Eesti Pank määrusega elutähtsa teenuse kirjelduse ja elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuded. Need nõuded on praegu teadmata, aga kuna Nets Estonia ASile
rakendatakse juba praegu hulgaliselt nõudeid (järelevalve nõuded, PCI DSS (Payment Card
Industry Data Security Standard) nõuded, rahvusvaheliste kaardiskeemide Visa ja Mastercard
reeglid), siis saab väita, et Nets Estonia AS täidab juba praegu kehtivaid elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõudeid ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega seatavate täiendavate nõuete
täitmine ei too Nets Estonia ASile kaasa suuri rahalisi kulusid ega investeeringuid, vaid
põhjustab eelkõige mõningaid administratiivseid kulusid tulenevalt vajadusest koostada ja
esitada dokumente või teavitusi.
ETO staatusega kaasnevalt on Nets Estonia ASil võimalik määrata riigikaitselise
töökohustusega töökohti ja nõuda kriitiliste ülesannete täitmiseks vajaliku personali olemasolu
ning seeläbi tagada elutähtsa teenuse toimepidevus erakorralise või sõjaseisukorra ajal. Samuti
kaasneb Nets Estonia ASile ETO staatusega elektrivarustuskindluse paranemine.
22.05.2025
555
Toimepidevuse meetmete rakendamine aitab parandada elutähtsa teenuse toimimist kriisides
ning seeläbi ettevõtte äri toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides.
Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis.
Ebasoovitavate mõjude risk kaasneb juhul, kui lisanduvad ülesanded osutuvad sihtrühma jaoks
koormavaks. Eeltoodust tulenevalt võib ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski pidada
väikeseks.
Mõju sihtrühm on väike. Eesti asukohaga on üks ettevõtja, kes osutab ETOdele kaardimaksete
tegemisel tehnilisi tugiteenuseid. Muud teenuseosutajad on piiriülesed.
Mõju ulatus on keskmine tulenevalt kaardimaksete kasutamise aktiivsusest. Nets Estonia AS
osutab teenuseid kolmele ETO-pangale: LHV Pank, Coop Pank ja Swedbank.
Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski
arvestades on kokkuvõttes tegemist ebaolulise mõjuga.
Mõju sihtrühm: sularaha ringluse, makseteenuse, sorteerimise, pakendamise ning ka
sularahaautomaadist sularaha väljavõtmise teenuse osutaja.
Eelnõus toodud kriteeriume täidab praegusele viiele ETO-pangale lisaks sularaha käitlemise
vallas kolm ettevõtet, kes on seotud sularaha sorteerimise, pakendamise ning ka
sularahaautomaadist sularaha väljavõtmise ja sissemakse teenuse osutamisega.
Nende ettevõtete ETOks nimetamisega kaasneksid neile järgmised kohustused:
1) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 76 lõikes 11 sätestatud kohustused, sealhulgas:
a. koostada riskianalüüsi ja kriisiplaan,
b. korraldada elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi,
c. teavitada elutähtsa teenuse korraldajat tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74
lõike 9 punktis 5 nimetatud sündmusest ja esitada selle kohta üksikasjalik
aruanne,
d. täita küberturvalisuse seaduses sätestatud nõudeid;
2) täita tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel antud määrusega kehtestatud
toimepidevuse nõudeid ehk elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja määrusega
kehtestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse nõudeid.
Käesoleva eelnõu raames saab hinnata, kuidas avaldab sularaha käitlejatele mõju kohustus
koostada riskianalüüs ja plaan, korraldada õppusi ja osaleda nendel, osaleda kriisiolukorra
lahendamisel ning anda elutähtsa teenuse korraldajale teavet. Täiendavalt kehtestab Eesti Pank
määrusega elutähtsa teenuse kirjelduse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded, mille
mõjusid ei ole seletuskirjas hinnatud.
Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt ettevõttest 0,5
koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 25 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas.
Üldjuhul kaasneb seaduse eelnõust tuleneva toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani
koostamisega töötaja tööaeg ja tööjõukulu. Juhul, kui ettevõte otsustab tellida toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani sisse, võib olenevalt ettevõtte suurusest olla kuluks keskmiselt 2250
eurot. KüTSist tuleneb kohustus koostada võrgu- ja infosüsteemide riskianalüüs, mille võib
turult saada olenevalt ettevõttest 2000 – 20 000 euro eest. Vastavaid analüüse saab ettevõte teha
ka ise, st kohustust tellida neid ei ole, see on üksnes ettevõtte võimalus. Kõik vähemalt 10
töötajaga elutähtsa teenuse osutajad on tulenevalt KüTSist kohustatud tellima sisse võrgu- ja
22.05.2025
556
infosüsteemide auditi. Tegemist on ainukese kohustusega, mida ettevõtja ei saa ise täita ja mida
tuleb tellida sisse. Auditi maksumus jääb 4500 – 20 000 euro vahemikku. Maksumus oleneb
ettevõtte suurusest ja infosüsteemidest. Vastav nõue tuleneb KüTSist ja selle alamaktist ning
täpsem mõju on analüüsitud nende õigusaktide koostamise raames. Täiendavalt seda siin
seletuskirjas ei kajastata. Elutähtsa teenuse osutaja ülesanne on korraldada ka kord kahe aasta
jooksul õppus. Õppuste läbiviimine üldjuhul ei eelda suuri kulusid. Toimepidevuse meetmete
rakendamine aitab parandada elutähtsa teenuse toimimist kriisides ning seeläbi ettevõtte äri
toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui
ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt saab pidada ebasoovitavate mõjude
kaasnemise riski keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate
mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist ebaolulise mõjuga.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele
Mõju sihtrühm: Eesti makseasutused, välisriikide krediidiasutuste filiaalid
Maksekeskus ASi ETOks nimetamisel laienevad talle mitmed nõuded, mis aitavad tagada
parema valmisoleku ja võimekuse kriisiolukorraks:
1) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud kohustused, sealhulgas:
a. koostada riskianalüüs ja kriisiplaan,
b. korraldada elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi,
c. teavitada elutähtsa teenuse korraldajat tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74
lõike 9 punktis 5 nimetatud sündmusest ja esitada selle kohta üksikasjalik
aruanne,
d. täita küberturvalisuse seaduses sätestatud nõudeid;
2) täita tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel antud määrusega kehtestatud
toimepidevuse nõudeid ehk elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja määrusega
kehtestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse nõudeid.
Käesoleva eelnõu tarbeks on hinnatud, millist mõju nende nõuete täitmine Maksekeskus ASile
avaldada võib. Kuna Eesti Panga määrusega kehtestatavad elutähtsa teenuse kirjeldus ja
elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded on praegu teadmata, siis neid mõjusid ei ole
seletuskirjas hinnatud.
Maksekeskus ASi on makseasutuse tegevusloa saanud aastal 2013 ja tema tegevusloaga
piiritletud tegevused on rahasiire, maksetehingute täitmine, kaartide väljastamine,
kaardimaksete vastuvõtmine, makse algatamise teenus ja kontoteabe teenus. Maksekeskus ASil
oli ettevõtteregistri andmetel 2023. a IV kvartalis 16 töötajat.
Kululiik
Aastane hinnanguline kulu
(€)
Kommentaar
Ettevõte
teeb ise
Ettevõte
ostab teenuse
sisse
Toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani
koostamine
25 000 2 250 Tööajakulu 0,5 FTEd.
Teenuse sisseostmisel sõltub kulu
ettevõtte suurusest.
Võrgu- ja
infosüsteemide
N/A 2 000 –
20 000
Sobivad mõlemad alternatiivid.
Isetegemise kohta hinnang puudub,
22.05.2025
557
riskianalüüs (KüTS
nõue)
teenuse sisseostmisel sõltub kulu
ettevõtte suurusest.
Võrgu- ja
infosüsteemide audit
(KüTS nõue)
- 4 500 –
20 000
Kohustuslik on teenus sisse osta,
kuna Maksekeskus ASis töötab üle
10 töötaja. Kulu sõltub ettevõtte
suurusest.
Õppused Marginaalne Olemasoleva tööjõukulu sees.
Teabe jagamine Marginaalne Protseduurid praegu puuduvad.
Ebasoovitavate mõjude risk kaasneb juhul, kui lisanduvad ülesanded osutuvad sihtrühma jaoks
koormavaks. Kuna Maksekeskus ASile on eelnõus sätestatud kohustused uudsed, siis võib
ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski pidada väikseks. Seda riski vähendab veidi ETO
staatusega kaasnev elektrivarustuskindluse paranemine ja see, et ETO staatusega kaasnevalt
oleks Maksekeskus ASil võimalik määrata riigikaitselise töökohustusega töökohti ja nõuda
kriitiliste ülesannete täitmiseks vajaliku personali olemasolu ning seeläbi tagada elutähtsa
teenuse toimepidevus erakorralise või sõjaseisukorra ajal. Kokkuvõttes aitaks toimepidevuse
meetmete rakendamine parandada elutähtsa teenuse toimimist kriisides ning seeläbi ettevõtte
äri toimekindlust.
Mõju sihtrühm on väike. Makseasutused või e-raha asutused, kellel oleks potentsiaali
tulevikus ETOks saada, on Finantsinspektsiooni andmetel kolm e-raha asutuse tegevusluba
omavat asutust, 12 makseasutuse tegevusluba omavat asutust ja neli erandi alusel väljastatud
makseasutuse tegevusluba omavat asutust ning Eestis tegusevad kaks välisriigi krediidiasutuste
filiaali163. Praeguse seisuga täidab ETO kriteeriume üks tegevusluba omav makseasutus.
Mõju ulatus on keskmine. Maksekeskus AS osutab teenuseid mitmele suurele kaupmehele
nende e-kaubanduse makseahelas.
Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski
arvestades on kokkuvõttes tegemist ebaolulise mõjuga.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele
Mõju sihtrühm: Eesti Pank
Eelnõu järgi määrab Eesti Pank, kes on need makseasutused või e-raha asutused või välisriigi
makseasutuste või välisriigi krediidiasutuste filiaalid, keda loetakse elutähtsa teenuse
osutajateks. See avaldab mõju Eesti Panga tegevusele, sest tema töötajad peavad hindama,
millistel makseasutustel on oluline mõju maksete toimimisele, ning vastava akti ette
valmistama ja esitama Eesti Panga presidendile kinnitamiseks.
Mõju sihtrühm on väike, sest avaldab mõju vaid ühele riigiasutusele. Mõju sageduse võib
lugeda keskmiseks, sest Eesti Pank peab regulaarselt hindama, kas kehtiv loetelu on ajakohane
või vahepeal on lisandunud uusi makseasutusi, kelle teenus avaldab maksete toimimisele olulist
mõju. Kuna ETOde ring laieneb, siis mõju ulatus on keskmine, sest Eesti Panga töö jääb sisus
endiseks, aga suureneb töö maht. Lisaks peab Eesti Pank uuendama elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamise nõudeid. Need kehtestab ta eraldi aktina. Seetõttu tähendab akti
kehtestamine ühekordset tegevust, mis ei nõua ka töötajate koolitamist, uute oskuste õpetamist
163 Andmed pärinevad Finantsinspektsiooni kodulehelt seisuga 20.03.2024. Kättesaadav: www.fi.ee.
22.05.2025
558
vms. Muudatuse negatiivsete mõjude risk on väike, sest muudatusel on Eesti Panga tööle
positiivne mõju. Muudatus võimaldab Eesti Pangal senisest paremini tagada makseteenuse
toimepidevust. Seega avaldab muudatus Eesti Panga kui korraldava asutuse ülesannete
täitmisele positiivset mõju.
Kokkuvõttes on muudatuse mõju ebaoluline.
Mõju sihtrühm: riigi elanikud
Mõju on positiivne, kuna kriisiolukorraks valmistumise tegevused tagavad, et krediidiasutused
on valmistunud kriisiülesannete täitmiseks ja tegutsemiseks erinevates kriisiolukordades.
Muudatused suurendavad makseteenuste toimekindlust ja elanike turvatunnet, tagades
makseteenuse toimimise võimalikult paljudele elanikele, sh neile, kes kasutavad mõne teise
riigi teenusepakkuja teenuseid. Elutähtsate makseteenuste kasutamine kriisiolukordades aitab
vältida paanika teket, kui välismaine teenusepakkuja on näiteks küberrünnaku all. Ka välisriigi
teenusepakkujast elutähtsa teenuse osutaja on sarnaselt Eesti krediidiasutusega sellisel juhul
kohustatud tagama teatud ulatuses ja tingimustel kaardimaksete vastuvõtmise võime näiteks
mõnes suuremas jaekaubandus- või tanklaketis, et elanikud saaksid tarbida eluks vajalikke
teenuseid ja kaupu.
Mõju sagedus on väike, kuna kriisiolukorrad tekivad ebaregulaarselt, sh ennekõike on
tegevused mõeldud ennetamiseks ning kriiside puhkemisega kaasnevate kahjude
vähendamiseks. Mõju ulatust mõjutab eelkõige elanike sõltuvus pakutavast piiriülese
teenusepakkuja makseteenusest. Arvestades aga kriteeriume elutähtsa teenuse osutajaks
nimetamisel, võib väita, et elanike sõltuvus teenusepakkujast kas siis otseselt või kaudselt (see
sõltub sellest, kas teenust osutatakse elanikele või teistele elutähtsa teenuse osutajatele) on Eesti
Panga hinnangul oluline. Kriiside puhkemisel võib mõju ulatus sõltuvalt konkreetsest kriisist
või kriisist hõlmatud piirkonnast ja kriisi kestusest tingituna olla ka suur, kuid see on pigem
teoreetiline ja sõltub asjaolust, mis on selle kriisiolukorra tinginud. Samas võib eeldada, et
elanikel on varutud ka sularaha, mis aitab makseteenuste häirete korral negatiivset mõju
vähendada.
Kavandatava muudatusega kaasnevaid ebasoovitavaid mõjusid elanikkonnale ei ole tuvastatud.
Eeltoodust tulenevalt võib ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski pidada väikeseks.
Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski
arvestades on kokkuvõttes tegemist ebaolulise mõjuga.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele
Mõju sihtrühm: Eesti Pank
Makseteenuste osutamise tehniliste tugiteenuste kui elutähtsate teenuste toimepidevuse
korraldamine, sh teenuse toimepidevuse tagamine oleks Eesti Panga püsivaks kriisiülesandeks.
Eelnõu järgi määrab Eesti Pank, kes on need makseteenuste osutamise tehniliste tugiteenuste
osutajad, keda loetakse elutähtsa teenuse osutajateks. See avaldab mõju Eesti Panga tegevusele,
sest tema töötajad peavad hindama, millistel makseteenuste osutamise tehniliste tugiteenuste
osutajatel on oluline mõju pankade tegevusele, kellele nad teenust osutavad, ning vastava akti
ette valmistama ja esitama Eesti Panga presidendile kinnitamiseks.
22.05.2025
559
Eeldusel, et Eesti Pangale jääb alles ka Nets Estonia ASi hallatava kaardimaksete süsteemi
järelevaataja roll, minimeerib Eesti Pank nii enda kui Nets Estonia ASi võimaliku
halduskoormuse täiendavat kasvamist ja kasutab elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete
hindamisel maksimaalselt ära Nets Estonia ASilt tema hallatava kaardimaksete süsteemi
järelevaatmise raames saadud infot.
Eesti Pank saab Nets Estonia ASi korraldatava maksesüsteemi järelevaatamise käigus anda
süsteemi korraldajale soovitusi ja teha ettepanekuid muu hulgas makseteenuste toimekindluse
tagamiseks, kuid järelevaatamine ei käsitle otseselt süsteemi korraldaja kohustusi seoses
korraldaja elutähtsa teenuse osutajaks olemisega ja elutähtsa teenuse toimepidevuse
tagamisega.
Mõju sihtrühm on väike, sest mõju avaldub vaid ühele riigiasutusele. Mõju sageduse võib
lugeda keskmiseks, sest Eesti Pank peab regulaarselt hindama, kas kehtiv loetelu ajakohane või
on vahepeal lisandunud uusi teenuseosutajaid, kelle teenus on makseteenust osutavate pankade
jaoks oluline. Kuna ETOde ring laieneb, siis mõju ulatus on keskmine, sest Eesti Panga töö
jääb sisus endiseks, aga suureneb töö maht. Lisaks peab Eesti Pank uuendama elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamise nõudeid ja elutähtsa teenuse osutajate loetelu. Makseteenuste
osutamise tehniliste tugiteenuste nõuete koostamine oleks Eesti Panga jaoks esmakordne ja
võib seetõttu kaasa tuua vajaduse töötajaid koolitada. Elutähtsa teenuse osutajate määramine
oleks kord aastas toimuv ühekordne tegevus, mis töötajate koolitamist ega uute oskuste
õpetamist ei nõua. Muudatuse negatiivsete mõjude risk on väike, sest muudatusel on Eesti
Panga tööle positiivne mõju. Muudatus võimaldab Eesti Pangal senisest paremini tagada
makseteenuse toimepidevust. Kuigi ka praegu saab elutähtsa teenuse osutaja (pank) seada enda
kolmandatest osalistest partnerile lepinguga kriteeriume ja teenuse osutamise nõudeid, ei pruugi
see tagada täielikku vastavust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse nõuetele. Pealegi ei ole Eesti
Pangal elutähtsa teenuse korraldajana võimalust panga sisseostetava teenuse osutajat
kontrollida. Suurema ulatusega kriisi korral võib partner üldse teenuse osutamisest ja koostööst
loobuda. Kui edaspidi peavad ka makseteenuste osutamise tehniliste tugiteenuste osutajad
teenuse tagamiseks vajalikke ülesandeid täitma, on võimalik vastutus asjakohaselt ja
proportsionaalselt jagada ning elutähtsa teenuse toimepidevus tagada. Seega avaldab muudatus
Eesti Panga kui korraldava asutuse ülesannete täitmisele positiivset mõju.
Kokkuvõttes on muudatuse mõju ebaoluline.
5.4. PäästeSi kavandatav muudatus: Päästeamet saab õiguse kaasata
elanikkonnakaitsesse vabatahtlikke päästjaid
Muudatuse kohaselt täiendatakse Päästeameti tegevuses vabatahtliku osalemise võimalusi –
päästetööl ja ennetustööl osalemisele lisandub õigus osaleda ka elanikkonnakaitses.
Elanikkonnakaitses võib osaleda vabatahtliku päästja I astme väljaõppe läbinud isik.
Päästeametniku korraldusel ja koos temaga saab vabatahtlik päästja osaleda elanikkonnakaitses
kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel. Iseseisvalt võib vabatahtlik päästja
osaleda elanikkonnakaitseks valmistumisel.
Mõju valdkond: sotsiaalne mõju
Mõju sihtrühm – riigi elanikud
22.05.2025
560
Kaudselt puudutab muudatus kogu Eesti elanikkonda – kokku üle 1,33 miljoni inimese164.
Otseselt mõjutab muudatus vabatahtlikke päästjaid, keda 2022. aasta alguse seisuga oli 2319165.
Seega mõju otsene sihtrühm on küll väike, kuid kaudne mõju avaldub suurele sihtrühmale.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Vabatahtlikele päästjatele pakub muudatus rohkem tegutsemisvõimalusi. Kui seni sai
Päästeamet vabatahtlikke päästjaid kaasata päästetöö ja ennetustöö tegemisse, siis muudatuse
kohaselt on võimalik vabatahtlikke kaasata elanikkonnakaitsesse ja seeläbi ka kriisiolukordade
lahendamisse. Mõju avaldumise ulatuse ja sageduse võib hinnata keskmiseks. Kriisiolukordi
eeldatavasti ei esine sageli, küll aga on nendeks valmistumise vajadus pidev. Vabatahtlikele
päästjatele antav ettevalmistus aitab paremini kriisiolukordadeks valmis olla. Mida rohkem on
põhjaliku ettevalmistusega inimesi, seda paremini on kogu elanikkond kriisideks valmis.
Inimesed, kes oskavad kriisiolukorra ajal ise toime tulla, satuvad väiksema tõenäosusega hätta
ja saavad ka teistele vajalikku abi pakkuda. Sel viisil väheneb kriisiolukorda lahendavate
asutuste koormus. Muudatusega kaasnev mõju on seega selgelt positiivne, ebasoovitavaid
mõjusid eelduslikult ei kaasne.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel on nii otsesele kui ka kaudsele sihtrühmale selgelt
positiivne, kuid väheulatuslik sotsiaalne mõju. Mõju saab seega hinnata väheoluliseks.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju sihtrühm – Päästeamet
Erineval määral mõjutab muudatus kõiki Päästeameti teenistujaid, kokku kuni 2331 inimest166.
Võrreldes avaliku sektori ametnike ja töötajate koguarvuga on sihtrühma suurus siiski pigem
väike.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Vabatahtlike päästjate laialdasema kaasamisega on Päästeametil võimalik paremini täita talle
pandud elanikkonnakaitse ülesannet nii kriisiolukordadeks valmistumisel kui ka nende
lahendamisel. Kriisiolukordades on Päästeametil abijõu kaasamise vajadus suurem, kuna
korraga võib abi vajada väga suur hulk inimesi. Sellistes olukordades ei pruugi Päästeamet
suuta oma koosseisuga tagada seda, et kõigile abivajajatele vajalikku abi osutatakse või oleks
tagatud teise kriisiolukorda lahendava asutuse abistamine. Vabatahtlikele tuleb anda
asjakohane ettevalmistus, mis on planeeritud eelkõige vabatahtliku päästja I astme väljaõppe
raames. I astme õpet annab Päästeamet vabatahtlikele päästjatele ka praegu, seega ei ole
tegemist uue ülesandega.
Mõju ulatus on siiski keskmine, kuivõrd vabatahtlikke päästjaid tuleb õpetada välja
elanikkonnakaitses kriisiolukorra lahendamisel osalemiseks. Eelnõuga tehtavad muudatused
mõjutavad Päästeameti töökorraldust laiemalt, kuivõrd saadakse ülesanne korraldada
elanikkonnakaitse raames varjumist ja evakuatsiooni ning kaasata vabatahtlikke päästjaid
elanikkonnakaitse tegevustesse, millega omakorda kaasnevad tegevused nagu väljaõpe. Mõju
avaldumise sagedus on keskmine, kuna juba praegu esineb komplekssündmusi, mille raames
164 Statistikaamet – statistika põhinäitajad. 165 Päästeamet. 166 Siseministri 23. mai 2014. a määruse nr 17 „Päästeameti teenistuskohtade koosseis“ § 1 lõike 1 kohaselt on
Päästeameti teenistuskohtade koosseisu piirarv 2331, millest 950 on päästeametniku ametikohad ja 1381
päästetöötaja töökohad.
22.05.2025
561
viiakse läbi väiksemaid evakuatsioone. Samas arvestades lisanduvaid õigusi, siis varjumise ja
evakuatsiooni ülesande täitmisel osalemine eeldab siiski vabatahtlike päästjate väljaõpet.
Ebasoovitava mõju risk on väike, sest negatiivne mõju puudub või on vähene. Kuigi
vabatahtlike päästjate kaasamisega tuleb teha muudatusi Päästeameti töökorralduses, on
lisaressurss vajalik, et tõhusalt lahendada kriisiolukordi.
Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes on vabatahtlike päästjate kaasamisel
elanikkonnakaitsesse Päästeametile vaieldamatult positiivne toime, kuid asutuse
töökorraldusele ei avaldu sellega olulist mõju. Tervikuna on mõju seetõttu hinnatud
väheoluliseks.
5.5. Kavandatav muudatus: vabatahtlikule päästjale kriisiolukorra ajal
elanikkonnakaitse ülesannete täitmisega seotud kulud hüvitatakse ja makstakse osalemise
tasu
Muudatuse kohaselt hüvitatakse sarnaselt ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või
demineerimistööl osalemisega ka kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses vabatahtlikule
päästjale tekkinud kulud. Ka kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalemise eest hakatakse
maksma tasu. Vastav ulatus ja kord reguleeritakse Vabariigi Valitsuse määrusega167, mille
volitusnormi käesoleva eelnõuga täiendatakse. Seni reguleerib määrus ulatusliku või pikaajalise
päästetöö ja demineerimistööga seotud kulude hüvitamist ja tasu maksmist. Vabatahtlike
päästjate kaasamise laiendamisel elanikkonnakaitse ülesannete täitmisse on oluline võrdne
kohtlemine, et ka sel puhul hüvitatakse kulud samadel alustel ja makstakse tasu.
Mõju valdkond: sotsiaalne mõju
Mõju sihtrühm – vabatahtlikud päästjad
Otseselt mõjutab muudatus vabatahtlikke päästjaid, kes osalevad elanikkonnakaitses. Kokku
oli vabatahtlikke päästjaid 2022. aasta alguse seisuga 2319. Seega mõju otsene sihtrühm on
väike.
Avalduv mõju ja mõju olulisus:
Vabatahtlikule päästjale antakse kindlustunne, et kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses
osalemisel kompenseerib Päästeamet kulud ja maksab tasu ettenähtud ulatuses. Vabatahtlikele
päästjatele tasu maksmisel lähtutakse päästeteenistuja madalaimast palgamäärast ja tasu
makstakse elanikkonnakaitse tegevustes osaletud aja eest. Täpne mõju sõltub kriisiolukorra
olemusest ja ulatusest. Mõju avaldumise ulatus ja sagedus on väikesed, kuna eelduslikult ei
esine sageli selliseid kriisiolukordi, mille puhul on vajadus elanikkonnakaitses osalemise
kulusid kompenseerida või selle eest tasu maksta. Ebasoovitavaid mõjusid ei ole teada.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on pigem väheoluline, kuna vajadust kulusid hüvitada ja
tasu maksta ei esine tõenäoliselt sageli.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju sihtrühm – Päästeamet
Eelduslikult puudutab muudatus enim neid teenistujaid, kes on Päästeametis seotud
vabatahtlike päästjate kaasamisega ja tööaja arvestusega, näiteks vabatahtlike koordinaatorid.
167 Vabariigi Valitsuse 9. septembri 2010. a määrus nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või
demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“
22.05.2025
562
Regionaalseid koordinaatoreid on Päästeametis neli, kuid muudatus võib avaldada mõju ka
teistele teenistujatele. Muudatuse sihtrühm on siiski väike.
Avalduv mõju ja mõju olulisus:
Muudatusega luuakse vabatahtliku päästja elanikkonnakaitses osalemisele võrdsed alused
muude Päästeameti tegevuses osalemisega seotud kulude hüvitamisega ja tasu maksmisega.
Vabatahtlikele päästjatele tasu maksmisel lähtutakse päästeteenistuja madalaimast
palgamäärast ja tasu makstakse elanikkonnakaitse tegevustes osaletud aja eest. Täpne mõju
sõltub kriisiolukorra olemusest ja ulatusest. Mõju avaldumise ulatus ja sagedus on väikesed,
kuna tõenäoliselt ei esine sageli selliseid kriisiolukordi, mille puhul on vajadus
elanikkonnakaitses osalemise kulusid kompenseerida või selle eest tasu maksta. Ebasoovitavaid
mõjusid eelduslikult ei ole.
Järeldus mõju olulisuse kohta: ka Päästeameti töökorraldusele on mõju pigem väheoluline,
kuna vajadus kulusid hüvitada ja tasu maksta ei esine tõenäoliselt sageli.
5.6. SHSi, LasteKSi, OASi, PHSi, RaKSi, RPKSi, SÜSi, TLSi, VRKSi muudatused
Muudatuste eesmärk on suurendada Eesti sotsiaalteenuste ja -toetuste korralduse valmisolekut
kriisideks. Esitatud on muudatused, mis hakkavad kehtima kriisi- ja eriolukorra ning
erakorralise ja sõjaseisukorra ajal, et tagada vajalik paindlikkus võimalikult säilenõtkelt
sotsiaalsüsteemi toimimise jätkamiseks vähemal või rohkemal määral ühiskonnas ettetulevates
kriitilistes olukordades (kriisi- ja eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal).
Mõjude olulisuse tuvastamisel on hinnatud mõjutatava sihtrühma suurust, muudatuse ulatust ja
mõju avaldumise sagedust ning seda, kas muudatusega kaasneb ebasoovitavaid mõjusid.
Lähtutud on nii tavaolukorrast kui ka võimaluste piires kriisides ilmnevast. Seadusemuudatuste
mõju ei ole kriisiolukorra, eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra avaldumisel otseselt
hinnatav, kuivõrd need kriitilised olukorrad ja nende avaldumine, sh nende kestus ja sagedus,
avaldumine korraga, järjestikku või kombinatsioonis pole ennustatav ning seetõttu ei saa ka
hinnata, milline on muudatuste täpsem mõju neis kriitilistes olukordades. Hinnatud ei ole ka
regionaalarengut puudutavad mõjusid, kuna neid on keeruline ennustada. Mitu muudatust on
seotud kriisiolukorraga ning kriisiolukorra võib Vabariigi Valitsus kehtestada nii kogu riigis
kui ka piirkondlikult ühe või mitme maakonna või KOVi territooriumil ning sel juhul võivad
kaasneda ka regionaalarengut puudutavad mõjud (kui muudatused rakenduks kriisiolukorra ajal
vaid osas piirkondadest).
Mõjude analüüsiga antakse ülevaade seaduse rakendamisega seotud üldistest mõjudest. Mõju
esinemist leiti järgmistes valdkondades: mõju siseturvalisusele, mõju inimeste heaolule ja
sotsiaalsele kaitsele ning mõju riigivalitsemisele, sh keskvalitsuse ja KOVi korraldusele.
Alljärgnevalt on selgitatud eelnõu peamisi mõjusid koondina mõjuvaldkondade kaupa. Seejärel
on peamiste muudatuste kaupa esitatud täpsemalt iga muudatuse sihtrühmad, kus mõju
avaldumine on tuvastatud.
Mõju siseturvalisusele
Muudatustel on mõju siseturvalisusele seeläbi, et otseselt parandatakse valmisolekut kriisideks
ja sellega kaasnevalt suurendatakse elanikkonna, sotsiaalteenuste ja -toetuste korraldajate,
teenuseosutajate ja teenusesaajate turvatunnet. Mõju on ka avaliku, era- ja kolmanda sektori
22.05.2025
563
võimele erinevate ohtude korral riske maandada, kriise ennetada, lahendada ja nendest taastuda.
Ulatuslike kriiside tingimustes ilmnevad paratamatult ebasoovitavad mõjud ehk elanikkonna
turvatunne võib neis olukordades väheneda ning teenuste kvaliteet ja kättesaadavus halveneda,
samas aitavad tehtavad muudatused vähendada nende ebasoovitavate mõjude ulatust.
Kokkuvõtvalt võib muudatuste mõju siseturvalisusele pidada positiivseks ja oluliseks. Kuigi
muudatused rakenduvad kriiside ilmnemisel ega rakendu tavaolukorras, täidavad nad ikkagi
kriisiks valmistuvat funktsiooni ja mõjutavad seeläbi ka siseturvalisust ajal, mil kriisi ei ole.
Kaasneda võivaid ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Sotsiaalne mõju
Eelnõu muudatustel on sotsiaalne mõju, sh mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele
mitmes alavaldkonnas: sotsiaalhoolekanne, sotsiaalkindlustushüvitiste ja -toetuste
kättesaadavus, ohvrite abistamine ja inimeste heaolu.
Erinevate muudatuste kaudu nähakse eelnõus läbivalt ette, et kriisiolukorra, sh selle
lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal on vajalik teha
teatud lõdvendusi, mis võivad halvendada sotsiaalteenuste kvaliteeti teenusesaajate jaoks või
muuta ka sotsiaaltoetuste kättesaadavust inimeste jaoks, kuid samal ajal annavad muudatused
võimaluse erandlikes olukordades teenuste pakkumist tagada ja jätkata ning hüvitisi võimaluste
piires inimesteni viia.
Kokkuvõtvalt loovad muudatused võimaluse, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks
aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist ei pea KOVi sotsiaaltöötajal, üldhooldusteenust osutaval
hooldustöötajal ega erihoolekandeteenust vahetult osutaval töötajal (tegevusjuhendaja) olema
täidetud kõik kvalifikatsiooni- või erialased nõuded, mis on seatud tavaolukorras. Teatud
nõuded töötajate kvalifikatsioonile ja tervisekaitsenõuded ei kehti ka eriolukorra ajal ning
teatud teenuste puhul ka alates kriisiolukorrast ja kaks aastat pärast seda. Need lõdvendused
rakenduvad tingimusel, et kriis mõjutab oluliselt konkreetse teenuse osutamist, s.o
asendushooldusteenus (töötajatest perevanem, kasvataja, perevanema ja kasvataja abi,
hoolduspere vanem), turvakoduteenus (lapsele teenust osutav töötaja) ja suure hooldus- ja
abivajadusega lapse hoiu teenus (lapsehoidja). Ka lastega vahetult töötavate isikute puhul on
loodud võimalus nad tööle võtta või väljastada vastav tegevusluba juhul, kui kriisiolukorra ajal
ei ole tehniliste takistuste tõttu (nt elektrikaitkestus või registrite tõrge) võimalik kontrollida
LasteKSis ette nähtud piirangutest kinnipidamist ehk isiku karistatuse puudumist. Viimati
nimetatut peab tööle võtja või tegevusloa väljastaja viivitamata pärast tõrke kadumist riskide
maandamiseks kontrollima.
Läbiva põhimõttena ei nõuta nende sotsiaalteenuste tagamiseks vajalike isikute tööle võtmisel
vältimatult erialaseid kutseoskusi / vastavat haridust, kutset või sellele vastavat kvalifikatsiooni
vm tingimust. Küll aga peab teenusekorraldaja või teenuseosutaja tagama asjakohase
juhendamise ning sõltuvalt teenusest peavad olema täidetud ka muud seatud tingimused.
Kuivõrd kutse- ja erialanõuded on seatud teenuse kvaliteedi ja teenusesaajate heaolu
tagamiseks, toob nende nõuete lõdvendamine teenusesaajate jaoks kaasa riski, et teenuse
kvaliteet ei pruugi olla tagatud samal tasemel.
Samuti mõjutavad teenuse sisu ja kvaliteeti muudatused, mis võimaldavad teenust pakkuda
ilma tegevusloata (erakorralise ja sõjaseisukorra ajal üheksa teenuse puhul) või tavapärases
olukorras teenusele kehtivatest nõuetest erinevalt, esitades sellekohase teate SKA-le. Nii
näiteks nähakse ette, et erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ei kohaldata tegevusloa nõuet, lisaks
22.05.2025
564
neile olukordadele lubatakse ka eriolukorra ajal näiteks ohvriabiteenuste korraldamisel teenuste
sisus ajutisi erandeid, kui see on ohvriabiteenuste osutamiseks kriisiolukorra ajal vältimatult
vajalik. Kriisiolukorra või massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra ajal lubatakse
sotsiaalteenuse osutamist tegevusloas märgitud tegevuskohast erinevas kohas või suuremale
arvule isikutele. Leevendatakse ka sotsiaalteenuste tervisekaitsenõuete sisu kriisiolukorra ajal
ja nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi esitamise nõuet
teenusesaajatega kokkupuutuvate isikute puhul.
Mõju teenuste kättesaadavusele teenusesaaja jaoks on erihoolekandeasutusse saabumise ja sealt
eemal viibimise tähtaegade muudatustel, samuti võimalusel sõjaseisukorra ajal
teenusenõudlusele kiiremini ja paindlikumalt reageerida (tühja koha hoidmine kahe kuu asemel
14 päeva). Ühtlasi luuakse võimalus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada
erihoolekandeteenuse osutamise tähtaega kuni vajaduse lõppemiseni. Sarnaselt on ka sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse puhul ette nähtud võimalus eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra
ajal pikendada inimesele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest SKA poolt tasu maksmise
kohustuse ülevõtmist ning tühistatakse ka tähtajaline piirang (60 kalendripäeva), mille jooksul
peab inimene sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja poole pöörduma. Nende muudatuste
eesmärk on, et abivajajatel oleks teenused jätkuvalt ja hõlpsamalt kättesaadavad, lisamata
teenusesaajatele ja nende lähedastele menetlemise koormust, ning muudatusel on seega
sihtrühmale positiivne sotsiaalne mõju.
Kuigi teenusetingimustes ette nähtud leevendused sisaldavad endas ka riski teenusekvaliteeti
halvendada, on need ette nähtud eesmärgiga, et teenuseosutamist oleks võimalik jätkata ka siis,
kui teenusevajadus hüppeliselt suureneb ning teenuse tagamiseks on oluline kaasata täiendavat
tööjõudu ja hõlbustada teenuse saamist ja pakkumist. Praktikas rakenduksid sätted vaid
erandlikes olukordades teenusepakkumise tagamise vajaduse korral, seega annab see
paindlikkuse kriisiolukorra ajal, teisalt aga võimaldab tagada teenust, mistõttu saab hinnata, et
teenusekvaliteedi halvenemise riski kaalub üles teenuse püsima jäämise võime vastavates
olukordades (kriisiolukorra, eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal).
Eelnõuga kaasnevat sotsiaalset mõju sihtrühmadele võib hinnata oluliseks, mõjutatavaid
sihtrühmi on alljärgnevalt kirjeldatud peamiste muudatuste juures, kuid tuleb arvestada, et
sihtrühmade suurus võib kriisiolukorra iseloomust olenevalt muutuda ja puudutada ka laiemat
elanikkonda. Mõju avaldumise sagedus ja ulatus sõltuvad samuti kriisi olemusest või
kombinatsioonist, kuid eeldatavasti ilmnevad kriisid ühiskonnas ikkagi harva ning seetõttu võib
mõju avaldumise sagedust hinnata väikseks. Tavaolukorras muudatused enne kriisi
sihtrühmadele sotsiaalset mõju kaasa ei too.
Mõju riigivalitsemisele
Mõju keskvalitsuse ja KOVi korraldusele
Eelnõu muudatustel on mõju riigivalitsemisele, sh mõju hallatavatele riigiasutustele (SKA,
Tervisekassa), avalike teenuste pakkumisele (sh teenuste kvaliteedile, menetluste kestusele, nii
riiklike kui ka KOVi toetuste ja hüvitiste maksmisele) ning KOVi korraldusele ja ülesannetele,
sh on arvestatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ette nähtud KOVi kriisiülesannete raames
sotsiaalteenuste korraldamise toetamisega.
Erinevate muudatuste kaudu nähakse eelnõus ette, et kriisiolukorra, sh selle lahendamiseks
välja kuulutatud eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal on vaja teha teatud lõdvendusi,
22.05.2025
565
mis toetaksid riigiasutusi ja KOVe sotsiaalse abi, sotsiaalteenuste ja hüvitiste korraldamisel
erandlikes olukordades.
Nii annavad sotsiaaltöötajate ja ka teisi KOVi korraldatavaid sotsiaalteenuseid (üldhooldus-,
asendushooldus-, turvakodu- ja suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus) osutavate
töötajate puhul kvalifikatsiooni- või erialanõuete leevendamist lubavad muudatused
erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppu või eriolukorra
ajal paindlikuma võimaluse KOVil kriitilistes olukordades vajalikku tööjõudu värvata.
Paindlikumat töökorraldust võimaldavad ka teenuste korraldust puudutavad leevendused
tegevusloaga teenustele kehtivates nõuetes alates kriisiolukorrast ning erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal tegevusloa nõudest loobumine üheksa teenuse puhul. Toimetulekutoetuse
väljamaksmisel alalise elukoha kulude arvestamine ja sularahas arveldamisel ümardatud
toetuse väljamaksmine võib KOVide jaoks toetuse maksmist vähesel määral lihtsustada (samal
ajal suurendavad sularaha väljamaksed ise KOVi koormust ja toetuse saajate hulk võib
hüppeliselt kasvada, kuid need on kriisist sõltuvad olukorrad, mitte muudatuste mõjud).
Muudatused võivad siiski tekitada KOVile väikest lisakoormust. Näiteks on ette nähtud, et
erakorralise või sõjaseisukorra ajal perehüvitiste maksmisel last tegelikult kasvatavale isikule
ilma vanema(te) nõusolekuta tuleks KOVile ülesanne selgitada välja, kas taotleja on last
tegelikult kasvatav isik – see võib kasvatada KOVi koormust.
Kokkuvõtvalt võib lähtuvalt kriisi olemusest ja tõsidusest tekkida KOVil suur koormus
sotsiaalabi osutamiseks ja teenuste tagamiseks. Praktikas rakenduksid sätted vaid erandlikes
olukordades teenuse pakkumise tagamise vajaduse korral ning tehtavad muudatused ise KOVi
koormust ei suurenda, vaid pakuvad justnimelt lõdvendusi, mis peaksid kaasa aitama, et ka
kriitilistes situatsioonides toime tulla.
Mõju riigiasutustele
Mitmel muudatusel on mõju ka SKA töökorraldusele ja -koormusele. Läbivalt on tegu
võimalusega vähendada otsuste ja menetluste koormust SKA jaoks. Kui näiteks eriolukorra,
erakorralise või sõjaseisukorra ajal võimaldatakse inimesele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
saamist ja selle eest tasumist tavapäraste ajaliste kehtivuspiiranguteta, ei kaasne SKA-le
vastavate otsuste ülevaatamise või uuesti menetlemise koormust, kui teenuse saamine on
tingituna neist erandlikest olukordadest peatunud või edasi lükkunud. Niisamuti aitab SKA
otsuste tegemisele kuluvat ressurssi säästa võimalus SKA-l valdkonna ministri ettepanekul
pikendada erihoolekandeteenuse osutamise tähtaega kuni vajaduse lõppemiseni.
Tegevuslubade puhul tingimustele vastavuse kontrolli leevendused ja tegevusloa nõudest
loobumine erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võimaldavad SKA-l hoida ressursse ja suunata
need kriitilises olukorras kriiside lahendamisse. Muudatustega ette nähtud rahaliste hüvitiste
kojukannete laiendamine näiteks pensionäridele ja puudega inimestele võib kaasa tuua ka
koormuse kasvu SKA-le.
Seega on muudatustel positiivne mõju SKAle selles ulatuses, mis need võimaldavad SKA-l
paindlikumalt ressursse kasutada ja suunata. Samal ajal võib eeldada, et kriisiolukorra ajal
kaasneb ka koormuse kasv SKA-le.
Ajutise töövõimetuse lehe pabervormil esitamise võimaluse ettenägemine kriisiolukorra ajaks
võib suureneda Tervisekassa töökoormust. Kuna ajutise töövõimetuse leht muutub
elektroonilisest paberversiooniks, võtab lehe edastamine ning sellel olevate andmete töötlemine
ja kontrollimine tavapärasest rohkem aega. Muudatus rakenduks siiski vaid erandkorras, kui
22.05.2025
566
elektrooniliselt ei ole võimalik töövõimetuslehte esitada. Siiski on risk ebasoovitava mõju
ilmnemise näol, kui kaasneb Tervisekassa suur töökoormus.
Eelnõuga kaasneb mõju riigiasutustele (SKA, Tervisekassa), avalike teenuste pakkumisele,
toetuste ja hüvitiste maksmisele ning KOVi korraldusele ja ülesannetele. Mõju on kirjeldatud
muudatuste kaupa alljärgnevas mõju osas. Mõju avaldumise sagedus ja mõju ulatus sõltuvad
kriisi olemusest või kombinatsioonist, kuid eeldatavasti ilmnevad kriisid harva ning seetõttu
võib mõju avaldumise sagedust hinnata väikseks. Tavaolukorras muudatused enne kriisi
mõjusid kaasa ei too.
Mõju majandusele
Eelnõu muudatustel on mõju ka ettevõtetele, MTÜdele ja sihtasutustele, mis osutavad
hoolekandeteenuseid (suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus, asendushooldusteenus
perekodus ja asenduskodus, turvakoduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus,
igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas
elamise teenus ja ööpäevaringne erihooldusteenus) ja rehabilitatsiooniteenuseid.
Teenuseid osutavatele asutustele on muudatuste kaudu ette nähtud leevendusi nii teenust
osutavate töötajate kvalifikatsiooni ja erialase ettevalmistuse kui ka teenuse osutamise koha,
teenusesaajate arvu ja muude tingimuste, näiteks tervisekaitsenõuete puhul. Need muudatused
võimaldavad asutustel paindlikumalt ja säästlikumalt ka kriisiolukorra ajal tegevust jätkata ning
tagada inimestele neile vajaminevad teenused.
Oluline mõju võib ilmneda kriisiolukorra ajal tööandjatele, kui töövõimetuslehte ei ole
võimalik elektroonilisel kujul esitada ja see tuleb Tervisekassale esitada paberil. See võib kaasa
tuua koormuse kasvu, kuna lehe edastamine ning sellel olevate andmete töötlemine ja
kontrollimine võib võtta tavapärasest rohkem aega.
Eelnõuga kaasneb majanduslik mõju hoolekandeteenuste osutamisega tegelevatele ettevõtetele
ja asutustele. Mõjusid erinevate muudatuste kaupa on kirjeldatud alljärgnevas mõju osas. Mõju
olulisus, avaldumise sagedus ja ulatus sõltuvad kriisi olemusest või kombinatsioonist, kuid
eeldatavasti ilmnevad kriisid harva ning seetõttu võib mõju avaldumise sagedust hinnata
väikseks, mõju ulatus ja olulisus ei ole hinnatav. Tavaolukorras muudatused enne kriisi mõjusid
kaasa ei too.
Mõjutatavaid sihtrühmi on kirjeldatud alljärgnevalt peamiste tehtavate muudatuste
juures.
Sotsiaaltöötajate kvalifikatsiooniga seotud muudatused kriisiolukorra ajal
Muudatusega loobutakse KOVis töötava sotsiaaltöötaja kvalifikatsiooni nõudest erakorralise
või sõjaseisukorra ajal ning kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist. SHSi § 161 kohaselt
võib KOVi sotsiaaltöötajana ametisse nimetada isiku, kellele on kutseseaduse alusel välja antud
sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele
vastav kvalifikatsioon. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal või sõjaseisukorra lõppedes võib
tekkida vajadus sotsiaaltöötajate asendamise või lisatööjõu järele. Samal ajal võib tekkida
olukord, kus katkevad või on takistatud sotsiaaltöö eriala õpingud või võimalus tagada
sotsiaaltöötajate vajalik koolitus- ja täiendõpe või anda välja kutsetunnistus. Sotsiaaltöö eriala
22.05.2025
567
kõrghariduse omandamise nominaalne õppeaeg on kolm aastat ja kutsetunnistuse taotlemise
protsess võtab aega umbes kaks kuud.
2016. aastal tehtud OSKA sotsiaaltöö valdkonna uuringu kohaselt oli Eestis sotsiaaltöötajate ja
nõustajate kategooria alla kuuluvaid KOVi sotsiaaltöötajaid umbes 1000 ning sotsiaaltöötajaid
ja nõustajaid 750. Kõrgharidusega sotsiaaltöötajatest enamik (90%) oli erialase kõrgharidusega.
2021. aastal tehtud OSKA sotsiaaltöö valdkonna uuringu kohaselt kuulus Eestis
sotsiaaltöötajate ja nõustajate kategooriasse kokku 2000 inimest ja 500 sotsiaaltöö juhti. 2020.
aasta jaanuaris tehtud KOVide küsitlusest selgus, et 46-st vastanud KOVi sotsiaaltöötajast
umbes 68%-l oli sotsiaaltöö erialane kõrgharidus ning umbes 12%-l sotsiaaltööle lähedane
erialane haridus. Umbes 3%-l on erialane kõrgharidus omandamisel ning 17%
sotsiaaltöötajatest on erialase hariduseta. Rahandusministeeriumi andmetel oli 01.04.2023
seisuga KOVides avalikus teenistuses hõivatud 334 töötajat, kelle ametikoha nimetuseks oli
sotsiaaltöötaja, sotsiaalnõunik, sotsiaaltööspetsialist või sotsiaalosakonna juhataja, samuti
teised sotsiaaltööga seotud ametikohad.
Muudatus ei mõjuta otseselt praeguseid sotsiaaltöötajaid ega KOVe kui kohaliku sotsiaaltöö
korraldajaid. Kaudselt on mõju see, et erakorralise või sõjaseisukorra tekkimisel on sättega
tagatud paindlikkus, mis võimaldab paremini toetada sotsiaaltöö tegemise korraldamist neis
erandlikes olukordades ja seeläbi annab ka praegustele või potentsiaalselt erakorralise või
sõjaseisukorra ajal sotsiaaltöötajana jätkavatele töötajatele parema kindlustunde. Niisamuti
tagab muudatus KOVile parema kindlustunde laiendatud võimalusega uusi sotsiaaltöötajaid
tööle palgata ning seeläbi ka võimaliku ressursiga paremini tööd korraldada. Seega on sel
muudatusel väike positiivne mõju KOVi korraldusele avalduvate kriiside korral, tavaolukorras
muudatus mõjusid kaasa ei too.
Muudatus, mis võimaldab sotsiaaltöötajana võtta tööle madalama kvalifikatsioonitasemega
isiku erakorralise või sõjaseisukorra ajal, mõjutab teenusesaajaid ehk potentsiaalselt kõiki Eesti
elanikke. Ühelt poolt toetavad kvalifikatsiooninõuded teenuste paremat kvaliteeti, mistõttu
sisaldab kvalifikatsiooninõuete leevendamine riski, et teenuste kvaliteet võib halveneda ehk
teenusesaajate jaoks on olemas negatiivse sotsiaalse mõju risk. Teiselt poolt võib eeldada, et
erakorralise või sõjaseisukorra ajal vajadus sotsiaaltöötaja toe järele pigem kasvab ja muudatus
võimaldab paremini tagada sotsiaaltöötaja abi ja toe elanikele, kuivõrd annab võimaluse värvata
vajaduse korral ka kvalifikatsiooninõuetele mittevastavaid isikuid. Kriisiolukorra ajal
sotsiaaltöötajaga kokkupuutuva mõjutatud sihtrühma suurust ei ole võimalik täpselt hinnata.
Sotsiaaltöötajate kvalifikatsiooninõuete lõdvendus on kokkuvõttes positiivne, kuivõrd
võimaldab neis erandlikes olukordades paremini tagada sotsiaaltöötaja abi ja toe elanikele ehk
võib eeldada pigem positiivset sotsiaalset mõju inimeste heaolule ja sotsiaalhoolekandele.
Muudatusega võib kaasneda väike ebasoovitav sotsiaalne mõju, mis seisneb teenuste kvaliteedi
halvenemise riskis (sh ebakompetentse abi saamise risk kasvab ja sellest võib teenusesaajatele
kaasneda ebasoovitav mõju).
Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse muudatused kriisiolukorra ajal
Eelnõu kohaselt võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra
lõppemist väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust osutada hooldustöötajana isik, kelle
ettevalmistus ei vasta SHSis sätestatud hooldustöötajale esitatud ettevalmistusnõudele, kuid kes
on täisealine ja teovõimeline ning keda juhendab hooldustöötaja, kes vastab hooldustöötajale
esitatud ettevalmistusnõudele. Hooldustöötajale esitatud nõuded, millele nimetatud
22.05.2025
568
olukordades hooldustöötaja vastama ei pea, on järgmised: läbitud on hooldustöötaja
kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud kutseõppe tasemeõppe
õppekava; läbitud on hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele
suunatud täienduskoolituse õppekava; isikul on kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutse.
Muudatus võimaldab tuua üldhooldusteenuse osutamisse paindlikkust, et tagada ööpäevaringse
üldhooldusteenuse saajatele vajalik abi. Muudatustest on mõjutatud ööpäevaringse
üldhooldusteenuse saajad ja ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutajad. Sotsiaalministeeriumi
hoolekandestatistika kohaselt sai 2021. aasta jooksul ööpäevaringset üldhooldusteenust 13 968
isikut, aasta lõpus sai teenust 9100 isikut. Teenust saavate inimeste arv on aastatega suurenenud,
viie aasta jooksul (2017–2021) ligikaudu 18% (2094 kasutaja võrra). 2021. aasta lõpus oli SKA
väljastanud 161 üldhooldusteenuse osutamise tegevusluba 214 tegevuskohas (asutuses/majas)
ning Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika kohaselt oli 2021. aasta lõpus kokku 10 478
ööpäevaringse üldhooldusteenuse teenusekohta. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna
ööpäevaringset üldhooldusteenust osutavate asutuste arv moodustab majanduslikult aktiivsetest
üksustest ligikaudu 0,1%.
Kuigi hooldustöötajate kvalifikatsiooni nõuetest loobumine sisaldab riski, et teenuste kvaliteet
võib halveneda, on oluline, et ka erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ja lõppedes oleks
üldhooldusteenuse osutamine tagatud. Asjakohase ettevalmistusega isikute leidmine võib sel
ajal olla raskendatud, samuti võivad sel ajal mõjuvatel põhjustel katkeda õpingud ja koolitused
ning kaduda võimalus saada kutsetunnistust.
Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja selle järel SHSis sätestatud hooldustöötaja
ettevalmistusnõuetele mittevastavate isikute tööle võtmise võimaluse sätestamine on
kokkuvõttes positiivne, kuivõrd võimaldab neis erandlikes olukordades paremini tagada
hooldustöötajate kaadri, samuti teenuse jätkumise. Muudatusega võib kaasneda väike
ebasoovitav mõju, mis seisneb teenuste kvaliteedi halvenemises (sh ebakompetentse abi
saamise risk kasvab ja sellest võib teenusesaajatele kaasneda ebasoovitav mõju).
Rehabilitatsiooniteenuse osutamise muudatused kriisiolukorra ajal
Eelnõu muudatused sätestavad erandid tavapärasest rehabilitatsiooniteenuse saamise ja teenuse
eest tasumise korralduses. Eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võimaldatakse
valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada inimesele sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse eest SKA poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmist ning tühistatakse tähtajaline
piirang (60 kalendripäeva), mille jooksul peab inimene pöörduma sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse osutaja poole, et SKA otsus inimese teenuse eest maksmisel kehtiks. Need piirangud
on eemaldatud, et inimene ei peaks teenust uuesti taotlema ja SKA seda menetlema olukorras,
kus teenuse saamine on eriolukorrast, erakorralisest või sõjaseisukorrast tingituna takistatud.
Nii saab inimene teenuseosutaja poole pöörduda pärast kehtestatud olukorra lõppemist ning ei
kaota õigust teenust saada viisil, et SKA selle eest tasu maksab.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust sai 2022. aastal 10 688 isikut (keskmiselt 56,9 tundi aastas
isiku kohta), sh ligi 7000 last ning 18-aastaseid ja vanemaid isikuid ligi 4000.
Muudatusel on positiivne sotsiaalne mõju teenusesaajatele, kes ei kaota õigust saada teenust
ega ka õigust riigipoolsele teenuse eest tasumisele. Muudatusel on ka positiivne mõju SKA-le,
kes ei pea kulutama ressursse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse otsuste ülevaatamisele
olukorras, kus teenuse saamine on olnud erandliku olukorra tõttu takistatud.
22.05.2025
569
Erihoolekandeteenuste osutamise muudatused kriisiolukorra ajal
Eelnõu muudatused sätestavad erandid erihoolekandeteenuste osutamisele kriisiolukorra ajal.
Vajaduse korral erihoolekandeteenuse osutajate tegevusjuhendajate haridustaseme ja
ettevalmistuse nõude vähendamine võimaldab laiendada nende inimeste ringi, kes saaksid
eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ja kahe aasta jooksul pärast seda osutada
erihoolekandeteenust. Seaduseelnõu kohane muudatus, mille kohaselt pikeneb eriolukorra,
erakorralise või sõjaseisukorra ajal erihoolekandeteenuse kasutamata jätmise tähtaeg kahelt
kuult 14 päevale, puudutab kõiki praegu ja tulevikus erihoolekandeteenuse saajaid. Eriolukorra
ajal võimaldab muudatus paindlikkust juhul, kui teenusesaaja viibib eriolukorra tõttu teenuselt
eemal, ja annab teenusesaajale võimaluse olla kauem koos lähedastega. Sõjaseisukorra ajal
lühendatakse teenuselt eemal viibimise tähtaega kahe kuu asemel 14 päevale, sest teenuste
nõudlus võib kasvada ning tuleb võimaldada operatiivsem ja kiirem teenusekohtade
pakkumine, mistõttu ei saa teenusekohti kaks kuud tühjana hoida. Lisaks pikendatakse
eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal teenuse saamise alustamise aega 14 päevale
kokkulepitud tähtajast alates. Kuna kriisiolukorra ajal võib teenuse saamise alustamine olla
raskendatud, tagab tähtaegade pikendamine teenuse kättesaadavuse. Eelnõu muudatus, millega
sätestatakse, et kriisiolukorra ajal võib SKA valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul
pikendada erihoolekandeteenuse osutamise tähtaega kuni vajaduse lõppemiseni, tagab, et
abivajajatele teenuste osutamine jätkuks ning et teenusosutajate ja SKA ressurss ei läheks
suunamisotsuste tähtaegade ja pikendamiste ülevaatamisele, mis võib kriisiolukorra ajal olla
raskendatud. Teenuste toimepidevust toetab muudatus, mille alusel hüvitab SKA
teenuseosutajale 95% ulatuses teenusekoha maksumuse ka juhul, kui teenusekohta ajutiselt ei
kasutata. Ka tavaolukorras hüvitatakse teenusekoha kasutamata jätmise korral 95%
teenusekoha maksumusest, mis tähendab, et selle muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi.
Muudatus, millega sätestatakse, et teenuseosutajal on kriisiolukorra ajal kohustus teha kõik
endast olenev erihoolekandeteenuse toimimise jätkumiseks, tagada isiku turvalisus ja abistada
teda enese eest hoolitsemisel, mõjutab kõiki erihoolekandeteenuse osutajaid.
Muudatustest mõjutatud sihtrühm on kõik erihoolekandeteenuse osutajad ja nii praegu kui ka
tulevikus teenust saavad inimesed. 2022. aasta jooksul osutas erihoolekandeteenuseid
219 erihoolekandeasutust (arvestatud on kõiki teenuseosutamise asukohti). Kõikidest Eesti
ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika
andmetel osutati erihoolekandeteenuseid 2022. aasta lõpu seisuga 6029 inimesele ja järjekorras
(sealhulgas eelis- ja tavajärjekord) oldi SKA andmetel 2022. aasta lõpu seisuga 1933
teenusekohale. Võrreldes kogu elanikkonnaga on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike
(0,4%), kuigi kriisiolukorra ajal võib teenust vajavate inimeste sihtrühm ettearvamatult kasvada
või kahaneda.
Erihoolekandeteenustega seotud muudatused, mis puudutavad kogukonnas elamise teenust ja
ööpäevaringset erihooldusteenust, sätestavad, et teenuseosutaja kohustus on tagada
kriisiolukorra ajal majutus ja toitlustamine kogukonnas elamise teenuse saajatele ning järgida
ööpäevaringse teenuse saajate raviskeemi ja olla teadlik teenusesaaja viibimiskohast.
Muudatustega lubatakse osutada kogukonnas elamise teenust samades ruumides
intellektipuudega ja psüühikahäirega inimestele ning ööpäevaringseid teenuseid samades
ruumides teiste ööpäevaringsete hooldusteenustega, mis vähendab ebasoovitavat mõju, tagades
teenuse jätkumine võimaliku kriisiolukorra ajal. Lisaks sätestatakse eelnõu muudatuses, et
kriisiolukorra ajal ei kehti ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajale kohustus saada esindajalt
nõusolek teenusesaaja tegevuskohast väljapoole viimiseks, vaid tuleb seaduslikku esindajat
22.05.2025
570
esimesel võimalusel teavitada. Kriisiolukorra ajal võib olla möödapääsmatu, et teenusesaajad
tuleb turvalisuse huvides viia viivitamata teise asukohta. Erihoolekandeteenustega seotud
muudatused, mis puudutavad kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust,
mõjutavad kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust pakkuvaid
teenuseosutajaid ja teenusesaajad. SKA andmetel pakkus kogukonnas elamise teenust 2022.
aasta jooksul 24 asutust ja ööpäevaringseid erihooldusteenuseid 29 asutust. Kõikidest Eesti
ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Ööpäevaringseid teenuseid sai 31.12.2022
seisuga 2268 inimest ja kogukonnas elamise teenust 659 inimest.
Kokkuvõttes on erihoolekandeteenuste kriisiolukorra ajal osutamise muudatustel sotsiaalne
mõju ja mõju riigivalitsemisele, sh avalikele teenustele. Mõju avaldumise sagedus on väike,
sest muudatused kehtestatakse vaid eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal.
Muudatustest mõjutatud sihtrühm on võrreldes Eesti elanikkonnaga väike. Mõju ulatus on
eeldatavalt väike, kuna muudatused ei mõjuta erihoolekandeteenuste pakkumist tavaolukorras.
Ebasoovitavate mõjude risk kriisi korral on tõenäoline, kuid teenuste tagamise võimekuse
säilitamine kaalub selle üles, sest kuigi haridustasemenõude leevendamine ja
erihoolekandeteenuse osutamine samades ruumides teiste (eri)hooldusteenustega võib
negatiivselt mõjutada osutatava teenuse kvaliteeti kriisiolukorra ajal, võimaldavad muudatused
tagada erihoolekandeteenuste püsima jäämise eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal.
Lapsele turvakoduteenuse, suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse (edaspidi
hoiuteenus) ja asendushooldusteenuse osutamise erandid kriisiolukorra ajal
Turvakoduteenuse, hoiuteenuse ja asendushooldusteenuse puhul on tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse eelnõu kohaselt tegemist KOVi kriisiülesandega, mis tähendab, et teenuste osutamist
tuleb jätkata kõigi kriisiolukordade ajal. Nende teenuste puhul on tehtud muudatused,
arvestades, et teenused on vaja tagada erandlikes olukordades, vajadus teenuste järele võib
hüppeliselt kasvada ja teenuse tagamiseks võib olla vajalik kaasata täiendavat tööjõudu.
Kriisiolukorra ajal hoiuteenuse osutamise erandid hõlmavad laste piirarvu piirangute
rakendamata jätmist hoiukohtades. Lisaks luuakse võimalus mitte nõuda lapsehoidjat tööle
võttes lapsehoidja kutse või kvalifikatsiooni ning esmaabikoolituse nõuete täitmist
kriisiolukorra ajal (ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist), mis oluliselt mõjutab
hoiuteenust.
Nõuete leevendamine võimaldab teenusevajaduse ootamatu või ajutise kasvu puhul või ka
evakuatsiooniolukorras teenuse pakkumist jätkata ja tagada.
Lõdvendustel, mis puudutavad laste arvu hoiukohtades, lapsehoidja haridusnõudeid ja
esmaabikoolitust, võib olla negatiivne mõju teenuste kvaliteedile ja seega võib kaasneda
ebasoovitav mõju teenust saavate laste heaolule. Samas võimaldavad muudatused paremini
tagada teenuste püsima jäämise erandlikus olukorras, mis annab teenusekorraldajast KOVile ja
teenuseosutajale paremad võimalused teenus tagada ja seeläbi on sel ka positiivne mõju teenust
saavatele lastele ja nende peredele.
Seaduseelnõuga kehtestatakse, et kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt turvakoduteenuse
osutamist, peab turvakoduteenust saavat last vahetult kasvatav isik vastama SHSi § 36 lõikes 1
sätestatud nõuetele ning kaasnevalt lubab loobuda kriisiolukorra ajal muidu töötajale kehtivast
hariduse või täiendkoolituse nõudest. Teenuse osutamise tagamiseks kriisiolukorra ajal
kehtivad töötajale jätkuvalt nõuded, mis piiravad lastega töötamist sellistel isikutel, kes võivad
22.05.2025
571
ohustada laste turvalisust (teenust ei saa osutada isik, kellel on hooldusõigus lapse suhtes
piiratud või täielikult ära võetud, kes on kõrvaldatud eestkostja, hooldaja või hoolduspere
vanema kohustuste täitmisest ja kellel on sõltuvus alkoholist, narkootilistest või
psühhotroopsetest ainetest).
Muudatusel võib olla mõju teenusesaajatele, s.o turvakodusse saabuvatele lastele, kes saabuvad
teenust saama üksi (ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta).
Turvakoduteenust saanud laste arv on viimastel aastatel kõikunud 660–850 vahel (2022. aastal
sai turvakoduteenust 721 last ja nendest 546 saabusid turvakodusse ilma vanema, eestkostja või
muu täisealise leibkonnaliikmeta). Haridusnõuetest loobumisega võib kaasneda teenuse
kvaliteedi halvenemise risk, kuivõrd ebakompetentse abi saamise risk kasvab ja sellega võib
kaasneda ebasoovitav mõju teenust saavate laste heaolule. Säte on ette nähtud rakenduma
kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt turvakoduteenuse osutamist. Tegemist võib olla
olukorraga, kus teenusevajadus võib olla kasvanud või on tekkinud ootamatu seniste töötajate
asendamise vajadus (pandeemia või sõjaolukord) või on tekkinud muu olukord (nt pikaajaline
kriis), kus töötaja ei saa või ei jõua ajaliselt nõutavat täiendkoolitust läbida. Turvakoduteenuse
korraldamine on KOVi vastutusala ning kriisiolukorra ajal töötajate värbamise paindlikkuse
lisamine aitab teenust erandlikes olukordades paremini tagada ehk mõjutatud osaliseks saab
lugeda ka teenust korraldavaid KOVe ja teenust osutavaid asutusi ehk turvakodusid. Praegu
osutavad turvakoduteenust 11 asutust mitmes KOVis, mis tähendab, et muudatuse sihtrühm on
väike, kuid kriisiolukord võib omakorda nõuda enamaid turvakodusid ehk olukord ei pruugi
kajastada kriisiolukorra ajal kokkupuutuvat sihtrühma.
Laste turvakoduteenuse osutamine on hädavajalik olukorras, mis ohustab lapse elu, tervist,
arengut või heaolu. Kuigi hariduse või täiendkoolituse nõudest loobumisega võib kaasneda
teenuse kvaliteedi halvenemise risk ja ebasoovitav mõju teenusesaajale, kaalub teenuse
osutamise tagamise võime kriisiolukorra ajal siinkohal selle üles ning muudatust võib
kokkuvõttes hinnata positiivseks nii teenusekorraldajatele, teenuseosutajatele kui ka
teenusesaajatele.
Seaduseelnõu lubab erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal osutada samades ruumides
erinevatele sihtrühmadele asendushooldusteenust ja turvakoduteenust, tavaolukorras tuleb neid
teenuseid osutada eraldi ruumides ehk need erinevatesse sihtrühmadesse kuuluvad ja erineva
teenuse kestusega lapsed ei saa koos teenust, kuivõrd stabiilne laste kooslus tagab paremini
nende heaolu. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal saab aga esmatähtsaks lastele turvalise esmase
hoolduse pakkumine, mistõttu pakub selle muidu laste heaolu toetava piirangu kaotamine neis
olukordades parema ja paindlikuma võimaluse esmase turvalise hoolduse tagamiseks lastele,
kes teenust vajavad.
2022. aastal osutas asendushooldusteenust 38 asutust (koos SOS Lasteküla toimlatega),
turvakoduteenust lastele osutas 11 asutust, neist 7 asutust osutasid mõlemat teenust. 2022. aasta
lõpus laste turvakoduteenuse osutamiseks ette nähtud 138 kohast 72 kohta (52,1%) asusid
asutustes, kes osutasid ka asendushooldusteenust. Turvakoduteenust saanud 721 lapsest 236
(ligi 33%) said teenust asutuses, millel oli luba osutada nii asendushooldusteenust kui ka
turvakoduteenust. Tavaolukorras saab asendushooldusteenust vanema nõusolekul alla 4%
lastest (2022. aasta jooksul 1101 lapsest 40 last). Erakorralise või sõjaseisukorra ajal aga võib
vajadus olla vanema nõusolekul asutusse paigutamiseks palju suurem, mistõttu on oluline
võimaldada asutustel paindlikult erinevatele sihtrühmadele teenust pakkuda. Erandlikes
olukordades teenusevajajatele operatiivselt ja paindlikult teenuse pakkumise võimaldamine
avaldab teenusesaajatele positiivset sotsiaalset mõju, kuid toetab ka teenusekorraldajast KOVe
22.05.2025
572
oma ülesannete täitmisel ja pakub kindlust teenuseosutajatele erandlikes olukordades toime
tulla.
Kriisiolukorra ajal rakenduvad asendushooldusteenuse osutamise nõuete puhul veel
leevendused, mille kohaselt nähakse ette võimalus, et erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib
vajaduse korral ja lapse huvidest lähtuvalt vanema nõusolekul asendushooldusteenust lühikest
aega osutada pikemalt kui tavaolukorras kehtiv kuni 90 päeva (katkematult). Samuti ei nõuta
laste piirarvu järgimist asendushooldusteenuse osutamisel asenduskodus, perekodus või
hooldusperes eriolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal ning sellega kaasnevalt
kaob sel juhul ka vajadus SKAga piirarvust suuremate paigutuste kooskõlastamiseks
(erandkorras on tavaolukorras võimalik piirarve ületada vastava kooskõlastusega). Kui
tavaolukorras on asendus- ja perekodus laste piirarvuks ühes peres kuus last ja hooldusperes
neli last (sh pere enda alla 14-aastased lapsed ja hooldust vajavad isikud), on keskmiselt ühes
asendushooldusperes asendus- ja perekodus 4,5 last ja hooldusperes 1,4 last. Seega ei pruugi
piirarvu ületamine olla vajalik, kuid võib sõltuvalt kriisist ja kasvavast teenusevajadusest
osutuda vajalikuks.
Kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt asendushooldusteenuse osutamist, ja kaks aastat
pärast sõjaseisukorra lõppemist lõdvendatakse ka osa nõudeid, mis kehtivad
asendushooldusteenust vahetult osutavatele isikutele: perevanematele, kasvatajatele, nende
abidele ja hoolduspere vanematele. Asendushooldusteenust vahetult osutavalt isikult ei nõuta
vanusepiiri täitmist (vähemalt 25 eluaastat), lapsega töötamise kogemust, keskharidust,
täienduskoolituse läbimist ega nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimist.
Asendushooldusel pere- ja asenduskodus viibis 2022. aasta lõpu seisuga 765 last, last vahetult
kasvatavaid isikuid oli 2021. aasta lõpu seisuga asutustes 495 (perevanemaid 244, kasvatajaid
215 ja nende abisid 36). Hooldusperesid (sh perekonnas hooldajad) oli 2022. aasta lõpu seisuga
111 ja neis peredes kasvas 151 last. Tegemist on tavaolukorras väikse sihtrühmaga (lastest
0,3%), kuid kriisiolukorra ajal võivad teenusevajadus ja sihtrühm kasvada.
Muudatused võimaldavad teenusevajajatele paremini tagada asendushooldusteenuse ja
turvakoduteenuse osutamise erandlikes olukordades, see annab teenusekorraldajast KOVile ja
teenuseosutajatele paremad võimalused teenus tagada ja seeläbi on sel ka positiivne sotsiaalne
mõju teenust saavatele lastele ja nende peredele. Kaasneda võib teenuse kvaliteedi halvenemise
risk ja seeläbi ka ebasoovitav mõju teenusesaajate heaolule, kuid teenuse tagamine
kriisiolukorra ajal on eelduslikult positiivsema mõjuga laste heaolule kui teenuse tagamata
jätmine.
Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise erandid kriisiolukorra ajal
Seaduseelnõuga täiendatakse SHSi §-ga 13⁴, mis sätestab toimetulekutoetuse määramise ja
maksmise erandi. Esimene muudatus puudutab toimetulekutoetuse arvestamise alust
evakuatsiooni korral. Eelnõus sätestatakse, et evakuatsiooni korral võetakse toimetulekutoetuse
määramisel arvesse eluasemekulud selle eluaseme puhul, kus toimetulekutoetuse taotleja
alaliselt elab, sõltumata sellest, kas see asub evakuatsioonikohaga sama KOVi
haldusterritooriumil või mitte.
Muudatus mõjutab neid toimetulekutoetust taotlevaid leibkondi ja üksikisikuid, kellel on
eluasemekulud, mis on seotud nende tegeliku elukohaga. 2022. aastal rahuldatud
toimetulekutoetuse taotlustest oli eluasemekuludega seotud 75 969 taotlust (2021. aastal
22.05.2025
573
52 126) ehk ca 71% rahuldatud taotluste koguarvust (2021. aastal 86%). Keskmiselt oli neid
kuus 6330 (2021. aastal 4344). Kriisiolukorra või sõjaseisukorra ajal, mis nõuab evakuatsiooni,
võib esineda juhtumeid, kus evakuatsioonikohas viibivatel toimetulekutoetuse taotlejatel on
jäänud kohustus endiselt maksta kinni oma tegeliku elukohaga seotud eluasemekulud kas täises
mahus või osaliselt.
Seaduseelnõu muudatuse mõju leibkondadele ja inimestele on positiivne, kuna arvesse võetakse
kõik eluasemekulud, mida nad peavad kinni maksma. Muudatus aitab vältida võlgnevuste
tekkimist. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Muudatus avaldab mõju riigieelarvele ja selle riigisisesele jaotusele, kuna toetust maksab
evakuatsioonijärgne KOV. Täpset lisakulude summat ei ole võimalik arvutada. See hakkab
sõltuma sellest, millal, kui pikalt ja mis piirkondadest evakuatsioon toimub.
Eelnõuga tehakse toimetulekutoetuse maksmisel muudatused, mis annavad KOVile võimaluse
erakorralise või sõjaseisukorra ajal maksta toimetulekutoetust ainult sularahas, määrata toetust
täissummas eurodes, kasutades 0 ja 5-ga lõppevaid summasid, ümardades toetuse suuruse
inimese kasuks, ja maksta toetust sularahas mõistliku aja jooksul, st esimesel võimalusel, kui
olukord seda vähegi võimaldab.
Kehtiva SHSi § 134 lõike 2 kohaselt määratakse toimetulekutoetus viie tööpäeva jooksul pärast
kõikide dokumentide esitamist ning lõike 6 kohaselt maksab KOV arvestatud
toimetulekutoetuse summa kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates vastavalt
SÜSi § 28 lõikele 3 või posti teel või sularahas, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud
vastavasisulist soovi. Üldiselt saab toimetulekutoetust mingitel põhjustel sularahas alla 5%
toetuse saajatest. Kuid erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib vajadus maksta
toimetulekutoetust sularahas märkimisväärselt kasvada. Selleks, et lihtsustada ja kiirendada
toetuse väljamaksmist, tehakse eelnõuga muudatus, mis lubaks KOVidel toimetulekutoetuse
sularahas väljamaksmisel ümardada väljamakstava toetuse suuruse ülespoole summani, mis
lõpeb 0 või 5-ga. Kuna mõjuvatel põhjustel võib tekkida olukord, kus ei ole võimalik maksta
toetust kindla aja piires, loobutakse sellest nõudest ning selle asemel lubatakse maksta toetust
mõistliku aja jooksul kohe, kui olukord seda vähegi võimaldab.
Muudatus mõjutab toimetulekutoetust saavaid leibkondi ja üksikuid toetuse saajaid. 2023. aasta
esimese nelja kuuga maksti toimetulekutoetust 14 738 leibkonnale, mille koosseisus oli
28 958 liiget (neist ajutise kaitse saaja leibkondi oli 6008, kus oli 12 432 liiget). Keskmiselt sai
toetust ligi 10,7 tuhat leibkonda kuus (2022. aastal sai toimetulekutoetust 25 016 leibkonda,
mille koosseisus oli 48 731 liiget, ning ühes kuus sai toetust keskmiselt 8,9 tuhat leibkonda).
See on alla 5% leibkondade koguarvust, kuid erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib toetuse
saajate arv oluliselt kasvada. Hinnanguliselt ca 85–90% määratud toetuste summadest võisid
vajada ümardamist.
Hinnanguline lisakulu ühe toimetulekutoetuse taotluse kohta oleks 1,5–2 eurot. Kui lähtuda
2022. aasta toimetulekutoetuse maksmise andmetest, mille järgi oli toetuse keskmine suurus
ühe taotluse kohta 373,38 eurot, kasvaks keskmine toetuse suurus, kui kulud tervikuna kasvaks,
0,4–0,5%. Muudatuse positiivne mõju inimestele seisneb eeskätt selles, et erakorralise või
sõjaseisukorra ajal saaksid inimesed toetused kätte võimalikult kiiresti. Mõju ulatus ja mõju
avaldumise sagedus on väike.
22.05.2025
574
Täpse väljamaksmise kuupäeva nõudest loobumine võib negatiivselt mõjutada inimeste
toimetulekut. Kuid olukorras, kus KOVil ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik toetust välja
maksta, peavad nad osutama abivajajatele vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu,
riietuse ja ajutise majutuse.
Muudatus võib avaldada mõju kõikidele KOVidele. Muudatuse mõju on positiivne, kuna see
vähendab või pidurdab töökoormuse kasvu toimetulekutoetuse väljamaksmisel olukorras, kus
arveldamine hakkab käima ainult sularahas, lihtsustades arveldamist toetuse väljamaksmisel ja
andes paindlikkust toetuse maksmisel.
Tegevusloa andmise erandid ja teavitamiskohustus kriisiolukorra ajal
Eelnõus sätestatud muudatuse mõjul võib SKA kriisiolukorra ajal väljastada tähtajalise
tegevusloa ka sel juhul, kui teenuseosutaja ei vasta kõigile põhiregulatsiooni tingimustele, kuid
teenuse jätkamine on oluline. Seejuures ei nõuta erakorralise ja sõjaseisukorra ajal tegevusluba
hoiuteenuse, perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenuse, turvakoduteenuse, väljaspool
kodu osutatava üldhooldusteenuse, igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse,
toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse
osutajatelt. Need asutused peavad SKAd teenuseosutamisest teavitama ning peale erakorralise
või sõjaseisukorra lõppemist tuleb neil taotleda tegevusluba. Lisaks tuleb SKAd teavitada, kui
kriisiolukorra ajal või massilise sisserände tõttu tuleb sotsiaalteenust osutada tegevusloal
märgitud tegevuskohast erinevas kohas või rohkematele inimestele.
Muudatusega ei nõuta kriisiolukorra ajal tegevusloa taotlemisel turvakodu-, hoiu- või
asendushooldusteenuse osutajatelt tervisekontrolli läbimist ega tervisetõendit, samuti ei nõuta
tervisetõendit erihoolekandeteenust osutavalt tegevusjuhendajalt. Selle asemel nõutakse tööle
asujalt kirjalikku kinnitust nakkushaiguse mittepõdemise kohta ning tervisetõendi esitamist 90
kalendripäeva jooksul olukorra lõppemisest.
Mõju avaldub sotsiaalse, regionaalse ja riigivalitsemise, sh avalike teenuste mõjuna.
Muudatusest mõjutatud sihtrühmad on hoiuteenuse, asendushooldusteenuse, turvakoduteenuse,
väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse ja erihoolekandeteenuse osutajad. 2022. aastal
osutas erihoolekandeteenuseid 219 asutust, väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust 177
asutust, turvakoduteenust 11 asutust ja asendushooldusteenust 38 asutust. Kriisiolukorra ajal
võib vastavaid teenuseid pakkuvate asutuste arv oluliselt muutuda, näiteks massilise sisserände
korral võib suureneda asendushooldusteenuse osutamise vajadus, mistõttu ei ole täpsemat mõju
võimalik analüüsida. Muudatustest on mõjutatud ka SKA, kelle halduskoormus võib
kriisiolukorrast tulenevate muutuvate olude tõttu suureneda. Ebasoovitavate mõjude risk võib
esineda teenuse kvaliteedi halvenemisel, kui tegevusluba antakse kõiki tingimusi täitmata ega
täideta kõiki tervisekaitsenõudeid, mistõttu on muudatusest kaudselt mõjutatud ka tulevased
teenusesaajad nendel eritingimustel teenust osutavates asutustes, kuivõrd tervisekaitsenõuete
täitmata jätmine võib kaasa tuua negatiivse mõju teenusesaajate tervisele ja heaolule. Positiivse
mõjuna võib välja tuua teenuste toimepidevuse tagamise kriisiolukorra ajal muudatuste kaudu.
Mõju avaldumise sagedus on harv, kuna muudatused puudutavad vaid kriisiolukordi, mille
esinemine on eeldatavasti harv ja raskesti prognoositav.
LasteKSi muudatused kriisiolukorra ajal
LasteKSi muudatused annavad kriisiolukorra ajal lisapaindlikkuse abivajavate ja hädaohus
laste abivajaduse hindamiseks. KOVi lastekaitsetöötaja peab lapse abivajadust küll hindama ja
22.05.2025
575
abimeetmeid pakkuma, kuid lähtuma nendest meetmetest, mida kriisiolukorraga kaasnevaid
asjaolusid arvestades on võimalik lapsele kohaldada.
Eestis on igas KOVis lastekaitsetöötajaid (2022. aasta lõpu seisuga 296), kes tegelevad aastas
ligi 15 000 lapsega juhtumimenetluse raames (laste arv, kellega seotult menetleti
lastekaitsealaseid juhtumeid, oli 2022. aastal 14 962), kriisiolukorra ajal võib sihtrühm nii
kasvada kui ka kahaneda ning seda ennustada ei ole võimalik, ometi on oluline tagada
kriisiolukorra ajal võimalik paindlikkus, kuivõrd abivajaduse hindamine ja meetmete
pakkumine võib olla samuti kriisist tulenevalt muutunud, sh kitsenenud. Muudatusega ei kaasne
eeldatavalt kohanemisraskusi, kuna see ei mõjuta otseselt lastele abi pakkumist praeguses
olukorras, ja kuigi kriisi ilmnemisel võib hindamiste ja meetmete võimalikkus muutuda ja sel
juhul on ka abivajavad lapsed sellest mõjutatud, ei tulene see eeldatavasti mitte muudatusest,
vaid justnimelt kriisiolukorrast endast. Paindlikkuse lisamine annab pigem parema garantii, et
ka kriisiolukorra ajal saavad lastekaitsetöötajad võimaluste piires lastele abi ja meetmeid
pakkuda.
Lisaks sätestatakse, et kui kriisiolukorra ajal või sellega seotud asjaolude tõttu ei ole lapsega
töötamist võimaldaval isikul või vastava tegevusloa väljastajal võimalik lastega töötamise
piirangutest kinnipidamist ehk isiku karistatust eelnevalt kontrollida (nt ajutiselt tehniliselt
võimatu elektri- või IT-süsteemide häirete tõttu), võib isiku tööle võtta või loa väljastada,
tuginedes isiku enda kirjalikule kinnitusele töötamise piirangu puudumise kohta. Lapsega
töötamise piirangutest kinnipidamist tuleb tööandjal või loa väljastajal viivitamata kontrollida,
kui takistavad asjaolud on ära langenud.
Selle muudatuse eesmärk on tagada paindlikult lapsele abi ja teenused. See kaalub üles
võimaliku ebasoovitava riski, et lapse heaolu võib saada ohustatud, kui lapsega töötamist
võimaldaval isikul on halvad kavatsused ja petmise huvi, ja see on maandatud järelkontrolli
viivitamatu nõudega takistuste äralangemisel, mistõttu võib kaasnevat riski pidada pigem
ebatõenäoliseks. Eelkõige on sotsiaalne mõju positiivne, luues soodsama olukorra lapsele
vajaliku teenuse osutamiseks, ja riski maandamine on siinjuures ka kohe ette nähtud.
OASi muutmine
Eelnõu kohaselt võib SKA teha eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal
ohvriabiteenuste korraldamisel ajutiselt teenuste sisu puudutavaid erandeid, kui see on
ohvriabiteenuste osutamiseks kriisiolukorra ajal vältimatult vajalik. Muudatusest on mõjutatud
nii ohvriabiteenuse saajad kui ka ohvriabiteenuse osutajad. SKA andmetel pöördus 2022. aastal
ohvriabisse 4636 uut kannatanut, alaealisi kannatanuid oli 695. Uusi juhtumeid oli 3719, neist
ligikaudu 54% olid seotud perevägivallaga. Psühholoogilist abi osutati ohvriabiteenuste raames
1975 inimesele. 2022. aastal pöördus naiste tugikeskustesse nõustamisele 1917 naist, majutust
vajas 347 naist ja 301 last. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördus 2022. aastal 201
inimest. Ohvriabiteenuse osutajate sihtrühma suurus ulatub 300 inimeseni. SKAs töötas
2023. aasta märtsi alguse seisuga 24 ohvriabitöötajat, lisaks on SKA-l mitu lepingupartnerit.
Näiteks on süüteoohvritele psühholoogilist abi osutavaid spetsialiste ca 185, naiste tugikeskuse
töötajaid 70 ja seksuaalabikeskuse töötajaid umbes 30.
Ohvriabiteenuste sisu puudutavate erandite tegemine võib tähendada, et mõni ohvriabiteenuse
komponent jääb osutamata ehk sellest tulenevalt ei pruugi ohvrile osutatav abi olla nii
kvaliteetne kui tavaolukorras. Seega võib muudatusega kaasneda ebasoovitav mõju teenuse
kvaliteedi halvenemise tõttu. Teisalt on eelnõu kohaselt siiski ka eriolukorra, erakorralise ja
22.05.2025
576
sõjaseisukorra ajal kavas jätkata ohvriabiteenuste osutamist ning erandite tegemine on lubatud
vaid juhul, kui see on vältimatult vajalik.
PHSi muudatused kriisiolukorra ajal
Vajaduse korral perehüvitisi saama õigustatud isikute ringi laiendamine ning võimalus mitte
küsida teise vanema või vanemate nõusolekut perehüviste maksmiseks puudutab laste õigust
inimväärsele elatustasemele ja õigust saada osa sotsiaalkindlustuse hüvedest ka erakorralise või
sõjaseisukorra ajal, kui toetuse saajat on vaja muuta. Muudatus võib mõjutada potentsiaalselt
kõiki Eesti perehüvitisi saavaid lapsi. SKA andmetel sai 2023. aasta jaanuarikuu seisuga
perehüvitisi 162 000 lastega peret, kus kasvas ca 271 000 last. Lapsed moodustavad Eesti
elanikest viiendiku, seega on tegu keskmise suurusega sihtrühmaga. Samas puudutab vajadus
erakorralise või sõjaseisukorra ajal perehüvitiste maksmist muuta eeldatavasti väiksemat osa
lastega peredest, kuid sihtrühma suurus sõltub siiski kriisi olemusest, kestusest ja mõjust
lapsevanematele. Muudatusega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, kuna see ei eelda
praegu hüvitise saajatelt mingeid ettevalmistavaid tegevusi ning annab pigem kindlustunde, et
ka erakorralise või sõjaseisukorra ajal on hüvitised last tegelikult kasvatavale isikule tagatud.
Volitus kehtestada kõigile võrdne elatisabi suurus täitemenetluse või pankrotimenetluse
peatumise korral puudutab elatisabi saajaid. SKA andmetel maksis riik 2022. aasta jooksul
täitemenetlusaegset elatisabi 4049 perele 5715 lapse eest ja pankrotimenetlusaegset elatisabi 17
perele 21 lapse eest. Võrreldes kõikide Eesti elanike ja ka lastega on tegu väikese sihtrühmaga.
Muudatusega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, kuna see ei eelda praegu hüvitise
saajatelt mingeid ettevalmistavaid tegevusi ja annab pigem kindlustunde, et ka erakorralise või
sõjaseisukorra ajal on elatisabi tagatud.
Võimalus maksta kõigile võrdses suuruses elatisabi mõjutab SKA suutlikkust maksta
kriisiolukorra ajal elatisabi, kuna SKA-l ei pruugi olla kriisiolukorra ajal ülevaadet võlgniku
makstud elatisest. Mõju ulatus ja avaldamise sagedus on siiski SKA-le väikesed, sest elatisabi
saajate ring on võrreldes kõikide lastega peredega väike ning tegu on ühekordse protseduurilise
muudatusega. Vajaduse korral perehüvitisi saama õigustatud isikute ringi laiendamine ning
võimalus mitte küsida teise vanema nõusolekut perehüviste maksmiseks mõjutab samuti SKA
tööprotsesse vaid vähesel määral, sest SKA teeb ka praegu hüvitise saaja vahetamise
toiminguid.
RaKSi muutmine – ajutise töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise erandid kriisiolukorra
ajal
Sotsiaalne mõju avaldub ajutise töövõimetuselehe võtjatele. 2022. aastal oli Tervisekassa
andmetel 753 234 töövõimetusjuhtumit 360 674 inimesega. Haiguslehti oli sealjuures 588 762
ja neid kasutas 333 863 inimest ning 164 472 hoolduslehte vajas 65 432 inimest. Mõju
sihtrühma võib pidada suureks. Ajutise töövõimetuse hüvitise väljamakse pikendamine
mõjutab töövõimetuslehte võtvat isikut ja ajutiselt tema toimetulekut. Kuna aga makseid
kriisiolukorra ajal siiski tehakse, on mõju väike. Sihtrühma senine toimimine kriisiolukorra ajal
mingil määral muutuks, kuna praegune elektrooniline ajutise töövõimetuse leht asendub
paberversiooniga ning hüvitise väljamakse aeg pikeneb. Tavaolukorras muudatusel mõju ei ole.
Ebasoovitavate mõjude risk kaasneb juhul, kui sihtrühma toimetulek halveneb hüvitise
väljamakse pikenemise tõttu kriisiolukorra ajal. Positiivne on aga see, et muudatus toob
paindlikkuse ja parema võimaluse väljamaksete jätkumiseks ka kriisiolukorra ajal ning töö- ja
22.05.2025
577
teenistuskohustuse täitmisest vabastamisel ei kaota inimene sissetulekut. Eelnevat arvestades
on tegemist olulise mõjuga.
Muudatusest on mõjutatud kõik tööandjad ja Tervisekassa. 2022. aastal oli Eestis 148 684
ettevõtet. Sihtrühma võib pidada suureks. Töökoormus võib suureneda nii tööandja kui ka
Tervisekassa jaoks. Kuna ajutise töövõimetuse leht muutub elektroonilisest paberversiooniks,
võtab lehe edastamine ning sellel olevate andmete töötlemine ja kontrollimine tavapärasest
rohkem aega. Sihtrühma käitumine mingil määral muutub ning võib tekkida ka vajadus
muudatustega kohaneda. Küll aga on mõju avaldumise sagedust keeruline hinnata, kuna see
sõltub kriisiolukorra ajal esitatavatest ajutise töövõimetuse lehtede arvust. Ebasoovitavate
mõjude risk kaasneb juhul, kui tööandjate ja Tervisekassa töökoormus muutub märgatavalt ning
seda on tarvis leevendada lisatööjõu palkamisega.
Posti teel rahaliste hüvitiste kojukannete muudatused kriisiolukorra ajal
Seaduseelnõu muudatus võimaldab laiendada nende isikute ringi, kellele rahalised hüvitised
posti teel koju tuuakse, näiteks pensionärid ja puudega inimesed. SKA andmetel maksti 2022.
aastal pensioni 324 589 isikule, keskmine igakuine pension oli 614 eurot. 2022. aastal oli
10,89% pensionäridest üle 85-aastased. Üksi elava pensionäri toetust sai 28% pensionäridest
(ca 95 tuhat pensionäri). Eestis on ligi 50 tuhat inimest vanuses 65 aastast ja vanemat raske või
sügava puudega, sealhulgas ca 14 tuhat 85-aastast ja vanemat. Seega võivad need sihtrühmad
vajada erakorralise või sõjaseisukorra ajal pensioni kojukannet. Kojukannete korralduslik pool
kasvatab sel juhul ka SKA koormust.
Pensioni maksmise erandid erakorralise või sõjaseisukorra ajal
Eelnõu muudatus mõjutab kõiki uusi vanaduspensioni saajaid, kellel on õigus lastelisale.
Tavaolukorras peavad õigustatud isikud omavahel kokku leppima, kes saab lastelisa, ja
tõendama kokkulepet kirjaliku nõusolekuga. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei pruugi aga
olla võimalik kirjalikku nõusolekut anda (näiteks mobilisatsiooni tõttu), mistõttu jääb ühe
vanema osa teisel vanemal saamata. Seetõttu antakse isikutele õigus esitada kokkulepe kuus
kuud pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppu ning SKA kohustub õigustatud isiku
pensionisumma tagasiulatuvalt ümber arvutama.
Lastelisa maksti 2022. aastal 205 640 pensionärile, sealhulgas uued määramised 2919
pensionärile, keskmine määratud lastelisa oli 23,81 eurot. Uute vanaduspensionäride
majanduslikku toimetulekut mõjutab seaduseelnõu muudatus hinnanguliselt vähesel määral,
kuna keskmine määratud lastelisa moodustab 3,9% keskmisest pensionist. Samas võib väga
madala pensioniga inimese majanduslik olukord lastelisast ilmajäämise tõttu mõnevõrra
halveneda.
Hüvitise andmine kriisiolukorra ajal
Eelnõu muudatusega antakse haldusorganile õigus pikendada hüvitiste määramise tähtaega
15 tööpäeva võrra, kui kriisiolukorrast tulenevalt ei ole hüvitise määramist ja maksmist
reguleerivas seaduses sätestatud tähtaja jooksul võimalik hüvitisi määrata.
Aastas uuendatakse ligi 29 tuhat puudeotsust, näiteks 2022. aastal oli korduvate puudeotsuste
arv 29 424. Kriisolukorra ajal pikendatakse neid tulevikus automaatselt.
22.05.2025
578
TLSi muutmine – vanemapuhkus
Eelnõu muudatusega ei rakendata vanemapuhkusele jäämisel ette nähtud etteteatamistähtaega
(30 kalendripäeva), kui etteteatamist ei saa asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. See juhtub
tõenäoliselt kriisiolukorra ajal, kui vanematel on vaja täita kriisiolukorraga seotud ülesandeid
ning kiired muudatused vanemapuhkuse kasutamisel võivad olla nii lapse heaolu kui ka
perekorralduse seisukohast hädavajalikud. Muudatus puudutab alla 3-aastaste lastega tööturul
hõivatud lapsevanemaid, keda Eesti tööjõu-uuringu 2023. aasta I kvartali seisuga oli 53 800 (ca
7,7% kõikidest hõivatutest), samuti isikuid, kes hakkavad lapsevanema asemel vanemapuhkust
kasutama. Mõjutatud sihtrühma suurus on seega keskmine. Muudatus ei eelda lapsevanematelt
kohanemist ning on pigem protseduuriline ja ühekordne sündmus, mistõttu on mõju ulatus ja
avaldumise sagedus peredele väikesed. Muudatus puudutab ka nende tööandjaid, sest töötaja
vanemapuhkuse alustamise etteteatamistähtaja lühenedes peavad tööandjad tegema
tavapäraselt operatiivsemaid muudatusi tööprotsessides, näiteks kiiremini leidma
vanemapuhkusele minejale asendaja või töö ümber korraldama. Mõju ulatus tööandjale võib
olla keskmine, sest eeldab tööandjalt sihiteadlikku kohanemist, samas ei kaasne muudatustega
eeldatavasti kohanemisraskusi. Tööandjatele mõju avaldumise sagedus on siiski väike, sest
töötaja vanemapuhkusele minek on suhteliselt harv ja ühekordne sündmus ka tavapäraselt.
Mõjutatud sihtrühm tööandjate seas on siiski väike, arvestades töötavate alla 3-aastaste lastega
perede arvu ja tegelikku isikute arvu, kellel selline vajadus kiireks vanemapuhkuse
vormistamiseks tekib.
Sotsiaalministri 3. aprilli 2002. a määruse nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse
tervisekaitsenõuded“ muutmise mõjud
Erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamisel peatub turvakoduteenuse ja väljaspool kodu
osutatava üldhooldusteenuse puhul tervisekaitsenõuete rakendamine ning kõrvaltingimuste
kontrolli ei tehta. Kui turvakoduteenuse ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse
osutamiseks on vältimatult vajalik, võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse
levikust põhjustatud eriolukorra ajal tervisekaitsenõuded kohaldamata jätta. Teenuste
osutamisel tuleb siiski tagada vastavalt võimalustele ohutu, tervist toetav ja hügieeniline
keskkond ning terviseseisundile vastav toitumine ja nõuetele vastav joogivesi.
Tervisekaitsenõuete peatamine eelnimetatud olukordades on tähtis, et teenusesaajatele oleks
teenus kättesaadav ka erakorralise või sõjaseisukorra ja eriolukorra ajal, mil vastavate nõuete
täitmine võib olla raskendatud.
Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika kohaselt osutas 2022. aastal turvakoduteenust 14
asutust ning sama aasta jooksul sai teenust 869 inimest, sh 721 last. 2021. aasta lõpu seisuga
osutas väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust Eestis 177 asutust, kuid tegelik asutuste
arv oli väiksem, sest see arv hõlmab osa asutuste puhul mitut tegevuskohta. 2021. aasta lõpu
seisuga sai teenust 9100 inimest. Sihtrühma suurust võib hinnata väikeseks.
Muudatusega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, kuna see ei eelda praegustelt
teenuseosutajatelt ega teenusesaajatelt mingeid ettevalmistavaid tegevusi ja annab pigem
kindlustunde, et ka erakorralise või sõjaseisukorra ja eriolukorra ajal on teenused neid
vajavatele inimestele tagatud. Kuigi teenuste kvaliteet võib mingil määral tervisekaitsenõuete
rakendamise peatamisel halveneda, on tegemist ikkagi positiivse mõjuga, kuna muudatus
võimaldab paindlikult jätkata teenuste osutamist abivajajatele ka erakorralise, sõjaseisukorra
või eriolukorra ajal ning muudatusega kaasneb turvatunne teenusesaajatele.
22.05.2025
579
6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Ettevõtjate halduskoormus: kokkuvõtlikult võib eelnõu kohta tuua esile, et olemasolevate
elutähtsa teenuse osutajate (kokku 429 ettevõtet) koormus jääb sisuliselt samaks. Eelnõu alusel
saavad endale täiesti uue püsiv kriisiülesande u 30 ettevõtet, kelle jaoks muutub kriisideks ja
riigikaitseks valmistumine süsteemsemaks. Eelnõu annab selge suunise koostada riskianalüüs
ja kriisiplaan ning kirjeldab täpsemalt toimepidevuse planeerimise tegevusi. See kõik võib tuua
kaasa vajaduse vaadata üle ettevõtjate sisemised ressursid ja töökorraldus. Lisaks
konkretiseerib eelnõu asutuste kohustused kriisideks ja riigikaitseks valmistumisel, andes
suunad, mis teenuste puhul tuleb riske hinnata, kriisiplaan koostada, toimepidevus ning võimed
planeerida. Samuti on kriisideks valmisolek loomulik osa iga ettevõtte ärilisest tegevusest ning
paljude ettevõtete jaoks on tavapärane tegevus koostada äritegevuse järjepidevuse plaan
(busisness continuability plan).
Ettevõtjate kulud: Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt
ettevõttest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 25 000 – 50 000 eurot
palgafondiraha aastas. Üldjuhul kaasneb eelnõust tuleneva riskianalüüsi ja kriisiplaani
koostamisega töötaja tööaeg ja tööjõukulu. Juhul, kui ettevõte otsustab tellida toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani sisse, siis võib olenevalt ettevõtte suurusest olla kuluks 2000 – 10 000
eurot.
Avaliku sektori töökoormus: avaliku sektori, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuste
töökoormuses on mõjud erinevad. Asutustel, kes on pidanud koostama hädaolukorra seaduse
alusel riskianalüüsi, hädaolukorra lahendamise plaani ja toimepidevuse plaani ning on täitnud
riigikaitseseaduse alusel püsiva riigikaitseülesande kohustusi, olulisi muutusi töökoormuses ei
ole. Eelnõu võib isegi nende töökoormust vähendada, sest liidab kokku mitmed kriisideks
valmisoleku dokumendid (nt hädaolukorra lahendamise plaan ja riigi kaitsetegevuse alamkava)
või asendab seni koostatud dokumendid uutega (toimepidevuse plaanist saab kriisiplaan).
Lisaks konkretiseerib eelnõu asutuste kohustused kriisideks ja riigikaitseks valmistumisel,
andes suunad, mis teenuste puhul tuleb riske hinnata, kriisiplaan koostada, toimepidevus ning
võimed planeerida.
Muudatus avaldab sihtrühma osalistele erinevat mõju, sõltudes nii lisanduvate tegevuste
ulatusest kui ka sellest, kuidas on seni kriisideks valmistumist korraldatud. Olgugi et seadusest
tulenevaid ülesandeid on ka seni tulnud kriisolukordades täita, ei ole kõikide asutuste jaoks
olnud seni selge, mida ülesannete täitmiseks valmistumine hõlmab. Kohustus koostada asutuse
ja isiku riskianalüüs, tagada asutuse toimepidevus, koostada kriisiplaan ja viia läbi õppused
eeldab seega mitmetelt asutustelt nende igapäevase töö ümberkorraldamist, suurendades
mingitel juhtudel ka töökoormust ja kulusid. Ühe täisajaga töötaja palgafondi suurus on
hinnanguliselt 50 000 eurot. Olenevalt asutuses suurusest ning muudest teguritest võib vajadus
olla 0,2–1 töökoormusega töötaja lisandumiseks. Lisanduvad töökoha ja vajalike vahendite
maksumus ning muud kulud, näiteks valmistumise tegevustega seotud konsultatsioonide
tellimiseks, koolitustel osalemiseks, õppuse korraldamiseks jms. Lähtudes sellest, et mõjutatud
on vähemalt 113 avalik-õiguslikku isikut ning iga asutuse töökoormus suureneb 0,2–1
ametikoha võrra jääb eelarveline mõju 1 130 000 ja 5 650 000 euro vahele aastas.
Päästeametile, Sotsiaalkindlustusametile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile tekib
täiendav kohustus kohaliku omavalitsus üksuste kriisiplaanide kooskõlastamiseks ning
haldusjärelevalve tegemiseks, st nendes asutustes tekivad olenemata senisest töökorraldusest
22.05.2025
580
täiesti uued tööülesanded. Lisaks muudab eelnõu viivitamatu ohuteate edastamise Päästeameti
ülesandeks – ehkki Päästeamet seda ülesannet juba täidab ning ka eelarvelised vahendid
ülesande täitmiseks on 2027. aastani eraldatud, tähendab ülesande kinnistamine eelnõuga seda,
et ülesande täitmiseks vajalikud püsikulud tuleb tagada ka pärast 2027. aastat. Kohalike
omavalitsuste kriisiplaanide kooskõlastamise ja haldusjärelevalve ülesanded toovad endaga
vajaduse luua minimaalselt 18 täiendavat ametikohta – kaheksa Päästeametisse, viis
Sotsiaalkindlustusametisse (üks igasse regiooni, üks peakontorisse) ning viis Haridus- ja
Teadusministeeriumisse. Täiendav püsivajadus tegevuste elluviimiseks oleks seega
hinnanguliselt 900 000 eurot aastas.
Muus osas ei ole eelnõu kohaselt ette näha uute asutuste ega struktuuriüksusete loomist ega
olemasolevate ulatuslikku ümberkorraldamist. Kriisideks ja riigikaitseks valmistumine tuleb
muuta lahutamatuks osaks asutuste baasülesannetest. Seda tingib ka muutunud
julgeolekukeskkond, mille tõttu kriisideks ja riigikaitseks valmisolek peab olema iga
valitsusasutuse prioriteet ja osa baashügieenist. Seejuures aitavad kriisideks valmistumise
tegevused täita asutusele pandud igapäevaseid ülesandeid.
Valmisolek oma ülesandeid kriisolukordades täita peab olema tagatud ka praegu. Eelnõu
täpsustab ja ühtlustab, kuidas valmistumine toimuma peab. Ülesannete täitmiseks tuleb avaliku
sektori asutustel üle vaadata oma olemasolev eelarve ja lisakulude katmise võimalused ning
teha vajalikud töökorralduslikud ja eelarvelised muudatused ülesannete täitmise
võimaldamiseks, seda ka Päästeametis, Sotsiaalkindlustusametis ning Haridus- ja
Teadusministeeriumis, kellele tekkivad mõjud on kõige ulatuslikumad.
Valitsusasutuste kulud: Seaduse rakendamisega seotud valitsusasutuste kulude katmisel tuleb
valitsusasutustel vaadata üle oma olemasolev struktuur ja isikkoosseis ning eelarve ja
lisakulude katmise võimalused ning puuduolevas osas esitada lisataotlused riigi
eelarvestrateegia 2025–2028 protsessis. Juhul, kui lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud katta
vastava valitsusasutuse eelarvest. Struktuuri ja eelarve ülevaatamisel tuleb seejuures arvestada,
et kriisideks valmisolek peab olema loomulik osa asutuse ülesannete täitmisest. Seejuures kõige
suurem täiendav koormus tuleb eeldatavasti Päästeametile, Sotsiaalkindlustusametile ning
Haridus- ja Teadusministeeriumile. 2023. aasta lõpus otsustas Vabariigi Valitsus anda
valitsusasutustele kokku 80 miljonit eurot aastateks 2024–2027 laia riigikaitse võimete
arenduseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks – tehtud investeeringud toetavad ka valmisolekut
eelnõu seadusena vastuvõtmiseks. Valitsemisalad peavad oma tegevusi planeerima selliselt, et
kriisiülesanded oleksid eelarves kaetud, seejuures vajaduse korral olemasolevaid ülesandeid
ümber korraldades.
Kohalike omavalitsusüksuste kulud: Eelnõuga kitsendatakse HOSis ja RiKSis sätestatud
KOVide ülesandeid kriisides ning KOKSi §-st 6 tulenevate KOVi olemuslike ülesannete
korraldust ei muudeta ega anta uusi riiklikke ülesandeid. Sellest tulenevalt kaetakse eelnõuga
kaasnevad kulud KOVi omavahenditest.
Elanikkonnakaitse regulatsiooniga seotud kulud (ohuteavitus ja varjumine)
Päästeameti kulud
Päästeametis on loodud ohuteavituse üldkoordinaatori ametikoht, kelle ülesanne on viivitamatu
ohuteate edastamise teenuse standardite loomine ning kasutuskordade koordineerimine
ohuteavituse terviksüsteemi kasutajatega koostöös. Lisaks tekivad Päästeametile kulud
ohuteavituse terviksüsteemi testimisel, mis hüvitatakse Päästeameti eelarvest. Ohuteavituse
22.05.2025
581
terviksüsteemi testimisega kaasneb peamiselt SMS-ide saatmise ja avalikkuse teavitamise kulu.
Arvestusega, et adressaadile on võimalik saata keele eelistusest tulenevalt üks sobivas keeles
SMS ning sõnumeid saadetakse vähemalt kaks korda – üks testimise alguses ja teine lõpus –
u-1,3 miljonile saajale üle kogu Eesti. Sõnumite edastamise kulu koos teavituskampaaniaga,
mis hõlmaks erinevate infotarbimise harjumustega ühiskonnakihte, on kokku ligikaudu 265 000
eurot. Päästeametile kaasnevad ka kulud seoses sireeniseadme talumiskohustuse seadmisega,
mis kaetakse Siseministeeriumi haldusalale ettenähtud eelarveliste vahendite arvelt.
Päästeametis tuleb tagada ka personal, et töötada välja ja avaldada juhised varjumise korralduse
kohta, vajadusel nõustada asjaosalisi varjumise korralduse osas ja teha riiklikku järelevalvet
varjendile esitatavate nõuete täitmise üle. Päästeametis on juba loodud viis varjumise
valdkonna ametikohta. Päästeamet on ka selgitanud välja varjumisvõime arendamise
lisavajadused. Eelnõu rakendatakse vajadusel ka lisarahata.
Lisaks peab Päästeamet suurendama oma personali tagamaks elanikkonnakaitse koolituse
igakülgne ja sujuv korraldus. Elanikkonnakaitse koolituste korraldamisega seotult on vaja
lisaks veel ühte ametikohta, mis lahendatakse laiapindse riigikaitse 2025.–2027. aasta
rahastusest.
SMIT-i kulud
SMIT tegeleb sireeniseadmete paigaldamise ja hooldusega. Sireeniseadmete ülalpidamise,
hoolduse ja arendusega seotud tegevusteks on SMIT-is loodud kolm töökohta. Sireeniseadmete
ülalpidamisega kaasnevad lisaks tööjõukulule rendi-, elektri-, side- ja hoolduskulu ning kulu
kesksele IKT-le. Nende osas on saadud rahastus 2028. aastani 610 885 eurot aastas.
PPA kulud
PPA-le kulusid ei kaasne. PPA kaasatakse vajadusel varjumise tagamisse, kus tal on õigus
kohaldada KorS-is sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ja vahetut sundi. PPA tegevus ja
meetmed on varjumise läbiviimisel sellised, mille kohaldamise õigus on PPA-l juba praegu.
Seega puudub vajadus lisaväljaõppe või -personali järele.
KOV-ide kulud
KOV-i ülesanne on korraldada kohaliku elu küsimusi, kaasa arvatud kriisiolukorras. Eelnõuga
täpsustatakse KOV-i rolli seoses varjumise korraldamisel Päästeametiga koostöö tegemisel.
KOV-id teevad juba praegu nii kriisireguleerimises kui ka hädaolukorra ennetamisel ja
lahendamisel Päästeametiga koostööd. Võivad tekkida lisakulud, kui KOV-il on vaja püstitada
eelnõus nimetatud hoone või kohandada olemasolevas hoones varjumiskoht. Arvestades, et
varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise lisakulud on võrreldes ehituse
kogumaksumusega väikesed, on mõju KOV-ide ja ka riigiasutuste eelarvele pigem väike.
Varjumisplaani koostamine eelduslikult olulisi lisakulusid kaasa ei too. Varjumisplaani
koostamise peamine kulu on KOV-i töötaja tööajakulu plaani koostamiseks, kuna
varjumisplaani koostamine ei eelda eriteadmisi või plaani koostamise töö sisseostmist.
Digiriigi Akadeemia ja Sisekaitseakadeemia kulud
Elanikkonnakaitse veebikoolitus on põhiosas 2024. aasta oktoobri alguseks valmis ning järk-
järgult sihtrühmale avatud. Eelnõu jõustumise ajaks on veebikoolitus juba kogu sihtgrupile
kättesaadav. Veebikoolitusega kaasnevad hooldus ning muud püsikulud kaetakse Digiriigi
Akadeemia ja Sisekaitseakadeemia eelarvelistest vahenditest.
Toetusmeetmed korteriühistutele ja KOV-idele
22.05.2025
582
Sõltuvalt raha olemasolust ja ühiskondliku kaitse eesmärkidest on võimalik toetada varjumis-
kohtade rajamist toetusmeetmetega, näiteks toetused korteriühistutele ja KOV-idele elamute
renoveerimiseks, mille käigus rajatakse ka varjumiskoht või suurendatakse hoone varjumis-
kindlust, või toetused teatud piirkondades varjumiskohtade rajamiseks. Näiteks avas
Päästeamet 2023. aasta mais taotlusvooru korteriühistutele keldrite varjumiskindluse
parandamiseks.168 Samuti saab varjumiskohtade kohandamiseks kasutada KredExi hoonete169
renoveerimistoetust. Lisaks on planeeritud 2025. aastaks toetusmeede nii KOV-idele kui
korteriühistutele kriiskindluse suurendamiseks.
Lisaks eraldab Siseministeerium aastatel 2025–2027 kohaliku omavalitsuse üksustele 2,25
miljonit eurot kriisispetsialistide palkamiseks ning 750 000 eurot Päästeametile
kriisispetsialistide väljaõppe toetamiseks. Eraldatava toetuse eesmärk on suurendada kohaliku
omavalitsuse üksuste kriisivalmidust.
Viivitamatu ohuteate edastaja EE-ALARM-iga liidestamise kulud
Eelnõuga kaasneb EE-ALARM-iga ühekordne liidestamise kulu edastajatele ja selle katab riik,
püsivat halduskulu ette ei nähta. Esialgsete prognooside kohaselt ei kaasne täiendavaid
hüvitamist vajavaid kulusid riikliku mobiilirakenduse valdajatele. Samuti ei kaasne eelduslikult
kulutusi teenustele, mis on veel arendamisel (nt dab+), kuna need arendatakse eelduslikult juba
vastava võimekusega. Meediateenuse ja avalikus ruumis paikneva elektroonilise teabeekraani
valdajatele hüvitatavad kulud on prognoositud suurusjärku 200 000 eurot. Suurimad kulutused
kaasnevad elektroonilise side ettevõtjatel, kes edastavad teleteenuseid väga erinevate
sidevõrkude vahendusel (maapealne digilevi, kaabellevi, internetipõhine teleteenus) ning
kasutavad mobiilirakendusi juba olemasolevates lahendustes (kaasnevad kulud olemasoleva
lahenduse täiustamiseks). Liidestamiskulude prognoositav vajadus on kuni 1,5 miljonit eurot,
mis on planeeritud katta riigieelarves ohuteavitusele eraldatud rahastusega ja kaasates ka
välisrahastust (nt EL-i elanikkonnakaitse mehhanism ja Norra fond).
SHSi, LasteKSi, OASi, PHSi, RaKSi, RPKSi, SÜSi, TLSi, VRKSi muudatuste kulu
Seadusemuudatuste rahaline mõju ei ole kriisiolukorra, eriolukorra, erakorralise ja
sõjaseisukorra avaldumisel otseselt hinnatav, kuivõrd kriitilised olukorrad ja nende avaldumine,
sh nende kestus ja sagedus, avaldumine korraga, järjestikku või kombinatsioonis pole
ennustatav. Seetõttu ei saa ka täpsemalt hinnata, millised on kulud neis kriitilistes olukordades.
Seadusemuudatused on suures osas seotud teenustele esitatavate nõuete leevendamisega
kriisiolukorra ajal. See annab võimaluse riigil või KOVil olemasolevaid ressursse vastavalt
kriisi iseloomule otstarbekamalt kasutada ja ümber suunata. Alljärgnevalt on esile toodud vaid
need muudatused, mille puhul on eeldatav lisaressursside vajadus. Seadusemuudatuste
jõustumisel on KOVidel vaja jälgida, et nende enda õigusaktid oleksid vajaduse korral õigel
ajal muudetud ja seadustega kooskõlas.
SHSi muudatused
Toimetulekutoetuse määramiseks ja maksmiseks kriisiolukorra ajal on eelnõus kavandatud
muudatusi, millega võib kaasneda täiendav kulu. Muudatus, millega kriisiolukorra ajal võetakse
toetuse arvutamisel arvesse selle eluaseme kulud, kus tegelikult evakuatsiooni ajal ajutiselt ei
viibita, võib suurendada riigieelarve kulusid juhul, kui lisandub toetuse taotlejaid, kes
168 Taotlusvooru eelarve oli 1 200 000 eurot. 169 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Rekonstrueerimistoetus 2022-2027.
22.05.2025
583
evakueerimise järel on kaotanud varasemad sissetulekud. On võimalik, et sõltuvalt kriisi
iseloomust, ulatusest, ajast, inimeste sissetulekutest ja muudest asjaoludest kasvab nii toetuse
saajate arv kui ka toetuse enda suurus. Lisanduvate kulude suurust ei saa nii suure hulga
muutujate tõttu arvestada. Täiendavate taotluste menetlemine suurendab KOVide
toimetulekutoetuse menetlemise ja maksmise korraldamise hüvitist.
Muudatus, millega kriisiolukorra ajal lubatakse toetus ümardada 5 euro täpsusega ülespoole,
avaldab mõju riigieelarvele. Keskmine toetuse suurus taotluse kohta oli 2022. aastal 373,38
eurot, selle ümardamine 375 euroni suurendanuks kulu 1,62 eurot taotluse kohta, kokku
menetleti 117 877 taotlust. Toetuste hulga ja keskmise suuruse samaks jäädes oleks
ümardamisega kaasnev täiendav kulu aastas ligi 0,2 mln eurot. Täiendav kulu tekib
riigieelarvele, kuna KOVidele hüvitatakse tehtud kulud riigieelarve toetusfondi eraldise kaudu.
Lisanduda võivad kulud, mis tekivad sularahaga võimaliku arveldamise vajaduse korral.
PHSi muudatused
PHSi muudatused on seotud hüvitise saajate ringi ajutise laiendamisega kriisiolukorra ajal,
hüvitiste suurus ja maht sealjuures ei muutu. Mõningast ajutist kulude ja töökoormuse kasvu
võib tekitada hüvitise saajate muutmise menetlemine.
RaKSi muudatused
RaKSi muudatused on seotud töövõimetushüvitise väljamaksmise pikendamisega ja
töövõimetuslehe paberil esitamiseks (elektroonilise asemel) ajutise õiguse andmisega. Paberil
andmete kogumine ja töötlemine suurendab ajutiselt töökoormust ning mõningal määral
kulusid.
SÜSi muudatused
SÜSi muudatus, millega on hüvitise andjal õigus kriisiolukorra ajal vältimatu vajaduse korral
laiendada isikute ringi, kellele võimaldatakse seaduses sätestatud rahalise hüvitise riigi kulul
kojukannet, võib tuua täiendava kulu riigieelarvele. SKA andmetel on 2022. aasta seisuga riigis
5500 inimest, kellele hüvitis, pension või toetus koju viiakse, kojukande hind on 6,70 eurot ning
selle tasub toetuse saaja. Liikumistakistusega inimestele ja neile, kes elavad hajaasustusega
piirkondades ning kellele pangateenus on raskesti kättesaadav, viiakse pensionid, toetused ja
hüvitised koju tasuta. Täiendav kulu riigieelarvele sõltub kriisi iseloomust, ulatusest, ajast ja
muudest tingimustest, mistõttu ei ole kulu otsene väljaarvutamine võimalik. Kui
kojukandeteenust tuleb osutada kõikidele praegu seda teenust kasutavatele isikutele (sh neile,
kes ise selle eest tasuvad) tasuta, on riigi kulu sellele 36 850 eurot kuus. Kui kriisi iseloomu
tõttu vajavad toetuste kojukannet kõik raske ja sügava puudega isikud, sh üle 85-aastased
pensionärid (suurusjärk 50 000 inimest), võib kulu kojukandele enam kui kümnekordistuda.
SÜSi teiste muudatustega täiendavat kulu riigi- või KOVi eelarvele ei teki.
VRKSi muudatused
Muudatustega täpsustatakse seaduse tasandil, millised on SKA ja Terviseameti ülesanded
kriisiolukorra ajal ning et rahvusvahelise kaitse taotlejate tervisekontrolli tegemist ja vältimatu
arstiabi andmist rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu. Seadusemuudatuste rahaline
mõju ei ole kriisiolukorra avaldumisel otseselt hinnatav, kuivõrd kriitilised olukorrad ja nende
22.05.2025
584
avaldumine, sh nende kestus ja sagedus, avaldumine korraga, järjestikku või kombinatsioonis
pole ennustatav. Seetõttu ei saa ka täpsemalt hinnata, millised on kulud neis kriitilistes
olukordades. Võttes näitena Ukraina kriisi ajal Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikele
tervishoiuteenuste korraldamise, mida rahastati ajutise kaitse saanutele riigieelarvest
Tervisekassa kaudu, kes koostöös Terviseametiga sõlmis lepingud tervishoiuteenuse osutajaga,
oli Ukraina sõjapõgenikega seotud tervishoiuteenuste kulu 2022. aastal 12,0 mln eurot ja 2023.
aasta I kvartalis 5,0 mln eurot.
7. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks peab kehtestama järgmised uued rakendusaktid või kehtivate
rakendusaktide uued terviktekstid:
7.1. Vabariigi Valitsuse määrused:
1) „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ülesanded, töökord, koosseis,
julgeolekukomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike alakomisjonide ja nõukogude
moodustamise kord ning koostöö korraldus teiste osalistega“ eelnõu § 6 lõike 2 alusel;
2) „Regionaalse kriiskomisjoni moodustamine, selle koosseisu kinnitamine, ülesannete
määramine ja töökorra kinnitamine“ eelnõu § 9 lõike 3 alusel;
3) „Üleriigilise riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja muutmise kord“ eelnõu §
11 lõike 5 alusel;
4) „Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja
muutmise kord“ eelnõu § 12 lõike 3 alusel;
5) „Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise
ja muutmise kord“ eelnõu § 13 lõike 5 alusel;
6) „Vabariigi Valitsuse kriisiplaani ning püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku
kriisiplaani nõuded ning nende koostamise ja muutmise kord“ eelnõu § 14 lõike 5, §
15 lõigete 15 ja 16 alusel;
7) „Õppuste sagedus, nende korraldamisele ja läbiviimisele esitatavad nõuded,
õppusejärgsed tegevused ja õppuse kulude katmise kord“ eelnõu § 17 lõike 3 alusel;
8) „Toimepidevuse tagamise ja objektikaitse kord“ eelnõu § 18 lõike 8 ja § 19 lõike 7
alusel;
9) „Elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks esitatavate andmete täpsema
koosseisu ja nende töötlemise kord“ eelnõu § 75 lõike 8 alusel;
10) „Taustakontrolli teenuse nõuded“ eelnõu § 77 lõike 10 alusel;
11) „Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia nõuded ning selle koostamise ja
muutmise kord“ eelnõu § 81 lõike 3 alusel;
12) „Kohaliku omavalitsuse kulude riigieelarvest hüvitamise alused ja arvutusmetoodika“
eelnõu § 84 lõike 4 alusel;
13) „Nõuded varjendile, varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone
kasutamise otstarbe ja vajadusel tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi
ning varjumiskoha kohandamise põhimõtted“ eelnõu § 89 lõike 8 ja § 90 lõike 4 ja
ehitusseadustiku § 11 lõike 5 alusel;
14) „Nõuded varjumisplaanile ja selle avalikustamisele ning varjumisplaani koostamise
kord“ eelnõu § 91 lõike 3 alusel;
15) „Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise, selle läbiviimise ja kohaliku omavalitsuse
üksuse sellele kaasaaitamise nõuded, tingimused ja kord ning nõuded
evakuatsioonikohtadele“ eelnõu § 92 lõike 5 alusel;
16) „Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise ja lõpetamise ning nende üle
arvestuse pidamise tingimused ja kord, töökohustuse rakendamise ja täitmise piiramise
22.05.2025
585
täpsemad tingimused ning sellega seotud vaidluste lahendamise kord“ eelnõu § 101
lõike 8 alusel;
17) „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“ eelnõu § 132 lõike 3 alusel;
18) „Välisriigi sõjalaevale Eesti Vabariigi territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ning
välisriigi riiklikule õhusõidukile Eesti Vabariigi õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi
territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa andmise kord“ eelnõu
§ 149 lõike 2 alusel;
19) „Kahju hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“ eelnõu § 153 lõike 4 alusel;
20) „Õiglase hüvitise maksmise tingimused, ulatus ja kord“ eelnõu § 154 lõike 9 alusel;
21) „Makseteenuse osutajale õiglase hüvitise maksmise tingimused, kord ja ulatus“ eelnõu
§ 155 lõike 4 alusel;
22) „Rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud kahju nõude menetlemise, kahju
hüvitamise ning kahjuhüvitisest loobumise kord“ eelnõu § 156 lõike 4 alusel;
23) „Riigisisese rändlusteenuse osutamise kulude hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“
elektroonilise side seaduse § 881 lõike 8 alusel;
24) „Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise kord“ korrakaitseseaduse §
824 lõike 1 alusel;
25) „Politsei- ja Piirivalveameti ülesanded, mille täitmisse võib vanglateenistuse ametnikke
kaasata, ning kaasamise tingimused ja kord“ politsei ja piirivalve seaduse § 31 lõike 4
alusel;
26) „Vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule
ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl osalemisega või demineerimistööga või
kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulude hüvitamise ulatus ja kord
juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästetööle rakendatud
füüsilisele isikule“ päästeseaduse § 45 lõike 2 ja § 46 lõike 2 alusel;
27) „Kriisiolukorra ajal riigivara valitsemise üleandmise ning ajutisse kasutusse võtmise,
tagastamise ja kulude hüvitamise kord“ riigivaraseaduse § 12 lõike 8 alusel;
28) „Vangla ülesannete täitmisesse politseiametnike kaasamise tingimused ja kord“
vangistusseaduse § 1091 lõike 3 alusel.
7.2. Eelnõu jõustumisel tuleb muuta järgmisi Vabariigi Valitsuse määruseid:
1) Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määrus nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja
politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord“;
2) Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrus nr 5 „Päästesündmusel osalevate riigi- ja
kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord“;
3) Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2004. a määrus nr 95 „Riiklikult tagatud
elamumajanduslaenude sihtgrupid ja laenutagatiste ülempiirid“;
4) Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrus nr 138 „Tervise infosüsteemi
põhimäärus“;
5) Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määrus nr 95 „Sekkumis- ja
tegutsemistasemed ning avariikutsekiirituse viitetase kiirgushädaolukorras“;
6) Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2012. a määrus nr 26 „Infoturbe juhtimise süsteem“;
7) Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määrus nr 301 „Raadioside piiramise kord“;
8) Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2011. a määrus nr 140 „Riigikantselei põhimäärus“;
9) Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud
välisteabe kaitse kord“;
10) Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määrus nr 151 „Kaitseministeeriumi
põhimäärus“;
22.05.2025
586
11) Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määrus nr 54 „Kaitseväekohuslaste registri
põhimäärus“;
12) Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2021. a määrus nr 118 „Pensionilepingute
pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused ja kord“;
13) Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määrust nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemise
kord Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti
merealal ja piiriveekogudel“.
7.3. Kehtestada tuleb järgmised ministri määrused:
1) „Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale“ eelnõu § 86 lõike 5 alusel;
2) siseministri määrus „Viivitamatu ohuteate edastamise, selleks valmistumise ja EE-
ALARM-iga liitumisega seotud kulude katmise tingimused ja kord ning nõuded
sireeniseadmele, sireeniseadmetega kaetavad alad, sireeniseadmete haldamise ja
testimise tingimused ja kord“ eelnõu § 87 lõike 11 alusel;
3) siseministri määrus „Päästeameti ülesanded varjumise korraldamisel“ eelnõu § 88 lõike
5 alusel.
4) siseministri määrus „Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava riigipiiri
ületamisel esitatud dokumenti kantava Eestis viibimise aluse ja aja märke vorm“ eelnõu
§ 142 lõike 4 alusel;
5) kaitseministri määrus „Mobilisatsiooniregistri põhimäärus“ eelnõu § 133 lõike 3 alusel;
6) kaitseministri määrus „Kaitseplaneerimise infosüsteemi põhimäärus“ eelnõu § 134
lõike 4 alusel;
7) kaitseministri määrus „Välisriigi relvajõudude, välisriigi relvajõudude liikme ja tema
ülalpeetava piiriületusest ning relvajõudude sõidukite ja kauba üle piiri toimetamisest
teavitamise kord“ eelnõu § 142 lõike 5 alusel;
8) regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Toiduvarus oleva toidu ja tooraine varu
koguste osakaal, kogused või varu täpsem koosseis ning toiduvaru väljaostmise ja
uuendamise alused“ toiduseaduse § 466 lõike 2 alusel;
9) energeetika ja keskkonnaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse
nõuded vedelkütusega varustamisel“ eelnõu § 74 lõike 6 alusel;
10) energeetika ja keskkonnaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse
nõuded elektriga varustamisel“ eelnõu § 74 lõike 6 alusel;
11) energeetika ja keskkonnaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse
nõuded maagaasiga varustamisel“ eelnõu § 74 lõike 6 alusel;
12) energeetika ja keskkonnaministri rmäärus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse
nõuded riigitee sõidetavuse tagamisel“ eelnõu § 74 lõike 6 alusel;
13) justiits- ja digiministri määrus „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse
kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu § 74 lõike 6 alusel;
14) justiits- ja digiministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
elektroonilise isikutuvastamise, autentimise ja digitaalse allkirjastamise tagamisel“
eelnõu § 74 lõike 6 alusel;
15) energeetika ja keskkonnaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse
nõuded lennuväljade toimimise tagamisel“ eelnõu § 74 lõike 6 alusel;
16) energeetika ja keskkonnaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse
nõuded aeronavigatsiooniteenuse toimimise tagamisel“ eelnõu § 74 lõike 6 alusel;
17) energeetika ja keskkonnaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse
nõuded avaliku raudtee toimimise tagamisel“ eelnõu § 74 lõike 6 alusel;
18) energeetika ja keskkonnaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse
nõuded raudteeveo toimimise tagamisel“ eelnõu § 74 lõike 6 alusel;
22.05.2025
587
19) energeetika ja keskkonnaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse
nõuded sadamate toimimise tagamisel“ eelnõu § 74 lõike 6 alusel;
20) sotsiaalministri määrus „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste
toimepidevuse nõuded“ eelnõu § 74 lõike 6 alusel;
21) sotsiaalministri määrus „Loetelu perearstiabi osutajatest, ravimite hulgimüügi
tegevusloa omajatest ning üldapteekidest, mille kaudu tagatakse elutähtsa teenuse
järjepidev toimimine ja kriisiolukorra lahendamine“ tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse § 7 lõike 5 ning ravimiseaduse § 26 lõike 13 ja § 29 lõike 13 alusel;
22) sotsiaalministri määrus „Tervishoius rakendatavad kriisimeetmed ning Terviseameti
juures tegutseva eriarstiabi, kiirabi ja perearstiabi kriisistaabi moodustamise alused ja
ülesanded“ tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõike 1 alusel.
7.4. Muuta tuleb järgmisi ministrite määrusi:
1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määrus nr 109 „Nõuded
elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele“;
2) kaitseministri 19. detsembri 2016. a määrus nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu sõitjate ning
veose veo kord“;
3) kaitseministri 3. juuli 2014. a määrus nr 19 „Välisluureameti põhimäärus“;
4) kaitseministri 26. veebruari 2013. a määrus nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise
ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö
tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta
sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest
tasumise korra kinnitamine“;
5) siseministri 29. oktoobri 2014. a määrus nr 46 „Kaitsepolitseiameti põhimäärus“;
6) sotsiaalministri 27. detsembri 2022. a määrus nr 96 „Terviseameti põhimäärus“;
7) tervise- ja tööministri 18. detsembri 2018. a määrus nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja
varustuse nõuded ning tööjuhend“;
8) majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määrus nr 18 „Nõuded ohtliku ja
suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning
avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“;
9) sotsiaalministri 3. aprilli 2002. a määrus nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse
tervisekaitsenõuded“;
10) sotsiaalministri 9. jaanuari 2001. a määrus nr 4 „Laste hoolekandeasutuse
tervisekaitsenõuded“;
11) sotsiaalministri 12. märtsi 2007. a määrus nr 28 „Tervisekaitsenõuded
lapsehoiuteenusele“;
12) sotsiaalministri 20. juuli 2007. a määrus nr 59 „Tervisekaitsenõuded
asendushooldusteenusele pere- ja asenduskodus“;
13) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 75 „Tervisekaitsenõuded
erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“;
14) sotsiaalministri 6. detsembri 2013. a määrus nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja
väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest
rahastamise ulatus ja kord“;
15) sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määrus nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise
määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise
määramise ja maksmise kord“;
16) tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määrus nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine
ja edastamine Tervisekassale“;
22.05.2025
588
17) tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määrus nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“;
18) tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrus nr 24 „Nakkushaiguste loetelu ja neisse
haigestumise andmete edastamine“;
19) tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrus nr 25 „Nakkushaiguste registri
põhimäärus“;
20) tervise- ja tööministri 10. märtsi 2015. a määrus nr 10 „Rakkude, kudede ja elundite
hankimise ja käitlemise eeskiri“;
21) tervise- ja tööministri 27. detsembri 2022. a määrus nr 96 „Terviseameti põhimäärus“;
22) sotsiaalministri 17. detsembri 2001. a määrus nr 127 „Geenidoonori pseudonüümitud
koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse säilitamise tingimused“;
23) sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrus nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused
ja kord“.
Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale (vt lisasid).
7.5. Kehtetuks tunnistatavad rakendusaktid
Kuna riigikaitseseadus ja hädaolukorra seadus tunnistatakse kehtetuks, siis muutuvad kehtetuks
ka nende alusel antud rakendusaktid. Erakorralise seisukorra seadus tunnistatakse samuti
kehtetuks, kuid nimetatud seaduse alusel ei ole kehtestatud ühtegi rakendusakti.
7.5.1. Riigikaitseseaduse alusel antud rakendusaktid, mis muutuvad kehtetuks:
1) Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2016. a määrus nr 13 „Välisriigi sõjalaevale territoriaal-
või sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi riiklikule õhusõidukile õhuruumi
sisenemise loa andmise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/121072022012);
2) Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määrus nr 103 „Asutustes täiendavate
riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused,
riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse
pidamise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023023);
3) Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 2016. a määrus nr 12 „Tsiviiltoetuse registri
põhimäärus“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/126082022025);
4) Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2022. a määrus nr 69 „Kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise
täpsemad tingimused ja kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/120072022001);
5) Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2022. a määrus nr 70 „Riigikaitseliste kohustuste
täitmisega seotud õiglase hüvitise maksmise tingimused ja kord“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/105042023018);
6) Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2016. a määrus nr 123 „Rahvusvahelises sõjalises
koostöös tekitatud kahju nõude menetlemise, kahju hüvitamise ning hüvitisest
loobumise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/116032022011);
7) Vabariigi Valitsuse 9. augusti 2018. a määrus nr 73 „Elutähtsa teenuse osutaja juures
täiendavate riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramise tingimused ja
arvestuse pidamise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/116032022013);
8) Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määrus nr 129 „Vabariigi Valitsuse
julgeolekukomisjoni põhimäärus“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023241);
9) Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määrus nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse
kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019033);
22.05.2025
589
10) Vabariigi Valitsuse 19. mai 2016. a määrus nr 56 „Riigi kaitsetegevuse kava
koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/120052016011);
11) kaitseministri 15. mai 2022. a määrus nr 9 „Mobilisatsiooniregistri põhimäärus“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/121052022001);
12) kaitseministri 4. jaanuari 2016. a määrus nr 1 „Välisriigi relvajõudude, välisriigi
relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava piiriületusest ning relvajõudude sõidukite ja
kauba üle piiri toimetamisest teavitamise kord“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/106062017005);
13) siseministri 11. jaanuari 2016. a määrus nr 1 „Välisriigi relvajõudude liikme ja tema
ülalpeetava poolt riigipiiri ületamisel esitatud dokumenti kantava Eestis viibimise aluse
ja aja märke vorm“( https://www.riigiteataja.ee/akt/115012016001).
7.5.2 Hädaolukorra seaduse alusel antud rakendusaktid, mis muutuvad kehtetuks:
1) Vabariigi Valitsuse 29. juuli 2021. a määrus nr 78 „Loetelu hädaolukorda põhjustada
võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, plaani
koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtivad asutused, hädaolukorra
lahendamist juhtivad täidesaatva riigivõimu asutused, hädaolukordade loetelu, mille
puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ning selle korraldamise eest vastutavad
asutused“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/121072022007);
2) Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määrus nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu
politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde
tegemisse kaasamise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/121072022002);
3) Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määrus nr 112 „Hädaolukorra lahendamise
juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja
asutustevahelise teabevahetuse ning ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise ja selle
läbiviimise nõuded ja kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122021069);
4) Vabariigi Valitsuse 29. juuli 2021. a määrus nr 77 „Loetelu hädaolukorda põhjustada
võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, analüüsi koostamise
nõuded ja kord ning selle koostamist juhtiv asutus“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/131072021004);
5) Vabariigi Valitsuse 29. juuli 2021. a määrus nr 75 „Elutähtsa teenuse toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded
ja kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/131072021002);
6) Vabariigi Valitsuse 29. juuli 2021. a määrus nr 76 „Kriisireguleerimisõppuse
läbiviimisele ning õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/131072021003);
7) Vabariigi Valitsuse 22. juuli 2021. a määrus nr 73 „Eriolukorra tööle rakendatud isiku
hukkumise või surma, osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise, matuse
korraldamise kulude ning ravi- ja ravimikulude hüvitise arvutamise, määramise ja
maksmise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/105042023013);
8) Vabariigi Valitsuse 22. juuli 2021. a määrus nr 72 „Regionaalsete kriisikomisjonide
moodustamine, nende koosseis ja töökord“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/123072021006);
9) Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määrus nr 110 „Eriolukorra tööle rakendatud
isikule toetuse maksmise ulatus ja kord“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/128062017037);
22.05.2025
590
10) Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määrus nr 109 „Eriolukorra ajal asja
sundvõõrandamise ja sundkasutuse eest hüvitise arvutamise ja maksmise kord“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/128062017036);
11) majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määrus nr 35 „Elutähtsa teenuse kirjeldus
ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023304);
12) majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määrus nr 37 „Elutähtsa teenuse kirjeldus
ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/108122023003);
13) majandus- ja taristuministri 9. jaanuari 2018. a määrus nr 2 „Elutähtsa teenuse kirjeldus
ja toimepidevuse nõuded riigitee sõidetavuse tagamisel“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/112012018006);
14) majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määrus nr 36 „Elutähtsa teenuse kirjeldus
ja toimepidevuse nõuded maagaasiga varustamisel“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023305);
15) ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 19. veebruari 2021. a määrus nr 8 „Elutähtsa
telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/126022021017);
16) ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. jaanuari 2019. a määrus nr 4 „Elutähtsa
teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektroonilise isikutuvastamise ja digitaalse
allkirjastamise tagamisel“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/115012019011);
17) tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määrus nr 17 „Sotsiaalministeeriumi
korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/126112020003);
18) Eesti Panga Presidendi 13. juuli 2018. a määrus nr 7 „Makseteenuse ja sularaharingluse
kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/124032023002).
7.5.3 Muud kehtetuks tunnistatavad rakendusaktid;
1) Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2014. a määrus nr 108 „Kaitseliidu kaasamise tingimused ja
kord küberturvalisuse tagamisel“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/110072014003);
2) Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määrus nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu
politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse
kaasamise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/121072022002).
8. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil, et asutustel oleks piisav aeg uuele süsteemile
üleminemiseks vajalikke ettevalmistusi teha (nt rakendusakte ja planeerimisdokumente
kehtestada jne).
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (edaspidi EIS) kaudu
ministeeriumidele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks
Finantsinspektsioonile, Kaitseliidule, Riigikohtule, Õiguskantsleri Kantseleile, Vabariigi
Presidendi Kantseleile, Riigikogu Kantseleile, Riigikontrollile, Eesti Pangale, Tervisekassale,
Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, Eesti Töötukassale, Eesti Rahvusringhäälingule,
Eesti Pangaliidule, Eesti Turvaettevõtete Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule,
Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti
22.05.2025
591
Ravimihulgimüüjate Liidule, Ravimitootjate Liidule, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Eesti
Apteekrite Liidule ja Eesti Proviisorite Kojale, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti Jõujaamade
ja Kaugkütte Ühingule, Eesti Gaasiliidule, Eesti Õliühingule, Eesti Asfaldiliidule, Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Varude Keskusele, Eesti Kaubandus-
Tööstuskojale ning Toiduliidule. Märkustega arvestamise tagasiside on toodud eelnõu
seletuskirja lisades 5 ja 6.
Enne eelnõu EISi esitamist esitati 16. juulil 2021. a kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK). Tagasiside VTK-le esitas 11 ministeeriumi,
Eesti Pank, Pangaliit, Riigikohus, Riigikogu Kantselei, Põllumajandus- ja Toiduamet, Eesti
Linnade ja Valdade Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Haiglate
Liit ja Eesti Haigekassa.
Eelnõu koostamise protsessis on kohtutud ja arutatud eelnõu kõikide ministeeriumidega,
erinevate ministeeriumide allasutustega, erasektoriga ning erialaliitudega. Ülevaade
huvirühmade kaasamisest ja muudest olulistest eelnõuga seotud kohtumistest (ei ole ammendav
loetelu):
09.05.2025 eelnõu arutelu Eesti Töötukassaga
08.05.2025 eelnõu arutelu Eesti Varude Keskusega
06.05.2025 eelnõu arutelu Päästeametiga
05.05.2025 ja 06.05.2025 eelnõu arutelu Justiits-ja Digiministeeriumiga
30.04.2025 eelnõu tutvustus ja arutelu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja selle
haldusala asutustega
24.04.2025 eelnõu arutelu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga
16.04.2025 eelnõu arutelu Eesti Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni Liiduga
10.04.2025 eelnõu arutelu kõikide ministeeriumite ja nende valitsemisala asutuste esindajatega
7.04.2025 eelnõu arutelu Siseministeeriumi, Päästeameti, Kaitsepolitseiameti ja Politsei- ja
Piirivalveameti juhtidega
2.04.2025 ja 3.04.2025 eelnõu arutelu kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga
25.03.2025 eelnõu arutelu Kaitseministeeriumiga
20.03.2025 eelnõu arutelu Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Kaitseressursside
Ametiga
06.03.2025 eelnõu arutelu Kaitseministeeriumiga
05.03.2025 eelnõu planeerimise osa arutelu Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga
15.01.2025 eelnõu tutvustus Vabariigi Presidendi Kantseleile
13.12.2025 eelnõu tutvustus Eesti Varude Keskusele
29.11.2024 eelnõu tutvustus Eesti Reservohvitseride Kogule
11.11.2024 eelnõu arutelu Eesti Panga ja Finantsinspektsiooniga
23.10.2024 eelnõu arutelu Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga
25.09.2024 eelnõu arutelu Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu ja Kiimaministeeriumiga
16.09.2024 ja 25.09.2024 eelnõu arutelud Eesti Pangaga
09.09.2024 eelnõu arutelu Siseministeeriumiga
16.08.2024 eelnõu arutelu Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi,
Kaitseministeeriumi ja Kaitseväega
15.08.2024 eelnõu arutelu Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumiga
10.06.2024 eelnõu arutelu Eesti Rahvusringhäälingu ja Levira esindajatega
06.06.2024 eelnõu arutelu Päästeametiga
22.05.2025
592
30.05.2024 Riigikogu riigikaitsekomisjonile eelnõu tutvustus
27.05.2024 Riigikogu elanikkonnakaitse töörühm
10.05.2024 eelnõu läbimäng Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Kaitseministeeriumiga
8.05.2024 KOVidega kohtumine ja arutelu
30.04.2024 riskijuhtimise päev perearstidele
23.04.2024 Andmekaitse Inspektsiooniga eelnõu arutelu
28.03.2024 eelnõu arutelu Eesti Pangaga
19.03.2024 eelnõu arutelu julgeoleku koordinatsiooninõukogus (kõik ministeeriumid ja
olulisemad kriisideks valmistumisega seotud riigiasutused)
13.02.2024 Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja Siseministeeriumi siseturvalisuse töörühm
15.12.2023 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga kohtumine ja eelnõu
arutelu
5.12.2023 riskijuhtimise päev kriisipoed ja sularahaautomaadid
21.11.2023 riskijuhtimise päev apteekidele
7.11.2023 kohtumine ja arutelu Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga
4.10.2023 eelnõu arutelu Eesti Panga, Finantsinspektsiooni ja Pangaliiduga
4.10.2023 eelnõu arutelu Konkurentsiametiga
3.10.2023 riskijuhtimise päev kaugkütteettevõtetele
21.09.2023 eelnõu arutelu Kaubandus-Tööstuskojaga, HKSCaniga, Coopiga, Kaupmeeste
Liiduga
20.06 2023 eelnõu tutvustus ja arutelu Pärnu Linnavalitsuses
19.06.2023 eelnõu arutelu Eesti Linnade ja Valdade Liiduga
9.06.2023 elanikkonnakaitse kärajad, kus mh oli arutelu fookuses eelnõus olev
elanikkonnakaitse definitsioon ning eelnõu rakendamise ettevalmistumiseks olulised tegevused
(osalejad Siseministeerium, Päästeamet, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Varude Keskus, Haridus- ja
Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Päästeliit, Naiskodukaitse,
Rakvere Vallavalitsus ja Pärnu Linnavalitsus)
25.05.2023 eelnõu tutvustus ja arutelu Tartu Linnavalitsusega
23.05.2023 ettekanne ja arutelu Vee-Ettevõtete Liidule
15.05.2023 eelnõu arutelu Eesti Pangaga
3.05.2023 arutelu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja RIAga
28.04.2023 arutelu Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Tallinna Linnavalitsusega
26.04.2023 eelnõu tutvustus ja ettekanne Puuetega Inimeste Kojale
31.03.2023 eelnõu tutvustus ja arutelu Eesti Advokatuuriga
31.03.2023 eelnõu tutvustus ja arutelu Eesti Varude Keskusega
29.03.2023 eelnõu tutvustus ja arutelu kohtunikega
29.03.2023 eelnõu arutelu Eesti Linnade ja Valdade Liiduga
28.03.2023 eelnõu tutvustus ja arutelu Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga
24.03.2023 eelnõu tutvustus ja arutelu Tallinna Linnavalitsusega
21.03.2023 eelnõu tutvustus Eesti Toiduainetööstuse Liidule
9.03.2023 eelnõu tutvustus ja arutelu Eesti Linnade ja Valdade Liiduga
6.03.2023 Kohtumine põhiseaduslike institutsioonidega toimepidevuse teemal
21.02.2023 ettekanne strateegilise kommunikatsiooni konverentsil
14.02.2023 ettekanne, Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu töörühm
14.02.2023 ettekanne, strateegilise kommunikatsiooni seminar
10.01.2023 kohtumine Riigikogu riigikaitsekomisjoniga (kohalike omavalitsuste
kriisivalmidus)
25.11.2022 ettekanne, linna- ja vallasekretäride infopäev
21.11.2022 ettekanne, regionaalsete kriisikomisjonide ühisistung
22.05.2025
593
9.-10.11.2022 ettekanne TSI projekti seminaril „Kriisijuhtimise arendusprogrammi koolitus“
(osalesid Tallinn, Tartu, Loksa, Setomaa, Alutaguse, Pärnu, Rakvere vald)
03.08.2022 ettekanne, Eesti Linnade ja Valdade Liit
17.05.2022 ettekanne, Rahandusministeerium ja Eesti Pank
10.05.2022 ettekanne, Riigikogu riigikaitsekomisjon
09.02.2022 ettekanne, Vabariigi Presidendi Kantselei
28.01.2022 ettekanne, regionaalsete kriisikomisjonide ühisistung
25.01.2022 ettekanne, Riigikogu väliskomisjon
11.01.2022 ettekanne, Riigikogu riigikaitsekomisjon
27.09.2021 ettekanne, VOS VTK tagasiside kokkuvõte, VV julgeolekukomisjoni riigikaitse ja
kriisireguleerimise alakomisjon
SHSi, LasteKSi, OASi, PHSi, RaKSi, RPKSi, SÜSi, TLSi, VRKSi muudatuste
väljatöötamiseks moodustas Sotsiaalministeerium temaatilised töögrupid, millesse kuulusid
Sotsiaalministeeriumi, SKA, KOVide, sotsiaalasutuste ja Eesti Panga esindajad. Töögruppide
seisukohti arutati ka teiste ministeeriumidega. Eelnõu esitamisele eelnes infopäev KOVidele
(osales 138 inimest). Lisaks tutvustati planeeritavaid muudatusi Päästeameti poolt KOVidele
korraldatud kriisikunsti seminaridel ja muudel üritustel.
Muudatused esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile,
Siseministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Riigikantseleile ja Eesti Linnade ja
Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Tervisekassale ja sotsiaalpartneritele.
Rahandusministeerium ja Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Teised eelnõu
kooskõlastajad esitasid eelnõu kohta märkused, millega arvestamise tabel on seletuskirja lisas
7.
Elanikkonnakaitse peatüks sätestatud normide väljatöötamisel (ohuteavitus, varjumine,
elanikkonnakaitse koolitused) esitas Siseministeerium eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu
kooskõlastamiseks ka hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.170
Nimetatud eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning
arvamuse avaldamiseks Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti
Kinnisvara Korrashoiu Liidule, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Korteriühistute Liidule,
Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale,
Eesti Turvaettevõtete Liidule, Eesti Pangale, PPA-le, Päästeametile, Päästeliidule,
Sisekaitseakadeemiale ja Õiguskantsleri Kantseleile.
Kultuuriministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Rahandusministeerium,
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium, Sotsiaalministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Riigikantselei kooskõlastasid eelnõu
märkustega, arvamuse esitasid Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Proviisorapteekide Liit,
Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti
Ravimihulgimüüjate Liit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.171
170 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81ef7ad8-14e2-4d3d-9c4e-83a841c1b8b4 171 Märkuste tabel on lisatud nimetatud eelnõu seletuskirjale. Kättesaadav:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81ef7ad8-14e2-4d3d-9c4e-83a841c1b8b4
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
1
Piiravate meetmete kokkuvõtte võrdluses kehtiva õigusega
Lühidalt
• Riigil ei teki õigust kohaldada suure mõjuga kriisi lahendamiseks ulatuslikumaid
isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiranguid võrreldes kehtivuse kaotavate
seadustega (riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus, hädaolukorra seadus) või
kehtima jäävate eriseadustega (korrakaitseseadus, julgeolekuasutuste seadus,
kriminaalmenetluse seadus jpt).
• N-ö tavaolukorras, enne suure mõjuga kriisi lahendamiseks väljakuulutatavat
kriisiolukorda saab piiravaid meetmeid ka edaspidi kohaldada kehtivate eriseaduste
alusel (korrakaitseseadus, julgeolekuasutuste seadus, kriminaalmenetluse seadus).
• Valdavalt säilivad kehtivuse kaotavates seadustes (riigikaitseseadus, erakorralise
seisukorra seadus ja hädaolukorra seadus) sätestatud piiravad meetmed ja nende
kohaldamise tingimused ehk lävend. Muudatused:
o samaväärsete olukordade regulatsioon ühtlustatakse, st edaspidi: a) on
erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra meetmed täpselt ühesugused; b)
kehtivad erakorralise seisukorra ajal kehtestatud piiravad meetmed edasi ka
pärast sõjaseisukorra väljakuulutamist, kui seda on vaja sõjaseisukorra
lahendamiseks;
o COVID-19 kriisi õppetundide alusel võib edaspidi: a) teha elutähtsa teenuse
osutajale ettekirjutuse mitte ainult eriolukorra ajal, vaid ka enne seda, kui see
aitab ära hoida teenuse ulatuslikku katkestust või teenust taastada; b) piirata
sideteenust ja sidevõrgule juurdepääsu mitte ainult eriolukorra, vaid ka
kriisiolukorra, sh erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal;
o luuakse suure mõjuga kriisi ühetaolise lahendamise süsteem. Nt edaspidi
võib seni sõjalise kriisi ja eriolukorra ajaks ette nähtud töökohustust kohaldada
ka eriolukorra lävendi alla jääva suure mõjuga tsiviilkriisi ajal.
• Piiravate meetmete kohaldamise õigust laiendatakse minimaalselt:
o erakorralise ja sõjaseisukorra lahendamiseks antakse Kaitseväele õigus ning
laiendatakse kehtivat Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) õigust piirata
sõnumisaladuse õigust ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õigust.
• Ka kriisiolukorra ajal võib piiravaid meetmeid kohaldada rangelt sätestatud
tingimustel – üksnes sel juhul, kui need aitavad kriisiolukorda lahendada.
Pikemalt
Eelnõu koondab kriiside lahendamiseks kehtivas õiguses sätestatud meetmed, et muuta
riigipoolne reageerimine sujuvamaks ja tõhusamaks. Kui olukorra lahendamiseks on sobilik ja
vajalik rohkem kui ühe meetme kohaldamine, tuleks kohaldada meedet, mis nii mõjutatud isikut
kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab. Kohaldada võib ainult sellist meedet, mis
on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist
kohaldamist nõudvat olukorda. Meetmega saavutatav kasu ei tohi olla selgelt
ebaproportsionaalne meetme rakendamise tagajärjel tekkiva kahjuga. Meedet võib kohaldada
vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada.
Praegused eriolukorra ajal kohaldatavad meetmed nagu liikumise piiramine (viibimiskeeld)
ning sideteenusele ja sidevõrgule juurdepääsu piiramine sätestatakse eelnõus kriisiolukorras
kohaldatavate meetmetena. Seejuures ei ole tegemist uute meetmetega ja neid kohaldatakse
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
2
praegu ka n-ö tavaolukorras: elektroonilise side seaduse alusel saab sideettevõtja piirata
sideteenuse osutamist ning korrakaitseorgan võib tavaolukorras kohaldada viibimiskeeldu
korrakaitseseaduse alusel riikliku järelevalve tegemisel. Kehtivas õiguses võib ilma
põhiseaduslike erikordadeta viibimiskeeldu kohaldata nt Päästeamet päästetööde tegemiseks,
PPA avaliku korra tagamiseks, Terviseamet nakkushaiguse tõrjeks, Kaitsepolitseiamet nt
lõhkeainega seotud sündmuse lahendamiseks või Põllumajandus- ja Toiduamet loomataudi
tõrjeks.
Tavasündmuste lahendamiseks kehtivad jätkuvalt eriseadused, kus asutustele on sündmuste
lahendamiseks ette nähtud vastavad meetmed, enne kui olukord eskaleerub ja välja peab
kuulutama kriisiolukorra või eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra. Näiteks
ulatusliku metsatulekahju korral lahendab Päästeamet sündmust päästeseaduse alusel, mis
annab talle õiguse kasutada sündmuse lahendamiseks vajalikke meetmeid (nt isikute
rakendamine päästetööle, päästesündmuseks vajalike asjade sundkasutamine jne),
nakkushaiguse puhangu korral lahendab Terviseamet sündmust nakkushaiguste ennetamise ja
tõrje seaduse järgi (seadus annab Terviseametile nt õiguse sulgeda asutusi ja ettevõtteid,
kehtestada liikumisvabaduse piiranguid, keelata avalikud koosolekud jne), massilise korratuse
olukorda lahendab PPA korrakaitseseaduse järgi (seadus annab PPA-le õiguse nt kohaldada
viibimiskeeldu, peatada sõidukeid, isikuid kinni pidada, asju läbi vaadata või siseneda
valdusesse). Seejuures on ka osa kehtivaid eriolukorra meetmeid kohaldatavad ilma eriolukorra
või ka hädaolukorrata. Kui asutusele tema eriseadusega ettenähtud meetmetest ei piisa või
sündmus eskaleerub nii suureks, et vaja on paljude asutuste koordineeritud lähenemist ning
kõrgematasemelist juhtimist, siis eelnõu jõustumisel on Vabariigi Valitsusel võimalik otsustada,
et tegu on kriisiolukorraga.
Töökohustus asendatakse eelnõus kodanikukohustuse mõistega ja seda võib rakendada
kriisiolukorras. Praeguses õigusruumis on see lubatud eriolukorras, kõrgendatud
kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korral, Päästeametil
päästesündmuse lahendamiseks ning PPA-l korrakaitseseaduse alusel ohu likvideerimiseks.
Kehtivas riigikaitseseaduses sätestatud kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni meetmed ning nende kohaldamise lävendid ei muutu.
Eelnõuga muudetakse dokumendi kaasaskandmise kohustuse lävendit. Praegu erakorralise
seisukorra ajal kasutatav meede on eelnõu kohaselt kohaldatav kriisiolukorras. Meetme
rakendamise eesmärk on kontrollida nende isikute isikusamasust, kes liiguvad nt strateegilise
tähtsusega hoonete ümbruses või liikumispiirangute kehtimise ajal tänavatel.
Lisaks koondatakse võrreldes kehtiva õigusega erakorralise ja sõjaseisukorra lahendamiseks
vajalikud piiravad meetmed. Erakorralise seisukorra seaduse kohaselt loetakse sõjaseisukorra
väljakuulutamisel erakorraline seisukord lõppenuks. Praktikas toob see aga kaasa selle, et kõik
meetmed, mis on vajalikud põhiseadusliku korra kaitsmiseks (nt politseitund, riiki sissesõidu ja
riigist väljasõidu piirangud, streikide ja töösulgude keelamised, toiduainete ja mootorikütuse
müügi erikorrad jne), muutuvad kehtetuks ning see seab suurde ohtu edasise põhiseadusliku
korra kaitsmise. Piir põhiseadusliku korra kaitsmise ja riigi sõjalise kaitsmise vahel on õhuke.
Seetõttu on oluline, et erakorralise ja sõjaseisukorra meetmed oleks sarnased ja vajadusel
jätkuksid ühest olukorrast teise üleminekul.
Täiendavalt sätestatakse uute meetmetena Vabariigi Valitsuse volitusel PPA-le ja Kaitseväele
õigus piirata sõnumisaladuse õigust ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õigust, et
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
3
kasutada vajadusel kõiki riigi käsutuses olevaid vahendeid. Need meetmed on lubatud ainult
siis, kui need on erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks möödapääsmatult vajalikud.
Kehtivas riigikaitseseaduses sätestatud üldvolituse alusel on võimalik kohaldada ka seaduses
otsesõnu nimetamata piiravaid meetmeid, kui need on vältimatult vajalikud olukorra
lahendamiseks. Üldvolitus tähendab aga määramatust nii kohaldaja, adressaadi kui ka
täpsemate tingimuste osas. Eelnõuga lisatakse piiravate meetmete kataloogi seni
sätestamata meetmeid, et vähendada üldvolituse kasutamise võimalust.
Kokkuvõtvalt koondab ja täpsustab eelnõu kriiside lahendamiseks vajalikke meetmeid, tagades
ülemineku tavaolukorrast kriisiolukorda ning parandab riigi võimalusi reageerida kiirelt ja
proportsionaalselt.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
4
Tabel 1. Piirava meetme kohaldamise lävendi võrdlus
Uus meede:
Piirav meede Kehtiv regulatsioon Eelnõu Sõnumisaladuse õiguse piiramine Igal ajal - julgeolekuasutused, jälitusasutused Igal ajal - julgeolekuasutused,
jälitusasutused
Erakorraline seisukord, sõjaseisukord -
Kaitsevägi
Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse
õiguse piiramine
Igal ajal - julgeolekuasutused, jälitusasutused Igal ajal - julgeolekuasutused,
jälitusasutused
Erakorraline seisukord, sõjaseisukord -
Kaitsevägi
Infoühiskonna teenuste piiramine - Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
5
Meetme kohaldamise lävend muutub järgmistel meetmetel:
Piirav meede Kehtiv regulatsioon Eelnõu Sideteenuse ja sidevõrgule juurdepääsu
piiramine
Eriolukord
Kriisiolukord, sh riigikaitseline
kriisiolukord (mobilisatsioon,
demobilisatsioon, erakorraline seisukord,
sõjaseisukord)
Liikumise piiramine Igal ajal – eriseadustes sätestatud tingimustel
Eriolukord, erakorraline seisukord
Igal ajal – eriseadustes sätestatud
tingimustel
Kriisiolukord, sh riigikaitseline
kriisiolukord (mobilisatsioon,
demobilisatsioon, erakorraline seisukord,
sõjaseisukord)
Ettekirjutus (elutähtsa teenuse osutajale
kohustus osutada elutähtsat teenust erinevalt
kokkulepitust)
Eriolukord Elutähtsa teenuse ulatuslik katkestus või
selle oht
Isikut tõendava dokumendi kaasaskandmine Erakorraline seisukord
Riigikaitseline kriisiolukord
(mobilisatsioon, demobilisatsioon,
erakorraline seisukord, sõjaseisukord)
Kodanikukohustus Kõrgendatud kaitsevalmidus, mobilisatsioon,
demobilisatsioon, sõjaseisukord
Kriisiolukord, sh riigikaitseline
kriisiolukord (mobilisatsioon,
demobilisatsioon, erakorraline seisukord,
sõjaseisukord)
Ühekordne kriisiülesanne Kõrgendatud kaitsevalmidus, mobilisatsioon,
demobilisatsioon, sõjaseisukord
Kriisiolukord, sh riigikaitseline
kriisiolukord, erakorraline seisukord,
sõjaseisukord
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
6
Püsiv kriisiülesanne Kõrgendatud kaitsevalmidus, mobilisatsioon,
demobilisatsioon, sõjaseisukord
Kriisiolukord, sh riigikaitseline
kriisiolukord (mobilisatsioon,
demobilisatsioon, erakorraline seisukord,
sõjaseisukord)
Teadete ja õigusaktide avaldamise kohustus Hädaolukorra oht, hädaolukord, eriolukord,
Kõrgendatud kaitsevalmidus, mobilisatsioon,
demobilisatsioon, sõjaseisukord
Kriisiolukord, sh riigikaitseline
kriisiolukord (mobilisatsioon,
demobilisatsioon, erakorraline seisukord,
sõjaseisukord)
Keelutund Erakorraline seisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Ettevõtja, ühingu ja sihtasutuse tegevusele
tingimuste seadmine või tegevuse peatamine
Erakorraline seisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Teabele juurdepääsu piiramine Erakorraline seisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
7
Meetme kohaldamise lävend ei muutu järgmistel meetmetel:
Asja sundkasutusse võtmine ja
sundvõõrandamine
Eriolukord, kõrgendatud kaitsevalmidus,
sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon
Eriolukord, riigikaitseline kriisiolukord
(mobilisatsioon, demobilisatsioon,
erakorraline seisukord, sõjaseisukord)
Avaliku koosoleku pidamise ja ürituse
korraldamise keelamine
Eriolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord Eriolukord, erakorraline seisukord,
sõjaseisukord
Kaitseväekohustuslase Eestist lahkumise
piiramine
Mobilisatsiooni ettevalmistamine, kõrgendatud
kaitsevalmidus, sõjaseisukord
Riigikaitseline kriisiolukord
(mobilisatsioon, demobilisatsioon,
erakorraline seisukord, sõjaseisukord)
Kriisiülesande täitmiseks vajaliku
töökohustusega isiku Eestist lahkumise
piiramine
Kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord Riigikaitseline kriisiolukord
(mobilisatsioon, demobilisatsioon,
erakorraline seisukord, sõjaseisukord)
Sõjarelva kasutamine Kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord Riigikaitseline kriisiolukord
(mobilisatsioon, demobilisatsioon,
erakorraline seisukord, sõjaseisukord)
Streikide ja töösulgude keelamine Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Majandustegevuse piiramine Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Teabe levitamise keelamine Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Meediateenuse osutamise ja
ajakirjandusväljaande väljaandmise
piiramine
Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Sidevahendite kasutamise piiramine Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
8
Tabel 2. Piiravate meetmete võrdlus
Asja sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Hädaolukorra seadus
§ 27. Vallasasja sundvõõrandamine
(1) Eriolukorra juht ja eriolukorra tööde juht võivad
otsustada kütteaine, toidu, ravimi või muu äratarvitatava
vallasasja sundvõõrandamise riigi omandisse, kui asi on
vältimatult vajalik eriolukorra töö tegemiseks ning muud
võimalused asja õigeaegseks saamiseks puuduvad või on
ebamõistlikult koormavad.
(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud korras ei
sundvõõrandata raha ega isikule kuuluvat vara, millele ei saa
pöörata täitemenetluses sissenõuet.
§ 28. Asja sundkasutus
(1) Eriolukorra juht ja eriolukorra tööde juht võivad
otsustada kinnisasja või selle osa, ehitise, sõiduki, masina,
seadme või muu käesoleva seaduse §-s 27 nimetamata
vallasasja ajutisse sundkasutusse võtmise, kui asja
kasutamine on vältimatult vajalik eriolukorra töö tegemiseks
ning muud võimalused asja õigeaegseks kasutamiseks
puuduvad või on ebamõistlikult koormavad.
(2) Asja sundkasutus lõpeb eriolukorra juhi või eriolukorra
tööde juhi määratud ajal, kuid kõige hiljem eriolukorra
lõpetamisel.
§ 110. Asja sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine
(1) Riigikaitselises kriisiolukorras ja eriolukorras võib Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet, Kaitsevägi või
Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus võtta ajutiselt
valitsusasutuse kasutusse isiku valduses oleva asja juhul, kui see
on vajalik riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra
lahendamiseks või lahendamise toetamiseks, sealhulgas
ulatusliku evakuatsiooni, varjumise, lisaõppekogunemise,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni läbiviimise tagamiseks või
käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud
rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks.
/…/
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
9
§ 29. Asja sundvõõrandamine ja sundkasutusse võtmine
ning hüvitise maksmine
(1) Asja sundvõõrandab või võtab sundkasutusse eriolukorra
juhi või eriolukorra tööde juhi määratud ametiisik.
(2) Eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja asja
sundvõõrandav ametiisik võivad kohustada
sundvõõrandatava või sundkasutusse võetava asja omanikku
või valdajat toimetama vallasasja selle üleandmiseks
määratud kohta.
/…/
Riigikaitseseadus
§ 821. Asja sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine
(1) Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja
Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus
võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võtta ajutiselt
täidesaatva riigivõimu asutuse kasutusse isiku valduses
oleva asja juhul, kui see on vältimatult vajalik kõrgendatud
kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni
korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks,
sealhulgas riigikaitseülesande täitmise toetamiseks,
lisaõppekogunemise korraldamiseks või käesoleva seaduse
§ 29 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud rahvusvahelises
sõjalises koostöös osalemiseks.
(2) Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja
Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus
võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kasutusse võetava
asja sundvõõrandada riigi omandisse, kui asi kasutamise
käigus tõenäoliselt hävib või ei ole pärast kasutamist muul
objektiivsel põhjusel isikule tagastatav.
/…/
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
10
Lisaks võimalik kohaldada asja sundkasutust ja
sundvõõrandamist päästesündmusel päästeseaduse § 20 lg 1
alusel.
Olukord: Eriolukord, kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord,
mobilisatsioon, demobilisatsioon
Eriolukord, riigikaitseline kriisiolukord. Lisaks ka
päästesündmus.
Kohaldamise
otsustab:
Eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht, tema määratud
ametiisik (HOS); Kaitsevägi, RKIK, Vabariigi Valitsuse
volitatud täidesaatva riigivõimu asutus (RiKS).
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet, Kaitsevägi või
Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus
Sideteenuse ja sidevõrgule juurdepääsu piiramine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Elektroonilise side seadus
Tavaolukorras (lepingus reguleeritud juhul) kohaldatakse
elektroonilise side seaduse § 66 (juurdepääsu piiramine
sidevõrgule) ja § 98 (sideteenuse osutamise piiramine)
Hädaolukorra seadus
§ 33. Ettekirjutus ja haldussunnivahendi kohaldamine
/…/
(2) Eriolukorra juhil on õigus eriolukorra ajal panna
sideettevõtjale ettekirjutusega kohustus piirata
lõppkasutajale sideteenuse osutamist või juurdepääsu
sidevõrgule, kui see on vajalik eriolukorra väljakuulutamise
põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks.
/…/
§ 47. Sideteenuse ja sidevõrgule juurdepääsu piiramine
Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib
kriisiolukorras panna sideettevõtjale ettekirjutusega kohustuse
piirata arvestades olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi
lõppkasutajale sideteenuse osutamist või juurdepääsu
sidevõrgule, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.
Olukord: Tavaolukord, eriolukord Kriisiolukord
Kohaldab: Sideettevõtja, eriolukorra juht Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
11
Liikumise piiramine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Korrakaitseseadus
§ 44. Viibimiskeeld
(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu
korrakaitseorgan võib ajutiselt keelata isiku viibimise
teatud isiku läheduses või teatud kohas, kohustada teda selle
isiku lähedusest või sellest kohast lahkuma või isikule või
kohale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma järgmistel
juhtudel:
1) isiku elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral;
2) ülekaaluka avaliku huvi kaitseks;
3) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks;
4) kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks;
5) süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks või
6) riikliku järelevalve meetme kohaldamise tagamiseks.
Hädaolukorra seadus
§ 31. Viibimiskeeld ja muud liikumisvabaduse piirangud
(1) Vabariigi Valitsus, eriolukorra juht, eriolukorra tööde
juht ja eriolukorra juhi määratud ametiisik võivad kohustada
isikut eriolukorra piirkonnast või selle osast lahkuma ning
keelata tal eriolukorra piirkonnas või selle osas viibida, kui
see on vajalik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud
hädaolukorra lahendamiseks (edaspidi viibimiskeeld).
Võimaluse korral säilitatakse isikule juurdepääs tema elu-
või tööruumile.
(2) Kui viibimiskeeld kehtestatakse määramata arvu isikute
suhtes üldkorraldusena, tagab viibimiskeelu kohaldamise
otsustaja viibimiskeelu koha tähistamise arusaadaval viisil.
Kui määramata arvu isikute suhtes kehtestatud
§ 48. Liikumise piiramine
(1) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib
kriisiolukorras ajutiselt keelata isiku viibimise teatud kohas või
kohustada teda sellest kohast lahkuma, samuti ajutiselt keelata
isikul teatud kohast lahkumise ning kehtestada muid nõudeid ja
tingimusi isikute liikumisele avalikus kohas, kui see on vajalik
kriisiolukorra lahendamiseks.
/…/
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
12
viibimiskeeld hõlmab suuremat kui ühe ruutkilomeetri
suurust ala, avalikustatakse teave viibimiskeelu kohta
viivitamata massiteabevahendites.
(3) Vabariigi Valitsus ja eriolukorra juht võivad kehtestada
korraldusega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata
liikumisvabaduse piirangu eriolukorra piirkonnas, kui see
on vajalik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud
hädaolukorra lahendamiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viibimiskeeld,
lõikes 3 nimetatud liikumisvabaduse piirang või muu
liikumisvabaduse piirang kehtib korralduses määratud ajani,
kuid kõige kauem eriolukorra lõpetamiseni.
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus
§ 27. Karantiini kehtestamine ja lõpetamine
(1) Karantiin on eriti ohtliku nakkushaiguse haiguskoldest
väljapoole leviku vältimiseks või tõkestamiseks kohaldatav:
1) viibimiskeeld korrakaitseseaduse tähenduses;
/…/
§ 28. Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamine
/…/
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud
terviseuuringuks ja nakkushaiguse diagnoosimiseks võib
kohustada isikuid, kes asuvad haiguskoldes või piirkonnas,
kus on oht haiguskolde tekkimiseks, ja nendega seotud
nakkuskahtlaseid isikuid. Terviseuuringust ja
nakkushaiguse diagnoosimisest keeldumisel võib kohaldada
isikute suhtes käesolevas seaduses sätestatud viibimiskeeldu
või liikumisvabaduse piirangut.
/…/
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
13
(5) Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib
Terviseamet, kui see on vältimatult vajalik, haldusaktiga
lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud meetmetele
ja piirangutele ajutiselt:
/…/
3) kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid.
Erakorralise seisukorra seadus
§ 18. Erakorralise seisukorra juht
/…/
(2) Erakorralise seisukorra juht võib erakorralise seisukorra
ajal Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu
kõrvaldamiseks:
/…/
5) piirata liikumisvabadust Eesti territooriumil või selle
osal;
/…/
Olukord: Tavaolukorras riikliku järelevalve tegemine, eriolukord,
erakorraline seisukord.
Kriisiolukord
Kohaldab: PPA või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan,
Vabariigi Valitsus, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja
eriolukorra juhi määratud ametiisik, Terviseamet.
Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus
Avaliku koosoleku pidamise ja ürituse korraldamise keelamine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Kogunemisvabaduse piirangud võivad olla selle keelamine
(nt KorS § 62, HOS § 32 lg 1, ErSS § 17 lg 1 p 6, RiKS § 20
lg 2), laialisaatmine või muu lõpetamine (KorS § 73),
osavõtjate arvu piiramine selle rahumeelsuse ja
§ 49. Avaliku koosoleku pidamise ja ürituse korraldamise
keelamine
Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib
eriolukorras, erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata avaliku
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
14
kontrollitavuse tagamiseks või üksikute isikute koosolekul
osalemise või neil oma seisukohtade väljendamise
keelamine (KorS § 71), samuti karistamine keelatud
koosoleku korraldamise või sellel osalemise eest (KarS §
265) või koosoleku korraldamise eest seaduses sätestatud
nõudeid rikkudes (KarS § 2641). Kogunemisvabaduse
piiranguks on ka ettekirjutus viia koosolek läbi muul ajal või
muus kohas, kui on korraldaja soovinud (KorS § 69).
Hädaolukorra seadus
§ 32. Avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamise
piirangud
(1) Vabariigi Valitsus ja eriolukorra juht võivad korraldusega
piirata avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamist
eriolukorra piirkonnas või keelata nende pidamise
eriolukorra piirkonnas, kui see on vältimatult vajalik
eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra
lahendamiseks.
/…/
Erakorralise seisukorra seadus
§ 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra
ajal
(1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti
põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks:
/…/
6) keelata koosolekute, demonstratsioonide ja pikettide
korraldamise ning muud isikute kogunemised avalikes
kohtades;
/…/
Riigikaitseseadus
koosoleku pidamise või avaliku ürituse korraldamise, kui see on
vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
15
§ 20. Isikute põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed
sõjaseisukorra ajal
/…/
(2) Vabariigi Valitsus võib kuni sõjaseisukorra lõppemiseni
keelata avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks avalike
ürituste ja koosolekute pidamise, sõltumata nende
eesmärgist ning pidamise kohast.
/…/
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus
§ 28. Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamine
/…/
(5) Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib
Terviseamet, kui see on vältimatult vajalik, haldusaktiga
lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud meetmetele
ja piirangutele ajutiselt:
/…/
3) kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid.
Olukord: Tavaolukord, eriolukord eriolukorra piirkonnas,
erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Eriolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord.
Kohaldab: Eriolukorra juht, Vabariigi Valitsus, Terviseamet Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus
Teadete ja õigusaktide avaldamise kohustus
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Riigikaitseseadus
§ 15. Isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramine
kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal
/…/
(4) Vabariigi Valitsus, peaminister ja Kaitseväe juhataja,
samuti Kaitseväe juhataja volitatud ülem võib kõrgendatud
§ 50. Teadete ja õigusaktide avaldamise kohustus
(1) Vabariigi Valitsus, kriisiolukorra juht, kriisiolukorra
lahendamise eest vastutav asutus, samuti nende volitatud isik
võivad kriisiolukorras kohustada massiteabevahendi valdajat,
elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või
edastama arvestades olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
16
kaitsevalmiduse ajal kohustada massiteabevahendi
valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut
avaldama või edastama tasuta, muutmata kujul ja
viivitamata või ettenähtud ajal sõjalise tegevuse
ettevalmistamiseks, mobilisatsiooni või
lisaõppekogunemise korraldamiseks, isiku valduses oleva
asja sundkasutusse võtmise või selle sundvõõrandamise ja
töökohustuse rakendamiseks, riigivara valitsemise
üleandmiseks või ajutiseks kasutuseks võtmiseks,
riigikaitseülesannete täitmiseks ja piiravate meetmete
kohaldamiseks vajalikke teateid ning käesolevas seaduses
sätestatud juhul õigusakte.
/…/
§ 11. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooniga seotud
õigusaktide jõustumine ja avaldamine
(1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni korraldamiseks ning sõjaseisukorra
lahendamiseks antud haldusakt, sealhulgas piiravate
meetmete kohaldamise haldusakt jõustub selle teatavaks
tegemisel vahetule täitjale või selle avaldamisel üleriigilise
levikuga massiteabevahendis, kui õigusaktis eneses ei
sätestata teist tähtaega või korda. See õigusakt avaldatakse
ka Riigi Teatajas.
/…/
Hädaolukorra seadus
§ 13. Massiteabevahendi valdaja ja elektroonilise side
ettevõtja kohustused hädaolukorrast teavitamisel
Vabariigi Valitsus, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja
käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud asutus võivad
tasuta, muutmata kujul ja ettenähtud ajal kriisiolukorra
lahendamiseks vajalikke teateid, käitumisjuhiseid ning
käesolevas seaduses sätestatud juhul õigusakte.
(2) Käesoleva seaduse § 31 lõigete 5 ja 6 alusel määratud
kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus ja elutähtsa
teenuse toimepidevuse korraldaja võivad käesoleva paragrahvi
lõikes 1 sätestatud kujul kohustada massiteabevahendi valdajat,
elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või
edastama tasuta, muutmata kujul ja ettenähtud ajal teate nende
vastutada olevate sündmuste kohta, kui on vajalik teavitada
suurel hulgal inimesi ja jagada käitumisjuhiseid.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
17
olemasolevatest tehnoloogilistest lahendustest lähtudes
kohustada massiteabevahendi valdajat ja elektroonilise side
ettevõtjat avaldama või edastama muutmata kujul ja tasuta
teate hädaolukorra ohu, hädaolukorra ja selle lahendamise
kohta, sealhulgas teate eriolukorra väljakuulutamise,
muutmise või lõpetamise kohta, ning käitumisjuhiseid.
Teade avaldatakse viivitamata või teate esitaja määratud
ajal.
Erakorralise seisukorra seadus
17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra
ajal
(1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti
põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks:
/…/
17) esitada massiteabevahendite valdajatele erakorralise
seisukorraga seotud teateid kohustuslikuks avaldamiseks
massiteabevahendites.
Olukord: Kõrgendatud kaitsevalmidus, mobilisatsioon,
demobilisatsioon, lisaõppekogunemine, erakorraline
seisukord, hädaolukorra oht, hädaolukord.
Kriisiolukord
Kohaldab: Vabariigi Valitsus, peaminister ja Kaitseväe juhataja,
Kaitseväe juhataja volitatud ülem, eriolukorra juht,
eriolukorra tööde juht, Vabariigi Valitsuse määratud
täidesaatva riigivõimu asutus või elutähtsa teenuse
toimepidevust korraldav asutus.
Vabariigi Valitsus, kriisiolukorra juht, kriisiolukorra
lahendamise eest vastutav asutus, samuti nende volitatud isik;
elutähtsa teenuse korraldaja tema vastutusel oleva sündmuse
kohta.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
18
Isikut tõendava dokumendi kaasaskandmine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: § 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra
ajal
(1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti
põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks:
/…/
4) kehtestada dokumentide liigid, mis on nõutavad tänavatel
ja muudes avalikes kohtades viibimiseks ajal, kui nimetatud
kohtades viibimine on keelatud ilma vastavate
dokumentideta, ja vajadusel nende dokumentide vormid.
§ 52. Isikut tõendava dokumendi kaasaskandmine
Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib
riigikaitselises kriisiolukorras kohustada isikut avalikus kohas
kaasas kandma isikut tõendavat või muud isikusamasuse
tuvastamist võimaldavat dokumenti, kui see on vajalik
kriisiolukorra lahendamiseks.
Olukord: Erakorraline seisukord Riigikaitseline kriisiolukord
Kohaldab: Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus
Kaitseväekohustuslase Eestist lahkumise piiramine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: § 24. Isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramine
mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks
(1) Vabariigi Valitsus võib mobilisatsiooni
ettevalmistamiseks ja korraldamiseks kehtestada Eestist
lahkumise keelu vähemalt 18-aastasele
kaitseväekohustuslasele ning sõjaaja ametikohale nimetatud
kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikmele.
/…/
§ 53. Kaitseväekohustuslase Eestist lahkumise piiramine
(1) Vabariigi Valitsus võib riigikaitselises kriisiolukorras
mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks
kehtestada Eestist lahkumise keelu vähemalt 18-aastasele
kaitseväekohustuslasele ning sõjaaja ametikohale nimetatud
isikule, kui see on vajalik mobilisatsiooni korraldamiseks.
/…/
Olukord: Mobilisatsiooni ettevalmistus, mobilisatsioon, kõrgendatud
kaitsevalmidus, sõjaseisukord
Mobilisatsiooni ettevalmistus, mobilisatsioon, riigikaitseline
kriisiolukord
Kohaldab: Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
19
Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isiku Eestist lahkumise piiramine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Riigikaitseseadus
§ 15. Isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramine
kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal
(1) Vabariigi Valitsus võib kõrgendatud kaitsevalmiduse
ajal kehtestada töökohustuse rakendamise tagamiseks
Eestist lahkumise keelu töö- või teenistussuhtest tuleneva
töökohustusega isikule.
/…/
§ 54. Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega
isiku Eestist lahkumise piiramine
(1) Vabariigi Valitsus võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal
kehtestada Eestist lahkumise keelu kriisiülesande täitmiseks
vajaliku töökohustusega isikule, kui tema Eestis viibimine on
vajalik riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks.
/…/
Olukord: Kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord Riigikaitseline kriisiolukord
Kohaldab: Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus
Sõjarelva kasutamine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: § 9. Kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamise ja
sõjaseisukorra lahendamise juhtimine
/…/
(7) Vabariigi Valitsus võib kõrgendatud kaitsevalmiduse või
sõjaseisukorra ajal anda Politsei- ja Piirivalveametile ning
Kaitsepolitseiametile õiguse kasutada sõjarelvi, kui see on
vältimatult vajalik riigi julgeoleku tagamiseks või riigi
julgeolekut ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks.
§ 55. Sõjarelvade kasutamine
Vabariigi Valitsus võib riigikaitselises kriisiolukorras anda
Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile õiguse
kasutada sõjarelvi, kui see on vajalik riigikaitselise
kriisiolukorra lahendamiseks.
Olukord: Kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord Riigikaitseline kriisiolukord
Kohaldab: Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus
Keelutund
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
20
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Erakorralise seisukorra seadus
§ 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra
ajal
(1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti
põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks:
/…/
3) kehtestada politseitunni – keelu kindlaksmääratud
ajavahemikul viibida tänavatel ja muudes avalikes kohtades
ilma selleks eraldi väljaantava läbipääsuloata ja isikut
tõendava dokumendita;
/…/
§ 59. Keelutund
(1) Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal
keelata kindlaksmääratud ajavahemikus liikumise kogu riigis
või suures osas riigi territooriumil (edaspidi keelutund), kui see
on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
(2) Keelutunni kehtestamisest võib ette näha erandeid ja sellele
võib kehtestada kõrvaltingimusi.
Olukord: Erakorraline seisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Kohaldab: Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus
Ettevõtja, ühingu ja sihtasutuse tegevusele tingimuste seadmine või tegevuse peatamine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Erakorralise seisukorra seadus
§ 19. Mittetulundusühingute ja nende liitude, sealhulgas
erakondade ning töötajate ja tööandjate ühingute
tegevuse peatamine erakorralise seisukorra ajal
(1) Erakorralise seisukorra juht võib esitada Riigikohtule
taotluse mittetulundusühingute ja nende liitude, sealhulgas
erakondade ning töötajate ja tööandjate ühingute tegevuse
peatamiseks erakorralise seisukorra lõppemiseni,
põhjendades seda ühingu või selle liidu või erakonna Eesti
põhiseaduslikku korda ohustava tegevusega.
(2) Riigikohus vaatab käesoleva paragrahvi 1. lõikes
nimetatud taotluse läbi kolme päeva jooksul, arvates taotluse
saabumisest.
§ 60. Ettevõtja, ühingu ja sihtasutuse tegevusele tingimuste
seadmine või tegevuse peatamine
(1) Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal
peatada osaliselt või täielikult äriühingu, füüsilisest isikust
ettevõtja, mittetulundusühingu või sihtasutuse tegevuse või
kehtestada nende tegevusele tingimusi, kui see on vajalik
erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
(2) Erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu tegevuse
peatamise otsustab Riigikohus Vabariigi Valitsuse taotlusel
viivitamata põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse
seaduses sätestatud korras.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
21
(3) Riigikohus otsustab käesoleva paragrahvi 1. lõikes
nimetatud ühingu või selle liidu või erakonna tegevuse
peatamise erakorralise seisukorra lõppemiseni või jätab
erakorralise seisukorra juhi taotluse rahuldamata.
Olukord: Erakorraline seisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Kohaldab: Erakorralise seisukorra juhi taotlusel Riigikohus • Vabariigi Valitsus;
• Riigikohus erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu
tegevuse peatamisel.
Majandustegevuse piiramine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Riigikaitseseadus
§ 20. Isikute põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed
sõjaseisukorra ajal
/…/
(4) Vabariigi Valitsus võib kuni sõjaseisukorra lõppemiseni
piirata teatud liiki või teatud tunnustele vastavate
vallasasjade müüki, keelata nende väljaveo riigist või teatud
piirkonnast, samuti määrata neile sundhindu juhul, kui need
vallasasjad on vajalikud elanikkonna esmavajaduste
rahuldamiseks või riigi sõjalise kaitsmise toetamiseks.
/…/
Erakorralise seisukorra seadus
§ 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra
ajal
(1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti
põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks:
/…/
§ 61. Majandustegevuse piiramine
(1) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib
erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult
teatud liiki või teatud tunnustele vastavate teenuste osutamise
ning vallasasjade tootmise ja müügi, vallasasjade sisseveo riiki
ja väljaveo riigist või teatud piirkonnast, kui see on vajalik
erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vallasasja müügi
piiramise korral võib muu hulgas kehtestada koguselisi
piiranguid, samuti piiranguid müügi aja ja viisi ning üldiste
tunnuste alusel kindlaksmääratud isikute kohta, kellele
vallasasja müüa võib.
(3) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib
erakorralise või sõjaseisukorra ajal kehtestada müüdavate
vallasasjade kogused, sundhinnad ja muud vajalikud tingimused
ning kehtestada nende müügi erikorra, kui see on vajalik
erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks, sealhulgas
elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamiseks.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
22
11) piirata või keelata relvade, mürkainete ja alkohoolsete
jookide müüki;
12) kehtestada toiduainete müügi erikorra;
13) kehtestada mootorikütuse müügi erikorra;
/…/
(4) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib kehtestada
erakorralise või sõjaseisukorra ajal vallasasjade ostueesõiguse
riigi kasuks.
Olukord: Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Kohaldab: Vabariigi Valitsus • Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus;
• Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister.
Streikide ja töösulgude keelamine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Riigikaitseseadus
§ 20. Isikute põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed
sõjaseisukorra ajal
/…/
(3) Vabariigi Valitsus võib kuni sõjaseisukorra lõppemiseni
peatada avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks
streigid ja töösulud ning keelata nende korraldamise,
sõltumata asutusest ja organisatsioonist.
/…/
Erakorralise seisukorra seadus
§ 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra
ajal
(1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti
põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks:
/…/
5) keelata streikide ja töösulgude korraldamise;
/…/
§ 62. Streikide ja töösulgude keelamine
Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal
keelata streigid ja töösulud, kui see on vajalik kriisiolukorra
lahendamiseks.
Olukord: Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
23
Kohaldab: Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus
Teabe levitamise keelamine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Riigikaitseseadus
§ 20. Isikute põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed
sõjaseisukorra ajal
/…/
(6) Vabariigi Valitsus, peaminister ja sisejulgeoleku
tagamise valdkonna eest vastutav minister võivad kuni
sõjaseisukorra lõppemiseni keelata massiteabevahendis
teatud sisuga teabe edastamise, kui selle avalikustamine
võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi
julgeolekut.
/…/
Erakorralise seisukorra seadus
§ 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra
ajal
/…/
7) keelata massiteabevahendites teatud liiki informatsiooni
edastamise;
/…/
§ 63. Teabe levitamise keelamine
(1) Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet,
Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võib erakorralise või
sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult teabe sõnas,
trükis, pildis või muul viisil levitamise, kui see on vajalik
erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet,
Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi keelata teabe levitamise üksnes
juhul, kui teabe levitamisega kaasneb oht avalikule korrale või
oht riigi julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamisele.
Olukord: Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Kohaldab: Vabariigi Valitsus, peaminister, sisejulgeoleku tagamise
valdkonna eest vastutav minister
Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet
ja Kaitsevägi.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
24
Meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise piiramine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Riigikaitseseadus
§ 20. Isikute põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed
sõjaseisukorra ajal
/…/
(7) Vabariigi Valitsus, peaminister ja sisejulgeoleku
tagamise valdkonna eest vastutav minister võivad kuni
sõjaseisukorra lõppemiseni peatada meediateenuste
osutamise ning ajakirjandusväljaande väljaandmise, kui
on alust arvata, et nende vahendusel avalikustatav teave
võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi
julgeolekut.
Erakorralise seisukorra seadus
§ 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra
ajal
(1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti
põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks:
/…/
8) peatada raadio- ja telesaadete edastamise ning
ajakirjandusväljaannete väljaandmise;
/…/
Meediateenuste seadus
§ 51. Meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise
vabadus
/…/
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha
teisest Euroopa Liidu liikmesriigist pärit
§ 64. Meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande
väljaandmise piiramine
(1) Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet,
Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võib erakorralise või
sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult meediateenuse
osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise, kui see on
vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet,
Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi keelata meediateenuse
osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise üksnes
ulatuses, mis ohustab avalikku korda või riigi julgeoleku või
riigi sõjalise kaitse tagamist.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
25
audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise
lõpetamise ettekirjutuse järgmistel tingimustel:
/…/
Olukord: Tavaolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord. Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Kohaldab: Vabariigi Valitsus, peaminister ja sisejulgeoleku tagamise
valdkonna eest vastutav minister, Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet
Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet
ja Kaitsevägi.
Infoühiskonna teenuste piiramine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Tavaolukorras InfoTSi § 131 võimaldab Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametil piirata infoühiskonna teenust
(nt uudisteportaal või muu veebileht või rakendus), kui selle
kaudu üldsusele levitatud teabega kihutatakse vihkamisele,
vägivallale või diskrimineerimisele kodakondsuse, etnilise
päritolu, keele, usutunnistuse või muude Eesti Vabariigi
põhiseaduse §-s 12 nimetatud asjaolude tõttu, õhutatakse
sõda või õigustatakse sõjakuritegusid ning kui see on vajalik
riigi julgeoleku tagamiseks.
Riigikaitseseadus
§ 20. Isikute põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed
sõjaseisukorra ajal
/…/
(7) Vabariigi Valitsus, peaminister ja sisejulgeoleku
tagamise valdkonna eest vastutav minister võivad kuni
sõjaseisukorra lõppemiseni peatada meediateenuste
osutamise ning ajakirjandusväljaande väljaandmise, kui
on alust arvata, et nende vahendusel avalikustatav teave
§ 65. Infoühiskonna teenuste piiramine
(1) Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet,
Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võib erakorralise või
sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult infoühiskonna
teenuse osutamise, kui see on vajalik erakorralise või
sõjaseisukorra lahendamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet,
Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi keelata infoühiskonna teenuse
osutamise üksnes ulatuses, mis ohustab avalikku korda või riigi
julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamist.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
26
võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi
julgeolekut.
Erakorralise seisukorra seadus
§ 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra
ajal
(1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti
põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks:
/…/
8) peatada raadio- ja telesaadete edastamise ning
ajakirjandusväljaannete väljaandmise;
/…/
Olukord: Tavaolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Kohaldab: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Vabariigi
Valitsus, peaminister ja sisejulgeoleku tagamise valdkonna
eest vastutav minister.
Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet
ja Kaitsevägi.
Teabele juurdepääsu piiramine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Erakorralise seisukorra seadus
§ 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra
ajal
(1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti
põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks:
/…/
16) keelata valitsusasutustel ja kohaliku omavalitsuse
organitel teatud liiki informatsiooni andmise;
/…/
§ 66. Teabele juurdepääsu piiramine
(1) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib
erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata juurdepääsu teabele,
mida avaliku teabe seaduse alusel ei või tunnistada
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui see on
vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
(2) Käeoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel ei ole lubatud
piirata teabele juurdepääsu kauem kui erakorralise või
sõjaseisukorra lõppemiseni.
Olukord: Erakorraline seisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Kohaldab: Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
27
Sidevahendite kasutamise piiramine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Riigikaitseseadus
§ 20. Isikute põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed
sõjaseisukorra ajal
/…/
(5) Vabariigi Valitsus võib kuni sõjaseisukorra lõppemiseni
piirata sidevahendite kasutamist juhul, kui on alust arvata,
et nende vahendusel levitatav teave võib ohustada riigi
sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut.
/…/
Erakorralise seisukorra seadus
§ 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra
ajal
(1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti
põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks:
/…/
14) kehtestada piirangud sidevahendite kasutamisele;
/…/
§ 67. Sidevahendite kasutamise piiramine
Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib
erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata sidevahendite
kasutamist, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra
lahendamiseks.
Olukord: Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Kohaldab: Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus
Sõnumisaladuse õiguse piiramine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Kehtivas õiguses tavaolukorras lubatud: § 68. Sõnumisaladuse õiguse piiramine
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
28
- JASi alusel julgeolekuasutusele JASis sätestatud
teabehankeks ja oma ülesannete täitmiseks kuriteo
tõkestamisel;
- PPA-le kriminaalmenetluses jälitustoimingu tegemisel
krimininaalmenetluse seadustikus sätestatu kohaselt;
- Kaitseväe puhul teabe hankimiseks väljaspool Eesti
Vabariigi territooriumi asuva konventsionaalse vastase
või missioonil viibiva Kaitseväe üksust ohustava teguri
kohta.
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib julgeolekuasutus ja
Vabariigi Valitsuse volitusel Politsei- ja Piirivalveamet ning
Kaitsevägi piirata sõnumisaladuse õigust käesoleva paragrahvi
lõikes 2 sätestatud toiminguga, kui see on erakorralise või
sõjaseisukorra lahendamiseks vältimatult vajalik.
(2) Sõnumisaladuse õiguse piiramiseks võib käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusorgan teha teabe kogumisel
järgmisi toiminguid:
1) vaadata läbi postisaadetist;
2) kuulata või vaadata pealt või salvestada elektroonilise side
võrgu kaudu edastatavat sõnumit või muud teavet;
3) kuulata või vaadata pealt või salvestada muul viisil
edastatavat teavet.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud
toimingu tegemisel on lubatud varjatult siseneda hoonesse,
ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi juhul, kui
see on vältimatult vajalik toimingu eesmärgi saavutamiseks.
/…/
Olukord: Tavaolukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Kohaldab: Kaitsevägi, PPA, julgeolekuasutus (kohtu loal). • Julgeolekuasutus halduskohtu loal;
• Vabariigi Valitsuse volitusel ka Politsei- ja
Piirivalveamet ja Kaitsevägi halduskohtu loal.
Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramine
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Kehtivas õiguses tavaolukorras lubatud:
- JASi alusel julgeolekuasutusele JASis sätestatud
teabehankeks ja oma ülesannete täitmiseks kuriteo
tõkestamisel;
§ 69. Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse
piiramine
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib julgeolekuasutus ja
Vabariigi Valitsuse volitusel Politsei- ja Piirivalveamet ning
Kaitsevägi piirata isiku õigust kodu, perekonna- ja eraelu
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
29
- PPA-le kriminaalmenetluses jälitustoimingu tegemisel
krimininaalmenetluse seadustikus sätestatu kohaselt;
- Kaitseväe puhul teabe hankimiseks väljaspool Eesti
Vabariigi territooriumi asuva konventsionaalse vastase
või missioonil viibiva Kaitseväe üksust ohustava teguri
kohta.
puutumatusele käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud
toiminguga, kui see on erakorralise või sõjaseisukorra
lahendamiseks vältimatult vajalik.
(2) Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks
võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusorgan teha
järgmisi toiminguid:
1) isikut, asja või paikkonda varjatult jälgida;
2) isikusamasust varjatult tuvastada;
3) koguda elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite
edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või
vastuvõtja isiku ja asukoha kohta andmeid;
4) varjatult siseneda ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse
või arvutisüsteemi teabe varjatud kogumiseks, salvestamiseks
või selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks ja
eemaldamiseks;
5) asja varjatult läbi vaadata ning vajaduse korral seda varjatult
muuta, rikkuda või asendada.
/…/
Olukord: Tavaolukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord
Kohaldab: Kaitsevägi, PPA, julgeolekuasutus (varjatud sisenemine
kohtu loal). • Julgeolekuasutus;
• Vabariigi Valitsuse volitusel ka Politsei- ja
Piirivalveamet ja Kaitsevägi;
• Varjatud sisenemine halduskohtu loal.
Kodanikukohustus
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Riigikaitseseadus
§ 511. Ühekordse töökohustuse panemine
(1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib valitsusasutus
§ 105. Kodanikukohustus
Kodanikukohustus on kriisiolukorras töö- või
teenistussuhteväline üksikjuhtumil tehtav vajalik töö.
Kodanikukohustust ei või rakendada tööandja ja töötaja
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
30
ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus ja tema
volitatud isik panna füüsilisele isikule, kelle riigikaitselised
kohustused ei tulene muust seadusest või halduslepingust,
riigikaitseülesande täitmiseks või selle toetamiseks või
põhiseadusliku institutsiooni toimepidevuse tagamiseks
ühekordse töökohustuse, kui:
1) ühekordset töökohustust rakendada sooviv asutus ei saa
ise või vabatahtlikuna kaasatud isiku abil õigel ajal või
piisavalt tulemuslikult ülesannet täita ja
2) ühekordse töökohustuse täitmine ei tekita
ebaproportsionaalselt suurt ohtu ühekordset tööd tegevale
isikule või tema varale ega ole vastuolus isiku muude
seadusest tulenevate kohustustega.
/…/
HOS § 26 lg 1
Eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja muu eriolukorra
juhi määratud ametiisik võivad eriolukorra ajal kohustada
füüsilist isikut eriolukorra tööd tegema, kui pädevad
asutused või nende poolt vabatahtlikult kaasatud isikud ei
saa seda teha või ei saa seda õigel ajal teha.
Lisaks: Päästeseadus § 19 lg 1:
§ 19. Isiku rakendamine päästetööle
(1) Päästetöö juht võib rakendada päästetööle füüsilist isikut
alates 18. eluaastast ohu tõrjumiseks või päästesündmuse
tagajärgede leevendamiseks vajalike toimingute tegemiseks,
kui:
1) Päästeametil ei ole endal võimalik päästesündmuse
iseloomust tulenevalt päästetööd tulemuslikult teha või selle
tagajärgi leevendada;
vahelisest või sellesarnasest suhtest tulenevale tööle.
Kodanikukohustuse täitmise eelduseks ei ole erialase väljaõppe
või hariduse omamine.
§ 106. Kodanikukohustuse täitmine
(1) Kriisiolukorras võib valitsusasutus ja kohaliku omavalitsuse
üksus füüsilise isiku suhtes, kes ei täida kriisiülesandega ameti-
või töökoha ülesandeid või kelle kriisiolukorra aegsed
kohustused ei tulene muust seadusest või halduslepingust,
rakendada kodanikukohustust, mis aitab kaasa kriisiolukorra
lahendamisele või lahendamise toetamisele tagamisele, kui:
1) kodanikukohustust rakendada sooviv asutus ei saa ise või
vabatahtlikuna kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt
tulemuslikult ülesannet täita ja
2) kodanikukohustuse täitmine ei tekita ebaproportsionaalselt
suurt ohtu seda täitvale isikule või tema varale ega ole vastuolus
isiku muude seadusest tulenevate kohustustega.
/…/
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
31
2) Päästeameti tegevuses vabatahtlikkuse alusel osalevad
vabatahtlikud päästjad ei saa õigel ajal või piisavalt
tulemuslikult päästetööd teha;
3) rakendamine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt ohtu
rakendatavale isikule või tema varale.
Lisaks: KoRS § 16 lg 1
(1) Korrakaitseorgan võib kohustada ohtu tõrjuma või
korrarikkumist kõrvaldama või ohu tõrjumiseks või
korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalikku eset
korrakaitseorgani kasutusse andma isiku, kes ei ole avaliku
korra eest vastutav ning kelle kohustus ohtu tõrjuda või
korrarikkumist kõrvaldada ei tulene muust seadusest või
halduslepingust, kui ta on võimeline ohtu tõrjuma või
korrarikkumist kõrvaldama või kui tema valduses on ohu
tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalik ese
ja kui:
1) tegemist on vahetu kõrgendatud ohuga;
2) avaliku korra eest vastutavat isikut ei ole või vastutaval
isikul ei ole võimalik ohtu õigel ajal tõrjuda või
korrarikkumist kõrvaldada või see ei anna piisavat tulemust;
3) korrakaitseorgan ei saa ise või vabatahtlikult kaasatud
isiku abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ohtu tõrjuda
või korrarikkumist kõrvaldada ja
4) kaasamine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt ohtu
kaasatavale isikule või tema varale ega ole vastuolus
kaasatava isiku muude seadusest tulenevate kohustustega.
Olukord: Kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord, mobilisatsioon
ja demobilisatsioon, hädaolukord, päästesündmus,
politseisündmus/avalikku korda ohustav oht
Kriisiolukord
Lisaks jäävad kehtima Päästeseaduses ja KorSis ettenähtud
võimalused.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
32
Kohaldamise
otsustab:
Valitsusasutus ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus
ja tema volitatud isik, eriolukorra juht, eriolukorra tööde
juht, ja muu eriolukorra juhi määratud ametiisik, päästetöö
juht, korrakaitseorgan
Valitsusasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus.
Ühekordne kriisiülesanne
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Riigikaitseseadus
§ 433. Ühekordne riigikaitseülesanne
/…/
(2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal võib Kaitsevägi,
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Vabariigi Valitsuse
volitatud täidesaatva riigivõimu asutus anda füüsilisest
isikust ettevõtjale ja juriidilisele isikule, sealhulgas kohaliku
omavalitsuse üksusele, tema ülesannetest, tegevusalast või
eesmärgist lähtudes ühekordse riigikaitseülesande, kui:
1) ülesanne on vajalik kõrgendatud kaitsevalmiduse,
mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või
sõjaseisukorra lahendamiseks või nende toetamiseks;
2) ülesannet ei ole võimalik täita täidesaatva riigivõimu
asutustel või vabatahtlikult kaasatavate isikute abil õigel ajal
või piisavalt tulemuslikult ja
3) ülesannet ei ole võimalik täita seaduses või selle alusel
määratud või täitma volitatud muul isikul.
§ 33. Ühekordne kriisiülesanne
(1) Kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks
võib anda füüsilisest isikust ettevõtjale ja juriidilisele isikule,
sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksusele ühekordse
kriisiülesande tema ülesandest, tegevusalast või eesmärgist
lähtudes.
(2) Ühekordne kriisiülesanne on käesoleva seaduse alusel
kriisiolukorras üksikjuhtumil antud ülesanne, mis peab olema
seotud füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku, sealhulgas
kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevusega.
(3) Kriisiolukorras võib ühekordse kriisiülesande anda
kriisiolukorra juht või tema volitatud kriisiolukorra lahendamise
eest vastutav täidesaatva riigivõimu asutus. Riigikaitselises
kriisiolukorras võib lisaks nimetatud asutustele anda ühekordse
kriisiülesande ka Kaitsevägi ja Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskus.
/…/
Olukord: Kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord, mobilisatsioon,
demobilisatsioon.
Kriisiolukord, riigikaitseline kriisiolukord.
Kohaldab: Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Vabariigi
Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus.
Kriisiolukorra juht või tema volitatud kriisiolukorra
lahendamise eest vastutav täidesaatva riigivõimu asutus;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3
33
riigikaitselises kriisiolukorras ka Kaitsevägi ja Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus.
Püsiv kriisiülesanne
Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
Piirav meede: Riigikaitseseadus
§ 432. Püsiv riigikaitseülesanne
(1) Püsiv riigikaitseülesanne on riigikaitse eesmärgi
saavutamiseks vajalik ülesanne, mis seondub ministeeriumi
valitsemisalaga, muu täidesaatva riigivõimu asutuse või
kohaliku omavalitsuse üksuse põhiülesandega ning
juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja tegevusala või
eesmärgiga.
(2) Ministeeriumi ja muu täidesaatva riigivõimu asutuse
püsiv riigikaitseülesanne määratakse seaduses või riigi
kaitsetegevuse kavas.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse püsiv riigikaitseülesanne
määratakse seaduses.
(4) Eraõigusliku juriidilise isiku, avalik-õigusliku juriidilise
isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja püsiv riigikaitseülesanne
määratakse seaduses või seaduse alusel.
/…/
§ 10. Kriisiülesannete määramine
(1) Kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks
määratakse täidesaatva riigivõimu asutusele ja muule asutusele,
kohaliku omavalitsuse üksusele, juriidilisele isikule ja
füüsilisest isikust ettevõtjale püsivad kriisiülesanded.
(2) Püsiv kriisiülesanne on ülesanne, mis seondub täidesaatva
riigivõimu asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse
põhiülesandega ning juriidilise isiku ja füüsilisest isikust
ettevõtja tegevusala või eesmärgiga. Püsiv kriisiülesanne on ka
elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine ja elutähtsa
teenuse osutamine nii kriisiolukorras kui ka enne seda.
(3) Ministeeriumi ja muu täidesaatva riigivõimu asutuse püsiv
kriisiülesanne määratakse seaduses või Vabariigi Valitsuse
kriisiplaanis.
(4) Kohaliku omavalitsuse üksuse püsiv kriisiülesanne
määratakse seaduses.
(5) Juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja püsiv
kriisiülesanne määratakse seaduses või seaduse alusel.
/…/
Olukord: Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või
demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra
lahendamiseks või nende toetamiseks.
Kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks.
Kohaldab: Määratakse seaduses, seaduse alusel või riigi kaitsetegevuse
kavas.
Määratakse seaduses, seaduse alusel või Vabariigi Valitsuse
kriisiplaanis.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
1
Kehtiva õigussüsteemi kitsaskohad ja mis läheb paremaks tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega
Kehtivas õigussüsteemis on kahe maailma eraldiseisval arendamisel jäänud mõned teemad n-ö toolide vahele või on need lahendatud puudulikult – ühe sektori ja valdkonna vaatest. Samuti ilmestab kehtivat õigussüsteemi (eri)kordade paljusus, mis saab alguse juba põhiseadusest. Nii eristab põhiseadus Vabariigi Valitsuse väljakuulutatavat eriolukorda ning Riigikogu väljakuulutatavaid sõjaseisukorda ja erakorralist seisukorda. Samuti on kehtivas õiguses kasutusel kõrgendatud kaitsevalmidus riigikaitselisteks sündmusteks, mis eeldab Riigikogu heakskiitu, ning hädaolukorra oht ja hädaolukord tsiviilkriisideks. Veel võib leida arvukaid olukordi ja sündmuseid valdkonna eriseadustest, nagu näiteks ulatuslik päästesündmus, korrakaitsealased sündmused, kiirgushädaolukord, maagaasi hädaolukord, massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord. Lisaks tunneb kehtiv õigus ka mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni.
Kõikideks eelmainitud olukordadeks valmistumist planeeritakse ühe sündmuse põhiselt ja erinevate õigusaktide alusel ning kui sündmus käes, siis juhitakse ka lahendamist erinevalt. Küll aga tuleb esile tuua asutustevahelist koostööd, mida tehakse hädaolukorra plaanide koostamisel. Sellest viimasest on siiski puudu sõjalisteks kriisideks valmistumine. Ülesannete jäävusest tulenevalt on vajalik püüelda kriisides ka juhtimiskorralduse jäävuse poole. Kehtivas kriiside lahendamise õigussüsteemis tekib kriiside ajal erinevaid juhtimistasandeid, mida ei ole tavaolukorras ning mille toimimist ei ole kriiside välisel ajal harjutatud (nt eriolukorra tööde juhid, sisekaitseülem).
Põhiseadus näeb ette järgmised erikorrad ja olukorrad (seega peavad need meie õiguskorras kajastuma ja neid ei saa n-ö ära kaotada): eriolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon. Järgnevalt on esitatud ülevaade hädaolukorraks, eriolukorraks, kõrgendatud kaitsevalmiduseks, sõjaseisukorraks ja erakorraliseks seisukorraks valmistumisest, nende olukordade lahendamisest ning erinevate otsustustasandite rollidest ja kehtiva regulatsiooni kitsaskohtadest. Samuti tuuakse esile mobilisatsioon, demobilisatsioon ning erinevad otsused, mis ei sõltu ühestki erikorrast, kuid on samuti vajalikud kriiside lahendamiseks. Analüüs sisaldab nii COVID-19 kriisi, erinevate tormide tõttu tekkinud ulatuslike elektri- ja muude elutähtsate teenuste (side, vedelkütuse kättesaadavus, veevärk, kaugküte, sularaha kättesaadavus) katkestuste kui ka Ukraina sõja, sh põgenike sisserände õppetunde ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega tehtavaid muudatusi, et olemasolevat süsteemi korrastada ja luua tänapäevastele komplekssetele kriisidele vastav õigusraamistik.
Käesolevas dokumendis kasutatakse termineid tsiviilkriis ja riigikaitseline kriis.
Tsiviilkriisi all mõeldakse olukorda, mis võib põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või ohustada vahetult paljude inimeste elu ja tervist või põhjustada suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju, sealhulgas loodusõnnetus, katastroof või nakkushaiguse levik (nt parvlaev Estonia katastroof, COVID-19 kriis, Saaremaa torm ja veekriis).
Riigikaitselise kriisiga on tegemist siis, kui on oht järgmistele hüvedele: Eesti Vabariigi iseseisvus ja sõltumatus, maa-ala, territoriaalmere ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus ning põhiseaduslik kord.
Lühidalt:
Kehtiva õiguse kitsaskohad
- Tänase õigusruumi puhul on kolm peamist kitsaskohta: a) tsiviilkriiside, erakorralise seisukorra ja riigi sõjalise kaitse maailm ei jookse õigusruumis kokku; b) mitmetele tsiviilosapooltele (KOV, elutähtsa teenuse osutajad, põhiseaduslikud institutsioonid) puudub selge kohustus sõjaliseks kaitseks valmistuda; c) riigil ei ole piisavat paindlikkust kiireks tegutsemiseks sõjalise ohu korral.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
2
- Iga kriisi lahendamiseks on oma õigusraamistik, plaanid ja juhtimine. Käsitletakse eraldi tsiviilkriisi ja riigikaitselise kriisi lahendamist.
- Praegu koostatakse tsiviilkriiside lahendamiseks hädaolukorra lahendamise plaane (HOLP), mis on kitsalt ühe sündmuse kesksed, ega arvesta sündmuste eskaleerimist ja ristsõltuvusi. Riigikaitseliste kriiside lahendamiseks koostatakse riigi kaitsetegevuse alamkava.
- Tsiviilkriiside osas puudub Vabariigi Valitsuse vaade/eesmärk. - Erakorraliseks seisukorraks valmistumiseks kasutatakse hädaolukordadeks valmistumise
süsteemi (HOLPid), millel puudub selge seos riigikaitselisteks kriisideks valmistumisega. - Kaasaja kriisid on riigipiiride ja sektorite ülesed. Tihtipeale toob üks nt elutähtsa teenuse
katkestus kaasa teiste elutähtsate teenuste või riigi osutatavate teenuste katkestuse (elekter kui põhisõltuvus, aga ka eraldi võttes e-teenused (ID kaardi põhine) jms).
- Tänased HOLPid lõpevad eriolukorraga (nii planeerimise kui ka lahendamise ja juhtimise vaates) ja ei arvesta sellega, et hädaolukord võib aset leida ka erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, samuti et hädaolukorra seaduse (HOS) alusel lahendatav olukord võib eskaleerudes viia erakorralise seisukorrani (nt massiline korratus) või sõjaseisukorrani (vastane alustab hübriidrünnakuga – elektrikatkestus).
- Puuduvad planeerimise ja lahendamise vaates üleminekud ühest seadusest teise, eri seadused näevad ette eri lahendavad asutused ning erinevad lahendamise meetmed, mis võivad kaduda kui olukord muutub (nt sõjaseisukorra kehtestamisel kaotavad automaatselt kehtivuse kõik erakorralise seisukorra meetmed, sest need kaks erikorda ei saa samal ajal korraga olla, mis tõttu võib tekkida kriisi lahendamisel n-ö auk).
- Elutähtsate teenuste regulatsioon paikneb HOSis ja teenuste tagamisel on lähtutud seni tsiviilkriiside vajadustest, puudub valmisolek teenuseid tagada riigikaitselises kriisis.
- Kui on vaja, et elutähtsa teenuse osutaja osutaks kriisi ajal teenust teisiti, kui tavaolukorra ajaks kokku lepitud, siis selleks peab kehtima eriolukord, ka riigikaitselises kriisis, kuna elutähtsa teenuse osutaja kohustamise õigus on ainult eriolukorra juhil ja eriolukorra tööde juhil.
- Elanikkonnakaitse ei ole täna üheski õigusaktis seadustatud ega sisustatud. - Päästeametile on inimestel ja riigil ootused elanikkonnakaitse osas, kuid nende täitmiseks
puuduvad õiguslikud alused. - Sõjaseisukorra väljakuulutamisega kaotavad automaatselt kehtivuse kõik erakorralises
seisukorras otsustatud meetmed (nt politseitund, piirangud sisse- ja väljasõitmisel, streikide keelud, ajakirjanduse piirangud).
- Regionaalsed kriisikomisjonid on kokku kutsutavad HOSi alusel ja neil on selge roll tsiviilkriisideks valmistumisel, kuid mitte riigikaitselistes kriisides.
- KOVid peavad kriiside ajal täitma kõiki oma ülesandeid, puudub prioriseerimise võimalus. - Mitme kriisi samaaegsel esinemisel on erinev juhtimine: hädaolukorra lahendamist juhib
hädaolukorda lahendav asutus. Eriolukorra lahendamist juhib üks ministritest. Tekib ka eriolukorra tööde juhtide funktsioon, mis on erisus tavapärasest rahuaegsest juhtimisest ja ülesannete jäävusest (tekib alluvussuhe: eriolukorra juht ning tööde juht, nt minister ja teise asutuse asekantsler/Päästekeskuse juht – vahelt jääb ära asutuse juht, minister jne).
- Eriolukorrale peab eelnema hädaolukord, ilma milleta ei saa valitsus eriolukorda kehtestada. - Erakorralise seisukorra lahendamise üldjuht on peaminister ning tekib sisekaitseülema
funktsioon, lisaks vahetult n-ö põllul olukorda lahendavad asutused. Sisekaitseülemal on kohustus koordineerida ja tagada tegevusi ka teiste ministrite valitsemisalades.
- Riigikaitselise kriisi (kehtivas õiguses kõrgendatud kaitsevalmidus ja sõjaseisukord) lahendamise üldjuht on peaminister, vahetult n-ö põllul lahendavad kõik asutused seda oma valdkonnas.
Pikemalt:
1. Hädaolukord
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
3
Hädaolukord ja hädaolukorra oht on reguleeritud HOSis. Hädaolukorra otsustab valdkonna eest vastutava asutuse juht. Elutähtsate teenuste katkestuse korral otsustab hädaolukorra elutähtsa teenuse osutaja (nt Elektrilevi) või elutähtsat teenust korraldav asutus (nt Kliimaministeerium). Elutähtsa teenuse katkestuse puhuks on kindlaks määratud, kui suur katkestus kvalifitseerub hädaolukorraks. Muud laadi hädaolukordade puhul on hädaolukordadeks kvalifitseeruvad tingimused mõnede sündmuste puhul kirjeldatud hädaolukorra lahendamise plaanides.
Sisuliselt võimaldab hädaolukord varem sõlmitud koostöölepetelt tolm pühkida ja olukorda koos teiste asutustega lahendama hakata. Kui olukorra lahendamiseks on vaja teiste asutuste kaasabi, rakendatakse varem kokku lepitud koostöökokkuleppeid.
Ülesannete jäävusest tulenevalt on kõikide asutuste ülesandeks oma valdkonda kuuluva sündmuse lahendamine, kuid hädaolukorra lahendamise plaanid (ehk HOLPid) on asutuste omavahelises koostöös kokku lepitud ning meetmete rakendamisel tuginetakse valdkondlikele eriseadustele (päästeseadus, korrakaitseseadus, küberturvalisuse seadus, veterinaarseadus, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus jne).
Kui hädaolukord on mastaapne või ületab asutuste suutlikkust, on Vabariigi Valitsusel võimalus välja kuulutada eriolukord.
Hädaolukordade lahendamise eest vastutavad asutused on olenevalt valdkonnast Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Terviseamet, Keskkonnaamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Kaitsevägi, Põllumajandus- ja Toiduamet, Kaitsepolitseiamet, Eesti Pank, kohaliku omavalitsuse üksus, Justiits- Digiministeerium, Kliimaministeerium või Sotsiaalministeerium.
Kui korraga on mitu hädaolukorda – nt ulatuslikud metsatulekahjud nakkushaiguse epideemia ajal, siis on hädaolukorda lahendavaid asutusi samuti mitu.
Hädaolukorra meetmed
Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus võib:
• anda täidesaatva riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule avaliku võimu kandjale korraldusi. NB! korralduste andmise õigus on juba hädaolukorra ohu korral;
• kohustada massiteabevahendi valdajat ja elektroonilise side ettevõtjat avaldama või edastama muutmata kujul ja tasuta teate hädaolukorra ohu või hädaolukorra ja selle lahendamise kohta.
Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet võivad ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel kohaldada järgmisi meetmeid:
• küsitlemine ja dokumentide nõudmine;
• isikusamasuse tuvastamine;
• viibimiskeeld;
• vallasasja läbivaatus;
• valdusesse sisenemine;
• valduse läbivaatus.
Lisaks ülaltoodule võib Politsei- ja Piirivalveamet ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel kohaldada järgmisi meetmeid:
• isikuandmete töötlemine andmete saamisega sideettevõtjalt;
• sõiduki peatamine;
• isiku kinnipidamine;
• turvakontroll;
• isiku läbivaatus;
• vallasasja hoiulevõtmine.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
4
Vabariigi Valitsus võib:
• kohustada massiteabevahendi valdajat ja elektroonilise side ettevõtjat avaldama või edastama muutmata kujul ja tasuta teateid hädaolukorra ohu ning hädaolukorra ja selle lahendamise kohta.
Lisaks tulenevad valdkondlikest seadustest nii asutustele kui ka Vabariigi Valitsusele erinevad õigused, nt võib Ravimiamet ajutiselt piirata ravimite väljastamist ning lubada erandeid ravimite käitlemise nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite kliiniliste uuringute nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Samuti võib Ravimiamet piirata ravimireklaami. Nakkushaiguse ennetamise ja tõrje seaduse alusel võib Vabariigi Valitsus rakendada meetmeid, kui on tegu suure ühiskondliku või majandusliku mõjuga otsusega.
2. Eriolukord
Kui hädaolukord eskaleerub, võib Vabariigi Valitsus otsustada eriolukorra väljakuulutamise. Eriolukorra lahendamise juhiks saab määrata ühe ministritest, lisaks saab määrata veel ühe juhtimistasandi, milleks on eriolukorra tööde juhid, kes alluvad eriolukorra juhile. Lisaks tegutsevad veel olukorda vahetult lahendav asutus (nt Terviseamet, Riigi Infosüsteemi Amet) ning omavalitsusüksuste kriisikomisjonid. Nagu eelnevalt mainitud, võib Vabariigi Valitsus loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks välja kuulutada eriolukorra, kui hädaolukorda ei ole võimalik lahendada ilma HOSis sätestatud juhtimiskorraldust või meetmeid rakendamata. Eriolukord võib olla üle-eestiline või piirkondlik. Enne, kui Vabariigi Valitsus saab eriolukorra välja kuulutada, peab sellele eelnema ametkonna otsustatud hädaolukord, st et ilma eelneva hädaolukorrata ei saa olla eriolukorda.
HOSi koostamisel lähtuti põhimõttest, et eriolukord on kitsalt ühes valdkonnas ning selle juht on valdkonna minister. Nii COVID-19 kriis kui ka suurõppus CREVEX näitasid, et päriselus see alati nii ei tööta ja ei ole rakendatav. Kui üks või mitu hädaolukorda on eskaleerunud eriolukorraks ning puudutatud on paljud asutused ja valdkonnad, siis on valitsuse tasemel vaja kogu teavet ja seega on igati loogiline, et COVID-19 kriisis määrati eriolukorra juhiks peaminister. Peaminister on samuti üks ministritest ja tema määramine on seetõttu kooskõlas Vabariigi Valitsuse seaduse loogikaga, kuid HOSi koostamisel peeti eriolukorra juhina silmas pigem valdkonna eest vastutavat ministrit. COVID-19 kriisis tähendas peaministrikeskne juhtimine, et peaminister andis kõik eriolukorra juhi korraldused, kuid sisuliselt arutati kõiki küsimusi Vabariigi Valitsuses kollektiivselt ning pärast arutelu vormistati korraldused vastavalt kas eriolukorra juhi või Vabariigi Valitsuse korraldustena. Kriisi alguses prooviti ka formaati, kus COVID-19 kriisiga seotud küsimusi arutasid ainult teatud ministrid, mitte terve valitsuse koosseis, kuid üsna ruttu ilmnes, et kriisi mõju on laiaulatuslik ning hõlmatud peavad olema kõik valdkonnad. Kriisireguleerimisõppuse CREVEXi üks järeldustest oli, et ei olnud mõistlik määrata stsenaariumijärgse eriolukorra juhiks siseministrit, kuna teemasid, millega nii mahuka õnnetuse puhul tegeleda, oli mitmeid, enamik neid väljusid Siseministeeriumi valitsemisalast. Siseministeeriumi valitsemisala fookuses oli suurõnnetuse likvideerimine ning need tegevused said suures osas läbi esimese 48 tunni jooksul, kuid näiteks Sotsiaalministeeriumi valitsemisala pidi terve kriisi vältel ja ka pärast seda tegelema vältimatu abi andmisega koostöös KOVidega, samuti psühhosotsiaalse kriisiabiga, Kliimaministeeriumi fookuses oli keskkonnakahjud ning kogu sadamaga seonduv (meretee taastamine, st kui plahvatuse käigus sadama sügavus muutub jms; kai, sadama taristu, kogu majandustegevuse ümbersuunamine), elektrikatkestuste likvideerimine; Kaitseministeeriumil oli ülesanne kogu merereostuse likvideerimine; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel tuli likvideerida sidekatkestused, varude keskuse varude kasutusele võtt, samuti vajadusel varude taastamine. Nagu mainitud, siis osa nendest ülesannetest saab läbi paari päevaga, osa kestab aastaid (nt keskkonnakahjude likvideerimine, elanike tagasi kodudesse majutamine). CREVEXi stsenaariumit arvestades oli mõeldamatu määrata ainult üks ministeerium komplekskriisi eest vastutavaks ning
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
5
seetõttu otsustati, et stsenaariumijärgset eriolukorda juhib Vabariigi Valitsus keskselt eesotsas peaministriga.
Eriolukord annab võimaluse rakendada töökohustust, töösuhete erisusi, asju sundvõõrandada ja sundkasutada, vt edasi täpsemalt.
Kui eriolukord kehtib samal ajal erakorralise seisukorraga, allub eriolukorra juht erakorralise seisukorra juhile ehk peaministrile (ErSSi § 18 lõige 7).
Kui eriolukord kehtib samal ajal kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorraga, siis tuleb alluvussuhe lahendada töökorras. Lähtuda saab põhiseadusest, mille üldsätted sedastavad, et Eesti on iseseisev ja demokraatlik riik. Seega on tsiviilkriiside ja riigikaitseliste kriiside samaaegsel esinemisel vajalik tagada esmajärjekorras Eesti iseseisvuse ja demokraatliku riigikorra tagamine.
Vabariigi Valitsusel on eriolukorras õigus:
• kohustada isikut eriolukorra piirkonnast või selle osast lahkuma ning keelata tal eriolukorra piirkonnas või selle osas viibida;
• kehtestada liikumisvabaduse piiranguid (nt 2+2 reegel COVID-19 kriisis);
• piirata avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamist eriolukorra piirkonnas või keelata nende pidamise;
• otsustada Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise eriolukorra lahendamiseks;
• teha eelarvestrateegiat piiratud mahus (RESi § 251: Kui eelarvestrateegia koostamise ajal kehtib eriolukord, erakorraline seisukord või sõjaseisukord, võib Vabariigi Valitsus täita käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut osaliselt, põhjendades seda eelarvestrateegias);
• Kaitseväge ja Kaitseliitu saab kaasata eriolukorra tööde tegemisse. Lisaks ka liikluse korraldamisse eriolukorra ajal ja turvalisuse tagamisse eriolukorra piirkonnas. Viimati nimetatud tegevustesse kaasamisel on vajalik ka Vabariigi Presidendi nõusolek.
Eriolukorra juhil (üks ministritest, sh peaministri) on eriolukorras õigus:
• anda korraldusi olukorra lahendamiseks eriolukorra tööde juhile, asutustele ja muudele avaliku halduse ülesandeid täitvatele isikutele;
• kehtestada liikumisvabaduse piiranguid (nt COVID-19 kriisi ajal kehtestati piirang, et avalikus kohas ei või liikuda ilma maski kandmata, samuti 2+2 reegel);
• rakendada füüsilise isiku suhtes töökohustust (nt võib kohustada isikut päästetöödele kaasa aitama);
• piirata avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamist eriolukorra piirkonnas või keelata nende pidamise;
• piirata lõppkasutajale sideteenuse osutamist või juurdepääsu sidevõrgule;
• otsustada kütteaine, toidu, ravimi või muu äratarvitatava vallasasja sundvõõrandamise riigi omandisse;
• otsustada kinnisasja või selle osa, ehitise, sõiduki, masina, seadme või muu vallasasja ajutisse sundkasutusse võtmise;
• otsustada valdaja nõusolekuta valdaja kinnisasjal, ehitises või ruumis eriolukorra tööde tegemise, sealhulgas lammutustööde tegemise, puude maharaiumise ja veekogude tõkestamise;
• kohustada isikut eriolukorra piirkonnast või selle osast lahkuma ning keelata tal eriolukorra piirkonnas või selle osas viibida;
• panna elutähtsa teenuse osutajale kohustuse osutada elutähtsat teenust teatud viisil ja ulatuses (nt kohustada elektrivarustuse taastama kiiremini, kui varem kokku lepiti);
• edastada ohuteateid (nt CREVEXi õppusel mängiti läbi SMS-teavitus ja sireenide kasutamine).
Eriolukorra tööde juhil on eriolukorras õigus:
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
6
• võib otsustada kütteaine, toidu, ravimi või muu äratarvitatava vallasasja sundvõõrandamise riigi omandisse;
• võib otsustada kinnisasja või selle osa, ehitise, sõiduki, masina, seadme või muu vallasasja ajutisse sundkasutusse võtmise (nt otsustatakse kellegi auto sundkasutusse võtta);
• võib otsustada eriolukorra piirkonnas valdaja nõusolekuta valdaja kinnisasjal, ehitises või ruumis eriolukorra tööde tegemise, sealhulgas lammutustööde tegemise, puude maharaiumise ja veekogude tõkestamise;
• võib kohustada isikut eriolukorra piirkonnast või selle osast lahkuma ning keelata tal eriolukorra piirkonnas või selle osas viibida;
• võib panna elutähtsa teenuse osutajale kohustuse osutada teenust teatud viisil ja ulatuses;
• rakendada füüsilise isiku suhtes töökohustust;
• piirata avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamist eriolukorra piirkonnas või keelata nende pidamise;
• edastada ohuteateid.
Eriolukorra juhi määratud ametiisikul on eriolukorras õigus:
• rakendada füüsilise isiku suhtes töökohustust;
• võib piirata avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamist eriolukorra piirkonnas või keelata nende pidamise;
• panna sideettevõtjale ettekirjutusega kohustus piirata lõppkasutajale sideteenuse osutamist või juurdepääsu sidevõrgule.
Ametisse nimetamise ja töölepingu sõlmimise õigust omaval isikul või tema volitatud isikul (nt asutuse juhil) on eriolukorras õigus:
• anda täiendavaid ühekordseid töö- või teenistusülesandeid, mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist, töölepingust ega õigusaktidest;
• saata ametnikku või töötajat ilma tema nõusolekuta täitma ülesandeid teise ametiasutusse ja väljapoole tema alalist töö- või teenistuskohta, kui see on vajalik eriolukorra lahendamiseks (nt saata isik appi Terviseametisse COVID-19 kriisi lahendama);
• kehtestada tavapärasest tööajast erineva tööaja, sealhulgas kohaldada töötajale ja ametnikule summeeritud tööaega ning muuta kehtestatud tööajakava töötaja või ametniku nõusolekuta.
PPA koosseisus kaasatud kaitseväelase ja Kaitseliidu liikmel on eriolukorras õigus:
• sõiduk sundpeatada, kui isik ei täida sõiduki peatamise märguannet. Selleks võib kasutada teesulgu või sõiduki sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit.
Ravimiametil on eriolukorras õigus:
• ajutiselt piirata ravimite väljastamist ning lubada erandeid ravimite käitlemise nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite kliiniliste uuringute nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Samuti piirata ravimireklaami.
3. Hädaolukorra ja eriolukorra regulatsiooni kitsaskohad
3.1. Hädaolukord kui lokaalne sündmus ning olukorra juhtimine
Hädaolukordade lahendamise mehhanism toimib üksnes teatud tingimustel – kui on ühte või paari asutust hõlmav ainult tsiviilkriisi olukord, olukorra lahendamine ei ületa asutuse võimekust ega mõjuta suuresti teisi valdkondi ja samal ajal ei ole riigikaitselist kriisi. HOS ei loo raamistikku mitmiksündmusteks valmistumiseks. Lahendamiseks oleme paremini valmis, kui meil on varem koostatud sarnase olukorra lahendamiseks HOLPid. HOLPide eelis on, et need on koostöökokkulepped erinevate asutuste vahel ning need saab iga asutus integreerida oma plaanidesse.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
7
Kui olukord läheb ülalnimetatust komplekssemaks (nt COVID-19 kriis), siis ilmnevad tühimikud nii õigusmaastikul, planeerimises kui ka juhtimises. Näiteks tõi Saaremaad tabanud lumetorm 2022. a detsembris kaasa nii elektri- ja sideteenuste kui ka veevärgi ja kaugkütte teenuste katkestuse ja kohalike teede sõidetavuse takistuse. Keskset tormitagajärgede likvideerimise juhtasutust Eestis ei ole – iga asutus lahendab kriisi vastavalt oma valdkonnale. Seega on keeruline nt Kliimaministeeriumil, kes on vastutav elektrikatkestuste kiire likvideerimise eest, vastutada kaugkütte või veevärgi kiire taastamise eest, mis kuulub üldsegi KOVide vastutusalasse. Seega toob üks torm kaasa selle, et on mitu hädaolukorda ja mitu hädaolukorda juhtivat asutust ning palju teenuseid korraldavaid ja taastavaid ettevõtteid. Puudu on terviklikust juhtimisest, KOVide kaasatusest kriisi lahendamisse ning elanikkonnakaitse vaatest. HOS näeb ette, et iga lahendav asutus peab tegema plaani oma juhitava (üksik)sündmuse lahendamiseks, komplekssemate sündmuste koos planeerimise nõuet ei ole. HOSi alusel antud määrus1 reguleerib mitmikkriise järgmiselt: ühel ja samal ajal lahendatavate hädaolukordade korral teevad hädaolukordade juhid omavahel koostööd ja kooskõlastavad otsused, mis võivad mõjutada hädaolukorra lahendamist, sealhulgas avalikkuse teavitamist. See tähendab, et lahendamisel tehakse koostööd, aga valmistumiseks ühiste plaanide ja õppuste tegemise kohustust ei ole.
Kogu ühiskonda puudutava kriisi lahendamine ei saa olla vaid üksikute asutuste vastutus, laiapindne kriis vajab osaliste tihedat koostööd, avatust ja juhtimisselgust, kes millega tegeleb. Mida laiapõhjalisem kriis, seda kõrgemal juhtimistasandil vajab selle lahendamine koordineerimist. COVID- 19 pandeemia andis hea õppetunni valdkondadeülese kriisi juhtimisest, samuti tuli esile vajadus õigusruumi kohandada. Kui samal ajal toimub ka riigikaitseline kriis, läheb juhtimine ja lahendamine palju keerukamaks, selle kohta vt analüüsi lõpuosast.
Probleem, mis tuli teravalt esile ka COVID-19 kriisis, on see, et hädaolukord ei eelda selle väljakuulutamist ega fikseerimist, piisab vaid asutuse juhi nendingust, et tema valdkonnas on hädaolukord ning kõnest teise asutuse juhile, et aktiveerida varem kokku lepitud koostöökokkulepe (HOLP) ja hakata olukorda lahendama. Hädaolukorra otsus on elutähtsate teenuste puhul piiritletud (nt kui elektrit ei ole teatud tunnid, siis on hädaolukord), teiste olukordade ja sündmuste korral on hädaolukorra otsus tunnetuslik.
COVID-19 kriisis ilmnes vajadus, et kriisi lahendaval asutusel tuleb anda kiiresti korraldusi, sh KOVidele. Seetõttu täiendati keset kriisi HOSi selliselt, et lahendaval asutusel oleks õigus anda korraldusi millegi tegemiseks või mingi tegevuse keelamiseks. Enne COVID-19 kriisi sellist võimalust seadus ette ei näinud. Kuna hädaolukorras tekib lahendamist juhtival asutusel õigus anda nii teistele asutustele kui ka KOVidele korraldusi, on ülioluline, et asutused ja KOVid oleksid teadlikud, mis hetkest tekib lahendaval asutusel õigus nende tegevusse sekkuda. Kuna hädaolukorda ei pea ka kirjalikult fikseerima, oli COVID- 19 kriisi algul segadust palju – kas Terviseamet on hädaolukorra otsustanud, millest alates seda tehtud on, kas juba kehtib, kas Vabariigi Valitsus saab kuulutada välja eriolukorra jne.
Hädaolukorra lahendamisel on HOSi alusel Vabariigi Valitsusel piiratud roll – otsustada üksnes riigi tegevusvarude kasutuselevõtt. HOS näeb küll ette hädaolukorra lahendamisel ministeeriumi rolli, selleks on kriisireguleerimise korraldamine oma valitsemisalas. Tõlgendanud on seda ministeeriumid erinevalt, kuid raami annab ette Vabariigi Valitsuse seadus, mis näeb ette ministeeriumi ülesandena kujundada valdkonna poliitikat. Küll aga täiendati COVID-19 kriisis nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust ja nähti ette Vabariigi Valitsusele otsustuspädevus, kui tegu on suure ühiskondliku või majandusliku mõjuga otsustega nakkushaiguste tõrje vallas.
3.2 Riigikontrolli tähelepanekud COVID-19 kriisist
1 Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määruse nr 112 "Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise ja selle läbiviimise nõuded ja kord" §-s 11
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
8
Riigikontroll on hädaolukordade lahendamise probleemistiku kokku võtnud nii:
Eesti on valinud hädaolukordadeks valmistumise ja lahendamise mudeli, mille kohaselt peavad kõik asutused olema valmis oma ülesandeid täitma ka kriisi korral. See tähendab, et igal asutusel tuleb kavandada oma tegevusi ka olukorraks, mil kõik meile harjumuspäraseks saanud teenused ideaalselt ei toimi ning vaja on rohkem inimesi, teiste asutuste abi, rohkem tehnikat või rohkem tagavarasid.
Hädaolukordade lahendamise mudeli ideeks on, et riigiasutused vastutavad oma vastutusvaldkonna toimimise eest kriisi ajal samamoodi nagu argipäeval. Epideemia tõttu tervet ühiskonda hõlmanud kriisil ei ole paraku ligilähedastki sarnasust Terviseameti argipäevaga. Olukorda ei lihtsustanud ka see, et puudus olukorda sobituv hädaolukorra lahendamise plaan, rääkimata eelviidatud võimelünkadest. Piisava valmisoleku puudumine ei ole ühe valitsemisala probleem, vaid muutub suure mõjuga erinevaid riigielu valdkondi puudutavate kriiside korral kogu ühiskonna probleemiks. Kogu riiki hõlmava ning valitsemisalade ülese olulise mõjuga kriisi puhul ei ole mõeldav, et kitsa valdkonna asutus või ministeerium suudaks strateegilisel tasandil kriisi lahendada. Polnud üldse võimalikki, et Terviseamet oleks seda suutnud. Ja tuleb silmas pidada, et sellised kriisid, nagu meil COVID-19 puhul on tulnud kogeda, ei ole enam mingi kitsa valdkonna – praegusel juhtumil tervisehoiuvaldkonna – kriisid, vaid need laienevad sisuliselt kõigile elualadele, kogu riigi ja majanduse toimimisele, rahvusvahelisele suhtlusele jne jne. Seega ei saa sellelaadseid kriise lahendada ja hallata ei mõtlemise poolest ega ka kriisi lahendamise juhtimisse hõlmatute poolest kui kitsa valdkonna kriise.2
Kui on tegu valdkondadeülese olukorraga, mis mõjutab mitut valdkonda, on suure ühiskondliku ja majandusliku mõjuga, vajab see ka laiaulatuslikku koordineerimist. Nagu koroonakriis näitas, on ebarealistlik eeldada, et üks lahendav asutus, kes lahendab samal ajal ka kriisi oma valdkonnas, suudaks ohjata, koordineerida ja pakkuda lahendusi kõikides teistes valdkondades. Hädaolukorra seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määruste kohaselt on Terviseameti ülesanne juhtida hädaolukorra lahendamist ja kommunikatsiooni korraldamist epideemia korral. Seda sõltumata epideemia ulatusest – kas tegu on lokaalse või üleriigilise puhanguga, lühi- või pikaajalise kriisiga. Kogu riiki hõlmava ning valitsemisaladeülese olulise mõjuga kriisi puhul ei ole aga mõeldav, et kitsa valdkonna asutus või ministeerium suudaks strateegilisel tasandil kriisi lahendada. Seetõttu toetab Riigikontroll kavatsust valmistada ette nn valmisoleku seadus, milles on muu hulgas ette nähtud, et kogu riiki hõlmava kriisi lahendaja on strateegilisel tasandil Vabariigi Valitsus, keda toetab Riigikantselei, kes moodustab riigi kriisistaabi.3
3.3 Eriolukord
Hädaolukord on seaduse järgi ühte või mõnda valdkonda puudutav olukord, mis lahendatakse asutustega koostöös. Kui aga olukord eskaleerub, on Vabariigi Valitsusel võimalik välja kuulutada eriolukord, kuid Vabariigi Valitsus ei saa seda enne teha, kui asutuse juht ei ole öelnud, et tema valdkonnas on hädaolukord, ehk Vabariigi Valitsuse otsus on seotud eelnevalt asutuse juhi hinnanguga. Eriolukorrale eelnev hädaolukord võib osutuda suureks probleemiks, kui Eestit tabab äkitsi suur loodusõnnetus või katastroof, mille lahendamisel on kohe vajalik hakata rakendama eriolukorra meetmeid.
Eriolukorra saab välja kuulutada üksnes põhiseaduses toodud olukordade lahendamiseks – loodusõnnetus, katastroof või nakkushaiguse levik. Kui nt nakkushaiguse levik või katastroof on tekitatud pahatahtlikult, siis ei ole põhjust rääkida enam eriolukorrast, vaid mittesõjalisest riigikaitsekriisist. Sellisel juhul lisandub veel üks lahendav asutus, milleks on Kaitsepolitseiamet. Selle stsenaariumi kohaselt saab ulatusliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja kuulutada eriolukorra
2 Riigikontrolör Janar Holmi kiri peaminister Kaja Kallasele tähelepanekutest ja ettepanekutega, mis tulenevad koroonaviiruse teise laine õppetundidest https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2538/Area/21/language/et-EE/Default.aspx, lk 2 ja 3. 3 Koroonakriisi viis õppetundi, https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2538/Area/21/language/et- EE/Default.aspx punktid 40 ja 41.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
9
(nagu tehti COVID-19 kriisis), kuid kui tegu on ka kellegi tahtliku tegevusega nakkuse vallapäästmisel, siis võib olukorra lahendamiseks olla Kaitsepolitseiameti jaoks otstarbekam hoopiski erakorralise seisukorra väljakuulutamine, mis tähendab, et praegu koostatakse hädaolukorra lahendamise plaane ka erakorralise seisukorra lahendamiseks.
Põhiseadus näeb ette, et eriolukorra võib välja kuulutada ka piirkondlikult. HOSi seletuskirjas on seda selgitatud järgmiselt: oluline on, et eriolukorda ei kuulutataks välja suuremal alal, kui on vaja. Samuti kehtib põhimõte, et eriolukorra piirkonna piiritlemisel lähtutakse KOVi piiridest ning nende haldusterritooriume eriolukorra piirkonna piiritlemisel ei poolitata.
Eriolukorra piirkondliku väljakuulutamise kitsaskohad on eelkõige seotud ka meetmete piirkondliku rakendamisega, nt tohiks asju sundkoormata ainult selles konkreetses eriolukorra piirkonnas. Kui on vajalik eriolukorra piirkonda kaasata tööjõudu väljastpoolt kriisipiirkonda või kui eriolukorra lahendamiseks vajalik transpordivahend on vaja võtta väljastpoolt eriolukorra piirkonda, siis kuidas ja kas saab kohaldada eriolukorraks ette nähtud meetmeid ja õiguseid piirkonnas, kus ei ole eriolukorda. Kuna Eestis ei ole varem piirkondlikku eriolukorda välja kuulutatud, on need küsimused läbi vaidlemata.
Eriolukorra lahendamisel on võimalik määrata eriolukorra tööde juhid, kes alluvad otse eriolukorra juhile. Näiteks kui eriolukorra juht on siseminister ning eriolukorra tööde juhid on Sotsiaalkindlustusameti juht ja Kliimaministeeriumi kantsler, siis alluvad viimati nimetatud eriolukorra juhile. See toob tavapärase juhtimisloogika kõrvale uue tasandi ning võib tekkida olukord, kus eriolukorra juht annab korraldusi ja tööülesandeid teise asutuse juhile või töötajale, ilma teise valdkonna juhi ja ministri teadmata.
Nimetatud kitsaskohale just erinevate asutuste, isikute ja juhtimistasandite poolt antud korralduste osas on juhitud tähelepanu ka riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsis: „Põhiseaduse riigikaitse ja sellega seoses eriolukorra ja erakorralise seisukorra regulatsiooni muutmise vajadus, riigi erikordade tervikregulatsioon ja kõrgendatud kaitsevalmidus ning põhiõiguste piirangute määratletus ja proportsionaalsus“ (Paloma Krõõt Tupay):
„Tähelepanuväärne on ka HOS-is sätestatud eriolukorra lahendamise puhul määratud otsustajate rohkus, milleks võivad vastavalt meetmetele olla – osaliselt kumulatiivselt – Vabariigi Valitsus (HOS §- id 26, 27), eriolukorra juht (mh HOS §-id 21-27), eriolukorra tööde juht (HOS §-id 21-26) või muu eriolukorra juhi määratud ametiisik (HOS §-id 21, 25, 26) või eriolukorra tööde juhi määratud isik (HOS § 25 lg 1). Kuigi erinevate juhtide alluvussuhe tuleneb HOS-ist, jäävad ebaselgeks nende poolt antud korralduste, ehk haldusaktide kehtivuse omapärad. Vasturääkivate korralduste puhul peaks olema tagatud kõrgemal asuva juhi otsuse ülimuslikkus. Samas tuleb möönda, et praktikas ei pruugi ministri ehk ministeeriumi olukorra hinnang olla asjakohasem koha peal asuvast tööde juhi hinnangust. Kui eriolukord on välja kuulutatud erakorralise seisukorra ajal, allub eriolukorra juht erakorralise seisukorra juhile (HOS § 18 lg 5). Eriolukorra lahendamise regulatsioonid vajavad kohandamist. Õiguslik regulatsioon peaks olema kooskõlas praktikas toimiva otsuste ja korralduste ahelaga. Soovitav on kaaluda erinevate juhtide pädevuste seaduse tasandil täpsustamist, mille tulemusena oleks selge, millised on erikorra lahendamiseks antud vasturääkivate korralduste puhul prioriteetsust omavad õigusaktid.“.4
Eriolukorra tööde juhtide formaati on seni kasutatud nii COVID-19 kriisis, kui ka on selle vajadus tekkinud erinevatel õppustel, kuid seda eelkõige nende ülesannete korral, mis on jäänud n-ö toolide vahele. Samuti on eriolukorra tööde juhtide funktsiooni kasutatud, kui on asutusel vaja rakendada meetmeid, mida saab kasutada ainult tööde juhtide funktsiooni kaudu, nt peab Päästeamet viima läbi evakuatsiooni, selleks ei ole Päästeametil sundkoormiste õigust, kuid see on nt õppustel lahendatud
4 file:///V:/oig/avalik/VOS/RIKS%20anal%C3%BC%C3%BCsid/Riigikaitse%20p%C3%B5hianal%C3%BC%C3%BCs%2 0I_PKT_t%C3%A4iendatud.pdf, lk 36.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
10
sellega, et Päästeameti juht on määratud eriolukorra tööde juhiks. Siin aitaks pigem läbimõtlemine, milliseid meetmeid on asutustel nende ülesannete täitmisel vaja, mitte uute juhtimistasandite loomine. Kui kriise on mitu, siis olemasoleva õigusraamistiku juhtimistasemed ei haaku omavahel: nt sisekaitseülem on minister, kõrgendatud kaitsevalmiduses rakendab meetmeid Kaitseväe juhataja, eriolukorra tööde juhid on asutuste juhid, asekantslerid või nt linnapea, kellel kõigil tekib oma uue funktsiooni tõttu eraldi meetmete rakendamise ja korralduste andmise õigus. Samas aga peab jääma toimima ka tavapärane Vabariigi Valitsus-minister-asutus loogika, et oleks tagatud ka ministeeriumi toetus ja teadlikkus valdkonnas toimuvast.
3.4. Regionaalne koostöö
Regionaalseks koostööks ei ole kõikideks kriisideks valmistumise ja nende lahendamise korral kokku lepitud ühtset formaati. HOSi § 3 lõige 4 sedastab, et hädaolukordade ennetamisel, nendeks valmistumisel ja nende lahendamisel teevad asutused ja isikud koostööd ning pakuvad üksteisele abi. HOSi § 5 paneb Päästeametile kohustuse korraldada täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahelist koostööd hädaolukordade ennetamisel ja nendeks valmistumisel. Seda peaks Päästeamet tegema nelja regionaalse kriisikomisjoni kaudu. Riigikaitseseadus (RiKS) ja erakorralise seisukorra seadus (ErSS) ei viita regionaalsele koostööle üldse.
Regionaalsete kriisikomisjonide ülesanne HOSi järgi on mh hädaolukordade lahendamine, st et nad peavad olema toeks olukorda lahendavale asutusele, ükskõik kas asutuseks on RIA, Terviseamet, Keskkonnaamet või Päästeamet.
Samuti näeb seadus ette omavalitsusüksuse kriisikomisjonid, kelle ülesanne on omavalitsuses kriisireguleerimise koordineerimine.
Regionaalsete kriisikomisjonide formaat ei võta HOSi tähenduses hädaolukorda lahendavatelt asutustelt ega ka nt riigikaitselises kriisis Kaitseväelt ära õigust teha otse ja vahetult koostööd KOVidega. Tegemist on lisandväärtusega, mida võib, aga ei pea kasutama, küll aga on sellel formaadil regionaalse koostöö ja koordinatsiooni osas lisandväärtus, mis tuleb kriisis kasuks. Seega on mõistlik, et hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus leiab viisi, kuidas regionaalseid kriisikomisjone olukorra lahendamisse kaasata, seda nii olukorrateadlikkuse tagamiseks kui ka kohapealse koostöö huvides. Näiteks oli üks eriolukorra järelmitest, et Päästeameti keskne roll koordineerijana õigustas ennast igati, kuna Päästeamet oli peamine KOVi infovahetuse koordineerija. Päästeamet vahendas ja koondas ühtselt infot teiste riigiasutuste ja KOVide vahel. Selliselt oli KOVidel üks kindel partner, kellega suhelda, kellelt infot küsida jms. Eriolukorras peeti asutuste ja KOVide poolt vajalikuks, et kriisiolukorras oleks piirkondliku koostöö korraldamisel kõigi poolt aktsepteeritud eesvedaja, kes korraldab olukorra lahendamist eelkõige koostöö, kokkuleppimise ja veenmise kaudu.
Eraldi teema on hädaolukorra lahendamise ajal seda juhtiva asutuse toetamine (HOSi § 5 lg 1 p 3) teabevahetuse, olukorrateadlikkuse ja koostöö korraldamisel. Tegemist on hädaolukorrapõhise sättega ja näiteks ei rakendu see erakorralise seisukorra ajal (toetamaks juhtasutust Siseministeeriumi või KAPOt olukorra lahendamisel) või kõrgendatud kaitsevalmiduse korral (toetamaks Kaitseväge) juhul kui puudub hädaolukord. Sätte rakendamiseks väljaspool HOSi reguleerimisala peab selle siduma hädaolukorra olemasoluga, kuna regionaalne kriisikomisjon toetab HOSi kohaselt ainult hädaolukorra lahendajat, mitte muude olukordade lahendamise eest vastutavaid asutusi. Ehk siis loodud on ainult tsiviilkriiside keskne formaat.
Paraku on praegu regionaalsed kriisikomisjonid kord kvartalis kogunevad mõtete vahetamise kogud. Vaja on tugevdada nende rolli kriisideks valmistumisel ja ka nende lahendamisel. Kui riigi tasandil on juurdunud praktika, et Vabariigi Valitsus koguneb igal nädalal ning asutused valmistavad koostöös valitsuse istungiks või kabinetinõupidamiseks ette materjale, siis regionaalsel tasandil selline regulaarsus ja juurdunud praktika koostööks puudub. Kui rahuajal ei ole harjutatud ja sisse töötatud töösuundi, siis ei saa eeldada, et need ka kriisis tööle hakkavad.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
11
Eraldi teema on omavalitsusüksuse kriisikomisjon, mille ülesanne on muu hulgas koordineerida hädaolukorraks valmistumist ja selle lahendamist kohaliku omavalitsuse üksuses. Kriisikomisjoni esimees on vallavanem või linnapea. Ideeliselt vastutab KOVi juht elutähtsa teenuse korraldajana KOVi hädaolukorra lahendamise eest ja KOVi juhina kõigi ülesannete täitmise eest, seega selles vaates komisjoni esimehe koht lisandväärtust ei anna. Koordineerimine komisjoni kaudu ei ole nii tugeva mandaadiga kui näiteks kriisi lahendamine ja lahendamise juhtimine ametikohapõhiselt. Samuti on ebaselge, miks peab seadusega kindlaks määrama, millises koosolekuformaadis KOVi juht kriisideks valmistub või nende lahendamist koordineerib. Samuti on puudu seosest regionaalse kriisikomisjoniga. Siiski on omavalitsusüksuse kriisikomisjoni loomine hetkel HOSi järgi kohustus ja selle täitmise üle teeb Päästeamet ka järelevalvet.
Ülesannete jäävusest tulenevalt on selgusetu ka eriolukorra tööde juhtide ja ka sisekaitseülema formaadid, mis irduvad tavapärasest rahuaegsest juhtimisloogikast. Nii tavapärane kui ka kriisiaegne juhtimine peaksid olema võimalikult sarnased, kuna see tagab olukorra kiire ja sujuva lahendamise tavapäraselt toimivate kriisilahendamise struktuuride järgi. Kehtivas kriiside lahendamise süsteemis võib määrata ka eriolukorra tööde juhte, kes alluvad otse eriolukorra juhile. Nimetatud juhtimissüsteem ei taga ministeeriumi rolli tõrgeteta täitmist kriisi ajal. Tavapäraselt on asutused inimeste läheduses ja lahendavad olukordi kohapeal ning kui asutused ei saa omavahel koordineerimise või lahendamisega hakkama või kui asutusel on vajalik lisaressurssi kas nt kommunikatsiooni, õigusloome, raha vms näol, siis lahendab küsimust aste kõrgem ehk ministeerium. Kui ka ministeeriumi tasemel ei saa probleemi lahendatud, siis läheb probleemi lahendamine Vabariigi Valitsusse. Eriolukorra tööde juhiks saab määrata nt mõne asutuse juhi (nt Päästeameti juhi), kes hakkab alluma olukorra lahendamisel otse eriolukorra juhile, nt peaministrile, jättes selliselt ministeeriumi üldse välja.
3.5 Evakuatsioon
HOS näeb ette ka evakuatsiooni, kuid see on seotud ainult hädaolukorra olemasoluga. Evakuatsioon on definitsiooni kohaselt hädaolukorra või selle ohu korral elanikkonna ajutine ümberpaigutamine ohustatud alalt ohutusse asukohta. Kui on vajadus korraldada evakuatsioon riigikaitselises kriisis, näiteks sõjalise rünnaku (ohu) korral, siis selleks ei piisa Kaitseväe ohuhinnangust või sisendist, et mingi ala inimesed evakueerida, vaid selleks peab enne mõni asutus (nt Päästeamet) otsustama, et ka tema valdkonnas on hädaolukord. Evakuatsiooni definitsioon on selle kitsalt piiritlenud hädaolukorraga.
Problemaatiline on ka ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine, kuna Päästeametil ei ole õigusi rakendada sundkoormisi, näiteks võtta kasutusele transpordivahendeid või koolimaju, võimlaid, suuri hooneid, kuhu evakueerituid majutada. Päästeametil on küll õigus kohaldada valdusesse sisenemist korrakaitseseaduse alusel, kuid see ei hõlma hoone hõivamist Päästeameti poolt nt mitmeks nädalaks- kuuks. Samuti on problemaatiline eelnevalt evakuatsioonikohtade kaardistamine, nendes vajaliku inventariga tutvumine, samuti transpordivahendite eelbroneerimine. Korrakaitseseaduse (KoRS) alusel sundkoormiste kasutamine on seotud üksnes vahetu (kõrgendatud) ohu väljaselgitamisega, mitte ennetava tegevusega. Ei ole realistlik, et riik ja KOVid suudavad ulatuslikku evakuatsiooni läbi viia oma varude ja vahendite abil, selleks võib vaja olla ka eraomandis olevate asjade sundkasutust ja sundvõõrandamist. Järelikult selleks, et saaks ulatuslikku evakuatsiooni edukalt planeerida ja selleks valmistuda, on mõistlik vajaminevad võimlad, staadionid, bussid välja vaadata, kindlaks teha, mis inventar nendes kohtades on olemas, mida juurde vaja jne.
Lisaks tasub mainida, et Päästeametil on evakuatsiooni ülesanne Eesti siseselt. Riigist väljapoole evakueerimise ülesannet ei ole praegu õiguslikult reguleeritud ega seda ülesannet kellelegi antud.
Konkreetselt asja sundkasutuse (ja sundvõõrandamise) õigus on Päästeametil päästeseaduses ka olemas, kuid see on kitsalt piiritletud ainult päästesündmuse lahendamisega (ja seda ka eelkõige vee, liiva ja kruusa võõrandamisega või kasutamisega).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
12
RiKS annab õiguse Kaitseväele alates kõrgendatud kaitsevalmidusest (teatud juhtudel ka enne seda, nt rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks) asju sundkasutada ja sundvõõrandada. Et Kaitseväel oleks ülevaade vajaminevate asjade, maatükkide jne seisust, on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele ette nähtud võimalus n-ö broneerida asjad Kaitseväele ja hinnata nende seisukorda – selleks on ette nähtud eelotsuste tegemine ja uurimistoimingute läbiviimne. Selliseid õiguseid ei ole aga Päästeametil ega PPA-l hädaolukorras elanikkonna ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel. HOS annab küll õiguse kehtestada näiteks viibimiskeelu, kuid seegi on KorSi kohaselt lubatud 12 tundi või pikemalt üksnes prefekti loal. Siit nähtub, et praegune õiguskord ei toeta ulatusliku evakuatsiooni efektiivset läbiviimist ning selleks ka ettevalmistamist. Sama tähelepanek kehtib ka KorSis sätestatud valduse läbivaatuse kohta. Nimetatud meetmed on KorSis politseisündmuste kesksed. Samuti ei ole KorSis asjade sundkasutamise või sundvõõrandamise sätteid ega sarnaseid õiguseid kaitsevaldkonna sundkasutamise ja -võõrandamise kohta (eelotsused, paikvaatlus). Asja sundkasutamise ja sundvõõrandamise regulatsioon tekib alles eriolukorras, kuid eelnevalt saab evakuatsiooniks planeeritavate hoonetega ja nt sõidukitega tutvuda üksnes omanikuga kokkuleppel ning loota sõlmitud kokkulepetele.
Samas aga planeeritakse HOSi alusel evakuatsiooniga seotud tegevusi tsiviilkriisi/hädaolukorra lahendamise vaatest, kuid sõjaks planeerimise alused ja eeldused ning ka vajadused on erinevad ning praegu ei ole kokkupuutepunkti sõjalisel planeerimisel ja hädaolukorras evakuatsiooniks valmistumisel. Mõistlik on ulatuslikku evakuatsiooni vaadata tervikuna, sõltumata kriisitüübist ning sellest, millises seaduses selle regulatsioon paikneb.
4. Kõrgendatud kaitsevalmidus
Kõrgendatud kaitsevalmidus on rahuajal asutuste valmisoleku tõstmiseks ja ettevalmistavate tegevustega alustamiseks ette nähtud erikord, mis annab teatud asutustele lisaõigusi oma valmiduse tõstmiseks. Kõrgendatud kaitsevalmiduse otsustab Vabariigi Valitsus, tehes seda eelneva ohuhinnangu alusel. Kõrgendatud kaitsevalmiduse otsuse peab heaks kiitma ka Riigikogu. Lisaks võib otsustada kõrgendatud kaitsevalmiduse ka mitte otseselt sõjalise ohu korral Eesti riigile, vaid ka nt rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks mõnes teises riigis. RiKS ei määratle, kes on kõrgendatud kaitsevalmidust vahetult lahendav asutus, kuna kõrgendatud kaitsevalmidus on ette nähtud kõikide asutuste (riigisektori) valmiduse tõstmiseks. Samuti põhineb Eesti julgeolekupoliitika laia riigikaitse kontseptsioonil, mis tähendab, et riigi kaitsmine ei ole ainult Kaitseministeeriumi valitsemisala ülesanne, vaid sellesse panustavad kõik. Seetõttu näeb RiKS ette, et kõrgendatud kaitsevalmiduse otsuse järel hakkavad kõik need, kellele on määratud riigikaitseülesanded, neid rakendama. Praktikas on tõlgendatud seadust selliselt, et riigikaitseülesandeid ei hakata täitma automaatselt, vaid ikkagi vastavalt vajadusele.
Kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamist juhib peaminister. Samuti jääb kehtima tavapärane Vabariigi Valitsuse seaduses toodud alluvussuhe: Vabariigi Valitsus-minister/ministeerium-asutus.
Kõrgendatud kaitsevalmidus annab õigusi juurde nii peaministrile, Vabariigi Valitsusele, kaitseministrile, siseministrile, Kaitseväe juhatajale kui ka näiteks sotsiaalministrile ja Terviseametile.
Nagu juba öeldud, siis lubab kõrgendatud kaitsevalmidus rakendada selliseid meetmeid, mis aitavad kaasa valmiduse tõstmisele – nt sundkoormised laskemoona ladudest väljavedamiseks ning eraomanduses maa-alade kasutuselevõtt, et üksuseid formeerida, Eestist lahkumise piirang, et takistada vajaminevate inimeste Eestist lahkumist.
Vabariigi Valitsusel on kõrgendatud kaitsevalmiduses lisaõigus:
• kehtestada töökohustuse rakendamise tagamiseks Eestist lahkumise keeld töö- või teenistussuhtest tuleneva töökohustusega isikule (nt riigikaitselistel ametikohtadel olijate kohta);
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
13
• kohustada massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või edastama tasuta, muutmata kujul ja viivitamata või ettenähtud ajal sõjalise tegevuse ettevalmistamiseks, mobilisatsiooni või lisaõppekogunemise korraldamiseks, isiku valduses oleva asja sundkasutusse võtmise või selle sundvõõrandamise ja töökohustuse rakendamiseks, riigivara valitsemise üleandmiseks või ajutiseks kasutuseks võtmiseks, riigikaitseülesannete täitmiseks ja piiravate meetmete kohaldamiseks vajalikke teateid ning RiKSis sätestatud juhul õigusakte (nt kohustatakse Postimeest avaldama Vabariigi Valitsuse otsuseid muutmata kujul);
• esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu ning otsustada vajaduse korral selle rakendamine kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni (nt Vabariigi Valitsus otsustab ise, et eraldab Kaitseministeeriumile lisaraha sõjaliseks kaitseks);
• esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu, millega nähakse ette riigieelarve Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude otstarbe muutmine, ning otsustada vajaduse korral Riigikogule esitatud eelnõu rakendamine kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni (nt otsustab Vabariigi Valitsus ise, et eraldab Kaitseministeeriumile lisaraha sõjaliseks kaitseks)5;
• anda PPA-le ja KAPO-le õiguse kasutada sõjarelvi, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku tagamiseks või riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks.
Peaministril on kõrgendatud kaitsevalmiduses lisaõigus:
• anda haldusakte valla- ja linnavalitsuse liikmele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhile, ametnikule ja töötajale, samuti sõjaseisukorra ajal sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutavale ministrile ja riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutavale ministrile kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamist ja sõjaseisukorra lahendamist puudutavaid korraldusi juhul, kui pädev organ seda ise ei tee või ei tee õigel ajal ja need on vältimatult vajalikud riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamiseks või tõrjumiseks;
• tunnistada kehtetuks valla- ja linnavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhi haldusakti ning anda nende eest ise uue haldusakti juhul, kui pädev organ seda ise ei tee või ei tee õigel ajal ning haldusakt või selle andmata jätmine takistab vahetult sisejulgeoleku korraldamist või riigi sõjalist kaitsmist või ohustab muul viisil riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamist või tõrjumist;
• kohustada massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või edastama tasuta, muutmata kujul ja viivitamata või ettenähtud ajal sõjalise tegevuse ettevalmistamiseks, mobilisatsiooni või lisaõppekogunemise korraldamiseks, isiku valduses oleva asja sundkasutusse võtmise või selle sundvõõrandamise ja töökohustuse rakendamiseks, riigivara valitsemise üleandmiseks või ajutiseks kasutuseks võtmiseks, riigikaitseülesannete täitmiseks ja piiravate meetmete kohaldamiseks vajalikke teateid ning RiKSis sätestatud juhul õigusakte;
• nõuda Kaitseväe juhatajalt ja Kaitseväe juhataja volitatud ülemalt Vabariigi Valitsuse korralduse ja määruse, ministri käskkirja ja määruse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse otsuse ja määruse täitmist, kui selle täitmata jätmisest on teda teavitanud õigusakti andnud asutus või isik ja on alust arvata, et õigusakti täitmine ei takista vahetult riigi sõjalist kaitsmist;
• edastada kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale ohutuks tegutsemiseks juhiseid.
Kaitseväe juhatajal või tema volitatud ülemal on kõrgendatud kaitsevalmiduses lisaõigus:
5 Sellega seondub ka RAMi õigus: hoida ja paigutada avalik-õiguslike juriidiliste isikute, riigi asutatud või riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute ning riigi haldusülesandeid täitvate eraõiguslike juriidiliste isikute raha, teha nende makseid ja arveldusi ning vahendada neile makseteenuseid
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
14
• kohustada massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või edastama tasuta, muutmata kujul ja viivitamata või ettenähtud ajal sõjalise tegevuse ettevalmistamiseks, mobilisatsiooni või lisaõppekogunemise korraldamiseks, isiku valduses oleva asja sundkasutusse võtmise või selle sundvõõrandamise ja töökohustuse rakendamiseks, riigivara valitsemise üleandmiseks või ajutiseks kasutuseks võtmiseks, riigikaitseülesannete täitmiseks ja piiravate meetmete kohaldamiseks vajalikke teateid ning RiKSis sätestatud juhul õigusakte;
• jätta täitmata Vabariigi Valitsuse korralduse ja määruse, ministri käskkirja ja määruse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse otsuse ja määruse nii kaua, kuni see takistab vahetult riigi sõjalist kaitsmist;
• anda korraldusi lennuliiklusteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale, et tagada Eesti õhuruumi puutumatus, valvamine ja kaitsmine.
KOV/valitsusasutusel on kõrgendatud kaitsevalmiduses lisaõigus:
• panna füüsilisele isikule kuni 48 tunniks ühekordse töökohustuse;
• saata ametnik või töötaja nõusolekuta täitma täiendavaid ülesandeid teise ametiasutusse ning väljapoole tema alalist töö- või teenistuskohta;
• vähendada ühepoolselt palka ja töötasu, kui tööjõukulude vähendamise põhjuseks on vajadus jätkata riigi toimimiseks vajalike ülesannete täitmist või teenuste osutamist hoolimata eelarve tulude vähenemisest;
• kehtestada erinev tööajakorraldus riigikaitselisel ameti- ja töökohal olevate teenistujate kohta (erinevad nõuded töö-, puhke- ja valveaja kestusele ning piirangud ööajal ja riigipühal tehtavale tööle).
Siia lisanduvad veel ka sotsiaalministri ja Terviseameti spetsiifilisemad õigused tervishoiusektori kohta (TTKSi § 581).
Kaitseminister kõrgendatud kaitsevalmidusega lisaõiguseid ei saa.
5. Kõrgendatud kaitsevalmiduse regulatsiooni kitsaskohad
5.1 Juhtimine
Esimene märkus ei ole otseselt käsitletav kitsakohana, vaid tähelepanu juhtimisena, mis on seaduses sätestatud ja kuidas seda kiputakse laiendavalt tõlgendama (nt õppustel).
RiKS eristab kõrgendatud kaitsevalmiduse (KKV) ajal õigusi, mis on rakendatavad valmisoleku tõstmisel, nendest, ms on kohaldatavad juba reageerimisel ehk riigi sõjalisel kaitsmisel. Oluline tähelepanek on, et kõik seaduses toodud õigused ja rakendatavad meetmed ei ole n-ö automaatselt kasutatavad kõrgendatud kaitsevalmiduse otsusest alates. Nagu alguses mainitud, on kõrgendatud kaitsevalmiduse eesmärk tõsta asutuste valmisolekut võimalikuks sõjaliseks rünnakuks. Kaitseväe korralduse seadus eristab selgelt sõjaliseks kaitseks valmistumist (nt õppuste, lisaõppekogunemise ja Kaitseväe igapäevaste tegevuste, ka sundkoormiste rakendamisega) ning aktiivset riigi sõjalist kaitsmist. Mõlemal juhul on Kaitseväel ka erinev jõu kasutamise õigus. Nt meetmed, mis on ette nähtud riigi sõjaliseks kaitsmiseks (nt Kaitseväe õigus jätta täitmata ministri, Vabariigi Valitsuse ja ka KOVi määrusi), ei ole rakendatavad valmisoleku tõstmisel. Seega tuleb lugeda hoolikalt õigusakte ning eristada neid meetmeid, mis on ettevalmistamisfaasis, nendest, mida on lubatud kasutada aktiivses riigi sõjalise kaitsmise faasis.
Nagu eespool väljatoodud meetmetest selgub, on õigus anda teistele asutustele, sh KOVidele ning ka üksikisikule korraldusi nii Vabariigi Valitsusel, peaministril, Kaitseväe juhatajal kui KOVil.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
15
Peamine nimetatud regulatsiooni kriitika on olnud, et ebaselgeks jääb, milliseid korraldusi ja mis ulatuses korraldusi erinevad osalised annavad ja kuidas lahendatakse ebakõlad erinevate korralduste andmiste vahel. Puudu on selgus, kuidas nimetatud korralduste andmist koordineeritakse ja mis olukorras neid eelnimetatud organid annavad. Kui samale asutusele või isikule annavad mitu ülalnimetatut erinevaid (või ka samasisulisi) korraldusi, siis lahendatakse erimeelsused tavapärasel moel: kõigepealt asutuste vahel, siis ministeeriumide vahel ja kõige viimasena valitsuses. Tasub ka tähele panna, et alati on ülimuslikud kõrgemalseisva institutsiooni või asutuse korraldused. Seega kui samale asutusele annab korraldusi nii peaminister kui Kaitseväe juhataja, siis kehtib peaministri oma. Inimesele või asutusele võib see tekitada segadust ning oluline on kriisi ajal nimetatud korralduse andmist tihedalt koordineerida ning koostööd teha juba planeerimise faasis.
Sama on leitud ka riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsis: „Põhiseaduse riigikaitse ja sellega seoses eriolukorra ja erakorralise seisukorra regulatsiooni muutmise vajadus, riigi erikordade tervikregulatsioon ja kõrgendatud kaitsevalmidus ning põhiõiguste piirangute määratletus ja proportsionaalsus“ (Paloma Krõõt Tupay):
„Peale peaministri võivad kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamiseks anda haldusakte ka Vabariigi Valitsus, Kaitseväe juhataja ja sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister, kui haldusakti andmine on vältimatult vajalik riigi julgeolekut ähvardava ohu kiireks ennetamiseks või tõrjumiseks (RiKS § 9 lg 2). Ebaselgeks jääb, kellele ja mis ulatuses nimetatud institutsioonid haldusakte anda tohivad. Regulatsioon ei ole antud osas piisavalt selge. Tuleb märkida, et laiapindsest riigikaitse käsitlusest lähtuvalt ja RiKS § 5 alusel tagavad kõik riigikaitseülesannetega asutused (mh ministeeriumid) ja isikud igas riigi kaitseseisundis neile määratud riigikaitselisi ülesandeid. Ka nende täitmine võib nõuda haldusaktide andmist kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamiseks. Tekib küsimus, kuivõrd sellised analoogsed pädevused teenivad RiKSiga seatud selge ja ühtse juhtimise eesmärki. Ebaselgeks jääb samuti, kelle korraldused on ülimuslikud juhul, kui erinevate pädevate asutuste või institutsioonide poolt ohuolukorra lahendamiseks antud korraldused on vasturääkivad.“.6
Samas aga sedastab RiKS seletuskiri, et RiKSi § 9 lõike 5 kohaselt võib Kaitseväe juhataja üksnes sõjaseisukorra ajal anda valla- ja linnavalitsuse liikmele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhile, ametnikule ja töötajale sõjaseisukorra lahendamist puudutavaid korraldusi juhul, kui need on vältimatult vajalikud riigi sõjaliseks kaitseks. Väljavõte kehtiva RiKSi § 9 seletuskirjast:
Sarnaselt peaministriga antakse korralduste andmise õigus sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutavale ministrile ning Kaitseväe juhatajale, kuid nemad võivad seda teha üksnes sõjaseisukorra ajal selle lahendamiseks ning tingimusel, et need on vältimatult vajalikud nende enda vastutusala korraldamiseks.7
Samuti tuleb olla tähelepanelik, mis laadi korraldusi on lubatud kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal anda: need saavad olla üksnes n-ö korraldavad korraldused, ei ole õigust anda korraldust üle seaduse või kohustada seaduses toodut teisiti täitma. Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal kehtib siiski rahuaja riigikorraldus ning kõrgendatud kaitsevalmidus ei ole põhiseaduses nimetatud erikord, kus on lubatud intensiivsemad sekkumised asutuste, KOVide ja isikute seaduses toodud õigustesse ja ülesannetesse.
Nii ühekordsete kui ka varem määratud riigikaitseülesannete puhul on olukord sarnane: ebakõlad lahendatakse asutustevahelises koostöös või prevaleerib kõrgema taseme antu (Vabariigi Valitsus, peaminister, siseminister ja siis Kaitseväe juhataja). Sisejulgeolekuasutused saavad anda kehtiva süsteemi järgi korraldusi siseministri kaudu, kellele tekib see õigus kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal. Seega kui sisejulgeolekuasutused annavad oma korraldusi siseministri kaudu, siis neil on samas
6 file:///V:/oig/avalik/VOS/RIKS%20anal%C3%BC%C3%BCsid/Riigikaitse%20p%C3%B5hianal%C3%BC%C3%BCs%2 0I_PKT_t%C3%A4iendatud.pdf, Lk 41. 7 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/444b1af3-5b34-424d-bea0-2b211bb1a8b9
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
16
valdkonnas antud korralduse osas eelis näiteks Kaitseväe antud korralduste ja ülesannete ees. Kehtiva süsteemi järgi on vajalik eelised/prioriteedid jne kokku leppida kriisi alguses või kriisi jooksul Vabariigi Valitsuses, riigiasutuste puhul riigi kaitsetegevuse kavas.
Otseselt ettevõtetele korraldusete andmist RiKS kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal ette ei näe. Erisus on ainult lennundussektoris, kus õhuruumi tervikliku kaitse ja valve huvides on Kaitseväe juhatajale antud õigus anda korraldusi aeronavigatsiooniteenuse osutajale ning aeronavigatsiooniteenuse osutajale on pandud on ka püsiv riigikaitseülesanne. Aga see on kehtiva süsteemi eranditest, üldjuhul ei ole määratud teistele ettevõtetle riigikaitseülesandeid ning Kaitseväe poolt ettevõtete riigikaitselise kriisi lahendamisse kaasamine saab toimuda läbi ühekordsete kriisiülesannete andmise.
5.2 Sundkoormised
Sundkoormiste puhul näeb kehtiv õigus ette, et asju saavad sundkasutusse võtta ja sundvõõrandada nii Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) kui ka Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus. See eeldab, et sellise volituse on Vabariigi Valitsus ka eelnevalt andnud. Praktikas on tekkinud selline vajadus Päästeametil, kes on tuvastanud, et elanike massiliseks evakueerimiseks on vajadus kasutada hooneid ja transpordivahendeid (vt täpsemalt ülalt hädaolukorra regulatsiooni kirjelduse juurest).
Tähele tuleb panna, et RiKSi kohaselt on asjade ülevaatamisel eelotsuse ja uurimistoimingute (n-ö asja enne üle vaatamist) tegemise õigus ainult RKIKil, mis tähendab, et nii rahu- kui ka kriisi ja sõja ajal peab RKIK osutama n-ö teenust ka teistele asutustele, keda on Vabariigi Valitsus volitanud ja kellel on vajadus sundkasutada ja sundvõõrandada. Praktikas on selle sätte tõlgendamine osutunud problemaatiliseks – vaidluse all on, kas RKIKi volitused piirduvad üksnes Kaitseministeeriumi valitsemisalaga või peaks ta osutama n-ö teenust ka teistele asutustele, kui Vabariigi Valitsus mõne asutuse sundkoormisi rakendama määrab.
Lisaks tuleb mainida, et asjade sundkasutamine või sundvõõrandamine ei ole ainult kõrgendatud kaitsevalmiduse spetsiifiline. Kehtivas õiguses võib asju sundkasutusse võtta Päästeamet päästesündmuse lahendamiseks (ei eelda hädaolukorda ega eriolukorda – üksnes päästesündmust), samuti PPA korrarikkumise kõrvaldamiseks (ei eelda väljakuulutatud olukordi) ning eriolukorras eriolukorra juht ja eriolukorra tööde juht. Sundkoormatavate asjade saamisel ei ole ühelgi asutusel n-ö eelist – kui kõik asutused, kellel on õigus asju koormata, seda võimalust kasutavad ja tekivad vaidlused piiratud ressursi üle, siis tuleb need asutuste vahel jooksvalt lahendada, samuti on siin kriitilise tähtsusega eelnev koostöö ja planeerimine (nt tsiviiltoetuse registri võimalusi kasutades).
Siinkohal on paslik tähelepanu juhtida ka sellele, et ka Kaitsevägi on hädaolukorda lahendav asutus (merereostuse korral) – seega kui on merereostus ja samal ajal on vaja tõsta ka Kaitseväe valmisolekut riigi sõjaliseks kaitsmiseks (kõrgendatud kaitsevalmiduse kaudu), siis peab Kaitsevägi toimetama nii HOSi hädaolukorra lahendamise juhtasutusena kui ka RiKSi kõrgendatud kaitsevalmiduse alusel. Kaitsevalmidust võib olla vaja kõrgendada mitte ainult ohu korral Eesti riigile, vaid ka meie liitlaskohustuste täitmiseks – kui toimub rünnak mõne meie liitlase vastu, siis võib samuti olla vajadus seada Kaitseväe üksused võitlusvalmis kõrgendatud kaitsevalmiduse abil. Sellises olukorras tuleb edasi tegeleda ka nt Eestis asetleidva merereostusega, mille lahendamise eest vastutab Kaitsevägi, ning rakendada paralleelselt mitut plaani ja õigusraamistikku. Ja nagu eelnevalt mainitud, kui on paralleelselt tsiviilkriisiga vaja hakata tõstma ka kaitsevalmidust, on mitmetel asutustel mitmeid eri õigusi, mis pretendeerivad samale ressursile ja annavad korraldusi samadele subjektidele.
5.3. Riigikaitselised töö- ja ametikohad
RiKS näeb ette, et asutustel, juriidilistel isikutel, sh KOVid ja ka elutähtsa teenuse osutajad, on võimalus määrata oma töötajaid riigikaitselistele ameti- või töökohtadele. See tähendab, et nimetatud isikuid ei kutsuta sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma Kaitseväkke, vaid nad on kohustatud täitma oma töökohustust oma ameti- või töökohal. Teatud ametikohtadele on Kaitseväkke asumisest vabastus ette
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
17
nähtud otse seaduses (RiKSi § 46), nendeks on Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, Euroopa Parlamendi liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigisekretäri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku, ringkonna-, maa- ning halduskohtu esimehe, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja Eesti Panga presidendi, vallavanema ning linnapea ametikoht. Teised ameti- ja töökohad kehtestab Vabariigi Valitsus. Nii näiteks on kehtestatud erinevatele ministeeriumidele ja asutustele teatud protsent koosseisust, kes on kohustatud jääma alates kõrgendatud kaitsevalmidusest tööle. Kehtiva süsteemi probleem on see, et määratud riigikaitselised ameti- ja töökohad ei ole otseses seoses asutusele määratud riigikaitseliste ülesannetega. Nii näiteks on ette nähtud Konkurentsiametile kuni kolm protsenti teenistuskohtadest riigikaitselisteks ametikohtadeks, samuti nt Muinsuskaitsemetile kuni viis protsenti, kuid neile ei ole määratud riigikaitseülesannet, mida nad alates kõrgendatud kaitsevalmidusest peaksid täitma. Samuti on asutuste ja ettevõtete poolt läbi mõtlemata oma teenuste osutamine ja selleks kuluv ressurss erinevates kriisides (nt ei osutata mõningaid teenuseid riigikaitselises kriisis samas mahus kui tsiviilkriisis).
Nimetatud probleemile juhtis tähelepanu ka Riigikontroll oma auditis:
Riigikaitseliste ametikohtade vajadust ei ole kindlaks määratud ega riigikaitseülesannetega seostatud. Selliste ametikohtade määramine ei ole seni lähtunud valitsemisalade sisulisest vajadusest. Kuigi riigikaitseseaduses on sätestatud, mis on riigikaitselise ametikoha eesmärk, pole valitsemisalades tihti kokku lepitud, milliste funktsioonide jaoks on vaja riigikaitselisi ametikohti määrata. Mõningates riigikaitseülesandeid täitvates asutustes on senini teadmatust, mis ülesanded võivad riigikaitselisel ametikohal olijal olla ning millised on vastava staatusega kaasnevad kohustused ja piirangud. Auditi näitas, et kuigi riigikaitselised ametikohad on ministeeriumites enamasti täidetud, ei tähenda see ministeeriumi sisulist valmidust täita riigikaitseülesandeid, kuna ametikohad pole seostatud konkreetsete riigikaitseülesannetega.8
6. Mobilisatsioon
Mobilisatsioon on määratletud kehtivas õiguses mitte kui erikord, vaid kui „tegevuste kogum“, mille eesmärk on tagada Kaitseväe sõjaaja üksuste valmisolek sõjaliseks tegevuseks. Mobilisatsiooni kuulutab välja Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Juhul kui aset leiab agressioon, siis kuulutab mobilisatsiooni välja Vabariigi President.
Mobilisatsiooni väljakuulutamine ei ole seotud ühegi erikorraga, st et selle väljakuulutamiseks ei pea olema eelnevalt erakorralist seisukorda, kõrgendatud kaitsevalmidust või sõjaseisukorda, vaid kokku on vaja kutsuda Kaitseväe sõjaaja koosseis.
Kuna oleme NATO liikmed, näeb seadus ette, et mobilisatsiooni võib välja kuulutada ka teisele NATO liikmesriigile appi minekuks ehk kollektiivsel enesekaitse operatsioonil osalemiseks. Mobilisatsiooni ajal võib rakendada sarnaseid meetmeid nagu on ette nähtud kõrgendatud kaitsevalmiduseks ja sõjaseisukorraks, nt transpordivahendite äravõtmine, maa-alade kasutuselevõtt.
7. Demobilisatsioon
Sarnaselt mobilisatsiooniga ei ole ka demobilisatsioon erikord, vaid tegevused, millega viiakse Kaitseväe sõjaaja üksused tagasi enne mobilisatsiooni olnud valmisolekusse.
Demobilisatsiooni kuulutab välja Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu. Riigikogu peab otsustama ka, kaua demobilisatsioon kestab.
Sarnaselt mobilisatsiooniga võib ka demobilisatsiooni toetamiseks rakendada erinevaid meetmeid: võetakse isiku valduses olev asi sundkasutusse või sundvõõrandatakse ja rakendatakse töökohustust, otsustatakse riigivara valitsemise üleandmine või ajutisse kasutusse võtmine ning
8 file:///C:/Users/kristi.purtsak/Downloads/17215_RKTR_4560_2-1.4_2303_002-4.pdf, lk 2.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
18
riigikaitseülesannetega asutus ja isik täidab oma riigikaitseülesandeid. Demobilisatsiooni korraldamiseks võib kasutusele võtta riigikaitseülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ja varu.
8. Erakorraline seisukord
Erakorraline seisukord on üks põhiseaduses ette nähtud erikordadest. Seda iseloomustab põhiseaduse § 129 lg-s 1 sätestatud “põhiseaduslikku korda ähvardav oht”. Erakorralise seisukorra ajal tuleb enamasti riigil tegutseda riigi seest lähtuvate ohtude vastu. Erakorralise seisukorrana ei ole käsitatavad loodusõnnetused, katastroofid ega laiaulatuslikud nakkushaiguste levikud, kui need ei ole inimtekkelised. ErSS määratleb olukorrad, millal on põhjust erakorralist seisukorda välja kuulutada (tegemist ei ole kinnise loeteluga): Eesti põhiseadusliku korra vägivaldse kukutamise katse, terroristlik tegevus, vägivallaga seotud kollektiivne surveaktsioon, ulatuslik vägivallaga seotud isikugruppide vaheline konflikt, Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldne isoleerimine või vägivallaga seotud pikaajaline massiline korratus.
Erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra väljakuulutamisega on lubatud ulatuslikumalt riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides seadusega ettenähtud juhtudel ja korras piirata isikute õigusi ja vabadusi ning panna neile kohustusi.
Vabariigi Valitsusel on erakorralises seisukorras lisaõigus:
• peatada riigi valitsusasutuse õigusakti ja kohaliku omavalitsuse organi õigustloova akti täitmise, teatades sellest viivitamatult õiguskantslerile (nt kui KOV on kehtestanud kohaliku elu korraldamiseks erinevad reeglid, kuid neid ei ole võimalik täita erakorralises seisukorras; samuti kui Vabariigi Valitsus on kehtestanud looduskaitsealad, siis nendegi kaitse-eeskirja võib olla keeruline täita sellises olukorras);
• kehtestada piirangud Eestisse sisse- ja siit väljasõitmisel (nt kehtestatakse piirang, et teatud inimgruppe ei lasta Eestisse sisse);
• kehtestada politseitunni – keelu kindlaksmääratud ajavahemikul viibida tänavatel ja muudes avalikes kohtades ilma selleks eraldi väljaantava läbipääsuloata ja isikut tõendava dokumendita (nt kehtestatakse keeld öösiti õues ilma mõjuva põhjuseta liikuda);
• kehtestada dokumentide liigid, mis on nõutavad tänavatel ja muudes avalikes kohtades viibimiseks ajal, kui nimetatud kohtades viibimine on keelatud ilma vastavate dokumentideta, ja vajaduse korral nende dokumentide vormid (nt kehtestatakse kõigile kohustus kaasas kanda ID-kaarti);
• keelata streikide ja töösulgude korraldamise;
• keelata koosolekute, demonstratsioonide ja pikettide korraldamise ning muud isikute kogunemised avalikes kohtades;
• keelata massiteabevahendites teatud liiki informatsiooni edastamise;
• peatada raadio- ja telesaadete edastamise ning ajakirjandusväljaannete väljaandmise;
• kohustada massiteabevahendite valdajaid säilitama edastatud raadio- ja telesaadete salvestusi erakorralise seisukorra lõppemiseni;
• esitada Riigikogule erakorralise seisukorra lisaeelarve eelnõu;
• piirata või keelata relvade, mürkainete ja alkohoolsete jookide müüki;
• kehtestada toiduainete müügi erikorra;
• kehtestada mootorikütuse müügi erikorra;
• kehtestada piirangud sidevahendite kasutamisele;
• kehtestada piirangud transpordivahendite liikumisele;
• keelata valitsusasutustel ja kohaliku omavalitsuse organitel teatud liiki informatsiooni andmise;
• esitada massiteabevahendite valdajatele erakorralise seisukorraga seotud teateid kohustuslikuks avaldamiseks massiteabevahendites;
• tunnistada kehtetuks erakorralise seisukorra juhi ja sisekaitseülema korraldusi;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
19
• teha eelarvestrateegiat piiratud mahus (RESi § 251: Kui eelarvestrateegia koostamise ajal kehtib eriolukord, erakorraline seisukord või sõjaseisukord, võib Vabariigi Valitsus täita käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut osaliselt, põhjendades seda eelarvestrateegias).
Peaministri on erakorralises seisukorras lisaõigus:
• anda sisekaitseülemale ja valitsusasutuste ning kohaliku omavalitsuse organite juhtidele erakorralisest seisukorrast tingitud tegevust puudutavaid korraldusi;
• peatada täidesaatva riigivõimu asutuse ametniku teenistussuhte, kui on alust arvata, et ta oma tegevusega ohustab Eesti põhiseaduslikku korda, kuni erakorralise seisukorra lõppemiseni, teatades sellest Vabariigi Valitsusele;
• peatada valla- ja linnavalitsuse ametniku teenistussuhte, kui on alust arvata, et ta oma tegevusega ohustab Eesti põhiseaduslikku korda, kuni erakorralise seisukorra lõppemiseni, teatades sellest vastavale valla- või linnavolikogule;
• üle viia täidesaatva riigivõimu asutuse või valla- või linnavalitsuse ametniku teisele ametikohale või teise paikkonda kuni erakorralise seisukorra lõppemiseni ja anda talle ametiväliseid ülesandeid ilma ametniku nõusolekuta;
• piirata liikumisvabadust Eesti territooriumil või selle osal;
• esitada massiteabevahendite valdajatele erakorralise seisukorraga seotud teateid kohustuslikuks avaldamiseks massiteabevahendites;
• anda muid korraldusi Vabariigi Valitsuse volitusel;
• võib tunnistada kehtetuks sisekaitseülema korraldusi;
• võib esitada Riigikohtule taotluse mittetulundusühingute ja nende liitude, sealhulgas erakondade ning töötajate ja tööandjate ühingute tegevuse peatamiseks erakorralise seisukorra lõppemiseni, põhjendades seda ühingu või selle liidu või erakonna Eesti põhiseaduslikku korda ohustava tegevusega;
• koordineerida Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist Kaitseväe juhataja juhtimisel Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamisel ning riigi sisemise julgeoleku tagamisel;
• anda linnapeale ja vallavanemale korraldusi;
• edastada kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale ohutuks tegutsemiseks juhiseid (sama õigus ka valitsusasutuse juhil).
Siseministril (sisekaitseülemal) on erakorralises seisukorras lisaõigus:
• rakendada piiranguid transpordivahendite liikumisele;
• rakendada isikute suhtes, kes viibivad politseitunni ajal tänavatel või muudes avalikes kohtades, dokumentide kontrolli;
• rakendada isikute suhtes, kes viibivad tänavatel või muudes avalikes kohtades ilma läbipääsuloata ja isikut tõendava dokumendita, kui see on nõutav, isikute ja asjade läbivaatust;
• rakendada isikute suhtes, kes rikuvad avalikku korda ning kes ei ole vastava paikkonna elanikud, saatmist paikkonda, mille elanikud nad on;
• rakendada nende isikute läbivaatust, kelle kohta on andmeid, et nende valduses on ilma vastava loata relvad või lõhkeained, samuti nimetatud isikute asjade, töö- ja eluruumide ning transpordivahendite läbivaatust;
• rakendada piiranguid nende isikute õigusele posti, telegraafi või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele, kelle suhtes on alust arvata, et nad oma tegevusega ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda;
• rakendada isikutelt relvade ning mürk- ja lõhkeainete äravõtmist erakorralise seisukorra ajaks
• rakendada piiranguid massiteabevahendite valdajate suhtes;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
20
• teha maa-ala, ehitise või seadme ajutiseks riigikaitseobjektiks määramise ning riigikaitseobjektivastase ründe ennetamiseks või tõkestamiseks Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise ettepanekuid;
• esitada massiteabevahendite valdajatele erakorralise seisukorraga seotud teateid kohustuslikuks avaldamiseks;
• teha kooskõlastatult riigikaitse valdkonna eest vastutava ministriga ettepaneku erakorralise seisukorra juhile anda Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile õigus kasutada sõjarelvi, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku või põhiseadusliku korra tagamiseks või riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks;
• anda linnapeale ja vallavanemale korraldusi.
Kaasatud kaitseväelasel ja Kaitseliidu liikmel on erakorralises seisukorras lisaõigus:
• sõiduk sundpeatada, kui isik ei täida sõiduki peatamise märguannet. Selleks võib kasutada teesulgu või sõiduki sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit.
Ravimiametil on erakorralises seisukorras lisaõigus:
• ajutiselt piirata ravimite väljastamist ning lubada erandeid ravimite käitlemise nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite kliiniliste uuringute nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Samuti võib Ravimiamet piirata ravimireklaami.
9. Erakorralise seisukorra regulatsiooni kitsaskohad
Erakorralise seisukorra väljakuulutamisel on määrava tähtsusega põhiseadusliku korra mõiste selgitamine, mida ErSSi §-s 3 on püütud teha (vt ka erakorralise seisukorra väljakuulutamise põhjuseid). Nimetatud paragrahvist tulenevalt võib väita, et põhiseaduslikku korda ähvardav oht eksisteerib olukorras, kus riigi eksistents või tema aluspõhimõtted (suveräänsus, rahvusriik, demokraatia, õigusriik jne) on ohustatud. Seega praktikas on ääretult keeruline eristada seda riigi sõjalisest kaitsest või selleks valmistumisest. Eeldatavasti on erakorralises seisukorras aktiivne ka Kaitsevägi, kes saab oma tegevustega alustada ja valmisolekut tõsta hoopiski kõrgendatud kaitsevalmiduse, mitte hädaolukorra või erakorralise seisukorra (nagu PPA või KAPO) alusel. Seega on paralleelselt koos erakorraline seisukord ja kõrgendatud kaitsevalmidus. Ühelt poolt on vajalik lahendada sisejulgeolekukriisi ja teiselt poolt on vajadus Kaitseväel vägi kokku saada. Põhiseaduse vaatest on prioriteet Riigikogu välja kuulutatud erikord – erakorraline seisukord, mitte kõrgendatud kaitsevalmidus.
Kui on erakorraline seisukord, siis selle juht on peaminister, seadus näeb ette teatud õigused ja juhtimisvolitused ka sisekaitseülemale (vt ülalt lähemalt), kelleks on siseminister, kuid kes on valitsusliige, sisejulgeoleku valdkonna eest vastutaja ja kannab poliitilist vastutust sisejulgeoleku valdkonna eest. ErSS ei määra otseselt, kes on erakorralist seisukorda vahetult lahendav asutus, kuid valdkondade jaotuse järgi kuulub erakorralise seisukorra lahendamine PPA ja KAPO vastutusalasse, kuid ErSS ei anna mingeid õigusi PPA-le ega ka KAPO-le otseselt juurde. KAPO ja PPA peavad olukorra lahendama KorSis ja julgeolekuasutuse seaduses (JAS), võimaluste piires ka kriminaalmenetluse seadustikus ette antud meetmetega. Meetme kehtestamise õigus on nt Vabariigi Valitsusel, kuid meedet rakendab KAPO või PPA. See on erisus kõrgendatud kaitsevalmidusest, kus nt Kaitsevägi saab ka ise meetmeid otsustada (nt kohustada massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või edastama tasuta, muutmata kujul ja viivitamata või ettenähtud ajal sõjalise tegevuse ettevalmistamiseks vajalikke teateid; anda korraldusi lennuliiklusteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale, et tagada Eesti õhuruumi puutumatus, valvamine ja kaitsmine). Samuti on kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal Kaitseväe juhatajal õigus anda korraldusi teistele asutustele ja KOVidele, sellist õigust ei ole sisejulgeolekuasutustel erakorralises seisukorras, vaid see õigus on peaministril ja sisekaitseülemal.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
21
Erakorraline seisukord annab Vabariigi Valitsusele juurde õigusi kehtestada meetmeid, mille vahetu elluviimisega tegelevad nii PPA, KAPO kui ka muud asutused, kelle vastutusalas meetme elluviimine on (nt toiduainete müügi erikord, mootorikütuse müügi erikord). Kuid mingeid eriõigusi nende Vabariigi Valitsuse kehtestatud meetmete elluviimiseks ja rakendamiseks ei ole, hakkama tuleb saada nende õiguste ja seadustega, mis on ka tavapäraste ülesannete täitmiseks ette nähtud.
Samuti ei sisalda ErSS erakorraliseks seisukorra lahendamiseks valmistumist – kes milliseid plaane teeb, kuidas kellega koostööd tehakse jne. Praegu on see õiguslünk lahendatud nii, et PPA on määratud HOSi järgi lahendavaks asutuseks massilise korratuse puhul ning KAPO siis, kui on alust arvata, et hädaolukorra on põhjustanud terroristlik tegevus. Seega valmistutakse praegu erakorralise seisukorra lahendamiseks hädaolukorra lahendamise süsteemi kaudu – HOLPidega – massilise korratuse plaani ning olemasolevate JASi ja KorSi meetmete rakendamisega. Kui RiKSi alusel saab määrata asutustele ja juriidilistele isikutele (sh ka KOVid) riigikaitseülesandeid, mida nad hakkavad alates kõrgendatud kaitsevalmidusest lahendama, siis erakorralise seisukorra lahendamiseks ei ole ette nähtud ühelegi asutusele konkreetseid uusi ülesandeid, ülesannete prioriseerimist jne. Kui on soovi, et asutused, ettevõtjad ja KOVid täidaks neile pandud riigikaitseülesandeid ka erakorralises seisukorras, siis tuleb selleks samaaegselt ka kõrgendatud kaitsevalmidus välja kuulutada.
Näiteks kui leiab aset 2007. a nn pronksiöö kriisi laadne olukord, siis alustab PPA selle lahendamist tsiviilkriisiks ettenähtud massilise korratuse plaani alusel, kuid kui massiline korratus eskaleerub, siis tuleb välja kuulutada erakorraline seisukord, mitte eriolukord, mille eelduseks on hädaolukord. Kui lisandub ka terroristlik tegevus, lisandub lahendavate asutuste ringi ka KAPO, kes reageerib olukorrale JASis ette nähtud meetmetega. Planeerimisel peaks erakorraliseks seisukorraks, massiliseks sisserändeks ja massiliseks korratuseks valmistumist vaatama ühe tervikuna ning seda eelkõige RiKSi alusel koostatava riigi kaitsetegevuse kava raames.
Kaitseväe ja Kaitseliidu roll erakorralise seisukorra lahendamisel on ette nähtud sellega, et PPA või KAPO saavad kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu olukorra lahendamisse. Kaitsevägi ja Kaitseliit kaasuvad, kui neil on see võimalik. Nt kui samal ajal on oht ka piiri tagant, siis ilmselgelt tegeleb Kaitseministeeriumi valitsemisala oma valmiduse tõstmisega ja üksuste koondamisega ning kaasumine sisekaitseülema juhitava olukorra lahendamisse võib olla tagasihoidlik või üldse puududa.
Ka erakorralises seisukorras kehtib endiselt Vabariigi Valitsuse seadus ehk liin asutus- minister/ministeerium-Vabariigi Valitsus-peaminister. Erakorralises seisukorras lisandub juhtimisahelasse ka sisekaitseülem ehk siseminister on n-ö kahe mütsiga – ta peab eristama, milliseid korraldusi ta annab sisekaitseülemana erakorralise seisukorra lahendamiseks ja milliseid siseministrina valdkonna poliitiliseks juhtimiseks. Nt on siseministril erakorralise seisukorra lahendamiseks õigus anda korraldusi ka linnapeale, kuid sellist õigust ei ole tal muude oma juhitavate valdkondade puhul, mis ei seondu erakorralise seisukorra lahendamisega. Sisekaitseülem allub vahetult peaministrile.
Erakorralises seisukorras on erandlik Vabariigi Valitsuse õigus nii peaministri kui ka siseministri suhtes – nimelt võib erakorralises seisukorras Vabariigi Valitsus tunnistada kehtetuks peaministri (kui erakorralise seisukorra juhi) ja siseministri (kui sisekaitseülema) korraldusi. Kui vastata üheselt küsimusele, kes on erakorralise seisukorra juht, siis saab öelda, et KAPO ja PPA juhivad omas valdkonnas, sisekaitseülem ja peaminister annavad korraldusi ning Vabariigi Valitsusel kui kollektiivorganil on viimane sõnaõigus.
Sisekaitseülemale on pandud ErSSiga kohustus tagada ka nt erakondade ja tööandjate ühingu tegevuse peatamise otsuse elluviimine ning kõikide Vabariigi Valitsuse erakorralise seisukorra lahendamiseks antud õigusaktide täitmine. Vabariigi Valitsus võib erakorralises seisukorras näiteks peatada raadio- ja telesaated ning ajakirjandusväljaannete väljaandmise või kehtestada toiduainete müügi erikorra, mootorkütuse müügi erikorra või piirata transpordivahendite liikumist. Nimetatud valdkonnad ei kuulu tavapäraselt siseministri vastutusalasse. Nii tegeleb tavapäraselt meediapiirangutega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, toiduainete sektoriga Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
22
Põllumajandus- ja Toiduamet, kütusega Kliimaministeerium jne. Erakorralises seisukorras irdutakse ülesannete jäävuse põhimõttest ning pannakse ka teiste valdkondade otsuste täideviimise tagamine ja elluviimine hoopiski siseministri õlule, kes peaks tegelema sellises olukorras sisekaitsega.
Riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsis: „Põhiseaduse riigikaitse ja sellega seoses eriolukorra ja erakorralise seisukorra regulatsiooni muutmise vajadus, riigi erikordade tervikregulatsioon ja kõrgendatud kaitsevalmidus ning põhiõiguste piirangute määratletus ja proportsionaalsus“ (Paloma Krõõt Tupay):
„Ülaltoodud pädevuste jaotusest nähtub teatud vastuolu sama seadusega sätestatud põhimõttest, et erakorralise seisukorra lahendamist juhib peaminister. Erinevad olulised pädevused erakorralise ohu kõrvaldamiseks on antud hoopis Valitsuse kätte, millele on omistatud mh õigus tunnistada kehtetuks peaministri korraldusi. Kokkuvõttes jääb ebaselgeks, kes on reaalselt erakorralise seisukorra juht. Kuigi nominaalselt juhib peaminister erakorralise seisukorra lahendamist, sõltuvad kõik tema otsused Valitsuse heakskiidust. Sisekaitseülemale erakorralises olukorras omistatud pädevuste eesmärgipärasus on samuti küsitav. Kuna Siseministril puudub isiklikult reaalne võimalus piirangute rakendamiseks, piirduvad temale määratud kompetentsid olulises ulatuses Valitsuse kehtestatud piirangute rakendamiseks vajalike otsuste edasi andmisega täidesaatvate riigivõimu asutustele, nt Politsei- ja Piirivalve Ametile. Erakorralise olukorra seaduses on seega täheldatav osaline vastuolu määratud juhtimisorganite ja nendele omistatud kompetentside vahel.“.9
Samas: „Riigi sõjalise ja tsiviilkaitse regulatsioonid vajavad ühtlustamist moel, mis tagaks nende selge ja võimalikult sarnase juhtimise. Selle eelduseks on, et seadusandja reguleerib selgemalt riigi erikordade ja seisundite omavahelise seose ja üheaegse kehtimise võimaluse. Nii peab rahuajal kehtivate seisundite ja kordade juhtimine olema kooskõlas põhiseadusega sätestatud, üldise riigikorraldusega. Erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra juhtimise kord peavad leidma proportsionaalse tasakaalu efektiivse riigikaitse ja riigikorra püsimise vahel.“.10
Mööda ei saa ka mitmikkriisidest – kui samal ajal erakorralise seisukorraga on ka näiteks COVID-19 kriis ja eriolukord, allub eriolukorra juht erakorralise seisukorra juhile. Õiguslikult ei ole see problemaatiline, kuna eriolukorra juht on üks ministritest ja erakorralise seisukorra juht on peaminister. Küll aga tekitab segadust olukord, kus Vabariigi Valitsusel on peaministri erakorralise seisukorra lahendamiseks antud korralduste suhtes n-ö vetoõigus, kuid eriolukorra juhi korralduste suhtes sellist õigust Vabariigi Valitsusel ei ole. Kui nimetatud erikorrad kehtivad paralleelselt ning peaministrile kui erakorralise seisukorra juhile allub ka eriolukorra juht ning kui peaminister annab eriolukorra juhile korraldusi olukordade lahendamiseks, siis tekib segadus, mille üle on Vabariigi Valitsusel vetoõigus ja mille üle mitte.
Samuti peavad koostööd tegema ja koordineerima vahetult olukorda lahendavad asutused oma tegevusi – KAPO, PPA ja eriolukorda vahetult lahendav asutus (nt Terviseamet), kui samal ajal on ka kõrgendatud kaitsevalmidus, siis ka Kaitseväega.
10. Sõjaseisukord
Eesti kriisijuhtimine, sh sõjaseisukorra aegne juhtimine toimub suuresti ülesannete jäävuse põhimõttel ning asutused ja institutsioonid ei saa sõjaseisukorras endale ülesandeid, milleks nad ei ole saanud rahuaja tingimustes valmistuda ja mis ei kuulu nende valdkonda/pädevusse. Ka sõjaseisukorras kehtivad edasi kõik seadused – peaminister on endiselt valitsuse juht ja Kaitseväe juhataja juhib riigi
9 file:///V:/oig/avalik/VOS/RIKS%20anal%C3%BC%C3%BCsid/Riigikaitse%20p%C3%B5hianal%C3%BC%C3%BCs%2 0I_PKT_t%C3%A4iendatud.pdf, lk 37. 10 file:///V:/oig/avalik/VOS/RIKS%20anal%C3%BC%C3%BCsid/Riigikaitse%20p%C3%B5hianal%C3%BC%C3%BCs%2 0I_PKT_t%C3%A4iendatud.pdf, Lk 52.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
23
sõjalist kaitset. Sõjaseisukorra juhtimisõigused on kirjeldatud RiKSis, mille § 9 näeb ette Vabariigi Valitsusele, peaministrile, kaitseministrile, Kaitseväe juhatajale ja siseministrile lisaõigused. Ühelgi asutusel ei ole sõjaseisukorra lahendamisel eelist kellegi teise ees, kuna riigi sõjaline kaitse on kõigi ühispingutus ja lähtutakse laia riigikaitse kontseptsioonist.
Vabariigi Valitsus saab sõjaseisukorras endale lisaks kõrgendatud kaitsevalmiduse meetmetele juurde õiguse:
• anda Kaitseväele korraldusi vaherahu kehtestamiseks või sõlmimiseks;
• kehtestada või sõlmida vaherahu või sõlmida rahulepingu ning esitada selle seaduses sätestatud juhul Riigikogule ratifitseerimiseks;
• peatada ministri käskkirja ja määruse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse otsuse ja määruse täitmise või tunnistada akti kehtetuks, kui see takistab vahetult sisejulgeoleku korraldamist või riigi sõjalist kaitsmist või ohustab muul viisil riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamist või tõrjumist;
• peatada meediateenuste osutamise ning ajakirjandusväljaande väljaandmise, kui on alust arvata, et nende vahendusel avalikustatav teave võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut;
• keelata avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks avalike ürituste ja koosolekute pidamise, sõltumata nende eesmärgist ning pidamise kohast;
• peatada avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks streigid ja töösulud ning keelata nende korraldamise, sõltumata asutusest ja organisatsioonist;
• piirata teatud liiki või teatud tunnustele vastavate vallasasjade müüki, keelata nende väljaveo riigist või teatud piirkonnast, samuti määrata neile sundhindu juhul, kui need vallasasjad on vajalikud elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks või riigi sõjalise kaitsmise toetamiseks;
• piirata sidevahendite kasutamist juhul, kui on alust arvata, et nende vahendusel levitatav teave võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut;
• keelata massiteabevahendis teatud sisuga teabe edastamise, kui selle avalikustamine võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut;
• kohaldada (n-ö üldvolitus) seaduses sätestamata meedet nii kaua, kui see on vältimatult vajalik;
• kalduda kõrvale põhiõiguste ja -vabaduste piiramisel inimõigusi käsitleva välislepinguga võetud kohustustest, kui see on lubatud välislepingus ja piirang on kooskõlas muude rahvusvahelise õiguse järgsete kohustustega;
• teha eelarvestrateegiat piiratud mahus (RESi § 251: Kui eelarvestrateegia koostamise ajal kehtib eriolukord, erakorraline seisukord või sõjaseisukord, võib Vabariigi Valitsus täita käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut osaliselt, põhjendades seda eelarvestrateegias).
Peaminister saab sõjaseisukorras endale lisaks kõrgendatud kaitsevalmiduse meetmetele õiguse:
• anda valla- ja linnavalitsuse liikmele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhile, ametnikule ja töötajale, samuti sõjaseisukorra ajal siseministrile ja kaitseministrile sõjaseisukorra lahendamist puudutavaid korraldusi juhul, kui nad ise seda ei tee või ei tee õigel ajal ja korralduste andmine on vältimatult vajalikud riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamiseks või tõrjumiseks;
• tunnistada kehtetuks valla- ja linnavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhi haldusakt ning anda nende eest ise uue haldusakti juhul, kui pädev organ seda ise ei tee või ei tee õigel ajal ning haldusakt või selle andmata jätmine takistab vahetult sisejulgeoleku korraldamist või riigi sõjalist kaitsmist või ohustab muul viisil riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamist või tõrjumist;
• otsustada muid riigikaitsega seotud küsimusi, mis ei ole põhiseaduse või seaduse kohaselt teise asutuse või isiku pädevuses;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
24
• peatada meediateenuste osutamise ning ajakirjandusväljaande väljaandmise, kui on alust arvata, et nende vahendusel avalikustatav teave võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut;
• keelata massiteabevahendis teatud sisuga teabe edastamise, kui selle avalikustamine võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut.
Siseminister saab sõjaseisukorras endale juurde lisaks kõrgendatud kaitsevalmiduse meetmetele õiguse:
• anda valla- ja linnavalitsuse liikmele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhile, ametnikule ja töötajale sõjaseisukorra lahendamist puudutavaid korraldusi juhul, kui need on vältimatult vajalikud riigi sisejulgeoleku korraldamiseks;
• tunnistada kehtetuks valla- ja linnavalitsuse, valla- ja linnavolikogu, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhi haldusakti juhul, kui pädev organ seda ise ei tee ja haldusakt takistab vahetult sisejulgeoleku korraldamist;
• peatada meediateenuste osutamise ning ajakirjandusväljaande väljaandmise, kui on alust arvata, et nende vahendusel avalikustatav teave võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut;
• keelata massiteabevahendis teatud sisuga teabe edastamise, kui selle avalikustamine võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut.
Kaitseminister saab sõjaseisukorras endale õiguse:
• tunnistada kehtetuks valla- ja linnavalitsuse, valla- ja linnavolikogu, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhi haldusakt juhul, kui pädev organ seda ise ei tee ja haldusakt takistab vahetult riigi sõjalist kaitsmist.
Kaitseväe juhataja saab endale lisaks kõrgendatud kaitsevalmiduse meetmetele sõjaseisukorras juurde õiguse
• anda valla- ja linnavalitsuse liikmele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhile, ametnikule ja töötajale sõjaseisukorra lahendamist puudutavaid korraldusi juhul, kui need on vältimatult vajalikud riigi sõjaliseks kaitseks;
• kehtestada või sõlmida vaherahu ja katkestada kehtestatud või sõlmitud vaherahu, kui vastane oma tegevusega ei täida selle tingimusi.
Ravimiamet saab sõjaseisukorras endale õiguse:
• ajutiselt piirata ravimite väljastamist ning lubada erandeid ravimite käitlemise nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite kliiniliste uuringute nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Samuti võib Ravimiamet piirata ravimireklaami.
Põhiseadus ei välista võimalust, et korraga võib olla väljakuulutatud nii erakorraline seisukord kui ka sõjaseisukord. Samas ErSSi kohaselt loetakse erakorraline seisukord lõppenuks, kui kuulutatakse välja sõjaseisukord. HOS sellist sätet ette ei näe, et sõjaseisukorras või erakorralises seisukorras muutuks eriolukord või hädaolukord kehtetuks, seega võib kehtiva õiguse järgi olla Eestis korraga sõjaseisukord, hädaolukord ning eriolukord või erakorraline seisukord, hädaolukord, eriolukord või erakorraline seisukord, hädaolukord, eriolukord, kõrgendatud kaitsevalmidus. Kuna HOS on tsiviilkriiside lahendamiskes ja erakorraline ning sõjaseisukord riigikaitseliste kriiside lahendamiseks. Üks ei välista teist ning ka riigikaitselise kriisi ajal jätkub tsiviilkriisis lahendamine ja nt päästetööd. Probleem tekib erakorralise seisukorra kohesel lõppemisel sõjaseisukorra väljakuulutamise korral – kohe kaotavad kehtivuse ka kõik erakorralises seisukorras otsustatud meetmed. Olukorra lahendamise huvides on mõistlik ette näha võimalus, et erakorralise seisukorra meetmed jäävad sõjaseisukorras kehtima, kuni ei ole otsustatud teisiti (see on eelnõus ette nähtud).
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
25
Nii erakorralise seisukorra kui ka sõjaseisukorra üldjuht on peaminister, lahendamata on olukordi vahetult lahendavate asutuste omavahelised pädevused: sõjaseisukorra pealahendaja Kaitseväe ning erakorralist seisukorda lahendava PPA ja KAPO omavaheliste korralduste andmise õigus ja juhtimine. Lisaks on vaja selgeks teha ja kindlaks määrata sisekaitseülema erivolitused ja vahekord kaitseministriga, kes saab sõjaseisukorras lisavolitused.
Ära ei saa unustada ka NATO rolli ja Kaitseväe koostegutsemist liitlaste üksustega Eesti kaitsmisel. Nii Kaitseväe korralduse seadus, Kaitseväe põhimäärus kui ka RiKS keskenduvad riigi sõjalisele kaitsmisele, mis toimub Eesti territooriumil Eesti Kaitseväe poolt. Teisalt näeb seadus ette ka rahvusvahelised sõjalised operatsioonid, mille regulatsioon on koostatud pigem sellest vaatest, et need toimuvad välisriigi territooriumil (nt Afganistan, Mali, Iraak). Kui on tegu Eesti riigi kaitsmisega Eesti riigi territooriumil, siis tegelevad Kaitseväe üksused ühelt poolt nii Eesti riigi sõjalise kaitsmisega kui teiselt poolt on osa ka rahvusvahelisest sõjalisest operatsioonist, kuna oleme NATO liige ja riigi kaitsmine toimub koos liitlastega või liitlaste üksuste koosseisus (nt arvatakse mõni meie Kaitseväe üksus liitlase üksuse koosseisu). Seega peavad õiguslikust vaatest olema sarnased nii riigi sõjalise kaitsmise kui ka rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemisel jõu kasutamise õigus ja üksuste liikumisvabadus ning meetmete kasutamise õigused. Lisaks tuleb arvestada ka üksuste operatiivset liikumisvajadust Lätti, Leetu jne, kuna Eesti sõjaline kaitsmine on tihedalt seotud ka teiste Balti riikidega, sest kolme Balti riiki käsitletakse ühe operatsiooniruumina. Nii meie piiriregulatsioon kui ka tolliformaalsused jne peavad seda operatiivsust võimaldama.
11. Elutähtsate teenuste toimepidevus
Kehtiva HOSi § 1 lõike 2 kohaselt kohaldatakse HOSi riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd muudes seadustes ei sätestata teisiti. Eestis kehtib kriisides ülesannete ja pädevuste jäävuse põhimõte. See tähendab, et kriiside ajal lisandub isikutele ja asutustele õigusi ja kohustusi, kuid üldjuhul jäävad samal ajal kehtima ka kõik rahuaegsed igapäevaselt kehtivad õigused ja täidetavad ülesanded. Näiteks peavad elutähtsad teenused toimima ka erakorralises seisukorras või kaitsevalmiduse kõrgendamisel ning sõjaseisukorras. RiKS näeb võimaluse määrata elutähtsa teenuse osutajatele valdkonna eriseadusega riigikaitselisi ülesandeid ehk täpsustada teenuse osutamist riigikaitselise ohu olukordades. Seni ei ole seda tehtud, mis on viinud olukorrani, kus elutähtsa teenuse osutajatel on ootus tagada ka sõjaseisukorras sama teenuse tase kui tsiviilkriisis. Samas aga paikneb elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise regulatsioon praegu HOSis, mis on kaasa toonud selle, et elutähtsa teenuse osutajad ei planeeri elutähtsate teenuste osutamist riigikaitselistes kriisides ning elutähtsa teenuse osutajatele ei ole kehtestatud teenuste osutamise nõudeid riigikaitselistes kriisides, sest hädaolukord on rahuaegne teenuste katkestus.
KOVide puhul näeb HOS ette, et elutähtsaid teenuseid tuleb tagada ja need toimivana hoida üksnes üle 10 000 elanikuga KOVides. Lisaks ei ole praegu nt toidu ja ravimite varustuskindluse tagamine elutähtis teenus.
Praegu saab elutähtsat teenust korraldav asutus kehtestada elutähtsa teenuse osutajale nõuded teenuse kohta oma määrusega. Nõudeid saab muuta operatiivselt üksnes eriolukorras, kui käes on elutähtsa teenuse katkestus või ulatuslik häire, mis on viinud juba eriolukorrani (nt elektrikatkestus). Kui on kõrgendatud kaitsevalmidus või erakorraline seisukord, siis võimalust nõudeid kiirelt muuta ei ole. Ka eriolukorras ei saa nõuet kehtestada elutähtsat teenust korraldav asutus, kes sellega tegeleb igapäevaselt ning kes tunneb vastavat valdkonda, vaid ta peab selleks pöörduma eriolukorra juhi (peaministri) või eriolukorra tööde juhi poole, kui see on määratud. Nimetatud lahendus olukorra kiirele lahendamisele ilmselt kaasa ei aita, seda näitasidki ulatuslikud elektrikatkestused Saaremaal (2022. a detsembris), kus elektriettevõtetele seatud nõuete muutmiseks oleks õiguslikult vaja olnud kuulutada välja eriolukord. Õnneks lahenes olukord eraettevõtjate ja riigi mõistlikus koostöös.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
26
Praeguse süsteemi peamine kitsaskoht on, et elutähtsa teenuse korraldaja (nt elektrivarustuse puhul Kliimaministeerium) peab juba hetkel kehtestama nõuded kõikideks kriisiolukordadeks ning kriisi ajal ei ole nt Kliimaministeeriumil olukorra lahendamisel suurt sõnaõigust – seda lahendab elutähtsa teenuse osutaja (nt Elektrilevi) varem kehtestatud nõuete alusel. Kriisi ajal elutähtsa teenuse korraldajal (nt Kliimaministeerium) otsest korralduse andmise õigust elutähtsate teenuste osutajatele ei ole, elutähtsa teenuse osutaja rakendab enda toimepidevuse plaani. Elutähtsa teenuse korraldaja saab abiks olla seeläbi, et koordineerib erinevate elutähtsa teenuste osutajate tegevusi, et ei tekiks ülekatteid, halle alasid ja tegevused oleks ühtlustatud, ressursse jaotatakse vajaduse korral ning kommunikatsioon oleks ühtne. Samas aga paneb HOS elutähtsa teenuse korraldajale kohustuse elutähtsa teenuse katkestusest tingitud olukorra lahendamist juhtida.
Elutähtsate teenuste puhul on prioriteediks ühiskonna toimimine ning elanike elud ja tervis – sellest lähtuvalt on teatud valdkondades praegu ka prioriteedid seatud (nt elektrivarustuse taastamise esimene prioriteet on haiglad ja hingamisraskustega patsiendid hooldekodudes, mitte riigiasutused).
Elutähtsate teenuste süsteemi on kirjeldatud erinevates eriseadustes ja igal teenusel on oma osutamise süsteem ja loogika. Nii näiteks on elektrivarustuse prioriteetide nimekiri koostatud elektri süsteemioperaatorite ja Kliimaministeeriumi koostöös, tervishoiukorraldus kõrgendatud kaitsevalmiduses ja sõjaseisukorras (katastroofimeditsiini plaan) on kokku lepitud Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi ja Kaitseväe koostöös.
Tähele tuleb panna, et riigi sõjalisel kaitsmisel ei ole Kaitseväel õigust hakata korraldama elutähtsa teenuse osutajate süsteemi. Ainus elutähtis teenus, kus Kaitseväele on seadusega ette nähtud suurem sekkumis- ja korraldamisõigus, on lennundus. Mis on ka arusaadav, kuna Kaitseväe vastutada on Eesti õhuruumi valvamine ja kaitse. Kuid ka see õigus ei ole absoluutne, Kaitsevägi ei võta üle lennundussektori ettevõtete juhtimist, kuna kõik ohuolukorrad (kriisid) ei ole seotud välise julgeolekuohu ega sõjalise ohuga. Kui ohuolukorra ajal suletakse osa õhuruumist Kaitseväe jaoks, siis ülejäänud õhuruumis toimib üldlennuliiklus edasi ja seega on vaja ka lennuliiklusteenuse osutamist, sest Kaitseväel puudub see õigus ja samuti pädevus tsiviilõhusõidukite liiklust juhtida. Näiteks juhul, kui on välja kuulutatud sõjaseisukord ja teiste riikide tsiviilõhusõidukitele on Eesti õhuruum suletud, võivad tsiviilõhusõidukid siiski Eesti õhuruumis lennata näiteks MEDEVAC lendudena (täites Kaitseväge abistavat ülesannet). Ka siis on vaja, et keegi neid Kaitseväge abistavaid õhusõidukeid juhiks, et Kaitsevägi saaks tegeleda üksnes kaitselennunduse õhusõidukitega, samas peab tegevus olema koordineeritud ja omavahel kooskõlas (lennundusseaduse § 72 lõige 6). Sama loogika on ka nt elektroonilise side piiramise osas, mis toimub TTJA kaudu. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal tuleb TTJAle Kaitseministeeriumist korraldus, et vajatakse täiendavaid raadiosagedusi. Kuna TTJA korraldab raadiosageduste andmist, siis on temal kõige parem ülevaade ja ta on kõige pädevam hindama, kuidas Kaitseministeeriumist tulnud vajadust kõige paremini rahuldada nii et see ei mõjutaks teisi riigis olulisi teenuseid. TTJAle on antud selle paragrahvi kaalutlusõigus leidmaks kõige sobilikumad sagedused, arvestades, et riigis peab olema tagatud elutähtsa teenuse osutamine (ESSi § 211). Lisaks toimub sadamatele prioriteetide seadmine Vabariigi Valitsuse kaudu (sadamaseaduse § 33 lõige 4) ning elektriga varustamist saab piirata nii Vabariigi Valitsus kui ka süsteemihaldur (elektrituruseaduse § 4 ja § 40). HOS annab võimaluse eriolukorra juhile ja tööde juhile kõikide elutähtsate teenuste osas kehtestada varasemalt elutähtsat teenust korraldava asutuse poolt kehtestatud nõuetest erinevad nõuded, kui eriolukorra lahendamine seda nõuab. Selgusetuks jääb, kuidas tuleb eriolukorra juhile (kes on nt peaminister, minister) või tööde juhile (KOVi juht, asekantsler, asutuse juht/töötaja) kriisi ajal teadmus teema kohta, millega ta varasemalt ei ole kokku puutunud, et teha kriisi lahendamisel parim otsus. Nt elektriga varustamine on kõige enam ristsõltuvusi kaasa toov teenus ning selle piiramine üldpilti teadmata võib kaasa tuua ohu inimeste elule ja tervisele. Seega on mõistlik anda selline õigus elutähtsa teenuse korraldajale, kes teab ja tunneb nimetatud valdkonda ning suudab hinnata ka erinevaid ristsõltuvusi. Täpsem elutähtsate teenuste kehtiv regulatsioon ning eelnõuga ettenähtavad muudatused on toodud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu lisas 8.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
27
12. Muud õigused sõltumata erikorrast
Samuti näeb kehtiv õigus ette veel meetmeid, mis on vajalikud olukordadeks valmistumiseks või juba ka reageerimiseks, kuid mis ei eelda ühegi erikorra ega ka nt kõrgendatud kaitsevalmiduse või mobilisatsiooni olemasolu.
Vabariigi Valitsus otsustab:
• lisaõppekogunemisel osalevate reservväelaste arvu ja lisaõppekogunemise kestuse (KVTSi § 73 lg 5);
• Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele ajutise riigis viibimise loa andmise (RiKSi § 37 lg 1 p 1);
• piirikontrolli ja riigipiiri valvamise sisepiiril, piirikontrolli ja riigipiiri valvamise ulatuse, ajalise kestuse, avatud piiripunktid ning üldsuse, Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide asjakohase informeerimise (RiPSi § 113 lg 4);
• Kaitseväe sõjaaja üksuste sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiiri (KKSi § 9 lg 1);
• riigimetsa kasutamise Kaitseväele riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks ja sellise riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks, millega võivad kaasneda metsakahjustused (MSi § 36 lg 2);
• riigi tegevusvaru kasutuselevõtmise (HOSi § 183 lg 1).
Riigi tegevusvaru on ette nähtud hädaolukorra lahendamiseks või selle ohu tõrjumiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks. Avalikku korda, riigi julgeolekut või rahva tervist ohustada võivas olukorras, mis eeldab vahetut tegutsemist ohu vastu, võib varu kasutusele võtmise otsustada varu haldamise eest vastutav minister, teavitades sellest viivitamata Vabariigi Valitsust.
Lisaks on Vabariigi Valitsuse kvoorumi vähendamise võimalus, kui on riigi julgeolekut ähvardav vahetu oht. Siis on Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt kaks ministrit.
Siin tasub markeerida, et nii hädaolukorras, kõrgendatud kaitsevalmiduses, erakorralises seisukorras kui ka sõjaseisukorras jäävad kehtima kõik seadused. Ükski seadus ei kaota oma kehtivust seetõttu, et erikord on välja kuulutatud (erand üksnes ErSSiga, kui välja kuulutatakse sõjaseisukord, ErSSi § 16). Kehtivad ka näiteks ametiabi regulatsioon, riigivaraseaduse riigivara üleandmise regulatsioon, lubade menetlused. Kui nendest erikordade jaoks või ka vajaduse korral enne erikordasid erisusi seadustes ette ei nähta, siis tuleb nendes seadustes etteantud reeglitest ja sätetest ka igal ajal kinni pidada. Seetõttu on ääretult oluline välja töötada ja kehtestada vajalikud erandid juba rahuajal, sest kriisi ajal võib eelnõude menetlemine olla problemaatiline, eriti nt sõjaseisukorras, kui Riigikogu kokkusaamine võib olla küsimärgi all. Praktilise näitena võib tuua COVID-19 kriisi alguse, kus kriisi alguspäevadel muudeti kohe 33 seadust11, kus oli vaja ette näha kriisiaegsed erisused, kuna seadustes ettenähtut ei olnud võimalik rakendada kriisi tingimustes. Praegu ongi õigusloome üks suurimaid probleeme, et koostatakse regulatsioone rahuaja tingimustest lähtudes ning ei mõelda läbi, kuidas asjaomane valdkond toimib tsiviilkriisis või ka riigikaitselises kriisis, kuigi ülesannete jäävus seda eeldab.
Vajalik on paindlikkus, mis lubaks kriisi ajal omavalitsusüksusel (aga ka riigiasutustel) prioriseerida ning muuta seadustes ja põhimäärustes ette nähtud inimestele osutatavate teenuste mahtusid ning nende õigusaktidega kehtestatud standardit. Näiteks puudub omavalitsusüksusel õiguslik alus prioriseerida erikorras talle erinevate õigusaktidega pandud ülesandeid (nt mitte kooskõlastada detailplaneeringuid,
11 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/000826a5-0c93-407c-9fab-f173221748b4/abipolitseiniku- seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus-covid19-haigust-pohjustava-viiruse-sarscov2-levikuga-seotud- meetmed
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
28
mitte kinni pidada avaldustele ja märgukirjadele vastamiseks sätestatud tähtaegadest) või jätta mõni teenus osutamata või osutada seda vähendatud/piiratud ulatuses (vt näiteks sotsiaalhoolekande seaduse võlanõustamisteenust, sotsiaaltransporditeenust).
Lisaks ei ole paljudes seadustes teatud meetmed ja asutuste tegevused seotud mitte ühegi erikorra ega ka hädaolukorra või kõrgendatud kaitsevalmidusega, vaid nt julgeolekuohuga. Nt JASi § 22 lõige 2: kui muid vahendeid ei leidu, võib julgeolekuasutus otsese ohu korral riigi julgeolekule nõuda oma ülesannete täitmiseks vastava abi osutamist üksikisikult. Samuti nt on vedelkütusega varustamise raskuste korral Vabariigi Valitsusel õigus tähtajaliselt kehtestada sõidukiiruse piirangud asulasisesel ja -välisel teel ning luba mitte rakendada kütuse müügil kliimatingimustest tulenevaid nõudeid.
Need on ainult mõned olulised näited, mis ei ole seotud ühegi erikorraga ning mille tingimuseks on oht riigi julgeolekule, riigikaitsele, kütuse tarneraskused vms. Samuti tuleb tähele panna, et mõnda kriisivaldkonda reguleerib ka Euroopa Liidu õigus, seetõttu on nt:
• maagaasiseaduses sätestatud gaasivarustuskindluse hädaolukord, mis ei ole sama, mis HOSis toodud hädaolukord, st et ELi õigusele vastavate tingimuste esinemise korral on maagaasi hädaolukord, kuid see ei too kaasa automaatselt Eestis hädaolukorda;
• välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord;
• finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud finantskriiside regulatsioon.
13. Järeldused kehtivatest regulatsioonidest
Nii tsiviilkriisideks kui ka riigikaitselisteks kriisideks valmistumist ja nende lahendamist on arendatud aastaid eraldiseisvana. Seetõttu on nendeks kriisideks valmistumine ja nende lahendamine, sh lahendamise juhtimine väga erinev ning õiguslik regulatsioon äärmiselt killustunud. Sellist puhast kriisi, mis piirdub üksnes ühe valdkonnaga ja mille lahendamiseks piisab ühe valdkonna ressurssidest, leidub harva, tänapäeval ehk enam ei leidugi, kuna kõik on kõigega seotud ja ristsõltuvuses ning ohud on mitmetahulised. Seega tulles õigusaktide maailmast pärisellu, on enam kui tõenäoline, et meil on samal ajal nii hädaolukord, eriolukord kui ka kõrgendatud kaitsevalmidus või erakorraline seisukord ja kõrgendatud kaitsevalmidus. Näiteks mõjub piisavalt realistlikult õppuse stsenaarium, mille kohaselt keset nakkushaiguse epideemia kriisi (Terviseameti vastutada) on ulatuslikud küberründed (RIA vastutada) ning samal ajal koondab vaenlane piiri taga vägesid ja otsustatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse kasuks (Kaitseväe juhtida) ning on ulatuslikud metsatulekahjud (Päästeameti vastutada).
Ühelt poolt on meil õigusaktides rõhutatud ülesannete jäävust – iga asutus, ettevõte, KOV teeb oma tööd edasi ning ka seadused, kus on toodud nimetatute rollid ja ülesanded, kehtivad edasi. Teiselt poolt aga rakendub erikordade väljakuulutamisel ja eskaleerumisel nende lahendamise juhtimise skeem ja sellega seoses tekivad teatud asutustele ja institutsioonidele lisaõigused, sh suureneb kordades tegevuste koordineerimise vajadus. Iga asutus juhib tegevusi küll oma vastutusalas, kuid asutused pretendeerivad samale ressursile, tegutsevad samas piirkonnas ning neil on vajadus anda nt samale KOVile ülesandeid või korraldusi. Milline asutus on siis n-ö tähtsam, kelle vajadused prevaleerivad? Hetkel on see lahendatud läbi koostöö ja koordinatsiooni ning kui sellest jääb väheks, siis lahendavad küsimused asutused-ministrid ja lõpuks vajadusel Vabariigi Valitsus.
Hädaolukorrad on HOSi määruses selgelt esile toodud, aga nende rakendatavust riigikaitselises olukorras ei ole kajastatud ja planeeritud. Sama kehtib elutähtsa teenuse regulatsiooni kohta. Hädaolukorra lahendamise plaanid on üksikplaanid ühe hädaolukorra lõikes ning koostatud eeldusega, et muud kriisi samal ajal ei eksisteeri ning kaasnevate asutuste kogu vajaminev ressurss on saadaval. Hädaolukorra lahendamise plaanides ei ole piisavalt arvestatud, et tänapäevastes mitmikkriisides põhjustab üks kriis järgmise kriisi ning kriisi lahendavad asutused pretendeerivad samale inim- ja materiaalsele ressursile (näiteks Saaremaa torm ja sellest põhjustatud elektrikatkestused). Samuti on
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
29
praegu erinevate seadustega pandud asutustele ülesandeid, mida nad peavad kriisi ajal täitma. Nii eristab kehtiv õigus elutähtsaid teenuseid, riigikaitseülesandeid, hädaolukordadeks valmistumist, kuid terviklikku ülevaadet kuskil ei ole.
Põhiline raskuskese on seni eraldiseisvad maailmad ühtseks tervikuks liita nii, et igal asutusel, kes peab oma vastutusvaldkonnas olevat sündmust lahendama, on selleks vajalikud õigused, erinevate olukordade samaaegsel eksisteerimisel on selge, kes kus mida juhib ning kes koordineerib kõikide osaliste tegevust.
HOSi § 3 lõike 3 kohaselt täidetakse kriisireguleerimisülesandeid (sh hädaolukorra lahendamine) lähimuse põhimõtte kohaselt võimalikult madalal vajalikul tasandil. See tähendab, et HOS ongi üles ehitatud eeldusele, et hädaolukord on pigem lokaalne, lühiajaline ja kitsa mõjuga ning ühe määratud asutuse juhtimisel lahendatav. Nii COVID-19 epideemia kui ka Ukraina sõda on tõestanud, et kriisid on komplekssed, ühiskonnaülesed ning nendega tegelemine väljub ühe konkreetse asutuse pädevusest. Seda enam, et praegu on hädaolukorra lahendaja nii KOV kui ka ministeerium (ehk tasandid on väga erinevad) ning on keeruline näha, kuidas KOV annab korralduse ministeeriumile või ka kuidas ühe valitsemisala lahendav asutus käsutab teise valitsemisala ministeeriumi. Vajadus on eristada suure mõjuga sündmusi, mille lahendamist tuleb juhtida kõrgemalt ja koordineeritumalt, nendest sündmustest, mille lahendamist saab ja tulebki juhtida lähimuse printsiibist tulenevalt: päästesündmused, korrakaitsesündmused jms eriregulatsioonidega kaetu, mille lahendamiseks ei ole vaja Vabariigi Valitsuse juhtimist ja suuremas mahus koordineerimist ning mida saabki teha ja peabki tegema kohapeal kiiresti asutustevahelise koostööna ja eelnevate harjutamiste ja kokkulepete põhjal.
Kehtiv õigus annab riigi tegevusvaru mõiste, kuid puudub regulatsioon asutuse ja KOVi toimepidevuse varu moodustamiseks ning asutuse ja KOVi seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. Selge ei ole, kellel on varude suhtes mis roll, samuti kas varud peavad olema eelladustatud või on neid võimalik tsiviiltoetuse registri eelotsustega tsiviilülesande täitmiseks broneerida.
Praegune õigusruum ei luba riigiasutuse ega KOVi üksuse ülesandeid ja osutatavaid teenuseid prioriseerida, neid vähemas mahus osutada või nende täitmist ajutiselt peatada või lõpetada. See omakorda ei võimalda asutustel suunata piiratud ressurssi kriisi lahendamisele. RiKSi § 6 lõike 2 kohaselt on riigi kaitsetegevuse kava küll dokument, milles saab anda asutustele ja isikutele ülesandeid korraldada ümber oma tegevus ja jaotada ümber vahendid, kuid kavaga ei saa muuta seaduses toodut.
14. Mida ja kuidas oleme eelnõu koostades arvesse võtnud ja mis läheb paremaks?
Eespool sai esile toodud ülevaade kehtivast õigusest ja õigusraamistiku kitsaskohtadest. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga pakume lahendused ja toome muutused järgmistes teemades.
• Luuakse terviklik õigusruum, kus kõikideks, nii tsiviil- kui ka riigikaitsekriisideks, valmistutakse ühtsetel alustel ning lahendatakse kõiki suure mõjuga kriise Vabariigi Valitsuse ja peaministri kui kriisiolukorra juhi juhtimisel.
• Koondatakse ühte seadusesse põhiseaduses nimetatud erikorrad (eriolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord), nende ennetamine, nendeks valmistumine, nende juhtimine ning nende lahendamiseks kohaldatavad meetmed, et tekiks terviklik vaade võimalikult väikese hulga ja omavahel loogiliselt süstematiseeritud õigusaktide alusel (tunnistatakse kehtetuks HOS, RiKS, ErSS).
• Et tagada juhtimiskorralduse selgus ja ühetaolisus erinevates kriisides, siis kaotatakse eriolukorra tööde juhtide ja sisekaitseülema funktsioonid.
• Kriiside ühtse lahendamise huvides võetakse senise hädaolukorra ja kõrgendatud kaitsevalmiduse asemel kasutusele tsiviil- ja riigikaitsekriise ühendav koondtermin „kriisiolukord“. Selle olemasolu üle otsustab valitsus, kui on vajalik lahendada suure mõjuga tsiviilkriisi või tagada riigikaitse ning seda ei saa teha ilma mitme asutuse või isiku tegevuse
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
30
ühtsuse ja koordineerituseta ning mille lahendamine ei ole võimalik valitsuse- ja peaministrikeskset juhtimiskorraldust ja isiku põhiõigusi ning -vabadusi piiravaid meetmeid rakendamata ning tavapärasest rohkem võimeid, vahendeid ja varusid kaasamata.
• Ühetaoline ja kõiki sündmusi arvestatav planeerimine kõikideks olukordadeks. Ühtlustatakse kriisideks valmistumist ja selleks planeerimist. Plaanide koostamiseks tekib üks protsess, nii et kõigil osalistel oleks võimalik koostada üks plaan nii kriisiolukorraks kui ka selle lävendi alla jäävateks väiksemateks sündmusteks.
• Erinevates kriisides täidetavate ülesannete koondamine ühtse raamistiku – kriisiülesannete – alla. See loob tervikliku vaate, mh muudetakse eelnõuga paljusid seadusi just selleks, et lihtsustada ning muuta läbipaistvamaks ülesannete kirjeldust, mille täitmine on vajalik ükskõik millise kriisi lahendamiseks või leevendamiseks tulenevalt ülesannete jäävuse põhimõttest ning asutuste omanditundest nende vastutada olevateks kriisideks valmistumisel. Riigikantselei teeb kriisiülesannetest kriisirollide paremaks mõtestamiseks avaliku kokkuvõtte.
• Elutähtsa teenuse regulatsioon on edaspidi osa kriisiülesannete regulatsioonist. Praegu on HOSi alusel elutähtsa teenuse katkemisel selle taastamise fookus ainult tavaolukorras (n-ö rahuajal). Elutähtsa teenuse viimine kriisiülesannete alla loob eeldused teenuste kriisiaegse toimimise sätestamiseks ka riigikaitselises kriisis, sh sõjaseisukorras. Seda tehakse asjakohaste nõuete kehtestamise kaudu.
• Elanikkonnakaitse reguleerimine seaduse tasemel ja selle tähtsustamine. Päästeamet saab meetmed, et ellu viia ulatuslikku evakuatsiooni, varjumist ja viivitamatu ohuteate edastamist.
• Laiendatakse kriisiülesandega osaliste hulka ning eriti KOVide rolli, et liikuda laia riigikaitsega praktikas edasi.
Selleks:
• koostatakse ja järjepidevalt uuendatakse üleriigilist riskianalüüsi, mis hõlmab nii tsiviilkriisidega kui ka riigikaitsega seotud ohte. See on aluseks Vabariigi Valitsuse kriisiplaanile ja sellest tehakse avalik kokkuvõte. Üleriigilist riskianalüüsi võtavad arvesse nii kriisiplaanide koostajad kui ka elutähtsa teenuse osutajad oma riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani koostamisel;
• kriisiülesannetega asutused ja põhiseaduslikud institutsioonid hakkavad koostama oma asutuse põhist riskianalüüsi;
• senise riigi kaitsetegevuse kava (RKTK) edasiarendusena hakatakse koostama seda asendavat uut planeerimisdokumenti – Vabariigi Valitsuse kriisiplaani, mis hõlmab valmistumist nii tsiviilkriisideks kui ka riigikaitselisteks kriisideks;
• kõik, kellel on kriisiülesanne, sh elutähtsa teenuse osutajad ja kohaliku omavalitsuse üksused, hakkavad koostama kriisiplaani. Kriisiülesandega asutused ja isikud teevad ühe plaani erinevate olukordade lahendamiseks või oma kriisiülesande täitmise tagamiseks;
• kriisiülesannetega seotakse ka kriisiülesannetega ameti- ja töökohad, mille aluseks on praegu kehtiv riigikaitseliste ameti- ja töökohtade regulatsioon. Kriisiülesannetega ameti- ja töökohad on kasutatavad nii tsiviil- kui riigikaitselises kriisis;
• sätestatakse esimest korda seaduse tasemel elanikkonnakaitse, sh varjumine ja viivitamatu ohuteate edastamine (sireenide kasutamise võimaldamine). Päästeamet saab lisaks ulatuslikule evakuatsioonile ka varjumise korraldamise ülesande ning Päästeametil on kohustus tagada, et asutused teeksid elanikkonnakaitse tegevusi igas kriisis õigeaegselt;
• suurendatakse KOVide rolli kriiside lahendamisel. KOVile määratakse kriisiülesanded: koduteenuse väljaspool kodu, üldhooldusteenuse, asendushooldusteenuse, turvakoduteenuse korraldamine; vältimatu sotsiaalabi tagamine; abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast eraldatud või kriisiolukorra tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine, toimetulekutoetuse maksmine; suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse korraldamine; alus-, põhi- ja keskhariduse kättesaadavuse tagamine; oma territooriumil viibivate isikute kriisiolukorras teavitamise tagamine;
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4
31
• kõigil, kellel on kriisiülesanne, samuti põhiseaduslikel institutsioonidel on toimepidevuse tagamise kohustus. Toimepidevus on n-ö baashügieenina osa asutuste sisemisest töökorraldusest – suutlikkus järjepidevalt toimida ja tagada igal ajal valmidus talle pandud ülesannete täitmiseks. Selle alla käivad ka valitsusasutuste valmidustasemed ja objektikaitse regulatsioon. Kui kriisiplaan on selleks, kuidas asutus lahendab kriisi põhjustanud sündmust, siis toimepidevus on selleks, et tagada asutuse töökorraldus kriisi lahendamise ajal;
• nähakse ette paindlikum töösuhete regulatsioon, mis võimaldab kriisi ajal tööjõudu suunata just sinna, kuhu seda kõige enam vaja on;
• elutähtsa teenuse korraldajale antakse õigus korraldada teenuse tagamist kõikides kriisides. Seni on see võimalus üksnes eriolukorras ning sedagi eriolukorra juhi või eriolukorra tööde juhi otsusel.
• Seotakse finantskriiside lahendamine üldise kriisilahendamise süsteemiga ja antakse Vabariigi Valitsusele õigus tagada teatud meetmetega finantssektori stabiilsus, kui Ühtne Kriisilahendusnõukogu ei ole õigel ajal meetmeid tarvidusele võtnud.
1
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja
Lisa 5 (ministeeriumide märkused)
Sisukord Keskkonnaministeerium (nüüdne Kliimaministeerium) .............................................................................................................................................. 2
Maaeluministeerium (nüüdne Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) ................................................................................................................. 8
Sotsiaalministeerium .................................................................................................................................................................................................. 29
Kultuuriministeerium ............................................................................................................................................................................................... 108
Haridus- ja Teadusministeerium .............................................................................................................................................................................. 112
Rahandusministeerium (selle endine regionaalministri vastutusvaldkond) ............................................................................................................. 120
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (II kooskõlastusring) ............................................................................................................................ 144
Rahandusministeerium ............................................................................................................................................................................................. 151
2
Keskkonnaministeerium (nüüdne Kliimaministeerium)
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Eelnõu § 163 punktiga 1 täiendatakse
atmosfääriõhukaitse seadust (edaspidi
AÕKS) §-ga 381. Punktiga 3 täiendatakse
AÕKSi 8. peatükki §-ga 2261. Nimetatud
sätte lõigetes 1 ja 2 on ebaõige viide
(AÕKSi §-le 341). Palume §-s 2261 viide
parandada ja viidata §-le 381.
Arvestatud
2. Eelnõu § 176 näeb muuhulgas ette
halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS)
muutmise. Eelnõuga luuakse võimalus,
millega üks haldusorgan saab kaasata
teise haldusorgani oma haldusülesannete
täitmisse. Tegemist on täiendava
haldusorganite vahelise koostöö
võimalusega ning alles jääb ka ametiabi
regulatsioon. Seletuskirjas selgitatakse, et
muudatuse eesmärk on parandada ning
muuta paindlikumaks haldusorganite
vaheline kaasamine haldusülesannete
täitmisse. Kuivõrd eelnõu kohaselt on
HKTS-i muutmine ajendatud muuhulgas
sellest, et parandada ning muuta
paindlikumaks haldusorganite vahelist
koostööd, siis teeme alljärgnevalt
ettepaneku vaadata samal eesmärgil üle
ka ametiabi regulatsioon, eelõige HKTS
§-s 20 sätestatud kulude hüvitamise
regulatsioon. HKTS § 20 sätestab, et kui
Selgitus HTKSi muudatused jäetud eelnõus välja, JUM
menetleb eraldi.
3
ametiabi andja ja saaja on erinevad isikud
(riik, kohalik omavalitsus või muu avalik-
õiguslik juriidiline isik), hüvitab ametiabi
saaja ametiabi andjale tema ametiabi
andmisel tehtud mõistlikud kulutused.
Õiguskirjanduses on pikka aega ja
korduvalt leitud, et kaaluda tuleb ka
riigiasutuste vahelist hüvitamiskohustust.
Sellel oleks küll ennekõike arvestuslik
iseloom, kuid see sunniks abi saajat abi
vajalikkust põhjalikumalt kaaluma ning
tagaks abiga kaasnevate kulude kandmise
toetatava haldusülesande täitmiseks
ettenähtud eelarverealt. Samuti on 2022.
aasta magistritöös „Haldusõiguse üldosa
reform Eesti Vabariigis 1990. aastate
teisel poolel – Halduskorralduse seaduse
küsimus“ (autor Marge-Reet Usk)
nõustutud õiguskirjanduses toodud
soovitusega kaaluda riigiasutuste
vaheliste kulude hüvitamist, et lisaks
kulutusi kandnud haldusorganile hüvitise
tagamisega oleks võimalik panna abi
taotlev haldusorgan abi vajalikkust
põhjalikumalt kaaluma. Hüvitamata
võiks jääda alla kindla künnise jäävad
kulud.
Olukorras, kus taotletava abi osatamisega
kaasnevad kulud on märkimisväärsed ja
selleks vahendeid ametiabi andjal
4
eelarves ette nähtud ei ole, võib abi
osutamine tähendada, et abistaval
haldusorganil jääb ressursse enda
ülesannete täitmiseks vähemaks. Kui
haldusorgan toetab ametiabi korras teise
haldusorgani ülesannete täitmist, võib
kulude hüvitamiseta saada kahjustatud
haldusorgani enda ülesannete täitmine
või ametiabi andmisest keeldumisel abi
taotleva haldusorgani ülesanne ja
haldusorganite vaheline koostöö üldiselt.
Eelnõu § 176 punktiga 3 kehtestatava
haldusorganite vahelise kaasamise
regulatsioonis, täpsemalt HKTS § 201
lõikes 5 on samuti ette nähtud, et
haldusülesande täitmist rahastatakse
kaasava haldusorgani eelarve kaudu.
Viidatud sätte puhul ei ole vastavat erisust
riigiasutuste vahelises kulude
hüvitamises ette nähtud. Kuigi erinevalt
eelnõuga loodavast kaasamisest täidab
ametiabi puhul abistav haldusorgan enda
haldusülesannet, teeb ta seda siiski teise
haldusorgani ülesannete täitmise
toetamiseks ning tegemist on täiendava
ülesandega, millega kaasnevad ka
täiendavad kulud.
Eeltoodule tuginedes teeme
haldusorganite vahelise koostöö
parendamiseks ettepaneku muuta HKTS
5
§-i 20 selliselt, et ametiabi andmisel
tehtud mõistlike kulutuste hüvitamine
oleks võimalik ka riigiasutuste vahel.
Administratiivkulude vähendamise
eesmärgil võib ette näha ka piirmäära,
millest allapoole jäävaid kulutusi ei
hüvitata.
3. Eelnõu § 176 punktiga 2 täiendatakse
HKTS § 18 lõiget 1 punktiga 6, lisades
üheks teiselt haldusorganilt ametiabi
taotlemise aluseks ka olukorra, kus
kriisiolukorras ei ole haldusorganil
võimalik talle pandud ülesandeid
piisavalt kiiresti ja tulemuslikult täita.
Juhime tähelepanu, et seletuskirjas
vastava muudatuse selgitus puudub.
Seletuskirja kohaselt täiendatakse
punktiga 1 seaduse reguleerimisala
haldusorganite vahelise kaasamise ja
haldusülesannete ajutise üleandmise
aluste ja korraga, mis lisatakse seadusesse
eelnõu sama paragrahvi punktiga 2.
Palume eelnõu seletuskirja parandada ja
lisada selgitus HKTS § 18 lõike 1
täiendamise kohta.
Selgitus HTKSi muudatused jäetud eelnõus välja, JUM
menetleb eraldi.
4. Eelnõu § 197 punktiga 7 täiendatakse
lennundusseadust §-ga 589. Lõikega 1
sätestatakse, et Tallinna
lennuinfopiirkonnas
tsiviillennuliiklusteenuse ja
aeronavigatsiooniteenuse osutaja on
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73
Selgitus KAURil on täna riigikaitseülesanne tagada
hüdroloogia- ja meteoroloogiateenuse toimimine
ning uue seaduse jõustumisel määraratakse
KAURile ka kriisiülesanne.
6
lõike 3 punktis 16 nimetatud elutähtsa
teenuse osutaja. Paragrahv 73 lg 3 punkti
16 kohaselt on elutähtsaks teenuseks
aeronavigatsiooniteenuse toimimine.
Märgime, et (tsiviil)lennuliiklusteenus on
üks osa aeronavigatsiooniteenusest ja
selle eraldi väljatoomine sättes on
üleliigne.
Lisaks on aeronavigatsiooniteenuse
üheks osaks muuhulgas
meteoroloogiateenused, mida osutab
Keskkonnaagentuur (edaspidi KAUR),
omades selleks vastavat sertifikaati.
Seega on ka KAUR
aeronavigatsiooniteenuse osutaja. Eelnõu
seletuskirja (lk 310) kohaselt märgitakse
aga, et selliseks ettevõtteks kvalifitseerub
praegu vaid Lennuliiklusteeninduse AS.
Käesoleval juhul jääb selgusetuks, kas
KAURile määratakse püsiv
kriisiülesanne (elutähtis teenus)
kavandatava lennundusseaduse
muudatusega või Vabariigi Valitsuse
kriisiplaanis. Palume sätte sõnastust ja
seletuskirja täpsustada, samuti vaadata
üle seletuskirja punktide numeratsioon
(selgitused ei ühti eelnõu
numeratsiooniga).
5. Eelnõu § 240 punktiga 2 muudetakse
veeseaduse § 114 lõikeid 1 ja 2. Lõike 1
kohaselt korraldab maandamiskava
Mittearvestatud Vastuseks selgitame, et Riigikantselei koordineerib
kriisideks valmistumist ja seda näiteks läbi
üleriigilise riskianalüüsi koostamise, kuid
7
rakendamist Keskkonnaministeerium
koostöös teiste ministeeriumide ja
kohaliku omavalitsuse üksustega. Kehtiv
veeseadus nimetab maandamiskava
rakendamise korraldajana ka
Siseministeeriumi.
Punkt 1 on otseselt seotud punktiga 2, kus
öeldakse, et valmisolek üleujutusteks
tagatakse päästeseaduse ja tsiviilkriisi ja
riigikaitse seadusega sätestatud korras
koostatud plaanide ja maandamiskavade
kohaselt. Siseministeerium on sättesse
lisatud põhjusel, et kriisiks valmisoleku
teema on olnud Siseministeeriumi
vastutada.
Täna on see nihkunud Riigikantseleisse.
Maandamiskavad oma olemuselt peavad
sisaldama ka meetmeid üleujutusteks
valmisolekuks nii enne üleujutusi kui ka
üleujutuse ajal. See on üks olulisemaid
teemasid, mille toimivus tuleb tagada.
Keskkonnaministeeriumi roll on
üleujutuste kontekstis tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse rakendamisel väga
väike. Hoolimata sellest, et lõike 1 järgi
korraldab maandamiskavade rakendamist
Keskkonnaministeerium koostöös teiste
ministeeriumitega, siis sisuliselt vastutab
Keskkonnaministeerium kogu tegevuse
eest. Keskkonnaministeerium ei saa üksi
rakendamisega tegelevad eelkõige need asutused,
kelle vastutusalas on konkreetselt nt üleujutusega
tegelemine (antud juhul eelkõige Päästeamet,
Keskkonnaministeerium, KOVid, ETOd ja
ETKAd). Riigikantselei nimetatud
maandamiskavale mingit lisandväärtust ei anna.
8
vastutada sellise valdkonna rakendamise
eest, kus tal puudub terviklik ülevaade
ning isegi ligipääs terviklikule
informatsioonile (sh AK märkega
tegevused).
Maaeluministeerium (nüüdne Regionaal- ja Põllumajandusministeerium)
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitused Kommentaarid
1. Eelnõu § 196 punktis 3 on sätestatud
nõue, et kui elutähtsa teenuse toimimist
tagavad infosüsteemid asuvad välisriigis,
tagab elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa
teenuse toimepidevuse ka viisil ja
vahenditega, mis ei sõltu välisriikides
asuvatest infosüsteemidest.
Selle nõude rakendamine toob elutähtsa
teenuse osutajale, kes kasutab oma
tegevuse tagamiseks kas pilveteenuseid
või asub tema andmekeskus näiteks
emaettevõtja juures Soomes, Rootsis või
Leedus, kaasa otsese kohustuse võtta
kasutusele kas on prem lahendused,
majutada oma andmed muus Eestis
asuvas andmekeskuses või ehitada oma
ärimudel ja tootmisprotsessid üles
toimima alternatiivselt ka ilma
infosüsteemideta.
Täna kasutavad Eesti olulisemad
toidutööstused ning kaubandusettevõtjad
Selgitused ja arvestatud Sätte uuendatud sõnastus on sama, mis 11.03.2025
Riigikogu menetlusse võetud HOSis muutmise
seaduse eelnõus (589 SE), kuid see on lõimitud
elutähtsa teenuse osutaja kohustuste üldisesse
loetelusse. Selle järgi peab elutähtsa teenuse osutaja
tagama juhul, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse
tagamiseks vajalikud andmed või seadmed asuvad
välisriigis, elutähtsa teenuse toimepidevuse
dubleerivate vahendite ja tehnoloogiliselt
alternatiivsete lahenduste abil ajal, kui välisriigis
asuvatele andmetele või seadmetele juurdepääsuks
kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus või
võrk ei toimi. See seondub vahetult elutähtsa
teenuse osutaja teise kohustusega rakendada
elutähtsa teenuse toimepidevust tagavaid meetmeid
(…) tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja
muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite
dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise,
vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning
muu sellise kaudu. Elutähtsa teenuse osutaja nõuete
täitmist kontrollib, toimepidevuse nõuded kehtestab
ning tema toimepidevuse riskianalüüsi ja
9
paljudes oma põhiprotsessides
pilveteenuseid või asuvad nende
andmekeskused näiteks emaettevõtjate
juures naaberriikides. Selle nõude
täitmine nõuaks tootmise juhtimise
tarkvarade või kriitiliste tugiteenuste
puhul täiesti uute tarkvaralahenduste ning
ka mitmete äriprotsesside muutmist, sest
näiteks paljud tootmise juhtimise
tarkvarad ongi tänapäeval kasutatavad
vaid nn pilvelahendusena. See tähendaks
ettevõtja äriprotsesside täielikku
ümberkorraldamist vähem kui aasta
jooksul. Sellise mastaapse muudatuse
täpset mõju ei ole võimalik nii lühikese
ajaakna juures hinnata ning nagu ka meie
sotsiaalpartnerid oma arvamustes eelnõu
kohta on rõhutanud, sunniks see neid
tänaselt tehnoloogiliselt tasemelt ajas
tagasi minema kohati mitme aastakümne
tagusele tehnoloogilisele tasemele. See
halvendaks oluliselt nende
konkurentsivõimet nii Eesti kui ka
välisturul, võttes ära võimaluse kasutada
oma äriprotsessides kaasaegseid parimaid
lahendusi. Detailsemalt kirjeldavad selle
sättega kaasnevaid probleeme oma
arvamustes eelnõu kohta valdkonna
esindusorganisatsioonid.
Maaeluministeerium neid siinkohal üle
kordama ei hakka. Maaeluministeerium
kriisiplaani kinnitab elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja.
Elutähtsa teenuse üks eesmärke on tagada ka
teenuse kättesaadavus kasutajatele kriisiolukorras,
sealhulgas olukordades kus ühendus välisriikidega
on erinevatel põhjustel piiratud. Sätte eesmärk on,
et elutähtsa teenuse osutaja mõtleks ka olukordadel,
kus väliriigis olevad andmed või seadmed ei ole
juurdepääsetavad, sest sideteenus või sidevõrk ei
toimi.
Näiteks olukorras, kus toidutootja infosüsteem on
lunavara nõude tõttu lukustatud või küberründe
tõttu kahjustatud peab olema plaan, kuidas tagada
toidutootmise jätkumine.
Sätte mõtte kohaselt tuleb läbi mõelda ja teenuse
osutamine kui esineb kirjas kirjeldatud sõltuvus
välisriigis olevast võrgu- ja infosüsteemist, mis on
kahjustatud ning seab näiteks ohtu isikute elu ja
tervise. Selle tulemusena tuleb ette näha dubleerivad
vahendid ja alternatiivsed lahendused.
10
on eelnõu koostamise käigus seda
seisukohta korduvalt väljendanud ja
proovinud mitmetel kohtumistel
Riigikantselei ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga leida
meie valdkonna jaoks sobivam lahendus.
Paraku on see seni jäänud leidmata.
Samas ei tähenda see, et kehtestada
tulebki sobimatu lahendus. Toiduga
varustamise valdkonna ettevõtjate
elujõulisus ja konkurentsivõime on
selleks liiga olulised, et kehtestada
igakülgselt läbimõtlemata ja ettevõtjaid
ülemäära koormavaid lahendusi.
Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et „/…/
selle sätte reguleerimisala on seotud
infosüsteemide toimepidevuse
tagamisega.“, kuid ei ole täpsemalt välja
toodud, millist riski või ohtu selline
ettevõtte äriprotsesse fundamentaalselt
muutev säte aitaks maandada.
Pilvetehnoloogiate kasutuselevõtt on
viimaste aastate üks olulisimaid
tehnoloogilisi muudatusi, mis, vaadates
kasvõi hiljutist Ukraina sõja kogemust,
aitab hoopis tõsta infosüsteemide
toimepidevust ja käideldavust. Kui selle
sättega üritatakse tagada ettevõtete
toimepidevus ka nn saartalitluse korral,
kus Eesti andmesideühendused on
katkenud, siis on palju otstarbekam
11
lahendus kohustada ettevõtjaid omama
näiteks alternatiivina satelliitandmeside
ühendusi, mis võimaldaksid neil jätkata
kaasaegsete infosüsteemide ja tehniliste
lahenduste kasutamist ka olukorras, kus
kõik Eesti andmesideühendused
välisriikidega on katkenud. Eelnõu
seletuskirjas on selle sätte kohta märgitud
ka seda, et: „Eelnõu menetlemise käigus
on Pangaliit tõstatanud küsimuse HOSi §
41 lõikes 2 sätestatud kohustuse
asjakohasuse kohta ning on pöördunud
08.06.2022 Riigi Infosüsteemi Ameti,
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti
Panga poole palvega hinnata elutähtsa
teenuse osutamisega seotud
tehnoloogilisi riske, mida HOSi § 41
lõige 2 käsitleb. Seetõttu on eelnõu
koostamisega paralleelselt alustanud
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
koostöös Riigi Infosüsteemi Ameti,
Riigikantselei ning julgeolekuasutustega
selle sätte sisulise muutmise vajaduse
analüüsimist. Olenevalt analüüsi
tulemustest võidakse tulevase KüTSi § 7
lõike 31 sõnastust muuta või kehtetuks
tunnistada, kuid see muudatus tehakse
KüTSi täiendava muutmise ehk revisjoni
käigus. Eelnõuga antakse teatud isikutele
üleminekuaeg, millal nad saavad
12
elutähtsa teenuse osutajateks.
Kommenteeritava nõude kehtima
hakkamine sõltub nende uute elutähtsa
teenuse osutajate puhul ka eelnõuga
kavandatavast üleminekutähtajast.“
Eelnõu menetlemise ajal selle sätte kohta
Maaeluministeeriumi tõstatatud küsimusi
ja sel teemal peetud nõupidamisi
kajastatud ei ole, mis jätab väära mulje,
nagu rohkem probleeme selle sättega ei
olekski. Lisaks on seletuskirjas
selgesõnaliselt märgitud vajadus alustada
selle sätte sisulise muutmise vajaduse
analüüs ja toodud välja võimalus, et
analüüsi tulemusena võidakse see säte
muuta või hoopis kehtetuks tunnistada.
Analüüsi valmimise tähtaega ei ole
seletuskirjas toodud. See tuleks aga
kindlaks määrata ja välja tuua koos
võimaliku seadusemuudatuse varaseima
võimaliku jõustumise ajaga. Ei ole
mõeldav, et see säte tehakse
kohustuslikuks elutähtsa teenuse
osutajateks määratavatele ettevõtjatele
enne kui on saavutatud selgus selle sätte
kehtimajäämise suhtes.
Eelnõu §-ga 251 toidu varustuskindluse
valdkonnas antav üheaastane
üleminekuaeg, eeldusel, et seadus jõustub
13
2024. aasta 1. jaanuaril, ei ole kindlasti
piisav ega anna selget sõnumit selle
kohta, kas see on seotud ka KüTSi § 7
lõike 31 kehtivuse küsimusega. Võib
eeldada, et elutähtsa teenuse osutajate
määramine on ligikaudu pool aastat
kestev protsess. Pärast elutähtsa teenuse
osutajaks määramist jääks tal enda KüTSi
nõuetega kooskõlla viimiseks aega aga
ainult ligikaudu kuus kuud. Ettevõtjal,
kes elutähtsa teenuse osutajaks
määratakse, ei ole mõtet hakata juba
määramise menetluse käigus igaks juhuks
suuremahulisi investeeringuid ja
ümberkorraldusi tegema. Arvestades
ainuüksi selleks vajalike kulutuste mahtu
(ühe ettevõtja puhul on selleks tema
hinnangul ligikaudu miljon eurot, koos
seletuskirja lk 405 märgitud kulutustega
küberturvalisusele), mis jäetakse vaid
ettevõtja enda kanda, on see sisuliselt
sama kui isikule riigi poolt üleöö
suuremahulise maksukohustuse
panemine. Sellist käitumist ettevõtja
suhtes ei saa pidada põhiseadusega
kooskõlas olevaks.
Ja kui peagi pärast nende kulutuste
kandmist peaks neid kulutusi tinginud
seaduse säte kehtetuks tunnistatama, siis
on see riigi poolt igal juhul ettevõtja
suhtes pahatahtlik ja sõnamurdlik
14
käitumine, rääkimata riigi suhtes tekkida
võivast kahju hüvitamise nõudest. Sellise
olukorra tekkimist tuleks igal juhul
vältida.
Eespool toodust tulenevalt teeme
ettepaneku täiendada eelnõu § 196
punktiga 3 muudetava KütSi § 7 lõiget 31
võimalusega omada alternatiivina
satelliitandmeside ühendust välisriigis
asuva infosüsteemi kasutamiseks või
täiendada KütSi § 7 lõikega 32, mille
kohaselt toiduga varustamise valdkonna
elutähtsa teenuse osutaja, kelle elutähtsa
teenuse toimimist tagavad infosüsteemid
asuvad välisriigis, võib tagada elutähtsa
teenuse toimepidevuse välisriikides
asuvate infosüsteemidega
satelliitandmeside ühenduse kaudu.
2. Eelnõu § 73 lõike 3 punkti 6 ja § 230
kohaselt on toiduga varustamine elutähtis
teenus. Seoses sellega on toiduga
varustamisega tegelevatel elutähtsa
teenuse osutajateks määratud ettevõtjatel
muu hulgas kohustus KüTS § 3 lõike 1
punkti 1 ja § 7 kohaselt täita 24.
detsembril jõustunud 22. detsembri 2022.
a majandus- ja kommunikatsiooniministri
määrust nr 101 „Eesti infoturbestandard“.
Seletuskirja kohaselt (lk 395) „KüTsist
tulenevalt on kohustus koostada võrgu- ja
Selgitus Selgelt on välja toodud sektori sõltuvus võrgu- ja
infotehnoloogiast, mistõttu jääb selgusetuks,
millistel põhjustel ei ole elutähtsa teenuse juures
vajalik rakendada küberturvalisuse nõudeid. Vead
võrgu- ja infosüsteemides võivad kaasa tuua
katkestuse mitte ainult teenuseosutaja enda
tegevuses vaid ka mõjutada avalikke teenuseid ja
elutähtsaid teenuseid osutavaid võrgu- ja
infosüsteeme, millega teenuse osutaja on liitunud.
Küberturvalisuse tagamine ei vähenda ettevõtjate
konkurentsivõimet vaid pigem suurendab seda,
15
infosüsteemide riskianalüüs, mille võib
turult saada olenevalt ettevõttest 2000 –
20 000 euro eest. Vastavaid analüüse saab
ettevõte teha ka ise, st kohustust tellida
neid ei ole, see on üksnes ettevõtte
võimalus. Kõik vähemalt 10 töötajaga
elutähtsa teenuse osutajad on tulenevalt
KüTSist kohustatud tellima sisse võrgu-
ja infosüsteemide auditi. Tegemist on
ainukese kohustusega, mida ettevõtja ei
saa ise täita ja mida tuleb tellida sisse.
Auditi maksumus jääb 4 500 – 20 000
euro vahemikku. Maksumus oleneb
ettevõtte suurusest ja infosüsteemidest.
Vastav nõue tuleneb küberturvalisuse
seadusest ja selle alamaktist ning täpsem
mõju on analüüsitud nende õigusaktide
koostamise raames.“.
Tähelepanuta on jäetud asjaolu, et KüTSi
ja Eesti infoturbestandardi eelnõu
koostamise ajal ei olnud vabaturul
tegutsevad ettevõtjad veel elutähtsa
teenuse osutajad. Seega ei saa KüTSi ja
selle alamaktiks oleva Eesti
infoturbestandardi koostamise raames
olla juba analüüsitud mõju isikutele, kelle
suhtes nende normide kohaldumine ei
olnud veel selge. See nähtub sõnaselgelt
ka mõlema õigusakti eelnõu
seletuskirjadest, millest viimase puhul on
samuti mõjude analüüs jäetud tegemata
kuivõrd ettevõtja tootmisprotsess on
usaldusväärsem.
Märkustes on mainitud rahvusvahelise standardi
ISO 27001 kasutamist, mis on Eesti
infoturbestandardi alternatiiv. Seetõttu jääb
arusaamatuks märkus Eesti Infoturbestandardi
kasutamise võimatuse kohta, eriti olukorras, kus nii
Eesti Infoturbestandard ja ISO 27001 on sisuliselt
võrreldavad infoturberaamistikud. Ka ISO
rakendamisel on auditeerimine kohustuslik,
mistõttu peavad vastavad kulud juba täna olema
planeeritud.
Rõhutame ka sellele märkusele vastates, et Justiits-
ja Digiministeerium analüüsis elutähtsa teenuse
osutajate küberturvalisuse nõuete sätteid
11.03.2025 Riigikogu menetlusse võetud HOSis
muutmise seaduse eelnõu (589 SE) koostamise
käigus.
16
viidates, et mõju on analüüsitud KüTSi
eelnõu seletuskirjas.
Seega ei ole hinnatud toiduga varustamise
valdkonna ettevõtjatele elutähtsa teenuse
osutajaks määramisega kaasneva
küberturvalisuse nõuete täitmise
kohustuse panemise majanduslikku mõju
(seotud kulu ja mõju konkurentsivõimele
teiste valdkonnas tegutsevate
ettevõtjatega võrreldes, kellel sellist
kohustus ei ole).
Samal põhjusel ei ole asjakohane jätta
seletuskirjas (lk 405) toodud kohustuste
loetelus nimetamata toiduvaldkonna
ettevõtjale, kes määratakse elutähtsa
teenuse osutajaks, kaasnevate
küberturvalisuse meetmete rakendamise
kohustus. Selline puudulik loetelu laseb
ettevõtjale kaasnevate kohustuste hulka
näidata ekslikult oluliselt väiksemana, kui
see tegelikkuses on.
Juba täna on paljudel toiduga
varustamisega tegelevatel ettevõtjatel
kasutusel mõni rahvusvaheliselt
tunnustatud infoturbestandard, teistes
riikides kehtivate standardite või
ISO27001 alusel väljatöötatud
kontserniülesed infoturbemeetmed või
ostetakse asjakohast teenust IKT
17
teenuspakkujalt, kellel on täna kasutusel
ISO 27001 infoturbestandard. Iga
ettevõtja on huvitatud oma
majandustegevuse tõrgeteta toimimisest
ja iga piisavalt hoolas ettevõtja on võtnud
selle tagamiseks abinõusid tarvitusele ka
ise, ilma riigi sunnita. Ilma asjakohase
analüüsita ei ole põhjust eeldada, et need
nõuded ei ole piisavad. Otstarbekam
oleks, kui ettevõtja hindaks oma
infoturberiske ning rakendaks iga
konkreetse elutähtsa teenuse puhul just
selle valdkonna spetsiifiliste riskide
maandamiseks vajalikke
infoturbemeetmeid.
Eespool toodust tulenevalt teeme
ettepaneku kas muuta eelnõu § 73 lõiget
3 ja jätta sellest välja punkt 6 või
täiendada eelnõu § 196 sättega, millega
täiendatakse KüTSi § 3 lõikega 5 nii, et
selle seaduse § 3 lõike 1 punktis 1
sätestatut ei kohaldata elutähtsa teenuse
osutaja elutähtsa teenuse osutamisel
toiduga varustamise valdkonnas. See
muudatus võimaldaks elutähtsa teenuse
osutajaid toiduga varustamise valdkonnas
käsitleda KüTSi tähenduses püsiva
kriisiülesandega isikuna, mis on olnud
Maaeluministeeriumi kui toiduga
varustamise eest vastutava ministeeriumi
seisukoht ka varasemalt. Sellise
18
muudatusega on võimalik tagada
ettevõtjate toimepidevuse kasvu ning
kindlust, et toiduga varustamine Eestis on
tagatud.
Lisaks võib täiendada eelnõu § 11 lõike 5
või 6 (sõltuvalt sellest, millist eespool
tehtud ettepanekutest eelnõus
arvestatakse) alusel antava määruse
rakendusakti kavandit sättega, mille
kohaselt toiduga varustamise valdkonnas
tuleb riskianalüüsis esitada ka
küberturvalisusega seotud riskid. Samuti
võib täiendada eelnõu § 74 lõiget 6
sättega, mille kohaselt toiduga
varustamise valdkonnas sätestatakse
toimepidevuse nõuded ka
küberturvalisuse kohta lähtudes isiku
osutatavast elutähtsast teenusest.
Need ettepanekud on kooskõlas ka
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga (EL) 2022/2555, mis käsitleb
meetmeid, millega tagada
küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase
kogu liidus /…/. Sarnaselt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL)
2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevust ja millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv
2008/114/EÜ võetakse ka see direktiiv
üle teise, hiljem ettevalmistatava
19
eelnõuga, kuid käesolevas eelnõus tuleks
samuti arvestada juba varakult direktiivis
sätestatud põhimõtete ja tähtaegadega.
Direktiiviga (EL) 2022/2555 on riikliku
küberturvalisuse strateegia ja riiklike
küberkriiside ohjamise raamistikud
jäetud iga liikmesriigi enda määrata.
Seega saab iga liikmesriik otsustada iga
ettevõtjate grupi puhul põhjendatud
küberturvalisuse meetmed ja seda
võimalust tuleb kasutada.
Lisaks märgime, et seletuskirjas (lk 382)
on siiski mööndud, et keerulisem on
olukord ettevõtjate jaoks, kes varem ei ole
olnud elutähtsate teenustega seotud, sest
sellised toimepidevusega seotud
tegevused nagu enda organisatsiooni
riskianalüüsi koostamine, kriitiliste
funktsioonide väljaselgitamine,
ressursside kindlaksmääramine, riskide
maandamine, toimepidevuse seire,
valmidusastmete kasutuselevõtmine, iga-
aastase raporti koostamine, 24/7 toimiva
kontaktpunkti määramine, objektikaitse
baasnõuete täitmine eeldavad nendelt
ettevõtjatelt suuri ümberkorraldusi ja
kohanemist muudatustega. Vastavate
nõuete rakendamisega võivad kaasneda
lisanduvad tööjõukulud. Hinnanguliselt
võib vastavate ülesannete täitmiseks
kuluda olenevalt ettevõttest 0,5–1
20
koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab
umbes 13 000 – 50 000 eurot
palgafondiraha aastas. Samas juba täna on
teada, et Eesti napib IT spetsialiste,
infoturbejuhtidest rääkimata ning ei
tundu reaalne, et Eestis on võimalik leida
350 uut infoturbespetsialisti, keda
elutähtsa teenuse osutajatel oleks
võimalik värvata seaduses sätestatud
kohustuse täitmiseks.
3. Eelnõu §-ga 251 nähakse toiduga
varustamise valdkonna sätete ehk eelnõu
§ 230 jõustumise ajaks 2025. aasta 1.
jaanuar. See tähendab, et alates sellest
kuupäevast saab Maaeluministeerium
määrata toiduga varustamise valdkonnas
elutähtsa teenuse osutajad või püsiva
kriisiülesandega isikud.
Eelnõu § 75 lõike 4 punkti 1 kohaselt
peab elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldaja elutähtsa teenuse osutajaks
määramise otsuses sätestama määratud
isikule muu hulgas 10 kuu jooksul alates
elutähtsa teenuse osutajaks määramisest,
elutähtsa teenuse osutajale sätestatud
nõuete täitmise kohustuse, kuid mitte
toimepidevuse nõuete täitmise kohustuse,
jõustumise tähtpäeva. Tähtpäeva
määramine 10 kuu piires on jäetud
elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldaja suvaotsuseks. Samuti võib aru
Mittearvestatud CER direktiiv võeti üle hädaolukorra seadusega,
muudatused jõustusid 18.10.2024.a. Käesoleva
eelnõuga ei muudeta CER direktiivi ülevõtmiseks
kehtestatud norme. Täiendavalt selgitame järgmist.
Viidatud 2022/2557 direktiivi (CER) art 6 p-i 3
kohaselt kohaldatakse asjaomaste elutähtsa teenuse
osutajate suhtes direktiivi III peatükki alates kümne
kuu möödumisest ETO staatusest teavitamise
kuupäevast.
Seejuures art 12 lg-s 1 on täpsustatud, et vaatamata
artikli 6 lõike 3 teises lõigus sätestatud tähtpäevale
tagavad liikmesriigid, et elutähtsa teenuse osutajad
viivad läbi riskianalüüsi üheksa kuu jooksul
pärast artikli 6 lõikes 3 osutatud teate saamist ning
seejärel vastavalt vajadusele ja vähemalt iga nelja
aasta järel liikmesriigi riskianalüüside ja muude
asjakohaste teabeallikate põhjal kõiki asjaomaseid
riske, mis võivad nendepoolset asjaomaste
elutähtsate teenuste osutamist häirida (edaspidi
„elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüs“).
21
saada, et toimepidevuse nõuete täitmise
jõustumise tähtpäeva valik on eelnõu § 75
lõike 4 punkti 2 kohaselt jäetud elutähtsa
teenuse toimepidevuse korraldaja
otsustada, kusjuures ilma igasuguste
ajaliste piirideta.
Seletuskirja kohaselt on mõlemad sätted
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2022/2557, mis
käsitleb elutähtsa teenuse osutajate
toimepidevust ja millega tunnistatakse
kehtetuks nõukogu direktiiv
2008/114/EÜ, artikli 6 lõikes 3
sätestatuga, et hiljem vähendada
muutmiste vajadust (lk 148).
Viidatud direktiivi artikli 6 lõike 3
kohaselt kohaldatakse aga määratud isiku
suhtes nii riskianalüüsi tegemise kui ka
toimepidevusmeetmete rakendamise
kohustust alates 10 kuu möödumisest
isiku teavitamisest meie eelnõu
tähenduses isiku elutähtsa teenuse
osutajaks määramise otsusest. Artikli 12
lõike 1 kohaselt peavad elutähtsa teenuse
osutajaks määratud isikud viima
riskianalüüsi läbi üheksa kuu jooksul
alates artikli 6 lõikes 3 nimetatud kümne
kuu möödumisest. Seega kehtestab Eesti
eelnõu § 75 lõike 4 punktidega 1 ja 2
hetkel direktiivi nõudest rangema nõude,
Sellest tulenevalt tuleb ETOl koostada riskianalüüs
üheksa kuu jooksul ETOks nimetamisest alates ning
toimepidevuse plaan 10. kuu jooksul nimetamisest
alates. Sisuliste nõuete osas on teenuse korraldajal
õigus haldusaktis määrata täitmise tähtpäev (HOS §
38 lg 1-3).
22
kuid rangema nõude kehtestamise
vajadust ei ole põhjendatud.
Eespool toodust tulenevalt teeme
ettepaneku viia eelnõu § 75 lõikes 4
sätestatu, sealhulgas tähtajad kooskõlla
direktiivi (EL) 2022/2557 artikli 6 lõikes
3 sätestatuga.
Samuti teeme ettepaneku täiendada
eelnõu § 251 sättega, mille kohaselt
kooskõlastuskirja punktis 1 tehtud
ettepaneku kohane säte, mis käsitles
eelnõu § 196 punktiga 3 muudetava KütSi
§ 7 lõiget 31, ja vajaduse korral ka eelnõu
§ 196, mille kohaselt jõustuks 2025.
aastal toiduga varustamise valdkonnas
elutähtsa teenuse osutajaks määratud
isiku suhtes asjakohased küberturvalisuse
nõuded varaseimalt direktiivi
2008/114/EÜ artikli 12 lõikes 1 sätestatud
tähtpäeval ehk üheksa kuud pärast 10 kuu
möödumist isiku teavitamisest tema
elutähtsa teenuse osutajaks määramise
otsusest.
Viimane täiendus on vajalik, sest hetkel
on eelnõust aru saada, et elutähtsa teenuse
osutaja küberturvalisuse nõuete
rakendamise kohustust see eelnõu ja selle
rakendussätted otseselt ei reguleeri. Küll
aga moodustavad asjakohased KüTSi
23
sätted olulise osa elutähtsat teenust
osutavatele isikutele kaasnevatest
nõuetest ja kohustustest. Elutähtsa
teenuse osutaja küberturvalisuse nõuete
rakendamise kohustus jõustuks eelnõu ja
KüTSi kohaselt isiku suhtes tema
elutähtsa teenuse osutajaks määramise
otsusest, kuid seda olukorda tuleb
kindlasti vältida.
4. Teeme ettepaneku toiduga varustamise
tagamiseks täiendada eelnõu § 99
kaitseväeteenistuse seaduse § 76 lõike 2
eeskujul lõikega järgmises sõnastuses:
„Ajavahemikul 1. aprillist kuni 1.
oktoobrini on kodanikukohustuse
täitmisest vabastatud füüsiline isik, kes
tegeleb Euroopa Liidu toimimise lepingu
I lisas loetletud põllumajandustoodete,
välja arvatud kalandustoodete
tootmisega, kui:
1) isikul on kodanikukohustuse täitmise
ajal reaalne vajadus osaleda Eestis
põllumajandustöödel ja 2)
kodanikukohustuse täitmine võib
põhjustada ohu isiku
põllumajandustootmise jätkamisele.“
Mittearvestatud Nimetatud sätte lisamisel on mõju riigikaitsele.
Kaitseministeerium ei nõustu REMi ettepanekuga
täiendada kaitseväeteenistuse seaduse § 76 lõikega,
mis automaatselt vabastab aprillist oktoobrini isiku
kodanikukohustuse täitmisest riigikaitselises
kriisiolukorras. Kriisiolukord ei pruugi olla seotud
või mõjutada toidusektorit. Seepärast selline
lausvälistus on ebamõistlik.
5. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 103
lõike 1 punkti 1 pärast sõnu „vajalik toit“
tekstiosaga „, tema loomale vajalik sööt“.
Arvestatud
6. Eelnõu § 140 lõike 5 teise lause kohaselt
ei maksta isikule õiglast hüvitist juhul,
kui tal on võimalik hüvitist saada mujalt,
Selgitus ja arvestatud Selgitame, et säte ei reguleeri üksnes loomade
sundkasutusse võtmist – loomade sundkasutusse
võtmine on vaid seletuskirja näide, millistel
24
kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus
või asi võeti sundkasutusse või
sundvõõrandati seetõttu, et isik jättis
täitmata seadusest tulenevad nõuded.
Seletuskirjast jääb mulje, et see säte on
kavandatud sundkasutusse võtmise või
sundvõõrandamise osas reguleerima
üksnes loomade sundkasutusse võtmist
või sundvõõrandamist juhul kui isik jättis
täitmata seadusest tulenevad nõuded ehk
jättis täitmata looma nõuetekohase
pidamisega seotud kohustuse. Sellisel
juhul ei ole sätte osa „või asi võeti
sundkasutusse või sundvõõrandati
seetõttu, et isik jättis täitmata seadusest
tulenevad nõuded“ õige ja seda tuleks
muuta, sest et loomade
sundvõõrandamine põhjusel, et isik jättis
täitmata looma nõuetekohase pidamisega
seotud kohustused ehk seadusest
tulenevad nõuded, toimub alati
loomakaitseseaduse (edaspidi LokS)
alusel ja LokSi kohaselt toimub ka selle
eest hüvitise maksmine. Lisaks võib
parema selguse tagamiseks kaaluda
eelnõu § 102 täiendamist sättega, et kui
isik jättis täitmata looma nõuetekohase
pidamisega seotud kohustuse, siis loom
sundvõõrandatakse LokSis sätestatud
alusel ja korras.
juhtudel nimetatud paragrahvi saab rakendada.
Lõike 5 täienduse ettepanekut arvestatud.
25
Juhul aga, kui selle osaga sättest on kavas
reguleerida muude asjade sundkasutusse
võtmist või sundvõõrandamist, siis tuleks
seda samal põhjusel täpsustada. Viimasel
juhul võiks § 140 lõike 5 teise lause lõppu
lisada tekstiosa „, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti“.
7. Punktis 6 toodud asjaolude tõttu vajab
täpsustamist ka eelnõu seletuskirjas § 140
(õiglase hüvitise maksmine
kriisiolukorras) antud selgituse tekstilõik
(lk 231 viimane lõik ja lk 232 esimene
lõik) alates tekstiosast „Tavaolukorras
tehakse sellisel juhul /…/“ kuni
tekstiosani „et vältida loomadele
tekkivaid kannatusi.“. Kooskõlas punktis
6 antud selgitusega teeme ettepaneku
asendada see tekstilõik järgmise
tekstilõiguga:
„Tavaolukorras tehakse sellisel juhul
loomaomanikule ettekirjutusega kohustus
korrakaitseorgani määratud tähtpäevaks
loom võõrandada või hukata. Kui
loomaomanik korrakaitseorgani
määratud tähtpäevaks seda ei teinud,
korraldab looma võõrandamise või
hukkamise korrakaitseorgan
asendustäitmise ja sunniraha seaduses
sätestatud korras. Sellega seotud kulud
nõutakse sisse looma omanikult ja juhul,
kui looma võõrandamise või
Arvestatud
26
hukkamisega saadakse tulu, siis
ülejäänud tulu kuulub loomaomanikule,
kellelt loom on ära võetud. Kriisiolukorra
ajal on aga põhjendatud rakendada
loomakaitseseaduse § 64 lõikes 6
sätestatud kohese sundvõõrandamise
võimalust. See on ette nähtud just
sellisteks olukordadeks, mil ei ole
võimalik ilma looma tervist või elu ohtu
seadmata anda loomapidajale mõistlikku
tähtaega looma võõrandamiseks või
looma hukkamise korraldamiseks (nt
loomapidaja on mobiliseeritud, surnud,
evakueeritud, põgenenud, on
söödapuudus vmt). Loomakaitseseaduse
§ 10 lõike 1 punkti 1 kohaselt tähendab
looma hukkamine ka
põllumajanduslooma tapmist toiduks
kasutatava loomse saaduse saamiseks.
Kuna kriisiolukorra ajal võib esineda
toidupuudus, on riigil Põllumajandus- ja
Toiduameti kaudu eesmärgipärane
selleks sobivate loomade
sundvõõrandamine ja hukkamine
korraldada nii, et loomi saaks kasutada
võimalikult suurel määral toidu
tootmiseks. Näiteks kas nii, et loomade
liha saaks toiduks kasutada või
asendustäitmise korras pidamise
võimaluse (sh sööda) olemasolu korral
saaks loomi (nt munakanad,
piimalehmad, põrsad kuni suureks
27
kasvamiseni) pidada toidu tootmiseks.
Õigustatud isikule õiglase hüvitise
maksmine toimub samadel alustel ja
korras, nagu tavaolukorras,
loomakaitseseaduse § 648 lõigete 2-5
kohaselt.“
8. Eelnõu §-st 230 on menetluse käigus
kahetsusväärselt kaduma läinud § 466 ja
seda selgitav osa seletuskirjas.
Rakendusakti kavand on seletuskirjas
jätkuvalt märgitud ja kavand lisatud.
Teeme ettepaneku lisada järgnevad osad
eelnõu § 230 punkti 3 ja seletuskirja
asjakohasesse ossa, muutes asjakohaselt
olemasolevat numeratsiooni.
§ 466. Elutähtsa teenuse osutaja
kohustused
(1) Elutähtsa teenuse osutaja tagab
elutähtsa teenuse osutamise oma
valdkonnas, vajaduse korral
toidugruppide või tegevuse liikide kaupa,
määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga.
(2) Elutähtsa teenuse määratluse ja
nõuded elutähtsa teenuse osutaja
toimepidevuse kohta valdkondade ja
vajaduse korral toidugruppide kaupa
kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
ToiduSi eelnõu §-s 466 sätestatakse
elutähtsa teenuse osutaja kohustused.
Mittearvestatud Nimetatud sätted on juba eelnõuga kaetud.
28
Tsiviilkriisiks valmisoleku ja riigikaitse
seaduse § 75 lõige 6 sätestab elutähtsa
teenuse osutaja üldised kohustused, nagu
elutähtsa teenuse toimimise tagamine ja
elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate
meetmete rakendamine. Tsiviilkriisiks
valmisoleku ja riigikaitse seaduse
nimetatud kohustuste loetelu ei ole aga
piisavalt täpne toiduga varustamise
valdkonnas, kuna elutähtis teenus
määratakse seaduses ja seaduse alusel,
käesoleval juhul ToiduSis ja seda
täpsustavas maaeluministri määruses
ning ToiduSi alusel.
ToiduSi eelnõu §-s 466 lõikes 1
täpsustatakse tsiviilkriisiks valmisoleku
ja riigikaitse seaduse nimetatud kohustusi
toiduga varustamise valdkonnas nii, et
elutähtsa teenuse osutaja tagab elutähtsa
teenuse osutamise oma valdkonnas,
vajaduse korral toidugruppide või
tegevuse liikide kaupa, määratud aja
jooksul, mahus ja hinnaga. Ehk ettevõtja
ei pea tagama näiteks kogu oma
sortimendi tootmist või turustamist, vaid
üksnes seda osa, mis on määratletud
elutähtsa teenusena maaeluministri
määruses või ka vajaduse korral
täpsustatud ministri käskkirjas, millega ta
elutähtsa teenuse osutajaks määrati.
29
ToiduSi eelnõu §-s 466 lõikes 2
sätestatakse valdkonna eest vastutavale
maaeluministrile volitusnorm, mille
alusel saab ta määratleda, milline tegevus
konkreetses valdkonnas või konkreetse
toidugrupi puhul on elutähtis teenus ja
kehtestada selles osas nõuded elutähtsa
teenuse osutamise ehk toimepidevuse
kohta (rakendusakti kavand lisatud).
9. Eelnõu § 73 lõike 3 punkti 6 kohaselt on
elutähtsaks teenuseks varasemalt
kasutatud teenuse nime „toidu
varustuskindlus“ asemel kasutusele
võetud lühem ja täpsem teenuse nimi,
milleks on toiduga varustamine. Teeme
ettepaneku muuta asjakohaselt elutähtsa
teenuse või püsiva kriisiülesande nimi ka
eelnõu §-s 230.
Arvestatud Seaduse eelnõu ja seletuskiri vastavalt muudetud.
10. Teeme ettepaneku asendada eelnõu
seletuskirjas läbivalt sõna „toidutootja“
sõnadega „toidu käitleja“ ja sõna
„toiduaine“ ning „toidukaup“ sõnaga
„toit“.
Arvestatud Seletuskirja vastavalt muudetud
Sotsiaalministeerium
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala
vajab täpsustamist. Eelnõu § 20 lg 1
kohaselt võib Vabariigi Valitsus
korraldusega kehtestada kriisiolukorra.
Eelnõu § 21 lg 5 järgi võidakse välja
Selgitus Eelnõu reguleerimisala täpsustatud.
Käesolev seadus reguleerib riigikaitse rahu- ja
sõjaaegset korraldust, kriisiolukorraks sealhulgas
eriolukorraks, erakorraliseks ja sõjaseisukorraks
valmistumist ja nende olukordade lahendamist,
30
kuulutada ka eriolukord (valitsuse poolt),
erakorraline seisukord, sõjaseisukord ja
mobilisatsioon (Riigikogu poolt), ja
sellega loetakse kriisiolukord tekkinuks.
Seletuskirja kohaselt on „kriisiolukord“
katusmõiste nii Vabariigi Valitsuse
kehtestatud kriisiolukorrale (mille lävend
on kõrgem kui hetkel kehtiv hädaolukord,
mis on asutuse juhi otsus),
põhiseaduslikele erikordadele
(eriolukord, erakorraline seisukord ja
sõjaseisukord) ning ka mobilisatsioonile
ja demobilisatsioonile (lk 58). Samal ajal
eelnõu reguleerimisala §-s 1 ei hõlma
sellist valitsuse kehtestatud
kriisiolukorda, nimetatud on üksnes
riigikaitset ja erikordasid. Seejuures on
eelnõu seletuskirjas siiski öeldud, et
seadus reguleerib ka tsiviilkriisiks
valmistumist ja selle lahendamist (§ 1, lk
19). Terminoloogiliselt on küsitav ka §-s
1 toodud fraas „…ja nendest põhjustatud
olukordade lahendamist“, sest erikord
kuulutataksegi välja juba tekkinud
kriisiolukorra lahendamiseks, st erikord
ise ei põhjusta lahendamist vajavat
olukorda
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldust,
Eesti Vabariigi osalemist rahvusvahelises sõjalises
koostöös, elutähtsate teenuste toimepidevuse
tagamise õiguslikke aluseid ning järelevalvet ja
vastutust.
2. Eelnõu 3. peatükk reguleerib
kriisolukorraks valmistumist ja erinevate
asutuste ülesandeid seejuures, samas kui
mõiste „kriisolukord“ defineeritakse alles
§-s 20. Varem kasutatakse §-s 3 mõisteid
Arvestatud Toome kriisiolukorra mõiste sisse 1. peatükis.
31
„tsiviilkriis“ ja „riigikaitse tagamine“,
aga ka „olukord“, mis ei ole seostatud
kriisiolukorra mõistega. See teeb seaduse
kesksete mõistete ja olukordade seoste
mõistmise keerukaks. Kriisiolukorra
määratlus või viide sellele võiks olla
toodud eespool juba §-s 2 või 3.
3. Eelnõu § 8 lg 1 p 1 kohaselt on
Päästeameti ülesanne kriisiolukorraks
valmistumisel regionaalsel tasandil
nõustada kohaliku omavalitsuse
üksuseid. Seletuskirja järgi hõlmab see
mh KOVide nõustamist nende
kriisiplaani koostamisel ning õppuste
planeerimisel ja läbiviimisel. Samal ajal
on rakendusakti kavandis nr 4 (Vabariigi
Valitsuse kriisiplaani, püsiva
kriisiülesandega asutuse ja isiku
kriisiplaani koostamise tingimused ja
kord) sätestatud (§ 3 lg 2), et kohaliku
omavalitsuse üksusi nõustab
(kriisi)plaani koostamisel Päästeamet
ning kriisiülesande valdkondlikust
kuuluvusest tulenevalt
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ja
Haridus- ja Teadusministeerium.
Rakendusaktis ei ole seletuskirja ning ka
eelnõu vastavate sätete juures selgitatud,
kuidas täpsemalt jaotub KOV üksuste
nõustamine Päästeameti ja teiste asutuste
vahel. Võib eeldada, et „valdkondliku
kuuluvuse“ all on rakendusaktis mõeldud
Mittearvestatud Päästeamet saab KOV nõustada oma pädevuse
piires ning nii SKA kui HTM saavad seda teha oma
valdkondade osas. Päästeameti nö vahelüliks
olemine ei loo siin lisandväärtust, kuna Päästeametil
ei ole kompetentsi HTMi või SKA
sisuvaldkondaade osas. Seletuskirjas on täpsustatud
osapoolte rollijaotust ning mõjude osas eelarvelist
mõju SKA-le.
32
seda, et eelnõu § 76 lg 1 punktis 2-8
nimetatud KOV üksuse kriisiülesanded
on olemuslikult kas sotsiaal- või
haridusvaldkonna teenused (küll vajaks
täpsustamist lapsehoiuteenuse
„kuuluvus“, mis on ühes loetelus
haridusteenustega, kuid on õiguslikult
sotsiaalvaldkonna teenus; vt ka meie
ettepanek nr 1.28). Samas ei ole nt SKA-
l tavaolukorras seadusest tulenevat
ülesannet nõustada KOV üksusi nende
sotsiaalteenuste korraldamisel. Seda on
viimastel aastatel tehtud projektipõhiselt,
kuid selleks kasutatud Euroopa
Sotsiaalfondi rahastus lõpeb 2023. a
lõpus. Ukraina põgenike kriisis toetab
SKA KOVe samuti selleks eraldatud
lisaeelarve abil. Teatud määral toimub
KOVide nõustamist SKA
järelevalvetegevuse raames, kuid see ei
ole iseloomult ega mahult võrreldav
kriisiks valmistumise nõustamisega. Kui
KOVide nõustamise ülesanne määratakse
Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis SKA
püsivaks kriisiülesandeks, nõuab see ka
täiendavat püsivat inimjmressurssi
(praegu ei ole eelnõu mõjude analüüsis
seda vajadust välja toodud).
Seega selguse loomiseks ning arvestades
eelnõu seletuskirjas toodut (§ 8, lk 29), et
regionaalsel tasandil pannakse
33
kriisiolukorraks valmistumisel ja
lahendamisel põhivastutus Päästeametile,
teeme ettepaneku täiendada § 8 lg 1
järgmiselt: „1) nõustab kohaliku
omavalitsuse üksuseid, kaasates
vajadusel valdkondliku pädevusega
täidesaatva riigivõimu asutusi.“ Samuti
palume täiendada sätte seletuskirja
vastavalt ettepanekule nr 2.1 allpool.
4. Eelnõu § 11 lg 3 regulatsioon näeb ette, et
kui elutähtsat teenust osutab mitu
elutähtsa teenuse osutajat, võivad nad
koostada ühise riskianalüüsi.
Regulatsiooni võiks lisada võimaluse
kõigil püsiva kriisiülesandega asutustel ja
isikutel teha ühine riskianalüüs, kui nad
osutavad teenust nt samal taristul. Sama
märkus ka § 13 lg 5 puhul (kriisiplaani
koostamine).
Ettepanek lisada § 11 juurde võimalus
teha riskianalüüs mitme kohaliku
omavalitsuse üksusega ühiselt. Sarnane
võimalus on toodud § 13 lõikes 8
kriisiplaani osas ning on loogiline, et
ühine kriisiplaan võiks tugineda ka
ühisele riskianalüüsile. Kõigis
omavalitsustes pole nt ööpäevaringset
üldhooldusteenuse osutajat või turvakodu
(s.o KOV püsivad kriisiülesanded) ning
kriisiolukorras võib vajadus kriitiliste
Mittearvestatud Riskianalüüside koostamisel ei ole keelatud teha
koostööd ja hinnata riske ühiselt, kuid lõpuks peab
ikkagi iga KOV ja asutus ise kinnitama oma
asutuse/KOVi vaatest riskianalüüsi. Riskianalüüs
on aluseks toimepidevuse läbimõtlemisele ja
kriisiplaani koostamisele. Oluline on analüüsida,
kuidas erinevad riskid mõjutavad konkreetset
KOVi. ETOdele on ette nähtud võimalus koostada
ühine riskianalüüs, kuna nende osutatav teenus on
sama. KOVi teenused erinevad KOV üksuste lõikes,
sihtrühm on erinev ja igat KOVi mõjutavad ohud on
erinevad. KOVid võivad koos arutada ja analüüsida,
riskianalüüsi mingid osadki võivad kattuda (sellisel
juhul need osad võivadki mitme KOV-i plaanis
ühesugused), kuid ikkagi igaüks kinnitab lõpuks
eraldi.
Rakendusakti kavandit täiendatud.
34
teenuste tagamiseks vajalike ressursside
koondamiseks võimenduda.
Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõule
lisatud rakendusaktide kavandeid
vaadates ei selgu piisaval määral püsiva
kriisiülesandega asutuse ja isiku,
sealhulgas KOVi riskianalüüsi
koostamise nõuded, selle
kooskõlastamise, edastamise ja
kinnitamise tingimused ja kord, millele
viidatakse § 11 lõikes 5. Seega jääb
ebamääraseks sotsiaalvaldkonna asutuste,
sh SKA puutumus selle KOV ülesandega.
5. Teeme ettepaneku täiendada § 13 lõiget 9
või lisada sama lõike järele uus lõige, mis
täpsustab nn teiste asjassepuutuvate
osaliste rolli. Praegu näeb säte ette, et
KOVid esitavad kriisiplaani teistele
asjassepuutuvatele osalistele arvamuse
avaldamiseks, ent kriisiplaani
kooskõlastab Päästeamet. Leiame, et
Päästeameti kooskõlastuse eelduseks
peaks olema teiste osaliste
sisend/kinnitus, vastasel juhul võib
tekkida olukord, kus Päästeamet küll
kooskõlastab plaani, ent see ministeerium
või asutus, kelle valitsemisalasse
konkreetsed KOV kriisiülesanded
kuuluvad, näeb plaanis olulisi
puudujääke. Täiendus looks ka suurema
rolliselguse, sest kui Päästeametil on
Arvestatud Eelnõu, seletuskirja ja rakendusakti kavandit
täiendatud.
35
kriisiplaanide nõustamisel ja
kooskõlastamisel peamine roll, peaks neil
olema koordineeriv roll ka vajaliku
sisendi kokku kogumisel ja terviklikul
menetlemisel. See on vajalik ka ühtse
infovälja loomiseks, sest kui KOVid
suhtlevad kriisiplaani osas
asjassepuutuvate asutuste ja
Päästeametiga eraldi, ei teki Päästeametil
olukorrast ja plaani asjakohasusest
tervikpilti.
6. Eelnõu § 32 lg 7 sätestab, et iga asutus ja
isik peab kriisiolukorras olema valmis
täitma talle käesoleva seadusega ja selle
alusel kehtestatud õigusaktidega pandud
ülesandeid, kui seaduses ei ole sätestatud
teisiti, tagades esmajärjekorras
kriisiülesannete täitmise. Seletuskirjas on
selgitatud, et kriisiolukorras tuleb täita
eelkõige kriisiülesandeid ning võib olla
vajalik teatud ülesanded peatada, edasi
lükata või vähendada, kuni selleni, et
seadusega pandud ülesanded jäetakse
täitmata. Sellest võib välja lugeda, nagu
annaks antud säte õigustuse jätta täitmata
muudes seadustes sätestatud ülesandeid,
kuid see ei tulene sätte sõnastusest ega
pruugi ka olla sätte mõte, samuti ei ole
selge, millistel tingimustel võiks
ülesandeid täitmata jätta. Samal ajal
eelnõu § 42 kohaselt võib asutus või isik
jätta täitmata seaduses sätestatud
Selgitus ja arvestatud § 37. Ülesande ja kohustuse täitmata jätmine
erakorralise, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning
demobilisatsiooni ajal
(1) Täidesaatva riigivõimu asutus, muu asutus,
kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalik-õiguslik
juriidiline isik või halduslepingu alusel
haldusülesannet iseseisvalt täitma volitatud
eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik võib jätta
täitmata seadusega või seaduse alusel või
halduslepinguga määratud avalik-õigusliku
ülesande või kohustuse, kui selle täitmine on
erakorralise või sõjaseisukorra või mobilisatsiooni
või demobilisatsiooni tõttu ja sellega kaasnevaid
asjaolusid arvestades võimatu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu
kohaldamisel tuleb esmajärjekorras täita püsivad
kriisiülesanded.
36
ülesande vaid erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal, kui ülesande täitmine
on erakorralisest või sõjaseisukorrast
tulenevalt võimatu. Seega palume § 32 lg
7 või sätte seletuskirja vastavalt
täpsustada.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu
kohaldamisel ei või kalduda kõrvale rahvusvahelise
humanitaarõiguse normide järgimisest.
7. Eelnõu § 72 reguleerib hüvitiste
vähendamist ja muid hüvitiste maksmise
erisusi. Sellest tulenevalt võiks
paragrahvi pealkirja muuta ja sõnastada
üldisemalt: „Rahaliste hüvitiste
maksmise erisused“, kuna ka hüvitiste
vähendamine on üks erisustest. Kuivõrd
termin „rahaline hüvitis“ on toetuste,
hüvitiste ja pensionide katusterminina
juba kasutusel ning reguleeritud ka
sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-is 13
lõikes 1, siis puudub vajadus paragrahvi
pealkirjas eraldi nimetada toetust,
kindlustushüvitist kui ka pensioni.
Oluline on rõhutada, et sättes
reguleeritakse vaid rahaliste hüvitiste
vähendamist ja peatamist. Mitterahalised
hüvitised on reguleerimisalast väljas.
Mitterahalisi hüvitisi saab vähendada ja
nende regulatsiooni muuta vastavas
eriseaduses.
Lisaks leiame, et antud säte annab
valitsusele liiga laia volitusnormi
vähendada mh ka PS § 28 kaitse all
olevaid hüvitisi. Valitsusel on võimalik
Arvestatud Arvestatud § 72 (eelnõus uus §) ettepanekuid.
Sularahas maksmise osas muutsime eelnõu
sõnastust.
37
juba kehtiva riigieelarve seaduse raames
kasutada eriolukorras rahalisi vahendeid
riigieelarvest 10% ulatuses enne kui
Riigikogu riigieelarve seaduse
muudatused vastu võtab. Eelnõu § 72
rakendamisel on valitsus seotud
riigieelarve seaduse § 45 raamidega, kus
hüvitise muutmise korral tuleb valitsusel
esitada riigieelarve muutmise seaduse või
lisaeelarve eelnõud, millise juures on ka
eriseaduste vastavad muudatused. Kõige
ajamahukam on eelnõude väljatöötamise
protsess ning praktikas ei ole
kiireloomuliste eelnõude menetlemisega
probleeme olnud. Kui tahta luua
valitsusele volitusnormi andmisega
lisandväärtust kiiruse osas, peab see
olema üleöö rakendatav. Kuna hüvitiste
väljamaksmine toimub läbi erinevate
infosüsteemide, siis täna võimekus
hüvitiste suurusi kiiresti vähendada,
puudub. Vajaminevate infosüsteemide
arenduste mahu, ajaraami ja kulu
prognoosimiseks vajame lisaaega.
Leiame, et valitsusel võiks olla õigus
lõpetada mittekriitiliste hüvitiste (mis ei
mõjuta olulisel määral inimese
toimetulekut) maksmine või vähendada
neid vajalikus mahus. Mittekriitiliste
hüvitiste vähendamisele ulatuse
määramine ei ole otstarbekas, kuivõrd
38
hüvitiste eesmärgid ja suurused on
äärmiselt erinevad. Valitsusel peab olema
võimalik teha otsused tegelikust
olukorrast lähtuvalt, arvestades
konkreetse hüvitise eesmärki ja
tingimusi.
Inimeste toimetuleku seisukohast olulisi
asendussissetulekuid, millest enamus
kuuluvad PS § 28 kaitse alla, võiks
valitsus saada vähendada kuni töötasu
alammäärani.
Teeme ettepaneku esitada sättes avatud
loetelu asendussissetulekutest, kuivõrd
selliseid asendussissetulekuid võib olla
veel ka teiste ministeeriumide haldusalas.
Hüvitiste vähendamisele alampiiri
seadmise eesmärk on hoida inimesed
eemal vajadusest minna täiendavalt
taotlema toimetulekutoetust.
Toimetulekutoetust maksavad välja
KOVid. Selle määramine ja suuruse
arvestamine põhineb isiku ja tema
leibkonna individuaalsel hindamisel ning
on seetõttu ressursimahukam. Kriitilises
olukorras on KOVide võimalused niigi
väga piiratud, mistõttu ei ole mõistlik
luua regulatsiooni, mis neile automaatselt
täiendavat koormust loob.
Toimetulekutoetus kui abi puuduse korral
PS § 28 mõttes on riiklikus
39
sotsiaalkaitsesüsteemis viimane rahaline
abimeede ja lisatud ka KOVide püsivaks
kriisiülesandeks. Seetõttu ei oleks
proportsionaalne võimaldada valitsusel
otsustada selle vähendamine või
maksmise lõpetamine.
Toimetulekutoetuse maksmise
regulatsioon koos võimalike kriisiaegsete
erisustega reguleeritakse
sotsiaalhoolekande seaduses.
Teeme ettepaneku sularahas hüvitiste
maksmise säte eelnõust välja jätta.
Toimetulekutoetust on võimalik kehtiva
sotsiaalhoolekande seaduse alusel
sularahas välja maksta. Muude hüvitiste
sularahas maksmise ulatuse, tingimused
ja korra saab Riigikogu kehtestada siis,
kui selleks vajadus tekib. Eesti Pangaga
peetud aruteludest selgus, et sularaha
hoiustamise võimekuse ülesehitamine ja
käigus hoidmine oleks
ebaproportsionaalselt kulukas arvestades
riski realiseerumise tõenäosust. Kui siiski
tekib vajadus hüvitisi maksta sularahas,
peab kogu protsess olema võimalikult
lihtne, ühetaoline ja kiiresti teostatav.
Siinkohal ei ole välistatud, et ka
asendussissetulekuid makstakse siis
kõigile ühes määras või määras, mis on
madalam kui töötasu alammäär. Vajadus
sularahale üle minna võib tekkida pigem
40
muudes kriisiolukordades kui
erakorraline olukord ja sõjaseisukord.
Samuti soovime lisada sätte, et kui
valitsuse korraldusega peatatakse teatud
hüvitiste maksmine, siis võib peatada ka
juba vastu võetud taotluste menetlemise
ja uute taotluste vastuvõtmise. Sel juhul
peatub ka taotluste esitamise tähtaeg.
Eeltoodud sätte lisamisel kaob vajadus
kõikides eriseadustes eraldi tähtaja
pikendamist reguleerida. Lisaks
märgime, et kui erakorraline või
sõjaseisukord lõpeb, siis taastub
automaatselt endine olukord. Kui tekib
vajadus peatada hüvitiste maksmine
kauemaks või alustada maksmisega
järkjärgult, tuleb selleks muuta hüvitiste
maksmist reguleerivaid seaduseid.
Praktikas tähendab see olukorra seiret ja
vajalike eelnõude Riigikogule esitamist
juba enne erakorralise või sõjaseisukorra
lõppu. Ühtlasi tuleb Riigikogul otsustada,
kas ja kuidas kompenseeritakse vahepeal
saamata jäänud hüvitiste osa. Seetõttu
teeme ettepaneku eelnõust välja jätta
lõige, mis reguleerib hüvitiste maksmise
taastamist „mõistliku aja jooksul“.
Eeltoodud põhjendustel palume muuta
eelnõu § 72 sõnastust ja sõnastada see
järgmiselt:
41
„§ 72. Rahaliste hüvitiste maksmise
erisused
(1) Kui erakorralise või sõjaseisukorra
ajal, sealhulgas riigi eelarvelise
jätkusuutlikkuse tagamiseks, on vaja
kasutada täiendavaid riigi rahalisi
vahendeid, võib Vabariigi Valitsus
vähendada rahaliste hüvitiste suurust või
peatada nende maksmise käesolevas
paragrahvis sätestatud tingimustel. (2)
Hüvitisi, millega tagatakse isiku
asendussissetulek, võib vähendada kuni
summani, mis võrdub eelmise
kalendriaasta Vabariigi Valitsuse
kehtestatud töötasu alammääraga.
Asendussissetulekuks käesoleva seaduse
mõistes loetakse eelkõige:
1) pension, mida makstakse riikliku
pensionikindlustuse seaduse või muu
seaduse alusel;
2) rahvapensioni ja kahepoolse lepingu
alusel makstava pensioni vahe, mida
makstakse riikliku pensionikindlustuse
seaduse § 42 lg 5 alusel;
3) vanemahüvitis, mida makstakse
perehüvitiste seaduse alusel;
4) töövõimetoetus, mida makstakse
töövõimetoetuse seaduse alusel;
5) töötuskindlustushüvitis, hüvitis
tööandja maksejõuetuse korral ja
kindlustushüvitis koondamise korral,
42
mida makstakse töötuskindlustuse
seaduse alusel;
6) töötutoetus, mida makstakse
tööturumeetmete seaduse alusel;
7) sotsiaaltoetus, mida makstakse
sotsiaalhoolekande seaduse § 140 alusel;
8) ajutise töövõimetuse hüvitised, mida
makstakse ravikindlustuse seaduse alusel.
(3) Lõikes 2 nimetamata rahalisi hüvitisi,
mis ei ole asendussissetulekud, võib
vähendada või peatada nende maksmise.
(4) Toimetulekutoetust, mida makstakse
sotsiaalhoolekande seaduse alusel, ei
peatata ega vähendata käesoleva seaduse
alusel.
(5) Perioodiliselt makstavaid hüvitisi
võib haldusorgan andmete puudumisel
maksta isikule viimaste teadaolevate
andmete alusel.
(6) Hüvitiste maksmise peatamisel võib
peatada ka hüvitiste määramise. Hüvitiste
määramise peatamisel võib haldusorgan
peatada uute taotluste vastuvõtmise,
taotluste vastuvõtmise peatamisel peatub
ka seaduses sätestatud taotluste esitamise
tähtaeg.
(7) Vabariigi Valitsus võib kehtestada
määrusega vähendatavate hüvitiste
loetelu, vähendatud suuruses maksmise
perioodi ja hüvitiste vähendamise ulatuse
protsendid ning peatatavate hüvitiste
loetelu ja nende peatamise perioodi.“.
43
8. Eelnõu §-s 77 on reguleeritud kohaliku
omavalitsuse üksusele kriisiülesannete
täitmisega tekkinud kulude hüvitamine.
Seletuskirjas on § 77 lõikes 2 ekslikult
jäänud nimekirja toimetulekutoetus (§ 76
lõike 1 punkt 7), mida hüvitatakse eelnõu
kohaselt lõike 1 alusel. Lõikes 2 esitatud
teenuste nimekiri peab olema
seletuskirjas samas järjekorras ja
sõnastuses nagu eelnõus (nt eelnõus
vältimatu abi tagamine – SK-s vältimatu
abi pakkumine).
Arvestatud Seletuskirjas täpsustused tehtud.
9. Eelnõu § 77 lõike 3 alusel kaetakse
enamiku KOV püsivate kriisiülesannete
täitmise kulud riigieelarvest osas, milles
need ületavad ülesande täitmise laadi,
mahtu ja täitmisega seotud kulusid
olulisel määral, või kui tegemist ei ole
oma elanikele teenuse osutamise kuluga.
Selline kulude hüvitamise vajadus tekib
kriisiolukorras, mis võib olla ulatuslik ja
tõsine ning kus tuleb teenuste osutamist ja
kulude hüvitamist puudutavaid otsuseid
teha kiiresti. Praegune regulatsioon ei
täpsusta hüvitatavate kulude suuruse
arvutamise korda, mis võib kaasa tuua
pikale venivad vaidlused kriisiolukorras
Vabariigi Valitsuse ja KOVide vahel.
Kokkulepete saavutamist kiirendaks juba
enne kriisiolukorda osapoolte koostöös
välja töötatud metoodika, mis täpsustaks
hüvitatavate kulude arvutamise alused (nt
Arvestatud
44
kulu komponendid eri teenuste puhul, eri
liiki kulude suuruse määramise
põhimõtted jne) ning võimalusel ka piiri,
millest alates loetakse KOVi kulud antud
sätte mõistes erakorraliseks ja hüvitamist
nõudvaks. Eelnõus tuleks ette näha
ülesanne vastava metoodika
väljatöötamiseks Rahandusministeeriumi
juhtimisel.
Palume täiendada eelnõu § 77 lõikega 4
järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva seaduse § 76 lõike 1
punktides 2–6 sätestatud ülesande
täitmise kulude katmiseks riigieelarvest
käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel
võetakse aluseks kulude hüvitamise
alused ja arvutusmetoodika, mille töötab
välja Rahandusministeerium koos
Sotsiaalministeeriumi ja üleriigiliste
KOV üksuste liitude esindajatega.“
Juhime seejuures tähelepanu ka meie
ettepanekule nr 1.28 eelnõu § 76 lõike 1
kohta, kus on Sotsiaalministeeriumi
haldusalas olev lapsehoiuteenus
nimetatud ühes punktis haridusvaldkonna
teenustega. Lisatav § 77 lõige 4 peaks
hõlmama ka Sotsiaalministeeriumi
haldusalas oleva lapsehoiuteenuse.
45
10. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 78
lõiget 4 põhimõttega, et inimeste
teavitamine peab toimuma puudega
inimestele ligipääsetaval viisil, et oleks
tagatud info kättesaadavus kõigile.
Ligipääsetavuse tagavad audiovisuaalse,
tekstilise või veebipõhise info
täiendamine vastavalt subtiitritega,
viipekeele tõlkega, lihtsa keelega või
veebiplatvormide WCAG 2.0 nõuetele
vastavusega.
Arvestatud põhimõtteliselt Täiendatud seletuskirja, et teavitamisel peab
arvestama sihtrühma ja selle vajadusi.
11. Teeme ettepaneku lisada eelnõu §-i 82
viide, et tervishoiuvaldkonna vajadusteks
riigi tegevusvaru moodustamist,
haldamist ja kasutusele võtmist
reguleerib tervishoiuteenuste
korraldamise seadus. Selle täienduse
kaudu tekib suurem selgus, et tsiviilkriisi
ja riigikaitse seadus reguleerib riigi
tegevusvaru elanikkonna jaoks ja
tervishoiuteenuste korraldamise seadus
reguleerib riigi tegevusvaru
tervishoiuvaldkonna vajadusteks.
Arvestatud
12. Eelnõu § 84 lg 5 kohaselt võib Vabariigi
Valitsus seada lisapiiranguid, kui
ettevõtja võtab tegevusvaru kasutusele.
Ebaselgeks jääb, kas sättes on mõeldud
delegeeritud tegevusvaru, mille mõiste on
toodud § 83 lg-s 5? Sellisel juhul võiks §
84 lg 5 täiendada sõnaga „delegeeritud“ -
„/---/võtab delegeeritud tegevusvaru
kasutusele“. Kaaluda, kas eelnõus
Selgitus VV võib seada lisapiiranguid.
Lisaks selgitame, miks ei ole mõistlik lisada
delegeeritud tegevusvaru eelnõusse:
1. delegeeritud tegevusvaru hoidja ega varu
hoidja ise ei võta riigi tegevusvaru kasutusele. Varu
hoidjad ainult hoiab riigi tegevusvaru ja tagab
vastavalt lepingule riigi tegevusvaru olemasolu ja
kättesaadavuse EVKle, kui VV on otsustanud, et
46
kasutatud mõiste „ettevõtja“ on liiga
üldine. Kuna tegemist on sättega, millega
piiratakse isiku õigusi, siis peaks normi
adressaat olema üheselt selge. Kui § 84 lg
5 viitab § 83 lg 5 delegeeritud
tegevusvaru haldavale juriidilisele
isikule, siis võiks kasutada mõlemas
sättes samu mõisteid (seletuskirjas lk 166
on kasutatud „delegeeritud tegevusvaru
moodustaja“, aga sobilikud võiksid olla
ka „delegeeritud tegevusvaru haldav
juriidiline isik“ / „delegeeritud
tegevusvaru hoidev juriidiline isik“ /
„delegeeritud tegevusvaru hoidja“).
varu võetakse kasutusele (ehk tehakse
elanikkonnale kättesaadavaks). Riigi tegevusvaru
kasutusele võtmine toimub ainult VV otsuse alusel
(seda nii VoSi eelnõu kui ka HOS kehtiva sõnastuse
kohaselt).
2. EVK-l on vastavalt varu liikidele lepingute
alusel võetud kohustus kas varu enne ise välja osta
(viljavaru näiteks) või suunata varu hoidjalt (ka
del.varude lepingu puhul) ettevõttele või asutusele,
kes teeb selle varu elanikele tarbimiseks
kättesaadavaks (nt ravimid apteeki ja kütus
tanklasse, toit kriisi asukohta jne). Seetõttu ei saa
VV otsuses reguleerida delegeeritud varu hoidja ega
ka varu hoiulepingu alusel hoidja tegevust. Küll
saab VV otsusega seada piiranguid riigi varu
kasutamisele. See tähendab, et VV otsuses seatakse
piirangud ettevõtetele (ja asutustele), kes teevad
võtavad varu kasutusele ehk teevad varu elanikele
kättesaadavaks (nt apteek, kes ei tohi varus olnud
ravimit müüa ühele isikule rohkem kui x karpi
korraga või tankla pidaja, kes ei tohi korraga müüa
rohkem kui x liitrit kütust jms).
13. Eelnõu § 85 tegevusvaruga seotud hanked
laiendab (täpsustab) kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna hangete mõistet.
Küll ei ole tehtud muudatust RHS
asjakohasesse sättesse. RHS otsesõnu
tegevusvaru, tegevusvaru taristu ja
varustuskindlusega seotud hankeid ei
nimeta. Õigusselguse huvides võiks
täpsustada ka RHS § 169 regulatsiooni.
Arvestatud
47
Eelnõust ei tule üheselt välja, kas
tegevusvaruga seotud hangete erand
laieneb ka TTKSis nimetatud
tervishoiuvaldkonna vajadusteks
riigivaru moodustamisele, kuivõrd eelnõu
§-s 85 neile ei viidata. Teeme ettepaneku
lisada sarnane regulatsioon ka
tervishoiuteenuste korraldamise
seadusesse, et ka tervishoiuvaldkonna
vajadusteks riigivaru moodustamisel saab
RHS § 169 erandit kasutada.
14. Eelnõu § 92 lõiked 2-4 reguleerivad
kriisirolli täitva isiku töölepingu
ülesütlemist. Jääb arusaamatuks, kas
soovitud on töölepingu seaduse (TLS)
eeskujul reguleerida töölepingu korralist
(§ 92 lg 2) ja erakorralist ülesütlemist (§
92 lg 3 ja 4). TLS loogika kohaselt tuleb
korralise ülesütlemise puhul järgida
etteteatamistähtaega, erakorralise
ülesütlemise puhul mitte. Lisaks jääb
lõigete 3 ja 4 puhul TLS vaatest segaseks,
mis eesmärgil on need sätted eelnõusse
lisatud. TLS-is on töölepingu erakorraline
ülesütlemine töötaja poolt reguleeritud §-
s 91. Nimetatud paragrahv näeb ette
sarnase regulatsiooni nagu eelnõus.
Antud juhul lõiked 3-5 dubleerivad TLS
regulatsiooni ning on keeruline aru saada,
mis eesmärgil sellisel viisil ülesütlemist
antud eelnõus on reguleeritud.
Selgitus Eelnõus uus sõnastus, vt eelnõu § 103
48
Kui lõikega 3 soovitakse välistada teatud
TLS-is välja toodud ülesütlemise alused,
siis praeguse sõnastuse juures, kuivõrd
tegemist on lahtise loetueluga, saab
töölepingu üles öelda ka muudel
põhjustel, mida siin paragrahvis välja ei
ole toodud (nt TLS § 91 lg 2 p 3 oht
töötaja elule ja tervisele). Lahtise loetelu
puhul jääb ka segaseks, millised
olukorrad võivad üldse sinna alla minna.
Kui soov on jätta eelnõusse töölepingu
ülesütlemise regulatsioon ning teha erisus
TLS regulatsioonist, siis tuleb sõnastusest
välja jätta „eelkõige juhul“. Eelnevast
tulenevalt soovitame pigem teha viite
TLSle (juhul kui ei ole soov teha TLSist
erisusi).
Lisaks märgime, et korrektne väljend
töölepingu lõpetamisel on töölepingu
ülesütlemine.
Samuti palume täpsustada, kas § 92 lõikes
2 on mõeldud 60 kalendripäeva.
Lisaks palume täpsustada § 92 lõike 1
punkti 3. Täpsustamata jätmisel võiks
sättest välja lugeda, et kui asutus on
ühepoolselt määranud töökohustusega
ametikoha, siis võib isik ise otsustada, et
tal enam ei ole töökohustust, mis ei ole
ilmselt olnud sätte mõte.
49
Eelneva märkuse vaates juhime
tähelepanu, et § 92 peaks hõlmama nii
töölepingu lõpetamise kui ka ametniku
avalikust teenistusest vabastamise
regulatsiooni. Seega viidete tegemisel
peab ametniku ametikohalt vabastamisele
tegema viite avaliku teenistuse seadusele.
Näiteks ATS § 87 kohaselt saab ametniku
teenistusest vabastada tema enda
algatusel ainult tema kirjaliku taotluse
alusel ja lühem etteteatamistähtaeg kehtib
juhul kui teenistusest lahkumise
põhjuseks on ametniku töövõime kaotus,
haige või puudega perekonnaliikme
hooldamise vajadus, kutsumine aja- või
asendusteenistusse või kui ametnikul on
katseaeg (sellisel juhul tuleb taotlus
esitada vähemalt kümme kalendripäeva
enne soovitud vabastamise päeva).
15. Eelnõu § 93 kohta üldine märkus:
Töösuhtes on tööandjal kohustused
töötervishoiu ja tööohutuse tagamisel.
Kuidas on kriisiolukorras (kriisiolukord,
eriolukord) tagatud ohutud töötingimused
ja kelle kohustus on need töötajale
tagada? Üldiselt peaks ohutud
töötingimused tagama asutus, kuhu tööaja
või ametnik täiendavaid ülesandeid
täitma saadetakse. See tuleb aga seaduses
selgelt reguleerida, vastasel juhul
Arvestatud
50
vastutab töötervishoiu ja tööohutuse
seaduse alusel igal juhul tööandja.
Tavapärase tsiviilkriisi puhul
(kriisiolukord, eriolukord) võib
regulatsioon olla järgmine:
„Kui tööülesandeid täidetakse käesoleva
paragrahvi alusel teise ametiasutuse või
isiku juures, tagab töötervishoiu ja
tööohutuse nõuete täitmise ametiasutus
või isik, kelle juures ametnik või töötaja
tööülesandeid täidab.“
Kui tegemist on erakorralise või
sõjaseisukorraga, siis võib kasutada
järgmist sõnastust:
„Tööandja täidab erakorralise või
sõjaseisukorra ajal töötervishoiu- ja
tööohutusalaseid kohustusi niivõrd,
kuivõrd see on olukorda arvestades
võimalik.“
Igal juhul peab olema reguleeritud, kelle
kohustus on tagada ohutud
töötingimused. Seega teeme ettepaneku §
93 vastavalt täiendada.
16. Eelnõu § 93 lõike 4 juures on seletuskirjas
märgitud, et töötajale maksab töötasu
ning ametnikule palka edasi tööandja,
kellega töötajal on tööleping sõlmitud või
Arvestatud
51
kelle juurde on ametnik teenistusse
nimetatud. Palume lisada vastav säte ka
eelnõusse.
17. Eelnõu § 93 lõike 5 juures on seletuskirjas
öeldud, et tööaja arvestust peab pidama ja
ületunnitöö maksab välja asutus/isik,
kelle juures kriisiülesannet täidetakse.
Vastavat sätet seaduses ei ole ning TLS
järgi on tööaja arvestuse pidamine
tööandja kohustus. Seega kui soovitakse
tööaja arvestamise kohustus panna
kellelegi teisele, siis tuleb see seaduses
selgelt sätestada.
Selgitus § 104 lg 5 sätestabki erisuse TLSist ja ATSist:
ületunnitöö arvestust on kohustatud pidama ja
hüvitama see asutus või juriidiline isik, kelle töö
tõttu ületunnitöö tekkis.
18. Eelnõu § 93 lõike 6 kohta on seletuskirjas
välja toodud, et isik võib keelduda
täiendava töö- ja teenistusülesande
täitmisest näiteks juhul, kui tema
terviseseisund või perekondlikud
kohustused ei võimalda tal ameti- või
töökohal ettenähtud tööd teha. Eelnõus
puudub säte, mis annaks töötajale või
ametnikule õiguse keelduda täiendava
töö- ja teenistusülesande täitmisest. Seega
kui töötajal või ametnikul selline õigus
on, siis palume see lisada ka eelnõusse.
Arvestatud Eelnõu § 104 lõike 9 (numeratsioon muudetud)
kohta on seletuskirjas antud järgmine selgitus:
Täiendavate ülesannete panemisel ja samuti nende
täitmise ajal tuleb arvestada kõiki olulisi asjaolusid,
mis võivad takistada töötajal või ametnikul
kohustuste täitmist (lõige 9). Sellisteks asjaoludeks,
mida tuleks arvestada ja kaaluda nii ülesannete
panemisel kui ka nende täitmise ajal, on näiteks
rasedus, puudega lapse kasvatamine, samuti
perekondlikud kohustused, mis võivad kaasa tuua
pereliikmete hooldamiskohustuse täitmata jätmise.
Tööandja ja töötaja peavad koos leidma mõlemale
poolele sobilikud lahendused. Isik võib keelduda
täiendava töö- ja teenistusülesande täitmisest
näiteks juhul, kui tema terviseseisund või
perekondlikud kohustused ei võimalda tal ameti- või
töökohal ettenähtud tööd teha.
52
Selgitame, et eelnõu koostamisel juba kaaluti antud
sätte sõnastamisel, kas (ka siin SOM-i ettepanekus
väljendatuna) oleks võimalik sätestada seaduses
konkreetne loetelu nendest alustest, millele
tuginedes saab töötaja keelduda täiendavaid
ülesandeid vastu võtmast. Leiti, et sellise loetelu (sh
näitliku) sätestamiseks puudub vajadus, kuna
eelnõu juba kohustabki tööandjat enne täiendava
ülesande panemist kaaluma mistahes olulisi
asjaolusid, mis võivad takistada töötajal täiendava
ülesande täitmist. Rõhutame, et lõige 9 seab
kohustuse tööandjale mistahes olulisi asjaolusid
arvestada nii enne täiendavate ülesannete panemist
kui nende ülesannete täitmise ajal.
Arvestades esitatud ettepanekut on eelnõu §-i 104
muudetud ja täiendatud lõikega 10, mille kohaselt
Töötajal või ametnikul on õigus keelduda täiendava
töö- või teenistusülesande täitmisest, kui tööandja
jätab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud
kohustuse täitmata.
19. Eelnõu § 93 lõikes 8 ja § 94 lõikes 1 on
seletuskirja järgi soovitud regulatsiooni
kohaldata riigikaitselise kriisiolukorra,
eriolukorra, erakorralise seisukorra või
sõjaseisukorra ajal, kuid eelnõu vastavad
sätted on sõnastatud erinevalt. Palume
sõnastused ühtlustada.
Selgitus Eelnõu muudetud.
20. Eelnõu § 94 tuleks täiendada uue lõikega,
mille kohaselt palga ja töötasu ühepoolsel
vähendamisel ei tohi palka ja töötasu
vähendada võrdeliselt rohkem, kui on
Arvestatud
53
vähenenud asutuse ja isiku eelarve ja on
ammendunud teised võimalused eelarve
kulude vähendamiseks (analoogne säte
sisaldub ATS § 61 lg 3 p-s 2).
Seletuskirjas on vastav põhimõte
märgitud aga ka eelnõusse tuleks selline
säte lisada.
Eelnevast tulenevalt pakume välja
järgmise sõnastuse „Palga ja töötasu
ühepoolsel vähendamisel ei tohi
ametniku palka ja töötaja töötasu
vähendada võrdeliselt rohkem kui on
vähenenud asutuse ja isiku eelarve ja on
ammendunud teised võimalused eelarve
kulude vähendamiseks.“
21. Eelnõu § 96 pealkirjas on mainitud
füüsilist isikut, kuigi mujal ei ole. Näeme,
et selline täiendus ei ole vajalik ja tekitab
segadust, miks nt töö- ja puhkeaja sätete
juures pole füüsilist isikut mainitud.
Arvestatud
22. Eelnõu § 99 lg 1 p 6 sätestab, et
kodanikukohustuse täitmisest on
vabastatud „alla 12- aastast last kasvatav
üks vanem või hooldaja“. Teeme
ettepaneku muuta antud sätet järgmises
sõnastuses: „üks alla 14-aastast last
kasvatav isik“.
Samuti teeme ettepaneku muuta eelnõus
korrakaitse seaduse § 821 lg 4 p 6
sõnastust, mis sätestab, et korrakaitsesse
Arvestatud Eelnõu § 110 lg 1 p 6 sõnastust on muudetutud
lähtuvalt LasteKS § 22 lõikele 1, mille kohaselt last
kasvatav isik on lapsevanem või last tegelikult
kasvatav isik. Samuti on muudetud vanusepiir ja
täpsustatud eelnõu seletuskirja.
54
ei või kaasata „üht alla 12-aastast last
kasvatavat vanemat või hooldajat“.
Ettepanek on muuta viidatud sätte p 6
järgmiselt: „üht alla 14-aastast last
kasvatavat isikut“.
Ettepanek lähtub sellest, et hooldaja
terminit kasutatakse üldjuhul puudega
inimese eest hoolt kandva isiku puhul.
Laste hooldamist teostavad enamasti kas
vanemad, eestkostjad või hoolduspere
vanemad. Siiski on võimalik, et lapse
hooldamist ja kasvatamist teostab kas
lühi- või pikaajaliselt muu isik. Palume
kasutada seda selgitust seletuskirjas.
Vanusepiiri tõstmine 14-eluaastale on
kooskõlas isiku vastutusvõime tekkimise
eaga. Samuti on see kooskõlas „Eesti
julgeolekupoliitika alused“ punktiga 4.1,
mille kohaselt vajavad Eesti riigi ja rahva
säilimise seisukohast erilist tähelepanu
lapsed ja nende kaitse. Muuhulgas tuleb
tagada kriisiajal laste turvalisus. Lapse
esmaseks turvalisuse tagajaks on tema
vanem. Samuti tuleb arvestada, et
kriisiolukord erineb tavapärasest
olukorrast, milles võib eeldada lapse
lühiajalist iseseisvat toimetulekut.
23. Eelnõu § 102 lõike 1 kohaselt võib
kriisiolukorras võtta ajutiselt täidesaatva
riigivõimu asutuse kasutusse isiku
valduses oleva asja juhul, kui see on
Arvestatud osaliselt Lõiget 3 muudetud ning lg 2 punkti 2 seletuskirja
täiendatud.
55
vältimatult vajalik ulatuslikuks
evakuatsiooniks ja varjumiseks,
lisaõppekogunemise korraldamiseks,
rahvusvahelises sõjalises koostöös
osalemiseks või kriisiolukorra
lahendamiseks või selle lahendamise
toetamiseks. Lõike 2 kohaselt võib
kasutusse võetud asja sundvõõrandada
riigi omandisse, kui asi kasutamise käigus
tõenäoliselt hävib või seda ei saa pärast
kasutamist muul objektiivsel põhjusel
isikule tagastada. Lõike 3 kohaselt on
teatud tingimustel eelnimetatud otsused
võimalikud ka enne kriisiolukorda. Kuigi
§ 103 näeb ette piirangud sundkasutusse
võtmisel ja sundvõõrandamisel
(sundvõõrandada ei või isiku toimetuleku
tagamiseks mõeldud vara ja isiku
kasutuses olevat eluruumi, välja arvatud
juhul kui talle on tagatud
asenduseluruum), siis leiame, et
nimetatud kaitseklausleid tuleb
täpsustada. Kui eelnõu § 72 kohaselt võib
hüvitisi ja toetusi vähendada, siis ei ole
lubatud neid vähendada nii, et isikul ei ole
toitu, peavarju ega riietust. Sama
põhimõte võiks kehtida ka sundkasutusse
võtmisel ja sundvõõrandamisel, kus
toimetuleku tagamiseks mõeldud vara ei
tohiks sundvõõrandada ehk § 103 lg-st 3
tuleb välja jätta viide lg 1 punktile 1.
Lisaks peaks § 103 lg 2 punktist 2 tulema
56
selgemini välja, et see on kõige
äärmuslikum abinõu, mida kasutada.
Seletuskirjas on toodud näide Soome
kohta, kus eluruumi võidakse kohustada
üle andma üksnes juhul, kui esinevad
iseäranis kaalukad sõjalised põhjused.
Selline põhimõte võiks sisalduda ka
eelnõus.
Samuti palume kaaluda § 103 lg 1 punktis
1 toodud toimetuleku tagamiseks
mõeldud vara määratluse täiendamist ka
eluruumi kütmiseks või
elektrivarustamiseks vajalike seadmete
(elektrigeneraator) ja nende toimimiseks
vajaliku kütusega.
24. Eelnõu § 108 selgitustes (lk 197, 198) on
märgitud, et haldusorganil on
riigikaitselises kriisiolukorras volitused
nõuda menetlusosaliselt, muult isikult või
asutuselt seletuste andmist, andmete ja
dokumentide esitamist ja vastamist
päringutele riiklikus registris või muus
andmekogus. Sellisele volitusele vastab
kohustus anda andmeid, tõendeid ja
vastata päringutele. Üldisteks eranditeks
on muuhulgas ka arstisaladus, mille kohta
ei saa päringuid esitada ega andmeid
koguda, kui andmesubjekt selleks eraldi
nõusolekut ei anna. Kuna vastav
paragrahv hõlmab andmete pärimist riigi,
KOV üksuse või muu avalik-õigusliku
Arvestatud/selgitus Tegemist on kehtiva õiguse küsimuse või
probleemiga. Vt RiKS § 826 lg 1 p 3: „Käesoleva
seaduse §-s 825 nimetatud kohustusega isikul tuleb
taluda haldusorgani poolt haldusmenetluses
vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ning tõendite
kogumiseks kohaldatavaid järgmisi toiminguid
(edaspidi uurimistoiming): 3) andmete pärimine ja
saamine riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või
muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke
ülesandeid täitva eraõigusliku isiku
andmekogust;“.
Selle kohta on RiKSi EN seletuskirjas antud
järgmine selgitus:
„Selleks on haldusorganil avaliku võimu volitused
nõuda näiteks menetlusosaliselt, muult isikult või
57
juriidilise isiku või avalikke ülesandeid
täitva eraõigusliku isiku andmekogust,
siis see regulatsioon saab hõlmata ka
terviseandmete pärimist.
Samas terviseandmeid sisaldavatele
andmekogudele juurdepääs ei ole tihti
võimalik kui eriseadus seda otsesõnu ei
luba (tervise infosüsteemi piirang TTKS
§ 593 lg 6, geenivaramu IGUS § 16 lg 1,
rahvatervise seaduses nimetatud
andmekogudel RTerS § 141 lg 2). Seega §
108 sõnastus ei anna hetkel alust
juurdepääsuks kõigile terviseandmeid
puudutavatele andmekogudele ning
kriisiolukorras juurdepääs
terviseandmetele tuleks eraldiseisvalt
sätestada eriseaduses.
Kõik tervisevaldkonna andmekogudes
töödeldavad andmed on eriliiki
isikuandmed, millele on eeltoodult
selgitatult õigusaktides kehtestatud
konkreetsed juurdepääsupiirangud.
Terviseandmete töötlemise esmane
eesmärk on parimal viisil
tervishoiuteenuse osutamise tagamine.
Andmesubjektil on eeldada, et tema kohta
kogutud eriliiki isikuandmeid ei
väljastata suvalisele isikule ka siis, kui
tegemist on tsiviilkriisi või sõjaga.
Eelkõige võib kriisiolukorras tekkida
asutuselt seletuse andmist, andmete ja dokumentide
esitamist või vastamist päringule riiklikus registris
või muus andmekogus. Sellele volitusele vastab
menetlusosaliste ning muude isikute ja asutuste
kohustus anda andmeid ja tõendeid ning vastata
päringutele. Nende suhtes saab kohustuse täitmise
tagamiseks kasutada haldussundi.
Juurdepääsupiiranguga andmete kogumine ning
päringutele vastuste saamise tingimused ja kord on
määratud muu hulgas sellega, kes on haldusorgan
(kas tal on juurdepääsõigus või -luba) ning millisel
eesmärgil neid päringuid tehakse ja andmeid
kogutakse. Üldisteks eranditeks on kaitsja, pihi- ja
arstisaladus, mille kohta ei saa päringuid esitada
ega andmeid koguda, kui andmesubjekt selleks
eraldi nõusolekut ei anna. Seda, milline on
kõnesoleva sätte ja muu õigusnormi vahekord, tuleb
otsustada igal üksikjuhtumil eraldi.“
Õigus saada ja töödelda neid isikuandmeid
sätestatakse eelnõuga kriisi lahendavale asutusele
ka olukordadeks, kus isikuandmeid sisaldava
andmekogu pidamist reguleerivas õigusaktis
(siinkohal TTKS) ei ole nende isikuandmete
väljastamise või muul viisil juurdepääsu õigust
konkreetsele asutusele sätestatud (vt lisaks punktis
25 toodud selgitust). Sellise seadusliku aluse
eelnõus sätestamise vajadus seisneb selles, et
seadusandjal ei ole võimalik detailselt ette näha
mistahes kriisiolukorra lahendamises osalevate
asutuse täpsemaid vajadusi mõnes andmekogus
sisalduvate andmehulkade osas. Tuleb möönda, et
58
probleeme isiku tuvastamisega olukorras,
kui tekib liigsuremus. Samuti võivad
tekkida vigastused, mille tagajärjel
jäädakse ellu, aga võivad olla kadunud
dokumendid, tekkinud amneesia või on
vigastused sellised, mis takistavad
dokumentidega isiku tuvastamist.
Seetõttu võib kaaluda erandi kehtestamist
isiku kiireks ja efektiivseks
tuvastamiseks, andes kriisi lahendajatele
volituse vastaval eesmärgil
tervisevaldkonna andmekogudele ligi
pääsemiseks ning piirates juurdepääsu
ulatuse konkreetse eesmärgiga.
Tervise infosüsteemi puhul peab
juurdepääsude andmisel arvestama, et
kahjustada ei tohi saada tervishoiuteenuse
osutaja ja patsiendi usaldussuhe.
Tervishoiuteenuse osutaja enda
andmetele on võimalik juurdepääs ainult
juhul kui see on lubatav VÕS § 768
kohaselt (reguleerib tervishoiuteenuse
osutaja andmete saladuses hoidmise
kohustust). Eelnevast tulenevalt teeme
ettepaneku tervise infosüsteemi
puudutavate sätete osa, kaaludes
eraldiseisvalt teiste terviseandmeid
puudutavate andmekogude ligipääsu.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
regulatsiooni tuleks muuta järgmiselt:
kuigi kriisideks valmistumisel on praegu iseenesest
võimalik kõikidel eelnõus sätestatud ülesandeid
täitvatel asutustel ja isikutel analüüsida ja mõelda
läbi erinevate andmete töötlemise vajadused ning
valmistada ka ette vajalikud muudatused
õigusaktides, siis teatud määramatus paratamatult
jääb ning see ei saa olla takistuseks kriisi
lahendamisel. Eelnõuga kavandatud muudatuste
eesmärk on vältida neid olukordi, kus konkreetseid
kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke andmeid ei
saa nt eriseaduses aluse puudumise tõttu töödelda
see lahendav asutus, kellele võib andmete
väljastamine kriisiolukorras olla aga igati
põhjendatud ja eesmärgipärane, ja seeläbi kannataks
kriisi lahendamine.
Selgitame, et kriisiolukorras saab jätkuvalt lahendav
asutus tugineda isikuandmete saamiseks eelnõu
sätetele juhul, kui andmete saamine vastab
eesmärgile ning tegemist on eriregulatsioonis
reguleerimata jäänud olukorraga (TTKS § 593 lg 6
näeb ka ette, et muudel isikutel on juurdepääs
tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, kui
see õigus tuleneb seadusest). Kui eriregulatsiooniga
(ja ei puuduta ainult TTKSi) on andmete saamise ja
töötlemise õigused aga kaetud (seda nii kriisiks
valmistumisel kui lahendamisel), puudub ka
vajadus juhinduda nende andmete taotlemisel ja
väljastamisel eelnõus sätestatust.
59
Paragrahvi 593 täiendatakse lõikega 9
järgmises sõnastuses:
„(9) Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
tähenduses kriisiolukorraks valmistumise
ja selle lahendamise ülesande täitmisel
väljastatakse isikuandmeid ainult isiku
tuvastamise eesmärgil.“;
Paragrahvi 594 lõikeid 1 ja 4 täiendatakse
peale sõnu „statistika vajadusteks“
tekstiosaga „või kriisiolukorraks
valmistumise ja selle lahendamise“;
Paragrahvi 594 täiendatakse lõikega 51
järgmises sõnastuses:
„(51) Taotlus isikuandmete
väljastamiseks kriisiolukorraks
valmistumise ja selle lahendamise
ülesande täitmisel vaadatakse läbi
taotluse esitamisest arvates 10 tööpäeva
jooksul, erakorralises ja sõjaseisukorras 2
kalendripäeva jooksul.“.
25. Eelnõu § 117 näeb ette laiad volitused
kriisiolukorraks valmistumise ja
lahendamise eesmärgil isikuandmete
töötlemiseks. Sätte lõige 2 näeb küll ette,
et andmeid töödeldakse ennekõike
anonüümitud kujul, kuid anonüümitud
kuju ei pruugi anda sättes soovitud
lisandväärtust, kuivõrd ei võimalda
erinevate andmekogude andmeid kokku
Selgitus Eelnõu vastavaid sätteid on koostöös JUM, AKI,
SOM muudetud.
60
panna. Samuti on pseudonüümitud kujul
isikuandmete kokku panemiseks vajalik
andmeid andvatel asutustel töödelda
isikustatud andmeid, seega kuigi andmed
võidakse andmeid soovivale asutusele
väljastada pseudonüümitud kujul, vajab
see siiski andmete isikustatud kujul
töötlemist. Leiame, et sätet on võimalik
rakendada juhul, kui on loodud
asjakohased kaitsemeetmed ülemäärase
andmetöötluse vältimiseks ning
isikuandmete töötluse kontrollimiseks.
Seda eriti juhul, kui tegemist on eriliiki
isikuandmetega. Vastasel juhul võime
jõuda olukorrani, kus sätte alusel on
pädeval asutusel või isikul (sisuliselt
kõik, kes on kaasatud kriisiolukorra
lahendamisse) piiramatult nõuda
misiganes andmeid, olenemata sellest,
kas see on olukorda arvestades
põhjendatud, eesmärgipärane ning viib
soovitud tulemuseni. Lisaks juhime
tähelepanu, et ettenähtud kujul kehtib säte
kõikides kriisiolukordades. Arvestades, et
andmete soovijatel ei ole tihti täielikku
teadmist, mis kujul, mis kvaliteediga ja
millised andmed täpselt andmekogus on,
vajab väljastatavate andmete koosseisu
täpsustamine ja eesmärgile vastavuse
kontroll vastutava töötleja kaasamist.
61
Kasutades paralleeli kehtiva õigusega
peame võimalikuks luua kaitsemeetmena
kiirmenetluse isikuandmete
väljastamiseks ning teeme ettepaneku
täiendada eelnõu §-i 117, kaasates
isikuandmete väljastamiseks kontrolliks
Andmekaitse Inspektsiooni ja
eetikakomitee. Vastava regulatsiooni
kujundamisel tuleb protsess läbi arutada
eelkõige Justiitsministeeriumi ja
Andmekaitse Inspektsiooniga, kelle
vastutusalas on isikuandmete kaitse
teemad, tagades töötluse
proportsionaalsus ning samas ka
efektiivne ja kiiresti toimiv menetlus.
Samas puudutab teema kõiki
isikuandmete töötlejaid ja andmekogusid,
mistõttu vajab regulatsioon ühtset
arusaama kõigi andmekogude vastutavate
töötlejate poolt ning asutuste üleselt.
Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 117
lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Enne käesolevas paragrahvis
nimetatud isikuandmete töötlust või
andmesubjekti õiguste piiramist
kontrollivad Andmekaitse Inspektsioon ja
eetikakomitee isikuandmete kaitse
seaduse § 6 lõigetes 4 ja 5 sätestatud
korras taotluse esitamisest arvates 10
kalendripäeva jooksul töötluse eesmärki
62
arvestades isikuandmete töötlemise
vajalikkust, kaasates andmeid väljastava
andmekogu vastutava töötleja.
Erakorralises seisukorras ja
sõjaseisukorras toimub kontroll 2
tööpäeva jooksul. Andmeid taotleval
pädeval asutusel ja isikul on õigus anda
täiendavaid selgitusi. Andmeid taotlevale
asutusele ei väljastata andmeid, kui
isikuandmete töötlemine ei vasta
soovitud eesmärgile.“;
26. Eelnõu § 117 lõige 3 näeb ette
kriisiolukorraks valmistumisel ja selle
lahendamisel andmesubjekti õiguste
piiramise võimaluse. Sedavõrd laia
määratluse valikut ei ole seletuskirjas
põhjendatud. Nõustume, et teatud
erilistes olukordades võib olla vajalik
andmesubjekti teatud õiguseid piirata, kui
puudub näiteks tehniline võimekus
õiguste täitmise tagamiseks või see on
riigikaitselistel eesmärkidel vajalik.
Juhime tähelepanu, et isiku andmed on
kaitstud põhiseaduse § 26 alusel, mis
sätestab õiguse perekonna- ja eraelu
puutumatusele, sätestades ka alused selle
õiguse riivamiseks. Asjaolu, et teatud
isiku andmeid säilitatakse riiklikes
andmekogudes ei tähenda, et riik muutuks
andmete omanikuks või riigil oleks
lubatav andmeid töödelda enda suva
alusel. Sisuliselt on seadustes täpselt
Selgitus Eelnõu vastavaid sätteid on muudetud, sh on
sätestatud andmesubjekti õiguste piiramise
konkreetsed alused. Märkuses toodud väidetega ei
saa nõustuda. Tuleb rõhutada, et eelnõus puudus
seni ja ka puudub praegu igasugune kavatsus
lahendada isikuandmete töötlemise regulatsioon
selliselt, et riigil oleks lubatav isikuandmeid
töödelda enda suva alusel ja/või võimaldada
riiklikes andmekogudes sisalduvatele
isikuandmetele sisuliselt piiramatut ligipääsu.
Eelnõud sätestatud alustel isikuandmete pärimine ja
nende töötlemine viisil, mis ei vasta mitte ühelegi
eelnõus sätestatud eesmärgile ja ülesande täitmisele,
on ebaseaduslik.
63
kirjeldamata isikuandmete töötlemisel
tegemist perekonna- ja eraelu
puutumatuse õiguse piiramisega.
Seejuures on eelnõus §-des 68-70
sätestatud piiramise õiguse alused, kuid
ka piiramise kord ja piiramisest
teavitamine. Eelnõu vastavate sätete
omavaheline vahekord jääb antud
olukorras arusaamatuks, võimaldades
riiklikes andmekogudes sisalduvatele
isikuandmetele sisuliselt piiramatut
ligipääsu. Samas tuleks ka riiklikes
andmekogudes sisalduvate isikuandmete
puhul tagada samad garantiid, nagu on
antud eelnõu §-des 68-70, kuivõrd
mõlema puhul on tegemist riivega isiku
perekonna- ja eraelu puutumatusele.
Leiame, et piirangute proportsionaalsuse
tagamiseks tuleb lisada täiendavaid
garantiisid, näiteks täiendades sätet
kohustusega esitada teave
andmesubjektile kriisiolukorra
lõppemisel või hiljemalt piirangu aluse
äralangemisel.
27. Seoses isikuandmete töötlemise ja
andmekogudega teeme ettepaneku
kaaluda lahendust, millega sõjaaja
olukorras olulisemate andmekogude
andmed viiakse hoiustamiseks turvalisse
välisriiki, tagades selliselt andmete
säilimine ning edasine töötlus ka
Selgitus Nimetatud teema on edastatud ka MKMi.
Hetkel reguleerib seda VV määrus nr 121 „Võrgu-
ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“
Vt määruse § 12 ja § 13
64
sõjaseisukorras. Leiame, et lahendus
vajab laiemat arutelu Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
eestvedamisel ning palume kaaluda
vastava regulatsiooniga eelnõu
täiendamist või praktilisi lahendusi,
millega andmete säilimine on tagatud.
28. Eelnõu § 148 lg 1 p-s 3 on sätestatud, et
seaduse § 76 lõike 1 punktis 8 sätestatud
ülesande üle teeb haldusjärelevalvet
Haridus- ja Teadusministeerium.
Viidatud § 76 lg 1 p 8 hõlmab ka
lapsehoiuteenust, mis on reguleeritud
sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) ning
mille üle teostab praegu järelevalvet
Sotsiaalkindlustusamet. Palume viia §
148 lõike 1 punkt 3 sellega kooskõlla.
Alternatiivselt on võimalik
lapsehoiuteenus § 76 lõikes 1 viia eraldi
punkti alla ning muuta vastavalt § 148
lõike 1 p 2 või 3 ja teiste seotud sätete
viiteid.
Eelnõu § 148 lõike 1 kohaselt teostatakse
haldusjärelevalvet „püsiva ülesande
täitmise ja selleks ettevalmistumise“ üle
(sama ka sätte pealkirjas), kuid § 148
lõike 2 punkti 2 kohaselt saaks
ettekirjutuse teha ühekordse ülesande
täitmiseks. Ilmselt on tegemist veaga ja
punkt 2 peaks võimaldama teha
Arvestatud
Arvestatud
65
ettekirjutuse siiski „püsiva
kriisiülesande“ täitmiseks.
Eelnõu § 148 lõige 2 punktis 3 nähakse
ette haldusjärelevalve teostajale võimalus
rakendada kohaliku omavalitsuse üksuse
suhtes eelnõu § 146 lõikes 2 nimetatud
sunnivahendeid, sh asendustäitmist. Meie
hinnangul vajab eelnõu § 76 lõike 3
punktides 2 – 7 nimetatud kohaliku
omavalitsuse üksuse kriisiülesannete
asendustäitmise võimalus ja praktiline
teostamine põhjalikumat analüüsi ning
võimalike lahenduskäikude selgitamist
eelnõu seletuskirjas. Asendustäitmise ja
sunniraha seaduse (ATSS) § 11 lg 1
kohaselt tähendab asendustäitmine
võimalust järelevalvet teostaval
haldusorganil täitmata kohustus selle
adressaadi kulul täita ise või korraldada
selle täitmise kolmanda isiku poolt.
Asendustäitmine SKA enda poolt nõuaks
täiendavaid muudatusi kehtivas õiguses,
et SKA-l oleks päriselt võimalik
korraldada teenuseid ja tagada abi
kriisiolukorras KOV üksuse asemel.
Sellise asendustäitmise võimekuse
loomine riigi tasandil SKA-s tooks kaasa
märkimisväärseid tööjõu-, arendus- ja
andmevajadusi ning tuleks põhjalikumalt
läbi kaaluda, sh planeerida vastavad
ressursid. Paremini teostatav võiks olla
66
asendustäitmine kolmanda isiku poolt,
kelleks võib olla mõni teenuseosutaja
(väikesemahuline asendustäitmise
vajadus) või teine kohaliku omavalitsuse
üksus, kus on sarnas(t)e teenus(t)e
korraldamise ja abi osutamise raamistik
juba olemas. Asendustäitmine teist KOV
üksust kaasates saaks toimuda kas
kokkuleppel selle KOV üksusega või
kiiret tegutsemist vajavatel juhtudel (nt
oht inimeste elule või tervisele) saaks
kriisiolukorra juht või kriisiolukorra
lahendamise eest vastutav asutus panna
teisele KOV üksusele sellekohase
ühekordse kriisiülesande eelnõu § 43
alusel. Ka neil juhtudel vajaksid
põhjalikumat analüüsi ja täpsemat
reguleerimist nii asendustäitmise
praktilised aspektid (sh teise KOVi
juurdepääs vajalikele andmetele,
menetlustele) kui ka asendustäitmise
kulude hüvitamise kord. Praegu ATSS §
15 alusel kehtestatud määrus
asendustäitmise kulude arvutamise ja
hüvitamise kohta ei pruugi katta vajadusi,
mis tekivad käesoleva eelnõuga seotud
suuremahulise asendustäitmise korral
mõne KOV üksuse poolt, samuti peab
kulude hüvitamise regulatsioon olema
kooskõlas eelnõu teiste sätetega nt KOV
üksuse erakorraliste kulude või
67
ühekordse kriisiülesande täitmise kulude
hüvitamise kohta (§ 77; § 140 lg 4).
29. Eelnõu §-s 158 on ette nähtud teatud
juhtudel väärteo kohtuvälise menetlejana
ministeerium, kelle valitsemisalasse
kuuluv kriisiülesanne täitmata jäetakse
või kelle valitsemisalasse kuulub
küsimus, mille lahendamiseks
kriisiülesandega ameti- või töökoht on
moodustatud. Eelnõu § 153
(kriisiülesande täitmata jätmine) ja § 155
(kriisiülesande täitmiseks vajaliku
töökohustuse täitmata jätmine
kriisiülesandega ameti- või töökohal)
kohtuväline menetleja võiks seaduse
kohaselt olla lisaks ministeeriumile ka
valitsusasutus, kellele on volitatud
elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldamine (analoogselt järelevalve
regulatsioonile). Juhime tähelepanu, et
Sotsiaalministeeriumisse tuleb luua
vastav pädevus ja planeerida kulud
väärtegude kohtuväliseks menetlemiseks,
kui väärtegude kohtuväline menetlemine
jääb ministeeriumi pädevusse.
Selgitus Eelnõus ette nähtud, et kohustuse täitmata jätmine
on väärteona karistatav ning seda menetleb vastav
ministeerium oma haldusalas, PPA menetleb neid,
kes ei kuulu ministeeriumi valitsemisalasse (nt
ETOd, põhiseaduslikud institutsioonid jne).
30. Avaliku teabe seaduses (eelnõu § 165) on
tehtud muudatused tulenevalt
mõistekasutusest ning § 35 lõike 1
punktis 62 ja lõike 2 punktis 5 nähakse
ette riigi tegevusvaru puudutav teave
tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teabeks. Palume õigusselguse
Arvestatud/selgitus Eelnõu on muudetud. Eelnõuga tunnistatakse
AvTSi § 35 lõike 1 punktid 6–62 ja § 35 lõike 2
punkt 5 kehtetuks. Nimetatud teabe asutusesiseseks
kasutamiseks tunnistamise alused sätestatakse
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses. AvTS-i vaatest
oleks edaspidi tegu AK alustega AvTSi § 35 lg 1 p
19 alusel.
68
huvides nimetatud sätetesse lisada ka
tervishoiuvaldkonna vajadusteks
moodustatav riigivaru.
31. Teeme ettepaneku eelnõu § 191
(korrakaitseseaduse muutmine) punktiga
12 kavandatud § 827 sõnastada ümber
selliselt, et riik kannab mainitud juhul
kõik raviga seotud kulud, mitte ainult
„ravi- ja ravimikulud“. Sõnastuse
muutmine on vajalik, et hõlmata lisaks
ravi- ja ravimikuludele ka
meditsiiniseadmete ja abivahendite
kulud. Analoogsed muudatused tuleks
vastavalt teha ka rakendusakti kavandis
nr 13 §-s 6 ja rakendusakti kavandis nr 16
§- des 1 ja 3.
Arvestatud
32. Palume teha eelnõu §-s 202
(meditsiiniseadme seaduse muutmine)
järgmised muudatused:
a) eelnõu § 16 lõige 4 tuleks asendada
lõikega 7, sest vahepeal on jõustunud
uued MSS muudatused, mis on
paragrahvi lõigete numeratsiooni
muutnud.
b) täiendada lõiget 4
(muudatusettepanekust tulenevalt uue
numeratsiooni kohaselt lõiget 7) pärast
sõna „epideemia“ sõnadega „,tervishoiu
toimepidevust ohustav olukord
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
Arvestatud EN ja SK vastavalt ettepanekutele täiendatud.
69
tähenduses“. Muudatus on vajalik, et
hõlmatud oleks lisaks paljude inimeste
elu ja tervist vahetult ohustavale
olukorrale ning tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse tähenduses kriisiolukorrale ka
eelnõu §-s 228 (tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse muutmine)
nimetatud „tervishoiualane hädaolukord“
(muudatusettepaneku kohaselt
sõnastatuna „tervishoiu toimepidevust
ohustav olukord“).
33. Palume teha eelnõu §-s 214
(ravimiseaduse muutmine) järgmised
muudatused:
a) Täiendada punktis 2 muudetavat RavS
§ 15 lõiget 8 pärast sõna „epideemia“
sõnadega „,tervishoiu toimepidevust
ohustav olukord tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse tähenduses“.
Muudatus on vajalik, et hõlmatud oleks
lisaks paljude inimeste elu ja tervist
vahetult ohustavale olukorrale ning
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
tähenduses kriisiolukorrale ka eelnõu §-s
228 (tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse muutmine) nimetatud
„tervishoiualane hädaolukord“
(muudatusettepaneku kohaselt
sõnastatuna „tervishoiu toimepidevust
ohustav olukord“). Samuti võiks punktis
2 sätestatud ravimiseaduse § 15 lg-s 8
Arvestatud EN ja SK vastavalt ettepanekutele täiendatud.
70
ravimireklaami nõuete osas jätta
samaväärse otsustusõiguse nagu
ülejäänud nõuete osas. Seega teeme
ettepaneku sõnastada § 15 lg 8 järgmiselt:
„(8) Kui see on vajalik paljude inimeste
elu ja tervist vahetult ohustavas olukorras,
sealhulgas loodusõnnetus, katastroof,
nakkushaiguse epideemia, tervishoiu
toimepidevust ohustav olukord
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
tähenduses või kriisiolukorras tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduse tähenduses, ning
kõigi kehtestatud nõuete täitmine ei
võimaldaks tagada elanikkonna ja
raviasutuste katkematut varustatust
ravimitega, võib Ravimiamet ajutiselt
piirata ravimite väljastamist ning lubada
erandeid käesolevas seaduses ja selle
alusel kehtestatud ravimite käitlemise
nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite
kliiniliste uuringute nõuete, ravimi
väljakirjutamise nõuete, ravimi
ohutusalase teabe esitamise nõuete ja
teabe edastamise nõuete täitmisest.
Samuti võib Ravimiamet sellises
olukorras piirata ravimireklaami või
lubada erandeid selle tegemiseks, kui see
on vajalik inimeste elu ja tervise
kaitseks.“;
71
b) Ravimiseaduse osas tuleb rakendada
hilisemat jõustumise aega, sest
Ravimiamet ei ole valmis sel aastal
eelnõus toodud kohustusi täitma alates
01.01.2024 (2023 puuduvad uue
järelevalveteenuse loomiseks
eelarvelised vahendeid, RA struktuuris ei
ole täiendava personali jaoks ametikohti
(eelarveliste vahenditeta neid ka ei
võimaldata) ning Ravimiameti
tegevuslubade registris muudatuste
tegemisega ei ole RA ja TEHIK-u
tööplaanides ja eelarves arvestatud).
Samuti vajavad ravimi hulgimüüjad ja
apteegid, kes edaspidi osutuvad elutähtsa
teenuse osutajateks, aega oma tegevuse
kohandamiseks.
Seega vajab tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse eelnõu § 251 täiendamist. Seega
teeme ettepaneku muuta § 251 sõnastust
järgmiselt:
„Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1.
jaanuaril. Käesoleva seaduse § 214, § 230
ja § 228 punktid 4 ja 25 jõustuvad 2025.
aasta 1. jaanuaril.“.
c) Palume teha muudatus ka terminites,
mis puudutavad riigi tervishoiuvaru. Uus
termin oleks „tervishoiuvaldkonna
vajadusteks riigi tegevusvaru“.
72
d) Ravimiseaduse § 26 lg 15 ja § 29 lg 15
, mis reguleerivad apteekide ja
hulgimüüjate kui elutähtsa teenuse
osutajate püsivat kriisiülesannet ning
annavad volituse kriisiülesande, selleks
valmistumise ja selle täitmise nõuete
täpsustamiseks, vajavad täpsustamist.
Apteegid ja hulgimüüjad on elutähtsa
teenuse osutajateks ravimitega
varustamise osas ja see peaks sättest
selgelt välja tulema. Pakume järgmist
sõnastust:
RavS § 26 lg 15 lause 1:
„(15 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 11
nimetatud ravimite hulgimüügi
tegevusloa omaja püsiv kriisiülesanne on
osutada ravimitega varustamise elutähtsat
teenust käesolevas seaduses, tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduses ja nende seaduste
alusel kehtestatud nõuete kohaselt. ….“;
RavS § 29 lg 15 :
„(15 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 11
nimetatud üldapteegi püsiv kriisiülesanne
on osutada ravimitega varustamise
elutähtsat teenust käesolevas seaduses,
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja
nende seaduste alusel kehtestatud nõuete
kohaselt.“.
34. Eelnõu § 217 (RHS § 15 lõige 101 ).
Mõistame ja toetame muudatuse
Selgitus Eelnõu sõnastust muudetud, vt § 96. Tegevusvaruga
seotud riigihanked
73
eesmärki, kuid peame oma senise
praktika pinnalt oluliseks väljendada
muret hankemenetluse reeglite jäikuse
osas. Seda põhjusel, et tavaliselt kriisid,
katastroofid jm ootamatud olukorrad
juhtuvadki ootamatult ja need vajavad
reeglina kiiret sekkumist/lahendust.
COVID-19 ja põgenike kriis on meile
näidanud, et praktikas võib lühikese
ajaraami sees riigil tekkida vajadus
hankida väga suures mahus erinevaid
teenuseid. Seejuures võib (sõltuvalt kriisi
ulatusest) tekkida probleeme ka
rahvusvaheliste piirmääradega, kuna
erinevad kriisiolukorrad on sisult ja
mõjult erinevad. Seetõttu peame
oluliseks, et kaalutaks ka tänaste
hanemenetluse reeglite raamistiku
vastavust elulistele vajadustele. On
oluline, et hankemenetluse reeglid
võimaldaksid kiirelt ja operatiivselt kriise
lahendada.
RHS osas palume vaadata ka märkust
eelnõu § 85 ja § 228 kohta. Nendest
märkustest tulenevalt teeme ettepaneku
sõnastada RHS järgmiselt:
„§ 217. Riigihangete seaduse muutmine
Riigihangete seaduses tehakse järgmised
muudatused:
74
1) § 15 täiendatakse lõikega 101
järgmises sõnastuses:
„(101) Massilisest sissrändest põhjustatud
hädaolukorras ja kriisiolukordades on
avaliku sektori hankijal ja
võrgustikusektori hankijal õigus häda- ja
kriisiolukorra lahendamisega seotud
hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav
maksumus on vähemalt võrdne lihthanke
piirmääraga, kuid on väiksem kui
rahvusvaheline piirmäär, kohaldada
käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos
sätestatud korda.“;
2) paragrahvi 169 lõiget 1 täiendatakse
punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) sellise asjade ostmine, teenuste või
ehitustööde tellimine, mis on seotud riigi
tegevusvaru, sealhulgas
tervishoiuvaldkonna vajadusteks riigi
tegevusvaru, tegevusvaru taristu ja
varustuskindlusega.“
35. Palume teha eelnõu §-s 228
(tervishoiuteenuste korraldamise seadus,
TTKS) järgmised muudatused:
a) Asendada eelnõu §-s 228 sõnad
„tervishoiualane hädaolukord“ sõnadega
„tervishoiu toimepidevust ohustav
Arvestatud
75
olukord“. Täpsemalt võiks muuta terminit
punktis 3 ja edaspidi teha võimalusel
viide §-le 41. Muuta tuleks ka
nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse (§ 205) ja tervishoiuteenuse
osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse
seaduse (§ 229) vastavat terminit.
b) Palume asendada punktis 16 viide § 52
lõikele 31 viitega § 52 lõikele 34 , sest
vahepeal on jõustunud uued seaduse
muudatused, mis on paragrahvi lõigete
numeratsiooni muutnud.
c) Tervise infosüsteemist andmete
väljastamise osas palume vaadata
märkust eelnõu §-de 108 ja 117 kohta.
d) TTKS ei kasuta mõistet „tegevusvaru“
(mida kasutab tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse eelnõu), vaid „riigivaru“, „riigi
tervishoiuvaru“. Õigusselguse huvides
tuleks TTKSis kasutada samuti mõistet
„tegevusvaru“ – nt „tervishoiuvaldkonna
vajadusteks riigi tegevusvaru (edaspidi
riigi tervishoiuvaru)“. Termini muudatus
tuleks teha ka ravimiseaduses.
e) Palume lisada punkti 19 (TTKS § 576
) viide, et tervishoiuvaldkonna
vajadusteks riigivaru moodustamisega
seotud hankeid võib käsitleda riigi olulise
Punkti c kohta antud selgitused punktides 24 ja 25.
Punkt d arvestatud.
Punkt e osas märgime järgmist: RAM on välja
töötanud julgeolekuhangete erandite kasutamise
juhendi.
Punkt f arvestatud.
76
julgeolekuhuvi kaitsmisega seotud
riigihangetena riigihangete seaduse § 169
lõike 1 tähenduses.
f) Palume muuta punktis 21 §-i 584 ja
täiendada seda analoogselt eelnõu §-ga
109 uue lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Massiteabevahendina käsitletakse:
1) interneti uudisteportaali, muud
asjakohast veebilehte, asjakohast arvuti-
või sidevõrku;
2) tele- ja raadioprogrammi ajavahemikul
7.00-22.00 või
3) üleriigilist ajalehte.„
g) Palume asendada TTKS § 585 punktis
3 sõna „piiriülene abi“ sõnaga
„humanitaarabi“.
Punkt g arvestatud.
36. Eelnõu §-ga 234 muudetakse TLS § 17
lõiget 1. Oleme seisukohal, et TLS
muutmine ei ole vajalik. Tsiviilkriisi ja
riigikaitse seadus eriseadusena määrab,
millal tööandja saab kriisiolukorras
töötajale ülesandeid anda ja millal
töötajal tekib töökohustus. Tegemist on
erireeglitega, mis kehtivad teatud
olukorras ning erireeglitele viitamine
TLS-is ei ole vajalik. Eelnõus on veel
erisusi TLS-i regulatsioonist, mille puhul
ei ole peetud vajalikuks TLS-i täiendada
viitega kriisolukordadele/eriseadusele.
Arvestatud
77
Lisaks on pakutud sõnastus väga üldine
ega viita konkreetsele seadusele, mistõttu
võib seda mitmeti tõlgendada, mis
omakorda tekitab segadust. Seega palume
TLS-i muudatuse eelnõust välja jätta.
37. Palume teha eelnõu §-s 236
(töötuskindlustusseaduse muutmine)
järgmine muudatus: Töötuskindlustuse
seaduse § 23 lõike 22 viide
tööturumeetmete seaduse §-le 15 tuleb
asendada viitega tööturumeetmete
seaduse §-le 18. Eelnõu seletuskirja
kohaselt on §-is 236 peetud silmas
tööturumeetmete seaduse alusel
makstavat töötutoetust, mitte
tööturuteenusel osalemise toetamise
tööturutoetuse piirmäärasid, mida
reguleerib tööturumeetmete seaduse § 15.
Arvestatud Eelnõus parandus tehtud.
38. Palume täiendada eelnõu § 244
(välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse muudatus) uute
punktidega 5 ja 6 (muutes järgneva punkti
numeratsiooni) järgmises sõnastuses:
5) seaduse 2. peatüki 21 . jao pealkirja
täiendatakse pärast sõna „hädaolukorras“
sõnadega „ja selle järgselt“;
6) seaduse 2. peatüki 21 . jagu
täiendatakse §-ga 367 järgmises
sõnastuses:
Arvestatud osaliselt Eelnõusse ja seletuskirja täiendused tehtud. Siiski ei
tundu põhjendatud jätta lisatud paragrahvis 367
leevenduste kasutamise aeg täiesti lahtiseks.
Täiendasime sõnastust järgmiselt: „Paragrahvi 366
lõikes 11 sätestatut kohaldatakse rahvusvahelise
kaitse taotlejate majutuskeskuse teenuse
osutamisele vajadusel ka kuni 2 aastat pärast
massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra
lõppemist.“ Lähtusime eeldusest, et 2 aasta jooksul
peaks olema võimalik asutuse tavapärane
töökorraldus taastada.
78
„§ 367. Rahvusvahelise kaitse taotleja
majutamine massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorra järgselt
Paragrahvi 366 lõikes 11 sätestatut
kohaldatakse rahvusvahelise kaitse
taotlejate majutuskeskuse teenuse
osutamisele vajadusel ka pärast
massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorra lõppemist
Sotsiaalkindlustusameti määratud aja
jooksul.“.
Muudatuste ettepanek on luua SKAle
õiguslik alus teenuste ajutiseks
vähendamiseks massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorra järgselt. VRKS
§ 366 lõige 11 käsitleb täna õigust
vähendada majutuskeskuses teenuste
osutamist vaid hädaolukorra kontekstis.
Pärast Ukraina sõjapõgenike massilisest
sisserändest kehtestatud hädaolukorda
(11.03.2022-13.05.2022) naasid enamik
reageerivaid asutusi oma tavaülesannete
juurde. Nii oleks tulnud ka SKA-l peale
hädaolukorra lõppemist asuda rakendama
majutuskohtades viibijatele VRKS § 32
lõikes 1 toodud teenuseid. 2022. aasta
maikuus viibis SKA majutuskohtades
keskmiselt 3761 UA sõjapõgenikku,
kellele erinevate teenuste osutamine
tulenevalt sedavõrd suurest isikute arvust
79
§ 32 sätestatud tingimustele ei olnud
võimalik.
Teeme ettepaneku täiendada VRKS-i uue
§-ga 367 , mis reguleerib rahvusvahelise
kaitse taotlejale teenuste osutamist
massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorra järgselt ning võimaldab
SKA-l kriitilise arvu isikute puhul
kohaldada rahvusvahelise kaitse
taotlejate majutuskeskuse teenusel
viibijatele vähendatud mahus teenuste
osutamist seniks kuni on taastunud
asutuse tavavõimekus teenuste
korraldamisel. Eelnevast lähtuvalt teeme
ka ettepaneku seaduse 2. peatüki 21 . jao
pealkirja täiendamiseks pärast sõna
„hädaolukorras“ sõnadega „ja selle
järgselt“, et see kataks ka lisatud
muudatust. Meie hinnangul on antud
muudatus kooskõlas direktiivi
2013/33/EL artikkel 18-ga.
39. Palume teha eelnõu §-s 246
(väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
muudatus) järgmised täiendused:
1) täiendada § 14 lõiget 1 pärast sõna
„kohtutele“ sõnadega „ja rahvusvahelise
kaitse taotlejate majutuskeskuse“;
Rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuse ülesanne (VRKS § 32 lg
Arvestatud
80
1) on korraldada taotlejale rahvusvahelise
kaitse menetluse või ajutise kaitse
menetluse ajal toetusena järgmiste
teenuste osutamine: majutamine,
tervisekontroll, hädavajalik tõlketeenus,
menetluseks vajalik transporditeenus jmt.
Peame oluliseks, et hädaolukorra juures
on selgelt välja toodud ka rahvusvahelise
kaitse taotlejate majutuskeskuse mõiste,
sest hädaolukorra puhul majutub enamik
välismaalasi majutuskeskuses.
2) täiendada § 14 lõiget 2 pärast sõnu
„alguse ja lõpu“ sõnadega „ning teavitab
võimalikult varakult massilise sisserände
ohust kriisiplaanis toodud
partnerasutusi“.
Hädaolukorra alguse ja lõpetamise
otsustab PPA. VRKS § 32 raames
ettenähtud teenuste osutamise võimekus
on SKA-l tavaolukorras maksimaalselt
kuni 150 inimesele. Selleks, et SKA oleks
teadlik võimalikust ohust, peame
vajalikuks, et PPA lasub seadusest
tulenev kohustus partnerasutuste
informeerimiseks võimaliku
kriisiolukorra tekke ohust, sest
julgeolekuasutuste poolt ei teostata
olukorra pidevat monitooringut, mistõttu
on läbi õigeaegse teavituse võimalik
valmistuda tekkivaks kriisiks
81
hädaolukorra eelsel ajahetkel. Samuti
peame oluliseks, et koostavate
kriisiplaanide puhul tuleks kriisplaani (ka
massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorda puudutava kriisiplaani)
koostajal kooskõlastada ka kriisiolukorra
deeskaleerumise järgsed tegevused
seotud partnerasutustega ning täpsustada,
kuidas jätkub partnerasutuste
tööülesannete täitmine peale
kriisiolukorra lõpetamist.
40. Eelnõu raames tuleb läbi mõelda ja
reguleerida olukorrad, kus
kriisiülesandeid täitvad inimesed peavad
tegema 24/7 valveid (hinnata, kas vaja
töölepingu seaduse ja avaliku teenistuse
seaduse muudatusi).
Selgitus Vastav regulatsioon on, et kriisiülesannet täitvatele
inimestele tuleb tagada ka minimaalne puhkeaeg.
41. Märkused seletuskirjale.
Ettepanek lisada seletuskirja § 8 lõike 1
juurde, et „Päästeamet kaasab
kriisiolukordadeks valmistumisel ja
KOVide nõustamisel asjaomaseid
ministeeriume või täidesaatva riigivõimu
asutusi, et tagada vajalik ekspertsus“.
Selgitus: Enamik KOV püsivatest
kriisiülesannetest kuuluvad
Sotsiaalministeeriumi haldusalasse ning
nende üle teeb järelevalvet SKA. On
oluline, et kriisiplaani koostamisel ja
õppuste ettevalmistamisel/läbiviimisel
oleks valdkonna eksperdid kaasatud.
Arvestatud Seletuskirja täiendatud. Samuti on täpsustatud
eelnõu § 15 lg 12
Kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisiplaani
Sotsiaalkindlustusameti ja Haridus- ja
Teadusministeeriumiga ning esitab selle arvamuse
avaldamiseks teistele asjassepuutuvatele osalistele
ning lõplikuks kooskõlastamiseks Päästeametile.
82
Täiendus aitaks ka eristada Päästeameti jt
asutuste rolle, mis praegu jäävad
mõnevõrra segaseks nii eelnõu §-s 8 kui
rakendusakti kavandis nr 4. Peame
vajalikuks, et Päästeameti koordineeriv
roll jääks püsima, ent oleks selgelt välja
toodud, et Päästeamet ise asjaomaseid
partnereid kaasab. Sama täiendus
puudutab ka seletuskirjas § 37 lõiget 2.
42. Eelnõu § 16 lg 3 sätestab, et käesolevas
paragrahvis ja selle alusel antud
õigusaktides sätestatud nõudeid
toimepidevuse tagamisele kohaldatakse
halduslepingus määratud ja püsiva
kriisiülesande täitmiseks vajalikus
ulatuses ka isiku suhtes, kellele on
halduslepinguga volitud osaliselt või
tervikuna püsiva kriisiülesande täitmine
või täitmise tagamine. Seletuskirjas on
toodud näiteks KOV püsiv kriisiülesanne
lapsehoiuteenus, mille osas laienevad
toimepidevuse nõuded teenuseosutajale
kui ülesande täitmiseks on sõlmitud
haldusleping lastehoiu pidajaga. Seda
seetõttu, et tegelikku teenust osutab
lastehoiu pidaja, mitte kohaliku
omavalitsuse üksus, ning lastehoiu
osutaja peab läbi mõtlema ja planeerima,
kuidas ta talle pandud ülesannet
kriisiolukorras täidab. Juhime tähelepanu,
et teatud kohaliku omavalitsuse püsivate
kriisiülesannete puhul, mis on toodud §
Selgitus Eelnõu §-s 18 sätestatud toimepidevuse tagamise
kohustus on püsiva kriisiülesandega asutusel või
isikul, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksusel,
elutähtsa teenuse osutajal ning põhiseadusliku
institutsioonil. Eelnõu § 18 lõike 5 kohaselt
kohaldatakse käesolevas paragrahvis ja selle alusel
antud õigusaktides sätestatud nõudeid
toimepidevuse tagamisele halduslepingus määratud
ja püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikus
ulatuses ka isiku suhtes, kellele on halduslepinguga
volitatud osaliselt või tervikuna püsiva
kriisiülesande täitmine või täitmise tagamine.
Halduskoostöö seaduse § 3 lõike 2 kohaselt võib
kohalik omavalitsus talle seadusega või selle alusel
pandud haldusülesannet volitada juriidilist või
füüsilist isikut täitma seaduse alusel antud
haldusaktiga või seaduse alusel käesolevas seaduses
sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud
halduslepinguga.
Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt haldusülesande
täitmiseks volitamise korral võib sõlmida
tsiviilõigusliku lepingu, kui seadus ei näe ette
83
76 lõikes 1 võivad tegelikud teenuse
osutajad olla juriidilised isikud, kellega ei
ole sõlmitud halduslepingut vaid
tsiviilõiguslik teenuse osutamise leping.
Sellised teenused on näiteks väljaspool
kodu osutatav üldhooldusteenus ja
asendushooldusteenus. Peame oluliseks,
et vähemalt seletuskirja tasemel oleks
selgitatud, mil viisil on võimalik KOV
püsivate kriisiülesannete puhul
toimepidevuse tagamise kohustust
laiendada ka eraõiguslikele teenusele
osutajatele, kes võivad olla KOV-idele
oluliseks partneriks teenuse sisulisel
tagamisel.
üksnes halduslepingu sõlmimist, lepinguga ei
reguleerita avaliku teenuse kasutaja või muu
kolmanda isiku õigusi ega kohustusi, riiki või
kohalikku omavalitsust ei vabastata tal lasuvatest
kohustustest ja ülesande täitmisel ei kasutata
täidesaatva riigivõimu volitusi. Kui lepingust selgelt
ei nähtu poolte tahe sõlmida tsiviilõiguslik leping,
eeldatakse, et tegemist on halduslepinguga.
Lisaks märgime, et juriidilisele isikule saab panna
püsiva kriisiülesande seadusega (§ 10 lõige 4 ja 5).
Kuna eelnõu kohaselt laienevad toimepidevuse
kohustused neile, kes on eelnõus nimetatud püsiva
kriisiülesande täitjad, siis ei saa neid kohustusi
laiendada neile juriidilistele isikutele, kes osutavad
teenust tsiviilõigusliku lepingu alusel ja ei täida
KOVi volitusel halduslepinguga KOVile pandud
püsivat kriisiülesannet. Kui võtta näiteks KOVi
püsiv kriisiülesanne korraldada
asendushooldusteenust, siis selle teenuse
„korraldamise ülesande“ täitmise volitamine
juriidilisele isikule on võimalik halduslepinguga.
Kui KOV ei volita temale pandud ülesannet
„korraldada“ teenuse täitmist, vaid sõlmib temale
pandud „korraldamise ülesande täitmiseks“
tsiviilõiguslikud lepingud teenuse osutamiseks
juriidiliste isikutega, siis kohalduvad jätkuvalt
toimepidevuse nõuded ikkagi KOV suhtes. Püsiva
kriisiülesande täitmise eest (et teenus on korraldatud
ja sihtgrupile tagatud) vastutab KOV. Kui KOV on
aga teenuse korraldamise (ehk oma püsiva
84
kriisiülesande) täitmise halduslepinguga volitanud
juriidilisele isikule, vastutab teenuse korraldamise
eest nimetatud juriidiline isik, kellele kohalduvad
ühtlasi on ka kõnealuse paragrahvi alusel
toimepidevuse nõuded.
43. Eelnõu § 49 sätestab, et kohtutäitur
peatab füüsilise isiku suhtes rahaliste
nõuete ning rahaliste ja varaliste
karistuste sundtäitmise, kui füüsiline isik
jättis täitedokumendi vabatahtlikult
täitmata põhjusel, kui isiku töötasu või
hüvitisi vähendati või ta pidi tööle asuma
sõjaaja ametikohale. Teeme ettepaneku
täiendada sätte seletuskirja ja lisada, et
täitemenetluse peatamine mõjutab ka
lapsele elatise ja elatisabi maksmist.
Elatisabi makstakse lapsele, kelle
võlgnikust vanem lapsele elatist ei maksa
või ei tee seda vajalikus ulatuses.
Elatisabi maksmise eelduseks on, et
elatise nõude osas on algatatud
täitemenetlus. Elatisabi maksmise
erisused kriisiolukorras reguleeritakse
perehüvitiste seaduses, et tagada elatisabi
saamine ka olukorras, mil täitemenetlus
on peatatud.
Arvestatud osaliselt Teeme ettepaneku eelnõust elatisabi maksmise
regulatsioon välja jätta ja reguleerida see vajadusel
eriseaduses.
44. Seletuskirja § 72 selgituste juures on
märgitud sätte ühe vajadusena see, et
praeguses regulatsioonis puudub
süsteem, kuidas saab avalik-õiguslike
juriidiliste isikute vahendeid ümber
suunata. Juhime tähelepanu, et antud
Arvestatud Eelnõu ja seletuskiri muudetud.
85
rahaliste hüvitiste vähendamise säte seda
süsteemi ei loo ega taga, mistõttu palume
avalik-õiguslike juriidiliste isikude
vahendite ümbersuunamise tekstiosa
välja võtta. Rahaliste vahendite
ümbersuunamine on riigieelarve seaduse
küsimus, samas seda osa käesoleva
eelnõuga muuta ei plaanita. Kuivõrd
riigieelarve seadus on
Rahandusministeeriumi pädevuses, siis
tuleks nendega koostöös vastavad osad
üle vaadata. Samuti leiame, et lõike 8
juures olev selgitus sobib pigem
sissejuhatavasse ossa, kus palume
täpsemalt selgitada riigieelarve seaduse §
45 koostoimet Vabariigi Valitsuse
mandaadiga vähendada hüvitisi. Samuti
palume muuta lõike 1 kohta tehtud
selgitusi ja viia vastavusse eelnõus
pakutud muudatustega. Lõigete 2 - 9
tehtud selgitused palume asendada
järgneva tekstiga:
Lõikes 2 sätestatakse loetelu hüvitistest,
mille eesmärgiks on inimese toimetuleku
tagamine olukorras, kus inimene ei saa
töist tulu teenida näiteks vanaduse,
töötuse, haiguse või väikelapse
hooldamise tõttu. Sättes on esitatud
avatud loetelu hüvitistest, mille eesmärk
on tagada isikule asendussissetulek.
Selliseid hüvitisi võib olla veel ning need
86
võivad ka ajas muutuda. Kuivõrd
tegemist on oluliste
asendussissetulekutega, millest enamus
kuuluvad PS § 28 kaitse alla, saab valitsus
neid vähendada üksnes kuni töötasu
alammäärani. Valitsus ei saa peatada
asendussissetulekute maksmist.
Asendussissetulekute maksmise
jätkamine tagab inimestele sissetuleku ja
hoiab ära hüvitiste peatamisega
võimaliku kaasneva toimetulekutoetuse
saajate arvu kasvu. Asendussissetulekuid
võib vähendada töötasu alammäärani,
kuna ei ole mõistlik riiklike hüvitiste
vähendamisel tekitada olukorda, kus
makstav hüvitis on sedavõrd väike, et
selle saajad on sunnitud täiendavalt
pöörduma toimetulekutoetuse
taotlemiseks kohalikku omavalitsusse.
Toimetulekutoetust maksavad välja
kohalikud omavalitsused, selle
määramine ja suuruse arvestamine
põhineb isiku ja tema leibkonna
individuaalsel hindamisel ning on
seetõttu ressursimahukam. Kriitilises
olukorras on kohalike omavalitsuse
võimalused niigi väga piiratud, mistõttu
ei ole mõtet luua regulatsiooni, mille
administreerimine nõuab topelt ressurssi
ning tekitaks ebameeldivusi ka
inimestele.
87
Lõikes 3 on nimetatud kokkuvõtvalt
muud riigieelarvest makstavad rahalised
hüvitised, mille eesmärk on valdavalt
teatud spetsiifiliste kulude katmine või
tegevuste soodustamine. Kuivõrd sellised
hüvitised on väga erinevate eesmärkide ja
suurustega, võib valitsus neid kas
vähendada vastavalt tekkinud vajadusele
või peatada. Sellised hüvitised võivad olla
näiteks: peretoetused laste kasvatamise ja
õppimisega seotud kulude katmiseks,
puuetega inimeste sotsiaaltoetused
puudest tulenevate lisakulude
hüvitamiseks, eriarsti lähtetoetus, riigi
makstav vanglast vabanemise toetus,
represseeritu toetus, sotsiaaltoetus
sunniviisiliselt tuumakatastroofi
tagajärgede likvideerimisele saadetud
isikutele, olümpiavõitja riiklik toetus,
üksi elava pensionäri toetus, piiriülese
tervishoiuteenuse hüvitis, kuriteoohvri
riiklik hüvitis jne. Selliste hüvitiste
vähendamisele miinimumnõuet ei
kehtestata, kuivõrd kehtivate õigusaktide
alusel määratavate hüvitiste suurused on
väga erinevad ning nende eesmärk ei ole
inimese toimetuleku tagamine.
Lõikes 4 sätestatakse, et
toimetulekutoetust ei või valitsus oma
korraldusega vähendada ega peatada.
Toimetulekutoetus kui abi puuduse korral
88
PS § 28 mõttes on riiklikus
sotsiaalkaitsesüsteemis viimane rahaline
abimeede ja lisatud ka kohalike
omavalitsuste püsivaks kriisiülesandeks.
Seetõttu ei oleks proportsionaalne
võimaldada valitsusel otsustada selle
vähendamine või maksmise lõpetamine.
Toimetulekutoetuse maksmise erisused
kriisiolukordades on plaanis reguleerida
tervikuna sotsiaalhoolekande seaduses.
Lõikes 5 sätestatakse, et perioodiliselt
makstavaid hüvitisi võib haldusorgan
andmete puudumisel maksta isikule
viimaste teadaolevate andmete alusel.
Kuivõrd hüvitiste maksmiseks vajalikud
andmed saadakse peamiselt erinevatest
registritest, siis siin on silmas peetud
olukordi, kui ligipääs registritele on
pikema aja vältel katkenud või piiratud.
See eeldab, et asutused loovad võimekuse
eelnevate kuude väljamaksu andmeid
varundada ja tagavad kriisiolukorras
nende kättesaadavuse. Samas säte ei
välista õigust maksta hüvitisi uuemate
andmete alusel, mida asutus saab muul
moel, kui registritest (näiteks isik esitab
ise vajalikud dokumendid või tõendid).
Sellisel juhul tuleb aluseks võtta
tõendatud andmed. Sätte eesmärgiks on
tagada võimalikult laiaulatuslik võimalus
maksta inimesele hüvitis välja tuginedes
89
teadaolevatele või kättesaadavatele
andmetele.
Lõikes 6 sätestatakse haldusorganile
õigus peatada uute hüvitiste taotluste
menetlemine olukorras, kus valitsus on
peatanud nende hüvitiste maksmise. Säte
peab andma paindlikkuse, võimaldades
koos hüvitiste peatamisega teha
haldusorgani poolt ressursside mujale
suunamisel vastav otsustus hüvitiste
määramise ja taotluste vastuvõtmise
peatamiseks. Samuti sätestatakse, et sel
juhul peatub ka seaduses sätestatud
taotluste esitamise tähtaeg.
Lõike 7 kohaselt kehtestab hüvitiste
vähendamise või nende maksmise
peatamise Vabariigi Valitsus määrusega.
Vähendamise ulatus sõltub ennekõike
sellest, kui pikaajaliseks olukorra kestus
hinnatakse ning kui palju on
kriisiolukorra lahendamiseks vaja
lisaraha. Hüvitiste vähendamise ulatus on
otstarbekas väljendada protsendina ja
seda eelkõige individuaalsetes summades
makstavate asendussissetulekute puhul.
Seega, kui näiteks otsustatakse
vanemahüvitist vähendada 10%, siis see
ei tähenda vanemahüvitise asendusmäära
vähendamist sajalt protsendilt
üheksakümnele, vaid inimesele makstava
90
lõppsumma vähendamist 10% võrra.
Käesolevas paragrahvis nimetatud
vähendamise ja peatamise meetmeid võib
sõltuvalt konkreetsest olukorrast
rakendada nii järjestikku kui ka
samaaegselt. Nii näiteks võidakse
otsustada vähendada lõikes 2 nimetatud
asendussissetulekuid, ent sellega
paralleelselt vähendada lõikes 3
nimetatud hüvitisi või nende maksmine
peatada. Ent pole ka välistatud nt ainult
osa hüvitiste suuruse vähendamine või
maksmise peatamine. Valitsuse määruses
sätestatakse ka rahaliste hüvitiste
vähendamise aeg, mis ei saa olla pikem
periood kui see, mis ajaks on välja
kuulutatud erakorraline seisukord või
sõjaseisukord. Hüvitisi ei saa Vabariigi
Valitsus oma otsustusega lõplikult muuta
või nende maksmist permanentselt
lõpetada. Seadusega kehtestatud hüvitiste
muutmine on seadusandliku võimu
ülesanne. Vabariigi Valitsus saab üksnes
äärmise vajaduse korral ja piiratud ajal
rakendada riigi eelarvevahendite
ümbersuunamiseks käesolevas
paragrahvis nimetatud abinõu. Kui
olukord riigis ja riigi rahaline seis ei
võimalda isikutele hüvitiste maksmise
jätkamist ka juba vähendatud ja peatatud
kujul ning ka toimetulekutoetust ei ole
võimalik maksta, saab Riigikogu peatada
91
või lõpetada seadustes sätestatud
hüvitiste maksmise. Riigil säilib
vältimatu materiaalse mitterahalise abi
andmise kohustus. Tagatud peab olema
vähemalt toiduabi, peavari ja riietus,
samuti vältimatu arstiabi. Vältimatut
sotsiaalabi korraldab üldjuhul isiku
elukohajärgne kohaliku omavalitsuse
üksus.
Kui erakorraline või sõjaseisukord lõpeb,
siis hüvitiste vähendamise ja maksmise
peatamise alus langeb ära ning
automaatselt taastub endine olukord, st
taastub kohustus hüvitisi maksta. Kui
riigi rahaline seis ei võimalda isikutele
hüvitiste maksmise jätkamist pärast
kriisiolukorra lõppemist, tuleb valitsusel
esitada Riigikogule seaduse eelnõu,
millega muudetakse hüvitiste suuruseid.
Vastavad eelnõud tuleb Riigikogule
esitada juba enne erakorralise või
sõjaseisukorra lõppu. Ühtlasi tuleb
Riigikogul sätestada, kas ja kuidas
kompenseeritakse isikutele vähendamise
või peatamise tõttu vähem makstud
hüvitised, lähtudes sellel hetkel riigi
finantsseisust ja võimalustest.“
45. Seletuskirja § 73 selgituste juures (lk 143)
on märgitud, et võrreldes kehtiva
regulatsiooniga on eelnõuga lisandunud
juurde kuus elutähtsat teenust, kuid nende
Arvestatud
92
seas ei ole loetletud uue teenusena
ravimitega varustatust (§ 73 lg 3 p 21).
Palume lisada ravimitega varustamine ka
seletuskirjas lisanduvate teenuste
loetellu. Vastavalt ravimiseaduse
muudatustele (eelnõu § 214) käsitletakse
uute elutähtsa teenuse osutajatena ravimi
hulgimüügi tegevusloa omajaid ja
üldapteeke, kes vastavad ravimiseaduses
sätestatud kriteeriumidele. Samuti on
võrreldes kehtiva regulatsiooniga
elutähtsa teenuse osutajate loetelus tehtud
muudatus tervishoiuteenuste toimimise
sõnastuses. Kui varem oli elutähtsa
teenusena määratletud tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse tähenduses
vältimatu abi toimepidevus, siis edaspidi
on elutähtsa teenusena käsitletav
tervishoiuteenuste toimimine laiemalt.
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
(§ 228) sätestab täpsemalt, et elutähtsa
teenuse osutajatena käsitletakse
haiglavõrgu haiglaid, kiirabibrigaadi
pidajaid ja üldarstiabi osutajaid, kes
vastavad seaduses sätestatud
kriteeriumidele. Kuna elutähtsa
teenusena on käsitletav
tervishoiuteenuste toimimine laiemalt,
siis tuleks seletuskirja vastavalte
selgitustega täiendada ja § 74 lõike 4
selgituste juurest võtta välja viide ainult
vältimatu abi osutamisele.
93
46. Eelnõu § 74 lg 4 p 3 on öeldud, et
Maaeluministeerium korraldab püsiva
kriisiülesandena toiduga varustamise kui
elutähtsa teenuse toimepidevuse. Palume
selgitada eelnõu seletuskirjas, kas see
tähendab ka toiduga varustamist
olukorras, kus kohalik omavalitsus ei
suuda enam vältimatu sotsiaalabi raames
abivajajatele toiduabi pakkuda.
Selgitus Toiduga varustamine on eelnõu kohaselt elutähtis
teenus. ETO-deks on tulenevalt eelnõu kohastest
ToiduS-se muudatustest suuremad toidukäitlejad
(tootjad, kasvatajad, toidupoed). Regionaal- ja
põllumajandusministeerium (endine MEM)
ülesanne ETKAna on korraldada ETO-dest
toidukäitlejate toimepidevuse tagamist, samuti
planeerida tegevusi juhuks, kui toidukäitlejad
mingil põhjusel ise osaliselt või täismahus ei suuda
elutähtsat teenust iseseisvalt tagada. Regionaal- ja
põllumajandusministeerium (endine MEM) ei
korralda vältimatu sotsiaalabi saamist ja toiduga
varustamine sotsiaalabikorral on KOV-i ülesanne.
REM saab toidupoodide kaudu tagada toidu
kättesaadavust poodides, kuid tarbija ja KOV oma
ülesannete täitmiseks peab seda toitu ise kauplusest
ostma.
47. Seletuskirja § 75 lg 3 selgituste juures on
märgitud, et edaspidi määratakse
elutähtsa teenuse osutaja ETKA
haldusaktiga. Palume seletuskirja
täiendada selgitustega, et kas selline
haldusakt tuleb anda ka juhul, kui
teenuseosutaja on juba kehtiva seaduse
kohaselt ETO ja seaduses on väga selged
ETOks kvalifitseerimise kriteeriumid
määratletud. Näiteks TTKS näeb ette, et
ETOd on haiglavõrgu haiglad ja
haiglavõrgu haiglad on määratletud
loeteluna Vabariigi Valitsuse määruses
(TTKS § 22 lg 41 ja § 55 lg 1 alusel antud
määrus koosmõjus).
Selgitus Eelnõu on täiendatud üleminekusätetega.
Olemasolevate ETO-de kohta ei pea andma uusi
haldusakte. Enne eelnõu jõustumist eelnõus toodud
ETO tingimustele vastavad isikud loetakse ETO-
deks seaduse jõustumise päeval.
Haldusakt tuleb anda üksnes uute ETO-de puhul.
Näiteks SOM valdkonnas perearstide, hulgimüüjate
ja apteekide osas. Kui tulevikus tekkib uus kiirabi
või haigla, siis ka tema suhtes tuleb anda haldusakt.
Haldusaktis määratakse ära mh nõuete täitmise
tähtajad. Määrusega ETO-de määramine oleks
problemaatiline, kuna igakord eeldaks määruse, sh
toimepidevuse nõuete määruse ja nende
rakendussätete muutmist, kuna ei ole mõeldav, et
94
uus ETO peab täitma nõudeid samadeks
kuupäevadeks, kui juba olemasolevad ETO-d.
On mõistetav, et TTKSi kohaselt haiglate ETO
staatus oleneb sellest, kas haigla on määratud
haiglavõrgu arengukava haiglaks või mitte. Kui
haigla muutub haiglavõrgu arengukava haiglaks ja
selle kohta tehakse määruse muutmine, siis haigla
suhtes tuleb ikkagi koostada haldusakt, kus
täpsustatakse ETO nõuete täitmise tähtajad.
48. Eelnõu § 76 seletuskirjas on kirjas, et
SHS sätestab tingimuse, et tuvastatud
abivajaduse korral on KOV kohustatud
korraldama väljaspool kodu osutatavat
ööpäevaringset üldhooldusteenust,
turvakoduteenust ja
asendushooldusteenust. Selgitame, et
abivajadust tuleb hinnata ja tuvastada
kõigi sotsiaalteenuste puhul, mitte ainult
väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse
üldhooldusteenuse, turvakoduteenuse ja
asendushooldusteenuse puhul.
§ 76 lg 1 p 2 on välja toodud koduteenus
kui teenus, mille puhul tuleb
kriisiolukorras tagada vähemalt teenuse
kättesaadavus ja toimimine. Samas on
seletuskirjas vältimatu sotsiaalabi
osutamise juures märgitud toetatavate
teenuste, sh koduteenuse peatamine.
Seletuskirjas võiks välja tuua, kas ja mis
olukordades võib koduteenust peatada
Arvestatud Seletuskirja ettepanekute pinnalt muudetud ja
täiendatud.
95
või asendada teiste KOV üksuse tagada
teenustega. Meie hinnangul tuleb KOV
üksusel isikule koduteenus tagada seni
kuni kriisiolukord seda vähegi
võimaldab. Vaid olukorras, kui viiakse
läbi kohaliku omavalitsuse üksuse
territooriumil viibivate isikute ulatuslik
evakuatsioon, lõppeb inimese elukohas
koduteenuste pakkumine. Vajadusel
tagatakse isikule talle vajalik tugi
evakuatsioonikohas läbi kohapeal
pakutavate tugiteenuste või paigutatakse
isik väljaspool kodu osutatavale
üldhooldusteenusele, mis tagab inimese
toimetuleku.
§ 76 lg 1 p 6 on reguleeritud vältimatu
sotsiaalabi osutamist. Palume
seletuskirjas kogu vältimatu sotsiaalabi
puudutav tekst (kaks lõiku lk 158-159,
algusega „KOVi kohustus on tagada
vältimatu sotsiaalabi…“ ja lõpuga
„…sotsiaalabi osutamise täpne viis ja
ulatus“) asendada järgneva selgitusega:
KOVi kohustus korraldada isikule
vältimatu sotsiaalabi andmist tuleneb
SHSi §-st 5, mille kohaselt peab nii isiku
rahvastikuregistrisse kantud elukoha
järgne KOV kui ka see KOV, kelle
haldusterritooriumil isik abi vajamise ajal
viibib, korraldama isikule vältimatu
96
sotsiaalabi andmise. Isikutele, kes on
sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda
elatusvahendite kaotuse või puudumise
tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi,
mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja
ajutise majutuse (SHSi § 8 lg 1). Seega,
kui isik satub äärmuslike sündmuste tõttu
(tulekahju, loodusõnnetused, katastroofid
jne) abitusse olukorda, kus ta ei suuda
endale tagada peavarju ja toitu, peab
KOV talle tagama ellujäämiseks vajaliku.
Vältimatu sotsiaalabi osutamisel on
KOVil laialdane otsustuspädevus ja
kaalutlusruum, mis on piiratud üksnes
ülesande täitmise kohustuslikkusega.
KOVile on jäetud otsustusruum, kuidas
täpselt ülesannet täita, milline on
vältimatu sotsiaalabi osutamise täpne viis
ja ulatus. Toidu tagamise võib KOV
korraldada toidupaki jagamise või
kohapeal korraldatud toitlustamisega,
mille puhul on võimalik inimesel süüa
kohapeal või võtta toit koju kaasa. Ajutise
majutuse pakkumisel võib KOV tagada
inimesele ööbimisvõimaluse varjupaigas,
sotsiaalmajas või evakuatsioonikohaks
planeeritud hoone kasutuselevõtmise
kaudu. Juhul kui KOVil puudub oma
haldusterritooriumil toimiv
varjupaigateenus, tuleb tal peavarju
vajajavale isikule tagada vältimatu
97
sotsiaalabi mõne muu ajutise
ööbimiskoha kaudu, kus on voodikoht,
pesemisvõimalus ja turvaline keskkond
(SHSi § 30 lg 1). Inimestele, kellele on
vajalik tagada riideabi, pakub KOV või
tema partner tasuta kasutatud riideabi
(rõivaid, jalatseid ja voodiriideid). KOV
võib sõltuvalt olukorrast asendada tasuta
riideabi andmise ka KOVi fikseeritud
rahalises määras toetuse maksmisega,
mille eest saab inimene ise talle
hädavajalikud riided osta. Vältimatu
sotsiaalabi osutamise kohustus on KOVil
seni, kuni isik ei ole enam elatusvahendite
kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt
abitus olukorras (SHSi § 8 lg 2).
49. Paragrahvi 77 lõike 2 osas toob seletuskiri
välja: „KOVi ülesanded lastehoiu, alus- ja
põhihariduse kättesaadavuse tagamisel on
täpsustatud koolieelse lasteasutuse
seaduses ja põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduses“. Palume
täpsustada seletuskirjas, et KOV-i
ülesanded lapsehoiu tagamisel on
täpsustatud sotsiaalhoolekande seaduses.
Arvestatud
50. Seletuskirja § 82 puhul jääb ebaselgeks,
kas tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
eelnõu reguleerib ka Eesti Varude
Keskuse poolt elanikkonnale vajaliku
ravimivaru moodustamist, kuigi
ülejäänud Eesti Varude Keskuse
moodustatavad riigi tegevusvarud on
Selgitus Eelnõu § 93 lisatud säte: (10) Tervishoiuvaldkonna
vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru
moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist
reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seadus.
98
reguleeritud eelnõu 4. jaos (§§ 82-87).
Eelnõu seletuskirjas on toodud, et
ravimivaru moodustamist reguleerib
ravimiseadus, kuid selleks puudub
eelnõus volitusnorm ning vastav
regulatsioon nii kehtivas ravimiseaduses
kui selle muutmise eelnõus (§ 214).
Palume seletuskirjas selgitada, kuidas on
kavas reguleerida Eesti Varude Keskuse
poolt elanikkonna ravimivaru
moodustamine, haldamine ja kasutusele
võtmine.
Seletuskirja § 82 selgituste juures võiks
asendada termini „tervishoiuvaldkonna
varu moodustamine“ terminiga
„tervishoiuvaldkonna vajadusteks riigi
tegevusvaru moodustamine“. Kui
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu
kohaselt moodustatakse riigi tegevusvaru
elanikkonnakaitse ja ühiskonna
toimimise tagamiseks, siis
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
kohaselt luuakse Terviseameti poolt veel
täiendav varu, mis mõeldud spetsiifiliselt
tervishoiuvaldkonna enda vajadusteks.
Ravimiseaduse (eelnõu § 214) § 14 lg 3
kohaselt kohaldatakse nii riigi
tegevusvarus kui ka tervishoiuvaldkonna
vajadusteks moodustatud riigivarus
olevate ravimite käitlemisele
ravimiseaduse regulatsiooni. See selgitus
99
peaks seletuskirjas selgemini välja
tulema.
Seletuskirjas soovitame selgema
regulatsiooni huvides kasutada läbivalt
mõistet tervishoiuvaldkonna vajadusteks
riigi tegevusvaru ja vajadusel eraldi
mõistet elanike tervisevaldkonna
tegevusvaru. Juhime tähelepanu, et kuna
tervishoiuvaldkonna vajadusteks riigi
tegevusvaru moodustamisele ei ole
eelnõu §-s 82 viidet, kuigi see on seal
lõigetes 6-8 teistele eriseadustele, siis
tekitab see seletuskirja lugejates palju
küsimusi.
Palume asendada seletuskirja § 82 lõikes
5 sõnad „ja ravimivaru moodustamist
ravimiseadus“ sõnadega „ja lisaks tuleb
ravimeid hõlmavate varude puhul järgida
ravimiseaduses sätestatud nõudeid.“
51. Eelnõu § 93 lõike 3 puhul on seletuskirjas
nimetatud seda olukorda lähetuseks.
Juhime tähelepanu, et kui tegemist on
lähetusega, siis kohaldub TLS § 21
regulatsioon ning töötajat ei või
töölähetusse saata kauemaks kui 30
järjestikuseks kalendripäevaks, kui
tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud
pikemat tähtaega. Samuti tuleb arvesse
võtta töölähetuse kulude hüvitamise
korda. Seega, kui eesmärk ei ole olnud
Arvestatud
100
antud olukorras lähetuse regulatsiooni
rakendada, siis palume seletuskirja
vastavalt muuta.
52. Eelnõu § 96 lõike 4 puhul on seletuskirjas
mainitud vähem puhkuseliike kui
eelnõus. Lisaks on kasutatud vanu
termineid, mida TLS-is enam ei kasutata.
Juhime tähelepanu, et tööandja ei saa
ühepoolselt katkestada isiku emapuhkust,
isapuhkust, vanemapuhkust ega
lapsendajapuhkust. Teeme ettepaneku, et
seletuskirjas kasutada kehtivaid termineid
ja palume ühtlustada need eelnõus
kasutatavate mõistetega (Seletuskirjas
praegune sõnastus: „Erandina on
sätestatud perekonna ja alaealiste huvide
kaitse eesmärgil, et eriolukorra,
erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra
väljakuulutamisel ei saa tööandja
ühepoolselt katkestada rasedus- ja
sünnituspuhkust, lapsendaja- ega
lapsehoolduspuhkust, seda saab teha
üksnes vastastikusel nõusolekul.).
Arvestatud
53. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 99
lõike 1 punkti 8 osas seletuskirja, et sealt
tuleks selgelt välja, et puudega isiku
hooldaja all peetakse silmas nii SHS § 26
alusel KOV poolt määratud hooldajad (nn
ametlikud hooldajad) kui ka neid
hooldajad, kes faktiliselt on puudega isiku
hoolduskohustusega seotud, sh puudega
lapse hooldajad. Konkreetse juhtumi
Arvestatud
101
puhul selgitab hoolduskohustusega
seotuse välja KOV, kellel on kohustus
selgitada välja hoolduskoormusega
inimese toetusvajadus (SHS § 15 lg 4).
54. Seletuskirjas on lahti selgitamata § 109 lg
3 (selgitused on antud lõike 4 osas).
Arvestatud Seletuskirja täiendatud
55. Seletuskirjas § 214 punktide 4 ja 5
selgitustes tuleks lõigete numbreid
kohendada (11- 15 asemel 11 -15).
Arvestatud
56. Palume asendada seletuskirja § 228 punkt
4 sõnastus (lk 340) „Kui inimesed saavad
jätkuvalt pöörduda oma perearsti poole“
sõnastusega „Kui inimestele on jätkuvalt
tagatud üldarstiabi“. Praegune sõnastus
jätab eksitava mulje, sest tegelikult
kriisiolukorras üldarstiabi ei ole alati
tagatud patsiendi enda perearsti juures.
Palume täiendada seletuskirja § 228
punkti 19 lõiget 5 lausega „Kui tegemist
ei ole delegeeritud varuga, tuleb lisaks
arvestada ravimite heas turustamistavas
allhangetele esitatud nõudeid.“
Arvestatud
57. Seletuskirjas on lahti selgitamata eelnõu §
10 lõigetes 2 ja 6 nimetatud üleriigilise
riskianalüüsi eelanalüüsi koostamise
nõude tulenemine 16.01.2023 jõustunud
elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse
direktiivi (Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis
käsitleb elutähtsa teenuse osutajate
toimepidevust ja millega tunnistatakse
Selgitus Eelnõus on loobutud riskianalüüsi eelanalüüsist.
Eelnõu on täiendatud üleminekusätetega.
Hädaolukorra seaduse alusel tuleb üleriigiline
riskianalüüs koostada hiljemalt 31.12.2025.
Koostamise nõuded ja kord täpsustatakse
rakendusaktiga.
ETO-de väljaselgitamiseks on juba tehtud analüüs
2022. aastal. Metoodika on esitatud eelnõu lisas 1.
Eelnõus ja hädaolukorra seaduse muutmisega,
102
kehtetuks nõukogu direktiiv
2008/114/EÜ) artiklist 6. Eesti peab
direktiivi üle võtma hiljemalt 17.10.2024.
Kuigi see direktiiv võetakse üle teise,
hiljem ettevalmistatava eelnõuga, siis
käesoleva eelnõuga on juba arvestatud
direktiivis sätestatud põhimõtteid.
Kuivõrd üleriigilise riskianalüüsi ja
eelanalüüsi koostamise nõuded ja kord
täpsustatakse rakendusakti kavandi nr 3
peatükis 3, tuleks riskianalüüsi
eelanalüüsi koostamise nõude ülevõtmise
ajakava juba käesoleva eelnõu
seletuskirjas täpsustada. Samuti tuleks
eelnõu seletuskirja punkti 6 alapunktis 1.2
kirjeldatud kavandatava muudatuse
raames täiendavalt hinnata mõju sellele
sihtrühmale, kes üleriigilise riskianalüüsi
ja eelanalüüsi koostamise raames
täiendavalt
elutähtsa teenuse osutajatena võidakse
identifitseerida. Seletuskirja lehekülgedel
380 ja 381 on kirjeldatud, et muudatuste
tulemusena suureneb elutähtsa teenuse
osutajate arv 360 ettevõtte võrra, kuid ei
selgu, kas selle 360 hulka on arvestatud
need ettevõtted, kes üleriigilise
riskianalüüsi tegemise raames
tõenäoliselt identifitseeritakse elutähtsa
teenuse osutajatena.
millega võeti üle CER direktiiv on arvestatud
analüüsi tulemustega. Kõik 485, sh ligi 360
lisanduvat ettevõtet on ETO-d.
Tulevikus üleriigilise riskianalüüsi tulemusena võib
selguda, et mõni ettevõtte tuleb määrata ETO-ks või
hoopis arvata ETO-de nimekirjast välja, siis tuleb
ETKAl vormistada sellekohast haldusakti.
58. Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas
puudub viide seaduse rakendamiseks
Arvestatud
103
vajaliku eelarve tagamise kohta
kriisiolukordi korraldavate asutuste
eelarves, sh SOM valitsemisala. Palume
lisada eelnõu seletuskirjale (seaduse
mõjud ning seaduse rakendamisega
seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse
tegevused, eeldatavad kulud ja tulud)
käesoleva kooskõlastuskirja lisas 1 olev
kulude tabel, mis seondub SoM
valitsemisalale seoses eelnõu
vastuvõtmisega.
59. Märkused rakendusaktide
kavanditele.
Rakendusakti kavandi nr 3 osas esitame
järgmised ettepanekud:
a) volitusnormi tuleks lisada ka § 11 lg 5.
b) Ettepanek on täiendada ka
rakendusakti kavandi § 8 p-i 4 ja lisada
apteegid tervisesektori hulka, sest
apteegid on oluline lüli elanikkonna
ravimitega varustamisel:
„Loetelu sektorites ja allsektorites, milles
hinnatakse riskid ja mille kohta järgnevad
asutused kostavad üleriigilise
riskianalüüsi eelanalüüsi:
4) tervisesektor ning selle allsektorid:
tervishoiuteenuse osutajad,
referentlaborid, ravimite uurimise ja
Arvestatud
104
arendamisega tegelevad üksused,
põhifarmaatsiatooteid ja ravimpreparaate
tootvad üksused, rahvatervise
hädaolukorras kriitilise tähtsusega
meditsiiniseadmeid tootvad üksused,
hulgimüüjad ja apteegid –
Sotsiaalministeerium;“.
c) § 8 p 5 kohaselt on joogivee sektori
üleriigilise eelanalüüsi koostamise
kohustus pandud Sotsiaalministeeriumile
kaasates Keskkonnaministeeriumit.
Sotsiaalministeerium vastutab joogivee
kvaliteedinõuete eest,
Keskkonnaministeerium laiemalt nii
joogiveehaarde valgala ja toiteala kaitse
ning nende riskihindamise ja -juhtimise
eest, samuti ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooniteenuse osutamise
poliitika kujundamise ning vee-
ettevõtteid puudutava strateegia,
regulatsiooni ja ka veemajandust
puudutavate rahastusmeetmete eest.
Eelneva tõttu peame põhjendatuks, et see
kohustus oleks proportsionaalselt
Keskkonnaministeeriumil koos
Sotsiaalministeeriumiga.
d) § 6 lõike 2 punktis 1 tuleks asendada
sõnad „tervisealaste hädaolukordade“
sõnadega „rahvusvahelise tähtsusega
rahvatervise hädaolukorras“. Muudatus
105
on vajalik, kuna Eesti õiguses puudub
termin „rahvatervise hädaolukord“.
Rahvatervise seaduses on sisustatud
rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise
hädaolukorra mõiste. Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevust, paneb
liikmesriikidele kohustuse teha
elutähtsate teenuste loetelu riskianalüüs
ja identifitseerida elutähtsa teenuse
osutajad direktiivi lisas esitatud sektorites
ja allsektorites.
e) § 8 punktis 4 tuleks asendada sõnad
„rahvatervise hädaolukorras“ sõnadega
„rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise
hädaolukorras“. Muudatus on vajalik,
kuna Eesti õiguses puudub termin
„rahvatervise hädaolukord“.
Rahvatervise seaduses on sisustatud
rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise
hädaolukorra mõiste.
f) § 8 punktis 4 tuleks asendada sõna
„hulgimüüjad“ sõnadega „ravimite
hulgimüüjad“. Muudatus on vajalik
tulenevalt RavSis tehtavatest
muudatustest.
60. Eelnõu rakendusakti kavandi nr 4 § 3
lõige 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse
üksusi nõustab plaani koostamisel
Selgitus Rakendusaktide eelnõu koostamisel koostame ka
rakendusakti eelnõu seletuskirja, kus täpsustatakse
osapoolte tegevused. Rakendusakti eelnõu
106
Päästeamet ning kriisiülesande
valdkondlikust kuuluvusest
tulenevalt Sotsiaalkindlustusamet ja
Haridus- ja Teadusministeerium.
Rakendusaktis tuleks selgemalt välja
tuua, mille osas SKA peab KOVe
nõustama ning et nõustamist tervikuna
koordineerib Päästeamet, kaasates
vajadusel vastavad valdkondliku
pädevusega asutused. Vt ka eespool
ettepanekud eelnõu § 8 lg 1 ja seletuskirja
täiendamiseks
koostamise käigus lepitakse kokku täpne osapoolte
koostöö korralduse protsess.
61. Palume asendada rakendusakti kavandis
nr 6 § 3 punkt 1 järgmises sõnastuses:
„Valmidustaseme kehtestab ja seda
muudab valmidustasemeid rakendav
asutus või vajadusel tema tööd
korraldatav asutus. Vastuolude
ilmnemisel asutus rakendab tema tööd
korraldava asutuse määratud
valmidustaset“. Täiendava sõnastuse
eesmärk on kiirendada kriisiohjet
eskaleeruvas olukorras või juhul, kui
lokaalse tsiviilkriisi lahendamisse
kaasatakse teiste piirkondade asutusi.
Selgitus Seda arutaks täpsemalt rakendusakti koostamise
käigus, et kellel peaks olema õigus valmidusastmeid
rakendada, kas ainult asutusel ise või ka nt
ministeeriumil oma valitsemisala asutuse osas. Siin
tuleb ka mõelda, et mis on need tingimused, millal
kehtestab asutuse juht ise ja millal nt ministeerium,
samuti kui on asutuse juht ja minister kehtestanud
erinevad astmed, kumb siis prevaleerib jne.
62. Rakendusakti kavandis nr 8 on vaja
arvestada evakuatsioonikoha nõuete
kehtestamisel ka puudega inimestele
ligipääsetavuse tagamisega. Hetkel on
rakendusakti kavandi § 5 punktis 5
sätestatud, et hoonetele ja rajatistele peab
olema tagatud hea ligipääsetavus, kuid ei
Arvestatud
107
tule selgelt välja, mida hea
ligipääsetavuse all mõeldakse.
63. Rakendusakti kavandis nr 10 peaks olema
lisatud juurde ka uute elutähtsa teenuse
osutajate asjakohased andmed (nt
üldarstiabi, hulgimüügi tegevusloa
omajad ja üldapteegid). Tähele tuleb
panna, et nende osas jõustub regulatsioon
aasta hiljem kui üldregulatsioon.
Selgitus TTR-s peetakse arvestust ETO-de üle, kuid see ei
tähenda seda, et iga teenuse kohta on TTR
põhimääruses nähtud ette eraldi paragrahv andmete
loeteluga. Vastav täpsustus on tehtud üksnes osa
teenuste kohta, kus on vajadus teenuse spetsiifiliste
andmete korje osas. Kõikide teiste ETO-de puhul on
kavas määruses täpsustada ETO kohta esitatavate
üldandmete loetelu.
64. Rakendusakti kavandites nr 22, 46, 47 ja
48 tuleks asendada sõnad
„tervishoiualane hädaolukord“ sõnadega
„tervishoiu toimepidevust ohustav
olukord“ vastavas käändes. Muudatus on
vajalik tulenevalt TTKSis tehtavatest
muudatustest.
Arvestatud
65. Rakendusakti kavandis nr 24 on vaja
arvestada alalisele ja kodusele
varjumiskohale nõuete seadmisel ja
varjumispaikade tähistamisel, et need
oleksid ligipääsetavad puudega
inimestele. Hetkel ei tule rakendusakti
kavandist välja, milliseid nõudeid
varjumiskohtade ja nende tähistamise
osas plaanitakse rakendada ja seetõttu
peame oluliseks välja tuua, et
rakendusaktide väljatöötamisel
arvestataks ka ligipääsetavusega.
Arvestatud põhimõtteliselt Seda saab täpsemalt arvestada, kui on rakendusakt
koostamisel.
66. Rakendusakti kavand nr 46 peaks olema
tervise- ja tööministri määrus (ehk
asendada ministri nimi läbivalt).
Arvestatud
108
Kultuuriministeerium
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Eelnõu § 103 sätestab asja sundkasutusse
võtmise ja sundvõõrandamise piiranguid.
Esimene lõige määratleb asjad, mida on
keelatud võtta sundkasutusse või
võõrandada. Teises lõikes on loetelu
asjadest, mida teatud tingimustel võib
sundkasutusse võtta ja sundvõõrandada.
Seal loetelus on ka kultuuriväärtusega asi
või arhivaal, seda juhul, kui muul viisil ei
ole võimalik kriisiolukorda lahendada,
ning võimaluse korral välditakse
kultuuriväärtuse hävimist või
kahjustamist.
Säte on seletuskirja kohaselt sama, mis
kehtivas riigikaitseseaduses, kuid
riigikaitseseaduse § 822 lõike 2 kohaselt
võib kultuuriväärtusega asja või arhivaali
sundkasutusse võtta ja sundvõõrandada
vaid juhul, kui muul viisil ei ole võimalik
riigikaitselist vajadust rahuldada, ning
võimaluse korral välditakse
kultuuriväärtuse hävimist või
kahjustamist. Seega, eelnõu § 103 lõikes
2 minnakse senisest riigikaitselisest
vajadusest oluliselt kaugemale.
Kriisiolukord on ka tsiviilkriis. Eelnõu §
2 lõike 1 kohaselt on tsiviilkriis olukord,
Mittearvestatud Kaitseministeerium ei nõustu
Kultuuriministeeriumi ettepanekuga.
Kaitseministeerium on seisukohal, et reeglina
välistavad sundkasutusse võtmise või
sundvõõrandamise asjaolud iseenesest selle, et
objektiks võiks olla kultuuriväärtuslik asi või
arhivaal. Sundkasutusse saab võtta või
sundvõõrandada on volitus selliseid asju, mida on
võimalik reaalselt kasutada riigi sõjalise kaitse
ettevalmistamiseks või riigi sõjaliseks kaitsmiseks.
Reeglina mälestistel, taiestel ega arhivaalidel
selliseid omadusi ei ole. Isegi, kui mõnel mälestisel
või muul kultuuriväärtusega asjal, nt ajalooline relv,
on säilinud omadused, mille tõttu seda oleks
võimalik kasutada riigi sõjaliseks kaitsmiseks, siis
ei ole need reeglina enam tõhusad. Samuti tuleb
kaalutlusõiguse teostamisel asuda seisukohale, et
vähese sõjalise kasuga kultuuriväärtusega asja
puhul kaalub selle kultuuriväärtus üle riigikaitselise
väärtuse. Siiski, Kaitseministeerium on seisukohal,
et kui peaks olemas olema mõni kultuuriväärtusega
asi, mida saab tänapäeval kasutada tõhusalt riigi
sõjalisel kaitsmisel ning selle sõjaline väärtus
kaalub üle kultuuriloolise väärtuse riive, siis peab
sellise asja sundkasutus või sundvõõrandamine riigi
sõjaliseks kaitsmiseks olema võimalik.
109
mis võib põhjustada tõsiseid ja
ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises
või ohustada vahetult paljude inimeste elu
ja tervist või põhjustada suure varalise,
majandusliku või keskkonnakahju, sh on
tsiviilkriis loodusõnnetus, katastroof või
nakkushaiguse levik.
Kuna põhiseadus näeb kultuuri kaitse ette
põhiseadusliku väärtusena, peaks
kultuuriväärtus olema kõrgemini
kaitstud. Peame vajalikuks, et seadusesse
kirjutatakse kultuuriväärtusliku asja ja
arhivaali sundvaldusse võtmise ja
sundvõõrandamise keeld. Esitame sama
märkuse ka eelnõu § 191 raames
täiendatava § 531 lõike 6 kohta.
Alternatiivina pakume välja lahenduse, et
kultuuriväärtust võib lubada
sundkasutusse võtta või sundvõõrandada
vaid juhul, kui muul viisil ei ole võimalik
lahendada kriisiolukorda, millest tuleneb
vahetu oht inimese elule või tervisele,
ning võimaluse korral välditakse
kultuuriväärtuse hävimist või
kahjustamist. Eelistaksime aga kindlasti
esimest varianti ehk kultuuriväärtusega
asja ja arhivaali sundvaldusesse võtmise
ja sundvõõrandamise keeldu.
110
Kui kaalutakse, kas võtta ohuolukorras
või kriisis sundkasutusse või
sundvõõrandada kultuuriväärtusega asi,
siis sellise otsustuse juures peaks
arvestama Muinsuskaitseameti ja
Kultuuriministeeriumi seisukohaga, kes
toob otsustuse juurde teabe konkreetse
asja väärtusest.
Lisaks eeltoodule palume lisada
kultuuriväärtusega asjade loetellu
väljaande säilituseksemplari.
Säilituseksemplari seaduse § 4 kohaselt
on säilituseksemplar füüsilisel
teabekandjal avaldatud väljaanne ja
võrguväljaanne (edaspidi koos väljaanne)
ning füüsilisel teabekandjal avaldatud
väljaande algmaterjal, mida säilitatakse
säilituseksemplari seaduse eesmärkide
täitmiseks. Seaduse eesmärk on tagada
Eesti kultuurile oluliste väljaannete ja
nende algmaterjali võimalikult täieliku
kogu loomine, pikaajaline säilitamine
ning järjepidev kättesaadavaks tegemine,
kui väljaannete teisi eksemplare ei ole
võimalik kasutada.
2. Eelnõu §-ga 168 muudetakse Eesti
Rahvusringhäälingu seadust ning
sõnastatakse seaduse tasandil
rahvusringhäälingu püsivad
kriisiülesanded. Muudatusega
sätestatakse, et valdkonna eest vastutav
Arvestatud
111
minister võib täpsustada määrusega Eesti
Rahvusringhäälingu püsivat
kriisiülesannet, selle täitmise mahtu ning
püsiva kriisiülesande täitmise ja selleks
valmistumise nõudeid. Seletuskirja
kohaselt nähakse „sarnaselt nt §-dega
197, 204, 206, 213 ja 226 ka siin ette, et
valdkonna eest vastutav minister võib
oma määrusega kehtestada püsiva
kriisiülesande täitmise täpsemad
tingimused.“ Leiame, et eelnõus toodud
volitusnorm on siiski laiem, kui
seletuskirjas toodu – seadusega antakse
võimalus ministrile ka kriisiülesandeid ja
selle täitmise mahtu täpsustada.
Volitusnorm võiks olla järgmine:
„(12) Valdkonna eest vastutav minister
võib täpsustada määrusega
Rahvusringhäälingu püsiva
kriisiülesande täitmise ja selleks
valmistumise nõudeid.“
Seletuskirja kohaselt on „ERRil
vastutusrikas roll Eesti elanike
teavitamisel ning selleks rolliks
tulemuslikuma valmistumise eesmärgil
seatakse § 5 lõikega 11 ERRile püsiv
kriisiülesanne tagada adekvaatse
informatsiooni operatiivne edastamine
elanikkonda või riiklust ohustavates
olukordades.“ Samas ei ole seletuskirjas
112
Eesti Rahvusringhäälingule kaasnevaid
mõjusid ega ülesannete täitmiseks
vajaminevaid kulusid analüüsitud.
3. Palume täpsustada rakendusakti kavandit
nr 3 („Üleriigilise riskianalüüsi,
üleriigilise riskianalüüsi eelanalüüsi ja
püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku
riskianalüüsi koostamise nõuded ja kord
ning loetelu eelanalüüse koostavatest
asutustest“). Selle §-s 7 toodud riskide
loetelus ei ole välja toodud riski
kultuuripärandi sihilikule või kaasnevale
hävitamisele sõjatingimustes. Palume see
lisada.
Selgitus Üleriigilises riskianalüüsi, käigus selgitatakse välja
kriisiolukorra põhjustavad ohud, nende olemus ja
tõsidus. Asutuse ja isiku riskianalüüsi käigus
hinnatakse, kas ja kuidas need ohud mõjutavad
kriisiülesannete täitmist ja toimepidevuse tagamist.
Kultuuriväärtuste kaitse on Muinsuskaitseameti
üheks kriisiülesandeks ning riskianalüüsi
koostamise käigus hindabki Muinsuskaitseamet,
kuidas sõjalised jm ohud kultuuripärandit
mõjutavad. Kui on selgunud riskid kultuuripärandi
kaitsel, siis hakatakse valmistuma nende ohtudega
toimetulekuks, sh riske maandama.
Haridus- ja Teadusministeerium
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitused Kommentaarid
1. Eelnõu § 76 lõike 1 punktis 8 sätestatakse
kohaliku omavalitsuse püsivad
kriisiülesanded lastehoiu, alus- ja
põhihariduse kättesaadavuse tagamine.
Lastehoiuteenus on kehtiva
seadusandluse kohaselt sotsiaalteenus.
Teeme ettepaneku sätestada loetelus
sotsiaalteenused (lapsehoiuteenus) ja
haridusteenused (alus- ja põhiharidus)
eraldi punktides. Olukorras, kus valla- või
linnavalitsus asendab koolieelse
lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 teise
Arvestatud Eelnõus sätestatud sotsiaalteenused ja
haridusteenused eraldi punktides.
113
lause alusel pooleteise- kuni
kolmeaastase lapse lasteaiakoha vanema
nõusolekul lapsehoiuteenusega, ei muutu
lapsehoiuteenus haridusteenuseks.
Koolieelse lasteasutuse seaduse § 10
lõige 1 lubab asendada haridusteenuse
sotsiaalteenusega.
Samas soovitame eelnõu koostajatel
jälgida Haridus- ja Teadusministeeriumi
koostatavat alushariduse ja lapsehoiu
seaduse eelnõu menetluse käiku. Nimelt
praegu sotsiaalhoolekande seaduse (SHS)
alusel tegutsevad ja 1,5‒3aastastele
lastele lapsehoiuteenust osutavad
lastehoiud kavandatakse eelnõu
jõustumisel tuua sotsiaalvaldkonnast üle
haridusvaldkonda. Sotsiaalhoolekande
seadus jääb reguleerima suure hooldus- ja
abivajadusega lapse hoiuteenust
sotsiaalteenusena. Seega, kui
alushariduse ja lapsehoiu seadus
jõustub enne käesoleva eelnõu
seadusena jõustumist, tuleks suure
hooldus- ja abivajadusega lapse
hoiuteenuse tagamise kohustus ikkagi
haridusteenustest eraldi punktis
sätestada.
Teiseks märgime, et kui lapsehoiuteenus
(välja arvatud suure hooldus- ja
abivajadusega lapse hoiuteenus) tuuakse
114
üle haridusvaldkonda, hakkab
lapsehoidude ja nende pidajate üle
Sotsiaalkindlustusameti asemel tegema
järelevalvet Haridus- ja
Teadusministeerium, kuid suure
hooldus- ja abivajadusega lapse
hoiuteenuse üle jätkab järelevalve
teostamist Sotsiaalkindlustusamet.
Kolmandaks on vaja täpsustada, kas
kohaliku omavalitsuse üksuse püsiv
kriisiülesanne on tagada lasteaia- ja
koolikohad vastavalt täna kehtivale
koolieelse lasteasutuse seaduse ja
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
nõuetele või tekib kohaliku omavalitsuse
üksustel võrreldes täna kehtiva koolieelse
lasteasutuse seaduse ja põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse nõuetega täiendav
kohustus.
Koolieelse lasteasutuse seaduse § 10
lõige 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus
loob vanemate soovil kõigile pooleteise-
kuni seitsmeaastastele lastele, kelle
elukoht on selle valla või linna
territooriumil ning ühtib vähemalt ühe
vanema elukohaga, võimaluse käia
teeninduspiirkonna lasteasutuses (elukoht
koolieelse lasteasutuse seaduse
tähenduses on rahvastikuregistri järgne
elukoht). Koolieelse lasteasutuse seaduse
Praeguse eelnõuga tuleks lasteaia- ja koolikohad
tagada vastavalt kehtivale koolieelse lasteasutuse
seaduse ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
nõuetele. Teeme ettepaneku HTMile koostöös
KOVidega töötada välja haridusseaduste nõuded
kriiside, sh sõja ajaks, kui vajalik seaduses toodud
nõudeid täpsustada või muuta ja lahendada
nimetatud teema eriseaduse muudatustega.
115
§ 15 lõige 3 sätestab, et valla- või
linnavalitsus võtab kõigepealt
lasteasutusse vastu lasteasutuse
teeninduspiirkonnas elava lapse,
eelistades võimaluse korral lapsi, kelle
samas elukohas elavate sama pere teised
lapsed käivad samas lasteasutuses. Pärast
teeninduspiirkonnas elavate laste
vastuvõttu võetakse vabade kohtade
olemasolul lasteasutusse lapsi
väljastpoolt teeninduspiirkonda,
eelistades esmajärjekorras samas vallas
või linnas elavaid lapsi, seejärel
teeninduspiirkonnas töötavate vanemate
lapsi. Väljaspool teeninduspiirkonda
elavate laste vastuvõtul arvestatakse
ajaliselt varem esitatud taotlusi.
Seega tuleb koolieelse lasteasutuse
seaduse järgi võimaldada koht teiste
kohaliku omavalitsuse üksuste lastele
vaid siis, kui lasteaias on vabu kohti.
Sama põhimõte ja loogika on ka
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (vt §-
d 7 ja 10). Teiste kohaliku omavalitsuse
üksuste lastele jaoks ei pea koolieelse
lasteasutuse seaduse ja põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse järgi kohaliku
omavalitsuse üksus õppekohti juurde
looma. Kooskõlastatava eelnõu § 76 lõike
1 punktist 8 võib aru saada, et säte paneb
kohaliku omavalitsuse üksusele
Haridus- ja teadusministeeriumiga kokkuleppel on
ka keskhariduse pakkumine lisatud kriisiülesannete
hulka.
116
kohustuse luua hoiu-, lasteaia- või
koolikohti juurde rohkem, kui seda
nõuavad sotsiaalhoolekande seadus,
koolieelse lasteasutuse seadus ja
põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.
Seletuskirjas on kirjeldatud, et kohad
tuleb tagada ka teiste kohaliku
omavalitsuse lastele, kui vanemad seda
vajavad ning seda eesmärki kinnitab ka
kohaliku omavalitsuse üksusele püsiva
kriisiülesande täitmisega seoses tekkinud
kulude hüvitamise säte. Seega, kui eelnõu
§ 74 punkti 8 alusel tekib kohaliku
omavalitsuse üksusele täiendav kohustus,
on eelnõus vajalik selle alused üheselt
sätestada.
Eelnõus ei ole üheselt aru saada, kas
keskhariduse tagamine on kriisiülesanne
või mitte ning tuleb ka kriisiajal
keskhariduse tagamisel lähtuda üksnes
põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest.
2. Eelnõu § 77 lõike 2 kohaselt kaetakse §
76 lõike 1 punktis 8 sätestatud ülesande
täitmise kulud kohaliku omavalitsuse
üksuse eelarvest, välja arvatud käesoleva
paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.
Sarnaselt eelnevas punktis tehtud
ettepanekule palume hoida loeteludes
eraldi sotsiaalteenused ja
haridusteenused. Samuti võib olla eksitav
seletuskirja lk 156 tekst § 77 lõike 2
Arvestatud
117
kohta, et „KOVi ülesanded lastehoiu,
alus- ja põhihariduse kättesaadavuse
tagamisel on täpsustatud koolieelse
lasteasutuse seaduses ja põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduses.“ Kohalike
omavalitsuste ülesanded alus ja
põhihariduse kättesaadavuse tagamisel on
tõesti sätestatud koolieelse lasteasutuse
seaduses ja põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduses. Koolieelse
lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 teine
lause lubab küll asendada lasteaiakoha
lapsehoiuteenusega, kuid kohalike
omavalitsuste ülesanne võimaldada
lapsehoiuteenust tuleneb
sotsiaalhoolekande seadusest ja tegemist
on sotsiaalteenusega.
Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu
menetluse käigu jälgimine on ka
käesoleva eelnõu sätte sõnastuse valguses
vajalik.
3. Eelnõu § 148 lõike 1 punkt 3 kohaselt
teeb eelnõu § 76 lõike 1 punktis 8
sätestatud ülesande üle teeb
haldusjärelevalvet Haridus- ja
Teadusministeerium.
Haridus- ja Teadusministeerium teostab
koolieelse lasteasutuse seaduse § 28 ja
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 84
alusel haldusjärelevalvet lasteaedade ja
Arvestatud
118
nende pidajate ning koolide ja nende
pidajate tegevuse õiguspärasuse üle.
Haldusjärelevalvet sotsiaalhoolekande
seaduse alusel lapsehoiuteenuse üle
teostab Sotsiaalkindlustusamet (vt
sotsiaalhoolekande seaduse § 157).
Seega Haridus- ja Teadusministeerium ei
tee haldusjärelevalvet lapsehoiuteenuse
osutajate üle, seda ka siis kui kohaliku
omavalitsuse üksus asendab lasteaiakoha
lapsehoiuteenusega. Ka siis on
lapsehoiuteenuse osutajale
järelevalveorganiks
Sotsiaalkindlustusamet
sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt.
Haridus- ja Teadusministeerium ei saa
teha järelevalvet sotsiaalteenuse üle,
mille osas tavaolukorras teeb järelevalvet
Sotsiaalkindlustusamet. Kui on eesmärk
anda sotsiaalteenuse üle järelevalve
korraldamine Sotsiaalkindlustusameti
asemel Haridus- ja
Teadusministeeriumile, vajab see
täiendavat arutelu.
Palume sätet vastavalt järelevalveorgani
pädevusele täpsustada. Samas tuleb
silmas pidada alushariduse ja lapsehoiu
seaduse eelnõu menetluse käiku. Kui
eelnõu seadusena jõustumisel tuuakse
lapsehoiud haridusvaldkonda, teostab
119
nende üle järelevalvet Haridus- ja
Teadusministeerium, välja arvatud suure
hooldus- ja abivajadusega lapse
hoiuteenus, mille üle jääb järelevalvet
teostama ka edaspidi
Sotsiaalkindlustusamet.
4. Eelnõu § 9 lõike 1 osas leiame, et selles ei
sätestata üheselt, arusaadavalt ja
täielikult, kellele püsivad kriisiülesanded
määratakse.
Eelnõu § 9 lõige 1 sätestab, et
„kriisiolukorra lahendamiseks või
lahendamise toetamiseks määratakse
asutustele ja isikutele püsivad
kriisiülesanded“.
Sama paragrahvi lõigetest 2 ja 3 võib aru
saada, et lõikes 1 nimetatud asutuse all
peetakse silmas ministeeriumi ja muu
täidesaatva riigivõimu asutusi. Isikute all
peetakse silmas juriidilisi isikuid ja
füüsilisest isikust ettevõtjaid. Lõikes 4 on
nimetatud ka põhiseadusliku institutsioon
ja kohaliku omavalitsuse üksus.
Eelnevat koosmõjus tõlgendades võib aru
saada, et püsivad kriisiülesanded
määratakse seaduse alusel või vastavalt
Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis:
1) ministeeriumi ja muu täidesaatva
riigivõimu asutustele;
Arvestatud ja selgitus Eelnõu sõnastust muudetud selgemaks.
Püsivaid kriisiülesandeid saab määrata:
1) ministeeriumi ja muu täidesaatva riigivõimu
asutustele;
2) kohaliku omavalitsuse üksustele;
3) juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust
ettevõtjatele.
Toimepidevus ei ole seotud ainult püsivate
kriisiülesannetega, vaid see on lisaks püsiva
kriisiülesandega asutuste ja isikute (juriidilised ja
FIEd) ka põhiseaduslike institutsioonide kohustus.
120
2) põhiseaduslikule institutsioonile;
3) kohaliku omavalitsuse üksustele;
4) juriidilistele isikutele ja füüsilisest
isikust ettevõtjatele.
Samas on eelnõu § 16 lõikes 1 sätestatud:
„Toimepidevus on püsiva
kriisiülesandega asutuse ja isiku,
sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse,
elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi püsiva
kriisiülesandega asutus ja isik) ning
põhiseadusliku institutsiooni suutlikkus
järjepidevalt toimida ja tagada igal ajal
valmidus talle pandud ülesandeid täita.
Lähtuvalt eeltoodust palume kaaluda
eelnõu § 9 lõikes 1 sätestada selgelt,
kellele püsivad kriisiülesanded
määratakse. Leiame, et mõisted „asutus“
ja „isikud“ ei ole piisavalt selged mõisted
eelnõu tähenduses ja võivad tekitada
arusaamatust. Kuna § 9 lõikes 1 ei ole
selgelt määratletud asutuse definitsioon,
tekib arusaamatusi ka teiste sätete
tõlgendamisel, näiteks eelnõu § 11 lõige
1, § 13 lõige 1, § 16 lõiked 1 ja 2, § 74
lõige 1 jj.
Rahandusministeerium (selle endine regionaalministri vastutusvaldkond)
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitused Kommentaarid
121
1. KOVi puudutavas osas on põhimõtteliselt
probleemne ühekordsete korralduste
andmise mittetäitmisel eelnõuga
ettenähtavad sanktsioonid, eeskätt eelnõu
§-s 33 (viitega §-le 34) ja § 38 lõike 1
alusel. Ebaselgeks jääb ka eelnõu § 33, §
34 ja § 38 omavaheline koosmõju. Eelnõu
§ 33 sätestab läbi juhtimisvolituste
korralduste andmise õiguse kriisiolukorra
juhile ja § 38 korralduste andmise õiguse
kriisiolukorda lahendavale asutusele.
KOV vaatest on ebaselged eelnõu § 33
lõige 2 ning § 38 lõiked 1 ja 5. Ehkki
kriisiolukorda lahendava asutuse mõiste
on seaduses defineerimata, võib eeldada,
et selleks saab olla ka KOV. Seega on
KOV suhtes kohalduvad nii eelnõu § 33,
§ 34 kui § 38. Paragrahv 38 lg 5 viimase
lause kohaselt võib KOVile anda
korralduse üksnes KOV püsiva või
ühekordse kriisiülesande täitmise raames.
Nähtav on eelnõu väljatöötaja tahe, et
sättega on püütud välistada sekkumine
KOV enda ülesannete täitmisesse, kuid
arvestama peab, et ka eelnõu § 73 lõike 3
punktides 3−5 ning § 76 lõike 1 punktides
2−6, 8 ja 9 sätestatud ülesanded on hetkel
omavalitsuslikud ülesanded, ehk säte ei
ole piisav ja tekitab pigem segadust.
Selgitus KOV ülesanded saab nende sisu järgi jagada
kolmeks:
1) vabatahtlikud KOV ülesanded;
2) kohustuslikud olemuslikud KOV ülesanded (st
pandud KOV-le täitmiseks seadusega);
3) KOV täidetavad riiklikud ülesanded (nii
seadusega kui seaduse alusel halduslepinguga
KOV-le antud ülesanded).
Riigikohtu lahendi 3-4-1-8-09 punktis 53 on
omavalitsuslikke ülesandeid piiritletud järgmiselt:
„Kohaliku elu küsimused on lähtuvalt sisulisest
kriteeriumist need küsimused, mis võrsuvad
kohalikust kogukonnast ja puudutavad seda ega ole
vormilise kriteeriumi kohaselt haaratud või
põhiseadusega antud mõne riigiorgani
kompetentsi.“.
Seadusandjal on õigus muuta mõne kohaliku elu
ülesande täitmine omavalitsusüksusele
kohustuslikuks (seadusest tulenev
omavalitsusülesanne), kui see on
enesekorraldusõigust arvestades proportsionaalne
abinõu põhiseadusega lubatud eesmärgi
saavutamiseks.
Nii kohustuslike kohalike ülesannete kui ka riiklike
(ülekantud pädevuses) ülesannete puhul võib
ülesande täitmise kohustus seaduse järgi olla
tingimatu (ülesanne tuleb igal juhul täita) või
tingimuslik (ülesanne tuleb täita vajaduse korral või
teatud tingimustel).
122
Paraku ei saa mistahes tsiviilkriisi
lahendamisel ei kriisiolukorra juht ega
kriisi lahendav asutus omada volitusi
KOV asemel KOV haldusakti andmiseks,
muutmiseks ega kehtetuks
tunnistamiseks, halduslepingu
sõlmimiseks või ühepoolseks
lõpetamiseks või toimingu sooritamise
lõpetamiseks. Tsiviilkriisides, nt
loodusõnnetuste, isegi mässu või ka
haiguspuhangute puhul pole sellisel viisil
sekkumisõigus põhjendatud. KOV suhtes
saab anda korraldusi oma seadusest
tuleneva püsiva või ajutise ülesande
täitmiseks, kuid paraku ei saa minna
seadusega omavalitsuslike
kriisiülesannete täitmise korraldamise
viisi ja nõudeid KOVile täpselt ette
kirjutama. Ammugi ei saa kriisiolukorra
juht või kriisi lahendav asutus asuda
ühepoolselt üle hindama KOV haldusakti,
halduslepingu või toimingu otstarbekust
ega teha enda teadmiste pinnalt kohalike
olude osas „otstarbekamat otsust“.
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta
artikli 8 lõigete 2 ja 3 järgi on üldjuhul
mis tahes KOVide suhtes teostatava
haldusjärelevalve eesmärk tagada vaid
nende tegevuse vastavus seadustele ja
põhiseadusest tulenevatele põhimõtetele.
Haldusjärelevalvet KOVide üle
teostatakse viisil, mis tagab, et kontrolliva
Kuna KOV-id tegutsevad PS § 154 lõike 1 järgi
seaduste alusel iseseisvalt, siis saab sellisest
käsitlusest välja lugeda seadusandjale antud volitust
piirata omavalitsusüksuste iseseisvust iga vabalt
valitud eesmärgi saavutamiseks, mis ei ole
põhiseadusega vastuolus. Seega riik võib KOV
garantiid teataval määral kärpida, kuid taoline riive
peab taotletavat eesmärki silmas pidades olema
proportsionaalne.
Kui aga kohustusliku omavalitsusliku ülesande
täitmine on reguleeritud nii põhjalikult, et kohalikul
omavalitsusel ei jää selle täitmise viisi ja laadi osas
mingit otsustusõigust, võib omavalitsuslikust
ülesandest rääkida veel üksnes formaalses mõttes.
KOV otsustuspädevuse taoline piirang võib
praktikas tähendada seda, et konkreetne seadusest
tulenev KOV täidetav ülesanne on olemuselt riiklik.
Vt RaM enda juhist:
https://www.fin.ee/media/4704/download
Ühekordsete ülesannetega, mis KOVidele antakse,
tekkivad kulud hüvitatakse, selleks on eraldi õiglase
hüvitise maksmise sätted. Püsivad kriisiülesanded
on aga paljuski KOVide enda omavalitsuslikud
ülesanded, mille osas nad peavad tagama ülesande
jätkuva täitmise ka kriisiolukorras. Riiklike
ülesannete laiendamise korral nt ulatuslik
evakuatsioon ongi eelnõus eraldi nähtud
kompensatsiooni ette.
123
organi sekkumine oleks tasakaalus
kaitstavate huvide tähtsusega. Seega
nõuab ka harta kohaliku omavalitsuse
enesekorraldusõigusega arvestamist,
mida KOV tegevuse otstarbekuse
kontroll ei aita kuidagi tagada.
Probleemsed on eelnõu § 33 lg 2
(ebaselgus KOVile kohaldumise suhtes)
ning § 38 lõike 1 sissejuhatavas lauses
sisalduv „kohaliku omavalitsuse üksus“
ja lõike 1 punktid 1–5, mida ei saa
omavalitsuslikele ülesannetele
kohaldada. Kui sellisel kujul eelnõu § 33
lg 2 ja § 38 lg 1 sissejuhatav lause ja selle
punktid 1–5 jäävad eelnõusse, võib
Riigikohus senisele praktikale tuginedes
kohtuvaidluste algatamisel tõlgendada
ilmselt kõik eelnõu § 76 lõike 1 alusel
püsivad KOV kriisiülesanded
tsiviilkriisis kas riiklikeks ülesanneteks,
või tunnistada § 34 lõike 1 punktid 1–5
või § 38 lõike 1 punktid 1–5 KOV osas
põhiseadusvastaseks, kuna need
kitsendavad põhjendamatult KOVide
enesekorraldusõigust. Kumbki
perspektiiv ei ole soovitav tulemus, kuna
tekitab riigieelarvele ootamatuid kulusid
ja KOVidele põhjendamatut
lisakoormust.
Võimalikud lahendused:
Eelnõuga sätestatakse kohaliku omavalitsuse
üksusele kriisiülesannete täitmisega tekkinud
kulude hüvitamine (vt eelnõu § 84), samuti
haldusjärelevalve tegemise erisused kohaliku
omavalitsuse üksuse püsiva kriisiülesande täitmise
üle. Lisaks näeb eelnõu § 150 ette õiglase hüvitise
maksmise ühekordse kriisiülesande korral (§ 33).
124
a) Eelnõu § 33 lõike 2 puhul tuleks selgelt
välistada kohaldatavus KOV
omavalitsuslike ülesannete täitmisesse
sekkumise osas, § 38 lõikest 1 jätta välja
sõnad „kohaliku omavalitsuse üksuse“ ja
§ 38 lõiget 5 täiendada sõnastusega, mille
kohaselt ei saa kohaliku omavalitsuse
omavalitsuslike ülesannete puhul
kohaldada käesoleva paragrahvi (§ 38)
lõike 1 punkte 1–5.
b) Seadusega võib ka ette näha, et juhul,
kui KOV ei täida antud korraldust selle
andnud kriisiolukorra juhile või asutusele
meelepärasel viisil, ei teki automaatselt
mitte õigus § 38 lõike 1 punktide 1–5
kohaldamiseks, vaid õigus algatada
koheselt haldusjärelevalve KOV suhtes.
Järelevalve peaks läbi viima kas
Vabariigi Valitsus või muu sõltumatu
järelevalveorgan, kes tagab KOV
ärakuulamise ja vastuväite esitamise
õiguse, sest KOV võib omada kaalukat
argumenti, miks kriisiolukorra juhi
nägemus tema haldusakti kehtetuks
tunnistamise vajadusest ei ole õige.
Samuti tuleb tagada KOV õigus
vaidlustada tema haldusakti, toimingut
või halduslepingut kehtetuks tunnistav
või muutev haldusjärelevalve organi
otsus kohtusse, kui erandlikult selline
125
ülesanne eelnõuga antakse (mida
Rahandusministeerium ei toeta).
c) Kolmas võimalus, mis ei pea välistama
esimest ja teist varianti, on täita
korraldusega antud ülesanne riigiasutusel
ise, kui KOV kriisiolukorra lahendamisse
ei panusta või KOV panus riigiasutust ei
rahulda. Korraldusega antud ülesande
saab riigiasutus ise täita vastavalt eelnõu
§ 34 lg 1 p 1 või § 38 lõike 1 p 1 alusel,
kui selleks on riigi kriisi lahendav asutus
võimeline ja olukorra lahendamine on
vältimatult vajalik (tekitada KOV asemel
paralleelne tegutsemisõigus riigile).
Arvestama peab, et see ei toimuks siiski
„korralduse saaja“ ehk KOVi nimel, vaid
oleks riigi korraldatav ülesanne.
Sellepärast ei sobi ka eelnõu § 34 ega § 38
lõike 1 p 1 omavalitsuslike ülesannete
osas, sest riik ei saa täita KOV nimel
KOV eest omavalitsuslikku ülesannet.
Sel juhul jäetaks KOV antud haldusaktid
ja sõlmitud halduslepingud kohaldamata
(riigile ei tohiks nagunii anda õigust neid
akte ja lepinguid KOV eest anda ja
sõlmida).
d) Neljas võimalus on selgelt eelnõus
sätestada, et selline kriisiolukorra juhi
eelnõu § 33 või kriisi lahendama asutuse
§ 38 alusel KOVile antud korraldus on
126
riiklik ülesanne, kus kohaliku
omavalitsuse enesekorraldusõigust ei
rakendata ning täita tuleb täpselt ja ette
antud mahus riigi antud suuniseid. See
tähendab aga, et ka eelnõu § 73 lõike 3
punktides 3−5 ja § 76 lõike 1 punktides
2−6, 8 ja 9 omavalitsuslikud ülesanded,
juhul kui nende täitmiseks on antud eraldi
suunistega korraldus ja selle täitmise
viiside osas KOVil enam valikut ei ole,
muutuvad korralduse raames riiklikeks
ülesanneteks. Riigieelarve kavandamisel
tuleks selliste kulude kaasnemisega ka
sellisel juhul arvestada.
e) Naasta eelnõu tööversioonis kasutatud
sõnastuse juurde: „Käesoleva paragrahvi
lõikes 1 sätestatud korralduse võib anda
juhul, kui sellega ei sekkuta
põhiseadusliku institutsiooni, täidesaatva
riigivõimu asutuse, kohaliku
omavalitsuse üksuse või muu avaliku
võimu kandja enda ülesande
täitmisesse.“.
2. Eelnõus on jätkuvalt probleemiks
otstarbekuse hindamine
haldusjärelevalve raames KOV enda
ülesannete täitmisel (eelnõu § 148 lg 1 p
2 ja lg 2 p 2 kontekstis). Samuti ei võta
eelnõu § 44 arvesse, et KOVil ei teki
omavalitsuslike ülesannete osas riigiga
alluvussuhet, seega ei saa ka
Arvestatud Eelnõu on muudetud- ettekirjutuse kohaliku
omavalitsuse üksusele pandud ülesande
õiguspäraseks ja otstarbekaks täitmiseks võib teha
juhul, kui vastava ülesande täitmise laadi ja mahtu
arvestades on tegemist riikliku kohustusega.
Eelnõuga sätestatakse kohaliku omavalitsuse
üksusele kriisiülesannete täitmisega tekkinud
127
kriisiolukorra juht (kes võib olla ise
ülesande andjaks) olla KOV vaatest
vaidluste lahendaja (eelnõu § 44 lõige 2).
Probleemi ei ole KOV täidetavate riiklike
ülesannete üle teostatava
haldusjärelevalvega, mis võib hõlmata ka
riigi otstarbekussuunitlusi.
On kaheldav, et eelnõu § 76 lõike 1
punktides 2−6, 8 ja 9 ülesannete puhul
soovitakse SKA kaudu teostada KOV
õigusaktide õiguspärasuse kontrolli (mis
on Riik–KOV suunal haldusjärelevalve
esemeks), vaid pigem kontrollida, kas
kriisivalmidus on tagatud ja KOV
kriisiülesannetega hästi toime tullakse
(nagu peab silmas ka seletuskiri). Siit
jõuame aga tagasi algusesse, kus tuleks
teha valik, mis tüüpi kriisiülesandega on
KOV puhul tegu, kas see on tõlgendatav
KOV täidetava riikliku või
omavalitsusliku ülesandena. Kui lähtuda
eeldusest, et eelnõu § 73 lõike 3 punktides
3−5 ja § 76 lõike 1 punktides 2−6, 8 ja 9
on omavalitsuslikud ülesanded, mis on
rahastatavad KOV enda eelarvest, siis
peab saama KOV nende osas teha ise riigi
poolt sekkumatuid otstarbekusvalikuid.
Kui seadus seda valikut ei jäta ja lubab
haldusjärelevalve kaudu riigiasutusel
KOV valikut ümber hinnata, siis loeb
Riigikohus vaidluse korral need
kulude hüvitamine ning haldusjärelevalve tegemise
erisused.
128
ülesanded ilmselt riiklikuks4 . Seeläbi
võib riigieelarvele tekkida ootamatu ja
suur eelarveline koormus.
Kuna KOV haldusjärelevalve erinevalt
riigiasutuste omavahelisest järelevalvest
ei võimalda omavalitsuslike ülesannete
osas otstarbekuse hindamist, ongi KOV
haldusjärelevalvet (VVS § 753 alusel)
käsitletud eraldi teistest VVS § 751
sätestatud haldusjärelevalvetest. KOV
haldusaktide järelevalve puhul näiteks ei
ole võimalik juhul, kui KOV jätab
justiitsministri ettepaneku täitmata,
kohaldada asendustäitmise ja sunniraha
seaduses sätestatud sunniraha.
Seega ka eelnõu kohasel järelevalve
korraldamisel peab arvestama KOV
enesekorraldusõigusega, milleks on KOV
õigus otsustada, millal ja kuidas ta oma
pädevusse kuuluvaid ülesandeid
lahendab. KOV enesekorraldusõiguse
puhul on tegu KOV otsustus- ja
valikudiskretsiooniga kohaliku elu
küsimustes. See tähendab KOV õiguse
vabalt, st riigilt lähtuvate
otstarbekussuunisteta otsustada ja
korraldada kohaliku elu küsimusi ja
võimet teha otsustusi vastavalt oma
vajadustele ja poliitilistele valikutele.
129
Võimalikud lahendused:
a) Palume sätestada eraldi KOV
omavalitsuslike ülesannete (eelnõu § 76
lõike 1 punktides 2−6, 8 ja 9)
haldusjärelevalve osas säte, mis võib olla
analoogne § 148 lõikele 2, kuid on
suunatud vaid õiguspärasuse kontrollile:
„teha ettekirjutuse ühekordse
kriisiülesande õiguspäraseks täitmiseks“.
Kõne alla võib tulla ka sunniraha
kohaldamine KOV suhtes järelevalve
meetmena, samuti ka mõningal juhul
võimalus asendustäitmiseks, kuid seegi
peaks olema sätestatud KOV puhul eraldi
sättega, ilma § 146 lõikele 1 viitamata.
Pole põhjust karta, et Vabariigi Valitsuse
määrusega kehtestatavad nõuded jäävad
täitmata, sest samasisulised korrad saavad
ja peavad KOVid ise kehtestama ja neid
järgima.
b) KOV täidetavate riiklike ülesannete (nt
eelnõu § 76 lõike 1 punkt 1) osas
haldusjärelevalve ulatumisega ka
otstarbekuse üle probleemi ei ole, sest
siinkohal võib riik ülesande tellijana
täpselt ette kirjutada KOVilt nõutavad
tegevused ning hinnata nende riigi vaatest
otstarbekat täitmist, mida loomulikult ka
eelnõu saavutada soovib. Küll aga tuleks
haldusjärelevalves eristada järelevalvet
KOV riiklikult täidetava ülesande üle, kus
130
hinnatakse nii õiguspärasust ja
otstarbekust ning teisalt omavalitsusliku
ülesande üle, kus hinnatakse ainult
õiguspärasust.
c) Eelnõu § 44 lõike 2 puhul tuleks vältida
sõnu „kohaliku omavalitsuse üksus“ ja
„alluvus“ ühes lauses, kuna teoreetilisest
alluvusest on võimalik rääkida üksnes
riiklike ülesannete kontekstis, kuid mitte
omavalitsuslike ülesannete osas. Viide
kohaliku omavalitsuse üksusele tuleks
sealt kas välja jätta või asuda taas
eristama KOV ülesandeid (riiklik vs
olemuselt omavalitsuslik).
3. Eelnõuga muudetakse mitmeid seadusi,
mis on põhiseaduse § 104 kohaselt
Riigikogu koosseisu häälteenamusega
vastu võetavad seadused. Ka antud eelnõu
tuleks põhiseaduse muudatusega § 104
nimekirja lisada. Vastasel korral (kui
eelnõu jääb lihtseaduseks) võib eelnõus
tekkida koosseisu häälteenamust nõudva
seaduse sätete kohaldamise välistamisega
probleeme.
Riigikohus on seda küsimust mitmel
korral viitamise nurga alt käsitlenud ja
andnud ajas erinevaid tõlgendusi. Oma
20.10.2008. a otsuses nr 3-3-1-42-08,
leidis kohus, et kui küsimus ei kuulu
konstitutsioonilise seaduse spetsiifilisse
Selgitus Kuna eelnõu hakkab endas hõlmama PS § 104 p 16
ja p 17 regulatsioone – nendes osades on tegu
konstitutsioonilise seadusega.
Seda on selgitatud ka eelnõu seletuskirjas.
131
reguleerimisalasse, on viited
lihtseadustele lubatavad. Samas oli
küsimuse all kõigest lihtseadusele
viitamine, mitte lihtseaduses
konstitutsioonilise seaduse sätte
kohaldamata jätmine, mida antud
eelnõuga mitmel korral paratamatult teha
tuleb.
4. Eelnõu § 16 lõiked 5 ja 6 ei arvesta
piisavalt KOVi enesekorraldusõigusega.
Lõike 6 viimase lause järgi lähtub KOV
enda toimepidevuse tagamisel käesoleva
paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud
määrusest. Lõike 5 kohaselt
toimepidevuse tagamisel
valmidustasemete kasutamise,
kehtestamise ja muutmise korra ning
toimepidevuse tagamiseks vajaliku
objekti kaitse tingimused ja korra
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
Ei saa väita, et lõike 6 viimane lause oleks
automaatselt kohalike omavalitsuste
õigusi põhjendamatult riivav, kuid sätte
paindlikkus tekitab ohu, kus Vabariigi
Valitsus võib määruse sisustamisel
tahtmatult tsiviilkriisis toimepidevusega
seotud ülesannete korralduse tingimusi ja
korda kehtestades tungida
omavalitsuslike ülesannete
reguleerimisalasse. See võib omakorda
tingida olukorra, kus määrusega KOVile
Selgitus Eesmärk on, et oleks ühtsed nõuded asutustele ja
KOVidele kriisivalmiduse osas. Toimepidevuse
nõuded ei hakka hõlmama kitsaid ettekirjutusi ega
ülesande täitmise täpseid reegleid. Toimepidevus on
eelnõu kohaselt põhiasjad, mis peavad olema
asutustes ja KOVides tehtud, et asutus ja KOV oleks
kriisiks valmis: inimestele määratud kriisirollid,
alternatiivne asukoht, lobi mõtlemine, kuidas
igasuguses kriisis tööd teha ja tagada. Rakendusakti
kavand on toodud seletuskirja lisas, kust on näha,
mida VV kehtestama hakkab viidatud volitusnormi
alusel, sisuliselt uusi kohustusi VV määrusega
KOVidele ei kehtestata.
132
seatud kitsad ettekirjutused, ülesande
täitmise tingimused muudavad ülesande
riiklikuks ja PS § 154 lõiget 2 arvesse
võttes tuleb rahastus leida ka nende
ülesannete täitmiseks riigieelarvest, mis
eelnõu § 77 KOVile kulude hüvitamise
sättes ei sisaldu.
Riigile ootamatute kulude vältimiseks
palume lisada § 16 lõikesse 6 juurde
välistus: „Kohalike omavalitsuse
omavalitsuslike ülesannete korralduse
toimepidevuse tagamise tingimused ja
korra kehtestab omavalitsusüksus“.
5. Jätkuvalt võib PSi seisukohalt olla
küsitav ka eelnõu § 39 ja § 40 sätestatud
KOVi tegevusse sekkumisõigus
erakorralises ja sõjaseisukorras, kuigi
samalaadne regulatsioon on ka kehtivas
RiKS §-s 9. PS § 130 näeb ette teatud
põhiõiguste piiramise õiguse nendeks
rasketeks olukordadeks, kuid teisalt
sätestab põhiseaduse § 131, et
erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei
valita Riigikogu, Vabariigi Presidenti ega
kohalike omavalitsuste esinduskogusid
ega lõpetata ka nende volitusi. Seega
KOV volikogu volitused säilivad ka
sõjaseisukorras, mis tekitab segaduse § 39
lõike 1 punktide 2–5 ja § 39 lõike 4
viimase lause osas. Raske on eelnõu
pinnalt vahet teha, kuidas suhestub KOV
Selgitus Eelnõu lähtub KOVidele korralduste andmisel
suurest kehtivast RiKSist, HOSist ja ErSSist. Kõik
nimetatud seadused võimaldavad sekkuda kriisi
lahendamise eesmärgil KOVide tegevusse, nt ErSS
§ 18 lg 2 p 1 – erakorralise seisukorra juht võib anda
KOVi juhile korraldusi; § 17 lg 1 p 16 – Vabariigi
Valitsus võib keelata KOVil teatud liiki infot anda;
§ 17 lg 1 p 1 – Vabariigi Valitsus võib peatada
KOVI õigusaktide täitmise; HOS § 14 lg 4.1 -
hädaolukorda juhtiv asutus võib anda korraldusi
KOVile; RiKS § 9 lg 2 – riigikaitselises olukorras
võib anda korraldusi, sh KOVidele, sama §-i lõige 3
– peaminister võib anda KOVidele korraldusi, sama
§-i lõige 4 – peaminister võib tunnistata kehtetuks
KOVi korraldusi ja ise anda uusi haldusakte KOVi
eest.
133
volikogu mandaat ja kriisiolukorra juhi
mandaat erimeelsuste korral. Esmapilgul
tundub, et kriisiolukorra juhil on
võimutäius sekkuda sõjalistest
vajadustest lähtuvalt KOV otsustesse,
kuid kuna samal ajal garanteerib
põhiseadus ka KOV võimu säilimise,
tekib olukord, kus sisuliselt koheselt saab
omakorda KOV samal kujul taas jõustada
kriisiolukorra juhi või asutuse kehtetuks
tunnistatud haldusakti, halduslepingu või
õigusakti. Seega on kehtivas RiKSis ja
käesolevas eelnõus ette nähtud lahendus
üsna lihtsustatud. Kaaluda tuleks
sekkumist vaid selgelt seaduses
piiritletud juhtumitel (mitte abstraktse
volitusnormi alusel) ja näha olukorra juhi
õigusena ette võimalus üksnes peatada
KOV akti kohaldamine kitsalt sõjalis-
taktikalise olukorra tarbeks ja täpselt seni,
kuni olukord nõuab, kuid mitte asuda
eelnõu § 34 ja § 38 analoogiat kohaldades
taas ühepoolselt kehtetuks tunnistama või
veelgi enam KOV nimel ise akte andma.
On arusaadav, et korraldust ei või anda
Eesti Pangale, kuid arusaamatuks jääb,
miks sellist analoogiat ei kohaldata
KOVile, kes on samuti PSis nimetatud
enesekorraldusõiguse alusel tegutsev
institutsioon. Probleemne võib ka olla
eelnõu § 40 sätestatud „riigiasutuste õigus
Kuna KOVid ei ole kuidagi eraldiseisvad riigi
süsteemist, vaid osa riigi halduskorraldusest ning
kriiside lahendamisest, siis on kriisi lahendamise
operatiivsuse ja ühtsuse eesmärgil nähtud juba
kehtivas õiguses ette võimalused ja õigus sekkuda
vajadusel KOVide tegevusse nii tsiviilkriiside
lahendamisel kui ka riigikaitseliste kriiside
lahendamisel. Sama põhimõtet jätkatakse ka
eelnõuga, mille kohaselt võib KOVile anda
ühekordse kriisiülesande (varem kokkuleppimata
teenuse osas, ad hoc kriisi vajadustest lähtuv, sama
õigus ka kehtivas RiKSis § 43.3 lg 2); KOVile võib
ülesandeid anda kriisiolukorras üksnes nende
püsivate ja ühekordsete kriisiülesannete raames.
Nimetatud kaitseklausleid kehtivas õiguses
KOVidele korralduste andmise osas ei ole, need
lisatakse eelnõuga. Alati tuleb arvestada korralduse
andmisel KOVi võimekust seda korraldust täita.
134
ise täita KOVi asemel“, arvestades § 39
lõike 1 ja lõike 4 sõnastust.
Küsimus on selliste sõjaseisukorra
sunnimehhanismide legitiimsuses.
Erinevalt teistest ohuolukordadest annab
PS § 130 sõjaseisukorraks põhiõiguste
piiramise eriõiguse madalama astme
seadusega, aga vaidluse koht ongi see, kui
sügavale saab kriisiolukorra juht sekkuda
ja milline peab olema selleks pädevust
ettenägev volitusnorm. Riigikohus on
korduvalt rõhutanud, et mida
intensiivsem on sekkumine või õiguste
piirang, seda täpsem peab olema
volitusnorm. Arusaadavalt taotleb eelnõu
aga vastupidist, s.o otsustada ja lahendada
ettenägematuid olukordi võimalikult
üldiste ja laiapindsete volitusnormide
alusel. Ja ehkki ainult erakorralises ja
sõjaseisukorras võib isikute põhiõiguste
või KOV enesekorraldusõiguse piiramine
laiapindsete volitusnormide alusel kõne
alla tulla, peaks meie hinnangul olema
siiski tagatud, et ükski nendest volitustest
ei seaks ohtu põhiseaduse
võõrandamatute õiguste peatükis
sätestatud demokraatia ja võimude
lahususe printsiipi. Tekkida ei tohi
olukorda, kui kriisijuhi võimuvolitused
lubavad tungida otsustamisel sfääridesse,
milleks tal ei ole kompetentsi ega
135
kohapealset teadmist. Arvestades KOV
kriisiülesannete olemust, (nt erinevad
sotsiaalteenused) võib KOV
pädevussfääri sekkumine tingida halbade
asjaolude kokkulangemisel ohu ka
inimelule või tervisele.
Kehtiva RiKS osas on sõnastus väga
üldine, mis arusaadavalt on taotluslik,
kuid seda enam on oluline, et seda targalt
ja väga konservatiivselt rakendatakse.
Sama võib öelda analoogsetele sätete osas
antud eelnõus. On raske leida õigustusi,
miks peaks loetletud riigiasutused ka
sõjaseisukorras asuma korraldama
omavalitsuslikke ülesandeid KOV
asemel. Küsimus on, kas eelnõu § 40
lõikes 1 toodud välistavad klauslid on
piisavad selleks, et võimu kuritarvitamist
takistada. Jätkuvalt ei tohi unustada, et
põhiseadus jätab kriisiolukorras
samaaegselt kehtima KOV volikogu
mandaadi, seega võib viimane igal hetkel
enda õiguslikku võimu riigiameti kõrval
legitiimselt edasi teostada, s.h anda
kehtetuks tunnistatud akti uuesti välja.
Kuna seletuskiri seostab seda vajadust
KOV pahatahtlikkusega, siis oleks õigem
tegeleda KOV juhtide võimaliku
pahatahtlikkusega või riigivaenuliku
meelestatusega eraldi indiviidide
tasandil. Vaenulikult käituvad isikud saab
136
võtta vastutusele (ja ametist kõrvaldada)
karistusseadustiku alusel või luua eelnõus
eraldi kiired ametisuhte peatamise või
kõrvaldamise alused, aga mitte luua
seadustesse riigile ebamääraseid
võimutäiuseid andvaid volitusi
omavalitsuslike ülesannete üle.
Võimalikud lahendused: Õiguskindluse
huvides ja tagamaks selgemalt sätete
kooskõla põhiseadusega, tuleks siiski
kaaluda:
a) sätestada eelnõu § 39 lõike 4
sekkumisõigus vaid KOV ajutiste ja
püsivate kriisiülesannete puhul ja
hoiduda § 39 lõike 1 punktides 1–5 ja §
40 lõike 2 punktides 1–5 sätestatud
meetmete rakendamisest KOV mistahes
teiste, otseselt mitte kriisi lahendamisse
puutuvate ülesannete osas. Eelnõu § 40
osas pigem võiks ka sätestada üksnes
võimaluse jätta KOV haldusaktid või
halduslepingud kohaldamata, kuid mitte
tunnistada neid kehtetuks.
Raske on siiski näha, millistes
omavalitsuslike ülesannete kontekstis
(mis ei ole seotud KOV riigikaitseliste
ülesannetega) saaks selline olukord end
õigustada. Tuleb arvestada, et KOVil
võib olla väga kaalukas põhjus, miks asju
ei saa ka riigikaitseolukorras teha vaid
137
kaitseväe või olukorra juhi tahtest
lähtuvalt. Küsitav on juhtiva asutuse või
isiku pädevus KOV sotsiaalteenuseid,
haridus- jm teenuse korraldust otsustada
paremini viisil, et see kellegi elule või
varale põhjendamatut kahju ei tekitaks.
Lisaks peab alati olema tagatud sõltumatu
instants, kellele kaevata. Selleks on küll
kohus, aga kiirem variant oleks Vabariigi
Valitsus, kui kriisi lahendaval juhtorganil
tekib KOViga ülesande õige täitmise viisi
üle vaidlus.
b) Alternatiiv on sätestada juhul, kui
KOV haldusakt, haldusleping, toiming
või õigusakt takistab vahetult
kaitseolukorra lahendamist, õigus jätta
see olukorra lahendamiseni kohaldamata
ja lugeda prioriteetsemaks riigi vahetuks
kaitsmiseks tehtavad otsused. Siiski ei
saaks riik sekkuda ja omatahtsi KOV
akte, lepinguid või toimingud lihtsalt ära
muuta või kehtetuks tunnistada, vaid
kohaldada olukorda arvestades ajutiselt
enda otsust olukorra lahendamiseks.
Arvestama peab, et see kohaldamata
jätmine toimuks muidugi samuti
otsusega, kus tuleks ära näidata, miks ei
kohaldata KOV akti ja kui kaua või mis
sündmusega seonduvalt. KOV
kohtukaebeõigus selle otsuse osas peab
samuti säilima.
138
6. Eelnõu § 76 lõike 1 punkti 7 järgi loetakse
toimetulekutoetuse maksmine KOVi
püsivaks kriisiülesandeks.
Toimetulekutoetuse maksmine on
sätestatud KOV täidetava riikliku
ülesandena (eelnõu § 77 lõige 1), mis
kulud kaetakse riigieelarvest. Seega KOV
peab küll tagama valmisoleku ka
kriisiolukorras toimetulekutoetuse
maksmiseks, kuid vahendid ülesande
täitmiseks peab tagama riik. Ülesanne on
seega KOVi ja riigi jagatud pädevuses.
Eelnõu § 72 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib
Vabariigi Valitsus aga erakorralise või
sõjaseisukorra ajal, sealhulgas riigi
eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks,
kui on vaja kasutada täiendavaid riigi
rahalisi vahendeid, vähendada
kriisiolukorra lahendamiseks
korraldusega toimetulekutoetuse suurust
või peatada selle maksmine. Eelnõu § 72
lõike 1 punkti 2 juures ei ole selgitust ka
eelnõu seletuskirjas, kuidas seda
tõlgendada koostoimes eelnõu § 76 lõike
1 punktiga 7. Eelnõus tuleks selgelt
sätestada, kas KOV vabastatakse püsiva
kriisiülesandena toimetulekutoetuse
maksmisest, kui riik on selle maksmiseks
vahendeid vähendanud või ülekanded
KOVile peatanud.
Selgitus Kui VV on selle maksmise peatanud siis KOV ei saa
seda kriisiülesannet täita
Vastav selgitus lisatud seletuskirja.
7. Palume muuta eelnõu § 77 lõike 3
sõnastust ja jätta sealt välja tarbetu
Arvestatud Eelnõu sõnastust muudetud
139
täpsustav lauseosa: „vaid teenuse
saajatest suurema osa moodustavad
isikud, kes ei ole ülesannet täitva
kohaliku omavalitsuse üksuse
rahvastikuregistrisse kantud elanikud või
kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta ei
saa kindlaks määrata.“.
Piisab, kui säte on muudatuse järgselt
sõnastatud:
„(3) Käesoleva seaduse § 76 lõike 1
punktides 2−6, 8 ja 9 sätestatud ülesande
täitmise kulud kaetakse riigieelarvest
osas, milles need ületavad ülesande
täitmise laadi, mahtu ja täitmisega seotud
kulusid olulisel määral, või kui tegemist
ei ole oma elanikele teenuse osutamise
kuluga.“.
Ühtlasi palume lisada volitusnormi
lõikesse 4 täpsemate kulude
arvestusmetoodika kehtestamiseks.
„(4) Käesoleva seaduse § 76 lõike 1
punktides 2–6 sätestatud ülesande
täitmise kulude katmise täpsema
arvestusmetoodika tingimused ja korra
kehtestab Vabariigi Valitsus
määrusega.“.
8. Eelnõu § 89 teises lõikes antud püsiva
kriisiülesandega ametikohtade loetelu ei
ole Rahandusministeeriumi hinnangul
piisav ning ei ole osaliselt samuti
Arvestatud
140
kooskõlas põhiseaduslike garantiidega.
Selleks, et kohalik omavalitsus saaks
toimida PS § 154 kohaselt ja kooskõlas
PS §-ga 131, on vältimatu tagada kõigis
kriisiolukordades omavalitsuse
esindusorgani volikogu ja ka valitsuse kui
täitevorgani töö. Selleks on vaja
laiendada püsiva kriisiülesandega
ametikohtade loetelu lisaks linnapeale või
vallavanemale ka valitsuse liikmetega
ning kohaliku demokraatia toimimiseks
ka volikogu liikmetega (analoog riigi
tasandil Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse
liikmetega). Sellise garantii saab tuletada
ka PS §-st 131, mis sätestab kohalike
omavalitsuste esinduskogude volituste
jätkumise erakorralise või sõjaseisukorra
lõpuni. 2022 a lõpu seisuga oli Eestis
kokku volikogu liikmeid 1 717. Neist
mehi oli 1 191. Neist 276 on vanemad, kui
60. Seega (kui jätta arvestamata
Riigikogu liikmed jms piirangud nt
tervislik seisund, õppimine jms) on
volikogu liikmetest kõige enam
võimalikke kaitseväekohuslasi u 915.
Volikogu liige on oma mandaadi
kasutamisel vaba ning ta võib soovi korral
peatada oma tegevuse volikogus ning
täita teisi riigile vajalikke ülesandeid.
Rahandusministeerium ei ole sarnast
arvutust teinud omavalitsuste valitsuse
liimete osas, kuid ka sealt lisanduvate
141
isikute arv ei saa olla eriti suur,
arvestades, et üldjuhul on valitsused 3–5
liikmelised.
Palume täiendada eelnõu § 89 lõiget 2
püsiva kriisiülesandega ametikohtade
loetelu lisaks linnapeale või
vallavanemale ka valitsuse liikmetega ja
põhiseadusega kooskõla tagamiseks ka
volikogu liikmetega.
9. Eelnõu § 89 lõike 3 osas märgime, et
võimalus Vabariigi Valitsuse poolt
määrata täiendavaid kriisiülesandega
ameti- ja töökohti peaks olema asendatud
kohustusega Vabariigi Valitsuse poolt
selliste ameti- ja töökohtade loetelu
kinnitamisega. Siia alla kuuluvad nt
arstid, politseinikud, päästjad, ETO-de
töötajad, erinevad omavalitsuse
ametnikud ja töötajad jne, keda on vaja
kriisi lahendamisel nende peamises
olemasolevas rollis. Ehk on vajalik selgus
ülesannete osas, millest saaks lähtuda nii
riigi kui kohalikul tasandil ning mis
hõlbustaks KRA-l pidada arvestust nn
laiguliste ja toimiva tagala vahel. Selline
kord (täiendavate riigikaitseliste
töökohtade moodustamine elutähtsa
teenuse osutaja juures, loetelu
moodustamise ja muutmise ning andmete
esitamise kord) kehtis kuni 20.03.2022
Mittearvestatud Kindlasti ei saa see olla kohustus, kriisi ajal tööjõu
kaasamiseks on mitmeid võimalusi, ka eelnõu
pakub neid – erinev tööaeg, valveaeg, lepingud,
vahetustega töö, täiendavad kriisiülesanded jne.
Kriisitöökohtadele määramine on ainult üks
võimalus mitte kohustus.
142
ning näeme antud eelnõu juures samuti
sellise korra sätestamise vajalikkust.
10. Seoses erakorralise seisukorra ja
sõjaseisukorra erisustega vajavad üle
vaatamist ka KOV volikogu
kokkukutsumise tingimused. Leiame, et
volikogule peaks andma eelnõuga
tavapärasest laiemad volitused KOV
ülesannete valitsusele delegeerimiseks nt
KOV eelarveliste küsimuste osas.
Palume eelnõu 6. peatükki täiendada 3.
jaoga (võib olla ka muu sobiv koht
eelnõus), muutes järgnevate sätete
numeratsiooni (vt pikemalt
kooskõlastuskirjast).
Arvestatud Vastavate ettepanekutega täiendatud KOKSi.
11. Eelnõu § 61 lõike 2 kohaselt võib peatada
erakonna ning töötajate ja tööandjate
ühingu tegevuse. Palume selgitada,
millised on juhud lisaks ohtudele
põhiseaduslikule ja demokraatlikule
korrale, mille korral on vaja seda sätet
rakendada. Nt COVID ju ei too kaasa
sellist olukorda, samuti ulatuslik
elektrikatkestus jne. Kui sellised juhud
puuduvad, siis palume täpsustada seda
lõiget vastavalt eelnõus. PS § 48 annab
sellele küsimusele ammendava selgituse.
Selgitus Säte võimaldab peatada nimetatud ühingute
tegevuse üksnes erakorralises ja sõjaseisukorras.
12. Palume seletuskirjas kirjeldada, kuidas
toimub eelnõu § 93 lõikes 3 sätestatud
põhiseaduslike institutsioonide töötajate
s.h kohaliku omavalitsuse ametnike ja
Selgitus Säte võimaldab KOVil ise otsustada, kas on vajalik
KOV üksuses töötavaid teenistujaid suunata teise
ametiasutusse või juriidilise isiku juurde tööle.
143
töötajate suunamine teise ametiasutuse
või isiku juurde. Kas selleks pöördub
keskvõim (s.o kriis lahendav asutus) otse
nende poole ning esitab abipalve. Kas see
on siduv või saavad põhiseaduslikud
institutsioonid lähtuda oma
diskretsiooniõigusest. Või tuleks vastavat
paragrahvi täiendada, et see ei laiene
põhiseaduslikele institutsioonidele või, et
neil on diskretsioon nendes küsimustes?
Selleks ei pea KOV üksus pöörduma VV poole,
toimub KOVide vahelisel nõusolekul/koostöös.
13. Eelnõu § 100 on sätestatud
kodanikukohustuse täitmisel hukkumise,
saadud vigastuse või haigestumise
tagajärjel saabunud surma korral matuse
korraldamine ja kulude katmine. Palume
vähemalt seletuskirjas selgitada, miks
kodanikukohustuse täitmisele suunatud
isikule ei laiene sarnased garantiid, kui
teenistusülesannet täitvale. Juhul, kui
neile siiski peaksid laienema sarnased
garantiid, palume eelnõu vastavalt
täiendada.
Selgitus RiKS muudatusega (jõustus 21.03.2022) asendati
sundtöökohustuse toetus õiglase hüvitise
maksmisega. Sündtöö ja eelnõu kohaselt
kodanikukohustus ei ole võrdsustatav
teenistusülesannete täitmisega, kuna isikut ei
rakendata nö päris töö- ja teenistusülesannete
täitmisel (eeldavad spetsiifilist väljaõpet, võetakse
teenistusse jne), vaid lihtsamate tööde peal, mida
isikutel on võimalik nö ad hoc teha.
Kodanikukohustust täitvatel isikutel on võimalik
saada ka õiglast hüvitist eelnõu § 154 sätestatud
tingimustel.
144
14. Eelnõuga kavandatavate täiendavate
KOVi ülesannetega tõuseb KOVide
töökoormus arvestatavalt. Palume
hinnata eelnõuga kavandatavate
muudatuste mõju KOVidele koos
riigipoolsete leevendavate meetmetega.
Eriti arvestades, et näiteks kõik 79 KOVi
ei ole seni elutähtsa teenuse
toimepidavust tagama pidanud, kuid
eelnõuga kavandatavate muudatuste
jõustumisel peavad seda kõik KOVid
korraldama. Kuidas kavandatakse
KOVidele kompenseerida seaduse
rakendumisega lisanduv lisakoormus?
Kas riigi poolt kavandatakse täiendavaid
KOVi spetsiifilisi juhendeid ja koolitusi?
Selgitus Seaduse rakendamise toetamiseks on plaanis välja
töötada nii erinevaid juhendmaterjale kui
korraldada koolitusi, seminare jm toetavaid
tegevusi. Oleme seletuskirjas ühe võimaliku mõjuna
ka välja toonud, et KOV-id vajavad eelnõus ette
nähtud ülesannete täitmiseks tõenäoliselt täiendavat
tööjõudu.
15. Teeme ettepaneku käsitleda eelnõu
seletuskirjas ülevaatlikult ka Ukraina
sõjast õpitud praktikat ja kogemusi riigi ja
KOVide toimetamisel sõjaolukorras.
Palume selgitada (kasvõi seletuskirja
lisas), kuidas on Ukrainas tagatud
sõjaolukorras avalike teenuste osutamine,
toetuste maksmine, millised volitused on
antud KOVidele jne, ja milliseid
praktikaid oleks mõistlik rakendada ka
Eestis.
Selgitus UA õpitundide järeldused ei ole käsitletavad avaliku
materjalina.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (II kooskõlastusring)
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitused Kommentaarid
145
1. Eelnõu § 254 (toiduseaduse muutmine)
on täiendatud punktidega 4 ja 5 (millega
täiendatakse toiduseaduse § 463 lõiget 3
punktiga 4 ja § 464 lõikega 6), lisades uue
toiduga varustamise valdkonnana toidu
jaekaubanduse valdkonna. Praeguses
menetlusetapis uue valdkonna lisamine
kriisiülesannete alla eeldab, et selle
mõjusid on eelnevalt hinnatud ja muid
alternatiive on kaalutud. Toidu
jaekaubanduse valdkonna lisamist ei näe
ette ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb
elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust
ja millega tunnistatakse kehtetuks
nõukogu direktiiv 2008/114/EU.
Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumil on täna
toimiv koostöö jaekaubanduses
tegelevate ettevõtjatega kriisipoodide
arendamises ja toiduga tagamise
toimepidevuse loomises, mis adresseerib
toiduga varustamise eesmärki vähem
koormavalt. Praeguses õigusruumis
kehtivad küberturvalisuse nõuded on
elutähtsa teenuse osutajatele
ebaproportsionaalselt koormavad,
mistõttu ei aita praeguse regulatsiooni
tingimustes uute ettevõtjate lisamine
kaasa toidu varustuskindluse tõstmisele.
Vabariigi Valituse poolt on otsustatud, et
septembris vaadatakse elutähtsa teenuse
Arvestatud/selgitus Toiduseadusesse lisatakse § 466, millega
sätestatakse, et toidu jaekaubandusega tegeleval
ettevõtjal on püsiv kriisiülesanne.
Seaduse eelnõu kohaselt ei ole kõik jaekaubanduse
ettevõtted kohe püsiva kriisiülesandega, vaid
vastutav minister määrab sobivad ettevõtted
kaalutlusotsuse alusel haldusaktiga püsiva
kriisiülesannetega ettevõteteks.
146
osutajatele kohalduvad küberturvalisuse
nõuded üle. Sellest tulenevalt teeme
ettepaneku, et uute valdkondade
kriisiülesannete alla lisamise juurde saab
tagasi tulla pärast seda, kui vastavad
nõuded on üle vaadatud ning ettevõtjate
jaoks on olemas selgus, millised
kohustused regulatsioon kaasa toob.
2. Eelnõu §-s 33 (ühekordne kriisiülesanne)
on võrreldes varasema eelnõuga
täpsustatud ühekordse kriisiülesande piire
ja olemust ja sama paragrahvi lõikes 2
nenditakse, et kohaliku omavalitsuse
üksusele (edaspidi KOV) saab ühekordse
ülesande anda vaid tema põhitegevusega
seonduvalt. Silmas tuleb pidada, et selline
seaduse volitusega ettenähtud ülesanne
on olemuselt ilmselt siiski KOVile antav
riiklik ülesanne isegi juhul, kui palutakse
KOVil täita oma tavapärast ülesannet,
kuid seda kindlal riigi poolt antud
suunaval viisil või mahus (nii, et KOVil
ei jää üldse võimalust määrata ülesande
täpsemat sisu ja täitmise korda). Hea
õigusloome ja normitehnika eeskirja § 6
lõike 2 järgi tuleb KOVile kohustuse
kavandamisel eelnõus nimetada, kas
kohustus on kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse tähenduses kohaliku
omavalitsuse üksusele seadusega pandav
riiklik kohustus, millega seotud kulud
kaetakse eraldistega riigieelarvest.
Arvestatud Muudetud seletuskirja.
147
Seetõttu soovitame kindlasti kaaluda
täpsustust, et KOVile antav ühekordne
kriisiülesanne on riiklik ülesanne eelnõu
§-s 33 või selgitada seda seletuskirjas
sätte juures, kus käsitletakse KOV-i
kulude hüvitamist seoses tema
põhiülesannetega. Sama palume kaaluda
ka eelnõu § 40 lõike 1 puhul
(kriisiolukorra juhi KOVile korralduse
andmise alused).
3. Palume täpsustada seletuskirjas eelnõu §
38 (vaidluste lahendamine
kriisiolukorras) selgitust ja jätta välja
ekslik viide, mille kohaselt kriisiolukorra
juhilt või kriisiolukorda lahendavalt
asutuselt korraldust saades muutub KOV
osaks riigi haldusorganisatsioonist. See
jätab mulje nagu KOV kaotaks osa oma
autonoomiast ja tekkivat vaidlust saaks
lahendada Vabariigi Valitsus. Nagu
eelnõu § 38 lõikes 3 on sätestatud jääb
KOVile siiski õigus pöörduda kohtusse.
Arvestatud Muudetud
4. Eelnõu § 40 lõige 5 sätestab, et Eesti
Pangale ja KOVile võib anda korralduse
üksnes nende püsiva või ühekordse
kriisiülesande täitmise raames. On selge,
et korraldus, mis näeb ette Eesti Panga või
KOVi haldusakti või halduslepingu
muutmist, on intensiivne sekkumine
mõlema enesekorraldusse ja peab olema
seetõttu pigem erandlik ka
kriisiolukorras. Sellega seonduvalt on
Arvestatud
148
ettepanek täiendada eelnõu § 40 lõiget 5
tekstiga „kui see on vältimatult vajalik“.
5. Eelnõu § 99 (töökohustuse tekkimine)
muudab põhimõtteliselt tänast
riigikaitselise töökohustusega ameti- ja
töökohtade regulatsiooni. Senine
regulatsioon annab asutustele tema
riigikaitseliste ülesannete täitmiseks
teatud paindliku personali ressursi varu
(nt ReMi puhul kuni 25%
ametikohtadest). Nimetatud paragrahvi
lõigete 2 ja 3 alusel on plaanis muuta
süsteemi selliselt, et Kaitseressursside
Amet hakkab andma isikupõhiselt
nõusolekuid asutuse riigikaitseliste
ülesannete täitmiseks vajalike isikute
kriisiametikohtadele määramiseks ning
võib sellest keelduda, kui isik on
vältimatult vajalik sõjaaja ülesannete
täitmiseks. Selge ei ole, kuidas saab
olema kindlustatud riigikaitseliste
ülesannete täitmine ja sellise info
liikumine. Mis hetkel ja mis tingimustel
saab Kaitseressursside Amet öelda, et
elutähtsa teenuse osutaja või KOVi
kriisiaja ametikohale määratud isik on
siiski vajalik sõjaaja ülesannete
täitmiseks kaitseväele? Kas
Kaitseressursside Ameti mainitud õigus
hõlmab ka eelnõu § 98 lõikes 2 sätestatud
valitavaid ametikohti? Milline lävend
peab olema ületatud, et isiku vajadus
Selgitus/arvestatud Eelnõus on uus lahendus
149
osaleda sõjalises riigikaitses on nii
vältimatu, et kaalub üle asutuse
kriisiülesande täitmise (nt kantsleri, IT
turbejuhi, kriisijuhi puhul)? Asutused
peavad seda varakult teadma ning saama
sellega juba kriisiülesandega ameti- või
töökohti ette nähes arvestada. Arvestades
eeltoodut palume täpsustada eelnõu § 99
ja tagada kindlus asutuste riigikaitseliste
ülesannete täitmiseks.
6. Eelnõu §-s 162 kavandatud
haldusjärelevalve osa on võrreldes
varasemaga selgem ja õiguspärasem.
Siiski tekitab pisut arusaamatust, kas
sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud
sunniraha saab rakendada ka KOVi enda
ülesande puhul või mitte. Hetkel saab
sättest järeldada, et sunniraha saab
rakendada vaid KOVi täidetava riikliku
ülesande puhul (mille puhul saab
kontrollida ka otstarbekust) ettekirjutuse
täitmata jätmisel, mis on aktsepteeritav.
Kuid lahtiseks jääb küsimus KOVi enda
ülesande osas, mille puhul otstarbekust ei
kontrollita. Euroopa kohaliku
omavalitsuse harta artikli 8 lõike 2 järgi
nimelt on üldjuhul mis tahes KOVide
suhtes teostatava haldusjärelevalve
eesmärk tagada vaid nende tegevuse
vastavus seadustele ja põhiseadusest
tulenevatele põhimõtetele. Seega
haldusjärelevalves KOVide üle
Arvestatud/antud selgitus Seletuskirja on täpsustatud. VVSi § 751 lg 4
kohaselt hõlmab haldusjärelevalve teise
haldusekandja (sh omavalitsusüksus) üle
haldusülesannete täitmise õiguspärasuse ja seaduses
sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist. Sama
lõike teise lause kohaselt on haldusjärelevalve
teostajal teise haldusekandja kontrollimisel õigus
teha ettekirjutusi, mille täitmata jätmise korral on
asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud
korras rakendatava sunniraha ülemmäär 9600 eurot.
Selgitame, et eelnõu § 165 lõikes 4 on silmas
peetud nii lõikes 2 kui lõikes 3 nimetatud
ettekirjutuse täitmata jätmist. Lõige 3 täpsustab
lõiget 2 osas, mis puudutab ülesande otstarbekaks
täitmiseks ettekirjutuse tegemist (juhul, kui vastava
ülesande täitmise laadi ja mahtu arvestades on
tegemist riikliku kohustusega).
150
omavalitsusliku ülesande täitmisel ei saa
kontrollida ülesande täitmise otstarbekust
ehk tulemuslikkust vaid ainult
õiguspärasust. Erinev on olukord aga
KOVi täidetava riikliku ülesande puhul,
kus riik saab ka KOVi täidetava ülesande
üle otstarbekuse kontrolli teha. Seda on
selgitatud ka eelnõu seletuskirjas. Palume
seletuskirjas aga veelkord kaaluda ja
täpsemini selgitada, kas sunniraha
ettenägemine on KOVi ülesande puhul
põhjendatud. Lisaks on seletuskirjas
eelnõu § 162 lõike 4 selgitustes jätkuvalt
mainitud sunniraha füüsilisele isikule
summas 9600 eurot, kuigi mainitud säte
seda enam ei reguleeri. Palume
seletuskirja vastavalt parandada.
7. Eelnõu §-ga 274 täiendatakse
ühistranspordiseaduse § 6 (Vedaja)
püsiva kriisiülesande regulatsiooniga,
andes paragrahvile uue pealkirja „Vedaja
ja vedaja püsiv kriisiülesanne“. Oleme
seisukohal, et vedaja mõiste ja püsiva
kriisiülesande regulatsioon peavad olema
eraldi paragrahvides, kuna vedaja
mõistesse kriisiülesande sissetoomine on
arusaamatu ja segadust tekitav. Seetõttu
teeme ettepaneku luua eraldi § 6¹ vedaja
püsiva kriisiülesande reguleerimiseks.
Arvestatud
8. Palume seletuskirja punktis 7 (Seaduse
rakendamisega seotud riigi ja kohaliku
omavalitsuse tegevused, eeldatavad
Selgitus Seletuskirjas on välja toodud Päästeameti,
Sotsiaalkindlustusameti ja Haridus- ja
teadusministeeriumi kulud, mis on seotud KOV-ide
151
kulud) kokkuvõtvalt esitada seaduse
rakendamisega seotud KOVi tegevused,
eeldatavad kulud ja nende katteallikad.
Praegune punkt 7 ei kajasta seda.
Mainitud teave on osaliselt esitatud
seletuskirja muudes osades, näiteks
seletuskirja lk 448 on KOVi kuluna välja
toodud 1,26 miljon eurot (kusjuures
katteallikat ei ole mainitud), seletuskirja
lk 450 on KOVi kulu aga vahemikus 960
tuhat ja 4,5 miljon eurot.
toetamise ja järelevalvega kriisiplaanide
koostamisel. Seejuures on seletuskirjas välja
toodud, et vajalikud vahendid tuleb leida asutustes
töö ümber korraldamisel. KOV-ide kulu on toodud
vahemikuna, kuna täiendav kulu sõltub praegusest
töökorraldusest. Seejuures on oluline välja tuua, et
ka kehtiva õigusruumis tuleb olla valmis teenuste
pakkumist jätkama ka erinevates kriisiolukordades.
Uus seaduseelnõu täpsustab, milliste teenuste
jätkamine on prioriteetne ning kuidas täpselt
valmistuda, st mõju ulatus sõltub paljuski sellest,
kas ja kuidas omavalitsused seni oma ülesannete
täitmiseks erinevates kriisiolukordades valmistunud
on.
Rahandusministeerium (selle endine rahandusministri valdkond)
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitused Kommentaarid
1. Seaduses läbivalt kasutatavad
põhiterminid tuleb esitada kohe eelnõu
alguses. Näiteks defineeritakse eelnõu
üks olulisemaid termineid „kriisiolukord“
eelnõu 4. peatükis, samas kui sellele
eelnev 3. peatükk käsitleb juba
kriisiolukorraks valmistumist. HÕNTE §
18 lõike 5 kohaselt määratletakse termini
sisu kas pärast termini esmakordset
kasutamist eelnõu struktuuriosas, kuhu on
koondatud terminiga seotud sätted, või
eelnõu üldsätetes selle termini jaoks
kavandatavas paragrahvis.
Arvestatud
152
2. Eelnõu § 3 lõikes 3 määratletakse, et
tsiviilkriisiks valmistutakse, seda
lahendatakse ja riigikaitset tagatakse
avarast julgeolekukäsitusest lähtuvalt.
Seejuures ei ole „avar julgeolekukäsitus“
määratletud. Kuivõrd seaduses peaks
kogu tsiviilkriisiga seonduv lähtuma
sellest käsitusest, tõusetub küsimus, kas
selline lõige on vajalik.
Arvestatud Avar julgeolekukäsitus tuleneb julgeolekupoliitika
alusest (Riigikogus vastuvõetud 22.02.2023).
Eelnõu teksti muudetud.
3. Eelnõu § 7 lõikes 3 sätestatakse, et
riigikaitse strateegilise arengudokumendi
kehtestab Vabariigi Valitsus. Riigieelarve
seaduse kohaselt kinnitab strateegiliste
arengudokumentide hulgast Vabariigi
Valitsus üksnes valdkonna arengukava.
Seega tuleks seaduses selgelt öelda, mis
liiki arengudokumendiga tegemist on.
Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a
määruse nr 117 „Valdkonna arengukava
ja programmi koostamise, elluviimise,
aruandluse, hindamise ja muutmise kord“
§ 1 lõike 1 kohaselt lähtutakse valdkonna
arengukavas ja programmis Riigikogu
või Vabariigi Valitsuse kinnitatud Eesti
pikaajalistest strateegilistest sihtidest
ning toetatakse nende saavutamist.
Eelnõu Riigikogus kinnitatavaid poliitika
põhialuseid ei maini, kuid arvestades, et
riigikaitse on riiklikult oluline küsimus,
tekib küsimus, kas eelnõus valitud
strateegilise arengudokumendi tasand on
Selgitus Tegemist on eriregulatsiooniga riigieelarve
seadusest - riigikaitse arengukavaga, sama ka kehtiv
RiKS § 7 lõige 2, mis toetub julgeolekupoliitika
põhialustele (reguleeritud VäSSis).
153
õige. Palume seletuskirjas
arengudokumendi tasandi valikut
selgitada.
4. Eelnõu § 9 lõike 4 kohaselt sätestatakse,
et kohaliku omavalitsuse üksuse ja
põhiseadusliku institutsiooni püsiv
kriisiülesanne määratakse seaduses või
seaduse alusel kehtestatud õigusaktides.
Teeme ettepaneku eelnõus ja
muudetavates seadustes
kriisiolukordadega seonduvalt läbivalt
läbi mõelda ja konkreetselt sätestada,
mida milliste aktidega kehtestatakse.
Nii ei kulu kriisiolukorras aega vastava
analüüsimisele (näiteks ei ole praegu RES
§ 42 lõikes 3 ega § 45 lõikes 1 märgitud,
millega Vabariigi Valitsus otsustab
riigieelarve või lisaeelarve eelnõu
rakendamise).
Selgitus Püsivad kriisiülesanded määratakse neile asutustele
ja juriidilistele isikutele seadusega, kellele see peab
olema seadusega määratud – nt KOVidele saab
ülesandeid anda ainult seadusega, seetõttu nähakse
eelnõuga ette KOVile püsivad kriisiülesanded.
Ministeeriumite ja nende allasutuste ülesanded ei
pea olema määratud otseselt seadusega, vadi need
peavad jääma seadusega asutustele pandud
ülesannete raamidesse, aga VV saab neid täpsustada
VV kriisiplaanis. Ettevõtjatele tuleb kohustusi
samuti panna seadusega, seetõttu on ette nähtud
käesoleva seaduse rakendamise seaduses püsivate
kriisiülesannete panemine erinevatele valdkondades
toimetavatele ettevõtetele, nt 249 liiniveo teostava
vedaja püsiva kriisiülesande määramine.
Viidatud RES § 42 lg 3 ja § 45 lg 1 otsused on VV
protokollilised otsused, kuna RES ei maini
konkreetset õigusakti (korraldust, määrust).
5. Eelnõu § 10 lõikes 2 on märgitud
„Vabariigi Valitsuse määratud asutused,
sealhulgas Eesti Pank koostöös
Finantsinspektsiooniga“. Eesti Pank on
iseseisev juriidiline isik ja teda ei saa
lugeda asutuste hulka.
Arvestatud Sõnastust muudetud.
6. Eelnõu § 11 lõike 2 kohaselt on
riskianalüüs strateegiliste
arengudokumentide aluseks. Kuna siin
kasutatakse mitmuse vormi, palume
Selgitus Säte on eelnõust välja võetud
154
seletuskirjas selgitada, milliseid erinevaid
arengudokumente siin mõeldakse.
7. Eelnõu § 36 võimaldab Vabariigi
Valitsusel kehtestada määruse, millega
kohustatakse ostma riigi emiteeritavaid
võlaväärtpabereid. Palume kasutada
väärtpaberituruseaduse § 2 nimetatud
termineid. Sellega seoses teeme
ettepaneku asendada sõna
„võlaväärtpaberid“ sõnadega „võlakirju,
rahaturuinstrumente või andma riigile
laenu“. Samuti peame § 36 lõikes 3
nimetatud juhul oluliseks, et otsuse
tegemisel kaasataks kindlasti
Rahandusministeerium, kuivõrd
Tagatisfondi seaduse kohaselt võib
olukorras, kus Tagatisfondi osafondi
varast ei piisa osafondi kohustuste
täitmiseks, taotleda Tagatisfondi
nõukogu riigilt fondile laenu andmist või
riigigarantiid. Nii on näiteks Tagatisfondi
nõukogu esitanud lähiaastateks hoiuste
tagamise osafondist hüvitatavate
väljamaksete tegemise tagamiseks
Rahandusministeeriumile taotluse
korduvkasutusega laenu saamiseks riigilt
ning Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2023.
a korraldusega nr 15 „Korduvkasutusega
laenu andmine Tagatisfondile“ on sellise
laenu andmine heaks kiidetud. Seega on
Rahandusministeerium otseselt huvitatud
kõikidest asjaoludest, mis võivad
Arvestatud ja selgitus Eelnõus muudetud „võlaväärtpabereid“. Nimetatud
otsused on eelnõus muudetud Vabariigi Valitsuse
korraldus.
155
mõjutada Tagatisfondi poolt laenu
tagasimakset.
8. Palume täiendada eelnõu § 48 lõike 1
punkti 2 loetelu, lisades loetelusse ka
sõna „pensionide“. Eelnõu § 72 lõike 1
punkt 1 sätestab selgelt pensionite
maksmise peatamise võimaluse. Ühtlasi
palume kaaluda, kas lepinguliste
kohustuste rikkumine võiks olla
vabandatav ka olukorras, kus Tagatisfond
on eelnõu § 36 lõike 2 kohaselt hüvitiste
väljamaksmise peatanud või edasi
lükanud.
Arvestatud
9. Eelnõu § 61 lõikes 1 ei ole korrektne
öelda „äriühingu, sealhulgas füüsilisest
isikust ettevõtja“, kuivõrd äriseadustiku §
2 lõike 1 kohaselt on äriühingud
täisühing, usaldusühing, osaühing,
aktsiaselts ja tulundusühistu.
Arvestatud
10. Eelnõu § 72 sätestatakse hüvitiste ja
toetuste vähendamise ja maksmise
peatamise alused. Lõikesse 6 on
millegipärast lisatud ka töötasu sularahas
maksmise võimalus. Palume eelnõus
parandada või seletuskirjas selgitada,
miks reguleeritakse hüvitiste ja toetuste
vähendamise ja maksmise peatamise
paragrahvis äkitselt töötasu maksmist.
Samuti jääb ebaselgeks, kuidas sularahas
maksete tegemist korraldatakse.
Selgitus Eelnõu sõnastust muudetud. Sättest võetud välja
töötasu ning muudetud ka sularahas maksmise sätet.
11. Eelnõu § 73 lõike 3 punkti 10 kohaselt on
elutähtsaks teenuseks vedelkütusega
Selgitus Vedelkütusega varustamine on vedelkütuse seaduse
tähenduses – tegu on kehtiva regulatsiooniga,
156
varustamine. Märgime, et säte sisaldab
määratlemata õigusmõisteid, mille
tõlgendamiseks seletuskiri detailseid
suuniseid ei anna. Ebaselge on, kas
eelnõus on termini „vedelkütus“ all
peetud silmas vedelkütust nii, nagu see on
defineeritud kehtivas vedelkütuse
seaduses (edaspidi VKS)? Kui see on nii,
siis tuleks see vähemalt seletuskirjas
fikseerida. Kui aga siin peetakse midagi
muud või midagi kitsamat/laiemat silmas,
siis tuleks seda samuti seletuskirjas
rohkem avada, sest vastasel juhul jääb
ebaselgeks, kas ühe või teise vedelkütuse
käitlemine kuulub selle regulatsiooni alla
– koos sellega ettevõtjale kaasnevate
õiguste ja kohustustega. Hetkeseisuga
siiski oletame, et siin mõeldakse
vedelkütust VKS-i mõistes.
Samuti ei ole üheselt mõistetav termin
„varustamine“. Kas see hõlmab ostu-
müügi tehinguid, transporti, tarnet ja/või
muud kokkupuudet kütusega? Seega jääb
ebaselgeks, milliseid ettevõtjaid siin
sättes mõeldakse. Ühtlasi, kas
„varustamisel“ on ka mingi piir, millest
alates loetakse see elutähtsaks teenuseks,
või on hõlmatud ka sellised ettevõtjad,
kes varustavad kütust harva, teevad seda
väikestes kogustes või muus mõttes
ebaregulaarselt. Lisaks tõusetuvad samad
eelnõu ei muuda kehtiva HOSi ja
vedelkütuseseaduse põhimõtteid. Omakorda
vedelkütuse seaduses endas on täpsustatud ETO
kriteeriumid.
157
tõlgenduslikud küsimused § 73 lõike 3
punktide 8 (elektriga varustamine) ja 9
(maagaasiga varustamine) kohta, ehk ka
nende sisu võiks analoogilisel viisil
rohkem avada, kasvõi viidetega
elektrituruseadusele, maagaasiseadusele
vm energeetikavaldkonna õigusaktidele.
12. Eelnõu §-s 85 viidatakse RHS § 169 lõike
1 punktidele 3 ja 4, mille kohaselt on
kaitse- ja julgeolekuvaldkonna
riigihankeks sama lõike punktides 1 ja 2
nimetatud asjadega otseselt seotud ja
nende elutsükli etappide jaoks vajalike
asjade ostmine ning teenuste või
ehitustööde tellimine, ja selliste sõjalise
otstarbega teenuste või ehitustööde
tellimine ning julgeolekuotstarbeliste
teenuste või ehitustööde tellimine, mis
eeldavad või sisaldavad riigisaladust,
salastatud välisteavet või muud
juurdepääsupiiranguga teavet või millega
see kaasneb. Eelnõu § 85 seletuskirjas ei
ole avatud, millega kõnealustes punktides
nimetatust täpselt tegemist on.
Seletuskirjas selgitatakse, et varude
hankimisega on alati seotud
juurdepääsupiiranguga teave, ent see
väide iseeneses ei anna mingit selgust,
mille alusel asuda seisukohale, et
tegemist on kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna riigihankega
eelnõus viidatud punktide mõistes.
Arvestatud
158
Veelgi enam, seletuskirjas viidatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2009/81/EÜ, 13. juuli 2009,
millega kooskõlastatakse teatavate kaitse-
ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt
sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja
teenuste riigihankelepingute sõlmimise
kord ja muudetakse direktiive
2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ artiklis 2
sedastatud reguleerimisalale üldiselt, mis
on üle võetud RHS § 169 lg 1 kõikide
punktidega, mitte ainult punktidega 3 ja 4,
ent spetsiifiliselt nimetatud direktiivi art 1
punktile 7, mis avab tundliku varustuse,
tundlike ehitustööde ja tundlike teenuste
mõiste, mida aga kasutatakse mitte RHS
§ 169 lg 1 punktide 3 või 4 aluseks
olevates direktiivi art 2 punktides c ja d,
vaid punktis b, mis on üle võetud RHS §
169 lg 1 punktiga 2.
Sellest tulenevalt leiame, et eelnõu viide
RHS § 169 lg 1 punktidele 3 ja 4 on ekslik
ning ilmselt on pigem soovitud viidata
punktile 2, võibolla punktidele 2 ja 3.
Meile teadaolevalt on varude hankimise
puhul tegemist riigihangete seaduse RHS
§ 8 lg 3 mõttes asjade hankimise
lepingutega, mitte aga teenuste või
ehitustööde tellimise lepingutega sama
paragrahvi lg-te 4 või 5 mõttes. Juhime
159
tähelepanu, et § 169 lg 1 p 4 tunnustele
vastavad riigihanked on alati üksnes
teenuste või ehitustööde tellimise, mitte
aga asjade hankimise riigihanked.
13. Eelnõu § 90 lõikes 4 esineb meie
hinnangul potentsiaalne õiguslünk. Meie
hinnangul ei arvesta säte ja selle kohta
antud selgitused seletuskirjas asjaoluga,
et isik võib mitme tööandja juures
töötades esitada kõigile avaldused
maksuvaba tulu mittearvestamiseks. See
aga tekitab pealtnäha olukorra, kus ühelgi
tööandjal ei ole õigust kohustada isikut
kriisiülesandeid täima, sest see õigus on
normi kohaselt vaid sellel tööandja, kes
peab töötasult maksuvaba tulu maha
arvama enne tulumaksu kinnipidamist.
Õiguslikult on mitmel kriisiülesandega
ameti- või töökohal töötaval isikul seega
justkui võimalik maksuvaba tulu
mittearvestamise avalduse kaudu
vabastada ennast kriisiülesannete
täitmisest. See aga ilmselgelt on vastuolus
kõnealuse normi eesmärgiga lahendada
kohustuste kollisiooni.
Märgime ka seda, et isegi kui eeltoodud
probleemi ei oleks, siis säiliks õiguslünk
siiski põhjusel, et kehtiva õiguse kohaselt
alates 2100 euro suurusest
kuusissetulekust ei ole isikul enam
maksuvaba tulu kasutamise õigust.
Arvestatud Eelnõu muudetud, inimene peab andma teada ja
valima, millisel kohal on kohustus tekkinud ja
milline asutus saab temaga kriisi ajal arvestada.
160
Tõenäosus, et see piirmäär jääb ületamata
sellise isiku poolt, kes töötab korraga
mitmel ameti- või töökohal, ei ole
eluliselt usutav. See aga samuti justnagu
tekitab olukorra, kus ükski tööandja ei saa
kohustada isikut kriisiülesannet täitma.
Eeltoodu taamal palume § 90 lõiget 4
korrigeerida, sest praegusel kujul ei
pruugi see oma eesmärki täita.
14. Eelnõu § 94 sätestatakse, et riigieelarvest
rahastatava asutuse ja isiku juures töötava
ametniku palka ja töötasu võib
ühepoolselt vähendada riigikaitselise
kriisiolukorra ja eriolukorra ajal, kui riigi
rahaliste võimaluste tõttu vähendatakse
riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku
eelarvet ning samal ajal on vaja jätkata
riigi toimimiseks vajalike ülesannete
täitmist või teenuste osutamist. Palume
seletuskirjas põhjendada vajadust
tsiviilkriisi ajal palka või töötasu
vähendada. Lisaks palume täpsustada,
keda mõeldakse riigieelarvest rahastatava
isiku all?
Selgitus ja arvestatud Riigieelarvest rahastatav asutus: tegu on kehtiva
RiKS § 28.2 sõnastusega. Selle all mõeldakse
asutusi, kes saavad riigieelarvest raha, kuna sätte
eesmärk on, et kui riigil on vaja raha panna riigi
kaitsesse, siis on võimalik antud sätte alusel
vähendad kulusid teistele valdkondadele, kes
riigieelarvest raha saavad.
Eriolukord jäetud eelnõust välja.
15. Eelnõu § 96 lõikes 4 sätestatakse
kriisiülesandega füüsilise isiku puhkuse
katkestamise erisused. Palume eelnõu ja
seletuskirja teksti ühtlustada, kuivõrd
seletuskirjas on nimetatud puhkuseliigid,
mida kehtivates seadustes enam ei ole.
Arvestatud
16. Eelnõu § 116 koosmõjus §-ga 117 –
Isikuandmete töötlemine ja
Arvestatud Eelnõu vastavaid sätteid on koostöös
Justiitsministeeriumiga muudetud. Eelnõust on
161
andmesubjekti õiguste piiramine
kriisiolukorraks valmistumisel ja selle
lahendamisel – §-s 116 on sätestatud, et
Kriisiolukorras on andmekogu vastutav
või volitatud töötleja kohustatud
väljastama eelkõige kriisiolukorra
lahendamise eest vastutavale asutusele
või piiravat meedet kohaldavale
Vabariigi Valitsuse volitatud
haldusorganile andmekogusse kantud
kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke
isikustamata andmeid ka juhul, kui
andmekogu pidamist reguleerivas
õigusaktis ei ole andmete väljastamise või
muul viisil andmetele juurdepääsu õigust
sätestatud.
Oleme seisukohal, et kriisiolukorra
lahendamiseks vajalike andmeallikate,
andmete kogumise, töötlemise ning
andmete analüüsi eesmärki ning
korraldust tuleb täpsustada, et oleks
tagatud metoodika kaudu andmete
kvaliteet ja kokkuvõttes usaldusväärsus.
COVID-19 pandeemia ajal
liikuvusanalüüse tehes tuli selgelt välja, et
isikustatud andmeid hõivates on see eriti
oluline, kuna erinevad lähenemised
metoodikale (metoodikat ei olnud
võimalik kontrollida, see oli n-ö
akrediteerimata), tõid kaasa vead
andmetes ning tulemustes. Andmete
jäetud välja Statistikaameti ülesanne erinevate
andmekogu andmete ühendamiseks.
162
parandamine oli võimatu või kulus
selleks liialt niigi väärtuslikku aega.
Riikliku statistika seaduse (edaspidi
RStS) kohaselt teeb statistikatöid
Statistikaamet ning nende tööde
tegemiseks on Statistikaametil vastavalt
RStS § 28 lõikele 4 õigus saada
andmekogudesse kogutud andmed, sh ka
isikustatud andmeid. Leiame, et
kriisiolukorra lahendamiseks oleks
mõistlik kasutada ennekõike juba
olemasolevaid lahendusi ja/või
võimekusi, sh Statistikaameti pädevust
ning kompetentsi ning õiguslikke aluseid
andmete kogumiseks ja töötlemiseks. See
võib tähendada Statistikaametile
konkreetsete kriisiülesannete määramist,
mis hõlmaksid kriiside lahendamiseks
vajalike andmete kogumist, töötlemist,
analüüsimist. Isikustamata andmete
kogumisel on oluline, et eelnevalt oleks
asutustega kokkulepitud ja ka
kriisiolukordadeks valmisolekuks testitud
andmete edastamise kord.
Lisaks märgime, et kriisiolukordade
lahendamiseks ei pruugi piisata vaid
isikustamata andmete töötlemisest ning
hädavajalik võib olla ka isikustatud
andmete töötlemine. Isikustatud andmete
töötlemine võimaldab erinevate
andmekogude andmeid koos töödelda
163
ning seeläbi toota kvaliteetsemat ning
täpsemat analüüsi. Statistikaamet töötleb
oma põhiülesannete täitmiseks
isikustatud andmeid, pseudonüümides
need vajadusel pärast kontrolli ja
andmestike sidumist. Samuti tuleb
kaaluda, kas kriisiolukorras peaks kriisi
lahendavatel asutustel olema õigus saada
kriisi lahendamiseks ka vajalikul määral
isikustatud eraandmeid (privately held
data). Selleks puudub kehtivas õiguses
toimiv lahendus, sest selget õiguslikku
alust õigusaktides sätestatud ei ole või on
need õiguslikud alused sätestatud
eriseadustes üksikute juhtudena.
Isikustatud eraandmete töötlemisel tuleb
see põhimõte esmalt andmete valdajatega
läbi arutada ja leida vastastikku sobivad
lahendused ning loomulikult tagada
andmete kaitse ja nende andmete pealt
tehtud analüüside avaldamine vaid
andmete anonüümsust tagaval kujul.
17. Palume analüüsida eelnõu § 167 punktiga
1 täiendatava Eesti Panga seaduse § 2
(Eesti Panga kriisiülesanded) ja
riigieelarve seaduse § 64 lõike 5
omavahelist seost ja vajadusel sätete
sõnastusi korrigeerida. Riigieelarve
seaduse vastuvõtmise ajal (2014. aastal)
kehtinud hädaolukorra seaduse järgi
korraldas Rahandusministeerium
maksete ja arvelduste toimimise,
Selgitus Riigieelarve seaduse § 64 lg 5 sätestab RAMi
vastutuse riigikassa toimimise eest. Tegemist on
valdkonna eriseadusega. Sätte ei ole otseses seoses
kehtiva HOS-ga või tulevase VOS-ga. Tegemist on
ülesandega, mida seadusandja on pidanud RAMi
kohustuseks igas olukorras. Toimepidevuse mõiste
sisustamine toimub siinkohal lähtudes riigieelarve
seaduse põhimõtetest.
164
sealhulgas riigimaksete toimimise kui
elutähtsa teenuse toimepidevust ja
riigieelarve seaduse SK sellele just
viitabki. Hädaolukorra seaduse nimetas
ka Eesti Panka, kes tagas elutähtsa
teenusena makseteenuste ja
sularaharingluse toimepidevuse. Samas
kehtiva hädaolukorra seaduse
vastuvõtmisel 2017. aastal sai
makseteenuste ja sularaharingluse osas
elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldajaks üksi Eesti Pank.
Rahandusministeeriumit hädaolukorra
seadus enam ei nimeta. Riigieelarve
seaduses jäi aga sõnastus samaks. Seega
teeme ettepaneku ka riigieelarve seaduse
§ 64 lõike 5 korrigeerimiseks, näiteks on
nüüd ebaselge „toimepidevuse tagamine“
tähendus.
18. Eelnõu § 175 punktiga 2 täiendatakse
finantsinspektsiooni seaduse § 54 lõikega
47 , mille kohaselt võib konfidentsiaalset
teavet ja finantsjärelevalve tulemusi
kajastavaid dokumente avaldada
tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel
tegutsevatele asutustele ja isikutele.
Seletuskirjas ei ole selgitatud, et kellele ja
millistel täpsematel eesmärkidel
konfidentsiaalset teavet edastatakse.
Eelnõus pakutud sõnastus on pigem liialt
lai ning oleks tõenäoliselt vastuolus ka
Euroopa Liidu õigusega. Seega leiame, et
Arvestatud Sätte sõnastus kirjutatud kitsamaks:
„(47) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi
kajastavate dokumentide avaldamine tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse alusel tegutsevatele asutustele ja
isikutele ning Riigikantseleile on lubatud, kui see on
vajalik nimetatud seadusest tulenevate ülesannete
täitmiseks, kusjuures vastavad asutused või isikud
peavad hoidma järelevalvelise informatsiooni
konfidentsiaalsust käesoleva seaduse § 34
kohaselt.“.
165
eelkõige võiks see olla üksnes lubatud
Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile.
19. Eelnõu § 201 punktiga 3 täiendatakse
maksukorralduse seaduse § 29
punktidega 62 ja 63. Märgime, et
maksukorralduse seaduse 1. juulil 2024. a
jõustuvas redaktsioonis on § 29 punktide
järjekohad 62 ja 63 juba hõivatud.
Arvestatud
20. Palume muuta eelnõu § 216 punktiga 5
muudetava riigieelarve seaduse § 64 lõike
6 punkti 1 sõnastust, asendades sõna
„kriisiolukorras“ sõnadega „tsiviilkriisi
lahendamiseks“, kuivõrd § 64 lõige 7
käsitleb juba riigikaitse tagamisega
seotud olukordi ning riigikaitselistes
olukordades kehtestab väljamaksete
tingimused Vabariigi Valitsus, mitte
minister.
Arvestatud
21. Eelnõu §-ga 217 täiendatakse RHS § 15
uue lõikega 101, mille teksti saab
sõnastada lühemalt, asendades sõnad
„avaliku sektori hankijal ja
võrgustikusektori hankijal“ sõnaga
„hankijal“. Kui RHS-s kasutatakse
mõistet hankija, tuleb selle all mõista
niikuinii nii avaliku sektori hankijat kui
ka võrgustikusektori hankijat, mistõttu ei
ole nende kahe hankija liigi välja
kirjutamine selles sättes vajalik. Vt
võrdluseks näiteks sama paragrahvi
lõikeid 4–6, 11 või 12.
Arvestatud
166
22. Eelnõu § 224 punktidega 7 ja 8
muudetakse riigivaraseaduse § 12 lõiget 7
ja 8, muutmata jäävad lõiked 71 ja 72,
seega tundub, et riigivaraseaduse § 12
muudatuse aluseks ei ole võetud 1.
septembril 2022. a jõustunud versiooni.
Arvestatud
23. Eelnõu §-ga 235 muudetakse tööstusheite
seaduse § 78 lõiget 3, milles jääb meie
hinnangul ebaselgeks, mida peetakse
silmas fraasi „kütuse tarnete katkemise“
all. Kas tarne katkemiseks saab lugeda
üleüldist kütuse puudumist (füüsiliselt ei
tooda juurde ja tekib defitsiit) või ka
näiteks seda, kui kriisiolukorras üks
lepingupartner lõpetab tarnimise, aga
teised pakuvad sama kütust märksa
kallima hinnaga, millega kaob tavapärase
majandustegevuse mõttekus?
Teiseks, kas tarnete katkemine peab
kestma teatud aja, et lugeda seda
„katkemiseks“ käesoleva eelnõu
kontekstis, või ei mängi ajaline faktor
rolli? Näiteks, kas tarne viibimine üks
nädal kvalifitseerub katkemiseks, seda ka
juhul, kui eksisteerivad adekvaatsed
varud?
Kolmandaks, juhime tähelepanu sellele,
et teatud osale vedelkütustest on
kehtestatud kvaliteedinõuded (mh
väävlisisalduse piiramine), mis tulenevad
Selgitus Säte on seaduses olnud alates 2004. aastast kui
suurte põletusseadmete direktiiv võeti üle välisõhu
kaitse seadusesse. Seejärel kandus antud säte üle
tööstusheite direktiivi, mis omakorda tööstusheite
seadusega üle võeti. Tööstusheite direktiivis erandi
sõnastus: „Pädev asutus võib kuni kuueks kuuks
teha erandi tavaliselt madala väävlisisaldusega
kütust kasutava põletusseadme puhul lõigetes 2 ja 3
ettenähtud vääveldioksiidiheite piirväärtustest
kinnipidamise kohustusest, kui käitaja ei saa
kõnealustest piirväärtustest kinni pidada seetõttu, et
madala väävlisisaldusega kütuse tarned on tõsise
puuduse tõttu katkenud.“
Tegemist on kaalutlusõigusega ning iga sellise
erandi andmisel tuleb teavitada otse Euroopa
Komisjoni. Seni pole seda erandit kasutatud. Erand
kehtib ainult suurtele põletusseadmetele
(>50MWth), selliseid käitisi on Eestis kokku vaid
19 (põletusseadmeid on rohkem). Erandi pikim aeg
on 6 kuud, mille jooksul tuleb esimesel võimalusel
minna tagasi tavapärasele kütusele, sest heite
piirväärtuste ületamine on tõsine loa nõuete
rikkumine, seda saab korralduses täpsustada. Lisaks
eeldab kütuse vahetus suurtes põletusseadmetes
mahukaid ümberehitusi, et need mõnel muul kütusel
töötada saaksid. Seega on erandi ära kasutamine
167
vedelkütuse seadusest ja majandus- ja
kommunikatsiooniministri 17. märtsi
2010. a määrusest nr 16 ning
atmosfääriõhu kaitse seadusest ja
keskkonnaministri 20. detsembri 2016. a
määrusest nr 73. Nõuetele mittevastava
(sh lubatust suurema väävlisisaldusega)
kütuse import ja tarbimisse lubamine on
reeglina keelatud. Seega ei hakka
tööstusheite seaduse muudatus praktikas
oma eesmärki täitma, kuna lubatust
suurema väävlisisaldusega kütus, mille
kasutamist põletusseadme käitajale
erandkorras lubada, esmalt kohaldatava
kvaliteediregulatsiooni tõttu siseturule ja
tarbimisse ei jõuagi. Seetõttu soovitame
kaaluda vastavate muudatuste sisse
viimist ka vedelkütuste kvaliteedinõudeid
käsitlevasse regulatsiooni. Neljandaks,
kuivõrd tegemist on kaalutlusõigusega,
siis peaks normis paremini avama ka
kõnealuse kaalutluse piirid.
Peame oluliseks, et regulatsioon ei
võimaldaks pahausksetel seadme
käitajatel kergekäeliselt kasutada
kõnealust reeglit mittekvaliteetsest ja
seega raskesti turustatavast kütusest lahti
saamiseks, kuigi otsene hädavajadus selle
kasutamiseks puudub.
üsna keeruline, sest eeldab väga head põhjendust ja
ei ole väga tulus tegevus.
Siiski oleme valmis sätet selgemaks sõnastama ning
rõhutama, et erandit on võimalik rakendada vaid
juhul, kui kütuse tarne on puuduse tagajärjel
katkenud ning selle tulemusena satub otseselt ohtu
teenuse kättesaadavus ja toimepidevus.
Konkreetsemaid ajamääratlusi ei sätesta, kuna see
võibki olla ettevõtete lõikes erinev ning lõppotsuse
teeb loa andja.
168
Viimaks, palume rohkem selgitada ka
seda, mida peetakse silmas termini
„vähese väävlisisalduse“ all.
24. Eelnõu § 241 punktiga 3 muudetakse
vedelkütuse seaduse § 3 lõiget 7.
Muudatuse mõte on arusaadav, ent see ei
vasta täpselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja
elektriaktsiisi seaduse (edaspidi
ATKEAS) terminitele, sest seal kütuse
tarbimisse lubamisel riigisisest või
rahvusvahelist tarbimisse lubamist ei
eristata (mõlemad on tarbimisse
lubamisega hõlmatud). Erisus tuleb
kütuse lähetamisest kas Eestisse või teise
liikmesriiki. Ühtlasi, fraas „aktsiisilao
tegevusluba omav isik“ on tarbetult pikk,
sobilikum oleks kasutada nt
„aktsiisilaopidajat“ (vt ATKEAS § 3).
Punkti 2 parema sõnastusega variandiks
võiks olla kas „aktsiisilaopidaja, kes
lubab kütuse tarbimisse selle
lähetamiseks Eestisse“ või
„aktsiisilaopidaja, kütuse tarbimisse
lubamisel ja lähetamisel Eestisse“. Lisaks
eeltoodule palume kaaluda, kas eelnõu §
241 punktiga 4 tehtav muudatus
(vedelkütuse seaduse § 3 lõike
täiendamine lõikega 71) ei oleks
otstarbekam ette näha hoopis tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduses.
Arvestatud osaliselt Muudetud lg 1 p 2 sõnastust
7.1 muudatuse näeme siiski ette vedelkütuse
seaduses, kuna see reguleerib konkreetsete ETOde
tegevust.
Arvestame esimest sõnastusettepanekut
„aktsiisilaopidaja, kes lubab kütuse tarbimisse selle
lähetamiseks Eestisse“
25. Varasematest aruteludest on esile
kerkinud vajadus teatud kriisiolukordades
Selgitus Hetkel on planeeritud vedelkütuse varustust tagada
kriisi ajal läbi tavatanklate võrgustiku, sh on
169
riigiasutuste poolse kütuse müügi järele
(nt Päästeamet hakkab hädaolukordade
puhul olulisi objekte kütusega
varustama). Selliseks tegevuseks näeb
VKS § 1 lõige 32 ette vabastuse kütuse
müügiga kaasnevate nõuete (sh
tegevusluba kütuse müügiks) täitmisest,
ent selleks on vajalik rakendusakti
(Vabariigi Valitsuse või tema volitusel
valdkonna eest vastutava ministri
määruse) olemasolu. Seega juhul, kui
kriisiolukordadeks valmistumisel
nähakse ette tarbimisse lubatud (s.o
aktsiisiga maksustatud) kütuse müüki
riigiasutuse (Päästeamet või muu) poolt,
tuleb anda ka vastav rakendusakt anda
(praegu see puudub).
elutähtsa teenuse osutajad töösse rakendanud üle 30
autonoomse toitega tankla. Täiendavalt rakendus
alates sept lõpp 2023 Eesti Varude Keskuse
täiendavad 19 kriisitanklat, kus teenindatakse kriisi
ajal vaid operatiivteenistust, elutähtsa teenuse
osutajaid ning riigikaitse tagamisega seotud asutusi.
Juhul, kui tulevikus nähakse ette vajadust müüa
kütust ka läbi riigiasutuste, siis vastav rakendusakt
ka sisustatakse.
26. Teeme ka ettepaneku viia
vedelkütusevaru seaduse § 14 lõige 6 üle
vedelkütuse seadusesse. Kõnealune säte
kehtestab erandi vedelkütuse seaduse
üldreeglitest, seega süsteemsuse huvides
peaksid üldreegel ja selle erandid olema
koos ühes õigusaktis (erandite laiali
jaotamine erinevate õigusaktide vahel ei
ole süsteemne).
Mittearvestatud Antud säte puudutab konkreetselt vedelkütuse varu
haldaja erandeid.
27. Peame vajalikuks eelnõu kontekstis
terviklikult üle vaadata riigieelarve ja
riigi eelarvestrateegia koostamise,
heakskiitmise ja rakendamisega seotud
asjaolud ja protsess. Võimalik on vastav
kavandada käesoleval ajal
Selgitus Siia ootaks RAMi ettepanekuid, mida eelnõus
muuta. Või näha ette vastavad erisused RAMi
koostatavas riigieelarve seaduses
170
käimasolevasse riigieelarve seaduse
muutmise protsessi (seadus kavas vastu
võtta 2025. aastal).
28. Eelnõus on esitatud kriisiplaanide ja
riskianalüüsi kirjeldus, kuid selle osana ei
ole välja toodud finantsanalüüsi. Eelarve-
ja finantsmõju analüüs on riski- ja
kriisiplaanide vajalik osa.
Selgitus Asutuse ja isiku riskianalüüsi koostamise peamine
eesmärk on selgitada välja üleriigilisest
riskianalüüsist tulenevate ja muude ohtude mõju
asutuse ja isiku ülesannete täitmisele ja
toimepidevusele. Teisisõnu, eesmärk on tuvastada
eelkõige organisatsiooni tegevuses esinevad ohud ja
nende mõju. Seejuures kirjeldatakse loetletud
ohtude võimalik mõju ülesannete täitmisele ja
toimepidevusele ehk mis juhtub ja kuidas avaldab
mõju kui risk realiseerub. Eelnõus on viidatud
kaasneva mõju kirjeldamisele üldiselt, jättes
detailsema mõju hindamise kriteeriumid
koostatavate juhendite jm sisustada. Seetõttu pole
finantsanalüüsile viidatud, kuivõrd mõju eelarvele
ja finantsidele on vaid üheks kriteeriumiks asutuse
ja isiku laiemal mõjude hindamisel. Lisaks
hinnatakse riskianalüüsi käigus ka riski
maandamise meetmeid ehk kui tuvastatakse oluline
mõju näiteks eelarvele, kuludele, siis tuleb hinnata
ka vajadust, võimalusi nendega toimetulekuks.
Asutuse ja isiku kriisiplaanis tuleb eelnõu kohaselt
nimetada püsiva kriisiülesande täitmise võimed,
vahendid ja varud. See hõlmab ka kokkuleppeid
vahendite kasutamiseks koos tingimustega.
Vahendite alla on mõeldud ka finantse, seega tuleb
kriisiplaanis välja tuua ka kokkulepped näiteks
kulude katmiseks jm vajalik. Kokkuvõttes sisaldub
finantside teema nii riskianalüüsis kui kriisiplaanis,
171
täiendavalt ka eelnõust tulenevas toimepidevuse
tagamisel ja õppuste korraldamisel.
29. Eelnõus ega seletuskirjas ei ole esitatud
riskianalüüsi ja kriisiplaani seost
valdkondliku arengukava või muude
arengudokumentidega, samuti riigi
eelarvestrateegiaga. Strateegilise
planeerimise dokumentidesse tuleks
lisada kriisivalmisolekuks vajalikud
eesmärgid ja vastavad kulude (vähemalt
kriisivalmisolekuks vajalike kulude),
samuti tuleks täiendada vastavalt riigi
eelarvestrateegiat ja valitsemisalade
programmide eelarveid.
Arvestatud osaliselt Nõustume, et nii asutuse ja isiku riskianalüüs kui
kriisiplaan on seotud valdkondliku arengukava või
muude arengudokumentidega, samuti riigi
eelarvestrateegiaga, olles üheks lähtealuseks nende
koostamisel. Viitame sellele nii riskianalüüsi kui
kriisiplaani seletuskirjas.
Nõustume vajadusega tuua strateegilise
planeerimise dokumentides välja nii valmisoleku
tagamise eesmärgid kui arendusvajaduste
sidustamine riigieelarvestrateegiaga. Samas ei näe
me vajadust lahendada eelnimetatud eelnõuga,
kuivõrd ühine kokkulepe kriisivalmiduse arenduste
kavandamiseks, programmide koostamiseks ja
seostamiseks riigi eelarvestrateegiatega peab
lähtuma üldisest korraldusest.
30. Peame vajalikuks täiendada Eesti Panga
seadust ja riigieelarve seadust sätetega,
mis võimaldaksid kriisiolukorras anda
riigi reservide haldamise (riigi
rahavoogude juhtimine, võlakohustuste
võtmine ja maksete tegemise (kui
arveldussüsteemid (sh e-riigikassa,
pankade liidesed, internetipank) ei tööta )
üle Eesti Pangale. Eesti Pangal on vastav
kompentents ja võimekus olemas (nad
tegelevad igapäevaselt
välisvaluutareservide haldamise ja
finantsoperatsioonide tegemisega).
Samas võivad kriisiolukorras tekkida
tõrked, mis takistavad
Arvestatud
172
Rahandusministeeriumil nimetatud
ülesandeid täita.
31. Palume korrigeerida eelnõu § 9 lõike 4
kohta toodud selgitust (lk 33 viimase
lõigu viimane lause) ja sõnastada see
alljärgnevalt: „Eelnõu rakendussätetega
pannakse kriisiülesanded näiteks
Tervisekassale ja advokatuurile, Eesti
Töötukassale, Eesti Pangale ning ka riigi
nimel tegutsevale Finantsinspektsioonile.
/täiendavaks selgituseks: FI on
autonoomse pädevusega ja oma
eelarvega Eesti Panga juures asuv
asutus, mille juhtimisorganid tegutsevad
ja esitavad aruandeid käesolevas
seaduses sätestatud korras ja tegutseb
finantsjärelevalve teostamisel ja
kriisilahendusülesannete täitmisel riigi
nimel./
Arvestatud
32. Palume korrigeerida § 36 lõike 1 punkti 3
(lk 91) selgituses lauset: „Üks eesmärke
on muu hulgas vähendada kriisiolukorras
finantssektori halduskoormust ja
leevendada väga mahukate aruannete
edastamisega seotud IT-süsteemide
koormust.
Arvestatud
33. Palume sõnastada eelnõu § 36 lõike 1
punkti 5 (lk. 91) selgitus „Punkti 5
kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus
määrusega keelata teatud tehingute või
toimingute tegemine või seada neile muid
Arvestatud
173
piiranguid, mille kohta täpsemad
tingimused on sätestatud vaadeldava
paragrahvi lõikes 2.“
34. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 85
seletuskirja väide, mille kohaselt ei ole
Eesti Varude Keskusel praegu alust
kohaldada varude hankimisel RHSi 6.
peatüki ehk kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna sätteid (vt
seletuskirja lk 168 teine lõik) ning
selgitus, et pärast eelnõu jõustumist
selline alus on olemas, on väär.
Riigihanke käsitlemine kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna riigihankena ei
olene sugugi sellest, kas selle kohta on
olemas õigusaktis eraldi riigihanke
määratlemise säte. Riigihange kuulub
kaitse- ja julgeolekuvaldkonna
reguleerimisalasse, kui see vastab RHS §
169 lg-s 1 toodud tunnustele. Kui
riigihange ühelegi nimetatud sättes
toodud tunnusele ei vasta, siis ei muuda
seda kaitse- ja julgeolekuvaldkonna
riigihankeks ka eraldi sätte lisamine
õigusakti. Seega ei vasta tõele
seletuskirjas esitatud selgitus, et alles
eelnõu jõustumisel ja teisest küljest, siis
juba täiesti kindlalt, saaks varude
hankimisega riigihankeid käsitleda
kaitse- ja julgeolekuvaldkonna
riigihangetena. Kui varude hankimine
vastab RHS § 169 lg 1 eeldustele, on see
Arvestatud Seletuskirja muudetud
174
kaitse- ja julgeolekuvaldkonna
riigihankeks juba praegu. Kui varude
hankimine nimetatud eeldustele ei vasta,
ei ole see kaitse- ja julgeolekuvaldkonna
riigihankeks ka pärast eelnõu jõustumist.
35. Seletuskirjast on keeruline on aru saada,
milline on eelnõu kogu lisavahendite
vajadus ning kaasnev mõju eelarvele.
Seega palume seletuskirja täiendada
tuginedes HÕNTE § 47 lg 1 tuues välja
eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud
ja nende katteallikad, juhul kui kulud
tekivad ning eeldatavad tulud, juhul kui
neid on. Sealhulgas palume seletuskirja
täiendada ülevaatega eelnõuga
kaasnevatest IT arendustest, sha tuua
välja andmekogude arendamise ja
hoolduskulude rahalise vajaduse, kas
vahenditega on arvestatud eelarves,
millised on edaspidised hoolduskulud
arendustele, mis on katteallikas? Näiteks
kas toetuste, hüvitiste ja palkade
vähendamine või maksmise peatamine
toob kaasa arendustegevused või on see
täna juba ilma arendusi tegemata
võimalik).
Arvestatud Eelnõu seletuskirjas toodud eraldi välja eelnõuga
kaasnevad kulud ja nende katteallikad.
36. Eelnõu annab Vabariigi Valitsusele
ulatuslikke õigusi hüvitiste kärpimiseks
riigikaitselise eriolukorra puhul (kuni
toimetulekupiirini). Seletuskirja
mõjuanalüüsi osa aga ei käsitle, kuidas
mõjutab hüvitiste erinevate elanikkonna
Selgitus Kriisiolukorras valitakse sobiv ja proportsionaalne
meede, seetõttu näeb eelnõu ette erinevad
võimalused, mille rakendamine sõltub konkreetsest
olukorrast.
175
gruppide sissetulekut ning kas hüvitiste
vähendamise ja eelnõus mujal käsitletud
töötasude vähendamise (ja mh. ka
riigivastutuse) tingimused on sisuliselt
võrreldavad (ning mõju
proportsionaalne). Seletuskirjast ei ole
täpselt aru saada, kas ja kuidas nimetatud
hüvitiste vähendamine on kooskõlas
kohaliku omavalitsuse üksustele pandava
kohustusega tagada küllaltki ulatuslik
sotsiaalne turvavõrk ka eriolukorras.
Tervisekassa poolt makstavate hüvitiste
puhul on ette nähtud rahaliste hüvitiste
vähendamise võimalus. Samal ajal võib
riigi finantsstabiilsuse tagamiseks olla
vajalik ka tervishoiuteenuste eest
teenusepakkujatele maksatvate hüvitiste
ehk sisuliselt tervishoiuteenuste loetelu
hindade vähendamine.
Kuivõrd kehtima jäävad riigieelarve
sätted riigieelarve muutmise või
lisaeelarve kohta eriolukorras ning
hüvitiste vähendamiseks vajalike
Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
nõuab igal juhul küllaltki mahukat
ettevalmistust, siis ei ole päris selge, kas
viidatud erimeedeannaks üldse ajalist vm
võitu võrreldes lisaeelarve või eelarve
muudatuse ettevalmistamisega praegu
kehtiva korra kohaselt.
176
37. Eelnõus on viidatud võimalusele, et
kriisiolukorras „Euroopa Keskpank või
ELi kriisilahendusasutus faktiliselt ei
tegutse“. Kuivõrd Eesti Pangale pannakse
seaduseelnõuga maksesüsteemide (ja
sularaharingluse) toimimise kohustus,
siis sellest tulenevalt peab Eesti Pank
olema valmis ka finantssüsteemi
likviidsuse tagamiseks eeltoodud
kriisiolukorras. Eraldi küsimuseks võib
olla seejuures Riigikassa kui
finantssüsteemi lahutamatu osa
likviidsuse tagamine.
Arvestatud Riigikassa osas koostöös RAMiga eelnõu sõnastust
täiendatud.
38. Eelnõu ei viita võimalusele
maksusüsteemi muutmiseks (nt.
sotsiaalkindlustusmaksete peatamiseks v
asendamiseks) kriisiolukorras.
Selgitus Ootame RAMist sõnastusettepanekuid.
39. Peame vajalikuks täpsustada seletuskirjas
Tervisekassa rolli: see ei ole lihtsalt
süsteemi rahastamine, vaid
„ravikindlustushüvitiste võimaldamine,
tervishoiuteenuste eest tasumine,
vaktsiinikahjude hüvitamine ning
tervishoiuteenuste korraldamisega seotud
teiste ülesannete täitmine vastavalt
ravikindlustuse seadusele,
ravimiseadusele, tervishoiuteenuste
korraldamise seadusele ja muudele
õigusaktidele ning Tervisekassa eelarves
ettenähtud kuludele“.
Arvestatud Seletuskirja vastavalt täiendatud.
177
Eelnõu on koostatud koostöös kõikide ministeeriumitega, koostöö käigus esitasid eelnõule märkuseid ja ettepanekuid ka Kaitseministeerium,
Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Justiitsministeerium ning Siseministeerium. Esitatud märkustega on
arvestatud või neile vastatud ja selgitatud.
1
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja
Lisa 6 (märkuste tabel)
Sisukord Eesti Haiglate Liit ......................................................................................................................................................................................................... 3
Eesti Advokatuur .......................................................................................................................................................................................................... 7
Eesti Advokatuur (II kooskõlastusring) ..................................................................................................................................................................... 33
Eesti Gaasiliit ............................................................................................................................................................................................................. 49
Elering ........................................................................................................................................................................................................................ 59
Eesti Eratervishoiuasutuste Liit .................................................................................................................................................................................. 74
Eesti Rahvusringhääling ............................................................................................................................................................................................. 77
Finantsinspektsioon .................................................................................................................................................................................................... 81
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ................................................................................................................................................. 87
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (II kooskõlastusring) ............................................................................................................ 123
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ...................................................................................................................................................................... 168
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (II kooskõlastusring) .................................................................................................................................... 194
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ................................................................................................................................................................. 220
Eesti Pangaliit ........................................................................................................................................................................................................... 226
Prokuratuur ............................................................................................................................................................................................................... 254
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit ................................................................................................................................................................................. 257
Riigikogu Kantselei .................................................................................................................................................................................................. 328
Riigikohus ................................................................................................................................................................................................................ 338
Eesti Töötukassa ....................................................................................................................................................................................................... 350
Eesti Proviisorapteekide Liit .................................................................................................................................................................................... 375
2
Eesti Proviisorapteekide Liit (II kooskõlastusring) .................................................................................................................................................. 392
HKSCAN ESTONIA AS ......................................................................................................................................................................................... 397
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ................................................................................................................................................................................. 413
Eesti Pank ................................................................................................................................................................................................................. 428
Eesti Pank (II kooskõlastusring) .............................................................................................................................................................................. 451
Eesti Vee-ettevõtete Liit ........................................................................................................................................................................................... 469
Eesti Linnade ja Valdade Liit ................................................................................................................................................................................... 470
Eesti Kaupmeeste Liit .............................................................................................................................................................................................. 502
Eesti Toiduainetööstuse Liit ..................................................................................................................................................................................... 509
Eesti Toiduainetööstuse Liit (II kooskõlastusring) .................................................................................................................................................. 523
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing ..................................................................................................................................................................... 524
3
Eesti Haiglate Liit
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud/
selgitused
Kommentaarid
1. Eelnõu § 9 lg 6 sätestab, et
püsiva kriisiülesandega
asutus ja isik peab
valmistuma talle määratud
püsiva kriisiülesande
täitmiseks, sealhulgas
koostama käesoleva
seaduse §-s 11 sätestatud
korras riskianalüüsi ja §-s
13 sätestatud korras plaani
ning tagama, et tal on
ülesande täitmiseks
vajalikud võimed,
vahendid ja varud. Juhime
tähelepanu asjaolule, et
kriisiülesande täitmiseks
vajalike võimete,
vahendite ja varude
olemasolu on otseselt
seotud rahastusega, mida
tervishoiuteenuse osutajad
Tervisekassast saavad.
Selgitus Eelnõu seletuskirjas on toodud välja eelnõu võimalikud mõjud, sh rahalised.
Tervishoiuteenuste puhul saab toimepidevusega seotud kulud katta piirhinna
arvelt. Tervishoiuasutustele esitatavad nõuded sätestatakse eriseadustes ja
valdkonna määrustes, mille ettevalmistamisel arvestatakse Tervisekassa
võimalustega tagada vastav rahastus.
2. Leiame, et rakendusakt
„Sotsiaalministeeriumi
korraldatavate elutähtsate
Selgitus Eelnõu seletuskirjas on toodud välja kõik eelnõu endas sisalduvate nõuete
võimalikud mõjud, sh rahalised.
4
teenuste toimepidevuse
nõuded“ ja teised
tervishoiuteenuse
osutajaid puudutavad
rakendusaktid ei ole
piisavalt sisustatud, seega
ei ole võimalik hinnata
täiendavat halduskoormust
ja kulutusi kohustatud
isikutele. Kui uute nõuete
täitmiseks tekib
investeeringute vajadus,
peaks jõustumise tähtaeg
olema vähemalt jooksev
aasta + 1 aasta. Kuna
rakendusaktid peaksid
andma täpsed nõuded,
mida tervishoiuteenuse
osutajad peavad
rakendama, siis palume
neid kooskõlastusringi
vältel jagada ka EHL-ga.
Toimepidevuse nõuete määruse kehtestab elutähtsa teenuse korraldaja
määrusega. Nimetatud määrusega sätestatakse täpsemad toimepidevuse
nõuded. Täpsemat mõju hinnatakse Sotsiaalministeeriumi poolt määruse
koostamise käigus, samuti vajadusel määratakse mõistlik üleminekuaeg
koostöös huvirühmadega.
Täiendavalt märgime, et tervishoiuteenuse osutaja määratakse elutähtsa
teenuse osutajaks haldusaktiga, kus mh tuuakse välja erinevate kohustuste
täitmise tähtajad ehk nn üleminekuajad. Kokkuvõttes tuleb ETO määrata
haldusaktiga, sama kehtib ka ETO staatuse lõpetamise kohta. Olemasolevate
ETO-de kohta haldusakti ei koostata. Üleminekusätte kohaselt loetakse
isikud ETOks seaduse jõustumise päeval, kui isik vastas enne seaduse
jõustumist seaduses toodud tingimustele või kui ta on määratud haldusaktiga
HOSi alusel ETOks.
3. Eelnõu lisas 1 teeme
kriteeriumi III b
„Alternatiivi samaväärsus“
kohta järgmise ettepaneku:
Leiame, et kriteeriumite
järjekord peaks olema:
Alternatiiv võimaldab
osutada teenuse samas
mahus (-3); Alternatiiviga
on kaetud suur osa teenuse
Mittearvestatud Kriteeriumi III b hindamisskaala on toodud välja korrektselt. -3 kuni -1
punktidega on hõlmatud alternatiiv, mis võimaldab osutada teenust samas
mahus. -2 ja -1 erinevus -3 lahtrist seisneb üksnes selles, et tuleb teha
ümberkorraldusi töös, kuid teenuse maht jääb samaks. Punktid 1-3 aga
eeldavad seda, et teenust ei saa enam osutada samas mahus, vaid maht
väheneb.
5
mahust (-2); Alternatiiv
võimaldab osutada teenuse
pooles mahus (-1);
Alternatiivi rakendamisel
teenuse osutamine samas
mahus eeldab mõningaid
ümberkorraldusi (1);
Alternatiivi rakendamisel
teenuse osutamine samas
mahus eeldab suuremaid
ümberkorraldusi (2);
Alternatiiv puudub või
võimaldab asendada ainult
üksikud teenuse osutamise
ülesannete täitmist (3).
Seega EHL hinnangul on -
2 ja -1 läinud vahetusse 2
ja 1-ga.
4. Eelnõu lisa 2.
Rakendusaktide kavandid.
Siseministri määruse
eelnõu „Elutähtsa teenuse
kirjeldus ja toimepidevuse
nõuded vedelkütusega
varustamisel“ § 4 lg 1
sätestab, et vedelkütuse
müüjal on kohustus
elutähtsa teenuse
osutamise tagamiseks
varustada paikse
autonoomse elektritoitega
üks tankla vähemalt
Selgitus Eelnõu lisas 2 on toodud välja üksnes rakendusaktide kavandid, mis loovad
üldist arusaama võimaliketest nõuetest. Täpsemad nõuded kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määruse eelnõu esitatakse ka
osapooltele kooskõlastamiseks.
Meie hinnangul ei ole riiklikult tagatav võrgustik (ETO-de tanklad + EVK
kriisitanklad) ebapiisav. Hetkel on olemas üle 30 tankla, millest vähemalt 1
on igas maakonnas. Jooksvalt tuleb neid ka juurde. Lisaks käivitas Eesti
Varude Keskus alates 2023 sügisest olulistele sihtrühmadele (sh ka
operatiivteenistus ja ETO-d) täiendavalt kriisitanklate võrgustiku, mis on
olemasolevate autonoomsete tanklate võrgustikule täiendav tanklate
võrgustik, kust kütust saavad eelisjärjekorras kätte elutähtsa teenuse
osutajad.
6
kolmes maakonnas, millest
üks tankla on Tallinnas või
Harjumaal. Võttes arvesse
vedelkütuse müügiga
tegelevate ettevõtete arvu
Eesti turul, leiame, et
kriisiolukorras
tervishoiuteenuse osutajate
ja teiste elutähtsate
teenuste osutajate
toimepidevuse tagamiseks
ei ole välja pakutud paikse
autonoomse elektritoitega
tanklate arv piisav.
Kokkuvõtvalt leiame, et
eelnõu rakendamiseks ja
toimepidevuse tagamiseks
on vajalik tagada
tervishoiuteenuse
osutajatele piisavas mahus
rahastus ning võimekus
vajalike investeeringute
tegemiseks infrastruktuuri,
seadmetesse ja varudesse.
Ka Tervisekassa teenuste
rahastamine ja
hinnakujundus peaksid
tulevikus kindlasti enam
arvestama elutähtsate
teenuste osutamise
Küll aga peab iga asutus ka ise oma toimepidevuse vajaduse ja võimalused
läbi mõtlema ja arvestama, et määruse järgi tekkinud toimepidevad tanklad
kindlasti ei ole tekkinud teatud asukohtadesse arvestades ainult kellegi
konkreetse asutuse vajadusi. St asutused ise peavad olema valmis oma
vajadustele vastavalt hankima toimepidevaid teenuseid. Ja hangetes peaks
siis ka viitama, kus ja millistel tingimustel on vaja tagada kütuse
kättesaadavus. ETOde või muude kriitiliste asutuste toimepidevus ei saa
sõltuda ainult avalikel tavatanklal põhinevatele lahendustele, mis on
mõeldud kõikidele tarbijatele. Läbi konkreetsete lepingute või tehniliste
lahenduste (nt eraldi varu masinapargi juures, eraldi lepingud tanklatega
teatud piirkondades) on võimalik tagada ka kiirabi reaalne toimepidevus.
Kiirabi rahastamine toimub läbi Tervisekassa ja täiendavate eelarveliste
vahendite vajadus tuleb kokku leppida koos Tervisekassaga.
7
toimepidevuse tagamiseks
vajalike sisenditega.
Eesti Advokatuur
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Eelnõu kohaselt kehtestab
Vabariigi Valitsus
kriisiolukorra igal
konkreetsel juhul eraldi
vastavalt
vajadusele/olukorrale.
Advokatuur on eelnõu
järgi püsiva
kriisiülesandega asutus.
Püsiv kriisiülesanne
seisneb riigi õigusabi
osutamise korraldamises ja
füüsilisele isikule riigi
õigusabi osutamises
kriisiolukorra ajal.
Eelnõu § 160 lg 3 kohaselt
määrab advokatuuri
juhatus püsiva
kriisiülesande täitmiseks
vajaliku arvu riigi õigusabi
osutajaid ja nimetab
kriisiolukorras riigi
õigusabi kohustusega
isikud, keda võib määrata
Selgitus Nagu õigesti märgite, siis on eelnõu järgi Advokatuurile määratud püsiv
kriisiülesanne, milleks on eelnõu § 179 järgi korraldada riigi õigusabi
osutamist. Samuti täpsustab eelnõu § 179, et püsiva kriisiülesande täitmiseks
vajaliku arvu riigi õigusabi osutajad võib nimetada tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 101 alusel kriisiülesandega töökohale. Et eelnõus ette nähtud
kriisiülesannet täita, peaks Advokatuur määrama ära kriitilise hulga inimesi,
kes kriisiolukordades riigi õigusabi pakuvad, ning neile saab õigusaktidega
vastava kohustuse ette näha. Toote välja, et Advokatuuri liikmetel puudub
Advokatuuriga töölepinguline või muu sarnane võlaõiguslik suhe või
teenistussuhe, mistõttu ei saa Advokatuuri liikmetel olla ka suhtest
advokatuuriga tulenevat püsivat töökohustust. Advokaadid osutavad teenust
ainult advokaadibüroo kaudu ning nad on töölepingulises või muus sarnases
lepingulises suhetes advokaadibürooga. Märgime, et nii on tõesti nö
rahuaegne tavaregulatsioon. Samas aga tuleb mõelda ka, kuidas tagada riigi
õigusabi osutamine kriisiolukordades – eelnõu võimaldab kriisiolukorras
teistsugust lähenemist, et tagada, et ka kriisi ajal oleks riigi õigusabi teenus
tagatud.
8
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 89 lg 3 alusel
kriisiülesandega
töökohale. Nimetatud sätte
kohaselt võib Vabariigi
Valitsus püsiva
kriisiülesandega asutuse ja
isiku juures määrata
täiendavaid
kriisiülesandega ameti- ja
töökohti ja nimeliselt
nendel töötamise
kohustusega isikuid ning
näha ette püsivat
kriisiülesannet täitvatele
või seda toetavatele või
põhiseadusliku
institutsiooni
toimepidevust tagavatele
asutustele ja isikutele
kriisiülesandega ameti- ja
töökohtade määramise
tingimused.
Eelnõu § 88 lg 1 kohaselt
on püsiva kriisiülesande
täitmiseks vajalik
töökohustus töö- või
teenistussuhtest tulenev
kohustus. Advokatuur
juhib tähelepanu, et
advokatuuri liikmetel
9
puudub advokatuuriga
töölepinguline või muu
sarnane võlaõiguslik suhe
või teenistussuhe, mistõttu
ei saa advokatuuri
liikmetel olla ka suhtest
advokatuuriga tulenevat
püsivat töökohustust. Ka
eelnõu § 89 lg 3 eeldaks
just töö- või teenistussuhte
olemasolu. Advokatuuri
kui kutseühenduse
kantseleis ei tööta
advokaadid, vaid kantsler
ja erinevad spetsialistid,
kes aitavad korraldada
advokatuuri kui
kutseorganisatsiooni tööd,
täidavad
kutseorganisatsiooni
administratiivseid
ülesanded ja ei oma õigust
ega pädevust osutada
õigusabi (ca 10 inimest).
Advokaadid osutavad
AdvS § 49 lg 1 kohaselt
õigusteenust ainult
advokaadibüroo kaudu
ning nad on
töölepingulises või muus
sarnases lepingulises
suhtes advokaadibürooga.
10
Seega ei ole eelnõu §-dest
88 ja 89 tulenevad
põhimõtted advokatuuri ja
advokaatide vahelistes
suhetes rakendatavad.
Kuna advokatuuri ja
advokaatide vahel ei ole
tööõiguslikku ega muud
sarnast võlaõiguslikku
suhet, siis on riigi õigusabi
osutamisse advokaate
võimalik kaasata vaid
vabatahtlikkuse alusel.
Advokaadil, kes ei ole
ennast riigi õigusabi
infosüsteemis riigi
õigusabi osutajaks
märkinud, ei ole kohustust
riigi õigusabi osutada.
Samuti ei ole ühelgi
advokatuuri liikmel
kohustust ennast
infosüsteemis märkida
riigi õigusabi osutajaks.
Otsus, kas teenust
eraettevõtjana osutada või
mitte, on iga advokaadi
vaba valik (AdvS § 49
kohaselt on
advokaaditegevus
ettevõtlus). Seda on
11
rõhutanud ka Riigikohus
07.11.2022 lahendis nr 5-
22-2 (p 58).
Advokaatide kui
eraettevõtjate kohta käib
eelnõu seletuskirjas § 9
“Kriisiülesannete
määramine” lõike 4 kohta
selgitatu: “Eraõiguslikule
juriidilisele isikule ning
füüsilisest isikust
ettevõtjale võib
kriisiülesande määrata
seaduses või seaduse
alusel. Et kriisiülesande
määramine võib piirata
isiku põhiõigusi ja -
vabadusi, eelkõige
ettevõtlusvabadust, peab
piirangu seadma
seadusandja ise või andma
selleks volituse. PSis
sätestatud
ettevõtlusvabadust riivab
avaliku võimu iga abinõu,
mis takistab, kahjustab või
kõrvaldab mõne
ettevõtlusega seotud
tegevuse. See tähendab, et
kui riik soovib, et ettevõtja
kriisiolukorras toodaks või
12
pakuks kaupu või osutaks
teenuseid, sh millisel viisil
ja ulatuses seda teha tuleb,
piirab see ettevõtja
ettevõtlusvabadust. Sellise
piirangu kehtestamiseks
peab seetõttu olema
seaduslik alus. Selline
seaduslik alus võib olla
seaduses otsesõnu
sätestatud
kriisiülesandena või
volitusnorm, mille alusel
võib täidesaatev riigivõim
kriisiülesandeid
määrata.” Selline
seaduslik alus kehtivas
regulatsioonis ja eelnõus
advokaatide kohta puudub.
Eeltoodust tuleneb, et
advokatuur saab nö.
kohustuslikus korras riigi
õigusabi ülesandeid
suunata siiski vaid juhul,
kui kriisiolukorras selliste
ülesannete täitmine on
seadusega advokaatidele
või advokaadibüroodele
kohustuslikuks tehtud.
13
Lisaks ülaltoodud
põhimõttelisele
rakenduslikule küsimusele
jäävad eelnõu § 642 lg 3 ja
§ 89 lg 3 praktilisest
vaatest arusaamatuks.
Eeltoodud kahe normi
koosmõjust võib järeldada,
et advokatuuri juhatus
määrab 1) püsiva
kriisiülesande täitmiseks
õigusabi osutajate arvu ja
2) nimetab kriisiolukorras
riigi õigusabi osutamise
kohustusega isikud ning
seejärel 3) Vabariigi
Valitsus määrab nimeliselt
kriisiülesandega seotud
töökohal töötamise
kohustusega isikud.
Esiteks on selline lahendus
paindumatu ja kohmakas
ning teiseks on kaheldav
sellise lahenduse kooskõla
advokatuuri
sõltumatusega. Samuti on
küsitav, kas advokatuuri
sõltumatusega oleks
kooskõlas Vabariigi
Valitsusele antud volitus
kehtestada püsiva
kriisiülesandega isikutele
14
kriisiülesandega
töökohtade määramise
tingimused.
2. Eelnõuga pannakse
advokatuurile püsiv
kriisiülesanne, mis on
Eesti õiguses uus mõiste.
Eelnõu § 9 lg 2 kohaselt on
püsiv kriisiülesanne
ülesanne, mis seondub
täidesaatva riigivõimu
asutuse või kohaliku
omavalitsuse üksuse
põhiülesandega ning
juriidilise isiku ja
füüsilisest isikust ettevõtja
tegevusala või eesmärgiga.
Püsiv kriisiülesanne on ka
elutähtsa teenuse
toimepidevuse
korraldamine ja elutähtsa
teenuse osutamine nii
kriisiolukorras kui ka enne
seda. Eeltoodust järeldub,
et AdvS §-ga 64²
muudatuse tulemusena
võrdsustatakse (vähemalt
osaliselt) riigi õigusabi
osutamine elutähtsa
teenusega.
Selgitus Toote oma kirjas välja, et riigi õigusabi osutamine võrdsustatakse eelnõus
elutähtsa teenuse osutamisega. Märgime, et nii see siiski ei ole. Eelnõu
kohaselt on kriisiülesanded püsivad – määratakse seadusega või seaduse
alusel, näiteks Töötukassale, Advokatuurile; ühekordsed – antakse
kriisiolukorra ajal ad hoc; elutähtsate teenuste osutamine – elutähtsad
teenused on toodud eelnõu § 73 lõikes 3 ning riigi õigusabi osutamine ei ole
üks nendest. Riigi õigusabi osutamine on elutähtsate teenuste kõrval oluline
teenus, mis tuleb ka kriisi ajal tagada ning seda läbi püsiva kriisiülesande
süsteemi. Püsivad kriisiülesanded on asutuste, institutsioonide jt ülesanded,
mis neile on pandud seadusega või muude õigusaktidega juba varem –
eelnõu määrab ära, millised asutustele määratud ülesanded on kriisi ajal
prioriteetsed ja millele peab kriisiolukorras pöörama eriti suure tähelepanu.
Nii näiteks on eelnõus välja toodud kohaliku omavalitsuse kriisiülesanded
(eelnõu § 83), mis on kõik ka hetkel, ilma kriisiolukorra, kohaliku
omavalitsuse üksuse põhiülesanded ning neid tuleb tagada koguaeg. Eelnõu
toob juurde selle, et tõstab teatud teenuste osutamise ja ülesannete täitmise
fookusesse ning kohustab riigile ja ühiskonnale kriisi ajal oluliste teenuste
osutamise läbi planeerima, läbi mõtlema ning ka plaane koostama ja neid
läbi harjutama. Advokatuuril on riigi õigusabi osutamise ülesanne ka hetkel
(ning see ei ole välistatud kriisiolukorras), seda tuleb tagada ka kriisi ajal
ning seetõttu näeb eelnõu ette, et selle osutamine kriisiolukorras tuleb läbi
mõelda ja selleks valmistuda.
Kuna õiguskaitseasutuste menetluslik ressurss on piiratud, ei ole riigi
õigusabi mahu hüppeline kasv realistlik.
15
Ilma mõjuanalüüsita on
sügavalt ekslik eelnõu
seletuskirjas toodud väide,
et eelnõuga ei muutu
advokaatide ega
advokatuuri jaoks midagi.
Eelnõu paneb
advokatuurile uued
kohustused, mille maht ei
ole selge. Eelnõu § 9 lg 6
kohaselt “peab püsiva
kriisiülesandega asutus ja
isik valmistuma talle
määratud püsiva
kriisiülesande täitmiseks,
sealhulgas koostama §-s
11 sätestatud korras
riskianalüüsi ja §-s 13
sätestatud korras
kriisiplaani ning tagama,
et tal on ülesande
täitmiseks vajalikud
võimed, vahendid ja
varud”. Selleks, et
advokatuuril oleksid
püsiva kriisiülesande
täitmiseks vajalikud
võimed, vahendid ja varud,
peab valitsema mingigi
selgus kriisiülesande
ulatusest ja mahust. Eelnõu
seletuskirjas ei ole
16
1 Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri. – RT I, 29.12.2011, 228 (kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228
hinnatud, milline on
eelnõu §-st 11 ja 13
tuleneva kohustusega
koostada riskianalüüs ja
kriisiplaan kaasnev mõju
advokatuurile. Lisaks
sätestab eelnõu § 16 lg 2
püsiva kriisiülesandega
isiku kohustused
toimepidevuse tagamiseks.
Nende uute kohustuste
täitmisega kaasneb
advokatuurile
vaieldamatult oluline
mõju, mis on eelnõu
seletuskirjas täielikult
käsitlemata.
Hea õigusloome ja
normitehnika eeskiri1
(HÕNTE) sätestab nõuded
seaduseelnõudele ja nende
seletuskirjadele. Eelnõu
puhul ei ole nendest
nõuetest kinni peetud.
Seletuskiri ei sisalda
HÕNTE § 43 lg 1 p 5
kohast analüüsi AdvS §
64² kooskõla kohta Eesti
Vabariigi põhiseadusega.
17
Eelnõu seletuskirjas ei ole
ühelgi viisil kontrollitud
AdvS § 64²
proportsionaalsust
(HÕNTE § 5). Samuti ei
ole hinnatud
seadusemuudatuse mõju
advokatuurile (HÕNTE §
40 lg 1 p 6, § 46 lg 1 p 7).
Mõjude hindamiseta ei ole
võimalik hinnata ka eelnõu
kooskõla põhiseadusega sh
meetme sobivust,
vajalikkust ja mõõdukust.
3. Eelnõu seletuskirja
kohaselt kehtivad
kriisiolukorra ajal riigi
õigusabi osutamisel samad
reeglid nagu
tavaolukorraski. Jääb siiski
selgusetuks, kas riigi
õigusabi tellimuste
jagamine toimuks sellisel
juhul samuti läbi riigi
õigusabi infosüsteemi
(RIS) ning tasude osas
kohalduks justiitsministri
26.07.2016 määrus nr 16
„Advokaadile riigi
õigusabi tasu maksmise ja
kulude hüvitamise kord“.
Juhime tähelepanu, et riigi
Selgitus Riigi õigusabi osutamist tasustatakse ja advokatuuri korralduskulud
kaetakse riigi õigusabi eelarvest samamoodi nagu tavaolukorras. Riigi
ülesandeks on tagada eelarves piisavate vahendite olemasolu ka
kriisiolukorras.
18
õigusabi madalad
tasumäärad seavad riigi
õigusabi süsteemi
jätkusuutlikkuse pikemas
perspektiivis kahtluse alla
ka praeguses olukorras
ning seoses sellega kasvab
ka oht, et kriisiolukorra
ajal võib abivajajatele
advokaadi õigusabi ja
kaitse jääda
kättesaamatuks
advokatuurist
mittesõltuvatel põhjustel.
Kehtiv riigi õigusabi
tunnitasu on endiselt palju
väiksem võrreldes
lepinguliste advokaatide
keskmise tunnitasuga ning
sel põhjusel on väga
keeruline leida täiendavaid
riigi õigusabi osutajaid.
Kriisiülesande täitmisega
seonduvalt tõusetub ka
advokatuuri kulude
katmise küsimus. AdvS §
141 kohaselt rahastatakse
advokatuuri tegevust
advokatuuri
liikmemaksudest ja
muudest tasudest. Riigi
19
õigusabi osutamist ja
korraldamist rahastatakse
seaduses sätestatud korras
riigieelarvest. Sellest
tulenevalt ei saa
advokatuur üksi tagada
kohustuste täitmist.
Advokatuuri võime tagada
kriisiülesande täitmiseks
vajalikud vahendid sõltub
riigi enda tegevusest riigi
õigusabi tasude
kehtestamisel.
Kriisiolukorras võib
halveneda võimekus riigi
õigusabi eest õiglast tasu
maksta veelgi. Samuti
haakub rahastamise
küsimusega ka eelnõu §
16, mille kohaselt on
toimepidevus püsiva
kriisiülesandega asutuse
(mh advokatuuri)
suutlikkus järjepidevalt
toimida ja tagada igal ajal
valmidus talle pandud
ülesandeid täita. Leiame,
et enne selliste kohustuste
kehtestamist tuleb esmalt
selgitada nende täitmiseks
vajalike rahaliste
20
vahendite tagatuse
küsimused.
4. Jääb selgusetuks, kas
advokatuuri juhatus on
riigi õigusabi osutajad
kohustatud määrama alles
siis, kui Vabariigi Valitsus
on konkreetse
kriisiolukorra kehtestanud,
või juba varem.
Advokaatide n-ö ette või
valvesse määramine ei ole
ju võimalik, kui ei ole
teada, millise
spetsialiseerumisega
advokaate konkreetsel
juhul vaja minema hakkab.
Tänapäeval on advokaadid
spetsialiseerunud ning
kõikidelt advokaatidelt ei
saa eeldada kõikide
valdkondade igapäevast
praktiseerimist. Eelnõu
seletuskirjas on toodud:
„See, millises
õigusvaldkonnas on
tavalisest suurem vajadus
riigi õigusabi järele, sõltub
konkreetse kriisi
olemusest. Kriisiülesande
täitjateks määratakse
ainult nii palju advokaate,
Selgitus Toote välja, et jääb selgusetuks, kas advokatuuri juhatus on riigi õigusabi
osutajaid kohustatud määrama alles siis, kui Vabariigi Valitsus on
konkreetse kriisiolukorra kehtestanud, või juba varem.
Selgitame, et Vabariigi Valitsus saab nimetatud määruse kehtestada seaduse
jõustumisel ning seda vajadusel erinevates kriisiolukordades ja ka ilma
kriisiolukordadeta muuta. Juhime tähelepanu, et kuna kriisiülesannete
kontseptsioon põhineb riigikaitseseaduse riigikaitseliste ameti- ja
töökohtade süsteemil, siis on paljudele asutustele ja ka elutähtsate teenuste
osutajatele määratud juba hetkel kehtiva õiguse alusel riigikaitseliste ameti-
ja töökohtade piirmäärad ning asutused on neid ameti- ja töökohti täitvad
inimesed määranud. Vabariigi Valitsus on nimetatud määruse vastu võtnud:
https://www.riigiteataja.ee/dynaamilised_lingid.html?dyn=114032023031
&id=127092016002;114082018001
Eelnõuga jätkatakse sama põhimõtet, et Vabariigi Valitsus annab määruse,
kui seadus jõustub ning seda saab vastavalt vajadusele jooksvalt muuta, sh
kriisiolukorras. Seega on Advokatuuril võimalik määrata kriisitöökohtadele
advokaadid nii rahuajal kui erinevates kriisiolukordades.
Kui asutusele või organisatsioonile on määratud püsiv kriisiülesanne, siis
peab selle täitmiseks valmistuma ning selleks on eelnõus toodud plaanide
koostamise ja õppuste läbiviimise kohustus. Seega peab Advokatuur eelnõu
jõustumisel tegema plaani, kuidas ta talle määratud kriisiülesannet täidab,
planeerima ka ressursi (inimesed, vahendid, varud) ning seda kõike ka läbi
harjutama. Asutustel ja ühendustel, ettevõtjatel jne on erinevad võimalused,
kuidas kriisiülesannete täitmist inimressursiga tagada – kriisiameti- ja
töökohtadele määramine on üks võimalus. Asutused saavad kasutada ka
paindlikku tööaega, kokkuleppeid (sõlmida vastavad lepingud), kasutada
valveaega jne. Advokatuur ei pea määrama oma liikmeid kriisitöökohtadele,
kui Advokatuur suudab tagada riigi õigusabi osutamise kriisi ajal muul moel,
näiteks sõlmides advokaatidega lepingud, et nad on kohustatud seda teenust
ka kriisi ajal tagama. Kriisiametikohtadele määramine on eelnõus üksnes
21
kui kriisiülesande
täitmiseks ehk riigi
õigusabi osutamiseks vaja
on“. Seega võiks eeldada,
et advokaadid tuleb
määrata konkreetse
situatsiooni tekkimisel
ning vajaduspõhiselt, kuid
eelnõu pinnal ei ole selge,
kas selline tõlgendus on
õige.
Eelnõu § 15 näeb ette, et
“püsiva kriisiülesandega
asutus korraldab õppusi,
eesmärgiga kontrollida ja
harjutada oma
valmisolekut lahendada
kriisiolukord ja täita
püsivaid kriisiülesandeid.
Õppuse sagedus, selle
korraldamisele ja
läbiviimisele esitatavad
nõuded, õppusejärgsed
tegevused ja õppuse
kulude katmise korra
kehtestab Vabariigi
Valitsus määrusega.”
Advokatuuri puhul peaks
õppustesse olema kaasatud
peale advokatuuri
personali ka riigi õigusabi
võimalus. Advokatuur saab läbi mõelda ja leida just sellised lahendused
ressursi kaasamiseks ja kohustamiseks, mis sobivad kõige paremini
Advokatuuri olemusega, aga mis võimaldavad ka igas olukorras riigi
õigusabi osutada.
Lisaks märgime, et nii nagu me arutasime ka teiega 31.03.2023.a
kohtumisel, et kuna riigi õigusabi, prokuröride, kohtute tegevus on seotud,
siis tuleb kriisiplaane koostades ning neid läbi harjutades teha tihedat
koostööd.
22
osutavad advokaadid. Jääb
ebaselgeks ülalkirjeldatud
advokaatide määramise
ning õppuste omavaheline
seos. Kui advokaate ei ole
kohustuslik n-ö ette
määrata, siis kas
praktiliselt tähendab see, et
koolitada tuleb kõiki
advokaate, kes antud
ajahetkel ennast RISis riigi
õigusabi osutajaks on
märkinud? Sellest lähtuda
ei pruugi olla otstarbekas,
sest advokaat võib igal ajal
RISist väljuda.
Lisaks, riigi õigusabi
osutamine nii tava- kui
kriisiolukorras toimub
vaid koordineerituna
Justiitsministeeriumi
haldusalas tegutsevate
kohtunike ja
prokuröridega ning
reeglina Siseministeeriumi
haldusalas tegutsevate
uurijatega ja nende
tellimusel. Eelnõu § 13 lg
3 sätestatakse, et
ministeerium võib
koostada ühisplaani oma
23
valitsemisala asutusega.
Õigussüsteemi toimimise
tagamine on seotud niivõrd
mitmete osapooltega, et
tsentraalne koordinatsioon
ja ühisplaani koostamine
peaks olema kohustuslik,
mitte valikuline. Õigusala
töötajate (kohtunikud,
prokurörid, advokaadid)
ettevalmistus ja kriisis
töötamiseks vajalikud
vahendid ja eeldused
võivad paljuski kattuda,
seega on ressursisäästlik,
kui töötatakse välja ühtsed
lahendused. Ka eelnõu
üldiseks eesmärgiks on
“suure mõjuga kriiside
terviklik ja ühtne
lahendamine”. Samuti on
märgitud, et suure mõjuga
kriiside lahendamine vajab
võimalikult lühikest
käsuahelat ja “paljude
osaliste koordineeritud
juhtimist”.
Tulenevalt riigi õigusabi
tellivate ametnike
(kohtunikud, prokurörid ja
uurijad) võimekusest
24
tuleks määratleda
koordineeritult, milliste
õigusvaldkondade
advokaate tuleb kriisiks
ette valmistada ja millises
suurusjärgus. Vastasel
juhul ei ole võimalik
advokatuuril kriisiks
valmistuda. Advokaadid
on spetsialiseerunud,
mistõttu näiteks
tsiviilõigusele
spetsialiseerunud advokaat
ei oma kogemust ja oskusi
näiteks massilise
sisserände tingimustes
pagulaste esindamiseks.
Seetõttu on vaja
kaardistada, mis tüüpi
õigusteenust
kriisiolukorras üldse vaja
võib minna.
5. Eelnõu seletuskirjas
selgitatakse § 9
“Kriisiülesannete
määramine” lg 4 kohta et
“Eelnõu näeb ette, et püsiv
kriisiülesanne määratakse
isiku ülesannetest,
tegevusalast või
eesmärgist lähtudes. See
on oluline põhimõte.
Selgitus Toote oma kirjas välja, et „Näiteks ei ole selge, kas kriisiülesannet täitma
määratud advokatuuri liige võib keelduda temale määratud ülesande
vastuvõtmisest ja täitmisest riigi õigusabi seaduses sätestatud juhul ja korras
(AdvS § 641 lg 1 2. lause).“ Justiitsministeeriumi hinnangul võib keelduda
riigi õigusabi seaduses sätestatud juhul ja korras.
Lõppkokkuvõttes võiks meie hinnangul kriisideks valmisolek advokatuuril
ja riigi õigusabi osutamine välja näha selline:
1. Advokatuuri juhatus määrab püsiva kriisiülesande konkreetsetele
advokaadile – osutada kriisiolukorras riigi õigusabi
2. Advokaadibüroos töölepingulises või muus sarnases lepingulises
25
2 Kättesaadav: https://advokatuur.ee/est/advokatuur/oigusaktid/eetikakoodeks
Konkreetsele isikule
määratav ülesanne peab
olema seotud tema
igapäevase tegevusega –
sellega, milleks tal on
vajalikud teadmised ja
oskused ning vahendid ja
personal. Lihtsustatult
öeldes, kriisiülesande
saaja peab suutma seda ka
täita.”.
Kriisiolukorras võib
tekkida situatsioon, kus
advokaadil ei ole võimalik
kriisiolukorra ülesandeid
vastu võtta teiste
pooleliolevate tööde tõttu
(lepingulised kliendid,
teised riigi õigusabi tööd).
Advokatuuri
eetikakoodeksi2 § 12 lg 4
kohaselt ei võta advokaat
ülesannet vastu, kui tema
töökoormus seda ei
võimalda, samuti siis, kui
advokaadi kutseoskused ja
-teadmised selles
valdkonnas ei võimalda
kliendi huve parimal
suhtes olevaid füüsilisi isikud nimetatakse kriisiülesandega töökohale, et
kindlustada kriisiolukorras advokaadibüroole pandud püsiva kriisiülesande
täitmine
3. Advokatuur korraldab kriisiülesande täitmist, st teeb ettevalmistused
ja kaasab kriisiolukorras advokaadibüroode kriisiülesandega töökoha
füüsilised isikud püsiva kriisiülesande täitmisele, näiteks:
- Advokatuur koostab riskianalüüsi ja kriisiplaani, tagab toimepidevuse ja
korraldab õppuseid
- Püsiva kriisiülesandega advokaadibüroo võiks piirduda vaid kokkulepitud
ulatuses toimepidevuse tagamise + kohustusega osaleda advokaatuuri
kriisiplaani koostamisel
Iga kriisiülesande täitja kavandama oma ülesande täitmist ise, tehes küll
kriisiplaanide koostamisel koostööd teiste asjakohaste asutustega.
26
võimalikul viisil kaitsta.
Selle eetikakoodeksi sätte
eesmärgiks on vältida
olukorda, et ebamõistlikult
suure töökoormuse tõttu
kannatab õigusteenuse
kõrgetasemeline
osutamine ning klientide
huvide parim võimalik
kaitse. Kui kriisiolukorra
tellimused muude juba
olemasolevate tööde
kõrvalt vastu võtta, siis
tekkiva võimaliku
ajaressursi puudumise
tõttu ei suuda advokaat aga
enam ehk täita juba oma
olemasolevaid ülesandeid
ning tekib küsimus, miks
uute määratavate klientide
põhiõigused peaksid
sellises olukorras olema
kaalukamad kui advokaadi
olemasolevate klientide
põhiõigused. Sellest
omakorda võib tekkida
vastuolu advokatuuri
eetikakoodeksi § 14 lg-ga
1, mille kohaselt on
advokaat kohustatud
ülesande vastuvõtmisel või
sellest keeldumisel, samuti
27
ülesande täitmisel või
ülesande täitmisest
loobumisel kohtlema kõiki
isikuid võrdselt, sõltumata
kodakondsusest,
rahvusest, rassist,
nahavärvusest, soost,
keelest, päritolust,
usutunnistusest,
poliitilistest või muudest
veendumustest, samuti
varalisest ja sotsiaalsest
seisundist või muudest
sarnastest asjaoludest.
Tekib küsimus, et kui
kohustuste kollisiooni
tõttu tekib mõnele
kliendile kahju, siis kas
nende isikute suhtes
rakenduks eelnõu § 139
ning kes oleks kahju
tekitanud haldusorgan?
Ebaselge on ka, kuidas on
omavahel seotud AdvS
kehtiv § 641 ja kavandatav
§ 64². Näiteks ei ole selge,
kas kriisiülesannet täitma
määratud advokatuuri liige
võib keelduda temale
määratud ülesande
vastuvõtmisest ja
28
täitmisest riigi õigusabi
seaduses sätestatud juhul
ja korras (AdvS § 641 lg 1
2. lause). Kuivõrd
kriisülesande täitmata
jätmise eest on ettenähtud
vastutus, peab sellel
küsimusel olema selge
vastus. Eelnõu § 153 lg 2
näeb ette kriisiülesande
täitmata jätmise või selle
väiksemas ulatuses või
tingimustele mittevastava
täitmise eest rahatrahvi
kuni 300 trahviühikut või
aresti (juriidilisele isikule
rahatrahv kuni 400 000
eurot).
AdvS § 641 lg 2 kohaselt
peab advokatuuri juhatus
tagama riigi õigusabi
katkematu korralduse ja
osutamise ning riigi
õigusabi mõistliku
kättesaadavuse. Tegemist
on tavaolukorras ehk mitte
tsiviilkriisi olukorras
kehtestatud teenuse
osutamise standardiga.
Eelnõust ei selgu, milline
peaks olema tsiviilkriisi
29
olukorras riigi õigusabi
mõistlik kättesaadavus.
Kokkuvõttes ei ole
advokatuuril võimalik
eelnõuga praegusel kujul
nõustuda. Ootame
tõstatatud küsimustele
teiepoolset tagasisidet ning
kinnitame, et advokatuur
on valmis eelnõuga
seonduvatesse
täpsustavatesse
aruteludesse aktiivselt
panustama. Teeme
ettepaneku eelnõu pinnalt
tekkinud küsimuste
konstruktiivseks
arutamiseks kohtuda
nõupidamise vormis.
Palun teatage, millal oleks
Riigikantseleile selliseks
nõupidamiseks võimalikud
sobivad ajad.
Märkused täiendavast
kirjavahetusest:
1. Riigikantselei
ettepanek AdvS § 642 lg 3
sõnastamiseks
Olete teinud ettepaneku
AdvS § 642 lg 3 sõnastada
Selgitus Meie pakutud säte tähendab, et advokatuuri juhatus määrab ära, kes on need,
kes osutavad riigi õigusabi ja kes on siis kriisitöökohal – siis liiguvad need
andmed Kaitseressursside Ametisse, siis räägitakse need läbi Kaitseväega,
kui antud asutustele on see vastuvõetav, siis saavad nad
mobilisatsiooniregistris vabastuse Kaitseväkke asumisest. Ehk siis VV
määrusesse saab panna nt maksimummäära, et kriisitöökohal on advokatuuri
juhatuse poolt määratud 15 advokaati. Edasi valite need 15 välja ja teavitate
neid, et neil on kriisiaegne kohustus. Täpsema süsteemi saab läbi arutada ja
30
järgmiselt:
„(3) Advokatuuri juhatus
määrab püsiva
kriisiülesande täitmiseks
vajaliku arvu riigi
õigusabi
osutajaid ja nimetab
kriisiolukorras riigi
õigusabi osutamise
kohustusega isikud,
kellele võib nimetatud
kohustuse määrata
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 89 lõike 3 alusel
kriisiülesandega töökohale
määramisele kohaldatavas
korras.“
Antud sõnastus
võimaldaks advokatuuri
juhatusel nimetada riigi
õigusabi osutamise
kohustusega advokaate
vaatamata sellele, et
advokaadid ei ole
advokatuuriga töö- ega
teenistussuhtes, kuid
sellisele nimetamisele
kohaldataks samasugust
korda nagu
kriisiülesandega töökohale
kokku leppida rakendusakti koostades.
31
määramisel.
Palume selgitust, kas
mõistame õigesti, et
olenemata sättes olevast
viitest tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse eelnõu
§ 89 lg-le 3, ei määra
Vabariigi Valitsus
nimeliselt kriisiolukorras
riigi õigusabi osutavaid
advokaate ega § 89 lg 4
kohaselt advokaatide
määramise tingimusi?
Samuti ei tähenda see, et
Vabariigi Valitsus nö
kinnitab määrusega üle
advokatuuri juhatuse poolt
nimetatud riigi õigusabi
osutavad advokaadid?
Lisaks soovime, et seadus
sätestaks selgelt, et
kriisiolukorra väliselt ei
ole igal advokaadil
kohustust riigi õigusabi
osutada.
2. Riigi õigusabi
osutamise kohustusest
vabastamine
Justiitsministeeriumi
hinnangul võib
Selgitus Viidatud § 109 on kodanikukohustuse täitmine – see ei vabasta kedagi tema
tööülesannete täitmisest. § 109 on sisuliselt nö kraavi kaevamine – nt
Kaitsevägi rakendab hetkel mööda kõndivat isikut kraavi kaevamisele. § 110
lg 1 p 10 ütleb, et kui sa pead täitma kriisitöökoha kohustust ja see takistab
sul antud hetkel kodanikukohustust täitmast, siis pead minema oma
kriisitöökohustust täitma. Kui aga jalutad pärast tööpäeva koju ja Kaitsevägi
32
kriisiülesannet täitma
määratud advokaat
keelduda temale määratud
ülesande vastuvõtmisest ja
täitmisest riigi õigusabi
seaduses sätestatud juhul
ja korras. Kas advokaatide
suhtes rakenduvad ka
muud tingimused, mil nad
kriisiülesande täitmisest
keelduda võivad, peame
eelkõige silmas tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduse
eelnõu §-s 99 sätestatud
tingimusi?
rakendab sinu osas kodanikukohustust, siis on see ok, ehk et pelgalt fakt, et
sa oled kriisitöökohal, ei ole vabastus.
3. Kriisiolukorra
ühisplaanist
Eelnõu § 13 lg 3 näeb ette,
et ministeerium võib
koostada ühise kriisiplaani
oma valitsemisala
asutustega. Kuna riigi
õigusabi osutamisega on
seotud mitmed asutused,
siis näeme, et otstarbekas
oleks kohtutel,
prokuratuuril, PPA-l ning
advokatuuril kriisiolukorra
tarbeks koostada
kriisiolukorra ühisplaan.
Ühisplaani raames on igal
Selgitus Politsei- ja Piirivalveamet koostab massilise sisserände, äkkrünnaku,
massilise korratuse ja ulatusliku merepäästesündmuse (sh reostus
piiriveekogus) hädaolukordade lahendamise plaane ja sellega seoses on
moodustanud töörühm, mille eesmärk on koostöös hädaolukorra
lahendamisse kaasatud asutuste esindajatega hinnata plaanide toimimist,
ajakohasust (sh ülesehitust) ning vajadusel neid muuta. Antud töögruppi on
ühe koostööpartnerina kaasatud ka Advokatuur ning vastavad ühised plaanid
on sisendiks kõigile koostööpartneritele oma detailse kriisiplaani välja
töötamisel.
Eelnõu sõnastust muudetud ja kirjutatud, et kõik asutused ja isikud, kes
osalevad olukorra lahendamisel peavad tegema koostöös ja osalema plaani
koostamisel.
33
asjaomasel asutusel
võimalik välja töötada
asutuse sisene detailne
kriisiplaan. Ühisplaani
õnnestumise tagamise
tõenäosuse nimel teeme
ettepaneku selle
koostamine ette näha
seadusega.
Eesti Advokatuur (II kooskõlastusring)
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud/
selgitused
Kommentaarid
1. Eelnõu §-ga 211
planeeritakse täiendada
KrMS-i peatükiga 142,
millega kehtestatakse
kriminaalmenetluse
erisused erakorralise ja
sõjaseiskorra ajaks. Ühe
erisusena soovitakse
sätestada erandid
kriminaalmenetlusele
allutatud isiku
põhiseaduslikule õigusele
saada kaitsja abi (edaspidi
kaitseõigus). Eelnõuga
kavandatav KrMS § 38213
piiraks kaitseõigust
järgmiselt:
KrMS § 382-13 lg 1 mõju avaldub üksnes nendel juhtudel, kui toiming
tuleb teha kahtlustatava osavõtul. Seejuures on kaitsja osavõtul suur tähtsus
neil juhtumitel, kui kahtlustatavalt oodatakse mingis ulatuses menetlusega
koostööd ning seejuures on oht, et rikutakse kahtlustatava enese
mittesüüstamise privileegi. Järelikult räägime siin vaid vahistamise
küsimuse lahendamisest. Muude toimingute jaoks tähtaega ei ole
kehtestatud.
Vahistamise küsimuse lahendamise puhul tuleb silmas pidada järgmist.
Vahistamise küsimuse lahendab eeluurimiskohtunik, üksiti selgitab
kinnipeetule ka tema õigusi ja kohustusi. Kohtunik küll ei asenda kaitsjat,
kuid just kohtuniku ees toimuv ärakuulamine tagab selle, et kahtlustatav on
oma õigustest teadlik ja teda ei survestata salakavaluse või ebaseaduslike
meetoditega neid õigusi kasutamata jätma. Kahtlustataval ei ole kohustust
vahistamise arutamisel küsimustele vastata ning seda õigust kohtunik talle
ka kindlasti selgitab. Kui aga vahistamise arutamise võimalus seada
sõltuvusse sellest, kas ettenähtud aja jooksul on võimalik valmistatavale
kaitsja organiseerida, võib tekkida olukord, kus advokaatide puuduse tõttu
34
Kui kahtlustatavale
kaitsja tagamine
erakorralise või
sõjaseisukorra ajal
tooks kaasa
käesolevas
seadustikus
kohtueelse menetluse
toimingu tegemiseks
ette nähtud tähtaja
ületamise, on lubatud
kohtueelse menetluse
toiming teha kaitsja
osavõtuta (lg 1)
Kriminaaltoimiku
tutvustamisel
käesoleva seadustiku
§ 224 järgi tuleb
kahtlustatavale tema
soovil kaitsja tagada
(lg 2)
Kohtumenetluses on
erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal
kaitsja osavõtt
kohustuslik:
1) esimese astme
kuritegude
üldmenetluses;
2)
kokkuleppemenetluse
läbirääkimistel või
tuleb vabastada isik, kelle vahistamiseks oleks iseenesest alust küllaga ja
veel, tema vabastamise põhjuseks oleks üksnes asjaolu, et kaitsja osavõtul
tema vahistamise küsimust lahendada ette nähtud tähtaja jooksul ei olnud
võimalik. Vahistamise küsimuse lahendamine kahtlustatava kaitsjata riivaks
küll kahtlustatava kaitseõigust, ent selle riive intensiivsust vähendab
vahistamiseelne küsitlemine kohtuniku poolt kontrollitud keskkonnas, kus
kahtlustatavale on tagatud minimaalselt informeeritus tema põhilistest
menetlusõigustest ning reaalne võimalus oma menetlusõigusi vabalt
kasutada. Nagu advokatuur väga õigesti märgib, on kriminaalmenetluse
tõhususe tagamine, nagu ka kohtusüsteemi efektiivse toimimise tagamine
põhiseaduse järgi riigi kohustus ja seega legitiimne eesmärk, mis saab
õigustada põhiõiguste riivet. Iseäranis kriisiolukorras lisanduvad sellele veel
vajadus tagada avalik kord ja julgeolek, mida ei saa seada sõltuvusse
eraõiguslike teenusepakkujate (advokaadid) kättesaadavusest. Ehkki vahi
alla võtmine kujutab endast äärmiselt intensiivset põhiõiguste riivet, ei
otsustata vahi alla võtmise käigus süüküsimust ning süüküsimuse
lahendamise eel on isikul kohustuslikult võimalik advokaadi abi kasutada.
Samuti ei kujuta advokatuuri poolt kritiseeritud säte endast kaitseõiguse
äravõtmist - isikul on jätkuvalt õigus endale kaitsja valida või paluda endale
kaitsja riigi õigusabi korras määrata, ning oma kaitsjaga kohtuda ka ajal, mil
isik viibib vahi all. Seetõttu saabki väita, et riive viidatud sättes on
põhiseadusega kooskõlas.
35
kohtuistungil, kus
arutatakse
kokkulepet;
3) lühimenetluses või
teise astme kuriteo
üldmenetluses, kui
süüdistatav, kes
kohtu hinnangul on
võimeline end ise
adekvaatselt kaitsma,
ei ole kaitsjast
loobunud;
4)
kassatsioonimenetlus
es. (lg 3)
Eesti Advokatuuri
põhiõiguste kaitse
komisjon on seisukohal, et
eelnõu § 211 ei vasta „Hea
õigusloome ja
normitehnika eeskirja“
(HÕNTE) § 43 lg 1 p-le 5
osas, millega planeeritakse
kehtestada KrMS § 38213
lõikes 1 toodud
kaitseõiguse piirang
(kohtueelse menetluse
toimingu läbiviimisel ei
tule kahtlustavale tagada
kaitsjat, kui kaitsja
tagamine tooks kaasa
36
menetlustoimingu tähtaja
ületamise), sest
seletuskirjas ei ole:
(a) analüüsitud KrMS §
38213 lg 1 kooskõla PS §
21 lg 1 teises lauses
sätestatuga, mille järgi on
kuriteos kahtlustaval isikul
õigus valida endale kaitsja;
(b) hinnatud, kas piirangu
kehtestamist õigustab
legitiimine eesmärk ja kas
piirangu on eesmärki
arvestades
proportsionaalne.
2. PS 21 lg 1 teine lause tagab
kriminaalmenetlusele
allutatud isikule õiguse
kaitsele nähes ette, et:
„[k]uriteos kahtlustatavale
antakse viivitamatult ka
võimalus valida endale
kaitsja ja kohtuda
temaga.“
Euroopa inimõiguste ja
põhivabaduste kaitse
konventsioon (EIÕK)
artikkel 6 lg 3 p c tagab
samuti
kriminaalmenetlusele
37
allutatud isikule õiguse
valida kaitsja või saada
tasuta õigusabi, kui see on
õigusmõistmise huvides
vajalik ja isikul pole
piisavalt vahendeid
õigusabi eest tasumiseks.
Viidates EÕIK art 6 lg 3 p-
le c on Riigikohus
korduvalt leidnud, et PS §
21 lg 1 teine lause
kohaldub kõigile
kahtlustavatele, mitte
üksnes nendele
kahtlustatavatele, kellelt
on võetud vabadus (nii
nagu võiks järeldada PS
§21 lg 1 esimese ja teise
lause grammatilisest
tõlgendusest) (nt. RKKKo
06.03.2013, 3-1-1-17-13;
RKPJKo 18.06.2010, 3-4-
1-5-10, p 38; RKKKm
29.01.2002, 3-1-1-3-02).
PS § 21 lg 1 teise lause
sõnastusest ning seda
sisustavast kohtupraktikast
järeldub, et (a)
kahtlustavatele, kes on
vahistatud, tuleb tagada
38
kaitsja valimise võimalus
viivitamatult; ning (b)
kahtlustataval, kellelt ei
ole vabadust võetud, tuleb
õiglase menetluse
tagamiseks võimaldada
kaitsja abi kasutamine
vastavalt seadusele.
EIÕK art 6 lg 3 p c
sisustamisel on EIK
korduvalt rõhutanud, et
kahtlustatava õigus saada
kriminaalmenetluses
kaitsja abi on üks ausa ja
õiglase kohtumenetluse
olulisemaid garantiisid.
Seejuures on EIK
praktikas juurdunud
seisukoht, et õigus kaitsele
tuleb tagada juba
eelmenetluse faasis,
kuivõrd üksnes nii on
kahtlustatav kaitstud
ebaõiglase menetluse ning
uurimisasutuste eksimuste,
avaliku võimu sunni ja
„väärkohtlemise“ eest.
Kaitseõiguse tagamine
eelmenetluse faasis on eriti
oluline põhjusel, et
justnimelt potentsiaalse
39
kuriteo uurimise faasis
määratakse kindlaks,
millistest tõenditest ning
faktilistest asjaoludest
lähtutakse kuriteo
menetlemisel kohtus.
(EIKo
36391/02, Salduz vs. Türg
i, 27.11.2008, p-d 50-51 ja
54 ning seal viidatud
lahendid; EIKo 21980/04,
Simeonovi vs. Bulgaaria,
12.05.2017, p 110 – 114
ning seal viidatud
lahendid; EIKo, 9300/81,
Can v. Austria).
Kuigi vastavalt Riigikohtu
praktikale tuleb
põhiseaduse sisustamisel
juhinduda üldjuhul EIÕK-
st ning selle
kohaldamispraktikast (nt.
RKPJKo 25.03.2004 otsus
asjas nr 3-4-1-1-04, p 18),
siis ei saa tähelepanuta
jätta, et ka EL õiguses on
kehtestatud kaitsja
tagamise kohustuslikkus.
Nii näeb EL põhiõiguste
harta artikkel 47 lg 2 teine
lause ette, et igaühel peab
40
olema võimalus saada nõu
ja kaitset ning olla
esindatud ning artikkel 48
lg 2 sätestab, et iga
süüdistava õigus kaitsele
on tagatud. Hartaga
tagatud kaitseõiguse
kohustuslikkus on
täpsustatud direktiivis
2013/48/EL, mille art 3 lg
2 esimene lause näeb ette,
et kahtlustatavale või
süüdistatavale isikule
antakse põhjendamatu
viivituseta võimalus
kasutada kaitsjat,
kusjuures art 3 lg 2 p a
kohaselt tuleb kaitsja
tagada igal juhul enne
küsitlemist pädeva asutuse
poolt.
Kaitseõiguse tagamata
jätmine, s.h kaitseõiguse
riived ja piirangud, seavad
ohtu mitmed muud
põhiseaduslikku järku
õigused, sest
kriminaalmenetlusele
allutatud isiku õigus
kaistjale on põimunud
mitmete muude
põhiõigustega nagu õigus
41
enese mittesüüstamisele,
õigus asja tõhusale
kohtulike arutamisele,
õigus ausale ja õiglasele
menetlusele (nt. EIKo,
73748/13, Tolmachev vs
Eesti, 09.07.2015, p 49).
3. PS § 21 lg 1 teise lausega
tagatud
kriminaalmenetlusele
allutatud isiku õigus
kaitsja abile ei ole
absoluutne ehk piiramatu.
Kaitseõiguse piiramise
lubatavus erakorralise või
sõjaseisukorra ajal
järeldub otsesõnu PS §-st
130, millega ei ole PS § 21
sätestatud õiguste
piiramine keelatud. Tuleb
siiski silmas pidada, et PS
§-ga 21 tagatud
kaitseõigus on
reservatsioonita põhiõigus,
mida võib piirata üksnes
mõne muu põhiõiguse või
põhiseadusest tuleneva
väärtuse kaitseks (nt.
RKPJKo 18.06.2010, 3-4-
1-5-10, p 38).
42
PS §-st 11 tuleneva
proportsionaalsuse
põhimõtte kohaselt peavad
põhiõiguste piirangud
olema demokraatlikus
ühiskonnas vajalikud ega
tohi moonutada piiratavate
õiguste ja vabaduste
olemust. Teisisõnu peab
põhiõiguse riivel olema
põhiseadusega kooskõlas
olev (legitiimne) eesmärk
ning riive peab olema
eesmärgi saavutamiseks
proportsionaalne – s.o.
sobiv, vajalik ja mõõdukas
(nt RKPJKo, 23.02.2023,
5-22-12, p 41). Sobiv on
abinõu, mis soodustab
eesmärgi saavutamist.
Abinõu on vajalik, kui
eesmärki ei ole võimalik
saavutada mõne teise, kuid
isikut vähem koormava
abinõuga, mis on vähemalt
sama efektiivne kui
esimene. Abinõu
mõõdukuse üle
otsustamiseks tuleb
kaaluda ühelt poolt
põhiõigusse sekkumise
ulatust ja intensiivsust ning
43
teiselt poolt eesmärgi
tähtsust (vt nt Riigikohtu
üldkogu 26. märtsi 2009. a
otsus kohtuasjas nr 3-4-1-
16-08, p 29).
Ka EIK praktika kohaselt
on õigust kaitsele lubatud
piirata üksnes väga
erandlikel asjaoludel.
Seejuures peab mistahes
kaitseõiguse piiranguks
olema seadusega
sätestatud alus, piirangul
peab olema ajutine
iseloom ning selle
kohaldamist peavad
õigustama üksikjuhtumi
asjaolud - näiteks vajadus
kaitsta ohvri õigusi ja huve
(nt. EIKo 21980/04,
Simeonovi vs. Bulgaaria,
12.05.2017 p-d 116 – 118).
EIÕK Art. 15 seab väga
kõrge
standardi põhiõiguste
piiramiseks. Põhiõiguste
piiramiseks ei piisa sõja-
või muust eriolukorrast
vaid olukord peab olema
niivõrd tõsine, et
see ohustab rahva
44
eluvõimet. Kohaldada võib
vaid neid meetmeid,
mis olukorra tõsiduse tõttu
on vältimatult vajalikud ja
tingimusel ,et meetmed ei
ole vastuolus
rahvusvahelise õiguse
järgsete kohustustega.
Liikmesriik ei oma ka sõja-
või eriolukorras piiramatut
diskretsiooniõigust
põhiõiguste kärpimisel
ning ka siin tuleb lähtuda
demokraatlikus
ühiskonnas vajaliku
piirangu
põhimõttest (Brannigan
and McBride v. the United
Kingdom, § 66; Mehmet
Hasan Altan v. Turkey, §
210; Şahin Alpay v.
Turkey, § 180; Hasan
Altan v. Turkey, § 91;
Baş v. Turkey, § 160-
161). Tavaliselt on
piiravad meetmed
õigustatud, kui need on
suunatud ohu tõrjumisele
(Lawless v. Ireland no. 3, §
36). Eelnõust ja
seletuskirjast jääb ka
üheselt arusaamatuks,
45
kuidas tõstab piirang
ohutust ning miks on see
vältimatult vajalik.
Kaitseõiguse piiramine on
eeltoodut arvestades
põhiseaduspärane üksnes
juhul, kui:
(a) seaduses sätestatud
piirangul on legitiimine
ehk põhiseadusega
kooskõlas olev eesmärk –
s.o piirang on kehtestatud
mõne muu põhiõiguse või
põhiseadusest tuleneva
väärtuse kaitseks; ning
(b) piirang on eesmärki
arvestades
proportsionaalne.
4. HÕNTE § 3 kohaselt
peavad seaduseelnõud
olema kooskõlas Eesti
Vabariigi põhiseaduse,
rahvusvahelise õiguse
üldtunnustatud põhimõtete
ja normide, Eesti Vabariigi
suhtes jõustunud
välislepingutega ning
Euroopa Liidu õigusega
ning § 5 järgi peavad
seaduseelnõus
46
kavandatavad isiku õiguste
ja vabaduste piirangud
olema asjakohased ja
proportsionaalsed
eesmärgiga, mida
seaduseelnõu taotleb
avalikes huvides.
Eelnõu seletuskirja
kohaselt kavandatakse
kaitseõiguse piirangu
kehtestamist põhjusel, et
erikorra ajal võib olla
keeruline tagada isikule
kriminaalmenetluses
kvaliteetset õigusabi
(muuhulgas seetõttu, et
advokaadid võivad olla
riigist lahkunud, ei soovi
kutsetööga tegeleda või
täidavad ülesandeid
tegevväleastena), mis võib
omakorda kaasa tuua
ettenähtud
menetlustähtaegade
rikkumise. Eelmenetluses
menetlustoimingute
läbiviimist ilma kaitsja
osavõtuta (s.o.
kaitseõiguse piiramist)
peetakse asjakohaseks
meetmeks, millega vältida
47
ettenähtud
menetlustähtaegade
rikkumist.
Seletuskirjas puudub (a)
igasugune analüüs
kaitseõiguse piirangu
kooskõla kohta PS § 21 lg
1 teises lausega ning EIKÕ
art 6 lg 3 p-ga 3 ning (b)
selgitus, millise muu
põhiõiguse või
põhiseadusest tuleneva
väärtuse kaitseks KrMS §
38213 lg-ga 1 kavandatud
piirang kehtestatakse.
Eelnõu seletuskirjas ei ole
toodud mitte ühtegi
põhjendust, mis
võimaldaks veenduda, et
kaitseõiguse piiramine on
proportsionaalne (s.o
sobiv, vajalik, mõõdukas)
võrreldes eesmärgiga
vältida eelmenetluses
ettenähtud
menetlustoimingute
tähtaegade rikkumist.
Kummatigi on äärmiselt
küsitav, kas tähtaegade
järgmine on per se
48
eesmärgina legitiimne
õigustamaks PS § 21 lg 1
teise lausega tagatud
kaitseõiguse riivet.
Iseenesest on Riigikohtu
praktikas peetud
põhiõiguste (kaebeõiguse)
piiramist kohtusüsteemi
efektiivse toimimise
tagamise eesmärgil
legitiimseks (RKÜKo,
03.07.2012, 3-1-1-18-12).
Analoogselt võiks ka
kriminaalmenetluse
tõhususe tagamine olla
põhiseadusega kooskõlas
olev eesmärk kaitseõiguse
piiramiseks, kuid eelnõu
seletuskirjast ei selgu, kas
piirangu eesmärgiks on
tagada kriminaalmenetluse
tõhusus või mõni muu
põhiseadusega kaitstud
õigus, huvi või väärtus.
Eeltoodu tõttu ei vasta
Eelnõu § 211 osas, millega
planeeritakse kehtestada
KrMS § 38213 lg 1,
HÕNTE § 43 lg 1 p-le 5,
mis seab isiku õiguste ja
vabaduste piiramise korral
49
kohustuslikuks esitada
seaduseelnõu seletuskirjas
analüüs piirangute
kooskõla kohta Eesti
Vabariigi põhiseaduse,
teiste seaduste, Euroopa
Liidu õiguse ja Eesti
Vabariigi jõustunud
välislepingutega.
Eesti Gaasiliit
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud/
selgitused
Kommentaarid
1. Tagatud peab olema
elutähtsa teenuse osutaja
võimalus kasutada
elutähtsa teenuse
osutamisel
teenusepakkujaid. Eelnõu
ei arvesta sellega, et
elutähtsa teenuse osutajad
kasutavad elutähtsa
teenuse osutamisel teiste
ettevõtjate teenuseid.
Ettevõtetel endil ei pruugi
olla vajalikke
kompetentse, kuna teenuse
tsüklilise olemuse tõttu ei
ole majanduslikult
põhjendatud omada ja ülal
pidada kõiki vajalikke
Mittearvestatud
Mõistame liidu muret. Eraõiguslikete juriidiliste isikute õigused ja
kohustused peavad tulenema seadusest. Kohustuste ja õiguste subjektide
ring peab olema võimalikult täpselt seadusega määratletud. Alltöövõtjate
puhul on seda raske teha, kuna alltöövõtjate ring on tavaliselt kiiresti
muutuv, samuti on muutuv nende ülesannete laad, seda ka ühe elutähtsa
teenuse osutaja lõikes. Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökoha
regulatsiooniga kaasneb võimalus määrata isikud kriisitöökohtadele, mis
tähendab, et isikud peavad täitma oma kohustust töökohal mitte Kaitseväe
koosseisus. Riigi kaitsevõime planeerimisel ei ole võimalik jätta subjektide
ring avatuna või panna sõltuvusse elutähtsa teenuse osutaja äristrateegiast.
Selle tõttu on loodud võimalus korraldavale asutusele seada nõuded
elutähtsa teenuse osutaja alltöövõttu kohta. See võimaldab suunata
ettevõtjaid mõtlema paremini läbi alltöövõttu tingimusi, sh vääramatu jõu
välistamist lepinguga.
50
ressursse ning mõistlikum
on teenust turult sisse osta.
Seetõttu ei paikne kõik
püsiva kriisiülesande
täimise tagamiseks
vajalikud töökohad püsiva
kriisiülesandega isiku
(elutähtsa teenuse osutaja)
koosseisus. Eelnevat
arvestades on meil
järgmised ettepanekud:
1. 1.1. Eelnõu 7. peatükis
esitatud kriisiülesande
täitmiseks vajaliku
töökoha regulatsioon
lähtub eeldusest, et püsiva
kriisiülesande täitmiseks
vajalikud töökohad asuvad
elutähtsa teenuse osutaja
koosseisus. Eelnõu tuleb
täiendada ja sätestada
võimalus püsiva
kriisiülesandega
töökohtade loomiseks
elutähtsa teenuse osutaja
lepingupartnerite juures.
2. 1.2. Eelnõu § 103 lõike
1 punkt 2 ei luba sarnaselt
kehtiva
riigikaitseseadusega
Selgitus
Mis puudutab asjade sundvõõrandamist ja sundkasutamist, siis
sundkoormisi saab määrata nö ette – teha ära märkused tsiviiltoetuse
registrisse, teha asjade ülevaatust, nö eelotsust – kui on ette teada vajaminev
ressurss, siis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus määrab eelotsustega
vajamineva vara ära ning siinkohal on vajalik elutähtsa teenuse osutajatel
51
sundkasutusse võtta ega
sundvõõrandada asja, mis
on vältimatult vajalik teise
isiku kriisiülesande,
sealhulgas elutähtsa
teenuse osutamiseks.
Puudub aga regulatsioon,
millist vara peab seadus
elutähtsa teenuse
osutamiseks vältimatult
vajalikuks või kuidas tuleb
selline vara kindlaks
määrata ning kes seda teeb.
Seadusega tuleb tagada
võimalus vara teise isiku
kriisiülesande täitmiseks
vajalikuks varaks
ennetavalt (näiteks
tsiviiltoetuse registrisse
kandmise kaudu), mitte
vaid läbi asja
sundkasutusse võtmise või
sundvõõrandamise otsuse
vaidlustamise, mis
põhjustab nii vara
omanikule kui elutähtsa
teenuse osutajale
täiendavat halduskoormust
ja kulusid. Samuti
suurendab regulatsiooni
puudumine ohtu, et
elutähtsa teenuse osutajal
anda sisend Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, kes tuleb eelotsuseid
tegema, et mingit asja on vaja elutähtsa teenuse osutajal, kuna ilma selleta ei
saa elutähtsa teenust osutada. Sundkoormisi saab määrata ka kriisiolukorras,
sh sõjaseisukorras – siinkohal jällegi vajalik Kaitseväe, Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse ja ettevõtte kokkulepe ja infovahetamine, et
millist asja saab võtta sundkasutusse ja millist on elutähtsa teenuse osutajal
vältimatult vaja.
52
puuduvad kriisiolukorras
oma teenuse osutamiseks
vältimatult vajalikud asjad
või tuleb tegeleda
sundkasutusse võtmise
otsuse vaidlustamisega
kriisiülesande täitmise
arvelt.
3. 1.3. Eelnõu peab selgelt
võimaldama määrata
püsiva kriisiülesande
täitmise korraldamise
ööpäev läbi toimivaks
kontaktpunktiks (eelnõu §
16 lg 2 p 10) elutähtsa
teenuse osutaja
teenusepakkuja või
teenusepakkuja juures
asuva kontaktpunkti.
Kontaktpuntki osas juhime tähelepanu eelnõu § 18 lg 2 p 10, kus nimetatud
kohustus kajastub.
2. Reguleeritud turul
tegutsevale elutähtsa
teenuse osutajale peab
olema seadusega tagatud
võimalus lülitada püsiva
kriisiülesande täitmisest
tekkivad lisategevuskulud
regulaatoriga
kooskõlastatavasse
võrguteenuse hinda.
Maagaasiseaduse
(edaspidi MGS) § 23 lõike
Selgitus Alates 2015. a Konkurentsiameti kujundatud seisukoha kohaselt on elutähtsa
teenuse osutajal võimalik kajastada teenuse toimepidevusega seotud kulud
teenuse hinnas, kui see vajadus tuleneb õigusaktist, elutähtsa teenuse osutaja
toimepidevuse riskianalüüsist või plaanist. Teatud kulude puhul tuleb
arvestada erisustega. Näiteks õppustega seotud kulud lülitatakse teenuste
hinda kahe õppuste vahelise ajaperioodi vältel (kui õppus toimub iga kahe
aasta tagant, siis ühe aasta kuludes kajastatakse õppuse korraldamise kulusid
1/2 ulatuses)) Personalikulu on samuti võimalik ajastada teenuse hinnas.
Selguse huvides eelnõu täiendatud vastava sättega.
53
3 punkt 1 võimaldab
võrguteenuse hinda
kujundada selliselt, et
tagatud oleks
võrguettevõtja vajalike
tegevuskulude katmine.
Võrguteenuse hindade
arvutamise ühtse
metoodika väljatöötamine
on jäetud
Konkurentsiameti
pädevusse (MGS § 23
lõige 41), mistõttu on ka
Konkurentsiameti
kaalutluspädevuses
otsustada, kas pidada
püsiva kriisiülesande
täitmisega seotud
tegevuskulusid
võrguteenuse osutaja
vajalikeks
tegevuskuludeks, samuti
see, millises ulatuses
hinnata selliste
tegevuskulusid
võrguteenuse hindade
kooskõlastamisel MGS §
23 lõike 42 alusel
põhjendatuks. Püsiva
kriisiülesande täitmine
ning selleks valmisolekut
tagavad seadusest
54
tulenevad kohustused
põhjustavad elutähtsa
teenuse osutajale
kahtlemata lisakulutusi.
Nii näiteks paneb eelnõu §
15 püsiva kriisiülesandega
isikule kohustuse
korraldada õppusi ning
eelnõu seletuskirjale
lisatud Vabariigi Valitsuse
määruse kavand sätestab,
et õppusi korraldatakse
vähemalt kord aastas ning
korraldamisega seotud
kulud katab õppuse
korraldaja oma eelarvest.
Samuti paneb
kübarturvalisuse seaduse §
7 lõike 5 alusel kehtestatud
Vabariigi Valitsuse
09.12.2022. a määrus nr
121 „Võrgu- ja
infosüsteemide
küberturvalisuse nõuded“
elutähtsa teenuse osutajale
kohustuse viia läbi Eesti
infoturbestandardi
tingimuste täitmise auditi
majandus- ja
taristuministri määrusega
kindlaks määratud
nõuetele vastava audiitori
55
poolt iga kolme aasta järel.
Eelnõu seletuskirjas on
hinnatud, et sellise auditi
maksumus võib ulatuda 20
000 euroni. Eelnõu
seletuskirjas on ka
hinnatud, et elutähtsa
teenuse osutajaks
olemisest tingitud
lisaülesannete täitmine
tingib kuni ühe töötaja
töötundide lisandumise,
samuti toob kulusid kaasa
riskianalüüsi koostamine.
Eelnevast tulenevalt
palume eelnõu täiendada
MGS-i muudatusega, mis
üheselt sätestab, et
võrguteenuse hindade
kujundamisel tuleb tagada
elutähtsa teenuse
osutamisest tulenevate
tegevuskulude katmine
võrguettevõtjale
võrguteenuse tasu kaudu.
3. Püsiva kriisiülesandega
töökohtadeks muutuvate
olemasolevate töökohtade
töölepingute muutmise
võimalikkus peab
elutähtsa teenuse osutajale
olema seadusega tagatud.
Selgitus Kui isiku ameti- või töökoht määratakse asutuse juhi poolt kriisiülesandega
ameti- või töökohaks, siis see ei too automaatselt kaasa tööülesannete
muutust. Isikul on oluline ette teada, et tema ameti- või töökoht on kriisi ajal
oluline, see tähendab töö tegemist intensiivsemalt. Tegu ei ole töölepingu
muudatusega, kuna isik jääb ka kriis ajal tegema seda, milleks ta tööle võeti.
Selguse huvides on soovitatav sätestada kriisiülesanded ja kriisiaegne töö
tegemise kohustus ka isikute töölepingutes ja ametijuhendites, kuid tagada
56
Eelnõuga pannakse püsiva
kriisiülesandega isikule
kohustus määrata kindlaks
püsiva kriisiülesande
täitmiseks vajalikud
töökohad ja fikseerida
selliste ülesannete täitmine
nendel töökohtadel
töötavate inimeste
töölepingus. Eelnõu
seletuskirja kohaselt ei
eelda isiku töökoha
muutmine töölepingu
kehtivuse ajal
kriisiülesandega
töökohaks isiku
nõusolekut, sest tegu ei ole
olulise tööülesannete
muutusega. Juhime eelnõu
koostajate tähelepanu
asjaolule, et töölepingu
seaduse § 12 kohaselt saab
töölepingut muuta vaid
poolte kokkuleppel. Kuna
püsiva kriisiülesandega
töökoha suhtes kehtivad
mitmed töösuhte erisused
(täiendavad tööülesanded,
erisused töö- ja puhkeajas),
siis palume uuesti
analüüsida, kas
olemasolevate
on vaja, et isikud oleks teadlikud, et nende ameti- või töökoht on määratud
kriisiülesandega ameti- või töökohaks. TLS § 15 lg 2 sätestab, et kui
seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja
eelkõige järgmisi kohustus: (..). Seega annab TLS võimaluse teiste
seadustega kokku leppida teisi ülesandeid või siis ka töölepingus. Antud
juhul on tegu seaduses sätestatud erisusega, teha kriisi ajal tööd. Oluline on
isikutele teavitada, et nende ameti- või töökohal selline kohustus on, see
annab võimaluse isikul nt töölt lahkuda, kui ta ei soovi seda kohustust täita.
Kriisitöökohale nimetamine ei too kaasa automaatselt töölepingu muudatust,
isik täidab ka kriisi ajal oma ülesandeid, milleks ta on tööle võetud ning ka
juba hetkel võib isikule anda tavapärases töösuhtes (ja ka kriisi ajal)
ühekordseid täiendavaid ülesandeid, kui nendeks peaks vajadus olema.
57
töölepingute muutmine ja
püsiva kriisiülesandega
töökohtadeks muutmine
ilma töölepingut poolte
kokkuleppel muutmata on
kehtiva töölepingu seaduse
alusel võimalik. Juhul kui
eelnõu koostajad leiavad,
et see on võimalik, palume
esitada selle kohta täpsem
õiguslik analüüs eelnõu
seletuskirjas. Palume ka
kaaluda eelnõusse
töölepingu seaduse
muudatuste lisamist, mis
tagaksid, et püsiva
kriisiülesandega isikul on
võimalik kriisiülesande
täitmiseks vajalikud
töökohad, mille osas on
kehtivad töölepingud,
muuta püsiva
kriisiülesandega
töökohtadeks.
4. Eelnõust tulenevate
muudatuste rakendamine
peab olema tagatud
realistlike ja elutähtsa
teenuse osutajatele
lisakulusid
mittepõhjustavate
rakendussätete kaudu.
Arvestatud Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste regulatsiooni.
Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati hädaolukorra seaduse (HOS)
muudatustega, millega võeti üle CER direktiiv. 18.10.2024 jõustunud HOSi
§ 53 lõikes 18 sätestatakse, et olemasolevatel ETOdel on aega oma
toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani uuendamiseks kuni 2026. aasta 31.
detsembrini. Samuti sätestatakse eelnõus, et enne käesoleva seaduse
jõustumist HOSi alusel kinnitatud elutähtsa teenuse toimepidevuse
58
Eelnõu toob ka
olemasolevatele elutähtsa
teenuse osutajate
tegevusele kaasa olulisi
muudatusi. Nii näiteks
peab elutähtsa teenuse
osutaja alates eelnõu
jõustumisest hakkama oma
riskianalüüsi koostamisel
lähtuma üleriigilisest
riskianalüüsist. Samas
puuduvad eelnõus
rakendussätted, mis
määraksid kindlaks, mis
ajaks koostatakse
üleriigiline riskianalüüs
ning tagaksid, et elutähtsa
teenuse osutaja ei pea oma
riskianalüüsi kehtiva
hädaolukorra korralduse
alusel koostama vahetult
enne üleriigilise
riskianalüüsi valmimist
või välistaksid kehtiva
regulatsiooni alusel
koostatava elutähtsa
teenuse osutaja
riskianalüüsi uuendamise
vajaduse ennetähtaegselt
pärast üleriigilise
riskianalüüsi valmimist.
Eelnõust tulenevate
riskianalüüs ja plaan kehtib kuni käesoleva seaduse alusel koostatava
riskianalüüsi ja plaani kinnitamiseni.
59
muudatuste rakendamiseks
ettenähtavad tähtajad
peavad olema realistlikud
ja mitte põhjustama
asjatuid lisakulutusi
olemasolevatele elutähtsa
teenuse osutajatele.
Elering
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud/
selgitused
Kommentaarid
1. Eelnõu jätab lugejale
mulje, et elutähtsa teenuse
osutajad (edaspidi: ETO)
tagavad teenuse
järjepidevuse ning kiire
taastamise mistahes
olukorras alates
tavaolukorrast ja lõpetades
sõjaseisukorraga ( § 75 lg6
p1: tagama …
kriisiolukorras enda
osutatava teenuse
järjepideva toimimise ja
kiire taastamise võime).
Paraku on tegelikkus aga
selline, et Eesti elektri- ega
gaasisüsteemi ei ole
võimalik hoida
järjepidevalt töös ning
tagada selle kiiret
Selgitus Vastused allpool.
60
taastamist tahtliku rünnaku
korral kas
hübriidkonfliktis või
otseses kineetilises sõjas.
Kui Eesti elektrisüsteem ei
toimi, siis mõne aja pärast
lakkab ka enamus teistest
elutähtsatest teenustest
toimimast. Seega on meie
meelest vaja seda tõsiasja
kajastada ka seaduses, et
ühiskond oleks paremini
valmis toimima ilma
elektri- või
gaasivarustuseta
kriisiolukorras.
Võimalik, et eelnõu
ettevalmistajad lootsid, et
seaduse alamaktide
koostajad võtavad
tegelikkust arvesse ning
kirjeldavad neis olukordi,
kus elektri- või
gaasisüsteem ei toimi.
Meie meelest see aga ei ole
parim lähenemine. Esiteks,
on kaheldav, et alamaktid
saavad muuta seaduses
väljendatud nõuet, et
elutähtis teenus peab
olema järjepidev ning
61
kiiresti taastatav. Teiseks,
muud institutsioonid
(KOV-d, teised ETO-d
jne) ei pruugi süveneda
energeetikat
puudutavatesse
alamaktidesse ning
eeldavad oma
kriisiplaanides, et
elektrikatkestused
likvideeritaksegi lühikese
ajaga igas olukorras, nagu
seadus sätestab. Lisas on
toodud meie ettepanek
antud sätte muutmiseks.
2. Seletuskirja lk 12 võtab
väga hästi kokku peamise
muutuse ETO-de jaoks:
Praegu kehtib HOSi alusel
elutähtsa teenuse
katkemisel selle taastamise
kohustus ainult
tavaolukorras või n-ö
rahuajal. Elutähtsa
teenuse viimine
kriisiülesannete alla loob
eeldused teenuste
kriisiaegse toimimise
sätestamiseks ka
riigikaitsekriisi ajal
vastavate nõuete
kehtestamisega. Ka meie
Selgitus Eelnõu seletuskirja on kahetsusväärsel kombel sattunud eksitav info.
Kehtiva hädaolukorra seaduse § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse hädaolukorra
seadust riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks
valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja
sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd muudes seadustes ei sätestata teisiti.
Eestis kehtib erinevates erikordades ülesannete ja pädevuste jäävuse
põhimõte. See tähendab, et erikorra ajal lisandub isikutele ja asutustele
õigusi ja kohustusi, kuid üldjuhul jäävad samal ajal kehtima ka kõik
rahuaegsed igapäevaselt kehtivad õigused ja täidetavad ülesanded. Näiteks
peavad elutähtsad teenused toimima ka erakorralises seisukorras või
kaitsevalmiduse kõrgendamisel ning sõjaseisukorras. Riigikaitse seadus
näeb võimaluse määrata elutähtsa teenuse osutajatele valdkonna
eriseadusega riigikaitselisi ülesandeid ehk täpsustada teenuse osutamist
riigikaitselistes olukordades. Seni ei ole seda tehtud, mis on viinud
olukorrani, mil elutähtsa teenuse osutajatel tuleb tagada ka sõjaseisukorras
sama teenuse taset kui ka tsiviilkriisis. Seda põhjusel, et hädaolukorra
seaduse § 1 lg 2 kohaselt kohaldub hädaolukorra seadus ka teistes
62
tegime eelnõud lugedes
sama järelduse, st et ETO-
d peavad vägagi palju ette
võtma oma taristu kaitse
tugevdamiseks, kuna
riigikaitsekriis on midagi
muud kui rahuaeg.
Mõjuanalüüsi lk 394 aga
väidab risti vastupidist:
Elutähtsa teenuse
osutajatele
kriisiülesannete seadmine
ei mõjuta olemasoleva 125
elutähtsa teenuse osutaja
töökorraldust. Nende
elutähtsa teenuse osutajate
kriisiülesanne on elutähtsa
teenuse osutamine ning
juba kehtivad nõuded
elutähtsa teenuse
osutamise kohta ei muutu.
… Oma olemuselt on
tegemist pigem
korralduslike
muudatustega, mis ei
mõjuta olemasolevate
elutähtsa teenuse osutajate
käitumist ja mõju ulatus
nendele ettevõtetele on
väike.
eriolukordades, kui ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva eelnõuga
võimaldatakse elutähtsat teenust korraldavatel asutustel täpsustada elutähtsa
teenuse osutamist riigikaitselistes kriisides, sh vajadusel alandada nõutud
taset. Kokkuvõttes, võrreldes kehtiva korraga seatakse eelnõuga ettevõtted
soodsamasse olukorda, kui seni.
63
Väga raske on aru saada,
kuidas ETO-de jaoks
midagi ei muutu, kui neile
pannakse juurde kohustus
täita riigikaitsekriisis oma
kohustusi. Kui seada
eesmärgiks, et Eesti elekri-
ja gaasisüsteem toimiksid
ka riigikaitsekriisis, siis
see on äärmiselt
ressursimahukas tegevus.
Elering nagu ka enamus
teisi ETO-sid tegutsevad
reguleeritud tegevusaladel
ning taristu tugevdamine
toob paratamatult kaasa
tariifide tõusu. Meie
meelest oleks aus
informeerida seadusandjat
ja ühiskonda laiemalt
eesootavatest lisakuludest.
3. Eelnõus on toodud
jõustumise ajaks
1.01.2024. Eeldatavasti
võetakse seadus vastu
sügisel 2023. Selleks, et
taristu kriisivalmiduses
midagi reaalselt muutuks,
kulub aastaid, mitte kuid.
Seega tuleks seaduses
sätestada erinevad
jõustumise tähtajad
Arvestatud Eelnõu on täiendatud üleminekusätetega.
Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati hädaolukorra seaduse (HOS)
muudatustega, millega võeti üle CER direktiiv. 18.10.2024 jõustunud HOSi
§ 53 lõikes 18 sätestatakse, et olemasolevatel ETOdel on aega oma
toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani uuendamiseks kuni 2026. aasta 31.
detsembrini. Samuti sätestatakse käesolevas eelnõus, et enne käesoleva
seaduse jõustumist HOSi alusel kinnitatud elutähtsa teenuse toimepidevuse
riskianalüüs ja plaan kehtib kuni käesoleva seaduse alusel koostatava
riskianalüüsi ja plaani kinnitamiseni.
64
erinevatele valmisoleku
etappidele sõltuvalt sellest,
millised ootused ETO-de
taristu tugevdamiseks
seadusandjal tegelikult on.
4. § 75 lg 6 p1: Elutähtsa
teenuse osutaja on
kohustatud: 1) tagama
elutähtsa teenuse
toimimise, sealhulgas
tagama tehnilise rikke ning
tarne ja teise elutähtsa
teenuse katkestuse korral,
sealhulgas kriisiolukorras
enda osutatava teenuse
järjepideva toimimise ja
kiire taastamise võime
elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuete
kohaselt.
Kommentaar:
Säte nõuab sisuliselt, et
mistahes olukorras (sh
kriisiolukorras,
sõjaseisukorra ajal,
erakordsete
ilmastikunähtuste ajal jne)
peab ETO tagama teenuse
järjepideva toimimise
elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuete
Mittearvestatud Tegemist on kehtiva sättega ja põhimõttega. Eelnõuga tekitatakse ETKAle
võimalus kehtestada toimepidevuse nõuded riigikaitselisteks olukordadeks.
Pakutud põhimõtted on võimalik sätestada toimepidevuse nõuete määruses
(vaata ka vastust nr 2).
65
kohaselt. See pole kahjuks
reaalne. Näiteks tänaste
toimepidevuse nõuete
kohaselt peab Elering oma
elektrivõrgus tagama
elektrikatkestuse kestvuse
alla 2 tunni. Seega tuleks
elektrivarustus taastada ka
terrorismi, sabotaaži ja ka
vaenuliku riigi
õhurünnakute korral 2
tunni jooksul.
Lahenduseks ei saa olla ka
elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuete
muutmine detailsemaks.
Esiteks, praktikas pole
võimalik koostada
maatriksit kõikvõimalike
taristu rünnakute viiside
ning ulatuste kohta, lisades
igaühele nõutava
taastamisaja. Kui
õhurünnaku korral
purustatakse 1 alajaam
150-st, siis on üks
taastamise aeg ning kui
purustatakse 20 alajaama,
siis hoopis midagi muud.
Ja loomulikult on ka suur
vahe, millised seadmed
66
alajaamades purustatakse.
Teiseks, kui seaduses on
sätestatud nõue
„järjepidevaks
toimimiseks“, siis ilmselt
seaduse alamakt ei saa
sätestada, et elutähtsa
teenuse toimimises võivad
tekkida pikaajalised
katkestused.
Teeme ettepaneku
sõnastada säte nii:
§ 75 lg 6: Elutähtsa teenuse
osutaja on kohustatud: 1)
tagama elutähtsa teenuse
toimimise tavaolukorras
elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuete
kohaselt. Kriisiolukorras
ning muudel juhtudel,
mida pole praktiliselt
võimalik ära hoida,
taastada elutähtsa teenuse
osutamine võimalikult
kiiresti, sealjuures järgides
kriisiplaanis toodud
taastamise tingimusi.
5. 75 lg 6 p 2: Elutähtsa
teenuse osutaja on
kohustatud: 2) teavitama
Selgitus Eelnõus on teavitamiskohustus sõnastatud samamoodi nagu 18.10.2024
jõustunud HOSi muudatustes, millega võeti üle CER direktiiv.
67
viivitamata elutähtsa
teenuse toimepidevuse
korraldajat või käesoleva
seaduse § 74 lõike 3 alusel
määratud asutust
elutähtsa teenuse
katkestusest, katkestuse
ohust, elutähtsa teenuse
toimepidevust oluliselt
häirivast sündmusest või
sellise sündmuse
toimumise vahetust ohust;
Kommentaar:
Igast elutähtsa teenuse
katkestusest või isegi
katkestuse ohust teatamine
on täiesti ebapraktiline
ning ebavajalik. Eleringi
elektrivõrgus on väga
lühiajalisi elektrikatkestusi
suurusjärgus 100tk aastas,
kuni 2-tunniseid
suurusjärgus 10tk. Need ei
põhjusta märkimisväärseid
häireid ühiskonna
toimimises ja pole mingit
põhjust nendest
igakordselt ETKA-t
teavitada.
Teeme ettepaneku volitada
ETKA-sid ise sätestama
68
mõnes seaduse alamaktis
kriteeriumeid, millistele
vastavate elutähtsa teenuse
katkestuste korral nad
soovivad teavitusi.
6. § 75 lg 6 p7: Elutähtsa
teenuse osutaja on
kohustatud: esitama kord
aastas elutähtsa teenuse
korraldajale ülevaate
elutähtsa teenuse
katkestuse ja häire
vältimiseks ning käesoleva
seaduse § 74 lõike 5 alusel
kehtestatud määrusega
nõutud teenuse taseme
saavutamiseks rakendatud
ja rakendatavate meetmete
kohta;
Kommentaar:
Täpselt samu asju
kirjeldatakse seaduses
nõutud elutähtsa teenuse
riskianalüüsis ning
toimepidevuse plaanis.
Kui antud säte peabki
silmas samu dokumente,
siis tuleks lisada viide.
Ning „kord aastas“ maha
tõmbama, kuna nimetatud
dokumentide esitamise
Mittearvestatud Toimepidevuse riskianalüüsis esitavad elutähtsa teenuse osutajad meetmete
kava kolmeks aastaks, st edasiulatuv plaan. Eelnõus nimetatud aruandlus on
kokkuvõtte rakendatud meetmetest möödunud aasta kohta, mis loob
korraldavale asutusele arusaama rakendatavatest meetmetest ja elutähtsa
teenuse toimepidevuse muutustest.
69
perioodsus on mujal
sätestatud. Kui aga on
silmas peetud täiendavat
aruandlust, siis see lisaks
ainult täiendavat
bürokraatiat ilma nähtava
lisaväärtuseta.
7. Ilmselt kattuvate mõistete
„kriisiplaan“ ja
„toimepidevuse plaan“
kasutamine. Eelnõust on
raske aru saada, kas need
tähistavad sama või
erinevat asja. Kindlasti ei
saa nõus olla kahe erineva
dokumendi koostamise
nõudega, mis käsitlevad
sama teemat.
Selgitus Elutähtsa teenuse osutaja saab kajastada erinevaid eelnõus toodud kohustusi
ühes plaanis, selle viitab ka eelnõu § 15 lõige 8 ja selle seletuskiri.
8. Mille eest peab ETO
tegelikult oma taristut
kaitsma?
Tänaseni ei ole ETO-d
kuigi palju oma taristut
kaitsnud rünnakute vastu.
Eelnõu paneb aga ETO-
dele kohustuse tagada
toimepidevus igasugustes
olukordades alates
varjatud hübriidkonfliktist
kuni klassikalise
kineetilise sõjani välja
koos õhurünnakutega (§ 75
Selgitus Vaata vastust punkti 2 all.
70
lg6 p1). On selge, et see
ülesanne käib ETO-dele
üle jõu. Tuleks selgemalt
sätestada, mille eest taristu
kaitsmine on ETO-de
kohustus ja mille eest
mitte.
9. Millises ulatuses taristu
taastamiseks peab ETO
valmis olema?
Erinevalt eelmises punktis
kirjeldatud taristu
kaitsmise kohustusest on
elutähtsa teenuse
taastamise panemine ETO-
dele kriisiolukorras igati
põhjendatud. Analüüsides
Ukraina sündmusi ei saa
aga välistada, et Eesti
elektrisüsteemist võidakse
sõja käigus hävitada
vägagi oluline osa. Seadus
paneb ETO-dele kohustuse
asuda viivitamatult
taastama hävinud taristut.
Selleks peab aga olema
piisav varu seadmetest
ladudes ootamas ning
piisavalt
lepingupartnereid, kes
seadmete asendamise
suudaksid läbi viia.
Selgitus Varude ja dubleerimise üksikasjad on võimalik korraldaval asutusel
sätestada toimepidevuse nõuete määrusega. Täpsemalt tuleb leppida kokku
elutähtsa teenuse korraldajaga nõuete eelnõu § 74 lõike 6 alusel
kehtestatavas määruses väljatöötamisel.
71
Kusagil (ilmselt mõnes
alamaktis) tuleks
sätestada, kui suur osa
taristust tuleks varuosade
ning lepingupartnerite
teenuselepingutega
dubleerida. Näiteks
Eleringi puhul oleks taristu
täielik asendusväärtus ca
5-10 miljardit eurot. Kas
Elering peaks varudesse
soetama sellest 1%, 10%
või 90%?
10. Seaduse jõustumine on
eelnõu kohaselt 1.01.2024
(§ 251).
Eeldatavasti võetakse
seadus vastu 2023 sügisel
ning pärast seda kuni aasta
lõpuni koostatakse
alamakte. Kui tahta taristu
vastupanuvõimes midagigi
sisulist muuta, siis võtab
see aega aastaid. Näiteks
ühe 330kV trafo
hankimine võtab aega ca 2
aastat. Seega tuleks
eelnõus sätestada erinevad
realistlikud jõustumise
tähtajad.
Selgitus Eelnõu ei sea tähtaegasid riski maandamise meetmete elluviimisele,
sätestades tähtajad plaanide ja riskianalüüsi koostamisele.
Erinevate nõuete ja meetmete rakendamise tähtpäevi seab elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestatavas määruses
(elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded). Uute, st seaduse eelnõu tulemusel
lisanduvate ETO-dele määratakse nõuete täitmise tähtajad mh ka ETOks
määramist puudutavas haldusaktis.
11. Seaduse rakendamise
tegevuskavad.
Selgitus
Eelnõu täiendatakse rakendussätetega (vaata vastust nr 4).
72
Teeme ettepaneku
sätestada seaduses ETO-de
seaduse rakendamise
tegevuskavade koostamise
kohustuse koos ETKA-de
poolse tegevuskavade
kinnitamis kohustusega.
Põhjendused:
On selge, et seaduse
rakendamine nõuab
lühikese aja jooksul
enneolematult suuri
rahalisi väljaminekuid.
ETO-d tegutsevad üldiselt
reguleeritud äris, mistõttu
tuleb kavandatavad
investeeringud ja kulud
esitada
Konkurentsiametile
tariifitaotluse käigus.
Konkurentsiamet ei ole
kindlasti see institutsioon,
kes peaks või suudaks
hinnata ETO-de
tegevuskavade
põhjendatust elutähtsa
teenuse tagamisel
kriisiolukorras.
Konkurentsiamet saab
ainult kontrollida ETO
esitatava tariifitaotluse
Selgitus
Toimepidevus on n-ö baashügieenina osa asutuse ja isiku sisemisest
töökorraldusest. Toimepidevuse regulatsioon loob vajaliku raamistiku ja
alused, mis nõuab asutustelt ja isikutelt ühetaolist valmistumist.
73
vastavust kinnitatud
tegevuskavale.
Eelnõu § 16 lg 2 p 9
kohaselt otsustab ETO kui
objekti valdaja ise objekti
kaitse abinõude üle (v.a.
alaliselt kaitstavad
objektid, mida Eleringil on
1 umbes 200-st). On väga
oluline, et mingi
kõrgemalseisev
institutsioon (ETKA?,
SiM?) aitaks ette
valmistada ning kinnitaks
kavandatavad kaitse
abinõud.
Toimepidevuse tagamisel lähtutakse asutuse ja isiku riskianalüüsist, mis
annab teadmise ähvardavatest ohtudest ja nende mõjudest asutuse ja isiku
toimepidevusele. Eelnõu § 18 lõikes 2 sätestatud tegevuste loetelu on vähim,
mida tuleb ETO-l teha selleks, et kindlustada enda järjepidev toimimine ja
kohane valmidus ülesannete täitmiseks nii iga päev kui ka kriisiolukordades.
Nii on toimepidevuse tagamise üks osa ka selleks vajalike objektide
väljaselgitamine ehk ETO peab esmalt määrama objektid ja seejärel
kavandama minimaalsed meetmed, mis tagaksid objektide turvalisuse ja seal
tegutsemise ka ohu muutumisel. Nimetatud meetmed võivad olla nii
ehituslikud, tehnilised kui töökorralduslikud.
Minimaalsete ja asjakohaste objekti kaitse abinõude kinnitamine mõne
kõrgemalseisva institutsiooni poolt iseenesest ei taga objekti kaitset ja
seeläbi toimepidevust, seega ei ole see eesmärgi vaates vajalik ja
otstarbekas. Nagu eespoolt märgitud antakse eelnõuga ühetaoliseks
valmistumiseks vajalik raamistik, millega mh suunatakse püsiva
kriisiülesandega asutusi ja isikuid ka iseseisvalt hindama kõiki minimaalselt
vajalikke asjaolusid enda toimepidevuse tagamiseks ja hoidmiseks
kriisiolukordades.
12. Varjumine.
Eelnõu § 16 lg 2 p 7
kohaselt peab ETO
korraldama töötajate
varjumise oma objektidel.
See vajab täpsustamist,
kuna praegu ei saa me aru,
milles see meie varjumise
korraldamine seisneb.
Seletuskirjas käsitletakse
varjumist ainult
elanikkonna kontekstis,
ETO-de objektidel
Selgitus Objektil tegutsemise turvalisus on toimepidevuse osa ja ETO tagada.
Objektide turvalisuse tagamine tähendab nii objekti kaitse kui objektidel
varjumise korralduse määramist. See hõlmab neil objektidel, kus tegutseb
kriisiülesandega ameti- ja töökohaga personal, personali kaitse meetmete ja
korralduse määramist objektil varjumise korraldamiseks. Näiteks
varjumiskoha loomine, ventilatsiooni väljalülitamine, ohuteavitus,
varjumise läbiviimise korraldus jms. Eelnõu sätestab vajaduse ETO-l
korraldada oma personali turvalisuse tagamine, jättes nii varjumise meetmed
kui korraldus ETO enda valida.
74
varjumisest pole midagi
kirjas. Kas ETO peab
hakkama varjendeid
ehitama oma objektide
territooriumitele?
13. Eelnõu alamaktid.
Eelnõu paketis oli ka
hulgaliselt alamakte (VV
ja ministrite määruseid),
milles on samuti palju
parandamist vajavat. Me
oleme nii aru saanud, et
nendega hakatakse
tegelema sügisel. Seetõttu
me neid momendil ei
kommenteeri.
Selgitus Rakendusaktide kavandid on üksnes kavandid ning rakendusaktide eelnõud
töötatakse alles välja. Kindlasti esitatakse need ka arvamuse avaldamiseks
huvigruppidele.
Eesti Eratervishoiuasutuste Liit
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Soovime järgmisi
muudatusi.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduses
7) paragrahvi 22 lõige 41
muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:
„(41 ) Käesoleva seaduse §
55 lõike 1 alusel
kehtestatud haiglavõrgu
haigla Piirkondliku haigla,
Mittearvestatud Elutähtsa teenuse osutajaks nimetatud haiglate suhtes on riigil suured
ootused: need haiglad on võimelised võtma vastu erakorralised patsiendid
ning suurendama selle võimekust kriisi ajal, operatiivselt ümber korraldama
oma voodifondi (voodikohtade ümberprofileerimine, kiire vabastamine
masskannatanu olukorras) ja omavad teisi kriisivõimekusi, mida
Sotsiaalministeeriumi andmetel HVA võrku mittekuuluvatel haiglatel täna ei
ole piisavas mahus. Uute haiglate liitumine ETO nimekirjaga eeldab riigilt
väga suuri investeeringuid, millega tagatakse haiglate vastavust ETO
toimepidevusnõuetega ning milleks riik ei ole hetkel valmis.
75
keskhaigla, üldhaigla,
kohaliku haigla, erihaigla
ja taastusravihaigla pidaja
on tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 73 lõike 3
punktis 7 nimetatud
elutähtsa teenuse osutaja.“;
2. 8) paragrahvi 22
täiendatakse lõikega 43
järgmises sõnastuses
järgmiselt:
„(43 ) Käesoleva
paragrahvi lõikes 41
nimetatud haiglavõrgu
haigla püsiv kriisiülesanne
on osutada elutähtsat
teenust käesolevas
seaduses, tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduses ja
nende seaduste alusel
kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja
täpsustab kriisiülesannet,
selleks valmistumise ning
selle täitmise nõudeid
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 74 lõike 5
alusel.“;
Vt eelmist
3. Seaduse seletuskirjas lk
339
Vt esimest vastust.
76
Terminit kasutatakse
TTKSi §-des 52 ja 581 –
584 . Tervishoiualase
hädaolukorra üle
otsustamiseks on vajalik
mitme eeltingimuse
täitmine:
1. Terviseamet lähtub
olukorra üle otsustamisel
ohuhinnangust ja muust
asjassepuutuvast teabest;
2. olukord nõuab
lahenduseks mitme
asutuse või isiku tegevuse
ühtsust ning
koordineeritust,
tavapärasest erinevat
juhtimiskorraldust või
tavapärasest oluliselt
rohkemate isikute ja
vahendite kasutamist;
3. olukord võib põhjustada
või põhjustab tõsiseid
häireid elutähtsa teenuse
osutaja (kiirabi,
haiglavõrgu kavas
nimetatud haigla
piirkondliku haigla,
keskhaigla, üldhaigla,
kohaliku haigla, erihaigla
ja taastusravihaigla ,
loetelus nimetatud
77
üldarstiabi osutaja)
toimepidevuses või
ohustab paljude inimeste
elu ja tervist;
4. Vabariigi Valitsus ei ole
kohaldanud kriisiolukorra
meetmeid, piiranguid ega
nõudeid.
4. Lk 342
Punktis 8 sätestatakse
elutähtsa teenuse osutajaks
määratud haiglavõrgu
oleva haigla püsiv
kriisiülesanne ning
ülesande täpsustamise viis.
Kriisiülesannet
täpsustatakse tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse § 74
lõike 5 alusel antud
määruses (ETKA
kehtestab elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuded).
Vt esimest vastust
Eesti Rahvusringhääling
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Eelnõu § 168, millega
muudetakse Eesti
Rahvusringhäälingu
seaduse §-i 5:
Selgitus ERR on elutähtsa teenuse osutaja vastavalt HOSi muudatustele, muudetud
ka käesolevat eelnõu vastavalt.
78
Kavandatavata § 5 lõike 11
punktis 2 palume muuta
terminit „ligipääs
sideettevõtjale“.
Nimetatud termin on
kohane sama lõike punktis
3, kus on vajalik tagada
sideettevõtja ligipääs
ERRi toodetud
veebiuudistele ehk ERR
valduses olevas serveris
paiknevale ühendusele
sideoperaatori võrguga.
Raadio-ja
teleprogrammide
edastamisel on
programmide väljastus ja
edastamine sidevõrguni
ERRi kohustus. Seetõttu
palume asendada punkti 2
sõnastus alljärgnevaga:
„2) tagada vähemalt ühe
eestikeelse ja ühe
venekeelse raadio- ja
televisiooniprogrammi
ööpäevaringne tootmine ja
edastamine sideoperaatori
võrguni”.
2. Teeme ettepaneku lisada §
5 lõike 11 punktis 3
veebiuudiste edastamise
Selgitus ERR on elutähtsa teenuse osutaja vastavalt HOSi muudatustele, muudetud
ka käesolevat eelnõu vastavalt.
79
kohustuse juurde lisaks
eestikeelsetele uudistele
sarnaselt raadio- ja
teleprogrammidega ka
venekeelsed uudised.
3. Palume kaaluda § 5 lõike
punktis 12 sätestatud
volitusnormist loobumist.
Püsiva kriisiülesande
sätestab seadus ja see,
kuidas ERR tagab
valmisoleku selle ülesande
täitmiseks ja ülesande
täidab, peaks olema ERRi
enda tegevuse korraldus.
Kuna rakendusakti
kavandit ei ole lisatud
eelnõule, puudub
tõenäoliselt arusaam selle
sisust, mistõttu oleks tegu
sisutu volitusnormiga.
Kui siiski sellise määruse
kehtestamiseks ja
volitusnormi andmiseks
nähakse vajadust, peaks
rakendusakti kavand koos
reguleeritavaga olema
lisatud eelnõule. Lisaks
annab volitusnorm eelnõus
esitatud sõnastuses
võimaluse ministri
määrusega laiendada
Selgitus ERR on elutähtsa teenuse osutaja vastavalt HOSi muudatustele, muudetud
ka käesolevat eelnõu vastavalt.
80
seadust ja kehtestada
kriisiülesandele seadusest
erinev maht. Määrus saaks
vaid täpsustada ülesande
täitmise korda või
nõudeid.
4. ERR hinnangul tuleks
seletuskirjas tuua välja ka
seaduse vastuvõtmisega
kaasnev rahaline mõju
kõigile püsiva
kriisiülesande saanud
asutustele.
Seletuskirjas (mõjud lk
393 p.2.5.- püsiva
kriisiülesande määramine)
on vaid märgitud, et püsiv
kriisiülesanne määratakse
seaduses, et asutused
saaksid olla ülesande
täitmiseks juba varem
valmis olla. Märgitud on,
et valitsusasutustele ja
riigiasutustele toob
riskianalüüsi ja kriisplaani
koostamine ning seadusest
tulenevate tegevuste
koordineerimine (sh nt
seaduses nõutud õppuste
läbiviimine) kaasa
tõenäoliselt ühe töötaja
Selgitus ERR on elutähtsa teenuse osutaja vastavalt HOSi muudatustele, muudetud
ka käesolevat eelnõu vastavalt.
81
palgakulu aastas (ca 50
000 eurot), kuid on jäetud
analüüsimata mõju, mida
toob kaasa püsiv
kriisiülesande täitmine.
Kehtiva Eesti
Rahvusringhäälingu
seaduse kohaselt on ERR
ülesandeks operatiivse
informatsiooni edastamine
elanikkonda või riiklust
ohustavates olukordades.
Püsiva kriisiülesande
täitmise valmisolekuks
(raadio- ja
teleprogrammide ning
veebiuudiste edastamise
valmisolek väljaspool
ERRi asukohta) eeldab
ulatuslikke investeeringuid
ja püsikulu, millega tuleb
arvestada riigieelarvelise
toetuse planeerimisel.
Finantsinspektsioon
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Eelnõu § 14 peaks
sätestama
Finantsinspektsioonile
Arvestatud Muudetud eelnõu sõnastusi.
82
võimaluse sisustada nii
riskianalüüs (eelnõu § 11)
kui toimepidevuse (eelnõu
§ 16) raamistik suurema
paindlikkusega.
Finantsinspektsiooni
hinnangul, arvestades
finantsjärelevalve ja
kriisilahenduse eesmärke
(finantsinspektsiooni
seaduse (FIS) § 3), sektori
seotust Euroopa
Keskpanga ja Ühtse
Kriisilahendusnõukoguga
(eelkõige FIS § 6 lõige 1
punkt 72 ja lõige 12 punkt
7), kui rahvusvahelisel
õigusel põhineva
sõltumatuse nõudega (FIS
§ 4 lõige 3), on
põhjendatud jätta
Finantsinspektsioonile
valik eelnõu § 11 lõikes 5
ja § 16 lõikes 5 sätestatud
määruse rakendamisel.
Nimetatud ettepanek tooks
kaasa kohustuse järgida
eelnõud, kuid vabaduse
täita Vabariigi Valitsuse
täpsemat määrust
igapäevatöö kujundamisel.
Eeltoodust tulenevalt
83
teeme ettepaneku eelnõu §
14 alljärgnevaks
sõnastamiseks:
§ 14. Finantssektori
erisused
(1) Käesoleva seaduse §-
des 10–13 sätestatud
riskianalüüsid ja
kriisiplaanid peavad
finantssektorit puudutavas
arvestama käesoleva
seaduse §-s 36 sätestatuga.
(2) Finantsinspektsioon
võib arvestada käesoleva
seaduse § 11 lõikes 5 ja §
16 lõikes 5 sätestatud
Vabariigi Valitsuse
määrustega.
2. Eelnõu § 142 lõike 1
punkti 1 kohaselt teeb
riiklikku järelevalvet
finantsjärelevalve
subjektide suhtes
Finantsinspektsioon.
Eelnõuga on antud
haldusorganile õigus
rakendada ettekirjutuse
täitmiseks eelnõu § 146
lõikes 2 nimetatud
sunnivahendeid, sh on
kehtestatud sunniraha
Selgitus Juhime tähelepanu, et eelnõus on Finantsinspektsiooni järelevalve
sõnastamisel lähtutud kehtiva HOSi 7. peatükist. Nii sunniraha suurus
ettekirjutuse täitmata jätmisel kui maksimaalselt lubatud rahatrahvi määrad
kohustuste rikkumise toimepanemise eest muudetakse kõikide elutähtsa
teenuse osutajate suhtes ühetaoliselt seoses nn CER direktiivi ülevõtmisega.
Seni kehtivad sunniraha ja trahvide määrad ei ole olnud motiveerivad.
Näiteks osa teenuseosutajate jaoks on seni olnud lihtsam tasuda iga kord
sunniraha 2000 eurot kui täita ettekirjutus ja toimepidevuse nõudeid.
Sanktsioonid on mõjutusvahend isikute käitumise korrigeerimiseks sobivas
suunas. On oodata, et uued sunniraha ja trahvide määrad mõjutavad
olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate käitumist ning suunavad neid
paremini täitma seadusest tulenevaid nõudeid.
84
ülemmäärad. Nimetatud
lõike teise lause kohaselt
sunniraha igakordse
kohaldamise ülemmäär
füüsilise isiku suhtes on
9600 eurot ning juriidilise
isiku suhtes 30 000 eurot.
Vastavad sunniraha
määrad ei ole kohased
mõjutusvahendid
finantsjärelevalve
subjektide osas ja võivad
tekitada põhjendamatu
arusaama, kus
rikkumine/nõuete
mittetäitmine tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduse alusel
oleks justkui oluliselt
odavam, kui finantssektori
eriseadustest tulenevatel
juhtudel.
Näiteks krediidiasutuste
tegevust reguleeriva
krediidiasutuste seaduse §
1041 lõike 2 kohaselt kui
haldusakt jäetakse täitmata
või see on täidetud
ebakohaselt, on sunniraha
ülemmäär füüsilise isiku
puhul esimesel korral kuni
5000 eurot ja järgmistel
Lisaks on trahvimäärade muutmisel juhindutud KarS-i §-st 47. Erinevalt
kehtivast HOSist on rahatrahvide määrad seatud maksimaalses ulatuses,
kuivõrd tegemist on teenustega, mille toimepidevuse tagamine ja selleks
seadusega sätestatud kohustuste täitmine on väga olulise tähtsusega. Nende
kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine võib tuua kaasa
väga suure kahju, ohustada inimeste elu ja tervist, Eesti riigi julgeolekut ja
põhiseaduslikku korda. Samasuguses ulatuses on sätestatud maksimaalne
trahvimäär ka nt riigikaitseülesande täitmata jätmise korral (vt kehtiv RiKS
§ 911). Trahvimäära tõstmine maksimaalse lubatuni ei tähenda aga
automaatselt nende maksimaalses ulatuses kohaldamist. Igasugune karistuse
kohaldamine peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu
määratakse rahatrahv vastavalt rikkumise raskusele.
01.11.2023 jõustusid KarSis muudatused, millega ühtlasi täiendati KarSi §
47 lõikega 4 ja selle kohaselt võib eriseadusega ette näha rahatrahvi
kohaldamise sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust erineval alusel ja
määras, võttes arvesse reguleeritava valdkonna eripära. Kui
Finantsinspektsioon peab vajalikuks ja võimalikuks ühtlustada VOSis
sätestatud finantssektori kohustuste ja nõuete järgimiseks kohaldatava
sunniraha ja trahvimäärade suurust nt krediidiasutuste seaduses sätestatuga,
palume Finantsinspektsioonilt vastavasisulist sõnastusettepanekut.
Rõhutame, et tegemist on eelnõus sätestatud nõuete ja kohustuste täitmise
üle järelevalve raames kohaldatava sunniraha ja trahvimääradega, millega ei
välistata finantssektori järelevalvet ja menetlust muudes õigusaktides
sätetatud kohustuste täitmise üle.
85
kordadel kuni 50 000 eurot
ühe ja sama kohustuse
täitmisele sundimiseks,
kokku kuni 5 000 000
eurot või summa, mis
vastab kuni kahekordsele
rikkumise tulemusel
teenitud kasule või ära
hoitud kahjule. Sama
paragrahvi lõike 3 kohaselt
kui haldusakt jäetakse
täitmata või see on täidetud
ebakohaselt, on sunniraha
ülemmäär juriidilise isiku
puhul esimesel korral kuni
32 000 eurot ja järgmistel
kordadel kuni 100 000
eurot ühe ja sama
kohustuse täitmisele
sundimiseks, kokku kuni 5
000 000 eurot või kuni
kümme protsenti aastasest
netokäibest, sealhulgas
brutotulust vastavalt
viimasele kättesaadavale
raamatupidamisaruandele,
mis kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EL) nr
575/2013 koosneb
komisjoni- ja
teenustasudest ning
86
intressi- ja muudest
sellesarnastest tuludest,
või summa, mis vastab
kuni kahekordsele
rikkumise tulemusel
teenitud kasule või ära
hoitud kahjule. Kui
juriidiline isik on
emaettevõtja või sellise
emaettevõtja
tütarettevõtja, kes peab
koostama konsolideeritud
raamatupidamisaruandeid,
siis on esimeses lauses
nimetatud brutotuluks
kogutulu
konsolideerimisgrupi
emaettevõtja viimase
kättesaadava
konsolideeritud
raamatupidamisaruande
järgi. Sarnaselt sunniraha
määraga soovime
vastutuse osas tähelepanu
juhtida, et eelnõuga
kehtestatavad
väärteokaristused on
finantsjärelevalve
subjektide osas (mh
pangad) olulisemalt
madalamad võrreldes
01.11.2023 jõustuvate
87
karistusmääradega
finantssektoris (vt eelnõud
94 ja 111 SE).
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud/
selgitused
Kommentaarid
1. Avar julgeolekukäsitlus (§
3).
Eelnõu § 3 sätestab
tsiviilkriisiks valmistumise
ja selle lahendamise ning
riigikaitse tagamise
põhimõtted. Selle sätte
lõike 3 kohaselt:
„Tsiviilkriisiks
valmistutakse, seda
lahendatakse ja riigikaitset
tagatakse avarast
julgeolekukäsitusest
lähtuvalt.“ ITL-i hinnangul
on tegemist väga
lakoonilise paragrahviga,
mis sätestab ainult
äärmiselt üldsõnalised
põhimõtted. Seejuures ei
avata eelnõus mida
tähendab sisuliselt „avar
julgeolekukäsitlus“.
Palume selgitust, miks on
otsustatud seda olulist
Arvestatud Eelnõu teksti muudetud, vt § 4.
88
aluspõhimõtet seaduse
tasandil mitte avada.
Selgitame, et elutähtsate
teenuste osutamine on
kavandatud olema osa
avarast julgeoleku
käsitlusest riigikaitse
tagamisel. Sellest
tulenevalt peab ETO-de
jaoks olema selgelt
arusaadav, millised on
prioriteedid riigi
julgeoleku ohu olukorras
ehk kuhu suunatakse
ressurss ning kelle
korraldusel. Hetkel jätab
avara julgeoleku käsitluse
kontseptsioon laialdase
tõlgendamise võimaluse.
2. Kriisiülesannete
määramine (§ 9).
Eelnõuga võetakse
kasutusele uus termin
„püsiva kriisiülesandega
isik“, mis katusterminina
hõlmab ka elutähtsa
teenuse osutajat. Meie
jaoks tekitab see segadust,
sest arusaamatuks jääb kas
kõik sätted eelnõus, mis
nimetavad püsiva
kriisiülesandega isikut,
Selgitus Elutähtsa teenuse tagamine on püsiv kriisiülesanne, täpsemini selle eriliik.
Püsiva kriisiülesande sätted kohalduvad ka elutähtsa teenuse osutajate
suhtes. Erisused on toodud eelnõus välja, sh eraldi elutähtsa teenuse
osutajate nimetamisega kindlate sätete juures.
89
kohalduvad ka ETO-dele?
Näiteks § 89 lg 3 kohaselt
Vabariigi Valitsuse poolt
kriisiülesandega
töökohtade ja nimeliselt
nendel töötajate
määramine, täna kehtiv
seadusandlus sätestab
riigikaitselise ametikoha
määramise. Kui jah, siis
jääb arusaamatuks, mis
osal juhtudest ETO-sid
eraldi rõhutatakse (nt § 13
lg 1), aga teistel juhtudel
mitte (nt § 9 lg 6). Üks
võimalus, mida palume
kaaluda, oleks läbivalt
ETO kohustuste juures
tuua selguse huvides
kohustatud isikute loetelus
välja ka ETO. See looks
selgust ja veendumust, et
tegemist on ETO-le
kohalduva kohustusega.
3. Üleriigiline riskianalüüs (§
10).
Eelnõu § 10 lg 5 sätestab,
et üleriigiline riskianalüüs
on aluseks Vabariigi
Valitsuse kriisiplaanile
ning teistele
kriisiolukorraks
Selgitus Kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel on eelnõu § 126
kohaselt püsiva kriisiülesandega asutusel ja isikul, sealhulgas elutähtsa
teenuse osutajal ja kohaliku omavalitsuse üksusel ning põhiseaduslikul
institutsioonil õigus saada oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet,
sealhulgas avaliku teabe seaduse alusel asutatud andmekogusse (edaspidi
andmekogu) kantud andmeid, mis ei ole isikuandmed, ja seaduse alusel
asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud muud teavet, kui selle teabe
väljastamist või juurdepääsu õigust teabele ei ole muu õigusaktiga
90
valmistumiseks ja selle
lahendamiseks
koostatavatele
dokumentidele. ITL palub
selgitust, kuidas saavad
sellega tutvuda ETO-d, kes
peavad seda oma
riskianalüüsis arvestama.
Hetkel järeldame eelnõu
seletuskirja (lk 11) põhjal,
et ka ETO-d saavad
tutvuda vaid üleriigilisest
riskianalüüsist tehtud
avaliku kokkuvõttega.
Leiame, et see ei ole ETO-
de jaoks piisav ega taga
seda, et midagi olulist
käsitlemata ei jää. Seetõttu
teeme ettepaneku lisada
eelnõusse järgmine säte:
„Korraldav asutus tagab
elutähtsa teenuse
osutajatele nende
riskianalüüsi koostamiseks
vajalikus mahus
sisendinfo.“
Lisaks peame asjatu
halduskoormuse ja
bürokraatia
vähendamiseks
reguleeritud. Selgituseks tuleb rõhutada, et antud paragrahv ei reguleeri
isikuandmete saamise õigust, vaid oma ülesannete täitmiseks vajaliku muu
teabe ja andmete (teabe, mis ei ole nö isikustatud) ja muu asutusesiseseks
kasutamiseks tunnistatud teabe saamise õigust. Isikuandmete töötlemine on
reguleeritud eraldi (vt eelnõu § 128 ja selle selgitusi)
Nagu eespool on selgitatud peab olema loodud eeskätt alus ja võimalused
nii kriisideks valmistumise kui lahendamise mistahes etapis seadusest
tuleneva ülesande täitmisel töödelda asjassepuutuvat teavet selleks, et neid
ülesandeid ka edukalt täita. Eelnõu eesmärk on tagada, et teabe küsija
kohustub enda päringuid põhjuslikus seoses oma ülesandega ka põhjendama
ehk sarnaselt AvTSi § 38 lõikele 31 peab teabele juurdepääsu taotlemisel
olema nii teabe küsijale kui teabevaldajale selge, mis on eesmärk. Teabe
taotlemise õiguse kõrval on samavõrd oluline teabevaldaja õigus ja kohustus
hinnata ning vajadusel keelduda teabe väljastamisest, kui teabe küsijal
puudub alus vastava teabe töötlemiseks. Lisaks on vajalik, et teabe küsija
selgitab teabe väljastamise tähtaega, ajaperioodi või intervalli, millal ta seda
teavet reaalselt vajab. See võimaldab eelkõige teabevaldaja koormuse
maandamiseks erinevate päringute töötlemisel hinnata ning vajaduse
ilmnemisel ka luua nii õiguslikult kui tehniliselt põhjendatud ja
otstarbekamad päringutele vastamise mehhanismid (nt juurdepääsu loomine
teabevaldaja andmekogule või nt päringu esitaja igakordne lisamine nn
koopiareale või muu viis, mis vähendaks päringute töötlemise mahtu).
Riskianalüüside osas näeme ette, et riskianalüüs koostatakse iga kahe aasta
tagant ja selle ajakohasust hinnatakse vähemalt kord aastas.
91
mõistlikuks, et kohustus
riskianalüüse uuendada on
iga kahe aasta tagant, kui
vahepeal ei toimu olulisi
muutusi ja arenguid, mitte
kohustuslikus korras igal
aastal.
4. Püsiva kriisiülesandega
isiku riskiplaan (§ 13).
Eelnõu § 13 loetleb
kohustuslikud punktid, mis
peavad olema kirjas püsiva
kriisiülesandega isiku
riskiplaanis. Mitmed neist
(nt kriisiplaani
rakendamise tingimused ja
avalikkuse teavitamine) on
täna kaetud elutähtsate
teenuste riskianalüüsis.
Samas nimetatakse
eelnõus kohustusliku sisu
loetelus ka punkte, mida
ETO oma plaani kirja
panna ei saa, nt
rahvusvahelise abi vajadus
ja selle vastuvõtmine
Eeltoodust tulenevalt
teeme ettepaneku sätestada
eelnõus, et ETO-de jaoks
on riskiplaani koostamise
kohustus täidetud
riskianalüüsi tegemisega.
Mittearvestatud
Kriisiplaan ja elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüs on olemuslikult
erinevad dokumendid. Riskianalüüsis analüüsitakse erinevaid ohte, nende
esinemise tõenäosust, tagajärge, ressursside olulisust jne. Kriisiplaanis
kirjeldatakse tegevusi kriisides, lahendamist.
92
Leiame, et ETO-de
tänaseid kohustusi
riskianalüüsi ja
toimepidevuse plaani osas
ei ole vajalik muuta, vaid
tuleb hinnata sellega
jätkamise võimalust riigi
kriisiplaani ja
ristsõltuvuste kontekstis.
Kriisiga võimalikult
tõhusalt toimetuleku
eelduseks on kriitiliste
ressursside ja
funktsioonide ülevaade,
mida on võimalik vastavalt
vajadusele ümber suunata
ja tegevusi (ümber)
prioritiseerida. Seda kõike
tehaksegi ETO-de
riskianalüüsis ja
toimepidevuse plaanis. See
oleks ka jätkuvalt mõistlik.
Palume selgitust eelnõu §
13 lg 2 osas. Antud sättest
võib välja lugeda, et
elutähtsat teenust
korraldav asutus peab
vahetult kriisiolukorda
lahendavale asutusele
tagama võimed, vahendid
ja varud. Ehk kui
Selgitus
Eelnõu § 15 lg 3 kohaselt püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, kes on
kaasatud kriisiolukorra vahetu lahendamise eest vastutava asutuse või isiku
juhitud olukorra lahendamisse, peab osalema kriisiplaani koostamisel ja
tagama kriisiolukorra vahetu lahendamise eest vastutavale asutusele
kokkulepitud võimed, vahendid ja varud. Näiteks elutähtsa teenuse
toimepidevust korraldaja peab koostama kriisiplaani elutähtsa teenuse
toimepidevuse osas. Plaani koostamisse kaasatakse ka teenuseosutajad. See
tähendab seda, et kui MKM koostab sideteenuse osas kriisiplaani, siis
93
tsiviilkriis on põhjustatud
näiteks sideteenuse
katkestusest, siis MKM või
tema allasutus TTJA peaks
elutähtsa sideteenuse
osutajale tagama võimed,
vahendid ja varud. Kas
oleme sätte mõttest õigesti
aru saanud?
sideettevõtjad peavad tagama MKMle võimed, vahendid ja varud, milles on
pooled leppinud kokku MKM kriisiplaanis.
Sätte eesmärk on tagada, et osapooled räägiks läbi ja lepiks kokku plaanide
koostamisel, mis on vajaminevad võimed ja vahendid, et kõik ühe olukorra
lahendamisse kaasatud oleksid ootustest samamoodi aru saanud ja kokku
leppinud.
5. Objektikaitse (§ 17).
Objektikaitsega seoses
kavandatakse eelnõuga
olulist muudatust, millest
võib välja lugeda, et
objektikaitse regulatsioon
rakendub ka kogu ETO-de
infrastruktuuri osas
(eelnõu § 17 lg 1). ITL-i
jaoks jääb arusaamatuks,
miks muudetakse senist
põhimõtet, mille kohaselt
on iga ETO ülesanne
tagada, et tal on olemas
vajalik taristu selleks, et
elutähtsaid teenuseid
osutada. Samuti on raske
aru saada, kuidas välja
pakutud regulatsiooni
praktikas rakendama
hakatakse. Näiteks:
Selgitus Põhimõte, mille kohaselt on iga ETO ülesanne tagada, et tal on olemas
vajalik taristu selleks, et elutähtsaid teenuseid osutada, jääb alles. Muudatus,
mis seni kehtivaga võrreldes tehakse on see, et toimepidevuse tagamise üks
osa on ka kriisiülesande täitmiseks ja toimepidevuse tagamiseks vajalike
objektide kaitse, et ETO ka selle läbi mõtleks (nn baashügieen, mille alla
lähebki tänane põhimõtte, mille kohaselt ETO peab tagama, et tal on olemas
vajalik taristu teenuse tagamiseks).
Need objektid, mida tuleb pidada olulise tähtsusega objektideks riiklikus
vaates, need määratakse alaliselt kaitstavateks (tänased riigikaitseobjektid)
ning sel juhul rakendub täiesti eraldi kord (kohustus määrata
miinimumkaitseabinõud, rakendada lisaturvameetmeid objekti kaitseks
ohutaseme muutumisel, kooskõlastada riskianalüüs ja turvaplaan KAPOga
jne). Ja alalise kaitse all oleva objekti kaitset korraldab ETO ise, sh kannab
vajalikud kulud. Seejuures oluline juhtida tähelepanu, et alaliste objektide
kaitse pole ka midagi uut vaid kehtiv RiKS.
Kavas ei ole, et turvateenus tervikuna muutuks elutähtsaks. SIM on seda
teemat täiendavalt vaadanud ja jõudis järelduseni, et tegemist tugiteenusega,
mis on piisavalt reguleeritud turvategevuse seaduses. Praegu on eelnõus sees
üksnes sularaharingluse osaks olev sularahakäitluse teenus, mida pakkuvad
mh ka turvaettevõtted (raha inkassatsioon, ATMde täitmine, raha lugemine).
94
- Kuidas praktikas
hakatakse Vabariigi
Valitsuse ja ministri
korraldustega neid objekte
määratlema? Näiteks
kuidas saab ETO-de
infrastruktuuri objektina
kirjeldada, kui see koosneb
väga paljudest
(tuhandetest) omavahel
seotud osadest ja paikneb
laiali kogu riigi
territooriumil (tugijaamad,
võrgusõlmed,
andmekeskused jne).
Objektikaitse all peaks
olema selgelt määratletud
millise mõjuga objektid
valimisse võetakse
(näiteks objektid mille
hävinemise korral katkeb x
arv teenuse kasutajatele
elutähtis teenus).
- Millist osa ETO-de
infrastruktuurist hakatakse
kaitsma ja kes kaitseb?
Täpsemalt vajab selgitusi
ja selgemat väljendamist,
kas ja kuidas on mõeldud
praktikas korraldada ETO-
dele kuuluvate objektide
Ja seda selle tõttu, et sularaha käitlus on kujunenud eraldiseisvaks teenuseks
(moodustab teenuse ahela).
Kas konkreetsed objektid on riiklikult kaitstavate objektide nimekirjas tuleb
koostöös ETKAga suheldes selgeks saada.
95
kaitse? Kuidas seda
praktikas rakendatakse ja
regulatsiooni
tõlgendatakse?
Arusaamatuks jääb,
milline on riigi
kontseptsioon objekti
kaitsest ETO-dega seoses.
Kuidas katab riik vastavate
objektide kaitsmisega
seotud kulud?
Selgitame, et täna on ETO-
del tehtud riskianalüüs
füüsilise taristu
kriitilisematele
objektidele, aga mitte
turvaplaan. Juhul, kui
Vabariigi Valitsuse
korraldusega saab näiteks
ETO hoone alaliselt
kaitstavaks olulise tähtsuse
objekti staatuse, siis saab
ETO kohustuseks
koostada antud hoonele
turvaplaan. Ebaselgeks
jääb, millises ulatuses ja
milliseid olukordi silmas
pidades seda tegema peab.
Lisaks, kui ETO-l on
vajalik selleks täiendavalt
turvateenust,
96
taustakontrolli tegemise
vahendeid ja võimekust,
siis kas selleks on ette
nähtud ka riigi tugi või on
see kõik ETO-le pandav
täiendav kohustus ja
vastutus?
Objektikaitsega seoses
palume lisaks selgitust
turvateenuse osutamise
osas. Nimelt muutub
eelnõu § 233 kohaselt
turvaettevõtja elutähtsa
teenuse osutajaks
sularaharingluse ja
sularaha käitlemise
toimimise osas. Samas on
turvateenus väga oluline
ka teistele elutähtsa
teenuse osutajatele, kuna
ka nende riskianalüüsi osa
on kriitiliste objektide
turvamine. Kas ongi
mõeldud nii, et elutähtsa
teenuse osutaja kriitilise
objekti valvamine ei saa
olema elutähtis teenus?
6. Sideteenuse piiramine (§
51).
Eelnõu § 51 reguleerib
sideteenuse piiramist, aga
Arvestatud Eelnõu § 47 on täiendatud selliselt, et kohustuse panemisel tuleb arvestada
olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi. Korralduse andmine peab lähtuma
sideteenuse piiramist reguleerivatest õigusaktidest ning piirangute
rakendamine leiab seejuures aset olemasolevate tehniliste võimaluste piires.
97
see säte vajab seostamist
reaalsete võimalustega.
ITL teeb ettepaneku lisada
eelnõu §-i 51, et korralduse
andmine peab lähtuma
sideteenuse piiramist
reguleerivatest
õigusaktidest
(elektroonilise side seadus
– ESS) ning piirangute
rakendamine leiab
seejuures aset
olemasolevate tehniliste
võimaluste piires. Lisaks
juhime tähelepanu, et
igasugused sideteenustega
seotud piiramised,
sõnumisaladuse ja
jälitustegevusega seotud
isiku põhiõigusi riivavad
tegevused peavad olema
ka kooskõlas
elektroonilise side
regulatsiooni, õiguste ja
kohustustega. Täiendava
piiramise aluse
lisandumine peab nähtuma
ka piiramise aluseks
olevast ESS-is toodud
loetelust. Rõhutame, et
seejuures tuleb üle vaadata
volitusnormide teema ja
98
omavaheline normide seos
ning alluvus (mis on
erinorm, mis üldnorm).
7. Teadete ja õigusaktide
avaldamise kohustus (§
57).
Eelnõu § 57 annab õiguse
kohustada
massiteabevahendi
valdajat, elektroonilise
side ettevõtjat ja muud
isikut avaldama või
edastama tasuta
kriisiolukorra
lahendamiseks vajalikke
teateid ja eelnõus
nimetatud juhtudel ka
õigusakte. Erinevate
kohustatud isikute ja
erinevate kohustuste
kirjeldamine ühes sättes
tekitab segadust.
ITL teeb ettepaneku seda
sätet muuta ja sõnastada
järgmiselt:
„Vabariigi Valitsus,
kriisiolukorra juht,
kriisiolukorra lahendamise
eest vastutav asutus,
samuti nende volitatud isik
Arvestatud osaliselt Eelnõus tehakse järgmine muudatus:
Vabariigi Valitsus, kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest
vastutav asutus, samuti nende volitatud isik võivad kriisiolukorras kohustada
massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut
avaldama või edastama arvestades olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi
tasuta, muutmata kujul ja ettenähtud ajal kriisiolukorra lahendamiseks
vajalikke teateid, käitumisjuhiseid ning käesolevas seaduses sätestatud juhul
õigusakte.
Põhimõte on, et nõuda ei saa seadusega kelleltki midagi, mida ei saa
tegelikult täita. Seletuskirja on täiendatud, et teadete või õigusaktide
avaldamise kohustuse panemisel tuleb arvestada, et kohustatud subjektil (nt
elektroonilise side ettevõtjal) oleks asjakohase teate avaldamiseks ka vastav
tehniline võimekus.
Samuti jäetakse sättest välja sõna „viivitamata“. Paindlikkuse tagamiseks
jäetakse sättesse ka „muud isikud“. Lisaks selgitame, et eelnõus eristatakse
kriisiolekukorra lahendamiseks vajalikke teated ja viivitamatut ohuteadet.
Seetõttu on jäetud eelnõu §-ga 50 võimalus kohustada sideettevõtjat
edastama ka neid teateid, mis ei ole käsitletav viivitamatu ohuteatena.
99
võivad kriisiolukorras
kohustada
massiteabevahendi
valdajat avaldama või
edastama tasuta, muutmata
kujul ja ettenähtud ajal
kriisiolukorra
lahendamiseks vajalikke
teateid ning käesolevas
seaduses sätestatud juhul
õigusakte.“
Selgitame, et:
- Sõna „viivitamata“ saab
parema arusaadavuse välja
jätta, kuna väljend
„ettenähtud ajal katab ka
mõiste „viivitama“, kui nii
korralduses ette näha.
- „Õigusaktide
avaldamine“ sideettevõtja
poolt ei ole ega peagi
olema tehniliselt teostatav
ja tuleb eelnõust välja jätta.
Sideettevõtjad ei saa sellist
kohustust endale võtta ega
saa kuidagi edastada
kriisiolukorra õigusakte
SMS sõnumina.
- Samuti sisaldub meie
pakutud sõnastuses
ettepanek jätta välja muud
100
isikud, kuna meie
hinnangul ei saa
kohustatud isikute loetelu
lahiseks jätta.
Lisame, et kriisiolukorra
lahendamiseks saab saata
sideettevõtjate kaudu
teateid ESS § 1051 alusel ja
sellele võimalusele viitab
ka eelnõu § 79. Täiendava
aluse kehtestamist ei pea
me vajalikuks.
8. Sidevahendite kasutamise
piiramine (§ 67).
ITL-ile jääb arusaamatuks
eelnõu § 67, mis näeb ette
võimaluse Vabariigi
Valitsusel või tema
volitatud haldusorganil
piirata sidevahendi
kasutamist, kui see on
vajalik kriisiolukorra
lahendamiseks. Nimetatud
sättest ei nähtu, kellele see
haldusorgani korraldus
võib olla suunatud.
Arvestades, et nimetatud
on sidevahendeid, siis
ennetavalt selgitame, et
sideteenuse osutajad
saavad piirata
Selgitus
Eelnõu § 67 kohaselt võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud täidesaatva
riigivõimu asutus erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata sidevahendite
kasutamist, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.
Antud sättega ei reguleerita sideteenuse piiramist või juurdepääsu piiramist
sidevõrgule (mis on sätestatud eelnõu §-s 47). Sidevahendite kasutamise
piiramist ei saa samastada sideteenuste piiramisega, sest sidevahend on
defineerimata õigusmõiste, mida tuleb määratleda selle tavatähenduses.
Sidevahendite kasutamise piiramise meedet on võimalik kohaldada juhtudel,
kus isikute vahelise side pidamine ei vasta juriidiliselt kehtivas õiguses
(ESSis) defineeritud sideteenuse osutamisele. Eelnõu ei täpsusta, milliste
sidevahendite kasutamist on õigus piirata ja millisel viisil. Vabariigi
Valitsusele on põhjendatult antud laialdane volitus otsustada, milliste
sidevahendite kasutamist on vaja piirata. Konkreetse tehnoloogilise vahendi
nimetamine seaduses ei taga hübriidohtudega võitlemisel vajalikku
õiguslikku paindlikkust. Eelnõu seletuskirjas on ka selgitatud, et üldjuhul on
meetme adressaadiks sidevahendite lõppkasutajad, kuid eelnõu ei välista
piirangute kehtestamist ka sideettevõtjale.
101
sideteenuseid, aga mitte
sidevahendite kasutamist.
Seega tehniliselt ei saaks
sideettevõtjad olla need,
kellele eelnõu §-is 67
sisalduv kohustus
suunatud on. Kui see säte
jätta eelnõusse sellisel
kujul laiaulatusliku ja
sisustamata
volitusnormina, siis võib
tekkida olukord, kus
antakse välja haldusakt,
mida ei ole võimalik
praktikas teostada.
Leiame, et haldusakti
andvalt organilt ei saa
kriisiolukorras eeldada, et
ta teaks kõiki tehnilisi
võimalusi ning oskaks
anda pädeva korralduse
suunatuna õigele isikule.
ITL-i ettepanek on
sõnastada see säte selliselt,
et Vabariigi Valitsusel või
tema volitatud
haldusorganil on õigus
nõuda elektroonilise side
teenuse osutajalt
sidevõrgule juurdepääsu
piiramist olemasolevate
102
tehniliste võimaluste
piires. Täiendava piiramise
alus või sellise piiramise
aluse lisandumine peab
nähtuma ka piiramise
aluseks olevast ESS-i
loetelust.
9. Sõnumisaladuse ning
kodu-, perekonna- ja
eraelu puutumatuse
piiramine (§ 68).
Eelnõu § 68 lg 2 punkt 2
annab õiguse Politsei- ja
Piirivalveametile,
julgeolekuasutusele ja
Kaitseväele kuulata või
vaadata pealt või
salvestada elektroonilise
side võrgu kaudu
edastatavat sõnumit või
muud teavet. Täna on ESS
§ 113 kohaselt kohustus
jälitustegevuseks
juurdepääsu anda üksnes
jälitus- ja
julgeolekuasutustele kohtu
loal.
Leiame, et isikute ringi
laiendamine ei ole
põhjendatud ja teeme
ettepaneku eelnõu § 68
Selgitus Eelnõus uus sõnastus.
103
kitsendada ning jääda
ESS-is sätestatud isikute
loetelu juurde, kes
korraldavad neile loodud
juurdepääsulahenduse
vahendusel pealtkuulamise
jms toimingute läbiviimise
ja omalt poolt info
edastamise vastavalt
kriisiolukorra vajadustele
ka teistele eelnõu § 68
lõikes 2 täiendavalt
nimetatud isikutele.
Juhime tähelepanu, et ESS
§ 113 täitmiseks on loodud
tehniline võimekus. Ca 20
aasta jooksul on tehtud on
pidevaid investeeringuid
tehnoloogia arenguga
kaasas käimiseks ning
õigustatud isikutele on
arendatud nende
vajadustele vastavad
tehnilised
juurdepääsukanalid. Me ei
pea täiendavate kanalite
loomist mõttekaks. Selleks
võimekuse loomine
nõuaks süsteemide
tehnilist täiendamist ning
lisaressurssi selleks.
104
Vajadusel on riigiasutustel
võimalik muudel alustel
omavahel jälitustegevuse
infot vahetada.
10. Elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja
(§ 74).
Eelnõu § 74 lg 6 punkt 1
alusel kehtestatav teenuse
toimepidevuse nõuete
kirjeldus peab kindlasti
hõlmama erinevaid
toimepidevuse nõudeid
erinevateks olukordadeks.
Nagu ülal (kirja punktis
1.3) rõhutasime, on meie
hinnangul oluline vahe,
millisest kriisist
räägitakse. Ei saa eeldada,
et teenust taastatakse
samadel põhimõtetel ka
olukorras, kus sellega
kaasneb reaalne oht
inimese elule ja tervisele.
Eelnõu § 74 lõikes 7
sisalduv elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja
õigus panna ETO-le mis
iganes kohustusi sõltumata
sellest, kas see oleks üldse
õiguslikult või tehniliselt
Mittearvestatud Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldaja saab toimepidevuse nõuete
määruses täpsustada teenusenõudeid erinevateks olukordadeks. Seejuures
sätestatavad nõuded peavad olema proportsionaalsed ja asjakohased ning
neid peab olema ka reaalselt täita.
Eelnõus sätestatu on analoog kehtivast HOS § 33 lg-st 1. Korraldaja antav
korraldus on oma olemuselt haldusakt, mis peab olema põhistatud ja
proportsionaalne. Haldusorgan ei saa kohustada tegema asju, mis ei ole
objektiivseid asjaolusid arvesse võttes täidetavad. Korraldust peab olema
võimalik täita ning sellega peab haldusorgan arvestama korralduse andmisel,
anda saab üksnes selliseid korraldusi, mida on võimalik ka tehniliselt täita.
105
võimalik, ei ole
proportsionaalne ega
vastuvõetav. Need
kohustused ületaksid selle,
mis saab olema ETO-le
õigusaktidega ette nähtud.
Kehtiv õiguskord ei
võimalda luua olukorda,
milles saab kehtestada
nõudeid, mis ei tulene
seadusest või pole
vähemalt määruse tasandil
fikseeritud.
ITL-i ettepanek on jätta see
arusaamatuid ootusi ja
ebamäärasust juurde loov
säte eelnõust välja. Juhul,
kui tekib olukord, mida ei
olnud võimalik ette näha,
siis saab rakendada
ühekordsete
kriisiülesannete skeemi.
11. Elutähtsa teenuse osutaja
kohustused, sh kohustus
vähendada sõltuvust
partneritest (§ 75).
HOS-ist (eelnõu § 75 lg 6)
kohustuste ülevõtmise
osas leiame, et enne
kohustuste ülevõtmist
Arvestatud osaliselt Eelnõu § 75 lg 11 p-i 1 sõnastus täiendatud järgmiselt:
„tagama elutähtsa teenuse toimimise ja kasutajale kättesaadavuse,
sealhulgas tagama teenuse toimimise tehnilise rikke ning tarne ja teise
elutähtsa teenuse katkestuse korral, sealhulgas kriisiolukorras enda
osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime“.
Tegemist on kehtiva HOS põhimõttega. Seda ei muudeta.
Nõudeid alltöövõttu kohta saab kehtestada ETKA oma määrusega. See on
kehtiv põhimõtte ja ei muutu. Nt EP on kehtestanud sellised nõuded.
106
vajab sisulist lahendamist
kaks teemat:
- Eelnõu kohaselt peab
ETO tagama elutähtsa
teenuse toimimise,
sealhulgas tagama
tehnilise rikke ning tarne ja
teise elutähtsa teenuse
katkestuse korral,
sealhulgas kriisiolukorras
enda osutatava teenuse
järjepideva toimimise ja
kiire taastamise võime
elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuete
kohaselt (eelnõu § 75 lg 6
p 1);
Juhul, kui soovitakse
HOS-i tänase sõnastuse
lõppu lisada täiendus:
„elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuete
kohaselt“, siis tuleb
eelnevalt kirjeldada
eelnõus erinevad
toimepidevuse ja
taastamise nõuded
sõjaolukorras ning
tavaolukorras. Vastasel
korral eeldatakse
tavapärase toimepidevuse
Seadus ei kohusta ETO-t isoleerima koostööpartneritest, vaid arvestama
nendest tulenevate riskidega, tegelema nende riskidega, nt mitmekesistama
partnerite ringi, leppima ETKA.ga kokku sõjas osutava teenuse taset ja
koostoimet ETKA kriisiplaani kohaselt.
107
ja teenuse taastamise
nõuete kehtimist
samaväärselt
sõjaolukorras.
- Eelnõu kohustab riik
jätkuvalt ETO-t
vähendama sõltuvust
lepingupartneritest (§ 75 lg
6 p 4), kuigi sellele teemale
kui probleemsele kohale
oleme riigikaitseliste
ametikohtadega seoses
riigi tähelepanu juhtinud.
Riigi eeldus, et kogu
elutähtis teenus
majandatakse algusest
lõpuni ühe ettevõtte sees,
ei tundu mõistlik eeldus
ega kooskõlas tegeliku
olukorraga. Üsna
tavapärane ja loogiline on,
et süsteemide ja võrgu
haldamiseks ning
ehitamiseks tellitakse
teenused mingis osas sisse.
Kui elutähtsat teenust
osutaval töökohal
lepingulise partneri juures
ei ole riigi poolset tuge,
vaid see on ja jääb ETO
enda vastutusele, siis
Eraõiguslikete juriidiliste isikute õigused ja kohustused peavad tulenema
seadusest. Kohustuste ja õiguste subjektide ring peab olema võimalikult
täpselt seadusega määratletud. Alltöövõtjate puhul on seda raske teha, kuna
alltöövõtjate ring on tavaliselt kiiresti muutuv, samuti on muutuv nende
108
sõjaolukorras osutub see
kokkuvõttes ka riigi
julgeoleku ja
toimepidevuse riskiks.
ETO on riigile
väljendanud oma
potentsiaalset murekohta
eelkõige kriitilistes
olukordades (sõda) ja
leiame, et selles osas
midagi ette võtmata
aktsepteerib riik seda
olukorda, et
sõjaolukorraks ette
valmistades ei ole riik
andnud endast parimat
ning aktsepteerib seda riski
ja olukorda. Täna puudub
eelnõus isegi selge viide
selles osas, et ETO
kriisiülesandega
(riigikaitselased) töötajad
on vabastatud
mobilisatsioonist (eelnõust
välja ei loe otseselt, vt ka
kirja punktid 2.13 ja 2.14).
Partneritest sõltuvus on
jäetud ETO riskiks.
ülesannete laad, seda ka ühe elutähtsa teenuse osutaja lõikes. Kriisiülesande
täitmiseks vajaliku töökoha regulatsiooniga kaasneb võimalus määrata
isikud kriisitöökohtadele, mis tähendab, et isikud peavad täitma oma
kohustust töökohal mitte Kaitseväe koosseisus. Riigi kaitsevõime
planeerimisel ei ole võimalik jätta subjektide ring avatuna või panna
sõltuvusse elutähtsa teenuse osutaja äristrateegiast. Selle tõttu on loodud
võimalus korraldavale asutusele seada nõuded elutähtsa teenuse osutaja
alltöövõttu kohta. See võimaldab suunata ettevõtjaid mõtlema paremini läbi
alltöövõttu tingimusi, sh vääramatu jõu välistamist lepinguga.
Samuti juhime tähelepanu, et tegu on kehtiva HOSi sõnastusega (HOS § 38
lg 3 p 2), eelnõu ei too selles osas muutust. Mobilisatsioonist vabastuse osas
on eelnõus sama süsteem, mis kehtivas õiguses (RiKS § 46 lõike 3 alusel
määrus võimaldab ETOl määrata kriisi ajal tööl olevad isikud:
https://www.riigiteataja.ee/akt/116032022013)
12. Riigi tegevusvaru
moodustamine, haldamine
ja kasutamine (§ 82).
Selgitus ETOdel peavad olema oma ülesannete täitmiseks vastavad vahendid ja
varud, sh inimesed. Eesti Varude Keskus tegeleb varuga, mis on viimne
abinõu, kui kõik muud varud on ammendunud. Üldine varude info on
109
Riigi tegevusvaruga seoses
jääb vajab selgitamist,
kuidas jõuab ETO-deni
info, millised varud riigil
olemas on, kuidas ja
millistel tingimustel ETO-
d varusid kasutada saavad.
Kus ja kuidas see küsimus
lahendatakse? Näitena
toome siinkohal kütuse ja
generaatorid. Kahtlemata
oleks kõige efektiivsem
just generaatorite puhul
keskse nö varupanga
loomine.
Varude haldamise
tagamiseks sõja olukorras
peaksid kütusega
varustavale ettevõttele
kohalduma ka eelnõu
kohased püsiva
kriisiülesandega isiku
kohustused ja sätted ning
mobilisatsioonist
välistamine.
kättesaadav EVK kodulehel ja nende aastaülevaadetes. Varud jagatakse
olemasolevate võrgustike kaudu. Vedelkütus tanklate kaudu (ETO-de jaoks
autonoomsed ja kriisitanklad).
Kui kütusega varustav ettevõtja on oluline, siis on ta määratud ETOks ning
talle kohaldub võimalus määrata teatud inimesed kriisitöökohtadele. Teistel
seda võimalust ei ole.
13. Püsiva kriisiülesandega
ameti- ja töökoht (§ 89).
ITL-ile jääb segaseks,
kuidas toimub
mobilisatsiooni korral
elutähtsa teenuse osutaja
Selgitus Elutähtsa teenuse tagamine on ETO püsiv kriisiülesanne. ETO on püsiva
kriisiülesandega isik ning sellele kohalduvad ka püsiva kriisiülesandega
isiku kohta käivad sätted. ETOl on samuti võimalik määrata enda juures
püsiva kriisiülesandega töökoht. Korraldus ETO-de jaoks jääb seejuures
samasuguseks kehtiva riigikaitselise töökoha korraldusega (
https://www.riigiteataja.ee/akt/116032022013)
110
töökorraldus. Hetkel
kehtiva seaduse kohaselt
on selge, et riigikaitselistel
ametikohtadel olevad
inimesed peavad oma
ametikohustusi täitma ehk
neid ei mobiliseerita.
Eelnõust seda välja ei loe,
sest riigikaitselistest
ametikohtadest enam juttu
ei ole, vaid räägitakse
püsiva kriisiülesandega
ameti- ja töökohast. Samas
ei saa selgelt aru, kas see
rakendub ka elutähtsa
teenuse osutajale. Nimelt
ei nähtu eelnõust ega
seletuskirjast elutähtsa
teenuse osutaja
kriisiülesandega töötajate
mobilisatsioonist
vabastamist.
ITL toetab senise mudeli
säilitamist, mille kohaselt
on ETO-del ka õigus oma
töötajaid määrata
kriisiülesandega
ametikohtadele, et tagada
kriisiolukorras elutähtis
teenus.
Alltöövõtjate osas vastatud eelnevalt.
111
Eelnõu § 89 lõike 3
kohaselt hakkaks
kriisiülesandega ameti- ja
töökohti määrama
nimeliselt Vabariigi
Valitsus. Meile tundub
sellise muudatuse
põhjendus ja praktiline
rakendatavus arusaamatu.
Kui peetakse siiski
vajalikuks anda teatav roll
selle osas Vabariigi
Valitsusele, siis meie
hinnangul saaks Vabariigi
Valitsus vaid määrata, mis
teenuste osutamisega
seoses on vajalik määrata
kriisiülesandega töökohti.
Elutähtsa teenuse osutajale
jääks siis ise võimalus
määrata konkreetsed
töökohad, sest tema tunneb
oma teenuseid ja teab
millised spetsialistid on
nende osutamise
tagamiseks vajalikud.
Murekoht on ka selles, et
kuidas käituda
sisseostetava ehk
allhangitava teenuse
korral. ETO ei saa
112
kohustada oma partnereid
määrama viimaste
ettevõtetes
kriisiülesandega töökohti,
kuigi see oleks vajalik,
selleks et ETO saaks oma
kohustusi täita ka siis, kui
toimub näiteks
mobilisatsiooni kohustus
sisseostetava ettevõtte
töötajate suhtes. See
küsimus on laual ka
riigiasutuste poolt
sisseostetavate teenuste
puhul ja vajab eelnõuga
lahendust.
ITL teeb ettepaneku
kaaluda võimalust määrata
kriisiülesandega töökohad,
mitte juriidilise isiku
põhiselt, vaid seotuna
teenuse osutamiseks
vajaliku ressursiga.
Leiame, et
kriisiülesandega töökohad
tuleb määratleda vastavalt
elutähtsa teenuse
osutamiseks vajalikele
tegevustele. Sealhulgas
tuleb arvestada
koostööpartnerite
113
töötajaid, kelle osas tuleb
mobilisatsiooni korral
näha ette erisus ning
võimaldada asuda
kriisiülesandega
ametikohale, sõltumata
sellest, kas ta töötab
ettevõttes, kes on ETO või
tegutseb tema volituste
alusel/lepingulise
partnerina.
Teemaga on seotud ka
ETO võimekus tellida
riigilt kriisiülesandega
töötajate taustakontrolli.
Täna puudub ETO-del
võimalus tellida riigilt
neile töötajatele, kes
täidavad kriisiülesandeid
või kes pääsevad ligi
elutähtsa teenuse
osutamise kontekstis
võtmetähtsusega
kriitilisele taristule (nt
võrgukeskustele), enne
nende töölevõtmist ja
vajadusel ka töösuhte
vältel taustakontrolli,
veendumaks nende
usaldusväärsuses ja
sobivuses vastavale
114
töökohale. Selline
võimalus tuleb antud
eelnõu raames ETO-dele
luua.
14. Töökohustuste tekkimine
(§ 90) ja lõppemine (§ 92
lg 2). Eelnõu § 90 lg 4
kohaselt loetakse
töökohustus tekkinuks
vaid ameti- või töökohal,
millel töötamise eest
saadavalt tulult tehakse
tulumaksu kinnipidamisel
mahaarvamisi, kui isik
töötab mitmel
kriisiülesandega ameti- või
töökohal. Võimalike
dubleerivate kohustuste
olemasolu puhul on
tegemist väga olulise
probleemiga, mis vajab
ennetavat lahendamist.
ETO-de jaoks on väga
oluline, et nende
võtmetöötajad saaksid ka
kriisi ajal tegeleda
elutähtsa teenuse
osutamise tagamisega.
Seetõttu on meie jaoks
äärmiselt oluline, et
eelnõusse saaks selgelt
kirja, et teatud isikuid ei
Selgitus Eelnõust jäetud välja viide tulumaksu arvestamisele, isik peab ise ütlema,
millises töökohas ta kriisi ajal töötab.
115
tohi kohustada täitma muid
kriisiülesandeid ja neid
näiteks ei mobiliseerita.
Hetkel eelnõu § 90 lõikes 4
välja pakutud regulatsioon
selleks meie hinnangul ei
sobi. Meile jääb
arusaamatuks, miks siduda
seda küsimust tulumaksu
tasumisega. Palun
selgitage.
Kui seda sätet lugeda koos
eelnõu § 89 lõikega 3,
tekib küsimus, et kui
Vabariigi Valitsusel on
plaanis koostada kogu riigi
peale üks nimekiri
kriisiülesandega ameti- ja
töökohtadest, kas siis on
plaanis selle kaudu
välistada ka kattuvused.
Püsiva kriisiülesandega
ameti- või töökohalt omal
soovil vabastamise ja
töölepingu lõppemise
korral nähakse ette
tänasest töölepingu
seaduse ülesütlemise
regulatsioonist erinev
ülesütlemise tähtaeg (60
TLSi muutmine ei ole vajalik, kuna eelnõu sätestabki eriregulatsiooni, nii
nagu hetkel kehtivas õiguses sätestab eriregulatsiooni RiKS (§ 51).
116
päeva) enne töölepingu
lõppemist (§ 92 lg 2).
Leiame, et erisuse
kehtestamisel töölepingu
seaduses sätestatu osas,
tuleb vastav muudatus teha
ka TLS vastavatesse
sätetesse (TLS § 98 –
Töötaja ülesütlemise
etteteatamise tähtajad)
15. Haldusakti ja muu
dokumendi
kättetoimetamine (§ 109).
Eelnõu § 109 lg 1 p 2
kohaselt loetakse
haldusakti või muu
dokumendi
kättetoimetamiseks ka
selle avaldamis
asjakohases arvuti- või
sidevõrgus. Meie
hinnangul saab selline
kohustus kehtida vaid
massiteabevahenditele,
mitte olla sideettevõtja
kohustus. Seetõttu teeme
ettepaneku jätta sellest
punktist välja viide arvuti-
ja sidevõrgule.
Selgitus Eelnõu on muudetud selliselt, et avaldamisel lähtutakse olemasolevatest
tehnoloogilistest lahendustest. Põhimõte on, et nõuda ei saa seadusega
kelleltki midagi, mida ei saa tegelikult täita.
16. Elutähtsa teenuse osutaja
kohustuste rikkumine (§
151). Eelnõuga
Selgitus Kehtiv HOS näeb ette sanktsioonid seaduse ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud nõuete täitmata jätmise korral. Sellegipoolest ei ole
seni kehtinud sunniraha ja trahvide määrad olnud motiveerivad. Näiteks osa
117
suurendatakse elutähtsa
teenuse osutaja kohustuste
rikkumise maksimaalset
karistust märkimisväärselt
– 20 000 eurolt 400 000
euroni. Seejuures on
eelnõus sisalduvad
kohustused väga üldised ja
hetkel ka lahtised (nt kõike
muud tuleb ka teha
vastavalt eelnõu § 74
lõikele 7).
ITL palub selgitust, et
millest nii suur muudatus
tingitud on ja kuidas see
põhjendatud on. Meile
tundub ebamõistlik
sanktsioone sellises
ulatuses suurendada
arvestades, et ETO-del on
eelnõu kohaselt üksnes
kohustused, näha on, et
ETO roll ja kohustused
riigi julgeoleku ja
toimimise vaatest veelgi
suurenevad võrreldes
tänasega ning
kompensatsioonimehhanis
mi pole ette nähtud.
Kusjuures arvestamata on
jäetud see, et sõja
teenuseosutajate jaoks on seni olnud lihtsam tasuda iga kord sunniraha 2000
eurot kui täita ettekirjutus toimepidevuse nõuete täitmiseks. Sanktsioonid on
mõjutusvahend isikute käitumise korrigeerimiseks sobivas suunas. On
oodata, et uued sunniraha ja trahvide määrad mõjutavad olemasolevate
elutähtsa teenuse osutajate käitumist ning suunavad neid paremini täitma
seadusest tulenevaid nõudeid.
Määrade tõstmine maksimaalse lubatuni ei tähenda automaatselt nende
maksimaalses määras kohaldamist. Nõustume, et igasugune karistuse
kohaldamine peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu sunniraha
ja rahatrahv määratakse vastavalt rikkumise raskusele. Trahvimäärad on
seatud maksimaalses ulatuses, mida karistusseadustik lubab (KarSi § 47),
sest elutähtsa teenuse osutaja kohustuste täitmata jätmine või
mittenõuetekohane täitmine võib kaasa tuua väga suure kahju, ohustada
elanikkonda, Eesti riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda. Näiteks võib
juriidilist isikut, kes jätab täitmata riigikaitseülesande, karistada
rahatrahviga kuni 400 000 eurot (vt RiKS § 911). Sunniraha määr on samuti
ühtlustatud RIKSi §-s 901 sätestatuga ja jääb samasse suurusjärku KütSis
sätestatud sunniraha määradega elutähtsa teenuse osutajatele.
118
olukorras antakse endast
parim, kuid palju sõltub
sellest, mis on olukord
kriisi või sõja hetkel ning
kuidas toimib koostöö
(ristsõltuvused,
varustatus). Kindlasti on
oluline, et enne karistamist
kuulatakse ettevõtja ära ja
otsitakse probleemile
lahendust. Samuti see, et
karistus on
proportsionaalne
rikkumisega.
17. Elektroonilise side seaduse
muutmine (§ 171).
Eelnõu § 171 punktiga 5
lisatakse ESS §-i 98 uus
lõige, mille alusel on
TTJA-l õigus nõuda, et
sideettevõtja piiraks
sideteenuse osutamist
lõppkasutajale või
juurdepääsu sidevõrgule,
kui see kahjustab avalikku
korda ähvardava olulise
ohu väljaselgitamist või
tõrjumist.
Juhime tähelepanu, et selle
sätte sõnastus on mitmest
ülal käsitletust (eelnõu §§-
Selgitus Eespool on selgitatud, et eelnõuga eristatakse sideteenuste piiramist ja
sidevahendite kasutamise piiramist. Eelnõu §-s 67 ei reguleerita sideteenuse
piiramist või juurdepääsu piiramist sidevõrgule. Sidevahendite kasutamise
piiramist ei saa samastada sideteenuste piiramisega, sest sidevahend on
defineerimata õigusmõiste, mida tuleb määratleda selle tavatähenduses.
Sidevahendite kasutamise piiramise meedet on võimalik kohaldada juhtudel,
kus isikute vahelise side pidamine ei vasta juriidiliselt kehtivas õiguses
(ESSis) defineeritud sideteenuse osutamisele.
119
id 51 ja 67) õnnestunum
osas, milles see annab
õiguse piirata juurdepääsu
sidevõrgule, sest just see
on see, mida sideettevõtja
tehniliselt teha saab.
Teeme ettepaneku jääda
eelnõus vaid selle sätte
juurde.
Samas teeme ettepaneku
selle sätte (§ 171 p 5) sisu
üle arutleda, et tagada
ühine arusaam sellest,
millisteks olukordadeks
see mõeldud on ja kuidas
praktikas rakendama
hakatakse.
18. Isikut tõendavate
dokumentide seaduse
muutmine (§ 179). ITL on
seisukohal, et identimise,
autentimise ja
elektroonilise
allkirjastamise määramine
elutähtsaks teenuseks läbi
isikut tõendavate
dokumentide seaduse
(ITDS) ei ole õige. Meie
hinnangul peab seda
tegema läbi e-identimise ja
e-tehingute
Selgitus Kehtiva seaduse ja ka eelnõus esitatud muudatuse kohaselt on eesmärk
käsitleda elutähtsa teenuse osutajana neid sertifitseerimisteenuse osutajaid,
kes osutavad teenust ITDS-i alusel välja antud dokumentidele. Selguse
huvides tuleks antud ITDS-i säte alles jätta. EUTS-i täiendamise vajadust
analüüsitakse KüTS-i revisjoni raames. Elutähtsa teenuse sisu on võimalik
täpsustada ka ETKA määrusega ja see ei eelda ITDS või muude seaduste
muutmist.
120
usaldusteenuste seaduse
(EUTS), kuna see
reguleerib e-identimist ja
e-tehinguteks vajalikke
usaldusteenuseid laiemalt,
samas kui ITDS reguleerib
üksnes riiklike isikut
tõendavate dokumentide
väljaandmist. Identimise,
autentimise ja
elektroonilise
allkirjastamise määramine
elutähtsaks teenuseks läbi
EUTS-i toetab ka tänane
praktika.
19. Küberturvalisuse seaduse
muutmine (§ 196).
Eelnõu § 196 punktiga 3
viiakse hetkel HOS § 41
lõikes 2 sisalduv elutähtsa
teenuse toimimist tagavate
infosüsteemide asukoha
nõue küberturvalisuse
seadusesse muutmata
kujul. Teame, et käimas on
analüüs selle sätte
vajalikkuse osas.
Märgime, et elutähtsa
teenuse osutajate jaoks on
oluline, et antud sätte osas
tehakse otsused koos
käesoleva eelnõuga, mitte
Selgitus Sätte uuendatud sõnastus on sama, mis 11.03.2025 Riigikogu menetlusse
võetud HOSis muutmise seaduse eelnõus (589 SE), kuid see on lõimitud
elutähtsa teenuse osutaja kohustuste üldisesse loetelusse. See eelnõu läbis
eelnevalt uue kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise ringi. Selle järgi peab
elutähtsa teenuse osutaja tagama juhul, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse
tagamiseks vajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, elutähtsa
teenuse toimepidevuse dubleerivate vahendite ja tehnoloogiliselt
alternatiivsete lahenduste abil ajal, kui välisriigis asuvatele andmetele või
seadmetele juurdepääsuks kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus
või võrk ei toimi. See seondub vahetult elutähtsa teenuse osutaja teise
kohustusega rakendada elutähtsa teenuse toimepidevust tagavaid meetmeid
(…) tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse
osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste
kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise
kaudu. Elutähtsa teenuse osutaja nõuete täitmist kontrollib, toimepidevuse
nõuded kehtestab ning tema toimepidevuse riskianalüüsi ja kriisiplaani
kinnitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja.
121
eraldiseisvalt. Tegemist on
elutähtsa teenuse
osutamise ning
toimepidevuse tagamise
seisukohast olulise
küsimusega. Ilma selle
sätte tulevikku teadmata ei
ole võimalik hinnata
tervikuna riske ega näha
ette riske maandavaid
meetmeid elutähtsa
teenuse osutamise ja
toimepidevuse tagamise
seisukohalt.
Elutähtsa teenuse üks eesmärke on tagada ka teenuse kättesaadavus
kasutajatele kriisiolukorras, sealhulgas olukordades kus ühendus
välisriikidega on erinevatel põhjustel piiratud. Sätte eesmärk on, et elutähtsa
teenuse osutaja mõtleks ka olukordadel, kus väliriigis olevad andmed või
seadmed ei ole juurdepääsetavad, sest sideteenus või sidevõrk ei toimi.
Sätte mõtte kohaselt tuleb läbi mõelda ja teenuse osutamine kui esineb kirjas
kirjeldatud sõltuvus välisriigis olevast võrgu- ja infosüsteemist, mis on
kahjustatud ning seab näiteks ohtu isikute elu ja tervise. Selle tulemusena
tuleb ette näha dubleerivad vahendid ja alternatiivsed lahendused.
Eelnõus toodud sätte juures on arvestatud, et sisulisi muudatusi
olemasolevates nõuetes ei tehta. Riskide hindamisel tuleb arvestada
hindamise hetkel kehtivate õigusaktidega.
Eelnõu ei keela võrgu- ja infosüsteemide kasutamist, mis asuvad välisriigis.
Ettevõttel peab olema mõeldud läbi alternatiivne lahendus välismaal asuvate
infosüsteemide või välismaa ühenduse katkemise korral.
20. Eelnõu jõustumine (§ 251).
Eelnõu rakendamise osas
teeb ITL ettepaneku lisada
eelnõusse mõistlik
ülemineku periood.
Eelnõuga lisandub
ettevõtetele palju uusi
kohustusi ning nende
rakendamiseks
ettevalmistuste tegemine
võtab aega. Muuhulgas on
Arvestatud Eelnõu täiendatud rakendussätetega.
122
ETO-del vaja jõustunud
mahuka õigusakti teksti
koos selle alamaktidega
selleks, et analüüsida uute
kohustuste erinevusi
võrreldes tänase
olukorraga ning koostada
seejärel uutele nõuetele
vastav riskianalüüs.
21. Rakendusaktid.
Rakendusaktide osas
leiame endiselt, et neid on
väga palju. Eeldame, et
eelnõud koostades jõuti
järeldusele, et nende mahtu
pole võimalik vähendada.
Palume hetkel antud
tagasisidet võtta ITL-i
poolt antuna üksnes eelnõu
põhiosa suhtes, mitte
alamaktide kavanditele
Kindlasti soovime
rakendusaktide menetlusse
kaasatud olla.. Teeme
ettepaneku korraldada
rakendusaktide osas ka
eraldi ümarlaud elutähtsate
teenuse osutajate kaupa
ning seejuures käsitleda ka
nende elutähtsate teenuste
rakendusakte, mis on
tugevas ristsõltuvuses
Selgitus Rakendusaktid menetletakse eraldi. Menetlemisel saadetakse need ka
arvamuse avaldamiseks huvigrippidele.
123
kõnealuse elutähtsa
teenusega. Näiteks
sideteenuste puhul ka
nõuded elektri ja kütusega
varustamisele. Oluline on
ka, millised on täiendavad
võimalikud varude
kasutamise põhimõtted ja
prioriteedid, riigi poolne
kriisijuhtimine ja info
jagamine. Lisaks on
sideettevõtjatel ootus, et
elektri toimepidevuse
tagamiseks kehtestatud
nõuded ei oleks niivõrd
erinevad sideteenuse
toimepidevusele
kehtestatud nõuetest, et
sideettevõtjad peavad oma
teenuse toimimiseks
autonoomset elektritoidet
tagama järjest suurenevas
ulatuses. Rakendusaktide
puhul on äärmiselt oluline,
et nende aluseks oleksid
praktilised täidetavad
kokkulepped ning oleks
lahendatud ristsõltuvuste
jm sõltuvuste küsimused.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (II kooskõlastusring)
124
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Püsiva kriisiülesandega
isikute ringi laiendamine
Püsiva kriisiülesandega
isikute ring on praktikas
laiem kui eelnõu ette näeb.
Lisaks töötajatele ja
ametnikele on vajalik
lisada ka isikud
(koostööpartneri töötajad),
kes täidavad elutähtsa
teenuse osutamisega
seotud kriisiülesandeid.
ITL-i ettepanek: muuta
eelnõus läbivalt vastavad
sätted, milles on käsitletud
kriisiülesandega töö- või
ametikohtadena üksnes
ETO töötaja või ametniku
töökohustusi. Palume
laiendada kriisiülesandega
ameti- ja töökohtade ringi
ning viia nende määramise
sätetesse muudatused nii,
et ETO-l oleks võimalik
lisada ka koostööpartnerite
ameti- ja/või töökohti, mis
on vajalikud kriisiolukorra
lahendamiseks või
lahendamise toetamiseks.
Mittearvestatud ETO põhiülesanne on tagada, et tema pakutav teenus oleks klientidele,
eelkõige elanikele, alati kättesaadav. Selle tagamiseks ja ohtude
maandamiseks, tuleb ETOl hinnata riske, sh tuleb hinnata ka
lepingupartnerite (alltöövõtjate) olulisust ja nendega kaasnevaid ohte.
Näiteks tuleb haiglal hinnata enda sõltuvust toitlustajast ning kavandada
sõltuvust maandavaid meetmeid.
Seega tuleb ETOl välja töötada alltöövõtjatega/partneritega kaasnevate
riskide leevendamiseks meetmed, et teenuse toimimine tagada.
125
Meie konkreetne ettepanek
on kriisiülesande
täitmiseks vajalik
„töökohustus“ asendada
„(kriisi)ülesandega“ ja/või
„kohustusega“ (vastavalt
kontekstile) ja „töötaja“
asendada
„kriisiülesandega isikuga“
Põhjendus: Arvestamata
on jäetud, et ETO teenused
on muutunud nii
kompleksseks, et kõiki
elutähtsa teenusega seotud
ülesandeid ei ole ETO-l
võimalik tagada üksnes
oma töötajatega.
Paratamatult sõltuvad
ETO-d ja nende poolt
osutatavad elutähtsad
teenused osaliselt
partneritest, millest
tulenevalt on eelnõus
partneri töötajate
taustakontrolli tegemiseks
eraldi sätted. Palume
samast põhimõttest
lähtudes sõnastada ringi ka
kriisiülesandega töö- ja
ametikohad ning nende
määramisega seotud
126
sätted, et ETO-l oleks
võimalik sinna hulka
lugeda ka partnerite
töötajaid, kellele on ETO
usaldanud olulise ülesande
elutähtsa teenuse
tagamisel. Mõned näited
eelnõust (sinisega
ettepanek lisada, punasega
läbikriipsutatud ettepanek
välja jätta), mille osas
teeme ettepaneku vastavalt
muuta:
Eelnõu § 55.
Kriisiülesande täitmiseks
vajaliku töökohustusega
isiku Eestist lahkumise
piiramine
(1) Vabariigi Valitsus võib
riigikaitselise
kriisiolukorra ajal
kehtestada Eestist
lahkumise keelu
kriisiülesande täitmiseks
vajaliku töökohustusega
ülesandega isikule, kui
tema Eestis viibimine on
vajalik riigikaitselise
kriisiolukorra
lahendamiseks.
127
(2) Käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud meetme
kohaldamisel on lõikes 1
nimetatud isik, kes viibib
väljaspool Eestit,
kohustatud sellest
viivitamata teavitama
tööandjat.
Eelnõu § 97.
Püsiva kriisiülesande
täitmiseks vajalik
töökohustus (alternatiiv:
täitmiseks vajalikud
ülesanded või täitmiseks
vajalikud kohustused)
(1) Püsiva kriisiülesande
täitmiseks vajalik
töökohustus on töö- või
teenistussuhtest või
lepingulisest suhtest
tulenev kohustus, mis on
vahetult seotud
kriisiülesande täitmise,
selle toetamise või
põhiseadusliku
institutsiooni
toimepidevuse tagamisega
(edaspidi ka
töökriisiülesanne/kohustus
).
128
(2) Töö Kriisiülesandega
kohustus käesoleva
seaduse tähenduses ei ole
tegevväelase poolt sõjaaja
ametikoha ülesannete
täitmine, ajateenistus,
reservteenistus ega
asendusteenistus.
§ 98. Püsiva
kriisiülesandega ameti-
ja töökoht
(1) Püsiva kriisiülesandega
asutus ja isik peab tagama,
et tal on kriisiülesande
täitmise tagamiseks
olemas vajalik personal,
kes on kriisiülesandega
ameti- ja töökohale
määratud või lepingulise
partneriga kokku lepitud,
kes on teadlik oma
kriisirollist ning kellel on
kriisiülesande täitmiseks
vajalikud teadmised,
oskused ja hoiakud.“
Täiendavad märkused:
Lugedes rakenduskavandit
eelnõu § 98 lõike 6 alusel
kehtestavale määrusele
129
„Täiendavate
kriisiülesandega ja
kriisiülesannete täitmist
toetavate ameti- ja
töökohtade ning nendele
nimeliselt määratud isikute
loetelu, nende ameti- ja
töökohtade ja isikute
määramise tingimused ja
nende üle arvestuse
pidamise kord“ jääb
arusaam, et määrusesse
kavatsetakse tuua ka
loetelu ametikohtadest (vt
§ 3. Kriisiülesandega ja
kriisiülesande täitmist
toetavate ameti- ja
töökohtade loetelu).
Juhime tähelepanu, et
selline loetelu ei peaks
olema avalik, kuna see
annab võimaluse ka
välistel osapooltel
tuvastada isikud, kes
nendel ametikohtadel on
ning annab täiendava
võimaluse vastavate
isikute tegemist kuidagi
mõjutada või isikud võivad
sattuda ohtu, kui reisivad
riskiriiki.
130
Eelnõu ei näe endiselt eriti
arvestavat võimalusega, et
kriisiülesande täitmist
toetav funktsioon ja/või
ETO, või selle osutamiseks
vajaliku
teenuse/komponendi
osutaja s.t ka antud eelnõus
toodud ametikoht võib
asuda teises (EL) riigis.
Grupiettevõtete puhul on
mõnes valdkonnas
tegemist küllalt levinud
praktikaga. Praktikas
muutub ilmselt väga
keeruliseks ka selliste
teenuste toimimiseks
vajalike kolmandate
osapoolte teenuste
tuvastamine ja neile
regulatsioonide
kohandamine, tuues siin
näiteks kas või
platvormteenuste
pakkujad.
2. Taustakontrolli
kohustuse piiravad
sätted
Eelnõu sisaldab piirangud
nii ETO jaoks oluliste
ülesannete määramisele
riskianalüüsis kui ka
Mittearvestatud Märkuses esitatu jätab eksitava mulje, justkui puuduks eelnõus ETOdel oma
riskide analüüsimisel ja hindamisel võimalus arvestada mistahes ETO vaates
oluliste tahtlike kuritegude toimepanemist. Selgitame, et vastavalt eelnõule
(mh on see samamoodi HOSis) kohustub ETO tegema päringu ka muude
kuritegude toimepanemise kohta, kui karistusregistris puuduvad kehtivad
karistused karistusseadustiku 8. ja 15. peatüki kuritegude toimepanemise
eest. CER direktiivist ülevõetud minimaalse taustakontrolli sisuks ongi
131
taustakontrolli ulatuse
määramise õigusele ETO
enda poolt. Seoses selle
probleemiga esitasime
10.06.2024 ITL-i
ettepanekud Riigikogu
menetluses olevale
hädaolukorra seaduse
muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse
eelnõule 426 SE (lisatud
käesolevale kirjale).
Käesolevaga esitame
samast probleemkohast
ajendatud ettepanekud ka
käesolevale eelnõule.
Märgime, et need ei ole
täpselt samas sõnastuses,
kuid adresseerivad sama
probleemi.
ITL-i ettepanek 1:
Sõnastada eelnõus
taustakontroll viisil, et
karistusseadustiku 8. ja 15.
peatüki kuritegude ja
terrorismi eest karistuse
kontroll on minimaalne
kohustuslik kontroll, mille
ETO peab seaduse
kohaselt tegema. Eelnõust
karistusandmete kontroll ja nende alusel isiku usaldusväärsuse hindamine
temale usaldatud olulise töö tegemisel ning siin ei piirduta ainuüksi
karistusseadustiku 8. ja 15. peatüki kuritegudega. Asjaolu, et seadusandja
imperatiivselt välistab seadusega võimaldada töö andmist isikule, keda on
karistatud karistusseadustiku 8. ja 15. peatüki kuritegude toimepanemise
eest, ei tähenda seda, et ETOl puudub kohustus ja võimalus saada
karistusregistrist teavet ja teha muude toimepandud kehtivate kuritegude
andmete alusel riskide maandamiseks vajalikke otsuseid. Seda on selgitatud
ka eelnõu seletuskirjas. Lisaks, kõnesoleva eelnõuga ei muudeta CER
direktiivi minimaalseks ülevõtmiseks koostatud sätteid, mistõttu ei lisata
täiendavaid nõudeid või tingimusi isikute taustakontrolli tegemiseks ETO
teenuse osutaja poolt (nt töötamise välistamine kodakondsuse andmete
alusel, välisriikides viibimise kontrollimine vms). Selgitame veelkord, et
karistusandmete kontrollimine on ka direktiiviga nõutav miinimum (millest
lähtub ka kõnesolev eelnõu) ja seda võimaldatakse teha ETOle iseseisvalt
(selleks arendatakse e-äriregistri juurde mh vastav teenus). Eelnõu
koostamisel on juba varasemalt kaalutud ja arvesse võetud asjaolu, et
täiendavate nõuete ja tingimuste (sh andmekogudes sisalduvate mistahes
muude isikuandmete, sh eriliigiliste ehk delikaatsete andmete kontroll,
nendele juurdepääs ja nende andmete analüüsi võimalus) kehtestamine
seaduses tähendaks ka taustakontrolli (ehk isiku usaldusväärsuse hindamise)
ülesande andmist seadusandja poolt konkreetsele riigiasutusele (nt PPA-le
või KAPO-le). ITLiga kohtumiste aruteludel oleme olnud alati üksmeelel, et
põhiseaduses sätestatud olulisuse põhimõtte kohaselt peame isikuandmete
töötlemisega kaasneva eraelu puutumatuse riive üksikasjad sätestama alati
seadusandja poolt seaduses.
Tuleb märkida, et mistahes muude isiku usaldusväärsust puudutavate
asjaolude hindamist ja nendega arvestamist töösuhtetes reguleerib juba
praegu ka töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 5, mille kohaselt tööandja võib
töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel,
mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist,
132
sõnastusest peab selgelt
välja tulema, et ETO võib
oma riskianalüüsis ette
näha riigi julgeoleku ja
elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamise
eesmärgil ka teisi aluseid
(nt kõrge riskiga riikide
kodanike välistamiseks
kodakondsuse kontroll
(RUS, BLR jne), tahtlikult
toimepandud kuriteod, mis
on ETO vaates olulised (nt
KarS § 406 elutähtsa
süsteemi häirimine ja
kahjustamine). Põhjendus:
Julgeolekuolukorra ja
elutähtsate teenuste
toimimise vaatest ei ole
piisav taustakontroll
üksnes isikusamasuse
kontroll ja
karistusseadustiku 8. ja 15.
peatükkides sätestatud
kuriteo või kitsalt
terrorismiga seotud kuriteo
kontroll karistusregistrist
(eelnõu § 79 lg 1). Vajalik
on viide ka ETO
riskianalüüsile, milles võib
täiendavalt ette näha
aluseid, mis võimaldavad
eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega
põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Eelnõu ei sekku antud
küsimuses tööõiguse valdkonda kuuluvasse ehk eelnõuga ei tehta muudatusi
õigustes või kohustuses, mis on tööandjale ja töötajale sätestatud TLSiga.
Arvestades ITLi tehtud eelnõu § 77 lõike 1 sissejuhatava osa
muudatusettepanekut selgitame, et ka praeguses sõnastuses on arusaadav, et
loeteletud ülesannete näol ei ole tegemist kinnise loeteluga. Selle kohta on
lisatud selgitus ka eelnõu seletuskirja.
Kui on soovi reguleerida taustakontrolli veelgi põhjalikumalt, siis tuleb seda
käsitleda käesolevast eelnõust eraldi, nt taustakontrolli seaduse eelnõus
(JDMi vastutusalas).
133
välistada ka ülesannete
andmise näiteks kõrge
riskiga riikide kodanikele
(kelle puhul on
karistusregistri kontroll
keeruline, mistõttu on
oluline, et oleks võimalik
ka muul alusel neile
ülesannete andmist
välistada). Tänase eelnõu
sõnastuse kohaselt võib
riskianalüüsis määratleda
vaid ülesandeid, mitte aga
usaldusväärsuse
kontrollimise täiendavaid
aluseid. See on julgeoleku
vaatest selgelt liiga kitsas
lähenemine ega ole Eesti
riigi huvides.
Muudatusettepanek:
Eelnõu § 78
(4) „Taustakontrolli
tegemisel kontrollitakse
minimaalselt
isikusamasust ja andmeid
isiku karistatuse kohta, mis
on elutähtsa teenuse
osutaja ülesannete täitmise
vaatest olulised. Elutähtsa
teenuse osutaja võib
riskianalüüsis ette näha
134
täiendavaid aluseid isiku
usaldusväärsuse
kontrollimiseks. Elutähtsa
teenuse osutaja on
kohustatud andmeid
kontrollima enne, kui isik
asub täitma käesoleva
paragrahvi lõike 2 alusel
kindlaksmääratud
ülesannet, ja ülesande
täitmise ajal iga kahe aasta
tagant.“
Eelnõu § 79. „Töötamise
piirangud elutähtsa
teenuse toimepidevuse
tagamisel
(1) Käesoleva seaduse § 78
lõike 2 alusel
kindlaksmääratud
ülesandeid ei või elutähtsa
teenuse osutaja anda täita
isikule, keda on karistatud
karistusseadustiku 8. ja 15.
peatükis sätestatud kuriteo
või Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivis (EL)
2017/541
terrorismivastase võitluse
kohta, millega asendatakse
nõukogu raamotsus
2002/475/JSK ning
135
muudetakse nõukogu
otsust 2005/671/JSK (ELT
L 88, 31.03.2017, lk 6–21),
sätestatud analoogse
kuriteo toimepanemise
eest, kui selle kuriteo
karistusandmed ei ole
karistusregistrist
karistusregistri seaduse
kohaselt kustutatud.
(2) Elutähtsa teenuse
osutaja on kohustatud
kontrollima, kas käesoleva
seaduse § 78 lõike 2 alusel
kindlaksmääratud
ülesannet on sobiv anda
täita isikule, keda on
karistatud tahtlikult toime
pandud kuriteo eest, mille
karistusandmed ei ole
karistusregistrist
karistusregistri seaduse
kohaselt kustutatud või
kelle suhtes esineb
usaldusväärsuse
kontrollimise käigus
selgunud muu asjaolu, mis
on elutähtsa teenuse
osutaja ülesannete täitmise
vaatest oluline.
(3) Käesoleva paragrahvi
lõikes 2 sätestatud juhul
136
võib elutähtsa teenuse
osutaja isiku
usaldusväärsuse
hindamisel arvestada
üksnes neid karistatuse
andmeid, mis on
kindlaksmääratud
ülesande täitmise
seisukohast olulised.
(4) Käesoleva paragrahvi
lõigetes 1 ja 2 sätestatud
asjaolude ilmnemisel on
elutähtsa teenuse osutajal
õigus nõuda temaga
lepingulises suhtes oleva
juriidilise isiku töötaja
asendamist või käesoleva
seaduse § 78 lõike 2 alusel
kindlaksmääratud
ülesande täitmist muul
kohasel viisil.“
ITL-i ettepanek 2: Muuta
elutähtsa teenuse
ülesannete loetelu eelnõu §
78 lõikes 1, et oleks veel
selgem, et tegemist ei ole
lõpliku loeteluga. Selleks
lisada loetellu ka muud
ülesanded. Teeme
ettepaneku selle sätte
saatelauses kasutada sõna
137
„nagu“ asemel sõna
„näiteks“, et oleks selge, et
tegu on näidisloeteluga,
mida ETO saab vastavalt
oma teenusele sisustada.
Alternatiivina teeme
ettepaneku lisada loetellu
ülesanded, mis on seotud
elutähtsa teenuse
toimimise ja selle
tagamisega või sellele
teenusele ligipääsu
saamisega. Põhjendus:
Eelnõu § 78 lõike 1
punktid 1-3 ei hõlma kõiki
olulisi funktsioone ja
ülesandeid, mille kaudu on
võimalik seada ohtu
elutähtsa teenuse
osutamine. Eelnõu § 78 lg
1 loetelu olulisus tuleb
välja ka § 78 lõikest 2 ja 3,
mis näevad ette
riskianalüüsis ülesannete
kindlaksmääramise
samadest § 78 lõike 1
loetelus ettenähtud
ülesannetest lähtuvalt,
mistõttu ei saa see loetelu
olla nii kitsas.
Muudatusettepanek:
138
„§ 78. Taustakontroll
elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamisel
§ 78 (1) Taustakontrolli
eesmärk on tagada nende
isikute usaldusväärsus, kes
täidavad lepingu või muul
alusel järgmisi elutähtsa
teenuse toimepidevuse
tagamisega seotud olulisi
ülesandeid, nagu näiteks:
1) elutähtsa teenuse
toimepidevust tagava
infosüsteemi, samuti
toimepidevust tagava
taristu läbipääsu- või
valvesüsteemi arendamine
või haldamine;
2) ülesanne, mis
võimaldab ligipääsu
elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamiseks
vajalikule territooriumile,
ehitistele, teabele või
kontrollisüsteemidele;
3) ülesanne, mis on seotud
elutähtsa teenuse
toimepidevuse
planeerimise,
investeeringute või
riskihaldusega.
139
4) elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamisega
ja teenuse taastamisega
selle katkestuste korral.“
3. Riigisisene rändlusteenus
erakorralise seisukorra
või sõjaseisukorra ajal
Eelnõu sõnastus vajab
täpsustamist, osa sätted ei
ole kohaldatavad ning on
lisatud kohustusi, mida ei
ole sideettevõtetest ETO-
dega kooskõlastatud.
ITL- i ettepanek: jätta
välja kohustus osutada
teise mobiilside ettevõttele
teenust tasuta (eelnõu 187
punktiga 7 elektroonilise
side seadusse (ESS) lisatav
§ 881 lg 5), eelkõige kui
sama paragrahvi lõikes 6
viidatakse riigisisese
rändlusteenuse
osutamisega seotud kulude
hüvitamisele sama seaduse
§-des 151 ja 152 ette
nähtud õiglase hüvitise
korda järgides, sest eelnõu
§ 151 ja § 152 sätete alusel
ei ole võimalik ETO-l
vastavate kulude
hüvitamist reaalselt saada.
Arvestatud osaliselt Eelnõus täpsustatud ESS § 881 lõiget 5 selliselt, et tasuta peab olema
siseriiklik rändlus elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja kliendile. See
tähendab, et siseriikliku rändluse eest ei pea elutähtsa mobiiltelefoniteenuse
osutaja klient maksma täiendavat tasu. Talle kohaldub vaid tasu oma
lepingulise elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja teenuste eest.
Ei nõustu väitega, et kulude hüvitamise sätted (ESS § 881 lõige 6) ei ole
siseriikliku rändluse osas kohaldatavad. Siseriiklik rändlusteenus on
käsitletav ühekordse kriisiülesandena ja selle osutamise eest saab nõuda
õiglast hüvitist tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu § 151 sätestatud
korras. Ühekordse kriisiülesandega seonduvate kulude hüvitamine toimub
ühtsetel alustel, erisusi eelnõu ette ei näe.
ESS § 881 lõikes 6 toodud viide §-le 152 oli ekslik ja eelnõust välja jäetud.
Ei ole nõus 1 Mbit/s piirangu sätestamisega. Andmeside kiiruse puhul ei ole
mõistlik seada etteulatuvaid piiranguid, kuna võimalikud pakutavad kiirused
sõltuvad konkreetsest kriisiolukorrast.
VoLTE väljatoomine seaduses on liiga detailne ja tehnoloogiliselt
spetsiifiline. VoLTE on ära toodud seletuskirjas.
140
Tegemist on sisutühja
viitega, kuna need sätted
reguleerivad eelkõige
kulude hüvitamist
kodanikukohustuse ja
ühekordse kriisiülesande
korral ja teatud juhul
makseteenuse osutajatele.
Tegu on eksliku viitega.
Teeme ettepaneku
asendada senine § 881 lg 6
eelnõu sõnastus sarnase
sõnastusega nagu see on
ESS-is (§ 105 lg 6)
asukohapõhise
ohuteavituse süsteemiga
seotud kulude hüvitamise
osas.
Teeme ettepaneku
sätestada eelnõu ESS § 881
lg 6, et vastavad kulud
kuuluvad sideettevõtjale
hüvitamisele ning kulude
hüvitamise täpsem kord
sama sätte lõike 8 alusel
vastu võetavad
volitusnormis. Samuti
lisada uuesti sätte
varasemas versioonis
rändlusteenuse
141
osutamisega seotud
täpsustused (1Mbit/s
mõeldud piirang ja VoLTE
kõned). Põhjendus: riik ei
saa sundida mobiilside
ettevõtteid omavahel
tasuta üksteisele teenust
osutama ja seda olukorras,
milles sõjaseisukorras või
erakorralises seisukorras
siseriikliku rändlusteenuse
osutamise kohustusega
kaasnevad kuuluvad
eelnõu kohaselt
hüvitamisele, kuid hetkel
on (ilmselt normitehnilise
eksimuse tõttu) riigi poolt
siseriikliku rändlusega
seotud kulude hüvitamise
kohta sätestatu on sisutühi.
Seda ei ole võimalik
praktikas rakendada.
Lisaks on vajalik juhtida
on avalikkuse ootusi
regulatsiooni rakendamisel
ning teha sellekohast
kommunikatsiooni (s.t et
tegemist on piiratud mahus
teenusega – ainult 1 Mbit/s
ja VoLTE), mitte lasta
seda tulla hiljem üllatusena
ning ebamõistliku
142
ootusena mobiilside
ettevõtete suunal.
Muudatusettepanek:
„§ 881 . Riigisisene
rändlusteenus
(1) Riigisisene
rändlusteenus on
rändlusteenus, millega
elutähtsa
mobiiltelefoniteenuse
osutaja (või alternatiiv: §
74 lg 3 p 11 kohase
elutähtsa teenuse osutaja)
võimaldab teise elutähtsa
mobiiltelefoniteenuse
osutaja (või: § 74 lg 3 p 11
kohase elutähtsa teenuse
osutaja) kliendil Eestis
kasutada
mobiiltelefoniteenust oma
mobiilsidevõrgus.
(2) Riigisisese
rändlusteenuse võib võtta
kasutusele Vabariigi
Valitsuse otsusel üksnes
erakorralise seisukorra või
sõjaseisukorra ajal, kui on
tekkinud mobiilsidevõrgu
taristu ulatuslik või raskete
tagajärgedega katkestus
elutähtsa
143
mobiiltelefoniteenuse
osutamisel.
(3) Riigisisese
rändlusteenuse osutamise
lõpetamise korralduse
annab käesoleva
paragrahvi lõikes 2
kohaselt Vabariigi
Valitsus kohe, kui
erakorraline või
sõjaseisukord lõpeb või
riigisisese rändlusteenuse
osutamine pole enam
vajalik.
(4) Riigisisese
rändlusteenuse osutamisel
lähtub elutähtsa
mobiiltelefoniteenuse
osutaja järgmisest:
1) võimaldab teise
elutähtsa
mobiiltelefoniteenuse
osutaja kliendile
minimaalselt vajalikus
ulatuses juurdepääsu oma
mobiilsidevõrgule
juurdepääsuvõrgu tasandil
ja vajaduse korral kogu
riigi territooriumi ulatuses;
2) vajaduse korral
rakendab kõne- ja
andmesideliikluse või
144
sidevõrgu haldamise
meetmeid, mis on
vajalikud teenuse
toimepidevuse
võimaldamiseks ulatuses,
milles see on tehniliselt
võimalik selleks
lisakulusid tegemata;
3) võimaldab riigisisese
rändlusteenuse
kasutamisel tehniliselt
võimalikus ja optimaalses
ulatuses (andmeside kiirus
1 Mbit/s) vähemalt 4G
võrgus toimivat mobiilset
kõnet (VoLTE), SMS-
lühisõnumiteenust ja
mobiilset
andmesideteenust.
(5) Elutähtsa
mobiiltelefoniteenuse
osutaja on kohustatud
võimaldama võimaldab
teisele elutähtsa
mobiiltelefoniteenuse
osutajale ja tema kliendile
riigisisese rändlusteenuse
kasutamist tasuta.
(6) Elutähtsa
mobiiltelefoniteenuse
osutajale hüvitatakse
riigisisese rändlusteenuse
145
osutamise tulemusena
tekkivad kulud. kaasnevad
põhjendatud kulud.
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse §-des 151 ja 152
ette nähtud õiglase hüvitise
korda järgides.
(7) Riigisisese
rändlusteenuse osutamise
valmisoleku loomise riist-
ja tarkvara maksumuse
ning nende hoolduskulud
hüvitatakse elutähtsa
mobiiltelefoniteenuse
osutajale riigieelarvest
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministe
eriumi eelarve kaudu.
Riist- ja tarkvara soetamise
või väljavahetamise
vajadus, soetamise viis
ning soetamise ja
hoolduskulude maksumus
kooskõlastatakse
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministe
eriumiga enne riist- või
tarkvara soetamist või
väljavahetamist.
Nimetatud kulu
hüvitatakse vastavalt
Majandus- ja
146
Kommunikatsiooniministe
eriumi ning sideettevõtja
vahel sõlmitud lepingule.
(8) Käesoleva paragrahvi
lõikes lõigetes 6 ja 7
sätestatud kulude
hüvitamise tingimused,
ulatuse ja korra kehtestab
Vabariigi Valitsus
määrusega.“;
4. ETO-de ebaselged
kohustused ja
ebaproportsionaalne
vastutus
ETO kohustused ei ole
selged ega nende täitmata
jätmise eest määratud
vastutus proportsionaalne,
arvestades karistuse
määramise aluseks olevaid
ebaselgelt sõnastatud
kohustusi. ITL-i ettepanek
1: täpsustada eelnõu § 75
lõikes 11 selgitusega,
millal on võimalik nõuda
elutähtsa teenuse
osutamist erinevalt
kehtestatud nõuetest.
Põhjendus: eelnõu § 75
lõige 11 sätestab, et
elutähtsa teenuse osutaja
korraldaja võib nõuda
Arvestatud osaliselt/antud
selgitus
Ettepanekut lisada, et kokkulepitust erinevaid teenuseid saab osutada üksnes
siis kui ETO on selleks ka suuteline ja see on võimalik, on lisatud eelnõusse.
Märkused, mis seonduvad ETO kohustuste ja vastutusega (sh trahvisumma
suurusega) selgitame järgmist:
Maksimaalne trahvisumma on eelnõus sama, mis EL direktiivi (nn CER
direktiiv) ülevõtmiseks koostatud hädaolukorra seaduse muutmise eelnõus,
ja lähtub samadest põhjendustest ja selgitustest. ETO kohustuste täitmata
jätmine või mittenõuetekohane täitmine võib tuua kaasa väga suure kahju,
ohustada inimeste elu ja tervist, Eesti riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku
korda. Maksimaalne karistusmäär seaduses ei tähenda automaatselt selle
maksimaalses ulatuses kohaldamist, mida on selgitatud ka direktiivi
ülevõtmises koostatud HOSi eelnõu seletuskirjas. Karistuse kohaldamine
peab alati järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu määratakse
rahatrahv rikkumise raskuse järgi. Selgitame, et nii kõnesolev eelnõu kui
HOSi muudatused tulenevalt CER direktiivist on koostatud juba praegu
kehtivaid ETO kohustusi arvestades, mistõttu ei tehta eelnõuga ka ETO
kohustuste osas suuremaid ja põhimõttelisi muudatusi. Eelnõu on koostajate
hinnangul piisavalt õigusselge, et tagada nii ETOle tema kohustuste
arusaadavus (ehk millal on päriselt tegemist kohustuse täitmata jätmisega
teenuse toimepidevuse tagamisel) ja samuti riigi reageerimine riikliku
147
ETO-lt elutähtsa teenuse
osutamist ka viisil ja
ulatuses, mis erineb eelnõu
§ 75 lg 6 alusel kehtestatud
nõuetest ehk ette teada
nõuetest. Leiame, et seda
on võimalik nõuda ainult
juhul, kui soovitav viis ja
ulatus on ka tegelikult
rakendatav ning see peaks
eelnõust üheselt välja
tulema. Näiteks olukorras,
kus teatud piirkonnas oleks
vajalik tagada teenus, kuid
sinna ei pääse ligi
sõiduteede läbipääsu
puudumise tõttu.
Muudatusettepanek:
Eelnõu § 75 lg 11
„(11) Elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja
võib lähtudes hinnangust
reaalsele olukorrale ja
teostatavusele panna
elutähtsa teenuse osutajale
kohustuse osutada
elutähtsat teenust
ettenähtud viisil ja ulatuses
erinevalt käesoleva
paragrahvi lõike 6 alusel
kehtestatud nõuetest, kui
järelevalve raames või väärteomenetluse läbiviimine süüteo toimepanemise
tunnuste ilmnemisel.
148
see on vajalik selle teenuse
ulatusliku või raskete
tagajärgedega katkestuse
ärahoidmiseks või pärast
teenuse ulatuslikku või
raskete tagajärgedega
katkestust teenuse
taastamiseks.“
ITL-i ettepanek 2:
täpsustada eelnõu § 76
lõikes 11 ETO kohustusi,
eelkõige:
• Punkt 1) Jätta välja
eelnõu § 76 lg 11 punktist
1 „ja kasutajale
kättesaadavus“, sest ei
eelnõust ega seletuskirjast
ei selgu, mis on see ETO
täiendav kohustus lisaks
elutähtsa teenuse
toimimise tagamisele.
Kasutajale kättesaadavus
ei anna selgust ega anna
midagi sättele juurde, kui
kohustuse olemusest ei
selgu, milles see seisneb.
• Punkt 2) Arvestades
intsidentidest teavitamise
laialivalguvat määratlust
(sh teenuse toimimise ohu
korral), siis on vaja selgust,
149
millistele kriteeriumitele
peab vastama oht elutähtsa
teenuse katkestusest, et
sellele kohaldub 24h
teavitamiskohustus
(eelnõu § 76 lg 11 p 2) ning
mille rikkumise korral on
õigus trahvida kuni 400
000 euroga (eelnõu § 165).
• Punkt 4) viide sellele
kohustusele jätta välja
eelnõu § 165 vastutuse alt,
sest selle kohustuse
täitmise hindamine on
subjektiivne ning reaalselt
mittemõõdetav.
• Punkt 5) täpsustada ETO-
le määratud kohustust.
Punktis 5 viidatud eelnõu
§-s 17 reguleeritakse
kriisiplaani koostava
asutuse ja isiku ning
Vabariigi Valitsuse
korraldatud õppusi. Kas
ETO kohustub neil
osalema või ise
korraldama samaväärseid
õppusi oma töötajatele?
• Punkt 7) viide sellele
kohustusele jätta välja
eelnõu § 165 vastutuse alt,
sest vahendite ja varude
ETO teenuste puhul ongi kõige olulisem, et teenuse saaja saaks seda ka
tarbida, seetõttu leiame, et kohustus tagada selle kättesaadavus on oluline.
Teenus peab olema kättesaadav kliendile ja ennekõike elanikkonnale igas
olukorras. Seega kättesaadavus peab olema sõnastuses sees.
Eelnõu seletuskirjas: Selleks, et kriisiolukordades tegutsemiseks valmis olla,
korraldavad elutähtsa teenuse osutajad kas ise või teiste samas sektoris
tegutsevate teenuseosutajatega ühiselt õppusi.
Samas võib õppuseid korraldada ka ETKA. Nt on ReM kutsunud õppusele
tulevasi ETOsid, et harjutada koostööd ja aru saada varude suurusest ja
vajadusest.
ETKA määrab elutähtsa teenuse miinimumnõuded määrusega, sh
katkestuste võimaliku kestuse.
ETO põhiülesanne on tagada, et tema pakutav teenus oleks klientidele,
eelkõige elanikele, alati kättesaadav. Seega, kui elanik, kellel puudub ruuter
ei ole ka ETO klient ja ETO ei pea talle teenust osutama (ei saagi).
ETO peab hindama oma riske ja ristsõltuvust ka teistest elutähtsatest
teenustest ning töötama välja maandamismeetmed. Kuna elekter on elutähtis
teenus, siis kehtivad ka sellele ETO-le teenuse tagamise ja kiire taastamise
kohustus.
150
olemasolu ja piisavus
(viidatud eelnõu § 18
lõikes 7) selgub tegelikult
alles sõja-või
kriisiolukorras ning selle
ebapiisavuse korral Vene-
Ukraina sõja näitel ei saa
olla karistuse aluseks.
Samamoodi jääb
arusaamatuks
toimepidevuse nõuete
mistahes rikkumise eest
kuni 400 000 eurose
rahatrahviga karistamine.
Põhjendus: Kohustused,
mille eest võidakse ETO-t
karistada rahatrahviga
kuni 400 000 eurot,
tunduvad olevat väga
erineva kaaluga, kohati
mitut tegevust hõlmavad
ning täitmise kriteeriumid
ebaselged, mistõttu on
karistusena ettenähtud
rahatrahv
ebaproportsionaalne (nt
kuidas hinnatakse eelnõu §
76 lõike 11 p 1 või p 4
kohustuse täitmist ning
millisel hetkel on õigus
hakata trahvima). Lisame,
P 5 on toodud, et ETO peab korraldama õppuse, õppuse kord on toodud §-s
17 ning täpsem kord § 17 lg 3 alusel antavas määruses.
151
et eelnõu § 76 lg 11
punktiks 1 nimetatud
kasutajale kättesaadavus
on teenuse toimimise
lahutamatu osa, ilma
selleta puudub teenusel
eesmärk. Samal ajal ei ole
see elutähtsa teenuse
osutamise vaatest
asjakohane kohustus.
Lisaks on mõiste
„kasutajale kättesaadavus“
mitmeti tõlgendatav ega
ole sageli sõltuv elutähtsa
teenuse osutajast, vaid ka
kasutajast endast. Näiteks
sideteenuste puhul, kui
kasutajal ei ole kodus
elektrit ja terminalseade
(ruuter) ei tööta, ei ole
sideettevõtjast ETO-l
võimalik tagada kasutajale
ka oma teenuse
kättesaadavust ja sellist
kohustust ei saa ka
eelnõuga panna. Eelnõu §
76 lg 11 punkti 7 osas
märgime veel, et endiselt
puudub selgus, kuidas
eristatakse toimepidevuse
nõudeid erinevates
kriisiolukordades (viidatud
152
eelnõu § 75 lg 6).
Varasemalt tehtud ITL’i
ettepanekule edastati vaid
selgitus, et toimepidevuse
korraldaja saab määruses
täpsustada teenusenõudeid
erinevates olukordades
ning et sätestatavad
nõuded peaksid olema
proportsionaalsed ja
asjakohased. Kuna täielik
selgus kohustuse sisu osas
endiselt puudub, siis on
trahvi määramise aluseks
ebaselge kohustus.
Muudatusettepanek:
Eelnõu „§ 76 (11)
Elutähtsa teenuse
osutaja on kohustatud:
1) tagama elutähtsa
teenuse toimimise ja
kasutajale kättesaadavuse,
sealhulgas tagama teenuse
toimimise tehnilise rikke
ning tarne ja teise elutähtsa
teenuse katkestuse korral,
sealhulgas kriisiolukorras
enda osutatava teenuse
järjepideva toimimise ja
kiire taastamise võime;
153
2) teavitama viivitamata,
kuid kuni 24 tunni jooksul
elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldajat
või tema käesoleva
seaduse § 75 lõike 4 alusel
määratud asutust
käesoleva seaduse § 75
lõike 9 punktis 5 nimetatud
sündmusest ning esitama
üksikasjaliku aruande ühe
kuu jooksul sündmuse
lõpust arvates;
3) andma elutähtsa teenuse
toimepidevuse
korraldajale või tema
käesoleva seaduse § 75
lõike 4 alusel määratud
asutusele tema nõudmisel
teavet elutähtsa teenuse
osutamise kohta;
4) rakendama elutähtsa
teenuse katkestusi
ennetavaid ja kasutajatele
kättesaadavust tagavaid
meetmeid, sealhulgas
vähendama sõltuvust
teistest elutähtsatest
teenustest, olulisematest
lepingupartneritest,
tarnijatest ning
infosüsteemidest tehniliste
154
süsteemide, lepingute,
personali ja muude teenuse
osutamiseks oluliste
vahendite dubleerimise,
alternatiivsete lahenduste
kasutamise, vajalike
vahendite omamise ja
nende varumise ning muu
sellise kaudu;
5) korraldama enda
osutatava elutähtsa teenuse
toimepidevuse
kontrollimiseks õppusi
käesoleva seaduse §-s 17
sätestatud korras;
6) koostama riskianalüüsi
ja kriisiplaani käesoleva
seaduse §-des 13 ja 15
sätestatu kohaselt;
7) täitma käesoleva
seaduse § 18 lõikes 7 ja §
75 lõike 6 alusel
kehtestatud toimepidevuse
nõudeid;
10) teavitama elutähtsa
teenuse toimepidevuse
korraldajat või tema
käesoleva seaduse § 75
lõike 4 alusel määratud
asutust, kui sündmusel on
või võib olla oluline mõju
elutähtsa teenuse
155
osutajatele ja elutähtsate
teenuste osutamise
jätkamisele ühes või
mitmes Euroopa Liidu
liikmesriigis;“
Eelnõu „§ 165. Elutähtsa
teenuse osutaja
kohustuste rikkumine
(1) Elutähtsa teenuse
osutajale käesoleva
seaduse § 76 lõike 11
punktides 1–3, 5-67 ja 10
ning § 79 lõikes 1
kehtestatud kohustuste
rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga
kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle
on toime pannud juriidiline
isik, – karistatakse
rahatrahviga kuni 400 000
eurot.“
5. Objektikaitse
Eelnõud analüüsinuna
puudub veendumus, et riigi
poolt ka mingeid
meetmeid tarvitusele
võetakse, et aidata ETO
olulisi objekte kaitsta.
Eelnõu §-is 19 küll
selgitatakse riiklikult
Selgitus Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud koostama riskianalüüsi ja
kriisiplaani. Nende koostamisel saab ta juhinduda VV kinnitatud riskidest ja
kriisiplaanist. Samuti on ETOl kohustus tagada toimepidevus, teha koolitusi.
Eelnõu objektikaitse on otseselt seotud viidatud dokumentidega, ehk et ETO
vaates saab ETO riigilt:
- Riskianalüüsiks vajaliku sisendi (sh mis riskid / ohud)
- VV kriisiplaanist kriisi lahendamise eest vastutava asutuse, vastavad
elanikkonnakaitse meetmed, ülesanded sisekaitsele ja sõjalisele kaitsele ja
vajadused ühiskonna kui terviku toimimisele. Samuti põhinedes riigil
156
kaitstavate objekti
nimekirja koostamist, kuid
arusaamatuks jääb kas ja
kuidas riik pakub omalt
poolt ETO-dele abi ja tuge
objekti kaitsmisel sõjalises
või riigikaitselises
kriisiolukorras.
Konkreetsemalt jääb
arusaamatuks, kas
toimepidevuse seisukohalt
oluliste objektide kaitse
puhul nähakse Vabariigi
Valitsuse poolt ette üksnes
tingimused ja kord või on
kohaldatav elutähtsa
teenuse oluliste objektide
suhtes ka eelnõu § 19 lg 2,
mis sätestab, et seaduses
sätestatud alusel ja korras
võib objektikaitsel
rakendada politsei,
Kaitseväe või Kaitseliidu
valvet. Seejuures ei ole abi
eelnõu lisaks 6 olevas
märkuste tabelis antud
selgitustest, kuna ka see ei
anna käitumisjuhist, mida
ETO tegelikult tegema
peab. Seejuures ei pruugi
olla sideettevõtete puhul
olemasolevatele võimetele (sh inimressursist õhukaitseni) määratakse
plaanis objektikaitse prioriteedid, mille puhul arvestatakse ETO enda
võimalusi, mõjusid ühiskonna toimimisele aga ka sõjalise operatsiooni
läbiviimisele jms. See kõik on sisendiks ETO kriisiplaanile.
- Juhul kui riskianalüüsist ja VV kriisiplaanist tuleneb, et tegemist on
riigi kriitilise taristu või teenusega, mille ründamine, hävimine, hõivamine,
kahjustamine tekitab märkimisväärset kahju ühiskonnale, kriisiülesannete
täitmisele, määrab VV Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja
Justiitsministeeriumi (küber) valitsemisalale ülesande oma plaanides seade
nende teenuste ja objektide kaitse prioriteediks.
- Oluline on märkida, et mitte kogu ETO taristu ei pruugi olla
kriitiline. Hinnata tuleb kindlasti vähemalt järgmisi aspekte:
1) Kas taristu on taastatav, kui pika aja jooksul ning kui suur on kulu
2) Kas taristul olevat teenust on võimalik osutada mujalt
3) Millised on taristu ja teenusega seotud ristsõltuvused
4) Millise efekti saavutab vastane rünnates / hävitades taristu või teenus
5) Kas konkreetne taristu on kriitiliselt vajalik teenuse osutamiseks või
on võimalik teenuse osutamist prioriseerida, osutada vähemas mahus vms
Kokkuvõttes, baasreegel on, et objektikaitse eest vastutab objekti valdaja.
Siinkohal aga on selge, et näiteks raketirünnaku vastu ei saa ETO meetmeid
rakendada, see on osa sõjalisest kaitsest. Sellisel juhul riik hindab iga objekti
ja teenuse puhul eraldi, arvestades ka sõjalist nõuannet ning riigi võimalusi,
kas ja mida ja millega kaitsta. Sama kehtib ka näiteks küberkaitse kohta, kus
küberturbe meetmeid peavad kõik ise rakendama, kuid RIA saab küberründe
korral aidata.
Ressursi vaatest ei ole võimalik kõikide ETOde objektidele Kaitseväe ja
PPA valvet laiendada.
157
objektiks mitte ainult aiaga
piiritletud ehitis, vaid kogu
sidetrass.
6. Ringhäälinguvõrgu
teenuse toimimine kui
elutähtis teenus
ITL-i ettepanek: lisada
eelnõu § 74 lõikes 3
sätestatud elutähtsate
teenuste loetellu ka
ringhäälinguvõrgu teenuse
toimimine. Põhjendus:
Levira AS-ile ja Eesti
Rahvusringhäälingule
(ERR) on eelnõu kohaselt
ette nähtud endiselt püsiva
kriisiülesande
kehtestamine, kuid juunis
2024 on ITL-ile
teadaolevalt jõutud riigi
tasandil arusaamisele, et
nii Levira kui ka ERR-i
puhul on otstarbekas
kaaluda ETO-staatust, sest
mõlema juriidilise isiku
teenused on äärmiselt
olulised, kui riigi eesmärk
on tagada kogu Eesti
elanikkonna õigeaegne ja
asjakohane
informeerimine. Nimelt on
mõlemal roll kriisideks
Selgitus / Arvestatud
sisuliselt
Teemat tuleb vaadata komplekselt – ERR ilma Levirata ei toimi.
Hädaolukorra seaduse muudatustega (millega võeti Eesti õigusesse üle CER
direktiiv), sai ERR ja Levira elutähtsa teenuse osutajaks.
158
valmistumisel,
kriisikommunikatsioonis
ja ohuteavitustes. Hetkel
on läbiviimisel selle
teenuse elutähtsuse
hindamine
Kultuuriministeeriumi
poolt. Kõnealusest
hindamisest tehtavad
järeldused peaksid lõpuks
muudatustena kajastuma
Riigikogu menetluses
olevas hädaolukorra
seaduse ja teiste seaduste
muutmise eelnõus (426SE)
ja seejärel vastavate
muudatustena käesolevas
eelnõus. Märgime, et
käesoleva muudatuse osas
peaks oma seisukohta
väljendama kindlasti ka
ERR ja pakkuma teda
puudutavad muudatused
välja omalt poolt.
Muudatusettepanek:
Eelnõu § 74 lg 3
„(3) Elutähtsad teenused
on: /…/
14) ringhäälinguvõrgu
teenuse toimimine;/…/
159
Eeltoodust tulenevalt on
vajalik muuta ka eelnõu §
184 ja § 187 punkt 8, kuid
uut konkreetset sõnastust
on praegu keeruline välja
pakkuda, sest suund Levira
ning ERR-i ETO-
staatusele on üsna
hiljutine. Siiski juhime
tähelepanu eelnõu §-ga
184 Eesti
Rahvusringhäälingu
seaduses muudetava § 5 lg
11 p 2 kasutatakse ekslikult
terminit sideoperaator, sest
elektroonilise side seaduse
tähenduses on tegemist
elektroonilise side
ettevõtja ehk
sideettevõtjaga. Nagu see
on õigesti kasutuses ka
sama sätte punktis 3.
Palume ka punktis 2
asendada sideoperaator
sideettevõtjaga.
7. Jälitus- ja
julgeolekuasutuste
õigused seoses
sidevõrgule juurdepääsu
ning sideandmete
edastamise ja
kasutamisega
Arvestatud
160
Eelnõu § 187 punktiga 12
kavandatakse kohustada
sideettevõtja andma
Kaitseväele sideandmeid
ning punktiga 13 tagama
Kaitseväele
mobiiltelefonivõrgus
kasutatavate
terminalseadmete asukoha
tuvastamise reaalajas.
Sama sätte punktiga 14
muudetakse ESS § 113 ja
lisatakse juurdepääs
sidevõrgule ka
Kaitseväele.
ITL-i ettepanek 1: jätta
eelnõu § 187 punktid 1, 12
ja 13 eelnõust välja.
Põhjendus: Kõnealuseid
jälitus- ja
julgeolekuasutuste õigusi
seoses sideandmete
edastamise ja
kasutamisega peab
vaatama tervikuna ning
seejuures ei tohi unustada
kohustust viia vastavad
ESS-i nõuded Euroopa
Kohtu otsustega kooskõlla.
Olukorras, milles Eestis
161
kehtiv sideandmete
säilitamise ja kasutamise
regulatsioon pole riigi
poolt viidud kooskõlla
Euroopa Kohtu otsustega,
ei saa pidada põhjendatuks
ega ka õiguslikult
võimalikuks uusi sätteid ja
õiguslikke aluseid ESS-i
sideandmete säilitamist ja
kasutamist puudutavatesse
sätetesse juurde lisada.
ITL-i ettepanek 2: jätta
eelnõust § 187 punktid 14
ja 15 eelnõust välja ja
jääda ESS-is juba
sätestatud isikute loetelu
juurde, kellele tuleb
võimaldada juurdepääs
sidevõrgule. Leiame, et
uue kanali loomise asemel
on võimalik korraldada
juba ESS § 113 nimetatud
õigust omavate isikute
poolt loodud
juurdepääsulahenduse
vahendusel pealtkuulamise
jms toimingute läbiviimine
ja omalt poolt info
edastamine vastavalt
kriisiolukorra vajadustele
162
ka teistele isikutele,
näiteks Kaitseväele.
Põhjendus: Sidevõrgule
juurdepääsu saavate
isikute ringi laiendamine ei
ole meie hinnangul
põhjendatud. ESS § 113
täitmiseks on loodud
tehniline võimekus.
Umbes 20 aasta jooksul on
tehtud on pidevaid
investeeringuid
tehnoloogia arenguga
kaasas käimiseks ning
selleks seaduse alusel
õigustatud isikutele on
arendatud nende
vajadustele vastavad
tehnilised
juurdepääsukanalid. Me ei
pea täiendavate kanalite
loomist mõttekaks. Selleks
võimekuse loomine
nõuaks süsteemide
tehnilist täiendamist ning
lisaressurssi selleks.
Vajadusel on riigiasutustel
(sh. Kaitsevägi) võimalik
muudel alustel omavahel
jälitustegevuse infot
vahetada kasutades
163
olemasolevaid
juurdepääsukanaleid.
8. Muud tähelepanekud ja
ettepanekud
1) Eelnõu § 8 lõige 3
sisaldab ekslikult viiteid
sama sätte lõike 1
punktidele 2 ja 4. Lõikes 1
vastavaid alapunkte ei ole.
Lisaks jääb selle sätte lõike
3 mõte arusaamatuks – kas
mõte on, et Riigikantselei
ise kontrollib enda
koostatud dokumentides
sätestatud eesmärkide
saavutamist (kui õige on
viide § 8 lg 1 punktile 2)?
2) Eelnõu § 75 lg 1 punkti
7 ja lõike 3 kohaselt on
elutähtsa teenuse osutaja
korraldava asutuse
(ETKA) ülesanne
muuhulgas juhtida
elutähtsa teenuse
katkestuse lahendamist.
Märgime, et praktikas on
raske nõustuda, et ETKA
saab ning oskab ETO
teenuse katkestuse
lahendamist sisuliselt
juhtida, kuna tegelik
Õige on viide lõikele 2
ETKA ülesanne on juhtida elutähtsa teenuse raskete tagajärgede või
pikaajalise katkestuse või selle ohu lahendamist. Läbi juhtimise ja olukorra
pildi loomise koordineerib ETKA mitme ettevõtte/asutuse tööd strateegilisel
tasandil.
164
teadmine teenuse
toimimisest ning
võimalused seda taastada
on ETO käes. Palume
kaaluda võimalust
sõnastuse muutmiseks.
Näiteks, et ETKA
koordineerib teenuse
katkestuse lahendamise
korral koostööd seotud
isikute vahel.
3) Eelnõu § 76 lõike 7
kohaselt ETKA-l aega 5
tööpäeva ETO määramise
andmete kandmiseks
tsiviiltoetuste registrisse.
Sama sätte lg 9 kohaselt on
ETKA-l aega 5 tööpäeva,
et edastada haldusakt Riigi
Infosüsteemi Ametile.
Jääb arusaamatuks, miks
on vajalik nendel juhtudel
5-päevast tähtaega. Teeme
ettepaneku lahendada lg 9
e-riigile kohase
automaatteate esitamisega
ning kaaluda, kas lg 7
puhul oleks võimalik see
kanne koheselt teha.
Punkt 2 ütleb, et sundkasutusse ei võeta ega sundvõõrandata asja, mis on
vajalik elutähtsa teenuse osutamiseks või isiku või asutuse kriisiülesannete
täitmiseks.
165
4) Eelnõu § 112 lg 1
sätestab, milliseid asju ei
või sundkasutusse võtta
ega sundvõõrandada.
Antud sätte punkt 2 on
ebaselge ega ava mida
sellega mõeldud on. Seda
ei ava ka eelnõu
seletuskiri, kuna selles
korratakse sõna-sõnalt
sätte sõnastust ning
täiendavat selgitust ei ole
lisatud. Sätte mõte peaks
olema, et elutähtsa teenuse
osutaja asja, mis on
vältimatult vajalik
elutähtsa teenuse
osutamiseks, ei võeta ära.
Samas tekitavad segadust
sõnade „teise isiku või
asutuse“ ja „sealhulgas“
kasutamine. Palume sätte
sõnastus üle vaadata ning
selgemaks kirjutada.
Samuti lisada, et ka ETO
lepingupartnerile kuuluvat
asja ei tohi ära võtta, kui
see on vältimatult vajalik
elutähtsa teenuse
osutamiseks. Kõik, mida
elutähtsa teenuse
osutamiseks kasutakse, ei
Seletuskirja muudetud.
166
pruugi kuuluda ETO-le
endale.
5) Eelnõu § 187 punktiga 2
lisatakse ESS-i
ringhäälinguvõrgu teenuse
mõiste. Juhime
tähelepanu, et eelnõu
seletuskiri (lk 321) on selle
osas eksitav. Nimelt ütleb
seletuskiri, et
ringhäälinguvõrgu teenus
on Eesti
Rahvusringhäälingu
(ERR) poolt toodetava
meediateenuse edastamine
avalikkusele. Tegelikkuses
on see laiem ehk ka teiste
meediateenuste osutajate
teenuste avalikustamine.
ERR-i teenuse edastamine
on eelnõu kohaselt
sideettevõtja püsiv
kriisiülesanne, kuid seda
reguleerib juba täpsemalt
eelnõu § 187 punktiga 8
ESS-i lisatav § 903 (mida
on vaja muuta, kui
ringhäälinguvõrgu
teenusest saab elutähtis
teenus), mitte mõiste ESS-
i §-is 2.
167
168
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Reguleerimisala, kriisi
määratlemine
VOS-i kohaselt
määratletakse kriisi
olemused eristades neid
kui eriolukord,
erakorraline seisukord
ning sõjaseisukord.
Vabariigi Valitsus
kuulutas esimest korda
eriolukorra välja Eestis 12.
märtsil 2020 seoses
koroonapandeemiaga, mis
kestis sama aasta 17.
maini. Eriolukorra
tingimused ja tegevused on
siiani koondatud
hädaolukorra seadusse.
Erakorralise seisukorra
Eesti põhiseaduslikku
korda ähvardava ohu
kõrvaldamiseks saab välja
kuulutada erakorralise
Arvestatud Toidu varustuskindluse määratlemine elutähtsa teenuse või püsiva
kriisiülesandena peaks aitama kaasa sellele, et selle valdkonna ettevõtjatele
tagatakse tootmist toetavate tugiteenuste toimimine või vajaduse korral
alternatiivsete teenuste pakkumine teiste elutähtsa teenuse osutajate kaudu
(nt kütus, elekter, andmeside) esimeses järjekorras, et elutähtsa teenuse
osutajad suudaksid neile pandud kohustusi täita.
Riik jätkab ettevõtjate toetamist meetmetega, mis aitavad nii kriise ennetada
kui ka kriisisituatsioonis jätkata toidutootmisega kasvõi osalises mahus.
Näiteks Eesti maaelu arengukava kaudu on suunatud nii
põllumajandustootjatele kui ka toiduainetööstustele erinevaid
toetusmeetmeid. Olemas on ennetusmeetmeid põllumajandustootjatele
riskide maandamiseks, nagu näiteks põllumajanduskindlustustoetus.
Toiduainetööstustele on suunatud investeeringutoetused, nagu näiteks
põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus. Lisaks
sellele on ka mitmeid erakorralisi toetusmeetmeid nii
põllumajandustootjatele kui ka toiduainetööstustele.
Ka on toetusmeetmeid kriisijärgsete mõjudega toimetulekuks, nagu näiteks
„Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud
põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus“ (maaeluministri
26. juuni 2017. a määrus nr 48).
Energiakriisi jaoks töötati toidutööstustele kiirkorras välja meede
„Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse
tagamiseks“ (maaeluministri 10. augusti 2022. a määrus nr 45). Lisaks
169
seisukorra seaduse
kohaselt, senini selleks
Eestis vajadust ei ole
olnud. Samuti ei ole
rakendatud Eestis
riigikaitseseadust
riigikaitse korralduseks
sõjaajal. Kõik eelpool
nimetatud kolm
kriisiolukorda reguleerivat
seadust (edaspidi
kriisiseadused)
koondatakse kokku VOS-
iks ning tunnistatakse
VOS-i vastuvõtmisega
kehtetuks. Kuigi Venemaa
sissetung Ukrainasse on
pannud olulisem määral
mõtlema Eesti
turvalisusele, ei loeta
Eestile otsest sõjalist ohtu.
Oleme nõus, et vaatamata
otsese ohu puudumisele,
on oluline riigil panustada
tegevustesse, et tulla toime
nii sõjaolukorraga kui
erakorralise seisukorraga
ja eriolukorraga, on meie
meelest olulisem, tuleks
sellele eelistatakse ja toetatakse tootjate investeeringutoetuses neid
investeeringuid, mis on suunatud varustuskindluse tagamisse nt
diiselmahutite ostmine, generaatorid, hoidlate ehitamine jne.
Samas on eespool nimetatud toetused sihitud eelkõige siiski ettevõtjate
tavapärase majandustegevuse arendamisele, mitte nende majandustegevuse
kindla osa toimepidevuse loomisele kriisiolukorras riigi tahtel. Viimane on
toidu käitlemisega tegelevatele ettevõtjatele seaduse eelnõuga lisanduv uus
kohustus. Seaduse eelnõu kohaselt elutähtsa teenuse osutajale pandavate
toimepidevuse nõuete täitmiseks ettevõtjale kaasnevate kulutuste kohta ei
ole analüüsi tehtud või on see olnud pigem osaline ja pealiskaudne. Toidu
varustuskindluse valdkonnas on need nõuded ka alles väljatöötamisel. Küll
aga peavad nii seaduse eelnõust kui selle rakendusaktidest tulenevad
kohustused võimaldama ettevõtjal neid kohustusi täita nii, et sellega ei
kaasne nende konkurentsiolukorra halvenemist.
170
meie meelest keskenduda
pigem pikemaajaliste
kriiside ohjeldamisele,
mille kestvus on rohkem
kui VOS-is nimetatud 30
päeva. Lühemaajaliste
kriisidega on
toidutootjatest ettevõtjad,
vaatamata neid tabanud
majanduslikest
tagasilöökidest, siiski
hakkama saanud. Hetkel
reguleerivad
kriisiseadused ei hõlma
toiduga kindlustatuse
temaatikat muul moel kui
toiduainete müügi erikorra
kehtestamisega või
vajadusega tagada
elanikkonna, kaitseväe ja
reservväelaste
toitlustamine. Seepärast on
toidutootjad läbi erinevate
kriiside pidanud ise
hakkama saama
teadmisega, et
seadusandlikul tasandil ei
loeta toitu kui elutähtsat
teenust ning selles vallas
171
tegutsevad ettevõtjad on
olnud sunnitud
kriisisituatsioonides ilma
seadusandlike garantiideta
iseseisvalt tegutsema.
Koroonaepideemia ja sõda
Ukrainas on jõulisemalt
toonud pilti toidu
varustuskindluse ja
põllumajanduse ja
toidutootjate rolli
toidujulgeoleku tagamisel.
Meie liikmetest ettevõtjad
hindavad seninini oma
toimetulekut
kriisiolukordades nii
koroonaepideemia kui
muude lokaalsemate
situatsioonides nagu nt
tormist tulenevate
ulatuslike
elektrikatkestuse,
loomataudide levikust
tulenevate piirangute või
oluliste sisendite
tarneraskustega, pigem
heaks. Riigilt oodatakse
tuge just tootmist
toetavate tugiteenuste
172
toimimise tagamisel või
vajadusel alternatiivsete
teenuste pakkumisel, mis
aitavad
kriisisituatsioonis jätkata
toidutootmisega kasvõi
osalises mahus.
2. Elutähtsa teenuse
osutaja ja toidu
varustuskindlus
Eelpool öeldut üle
korrates, nendime vajadust
sätestada elutähtsa teenuse
osutaja mh ka
toiduvaldkonnas, kelle
ülesanne on elanikkonna
toiduga varustamine.
Toiduvaldkonnas
reguleeritakse ETO
määratlus VOS-is lisaks ka
läbi toiduseaduse (TS).
Viimasesse tehakse VOS-i
vastuvõtmisega mitmeid
muudatusi, sh
kehtestatakse uus peatükk
71 toidu varustuskindlus.
Uus TS-i § 464 määratleb
ETO-ks ettevõtja, kellel on
teravilja-, pagari- või
Selgitus Toiduga varustamine muutus elutähtsaks teenuseks hädaolukorra seaduse
alusel CER direktiivi ülevõtmisega. Käesoleva eelnõuga täiendatakse
regulatsiooni toiduvaru osaga ning toidu jaekaubandusettevõtetele
sätestatakse püsiv kriisiülesanne.
Esitame vastused küsimustele allpool. 1) Uued elutähtsa teenuse osutajad
tuleb selgitada välja hiljemalt 28.02.2026. See ei välista seda, et ka hiljem
võib ETOde koosseis muutuda ja lisanduda uusi ettevõtteid või vastupidi
toimuda ETOde väljaarvamisi.
2) toiduseaduse § 464 kohaselt võetakse elutähtsa teenuse osutaja
määramiseks aluseks määramise aastale vahetult eelnenud kahe aasta
majandusaasta aruande ning riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmete
keskmised andmed. Seega küsimuses kirjeldatud majandustegevuse
lühemaajalistest kõikumistest tingitud mõjutuste vältimiseks võetakse
elutähtsa teenuse osutaja määramiseks aluseks määramise aastale vahetult
eelnenud kahe aasta andmete keskmised andmed.
Ettepanekuga märkida toidu varustuskindluse valdkonnana teravilja-,
pagari- või makarontoodete tootmise asemel teraviljatoodete, jahu või jahu-
ja pagaritoodete tootmine, ei saa nõustuda. Nimelt jahu ja jahutooted
kuuluvad juba sätestatud teraviljatoodete alla ja seega puudub vajadus
nende eraldi märkimise järele.
173
makarontoodete tootmise,
looma pidamine liha või
piima tootmise, liha
käitlemise, piima
käitlemise või toidu
jaekaubanduse valdkonnas
märkimisväärne mõju
elanikkonna toiduga
varustamisel.
Varustuskindluse
määratlemisel võetakse
arvesse nimetatud
valdkonna ettevõtjate
aastane müügikäive. ETO
staatuse saab suurima
müügikäibega ettevõtja,
erandina piima käitlemise
valdkonnas, kus ETO-ks
määratakse kolm suurimat
müügikäibega ettevõtjat.
Nõuetele vastavus tehakse
kindlaks ettevõtja
majandusaasta aruande ja
tema
põllumajandusloomade
registri ning riigi toidu ja
söödaregistri andmete
alusel. Sellest on ajendatud
meie küsimused:
Toidu varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse osutamise täpsemad
nõuded kehtestab minister määrusega. Nimetatud määrus on täna
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis väljatöötamisel, kus
täpsustatakse täpsemad nõuded ETO toimepidevusele. Kavandatavate
nõuete sõnastused räägitakse osapooltega läbi määruse koostamise ja
kooskõlastamise protsessis.
174
• Kui tihti edaspidi
hinnatakse
ettevõtjate staatust
müügikäibe põhjal
ringi?
• Mis juhtub kui
mõned ettevõtjad on
väikese müügikäibe
vahega, st ühel aastal
justkui
kvalifitseerub ETO
nõuetele vastavaks ja
teisel mitte?
• Hetkel on
lihakäitlejana ära
nimetatud HKScan,
mis katab nii
põllumajandustootja
kui toidutööstuse.
Kuivõrd toimub
ettevõtte omanike
vahetus, mille
tulemusel võib
muutuda ka ettevõtte
struktuur. Kui pikalt
antakse uuele/uutele
ettevõtetele aega
VOS nõuetega
kohanemiseks?
175
TS-i § 463 lõige määratleb,
et toidu varustuskindluse
valdkonnaks on teravilja-,
pagari- või
makarontoodete tootmine.
Pöörame tähelepanu, et
Eestis on makaronitoodete
tootmine väga
marginaalne, enamus turul
müüdavatest
makaronitoodetest
imporditakse. Küll aga on
pagaritootmise ja
makaronitootmise
peamiseks tooraineks jahu,
mille varustuskindluse
tagamine on oluline ära
märkida. Teeme
ettepaneku märkida
vastav valdkond
järgmiselt:
teraviljatooete, jahu või
jahu- ja pagaritoodete
tootmine.
Edaspidi kehtestatakse TS-
i § 466 lõike 2 alusel
määrus „Toidu
176
varustuskindluse
valdkonna elutähtsa
teenuse osutamise
nõuded“, mille kavand on
esitatud VOS-i paketi lisas
2 (rakendusakti kavand nr
29). Määruse eelnõu § 2
sätestab, et ETO on
kohustatud jätkama oma
tavapärases mahust
vähemalt 75% oma
põhitegevust vähemalt 30
päeva perioodi vältel alates
kriisiolukorra välja
kuulutamisest tagades mh
ka tegevusvaru, peale
30nendat päeva, peab ETO
jätkama oma põhitegevust
parimal võimalikul viisil.
Kavandi sõnastuses jääb
arusaamatuks, mida
põhitegevuse all silmas
peetakse? Põllumajanduse
ja toidutootmisega
tegeleval ettevõtjal on mitu
põhitegevust, nt
piimatootja, kes toorpiima
tootjana kasvatab ka vilja,
toodab loomasööta ja
177
biogaasi või lihakäitleja,
kelle loomad kasvatatakse
üles omavalmistatud
söödal ja kes kasvatatud
loomad ise tööstuses ära
realiseerib ning
kõrvalsaadused
tootmisüksuses ära käitleb.
Siit ka küsimus, kas 75%
nõuet tuleb vaadelda
käibena, tootmismahuna
või turule viidud
pakendatud toodete
arvust või lähtutakse
mõnest muust määrast?
3. ETO kohustused
ETO kohustused on
peaasjalikult määratletud
VOS-i §-s 75. Üldised
nõuded on olenemata ETO
tegevusvaldkonnast
kõigile ühesugused. Meie
hinnangul on sätestatud
nõuded toiduvaldkonnas
määratud ETO-le karmid,
ettevõtlust liialt piiravad,
vähendavad ettevõtete
konkurentsivõimet ega
arvesta toidusektori
Selgitus
Konkreetsed nõuded konkreetses valdkonnas määrab elutähtsa teenuse
korraldaja ja need on erinevat teenuste lõikes.
178
erisustega. Arvestades, et
toiduvaldkonna ettevõtja
ei ole seni kehtivate
kriisiseaduste mõistes
loetud ETO-ks ning
seetõttu on toiduvaldkonna
ettevõtete jaoks tegemist
riigi ees uute kohustustega,
tuleks olulisemal määral
hinnata kõiki seadusega
kehtestatavaid nõudeid
toiduvaldkonna
vaatenurgast ning meie
meelest on mõistlik
kehtestada
toiduvaldkonnale
vähemalt järgmised
erandid:
• Erand
küberturvalisuse
seaduse
rakendamisel
VOS-i eelnõu § 196
punktiga 3 täiendatakse
küberturvalisuse seaduse
(KüTS) §-i 7 uue lõikega
31. Sätte kohaselt peavad
ETO-d, kelle
Sätte uuendatud sõnastus on sama, mis 11.03.2025 Riigikogu menetlusse
võetud HOSis muutmise seaduse eelnõus (589 SE), kuid see on lõimitud
elutähtsa teenuse osutaja kohustuste üldisesse loetelusse. See eelnõu läbis
eelnevalt uue kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise ringi. Selle järgi peab
elutähtsa teenuse osutaja tagama juhul, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse
tagamiseks vajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, elutähtsa
teenuse toimepidevuse dubleerivate vahendite ja tehnoloogiliselt
alternatiivsete lahenduste abil ajal, kui välisriigis asuvatele andmetele või
seadmetele juurdepääsuks kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus
või võrk ei toimi. See seondub vahetult elutähtsa teenuse osutaja teise
kohustusega rakendada elutähtsa teenuse toimepidevust tagavaid meetmeid
179
3 https://arileht.delfi.ee/artikkel/120190212/meie-susteemis-oldi-sees-mitu-kuud-kuberrunnaku-labi-elanud-ettevotja-raagib-loo-perefirmade-kolmest-koige-raskemast-
nadalast?_gl=1%2a1as5met%2a_ga%2aODM4MTc1NTk0LjE2NzU0MjkwMTU.%2a_ga_YG8VC2H8NV%2aMTY4NDUwMDgxMy4xNC4xLjE2ODQ1MDA4MzEuMC
4wLjA.
infosüsteemid asuvad
välisriigis tagama
elutähtsa teenuse
toimepidevuse ka viisil ja
vahenditega, mis ei sõltu
välisriikides asuvatest
infosüsteemidest. See
tähendab, et ETO ei tohi
kasutada välisriikides
olevaid servereid ega ka
pilveteenuseid. Kaasajal
on uued tehnoloogiad,
seadmed, rääkimata IT-
lahendustest ja
tarkvaradest aga kõik
arendatud selliselt, mis
kasutavad rohkemal või
vähemal määral arendaja
tugisüsteeme ja
pilveteenuseid, nt e-
põlluraamat,
farmitarkvara, aga ka
viimased Microsofti
versioonid ja ka riiklikult
arendatavad suurandmete
süsteemid jmt. Nendest
(…) tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse
osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste
kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise
kaudu. Elutähtsa teenuse osutaja nõuete täitmist kontrollib, toimepidevuse
nõuded kehtestab ning tema toimepidevuse riskianalüüsi ja kriisiplaani
kinnitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja.
Elutähtsa teenuse üks eesmärke on tagada ka teenuse kättesaadavus
kasutajatele kriisiolukorras, sealhulgas olukordades kus ühendus
välisriikidega on erinevatel põhjustel piiratud. Sätte eesmärk on, et elutähtsa
teenuse osutaja mõtleks ka olukordadel, kus väliriigis olevad andmed või
seadmed ei ole juurdepääsetavad, sest sideteenus või sidevõrk ei toimi. On
vähetõenäoline, et põllumajandustootmine seiskub, kui lühema perioodi
jooksul jääb mõne programmi uuendus tegemata.3
Sätte mõtte kohaselt tuleb läbi mõelda ja teenuse osutamine kui esineb kirjas
kirjeldatud sõltuvus välisriigis olevast võrgu- ja infosüsteemist, mis on
kahjustatud ning seab näiteks ohtu isikute elu ja tervise. Selle tulemusena
tuleb ette näha dubleerivad vahendid ja alternatiivsed lahendused.
Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste regulatsiooni.
Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati hädaolukorra seaduse muutmise
ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, millega võeti
üle CER direktiiv. Käesolevasse eelnõusse on HOSi sätted lihtsalt toodud
üle.
180
lahti harutamine on
praktikas pea võimatu ja
piiraks olulisel määral
ettevõtte arenguvõimalusi.
Keeruline on mõista sellise
piirangu eesmärgipärasust.
Seletuskirja mõju
hinnangus ei ole välja
toodud, kas Eestis üldse
on taoliste lokaalsete
süsteemide loomiseks
võimekust ega ka kui
palju selliste süsteemide
välja töötamine,
programmeerimine ja
uuendamine maksab.
Sättes on selgelt välja toodud põhimõte, et elutähtis teenus peab olema
kättesaadav kasutajale ka sellisel juhul, kui teenuse osutamiseks kasutatavad
võrgu- ja infosüsteemid asuvad välisriigis ja ühendus nendega on katkenud.
Sätte eesmärk on toonitada, et kasutaja, sh eraisiku esmased vajadused
teenuse järgi tuleb tagada sõltumata, kas välisriigiga on ühendus või ei. Siin
ei oma tähendust, mis põhjusel see välisühendus (sidekaabel) ei toimi –
näiteks, et kas on tegemist olukorraga, kus sidekaabel on lõhutud lava ankru
või traalnoodi tõttu, on toimunud loodusõnnetuse, sabotaaž, sideliini tõrge,
sidevõrgu enda tõrge või on toimunud mõni muu sündmus. Välisriigi võrgu-
ja infosüsteemidega ühenduse katkemisega ei tohi kaasneda olukorda, kus
Eestis asuv kasutaja ei saa talle vajalikku teenust. Siin juures mõeldakse, et
teenus oleks vähemalt tagatud esmasel tasandil. Näiteks, kui esineb tõrge
finantsasutuste võrgu- ja infosüsteemis, peab finantsasutus kasutusele võtma
elutähtsa teenuse osutamiseks kavandatud alternatiivid sularaha
väljamaksete tegemiseks või maksete ülekannete korraldamiseks. Selliseks
alternatiiviks võib näites olla ajutiste kontorite tekitamine jms.
Säte eeldab, et alternatiivid rakenduks mõistliku aja jooksul ning elutähtsa
teenuse toimimise katkestus ei mõjutaks olulisel määral sellelt sõltuvate
isikute heaolu. Näiteks kui katkestus on lühiajaline, ei pruugi teenuse
kättesaadavuse tagamise alternatiivi rakendamine olla vajalik. Samas kui
katkestus on pikaajaline ning tõenäosus võrgu- ja infosüsteemis ühenduse
taastamiseks on lühiajalises perspektiivis väike, tuleb alustada alternatiivide
rakendamisega. Näiteks olukorras, kus toiduainete tootmiseks kasutatav
võrgu- ja infosüsteemi on kahjustatud, tuleb jätkata toiduainete tootmist
viisil, mida välisriigis asuva võrgu- ja infosüsteemi puudumine ei mõjuta.
Või veevarustamist puudutava võrgu- ja infosüsteemi kompromiteerimisel
tuleb leida alternatiivne lahendus joogivee pakkumiseks vee-ettevõtte
klientidele.
Sätte olemus ei ole iseenesest uus, vaid pigem toonitatakse, et lisaks muudele
teenuse toimimiseks vajalikele sisendistele (nt vesi, elekter ja side) on
181
Teise murena näeme
KüTS-ise E-ITS kohuslust,
mis tähendab E-ITS
infoturbestandardi
rakendamist alates 2023.
aastast ning nõuet
koostada riskianalüüse,
auditeerimist ja vajadusel
protsesside muutusi.
Eelnõu seletuskirjas ei
ole meie meelest piisavalt
põhjendatud, milline on
reaalne oht või riski
ulatus riigile juhul kui
toiduvaldkonna ETO ei
rakenda
küberturvalisuse seadust
nõutud mahus? Olgu
siinkohal öeldud, et
toidutootmine on
enamjaolt mehhaniseeritud
ja suures osas ka
digitaliseeritud, saab
kaasaegne tootmine ja teenuste pakkumine üha enam seotud
infotehnoloogiaga ja see muudab ettevõtjad küberkuritegevuse või ka muude
pahatahtlike küberrünnete sihtmärkideks. Eriti tuntav on ühiskondlik kahju,
mis on suunatud ettevõtjate vastu, mille tooted või teenused on suure mõjuga
ühiskonna normaalse toimepidevuse (sh avaliku korra) tagamisel. Sellest
tulenevalt peavad olulise mõjuga ettevõtjad valmistuma end ka võrgu- ja
infosüsteemide kompromiteerimise ja katkestuste olukordadeks ning
nägema ette ka toimimise alternatiivid, et ühiskond saaks jätkuvalt toimida.
HOS § 41 lõike 2 sõnastuse viimine kommenteeritavasse seadusesse ei tekita
täiendavaid nõudeid praegustele elutähtsa teenuse osutajatele.
Kümme kuu nõue rakendub seaduses toodud nõuete kohta, nt kriisiplaani
koostamise osas. Täpsemad toimepidevuse nõuded sätestab elutähtsa
teenuse toimepidevuse korraldaja oma määrusega eelnõu § 75 lg 6 alusel.
Nende nõuete täitmise tähtaegu määratakse iga ETO kohta eraldi
haldusaktiga, k.a saartalitluse nõude täitmise täpsem tähtaeg (seadus annab
maksimum tähtaja 5 a). Tegemist on juba eelnõus sätestatud põhimõttega.
Eelnõu § 75 lg 11 p-i 1 kohaselt on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud
tagama elutähtsa teenuse toimimise, sealhulgas tagama tehnilise rikke ning
tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, sealhulgas kriisiolukorras
enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime
elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete kohaselt. Selle sätte puhul on
keeleliselt määdav sõna „korral“, mis moodustab sõnaga „rikke“ ühtse
terviku.
Sama paragrahvi lg 11 p 2 puudutab elutähtsa teenuse toimepidevuse
korraldaja teavitamist teenuseosutaja poolt ehk Regionaal- ja
põllumajandusministeeriumi teavitamist. Küberintsidendist tuleb teavitada
eraldi ka RIA-t, see tuleneb küberturvalisuse seadusest.
182
seadmeid käivitada
vajadusel manuaalselt ning
etapid teostada häda pärast
käsitööna. Seepärast jääb
meil arusaamatuks, miks
toiduvaldkonnas tegutsev
ETO peab kasutama just
ettenähtud E-ITS-t ega saa
ise küberturvalisuse
riskide maandamiseks
kasutada vahendeid ise
valida. KüTS-es määratud
riskide maandamise
tagamine on meie meelest
üks komponent ettevõtja
riskianalüüsist, milles
küberohte ja -riske peab
ETO kaalutletult hindama
ning mille osas võtma
vastu vastavad meetmed
riskide ja ohtude
maandamiseks. Lisaks
eelpool öeldule, ei ole
seletuskirjas hinnatud,
kui ulatusliku lisa
investeeringu vajaduse
E-ITS-i rakendamine
ETO-le kaasa toob?
Muuhulgas seame
Eelnõus on sätestatud põhimõtted, millest tuleb elutähtsa teenuse osutajal
lähtuda enda töö korraldamisel. Täpsemad meetmed kavandatakse lähtudes
ettevõtte riskianalüüsist. Seadus ei sunni ettevõtjaid vähendama
lepingupartnerite hulga, üksnes suunab mõelda läbi sõltuvusi
lepingupartneritest ja kaasnevaid riske, nende riskide maandamist.
183
kahtluse alla tingimuse,
mille kohaselt laieneb
toiduvaldkonna ETO-le
nõue tellida võrgu- ja
infosüsteemide audit.
Auditiga hinnatakse
KüTS-ise nõuete täitmist.
Kuigi KüTS-is võimaldab
auditi hinnangut teha ise
nendel ETO-del, kus
töötab vähem kui 10
inimest, siis pöörame
tähelepanu, et alla 10
töötajaga ettevõtet, kes
kvalifitseeruks ETO-ks
toiduvaldkonnas ei ole ja
seetõttu ei saa nad võrgu-
ja infosüsteemide audit ise
teostada.
• Erand VOS-i
nõuete
ülevõtmiseks ja
kohanemiseks
VOS-i eelnõu § 75 lõike 3
kohaselt annab elutähtsa
teenuse toimepidevuse
korraldaja, kelleks
toiduvaldkonnas on
184
Maaeluministeerium,
ETO-le 30 päeva jooksul
teada ETO tingimustele
vastavusest. Sellest kümne
päeva jooksul peab ETO
hakkama seadusega
kehtestatud nõudeid täitma
(§ 75 lg 4 p 2). Meie
hinnangul on vähem kui
kümme päeva kõikide
nõuete täitmise tagamiseks
liialt lühike tähtaeg,
arvestades asjaoluga, et
ettevõtjad peavad tegema
lisainvesteeringuid nt
tehnilistele lahendustele
täitmaks saartalitluse ja E-
ITS infoturbestandardi
kasutuselevõtuks või
hoonete ehituseks
tagamaks piisavalt suur
laovaru toodetele ja
tootmiseks vajalikele
sisendite ladustamiseks.
Teeme ettepaneku, et
ETO nõuetele vastavust
hinnatakse iga
ettevõtjapõhiselt ning
üleminekuks
185
kehtestatakse
lõpptähtaeg
haldusaktiga. Selline
paindlik üleminek on
vajalik muuhulgas juhul
kui ETO-ks määratakse
ettevõtja, kes ei pea
vastama kõikidele ETO
tingimustele, kuid on
vaatamata sellele siiski
maaeluministri poolt
määratud toidu
varustusindluse tagamisel
elutähtsa teenuse osutajaks
(§ 230), samuti kui
valdkonna müügikäivete
pingereas on ettevõtjate
paremusjärjestuses
toimunud muutused, mille
tulemusena senine ETO ei
vasta enam toiduseaduse §
464 ja 465 nõuetele ja
tingimustele vastab
ettevõtja, kes ei ole senini
pidanud täitma kõiki VOS-
ga kehtestatud nõudeid.
§ 75 lõikega 6 loetletakse
ETO kohustused
186
üldisemalt, seletuskirjas on
olukorda kirjeldavad
üksikud näited, kuid mitte
ühtegi neist ei kajasta
toiduvaldkonda.
Täpsustavad küsimused ja
ettepanekud § 75 lõike 6
kohta:
• Ettepanek parendada
lg 6 punkti 1
sõnastust, praegune
tekst jätab mulje
justkui ETO peaks
tagama tehnilise
rikke, mitte tegema
selleks kõik et
tehnilist riket ära
hoida.
• Lõige 2 kohustab
ETO-t teavitama
viivitamata elutähtsa
teenuse
toimepidevuse
korraldajat või
seaduse § 74 lõike 3
alusel määratud
asutust elutähtsa
teenuse katkestusest,
katkestuse ohust,
187
elutähtsa teenuse
toimepidevust
oluliselt häirivast
sündmusest või
sellise sündmuse
toimumise vahetust
ohust. Kas
toiduvaldkonna
ETO teavitab
võimalikest
ohtudest ja
häiretest
Maaeluministeeriu
mit või on ta
kohustatud tegema
teavitusi
erinevatesse
asutustesse
vastavalt ohu
valdkonnale?
Lõige 4 kohustab
rakendama elutähtsa
teenuse katkestusi
ennetavaid meetmeid,
sealhulgas vähendama
sõltuvust teistest
elutähtsatest teenustest,
olulisematest
lepingupartneritest,
tarnijatest ning
188
infosüsteemidest tehniliste
süsteemide, lepingute,
personali ja muude teenuse
osutamiseks oluliste
vahendite dubleerimise,
alternatiivsete lahenduste
kasutamise, vajalike
vahendite omamise ja
nende varumise ning muu
sellise kaudu –
toiduvaldkonnas on kõiki
eelpool nimetatud tegevusi
keeruline täita, sest toidu
tarneahel on seotud väga
erinevate
teenusepakkujatega ning
toote tootmiseks on vaja
väga palju erinevaid
sisendeid.
Lepingupartnerite
vähendamine võib kaasa
tuua vastupidise efekti,
muutes ettevõtja liialt
sõltuvaks. Pöörame
tähelepanu, et punktis
esitatud loetelu on väga
mitmekihiline hõlmates
erinevaid teemasid ja
valdkondi, sätte loetavuse
parendamiseks teeme siin
ettepaneku punkt esitada
alapunktidena või viia osa
189
tekst selgitustena
seletuskirja.
4. Mõjude hindamine
EPKK üldise seisukohana
leiame, et mõjusid
toiduvaldkonnaks
määratud ETO-dele, ei ole
piisavalt hinnatud.
Eelkõige tahame rõhutada
asjaoluga, et toidusektorit
ei ole seniste kriisiseaduste
kohaselt loetud ETO-ks.
Seletuskirja mõjude
hindamisel on mõningal
määral välja toodud kulu
tööjõu suurendamiseks,
nähakse vajadust palgata
juurde üks töötaja ning
nimetatakse, et õppuse
käigus osalenud töötajatele
peab ETO tagama palga.
Kuid õppuse käigus
tootmise vähendamisest
tulenevate müügitulu
vähenemist hinnatud ei
ole. Samuti ei ole
hinnatud KüTS-i
nõuetele vastavusse
viimist ega ka kulu, mida
Selgitus Seaduse eelnõu seletuskirjas on toodud välja mõjud elutähtsa teenuse
osutajatele. Võimalikud personalikulud, kulud riskianalüüsidele ja
plaanidele, auditeerimisele, õppustele. Seaduse eelnõuga ei seata kohustust
30-päevase varu hoidmiseks. Täpsemad toimepidevuse nõuded kehtestab
regionaal- ja põllumajandusminister oma määrusega. Seaduse eelnõu juures
toodud kavandid on üksnes indikatiivsed. Rakendusaktid on alles
väljatöötamisel, sh määruse mõjude hindamine ning määruse sisuarutelud
huvigruppidega. Kõik määrusest tulenevad mõjud hinnatakse määruste
väljatöötamise käigus, mitte seaduse eelnõu raames.
190
toob kaasa KüTS-i
nõuete igapäevane
rakendamine.
Ettevõtjale lisandub
muuhulgas kulu, mida
tingib vajadus
suurendada laopinda
tagamaks nõutav 30-ne
päevane varude
ladustamine või
investeeringuvajadus
uute seadmete ja
tehnoloogiate
rakendamiseks nt
energiavarustuskindluse
tagamisel. Kuna tootmise
efektiivsus on viidud
maksimaalsele tasemele,
hoitakse tooteid, toorainet
ja sisendeid laovaruna
minimaalsel hulgal, peab
ettevõtja suurendama
nende laovaru, mis on
samuti lisa kulu, mida
ettevõtjad peavad kandma
oma vahenditest. Kõike
seda arvestades tuleb
hinnata selliste mõjude
191
ulatust ka konkurentsi
tingimustes, teades, et
teised samas valdkonnas
tegutsevad ettevõtted
taolisi lisakulusid kandma
ei pea.
Lisaks on oluline mõjude
hindamisel märgitakse
ära ka riigipoolne
toetuste skeem ja pakett,
mida konkreetselt ja
millises ulatuses riik
ettevõtjaid toetab.
5. Muud teemad
§ 62 lg 1 annab Vabariigi
Valitsusele või tema
volitatud haldusorganile
õiguse piirata ettevõtja
majandustegevust,
keelates osaliselt või
täielikult toodete sisse või
väljaveo või kehtestades
piiranguid tootmisele ja
toodete müügile, kui see
on vajalik kriisiolukorra
lahendamiseks. Mõistame
sätte vajalikkust ning
saame seda oma liikmete
poolt toetada. Siinkohal
Selgitus Üheselt ei ole võimalik öelda, et kõik sellised juhtumid kvalifitseeruksid
vääramatuks jõuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 tähenduses.
Õiguskirjanduses on avaldatud seisukohta, et ootamatult kehtestatud piirang
avalikult võimult võib teatud juhtudel olla vaadeldav vääramatu jõuna.
Samas sõltub see konkreetsest olukorrast, st kas kõik vääramatu jõu
tingimused on täidetud. Võlaõigusseaduse kohaselt on vääramatu jõud
asjaolu, mis oli väljaspool võlgniku mõjuulatust, asjaolu ei saanud ette näha
ning mida võlgnik ei saanud mõjutada.
Oluline on ka üldiselt arvesse võtta, milline on vääramatu jõu mõju ja
tagajärg lepingulisele suhtele. Vääramatu jõu asjaoluga kaasneb võlgniku
vabanemine vastutusest kohustuse rikkumise eest, mis välistab tema vastu
õiguskaitsevahendite rakendamise. Reaalselt puudutab see siiski põhiliselt
vaid vabanemist kahju hüvitamise kohustusest ning viivise maksmise
kohustusest, kuna VÕS § 105 alusel saab võlausaldaja ka kohustuse
vabandatavuse korral kasutada mitmeid teisi olulisi õiguskaitsevahendeid,
nt lepingust taganeda. Lisaks peab üldisemalt mõistma, et vabandatavus
192
pöörame tähelepanu, et
toodete ja teenuste
sisseost, müük kohalikul
turul ja eksport on kõik
seotud lepinguliste
kohustustega, mille mitte
täitmine toob kaasa
sanktsioonid.
Kriisiolukorra välja
kuulutamisel on vajalik
anda ettevõtjale garantii,
mille alusel saab
ettevõtja viidata
lepingupartneritele, et
tegemist on force
majeure´iga mis takistab
tal lepingutingimustest
kinni pidada ning
seetõttu ei rakendu talle
lepingujärgsed
sanktsioonid.
vabastab vastutusest kohustuse täitmise eest üksnes aja eest, millal
vääramatu jõud või selle tagajärjed kohustuse täitmist reaalselt takistasid.
Lisaks peab arvestama, et VÕS § 103 lõike 4 kohaselt vastutab seaduses või
lepinguga ettenähtud juhtudel isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise
vabandatavusest sõltumata. See tähendab, et teatud juhtudel on seadusega
nähtud ette rangem vastutuse režiim. Samuti on pooltel võimalik välistada
võlgniku õigus tugineda kohustuse rikkumise vabandatavusele. Eraldi
küsimus seisneb piiriüleste tehingute puhul selles, mis riigi õigust lepingule
kohaldatakse.
Leiame, et nendes küsimustes võiks kohaldada siiski kehtivaid reegleid, mis
on mõeldud kohalduma üldiselt vääramatu jõu olukordades.
193
§ 103 reguleerib asja
sundkasutusse võtmise ja
sundvõõrandamise
piirangud, mille kohaselt ei
või võtta ega
sundvõõrandada asja, mis
on vältimatult vajalik teise
isiku või asutuse
kriisiülesande täitmiseks,
sealhulgas vältimatult
vajalik elutähtsa teenuse
osutamiseks (lg 1 p 2).
Nõustume, et ETO vajab
toidu tootmiseks
hädavajalikke seadmeid ja
taristut, millest kõiki
kriisiolukorras kasutada ei
ole vaja, kuid kriisis olles
on ebapraktiline hakata
hindama, milline ETO-le
kuuluv asi omab olulist
rolli teenuse tagamisel ja
milline mitte. Arvestades,
et ETO-dest toidutootjate
nimistu on limiteeritud, st
enamus
põllumajandusettevõtjaid
ja toidutootjad ei ole VOS-
i järgi ETO-d, võiks
Riigi sõjalisel kaitsmisel tuleb kogu ressurss suunata selleks, et agressor
peatada ja riiki kaitsta. Seega on ka ülioluline, et Kaitsevägi saab oma
käsutusse just need asjad mida tal on riigi sõjaliseks kaitsmiseks vaja, samas
peavad jääma toimima ka elutähtsad teenused. Seega on igal elutähtsa
teenuse osutajal kohustus ära määrata, mis on need vajaminevad seadmed,
mis on vältimatult vajalikud elutähtsa teenuse osutamiseks ning ülejäänud
saab vajadusel Kaitsevägi sundvõõrandada.
Elutähtsa teenuse osutamiseks vältimatul vajalikud seadmed peavad olema
selgelt määratletud ja eristatavad muudest tootmises kasutatavatest
seadmetest. Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamisel võib olla vajalik
võtta sundkasutusse või sundvõõrandada ka seadmeid, mida elutähtsa
teenuse osutaja kasutab elutähtsa teenuse osutamisel, vt eelnõu § 114 lg 3
sõnastust: elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikku asja võib võtta
sundkasutusse või sundvõõrandada, kui muud võimalused riigi sõjalise
kaitsevõime säilitamiseks puuduvad. Tuleb hinnata, kas seadet just sellel
hetkel kasutatakse elutähtsa teenuse osutamiseks (nt on vaja kasutada
toiduainete veoks kasutatavat masinat haavatute evakueerimiseks või
üksuste rindele toimetamiseks). Nt lahingutegevuse piirkonnas ei ole
võimalik teisi elutähtsaid teenuseid reeglina tagada ning selles piirkonnas
peab Kaitseväel olema seaduslik alus kasutada mistahes asja riigi sõjaliseks
kaitsmiseks, sõltumata selle tavakasutuse valdkonnast.
194
sundkasutusesse võtmise
ja sundvõõrandamise
piirangut rakendada
toiduvaldkonna ETO-dele
täis mahus.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (II kooskõlastusring)
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
Eesti Põllumajandus-
Kaubanduskoda (EPKK)
on tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse (VOS) eelnõule
andnud korduvalt
tagasisidet, mida eelnõu
autorid suures osas ei ole
arvesse võtnud.
31. märtsil 2023.a EPKK
poolt Riigikantseleile
saadetud kirjas nr 55/1-4
„Eesti Põllumajandus-
Kaubanduskoja tagasiside
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse eelnõule“, tuuakse
välja mitmed probleemid,
mis seaduse
rakendamisega kaasnevad.
195
EPKK ettepanekud ja
küsimused on välja toodud
dokumendis „Lisa 6
Märkuste tabel - muud
asutused“, alates lk 102.
Käesolev eelnõu
redaktsioon kätkeb
endiselt murettekitavaid
sätteid, millest kõige
suuremaks on
küberturvalisuse seaduse
rakendamise kohustuse
laiendamine toidu
tootmisega ja töötlemisega
tegelevatele ettevõtetele.
Seetõttu ei saa EPKK
eelnõud kuidagi toetada.
1. Reguleerimisala, kriisi
määratlemine
VOS-i kohaselt
määratletakse kriisi
olemused eristades neid
kui eriolukord,
erakorraline seisukord
ning sõjaseisukord.
Vabariigi Valitsus
kuulutas esimest korda
eriolukorra välja Eestis 12.
märtsil 2020 seoses
Teema lahendatav rakendusaktiga, millega kehtestatakse nõuded elutähtsa
teenuse osutajale (nt teenuse maksimaalne katkestus, miinimum tootlikus
jms). Pärast ETO ristsõltuvuste kaardistus ja ohtude hindamist on võimalik
juba täpsemalt välja tuua teenused, millest sõltutakse ja sellest omakorda
võimalik välja töötada meetmed.
196
koroonapandeemiaga, mis
kestis sama aasta 17.
maini. Eriolukorra
tingimused ja tegevused on
siiani koondatud
hädaolukorra seadusse.
Erakorralise seisukorra
Eesti põhiseaduslikku
korda ähvardava ohu
kõrvaldamiseks saab välja
kuulutada erakorralise
seisukorra seaduse
kohaselt, senini selleks
Eestis vajadust ei ole
olnud. Samuti ei ole
rakendatud Eestis
riigikaitseseadust
riigikaitse korralduseks
sõjaajal. Kõik eelpool
nimetatud kolm
kriisiolukorda reguleerivat
seadust (edaspidi
kriisiseadused)
koondatakse kokku VOS-
iks ning tunnistatakse
VOS-i vastuvõtmisega
kehtetuks. Kuigi Venemaa
sissetung Ukrainasse on
pannud olulisem määral
197
mõtlema Eesti
turvalisusele, ei loeta
Eestile otsest sõjalist ohtu.
Oleme nõus, et vaatamata
otsese ohu puudumisele,
on oluline riigil panustada
tegevustesse, et tulla toime
nii sõjaolukorraga kui
erakorralise seisukorraga
ja eriolukorraga, on meie
meelest olulisem, tuleks
meie meelest keskenduda
pigem pikemaajaliste
kriiside ohjeldamisele,
mille kestvus on rohkem
kui VOS-is nimetatud 30
päeva. Lühemaajaliste
kriisidega on
toidutootjatest ettevõtjad,
vaatamata neid tabanud
majanduslikest
tagasilöökidest, siiski
hakkama saanud. Hetkel
reguleerivad
kriisiseadused ei hõlma
toiduga kindlustatuse
temaatikat muul moel kui
toiduainete müügi erikorra
kehtestamisega või
198
vajadusega tagada
elanikkonna, kaitseväe ja
reservväelaste
toitlustamine. Seepärast on
toidutootjad läbi erinevate
kriiside pidanud ise
hakkama saama
teadmisega, et
seadusandlikul tasandil ei
loeta toitu kui elutähtsat
teenust ning selles vallas
tegutsevad ettevõtjad on
olnud sunnitud
kriisisituatsioonides ilma
seadusandlike garantiideta
iseseisvalt tegutsema.
Koroonaepideemia ja sõda
Ukrainas on jõulisemalt
toonud pilti toidu
varustuskindluse ja
põllumajanduse ja
toidutootjate rolli
toidujulgeoleku tagamisel.
Meie liikmetest ettevõtjad
hindavad seninini oma
toimetulekut
kriisiolukordades nii
koroonaepideemia kui
muude lokaalsemate
199
situatsioonides nagu nt
tormist tulenevate
ulatuslike
elektrikatkestuse,
loomataudide levikust
tulenevate piirangute või
oluliste sisendite
tarneraskustega, pigem
heaks. Riigilt oodatakse
tuge just tootmist toetavate
tugiteenuste toimimise
tagamisel või vajadusel
alternatiivsete teenuste
pakkumisel, mis aitavad
kriisisituatsioonis jätkata
toidutootmisega kasvõi
osalises mahus.
2. Elutähtsa teenuse osutaja
ja toidu varustuskindlus
Eelpool öeldut üle
korrates, nendime vajadust
sätestada elutähtsa teenuse
osutaja mh ka
toiduvaldkonnas, kelle
ülesanne on elanikkonna
toiduga varustamine.
Toiduvaldkonnas
reguleeritakse ETO
määratlus VOS-is lisaks ka
Ümberhindamist võib ETKA teha vastavalt vajadusele, kuna seda seadusega
ei reguleerita.
ReM määrab toiduvaldkonnad vastavalt Statistikaameti EMTAK järgi.
Tänane sõnastus on selle järgi määratud.
ReM täpsustab rakendusaktis. (seaduse eelnõuga kaasas olnud määrus on
kavand)
200
läbi toiduseaduse (TS).
Viimasesse tehakse VOS-i
vastuvõtmisega mitmeid
muudatusi, sh
kehtestatakse uus peatükk
7.1 toidu varustuskindlus.
Uus TS-i § 464 määratleb
ETO-ks ettevõtja, kellel on
teravilja-, pagari- või
makarontoodete tootmise,
looma pidamine liha või
piima tootmise, liha
käitlemise, piima
käitlemise või toidu
jaekaubanduse valdkonnas
märkimisväärne mõju
elanikkonna toiduga
varustamisel.
Varustuskindluse
määratlemisel võetakse
arvesse nimetatud
valdkonna ettevõtjate
aastane müügikäive. ETO
staatuse saab suurima
müügikäibega ettevõtja,
erandina piima käitlemise
valdkonnas, kus ETO-ks
määratakse kolm suurimat
müügikäibega ettevõtjat.
201
Nõuetele vastavus tehakse
kindlaks ettevõtja
majandusaasta aruande ja
tema
põllumajandusloomade
registri ning riigi toidu ja
söödaregistri andmete
alusel. Sellest on ajendatud
meie küsimused:
• Kui tihti edaspidi
hinnatakse ettevõtjate
staatust müügikäibe põhjal
ringi?
• Mis juhtub kui
mõned ettevõtjad on
väikese müügikäibe
vahega, st ühel aastal
justkui kvalifitseerub ETO
nõuetele vastavaks ja teisel
mitte?
• Hetkel on
lihakäitlejana ära
nimetatud HKScan, mis
katab nii
põllumajandustootja kui
toidutööstuse. Kuivõrd
toimub ettevõtte omanike
vahetus, mille tulemusel
võib muutuda ka ettevõtte
202
struktuur. Kui pikalt
antakse uuele/uutele
ettevõtetele aega VOS
nõuetega kohanemiseks?
TS-i § 463 lõige määratleb,
et toidu varustuskindluse
valdkonnaks on teravilja-,
pagari- või
makarontoodete tootmine.
Pöörame tähelepanu, et
Eestis on makaronitoodete
tootmine väga
marginaalne, enamus turul
müüdavatest
makaronitoodetest
imporditakse. Küll aga on
pagaritootmise ja
makaronitootmise
peamiseks tooraineks jahu,
mille varustuskindluse
tagamine on oluline ära
märkida. Teeme
ettepaneku märkida vastav
valdkond järgmiselt:
teraviljatooete, jahu või
jahu- ja pagaritoodete
tootmine.
203
Edaspidi kehtestatakse TS-
i § 466 lõike 2 alusel
määrus „Toidu
varustuskindluse
valdkonna elutähtsa
teenuse osutamise
nõuded“, mille kavand on
esitatud VOS-i paketi lisas
2 (rakendusakti kavand nr
29). Määruse eelnõu § 2
sätestab, et ETO on
kohustatud jätkama oma
tavapärases mahust
vähemalt 75% oma
põhitegevust vähemalt 30
päeva perioodi vältel alates
kriisiolukorra välja
kuulutamisest tagades mh
ka tegevusvaru, peale
30nendat päeva, peab ETO
jätkama oma põhitegevust
parimal võimalikul viisil.
Kavandi sõnastuses jääb
arusaamatuks, mida
põhitegevuse all silmas
peetakse? Põllumajanduse
ja toidutootmisega
tegeleval ettevõtjal on mitu
põhitegevust, nt
204
piimatootja, kes toorpiima
tootjana kasvatab ka vilja,
toodab loomasööta ja
biogaasi või lihakäitleja,
kelle loomad kasvatatakse
üles omavalmistatud
söödal ja kes kasvatatud
loomad ise tööstuses ära
realiseerib ning
kõrvalsaadused
tootmisüksuses ära käitleb.
Siit ka küsimus, kas 75%
nõuet tuleb vaadelda
käibena, tootmismahuna
või turule viidud
pakendatud toodete arvust
või lähtutakse mõnest
muust määrast?
3. Erand küberturvalisuse
seaduse rakendamisel
VOS-i eelnõu § 196
punktiga 3 täiendatakse
küberturvalisuse seaduse
(KüTS) §-i 7 uue lõikega
31. Sätte kohaselt peavad
ETO-d, kelle
infosüsteemid asuvad
välisriigis tagama
Sätte sõnastust on uuendatud ning see on sama, mis 11.03.2025 Riigikogu
menetlusse võetud HOSis muutmise seaduse eelnõus (589 SE), kuid see on
lõimitud elutähtsa teenuse osutaja kohustuste üldisesse loetelusse. See
eelnõu läbis eelnevalt uue kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise ringi.
Selle järgi peab elutähtsa teenuse osutaja tagama juhul, kui elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamiseks vajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis,
elutähtsa teenuse toimepidevuse dubleerivate vahendite ja tehnoloogiliselt
alternatiivsete lahenduste abil ajal, kui välisriigis asuvatele andmetele või
seadmetele juurdepääsuks kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus
või võrk ei toimi. See seondub vahetult elutähtsa teenuse osutaja teise
kohustusega rakendada elutähtsa teenuse toimepidevust tagavaid meetmeid
205
elutähtsa teenuse
toimepidevuse ka viisil ja
vahenditega, mis ei sõltu
välisriikides asuvatest
infosüsteemidest. See
tähendab, et ETO ei tohi
kasutada välisriikides
olevaid servereid ega ka
pilveteenuseid. Kaasajal
on uued tehnoloogiad,
seadmed, rääkimata IT-
lahendustest ja
tarkvaradest aga kõik
arendatud selliselt, mis
kasutavad rohkemal või
vähemal määral arendaja
tugisüsteeme ja
pilveteenuseid, nt e-
põlluraamat,
farmitarkvara, aga ka
viimased Microsofti
versioonid ja ka riiklikult
arendatavad suurandmete
süsteemid jmt. Nendest
lahti harutamine on
praktikas pea võimatu ja
piiraks olulisel määral
ettevõtte arenguvõimalusi.
Keeruline on mõista sellise
(…) tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse
osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste
kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise
kaudu. Elutähtsa teenuse osutaja nõuete täitmist kontrollib, toimepidevuse
nõuded kehtestab ning tema toimepidevuse riskianalüüsi ja kriisiplaani
kinnitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja.
Elutähtsa teenuse üks eesmärke on tagada ka teenuse kättesaadavus
kasutajatele kriisiolukorras, sealhulgas olukordades kus ühendus
välisriikidega on erinevatel põhjustel piiratud. Sätte eesmärk on, et elutähtsa
teenuse osutaja mõtleks ka olukordadel, kus väliriigis olevad andmed või
seadmed ei ole juurdepääsetavad, sest sideteenus või sidevõrk ei toimi.
Sätte mõtte kohaselt tuleb läbi mõelda ja teenuse osutamine kui esineb kirjas
kirjeldatud sõltuvus välisriigis olevast võrgu- ja infosüsteemist, mis on
kahjustatud ning seab näiteks ohtu isikute elu ja tervise. Selle tulemusena
tuleb ette näha dubleerivad vahendid ja alternatiivsed lahendused. Kui need
ja nende kaudu toimepidevus on tagatud, võivad kõnealused andmed ja
seadmed asuda ka välisriigis
206
piirangu eesmärgipärasust.
Seletuskirja mõju
hinnangus ei ole välja
toodud, kas Eestis üldse on
taoliste lokaalsete
süsteemide loomiseks
võimekust ega ka kui palju
selliste süsteemide välja
töötamine,
programmeerimine ja
uuendamine maksab.
4. Teise murena näeme
KüTS-ise E-ITS kohuslust,
mis tähendab E-ITS
infoturbestandardi
rakendamist alates 2023.
aastast ning nõuet
koostada riskianalüüse,
auditeerimist ja vajadusel
protsesside muutusi.
Eelnõu seletuskirjas ei ole
meie meelest piisavalt
põhjendatud, milline on
reaalne oht või riski ulatus
riigile juhul kui
toiduvaldkonna ETO ei
rakenda küberturvalisuse
seadust nõutud mahus?
Eesti infoturbestandardi kasulikkusest
Eesti infoturbestandardi (edaspidi E-ITS) siht on arendada ning edendada
Eesti avaliku sektori asutuste ja erafirmade infoturbe taset. E-ITS-i eesmärk
on esitada eestikeelne ja Eesti õigusruumile vastav alus infoturbe
käsitlemiseks, mis ühtlasi vastaks rahvusvahelisele standardile ISO/IEC
27001:2017 (Infotehnoloogia. Turbemeetodid. Infoturbe halduse süsteemid.
Nõuded).
1 E-ITS esitab etalonturbe rakendamise süsteemi, mis aitab organisatsioonil
saavutada tema vajadustega sobivat infoturbe taset. Organisatsiooni
juhtkond ise otsustab, milliseid objekte ja protsesse on tarvis kaitsta.
Etalonturve seab kaitstavad objektid ja protsessid vastavusse etalonturbe
kataloogi tüüpmoodulitega. Etalonturbe kataloogis leiduvad tüüpmoodulid
kirjeldavad tüüpilisi ohte ja neile vastavaid, riskianalüüsi põhjal valitud
turvameetmeid. Turvameetmete rakendamine vähendab infoturbeohtude
realiseerumise tõenäosust. Etalonturve võimaldab organisatsioonil
207
Olgu siinkohal öeldud, et
toidutootmine on
enamjaolt mehhaniseeritud
ja suures osas ka
digitaliseeritud, saab
seadmeid käivitada
vajadusel manuaalselt ning
etapid teostada häda pärast
käsitööna. Seepärast jääb
meil arusaamatuks, miks
toiduvaldkonnas tegutsev
ETO peab kasutama just
ettenähtud E-ITS-t ega saa
ise küberturvalisuse
riskide maandamiseks
kasutada vahendeid ise
valida. KüTS-es määratud
riskide maandamise
tagamine on meie meelest
üks komponent ettevõtja
riskianalüüsist, milles
küberohte ja -riske peab
ETO kaalutletult hindama
ning mille osas võtma
vastu vastavad meetmed
riskide ja ohtude
maandamiseks. Lisaks
eelpool öeldule, ei ole
seletuskirjas hinnatud, kui
taaskasutada infoturbe parimaid praktikaid ning seeläbi kokku hoida
infoturbe rakendamisele kuluvaid vahendeid.
E-ITS esitab infoturbe korraldamise parimad teadaolevad viisid. Standardi
omanik on Riigi Infosüsteemi Amet. E-ITS ökosüsteemi oluliseks osaks on
audiitorite kogukond, kes hakkab tuvastama organisatsioonide
infoturbehalduse süsteemide vastavust standardi nõuetega.
E-ITS seob ühtsesse tervikusse järgmised turbeprintsiibid, -tehnoloogiad ja
kontrollimehhanismid:
• riskihaldus, lähtumine võimalikust kahjust, kahju vältimine. Kui
tuvastati ohud, mida etalonturve hallata ei suuda, suunab E-ITS
kasutaja vahetu riskihalduse protseduuri juurde;
• infoturbe haldussüsteem (i.k. ISMS – Information Security
Management System) muutuste avastamiseks ja infoturbe
jätkusuutlikkuse tagamiseks;
• etalonturve – alusohtude tõrjumiseks riskianalüüsi tulemusel leitud
tüüpsed meetmed, mis on mugavalt pakendatud ja rakendajale
kasutusvalmis;
• auditeerimine ja sertifitseerimine – infoturbekohuslasele on väline
vastavusaudit kohustuslik, sertifitseerimine standardi ISO/IEC
27001 suhtes on vabatahtlik ning asendab vastavusauditit.
3.1 Eesti infoturbestandardi põhimõtted:
E-ITS eeldab, et organisatsioon käsitleb infoturvet läbi äriprotsesside
prisma. Toimiva infoturbe eeldusena peab organisatsioon olema teadlik oma
eesmärkidest, põhikirjalistest ülesannetest jms ning suutma kirjeldada oma
toimimise valdkondi läbi äriprotsesside. Infoturbe ülesanne organisatsioonis
on säilitada äriprotsesside käigus töödeldava teabe turvalisus. Infoturbe
208
ulatusliku lisa
investeeringu vajaduse E-
ITS-i rakendamine ETO-le
kaasa toob? Muuhulgas
seame kahtluse alla
tingimuse, mille kohaselt
laieneb toiduvaldkonna
ETO-le nõue tellida võrgu-
ja infosüsteemide audit.
Auditiga hinnatakse
KüTS-ise nõuete täitmist.
Kuigi KüTS-is võimaldab
auditi hinnangut teha ise
nendel ETO-del, kus
töötab vähem kui 10
inimest, siis pöörame
tähelepanu, et alla 10
töötajaga ettevõtet, kes
kvalifitseeruks ETO-ks
toiduvaldkonnas ei ole ja
seetõttu ei saa nad võrgu-
ja infosüsteemide audit ise
teostada.
konkreetsed eesmärgid on seejuures vastavuses organisatsiooni tegevuse
eesmärkidega.
Infoturve on pidevalt toimiv protsess, mitte ühekordne tegevus. Infoturve
lähtub organisatsiooni eesmärkidest ja selle olulistest äriprotsessidest.
Infoturve kaitseb organisatsiooni ohtude eest üksnes juhul, kui ta on
loomuliku osana integreeritud äriprotsessidesse. Infoturbe nõuetega peavad
kursis olema ning neid oma töös arvestama kõik töötajad.
Infoturve vajab pidevat uuendamist, sest ohud muutuvad ja teisenevad ajas.
Infoturbe jätkusuutlikkuse tagamiseks näeb E-ITS ette, et organisatsioonis
rakendatakse infoturbe halduse süsteem. Infoturbe seis organisatsioonis
vajab pidevat parandamist, kavakindlat juhtimist ja jätkusuutlikku haldust
selleks, et
• mõista organisatsiooni tööprotseduure ja avastada neis ebaturvalisi
kohti;
• täita seaduste ja standardite nõuded;
• seista vastu pidevalt teisenevatele küberohtudele.
E-ITS aluspõhimõtteks on riskihaldus. Et vältida kahju, mida ohud
realiseerudes äriprotsessile võivad tekitada, peab organisatsioon oma riskid
arvele võtma ja neid haldama. Standard on riskihalduse teinud
kättesaadavaks ja mugavaks ka väikesele organisatsioonile.
E-ITS turbemeetodiks on etalonturve. See tähendab, et tüüpjuhtude
riskianalüüs on juba ette keskselt ära tehtud standardi koostaja poolt. Riskide
vähendamiseks pakutakse standardi rakendajale valmis tüüpmeetmed, mis
paiknevad etalonturbe kataloogis.
209
3.2 Kasu E-ITS rakendamisest
E-ITS rakendamine organisatsioonis toob kaasa infoturbekulutuste
optimeerimise ning mitmed kaasnevad eelised.
• Infoturve on ühtlaselt kõrgel tasemel (üks kõigi, kõik ühe eest), mis
omakorda toetab e-riigi turvalist toimimist.
• Organisatsioon suudab kiiresti arenevas infoühiskonnas omi
ülesandeid täita ja end globaalsete välisohtude eest kaitsta.
• Organisatsioon on halvimaks valmistunud. On tagatud
organisatsiooni tegevuse jätkuvus. Läbi on mõeldud organisatsiooni
ja selle töötajate kaitse küberohtude eest.
• Kui infoturve on hästi korraldatud, siis saab organisatsioon
keskenduda oma põhitegevusele ning pole karta ootamatuid
ründeid, sanktsioone ega trahve.
• Organisatsioon saavutab eelise ning parema maine omalaadsete
organisatsioonide seas (olen naabrist parem).
• Organisatsioon saab oma turvalisust ning jätkusuutlikkust tõendada
ka klientidele ja partneritele.
Läbimõeldud ja jätkusuutlik infoturbeprotsess tagab seega organisatsiooni
teenuste jätkuvuse ning hea maine. Infoturbe kõrge tase võib olla omakorda
eelduseks rahastuse hankimisel projektidele (näiteks struktuurifondidest või
hangetes).
Etalonturve võimaldab organisatsioonil taaskasutada infoturbe parimaid
praktikaid ning seeläbi kokku hoida infoturbe rakendamisele kuluvaid
vahendeid.“
Toidutootmise sektoris on teistes riikides olnud olukordi, kus toidu tootmine
on häiritud küberründe tõttu. MKM pöörab tähelepanu asjaolule, et Euroopa
210
Liidus ootavad ülevõtmist ja seejärel jõustumist direktiivid, millega
toiduainete tootmise, töötlemise ja turustamise valdkonnas tegutsevad
toidukäitlemisettevõtjad peavad muu hulgas järgima küberturvalisuse
nõudeid.
Kümme kuu nõue rakendub seaduses toodud nõuete kohta, nt kriisiplaani
koostamise osas. Täpsemad toimepidevuse nõuded sätestab elutähtsa
teenuse toimepidevuse korraldaja oma määrusega eelnõu § 74 lg 6 alusel.
Nende nõuete täitmise tähtaegu määratakse iga ETO kohta eraldi
haldusaktiga, k.a saartalitluse nõude täitmise täpsem tähtaeg (seadus annab
maksimumtähtaja 5 a). Tegemist on juba eelnõus sätestatud põhimõttega.
Samuti on RIA-l väljatöötamisel tööriist, mis aitab leida optimaalsema E-
ITS rakendamise vastavalt ettevõtte profiilile.
5. VOS-i eelnõu § 75 lõike 3
kohaselt annab elutähtsa
teenuse toimepidevuse
korraldaja, kelleks
toiduvaldkonnas on
Maaeluministeerium,
ETO-le 30 päeva jooksul
teada ETO tingimustele
vastavusest. Sellest kümne
päeva jooksul peab ETO
hakkama seadusega
kehtestatud nõudeid täitma
(§ 75 lg 4 p 2). Meie
ETO-d määratakse haldusaktiga ETKA poolt (see jõustus 18.10.2024 HOSi
muudatustega, mis võetakse käesolevasse eelnõusse samamoodi üle).
Üleminekuajad on eelnõus toodud.
211
hinnangul on vähem kui
kümme päeva kõikide
nõuete täitmise tagamiseks
liialt lühike tähtaeg,
arvestades asjaoluga, et
ettevõtjad peavad tegema
lisainvesteeringuid nt
tehnilistele lahendustele
täitmaks saartalitluse ja E-
ITS infoturbestandardi
kasutuselevõtuks või
hoonete ehituseks
tagamaks piisavalt suur
laovaru toodetele ja
tootmiseks vajalikele
sisendite ladustamiseks.
Teeme ettepaneku, et ETO
nõuetele vastavust
hinnatakse iga
ettevõtjapõhiselt ning
üleminekuks kehtestatakse
lõpptähtaeg haldusaktiga.
Selline paindlik üleminek
on vajalik muuhulgas juhul
kui ETO-ks määratakse
ettevõtja, kes ei pea
vastama kõikidele ETO
tingimustele, kuid on
vaatamata sellele siiski
212
maaeluministri poolt
määratud toidu
varustusindluse tagamisel
elutähtsa teenuse osutajaks
(§ 230), samuti kui
valdkonna müügikäivete
pingereas on ettevõtjate
paremusjärjestuses
toimunud muutused, mille
tulemusena senine ETO ei
vasta enam toiduseaduse §
464 ja 465 nõuetele ja
tingimustele vastab
ettevõtja, kes ei ole senini
pidanud täitma kõiki VOS-
ga kehtestatud nõudeid.
6. § 75 lõikega 6 loetletakse
ETO kohustused
üldisemalt, seletuskirjas on
olukorda kirjeldavad
üksikud näited, kuid mitte
ühtegi neist ei kajasta
toiduvaldkonda.
Täpsustavad küsimused ja
ettepanekud § 75 lõike 6
kohta:
• Ettepanek
parendada lg 6 punkti 1
sõnastust, praegune tekst
Eelnõu § 75 lg 11 p 1 kohaselt peab tagama elutähtsa teenuse toimimise ja
kasutajale kättesaadavuse, sealhulgas tagama teenuse toimimise tehnilise
rikke ning tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, sealhulgas
kriisiolukorras enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire
taastamise võime.
213
jätab mulje justkui ETO
peaks tagama tehnilise
rikke, mitte tegema selleks
kõik et tehnilist riket ära
hoida
7. Lõige 2 kohustab ETO-t
teavitama viivitamata
elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldajat
või seaduse § 74 lõike 3
alusel määratud asutust
elutähtsa teenuse
katkestusest, katkestuse
ohust, elutähtsa teenuse
toimepidevust oluliselt
häirivast sündmusest või
sellise sündmuse
toimumise vahetust ohust.
Kas toiduvaldkonna ETO
teavitab võimalikest
ohtudest ja häiretest
Maaeluministeeriumit või
on ta kohustatud tegema
teavitusi erinevatesse
asutustesse vastavalt ohu
valdkonnale?
ETOl tuleb teavitada ETKAt või tema poolt määratud asutust. Toidu puhul
on ETKAks Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kes ei ole oma
ETKA staatust allasutusele edasi delegeerinud.
8. Lõige 4 kohustab
rakendama elutähtsa
Meetmed, kuidas ETO riske saab maandada, tulenevad ETO riskianalüüsist.
214
teenuse katkestusi
ennetavaid meetmeid,
sealhulgas vähendama
sõltuvust teistest
elutähtsatest teenustest,
olulisematest
lepingupartneritest,
tarnijatest ning
infosüsteemidest tehniliste
süsteemide, lepingute,
personali ja muude teenuse
osutamiseks oluliste
vahendite dubleerimise,
alternatiivsete lahenduste
kasutamise, vajalike
vahendite omamise ja
nende varumise ning muu
sellise kaudu –
toiduvaldkonnas on kõiki
eelpool nimetatud tegevusi
keeruline täita, sest toidu
tarneahel on seotud väga
erinevate
teenusepakkujatega ning
toote tootmiseks on vaja
väga palju erinevaid
sisendeid.
Lepingupartnerite
vähendamine võib kaasa
215
tuua vastupidise efekti,
muutes ettevõtja liialt
sõltuvaks. Pöörame
tähelepanu, et punktis
esitatud loetelu on väga
mitmekihiline hõlmates
erinevaid teemasid ja
valdkondi, sätte loetavuse
parendamiseks teeme siin
ettepaneku punkt esitada
alapunktidena või viia osa
tekst selgitustena
seletuskirja
9. EPKK üldise seisukohana
leiame, et mõjusid
toiduvaldkonnaks
määratud ETO-dele, ei ole
piisavalt hinnatud.
Eelkõige tahame rõhutada
asjaoluga, et toidusektorit
ei ole seniste kriisiseaduste
kohaselt loetud ETO-ks.
Seletuskirja mõjude
hindamisel on mõningal
määral välja toodud kulu
tööjõu suurendamiseks,
nähakse vajadust palgata
juurde üks töötaja ning
nimetatakse, et õppuse
Toimepidevuse meetmete rakendamine aitab parandada elutähtsa teenuse
toimimist kriisides ning seeläbi ettevõtte äri toimekindlust ning üldist
elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Samuti annab ETO staatus
võimaluse olla varakult kursis infoga ja valmistuda kõikvõimalikeks
katkestusteks paremini, et tagada oma äritegevus ja ettevõtte kasumlikkus.
Täpsemad nõuded teenuse tagamisele kehtestab regionaal-ja
põllumajandusminister määrusega, kus hinnatakse juba täpsemalt nõuete
mõjusid.
216
käigus osalenud töötajatele
peab ETO tagama palga.
Kuid õppuse käigus
tootmise vähendamisest
tulenevate müügitulu
vähenemist hinnatud ei
ole. Samuti ei ole hinnatud
KüTS-i nõuetele
vastavusse viimist ega ka
kulu, mida toob kaasa
KüTS-i nõuete igapäevane
rakendamine
Ettevõtjale lisandub
muuhulgas kulu, mida
tingib vajadus suurendada
laopinda tagamaks nõutav
30-ne päevane varude
ladustamine või
investeeringuvajadus uute
seadmete ja tehnoloogiate
rakendamiseks nt
energiavarustuskindluse
tagamisel. Kuna tootmise
efektiivsus on viidud
maksimaalsele tasemele,
hoitakse tooteid, toorainet
ja sisendeid laovaruna
minimaalsel hulgal, peab
217
ettevõtja suurendama
nende laovaru, mis on
samuti lisa kulu, mida
ettevõtjad peavad kandma
oma vahenditest. Kõike
seda arvestades tuleb
hinnata selliste mõjude
ulatust ka konkurentsi
tingimustes, teades, et
teised samas valdkonnas
tegutsevad ettevõtted
taolisi lisakulusid kandma
ei pea.
Lisaks on oluline mõjude
hindamisel märgitakse ära
ka riigipoolne toetuste
skeem ja pakett, mida
konkreetselt ja millises
ulatuses riik ettevõtjaid
toetab
10. § 62 lg 1 annab Vabariigi
Valitsusele või tema
volitatud haldusorganile
õiguse piirata ettevõtja
majandustegevust,
keelates osaliselt või
täielikult toodete sisse või
Selgitus Üheselt ei ole võimalik öelda, et kõik sellised juhtumid kvalifitseeruksid
vääramatuks jõuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 tähenduses.
Õiguskirjanduses on avaldatud seisukohta, et ootamatult kehtestatud piirang
avalikult võimult võib teatud juhtudel olla vaadeldav vääramatu jõuna.
Samas sõltub see konkreetsest olukorrast, st kas kõik vääramatu jõu
tingimused on täidetud. Võlaõigusseaduse kohaselt on vääramatu jõud
asjaolu, mis oli väljaspool võlgniku mõjuulatust, asjaolu ei saanud ette näha
ning mida võlgnik ei saanud mõjutada.
218
väljaveo või kehtestades
piiranguid tootmisele ja
toodete müügile, kui see
on vajalik kriisiolukorra
lahendamiseks. Mõistame
sätte vajalikkust ning
saame seda oma liikmete
poolt toetada. Siinkohal
pöörame tähelepanu, et
toodete ja teenuste
sisseost, müük kohalikul
turul ja eksport on kõik
seotud lepinguliste
kohustustega, mille mitte
täitmine toob kaasa
sanktsioonid.
Kriisiolukorra välja
kuulutamisel on vajalik
anda ettevõtjale garantii,
mille alusel saab ettevõtja
viidata lepingupartneritele,
et tegemist on force
majeure´iga mis takistab
tal lepingutingimustest
kinni pidada ning seetõttu
ei rakendu talle
lepingujärgsed
sanktsioonid.
Oluline on ka üldiselt arvesse võtta, milline on vääramatu jõu mõju ja
tagajärg lepingulisele suhtele. Vääramatu jõu asjaoluga kaasneb võlgniku
vabanemine vastutusest kohustuse rikkumise eest, mis välistab tema vastu
õiguskaitsevahendite rakendamise. Reaalselt puudutab see siiski põhiliselt
vaid vabanemist kahju hüvitamise kohustusest ning viivise maksmise
kohustusest, kuna VÕS § 105 alusel saab võlausaldaja ka kohustuse
vabandatavuse korral kasutada mitmeid teisi olulisi õiguskaitsevahendeid,
nt lepingust taganeda. Lisaks peab üldisemalt mõistma, et vabandatavus
vabastab vastutusest kohustuse täitmise eest üksnes aja eest, millal
vääramatu jõud või selle tagajärjed kohustuse täitmist reaalselt takistasid.
Lisaks peab arvestama, et VÕS § 103 lõike 4 kohaselt vastutab seaduses või
lepinguga ettenähtud juhtudel isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise
vabandatavusest sõltumata. See tähendab, et teatud juhtudel on seadusega
nähtud ette rangem vastutuse režiim. Samuti on pooltel võimalik välistada
võlgniku õigus tugineda kohustuse rikkumise vabandatavusele. Eraldi
küsimus seisneb piiriüleste tehingute puhul selles, mis riigi õigust lepingule
kohaldatakse.
Leiame, et nendes küsimustes võiks kohaldada siiski kehtivaid reegleid, mis
on mõeldud kohalduma üldiselt vääramatu jõu olukordades.
219
11. § 103 reguleerib asja
sundkasutusse võtmise ja
sundvõõrandamise
piirangud, mille kohaselt ei
või võtta ega
sundvõõrandada asja, mis
on vältimatult vajalik teise
isiku või asutuse
kriisiülesande täitmiseks,
sealhulgas vältimatult
vajalik elutähtsa teenuse
osutamiseks (lg 1 p 2).
Nõustume, et ETO vajab
toidu tootmiseks
hädavajalikke seadmeid ja
taristut, millest kõiki
kriisiolukorras kasutada ei
ole vaja, kuid kriisis olles
on ebapraktiline hakata
hindama, milline ETO-le
kuuluv asi omab olulist
rolli teenuse tagamisel ja
milline mitte. Arvestades,
et ETO-dest toidutootjate
nimistu on limiteeritud, st
enamus
põllumajandusettevõtjaid
ja toidutootjad ei ole VOS-
i järgi ETO-d, võiks
Selgitus See hindamine tuleb ära teha enne kriisi – kriisiplaanides ja riskianalüüsis
Eelnõu § 114 lg 1 p 2) asja, mis on vältimatult vajalik teise isiku või asutuse
kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas vältimatult vajalik elutähtsa teenuse
osutamiseks.
220
sundkasutusesse võtmise
ja sundvõõrandamise
piirangut rakendada
toiduvaldkonna ETO-dele
täis mahus.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Teeme ettepaneku jätta
eelnõust välja § 49, kuna
selle sätte rakendamine ei
haaku täitemenetluse
üldiste põhimõtetega ning
kavandatud eesmärk on
saavutatav ka muul moel.
Selgitame, et täitemenetlus
ei asu haldusmenetluse
seaduse reguleerimisalas
ning täitemenetluse
seadustiku üldpõhimõtete
kohaselt lasub
tõendamiskohustus
eelkõige võlgnikul.
Kohtutäitur ei pea
selgitama välja põhjuseid,
miks võlgnik temale
esitatud nõuet ei ole
nõutud viisil täitnud, vaid
kohtutäituri ülesanne on
Arvestatud Eelnõu muudetud selliselt, et täitemenetluse peatamine toimub füüsilise
isiku avalduse alusel. Isik peab avaldusele lisama tõendi, kust nähtub, et
palka on vähendatud või toetuste maksmine peatatud eelnõus toodud alustel.
Nõustume, et kohtutäituril ei ole võimalik tuvastada, et kes need isikud kõigi
võlgnike seas on, kellel on vähendatud kas palka, toetusi või kes on asunud
sõjaväelisele ametikohale.
Kohtutäitur peab seejärel kaaluma, kas võlgniku sissetulekud on vähenenud
sellises mahus, et täitemenetluse peatamine on õigustatud. Kaalumine on
oluline just sissenõudja huve silmas pidades, kuna oleks
ebaproportsionaalne peatada täitemenetlus olukorras ja jätta sissenõudja
ilma laekuvast summast, kui näiteks toetuse maksmise peatumise tõttu
väheneb isiku sissetulek a la 80 eurot, kuid tema palk on säilinud ja tal oleks
tegelikult võimalik oma võlgnevus sissenõudjale tasuda.
221
pöörata nõue
sundtäitmisele seadusega
lubatud ja ettenähtud
meetmeid rakendades. Ühe
ja täitemenetluse
seadustikust väljaspool
asuva õigusnormiga ei ole
kohane täitemenetluse
üldiste põhimõtete nii
suures ulatuses muutmine.
Kohtutäiturile
uurimiskohustuse
panemine ei ole
põhjendatud ka põhjusel,
et eelnõu § 48 lg 1
sätestatud alused ei ole
üheselt mõistetavad.
Näiteks eelnõu § 48 lg 1 p
1 viidatud eelnõu §-s 94
ega ka mujal ei anna
eelnõu täpset definitsiooni,
keda peetakse silmas
„riigieelarvest rahastatava
asutuse ja isiku juures
töötava ametniku ja
töötaja“ all. Näiteks, kas
nende hulka loetakse
kooliõpetajad, avalike
liinide bussijuhid, riigi
õigusabi osutava
advokaadi büroo töötajaid
222
jt, kelle sissetulek sõltub
otsesemalt või kaudsemalt
riigieelarvelistest
väljamaksetest.
Kuni täitedokumendi
vabatahtliku täitmise
tähtaeg ei ole saabunud,
siis ei tohi kohtutäitur
kehtiva õiguse kohaselt
rakendada ühtegi
täitemenetluslikku meedet
nõude sundtäitmisele
pööramiseks, sealhulgas
ka uurida võlgniku
töötamise ja tööandja
andmeid.
2. Palume ka selgitada, kas
eelnõus kasutatud fraasi
„rahaliste nõuete ning
rahaliste ja varaliste
karistuste“ hulka loetakse
ka lapse igakuise elatise
nõuded või hüpoteegiga
tagatud nõuded. Leiame, et
võlgniku töötasu või
sotsiaaltoetuse
vähendamine ei peaks
olema argument, millega
õigustada lapsele igakuise
elatise sissenõudmise
edasilükkamist. Nimelt
Selgitus Jätame eelnõu reguleerimisalast välja elatise võimaliku vähendamise
küsimuse, nimetatud teema on SOMis lahendamisel eriseadusega.
223
annab täitemenetluse
seadustiku § 132 lg 11
kohtutäiturile õiguse
arestida kuni pool töötasu
alammäärast, kui
sissenõude pööramine
võlgniku muule varale ei
ole viinud või eeldatavalt
ei vii lapse perioodilise
elatisnõude täielikule
rahuldamisele. Selline
arestimise ulatuse õigus ei
ole seotud võlgniku
töötasu suurusega, kui
sissetulek ületab poolt
töötasu alammäärast.
Hüpoteegiga tagatud nõue
pööratakse sundtäitmisele
panditud varaeseme vastu
ning võlgniku muu vara
arvel nõuet täita ei tohi.
Eelnevast tulenevalt
peame asjakohasemaks,
kui eelnõuga täiendatakse
täitemenetluse seadustiku
§ 46 lg 1 täiendava
punktiga, et kohtutäitur
peatab täitemenetluse
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse alusel pädeva
isiku tõendi esitamisel
224
enne vabatahtliku täitmise
tähtaega, mille kohaselt on
võlgniku kohustuste
täitmata jätmise ja tema
sissetulekute vähenemise
või sõjaaja ametikoha
ülesannete täitmise vahel
tuvastatud põhjuslik seos.
Ilmselgelt on vajalik ka
rakendusakt, mis oleks
pädevale isikule aluseks
hindamaks, kas ja kui
suures ulatuses on
võlgnikule makstava
töötasu või toetuse
vähendamisel mõju tema
kohustuse täitmise
võimele. Mõju hindamisel
tuleb arvesse võtta nii
sissetuleku vähenemist
absoluutväärtuses,
võlgniku
igapäevakulutuste suurust
ja põhjendatust, võimalusi
kohustuste suuruse või
kandja muutmiseks
leibkonnas,
täitemenetlusse antud
nõude suurust jm aspekte.
Kindlasti ei saa
õigusnormiga kinnistada
225
põhimõtet, et võlgniku
sissetuleku vähendamine
kriisiolukorras tähendab
automaatselt
täitemenetlusse antud
nõude sundtäitmisele
pööramise edasilükkamist,
selmet võlgnik loobub
esmalt esmaseks
toimetulekuks tarbetute
kulude tegemisest.
Äärmiselt vajalik on
õigusnormiga täpsustada
ka seda, kuidas saab
kohtutäitur teada
täitemenetluse peatamise
aluseks olevate eelnõu § 48
lõikes 1 sätestatud
asjaolude äralangemisest.
Võimaliku lahendusena
näeme, et tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse alusel
pädev isik, kes on esitanud
kohtutäiturile tõendi
täitemenetluse
peatamiseks esinevate
asjaolude ilmnemise
kohta, peab esitama
kohtutäiturile teate, kui
need asjaolud on ära
langenud. Pädev isik peaks
226
nii tõendi kui ka teate
esitama ka täitemenetluses
menetlusosaliseks olevale
sissenõudjale, nagu näiteks
esitatakse sissenõudjale
täitemenetlust peatav või
peatamist lõpetav
kohtulahend.
Kuna täitemenetlus toimub
eeskätt sissenõudja huvide
kaitseks ja sundmenetlus
riivab võlgnike põhiõigusi,
peaksid peatamise
tingimused ja peatamise
asjaolude äralangemine
olema selgemini
reguleeritud ning olema ka
kohtutäiturile, kui
menetlejale, üheselt
arusaadavad.
Eesti Pangaliit
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. § 1 lg 4.
Sätte sisu jääb ebaselgeks
ja vajaks vähemalt
seletuskirja tasandil
täiendavaid kommentaare.
Selgitus Lõikes 4 sätestatakse erand eelnõu kohaldamisest finantskriisidele, et
eristada FELSi kohaldamisala käesoleva eelnõu kohaldamisalast ning seda
peab vaatama koos §-ga 35.
Finantssektoris on eelkõige pankade (krediidiasutuste) ja
investeerimisühingute finantskriisi ennetamise ja lahendamise meetmed
227
• § 1 lg 4 sätestab erandi
FELS § 1 lg 1 nimetatud
isikutele. Kas siit võib
järeldada, et ülejäänud
eelnõuga hõlmatud
kohustatud subjektidele,
eelkõige ETO-dele,
rakendub eelnõu ka
olukorras, kus konkreetne
ETO ei suuda oma
teenuseid pakkuda
finantsprobleemide tõttu?
Kas ETO-l n lubatud
elutähtsa teenuse
osutamine
lõpetada/peatada, kui tal
on finantsprobleemid? Või
oleks see kriisiülesande
mittetäitmine ja sellele
järgneks trahv? Vt ka
kommentaare § 16 juures.
• Näitlik olukord: Mõnes
naaberriigis, nt Lätis või
Leedus, on toimunud
üksikud füüsilised
(sõjalised) konfliktid ja on
oht suuremaks sõjaks
nendes riikides. Eestit
sellised ründed otseselt ei
puuduta. Küll aga selle
tulemusena paljude
pankade kliendid
väga ulatuslikult reguleeritud (finantskriisi ennetamise ja lahendamise
seadusega – FELS). FELS põhineb ELi õigusel (direktiivil 2014/59/EL), mis
on ELi tasemel reaktsioon 2008. a aset leidnud globaalsele finantskriisile.
Maksevõimetute või ebakindlate (unsound) pankade ja
investeerimisühingute kriisilahendusraamistik juba eksisteerib ja vastav
direktiiv on ELi tasemel reaktsioon 2008. a aset leidnud globaalsele
finantskriisile. Seega kuna vastav kriisilahendusraamistik finantssektori
suhtes juba eksisteerib, siis välistatakse käesoleva seaduse kohaldumisalast
nn tavapärane finantskriisi olukorra ennetamine ja lahendamine (nn
kriisilahendusmenetlus). Seda just juhul, kui kriisi põhjustavad finants-
majanduslikud olukorrad (likviidsusraskused, olulised vead finantsettevõtja
riskijuhtimises jmt).
Lõike 4 lisamine on vajalik õigusselguse tagamiseks ja mitmeti mõistetavuse
vältimiseks. Peale selle – FELS kohaldub lisaks pankade ja
investeerimisühingutega ühte gruppi kuuluvatele ettevõtetele (nt ema- või
valdusettevõtted). Samuti kohaldub FELS kesksetele vastaspooltele (isikud,
kes viivad lõpuni suuremahulisi väärtpaberi-, eelkõige tuletistehinguid).
Samuti hakkab sarnane raamistik tõenäoliselt tulevikus ELi tasemel kehtima
ka kindlustusandjatele. Seetõttu ei viidata asjaomases lõikes konkreetselt
FELSis nimetatud isikutele (krediidiasutustele ja investeerimisühingutele),
vaid jäetakse vastavate subjektide ring n-ö lahtiseks – sõltuvalt sellest, kes
veel tulevikus FELSi kohaldumisalasse lisatakse, siis ka neile kehtib lõige 4
samamoodi.
Kokkuvõttes ei kohaldata eelnõu nendele olukordadele, mis alluvad FELS-
le. Kõik muud, FELS-is reguleerimata olukorrad, alluvad eelnõu
regulatsioonile.
ETO ei saa turult lihtsalt lahkuda. Reeglina on sellistel ettevõtjatele seatud
eriseadustes piirangud tegevuse lõpetamiseks, nt vee-ettevõtjatele ÜVVKS-
s, kaugkütteettevõtjatele KKüTS-s. Nende ettevõtjate suhtes, kellel
228
otsustavad oma raha Balti
pankadest, sh Eestist, välja
viia. Eesti pankadel
tekivad
likviidsusprobleemid ja
oht muutuda
maksejõuetuks. Küsimus:
Kas nimetatud olukord on
„muu põhjus“ ning
Tsiviilkriisi ja riigikaitse
seadust (TsKRKS) ei
kohaldata?
• Ettepanek on sättes lõik
„…. Eriolukorra,
erakorralise või
sõjaseisukorra
väljakuulutamisega
vastavalt käesoleva
seaduse §-dele 22, 24 ja
26, või kui on oht
eelnimetatud paragrahvide
alusel välja kuulutatavate
olukordade tekkeks“
asendada sõnaga
„kriisiolukorraga“. Nimelt
vastavalt § 20 sõnastusele
mõiste „kriisiolukord“
hõlmabki nii erinevaid
„olukordi“ kui ka nende
ohte. Kuivõrd aga
„kriisiolukord“ on staatus
ja selle väljakuulutamine
puuduvad reeglid eriseadustes, peavad lähtuma kas siis MSÜS
regulatsioonist või pankade puhul KAS 11. ptk.
ETO staatus lõpetatakse haldusaktiga. Kuni ETKA ei ole vastavat haldusakti
andnud, ei vabane ka ETO oma kohustustest.
229
vajab eraldi otsustust, siis
annab see parema
õigusselguse § 1 lg 4
rakendamisel.
• Kas saame õigesti aru, et
juhul, kui panga
finantsprobleem on
põhjustatud nt
sõjaseisukorrast, siis
rakendub TsKRKS? Kui
jah, siis kas ja kuidas
Ühtne
Kriisilahendusnõukogu on
võimekus ja soov
rakendada oma volitusi
pankade suhtes vastavalt
TsKRKS §-le 36 lg 5, seda
olukorda muudab? Või
peavad pangad sellisel
juhul taluma üheaegselt
kahte erinevat
kriisijuhtimise režiimi?
• Vt ka kommentaare §-de
14 ja 36 juures.
2. § 9 lg 2.
• Mõistame, et elutähtis
teenus on vajalik nii
tavaolukorras kui ka
kriiside ajal. Samas
kriiside ajal võib vajaliku
teenuse sisu olla oluliselt
erinev tavaolukorrast.
Selgitus Kehtiva hädaolukorra seaduse § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse hädaolukorra
seadust riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks
valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja
sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd muudes seadustes ei sätestata teisiti.
Eestis kehtib erinevates erikordades ülesannete ja pädevuste jäävuse
põhimõte. See tähendab, et erikorra ajal lisandub isikutele ja asutustele
õigusi ja kohustusi, kuid üldjuhul jäävad samal ajal kehtima ka kõik
rahuaegsed igapäevaselt kehtivad õigused ja täidetavad ülesanded. Näiteks
230
Samuti ka olenevalt kriisist
võib reaalne võimekus
mingit teenust pakkuda
olla oluliselt piiratud.
• Küsimus: kas on
mõeldud eristada ETO-de
kriisiülesannete sisu
tavaolukorraks ja
kriisiolukorraks, sh
erinevate kriiside puhuks?
• Ettepanek: Vähemalt
seletuskirja tasandil anda
ETKA-dele juhiseid
eristada teenuse toimivuse
tasemeid nö tavaolukorras
ja erinevate kriiside korral.
• Küsimus: Kas püsiva
kriisiülesande panemine
ETO-le tähendab ka seda,
et vastav isik ei tohi
loobuda teenuse
pakkumisest? Või lõpeb
ETO staatus ja kohustused
hetkel, kui isik lõpetab
teenuse osutamise.
peavad elutähtsad teenused toimima ka erakorralises seisukorras või
kaitsevalmiduse kõrgendamisel ning sõjaseisukorras. Riigikaitse seadus
näeb võimaluse määrata elutähtsa teenuse osutajatele valdkonna
eriseadusega riigikaitselisi ülesandeid ehk täpsustada teenuse osutamist
riigikaitselistes olukordades. Seni ei ole seda tehtud, mis on viinud
olukorrani, mil elutähtsa teenuse osutajatel tuleb tagada ka sõjaseisukorras
sama teenuse taset kui ka tsiviilkriisis. Seda põhjusel, et hädaolukorra
seaduse § 1 lg 2 kohaselt kohaldub hädaolukorra seadus ka teistes
eriolukordades, kui ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva eelnõuga
võimaldatakse elutähtsat teenust korraldavatel asutustel toimepidevuse
nõuete määruses täpsustada elutähtsa teenuse osutamist riigikaitselistes
kriisides, sh vajadusel alandada nõutud taset. Kokkuvõttes, võrreldes kehtiva
korraga seatakse eelnõuga ettevõtted soodsamasse olukorda, kui seni.
Ettevõtte tegevuse lõpetamine toimub valdkonna eriseaduste alusel.
St kui keegi ei saa turult nö päevapealt lahkuda – eriseadustes on ette nähtud
erinevad etteteatamistähtajad
3. § 10 lg 5.
• Selgelt viidata antud
sättes, et üleriigiline
riskianalüüs peab olema ka
aluseks käesoleva seaduse
ning teiste kriisiolukordi
reguleerivate
Selgitus Vaata vastust endise Maaeluministeeriumi (REM) märkuse nr 1 juures.
231
seaduste/õigusaktide
väljatöötamiseks/muutmis
eks, eelkõige kui
õigusaktide tasandil
soovitakse kehtestada
nõudeid või piiranguid,
mis seonduvad kriisideks
ettevalmistumise või
kriiside lahendamisega.
• Taust: Jätkuvalt
soovitakse seaduses
sätestada ETO-dele
kohustus hoida teenuse
pakkumiseks vajalikud
infosüsteemid Eestis.
Sellise nõude aluseks
puudub adekvaatne
riskianalüüs, mis toetaks
sellise nõude vajalikkust ja
adekvaatsust. Pangaliit on
korduvalt juhtinud
tähelepanu sellele, et
vastav piirang ei ole enam
asja- ja ajakohane.
4. § 11 lg 4.
• Millise sagedusega peab
ETO riskianalüüsi
koostama ja kinnitamiseks
esitama?
• Mida täpselt riskianalüüsi
kinnitamine endas
sisaldab? Kas see annab
Selgitus Elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise,
kooskõlastamise, kinnitamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord
on toodud välja eelnõu rakendusaktide kavandite hulgas. Tegemist on
kehtiva HOS §-s 40 kirjeldatud protseduuriga.
Määruse kavandi § 5 lg 5 kohaselt jätab korraldaja või tema tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse alusel määratud asutus toimepidevuse riskianalüüsi ja
plaani kinnitamata, kui esitatud dokumendid ei vasta nõuetele,
232
ETKA-le ka õiguse nö
ümber otsustada ETO enda
algse riskiotsuse (maanda,
väldi, aktsepteeri)? Sama
küsimus ka kriisiplaani
kohta ehk § 13 lg 6. Vt
lisaks ka § 75 lg 6 p 4
kommentaare.
• Seadusandja on ette
näinud ühise riskianalüüsi
koostamise võimaluse
elutähtsa teenuse
toimepidevust korraldava
asutuse koordineerimisel.
Kas eelnõu § 11 lg 3
hõlmab ka
pangandussektorit ning
kas Eesti Pangal ETKA-na
on plaanis rakendada ühist
riski- või kriisiplaani (§ 13
lg 5)?
dokumentides esitatud kirjeldused ja hinnangud on puudulikud, need ei ole
kooskõlas tegelike asjaoludega või dokumentidest lähtudes ei ole võimalik
elutähtsa teenuse toimepidevust piisaval määral tagada. Tegemist on kehtiva
HOS § 40 lg 5 analoogiga.
Kokkuvõttes võib korraldaja jätta ETO riskianalüüs ja plaan kinnitamata,
kui nende alusel ei ole võimalik tagada teenuse toimepidevust, sh meetmete
ebapiisavuse tõttu.
Eelnõu § 13 lg 3 kohaldub kõikide elutähtsate teenuste osas. Selle sätte
kohaldamise vajadust ja soovi tuleb rääkida läbi korraldajaga, st pankade
punul Eesti Pangaga.
5. § 13.
• Kas saame õigesti aru, et
mõiste „kriisiplaan“ on
sünonüüm mõistele
„toimepidevusplaan“? Vt
eelnõu § 74 lg 1 p 5, § 11
lg 2. Kui jah, siis ettepanek
seaduses läbivalt kasutada
ühte mõistet.
• Kas kriisiplaanis peame
kirjeldama tegevusi nii nö
Selgitus ETO toimepidevuse plaan ongi püsiva kriisiülesandega isiku kriisiplaan.
Eelnõu täiendatud ja sõnastused ühtlustatud. Kriisiplaanis kirjeldatakse
tegevusi nii kriisiolukorras kui enne kriisiolukorda ehk kõigis ootamatudes
olukordades, kus teenuse osutamine on ohus, häiritud või katkenud.
Kriisiplaanis tuleb kirjeldada ETO tegevused riskianalüüsi käigus tuvastatud
stsenaariumite korral, sh kirjeldama ressursid, võimekused, mida
kasutatakse. Täpsemad nõuded ETO kriisiplaani kohta kehtestatakse VV
määrusega eelnõu § 15 lg 14 alusel. Üldjoontes on ETO kriisiplaan sarnane
praegu koostatava ETO toimepidevuse plaaniga.
233
tavaolukorras (teenuse
toimepidevuse tagamine ja
tõrgete lahendamine) kui
ka kriisiolukorras (kriiside
lahendamine)? • Kui
ETKA peab ka koostama
oma kriisiplaani, kas sealt,
üleriigilisest
riskianalüüsist ning ETKA
riskianalüüsist peaksid
tulema vajalikud sisendid
nö kriisistsenaariumitele?
Mis peaks olema ETKA
kriisiplaani sisu lähtudes
just tema kriisiülesandest
„koordineerida elutähtsa
teenuse toimepidevuse
tagamist“.
• § 13 lg 1 p 6 –väga
spetsiifiline nõue ja ilmselt
ETO-de puhul ei ole
asjakohane, eelkõige nö
tavapäraste teenuse
katkestuste kontekstis.
Ettepanek see kohustuslik
nõue eemaldada ETO-de
vaatest.
Lisaks ETO-dele, peavad kriisiplaani koostama ka ETKA-d. Täpsemad
nõuded plaani kohta kehtestatakse VV määrusega.
Üleriigiline riskianalüüs on aluseks nii ETO kui ka ETKA riskianalüüsidele.
Mis peaks olema ETKA kriisiplaani sisu lähtudes just tema kriisiülesandest
„koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist“?
ETKA kirjeldab oma kriisiplaanis, kuidas ta elutähtsa teenuse raskete
tagajärgede või pikaajalise katkestuse korral või selle ohu korral juhib
nimetatud olukorra lahendamist.
6. § 13 lg 11 ja 12.
Miks on vaja neid
erinevaid lõikeid ja kas ei
saaks ühte lõiku panna?
Või millistel
Selgitus ETO-de riskianalüüsi ja kriisiplaani koostamise osas on nähtud ette erisused,
seepärast nõuded ja kord kehtestatakse eraldi määrusega. Riigiasutuste
riskianalüüsi ja plaani nõuded, kord kehtestatakse teiste määrustega.
234
kaalutlustel/põhjustel
lõikes 11 pole peetud
vajalikuks „plaani
kasutuselevõtmise
nõuded“ välja jätta?
7. § 14.
Sätte sisu jääb ebaselgeks
– millega täpselt peavad
pangad, EP või FI
riskianalüüsi ja plaani
koostamisel arvestama §
36 tähenduses? Kas
pangad peaksid
riskianalüüsi koostamisel
juba võtma arvesse riske
ning sellest tulenevaid
tagajärgi juhuks, kui nt
Vabariigi Valitsus otsustab
kasutada talle §- ga 36
antud õigusi?
Selgitus Eelnõu § 35 näeb ette valitsusele teatud õigused finantssektori osas, kui
pangad, EP, FI oma riskianalüüse ja plaane koostavad, siis peavad nad
arvestama eelnõu §-s 35 toodud regulatsiooni, et kriisiolukorras võib teatud
juhtudel Vabariigi Valitsus sekkuda ja otsustada §-is sätestatud meetmeid.
Kriisiplaanis saab ette näha nö kommunikatsiooniahelad. Samuti tuleb
arvestada Finantsinspektsiooni rolliga, kelle ülesanne on suhelda Euroopa
Keskpangaga.
8. § 16 lg 1.
Kas toimepidevuse all
mõeldakse operatsioonilist
toimepidevust (operational
resilience) või ka
finantsilist toimepidevust
(financial resilience)? Ehk
kas ETKA-d peaksid
järelevalve korras
teostama ETO-de üle ka
nende finantsvõimekuse
järelevalvet? Kui jah, siis
Selgitus ETO toimepidevus on suutlikkus järjepidevalt toimida ja tagada igal ajal
valmidus talle pandud ülesandeid täita. Finantsilist võimekust vaadatakse
rahalise vahendina, st olulise ressursina, mis on vajalik teenuse
toimepidevuse tagamiseks ja elutähtsa teenuse katkestuse, häire või nende
ohu kõrvaldamiseks. ETKA vaatab toimepidevuse plaanide osas nt panga
operatsioonilist jätkusuutlikkust, et elutähtsa teenuse osutaja oleks suuteline
teenust osutama (tagama sularaha ringlust ja maksete toimimist).
Eelnõus tuleb püsiva kriisiülesandega asutuste ja isikute (valitsusasutused,
põhiseaduslik institutsioon, KOV elutähtsa teenuse osutajana, juriidiline isik
elutähtsa teenuse osutajana) toimepidevust mõista lihtsustatult kaheks
jaotatult. ETOde näitel: eristada tuleb „isiku või asutuse enda
235
kas ETO-d ei peaks lisaks
riskianalüüsile ja
kriisiplaanile regulaarselt
ETKA-dele esitama ka
ülevaateid enda
finantsvõimekusest? Ning
kas ja millised saavad olla
ETKA võimalused
reageerida olukorras, kus
ETO finantsvõimekus
teenust pakkuda on ohus?
(organisatoorset) toimepidevust“ ja tema poolt püsiva kriisiülesandena
osutatava „teenuse toimepidevust“. Esimene neist (§ 18) hõlmab oma
nõuetega valmiduse saavutamist (valmisolek), selle hoidmist kriisis, et
asutus või isik on mistahes ajahetkel kindlas valmisolekus täita temalt
nõutavat ülesannet või tagada teenust. § 18 toimepidevuse osa hõlmab
lihtsamalt öeldes nt koolitatud personali olemasolu ning mistahes teenuste
lepingud, nt IT ja sideteenuse olemasolu, turvalahendused, teenuseks
vajalikud objektid, tehnika, nende kaitse, samuti varu asukohad/töökohad,
taristu ja hoonete igapäevane ja kriisiaegne hooldus jms lepingud, mis on
vajalikud ja tagavad organisatsiooni enda püsimise teenuse osutajana). Teine
osa ehk teenuse toimepidevuse tagamine keskendub detailsemalt teenuse
tagamisele ja selle taastamisele. ETOde puhul peabki neid kahte vaatama
koos, sest esimene osa ehk laiem nõue „tagada jur.isiku enda püsimiseks“
vajalik toimepidevus (§ 18) ei ole ETOde puhul kuidagi lahutatav teisest
osast ja on ilmselgelt osaks teenuse toimepidevuse tagamisest (teenuse
hoidmine rahuajal, püsimine ja taastamine kriisis, pärast kriisi). § 18
vajalikkus seisneb eelkõige selles, et kõikidel teistel püsiva kriisiülesandega
asutustel erinevalt ETOdest ei ole praegu seaduse tasandil kehtestatud
„toimepidevuse“ nõudeid (ETOdel on täna HOSis teenuse tagamise
toimepidevuse nõuded reguleeritud). Nt ka Riigikantselei nagu iga teine
püsiva kriisiülesandega asutus kohustub edaspidi juhinduma eelnõu § 18
sätestatud toimepidevuse nõuetest, et asutus on valmistunud ja läbi mõelnud
enda valmiduse kriisis toimida. Tulles ETOde juurde – eelnõuga nähakse
„isiku/asutuse toimepidevuse“ (§ 18) nõuete ja konkreetsemalt „ETO
teenuse toimepidevuse“ nõuete täitmise osas ette, et ETO lähtub jätkuvalt
„teenuse tagamise nõuetest“ (endine HOS) ning nendes osades, mis jääb
katmata, peab lähtuma § 18 toodud toimepidevuse nõuetest (vastav säte on
ka rakendusaktis toodud).
Märkuses toodud küsimused puudutavad jätkuvalt neid nõudeid, mis on täna
reguleeritud HOSiga ehk teenuse toimepidevust. VOS järgi paneb jätkuvalt
nõuded, mida riskianalüüs peab kajastama, paika ETKA. Nende nõuete
236
skoop (nii analüüsis kui plaanis) peab olema suunatud püsiva kriisiülesande
täitmisele ehk teenuse tagamisele ja taastamisele. Kas siin vajab ETKA ka
finantsvõimekuse ülevaadet, selle saab panna paika ETKA toimepidevuse
nõuete kehtestamisel.
Erinevalt muudest ettevõtjatest tehakse pankade (ja ka muude
finantsettevõtjate majandusliku võimekuse ja finantsilise toimepidevuse
järelevalvet FI poolt pidevalt (sõltumata sellest, kas tegemist on ETO-ga või
mitte). Nii financial kui operational resilience peab pangal olemas olema
igapäevaselt nii ehk naa, sest raha ringleb 24/7. ETKA, s.t. EP ei tee
finantsilise toimepidevuse järelevalvet, selleks on FI-il pädevus ja volitused.
Küll aga vaatab Eesti pank ETKAna operatsioonilist toimepidevust ning on
maksesüsteemide järelevaataja.
9. § 16 lg 2 p 4.
• Kas kriisirollideks on
rollid nö ETO teenuse
tavapärase toimivuse
tagamiseks või
tegutsemiseks
kriisiolukorras?
• Kas tegemist on §-des 88
ja 89 sätestatud
töökohustustega? • Kas
kriisirollid peavad olema
otseselt seotud elutähtsa
teenuse pakkumise /
taastamisega või peaksid
olema ka suunatud ETO
kui terviku toimimise
tagamiseks? Nt pankadel
on palju erinevaid
regulatiivseid kohustusi,
Selgitus ETO kriisiroll on teenuse pakkumine nii tavapärases olukorras kui ka kriisis.
See on ETO püsiva kriisiülesande olemus.
Püsiva kriisiülesandega töökoht tähendab ka töökohustust töötajale, kes on
sellele töökohale määratud. Töötaja ülesanne on täita tööandja juures
tööülesandeid, mis on seotud elutähtsa teenuse toimepidevusega. ETO püsiv
kriisiülesanne on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine.
Kriisiülesandega töökoht määratakse püsiva ülesande täitmiseks, st elutähtsa
teenuse toimepidevuse tagamiseks.
237
sh nt väline
raporteerimine, mis ei ole
otseselt seotud elutähtsate
teenustega. Samas selleks,
et pank saaks
jätkusuutlikult pakkuda
elutähtsaid teenuseid, peab
ta tagama erinevate muude
funktsioonide/protsesside
toimimise.
10. § 17 ja 18.
VV saab määrata alaliselt
kaitstavaks objektiks mh
elutähtsat teenuse
osutamisega seotud
objekti. Samuti saab
ajutiselt sama otsuse teha
valdkonna eest vastutav
minister. Kas seletuskirjas
saaks tuua näiteid,
millistele objektile võiks
objektikaitse olla
suunatud? Milline on
protsess, et lülitada
objektid objektikaitse
nimekirja? Ning millised
lisakohustused sellega
ETO-dele kaasneksid?
Selgitus Avalikus tagasisides ei saa konkreetseid näiteid praeguste objektide kohta
välja tuua. Seletuskirjas on piirdutud objektide kategooriate sisu
kirjeldusega. Objektide koondnimekiri, mis on täna määratud alalisteks
riigikaitseobjektideks, on piiratud tasemega riigisaladus ning üksikut objekti
ja selle kaitsemeetmeid puudutav teave on asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teave (AvTS § 35 lg 1 p 61). Eelnõuga ei muudeta objektide
määramise protsessi võrreldes kehtiva õigusega (vt RiKS § 87 lõike 1 alusel
antud määrust „Riigikaitseobjekti kaitse kord“,
https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019033). Elutähtsa teenuse
osutamiseks olulised objektid määrab alalisteks riigikaitseobjektideks (nagu
ka muud) Vabariigi Valitsus. Objekti vastavust konkreetsele kategooriale ja
selle alaliselt kaitstavaks objektiks määramise vajadust hindab
Siseministeerium (määruse § 7 lg 1).
Objektid jagunevad objekti tüübist lähtuvalt järgmistesse kategooriatesse:
1) avaliku võimu organi kasutuses olev objekt;
2) elutähtsa teenuse osutamisega seotud objekt;
3) avaliku korra tagamiseks oluline objekt, sealhulgas objekt, mille
kahjustamise või hävitamisega kaasneb inimeste elu ja tervise, rahvusliku
kultuuripärandi ja ühiskonna turvatunde kahjustamise oht;
4) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud objekt, sealhulgas riigikaitseline
ehitis ehitusseadustiku tähenduses;
238
5) julgeolekuasutuse kasutuses olev objekt, sealhulgas julgeolekuasutuse
ehitis ehitusseadustiku tähenduses;
6) sisejulgeoleku tagamisega seotud objekt.
11. § 36 (koosmõjus §-dega 1
lg 4 ja 14).
• Palume selgitada antud
sätte loogikat (eriti
tsiviilkriisi vs riigikaitse
vaatest, kuna leiame, et
eriolukorras VV
juhtimisvolituste
rakendamine ei ole
proportsioonis samade
volitustega erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal)?
• Mida täpselt mõeldakse
järgneva lõigu all „…
finantssektorit puudutavas
eriolukorras, erakorralises
ja sõjaseisukorras…“? Kas
nimetatud olukord peab
olema seotud
finantssektori kui elutähtsa
teenuse osutaja kohustuste
täitmisega? Kas olukorras,
kus konkreetseks ETO-ks
olev pank täidab
korrektselt enda
kriisiülesandeid ning ka
tema finantsseisund on
hea, võib VV rakendada §-
s 36 toodud meetmeid, kui
Selgitus § 35 annab võimaluse valitsusele tagada teatud meetmetega finantssektori
stabiilsus, kui nt Euroopa Keskpanga suunised ja otsused viibivad. Tähele
tuleb panna, et meetmed, mida Vabariigi Valitsus võib otsustada peavad
olema antud olukorras sobivad, mõõdukad vajalikud ning aitama kaasa
finantssektori stabiilsuse saavutamiseks. Pelgalt erikorra väljakuulutamine
ei too kaasa valitsusele kõiki eelnõu §-s 35 ette nähtud meetmeid rakendada.
Kui on nt välja kuulutatud eriolukord, kuid see ei puuduta kuidagi
finantssektori stabiilsust, siis ei ole valitsusel tarvilik ega ka seaduslik
eelnõus toodud meetmeid finantssektori osas kohaldada. Aga kui nt
eriolukord on kuulutatud välja ulatusliku elutähtsa teenuse – elektri -
katkestuse tõttu ning see mõjutab olulisel määral nt pankade tööd siis sellises
olukorras võib olla vahalik sektori stabiilsuse säilitamiseks Riigikogul teatud
meetmeid rakendada. Tähele tuleb panna, et teatud meetmed võivad olla
ebasobilikud ühe konkreetse panga osas, kuid vajalikud terve sektori osas,
nt võlaväärtpaberite ostmine.
Siia alla lähevad nt hübriid- ja kübridrünnakud (DoS-id jmt), mille eesmärk
ongi maksimaalses ulatuses takistada tänapäevase infrastruktuuri toimimist
Finantssektori puhul oluline nn „ristsõltuvus“ ja pikemaajalised katkestused
„puudutavad“ finantssektorit ja likviidsusprobleemid võivad tekkida kiiresti
ka väga hästi kapitaliseeritud pangal.
§ 35 on sätestatud olulise avaliku hüve kaitseks – finantsstabiilsuse kaitseks-
ja sellel on legitiimne eesmärk. Oma olemuselt „ultima ratio“ meede, mida
rakendatakse ainult äärmise vajaduse korral, kui tegemist on avalikule
korrale ja julgeolekule täiesti atüüpilise ohuolukorraga, mida seadusandja
ega täitevvõim ei ole suuteline ette nägema. See aga ei tähenda, et riik ei
peaks täitma oma kaitsekohustust, mis tuleneb Põhiseaduse § 13. Kui
239
kriisiolukord muud moodi
„puudutab“
finantssektorit? Palume
tuua näiteid sellistest
olukordadest!
• Leiame, et Vabariigi
Valitsus võtab endale liiga
laiad volitused
finantssektori suhtes, kuid
ei tee seda teiste sektorite
(nt telekommunikatsioon,
esmatarbekaubad) suhtes?
Palume selgitada erinevat
kohtlemist.
• Kes kontrollib ja saab
vajadusel vaidlustada
lõikes 2 nimetatud
meetmete võtmisel nende
eesmärgipärasust ja
proportsionaalsust?
Subjekt, kelle õigusi on
VV korraldusega piiratud
ehk siis krediidiasutuse
klient?
• Lg 2 p 8 on väga laia
mandaadiga ning jätab
võimalike meetmete
seadmise lahtiseks. Sellest
tulenevalt ning
õiguskindluse tagamiseks
tuleb p 8 välja jätta.
valitsusel on ulatusliku kriisi olukorras vajalik arvestada korraga mitmete
vastandlike huvide ja paljude asjaolude arvesse võtmisega vältimatu, ning
kuivõrd finantsstabiilsus on avaliku hüvena hädavajalik isikute muude
põhiõiguste kaitsmiseks (vt. RK üldkogu 12.07.2012. otsus asjas 3-4-1-6-12,
mitmed erinevad punktid) on § 35 toodu kooskõlas Põhiseadusega.
240
• Kas on ettevalmistamisel
juba ka sättega seonduvad
määrused? Või millal saab
nendega tutvuda?
• Kas on teostatud
õiguslikku analüüsi sätte
kooskõla kohta Euroopa
Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga 2014/59/EL?
BRRD eesmärk on: „to deal effectively with unsound or failing credit
institutions and investment firms. Such tools are needed, in particular, to
prevent insolvency or, when insolvency occurs, to minimise negative
repercussions by preserving the systemically import functions Sellest
tuleneb BRRD reguleerimisese rahuaja tingimustes.
12. § 48 lg 1.
• Säte ja seletuskiri
lahknevad olulises määras.
Seletuskirjas on selgitatud,
et automaatselt
laenumakseid ei vähendata
ning subjekt peab tõestama
palga või toetuse
vähendamise mõju oma
võimele laenu teenindada.
Leiame, et sättes endas
oleks mõistlik mainida
neid aspekte hilisemate
vaidluste vältimiseks ehk
ettepanek
• Kuidas toimub
tagasipöördumine
tavaolukorra juurde
(kuidas pank saab
teadlikuks palga või
toetuse tõstmisest või
taastamisest)?
Selgitus ja arvestatud
osaliselt
Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.
Eelnõus on uus sõnastus, § 72 ja see kohaldub üksnes erakorralises ja
sõjaseisukorras.
241
• Leiame, et sätte
rakendamine ei ole
proportsionaalne
tsiviilkriisi ajal (§ 94 palga
vähendamine eriolukorra
ajal). Sellest tulenevalt
palume p 1 osas jagada
põhjendavaid selgitusi või
kaaluda eriolukorras
rakendamise välistamist.
Ettepanek:
• Täiendada § 48 ning
lisada sellele täiendav
lõige järgnevas: „§-s 48
lõikes 1 sätestatud õiguse
rakendamiseks peab
füüsiline isik esitama
taotluse asjaomasele
võlausaldajale.
Vastutusest vabastamine
loetakse lõppenuks
hiljemalt kriisiolukorra
lõppemisel.“
• Piirata § 48 lg 1 p 1
toimeulatust üksnes
erakorralise olukorra ja
sõjaseisukorraga.
13. 2. jagu
Seletuskirjas oli piiravate
meetmete osas kirjeldatud,
et näiteks on TTJA-l
Selgitus Ilmselt on siin mõeldud seletuskirja järgmist osa: „Kuna sideteenuste
piiramine võib mõjutada ka finantssektorit (nt sularaha kättesaadavust), siis
on vajalik, et sideteenuste piiramise ettekirjutus oleks ka Eesti Panga ja
Finantsinspektsiooniga eelnevalt koordineeritud.“ Määruse tasandil ei ole
242
kohustus sideteenuse
piiramise meetme
rakendamisel vajalik
kooskõlastus FI & EP või
kriisiülesande kohustusega
isiku Eestist lahkumisele
võimalik teha erandeid.
Kas sellised
seletused/nõudmised
jäävad ainult seletuskirja
või sätestatakse need
aspektid kuskil määrustes,
et mis kohustused ja kuidas
neid aspekte rakendada?
vajalik seda reguleerida, kuna sisuliselt on siin silmas peetud olulise
tähendusega asjaolude tuvastamiseks vajadusel asjassepuutuvate osapoolte
haldusmenetlusse kaasamist (HMS § 6).
14. § 51.
• Kas säte laieneb ka
privaatühendustele?
• Kas säte kohaldub ka
ühendustele väljaspool
Eesti territooriumi?
• Kas sideettevõtjatel on
võimalused piirata
lõppkasutajatele
sideteenuse osutamist või
juurdepääsu sidevõrku ka
osaliselt või tehakse seda
üldiselt?
• Juhime tähelepanu, et
vastavate piirangute
rakendamine mõjutab
oluliselt pankade
võimekust tagada enda
Selgitus Antud säte kehtib sideteenusele ehk üldkasutatavale elektroonilise side
teenusele. Kui privaatühendus on selline teenus mida iga inimene saab
osta/tellida siis jah, kohaldub. Kui privaatühendus on mingi spetsiifiline
teenus, mille saamiseks peavad kliendil olema mingid erilised tunnused siis
tegemist ei ole üldkasutatava teenusega ja säte ei kohaldu. Säte kehtib Eesti
sideettevõtetele ja siin pakutavatele teenustele. Samas võib selle nõude
rakendamisega mõju olla ka ühendustele väljaspool Eestit. Näiteks
mobiilside roaming. Sideteenuse osatamise piiramise tehnilised võimalused
olenevad teenuse pakkuja võrgust. Tõenäoliselt on võimalik piirata
kasutajapõhiselt.
Mõistame, et antud meetme kohaldamine mõjutab e-teenuste kättesaadavust.
Selgitame, et mistahes piirava meetme kohaldamisel peab eelnõu § 43
kohaselt järgima järgmisi põhimõtteid:
1) kohaldada võib mitmest sobivast ja vajalikust meetmest seda, mis nii
isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab;
243
teenuste kättesaadavus
lõpptarbijale. Seetõttu
selliste piirangute
rakendamisel peaks
analüüsima kaasnevaid
mõjusid ning mõjutatud
osapoole võimalusel ka
ennetavalt teavitama.
2) kohaldada võib ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades
meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat
olukorda, ja
3) meedet võib kohaldada vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või
seda ei ole enam võimalik saavutada.
15. § 60 lg 1.
• Kas peab paika, et kui
ettevõtte hinnangul on
kriisiülesande täitmiseks
vajaliku töökohustusega
isikul ohutum oma
kohustusi täita välisriigis,
siis paigutavad
konkreetsed juhtumid
seletuskirjas toodud erandi
alla?
• Kuidas käib erandite
andmise protseduur?
Selgitus Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal on isikutel vaba liikumise õigus kuniks
Vabariigi valitsus ei ole antud sätte alusel kehtestatud Eestist lahkumise
keeldu, keeldu saab sätte alusel kehtestada nii nimeliselt, sektorite kaupa
vms. Erakorralises ja sõjaseisukorras tuleb arvestada, et ühendused
välismaailmaga. kaugtöö jne võib olla takistatud ning seetõttu ei ole eelnõu
koostajad ette näinud võimalust, et VV hakkaks hindama, kes võiks minna
välismaale kaugtööle.
16. § 73 lg 3.
• Kas ETO-de hulka
hakkavad kuuluma ka
jaekauplused?
• Kui KüTS-i jääb nõue
hoida infosüsteeme Eestis,
siis peaks ka
andmekeskuse teenus
olema elutähtsate teenuste
loetelus.
Selgitus Jah, suuremad toidukaupluste ketid hakkavad kuuluma ETO-de hulka.
KÜTSi lisanduv § 7 lg 31 ei kohusta hoidma serverid Eestis. Tehniline
lahendus on ETO valida.
244
17. § 74 lg 1 p 1 ja 2.
• Kas ETKA peab
korraldama nö turuüleselt
teenuse toimimist või
üksikute teenuseosutajate
teenuse toimimist? Kui
üksikud teenuseosutajad
kokku ei paku teenust,
mida ETKA vaatest oleks
vaja kriisiolukorras, kas
siis ETKAL õigus nõuda
ETO-delt teenuse
osutamist suuremas
mahus? • Kas lg 2 kohaselt
peaks ETKA juhtima
olukorda üksnes siis kui
turuüleselt teenus maas või
kui üksikul ETO-l teenuses
tõrked?
• Kas üksiku teenuse
osutaja või siis ka
turuüleselt teenuse maha
kukkumine oleks
kriisiolukord? Ehk kas
ETKA õigus lg 2 kohaselt
olukorra lahendamist
juhtida tekib üksnes siis,
kui VV on kriisiolukorra
välja kuulutanud? Või
peaks ETKA juhtima
olukorra lahendamist ka
Selgitus ETKA korraldada ja koordineerida on teenuse kättesaadavus Eesti
territooriumil, seda nii sektoriülesel kui ka ETO põhiselt. Kui ühe ETO
teenuse katkemine tekitab turul olulisi häireid, siis võib esineda vajadus
ETKA kriisiplaani rakendamiseks ja ETKA poolseks juhtimiseks. Olenevalt
ETO-st ja tema pakutavast teenusest, võib ka üksiku ETO kokku kukkumine
põhjustada kriisiolukorda. ETKAl tekib õigus juhtida olukorda kriisiplaanis
ettenähtud juhtudel, st nii kriisiolukorras kui ka enne seda, nt ulatusliku
teenuse katkestuse korral, mis ei vasta veel kriisiolukorra tunnustele, kuid
vajab ETKA koordineeritud juhtimist.
Kui kriisiolukorras suureneb vajadus mingi teenuse järgi, nt sularaha järgi,
siis tuleb ETKAl koostöös ETO-dega mõelda kriisiplaanis läbi kuidas
pakutakse teenust suurendatud nõudluse korral, nt kuidas luuakse täiendavad
sularaha jagamise võimalusi.
245
siis, kui kriisiolukorda
pole?
18. § 74 lg 5.
• Kas paralleelselt
seadusega töötatakse välja
ka vastavad määrused?
• Millal on võimalik
makseteenuseid ja
sularaha puudutava
määruse sisuga tutvuda?
Selgitus Rakendusaktide väljatöötamine on töös. Kõik rakendusaktid peavad läbima
ka kooskõlastusmenetluse enne nende jõustumist.
19. § 74 lg 7.
• Kas Eesti Pangal on
plaanis oma määruses
eristada tsiviilkriisi ja
riigikaitselist olukorda (nt
sõjaolukorda) ja vastavalt
sellele määrata teenuse
kasutuse ulatus?
• Kas ja millistel
tingimustel võib mingis
piirkonnas lõpetada
elutähtsa teenuse
osutamise (nt sularaha
väljastamine)
evakuatsiooni piirkondade
mõttes (§ 81)?
• Kuidas on defineeritud
„katkemine“? Kuidas
vaadelda olukorda, kus
teine ETO ei suuda talle
pandud ülesandeid täita,
Selgitus Eelnõuga tekitatakse ETKAle võimaluse täpsustada teenuse nõuded,
tasemed ka riigikaitselistes olukordades. Teenuse mahu vähendamise,
suurendamise ning muud asjakohased tingimused määrab ETKA oma
määrusega.
Eelnõu § 74 lg 11 on analoog kehtivatest HOS § 37 lg-st 3 ja § 33 lg-st 1, st
tegemist on juba täna kehtivate sätete ja volitustega. PS §-s 31 sätestatud
ettevõtlusvabadus ei ole piiramatu. Seda võib tulenevalt sama paragrahvi
teisest lausest seaduse alusel piirata. Piirangud peavad olema põhjendatud ja
proportsionaalsed. Vastavad põhjendused on toodud välja käesoleva eelnõu
seletuskirjas ning HOS seletuskirjas (tegemist juba praegu kehtivate
sätetega).
246
mis tingib teenuse
katkemise?
• Kas „ettenähtud viisil ja
ulatuses“ on planeeritud ka
täpsemalt sisustada? ETO-
l võib olla tehnilises vaates
vajalik kontrollida oma
võimekust teatud nõudeid
täita ja/või oma süsteeme
vastavalt ette valmistada,
et neid nõudeid täita.
• § 74 lg 6 ja 7 annavad
ETKA-le väga suured
õigused sekkuda
ettevõtlusvabadusse. Kui
riigil/ETKA-l on üksnes
õigused nõuda, aga ei
järgne vastutust/kohustusi
(sh kulusid katta), siis see
oleks ebaproportsionaalne
ja ETO-dele väga
koormav. Vt ka § 140
kommentaare.
20. § 75 lg 6 p 4.
• Kas säte on mõeldud
tulevikus rakenduma ka
pikaajalises vaates?
• Kui teatud sõltuvuste
kaotamine on praktiliselt
võimatu, kas siis ei oleks
mõistlik tõdeda, et teatud
teenused jäävadki sõltuma
Selgitus Kogu elutähtsa teenuse toimepidevuse kontseptsioon on pikemaajalise
vaatega, st kõik taristu arendused, äriotsused peavad arvestama teenuse
toimepidevuse tagamisega ja osutamisega kriisides.
See, kas mingit sõltuvust vähendada või aktsepteerida ning mil määral peab
selguma ETO riskianalüüsist. Kui ETKA ei kinnita riskianalüüsi, kuna leiab
põhjendatud juhul, et kavandatud meetmed ei taga toimepidevust, siis tuleb
ETKAl ja ETOl koostöös leida mõistlik lahendus ning leppida kokku
mõistlikus ajakavas, st üleminekuajas.
247
elektri- ja sideteenuse
olemasolust.
• Millisel viisil võib
vähendada
sularahaautomaatide
ristsõltuvust (side, elekter,
partnerlus)?
• Kes teeb lõppotsuse, et
ETO poolt rakendatud
meetmed sõltuvuste
vähendamiseks on
piisavad? Kas ETKA läbi
ETO riskianalüüsi ja
riskiplaani
kinnitamise/kinnitamata
jätmise ja § 74 lg 7 toodud
õiguse? Sellise
lähenemisega ei nõustu,
sest see võib viia
olukorrani, kus ETKA, kes
ei pea kandma kulusid ega
nõudmistega kaasnevaid
täiendavaid riske, võib
nõuda sõltuvuste
vähendamist nullini ehk
siis sisuliselt sõltuvuste
vältimist.
21. § 75 lg 6 p 7.
• Kas sätte all mõeldakse
riskianalüüsi ja plaani,
mida ETO peab § 11 ja 13
kohaselt ETKA-le
Selgitus Tegemist on täiendava ülevaatega, mida tuleb esitada ETKA-le.
248
kinnitamiseks esitama?
Või on tegemist mingi
täiendava kohustusega?
22. § 82 lg 1.
• Kes on tegevusvaru
saajate nimekirjas?
• Kas ETO-del tekib
eelisõigus tegevusvarusid
(nt kütust) saada?
Selgitus Vedelkütusevaru puhul on jagamisel tanklate kaudu eelistatud teised ETO-d
ja operatiivsõidukid.
23. § 89 lg 3.
• Kas tegemist on tänase
riigikaitselise
töökohustusega
töökohtadega? Ja kas jääb
kehtima senine tõlgendus,
et riigikaitselise
töökohustustega
töökohtade määramine on
ETO-le võimalus mitte
kohustus? Vt ka § 16 ja
kriisiroll.
• Kas püsiva
kriisiülesandega töökoht
ETO vaatest tähendab
inimesi, keda vajatakse nö
tavaolukorras teenuse
pakkumiseks või ka
kriisiolukorra
lahendamiseks? Lisaks,
kas panga vaatest ei peaks
vaade olema veel laiem –
ametikohad, keda on vaja
Selgitus Jah, tegemist on tänase riigikaitselise töökohustuse töökoha analoogiga.
Vastavale töökohale määramine on ETO-le vabatahtlik, ETO ülesanne on
hoida oma teenus tarbijale kättesaadav ja ETO saab ise valida ja otsustada,
milliseid tööõiguse/töösuhete võimalusi ta kasutab.
Kriisiülesandega töökoht tähendab töökohta, mis on vajalik püsiva
kriisiülesande täitmiseks. Oluline on pidada meeles, et teenuse osutamine on
võimalik siis, kui ka ETO ise on püsti, toimiv ehk see on ETO püsiva
kriisiülesande osa ja ka vastavate töökohtade määramine on samuti sellega
seotud. Eelnõu sätestab, millistel tingimustel võib isik nõuda enda
töölepingu lõpetamist – kuna kriisi ajal on kriisitöökohti täitvaid isikuid
vaja, siis on ette nähtud kitsad erandid, millal võib töölt lahkuda. Eelnõusse
lisatud, et ka siis kui isiku elu on ohus.
249
panga kui terviku nö püsti
hoidmiseks?
• § 92 lg 3 – kas nt teller ei
tohiks varem lahkuda töölt,
kui kriisi ajal töö jätkamine
tema elu ohustaks? Nt kui
sularaha kontoriga tegu?
24. 11. peatükk
Riigivastutuse erisused.
• Miks see kehtib vaid
riigikaitselises
kriisiolukorras?
• Kuna muus osas jäävad
kehtima Riigivastutuse
seadusest tulenev riigi
vastutus, siis kas eelnõus
toodu ja kehtiv seadus on
omavahel proportsioonis?
Selgitus Igas olukorras kehtib riigivastutuse seadus ning seal toodud põhimõtted.
Riigikaitselistes kriisiolukordades on ette nähtud kitsamad kahju hüvitamise
regulatsioonid, kuna riigi kogu pingutus läheb riigi säilimisele ja julgeoleku
tagamisele.
25. § 140 lg 1.
• Miks püsiva
kriisiülesande täitmise eest
õiglast hüvitist pole ette
nähtud? Eelkõige on teema
aktuaalne olukorras, kus
ETO on kohustatud
erinevateks
kriisiolukordadeks
valmistumiseks ning ka
nende kriiside ajal tegema
kulutusi/võtma riske, mida
tavapäraselt ei peaks
tegema. Nt tavapäraselt
Selgitus Ka kriisides on ülesannete jäävuse põhimõte – kõik täidavad oma ülesandeid
nii rahuajal, kriisis, kui sõjas. Iga asutus ja elutähtsa teenuse osutaja peab
olema valmis oma teenuseid pakkuma igal ajal. Erinevates kriisiolukordades
saab ette näha erinevaid teenuse tasemeid. See tähendab, et isik, kes on
määratud kriisiameti- või töökohale, peab arvestama, et ta on tööl igas
olukorras.
Kui isikuga hetkel midagi juhtub tööülesandeid täites, siis kohaldub
vastavalt kas riigivastutuse seadus ja töötervishoiu ja tööohutuse seadus.
Regulatsioonid on olemas, mis puudutavad töötajatega töö juures ja tööajal
toimuvaid õnnetusi.
250
saaks teenuse pakkuja sõja
olukorras force majeure
klauslile tugineda.
Seletuskirja lk 229 toodud
põhjendused on
adekvaatseks
argumenteerimaks, et ka
püsiva kriisiülesandega
isikud peaksid õiglast
hüvitist saama.
• Kas ja kes peaks
hüvitama kahjud ETO
töötajatele, kes täidavad
püsiva kriisiülesande
täitmisega seotud
töökohustust? Eelkõige
kui selline kohustus
tuleneb ETKA poolt
seatud nõuetest? Näiteks
kui pangad on kohustatud
riigikaitselises
kriisiolukorras jätkama
sularaha teenuse
pakkumist, kuid panka
rünnatakse ja tagajärjeks
on töötaja
surm/tervisekahjustus?
26. § 142 lg 1 p 1.
• Kas saame õigesti aru, et
pankade suhtes teeb
üksnes FI järelevalvet?
Või EP ja FI mõlemad?
Selgitus Krediidiasutuste üle teeb järelevalvet FI. Kehtiv olukord säilib. See nõue
tuleneb ka 16.01.2023 jõustunud DORA määrusest.
251
Ehk kas FI järelevalve on
täiendav EP järelevalvele?
§ 74 lg 1 p 4 ju ütleb, et
ETKA ehk siis pankade
osas EP teeb järelevalvet.
• Kui uuteks ETO-deks
saavad sularaha käitlejad,
kelle üle teostab riiklikku
järelevalvet EP ning EP on
kogu sularaha teenuse
korraldav asutus, kas siis
pangad saavad edaspidi
tugineda EP järelevalvele
ja ei pea iseseisvalt
kontrollima, et sularaha
käitlejast partner täidab
kõiki ETO staatusest
tulenevaid kohustusi?
27. § 192 lg 3.
• See tähendab muuhulgas
pankadele vajadust
teenused ühiselt tagada
ning sellise olukorra
tarbeks omavahelist
kokkulepet (seletuskiri lk
299). Samas puuduvad
hoovad sellise kokkuleppe
sõlmimisele
kohustamiseks (mh hinnas
kokkuleppimiseks).
• Kas erinevate kriiside
valguses on üldse
Arvestatud
252
realistlikult mõeldav, et
pangad saaksid tagada
sularaha teenuse toimimise
samas ulatuses, nagu
tavaolukorras?
• Ettepanek on sõnastada §
192 lg 3 järgnevalt:
Krediidiasutuste seaduses
tehakse järgmised
muudatused: 3) paragrahvi
3 täiendatakse lõigetega 4
ja 5 järgmises sõnastuses:
(5) Elutähtsat teenust
osutav krediidiasutus ja
välisriigi krediidiasutuse
filiaal on kohustatud
säilitama kriisiolukorras
juurdepääsu
makseasutuste ja e-raha
asutuste seaduse § 3 lõike
1 punktis 2 nimetatud
makseteenustele, kui
vastav asutus neid
teenuseid tavaolukorras
pakub. Kriisiolukorras
pakub Elutähtsat teenust
osutav krediidiasutus ja
välisriigi krediidiasutuse
filiaal neid
makseteenuseid ulatuses,
mis vastab Tsiviilkriisi ja
253
riigikaitse seaduse § 74
lõike 5 alusel kehtestatud
toimepidevuse nõuetele.
28. § 196 – muudatused
KüTS-s.
Oleme ka varem öelnud, et
eeltoodud nõue on oma
sisult riski maandamise
meede ning ei pea
põhjendatuks selle sisse
kirjutamist seadusesse:
risk, mille katteks see
meede aastaid tagasi
rakendati, on muutunud
ning antud meede pole
enam aja- ning asjakohane.
Riskid muutuvadki ajas
ning vajavad regulaarset
ülevaatust ja otsustust
sobivate
maandusmeetmete osas.
Eelnõu näeb ette erinevate
riskianalüüside koostamise
vajadust, sh riigiülese
riskianalüüsi koostamist.
Leiame, et enne vastava
riskianalüüsi koostamist ja
selle tulemuste
analüüsimist ei peaks
„igaks juhuks“ hoidma
seaduses sees nõudeid, mis
pole enam adekvaatsed, sh
Selgitus Vaata vastust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi märkusele nr 1,
lisaks: arvestades võimalikke kriise ja väliriikide kogemust ei saa nõustuda
väitega, et nõue mille kohaselt esmatähtsa teenuse toimimine tuleb tagada
igas olukorras on asjakohatu. Esmatähtis teenus on selgelt vajalik ühiskonna
jätkusuutlikuks toimimiseks. Eelnõuga soovitakse, et selline jätkusuutlik
toimimine oleks etteulatuvalt läbi mõeldud.
254
mis isegi võivad
suurendada riske vastu
elutähtsate teenuste
toimimist.
26. § 222 lg 5.
Toimepidevuse tagamise
ja objektikaitse kord
määrab elutähtsa teenuse
osutamisega seotud objekti
B-kategooria “Olulise
tähtsusega objektiks”. Kas
see tähendab, et lisaks
lisaanalüüside ja
turvaplaanide olemasolule
peab hakkama teatud infot
majasiseselt piirama, sest
see on riigisaladuse
seaduse skoobis?
Selgitus Antud Vabariigi Valitsuse määrusega (toimepidevuse tagamise ja
objektikaitse kord) ei määrata konkreetseid objekte olulise tähtsusega
objektideks. Maa-ala, ehitise või seadme määrab alaliselt kaitstavaks olulise
tähtsusega objektiks ja alalise kaitse lõpetab Vabariigi Valitsus
korraldusega, misjärel nö omandab konkreetne objekt eelnõu tähenduses
alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti staatuse. Olulise tähtsusega
objektide tervkloetelu (st tänaste riigikaitseobjektide tervikloetelu) on
piiratud tasemel riigisaladus (vt
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052023008 § 8 lg 11). Lisaks töödeldakse
nende objektide kaitsemeetmeid puudutavat teavet asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teabena (vt kehtiv AvTS § 35 lg 1 p 61). Eelnõuga ei
kavandata selles osas võrreldes kehtiva regulatsiooniga muudatusi, ka
edaspidi töötlevad olulise tähtsusega objektide valdajad (ehk kui objekt on
Vabariigi Valitsuse korraldusega määratud vastava kategooria olulise
tähtsusega objektiks) objektikaitset puudutavat teavet sarnaselt kehtivale
õigusele. Lisaks selgitame, et eelnõuga sätestatakse ka eraldiseisev
juurdepääsupiirang toimepidevust puudutavale teabele. Selle kohaselt on
teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud
teabeks teabe kriisiolukorraks valmistumise või selle lahendamise kohta
juhul, kui selle avalikuks tulek kahjustaks kriisiolukorra lahendamist või
püsiva kriisiülesandega asutuse või isiku või põhiseadusliku institutsiooni
toimepidevust.
Prokuratuur
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
255
1. Tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse §-des 68, 69 ja 70
kirjeldatud toimingute
näol on tegemist varjatud
teabe kogumise viisiga,
mis on sisuliselt võrreldav
kriminaalmenetluses
läbiviidava
jälitustegevusega.
Prokuratuuri hinnangul on
oluline tõstatada küsimus,
kas kirjeldatud viisil
kogutud teavet saaks
kasutada tõendina ka
kriminaalmenetluses – nii
on meile teadaolevalt nt
Ukraina sõjakuritegude
menetlemisega seotult
kasutanud Ukraina
võimalust kasutada ka
kriminaalmenetluse välise,
sh luuretegevuse läbi
teostatud teabekogumise
tulemina saadud infot
tõendina
kriminaalmenetluses.
Eelnõust ei nähtu, kas ja
millisel viisil eelnõus
viidatud alustel kogutud
teavet saaks
kriminaalmenetluses
tõendina kasutada või
Arvestatud Eelnõu on muudetud selliselt, et eelnõu §-des 68 ja 69 sätestatud piirava
meetme kohaldamisel kogutud teavet sõltumata, kas nimetatud alusel kogub
teabe julgeolekuasutus, PPA või Kaitsevägi, võib kasutada ka
kriminaalmenetluses. Selleks muudetakse ka KrMSi § 63 lõike 11 sõnastust.
Muudatusega sätestatakse sarnaselt julgeolekuasutuste seaduse alusel
kogutud teabega, et ka tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätesatud alusel
erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kogutud teabe tõendina esitamise
kriminaalmenetluses otsustab riigi peaprokurör.
256
vastupidi – kas sellise
teabe kasutamine tõendina
peaks olema täielikult
välistatud. Asjakohane on
mõelda sellele, kas
viidatud viisidel kogutud
teabe tõendina kasutamine
peaks olema lubatav nt
sarnaselt JAS alusel
kogutud teabe
kasutamisega
kriminaalasjades.
Näitlikustades olukorda,
kui teavet kogutakse
julgeolekuasutuste seaduse
alusel on riigi
peaprokuröril KrMS § 63
lg 11 järgi õigus otsustada,
kuidas teavet tõendina
kriminaalmenetluses
esitada. Seega tuleks
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seadusega sätestada täpne
kord sellise teabe
kasutamiseks
kriminaalmenetluses.
2. Samuti tõstatab
prokuratuur küsimuse, kas
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse §-le 89 lg 2 oleks
asjakohane nimetada ka
prokuratuuriga seotud
Arvestatud Riigi peaprokuröri ametikoht lisatud eelnõusse.
257
ametikohti. Püsiva
kriisiülesandega
ametikohtade juures riigi
peaprokuröri ega muud
prokuratuuri ametikohta
nimetatud ei ole, samal
ajal, kui kohtute esimehed
ja riigikohtunik välja
toodud on. Prokuratuurile
seadusega pandud
ülesannete täitmine sõltub
aga paljuski ka kohtute
tööst ja vastupidi, mistõttu
võiks riigi peaprokuröri
eeltoodud isikutega
käesoleva seaduse püsiva
kriisiülesandega
ametikoha juures
võrdsustada. Kuigi
käesoleva seaduse § 89 lg
3 näeb ette võimaluse
Vabariigi Valitsusel
täiendavaid
kriisiülesandega
ametikohti nimetada, võiks
mõne prokuratuuri
ametikoha või vähimal
juhul riigi peaprokuröri
ametikoha seaduse
tasandil sisse kirjutada.
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
258
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Seaduseelnõus ja
seletuskirjas tuleb
täpsustada (esmakordselt)
püsiva kriisiülesandega
isiku / elutähtsa teenuse
osutaja staatuse saanud
isiku rakendussammud ja -
tähtajad. Seaduseelnõu
paremaks mõistmiseks
vajavad ühtlustamist
„riskianalüüside“ ja
„kriisiplaanide“ mõisted
ning neist isikutele
tekkivad kohustused koos
asjakohaste tähtaegadega.
Nimelt on seaduseelnõu §
10 kohaselt nii tsiviil- kui
riigikaitselisteks kriisideks
valmistumisel keskne
instrument Riigikantselei
juhtimisel koostatav ja
Vabariigi Valitsuse
kinnitatav „üleriigiline
riskianalüüs“. Selle
analüüsi aluseks on
erinevate riigiasutuste
poolt eelnevalt
koostatavad riskide ning
Arvestatud osaliselt Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste regulatsiooni.
Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati hädaolukorra seaduse muutmise
ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, millega võeti
üle CER direktiiv. Käesolevas eelnõus on ühtlustatud mõistete kasutamine.
ETO-de riskianalüüsi ja kriisiplaani osas kehtestatakse eraldi nõuded VV
määrusega. Terminite kasutust (kriisiplaan, toimepidevuse plaan,
riskianalüüs jne) eelnõus korrastati.
Ettevõtja määratakse ETO-ks ETKA haldusaktiga. Haldusaktiga määratakse
ära ja nõuete täitmise tähtajad lähtudes § 76 lg-s 3 toodule. Riskianalüüsi ja
kriisiplaani uuendamise kord on toodud välja vastavas rakendusaktis.
Uuendada tuleb vähemalt kord kahe aasta jooksul või asjaolude muutumisel
varem.
Eelnõu kohaselt tuleb ETO-de võtta üleriigiline riskianalüüs aluseks oma
riskianalüüsi ja kriisiplaani koostamiseks. Olukorras, kui mingil põhjusel
eelnõu kohane uuendatud üleriigiline riskianalüüs ei ole valmis, tuleb ETO-
del lähtuda kehtivast üleriigilisest riskianalüüsist, mis on avaldatud
Riigikantselei kodulehel.
Eelnõu täiendatud rakendussätetega ülemineku aegade osas. Hulgimüüjate
jaoks olulised tähtajad ja peamised muudatused seoses elutähtsa teenuse
osutaja staatusega on täpsemalt selgitatud HOS eelnõus ja vastatud HOS
eelnõu märkuste tabelis.
Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja peab koostama sellise
objekti kohta riskianalüüsi ja „turvaplaani. See riskianalüüs või turvaplaan
võib rakendusakti kohaselt sisalduda objekti valdaja muus dokumendis
juhul, kui riskianalüüs või turvaplaan on nimetatud dokumendi muudest
259
teatavate sektorite ja nende
allsektorite
„eelanalüüsid“.
Vastavalt seaduseelnõu §
11 lg-le 1 on „püsiva
kriisiülesandega isikute,
sealhulgas elutähtsa
teenuse osutajate“ jaoks
„üleriigiline riskianalüüs“
aluseks enda
„riskianalüüsi“
koostamisele. Seejuures
näeb seaduseelnõu § 11 lg-
tes 5 ja 6 ette eraldi
volitusnormid
riskianalüüsi koostamise
nõuete kehtestamiseks
„püsiva kriisiülesandega
isikutele“ ja seejärel ka
„elutähtsa teenuse
osutajatele“. Sellest tekib
ka esimene suurem
mitmetimõistetavus
eelnõus, sest „elutähtsa
teenuse osutaja“ on sama
§-i kohaselt ühtlasi ka
„püsiva kriisiülesandega
isik“. Ilmselt siiski ei nõuta
eelnõuga elutähtsa teenuse
osutajalt topelt
riskianalüüside tegemist?
osadest või dokumendi sisust selgelt eristatav. Samamoodi on see
reguleeritud ka kehtivas õiguses (
https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019033, § 8).
Seaduse eelnõu rakendusaktid on koostamisel. Huvirühmad kaasatakse
nimetatud aktide väljatöötamisse.
Üleriigilise analüüsi tarbeks sektoripõhine riskide hindamine peab hõlmama
kogu hulgimüügi turgu, sh ka neid hulgimüüjaid, kes ei ole ETO-d. Selle
tegevuse käigus peaks selguma vajadus ETO-de ringi muutmiseks, st uute
ETO-de nimetamiseks või olemasolevate väljaarvamiseks.
ETO-de ühiste riskianalüüside ja kriisiplaanide koostamine on võimalusena
ette nähtud ka kehtiva HOS § 39 lõikes 4. KonkS §-s 4 on sätestatud
konkurentsi kahjustava kokkuleppe, kooskõlastatud tegevuse ja ettevõtjate
ühenduse otsuse keeld. Omakorda KonkS §-s 6 on nähtud ette erandid
keeldu kohaldamata jätmiseks. Nii näiteks ei kohaldata keeldu kokkuleppe,
tegevuse või otsuse suhtes, mis aitab parandada kaupade tootmist või
turustamist. Kriisiplaanides planeeritud ETO-de tegevus on suunatud
eelkõige teenuse kättesaadavuse parandamiseks ning sellist tegevust ei peeta
ka KonKs §-I 4 rikkumiseks.
260
Asjaolu, et tegemist on
omavahel üld- ja erinormi
suhtes olevate
volitusnormide ja
nõuetega hakkab selguma
alles asjakohaste
rakendusaktide
kohaldamisala normide
kaudu. Leiame, et taolisi
segadust tekitavaid
mitmeti tõlgendatavusi
saaks ja tuleks juba
seaduseelnõus endas
võimalikult vältida.
„Püsiva kriisiülesandega
isiku, sealhulgas elutähtsa
teenuse osutaja“
„riskianalüüsis“ tuleb
„üleriigilisest
riskianalüüsist“ lähtudes
analüüsida nii riigi
riskianalüüsis esitatud kui
ka muid „riske isiku püsiva
kriisiülesande täitmisele ja
toimepidevusele“.
Seaduseelnõu § 11 lg 4
kohaselt peab „elutähtsa
teenuse osutaja“ esitama
„riskianalüüsi“
261
kinnitamiseks ETKA-le
või tema volitatud isikule.
„Üleriigiline riskianalüüs“
ja „püsiva kriisiülesandega
isiku, sealhulgas elutähtsa
teenuse osutaja“ enda
„riskianalüüs“ on
seaduseelnõu § 13 lg 1 ja lg
7 kohaselt järgmises
tegevusastmes omakorda
aluseks „püsiva
kriisiülesande isiku,
sealhulgas elutähtsa
teenuse osutaja“
„kriisiplaani“ tegemisele
„tegutsemiseks nii
kriisiolukorras kui enne
seda“. Plaanis tuleb esitada
vähemalt:
- „Kriisiplaani“
rakendamise tingimused
- „Püsiva kriisiülesande“
täitmise juhtimine ja
koostöö
- Tegevused ja lahendused
„püsiva kriisiülesande“
täitmisel - Avalikkuse
teavitamine ja
teabevahetus
- Rahvusvahelise abi
vajadus, kaasamine,
262
vastuvõtmine ja
kasutamine.
- „Elutähtsa teenuse
osutaja“ peab lisaks
kirjeldama „kriisiplaanis“
ka „elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamiseks
vajalikke tegevusi
elutähtsa teenuse raskete
tagajärgede või pikaajalise
katkestuse või selle ohu
korral“.
Taaskord näeb
seaduseelnõu § 13 lg-tes
11 ja 12 ette eraldi
volitusnormid „püsiva
kriisiülesandega isiku
kriisiplaanile“ ning
„elutähtsa teenuse
kriisiplaanile“ [siinpuhul
siis mitte teenuseosutaja
kriisiplaan, vaid lihtsalt
teenuse kriisiplaan].
Seaduseelnõu § 13 lg 6
kohaselt peab elutähtsa
teenuse osutaja esitama ka
„kriisiplaani“
kinnitamiseks
asjakohasele ETKA-le või
tema volitatud isikule.
263
Vastavalt seaduseelnõu §
75 lg 6 p-le 6 on „elutähtsa
teenuse osutaja“
ülesandeks koostada ka
enda osutatava „elutähtsa
teenuse toimepidevuse
riskianalüüs ja plaan“.
Seejuures viitab
seaduseelnõu mõnevõrra
segadusttekitavalt nende
koostamise korralduse
osas tagasi eelnõu §-dele
13 ja 16 ehk nö lihtsalt
„riskianalüüside“ ja
„kriisiplaanide“
koostamise reeglitele.
Samas on seaduseelnõu §
74 lg 1 p 6 kohaselt ETKA
kriisiülesandeks samuti
just „elutähtsa teenuse
osutaja toimepidevuse
plaani“ ja „toimepidevuse
riskianalüüsi“
kinnitamine. Eeldatavasti
on siin tegemist
sünonüümidega
„riskianalüüsi“ ja
„kriisiplaani“ mõistetele,
kuid lõplikku kindlust me
selles ei leidnud.
264
Lisaks peavad kõik
„püsiva kriisiülesandega
isikud“ igal juhul määrama
„toimepidevuse
tagamiseks vajalikud
objektid“ ning täitma
sellest lähtuvaid
täiendavaid nõudeid.
Täiendavalt peab „alaliselt
kaitstava olulise
tähtsusega objekti“ valdaja
koostama sellise objekti
kohta veel eraldi
„riskianalüüsi“ ja
„turvaplaani“.
Eelnimetatud keeleliselt
lähedaste mõistetega
tähtistatud analüüside ja
plaanide koostamise
täpsemad, üksteisele
sarnased, kuid samas mitte
identsed, ja väga
ulatuslikud nõuded on
sätestatud seletuskirjale
lisatud rakendusaktide
kavandites nr 3, 4, 6 ja 7.
Seejuures ei erine seaduse
ja rakendusaktide nõuded
mitte üksnes sisus, vaid ka
nende täitmiseks
265
koostatavate dokumentide
ajakavas. Nimelt on
erinevate asutuste ja
isikute poolt koostatavad
„riskianalüüsid“ ja
„kriisiplaanid“ omavahel
hierarhilises seoses ja
ajaliselt üksteisele
järgnevad:
- Enne „üleriigilise
riskianalüüsi“
koostamist peavad
riigiasutused
koostama
Riigikantselei
suuniste järgi selle
„eelanalüüsid“.
Viimaste
koostamise
tähtaegu
seaduseelnõu ei
sätesta, kuid vastav
kohustus tekib
eelnõu
jõustumisest
1.1.2024.
- „Eelanalüüside“
alusel koostab
Riigikantselei ja
kinnitab Vabariigi
Valitsus
„üleriigilise
266
riskianalüüsi“,
mille täpsemaid
tähtaegu
seaduseelnõu
samuti ei sätesta,
nähes ette vaid
üldnõude, et see
koostatakse iga
nelja aasta tagant ja
selle ajakohasust
hinnatakse kord
aastas.
- „Üleriigilise
riskianalüüsi“
alusel – seega
pärast selle
kinnitamist
valitsuses –
koostavad:
i. „püsiva kriisiülesandega
isikud, välja arvatud
elutähtsa teenuse osutajad“
omaenda „riskianalüüsi“.
Ka nende koostamisele
seaduseelnõu ega
rakendusakti kavand nr 3
muid tähtaegu ei sätesta
peale selle, et analüüs
koostatakse iga 4 aasta
tagant ning selle
ajakohasust hinnatakse
267
kord aastas. Analüüs tuleb
enne kinnitamist
kooskõlastada vastava
valdkonna
ministeeriumiga.
ii. Lähtudes omaenda
„riskianalüüsist“ – seega
pärast analüüsi koostamist,
kinnitamist ja
kooskõlastamist – peavad
„püsiva kriisiülesandega
isikud, välja arvatud
elutähtsa teenuse osutajad“
vastavalt rakendusakti
kavandile nr 4 koostama ka
enda „kriisiplaani“. Ka see
plaan tuleb vastava
ministeeriumiga
kooskõlastada ja lisaks
esitada arvamuse
avaldamiseks „teistele
[eelnõus täpsemalt
määratlemata]
asjassepuutuvatele
osapooltele“. Plaan
koostatakse iga 4 aasta
tagant ning sellegi
ajakohasust hinnatakse
kord aastas. Asjaolude
muutudes tuleb algatada ka
plaani muutmine 6 kuu
jooksul, kui pädevad
268
riigiasutused ei määra
selleks teistsugust
tähtaega.
iii. „Elutähtsa teenuse
osutajast püsiva
kriisiülesandega isikud“
koostavad rakendusakti
kavandi nr 7 kohaselt
samuti omaenda
„riskianalüüsid“ ja
„kriisiplaanid“. Täpsemaid
tähtaegu peale koostamise
kord 4 aasta jooksul iga-
aastase ülevaatamise
eelnõust ei leia. Siinkohal
näeb kavandi § 3 lg 1 siiski
ette tähtaja erisuse neile
„elutähtsa teenuse
osutajatele“, kellel on
kohustus koostada analüüs
ja plaan esimest korda.
Nemad peavad nii
„riskianalüüsi“ kui
„kriisiplaani“ esitama
ETKA-le hiljemalt 9 kuu
möödumisel alates hetkest,
kui nad vastavad
teenuseosutaja tunnustele.
Nii analüüsi kui plaani
ajakohasust tuleb hinnata
vähemalt kord aastas.
Seejuures jääb
269
mõistetamatuks, kuidas
arvestatakse eelnimetatud
9-kuulist eritähtaega
olukorras, kus „elutähtsa
teenuse osutaja“
„riskianalüüsi“ aluseks
olev „üleriigiline
riskianalüüs“ on
teenuseosutaja kohustuse
tekkimise hetkel alles
valmimas, iga-aastasel
ülevaatamisel või pole
muul põhjusel elutähtsa
teenuse osutajale
kättesaadav. Ilmselt
lükkuvad ETO-analüüsi
tähtajad sellest olukorras
vastavalt edasi, sest riigi
viivitus enda riskianalüüsi
tegemisel ei saa lühendada
riigi kohustusest sõltuvate
järgmiste kohustuste
täitmise tähtaegu. Samas
sellist sõnaselget reeglit
eelnõust ei leia. Samuti
jääb mõistetamatuks,
kuidas saab nö
esmakordsele „elutähtsa
teenuse osutajale“ seada
samaaegset 9-kuulist
tähtaega nii
„riskianalüüsi“ kui
270
„kriisiplaani“
koostamiseks olukorras,
kus seaduseelnõu kohaselt
peab „kriisiplaan“ lähtuma
„riskianalüüsist“, mis aga
omakorda tuleb pärast
koostamist esitada
kinnitamiseks riigile ehk
teisisõnu ei saa
„kriisiplaani“ koostada
enne, kui riik on
kinnitanud selle aluseks
oleva „riskianalüüsi“.
Seejuures on riigil analüüsi
kinnitamiseks aega 30
päeva, mida võib mõjuval
põhjusel veel 30 päeva
võrra pikendada. Sisuliselt
tähendavad sätted seda, et
kohustatud isikule ei saa
mitte kuidagi jääda
tegevuste järjekorras
esimesena ette nähtud
„riskianalüüsi“
koostamiseks rakendusakti
kavandiga justnagu
lubatud 9 kuud. (vt
seaduseelnõu § 11 lg 4 ja §
13 lg 1).
iv. Eritähtajad ja
menetluskord on lisaks ette
271
nähtud objektikaitse
reeglites.
Kokkuvõttes muudab
keeleliselt sarnaste, kuid
eritähenduslike mõistete
kasutamine seaduseelnõu
väga raskesti jälgitavaks.
Eelnõust arusaamist
komplitseerib veelgi
asjaolu, et nende mõistete
kaudu isikutele pandud
kohustused on omavahel
hierarhilises, ajalises ning
üld- ja erinormi seostes,
kuid need seosed selguvad
üksnes seaduseelnõu ja
rakendusaktide normide
ning seletuskirja selgituste
koostoimes tõlgendamise
kaudu. Taoline segadus
seaduseelnõu põhialustes
muudab eelnõu mõistmise
ja sellega isikutele
pandavate kohustuste
kohase rakendamise
ebamõistlikult keerukaks.
Rõhutame, et
seaduseelnõuga pandavad
järjestikused kohustused
peavad olema üksteisega
loogiliselt seotud nii, et
272
nende täitmine oleks nii
sisuliselt kui ajaliselt ka
võimalik.
Lähtuvalt eeltoodust
esitame järgmised
põhimõttelised
ettepanekud:
- Seaduseelnõu ja sellest
erinevat liiki püsiva
kriisiülesandega isikutele
tekkivate kohustuste
selgemaks piiritlemiseks ja
mõistmiseks soovitame
asjakohased üld-erinormi
vahekorrad sõnaselgelt
sätestada juba
seaduseelnõus endas nii
riskianalüüside kui
kriisiplaanide koostamist
käsitlevates sätetes ja/või
volitusnormides (vastavalt
seaduseelnõu § 11 lg 1, 5 ja
6 ning § 15 lg 1, 7, 11 ja
12). Sisuliste selgituste
andmine pelgalt
seletuskirjas muudab
eelnõu mõistmise väga
keeruliseks, eriti juhul, kui
niigi ebaselge norm ja selle
selgitus ka omavahel
vastuollu satuvad. Vältida
273
tuleks olukorda, kus sätete
vahelised üld-erinormi
suhted on selgitatud
üksnes seletuskirjas ning
seaduseelnõust endast see
üheselt ei selgu – näiteks §
16 lg-s 2 imperatiivselt ja
eranditeta sätestatud
toimepidevuse kohustused
püsiva kriisiülesandega
isikule, mille kohta
seletuskirja lk 52 selgitab,
et elutähtsa teenuse
osutajale kohalduvad need
siiski üksnes niivõrd,
kuivõrd elutähtsa teenuse
osutaja toimepidevuse
nõuetes ei ole sätestatud
teisiti. Küll aga oleks
kasuks esitada
seletuskirjas kriiside-
plaanide süsteem nii
vertikaalses kui
horisontaalses vaates
tervikliku kokkuvõtva
vooskeemina vms
ülevaatlikul moel. Samuti
peaks seaduseelnõu
selgemalt välja tooma
selle, mis ulatuses peavad
elutähtsa teenuse osutaja
riskianalüüsid ja
274
kriisiplaanid käsitlema nö
igapäevast tavaolukorda,
kus puudub oht kriisiks.
- Seaduseelnõu paremaks
mõistmiseks ja
ühetaoliseks
kohaldamiseks tuleks
ühtlustada „riskiplaanide“,
„kriisianalüüside“,
„plaanide“,
„toimepidevuse
riskianalüüside“ ja
„toimepidevuse
kriisiplaanide“ jms
mõisted ning vaadata
eelnõus ja rakendusaktide
kavandites läbivalt üle
neid kasutavad väljendid.
- Seaduseelnõu
rakendamiseks tuleks
veelkord analüüsida
omavahel sisuliselt ja
ajaliselt seotud
riskianalüüside ja -
plaanide koostamise
korraldus ja sisu.
Ülesanded peavad olema
täidetavad ning nende
täitmiseks antavaid
tähtaegu ei saa kahandada
275
nullini. Soovitame võtta
eeskuju EL direktiivist
2022/2557, kus sarnaste
kohustuste täitmine on
selgelt ja loogiliselt seatud
sellisel moel, et enne
ajaliselt eelneva kohustuse
täitmist ei teki kellelgi
ülesannet ega vastutust
sellele ajaliselt järgneva
kohustuse osas. Peame
sellist lähenemist ka
käesoleva seaduseelnõu
puhul ainuvõimalikuks.
- Kindlasti tuleb
seaduseelnõus ka riigile
sätestada selged tähtajad
riiklike riskianalüüside ja
kriisiplaanide tegemiseks
ning juhiste koostamiseks
– neist dokumentidest
sõltub ülejäänud isikute
kohustuste algus ja nende
täitmise võimalikkus.
- Kuna seaduseelnõu
kohaselt võivad elutähtsa
teenuse osutajad ETKA
loal ja koordineerimisel
koostada ka ühiseid
kriisiplaane, siis vajab
276
vähemalt seletuskirja
tasandil selgitamist, kuidas
sellised tegevused
haakuvad
konkurentsiõigusest
tulenevate piiride ja
keeldudega ettevõtete
kooskõlastatud tegevusele.
Eelnõus tuleks sõnaselgelt
sätestada selliste
ühisplaanide
konkurentsiõiguslikud
piirid, pidades seejuures
silmas riigi koordineeriva
rolli selgelt piiravat mõju
isikute vastutusele.
- Eraldi tähelepanu tuleks
riskianalüüside ja
kriisiplaanide
koostamisele pöörata ka
rakendusaktide tasandil,
mille nõuded vajaks
samuti täiendavat
süstematiseerimist. Tuleks
loobuda üksteist (kasvõi
näiliselt) dubleeritavatest
riskide-ohtude loeteludest
ning ristviidetest nõudeid
sätestavate paragrahvide ja
loetelude vahel
277
(rakendusakti kavandid nr
3, 4 ja 7).
- Samuti tuleks
rakendusaktide kavandite
kohaldamisala
sätestamisel hoiduda nn
suletud ringide
tekitamisest – näiteks näeb
rakendusakti kavandi nr 6
§ 1 lg 2 ette, et määrust
kohaldatakse elutähtsa
teenuse osutamisele ja
selle toimepidevusele
ulatuses, milles
seaduseelnõu ja selle
alusel kehtestatud
määrused ei sätesta teisiti.
Kuna ka see rakendusakt
ise kehtestatakse just
sellesama seaduseelnõu
alusel, siis tekib küsimus,
mis ulatuses seda määrust
siis elutähtsa teenuse
osutajatele tuleks
kohaldada ning mis osas
mitte?
- Palume seaduseelnõus
sätestada ka
eelanalüüsidele
juurdepääsuks õigustatud
278
isikud ja eelanalüüside
juurdepääsu kord. Võib
suure tõenäosusega
eeldada, et püsiva
kriisiülesandega isiku
riskianalüüsi koostamisel
võib üleriigilise
riskianalüüsi kõrval olla
abiks ka vastava
valdkonna eelanalüüsiga
tutvumine.
- Ühtlasi tuleb läbi mõelda,
kavandada ning eelnõus ja
seletuskirjas sätestada
asjakohased
üleminekunormid
elutähtsa teenuse osutaja
staatusega automaatselt
kaasnevate 3. seadustest
(sealhulgas KÜTS, MSÜS
jm) tekkivate kohustuste
täitmiseks. Kindlasti on
sellised rakendusnormid ja
eritähtajad vajalikud
isikutele, kelle staatus
elutähtsa teenuse osutajana
tekib seaduseelnõu alusel
esmakordselt, sh
ravimitega varustamise
valdkonnas
279
ravimihulgimüüjad ja
üldapteegid.
- Palume seletuskirjas ja
rakendusakti kavandi nr 3
§ 8 p-s 4 täpsustada,
missuguste
„hulgimüüjate“ kohta on
Sotsiaalministeerium
kohustatud koostama
tervisesektori ja selle
allsektorite eelanalüüsi.
2. Seaduseelnõus tuleb
välistada dubleerivate
kriisihalduse ja -juhtimise
süsteemide loomine.
Seaduseelnõuga luuakse
uus terviklik
kriisijuhtimise ja -halduse
süsteem nii tsiviil- kui
riigikaitsekriisideks,
samuti kriisideks
ettevalmistumiseks.
Seepärast on mõistetamatu
ja lubamatu, et
paralleelselt jäävad siiski
kehtima ka vanad,
eriseadustes sätestatud
kriisijuhtimise ja -halduse
reeglid, mis alluvad
Selgitus Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses kirjeldatud juhtimissüsteem käivitub
ainult suurte kriiside korral, mida juhib peaminister. Näitena toodud
nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse erisätteid ei saa tühistada, kuna
väiksemate kriiside lahendamine toimub ka pärast käesoleva eelnõu
jõustumist valdkondlike eriseaduste alusel.
Sotsiaalministeerium on teinud ettepaneku asendada eelnõus sõnad
„tervishoiualane hädaolukord“ sõnadega „tervishoiu toimepidevust ohustav
olukord“.
TTKSis on vajalik näha ette operatiivne tegutsemine ka juhul, kus on
olukord või oht olukorra tekkeks, mis põhjustab tõsiseid häireid elutähtsa
teenuse toimepidevuses või ohustab vahetult paljude inimeste elu ja tervist
ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsus
ning koordineeritus ja mille lahendamine ei ole võimalik tavapärasest
erinevat juhtimiskorraldust rakendamata või tavapärasest oluliselt rohkem
võimeid, isikuid ja vahendeid kasutamata, aga mille lahendamiseks ei ole
vajalik rakendada kriisiolukorra meetmeid, piiranguid ja nõudeid.
Tervishoiusektor peab koordineeritult tegutsema kiirelt kõikides
280
teistsugustele
põhimõtetele ja
juhtimissüsteemidele,
madalamatele lävenditele
piirangute kehtestamisel
ning mis dubleerivad
seaduseelnõu ka piiravate
meetmete kataloogi osas.
Viimaste aastate COVID-
kriisi üheks olulisemaks
õppetunniks on peetud
kriisijuhtimise süsteemi
selguse vajadust.
Muuhulgas just sel
põhjendusel ongi käesolev
seaduseelnõu koostatud
ning selsamal põhjusel
tunnistatakse eelnõuga
kehtetuks varasemad
kriisijuhtimise eriseadused
(hädaolukorra seadus jm).
Eriti ilmekalt avalduski
selge ja arusaadava
kriisijuhtimissüsteemi
vajadus just tervisekriisis
ja tervisesüsteemi
korralduses.
Seepärast:
- tuleb seaduseelnõu
täiendada ning tunnistada
kehtetuks valdkondlikes
olukordades, kus on ohus paljude inimeste elu ja tervis, olenemata sellest,
kas Vabariigi Valitsus on kehtestanud kriisiolukorra või mitte.
281
eriseadustes dubleerivalt
sätestatud kriisihalduse
normid – ennekõike
nakkushaiguste ja
ennetamise seaduse 4. ja 5.
peatüki kriisijuhtimise ja
piiravate meetmete sätted
(N. § 22, § 27, § 28 ja
nende alusel antud
määrused).
- Samuti tuleb loobuda
tervishoiuteenuste
korraldamise seaduses uue
käesoleva seaduseelnõu
süstemaatikat dubleeriva
ja osalt eirava paralleelse
nn „tervishoiualase
hädaolukorra“
kontseptsiooni loomisest.
Seejuures tunnistatakse
just käesoleva
seaduseelnõuga ka
kehtetuks senine
hädaolukorra seadus.
Taolised muudatused
töötavad otse vastu
käesoleva eelnõu
põhieesmärkidele,
muudavad kogu kriiside
haldamise ja juhtimise
süstemaatika tänasega
võrreldes veelgi
282
keerulisemaks ja
arusaamatumaks ning
jätavad arvestamata
möödunud tervisekriisi
peamised õppetunnid.
Vastavad sätted tuleks
seaduseelnõust välja jätta.
3. „Ravimitega varustamine“
kui elutähtis teenus ning
ravimihulgimüüjate ja
üldapteekide püsiv
kriisiülesanne tuleb eelnõu
dokumentides sisuliselt
avada ja piiritleda.
Praegusel poolikul kujul
eelnõuga sisuliselt edasi
liikuda ju ei saagi, sest
ravimitega varustamise
valdkonnas
seaduseelnõuga soovitud
reaalne muutus, selle
täitmise võimalikkus ja
mõjud jäävad
hoomamatuks. Eelnõu ja
seletuskirja tuleb vastavas
osas kindlasti oluliselt
täiendada.
Seaduseelnõu § 73 lg 3 p
21 kohaselt loetakse
„ravimitega varustamine“
elutähtsaks teenuseks.
Selgitus Elutähtsa teenuse kirjelduse kehtestab ETKA oma nõuete määrusega, mh
määratakse ära teenuse sisu ja tasemed erinevateks olukordadeks.
Rakendusakti väljatöötamisse kindlasti kaasatakse ka huvirühmad, st
määruse sisu ei tule subjektidele üllatusena üleöö. Seaduse eelnõu
menetlemisel ei ole võimalik lahendada need küsimused, mis on pandud
täidesaatva riigivõimu ülesandeks, st ei ole võimalik juba hetkel täpselt
öelda kavandatava määruse sisu, see selgub nimetatud määruse
ettevalmistamisel.
Ravimitootjate, ravimite hulgimüüjate, jaemüügiapteekrite
esindusorganisatsioonide, Ravimiameti, Terviseameti ja Eesti Varude
Keskusega on planeeritud eraldi selle teemaline kohtumine.
283
Seletuskirja § 73
selgitustes põhjendatakse
küll elutähtsate teenuste
loetelu täiendamist muude
uute teenustega, kuid
kahjuks on selgitustest
välja jäänud „ravimitega
varustamise“ kui elutähtsa
teenuse põhjendused.
Õigusselguse huvides
tuleks seletuskirja
vastavalt täiendada. See on
muuhulgas oluline uute
teenuste sisu ja eesmärgi
mõistmisel ning sellest
lähtuvalt teenuse
rakendamisel.
Vastavalt seaduseelnõu §
214 p-le 4 nähakse
ravimiseaduse (RavS) § 26
lg-s 11 - 15 ette reeglid ja
kord ravimite hulgimüügi
tegevusloa omajate seast
nende ettevõtete loetelu
kehtestamiseks, kelle
kaudu tagatakse ravimite
hulgimüük „ravimite
varustuskindluse
tagamiseks ja
kriisiolukorra
lahendamiseks“.
284
Samuti sätestab RavS, et
sellesse loetelusse kuuluv
hulgimüüja on „ravimitega
varustamise“ elutähtsa
teenuse osutaja, kelle
püsivaks kriisiülesandeks
ongi vastava elutähtsa
teenuse osutamine.
Vastavalt seaduseelnõu §
74 lg 4 p-le 5 ja lg-le 5
kehtestab
Sotsiaalministeerium
„ravimitega varustamise“
elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuded
määrusega, milles nähakse
ette:
- teenuse kirjeldus, ehk
millisele teenuse osale
elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuded
kehtivad;
- nõuded teenuse
järjepidevaks toimimiseks;
- nõuded teenuse
katkestuse ennetamiseks ja
selle taastamiseks pärast
teenuse katkestust; -
teenuse piiramise
põhimõtted nii enne
285
kriisiolukorda kui ka
erinevates
kriisiolukordades;
- vajaduse korral nõuded,
kui kriisiülesande täitmist
toetavaid teenuseid
ostetakse sisse;
- tingimused, mille puhul
on tegemist elutähtsa
teenuse ulatusliku või
raskete tagajärgedega
katkestuse või selle ohuga,
mille lahendamist hakkab
korraldama riik ise; ning
- teavitamisnõuded.
- Seaduseelnõu § 214 p-ga
4 RavS-i lisatava § 25 lg 15
teise lause kohaselt
täpsustab ministeerium
selles määruses ka
hulgimüüja kriisiülesannet
ning selleks valmistumise
ja selle täitmise nõudeid.
Lisaks tulenevad püsiva
kriisiülesandega elutähtsa
teenuse osutajatele
mahukad nõuded otse
seaduseelnõust endast.
Uute ülesannete suurt
mahtu ERHL liikmetele
286
selgitatakse seaduseelnõu
seletuskirjas järgmiselt:
„/.../ keerulisem olukord
on ettevõtete jaoks, kes
varem ei ole olnud
elutähtsate teenuste või
riigikaitseobjekti
regulatsiooniga seotud.
Sellised toimepidevusega
seotud tegevused nagu
enda organisatsiooni
riskianalüüsi koostamine,
kriitiliste funktsioonide
väljaselgitamine,
ressursside
kindlaksmääramine,
riskide maandamine,
toimepidevuse seire,
valmidusastmete
kasutuselevõtmine, iga-
aastase raporti koostamine,
24/7 toimiva
kontaktpunkti määramine,
objektikaitse baasnõuete
täitmine, eeldavad nendelt
ettevõtetelt suuri
ümberkorraldusi ja
kohanemist muudatustega.
/.../ Arvestades sellega, et
paljudele ettevõtetele
eeldab toimepidevuse
üldpõhimõtete
287
rakendamine muutusi
töökorralduses, uute
kordade väljatöötamist ja
juurutamist, täiendavate
ülesannete täitmist ning
sihikindlat kohanemist
muudatustega, siis mõju
sagedust saab pidada
suureks. Negatiivne mõju
avaldub eelkõige
halduskoormuse kasvus, et
juurutada toimepidevuse
üldpõhimõtteid. Samuti
võivad vastavate nõuete
rakendamisega kaasneda
lisanduvad tööjõulukud.
/.../ Küll aga eeldab
käesoleva seaduse eelnõu
muudatust senises
toimimises ja kohanemist
... ravimite hulgi- ja
jaemüügi toimepidevuse
eest vastutavatelt
ettevõtetelt. /.../ Suurt
ümberkorraldust eeldab
see üksnes ... ravimite
hulgimüüjatelt, ...
apteekidelt. ... uus
kriisiülesanne toob nende
jaoks kaasa muudatusi
töökorralduses. Tarvis on
välja töötada ja juurutada
288
uued korrad, koostada
toimepidevuse
riskianalüüse ja plaane,
rakendada toimepidevuse
meetmeid ning korraldada
õppusi. /.../ edaspidi
lisanduvad elutähtsa
teenuse osutajate hulka
ravimite hulgimüügi
tegevusloa omajad (Tamro
Eesti OÜ, Magnum
Medical OÜ, kinnitamata
andmed) ja apteegid
(umbes 50, kinnitamata
andmed), kelle üle hakkab
järelevalvet tegema
Ravimiamet. /.../“.
Eraldi rõhutab seletuskiri
Sotsiaalministeeriumi
teenusenõuete määruse
keskset kohta
regulatsioonis: „ /.../
Elutähtsa teenuse kirjeldus
on võtmetähtsusega
komponent ETKA
kehtestatavas
toimepidevuse nõuete
määruses, kuna see annab
ETO-dele fookuse, mis
teenus või selle osa on
elutähtis ja mida tuleb
289
ETO-l igal ajal tagada.
Üldjuhul on teenuse
kirjeldused kehtestatud
erinevates seadustes ja
määrustes ning ei selgu
üheselt, millist teenuse osa
käsitatakse elutähtsana,
või puudub teenuse
kirjeldus üldse. Samuti on
eriseadustes üldjuhul
esitatud teenuse kirjeldus,
lähtudes tavaolukorra
tingimustest. On ilmselge,
et kriisiolukorras ei ole
võimalik tagada teenuse
kõikide osade täies mahus
toimimine, vaid üksnes
nende osade toimimine,
mis on mõeldud
elanikkonna
esmavajaduste
rahuldamiseks. /.../
Toimepidevuse määruses
määratakse kindlaks,
millised protsessid,
ehitised, seadmed,
personal, varu või muu
taoline peavad ETO-l igas
olukorras olema tagatud, et
teenus saaks osutatud igas
olukorras (nii pisimate
häirete kui ka kriisolukorra
290
korral). /.../ Lihtsustatult
öeldes peab [määrus]
selgitama, mis
komponendid ja kui suures
ulatuses peavad olema
tagatud igal juhul, olema
kõrgema toimepidevusega,
et elutähtis teenus oleks
tagatud ka raskemates
oludes. /.../ Toimepidevuse
nõuete määrusega saab
ETKA kehtestada nõuded
ka valmisolekule osutada
teenust teiste elutähtsate
teenuste katkestuse korral.
Selle kaudu suunab ETKA
ETOsid paremini
valmistuma enda teenuse
osutamiseks teiste,
kriitiliste teenuste
katkestuste korral. /.../
Toimepidevuse nõuete
määruses tuleb ETKA-l
sätestada ka katkestusi
ennetavad meetmed, mida
ETO peaks rakendama
teenuse toimepidevuse
tagamiseks, nõuded
personali koolitamisele
vastavas valdkonnas jne.
Üks olulisi toimepidevuse
elemente on teenuse
291
katkestuse lubatud aeg
ning mis järjekorras teenus
taastatakse. Need
kriteeriumid on vajalikud
eeskätt ETOdele, kuna
annavad selgelt riikliku
suunise, kui kiiresti tuleb
teenus taastada ja kui
teenuse taastamine oleneb
alltöövõtjatest, saab ETO
juba enne paremini
planeerida sõlmitavate
lepingute sisu ja targemini
planeerida oma ressursside
jaotust. Ühtlasi on
võimalik sätestada ja anda
ETOdele suunis, mis
järjekorras, kus
piirkondades või mis
sihtrühmadele tuleb
eeskätt teenus taastada
olukorras, kus teenuse
maht on piiratud.
Toimepidevuse nõuete
määrusega saab sätestada
nõuded teenuse väljast
tellimiseks. /.../ ETKA-l on
võimalik toimepidevuse
nõuete määrusega
täpsustada, mis juhtudel on
tegemist pikaajalise või
raskete tagajärgedega
292
elutähtsa teenuse
katkestusega ja millisel
juhul lähtutakse
lahendamisel ETKA
eelnõu §-s 13 nimetatud
kriisiplaanist. /.../“.
Eelnõu § 74 lg 7 annab
ETKA-le suisa õiguse
panna elutähtsa teenuse
ulatusliku või raskete
tagajärgedega katkestuse
ärahoidmiseks või pärast
seesugust katkestust
teenuse taastamiseks
teenuseosutajale kohustuse
osutada teenust teatud
viisil ja ulatuses ehk
sekkuda väga ulatuslikult
ettevõtte
igapäevategevusse,
sisuliselt võtta riikliku
sunniga üle ettevõtte või
selle osa juhtimine.
Kõigi eelkirjeldatud
ülesannete, kohustuste,
piirangute, ettevalmistuste
jne kriitilised otsuse- ja
valikukohad avanevad
„ravimitega varustamise“
elutähtsa teenuse puhul
293
just Sotsiaalministeeriumi
määruse kaudu. Ometi on
ravimihulgimüüjate
„ravimitega varustamise“
püsiv kriisiülesanne ja
ühtlasi elutähtis teenus
jäänud eelnõus ja
seletuskirjas sisulises
mõttes veel täielikult
avamata. Eelnõu ja
seletuskirja määratlemata
mõistete „ravimitega
varustamine“, „ravimite
hulgimüük ravimite
varustuskindluse
tagamiseks ja
kriisiolukorra
lahendamiseks“ ja „on
ilmselge, et kriisiolukorras
ei ole võimalik tagada
teenuse kõikide osade täies
mahus toimimine, vaid
üksnes nende osade
toimimine, mis on
mõeldud elanikkonna
esmavajaduste
rahuldamiseks“ sisu ei ole
eelnõus ega seletuskirjas
avatud. Eelnõu
seletuskirjale lisatud
Sotsiaalministeeriumi
rakendusakti kavand nr 44
294
on sisu osas veel täiesti
tühi.
Ka seletuskiri tõdeb
lakooniliselt, et: „/.../
Täpsemad toimepidevuse
nõuded neile [mh
„ravimitega varustamise“
hulgimüüjatest ETO-dele]
kehtestab valdkonna eest
vastutav minister.
Käesoleva eelnõu
koostamise ajal ei ole teada
täpsemaid toimepidevuse
nõudeid, mida on kavas
kehtestada ja seega saab
nende muudatuste mõju
hinnata alles vastava
määruse eelnõu
koostamisel. /.../“.
Sarnaselt on
seaduseelnõule lisatud
muude rakendusaktide
kavandite juurest puudu
riskianalüüside ja
kriisiplaanide koostamist
käsitlevad lisad tegevuste,
stsenaariumite,
riskiklasside hindamise ja
oluliste ressursside
kirjeldamise kohta (vt
näiteks rakendusaktide
295
kavandite nr 3, 4, 6 ja 7
lisad).
Seega kokkuvõttes
pannakse eelnõuga ERHL
liikmetele väga ulatuslikud
uued kohustused, mille
tegelikku sisu, ulatust ja
mõju ei tea veel eelnõu
autorid isegi. Oleme selle
sisuküsimuse varasemalt
esitanud ka
Sotsiaalministeeriumile,
palusime ka
Riigikantseleil kaasata
ennast eelnõu koostamisse,
kuid ei ole seni vastus
saanud ega leia seda nüüd
ka käesolevast
seaduseelnõust. Meie
hinnangul on oluline
kitsendavalt piiritleda
„ravimitega varustamise“
elutähtsa teenusega
hõlmatud tooted ja
tegevused. Oluline on
tagada hulgimüüjate
võimekus jätkata kriisis
oma tegevust, kuid nagu
tõdevad ka eelnõu autorid,
ei saa see ilmselgelt
hõlmata kõiki neid
296
tegevusi, tooteid jm,
millega ettevõtted
tegelevad tavaolukorras.
Arvestama peab asjaoluga,
et ükski isik ega ettevõte,
sh ravimihulgimüüja, ei
saa olla võimeline
iseseisvalt tõrjuma ja
maandama kõiki neid
riske, mis on loetletud
seaduseelnõus ja
rakendusaktide kavandites
ning jätkama alati ja
kestvalt tegevust nende
realiseerumisel. Ühtlasi ei
tohiks seaduseelnõuga
luua eksitavat muljelt
justnagu oleks praktikas
ükskõik kellel võimalik
tagada kõigi püsivate
kriisiülesannete täitmine ja
elutähtsate teenuste
ühetaoline ja samal
tasemel osutamine ning
teenuste toimepidevuse
tagamine kõigis
kriisiolukordades piiratud
ulatuse ja mõjuga
tsilviilkriisist kuni
täiemõõdulise
sõjaolukorrani. Eraldi
juhist ja abi vajavadki
297
ettevõtted kindlasti näiteks
riigikaitselisteks kriisideks
valmistumiseks.
Ses valguses jäävad
üksjagu õhku ka
seletuskirja optimistlikud
väited, mille kohaselt:
„Ravimite hulgimüüjate
olukord [võrreldes
üldapteekidega] on aga
veidi teine, kuna nemad on
toimepidevusega juba
varem tegelenud ning
eeldatavasti suudavad
elutähtsat teenust tagada“
ning
„Ravimite hulgimüügiga
tegelevate ettevõtete jaoks
võib samuti praegune
käitumine muutuda, kuid
eeldatavasti ei kaasne
sellega
kohanemisraskusi“.
Kinnitame EHRL poolt, et
ravimihulgimüüjad
tõepoolest tegelevad
igapäevaselt ettevõtete
toimepidevuse tagamisega
ning ravimite jõudmine
patsiendini on meie
298
esmane prioriteet. Seni
oleme nende küsimustega
tegelenud väljaspool
elutähtsa teenuse
osutamise ja püsiva
kriisiülesande
regulatsioone. Kogu
seaduseelnõust meile
lisanduv ülesannete pakett
eelnõus kavandatud
struktuuris ja vormis on
meie jaoks aga uus. Kuna
seaduseelnõuga meile
lisanduvad
valdkonnaspetsiifilised
kohustused on jäetud
täielikult alles tulevikus
väljatöötamiseks ja -
selgitamiseks, siis
faktiliselt puudub nii meil
kui eelnõu koostajatel
igasugune võimalus
hinnata, kas need homsed
nõuded reaalselt
täidetavad oleks,
rääkimata nende täitmise
korraldusest. Eelnõu
praeguse küpsusastme
juures puudub täna
kahjuks võimalus nõuete
üle sisuliselt arutada.
Puudub isegi võimalus
299
kontrollida, kas tulevased
määruste normid
mahuksid seaduseelnõu
volitusnormi piiresse või
vajaks seaduseelnõu ise
mõnes kriitilises osas
ümbervaatamist. Kuna
teenusenõuete määruse
koostamine soovitakse
jätta tulevikku, siis seda
võimalust aga praktikas
eeldatavasti ei tekigi.
Samas on kõigi tulevaste
nõuete võimalikud
rikkumised juba ette väga
rangelt ja karmilt
sanktsioneeritud
blanketselt sisustatud kuni
400 000-eurose
rahatrahviga.
Eeltoodud põhjustel
teeme järgmised
täiendavad
põhimõttelised märkused
ja ettepanekud:
- Peame eelnõuga
edasiliikumise vältimatuks
eeltingimuseks, et
„ravimitega varustamise“
elutähtsa teenuse ja püsiva
300
kriisiülesande sisu, ulatus
ja piirid oleks eelnõu
dokumentides hoomatavalt
avatud sellisel moel, et
neid oleks võimalik mõista
ja vajadusel vahetada
nende üle arvamusi nii
sisulises, õiguslikus kui
normitehnilises mõttes.
Selle töö lahutamine
seaduseelnõu menetlusest
ning jätmine üksnes
tulevase määruse eelnõu
menetlusasjaks neid
eesmärke saavutada ei
võimalda.
- Palume asjakohase
eelnõu kavandi
koostamisel võtta kindlasti
arvesse ka
ravimihulgimüüjatele
olemasolevates
õigusaktides juba kehtivalt
sätestatud riski- jm
analüüside-plaanide
kohustusi, sh kindlasti
näiteks nn heast
turustamistavast (GDP)
tulenevaid nõudeid.
301
- Eelnõu ja sellega
puutuvate valdkondade
läbivalt tuleb kriitiliselt üle
vaadata ja hinnata
analüüside, plaanide,
aruannete koostamise ja
ülevaatamise tähtajad.
Eelnõuga kaasneb
ettevõtetele igal juhul väga
suur halduskoormus, mida
tuleb püüda maksimaalselt
ohjeldada. Igas valdkonnas
tuleb võimalikult
arvestada juba
olemasolevaid nõudeid,
aruandeid, toimepidevuse
juhiseid jm ning lubada ja
arvestada neid käesoleva
seaduseelnõu nõuete
täitmisel. Lisaks tuleb
kindlasti lähtuda
minimaalsuse ja
kohustuste selguse
põhimõtetest.
- Tuleks kriitiliselt hinnata
ka seda, kas
riskianalüüside ja -
plaanide iga-aastane
ülevaatamine ja
uuendamine on
põhjendatud ja jõukohane
302
– tundub mõistlik seda
intervalli oluliselt
pikendada, et vältida
plaanide koostamise ja
kinnitamise lõputut
protsessi.
- Tuleb asjakohaselt ja
sisuliselt arvestada
riiklikult reguleeritud
hindadega
ravimivaldkonnas
„ravimitega varustamise“
elutähtsa teenuse osutajate
uute kohustuste finantsilist
ulatust ja õiguslik-
finantsilisi meetmeid uue
seisundiga vahetult seotud
lisanduvate nõuete
täitmiseks.
Küsimus on oluline nii
ettevõtjate vaates, kelle
jaoks norm peab jääma
proportsionaalseks ega
tohi korrata juba
olemasolevaid sarnaseid
kohustusi teistest
õigusaktidest ning olema
üheselt mõistetav ja
arusaadav, et selle järgi
oma käitumist kujundada
303
kui samavõrra oluline on
see ka avalikkuse ja riigi
jaoks, et seada kriisideks
valmistumisel ja
valmisolekul realistlikke,
täidetavaid nõudeid, suuta
hinnata nende mõjusid
ning loodetava kasu
proportsionaalsust
tekitatud koormuse ja
kahjuga nii riigile kui
kõigile puudutatud
isikutele.
4. Ravimihulgimüüjate
tulevaste kohustuste
tegeliku ulatuse
mõistmiseks tuleks
eelnõus ja/või
seletuskirjas esitada
selgemad orientiirid ja
viited selle kohta, kas ja
kui, siis missuguse
tõenäosusega võivad
ravimitega varustamise
elutähtsa teenuse osutajad,
mh ka riigi delegeeritud
tegevusvaru hoidjatena,
sattuda täiendavate
kohustuste adressaadiks
järgmistes aspektides:
Objektikaitse erireeglistik rakendub vastava kategooria objekti valdajale
juhul, kui Vabariigi Valitsus on vastavad objektid alalisteks kaitstavaks
304
2.2.1 Objektikaitse
erireeglistikust tekkida
võivad kohustused ERHL
poolt peame eelduslikult
seda tüüpi erinõuete
rakendumist
ravimihulgimüüjatele
ebatõenäoliseks ning
loodame sellele kinnitust
ka eelnõu koostajatelt.
Samas jätab eelnõu selle
küsimuse lahtiseks ning
vähemalt teoreetiliselt
võiks ka hulgimüüjate
valduses olvaid objekte
määratleda B ja C
kategooria alaliselt
kaitstavateks objektideks
objektikaitse ja
toimepidevuse määruse
tähenduses. Tulevaste
kohustuste mõistmiseks
peab eelnõust vähemalt
suures piiris siiski
selguma, mis kohustused
isikuid võivad oodata
2.2.2 Võimalik
riigisaladuse reeglite
kohaldumine „ravimitega
varustamise“ püsiva
kriisiülesande täitjatele,
objektiks määranud. Kas nimetatud objektid on vajalik määrata on seega
eraldi otsustusprotsess ning seda hindab eeskätt Siseministeerium koostöös
valitsemisala asutustega ja samuti muude ministeeriumidega. Hetkel kehtiva
riigikaitseobjekti kaitse korra lisades on vastavad kaitseabinõud sätestatud
(AK tasemel).
Riigisaladuseks tunnistatud teabega tutvuvad jätkuvalt
juurdepääsuõiguse/loa ning teadmisvajadusega isikud. Selles vallas
muudatusi ei tehta. Riskianalüüsi avaliku ja AK tasemel osaga on võimalik
asjassepuutuvatel isikutel tutvuda. Eelduslikult puudub siin vajadus tutvuda
mh ka riigisaladusega.
305
eelkõige
ravimihulgimüüjatele.
Palume eraldi selgitada ka
seda, missuguses ulatuses
ja juurdepääsutingimustel
tehakse
ravimihulgimüüjatele
teatavaks üleriigiline
riskianalüüs (ja selle
eelanalüüsid), mis saab
aluseks ettevõtete poolt
koostatavatele sisemistele
riskianalüüsidele ja
kriisiplaanidele. Kui
elutähtsa teenuse
osutajateks määratud
ravimihulgimüüjad peavad
enda analüüsi koostamisel
lähtuma üleriigilise
riskianalüüsi avalikust
osast, mis avaldatakse
Riigikantselei kodulehel,
siis tuleks see sõnaselgelt
seaduseelnõus ja
seletuskirjas välja tuua.
Kui aga ettevõtete
tegevuse aluseks saavad ka
üleriigilise riskianalüüsi
suletud osad, siis tuleb
meie tulevaste kohustuste
hindamiseks selgitada, mis
juurdepääsurežiimi neile
306
kohaldatakse. Sama
küsimus võib eeldatavasti
tõusetuda ka objektikaitse
reeglitest, kui
ravimihulgimüüjate
valduses olevad objektid
peaks tunnistatama
alaliselt kaitstavateks
olulise tähtsusega
objektideks.
2.2.3 Seaduseelnõu
rakendamiseks on oluline
üheselt mõista,
missugused normid
eelnõust on
konstitutsioonilised ning
seega normihierarhias
kõrgemal seaduseelnõu
muudest sätetest ning
valdkondlike eriseaduste
normidest. Näiteks seab
seaduseelnõu § 32 lg 7
igaühele kriisiülesannete
täitmise prioriteedi muude
ülesannete ees. Kuna
ravimitega varustamine on
eelnõu kohaselt elutähtis
teenus ja
ravimihulgimüüjate püsiv
kriisiülesanne, siis ulatub
see kohustus eriti tugevalt
ka ravimivaldkonda.
2.2.3 Kriisiolukorras tuleb seada prioriteete, kuna ressurss ja vahendid ja
varud on piiratud. Selleks, nähaksegi ette eelnõus kriisiülesanded, mille
täitmine on kriisi ajal eriti oluline.
307
Võrdluseks sätestab
ravimiseaduse RavS § 44
lg 1 p 7 hulgimüüjatele
apteekide võrdse
varustamise kohustuse.
Taolisi näiteid on ainuüksi
ravimivaldkonnast
võimalik tuua mitmeid.
2.2.5 Seaduseelnõus
sätestatud erinevad
teavitus-, aruandlus- jms
kohustused vajavad täpselt
piiritlemist ning nende
kohaldamise ja
kohaldamise ulatuse
küsimused selgelt
sätestamist. Näiteks kas –
ja kui, siis mis ulatuses –
kohalduvad ja puutuvad
ravimihulgimüüjatesse
järgmised õigused ja
kohustused:
2.2.5.1 seaduseelnõu § 78
lg-s 4 sätestatud püsiva
kriisiülesandega isiku
kohustus teavitada
elanikkonda ja avalikkust
ning jagada
käitumisjuhiseid isiku
vastutada olevate
sündmuste kohta nii enne
Kui ravimihulgimüüja on elutähtsa teenuse osutaja, siis kohalduvad talle ka
eelnõus toodud püsiva kriisiülesandega isiku ja asutuse kohustused. Kui
tekib tema valdkonnas kriis, siis on vajalik, et jagatakse ka käitumisjuhiseid.
Kui Päästeametil on vajalik anda elanikkonnalu suuniseid elutähtsa teenuse
osutaja valdkonnas, siis on Päästeametil eelnõu kohaselt neid ka elutähtsa
teenuse osutajalt õigus saada (nt elektrikatkestuste korral info Elektrilevilt,
MKMilt, Eesti Energialt).
308
kriisiolukorda kui ka selle
ajal?
2.2.5.2 seaduseelnõu § 78
lg 3 ja lg 5 koosmõjus
sätestatud kohustus anda
võimaliku „asjassepuutuva
isikuna“ andmeid
Päästeametile, et see saaks
koordineerida ja koondada
elanikkonnale ja
avalikkusele üldiste
käitumisjuhiste ja teabe
andmist?
2.2.5.3 Seaduseelnõu § 79
lg 3 tulenev võimalik
kohustus avaldada või
edastada „muu isikuna“
valitsuse või kriisijuhi
käsul „viivitamatu
ohuteade“ tasuta,
muutmata kujul ja
viivitamata?
2.2.5.4 Seaduseelnõu 7.
peatüki 1. jaos
kriisiülesande täitmiseks
püsiva kriisiülesandega
töökohtade määramine
ning 2. – 3. jaos sätestatud
ulatuslikud tööõiguslikud
õigused ja
(talumis)kohustused
ettevõtetele, töötajatele ja
Eelnõu § 87 sätestatud avaldamise kohustuse puhul on oluline, et selline
teavitus jõuab võimalikult kiiresti ohustatud sihtgrupini. Selle tõttu on
vajalik, et viivitamatu teate avaldamiseks kohustatud isikute ring ei oleks
piiratud ja selle saab panna lisaks massiteabevahendi valdajale ja
elektroonilise side ettevõtjale ka muule isikule, kui see on võimalik ja
ohuteate avaldamine muu isiku poolt täidab eesmärgi ja tagab selle jõudmise
sihtgrupini.
Kriisitöökohtade määramise võimalus on ka elutähtsa teenuse osutajatel.
Hetkel kehtib vastav määrus nt:
https://www.riigiteataja.ee/akt/116032022013
309
kodanikele? Kahjuks on
asjakohane valitsuse
rakendusakti kavand nr 9
jäänud hetkel sisustamata.
2.2.5.5 Seaduseelnõu §-s
113 sätestatud
konkureerivate kohustuste
kollisiooni olukorras
kohustuste täitmine, kui
haldusorgan ei ole
kohustuste võistlevuse
probleemi lahendanud?
Vastavalt § 113 lg-le 2
haldusorgan võib, kuid ei
pea seda tegema.
2.2.5.6 Seaduseelnõu §-s
115 sätestatud teabe
saamise/andmise
õigus/kohustus
kriisiolukorraks
valmistumisel ja selle
lahendamisel?
Kuna erinevaid „pädevaid
asutusi ja isikuid“ tekib
seaduseelnõus suurel
hulgal, siis tuleb see säte
nii sisuliselt, isikuliselt kui
ulatuselt täpselt piiritleda.
Ei ole proportsionaalne
ega praktikas täidetav, kui
igaühel neist on absoluutne
teabe nõudmise õigus
Kui on vaidlused, siis lahendatakse need eelnõu § 38 sätestatud korras.
Punktid 2.2.5.6 ja 2.2.5.7: eelnõu on täpsustatud ja selles sätestatakse, et
kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel on püsiva
kriisiülesandega asutusel ja isikul, sealhulgas elutähtsa teenuse osutajal ja
kohaliku omavalitsuse üksusel ning põhiseaduslikul institutsioonil õigus
saada ja töödelda eelnõus sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet,
sealhulgas avaliku teabe seaduse alusel asutatud andmekogusse (edaspidi
andmekogu) kantud andmeid, mis ei ole isikuandmed. See tähendab, et
kriisiolukorraks valmistumisel on õigus saada ja töödelda selliseid andmeid,
mis ei ole isikuandmed, ning mis on vajalikud eelnõuga pandud ülesannete
täitmiseks. Lisaks reguleeritakse ka õigus töödelda asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teavet juhul, kui selle töötlemine vastab kriisideks
valmistumise või selle lahendamise eesmärgile ning teabe töötlemine on
vajalik konkreetselt eelnõus sätestatud ülesande täitmiseks.
Isikuandmete saamise õigus, sealhulgas õigus saada neid AvTSis nimetatud
andmekogudest, sätestatakse üksnes kriisiolukorras kriisiolukorda
lahendaval asutusele või piiravat meedet kohaldaval haldusorganile. Õigus
saada ja töödelda neid andmeid sätestatakse nimetatud asutusele ka
olukordadeks, kus isikuandmeid sisaldava andmekogu pidamist reguleerivas
õigusaktis ei ole nende isikuandmete väljastamise või muul viisil
juurdepääsu õigust konkreetsele asutusele sätestatud. Sellise seadusliku
aluse sätestamise vajadus seisneb selles, et seadusandjal ei ole võimalik
detailselt ette näha mistahes kriisiolukorra lahendamises osalevate asutuse
täpsemaid vajadusi mõnes andmekogus sisalduvate andmehulkade osas.
Tuleb möönda, et kuigi kriisideks valmistumisel on praegu iseenesest
võimalik kõikidel eelnõus sätestatud ülesandeid täitvatel asutustel ja isikutel
analüüsida ja mõelda läbi erinevate andmete töötlemise vajadused ning
valmistada ka ette vajalikud muudatused õigusaktides, siis teatud
määramatus paratamatult jääb ning see ei saa olla takistuseks kriisi
310
kõigilt isikutelt.
Muuhulgas tuleb selgitada,
kas ja kellelt on teabe
nõudmise õigus elutähtsa
teenuse osutajatel?
2.2.5.7 Seaduseelnõu §-s
116 ja § 117 lg-tes 1–2
sätestatud piiramatu
andmete väljastamine
võimalus andmekogudest
piiritlemata isikute ringile
ning sisuliselt piiramatu
isikuandmete töötlemise
õiguse põhiseaduslik ja EL
õigusega kooskõlas olev
alus ja õigustus?
Muuhulgas vajab selliste
sätete sisuline lubatavus
väga põhjalikku analüüsi
ja põhjendamist
andmekaitse ja
põhiseaduslikkuse
aspektidest, eriti
tsiviilkriiside kontekstis.
2.3 Ravimitega
varustamise elutähtsa
teenuse rakendamise algus
ja tähtajad tuleb selgelt
sätestada. Seaduseelnõu ja
seletuskiri on omavahel
lahendamisel. Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on vältida neid
olukordi, kus konkreetseid kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke andmeid
ei saa aluse puudumise tõttu töödelda see lahendav asutus, kellele võib
andmete väljastamine kriisiolukorras olla aga igati põhjendatud ja
eesmärgipärane, ja seeläbi kannataks kriisi lahendamine. Andmesubjekti
õiguste ühe kaitsegarantiina sätestatakse nendeks olukordadeks ka nõue, et
andmete töötlemise eesmärki peab eelnevalt hindama AKI. Isikuandmed
väljastab andmekogu vastutav töötleja üksnes juhul, kui isikuandmete
töötlemine vastab soovitud eesmärgile.
Peame rõhutama, et eelnõus puudus seni ja ka puudub edaspidi igasugune
kavatsus lahendada isikuandmete töötlemise regulatsioon nõnda, et riigil
oleks lubatav isikuandmeid töödelda enda suva alusel ja/või võimaldada
riiklikes andmekogudes sisalduvatele isikuandmetele sisuliselt piiramatut
ligipääsu. Eelnõus sätestatud alusel isikuandmete pärimine ja nende
töötlemine viisil, mis ei vasta mitte ühelegi eelnõus sätestatud eesmärgile,
pole vajalik ühegi eelnõus sätestatud ülesande täitmiseks, on ebaseaduslik.
311
vastuolus ravimitega
varustamise elutähtsa
teenuse jõustumisaja osas.
Vastavalt seaduseelnõu §-
le 251 jõustub eelnõu
seadusena 1.1.2024.
Hilisem jõustumine
1.1.2025 on ette nähtud
seaduse § 228 p 4 ja p 24
ning § 230 puhul ehk
vastavalt üldarstiabi
osutajate ning toidu
varustuskindluse kui
elutähtsate teenuste ja riigi
toiduvaru puhul. Seega
peaks ravimitega
varustamise elutähtsa
teenuse normid jõustuma
ja rakenduma koos
ülejäänud seadusega juba
1.1.2024. Samas
soovitakse seletuskirja
kohaselt ka ravimitega
varustamise elutähtsad
teenused jõustuda
ülejäänud seaduseelnõust
aasta hiljem 1.1.2025:
„Ravimite hulgimüügi
tegevusloa omajate
määramisel elutähtsa
teenuse osutajaks on antud
pikem üleminekuperiood,
Eelnõu rakendussätete osas muudetud, vt märkuse nr 1 vastust.
312
et neil oleks piisavalt aega
valmistuda toimepidevuse
nõuete täitmiseks.
Asjakohased sätted
jõustuvad aasta hiljem
pärast tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse
jõustumist“. Sama selgitab
seletuskiri ka üldapteekide
kui ravimitega varustamise
elutähtsa teenuse osutajate
puhul. Peame pikemat
jõustumis- ja
üleminekuaega oluliseks
ning palume eelnõu
pikema tähtajaga
jõustumissätet täiendada
viidetega asjakohastele
ravimitega varustamise
elutähtsa teenuse
normidele. Lisaks tuleb
üheselt sätestada eelnõu
rakendamiseks käesolevast
seaduseelnõust, selle
alusel antavatest
määrustest ja teistest
seadustest tulenevate
sammude omavahelised
tähtajad.
5. 3.1 Seaduseelnõus ja
seletuskirjas käsitletakse
ulatuslikult riigi
Selgitus Äriühingute nõukogude moodustamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse poolt
kinnitatud „Osaluspoliitika põhimõtetest“. Nõukogude puhul tuleb lähtuda
eesmärgist tagada meeskonna töövõime ja mitmekülgsus, kuid samas
313
tegevusvarude küsimusi,
sealhulgas eriseadustes nö
valdkondlike varude
korraldust. Üheks
keskseks organisatsiooniks
riigi tegevusvarude,
eeskätt elanikkonna
varude, moodustamisel ja
korraldamisel on AS Eesti
Varude Keskus (EVK).
Kahetsusväärselt ei
kavandata seaduseelnõus
aga ajakohastada
vedelkütusevaru seaduses
sätestatud EVK
juhtimiskorralduse sätteid.
Kuna EVK
tegevusvaldkond on juba
praegu oluliselt avaram kui
pelgalt vedelkütuse varude
loomine ja haldus ning
avardub seaduseelnõu
alusel eeldatavasti veelgi,
siis tuleks kindlasti üle
vaadata ja laiendada ka
asjakohaste
varuvaldkondade
esindatus EVK nõukogus.
Üksnes vedelkütuse
valdkonna ja riigi
esindajate kuulumine EVK
juhtorganisse ei taga enam
efektiivne töökorraldus. AS Eesti Varude Keskuse nõukogu koosneb kuuest
liikmest, kus riigi esindajaid on kolm (Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium osaluse valitsejana; Riigikantselei kui
laiapindse riigikaitse koordinaator ning Siseministeerium kui
elanikkonnakaitse eest vastutaja). Lisaks on äriühingu nõukogu töösse
kaasatud liikmetena üks vedelkütusesektori esindaja ja kaks sõltumatut
liiget. Kütusesektori esindaja kaasamine on oluline, kuna Varude Keskus
rahastab kütusevarude haldamist läbi turuosaliste kogutava varumakse.
Riik määratleb talle kuuluva äriühingu strateegilised eesmärgid omaniku
ootuste kaudu ja nõukogu liige peab oma tegevusega nende eesmärkide
saavutamisele kaasa aitama nii, et see ei kahjusta ühingu huve. Strateegiliste
eesmärkide kaitsel on siiski esmatähtis ühingu huvide kaitse. Nõukogu roll
ja otsustuspädevus on ühinguõigust reguleeriva seadusandluse kohaselt
eelkõige planeerida ja korraldada äriühingu üldist juhtimist ning teostada
järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Seetõttu ei ole nõukogu organ, kus
varuvaldkonna esindaja esindab vaid oma valdkonna huve. Selleks on
loodud Eesti Varude Keskuse juurde nõuandvad kogud.
Tervisevaru nõuandvas kogus on olemas kõik võimalused tulemuslikuma
koostöö saavutamiseks ravimite varustuskindluse tagamisel. Seal on
esindatud ka valdkondlik ministeerium, turuosalised ja tervishoiuasutused.
314
piisavalt avarat
kompetentsi teiste
valdkondades osas.
Selguse huvides tasub
kaaluda EVK
organisatsiooni ja
juhtimist käsitlevate
normide ületoomist
käesolevasse eelnõusse.
3.2 Seletuskiri (lk 163)
vajab korrigeerimist osas,
milles väidetakse, et
ravimivaru moodustamist
reguleerib ravimiseadus.
Eelnõus ette nähtud
ravimiseaduse
muudatustes ega kehtivas
ravimiseaduses selliseid
regulatsioone ei ole.
Seletuskirja muudetud. Eelnõusse lisatud lõige, et tervishoiuvaldkonna
vajadusteks riigi tegevusvaru moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist
reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seadus.
6. 4.1 Tuleks kaaluda
seaduseelnõu §-s 48 ja §-s
49 lepinguliste kohustuste
rikkumise vabandatavuse
ja täitemenetluse
peatamise aluste
asjakohast laiendamist ka
juriidilistele isikutele.
Kuna seaduseelnõu § 32 lg
7 kohaselt on
kriisiülesannete täitmine
Selgitus Üheselt ei ole võimalik öelda, et kõik sellised juhtumid kvalifitseeruksid
vääramatuks jõuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 tähenduses.
Õiguskirjanduses on avaldatud seisukohta, et ootamatult kehtestatud piirang
avalikult võimult võib teatud juhtudel olla vaadeldav vääramatu jõuna.
Samas sõltub see konkreetsest olukorrast, st kas kõik vääramatu jõu
tingimused on täidetud. Võlaõigusseaduse kohaselt on vääramatu jõud
asjaolu, mis oli väljaspool võlgniku mõjuulatust, asjaolu ei saanud ette näha
ning mida võlgnik ei saanud mõjutada.
Oluline on ka üldiselt arvesse võtta, milline on vääramatu jõu mõju ja
tagajärg lepingulisele suhtele. Vääramatu jõu asjaoluga kaasneb võlgniku
vabanemine vastutusest kohustuse rikkumise eest, mis välistab tema vastu
315
püsiva kriisiülesandega
isiku esmane kohustus ja
prioriteet muude
kohustuste ees ning kuna
lisaks võib talle panna
ühekordseid
kriisiülesandeid ja sundida
taluma piiravaid
meetmeid, siis võib see
riiklik sund oluliselt
raskendada või muuta
võimatuks juriidilise isiku
lepinguliste kohustuste
täitmise. Seepärast tuleks
asjakohased lepingu
rikkumist vabandavad ja
täitemenetluse peatamist
lubavad alused sätestada
ka juriidiliste isikute
puhul.
õiguskaitsevahendite rakendamise. Reaalselt puudutab see siiski põhiliselt
vaid vabanemist kahju hüvitamise kohustusest ning viivise maksmise
kohustusest, kuna VÕS § 105 alusel saab võlausaldaja ka kohustuse
vabandatavuse korral kasutada mitmeid teisi olulisi õiguskaitsevahendeid,
nt lepingust taganeda. Lisaks peab üldisemalt mõistma, et vabandatavus
vabastab vastutusest kohustuse täitmise eest üksnes aja eest, millal
vääramatu jõud või selle tagajärjed kohustuse täitmist reaalselt takistasid.
Lisaks peab arvestama, et VÕS § 103 lõike 4 kohaselt vastutab seaduses või
lepinguga ettenähtud juhtudel isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise
vabandatavusest sõltumata. See tähendab, et teatud juhtudel on seadusega
nähtud ette rangem vastutuse režiim. Samuti on pooltel võimalik välistada
võlgniku õigus tugineda kohustuse rikkumise vabandatavusele. Eraldi
küsimus seisneb piiriüleste tehingute puhul selles, mis riigi õigust lepingule
kohaldatakse.
Nendes küsimustes võiks kohaldada siiski kehtivaid reegleid, mis on
mõeldud kohalduma üldiselt vääramatu jõu olukordades.
Lisaks märgime, et kuna eesmärgiks on vältida füüsilise isiku vara
realiseerimist kriisiolukorras, siis sama regulatsiooni laiendamine ka
jur.isikutele ei pruugi olla põhjendatud.
7. 4.2 Seaduseelnõu § 75 lg 3
kohaselt määratakse isik
elutähtsa teenuse osutajaks
haldusaktiga.
Vastavalt seaduseelnõu §
214 p-dele 4-5 määratakse
ravimite varustamise
elutähtsa teenuse osutajad
aga ministri määrusega.
Selgitus Eelnõu on selles osas muudetud- kõik olemasolevad ETOd SOMi
valitsemisalas määratakse haldusaktiga, kus sätestatakse ka konkreetsed
nõuete täitmise tähtajad arvestades ETO-de suutlikkust.
316
Seletuskirjas tuleks
selgitada, miks on
ravimivaldkonna
teenuseosutajate
määramisel otsustatud
üldseaduses sätestatud
üksikakti tasandist
erinevalt üldakti kasuks.
Küsimus on muuhulgas
oluline elutähtsa teenuse
osutajate võrdse
kohtlemise ning isikute
õiguskaitsevõimaluste
aspektist.
8. 4.3 Seaduseelnõus vajavad
kriitiliselt ülevaatamist
riigivastutuse ja kahju
hüvitamise sätted.
Olukordades ja asjaoludel,
kus seaduseelnõu
võimaldab riigil sisuliselt
võtta üle ettevõtete
juhtimise (näiteks § 74 lg
7) on kahtlemata suur
võimalus ja oht ka kahju
tekkimiseks, tulu saamata
jäämiseks jms. Erineva
intensiivsusega isikute
tegevust pärssivaid ja
potentsiaalselt ka väga
ulatuslikult kahjustavaid
Selgitus Viidatud säte on erimeede, mille rakendamine peab olema proportsionaalne
ja põhjendatud. Tegemist on analoogiga kehtivast HOS § 33 lg-st 1. PS §-s
31 sätestatud ettevõtlusvabadus ei ole piiramatu. Sama paragrahvi teise lause
kohaselt saab ettevõttevabadust piirata seadusega. Seaduse eelnõu
seletuskirjas on kirjeldatud põhjendused piirangu rakendamiseks.
Juhime tähelepanu, et tegemist on piiranguga, mida eelkõige rakendatakse
ad hoc juhtudel, mida ei saa ette näha. Tegemist on pigem erandliku
meetmega.
317
piiranguid leiab eelnõust
läbivalt.
Seepärast on nii
kriisijuhtimise, elutähtsate
teenuste osutajate tegeliku
toimepidevuse
säilitamiseks kui
asjakohaste normide
põhiseaduspärasuse
tagamiseks äärmiselt
oluline näha ette reaalsed,
sisulised ja kiired kahju
hüvitamist tagavad
regulatsioonid. Seda eriti
nö leebemate, piiratud
geograafilise vm ulatusega
tsiviilkriiside puhul, kus
riigi sunnimeetmed võivad
isikute põhiõiguseid
riivata ja kahju tekitada
proportsionaalselt palju
intensiivsemal määral kui
seda õigustaks kriisi enda
ulatus.
Jääb äärmiselt
kaheldavaks seegi, kas
isegi kitsamalt ja ainult
riigikaitselises
kriisiolukorras saab pidada
põhiseaduspäraseks ja
318
lubatavaks õiguspäraselt
tekitatud kahju hüvitamise
täielikku välistamist. Ka
need olukorrad võivad
reaalses elus piirduda vaid
asjaoludega, mille tõttu
tegelikult vaid valmistuti
kriisiks ning tekitati selle
käigus isikutele kahju.
Eelnimetatud minetusi ei
kompenseeri ka
seaduseelnõu nn „õiglase
hüvitise“ instituut, kuna
see on eelnõus jäetud
määratlemata
õigusmõistete sisustada,
ehk täielikult halduse
kaalutlusotsuseks, mille
kohtulik kontroll on
äärmiselt piiratud.
Kahtlemata on tervitatav
ka õiglase hüvitise
mehhanism, kuid seda
kahju hüvitamise kõrval
või selle valikulise
alternatiivina, mitte
imperatiivse ja piiratud
ulatusega asendusena.
Üksnes seaduseelnõus
kirjeldatud õiglase hüvitise
õiguskaitseviisi
319
põhiseaduslikkuse seab
kahtluse alla juba
seletuskiri, selgitades, et
õiglane hüvitis ei peagi
korvama kogu kahju ning
lähtuvalt
menetlusökonoomia
põhimõttest ei ole
konkreetse kahju suuruse
väljaselgitamine ja
tuvastamise isegi nõutav.
Lisaks on seaduseelnõu ja
seletuskiri asjakohaste
reeglite osas ka omavahel
vastuolus – nii väidetakse
seletuskirjas, et õiglase
hüvitise saamiseks ei pea
isik taotlust esitama.
Samas rakendusakti
kavandi nr 13 § 3 lg 3
kohaselt on taotluse
esitamine õiglase
hüvitamise saamiseks
vältimatult vajalik ning
lisaks sätestatakse selle
esitamiseks väga lühike 3-
kuuline tähtaeg.
9. 4.4 Seaduseelnõu § 202 ja
§ 214 annavad
Tervisametile ja
Ravimiametile väga
Selgitus Meditsiiniseadme seaduse muudatusega sätestatakse Terviseameti õigus
ajutiselt lubada erandeid meditsiiniseadme Eesti turul kättesaadavaks
tegemise, meditsiiniseadme kliiniliste uuringute nõuete, meditsiiniseadme
ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest, et
320
ulatuslikud õigused lubada
erandeid
meditsiiniseadmete
seaduse ja ravimiseaduse
täitmisest. Sisulises mõttes
antakse täitevvõimule
volitus peatada
haldusaktiga [või
toiminguga?] seaduste
kehtivus.
Seejuures on
meditsiiniseadmete puhul
vastusolus ka
seaduseelnõu ja seletuskiri
ise, kus esimese kohaselt
võiks Terviseamet lubada
erandeid seaduse nõuete
täitmisest, kuid
seletuskirja järgi hõlmaks
see ka õigust seada
ettevõtete tegevusele
täiendavaid piiranguid.
Täiendavate nõuete
seadmine tähendab
ettevõtlusvabaduse
intensiivset piiramist,
milleks on vajalik selge
seaduslik alus.
Mõlema seaduse puhul
vajab taoliste „erandite“
tagada elanikkonna ja raviasutuste katkematu varustatus
meditsiiniseadmetega, ning vastava erandi lubamisel seada ka täiendavaid
piiranguid.
Ravimiseaduse kohaselt võib ajutiselt piirata ravimite väljastamist ning
lubada erandeid käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud ravimite
käitlemise nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite kliiniliste uuringute
nõuete, ravimi väljakirjutamise nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise
nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest.
Nii meditsiiniseadme seaduse kui ka ravimiseaduse nimetatud meetmed
mõõdukad. Meedet on võimalik rakendada üksnes paljude inimeste elu ja
tervist vahetult ohustavas olukorras, kus meditsiiniseadmete/ravimite
kättesaadavust ei ole õnnestunud tagada muude meetmetega. Selle piirava
meetmega ei piirata ettevõtlusvabadust täielikult, vaid üksnes ajutiselt ja
kindlaksmääratud ajal ning kindlaksmääratud meditsiiniseadme(te)/ravimite
osas. Avalik huvi ja kaitstav õigushüve (õigus tervise kaitsele) kaaluvad üles
ettevõtlusvabaduse täiendavad piirangud.
321
lubamine sisulist
põhjendamist ja
põhiseaduslikku õigustust.
Seda eriti juhul, kui
seaduste sisulist kehtivust
soovitakse halduse otsuse
tasandil peatada ka
väljaspool kriisiolukordi.
Pigem vajab kriitiliselt
ülevaatamist ja hoopis
kitsendamist täna
ravimiseaduses § 15 lg-s 8
ülemäära avaralt sätestatud
erireegel.
10. 4.5 Seaduseelnõu § 214
muudatus ravimiseaduse §
14 lg 3 kohta vajab
sisuliselt avamist ning iga
selle sätte alusel
hulgimüügi üldreeglitest
tekkiv erand konkreetselt
välja toomist ja
põhjendamist.
Üldjuhul – eriti väljaspool
kriisiolukorda – ei erine
riigivarudesse kuuluvate
ravimite käitlemine (sh
turustamine, roteerimine
jm tegevused) sisulises
mõttes millegi poolest
Selgitus Ravimiseaduse § 14 lõikes 3 ei tehta muid muudatusi võrreldes kehtiva
regulatsiooniga kui terminite täpsustus (kuna ravimivarud koosnevad kahest
varust: 1) EVK ravimivarud elanikkonnale; 2) Terviseameti poolt
moodustatud ravimivarud tervishoiuasutustele, siis tuleb nimetada mõlemad
varud. Sõnad „riigi tegevusvarus olevate ravimite“ asendatakse sõnadega
„Riigi tegevusvarus ja tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud
riigivarus“.
322
tavapärasest ravimite
hulgimüügist. Sellele
tegevusele õigusliku
erirežiimi võimaldamine
vajab nii sisuliselt kui
võrdse kohtlemise
põhimõtte kontsektis väga
kaalukaid põhjendusi. Jääb
kaheldavaks, kas
seesuguses olukorras on
üldse võimalik
õiguspäraselt kehtestada
teistsuguseid
käitlemisreegleid, sest
ravimite hulgimüügi
nõuded põhinevad
valdavas osas Eesti
siseriikliku õiguse suhtes
ülimuslikul Euroopa Liidu
õigusel.
Kui riigivarude käitlemise
siiski soovitakse sätestada
erandeid, siis tuleb iga
erand ise konkreetselt
sõnastada, selle vajadus
selgelt põhjendada ning
samuti tuleb nende
lubatavust käsitleda
asjakohase EL õiguse
kontekstis. Pelgalt asjaolu,
et ravim kuulub riigi
323
varudesse ei saa
tavaolukorras olla
õigustuseks selle ravimi
erikäitlemisele võrreldes
teise täpselt samasuguse
ravimiga, mis
riigivarudesse ei kuulu.
Lisaks vastuolule EL
õigusega tekitab selline
regulatsioon
põhjendamatu erisuse ja
ebavõrdse kohtlemise
ravimituru osaliste seas.
11. 4.6 Seaduseelnõus
sätestatud piiravate
meetmete kohaldamise
haldusotsuste efektiivseks
kontrollimiseks tuleb
tõsiselt kaaluda kaalutlus-
ja nn väärtusotsuste puhul
eraldi tõhusate kontrolli- ja
õiguskaitsevõimaluste
loomist.
Tervisekriisi üheks
õppetunniks kujunes
täitevvõimu
piiranguotsuste,
paratamatult nn kaalutlus-
ja väärtusotsuste,
formaalse ja sisulise
Selgitus Eelnõu koostajad ei nõustu, et tervisekriisi üheks õppetunniks kujunes
täitevvõimu piiranguotsuste, paratamatult nn kaalutlus- ja väärtusotsuste,
formaalse ja sisulise kontrollivõimaluse äärmise piiratuse küsimus.
Üldkorraldusi oli tervisekriisis igal inimesel võimalik kohtus vaidlustada –
see tagas õigel ajahetkel kõigile õiguskaitse kättesaadavuse. Eelnõusse on
lisatud täiendavalt õiguskantseleri järelevalvekohustus (vt eelnõu 166 ja §
167).
324
kontrollivõimaluse
äärmise piiratuse küsimus.
Käesolevas eelnõus on
piiravate meetmete
rakendamise mudelina
võetud üle eelmise
kriisiaja korraldus.
Kahetsusväärselt tähendab
see, et eilsed vead
kanduvad edasi ka
homsesse. Eelnõus ja
seletuskirjas tuleks tõsiselt
kaaluda isikute
õiguskaitsevõimaluste
tõhustamist, sealhulgas
näiteks:
- kriisiaja kaalutlus- ja
väärtusotsuste sisulise
kohtuliku kontrolli ulatuse
süvendamist,
- kaaluda kaebeõiguse
avardamist (näiteks
populaarkaebuste
lubamist),
- õiguskantsleri rolli
tugevdamist piiravate
meetmete rakendamise
otsuste kontrollimisel,
- sätestada selge vastutus-
ja õiguskaitse korraldus
325
eelnõus kirjeldatud nö
mitmeastmeliste
piiranguotsuste korral, kus
sisulise otsuse piirangut
rakendada teeb üks
haldusorgan (näiteks
valitsus, peaminister), kuid
konkreetse piiranguotsuse
vormistab formaalselt
kriisijuhi määratud sisu ja
suuniste alusel enda nimel
hoopis mõni teine
haldusorgan. Otsuse
allkirjastaja muutub küll
formaalselt sellise
haldusakti andjaks, kuid
tegelikku pädevust ei
sellise otsuse andmise ega
otsuse sisu üle tal ei ole.
Kui taoline
mitmetasandiline
otsustuskord
seaduseelnõus sätestada,
siis ei saa seda teha isikute
õiguskaitse kaotamise
hinnaga, vaid sel juhul
tuleb tõhusatele õiguste
kaitse võimalustele igas
otsustamise etapis ja iga
otsuse teinud haldusorgani
puhul eraldi tähelepanu
pöörata, sh tuleb tagada
326
kõigi otsustusetappide
haldusotsuste reaalne
teatavakstegemine
puudutatud isikutele.
12. 4.7 Äärmiselt küsitav on
otsese välismõjuga
piiranguotsuste jõustamine
juba otsuse allkirjastamisel
ilma otsuse
teatavakstegemiseta.
Vt näiteks seaduseelnõus
alkoholi jaemüügi
piirangute otsustamise
kord.
Põhiõiguseid piiravate ja
välismõjuga otsuste
täitmist ei saa nõuda enne
kui need on adressaadile
teatavaks tehtud. Pelgalt
otsuse allkirjastamine ei
taga, et keegi peale
otsustaja enda uuest
reeglist või nõudest teada
saab ning on võimeline
seda täitma.
Selgitus Kehiva Vabariigi Valitsuse seaduse § 30 lõike 5 kohaselt jõustub ka
Vabariigi valitsuse korraldus üldjuhul allkirjastamisest. Korralduse
andmisel tuleb kaaluda kõiki asjaolusid, ka seda, et kas otsus on vajalik
teatavaks teha, avaldada jne, kõikidest asjaoludest tulenevalt jõustumisaeg
määrataksegi. Alkoholiseaduse jõustumissäte ütleb, et otsus jõustub
allakirjutamisel, kui korralduses ei sätestata hilisemat tähtpäeva – korraldus
on võimalik määrata sobiv tähtaeg.
13. 4.8 Isikute õiguste kaitse
vajaks läbimõtlemist ja
kaitsevõimalused
tugevdamist ka nn
Selgitus Ühekordset kriisiülesanne antakse asutusele või juriidilisele isikule (eelnõu
§ 33 lg 1). Füüsilised isikud määratakse kriisiameti- või töökohtadele või
rakendatakse nende suhtes kodanikukohustust (töö- või teenistussuhte väline
ühekordne üksikjuhtumil antav ülesanne).
327
ühekordse kriisiülesande
panemisel.
Seaduseelnõu kohaselt
otsustavad selliste
ülesannete panemise
kriisiolukorra juhid.
Iseenesest on mõistlik, et
üksikotsused tehakse
võimalikult operatiivsel
tasandil. Siiski vajavad ka
sellised otsused meie
hinnangul tugevamat
kontrolliregulatsiooni, sest
ajalises mõttes võivad
need kesta väga
pikaajaliselt kogu kriisi
kestel.
Sellisel juhul tuleks ka
neid otsuseid sarnaselt
muude ulatusliku mõjuga
kriisiotsustega
perioodiliselt haldusorgani
enda initsiatiivil üle
vaadata, uuesti nende
vajalikkust hinnata ja
põhjendada.
Samuti tuleb ette näha
asjakohased reeglid
sellistest otsustest
Asutuse ja ettevõtte juhil on igal ajal kohustus hinnata, mis on optimaalne
ressurss, millega kriisiülesanded ära täita ning valida sobivad tööõiguse
võimalused oma ressursi tagamiseks – kõiki isikuid ei pea määrama nt
kriisiülesandega töökohale, võib rakendada ka valveaega, summeeritud
tööaega jne. Kodanikukohustuse rakendamiseks on eelnõus toodud ranged
reeglid, millistes olukordades ja kui kapa seda rakendada tohib.
328
tekkinud kahju
hüvitamiseks – eriti juhul,
kui otsus kehtib
pikaajaliselt ning võib
sisulises mõttes oluliselt
piirata isikute enda
tegevus- ja
ettevõtlusvalikuid.
Sedavõrd intensiivsete
meetmete lubamine
sisuliselt igasuguses
kriisis, sh tsiviilkriisis,
vajaks eraldi kaalumist
ning ilmselt ka täpsemalt
piiritlemist.
Riigikogu Kantselei
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Eelnõus on mitmes kohas
juttu põhiseaduslikest
institutsioonidest, nende
püsivatest
kriisiülesannetest ja
kohustustest, mis
tulenevad tsiviilkriisi ja
riigikaitse seadusest.
Laiema probleemina
näeme seda, et üheselt ei
Selgitus Põhiseaduslik institutsioon on Põhiseaduse järgi Riigikogu. Riigikogu
Kantselei on Riigikogu tööd toetav organ ning selleks, et Riigikogu saaks
oma tööd teha, on eelnõus ette nähtud teatud juhtudel ka nt täiendavate
tööülesannete andmise õigus (§ 104). Samuti peab Riigikogu kantselei
tagama, et Riigikogul oleks kriisiks valmis – oleks vastavad plaanid,
alternatiivasuukohad, vahendid, varud jne.
Riigikogule ei määrata püsivat kriisiülesannet, kuna Riigikogu roll ja
ülesanded on toodud juba Põhiseaduses. Eelnõuga pannakse
põhiseaduslikele institutsioonidele teatud kohustused, mis on seotud nende
Põhiseaduses toodud ülesannete täitmise tagamisega – kriisiplaan,
329
ole selge, kas
põhiseadusliku
institutsiooni all tuleb
mõista Riigikogu või on
selle all silmas peetud
hoopis Riigikogu
Kantseleid, mis on loodud
Riigikogu, tema organite ja
Riigikogu liikmete
teenindamiseks.
Kontekstist võib aru saada,
et valdavalt on selle silmas
peetud Riigikogu
Kantseleid (nt sättes, kus
on juttu põhiseadusliku
institutsiooni ametnikest),
kuid eelnõu grammatilise
tõlgenduse kohaselt peaks
Riigikogu täitma eelnõu §
16 lg 2 nimetatud
ülesanded ja kehtestama §
95 lg 1 alusel erakorralise
ja sõjaseisukorra ajal
erineva tööajakorralduse,
erinevad nõuded töö-,
puhke- ja valveaja
kestusele ning piirangud
ööajal ja riigipühal
tehtavale tööle. Peame
oluliseks, et eelnõus
tehtaks korrektuurid, mis
võimaldaks selgelt aru
toimepidevuse läbimõtlemine jne. Eelnõus on läbivalt kasutatud
konstruktsiooni püsiva kriisiülesandega asutus ja põhiseaduslik institutsioon
– kui on peetud vajalikuks põhiseaduslikele institutsioonidele kohustuste
ettenägemist.
330
saada Riigikogu ja
Riigikogu Kantselei
pädevustest.
Hoolimata sellest, kas
põhiseadusliku
institutsiooni all on silmas
peetud Riigikogu või
Riigikogu Kantseleid, ei
ole selge, kas tegemist on
püsiva kriisiülesandega
asutusega või ei ja millises
seaduses tema püsiv
kriisiülesanne määratakse.
Oleme seisukohal, et kui
seaduses ei ole Riigikogu
Kantselei püsivat
kriisiülesannet
kehtestatud, ei saa
Riigikogu Kantseleid
käsitleda püsiva
kriisiülesandega
asutusena. Samas
olemuslikult võib näha
Riigikogu Kantselei
püsiva kriisiülesandena
Riigikogu töö
toimepidevuse tagamist.
Teiseks on selgusetu, kes
ja millise seaduse alusel
kehtestatud õigusaktiga
331
Riigikogu Kantselei
püsiva kriisiülesande võib
määrata. Oleme
seisukohal, et selleks ei saa
olla seaduse alusel antud
täitevvõimu allakt. Kuna
eelnõu ei näe ette
Riigikogu Kantseleile ette
püsivat kriisiülesannet, siis
lähtume sellest, et
Kantselei ei ole
kriisiülesandega asutus
ega pea täitma neid
kohustusi, mis on ette
nähtud vaid püsiva
kriisiülesandega asutustele
(nt riskianalüüs, õppused).
2. Eelnõu § 16 lõike 2 punkt
5 paneb põhiseaduslikule
institutsioonile kohustuse
turvalise side loomiseks.
Jääb selgusetuks, kas see
tähendab, et Riigikogu
Kantselei peab endale
looma iseseisva turvalise
sidesüsteemi. Sama lõike
punkt 10 kohustab
Riigikogu Kantseleid
looma ööpäev läbi toimiva
kontaktpunkti. On
ebaselge, kas see
kontaktpunkt peab
Selgitus Nimetatud nõuded tuleb tagada Riigikogu töö toimimiseks ja ka
põhiseaduslikud institutsioonid peavad määrama turvalise teabevahetuse ja
side korralduse, sealhulgas Riigikogu töö toimimiseks ka Riigikogu
Kantselei. See tähendab eelkõige turvaliste lahenduste kasutuselevõttu,
mitte iseseisva turvalise sidesüsteemi loomist. See hõlmab teabevahetuseks
kasutatavate teavituskanalite määramist, mida vastavalt olukorrale
kasutatakse (näiteks mobiilside, tekstisõnum, e-post, raadioside või
rakendused nagu Signal, facetime vmt), sealhulgas alternatiivseid võimalusi
teavitamise korraldamiseks side ja elektrikatkestuse korral (näiteks
kullerside, teavitamine kokkulepitud kogunemiskohtades). Samuti tuleb
võimaldada teabe usaldusväärsuse kontrollimine, näiteks teabe
dubleerimisega meililistides, siseveebis, kokkulepitud kontaktnumbri vm
vahendusel. Seejuures tuleb määrata infoturbenõuded arvuti ja mobiilsete
seadmete kasutamisel.
332
reaalselt toimima ka ajal,
kui kriisi ei ole.
Kontaktpunkt peab toimima ööpäevaringselt ka siis, kui kriisi ei ole.
Ähvardavad ohud ja ootamatud olukorrad ei avaldu vaid organisatsiooni
ametlikul tööajal, mistõttu tuleb tegutsemiseks olla valmis igal ajal.
Kontaktpunkti peamine ülesanne on vastata kõnedele ning edastada infot ja
tagada kokkulepitud isikute olukorrateadlikkus, seda nii organisatsiooni
siseselt kui partnerite vahel. Seejuures on organisatsioonide enese mõelda,
kuidas tagada kontaktpunkti alaline toimimine.
3. Eelnõu § 17 lõige 4
sätestab, et maa-ala, ehitise
või seadme määrab
alaliselt kaitstavaks olulise
tähtsusega objektiks ja
alalise kaitse lõpetab oma
korraldusega Vabariigi
Valitsus. Sellega seoses
vajaks korrastamist
Riigikogu hoonete
kaitsmise küsimus. Praegu
on Riigikogu hoonete
valvamine ette nähtud
politsei- ja piirivalve
seaduse alusel antud
Vabariigi Valitsuse
määrusega. See ei taga aga
seaduse tasandil Riigikogu
hoonete valvamist. Samuti
vajaks reguleerimist
Riigikogu asenduspinna
kaitse alla võtmise
küsimus, kui Riigikogu on
sunnitud mingitel
Selgitus Juhul, kui Riigikogu hooned on määratud kehtiva RiKSi alusel
riigikaitseobjektideks, siis rakendatakse objektil ka riigikaitseobjekti kaitse
korras (vt RiKS § 87) sätestatud kaitseabinõusid. Eelnõuga ei tehta selles
osas muudatusi ja samasisulised kaitsebinõud kehtivad praegustele
riigikaitseobjektidele edasi juhul, kui need objektid määratakse eelnõu
kohaselt alaliselt kaitstavateks olulise tähtsusega objektideks.
333
asjaoludel oma tavaliselt
asukohalt lahkuma.
4. Eelnõu § 59 lõikes 2
nimetatud otsuse osas
tuleks kaaluda, kas selleks
oleks vaja kehtestada
eraldi menetlus (nt sarnane
nagu RKKTS §-s 118
nimetatud otsuste puhul)
ning kuidas seda
Riigikogus menetletakse.
Riigikogu otsuse
tavamenetlus ei pruugi
tagada eelnõu seletuskirjas
eelnõu § 59 lõike 2
selgitusena välja toodud
eesmärki, mille kohaselt
on eesmärgiks tagada
parlamentaarne kontroll,
milleks tuleb piiravad
meetmed Riigikogus heaks
kiita või tühistada esimesel
võimalusel.
Arvestatud RKKTSi lisatud nimetatud sätte osas erimenetluskord.
5. Eelnõu § 71 lõige 1 lubab
Vabariigi Valitsusel või
tema volitatud
haldusorganil otsustada
ruumi, hoonesse või
piirdega alale sisenemise
ja selle läbivaatamise
valdaja nõusolekuta ja
Selgitus Nimetatud säte ei olegi pelgalt täitevvõimu hinnangu alusel - nimetatud
piirangud ja sätted kohalduvad ikkagi kriisiolukorra lahendamiseks,
sealhulgas riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu
tõrjumiseks. Nii näiteks nagu hetkel on KorS § 50 alusel korrakaitseorganil
õigus valdusesse siseneda kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või
tõrjumiseks, sama ka nt Päästeseaduses § 132 jne.
334
teadmiseta. Soovime
juhtida tähelepanu sellele,
et Riigikogu hoonetesse
sisenemise ja
läbivaatamisel tuleb
arvestada Riigikogu
staatuse eripäraga, mis
tähendab, et kõnealune
paragrahv ei saa olla
aluseks Riigikogu
hoonetesse sisenemiseks ja
läbivaatamiseks pelgalt
täitevvõimu hinnangu
alusel.
6. Eelnõu § 89 lõike 3 alusel
võib Vabariigi Valitsus
püsiva kriisiülesandega
isiku juures määrata
täiendavaid
kriisiülesandega ameti- ja
töökohti ning näha ette
põhiseadusliku
institutsiooni
toimepidevust tagavatele
asutustele kriisiülesandega
ameti- ja töökohtade
määramise tingimused.
Vastava korra kehtestab
Vabariigi Valitsus oma
määrusega. Arvestades
parlamentaarse
autonoomia põhimõtet
Selgitus Kriisi ameti- ja töökohtade süsteem peab olema toimivas loogikas Kaitseväe
sõjaaja ametikohtadega, asutusele määratud kriisiülesannetega (Riigikogu
puhul tema PSis toodud ülesannetega). Selgusetuks jääb, millest lähtuvalt
Riigikogu Kantselei määrab endale kriisiajal vajamineva ressursi, kui
puudub link KVga/KAM valitsemisalaga.
335
peaks Riigikogu Kantseleil
olema täitevvõimust
sõltumatu õigust määrata
kindlaks kriisiülesandega
ameti- ja töökohtade
määramise tingimused ja
nende arvu. Vabariigi
Valitsus võtaks selle
informatsiooni
teadmiseks, omamata
õigust teha mingeid
omapoolseid muudatusi.
7. Seoses eelnõu §-s 247
tehtavate muudatustega
välissuhtlemisseaduses
teeme ettepaneku kaaluda
julgeolekupoliitika aluste
nimetuse muutmist
julgeolekupoliitika
põhialusteks. Selliselt
sobituks selle strateegiline
arengudokument
selgemini riigieelarve
seaduse §-des 19 ja 20
nimetatud riigi
strateegiliste
arengudokumentide
süsteemi.
Mittearvestatud Kuna JPA menetluse osas on välissuhtlemisseaduses ette nähtud
eriregulatsioon võrreldes teiste põhialustega, siis leiame, et
julgeolekupoliitika aluste nimetus peegeldabki seda, et tegu ei ole
samasuguse põhialuste dokumendiga nagu kõik teised põhialused.
8. Täiendavalt tahame
käsitleda ka õiguslikke
teemasid, mis tulenevad
Riigikogu tööst ja
Selgitus Viidatud PS § 62 kaitseb eelkõige Riigikogu liikme õigust hääletada ja
otsustada oma südametunnistuse ja põhimõtete kohaselt (indemniteedi
põhimõte). Eelnõu seda tõenäoliselt otseselt ei takista.
336
Riigikogu liikme
staatusest, kuid mida
kehtivates seadustes ei ole
käsitletud. Need teemad
tekkisid COVID-19
eriolukorra ajal ja nende
reguleerimist seaduses
peame õigusselguse
huvides hädavajalikuks.
Esimene teema seondub
võimalike „erikordade“
ajal täitevvõimu poolt
kehtestatavate
liikumispiirangute (nii
teatud territooriumile
sisenemise keeld kui ka
väljumise keeld)
kohaldumisega Riigikogu
liikmetele. Võttes aluseks
põhiseaduse §-s 62 ja
Riigikogu liikme staatuse
seaduse §-s 17 sätestatud
Riigikogu liikme vaba
mandaadi põhimõtte ning
§ 18 lõikes 2 sätestatu
(„Riigikogu liiget ei tohi
takistada tema ülesandeid
täitmast“), vajaks seaduses
õigusselguse ja üheti
mõistetavuse huvides
reguleerimist täitevvõimu
Pigem seonduvad kõik Riigikogu liikme isiklikku vabadusse sekkuvad
meetmed PS §-ga 76, mis sätestab Riigikogu liikme puutumatuse nõude
(immuniteedi põhimõte). Kuigi normi teine lause nõuab Õiguskantsleri või
Riigikogu liikme koosseisu enamuse luba vaid Riigikogu liikme
kriminaalvastutusele võtmise situatsioonis, võib kehtivas õiguses olla
vajalik Riigikogu liikme isiklikku vabadust oluliselt piirata ka puhtalt
ohutõrjeliste abinõudega (nt isiku kinnipidamine, viibimiskeeld, isiku
läbivaatus, samuti kavandatavad liikumispiirangud, keelutund jms). Ei saa
välistada, et kuna põhiseaduse vastuvõtmisel ei olnud õiguskorras
kriminaalvastutuse ja ohutõrjelise vastutuse omavaheline piiritlemine eriti
selge, ei osatud ette näha selle sätestamise vajadust põhiseaduses. Seetõttu
oleks põhimõtteliselt õigustaud PS § 76 sätestatud Riigikogu liikme
puutumatuse nõude tõlgendamine avaralt ning hõlmata selle kaitsealasse ka
teatud ohutõrjeliste meetmete rakendamise piiramine.
Kuigi küsimus on tekkinud VOS menetlemisel vajaks teema põhjalikumat
analüüsi ja laiemat arutelu.
337
poolt rakendatavate
piirangute
kohaldamise/mittekohaldu
mise küsimus Riigikogu
liikmetele. Meie seisukoht
on, et Riigikogu liige ei
peaks järgima selliseid
täitevvõimu korraldusi,
mis ei võimalda tal oma
vaba mandaadi raames
tööülesandeid täita, ja
selleks ei saa teda ka
kohustada ning nende
mittetäitmise eest
karistada. Eriti see
puudutab eelnõu §-s 53
käsitletud
liikumispiiranguid, §-s 54
käsitletud viibimiskeeldu
ja §-s 55 käsitletud
keelutundi.
Praktikas vajaks seaduse
tasemel regulatsiooni ka
eeltoodud piirangute
kohaldumine või
mittekohaldumine
Riigikogu Kantselei
teenistujate suhtes, kelle
ülesandeks on Riigikogu
täiskogu ja komisjonide
töö häireteta tagamine.
338
Juhul, kui neile vastavad
piirangud rakenduvad,
võib tekkida olukord, kus
Riigikogu töö võib olla
tõsiselt häiritud või isegi
halvatud teenindava
personali puudumise tõttu.
Riigikohus
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Eelnõus ja seletuskirjas on
püsiva kriisiülesande
regulatsioon ebaselge ja
vastuoluline.
Põhiseseaduslike
institutsioonide vaates
vajaks täiendavat
selgitamist, kas
toimepidevuse tagamine
on või ei ole püsiv
kriisiülesanne. Sõltuvalt
sellest tuleks kõrvaldada
võimalik kontseptuaalne ja
terminoloogiline segadus
eelnõus ja seletuskirjas.
Eelnõu järgi on
kriisiülesanded kas
püsivad (§ 9) või
ühekordsed (§ 43). Eelnõu
Selgitus
Riigikohtule ei määrata püsivat kriisiülesannet, kuna Riigikohtu roll ja
ülesanded on toodud juba Põhiseaduses. Eelnõuga pannakse
põhiseaduslikele institutsioonidele teatud kohustused, mis on seotud nende
Põhiseaduses toodud ülesannete täitmise tagamisega – eelnõus § 13
põhiseadusliku institutsiooni riskianalüüs ja § 18 toimepidevuse tagamine.
Eelnõus on läbivalt kasutatud konstruktsiooni püsiva kriisiülesandega asutus
ja põhiseaduslik institutsioon – kui on peetud vajalikuks põhiseaduslikele
institutsioonidele kohustuste ettenägemist.
339
§ 9 pealkiri on eksitav –
paragrahvis käsitletakse
üksnes püsivaid
kriisiülesandeid.
Seletuskiri selgitab § 9
osas samuti kriisülesannet
laiemalt kui üksnes püsiv
kriisiülesanne. Eelnõus
defineeritakse püsivat
kriisiülesannet seeläbi, et
seda seostatakse üksnes
täidesaatva riigivõimu
asutuse või kohaliku
omavalitsuse üksuse
põhiülesandega (ilmselt
põhimääruses toodud
põhiülesanne) ja juriidilise
isiku tegevusala või
eesmärgiga, lisaks sellele
on püsivaks
kriisiülesandeks ka
elutähtsa teenuse
toimepidevuse
korraldamine ja selle
osutamine (§ 9 lg 2).
Erinevalt eelmisest on aga
elutähtsa teenuse
toimepidevuse
korraldamisel ja sellise
teenuse osutamisel
tegemist püsiva
kriisiülesandega nii
340
kriisiolukorras kui ka enne
seda. Samas toodud
loetelus puudub
põhiseaduslik
institutsioon, kuid ta on
nimetatud § 9 lg-s 4. Kas
on mõeldudki, et lisaks
Eesti Pangale, kes on
seotud elutähtsa teenuse
toimepidevusega (seega
seostatud püsiva
kriisiülesandega ka läbi § 9
lg 2), käsitletakse ka teisi
põhiseaduslikke
institutsioone püsivate
kriisiülesannete
omajatena?
2. Eelnevaga haakub ka
küsimus, kas
toimepidevuse tagamine
on püsiv kriisiülesanne või
mitte? Alustame aga
sellest, et eelnõu § 16 lg 1
säte ja seletuskirjas toodu
on omavahel vastuolus.
Eelnõust saaks järeldada,
et § 16 lg-ga 1
reguleeritakse nii püsiva
kriisiülesannetega asutuse
või isiku – kelleks võib
olla ka põhiseaduslik
institutsioon – kui ka kõigi
Selgitus Vt eelmist vastust. Lisaks selgitame, et § 18 reguleerib kõikide püsivate
kriisiülesannetega asutuste ja isiku toimepidevust ning ka põhiseaduslike
institutsioonide oma.
Lisaks selgitame, et kõiki püsivaid kriisiülesandeid seadusega ei määrata –
riigiasutusteel tulevad need vabariigi valitsuse kriisiplaanist samas
määratakse need seaduse alusel nt määrustes, haldusaktidega määratakse nt
elutähtsate teenuste osutajatele.
341
ülejäänud põhiseaduslike
institutsioonide suutlikkust
järjepidevalt toimida ehk
toimepidevust. See
tähendaks, et sättega
reguleeritakse
toimepidevuse tagamise
kohustust sõltumata
sellest, kas see on püsiva
kriisiülesandega asutuse
või isiku või mõne muu
institutsiooni
toimepidevus (sellega on
kooskõlas ka § 16
üldselgitus seletuskirjas).
Konkreetselt aga § 16 lg 1
kohta käivast seletuskirja
osast nähtub, et säte (seega
ka paragrahv tervikuna?)
peaks reguleerima üksnes
nende põhiseaduslikke
institsioonide
toimepidevust, kellele on
pandud püsiv
kriisiülesanne. Omakorda
jälle teistsuguse käsitluse
annab seletuskirja lk 31,
mille kohaselt
toimepidevuse tagamise
kohustus on püsiv
kriisiülesanne.
342
Võimalik, et vähemalt § 16
lg 1, aga ka nt § 11 ja selle
lg 1 omavaheline
ebamäärane õigusselgus
on seotud sellega, et püsiva
kriisiülesandega asutuse ja
isiku kui üldmõiste
selgitus on esitatud alles §
16 lõikes 1, kuid seda
kasutatakse juba varem (nt
§ 13 lg-d 2 ja 11).
Üldmõiste tuleks
kasutusele võtta koheselt,
meie arvates paragrahvis 9.
See võimaldaks meie
arvates ka nt § 9 lõiked 3 –
5 koondada üheks sätteks –
püsiv kriisiülesanne peab
olema määratud
seadusega. Sellise
järelduseni jõutakse meie
arvates ka seletuskirjas.
3. Mõjude analüüs
põhiseaduslikele
institutsioonidele on
puudulik ja eksitav. Seal
on väidetud (seletuskiri lk
379), et põhiseaduslikel
institutsioonidel ei ole
kriisiplaani koostamise ja
õppuste korraldamise
kohustust. Tõepoolest,
Selgitus
Kaasnevad kulud on välja toodud eelnõu seletuskirjas.
343
põhiseaduslikel
institutsioonidel puudub
formaalne kohustus
koostada dokument
„Kriisiplaan“, kuid
võrreldes nõudeid
kriisplaani koostamiseks
(rakendusakti kavand 4) ja
toimepidevuse tagamiseks
(§ 16 lg 2 p-d 1-10), on
mõeldamatu, et nende
täitmiseks ei pea muutma
ulatuslikult nii kehtivat
dokumentatsiooni kui ka
looma uut. Kriisplaani kui
ühe formaliseeritud
dokumendi koostamise ja
sellega seotud asjaajamise
mõju ressursikuluna,
võrrelduna näiteks
toimepidevuse või selle
mitmete
üksikkomponentide (nt
varud) ressursimahuga, on
marginaalne. Tõepoolest ei
ole põhiseaduslikult
institutsioonil kohustust
korraldada kriisiõppusi,
kuid tal on kohustus
harjutada
toimepidevusnõuete
täitmist (§ 16 lg 4).
344
Erinevalt näiteks
kriisõppustest ei nähta
selle kulude katteks ette
valitsuse kaudu
eraldatavaid täiendavaid
vahendeid. Mõjude
analüüs ei ole sisuline,
vaid pigem õigustele
keskenduv ja analüüsi
tulem on valdavalt vaid
täiendavate
inimtöötundide
(täiendavate korraldavate
ametikohtade) vajaduse
prognoos. Täiesti
tähelepanuta on jäetud
mõju kaasuvatele
majanduskuludele – nt
kohustus tagada varud ja
vahendid eelnõuga
sätestatud
toimepidevusnõuete
tagamiseks (§ 15 lg 2 p 7),
varuasukoht ja sinna
ümberpaiknemine (§16 lg
2 p 8), toimepidevuseks
vajalike objektide kaitse
(§16 lg 2 p 9) jne. Selline
puudulik mõjude
hindamine ei ole
korrektne, jättes eksliku
mulje, et kriisivalmiduse
345
või ka kriisides püsiva
toimepidevuse
saavutamiseks ongi tarvis
ennekõike üksnes
bürokraatlikku tööd –
koostada dokumente.
4. Eelnõu § 27 lg 1 järgi
otsustab Riigikogu
sõjaseisukorra lõpetamise
Vabariigi Presidendi või
Vabariigi Valitsuse
ettepanekul. Põhiseadus ei
reguleeri otsesõnu
sõjaseisukorra lõpetamist,
kuid sõjaseisukorra
kuulutab välja Riigikogu
Vabariigi Presidendi
ettepanekul või teatud
juhtudel Vabariigi
President üksi (PS § 128).
Seetõttu on
põhiseaduslikult küsitav
sõjaseisukorra lõpetamise
ettepaneku tegemise
pädevuse andmine
Vabariigi Valitsusele.
Seletuskirjas toodud väide,
et ka põhiseadust
tõlgendades ei saa
järeldada, et sõjaseisukorra
lõpetamise ettepaneku
tegemise ainuõigus on
Arvestatud
346
Vabariigi Presidendil, ei
põhine mitte ühelgi
tõlgendusargumendil.
Pigem saab põhiseadust
süstemaatiliselt
tõlgendades järeldada
vastupidist, sest
sõjaseisukorra välja
kuulutamise ja lõpetamise
kaudu teostab Vabariigi
President oma PS § 127 lg-
s 1 sätestatud pädevust
riigikaitse kõrgeima
juhina. Seda järeldust
kinnitab ka tõsiasi, et PS §
128 lg 1 annab ka
demobilisatsiooni
ettepaneku tegemise
ainupädevuse Vabariigi
Presidendile.
Demobilisatsioon ja
sõjaseisukorra lõpetamine
kuuluvad mõlemad
riigikaitselise kriisi
deeskalatsiooni faasi.
5. Eelnõu §-s 48 nähakse ette,
et füüsiline isik ei vastuta
rahaliste kohustuste
täitmata jätmisest tuleneva
lepingu rikkumise eest, kui
see on põhjustatud sellest,
et kriisiolukorra tõttu on
Selgitus Lepinguliste kohustuste rikkumise vabandatavus on seotud otseselt
sissetuleku vähendamisega, kui vähendatakse töötasu, palka või hüvitisi ja
toetusi. § 45 sätestab füüsilise isiku kohustuste rikkumise vabandatavuse –
majandustegevust piiratakse ettevõtetel. Sundkasutusse võtmine otseselt ei
tohiks põhjustada rahaliste kohustuste täitmata jätmist.
347
vähendatud palka, hüvitisi
ja toetusi. Säte on
põhjendatud, sest sellistel
juhtumitel on lepingu
rikkumisel põhjuslik seos
riigi tegevusega
kriisiolukorras ressursside
säästmisel. Samas ei ole
seletuskirjas põhjendatud,
miks ei laiene säte
muudele eelnõus ette
nähtud meetmetele, mis
samuti füüsilise isiku
majanduslikku
toimetulekut võivad
oluliselt raskendada, nt
majandustegevuse
piiramine või asjade
sundkasutusse andmine.
6. Eelnõu §-s 59 on ette
nähtud üldvolitus
põhiõiguste piiramiseks
erakorralise või
sõjaseisukorra ajal.
Üldvolitus põhiõiguste
piiramiseks terves
ühiskonnas ei saa üldjuhul
olla kooskõlas
seadusereservatsiooni ega
määratuse põhimõttega.
Isegi kui eeldada, et
eksisteerib mõni erandlik
Selgitus Sarnane üldvolitus on kehtivas õiguses RiKS § 9 lõikes 1 ja KorS § 24, 25.
üldvolitust piirdub ainult sõjaseisukorraga.
348
konkreetne olukord, mil
seda on võimalik
põhiseaduspäraselt
rakendada, tuleks selle
üldvolituse sõnastamisel
arvestada PS §-s 130
sätestatud piirangutega.
7. Eelnõu § 97 seletuskirjast
nähtub, et sundtöö on
ümber nimetatud
„kodanikukohustuseks“
seetõttu, et sundtöö on
üldjuhul rahvusvahelise
õiguse järgi keelatud, kuid
riigi julgeoleku jaoks
vajalikke abitöid tuntakse
inglise keeles mõiste civic
duties ehk
kodanikohustuste all ja
neile sundtöö keeld ei
laiene. Tuleb rõhutada, et
õigusinstituudi ümber
nimetamine ei muuda selle
lubatavuse eeldusi.
Töökohustusele
rahvusvahelisest õigusest
ja põhiseadusest tulenevad
piirangud kehtivad ühtviisi
sõltumata sellest, kas seda
nimetada sundtööks või
kodanikukohustuseks.
Seletuskirjas on
Selgitus Kehtivas õiguses on reguleeritud sundtööd/töökohustust/ühekordset
töökohustust RiKS5. peatüki 1.1 jao 3. jaotises – see on seotud
riigikaitseliste vajadustega. Samuti on töökohustus hetkel reguleeritud
hädaolukorra seaduse § 26, mis annab õiguse isikuid rakendada eriolukorra
ajal eriolukorra lahendamiseks vajalikele töödele.
Samuti on töökohustus lubatud päästeseaduse § 19 alusel – isikut võib
rakendada päästetööde lahendamiseks, samuti korrakaitseseaduse § 16
alusel on lubatud isikuid kaasata ohtu tõrjuma või ka korrarikkumist
kõrvaldama. Nagu näha, siis on kehtivas õiguses mitmeid võimalusi isikute
kaasamiseks nende kodanikukohustuse täitmise raames, sh üldise
korrahoidmise ja õnnetuste likvideerimise huvides. Seega rakendatakse
isikuid erinevatele riigi ja elanike kasuks tehtavatele töödele nii
tavaolukorras, kriisi ajal kui ka sõjaseisukorras. Eelnõu koostamisel arutame
veel, kas mõiste kodanikukohustus on kõige täpsem.
349
analüüsitud kooskõla
EIÕK artikliga 4, kuid
täielikult on jäetud
analüüsimata kooskõla PS
§ 29 lg-ga 2, mis on
sõnastatud EIÕK artiklist 4
erinevalt. Igal juhul tuleks
tõsiselt kaaluda, kas sõna
„kodanikukohustus“
kasutamine kõnealuse
õigusinstituudi
tähistamiseks on
õigustatud. Tavakeeles on
sellel sõnal täiesti
teistsugune tähendusväli ja
selle kasutamine
õiguskeeles üksnes ajutise
sunniviisilise töö
tähistamiseks tekitab
asjatut segadust.
8. Eelnõu § 102 lg-s 1 asja
sundkasutusse võtmine ja
sundvõõrandamine ning §
98 lg-s 1 sunniviisiline töö
on võimalik juba n-ö
lihtsas kriisiolukorras,
ilma põhiseaduses
sätestatud erikordi
kohaldamata. Tasub
kaaluda, kas niivõrd
intensiivselt põhiõigusi
piiravad meetmed peaksid
Selgitus Asjade sundkasutus on lubatud juba ka nö rahuajal kehtiva õiguse järgi:
Päästeseaduses § 20, KorS § 52, samuti RiKS § 82.1. Eelnõu võtab üle
kehtiva RiKSi regulatsiooni.
350
olema niivõrd hõlpsasti
kohaldatavad.
9. Eelnõu § 139 lg 3 järgi
lahendatakse
kriisiolukorras tekitatud
kahju hüvitamise taotlus
ühe aasta jooksul.
Seletuskirjas on seda
põhjendatud eelkõige
vajadusega suunata
ressursse kriisiolukorra
lahendamisele ja
suurenenud töömahuga,
sest kriisiolukorras
esitatakse eeldatavasti
kahju hüvitamise taotlusi
rohkem. Eeltoodud
põhjendused tekitavad
küsimuse, kas eelnõuga on
soovitud kehtestada
kohustuslik kohtueelne
menetlus kriisiolukorras
kahju hüvitamise nõuete
lahendamiseks. Kui see on
olnud eesmärk, tuleks see
sätestada selgelt (vt
RKHKm 3-3-1-18-13, p
11).
Selgitus Eelnõuga ei looda uut kohtueelse menetluse liiki, vaid sätestatakse
haldusorganile tähtaeg, mis aja jooksul tuleb taotlus läbi vaadata ja seisukoht
kujundada. Vt nt kehtiv RiKS § 87.4 lõike 4 alusel antud määrus.
Eesti Töötukassa Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
351
1. Eelnõu §-s 72 sätestatakse
Vabariigi Valitsuse poolt
hüvitiste ja toetuste
(edaspidi hüvitis)
vähendamise ja maksmise
peatamise võimalus
juhuks, kui erakorralise või
sõjaseisukorra ajal,
sealhulgas riigi eelarvelise
jätkusuutlikkuse
tagamiseks, on vaja
kasutada täiendavaid riigi
rahalisi vahendeid.
1.1. Eelnõu §-st 72 ei
nähtu, kui pikaks ajaks
Vabariigi Valitsus võib
makseid vähendada või
peatada. Sellist piirangut
saaks meie hinnangul
siiski rakendada ajutiselt
piiratud aja jooksul, mis
tuleks sätestada seaduses.
1.2. Samuti tuleks eelnõus
ette näha täpsem hüvitiste
ajutise vähendamise ulatus
ja tingimused, et hüvitist
väljamaksev asutus saaks
ennetavalt teha
infosüsteemide arendused,
et kriisiolukorras oleks
Selgitus
SoM on nimetatud paragrahvi osas teinud omad ettepanekud, samuti on need
läbi arutatud nii Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa kui ka Haigekassaga.
Täpsemad selgitused:
1.1 Kuna lõike 1 kohaselt tohib piiranguid kehtestada üksnes erakorralise
või sõjaseisukorra ajal, siis SoM arvates sellise olukorra lõppedes
taastub automaatselt vana olukord. Kui siiski soovitakse piiranguid
pikendada, tuleb selleks muuta seadusi. Kui Valitsus soovib piiranguid
lühemalt kasutada, märgitakse see ära valitsuse määruses.
1.2 Ulatust on SoM poolt tehtud sõnastusettepanekus täpsustatud: hüvitisi
vähendatakse protsentides, samuti on asendussissetulekutele ette
nähtud vähendamise alumine piir.
1.3 Arvestatud SoM ettepanekus, asendussissetulekuid saaks vähendada
palga alammäärani.
1.4 Arvestatud SoM ettepanekus.
1.5 Sularahas väljamaksmise kohustus on SoM ettepanekus välja võetud.
Toimetulekutoetust on võimalik ka kehtiva seaduse alusel maksta
sularahas, sotsiaalhoolekande seadusesse on mõistlik täpsustada
sularahas väljamaksmise erisusi kriisides.
1.6 Arvestatud SoM ettepanekus, vt SOMi märkusi
1.7 SoM ettepanekus see säte välja võetud, kuna see on segadust tekitav.
Kui erakorraline või sõjaolukord lõped taastub vana olukord või
võetakse vastu seaduse muudatused, mida reguleerivad uut olukorda.
352
vähendamine lihtsamini ja
kiiremini rakendatav.
1.3. Lisaks ei taga eelnõu §
72 lõikes 2 kavandatud
hüvitiste vähendamine
toimetulekupiirini isikute
toimetulekut, kuna see on
piir, mis
sotsiaalhoolekande
seaduse kohaselt
perekonna esimesele
liikmele pärast
eluasemekulude tegemist
esmavajadusteks peab
alles jääma. Kuna
leibkonna struktuurist
lähtuvalt võib
toimetulekutoetuse
kogusumma olla suurem,
kui perekonna esimesele
liikmele määratud
toimetuleku piir (so 200
eurot), siis võib
erakorralise või
sõjaolukorra ajal tekkida
olukord, kus isik saab
esmalt töötukassast
vähendatud määras
hüvitise ja pöördub
seejärel kohalikku
omavalitsusse
353
toimetulekutoetuse
saamiseks, mis võib
osutuda kõrgemaks
arvestades tema leibkonna
struktuuri.
Asendussissetulekuks
olevad hüvitised ja
toetused peaksid tagama
isikule tema vajalike
kulude katmise ilma, et ta
peaks minema lisaks
kohalikult omavalitsuselt
toimetulekutoetust
taotlema. Ettepanek on
vähendamise alumiseks
piiriks seada töötasu
alammäär ja hüvitiste
vähendamise ulatus
määrata protsendina
väljamakstavast summast.
1.4. Eelnõu § 72 lõike 4
kohaselt võib sama
paragrahvi lõikes 1
nimetatud hüvitiste ja
toetuste maksmise
peatada, kui lõigetes 2 ja 3
sätestatud meetmete
rakendamise järel on
kriisiolukorra
lahendamiseks, sealhulgas
riigi eelarvelise
354
jätkusuutlikkuse
tagamiseks jätkuvalt vaja
kasutada täiendavaid riigi
rahalisi vahendeid. Lõike 5
kohaselt tuleb peatamise
korral inimesele tagada
vältimatu sotsiaalabi
korras hädavajalik toit,
peavari ja riietus. Kuna ka
vältimatu sotsiaalabi
korras hädavajaliku abi
andmine nõuab riigi poolt
kulutuste tegemist, jääb
ebaselgeks, miks
peatatakse ühest allikast
kulude tegemine ja samad
kulud tehakse samuti
eelarve vahenditest teise
kanali kaudu. Ettepanek on
loobuda
asendussissetulekuks
olevate hüvitiste ja toetuste
peatamisest.
1.5. Eelnõu § 72 lõike 6
kohaselt võib muu
võimaluse puudumisel
maksta hüvitisi isikule
sularahas.
Tööturumeetmete seaduse,
töötuskindlustuse seaduse
ja töövõimetoetuse
355
seaduse kohaselt
makstakse hüvitised isiku
pangakontole ja sularahas
väljamakseid ei tehta.
Hüvitiste maksmiseks
sularaha käitlemine (sh
hoiustamine ja kassaline
teenindamine) nõuab
erinõuete täitmist, milleks
töötukassal käesoleval ajal
valmisolekut loodud ei ole.
Meie hinnangul ei ole ka
otstarbekas, kui iga
väljamakseid tegev asutus
teeks seda iseseisvalt, vaid
tuleks luua ühine riigi
poolt keskselt
koordineeritud
väljamaksete tegemise
süsteem ja erinevate
asutuste andmete alusel
maksta isikutele hüvitised
välja piirkonniti ühest
kohast. Vastasel juhul võib
tekkida olukord, kus kõik
hüvitisi maksvad asutused
teevad kulutused sularaha
käitlemiseks ja klientidele
väljamaksmiseks ning
kliendid peavad käima
samal või erineval ajal
mitmes kohas raha saamas,
356
mis kriisiolukorras ei ole
turvaline ega mõistlik
korraldus. Samuti võiks
kaaluda vajadusel kõigile
hüvitisi ja toetusi saavatele
isikutele ühesuguses
suuruses nö baastoetuse
maksmist, mis vähendaks
hüvitisi maksvate asutuste
töö- ja arenduskoormust
ning oleks kriisi oludes
inimestele lihtsasti
kommunikeeritav.
Eelnõus vajaks
reguleerimist võimalus
hüvitiste sularahas
väljamaksmisel hüvitise
summa ümardamiseks, et
vältida müntides
väljamaksmist, samuti
isikutele ümardamisest
tulenevate vahede
hüvitamine.
Ettepanek on eelnõus
vastavalt täpsustada
hüvitiste sularahas
väljamaksmise
regulatsiooni.
357
1.6. Eelnõu § 72 lõike 7
kohaselt võib
perioodiliselt makstavaid
hüvitisi andmete
puudumisel maksta isikule
eelmisel kuul makstud
hüvitise summas. Pigem
tuleks sätestada, et
makstakse viimaste
teadaolevate andmete
alusel, kuna eelmine kuu ei
tarvitse olla viimane, mille
kohta on andmed olemas.
1.7. Eelnõu § 72 lõike 9
kohaselt jätkatakse
erakorralise ja
sõjaseisukorra lõppemisel
hüvitise ja toetuse
maksmist seaduses
sätestatud alustel ja korras
mõistliku aja jooksul.
Reguleerimata on kas ja
millal vähendatud või
peatatud hüvitised ja
toetused isikutele välja
makstakse. Ettepanek on
eelnõu vastava
regulatsiooniga täiendada.
2. Tööturumeetmete
seaduses,
töötuskindlustuse seaduses
Arvestatud Sisuliselt arvestatud ja arusaadav, ettepanekud esitatud vastutavale
ministeeriumile, kes töötab välja vastavad muudatused.
358
ja töövõimetoetuse
seaduses on hüvitiste
saamiseks seatud ka
tingimused, näiteks
töötuna arvelolek,
töötukassas nõustamisel
osalemine, aktiivne
tööotsimine, töötule seatud
muude kohustuste täitmine
või ka töötamine,
ettevõtlusega tegelemine
või õppimine. Eelnõus
puudub sellekohane
regulatsioon, kuidas
kriisiolukorras või
hüvitisete vähendamisel
tuleks nn
aktiivsustingimusi
rakendada. Samuti puudub
regulatsioon, kas ja mis
tingimustel tuleks jätkata
tööturuteenuste osutamist.
Ettepanek on eriseadustes
sätestada kriisiolukorras
töötute arvelevõtmise ja
aktiivsusnõuete erisused
ning hüvitiste ja toetuste
saamise tingimused ning
tööturuteenuste osutamine.
Juhul, kui pole võimalik
täpsustada kõiki tingimusi
359
eriseadustes, tuleks anda
volitusnorm valdkonna
eest vastutavale ministrile,
kes võib täpsustada
määrusega seaduses
sätestatud ülesannete
täitmist ja isikutele seatud
tingimuste kohaldamist.
3. Eelnõu § 92 lõike 2
kohaselt kriisiolukorras
püsiva kriisiülesande
lahendamisega seotud
kriisiülesandega ameti- või
töökohalt omal soovil
vabastamise või
töölepingu lõpetamise
korral peab isik esitama
tööandjale avalduse
vähemalt 60 päeva enne
soovitavat ametikohalt
vabastamist või töölepingu
lõpetamist. Ebaselge on,
mida mõeldakse püsiva
kriisiülesande
lahendamisega seotud
kriisiülesandega ameti- või
töökoha all. Eelnõu § 89
kohaselt määratakse
püsiva kriisiülesandega
ameti- ja töökohad. Eelnõu
§ 90 lõike 1 kohaselt
töökohustus tekib isikule
Arvestatud
360
püsiva kriisiülesande
täitmiseks vajaliku
töökohustusega
ametikohale asumisel või
töölepingus ettenähtud
tööle asumisel või tema
ameti- või töökoha
määramisel
kriisiülesandega ameti- või
töökohaks. Kriisiolukorras
ei saa vastaval ameti- või
töökohal töötamisel
töölepingu lõpetamisel
vahet teha, kas isiku kõik
tööülesanded olid seotud
kriisiülesande
lahendamisega ja sellest
sõltuvalt arvestada
töölepingu ülesütlemise
aega. Ettepanek on eelnõu
§ 92 lõike 2 sõnastust
täpsustada ja jätta välja
sõnad „kriisiülesande
lahendamisega seotud“.
4. Eelnõu § 94 lõike 1
kohaselt võib riigieelarvest
rahastatava asutuse ja isiku
juures töötava ametniku
palka ja töötaja töötasu
ühepoolselt vähendada
riigikaitselise
kriisiolukorra ja
Selgitus
361
eriolukorra ajal, kui riigi
rahaliste võimaluste tõttu
vähendatakse
riigieelarvest rahastatava
asutuse ja isiku eelarvet
ning samal ajal on vaja
jätkata riigi toimimiseks
vajalike ülesannete
täitmist või teenuste
osutamist. Sama
paragrahvi lõike 2 järgi
võib lõikes 1 nimetamata
asutus ja isik töötaja
töötasu ühepoolselt
vähendada, kui
tööjõukulude vähendamise
põhjuseks on vajadus
jätkata riigi toimimiseks
vajalike ülesannete
täitmist või teenuste
osutamist hoolimata
eelarve tulude
vähenemisest.
Lõike 2 sõnastusest ei
nähtu, mis olukordades
täpsemalt on muul asutusel
õigus töötaja töötasu
vähendada. Samuti on
ebaselge, mida on mõeldud
riigi toimimiseks vajalike
ülesannete all, kuna
Lg 2 on täpsustatud samamoodi nagu lõiget 1 (riigikaitseline kriisiolukord).
Riigi toimimiseks vajalikud teenused või ülesanded ei ole kindel loetelul
mida saab ette määrata – see võib olla nii elutähtsad teenused, püsivad
kriisiülesanded, põhiseaduslike institutsioonide tegevus kui ka avalik-
õiguslike juriidiliste isikute tegevus – seda tuleb hinnata kriisi ajal, kas mingi
teenus või ülesanne on antud hetkel vajalik riigi toimimiseks või ei ole seda
mitte.
362
eelnõus sellist terminit
avatud ei ole. Kui mõeldud
on elutähtsa teenuse
osutamist või püsiva või
ühekordse kriisiülesande
täitmist, võiks selliselt ka
eelnõu sätet täpsustada.
Eelnõu § 94 lõike 2
sõnastus on hetkel liiga lai
ja seda tuleks täpsustada
selliselt, et tuleks selgelt
välja mis olukordades ja
juhtudel on tööandjal õigus
töötajate töötasu
vähendada.
Kuna eelnõu § 94 lg 3
kohaselt võib töötasu
vähendada töötasu
alammäärani, tuleks
sätestada ka see, kas ja mis
aja jooksul on tööandjal
kohustus töötasu vahe
töötajale hüvitada, kas
töötajal on vähendatud
ulatuses õigus tööst
keelduda, töösuhe üles
öelda ja muud töölepingu
seadusest tulenevad
õigused.
Eelnõu sätestab, et palk ja töötasu tuleb taastada mõistliku aja jooksul pärast
vähendamist. Töölt lahkumise õigus on töötajal alati – kriisi amet- ja
töökohtadel olijate osas kohaldub 60 kalendripäevane etteteatamise aeg ning
teiste isikute osas tavapärane 30 päev või siis kokkuleppel varem.
Vahepealset palga või töötasu vahe kohustuslikku hüvitamist sarnaselt
kehtivale RiKSile eelnõu ette ei näe.
Eelnõu seletuskirja on ülaltoodud selgitustega täiendatud.
363
Ettepanek on eelnõu § 94
vastavalt täpsustada.
5. Eelnõu §-des 109 ja 110
sätestatud erisused
haldusaktide
kättetoimetamisel ja
menetlusosaliste õiguste
piiramise rakendamine on
seotud riigikaitselise
kriisiolukorra
lahendamisega.
Ebaselgeks jääb, kas
püsiva kriisiülesandega
asutuse poolt
riigikaitselise
kriisiolukorra ajal
kriisiülesande täitmine
(näiteks eelnõu § 236
kohaselt töötuskindlustuse
seaduse § 23 lõikes 22
sätestatud hüvitiste ja
toetuste maksmine) on
selles kontekstis seotud
kriisiolukorra
lahendamisega ja asutusel
on võimalik kohaldada §-
dest 109 ja 110 tulenevaid
erisusi. Ettepanek on
eelnõus täpsustada
terminit riigikaitselise
kriisiolukorra
lahendamine. Juhul, kui
Selgitus Haldusakti kättetoimetamise erisused on ette nähtud eelnõus piiravate
meetmete kohaldamisega seotud haldusaktide kättetoimetamisega, milleks
on kriisiolukorra lahendamise kohustustega seotud haldusaktid jm
dokumendid (nt kriisiülesanded, kodanikukohustuse määramine, asja
sundkasutusse võtmine või sundvõõrandamine).
Säte on kirjutatud RiKS § 827 eeskujul, kus näiteks Töötukassa saaks RiKS
osas riigikaitselise ülesandega seotud haldusakte jms kutseid, dokumente
kätte toimeta kasutades haldusmenetluse erisusi nt olukorras, kus on vaja
ühekordset töökohustust panna suurele hulgale isikutele ja vajadusel kaasata
selleks töötuid. Sellisel juhul saaks ühekordse töökohustuse andmiseks
üldkorraldusega selle haldusakti kätte toimetada.
Sama loogika jätkub ka eelnõuga – kõik tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
alusel antud haldusaktid, dokumendid, kohaldatavad piiravad meetmed –
neid saab isikule kätte toimetada eelnõus toodud HMS erisustele tuginedes,
kui neid antakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel ja kriisiolukorra
lahendamise eesmärgil. Seega kui Töötukassa rakendab meetmeid
tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse alusel, on ka Töötukassal võimalik HMSi
erisusi rakendada.
364
eelnimetatud sätted ei
kohaldu püsiva
kriisiülesande täitmisele,
tuleks eelnõu täiendada
haldusaktide
kättetoimetamise ja
menetlusosaliste õigusi
reguleerivate sätete
erisustega ka neil juhtudel,
kuna kriisiolukorras ei
tarvitse olla võimalik
haldusmenetlust
tavapäraselt vastavalt
haldusmenetluse seaduses
sätestatule läbi viia ja
dokumente kätte
toimetada.
6. Eelnõu §-s 117 on
sätestatud isikuandmete
töötlemine
kriisiolukorraks
valmistumise ja selle
lahendamise ülesande
täitmise eesmärgil. Samas
on lõikes 1 nimetatud, et
õigus on töödelda
isikuandmeid, sealhulgas
anonüümitud andmeid.
Kuna anonüümitud
andmed ei ole
isikuandmed, siis tuleks
sõnastust vastavalt
Selgitus Eelnõu on muudetud ja selles sätestatakse, et kriisiolukorraks valmistumisel
ja selle lahendamisel on püsiva kriisiülesandega asutusel ja isikul, sealhulgas
elutähtsa teenuse osutajal ja kohaliku omavalitsuse üksusel ning
põhiseaduslikul institutsioonil õigus saada ja töödelda eelnõus sätestatud
ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, sealhulgas avaliku teabe seaduse
alusel asutatud andmekogusse (edaspidi andmekogu) kantud andmeid, mis
ei ole isikuandmed. See tähendab, et kriisiolukorraks valmistumisel on õigus
saada ja töödelda selliseid andmeid, mis ei ole isikuandmed, ning mis on
vajalikud eelnõuga pandud ülesannete täitmiseks. Lisaks reguleeritakse ka
õigus töödelda asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet juhul, kui selle
töötlemine vastab kriisideks valmistumise või selle lahendamise eesmärgile
ning teabe töötlemine on vajalik konkreetselt eelnõus sätestatud ülesande
täitmiseks.
365
täpsustada ja lõikest 1 välja
jätta sõna „anonüümitud“.
Eelnõu § 117 lg 2 kohaselt
sama paragrahvi lõikes 1
sätestatud eesmärgil
töödeldakse isikuandmeid
eelkõige anonüümitud või
pseudonüümitud kujul.
Kriisiolukorra
lahendamiseks vältimatu
vajaduse korral ja mitte
kauem kui kriisiolukorra
lõppemiseni võib lõikes 1
nimetatud andmeid
töödelda isikustatud kujul.
Eelnõu § 117 lõige 2 on
sõnastatud üldiselt ja sealt
ei nähtu, mis asutustel ja
kas igasuguses
kriisiolukorras on
isikuandmete töötlemise
õigus. Samuti ei nähtu
sätetest, mis on vältimatu
vajadus kriisiolukorra
lahendamiseks. Eelnõu
sõnastuse kohaselt antakse
lai volitus töödelda
isikuandmeid, sealhulgas
eriliiki isikuandmeid ning
lõikes 3 piiratakse
ulatuslikult andmesubjekti
Isikuandmete saamise õigus, sealhulgas õigus saada neid AvTSis nimetatud
andmekogudest, sätestatakse üksnes kriisiolukorras kriisiolukorda
lahendaval asutusele või piiravat meedet kohaldaval haldusorganile. Õigus
saada ja töödelda neid andmeid sätestatakse nimetatud asutusele ka
olukordadeks, kus isikuandmeid sisaldava andmekogu pidamist reguleerivas
õigusaktis ei ole nende isikuandmete väljastamise või muul viisil
juurdepääsu õigust konkreetsele asutusele sätestatud. Sellise seadusliku
aluse sätestamise vajadus seisneb selles, et seadusandjal ei ole võimalik
detailselt ette näha mistahes kriisiolukorra lahendamises osalevate asutuse
täpsemaid vajadusi mõnes andmekogus sisalduvate andmehulkade osas.
Tuleb möönda, et kuigi kriisideks valmistumisel on praegu iseenesest
võimalik kõikidel VOSis sätestatud ülesandeid täitvatel asutustel ja isikutel
analüüsida ja mõelda läbi erinevate andmete töötlemise vajadused ning
valmistada ka ette vajalikud muudatused õigusaktides, siis teatud
määramatus paratamatult jääb ning see ei saa olla takistuseks kriisi
lahendamisel. Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on vältida neid
olukordi, kus konkreetseid kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke andmeid
ei saa aluse puudumise tõttu töödelda see lahendav asutus, kellele võib
andmete väljastamine kriisiolukorras olla aga igati põhjendatud ja
eesmärgipärane, ja seeläbi kannataks kriisi lahendamine. Andmesubjekti
õiguste ühe kaitsegarantiina sätestatakse nendeks olukordadeks ka nõue, et
andmete töötlemise eesmärki peab eelnevalt hindama AKI. Isikuandmed
väljastab andmekogu vastutav töötleja üksnes juhul, kui isikuandmete
töötlemine vastab soovitud eesmärgile.
366
õigusi. Arvestades, et
andmekogu vastutav
töötleja peab vastava
päringu saamisel hindama
isikuandmete väljastamisel
õigusliku aluse olemasolu,
siis tuleks vastavad sätted
täpsemalt sõnastada.
7. Eelnõu § 119 lg 1 kohaselt
on tsiviiltoetuse register
andmekogu, mille eesmärk
on koondada ja hoida
tsiviilkriisiks ja
riigikaitseks vajalike
vahendite, asutuste ja
isikutega seotud andmeid,
sealhulgas pidada
arvestust elutähtsa teenuse
osutajate ning
kriisiülesandega ameti- ja
töökohtade määramise
õigusega isikute ja asutuste
üle. Eelnõu § 119 lõike 5
punkti 3 järgi töödeldakse
registris kriisiülesande
saaja andmed (ees- ja
perekonnanimi, aadress ja
kontaktandmed). Kuna
eelnõus ega seletuskirjas ei
avata kriisiülesande saaja
mõistet, jääb ebaselgeks,
kelle isikuandmeid sel
Selgitus Tsiviiltoetuse registris ei kajastu kriisiameti- või töökohal olevate isikute
andmed – need on töötamise registris. Tsiviiltoetuse register on, nagu nimigi
ütleb vahendi, varud. Lisaks elutähtsa teenuse osutajate ning
kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isikute ja asutuste
andmed.
367
alusel töödeldakse.
Täpsustamist vajab, kas
selle sätte alusel on kavas
töödelda näiteks
kriisiülesandega ameti- või
töökohal töötava isiku
andmeid.
8. Eelnõu § 165 punktis 4
täiendatakse avaliku teabe
seaduse § 35 lõiget 1
punktiga 63 , mille kohaselt
peab teabevaldaja
tunnistama asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud
teabeks teabe tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse alusel
kriisiolukorraks
valmistumise või selle
lahendamise kohta juhul,
kui selle avalikuks tulek
kahjustaks kriisiolukorra
lahendamist või püsiva
kriisiülesandega asutuse
või isiku või
põhiseadusliku
institutsiooni
toimepidevust.
Seletuskirja kohaselt
kohustub teabevaldaja
sätte alusel piirama
ligipääsu sellisele teabele,
mida töödeldakse
Mittearvestatud Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise aluseid või viidatud
hindamise ulatust ei saa reguleerida määruse tasemel. Ka praegu peavad
teabevaldajad kehtiva seaduse alusel hindama, milline osa töödeldavast
teabest vastab seaduses sätestatud asutusesiseseks kasutamiseks
tunnistamise alusele või tunnustele ja see põhimõte ei muutu mistahes uute
AK aluste sätestamisel. Eelnõu muudetakse aga selliselt, et avaliku teabe
seadusest võetakse kõik kriisideks valmistumise ja lahendamise alused välja
ja sätestatakse need tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses.
368
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seadusest tulenevate
kriisiolukorraks
valmistumise või selle
lahendamise ülesannete
täitmiseks (nt riskianalüüsi
või kriisiplaanide
koostamisel ja
toimepidevuse tagamise
nõuete täitmisel). Teabele
juurdepääsupiirangu
seadmisel peab aga
teabevaldaja arvestama
tingimusega, et
juurdepääsupiirang teabele
on põhjendatud üksnes
sellises osas või ulatuses,
mille avalikuks tulek
kahjustaks kriisiolukorra
lahendamist või
teabevaldaja
toimepidevust. Arvestades
riskianalüüsi ja kriisiplaani
nõuded ning
toimepidevuse tagamise
kord kehtestatakse
Vabariigi Valitsuse poolt,
võiks vastavates määrustes
näha ette, mis ulatuses on
vastavas dokumendis
teave avalik või
juurdepääsupiiranguga.
369
Sel juhul ei peaks
teabevaldaja igakordselt
hindama, kas vastava teabe
avalikuks tulek võiks
kahjustada kriisolukorra
lahendamist või
toimepidevust.
9. Eelnõu §-s 216 punktis 6
muudetakse riigieelarve
seaduse § 64 lõiget 7, mille
kohaselt kui riigikaitse
eesmärgi tagamiseks
kehtestatud kriisiolukorra,
sealhulgas erakorralises
seisukorras,
mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni korral
ning sõjaseisukorra ajal on
vaja kasutada täiendavaid
riigi rahalisi vahendeid
olukorra lahendamiseks,
sealhulgas riigi eelarvelise
jätkusuutlikkuse
tagamiseks, võib Vabariigi
Valitsus määrata
riigieelarve ja käesoleva
seaduse § 67 lõikes 1
nimetatud isikute
väljamaksete tingimused.
Töötuskindlustuse seaduse
alusel makstavaid hüvitisi
rahastatakse
Selgitus Küsimus on edastatud RAMi.
370
sundkindlustusmaksest
kogutud töötuskindlustuse
vahenditest, mille
kasutamine saab toimuda
vaid seaduses sätestatud
alustel. Kuigi seaduses on
antud Vabariigi Valitusele
volitus teatud olukordades
seaduses sätestatud
ulatuses töötuskindlustuse
vahendite kasutamist
muuta, oleks eelnõus
vajalik sätestada
regulatsioon, kuidas ja
millal toimub riigi poolt
kasutatavate
töötuskindlustuse
vahendite tagastamine
töötukassale.
10. Eelnõu §-s 233
täiendatakse turvategevuse
seadust ja lisatakse § 91,
mis reguleerib
turvaettevõtjana elutähtsa
teenuse osutamist.
Seletuskirja kohaselt
seisneb turvaettevõtjate
turvamise teenus teistele
elutähtsa teenuse
osutajatele eelkõige
objektide valves,
valveseadmete
Selgitus Elutähtsate teenuste väljaselgitamine toimus kindla metoodika järgi, vaata
seletuskirja lisa 1. Elutähtsad on nö alusteenused/esmatähtsad teenused, mis
on hädavajalikud inimeste elu ja tervise tagamiseks, ühiskonna, riigi
toimimiseks. Hetkel elutähtsana loetakse üksnes sularaha käitlemise teenust
(vedu, inkassatsioon), seda teenust pakkuvad Eestis turvaettevõtted.
Turvateenus tervikuna on kindlasti oluline teenus, kuid koostöös
Siseministeeriumiga on hindamise käigus jõutud järelduseni, et hädavajalik
on üksnes sularahaga seotud osa, mis võimaldab tagada sularaha jõudmist
inimesteni. Sularaha on aga aluseks toidu ja esmatarbekaupade, ravimite
ostmiseks. Elutähtsa teenuse osutaja staatusega kaasnevad ettevõtetele
ulatuslikud kohustused ja seepärast peab vastava kohustuse panemine olema
põhjendatud ja kaalutud.
371
haldamises,
inkassatsioonis. Ilma
turvateenuseta võib kriisis
olla ohustatud teiste
elutähtsate teenuste
toimimine, nt võib sattuda
ohtu elutähtsa teenuse
osutajate objekti
turvalisus, sularaha vedu
jmt.
Eelnõu § 72 lõike 6
kohaselt võib sama
paragrahvi lõikes 1
nimetatud hüvitisi ja
toetusi muu võimaluse
puudumisel maksta isikule
sularahas. Eelnõu § 72
lõikes 1 on muuhulgas
nimetatud ka töötukassa
makstav töötutoetus,
töövõimetoetus ja
töötuskindlustushüvitis.
Töötukassa osutatavad
teenused ei ole elutähtis
teenus, vaid eelnõu §-s 236
sätestatud püsiv
kriisiülesanne. Ettepanek
on täiendada eelnõu
sätetega, mis tagaks
turvateenuse osutamise
püsiva kriisiülesandega
372
asutusele, sh hüvitiste ja
toetuste sularahas
maksmisel.
11. Eelnõu §-s 236
sätestatakse töötukassa
püsivad kriisiülesanded,
milleks on
töötuskindlustuse seaduses
sätestatud hüvitiste,
sotsiaalmaksu seaduse
sätestatud sotsiaalmaksu
maksmine ning
töövõimetoetuse seaduses
sätestatud töövõime
hindamine ja
töövõimetoetuse
maksmine ning töötute,
töövõime ja
töövõimetoetuse,
töötutoetuse ja käesoleva
seaduse alusel
kindlustatute ja hüvitiste
maksmise üle arvestuse
pidamine. Seletuskirja
kohaselt on
kriisiülesandeks ka
tööturumeetmete seaduses
sätestatud töötutoetuse
maksmine, aga eelnõu §-s
236 on ekslikult viide
tööturumeetmetel
Arvestatud
373
osalemisel makstavale
toetusele.
Teeme ettepaneku muuta
ja sõnastada eelnõu § 236
järgmiselt:
„Töötuskindlustuse
seaduse § 23 täiendatakse
lõikega 22 järgmises
sõnastuses:
„(22 ) Eesti Töötukassa
püsivateks
kriisiülesanneteks on
käesoleva paragrahvi lõike
2 punktides 1, 3 1 ja 4
sätestatud ülesannete
täitmine, tööturumeetmete
seaduse §-s 18 nimetatud
töötutoetuse maksmine
ning töötute, töövõime ja
töövõimetoetuse,
töötutoetuse ja käesoleva
seaduse alusel
kindlustatute ja hüvitiste
maksmise üle arvestuse
pidamine.“.“
12. Eelnõu § 251 kohaselt
jõustub eelnõu 01.01.2024.
Seletuskirja kohaselt on
kavandatud jõustumisaeg
selline, et asutustel oleks
Selgitus Eelnõu täiendatud rakendussätetega.
374
piisav aeg uuele süsteemile
üleminekuks vajalikke
ettevalmistusi teha (nt
rakendusakte ja
planeerimisdokumente
kehtestada jne).
Eelnõu § 11 järgi
koostavad püsiva
kriisiülesandega asutus ja
isik, sealhulgas elutähtsa
teenuse osutaja ja kohaliku
omavalitsuse üksus ning
põhiseaduslik institutsioon
sama seaduse §-s 10
nimetatud üleriigilisest
riskianalüüsist lähtudes
oma asutuse või isiku
riskianalüüsi, milles
analüüsitakse nii
üleriigilises riskianalüüsis
esitatud kui ka muid riske
asutuse või isiku püsiva
kriisiülesande täitmisele ja
toimepidevusele. Enne
eelnõu jõustumist ei ole
võimalik üleriigilist
riskianalüüsi kinnitada,
mistõttu ei ole võimalik ka
selle alusel asutuse
riskianalüüsi teha. Seega
on vajalik eelnõuga anda
375
asutustele eelnõu
rakendamiseks aega, et
pärast eelnõu jõustumist ja
üleriigilise riskianalüüsi
kinnitamist saaks asutus
teha oma riskianalüüsi ja
kriisiplaani ning neist
plaanidest lähtuvalt luua
valmisoleku.
Samuti on vajalik teha
infosüsteemide arendusi,
et tagada valmisolek
püsivate kriisiülesannete
täitmiseks.
Ettepanek on kehtestada
eelnõu jõustumisest
üheaastane tähtaeg selle
rakendamiseks ja seaduse
nõuetega vastavusse
viimiseks.
Eesti Proviisorapteekide Liit
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Eelnõu seletuskirja põhjal:
negatiivne mõju avaldub
eelkõige halduskoormuse
kasvus nendele
Selgitus Vastava sätte eesmärk on määrata teatud apteegid elutähtsa teenuse
osutajaks. Nimekiri apteekidest, kellele uued nõuded rakenduvad, töötatakse
välja eraldi ning nõudeid sätestatakse eriseaduste ja valdkonna määruste
tasemel. Elutähtsa teenuse osutajaks määramine toimub kaasates
376
ettevõtetele, kes ei ole
kehtiva HOSi alusel
elutähtsa teenuse osutajad.
Samuti võivad vastavate
nõuete rakendamisega
kaasneda lisanduvad
tööjõukulud.
Hinnanguliselt võib
vastavate ülesannete
täitmiseks kuluda
olenevalt ettevõttest 0,5–1
koormusega töötaja
töötunnid, mis eeldab
umbes 13 000 – 50 000
eurot palgafondiraha
aastas. Üldjuhul kaasneb
seaduse eelnõust tuleneva
toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani
koostamisega töötaja
tööaeg ja tööjõukulu.
Juhul, kui ettevõte otsustab
tellida toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani
sisse, siis võib olenevalt
ettevõtte suurusest olla
kuluks 600–5000 eurot.
Näiteks 2022. aasta mai
seisuga oli turult võimalik
saada teid korrashoidva
ettevõtte toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani
huvirühmad ning arvestades finantsmõjude ja valdkonna esindajate eelneva
kogemuse puudusega – analoogselt toimub protsess peremeditsiini
valdkonnas ning varasemalt teiste tervishoiuteenuste osutajate suhtes.
377
600–1000 euro eest, vee-
ettevõtja toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani
2500 euro eest ja
kaugkütteettevõtte
toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani
3500 euro eest. KüTsist
tulenevalt on kohustus
koostada võrgu- ja
infosüsteemide
riskianalüüs, mille võib
turult saada olenevalt
ettevõttest 2000 – 20 000
euro eest. Vastavaid
analüüse saab ettevõte teha
ka ise, st kohustust tellida
neid ei ole, see on üksnes
ettevõtte võimalus. Kõik
vähemalt 10 töötajaga
elutähtsa teenuse osutajad
on tulenevalt KüTSist
kohustatud tellima sisse
võrgu- ja infosüsteemide
auditi. Tegemist on
ainukese kohustusega,
mida ettevõtja ei saa ise
täita ja mida tuleb tellida
sisse. Auditi maksumus
jääb 4 500 – 20 000 euro
vahemikku. Maksumus
oleneb ettevõtte suurusest
378
ja infosüsteemidest.
Vastav nõue tuleneb
küberturvalisuse seadusest
ja selle alamaktist ning
täpsem mõju on
analüüsitud nende
õigusaktide koostamise
raames. Täiendavalt seda
siin seletuskirjas ei
kajastata. Elutähtsa
teenuse osutaja ülesanne
on korraldada ka kord kahe
aasta jooksul õppus.
Õppuste läbiviimine ei
eelda üldjuhul suuri
kulusid. Õppusi korraldav
asutus saab õppuse viia
läbi ka lauaõppusena.
Sellisel juhul tekib kulu
juhul, kui osalejatele
tagatakse toitlustus (nt
lõuna ja kaks kohvipausi),
üldjuhul ei ole see kulu
suurem kui 70 eurot
osaleja kohta. Sellise
õppuse korraldamiseks ei
võeta üldjuhul tööle eraldi
projektijuhti, mis
tähendab, et õppuse
ettevalmistamisega seotud
kulud kaetakse ettevõtte
tegevuskulude jooksvast
379
eelarvest. Toimepidevuse
meetmete rakendamine
aitab parandada elutähtsa
teenuse toimimist kriisides
ning seeläbi ettevõtte äri
toimekindlust ning üldist
elanikkonna turvalisust ja
käekäiku kriisides. Seda
nii lühiajalises kui ka
pikemaajalises
perspektiivis. Sellest
tulenevalt ei saa pidada
ebasoovitavate mõjude
kaasnemise riski suureks,
vaid pigem keskmiseks.
Sihtrühma suurust, mõju
ulatust, sagedust ja
ebasoovitavate mõjude
kaasnemise riski
arvestades on tegemist
keskmise mõjuga.
Eesti üldapteekide vaatest
on seletuskirjas toodu
ebaõige ja mõjud meile on
kindlasti suured. Valdav
enamus Eesti
üldapteekidest on väike-
või mikroettevõtjad,
seaduse järgi tohib üks
proviisor omada kuni neli
üldapteeki. Lisaks on
380
nende tulukus riigi poolt
oluliselt piiratud (riiklikult
kehtestatud juurdehindluse
piirmäärad ravimitele;
lisategevused, mille kulud
tuleb katta ravimite
väljastamise tuludest,
näiteks ravimijäätmete
kogumine ja hävitamine,
riiklikult kehtestatud
kõrghariduse nõue
tööjõule). Apteekidel
puudub kogemus elutähtsa
teenuse osutamisel, kõiki
analüüse, auditeid ja
õppusi tuleb teha sisuliselt
nullist. Seletuskirjas välja
toodud valdkondade
riskianalüüse on tehtud
juba aastaid ning ilmselt
tõesti on võimalik neid
sisse tellida, kuid
apteekide puhul ei ole
selliseid standardseid
riskianalüüse olemas ning
apteekidel endal puudub
võimekus ja oskus nii
lühikese aja jooksul neid
koostada. Enamusel
üldapteekidel puudub
täielikult võimekus
seletuskirjas viidatud
381
lisakulude või kohustuste
kandmiseks ilma
riigipoolse
finantseerimiseta. Lisaks
on ju teadmata, milliseid
lisakulusid tuleb teha, et
vastata toimepidevuse
nõuetele – vajalikud
võivad olla näiteks
generaatorite ja –
varukommunikatsioonide
olemasolu, aga ka
elektrisüsteemide
ümberehitus jmt.
Kuna seletuskiri ei
kirjelda, siis võib eeldada,
et riigi poolt on läbi
mõtlemata üldapteekidele
vastavate ressursside
tagamise plaan. Seega ei
pea me seaduse
rakendamist apteekide
suhtes võimalikuks.
2. Millal rakenduvad
kriisiseadusest tulenevad
nõuded üldapteekidele,
millal tuleb kinnitada
asjakohased dokumendid
(riskianalüüs, riskiplaan,
toimepidevuse tagamise
plaan)?
Selgitus Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste regulatsiooni.
18.10.2024 jõustusid CER direktiivi ülevõtmisega seotud muudatused.
Käesolevasse eelnõusse on HOSi sätted lihtsalt üle toodud. Seega,
määratakse isik ETOks haldusaktiga eelnõu § 76 lg 3 kohaselt. Haldusaktis
sätestatakse ka nõuete täitmise tähtajad, samuti sätestatakse käesoleva
eelnõu §-s 177 asjakohased üleminekusätted..
382
3. Seletuskirja alusel
käsitletakse elanikkonnale
vajalike ravimite
olemasolu tagamiseks
edaspidi ravimite hulgi- ja
jaemüüki elutähtsa
teenusena ning luuakse AS
Eesti Varude Keskuse
juurde elanikkonna
ravimivaru. Varem ei ole
ravimite jaemüüki
käsitatud elutähtsa
teenusena. Antav püsiv
kriisiülesanne toob
elutähtsat teenust
osutavate üldapteekide
jaoks kaasa muutused
töökorralduses, uute
kordade väljatöötamise ja
juurutamise,
toimepidevuse
riskianalüüside ja plaanide
koostamise,
toimepidevuse meetmete
rakendamise ja õppuste
korraldamise.
Kuna puuduvad
konkreetsed
toimepidevuse nõuded, ei
ole võimalik sisuliselt
asjakohaseid regulatsioone
Selgitus Rakendusaktid on koostamisel. Koostamise ajal hinnatakse ka täpsemate
nõuete mõjud, samuti kaasatakse puudutatud osapooled. SOM võtab
kaalumisele ettepaneku koostada valdkonnale ühine riskianalüüs.
383
hinnata ega
kommenteerida. Ühine
riskianalüüs kogu
valdkonnale, mille paneks
kokku koordineeriv asutus
oleks siinkohal kindlasti
abiks.
4. Seletuskiri väidab, et
eelduslikult määratakse
umbes 50 apteeki ETO-ks.
Muudatuse eesmärk on
tagada ravimite
varustuskindluse tagamise
kui elutähtsa teenuse
toimimine. Ravimite
kättesaadavus on
elanikkonna tervise
tagamise seisukohast
oluline.
Kuna pole teada, millised
apteegid ETO-ks
määratakse, siis pole teada
nende ettevõtjate seiskoht
selles suhtes. Mis saab kui
nad näiteks keelduvad või
äärmisel juhul isegi
tegevuse lõpetavad?
Kuidas tagatakse
apteekidele vajalikud
ressursid või
Selgitus ETO-ks määramine toimub koostöös huvirühmadega ja konkreetse
apteegipidajaga. Täpsemad tingimused selgitatakse rakendusaktide
väljatöötamisel.
384
kompenseeritakse
täiendavad kulud?
5. ETO-de loetellu
mittekuuluvatele
üldapteekidele on
kriisiolukorra
lahendamiseks või selle
lahendamise toetamiseks
võimalik tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse alusel
anda ühekordne
kriisiülesanne.
Pole võimalik aru saada,
milliseid täiendavaid
kohustusi ja kulusid
kriisiülesanded kaasa
võivad tuua. Kuidas
tagatakse apteekidele
vajalikud ressursid või
kompenseeritakse
täiendavad kulud?
Selgitus Ühekordne kriisiülesanne ei eelda eelnevat ettevalmistust, seda määratakse
ad hoc. Seega ei ole võimalik ennustada vajalikke ressursside tagamise ja
kulude kompenseerimise mehhanismi – nad sõltuvad kriisiulatusest ja
iseloomust. Ühekordne kriisiülesanne on üks äärmistest kriisimeetmetest,
mida tulenevalt seadusest võib rakendada ainult juhul, kui ülesannet ei saa
täita ükski muu asutus või isik.
6. Üldapteek, kes osutab
elutähtsat teenust, on
ühtlasi üldhuviteenuse
osutaja majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse
§ 5 tähenduses ja talle
kohalduvad
üldhuviteenuse osutajale
ette nähtud kohustused,
nõuded ja tähtajad niivõrd,
Selgitus Vastavalt MsüSi määratlusele on elutähtis teenus ja üldhuviteenuse seotud
nii, et iga ETO on ka üldhuviteenuse osutaja MsüSi tähenduses, kuid iga
üldhuviteenuse osutaja ei ole ETO. MsüSi § 5 lõike 3 järgi on kaks
võimalust, mis juhul loetakse ettevõtja üldhuviteenuse osutajaks: 1. ettevõtja
on ETO käesoleva eelnõu tähenduses; 2. seaduses on otsesõnu sätestatud, et
ettevõtja on üldhuviteenuse osutaja.
Kriteeriumid, millal loetakse teenuseosutaja üldhuviteenuse osutajaks või
ETOks, võivad erineda. Ettevõtja võib küll osutada teenust, mis on elutähtis
teenus käesoleva eelnõu tähenduses, kuid ta ei ole ETO, kui ta ei vasta
385
kuivõrd elutähtsa teenuse
osutajale ei ole sätestatud
teistsuguseid nõudeid.
Erisused on sätestatud
üldhuviteenuse osutaja ja
elutähtsa teenuse osutaja
toimepidevuse nõuetes.
Samas näiteks
majandustegevuse
lõpetamise kohta erisusi
ette nähtud ei ole, nii
näiteks peab üldapteek, kes
osutab elutähtsat teenust,
teavitama üldhuviteenuse
osutamisest loobumisest
seda takistavate asjaolude
olemasolu tõttu
tegevuslubade andjat ehk
Ravimiametit vähemalt
kolm kuud ette.
Milline on üldapteekide
kui üldhuviteenuse
osutajate ja elutähtsa
teenuse osutajate
toimepidevuse nõuete
omavahelised seosed,
millised on erisused?
Kuidas tagatakse
apteekidele vajalikud
ressursid või
kindlatele kriteeriumidele. Seda, millal on ettevõtja ETO, tuleb hinnata
valdkondliku seaduse alusel. Kõik ETOd on aga automaatselt ka
üldhuviteenuse osutajad. See tähendab, et kui valdkondliku seaduse järgi on
ettevõtja ETO, on ta ka üldhuviteenuse osutaja, seda ka ilma sõnaselge
normita, mis nii sätestaks. Samas aga võib ettevõtja olla üldhuviteenuse
osutaja, aga mitte ETO. Apteekrite esindusorganisatsioonidega planeeritud
eraldi kohtumine.
386
kompenseeritakse
täiendavad kulud?
7. Seletuskirjas on toodud
Terviseameti ülesanded
tervishoiualase
hädaolukorra ja
kriisiolukorra ülesannete
täitmisel ning selleks
valmistumisel on
järgmised:
1) kavandab kooskõlas
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduses sätestatud
piirangutega
tervishoiutöötajate ning
apteekide töötajate poolt
töökohustuse täitmise
korraldust ning peab selle
üle arvestust
tervishoiukorralduse
infosüsteemis.
Tervishoiutöötajate ja
apteekide töötajatele saab
kohaldada töökohustuse
rakendamist ainult
kooskõlas tsiviilkriisi ja
riigikaitse seadusega.
Pole võimalik aru saada,
kuidas Terviseamet
kavandab apteekide
töötajate poolt
Selgitus TTKS § 28.4 kohaselt on tervishoiukorralduse infosüsteemi eesmärk:
1) registreerida tervishoiutöötajad, proviisorid ja farmatseudid, et tagada
tervishoiuteenuste ja apteegiteenuse osutamine nõutava kvalifikatsiooniga
isikute poolt eesmärgiga kaitsta teenusesaajate tervist;
2) pidada tõhusa ametliku kontrolli tagamiseks arvestust tegevusloa saanud
füüsilisest ja juriidilisest isikust ettevõtjate üle;
3) tagada vajalikud andmed tervishoiuvaldkonna juhtimise ja korraldamise
ülesannete täitmiseks;
4) tagada järelevalve;
5) töödelda tervisestatistika ja tervishoiupoliitika tegemiseks vajalikke
andmeid.
387
töökohustuste täitmise
korraldust ning peab selle
üle arvestust
tervishoiukorralduse
infosüsteemis. Samuti,
kuidas kohaldatakse
apteegitöötajatele
töökohustuste
rakendamist. Kuidas
tagatakse apteekidele
vajalikud ressursid või
kompenseeritakse
täiendavad kulud?
8. Seletuskirjas on välja
toodud, et 01.01.2022
seisuga on Ravimiameti
andmetel Eestis 475
üldapteeki. Nende kõigi
ühetaoliselt ETOks
nimetamine ei ole ravimite
varustuskindluse tagamise
aspektist vajalik. Seetõttu
kehtestatakse ministri
määrusega üldapteekide
loetelu
valmisolekutasemete
kaupa. Loetelu
kehtestamisel lähtutakse
rahvastiku ja teiste
elutähtsa teenuse osutajate
paiknemist arvestavatest
strateegilistest
Selgitus Apteekide nimekiri vaadatakse üle regulaarselt ning põhjendatud juhul
määratakse uusi ETO-sid või võetakse olemasolevatelt ETO staatuse ära.
ETO-de ülevaatamise kriteeriumid peavad toetama investeeringute tegemist
ja toimepidevuse suurendamist – täpsemad tingimused on välja töötamisel,
kuid kirjeldatud probleemidest on teada ja neid võetakse arvesse.
ETOde üle vaatamisel lähtutakse printsiibist, et ETO-ks määratud apteegid
oleksid püsivad ehk nimekirja täiendamine või muutmine peab olema
põhjendatud (nt üldapteegi tegevuse lõpetamine piirkonnas, tulenevalt
rahvastiku paiknemisest vm täiendavate apteekide määramise vajadus).
Elutähtsat teenust osutavate üldapteekide nimekirja vaatab regulaarselt üle
Ravimiamet ning vajadusel teeb täiendamise ettepaneku.
388
arengudokumentidest ning
asustusüksuses elutähtsa
teenuse osutajaks oleva
üldapteegi valikul selle
käibest ning personali,
ruumide ja seadmete
sobivusest ravimite
varustuskindluse
tagamiseks võrreldes teiste
sama asustusüksuse
üldapteekidega.
Kuidas on planeeritud
ETOks määratud
apteekide loetelu
muutused? Näiteks juhul
kui toimuvad muutused
rahvastiku paiknemisel või
teiste elutähtsa teenuse
osutajate paiknemisel, siis
kas see toob alati kaasa
muudatused ka ETOks
määratud apteekide
valikul?
9. Seletuskirjas on toodud
välja, et ettepaneku loetelu
muutmiseks teeb vajaduse
korral Ravimiamet.
Loetelu muudetakse
jooksvalt ETOde
nimekirjas olevate
üldapteekide tegevuse
Selgitus Majandustegevuse lõpetamise korraldust ei muudeta. Täpsema toimimise
sellises olukorras otsustab Ravimiamet. ETO kriteeriumid on staatilised ja
ei muutu iga päev. Samuti ei ole näha, et ühe apteekige andmed võivad
niivõrd muutuda, et see mõjutaks tema staatust. Üldjuhul on põhimõtte, et
toimepidevuse kulud katavad ETO-d ise. See kehtib kõikide elutähtsate
teenuste ja nende ETO-de kohta.
389
lõpetamisel. Põhjalikuma
hinnangu nimekirja
ajakohasusele seatud
kriteeriumide alusel annab
Ravimiamet mitte
sagedamini kui korra
aastas.
Kui apteek, kes on ETO,
teeb suured investeerinud
apteegi toimepidevuse
tarvis, näiteks viib sisse
muutused
elektrisüsteemis, soetab
generaatori, ostab sisse
riskianalüüsid jne, siis
kuidas on tagatud, et see
kõik peale Ravimiameti
järjekordset ajakohasuse
hinnangut, mis toimub
korra aastas, ei muutu
mõttetuks, sest ETOks
nimetatakse teine apteek?
Kuidas sel juhul
hüvitatakse apteegi poolt
kantud kulud?
Suurem osa apteeke asub
üüripinnal. Üüripinnal
jätkamine on üürniku ja
üürile andja vaheline
kokkulepe. Kui
390
üürilepingu pikendamises
kokkuleppele ei jõuta, siis
kuidas on planeerinud riik
korraldada, et apteegi
omanikule seoses ETO
kohustuse täitmisega
tehtud investeerinud
hüvitatakse.
10. Seletuskiri ütleb, et
majandustegevuse
lõpetamise kohta erisusi
ette nähtud ei ole, nii
näiteks peab üldapteek, kes
osutab elutähtsat teenust,
teavitama üldhuviteenuse
osutamisest loobumisest
seda takistavate asjaolude
olemasolu tõttu
tegevuslubade andjat ehk
Ravimiametit vähemalt
kolm kuud ette.
Kolme kuu jooksul ei
suuda ükski apteek tagada
ETO staatuse üle võtmist.
Kuidas on sellisel juhul
tagatud selle piirkonna
kriisi korraldus?
Selgitused Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse paragrahvi 35 lõike 3 alusel
on võimalik ETO apteeki jätkamise ettekirjutusega kohustada jätkama
üldhuviteenuse osutamist kuni üheksa kuud pärast kavandatud loobumise
tähtaega senistel tingimustel või võimaluse korral ettekirjutuses märgitud
tingimustel, mis on ettevõtjale senistest vähem koormavad. Mõistame, et
apteegi tegevuse lõppemine võib toimuda põhjustel, mis välistavad sellise
ettekirjutuse mõistlikkuse. Vahepealsel perioodil ravimite kättesaadavuse
tagamine peab toimuma kokkuleppel piirkonna teiste apteekidega.
11. Punktidega 6 ja 7 tehakse
muudatused järelevalve
peatüki pealkirjas ning
täiendatakse seadust §-ga
Selgitus Järelevalve regulatsioon jõustub koos ravimiseaduse muudatustega
(üleminekuaeg planeeritud).
391
1021, millega sätestatakse
elutähtsa teenuse
toimepidevuse
korraldajale
(Ravimiametile) ülesanne
teha käesoleva seaduse
alusel järelevalvet ravimite
hulgimüügi tegevusloa
omajate ja üldapteekide
kriisiülesannete täitmise ja
selleks valmistumise üle.
Eelnõus pole sätestatud
ega seletuskirjas
selgitatud, millal hakkab
Ravimiamet tegema
järelevalvet üldapteekide
kriisiülesannete täitmise ja
selleks valmistumise üle.
Kas see toimub koos
eelnõu vastu võtmisega või
rakendub sellele mingi
ülemineku periood?
12. Ja lõpetuseks on meie
hinnangul oluline, et
üldapteekide
toimepidevuse tagamise
kohustus peab
korreleeruma ka ETO
apteekide õigusega nõuda
hulgimüüjatelt enda
eelisjärjekorras
Selgitus Väljatöötamisel, arvestame märkusega.
392
varustamist elutähtsate
ravimite/meditsiiniseadme
tega kriisiolukorras. Pole
võimalik aru saada, kuidas
see lahendatakse.
Eesti Proviisorapteekide Liit (II kooskõlastusring)
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Eelnõu järgi antakse ETO-
dele püsiv kriisiülesanne,
mis toob elutähtsat teenust
osutava üldapteekide jaoks
kaasa muutused
töökorralduses, sh
erinõuded personalile,
küberturvalisuse tõstmise
lisameetmed, uute kordade
väljatöötamise ja
juurutamise,
toimepidevuse
riskianalüüside ja plaanide
koostamise,
toimepidevuse meetmete
rakendamise ja õppuste
korraldamise
Kriisiülesannete täitmise
ja selleks valmistumise üle
järelevalvet tegeva
Ravimiameti jaoks on see
samuti uus ülesanne, mis
Selgitus Täpsemad nõuded üldapteekidele on Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiameti
poolt koostamisel hädaolukorraseaduse rakendamise ettevalmistamise
käigus. Numbrilised erinevused tulevad sellest, et tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse eelnõu koostamise käigus on prognoositavad numbrid täpsustunud,
st eelnõus on uuemad ja täpsemad arvestused. Riigikantseleile teadaolevalt
on Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti ja Eesti Proviisorapteekide Liidu
vahel toimunud juba mitmeid kohtumisi murekohtadele lahenduste
leidmiseks. Riigikantselei on valmis kohtumistele kaasuma kui see
vajalikuks osutub, aga oleme aru saanud, et hetkeseisuga selleks vajadust ei
ole ja lahendused murekohtadele on valdkonnas väljatöötamisel.
393
vajab vastavate pädevuste
loomist. Kahjuks ei ole
meil võimalik hinnata ja
kommenteerida
konkreetselt selle kõigega
kaasnevaid probleeme,
kuna üldapteekide jaoks on
täpne sisu siiani
määratlemata. Meie poolt
eelmises
kooskõlastusringis
väljatoodud probleemidele
ei ole kahjuks
ammendavaid vastuseid
ega selgitusi laekunud.
Seetõttu jääme eelmiste
märkuste juurde, aga
toome allpool lühidalt
veelkord kõige
põhilisemad probleemid
välja. Pole selge, millisel
määral ja viisil
harmoneeritakse meile
kooskõlastamiseks
saadetud Tsiviilkriisi ja
riigikaitse seadust
hädaolukorra seadusega
(HOS), mis samuti on alles
eelnõu staatuses.
Seletuskirjas ja selle
lisades on selgitused
üldsõnalised. Kindlasti
394
tuleb vältida olukorda, kus
HOS alusel ETO staatuse
saanud apteegid, kes on
end nende kohustuste
rakendamiseks ette
valmistanud, peaksid taas
panustama ja töökorraldust
muutma. Seda enam, et ka
HOS-i seaduse alusel
apteekidele pandavad
nõuded on täna olulisel
määral veel ebaselged, sest
rakendusmääruste osas ei
ole arutelud veel alanud.
Toome välja lihtsa näite
eelnõude erinevustest -
HOS-i eelnõus on
määratletud ETO
apteekide eeldatav arv 24,
aga käesolevas seaduses
on see 50. Kui palju siis
Eesti ikka vajab ETO
apteeke? Palume ka teavet,
mis saab Kaupmeeste
Liidu nn kriisipoodide
algatusest, mille raames on
käsitletud teatud määral ka
apteeke puudutavaid
lahendusi (kriisiapteegid).
Rõhutame veel kord, et
üldapteegid on valdavalt
395
väike- ja mikroettevõtjad,
mille tulubaas on oluliselt
piiratud seoses riigi
kehtestatud ravimite
jaemüügi juurdehindluse
piirmääradega. Apteekidel
ei ole lubatud lisada
ravimite hinnale juurde
täiendavat juurdehindlust,
mis võiks tagada kriisiks
valmistumiseks vajalike
investeeringute kulud.
Seega Eesti apteekidel
puudub võimekus teha
mahukaid investeeringuid
lisaks juba seni kehtivate
rangete nõuete täitmisele
ja apteegid vajavad
kindlasti riigi tuge. Uus
eelnõuga seotud
dokumentide pakett ei
adresseeri seda
põhimõttelist probleemi.
Apteekidel puudub
kogemus elutähtsa teenuse
osutamisel ja kõik
analüüsid, auditid ning
õppused tuleb teha
sisuliselt nullist. Kuigi
seletuskirjas välja toodud
valdkondade riskianalüüse
on tehtud juba aastaid ja
396
neid on võimalik sisse
tellida, siis apteekide puhul
selliseid standardseid
riskianalüüse ei ole ning
apteekidel puudub
võimekus ja oskus nii
lühikese aja jooksul neid
koostada. Enamusel
üldapteekidel puudub
täielikult võimekus kanda
seletuskirjas viidatud
lisakulusid või kohustusi
ilma riigipoolse
finantseerimiseta. Lisaks
on tänaseks veel ka
täpsemalt teadmata,
milliseid lisakulusid tuleb
teha, et vastata kõigile
nõuetele – vajalikud
võivad olla näiteks
generaatorid ja
varukommunikatsioonid,
aga ka elektrisüsteemide
ümberehitus, täiendav
tööjõud, koolitused,
täiendavad turvameetmed,
täiendav kaubavaru jne.
Kuna puuduvad
konkreetsed
toimepidevuse nõuded
apteekidele, ei ole
võimalik sisuliselt ja
397
konkreetselt asjakohaseid
regulatsioone hinnata ega
kommenteerida. Eriti
oluline on see
ristsõltuvuste probleemi
kontekstis, kus apteegid
sõltuvad oma kohustuste
täitmisel Tervisekassast ja
retseptikeskusest,
sideteenustest,
pangateenustest,
internetiteenustest jne.
HKSCAN ESTONIA AS
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Meie suuremad
frustratsiooni allikad:
• Toidutootja vaates
on täiesti
arusaamatu, mida
tähendab nõue
jätkata 30 päeva
jooksul 75%
ulatuses oma
põhitegevust – kas
see rakendub
inimtoiduks
sobivate toodete
tootmisele, kas
seda mõõdetakse
Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste regulatsiooni.
Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati hädaolukorra seaduse muutmise
ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, millega võeti
üle CER direktiiv. Käesolevasse eelnõusse on HOS muudatusega tehtud
muudatused lihtsalt toodud üle. Sellegipoolest on seletuskirjale lisatud kõigi
ministri määruste eelnõude kavandid. Nimetatud kavandis on alles
väljatöötamisel ja neisse kavandatavate nõuete sõnastus räägitakse kõigi
osapooltega eraldi läbi ning konkretiseeritakse valdkonna põhiselt. See
protsess on juba käimas. Samas selgitame, et kuigi põllumajanduse ja
toidutootmisega tegeleval ettevõtjal võib tema majandustegevuses olla mitu
põhitegevust, siis elutähtsa teenuse osutajaks määramisel määratakse
kindlaks ka täpne teenus, mis on selle konkreetse ettevõtja puhul käsitletav
elutähtsa teenusena. Kui ettevõtjal on mitu põhitegevust, siis elutähtsaks
teenuseks võib olla neist kõigist tegevustest vaid üks (näiteks toorpiima
tootmine). Kõik asjassepuutuvad ministri määruste eelnõude kavandid on
398
käibe,
tootmismahu,
turule lastud
pakendite arvu,
looma- ja
linnukasvatamise
jätkumise või
millegi muu alusel;
• Saartalituse nõue
tähendab kohe kuni
paarikümne
miljoni euro
suurust
lisainvesteeringut
ning edaspidi suurt
ja ebavajalikku
püsi- ja
muutuvkulu;
• Ärikriitiliste IT
süsteemide
Eestisse rajamine
on suurettevõtete,
aga eelkõige
piiriüleste
rahvusvaheliste
kontsernide puhul
äärmiselt elukauge
nõue, mis välistab
meie
tegevusvaldkonnas
kõik best-in-class
SaaS lahendused
aga hetkel alles väljatöötamisel ja, nagu eespool märgitud, kavandatavate
nõuete sõnastus räägitakse kõigi osapooltega eraldi läbi.
Mõistame elutähtsa teenuse osutajaks määramisega ettevõtjale
küberturvalisuse seadusest tulenevate nõuetega kaasnevat. Samale
probleemile on viidanud ka teised valdkonna sotsiaalpartnerid ja ka REM
oma kooskõlastuskirjas.
Saartalitluse sätte sõnastust on uuendatud ning see on sama, mis 11.03.2025
Riigikogu menetlusse võetud HOSis muutmise seaduse eelnõus (589 SE),
kuid see on lõimitud elutähtsa teenuse osutaja kohustuste üldisesse
loetelusse. See eelnõu läbis eelnevalt uue kooskõlastamise ja arvamuse
avaldamise ringi. Selle järgi peab elutähtsa teenuse osutaja tagama juhul, kui
elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikud andmed või seadmed
asuvad välisriigis, elutähtsa teenuse toimepidevuse dubleerivate vahendite
ja tehnoloogiliselt alternatiivsete lahenduste abil ajal, kui välisriigis
asuvatele andmetele või seadmetele juurdepääsuks kasutatav tavapärane
elektroonilise side teenus või võrk ei toimi. See seondub vahetult elutähtsa
teenuse osutaja teise kohustusega rakendada elutähtsa teenuse toimepidevust
tagavaid meetmeid (…) tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude
teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete
lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning
muu sellise kaudu. Elutähtsa teenuse osutaja nõuete täitmist kontrollib,
toimepidevuse nõuded kehtestab ning tema toimepidevuse riskianalüüsi ja
kriisiplaani kinnitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja.
Teenuste toimepidevuse tagamisel on vajalik kriisikindlamate
infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmine, mis aga ei peaks eeldama
võrgu ja infosüsteemi füüsilist paiknemist Eestis ning võimaldama
muuhulgas pilveteenuste kasutamist.
399
(pilvepõhine
täisteenus tarkvara
lahendus);
• Valitsus soovib
suuri toidutootjaid
nimetada
ETOdeks, jätkates
samal ajal nende
sisulist välistamist
energia- ja
põllumajandustoet
usmeetmetest.
Ettevõtted, kelle
kanda
toidujulgeolek on,
peavad jätkuvalt
ise hakkama
saama. Ainuüksi
HKScan maksis
Eestis
elektrienergia eest
2022. aastal 6,5
miljonit eurot
rohkem kui aasta
varem ja
soojusenergia eest
5,9 miljonit eurot
rohkem. Riigi
poliitika on
erinevate
ministeeriumite
haldusalades
400
karjuvalt
vastuoluline;
• Soovitame koos
ametnikkonnaga
mõelda COVIDi
kogemusest
õppinuna
väljakutsele kuidas
on võimalik
ettevõtetega
koostöös sisuliselt
ja (meenutame, et
jätkuvalt) Eesti
toidujulgeolekut
tagada ilma, et me
objektiivselt
toidutootjate
majanduslikku
seisu ja
konkurentsivõimet
vähemalt oluliselt
ei kahjustaks.
Riigikantselei
ettepanekud on
lahus
Maaeluministeeriu
mi
varustuskindluse
tagamise töörühma
konstruktiivsemast
ja sisulisemast
lähenemisest.
401
2. Elutähtsa teenuse
osutamise tasemele on
esitatud eelnõus sätestatud
nõue jätkata 75% ulatuses
30 päeva jooksul oma
põhitegevust.
Sellest jääb selgusetuks,
mida antud kontekstis
tuleb lugeda
põhitegevuseks? Kas
selleks on HKScani puhul
kitsalt inimtoiduks
sobivate toodete tootmine,
kuna sellest tekib käive
ning käive on ETO’ks
määramise ainsaks
aluseks? Kas 75% nõuet
tuleb vaadelda käibena,
tootmismahuna, turule
saadetud pakendite arvuna
või mõnest muust näitajast
lähtudes? Kas samal ajal
tuleb tegeleda ka looma- ja
linnukasvatuse jätkamise
ning selle tegevuse
jätkuvuse tagamisega
peale 30 päevase tähtaja
möödumist? Ehk kas
muuhulgas tuleb jätkata
päevavanuste
broileritibude farmidesse
Arvestatud Elutähtsa teenuse osutaja peab tagama elutähtsa teenuse osutamise üksnes
oma valdkonnas, vajaduse korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa,
määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga. Ehk elutähtsa teenuse osutajaks
määratud ettevõtja ei pea tagama kriisiolukorras kogu oma
majandustegevuse jätkumist täies mahus, vaid eelkõige üksnes seda osa, mis
on määratletud elutähtsa teenusena selles valdkonnas (näiteks teie näite
puhul liha tootmise valdkonnas näiteks üksnes sealiha tootmine). Täpsemalt
määratletakse see asjakohases ministri määruses ja ka ministri käskkirjas,
millega konkreetne ettevõtja elutähtsa teenuse osutajaks määrati. Lisaks
rõhutame, et seletuskirjale lisatud ministri määruse „Toidu varustuskindluse
valdkonna elutähtsa teenuse osutamise nõuded“ eelnõu kavand on alles
väljatöötamisel ja kavandatavate nõuete sõnastus räägitakse kõigi
osapooltega eraldi läbi ning konkretiseeritakse valdkonna põhiselt. See
protsess on juba käimas.
402
viimisega (tulem
lihatootena ca 40 päeva
pärast) või emiste
seemendamisega (tulem
lihatootena umbes aasta
pärast)?
3. ETO staatuse
määratlemine ainult
seetõttu, et ettevõte on
majandusaasta aruande
alusel suurima käibega
antud valdkonnas tekitab
mitmeid küsimusi,
eelkõige koosmõjus
ETOks määramise ja
ETOle esitatavate nõuete
ulatuse ja nende täitmise
lühikese ajaraami tõttu.
Kui tihedalt hinnatakse
ümber käibeid ettevõtetel –
kas see on vaid
majandusaasta aruande
alusel? Kas toimub ka
kriteeriumi täitmise
hindamise protsess juhul,
kui toimub ettevõte
jagunemine/osaline müük
või mõnede muude
turuosaliste liitumine ja
uue valdkonna suurima
käibega ettevõte
tekkimisel? Kuidas toimub
Arvestatud Eelnõuga kavandatud toiduseaduse kohaselt võetakse elutähtsa teenuse
osutaja määramiseks aluseks määramise aastale vahetult eelnenud kahe aasta
majandusaasta aruande ja tema põllumajandusloomade registri ning riigi
toidu ja söödaregistri andmete keskmised andmed.
Elutähtsa teenuse osutaja on ka üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse
üldosa seaduse tähenduses ja tema majandustegevust reguleeritakse ka selles
seaduses. Näiteks § 35 reguleerib üldhuviteenuse osutamisest loobumist. See
toimub ettevõtja esitatud teate alusel kolmekuulise etteteatamisajaga. Selle
paragrahvi lõikes 5 reguleeritakse üldhuviteenuse osutaja õigust nõuda selle
paragrahvi kohaselt tehtud üldhuviteenuse osutamise jätkamise ettekirjutuse
täitmisest tingitud kahju hüvitamist juhul, kui üldhuviteenuse osutamisest
loobumine ei olnud vastuolus temale seadusest, haldusaktist või lepingust
tulenevate kohustustega. Üldhuviteenuse osutajaks või elutähtsa teenuse
osutajaks määramise tõttu tehtud investeeringute hüvitamist reguleeritud ei
ole. Samas tuleb elutähtsa teenuse osutaja suhtes nõuete kehtestamisel
lähtuda põhimõttest, et need oleks ettevõtjale kriisides kasulikud ka ilma
elutähtsa teenuse osutajaks olemiseta, sest need võimaldavad tal kriisideks
valmis olla ja majandustegevust kriisides jätkata. Muul juhul võib olla
tegemist olukorraga, mil tuleb kohaldada riigivastutuse seadust.
403
ETO staatusest
vabastamine (ja ETO
staatuse tõttu tehtud ja
hiljem äriliselt
mittevajalike
investeeringute
hüvitamine)?
4. Seaduse eelnõus toodud
kohustus toimida
saartalitusel tekitab
HKScanis mitmeid
probleeme, kaasa arvatud
KüTSiga kaasnev
muudatus, mille kohaselt
peavad ärikriitilised IT
süsteemid asuma
füüsiliselt Eestis. Peame
antud nõuet täiesti
ebaproportsionaalseks
ning elukaugeks, mis
pärsib selgelt ETOde
konkurentsivõimet teiste
turuosalistega, kellel pole
selliseid piiravaid
meetmeid ning kohustust
kasutada aegunud
ressursimahukaid
tehnoloogilisi lahendusi,
selmet panustada oma äri
arendusse. IT
tarkvaraarendus liigub
100% pilvepõhistele
Selgitus Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste regulatsiooni.
Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati hädaolukorra seaduse muutmise
ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, millega võeti
üle CER direktiiv. HOS eelnõuga on muudetud ka HOS § 41 lg 2 sõnastus,
mis kandub üle eelnõusse.
404
tehnoloogiate poole
välistades onprem
(saartalituse) kasutamise
võimalused. Juba täna on
onprem lahenduste
kogukulud suuremad kui
pilvepõhistel lahendustel.
Antud areng on
pöördumatu, kuna
pilvepõhiste lahenduste
korral on küberturvalisuse
riskid kordades
väiksemad. Onprem
lahendustele tagasi
liikudes kasvab hüppeliselt
küberintsidentide
esinemise tõenäosus ja
onprem lahenduste korral
on praktiliselt võimatu
tagada IT sektori välisel
ettevõttel isegi
ligilähedane
küberturvalisuse tase, kui
saab teha pilvepõhiseid
tehnoloogiaid kasutades.
Pilvepõhiste tehnoloogiate
taga on teenusepakkujate
väga suured pidevad
investeeringud
küberturbesse. Microsofti
küberturbe aastased
investeeringud on
405
kordades suuremad kui
kogu Eesti avaliku sektori
IT aasta eelarve.
HKScan kasutab väga
suures ulatuses Microsofti
erinevaid rakendusi ja
teenuseid. Erinevate IT
rakenduste ja teenuste
eluiga on järjest lühem ja
onprem korral tähendab
see areng iga aasta järjest
suuremaid
investeeringuid, et isegi
rahuldav küberturvalisuse
tase saavutada.
Pilveteenuseid kasutades
on need riskid maandatud
ja küberturvalisuse tase
tõuseb otseseid
investeeringuid tegemata.
Samas meie tänase
arusaama kohaselt puudub
ETOl võimalus kasutada
isegi täielikku Microsoft
Office paketti, kuna
mitmed olulised
rakendused on saadaval
vaid pilveversioonis,
rääkimata uutest
spetsiifilistest äritarkvara
lahendustest, mis on
406
reeglina saadaval
täisfunktsionaalsuses vaid
SaaS-ina. Raske on näha
sellise piirangu
eesmärgipärasust.
Saartalituse nõue
koosmõjus impordi- ja
ekspordipiirangutega ning
75% tegevuse
jätkuvusnõudega sunnib
meid oma ärimudelit
oluliselt ümber muutma,
kuna HKScanil puudub
Eestis päevavanuste tibude
tarnija või enda toimiv
haudejaam. Täna tuuakse
tibud meile sisse Soomest.
Enda haudejaama (ja ka
vanemkarja ehk
haudemunasid munevate
kanade) loomine Eestisse
olenevalt valitud
tehnoloogilisest
lahendusest maksab
investeeringuna 4-8
miljonit eurot (vanemkari
koos vajalike farmidega
lisaks umbes 12 miljonit
eurot) ning siis saame enda
tänase tootmismahu tõttu
ebamõistliku suuruse ja
407
igapäevase kuluga
süsteemi, mis täielikult
hakkab toimima umbes 24
kuud peale
investeerimisotsuse vastu
võtmist.
Lisaks, kuigi 75% ulatuse
äritegevuse jätkumise
nõue on sisuliselt veel
arusaamatu, siis võib
eeldada, et HKScanil tekib
veel täiendav käibekapitali
vajadus ka selleks, et
tagada kõigi vajalike
mittelihaliste toormete
olemasolu enda laos. Meil
puudub sellisele kogusele
toormele vajalik
ladustamistaristu ning
selle loomise vajaliku
täiendava investeeringu
suurus ei ole täna teada.
Täiendavalt tekitab
nõutust eelnõus toodud
kohustus vähendada
sõltuvust „teistest
elutähtsatest teenustest,
olulisematest
lepingupartneritest,
tarnijatest ning
408
infosüsteemidest tehniliste
süsteemide, lepingute,
personali ja muude teenuse
osutamiseks oluliste
vahendite dubleerimise,
alternatiivsete lahenduste
kasutamise, vajalike
vahendite omamise ja
nende varumise ning muu
sellise kaudu“. Me ei
suuda täna hinnata selleks
vajalikke investeeringu- ja
opereerimiskulusid. Nende
tegevuste tegelikuks
hindamiseks pakub
HKScan välja viia läbi
ennetav riskikaardistus
meie ettevõte näitel
hindamaks sellise
kohustuse kohase täitmise
võimalikust ja reaalset
finantsmõju ettevõtetele.
Arvestades, et eelnõus
nõutud kriisianalüüsi ja -
plaanide koostamise
kohustuste täitmisel
tulevad nende teostamise
käigus kindlasti välja
täiendavad kitsaskohad,
mis pole faktiliselt
toidutootmise äri arenguks
409
vajalikud, ent mis valitsuse
poolt seatud normatiivide
täitmiseks vajavad
kõrvaldamist ning mille
maksumust ja
ressursimahukust ei ole
täna võimalik
kommenteerida, vajab see
kõik põhjalikku
läbimõtlemist.
VOSi eelnõu asetab suure
ja üldise kohustuste paketi
ning äripiirangud
ettevõtetele, sekkudes
oluliselt ettevõtete
turupõhisesse konkurentsi,
määrates kõige suurema
käibega ettevõte(te)le
täiendavad
investeerimiskohustused ja
igapäevased
ärikorralduskohustused,
mis paratamatult
suurendavad ETOks
määratud ettevõtete
toodangu omahinda,
iseäranis nende
konkurentidega võrreldes.
Jätkub ka traditsioon
asetada uusi kohustusi
Käesoleval programmiperioodil oli tõesti Eesti maaelu arengukava raames
toiduainetööstustele suunatud investeeringutoetustest kontsernid välistatud.
Välistus tulenes eelkõige sellest, et Eesti maaelu arengukava väljatöötamisel
oli see sektori soov ja tahe (mõiste määratlemisel oli võetud aluseks
arengukava väljatöötamisel koostatud SWOT analüüs, sektoriga toimunud
aruteludelt saadud tagasiside ja statistilised näitajad toiduainetööstuste
olukorra kohta). Märgime, et toetuse andmisel tuleb lähtuda põhimõttest, et
riik peaks sekkuma seal, kus on turutõrge ning toetusel peab olema ergutav
mõju. MAKi kontekstis (töötlemise investeeringutoetustes) loetakse
suurettevõtjaks ettevõtja, kellel on rohkem kui 750 töötajat ja kelle
müügitulu on üle 200 miljoni euro. Toetuse suurused jäävad vahemikku 500
000 – 2 000 000 euroni. Reeglina need ettevõtjad, kelle müügitulu on üle
410
kompensatsioonimeetmete
ta.
Täiendavalt tuleb välja
tuua HKScani näitel Eesti
riigi pikaajaline ning
vastuoluline suhtumine
suurettevõtetesse, kus
meid on automaatselt
arvatud välja erinevatest
investeeringutoetuse
meetmetest nii tööstuse kui
ka looma- ja
linnukasvatuse alal samal
ajal, kui paljudes teistes
EL liikmesriikides on
erinevatele
toetusmeetmetele
kvalifitseerunud ka
suurettevõtted.
Toiduettevõtted, kes
tagasid Eesti riigis toidu
varustuskindlust
koroonakriisis (eelkõige
selle alguses) ei ole saanud
selle osas mingeid
täiendavaid rahalisi
tugimeetmeid (riik tuli
meile appi kaupade
piiriületuste korraldamisel
kriisi alguses).
Täiendavate
200 mln euro, suudavad teha investeeringuid, mille maksumus jääb toetuse
suuruse piiresse, ka ilma toetuseta ning seega ei saa rääkida turutõrkest.
Strateegiakavas suurettevõtjale toetuse andmise suhtes piiranguid ei ole.
Küll aga on saanud kontsernid toetust erakorralistest meetmetest. Seega ei
saa öelda et kontsernid oleksid toetuse saajate hulgast alati välistatud. Lisaks
pidi tulema ka MKMil meede tööstustele, kus nad saavad toetust taotleda
energia varustuskindluse tagamiseks tehtavateks investeeringuteks. Kuna
kahjuks seda meedet siiski ei tule, muudab MeM oma toetusskeemi ja juba
2023. aasta sügisel saavad ka kontsernid taotleda toetust meetmest
„Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse
tagamiseks“ (maaeluministri 10. augusti 2022. a määrus nr 45).
HKScani pakutav ennetava riskikaardistuse läbiviimise võimalus tema
ettevõtte näitel, hindamaks eelnõuga elutähtsa teenuse osutaja kohustuste
kohase täitmise võimalikkust ja reaalset finantsmõju elutähtsa teenuse
osutajaks määratavale ettevõtjale on kahtlemata igakülgset kaalumist väärt.
411
energiainvesteeringute
tegemine jäeti ettevõtete
kanda ning suurettevõtted
olid välistatud ka
hilisemast
energiainvesteeringute
toetusmeetmest.
Maaeluministeerium on
nüüd välja pakkunud
toetusmeetme, kus kõik
põllumajandus- ja
toidutööstusettevõtted
võivad saada erakorralist
riigiabi kuni 200 000
(kakssada tuhat) eurot
ettevõtte kohta. Võib
spekuleerida, et
toidutootmise valdkonnas
ETOdeks nimetatud
ettevõtete täiendav
energiakulu oli möödunud
aastal enam kui
paarkümmend miljonit
eurot... Me ei asu
siinjuures pikemalt
arvustama
seakasvatustoetusi,
heaolutoetusi või teisi
turutõrketoetusi, mida
jagatakse samade
põhimõtete järgi (madala
ülempiiriga ühe ettevõtte
412
kohta, kuid oleme lisanud
lühikokkuvõte antud
kirjale) – mille tulemusena
need ettevõtted, kelle
panus on anda 80% või
enam toidujulgeolekust,
kvalifitseeruvad
maksimaalselt 6-8%-le
toetustest.
5. Kokkuvõtteks palume
kaaluda järgmist:
1) Kasutada VOSi
toidujulgeoleku osa
sisustamiseks
Maaeluministeeriumi
juurde loodud
varustuskindluse tagamise
töörühma töö tulemusi;
2) Eemaldada
toidutootjatelt KüTSi
saartalituse nõue kui mitte
eesmärgipärane;
3) Tagada seaduseelnõuga
tehtava edasise töö käigus,
et ei tekiks
konkurentsimoonutusi;
4) Viia läbi ETOdeks
nimetatavate ettevõtete
ennetav riskikaardistus
ning selle pealt töötada
välja vajalikud
toetusmeetmed;
Selgitus 1. Kinnitame, et toidu varustuskindlust käsitlevate toiduseaduse
rakendusaktide eelnõude koostamisel arvestatakse Regionaal- ja
põllumajandusministri juurde loodud varustuskindluse tagamise töörühma
töö tulemusi, millesse ka HKScan on oma väärtusliku panuse andnud.
Kavandatavate nõuete sõnastus räägitakse kõigi osapooltega eraldi läbi ning
konkretiseeritakse valdkonna põhiselt.
2. Saartalitluse sätte sõnastust on uuendatud ning see on sama, mis
11.03.2025 Riigikogu menetlusse võetud HOSis muutmise seaduse eelnõus
(589 SE), kuid see on lõimitud elutähtsa teenuse osutaja kohustuste üldisesse
loetelusse. See eelnõu läbis eelnevalt uue kooskõlastamise ja arvamuse
avaldamise ringi.
3. Käesoleva eelnõuga toidu valdkonnas elutähtsa teenuse osutajate ring
võrreldes kehtiva hädaolukorra seadusega ei laiene.
4. Kahtlemata aitaks elutähtsa teenuse osutajateks määratavate ettevõtjate
ennetav riskikaardistus parimate tulemuste saavutamisele kaasa.
5. Toiduvarustuskindluse tagamist ja suurendamist, mõjutamata negatiivselt
konkurentsiolukorda, soovitakse saavutada ka selle eelnõuga.
6. Kehtiva hädaolukorra seaduse alusel on täidetud CER direktiivist tulenev
kohustus, millega määrati elutähtsaks teenuseks toiduga varustamine.
Toiduseaduse alusel määratakse elutähtsa teenuse osutajadteravilja-, pagari-
või makaronitoodete tootmises, liha käitlemises ja piima käitlemises.
Käesoleva eelnõuga lisandub jaekaubandus püsiv kriisiülesandega. Seaduse
eelnõu kohaselt ei ole kõik jaekaubanduse ettevõtted kohe püsiva
413
5) Tagada tervikuna
erinevate toetusmeetmete
loomisel nende
konkurentsineutraalsus ja
meetmete
toiduvarustuskindlust
tagav ja suurendav
iseloom;
6) Kaaluda toiduettevõtete
käsitlemist PKE-dena
ETO-de asemel.
kriisiülesandega, vaid vastutav minister määrab sobivad ettevõtted
kaalutlusotsuse alusel haldusaktiga püsiva kriisiülesannetega ettevõteteks.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Riigipoolsed
toetusmeetmed.
Kaubanduskoda on
seisukohal, et eelnõuga
tuleks luua ka riigipoolseid
toetusi ettevõtetele, kes
praegu ja tulevikus
kvalifitseeruvad elutähtsa
teenuse osutajateks
(edaspidi ETO). Kehtivate
seaduste kohaselt ETOdele
kehtivad nõuded jäävad
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse eelnõuga
peamiselt samasuguseks,
Selgitus ETO toimepidevusega seotud kulud katab tarbija teenuse hinnast. Need
põhimõtted ei ole kavas muuta. Riigi enda loodavad lahendused kaetakse
riigieelarvest, nt Eesti Varude Keskuse tegevus.
Samuti jääb võimalus taotleda raha erinevatest EL fondidest
projektipõhiselt.
Riigiabi andmine lahendatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi.
414
kuid eelnõuga on määratud
mitmed uued valdkonnad
elutähtsaks teenuseks ning
seega muutuvad paljud
uued ettevõtted ETOks.
ETOks olemine toob
endaga ettevõttele kaasa
aga väga mitmeid
kohustusi, nagu näiteks
kohustus korraldada
õppusi, koostada
riskianalüüsi ja tagada
toimepidevus. Eelnõu toob
seega just uutele ETOks
kvalifitseeruvatele
ettevõtetele kaasa väga
mitmeid uusi suuri
kohustusi ning eelnõuga
on seega ettevõtetele
pandud väga mitmeid
nõudeid. Kaubanduskoda
rõhutab, et selle kõrval ei
ole piisavalt pööratud
rõhku sellele, kuidas
ettevõtteid motiveerida ja
toetada seoses kaasnevate
kohustustega.
Kaubanduskoda leiab, et
selline ettevõtete
toetamine on vajalik, et ei
toimuks ainult ühepoolne
ettevõtete koormamine
415
ning et ettevõtetel tekiks ka
reaalne soov saada ETOks.
Lisaks on ilmne, et iga
ettevõtetele juurde tulev
kohustus ja reegel toob
kaasa ka kulu, mis
omakorda võivad avaldada
seetõttu mõju ka toodete ja
teenuste lõpphindadesse.
Muuhulgas ei ole eelnõus
kulude hüvitamise
mehhanismi, mida
ettevõtjad saaksid nõuda
erakorraliste ja täiendavate
kohustuste puhul. Kulude
hüvitamist võiksid
ettevõtted saada nõuda
näiteks õigusaktidega
tekitatud täiendavate
kulude eest või juhul kui
ettevõttel tuleb teha
riikliku julgeoleku
suurendamiseks vajalikke
täiendavaid ettevalmistusi
ja kulutusi. Eelnõu
kohaselt peab kõik
julgeoleku ja riigi kaitse
seisukohalt olulised
ülesanded täitma ettevõtte
enda kulul.
416
Kuna aga riigi huvides on
tagada kriisi ajal
elutähtsate teenuste
olemasolu, siis selle
kohustuse täitmiseks peaks
ka riik pakkuma
ettevõtetele omapoolset
tuge, et tagada ka
ettevõtete motiveeritus ja
soov olla ETO.
Kaubanduskoda on
seisukohal, et riik peab
looma ETO-dele toetus- ja
kompenseerimismehhanis
mid, et aidata suurenenud
kohustusi täita.
2. Küberturvalisuse nõuded.
Eelnõu § 196 punktiga 3,
millega täiendatakse
küberturvalisuse seaduse
§-i 7 uue lõikega 31, mille
kohaselt peavad ETO-d,
kelle infosüsteemid asuvad
välisriigis, tagama
elutähtsa teenuse
toimepidevuse ka viisil ja
vahenditega, mis ei sõltu
välisriikides asuvatest
infosüsteemidest. Selline
nõue välistab ETOde
Selgitus Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste regulatsiooni.
Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati hädaolukorra seaduse muutmise
ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, millega võeti
üle CER direktiiv. Käesolevasse eelnõusse on HOSi muudatustega tehtud
sätted lihtsalt toodud üle.
Ei saa nõustuda olukorraga, kus toiduainete tootmine Eestis võiks lõppeda,
sest väliriikidega ei ole võimalik sideühendust luua. Samuti võib olla muul
põhjusel vajalik katkestada võrgu- ja infosüsteemiga ühendus, et tagada
tootmise ohustus ja jätkumine.
Säte ei pärsi ettevõtjate võimalusi võtta kasutusele kaasaegseid ja parimaid
tehnoloogilisi lahendeid ning eelnõu ei mõjuta konkurentsi.
417
puhul välisriikides olevate
serverite ja ka
pilveteenuste kasutamise.
Näiteks ETO-le, kes
kasutab oma tegevuse
tagamiseks, kas
pilveteenuseid või asub
tema andmekeskus näiteks
emaettevõtja juures
Soomes, tooks muudatus
kaasa otsese kohustuse
võtta kasutusele uued
sobivad meetmed, et seda
nõuet täita. Peamiselt
puudutab probleem uue
eelnõuga ETOks
muutuvaid elutähtsa
teenuse osutajaid toidu
varustuskindluse
valdkonnas. Täna
kasutavad näiteks paljud
Eesti olulisemad
toidutööstused ning
kaubandusettevõtjad oma
põhiprotsessides
pilveteenuseid või asuvad
nende andmekeskused
välismaal. Seega võib
tekkida olukord, kus
ettevõte peab näiteks
kasutusele võtma täiesti
uue tarkvaralahenduse,
418
kuna näiteks paljud
tootmise juhtimise
tarkvarad ongi tänapäeval
kasutatavad vaid
pilvelahendusena. Sellised
muudatused toovad
endaga omakorda kaasa
suured kulutused. Lisaks
pärsib see ETOde
konkurentsivõimet
võrreldes teiste
turuosalistele, kuna
ettevõtetel puudub
võimalus kasutada
kaasaegseid ja parimaid
tehnoloogilisi lahendusi.
Kaubanduskoda on
seisukohal, et säte paneb
ETO-d konkurentsi turul
võrreldes teiste
turuosalistega
ebavõrdsesse olukorda
ning seetõttu tuleb
kriitiliselt analüüsida, kas
selline säte on eelnõus
nimetatud kujul üldse
vajalik.
3. Toidu varustuskindlus.
Võrreldes kehtiva
hädaolukorra seadusega
Selgitus Täpsemad nõuded teenuseosutajatele kehtestab elutähtsa teenuse korraldaja,
st Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Eelnõu § 74 lg 6 alusel
kehtestatavas määruses on võimalik näha ette erinevad nõuded ja tasemed
erinevate elutähtsate teenuste osutajatele. Eelnõus toodud üldreeglid, st
419
muutub ka toidu
varustuskindlus
elutähtsaks teenuseks.
Toiduvaldkonnas
reguleeritakse ETO
määratlus lisaks
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduses ka läbi
toiduseaduse. Uus
toiduseaduse § 464
sätestab, et toidu
valdkonnas on ETO
ettevõtja, kellel on
teravilja-, pagari- või
makarontoodete tootmise,
looma pidamine liha või
piima tootmise, liha
käitlemise, piima
käitlemise või toidu
jaekaubanduse valdkonnas
märkimisväärne mõju
elanikkonna toiduga
varustamisel.
Varustuskindluse
määratlemisel võetakse
arvesse nimetatud
valdkonna ettevõtjate
aastane müügikäive. ETO
staatuse saab suurima
müügikäibega ettevõtja,
erandina piima käitlemise
valdkonnas, kus ETO-ks
riskianalüüsi ja kriisiplaani koostamine, õppuste korraldamine,
toimepidevuse tagamine kehtivad aga kõikidele ühetaoliselt.
420
määratakse kolm suurimat
müügikäibega ettevõtjat.
Kaubanduskoda on
seisukohal, et määruse
alusel ETO-ks muutuvate
toiduettevõtete puhul tuleb
neile teha ETO-de
reeglitest erandeid või
määrata neile ainult püsiv
kriisiülesanne. Kõikide
eelnõus kehtestatud ETO
nõuete täielik täitmine
toiduvaldkonnas on
ebaproportsionaalne ning
need võivad suuresti
mõjutada ettevõtte
konkurentsivõimet (vt
arvamuse punkt 2). Tuleb
hoolikalt kaaluda, milliste
ETO nõuete kehtestamine
on vajalik ja ei ole vajalik
toiduvaldkonna ETO-de
puhul.
Seega teeb
Kaubanduskoda
ettepaneku hinnata
kriitiliselt, kas ja millised
ETO-le kehtivad nõudeid
on vaja rakendada ka
toiduvaldkonna ETO-de
puhul ning lähtuvalt
421
sellest, kehtestada
toiduvaldkonnas
tegutsevatele ETO-le
erandid. Näiteks ühe
alternatiivina tuleks
kaaluda lahendust, kus
toiduga varustamine või
teatud osa sellest on püsiv
kriisiülesanne, mitte
elutähtsa teenuse
osutamine.
4. Üleminekuperiood.
Kuna eelnõuga
täiendatakse elutähtsate
teenuste nimekirja, siis
muutuvad ka paljud uued
ettevõtted ETO-deks.
ETO-ks olemine toob
endaga eelnõu kohaselt
palju uusi kohustusi. Kuna
kohustusi on palju, siis
võtab ka nende
ettevalmistamine aega.
Lisaks peavad ka
ettevõtted enda jaoks läbi
töötama uue mahuka
seaduse teksti, et tutvuda
uute kohustustega.
Seletuskirja § 75 lg 3
kohaselt määratakse peale
ettevõtte ETO-ks
Arvestatud Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste regulatsiooni.
Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati hädaolukorra seaduse
muutmisega, millega võeti üle CER direktiiv. Üleminekuperiood elutähtsa
teenuse osutajatele olid HOSi muudatustes ette nähtud. HOS eelnõu
üleminekusätted on toodud üle ka käesolevasse eelnõusse. Lisaks on
käesolevas eelnõus toodud üleminekusätted püsivate kriisiülesannetega
isikute jaoks.
422
määramist ETO-le
kuupäev, mis ajaks peab
elutähtsa teenuse osutaja
täitma korraldaja
kehtestatud toimepidevuse
nõuete määruses sätestatud
nõudeid, ning tähtaeg
seaduse eelnõus sätestatud
nõuete (nt riskianalüüsi,
kriisiplaani, õppuste
korraldamise nõuded)
täitmiseks. Viimase puhul
ei tohi see tähtaeg olla
pikem kui 10 kuud.
Praeguse selgituse
kohaselt jääb mulje, et
kõikide nõuete täitmiseks
võib määrata ka väga
lühikese tähtaja, mille
jooksul ei pruugi olla
reaalne nende täitmine
ning mis omakorda võib
kaasa tuua trahvid. Lisaks
võib praeguse selgituse
kohaselt määrata ühele
uuele ETO-le ühe tähtaja ja
teisele teise. Olem
seisukohal, et nõuete
täitmise jaoks peab olema
tagatud piisav ajaperiood
ning seega tuleks määrata
konkreetselt, et igal juhul
423
on uuel ETO-l aega nõuete
täitmiseks vähemalt 10
kuud.
Seega teeb
Kaubanduskoda
ettepaneku tagada
eelnõuga piisav
üleminekuperiood uutele
ETO-dele ning et ETO
nõuete täitmise aeg oleks
sätestatud kõikidele
sarnaste kohustuste korral
alati võrdselt ja mitte
vähem kui 10 kuud.
5. ETO kohustuste
rikkumine.
Eelnõu § 150 kohaselt
suurendatakse
märkimisväärselt elutähtsa
teenuse osutaja kohustuste
rikkumise karistusi, tõstes
selle 20 000 eurolt 400 000
euroni. Seega tõstetakse
karistusmäär maksimaalse
lubatuni. Seletuskirjas on
põhjendatud sellist
muudatust asjaoluga, et
kuivõrd ETO-de tegevuse
puhul on tegemist
teenustega, mille
Selgitus Kehtiv HOS näeb ette sanktsioonid seaduse ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud nõuete täitmata jätmise korral. Sellegipoolest ei ole
seni kehtinud sunniraha ja trahvide määrad olnud motiveerivad. Näiteks osa
teenuseosutajate jaoks on seni olnud lihtsam tasuda iga kord sunniraha 2000
eurot kui täita ettekirjutus toimepidevuse nõuete täitmiseks. Sanktsioonid on
mõjutusvahend isikute käitumise korrigeerimiseks sobivas suunas. On
oodata, et uued sunniraha ja trahvide määrad mõjutavad olemasolevate
elutähtsa teenuse osutajate käitumist ning suunavad neid paremini täitma
seadusest tulenevaid nõudeid.
Trahvimäärade muutmisel juhindutud KarS-i §-st 47. Erinevalt kehtivast
HOSist on rahatrahvide määrad seatud maksimaalses ulatuses, kuivõrd
tegemist on teenustega, mille toimepidevuse tagamine ja selleks seadusega
sätestatud kohustuste täitmine on väga olulise tähtsusega. Nende kohustuste
täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine võib tuua kaasa väga suure
kahju, ohustada inimeste elu ja tervist, Eesti riigi julgeolekut ja
põhiseaduslikku korda. Samasuguses ulatuses on sätestatud maksimaalne
424
toimepidevuse tagamine ja
selleks seadusega
sätestatud kohustuste
täitmine on väga olulise
tähtsusega, kuna nende
kohustuste täitmata
jätmine või
mittenõuetekohane
täitmine võib tuua kaasa
väga suure kahju, ohustada
inimeste elu ja tervist,
Eesti riigi julgeolekut ja
põhiseaduslikku korda.
Siiski tuleb arvestada
sanktsioonimäära
maksimumini tõstmise
puhul seda, et kriisi
olukorras tegutsevad
ettevõtted oma parimal
võimalusel. Arvestada
tuleb ka sellega, kuidas
toimivad omavahelised
koostööd ja milline on
täpne kriisi olukord. Seega
ei peaks sanktsiooni
maksimummääras
kohaldamine toimuma
kindlasti kergekäeliselt
ning et karistuse
kohaldamise vajadusel
peab see olema ka
proportsionaalne
trahvimäär ka nt riigikaitseülesande täitmata jätmise korral (vt kehtiv RiKS
§ 911). Trahvimäära tõstmine maksimaalse lubatuni ei tähenda aga
automaatselt nende maksimaalses ulatuses kohaldamist. Igasugune karistuse
kohaldamine peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu
määratakse rahatrahv vastavalt rikkumise raskusele.
Juhime tähelepanu, et 01.11.2023 jõustusid KarSis muudatused, millega
täiendatakse KarSi § 47 lõikega 4 ja selle kohaselt võib eriseadusega ette
näha rahatrahvi kohaldamise sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust
erineval alusel ja määras, võttes arvesse reguleeritava valdkonna eripära.
425
rikkumisega. Lisaks on
Kaubanduskoda
arvamusel, et kuna ETO-
de roll on julgeoleku
tagamisel ulatuslik ja
eelnõu seab ETO-dele
ulatuslikult kohustusi ning
selle juures ei ole loodud
ETO-dele toetavaid- või
kompenseerivaid
mehhanisme, siis on
ebaproportsionaalne tõsta
ka sanktsiooni määrasid
maksimumini.
Kaubanduskoda on
seisukohal, et põhjendatud
ei ole eelnõuga kehtestatud
maksimummääras karistus
elutähtsa teenuse osutaja
kohustuste rikkumise eest.
6. Kriisiülesanded.
Juhime tähelepanu, et
eelnõus ja seletuskirjas on
kriisiülesannete
regulatsioon ebaselge.
Eelnõu kohaselt on
kriisiülesanded püsivad
või ühekordsed. Need on
eelnõus reguleeritud
vastavalt §-s 9 ja §-s 43.
Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja muudetud.
426
Seejuures on aga
seletuskirja §-s 9 räägitud
mitte ainult püsivatest
kriisiülesannetest vaid ka
ühekordsetest. Leiame, et
seletuskirja käsitlus võib
jääda lugejale ebaselgeks,
kuna eelnõu §-i 9 lugedes
ei tule välja, et kuskil on
eraldi sätestatud ka
ühekordsed
kriisiülesanded. Selle tõttu
võib tekkida segadus, kust
tulenevad ühekordsed
kriisiülesandeid, või kus
need reguleeritud on.
Seletuskirja §-9 selgituste
juures ei ole ka viidet
eelnõu §-ile 43.
Kaubanduskoda teeb
ettepaneku täpsustada
seletuskirja §-9 selgitusi, et
tuleks selgemini välja ka
see, et ühekordsed
kriisiülesanded on
reguleeritud eelnõus
eraldi.
7. Arutelu korraldamine.
Kaubanduskoda on
seisukohal, et toimuma
Arvestatud
427
peaks kohtumine ja arutelu
Riigikantselei ja ETO-de
vahel, et ettevõtted saaksid
aimu, millised nõuded
neile tulenevalt uue
seaduse eelnõust kehtima
hakkaksid. Kuna eelnõu
kohaselt on ETO-del väga
palju kohustusi ning
paljude uute valdkondade
ettevõtted muutuvad ETO-
deks, siis oleks vajalik
saada selgus selles,
millised nõuded
kohalduvad. Kuna eelnõu
sisaldab ka selliseid
nõudeid ETO-dele, mille
teostamine võib osutuda
väga keeruliseks ja
kulukaks ning mille
realiseerimine ei pruugi
olla tegelikkuses isegi
realiseeritav (vt arvamuse
punkt 2). Arutelu
võimaldaks kõikidel
osapooltel avaldada enda
seisukohti ja vastavalt
sellele on võimalik ka teha
nõuetes lähtuvalt
valdkondadest erisusi.
428
Seega teeb
Kaubanduskoda
ettepaneku korraldada
arutelu ETO-de ja
Riigikantselei vahel, et
hinnata lähtuvalt
konkreetsest valdkonnast
ETO nõuete vajalikkust
ning tagada ETO-le selgus,
millised nõuded neile
kohalduvad.
Eesti Pank
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Teeme ettepaneku
täiendada elutähtsate
teenuste loetelu
kaarditehingute töötlemise
teenuse toimimisega.
Täna on Eesti Panga
presidendi 13.07.2018. a
määruse nr 7
„Makseteenuse ja
sularaharingluse kirjeldus
ja toimepidevuse nõuded“
kohaselt elutähtsateks
makseteenusteks elutähtsa
teenuse osutaja (ETO)
osutatavad pangasisesed
Arvestatud
429
maksed, ETO-de vahelised
maksed ja ETO osutatavad
kaardimaksed. Lisaks
nõuab Eesti Pank oma
määrusega ETO-delt
teenuse kriitiliste
tegevuste toimimiseks
vajalike oluliste
infosüsteemide ja
seadmete toimepidevuse
tagamise meetmete
võtmist. Need meetmed on
olulised kõikide
elutähtsate makseteenuste
toimepidevuse
saavutamiseks, aga need
aitavad eelkõige
pangasiseste ja
pankadevaheliste maksete
kontekstis. Kaardimaksete
toimimiseks on turuosalise
enda infosüsteemidele ja
seadmetele lisaks määrava
tähtsusega ka kolmandate
isikute osutatavate
tugiteenuste toimimine
ning selleks nõuab Eesi
Pank ETO-delt
kolmandate isikutega
koostöö tegemist. Senise
hädaolukorra seaduse
(HOS) nõuete täitmise
430
kontrollimise käigus
saadud kogemus on
näidanud, et ainult koostöö
nõudmisest kaardimaksete
toimimise tagamiseks ei
piisa. Sama kehtib ka
makseteenuste puhul, kus
kliendid saavad
pangakaardiga
maksekontolt sularaha
välja võtta või siis
maksekontole
sissemakseid teha. Need
teenused sõltuvad samuti
tugiteenuste osutajatest.
Elutähtsate makseteenuste
pakkumiseks oluliste
kaarditehingute töötlemise
teenusepakkujate
nimetamine ETO-ks aitab
meie hinnangul
suurendada elutähtsate
makseteenuste
toimekindlust.
ETO staatusega kaasnevad
ETO-le kohustused täita
Eesti Panga presidendi
määruses „Makseteenuse
ja sularaharingluse
kirjeldus ja toimepidevuse
431
nõuded“ sätestatud
nõudeid sh. teavitada
elutähtsa teenuse
katkestustest ning täita
küberturvalisuse seadusest
tulenevaid teenuse osutaja
kohustusi.
ETO staatusega kaasnevalt
on võimalus määrata
riigikaitselise
töökohustusega töökohti
ning tagada kriitiliste
ülesannete täitmiseks
vajaliku personali
olemasolu ja sellega
elutähtsa teenuse
toimepidevus kõrgendatud
kaitsevalmiduse või
sõjaseisukorra ajal, sest
nende töökohtade täitjaid
ei kaasata mobilisatsiooni.
Samuti kaasneb ETO
staatusega elektrienergia
varustuskindluse
paranemine.
Kaarditehingute
töötlemise teenuse pakkuja
nimetamise ETO-ks
otsustab Eesti Pank.
Makseteenuste osutamise
432
tehniliste tugiteenuste kui
elutähtsate teenuste
toimepidevuse
korraldamine sh teenuse
toimepidevuse tagamise
järelevalve oleks antud
juhul Eesti Panga püsivaks
kriisiülesandeks.
Täna on Eesti
maksekeskkonnas
kaardimaksete ja muude
kaarditehingute tegemisel
oluline roll Nets Estonia
AS-l, kes pakub
kaardimaksete tegemisel
tehnilisi tugiteenuseid
ETO staatust omavatele
LHV Pank AS-ile ja Coop
Pank AS-ile ning sularaha
väljavõtmise tehingute
tegemisel Swedbank AS-
ile ning võib seetõttu ETO-
ks osutuda.
2. Soovime osundada sellele,
et makseteenus on
elutähtis teenus, mida
makseteenuse osutajad ei
saa pakkuda ilma
digitaalse allkirjastamise
teenuseta. Eesti riigi
partneriks sertifikaatide
Arvestatud Eelnõu täiendatud õiglase hüvitise maksmise regulatsiooniga.
433
väljastamisel isikut
tõendavatele
dokumentidele on SK ID
Solutions (SK). SK pakub
e-teenustesse sisse
logimise võimalust ning
digitaalse allkirjastamise
võimalust ning teenindab
ligi 1000 organisatsiooni,
mille hulgas on nii finants-
, tervishoiu-, haridus- kui
ka muud era- ja riigisektori
e-teenused.
SK reaalajas pakutavate
teenuste katkemisel on ta
kohustatud väljastama
tühistusnimekirja. SK
tühistusnimekirjad
sisaldavad infot tühistatud
ja peatatud sertifikaatide
kohta. Tühistusnimekirjad
on kumulatiivsed,
sisaldades infot kõigi
sertifikaatide kohta, mis on
hetkel peatatud või
tühistatud. SK katab
teenustaseme lepingu
alusel võimalikud
tühistusnimekirjade
kasutamisel tekkinud
kahjud 12 tunni jooksul.
434
Tühistusnimekirju
väljastab SK 12 tunnise
intervalliga.
Eesti Panga hinnangul
tagaks makseteenuse
jätkumise vajalikul määral
valdavale osale elanikest
ID-kaardi kasutamine
maksete kinnitamiseks nö
offline ehk vastu
tühistusnimekirja.
Makseteenuse osutajatelt
eeldab see tehnilist ja
protseduurilist
valmisolekut lubada
digitaalset allkirjastamist
(PIN2 kasutamine) ning
kliendipõhiste limiitide
sisse lülitamist.
Olukorraks, kus SK
tegevus on täielikult
katkenud, sh ka
tühistusnimekirja
väljastamine ei ole enam
võimalik, Eesti riigil hetkel
alternatiivlahendust
digitaalse allkirjastamise
teenusele ei ole. Antud
kontekstis oleks ID-kaardi
kasutamine
435
tühistusnimekirjade alusel
alternatiivne riigi poolt
tagatud ja korraldatud
varulahendus
autentimiseks.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse eelnõu § 74 lg 7
kohaselt saab Eesti Pank
makseteenuse
toimepidevuse
korraldajana (ETKA)
panna elutähtsa teenuse
osutajale kohustuse
osutada elutähtsat teenust
ettenähtud viisil ja
ulatuses, kui see on vajalik
elutähtsa teenuse
ulatuslikust või raskete
tagajärgedega katkestuse
ärahoidmiseks või peale
ulatusliku või raskete
tagajärgedega teenuse
katkestust teenuse
taastamiseks. Seda meedet
saab Eesti Pank kasutada
eelnõu kohaselt igas
olukorras. Kehtiva
hädaolukorra seaduse § 33
lg 1 saab sellist meedet
rakendada eriolukorra juht
või tööde juht eriolukorras.
436
Olenemata rakendajast, st
kas seda meedet eelnõu
järgi rakendab ETKA või
HOSi alusel eriolukorra
juht või tööde juht,
võimaldab nimetatud
meede kohustada panku
kasutama aegunud
tühistusnimekirju maksete
kinnitamiseks. ETKA-na
ei ole Eesti Pangal õigust
nõuda makseteenuse
pakkujatelt võimaliku
rahalise kahju katmist, mis
võib eriolukorras, antud
juhul aegunud
tühistusnimekirjade
kasutamisest, tekkida.
Rahalise kahju tekkimine
ei ole suure tõenäosusega
sündmus, kuid seda ei saa
ka välistada. Kui riik ei
suuda tagada reaalaegset
ID-kaardi sertifikaatide
kehtivuskinnituse teenust,
siis võib tekkida olukord,
kus makseid tehakse
kehtetu ID-kaardiga seda
teadlikult kuritarvitades.
Selline tegevus nõuab
paljude halbade asjaolude
kokkulangemist (ID-
437
kaardi enda valdusesse
saamist, ID-kaardi
omaniku PIN1 ja PIN2
info valdamist). Kui
makseteenuse pakkuja
võimaldab ID-kaardiga
teha makseid tühistatud
sertifikaadiga võõralt
kontolt, siis tekib konto
valdajal nõue
makseteenuse pakkuja
vastu, mille katmist ei saa
makseteenuse pakkujalt
eeldada. Kahjude katmist
ei saa enda kanda võtta ka
Eesti Pank, kuna tegemist
on riikliku teenusega, kus
Eesti Pank on sarnaselt
teistega teenuse kasutaja
rollis.
Eeltoodust tulenevalt
teeme ettepaneku
reguleerida kahju
hüvitamine riigi poolt ETO
pankadele ülal kirjeldatud
riskide realiseerumisel.
Eesti Panga hinnangul
tuleks tagada võimalike
kahjude katmine
makseteenuse osutajatele
438
olukorras, kus on täidetud
järgmised tingimused:
a) riigi teenusepartner
isikutuvastamise ja
digitaalse allkirjastamise
osas (täna SK ID Solution)
ei suuda pakkuda reaalajas
teenust, mis on vajalik
makseteenuse toimimiseks
ja ei suuda
tühistusnimekirja
kokkulepitud intervalliga
väljastada;
b) makseteenuse pakkujad
on taganud protseduurilise
ning tehnilise valmisoleku
maksete kinnitamiseks
vastu tühistusnimekirju
(kliendipoolne PIN2
kasutamine) ning seadnud
sisse kliendipõhised
limiidid.
3. Eesti Pank peab oluliseks
laiendada ETO-de ringi ka
ETO pankadele teenust
osutavate sularaha
ringluses olulist tähtsust
omavate ettevõtetega, mis
on tingitud elutähtsa
teenuse sisse ostmise
osakaalu olulisest
suurenemisest. ETO rolli
Arvestatud
439
laienemine eelpool
mainitud funktsiooniga
ettevõtetele kohustab neid
tagama teenuse
kriisiaegseks osutamiseks
vajalik toimepidevus.
Teeme ettepaneku
asendada eelnõu
paragrahvi 73 lõige 3
punktis 2 elutähtsa
teenusena pakutud
„sularaharingluse ja
sularaha käitlemise
toimimine“ mõistega
„sularaharingluse
toimimine“. Sellest
tulenevalt soovime ühte
sättesse kokku võtta ka
selle mõiste ning
määratleda vastavat
teenust pakkuv isik
elutähtsa teenuse osutajaks
vaid siis, kui ta pakub seda
teenust elutähtsa
makseteenuse osutajale
ning tal on Eesti Panga
hinnangul maksete
toimimisele oluline mõju.
4. Teeme ettepaneku Eesti
Panga seaduse muutmise
sättes mitte viidata
tsiviilkriisi ja riigikaitse
Arvestatud
440
seadusele, vaid kirjutada
teenused, mille
toimepidevust Eesti Pank
korraldab, Eesti Panga
seadusesse. Lisaks
soovime Eesti Panga
sularahaga seonduvat
kriisiülesannet täiendada
sularaha vastuvõtmise
ülesandega ning
eemaldada sularahavaru
tagamise ülesande.
5. Eeltoodud põhjendustele
tuginedes teeme järgmised
muudatusettepanekud:
Tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse eelnõusse:
1) täiendada paragrahvi 73
lõiget 3 punktiga 11:
„11) kaarditehingute
töötlemise teenuse
toimimine;“
2) paragrahvi 73 lõige 3
punkt 2 sõnastada
järgmiselt:
„2) sularaharingluse
toimimine;“
Arvestatud
6. Makseasutuste ja e-raha
asutuste seadusesse:
Arvestatud
441
1) paragrahvi 4 lõiget 1
täiendatakse punktiga 91:
„91) kaarditehingute
töötlemise teenused;“
2) paragrahvi 4 lõike 1
punkt 14 muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:
„14) sularaharinglus;“;
3) paragrahvi 4
täiendatakse lõikega 6
järgmises sõnastuses:
„(6) Sularaharinglus
käesoleva paragrahvi lõike
1 punkti 14 tähenduses on
sularaha käitlemine ning
pangatähtede käitluse
seadmete haldamine.
Sularaha käitlemine on
sularaha lugemine,
sortimine, pakendamine ja
arvestuse pidamine,
sularahaautomaatide
kassettide täitmine ning
muud teenused, mis
võimaldavad sularaha- või
makseautomaadist
sularaha väljavõtmist, kui
see töötab ühe või mitme
kaardi väljastaja huvides,
442
kes ei ole kontolt raha välja
võtva kliendiga sõlmitud
makseteenuse lepingu
osapool. Pangatähtede
käitluse seadmete
haldamine on Euroopa
Keskpanga kinnitatud
sularaha käitlemise
registris olevate seadmete
omamine, monitoorimine,
riistvaralise ja tarkvaralise
toimekindluse tagamine
ning sularahaautomaatide
kassettide
sularahaautomaatidesse
paigaldamise
korraldamine.“
4) paragrahvi 4
täiendatakse lõikega 7
järgmises sõnastuses:
„(7) Kaarditehingute
töötlemise teenus
käesoleva paragrahvi lõike
1 punkti 91 tähenduses on
kaarditehingute
autoriseerimise päringute
edastamine, info
koondamine ja
arvelduspositsioonide
kindlaksmääramine.“
443
5) paragrahvi 41
täiendatakse lõigetega 5 ja
6 järgmises sõnastuses:
„(5) Isik, kes osutab
vähemalt ühte käesoleva
seaduse § 4 lõikes 6
nimetatud teenust, on
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 73 lõike 3
punktis 2 nimetatud
elutähtsa teenuse osutaja
kui ta osutab teenuseid
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 73 lõike 3
punktis 1 nimetatud
elutähtsa teenuse osutajale
ja tal on Eesti Panga
hinnangul maksete
toimimisele oluline mõju.
(6) Isik, kes osutab
vähemalt ühte käesoleva
seaduse § 4 lõikes 7
nimetatud teenust, on
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 73 lõike 3
punktis 11 nimetatud
elutähtsa teenuse osutaja
kui ta osutab teenuseid
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 73 lõike 3
punktis 1 nimetatud
elutähtsa teenuse osutajale
444
ja tal on Eesti Panga
hinnangul maksete
toimimisele oluline mõju.
(7) Käesoleva paragrahvi
lõigetes 5 ja 6 nimetatud
elutähtsa teenuse osutaja
püsiv kriisiülesanne on
osutada elutähtsat teenust
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduses ja selle alusel
kehtestatud nõuete
kohaselt. Elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja
täpsustab kriisiülesannet,
selleks valmistumise ning
selle täitmise nõudeid
tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse § 75 lõike 5 alusel.
(8) Käesoleva paragrahvi
lõigetes 5 ja 6 nimetatud
elutähtsat teenust
osutavate isikute loetelu
kinnitab Eesti Pank.“;
6) paragrahvi 89
täiendatakse lõikega 5
järgmises sõnastuses:
„(5) Järelevalvet käesoleva
seaduse § 41 lõikes 7 ja §
51 lõikes 14 sätestatud
kriisiülesannete täitmise ja
selleks valmistumise üle
445
tehakse tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduses
sätestatud alustel ja
korras.“.
7. Eesti Panga seadusesse:
1) paragrahvi 2
täiendatakse lõikega 3
järgmises sõnastuses:
„(3) Eesti Panga püsivad
kriisiülesanded on: 1)
käesoleva paragrahvi lõike
2 punktides 1 ja 2
sätestatud ülesanded;
2) Eesti Panga hallatavate
maksesüsteemide
toimimise tagamine;
3) sularaha väljastamine ja
vastuvõtmine;
4) makseteenuse,
kaarditehingute töötlemise
teenuse ja sularaharingluse
kui elutähtsate teenuste
toimepidevuse
korraldamine.“;
Arvestatud
8. Vabariigi Valitsuse
juhtimisvolitused
finantssektori suhtes
Märgime, et paragrahvi 36
lõige 1 punktis 2 toodud
võimalus kohustada
Selgitus § 35 annab võimaluse valitsusel tagada teatud meetmetega finantssektori
stabiilsus, kui nt Euroopa Keskpanga suunised ja otsused viibivad. Tähele
tuleb panna, et meetmed, mida valitsus võib otsustada peavad olema antud
olukorras sobivad, mõõdukad vajalikud ning aitama kaasa finantssektori
stabiilsuse saavutamiseks. Pelgalt erikorra väljakuulutamine ei too kaasa
kõiki eelnõu §-s 35 ette nähtud meetmeid rakendada. Kui on nt välja
kuulutatud eriolukord, kuid see ei puuduta kuidagi finantssektori stabiilsust,
446
finantsjärelevalve subjekte
ostma riigi emiteeritavaid
võlaväärtpabereid ei ole
kooskõlas paragrahvi
eesmärgiga säilitada
finantssektori stabiilsus ja
usaldusväärsus või
kriitiliste funktsioonide
jätkuvus. Kui seadusandja
soovib tagada riigi
finantseerimist
kriisiolukorras, tuleb seda
põhjendada ning vastav
nõue kehtestada
eraldiseisvas sättes.
Ühtlasi juhime tähelepanu,
et sellise kohustuse
kehtestamine võib viia
olukorrani, kus
finantsjärelevalve
subjektide finantsseisund
halveneb, millel omakorda
võivad olla negatiivsed
tagajärjed
finantsstabiilsusele.
siis ei ole valitsusel tarvilik ega ka seaduslik eelnõus toodud meetmeid
finantssektori osas kohaldada. Aga kui nt eriolukord on kuulutatud välja
ulatusliku elutähtsa teenuse – elektri - katkestuse tõttu ning see mõjutab
olulisel määral nt pankade tööd siis sellises olukorras võib olla vahalik
sektori stabiilsuse säilitamiseks valitsusel teatud meetmeid rakendada.
Tähele tuleb panna, et teatud meetmed võivad olla ebasobilikud ühe
konkreetse panga osas, kuid vajalikud terve sektori osas, nt
võlaväärtpaberite ostmine.
9. Piiriülesed
teenusepakkujad
Soovime tuua välja, et
hetkel ei ole elutähtsa
teenuse osutajatena
hõlmatud piiriüleseid
Selgitus Teema nõuab põhjalikumat analüüsi, FI seisukohta ja RAMiga
läbirääkimist.
Siin on oluline esmalt aru saada, et milliseid subjekte silmas peetakse.
Ilmselt saavad need olla: a) krediidiasutused; b) makseasutused/e-raha
asutused; c) makse- ja arveldussüsteemide korraldajad; d) ATM
hooldajad/käitlejad. Üldjuhul ei luba EL õigus selliseid piirangud seada
(läheb vastuollu teenuste osutamise vabaduse põhimõttega). Siiski
447
teenusepakkujaid, kuna
järelevalvet nende
tegevuse üle ei tee Eesti
Vabariigi
järelevalveasutused.
Eelkõige puudutab see
makseteenuse osutamist,
aga võib olla oluline ka
teistes valdkondades.
Seega tekib olukord, kus
Eestis asutatud
teenuspakkujad peavad
järgima täiendavaid sh
ETO staatusest tulenevaid
regulatsioone, mille
jõustamine ülepiiriste
teenusepakkujate puhul on
problemaatiline, mis
omakorda võib viia selleni,
et regulatsioonide
vältimiseks hakatakse
elutähtsat teenust osutama
ülepiiriliselt ning
väljaspool Eesti
järelevalveasutuste
kontrolli. Eeltoodust
tulenevalt peame
vajalikuks analüüsida, kas
Euroopa Liidu õigus (nt
julgeoleku alane)
võimaldab kehtestada
nõude, mille kohaselt
pangandusdirektiivi 2013/36 artiklid 36 ja 41 võimaldavad liikmesriikidel
nn general good printsiibi alusel teatud piiranguid nö sissetulevatele (filiaali
või piiriülese teenuse kaudu) ja teenust osutatavatele teiste liikmesriikidele
krediidiasutustele seada.
Sarnaseid erisusi ei ole ette nähtud EL õiguses punktis b nimetatud makse-
ja e-raha asutustele, kes võivad samamoodi makseteenust osutada nagu
krediidiasutused. Ehk ilmselt nende tegevuse piiramine sellisel kujul oleks
küsitav.
Subjektid c ja d - nende osas ei näe EL õigus ette otseselt nn piiriüleselt
teenuse osutamise/filiaali asutamise vabadust, võimalik seega välisriikide
vastavate isikute tegevust Eestis saaks sel kujul piirata.
448
teatud teenuse mahu
ületamisel tekiks
piiriülestel
teenusepakkujatel
kohustus asutada Eestis
vähemalt filiaal. See
võimaldaks nende teenuse
osutajate määratlemist
elutähtsa teenuse
osutajatena ning nende
suhtes saaks kehtestada
ETO-dele ette nähtud
nõuded ja teha ka
järelevalvet Eesti
järelevalveasutuse poolt.
10. Kriisiolukorraks
valmistumisel ja selle
lahendamisel vajaliku
teabe töötlemine
Eelnõu reguleerib ka
andmete jagamist
kriisiolukorraks
valmistumisel ja selle
lahendamisel. Soovime
tähelepanu juhtida Eesti
Panga kogutavate
statistikaandmete
eriregulatsioonile, mille
kohaselt võib isiku otsest
või kaudset tuvastamist
võimaldavaid andmeid
Selgitus Eelnõu on muudetud ja selles sätestatakse, et kriisiolukorraks valmistumisel
ja selle lahendamisel on püsiva kriisiülesandega asutusel ja isikul, sealhulgas
elutähtsa teenuse osutajal ja kohaliku omavalitsuse üksusel ning
põhiseaduslikul institutsioonil õigus saada ja töödelda eelnõus sätestatud
ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, sealhulgas avaliku teabe seaduse
alusel asutatud andmekogusse (edaspidi andmekogu) kantud andmeid, mis
ei ole isikuandmed. See tähendab, et kriisiolukorraks valmistumisel on õigus
saada ja töödelda selliseid andmeid, mis ei ole isikuandmed, ning mis on
vajalikud eelnõuga pandud ülesannete täitmiseks. Lisaks reguleeritakse ka
õigus töödelda asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet juhul, kui selle
töötlemine vastab kriisideks valmistumise või selle lahendamise eesmärgile
ning teabe töötlemine on vajalik konkreetselt eelnõus sätestatud ülesande
täitmiseks.
Isikuandmete saamise õigus, sealhulgas õigus saada neid AvTSis nimetatud
andmekogudest, sätestatakse üksnes kriisiolukorras kriisiolukorda
lahendaval asutusele või piiravat meedet kohaldaval haldusorganile. Õigus
449
(statistika
konfidentsiaalseid
andmeid) levitada ainult
tema nõusolekul, välja
arvatud riikliku statistika
seadusest tuleneval juhul.
Riikliku statistika seadus
loetleb selliste juhtudena
konfidentsiaalsete
andmete levitamise teistele
statistika tegijatele (sh
Eurostat, Euroopa
Keskpank) ja levitamise
teaduslikel eesmärkidel.
Sama regulatsioon kehtib
ka Statistikaameti
kogutavatele
statistikaandmetele.
Eeltoodu tähendab seda, et
kriisiolukorraks
valmistumisel või selle
lahendamisel ei ole
praeguse regulatsiooni
kohaselt võimalik riikliku
statistika tegijatelt nõuda
statistika
konfidentsiaalseid
andmeid. Kui
kriisiolukorraks
ettevalmistamisel või selle
lahendamisel on siiski neid
andmeid tarvis, tuleb
saada ja töödelda neid andmeid sätestatakse nimetatud asutusele ka
olukordadeks, kus isikuandmeid sisaldava andmekogu pidamist reguleerivas
õigusaktis ei ole nende isikuandmete väljastamise või muul viisil
juurdepääsu õigust konkreetsele asutusele sätestatud. Sellise seadusliku
aluse sätestamise vajadus seisneb selles, et seadusandjal ei ole võimalik
detailselt ette näha mistahes kriisiolukorra lahendamises osalevate asutuse
täpsemaid vajadusi mõnes andmekogus sisalduvate andmehulkade osas.
Tuleb möönda, et kuigi kriisideks valmistumisel on praegu iseenesest
võimalik kõikidel eelnõus sätestatud ülesandeid täitvatel asutustel ja isikutel
analüüsida ja mõelda läbi erinevate andmete töötlemise vajadused ning
valmistada ka ette vajalikud muudatused õigusaktides, siis teatud
määramatus paratamatult jääb ning see ei saa olla takistuseks kriisi
lahendamisel. Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on vältida neid
olukordi, kus konkreetseid kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke andmeid
ei saa aluse puudumise tõttu töödelda see lahendav asutus, kellele võib
andmete väljastamine kriisiolukorras olla aga igati põhjendatud ja
eesmärgipärane, ja seeläbi kannataks kriisi lahendamine. Andmesubjekti
õiguste ühe kaitsegarantiina sätestatakse nendeks olukordadeks ka nõue, et
andmete töötlemise eesmärki peab eelnevalt hindama AKI. Isikuandmed
väljastab andmekogu vastutav töötleja üksnes juhul, kui isikuandmete
töötlemine vastab soovitud eesmärgile.
450
selleks kehtestada õiguslik
alus. Õigusliku aluse
kehtestamine võib olla
problemaatiline, kuna
statistika andmete
konfidentsiaalsuse
põhimõte tuleneb ÜRO
riikliku statistika
põhiprintsiibist nr 6 ning
Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusest nr
223/2009 Euroopa
statistika kohta.
11. Püsiva kriisiülesandega
asutuse ja isiku kriisiplaan
Eelnõu § 13 lõige 3
sätestab, et
Rahandusministeerium
võib koostada ühisplaani
Eesti Panga ja
Finantsinspektsiooniga
ning lõige 4 sätestab Eesti
Pangale kriisiplaani
kooskõlastamise
kohustuse
Rahandusministeeriumiga
juhul, kui eeltoodud ühist
kriisiplaani ei koostata.
Sarnane tasakaalustav
kooskõlastamise kohustus
Rahandusministeeriumil
Arvestatud
451
aga puudub. Pidades
silmas, et keskpank on
Eesti Panga seaduse
kohaselt sõltumatu asutus,
palume kaaluda
kooskõlastamise
kohustuse asendamist
nõudega esitada plaan
Rahandusministeeriumile
arvamuse avaldamiseks.
12. Konsulteerimine Euroopa
Keskpangaga
Lõpetuseks soovime
juhtida Teie tähelepanu
sellele, et vastavalt
Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikli 127
lõigetele 4 ja 5 tuleb
eelnõud konsulteerida ka
Euroopa Keskpangaga.
Konsulteerimise juhis on
leitav Euroopa Keskpanga
veebilehelt.
Teadmiseks võetud
Eesti Pank (II kooskõlastusring)
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Eelnõu § 10 lg 6 sätestab,
et püsiva kriisiülesandega
asutus ja isik peavad
Selgitus Eelnõu seletuskirja kohaselt loetakse elutähtsa teenuse osutamine elutähtsa
teenuse osutaja kriisiülesandeks, st püsiv kriisiülesanne on ka elutähtsa
teenuse toimepidevuse korraldamine. Oluline on, et asutused ja isikud,
452
valmistuma talle määratud
püsiva kriisiülesande
täitmiseks, sealhulgas
koostama §-s 13 sätestatud
korras riskianalüüsi ja §-s
15 sätestatud korras plaani
ning tagama, et tal on
ülesande täitmiseks
vajalikud võimed,
sealhulgas personal,
vahendid ja varud. Eesti
Pank on püsiva
kriisiülesandega asutus.
Euroopa Keskpank on
sarnaste valmisoleku nõuet
kommenteerinud oma
arvamuses
riigikaitseseaduse eelnõul
kohta järgmiselt: „Kuigi
Eesti Panga
riigikaitseülesande
täitmiseks valmistumise
ülesannet võib pidada
tavaliseks EKPSi
keskpanga ülesandeks,
teostatakse seda selgelt
eranditult Eesti Vabariigi
valitsuse huvides,
eesmärgiga säilitada Eesti
riigi iseseisvus ja
sõltumatus, tema maa-ala,
territoriaalvete ja
kellele on määratud püsiv kriisiülesanne, oleksid valmis selle täitmiseks igal
ajal. Valmisoleku tagamiseks koostab kriisiülesandega asutus riskianalüüsi,
mille põhjal saab asutus otsustada vahendite vajaduse, rollid ja täitjate hulga
ning koostada kriisiplaani. Tegemist on ETO-le pandud ülesandega, mida ei
saa lugeda valitsuse ülesandeks.
453
õhuruumi lahutamatu ja
jagamatu terviklikkus ning
põhiseaduslik kord. Kuna
see ülesanne ületab
keskpanga ülesande seoses
hädaolukorra planeerimise
sisemenetlusega, on see
pigem valitsuse, mitte
keskpanga ülesanne.
Seetõttu peaks
seaduseelnõu sätestama
hüvitamise skeemi
valitsuse ülesande
täitmisel kantud kulude
hüvitamiseks Eesti
Pangale, nagu seda on
tehtud samalaadsete
korralduste puhul mitmes
muus liikmesriigis, kus
võrreldavad ülesanded on
pandud riigi keskpangale.“
Seega võib eelnõu
konsulteerimisel Euroopa
Keskpangaga oodata neilt
sarnast seisukohta ka selle
sätte osas.
2. Jääme oma varasemalt
esitatud seisukoha juurde,
et paragrahvi 35 lõige 1
punktis 2 toodud võimalus
kohustada
finantsjärelevalve subjekte
Arvestatud
454
ostma riigi emiteeritavaid
võlaväärtpabereid ei ole
kooskõlas paragrahvi
eesmärgiga säilitada
finantssektori stabiilsus ja
usaldusväärsus või
kriitiliste funktsioonide
jätkuvus. Kui eelnõuga
soovitakse tagada riigi
finantseerimist
kriisiolukorras, tuleb seda
igati põhjendada ja
rakenduslikult hinnata
ning vastav nõue
kehtestada eraldiseisvas
sättes. Ühtlasi juhime
tähelepanu, et sellise
kohustuse kehtestamine
võib viia olukorrani, kus
finantsjärelevalve
subjektide finantsseisund
halveneb, millel omakorda
võivad olla negatiivsed
tagajärjed
finantsstabiilsusele.
Märkuste tabelis toodud
selgitus ei ole piisav ega
too välja ühtegi olukorda,
kus Riigikogu kehtestatud
kohustus osta riigi
võlaväärtpabereid aitaks
455
kaasa finantssektori
stabiilsuse säilitamisele.
3. Eelnõu § 40 lg 5 sätestab,
et Eesti Pangale ja
kohaliku omavalitsuse
üksusele võib anda
korralduse üksnes nende
püsiva või ühekordse
kriisiülesande täitmise
raames. Juhime
tähelepanu, et Eesti
Pangale kui
põhiseaduslikule
institutsioonile ei saa
vastavalt § 33 lõikele 9
ühekordseid
kriisiülesandeid üldse
anda. Lisaks on küsitav
Eesti Pangale korralduste
andmine üldse, kuna Eesti
Panga seaduse § 3 kohaselt
tegutseb Eesti Pank
muudest riigiasutustest
sõltumatult. Ta annab oma
tegevusest aru
Riigikogule, ei allu
Vabariigi Valitsusele ega
ühelegi teisele
täidesaatvale
riigivõimuasutusele ega
kolmandatele isikutele.
Sellele on varasemalt ka
Arvestatud osaliselt Eelnõu sõnastust muudetud, et tuleks selgelt välja, et EPle saab anda
korraldusi ainult püsiva kriisiülesande raames.
Korralduste andmine on oluline, et tagada kiire sekkumine ja olukorra
lahendamine. Eesti Pank on sõltumatu institutsioon, kuid samas ka elutähtsa
teenuse korraldaja, kes lahendab makseteenuste, sularaharingluse ja
kaarditehingute töötlemise katkestuste olukordi. Seega on Eesti Pank osaks
kriiside lahendamisel ning juhib ka osade kriisiolukordade lahendamist, nt
sularaharinglus/makseteenuse toimimine. Korraldused ei ole eesmärgiga
sekkuda EP ja Euroopa Keskpanga pädevuses olevatesse küsimustesse, vaid
kriisi lahendamise ühtsuse huvides Eesti Panga ETKA kohustuste raames
tekkida võivatesse kitsaskohtadesse.
Kuna kõiki ettetulevaid olukordi ei ole võimalik ette näha jäetakse võimalus
korralduse andmiseks ka Eesti Pangale.
456
oma arvamuses riigikaitse
seaduse eelnõu kohta
juhtinud tähelepanu
Euroopa Keskpank.
Eelnõu § 40 lõikes 6
sätestatakse küll Eesti
Panga kohustus teavitada
korralduse andjat, kui
korraldus on vastuolus
Eesti Panga muude
ülesannete, õiguste või
kohustustega, kuid
eelnõust ei ole üheselt
võimalik välja lugeda, kas
see peatab korralduse
täitmise.
4. Eelnõu § 41 lõige 6
välistab
Finantsinspektsiooni
vastutuse kriisiolukorra
lahendamise eest vastutava
asutuse korralduse
täitmisel. Sarnane
vastutusest vabastav säte
peaks kohalduma kõigile
asutustele, kellele
kriisiolukorras korraldusi
antakse.
Selgitus Eelnõust vastav säte välja jäetud, kohaldub eelnõu riigivastutuse
regulatsioon.
5. Eelnõu § 75 lõiked 7 ja 8
sätestavad elutähtsat
teenust korraldava asutuse
kohustuse kooskõlastada
Arvestatud Nõudega soovitakse tagada ettevõtete ja asutuste teadlikkus riigikaitselistes
kriisides teenuse osutamise vajadustest – mahud, viis, eripära. Nimetatud
vajaduste tagamiseks on oluline Kaitseministeeriumiga kooskõlastada, et
tagada teenuste osutamine ka riigikaitselistes kriisiolukordades. Kõikide
457
elutähtsa teenuse kirjeldus
ja nõuded
Kaitseministeeriumiga.
Eesti Pank on sõltumatu
põhiseaduslik
institutsioon. Kolmandate
isikute õigused kiita heaks
keskpanga õigusakte ei ole
kooskõlas keskpanga
sõltumatusega. Sellest
tulenevalt teeme
ettepaneku asendada
Kaitseministeeriumi
kooskõlastus elutähtsat
teenust korraldava asutuse
kohustusega esitada
elutähtsa teenuse kirjeldus
ja nõuded
Kaitseministeeriumile
arvamuse avaldamiseks.
elutähtsate teenuste osas ei ole Kaitseministeeriumil vajadust nö tellimust
anda, seega on eelnõust jäetud kooskõlastamise nõue välja ning lähtutakse
VV reglemendis toodud nõudest, et kooskõlastada tuleb asjassepuutuvate
asutuste ja isikutega.
6. Eelnõu §75 lg 11 sätestab,
et elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja
võib panna elutähtsa
teenuse osutajale
kohustuse osutada
elutähtsat teenust
ettenähtud viisil ja ulatuses
erinevalt käesoleva
paragrahvi lõike 5 alusel
kehtestatavas määruses
sätestatud nõuetest, kui see
Arvestatud ja selgitus Nimetatud säte annab õiguse panna varem kokkulepitust erinevat korraldust
elutähtsa teenuse korraldajale, kelleks on Eesti Pank, mitte
Finantsinspektsioon. Nimetatud säte ei reguleeri järelevalve küsimusi.
Kohustuse saab panna ettekirjutusega ning see tagatakse vajadusel
sunnirahaga, eelnõu muudetud.
458
on vajalik selle teenuse
ulatusliku või raskete
tagajärgedega katkestuse
ärahoidmiseks või pärast
teenuse ulatuslikku või
raskete tagajärgedega
katkestust teenuse
taastamiseks. Eesti Panga
jaoks ei ole selge selliste
korralduse jõustamine. Kui
see peaks toimuma läbi
ettekirjutuse tegemise ja
sunniraha määramise, siis
vastavalt §-le 155 teeb
ettekirjutusi ja rakendab
sunniraha riiklikku
järelevalvet tegev
haldusorgan. Vastavalt §
157 lg 1 punktile 1 teeb
riiklikku järelevalvet
finantsjärelevalve
subjektidest elutähtsa
teenuse osutajate suhtes
aga Finantsinspektsioon.
Ühe võimalusena võiks
kaaluda § 155 täiendamist
selliselt, et ka Eesti Pangal
oleks §75 lg 11 nimetatud
juhul õigus ettekirjutusi
teha ja sunniraha määrata.
7. Eelnõu § 76 lõige 12 ehk n-
ö saartalituse nõue küll
Selgitus Saartalitluse sätte sõnastust on uuendatud ning see on sama, mis 11.03.2025
Riigikogu menetlusse võetud HOSis muutmise seaduse eelnõus (589 SE),
459
võimaldab elutähtsa
teenuse osutajatel
infosüsteeme välisriigis
hoida, kuid sisuliselt
kohustab neid teenuse
toimimise tagamiseks
hoidma sellisel juhul
paralleelselt töös kahte
süsteemi ehk süsteeme,
mis asuvad Eestis kui ka
välismaal. Teeme
ettepaneku sõnastada
eelnõu § 76 lõige 12
järgmiselt: „(12) Kui
elutähtsa teenuse
toimimist tagavad
infosüsteemid asuvad
välisriigis ning need ei
toimi või ühendus
välisriigi võrgu- ja
infosüsteemidega on
katkenud, tagab elutähtsa
teenuse osutaja elutähtsa
teenuse toimepidevuse
alternatiivsel viisil ja
vahenditega. Lubatud viisi
ja vahendid sätestab
elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja
käesoleva seaduse § 75
lõike 6 alusel kehtestatud
määruses. Enne nimetatud
kuid see on lõimitud elutähtsa teenuse osutaja kohustuste üldisesse
loetelusse. See eelnõu läbis eelnevalt uue kooskõlastamise ja arvamuse
avaldamise ringi. Selle järgi peab elutähtsa teenuse osutaja tagama juhul, kui
elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikud andmed või seadmed
asuvad välisriigis, elutähtsa teenuse toimepidevuse dubleerivate vahendite
ja tehnoloogiliselt alternatiivsete lahenduste abil ajal, kui välisriigis
asuvatele andmetele või seadmetele juurdepääsuks kasutatav tavapärane
elektroonilise side teenus või võrk ei toimi. See seondub vahetult elutähtsa
teenuse osutaja teise kohustusega rakendada elutähtsa teenuse toimepidevust
tagavaid meetmeid (…) tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude
teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete
lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning
muu sellise kaudu. Elutähtsa teenuse osutaja nõuete täitmist kontrollib,
toimepidevuse nõuded kehtestab ning tema toimepidevuse riskianalüüsi ja
kriisiplaani kinnitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja.
460
määruse kehtestamist
esitab elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja
selle kooskõlastamiseks
Riigi Infosüsteemise
Ametile. Eesti Pank esitab
nimetatud määruse Riigi
Infosüsteemide Ametile
arvamuse avaldamiseks.“
Muudatus annaks elutähtsa
teenuse toimepidevuse
korraldajale võimaluse
saartalitluse nõudeid oma
määrusega muuta ning
seda selgel seadusest
tuleval alusel, kuid oleks
samas kooskõlas sellega, et
saartalitluse nõude
täitmise üle teeb riiklikku
järelevalvet Riigi
Infosüsteemide Amet.
Kõik elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldajad
peale Eesti Panga esitavad
määruse eelnõu
kooskõlastamiseks Riigi
Infosüsteemide Ametile.
Eesti Pank esitab oma
määruse eelnõu Riigi
Infosüsteemide Ametile
arvamuse avaldamiseks,
kuna kolmandate isikute
461
õigus keskpanga õigusakte
heaks kiita ei ole kooskõlas
Eesti Panga seadusest
tuleneva keskpangas
sõltumatuse nõudega.
Lisaks on pakutud sätte
sõnastus kooskõlas eelnõu
§ 76 lõikes 5 sätestatuga,
mis annab elutähtsa
teenuse toimepidevuse
korraldajale võimaluse
küsida elutähtsa teenuse
osutajate nimetamisel
Riigi Infosüsteemide
Ametilt arvamust
saartalitluse nõude
täitmise ja selle täitmise
tähtaja kohta.
Väljapakutud sõnastus
annab elutähtsa teenuse
osutajatele võimaluse
infosüsteemide
välisriikides hoidmiseks ja
teenuse kättesaadavuse
tagamiseks alternatiivse
(nt. satelliitside)
ühendusega, kui Eesti
mere- ja maakaablid
peaksid katkema. Sellise
lahenduse vajalikkust on
rõhutanud elutähtsa
teenuse osutajatest
462
krediidiasutused. Säte
suurendab ka
makseteenuse ja
sularaharingluse
toimekindlust
riigikaitselistes
kriisiolukordades, sest
hetkel kehtiva nõude
täitmiseks eelistavad
elutähtsa teenuse osutajad
oma andmekeskusi Eestis
hoida, mis tähendab, et
andmekeskuste vastu
tehtava füüsilise rünnaku
tagajärjel katkeks
elutähtsate teenuste
toimepidevus, sh inimeste
ja ettevõtete juurdepääs
oma pangakontol oleva
raha kasutamisele. Riigi
Infosüsteemide Ameti
seisukohast on
makseteenus füüsilise
komponendita elutähtis
teenus, mille puhul võiks
toimepidevuse tõstmiseks
ja andmekeskuste
hävimise riski
maandamiseks kaaluda
elutähtsa teenuse
toimepidevuse
korraldajatele suurema
463
otsustusõiguse andmist
saartalituse nõuete
kehtestamisel.
8. Eelnõu § 98 lõikes 3
toodud määrus paneb
elutähtsa teenuse
toimepidevuse
korraldajale kohustuse
tagada, et elutähtsa teenuse
osutaja on määranud
sobivad kriisiülesandega
ametikohad. See kohustus
tuleks määruse asemel
sätestada seaduses.
Selgitus
ETKA ülesanne on tagada, et ETOl oleks tehtud riskianalüüs ja kriisiplaan
ning isikud, kes määratakse kriisiülesandega töökohale oleks vastavuses
riskianalüüsis ja kriisiplaanis tooduga. Kohustust tagada, et ETO kindlasti
määraks kriisiülesandega töökohale isikuid, ei ole, kuna nimetatud
töökohale määramine on vaid üks valik, kuidas endale vajalikku personali
tagada.
9. Teeme ettepaneku
täiendada krediidiasutuste
seaduse § 3 lõigetega 4 ja 5
järgmises sõnastuses: „(4)
Eesti Pank võib kehtestada
käesoleva paragrahvi
lõikes 2 nimetatud
elutähtsa teenuse osutaja
määramise täpsemad
tingimused ja korra. (5)
Kriisiolukorras pakub
elutähtsat teenust osutav
krediidiasutus, välisriigi
krediidiasutuse filiaal
Eestis ja lõikes 22
nimetatud krediidiasutus
makseteenuseid ulatuses,
mis vastab tsiviilkriisi ja
Arvestatud ETKA kohustus on määrata ETO tingimused ja kord
464
riigikaitse seaduse § 75
lõike 6 alusel kehtestatud
määruses sätestatule.
Elutähtsat teenust osutav
krediidiasutus ja välisriigi
krediidiasutuse filiaal
Eestis, kes osutab
sularaha- või
makseautomaadist
sularaha väljavõtmise
teenust, peab
kriisiolukorras tagama
teenuse sõltumata sellest,
kas sularaha välja võttev
isik on selle
krediidiasutuse ja filiaali
klient või mitte.“
Seletuskiri: Punktiga 4
täiendatakse seaduse § 3
lõigetega 4 ja 5. Lõikes 4
on sätestatud Eesti Panga
volitusnorm kehtestada
elutähtsa teenuse osutaja
määramise täpsemad
tingimused ja kord. Lõikes
5 viidatakse
krediidiasutuste ja
filiaalide kohustusele
pakkuda kriisiolukorras
teenuseid ulatuses, mis
vastavad Eesti Panga
presidendi määrusega ette
465
nähtud teenusele
ettenähtud tingimustele
ning ühtlasi pannakse
elutähtsa teenuse
osutajatele kohustus
säilitada sularaha
väljastamise võimekus
sularahaautomaatide nn
ristkasutuse kaudu ka
kriisiolukorras. Säte tagab,
et kriisiolukorras ei või
pangad piirata sularaha
väljastamist nende
hallatavate
sularahaautomaatide
kaudu üksnes
krediidiasutuse enda
klientidele. See tähendab,
et ühe panga väljastatud
maksekaardiga saavad
kliendid sularaha välja
võtta ka mõne teise panga
sularahaautomaadi kaudu
nagu tavapäraselt. Kuivõrd
sularahaautomaatide arvu
on pangad aasta-aastalt
vähendanud, ei tohiks
lubada kriisiolukorras
sularaha kättesaadavust
piirata ja kliente eelistada.
Kui kriisiolukorras
nähakse ette ka sularaha
466
summaline piiramine,
tuleb seda rakendada
samuti kõikide
krediidiasutuste klientide
suhtes, kes
sularahaautomaatide
kaudu sularaha välja
võtavad.
10. Teeme ettepaneku muuta
Eesti Panga seadust ja
täiendada paragrahvi 2
lõikega 3 järgmises
sõnastuses: „(3) Eesti
Panga püsivad
kriisiülesanded on: 1)
käesoleva paragrahvi lõike
2 punktides 1, 2 ja 5
sätestatud ülesanded; 2)
Eesti Panga hallatavate
maksesüsteemide
toimimise tagamine;
3) finantssüsteemi
stabiilsusele
kaasaaitamine, sealhulgas
finantskriiside
lahendamisel osalemine;
4) elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja
ülesannete täitmine.“
Seletuskiri: Eesti Panga
seaduses sätestatakse Eesti
Panga püsivad
Arvestatud
467
kriisiülesanded, mis on
seotud rahapoliitika
kujundamise, raharingluse
korraldamise ning
finantsstabiilsuse
tagamisega, ning mille
eesmärk on kindlustada
rahandus- ja
finantssüsteemi stabiilsus
ning efektiivne toimimine
kriisiolukordades. Samuti
on kriisiolukorras
äärmiselt oluline
maksesüsteemide
katkematu toimimine, et
tagada finantsvoogude
jätkumine ja vältida
majanduslikku seiskumist.
Finantssüsteemi stabiilsus
on kogu majanduse
toimimise alus. Eesti Pank
mängib olulist rolli
finantskriiside ennetamisel
ja lahendamisel. See
hõlmab pidevat
finantssektori olukorra
jälgimist, analüüsimist ja
vajadusel sekkumist, et
vältida sügavamate
kriiside tekkimist. Eesti
Pank teeb koostööd teiste
finantsasutuste ja
468
riigiasutustega, et
koordineerida kriisihaldust
ja rakendada vajalikke
meetmeid.
Finantssüsteemi
stabiilsuse tagamise üheks
meetmeks on pankadele
likviidsuse tagamine.
11. Eelnõu ei sätesta enam
püsivaid kriisiülesandeid
Finantsinspektsioonile.
Peame
Finantsinspektsiooni
oluliseks institutsiooniks
finantskriiside
lahendamisel
kriisiolukorras ja leiame, et
ka Finantsinspektsioonile
peavad olema määratud
püsivad kriisiülesanded
(näiteks elutähtsa teenuse
osutajate üle järelevalve
tegemine, finantskriiside
lahendamine, tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduse § 35
tulenevate ülesannete
täitmine) nendest
tulenevate õiguste ja
kohustustega.
Selgitus FI täidab kriisiolukorras neid ülesandeid, mis talle on seaduses toodud või
EP poolt korraldusega antud
12. Eelnõuga sätestatakse
võimalus läbi viia
taustakontroll isikute
Selgitus Eelnõu reguleerib üldist taustakontrolli tegemist. Kui mõnes valdkonnas on
spetsiifilised nõuded juhtorganitele ja omanikele, siis oleks mõttekas need
vastavas valdkonna seaduses ette näha. Käesolevas eelnõus on ainult need
469
suhtes, kes täidavad
elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamise
seisukohast olulisi
ülesandeid. Arvestades
elutähtsa teenuse olulisust
Eesti Vabariigi toimimise
tagamisel võiks lisaks
töötajate taustakontrollile
kaaluda ka elutähtsa
teenuse osutajate
juhtorganite ja omanike
sobivusnõuete
kehtestamist neis
tegevusvaldkondades, kus
see praegu puudub.
taustakontrolli puudutavad sätted, mis lisati HOSi tulenevalt EL direktiivist.
Suuremad muudatused ja nõuded taustakontrolli osas on mõistlik lahendada
ühtse taustakontrolli regulatsiooniga, mille väljatöötamine kuulub JUMi
vastutusalasse või siis spetsiifilised nõuded eriseadustes.
Eesti Vee-ettevõtete Liit
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid
1. Kuigi seletuskirja kohaselt
ETO-de ülesanded ei
muutu, on suurema
tähelepanu alla seaduse
eelnõuga võetud asutuste
ja isikute toimepidevus,
mis puudutab ka ETO-sid,
kes on kriisiülesande
täitjad. Sellest tulenevalt
kaasneb meie hinnangul
ETO-dele uudseid nõudeid
Arvestatud Kohtumine toimus 23.05.2023
470
ja täiendavaid kohustusi
(nt toimepidevuse
tagamise objekte hõlmav
objektikaitse
regulatsioon). Soovime
kaasnevaid kohustusi
täpsemini analüüsida, et
vältida hilisemaid
praktikas ilmnevaid
kitsaskohti.
Lisaks palume võimalusel
Riigikantseleiga eraldi
kohtumist, eelduslikult
mai kuus, et eelnõu raames
tekkinud küsimusi vahetult
arutada ja võimalikke
hilisemaid praktilisi
probleeme vältida.
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Nr Ettepaneku/märkuse
sisu
Arvestatud/mittearvestatud/
selgitused
Kommentaarid
471
1. Eesti Linnade ja Valdade
Liit ei pea võimalikuks
kooskõlastada tsiviilkriisi
ja riigikaitse seaduse
eelnõu järgmistel põhjustel.
Kahtlemata on tegemist
vajaliku eelnõuga, kuid
esitatud kujul eelnõu vajab
täiendavat läbitöötamist ja
täpsustamist, et eelnõu
seadusena toimiks
eesmärgipäraselt ja kõigil
osapooltel oleks selgus
nende rollist, pädevusest,
õigustest ja kohustustest.
Seaduse eelnõu sätestab
kohalikele omavalitsustele
hulgaliselt uusi ülesandeid,
mille tegelik maht eelnõust
ei selgu, kuid mille täitmine
nõuab eeldatavalt
täiendavaid rahalisi
vahendeid
investeeringuteks ja
kvalifitseeritud personalile.
Täpsemat rahalist vajadust
saab hinnata pärast
riskianalüüside ja
Selgitus Mitmed kirjeldatud ülesanded on omavalitustel juba ka täna ning
eelnõu ainult täpsustab neid ootuseid (nt sotsiaal- ja
haridusteenuseid tuleb ka kehtiva õigusruumi järgi pakkuda nii
tava- kui kriisiolukorras).
Kooskõlastusringi käigus saadud tagasiside pinnalt on tehtud
mõningaid täpsustusi osapoolte rollides, mitmed täpsustused on
tulemas eriseaduste paketi raames (nt ettepanek
sotsiaalvaldkonna kriisülesannete miinimumstandardite
seadmiseks on välja töötatud sotsiaalhoolekande seaduse
muutmise eelnõu raames, mille ELVL on eraldiseisvalt
kooskõlastanud).
Eelnõu seletuskirjas oleme keskendunud rahaliste mõjude vaates
ennekõike toimepidevuse nõuete täitmise ning kriisiplaanide
koostamisega seotud kuludele. Nagu ka ise välja toote, siis muid
rahalisi mõjusid saab hinnata pärast riskianalüüside ja
kriisiplaanide koostamist ja plaanide õppustel läbi mängimist.
Täiendavate rahastusvõimaluste vajadusi ja võimalikke
katteallikaid saab seega arutada ennekõike analüüsi- ja
planeerimisprotsessile toetudes.
Oluline on välja tuua, et erinevad riigiasutused pakuvad
KOVidele uute planeerimisprotsesside juurutamisel ka tuge –
seda nii erinevate juhendmaterjalide kui koolituste kaudu. Lisaks
täpsustuvad mitmed teemad enne eelnõu jõustumist
rakendusaktide ettevalmistamise käigus.
472
kriisiplaanide koostamist,
millega samuti kaasnevad
kulud. Eelnõu seletuskirjas
on viidatud ainult
võimalikule täiendavale
palgakulule, jättes
märkimata sellegi
katteallikad. Kulutused
toimepidevuse tagamiseks
ja püsivate
kriisiülesannete täitmiseks
valmistumisel on
kahtlemata oluliselt
suuremad kui üksnes
palgakulu. Hea õigusloome
ja normitehnika eeskirja § 7
lõige 2 sätestab, et riigile või
kohaliku omavalitsuse
üksusele lisakulude
sätestamisel või kui on vaja
nende tulusid vähendada,
tuleb eelnõu koostamisel
kavandada nimetatud
lisakulude või saamata
jäävate tulude katteallikad.
Leiame, et asjakohast
mõjude analüüsi ja
eelviidatud nõuet ei ole
täidetud.
Eelnõus puudub selgus
kohalike omavalitsuste
473
rollist tsiviil- ja
riigikaitselises
kriisiolukorras
kriisiülesannete täitmisel.
Arvestades eelnõuga
kavandatud
kriisiolukorra
lahendamise
tsentraliseeritust ja sellest
tulenevaid erinevaid
sekkumisvorme, vajaks
täpsustamist – mis osas
täidavad kohalikud
omavalitsused riiklikke,
mis osas kohalikke
ülesandeid ning
missugune on nende
otsustusõigus, sh kohaliku
omavalitsuse volikogu
otsustusõigus
kriisiolukorras. Ühelt poolt
seletuskirjas märgitakse, et
„Kriisiolukorra
lahendamise juhtimisel on
eelnõus lähtutud
põhimõttest, et
kriisiolukorras ei tohiks
toimuda olemuslikke
muudatusi riigi juhtimises.
Jätkuvalt on oluline
ülesannete (pädevuste)
jäävuse põhimõte, mille
Selgitame, et KOVidele korralduste andmise osas on eelnõus
lahendus, et kriisiolukorra juht (PM) võib anda korralduse
KOVile seoses kriisülesannete täitmisega juhul, kui püsiva
kriisiülesande täitmisele asumise maht ja selle täitmisele asumine
ei ole määratud seaduses ega seaduse alusel antud õigusaktis.
Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus saab anda
KOVile korralduse üksnes kohaliku omavalitsuse üksuse püsiva
või ühekordse kriisiülesande täitmise raames. Muude kohalike
teenuste osutamise otsustab KOV vastavalt oma kordadele.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses otsustatakse kriisiolukord
ainult VV otsusega. Samas kohalike kriiside (nt elutähtsa teenuse
katkestuse) korral lahendab kriisi KOV ETKA-na vastavalt oma
kriisiplaanidele ning ETKA-na määrab ta ise ka teenuste tasemed
ning juhib teenuste katkemisel olukorra lahendamist.
Eelnõus olev KOVidele korralduste andmise regulatsioon on
suuresti sama, mis kehtivase õiguses, muudetud ainult
õigusselgemaks: kui hetkel saab korraldusi anda ka siseminister,
siis see on eelnõust välja jäetud.
474
kohaselt täidavad kõik
asutused ja isikud oma
rahuaegseid ülesandeid
(omavad vastavaid pädevusi
ja volitusi) ka
kriisiolukorras.
Kriisiolukorras ei toimu
olemuslikke muudatusi
võimu teostamise
põhimõtetes, lähtutakse
võimude lahususe ja
tasakaalustatuse printsiibist
(PS § 4).“ Teiselt poolt
tõdetakse seletuskirjas, et
„Kohaliku omavalitsuse
üksused ja muud avaliku
võimu kandjad, kes saavad
korraldusi kriisiolukorra
juhilt või kriisiolukorda
lahendavalt asutuselt neile
pandud riigi
haldusülesannete
täitmiseks, muutuvad osaks
riigi
haldusorganisatsioonist.“
2. Tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse eelnõu (edaspidi
„eelnõu“) § 1 sätestab:
„Käesolev seadus
reguleerib riigikaitse rahu-
ja sõjaaegset korraldust,
eriolukorraks,
Arvestatud ja selgitus Eelnõu § 1 muudetud. Lisaks selgitame, et kui tegu ei ole suure
mõjuga tsiviilkriisiga või riigikaitselise kriisiga, siis lahendatakse
olukordi sarnaselt praegusele eriseaduste alusel (KoRS,
Päästeseadus, Kaitseväe korralduse seadus, nakkushaiguste
ennetamise ja tõrje seadus jne).
475
erakorraliseks ja
sõjaseisukorraks
valmistumist ja nendest
põhjustatud olukordade
lahendamist,
mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni
korraldust, Eesti Vabariigi
osalemist rahvusvahelises
sõjalises koostöös,
elutähtsate teenuste
toimepidevuse tagamise
õiguslikke aluseid ning
järelevalvet ja vastutust.“
Eelnõu pealkirjas on
märgitud ka „tsiviilkriis“,
kuid § 1, mis räägib seaduse
reguleerimis- ja
kohaldamisalast,
tsiviilkriisi ei maini. Samas
eelnõu § 2 toob tsiviilkriisi
mõiste sisse ja selgitab, mis
on tsiviilkriis ja mis on
riigikaitse. § 1 seletuskirjas
märgitakse, et seadus
reguleerib muu hulgas ka
tsiviilkriisiks valmistumist
ja selle lahendamist ning
tuuakse välja, et eelnõus
defineeritakse „tsiviilkriis“
õigusaktis esimest korda .
Eelnõu § 20 sätestab, et
476
Vabariigi Valitsus võib
korraldusega kehtestada
kriisiolukorra tsiviilkriisi
lahendamiseks või
riigikaitse tagamiseks.
Eeltoodust tulenevalt võib
tõdeda, et käesolev eelnõu
reguleerib ka suure mõjuga
tsiviilkriisi korraldust.
Leiame, et selguse huvides
peaks olema märgitud, et
eelnõu reguleerib ka
tsiviilkriisi lahendamist.
Lisame samuti, et eelnõu
alusel jääb ebamääraseks
olukordade lahendamine
juhul, kui olukord on
üldiselt hinnatav
kriisiolukorrana, kuid
üheselt ei ole tuvastatav, kas
tegemist on suure mõjuga
tsiviilkriisiga või mitte.
Olukorda võidakse kohtadel
näha ja hinnata erinevalt kui
riigi tasandil. Ka peaks
selgemalt eelnõust välja
tulema, missugused seaduse
sätted kohalduvad üldiselt
igasuguses kriisiolukorras
ning mis üksnes suure
mõjuga kriisiolukorras.
Põhjalikumat analüüsi
477
vajaks olukordade
lahendamine juhul, kui ei
ole tegemist suure mõjuga
tsiviilkriisiga.
3. Eelnõuga lisandub
kohalikele omavalitsustele
(edaspidi ka KOV) mitmeid
täiendavaid ülesandeid.
Eelnõu § 11 kohaselt peab
KOV koostama
üleriigilisest riskianalüüsist
lähtudes oma asutuse või
isiku riskianalüüsi, milles
analüüsitakse nii
üleriigilises riskianalüüsis
esitatud, kui ka muid riske
asutuse või isiku püsiva
kriisiülesande täitmisele ja
toimepidevusele.
Riskianalüüsi koostamise
käigus hinnatakse ka
asutuste võimekust osutada
teenuseid kriisiolukordades.
Samuti eelnõu § 13 kohaselt
peab KOV koostama
üleriigilisest ja asutuse või
isiku riskianalüüsist
lähtudes kriisiplaani,
tegutsemiseks nii
kriisiolukorras kui ka enne
seda. Täiendavalt
lisanduvad väiksematele
Selgitus Seaduse rakendamise toetamiseks on plaanis välja töötada nii
erinevaid juhendmaterjale kui korraldada koolitusi, seminare jm
toetavaid tegevusi.
478
KOVidele (alla 10 000
elanikuga) nõuded, mis on
seotud elutähtsate teenuste
toimepidevuse tagamisega.
Püsiva ülesandega asutuse
riskianalüüsi ja
kriisiplaanide koostamise
ning elutähtsate teenuste
toimepidevuse tagamisega
seotud ülesannete täitmise
eelduseks on pädev ja
asjatundlik personal.
Kuna kohustus on pandud
kõikidele KOVidele, siis on
probleemiks asjaolu, et
kriisireguleerimise
valdkonna spetsialiste on
Eestis vähe. Nimetatud
pädevuse loomiseks on
vajalik olemasolevat
personali koolitada, kuna
paljud töötajad on
spetsialiseerunud
konkreetsete teenuste
osutamisele. Arvestades
dokumentide koostamiseks
vajaminevaid teadmisi ning
ajalist mahtu, siis ei ole
võimalik seda ülesannet
panna olemasolevatele
töötajatele, kuna nende
töömaht on juba niigi suur.
479
Probleemiks on ka asjaolu,
et asutustes osutatakse
erinevaid teenuseid, mida
üks töötaja ei suudaks
korraga administreerida ja
hallata. Üldjuhul peaksid
KOVid leidma täiendavaid
töötajaid, kes keskselt
koordineeriks ametiasutuses
plaanide koostamist,
kaasates selleks töötajate
erialaseid teadmisi.
Teeme ettepaneku
seletuskirjas välja tuua
plaanid, kuidas tagada
KOVle eelnõu nõuetele
vastav tööjõud.
4. Eelnõu § 13 lõikes 7 on
sätestatud, et elutähtsa
teenuse korraldaja kirjeldab
kriisiplaanis ka elutähtsa
teenuse toimepidevuse
tagamiseks vajalikke
tegevusi elutähtsa teenuse
raskete tagajärgede või
pikaajalise katkestuse korral
või selle ohu korral.
Samuti on „elutähtsa
teenuse korraldajat“
nimetatud eelnõu § 32 lg 4,
§ 38 lg 5, § 39 lg 4, § 75 lg
6 punktis 7.
Selgitus Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja on veevarustuse,
kanalisatsiooni, kaugkütte ja kohalike teede osas kohaliku
omavalitsuse üksus.
Eelnõus parandatud mõisted ja läbivalt ühtlustatud.
480
Teeme ettepaneku
selgitada, keda mõeldakse
elutähtsa teenuse korraldaja
all, kas elutähtsa teenuse
osutajat või elutähtsa
teenuse toimepidevuse
korraldajat? Samuti on
eelnõus läbivalt kasutatud
mõisteid „elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja“
ja „elutähtsa teenuse
korraldaja“ – kas nende
mõistete all mõeldakse
samasid isikuid?
Märgime, et kehtivas
hädaolukorra seaduses on
vastavad mõisted
arusaadavamalt sätestatud.
5. Eelnõu § 16 lõike 2 punkt
10 sätestab toimepidevuse
tagamiseks püsiva
kriisiülesandega asutusele
kohustuse määrata
käesolevas seaduses
sätestatud ülesannete
täitmise korraldamiseks
volitatud esindaja ning
ööpäev läbi toimiv
kontaktpunkt.
Teeme ettepaneku
täpsustada, kas ööpäev läbi
toimiv kontaktpunkt peab
Selgitus Eelnõu § 18 lg 1 kohaselt on toimepidevus püsiva
kriisiülesandega asutuse ja isiku, sealhulgas kohaliku
omavalitsuse üksuse, elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi püsiva
kriisiülesandega asutus ja isik) ning põhiseadusliku institutsiooni
suutlikkus järjepidevalt toimida ja tagada igal ajal valmidus talle
pandud ülesandeid täita. Eeltoodu ütleb üheselt, et toimepidevus
tuleb tagada igal ajal, seega peab ka ööpäev läbi toimiv
kontaktpunkt toimima igal ajal, nii tava- kui kriisiolukorras.
481
toimima ka tavaolukorras,
väljaspool kriisi.
6. Eelnõu § 21 lõike 6
kohaselt võib Vabariigi
Valitsus kriisiolukorra välja
kuulutada ka piirkondlikult
või ühe kohaliku
omavalitsuse piires. Eelnõu
§ 32 lg 4 kohaselt, nagu
seletuskirjas on toodud, on
KOV kriisiolukorra
lahendamist juhtivaks
asutuseks nende teenuste
puhul, milles ta on ETKA.
Eelnõust ega seletuskirjast
aga ei selgu, et kui tegemist
on näiteks ulatusliku
kaugkütte teenuse
katkemisega ühe
omavalitsuse piires, siis kas
omavalitsusel on pädevus
kriisiolukord välja
kuulutada ja seda juhtida?
Jääb segaseks, kas ka nende
kriisiolukordade
väljakuulutamine, mille
osas KOV on ETKA, on
KOVil piisavalt õigusi ja
volitusi kriisiolukorra
iseseisvaks
väljakuulutamiseks ja
lahendamiseks?
Selgitus Kriisiolukorra kehtestab Vabariigi Valitsus (eelnõu § 20 lg 1).
KOV-d ei saa iseseisvalt üleriigilist kriisiolukorda kuulutada
välja, vaid üksnes teha ettepanekut VV-le vastava olukorra
kehtestamiseks.
Küll on ETKA kohustus juhtida elutähtsa teenuse raskete
tagajärgede või pikaajalise katkestuse korral olukorra
lahendamist kriisiplaani kohaselt. Samuti on KOV-l võimalus
rakendada ETO-de suhtes eelnõu § 74 lg-s 11 nimetatud
erimeedet.
KOV-de püsivad kriisiülesanded on loetletud eelnõus, nendeks
on lisaks kaugküttega varustamisele, kohaliku tee sõidetavuse
tagamisele ja veega varustamisele ja kanalisatsiooni toimimisele
järgmised teenused;
1) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil
evakuatsioonikohtade määramine ja kasutusele võtmine,
kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil viibivate
isikute ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamine, teise kohaliku
omavalitsuse üksuse territooriumilt evakueeritud isikute
vastuvõtmisele kaasaaitamine ja evakueeritud isikutele
evakuatsioonikohas vähemalt toidu ja joogivee võimaldamine;
2) koduteenuse korraldamine;
3) väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse
korraldamine;
4) asendushooldusteenuse korraldamine;
5) turvakoduteenuse korraldamine;
6) vältimatu sotsiaalabi tagamine;
7) abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast
eraldatud või kriisiolukorra tõttu perekonnast lahutatud laste
abistamine;
482
Teeme ettepaneku
täpsustada, kelle pädevus on
kriisiolukorra
väljakuulutamine, kui
tegemist on KOV
korraldatava elutähtsa
teenuse katkestusega.
Lisame, et eelnõu § 32 lg 7
kohaselt peab iga asutus ja
isik olema kriisiolukorras
valmis täitma talle antud
seadusega ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidega
pandud ülesandeid, kui
seaduses ei ole sätestatud
teisiti, tagades
esmajärjekorras
kriisiülesannete täitmise.
Arvestades seletuskirja
selgitusi, jääb ebaselgeks,
millise volituse nimetatud
säte annab, otsustamaks,
missuguseid ülesandeid
täita ja missuguseid mitte.
8) toimetulekutoetuse maksmine;
9) lapsehoiuteenuse korraldamine;
10) alus- põhi- ja keskhariduse kättesaadavuse tagamine;
11) oma territooriumil viibivate isikute ohuolukorrast teavitamise
ja käitumisjuhiste andmise tagamine.
7. Eelnõu § 44 lõike 2
kohaselt lahendab
kriisiolukorras eri
valitsemisaladesse
kuuluvate täidesaatva
riigivõimu asutuste,
kohaliku omavalitsuse
üksuste või muude avaliku
Arvestatud osaliselt ja selgitus Sätte sõnastusest jäetud välja „alluvuse korras“ ning lisatud, et
„Kriisiolukorras eri valitsemisaladesse kuuluvate täidesaatva
riigivõimu asutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste riiklike
ülesannete osas või muude avaliku võimu kandjate vahel tekkivad
avaliku halduse ülesannete jaotuse ja täitmisega seotud vaidlused
lahendatakse asutusevahelises koostöös, ministrite vahel või
kriisiolukorra juhi poolt.“ Sisuliselt ei muutu sätte uue
sõnastusega senine praktika, kus ministeeriumid ja teised
483
võimu kandjate vahel
tekkivad avaliku halduse
ülesannete jaotuse ja
täitmisega seotud vaidlused
kriisiolukorra juht alluvuse
korras. Juhime
tähelepanu, et kohalikud
omavalitsused ei ole
alluvussuhtes
peaministriga.
asutused lahendavad oma erimeelsused ise ning kui kokkuleppele
ei jõuta siis lahendatakse küsimus kõrgemal tasemel. KOVide
riiklike ülesannete osas on partneriks regionaal- ja
põllumajandusministeerium.
8. Teeme ettepaneku
täiendada eelnõu § 73 lg 3
punktiga 23
„erihoolekandeteenuste
tagamine“ ja § 74 lg 4
punktiga 5 järgmises
sõnastuses „
Sotsiaalministeerium
käesoleva seaduse § 73
lõike 3 punktides 7, 21 ja 23
nimetatud elutähtsaid
teenuseid“. Selgitame, et
erihoolekandeteenused on
riigi rahastatavad teenused,
mis nõuavad spetsiaalset
väljaõpet ja on mõeldud
isikule, kellel on raske,
sügava või püsiva kuluga
psüühikahäire ja vajab
pidevat tuge. Teenuse
katkemine ohustaks
Selgitus Ööpäevaringsed erihoolekandeteenused nähakse ette
Sotsiaalkindlustusameti püsivate kriisiülesannetena, mille
katkematu osutamise peab Sotsiaalkindlustusamet tagama ka
kriisiolukorras. Terviklik loetelu riigiasutuste ja kohalike
omavalitsuste kriisiülesannetest tekib koos VV kriisiplaaniga.
484
vahetult inimeste elu või
tervist.
9. Eelnõu § 74 lõike 2
kohaselt on elutähtsa
teenuse toimepidevuse
korraldaja ülesanne
elutähtsa teenuse raskete või
pikaajaliste katkestuste
korral või selle ohu korral
juhtida nimetatud olukorra
lahendamist kriisiplaani
kohaselt.
Teeme ettepaneku
täpsustada, kas asjaomast
ülesannet võib sarnaselt
eelnõu § 74 lg 3 sätestatud
ülesannetele täita kohaliku
omavalitsuse üksuse
määratud ametiasutus?
Selgitus Nimetatud ülesannet delegeerida edasi ei saa, olukorra
lahendamise juhtimine on elutähtsa teenuse korraldaja
peavastutus.
10. Eelnõu § 74 lõikes 5 on
sätestatud, et elutähtsa
teenuse toimepidevuse
korraldaja kehtestab
elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuded
määrusega.
Teeme ettepaneku
selgitada, kas siinkohal on
mõeldud eelnõu § 74 lg 1
punktis 3 sätestatud
elutähtsa teenuse osutamise
nõudeid? Hetkel on nende
Selgitus Jah. Selguse huvides on eelnõu sõnastus täiendatud.
485
kehtestamise pädevus
kohaliku omavalitsuse
üksusel, operatiivsem oleks
kaaluda linna/vallavalitsuse
tasandit.
Märgime, et kaaluda võiks
kehtiva hädaolukorra
seaduse vastava
regulatsiooni ülevõtmist.
11. Eelnõu § 74 lõike 7
kohaselt võib elutähtsa
teenuse toimepidevuse
korraldaja panna elutähtsa
teenuse osutajale kohustuse
osutada elutähtsat teenust
ettenähtud viisil ja ulatuses,
kui see on vajalik elutähtsa
teenuse ulatusliku või
raskete tagajärgedega
katkestuse ärahoidmiseks
või pärast teenuse
ulatuslikku või raskete
tagajärgedega katkestust
teenuse taastamiseks.
Teeme ettepaneku
täpsustada, kas asjaomast
ülesannet võib sarnaselt
eelnõu § 74 lg 3 sätestatud
ülesannetele täita kohaliku
omavalitsuse üksuse
määratud ametiasutus?
Selgitus Nimetatud säte on elutähtsa teenuse korraldaja peavastutus ja
edasi delegeerimise võimalust ei ole ette nähtud. Sätet täiendatud,
et oleks selge, et nimetatud võimalus on kehtestatud nõuete
väliselt.
486
Ebaselgeks jääb, kas eelnõu
§ 74 lõikes 7 sätestatud
nõuded elutähtsa teenuse
osutajale peavad sisalduma
sama paragrahvi lõike 6
kohases määruses, kus on
ette nähtud nõuded teenuse
osutajale. Kui need on
võimalikud täiendavad
nõuded (lisaks sellele, mis
on määruses kirjas), siis
teeme ettepanku sätet
täpsustada, sest see annab
omavalitsusele võimaluse
sekkuda ettevõtte tegevusse.
12. Eelnõu § 76 lõike 1 punkti
1 kohaselt on KOVi
püsivaks ülesandeks
kohaliku omavalitsuse
üksuse territooriumil
evakuatsioonikohtade
määramine ja kasutusele
võtmine, kohaliku
omavalitsuse üksuse
haldusterritooriumil
viibivate isikute ulatuslikule
evakuatsioonile
kaasaaitamine, teise
kohaliku omavalitsuse
üksuse territooriumilt
evakueeritud isikute
vastuvõtmisele
Selgitus Päästeamet korraldab koolitusi/seminare nii eelnõu
ettevalmistavas faasis kui pärast jõustumist. Samuti tehakse
rakendumise toetamiseks omavalitsustele temaatilised
juhendmaterjalid. Erinevate osapoolte rolle täpsustatakse
erinevates ametkondlikes dokumentides, nt Päästeameti
elanikkonnakaitse kava ulatusliku evakuatsiooni lisa raames.
487
kaasaaitamine ja
evakueeritud isikutele
evakuatsioonikohas
vähemalt toidu ja joogivee
võimaldamine.
Eeltoodust tulenevalt tuleb
kriisiolukorras tagada
elanike evakuatsiooni
läbiviimiseks nii
kogunemispunktide kui ka
evakuatsioonikohtade
ettevalmistamine ja nende
töösse rakendamine. Seega
KOVid peavad valmistama
ette töötajaid, kes oleksid
suutelised tagama nii
evakuatsioonipunktide kui
ka evakuatsioonikohtade
töö. Kõik see eeldab
massilisi koolitusi, kuna
kasutusele võidakse võtta
mitmeid kogunemis- ja
evakuatsioonikohti, kus
tuleb tagada vahetustega
töö. Samuti tuleb tagada nii
evakueeritutele kui ka
töötajatele toitlustus jms
teenused, mis eeldab
täiendavaid ressursse. Eriti
kriisiolukordades, kus ei ole
kindel, et eelnevate
kokkulepete alusel
488
ettevõtted suudavad tagada
kõikide kohustuste täitmise.
13. Eelnõu § 76 lg 1 punkt 7
kohaselt on
toimetulekutoetuse
maksmine KOVi
kriisiülesanne; § 77 lg 1
kohaselt toimetulekutoetuse
maksmise kui riikliku
ülesande täitmise kulud
kaetakse riigieelarvest.
Samas eelnõu § 72 kohaselt
võib Vabariigi Valitsus
vähendada või peatada
toimetulekutoetuse
maksmise ning kui toetuse
maksmine on peatatud,
tuleb isikule tagada
vältimatu sotsiaalabi korras
hädavajalik toit, peavari ja
riietus.
Teeme ettepaneku
selgitada, missugune on
KOVi kriisiülesanne – kas
jätkata toimetulekutoetuse
maksmist ka juhul, kui
Vabariigi Valitsus on selle
maksmise peatanud ja
hiljem kulude katmist
taotleda riigieelarvest või
lõpetada toimetulekutoetuse
Selgitus KOV täidab oma kriisiülesannet seni, kuni ta selle ülesande
täitmisest vabastatud ei ole. Kui VV otsustab peatada teatud
teenused, siis ei pea KOV neid enam osutama.
Toimetulekutoetuse osas on eelnõus ka muudetud.
489
maksmine ja tagada
vältimatu sotsiaalabi vm.
14. Eelnõu § 76 lg 1 punktides
2-8 nimetatud
kriisiülesanded on ka
tavapäraselt täidetavad
KOVi ülesanded, mille
täitmise nõuded on
reguleeritud eriseadustes ja
nende rakendusaktides.
Sellest tulenevalt tõusetub
küsimus, missuguses
ulatuses on võimalik täita
seaduse nõudeid erinevates
kriisiolukordades ja
missugused õigusaktide
nõuded võib täitmata jätta.
Teeme ettepaneku
täpsemalt selgitada nõudeid
minimaalsele
teenustasemele. Kuna
püsiva kriisiülesande
täitmise üle teostavad
järelevalvet vastavalt
Sotsiaalkindlustusamet ning
Haridus- ja
Teadusministeerium, siis
seostub küsimus ka
järelevalve ulatusega.
Selgitus Kriisiteenuste minimaalsed tasemed pannakse paika eriseaduste
alusel (nt SHS muudatustes). Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus
loob aluse kriisiülesannete prioriseerimiseks teiste üle (st nt
võlanõustamise teenuse pakkumise võib KOV kriisolukorras
lõpetada ning vabanevad ressursid suunata mõne kriisiülesande
täitmiseks).
15. Eelnõu § 76 lõige 2
täpsustab, et kohaliku
omavalitsuse üksus peab
Selgitus Minimaalselt kahe protsendi elanike aitamise nõue puudutab
ainult ulatusliku evakuatsiooni punkti. Sätte idee on KOV-idele
esmase planeerimise aluse andmine – tegelik vajadus selgub
490
olema valmis käesoleva
paragrahvi lõike 1 punkti 1
kohaselt evakueeritutele abi
osutama vähemalt kahe
protsendi ulatuses oma
elanike arvust. Teatavasti
võib kriisiolukorras KOVi
elanike arv suureneda ka
ilma evakuatsioonita nt
põgenikud. Siit küsimus,
kui suurele hulgale peab
KOV tagama § 76 lg 1
punktides 2-9 toodud
teenuste kättesaadavuse?
Teeme ettepaneku seaduse
või alamaktidega
täpsustada:
• Milline peab olema
abi osutamise teenustase 2%
elanikkonnast? Kas ootus
teenustasemele on
samaväärne, mis rahuaegne
ehk tavaolukorrale vastav?
• Kui KOV ei ole
võimeline püsivate
kriisiülesannete raames abi
osutama vähemalt 2%-le
oma elanikkonnast, siis kas
on vaja välja kuulutada
täiendav kriisiolukord
vastavas KOVis ja kes seda
teeb? Või kas KOVil on
ikkagi konkreetses kriisis olenevalt evakueeritute arvust.
Seejuures peamiseks ülesandeks on evakuatsioonile
kaasaaitamine, sh evakueeritud isikutele evakuatsioonikohas
vähemalt toidu ja joogivee võimaldamine.
Teisi KOV kriisiülesandeid tuleb samuti pakkuda vastavalt
teenusvajadusele – vajaduse prognoosimist toetab edaspidi mh
KOV läbiviidav riskianalüüs. Võimalused kriisiülesannete
teenustasemete langetamiseks pannakse paika valdkondlikes
eriseadustes.
491
iseseisev õigus teenuse
osutamise taset alandada, et
2% elanikkonnast siiski
ettenähtud abi saaks?
16. Eelnõu § 77 lõike 3 kulud
hüvitatakse riigieelarvest
osas, milles need ületavad
ülesande täitmise laadi,
mahtu ja täitmisega seotud
kulusid olulisel määral, või
kui tegemist ei ole oma
elanikele teenuse osutamise
kuluga, vaid teenuse
saajatest suurema osa
moodustavad isikud, kes ei
ole ülesannet täitva
kohaliku omavalitsuse
üksuse rahvastikuregistrisse
kantud elanikud või kelle
rahvastikuregistrijärgset
elukohta ei saa kindlaks
määrata.
Teeme ettepaneku
selgitada, kuidas
määratletakse „olulisel
määral“ ja „suurem osa“?
Selgitus Vastav kulude arvestamise metoodika nähakse ette eelnõu § 84 lg
4 alusel.
17. Eelnõu § 82 – 87 sätestavad
riigi tegevusvaru
regulatsiooni.
Teeme ettepaneku
täpsustada, mis juhtudel ja
olukorras võetakse
Selgitus Riigi tegevusvaru on elanikkonnale nö viimane varu. KOV peab
enda ülesannete täitmiseks planeerima oma varud või läbi
mõtlema varustuskindluse. Eelnõu rakendamise toetamiseks on
plaanis koostada toetavad materjalid KOV-idele, mis aitaks läbi
mõelda, kuidas KOV tasandil varustuskindlus või vajalikud varud
tagada. Seejuures teeb riik omalt poolt pingutusi, et kaubandus
492
kasutusele riigi
tegevusvaru, sh millal võib
KOV loota riigi tegevusvaru
abile.
püsiks avatuna (nt kriisipoodide meetme väljatöötamine) ning
tavapärased tarneahelad toimiksid võimalikult kaua ja/või
taastuksid võimalikult kiiresti.
Riigi tegevusvaru kasutuselevõtt otsustatakse Vabariigi Valitsuse
või varuliigi eest vastutava ministri otsusega kui muud
tegevusvõimalused on ennast ammendanud.
18. Eelnõuga omavalitsustele
tulevad püsivaid
kriisiülesandeid on oma
tähtsuselt võrdsustatud
riigikaitseülesannetega.
Eelnõu § 88 ja 89 kohaselt
peab püsiva
kriisiülesandega asutus ja
isik tagama, et tal on
kriisiülesande täitmise
tagamiseks olemas vajalik
personal. § 89 lg 2 annab
loetelu, kes kuuluvad
kriisiülesannete täitmisega
seotud ametikohtadele ning
loetelus on ka vallavanem ja
linnapea. See on aga
kriisiülesannete täitmise
tagamiseks selgelt
ebapiisav. § 89 lg 3 ja 4
kohaselt võib püsiva
kriisiülesandega asutuse ja
isiku juures määrata
täiendavaid
kriisiülesandega ameti- ja
Selgitus Eelnõu § 101 annab võimaluse ka KOV-ides kriisiülesandega
ameti- ja töökohti määrata. Täpsemad tingimused pannakse enne
eelnõu jõustumist paika rakendusaktidega. Eelnõu raames
kirjeldatakse ära KOV kriisiülesanded ning oma
planeerimisprotsessis tuleks KOV-idel edaspidi läbi mõelda,
milline on kriitiline inimressurss kriisiülesannete täitmiseks,
misjärel on võimalik teha ettepanekud kriisiülesandega ameti- ja
töökohtade määramiseks.
493
töökohti Vabariigi Valitsuse
määrusega. Seletuskirjas on
toodud, et kriisiülesandega
ameti- ja töökohti võib luua
nii riigiasutuses, avalik-
õigusliku juriidilise isiku
juures kui ka muu juriidilise
isiku juures.
Vajab täpsustamist, kas
täiendavate
kriisiülesannetega ameti- ja
töökohtade määramise
hulka kuuluvad ka
kohalikud omavalitsused
või kuidas täpselt on
eelnõus mõeldud, et
kohalikus omavalitsuses on
tagatud püsivate
kriisiülesannete täitmiseks
vajalikud ametikohad?
Leiame, et püsivate
kriisiülesannete täitmiseks
vajalike ametikohtade
määramine töölepingus või
ametijuhendis ei ole piisav,
kuivõrd tööleping või
ametijuhend on eelkõige
kahe osapoole vahelisi
suhteid reguleeriv ega ole
mõeldud tavalisest
töösuhtest väljapoole
494
jäävate kohustuste
panemiseks.
Eeltoodust tulenevalt teeme
ettepaneku täiendada
eelnõu sätetega, mis
annavad kohaliku
omavalitsuse üksusele
võimaluse välja selgitada
püsivate kriisiülesannete
täitmiseks vajalik ressurss,
sh personal ning määrata
vajaliku personali
optimaalne ja minimaalne
arv, sealhulgas püsivate
kriisiülesannete täitmiseks
ja toimepidevuseks
vältimatult vajalikud
töökohad ning anda neile
ametikohtadele
riigikaitselise
töökohustusega töökohtade
staatus. KOV riigikaitseliste
ametikohtade vajalikkus
tõuseb veelgi, kuivõrd
eelnõu järgi on õiguslik
ootus, et KOV tagab
vajaduse korral
kriisiolukorras ka erasektori
pakutavad teenused (eelnõu
seletuskiri lk 47: Kohaliku
omavalitsuse üksuse
495
kriisiülesandeks olevate
ööpäevaringsete
sotsiaalteenuse puhul
eeldatakse, et
kriisiolukorras tagab teenust
kasutavatele isikutele
kriisiaegse teenuse
korralduse ja selle
läbimõelduse teenuseostaja
haldusterritooriumi järgne
kohaliku omavalitsuse
üksus), kui kohaliku
omavalitsuse üksused ei
kuulu eelnõuga täiendavate
kriisiülesannetega ameti- ja
töökohtade määramise
hulka
Kriisiülesande täitmisega
seotud ameti- ja
töökohtadega seondub ka
kohaliku omavalitsuse
volikogu ja valitsuse kui
täitevorgani
tegutsemisvõimelisuse
tagamine kriisiolukorras.
19. Eelnõu § 91 ja 99 sätestab
isikud, kes on vabastatud
töökohustuse ja
kodanikukohustuse
täitmisest.
Teeme ettepaneku
kaaluda, kas võiks neist
Mittearvestatud Töökohustuse panemisel arvestatakse isiku tervislikku seisundit,
seega vanus ei ole automaatselt töökohustusest vabastamise
aluseks.
496
kohustustest vabastada ka
eakad?
20. Eelnõu § 93 sätestab
täiendavate töö- ja
teenistusülesannete täitmise
kohustuse KOV
ametiasutuse või muu
avaliku võimu kandjaga
töö- või teenistussuhtes
olevale töötajale või
ametnikule, kellele on õigus
anda kriisiolukorra
lahendamiseks täiendavaid
ühekordseid töö- või
teenistusülesandeid. Antud
säte ei nimeta KOVi
ametiasutuse hallatavat
asutust, kuigi võib
kriisiolukorras olla vajalik
ka hallatavate asutuste
töötajatele anda
ühekordseid tööülesandeid.
Teeme ettepaneku
täpsustada, kuidas see õigus
suhestub KOVi hallatavate
asutustega.
Arvestatud Eelnõu sõnastust muudetud, kui on määratud püsivad
kriisiülesanded, siis on õigus küsida ka kriisitöökohti.
21. Eelnõu § 142 lõike 1
punktis 1 on sätestatud, et
seaduse §-des 11, 13, 16 ja
75 ning § 74 lõike 5 alusel
kehtestatud elutähtsa
teenuse osutamise nõuete
Selgitus Eelnõuga ei tehta elutähtsa teenuse osutajate kohustuste ja ETO
teenuse nõuete järelevalve osas suuremaid muudatusi. Eelnõu on
kooskõlastamisel saadud märkuste, samuti CER direktiivi
ülevõtmise vaates parandatud. Riikliku järelevalve tegemise
kohta elutähtsa teenuse osutajatele kehtestatud nõuete täitmise
üle vt eelnõu 12. ptk ja selle kohta antud selgitusi.
497
täitmise üle teeb riiklikku
järelevalvet elutähtsa
teenuse toimepidevuse
korraldaja või § 74 lõike 3
alusel tema määratud asutus
ning finantsjärelevalve
subjektide suhtes
Finantsinspektsioon.
Antud sõnastus on mitmeti
mõistetav, kas siin
mõeldakse, et elutähtsa
teenuse toimepidevuse
korraldaja või tema
määratud ametiasutus võib
teha riiklikku järelevalvet
elutähtsa teenuse osutamise
nõuete täitmise üle ja lisaks
§-des 11, 13, 16 ja 75
sätestatud kohustuste
täitmise üle?
Teeme ettepaneku antud
sätte mõtet täpsustada.
22. Eelnõu § 143 lõige 1
sätestab erimeetmete
loetelu, mida §-s 142
nimetatud haldusorgan võib
kohaldada.
Teeme ettepaneku
selgitada, kas elutähtsa
teenuse toimepidevuse
korraldaja või tema
määratud ametiasutus võib
Selgitus Jah, riikliku järelevalve tegemisel võib korrakaitseorgan
kohaldada KorSis sätestatud riikliku järelevalve üldmeetmeid.
498
lisaks erimeetmetele
kohaldada kohustuste
täitmise tagamiseks ka
korrakaitseseaduse (KorS)
üldmeetmeid, sh sunniraha
kuni 9600 eurot?
23. Eelnõu § 148 sätestab
haldusjärelevalve KOVi
püsiva kriisiülesande
täitmise üle. Järelevalvet
teostatakse mh ka
kriisiülesande täitmiseks
valmisoleku üle.
Küsimuseks jääb, mille
alusel valmisolekut
hinnatakse. Kui võtta
aluseks § 9 lg 6 (püsiva
kriisiülesandega asutus ja
isik peab valmistuma talle
määratud püsiva
kriisiülesande täitmiseks,
sealhulgas koostama
käesoleva seaduse §-s 11
sätestatud korras
riskianalüüsi ja §-s 13
sätestatud korras plaani ning
tagama, et tal on ülesande
täitmiseks vajalikud
võimed, vahendid ja varud),
siis on selge, et peab olema
riskianalüüs ja plaan, kuid
kuidas ja mille alusel
Selgitus Eelnõuga KOVile pandud ülesannete üle haldusjärelevalve
tegemise sätteid on eelnõus pärast kooskõlastusringi muudetud
(vt eelnõu ja selle selgitusi seletuskirjas).
Võttes arvesse erinevate osapoolte märkusi, tehti eelnõus
muudatus, mille kohaselt ettekirjutuse kohaliku omavalitsuse
üksusele pandud ülesande otstarbekaks täitmiseks võib teha
selleks pädev haldusorgan juhul, kui vastava ülesande täitmise
laadi ja mahtu arvestades on tegemist riikliku kohustusega.
499
hinnatakse järelevalve
käigus vajalike võimete,
vahendite ja varude
tagamist, ei ole selge.
Teeme ettepaneku
täpsustada, mille alusel
hinnatakse kriisiülesande
täitmise valmisolekut.
Lisaks, eelnõu § 148 lg 2 p
2 kohaselt sisaldab
järelevalve ka
kriisiülesande täitmise
otstarbekuse hindamist.
Märgime, et kui tegemist on
järelevalvega kohaliku
omavalitsuse poolt
täidetava omavalitsusliku
ülesande üle, siis järelevalve
korras otstarbekust hinnata
ei saaks.
24. Eelnõu §-ga 176 nähakse
ette halduskoostöö seaduse
muutmine, sätestades mh
haldusorganite vahelise
kaasamise haldusülesande
täitmisse. Ehkki eelnõust
seda otseselt välja ei loe, siis
seletuskirjas toodud näidete
varal võib aru saada, et selle
all mõeldakse ka senist
põhiseaduse § 154 kohast
Arvestatud
500
riiklike ülesannete täitmist
KOVide poolt.
Leiame, et taoline käsitlus ei
ole kooskõlas senise
lähenemisega ja muudab
oluliselt senist arusaama
põhiseaduse kohaselt
riiklike ülesannete
täitmisest kohalike
omavalitsuste poolt.
Teeme ettepaneku eelnõu
ja seletuskiri viidatud osas
üle vaadata.
25. Eelnõu § 191 punktiga 8
täiendatakse KorS §-ga 531,
mille lõige 1 sätestab, et
politsei või muu seaduses
sätestatud korrakaitseorgan
võib võtta ajutiselt
kasutusse isiku valduses
oleva asja juhul, kui see on
vältimatult vajalik ohu
tõrjumiseks, korrarikkumise
kõrvaldamiseks, pääste- või
demineerimistööks või
ulatusliku evakuatsiooni või
varjumise läbiviimiseks
ning lõige 2, et politsei või
muu seaduses sätestatud
korrakaitseorgan võib
käesoleva paragrahvi lõike
1 alusel kasutusse võetava
Selgitus Eelnõust on vastav KorSi muudatus jäetud välja.
501
asja sundvõõrandada riigi
omandisse, kui asi
kasutamise käigus
tõenäoliselt hävineb või kui
asja ei saa kasutamise järel
isikule muul objektiivsel
põhjusel tagastada.
Teeme ettepaneku
täpsustada, kas „muu
seaduses sätestatud
korrakaitseorgani“ all
peetakse silmas ka
kohalikku omavalitsust kui
elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldajat.
Tulenevalt sellest, et eelnõu
§ 142 lõige 1 punkt 1
sätestab: „Käesolevas
seaduses või selle alusel
kehtestatud kriisiolukorraks
valmistumise ja selle
lahendamise nõuete täitmise
üle tehakse riiklikku
järelevalvet järgmiselt: 1)
käesoleva seaduse §-des 11,
13, 16 ja 75 ning § 74 lõike
5 alusel kehtestatud
elutähtsa teenuse osutamise
nõuete täitmise üle teeb
riiklikku järelevalvet
elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja
502
või § 74 lõike 3 alusel tema
määratud asutus ning
finantsjärelevalve
subjektide suhtes
Finantsinspektsioon“.
Eesti Kaupmeeste Liit
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitused Kommentaarid
1. Jaekaubandusele kui
peamiselt jaotusvõrgu
funktsiooni täitjale sobiks
ETO staatuse asemel
paremini püsiva
kriisivalmidusega ettevõtte
(PKE) staatus.
Mittearvestatud CER direktiivist tulenevalt määrati toidusektor elutähtsa teenuse
osutajaks (muudatused tehti hädaolukorra seaduse
muudatustega).
Konkreetsed nõuded kehtestab elutähtsa teenuse osutajale
elutähtsa teenuse korraldaja.
Kõigi seletuskirjale lisatud ministri määruste eelnõude kavandid
on alles väljatöötamisel ja neisse kavandatavate nõuete sõnastus
räägitakse kõigi osapooltega eraldi läbi ning konkretiseeritakse
valdkonna põhiselt. See protsess on juba käimas. Samas
selgitame, et kuigi põllumajanduse ja toidutootmisega tegeleval
ettevõtjal võib tema majandustegevuses olla mitu põhitegevust,
siis elutähtsa teenuse osutajaks määramisel määratakse kindlaks
ka täpne teenus, mis on selle konkreetse ettevõtja puhul käsitletav
elutähtsa teenusena. Kui ettevõtjal on mitu põhitegevust, siis
elutähtsaks teenuseks võib olla neist kõigist tegevustest vaid üks
(näiteks toorpiima tootmine).
2. Lahendus kriisiolukorras on
tagada kauplustele
jõukohases mahus
tellimused, sest kaubanduse
roll on olla jaotusvõrk.
Seega toimima peab
Teadmiseks võetud Kriisiplaanide koostamisel peavad kauplused selles oma
tarnijatega kokku leppima. Riik osaleb selles arutelus ning
kriisiplaanide koostamises ETKA rollis ja vastutusega. Kindlasti
on vajalik sellised kokkulepped luua varustuskindluse tagamiseks
igas olukorras.
503
transport, tellimused ja
jaotus. Et see oleks
võimalik, peaksid
tellimused piirduma
nimekirja eelnevalt kokku
lepitud toodetega, mille
tellimusi on võimalik
esitada ka telefoni teel nii et
see püsiks tehtavana ilma
IT-lahenduste ja
andmesideta. Kauplused
muutuvad sellises olukorras
autonoomselt toimivateks
punktideks, kelle jaoks
realiseerub ette valmistatud
kriisiplaan ja kes asuvad
selle alusel tellima kokku
lepitud mahtudes piiratud
kriisisnomenklatuuri kokku
lepitud tootjatelt. Nii kaob
ära vajadus EDI teenuse
toimepidevusele, mis ei ole
ETO reeglitega eelnõu järgi
niigi hõlmatud ja süsteem
on robustsem ja
kriisikindlam. Kokkulepped
kriisisortimendi koostisele
tuleb teha keskelt riigi,
kaupmeeste, vedajate ja
tootjate koostöös.
504
3. Elektrikatkestuste korral on
lahenduseks kokku leppida
kauplused, mis peavad lahti
jääma ning need poed ette
valmistada generaatori
paigaldamiseks.
Generaatorid on suur
investeering ning igal
kaupmehel neid eraldi
soetada ei ole mõtet ning
ilmselt ei ole see ka riigi
poolt kompenseerituna
kuluefektiivne. Pigem peaks
mõtlema riikliku
"generaatori pargi" peale,
mida kriisiolukorras
ETO´de ja valitud kaupluste
jaoks kasutada.
Teadmiseks võetud Nimetatud teema edastatud MKMi.
4. Järgmine samm on leppida
riigiga kokku, millised poed
saavad olema
kriisiolukorras kindlasti
lahti. Soovitame seda teha
nii, et riik annab ette
regioonid, meie anname
selle regiooni kõik
kauplused aadressi
täpsusega ja valime koos
välja sobiliku suuruse ja
asukohaga kauplused. Iga
jaekett tagab nende poodide
toimivuse, mis on välja
Teadmiseks võetud Nn kriisipoodide kui toimepidevama jaekaubanduse võrgustiku
protsess on Riigikantselei juhtimisel käivitunud. Riigi eesmärk on
leida võimalus leida elanikele lahendused kriiside ajal nii toidu,
esmatarbekaupade, ravimite kui ka sularaha osas. Poeketid ja
EKL on loomulikult sellesse protsessi kaasatud ning kannavad
olulist osa.
Märkus saadetud ka Regionaal- ja
põllumajandusministeeriumisse.
505
valitud tema ketist ja
juurutab seal
kriisivalmiduse tegevused.
On teada, et ülejäänud
kauplustest tõmmatakse
vajadusel ressurss sinna ja
teised poed võib sulgeda
hädaolukorras.
5. Elektrikatkestuste korral ei
ole võimalik kulutada
generaatori mahtu värske
toidu sortimendi
hoidmisele-
sügavkülmadele ja
külmkappidele kuna see
eeldab liiga võimsaid
generaatoreid. Elektriga
tuleb tagada kassade
toimivus, valgus ja mõned
hädavajalikud süsteemid.
Kauplused saavad siis müüa
kauasäilivat toitu, mis ei
vaja külmutamist. 75%
sortimendist ega mahtudest
ei saa tagada. Samuti ei ole
see vajalik kuna tarbijad ei
osta kriisiolukorras kogu
mitmekümne tuhande
erineva toote sortimenti.
Isegi kui kaupmees seda
pakuks, siis inimesed ei
Teadmiseks võetud Saab arutatud ja lahendused otsustatud kriisipoodide
kontseptsiooni välja töötamisel. Siiski tuleb arvesse võtta, et
toimepidevus ja elanike tagamine toiduga peab olema läbi
mõeldud ja katma kõiki kriise. Määrav osa riigi isevarustatusest
toiduga tuleb piima- ja lihatööstusest, seetõttu peab võimalus
jaheleti toodete tellimiseks, hoiustamiseks ning müügiks säilima.
Näidismääruses olev 75% tegevusmahu säilitamise nõue
jaekaubanduse osas asendub kriisipoodide toimepidevuse
tagamise kohustusega. Märkus saadetud ja regionaal- ja
põllumajandusministeeriumisse, kes kehtestab vastavad nõuded.
506
ostaks ja palju toitu tuleks
maha kanda.
6. Riik peaks loobuma 75%
toimivuse nõudest, kuna
jaekaubanduse kontekstis
see on ebaloogiline ja
raiskab ressursse. Lahendus
on riigil anda ette, mis peab
toimima-
miinimumostukorv, mis
peab olema üle Eesti
kättesaadav, mahud ja
asukohad. Jaekaubandus
planeerib siis kriisikavad,
mis jõustuvad kui selline
olukord tekib ja tagab
toiduga varustatuse kokku
lepitud sortimendis,
mahtudes ja kohtadesse, et
rahvas oleks toiduga
varustatud kuniks kriis
möödub. Oleme nõus, et
selle kriisisortimendi
hoidmine suuremas varus
on ka jaekaubanduse
kohustus. Samal ajal juhime
tähelepanu, et kaubandus on
vaid jaotusvõrgustik. Kui
tööstus ei suuda
kriisiolukorras toota, ei
suuda kaubandus ka 75%
müüa.
Selgitus Vt eelmine vastus
507
7. Kriisiolukorras ei ole
vajalik tagada tavapärast
töövoogu. Sellel perioodil ei
ole vajalik teha
sortimendimuudatusi,
hinnamuudatusi,
kampaaniaid ja automaat-
tellimusi keskselt. Need
teenused on kõik
pilvepõhised ja käivad läbi
kesksete andmeladude.
Kuna kassasüsteemid
toimivad ka lokaalselt,
säilib võimalus müüa
olemasolevat kaupa
sularaha eest.
Teadmiseks võetud
8. Internetiühendused
olulisemates kauplustes üle
Eesti dubleeritud, näiteks
kaabel ja mobiilne internet.
Selle kulu on mitukümmend
tuhat eurot aastas, aga
oleme nõus selle kulu
katma. Teeme ettepaneku,
et riik seda mingil määral ka
toetaks.
Osadel kaupmeestel on
välisriigis andmekeskusse
veetud ka eraldi
valguskaabel, mis on
kaupluse enda vastutus ja
kulu.
Selgitus Ettepanek saadetud Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumisse.
508
9. Välisühenduste säilimise
saab tagada kriisiolukorras
satelliitsidega. Satelliitside
peaks tulema telcodelt
(sideteenuste ettevõtetelt),
kes tagaksid ühendused
ETOdele ja valitud
punktidele PKE-de seas.
See on telcode roll,
kaupmeeste roll on tagada
dubleeritud ühendused enda
asjakohastesse poodidesse.
Selgitus Sõnastus on kehtiva HOS sõnastus. Käesoleva eelnõuga ei
muudeta elutähtsate teenuste regulatsiooni. Elutähtsate teenuste
regulatsiooni täiendati hädaolukorra seaduse muutmisega,
millega võeti üle CER direktiiv. Käesolevasse eelnõusse on HOS
eelnõu sätted toodud üle.
10. Teatud kriisiolukordades
nagu küberrünnak ja
looduskatastroof ei ole ETO
süsteemi pealeminek
vajalik. Jaekaubandusvõrk
on Eestis tihe ja on palju
konkurente. Distantsid on
väikesed. Jaeketid on juba
sattunud küberrünnakute
alla ja need saadakse paari
päevaga kontrolli alla.
Ainus mõju on jaeketile
kaotatud raha. Paljudel
jaekettidel on selleks
olukorraks ostetud ka
küberkaitsekindlustus. Kõik
teised kaupluseketid
toimivad samal ajal
normaalselt ja
elanikkonnale mõju ei ole.
Teadmiseks võetud. Ohud, mis mõjutavad toidu varustuskindlust on välja toodud
toidu varustuskindluse strateegias. Lokaalsed hädaolukorrad ja
isegi toidu tarneahela mõne lüli ajutine välja langemine sinna ei
kuulu.
75% nõudest loobumine jaekaubanduse puhul vt ülal.
509
Looduskatastroofi korral
saab kriisipiirkonda kiirelt
transportida tooteid riigi
teistest osadest. IT-
lahendused ei ole siinkohal
teema. Elektrikatkestuste
korral on abi kokku lepitud
kohtades tootmisvõimsuse
olemasolust, mis on tagatav
ka püsiva kriisivalmidusega
ettevõtte staatusega. IT
lahendused ja Eestis asuvad
serverid ei ole vajalikud.
Reaalne vajadus
küberturvalisuse ja IT
lahenduste toimepidevusele
kõigis jaekettides on ainult
sõjaolukorras. Ja sellises
ekstreemses olukorras ei ole
enam mõtet rääkida 75%
müükide tagamisest, vaid
tagama peabki esmatähtsa
toidu jaotusvõrgu, kus
piiratud kogus sortimenti
jõuab kõiki Eesti osadesse.
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitused Kommentaarid
1. Kõige suurem probleem on
VOSis sõnastatud KüTSi
täiendavas paragrahvis:
Selgitus Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste
regulatsiooni. Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati
hädaolukorra seaduse muudatustega, millega võeti üle CER
510
„(31) Kui elutähtsa teenuse
toimimist tagavad
infosüsteemid asuvad
välisriigis, tagab elutähtsa
teenuse osutaja elutähtsa
teenuse toimepidevuse ka
viisil ja vahenditega, mis ei
sõltu välisriikides asuvatest
infosüsteemidest.“;
Mis sätestab otsesõnu, et
juhul, kui ettevõttel on
kasutusel pilveteenusena
SaaS või kasutatakse
välisriigis asuva emafirma
serveriparki, siis peab
ettevõte tagama oma
toimepidevuse ka ilma
nende infosüsteemideta.
Selline nõudmine jääb
täielikult arusaamatuks, sest
sunnib praeguse
sõnastusega ettevõttel
looma alternatiivsed on
prem infosüsteemid või
ehitama äriprotsessid üles
ilma infosüsteemideta.
Paljud toidutööstused on
oma ärimudeli ehitanud üles
kasutades mh ka
direktiiv. Käesolevasse eelnõusse toodi HOSis tehtud
muudatused üle. Täpsemad selgitused liidu küsimustele seoses
elutähtsa teenuse regulatsiooniga on toodud välja HOS eelnõu
juures. Mõistame elutähtsa teenuse osutajaks määramisega
ettevõtjale küberturvalisuse seadusest tulenevate nõuetega
kaasnevat.
Saartalitluse sätte sõnastust on uuendatud ning see on sama, mis
11.03.2025 Riigikogu menetlusse võetud HOSis muutmise
seaduse eelnõus (589 SE), kuid see on lõimitud elutähtsa teenuse
osutaja kohustuste üldisesse loetelusse. See eelnõu läbis eelnevalt
uue kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise ringi. Selle järgi
peab elutähtsa teenuse osutaja tagama juhul, kui elutähtsa teenuse
toimepidevuse tagamiseks vajalikud andmed või seadmed asuvad
välisriigis, elutähtsa teenuse toimepidevuse dubleerivate
vahendite ja tehnoloogiliselt alternatiivsete lahenduste abil ajal,
kui välisriigis asuvatele andmetele või seadmetele juurdepääsuks
kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus või võrk ei toimi.
See seondub vahetult elutähtsa teenuse osutaja teise kohustusega
rakendada elutähtsa teenuse toimepidevust tagavaid meetmeid
(…) tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse
osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete
lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende
varumise ning muu sellise kaudu. Elutähtsa teenuse osutaja
nõuete täitmist kontrollib, toimepidevuse nõuded kehtestab ning
tema toimepidevuse riskianalüüsi ja kriisiplaani kinnitab
elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja.
Elutähtis teenus peab olema kättesaadav kasutajale ka sellisel
juhul, kui teenuse osutamiseks kasutatavad võrgu- ja
infosüsteemid asuvad välisriigis ja ühendus nendega on katkenud.
Sätte eesmärk on toonitada, et kasutaja, sh eraisiku esmased
511
pilveteenuseid või omades
näiteks andmekeskuseid
välisriikides. Seda on tehtud
tehnoloogia arenguga
kaasaskäimiseks ning
võimalikult efektiivsete
kaasaegsete tehnoloogiliste
lahenduste
kasutuselevõtuks, mis
aitavad tihedas
rahvusvahelises
konkurentsis oma
konkurentsivõimet
säilitada. Ka paljud
spetsiifilised
tootmisseadmed on sellised,
kus on hoolduseks ning
opereerimiseks võimalik
kasutada vaid pilvepõhiseid
lahendusi ning nendest
lahendustest loobumine
nõuaks suures osas kogu
ärimudeli muutmist,
teadmata, kas uued
äriprotsessid üleüldse
avatud turul
konkurentsivõimelised
oleks.
Sellisel kujul sõnastus ja
selle kasutegur ettevõtete
toimepidevuse kasvule ning
vajadused teenuse järgi tuleb tagada sõltumata, kas välisriigiga on
ühendus või ei. Siin ei oma tähendust, mis põhjusel see
välisühendus (sidekaabel) ei toimi – näiteks, et kas on tegemist
olukorraga, kus sidekaabel on lõhutud lava ankru või traalnoodi
tõttu, on toimunud loodusõnnetuse, sabotaaž, sideliini tõrge,
sidevõrgu enda tõrge või on toimunud mõni muu sündmus.
Välisriigi võrgu- ja infosüsteemidega ühenduse katkemisega ei
tohi kaasneda olukorda, kus Eestis asuv kasutaja ei saa talle
vajalikku teenust. Siin juures mõeldakse, et teenus oleks vähemalt
tagatud esmasel tasandil. Näiteks, kui esineb tõrge finantsasutuste
võrgu- ja infosüsteemis, peab finantsasutus kasutusele võtma
elutähtsa teenuse osutamiseks kavandatud alternatiivid sularaha
väljamaksete tegemiseks või maksete ülekannete korraldamiseks.
Selliseks alternatiiviks võib näites olla ajutiste kontorite
tekitamine jms.
Võrgu- ja infosüsteemi asumine välisriigis on näiteks olukorras,
kus elutähtsa teenuse osutaja osutab oma elutähtsat teenust, kuid
selle teenuse osutamise käigus kasutatakse ka mõnda võrgu- ja
infosüsteemi. Kui see võrgu- ja infosüsteem asub väljaspool
Eestit (näiteks Soomes või Rootsis), siis tegemist on peamise
eeldusega kommenteeritava sätte rakendumiseks. Kui taolist
sõltuvust ei ole ehk kõik elutähtsa teenuse osutamisega seotud
võrgu- ja infosüsteemid asuvad Eestist, siis puudub elutähtsa
teenuse osutajal vajadus siinse sätte järgimiseks.
Säte eeldab, et alternatiivid rakenduks mõistliku aja jooksul ning
elutähtsa teenuse toimimise katkestus ei mõjutaks olulisel määral
sellelt sõltuvate isikute heaolu. Näiteks kui katkestus on
lühiajaline, ei pruugi teenuse kättesaadavuse tagamise alternatiivi
rakendamine olla vajalik. Samas kui katkestus on pikaajaline ning
tõenäosus võrgu- ja infosüsteemis ühenduse taastamiseks on
512
kohustusele tagada 75%
tootmisvõimsus ka
kriisiolukordades on täiesti
arusaamatu ning
teostamatu, sest oma
kriitilisi äriprotsesse on
ettevõtted üles ehitanud ja
lihvinud aastakümneid.
Pigem on pilvetehnoloogia
kasutuselevõtt vastupidi just
tõstnud kasutatavate
infosüsteemide ja
andmebaaside käideldavust,
tagades selle toimimise ka
ühe serveripargi
toimepidevuse katkemisel
ning võimaldades
lokaalseid lahendusi tööst
väljalangemise korral
dubleerida ka näiteks
kontserniüleste välisriigis
asuvate lahenduste näol.
Sellisel kujul nõudmise
sõnastus on absoluutselt
vastuvõetamatu ning mõjub
ettevõtete
konkurentsivõimele ja
toimepidevusele
vastupidiselt ning ühegi
toidutööstusega ei ole minu
andmetel sellist sätet
lühiajalises perspektiivis väike, tuleb alustada alternatiivide
rakendamisega. Näiteks olukorras, kus toiduainete tootmiseks
kasutatav võrgu- ja infosüsteemi on kahjustatud, tuleb jätkata
toiduainete tootmist viisil, mida välisriigis asuva võrgu- ja
infosüsteemi puudumine ei mõjuta. Või veevarustamist
puudutava võrgu- ja infosüsteemi kompromiteerimisel tuleb leida
alternatiivne lahendus joogivee pakkumiseks vee-ettevõtte
klientidele.
Säte rõhutab, et lisaks muudele teenuse toimimiseks vajalikele
sisendistele (nt vesi, elekter ja side) on kaasaegne tootmine ja
teenuste pakkumine üha enam seotud infotehnoloogiaga ja see
muudab ettevõtjad küberkuritegevuse või ka muude pahatahtlike
küberrünnete sihtmärkideks. Eriti tuntav on ühiskondlik kahju,
mis on suunatud ettevõtjate vastu, mille tooted või teenused on
suure mõjuga ühiskonna normaalse toimepidevuse (sh avaliku
korra) tagamisel. Sellest tulenevalt peavad olulise mõjuga
ettevõtjad valmistuma end ka võrgu- ja infosüsteemide
kompromiteerimise ja katkestuste olukordadeks ning nägema ette
ka toimimise alternatiivid, et ühiskond saaks jätkuvalt toimida.
HOS § 41 lõike 2 sõnastuse viimine kommenteeritavasse
seadusesse ei tekita täiendavaid nõudeid praegustele elutähtsa
teenuse osutajatele.
513
väljatöötades ei arutatud ega
suheldud! Sellise nõude
jõustamine kahjustab toidu
varustuskindlust ning
sellisel juhul teeb Toiduliit
ettepaneku üldse tööstuseid
ETOdeks mitte määrata.
Kui riigi huvi on maandada
riske võimaliku saartalitluse
korral, kui kõik Eesti maa-
ja merekaablid on rivist
väljas, ning
telekomiettevõtete
pakutavad sateliitühendused
ei tööta, siis võiks
alternatiivina aidata
toimepidevust säilitada
näiteks igas ettevõttes
satelliitandmeside
alternatiivse ühenduse
loomine, mis tagaks
ühenduse ja kriitiliste
äriprotsesside toimimise
läbi pilves või välisriigis
asuva infosüsteemi. Samuti
aitaks riske maandada
erinevate
telekomiettevõtetega
sideühenduste olemasolu.
2. Kui oleme nõuetest õigesti
aru saanud, siis
Selgitus E-ITS i ei pea rakendama, kui teenuse osutaja rakendatud
turvameetmed vastavad rahvusvahelise standardiga ISO/IEC
514
kohustatakse elutähtsa
teenuse osutajaid
rakendama ka
infoturbestandardit E-ITS.
Ka selle nõudmise
rakendamine on
ebaproportsionaalne, sest
kübervaldkonna ohud on
vaid üks osa
tööstusettevõetete
riskiprofiilist ning nagu on
viimasel aastal ilmnenud
riskid ja nende
maandamiseks tööstuste
tehtud investeeringud
näidanud, sugugi mitte
kõige kõrgema
riskiskooriga. Meile
teadaolevalt ei ole ükski
ettevõte ega riigiasutus veel
suutnud E-ITSi rakendada,
mistõttu ei ole võimalik
hinnata selle mõju ning
sellega kaasnevat
administratiivset koormust.
Veelgi enam, Riigikantselei
tehtud tutvustuses ilmnes, et
Eestisse lisandus ligi 350
ETOt ning on ebareaalne
loota, et kõigi nende jaoks
ka vajaliku
kvalifikatsiooniga
27001 kehtestatud nõuetele või teenuse osutaja on esitanud Riigi
Infosüsteemi Ametile kehtiva vastavussertifikaadi. ISO standardi
nõue ja RIA pakutud metoodika kehtis ka varem. E-ITS on
paindlikum lahendus. Ühtlasi on oluline pidada meeles, et
riskianalüüsi tellimine konsultandistl on võimalus, mitte
teenuseosutaja kohustus. Riskianalüüsi ja auditi turuhinnad on
kaardistatud eelnõu koostamise käigus ja toodud välja ka eelnõu
seletuskirjas.
Küberturvalisuse nõuete kohuslaste hulgas on väga erinevaid
organisatsioone, kes erinevad nii tegevusala, suuruse, riskide kui
küberturbe võimekuse poolest. Näiteks juba kehtiva KÜTSi
kohaselt laienevad nimetatud kohustused ka üldarstiabi
osutajatele (perearstid), kes on valdavalt oluliselt väiksema
võimekusega, kui toidusektori ettevõtted. Sellegipoolest on ka
nemad seni suutnud nõudeid täita.
E-ITS on olemuselt tööriist, mis aitab kõiki neid riske ja sõltuvusi
hinnata ja varade turvalisust tagada. Kõiki etalonturbe kataloogis
esitatud infoturbe meetmeid ei pea iga ettevõte rakendama, tuleb
läheneda riskipõhiselt. Ilma analüüsita, milline on maksimaalne
kahju ja mis ulatuses on kahju kandmine aktsepteeritav, ei saa
edasisi järeldusi teha ( nt kui kaua saab ilma elektrita, ilma arveid
või tellimusi esitamata hakkama, ilma et tema äriprotsess sellest
kahjustuks). Sellise analüüsi peaks ettevõtja ise tegema.
E-ITS alusel koostatud riskianalüüsi maht oleneb ettevõtja
määratud kaitsealast. Keskenduda tuleb üksnes olulisetele
süsteemidele. Kui teenuseosutaja ostab süsteemidega seotud
teenuse sisse, nt pilveteenuse ja teenusepakkuja süsteemid
vastavad ISO/IEC 27001 standardile, siis teenuseosutaja ei pea
nende süsteemide osas täiendavat analüüsi teostama.
515
infoturbespetsialiste jaguks,
kes suudaks juurutada uut
standardit, mis on sama
keeruline kui infoturbe
etalonstandard ISO27001.
Eelnõu kooskõlastusringi
ajal ei olnud võimalik võtta
ühtegi hinnapakkumist E-
ITSi juurutamist teenusena
pakkuvalt ettevõttelt, kuid
konsultatsioonide põhjal on
indikeeritud selle
outsource’imisel ligikaudu
50 000 euro suurust hinda
juurutamisel, mille
lisanduvad auditid ning
muud kaasnevad kulud.
Toiduliit ei vaidlusta
infoturbe olulisust, kuid
leiame, et etalonturbe
standardi seadmine
miinimumnõudeks on
äärmiselt
ebaproportsionaalne ning
kübertuvalisuse
parandamiseks on palju
mõjusamaid meetmeid, veel
enam olukorras, kus terve
eelmise aasta pidid
ettevõtted maandama gaasi-
ning elektri
varustuskindluse ohte
Kokkuvõttes ei saa välistada, et toiduettevõtja IT-riskianalüüs ja
riskide leevendamiseks vajalike infoturbe meetmete
dokumenteeritud kogumaht ongi kokku ainult 10 lehekülge.
Oluline, et tuleksid välja peamised riskid, nõrkused ning mida
praktiliselt oma andmete, äriprotsesside ja varade kaitseks juba
antud hetkel praktiliselt tehakse või mida tuleks veel lisaks teha.
516
omavahenditega.
Tööstustele ja
jaekaubandusele karmide
infoturbenõuete
kehtestamisest ei ole kasu,
kui kogu ahela ulatuses
(EDIlahenudsed, logistika)
ei ole toimepidevus tagatud.
Juhime tähelepanu, et
küberturvalisuse
suurendamiseks süsteemide
ja tarkvara kasutuselevõtuks
on just suured ettevõtted
teinud viimastel aastatel
suuri investeeringuid ja
liigutakse
pilvetehnoloogiate poole.
Paigas on näiteks
tsentraalsed SOC - Security
Operations Center ja SIEM-
Security Incident and Event
Management teenused, nii
laua- ja sülearvutites on
kasutusel viirusetõrjed,
kasutatakse serverites
dubleeritud lahendusi,
ettevõtete võrguliiklus
toimub läbi tsentraalse
tulemüüri, lisaks on
kõikides asukohtades
lokaalsed äriklassi
tulemüürid ning kaugtööks
517
kasutatakse Always-on-
VPN teenust. Serverid
asuvad kas pilves või on
onprem, mida hallatakse
partneri poolt. Kõigi
ärirakenduste kriitilisuse
astmete kaardistused on
tehtud, samuti tehtud
mitmeid auditeid (Business
continuity – IT, OT ja
tuvastatud kitsaskohti
parendame jooksvalt). See
kõik on nõudnud
investeeringuid ja mitte
väikesi.
3. Ettevõtjate jaoks on
arusaamatu, millised
kohustused kaasnevad
järgneva punktiga:
4)(ETO on kohustatud)
rakendama elutähtsa
teenuse katkestusi
ennetavaid meetmeid,
sealhulgas vähendama
sõltuvust teistest
elutähtsatest teenustest,
olulisematest
lepingupartneritest,
tarnijatest ning
infosüsteemidest tehniliste
süsteemide, lepingute,
Selgitus Elutähtsa teenuse osutaja peamine ülesanne on tagada teenuse
järjepidev toimimine ja kiire taastamisvõime peale katkestusi.
Punktis 4 loetletud meetmed on tavapärased meetmed, mida
üldjuhul rakendatakse teenuse toimepidevuse ja kiire
taastamisvõime tagamiseks. Täpsemad meetmed ja rakendamise
ajakava määrab teenuseosutaja oma riskianalüüsis, mida kinnitab
korraldaja. Kui teenuseosutaja ja korraldaja jäävad eriarvamusele
meetmete osas, tuleb rääkida läbi ja leida kompromiss. Teatud
meetmed tulenevad ka korraldaja kehtestavast nõuete määrusest.
518
personali ja muude teenuse
osutamiseks oluliste
vahendite dubleerimise,
alternatiivsete lahenduste
kasutamise, vajalike
vahendite omamise ja nende
varumise ning muu sellise
kaudu;
Kõigi nende meetmete
rakendamine ei ole reaalne,
kui eeldatakse näiteks ka
Elektrilevile alternatiivse
võrguettevõtja leidmist või
siis tööstuste
käimashoidmist
generaatorite abil. See ei ole
reaalselt võimalik! Küll aga
on ettevõtetel võimalus
osaliselt neid ilmnevaid
riske maandada.
4. Toimepidevuse määruses
on vaja täpsustada
alljärgneva sätte olemust:
§ 2. Nõuded elutähtsa
teenuse osutamise tasemele
(1) Elutähtsa teenuse
osutaja on kohustatud
jätkama oma tavapärases
mahust vähemalt 75% oma
Arvestatud Eesti Toiduainetööstuse Liidu ettepanekuid kaalutakse väga
tõsiselt rakendusaktide eelnõude väljatöötamisel.
Nagu Maaeluministeerium (REM) oma kooskõlastuskirjas (p 8)
tähelepanu juhtis, siis selgus, et kooskõlastamisel olnud eelnõust
oli menetluse käigus kahetsusväärselt kaduma läinud
toiduseadusesse kavandatud § 46.6 ja seda selgitav osa
seletuskirjas (tekst leitav kooskõlastuskirjast). Sellest
paragrahvist oleks selgunud, et elutähtsa teenuse osutaja peab
tagama elutähtsa teenuse osutamise oma valdkonnas, vajaduse
korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja
519
põhitegevust Eesti
Vabariigis vähemalt 30
päeva perioodi vältel alates
kriisiolukorra välja
kuulutamisest tehes selleks
eelnevalt piisavad
ettevalmistused mh tagades
tegevusvaru.
Toiduliit teeb ettepaneku, et
tootmine kriisis võiks olla
orienteeritud eeskätt
kriitiliste toiduainete
tootmisele, mis on eelnevalt
tarneahela osaliste ja riigi
vahel ka kokku lepitud (nn
minimaalne ja mõistlik
sortiment). Samuti ei ole
tööstustel võimalus nõutud
75% tagada igas kriisis, sest
näiteks ulatusliku
loomataudi või
kiiritusõnnetuse puhul ei ole
ka parima tahtmise juures
võimalus seda nõuet täita.
Mõistlik oleks kokku
leppida miinimum
sortiment, mis tooted
peaksid olema kindlasti
sortimendis.
jooksul, mahus ja hinnaga. Ehk selle sätte kohaselt ettevõtja ei
pea tagama näiteks kogu oma sortimendi tootmist või turustamist
kriisis, vaid eelkõige üksnes seda osa, mis on määratletud
elutähtsa teenusena selles valdkonnas (näiteks piima tootmise
valdkonnas toorpiima tootmine) maaeluministri määruses või ka
vajaduse korral täpsustatud ministri käskkirjas, millega
konkreetne ettevõtja elutähtsa teenuse osutajaks määrati.
Elutähtsa teenuse määratluse ja nõuded elutähtsa teenuse osutaja
toimepidevuse kohta valdkondade ja vajaduse korral
toidugruppide kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega. Seega peetakse määruse eelnõu kavandis silmas
üksnes seda osa ettevõtja tegevusest, mis on määratletud tema
elutähtsa teenusena tema elutähtsa teenuse osutajaks määramise
käskkirjas.
Seletuskirjale lisatud ministri määruste eelnõude kavandid,
sealhulgas „Toidu varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse
osutamise nõuded“ eelnõu kavand, on alles väljatöötamisel.
Kavandatavad nõuded räägitakse kõigi osapooltega eraldi läbi
ning konkretiseeritakse valdkonna põhiselt. See protsess on juba
käimas ja kindlasti saab ka Eesti Toiduainetööstuse Liit ja tema
asjasse puutuvad liikmed sellesse töösse veelgi panustada.
520
5. Toiduliit teeb ettepaneku
täiendada eelnõud ning näha
ettevõttele ette ka
riigipoolseid toetusi, sest
toidu julgeoleku
garanteerimine ei ole
üksikute eraettevõtete
personaalne ärihuvi. Tänase
sõnastusega on tingimused
kohustuste poolel tugevalt
kaldu ainult ettevõtete
poole. VOSi koostamise
protsessis on riigipoolse
abina Maaeluministeerium
alati välja toonud ETOdele
teiste elutähtsate teenuste
prioriteetse tagamise, kuid
seadusest ei tule isegi seda
riigipoolset tuge selgelt
välja, mistõttu jääb
riigipoolsest toetusest ühe
olulisema elutähtsa teenuse
tagamiseks väheks.
Tuues näitena mõned
päevad tagasi tehtud otsuse,
kus gaasivarude hoidmisel
tuleb kasutajatel hakata
maksma gaasivaru
hoidmistasu, näeme
vajadust riigipoolselt näha
ette toetused ka
Teadmiseks võetud Nõustume, et teema vajab erinevate osapooltega dialoogi ning
ühisarutelusid. Võimalike vajalike toetuste küsimused tuleb
lahendada teistes õigusaktides.
521
tootmisvarude hoidmiseks
ja haldamiseks,
lisainvesteeringute
tegemiseks toimepidevuse
tagamiseks jms ehk
kuludeks, mida ettevõtted
mitte ETO-na tegelikult ei
vaja. Ilma sellise peatükita
on eelnõu mõjusid ning
investeeringuvajadusi
ettevõtetel raske hinnata.
Ettevõtted on tugevalt välja
toonud, et iga lisanduv
administratiivkoormus või
riske maandava meetme
kulu kandub edasi
toiduainete lõpphinda ning
tõstab lõpphindu tarbijatele,
mis niigi on Eestis
ettevõtetest sõltumatult
kasvanud järsult ja lühikese
aja jooksul, mis on kaasa
toonud mahtude languse ja
läbi selle vähendanud ka
Eesti toidutööstuste
konkurentsivõimet nii sise-
kui välisturgudel.
Mööname, et toidu
julgeolek peaks olema
tõsistes kriisides eelkõige ka
522
riigi huvides, et oma
inimestele tagada toidu ja
joogiga varustatus ning
ettevõtete toimepidevus.
See eeldab ka riigipoolselt
kohustuste täitmiseks tuge.
Kahjuks on eelnõus
kohustused vaid
ettevõtetele, nende täitmine
problemaatiline. Peame
vajalikuks kokkuvõtlikult
märkida, et teema vajab
erinevate osapooltega
dialoogi ning
ühisarutelusid. Praegusel
kujul eelnõuga me nõustuda
ei saa.
Toidutööstused tunnevad
selgelt vastutust tagada
varustuskindlus erinevates
kriisides. Nii oleme endiselt
valmis panustama läbi
Maaeluministeeriumi
loodud toidu
varustuskindluse tagamise
töörühma töötamaks välja
lahendusi, kuidas ka kriisi
olukorras oleks tagatud
Eesti inimeste toiduga
varustatus. Töörühm käib
koos juba regulaarselt, kus
523
toimuvad tarneahela –
põhised arutelud, leidmaks
parimaid viise ja võimalusi
kriisiolukorras toimimiseks.
Kutsume siinkohal üles ka
Riigikantselei esindajat
töörühmas osalema ning
panustama. Töörühmas
osalemine aitaks saada aru,
kuidas tegelikult toidu
tarneahel ja seda ülal
hoidvad ettevõtted toimivad
ning milliseid pudelikaelu
kas siis koostöös riigiga või
ettevõtetel omavahel
tegelikult lahendada on
vaja.
Mõistlik oleks olnud
kaasata juba eelnõu
ettevalmistavasse faasi
erinevaid osapooli ja
palume edaspidi sellega
arvestada.
Eesti Toiduainetööstuse Liit (II kooskõlastusring)
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitused Kommentaarid
1. Eesti Toiduainetööstuse Liit
ei toeta seaduse eelnõud
esitatud kujul, sest
vaatamata korduvale
tagasisidele ettevõtetele
Eelnõus on CER direktiiviga üle võetud sätted, mis võeti Eesti
õigusesse üle hädaolukorra seaduse muudatustega.
524
murettegevatele teemadele
ja punktidele osutamisel, ei
ole meie tagasisidet
arvestatud. Kõige
problemaatilisem on
küberturvalisuse kohustuse
rakendamine
toidutootjatele.
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitused Kommentaarid
1. Valdkondade ülese
koordineerimise vajadus
Kriisiplaanide koostamisel
ja elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõudeid
sätestavate määruste
kehtestamisel on oluline
pidada silmas tervikpilti
ning lahendada mitmeid
küsimusi alates ruumi
kasutusest, vajalikest
investeeringutest ja
logistikast kuni
võrguettevõtjate ja teiste
teenuse osutajate koostöö
küsimusteni.
Seejuures tuleb arvesse
võtta, et mitmete oluliste
teenuste nt elektri ja
Selgitus Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste
regulatsiooni. Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati
hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõuga, millega võeti üle CER direktiiv.
Käesolevasse eelnõusse on HOS eelnõuga kavandatud sätted
lihtsalt toodud üle. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad
kehtestavad toimepidevuse nõuded, sh elektri, vedelkütuse ja
maagaasi osas. Nõudeid kehtestavaid määrused kooskõlastatakse
osapoolte vahel ning kooskõlastuse käigus saab kaardistada
ühisosad ja teha ettepanekuid. Kui kaugkütteettevõtted näevad
vajadust juba olemasolevate nõuete muutmises, siis alati on
võimalik pöörduda vastava teenuse korraldava asutuse poole
vastavasisulise ettepanekuga. Riigikantselei edastas ühingu
mured kliimaministeeriumile.
Kortermajade pumpadega seotud probleemi edastasime
Päästeametile.
Vedelkütuse puhul on hetkel keskne lahendus, et ka kriisis
viiakse kütust tarbijateni, st ettevõteteni tanklate vahendusel.
Täpsemas logistikas tuleb leppida elutähtsa teenuse osutajast
kütusemüüjaga eraldi kokku. Paraku ei ole võimalik korraldada
525
gaasivarustuse
korraldamine (sh
katkestusprioriteetide
seadmine) väljub kaugkütte
toimepidevust tagavate
KOV-de korraldusalast,
kuid samas on need
valdkonnad kriitilised
kaugkütte toimimise
seisukohalt. Näiteks, kui
elektrivarustuse
probleemide korral
katkestatakse varustus
esimeses järjekorras
kodumajapidamistes, siis ei
tööta ka nende hoonete
sisesed
tsirkulatsioonipumbad, mis
on vajalikud
soojusvarustuse tagamiseks
lõppkasutaja juures. Seega
ei piisa soojusvarustuse
tagamiseks üksnes
kaugkütte ettevõtjate ja
KOV-de poolt
toimepidevuse tagamisest –
vajalik on erinevate
süsteemide koostoimimine.
Samuti tuleb lahendada
KOV-de üleselt kütuste
logistikaga seotud
kõikide huvidele vastavat logistikat, küll saab riik korraldada
kütuse kättesaamist kindlatest kohtadest.
526
küsimused, sh kaugkütte
ettevõtjate ja nende kütuse
(nt puiduhakke või
vedelkütuse) tarnijate
transpordikütustega
varustamine ja vajalike
töötajate olemasolu.
Sellest tulenevalt leiame, et
erinevate elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldajate
tegevuse koordineerimiseks
on vajalik selgem
regulatsioon ja ühtne pädev
organ. Toimepidevuse
nõuete kehtestamisel tuleb
teha tihedat koostööd
kaugkütte ettevõtjatega, aga
ka teiste taristuettevõtjate ja
teenuse osutajatega ning
kindlasti arvestada
ruumiliste, tehniliste ja
majanduslike võimalustega,
lähtudes tegelikest oludest,
vajadustest ja mõjudest.
2. KOV-de rolli
suurendamine kaugkütte
kriisikorralduses
Oleme seisukohal, et KOV-
de rolli ja vastutuse
suurendamine
Selgitus Riigikantselei on avatud koostööks ja ühingu poolt pakutavatele
ühtsetele nõuetele.
527
soojusvarustuse
korraldamisel on
põhjendatud, kuivõrd KOV-
d tunnevad kohalikke
olusid, vajadusi ja eripärasid
kõige paremini. Samas,
arvestades, et KOV-de
kogemused ja võimekused
on erinevad, on oluline
kokku leppida ühised
toimepidevuse tagamise
nõuete alusstandardid või
põhimõtted. Nõuete
koostamisel tuleb läheneda
proportsionaalselt ja
võimalikult ühetaoliselt.
Eestis on küllalt tavapärane,
et üks kaugkütte ettevõtja
tegutseb mitme KOV
piirides või siis vastupidi, et
ühe KOV piirides tegutseb
mitu kaugkütte ettevõtjat.
Ühised alused lihtsustavad
tööprotsesside korraldamist,
vähendavad määramatust
tegelikus kriisiolukorras
ning tagavad ka soodsama
energiahinna lõpptarbijale.
Samuti juhime tähelepanu,
et enamus Eesti kaugkütte
528
võrgupiirkondasid on
väiksema kui 5000 MWh
aastase müügimahuga.
Sellistes piirkondades jääb
kaugküttega ühendatud
hoonete arv valdavalt 10-20
vahele ning lokaalse kriisi
olukorras on sellised
piirkonnad suhteliselt
hõlpsalt hallatavad, mida
tuleks kindlasti nõuete
kehtestamisel arvesse võtta
(nii väldime
üleinvesteerimist ja
soovimatuid hinnatõuse).
3. Kaugkütte olulisus
toimepidevuse tagamisel
ja seotud investeeringud
Kõik varustuskindlust ja
toimepidevust tagavad
investeeringud on seotud
kuludega. Sellised
investeeringud ei pruugi
alati olla ettevõtte vaates
majanduslikult tasuvad ning
võivad vähendada teenuse
osutamise
konkurentsivõimet. Eriti
just väikestes kaugkütte
piirkondades tuleb
investeeringuid teostada
Selgitus Alates 2015. a Konkurentsiameti kujundatud seisukoha kohaselt
on elutähtsa teenuse osutajal võimalik kajastada teenuse
toimepidevusega seotud kulud teenuse hinnas, kui see vajadus
tuleneb õigusaktist, elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse
riskianalüüsist või plaanist. Teatud kulude puhul tuleb arvestada
erisustega. Näiteks õppustega seotud kulud lülitatakse teenuste
hinda kahe õppuste vahelise ajaperioodi vältel (kui õppus toimub
iga kahe aasta tagant, siis ühe aasta kuludes kajastatakse õppuse
korraldamise kulusid 1/2 ulatuses))
Personalikulu on samuti võimalik ajastada teenuse hinnas.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja
Konkurentsiamet ei näe vajadust kaugkütte seaduse muutmises,
kuna see juba praegu võimaldab kajastada vajalikud
investeeringud teenuse hinnas.
Selguse huvides eelnõu täiendatud vastava valdkonna seaduse
muudatusega.
529
vastutustundlikult. Teenuste
kallinemise tulemusel
võivad hooned asuda
kaugküttevõrgust lahkuma,
mõistmata, et nii väheneb ka
hoone ja selle elanike
kriisikindlus (KOV vastutus
tõenäoliselt siiski säilib).
Samas kehtib reegel, et
võimalikult varases järgus
nt planeerimise või
projekteerimise faasis
tehtud otsused ei pruugi
alati kaasa tuua täiendavat
investeerimiskulu, mistõttu
on oluline omada nõuete
osas selgust juba varajases
faasis.
Seetõttu on igati mõistlik, et
KOV analüüsib
piirkondlikest eripäradest
lähtudes toimepidevust
tõstvate investeeringute
vajadust ja põhjendatust,
mida omakorda erinevad
riiklikud instantsid on
edaspidi kohustatud arvesse
võtma (nt tariifide,
heitmenormide
kehtestamisel jne). Samuti
Planeerimisega seotud küsimused vajavad pikemat arutelu
erinevate osapooltega.
530
on oluline selles valguses
täpsustada
kaugkütteseadust selge
põhimõttega, et elutähtsa
teenuse toimepidevuse
tagamisega seotud
tegevuskulud kaetakse
tariifist (nt õppuste,
valveaja, objektikaitse jne
tegevustega seotud kulud).
Ka tänase praktika järgi on
paljud kaugkütet kasutavad
hooned toimepidevuse
mõttes paremas olukorras
võrreldes hoonetega, mis
pole kaugküttevõrguga
ühendatud.
Kaugkütteettevõtted
paigaldavad varukatlaid ja
avariigeneraatoreid
vastavalt majanduslikele
võimalustele ja vajadustele
ning tihti sõltumata asula
elanike arvust.
Varugeneraatorid
võimaldavad tagada
katlamaja toimimise ja
lisainvesteeringute puhul ka
võrgupumpade töö, juhul
kui hooned on võimelised
soojust vastu võtma.
531
Kaugkütte hinnastamise
mõttes on oluline leida
optimaalne investeeringute
tase, mis vastab riski
suurusele ja mõjule.
Väiksemate
võrgupiirkondade puhul
võiks teatud kriitiliste
investeeringute tegemise
kiirendamist ka avalikest
vahenditest toetada.
4. Reservkütuste
problemaatika
Eelnõu §-ga 185 on plaanis
muuta kaugkütteseadust.
Vastavalt muudatusele
oleks edaspidi
kaugkütteseaduse § 7 lõige
31 järgi soojusettevõtja,
kelle tootmise prognoositav
maht aastas on vähemalt 10
000 MWh võrgupiirkonna
kohta, kohustatud soojuse
tootmiseks tagama
niisuguse koguse
reservkütuse kasutamise
võimaluse, mis kindlustab
soojusvarustuse seitsme
ööpäeva jooksul.
Selgitus Eesmärk ei ole öelda, milliseid reservkütuseid tuleb konkreetselt
varuda, vaid see sõltubki ettevõttest ja tema kasutatavatest
kütusest ja/või võimalustest alternatiivseid kütuseallikaid
kasutada või kas varu peab olema füüsiline või tagatakse lepingu
alusel. Tegemist on juba toimiva praktikaga, kus osa ettevõtteid
on reservkütusena varunud hoopiski muud kütuse liiki kui
tavapäraselt kasutatakse. Küll aga tuleks ettevõttel läbi mõelda,
kuidas on tagatud teenuse toimepidevus ka olukorraks, kus kütuse
kättesaadavuses on häireid. Eesmärk on pikendada toimepidevust
sellises olukorras 3 päeva pealt nädalale.
Lisaks on Konkurentsiamet võimaldanud põhjendatud juhtudel
toimepidevuse tagamisega seotud kulusid arvestada ka teenuse
hinda.
532
Põhimõtteliselt on selline
säte mõistetav ning nagu
juba eelpool märgitud
tegelevad kaugkütte
ettevõtjad igapäevaselt
varustuskindluse tagamise
parendamisega, mis on
teenuste osutamiseks
vajalikud. Samas tuleb
analüüsida sellise kohustuse
majandusliku mõju
soojusettevõtjate
kulubaasile ja seeläbi ka
tarbijatele, et kaugkütte ei
kaotaks konkurentsivõimet
oluliselt väiksema
varustuskindlusega
erinevate lokaalsete
küttelahenduste ees.
Laialdane kodumaiste
taastuvate kütuste (eelkõige
puiduhakke) kasutamine on
oluliselt vähendanud
tarneriskide tõttu
kaugkütteteenuse katkemise
ohtu (puitu võib lugeda
Eestis suhteliselt
kättesaadavaks ning tegelik
mitme päeva varu on
ettevõtjatel alati olemas või
siis suhteliselt hõlpsalt
533
kättesaadav). Samas on
maagaasil siiski vähemalt
praegusel ajal veel väga
oluline roll mõnede
kaugkütte piirkondade
kaugküttega varustamisel,
aga ka tipukoormuste
katmisel.
Oluline on selgemalt
sätestada, mida peetakse
reservkütuseks ning millisel
viisil on võimalik tagada ja
korraldada reservkütuse
varustus – kas piisab
lepingulistest kokkulepetest
või nähakse ette kütuse
füüsiline hoiustamine. See
on oluline, et erinevate
elutähtsa teenuste
korraldajate puhul ei tekiks
ootamatuid erisusi.
Eesti kaugküttes väga
olulist tähtsust omava
puiduhakke puhul
korraldatakse
varustuskindlus tavapäraselt
läbi tarnelepingute. Suuri
ladusid pole üldjuhul
võimalik katlamajade või
koostootmisjaamade juurde
534
rajada ruumipuuduse ja
puiduhakke tuleohtlikkuse
tõttu (isesüttimise oht).
Seepärast on oluline
kindlustada puiduhakke
tarnijate transpordikütusega
varustamine.
Erisused on aga ka muude
kütuste varustuskindluse
tagamisel. Maagaasi
varustuskindlusega seotud
probleeme oleme käsitlenud
allpool. Mitmete
reservkütuste kasutamise
osas on kindlasti oluline
rotatsioon ja regulaarne
asendamine, et kütused
oleks kriisisituatsioonis
kasutuskõlblikud. Mööda ei
saa vaadata ka üldisest
trendist, et ühiskond ning
erinevate teenuste
osutamine on muutumas
järjest
süsinikuneutraalsemaks,
mistõttu tavapärane ja
hõlpsalt ladustatavate
fossiilset päritolu kütuste
kasutamine muutub ning
investeeringute tegemine
olemasolevate fossiilseid
535
reservkütuseid kasutavate
seadmete heitmete
vähendamisse pole enam
otstarbekas, kui vastavaid
seadmeid tavaolukorras ei
kasutata. See muudab
varustuskindlusega seotud
lahendused kulukamaks.
Arvesse tuleb võtta ka fakti,
et tänases mõttes
traditsioonilisi lahendusi ei
ole juba lähiajal enam
võimalik rahastada.
Siin tuleks otsida
toimepidevuse tagamiseks
täiendavaid taastuvkütuste
lahendusi ja
finantseerimisvõimalusi.
Väiksemate
võrgupiirkondade puhul
võiks teatud kriitiliste
investeeringute tegemise
kiirendamist ka avalikest
vahenditest toetada.
5. Muudatustest
maagaasiseaduses ja gaasi
varumaksest
Kaugkütte ettevõtjate
toimepidevuse ja kütuse
varuga seotud kohustuste
Selgitus MGSi hädaolukord tuleneb ELi direktiivist ja see ei ole seotud
kehtiva hädaolukorra seaduse hädaolukorraga ega ka eelnõus
toodud kriisiolukorraga.
Varu antakse kasutusele Vabariigi Valitsuse korraldusega ja
müüakse turuosalistele (gaasi müüjad, süsteemihaldur) kõikide
Eestis paiknevate tarbijarühmade varustamiseks (MGS § 61 lõige
536
reguleerimisel on oluline
silmas pidada ka
maagaasiseaduses (MGS)
sätestatud maagaasi tarnete
katkemisega, maagaasi
varudega ja nende varude
rahastamisega seotud
regulatsiooni.
Eelnõu §-ga 199 on kavas
muuta maagaasiseadust.
Juhime tähelepanu, et kehtiv
MGS viitab mitmes kohas
hädaolukorra seadusele ja
selle alusel kehtestatavale
määrusele. Vastavaid viiteid
ei ole eelnõuga muudetud,
mis tõttu tuleks eelnõu
MGS-i regulatsiooniga
paremini ühtlustada.
Sisulisest küljest on aga
oluline muuta MGS-is
kehtestatud varude
rahastamise korraldust.
Nimelt näeb alates
01.05.2023 jõustunud
MGS-i redaktsioon ette
maagaasi varumakse
tasumise kohustuse. MGS §
267 kohaselt kaetakse
varumakse arvelt
1) enne gaasi tarbimise piiramiseks meetmete rakendamist (MGS
§ 262 lõige 2) ja kaitstud tarbijate varustamiseks mõeldud
gaasivaru kasutusele võtmist (MGS § 264). Vastavalt määrusele
(EL) 2017/1938 tuleb enne tarbijate gaasivarustuse piiramist
rakendada kõik muud meetmed, mis on võimalikult turupõhised.
Kuna gaasi varumakset kogutakse kõikidelt gaasi tarbijatelt, siis
tarbijatel on põhjendatud ootus kriisi olukorras saada varust osa.
Gaasi varumakset maksavad kõik tarbijad olenemata kohustustest
toimepidevuse tagamisel. Kindlasti on mõistlik võimalusel
endale gaasivaru või gaasile alternatiivse kütte varu planeerida,
kuna gaasi varustuskindluse halvenedes tõusevad hinnad
kordades. Gaasi varumaksega sarnaselt on üles ehitatud ka
vedelkütuse varumakse süsteem. Sealgi paljud ettevõtjad on
kohustatud läbi mõtlema oma varustuskindluse ja soetama kütuse
varusid, sest riigi strateegiline varu võetakse kasutusele viimase
meetmena siis kui kommertsvarud on ammendumas – seda just
eesmärgil, et riigi tegevusvarude süsteem ei mõjutaks kütuse
turgu. Strateegilist varu ei ole kohustust osta, kui ettevõtjad on ise
suutnud tagada oma varustuskindluse, kuid samas on alati
sellistel ettevõtetel võimalus strateegilisest varust osa saada, kui
selleks tekib vajadus või kui palju nad eelnevalt on varumakset
tasunud. Tegemist on justkui tavalise kindlustuslepinguga, mis ei
piira võimalusi ise kriisiks valmistuda.
537
strateegilise gaasivaru
haldamise kulud. MGS §
262 lg 9 kohaselt on
strateegilisest varust õigus
omandada maagaasi gaasi
müüjal lähtudes
hädaolukorra seaduse § 183
lõike 4 alusel kehtestatud
määruses sätestatud korrast.
Vastavat korda praegusel
hetkel kehtestatud ei ole ega
ole ette nähtud ka eelnõus
ega selle rakendusaktides.
Seega ei ole üheselt selge,
millistel tingimustel ja
kellel on võimalik kasutada
strateegilise varu hulgas
olevat maagaasi.
Siiski tuleneb MGS § 61 lg-
st 1, et hädaolukorras
tagavad gaasi müüja ja
jaotusvõrguettevõtja
gaasitarnete säilitamise
tarbijarühmadele järgmises
järjestuses:
1) kodutarbijad;
2) muud kaitstud tarbijad
MGS § 261 lg p 2
tähenduses;
538
3) avariireservelektrijaam
elektrituruseaduse
tähenduses;
4) ühiskonna toimimiseks
vajalike teenuste osutajatest
tarbijad, kelle tegevuse
jätkamine sõltub
gaasivarustuse olemasolust;
5) muud tarbijad, kelle
puhul eeldatav
gaasivarustuse katkestamise
aeg on kuni kuus tundi;
6) muud tarbijad, kelle
puhul gaasivarustuse
katkestamise aeg on üle
kuue tunni.
Loetelust võib järeldada, et
strateegilisest varust saavad
hädaolukorras tuge
järjekorras eespool olevad
tarbijarühmad, samas kui
punktidest 1-4 välja jäävad
tarbijarühmad (nt
kaugkütteseaduse § 7 lõikes
31 ette nähtud reservkütuse
varu kohustusega
soojusettevõtjad) ei saa
tõenõoliselt strateegilisest
varust maagaasi omandada.
Sellistel tarbijatel tuleb ise
soetada alternatiivseid
539
gaasi- või muude kütuste
varusid või otsida võimalusi
maagaasi asendamiseks
ning nagu juba ülal
selgitatud, eeldab see olulisi
investeeringuid või
käibevahendeid.
Varumakse kohustus
laieneb aga kõigile
tarbijarühmadele
ühetaoliselt.
Lisaks, kuivõrd varumakse
maksja on MGS § 267 lg 4
kohaselt võrguettevõtja, siis
tuleb varumakset tasuda ka
(soojus)ettevõtjatel, kes on
soetanud maagaasi
määratud tarnena enne
kriisiolukorra tekkimist. Ka
sellised ettevõtjad peavad
võrguteenuse kasutamisel
kõigi ülejäänud maagaasi
tarbijatega (sh ka enda varu
mitte omavate
soojusettevõtjatega)
ühetaoliselt varumakset
tasuma. Selliselt tekib
ebavõrdne
konkurentsiolukord, mis ei
soosi kuidagi neid
ettevõtjaid, kes võtavad ise
540
meetmeid maagaasi
tarneriskide maandamiseks.
Seepärast tuleks muuta
varumakse tasumise
kohustusega sihtgruppi
õiglasemaks
(sihtotstarbeliseks). See
oleks ühiskonnale õiglasem
ning samuti mõjutaks
kaitstud tarbijaid
tugevamini otsima
alternatiivseid, paremini
varundatud ja
importkütustest
vähemsõltuvaid lahendusi.
6. Tööstusheite seaduses
kavandatud muudatused
Mitmed kaugkütte
ettevõtjad omavad
varasemast ajast fossiilseid
kütuseid kasutavaid
tootmisseadmeid, mida
igapäevaselt ei kasutata,
kuid mida on võimalik
rakendada tipukoormuse
katmiseks kasutades
fossiilseid reservkütuseid
olukorras, kus maagaasi
kättesaadavus on piiratud.
Selliste tootmisseadmete
Arvestatud
541
heitmete kõikide kehtivate
piirväärtustega vastavusse
viimine eeldaks väga suuri
investeeringuid, mida ei ole
mõistlik teha, kui neid
tootmisseadmeid
kasutatakse ainult väga
erandlikes olukordades.
Sellest tulenevalt on lubatud
ka kehtivas tööstusheite
seaduse §78 lg-s 3 teha
piirväärtuste järgmisest
erandeid.
Eelnõu §-s 235 on ette
nähtud tööstusheite seaduse
§ 78 lg 3 muutmine
järgmises sõnastuses:
„Loa andja võib kuni
kuueks kuuks kirjalikult
peatada kohustuse järgida
vääveldioksiidi heite
piirväärtust suure
põletusseadme puhul, mis
tavaliselt kasutab vähese
väävlisisaldusega kütust,
kui seadme käitaja ei suuda
täita vääveldioksiidi
piirväärtuse nõuet vähese
väävlisisaldusega kütuse
tarnete katkemise tõttu, kui
see on vajalik teenuse
542
kättesaadavuse ja
toimepidevuse tagamiseks.“
Olukorras, kus tarned on
juba katkenud, on kaugkütte
ettevõtjal hilja sellist luba
saada, sest reservkütuse
kasutuselevõtuks on juba
varasemalt vaja teha
ettevalmistusi –
ettevalmistada
tootmisseadmed ja mahutid
reservkütuse
kasutuselevõtuks, sõlmida
reservkütuse tarnelepingud,
korraldada kütuse transport
ja logistika. Kui maagaasi
tarned on juba katkenud, siis
on seda kõike teha hilja. On
oluline mõista, et maagaasi
tarnete katkemine ei pruugi
olla ajutine ning eelnõuga
ettenähtud 7-päevane
reservkütuse varu ei ole
piisav, et tagada
toimepidevus kogu
küttehooajaks. Seepärast
peab olema võimalik saada
vastav luba juba maagaasi
tarnete katkemise ohu
korral, et teha vajalikud
543
ettevalmistused ja
investeeringud.
Reservkütuse varumine
seondub väga oluliste
kuludega. Kui need kulud
on kantud, peab ettevõtjatel
olema võimalik ohu säilides
ka varutud reservkütuseid
kasutada, jäämata ootama
põhikütuste tarnete
tegelikku katkemist.
Selliselt on võimalik
maagaasi vajadust
minimeerida ja tarnete
katkemise ohtu ka kõigi
teiste maagaasi kasutajate
(sh kaitstud tarbijate) jaoks
vähendada.
Analoogne olukord valitses
enne 2022/2023 küttehooaja
algust, kui ei olnud tagatud
maagaasi varu eesseisvaks
küttehooajaks ning mitmed
kaugkütte ettevõtjad pidid
toimepidevuse tagamiseks
kindlustama reservkütuste
olemasolu. Seaduse
sõnastus, mis lubab heite
piirnormide ületamist ainult
maagaasi tarnete
544
katkemisel, tekitas
probleeme juba siis.
Seepärast teeme ettepaneku
täiendada eelnõu sõnastust
lisades järgmiselt:
„Loa andja võib kuni
kuueks kuuks kirjalikult
peatada kohustuse järgida
vääveldioksiidi heite
piirväärtust suure
põletusseadme puhul, mis
tavaliselt kasutab vähese
väävlisisaldusega kütust,
kui seadme käitaja ei suuda
täita vääveldioksiidi
piirväärtuse nõuet vähese
väävlisisaldusega kütuse
tarnete katkemise või
katkemise ohu tõttu, kui
see on vajalik teenuse
kättesaadavuse ja
toimepidevuse tagamiseks.“
7. Keskkonnamõjude
hindamisega seotud
muudatused
Varustuskindluse
tagamiseks ja
toimepidevuse tõstmiseks
energiasektoris aga ka
Selgitus Elutähtsaks teenuseks kvalifitseerumine ei ole samaväärne
„tsiviilhädaolukorras reageerimisele“ (KMH direktiivi artikli 1 lg
3 sõnastus) lahendamisega. Elutähtsa teenuse ülesehitamine ja
käigushoidmine toimub ikka tavapäraselt – selleks kaasatakse
avalikkust ja tehakse vajalikke uuringuid ja analüüse. KMH
direktiiv lubab vabastada KMHst vaid siis, kui hädaolukord on
tekkinud ja vaja kiirelt selle likvideerimiseks teha midagi, millel
on oluline keskkonnamõju.
545
riiklike
taastuvenergiaeesmärkide
saavutamisele
kaasaaitamiseks on oluline
vähendada sõltuvust
imporditavatest fossiilsetest
kütustest ja kiirendada
taastuvatele kütustele
üleminekut. Selliste
projektide arendust
pikendavad praktikas
mitmetel juhtudel pikale
venivad loamenetlused ja
keskkonnamõjude
hindamise kohustus.
Eelnõu §-ga 186 on
kavandatud teha
terminoloogiline muudatus
keskkonnamõju hindamise
ja
keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduses selliselt, et
edaspidi võib
keskkonnamõju jätta
hindamata, kui
kavandatakse tegevust,
mille ainus eesmärk on riigi
julgeoleku tagamine või
kriisiolukorra lahendamine.
Oleme seisukohal, et
paindlikkust
546
keskkonnamõjude
hindamise vajaduse osas
tuleks laiendada ka
elutähtsate teenuste puhul,
mille eesmärk on
toimepidevuse tagamine,
kui selline tegevus aitab
kaasa ka
süsinikneutraalsuse
saavutamisele.
Sellist põhimõtet toetab
näiteks ka Euroopa Liidu
Nõukogu 22.12.2022
määrus nr 2022/2577,
millega kehtestatakse
raamistik taastuvenergia
kasutuselevõtu
kiirendamiseks. Nimetatud
otsekohalduv määrus lähtub
eeldusest, et
taastuvenergiaprojektid (sh
kaugküttes kasutatavad
soojuspumbad) pakuvad
ülekaalukat avalikku huvi,
kuivõrd need aitavad
asendada maagaasi tarned
taastuvatest
energiaallikatest toodetud
energiaga ning suurendada
varustuskindlust. Seepärast
näeb nimetatud
547
otsekohalduv määrus ette
taastuvenergiajaama (sh
soojuspumbajaama)
ehitamise ja käitamisega
seotud loamenetlusele
lühikesed tähtajad, mille
täitmine eeldab ka senisest
suuremat paindlikkust
keskkonnamõjude
hindamise regulatsioonis ja
selle rakenduspraktikas.
8. Muudatustest
elektrituruseaduses
Eelnõu § 170 kohaselt
nähakse ette muudatused
elektrituruseaduses, millega
määratakse ETO-dena
tootjad, kelle elektrijaama
netovõimsus on suurem kui
200 MW. Kuigi täna ei ole
Eestis tuule- või
päikeseenergia põhiseid
juhitamatuid elektrijaamu,
mille netovõimsus ületab
200 MW, on reaalne, et
tulevikus selliseid jaamu
lisandub. Selliste
juhitamatute seadmete
põhistele elektritootjatele ei
tohiks laieneda ETOde
Selgitus Juhime tähelepanu, et antud sättega elektritootjate kriteeriumeid
ei muudetud, vaid tegemist on kehtiva õigusega. Arvestades, et
tuule- ja päikeseenergia põhised juhitamatud elektrijaamad on
varustuskindluse tagamisel oluliseks osaks, siis on võimalus
juhtimatu seadmete põhisele elektritootjale kehtestada elektri
toimepidevuse nõuetes ka teistsugused nõuded kui nt juhitavatele
tootmisvõimsustele.
548
regulatsioon, kuivõrd see ei
oleks praktikas rakendatav.
9. Püsiva kriisiülesande
täitmisega seotud tööjõu
küsimused
Kui on koostatud
adekvaatne kriisiplaan ning
seda täidetakse, siis tegeliku
kriisisituatsiooni
ilmnemisel sõltub teenuste
osutamine piisava ja
kvalifitseeritud tööjõu
olemasolust sh ETOdele nt
logistikateenuseid osutavate
ettevõtete juures.
Kõikvõimalikud asjaolud
tuleks ennetavalt läbi
mõelda. Eelnõus hetkel
sätestatud püsiva
kriisiülesandega ameti- ja
töökohtade määramise ja
vastavate töötajatega seotud
erisused tekitavad mitmeid
küsimusi.
Oluline on selgitada või
lisada täpsustused, et kuidas
ja mil viisil saab elutähtsa
teenuse püsiva
kriisiülesande tagamist
korraldada sh töölepingu
Selgitus Tööaja korralduse osas: Kui isiku ameti- või töökoht määratakse
asutuse juhi poolt kriisiülesandega ameti- või töökohaks, siis see
ei too automaatselt kaasa tööülesannete muutust. Isikul on oluline
ette teada, et tema ameti- või töökoht on kriisi ajal oluline, see
tähendab töö tegemist intensiivsemalt. Tegu ei ole töölepingu
muudatusega, kuna isik jääb ka kriis ajal tegema seda, milleks ta
tööle võeti. Selguse huvides on soovitatav sätestada
kriisiülesanded ja kriisiaegne töö tegemise kohustus ka isikute
töölepingutes ja ametijuhendites, kuid tagada on vaja, et isikud
oleks teadlikud, et nende ameti- või töökoht on määratud
kriisiülesandega ameti- või töökohaks. TLS § 15 lg 2 sätestab, et
kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab
töötaja eelkõige järgmisi kohustus: (..). Seega annab TLS
võimaluse teiste seadustega kokku leppida teisi ülesandeid või
siis ka töölepingus. Antud juhul on tegu seaduses sätestatud
erisusega, teha kriisi ajal tööd. Oluline on isikutele teavitada, et
nende ameti- või töökohal selline kohustus on, see annab
võimaluse isikul nt töölt lahkuda, kui ta ei soovi seda kohustust
täita. Kriisitöökohale nimetamine ei too kaasa automaatselt
töölepingu muudatust, isik täidab ka kriisi ajal oma ülesandeid,
milleks ta on tööle võetud ning ka juba hetkel võib isikule anda
tavapärases töösuhtes (ja ka kriisi ajal) ühekordseid täiendavaid
ülesandeid, kui nendeks peaks vajadus olema.
Alltöövõtjatega seotud mure on mõistetav. Eraõiguslikete
juriidiliste isikute õigused ja kohustused peavad tulenema
seadusest. Kohustuste ja õiguste subjektide ring peab olema
võimalikult täpselt seadusega määratletud. Alltöövõtjate puhul on
seda raske teha, kuna alltöövõtjate ring on tavaliselt kiiresti
549
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (II kooskõlastusring)
Nr
Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgituse
d
Kommentaarid
1. Teeme ettepaneku, et
seadusesse luuakse sätted,
kus sarnaselt ETO enda
töötajatele saab ETO teatud
tingimustel määratleda ka
kriitiliste tarnijat ja
Selgitus ETO põhiülesanne on tagada, et tema pakutav teenus oleks
klientidele, eelkõige elanikele, alati kättesaadav. Riskide
maandamiseks tuleb tuvastada stsenaariumite põhiselt ohud ja
nendega kaasnevaid riske hinnata. Hinnata tuleb ka
lepingupartnerite ja tarneahelate olulisust, eriti juhul, kui elutähtsa
teenuse osutaja on mõne elutähtsa teenuse osutamisega seotud
seaduse võimalused
kohustamaks töötajat tööle
naasma? Kas selline
töökohustus peaks olema
määratud uue töötaja tööle
asumisel ning kuidas peaks
olema ette nähtud
valmisoleku tasustamine?
Mil viisil hakkab töötajate
püsiva kriisiülesandega
töökohtadele määramise ja
taustakontrolli kohustus
kehtima olemasolevate
töötajate puhul? Kuidas
saab ETO partner
garanteerida logistika
toimimise jne.
muutuv, samuti on muutuv nende ülesannete laad, seda ka ühe
elutähtsa teenuse osutaja lõikes. Kriisiülesande täitmiseks
vajaliku töökoha regulatsiooniga kaasneb ka mobilisatsioonist
vabastus viimase väljakuulutamisel. Riigi kaitsevõime
planeerimisel ei ole võimalik jätta subjektide ring avatuna või
panna sõltuvusse elutähtsa teenuse osutaja äristrateegiast. Selle
tõttu on loodud võimalus korraldavale asutusele seada nõuded
elutähtsa teenuse osutaja alltöövõttu kohta. See võimaldab
suunata ettevõtjaid mõtlema paremini läbi alltöövõttu tingimusi,
sh vääramatu jõu välistamist lepinguga.
550
alltöövõtjate töötajaid nn
kriisirolli.
Selliste töötajate hulk pole
väga lai, sest tõenäoliselt
osutatakse samu teenuseid
mitmetele
ETO-dele. Vastavaid
isikkoosseisud oleksid
tulevikus hõlpsasti
hallatavad tsiviiltoetuse
registri kaudu. Seega ei
pruugi selline säte omada
suurt mõju üleüldisele
kriisikorraldusele
tervikuna, küll aga on
selline täpsustus oluline
usaldusväärsete
taastekavade koostamisel.
tähtsa protsessi teenusena tellinud teiselt ettevõtjalt. Näiteks
haiglal tuleb hinnata enda sõltuvust toitlustajast ning kavandada
sõltuvust maandavaid meetmeid. Maandavate meetmete
väljatöötamine välistab vajaduse alltöövõtjate kriisirollide
määramiseks. Samuti tuleb siinkohal arvestada, et paljudel
juhtudel lepingupartnerid vahetuvad kiiresti, mis omakorda
kasvataks halduskoormust ETO-le endale kui ka ETKA-le ning
registripidajale. Seadus annab lisaks lepingule ka ühekordsete
kriisiülesannete panemise võimaluse.
2 Teeme ettepaneku, et
seadusesse luuakse
vajalikud sätted kogu
elukondliku kinnisvara
toimepidevuse hindamise
vajaduseks ning
maandavate meetmete
rakendamiseks
Mittearvestatud Sellise kohustuse kehtestamine vajab analüüsi ja hinnangut ja
antud eelnõu raames seda ei lahenda ja jätkame Päästeameti kaudu
elanikkonna valmisoleku tõstmisega kriisideks. Hetkel on
eluruumidele esitatavate nõuete määruse § 4 kohaselt:
„Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei
tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis
viibimisel olla madalam kui 18 ºC. Siseõhu temperatuuri lubatav
ülempiir tuleb määrata kehtestatud nõuete alusel.“ Meie
hinnangul pole põhjust siin kriisierandit teha, sest 18 ºC on juba
päris madal temperatuur.
3. 2. Kaugkütteseaduse
muutmine
Eelnõu § 201 näeb ette
kaugkütteseaduse (KkütS)
Arvestatud
551
muutmine. Seoses sellega
teeme
ettepaneku muuta KKütS §
7 lõikes 3.1 sätestatud
reservkütuse nõuet ning
sätestada, et
reservkütuse kasutamise
võimaluse võib tagada nii
piisava kütusevaru
soetamisega kui ka
vajalike alternatiivsete
reservvõimsuse
kasutamisega. Muudatus
on oluline, sest
reservkütuse kasutamise
võimaluse loomine ei
pruugi olla ainus ega parim
viis
toimepidevuse tagamiseks.
Toimepidevust võib olla
võimalik tagada ka näiteks
soojussalvestitega või
elektroodkateldega, mis ei
ole käsitletavad
reservkütusena, kuid
võivad olla konkreetses
käitises optimaalseks
lahenduseks. Seepärast
peaks jätma
soojusettevõtjale laiema
otsusvabaduse, milliste
meetmetega
552
soojusvarustuse
toimepidevus
tagada.
Teeme ettepaneku
sõnastada vastav punkt
järgmiselt:
„(31
) Soojusettevõtja, kelle
tootmise prognoositav
maht aastas on vähemalt 10
000
MWh võrgupiirkonna
kohta, on kohustatud
soojuse tootmiseks tagama
niisuguse
koguse kütusevaru või
reservvõimsuse kasutamise
võimaluse, mis kindlustab
soojusvarustuse seitsme
ööpäeva jooksul vastavalt
ETKA kehtestatud
nõuetele.“
4. 3. Maagaasiseaduse
muutmine
Eelnõu § 218 näeb ette
maagaasiseaduse
muutmise. Täna ja
lähitulevikus on maagaasil
oluline roll mõnede
kaugkütte piirkondade
kaugküttega varustamisel
ja ka vajalike
Mittearvestatud Mis puudutab maagaasi kaitstud tarbijate ettepanekut, siis tuleb
siin eristada kahte asja:
1) Kaitstud tarbijate hulka on juba praegu arvestatud need
soojusettevõtjad, kes kasutavad osaliselt maagaasi ja seda osa
asendada ei saa ehk, et selle osa mahus peaksid nad olema kaitstud
tarbijad juba praegu, mitte küll aga kogumahu osas.
2) Need soojusettevõtted, kes saavad gaasi asendada
täielikult alternatiivküttega, siis neid täismahus ikkagi kaitstud
tarbijate alla panna ei saa, kuna juba praegu on meie kaitstud
tarbijate hulk nii suur (peaks mahtuma 20% piiresse, et saaksime
553
tipukoormuste katmisel.
Sellega seoses oleks
oluline muuta
maagaasiseaduses (MGS)
kehtestatud tarbijarühmade
varustuskindluse tagamise
määratlust ning varude
rahastamise
korraldust.
Tänase MGS § 61
järgi ei ole kaitstud
tarbijate loetelus kaugkütte
ettevõtted, millel on
võimekus toota soojust
mitmest kütusest olgugi, et
vajalike tipukoormuste
katmine pole
selliste tootmisallikate
puhul alati võimalik.
ETKA poolt kehtestatavate
toimepidevuse nõuete
nõutud tasemete täitmise
tagamiseks on
oluline, et
kaugkütteettevõtetel
tagatud maagaasile vajalik
ligipääs, et vältida teenuste
kvaliteedi langust lubatud
nõuetest allapoole, mis
küttehooajal võib viia
tehnosüsteemide
külmumiseni.
ise midagi juurde veel). Läheksime siin EU regulatsiooniga
vastuollu. Kaitstud tarbijate mõiste on defineeritud EU
otsekohalduvas määruses (EU) 2017/1938 järgmiselt:
5) „kaitstud tarbija“ – kõik gaasijaotusvõrguga ühinenud
kodutarbijad ning asjaomase liikmesriigi otsuse korral ka üks või
mitu järgmist, tingimusel et punktides a ja b osutatud ettevõtjate
ja teenuseosutajate iga-aastane gaasitarbimine kokku ei ületa 20
% iga-aastasest gaasi lõpptarbimisest kõnealuses liikmesriigis:
a) väike või keskmise suurusega ettevõtja, kes on ühinenud
gaasijaotusvõrguga,
b) esmase sotsiaalteenuse osutaja, kui ta on ühinenud gaasijaotus-
või -ülekandevõrguga,
c) kaugkütterajatis niivõrd, kuivõrd see pakub kütet
kodumajapidamistele, väikestele või keskmise suurusega
ettevõtjatele või esmase sotsiaalteenuse osutajatele, tingimusel et
rajatis ei ole suuteline üle minema muudele kütustele kui
maagaas.
554
Teeme ettepaneku
täiendada seaduseelnõu
selliselt, et juhul kui ETKA
poolt
kehtestatavate
toimepidevuse nõuete
täitmine pole võimalik ilma
piisava maagaasi
olemasoluta, siis neist
nõuetest tulenevalt on
maagaasi võrguettevõttel
kohustus lugeda
ettevõte MGS § 6
1
lg 1 p 2 määratletud
tarbijarühma hulka ning
tagada
kaugkütteteenuse
osutamiseks vajaliku
maagaasi edastamine.
Vastav info on võimalik
sisestada ka tsiviiltoetuste
registrisse.
4. Vedelkütusevaru seaduse
muutmine
Eelnõu §265 nähakse ette
vedelkütuse seaduse
muutmine. Vedelkütuse
piisav kättesaadavus
kaugkütte tarneahelale on
kriitilise tähtsusega, et
Selgitus Kriisitanklatesse pääseb ligi operatiivteenistus ja ETOd ja
kriitilised alltöövõtjad. Täna juba arvestatakse nt hakkepuitu
vedav veok on ka prioriteetne. See küsimus lahendatakse
vedelkütuse toimepidevuse määrusega – elutähtsa teenuse
kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisele.
555
teenuse osutamine oleks
võimalik. Vastasel
korral võib tekkida
probleeme generaatorite
kütusega varustamisel kui
ka kaugkütteteenuse
osutamiseks vajalike
kütuste varumisel ning
tootmisüksustesse
transportimisel.
Eelnevast tulenevalt teeme
ettepanekud, et
vedelkütusevaru seaduse §
71
lg 2 muudetakse
järgmiselt:
„(2) Piirangute
kehtestamisel võib
eelistada
operatiivteenistusi ning
ettevõtjaid, kes
tagavad riigile elutähtsate
teenuste toimimise
hädaolukorra seaduse
tähenduses ja
ettevõtjaid, kes varustavad
elutähtsa teenuse osutajaid
teenuse toimepidevuse
tagamiseks vajaliku
kütusega. Vastav info on
võimalik sisestada ka
tsiviiltoetuste
556
registrisse“
Sama muudatuse tuleks siis
ka esitada rakendusakti
kavandis nr 33 „Elutähtsa
teenuse
kirjeldus ja toimepidevuse
nõuded vedelkütusega
varustamisel“ täiendades
vastavalt
määruse §3 lg 2-de.
Sündmuse lahendamisega otseselt seotud
asutustevaheline koordinatsioon
Erakorraline intsident
Sündmust juhtiv asutus alustab
kommunikatsiooni tegevustega
Avalikkuse teavitamine (Kriisist puudutatud sihtgrupid, partnerasutused, välismaailm)
FAAS 1 - KRIISI ALGUS
Kriisi eskalatsioon
FAAS 2 - KRIISI ESKALEERUMINE
Sündmust juhtiv asutus jätkab oma kommunikatsiooni
Lisanduvad teised asutused, kes
kommunikeerivad oma teemasid
sh PäASKN
Avalikkuse teavitamine
Avalikkuse teavitamine
Regionaalne komisjon/staap
Riiklikud staabid
SKN
Asutuste vaheline koordinatsioon (otsesuhtlus)
Kriisi eskalatsioon
FAAS 3 - KRIISI ESKALEERUMINE ÜLERIIGILISEKS
Asutused kommunikeerivad
oma teemasid sh PäA
Riigikantselei juhib kommunikatsiooni
Info vahetamise ja koordineerimise
formaadid
SKN
Riiklikud staabid
VV KOMKE
Regionaalsed staabid
Avalikkuse teavitamine valitsuskommunikatsiooni
tasemel
Avalikkuse teavitamine
Info vahetamise ja koordineerimise
formaadid
Info vahetamise ja koordineerimise
formaadid
VV otsus kriisiolukorra
väljakuulutamiseks
FAAS 0 - Avalikkuse teavitamine
enne kriisi. Asutused tegelevad
ettevalmistusega.
Asutuste vaheline koordinatsioon (otsesuhtlus)
KOV
Päästeamet
KOV
KOV
KOV
Päästeamet
KOV
Päästeamet
KOV
1
Kriisiülesandega töö- ja ametikohad ning sõjaaja ametikohad Püsiv kriisiülesanne > Riskianalüüs > Kriisiplaan:
• Vajalikud vahendid ja varud: o Olemasolevate vahendite kasutamine o Riigivaraks olevate vahendite (rist)kasutamine o Isikute vara kasutamine lepingu alusel o Isikute vara sundkasutus, sundvõõrandamine
• Vajalik (rollist teadlik ja oskuslik) personal: o Tavapärased tööülesanded (+ vajadusel töö-,
puhkeaja, öötöö, ületunnitöö erandid, valveaeg jm töökorralduse erandid, puhkuste ja lähetuste katkestamine)
o Ühekordsed tööülesanded (isikul) o Vabatahtlike kasutamine o Töökohustus (töö- või ametikohal)
• Püsiv kriisiülesanne – seondub asutuse põhiülesandega või isiku elutähtsa teenuse osutamise ülesandega. Täidesaatva riigivõimu asutuse puhul tuleneb seadusest või Vabariigi Valitsuse (VV) kriisiplaanist.
• Püsiva kriisiülesandega asutus/isik peab valmistuma püsiva kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas: o koostama riskianalüüsi ja kriisiplaani; o tagama vajalikud võimed, sealhulgas personali, vahendid ja varud.
• Püsiva kriisiülesandega asutus/isik teeb riskianalüüsidest lähtudes kriisiplaani, milles on muu hulgas püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikud:
o tegevused ja lahendused; o võimed, sealhulgas personal, vahendid ja varud;
• Personalil peab olema teadlikkus oma kriisirollist ning vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.
• Asutuse/ isiku püsiva kriisiülesande ning põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmise tagamiseks võib kindlaks määrata kriisiülesandega töö- ja ametikohad, millel oleval isikul on töökohustus.
• Kriisiülesandega töö- ja ametikohti võib määrata üksnes kriisiplaanis esitatud ulatuses, mis tagab ülesande täitmiseks vajaliku personali olemasolu.
• VV määrusega kehtestatakse kriisiülesandega töö- ja ametikohtade määramise ja lõpetamise tingimused (seega võib VV ka edaspidi seada maksimaalse % koosseisust, mida võib kriisiülesandega ameti- või töökohtadeks määrata). Vastavalt VV reglemendi §-dele 4 ja 6 tuleb valitsuse määruse muutmise korral teha koostööd kõigi asjassepuutuvate ministeeriumide, Riigikantselei, kohaliku omavalitsuse üksuste (KOV) ja teiste osapooltega, kes on muudatusest mõjutatud, enne eelnõu istungile esitamist kooskõlastada see kõigiga, kellele on eelnõus
2
ette nähtud kohustusi või kui eelnõu puudutab nende valitsemisala või ülesandeid. Vastavalt VV reglemendi §-le 8 tehakse vaidluste lahendamiseks igakülgset koostööd.
Seega:
• töökohustus on mõeldud elutähtsa teenuse või muu püsiva kriisiülesande täitmise tagamiseks;
• töökohustuse vajadus ja ulatus (sh % töö- ja ametikohtade koosseisust) peab tulenema kriisiplaanist, mis omakorda tuleneb riskianalüüsist;
• on ainult üks paljudest püsiva kriisiülesande täitmist tagavatest võimalustest. Kriisiülesandega töö- ja ametikohade määramise protsess on järgmine:
• Seadusest või VV kriisiplaanist tuleneb püsiv kriisiülesanne.
• Asutuse/isiku riskianalüüsist selguvad: o püsiva kriisiülesande täitmist ja toimepidevust mõjutavad ohud; o nende ohtude riski maandavad meetmed, sh kriisiülesandega töö- ja ametikohade määramise vajadus.
• Asutuse/isiku kriisiplaanis määratakse: o Võimed (sh personal), mida kriisiolukorras kasutada püsiva kriisiülesande täitmiseks, kriisiülesandega töö- ja ametikohade määramine
ja nende ulatus (% töö- ja ametikohtade koosseisust, vajadusel täpsemad tingimused).
• Kriisiplaani kooskõlastamisel või kinnitamisel on roll muudel asutustel (kes saavad vajadusel mõjutada ka võimete, sh personali kirjeldust): o Elutähtsa teenuse osutaja (ETO) kriisiplaani kinnitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja (ETKA); o valitsemisala asutused võivad koostada ühise kriisiplaani ministeeriumiga; o KOV kriisiplaani kooskõlastavad Sotsiaalkindlustusamet, Haridus- ja Teadusministeerium ning lõpuks Päästeamet; o Asutuse/isiku kriisiplaan esitatakse Riigikantseleile, kes hindab kriisiülesande detailset kirjeldust, selle täitmise vajalikkust kriisi kõigis
etappides, ressursivajadust ning toob vajadusel esile vastuolud VV kriisiplaani ja üleriigilise riskianalüüsiga. Riigikantseleile toob see kaasa lisatöö, kuid Riigikantselei roll on olla tasakaalustaja, kes kindlustab, et ühtaegu oleks piisavalt mehitatud Kaitseväe sõjaaja ametikohad ning minimaalne vajalik ressurss tagatud tsiviilsektorile (kes mh pakub toetust sõjalisele kaitsele).
• Määruses sätestatakse, et Riigikantseleil ja teistel eelnevalt nimetatud asutustel on õigus hinnata, kas esitatud ressursivajadus on ülesande täitmiseks vajalik (s.t kas ei piisa teistest võimetest ja võimalustest) ning sobiv (s.t kas plaanitud % on realistlik ehk ei ole liiga suur või väike).
• Asutuse/isiku ameti- või töökohtade loetelus määratakse kriisiplaanist lähtudes kriisiülesandega töö- ja ametikohad.
• Asutus/isik eelistab võimaluse korral kriisiülesandega töö- ja ametikohtadel isikuid, kes ei ole kaitseväekohustuslased. Kuna see ei ole väga sageli võimalik, peab asutus/isik minimaalselt läbi mõtlema kaitseväekohustuslaste asendamise kriisiülesandega töö- ja ametikohal.
• Asutus/isik teeb sellega kooskõlas töötamise registris (TÖR) märke isiku andmete juurde.
• Kui see märge tehakse kaitseväekohustuslase kohta, saab sellest kaitseväekohustuslaste registriga (KVKR) peetava andmevahetuse kaudu teada Kaitseressursside Amet (KRA). NB! KRA-l on puutumus ainult kaitseväekohustuslastega (elanikkonna koosseisu arvestades töö- ja ametikohtade koosseisust väiksem osa).
• Kui kaitseväekohustuslaseks olev isik on nimetatud ka sõjaaja ametikohale ning Kaitsevägi (KV) peab teda sellel vältimatult vajalikuks, võtab KRA ühendust asutuse/isikuga. Ühiselt selgitatakse välja, kas ja millistel tingimustel on võimalik isikut sõjaaja ametikohal või kriisiülesandega ameti- või töökohal asendada.
3
• Kui KRA ja KV jõuavad selle käigus järeldusele, et isikut ei ole siiski võimalik sõjaaja ametikohal asendada, määrab KRA KV ettepanekul tähtajalise, eelduslikult kuni kolmeaastase piirangu (mida võib pikendada, kui asjaolud ja alus püsivad).
• Piirangu määramisel tuleb arvestada VV määruses kehtestatud tingimusega. Piirangut ei saa määrata isikule, kes on mõnel riigi seisukohalt tähtsal, seaduses loetletud ametikohal (president, valitsuse või Riigikogu liige, õiguskantsler, riigikontrolör, kohtunik jne).
• Tekkinud vaidlus lahendatakse koostöös Riigikantseleiga asjakohaste asutuste, isikute ja institutsioonide või ministrite vahel. Esmane tasand vastavalt: ETO-de puhul ETKA, asutuste puhul ministeerium, ministeeriumide puhul Riigikantselei.
• Sõltumata vaidluse tulemusest võib sõjaaja ametikohal oleva isiku kutsuda õppekogunemisele ja lisaõppekogunemisele ning anda sellest vabastuse asutuse/isiku juhi taotlusel.
• Vaidluse lahendamise järel tehakse muudatus kas TÖR-is või KVKR-is. Sellele vastavalt on isikul kas üks või teine kohustus.
• Sama isiku võib nimetada nii sõjaaja ametikohale kui ka kriisiülesandega ameti- või töökohale (erandina ei või nimetada sõjaaja ametikohale politseiametnikku ja päästeteenistujat, kui ta ei ole Kaitseliidu tegevliige).
• Nii isiku sõjaaja ametikohale nimetamisel kui ka kriisiülesandega töö- ja ametikoha märkimisel, samuti vaidluste lahendamisel tuleb arvestada isiku asendatavust (sh kas tema väljaõpe on nii spetsiifiline, et isikut ei saagi asendada).
• Paindlikkuse huvides tuleb luua tehniline võimekus teha KVKR-is eriliiki märkeid, mis võimaldavad hoida sõjaaja ametikohal (n-ö varus) ka isikuid, kes konkreetsel ajahetkel on poolte kokkuleppel vajalikumad oma kriisiülesandega ameti- või töökohal, kuid kes saaksid osaleda sõjaväelises väljaõppes (õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel).
• Kaitseministeeriumi valitsemisala huvides tekib kõigile asutustele/isikutele kohustus hinnata, kas iga kriisiülesandega ameti- või töökoht on püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik ning kas sellel olevat isikut on võimalik asendada, sh kas sellel kohal peab olema kaitseväekohustuslane.
• Üleminekusäte: o varem riigikaitseseaduse kohaselt määratud riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohad loetakse kriisiülesandega ameti- ja
töökohtadeks ning nendel olevate isikute töökohustus jätkub; o siiski on KRA-l nelja kuu jooksul seaduse jõustumisest võimalik selgitada välja isiku asendatavus ning vajadusel seada isikule piirang. o Kui KRA ei ole nelja kuu jooksul piirangut seada, saab seda edaspidi teha ainult juhul, kui VV teeb riigikaitselise kriisiolukorra ajal
sellekohase otsuse (muutes määrust).