Kiri

Palun edastada antud kiri sellele, kes vastutab ja oskab vastata küsimustele mis puudutab ühte asfalteerimistööd Lääne-Virumaal, Kadrina vallas teel nr 142 Kadrina-Viitna maanteel. Google mapsi asukoht: https://maps.app.goo.gl/LTYBc5A5UXHcDLDr5

Eelmine nädal pandi selles asukohas ca 500 meetri ulatuses uus asfaldi kiht.

1. Esimene küsimus: Miks valiti välja just antud jupp teed mida asfalteerida kui terve Kadrina-Viitna tee on 15 kilomeetri ulatuses ühtlaselt laineline? Sõiduautoga sõites ehk ei pruugigi sellest nii väga aru saada kuid mõne suurema masinaga sõites on seal võrdlemisi piinarikas sõita kui kabiin üles alla viskab tee lainetuse tõttu ja suurema traktoriga sõites seal üle 40km/h ei saagi sõita kuna tee lainetuse tõttu on oht, et üles-alla hüpates viskab juhi istmelt maha. 

Teine teema on seoses töö kvaliteediga. Üks asi see, et uus asfaldi kiht on kitsam kui vana tee, ehk uus teejupp jääb samuti 20-30cm kitsam. Maanteed asfalteerides sõideti tee otstest mööda nagu neid polekski olemas ja jäeti ca 8cm kõrgune järsk serv. Juhtusin just õigel hetkel koju sõitma kui minu tee otsas antud asfalteerimist tehti. Ütlesin töömeestele, et nad asfalteeriks ikka teeks tee otsa ka ära nagu seda varem on tehtud. Nemad ei saavat seda teha ja iga tonn asfalti olevat arvel ja pärast tuleb neil suur probleem jne. Ainult vabandused ja mitte ühtegi võimalust. Ma ise küll teede insener ei ole aga loogiliseks mõtlemiseks ei peagi inseneri haridust olema ja ega haridus ei tähenda alati haritust.

Võtsin aja ja proovisin töölistele seletada: Vanasti (siis kui see tee 1986 aastal valmis ja ka pärast seda aastakümned) asfalteeriti tee otsad samuti ära, et tee otsast maha pöörates maantee serv lagunema ei hakkaks. Kui ma nüüd rekkaga maanteelt paar korda koju sõidan, siis murdub see tee serv kiirelt ära ja uus tee hakkabki juba lagunema. Või kui sõidan mõne teise rekkast raskema masinaga siis võib selle tee serva murdumise kivisse raiuda. Samuti iga kord kui kodust välja lähen siis on järsk ja terav serv mida on sõiduautoga väga ebamugav ületada. Ning kui talvisel ajal väljub hoovist lumesahk, siis sahk jääb samuti selle terava serva taha kinni. Kahjuks minu selgitused töölistele kohale ei jõudnud. Õnneks olin just koju sõitmas kui seda asfalteeriti ja sain vähemalt niipalju, et teerull asfaldi serva tee otsas veidi lamedamaks tallas. Hiljem ostsime ise naabriga kotis külma asfalti ja tegime seda serva veel sujuvamaks. Jääb arusaamatuks miks ma pean oma maksujärgse raha eest teede ehituseks ise asfalti ostma kui ma maksudena selle eest juba maksan?

2. Kes on välja töötanud sellise standardi, et inimeste tee otsa jäetakse ca 8cm kõrgune terav serv ja miks teeotsasid enam ei asfalteerita?

Kui juba siis juba. Kui teha siis korralikult sedasi, et hiljem ei peaks hakkama uuesti midagi ringi tegema ja teid parandama. 

Panen manusesse mõned pildid. Seal on näha, et varem on tee ots asfalteeritud ca 10 meetri ulatuses (umbes sinna kuhu on tõkkepuu paigaldatud). Antud tee/teeots ei ole lagunenud viimase 39 aasta jooksul. Esimesed ca 10 aastat sõideti seal igapäevaselt traktoritega. Vahepeal ca 10 aastat regulaarselt veoautoga ja viimased 7-8 aastat olen ise sõitnud vahel rekkade ja raskete traktoritega seal tee otsas ning see tee on ilusti vastu pidanud. Vastu on ta pidanud just sellepärast, et teeots on asfalteeritud ja pööramise koht on kõva ning puudub järsk ja terav serv. Ei ole kuidagi aksepteeritav, et nüüd kellegi tegemata töö ja standardite alanemise pärast see teeots ja seeläbi ka maantee ise seal kohal lagunema hakkab. Kui tervet varem asfalteeritud osa ei saanud uuesti asfalteerida, siis oleks võinud seda teha 4-5 meetri ulatuseski. 

Minu teeotsast otse üle maantee on samuti üks teeots mis läheb otse põllule. Ei ole võimalik, et see kuidagi tähelepanuta jääb. Inimene peaks ju aru saama, et enam Belarusiga keegi tööd ei tee ja traktorid on rasked ja võimsad. Seal on samuti jäetud kõrge ja terav serv mille traktorid varsti ära lõhuvad. Pilt manuses kuidas on näha traktori jäljed mis on põllult ära tulnud. Masinad on läinud viimase paari aastakümnega raskemaks, aga standardid tee ehitusel on läinud väiksemaks. Oskate seletada kuidas see võimalik on?

Ühtlasi tasub mainida, et teede ehituses töötavad tippspetsialistid. Avaliku sektori ülesanne on teha teede järelvalvet ja töötada välja standardid ja töövõtted kuidas midagi tegema peaks. Viimastel aastatel on Eesti üldist palgatõusu eest vedanud avalik sektor ja seega võib täie kindlusega väita, et töötasu avaliku sektori spetsialistidel on Eestis tublisti üle keskmise ja seega peab ka töö kvaliteet olema tublisti üle keskmise. 

Loodan, et kui seda teed nüüd millalgi pindama hakatakse, siis nendel töömeestel on siiski piisavalt oidu, et teeots samuti ära pinnata. See osa mille naabriga ise asfalteerisime ja juba varem asfalteeritud osa samuti minimaalselt paari meetri ulatuses, et see kõik jääks maanteega üks tükk ja pindamine selle omavahel ära seoks. 

3. Mis kuupäeval tullakse seda asfalteeritud lõiku pindama?

Kõike head,

Raido Kärdla