Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE)

Vabariigi Valitsus

.05.2025 nr 1-1/15-661/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning

Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova

k.a 22. mail algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu kahel lehel

2) seletuskiri kuuel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

EELNÖU

Käibemaksuseaduse muutmise seadus

§ l. Käibemaksuseaduse §15 löiget 2 täiendatakse uue punktiga 6järgmises sönastuses:

,,6) pöhitoiduained (juur- ja köögiviljad, piimä-, liha-, teravilja- ning kalatooted).".

§ 2. Seaduse jöustumine

Käesolev seadusjöustub 2026. aasta l. juulil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatavad Sotsiaaldemokra^iku Erakonna fraktsioon, Jaak Aab, Ester Karuse, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Zuley^ä/tzmailova 22.05.2025.a.

/ /

L^urTLäänemets

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees

Jaak Aab

Riigikogu liige

l

Ester Karuse

Riigikogu liige

Riigikogu Kantsäiei Kuupäev^o(-^ (LOd T v^-^EQ^ISSL

/,

dr t^^4<^

re Hanimägi(J Riigikogu liige

Tanel Kiik

Riigikogu liige

Zuleyxa Izmailova

Riigikogu liige

2

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnöu

seletuskiri

l. Sissejuhatus

Eestis on viimastel aastatel toimunud toiduhindade kiire töus, mis on margatavalt halvendanud inimeste toimetulekut. Statistikaameti andmetel on toiduainete hinnad alates 2021. aastast töusnud enam kui 50%. Selle pöhjused on olnud mitmetahulised: söda, energiakriis, toormeturgude köikumised ning maksupoliitilised otsused. Igapäevane toit ei saa olla luksuskaup. Uhiskonnas kasvav ebavördsus muutub piduriks Eesti majandusarengule ja julgeolekule ning seab löpuks ohtu inimeste usu demokraatiasse.

Toidukaupade hinnatöus möjutab eriti tugevalt madalama sissetulekuga inimesi ning lastega peresidjapensionäre, kelle eelarvest moodustavad toidukulud märkimisväärse osa. Valitsus on otsustanud pusivalt tösta käibemaksu 24%ni, sealjuures toidukaupadele. Käibemaksutöus möjutab enam madala sissetulekuga inimesi ning vinduva majanduskasvu tingimustes tuleks maksutöusu tasakaalustada pöhitoiduainete käibemaksu langetamisega. Samuti elavdab sisetarbimist, kui väikse sissetulekuga inimesed saavaa pöhitoidukaupade körval tarbida ka muid tooteid voi teenuseid. Lisaks toimetuleku parandamisele toetab selline muudatus pöllumajandust ja toiduainetööstust, sest pöhitoidukaupade isevarustatuse tase on körge ja tarbijad eelistavad kohalikku toodet.

2. Seaduse eesmärk

Eelnöuga langetatakse pöhitoiduainete käibemaksumäär 24 protsendilt 9 protsendile. Eelnöu eesmärk on käibemaksu langetamise kaudu pidurdada toiduhindade töusu möju, et toetada väiksema sissetulekuga inimesi ning elavdada tarbimist, lisaks tugevdada toidujulgeolekut ja pöllumajandussektori konkurentsivöimet. Seadusemuudatus on suunatud pöhitoiduainetele - juur- ja köögiviljad, piimä-, liha-, teravilja- ning kalatootedja munad. Seega kehtiks madalam käibemaksu maar mitte kogu toidukaupade valikule, vaid neile, millel on oluline roll igapäevasel toidulaual ning mida paljuski kohapeal kasvatame ja toodame.

3. Eelnöu sisu ja vördlev analuus

Käesolev eelnöu näeb ette käibemaksuseaduse §15 löike 2 täiendamist uue punktiga 6, mille kohaselt hakatakse valitud pöhitoiduainetele (juur- ja köögiviljad, piimä-, liha-, teravilja- ning kalatootedja munad) rakendama 9-protsendist käibemaksumäära.

Toit moodustab leibkondade kuludestjärjest suurema osa, keskmiselt ule veerandi. Keskmine ostukorv on ELi keskmisest uheksa protsenti kallim ning pöhitoiduainete osa toidukorvis on koguseliselt vähenenud, mis tähendab, et maksumuudatused möjutavad juba inimeste toiduvalikuid. Kaubandusketid kirjeldavad ka seda, kuidas inimeste ostukäitumine on muutunud - eelistatakse järjest enam kampaaniatooteid ning soodushinnaga kaubad moodustavad suure osa ostukorvist, sest tarbijate hinnatundlikkus on suur. Samuti on vähenenud valmisolek osta eestimaiseid tooteid.

l

Juur- ja köögiviljad, piimä-, liha-, teravilja- ning kalatooted ja mimad moodustavad ule kolmandiku toidulauast ningjust väiksema sissetulekuga inimestel rohkem. Samuti kasutatakse neid toiduaineid kodus söögivalmistamisel ning on paljuski kohalike pöllumeeste ja toidutootjate toodetud.

Toiduainete käibemaksu langetamise peamine kriitika on see, et maksulangetus ei jöua tavaliselt tarbija jaoks hindadesse. Eestis on toiduainete käibemaksu langetamist avalikult toetanud mitmed osapooled, sealhulgas Eesti Pöllumajandus-Kaubanduskoda ja jaeketid, näiteks Coop, Rimi ja Prisma. Köik on avalikult kinnitanud, et langetus jöuab tarbijani. Seega tuleb jaekettidega jouda kokkuleppele, et maksulangetus ei lähe suurkaupmeeste kasumi kasvatamiseks, vaidjääb inimeste rahakotti. Ilmselt eeldab see ka teatudjärelevalvemeetmeid voi hindade läbipaistvuse töstmist.

Eesti on uks neljast Euroopa Liidu liikmesriigist, kus ei ole toiduainetele madalamat käibemaksumäära kehtestatud - Taani (25%), Eesti (22%), Leedu (21%) ja Bulgaaria (20%). l. juulist 2025 jöustuv 24protsendine käibemaks on Taani järel korgeim toiduainete käibemaks Euroopas. Näiteks Soomes on toiduainete käibemaks 14%, Rootsis 12%. Lätis kehtib kohalikele värsketele puu-ja köögiviljadele ning lastetoitudele 12-protsendine käibemaks, kuid pikalt oli nende maksumäär lausa 5%. Saksamaal 7%, Prantsusmaal 5,5%, Suurbritannias on pöhitoiduainete käibemaks 0%. Seega mitmed meistjöukamad riigid, kus alampalk on körgem, näevad toiduainete hinna taskukohasena hoidmise vajadust.

4. Eelnöu terminoloogia

Eelnöu ei sisalda uusi ega erialaseid termineid, mis vajaksid eraldi määratlemist. Kasutatavad moisted lähtuvad kehtivast maksuseadusestja EL käibemaksudirektiivist.

5. Eelnöu vastavus Euroapa Liidu oigusele

Euroopa Liidu käibemaksudirektiiv lubab liikmesriikidel rakendada pöhitoiduainetele alandatud maksumäära. Eelnöu ei ole vastuolus ELi öigusega.

6. Seaduse möjud

Möju sihtriihm l: leibkonnad

Moju kirjeldus: Eelnöu kohaselt langetatakse l. juulist 2026 pöhitoiduainete käibemaksumäär 9 protsendile. Kodus söögitegemiseks sageli kasutatavad toiduained muutuvad odavamaks ja inimeste toimetulek paraneb.

Käibemaks on regressiivse möjuga maks - madalama sissetulekuga leibkonnad kulutavad suurema osa oma sissetulekust käibemaksule. Esimeses tuludetsiilis ehk köige väiksema sissetulekuga inimestel on käibemaksu osakaal sissetulekus 17,7 protsenti, samas joukaimas ehk kumnendas detsiilis ule kahe korra väiksem 7,8 protsenti. Oldiselt möjutabki käibemaks köikides ELi riikides enim just köige vaesemaid, sest just nendel moodustavad sundkulud, sh toidukulud suurima osa nende sissetulekutest.

Möju ulatus ja avaldumise sagedus on suured, kuna puudutab igapäevaseid tarbimisvalikuid köigijaoks.

Sihtrilhma suurus: köik Eesti elanikud

2

Ebasoovitavat möju tarbijatejaoks ei ole. Riskinä vöib käsitleda seda, et maksulangetus eijöua tarbijajaoks hindadesse. Selle vältimiseks tuleb leppida kokkujaekettidega, et maksulangetus kantakse edasi löpphinda tarbija jaoks. Seda on avalikult väljä öelnud mitu jaeketti. Käibemaksu 24%-ni töstmise eelnöus seletuskirjas nenditakse, et »Sarnaselt 2024. aasta käibemaksu standardmäära töusule vöib eeldada, et 2025. a keskpaigas toimuv käibemaksu töstmine kandub kogu ulatuses kaupadeja teenuste hindadesse." Analoogselt peaks langetus ka jöudma kogu ulatuses hindadesse.

Läti, Leeduja Eesti Maaulikoolid viisiä 2019. a läbi uuringu Effect of VAT rate reduction for fruits and vegetables on prices in Latvia: ex-post analysis, mille tulemusena selgus, et käibemaksu vähendamine kandus puu- ja köögiviljajaehinda 88% ulatuses. Puu- ja köögivilja hinnad langesid jaemuugis 11,7% oodatud 13,2 % asemel, kuigi käibemaksu langetamise aruteludesse oli kaasatud kajaemuugiketid, viimased lubasid kanda käibemaksu vähendamise jaehindadesse 100%-liselt. Uuringu autorid arvavad, et pöhjuseks on kahe suiu-ema jaemuiija vaikiv kokkulepe hinna kujundamise strateegias. Uiu-ingus hinnati hiimalanguse efekti suhteliselt pikaajaliseks, hindasid jälgiti 2018. ajuunist 2019. a veebruarini. Uuringus leitakse, et möju hindadele tuleks jälgida pikema perioodi jooksul.

Möju sihtrilhm 2: Eesti pöllumajandusettevötjadja toidutootjad

Möju kirjeldus: Maksulangetus puudutab pöhitoiduaineid, mille seas on suur osakaal kohalikult toodetud toiduainetel. Soodsam löpphind annab eelise kohalikule tootjalejamuutub tarbimise stniktuur nende toodete kasuks.

M^öju ulatusja avaldumise sagedus on keskmised. Möju on pöllumajanduseja toidutootmise sektoritele.

Ebasoovitavate möjude kaasnemise riski kohalike tootjatejaoks ei ole.

Möju sihtriihm 3: majandus ja riigieelarve

Möju kirjeldus: Maksulangetus puudutab pöhitoiduaineid, mille seas on suur osakaal kohalikult toodetud toiduainetel. Soodsam löpphind annab eelise kohalikule tootjale, suurendab sisetarbimistja toetab majanduskasvu.

Leibkonnaliikme kulutuste statistika köige värskemad andmed on 2020. aasta kohta, inflatsiooniga kohandades on 2024. aasta kulu leibkonna liikme kohta, kogukulu toiduainetele, sellelt laekuv käibemaks ja maksulangetuse möju hinnang toodudjärgnevas tabelis.

Hinnanguliselt kulutasid Eesti leibkonnad 2024. aastal toiduleja alkoholitajookidele 2,58 mid eurot, sealjuures pohitoiduainetele 1,6 mid eurot. Eelnevale statistikale, selle pöhjal koostatud hinnangutele tuginedes maksid leibkonnad 2024. aastal käibemaksu toiduja alkoholitajookide tarbimiselt 465 min eurot, pöhitoiduainetelt 288 min eurot. 9%-lise käibemaksumäära korral väheneksid riigieelarve tulud u 170 min eurot. Juhul kui tarbijate toidukulud peaksid käibemaksumäära vähenemise töttu vähenema 170 min euro vörra, siis vöib eeldada, et see raha liigub tarbijate muudesse kulutustesse. Kui neile toodetele ja teenustele rakendatakse käibemaksu täismäära, siis väheks riigieelarvesse laekuv käibemaks 130 min euro vörra. Eelnev arvutus pöhineb eeldusel, et kogu käibemaksu vähenemine kandub täies mahus tarbijahindadesse. Kui tarbijahinnad vähenevad vähem kui käibemaksu maar, siis on möju riigieelarvele väiksem, kuid ka möju tarbijate toidukulutuste vähenemisele on väiksem.

3

Aasta 2024

Kulu leibkonna

liikme kohta

(eur)

Kogukulu Eestis (min eur)

Käibemaks 22% (min eur)

Käibemaks 9% (min eur) Mo j u

Toit ja alkoholita joogia l 877 2580 465 ..toit 1733 2383 430 ... .teraviljasaadused 261 359 65 26 39|

52....lihatooted 350 481 87 35 ....kalatooted 95 130 23 10 13

41 25

... ,piimjuust,munad 284 391 70 29 ...aedviljad 173 238 43 18

..alkoholitajoogid 133 183 33 Alkoholjoogidja tubakas

213 293 53

Restoranidja hotellia 319 439 79

KOKKU 170|

Hinnanguliselt on 9-protsendise käibemaksumääraga toodetest vähemalt 50 protsenti kodumaised, seega saab tootmisettevötetelt täiendavate maksude näol täiendavat tulu. Lisaks on positiivne möju Eesti toidutootjateleja töökohtadele maapiirkondades.

2025. aasta II poolest alates kehtima hakkava uue 24-protsendise käibemaksu standardmäära möju on hinnanguliselt 108 miljonit eurot. Aasta peale siis 216 min eurot. KäibemaksutÖstmise eelnöu seletuskirjas arvestatakse eeldusega, et veidi ale kolmandiku tarbijatest ei suudaks hinnatöusuga kohaneda. Sealjuures kirjeldatakse piirikaubanduse riski, sest Lätis ja Leedus kehtib käibemaksu 21%-ne standardmäär. Läti ja Leedu inflatsioon ja hinnakasv on Eestist madalam ja seega peaks lisaks piirikaubanduse hoogustumise riskile vötma arvesse majanduskeskkonna uldise konkurentsieelise kadu, mille vöib Eesti körge hinnatase kaasa tuua. Pöhitoiduainetele 9% määrä kehtestamine vähendab tarbijate osakaalu, kes täismäära töusuga toime ei tule, vähendab piirikaubanduse riski ja konkurentsieelise kaotamise asemel annab selle pöllumajandusettevötetele ja toidutootjatele.

Möju ulatus ja avaldumise sagedus on keskmised. Eelarvele 130 min eur negatiivne möju, kuid seda tasakaalustab möju sisetarbimise kasvu kaudu majanduskasvule ning konkurentsieelise loomine kohalike tootjate toodangule. Lisaks hindab käibemaksu täismäära 24% töstmisega tekkivat piirikaubanduse riski, mida aitab maandada pöhitoiduainete maksumäära langetamine 9%-le.

Ebasoovitavate möjuna saab väljä tuua selle, et maksulangetust ei kanta tarbijatele täies mahus edasi, kuid see tähendab ka, et laekumised ei vähene hinnatud ulatuses.

Möju sihtruhm 4: Maksu- ja Tolliamet

Möju kirjeldus: Eelnöu kohaselt langetatakse l. jaanuarist 2026 pöhitoiduainete käibemaksumäär 9 protsendile. Tegemist on juba olemasoleva määraga, mis kehtib näiteks ravimiteleja raamatutele, ning vajab lihtsalt maksustavate toodete umberklassifitseerimist.

Möju ulatusja avaldumise sagedus on suured, kuna puudutab igapäevaseid tarbimisvalikuid köigijaoks.

4

Sihtriihma suurus: köik Eesti elanikud

Ebasoovitavat möju tarbijate jaoks ei ole. Riskinä vöib käsitleda seda, et maksulangetus ei jöua tarbija jacks hindadesse. Selle valtimiseks tuleb leppida kokkujaekettidega, et maksulangetus kantakse edasi löpphinda tarbijajaoks. Seda on avalikult väljä öelnud mitujaeketti.

7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud

Eeldatakse ajutist käibemaksulaekumise vähenemist pöhitoiduainete osas, kuid majanduse elavnemine aitab seda tasakaalustada. Lisandub vajadus kontrollimehhanismideks, mis tagavad, et käibemaksulangetus jöuab löpptarbijani, mitte ainult kaubandusettevötte kasumireale. Kulu Maksu-ja Tolliametile IT-arendustega.

Eelnöu rakendamiseks on tuleb teha muudatusi MTA infosusteemides seoses uute kaubagruppide liikumisega 9-protsendide käibemaksumäärale, aga nii nagu nenditakse julgeolekumaksu tuhistamise seaduse eelnöu seletuskirjas, siis täiendavat rahavajadust riigieelarvest ei ole vaja, kuna MTA-le on eelnevaltjuba eraldatud vahendidjulgeolekumaksu rakendamiseks, mida nuud teha ei tule. Julgeolekumaksu rakendamine eeldas MTA poolt arendusi mitmetes teenustes. RmIT/MTA joudis sölmida tunnipöhise arenduslepingu tööde realiseerimiseks, kuid selle lepingu alt ei ole veel uhtegi tööd tellitud.

8. Rakendusaktid

Vajalik on täpsustada pöhitoiduainete loetelu rahandusministri rakendamiseks ei ole vaja kehtestada täiendavaid rakendusakte.

määrusega. Eelnöu

9. Seaduse jöustumine

Käesolev seadus on kavandatud jöustuma l. juulil maksuhaldurile ja tarbijatele piisava ettevalmistusaja.

2026, vöimaldades ettevötjatele,

Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Jaak Aab, Ester Kamse, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Zuleyxa Izmailova 22.05.2025. a.

5

^ •f /0'- z.

fri Läänemets

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees

Jaal Aab

Riigikogu liige

LU<^^?feä^.(^> Andre Hanimä^i Riigikogu liige

Ester Karuse

Riigikogu liige

Tanel Kiik

Riigikogu liige

Zuleyxa Izmailova Riigikogu liige

6

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 22.05.2025 /1-1/15-661; Riigikantselei / 22.05.2025 / 2-5/25-01024

Resolutsiooni teema: Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE)

Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks.

Tähtaeg: 12.06.2025

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 19.6.2025 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 25-0567.

Kontroll: Diana Mölder

Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <[email protected]>

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 22.05.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655  

.