Kiri

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 22.05.2025 nr 2-5/25-00979-2

      Eesti seisukohad digitaalse kultuuripärandi säilitamise kohta Euroopa Liidus

  Austatud Riigikogu juhatus     Edastan  Vabariigi  Valitsuse  22.  mai  2025.  a  istungil  heaks  kiidetud  järgmised  Eesti  seisukohad digitaalse kultuuripärandi säilitamise kohta Euroopa Liidus:   1.1  Peame  oluliseks,  et  Euroopa  Komisjon  töötaks  välja  digipärandi  ühtse  riigipiiriülese  säilitamise  lahenduse Euroopa Liidu  tasandil  ja Euroopa Liidu  finantsraamistikus, et  tagada  kõige väärtuslikuma osa Euroopa digipärandist  ja  sellega  seotud  infosüsteemide pikaajaline  säilimine.   1.2  Soovime,  et  lahenduse  tehniline  raamistik  hõlmaks  ühiseid  andmevahetusstandardeid,  metaandmete  ühilduvust  ja  hajutatud  salvestuslahendusi  ning  tagaks  riikide  digipärandi  säilitamise süsteemide omavahelise koostalitlusvõime.   1.3 Peame vajalikuks, et Euroopa Komisjon looks lahenduse väljatöötamiseks liikmesriikide  esindajatest  koosneva  ekspertrühma  ja  tagaks  selle  töö  läbipaistvuse  ja  järjepidevuse  ning  tööks vajalikud ressursid.   1.4  Soovime,  et  Euroopa  Komisjon  viiks  lahenduse  väljatöötamisel  ellu  katseprojekti,  et  tagada mudeli testimine eri kultuurikeskkondades.   1.5  Üleeuroopaline  säilitusteenus  peab  tagama  unikaalse  digipärandi  ja  sellega  seotud  infosüsteemide  jätkusuutliku  pikaajalise  säilimise  ning  tagama  võimekuse  prioriteetseid  digipärandiga seotud teenuseid käivitada ja pakkuda väljaspool oma riigipiiri Euroopa Liidus.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad: 

.

2 (2)

Lisad:  1. Seletuskiri      Teadmiseks:  Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Elen Nurme 693 5201 [email protected]

Seletuskiri Eesti seisukohtadele digitaalse kultuuripärandi säilitamise kohta Euroopa

Liidus

Lühikokkuvõte

Eesti seisukohtade kujundamine digiteeritud kultuuripärandi säilitamise kohta Euroopa

Liidus on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevus tähtajaga 18.12.2025. Samuti ütleb

Eesti Euroopa Liidu poliitika 2023-2025 punkt 93, et tegutseme selle nimel, et Euroopa

Liidus loodaks kõigile liikmesriikidele võimalus digitaalse kultuuripärandi säilitamiseks ka

väljaspool liikmesriiki.

Kultuuripärandi säilitamine on kriitilise tähtsusega teema, millel on selge piiriülene mõõde.

Sõda Ukrainas demonstreerib paraku väga värvikalt, kuidas agressorriik tegeleb sihikindlalt

just kultuuripärandi ja ajaloomälu hävitamisega. Eesti kultuuri ja keelt ning laiemalt meie

riiki saame kaitsta vaid ennetavalt jõulisi samme astudes. Oma kultuuripärandi säilitamine

on eluliselt oluline ka teistele riikidele. Sestap võib Euroopa Liidu tasandil ühise

lahenduse välja töötamine ja rakendamine olla mõistlikum, kulutõhusam ja

jätkusuutlikum.

Digitaalse kultuuripärandi ehk digipärandi säilitamisel väljaspool riigipiiri on mitmeid olulisi

mõjusid. Sotsiaalses ja elukeskkonna vaates tagab see Eesti unikaalse digipärandi ja sellega

seotud infosüsteemide jätkusuutliku pikaajalise säilimise ka siis, kui kultuuripärand (sh nii

materiaalne kui ka digipärand) on kodumaal ohus või hävinud ning tagab võimekuse

prioriteetseid teenuseid pakkuda väljaspool oma riigipiiri, näiteks et tõendada objektide

kuulumist eesti kultuuripärandi hulka olukorras, kus pärandobjekte ja mäluasutusi

rüüstatakse ning kultuuriväärtusi röövitakse. Samuti võimaldab see hädaolukorras või eksiilis

taaskasutada arhiivimaterjale uue avalik-õigusliku meediasisu tootmiseks. Majanduslikult

on ühtse lahenduse väljatöötamine kõigile liikmesriikidele kulutõhusam ja jätkusuutlikum.

Riigiasutustele ja eelarvele avaldab riigipiiri ülese säilitamise lahenduse väljatöötamine

mõju sõltuvalt sellest, kas Euroopa Komisjon alustab üleeuroopalise lahenduse

väljatöötamist või mitte. Kui Euroopa Komisjon seda ei tee, peab Eesti oma lahenduse välja

töötama ja ellu rakendama oma rahastusega. Kui lahendust välja ei töötata, jätkub senine

olukord, kus vaid osa mäluasutustest säilitab digipärandit teises asukohas väljaspool riigipiiri

vastavalt oma võimalustele, peamiselt tagatisfailidena, mida ei ole võimalik ajakriitilises

olukorras kasutusse võtta. Kui meie (digi)pärand peaks hävima, siis võimalused selle

taastamiseks on piiratud või puuduvad.

Eesti seisukoht on, et Euroopa Komisjon peab töötama välja digipärandi ühtse

riigipiiriülese säilitamise lahenduse Euroopa Liidu tasandil ja Euroopa Liidu

finantsraamistikus. Üleeuroopalise säilitusteenuse eesmärk on tagada unikaalse digipärandi

ja sellega seotud infosüsteemide jätkusuutlik pikaajaline säilimine ka siis, kui kultuuripärand

on kodumaal ohus või hävinud ning tagada võimekus prioriteetseid digipärandiga seotud

teenuseid käivitada ja pakkuda väljaspool oma riigipiiri Euroopa Liidus. Eesti näitel võiks

üleeuroopaline säilitusteenus koosneda kahest tasandist: 1. Digipärandi kõrgkvaliteetsed

tagatisfailid koos objekte kirjeldavate andmetega on säilitatud teises asukohas väljaspool

riigipiiri. 2. Digipärandi prioriteetsed infosüsteemid on käivitatavad ja töös hoitavad

kriitiliste teenuste toimepidevuse tagamiseks teisest asukohast väljaspool riigipiiri.

1. Sissejuhatus

Eesti seisukohtade kujundamine digiteeritud kultuuripärandi säilitamise kohta Euroopa Liidus

(edaspidi EL-is) on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevus tähtajaga 18.12.2025.

Samuti ütleb Eesti EL poliitika 2023-2025 punkt 93, et tegutseme selle nimel, et EL-is loodaks

kõigile liikmesriikidele võimalus digitaalse kultuuripärandi säilitamiseks ka väljaspool

liikmesriiki.

Praegune geopoliitiline olukord ning eriti sõda Euroopa pinnal Ukrainas on näidanud, kui

habras ja kiiresti kaduv võib olla Euroopa kultuuripärand, eriti olukorras, kus agressorriik

tegeleb sihikindlalt rünnatava riigi kultuuripärandi ja ajaloomälu hävitamisega. Samas võivad

kultuuripärandit ohustada ka küberturvalisuse probleemid, loodusõnnetused või inimtekkelised

katastroofid.

Eestis on kultuuripärandi, sh digitaalse kultuuripärandi (edaspidi digipärandi)1 pikaajaline

säilitamine reguleeritud valdkondlikes õigusaktides ning korraldatud siseriiklikult, kuid Eesti

riigil puudub lahendus digipärandi ja sellega seotud infosüsteemide pikaajaliseks säilitamiseks

ning käivitamiseks teises asukohas väljaspool riigipiiri. Kui meie digitaristuga kodumaal

midagi juhtub, ei ole digipärandi päästmiseks võimalik enam kuigi palju ette võtta. Sellest

tulenevalt tuleb digipärandi ja sellega seotud infosüsteemide väljaspool riigipiiri säilitamise

lahendus välja töötada ja ellu rakendada esimesel võimalusel. Vaid nii on võimalik tagada, et

meie digipärand säilib ja on kasutatav, vaatamata kriisidele maailmas ja olukorrale kodumaal.

Kultuuripärandi säilitamine on kriitilise tähtsusega teema, millel on selge piiriülene mõõde. EL-

i tasandil ühise lahenduse välja töötamine ja rakendamine võib olla mõistlikum, kulutõhusam

ja jätkusuutlikum.

Eesti seisukohtade kujundamiseks kutsuti Kultuuriministeeriumi Digitaalse Kultuuripärandi

Nõukogu juurde kokku digisäilitamise töörühm, kuhu kuuluvad Kultuuriministeerium ning

Justiits- ja Digiministeeriumi ning valdkondlikud (arhiivid, muuseumid, raamatukogud,

rahvusringhääling) eksperdid.

Seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna digitaalse

kultuuripärandi nõunik Kristiin Meos (6282253, [email protected]), EL asjade nõunik

Kadri Jauram (55652788, [email protected]), kultuurinõunik Brüsselis, Heili Jõe (6134917,

[email protected]). Valdkonna eest vastutab Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste

asekantsler Merilin Piipuu (6282210, [email protected]).

1 Nii digitaalsena sündinud kui ka digiteeritud kultuuripärandiobjektid, neid objekte kirjeldav andmestik ning

failide metaandmed

2. EL asja sisu ja lühike taust

Kultuuripärandil on EL-is oluline roll ühise identiteeditunde loomisel, sotsiaalse sidususe

edendamisel, majanduskasvu toetamisel ja kultuurilise mitmekesisuse rikastamisel. Euroopa

kultuuripärandi säilitamine on hädavajalik, et tagada ajalooline järjepidevus mineviku, oleviku

ja tuleviku vahel.

EL-i kohustus panustada liikmesriikide kultuuride arengusse ning Euroopale tähtsa

kultuuripärandi kaitsmisse ja säilitamisse on sätestatud EL toimimise lepingu artiklis 167.

Samuti käsitlevad seda 2018. aasta Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistik, 2020. aasta

nõukogu järeldused kultuuripärandi riskijuhtimise kohta ning 2021. aasta nõukogu järeldused

kultuuripärandi kaitse kohta konfliktides ja kriisides. Hindame kõrgelt Euroopa Komisjoni

(edaspidi EK) ja liikmesriikide seniseid olulisi algatusi, nagu toetus digimisele, kultuuripärandi

digisäilitamise ja taaskasutamise standardid, Europeana, Twin it!, Euroopa kultuuripärandi

ühine andmeruum ja kultuuripärandi pilv, samuti programmid Loov Euroopa ja Euroopa

Horisont, Euroopa kultuuripärandipäevad koostöös Euroopa Nõukoguga jne. Sellegipoolest

näeme vajadust täiendavate sammude järele, et aidata kaasa meie ühise digipärandi säilimisele,

sest senised algatused (kultuuripärandi ühine andmeruum ja kultuuripärandi pilv) keskenduvad

peamiselt Euroopa kultuuripärandi kättesaadavusele ning pakuvad võimalusi

institutsioonidevaheliseks koostööks.

EK üheks prioriteediks aastatel 2024–2029 on uus ajastu Euroopa kaitse- ja

julgeolekupoliitikas. Muu hulgas on eesmärgiks parandada valmisolekut kriisideks ning

parandada sisejulgeolekut, et tegeleda kõigi ohtudega internetis ja väljaspool seda.

26.03.2025 avaldati EL-i valmisoleku strateegia2, mille eesmärk on luua „Valmisoleku Liit“,

mis suudaks paremini ette näha ja hallata erinevaid kriise ning ohte. Ühena olulistest tegevustest

nähakse strateegias elutähtsate ühiskondlike funktsioonide (alussüsteemid ja -struktuurid, mis

võimaldavad ühiskonnal toimida, kaitstes samas meie ühiskondi, majandusi, kultuure ja

demokraatlikke institutsioone mis tahes tingimustes) säilenõtkust. Lisaks tuuakse välja, et

valmisolek on kollektiivne vastutus ning mh nähakse elutähtsat rolli just kultuuriasutustel.

Strateegias rõhutatakse, et EL peaks arendama vastastikust vastupanuvõimet partneritega,

eelkõige selleks, et võidelda kasvavate hübriid-, välisteabe manipuleerimise ja sekkumise ning

küberohtude vastu sellistes valdkondades nagu nt ühiskondade vastupidavus, õigusriik ja

institutsioonid; kultuuripärand; kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine;

katastroofiohu vähendamine, katastroofideks valmisolek ja ennetavad meetmed.

Meie kultuuripärandi säilitamisel kui olulisel ühiskondlikul funktsioonil on selge kogu

Euroopat hõlmav mõõde. Digipärandi riigipiiride ülese säilitamise küsimust tuleks käsitleda nii

meie ühiskondade julgeoleku, vastupidavuse ja vastupanuvõime kui ka kriisijuhtimise osana.

2 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_25_856

3. EL asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse

põhimõtetele

Eesti seisukohad on kujundatud kõnealuse teema edasiseks arendamiseks EL-i tasandil.

Tegemist on kontseptsiooniliste seisukohtadega, mitte konkreetse õigusakti eelnõu kohta

arvamuse andmisega. Tulenevalt sellest ei ole asjakohane hinnata vastavust EL-i pädevuse

andmise, subsidiaarsuse ega proportsionaalsuse põhimõtetele. Kultuuri valdkonnas on EL-il

üksnes toetav pädevus vastavalt ELTL artiklile 167. Samal ajal kultuuripärandi hoidmise

tehniliste lahenduste loomisel on tugev siseturu mõõde ning lahenduste väljatöötamisel tuleb

arvestada muude võimalike õiguslike alustega, näiteks ELTL artikkel 114.

4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Sotsiaalsed ja elukeskkonna mõjud

Kui EK töötab välja üleeuroopalise lahenduse või kui EK üleeuroopalise lahenduse

väljatöötamisest loobub ja Eesti otsustab töötada välja oma ühtse lahenduse, tagab see Eesti

digipärandi säilimise ka kõige mustemas stsenaariumis. Piiriülese lahendusega on tagatud Eesti

unikaalse digipärandi ja sellega seotud infosüsteemide jätkusuutlik pikaajaline säilimine ka siis,

kui kultuuripärand (sh nii materiaalne kui ka digipärand) on kodumaal ohus või hävinud ning

tagada võimekus prioriteetseid digipärandiga seotud teenuseid käivitada ja pakkuda väljaspool

oma riigipiiri EL-is. Kui peaks juhtuma, et riik langeb agressiooni ohvriks ning väljub sellest

edukalt ja peab seejärel alustama omariikluse taastamist, siis on säilinud digitaalne

kultuuripärand üks peamisi allikaid, millele toetuda.

Eesti ekspertide hinnangul ei kuulu väljaspool riigipiiri säilitamisele kogu Eesti digipärand,

vaid prioriteetne Eesti mäluasutuste ja ülikoolide kogudes leiduv ning valdkondlikes

portaalides kirjeldatud ja avaldatud unikaalne digipärand.

Prioriteetsete digipärandiga seotud teenuste käivitamise ja pakkumise vajadust ning

ajakriitilisust teisest asukohast EL-is hinnati kolme stsenaariumi näitel:

Stsenaarium 1: Eestis käib täiemahuline sõda ja/või riik on okupeeritud, kultuuripärandit

hävitatakse, Eestis hoitud digipärandi tagatisfailid ja infosüsteemid on hävinud;

Stsenaarium 2: Eestis käib sõda, kultuuripärand on ohus, kuid kultuuripärandiasutused osaliselt

töötavad, Eestis hoitud digipärandi tagatisfailid ja infosüsteemid on hävinud;

Stsenaarium 3: Kultuuripärandiasutust/asutusi on tabanud lokaalne õnnetus (nt

looduskatastroof, tulekahju, uputus, küberrünnak). Eestis (mäluasutuses) hoitud digipärandi

tagatisfailid ja infosüsteemid on selle käigus hävinud või neis sisalduvaid faile on küberrünnaku

käigus muudetud (nt tehisintellekti abil).

Stsenaariumite alusel tuvastati järgmised kasutusjuhud, mille puhul on teatud infosüsteemide

käivitamine teisest asukohast ajakriitiline:

 Kultuuriväärtuste ebaseadusliku kaubanduse tõkestamine, leitud kultuuriväärtuste

omandiõiguse tõestamine;

 Füüsiliselt kahjustada saanud kultuuriväärtuste kahjude hindamine ja

dokumenteerimine;

 Avalik-õigusliku meediasisu tootmine.

Eestis on neli digipärandi infosüsteemi, mille puhul on käivitamine teisest asukohast

ajakriitiline: muuseumide infosüsteem MuIS, kultuurimälestiste register Muinas, Eesti

Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR ja Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (heli- ja

videoarhiiv).

Pikemaajalise sõja või õnnetuse kontekstis tuleb kaaluda infosüsteemide käivitamist teisest

asukohast ka nt arhiivipäringute lahendamiseks ja digikogude kasutamiseks avalikkuse poolt,

ent nende kasutusjuhtude puhul pole tegu ajakriitilisusega.

Mõju majandusele

Ühtse üleeuroopalise riigipiiriülese säilitamise lahenduse väljatöötamine kõigile EL-i

liikmesriikidele võib olla kulutõhusam ja jätkusuutlikum, kui liikmesriik peaks taolise

lahenduse ise välja töötama. Ühtse lahenduse korral pole liikmesriikidel ja üksikutel

mäluasutustel vajadust oma individuaalse taristu järele, mis vähendab dubleerimist ja kulusid.

Ühtne süsteem võimaldab paremat ressursikasutust ja jagatud kulusid. Ühtse lahenduse

väljatöötamine ja ellu rakendamine võib stimuleerida innovatsiooni ja tehnoloogia arengut.

Seda eriti tingimustes, kus seni on informatsiooni ja andmete varundamiseks kasutatud

ulatuslikult nt USA tehnoloogial põhinevaid pilveteenuseid, kuid EL-i lahendus peab põhinema

EL-i tehnoloogiatel, mis arendab Euroopa majandust ja innovatsioonivõimekust. Ühtne

lahendus maandab turvalisusega seotud riske, sest kokku lepitakse ja kasutusele võetakse

ühtsed standardid ning põhimõtted ja säilitusteenust hajutatakse.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja riigieelarvele

Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja riigieelarvele sõltub sellest, kas EK võtab digipärandi

üleeuroopalise riigipiiriülese säilitamise lahenduse väljatöötamise oma õlgadele ja EL-i

finantsraamistikku või mitte.

Kui EK alustab üleeuroopalise lahenduse väljatöötamist, siis peab Eesti nimetama EK

töörühma oma esindaja, kes esindab EL-i tasandil Eesti huve ning koordineerib Eestis

Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Justiits- ja Digiministeeriumi

ning mäluasutustega üleeuroopalise lahendusega liitumist. Sõltuvalt EK väljatöötatavast

hinnastamismudelist ja võimalikust liikmesriikide kaasarahastamise mudelist võib

riigieelarvele avalduda mõju (nt võib olla lahendusega liitumine ja miinimummahus

digipärandi säilitamine liikmesriigile tasuta, kuid suurema mahu kasutamise soovi korral

tasuline).

Kui EK üleeuroopalise lahenduse väljatöötamisest loobub ja Eesti otsustab töötada välja oma

ühtse lahenduse, peaksid Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Justiits-

ja Digiministeerium koos mäluasutustega kutsuma kokku töörühma ja teostama punktides 5.2-

5.4 nimetatud tegevused ise. Sellisel juhul on ka mõju riigieelarvele suur.

Eesti ekspertide hinnangul kuulub väljaspool riigipiiri säilitamisele prioriteetne Eesti

mäluasutuste ja ülikoolide kogudes leiduv ning valdkondlikes portaalides kirjeldatud ja

avaldatud unikaalne digipärand – 2025. aasta I kvartali seisuga kokku 14,7 PB tagatisfaile, mille

säilitamise indikatiivne hind aastas on 352 800 eurot. Sellele lisandub infosüsteemide ja

kasutusfailide säilitamine mahuga 11,4 PB, mille säilitamise indikatiivne hind aastas on 2 850

000 eurot. Eestis on neli prioriteetset infosüsteemi, mille käivitamine ja töös hoidmine teisest

asukohast (nt sõjaolukorras) on ajakriitiline. Nelja infosüsteemi käivitamise ja töös hoidmise

indikatiivne hind on 120 000 eurot/aastas. Infosüsteemide säilitamise kulu varieerub sõltuvalt

konkreetse infosüsteemi teenustaseme nõuetest. Lisaks lisanduvad muud kulud (nt

monitoorimine ja logimine, infoturve, teised teenused), mida tuleb lahendust välja töötades

eraldi kaardistada. Tagatisfailide keskmine aastane juurdekasv Eestis on 1,2 PB ning

kasutuskoopiate keskmine aastane juurdekasv 0,5 PB. Juurdekasvu võrra suureneb

säilitusteenuse hind igal aastal.

Kui EK üleeuroopalise lahenduse väljatöötamisest loobub ja Eesti otsustab töötada välja oma

ühtse lahenduse, siis on minimaalne kulu Eesti riigile esimesel aastal 3 202 800 eurot.

Järgnevatel aastatel suureneb kulu digipärandi mahu suurenemise võrra. Juhul, kui neli

prioriteetset infosüsteemi tuleb teisest asukohast käivituda, lisandub 120 000 eurot/aastas.

Kui EK üleeuroopalise lahenduse väljatöötamisest loobub ja Eesti otsustab oma ühtset

lahendust mitte välja töötada, siis jätkub senine olukord, kus mäluasutused säilitavad

digipärandit teises asukohas väljaspool riigipiiri vastavalt oma võimalustele, peamiselt

tagatisfailidena, mida ei ole võimalik teisest asukohast ajakriitilises olukorras kasutusse võtta.

5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused

5.1 Peame oluliseks, et Euroopa Komisjon töötaks välja digipärandi ühtse

riigipiiriülese säilitamise lahenduse EL-i tasandil ja EL finantsraamistikus, et

tagada kõige väärtuslikuma osa Euroopa digipärandist ja sellega seotud

infosüsteemide pikaajaline säilimine.

Selgitus: Euroopa kultuuripärandit ohustavad geopoliitiline olukord, küberturvalisuse

probleemid, kliimamuutused, loodusõnnetused või inimtekkelised katastroofid. Kui

meie kultuuripärandiga (nii materiaalse kui digipärandiga) kodumaal midagi juhtub, ei

ole pärandi päästmiseks võimalik enam kuigi palju ette võtta. Sellest tulenevalt tuleb

digipärandi ja sellega seotud infosüsteemide väljaspool riigipiiri säilitamise lahendus

välja töötada ja ellu rakendada esimesel võimalusel. Vaid nii on võimalik tagada, et meie

digipärand säilib ja on kasutatav, vaatamata kriisidele maailmas ja olukorrale kodumaal.

Euroopa kultuuripärandi säilitamine on hädavajalik, et tagada ajalooline järjepidevus

mineviku, oleviku ja tuleviku vahel. EL-i tasandil ühise lahenduse välja töötamine ja

rakendamine võib olla mõistlikum, kulutõhusam ja jätkusuutlikum.

5.2 Soovime, et lahenduse tehniline raamistik hõlmaks ühiseid

andmevahetusstandardeid, metaandmete ühilduvust ja hajutatud

salvestuslahendusi ning tagaks riikide digipärandi säilitamise süsteemide

omavahelise koostalitlusvõime.

Selgitus: EL-i tasandil tuleks välja töötada ühtne tehniline raamistik, mis tagaks riikide

digipärandi säilitamise süsteemide omavahelise koostalitlusvõime. See hõlmaks ühiseid

andmevahetusstandardeid, metaandmete ühilduvust ja hajutatud salvestuslahendusi, et

võimaldada kiiret andmete taastamist kriisiolukorras. Täiendavalt on EL-i tasandil vaja

määratleda selged andmekaitse ja vastutuse põhimõtted, et tagada liikmesriikide vahel

hoitavate kultuuripärandi andmete turvalisus ja konfidentsiaalsus. See hõlmab

juriidiliste suuniste koostamist liikmesriikide vahelise andmesäilituse ja

juurdepääsutingimuste kohta.

5.3 Peame vajalikuks, et Euroopa Komisjon looks lahenduse väljatöötamiseks

liikmesriikide esindajatest koosneva ekspertrühma ja tagaks selle töö

läbipaistvuse, järjepidevuse ning tööks vajalikud ressursid.

Selgitus: Eesti ekspertide hinnangul võiks Euroopa Komisjon moodustada

üleeuroopalise lahenduse loomiseks liikmesriikide esindajatest koosneva töörühma, kus

töötatakse välja ärinõuded lahendusele, metoodika ja juhised liikmesriikidele

prioriteetse ja säilitamist vajava digipärandi ning infosüsteemide ja nende komponentide

hindamiseks, arvutatakse lahenduse võimalik maht ning tehakse ettepanek

hinnastamismudeli kohta. Lisaks tuleks töötada välja lahenduse jätkusuutlikkuse mudel,

mis tagab pärandi säilimise sajanditeks.

5.4 Soovime, et Euroopa Komisjon viiks lahenduse väljatöötamisel läbi

pilootprojekti, et tagada mudeli testimine erinevates kultuurikeskkondades.

Selgitus: Euroopa Komisjon võiks lahenduse väljatöötamisel läbi viia pilootprojekti,

kuhu on kaasatud erineva suuruse ja digipärandi mahuga liikmesriigid, et tagada mudeli

testimine erinevates kultuurikeskkondades. Testimise käigus tuleks läbi viia EL-i

koordineeritud kriisisimulatsioonid, mis hindavad süsteemi töökindlust ja võimalikke

parendusi. Pilootprojekti edukaks elluviimiseks tuleks kaasata ka Euroopa mäluasutuste

võrgustikud ja kultuuripärandi säilitamisega tegelevad institutsioonid, et tagada

laialdane toetus ja koostöö.

5.5 Üleeuroopaline säilitusteenus peab tagama unikaalse digipärandi ja sellega

seotud infosüsteemide jätkusuutliku pikaajalise säilimise ning tagama võimekuse

prioriteetseid digipärandiga seotud teenuseid käivitada ja pakkuda väljaspool oma

riigipiiri EL-is.

Selgitus: Eesti näitel võiks üleeuroopaline säilitusteenus koosneda kahest tasandist:

1. Digipärandi kõrgkvaliteetsed tagatisfailid3 on säilitatud teises asukohas väljaspool

riigipiiri füüsiliselt või pilveteenuses. Riskide maandamiseks on meie hinnangul

mõistlik Euroopa digipärandit säilitada pilveteenuses ja mitmes asukohas. Tagatisfailide

säilitamine teises asukohas on kohane kõigile unikaalsete kogudega mäluasutustele.

Tagatisfailide säilitamine teises asukohas tagab meie keele, kultuuri ja kultuuripärandi

säilimise ka siis, kui kultuuripärand kodumaal hävib. Tagatisfailide teise asukohta

viimise eesmärk on pärandi pikaajaline säilitamine. Tagatisfaile ei võeta teisest

asukohast kasutusse, ent kui teist võimalust ei ole, siis on tagatisfailidest võimalik

genereerida kasutusfailid.

2. Digipärandi prioriteetsed infosüsteemid koos digipärandi kasutuskoopiatega4 ja

objekte kirjeldavate andmetega on säilitatud teises asukohas väljaspool riigipiiri

pilveteenuses ning on käivitatavad ja töös hoitavad kriitiliste teenuste toimepidevuse

tagamiseks. Säilitamist teises asukohas vajavad kõik prioriteetsed infosüsteemid koos

kasutuskoopiate ja kirjeldavate andmetega. Eestis on neli infosüsteemi (muuseumide

infosüsteem MuIS, kultuurimälestiste register Muinas, Eesti Rahvusraamatukogu

digitaalarhiiv DIGAR ning Eesti Rahvusringhäälingu heli- ja videoarhiiv), mille

käivitamine teisest asukohast on ajakriitiline. Ülejäänud prioriteetsete infosüsteemide

käivitamist teisest asukohast kaalutakse vastavalt vajadusele.

Eesti ekspertide hinnangul tuleks digipärandi säilimise tagamiseks ellu rakendada

mõlemad tasandid paralleelselt. Vaid nii on tagatud digitaalse kultuuripärandi

pikaajaline säilimine sajanditeks ning infosüsteemide säilimine ja võimekus neid

käivitada ajakriitiliste teenuste pakkumiseks vaatamata olukorrale kodumaal.

Üleeuroopalise lahenduse väljatöötamisel tuleb kaaluda liikmesriikide koostöös, kas

ellu rakendatakse mõlemad tasandid või üks neist. Hinnata tuleb, milline on

liikmesriikide arvates miinimumtaseme lahendus, mis peab liikmesriikidele tagatud

olema. Kui ellu rakendatakse ainult esimese taseme lahendus, säilivad digipärandi

kõrgkvaliteetsed tagatisfailid ilma infosüsteemideta ning vajaduse korral pakkuda

digipärandil põhinevaid teenuseid tuleb infosüsteemid uuesti üles ehitada. Kui ellu

rakendatakse ainult teise taseme lahendus, on tagatud võimekus infosüsteeme käivitada

ja pakkuda ajakriitilisi teenuseid teisest asukohast. Samas ei hoita infosüsteemides

enamasti kõrgkvaliteetseid tagatisfaile, vaid neist genereeritud madalama kvaliteediga

kasutusfaile. Kui näiteks peaks tekkima vajadus pärandiobjekti taastamiseks või selle

kahjustuste hindamiseks, ei pruugi suure tõenäosusega seda olla võimalik teha vaid

kasutusfaili põhjal.

3 Tagatisfail ehk tagatiskoopia: Kõrgkvaliteetne originaalallikast arhiivipüsivasse vormingusse teisendatud ning

vajalike metaandmetega ja objekti kirjeldavate andmetega varustatud fail. Originaali kaotsimineku või

kahjustuse vältimiseks informatsiooni säilitamise eesmärgil valmistatud füüsilise originaali kadudeta koopia. 4 Kasutusfail ehk kasutuskoopia: Tagatisfailist genereeritud (digitaalsena sündinud objekti puhul originaali)

väiksema failimahuga koopia, mille eesmärgiks on tagada info võimalikult laialdane kasutatavus. Kiiret

allalaadimist ja käsitsemist võimaldavas vormingus fail tavakasutajale.

Eesti digipärandi säilitamise mudel loob eelduse selle rakendamiseks üleeuroopaliselt,

arvestades liikmesriikide spetsiifilisi vajadusi. Lahendus peaks olema kohandatav ja

skaleeritav kogu EL-i tasandil. Üleeuroopalises lahenduses osalemiseks peavad

liikmesriigid ise hindama, milline osa digipärandist vajab säilitamist väljaspool riigipiiri

ning millised on prioriteetsed infosüsteemid ja kriitilised teenused, mida vajadusel

teisest asukohast käivitada ja töös hoida.

6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Seletuskirja on kooskõlastanud Digitaalse Kultuuripärandi Nõukogu, kuhu kuuluvad

Kultuuriministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi,

Tallinna Ülikooli, Rahvusarhiivi, Muinsuskaitseameti, Eesti Keele Instituudi, Eesti

Rahvusraamatukogu ja Eesti Rahvusringhäälingu esindajad ning teised valdkonna eksperdid.

Seletuskirja on kooskõlastanud Digitaalse Kultuuripärandi Nõukogu juurde loodud

digisäilitamise töörühm, kuhu kuuluvad Kultuuriministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi,

Eesti Rahvusringhäälingu, Rahvusarhiivi, Eesti Rahvusraamatukogu, Muinsuskaitseameti ning

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse eksperdid.

Seletuskirja on kooskõlastanud Haridus- ja Teadusministeerium ning vaikimisi Justiits- ja

Digiministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeerium.

Arvamusi ei esitatud.