Taotlus

1

plan. ala piir

olemasolev maaüksuse piir

plan. krundi piir

ajutise krundi piir

plan. pos number

ajutise pos number

olemasolev hoone

plan. maapealne hoonestusala

plan. maa-alune hoonestusala

plan. hooneosa ja korruselisus

renoveeritav/säiliv hoone/hooneosa

plan. tulemüür

likvideeritav rajatis

olemasolev autoliiklustee

olemasolev kõvakattega ala

olemasolev kergliiklustee

plan. kõvakattega ala

olemasolev kaldtee trepp

olemasolev/plan. haljastus

olemasolev säiliv jooksurada

plan. juurdepääs krundile

plan. juurdepääs hoonesse

naaberplaneeringu piir ja planeeringu nr

II väärtusklassi puittaim, säiliv

III väärtusklassi puittaim, säiliv

IV väärtusklassi puittaim, säiliv

III väärtusklassi puittaim, likvideeritav

IV väärtusklassi puittaim, likvideeritav

V väärtusklassi puittaim, likvideeritav

Haljastusliku objekti positsiooni number

Jalgrataste parkimiskoha võimalik asukoht

plan. jäätmekonteinerid kõvakattelisel

pinnal võimalik asukoht

plan. tehnovõrguservituut ala

olemasolev geodeetiline märk ja kitsendus (0,5m)

LEGEND

DP027740

4/-1K

3/-1K

2a

1

1 2 3

KITSENDUSED: 1. Planeeritav ala asub arheoloogiamälestise (13-16.

sajandi asulakoht reg nr 2628) kaitseala;. 2. Planeeringuala asub Tallinna vanalinna

muinsuskaitseala kaitsevööndis; 3. Planeeringuala asub Kalamaja miljööväärtuslikus

hoonestuspiirkonnas (Tallinna ÜP); 4. Vana-Kalamaja tn 9a kinnistul paiknev Kalamaja saun on

kinnismälestis (mälestise registri number on 8255); 5. Planeeritava ala kohta on väljastatud muinsuskaitse

eritingimused Ehitusprojekti koostamine saunahoone ümber ehitamiseks ja laiendamiseks.

MÄRKUSED: 1. Tallinna aluskaart M 1:2000; 2. Vana-Kalamaja tn 9a kinnistu Arhitektuurse kontseptsiooni

koostas M.Pressi Arhitektuuribüroo Aktsiaselts 2021 aastal; 3. Vana-Kalamaja tn 9 kinnistu arhitektuurse kontseptsiooni

koostas Salto arhitektuuribüroo osaühing (Salto AB OÜ);

5. Topo-geodeetilise mõõdistuse koostas AV Geodeesia OÜ 20.07.2023, töö nr 47/23;

6. Puittaimestiku ja haljastuse hinnangu koostas Pihamaa OÜ aprillis 2022 ja täiendava hinnangu augustis 2024.

pos nr 2 spordihoone katusel paikneva korvpalliväljaku kasutamiseks paigaldada avalikus kasutuses lift

4.

PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD Planeeritava maa-ala suurus - 0,78 Planeeritav kruntide arv - 2 Planeeritav hoonestustihedus - 1,52 Planeeritav haljastuse osakaal- 16%

ABS 32.0

ABS 25.7

4

1

D P027740

3/-1K 1K

1/-1K

4/-1K

5/-1K 2a

2b

6

4

15

5

3

5

6

11

8

5

Vana-Kalamaja tn 9b 78401:101:1282

üldkasutatav maa 100%

Kotzebue tn 78408:801:0163

transpordimaa 100%

Vana-Kalamaja tn 9 78408:801:0298

ühiskondlike ehitiste maa 100%

Vana-Kalamaja tn 9a 78408:801:0990

ärimaa 100%

Kotzebue tn 18d 78408:801:0056

ärimaa 50% tootmismaa 50%

Kotzebue tn 16 78408:801:6280

ühiskondlike ehitiste maa 100%

Kotzebue tn 18a 78408:801:0119

ärimaa 100%

2

ABS 25.7

ABS 17.2

X X

X X

X X

X X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X

X

X X

X X

X X

X X

2 Üh100 32.0 m 2478m² 2

5/-1 5257m² -

1 Ä100 25.7 m 1106 m² 14/-1 2511 m² -

VA NA

-K AL

AM AJ

A TÄ

NA V

123

tartaanist jooksurada 60m

12

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

1516

17 18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

3031

32

3334

3536 37

3839 404142

43 44

45

46

47

48

50 51

52

53

54

55

56

57

58

59

60

61

62

63

64

65

66

6768

69

70

71

72

73

74

75

76

7778

79

80

81

82

83

84

85

86

87

88

89 90

91

92

93

EHITUSÕIGUS

ehitisealune pind (m²) hoonete arv krundil

1 Ä100

25.7 m 1335 m² 1 4/-1

2511 m² P8

krundi pos nr krundi sihtotstarve hoone kõrgus (m)

hoone suurim korruselisus krundi suurus (m²)

parkismikohtade arv

Huvitatud isik: AS TTP

Projekti juht: Maarja Zingel

Planeerija: Maarja Zingel Marek Konsa

Projekt: VANA-KALAMAJA TN 9 KINNISTU JA VANA-KALAMAJA TN 9A KINNISTU DETAILPLANEERING

Joonis: Põhijoonis Töö nr: 12/20 Mõõtkava: 1:500 Joonise nr: 3 Kuupäev: 24.03.2025

R U U M J A M A A S T I K O Ü

po s.

nr

kr un

di aa

dr es

s v õi

aa dr

es si

et te

pa ne

k

kr un

di p

lan ee

rit ud

su ur

us (m

²)

ho on

e s uu

rim lu

ba tu

d m

aa pe

aln e e

hi tis

alu ne

p in

d (m

²)

ho on

e s uu

rim lu

ba tu

d m

aa -a

lu ne

eh iti

sa lu

ne p

in d

(m ²)

ho on

e s uu

rim lu

ba tu

d m

aa pe

als et

e/m aa

alu st

e ko

rru st

e a rv

ho on

et e s

uu rim

lu ba

tu d

kõ rg

us se

ot un

a ü m

br its

ev as

t ke

sk m

ise st

m aa

pi nn

as t (

m )

ho on

e s uu

rim lu

ba tu

d ab

so lu

ut kõ

rg us

(m )

ho on

et e a

rv kr

un di

l

kr un

di ka

su ta

m ise

si ht

ot st

ar ve

ja os

ak aa

lu %

(K Ü

liik id

e ka

up a)

m aa

pe aln

e s ul

et ud

b ru

to pi

nd kü

si ht

ot st

ar ve

te ka

up a (

m ²)

m aa

-a lu

ne su

let ud

b ru

to pi

nd kü

sih to

ts ta

rv et

e k au

pa (m

²)

tä ise

hi tu

se p

ro ts

en t

m in

im aa

ln e h

alj as

tu se

pr ot

se nt

ho on

es tu

st ih

ed us

ha lja

st us

e o sa

ka al

1 Vana-Kalamaja tn 9a 2 511 1115 1106 4/-1 13.2 25.7 1 Ä100 Ä3190 Ä1106 44% 20% 1,27 30%

2 Vana-Kalamaja tn 9 5 257 2460 2711 5/-1 18.8 32.0 2 Üh100 Üh8602 Üh2711 47% 20% 1,64 9%

KOKKU 7 768 3584 3817 11792 3817 16%

KRUNDI KASUTAMISE TINGIMUSE TABEL

po s n

r

kr un

di p

lan ee

rit ud

sih to

ts ta

rv e (

kü liik

)

kr un

di p

lan ee

rit ud

su ur

us m

²

aju tis

e k ru

nd i p

os nr

m oo

du st

at ak

se kin

ni st

ut es

t ( nr

) m ²

liid et

av at

e, lah

ut at

av at

e os

ad e s

uu ru

se d

m ²

os ad

e s en

in e

sih to

ts ta

rv e (

kü liik

)

1 Ä100 2511 - Vana-Kalamaja tn 9a (78408:801:0990), suurus 2511m² 2511 Ä100

2 Üh100 5257 2a Vana-Kalamaja tn 9 (78408:801:0298), suurus 5175m² 5175 Üh100 2b Kotzebue tänav (78408:801:0163), suurus 82m²* 82 L100

KOKKU 7768 KOKKU 7768 *- paikneb planeeritud alal osaliselt.

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

VÄIKE- AMEERIKA 8 T A L L I N N 10129 T E L 5 2 2 4 2 9 2 R E G. K O O D: 1 1 0 3 8 7 1 5

DP045330

Töö nr: 12/20

Huvitatud isik: AS TTP

reg kood 10093511

Peeter Puusepp

+372 627 1800

[email protected] Tellija: Tallinna Linnaplaneerimise Amet

reg kood 75023823

Vabaduse väljak 7, Tallinn 15198

VANA-KALAMAJA TN 9 JA 9A KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

Detailplaneeringu koostaja:

R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika 8

10129 Tallinn

Tel: 5224292

Reg. number: 11038715

Kontaktisik: Maarja Zingel

Tel: 52 242 92

[email protected]

maastikuarhitekt (EMÜ 001438)

kestliku ja sidusa tulevikulinna kujundaja (TÜ 01119-25)

ruumilise keskkonna planeerija (167451)

Muinsuskaitseameti tegevusluba VS 607/2012 Arhitektuurne kontseptsioon:

M. Press Arhitektuuribüroo Aktsiaselts

(Kalma saun, spa/hotell)

Salto arhitektuuribüroo osaühing (GAG spordikompleks)

Tallinn

2025

Vana- Kalamaja tn 9 ja 9a RUUM JA MAASTIK OÜ

kinnistute detailplaneering 2025

2

Sisukord

SISUKORD .......................................................................................................................................2

I SELETUSKIRI ..................................................................................................................................3

1. Koostamise alused ja lähtedokumendid .................................................................................3

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused ...................................................................................... 3

2. Planeeritud maa-ala asukoha kirjeldus ...................................................................................3

2.1 Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus .................................................. 3

3. Planeeringus kavandatu kirjeldus ...........................................................................................4

3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus ............................................................................................... 4

3.2 Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted ......................... 4

3.3 Ehitusõigus, hoone kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad ........... 4

3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted .......................................................................................... 5

3.5 Keskkonnakaitse, haljastuse ja heakorra tagamise põhimõtted ............................................. 5

3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted ........................................................ 6

3.7 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted ................................................................................ 8

3.7.1 Veevarustus .............................................................................................................................. 8

3.7.2 Reoveekanalisatsioonivarustus ................................................................................................ 8

3.7.3 Sademeveekanalisatsioon ........................................................................................................ 8

3.7.4 Sidevarustus ........................................................................................................................... 10

3.7.5 Soojusvarustus ....................................................................................................................... 10

3.7.6 Gaasivarustus ......................................................................................................................... 10

3.7.7 Elektrivarustus ........................................................................................................................ 10

3.7.8 Tänavavalgustus ..................................................................................................................... 11

3.7.9 Jahutus ................................................................................................................................... 11

3.8 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted ............................................................................... 11

3.9 Kehtivad ja planeeritud kitsendused ..................................................................................... 11

3.10 Kavandatu vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele ........................... 12

3.11 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus

avalikele huvidele ja väärtustele ....................................................................................... 12

4. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded .................................................................... 12

4.1 Olulisemad arhitektuurinõuded ............................................................................................. 12

4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks .................................................. 13

4.3 Keskkonnakaitsealased nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks .......................... 14

4.4 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas ................................ 15

4.5 Nõuded tuleohutuse tagamiseks .............................................................................................. 16

4.6 Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks ........................................................................... 17

5. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu lähtedokumentidele ja –seisukohtadele ........ 17

II JOONISED .................................................................................................................................. 20

Vana- Kalamaja tn 9 ja 9a RUUM JA MAASTIK OÜ

kinnistute detailplaneering 2025

3

I Seletuskiri

1. Koostamise alused ja lähtedokumendid

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused

- Planeerimisseadus

- Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määrus nr 36 Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas

- Tallinna Linnavalitsuse korraldus 12.04.2023 nr 336 „Vana-Kalamaja tn 9 ja 9a kinnistute detailplaneeringu algatamine Põhja-Tallinnas“

- 30.09.2020 taotlus nr DP045330 detailplaneeringu koostamise algatamiseks

Detailplaneering on koostatud vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määruse nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitamisele esitatud nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.

novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu

vormistamise juhend“.

2. Planeeritud maa-ala asukoha kirjeldus

Tallinna Linnavalitsuse 12.04.2023 korraldusega nr 336 „Vana-Kalamaja tn 9 ja 9a kinnistute

detailplaneeringu algatamine Põhja-Tallinnas“ on planeeritud ala suuruseks määratud 0,78 ha.

Planeeringuala asub Tallinna Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis.

2.1 Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus

Eesmärk on:

- Vana-Kalamaja tn 9 ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega kinnistust ja osa Kotzebue tänava kinnistust moodustada üks ühiskondlike ehitiste maa krunt ning rajada moodustatud krundile

spordihoone. Olemasoleva koolihoone säilib;

- määrata ehitusõigus Vana-Kalamaja tn 9a kinnistule muinsuskaitse all oleva amortiseerunud Kalamaja sauna (Kalma saunahoone) ümberehitamiseks ja laiendamiseks majutus- ja

spahotelliks;

- põhimõtteline lahendus ala heakorrastamiseks, haljastuse kavandamiseks, juurdepääsuteede,

parkimise ja tehnovõrkude lahenduse koostamiseks.

Vana- Kalamaja tn 9 ja 9a RUUM JA MAASTIK OÜ

kinnistute detailplaneering 2025

4

3. Planeeringus kavandatu kirjeldus

Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on aluseks arhitektuursed lahendused:

- Vana-Kalamaja tn 9a Kalma saunahoonele koostatud muinsuskaitse eritingimused ja M. Pressi Arhitektuuribüroo Aktsiaseltsi koostatud Kalma Hotelli eskiis;

- Salto arhitektuuribüroo osaühingu (Salto AB OÜ) koostatud Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) I ja II kooliastme õppehoone eskiisprojekt.

3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus

Planeeringulahendus ei näe ette positsioon nr 1 krundi kinnistupiiride muutmist. Planeeritud positsioon

nr 2 krundi moodustamiseks on ette nähtud liita Vana-Kalamaja tn 9 ja osa Kotzebue tänava kinnistust

(78408:801:0163). Positsioon nr 2 krundi suurendamine on vajalik GAG õppehoone arhitektuurse

eskiislahenduse lahendusest lähtuvalt.

3.2 Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted

Planeeritud hoonestusala asukoha ja suuruse määramisel on arvestatud:

- arhitektuursest lahendusest;

- muinsuskaitse eritingimustest Kalma saunahoone renoveerimisel

- kaugustest naaberkinnistuni;

Planeeritud krundi pos nr 1 hoonestusalal on ette nähtud muinsuskaitse all olev 3-korruseline Kalamaja

saunahoone renoveerida ning juurde ehitada 4-korruseline hooneosa.

Planeeritud krundi pos nr 2 hoonestusalal on ette nähtud olemasoleva koolihoone säilitamine ning uue

1-korruseline spordihoone ehitamine koos spordiväljakuga.

3.3 Ehitusõigus, hoone kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste

koormusnäitajad

Positsioon nr 1

Aadress Vana-Kalamaja tn 9a

Krundi suurus 2511 m2

Ärimaa (Ä100%). Krundil on kavandatud olemasoleva 3- korruselise Kalma saunahoone renoveerimine

ning 4- korruselise uue hoone ehitamine.

Hoonete arv 2 põhihoonet

Hoonete ehitisealune pind maapealsel osal kuni 1106 m2

Hoonete maapealne suletud brutopind kuni 3190 m2

Hoonete maa-alune ehitisealune pind 1106 m2

Hoonete maa-alune suletud brutopind kuni 1106 m2

Suurim lubatud hoone korruselisus 4 korrust

Suurim lubatud põhihoone kõrgus 13.2 m, ABS 25.7

Krundi hoonestustihedus 1,27

Krundi täisehituse protsent 44%

Vana- Kalamaja tn 9 ja 9a RUUM JA MAASTIK OÜ

kinnistute detailplaneering 2025

5

Positsioon nr 2

Aadress Vana-Kalamaja tn 9

Krundi suurus 5257 m2

Ühiskondliku ehitise maa (Üh100%). Krundil on kavandatud säilitada olemasolev koolihoone ja ehitada

uus 1-korrusline spordihoone koos spordiväljakuga

Hoonete arv 2 hoonet

Hoonete ehitisealune pind maapealsel osal kuni 2478 m2

Hoonete maapealne suletud brutopind kuni 8602 m2

Hoonete maa-alune ehitisealune pind 2711 m2

Hoonete maa-alune suletud brutopind kuni 2711 m2

Suurim lubatud hoone korruselisus 5 korrust

Suurim lubatud põhihoone kõrgus 18.8 m, ABS 32.0

Krundi hoonestustihedus 1,64

Krundi täisehituse protsent 47%

3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Olemasoleva maapinna kõrgusi ei ole kavatsus suures mahus muuta.

Kõvakatteliste alade sajuveed on ette nähtud võimalusel reljeefikaldega suunata haljasalale, valdavalt on

sajuveed suunatud sademevee või drenaažisüsteemi, samuti on võimalik kasutada kombineeritud

lahendusi.

Vertikaalplaneerimisega vältida sademevee valgumist teemaale ja naaberkinnistutele.

Maapinna kõrgus täpsustatakse lähtuvalt välisruumi lahendusest hoonete ehitusprojekti koostamisel.

3.5 Keskkonnakaitse, haljastuse ja heakorra tagamise põhimõtted

Detailplaneeringu lahendusest lähtuvalt on vajalik puude likvideerimine. Likvideerimisele kuulub 9 puud.

LIKVIDEERITAVATE PUUDE TABEL

Jrk.

nr.

Eestikeelne nimetus

(ladina keelne

nimetus)

Inventee-

ritav objekt

Puu

rinnasdi

am. cm.

/ põõsa

võra

läbimõõ

t m.

Väär

tus-

klass

k1 k2 k3

Haljastusühikud -

metoodika

D1*(k1 + k2 +

k3)/ 3 =HÜ

15 Hobukastan, harilik üksikpuu 62

III 2 1 0,5 72,3*2

16 Hobukastan, harilik üksikpuu 62

III 2 1 0,5 72,3*2

17 Vaher, harilik üksikpuu 49

IV 0,5 0,2 0,5 19,6*2

18 Saar, harilik üksikpuu 7

III 1 1 0,5 5,8*1

19 Vaher, harilik üksikpuu 26

IV 0,5 0,2 0,5 10,4**2

Vana- Kalamaja tn 9 ja 9a RUUM JA MAASTIK OÜ

kinnistute detailplaneering 2025

6

20 Jalakas, harilik

üksikpuu 18&75

V 0 0 0 0**2

27 Saar, harilik

üksikpuu 36 & 30

III 1 1 0,5 55**1

31 Pärn, harilik

üksikpuu 41

III 2 1 0,5 47,8*1

43 Hobukastan, harilik

Üksikpuu 47&36

IV 2 0,2 0,5 74,7***

Haljastusühikud kokku 357,9

Puude likvideerimise põhjus: *- plan hoonestusalas

**- plan tee ja parkimise alas

***- plan. tehnovõrkude servituutalas

Puu likvideerimine plan pos: 1- pos nr 1 2- pos nr 2

Planeeringus on kajastatud kruntide põhimõtteline väliruumi lahendus, mis täpsustatakse projekti

koostamisel. Väliruumi projekti koostamisel tuleb kaasata maastikuarhitekt.

Jäätmekäitlus

Jäätmekonteinerid on ette nähtud paigutada pos nr 1 krundil hoonesse ja pos nr 2 krundil paiknevad konteinerid olemasoleval krundi lõunapiiril. Konteineritele on tagatud juurdepääs teenindavale

transpordile. Jäätmed kogutakse kokku sorteeritult. Konteinerite paiknemine täpsustatakse hoone

ehitusprojekti koostamisel.

3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted

Detailplaneeringu lahendus arvestab elluviidud Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimise projektiga.

Ehitusprojekti koostaja oli K-Projekt, töö nr 19001. Tänava rekonstrueerimisel on Vana-Kalamaja

liikluslahendust muudetud, täpsustatud on sõidu- ja kergliiklejate liikluskorraldust. Elluviidud

lahenduses on sõidukite parkimis- ja peatumiskohad Kalma sauna esisel alal viiele sõidukile ning GAG

esisel alal neljale sõidukile. Tänaval paiknevad parkimiskohad on avaliku kasutusega.

Ajaloolisest krundistruktuurist ning hoonestusest lähtuvalt ei ole võimalik ega vajalik

parkimiskohtasid kavandada planeeritud kruntidele. Hoonete kasutusotstarbest ja tänava

rekonstrueerimisprojektist lähtuvalt on parkimis- ja peatuskohad projekteeritud Vana-Kalamaja tänavamaale. Pos nr 1 krundi teenindamiseks on vajalik ning piisav viis parkimise kohta hoone

esisel alal sõidukite peatumiseks (taksod) ning mõned kohad lühiajaliseks parkimiseks. Pos nr 2

krundi teenindamiseks on hoone esisel alal sõidukite peatumiseks neli kohta. Vana-Kalamaja

tänava liiklus muutub ühesuunaliseks ning rohkem on ruumi kavandatud jalakäijatele ja

kergliiklejatele. Tänava rekonstrueerimine ja kergliiklejate ala suurendamine toetab igati

tänapäevaseid liikumislahendusi ning ei ole vastuolus ka planeeringu eesmärkidega.

Planeeritud liikluskorralduse koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

- Planeeritud kruntidele on tagatud juurdepääs avalikult Vana-Kalamaja tänavalt;

- Vana-Kalamaja projektlahendus on ellu viidud ja planeering ei näe ette selle muutmist;

- Kruntidele ei ole parkimiskohtasid kavandatud. Parkimiskohtade arvu norme ei rakendata

parkimiskohtade planeerimisel ja projekteerimisel ehitise olemasolevas mahus või olemasoleva

Vana- Kalamaja tn 9 ja 9a RUUM JA MAASTIK OÜ

kinnistute detailplaneering 2025

7

ehitise väikesemahulisel (ehitusmahu kasv kuni 10%) laiendamisel, mille käigus ei muudeta

märkimisväärselt ehitise arhitektuurset lahendust, või riikliku kaitse alla võetud maa-alal või

selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis, loodusobjekti

kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal. Kitsendust rakendatakse asukoha- ja

objektipõhiselt. Samas jäävad kehtima piirkonnale kehtestatud parkimiskorralduse põhimõtted

ning kas maksimaalselt või minimaalselt lubatav parkimiskohtade arv;

- Jalgrataste võimalikud parkimiskohad kruntidele on kajastatud Põhijoonisel. Lahendus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel;

- jalgrataste parkimise normatiiv lähtub jalgrattastrateegiast;

- normatiivsete parkimiskohtade arvutus on koostatud lähtuvalt Tallinna Linnavolikogu

17. septembri 2020 otsusest nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“;

- Pos nr 1 krundile kavandatud hotellile ei ole kavandatud bussi peatumise kohta. Külastajate vedu hotelli tuleb kavandada väiksemate sõidukitega.

Parkimise lahendus ning kohtade arv täpsustatakse ehitusprojektis hoone kasutusotstarbest ning

kehtivast parkimise normatiivist lähtuvalt.

Parkimisnormi arvutus:

Jalgrataste parkimisnormi arvutus

Pos nr Objekt Rattaparkimise

normatiiv* Normatiivne

rattaparkimiskohtase arv

1 Tervisekeskus

kohvik

1/5 kohta

/igapäevane külastaja

1/10 kohta külastaja

ja 1/8 kohta/töötaja

71

30

30

14+3+4=

21

2 kool 1/3 kohta õpilane 704 õpilast 235

KOKKU 256

* -vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018-2027

Jalgrataste parkimiskohtade arvutus on tehtud Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 istungil

protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 järgi.

Jalgrataste parkimiskohad on kavandatud kooli õuealale ja positsioon nr 1 krundile.

Jalgratta parkimiskohtade arv ja asukoht täpsustatakse ehitusprojektis.

Vana- Kalamaja tn 9 ja 9a RUUM JA MAASTIK OÜ

kinnistute detailplaneering 2025

8

3.7 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted

Planeeringuala varustatus tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

õigusaktidele ja võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on

põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis.

3.7.1 Veevarustus

Planeeringu VK osa koostamisel on aluseks võetud AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 21.06.2023 tehnilised

tingimused PR/2333916-1. Lahenduse koostas MERINDORF OÜ.

Detailplaneeringu lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

Planeeringuala olmevesi on lahendatud olemasoleva Vana-Kalamaja tn De315 veetoru baasil.

Moodustatavate kinnistute jaoks on käesolevaks hetkeks rajatud olemasolevad veeühendused.

POS1 kinnistu planeeritav veehulk on 45 m3/ööp; 7l/s POS2 kinnistu planeeritav veehulk on 35 m3/ööp; 4l/s

POS 1 kinnistul on olemasolev veevarustuse ühendustorustik De100mm.

POS 2 kinnistul on olemasolevad veevarustuse ühendustorustikud 2xDe160mm koos liitumispunktidega.

Kinnistute olemasolevad veetorustikud on piisava läbimõõduga, et tagada vajalik veevarustus.

Pos1 välistulekustutusvee vajadus on 10 l/sek, mis peab olema tagatud 3 tunni jooksul.

Pos2 välistulekustutusvee vajadus on 25 l/sek, mis peab olema tagatud 3 tunni jooksul.

Planeeringuala välistulekustutusvesi 25 l/s on tagatud Vana-Kalamaja tn paiknevatest hüdrantidest.

Pos2 sisekustutusvee vajadus on 20 l/sek, mis on tagatud olemasolevatest veevarustuse

ühendustorustikest 2xDe160mm

Vastavalt AS Tallinna Vesi tehnilistele tingimustele on ühisveetorustikus tagatud tavaolukorras vabasurve 310 kPa ja tulekahju olukorras 100 kPa. Pos nr 1 hoonel puudub sisemine tulekustutussüsteem (arvutuslik

süsteemi vooluhulk on 0 l/s).

3.7.2 Reoveekanalisatsioonivarustus

Planeeringu VK osa koostamisel on aluseks võetud AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 21.06.2023 tehnilised

tingimused PR/2333916-1. Lahenduse koostas MERINDORF OÜ.

Detailplaneeringu lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne.

Kinnistutel on käesolevaks hetkeks rajatud kanalisatsiooni ühendused.

POS1 reoveekanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk on 45 m3/ööp, 15,0l/s

POS2 reoveekanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk on 35 m3/ööp, 9,0l/s

Planeeringuala kinnistute reovesi on ette nähtud kanaliseerida Vana-Kalamaja tn Ø315 mm

ühiskanalisatsioonitorustikku. POS1 kinnistul on olemasolev kanalisatsiooni ühendustorustik De200mm koos liitumispunktiga.

POS2 kinnistul on olemasolev kanalisatsiooni ühendustorustik De250mm koos liitumispunktiga.

Olemasoleva kanalisatsioonitorustikud on piisava läbimõõduga, et ära juhtida planeeritud kinnistutelt

tulev reovesi.

Olemasolev, kasutusest välja jääv kanalisatsioonitorustik on ette nähtud likvideerida.

3.7.3 Sademeveekanalisatsioon

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne.

Sademevee ligikaudsed vooluhulgad on arvestatud vastavalt standardile EVS 848:2021

„Väliskanalisatsioonivõrk“.

Arendusala arvutuslik vooluhulk ( vihma kestus 5min)

POS1 kinnistu sademevee arvutuslik vooluhulk on 49,0l/s POS2 kinnistu sademevee arvutuslik vooluhulk on 157,0l/s

Vana- Kalamaja tn 9 ja 9a RUUM JA MAASTIK OÜ

kinnistute detailplaneering 2025

9

Planeeringuala sademevee vooluhulkade bilanss

POS nr Pinnakatte tüüp(m²)

EVS 848:2021, korduvus 5a, 10 min, arvutuslik intensiivsus q =266.4 L/

(sek*ha)

k a

tu s

te e

a sf

a lt

k a

te

H a

lj a

sp in

d

K a

tu s,

a rv

u tu

sl ik

v o

o lu

h u

lk L

/s

A sf

a lt

, a

rv u

tu sl

ik v

o o

lu h

u lk

L /s

H a

lj a

sp in

d ,

a rv

u tu

sl ik

v o

o lu

h u

lk L

/s

K o

k k

u ,

L/ s

Lu b

a tu

d ä

ra ju

h it

a v

vo o

lu h

u lk

L /s

A k

u m

u le

e ri

ta k

se k

ru n

d il

, L/

s

V a

ja li

k k

e sk

e n

d a

m is

e m

a h

t, m

3

Im m

u ta

m is

e m

a h

t, m

2

K in

n is

tu p

õ h

in e

k a

su ta

m is

e (

o lm

e ,

k a

st m

in e

j m

ss )

m a

h t,

m 3

1 1114 305 688 36 8 5 49 10 39 25 2 2

2 2455 2978 399 78 76 3 157 Olemasolev süsteem

Kokku: 3569 3283 1087 114 84 8 206 10 39 25 2 2

POS1 krundi jaoks on olemaseolev sademevee ühendustorustik De200mm koos liitumispunktiga.

Ärajuhitav sademevee vooluhulk tuleb ühtlustada kinnistu piires. Kinnistusisene liitumispunkti ühendatav

isevoolne sademeveetoru võib olla läbimõõduga maksimaalselt de110 ning languga mis täistäite korral

laseb sademevett läbi kuni 10 l/s.

Kinnistule tuleb enne sademevee ühiskanalisatsiooniga liitumist ette näha vooluhulga regulaatorkaev.

POS1 krundile on ette nähtud sademevee ühtlustusmahuti (Q=25m³).

POS2 sadevee süsteem on välja ehitatud 2017 aastal koolihoone rekonstrueerimise käigus ja sellest on

ette nähtud juhtida sadevesi Vana-Kalamaja tänava sadeveetorustikku. Sellest tulenevalt ei ole krundile

POS2 ette nähtud sadevee puhverdusmahutit. POS2 kinnistu jaoks on välja ehitatud sademevee

liitumispunkt Vana-Kalamaja tänaval. Detailplaneeringu mahus on ette nähtud kinnistu

sademeveekanalisatsioon juhtida De110mm sademeveetoru K21 kaudu olemasolevasee sademevee

liitumispunkti.

POS2 kinnistul on olemasolev kanalisatsiooni ühendustorustik De200mm koos liitumispunktiga.

Kinnistusisene sademevesi lahendatakse järgmistes projekteerimis-staadiumites.

Vana- Kalamaja tn 9 ja 9a RUUM JA MAASTIK OÜ

kinnistute detailplaneering 2025

10

3.7.4 Sidevarustus

Planeeringuala sidevarustuse lahendus on koostatud vastavalt Telia Eesti AS 24.01.2025 tehnilistele

tingimustele nr 39416932.

Sidevarustuse osas säilivad olemasolevad ühendused. Pos nr 1 krundi liitumisleping on sõlmitud AS Telset:

kliendilepingu nr TLN 16-00429 lisa 19 ja tooteleping nr LEP-36358.

Detailplaneering ei näe ette muudatusi sidevarustuse lahenduses pos nr 1 ja 2 kruntidel.

3.7.5 Soojusvarustus

Planeeritud ala soojusvarustuse perspektiivne lahendus on koostatud vastavalt AS Utilitas Tallinn

19.05.2022 tehnilistele tingimustele 23TT-08227.

Planeeritavate hoonete soojusega varustamiseks kaugkütte baasil on ette nähtud teha hargnemised

olemasoleval/ümbertõstetaval soojustorustikul DN100 B5-11 teenindussõlme läheduses ja seoses

planeeritavate hoonetega, on ette nähtud olemasoleva soojustorustiku ümbertõstmine, vastavalt AS Utilitas Tallinn detailplaneeringu koostamise tehnilistele tingimustele nr 23TT-08227 (19.05.2022).

Seoses soojustorustiku ümberplaneerimisega, tuleb ka olemasolevat soojustorustikku rekonstrueerida,

et suurendada asendiplaanijärgsete lõikude läbimõõtu. Soojustorustiku rekonstrueerimine ja läbimõõdu

suurendamine on arendaja kulul.

Ühendatav soojatarbimine on 0.43 MW, mis täpsustatakse kaugküttetorustiku tööprojekti staadiumis.

Detailplaneeringuga nähakse ette sõltumatu soojuskoormuse ühendusskeem läbi automatiseeritud

soojussõlmede. Liitumispunktide asukohad täpsustatakse tööprojekti staadiumis.

Maa-alune planeeritav soojustorustik on ette nähtud III isolatsiooniklassi pealevoolu toru ning II isolatsiooniklassi tagasivoolu toruga. Kasutatakse eelisoleeritud signaaltraatidega kaugküttetorusid.

Planeeritava kaugküttetorustiku koormused ja läbimõõdud täpsustatakse projekteerimise staadiumis.

3.7.6 Gaasivarustus

Planeeringu koostamisel on aluseks AS Gaasivõrgu tehnilised tingimused nr 3-6/96-24. Planeering näeb

ette võimaluse liitumiseks gaasiga pos nr 1 krundile. Gaasiliitumise punkt A-kategooria gaasitoruga

paikneb Vana-Kalamaja tn 9b kinnistul.

3.7.7 Elektrivarustus

Elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele

(12.02.24 nr 467858).

Planeeritud ala elektrienergiaga varustamiseks on ala Vana-Kalamaja tn 9a renoveeritavale/säilivale ja

planeeritavale hoonele/hooneosale (objektid). Detailplaneeringu ala toide on planeeritud olemasoleva

alajaama nr. 369 baasil. Objektide elektrivarustus on planeeritud olemasolevast 0,4 kV jaotuskilbist

32460JK Vana-Kalamaja tn 9a kinnistul (olemasolevad liitumised 3x160A+3x250A). Kilbid peavad olema

alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumispunktist objektini on planeeritud maakaabliga.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana. Planeeritud ja olemasolevate

kaablite kaitsevöönd on 1m kaabli teljest. Planeeringulahenduses on näidatud kaablite koridori laiused,

kuid täpne kaablite arv määratakse konkreetsemalt edasise projekteerimise käigus.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele. Detailplaneerimise

projektiga on määratud ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad.

Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada

Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.

Vana- Kalamaja tn 9 ja 9a RUUM JA MAASTIK OÜ

kinnistute detailplaneering 2025

11

Positsioon nr 2 elektritoite lahendust ei muudeta.

3.7.8 Tänavavalgustus

Planeeritud ala piirneb väljaehitatud avaliku tänavaga, mille tänavavalgustuse lahendust ei muudeta.

Krundipealne välisvalgustus lahendatakse järgmistes projekteerimisetappides.

3.7.9 Jahutus

Positsioon nr 1 planeeritud hoone jahutus on kavandatud lahendada lokaalselt vesijahutusega. Hoone

fassaadi kavandamisel soovitav kasutada passiivseid jahutuse lahendusi päikesekiirguse blokeerimiseks.

Sobiv jahutuse lahendus täpsustatakse järgmistes projekteerimisetappides.

Positsioon nr 2 planeeritud hoonele ei ole jahutust kavandatud, soovitav kasutada ainult passiivseid

jahutuse lahendusi.

3.8 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted

Planeeritud alal piirneb avaliku Vana-Kalamaja tänavaga ning põhjapoolses osas Kalma haljakuga.

Detailplaneeringus ei näha ette avaliku ala kavandamist planeeritud kruntidele.

3.9 Kehtivad ja planeeritud kitsendused

Kehtivad kitsendused:

- Tehnovõrkudest tulenevad kaitsevööndid;

- kinnismälestis Kalamaja saun (1928. a), mälestise registri number on 8255. 1928. aastal valminud uusklassitsistlik art deco elementidega saunahoone projekteeris arhitekt Aleksander Wladovsky;

- arheoloogiamälestise asulakoht 13-16. sajandi kaitsealasevööndis (registri number 2628);

- Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis, kus tuleb säilitada vaated vanalinnale ja

kehtivad hoonete kõrguse piirangud;

- Planeeringuala asub Kalamaja miljööväärtuslikus hoonestuspiirkonnas, kus väga väärtuslikud ja miljööväärtuslikud hooned miljööväärtuslikul hoonestusalal kuuluvad säilitamisele ja

restaureerimisele vastavalt kaitse- ja kasutustingimustele.

Planeeritud kitsendused:

Planeeringualal moodustatud kruntidele on vaja seada servituudid järgmiste tehnovõrkude hooldamiseks ja paigaldamiseks võrguvaldaja kasuks kaitsevööndi ulatuses:

- pos nr 1 Elektrilevi kasuks

- pos nr 1 AS Utilitas Tallinn kasuks

- Vana -Kalamaja 9b kinnistule AS Utilitas Tallinn kasuks

- Vana-Kalamaja tänavale AS Utilitas Tallinn kasuks

Vana- Kalamaja tn 9 ja 9a RUUM JA MAASTIK OÜ

kinnistute detailplaneering 2025

12

3.10 Kavandatu vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele

Planeeringulahendus ei näe ette senise maakasutuse muutmist. Planeeringuala paiknemine

miljööväärtuslikus piirkonnas annab suunised ka kavandatud hoonemahtudele. Mõlema kinnistu osas on

oluline olemasolevate väärtuste säilitamine ning kavandada võimalused jätkusuutlikuks arenguks nii

koolihoone laiendamisel kui ka Kalma sauna teenuste lisandumisel.

Värskelt renoveeritud Vana-Kalamaja tänav on uudne oma lahenduselt ning alal liigub senisest enam

jalakäijaid ning jalgrattureid. Planeeritud hoonete kasutusfunktsioonid toetavad säästlikke liikumisviise,

planeering ei näe ette kruntidele parkimise kohtasid. Sõidukitel liiklemine, peatumine ja parkimine on

lahendatud tänava rekonstrueerimisprojektis.

Ala paikneb hea ühistranspordi ühendusega piirkonnas, kus lisaks trammiliini nr 1 ja 2 peatustele „Balti jaam“ ja „Põhja puiestee“ ning bussipeatusele „Kalamaja“ on ka Balti jaama rongipeatus „Tallinn“. Ala

paikneb jalgsikäigu kaugusel südalinnast ja vanalinnast.

Planeeringus kavandatu on vastavuses ruumilise arengu eesmärkidega.

3.11 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning

vastavus avalikele huvidele ja väärtustele

Planeeringuala on piirkond, mis on väljakujunenud hoonestusega. Piirkonna hoonestus on erinevatest

ajastustest kuid siiski määratud miljööalaks. Piirkond on mitmefunktsiooniline ja toetub 15 minuti linna

mudelile ja põhimõtetele, kus nii 8 kui 80 aastastel on loodud võimalused turvaliseks viibimiseks.

Lähipiirkonna linnakeskkonnale mõjub positiivselt senise Kalma saunale lisanduvate

kasutusfunktsioonide osas. Planeeringuala on lähipiirkonna teenindamiseks avalikkusele suunatud

funktsiooniga – ala paikneb haridusasutus, saunale lisaks kavandatakse spa ja majutusteenuse

lisandumist ning kohviku ja restorani avamist.

Planeeringu elluviimine tõstab lähipiirkonna linnakeskkonna kvaliteeti ja atraktiivsust avalikke huve

arvestavalt.

4. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded

4.1 Olulisemad arhitektuurinõuded

Vana-Kalamaja tn 9a kinnistu arhitektuurinõuded on koostanud arhitekt Meelis Press.

Hoonestusreeglid

- Rajatav hoonekompleks peab moodustama kasutusfunktsiooni plaanis seotud ühtse terviku

- Rajatav uus arhitektuurne maht peab olema vormikeelelt selges kontrastis ajaloolise hoonega,

selgelt väljenduma mis on uus ja mis varajasem

- Uue hoonemahu komponeerimisel arvestada et kõik fassaadid on peafassaadid

- Hoone peasissepääs peab avanema Vana-Kalamaja tänavalt, lisapääsud siseõue- ja Kalma haljaku

küljelt - Hoone tehniline pääs, prügi majandamine ja teeninduspääs viia Kalma haljaku küljele

- Uus hoonemaht ei tohi kõrguslikult ületada ajaloolise hoone katuseviilu kõrgust

- Hoone peab funktsionaalses mõttes aktiivselt suhtlema nii Vana-Kalamaja tänava küljega, Kalma

haljakuga kui ka siseõuega. Tagada aktiivne sise- ja välisruumi funktsioonide sidusus nii Kalma

haljakult kui ka sisehoovist

- Hoone on ette nähtud avalikkusele suunatud kasutusfunktsioonidega – saun, toitlustus, spa ning

majutus

Vana- Kalamaja tn 9 ja 9a RUUM JA MAASTIK OÜ

kinnistute detailplaneering 2025

13

- Ajaloolise saunahoone aknad on nihutatud kõrgele lae alla, saunalisi varjavale kõrgusele. Kalma

haljaku- ja siseõu külje sise- ja õueruum on seetõttu teineteisest eraldatud. Et loodavas

lahenduses saavutada ümbritseva linna väliruumiga hästi seotud tervik, võib utilitaarsele

mälestise osale kaaluda uusi väljapääse ja aknaid. Selline sise-välisruumi avamine peab olema

selgelt eristuv varasemast vormikõnest, üheselt loetav kui sisse viidud arhitektuurne uuendus.

- Arvestades Vana-Kalamaja tänava, kui piirkonna uue peatänava kasutusaktiivsust, tuleb sisehoov

avada avaliku ruumi osana (nt. suvekohviku välialana vms.), luues orgaanilise seose Vana-Kalamaja

tänava, siseõue ja siseruumide kasutusfunktsioonide vahele - Hoone korsten säilitada. Kui uues ahenduses jääb korsten siseruumi osaks, eksponeerida korsten

kogu oma pikkuses

- Kui koolihoone arhitektuurses lahenduses luuakse lõunapiirile tulemüür, tuleks Vana Kalamaja 9a

arhitektuurse terviku lahutamatu osana müüri arhitektuurne lahendus läbi komponeerida.

Vana-Kalamaja tn 9 kooli võimla arhitektuursed tingimused

Salto Arhitektuuribüroo osaühing, arhitektuurne eskiislahendus

Spordihoone katusel paikneva korvpalliväljaku kasutamiseks paigaldada avalikuks kasutuses lift

4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

- Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja

huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud

kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes

omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist;

- ehitatavad hooned peavad vastama energiatõhususe miinimumnõuetele vastavalt majandus- ja taristuministri 11. detsembri 2018 määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“;

- ehitusprojekt kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Tallinna Keskkonna-ja Kommunaalametiga;

- siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond, rakendades meetmeid vastavalt Eesti standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ toodule. Enne hoone ehitamist tuleb planeeritud maa-alal teha

radooni taseme mõõtmised. Piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus

pinnaseõhus on 50 kBq/m³. Planeeringuala paikneb kõrge radoonisisaldusega alal. Kõrgendatud

radoonisisalduse esinemisel tuleb hoone projekteerimisel arvestada radooniohuga ning kasutada

radooniennetuse komplekslahendust. Soovitatav on radooni hoonesse sattumise vätimiseks

ehituse käigus tagada lisaks nõuetekohasele ventilatsioonile, tarindite radoonikindlad

lahendused so hermeetilised esimese korruse tarindid (radoonitõkkekile) ja alt ventileeritav

betoonpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse sundventilatsioon (radoonikaevud);

- detailplaneeringus kavandatud hoonete edaspidisel projekteerimisel võtta arvesse 02.2020

koostatud „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend“;

- sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse

kanalisatsioonivõrku. Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumist teemaale ja

naaberkinnistutele. Sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte suunata. Vajadusel tuleb

sademevee kogumiseks ning võimalikult suures osas kohapeal immutamiseks rajada

immutusalasid (nt imbpeenraid, murualade alla kavandada immutusplokkidega alad, mis

toimivad vahemahutina ning samas lasevad veel maapinda imbuda);

Vana- Kalamaja tn 9 ja 9a RUUM JA MAASTIK OÜ

kinnistute detailplaneering 2025

14

- jalgratta parkimiskohti näha ette vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 istungi protokolliga

nr 14 heakskiidetud Tallinna Rattastrateegiale 2018-2028;

- tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega ületada

keskkonnaministri 16. detsember 2016 nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi;

- ehitusaegsed müratasemed ei tohi ületada "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" normtasemeid;

- vajalik on läbi viia erinevate uuringute teostamine sh ehitusgeoloogiline uuring, mille käigus selgitatakse välja põhjavee tase ja pinnaste filtratsiooniomadused;

- hoonete tehnoseadmed peavad võimaldama tagada EL direktiivide ja riigi õigusaktidest

tulenevate nõuete ning hoonete energiatõhususe miinimumnõuete täitmise;

- tagada liikumispuuetega inimeste avalik juurdepääs spordihoone katusel paiknevale

korvpalliväljakule. Arvestada, et korvpalliväljak on avalikus kasutuses ka koolivälisel ajal;

- hotelli parkimisvõimaluste osas tuleb tuua välja lähimad võimalikud avaliku kasutusega (IKÕ või muu linnaga seotud leping ) parklad/parkimishoonete asukohad;

- positsioon nr 1 krundi hoonete kasutajatele näha ette ratta hoiukohad, kuhu vajadusel kavandatakse ka rattarendi võimalus.

4.3 Keskkonnakaitsealased nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

Ehitusprojekti koosseisus esitada maastikuarhitekti koostatud terviklik välisruumi lahendus, sh

uushaljastuse lahendus.

Krundi väliruumi lahendus ja istutatavate taimede liigiline koosseis ja istutusalad määrata

haljastusprojektis. Tagada kõrghaljastusele vajalikud kasvutingimused ja nõutavad kaugused hoonest,

tehnovõrkudest ja teedest. Haljastusprojekti koostamisel tuleb võtta arvesse Eesti standardi

EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõudeid.

Arvestada „Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030“ seatud eesmärke.

Planeeritud krundi välisvalgustuse lahendus töötada välja väliruumi projekti koostamisel. Lahenduse

koostamisel on oluline energiasäästul ja valgusreostuse vältimine.

Ehitusaluse kasvupinnase käitlemine tuleb läbi viia vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele.

Olmejäätmete kogumiskoht peab vastama Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 21 nõuetele (JHE, Tallinna

Linnavolikogu 9.03.2023 määrus nr 3). Jäätmeveokite (registrimass on kuni 30 tonni) poolt kasutatav

juurdesõidutee peab olema piisava laiusega, kandevõimega ja tasane. Käsitsi teisaldatavad ratastel

jäätmemahutid tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis jääb veoki lähimast võimalikust peatumiskohast kuni kümne

meetri kaugusel.

Planeeringuala paikneb kõrge radoonisisalduse pinnasega alal (vt. lisa 3.4). Soovitatav on radooni

hoonesse sattumise vältimiseks ehituse käigus tagada lisaks nõuetekohasele ventilatsioonile, tarindite

radoonikindlad lahendused so hermeetilised esimese korruse tarindid (radoonitõkkekile) ja alt

ventileeritav betoonpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse sundventilatsioon

(radoonikaevud).

Läbiviidud mürauuringu (vt. lisa 3.3) kokkuvõttele ei ole vajalik seada nõudeid müra leevendamiseks.

Tagatud on ka tänavapoolsete hoonete fassaadidel IV kategooria alade liiklusmüra piirväärtused.

Vana- Kalamaja tn 9 ja 9a RUUM JA MAASTIK OÜ

kinnistute detailplaneering 2025

15

Hoonetele päikesepaneelide kavandamisel lähtuda juhenditest: Päikesepaneelid linnaruumis | Tallinn; Kohalike omavalitsuste tuule- ja päikeseenergia käsiraamat, SEI 2020.

Olemasolevate hoonete/rajatiste lammutamise ja ümberehitamise nõuded

- Ehitus- ja lammutusprojektid tuleb kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse

osakonnaga;

- Lammutamisele kuuluvad hooned/rajatised tuleb tööde ajaks piirata piirdeaiaga;

- Tolmu leviku vähendamiseks tuleb lammutuse käigus konstruktsioone pritsima veega;

- Lammutamisel tekkivad ehitusjäätmed tuleb ladustama vastavalt jäätmekavale ja sorteerima

liikidesse nende tekkekohal;

- Hoonete/rajatiste lammutamisel peab tekkivaid jäätmeid käitlema vastavalt Tallinna

Linnavolikogu 8. septembri 2011 määrusega nr 28 kehtestatud Tallinna jäätmehoolduseeskirjale;

- Hoonete/rajatiste lammutamisel peab kaitsma läheduses kasvavate puude tüvesid ja juurestikku-puid ei tohi kahjustada.

4.4 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas

- Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast;

- Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused;

- Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel Tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele;

- Tööde teostamisel Sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest Nr 73 (25.06.2015) Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise

omaniku juhenditest ja nõuetest tegutsemisluba. Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks.

Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib

ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste

algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis: https//:www.telia.ee/ehitajate-

portaal;

- Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga. Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil

sõlmida Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping projekteerimiseks ja tööde teostamiseks;

- Ehitusprojekti koostamiseks taotleda tehnilised tingimused AKTSIASELTSILT TALLINNA VESI; Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh kinnistuväliste vee ja

kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud) kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti

koostamisel;

- Tallinna välisvalgustuse põhi-ja tööprojekti jaoks taotleda uued tehnilised tingimused. tööjoonised kooskõlastada täiendavalt;

Planeeritud ja rekonstrueeritavale torustikule on vaja seada AS Tallinna Soojus kasuks tähtajatu

tasuta isiklik kasutusõigus.

- Vajadusel täiendada järgmises projekteerimise staadiumis planeeritud soojustorustiku kulgemisjoont viisil, et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941 lubatud piiridesse jäävad

torustiku paigalduspinged ja –pikkused.

- Üksikute objektide soojusvarustuse lahendamiseks on vaja taotleda UTL konkreetsed tehnilised tingimused.

Vana- Kalamaja tn 9 ja 9a RUUM JA MAASTIK OÜ

kinnistute detailplaneering 2025

16

- Soojustorustiku ümbertõstmiseks/asendamiseks on vaja sõlmida AS-ga Utilitas Tallinn

soojustorustike ümbertõstmise kokkulepe.

- Soojustorustike põhiprojekti koostamise staadiumis on muu hulgas vaja lahendada torustike ümberehituse aegsete soojuskatkestustega seonduv. Ehitustöödega kaasnevad

soojuskatkestused peavad olema lühiajalised ja saavad toimuda ainult suveperioodil (orient

vahemikus 1. juuni kuni 31. august). Vajadusel projektis ette näha soojusvarustuse tagamiseks

ajutised soojustorustikud või konteinerkatlamaja kasutamine.

AS Gaasivõrk: AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndis tööde planeerimiseks ja

projektlahenduste koostamiseks taotleda tehnilised tingimused aadressil: [email protected].

Kaitsevööndis võib teostada töid ainult põhi- või tööprojekti olemasolul, mis tuleb samuti enne

töödega alustamist esitada AS-le Gaasivõrk eposti aadressile [email protected]. Ilma põhi- või

tööprojekti koostamiseta ei ole võimalik AS-l Gaasivõrk hinnata planeeritava tegevuse ohutust ning

AS Gaasivõrk ei saa anda nõusolekut gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks.

Gaasipaigaldise projekteerija peab omama gaasipaigaldise projekteerimise tegevusala

registreeringut majandustegevuse registris, vähemalt kahe aastast kogemust gaasipaigaldiste

projekteerimises ja vähemalt ühte gaasialase spetsialiseerumisega diplomeeritud

soojusenergeetikainseneri kutsetasemega 7.

Gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks nõusoleku andmisel võivad AS Gaasivõrk

seisukohad/nõuded täpsustuda/muutuda olenevalt planeeritavast tegevusest ja selle võimalikust

mõjust. Täiendavad täpsemad nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemise

osas väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis täiendavate tehniliste tingimuste

väljastamisel, mille taotlemiseks pöörduda e-posti aadressile: [email protected]. Terasest

gaasipaigaldise kaitsevööndis kaevetööde teostamise korral tuleb gaasitorustik ümber isoleerida,

isoleerimistööde täpne maht selgub projekteerimise ja ehitustööde käigus.

Pärast ehitustööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasipaigaldised vastama õigusaktides ja

standardites (sh standardis EVS 843) määratud nõuetele, sh peab olema tagatud gaasipaigaldise nõuetekohane sügavus. AS Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitseks tuleb ette näha meetmed tagamaks

nende ohutus ehitustööde käigus.

Gaasivõrguga liitumiseks on vajalik esitada avaldus, mis on leitav AS Gaasivõrk kodulehelt.

4.5 Nõuded tuleohutuse tagamiseks

Hoone projekteerida siseministri 30.03.2017 määrusel nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele“ määratud tulepüsivusklassile vastavalt.

Positsioon nr 1 ja 2 hoonetele on krundil piiril planeeritud tulemüür.

Pos1 välistulekustutusvee vajadus on 10 l/sek, mis peab olema tagatud 3 tunni jooksul.

Pos2 välistulekustutusvee vajadus on 25 l/sek, mis peab olema tagatud 3 tunni jooksul.

Planeeringuala välistulekustutusvesi 25 l/s on tagatud Vana-Kalamaja tn paiknevatest hüdrantidest.

Pos2 sisekustutusvee vajadus on 20 l/sek, mis on tagatud olemasolevatest veevarustuse

ühendustorustikest 2xDe160mm Vastavalt AS Tallinna Vesi tehnilistele tingimustele on ühisveetorustikus tagatud tavaolukorras vabasurve

310 kPa ja tulekahju olukorras 100 kPa. Pos nr 1 hoonel puudub sisemine tulekustutussüsteem (arvutuslik

süsteemi vooluhulk on 0 l/s).

Hoone tulepüsivusklass määrata vastavalt siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ järgi. Kavandatud hoone tule levikut takistavate

meetmed määrata ehitusprojektis. Planeeritud hoone välise tuletõrje kustutusvee vajadus määrata

hoone projekteerimise staadiumis vastavalt nende tuletõkkesektsiooni pindaladele.

Vana- Kalamaja tn 9 ja 9a RUUM JA MAASTIK OÜ

kinnistute detailplaneering 2025

17

Planeeringuala välistulekustutusvesi on ette nähtud lahendada olemasolevatest tuletõrjehüdrantidest

Vana-Kalamaja tänaval, tagatud on tulekustutusvesi 10l/s. Lähtuda Siseministri määrus nr 10 21.01.2021

Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,

tingimused ning kord, EVS 812-6:2012 +A1:2013- Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus.

Projekteeritava hoone tuleohutuse osas lähtuda majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusest nt 97

„Nõuded ehitusprojektile“ ja Standardisari EVS 812 või uuem.

Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud

päästevahenditega vastavalt Eesti standardile EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7_Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded.

4.6 Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks

Kuritegevuse ennetamiseks ja turvalisuse tagamiseks tuleb hoone sissepääsud valgustada. Kuritegevuse

riskide vähendamiseks tuleb hoone ehitamisel kasutada vastupidavaid materjale. Näha ette atraktiivne

maastikukujundus ja arhitektuur, et suurendada peremehetunnet ja vähendada vandalismiaktide ohtu.

5. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu lähtedokumentidele ja –

seisukohtadele

Tallinna linna üldplaneering Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu järgi jääb

planeeringuala korruselamute alale, mis on põhiliselt kahe- ja enamkorruseliste korterelamute ala, kus

võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusteenindusettevõtted,

garaažikooperatiivid jm; paneelelamupiirkondades ka bürood jm keskkonnaohutud ettevõtted. Lisaks

asub planeeringuala Tallinna üldplaneeringu järgi osaliselt Kalamaja miljööväärtuslikus

hoonestuspiirkonnas, kus on ajalooliselt välja kujunenud ühtne, kindlatele kriteeriumitele vastav

hoonestus, tänavatevõrk ja haljastus, mille kvalitatiivne tase väärib säilitamist. Detailplaneering on

kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu (koostamisel)

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu algatamine”. Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu

maakasutusplaani tööversiooni kohaselt jääb Vana-Kalamaja tn 9 kinnistu maa-ala üldplaneeringu

kohasele keskusealale ja maakasutuse juhtfunktsiooniks on määratud ühiskondlike hoonete ala.

Ühiskondlike hoonete alale võib rajada avalikku funktsiooni täitvaid hooneid: valitsus- ja ametiasutusi,

lastehoiu, haridus-, teadus-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande-, sakraal-, operatiivteenuste-, kultuuri-,

spordiasutuste ala vms. Vana- Kalamaja tn 9a kinnistu maa-ala jääb Põhja-Tallinna linnaosa

üldplaneeringu maakasutusplaani tööversiooni kohaselt peamiselt ettevõtlusele suunatud

segahoonestusalale. Segahoonestusaladeks on määratud peamiselt mereäärsed arengualad, endised

tehastealad või piirkonnad, kus linnaehituslik arengusuund on kujunemas mitmefunktsiooniliseks. Antud

aladel peab ettevõtlusfunktsioon olema ülekaalus. Nendel aladel tuleb kavandada vähemalt 75% ulatuses äri-, ettevõtlus- või laondusfunktsiooni. Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu järgi tuleb

minimaalseks haljastuse osakaaluks näha ette üldjuhul vähemalt 20%. Detailplaneering on kooskõlas

koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga.

Vana- Kalamaja tn 9 ja 9a RUUM JA MAASTIK OÜ

kinnistute detailplaneering 2025

18

Vastavus Tallinna Linnavalituse korraldusega 12.04.2023 nr 336 „Vana-Kalamaja tn 9 ja 9a kinnistute

detailplaneeringu algatamine Põhja-Tallinnas“ määratud lähteseisukohtadele ja lisatingimustele:

3.1 Vana-Kalamaja tn 9a suurimaks tihedusenäitajaks kavandada kuni 1,27, täisehituse kuni 44%,

korruselisus kuni 4;

Detailplaneeringu lahendus on positsioon nr 1 osas koostatud esitatud lähtetingimusi arvestavalt.

3.2 algatada detailplaneering tingimusega, et analüüsitakse parkimise lahendamist esimese eelistusena

krundi piires või alternatiivselt koostöös Tallinna Linnavalitsusega linna omandis oleval kinnisasjal

arvestades Tallinna Linnavolikogu 15.detsembri 2022 määruse nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise

ehitamise ja selle rahastamise kord“ toodud põhimõtteid. Teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad

vastama EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele. Parkimiskohtade arvu kavandamisel lähtuda kehtivast

parkimisnormatiivist vastavalt Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2020 otsusele nr 84 „Tallinna

parkimiskohtade arvu normid“;

DP koostamisel on analüüsitud parkimise vajadust ning lahendust ja jõutud otsuseni, et planeeritud

kruntidele parkimise kohtasid ei kavandata.

3.3 jalgrataste parkimislahenduste kavandamisel juhinduda Tallinna Linnavalitsuse 11.oktoobri 2017

istungi protokoll nr 41 päevakorrapunktiga 26 kinnitatud „Tallinna rattastrateegist 2018-2028“;

Planeeringus on välja toodud normatiivne jalgrataste parkimise vajadus. Kruntide ehitusprojekti

koostamisel on vajalik näha ette jalgrataste parkimiskohad, kooli hoovis soovitatavalt varjualustes.

3.4 hoonestuse ja kohtkindlate rajatiste planeerimisel arvestada planeeringuala läbivate olemasolevate

tehnorajatistega ja nende kaitsevöönditega ning nendest tulenevate seadusjärgsete kitsendustega.

Vajadusel planeerida olemasolevate tehnovõrkude ümbertõstmine koostöös vastavate võrguvaldajatega;

Esitatud lähtetingimusega on arvestatud, planeeringu lahendus on võrguvaldajate poolt kooskõlastatud.

3.5 Eesti Geoloogiakeskuse radoonikaardi järgi jääb planeeritav ala kõrge radoonisisaldusega piirkonda.

Teostada radooniuuringud hiljemalt detailplaneeringu staadiumis. Vajadusel lähtuda hoonete

projekteerimisel standardis EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“ esitatud meetmetest ja

radooniuuringus toodud soovitustest;

Uuring on koostatud, vt. Lisa 3.4

3.6 teostada modelleerimine hiljemalt detailplaneeringu koostamise faasis päevasel ja öisel ajavahemikul,

lisaks müra modelleerimine liikluse tipptunnil. Esitada tuleb mürakaardid ning müra fassaadidel. Müra

hindamisel lähtuda sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusest nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". Vajadusel esitada

müraleevendusmeetmed. Lähtuda standardist EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest";

Mürauuring on koostatud, vt. Lisa 3.3.

3.7 kavandada kruntide maapinnaga ühendatud haljastuse protsendiks minimaalselt 20%.

Kasvutingimuste tagamiseks rakendada EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõudeid;

Planeeritud kruntide haljastuse osakaal on keskmiselt 16%. pos nr 2 koolihoone krundil ei ole võimalik

täita minimaalse haljastuse osakaalu.

3.8 teostada kinnistul ja 5 meetri raadiuses naaberkinnistutele Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020

määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine. Kanda joonistele

inventeerimise tulemused koos puude võrade ulatusega. Tagada I ja II väärtusklassi ning võimalusel III

väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine

Inventeerimine on teostatud, vt. Lisad 3.2.

Vana- Kalamaja tn 9 ja 9a RUUM JA MAASTIK OÜ

kinnistute detailplaneering 2025

19

3.9 tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle

likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021

määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“

Planeeringu seletuskirjas on määruse kohane arvestus tehtud.

3.10 lisada seletuskirja nõue, et ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada maastikuarhitektuurne, sh

haljastuse projekt. Projekteerimisse kaasata maastikuarhitekt;

Nõue on lisatud seletuskirja p. 4.3.

3.11 sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud

„Tallinna sademeevee strateegia aastani 2030“ seisukohtades. Piirata sademevee juhtimist otse

kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Vajadusel kasutada

sademevee käitlemise innovatiivseid lahendusi (katusehaljastuse rajamine, kasutamine kastmiseks, olmes

jne) vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumine naaberkinnistutele;

Seletuskirja p. 3.7.3 on esitatud nõuded edasisele projekteerimisele ning sademevee ühtlustamisele.

3.12 detailplaneeringu koostamisel kirjeldada olmejäätmete kogumise lahendust. Määrata olmejäätmete

kogumiskohad kinnistu põhiselt arvestades planeeritava hoonestuse kasutusotstarvet ning Tallinna

Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ § 21 nõudeid, asukohad

tähistada põhijoonisel. Tagada ligipääs teenindustranspordile ja -personalile, vajadusel määrata

servituudi vajadus teenindustranspordi ning -personali kasuks;

Planeeringu on näidatud võimalikud olmejäätme konteinerite asukohad.

3.13 küttevarustuse kavandamisel arvestada Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusega nr 9

„Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord,

kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“. Määruse kohaselt asub kinnistu

Tallinna kaugkütte piirkonnas;

Planeeritud hoonete küttevarustus lähtub määruses esitatud tingimustest, kavandatud on liitumine

kaugküttevõrguga.

Planeering on kooskõlas järgmiste uuringutega:

Muinsuskaitse eritingimused

Vana-Kalamaja tn 9a kinnistule Kalma sauna remont-renoveerimiseks, osaliseks ümber ehitamiseks ja juurdeehitise lisamiseks on 27.07.2020 koostatud muinsuskaitse eritingimused. Tingimused koostas

Oliver Orro, Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Vt. Lisa 3.1

Puittaimestiku haljastuslik hinnang

Detailplaneeringus on koostatud hinnang. Inventeerimise aruanne, Lisa nr 3.1. Hinnangu koostas Kaja

Sepper, Pihamaa stuudio, töö nr P96/2022. Vt. Lisa 3.2

Mürahinnang

Koostatud on mürauuring. Uuringus ei ilmnenud ülenormatiivset müra. Detailplaneeringu käigus

koostatud mürahinnangut vaata lisa nr. 3.3.

Radooniuuring

Koostatud on radooniuuring. Uuringus ilmnes, et ala paikneb kõrge radoonisisaldusega pinnasega alal.

Detailplaneeringu käigus koostatud uuring, vaata lisa nr. 3.4.

Vana- Kalamaja tn 9 ja 9a RUUM JA MAASTIK OÜ

kinnistute detailplaneering 2025

20

Insolatsiooni analüüs

Koostatud on insolatsiooni analüüs. Analüüsi tulemusena selgus, et Vana-Kalamaja tn 9 ja 9a

detailplaneeringuga kavandatav mõju Kalma tn 8 ja 10 kortermajade insolatsiooni kestvusele on vähene

ja tagatud on juhendi järgne vajalik insolatsiooni kestus korterites, vt. lisa 3.5

II Joonised

Joonis nr 1 Asukohaskeem

Joonis nr 2 Põhijoonis

Joonis nr 3 Tehnovõrkude koondplaan

Illustreeriv materjal