Väljaminev kiri

Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee

Arvamus karistusseadustiku muutmise

ja sellest tulenevate teiste seaduste

muutmise seaduse (muudatused seoses

ennetähtaegse vabanemise,

kriminaalhoolduse ja oportuniteediga)

eelnõule

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Tänan võimaluse eest esitada arvamus karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste

seaduste muutmise seaduse (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse

ja oportuniteediga) eelnõule.

Eelnõuga tutvumise järgselt laekus kohtu esimehele arvmusi Harju Maakohtu kohtunikelt.

Arvamustes toodud arvamused ja tähelepanekud on alljärgnevad.

Seadusandja plaan ajakohastada tingimisi enne tähtaega vabanemise (TEV) regulatsiooni on

tervitatav. Muudatuste eesmärgiks on tõsta õigusselgust, tagada õigussüsteemi efektiivsem

toimimine ning vähendada koormust kohtutele juhtumites, kus ennetähtaegne vabastamine

võiks toimuda selgete eelduste täitumisel. Samuti on loogiline, et riik otsib võimalusi

süsteemsemaks lähenemiseks kinnipeetavate taasühiskonnastamisel ja riskide maandamisel.

Probleemseks ning kaalumist vajavaks võib samas pidada asjaolu, et muudatuse kohaselt

otsustab vabastamise faktiliselt vangla või prokuratuur, mitte kohus. See lähenemine vähendab

kohtuliku kontrolli olulisust ja võib viia subjektiivsete hinnangute põhjal tehtavate otsusteni.

Vangla hinnang kinnipeetava vabastamise otstarbekuse kohta võib sõltuda isiku üldisest

käitumismuljest, mitte tegelikust ohust ühiskonnale. See loob ohu, et meeldivalt käituv, ent

Teie 02.05.2025 nr 8-1/3965-1

Meie 23.05.2025 nr 6-3/25-375-2

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

ohtlik isik vabastatakse, samas kui vähem meeldiv, kuid tegelikult väheohtlik inimene jäetakse

kinni. Selline praktika kahjustab õiguskindlust ja võrdsuse põhimõtet.

Eelnõus ei ole selgelt määratletud, milliste objektiivsete kriteeriumite alusel vangla või

prokuratuur saavad otsustada vabastamise peatamise üle. Selline määramatus loob aluse

meelevaldseks ja ebaühtlaseks kohtlemiseks. Praegune praktika näitab, et prokuratuur ei täida

sisulist kontrolli vangla ettepanekute üle, vaid pigem vormistab need automaatselt.

Prokuratuuril puudub nendes küsimustes iseseisev seisukoht ning see on tihedalt seotud vangla

hinnangutega, mis veelgi suurendab ohtu, et otsused ei ole piisavalt kaalutletud ega sõltumatud.

Samuti ei taga uus kord automaatse vabastamise võrdset rakendamist kõikide kinnipeetavate

suhtes. Kui vabastamise küsimuses kehtivad erandid, mille otsustamine on vangla ja

prokuratuuri käes, on alust arvata, et süsteem ei toimi kõigi suhtes ühetaoliselt. See loob soodsa

pinnase manipuleerimiseks ja ebavõrdseks kohtlemiseks, mida tuleb vältida. Senises praktikas

on esinenud juhtumeid, kus vangla on toetanud tingimisi enne tähtaega vabastamist ka siis, kui

isikul puudus kindel elukoht, tal oli rohkelt distsiplinaarkaristusi ja vabastamise põhitingimused

ei olnud täidetud. Seega ei saa pidada vangla hinnanguid alati usaldusväärseks ja objektiivseks,

mis omakorda seab kahtluse alla muudatuse õiguspärasuse ja toimivuse.

Et tagada õiglane ja läbipaistev vangistuspoliitika, võiks kaaluda ettepanekut vabastada kõik

kinnipeetavad automaatselt seaduses ettenähtud karistuse osa kandmise järel, ilma erisuste ja

eranditeta. Samas muutub sellisel juhul muutub küsitavaks vajadus lühimenetluse järele,

millega karistust vähendatakse 1/3 võrra enne vangistuse määramist – tekiks olukord, kus

karistust vähendataks justkui topelt.

Samuti avaldati arvamust, et kinnipeetavate käitumise reguleerimiseks tuleb rohkem kasutada

selgeid ja rangeid distsiplinaarkaristusi vanglasiseselt. Kui kinnipeetav rikub korduvate

rikkumistega vanglareegleid, tuleks talle määrata reaalne karistus (nt kartser), mis annaks selge

signaali käitumise vajalikkusest. Selline lähenemine on aus ja välistab võimaluse, et

vabastamise üle otsustatakse sisuliselt käitumise põhjal ilma objektiivse aluskontrollita.

Mis puudutab eelnõus sisalduvaid kriminaalhoolduse korraldust puudutavaid muudatusi, siis

nende ettepanekutega ollakse täielikult nõus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Naaber-Kivisoo

kohtu esimees