| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-1/3991-9 |
| Registreeritud | 26.05.2025 |
| Sünkroonitud | 27.05.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-1 Justiits- ja Digiministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 8-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tartu Ringkonnakohtu kohtumaja |
| Saabumis/saatmisviis | Tartu Ringkonnakohtu kohtumaja |
| Vastutaja | Margit Juhkam (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
|
Aadress: Veski 32, 50409, Tartu; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post: [email protected] Lisainfo: www.kohus.ee
Justiits- ja Digiministeerium
Tartu Ringkonnakohtu arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsuse kohta
Tartu Ringkonnakohus tänab võimaluse eest avaldada arvamust karistusseadustiku muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohta. Toome vägivallakuritegusid puudutava
VTK osas välja järgmised tähelepanekud.
1. Leiame, et lubadus kellelegi „peksa anda“ täidab tihtipeale ilmselt praegugi
karistusseadustiku (KarS) § 120 koosseisu. Sellesse puutuvalt tuleb hinnata juhtunu kogu
konteksti ja eeldatavasti on tõsiselt võetava peksa andmise lubamise korral alust eeldada, et
selle peksa andmisega kaasnevad vähemalt kerget laadi tervisekahjustused. Sellegipoolest on
koosseisu laiendamine põhjendatud – kasvõi läbi VTK-s toodud näite, kus lubatakse võtta
kelleltki liikumisvabadus. Ehk mõningast inspiratsiooni võiks saada ka näiteks Saksamaalt, kus
samuti mõne aasta eest vastavat koosseisu (§ 241) laiendati – nüüd nähakse seal ette karistus
selle eest, kui keegi ähvardab teist inimest või temale lähedast isikut mõne õigusvastase teoga,
mis rikub seksuaalse enesemääramise õigust, kehalist puutumatust, isikuvabadust või mis on
suunatud olulise väärtusega asja vastu. Ka Eestis võiks olla (selgelt) karistatav see, kui keegi
lubab teise inimese ära vägistada vms.
2. Ähvardamise karistusmäära aga ei tohiks mitte mingil juhul tõsta: kolmeaastane vangistus
oleks ebasüsteemselt karm. Iseäranis ebaloogiline oleks see siis, kui KarS § 121 lg 1 eest säiliks
kuni aastane vangistus – niisugusel juhul võiks pelgalt tervisekahjustusega ähvardamise eest
mõista kuni kolmeaastase vangistuse, ent tervisekahjustuse tekitamise eest saaks rakendada
vaid kuni aastast vangistust. Loogiline oleks see, et mingi tegevuse lubamise eest nähakse ette
leebem karistus kui selle tegevuse elluviimise eest.
3. KarS § 121 lg 1 sanktsiooni osas läksid Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumis
seisukohad lahku. Mõned leidsid, et aastane vangistus on liiga leebe – praktika on näidanud, et
selle sätte kohased teod võivad olla (küllaltki) rasket laadi. Teised tõid aga välja, et VTK-s pole
ära toodud mingeid konkreetseid näiteid sellistest juhtumitest, kus KarS § 121 lg 1 sanktsioon
oleks jäänud ebapiisavaks.
4. Näib, et VTK autorite hinnangul on probleem suuresti selles tõlgenduses, mille Riigikohus
on andnud KarS § 121 lg 2 p-le 2. Sellest lähtuvalt võiks kaaluda, kas seda probleemi ei võiks
lahendada KarS § 121 lg 2 p 2 ümber sõnastamine – nt „see on toime pandud lähi- või
sõltuvussuhtes või sellise inimese suhtes, kellega teo toimepanija oli eelnevalt koos elanud“
vms.
Teie 5.05.2025
Meie 26.05.2025 nr 10-3/25/53-2
Aadress: Veski 32, 50409, Tartu; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post: [email protected] Lisainfo: www.kohus.ee
5. N-ö lausaline vastutuse laiendamine abita jätmise eest ei ole põhjendatud.
6. Esiteks on tegutsemiskohustuste loomine kriminaalkaristuse ähvardusel iseenesest
problemaatiline: ühiskonnaliikmete vaheline solidaarsus ei ole sedavõrd suur, et neilt saaks
kuigivõrd nõuda võõraste õigushüvede kaitsmist. Isegi kui see ei ole eetiliselt kuigivõrd
meeldiv, toetab sellist arusaama ka põhiseadus – nt hõlmab §-s 19 sätestatud
eneseteostusvabadus ka vabadust teisi mitte aidata. KarS § 124 võrdlemisi kitsas koosseis
lähtubki sellest eeldusest: kellegi aitamata jätmine on karistatav vaid väga erandlikus olukorras
(kellegi elu on konkreetses ohus ja abistamine ei kujuta kõrvalseisjale mingit ohtu).
7. Lisaks sellele tuleb pidada silmas, et hooldajad jms isikud – kellele VTK-s viidatakse – on
oma hooldusaluste suhtes garandid KarS § 13 lg 1 mõttes. Seetõttu saab neid tihtipeale võtta
vastutusele läbi viimasena viidatud sätte (KarS § 13 lg 1) mitteehtsate tegevusdeliktide toime
panemise eest. Nt olukorras, kus mõni hooldusalune on kehvas seisus, kannatab valude käes ja
hooldaja midagi ette ei võta, paneb ta toime tegevusetusega valu tekitamise KarS § 121 lg 1
(või ka lg 2 p 2) – § 13 lg 1 järgi. Hooldaja võib vastutada isegi siis, kui hooldatav tegelikult
valu ei tunne: kui hooldaja peab valu tundmist vähemalt võimalikuks ja möönab seda, järgneb
vastutus tegevusetusega valu tekitamise kõlbmatu katse eest (§ 121 lg 1 (või lg 2 p 2) – § 13 lg
1 – § 25 lg 2 – § 26 lg 1). Raskematel juhtudel võib kohalduda § 13 lg 1 abil rakendatav vastutus
§ 118 või suisa § 113 järgi.
8. Loomapidamise keelu aluste laiendamine on põhjendatud.
Lugupidamisega
Tiina Pappel
Tartu Ringkonnakohtu esimees
Aadress: Veski 32, 50409, Tartu; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post: [email protected] Lisainfo: www.kohus.ee
Justiits- ja Digiministeerium
Tartu Ringkonnakohtu arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsuse kohta
Tartu Ringkonnakohus tänab võimaluse eest avaldada arvamust karistusseadustiku muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohta. Toome vägivallakuritegusid puudutava
VTK osas välja järgmised tähelepanekud.
1. Leiame, et lubadus kellelegi „peksa anda“ täidab tihtipeale ilmselt praegugi
karistusseadustiku (KarS) § 120 koosseisu. Sellesse puutuvalt tuleb hinnata juhtunu kogu
konteksti ja eeldatavasti on tõsiselt võetava peksa andmise lubamise korral alust eeldada, et
selle peksa andmisega kaasnevad vähemalt kerget laadi tervisekahjustused. Sellegipoolest on
koosseisu laiendamine põhjendatud – kasvõi läbi VTK-s toodud näite, kus lubatakse võtta
kelleltki liikumisvabadus. Ehk mõningast inspiratsiooni võiks saada ka näiteks Saksamaalt, kus
samuti mõne aasta eest vastavat koosseisu (§ 241) laiendati – nüüd nähakse seal ette karistus
selle eest, kui keegi ähvardab teist inimest või temale lähedast isikut mõne õigusvastase teoga,
mis rikub seksuaalse enesemääramise õigust, kehalist puutumatust, isikuvabadust või mis on
suunatud olulise väärtusega asja vastu. Ka Eestis võiks olla (selgelt) karistatav see, kui keegi
lubab teise inimese ära vägistada vms.
2. Ähvardamise karistusmäära aga ei tohiks mitte mingil juhul tõsta: kolmeaastane vangistus
oleks ebasüsteemselt karm. Iseäranis ebaloogiline oleks see siis, kui KarS § 121 lg 1 eest säiliks
kuni aastane vangistus – niisugusel juhul võiks pelgalt tervisekahjustusega ähvardamise eest
mõista kuni kolmeaastase vangistuse, ent tervisekahjustuse tekitamise eest saaks rakendada
vaid kuni aastast vangistust. Loogiline oleks see, et mingi tegevuse lubamise eest nähakse ette
leebem karistus kui selle tegevuse elluviimise eest.
3. KarS § 121 lg 1 sanktsiooni osas läksid Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumis
seisukohad lahku. Mõned leidsid, et aastane vangistus on liiga leebe – praktika on näidanud, et
selle sätte kohased teod võivad olla (küllaltki) rasket laadi. Teised tõid aga välja, et VTK-s pole
ära toodud mingeid konkreetseid näiteid sellistest juhtumitest, kus KarS § 121 lg 1 sanktsioon
oleks jäänud ebapiisavaks.
4. Näib, et VTK autorite hinnangul on probleem suuresti selles tõlgenduses, mille Riigikohus
on andnud KarS § 121 lg 2 p-le 2. Sellest lähtuvalt võiks kaaluda, kas seda probleemi ei võiks
lahendada KarS § 121 lg 2 p 2 ümber sõnastamine – nt „see on toime pandud lähi- või
sõltuvussuhtes või sellise inimese suhtes, kellega teo toimepanija oli eelnevalt koos elanud“
vms.
Teie 5.05.2025
Meie 26.05.2025 nr 10-3/25/53-2
Aadress: Veski 32, 50409, Tartu; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post: [email protected] Lisainfo: www.kohus.ee
5. N-ö lausaline vastutuse laiendamine abita jätmise eest ei ole põhjendatud.
6. Esiteks on tegutsemiskohustuste loomine kriminaalkaristuse ähvardusel iseenesest
problemaatiline: ühiskonnaliikmete vaheline solidaarsus ei ole sedavõrd suur, et neilt saaks
kuigivõrd nõuda võõraste õigushüvede kaitsmist. Isegi kui see ei ole eetiliselt kuigivõrd
meeldiv, toetab sellist arusaama ka põhiseadus – nt hõlmab §-s 19 sätestatud
eneseteostusvabadus ka vabadust teisi mitte aidata. KarS § 124 võrdlemisi kitsas koosseis
lähtubki sellest eeldusest: kellegi aitamata jätmine on karistatav vaid väga erandlikus olukorras
(kellegi elu on konkreetses ohus ja abistamine ei kujuta kõrvalseisjale mingit ohtu).
7. Lisaks sellele tuleb pidada silmas, et hooldajad jms isikud – kellele VTK-s viidatakse – on
oma hooldusaluste suhtes garandid KarS § 13 lg 1 mõttes. Seetõttu saab neid tihtipeale võtta
vastutusele läbi viimasena viidatud sätte (KarS § 13 lg 1) mitteehtsate tegevusdeliktide toime
panemise eest. Nt olukorras, kus mõni hooldusalune on kehvas seisus, kannatab valude käes ja
hooldaja midagi ette ei võta, paneb ta toime tegevusetusega valu tekitamise KarS § 121 lg 1
(või ka lg 2 p 2) – § 13 lg 1 järgi. Hooldaja võib vastutada isegi siis, kui hooldatav tegelikult
valu ei tunne: kui hooldaja peab valu tundmist vähemalt võimalikuks ja möönab seda, järgneb
vastutus tegevusetusega valu tekitamise kõlbmatu katse eest (§ 121 lg 1 (või lg 2 p 2) – § 13 lg
1 – § 25 lg 2 – § 26 lg 1). Raskematel juhtudel võib kohalduda § 13 lg 1 abil rakendatav vastutus
§ 118 või suisa § 113 järgi.
8. Loomapidamise keelu aluste laiendamine on põhjendatud.
Lugupidamisega
Tiina Pappel
Tartu Ringkonnakohtu esimees