| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-1/3965-2 |
| Registreeritud | 23.05.2025 |
| Sünkroonitud | 26.05.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-1 Justiits- ja Digiministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 8-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Harju Maakohus Tallinna kohtumaja |
| Saabumis/saatmisviis | Harju Maakohus Tallinna kohtumaja |
| Vastutaja | Kärt Voor (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee
Arvamus karistusseadustiku muutmise
ja sellest tulenevate teiste seaduste
muutmise seaduse (muudatused seoses
ennetähtaegse vabanemise,
kriminaalhoolduse ja oportuniteediga)
eelnõule
Lugupeetud justiits- ja digiminister
Tänan võimaluse eest esitada arvamus karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste
seaduste muutmise seaduse (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse
ja oportuniteediga) eelnõule.
Eelnõuga tutvumise järgselt laekus kohtu esimehele arvmusi Harju Maakohtu kohtunikelt.
Arvamustes toodud arvamused ja tähelepanekud on alljärgnevad.
Seadusandja plaan ajakohastada tingimisi enne tähtaega vabanemise (TEV) regulatsiooni on
tervitatav. Muudatuste eesmärgiks on tõsta õigusselgust, tagada õigussüsteemi efektiivsem
toimimine ning vähendada koormust kohtutele juhtumites, kus ennetähtaegne vabastamine
võiks toimuda selgete eelduste täitumisel. Samuti on loogiline, et riik otsib võimalusi
süsteemsemaks lähenemiseks kinnipeetavate taasühiskonnastamisel ja riskide maandamisel.
Probleemseks ning kaalumist vajavaks võib samas pidada asjaolu, et muudatuse kohaselt
otsustab vabastamise faktiliselt vangla või prokuratuur, mitte kohus. See lähenemine vähendab
kohtuliku kontrolli olulisust ja võib viia subjektiivsete hinnangute põhjal tehtavate otsusteni.
Vangla hinnang kinnipeetava vabastamise otstarbekuse kohta võib sõltuda isiku üldisest
käitumismuljest, mitte tegelikust ohust ühiskonnale. See loob ohu, et meeldivalt käituv, ent
Teie 02.05.2025 nr 8-1/3965-1
Meie 23.05.2025 nr 6-3/25-375-2
Pr Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium
ohtlik isik vabastatakse, samas kui vähem meeldiv, kuid tegelikult väheohtlik inimene jäetakse
kinni. Selline praktika kahjustab õiguskindlust ja võrdsuse põhimõtet.
Eelnõus ei ole selgelt määratletud, milliste objektiivsete kriteeriumite alusel vangla või
prokuratuur saavad otsustada vabastamise peatamise üle. Selline määramatus loob aluse
meelevaldseks ja ebaühtlaseks kohtlemiseks. Praegune praktika näitab, et prokuratuur ei täida
sisulist kontrolli vangla ettepanekute üle, vaid pigem vormistab need automaatselt.
Prokuratuuril puudub nendes küsimustes iseseisev seisukoht ning see on tihedalt seotud vangla
hinnangutega, mis veelgi suurendab ohtu, et otsused ei ole piisavalt kaalutletud ega sõltumatud.
Samuti ei taga uus kord automaatse vabastamise võrdset rakendamist kõikide kinnipeetavate
suhtes. Kui vabastamise küsimuses kehtivad erandid, mille otsustamine on vangla ja
prokuratuuri käes, on alust arvata, et süsteem ei toimi kõigi suhtes ühetaoliselt. See loob soodsa
pinnase manipuleerimiseks ja ebavõrdseks kohtlemiseks, mida tuleb vältida. Senises praktikas
on esinenud juhtumeid, kus vangla on toetanud tingimisi enne tähtaega vabastamist ka siis, kui
isikul puudus kindel elukoht, tal oli rohkelt distsiplinaarkaristusi ja vabastamise põhitingimused
ei olnud täidetud. Seega ei saa pidada vangla hinnanguid alati usaldusväärseks ja objektiivseks,
mis omakorda seab kahtluse alla muudatuse õiguspärasuse ja toimivuse.
Et tagada õiglane ja läbipaistev vangistuspoliitika, võiks kaaluda ettepanekut vabastada kõik
kinnipeetavad automaatselt seaduses ettenähtud karistuse osa kandmise järel, ilma erisuste ja
eranditeta. Samas muutub sellisel juhul muutub küsitavaks vajadus lühimenetluse järele,
millega karistust vähendatakse 1/3 võrra enne vangistuse määramist – tekiks olukord, kus
karistust vähendataks justkui topelt.
Samuti avaldati arvamust, et kinnipeetavate käitumise reguleerimiseks tuleb rohkem kasutada
selgeid ja rangeid distsiplinaarkaristusi vanglasiseselt. Kui kinnipeetav rikub korduvate
rikkumistega vanglareegleid, tuleks talle määrata reaalne karistus (nt kartser), mis annaks selge
signaali käitumise vajalikkusest. Selline lähenemine on aus ja välistab võimaluse, et
vabastamise üle otsustatakse sisuliselt käitumise põhjal ilma objektiivse aluskontrollita.
Mis puudutab eelnõus sisalduvaid kriminaalhoolduse korraldust puudutavaid muudatusi, siis
nende ettepanekutega ollakse täielikult nõus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Naaber-Kivisoo
kohtu esimees
|
Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee
Arvamus karistusseadustiku muutmise
ja sellest tulenevate teiste seaduste
muutmise seaduse (muudatused seoses
ennetähtaegse vabanemise,
kriminaalhoolduse ja oportuniteediga)
eelnõule
Lugupeetud justiits- ja digiminister
Tänan võimaluse eest esitada arvamus karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste
seaduste muutmise seaduse (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse
ja oportuniteediga) eelnõule.
Eelnõuga tutvumise järgselt laekus kohtu esimehele arvmusi Harju Maakohtu kohtunikelt.
Arvamustes toodud arvamused ja tähelepanekud on alljärgnevad.
Seadusandja plaan ajakohastada tingimisi enne tähtaega vabanemise (TEV) regulatsiooni on
tervitatav. Muudatuste eesmärgiks on tõsta õigusselgust, tagada õigussüsteemi efektiivsem
toimimine ning vähendada koormust kohtutele juhtumites, kus ennetähtaegne vabastamine
võiks toimuda selgete eelduste täitumisel. Samuti on loogiline, et riik otsib võimalusi
süsteemsemaks lähenemiseks kinnipeetavate taasühiskonnastamisel ja riskide maandamisel.
Probleemseks ning kaalumist vajavaks võib samas pidada asjaolu, et muudatuse kohaselt
otsustab vabastamise faktiliselt vangla või prokuratuur, mitte kohus. See lähenemine vähendab
kohtuliku kontrolli olulisust ja võib viia subjektiivsete hinnangute põhjal tehtavate otsusteni.
Vangla hinnang kinnipeetava vabastamise otstarbekuse kohta võib sõltuda isiku üldisest
käitumismuljest, mitte tegelikust ohust ühiskonnale. See loob ohu, et meeldivalt käituv, ent
Teie 02.05.2025 nr 8-1/3965-1
Meie 23.05.2025 nr 6-3/25-375-2
Pr Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium
ohtlik isik vabastatakse, samas kui vähem meeldiv, kuid tegelikult väheohtlik inimene jäetakse
kinni. Selline praktika kahjustab õiguskindlust ja võrdsuse põhimõtet.
Eelnõus ei ole selgelt määratletud, milliste objektiivsete kriteeriumite alusel vangla või
prokuratuur saavad otsustada vabastamise peatamise üle. Selline määramatus loob aluse
meelevaldseks ja ebaühtlaseks kohtlemiseks. Praegune praktika näitab, et prokuratuur ei täida
sisulist kontrolli vangla ettepanekute üle, vaid pigem vormistab need automaatselt.
Prokuratuuril puudub nendes küsimustes iseseisev seisukoht ning see on tihedalt seotud vangla
hinnangutega, mis veelgi suurendab ohtu, et otsused ei ole piisavalt kaalutletud ega sõltumatud.
Samuti ei taga uus kord automaatse vabastamise võrdset rakendamist kõikide kinnipeetavate
suhtes. Kui vabastamise küsimuses kehtivad erandid, mille otsustamine on vangla ja
prokuratuuri käes, on alust arvata, et süsteem ei toimi kõigi suhtes ühetaoliselt. See loob soodsa
pinnase manipuleerimiseks ja ebavõrdseks kohtlemiseks, mida tuleb vältida. Senises praktikas
on esinenud juhtumeid, kus vangla on toetanud tingimisi enne tähtaega vabastamist ka siis, kui
isikul puudus kindel elukoht, tal oli rohkelt distsiplinaarkaristusi ja vabastamise põhitingimused
ei olnud täidetud. Seega ei saa pidada vangla hinnanguid alati usaldusväärseks ja objektiivseks,
mis omakorda seab kahtluse alla muudatuse õiguspärasuse ja toimivuse.
Et tagada õiglane ja läbipaistev vangistuspoliitika, võiks kaaluda ettepanekut vabastada kõik
kinnipeetavad automaatselt seaduses ettenähtud karistuse osa kandmise järel, ilma erisuste ja
eranditeta. Samas muutub sellisel juhul muutub küsitavaks vajadus lühimenetluse järele,
millega karistust vähendatakse 1/3 võrra enne vangistuse määramist – tekiks olukord, kus
karistust vähendataks justkui topelt.
Samuti avaldati arvamust, et kinnipeetavate käitumise reguleerimiseks tuleb rohkem kasutada
selgeid ja rangeid distsiplinaarkaristusi vanglasiseselt. Kui kinnipeetav rikub korduvate
rikkumistega vanglareegleid, tuleks talle määrata reaalne karistus (nt kartser), mis annaks selge
signaali käitumise vajalikkusest. Selline lähenemine on aus ja välistab võimaluse, et
vabastamise üle otsustatakse sisuliselt käitumise põhjal ilma objektiivse aluskontrollita.
Mis puudutab eelnõus sisalduvaid kriminaalhoolduse korraldust puudutavaid muudatusi, siis
nende ettepanekutega ollakse täielikult nõus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Naaber-Kivisoo
kohtu esimees