Välisministri 23. mai 2016. a määruse nr 3 „Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonide ning nende isikkoosseisu andmekogu põhimäärus“ muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõuga muudetakse välisministri 23. mai 2016. a määrust nr 3 „Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonide ning nende isikkoosseisu andmekogu põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Põhimääruse muutmine on tingitud välissuhtlemisseaduse (edaspidi VäSS) muudatustest, millega korrastatakse andmekogude asutamise volitusnorme ning mis jõustuvad 1. oktoobril 2025. Ühtlasi tehakse põhimääruses muudatusi tulenevalt praktikas tekkinud vajadustest.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi riikliku protokolli osakonna diplomaatilise puutumatuse ja eesõiguste büroo nõunik Gerli Roos ja peaspetsialist Helen Naarits ning juriidilise osakonna 3. büroo (riigisisese õiguse büroo) jurist Perit Soininen (637 7421;
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 koosneb 17 punktist, millega tehakse muudatused põhimääruses. Eelnõu §-s 2 sätestatakse muudatuste jõustumise aeg.
Eelnõu § 1 p 1
Põhimääruse preambulis muudetakse viide põhimääruse volitusnormidele. Andmekogu asutamise volitusnormiks on VäSS § 9 lõike 14 punkt 3. Kuna andmekogu üks osa on diplomaatilise isikutunnistuse andmekogu, mille volitusnorm on isikut tõendavate dokumentide seaduses (edaspidi ITDS) lisatakse preambulisse viide ITDS § 153 lõikele 1.
1. oktoobril 2025 jõustuvate VäSSi muudatustega korrastatakse Välisministeeriumi andmekogude asutamise volitusnorme. Muuhulgas oli seni andmekogu asutamise volitusnormiks VäSSis üldvolitus, mis ei sisaldanud põhiõiguste riive eesmärki ega ulatust. Andmekogude asutamise volitusnormide korrastamise käigus muutusid ka konkreetsete volitusnormide asukohad VäSSis. Samuti puudus kehtivas põhimääruse preambulis viide ITDSile. Eelnõuga preambul ajakohastatakse. Preambulist jäetakse välja viide kooskõlale avaliku teabe seaduse § 433 lõikega 1, kuna selle väljatoomine ei ole vajalik.
Eelnõu § 1 p 2
Põhimääruse § 5 lõike 1 punktis 2 jäetakse andmete andmekogusse kandmise alusdokumentide hulgast välja aukonsuli ametlik kiri. Aukonsuli tegevuse alustamise, lõpetamise, diplomaatilise isikutunnistuse taotlemise ja kontaktandmete muudatuste kohta omab teavet riigi, mida aukonsul esindab, esindus. Seetõttu on praktikas andmekogusse andmete kandmise alusdokumendiks alati esinduse ametlik kiri või noot.
Eelnõu § 1 p 3
Põhimääruse § 5 lõikes 1 lisatakse andmekogusse andmete kandmise alusdokumentide hulka diplomaatilise isikutunnistuse ja PIN ümbriku vastuvõtmise digitaalne saateleht ja PIN ümbriku järelteeninduse avaldus.
Diplomaatilise isikutunnistuse ja PIN ümbriku vastuvõtmise digitaalse saatelehe alusel registreeritakse andmekogus taotleja taotluse alusel Välisministeeriumi tellitud ja dokumendi tootja toodetud diplomaatilised isikutunnistused ja PIN ümbrikud. Diplomaatiliste isikutunnuste ja PIN ümbrike tootmine on tasuline teenus, mille eest esitab Politsei- ja Piirivalveamet Välisministeeriumile arve vastavalt tootjalt saadud andmetele. Seega, nende üle tuleb pidada arvestust tagamaks, et tootja on edastanud Välisministeeriumile õiged diplomaatilised isikutunnistused ja PIN ümbrikute arv on õige. Ka isikustamata PIN ümbrike tellimisel peab nende arv vastama tellimusele.
PIN ümbriku järelteeninduse avalduse alusel väljastatakse taotlejale uued PIN koodid, kui eelmised on kadunud või sertifikaadid enam ei kehti.
Eelnõu § 1 p 4
Põhimääruse § 6 lõiget 1, milles on toodud andmekogus kajastuvate toimingute nimekiri, täiendatakse regulatsiooni selgemaks muutmise eesmärgil punktiga 11. Punkti 11 kohaselt kantakse andmekogusse andmed esinduste töötajate ja töötajate perekonnaliikmete üle arvestuse pidamiseks, mis on vastavalt põhimääruse §-s 2 sätestatule üheks andmekogu pidamise eesmärgiks. Esinduste töötajate ja töötajate perekonnaliikmete üle arvestuse pidamine on vajalik nende isikute kaitse tagamiseks. Andmed, mida sel eesmärgil andmekogusse kantakse, kantakse andmekogusse ka praegu. Selguse huvides tuuakse eelnõuga eraldi lõigetes välja andmed, mida kantakse andmekogusse esinduste töötajate ja töötajate perekonnaliikmete üle arvestuse pidamiseks ja andmed, mida kantakse andmekogusse diplomaatilise isikutunnistuse andmisel. Välisministeeriumi kohustused esinduste ja nende töötajate ning töötajate perekonnaliikmete suhtes ei piirdu üksnes neile diplomaatilise isikutunnistuse andmisega, vaid tulenevalt rahvusvahelisest õigusest, tavast ja praktikast ning VäSSis sätestatud ülesannetest on Välisministeeriumi kohustuseks igasugune diplomaatiline ja protokolliline suhtlus esindustega ning esinduste ja nende töötajate ja töötajate perekonnaliikmete kaitse laiemas tähenduses selleks, esindused saaksid oma ülesandeid tõhusalt täita. See eeldab esinduste ning esinduste töötajate ja töötajate perekonnaliikmete üle arvestuse pidamist. Seega on eelnõus toodud eraldi välja, milliseid andmeid kantakse andmekogusse üldisel arvestuse pidamise eesmärgil ja milliseid lisaks nendele andmetele veel diplomaatilise isikutunnistuse andmiseks.
Eelnõu § 1 p 5
Põhimääruse § 6 lõike 1 punktis 4 asendatakse Maanteeamet Transpordiametiga. Samuti jäetakse välja viide mootorsõiduki registreerimiseks Transpordiameti regionaalses allasutuses, kuna piisab viitamisest Transpordiametile.
Eelnõu § 1 p 6
Põhimääruse § 6 lõikes 1 täpsustatakse toimingute loetelu, mille kohta andmekogusse andmeid kantakse. Eelnõuga lisanduvad toimingute hulka esinduse ruumide üle arvestuse pidamine ja esindusele kinnisomandi või kinnisasja valduse üleandmise loa andmine ning esinduse ja nende isikkoosseisu maksusoodustuste sihipärase kasutamise üle arve pidamine. Mõlemate toimingute kohta kantakse andmeid andmekogusse ka praegu. Selguse huvides tuuakse need toimingud § 6 lõikes 1 toodud loetellu. Esinduse ja nende isikkoosseisu maksusoodustuste sihipärase kasutamise üle arve pidamiseks andmekogusse kantavate andmete loetelu on juba olemas kehtivas põhimääruse § 6 lõikes 6. Esinduse ruumide üle arvestuse pidamiseks ja esindusele kinnisomandi või kinnisasja valduse üleandmise loa andmisel andmekogusse kantavate andmete loetelu lisatakse eelnõu § 1 punktiga 15 põhimääruse § 6 lõikesse 51.
Eelnõu § 1 p 7
Põhimääruse § 6 lõikes 2 täpsustatakse andmete loetelu, mis kantakse andmekogusse esinduse registreerimise toimingu tegemisel. Eelnõuga lisanduvad andmete hulka info erandite kohta, info esinduse sulgemise kohta ning diplomaatilises nimekirjas kuvamise järjekorranumber. Info erandite kohta on andmed esinduse võimalike erisuste kohta, näiteks kui kahepoolse kokkuleppe alusel esinduse lähetajariigiga on vastastikkuse põhimõttel reguleeritud diplomaatiliste isikutunnistuste kehtivus või esinduse suurus. Info esinduse sulgemise kohta märgitakse, kui esindus suletakse. Esinduse registreerimisel omistatakse esindusele diplomaatilises nimekirjas kuvamise järjekorranumber, mille alusel asetub esindus Välisministeeriumi kodulehel olevasse diplomaatilisse nimekirja. Diplomaatilises nimekirjas kuvatakse tähtsuse järjekorras kõigi Eestisse akrediteeritud esinduste kontaktandmed ja akrediteeritud diplomaatide ja nende abikaasade nimed ning ametinimetused.
Eelnõu § 1 p 8
Põhimääruse § 6 täiendamine lõikega 21 on seotud eelnõu § 1 punktiga 4 tehtava muudatusega, millega tuuakse eraldi toiminguna välja esinduste töötajate ja töötajate perekonnaliikmete üle arvestuse pidamine. Lõikes 21 toodud loetelus nimetatud andmed kattuvad põhiosas andmetega, mida kantakse andmekogusse juba praegu kehtiva põhimääruse § 6 lõike 3 alusel. Uued andmed on: eelmised perekonnanimed (p 3), omistatud riiklik või Välisministeeriumi teenetemärk (p 25), patendi number (p 36), patendi väljaandmise kuupäev (p 37), patendi kehtivusaeg (p 38), asukohariigi akrediteerimiskaardi kehtivusaeg (p 39) ja diplomaatilises nimekirjas kuvamise järjekorranumber ja nimi (p 42). Eelmised perekonnanimed on vajalik kanda andmekogusse näiteks abiellumisega seotud nime muutmise puhul. Samuti on näiteks Venemaa Föderatsiooni passides sageli nimed uues passis varasemast erinevalt transkribeeritud. Endiste perekonnanimede andmekogusse kandmisega tagatakse, et andmed on korrektsed ja nime muutuste ajalugu olemas. Patent on dokument, millega lähetajariik nimetab konsuli või aukonsuli Eestisse ametisse ning info selle kohta koos patendi andmetega on diplomaatilises suhtluses vajalik sarnaselt agrément’i ja eksekvaaturiga, mille kohta kantakse andmed andmekogusse kehtiva põhimääruse alusel. Kui diplomaatilise isikutunnistuse taotleja on akrediteeritud Eestisse, kuid tema asukohariik on muu, siis on oluline ka teave tema asukohariigi akrediteerimiskaardi kohta. Selle alusel on teada, millise ajani on isik asukohariigis akrediteeritud. Eestis väljastatud diplomaatiline isikutunnistus ei saa kehtida kauem, kui asukohariigis väljastatud akrediteerimiskaart. Diplomaatilises nimekirjas kuvamise järjekorranumber näitab, millises järjekorras isikud diplomaatilises nimekirjas esinduse juures kuvatakse, mis oluline diplomaatilise protokolli vaates. Diplomaatilises nimekirjas kuvatav nimi näitab, kuidas isik soovib oma nime esitada, nt võib tal olla mitu eesnime, kuid soov diplomaatilises nimekirjas kuvada vaid ühte.
Eelnõu § 1 p 9
Põhimääruse § 6 lõike 3 sissejuhatavat lauset muudetakse seoses eelnõu § 1 punktiga 8 lisatava lõikega 21. Eelnõu kohaselt jäävad § 6 lõikesse 3 diplomaatilise isikutunnistuse taotlemisega seotud andmed, mis ei ole nimetatud lõikes 21.
Eelnõu § 1 p 10
Põhimääruse § 6 lõikes 3 tunnistatakse kehtetuks punktid 1 – 3, 5 – 23, 27 – 39, mis on eelnõuga viidud üle uude § 6 lõikesse 21. Lõikesse 3 on jäetud üksnes nende andmete loetelu, mida lisaks lõikes 21 nimetatud andmetele kantakse andmekogusse seoses diplomaatilise isikutunnistuse taotlemisega.
Eelnõu § 1 p 11
Põhimääruse § 6 lõike 3 punktis 253 täpsustatakse, et diplomaatilise isikutunnistuse kehtetuks tunnistamisel kantakse andmekogusse mitte ainult kehtetuks tunnistamise kuupäev, vaid ka otsuse number ja alus.
Eelnõu § 1 p 12
Põhimääruse § 6 lõike 3 punktis 254 täpsustatakse, et andmekogusse kantakse diplomaatilise isikutunnistuse sertifikaatide staatuse muutmise selgitus, mitte üksnes nende peatamise selgitus. Muudatus on vajalik, kuna sertifikaatide puhul on võimalikud ka nt aktiveerimine ja tühistamine.
Eelnõu § 1 p 13
Põhimääruse § 6 lõikes 3 lisatakse andmekogusse kantavate andmete loetellu diplomaatilise isikutunnistuse tagastamise kinnituse tunnus, diplomaatilise isikutunnistuse mittetagastamise selgitus ning järelteenindusel PIN ümbriku väljastamisel isiku tuvastamise tunnus ja PIN ümbriku number. Muudatus on vajalik, et Välisministeeriumil oleks info diplomaatilise isikutunnistuse tagastamine kohta või mittetagastamise põhjuse kohta. Diplomaatiline isikutunnistus tagab välisesinduse töötajale või tema pereliikmele privileegid ja puutumatuse. Diplomaatiline isikutunnistus väljastatakse taotlejale riigilõivuta. Kui isiku positsioon on muutunud ja enam ei ole põhjust, miks tal peaks olema privileege ja puutumatust tõendav dokument, siis tuleb see tagastada Välisministeeriumile. Tagastamise märke alusel saadetakse diplomaatilised isikutunnistused hävitamisele. Kui diplomaatilist isikutunnistust mingil põhjusel ei tagastata, lisatakse andmekogusse selgitus mittetagastamise kohta. Eraldi lisatakse andmekogusse märge järelteenindusel PIN ümbriku väljastamisel isiku tuvastamise kohta ning PIN ümbriku number. PIN ümbriku number on vajalik selleks, et isikustamata PIN ümbrik oleks võimalik blanketi logistikust maha kanda.
Eelnõu § 1 p 14
Põhimääruse § 6 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna eraldi lõige esinduse töötaja perekonnaliikmele diplomaatilise isikutunnistuse andmisel andmekogusse kantavate andmete kohta ei ole vajalik. Ka esinduse töötaja perekonnaliige on diplomaatilise isikutunnistuse taotleja ning kaetud § 6 lõikega 3, mille alusel asjakohased andmed andmekogusse kantakse.
Eelnõu § 1 p 15
Põhimääruse § 6 täiendatakse uue lõikega 51, milles sätestatakse esinduse ruumide üle arvestuse pidamiseks ja esindusele kinnisomandi või kinnisasja valduse üleandmise loa andmisel andmekogusse kantavate andmete koosseis. VäSS § 9 lõike 4 punkti 4 kohaselt lahendab Välisministeerium sise- ja välisprotokolli korraldamisel välisriikide esinduste ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende esinduste Eesti Vabariigis tegutsemisega seotud küsimusi, sealhulgas annab loa kinnisomandi ja kinnisasja valduse üleandmiseks välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindusele. Loa andmiseks vajalikud andmed tulenevad välisministri 20. detsembri 2006 määrusest nr 13 „Välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindusele kinnisomandi ja kinnisasja valduse üleandmise tingimused ja kord ning taotluse vorm“. Andmekogusse kantakse kinnisasja kasutamise eesmärk, kinnisasja aadress, kinnisasja sihtotstarve, kinnisasja üldpind, kinnisasja omanik, kinnisasja üleandmise liik ja parkimiskohtade arv. Samuti kantakse andmekogusse kinnisomandi või kinnisasja valduse üleandmise loa andmise kuupäev ja number, loa andmisest keeldumisel põhjus ja kehtetuks tunnistamisel asjakohased andmed.
Eelnõu § 1 p 16
Põhimääruse § 11 lõikes 2 tehakse redaktsioonilised muudatused tulenevalt eelnõu § 1 punktiga 8 tehtavast muudatusest, millega tõstetakse mitmed andmed põhimääruse § 6 lõikest 3 uude lõikesse 21. Sellega seoses on vajalik ajakohastada § 11 lõikes toodud 2 viited.
Eelnõu § 1 p 17
Põhimääruse § 13 lõikes 2 tehakse redaktsioonilised muudatused tulenevalt eelnõu § 1 punktiga 8 tehtavast muudatusest, millega tõstetakse mitmed andmed põhimääruse § 6 lõikest 3 uude lõikesse 21, ning § 1 punktiga 14 tehtavast muudatusest, millega tunnistatakse kehtetuks § 6 lõige 4. Sellega seoses on vajalik ajakohastada § 13 lõikes toodud 2 viited.
Eelnõu § 2
Paragrahv sätestab põhimääruse jõustumise 1. oktoobril 2025.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud ELi õigusega.
4. Määruse mõjud
Määrusega parandatakse andmekogu põhimääruses viited andmekogu asutamise volitusnormidele ning ajakohastatakse andmekoosseisu tulenevalt praktikas kerkinud vajadustest.
Määruse sihtrühmaks on esinduste töötajad ja nende perekonnaliikmed ning Välisministeeriumi riikliku protokolli osakonna teenistujad, kelle ülesandeks on andmekogusse kantavate toimingute tegemine.
Määrusega kaasneb mõju välissuhetele ja Välisministeeriumi töökorraldusele. Määrusel ei ole sotsiaalset mõju, mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, haridusele, kultuurile, spordile, kohaliku omavalitsuse korraldusele, regionaalarengule ega julgeolekule.
Määrusega välissuhetele kaasnev mõju on positiivne. Välisministeeriumi ülesandeks on esinduste tõhusa töötamise tagamine ja Eestis tegutsemisega seotud küsimuste lahendamine ning esinduste töötajate ja perekonnaliikmete kaitse tagamine. Tehtavad muudatused on suunatud nende ülesannete paremaks ja sujuvamaks täitmiseks, eelkõige diplomaatilise isikutunnistuse andmisega seotud tegevuste osas. Muudatustega ei muudeta kehtivat korda ega põhimõtteid, vaid tehakse üksnes täiendusi tulenevalt praktikas kerkinud vajadustest. Seega, mõju välissuhetele ei saa pidada oluliseks.
Määrusega kaasnev mõju Välisministeeriumi töökorraldusele ei ole ulatuslik. Tulenevalt muudatustest muutub teatud määral andmete andmekogusse kandmine, sh lisanduvad mõned toimingud, mille puhul seda teha tuleb. Mõju Välisministeeriumi töökorraldusele ei saa pidada oluliseks.
VäSSi muudatustest tingitud põhimääruse muudatuste mõju kohta saab lugeda välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast.1
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega kaasnevad andmekogu arenduste kulud on kaetud Välisministeeriumi eelarvest. Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. oktoobril 2025. Jõustumise aeg on seotud välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisega samal päeval.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon.
Eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 1 kohaselt kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ning Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ § 7 lõike 1 kohaselt RIHA kaudu kooskõlastamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile, Andmekaitse Inspektsioonile, Statistikaametile, Maa-ametile ning Rahvusarhiivile.