Otsuse edastamine

1

AUKOHUS

OTSUS nr 4-6

Otsuse kuupäev: 21. mai 2025. a

Aukohtu koosseis: kohtutäitur Õnne Pajur (eesistuja), kohtutäitur Tarvi Söömer,

pankrotihaldur Kristo Teder ja Justiits- ja Digiministeerium

esindaja Aleksandr Logussov.

Kaebus: Aivo Kask esitas 30.01.2025 Justiits- ja Digiministeerium

kaebuse seoses kohtutäitur Rocki Alberti ametitegevusega.

Kaebaja leiab edastatavas kaebuses, et kohtutäitur ei anna

selgitusi kohtutäituri tasu täiteasjas 173/2008/789 osas, ei

vasta kaebaja e-kirjadele, taotlustele, kaebustele, ei võta

sobivaid kaebusi menetlusse ja ei teavita nende

kättesaamisest. Samuti väidab kaebaja, et kohtutäitur on

välistanud automaatse e-kirja kättesaamist kinnitava teate

edastamise kaebaja põhiliselt kasutatavale e-posti aadressile.

Lisaks, ei ole õnnestunud kaebajal tutvuda täitetoimiku

sisuga, näiteks on kohtutäitur vastanud ühe hiljutati lõpetatud

menetluse osas, et „lõpetatud ja arhiveeritud menetluse kohta

nimekirja ei väljastata“. Justiits- ja Digiministeerium esitas

21.02.2025 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale kirja

nr 15-1/1864-1 „Kaebuse edastamine aukohtumenetluse

läbiviimiseks“.

Kaebajad: Aivo Kask

Menetlusalune: kohtutäitur Rocki Albert

Aukohtumenetluse algatamine: 26. veebruar 2025 a.

Aukohtu istungi kuupäev: 14. aprill 2025 a.

Resolutsioon:

1. Lõpetada aukohtumenetlus kohtutäitur Rocki Albert asjas tõendite puudumise

tõttu.

Edasikaebamise kord:

2

Vastavalt KTS § 103 lg-le 4 ja halduskohtumenetluse § 7 lg-s 1 sätestatule on kohtutäituril

õigus 30 päeva jooksul esitada kaebus Tallinna Halduskohtule (Tallinna kohtumaja, asukohaga

Pärnu mnt 7, Tallinn).

Aukohtu materjalid:

1. Koja aukohtu 26.02.2025 otsuse nr 4 „Aukohtumenetluse algatamise kohta“;

2. Koja aukohtu esimehe 28.02.2025 otsuse nr 4-1 „Aukohtu koosseisu eesistuja

määramine“;

3. Koja aukohtu eesistuja 04.03.2025 otsuse nr 4-2 „Aukohtu istungi ettevalmistamine“;

4. Koja koosseisu 04.03.2025 otsuse nr 4-3 „Tähtaja andmine aukohtule selgituste ja

tõendite esitamiseks“;

5. Aukohtu kutse;

6. Justiits- ja Digiministeerium 21.02.2025 kiri nr 15-1/1864-1 „Kaebuse edastamine

aukohtumenetluse läbiviimiseks“;

7. Aukohtu koosseisu eesistuja 12.03.2025 nr 3-11/7-4 pöördumine kaebaja Aivo Kask

poole tõendite esitamiseks;

8. Aivo Kask 12.03.2025 e-kiri aukohtule tõendite esitamise tähtaja pikendamiseks;

9. Aukohtu koosseisu eesistuja 19.03.2025 nr 3-11/7-6 kiri „Tähtaja pikendamine tõendite

esitamiseks“;

10. Kohtutäitur Rocki Alberti 28.03.2025 edastatud vastus aukohtule;

11. Kohtutäitur Rocki Alberti 28.03.2025 edastatud e-kiri „2.Aivo Kask“ ja kaasas olev

manus, mis sisaldas 17 lisa;

12. Kohtutäitur Rocki Alberti 28.03.2025 edastatud e-kiri „3.Aivo Kask“ ja kaasas olev

manus pealkirjaga „Kirjavahetus“, mis sisaldas 27 kirja;

13. Aivo Kask 01.04.2025 e-kiri ja kolm manust (1. 23.02.2024 Viimane automaatne

teavitus; 2. Kohtutäitur Rocki Albert; 3. Pöördumine kohtutäitur Rocki Alberti poole

seoses aukohtu menetlusega);

14. Koosseisu eesistuja 02.04.2025 nr 3-11/7-11 pöördumine Aivo Kask poole tõendite

esitamiseks.

Asjaolud:

1. Justiits- ja Digiministeerium esitas 21. veebruaril 2025 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Kojale kirja nr 15-1/1864-1 „Kaebuse edastamine aukohtumenetluse läbiviimiseks“, millega

edastati Aivo Kask (edaspidi ka kui kaebaja) kaebuse kohtutäitur Rocki Alberti (edaspidi ka

kui kohtutäitur) ametitegevusega. Aukohtule esitatud kaaskirjas palus Justiits- ja

Digiministeerium välja selgitada menetletavas asjas olulised asjaolud ja vajaduse korral

koguda selleks tõendeid omal algatusel, et hinnata kohtutäituri tegevust kõnealustes

täiteasjades, sh:

1. kohtutäituri selgitamiskohustuse täitmist ja

2. kohtutäituri tegevust ja seadusega ettenähtud tähtaegade järgimist temale esitatud

kaebuste menetlemisel.

Lisaks palus Justiits- ja Digiministeerium hinnata kaebuses viidatud juhtudel täitetoimikute

sisuga tutvumise võimaldamist ning kas kaebuses kirjeldatud asjaolude valguses on

kohtutäituri tegevus olnud kooskõlas hea ametitavaga.

3

2. Koja aukohus luges oma 26. veebruari 2025 otsuse nr 4 „Aukohtumenetluse algatamise

kohta“ aukohtumenetluse algatatuks ning otsustas viia aukohtumenetluse läbi koosseisus

kohtutäitur Õnne Pajur, kohtutäitur Tarvi Söömer, pankrotihaldur Kristo Teder ja Justiits- ja

Digiministeerium esindaja Aleksandr Logussov.

3. Koja aukohtu esimees määras 27. veebruari 2025 otsusega nr 4-1 „Aukohtu koosseisu

eesistuja määramine“ koosseisu eesistujaks kohtutäiturist aukohtu liikme Õnne Pajuri.

4. Koja aukohtu koosseisu eesistuja otsustas 4. märtsi 2025 otsusega nr 4-2 „Aukohtu istungi

ettevalmistamine“ korraldada aukohtu istung Koja kantseleis 14. aprillil 2025 algusega kell

14:00.

5. Koja aukohtu koosseis tegi 4. märtsi 2025 otsusega nr 4-3 „Tähtaja andmine aukohtule

selgituste ja tõendite esitamiseks“, millega määras kohtutäitur Rocki Albertile selgituste ja

tõendite esitamise tähtajaks 31. märtsi 2025.

6. 6. märtsil 2025 kirjaga 3-11/7 edastas Koja jurist kohtutäitur Rocki Albertile Justiits- ja

Digiministeeriumi edastatud kirja, aukohtu otsused ning kutse.

7. Kohtutäitur Rocki Albert esitas vastuse ja omapoolsed selgitused Koja aukohtule Koja e-

posti aadressile [email protected] 28. märtsil 2025.

8. Kohtutäitur Rocki Albert edastas 28. märtsil 2025 Koja aukohtule lisaks kaks e-kirja, millega

edastas 17 lisa ja kirjavahetuse (28 faili).

9. Koosseisu eesistuja pöördus 12. märtsil 2025 kirjaga nr 3-11/7-4 kaebaja poole tõendite

esitamiseks. Kaebaja vastas koosseisu eesistuja kirjale 12. märts 2025 ning palus tõendite

esitamise tähtaja pikedamist. Koosseisu eesistuja rahuldas tähtaja pikendamise taotluse ning

edastas 19. märtsil 2025 kirjaga nr 3-11/7-6 uue tähtaja tõendite esitamiseks. Kaebaja edastas

1. aprillil 2025 Koja aukohtule e-kirja ja kolm manust. Koosseisu eesistuja pöördus uuesti

2. aprillil 2024 kirjaga nr 3-11/7-11 ning palus kaebajal edastada 12. märtsil 2025 kirjaga nr

3-11/7-4 küsitud tõendid, nimelt kõik tõendid Justiits- ja Digiministeeriumile 31.01.2025

edastatud selgitustaotluses väljatoodu kohta, sh selgitustaotluses väljatoodud kohtutäituri

keeldumine täitetoimiku sisu saatmise kohta; kohtutäiturile edastatud e-kirjad, kaebused,

avaldused, selgitustaotlused, millele kohtutäitur ei ole vastanud seaduses sätestatud

tähtaegade jooksul; tõendid, et kohtutäitur on maha võtnud automaatkinnitused e-kirja

aadressile [email protected]. Samuti kõik tõendid 7.03.2025 Justiits-ja

Digiministeeriumile edastatud e-kirjas väljatoodule.

Kaebus:

Aivo Kask kaebuse kohaselt ei anna kohtutäitur selgitusi kohtutäituri tasu täiteasjas

173/2008/789 osas, ei vasta kaebaja e-kirjadele, taotlustele, kaebustele, ei võta sobivaid

kaebusi menetlusse ja ei teavita nende kättesaamisest. Samuti väidab kaebaja, et kohtutäitur

on välistanud automaatse e-kirja kättesaamist kinnitava teate edastamise kaebaja põhiliselt

kasutatavale e-posti aadressile. Lisaks, ei ole õnnestunud kaebajal tutvuda täitetoimiku

sisuga, näiteks on kohtutäitur vastanud ühe hiljuti lõpetatud menetluse osas, et „lõpetatud ja

arhiveeritud menetluse kohta nimekirja ei väljastata“.

4

Kohtutäitur Rocki Alberti selgitused:

1. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 102 lõige 2 teise lause kohaselt on aukohus kohustatud välja

selgitama menetlevas asjas olulised asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid

omal algatusel. Aukohtu nõudel on kohtutäitur kohustatud esitama aukohtule enda käsutuses

olevad tõendid. Aukohus kohustas oma 4.03.2025 otsusega nr 4-3 kohtutäitur Rocki Albertit

esitama omapoolsed selgitused ja tõendid käsitletavas aukohtuasjas.

2. Kohtutäitur edastas 28.03.2025 Koja aukohtule oma kirjalikud selgitused. Kohtutäitur

märgib enda 28.03.2025 edastatud vastuses aukohtule, et kohtutäituri menetluses on

võlgniku Aivo Kask suhtes hetkel 9 täiteasja, millest 2 on kohtutäitur Eha Nikkerilt üle

võetud.

3. Kohtutäitur selgitas seoses kohtutäitur Eha Nikker´ilt ülevõetud täitetoimikute osas, milles

kohtutäitur on peale põhinõude aegumist jätkanud kohtutäituri tasu nõudmist. „Võtsin

kohtutäitur Eha Nikkerilt võlgnik Aivo Kase suhtes üle kokku 5 täiteasja (173/2008/788,

173/2008/789, 173/2008/767, 173/2009/948, 173/2009/949), millest 3 täiteasja

(173/2008/767, 173/2009/948, 173/2009/949) on käesolevaks hetkeks lõpetatud ja 2

täiteasja (173/2008/788, 173/2008/789) on endiselt menetluses.

Võlgnik Aivo Kask esitas 28.10.2024 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles taotles

täiteasjade 173/2008/789, 173/2008/788, 173/2008/767, 173/2009/948, 173/2009/949

lõpetamist. Kohtutäitur jättis võlgniku esitatud kaebuse läbi vaatamata ja tegi selle kohta

04.11.2024 otsuse (lisa 1).

Kohtutäitur käsitles 28.10.2024 esitatud kaebust aga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 157 lg 1 kohase vastuväitena ning ühtlasi TMS § 48¹ lg 1 kohase avaldusena kohtutäituri

tasu ja täitekulude väljamõistmise otsustest tulenevate nõuete suhtes aegumise

kohaldamiseks ja lõpetas kohtutäituri tasude ja täitekulude sissenõudmise täiteasjades nr

173/2008/767, 173/2009/948 ja 173/2009/949 nõuete aegumise tõttu (otsused on kätte

toimetatud võlgnikule vastavalt 13.11.2008 (koostatud 12.09.2008), 18.01.2010 (koostatud

11.12.2009) ja 18.01.2010 (koostatud 11.12.2009); lõpetas kohtutäituri täitekulude summas

4,04 eurot sissenõudmine täiteasjas nr 173/2008/788 täitekulu nõude aegumise tõttu

(10.11.2008 koostatud otsus on kätte toimetatud võlgnikule 14.11.2008); lõpetas kohtutäituri

täitekulude summas 4,04 eurot sissenõudmine täiteasjas nr 173/2008/789 täitekulu nõude

aegumise tõttu (26.11.2008 koostatud otsus on kätte toimetatud võlgnikule 01.12.2008).

Kohtutäitur jätkas 22.04.2022 koostatud kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsusest

tuleneva kohtutäituri tasu sissenõudmist täiteasjas nr 173/2008/788, kuna TsÜS § 157 lg 1

sätestatud 10 aastase aegumistähtaeg otsusest tuleneva nõude täitmiseks ei ole möödunud

(otsus on võlgnikule kätte toimetatud 25.04.2022); jätkas 08.04.2022 koostatud kohtutäituri

põhitasu väljamõistmise otsusest tuleneva kohtutäituri tasu sissenõudmist täiteasjas nr

173/2008/789, kuna TsÜS § 157 lg 1 sätestatud 10-aastase aegumistähtaeg otsusest tuleneva

nõude täitmiseks ei ole möödunud (otsus on võlgnikule kätte toimetatud 12.04.2022).

Oma 04.11.2024 otsuses selgitas kohtutäitur võlgnikule õigust esitada kaebus Pärnu

Maakohtule.

5

Võlgniku 30.01.2025 selgitustaotlusele, mis oli adresseeritud Justiits- ja digiministeeriumile,

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale ning kohtutäitur Rocki Albertile on kohtutäitur

tema pädevuses olevatele küsimustele vastanud 27.02.2025 e-kirjas (lisa 2).

Sageli ei ole võimalik üheselt aru saada, kellele võlgniku pöördumine adresseeritud on

(kellelt võlgnik vastust nõuab) ja kas või kellele see on teadmiseks edastatud.

Alates 2023. aasta kevadest on võlgnik korduvalt pöördunud kohtutäituri büroo poole

erinevate e kirjade ja taotlustega, lubanud pöörduda kohtusse, õiguskantsleri poole,

justiitsministeeriumi poole, esitanud oma nõudmisi jne.

Võlgnik soovib pidevalt, et talle edastataks kõikide täitetoimikute materjalid. Näiteks

03.04.2023 on võlgnikule edastatud täiteasjade 176/2018/804, 176/2019/433,

176/2019/1324, 176/2021/2850, 176/2022/1499 ülevaated koos dokumentidega (lisad 3-7).

23.02.2024 pöördub võlgnik taas sooviga saada täitemenetluste kohta ülevaade. Kohtutäituri

büroo on saatnud ülevaate 19.03.2024 (lisa 8). 15.04.2024 esitas kohtutäitur kohtule

avalduse võlgniku juhilubade kehtivuse peatamiseks ja nende andmise keelamiseks.

Maakohus rahuldas 26.06.2024 kohtumäärusega 2-24-5946 kohtutäituri avalduse ja peatas

võlgniku Aivo Kase mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult. Lahend ei ole

jõustunud, võlgnik esitas määruskaebuse, kuid võlgnik tajub reaalset ohtu, et otsuse

jõustumisel juhtimisõigus peatatakse. Seepärast avaldas võlgnik soovi maksekokkuleppe

sõlmimiseks ja esitas sellekohase avalduse 08.10.2024 (lisa 9).

Kuna võlgnik ei täitnud maksekokkulepet vastavalt enda ettepanekule, sissenõudja teatas, et

võlgnik jättis jooksva elatise tasumata ja täitemenetlused jätkusid tavapäraselt, hakkas

võlgnik kohtutäituri bürood erinevate pöördumiste, taotluste ja vaietega koormama.

07.11.2024 sai kohtutäitur taas võlgniku taotluse dokumentide väljastamiseks. Kuna

tegemist oli korduva taotlusega, otsustas kohtutäitur nõuda tasu KTS § 42 lg 2 alusel ja

võlgnik väljendas valmisolekut tasu maksta. Kohtutäitur koostas tasu otsused, kus nimetas

toimikute kohta väljastatavad dokumendid. Võlgnik ei nõustunud. Kohtutäitur korrigeeris

tasu otsuseid ja hõlmas ka võlgniku poolt täiendavalt soovitud tõendid. Võlgnik ei

nõustunud. Kohtutäitur väljastas võlgnikule menetluses olevate täitetoimikute sisukorrad, et

võlgnik saaks täpselt nimetada, milliseid dokumente ta siis soovib. Võlgnik lubas

sisukordadega tutvuda ja dokumendid nimetata. Tänaseni ei ole võlgnik nimetanud, milliseid

dokumente menetluses olevatest toimikutest soovib.

Võlgnik palus väljastada ka lõpetatud täitetoimikute sisukorrad. Kohtutäitur selgitas, et kuna

kohtutäituri määrustiku § 19 lg 4 kohaselt peab täitemenetluse kestel täitetoimiku sisukord

olema igal ajal prinditav, siis lõpetatud ja arhiveeritud toimikute sisukorda väljastada ei ole

võimalik, kuid ei ole keeldunud võimaldamast võlgnikule dokumentidega tutvumist, kui

võlgnik nimetaks, millistes lõpetatud toimikutes ja milliseid dokumente ta sooviks (lisa 10).

Siiski saab võlgniku käitumisest järeldada, et tema tegelik eesmärk ei ole dokumentidega

tutvumine ja ta ei kavatsenud ka KTS KTS § 42 lg 2 alusel tasu maksta.

Kohtutäitur on teinud otsused kaebuse läbivaatamata jätmise kohta 04.11.2024, on vaadanud

kaebuse läbi ja koostanud otsuse 02.12.2024 (asjas on pooleli kohtuvaidlus tsiviilasjas 2-24-

18690, lisa 11), on vastanud kaebustele 31.12.2024 (lisa 12) ja 18.03.2025 (lisa 13).

6

Alates 2024. aasta oktoobrist on kohtutäituri büroo üldmeilile saabunud üle 90 võlgniku e-

kirja. Lisaks on võlgnik saatnud e-kirju otse erinevate töötajate e-posti aadressidele.

Võlgnikule on saadetud rohkem kui 80 vastust (lisad 14,15). Võlgniku väide, et tema e-

kirjadele ja kaebustele, taotlustele ei vastata, ei vasta tõele. Kohtutäitur on selgitanud, et ei

pea iga pöördumist, mis on pealkirjastatud kui „Kaebus“, TMS § 217 sätestatud korras läbi

vaatama ja otsust koostama. Selgitatud on, et kaebusele peab eelnema toiming või toimingust

keeldumine, mille peale saab kaebust esitada.

Kohtutäitur on võlgnikule selgitanud, et juhtudel, mil võlgnik leiab, et kohtutäitur ei ole

kaebust läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule.

Kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus

(lisa 16). Ka on kohtutäitur selgitanud, et ei vasta deklaratiivse sisuga kirjadele (lisa 17 ja

veel on lisatud on näiteid deklaratiivsetest kirjadest). Kui võlgnik ei nõustu kohtutäituri

vastustes antud seisukohaga, jätkab ta kirjade saatmist (sh teistele ametiasutustele) ja

kohtutäituri büroo ähvardamist, lootes et kohtutäitur muudab oma seisukohta.

Kohtutäituri büroo ametlikule e-posti aadressile [email protected] saadetud kirjad

saavad automaatvastuse järgmise tekstiga:

Tere

Käesolevaga teatame Teile, et kohtutäitur Rocki Alberti büroo on vastu võtnud Teie poolt

aadressile [email protected] saadetud elektronkirja koos võimalike manustega.

Automaatne vastuvõtukinnitus ei ole menetlusdokumendi kättesaamise kinnitus ja esitatud

dokumendi õigusliku korrektsuse tunnustamise alus.

Olenevalt kirja sisust vastab kohtutäituri büroo Teile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem

kui 30 päeva möödumisel avalduse või selgitustaotluse laekumisest arvates. Vastuse

koostamine ja toimingute tegemine sõltub kirja sisust, millega ei ole hetkel tutvutud.

Vastamiskord tuleneb kohtutäiturimäärustiku §-st 23.

NB! Palume samasisulist e-kirja korduvalt mitte saata. Saate vastuse 30 päeva jooksul.

Kohtutäituri büroo vastuvõtt kohapeal ja telefoni teel E 13:00-17:00, T-N 09:00-13:00 ja R

08:00-12:00.

Sellele kirjale palume mitte vastata!

Kinnitan, et ei ole ühelgi viisil välistanud võlgnik Aivo Kase e-posti aadresse automaatse

kinnituse saajate hulgast.

Võlgniku eesmärk on pahatahtlikult kohtutäituri bürood koormata korduvate pöördumise ja

vaietega ning võlgnik ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt. Lisatud on erinevaid

kirjavahetus võlgnikuga“.

4. Kohtutäitur edastas oma 28.03.2025 edastatud vastuses kahe erineva e-kirjaga ka 17 lisa ja

28 faili (kirjavahetus).

Tuvastatud asjaolud ja aukohtu põhjendused:

5. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aukohus olles tutvunud kõigi aukohtumenetluse

raames kogutud tõendite, selgituste ja lisadega leiab järgmist:

5.1 Koja aukohtu pädevus on sätestatud kohtutäituri seaduse §-s 100. Aukohus võib lahendada:

7

1) Koja otsustest ning heast ameti- ja heast kutsetavast tulenevate kohustuste süülise

täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise süütegusid;

2) kohtutäituri või pankrotihalduri käitumise kohta esitatud kaebusi;

3) kohtutäituri või pankrotihalduri tegevuse kohta esitatud kaebusi või distsiplinaarasju,

samuti asju, mille on arutamiseks andnud Justiitsministeerium.

Nimetatud asjades antakse aukohtule ka distsiplinaarkaristuse määramise õigus (KTS § 57

lg 3).

KTS § 56 p 1 kohaselt on kohtutäituri distsiplinaarsüüteoks ametitegevuses ja

ametipidamises õigusaktidest ning Koja otsustest ja heast ametitavast tulenevate kohustuste

süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine.

Seega on distsiplinaarsüüteo toimepanemise tuvastamise eelduseks esiteks kohtutäituri poolt

oma ametitegevuses ja ametipidamises õigusaktidest ning Koja otsustest ja heast ametitavast

tulenevate kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine (ehk ametikohustuse

rikkumine) ning teiseks kohtutäituri poolt oma ametikohustuste rikkumine süüliselt.

Kohtutäituri ametikohustuste rikkumise süülisuse hindamisel kontrollitakse, kas rikkumine

võis olla vabandatav, millest tulenevalt süü puudub. Rikkumine on vabandatav, kui

rikkumine leidis aset hoolimata sellest, et kohtutäitur järgis täielikult temalt nõutavat

hoolsust ning kui ametikohustusi rikkunud kohtutäitur ei teadnud ega pidanudki teadma, et

tema tegevus või tegevusetus on õigusevastane.

5.2 Koja ametikogu 04.03.2011 otsusega nr 3 on kehtestatud kohtutäituri hea ametitava

(edaspidi kui KHAT), mis sätestab kohtutäituri ametiga kaasnevad käitumise üldised

põhimõtted. Hea ametitava järgimine aitab kaasa kohtutäituri ameti kohusetundlikule ja

laitmatule pidamisele ning väärikale käitumisele (KHAT § 1).

KHAT § 4 lg 2 kohaselt juhindub kohtutäitur oma ametitegevuses seadustest, Koja otsustest,

heast ametitavast, headest tavadest ja kommetest ning oma siseveendumusest. KHAT § 11

lõigete 3 ja 4 lähtuvalt täidab kohtutäitur talle seadusega pandud ülesandeid seaduses

sätestatud tähtaja jooksul või nii kiiresti kui võimalik ilma põhjendamatu viivituseta.

Sõltumata toimingute tähtsusest suhtub kohtutäitur tema poolt tehtavatesse

ametitoimingutesse võrdse tähelepanuga. KHAT § 12 lg 1 sätestab kohtutäituri

selgitamiskohustuse - kohtutäitur peab menetlusosalistele selgitama nende õigusi ja

kohustusi viisakalt, kannatlikult ja ilma üleoleva suhtumiseta. Ametitoimingu tegemise eest

tasu võtmisel lähtub kohtutäitur kehtivast õiguskorrast ja selgitab seda toimingus osalejatele

(KHAT § 13).

5.3 Lähtudes asjaolust, et kaebuses tehakse kohtutäiturile etteheiteid seonduvalt KHAT

põhimõtete järgimisega, hindab aukohus käesolevas menetluses Justiits- ja

Digiministeeriumi poolt edastatud kaaskirjas toodud punkte (käesoleva otsuse p 1). Aukohus

käsitleb esmalt kohtutäituri selgitamiskohustuse täitmist (I). Seejärel käsitleb aukohus

kohtutäituri tegevust ja seadusega ettenähtud tähtaegade järgimist temale esitatud kaebuste

menetlemisel (II) ja kaebuses viidatud juhtudel täitetoimikute sisuga tutvumise

võimaldamist (III).

I Kohtutäituri selgitamiskohustuse täitmine

8

5.4 Üheks kohtutäituri kohustuseks on selgitamiskohustus, mis tagab täitemenetluse

läbipaistvuse ja tagab menetlusosaliste õiguskaitse. Kohtutäituri selgitamiskohustus

menetlusosaliste ees tuleneb nii mitmest seadusesättest kui ka heast ametitavast. TMS § 8

lg 1 sätestab, et kohtutäitur on kohustatud muuhulgas selgitama täitemenetluse osalistele

nende õigusi ja kohustusi. KTS § 7 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus taotleda seoses

ametitoiminguga selgitusi otse kohtutäiturilt. KHAT § 12 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur

menetlusosalistele selgitama nende õigusi ja kohustusi viisakalt, kannatlikult ja ilma

üleoleva suhtumiseta. KTS § 2 lg 3 sätestab, et kohtutäitur peab ametitegevuses äratama

usaldust kõigis isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes ta toiminguid teeb. KHAT § 4 lg

kohaselt on kohtutäituri kohus tagada üldsuse usaldus kohtutäituri ameti ja ametiga kaasneva

autoriteedi ja aususe vastu.

5.5 Aukohtule edastatud kaebuses palutakse aukohtul hinnata kohtutäituri selgitamiskohustuse

täitmist. Kaebaja viitab oma kaebuses, et kohtutäitur ei vasta suurmale osale kirjadele,

taotlustele, kaebustele ega „ei võta endale ebasobilikke kaebusi menetlusse ega teavita nende

kaebuste kättesaamist“. Samuti, et kohtutäitur ei vasta seadusest tuleneva tähtaja jooksul.

Kohtutäituri poolt edastatud materjalist, lisa 2, nähtub, et Kaebaja on edastanud 30.01.2025

kohtutäiturile selgitustaotluse menetluses olevate täiteasjade kohta. Kohtutäituri abi on

vastanud Kaebaja selgitustaotlusele 27.02.2025 järgnevalt:

„Küsimus number 1: Mille eest kohtutäitur Rocki Albert tasu soovib?

Kohtutäitur Eha Nikker on teinud KTS § 41² alusel täiteasjas 173/2008/788 kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsuse 21.04.2022 ja täiteasjas 173/2008/789 kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsuse 08.04.2022. Kohtutäituri vahetumine ei lõpeta nõuet. Kohtutäituri

ametist vabastamisel annab lahkuv kohtutäitur valdkonna eest vastutava ministri käskkirja

alusel tema menetluses olevad täitetoimikud üle teisele sama piirkonna kohtutäiturile.

Täitemenetlused jätkuvad kuni ei ole alust nende lõpetamiseks. Seadusandja on täitmise

aegumisel näinud ette kohtutäiturile õiguse nõuda kohtutäituri põhitasu.

Küsimus number 2: Kas kohtutäitur Rocki Albertil on õigust saada tasu teise kohtutäituri

tegemata töö eest?

Asjaolu, et sissenõudja nõude täitmine ei õnnestunud, ei tähenda, et kohtutäitur on jätnud

töö tegemata. Kohtutäitur on teinud regulaarselt päringuid registritesse, et tuvastada

võimalik võlgniku vara, mille arvelt saaks nõuet täita (Kinnistusraamat, Liiklusregister,

Maksu-ja Tolliamet, Väärtpaberikeskus, krediidiasutused, Töötamise register, Eesti

Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet jne). Seega kohtutäitur on täitemenetluse kestel teinud

mitmeid erinevaid toiminguid võlgniku vara tuvastamiseks ja võlgnikult võlgnevuse

sissenõudmiseks.

Küsimus number 3: Milliseid toiminguid on kohtutäitur Rocki Albert antud võlgnevusega

teinud, et temal oleks õigust saada tasu kohtutäitur Eha Nikkeri tasudest?

Kohtutäituri vahetumine ei lõpeta nõuet. Seadusandja on täitmise aegumisel näinud ette

kohtutäiturile õiguse nõuda kohtutäituri põhitasu. Kohtutäituri vahetumine ei lõpeta nõuet.

Kohtutäituri ametist vabastamisel annab lahkuv kohtutäitur valdkonna eest vastutava

ministri käskkirja alusel tema menetluses olevad täitetoimikud üle teisele sama piirkonna

kohtutäiturile. Kohtutäituri seadus fikseerib kohtutäituri tasu suuruse kindla summana.

9

Kohtutäitur ei pea KTS § 41² kohast põhitasu otsust põhjendama ning sätte kohaldamine ei

sõltu sellest, mitu täitetoimingut ja kui suure ajakuluga on kohtutäitur võla sissenõudmiseks

teinud. Täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE eelnõu

seletuskirja kohaselt (lk-d 8 ja 9) lähtub KTS §-s 41² sätestatud tasu suurus täiturite

keskmistest kuludest täitmisele. Ka tavajuhul on kohtutäituri põhitasu suurus seadusega

fikseeritud ega sõltu tehtud täitetoimingutest ja nende ajakulust või keerukusest.

Küsimus number 4 esimene pool: Kui Justiitsministeerium leiab, et kohtutäitur Rocki

Albertil on õigus saada kohtutäituri Eha Nikkeri tasusid, siis kas Justiitsministeerium ei ole

kaalunud seaduse muutmist, mis kaotab antud õiguse?

Küsimus ei ole suunatud kohtutäiturile ja kohtutäitur sellele ei vasta.

Küsimus number 4 teine pool: Kas osapooled ei leia, et arvestades menetlusökonoomikat,

peaks kohtutäitur Rocki Albert siiski otstarbekaks lõpetada menetlus täiteasjas

173/2008/789 ja täiteasjas 173/2008/788? Kohtutäitur ei ole antud täitemenetlusega

täitetoiminguid teinud ja möödas on ca 17 aastat. Kas see ei ole kahele kohtutäiturile

piisav/mõistlik aeg, et võlgnevust kätte saada? Kuid põhiline on asjaolu, et kohtutäitur Rocki

Albert ei ole antud täitemenetluses „osutanud teenust“, mille eest tasu saada.

Kohtutäitur ei osuta teenust, kohtutäitur viib täitemenetlust läbi seaduse alusel ja kohtutäituri

õigus saada tasu tuleneb samuti seadusest. Kohtutäituri vahetumine ei lõpeta nõuet (sh

kohtutäituri tasu nõuet). Seadusandja on täitmise aegumisel näinud ette kohtutäiturile õiguse

nõuda kohtutäituri põhitasu. Kohtutäituri vahetumine ei lõpeta nõuet. Kohtutäituri ametist

vabastamisel annab lahkuv kohtutäitur valdkonna eest vastutava ministri käskkirja alusel

tema menetluses olevad täitetoimikud üle teisele sama piirkonna kohtutäiturile. Kohtutäituri

seadus fikseerib kohtutäituri tasu suuruse kindla summana. Kohtutäitur ei pea KTS § 41²

kohast põhitasu otsust põhjendama ning sätte kohaldamine ei sõltu sellest, mitu

täitetoimingut ja kui suure ajakuluga on kohtutäitur võla sissenõudmiseks teinud.

Täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE eelnõu seletuskirja

kohaselt (lk-d 8 ja 9) lähtub KTS §-s 41² sätestatud tasu suurus täiturite keskmistest kuludest

täitmisele. Ka tavajuhul on kohtutäituri põhitasu suurus seadusega fikseeritud ega sõltu

tehtud täitetoimingutest ja nende ajakulust või keerukusest.

Küsimus number 5: Kas ei ole mõistlikum muuta seadust, et kui üks kohtutäitur lõpetab

tegevuse ja alles on ainult nõue kohtutäiturite tasu väljamõistmiseks, siis nõue kustub koos

kohtutäituriga?

Kui osapooled asjaoludega ei nõustu, siis millisele seadusele osapooled tuginevad? Kas

Justiitsministeerium kaalub seaduse muutmist, kui osapooled võlgniku seisukohtadega ei

nõustu? Ükski osapool ju ei tasu kellelegi, kes temale teenust osutanud ei ole.

Seaduse muutmine ei ole kohtutäituri pädevuses.

Kohtutäitur leiab, et osas „teemaväline küsimus“ on tema oma seisukoha võlgnikule

edastanud.

Lõpetavale osale vastuseks märgib kohtutäitur, et kohtutäitur vastab nii kiiresti kui võimalik,

kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva möödumisel avalduse või selgitustaotluse

laekumisest arvates.

Kohtutäitur võib vastamisest võib loobuda, kui:

1) isikut ei ole võimalik tuvastada;

10

2) puuduvad isiku kontaktandmed;

3) isikul puudub õigus nõutavat teavet saada;

4) isik on piiratud teovõimega ja talle on kohtu poolt määratud eestkostja ning märgukiri või

selgitustaotlus on esitatud esindaja eelneva nõusolekuta;

5) isik on selgelt väljendanud seisukohta, et ta ei soovi pöördumisele vastust;

6) pöördumine ei ole esitatud eesti keeles ja „Keeleseaduse” § 12 kohaselt ei ole adressaat

kohustatud sellele vastama;

7) pöördumise sisu ei ole loetav või arusaadav;

8) pöördumine on deklaratiivse tähendusega;

9) vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu kohtutäituri töökorralduse muutmist, takistab

talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi“.

5.6 Lisadest 2-8 nähtub, et kohtutäituri büroost on edastatud kaebajale täiteasjade ülevaated,

millest nähtub kuupäevaliselt, millal ning milliseid ametitoiminguid on kohtutäitur teinud.

Samuti, iga kiri sisaldab ka manuseid, mis kinnitavad e-kirjas kirjeldatud ametitoimingute

tegemise kuupäevi.

Lisa 16-st ja 17-st nähtub samuti, et kohtutäitur on oma selgitamiskohustust täitnud. Näiteks,

kohtutäituri abi on Kaebajale selgitanud, et ainuüksi asjaolu, et kohtutäituri antud vastus

Kaebajat ei rahulda, ei tähenda, et kohtutäitur ei oleks vastanud ning igat pöördumist

pealkirjaga „kaebus“ ei pea TMS § 217 korras läbi vaatama, kuna kaebusele peab eelnema

toiming või toimingust keeldumine, mille peale saab kaebust esitada. Samuti on selgitatud,

et deklaratiivse sisuga kirjadele, nt milles soovitab Kaebaja kohtutäituri büroo töötajal

töökohta vahetada, ei vastata.

5.7 Aukohtu hinnangul, tuginedes kohtutäituri poolt edastatud materjalile, on kohtutäitur

vastanud Kaebaja edastatud küsimustele, seega täitnud oma selgitamiskohustust.

Teenindusvalmiduse kohustuse täitmist tõestab kohtutäituri poolt edastatud lisad 14 ja 15,

mis illustreerivad Kaebaja ja kohtutäituri vahelist massilist kirjavahetust. Kaebaja ei ole,

vaatamata aukohtu korduvatele päringutele, edastanud tõendeid oma kaebuses toodud

etteheidete kohta. Aukohus leiab, et antud juhul ei ole kohtutäitur KHAT-st tulenevat

selgitamis- ja teenindusvalmiduse kohustust rikkunud.

5.8 Kohtutäiturimäärustiku § 23 lõike 3 kohaselt vastab kohtutäitur nii kiiresti kui võimalik,

kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva möödumisel avalduse või selgitustaotluse

laekumisest arvates.

Aukohtule edastatud (kohtutäituri poolt) materjalist nähtub, et kohtutäituri büroo on olnud

pidevas suhtluses Kaebajaga. Nt lisa 1 kirjavahetusest nähtub, et Kaebaja 10.10.2024

pöördumisele on vastatud 11.10.2024, 15.10.2024 pöördumisele on vastatud 22.10.2024,

22.10.2024 pöördumisele on vastatud 28.10.2024, 28.10.2024 pöördumisele on vastatud

30.10.2024, 30.10.2024 pöördumise on vastatud 4.11.2024. Kirjavahetusest pealkirjaga

„Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused dokumendi koopia väljastamise eest“ nähtub

samuti, et kohtutäitur on vastanud Kaebaja pöördumistele seaduses ettenähtu aja jooksul.

Igakuise mittearestitava miinimumi võimaldamiseks 21.03.2025 edastatud avaldusele on

kohtutäitur vastanud 26.03.2025.

Hinnates aukohtule edastatud kirjavahetust nähtub, et kohtutäituri büroost on vastatud

Kaebaja pöördumistele seadustest tuleneva ajajooksul. Kaebaja ei ole aukohtule edastanud

11

konkreetseid pöördumisi, millest oleks võimalik järeldada, et kohtutäitur on jätnud oma

vastamiskohustuse täitmata.

II kohtutäituri tegevus ja seadusega ettenähtud tähtaegade järgimist temale esitatud

kaebuste menetlemisel

5.9 Hea ametitava § 11 lg 3 kohaselt täidab kohtutäitur talle seadusega pandud ülesandeid

seaduses sätestatud tähtaja jooksul või nii kiiresti kui võimalik ilma põhjendamatu

viivituseta. Kohtutäituri otsuse või tegevuse/tegevusetuse peale on menetlusosalisel TMS §

217 lg 1 järgi õigus esitada kaebus kohtutäiturile endale. TMS § 217 lg 3 kohaselt kaebuse

kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva

jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 217 lg 5 kohaselt

kohtutäitur teeb kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte.

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse

kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse TMS § 218 lg 1 esimese lause järgi

maakohtule. TMS § 218 lg 1 näeb ette, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma

eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

Edastatud kaebuses leiab Kaebaja, et kohtutäitur ei vasta kaebustele ning „ei võta endale

ebasobilikke kaebusi menetlusse ega teavita nende kaebuste kättesaamist“.

Materjalidest nähtuvalt on Kaebaja esitanud 28.10.2024 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale.

Kohtutäitur on 04.11.2024 koostanud otsuse kaebuse läbivaatamata jätmise kohta ning on

otsuses selgitanud ja põhjendanud oma otsust.

21.12.2024 on Kaebaja edastanud kohtutäiturile kaebuse. Kaebaja on oma kaebuses

taotlenud, et kohtutäitur tühistaks vara ja kohustuste nimekirja esitamise nõude. Kohtutäituri

abi on 31.12.2024 vastanud Kaebajale, et kohtutäitur ei vaata Kaebaja edastatud pöördumist

läbi kaebusena ja ei tee selle kohta TMS § 217 kohast otsust, „kuna kaebusest ei selgu, mida

kohtutäitur seoses vara nimekirja nõudega rikkunud on“. Kohtutäituri abi on lisanud ka

selgituse: „Täitemenetluse seadustiku § 59 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtutäiturile andma

oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. Seadus ei sätesta,

millal täitemenetluse käigus kohtutäitur teavet küsida võib või mitu korda ta seda küsida

võib. Seadus ei sätesta ka, et vara ja kohustuste nimekiri tuleb kohtutäiturile esitada

täitemenetluse alguses või teatud aja jooksul alates täitemenetluse algatamisest.

Kohtutäituri nõudel on võlgnik kohustatud nimekirja esitama. Ainuke piirang tuleneb

täitemenetluse seadustiku § 62 lg-st 8, mille kohaselt on võlgnik kohustatud ühe aasta

jooksul pärast vande andmist veel kord vande andma üksnes juhul, kui kohtutäituril on alust

arvata, et võlgnik on pärast vande andmist vara omandanud. Kohtutäitur ei ole varem sellist

taotlust Teie suhtes kohtule esitanud. Nüüd sissenõudja PlusPlus Capital AS taotlusel

kohtutäitur sellise avalduse kohtule esitab“.

Kohtutäitur on vastanud ka Kaebaja 13.03.2025 esitatud kaebusele 18.03.2025.

Aukohtule edastatud materjali ja kohtutäituri antud selgitustele tuginedes on aukohus

seisukohal, et kohtutäitur on kaebustele vastanud ning vastused on antud seaduses ettenähtud

tähtaja jooksul. Samuti on kohtutäitur selgitanud, mis põhjusel on ta otsustanud kaebuse jätta

läbivaatamata. Aukohus märgib, et TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada

kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest

keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel (Riigikohtu 2. juuni 2008. a määrus

12

tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 16). Igat pöördumist, mille peakirjaks on „kaebus“ ei ole

menetlusökonoomikat silmas pidades mõistlik käsitleda kaebustena ning oleks kohtutäiturile

koormav. Pelgalt pöördumise pealkirjast ei piisa ainult, et seda automaatselt käsitleda

kaebusena. Seda seisukohta kinnitab ka TMS § 217 tulenev konkreetne tingimus - kaebus

esitatakse kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu

tegemisest keeldumise. Aukohus on arvamusel, et iga pöördumise puhul tuleks hinnata selle

sisu ja eesmärki. Kui pöördumine ei vasta TMS § 217 sätestatud kaebuse tunnustele (näiteks

on tegemist lihtsalt teabenõude või selgitustaotlusega), ei saa seda käsitleda kaebusena

täitemenetluse seadustiku mõttes.

5.10 Kaebaja väidab aukohtule edastatud e-kirjas, millele on kaasa lisanud ka manuse

„23.02.2024 viimane automaatne teavitus“, et kohtutäituri poolt viimane automaatteavitus

aadressile [email protected] saabus 23.02.204. Kohtutäituri poolt aukohtule edastatud

kirjavahetusest nähtub aga, et Kaebaja on vastanud kohtutäitur Rocki Alberti büroo

13.03.2025 automaatse teavituskirja peale.

Aukohus leiab, et Kaebaja väide automaatteavituse väljalülitamise kohta ei vasta antud juhul

tõele. Kaebaja ise ei ole muid tõendavaid dokumente aukohtule edastanud, millest võiks

järeldada vastupidist. Antud juhul on Kaebaja väited paljasõnalised.

III Kaebuses viidatud juhtudel täitetoimikute sisuga tutvumise võimaldamine

5.11 Kohtutäiturimäärustiku § 19 lg 1 sätestab, et täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel

avatakse täitetoimik ning lõike 4 kohaselt peab täitetoimiku sisukord olema igal ajal

prinditav. KTS § 42 sätestab väljatrüki, dokumendi koopia ja õiendi väljastamise tasu.

Kohtutäitur on aukohtule selgitanud, et ei ole keeldunud Kaebajale lõpetatud ja arhiveeritud

toimikute sisukorda väljastamast, „kui võlgnik nimetaks, millistest lõpetatud toimikutest ja

milliseid dokumente ta sooviks“.

Kohtutäiturite praktikas on olnud juhtumeid, kus menetlusosalised nõuavad pahatahtlikult

korduvalt samade dokumentide väljastamist, sealhulgas lõpetatud täitetoimikute materjale.

Lõpetatud toimikud arhiveeritakse. Kuna toimikud on arhiveeritud, peab kohtutäituri büroo

töötaja neid arhiivist otsima ning nendest koopiad tegema. Täitemenetluse toimikud võivad

olla ääretult mahukad. Seega oleks õiglane, kui lõpetatud toimikust koopiat taotlev isik

konkretiseerib, millist dokumenti ta täpselt soovib. Aukohus on seisukohal, et kuna Kaebaja

ei ole esitanud tõendit, mis viitaks või annaks alust arvata, et kohtutäitur on keeldunud

Kaebajale väljastamast konkreetset dokumenti, ei ole kaebuses etteheidetud tegu võimalik

tuvastada.

Koja aukohtu pöördumine Kaebaja poole tõendite esitamiseks

6. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 102 lõige 2 teise lause kohaselt on aukohus kohustatud välja

selgitama menetlevas asjas olulised asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid

omal algatusel.

7. Koja aukohtu koosseisu eesistuja edastas 12.03.2025 Kaebajale kirja, milles selgitas, et

Justiits-ja Digiministeerium on edastanud tema kaebuse seoses kohtutäitur Rocki Alberti

ametitegevusega Koja aukohtule aukohtumenetluse läbiviimiseks ning et Koja aukohus

luges 26.02.2025 otsusega nr 4 aukohtumenetluse algatatuks. Koosseisu eesistuja selgitas,

13

et kuna aukohus on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulised asjaolud ja

vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel, siis palub ta Kaebajal edastada

kõik tõendid Justiitsministeeriumile 31.01.2025 edastatud selgitustaotluses väljatoodu

kohta, sh selgitustaotluses väljatoodud kohtutäituri keeldumine täitetoimiku sisu saatmise

kohta; kohtutäiturile edastatud e-kirjad, kaebused, avaldused, selgitustaotlused, millele

kohtutäitur ei ole vastanud seaduses sätestatud tähtaegade jooksul; tõendid, et kohtutäitur

on maha võtnud automaatkinnitused e-kirja aadressile [email protected]. Samuti, kõik

tõendid 7.03.2025 Justiits-ja Digiministeeriumile edastatud e-kirjas väljatoodule. Tõendid

paluti esitada hiljemalt 17. märtsiks 2025 aadressil [email protected].

8. Kaebaja vastas Koja aukohtu koosseisu eesistuja kirjale 12.03.2025 selgitades, et „kuna

kohtutäitur Rocki Albertiga seotud dokumente, kirju, taotlusi, kaebusi on kokku meeletult

palju ja soovin olla väga põhjalik. Sellest tulenevalt on 5 päeva vastamiseks on kindlasti

liiga vähe, kuna mul on oma elu ka. Teen juba kokkuvõtet, aga kirju on juba meeletus

koguses ja nende läbitöötamine võtab aega“ ning palus pikendada vastamise tähtaega 30

päevani.

9. Koosseisu eesituja rahuldas Kaebaja taotluse ning pikendas vastamise tähtaega kuni 31.

märtsini 2025.

10. Kaebaja edastas 1. aprillil 2025 kirja Koja aukohtule koos kahe lisaga (Kaebaja 24.03.2025

pöördumine kohtutäitur Rocki Alberti poolse seoses aukohtu menetlusega ning 23.02.2024

viimane automaatne teavitus). Koja aukohtu pöördumisele tõendite esitamiseks asus

Kaebaja seisukohale, et kuna kohtutäitur Rocki Albert ei vastanud tema 24.03.2025

edastatud pöördumises küsimusele, et „kas kohtutäitur Rocki Albert tagandab ennast

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aukohtu liikmena antud menetlusest“, siis „ sellest

tulenevalt ei näe avaldaja mitte mingisugust mõtet edastada Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koja aukohtule tõendeid, kui aukohtu liige on menetluses olev

kohtutäitur. Kuna kohtutäitur Rocki Albert on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

aukohtu liige, siis kohtutäitur Rocki Albert saab teha ise täieliku ülevaate ja selgitada kõiki

kaebuste aluseks olevaid asjaolusid“.

11. Koja aukohtu koosseisu eesistuja pöördus täiendavalt Kaebaja poole põhjusel, et Kaebaja

leidis oma vastuskirjas aukohtule, et kuna kohtutäitur Rocki Albert ei ole vastanud tema

24.03.2025 pöördumisele, et kas kohtutäitur Rocki Albert tagandab ennast aukohtu

liikmena antud menetlusest, siis on Kaebaja seisukohal, et „antud menetlus on

ajaraiskamine, kui menetlusosaline on ise aukohtu liige ja menetleb endaga seotud

menetlust“ ning selgitas Kaebajale järgnevat: „Siinkohal soovin selgitada, et kohtutäitur

Rocki Albert kuulub aukohtu liikmete nimekirja, kuid kohtutäitur on antud menetluses

menetlusalune, ehk üks menetluspool, ning ei menetle antud menetlust, seega ei ole

kohtutäituril vaja ennast ka taandanda. Aukohtumenetluses määratakse iga menetluse jaoks

kindel koosseis, nii ka käesolevalas menetluses, ning koosseis vaatab aukohtule edastatud

materjali läbi ning teeb vastava otsuse. Samuti kirjutate, et pöördute edasiselt Justiits- ja

Digiministeeriumi poole. Selgitan, et oma 13.03.2025 kirja nr 3-11/7-4 pöördumises olen

Teile selgitanud, et Justiits- ja Digiministeerium edastas 21.02.2025 Teie esitatud kaebuse

seoses kohtutäitur Rocki Alberti ametitegevusega Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

aukohtule aukohtumenetluse läbiviimiseks. Koja aukohus luges 26.02.2025 otsusega nr 4

aukohtumenetluse algatatuks. Teisisõnu, antud menetlus on algatatud Teie poolt edastatud

kaebuse põhjalt“. Koosseisu eesituja andis veelkord Kaebajale võimaluse esitada Koja

aukohtule kõik tõendid Justiitsministeeriumile 31.01.2025 edastatud selgitustaotluses

14

väljatoodu kohta, sh selgitustaotluses väljatoodud kohtutäituri keeldumine täitetoimiku sisu

saatmise kohta; kohtutäiturile edastatud e-kirjad, kaebused, avaldused, selgitustaotlused,

millele kohtutäitur ei ole vastanud seaduses sätestatud tähtaegade jooksul; tõendid, et

kohtutäitur on maha võtnud automaatkinnitused e-kirja aadressile [email protected].

Samuti palus esitada kõik tõendid 7.03.2025 Justiits-ja Digiministeeriumile edastatud e-

kirjas väljatoodule. Tõendite edastamise tähtajaks anti 7. aprill 2025 aadressil

[email protected].

12. Kaebaja antud kirjale ei vastanud ja tõendeid ei esitanud.

13. Koja aukohtu 14.04.2025 toimunud istungil jõudis aukohtu koosseis seisukohale, et kuna

Kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi konkreetset tõendid põhistamaks oma kaebuses toodud

väited, ning kohtutäitur on edastanud omapoolsed selgitused koos tõenditega, on tegemist

sõna-sõna vastu olukorraga. Objektiivseid tõendeid (näiteks konkreetsed e-kirja päised,

millele ei ole Kaebaja vastust saanud), mis näitaksid/tõestaksid juhtumi toimumist, ei ole

esitatud, mistõttu ei saa, tuginedes aukohtu käsutuses olevale materjalile väita, et kaebuses

väljatoodud etteheited oleksid aset leidnud.

14. Tõendikogumi kvaliteet on eriti oluline sõna sõna vastu olukorras. Aukohtu reglemendi §

12 lg 5 teise lause kohaselt on aukohus kohustatud välja selgitama menetletavas asjas

olulised asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Tuvastamaks

fakti ja uurimaks, kas kaebuses esitatud on aset leidnud pöördus Koja aukohtus Kaebaja

esitaja poole, et viimane esitaks kõik vajalikud tõendid. Kaebaja seda ei teinud ja leidis, et

kuna kohtutäitur on aukohtu liige on antud menetlus ajaraiskamine. Kaebaja ei esitanud ka

tõendeid peale korduvat pöördumist tema poole ja selgituste andmist, et kohtutäitur Rocki

Alberti aukohtu liikmeks olemine ei mõjuta kuidagi antud menetlust. Kaebajale selgitati, et

iga menetluse jaoks määratakse koosseis, kes tõendite pinnalt otsuse teeb.

15. Tuginedes aukohtu käsutuses olevale materjalile ja selgitustele on aukohus seisukohal, et

suuresti on tegu nö sõna-sõna vastu olukorraga ning antud juhul ei ole võimalik tuvastada

Kaebaja etteheidete paikapidavust ega jõuda kindlatele järeldustele, et kohtutäitur on talle

etteheidetavad teod toime pannud. Aukohus leiab, et olukorras, kus kaebaja ja

menetlusaluse puhul on tegemist niinimetatud sõna sõna vastu olukorraga ning

menetlusalune on aukohtuga teinud koostööd esitades nii selgitused kui ka lisamaterjalid,

pole tõendamist leidnud süü olemasolu.

Distsiplinaarvastutuse kvalifikatsioon ja selle õiguslik põhjendus

16. Kohtutäituri distsiplinaarvastutuse alused on sätestatud KTS § 56. Nimetatud paragrahvi

punktide 1 ja 2 kohaselt on kohtutäituri distsiplinaarsüütegudeks:

1. ametitegevuses ja ametipidamises õigusaktidest ning koja otsustest ja heast ametitavast

tulenevate kohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine,

sealhulgas kohtutäituri tasumääradele mittevastava tasu võtmine;

2. vääritu tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab

usaldust kohtutäituri ameti vastu, sõltumata sellest, kas tegu pandi toime

ametikohustusi täites või mitte.

17. Distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest näeb KTS § 103 lg 1 aukohtu määratavate

distsiplinaarkaristustena ette noomituse ja rahatrahvi 64-16 000 eurot. Distsiplinaarkaristuse

15

määramine on distsiplinaarsüüteo toimepanemise puhul üldreegel ning karistuse võib jätta

määramata vaid erandkorras, näiteks tegemist on väheolulise rikkumisega ja kohtutäituri süü

on väike (hooletus), et järelevalve eesmärke silmas pidades ei ole karistamine vajalik

(mõjutamiseks piisab tähelepanu juhtimisest ja hoiatamisest ning rikkumine ei ole

kahjustanud kohtutäituri ameti usaldusväärsust.

Kohtutäituri heast ametitavast tulenevate kohustuste tahtlik rikkumine või

mittenõuetekohane täitmine peaks üldjuhul olema karistatav ning erandi tegemiseks peavad

esinema kaalukad põhjendused.

18. Aukohus märgib, olles tutvunud kõigi aukohtumenetluse raames kogutud tõendite ja

selgitustega, et kohtutäituri ametitegevuses ei ilmne KHAT sätete rikkumise tunnuseid.

Kaebaja väited kohtutäituri poolt kaebustele /kirjadele vastamata jätmise kohta ei ole

tõendamist leidnud ning seega kohtutäituri poolset rikkumist ei ole aukohus tuvastanud.

Aukohtumenetluse tulemusel antakse hinnang, kas kohtutäituri ametitegevuses on või ei ole

esinenud rikkumist ning vastavalt sellele siis kas lõpetatakse aukohtumenetlus karistust

määramata, vajadusel juhitakse kohtutäituri tähelepanu puudustele, või määratakse

distsiplinaarkaristus.

19. Kokkuvõtlikult Koja aukohus, arvestades eeltoodut ja hinnates asjaolusid kogumis, leiab,

aukohtumenetlus kohtutäituri tegevuse suhtes tuleb lõpetada.

20. Käesolev otsus teha teatavaks kohtutäitur Rocki Albertile, Justiits- ja Digiministeeriumile

ja ametikogu juhatusele.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Õnne Pajur Tarvi Söömer Kristo Teder

Aukohtu koosseisu eesistuja Aukohtu koosseisu liige Aukohtu koosseisu liige

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Logussov

Aukohtu koosseisu liige

1

AUKOHUS

OTSUS nr 4-6

Otsuse kuupäev: 21. mai 2025. a

Aukohtu koosseis: kohtutäitur Õnne Pajur (eesistuja), kohtutäitur Tarvi Söömer,

pankrotihaldur Kristo Teder ja Justiits- ja Digiministeerium

esindaja Aleksandr Logussov.

Kaebus: Aivo Kask esitas 30.01.2025 Justiits- ja Digiministeerium

kaebuse seoses kohtutäitur Rocki Alberti ametitegevusega.

Kaebaja leiab edastatavas kaebuses, et kohtutäitur ei anna

selgitusi kohtutäituri tasu täiteasjas 173/2008/789 osas, ei

vasta kaebaja e-kirjadele, taotlustele, kaebustele, ei võta

sobivaid kaebusi menetlusse ja ei teavita nende

kättesaamisest. Samuti väidab kaebaja, et kohtutäitur on

välistanud automaatse e-kirja kättesaamist kinnitava teate

edastamise kaebaja põhiliselt kasutatavale e-posti aadressile.

Lisaks, ei ole õnnestunud kaebajal tutvuda täitetoimiku

sisuga, näiteks on kohtutäitur vastanud ühe hiljutati lõpetatud

menetluse osas, et „lõpetatud ja arhiveeritud menetluse kohta

nimekirja ei väljastata“. Justiits- ja Digiministeerium esitas

21.02.2025 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale kirja

nr 15-1/1864-1 „Kaebuse edastamine aukohtumenetluse

läbiviimiseks“.

Kaebajad: Aivo Kask

Menetlusalune: kohtutäitur Rocki Albert

Aukohtumenetluse algatamine: 26. veebruar 2025 a.

Aukohtu istungi kuupäev: 14. aprill 2025 a.

Resolutsioon:

1. Lõpetada aukohtumenetlus kohtutäitur Rocki Albert asjas tõendite puudumise

tõttu.

Edasikaebamise kord:

2

Vastavalt KTS § 103 lg-le 4 ja halduskohtumenetluse § 7 lg-s 1 sätestatule on kohtutäituril

õigus 30 päeva jooksul esitada kaebus Tallinna Halduskohtule (Tallinna kohtumaja, asukohaga

Pärnu mnt 7, Tallinn).

Aukohtu materjalid:

1. Koja aukohtu 26.02.2025 otsuse nr 4 „Aukohtumenetluse algatamise kohta“;

2. Koja aukohtu esimehe 28.02.2025 otsuse nr 4-1 „Aukohtu koosseisu eesistuja

määramine“;

3. Koja aukohtu eesistuja 04.03.2025 otsuse nr 4-2 „Aukohtu istungi ettevalmistamine“;

4. Koja koosseisu 04.03.2025 otsuse nr 4-3 „Tähtaja andmine aukohtule selgituste ja

tõendite esitamiseks“;

5. Aukohtu kutse;

6. Justiits- ja Digiministeerium 21.02.2025 kiri nr 15-1/1864-1 „Kaebuse edastamine

aukohtumenetluse läbiviimiseks“;

7. Aukohtu koosseisu eesistuja 12.03.2025 nr 3-11/7-4 pöördumine kaebaja Aivo Kask

poole tõendite esitamiseks;

8. Aivo Kask 12.03.2025 e-kiri aukohtule tõendite esitamise tähtaja pikendamiseks;

9. Aukohtu koosseisu eesistuja 19.03.2025 nr 3-11/7-6 kiri „Tähtaja pikendamine tõendite

esitamiseks“;

10. Kohtutäitur Rocki Alberti 28.03.2025 edastatud vastus aukohtule;

11. Kohtutäitur Rocki Alberti 28.03.2025 edastatud e-kiri „2.Aivo Kask“ ja kaasas olev

manus, mis sisaldas 17 lisa;

12. Kohtutäitur Rocki Alberti 28.03.2025 edastatud e-kiri „3.Aivo Kask“ ja kaasas olev

manus pealkirjaga „Kirjavahetus“, mis sisaldas 27 kirja;

13. Aivo Kask 01.04.2025 e-kiri ja kolm manust (1. 23.02.2024 Viimane automaatne

teavitus; 2. Kohtutäitur Rocki Albert; 3. Pöördumine kohtutäitur Rocki Alberti poole

seoses aukohtu menetlusega);

14. Koosseisu eesistuja 02.04.2025 nr 3-11/7-11 pöördumine Aivo Kask poole tõendite

esitamiseks.

Asjaolud:

1. Justiits- ja Digiministeerium esitas 21. veebruaril 2025 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Kojale kirja nr 15-1/1864-1 „Kaebuse edastamine aukohtumenetluse läbiviimiseks“, millega

edastati Aivo Kask (edaspidi ka kui kaebaja) kaebuse kohtutäitur Rocki Alberti (edaspidi ka

kui kohtutäitur) ametitegevusega. Aukohtule esitatud kaaskirjas palus Justiits- ja

Digiministeerium välja selgitada menetletavas asjas olulised asjaolud ja vajaduse korral

koguda selleks tõendeid omal algatusel, et hinnata kohtutäituri tegevust kõnealustes

täiteasjades, sh:

1. kohtutäituri selgitamiskohustuse täitmist ja

2. kohtutäituri tegevust ja seadusega ettenähtud tähtaegade järgimist temale esitatud

kaebuste menetlemisel.

Lisaks palus Justiits- ja Digiministeerium hinnata kaebuses viidatud juhtudel täitetoimikute

sisuga tutvumise võimaldamist ning kas kaebuses kirjeldatud asjaolude valguses on

kohtutäituri tegevus olnud kooskõlas hea ametitavaga.

3

2. Koja aukohus luges oma 26. veebruari 2025 otsuse nr 4 „Aukohtumenetluse algatamise

kohta“ aukohtumenetluse algatatuks ning otsustas viia aukohtumenetluse läbi koosseisus

kohtutäitur Õnne Pajur, kohtutäitur Tarvi Söömer, pankrotihaldur Kristo Teder ja Justiits- ja

Digiministeerium esindaja Aleksandr Logussov.

3. Koja aukohtu esimees määras 27. veebruari 2025 otsusega nr 4-1 „Aukohtu koosseisu

eesistuja määramine“ koosseisu eesistujaks kohtutäiturist aukohtu liikme Õnne Pajuri.

4. Koja aukohtu koosseisu eesistuja otsustas 4. märtsi 2025 otsusega nr 4-2 „Aukohtu istungi

ettevalmistamine“ korraldada aukohtu istung Koja kantseleis 14. aprillil 2025 algusega kell

14:00.

5. Koja aukohtu koosseis tegi 4. märtsi 2025 otsusega nr 4-3 „Tähtaja andmine aukohtule

selgituste ja tõendite esitamiseks“, millega määras kohtutäitur Rocki Albertile selgituste ja

tõendite esitamise tähtajaks 31. märtsi 2025.

6. 6. märtsil 2025 kirjaga 3-11/7 edastas Koja jurist kohtutäitur Rocki Albertile Justiits- ja

Digiministeeriumi edastatud kirja, aukohtu otsused ning kutse.

7. Kohtutäitur Rocki Albert esitas vastuse ja omapoolsed selgitused Koja aukohtule Koja e-

posti aadressile [email protected] 28. märtsil 2025.

8. Kohtutäitur Rocki Albert edastas 28. märtsil 2025 Koja aukohtule lisaks kaks e-kirja, millega

edastas 17 lisa ja kirjavahetuse (28 faili).

9. Koosseisu eesistuja pöördus 12. märtsil 2025 kirjaga nr 3-11/7-4 kaebaja poole tõendite

esitamiseks. Kaebaja vastas koosseisu eesistuja kirjale 12. märts 2025 ning palus tõendite

esitamise tähtaja pikedamist. Koosseisu eesistuja rahuldas tähtaja pikendamise taotluse ning

edastas 19. märtsil 2025 kirjaga nr 3-11/7-6 uue tähtaja tõendite esitamiseks. Kaebaja edastas

1. aprillil 2025 Koja aukohtule e-kirja ja kolm manust. Koosseisu eesistuja pöördus uuesti

2. aprillil 2024 kirjaga nr 3-11/7-11 ning palus kaebajal edastada 12. märtsil 2025 kirjaga nr

3-11/7-4 küsitud tõendid, nimelt kõik tõendid Justiits- ja Digiministeeriumile 31.01.2025

edastatud selgitustaotluses väljatoodu kohta, sh selgitustaotluses väljatoodud kohtutäituri

keeldumine täitetoimiku sisu saatmise kohta; kohtutäiturile edastatud e-kirjad, kaebused,

avaldused, selgitustaotlused, millele kohtutäitur ei ole vastanud seaduses sätestatud

tähtaegade jooksul; tõendid, et kohtutäitur on maha võtnud automaatkinnitused e-kirja

aadressile [email protected]. Samuti kõik tõendid 7.03.2025 Justiits-ja

Digiministeeriumile edastatud e-kirjas väljatoodule.

Kaebus:

Aivo Kask kaebuse kohaselt ei anna kohtutäitur selgitusi kohtutäituri tasu täiteasjas

173/2008/789 osas, ei vasta kaebaja e-kirjadele, taotlustele, kaebustele, ei võta sobivaid

kaebusi menetlusse ja ei teavita nende kättesaamisest. Samuti väidab kaebaja, et kohtutäitur

on välistanud automaatse e-kirja kättesaamist kinnitava teate edastamise kaebaja põhiliselt

kasutatavale e-posti aadressile. Lisaks, ei ole õnnestunud kaebajal tutvuda täitetoimiku

sisuga, näiteks on kohtutäitur vastanud ühe hiljuti lõpetatud menetluse osas, et „lõpetatud ja

arhiveeritud menetluse kohta nimekirja ei väljastata“.

4

Kohtutäitur Rocki Alberti selgitused:

1. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 102 lõige 2 teise lause kohaselt on aukohus kohustatud välja

selgitama menetlevas asjas olulised asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid

omal algatusel. Aukohtu nõudel on kohtutäitur kohustatud esitama aukohtule enda käsutuses

olevad tõendid. Aukohus kohustas oma 4.03.2025 otsusega nr 4-3 kohtutäitur Rocki Albertit

esitama omapoolsed selgitused ja tõendid käsitletavas aukohtuasjas.

2. Kohtutäitur edastas 28.03.2025 Koja aukohtule oma kirjalikud selgitused. Kohtutäitur

märgib enda 28.03.2025 edastatud vastuses aukohtule, et kohtutäituri menetluses on

võlgniku Aivo Kask suhtes hetkel 9 täiteasja, millest 2 on kohtutäitur Eha Nikkerilt üle

võetud.

3. Kohtutäitur selgitas seoses kohtutäitur Eha Nikker´ilt ülevõetud täitetoimikute osas, milles

kohtutäitur on peale põhinõude aegumist jätkanud kohtutäituri tasu nõudmist. „Võtsin

kohtutäitur Eha Nikkerilt võlgnik Aivo Kase suhtes üle kokku 5 täiteasja (173/2008/788,

173/2008/789, 173/2008/767, 173/2009/948, 173/2009/949), millest 3 täiteasja

(173/2008/767, 173/2009/948, 173/2009/949) on käesolevaks hetkeks lõpetatud ja 2

täiteasja (173/2008/788, 173/2008/789) on endiselt menetluses.

Võlgnik Aivo Kask esitas 28.10.2024 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles taotles

täiteasjade 173/2008/789, 173/2008/788, 173/2008/767, 173/2009/948, 173/2009/949

lõpetamist. Kohtutäitur jättis võlgniku esitatud kaebuse läbi vaatamata ja tegi selle kohta

04.11.2024 otsuse (lisa 1).

Kohtutäitur käsitles 28.10.2024 esitatud kaebust aga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 157 lg 1 kohase vastuväitena ning ühtlasi TMS § 48¹ lg 1 kohase avaldusena kohtutäituri

tasu ja täitekulude väljamõistmise otsustest tulenevate nõuete suhtes aegumise

kohaldamiseks ja lõpetas kohtutäituri tasude ja täitekulude sissenõudmise täiteasjades nr

173/2008/767, 173/2009/948 ja 173/2009/949 nõuete aegumise tõttu (otsused on kätte

toimetatud võlgnikule vastavalt 13.11.2008 (koostatud 12.09.2008), 18.01.2010 (koostatud

11.12.2009) ja 18.01.2010 (koostatud 11.12.2009); lõpetas kohtutäituri täitekulude summas

4,04 eurot sissenõudmine täiteasjas nr 173/2008/788 täitekulu nõude aegumise tõttu

(10.11.2008 koostatud otsus on kätte toimetatud võlgnikule 14.11.2008); lõpetas kohtutäituri

täitekulude summas 4,04 eurot sissenõudmine täiteasjas nr 173/2008/789 täitekulu nõude

aegumise tõttu (26.11.2008 koostatud otsus on kätte toimetatud võlgnikule 01.12.2008).

Kohtutäitur jätkas 22.04.2022 koostatud kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsusest

tuleneva kohtutäituri tasu sissenõudmist täiteasjas nr 173/2008/788, kuna TsÜS § 157 lg 1

sätestatud 10 aastase aegumistähtaeg otsusest tuleneva nõude täitmiseks ei ole möödunud

(otsus on võlgnikule kätte toimetatud 25.04.2022); jätkas 08.04.2022 koostatud kohtutäituri

põhitasu väljamõistmise otsusest tuleneva kohtutäituri tasu sissenõudmist täiteasjas nr

173/2008/789, kuna TsÜS § 157 lg 1 sätestatud 10-aastase aegumistähtaeg otsusest tuleneva

nõude täitmiseks ei ole möödunud (otsus on võlgnikule kätte toimetatud 12.04.2022).

Oma 04.11.2024 otsuses selgitas kohtutäitur võlgnikule õigust esitada kaebus Pärnu

Maakohtule.

5

Võlgniku 30.01.2025 selgitustaotlusele, mis oli adresseeritud Justiits- ja digiministeeriumile,

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale ning kohtutäitur Rocki Albertile on kohtutäitur

tema pädevuses olevatele küsimustele vastanud 27.02.2025 e-kirjas (lisa 2).

Sageli ei ole võimalik üheselt aru saada, kellele võlgniku pöördumine adresseeritud on

(kellelt võlgnik vastust nõuab) ja kas või kellele see on teadmiseks edastatud.

Alates 2023. aasta kevadest on võlgnik korduvalt pöördunud kohtutäituri büroo poole

erinevate e kirjade ja taotlustega, lubanud pöörduda kohtusse, õiguskantsleri poole,

justiitsministeeriumi poole, esitanud oma nõudmisi jne.

Võlgnik soovib pidevalt, et talle edastataks kõikide täitetoimikute materjalid. Näiteks

03.04.2023 on võlgnikule edastatud täiteasjade 176/2018/804, 176/2019/433,

176/2019/1324, 176/2021/2850, 176/2022/1499 ülevaated koos dokumentidega (lisad 3-7).

23.02.2024 pöördub võlgnik taas sooviga saada täitemenetluste kohta ülevaade. Kohtutäituri

büroo on saatnud ülevaate 19.03.2024 (lisa 8). 15.04.2024 esitas kohtutäitur kohtule

avalduse võlgniku juhilubade kehtivuse peatamiseks ja nende andmise keelamiseks.

Maakohus rahuldas 26.06.2024 kohtumäärusega 2-24-5946 kohtutäituri avalduse ja peatas

võlgniku Aivo Kase mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult. Lahend ei ole

jõustunud, võlgnik esitas määruskaebuse, kuid võlgnik tajub reaalset ohtu, et otsuse

jõustumisel juhtimisõigus peatatakse. Seepärast avaldas võlgnik soovi maksekokkuleppe

sõlmimiseks ja esitas sellekohase avalduse 08.10.2024 (lisa 9).

Kuna võlgnik ei täitnud maksekokkulepet vastavalt enda ettepanekule, sissenõudja teatas, et

võlgnik jättis jooksva elatise tasumata ja täitemenetlused jätkusid tavapäraselt, hakkas

võlgnik kohtutäituri bürood erinevate pöördumiste, taotluste ja vaietega koormama.

07.11.2024 sai kohtutäitur taas võlgniku taotluse dokumentide väljastamiseks. Kuna

tegemist oli korduva taotlusega, otsustas kohtutäitur nõuda tasu KTS § 42 lg 2 alusel ja

võlgnik väljendas valmisolekut tasu maksta. Kohtutäitur koostas tasu otsused, kus nimetas

toimikute kohta väljastatavad dokumendid. Võlgnik ei nõustunud. Kohtutäitur korrigeeris

tasu otsuseid ja hõlmas ka võlgniku poolt täiendavalt soovitud tõendid. Võlgnik ei

nõustunud. Kohtutäitur väljastas võlgnikule menetluses olevate täitetoimikute sisukorrad, et

võlgnik saaks täpselt nimetada, milliseid dokumente ta siis soovib. Võlgnik lubas

sisukordadega tutvuda ja dokumendid nimetata. Tänaseni ei ole võlgnik nimetanud, milliseid

dokumente menetluses olevatest toimikutest soovib.

Võlgnik palus väljastada ka lõpetatud täitetoimikute sisukorrad. Kohtutäitur selgitas, et kuna

kohtutäituri määrustiku § 19 lg 4 kohaselt peab täitemenetluse kestel täitetoimiku sisukord

olema igal ajal prinditav, siis lõpetatud ja arhiveeritud toimikute sisukorda väljastada ei ole

võimalik, kuid ei ole keeldunud võimaldamast võlgnikule dokumentidega tutvumist, kui

võlgnik nimetaks, millistes lõpetatud toimikutes ja milliseid dokumente ta sooviks (lisa 10).

Siiski saab võlgniku käitumisest järeldada, et tema tegelik eesmärk ei ole dokumentidega

tutvumine ja ta ei kavatsenud ka KTS KTS § 42 lg 2 alusel tasu maksta.

Kohtutäitur on teinud otsused kaebuse läbivaatamata jätmise kohta 04.11.2024, on vaadanud

kaebuse läbi ja koostanud otsuse 02.12.2024 (asjas on pooleli kohtuvaidlus tsiviilasjas 2-24-

18690, lisa 11), on vastanud kaebustele 31.12.2024 (lisa 12) ja 18.03.2025 (lisa 13).

6

Alates 2024. aasta oktoobrist on kohtutäituri büroo üldmeilile saabunud üle 90 võlgniku e-

kirja. Lisaks on võlgnik saatnud e-kirju otse erinevate töötajate e-posti aadressidele.

Võlgnikule on saadetud rohkem kui 80 vastust (lisad 14,15). Võlgniku väide, et tema e-

kirjadele ja kaebustele, taotlustele ei vastata, ei vasta tõele. Kohtutäitur on selgitanud, et ei

pea iga pöördumist, mis on pealkirjastatud kui „Kaebus“, TMS § 217 sätestatud korras läbi

vaatama ja otsust koostama. Selgitatud on, et kaebusele peab eelnema toiming või toimingust

keeldumine, mille peale saab kaebust esitada.

Kohtutäitur on võlgnikule selgitanud, et juhtudel, mil võlgnik leiab, et kohtutäitur ei ole

kaebust läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule.

Kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus

(lisa 16). Ka on kohtutäitur selgitanud, et ei vasta deklaratiivse sisuga kirjadele (lisa 17 ja

veel on lisatud on näiteid deklaratiivsetest kirjadest). Kui võlgnik ei nõustu kohtutäituri

vastustes antud seisukohaga, jätkab ta kirjade saatmist (sh teistele ametiasutustele) ja

kohtutäituri büroo ähvardamist, lootes et kohtutäitur muudab oma seisukohta.

Kohtutäituri büroo ametlikule e-posti aadressile [email protected] saadetud kirjad

saavad automaatvastuse järgmise tekstiga:

Tere

Käesolevaga teatame Teile, et kohtutäitur Rocki Alberti büroo on vastu võtnud Teie poolt

aadressile [email protected] saadetud elektronkirja koos võimalike manustega.

Automaatne vastuvõtukinnitus ei ole menetlusdokumendi kättesaamise kinnitus ja esitatud

dokumendi õigusliku korrektsuse tunnustamise alus.

Olenevalt kirja sisust vastab kohtutäituri büroo Teile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem

kui 30 päeva möödumisel avalduse või selgitustaotluse laekumisest arvates. Vastuse

koostamine ja toimingute tegemine sõltub kirja sisust, millega ei ole hetkel tutvutud.

Vastamiskord tuleneb kohtutäiturimäärustiku §-st 23.

NB! Palume samasisulist e-kirja korduvalt mitte saata. Saate vastuse 30 päeva jooksul.

Kohtutäituri büroo vastuvõtt kohapeal ja telefoni teel E 13:00-17:00, T-N 09:00-13:00 ja R

08:00-12:00.

Sellele kirjale palume mitte vastata!

Kinnitan, et ei ole ühelgi viisil välistanud võlgnik Aivo Kase e-posti aadresse automaatse

kinnituse saajate hulgast.

Võlgniku eesmärk on pahatahtlikult kohtutäituri bürood koormata korduvate pöördumise ja

vaietega ning võlgnik ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt. Lisatud on erinevaid

kirjavahetus võlgnikuga“.

4. Kohtutäitur edastas oma 28.03.2025 edastatud vastuses kahe erineva e-kirjaga ka 17 lisa ja

28 faili (kirjavahetus).

Tuvastatud asjaolud ja aukohtu põhjendused:

5. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aukohus olles tutvunud kõigi aukohtumenetluse

raames kogutud tõendite, selgituste ja lisadega leiab järgmist:

5.1 Koja aukohtu pädevus on sätestatud kohtutäituri seaduse §-s 100. Aukohus võib lahendada:

7

1) Koja otsustest ning heast ameti- ja heast kutsetavast tulenevate kohustuste süülise

täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise süütegusid;

2) kohtutäituri või pankrotihalduri käitumise kohta esitatud kaebusi;

3) kohtutäituri või pankrotihalduri tegevuse kohta esitatud kaebusi või distsiplinaarasju,

samuti asju, mille on arutamiseks andnud Justiitsministeerium.

Nimetatud asjades antakse aukohtule ka distsiplinaarkaristuse määramise õigus (KTS § 57

lg 3).

KTS § 56 p 1 kohaselt on kohtutäituri distsiplinaarsüüteoks ametitegevuses ja

ametipidamises õigusaktidest ning Koja otsustest ja heast ametitavast tulenevate kohustuste

süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine.

Seega on distsiplinaarsüüteo toimepanemise tuvastamise eelduseks esiteks kohtutäituri poolt

oma ametitegevuses ja ametipidamises õigusaktidest ning Koja otsustest ja heast ametitavast

tulenevate kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine (ehk ametikohustuse

rikkumine) ning teiseks kohtutäituri poolt oma ametikohustuste rikkumine süüliselt.

Kohtutäituri ametikohustuste rikkumise süülisuse hindamisel kontrollitakse, kas rikkumine

võis olla vabandatav, millest tulenevalt süü puudub. Rikkumine on vabandatav, kui

rikkumine leidis aset hoolimata sellest, et kohtutäitur järgis täielikult temalt nõutavat

hoolsust ning kui ametikohustusi rikkunud kohtutäitur ei teadnud ega pidanudki teadma, et

tema tegevus või tegevusetus on õigusevastane.

5.2 Koja ametikogu 04.03.2011 otsusega nr 3 on kehtestatud kohtutäituri hea ametitava

(edaspidi kui KHAT), mis sätestab kohtutäituri ametiga kaasnevad käitumise üldised

põhimõtted. Hea ametitava järgimine aitab kaasa kohtutäituri ameti kohusetundlikule ja

laitmatule pidamisele ning väärikale käitumisele (KHAT § 1).

KHAT § 4 lg 2 kohaselt juhindub kohtutäitur oma ametitegevuses seadustest, Koja otsustest,

heast ametitavast, headest tavadest ja kommetest ning oma siseveendumusest. KHAT § 11

lõigete 3 ja 4 lähtuvalt täidab kohtutäitur talle seadusega pandud ülesandeid seaduses

sätestatud tähtaja jooksul või nii kiiresti kui võimalik ilma põhjendamatu viivituseta.

Sõltumata toimingute tähtsusest suhtub kohtutäitur tema poolt tehtavatesse

ametitoimingutesse võrdse tähelepanuga. KHAT § 12 lg 1 sätestab kohtutäituri

selgitamiskohustuse - kohtutäitur peab menetlusosalistele selgitama nende õigusi ja

kohustusi viisakalt, kannatlikult ja ilma üleoleva suhtumiseta. Ametitoimingu tegemise eest

tasu võtmisel lähtub kohtutäitur kehtivast õiguskorrast ja selgitab seda toimingus osalejatele

(KHAT § 13).

5.3 Lähtudes asjaolust, et kaebuses tehakse kohtutäiturile etteheiteid seonduvalt KHAT

põhimõtete järgimisega, hindab aukohus käesolevas menetluses Justiits- ja

Digiministeeriumi poolt edastatud kaaskirjas toodud punkte (käesoleva otsuse p 1). Aukohus

käsitleb esmalt kohtutäituri selgitamiskohustuse täitmist (I). Seejärel käsitleb aukohus

kohtutäituri tegevust ja seadusega ettenähtud tähtaegade järgimist temale esitatud kaebuste

menetlemisel (II) ja kaebuses viidatud juhtudel täitetoimikute sisuga tutvumise

võimaldamist (III).

I Kohtutäituri selgitamiskohustuse täitmine

8

5.4 Üheks kohtutäituri kohustuseks on selgitamiskohustus, mis tagab täitemenetluse

läbipaistvuse ja tagab menetlusosaliste õiguskaitse. Kohtutäituri selgitamiskohustus

menetlusosaliste ees tuleneb nii mitmest seadusesättest kui ka heast ametitavast. TMS § 8

lg 1 sätestab, et kohtutäitur on kohustatud muuhulgas selgitama täitemenetluse osalistele

nende õigusi ja kohustusi. KTS § 7 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus taotleda seoses

ametitoiminguga selgitusi otse kohtutäiturilt. KHAT § 12 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur

menetlusosalistele selgitama nende õigusi ja kohustusi viisakalt, kannatlikult ja ilma

üleoleva suhtumiseta. KTS § 2 lg 3 sätestab, et kohtutäitur peab ametitegevuses äratama

usaldust kõigis isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes ta toiminguid teeb. KHAT § 4 lg

kohaselt on kohtutäituri kohus tagada üldsuse usaldus kohtutäituri ameti ja ametiga kaasneva

autoriteedi ja aususe vastu.

5.5 Aukohtule edastatud kaebuses palutakse aukohtul hinnata kohtutäituri selgitamiskohustuse

täitmist. Kaebaja viitab oma kaebuses, et kohtutäitur ei vasta suurmale osale kirjadele,

taotlustele, kaebustele ega „ei võta endale ebasobilikke kaebusi menetlusse ega teavita nende

kaebuste kättesaamist“. Samuti, et kohtutäitur ei vasta seadusest tuleneva tähtaja jooksul.

Kohtutäituri poolt edastatud materjalist, lisa 2, nähtub, et Kaebaja on edastanud 30.01.2025

kohtutäiturile selgitustaotluse menetluses olevate täiteasjade kohta. Kohtutäituri abi on

vastanud Kaebaja selgitustaotlusele 27.02.2025 järgnevalt:

„Küsimus number 1: Mille eest kohtutäitur Rocki Albert tasu soovib?

Kohtutäitur Eha Nikker on teinud KTS § 41² alusel täiteasjas 173/2008/788 kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsuse 21.04.2022 ja täiteasjas 173/2008/789 kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsuse 08.04.2022. Kohtutäituri vahetumine ei lõpeta nõuet. Kohtutäituri

ametist vabastamisel annab lahkuv kohtutäitur valdkonna eest vastutava ministri käskkirja

alusel tema menetluses olevad täitetoimikud üle teisele sama piirkonna kohtutäiturile.

Täitemenetlused jätkuvad kuni ei ole alust nende lõpetamiseks. Seadusandja on täitmise

aegumisel näinud ette kohtutäiturile õiguse nõuda kohtutäituri põhitasu.

Küsimus number 2: Kas kohtutäitur Rocki Albertil on õigust saada tasu teise kohtutäituri

tegemata töö eest?

Asjaolu, et sissenõudja nõude täitmine ei õnnestunud, ei tähenda, et kohtutäitur on jätnud

töö tegemata. Kohtutäitur on teinud regulaarselt päringuid registritesse, et tuvastada

võimalik võlgniku vara, mille arvelt saaks nõuet täita (Kinnistusraamat, Liiklusregister,

Maksu-ja Tolliamet, Väärtpaberikeskus, krediidiasutused, Töötamise register, Eesti

Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet jne). Seega kohtutäitur on täitemenetluse kestel teinud

mitmeid erinevaid toiminguid võlgniku vara tuvastamiseks ja võlgnikult võlgnevuse

sissenõudmiseks.

Küsimus number 3: Milliseid toiminguid on kohtutäitur Rocki Albert antud võlgnevusega

teinud, et temal oleks õigust saada tasu kohtutäitur Eha Nikkeri tasudest?

Kohtutäituri vahetumine ei lõpeta nõuet. Seadusandja on täitmise aegumisel näinud ette

kohtutäiturile õiguse nõuda kohtutäituri põhitasu. Kohtutäituri vahetumine ei lõpeta nõuet.

Kohtutäituri ametist vabastamisel annab lahkuv kohtutäitur valdkonna eest vastutava

ministri käskkirja alusel tema menetluses olevad täitetoimikud üle teisele sama piirkonna

kohtutäiturile. Kohtutäituri seadus fikseerib kohtutäituri tasu suuruse kindla summana.

9

Kohtutäitur ei pea KTS § 41² kohast põhitasu otsust põhjendama ning sätte kohaldamine ei

sõltu sellest, mitu täitetoimingut ja kui suure ajakuluga on kohtutäitur võla sissenõudmiseks

teinud. Täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE eelnõu

seletuskirja kohaselt (lk-d 8 ja 9) lähtub KTS §-s 41² sätestatud tasu suurus täiturite

keskmistest kuludest täitmisele. Ka tavajuhul on kohtutäituri põhitasu suurus seadusega

fikseeritud ega sõltu tehtud täitetoimingutest ja nende ajakulust või keerukusest.

Küsimus number 4 esimene pool: Kui Justiitsministeerium leiab, et kohtutäitur Rocki

Albertil on õigus saada kohtutäituri Eha Nikkeri tasusid, siis kas Justiitsministeerium ei ole

kaalunud seaduse muutmist, mis kaotab antud õiguse?

Küsimus ei ole suunatud kohtutäiturile ja kohtutäitur sellele ei vasta.

Küsimus number 4 teine pool: Kas osapooled ei leia, et arvestades menetlusökonoomikat,

peaks kohtutäitur Rocki Albert siiski otstarbekaks lõpetada menetlus täiteasjas

173/2008/789 ja täiteasjas 173/2008/788? Kohtutäitur ei ole antud täitemenetlusega

täitetoiminguid teinud ja möödas on ca 17 aastat. Kas see ei ole kahele kohtutäiturile

piisav/mõistlik aeg, et võlgnevust kätte saada? Kuid põhiline on asjaolu, et kohtutäitur Rocki

Albert ei ole antud täitemenetluses „osutanud teenust“, mille eest tasu saada.

Kohtutäitur ei osuta teenust, kohtutäitur viib täitemenetlust läbi seaduse alusel ja kohtutäituri

õigus saada tasu tuleneb samuti seadusest. Kohtutäituri vahetumine ei lõpeta nõuet (sh

kohtutäituri tasu nõuet). Seadusandja on täitmise aegumisel näinud ette kohtutäiturile õiguse

nõuda kohtutäituri põhitasu. Kohtutäituri vahetumine ei lõpeta nõuet. Kohtutäituri ametist

vabastamisel annab lahkuv kohtutäitur valdkonna eest vastutava ministri käskkirja alusel

tema menetluses olevad täitetoimikud üle teisele sama piirkonna kohtutäiturile. Kohtutäituri

seadus fikseerib kohtutäituri tasu suuruse kindla summana. Kohtutäitur ei pea KTS § 41²

kohast põhitasu otsust põhjendama ning sätte kohaldamine ei sõltu sellest, mitu

täitetoimingut ja kui suure ajakuluga on kohtutäitur võla sissenõudmiseks teinud.

Täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE eelnõu seletuskirja

kohaselt (lk-d 8 ja 9) lähtub KTS §-s 41² sätestatud tasu suurus täiturite keskmistest kuludest

täitmisele. Ka tavajuhul on kohtutäituri põhitasu suurus seadusega fikseeritud ega sõltu

tehtud täitetoimingutest ja nende ajakulust või keerukusest.

Küsimus number 5: Kas ei ole mõistlikum muuta seadust, et kui üks kohtutäitur lõpetab

tegevuse ja alles on ainult nõue kohtutäiturite tasu väljamõistmiseks, siis nõue kustub koos

kohtutäituriga?

Kui osapooled asjaoludega ei nõustu, siis millisele seadusele osapooled tuginevad? Kas

Justiitsministeerium kaalub seaduse muutmist, kui osapooled võlgniku seisukohtadega ei

nõustu? Ükski osapool ju ei tasu kellelegi, kes temale teenust osutanud ei ole.

Seaduse muutmine ei ole kohtutäituri pädevuses.

Kohtutäitur leiab, et osas „teemaväline küsimus“ on tema oma seisukoha võlgnikule

edastanud.

Lõpetavale osale vastuseks märgib kohtutäitur, et kohtutäitur vastab nii kiiresti kui võimalik,

kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva möödumisel avalduse või selgitustaotluse

laekumisest arvates.

Kohtutäitur võib vastamisest võib loobuda, kui:

1) isikut ei ole võimalik tuvastada;

10

2) puuduvad isiku kontaktandmed;

3) isikul puudub õigus nõutavat teavet saada;

4) isik on piiratud teovõimega ja talle on kohtu poolt määratud eestkostja ning märgukiri või

selgitustaotlus on esitatud esindaja eelneva nõusolekuta;

5) isik on selgelt väljendanud seisukohta, et ta ei soovi pöördumisele vastust;

6) pöördumine ei ole esitatud eesti keeles ja „Keeleseaduse” § 12 kohaselt ei ole adressaat

kohustatud sellele vastama;

7) pöördumise sisu ei ole loetav või arusaadav;

8) pöördumine on deklaratiivse tähendusega;

9) vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu kohtutäituri töökorralduse muutmist, takistab

talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi“.

5.6 Lisadest 2-8 nähtub, et kohtutäituri büroost on edastatud kaebajale täiteasjade ülevaated,

millest nähtub kuupäevaliselt, millal ning milliseid ametitoiminguid on kohtutäitur teinud.

Samuti, iga kiri sisaldab ka manuseid, mis kinnitavad e-kirjas kirjeldatud ametitoimingute

tegemise kuupäevi.

Lisa 16-st ja 17-st nähtub samuti, et kohtutäitur on oma selgitamiskohustust täitnud. Näiteks,

kohtutäituri abi on Kaebajale selgitanud, et ainuüksi asjaolu, et kohtutäituri antud vastus

Kaebajat ei rahulda, ei tähenda, et kohtutäitur ei oleks vastanud ning igat pöördumist

pealkirjaga „kaebus“ ei pea TMS § 217 korras läbi vaatama, kuna kaebusele peab eelnema

toiming või toimingust keeldumine, mille peale saab kaebust esitada. Samuti on selgitatud,

et deklaratiivse sisuga kirjadele, nt milles soovitab Kaebaja kohtutäituri büroo töötajal

töökohta vahetada, ei vastata.

5.7 Aukohtu hinnangul, tuginedes kohtutäituri poolt edastatud materjalile, on kohtutäitur

vastanud Kaebaja edastatud küsimustele, seega täitnud oma selgitamiskohustust.

Teenindusvalmiduse kohustuse täitmist tõestab kohtutäituri poolt edastatud lisad 14 ja 15,

mis illustreerivad Kaebaja ja kohtutäituri vahelist massilist kirjavahetust. Kaebaja ei ole,

vaatamata aukohtu korduvatele päringutele, edastanud tõendeid oma kaebuses toodud

etteheidete kohta. Aukohus leiab, et antud juhul ei ole kohtutäitur KHAT-st tulenevat

selgitamis- ja teenindusvalmiduse kohustust rikkunud.

5.8 Kohtutäiturimäärustiku § 23 lõike 3 kohaselt vastab kohtutäitur nii kiiresti kui võimalik,

kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva möödumisel avalduse või selgitustaotluse

laekumisest arvates.

Aukohtule edastatud (kohtutäituri poolt) materjalist nähtub, et kohtutäituri büroo on olnud

pidevas suhtluses Kaebajaga. Nt lisa 1 kirjavahetusest nähtub, et Kaebaja 10.10.2024

pöördumisele on vastatud 11.10.2024, 15.10.2024 pöördumisele on vastatud 22.10.2024,

22.10.2024 pöördumisele on vastatud 28.10.2024, 28.10.2024 pöördumisele on vastatud

30.10.2024, 30.10.2024 pöördumise on vastatud 4.11.2024. Kirjavahetusest pealkirjaga

„Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused dokumendi koopia väljastamise eest“ nähtub

samuti, et kohtutäitur on vastanud Kaebaja pöördumistele seaduses ettenähtu aja jooksul.

Igakuise mittearestitava miinimumi võimaldamiseks 21.03.2025 edastatud avaldusele on

kohtutäitur vastanud 26.03.2025.

Hinnates aukohtule edastatud kirjavahetust nähtub, et kohtutäituri büroost on vastatud

Kaebaja pöördumistele seadustest tuleneva ajajooksul. Kaebaja ei ole aukohtule edastanud

11

konkreetseid pöördumisi, millest oleks võimalik järeldada, et kohtutäitur on jätnud oma

vastamiskohustuse täitmata.

II kohtutäituri tegevus ja seadusega ettenähtud tähtaegade järgimist temale esitatud

kaebuste menetlemisel

5.9 Hea ametitava § 11 lg 3 kohaselt täidab kohtutäitur talle seadusega pandud ülesandeid

seaduses sätestatud tähtaja jooksul või nii kiiresti kui võimalik ilma põhjendamatu

viivituseta. Kohtutäituri otsuse või tegevuse/tegevusetuse peale on menetlusosalisel TMS §

217 lg 1 järgi õigus esitada kaebus kohtutäiturile endale. TMS § 217 lg 3 kohaselt kaebuse

kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva

jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 217 lg 5 kohaselt

kohtutäitur teeb kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte.

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse

kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse TMS § 218 lg 1 esimese lause järgi

maakohtule. TMS § 218 lg 1 näeb ette, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma

eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

Edastatud kaebuses leiab Kaebaja, et kohtutäitur ei vasta kaebustele ning „ei võta endale

ebasobilikke kaebusi menetlusse ega teavita nende kaebuste kättesaamist“.

Materjalidest nähtuvalt on Kaebaja esitanud 28.10.2024 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale.

Kohtutäitur on 04.11.2024 koostanud otsuse kaebuse läbivaatamata jätmise kohta ning on

otsuses selgitanud ja põhjendanud oma otsust.

21.12.2024 on Kaebaja edastanud kohtutäiturile kaebuse. Kaebaja on oma kaebuses

taotlenud, et kohtutäitur tühistaks vara ja kohustuste nimekirja esitamise nõude. Kohtutäituri

abi on 31.12.2024 vastanud Kaebajale, et kohtutäitur ei vaata Kaebaja edastatud pöördumist

läbi kaebusena ja ei tee selle kohta TMS § 217 kohast otsust, „kuna kaebusest ei selgu, mida

kohtutäitur seoses vara nimekirja nõudega rikkunud on“. Kohtutäituri abi on lisanud ka

selgituse: „Täitemenetluse seadustiku § 59 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtutäiturile andma

oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. Seadus ei sätesta,

millal täitemenetluse käigus kohtutäitur teavet küsida võib või mitu korda ta seda küsida

võib. Seadus ei sätesta ka, et vara ja kohustuste nimekiri tuleb kohtutäiturile esitada

täitemenetluse alguses või teatud aja jooksul alates täitemenetluse algatamisest.

Kohtutäituri nõudel on võlgnik kohustatud nimekirja esitama. Ainuke piirang tuleneb

täitemenetluse seadustiku § 62 lg-st 8, mille kohaselt on võlgnik kohustatud ühe aasta

jooksul pärast vande andmist veel kord vande andma üksnes juhul, kui kohtutäituril on alust

arvata, et võlgnik on pärast vande andmist vara omandanud. Kohtutäitur ei ole varem sellist

taotlust Teie suhtes kohtule esitanud. Nüüd sissenõudja PlusPlus Capital AS taotlusel

kohtutäitur sellise avalduse kohtule esitab“.

Kohtutäitur on vastanud ka Kaebaja 13.03.2025 esitatud kaebusele 18.03.2025.

Aukohtule edastatud materjali ja kohtutäituri antud selgitustele tuginedes on aukohus

seisukohal, et kohtutäitur on kaebustele vastanud ning vastused on antud seaduses ettenähtud

tähtaja jooksul. Samuti on kohtutäitur selgitanud, mis põhjusel on ta otsustanud kaebuse jätta

läbivaatamata. Aukohus märgib, et TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada

kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest

keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel (Riigikohtu 2. juuni 2008. a määrus

12

tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 16). Igat pöördumist, mille peakirjaks on „kaebus“ ei ole

menetlusökonoomikat silmas pidades mõistlik käsitleda kaebustena ning oleks kohtutäiturile

koormav. Pelgalt pöördumise pealkirjast ei piisa ainult, et seda automaatselt käsitleda

kaebusena. Seda seisukohta kinnitab ka TMS § 217 tulenev konkreetne tingimus - kaebus

esitatakse kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu

tegemisest keeldumise. Aukohus on arvamusel, et iga pöördumise puhul tuleks hinnata selle

sisu ja eesmärki. Kui pöördumine ei vasta TMS § 217 sätestatud kaebuse tunnustele (näiteks

on tegemist lihtsalt teabenõude või selgitustaotlusega), ei saa seda käsitleda kaebusena

täitemenetluse seadustiku mõttes.

5.10 Kaebaja väidab aukohtule edastatud e-kirjas, millele on kaasa lisanud ka manuse

„23.02.2024 viimane automaatne teavitus“, et kohtutäituri poolt viimane automaatteavitus

aadressile [email protected] saabus 23.02.204. Kohtutäituri poolt aukohtule edastatud

kirjavahetusest nähtub aga, et Kaebaja on vastanud kohtutäitur Rocki Alberti büroo

13.03.2025 automaatse teavituskirja peale.

Aukohus leiab, et Kaebaja väide automaatteavituse väljalülitamise kohta ei vasta antud juhul

tõele. Kaebaja ise ei ole muid tõendavaid dokumente aukohtule edastanud, millest võiks

järeldada vastupidist. Antud juhul on Kaebaja väited paljasõnalised.

III Kaebuses viidatud juhtudel täitetoimikute sisuga tutvumise võimaldamine

5.11 Kohtutäiturimäärustiku § 19 lg 1 sätestab, et täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel

avatakse täitetoimik ning lõike 4 kohaselt peab täitetoimiku sisukord olema igal ajal

prinditav. KTS § 42 sätestab väljatrüki, dokumendi koopia ja õiendi väljastamise tasu.

Kohtutäitur on aukohtule selgitanud, et ei ole keeldunud Kaebajale lõpetatud ja arhiveeritud

toimikute sisukorda väljastamast, „kui võlgnik nimetaks, millistest lõpetatud toimikutest ja

milliseid dokumente ta sooviks“.

Kohtutäiturite praktikas on olnud juhtumeid, kus menetlusosalised nõuavad pahatahtlikult

korduvalt samade dokumentide väljastamist, sealhulgas lõpetatud täitetoimikute materjale.

Lõpetatud toimikud arhiveeritakse. Kuna toimikud on arhiveeritud, peab kohtutäituri büroo

töötaja neid arhiivist otsima ning nendest koopiad tegema. Täitemenetluse toimikud võivad

olla ääretult mahukad. Seega oleks õiglane, kui lõpetatud toimikust koopiat taotlev isik

konkretiseerib, millist dokumenti ta täpselt soovib. Aukohus on seisukohal, et kuna Kaebaja

ei ole esitanud tõendit, mis viitaks või annaks alust arvata, et kohtutäitur on keeldunud

Kaebajale väljastamast konkreetset dokumenti, ei ole kaebuses etteheidetud tegu võimalik

tuvastada.

Koja aukohtu pöördumine Kaebaja poole tõendite esitamiseks

6. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 102 lõige 2 teise lause kohaselt on aukohus kohustatud välja

selgitama menetlevas asjas olulised asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid

omal algatusel.

7. Koja aukohtu koosseisu eesistuja edastas 12.03.2025 Kaebajale kirja, milles selgitas, et

Justiits-ja Digiministeerium on edastanud tema kaebuse seoses kohtutäitur Rocki Alberti

ametitegevusega Koja aukohtule aukohtumenetluse läbiviimiseks ning et Koja aukohus

luges 26.02.2025 otsusega nr 4 aukohtumenetluse algatatuks. Koosseisu eesistuja selgitas,

13

et kuna aukohus on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulised asjaolud ja

vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel, siis palub ta Kaebajal edastada

kõik tõendid Justiitsministeeriumile 31.01.2025 edastatud selgitustaotluses väljatoodu

kohta, sh selgitustaotluses väljatoodud kohtutäituri keeldumine täitetoimiku sisu saatmise

kohta; kohtutäiturile edastatud e-kirjad, kaebused, avaldused, selgitustaotlused, millele

kohtutäitur ei ole vastanud seaduses sätestatud tähtaegade jooksul; tõendid, et kohtutäitur

on maha võtnud automaatkinnitused e-kirja aadressile [email protected]. Samuti, kõik

tõendid 7.03.2025 Justiits-ja Digiministeeriumile edastatud e-kirjas väljatoodule. Tõendid

paluti esitada hiljemalt 17. märtsiks 2025 aadressil [email protected].

8. Kaebaja vastas Koja aukohtu koosseisu eesistuja kirjale 12.03.2025 selgitades, et „kuna

kohtutäitur Rocki Albertiga seotud dokumente, kirju, taotlusi, kaebusi on kokku meeletult

palju ja soovin olla väga põhjalik. Sellest tulenevalt on 5 päeva vastamiseks on kindlasti

liiga vähe, kuna mul on oma elu ka. Teen juba kokkuvõtet, aga kirju on juba meeletus

koguses ja nende läbitöötamine võtab aega“ ning palus pikendada vastamise tähtaega 30

päevani.

9. Koosseisu eesituja rahuldas Kaebaja taotluse ning pikendas vastamise tähtaega kuni 31.

märtsini 2025.

10. Kaebaja edastas 1. aprillil 2025 kirja Koja aukohtule koos kahe lisaga (Kaebaja 24.03.2025

pöördumine kohtutäitur Rocki Alberti poolse seoses aukohtu menetlusega ning 23.02.2024

viimane automaatne teavitus). Koja aukohtu pöördumisele tõendite esitamiseks asus

Kaebaja seisukohale, et kuna kohtutäitur Rocki Albert ei vastanud tema 24.03.2025

edastatud pöördumises küsimusele, et „kas kohtutäitur Rocki Albert tagandab ennast

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aukohtu liikmena antud menetlusest“, siis „ sellest

tulenevalt ei näe avaldaja mitte mingisugust mõtet edastada Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koja aukohtule tõendeid, kui aukohtu liige on menetluses olev

kohtutäitur. Kuna kohtutäitur Rocki Albert on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

aukohtu liige, siis kohtutäitur Rocki Albert saab teha ise täieliku ülevaate ja selgitada kõiki

kaebuste aluseks olevaid asjaolusid“.

11. Koja aukohtu koosseisu eesistuja pöördus täiendavalt Kaebaja poole põhjusel, et Kaebaja

leidis oma vastuskirjas aukohtule, et kuna kohtutäitur Rocki Albert ei ole vastanud tema

24.03.2025 pöördumisele, et kas kohtutäitur Rocki Albert tagandab ennast aukohtu

liikmena antud menetlusest, siis on Kaebaja seisukohal, et „antud menetlus on

ajaraiskamine, kui menetlusosaline on ise aukohtu liige ja menetleb endaga seotud

menetlust“ ning selgitas Kaebajale järgnevat: „Siinkohal soovin selgitada, et kohtutäitur

Rocki Albert kuulub aukohtu liikmete nimekirja, kuid kohtutäitur on antud menetluses

menetlusalune, ehk üks menetluspool, ning ei menetle antud menetlust, seega ei ole

kohtutäituril vaja ennast ka taandanda. Aukohtumenetluses määratakse iga menetluse jaoks

kindel koosseis, nii ka käesolevalas menetluses, ning koosseis vaatab aukohtule edastatud

materjali läbi ning teeb vastava otsuse. Samuti kirjutate, et pöördute edasiselt Justiits- ja

Digiministeeriumi poole. Selgitan, et oma 13.03.2025 kirja nr 3-11/7-4 pöördumises olen

Teile selgitanud, et Justiits- ja Digiministeerium edastas 21.02.2025 Teie esitatud kaebuse

seoses kohtutäitur Rocki Alberti ametitegevusega Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

aukohtule aukohtumenetluse läbiviimiseks. Koja aukohus luges 26.02.2025 otsusega nr 4

aukohtumenetluse algatatuks. Teisisõnu, antud menetlus on algatatud Teie poolt edastatud

kaebuse põhjalt“. Koosseisu eesituja andis veelkord Kaebajale võimaluse esitada Koja

aukohtule kõik tõendid Justiitsministeeriumile 31.01.2025 edastatud selgitustaotluses

14

väljatoodu kohta, sh selgitustaotluses väljatoodud kohtutäituri keeldumine täitetoimiku sisu

saatmise kohta; kohtutäiturile edastatud e-kirjad, kaebused, avaldused, selgitustaotlused,

millele kohtutäitur ei ole vastanud seaduses sätestatud tähtaegade jooksul; tõendid, et

kohtutäitur on maha võtnud automaatkinnitused e-kirja aadressile [email protected].

Samuti palus esitada kõik tõendid 7.03.2025 Justiits-ja Digiministeeriumile edastatud e-

kirjas väljatoodule. Tõendite edastamise tähtajaks anti 7. aprill 2025 aadressil

[email protected].

12. Kaebaja antud kirjale ei vastanud ja tõendeid ei esitanud.

13. Koja aukohtu 14.04.2025 toimunud istungil jõudis aukohtu koosseis seisukohale, et kuna

Kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi konkreetset tõendid põhistamaks oma kaebuses toodud

väited, ning kohtutäitur on edastanud omapoolsed selgitused koos tõenditega, on tegemist

sõna-sõna vastu olukorraga. Objektiivseid tõendeid (näiteks konkreetsed e-kirja päised,

millele ei ole Kaebaja vastust saanud), mis näitaksid/tõestaksid juhtumi toimumist, ei ole

esitatud, mistõttu ei saa, tuginedes aukohtu käsutuses olevale materjalile väita, et kaebuses

väljatoodud etteheited oleksid aset leidnud.

14. Tõendikogumi kvaliteet on eriti oluline sõna sõna vastu olukorras. Aukohtu reglemendi §

12 lg 5 teise lause kohaselt on aukohus kohustatud välja selgitama menetletavas asjas

olulised asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Tuvastamaks

fakti ja uurimaks, kas kaebuses esitatud on aset leidnud pöördus Koja aukohtus Kaebaja

esitaja poole, et viimane esitaks kõik vajalikud tõendid. Kaebaja seda ei teinud ja leidis, et

kuna kohtutäitur on aukohtu liige on antud menetlus ajaraiskamine. Kaebaja ei esitanud ka

tõendeid peale korduvat pöördumist tema poole ja selgituste andmist, et kohtutäitur Rocki

Alberti aukohtu liikmeks olemine ei mõjuta kuidagi antud menetlust. Kaebajale selgitati, et

iga menetluse jaoks määratakse koosseis, kes tõendite pinnalt otsuse teeb.

15. Tuginedes aukohtu käsutuses olevale materjalile ja selgitustele on aukohus seisukohal, et

suuresti on tegu nö sõna-sõna vastu olukorraga ning antud juhul ei ole võimalik tuvastada

Kaebaja etteheidete paikapidavust ega jõuda kindlatele järeldustele, et kohtutäitur on talle

etteheidetavad teod toime pannud. Aukohus leiab, et olukorras, kus kaebaja ja

menetlusaluse puhul on tegemist niinimetatud sõna sõna vastu olukorraga ning

menetlusalune on aukohtuga teinud koostööd esitades nii selgitused kui ka lisamaterjalid,

pole tõendamist leidnud süü olemasolu.

Distsiplinaarvastutuse kvalifikatsioon ja selle õiguslik põhjendus

16. Kohtutäituri distsiplinaarvastutuse alused on sätestatud KTS § 56. Nimetatud paragrahvi

punktide 1 ja 2 kohaselt on kohtutäituri distsiplinaarsüütegudeks:

1. ametitegevuses ja ametipidamises õigusaktidest ning koja otsustest ja heast ametitavast

tulenevate kohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine,

sealhulgas kohtutäituri tasumääradele mittevastava tasu võtmine;

2. vääritu tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab

usaldust kohtutäituri ameti vastu, sõltumata sellest, kas tegu pandi toime

ametikohustusi täites või mitte.

17. Distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest näeb KTS § 103 lg 1 aukohtu määratavate

distsiplinaarkaristustena ette noomituse ja rahatrahvi 64-16 000 eurot. Distsiplinaarkaristuse

15

määramine on distsiplinaarsüüteo toimepanemise puhul üldreegel ning karistuse võib jätta

määramata vaid erandkorras, näiteks tegemist on väheolulise rikkumisega ja kohtutäituri süü

on väike (hooletus), et järelevalve eesmärke silmas pidades ei ole karistamine vajalik

(mõjutamiseks piisab tähelepanu juhtimisest ja hoiatamisest ning rikkumine ei ole

kahjustanud kohtutäituri ameti usaldusväärsust.

Kohtutäituri heast ametitavast tulenevate kohustuste tahtlik rikkumine või

mittenõuetekohane täitmine peaks üldjuhul olema karistatav ning erandi tegemiseks peavad

esinema kaalukad põhjendused.

18. Aukohus märgib, olles tutvunud kõigi aukohtumenetluse raames kogutud tõendite ja

selgitustega, et kohtutäituri ametitegevuses ei ilmne KHAT sätete rikkumise tunnuseid.

Kaebaja väited kohtutäituri poolt kaebustele /kirjadele vastamata jätmise kohta ei ole

tõendamist leidnud ning seega kohtutäituri poolset rikkumist ei ole aukohus tuvastanud.

Aukohtumenetluse tulemusel antakse hinnang, kas kohtutäituri ametitegevuses on või ei ole

esinenud rikkumist ning vastavalt sellele siis kas lõpetatakse aukohtumenetlus karistust

määramata, vajadusel juhitakse kohtutäituri tähelepanu puudustele, või määratakse

distsiplinaarkaristus.

19. Kokkuvõtlikult Koja aukohus, arvestades eeltoodut ja hinnates asjaolusid kogumis, leiab,

aukohtumenetlus kohtutäituri tegevuse suhtes tuleb lõpetada.

20. Käesolev otsus teha teatavaks kohtutäitur Rocki Albertile, Justiits- ja Digiministeeriumile

ja ametikogu juhatusele.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Õnne Pajur Tarvi Söömer Kristo Teder

Aukohtu koosseisu eesistuja Aukohtu koosseisu liige Aukohtu koosseisu liige

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Logussov

Aukohtu koosseisu liige