Tagasiside

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

1

Justiits- ja Digiministeeriumile

Viide: Justiits-ja Digiministeeriumi eelnõu väljatöötamiskavatsus 05.05.2025, nr 8-1/3991-1.

Tagasiside kuupäev: 23.05.2025

Eesti Õdede Liidu tagasiside Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsusele

Eesti Õdede Liit (EÕL) toetab karistusõiguslike muudatuste eesmärki tugevdada ühiskonna

haavatavate liikmete kaitset ning parandada reageerimist ja õiglasemate karistusmäärade

rakendamist vägivalla- ja väärkohtlemis juhtumitele.

Teie poolt esitatud küsimustele vastame alljärgnevalt:

- Kas sätestada KarS §-s 120 täiendavalt kehalise väärkohtlemisega ähvardamine?

EÕL peab põhjendatuks täiendada KarS § 120 selliselt, et kriminaalkorras oleks karistatav ka

kehalise väärkohtlemisega ähvardamine ning ähvardamine ebaseadusliku vabaduse võtmisest.

Tervishoiutöötajad puutuvad sageli kokku patsientidega, kes on langenud korduvate

ähvarduste ohvriks – olgu tegemist lähisuhetes oleva/olnud partneri, perevägivalla,

hooldussuhte või institutsionaalse keskkonnaga. Ähvardused võivad erineda iseloomu ja

konteksti poolest ning nende elemendid määravad ähvarduse mõju ohvrile. Näiteks digitaalselt

või korduvalt erinevate kanalite kaudu esitatud ähvardused võivad olla psühholoogiliselt eriti

hävitavad ja raskesti välditavad. Samuti näitab praktika, et ähvardused, mis hõlmavad ka ohvri

lähedaste (eriti laste) kahjustamist, põhjustavad sügavat psühholoogilist traumat. Selliste

erinevate ähvarduse liikide eraldi käsitlemine võimaldaks kohaldada proportsionaalseid

karistusi, arvestades konkreetse juhtumi eripära ja kahju ulatust. Kuigi sellised ähvardused ei

pruugi alati viia füüsilise vägivallani, tekitavad need ohvris hirmu, alandust ja alaväärsustunnet,

mis võivad viia tõsiste vaimse tervise häireteni.

- Kas tõsta KarS § 121 lõike 1 sanktsioonimäära kuni kolme aastani? Kas lisada KarS §

121 lõikesse 1 selgesõnaliselt psüühiline (või vaimne) vägivald?

Toetame selgesõnalise viite lisamist psüühilise (vaimse) tervise kahjustamisele ja

sanktsioonimäära tõstmist kolme aastani, kuna tervishoiutöötajad näevad sageli vaimse

vägivalla mõjusid (nt depressioon, ärevushäired, unehäired) isegi siis, kui füüsilisi vigastusi ei

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

2

esine. Väljakutseks on ühtlasi asjaolu, et mõjud võivad ilmneda pikema perioodi jooksul peale

konkreetset juhtumit ning esineda kaudsete terviseprobleemidena (nt krooniline valusündroom

jm), mis teeb keeruliseks mõjude seostamise algse juhtumiga.

Seetõttu rõhutame, et igat liiki vägivalla määratlemine ja tõendamine võib praktikas osutuda

keeruliseks. On oluline, et õigusruumi rakendamist toetaksid:

• praktilised juhised õiguskaitseasutustele;

• koolitused eri liiki vägivalla juhtumite tuvastamiseks ja hindamiseks;

• selged kriteeriumid, mis aitaksid eristada vägivalda tavapärastest sotsiaalsetest ja muud

liiki konfliktidest.

- Kas tunnistada kehtetuks KarS § 121 lõike 2 punkt 2 ja selle asemel täiendada KarS §

58 loetelu?

Eesti Õdede liit ei ole kursis antud punkti muutmise vajaduse tõstatumise aluseks oleva

Riigikohtu lahendiga ning meil ei ole nii spetsiifilisi teadmisi õigusruumist, et siinkohal

seisukohta kujundada.

- Kas abitus seisundis isikute abita jätmise kohta tuleb luua KarS-i eraldi koosseis? Kui

jah, siis millised teod peaksid sellega hõlmatud olema?

EÕL ei pea põhjendatuks KarS § 124 täiendamist selliselt, et kriminaalkorras oleks karistatav

ka abitus seisundis isiku abita jätmine olukorras, mis ei ole eluohtlik ega põhjusta

tervisekahjustust.

Tervishoiu- ja hoolekandekeskkonnas tuleb sageli ette keerulisi olukordi, kus abi ei ole

võimalik osutada viivitamatult või optimaalsel viisil objektiivsetel põhjustel (nt ressursipuudus,

liigne töökoormus, ootamatu kriisiolukord). Sellised juhtumid ei tohiks automaatselt kaasa tuua

kriminaalvastutust.

Kriminaalvastutuse laiendamine olukordadele, kus puudub otsene oht elule või

tervisekahjustus, võib tuua kaasa:

• õigusselgusetuse ja põhjendamatu hirmu töötajate seas;

• professionaalse autonoomia vähenemise, kus eetiline otsustamine asendub juriidilise

kaitsekartusega;

• praktikas raskesti eristatava piiri süü ja eksimuse vahel.

Eelistatav oleks keskenduda kehtivate normide paremale rakendamisele juhendmaterjalide ja

koolituste kaudu. Kriminaalõigus peaks jääma viimsesse astmesse – eelkõige siis, kui muud

õiguskaitsevahendid ei toimi. Oluline on tasakaalustada haavatavate isikute kaitse ning

töötajate õiguskindlus.

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

3

- Kas on põhjendatud luua täiendav alus eluaegse lastega töötamise keelu rakendamiseks

isikute suhtes, kes on toime pannud alaealiste või abitus seisundis isikute korduva või

süstemaatilise väärkohtlemise? Kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis kuidas

oleks kõige otstarbekam seaduses sätestada alaealiste või laiemalt hooldusaluste või

abitus seisundis olevate isikute korduva või süstemaatilise väärkohtlemise koosseis,

millele vastava teo toimepannud isikutele kohaldataks eluaegne lastega töötamise keeld

– kas pigem eraldi uue koosseisuna KarS-is või eraldi punktina KarS § 121 lg-s 2?

EÕL peab põhjendatuks ja vajalikuks täiendava aluse loomist eluaegse lastega töötamise keelu

rakendamiseks nende isikute suhtes, kes on toime pannud alaealiste või abitus seisundis isikute

korduva või süstemaatilise väärkohtlemise. Selline käitumine viitab sügavale sobimatusele

töötada haavatavate inimestega, sealhulgas laste, eakate, puuetega inimeste või teiste

sõltuvussuhtes olevate patsientidega. Tervishoiu- ja hoolekandesektoris on usaldusväärsus

ning eetiline hoiak tööks hädavajalikud. Eluaegne töökeeld on oluline meede väärkohtlemise

ennetamiseks ning haavatavate inimeste turvalisuse ja väärikuse kaitsmiseks.

EÕL peab otstarbekaks sätestada alaealiste või muude hooldusaluste ja abitus seisundis olevate

isikute korduv või süstemaatiline väärkohtlemine karistusseadustikus eraldi

kuriteokoosseisuna. Selge ja iseseisev säte aitab tagada õigusselguse, välistada

tõlgendamisprobleemid ning võimaldab ühemõtteliselt rakendada eluaegset töökeeldu. Erineva

koosseisuna käsitlemine rõhutab ka selle teo ühiskondlikku ohtlikkust ning aitab eristada

juhtumeid üldistest väärkohtlemise juhtumitest, võttes arvesse toimepandud vägivalla ulatust,

korduvust ja ohvri haavatavust.

- Kas hooletute loomaomanike suhtes tuleb ette näha lisakaristusena loomapidamise

keelu kohaldamise võimalus juhtudeks, kui loomapidamisnõuete eiramisega tekitatakse

oht isikutele, kahjustatakse nende tervist, vara või põhjustatakse surm? Kui pikk peaks

olema lisakaristuse tähtaeg? Kas lisakaristuse kohaldamise õigus tuleb anda lisaks

kohtule ka kohtuvälisele menetlejale?

EÕL on eriala kutseühing ja loomapidamise õigusruumiga oleme seotud pigem kui

tavakodanikud. Samas oleme kursis, et hetkel on õigusruum pigem piiratud ja loomade heaolu

tagamine olukorras, kus nende omanikud ei kohtle oma loomi vastavalt loomapidamisnõuetele,

on liialt leebe ning vajaks muudatusi, mis suurendaksid loomapidajate õiguskuulekat käitumist

lisakaristuse hirmus. Milline ja kui pikk see peaks olema, on pigem õigusala spetsialistide

pärusmaa.

Kokkuvõtteks

EÕL näeb käesolevas väljatöötamiskavatsuses olulist sammu inimväärikuse ja turvalisuse

tagamisel. Karistusõiguslik raamistik peab võimaldama adekvaatselt reageerida juhtudele, kus

ohvriteks on lapsed, eakad, puuetega inimesed või teised sõltuvussuhtes isikud. Samal ajal peab

seadusandlus toetama ka kodanike ja ka tervishoiutöötajate võimalusi vägivalla märkamisel

ning sellele reageerimisel.

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

4

Selleks, et paremini ennetada ja pikemas perspektiivis vähendada ohvrite arvu, tuleks üle

vaadata riiklikud õppekavad ja vajadusel tõsta vastava temaatika käsitlemist juba alushariduses.

Haridusel võiks olla oluline roll teadlikkuse tõstmisel ja hoiakute kujundamisel, mis aitaks

kaasa riskikäitumise ennetamisele. Teeme ka ettepaneku võimalusel uurida vägivalla ja

väärkohtlemise majanduslikku mõju seal hulgas ka tervishoiusüsteemile ning arvestada

karistusõiguslike muudatuste juures ka nende pikaajalisi mõjusid tervishoiu praktikale ja

personalinappuse probleemile. Muudatus võib suurendada mitmete organisatsioonide

töökoormust ning kasvatada nende inimeste hulka, kellele on vaja tagada järjepidev

psühholoogiline tugi. See eeldab lisaspetsialistide kaasamist, selgeid tööjaotusi ning toimivat

ohvrite toetussüsteemi.

Lugupidamisega

Laura Keidong

/allkirjastatud digitaalselt/

Eesti Õdede Liidu president

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

1

Justiits- ja Digiministeeriumile

Viide: Justiits-ja Digiministeeriumi eelnõu väljatöötamiskavatsus 05.05.2025, nr 8-1/3991-1.

Tagasiside kuupäev: 23.05.2025

Eesti Õdede Liidu tagasiside Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsusele

Eesti Õdede Liit (EÕL) toetab karistusõiguslike muudatuste eesmärki tugevdada ühiskonna

haavatavate liikmete kaitset ning parandada reageerimist ja õiglasemate karistusmäärade

rakendamist vägivalla- ja väärkohtlemis juhtumitele.

Teie poolt esitatud küsimustele vastame alljärgnevalt:

- Kas sätestada KarS §-s 120 täiendavalt kehalise väärkohtlemisega ähvardamine?

EÕL peab põhjendatuks täiendada KarS § 120 selliselt, et kriminaalkorras oleks karistatav ka

kehalise väärkohtlemisega ähvardamine ning ähvardamine ebaseadusliku vabaduse võtmisest.

Tervishoiutöötajad puutuvad sageli kokku patsientidega, kes on langenud korduvate

ähvarduste ohvriks – olgu tegemist lähisuhetes oleva/olnud partneri, perevägivalla,

hooldussuhte või institutsionaalse keskkonnaga. Ähvardused võivad erineda iseloomu ja

konteksti poolest ning nende elemendid määravad ähvarduse mõju ohvrile. Näiteks digitaalselt

või korduvalt erinevate kanalite kaudu esitatud ähvardused võivad olla psühholoogiliselt eriti

hävitavad ja raskesti välditavad. Samuti näitab praktika, et ähvardused, mis hõlmavad ka ohvri

lähedaste (eriti laste) kahjustamist, põhjustavad sügavat psühholoogilist traumat. Selliste

erinevate ähvarduse liikide eraldi käsitlemine võimaldaks kohaldada proportsionaalseid

karistusi, arvestades konkreetse juhtumi eripära ja kahju ulatust. Kuigi sellised ähvardused ei

pruugi alati viia füüsilise vägivallani, tekitavad need ohvris hirmu, alandust ja alaväärsustunnet,

mis võivad viia tõsiste vaimse tervise häireteni.

- Kas tõsta KarS § 121 lõike 1 sanktsioonimäära kuni kolme aastani? Kas lisada KarS §

121 lõikesse 1 selgesõnaliselt psüühiline (või vaimne) vägivald?

Toetame selgesõnalise viite lisamist psüühilise (vaimse) tervise kahjustamisele ja

sanktsioonimäära tõstmist kolme aastani, kuna tervishoiutöötajad näevad sageli vaimse

vägivalla mõjusid (nt depressioon, ärevushäired, unehäired) isegi siis, kui füüsilisi vigastusi ei

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

2

esine. Väljakutseks on ühtlasi asjaolu, et mõjud võivad ilmneda pikema perioodi jooksul peale

konkreetset juhtumit ning esineda kaudsete terviseprobleemidena (nt krooniline valusündroom

jm), mis teeb keeruliseks mõjude seostamise algse juhtumiga.

Seetõttu rõhutame, et igat liiki vägivalla määratlemine ja tõendamine võib praktikas osutuda

keeruliseks. On oluline, et õigusruumi rakendamist toetaksid:

• praktilised juhised õiguskaitseasutustele;

• koolitused eri liiki vägivalla juhtumite tuvastamiseks ja hindamiseks;

• selged kriteeriumid, mis aitaksid eristada vägivalda tavapärastest sotsiaalsetest ja muud

liiki konfliktidest.

- Kas tunnistada kehtetuks KarS § 121 lõike 2 punkt 2 ja selle asemel täiendada KarS §

58 loetelu?

Eesti Õdede liit ei ole kursis antud punkti muutmise vajaduse tõstatumise aluseks oleva

Riigikohtu lahendiga ning meil ei ole nii spetsiifilisi teadmisi õigusruumist, et siinkohal

seisukohta kujundada.

- Kas abitus seisundis isikute abita jätmise kohta tuleb luua KarS-i eraldi koosseis? Kui

jah, siis millised teod peaksid sellega hõlmatud olema?

EÕL ei pea põhjendatuks KarS § 124 täiendamist selliselt, et kriminaalkorras oleks karistatav

ka abitus seisundis isiku abita jätmine olukorras, mis ei ole eluohtlik ega põhjusta

tervisekahjustust.

Tervishoiu- ja hoolekandekeskkonnas tuleb sageli ette keerulisi olukordi, kus abi ei ole

võimalik osutada viivitamatult või optimaalsel viisil objektiivsetel põhjustel (nt ressursipuudus,

liigne töökoormus, ootamatu kriisiolukord). Sellised juhtumid ei tohiks automaatselt kaasa tuua

kriminaalvastutust.

Kriminaalvastutuse laiendamine olukordadele, kus puudub otsene oht elule või

tervisekahjustus, võib tuua kaasa:

• õigusselgusetuse ja põhjendamatu hirmu töötajate seas;

• professionaalse autonoomia vähenemise, kus eetiline otsustamine asendub juriidilise

kaitsekartusega;

• praktikas raskesti eristatava piiri süü ja eksimuse vahel.

Eelistatav oleks keskenduda kehtivate normide paremale rakendamisele juhendmaterjalide ja

koolituste kaudu. Kriminaalõigus peaks jääma viimsesse astmesse – eelkõige siis, kui muud

õiguskaitsevahendid ei toimi. Oluline on tasakaalustada haavatavate isikute kaitse ning

töötajate õiguskindlus.

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

3

- Kas on põhjendatud luua täiendav alus eluaegse lastega töötamise keelu rakendamiseks

isikute suhtes, kes on toime pannud alaealiste või abitus seisundis isikute korduva või

süstemaatilise väärkohtlemise? Kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis kuidas

oleks kõige otstarbekam seaduses sätestada alaealiste või laiemalt hooldusaluste või

abitus seisundis olevate isikute korduva või süstemaatilise väärkohtlemise koosseis,

millele vastava teo toimepannud isikutele kohaldataks eluaegne lastega töötamise keeld

– kas pigem eraldi uue koosseisuna KarS-is või eraldi punktina KarS § 121 lg-s 2?

EÕL peab põhjendatuks ja vajalikuks täiendava aluse loomist eluaegse lastega töötamise keelu

rakendamiseks nende isikute suhtes, kes on toime pannud alaealiste või abitus seisundis isikute

korduva või süstemaatilise väärkohtlemise. Selline käitumine viitab sügavale sobimatusele

töötada haavatavate inimestega, sealhulgas laste, eakate, puuetega inimeste või teiste

sõltuvussuhtes olevate patsientidega. Tervishoiu- ja hoolekandesektoris on usaldusväärsus

ning eetiline hoiak tööks hädavajalikud. Eluaegne töökeeld on oluline meede väärkohtlemise

ennetamiseks ning haavatavate inimeste turvalisuse ja väärikuse kaitsmiseks.

EÕL peab otstarbekaks sätestada alaealiste või muude hooldusaluste ja abitus seisundis olevate

isikute korduv või süstemaatiline väärkohtlemine karistusseadustikus eraldi

kuriteokoosseisuna. Selge ja iseseisev säte aitab tagada õigusselguse, välistada

tõlgendamisprobleemid ning võimaldab ühemõtteliselt rakendada eluaegset töökeeldu. Erineva

koosseisuna käsitlemine rõhutab ka selle teo ühiskondlikku ohtlikkust ning aitab eristada

juhtumeid üldistest väärkohtlemise juhtumitest, võttes arvesse toimepandud vägivalla ulatust,

korduvust ja ohvri haavatavust.

- Kas hooletute loomaomanike suhtes tuleb ette näha lisakaristusena loomapidamise

keelu kohaldamise võimalus juhtudeks, kui loomapidamisnõuete eiramisega tekitatakse

oht isikutele, kahjustatakse nende tervist, vara või põhjustatakse surm? Kui pikk peaks

olema lisakaristuse tähtaeg? Kas lisakaristuse kohaldamise õigus tuleb anda lisaks

kohtule ka kohtuvälisele menetlejale?

EÕL on eriala kutseühing ja loomapidamise õigusruumiga oleme seotud pigem kui

tavakodanikud. Samas oleme kursis, et hetkel on õigusruum pigem piiratud ja loomade heaolu

tagamine olukorras, kus nende omanikud ei kohtle oma loomi vastavalt loomapidamisnõuetele,

on liialt leebe ning vajaks muudatusi, mis suurendaksid loomapidajate õiguskuulekat käitumist

lisakaristuse hirmus. Milline ja kui pikk see peaks olema, on pigem õigusala spetsialistide

pärusmaa.

Kokkuvõtteks

EÕL näeb käesolevas väljatöötamiskavatsuses olulist sammu inimväärikuse ja turvalisuse

tagamisel. Karistusõiguslik raamistik peab võimaldama adekvaatselt reageerida juhtudele, kus

ohvriteks on lapsed, eakad, puuetega inimesed või teised sõltuvussuhtes isikud. Samal ajal peab

seadusandlus toetama ka kodanike ja ka tervishoiutöötajate võimalusi vägivalla märkamisel

ning sellele reageerimisel.

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

4

Selleks, et paremini ennetada ja pikemas perspektiivis vähendada ohvrite arvu, tuleks üle

vaadata riiklikud õppekavad ja vajadusel tõsta vastava temaatika käsitlemist juba alushariduses.

Haridusel võiks olla oluline roll teadlikkuse tõstmisel ja hoiakute kujundamisel, mis aitaks

kaasa riskikäitumise ennetamisele. Teeme ka ettepaneku võimalusel uurida vägivalla ja

väärkohtlemise majanduslikku mõju seal hulgas ka tervishoiusüsteemile ning arvestada

karistusõiguslike muudatuste juures ka nende pikaajalisi mõjusid tervishoiu praktikale ja

personalinappuse probleemile. Muudatus võib suurendada mitmete organisatsioonide

töökoormust ning kasvatada nende inimeste hulka, kellele on vaja tagada järjepidev

psühholoogiline tugi. See eeldab lisaspetsialistide kaasamist, selgeid tööjaotusi ning toimivat

ohvrite toetussüsteemi.

Lugupidamisega

Laura Keidong

/allkirjastatud digitaalselt/

Eesti Õdede Liidu president