Riigitee nr 11184 Alliku-Laagri tee (lõigus Vääna jõgi ja Juuliku-Tabasalu tee) rekonstrueerimise ehitusgeoloogilised uurimistööd

Registreeringud EG-; EP-; EH-; EK-; EO-10434933-0001

GEOTEHNILISTE UURINGUTE KAVA

TÖÖ NR. GE-3711 Töö nimi: Riigitee nr 11184 Alliku-Laagri tee (lõigus Vääna jõgi ja Juuliku- Tabasalu tee) rekonstrueerimise ehitusgeoloogilised uurimistööd. Tööde teostamise aeg: mai-juuni 2025.a. Vastutav spetsialist: Jaanika Liiv, EKR Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7

GEOLOOGILISTE UURINGUTE KAVA

Geoloogilistel uurimistöödel juhindutakse 03.10.2024 käskkirjaga nr 1.1-/24/139 kinnitatud „Geotehnilised uuringud ja katsetused“ ning standardist EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1. Uuringud on tehniliselt jagatud kahte etappi:

1. uuringud sõidutee projekteerimiseks (kokku 13 puurauku); 2. uuringud Veskipõllu kinnistule jääva kergliiklustee projekteerimiseks (kokku 9 puurauku

kasvupinnase paksuse määranguks).

Sõidutee puuraugud on joonisel tähistatud mustaga (PA-1...13) ning kasvupinnase paksuse määrangud rohelise (PA-14…22) värviga. Uuringute eesmärgiks on ala geoloogilise lõike selgitamine. Tee puuraugud puuritakse vähemalt 2,5 m sügavused või minimaalselt 1 m läbi nõrgast aluspinnasest. Puuraugud kasvupinnase paksuse määranguks jäävad ~1m sügavused. Minimaalselt võetakse iga kahe sõidutee puuraugu kohta üks pinnaseproov (terastikulise koostise, plastsuse ja vajadusel kuumutuskao määramiseks). Proovid teimitakse akrediteeritud geotehnikalaboris. Pinnased klassifitseeritakse vastavalt EVS-EN ISO 14688-1 ja 2 järgi. Puuraukude paigutamisel on arvestatud olemasolevate tehnovõrkude paiknemist, et minimiseerida nendesse puurimise ohtu. Puuraugud, mis siiski paiknevad olemasolevate kommunikatsioonide kaitsevööndis, kooskõlastatakse kommunikatsioonide valdajatega. Puuraukudes mõõdetakse peale pinnaseveetaseme stabiliseerumist uurimisaegne (kuupäevaline) veetase. Määratakse niiskuspaikkonnad. Puuraugud mõõdistatakse geodeedi poolt ja kantakse topo-geodeetilisele alusplaanile. Kasutatakse enamasti RTK-GNSS seadet, milliseid on REIB-i valikus mitu: Trimble R6, R8s, R10 ja Leica

Inseneribüroo REIB OÜ

A. ADAMSONI 26 10137 TALLINN ÄRIREGISTRIKOOD 10434933

TEL. (+372) 7337 150 E-POST: [email protected]

www.reib.ee

SWEDBANK, KOOD 767 IBAN: EE 2200 2210 1095 7948

SWIFT/BIC: HABAEE2X

GS13 või GS16. Seade valitakse sõltuvalt geodeedist, kes viib läbi puuraukude positsioneerimise. Koos mõõdistusega määratakse ka puuraugu suudme kõrgus. Puurimiseks kasutatakse lintidel puurmasinat GM-100, puurtoru ehk südamikpuuriga minimaalse läbimõõduga 108 mm.

Kõik puuraugu kohad pildistatakse üles selliselt, et fotodel oleks näha:

- 20-40% ulatuses teeäärset taustinformatsiooni (asukoha visuaalseks kontrolliks). - Mõõtelatt puuraugu põhjas (≤3m sügavuse korral). Mõõtelati skaala peab olema

fotol loetav (sügavuse ligikaudseks visuaalseks kontrolliks). - Kõigi pinnaseproovide kotid proovivõtu toimumise visuaalseks kontrolliks. Kotid

fotol avatuna, proov ja proovi number loetavalt peal. - Kasutatava puurotsa tüüp (tööorgan) tööasendis.

Pärast töö lõpetamist likvideeritakse puuraugud ning täidetakse need väljapuuritud materjaliga. Täidetud aukudele kehtib garantii 2 a.

Analüüsitakse puurimiste ja laboriuuringutega kogutud informatsioon ning vormistatakse geoloogiliste uuringute aruanne. Uuringute tehniline materjal esitatakse ka viimases masinloetavas .ags –formaadis.

Koostas: Jaanika Liiv, REIB OÜ geoloogiainsener [email protected]

LISA 1. Puuraukude asendiplaan

Juhend

Geotehnilised uuringud ja katsetused

TRANSPORDIAMET 2024

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 2/37

SISUKORD

1 EESMÄRK ................................................................................................................................... 4

1.1 Juhendi sihtrühm.................................................................................................................... 4

1.2 Juhendi huvigrupid ................................................................................................................ 4

2 MÕISTED JA LÜHENDID ......................................................................................................... 4

3 KÄSITLUSALA .......................................................................................................................... 6

4 GEOTEHNILISE UURINGU ÜLDPÕHIMÕTTED ................................................................... 6

4.1 Eesmärk ................................................................................................................................. 6

4.2 Uuringu üldnõuded ................................................................................................................ 6

4.3 Uuringu osad.......................................................................................................................... 6

4.4 Uuringu maht ......................................................................................................................... 6

4.5 Uuringu liigid ........................................................................................................................ 7

4.6 Nõuded uuringu teostajale ..................................................................................................... 7

5 UURINGU OSAD: EELTÖÖ ...................................................................................................... 8

6 UURINGU OSAD: VÄLITÖÖ .................................................................................................... 8

6.1 Välitöö ................................................................................................................................... 8

6.2 Pinnaselõike avamine ............................................................................................................ 9

6.3 Proovivõtt .............................................................................................................................. 9

6.4 Geotehnilised standardkatsed .............................................................................................. 10

6.5 Spetsiifilised välikatsed ja uuringud .................................................................................... 11

6.6 Uuringupunktide sidumine .................................................................................................. 12

7 UURINGU OSA: LABORATOORSED UURINGUD ............................................................. 13

8 ARUANNE ................................................................................................................................ 14

8.1 Andmed ............................................................................................................................... 14

8.2 Andmete interpretatsioon ja soovitused .............................................................................. 14

8.3 Pinnaste klassifitseerimine füüsikaliste omaduste järgi ...................................................... 14

8.4 Granulomeetriline koostis.................................................................................................... 15

8.5 Plastsus ................................................................................................................................ 16

8.6 Orgaanilise aine sisaldus ..................................................................................................... 16

8.7 Liigitamine pinnaserühmadeks ............................................................................................ 17

8.8 Pinnase tugevus ................................................................................................................... 17

8.9 Kokkusurutavus ................................................................................................................... 19

8.10 Aluspinnase elastsusmoodul ............................................................................................ 19

8.11 Elastsusmooduli määramine in-situ katsetega ................................................................. 19

8.12 Kalju klassifitseerimine ja tugevus .................................................................................. 20

8.13 Tuletatud väärtused .......................................................................................................... 21

9 VÄLIUURINGU KAVANDAMINE ........................................................................................ 22

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 3/37

9.1 Väliuuringut kavandades ..................................................................................................... 22

9.2 Aluspinnase uuring .............................................................................................................. 22

9.3 Nõuded uuringutele (uuringupunktide asukohad, sügavus, vahekaugus ja labori maht) .... 22

9.4 Tee osa asendamine samaväärsega ja/või tee ümberehitamise (ehk remondi) strateegia

valiku nõuded1 ................................................................................................................................ 23

9.5 Eelprojekti nõuded (tee rajamise korral) ............................................................................. 23

9.6 Põhiprojekti nõuded ............................................................................................................. 24

9.7 Kergliiklustee puuraukude nõuded ...................................................................................... 25

9.8 Parkla puuraukude nõuded .................................................................................................. 25

9.9 Täiendavad eriuuringud nõrkade pinnaste korral ................................................................ 25

9.10 Uuringupunktide tüüp ...................................................................................................... 26

9.11 Proovid ............................................................................................................................. 26

9.12 Määratavad geotehniliste üksuste parameetrid ............................................................... 27

10 Erineva suunitlusega uuringud ................................................................................................... 27

10.1 Katendi uuring ................................................................................................................. 27

10.2 Freespuru (RA) taaskasutamine (taaskasutamise indikatiivne eelinfo) ........................... 28

10.3 Rajatiste uuring ................................................................................................................ 29

10.4 Pinnasevee uuring (Hüdrogeoloogiline uuring) ............................................................... 29

10.5 Reostusuuring .................................................................................................................. 30

10.6 Arheoloogilisest leiust teatamine ..................................................................................... 31

10.7 Uuringust kogutud andmete arhiveerimine ...................................................................... 31

10.8 Lisa 1 Geotehniliste uuringute 2D profiilide näidis ......................................................... 32

10.9 Lisa 2 Löökpenetreerimise graafiku näidis ...................................................................... 32

10.10 Lisa 3 Suru-löökpenetreerimise graafiku näidis .............................................................. 33

10.11 Lisa 4 Pinnasekihtide värvikodeering .............................................................................. 34

10.12 Lisa 5 Geotehnilise uuringute mudeli kasutusnäidised .................................................... 35

10.13 Lisa 6 Uuringute min mahud 1 km savipinnasega lõigu korral ....................................... 37

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 4/37

1 EESMÄRK

Käesoleva juhendi eesmärgiks on uuendada olemasolevat juhendit ning käsitleda geotehniliste

uuringute läbiviimist ja uuringute alusel pinnasemudeli koostamist teede ja rajatiste

projekteerimiseks.

1.1 Juhendi sihtrühm

Juhend on mõeldud kasutamiseks geotehniliste uuringute läbiviijatele, geotehniliste uuringute

vastuvõtjatele (tellijad), teede projekteerimise projektijuhtidele ning rajatiste projekteerijatele jt. Seda

võivad kasutada ka teised huvigrupid.

1.2 Juhendi huvigrupid

Tee omanikud, teenust pakkuvad ettevõtted jt osapooled.

2 MÕISTED JA LÜHENDID

 Elastsusmoodul e. Young’i moodul (E) – materjali elastseid omadusi iseloomustav

võrdetegur, normaalpinge ja suhtelise deformatsiooni suhe, määratakse pinge-suhtelise

deformatsiooni graafiku lineaarselt osalt.

E = ϭ /e

Pinnase elastsusmoodul määratakse kompressiooniolukorras. Pinnase puhul ei ole tegemist

homogeense materjaliga, elastsusmoodulis sisaldub alati ka mingi jäävdeformatsiooni

komponent. Selle tõttu kasutatakse teedevaldkonnas elastsusmooduli asemel suurust „taastuv

elastsusmoodul“ (Mr) (resilient modulus), mis on pinge ja sellele vastava taastuva

deformatsiooni suhe, sisuliselt plaatkoormuskatse Ev2. Pinge ja kogudeformatsiooni suhe on

tinglikult plaatkoormuskatse Ev1.

 Geotehniline kategooria – määrab pinnase ja struktuuri koostoime keerukuse, arvestades

kaasnevaid riske. Geotehniline kategooria määratakse lähtuvalt geotehnilise keerukuse

klassist ja avarii tagajärgede klassist vastavuses standardiga EVS-EN 1997-1:2005.

 Geotehniline uuring – geotehnilise projekteerimise osa, mis seisneb projekteerimiseks

vajalike alusandmete kogumises, ülestähendamises ja tõlgendamises.

 Geotehniline üksus (kiht) – sarnaste omadustega pinnase (kalju) kogum. Geotehnilise üksuse

eraldamine võib toimuda erinevate omaduste alusel. Jaotusprintsiibid peavad olema uuringu

aruandes defineeritud.

 Kalju (rock) – looduses esinev tihenenud, tsementeerunud või muul moel liitunud

mineraaliterade, kristallide või mineraalosakeste kogum või mass, mida pole võimalik vees

käsitsi koostisosadeks lõhkuda.

 Kuivmahumass (dry density) – ahjus kuivatatud pinnase mass materjali mahuühiku kohta.

 Mahumass (bulk density) – pinnase või kalju ühikruumala mass koos poorides oleva vee ja

gaasiga.

 Mineraalpinnas – looduslik pinnas, mis koosneb suurel määral või täielikult mineraalsetest

(anorgaanilistest) koostisosadest.

 Mõjutsoon (zone of influence) – tsoon, mille piires konstruktsioon toimib või mille piires

geotehniline struktuur võib põhjustada ebasoodsat mõju struktuuri enda või muude

struktuuride püsivusele, vastupidavusele, kestvusele või maapõuele ning põhjaveele.

Mõjutsooni ulatuse määramisel tuleb arvestada:

- struktuuri ennast ja selle elemente

- pinnaseomaduste muutusi

- potentsiaalseid lihkepindu ja pinnasemassi liikumise ulatust

- hüdroloogilisi ja hüdrogeoloogilisi muutusi

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 5/37

- pingeolukorda ja selle muutusi

- ehitustööde mõju ulatust

- reostuse leviku ulatust

- muid asjakohaseid aspekte

 Mõõdetud väärtus – katsel mõõdetud väärtus.

 Nõrk aluspinnas – järvelubi, turvas ja turvastunud pinnas ning selline savipinnas, mille

dreenimata nihketugevus looduslikus olekus on < 40 kPa või mille üldelastsusmoodul on <

0,5 MPa.

 Olekuomadused – pinnase või materjali omadused, mis käitlemisel võivad muutuda nagu

näiteks veesisaldus ja tihedus.

 Orgaaniline aine ehk orgaanika – aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi

ühendeid. Orgaanilise aine sisalduse põhjal liigitatakse pinnased vähe-, keskmiselt-, või

rohkesti orgaanilist ainet sisaldavaks pinnaseks vastavalt EVS-EN ISO 14688-2:2018.

 Pinnas – mineraalosakeste ja/või orgaanilise aine kogum, mille üksikosi saab vees käega

üksteisest eraldada.

Looduslik pinnas on tekkinud ja ladestunud looduslike protsesside tulemusena.

Mittelooduslik pinnas on paigaldatud inimtegevuse käigus ja mida võib jaotada:

- ümber töötatud looduslikeks pinnasteks

- tehismaterjalidest koosnevateks pinnasteks

 Pinnase/kalju liigitus (klassifitseerimine) – pinnase jaotamine teatud omaduste alusel

pinnaserühmadesse (sarnase koostise ja geotehniliste omadustega pinnaste kogum).

 Pinnasemudel – geotehnilise uuringu tulem, mis on valminud uuringuga hõlmatud ala

geoloogiliste, hüdrogeoloogiliste ja geotehniliste tingimuste interpretatsioonil. Pinnasemudel

on kasutuses üldmõistena, mis kehtib sõltumata sellest, kas tegemist on kalju või pinnasega.

Pinnasemudel koosneb geotehnilistest üksustest (kihtidest), mille geotehnilistele omadustele

on tuletatud arvväärtused.

 Plastsus – peeneteralise pinnase omadus muljumisel püsivalt deformeeruda.

 Püsiomadused – pinnase või materjali omadused, mis käitlemisel ei muutu nagu näiteks

lõimiskoostis ja Atterbergi piirid (plastsus- ja voolavuspiir).

 Teekatend – mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja

jaotab selle allpool asetsevale muldkehale või aluspinnasele. Katend koosneb kattest

(sideainega seotud kihid) ja alusest (mis võib olla nii sideainega seotud, nt stabiliseeritud kiht,

või sideainega sidumata, nt killustik).

 Tehispinnas – tehismaterjal, töödeldud või töötlemata looduslik pinnas, mis on inimese poolt

ümberpaigutatud ilma kontrollimeetmeid rakendamata.

Täide on sama materjal kontrollitult paigaldatuna (vastavalt EVS-EN 16907 nõuetele ja

soovitustele).

 Tuletatud väärtus – katsetulemustest teoreetiliselt, korrelatsiooni abil või empiiriliselt

saadud geotehnilise omaduse arvväärtus.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 6/37

3 KÄSITLUSALA

Käesoleva juhendiga käsitletakse riigiteedel ja riigiteede juurde kuuluvate rajatiste geotehniliste

uuringute läbiviimist. Juhendis on välja toodud vaid osaline Eurokoodeks 7 väljavõte (Geotehniliste

tööde läbiviimisel tuleb lähtuda terviklikust EVS 1997-st).

4 GEOTEHNILISE UURINGU ÜLDPÕHIMÕTTED

4.1 Eesmärk

Geotehnilise uuringu eesmärk on kindlaks teha pinnase (kalju) olukord ning seda mõjutavate nähtuste

iseloom, määrata pinnase (kalju) omadused ning koguda vajalikku lisateavet muude asjakohaste

tingimuste kohta. Uuringud tuleb teha piisavas mahus ja ulatuses, et oleks tagatud konstruktsioonide

püsivus projekteeritava eluea jooksul.

4.2 Uuringu üldnõuded

4.2.1 Geotehniliste uuringute teostamisel tuleb juhinduda Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja

määrustest (ehitusseadustik, nõuded ajutisele liikluskorraldusele jne) ning juhenditest

(elastsete teekatendite projekteerimise juhend jne) ja standarditest (EVS-EN 1997, EVS-EN

ISO 14688, EVS-EN ISO 14689, jne).

4.2.2 Projekteerija peab varasemalt teostatud geotehnilised uuringud töö käigus alati üle

kontrollima (juhul kui on lisatud hankedokumentidesse ning leitavad ehitusgeoloogia

kaardikihilt) ning tegema kontrolluuringud sagedusega vähemalt 1 puurauk/km

iseloomulikumas kohas ning võtma puuraugu kohta vähemalt 2 pinnaseproovi ning tegema

laboratoorsed katsetused. Olulised erinevused varasemate geotehniliste uuringutega tuleb

kirjalikult välja tuua geotehniliste kontrolluuringute aruandes. Tellijale tuleb põhjendada

erinevuste ulatust, iseloomu, põhjust ning ettenägematute lisauuringute objektiivset vajadust

jms.

4.3 Uuringu osad

4.3.1 Geotehniline uuring koosneb järgmistest osadest:

- eeltöö (ptk 5);

- välitöö (ptk 6);

- laboratoorne uuring (ptk 7);

- andmete interpretatsioon ja aruande koostamine (ptk 8).

4.4 Uuringu maht

4.4.1 Uuringu maht peab olema optimaalne, kasutatavad meetodid peavad tagama vajaliku

informatsiooni ning sobima konkreetsetesse tingimustesse.

4.4.2 Uuringute maht ja koosseis tuleb planeerida vastavalt projekteerimise tehnilise kirjelduse

nõuetele, rajatise geotehnilisele kategooriale (EN 1997-2 jaotis 2) ja looduslikele tingimustel.

4.4.3 Täpsemad nõuded uuringu mahule on välja toodud alapunktides 9.1-9.9.

4.4.4 Eeluuring (eelprojekt)

1) Eeluuringu ülesandeks on andmete hankimine ja eeluuringud peavad olema tehtud sellises

mahus, et oleks võimalik:

- hinnata ehituskoha üldist sobivust ning võrrelda alternatiivseid ehituskohti (alternatiivseid

ehituskohti tuleb võrrelda juhul kui uuringu lähteülesandes on see nõutud),

- iseloomustada esinevaid pinnase või kalju tüüpe, ladestust ning omadusi,

- tuua välja geoloogilise ehituse eripärad,

- selgitada üldisi hüdrogeoloogilisi tingimusi (karst, survelise põhjavee olemasolu, vee

äravoolu tingimusi jm),

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 7/37

- anda kohapealse materjali kasutatavuse üldhinnang,

- hinnata keskkonnatingimusi (reostunud pinnas või pinnasevesi, täited jm), mis võib

mõjutada rajatise maksumust,

- hinnata ehitusmaksumust ja teha uuringu põhjal tasuvusarvutused.

2) Täpsemad nõuded eeluuringu kohta on p. 9.5. Eelprojekti nõuded.

4.4.5 Põhiuuring (põhiprojekt)

1) Põhiuuringu läbiviimisel kasutatakse varasemate uuringustaadiumide andmeid. Vajalik

informatsioon geotehniliste üksuste ja nende omaduste kohta saadakse väliuuringutest ja

laborikatustest.

2) Põhiuuring tehakse mahus, mis:

- tagab andmed ehitise/rajatise projekteerimiseks (sh katendiarvutus, stabiilsusarvutus ja

vajumisarvutus) ning ehitusmeetodi valikuks;

- annab usaldusväärsed andmed kõigi pinnasekihtide asendi ja omaduste kohta, mis on

olulised või võivad mõjutada kavandatava ehitise käitumist;

- võimaldab hinnata pinnase lasumuse ja omaduste muutlikkust;

- võimaldab teha vajalikul tasemel hüdrogeoloogilisi arvutusi ja prognoosida veeolusid;

- annab informatsiooni teadaolevate või aimatavate riskide kohta.

3) Täpsemad nõuded põhiuuringu kohta on p.9.6. Põhiprojekti nõuded.

4.4.6 Detailuuring

1) Detailuuring keskendub mingile spetsiaalsele probleemile või lahendusele, mis nõuab

täiendavaid vahendeid või erimeetodeid. Nõuded, tingimused ja kasutatavad meetodid

lepitakse eraldi kokku vastavalt täidetavale eesmärgile.

4.4.7 Geotehnilisse kategooriasse jaotumine

1) Geotehniliste nõuete kindlaksmääramiseks jaotatakse rajatised kolme geotehnilisse

kategooriasse.

2) Esialgne geotehnilise kategooria määrang peaks toimuma enne geotehnilisi uuringuid.

Järgnevates projekteerimis- ja ehitusetappidel tuleks kategooriat kontrollida ja vajadusel

täpsustada.

3) Geotehnilise kategooria määramine peab toimuma vastavuses standardiga EVS-EN 1997-

1:2005.

4.5 Uuringu liigid

4.5.1 Geotehniline uuring võib olla erineva suunitlusega, käsitledes aluspinnast, katendit, struktuure

(tugirajatised, sillad, tunnelid, viaduktid), hüdrogeoloogiat ning reostust. Nimetatud osad võib

teha ühe uuringu raames või suurema mahu korral eraldi uuringutena.

4.5.2 Teede projekteerimiseks tehtav geotehniline uuring võib olla erineva suunitlusega.

Uurimisobjekti järgi eristatakse:

- aluspinnase uuring, (ptk 9.2);

- katendi uuring (ptk 10.1, 10.2);

- struktuuride (tugirajatised, sillad, tunnelid, viaduktid) uuring (ptk 10.3);

- hüdrogeoloogiline uuring (ptk 10.4);

- reostusuuring (ptk.10.5).

4.6 Nõuded uuringu teostajale

4.6.1 Geotehnilist uuringut teostaval ettevõttel peab olema registreering (MTR ehitusuuringud -

ehitusgeoloogiline uuring) ja vastavat kvalifikatsiooni omavad töötajad. Geotehnilist uuringut

juhtival ja aruannet allkirjastaval isikul (vastutav ekspert) peab olema erialane kvalifikatsioon

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 8/37

vastavalt kutsestandardi nõuetele.

4.6.2 Vastutav ekspert kavandab uuringu, juhib selle läbiviimist ning allkirjastab aruande, millega

vastutab uuringu tulemuste eest.

4.6.3 Vastutav ekspert peab orienteeruma normides ja standardites ning suutma valida

konkreetsetes tingimustes sobivad uurimismeetodid. Ekspert peab tundma pinnase- ja

kaljumehhaanikat ning oskama siduda geoloogilisi protsesse ning geotehnilisi omadusi,

tundma põhjavee liikumise seaduspärasusi ja oskama hinnata lisauuringute vajadust.

4.6.4 Välitöötaja, kes tegeleb katsetuste ja proovivõtuga, peab olema pädev ja omama piisavat

töökogemust, et teostada standardite kohane proovivõtt.

5 UURINGU OSAD: EELTÖÖ

5.1 Eeltöö ehk esmane uuring on geotehnilise uuringu kohustuslik osa, mis tuleb läbi viia

uuringute võimalikult varases etapis. Esmase uuringu käigus kogutakse ja analüüsitakse

olemasolevat faktilist materjali, mis puudutab pinnamoodi, geoloogilist ehitust,

hüdrogeoloogilisi tingimusi, geotehnilisi tingimusi. Samuti selgitatakse võimaliku

keskkonnareostuse olemasolu, ala varasemat kasutust ning sellest tingitud või looduslikest

protsessidest põhjustatud nähtusi, mis võivad mõjutada kavandatud rajatise käitumist.

5.2 Esmase uuringu koosseisu kuulub objekti külastus, mis tehakse peale olemasolevate andmete

ülevaatust, et kontrollida olemasoleva teabe vastavust tegelikule olukorrale, dokumenteerida

nähtavad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised jooned, olemasolevad struktuurid ja rajatised.

Samuti selgitada alale juurdepääsu võimalused ning hinnata olusid väliuuringu läbiviimiseks.

Kasutatavad materjalid on:

- topograafilised, geoloogilised, ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised kaardid,

- aerofotod,

- piirkonnas tehtud varasemad uuringud*,

- varasem ehituskogemus jm.

5.3 Esmase uuringu tulemusena antakse geotehniliste tingimuste esialgne hinnang, määratletakse

rajatise algne mõjutsooni ulatus ning iseloomustatakse alal varsemast kasutusest või

looduslikest tingimustest tulenevaid ebasoodsaid asjaolusid, mis võivad kavandatavat rajatist

mõjutada (pinnase- või põhjaveereostus, maasisesed struktuurid, karst, põhjavee väljavool

jne.) *) Eestis asuvad varasemad pinnaseuuringute aruanded Maa-ameti arhiivis, leitavad ka kaardiserveri ehitusgeoloogia

rakenduse kaudu. Samuti on kasutada eri mastaabiga digitaalsed kvaternaarigeoloogilised kaardid.

6 UURINGU OSAD: VÄLITÖÖ

6.1 Välitöö

6.1.1 Välitöö hõlmab kõiki kohapeal tehtavaid uurimistöid ja katseid, mis seisnevad alljärgnevas:

- pinnaselõike avamine surfimise või puurimisega;

- proovide võtmine;

- in situ katsete läbiviimine;

- spetsiifiliste katsete läbiviimine;

- uuringupunktide asukohtade mõõdistamine;

- paljandite kirjeldamine.

6.1.2 Väliuuringu meetodid valitakse lähtuvalt uuringu eesmärgist ja vastavalt konkreetsetele

pinnasetingimustele. Sageli piirab metoodika valikut uurimistehnika juurdepääs ja muud

tingimused, välitööde metoodika valitakse olemasolevates tingimustes optimaalne.

6.1.3 Välitöös kasutatud meetodid peavad vastama alljärgnevas Tabelis 1 toodud standarditele.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 9/37

Tabel 1. Välitöö katsete standardid Katse tüüp Katse standard

Geotehnilised välikatsed EN ISO 22476 (kõik osad)

Proovivõtt ja pinnasevee mõõtmised EN ISO 22475 (kõik osad)

Hüdrogeoloogilised katsed EN ISO 22282 (kõik osad)

Geotehniliste struktuuride katsetamine EN ISO 22477 (kõik osad)

6.2 Pinnaselõike avamine

6.2.1 Pinnaselõige avatakse kas surfimise või puurimisega.

6.2.2 Surfis on pinnaseprofiil avatud kolmest-neljast küljest, mis võimaldab hinnata kihtide

muutlikkust ja võtta kvaliteetseid proove. Meetodit saab kasutada ainult pinnaseveetasemest

kõrgemal. Kuigi kõige esinduslikum, on meetod aeglane ja väga töömahukas, samuti on

keeruline endise olukorra taastamine. Meetod sobib hästi kasutamiseks ehituse ajal

kaevetööde käigus, kui on vaja täpsustada detaile või võtta lisaproove.

6.2.3 Pinnaselõike avamisel puurimisega eemaldatakse materjal looduslikust lasumusest, väikeses

sügavuses on meetod suhteliselt kiire, võimaldab võtta nii rikutud kui ka rikkumata

struktuuriga proove ning mõõta pinnaseveetaset.

6.2.4 Peale uuringute lõpetamist tuleb puuraugud koheselt sulgeda. Läbi teekatendi tehtud

puuraukude alumine osa tuleb täita väljapuuritud materjaliga, ülemine osa tihendatud

filtreeriva materjaliga. Kate tuleb taastada seguga, mis tagab vähemalt 2a katte vastupidavust.

Lagunemise korral tuleb töövõtjal 2 nädala jooksul puuraugud uuesti sulgeda.

6.2.5 Surfid taastatakse vastavalt tellija nõuetele (nõuetekohane taastamine lepitakse tellijaga

eelnevalt kokku).

6.2.6 Tee konstruktsiooni uurimiseks on šnekk-/tigupuuri kasutamine keelatud (tuleb puurida

südamikpuuriga). Erandjuhul võib seda puurimismeetodit kasutada ainult sideainetega

tugevdatud kõvade katendikihtide läbindamiseks, kui nendest kihtidest ei ole vaja võtta

proove ja neid täpsemalt eristada ning kirjeldada.

6.3 Proovivõtt

6.3.1 Pinnaseproove on võimalik võtta puuraukudest või kaevanditest.

6.3.2 Proovid jaotatakse rikutud struktuuriga proovideks ja rikkumata struktuuriga proovideks*.

6.3.3 Rikutud struktuuriga proovid võetakse kotti või anumasse, pinnase algne struktuur ei säili.

Rikkumata struktuuriga proovid võetakse spetsiaalsetesse kestadesse, tugevate savipinnaste

ja kalju puhul ka lasundist eemaldatud tükina või puursüdamikuna.

6.3.4 Nõuded proovi kvaliteedile ja sobiva proovivõtumeetodi valib vastutav ekspert lähtuvalt

esitavatest näitajatest vastavalt EN 1997-2 ja EN ISO 22475-1.

6.3.5 Kõik laboriproovid peavad olema katsetatud laboris, mis omab EN ISO/IEC 17025 nõuetele

vastavat akrediteeritud kvaliteedisüsteemi.

6.3.6 Naaberpuuraukude lõimise proove võib sama kihi korral katsetamisteks ühildada/vähendada

(vastavalt standardile 932-1 p.9). Antud juhul tuleb lisada ka vastav märge protokolli.

6.3.7 Olemasolevate killustik- ja stabiliseeritud aluste korral tuleb nimetus anda visuaalselt.

Puurimisega purustatud kihte ei tohi alloleva kihi materjaliga kokku liigitada (oluline

tugevuslik vahe katendiarvutustes). Hüdrauliliselt seotud (tsement ja tuhkstabi) alusest tuleb

teha survetugevuskatsed EVS-EN 13286-41 järgselt (vähemalt 1 katse /1 km).

6.3.8 Täpsemad nõuded proovide vahekauguste ja koguste kohta erinevat tüüpi uuringutel on välja

toodud peatükis 9.

*) Reaalselt tuleb arvestada, et täiesti rikkumata struktuuriga proove ei ole pinnasest võimalik võtta, kuna proovi

eemaldamisel looduslikust lasundist, muutub pingeolukord. Samuti võib toimuda pinnaseosakeste mõningane nihkumine

ja/või tihenemine. Rikkumata struktuuriga proove on võimalik küllaltki edukalt võtta pehme konsistentsiga savipinnastest,

tugevast savist või monoliitsest kaljust. Veeküllastunud möllpinnasest ja liivast võetud proovid võivad transpordi käigus

tiheneda, eriti tundlikud on kohevad möllpinnased.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 10/37

6.4 Geotehnilised standardkatsed

Alljärgnevalt on toodud Eestis kasutatavate standardkatsete kirjeldused. Kasutada võib ka muid

katseid, sellisel juhul tuleb katsemetoodika põhjalikult kirjeldada.

6.4.1 Surupenetromeeterkatse (CPT)

1) Katse käigus surutakse koonus varraste abil pinnasesse, mõõdetakse vastupanu koonuse

süvitamisele kui ka külghõõret.

*) Piesokoonuskatse (CPTU) on elektriline CPT, mille puhul on katseseadmel lisaseadmed pooriveerõhu mõõtmiseks

penetratsiooni käigus, koonuse aluse tasemel.

**) Seismiline surupenetratsiooni katse (SCPT) on katse, kus saadakse täpsed väärtused nihke- ja surve lainete

levimiskiiruste kohta pinnastes. Nende tulemuste põhjal joonistuvad iga katsesügavuse (koonuse süvistamise samm on

tavapäraselt korrapärane, 1m intervallidega) kohta laineprofiilid, millelt saab hinnata erinevaid pinnaseomadusi.

2) Katse tuleb teha ja tulemused esitada vastavuses ISO 22476-1 (CPTU) ja ISO 22476-12

(CPT), kõrvalekalded toodud nõudeist peavad olema dokumenteeritud ja põhjendatud,

kommenteerida tuleb nende mõju katsetulemustele.

6.4.2 Löökpenetromeeterkatse (LP)

1) Katse eesmärgiks on määrata pinnase ja pehme kalju in situ tugevus koonuse dünaamilise

penetratsiooni järgi. Koonuse süvistamiseks tuleb kasutada kindla massi ja

kukkumiskõrgusega vasarat.

2) Penetratsioonitugevus on määratud löökide arvuga penetromeetri süvitamiseks määratud

sügavuse võrra.

3) Katse tuleb teha ja tulemused esitada vastavuses ISO 22476-2, kõrvalekalded toodud nõuetest

peavad olema dokumenteeritud ja põhjendatud, kommenteerida tuleb nende mõju

katsetulemustele. *) Eestis on pikaajaline kogemus kasutamaks ISO 22476-2 seadet DPL, mis on kerge käsilöökpenetratsiooni seade.

**) Eestis enam kasutust leidev automatiseeritud katsemeetod on ISO 22476-2 seade DPSH-A, mis on peamine

puuragregaatidele monteeritud seade. Artiklis „Swedish National Report“, International Symposium on Cone Penetration

Testing, CPT’95 Vol.1 on esitatud DPSH-A seadmega määratud N20 Standard Penetration Test (SPT määratud vastavalt

stanardile ISO 22476-3) meetodiga määratud N30 seos, milleks on N20 = N30. Seda seost on ka Eestis laialdaselt kasutatud. 4) Eestis enam kasutatud löökpenetratsiooni seadmete kirjeldus on toodud tabelis 2.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 11/37

Tabel 2. DPL seadme ja DPSH-A seadme spetsifikatsioon.

Tähis DPL DPSH-A

Vasara kaal, kg m 10±0,1 63,5±0,5

Vasara kukkumiskõrgus, mm h 500±10 500±10

Alasi diameeter, mm d 50<d<Dh a 50<d<0,5Dh

Alasi mass koos juhtvardaga, kg m 6 18

90⁰ koonuse parameetrid:

Nominaalne põhjapindala, cm2 A 10 16

Põhja diameeter uus, mm D 35,7±0,3 45±0,5

Põhja diameeter kulutatud, mm 34 43

Otsiku pikkus, mm L 35,7±1 90±2b

Koonuse kõrgus, mm 17,9±0,1 22,5±0,1

Koonuse lubatud kulumine, mm 3 5

Varraste parameetrid c:

Mass, kg/m (maksimaalne) m 3 6

Diameeter OD, mm (maksimaalne) dr 22 32

Varraste kõrvalekalle katse ajal d

Alumine 5 m % 0,1 0,1

Ülejäänud osa % 0,2 0,2

Eritöö löögil, kJ/m2 Mgh/A En

50 194

a Dh – vasara diameeter b DPSH-A koonused on ainult ühekordseks kasutamiseks c Maksimaalne varraste pikkus on 2 m d Kõrvalekalle vertikaalist

6.4.3. Tiivikkatse (TK)

1) Katse eesmärgiks on mõõta pinnase vastupanu in situ tiiviku keeramisele pehmes

peeneteralises pinnases dreenimata nihketugevuse ja tundlikkuse määramiseks.

2) Katse viiakse läbi ristkülikukujulise tiivikuga, mis koosneb neljast üksteise suhtes 90° all

kinnitatud labast, mis surutakse pinnases vajalikule sügavusele ja siis keeratakse.

3) Katse tuleb teha ja tulemused esitada vastavuses ISO 22476-9, kõrvalekalded toodud nõudeist

peavad olema dokumenteeritud ja põhjendatud, kommenteerida tuleb nende mõju

katsetulemustele.

6.4.4. Plaatkoormuskatse (PLT)

1) Katse eesmärgiks on määrata pinnase ja kalju massiivide vertikaaldeformatsiooni,

tugevusomadusi ja tihendussuhet (Ev2/Ev1) in situ, fikseerides koormuse ja sellele vastava

vajumi, kui jäik plaat koormab pinnast.

2) Katse tuleb teha hoolikalt tasandatud ja rikkumata pinnal kas maapinna tasemel või süvendi

põhjas.

3) Katse tuleb teha ja tulemused esitada vastavuses EVS 934:2016, kõrvalekalded toodud

nõudeist peavad olema dokumenteeritud ja põhjendatud, kommenteerida tuleb nende mõju

katsetulemustele.

6.5 Spetsiifilised välikatsed ja uuringud

6.5.1 Spetsiifiliste välikatsete hulka kuuluvad geofüüsikalised uuringud, katsed geotermiliste

omaduste määramiseks, vaiakatsed jm.

6.5.2 Spetsiifiliste katsete vajadust hindab vastutav ekspert.

6.5.3 Katsed ja uuringud viiakse läbi järgides väljakujunenud ja tunnustatud metoodikat ning

vastavaid standardeid nende olemasolul. Katsete metoodika tuleb põhjalikult kirjeldada ning

tulemused lahti seletada.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 12/37

6.6 Uuringupunktide sidumine

6.6.1 Uuringupunktide asukohad (koordinaadid) tuleb mõõdistada täpsusega vähemalt 0,5 m ning

esitada kehtivas koordinaatsüsteemis.

6.6.2 Maapinna absoluutkõrgus uuringupunkti asukohas tuleb mõõdistada vastava instrumendiga

ning esitada täpsusega vähemalt 0,05 m.

*) Kuna kihipiiride määramistäpsus puurimisel ja valdaval osal penetreerimiskatsetel ei ületa 0,05 m, siis puudub vajadus

täpsema geodeetilise mõõdistuse järele.

6.6.3 Fotod

1) Puuraugu passifoto (asendab kaetud töö akti antud töö korral):

- Puuraugu passifoto peab olema igal puuraugul, mis on rajatud pinnasekihtide lasuvuste

identifitseerimiseks;

- Tuleb esitada GPS-koordinaatidega fotod digitaalsel kujul, aruande lisana. Faili nimetuses

peab olema puuraugu number ja pildi selgitus (nt: PA1_taust, PA1_proovid, PA1_latt);

- GPS-koordinaatide abil kantakse puuraukude teostamise asukohad plaanile (ligikaudseks

fotode kontrolliks) ning tuleb esitada aruande lisana (pildistamiskoht võib jääda kuni 5m

puuraugust eemale);

2) Fotodel peab näha olema:

- 20-40% ulatuses teeäärset taustinformatsiooni (asukoha visuaalseks kontrolliks);

- Mõõtelatt puuraugu põhjas (≤3m sügavuse korral). Mõõtelati skaala peab olema fotol loetav

(sügavuse ligikaudseks visuaalseks kontrolliks). Käsipuuraugu korral asetatakse mõõdulint

puuraugu põhja mõõtmaks puuraugu sügavust.

- Passifotol peavad näha olema kõigi pinnaseproovide kotid proovivõtu toimumise visuaalseks

kontrolliks. Kotid peavad olema fotol avatuna, proov ja proovi number loetavalt peal;

- Kasutatava puurotsa tüüp (tööorgan) peab fotol tööasendis näha olema.

3) Fotod peavad olema võimalikult kvaliteetsed, selged ja loetavad.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 13/37

7 UURINGU OSA: LABORATOORSED UURINGUD

7.1. Laboratoorsed uuringud on vajalikud pinnase ja kalju identifitseerimiseks ning

klassifitseerimiseks ja omaduste määramiseks. Samuti pinnase ja pinnasevee reostustaseme ja

keemilise koostise selgitamiseks.Geotehnilised pinnasekatsetused tuleb teha juhindudes

alljärgnevalt toodud standardist:

CEN ISO/TS 17892 Geotechnical investigation and testing — Laboratory testing of soil:

Part 1: Determination of water content (veesisaldus)

Part 2: Determination of bulk density (mahumass)

Part 3: Determination of particle density (skeleti mahumass)

Part 4: Determination of particle size distribution (lõimis)

Part 5: Incremental loading oedometer test (ödomeeterteim)

Part 6: Fall cone test (koonusteim)

Part 7: Unconfined compression test on fine-grained soils (ühetelgne surveteim)

Part 8: Unconsolidated undrained triaxial test (konsolideerimata dreenimata kolmetelgne

surveteim)

Part 9: Consolidated triaxial compression tests on water-saturated soils (konsolideeritud

dreenitud kolmetelgne surveteim)

Part 10: Direct shear tests (otsene nihketeim)

Part 11: Determination of permeability by constant and falling head (veejuhtivus)

Part 12: Determination of Atterberg limits (plastsus- ja voolavuspiirid

7.2. Muu katsemetoodika valimisel tuleb see kirjeldada ning põhjendada meetodi valik, tuleb olla

veendunud metoodika sobivuse osas katsetatud pinnasetüübi osas.

7.3. Vastavalt EN 1997-2 tuleb kalju puhul lähtuda ISRM (International Society for Rock

Mechanics and Rock Engineering) soovitatud meetoditest. Võib kasutada ka muid meetodeid,

sel juhul tuleb metoodika kirjeldada geotehnilise uuringu aruandes.

7.4. Proovid tuleb võimalikult kiiresti viia testimiseks laborisse, proovide säilitamine peab

toimuma vastavalt EN ISO 22475-8.

7.5. Muude muud pinnase ja vee laboratoorsed analüüsid peavad toimuma vastavalt neile

kehtestatud nõuetele.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 14/37

8 ARUANNE

8.1 Andmed

8.1.1 Geotehnilise uuringu aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid:

1. Projekti nimi

2. Projekti staadium, mille jaoks uuringud on tehtud

3. Uuringu eesmärk ja kasutusala

4. Aluseks olnud normid

5. Geotehniline kategooria, vastavalt millele uuring on tehtud

6. Asukoha aadress

7. Asukoha kirjeldus (topograafia, olemasolevad struktuurid, taimestik, lähedalasuvad

veekogud)

8. Välitöö andmed

a. Välitöö kuupäevad

b. Töö teostajate nimed

c. Välitööl kasutatud masinate ja instrumentide loetelu*

d. Tööde metoodika, standardid ja normid, millele tugineti

e. Välikatsete nimekiri asukohtade, kõrguse ja sügavuse andmetega

f. Proovide andmed

g. Andmed vee esinemise ja taseme mõõtmiste kohta

h. Veeproovide andmed

i. Keskkonnatingimuste kirjeldus välitöö ajal

j. Puuraukude passifotod. Proovide võtmisel ka fotod proovidest.

9. Laboratoorsete uuringute andmed

a. Teimide nimekiri

b. Metoodika

c. Teimide tulemused

d. Teimimise ajal tehtud tähelepanekud

10. Muud uuringu käigus kogutud andmed

8.1.2 Andmed esitatakse graafiliselt, tabelites ja tekstina vastavalt projekti nõuetele. BIM mudeli

jaoks esitatakse andmed ühtses failiformaadis, milleks on .ags formaat. BIM ja .ags-i

esitamise juhised on toodud lisades 4 ja 5.

*) Puuraugu minimaalne läbimõõt peab olema vähemalt 108mm ja tee konstruktsiooni uurimiseks on snekk/tigupuuri

kasutamine keelatud. Erandjuhul võib seda puurimismeetodit kasutada ainult sideainetega tugevdatud kõvade katendikihtide

läbindamiseks, kui nendest kihtidest ei ole vaja võtta proove ja neid täpsemalt eristada ja kirjeldada.

8.2 Andmete interpretatsioon ja soovitused

8.2.1 Andmete interpretatsioon tehakse vastavuses uuringu eesmärgi ja suunitlusega.

8.2.2 Tavapäraselt seisneb geotehniline interpretatsioon alljärgnevas:

- pinnasemudeli koostamine ehk pinnase ja kalju jaotamises sarnaste omadustega kihtideks ning

neile projekteerimiseks vajalike arvväärtuste tuletamises;

- pinnase ja kalju klassifitseerimises;

- materjali kasutatavuse hindamises;

- hüdrogeoloogilises prognoosis veetaseme muutuste ja mõjude ulatuse osas.

8.2.3 Aruandes toodud kaalutlused, hinnangud ja soovitused peavad põhinema interpretatsioonile

ning olema selgelt põhjendatud.

8.3 Pinnaste klassifitseerimine füüsikaliste omaduste järgi

8.3.1 Geotehniline uuring peab andma andmed pinnaste klassifitseerimiseks, mis on aluseks:

- väljakaevatud pinnase muldesse või katendisse sobivuse hindamiseks;

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 15/37

- aluspinnase külmatundlikkuse ja kandevõime hindamiseks;

- aluspinnase parendamisvõimaluste hindamisel,

- projekteerimisel vajalike parameetrite määramisel.

8.3.2 Pinnase klassifitseerimiseks on vaja pinnas identifitseerida. Pinnase identifitseerimine ja

kirjeldamine peab toimuma EVS-EN ISO 14688 Osa 1 järgi. Pinnase liigitamise üldised

põhimõtted on toodud EVS-EN ISO 14688 Osa 2.

8.3.3 Geotehnilisel uuringul võib kasutada ka olemasolevaid kohandatud riiklikke või konkreetse

projekti tarbeks loodud nõudeid juhul, kui terminite, määratluste ja pinnaserühmade

identifitseerimises järgitakse EVS-EN ISO 14688-1 ja EVS-EN ISO 14688-2 nõudeid.

8.3.4 Peamiselt liigitatakse pinnast granulomeetrilise koostise, plastsuse, orgaanilise aine sisalduse

ja dreenimata nihketugevuse järgi.

8.4 Granulomeetriline koostis

8.4.1 Terasuuruse järgi jagatakse mineraalosakesed peene- ja jämedateraliseks. Piiriks on 0,063

mm, millest suurema läbimõõduga osakesed loetakse jämedateraliseks. Jämedateralised on

rahnud, veerised, kruus ja liiv oma alamjaotistega, peeneteralised on mölli ja saueosakesed

(Tabel 3.).

Tabel 3. Granulomeetrilised fraktsioonid vastavalt EVS-EN 14688-1:2018

8.4.2 Granulomeetrilise koostise järgi liigitatakse valdavalt jämedateralistest ja väga

jämedateralistest osakestest koosnevaid pinnaseid.

8.4.3 Vaid põhipinnased koosnevad ühe terasuurusega fraktsioonist, enamik pinnaseid koosnevad

mitmest fraktsioonist (liitpinnased). Liitpinnaste puhul eristatakse põhifraktsiooni, mis on

massi poolest kõige suurem fraktsioon ja teist ning kolmandat fraktsiooni.

8.4.4 Pinnasele nimetuse andmisel tähistatakse põhifraktsiooni nimisõnaga ning ühe või enama

omadussõnaga, mis kirjeldavad teise ja kolmanda fraktsiooni sisaldust, näiteks:

- saGr – liivane KRUUS;

- orsaGr – orgaanikasisaldusega liivane KRUUS;

- grSa – kruusane LIIV.

8.4.5 Pinnase granulomeetriline koostis määratakse kas laboris vastavalt ISO 17892 või

välitingimustes EVS-EN ISO 14688-1:2018 ptk.6 ja lisas A toodud juhiste järgi.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 16/37

8.5 Plastsus

8.5.1 Peeneteralisi pinnaseid või peenfraktsioone liitpinnastes liigitatakse plastsusomaduste

(voolavuspiir wL, plastsuspiir wP) järgi „mölliks“ või „saviks“, isegi kui lõimisanalüüs on

tehtud. *) Kuigi mölli ja saueosakeste vaheline piir on määratud terasuuruse järgi, tuleb alati silmas pidada et osakese suurus ei

määra alati geotehnilisi omadusi. Möll kujutab endast mineraalpinnase füüsikalise murenemise produkti, millel on suures

osas säilinud algse materjali omadused. Savi on murenemise lõppsaadus, mis koosneb savimineraalidest ning evib selle tõttu

plastseid omadusi. Mineraalne materjal, mis suure purustuse või settimistingimuste (järvelubi) tõttu võib kuuluda osakese

suuruse järgi sauefraktsiooni, ei pruugi käituda savina. 8.5.2 Peeneteraliste pinnaste liigitus toimub EVS-EN ISO 14688-2:2018 kohaselt

plastsusdiagrammi järgi (Joonis 1), plastsusomadused peavad olema määratud ISO 17892-12

kohaselt.

8.5.3 Välitingimustes toimub mölli ja savi eraldamine EVS-EN ISO 14688-1:2018 lisas A toodud

juhiste järgi.

Joonis 1. Plastsusdiagramm( EVS-EN ISO 14688-2:2018 järgi). A-joon eristab mölli ja savi, U-joon on empiiriline, looduslike pinnaste ligikaudne ülemine piir.

8.6 Orgaanilise aine sisaldus

8.6.1 Organogeensed ehk orgaanilised pinnased koosnevad valdavalt orgaanilisest ainest.

Levinumad orgaanilised pinnased on turvas, järvemuda (sapropeel) ja turbamuda. Rohkesti

orgaanilist ainet võib esineda mullas taimejäänuste ning mitmesuguste organismide

elutegevuse produktidena.

8.6.2 Turvast klassifitseeritakse lagunemisastme järgi. Välitingimustes hinnatakse lagunemisastet

turba välimuse järgi ja pigistamiskatse abil. Juhised on kokkuvõtvalt toodud Tabelis 4.

põhjalikumad juhised on antud EVS-EN ISO 14688-1:2018.

Tabel 4. Turba lagunemisastme hindamine

Struktuur Lagunemise määr Taimsed jäänused Pigistamisel

Kiuline Vähene või puudub Selgelt äratuntavad Eemaldub ainult vesi

U- joon

Savi üliplastne

A- joon

Savi väga plastne Möll

üliplastne

Savi keskplastne

Savi väheplastne

Savi/Möll Möll väheplastne

Möll väga plastne

Möll keskplastne

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 17/37

Pseudokiuline Mõõdukas Kiudude ja amorfse

pasta segu

Vesi sogane tahkeid

aineid <50%

Amorfne Täielik Ei ole äratuntavad,

püdel konsistents

Pasta, tahkeid aineid >50%

8.6.3 Orgaanilise aine sisaldus mineraalpinnases võib pinnase geotehnilisi omadusi oluliselt

mõjutada. Orgaanilise aine olemasolule viitab tavaliselt värvus (hall kuni must).

8.6.4 Pinnase liigitus orgaanilise aine sisalduse järgi fraktsioonis ≤ 2 mm on toodud Tabelis 5.

Jämedama kui 2 mm terasuurusega pinnast liigitatakse orgaanilise aine tüübi, koostisosade

geneesi ja lagunemisastme järgi.

8.6.5 Kui orgaanilise aine sisaldus määratakse laboris, tuleb määramise meetod kindlasti ära

näidata, kuna kasutatavaid meetodeid on mitmeid erinevaid.

Tabel 5. Orgaanilist ainet sisaldava pinnase liigitus (fraktsioon ≤ 2mm), vastavalt

EVS-EN ISO 14688-2:2018

Liik Kuivmassi orgaanilise aine sisaldus %

(fraktsioon ≤ 2 mm)

Vähe orgaanilist ainet sisaldav 2 kuni 6

Keskmiselt orgaanilist ainet sisaldav 6 kuni 20

Rohkesti orgaanilist ainet sisaldav >20

8.7 Liigitamine pinnaserühmadeks

8.7.1 Eestis kasutatav elastsete katendite projekteerimise protsess on kirjeldatud juhendiga:

„Elastsete teekatendite projekteerimise juhend“ (Maanteeameti peadirektori käskkiri nr.0088,

29.03.2017).

8.7.2 Laboratoorsetes uuringutes tuleb pinnased liigitada EVS-EN ISO 14688-1 ja 2 järgselt. Lisaks

tuleb anda niiskustundliku pinnase liigi tähis (A…D) vastavalt kehtivale Elastsete katendite

projekteerimise juhendile.

8.8 Pinnase tugevus

8.8.1 Aluspinnase tugevuse hindamine toimub nihketugevuse kaudu. Nihketugevus väljendab

pinnase vastupanu piki pinda nihutavatele jõududele. Eristatakse dreenitud ja dreenimata

tingimusi.

8.8.2 Dreenitud tingimustes moodustavad pinnaseosakesed struktuuri, mille pooridest liigub vesi

vastavalt rõhu muutusele koheselt välja (jämedateralised pinnased- liiv, kruus). Koormuse

võtab vastu pinnase struktuur ning nihketugevus avaldub pinnase sisehõõrdenurga ja nidususe

kaudu:

8.8.3 Dreenimata tingimusetes on tavaliselt halva veejuhtivusega veeküllastunud pinnased, kust

koormuse tõttu liigub vesi pooridest välja väga aeglaselt. Seetõttu rakendub koormus

pooriveele ning nihketugevuse avaldis saab kuju:

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 18/37

cu on pinnase dreenimata nihketugevus.

8.8.4 Dreenimata nihketugevuse järgi pinnase jaotus on toodud Tabelis 6.

Tabel 6. Peenteraliste pinnaste nihketugevus (EVS-EN ISO 14688.2:2018 järgi).

Termin Dreenimata nihketugevus cu, kPa

Äärmiselt väike <10

Väga väike 10 kuni 20

Väike 20 kuni 40

Keskmine 40 kuni 75

Suur 75 kuni 150

Väga suur 150 kuni 300

Äärmiselt suur >300

8.8.5 Pinnaseid, mille dreenimata nihketugevus on >300 kPa, käsitletakse kui kaljut.

8.8.6 Pinnased, mille dreenimata nihketugevus on < 40 kPa käsitletakse nõrkade pinnastena ja

nende esinemisel aluspinnases tuleb teha nõlvade püsivuse kontrollarvutus.

8.8.7 Ühetelgne survetugevus

1) Ühetelgne survetugevus iseloomustab kivimploki tugevust. Lisaks määratakse lõhede ja

katkestuste iseloom.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 19/37

8.9 Kokkusurutavus

8.9.1 Kokkusurutavusparameetrid antakse suure kokkusurutavusega geotehnilistele kihtidele

(ülddeformatsioonimooduliga Eo < 5 MPa), vajumisarvutuste läbiviimiseks.

8.9.2 Kokkusurutavusparameetrid on:

- kompressiooniindeks (Cc),

- dekompressiooniindeks (Cr),

- konsolidatsioonimoodul (Cv),

- sekundaarne kompressioonitegur (Cα),

- eeltihenemissurve (σ′p),

- ületihenemissurve OCR.

8.9.3 Määratakse laboris ödomeeterteimil vastavalt CEN ISO/TS 17892 Osa 5.

8.10 Aluspinnase elastsusmoodul

8.10.1 Aluspinnase elastsusmoodul on katendi arvutuse lähteparameeter.

8.10.2 Elastsusmoodulit võib leida katseliselt (plaatkoormuskatse), hinnata kaudselt pinnase

koostise, nihketugevuse ja/või CBR-arvu järgi, samuti võib kasutada pinnaserühmade

tüüpomadusi.

8.10.3 Aluspinnase elastsusmooduli leidmiseks kasutatud meetodid peavad olema kajastatud

geotehnilise uuringu aruandes.

8.11 Elastsusmooduli määramine in-situ katsetega

8.11.1 Aluspinnase elastsusmooduli Ev2 katseline määramine savides.

Aluspinnase elastsusmooduli Ev2 hinnang dreenimata nihketugevuse Cu järgi on toodud Tabelis 7,

mis on kasutamiseks savipinnastele.

Tabel 7. Savipinnase elastsusmooduli hindamine dreenimata nihketugevuse järgi

Savipinnase tugevus Dreenimata

nihketugevus, Cu, kPa

Elastsusmoodul EV2, MPa

Väga nõrk <30 <10

Nõrk 30…90 10…30

Mõõduka tugevusega 90…240 30…80

Tugev >240 >80

*) Dreenimata nihketugevus on määratud otse tiivikkatsega või hinnatud löökpenetratsiooni katse andmetel (vt allpool).

**) Savi dreenimata nihketugevuse hindamiseks võib kasutada ka valemit Cu = 6,65 x N20, kus N20 on korrigeeritud löökide arv 20

cm intervalli süvistamiseks katseseadmega DPSH-A.

8.11.2 Aluspinnase elastsusmooduli Ev2 katseline määramine liivades.

Seos surupenetratsiooni koonuse eritakistuse ja Ev1 vahel on toodud Tabelis 8 (EVS-EN 1997-

2:2007 Lisa D tabel D.1).

Ev2 leida valemi Ev1/Ev2 = β, kus β väärtused sõltuvad pinnasest vastavalt Tabelile 9.

β on materjali tugevustegur

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 20/37

Tabel 8. EV1 väärtused surupenetratsiooni koonuse eritakistuse kaudu.

Koonuse eritakistus qC, MN/m2 EV1, MN/m2

2,5 10

5 20

10 30

20 60

30 90

Tabel 9. β väärtused erinevatele pinnastele

Β Aluspinnas

0,9 Kruus

0,8 Liiv

0,7 Möll, savimöll

Seos DPSH-A korrigeeritud löökide arvu N20 ja Ev2 vahel kruusale, liivpinnastele ja moreenile on

toodud Tabelis 10.

Tabel 10. Seos DPSH-A korrigeeritud löökide arvu N20 ja EV2 vahel kruusale,

liivpinnastele ja moreenile

Seade DPSH-A, N20 EV2, MN/m2

5 17

10 35

15 52

20 70

25 87

30 105

35 122

40 140

45 157

50 175

Seos kehtib, kui liiv on >1 m sügavusel katse suudme tasemest.

8.12 Kalju klassifitseerimine ja tugevus

8.12.1 Kalju klassifitseerimiseks on vaja kalju identifitseerida ja liigitada. Kalju identifitseerimine

peab toimuma vastavalt EVS-EN ISO 14689, kus selleks on antud põhjalikud juhised.

8.12.2 Eesti pealiskorra lasundis esinevad settekivimid, magma-ja metamorfsetest kivimitest

koosnev aluskord paikneb väga sügaval ning jääb ehitiste mõjutsoonist välja. Magma- ja

metamorfsed kivimid esinevad pinnakattes mandriliustiku poolt transpordituna.

8.12.3 Tavapäraselt tuleb kirjeldada kalju struktuuri (kihiline, kildaline, massiivne), terasuurust

(kaljut moodustavate osakeste keskmine suurus), peamist mineraalkoostist, murenemisastet

ning hinnata tugevust.

8.12.4 Kalju kasutamiseks ehitusmaterjalina tuleb määrata nõutavad omadused laboris. Kalju

tugevus määratakse tuginedes ühetelgsele survetugevusele ja massiivis esinevatele

katkestustele (kihilisus, lõhed, tühikud vm rikked). Samadel alustel hinnatakse ka massiivi

kaevandatavust. Hinnangu võib andmete olemasolul anda ka võrreldava kogemuse põhjal.

*) Kaljupinnaseid Eestis käsitleda tee aluses vett mitte juhtiva külmakerkeohutu (külmakerge 0%) alusena. Märkus ei

kehti poolkaljupinnastele (Lontova sinisavi), mida käsitleda vett mitte juhtiva külmaohtliku (külmakerge 4-7%) alusena.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 21/37

8.13 Tuletatud väärtused

8.13.1 Pinnasemudelis tuletatakse geotehnilistele kihtidele geotehniliste omaduste arvväärtused.

Tuletatud väärtused saadakse väli ja laborikatsete tulemustest otseselt, teoreetiliselt,

korrelatsiooni abil või empiiriliselt.

8.13.2 Geotehniliste omaduste väärtused võib esitada ka normväärtustena.

8.13.3 Normväärtused saadakse pinnase omadustest ja välikatsetest korrelatsioonide abil või otseselt

laborimääranguna ning antakse 95% tõenäosusega vastavalt EVS-EN 1997-1:2006.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 22/37

9 VÄLIUURINGU KAVANDAMINE

9.1 Väliuuringut kavandades

9.1.1 Väliuuringu läbiviimiseks koostatakse uuringukava. Uuringukava koosneb plaanimaterjalist

ja seletuskirjast. Uuringu kava peab sisaldama:

- kavandatud uuringupunktide asukohad plaanil*;

- uuringupunktide tüübid (puurauk, šurf, penetratsioonikatse, tiivikkatse jne);

- uurimissügavust;

- proovide liigid ja arvu;

- kasutatava metoodika kirjeldus ja põhjendus;

- kavandatavad laboriteimid ning -meetodid;

- varem teostatud uuringute kirjeldust;

- rajatiste uuringud tuua välja eraldi alapunktina.

9.1.2 Uuringu kava koostamisel kasutatakse eelnevate uuringustaadiumide andmeid. Eeluuringu

kava koostatakse kameraaltöö käigus kogutud andmete järgi ja põhiuuringukava eeluuringu

andmete järgi.

9.1.3 Allmaakaevanduste- ja teadaolevate karstialade piirkonnas tuleb geotehniliste uuringute

kavas ette näha täiendavad lahendused ja meetodid tühimike kindlakstegemiseks. Nendega

peab Töövõtja arvestama projekteerimisel.

9.1.4 Kava kooskõlastada erinevate osade projekteerijatega, et oleks tagatud kõik projekteerimiseks

vajalikud andmed. Uuringukava vaadata läbi ja korrigeerida vajadusel uue teabe saamisel.

*Uuringud maaradariga, löök- ja penetratsioonikatsed, kandevõimemõõtmised, puuraugud jms tuleb kirjeldada

digitaalselt (sh. asukohad peavad olema seotud koordinaatidega).

**) Juhendi lisas Geotehnilise juhendi skeemid on toodud välja puuraukude asetus visuaalselt erinevate uuringuliikide

kohta.

9.2 Aluspinnase uuring

9.2.1 Aluspinnase uuring on geotehnilise uuringu alaliik, mis tehakse teetammi, süvendi ja katendi

projekteerimiseks. Kasutatakse nii uute teede kui ka rekonstrueeritavate teede puhul.

9.2.2 Uuringu eesmärk on koguda informatsiooni aluspinnase lasumuse ja omaduste kohta

mõjutsooni ulatuses. Aluspinnase uuring tehakse nii eel- kui põhiuuringu raames.

9.3 Nõuded uuringutele (uuringupunktide asukohad, sügavus, vahekaugus ja labori maht)

9.3.1 Uuringupunktide paigutamisel tuleb arvestada maa-aluste ja maapealsete

kommunikatsioonide kitsendusi ning liiklusohutust.

9.3.2 Kui samasse asukohta tehakse välikatse ja puurimine, siis enne tehakse katse ning seejärel

puurimine. Vastupidisel juhul peaks punktide vahekaugus olema vähemalt 2 m.

9.3.3 Uuringupunktide sügavus peab olema küllaldane mõjutsooni jäävate geotehniliste kihtide

(pinnasekihtide) ja nende omaduste määramiseks.

9.3.4 Uurimissügavus peab ulatuma vähemalt kuni kandva aluspinnaseni, arvestama võimalike

lihkepindade paiknemist, mis sõltub enamasti tugeva kihi lasumissügavusest. Lisaks tuleb

arvestada veetaseme määramise vajadusega, mis võib uurimissügavust vastavalt suurendada.

9.3.5 Väga tugeva pinnase või kalju esinemise puhul ning nende leviku kohta piisava

informatsiooni olemasolul, võib uurimissügavust vähendada.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 23/37

9.4 Tee osa asendamine samaväärsega ja/või tee ümberehitamise (ehk remondi) strateegia

valiku nõuded1

9.4.1 Väliuuringud peavad sisaldama vähemalt ühe kevade külmakergete ja kandevõimekao

aegseid välivaatlusi, kus dokumenteeritakse (video panoraam vaates koos kaugusmõõtja

näiduga, iseloomulikud fotod mõõtelatiga, kirjeldused) olukord teel.

9.4.2 Esialgse tasuvus- ja kuluefektiivsusanalüüsi ja remondistrateegia väljatöötamiseks tuleb

kasutada maaradari andmeid koos FWD andmetega (sammuga vähemalt 50m, mõõtmised

peavad olema teostatud kevadisel ajal).

9.4.3 Puurimised teostada vähemalt 400m sammuga, lisaks tähelepanu pöörata ka nõrkadele,

lagunenud ja külmakerkelistele kohadele.

9.4.4 Remondistrateegia valiku koostamises peab osalema teeprojekteerimise insener.

9.4.5 Erinevate remonditehnoloogiate (vähemalt 3) valik tuleb töövõtjal teostada

kuluefektiivsusanalüüsi alusel, vähemalt 20 ja 30 aasta katte eluea alternatiividele.

9.4.6 Remondistrateegias peab väliuuringutele ja arvutustele tuginedes analüüsima tee remondi

vajalikku mahtu, näidates erinevate alternatiivide investeeringu- ja ekspluatatsiooniperioodi

ligikaudsed kulud (kui palju on vaja muldkeha remontida, kas dreenkiht on kindlasti vajalik

või piisab nt fraktsioneeritud killustikalusest mulde servani, geosünteetidega tugevdamisest

vms). Välja tuleb tuua täpsemate uuringute vajaduse maht ja asukohad. 1 Kehtib vaid juhul kui tehnilistes tingimustes on eraldi nõutud see punkt.

9.5 Eelprojekti nõuded (tee rajamise korral)

9.5.1 Tee rajamise korral tuleb geotehnilised uuringud teostada sammuga, mis on piisav

ehitusmaksumuste leidmiseks ja tasuvusearvutuste tegemiseks kuid mitte harvemini kui 200m

tagant.

9.5.2 Geotehnilised uuringud ei tohi jääda lõplikust projekteeritavast teetrassi teljest kaugemale kui

50m. Juhul kui lõplik trassi telg on teada enne uuringuid, siis peavad pinnaseuuringud jääma

teealusele maale.

9.5.3 Soovitav on uuringud teostada malekorras potentsiaalse teekoridori ümbruses (juhul kui

teetelg ei ole täpselt paigas või ligipääsetavus on raskendatud).

9.5.4 Puuraugud peavad ulatuma vähemalt 1m nõrgast aluspinnasest läbi või olema vähemalt 3m

sügavused. Väga tugeva aluspinnase või kalju esinemise puhul peavad puuraugud ulatuma

piisavalt pinnase või kalju sisse nii, et oleks kindel, et ei ole tegemist rahnuga või väga tiheda

pinnase õhukese vahekihiga. Väga tugeva pinnase või kalju esinemise korral ning nende

leviku kohta piisava informatsiooni olemasolul, võib uurimissügavust vähendada.

9.5.5 Kõik kihid peavad olema proovitatud ja katselaboris katsetatud. Minimaalselt tuleb 2

puuraugu kohta võtta 1 pinnaseproov laboratoorseteks katseteks. Laboratoorselt tuleb

katsetada pinnase terastikulist koostist (EVS-EN ISO 17892-4), kui terastikulise koostise

proovis on osakesi terasuurusega ≤0,063mm rohkem kui 35% siis tuleb teostada ka

setteanalüüs ja plastsusarvu IP määrang (EVS-EN ISO 17892- 12).

9.5.6 Tee tulevastest süvendikohtadest tuleb määrata pinnase nimetus ja terastikuline koostis (liiv-

ja kruuspinnastest), vähemalt 100m sammuga.

9.5.7 Nõrkade pinnaste (nt. lubi, turvas, nõrgad savipinnased) korral võib eelprojekti faasis piirduda

omaduste määramisega üldiste korrelatsioonidega (nt turba mehaaniliste omaduste ja

veesisalduse vahelise korrelatsiooniga). Kui projekteerimise lähteülesandest on teada, et

nähakse ette nõrga pinnase väljakaevamine siis võib piirduda alla 1m paksuste nõrkade

pinnaste lasuvuse korral vaid nõrga pinnase paksuse määramisega. Kuna turba lasuvussügavus

vaheldub kiirelt, siis oleks vaja turba esinemisel määrata kihi paksus (mahud) 50m sammuga.

9.5.8 Täpsemad geotehniliste uuringute detailid ja katsetused määrab uuringute kava koostades

Töövõtja koos projekteerijaga.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 24/37

9.6 Põhiprojekti nõuded

9.6.1 Puuraugud tuleb rajada „malekorras“ sõiduteele vähemalt 100m sammuga.

9.6.2 Puuraugud peavad ulatuma vähemalt 1m läbi nõrgast aluspinnasest läbi või olema vähemalt

2,5m sügavused.

9.6.3 Kõik kihid peavad olema proovitatud ja katselaboris katsetatud. Minimaalselt tuleb 2

puuraugu kohta võtta 1 pinnaseproov laboratoorseteks katseteks. Laboratoorselt tuleb

katsetada pinnase terastikulist koostist (EVS-EN ISO 17892-4), kui terastikulise koostise

proovis on osakesi terasuurusega ≤0,063mm rohkem kui 35% siis tuleb teostada ka

setteanalüüs ja plastsusarvu IP määrang (EVS-EN ISO 17892- 12).

9.6.4 Juhul, kui viiakse läbi uuringud, mille alusel projekteeritakse olemasolevale lahendusele

mulde laiendus, tuleb teostada uuringud sõiduteel 100m sammuga ja kasvupinnase paksuse

määramised laiendatavalt poolelt 100m sammuga selliselt, et üks puurauk satub olemasoleva

nõlva ja teine puurauk kõrvalolevale teemaa asukohta, kuhu on muldkeha laiendus

projekteeritud (kõiki võib teha käsipuuriga või surfiga).

9.6.5 Vähemalt iga 300m tagant (v.a. kasvupinnase määramine) tuleb olemasoleva tee aluskihist

määrata terastikuline koostis (ca 0,3…0,5m sügavuselt).

9.6.6 Puuraugu seinal tuleb kontrollida pinnase ja materjalide kihtide paksused vähemalt 50cm

sügavuseni.

9.6.7 Tee süvendamise kohtades (nt pikinähtavuse tagamiseks) peavad puuraugud ulatuma

vähemalt 1m allapoole uue muldkeha põhja.

9.6.8 Uute süvendite kohtadest tuleb määrata pinnase nimetus ja terastikuline koostis (liiv- ja

kruuspinnastest), vähemalt 50m sammuga (sobivuse korral tuleb materjali kasutada

projektlahenduses).

9.6.9 Kui nõrkade pinnaste (nt. lubi, turvas, nõrgad savipinnased) esinemisel nähakse ette nõrga

pinnase väljakaevamine, siis võib piirduda alla 1m sügavuse korral vaid paksuse

määramisega; Kui nõrk pinnas jäetakse tee alla (peavad olema teostatud konstruktsiooni

stabiilsus- ja vajumiarvutused), siis tuleb määrata vähemalt nõrga pinnase nidususe c või

dreenimata nihketugevuse Cu, kokkusurutavuse ja konsolidatsiooni näitajad. Kuna turba

lasuvussügavus vaheldub kiirelt, siis oleks vaja turba esinemisel määrata kihi paksus (mahud)

50m sammuga. Nõrga pinnase eelpoolnimetatud näitajate määramine:

1) penetratsioonikatsetega (juhul kui penetratsioon on pinnases piisava tundlikkusega), või

2) veesisalduse proovide võtmisega kindla intervalli tagant, määratakse ära kihi omaduste

varieeruvus ja seejärel tehakse rikkumata struktuuriga proovidega laborikatsed ja väljas

tiivikkatsed vastavate iseloomulike penetratsiooni-takistusega või veesisaldusega pinnasega

ning andmete omavahelise korreleerimisega laiendatakse laboris määratud omadused kogu

lasundile.

9.6.10 Tee rajamise uuringutel tuleb teha täiendavaid uuringupunktid juhul kui esineb nõrku

pinnaseid, et fikseerida nõrkade pinnaste alguse- ja lõpualad (üleminekukohad 100m

ulatuses). Puuraugud teha 10 m sammutihedusega (võib teha käsipuuriga).

9.6.11 Kohtades, kus rajatakse >4m kõrgused mulded, või mis asuvad nõrgal aluspinnasel, tuleb

geotehniliste uuringute kavas ette näha uuringud, mis võimaldavad geotehniliste stabiilsus- ja

vajumisarvutuste teostamist. Uuringud (välikatsed, puuraugud) tuleb teha vähemalt 50m

sammuga ja uuringu sügavus vähemalt kandva aluspinnaseni.

9.6.12 Maaradari mõõteandmeid võib kasutada puuraukude konstruktsiooni iseloomulikematesse

kohtadesse suunamiseks. Sel juhul võib puuraukude sammu suurendada kuni 250m

„malekorras“, pinnaseproovid tuleb siis määrata igast puuraugust. Geotehniliste uuringute

kavas tuleb kavandatavate puuraukude kohad maaradari mõõtefaili pikiprofiilidel (vasak ja

parem tee pool) ära näidata.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 25/37

9.7 Kergliiklustee puuraukude nõuded

9.7.1 Kergliiklustee puuraukude puhul ei ole vaja üldjuhul teostada laboriuuringuid.

9.7.2 Kergliiklustee puuraukude sügavus peab olema piisav, et määrata kasvupinnase paksus ja

määrata vähemalt 30 cm kasvupinnase all lasuvat pinnast/pinnaseid. Uuringud viiakse läbi

puurimise või surfimise teel.

9.7.3 Kergliiklustee uuringupunktid tuleb rajada vähemalt 50m sammuga..

9.7.4 Juhul kui tegemist on nõrkade pinnastega, tuleb teha täiendavalt stabiilsus-ja vajumisarvutuste

jaoks piisavas mahus uuringud, kuni kandva pinnaseni.

9.8 Parkla puuraukude nõuded

9.8.1 Parkla uuringualal tuleb rajada puuraugud selliselt, et puuraukude omavaheline kaugus ei

ületaks 100m. Seda eesmärgil, et parkla uuringualal oleks piisav hajutatus ja joonistuks välja

parka aluse pinnase läbilõige.

9.8.2 Puuraukude sügavus peab ulatuma vähemalt 1m läbi nõrgast aluspinnasest läbi või olema

vähemalt 2,5m sügav. Puurauke võib asendada surfidega.

9.8.3 Parkla vähim uuringute maht väiksemate parklate puhul on vähemalt 3 puurauku.

9.8.4 Täpsem uuringumaht lepitakse tellijaga uuringukava koostades eraldi kokku.

9.9 Täiendavad eriuuringud nõrkade pinnaste korral

9.9.1 Savipinnastel tuleb lisaks nõutule teostada täiendavad uuringud ja katsed (Lisa 6):

1) Mulde stabiilsuse kontrollarvutuseks on vajalik nõrkade pinnaste tugevuse määrangud

(vastavalt koormusskeemile).

2) Tuleb kontrollida lühiaegset stabiilsust, mille kontrollarvutuseks vajalikud tugevusnäitajad

on:

- dreenimata nihketugevus (mõõta nt tiivikkatsetega (nt profiilil 0,5m sügavusintervalliga, kuni

6m sügavuseni), profiilide samm 100...200m (aladel kus nõrk savipinnas esineb);

- savi mahukaal (tuleb võtta veesisaldusproovid tiivikkatsete asukohas, profiilil 0,2...0,5m

sügavusintervalliga, kuni 6m sügavuseni);

- muude pinnaste osas teostada penetratsioonikatsed, tugevuse piisava täpsusega hindamiseks.

3) Mulde aluste pinnaste vajumise prognoosimiseks on vaja teada:

- savide kokkusurutavus (selleks tuleb võtta veesisaldusproovid, kuni 10m sügavuseni, ja

Atterbergi piiride (plastsus- ja voolavuspiir) määramisest 1...2 m sügavusintervalliga);

- lisaks võtta lõigult 5-6 rikkumata struktuuriga saviproovi, laboris määrata kokkusurutavust

iseloomustavad parameetrid:

 kompressiooniindeks;

 dekompressiooniindeks;

 konsolidatsioonimoodul;

 eeltihenemissurve.

4) Labori programm tuleb enne katsete tegemist kooskõlastada tellijaga.

5) Muude pinnaste osas teostada penetratsioonikatsed pinnaste kokkusurutavuse piisava täpsuse

hindamiseks.

6) Turvas, mis tee alla jäetakse, tuleb uurida vastavalt juhendis viidatud standardite kohaselt

(Turvas võib olla ka teega ristsuunas suure kalde all, selle pärast on oluline turba paksuse

määramine mõlemal pool mullet).

7) Mass- ja süvastabiliseerimise projekteerimise korral tuleb võtta nõrgast aluspinnasest proovid

(savi, turvas) vastavalt EuroSoilStab juhendi p.5, laboratoorsed uuringud ja katsetused

projekteeritud sideaine koguse leidmiseks vastavalt EuroSoilStab juhendi p.6.

Projekteerimisel võib kasutada ka Soome Syvastabiloinnin suunnittelu uusimat juhendit.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 26/37

9.10 Uuringupunktide tüüp

9.10.1 Pinnase kirjeldamiseks ja proovivõtuks kavandatakse puuraugud või kaevandid, pinnase

tugevuse määramiseks in situ tehakse penetratsioonikatsed.

9.11 Proovid

9.11.1 Proovide arv ja asukohad

1) Proovivõtu asukohad tuleb valida nii, et proovid jaguneks ühtlaselt kogu alal ja iseloomustaks

kihte vajalikus paksuses.

2) Proovide arv peab võimaldama hinnata kihtide tunnusomaduste ulatust.

9.11.2 Proovi tüüp

1) Proovi tüüp valitakse vastavalt määratavatele näitajatele.

2) Kvaliteetseid rikkumata struktuuriga proove on võimalik võtta pinnaste puhul nõrgast savist

ja turbast. Kasutatakse juhul kui on vaja määrata nihketugevus - (sisehõõrdenurk, nidusus,

dreenimata nihketugevus) ning kokkusurutavus parameetreid.

3) Rikkumata struktuuriga proove kaljust kavandatakse erijuhtudel, kui on vaja hinnata kalju

stabiilsust kõrgete nõlvade puhul või kui on tegemist suurte koormustega nõlva ääres.

4) Pinnase lõimiskoostise ja muud füüsikalised omadused (niiskus, plastsuspiirid, orgaanilise

aine sisaldus, tihendatavus, osakeste mahumass) saab määrata rikutud struktuuriga

proovidest.

5) Mõnikord saab rikutud struktuuriga proovidest laboris (teatud piirides rakendatav

liivpinnastele) valmistada nõutavate omadustega proovi, mida saab toimida nagu rikkumata

struktuuriga proovi.

9.11.3 Proovi kogus

1) Rikutud struktuuriga proovide kogus tava teimimiseks on toodud Tabelis 11.

Tabel 11 Rikutud struktuuriga pinnaseproovide vajalik kogus, EVS-EN 1997-2:2007 järgi.

Teim Proovi

mass, g Meetod

Veesisaldus Savi ja möll 60

ISO/TS 17892-1 Liiv 200

Lõimise

setteanalüüs

Pipett 100 ISO/TS 17892-4

Aeromeeter 250

Plastsuspiirid 500 ISO/TS 17892-12

Osakeste mahumass 100 ISO/TS 17892-3

2) Lõimise sõelanalüüsiks (ISO/TS 17892-4) võetava proovi kogus sõltub suuremate

pinnaseosakeste läbimõõdust, kui neid on olulises koguses – 10% või rohkem kuivmassist.

Sõelanalüüsiks vajaliku proovi koguse sõltuvus terasuurusest on toodud Tabelis 12.

Tabel 12. Proovi algmass sõelumiseks, EVS-EN 1997-2:2007 järgi.

Suurim

osakeste

läbimõõt, mm

Proovi kogus

sõelanalüüsiks,

kg

75 240

63 140

45 50

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 27/37

37,5 30

31,5 20

20 4

16 3

10 1

5,6 0,5

≤ 2 0,2

*) On ilmne, et jämedateralisest pinnasest, milles suurimad osakesed on üle 20 mm, on tavalise puurimisega

sõelanalüüsiks väga raske nõutavas koguses proovi võtta. Juba 32 mm osakeste puhul on proovi kogus 20 kg ning

arvestades puurimise läbimõõtu, purustatakse paratamatult osa terasid. Tavaliselt puudub vajadus jämedateralist pinnast

sellise detailsusega uurida, kuid kui seda on vaja teha, tuleb proovivõtuks rajada kaevandid.

1) Muudeks analüüsideks, sealhulgas Proctori tihendamiskatse, tuleb vastavalt pinnasele

proovikoguste osas konsulteerida teimimist teostava laboriga.

2) Nõuded proovi kvaliteedile ja sobiva proovivõtumeetodi valib vastutav ekspert lähtuvalt

testitavatest näitajatest vastavalt EN 1997-2 ja EN ISO 22475-1.

9.12 Määratavad geotehniliste üksuste parameetrid

9.12.1 Eraldatud geotehnilised üksused tee projekteerimiseks koostatud pinnasemudelis peavad

olema iseloomustatud vähemalt järgmiselt (Tabel 13).

Tabel 13. Pinnasemudeli geotehniliste üksuste vajalik iseloomustamine pinnaseomadustega.

Ülesanne tee

projekteerimisel

M a h

u k

a a l

L õ im

is

S a v ip

in n

a st

e

p la

ts u

s

K o k

k u

-

su ru

ta v u

s

T u

g ev

u s-

p a ra

m ee

tr id

E la

st su

s-

m o o d

u l

V ee

ta se

Stabiilsus X X X

Vajumine X X X

Katend X X X X X

Külmakindlus X X X

Niiskusrežiim X X X

9.12.2 Pinnase puhul piisab tavaolukorras lõimisanalüüsist ja peeneteralise pinnase korral lisaks

plastsuspiiride määramisest.

9.12.3 Pinnase mehaaniliste omaduste (tugevus, kokkusurutavus) määramiseks stabilomeetris või

ödomeetris on vaja väga hea kvaliteediga rikkumata struktuuriga proove. Kvaliteetseid

rikkumata struktuuriga proove on võimalik võtta turbast ja savist. Proovide rikutus mõjutab

katsetulemusi oluliselt ning usaldusväärse tulemuse saamiseks ei piisa paarist katsest. Samuti

peab katse tellijal olema kompetents keerukate katsete tulemuste interpreteerimiseks ja

analüüsiks.

9.12.4 Pinnase tugevusparameetrite hindamisel tuleks eelistada välikatsete ning rutiinsete katsetega

määaratavate pinnaseomaduste korrelatsioone.

10 Erineva suunitlusega uuringud

10.1 Katendi uuring

10.1.1 Katendi uuring tehakse olemasolevate teede rekonstrueerimisel või laiendamisel, kas eraldi

uuringuna või aluspinnase uurimise raames.

10.1.2 Katendi uuringu käigus määratakse katendi kihtide paksus ja vajadusel koostis.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 28/37

10.1.3 Uuringu meetodid kavandatakse vastavalt uuringu eesmärgile ning projekteerija

lähteülesandele.

10.1.4 Katendi uurimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele:

- katendi kihtide materjali terviklikkuse säilitamine, puurimisega ei tohi katendi materjali

peenestada;

- katendi kihtide kirjeldamisel tagada paksuse määramine täpsusega 0,01 m;

- puurimine teostada südamikpuurimisena. Katendi kihtide paksus mõõta puuraugu seinast.

10.2 Freespuru (RA) taaskasutamine (taaskasutamise indikatiivne eelinfo)

10.2.1 RA hilisemaks võimalikuks taaskasutamiseks tuleb uuringualalt puurida asfaldi proovikehad

hindamaks selle kvaliteeti kui täitematerjalide omadused ei selgu varasemalt teostatud

täitedokumentatsioonidest. Vastavalt proovikehade omadustele selguvad freespuru

võimalikud taaskasutuse võimalused.

10.2.2 Freespuru taaskasutamise uuringud tuleb läbi viia juhul kui eesmärgiks on ettenähtud

olemasoleva katte freesimine ning uue katte rajamine, tee likvideerimine või kõik muud

juhud, kus olemasolev kate freesitakse ja freesitud asfalt võidakse potentsiaalselt objekti

raames taaskasutada uue asfaltsegu tootmiseks, stabiliseerimiseks vms. Uuringu kohustus

määratakse ära projekteerimise või töö tellimise lähteülesandes.

10.2.3 Freespuru taaskasutamise võimalusi uuritakse juhul kui geotehnilise uuringulõigu pikkus on

vähemalt 2km.

10.2.4 Puurimistel ja proovikehade võtmisel tuleb lähtuda järgnevast:

1) Freespuru taaskasutamise uuringu puurimised teostada selliselt, et uuringuala jagada üheksaks

võrdseks osaks (10 uuringuala ristlõiget). Ühest uuringuala ristlõikest võtta 4 proovikeha (3tk

rattajälje kõrvalt ja 1tk rattajäljest) vastavuses standardiga EVS-EN 12697-27.

2) Puurimisel kasutatava puuri diameeter peab olema vähemalt 108mm.

10.2.5 Vajalikud laborikatsetused, mis tuleb teostada proovikehade kvaliteedi hindamiseks:

a. Asfaltsegude paksus kihtide kaupa (kuni kaks kihti)

b. Bituumeni sisaldus

c. Bituumeni omadused

d. Terastikuline koostis

e. LA

f. An ülemisest kihist

g. Pealmisele kihile teha ka petrograafiline analüüs (tardkivi vs settekivi määramine).

10.2.6 Laborikatsetusteks võib panna mitu puurkeha kokku, et katsetamiseks vajalik minimaalne

materjali kogus saaks täidetud.

10.2.7 Uuringuala objekti raames tuleb puurkehade analüüs teostada asfaltsegu kihtide kaupa.

Tabel 14. Freespuru kvaliteedi hindamise katsete kogused.

Soovitud katsed - kokku 40 puurauku

Tardkivi Lubjakivi

Katsete kogus Katsete kogus

Lahust sideaine sisalduse määramine ja terastikuline koostis +

Rotatsioonaurustiga sideaine eraldamine lahustist + Penetratsiooni

määramine 25 °C juures 3 3

Asfaltkatte paksuse määramine (kihi kaupa) 40 puurkeha 40 puurkeha

Kulumiskindlus Nordic katsel (sh terade tihendus ja veeimavus) 1 0

Purunemiskindlus Los Angelase katsel 1 0

Petrograafia (tard vs settekivi) 3 0

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 29/37

10.3 Rajatiste uuring

10.3.1 Kõik rajatiste geotehnilised pinnaseuuringud peavad vastama standardile EVS-EN 1997-

2:2007+NA:2008.

10.3.2 Rajatiste projekteerimiseks vajalike geotehniliste pinnaseuuringute ja laboratoorsete

analüüside maht ja liik peavad vastama standardile (Lisale B3 – kaks kuni kuus uuringupunkti

iga vundamendi jaoks) ning projekteerija vastutab piisava uuringupunktide mahu ja

rajamissügavuse eest. Eelprojekti korral tuleb rajada vähemalt 1 puurauk kummagi rajatise

otsa.

10.3.3 Rajatiste uuringupunktide vahekaugused ja sügavused tuleb võtta vastavalt EVS-EN 1997-

2:2007+NA:2008 Lisale B3. Rajatiste uuringusügavus vastavalt Lisa B3-le peab

vaivundamendil olema vähemalt 5m vaia rajamissügavusest sügavamal ja vundamendil olema

vähemalt 3m vundamendi rajamissügavusest sügavamal.

10.3.4 Vastavalt Lisa B3-le võib uurimussügavust vähendada 2m-ni rajamissügavusest, kui rajatise

aluskihid on varasemalt tuntud ja usaldusväärsed. Vette rajatavate sammaste korral tuleb

vajadusel ära põhjendada Geotehniliste uuringute kavas alternatiivsed meetodid, mis

võimaldavad sammaste piisavalt täpse projekteerimise.

10.4 Pinnasevee uuring (Hüdrogeoloogiline uuring)

10.4.1 Enamasti hinnatakse pinnasevee tingimusi tavapärase pinnaseuuringu raames. Minimaalselt

tuleb identifitseerida vett sisaldavad kihid, mõõta pinnaseveetase ning hinnata selle kõikumist,

samuti selgitada veejuhtivus ning vajadusel ka vee keemiline koostis. Eraldada tuleks püsivalt

kõrge pinnaseveetasemega alad.

10.4.2 Eraldi hüdrogeoloogiline uuring võib olla vajalik, kui kavandatakse suuremahulist pinnasevee

taseme alandust (ehitusaegset või alalist), sademevee ulatuslikku immutamist või muud

pinnase/põhjavee režiimi muutmist.

10.4.3 Kõige usaldusväärsemad tulemused hüdrogeoloogiliste parameetrite osas annavad välikatsed.

Kui tegemist on veealandusega, tuleb teha pumpamiskatsed, mille andmete järgi leitakse

kihtide veejuhtivus ja prognoositakse juurdevool. Kui tegemist on vee immutamisega, siis

tuleb teha valamiskatsed.

10.4.4 EN 1997-2:2007 soovitab ühtlaseteraliste liivade puhul veejuhtivuse arvutada lõimiskoostise

järgi. Arvutusvalemite kasutamisel tuleb jälgida valemi määramispiirkonda.

10.4.5 Veejuhtivust saab määrata ka laborikatsetega, kuid vastavalt EN 1997-2:2007 saadakse

usaldusväärsed tulemused savi- möll- ja orgaanilise pinnase rikkumata struktuuriga

kvaliteetsetest proovidest. Siiski tuleb arvestada, et tulemust võib mõjutada proovi

küllastusaste (eriti savi puhul), samuti võib proovist läbivoolava vee keemiline koostis muuta

filtratsioonimooduli väärtust oluliselt.

10.4.6 Hüdrogeoloogilise uuringu käigus tuleb hinnata ka veealandusega kaasnevaid mõjusid

naaberstruktuuridele (vajumid) ja veekihile (koguselised ja kvaliteedimuutused).

10.4.7 Elastsete katendite projekteerimiseks tuleb hinnata pinna- ja põhjavee tingimusi vastavalt

Tabelile 15.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 30/37

Tabel 15. Niiskuspaikkonnad.

Paikkonna

tüüp

Paikkonna

tunnus

Paikkonna tüübi kirjeldus

1 Kuiv Pinnavete äravool on tagatud; pinnasvesi on sügaval ega

mõjuta kasvupinnase taimestikku. Pinnasteks on peamiselt

kruusliivad, liivad ja saviliivad, kuid esineb ka savikaid

pinnaseid, kuid viimaste suhteline niiskus on alla 0,73. Kui

muldkeha kõrgus on normidest 1,5 korda suurem, on

tegemist, sõltumata muudest asjaoludest, 1. paikkonna

teelõiguga.

2 Niiske Pinnavete äravool pole ajuti tagatud; selle üheks tunnuseks

on maapinna 0,003 lähedased, kuid suuremad sellest,

looduslikud kalded. Esineb lühiajalist (alla 30 päeva)

seisuvett. Pinnasvesi, on külmumispiirist ainult

vähesügavamal, ometigi mõjutab kasvupinnase niiskumist,

mistõttu kasvavad niiskuslembelised taimed; võib isegi

esineda pindmise soostumise tunnuseid. Esinevad peamiselt

savikad pinnased suhtelise niiskusega alla 0,8. On mõeldav

tee külgnevate alade piki- ja põikplaneerimisega ning

kraavitamisega niiskustingimusi parandada ning seega

saavutada 1. paikkonna olukord. Kõik 1. Paikkonna tüübi

süvendid ja 0-profiilid (ka normidega ettenähtust madalamad muldkehad) kuuluvad 2. paikkonda.

3 Märg Pinnavete äravool on raskendatud; esineb pikaajalist (üle 30

päeva) seisuvett. Maapinnalähedase pinnasvee tõttu esineb

ilmseid soostumise tunnuseid. Pinnasvee tase on

külmumispiirist kõrgemal. Esinevad peamiselt savikad

pinnased suhtelise niiskusega üle 0,8. Paikkonna tüübi

muutmine on võimalik ainult suureulatuslike

kuivendustöödega. Kõik 2. paikkonna tüübi süvendid ja

normidega ettenähtust madalamad muldkehad kuuluvad

3.paikkonda.

10.5 Reostusuuring

10.5.1 Pinnase või põhjavee reostuse tuvastamisel tuleb selgitada reostuse ulatus ja mõju

ehitisele/rajatisele. Reostuse avastamisel tuleb määrata saasteainete sisaldused,

likvideerimisvõimalused ning käitlemisviisid.

10.5.2 Reostusuuringu võib teha geotehnilise uuringu koosseisus, kuid uuringut läbi viival ettevõttel

peab olema vastav pädevus ja kogemus.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 31/37

10.6 Arheoloogilisest leiust teatamine

10.6.1 Arheoloogilise leiu leidmisel on kõige õigem kohe sellest teada anda Muinsuskaitseametile.

Muinsuskaitseametil on oma esindused kõikides maakondades ning lisaks arheoloogiale

spetsialiseerunud inspektorid.

10.6.2 Kuna arheoloogiline leid on ennekõike ajaloo ja kultuuri uurimise allikas,

siis kuulub arheoloogiline leid riigile ning on leidmise hetkest ajutise kaitse all. Eseme leidja

või valdaja kohustus on teavitada leiust Muinsuskaitseametit ning võimaldada

leiu kultuuriväärtuse tuvastamist. Arheoloogilist leidu ei saa heauskselt omandada.

10.6.3 Juhul kui uuringu kava koostades selgub, et geotehniline puurauk satub mälestise asukohale

või selle katisevöödisse (50m mälestise mälestise väliskontuurist või piirist arvates), siis tuleb

uuringute kava ka Muinsuskaitseametiga kooskõlastada.

10.7 Uuringust kogutud andmete arhiveerimine

10.7.1 Uuringu tegija on kohustatud uuringu aruande esitama ehitisregistrile ja Maa-ametile

10 päeva jooksul uuringu aruande valmimise päevast arvates vastavalt Majandus- ja

taristuministri 24.04.2015 määrusest nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad

nõuded“ § 3. Uuringu tulemuste esitamine.

10.7.2 Ehitusgeoloogia kaardile esitamise juhised on leitavad Maa-Ameti (tulevikus MARU)

Ehitusgeoloogia kaardirakenduse kasutusjuhendis. Ehitusgeoloogia andmekogusse saab

dokumendid lisada kasutades veebiliidest. Veebiliidese kaudu edastada kogu geoloogiline

uuring koos .ags failiformaatidega.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 32/37

10.8 Lisa 1 Geotehniliste uuringute 2D profiilide näidis

*)Igal puurtulbal peab olema märgitud väliuuringute põhjal niiskuspaikkonna tüüp ja pinnasvee tase.

**)Vastavalt Lisa 1 näidisele peavad puurtulpadel olema värvidega eristatud niiskustundlike pinnaste tüübid (A…D).

10.9 Lisa 2 Löökpenetreerimise graafiku näidis

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 33/37

10.10 Lisa 3 Suru-löökpenetreerimise graafiku näidis

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 34/37

10.11 Lisa 4 Pinnasekihtide värvikodeering

KAP_Material/Soil name EVS-EN ISO 14688 soil name

EVS-EN ISO

14688 soil short

name

Laboratory

sample nr. Märkused Colour

KAP_Materjali / Pinnase nimetus

EVS-EN ISO 14688 pinnase

nimetus

EVS-EN ISO

14688 pinnase

lühinimetus

Labori teimi

number Notes R G B Värv

SMA 0 0 0

ACsurf 0 0 0

ACbin 0 0 0

MA 0 0 0

ACbase 0 0 0

PA 0 0 0

ACsurf 160/220 (KAB) 0 0 0

WMA 0 0 0

Soe kergasfaltbetoon 0 0 0

MSE 0 0 0

Vana asfaltbetoon ja mustkate 0 0 0

MUK 0 0 0

Kerg- ja sügavimmutus 0 0 0

BS (seguris segatud) 128 128 128

BS (teel segatud) 128 128 128

KS (asfaldipurust seguris segatud) 128 128 128

KS (asfaldipurust teel segatud) 128 128 128

KS (uutest materjalidest teel segatud) 128 128 128

TS (uutest mineraalmaterjalidest seguris

segatud) 128 128 128

TS (uutest mineraalmaterjalidest teel

segatud) 128 128 128

TS (asfaldipurust teel segatud) 128 128 128

Põlevkivituhaga tugevdatud kihid

(kruusliivast, jämeliivast) 128 128 128

Põlevkivituhaga tugevdatud kihid (teistest

liivadest, sh saviliivast) 128 128 128

Paetuhk 128 128 128

Tuhkbetooni freespuru 128 128 128

Munakivi-, parkettkivi sillutis 128 128 128

Pinnatud freespurukate 128 128 128 KAP pinnaste nimetus

Tm_280 Tardkivikillustik 110 50 150

Tm_280 Pae- või kruuskillustik (LA<35) 190 190 190

Tm_240 Pae- või kruuskillustik (LA≥35) 220 220 220

Tm_200 Ridakillustik, mittestd. killustik 235 235 235

Tm_180 Opt.terastikuga kruusliivast kiht 180 70 0

Tm_150 Kruuspinnas 215 80 0

Tm_E (160) liiva-kruusa-killustiku segu 250 125 50

Tm_F (110) liiva-kruusa-killustiku segu 250 180 135

Tm_G (60) liiva-kruusa-killustiku segu 250 220 200

Tm_130 kruusliiv, jämeliiv 190 145 0

Tm_115 mõõdukalt ühtlaseterine jämeliiv 255 205 40

Tm_120 keskliiv 255 195 0

Tm_105 mõõd.ühtlaseterine keskliiv 250 210 60

Tm_100 peenliiv 250 245 0

Tm_90 mõõd.ühtlaseterine peenliiv 255 255 0

Tm_75 ühtlaseterine liiv 255 255 70

Tm_65 jäme kerge saviliiv 255 255 130

Tm_A kerge saviliiv 255 210 210

Tm_B tolmliiv 255 140 140

Tm_C kerge liivsavi; raske liivsavi; savi 255 70 70

Tm_D

raske tolmne saviliiv; tolmne

saviliiv; kerge tolmne liivsavi;

raske tolmne liivsavi; tolmne 255 0 0

TURVAS 210 0 0

KASVUPINNAS 255 0 0

KASVUKIHT 255 0 0

JÄRVEMUDA 255 0 0

TURBAMUDA 210 0 0

Suurrahn 128 128 128

Rahn 128 128 128

Veeris 128 128 128

Lubjakivi 128 128 128

Murenenud lubjakivi 128 128 128

Dolomiit 128 128 128

Geotekstiil 100 0 20

Veetase 0 200 255

RGB code/ kood

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 35/37

10.12 Lisa 5 Geotehnilise uuringute mudeli kasutusnäidised

AGS failiformaadi mudeli tulp:

Mudeli koondnäidis:

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 36/37

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 37/37

10.13 Lisa 6 Uuringute min mahud 1 km savipinnasega lõigu korral

Nr

Nimetus

Kirjeldus

Ühik

Kogus

1 Geoloogiliste uurimistööde kava ja aruande koostamine tk 1

2 Puuraugud (vastavalt p.9.6 mahule) tk

3 Puurauk rikkumata

struktuuriga saviproovideks

tk 2

4 Dreenimata nihketugevus tk 2

5 Savi mahukaal tk 2

6 Nõrkade savide tugevuse määrangud

7a Veesisaldusproovide võtmine, kuni 10m sügavuseni. tk 2

7b Atterbergi piiride (voolavuspiir, plastsuspiir)

määramine (1...2 m sügavusintervalliga). tk 2

8 Savide kokkusurutavuse määramine (rikkumata

struktuuriga saviproovidest

8a Kompressiooniindeks; tk 2

8b Dekompressiooniindeks; tk 2

8c Konsolidatsioonimoodul; tk 2

8d Eeltihenemissurve tk 2

9 Penetratsioonikatsed tk 5

*) Katsete min arvu muudetakse vastavalt uuritava lõigu pikkusele (km) proportsionaalselt.

Registreeringud EG-; EP-; EH-; EK-; EO-10434933-0001

GEOTEHNILISTE UURINGUTE KAVA

TÖÖ NR. GE-3711 Töö nimi: Riigitee nr 11184 Alliku-Laagri tee (lõigus Vääna jõgi ja Juuliku- Tabasalu tee) rekonstrueerimise ehitusgeoloogilised uurimistööd. Tööde teostamise aeg: mai-juuni 2025.a. Vastutav spetsialist: Jaanika Liiv, EKR Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7

GEOLOOGILISTE UURINGUTE KAVA

Geoloogilistel uurimistöödel juhindutakse 03.10.2024 käskkirjaga nr 1.1-/24/139 kinnitatud „Geotehnilised uuringud ja katsetused“ ning standardist EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1. Uuringud on tehniliselt jagatud kahte etappi:

1. uuringud sõidutee projekteerimiseks (kokku 13 puurauku); 2. uuringud Veskipõllu kinnistule jääva kergliiklustee projekteerimiseks (kokku 9 puurauku

kasvupinnase paksuse määranguks).

Sõidutee puuraugud on joonisel tähistatud mustaga (PA-1...13) ning kasvupinnase paksuse määrangud rohelise (PA-14…22) värviga. Uuringute eesmärgiks on ala geoloogilise lõike selgitamine. Tee puuraugud puuritakse vähemalt 2,5 m sügavused või minimaalselt 1 m läbi nõrgast aluspinnasest. Puuraugud kasvupinnase paksuse määranguks jäävad ~1m sügavused. Minimaalselt võetakse iga kahe sõidutee puuraugu kohta üks pinnaseproov (terastikulise koostise, plastsuse ja vajadusel kuumutuskao määramiseks). Proovid teimitakse akrediteeritud geotehnikalaboris. Pinnased klassifitseeritakse vastavalt EVS-EN ISO 14688-1 ja 2 järgi. Puuraukude paigutamisel on arvestatud olemasolevate tehnovõrkude paiknemist, et minimiseerida nendesse puurimise ohtu. Puuraugud, mis siiski paiknevad olemasolevate kommunikatsioonide kaitsevööndis, kooskõlastatakse kommunikatsioonide valdajatega. Puuraukudes mõõdetakse peale pinnaseveetaseme stabiliseerumist uurimisaegne (kuupäevaline) veetase. Määratakse niiskuspaikkonnad. Puuraugud mõõdistatakse geodeedi poolt ja kantakse topo-geodeetilisele alusplaanile. Kasutatakse enamasti RTK-GNSS seadet, milliseid on REIB-i valikus mitu: Trimble R6, R8s, R10 ja Leica

Inseneribüroo REIB OÜ

A. ADAMSONI 26 10137 TALLINN ÄRIREGISTRIKOOD 10434933

TEL. (+372) 7337 150 E-POST: [email protected]

www.reib.ee

SWEDBANK, KOOD 767 IBAN: EE 2200 2210 1095 7948

SWIFT/BIC: HABAEE2X

GS13 või GS16. Seade valitakse sõltuvalt geodeedist, kes viib läbi puuraukude positsioneerimise. Koos mõõdistusega määratakse ka puuraugu suudme kõrgus. Puurimiseks kasutatakse lintidel puurmasinat GM-100, puurtoru ehk südamikpuuriga minimaalse läbimõõduga 108 mm.

Kõik puuraugu kohad pildistatakse üles selliselt, et fotodel oleks näha:

- 20-40% ulatuses teeäärset taustinformatsiooni (asukoha visuaalseks kontrolliks). - Mõõtelatt puuraugu põhjas (≤3m sügavuse korral). Mõõtelati skaala peab olema

fotol loetav (sügavuse ligikaudseks visuaalseks kontrolliks). - Kõigi pinnaseproovide kotid proovivõtu toimumise visuaalseks kontrolliks. Kotid

fotol avatuna, proov ja proovi number loetavalt peal. - Kasutatava puurotsa tüüp (tööorgan) tööasendis.

Pärast töö lõpetamist likvideeritakse puuraugud ning täidetakse need väljapuuritud materjaliga. Täidetud aukudele kehtib garantii 2 a.

Analüüsitakse puurimiste ja laboriuuringutega kogutud informatsioon ning vormistatakse geoloogiliste uuringute aruanne. Uuringute tehniline materjal esitatakse ka viimases masinloetavas .ags –formaadis.

Koostas: Jaanika Liiv, REIB OÜ geoloogiainsener [email protected]

LISA 1. Puuraukude asendiplaan

Juhend

Geotehnilised uuringud ja katsetused

TRANSPORDIAMET 2024

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 2/37

SISUKORD

1 EESMÄRK ................................................................................................................................... 4

1.1 Juhendi sihtrühm.................................................................................................................... 4

1.2 Juhendi huvigrupid ................................................................................................................ 4

2 MÕISTED JA LÜHENDID ......................................................................................................... 4

3 KÄSITLUSALA .......................................................................................................................... 6

4 GEOTEHNILISE UURINGU ÜLDPÕHIMÕTTED ................................................................... 6

4.1 Eesmärk ................................................................................................................................. 6

4.2 Uuringu üldnõuded ................................................................................................................ 6

4.3 Uuringu osad.......................................................................................................................... 6

4.4 Uuringu maht ......................................................................................................................... 6

4.5 Uuringu liigid ........................................................................................................................ 7

4.6 Nõuded uuringu teostajale ..................................................................................................... 7

5 UURINGU OSAD: EELTÖÖ ...................................................................................................... 8

6 UURINGU OSAD: VÄLITÖÖ .................................................................................................... 8

6.1 Välitöö ................................................................................................................................... 8

6.2 Pinnaselõike avamine ............................................................................................................ 9

6.3 Proovivõtt .............................................................................................................................. 9

6.4 Geotehnilised standardkatsed .............................................................................................. 10

6.5 Spetsiifilised välikatsed ja uuringud .................................................................................... 11

6.6 Uuringupunktide sidumine .................................................................................................. 12

7 UURINGU OSA: LABORATOORSED UURINGUD ............................................................. 13

8 ARUANNE ................................................................................................................................ 14

8.1 Andmed ............................................................................................................................... 14

8.2 Andmete interpretatsioon ja soovitused .............................................................................. 14

8.3 Pinnaste klassifitseerimine füüsikaliste omaduste järgi ...................................................... 14

8.4 Granulomeetriline koostis.................................................................................................... 15

8.5 Plastsus ................................................................................................................................ 16

8.6 Orgaanilise aine sisaldus ..................................................................................................... 16

8.7 Liigitamine pinnaserühmadeks ............................................................................................ 17

8.8 Pinnase tugevus ................................................................................................................... 17

8.9 Kokkusurutavus ................................................................................................................... 19

8.10 Aluspinnase elastsusmoodul ............................................................................................ 19

8.11 Elastsusmooduli määramine in-situ katsetega ................................................................. 19

8.12 Kalju klassifitseerimine ja tugevus .................................................................................. 20

8.13 Tuletatud väärtused .......................................................................................................... 21

9 VÄLIUURINGU KAVANDAMINE ........................................................................................ 22

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 3/37

9.1 Väliuuringut kavandades ..................................................................................................... 22

9.2 Aluspinnase uuring .............................................................................................................. 22

9.3 Nõuded uuringutele (uuringupunktide asukohad, sügavus, vahekaugus ja labori maht) .... 22

9.4 Tee osa asendamine samaväärsega ja/või tee ümberehitamise (ehk remondi) strateegia

valiku nõuded1 ................................................................................................................................ 23

9.5 Eelprojekti nõuded (tee rajamise korral) ............................................................................. 23

9.6 Põhiprojekti nõuded ............................................................................................................. 24

9.7 Kergliiklustee puuraukude nõuded ...................................................................................... 25

9.8 Parkla puuraukude nõuded .................................................................................................. 25

9.9 Täiendavad eriuuringud nõrkade pinnaste korral ................................................................ 25

9.10 Uuringupunktide tüüp ...................................................................................................... 26

9.11 Proovid ............................................................................................................................. 26

9.12 Määratavad geotehniliste üksuste parameetrid ............................................................... 27

10 Erineva suunitlusega uuringud ................................................................................................... 27

10.1 Katendi uuring ................................................................................................................. 27

10.2 Freespuru (RA) taaskasutamine (taaskasutamise indikatiivne eelinfo) ........................... 28

10.3 Rajatiste uuring ................................................................................................................ 29

10.4 Pinnasevee uuring (Hüdrogeoloogiline uuring) ............................................................... 29

10.5 Reostusuuring .................................................................................................................. 30

10.6 Arheoloogilisest leiust teatamine ..................................................................................... 31

10.7 Uuringust kogutud andmete arhiveerimine ...................................................................... 31

10.8 Lisa 1 Geotehniliste uuringute 2D profiilide näidis ......................................................... 32

10.9 Lisa 2 Löökpenetreerimise graafiku näidis ...................................................................... 32

10.10 Lisa 3 Suru-löökpenetreerimise graafiku näidis .............................................................. 33

10.11 Lisa 4 Pinnasekihtide värvikodeering .............................................................................. 34

10.12 Lisa 5 Geotehnilise uuringute mudeli kasutusnäidised .................................................... 35

10.13 Lisa 6 Uuringute min mahud 1 km savipinnasega lõigu korral ....................................... 37

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 4/37

1 EESMÄRK

Käesoleva juhendi eesmärgiks on uuendada olemasolevat juhendit ning käsitleda geotehniliste

uuringute läbiviimist ja uuringute alusel pinnasemudeli koostamist teede ja rajatiste

projekteerimiseks.

1.1 Juhendi sihtrühm

Juhend on mõeldud kasutamiseks geotehniliste uuringute läbiviijatele, geotehniliste uuringute

vastuvõtjatele (tellijad), teede projekteerimise projektijuhtidele ning rajatiste projekteerijatele jt. Seda

võivad kasutada ka teised huvigrupid.

1.2 Juhendi huvigrupid

Tee omanikud, teenust pakkuvad ettevõtted jt osapooled.

2 MÕISTED JA LÜHENDID

 Elastsusmoodul e. Young’i moodul (E) – materjali elastseid omadusi iseloomustav

võrdetegur, normaalpinge ja suhtelise deformatsiooni suhe, määratakse pinge-suhtelise

deformatsiooni graafiku lineaarselt osalt.

E = ϭ /e

Pinnase elastsusmoodul määratakse kompressiooniolukorras. Pinnase puhul ei ole tegemist

homogeense materjaliga, elastsusmoodulis sisaldub alati ka mingi jäävdeformatsiooni

komponent. Selle tõttu kasutatakse teedevaldkonnas elastsusmooduli asemel suurust „taastuv

elastsusmoodul“ (Mr) (resilient modulus), mis on pinge ja sellele vastava taastuva

deformatsiooni suhe, sisuliselt plaatkoormuskatse Ev2. Pinge ja kogudeformatsiooni suhe on

tinglikult plaatkoormuskatse Ev1.

 Geotehniline kategooria – määrab pinnase ja struktuuri koostoime keerukuse, arvestades

kaasnevaid riske. Geotehniline kategooria määratakse lähtuvalt geotehnilise keerukuse

klassist ja avarii tagajärgede klassist vastavuses standardiga EVS-EN 1997-1:2005.

 Geotehniline uuring – geotehnilise projekteerimise osa, mis seisneb projekteerimiseks

vajalike alusandmete kogumises, ülestähendamises ja tõlgendamises.

 Geotehniline üksus (kiht) – sarnaste omadustega pinnase (kalju) kogum. Geotehnilise üksuse

eraldamine võib toimuda erinevate omaduste alusel. Jaotusprintsiibid peavad olema uuringu

aruandes defineeritud.

 Kalju (rock) – looduses esinev tihenenud, tsementeerunud või muul moel liitunud

mineraaliterade, kristallide või mineraalosakeste kogum või mass, mida pole võimalik vees

käsitsi koostisosadeks lõhkuda.

 Kuivmahumass (dry density) – ahjus kuivatatud pinnase mass materjali mahuühiku kohta.

 Mahumass (bulk density) – pinnase või kalju ühikruumala mass koos poorides oleva vee ja

gaasiga.

 Mineraalpinnas – looduslik pinnas, mis koosneb suurel määral või täielikult mineraalsetest

(anorgaanilistest) koostisosadest.

 Mõjutsoon (zone of influence) – tsoon, mille piires konstruktsioon toimib või mille piires

geotehniline struktuur võib põhjustada ebasoodsat mõju struktuuri enda või muude

struktuuride püsivusele, vastupidavusele, kestvusele või maapõuele ning põhjaveele.

Mõjutsooni ulatuse määramisel tuleb arvestada:

- struktuuri ennast ja selle elemente

- pinnaseomaduste muutusi

- potentsiaalseid lihkepindu ja pinnasemassi liikumise ulatust

- hüdroloogilisi ja hüdrogeoloogilisi muutusi

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 5/37

- pingeolukorda ja selle muutusi

- ehitustööde mõju ulatust

- reostuse leviku ulatust

- muid asjakohaseid aspekte

 Mõõdetud väärtus – katsel mõõdetud väärtus.

 Nõrk aluspinnas – järvelubi, turvas ja turvastunud pinnas ning selline savipinnas, mille

dreenimata nihketugevus looduslikus olekus on < 40 kPa või mille üldelastsusmoodul on <

0,5 MPa.

 Olekuomadused – pinnase või materjali omadused, mis käitlemisel võivad muutuda nagu

näiteks veesisaldus ja tihedus.

 Orgaaniline aine ehk orgaanika – aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi

ühendeid. Orgaanilise aine sisalduse põhjal liigitatakse pinnased vähe-, keskmiselt-, või

rohkesti orgaanilist ainet sisaldavaks pinnaseks vastavalt EVS-EN ISO 14688-2:2018.

 Pinnas – mineraalosakeste ja/või orgaanilise aine kogum, mille üksikosi saab vees käega

üksteisest eraldada.

Looduslik pinnas on tekkinud ja ladestunud looduslike protsesside tulemusena.

Mittelooduslik pinnas on paigaldatud inimtegevuse käigus ja mida võib jaotada:

- ümber töötatud looduslikeks pinnasteks

- tehismaterjalidest koosnevateks pinnasteks

 Pinnase/kalju liigitus (klassifitseerimine) – pinnase jaotamine teatud omaduste alusel

pinnaserühmadesse (sarnase koostise ja geotehniliste omadustega pinnaste kogum).

 Pinnasemudel – geotehnilise uuringu tulem, mis on valminud uuringuga hõlmatud ala

geoloogiliste, hüdrogeoloogiliste ja geotehniliste tingimuste interpretatsioonil. Pinnasemudel

on kasutuses üldmõistena, mis kehtib sõltumata sellest, kas tegemist on kalju või pinnasega.

Pinnasemudel koosneb geotehnilistest üksustest (kihtidest), mille geotehnilistele omadustele

on tuletatud arvväärtused.

 Plastsus – peeneteralise pinnase omadus muljumisel püsivalt deformeeruda.

 Püsiomadused – pinnase või materjali omadused, mis käitlemisel ei muutu nagu näiteks

lõimiskoostis ja Atterbergi piirid (plastsus- ja voolavuspiir).

 Teekatend – mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja

jaotab selle allpool asetsevale muldkehale või aluspinnasele. Katend koosneb kattest

(sideainega seotud kihid) ja alusest (mis võib olla nii sideainega seotud, nt stabiliseeritud kiht,

või sideainega sidumata, nt killustik).

 Tehispinnas – tehismaterjal, töödeldud või töötlemata looduslik pinnas, mis on inimese poolt

ümberpaigutatud ilma kontrollimeetmeid rakendamata.

Täide on sama materjal kontrollitult paigaldatuna (vastavalt EVS-EN 16907 nõuetele ja

soovitustele).

 Tuletatud väärtus – katsetulemustest teoreetiliselt, korrelatsiooni abil või empiiriliselt

saadud geotehnilise omaduse arvväärtus.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 6/37

3 KÄSITLUSALA

Käesoleva juhendiga käsitletakse riigiteedel ja riigiteede juurde kuuluvate rajatiste geotehniliste

uuringute läbiviimist. Juhendis on välja toodud vaid osaline Eurokoodeks 7 väljavõte (Geotehniliste

tööde läbiviimisel tuleb lähtuda terviklikust EVS 1997-st).

4 GEOTEHNILISE UURINGU ÜLDPÕHIMÕTTED

4.1 Eesmärk

Geotehnilise uuringu eesmärk on kindlaks teha pinnase (kalju) olukord ning seda mõjutavate nähtuste

iseloom, määrata pinnase (kalju) omadused ning koguda vajalikku lisateavet muude asjakohaste

tingimuste kohta. Uuringud tuleb teha piisavas mahus ja ulatuses, et oleks tagatud konstruktsioonide

püsivus projekteeritava eluea jooksul.

4.2 Uuringu üldnõuded

4.2.1 Geotehniliste uuringute teostamisel tuleb juhinduda Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja

määrustest (ehitusseadustik, nõuded ajutisele liikluskorraldusele jne) ning juhenditest

(elastsete teekatendite projekteerimise juhend jne) ja standarditest (EVS-EN 1997, EVS-EN

ISO 14688, EVS-EN ISO 14689, jne).

4.2.2 Projekteerija peab varasemalt teostatud geotehnilised uuringud töö käigus alati üle

kontrollima (juhul kui on lisatud hankedokumentidesse ning leitavad ehitusgeoloogia

kaardikihilt) ning tegema kontrolluuringud sagedusega vähemalt 1 puurauk/km

iseloomulikumas kohas ning võtma puuraugu kohta vähemalt 2 pinnaseproovi ning tegema

laboratoorsed katsetused. Olulised erinevused varasemate geotehniliste uuringutega tuleb

kirjalikult välja tuua geotehniliste kontrolluuringute aruandes. Tellijale tuleb põhjendada

erinevuste ulatust, iseloomu, põhjust ning ettenägematute lisauuringute objektiivset vajadust

jms.

4.3 Uuringu osad

4.3.1 Geotehniline uuring koosneb järgmistest osadest:

- eeltöö (ptk 5);

- välitöö (ptk 6);

- laboratoorne uuring (ptk 7);

- andmete interpretatsioon ja aruande koostamine (ptk 8).

4.4 Uuringu maht

4.4.1 Uuringu maht peab olema optimaalne, kasutatavad meetodid peavad tagama vajaliku

informatsiooni ning sobima konkreetsetesse tingimustesse.

4.4.2 Uuringute maht ja koosseis tuleb planeerida vastavalt projekteerimise tehnilise kirjelduse

nõuetele, rajatise geotehnilisele kategooriale (EN 1997-2 jaotis 2) ja looduslikele tingimustel.

4.4.3 Täpsemad nõuded uuringu mahule on välja toodud alapunktides 9.1-9.9.

4.4.4 Eeluuring (eelprojekt)

1) Eeluuringu ülesandeks on andmete hankimine ja eeluuringud peavad olema tehtud sellises

mahus, et oleks võimalik:

- hinnata ehituskoha üldist sobivust ning võrrelda alternatiivseid ehituskohti (alternatiivseid

ehituskohti tuleb võrrelda juhul kui uuringu lähteülesandes on see nõutud),

- iseloomustada esinevaid pinnase või kalju tüüpe, ladestust ning omadusi,

- tuua välja geoloogilise ehituse eripärad,

- selgitada üldisi hüdrogeoloogilisi tingimusi (karst, survelise põhjavee olemasolu, vee

äravoolu tingimusi jm),

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 7/37

- anda kohapealse materjali kasutatavuse üldhinnang,

- hinnata keskkonnatingimusi (reostunud pinnas või pinnasevesi, täited jm), mis võib

mõjutada rajatise maksumust,

- hinnata ehitusmaksumust ja teha uuringu põhjal tasuvusarvutused.

2) Täpsemad nõuded eeluuringu kohta on p. 9.5. Eelprojekti nõuded.

4.4.5 Põhiuuring (põhiprojekt)

1) Põhiuuringu läbiviimisel kasutatakse varasemate uuringustaadiumide andmeid. Vajalik

informatsioon geotehniliste üksuste ja nende omaduste kohta saadakse väliuuringutest ja

laborikatustest.

2) Põhiuuring tehakse mahus, mis:

- tagab andmed ehitise/rajatise projekteerimiseks (sh katendiarvutus, stabiilsusarvutus ja

vajumisarvutus) ning ehitusmeetodi valikuks;

- annab usaldusväärsed andmed kõigi pinnasekihtide asendi ja omaduste kohta, mis on

olulised või võivad mõjutada kavandatava ehitise käitumist;

- võimaldab hinnata pinnase lasumuse ja omaduste muutlikkust;

- võimaldab teha vajalikul tasemel hüdrogeoloogilisi arvutusi ja prognoosida veeolusid;

- annab informatsiooni teadaolevate või aimatavate riskide kohta.

3) Täpsemad nõuded põhiuuringu kohta on p.9.6. Põhiprojekti nõuded.

4.4.6 Detailuuring

1) Detailuuring keskendub mingile spetsiaalsele probleemile või lahendusele, mis nõuab

täiendavaid vahendeid või erimeetodeid. Nõuded, tingimused ja kasutatavad meetodid

lepitakse eraldi kokku vastavalt täidetavale eesmärgile.

4.4.7 Geotehnilisse kategooriasse jaotumine

1) Geotehniliste nõuete kindlaksmääramiseks jaotatakse rajatised kolme geotehnilisse

kategooriasse.

2) Esialgne geotehnilise kategooria määrang peaks toimuma enne geotehnilisi uuringuid.

Järgnevates projekteerimis- ja ehitusetappidel tuleks kategooriat kontrollida ja vajadusel

täpsustada.

3) Geotehnilise kategooria määramine peab toimuma vastavuses standardiga EVS-EN 1997-

1:2005.

4.5 Uuringu liigid

4.5.1 Geotehniline uuring võib olla erineva suunitlusega, käsitledes aluspinnast, katendit, struktuure

(tugirajatised, sillad, tunnelid, viaduktid), hüdrogeoloogiat ning reostust. Nimetatud osad võib

teha ühe uuringu raames või suurema mahu korral eraldi uuringutena.

4.5.2 Teede projekteerimiseks tehtav geotehniline uuring võib olla erineva suunitlusega.

Uurimisobjekti järgi eristatakse:

- aluspinnase uuring, (ptk 9.2);

- katendi uuring (ptk 10.1, 10.2);

- struktuuride (tugirajatised, sillad, tunnelid, viaduktid) uuring (ptk 10.3);

- hüdrogeoloogiline uuring (ptk 10.4);

- reostusuuring (ptk.10.5).

4.6 Nõuded uuringu teostajale

4.6.1 Geotehnilist uuringut teostaval ettevõttel peab olema registreering (MTR ehitusuuringud -

ehitusgeoloogiline uuring) ja vastavat kvalifikatsiooni omavad töötajad. Geotehnilist uuringut

juhtival ja aruannet allkirjastaval isikul (vastutav ekspert) peab olema erialane kvalifikatsioon

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 8/37

vastavalt kutsestandardi nõuetele.

4.6.2 Vastutav ekspert kavandab uuringu, juhib selle läbiviimist ning allkirjastab aruande, millega

vastutab uuringu tulemuste eest.

4.6.3 Vastutav ekspert peab orienteeruma normides ja standardites ning suutma valida

konkreetsetes tingimustes sobivad uurimismeetodid. Ekspert peab tundma pinnase- ja

kaljumehhaanikat ning oskama siduda geoloogilisi protsesse ning geotehnilisi omadusi,

tundma põhjavee liikumise seaduspärasusi ja oskama hinnata lisauuringute vajadust.

4.6.4 Välitöötaja, kes tegeleb katsetuste ja proovivõtuga, peab olema pädev ja omama piisavat

töökogemust, et teostada standardite kohane proovivõtt.

5 UURINGU OSAD: EELTÖÖ

5.1 Eeltöö ehk esmane uuring on geotehnilise uuringu kohustuslik osa, mis tuleb läbi viia

uuringute võimalikult varases etapis. Esmase uuringu käigus kogutakse ja analüüsitakse

olemasolevat faktilist materjali, mis puudutab pinnamoodi, geoloogilist ehitust,

hüdrogeoloogilisi tingimusi, geotehnilisi tingimusi. Samuti selgitatakse võimaliku

keskkonnareostuse olemasolu, ala varasemat kasutust ning sellest tingitud või looduslikest

protsessidest põhjustatud nähtusi, mis võivad mõjutada kavandatud rajatise käitumist.

5.2 Esmase uuringu koosseisu kuulub objekti külastus, mis tehakse peale olemasolevate andmete

ülevaatust, et kontrollida olemasoleva teabe vastavust tegelikule olukorrale, dokumenteerida

nähtavad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised jooned, olemasolevad struktuurid ja rajatised.

Samuti selgitada alale juurdepääsu võimalused ning hinnata olusid väliuuringu läbiviimiseks.

Kasutatavad materjalid on:

- topograafilised, geoloogilised, ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised kaardid,

- aerofotod,

- piirkonnas tehtud varasemad uuringud*,

- varasem ehituskogemus jm.

5.3 Esmase uuringu tulemusena antakse geotehniliste tingimuste esialgne hinnang, määratletakse

rajatise algne mõjutsooni ulatus ning iseloomustatakse alal varsemast kasutusest või

looduslikest tingimustest tulenevaid ebasoodsaid asjaolusid, mis võivad kavandatavat rajatist

mõjutada (pinnase- või põhjaveereostus, maasisesed struktuurid, karst, põhjavee väljavool

jne.) *) Eestis asuvad varasemad pinnaseuuringute aruanded Maa-ameti arhiivis, leitavad ka kaardiserveri ehitusgeoloogia

rakenduse kaudu. Samuti on kasutada eri mastaabiga digitaalsed kvaternaarigeoloogilised kaardid.

6 UURINGU OSAD: VÄLITÖÖ

6.1 Välitöö

6.1.1 Välitöö hõlmab kõiki kohapeal tehtavaid uurimistöid ja katseid, mis seisnevad alljärgnevas:

- pinnaselõike avamine surfimise või puurimisega;

- proovide võtmine;

- in situ katsete läbiviimine;

- spetsiifiliste katsete läbiviimine;

- uuringupunktide asukohtade mõõdistamine;

- paljandite kirjeldamine.

6.1.2 Väliuuringu meetodid valitakse lähtuvalt uuringu eesmärgist ja vastavalt konkreetsetele

pinnasetingimustele. Sageli piirab metoodika valikut uurimistehnika juurdepääs ja muud

tingimused, välitööde metoodika valitakse olemasolevates tingimustes optimaalne.

6.1.3 Välitöös kasutatud meetodid peavad vastama alljärgnevas Tabelis 1 toodud standarditele.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 9/37

Tabel 1. Välitöö katsete standardid Katse tüüp Katse standard

Geotehnilised välikatsed EN ISO 22476 (kõik osad)

Proovivõtt ja pinnasevee mõõtmised EN ISO 22475 (kõik osad)

Hüdrogeoloogilised katsed EN ISO 22282 (kõik osad)

Geotehniliste struktuuride katsetamine EN ISO 22477 (kõik osad)

6.2 Pinnaselõike avamine

6.2.1 Pinnaselõige avatakse kas surfimise või puurimisega.

6.2.2 Surfis on pinnaseprofiil avatud kolmest-neljast küljest, mis võimaldab hinnata kihtide

muutlikkust ja võtta kvaliteetseid proove. Meetodit saab kasutada ainult pinnaseveetasemest

kõrgemal. Kuigi kõige esinduslikum, on meetod aeglane ja väga töömahukas, samuti on

keeruline endise olukorra taastamine. Meetod sobib hästi kasutamiseks ehituse ajal

kaevetööde käigus, kui on vaja täpsustada detaile või võtta lisaproove.

6.2.3 Pinnaselõike avamisel puurimisega eemaldatakse materjal looduslikust lasumusest, väikeses

sügavuses on meetod suhteliselt kiire, võimaldab võtta nii rikutud kui ka rikkumata

struktuuriga proove ning mõõta pinnaseveetaset.

6.2.4 Peale uuringute lõpetamist tuleb puuraugud koheselt sulgeda. Läbi teekatendi tehtud

puuraukude alumine osa tuleb täita väljapuuritud materjaliga, ülemine osa tihendatud

filtreeriva materjaliga. Kate tuleb taastada seguga, mis tagab vähemalt 2a katte vastupidavust.

Lagunemise korral tuleb töövõtjal 2 nädala jooksul puuraugud uuesti sulgeda.

6.2.5 Surfid taastatakse vastavalt tellija nõuetele (nõuetekohane taastamine lepitakse tellijaga

eelnevalt kokku).

6.2.6 Tee konstruktsiooni uurimiseks on šnekk-/tigupuuri kasutamine keelatud (tuleb puurida

südamikpuuriga). Erandjuhul võib seda puurimismeetodit kasutada ainult sideainetega

tugevdatud kõvade katendikihtide läbindamiseks, kui nendest kihtidest ei ole vaja võtta

proove ja neid täpsemalt eristada ning kirjeldada.

6.3 Proovivõtt

6.3.1 Pinnaseproove on võimalik võtta puuraukudest või kaevanditest.

6.3.2 Proovid jaotatakse rikutud struktuuriga proovideks ja rikkumata struktuuriga proovideks*.

6.3.3 Rikutud struktuuriga proovid võetakse kotti või anumasse, pinnase algne struktuur ei säili.

Rikkumata struktuuriga proovid võetakse spetsiaalsetesse kestadesse, tugevate savipinnaste

ja kalju puhul ka lasundist eemaldatud tükina või puursüdamikuna.

6.3.4 Nõuded proovi kvaliteedile ja sobiva proovivõtumeetodi valib vastutav ekspert lähtuvalt

esitavatest näitajatest vastavalt EN 1997-2 ja EN ISO 22475-1.

6.3.5 Kõik laboriproovid peavad olema katsetatud laboris, mis omab EN ISO/IEC 17025 nõuetele

vastavat akrediteeritud kvaliteedisüsteemi.

6.3.6 Naaberpuuraukude lõimise proove võib sama kihi korral katsetamisteks ühildada/vähendada

(vastavalt standardile 932-1 p.9). Antud juhul tuleb lisada ka vastav märge protokolli.

6.3.7 Olemasolevate killustik- ja stabiliseeritud aluste korral tuleb nimetus anda visuaalselt.

Puurimisega purustatud kihte ei tohi alloleva kihi materjaliga kokku liigitada (oluline

tugevuslik vahe katendiarvutustes). Hüdrauliliselt seotud (tsement ja tuhkstabi) alusest tuleb

teha survetugevuskatsed EVS-EN 13286-41 järgselt (vähemalt 1 katse /1 km).

6.3.8 Täpsemad nõuded proovide vahekauguste ja koguste kohta erinevat tüüpi uuringutel on välja

toodud peatükis 9.

*) Reaalselt tuleb arvestada, et täiesti rikkumata struktuuriga proove ei ole pinnasest võimalik võtta, kuna proovi

eemaldamisel looduslikust lasundist, muutub pingeolukord. Samuti võib toimuda pinnaseosakeste mõningane nihkumine

ja/või tihenemine. Rikkumata struktuuriga proove on võimalik küllaltki edukalt võtta pehme konsistentsiga savipinnastest,

tugevast savist või monoliitsest kaljust. Veeküllastunud möllpinnasest ja liivast võetud proovid võivad transpordi käigus

tiheneda, eriti tundlikud on kohevad möllpinnased.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 10/37

6.4 Geotehnilised standardkatsed

Alljärgnevalt on toodud Eestis kasutatavate standardkatsete kirjeldused. Kasutada võib ka muid

katseid, sellisel juhul tuleb katsemetoodika põhjalikult kirjeldada.

6.4.1 Surupenetromeeterkatse (CPT)

1) Katse käigus surutakse koonus varraste abil pinnasesse, mõõdetakse vastupanu koonuse

süvitamisele kui ka külghõõret.

*) Piesokoonuskatse (CPTU) on elektriline CPT, mille puhul on katseseadmel lisaseadmed pooriveerõhu mõõtmiseks

penetratsiooni käigus, koonuse aluse tasemel.

**) Seismiline surupenetratsiooni katse (SCPT) on katse, kus saadakse täpsed väärtused nihke- ja surve lainete

levimiskiiruste kohta pinnastes. Nende tulemuste põhjal joonistuvad iga katsesügavuse (koonuse süvistamise samm on

tavapäraselt korrapärane, 1m intervallidega) kohta laineprofiilid, millelt saab hinnata erinevaid pinnaseomadusi.

2) Katse tuleb teha ja tulemused esitada vastavuses ISO 22476-1 (CPTU) ja ISO 22476-12

(CPT), kõrvalekalded toodud nõudeist peavad olema dokumenteeritud ja põhjendatud,

kommenteerida tuleb nende mõju katsetulemustele.

6.4.2 Löökpenetromeeterkatse (LP)

1) Katse eesmärgiks on määrata pinnase ja pehme kalju in situ tugevus koonuse dünaamilise

penetratsiooni järgi. Koonuse süvistamiseks tuleb kasutada kindla massi ja

kukkumiskõrgusega vasarat.

2) Penetratsioonitugevus on määratud löökide arvuga penetromeetri süvitamiseks määratud

sügavuse võrra.

3) Katse tuleb teha ja tulemused esitada vastavuses ISO 22476-2, kõrvalekalded toodud nõuetest

peavad olema dokumenteeritud ja põhjendatud, kommenteerida tuleb nende mõju

katsetulemustele. *) Eestis on pikaajaline kogemus kasutamaks ISO 22476-2 seadet DPL, mis on kerge käsilöökpenetratsiooni seade.

**) Eestis enam kasutust leidev automatiseeritud katsemeetod on ISO 22476-2 seade DPSH-A, mis on peamine

puuragregaatidele monteeritud seade. Artiklis „Swedish National Report“, International Symposium on Cone Penetration

Testing, CPT’95 Vol.1 on esitatud DPSH-A seadmega määratud N20 Standard Penetration Test (SPT määratud vastavalt

stanardile ISO 22476-3) meetodiga määratud N30 seos, milleks on N20 = N30. Seda seost on ka Eestis laialdaselt kasutatud. 4) Eestis enam kasutatud löökpenetratsiooni seadmete kirjeldus on toodud tabelis 2.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 11/37

Tabel 2. DPL seadme ja DPSH-A seadme spetsifikatsioon.

Tähis DPL DPSH-A

Vasara kaal, kg m 10±0,1 63,5±0,5

Vasara kukkumiskõrgus, mm h 500±10 500±10

Alasi diameeter, mm d 50<d<Dh a 50<d<0,5Dh

Alasi mass koos juhtvardaga, kg m 6 18

90⁰ koonuse parameetrid:

Nominaalne põhjapindala, cm2 A 10 16

Põhja diameeter uus, mm D 35,7±0,3 45±0,5

Põhja diameeter kulutatud, mm 34 43

Otsiku pikkus, mm L 35,7±1 90±2b

Koonuse kõrgus, mm 17,9±0,1 22,5±0,1

Koonuse lubatud kulumine, mm 3 5

Varraste parameetrid c:

Mass, kg/m (maksimaalne) m 3 6

Diameeter OD, mm (maksimaalne) dr 22 32

Varraste kõrvalekalle katse ajal d

Alumine 5 m % 0,1 0,1

Ülejäänud osa % 0,2 0,2

Eritöö löögil, kJ/m2 Mgh/A En

50 194

a Dh – vasara diameeter b DPSH-A koonused on ainult ühekordseks kasutamiseks c Maksimaalne varraste pikkus on 2 m d Kõrvalekalle vertikaalist

6.4.3. Tiivikkatse (TK)

1) Katse eesmärgiks on mõõta pinnase vastupanu in situ tiiviku keeramisele pehmes

peeneteralises pinnases dreenimata nihketugevuse ja tundlikkuse määramiseks.

2) Katse viiakse läbi ristkülikukujulise tiivikuga, mis koosneb neljast üksteise suhtes 90° all

kinnitatud labast, mis surutakse pinnases vajalikule sügavusele ja siis keeratakse.

3) Katse tuleb teha ja tulemused esitada vastavuses ISO 22476-9, kõrvalekalded toodud nõudeist

peavad olema dokumenteeritud ja põhjendatud, kommenteerida tuleb nende mõju

katsetulemustele.

6.4.4. Plaatkoormuskatse (PLT)

1) Katse eesmärgiks on määrata pinnase ja kalju massiivide vertikaaldeformatsiooni,

tugevusomadusi ja tihendussuhet (Ev2/Ev1) in situ, fikseerides koormuse ja sellele vastava

vajumi, kui jäik plaat koormab pinnast.

2) Katse tuleb teha hoolikalt tasandatud ja rikkumata pinnal kas maapinna tasemel või süvendi

põhjas.

3) Katse tuleb teha ja tulemused esitada vastavuses EVS 934:2016, kõrvalekalded toodud

nõudeist peavad olema dokumenteeritud ja põhjendatud, kommenteerida tuleb nende mõju

katsetulemustele.

6.5 Spetsiifilised välikatsed ja uuringud

6.5.1 Spetsiifiliste välikatsete hulka kuuluvad geofüüsikalised uuringud, katsed geotermiliste

omaduste määramiseks, vaiakatsed jm.

6.5.2 Spetsiifiliste katsete vajadust hindab vastutav ekspert.

6.5.3 Katsed ja uuringud viiakse läbi järgides väljakujunenud ja tunnustatud metoodikat ning

vastavaid standardeid nende olemasolul. Katsete metoodika tuleb põhjalikult kirjeldada ning

tulemused lahti seletada.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 12/37

6.6 Uuringupunktide sidumine

6.6.1 Uuringupunktide asukohad (koordinaadid) tuleb mõõdistada täpsusega vähemalt 0,5 m ning

esitada kehtivas koordinaatsüsteemis.

6.6.2 Maapinna absoluutkõrgus uuringupunkti asukohas tuleb mõõdistada vastava instrumendiga

ning esitada täpsusega vähemalt 0,05 m.

*) Kuna kihipiiride määramistäpsus puurimisel ja valdaval osal penetreerimiskatsetel ei ületa 0,05 m, siis puudub vajadus

täpsema geodeetilise mõõdistuse järele.

6.6.3 Fotod

1) Puuraugu passifoto (asendab kaetud töö akti antud töö korral):

- Puuraugu passifoto peab olema igal puuraugul, mis on rajatud pinnasekihtide lasuvuste

identifitseerimiseks;

- Tuleb esitada GPS-koordinaatidega fotod digitaalsel kujul, aruande lisana. Faili nimetuses

peab olema puuraugu number ja pildi selgitus (nt: PA1_taust, PA1_proovid, PA1_latt);

- GPS-koordinaatide abil kantakse puuraukude teostamise asukohad plaanile (ligikaudseks

fotode kontrolliks) ning tuleb esitada aruande lisana (pildistamiskoht võib jääda kuni 5m

puuraugust eemale);

2) Fotodel peab näha olema:

- 20-40% ulatuses teeäärset taustinformatsiooni (asukoha visuaalseks kontrolliks);

- Mõõtelatt puuraugu põhjas (≤3m sügavuse korral). Mõõtelati skaala peab olema fotol loetav

(sügavuse ligikaudseks visuaalseks kontrolliks). Käsipuuraugu korral asetatakse mõõdulint

puuraugu põhja mõõtmaks puuraugu sügavust.

- Passifotol peavad näha olema kõigi pinnaseproovide kotid proovivõtu toimumise visuaalseks

kontrolliks. Kotid peavad olema fotol avatuna, proov ja proovi number loetavalt peal;

- Kasutatava puurotsa tüüp (tööorgan) peab fotol tööasendis näha olema.

3) Fotod peavad olema võimalikult kvaliteetsed, selged ja loetavad.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 13/37

7 UURINGU OSA: LABORATOORSED UURINGUD

7.1. Laboratoorsed uuringud on vajalikud pinnase ja kalju identifitseerimiseks ning

klassifitseerimiseks ja omaduste määramiseks. Samuti pinnase ja pinnasevee reostustaseme ja

keemilise koostise selgitamiseks.Geotehnilised pinnasekatsetused tuleb teha juhindudes

alljärgnevalt toodud standardist:

CEN ISO/TS 17892 Geotechnical investigation and testing — Laboratory testing of soil:

Part 1: Determination of water content (veesisaldus)

Part 2: Determination of bulk density (mahumass)

Part 3: Determination of particle density (skeleti mahumass)

Part 4: Determination of particle size distribution (lõimis)

Part 5: Incremental loading oedometer test (ödomeeterteim)

Part 6: Fall cone test (koonusteim)

Part 7: Unconfined compression test on fine-grained soils (ühetelgne surveteim)

Part 8: Unconsolidated undrained triaxial test (konsolideerimata dreenimata kolmetelgne

surveteim)

Part 9: Consolidated triaxial compression tests on water-saturated soils (konsolideeritud

dreenitud kolmetelgne surveteim)

Part 10: Direct shear tests (otsene nihketeim)

Part 11: Determination of permeability by constant and falling head (veejuhtivus)

Part 12: Determination of Atterberg limits (plastsus- ja voolavuspiirid

7.2. Muu katsemetoodika valimisel tuleb see kirjeldada ning põhjendada meetodi valik, tuleb olla

veendunud metoodika sobivuse osas katsetatud pinnasetüübi osas.

7.3. Vastavalt EN 1997-2 tuleb kalju puhul lähtuda ISRM (International Society for Rock

Mechanics and Rock Engineering) soovitatud meetoditest. Võib kasutada ka muid meetodeid,

sel juhul tuleb metoodika kirjeldada geotehnilise uuringu aruandes.

7.4. Proovid tuleb võimalikult kiiresti viia testimiseks laborisse, proovide säilitamine peab

toimuma vastavalt EN ISO 22475-8.

7.5. Muude muud pinnase ja vee laboratoorsed analüüsid peavad toimuma vastavalt neile

kehtestatud nõuetele.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 14/37

8 ARUANNE

8.1 Andmed

8.1.1 Geotehnilise uuringu aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid:

1. Projekti nimi

2. Projekti staadium, mille jaoks uuringud on tehtud

3. Uuringu eesmärk ja kasutusala

4. Aluseks olnud normid

5. Geotehniline kategooria, vastavalt millele uuring on tehtud

6. Asukoha aadress

7. Asukoha kirjeldus (topograafia, olemasolevad struktuurid, taimestik, lähedalasuvad

veekogud)

8. Välitöö andmed

a. Välitöö kuupäevad

b. Töö teostajate nimed

c. Välitööl kasutatud masinate ja instrumentide loetelu*

d. Tööde metoodika, standardid ja normid, millele tugineti

e. Välikatsete nimekiri asukohtade, kõrguse ja sügavuse andmetega

f. Proovide andmed

g. Andmed vee esinemise ja taseme mõõtmiste kohta

h. Veeproovide andmed

i. Keskkonnatingimuste kirjeldus välitöö ajal

j. Puuraukude passifotod. Proovide võtmisel ka fotod proovidest.

9. Laboratoorsete uuringute andmed

a. Teimide nimekiri

b. Metoodika

c. Teimide tulemused

d. Teimimise ajal tehtud tähelepanekud

10. Muud uuringu käigus kogutud andmed

8.1.2 Andmed esitatakse graafiliselt, tabelites ja tekstina vastavalt projekti nõuetele. BIM mudeli

jaoks esitatakse andmed ühtses failiformaadis, milleks on .ags formaat. BIM ja .ags-i

esitamise juhised on toodud lisades 4 ja 5.

*) Puuraugu minimaalne läbimõõt peab olema vähemalt 108mm ja tee konstruktsiooni uurimiseks on snekk/tigupuuri

kasutamine keelatud. Erandjuhul võib seda puurimismeetodit kasutada ainult sideainetega tugevdatud kõvade katendikihtide

läbindamiseks, kui nendest kihtidest ei ole vaja võtta proove ja neid täpsemalt eristada ja kirjeldada.

8.2 Andmete interpretatsioon ja soovitused

8.2.1 Andmete interpretatsioon tehakse vastavuses uuringu eesmärgi ja suunitlusega.

8.2.2 Tavapäraselt seisneb geotehniline interpretatsioon alljärgnevas:

- pinnasemudeli koostamine ehk pinnase ja kalju jaotamises sarnaste omadustega kihtideks ning

neile projekteerimiseks vajalike arvväärtuste tuletamises;

- pinnase ja kalju klassifitseerimises;

- materjali kasutatavuse hindamises;

- hüdrogeoloogilises prognoosis veetaseme muutuste ja mõjude ulatuse osas.

8.2.3 Aruandes toodud kaalutlused, hinnangud ja soovitused peavad põhinema interpretatsioonile

ning olema selgelt põhjendatud.

8.3 Pinnaste klassifitseerimine füüsikaliste omaduste järgi

8.3.1 Geotehniline uuring peab andma andmed pinnaste klassifitseerimiseks, mis on aluseks:

- väljakaevatud pinnase muldesse või katendisse sobivuse hindamiseks;

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 15/37

- aluspinnase külmatundlikkuse ja kandevõime hindamiseks;

- aluspinnase parendamisvõimaluste hindamisel,

- projekteerimisel vajalike parameetrite määramisel.

8.3.2 Pinnase klassifitseerimiseks on vaja pinnas identifitseerida. Pinnase identifitseerimine ja

kirjeldamine peab toimuma EVS-EN ISO 14688 Osa 1 järgi. Pinnase liigitamise üldised

põhimõtted on toodud EVS-EN ISO 14688 Osa 2.

8.3.3 Geotehnilisel uuringul võib kasutada ka olemasolevaid kohandatud riiklikke või konkreetse

projekti tarbeks loodud nõudeid juhul, kui terminite, määratluste ja pinnaserühmade

identifitseerimises järgitakse EVS-EN ISO 14688-1 ja EVS-EN ISO 14688-2 nõudeid.

8.3.4 Peamiselt liigitatakse pinnast granulomeetrilise koostise, plastsuse, orgaanilise aine sisalduse

ja dreenimata nihketugevuse järgi.

8.4 Granulomeetriline koostis

8.4.1 Terasuuruse järgi jagatakse mineraalosakesed peene- ja jämedateraliseks. Piiriks on 0,063

mm, millest suurema läbimõõduga osakesed loetakse jämedateraliseks. Jämedateralised on

rahnud, veerised, kruus ja liiv oma alamjaotistega, peeneteralised on mölli ja saueosakesed

(Tabel 3.).

Tabel 3. Granulomeetrilised fraktsioonid vastavalt EVS-EN 14688-1:2018

8.4.2 Granulomeetrilise koostise järgi liigitatakse valdavalt jämedateralistest ja väga

jämedateralistest osakestest koosnevaid pinnaseid.

8.4.3 Vaid põhipinnased koosnevad ühe terasuurusega fraktsioonist, enamik pinnaseid koosnevad

mitmest fraktsioonist (liitpinnased). Liitpinnaste puhul eristatakse põhifraktsiooni, mis on

massi poolest kõige suurem fraktsioon ja teist ning kolmandat fraktsiooni.

8.4.4 Pinnasele nimetuse andmisel tähistatakse põhifraktsiooni nimisõnaga ning ühe või enama

omadussõnaga, mis kirjeldavad teise ja kolmanda fraktsiooni sisaldust, näiteks:

- saGr – liivane KRUUS;

- orsaGr – orgaanikasisaldusega liivane KRUUS;

- grSa – kruusane LIIV.

8.4.5 Pinnase granulomeetriline koostis määratakse kas laboris vastavalt ISO 17892 või

välitingimustes EVS-EN ISO 14688-1:2018 ptk.6 ja lisas A toodud juhiste järgi.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 16/37

8.5 Plastsus

8.5.1 Peeneteralisi pinnaseid või peenfraktsioone liitpinnastes liigitatakse plastsusomaduste

(voolavuspiir wL, plastsuspiir wP) järgi „mölliks“ või „saviks“, isegi kui lõimisanalüüs on

tehtud. *) Kuigi mölli ja saueosakeste vaheline piir on määratud terasuuruse järgi, tuleb alati silmas pidada et osakese suurus ei

määra alati geotehnilisi omadusi. Möll kujutab endast mineraalpinnase füüsikalise murenemise produkti, millel on suures

osas säilinud algse materjali omadused. Savi on murenemise lõppsaadus, mis koosneb savimineraalidest ning evib selle tõttu

plastseid omadusi. Mineraalne materjal, mis suure purustuse või settimistingimuste (järvelubi) tõttu võib kuuluda osakese

suuruse järgi sauefraktsiooni, ei pruugi käituda savina. 8.5.2 Peeneteraliste pinnaste liigitus toimub EVS-EN ISO 14688-2:2018 kohaselt

plastsusdiagrammi järgi (Joonis 1), plastsusomadused peavad olema määratud ISO 17892-12

kohaselt.

8.5.3 Välitingimustes toimub mölli ja savi eraldamine EVS-EN ISO 14688-1:2018 lisas A toodud

juhiste järgi.

Joonis 1. Plastsusdiagramm( EVS-EN ISO 14688-2:2018 järgi). A-joon eristab mölli ja savi, U-joon on empiiriline, looduslike pinnaste ligikaudne ülemine piir.

8.6 Orgaanilise aine sisaldus

8.6.1 Organogeensed ehk orgaanilised pinnased koosnevad valdavalt orgaanilisest ainest.

Levinumad orgaanilised pinnased on turvas, järvemuda (sapropeel) ja turbamuda. Rohkesti

orgaanilist ainet võib esineda mullas taimejäänuste ning mitmesuguste organismide

elutegevuse produktidena.

8.6.2 Turvast klassifitseeritakse lagunemisastme järgi. Välitingimustes hinnatakse lagunemisastet

turba välimuse järgi ja pigistamiskatse abil. Juhised on kokkuvõtvalt toodud Tabelis 4.

põhjalikumad juhised on antud EVS-EN ISO 14688-1:2018.

Tabel 4. Turba lagunemisastme hindamine

Struktuur Lagunemise määr Taimsed jäänused Pigistamisel

Kiuline Vähene või puudub Selgelt äratuntavad Eemaldub ainult vesi

U- joon

Savi üliplastne

A- joon

Savi väga plastne Möll

üliplastne

Savi keskplastne

Savi väheplastne

Savi/Möll Möll väheplastne

Möll väga plastne

Möll keskplastne

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 17/37

Pseudokiuline Mõõdukas Kiudude ja amorfse

pasta segu

Vesi sogane tahkeid

aineid <50%

Amorfne Täielik Ei ole äratuntavad,

püdel konsistents

Pasta, tahkeid aineid >50%

8.6.3 Orgaanilise aine sisaldus mineraalpinnases võib pinnase geotehnilisi omadusi oluliselt

mõjutada. Orgaanilise aine olemasolule viitab tavaliselt värvus (hall kuni must).

8.6.4 Pinnase liigitus orgaanilise aine sisalduse järgi fraktsioonis ≤ 2 mm on toodud Tabelis 5.

Jämedama kui 2 mm terasuurusega pinnast liigitatakse orgaanilise aine tüübi, koostisosade

geneesi ja lagunemisastme järgi.

8.6.5 Kui orgaanilise aine sisaldus määratakse laboris, tuleb määramise meetod kindlasti ära

näidata, kuna kasutatavaid meetodeid on mitmeid erinevaid.

Tabel 5. Orgaanilist ainet sisaldava pinnase liigitus (fraktsioon ≤ 2mm), vastavalt

EVS-EN ISO 14688-2:2018

Liik Kuivmassi orgaanilise aine sisaldus %

(fraktsioon ≤ 2 mm)

Vähe orgaanilist ainet sisaldav 2 kuni 6

Keskmiselt orgaanilist ainet sisaldav 6 kuni 20

Rohkesti orgaanilist ainet sisaldav >20

8.7 Liigitamine pinnaserühmadeks

8.7.1 Eestis kasutatav elastsete katendite projekteerimise protsess on kirjeldatud juhendiga:

„Elastsete teekatendite projekteerimise juhend“ (Maanteeameti peadirektori käskkiri nr.0088,

29.03.2017).

8.7.2 Laboratoorsetes uuringutes tuleb pinnased liigitada EVS-EN ISO 14688-1 ja 2 järgselt. Lisaks

tuleb anda niiskustundliku pinnase liigi tähis (A…D) vastavalt kehtivale Elastsete katendite

projekteerimise juhendile.

8.8 Pinnase tugevus

8.8.1 Aluspinnase tugevuse hindamine toimub nihketugevuse kaudu. Nihketugevus väljendab

pinnase vastupanu piki pinda nihutavatele jõududele. Eristatakse dreenitud ja dreenimata

tingimusi.

8.8.2 Dreenitud tingimustes moodustavad pinnaseosakesed struktuuri, mille pooridest liigub vesi

vastavalt rõhu muutusele koheselt välja (jämedateralised pinnased- liiv, kruus). Koormuse

võtab vastu pinnase struktuur ning nihketugevus avaldub pinnase sisehõõrdenurga ja nidususe

kaudu:

8.8.3 Dreenimata tingimusetes on tavaliselt halva veejuhtivusega veeküllastunud pinnased, kust

koormuse tõttu liigub vesi pooridest välja väga aeglaselt. Seetõttu rakendub koormus

pooriveele ning nihketugevuse avaldis saab kuju:

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 18/37

cu on pinnase dreenimata nihketugevus.

8.8.4 Dreenimata nihketugevuse järgi pinnase jaotus on toodud Tabelis 6.

Tabel 6. Peenteraliste pinnaste nihketugevus (EVS-EN ISO 14688.2:2018 järgi).

Termin Dreenimata nihketugevus cu, kPa

Äärmiselt väike <10

Väga väike 10 kuni 20

Väike 20 kuni 40

Keskmine 40 kuni 75

Suur 75 kuni 150

Väga suur 150 kuni 300

Äärmiselt suur >300

8.8.5 Pinnaseid, mille dreenimata nihketugevus on >300 kPa, käsitletakse kui kaljut.

8.8.6 Pinnased, mille dreenimata nihketugevus on < 40 kPa käsitletakse nõrkade pinnastena ja

nende esinemisel aluspinnases tuleb teha nõlvade püsivuse kontrollarvutus.

8.8.7 Ühetelgne survetugevus

1) Ühetelgne survetugevus iseloomustab kivimploki tugevust. Lisaks määratakse lõhede ja

katkestuste iseloom.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 19/37

8.9 Kokkusurutavus

8.9.1 Kokkusurutavusparameetrid antakse suure kokkusurutavusega geotehnilistele kihtidele

(ülddeformatsioonimooduliga Eo < 5 MPa), vajumisarvutuste läbiviimiseks.

8.9.2 Kokkusurutavusparameetrid on:

- kompressiooniindeks (Cc),

- dekompressiooniindeks (Cr),

- konsolidatsioonimoodul (Cv),

- sekundaarne kompressioonitegur (Cα),

- eeltihenemissurve (σ′p),

- ületihenemissurve OCR.

8.9.3 Määratakse laboris ödomeeterteimil vastavalt CEN ISO/TS 17892 Osa 5.

8.10 Aluspinnase elastsusmoodul

8.10.1 Aluspinnase elastsusmoodul on katendi arvutuse lähteparameeter.

8.10.2 Elastsusmoodulit võib leida katseliselt (plaatkoormuskatse), hinnata kaudselt pinnase

koostise, nihketugevuse ja/või CBR-arvu järgi, samuti võib kasutada pinnaserühmade

tüüpomadusi.

8.10.3 Aluspinnase elastsusmooduli leidmiseks kasutatud meetodid peavad olema kajastatud

geotehnilise uuringu aruandes.

8.11 Elastsusmooduli määramine in-situ katsetega

8.11.1 Aluspinnase elastsusmooduli Ev2 katseline määramine savides.

Aluspinnase elastsusmooduli Ev2 hinnang dreenimata nihketugevuse Cu järgi on toodud Tabelis 7,

mis on kasutamiseks savipinnastele.

Tabel 7. Savipinnase elastsusmooduli hindamine dreenimata nihketugevuse järgi

Savipinnase tugevus Dreenimata

nihketugevus, Cu, kPa

Elastsusmoodul EV2, MPa

Väga nõrk <30 <10

Nõrk 30…90 10…30

Mõõduka tugevusega 90…240 30…80

Tugev >240 >80

*) Dreenimata nihketugevus on määratud otse tiivikkatsega või hinnatud löökpenetratsiooni katse andmetel (vt allpool).

**) Savi dreenimata nihketugevuse hindamiseks võib kasutada ka valemit Cu = 6,65 x N20, kus N20 on korrigeeritud löökide arv 20

cm intervalli süvistamiseks katseseadmega DPSH-A.

8.11.2 Aluspinnase elastsusmooduli Ev2 katseline määramine liivades.

Seos surupenetratsiooni koonuse eritakistuse ja Ev1 vahel on toodud Tabelis 8 (EVS-EN 1997-

2:2007 Lisa D tabel D.1).

Ev2 leida valemi Ev1/Ev2 = β, kus β väärtused sõltuvad pinnasest vastavalt Tabelile 9.

β on materjali tugevustegur

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 20/37

Tabel 8. EV1 väärtused surupenetratsiooni koonuse eritakistuse kaudu.

Koonuse eritakistus qC, MN/m2 EV1, MN/m2

2,5 10

5 20

10 30

20 60

30 90

Tabel 9. β väärtused erinevatele pinnastele

Β Aluspinnas

0,9 Kruus

0,8 Liiv

0,7 Möll, savimöll

Seos DPSH-A korrigeeritud löökide arvu N20 ja Ev2 vahel kruusale, liivpinnastele ja moreenile on

toodud Tabelis 10.

Tabel 10. Seos DPSH-A korrigeeritud löökide arvu N20 ja EV2 vahel kruusale,

liivpinnastele ja moreenile

Seade DPSH-A, N20 EV2, MN/m2

5 17

10 35

15 52

20 70

25 87

30 105

35 122

40 140

45 157

50 175

Seos kehtib, kui liiv on >1 m sügavusel katse suudme tasemest.

8.12 Kalju klassifitseerimine ja tugevus

8.12.1 Kalju klassifitseerimiseks on vaja kalju identifitseerida ja liigitada. Kalju identifitseerimine

peab toimuma vastavalt EVS-EN ISO 14689, kus selleks on antud põhjalikud juhised.

8.12.2 Eesti pealiskorra lasundis esinevad settekivimid, magma-ja metamorfsetest kivimitest

koosnev aluskord paikneb väga sügaval ning jääb ehitiste mõjutsoonist välja. Magma- ja

metamorfsed kivimid esinevad pinnakattes mandriliustiku poolt transpordituna.

8.12.3 Tavapäraselt tuleb kirjeldada kalju struktuuri (kihiline, kildaline, massiivne), terasuurust

(kaljut moodustavate osakeste keskmine suurus), peamist mineraalkoostist, murenemisastet

ning hinnata tugevust.

8.12.4 Kalju kasutamiseks ehitusmaterjalina tuleb määrata nõutavad omadused laboris. Kalju

tugevus määratakse tuginedes ühetelgsele survetugevusele ja massiivis esinevatele

katkestustele (kihilisus, lõhed, tühikud vm rikked). Samadel alustel hinnatakse ka massiivi

kaevandatavust. Hinnangu võib andmete olemasolul anda ka võrreldava kogemuse põhjal.

*) Kaljupinnaseid Eestis käsitleda tee aluses vett mitte juhtiva külmakerkeohutu (külmakerge 0%) alusena. Märkus ei

kehti poolkaljupinnastele (Lontova sinisavi), mida käsitleda vett mitte juhtiva külmaohtliku (külmakerge 4-7%) alusena.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 21/37

8.13 Tuletatud väärtused

8.13.1 Pinnasemudelis tuletatakse geotehnilistele kihtidele geotehniliste omaduste arvväärtused.

Tuletatud väärtused saadakse väli ja laborikatsete tulemustest otseselt, teoreetiliselt,

korrelatsiooni abil või empiiriliselt.

8.13.2 Geotehniliste omaduste väärtused võib esitada ka normväärtustena.

8.13.3 Normväärtused saadakse pinnase omadustest ja välikatsetest korrelatsioonide abil või otseselt

laborimääranguna ning antakse 95% tõenäosusega vastavalt EVS-EN 1997-1:2006.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 22/37

9 VÄLIUURINGU KAVANDAMINE

9.1 Väliuuringut kavandades

9.1.1 Väliuuringu läbiviimiseks koostatakse uuringukava. Uuringukava koosneb plaanimaterjalist

ja seletuskirjast. Uuringu kava peab sisaldama:

- kavandatud uuringupunktide asukohad plaanil*;

- uuringupunktide tüübid (puurauk, šurf, penetratsioonikatse, tiivikkatse jne);

- uurimissügavust;

- proovide liigid ja arvu;

- kasutatava metoodika kirjeldus ja põhjendus;

- kavandatavad laboriteimid ning -meetodid;

- varem teostatud uuringute kirjeldust;

- rajatiste uuringud tuua välja eraldi alapunktina.

9.1.2 Uuringu kava koostamisel kasutatakse eelnevate uuringustaadiumide andmeid. Eeluuringu

kava koostatakse kameraaltöö käigus kogutud andmete järgi ja põhiuuringukava eeluuringu

andmete järgi.

9.1.3 Allmaakaevanduste- ja teadaolevate karstialade piirkonnas tuleb geotehniliste uuringute

kavas ette näha täiendavad lahendused ja meetodid tühimike kindlakstegemiseks. Nendega

peab Töövõtja arvestama projekteerimisel.

9.1.4 Kava kooskõlastada erinevate osade projekteerijatega, et oleks tagatud kõik projekteerimiseks

vajalikud andmed. Uuringukava vaadata läbi ja korrigeerida vajadusel uue teabe saamisel.

*Uuringud maaradariga, löök- ja penetratsioonikatsed, kandevõimemõõtmised, puuraugud jms tuleb kirjeldada

digitaalselt (sh. asukohad peavad olema seotud koordinaatidega).

**) Juhendi lisas Geotehnilise juhendi skeemid on toodud välja puuraukude asetus visuaalselt erinevate uuringuliikide

kohta.

9.2 Aluspinnase uuring

9.2.1 Aluspinnase uuring on geotehnilise uuringu alaliik, mis tehakse teetammi, süvendi ja katendi

projekteerimiseks. Kasutatakse nii uute teede kui ka rekonstrueeritavate teede puhul.

9.2.2 Uuringu eesmärk on koguda informatsiooni aluspinnase lasumuse ja omaduste kohta

mõjutsooni ulatuses. Aluspinnase uuring tehakse nii eel- kui põhiuuringu raames.

9.3 Nõuded uuringutele (uuringupunktide asukohad, sügavus, vahekaugus ja labori maht)

9.3.1 Uuringupunktide paigutamisel tuleb arvestada maa-aluste ja maapealsete

kommunikatsioonide kitsendusi ning liiklusohutust.

9.3.2 Kui samasse asukohta tehakse välikatse ja puurimine, siis enne tehakse katse ning seejärel

puurimine. Vastupidisel juhul peaks punktide vahekaugus olema vähemalt 2 m.

9.3.3 Uuringupunktide sügavus peab olema küllaldane mõjutsooni jäävate geotehniliste kihtide

(pinnasekihtide) ja nende omaduste määramiseks.

9.3.4 Uurimissügavus peab ulatuma vähemalt kuni kandva aluspinnaseni, arvestama võimalike

lihkepindade paiknemist, mis sõltub enamasti tugeva kihi lasumissügavusest. Lisaks tuleb

arvestada veetaseme määramise vajadusega, mis võib uurimissügavust vastavalt suurendada.

9.3.5 Väga tugeva pinnase või kalju esinemise puhul ning nende leviku kohta piisava

informatsiooni olemasolul, võib uurimissügavust vähendada.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 23/37

9.4 Tee osa asendamine samaväärsega ja/või tee ümberehitamise (ehk remondi) strateegia

valiku nõuded1

9.4.1 Väliuuringud peavad sisaldama vähemalt ühe kevade külmakergete ja kandevõimekao

aegseid välivaatlusi, kus dokumenteeritakse (video panoraam vaates koos kaugusmõõtja

näiduga, iseloomulikud fotod mõõtelatiga, kirjeldused) olukord teel.

9.4.2 Esialgse tasuvus- ja kuluefektiivsusanalüüsi ja remondistrateegia väljatöötamiseks tuleb

kasutada maaradari andmeid koos FWD andmetega (sammuga vähemalt 50m, mõõtmised

peavad olema teostatud kevadisel ajal).

9.4.3 Puurimised teostada vähemalt 400m sammuga, lisaks tähelepanu pöörata ka nõrkadele,

lagunenud ja külmakerkelistele kohadele.

9.4.4 Remondistrateegia valiku koostamises peab osalema teeprojekteerimise insener.

9.4.5 Erinevate remonditehnoloogiate (vähemalt 3) valik tuleb töövõtjal teostada

kuluefektiivsusanalüüsi alusel, vähemalt 20 ja 30 aasta katte eluea alternatiividele.

9.4.6 Remondistrateegias peab väliuuringutele ja arvutustele tuginedes analüüsima tee remondi

vajalikku mahtu, näidates erinevate alternatiivide investeeringu- ja ekspluatatsiooniperioodi

ligikaudsed kulud (kui palju on vaja muldkeha remontida, kas dreenkiht on kindlasti vajalik

või piisab nt fraktsioneeritud killustikalusest mulde servani, geosünteetidega tugevdamisest

vms). Välja tuleb tuua täpsemate uuringute vajaduse maht ja asukohad. 1 Kehtib vaid juhul kui tehnilistes tingimustes on eraldi nõutud see punkt.

9.5 Eelprojekti nõuded (tee rajamise korral)

9.5.1 Tee rajamise korral tuleb geotehnilised uuringud teostada sammuga, mis on piisav

ehitusmaksumuste leidmiseks ja tasuvusearvutuste tegemiseks kuid mitte harvemini kui 200m

tagant.

9.5.2 Geotehnilised uuringud ei tohi jääda lõplikust projekteeritavast teetrassi teljest kaugemale kui

50m. Juhul kui lõplik trassi telg on teada enne uuringuid, siis peavad pinnaseuuringud jääma

teealusele maale.

9.5.3 Soovitav on uuringud teostada malekorras potentsiaalse teekoridori ümbruses (juhul kui

teetelg ei ole täpselt paigas või ligipääsetavus on raskendatud).

9.5.4 Puuraugud peavad ulatuma vähemalt 1m nõrgast aluspinnasest läbi või olema vähemalt 3m

sügavused. Väga tugeva aluspinnase või kalju esinemise puhul peavad puuraugud ulatuma

piisavalt pinnase või kalju sisse nii, et oleks kindel, et ei ole tegemist rahnuga või väga tiheda

pinnase õhukese vahekihiga. Väga tugeva pinnase või kalju esinemise korral ning nende

leviku kohta piisava informatsiooni olemasolul, võib uurimissügavust vähendada.

9.5.5 Kõik kihid peavad olema proovitatud ja katselaboris katsetatud. Minimaalselt tuleb 2

puuraugu kohta võtta 1 pinnaseproov laboratoorseteks katseteks. Laboratoorselt tuleb

katsetada pinnase terastikulist koostist (EVS-EN ISO 17892-4), kui terastikulise koostise

proovis on osakesi terasuurusega ≤0,063mm rohkem kui 35% siis tuleb teostada ka

setteanalüüs ja plastsusarvu IP määrang (EVS-EN ISO 17892- 12).

9.5.6 Tee tulevastest süvendikohtadest tuleb määrata pinnase nimetus ja terastikuline koostis (liiv-

ja kruuspinnastest), vähemalt 100m sammuga.

9.5.7 Nõrkade pinnaste (nt. lubi, turvas, nõrgad savipinnased) korral võib eelprojekti faasis piirduda

omaduste määramisega üldiste korrelatsioonidega (nt turba mehaaniliste omaduste ja

veesisalduse vahelise korrelatsiooniga). Kui projekteerimise lähteülesandest on teada, et

nähakse ette nõrga pinnase väljakaevamine siis võib piirduda alla 1m paksuste nõrkade

pinnaste lasuvuse korral vaid nõrga pinnase paksuse määramisega. Kuna turba lasuvussügavus

vaheldub kiirelt, siis oleks vaja turba esinemisel määrata kihi paksus (mahud) 50m sammuga.

9.5.8 Täpsemad geotehniliste uuringute detailid ja katsetused määrab uuringute kava koostades

Töövõtja koos projekteerijaga.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 24/37

9.6 Põhiprojekti nõuded

9.6.1 Puuraugud tuleb rajada „malekorras“ sõiduteele vähemalt 100m sammuga.

9.6.2 Puuraugud peavad ulatuma vähemalt 1m läbi nõrgast aluspinnasest läbi või olema vähemalt

2,5m sügavused.

9.6.3 Kõik kihid peavad olema proovitatud ja katselaboris katsetatud. Minimaalselt tuleb 2

puuraugu kohta võtta 1 pinnaseproov laboratoorseteks katseteks. Laboratoorselt tuleb

katsetada pinnase terastikulist koostist (EVS-EN ISO 17892-4), kui terastikulise koostise

proovis on osakesi terasuurusega ≤0,063mm rohkem kui 35% siis tuleb teostada ka

setteanalüüs ja plastsusarvu IP määrang (EVS-EN ISO 17892- 12).

9.6.4 Juhul, kui viiakse läbi uuringud, mille alusel projekteeritakse olemasolevale lahendusele

mulde laiendus, tuleb teostada uuringud sõiduteel 100m sammuga ja kasvupinnase paksuse

määramised laiendatavalt poolelt 100m sammuga selliselt, et üks puurauk satub olemasoleva

nõlva ja teine puurauk kõrvalolevale teemaa asukohta, kuhu on muldkeha laiendus

projekteeritud (kõiki võib teha käsipuuriga või surfiga).

9.6.5 Vähemalt iga 300m tagant (v.a. kasvupinnase määramine) tuleb olemasoleva tee aluskihist

määrata terastikuline koostis (ca 0,3…0,5m sügavuselt).

9.6.6 Puuraugu seinal tuleb kontrollida pinnase ja materjalide kihtide paksused vähemalt 50cm

sügavuseni.

9.6.7 Tee süvendamise kohtades (nt pikinähtavuse tagamiseks) peavad puuraugud ulatuma

vähemalt 1m allapoole uue muldkeha põhja.

9.6.8 Uute süvendite kohtadest tuleb määrata pinnase nimetus ja terastikuline koostis (liiv- ja

kruuspinnastest), vähemalt 50m sammuga (sobivuse korral tuleb materjali kasutada

projektlahenduses).

9.6.9 Kui nõrkade pinnaste (nt. lubi, turvas, nõrgad savipinnased) esinemisel nähakse ette nõrga

pinnase väljakaevamine, siis võib piirduda alla 1m sügavuse korral vaid paksuse

määramisega; Kui nõrk pinnas jäetakse tee alla (peavad olema teostatud konstruktsiooni

stabiilsus- ja vajumiarvutused), siis tuleb määrata vähemalt nõrga pinnase nidususe c või

dreenimata nihketugevuse Cu, kokkusurutavuse ja konsolidatsiooni näitajad. Kuna turba

lasuvussügavus vaheldub kiirelt, siis oleks vaja turba esinemisel määrata kihi paksus (mahud)

50m sammuga. Nõrga pinnase eelpoolnimetatud näitajate määramine:

1) penetratsioonikatsetega (juhul kui penetratsioon on pinnases piisava tundlikkusega), või

2) veesisalduse proovide võtmisega kindla intervalli tagant, määratakse ära kihi omaduste

varieeruvus ja seejärel tehakse rikkumata struktuuriga proovidega laborikatsed ja väljas

tiivikkatsed vastavate iseloomulike penetratsiooni-takistusega või veesisaldusega pinnasega

ning andmete omavahelise korreleerimisega laiendatakse laboris määratud omadused kogu

lasundile.

9.6.10 Tee rajamise uuringutel tuleb teha täiendavaid uuringupunktid juhul kui esineb nõrku

pinnaseid, et fikseerida nõrkade pinnaste alguse- ja lõpualad (üleminekukohad 100m

ulatuses). Puuraugud teha 10 m sammutihedusega (võib teha käsipuuriga).

9.6.11 Kohtades, kus rajatakse >4m kõrgused mulded, või mis asuvad nõrgal aluspinnasel, tuleb

geotehniliste uuringute kavas ette näha uuringud, mis võimaldavad geotehniliste stabiilsus- ja

vajumisarvutuste teostamist. Uuringud (välikatsed, puuraugud) tuleb teha vähemalt 50m

sammuga ja uuringu sügavus vähemalt kandva aluspinnaseni.

9.6.12 Maaradari mõõteandmeid võib kasutada puuraukude konstruktsiooni iseloomulikematesse

kohtadesse suunamiseks. Sel juhul võib puuraukude sammu suurendada kuni 250m

„malekorras“, pinnaseproovid tuleb siis määrata igast puuraugust. Geotehniliste uuringute

kavas tuleb kavandatavate puuraukude kohad maaradari mõõtefaili pikiprofiilidel (vasak ja

parem tee pool) ära näidata.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 25/37

9.7 Kergliiklustee puuraukude nõuded

9.7.1 Kergliiklustee puuraukude puhul ei ole vaja üldjuhul teostada laboriuuringuid.

9.7.2 Kergliiklustee puuraukude sügavus peab olema piisav, et määrata kasvupinnase paksus ja

määrata vähemalt 30 cm kasvupinnase all lasuvat pinnast/pinnaseid. Uuringud viiakse läbi

puurimise või surfimise teel.

9.7.3 Kergliiklustee uuringupunktid tuleb rajada vähemalt 50m sammuga..

9.7.4 Juhul kui tegemist on nõrkade pinnastega, tuleb teha täiendavalt stabiilsus-ja vajumisarvutuste

jaoks piisavas mahus uuringud, kuni kandva pinnaseni.

9.8 Parkla puuraukude nõuded

9.8.1 Parkla uuringualal tuleb rajada puuraugud selliselt, et puuraukude omavaheline kaugus ei

ületaks 100m. Seda eesmärgil, et parkla uuringualal oleks piisav hajutatus ja joonistuks välja

parka aluse pinnase läbilõige.

9.8.2 Puuraukude sügavus peab ulatuma vähemalt 1m läbi nõrgast aluspinnasest läbi või olema

vähemalt 2,5m sügav. Puurauke võib asendada surfidega.

9.8.3 Parkla vähim uuringute maht väiksemate parklate puhul on vähemalt 3 puurauku.

9.8.4 Täpsem uuringumaht lepitakse tellijaga uuringukava koostades eraldi kokku.

9.9 Täiendavad eriuuringud nõrkade pinnaste korral

9.9.1 Savipinnastel tuleb lisaks nõutule teostada täiendavad uuringud ja katsed (Lisa 6):

1) Mulde stabiilsuse kontrollarvutuseks on vajalik nõrkade pinnaste tugevuse määrangud

(vastavalt koormusskeemile).

2) Tuleb kontrollida lühiaegset stabiilsust, mille kontrollarvutuseks vajalikud tugevusnäitajad

on:

- dreenimata nihketugevus (mõõta nt tiivikkatsetega (nt profiilil 0,5m sügavusintervalliga, kuni

6m sügavuseni), profiilide samm 100...200m (aladel kus nõrk savipinnas esineb);

- savi mahukaal (tuleb võtta veesisaldusproovid tiivikkatsete asukohas, profiilil 0,2...0,5m

sügavusintervalliga, kuni 6m sügavuseni);

- muude pinnaste osas teostada penetratsioonikatsed, tugevuse piisava täpsusega hindamiseks.

3) Mulde aluste pinnaste vajumise prognoosimiseks on vaja teada:

- savide kokkusurutavus (selleks tuleb võtta veesisaldusproovid, kuni 10m sügavuseni, ja

Atterbergi piiride (plastsus- ja voolavuspiir) määramisest 1...2 m sügavusintervalliga);

- lisaks võtta lõigult 5-6 rikkumata struktuuriga saviproovi, laboris määrata kokkusurutavust

iseloomustavad parameetrid:

 kompressiooniindeks;

 dekompressiooniindeks;

 konsolidatsioonimoodul;

 eeltihenemissurve.

4) Labori programm tuleb enne katsete tegemist kooskõlastada tellijaga.

5) Muude pinnaste osas teostada penetratsioonikatsed pinnaste kokkusurutavuse piisava täpsuse

hindamiseks.

6) Turvas, mis tee alla jäetakse, tuleb uurida vastavalt juhendis viidatud standardite kohaselt

(Turvas võib olla ka teega ristsuunas suure kalde all, selle pärast on oluline turba paksuse

määramine mõlemal pool mullet).

7) Mass- ja süvastabiliseerimise projekteerimise korral tuleb võtta nõrgast aluspinnasest proovid

(savi, turvas) vastavalt EuroSoilStab juhendi p.5, laboratoorsed uuringud ja katsetused

projekteeritud sideaine koguse leidmiseks vastavalt EuroSoilStab juhendi p.6.

Projekteerimisel võib kasutada ka Soome Syvastabiloinnin suunnittelu uusimat juhendit.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 26/37

9.10 Uuringupunktide tüüp

9.10.1 Pinnase kirjeldamiseks ja proovivõtuks kavandatakse puuraugud või kaevandid, pinnase

tugevuse määramiseks in situ tehakse penetratsioonikatsed.

9.11 Proovid

9.11.1 Proovide arv ja asukohad

1) Proovivõtu asukohad tuleb valida nii, et proovid jaguneks ühtlaselt kogu alal ja iseloomustaks

kihte vajalikus paksuses.

2) Proovide arv peab võimaldama hinnata kihtide tunnusomaduste ulatust.

9.11.2 Proovi tüüp

1) Proovi tüüp valitakse vastavalt määratavatele näitajatele.

2) Kvaliteetseid rikkumata struktuuriga proove on võimalik võtta pinnaste puhul nõrgast savist

ja turbast. Kasutatakse juhul kui on vaja määrata nihketugevus - (sisehõõrdenurk, nidusus,

dreenimata nihketugevus) ning kokkusurutavus parameetreid.

3) Rikkumata struktuuriga proove kaljust kavandatakse erijuhtudel, kui on vaja hinnata kalju

stabiilsust kõrgete nõlvade puhul või kui on tegemist suurte koormustega nõlva ääres.

4) Pinnase lõimiskoostise ja muud füüsikalised omadused (niiskus, plastsuspiirid, orgaanilise

aine sisaldus, tihendatavus, osakeste mahumass) saab määrata rikutud struktuuriga

proovidest.

5) Mõnikord saab rikutud struktuuriga proovidest laboris (teatud piirides rakendatav

liivpinnastele) valmistada nõutavate omadustega proovi, mida saab toimida nagu rikkumata

struktuuriga proovi.

9.11.3 Proovi kogus

1) Rikutud struktuuriga proovide kogus tava teimimiseks on toodud Tabelis 11.

Tabel 11 Rikutud struktuuriga pinnaseproovide vajalik kogus, EVS-EN 1997-2:2007 järgi.

Teim Proovi

mass, g Meetod

Veesisaldus Savi ja möll 60

ISO/TS 17892-1 Liiv 200

Lõimise

setteanalüüs

Pipett 100 ISO/TS 17892-4

Aeromeeter 250

Plastsuspiirid 500 ISO/TS 17892-12

Osakeste mahumass 100 ISO/TS 17892-3

2) Lõimise sõelanalüüsiks (ISO/TS 17892-4) võetava proovi kogus sõltub suuremate

pinnaseosakeste läbimõõdust, kui neid on olulises koguses – 10% või rohkem kuivmassist.

Sõelanalüüsiks vajaliku proovi koguse sõltuvus terasuurusest on toodud Tabelis 12.

Tabel 12. Proovi algmass sõelumiseks, EVS-EN 1997-2:2007 järgi.

Suurim

osakeste

läbimõõt, mm

Proovi kogus

sõelanalüüsiks,

kg

75 240

63 140

45 50

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 27/37

37,5 30

31,5 20

20 4

16 3

10 1

5,6 0,5

≤ 2 0,2

*) On ilmne, et jämedateralisest pinnasest, milles suurimad osakesed on üle 20 mm, on tavalise puurimisega

sõelanalüüsiks väga raske nõutavas koguses proovi võtta. Juba 32 mm osakeste puhul on proovi kogus 20 kg ning

arvestades puurimise läbimõõtu, purustatakse paratamatult osa terasid. Tavaliselt puudub vajadus jämedateralist pinnast

sellise detailsusega uurida, kuid kui seda on vaja teha, tuleb proovivõtuks rajada kaevandid.

1) Muudeks analüüsideks, sealhulgas Proctori tihendamiskatse, tuleb vastavalt pinnasele

proovikoguste osas konsulteerida teimimist teostava laboriga.

2) Nõuded proovi kvaliteedile ja sobiva proovivõtumeetodi valib vastutav ekspert lähtuvalt

testitavatest näitajatest vastavalt EN 1997-2 ja EN ISO 22475-1.

9.12 Määratavad geotehniliste üksuste parameetrid

9.12.1 Eraldatud geotehnilised üksused tee projekteerimiseks koostatud pinnasemudelis peavad

olema iseloomustatud vähemalt järgmiselt (Tabel 13).

Tabel 13. Pinnasemudeli geotehniliste üksuste vajalik iseloomustamine pinnaseomadustega.

Ülesanne tee

projekteerimisel

M a h

u k

a a l

L õ im

is

S a v ip

in n

a st

e

p la

ts u

s

K o k

k u

-

su ru

ta v u

s

T u

g ev

u s-

p a ra

m ee

tr id

E la

st su

s-

m o o d

u l

V ee

ta se

Stabiilsus X X X

Vajumine X X X

Katend X X X X X

Külmakindlus X X X

Niiskusrežiim X X X

9.12.2 Pinnase puhul piisab tavaolukorras lõimisanalüüsist ja peeneteralise pinnase korral lisaks

plastsuspiiride määramisest.

9.12.3 Pinnase mehaaniliste omaduste (tugevus, kokkusurutavus) määramiseks stabilomeetris või

ödomeetris on vaja väga hea kvaliteediga rikkumata struktuuriga proove. Kvaliteetseid

rikkumata struktuuriga proove on võimalik võtta turbast ja savist. Proovide rikutus mõjutab

katsetulemusi oluliselt ning usaldusväärse tulemuse saamiseks ei piisa paarist katsest. Samuti

peab katse tellijal olema kompetents keerukate katsete tulemuste interpreteerimiseks ja

analüüsiks.

9.12.4 Pinnase tugevusparameetrite hindamisel tuleks eelistada välikatsete ning rutiinsete katsetega

määaratavate pinnaseomaduste korrelatsioone.

10 Erineva suunitlusega uuringud

10.1 Katendi uuring

10.1.1 Katendi uuring tehakse olemasolevate teede rekonstrueerimisel või laiendamisel, kas eraldi

uuringuna või aluspinnase uurimise raames.

10.1.2 Katendi uuringu käigus määratakse katendi kihtide paksus ja vajadusel koostis.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 28/37

10.1.3 Uuringu meetodid kavandatakse vastavalt uuringu eesmärgile ning projekteerija

lähteülesandele.

10.1.4 Katendi uurimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele:

- katendi kihtide materjali terviklikkuse säilitamine, puurimisega ei tohi katendi materjali

peenestada;

- katendi kihtide kirjeldamisel tagada paksuse määramine täpsusega 0,01 m;

- puurimine teostada südamikpuurimisena. Katendi kihtide paksus mõõta puuraugu seinast.

10.2 Freespuru (RA) taaskasutamine (taaskasutamise indikatiivne eelinfo)

10.2.1 RA hilisemaks võimalikuks taaskasutamiseks tuleb uuringualalt puurida asfaldi proovikehad

hindamaks selle kvaliteeti kui täitematerjalide omadused ei selgu varasemalt teostatud

täitedokumentatsioonidest. Vastavalt proovikehade omadustele selguvad freespuru

võimalikud taaskasutuse võimalused.

10.2.2 Freespuru taaskasutamise uuringud tuleb läbi viia juhul kui eesmärgiks on ettenähtud

olemasoleva katte freesimine ning uue katte rajamine, tee likvideerimine või kõik muud

juhud, kus olemasolev kate freesitakse ja freesitud asfalt võidakse potentsiaalselt objekti

raames taaskasutada uue asfaltsegu tootmiseks, stabiliseerimiseks vms. Uuringu kohustus

määratakse ära projekteerimise või töö tellimise lähteülesandes.

10.2.3 Freespuru taaskasutamise võimalusi uuritakse juhul kui geotehnilise uuringulõigu pikkus on

vähemalt 2km.

10.2.4 Puurimistel ja proovikehade võtmisel tuleb lähtuda järgnevast:

1) Freespuru taaskasutamise uuringu puurimised teostada selliselt, et uuringuala jagada üheksaks

võrdseks osaks (10 uuringuala ristlõiget). Ühest uuringuala ristlõikest võtta 4 proovikeha (3tk

rattajälje kõrvalt ja 1tk rattajäljest) vastavuses standardiga EVS-EN 12697-27.

2) Puurimisel kasutatava puuri diameeter peab olema vähemalt 108mm.

10.2.5 Vajalikud laborikatsetused, mis tuleb teostada proovikehade kvaliteedi hindamiseks:

a. Asfaltsegude paksus kihtide kaupa (kuni kaks kihti)

b. Bituumeni sisaldus

c. Bituumeni omadused

d. Terastikuline koostis

e. LA

f. An ülemisest kihist

g. Pealmisele kihile teha ka petrograafiline analüüs (tardkivi vs settekivi määramine).

10.2.6 Laborikatsetusteks võib panna mitu puurkeha kokku, et katsetamiseks vajalik minimaalne

materjali kogus saaks täidetud.

10.2.7 Uuringuala objekti raames tuleb puurkehade analüüs teostada asfaltsegu kihtide kaupa.

Tabel 14. Freespuru kvaliteedi hindamise katsete kogused.

Soovitud katsed - kokku 40 puurauku

Tardkivi Lubjakivi

Katsete kogus Katsete kogus

Lahust sideaine sisalduse määramine ja terastikuline koostis +

Rotatsioonaurustiga sideaine eraldamine lahustist + Penetratsiooni

määramine 25 °C juures 3 3

Asfaltkatte paksuse määramine (kihi kaupa) 40 puurkeha 40 puurkeha

Kulumiskindlus Nordic katsel (sh terade tihendus ja veeimavus) 1 0

Purunemiskindlus Los Angelase katsel 1 0

Petrograafia (tard vs settekivi) 3 0

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 29/37

10.3 Rajatiste uuring

10.3.1 Kõik rajatiste geotehnilised pinnaseuuringud peavad vastama standardile EVS-EN 1997-

2:2007+NA:2008.

10.3.2 Rajatiste projekteerimiseks vajalike geotehniliste pinnaseuuringute ja laboratoorsete

analüüside maht ja liik peavad vastama standardile (Lisale B3 – kaks kuni kuus uuringupunkti

iga vundamendi jaoks) ning projekteerija vastutab piisava uuringupunktide mahu ja

rajamissügavuse eest. Eelprojekti korral tuleb rajada vähemalt 1 puurauk kummagi rajatise

otsa.

10.3.3 Rajatiste uuringupunktide vahekaugused ja sügavused tuleb võtta vastavalt EVS-EN 1997-

2:2007+NA:2008 Lisale B3. Rajatiste uuringusügavus vastavalt Lisa B3-le peab

vaivundamendil olema vähemalt 5m vaia rajamissügavusest sügavamal ja vundamendil olema

vähemalt 3m vundamendi rajamissügavusest sügavamal.

10.3.4 Vastavalt Lisa B3-le võib uurimussügavust vähendada 2m-ni rajamissügavusest, kui rajatise

aluskihid on varasemalt tuntud ja usaldusväärsed. Vette rajatavate sammaste korral tuleb

vajadusel ära põhjendada Geotehniliste uuringute kavas alternatiivsed meetodid, mis

võimaldavad sammaste piisavalt täpse projekteerimise.

10.4 Pinnasevee uuring (Hüdrogeoloogiline uuring)

10.4.1 Enamasti hinnatakse pinnasevee tingimusi tavapärase pinnaseuuringu raames. Minimaalselt

tuleb identifitseerida vett sisaldavad kihid, mõõta pinnaseveetase ning hinnata selle kõikumist,

samuti selgitada veejuhtivus ning vajadusel ka vee keemiline koostis. Eraldada tuleks püsivalt

kõrge pinnaseveetasemega alad.

10.4.2 Eraldi hüdrogeoloogiline uuring võib olla vajalik, kui kavandatakse suuremahulist pinnasevee

taseme alandust (ehitusaegset või alalist), sademevee ulatuslikku immutamist või muud

pinnase/põhjavee režiimi muutmist.

10.4.3 Kõige usaldusväärsemad tulemused hüdrogeoloogiliste parameetrite osas annavad välikatsed.

Kui tegemist on veealandusega, tuleb teha pumpamiskatsed, mille andmete järgi leitakse

kihtide veejuhtivus ja prognoositakse juurdevool. Kui tegemist on vee immutamisega, siis

tuleb teha valamiskatsed.

10.4.4 EN 1997-2:2007 soovitab ühtlaseteraliste liivade puhul veejuhtivuse arvutada lõimiskoostise

järgi. Arvutusvalemite kasutamisel tuleb jälgida valemi määramispiirkonda.

10.4.5 Veejuhtivust saab määrata ka laborikatsetega, kuid vastavalt EN 1997-2:2007 saadakse

usaldusväärsed tulemused savi- möll- ja orgaanilise pinnase rikkumata struktuuriga

kvaliteetsetest proovidest. Siiski tuleb arvestada, et tulemust võib mõjutada proovi

küllastusaste (eriti savi puhul), samuti võib proovist läbivoolava vee keemiline koostis muuta

filtratsioonimooduli väärtust oluliselt.

10.4.6 Hüdrogeoloogilise uuringu käigus tuleb hinnata ka veealandusega kaasnevaid mõjusid

naaberstruktuuridele (vajumid) ja veekihile (koguselised ja kvaliteedimuutused).

10.4.7 Elastsete katendite projekteerimiseks tuleb hinnata pinna- ja põhjavee tingimusi vastavalt

Tabelile 15.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 30/37

Tabel 15. Niiskuspaikkonnad.

Paikkonna

tüüp

Paikkonna

tunnus

Paikkonna tüübi kirjeldus

1 Kuiv Pinnavete äravool on tagatud; pinnasvesi on sügaval ega

mõjuta kasvupinnase taimestikku. Pinnasteks on peamiselt

kruusliivad, liivad ja saviliivad, kuid esineb ka savikaid

pinnaseid, kuid viimaste suhteline niiskus on alla 0,73. Kui

muldkeha kõrgus on normidest 1,5 korda suurem, on

tegemist, sõltumata muudest asjaoludest, 1. paikkonna

teelõiguga.

2 Niiske Pinnavete äravool pole ajuti tagatud; selle üheks tunnuseks

on maapinna 0,003 lähedased, kuid suuremad sellest,

looduslikud kalded. Esineb lühiajalist (alla 30 päeva)

seisuvett. Pinnasvesi, on külmumispiirist ainult

vähesügavamal, ometigi mõjutab kasvupinnase niiskumist,

mistõttu kasvavad niiskuslembelised taimed; võib isegi

esineda pindmise soostumise tunnuseid. Esinevad peamiselt

savikad pinnased suhtelise niiskusega alla 0,8. On mõeldav

tee külgnevate alade piki- ja põikplaneerimisega ning

kraavitamisega niiskustingimusi parandada ning seega

saavutada 1. paikkonna olukord. Kõik 1. Paikkonna tüübi

süvendid ja 0-profiilid (ka normidega ettenähtust madalamad muldkehad) kuuluvad 2. paikkonda.

3 Märg Pinnavete äravool on raskendatud; esineb pikaajalist (üle 30

päeva) seisuvett. Maapinnalähedase pinnasvee tõttu esineb

ilmseid soostumise tunnuseid. Pinnasvee tase on

külmumispiirist kõrgemal. Esinevad peamiselt savikad

pinnased suhtelise niiskusega üle 0,8. Paikkonna tüübi

muutmine on võimalik ainult suureulatuslike

kuivendustöödega. Kõik 2. paikkonna tüübi süvendid ja

normidega ettenähtust madalamad muldkehad kuuluvad

3.paikkonda.

10.5 Reostusuuring

10.5.1 Pinnase või põhjavee reostuse tuvastamisel tuleb selgitada reostuse ulatus ja mõju

ehitisele/rajatisele. Reostuse avastamisel tuleb määrata saasteainete sisaldused,

likvideerimisvõimalused ning käitlemisviisid.

10.5.2 Reostusuuringu võib teha geotehnilise uuringu koosseisus, kuid uuringut läbi viival ettevõttel

peab olema vastav pädevus ja kogemus.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 31/37

10.6 Arheoloogilisest leiust teatamine

10.6.1 Arheoloogilise leiu leidmisel on kõige õigem kohe sellest teada anda Muinsuskaitseametile.

Muinsuskaitseametil on oma esindused kõikides maakondades ning lisaks arheoloogiale

spetsialiseerunud inspektorid.

10.6.2 Kuna arheoloogiline leid on ennekõike ajaloo ja kultuuri uurimise allikas,

siis kuulub arheoloogiline leid riigile ning on leidmise hetkest ajutise kaitse all. Eseme leidja

või valdaja kohustus on teavitada leiust Muinsuskaitseametit ning võimaldada

leiu kultuuriväärtuse tuvastamist. Arheoloogilist leidu ei saa heauskselt omandada.

10.6.3 Juhul kui uuringu kava koostades selgub, et geotehniline puurauk satub mälestise asukohale

või selle katisevöödisse (50m mälestise mälestise väliskontuurist või piirist arvates), siis tuleb

uuringute kava ka Muinsuskaitseametiga kooskõlastada.

10.7 Uuringust kogutud andmete arhiveerimine

10.7.1 Uuringu tegija on kohustatud uuringu aruande esitama ehitisregistrile ja Maa-ametile

10 päeva jooksul uuringu aruande valmimise päevast arvates vastavalt Majandus- ja

taristuministri 24.04.2015 määrusest nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad

nõuded“ § 3. Uuringu tulemuste esitamine.

10.7.2 Ehitusgeoloogia kaardile esitamise juhised on leitavad Maa-Ameti (tulevikus MARU)

Ehitusgeoloogia kaardirakenduse kasutusjuhendis. Ehitusgeoloogia andmekogusse saab

dokumendid lisada kasutades veebiliidest. Veebiliidese kaudu edastada kogu geoloogiline

uuring koos .ags failiformaatidega.

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 32/37

10.8 Lisa 1 Geotehniliste uuringute 2D profiilide näidis

*)Igal puurtulbal peab olema märgitud väliuuringute põhjal niiskuspaikkonna tüüp ja pinnasvee tase.

**)Vastavalt Lisa 1 näidisele peavad puurtulpadel olema värvidega eristatud niiskustundlike pinnaste tüübid (A…D).

10.9 Lisa 2 Löökpenetreerimise graafiku näidis

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 33/37

10.10 Lisa 3 Suru-löökpenetreerimise graafiku näidis

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 34/37

10.11 Lisa 4 Pinnasekihtide värvikodeering

KAP_Material/Soil name EVS-EN ISO 14688 soil name

EVS-EN ISO

14688 soil short

name

Laboratory

sample nr. Märkused Colour

KAP_Materjali / Pinnase nimetus

EVS-EN ISO 14688 pinnase

nimetus

EVS-EN ISO

14688 pinnase

lühinimetus

Labori teimi

number Notes R G B Värv

SMA 0 0 0

ACsurf 0 0 0

ACbin 0 0 0

MA 0 0 0

ACbase 0 0 0

PA 0 0 0

ACsurf 160/220 (KAB) 0 0 0

WMA 0 0 0

Soe kergasfaltbetoon 0 0 0

MSE 0 0 0

Vana asfaltbetoon ja mustkate 0 0 0

MUK 0 0 0

Kerg- ja sügavimmutus 0 0 0

BS (seguris segatud) 128 128 128

BS (teel segatud) 128 128 128

KS (asfaldipurust seguris segatud) 128 128 128

KS (asfaldipurust teel segatud) 128 128 128

KS (uutest materjalidest teel segatud) 128 128 128

TS (uutest mineraalmaterjalidest seguris

segatud) 128 128 128

TS (uutest mineraalmaterjalidest teel

segatud) 128 128 128

TS (asfaldipurust teel segatud) 128 128 128

Põlevkivituhaga tugevdatud kihid

(kruusliivast, jämeliivast) 128 128 128

Põlevkivituhaga tugevdatud kihid (teistest

liivadest, sh saviliivast) 128 128 128

Paetuhk 128 128 128

Tuhkbetooni freespuru 128 128 128

Munakivi-, parkettkivi sillutis 128 128 128

Pinnatud freespurukate 128 128 128 KAP pinnaste nimetus

Tm_280 Tardkivikillustik 110 50 150

Tm_280 Pae- või kruuskillustik (LA<35) 190 190 190

Tm_240 Pae- või kruuskillustik (LA≥35) 220 220 220

Tm_200 Ridakillustik, mittestd. killustik 235 235 235

Tm_180 Opt.terastikuga kruusliivast kiht 180 70 0

Tm_150 Kruuspinnas 215 80 0

Tm_E (160) liiva-kruusa-killustiku segu 250 125 50

Tm_F (110) liiva-kruusa-killustiku segu 250 180 135

Tm_G (60) liiva-kruusa-killustiku segu 250 220 200

Tm_130 kruusliiv, jämeliiv 190 145 0

Tm_115 mõõdukalt ühtlaseterine jämeliiv 255 205 40

Tm_120 keskliiv 255 195 0

Tm_105 mõõd.ühtlaseterine keskliiv 250 210 60

Tm_100 peenliiv 250 245 0

Tm_90 mõõd.ühtlaseterine peenliiv 255 255 0

Tm_75 ühtlaseterine liiv 255 255 70

Tm_65 jäme kerge saviliiv 255 255 130

Tm_A kerge saviliiv 255 210 210

Tm_B tolmliiv 255 140 140

Tm_C kerge liivsavi; raske liivsavi; savi 255 70 70

Tm_D

raske tolmne saviliiv; tolmne

saviliiv; kerge tolmne liivsavi;

raske tolmne liivsavi; tolmne 255 0 0

TURVAS 210 0 0

KASVUPINNAS 255 0 0

KASVUKIHT 255 0 0

JÄRVEMUDA 255 0 0

TURBAMUDA 210 0 0

Suurrahn 128 128 128

Rahn 128 128 128

Veeris 128 128 128

Lubjakivi 128 128 128

Murenenud lubjakivi 128 128 128

Dolomiit 128 128 128

Geotekstiil 100 0 20

Veetase 0 200 255

RGB code/ kood

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 35/37

10.12 Lisa 5 Geotehnilise uuringute mudeli kasutusnäidised

AGS failiformaadi mudeli tulp:

Mudeli koondnäidis:

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 36/37

GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED

KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 37/37

10.13 Lisa 6 Uuringute min mahud 1 km savipinnasega lõigu korral

Nr

Nimetus

Kirjeldus

Ühik

Kogus

1 Geoloogiliste uurimistööde kava ja aruande koostamine tk 1

2 Puuraugud (vastavalt p.9.6 mahule) tk

3 Puurauk rikkumata

struktuuriga saviproovideks

tk 2

4 Dreenimata nihketugevus tk 2

5 Savi mahukaal tk 2

6 Nõrkade savide tugevuse määrangud

7a Veesisaldusproovide võtmine, kuni 10m sügavuseni. tk 2

7b Atterbergi piiride (voolavuspiir, plastsuspiir)

määramine (1...2 m sügavusintervalliga). tk 2

8 Savide kokkusurutavuse määramine (rikkumata

struktuuriga saviproovidest

8a Kompressiooniindeks; tk 2

8b Dekompressiooniindeks; tk 2

8c Konsolidatsioonimoodul; tk 2

8d Eeltihenemissurve tk 2

9 Penetratsioonikatsed tk 5

*) Katsete min arvu muudetakse vastavalt uuritava lõigu pikkusele (km) proportsionaalselt.