Arvamuse edastamine

26.05.2025 Karistusseadustiku muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse tagasiside

Lähtepunkt Feministeerium on oma kommentaaride käsitlusala kitsendanud organisatsiooni huvikaitse

eesmärkide ja tegevuste järgi, milles omame ekspertsust: ühiskonnas võrdsete õiguste ja

võimaluste edendamine, kuhu kuulub ka soolise ning seksuaalse vägivalla vastu võitlemine.

Lähtume tagasisidestamisel eeskätt kitsalt VTK-s esitatud probleemide püstitustest ja

põhjendustest. Feministeerium on aktiivne huvikaitse töös ja hoiab end kursis vähemuste- ja

naistevastase vägivalla murekohtadega allikate kaudu, mis on avalikult kättesaadavad või

pärinevad otsesuhtlusest huvirühmadega või ekspertidega.

VTK-s toodud probleemid ja lahendused

1) Kas sätestada KarS §-s 120 täiendavalt kehalise väärkohtlemisega ähvardamine? Toetame ettepanekut sätestada KarS §-s 120 täiendavalt kehalise väärkohtlemisega

ähvardamine. Oleme nõus VTK-s toodud seisukohaga, et puudub põhjus, miks sellised

iseenesest tõsiseltvõetavad ähvardused peaksid karistusõigusliku reaktsioonita jääma

pelgalt seetõttu, et ähvardaja selgelt välja ei ütle, mida ta konkreetselt teha kavatseb ja

kuidas sellega kannatanu tervist kahjustab. Oleme seisukohal, et täiendus võimaldaks

pakkuda ohvritele (sh lähisuhtevägivalla ohvritele) paremat kaitset. Leiame, et kuna võim ja

kontroll ohvri üle on lähisuhtevägivalla eripära, siis võib just VTK-s kirjeldatud kehalise

väärkohtlemisega ähvardamine olla lähisuhtevägivalla toimepanija võimu hoidmise vahend,

mis võib põhjustada ohvri vaimsele tervisele tõsiseid kahjustusi.

2) Kas tõsta KarS § 121 lõike 1 sanktsioonimäära kuni kolme aastani? Toetame ettepanekut tõsta KarS § 121 lõike 1 sanktsioonimäära kuni kolme aastani ning

luua seeläbi suurema diferentseerimise võimalus, lähtudes toime pandud teost ja arvestades

saabunud tagajärge.

3) Kas lisada KarS § 121 lõikesse 1 selgesõnaliselt psüühiline (või vaimne) vägivald? Toetame ettepanekut lisada KarS § 121 lõikesse 1 selgesõnaliselt psüühiline (või vaimne)

vägivald. VTK-s on toodud, et “vaatamata sellele, et Eesti õigust on siiani tõlgendatud, et

tervis võib olla nii vaimne tervis kui füüsiline tervis, tuleb praktikas väga harva ette, et kedagi

MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee

süüdistatakse teise inimese vaimse tervise kahjustamises. Peamiselt tõusetub see

lähisuhtevägivalla ehk perevägivalla korral ja vaimse tervise kahjustamisest räägitakse sel

juhul, kui rünnatud on ka füüsilist tervist.” Leiame, et karistamine vaimse vägivalla ja seeläbi

vaimse tervise kahjustamise eest oleks paremini kooskõlas rahvusvahelise õiguse, sh

Istanbuli konventsiooniga ning aitaks tõhusamalt kaitsa lähisuhtevägivalla ohvreid.

4) Kas tunnistada kehtetuks KarS § 121 lõike 2 punkt 2 ja selle asemel täiendada KarS § 58 loetelu? Toetame ettepanekut täpsustada KarS § 58 raskendavate asjaolude loetelu selliselt, et see

kataks kõiki Istanbuli konventsiooni artikkel 46 punktis a ja naistevastase vägivalla vastase

direktiivis nõutut. Istanbuli konventsioon rõhutab, et perevägivallana tuleks käsitada ka

vägivalda endise või praeguse partneri, aga samuti eksabikaasa poolt. Nii Istanbuli

konventsioon kui naistevastase vägivalla vastane direktiiv rõhutavad, et perevägivalla puhul

ei ole oluline, kas endised või praegused partnerid või pereliikmed elavad koos, on elanud

koos või mitte. Õigusselguse huvides tuleks perevägivald ja lähisuhtevägivald defineerida

selliselt, et see hõlmab ka vägivalda partnerite vahel, kes on suhte (ametlikult) lõpetanud.

Lähtudes Istanbuli konventsioonist, võiks perevägivalda käsitleda kui „igasugused füüsilise,

seksuaalse, psüühilise ja majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas või

koduseinte vahel või endiste või praeguste abikaasade või partnerite vahel, sõltumata

sellest, kas vägivallaakti toimepanija elab või on elanud ohvriga samas elukohas”.

5) Kas abitus seisundis isikute abita jätmise kohta tuleb luua KarS-i eraldi koosseis? Kui jah, siis millised teod peaksid sellega hõlmatud olema? Toetame ettepanekut, et abitus seisundis isikute abita jätmine peaks olema KarS-i järgi

karistatav. Küsimus, kas selleks jaoks tuleks luua KarS-i eraldi koosseis, väljub meie

ekspertiisist.

6) Kas on põhjendatud luua täiendav alus eluaegse lastega töötamise keelu rakendamiseks isikute suhtes, kes on toime pannud alaealiste või abitus seisundis isikute korduva või süstemaatilise väärkohtlemise? Toetame ettepanekut luua täiendav alus eluaegse lastega töötamise keelu rakendamiseks

isikute suhtes, kes on toime pannud alaealiste või abitus seisundis isikute korduva või

süstemaatilise väärkohtlemise. Leiame, et seda keeldu peaks rakendada ka abitus seisundis

inimestega (sh hooldusalustega) töötamisel, selleks, et ennetada vägivalda eakate või

puudega inimeste suhtes. Leiame, et eluaegse lastega töötamise keelu rakendamine isikute

MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee

suhtes, kes on toime pannud alaealiste või abitus seisundis isikute korduva või

süstemaatilise väärkohtlemise, on kooskõlas Vägivallaennetuse kokkuleppega 2021-2025.

7) Kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis kuidas oleks kõige otstarbekam seaduses sätestada alaealiste või laiemalt hooldusaluste või abitus seisundis olevate isikute korduva või süstemaatilise väärkohtlemise koosseis, millele vastava teo toimepannud isikutele kohaldataks eluaegne lastega töötamise keeld – kas pigem eraldi uue koosseisuna KarS-is või eraldi punktina KarS § 121 lg-s 2? Küsimus seaduses sätestamise kõige otstarbekama variandi osas väljub meie ekspertiisist.

8) Kas hooletute loomaomanike suhtes tuleb ette näha lisakaristusena loomapidamise keelu kohaldamise võimalus juhtudeks, kui loomapidamisnõuete eiramisega tekitatakse oht isikutele, kahjustatakse nende tervist, vara või põhjustatakse surm? Kui pikk peaks olema lisakaristuse tähtaeg? Kas lisakaristuse kohaldamise õigus tuleb anda lisaks kohtule ka kohtuvälisele menetlejale?

Probleem väljub meie käsitlusalast.

MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee

26.05.2025 Karistusseadustiku muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse tagasiside

Lähtepunkt Feministeerium on oma kommentaaride käsitlusala kitsendanud organisatsiooni huvikaitse

eesmärkide ja tegevuste järgi, milles omame ekspertsust: ühiskonnas võrdsete õiguste ja

võimaluste edendamine, kuhu kuulub ka soolise ning seksuaalse vägivalla vastu võitlemine.

Lähtume tagasisidestamisel eeskätt kitsalt VTK-s esitatud probleemide püstitustest ja

põhjendustest. Feministeerium on aktiivne huvikaitse töös ja hoiab end kursis vähemuste- ja

naistevastase vägivalla murekohtadega allikate kaudu, mis on avalikult kättesaadavad või

pärinevad otsesuhtlusest huvirühmadega või ekspertidega.

VTK-s toodud probleemid ja lahendused

1) Kas sätestada KarS §-s 120 täiendavalt kehalise väärkohtlemisega ähvardamine? Toetame ettepanekut sätestada KarS §-s 120 täiendavalt kehalise väärkohtlemisega

ähvardamine. Oleme nõus VTK-s toodud seisukohaga, et puudub põhjus, miks sellised

iseenesest tõsiseltvõetavad ähvardused peaksid karistusõigusliku reaktsioonita jääma

pelgalt seetõttu, et ähvardaja selgelt välja ei ütle, mida ta konkreetselt teha kavatseb ja

kuidas sellega kannatanu tervist kahjustab. Oleme seisukohal, et täiendus võimaldaks

pakkuda ohvritele (sh lähisuhtevägivalla ohvritele) paremat kaitset. Leiame, et kuna võim ja

kontroll ohvri üle on lähisuhtevägivalla eripära, siis võib just VTK-s kirjeldatud kehalise

väärkohtlemisega ähvardamine olla lähisuhtevägivalla toimepanija võimu hoidmise vahend,

mis võib põhjustada ohvri vaimsele tervisele tõsiseid kahjustusi.

2) Kas tõsta KarS § 121 lõike 1 sanktsioonimäära kuni kolme aastani? Toetame ettepanekut tõsta KarS § 121 lõike 1 sanktsioonimäära kuni kolme aastani ning

luua seeläbi suurema diferentseerimise võimalus, lähtudes toime pandud teost ja arvestades

saabunud tagajärge.

3) Kas lisada KarS § 121 lõikesse 1 selgesõnaliselt psüühiline (või vaimne) vägivald? Toetame ettepanekut lisada KarS § 121 lõikesse 1 selgesõnaliselt psüühiline (või vaimne)

vägivald. VTK-s on toodud, et “vaatamata sellele, et Eesti õigust on siiani tõlgendatud, et

tervis võib olla nii vaimne tervis kui füüsiline tervis, tuleb praktikas väga harva ette, et kedagi

MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee

süüdistatakse teise inimese vaimse tervise kahjustamises. Peamiselt tõusetub see

lähisuhtevägivalla ehk perevägivalla korral ja vaimse tervise kahjustamisest räägitakse sel

juhul, kui rünnatud on ka füüsilist tervist.” Leiame, et karistamine vaimse vägivalla ja seeläbi

vaimse tervise kahjustamise eest oleks paremini kooskõlas rahvusvahelise õiguse, sh

Istanbuli konventsiooniga ning aitaks tõhusamalt kaitsa lähisuhtevägivalla ohvreid.

4) Kas tunnistada kehtetuks KarS § 121 lõike 2 punkt 2 ja selle asemel täiendada KarS § 58 loetelu? Toetame ettepanekut täpsustada KarS § 58 raskendavate asjaolude loetelu selliselt, et see

kataks kõiki Istanbuli konventsiooni artikkel 46 punktis a ja naistevastase vägivalla vastase

direktiivis nõutut. Istanbuli konventsioon rõhutab, et perevägivallana tuleks käsitada ka

vägivalda endise või praeguse partneri, aga samuti eksabikaasa poolt. Nii Istanbuli

konventsioon kui naistevastase vägivalla vastane direktiiv rõhutavad, et perevägivalla puhul

ei ole oluline, kas endised või praegused partnerid või pereliikmed elavad koos, on elanud

koos või mitte. Õigusselguse huvides tuleks perevägivald ja lähisuhtevägivald defineerida

selliselt, et see hõlmab ka vägivalda partnerite vahel, kes on suhte (ametlikult) lõpetanud.

Lähtudes Istanbuli konventsioonist, võiks perevägivalda käsitleda kui „igasugused füüsilise,

seksuaalse, psüühilise ja majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas või

koduseinte vahel või endiste või praeguste abikaasade või partnerite vahel, sõltumata

sellest, kas vägivallaakti toimepanija elab või on elanud ohvriga samas elukohas”.

5) Kas abitus seisundis isikute abita jätmise kohta tuleb luua KarS-i eraldi koosseis? Kui jah, siis millised teod peaksid sellega hõlmatud olema? Toetame ettepanekut, et abitus seisundis isikute abita jätmine peaks olema KarS-i järgi

karistatav. Küsimus, kas selleks jaoks tuleks luua KarS-i eraldi koosseis, väljub meie

ekspertiisist.

6) Kas on põhjendatud luua täiendav alus eluaegse lastega töötamise keelu rakendamiseks isikute suhtes, kes on toime pannud alaealiste või abitus seisundis isikute korduva või süstemaatilise väärkohtlemise? Toetame ettepanekut luua täiendav alus eluaegse lastega töötamise keelu rakendamiseks

isikute suhtes, kes on toime pannud alaealiste või abitus seisundis isikute korduva või

süstemaatilise väärkohtlemise. Leiame, et seda keeldu peaks rakendada ka abitus seisundis

inimestega (sh hooldusalustega) töötamisel, selleks, et ennetada vägivalda eakate või

puudega inimeste suhtes. Leiame, et eluaegse lastega töötamise keelu rakendamine isikute

MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee

suhtes, kes on toime pannud alaealiste või abitus seisundis isikute korduva või

süstemaatilise väärkohtlemise, on kooskõlas Vägivallaennetuse kokkuleppega 2021-2025.

7) Kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis kuidas oleks kõige otstarbekam seaduses sätestada alaealiste või laiemalt hooldusaluste või abitus seisundis olevate isikute korduva või süstemaatilise väärkohtlemise koosseis, millele vastava teo toimepannud isikutele kohaldataks eluaegne lastega töötamise keeld – kas pigem eraldi uue koosseisuna KarS-is või eraldi punktina KarS § 121 lg-s 2? Küsimus seaduses sätestamise kõige otstarbekama variandi osas väljub meie ekspertiisist.

8) Kas hooletute loomaomanike suhtes tuleb ette näha lisakaristusena loomapidamise keelu kohaldamise võimalus juhtudeks, kui loomapidamisnõuete eiramisega tekitatakse oht isikutele, kahjustatakse nende tervist, vara või põhjustatakse surm? Kui pikk peaks olema lisakaristuse tähtaeg? Kas lisakaristuse kohaldamise õigus tuleb anda lisaks kohtule ka kohtuvälisele menetlejale?

Probleem väljub meie käsitlusalast.

MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee