Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-7/117-4 |
Registreeritud | 26.05.2025 |
Sünkroonitud | 27.05.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
Toimik | 1-7/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Välisministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Välisministeerium |
Vastutaja | Riita Proosa (kantsleri juhtimisala, sisejulgeoleku asekantsleri valdkond, korrakaitse ja süüteomenetluse osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Hr Margus Tsahkna
Välisministeerium
Teie: 30.04.2025 nr VÄM/25-0458/-1K
Meie: 26.05.2025 nr 1-7/117-4
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a
määruse nr 171
„Strateegiliste kaupade nimekiri“ muutmise
määruse eelnõu
Austatud minister
Siseministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 171
„Strateegiliste kaupade nimekiri“ (edaspidi määrus nr 171) muutmise määruse eelnõu järgmiste
märkustega arvestamisel:
1. Määruse lisades kasutatav terminoloogia
Juhime tähelepanu, et määruse lisades kasutatav terminoloogia ei kattu Eesti seadusandluses
üldiselt kasutatava terminoloogiaga, mistõttu on keeruline mõista, millised esemed kuuluvad
või ei kuulu strateegiliste kaupade nimekirja.
Näitena terminid „käsirelv“, „automaatrelv“ ja „lisavarustus“. Õigusselguse huvides, soovitame
kasutada samu mõisteid, mis on juba kasutusel siseriiklikus õiguses. Sellest tulenevalt teeme
ettepaneku asendada sõna „käsirelvad“ relvaseaduses (edaspidi RelvS) kasutatud terminiga
„käsitulirelvad“ (RelvS § 833 lg 1 p 1), teksti osas, kus see on asjakohane ehk hõlmab ainult
tulirelvi, ning sõna „automaatrelvad“ terminiga „automaatulirelvad“ (RelvS § 121 lg 1 p 1).
Määruse nr 171 lisas 1 tuuakse kategooria EST3 juures sisse RelvS-i termin „lisaseadmed“,
kuid üldiselt nimetatakse terminit „lisavarustus“. Tekib küsimus, kas mõlemaid mõisteid on
vaja, kui nende sisu on vähemalt osaliselt kattuv. Samuti, kui soovitakse kasutada RelvS-i
sõnastust, vajab täiendamist EST3 märkuse nr 1 esimese lause sõnastus, kuhu tuleb lause lõppu
lisada RelvS § 201 lõike 1 sõnastuses olevad sõnad „ja vajalik tulirelva kasutamiseks“.
Ettepanek: kasutada termineid, mida kasutatakse Eesti seadusandluses, mitte võtta tekst üle
sõna-sõnalt.
2. Strateegilise kauba seaduse kohaldamine tsiviilrelvadele, nende osadele ja
lisaseadmetele
Strateegiliste kaupade nimekiri kehtestatakse strateegilise kauba seaduse (edaspidi StrKS) § 2
lõike 10 alusel.
2 (3)
Määruse nr 171 lisa 1 „Sõjaliste kaupade nimekiri“ siseriiklik kategooria EST3, mille asukohta
eelnõuga muudetakse, nimetab strateegilise kaubana RelvS-is nimetatud tulirelva osad ja
lisaseadmed, mis ei ole loetletud kategoorias ML1. Seletuskirjas selgitatakse, et selle kategooria
eesmärk on määratleda riigisiseses sõjaliste kaupade nimekirjas sõjalise kaubana ka RelvS-is
nimetatud tulirelva osad ja lisaseadmed ning spetsiaalselt konstrueeritud komponendid.
Täiendavalt on määruse nr 171 muutmise eelnõu seletuskirjas (lk 3 kolmas lõik) antud selgitus:
„StrKS ei kohaldata tsiviilrelva ja tsiviilrelva oluliste osade Eestisse sisseveole ega Eestist
väljaveole RelvS § 59 lõikes 4 nimetatud eriloa alusel, samuti tsiviilrelva oluliste osade
edasitoimetamisele Euroopa Liidus (§ 1 lg 2 p 1). Seega ei hõlma sõjaliste kaupade nimekiri
RelvS-st välja jäetud tsiviilrelva osasid ja RelvS-i alusel eriluba vajavaid tsiviilrelva ja selle
olulisi osasid.“
Juhime tähelepanu, et StrKS § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei kohaldata StrKS-i üksnes
tsiviilrelva, selle oluliste osade ning laskemoona Eestisse sisseveole ja Eestist väljaveole
RelvS- i § 59 lõikes 4 nimetatud eriloa alusel, samuti tsiviilrelva, selle oluliste osade ning
laskemoona edasitoimetamisele Euroopa Liidus. Sama paragrahvi lõike 2 punkt 2 sätestab, et
StrKS-i ei kohaldata tulirelva, selle oluliste osade ning laskemoona lihtsustatud korras ajutisele
väljaveole.
Need erandid on StrKS-i lisatud 2012.a jõustunud muudatusena ja täiendavalt muudetud
2015.a. Seletuskirjas on antud selgitus:
„täpsustus tugineb loogilisele arusaamale, mille kohaselt võiks RelvS reguleerida kõik
tsiviilkasutuseks mõeldud relvadega seonduva.“
Kuigi seletuskirjast jääb mulje, et kogu tsiviilrelvadega seonduvale StrKS ei kohaldu, ei ole
StrKS-i kohaldamisalast välja jäetud tsiviilrelva, selle osade ja lisaseadmete alalist eksporti ja
tsiviilrelva mitteoluliste osade ja lisaseadmete piiriülesele veole esitatavaid nõudeid.
RelvS-i kohaselt ei väljastata tulirelva mitteoluliste osade ja lisaseadmete Euroopa Liidu
(edaspidi EL) siseseks edasitoimetamiseks, impordiks ja ajutiseks sisse- ja väljaveoks eelluba,
luba või eriluba. See, aga ei viita kuidagi asjaolule, et StrKS või RelvS neile ei kohaldu.
Tsiviilrelvad, nende osad ja lisaseadmed on nimetatud RelvS-s ja strateegiliste kaupade
nimekirjas. Lisaks on tulirelva lisaseadmete (piiratud käibega padrunisalv, helisummuti,
lasersihik ja öösihik) käitlemisele seatud siseriiklikud piirangud RelvS-is ja piiriülesele
käitlemisele seatud piirangud StrKS-s. Seega ei ole õige väita, et need on RelvS-st ja StrKS-st
välja jäetud.
Eeltoodule viitavad ka sõjaliste kaupade nimekirjas olevad märkused, mille kohaselt ei kasutata
ML1 a ja ML1 b kategooriasse kuuluvate relvade puhul EL-i sõjaliste kaupade nimekirjas
olevaid erisusi:
1) ML1 märkus 1 punkt „c“ (eelnõu lisa 1 lk 2) erand, et ei kohaldata ääretulepadruneid
kasutatava vintraudse tulirelva osas;
2) ML1 b (eelnõu lisa 1 lk 4) punktis „c“ nimetatud erand, et ei kohaldata sileraudsete jahi-
ja sportrelvade osas.
Nende erandite juures on märge „ei kasutata“ juba alates 2015. aastast. Samuti ei nähta ette
erisust kesktulepadrunit kasutatavate vintraudsete tsiviilrelvade osas. Ainus välistus
tsiviilrelvade osas tuleneb ML1 kategooria märkusest nr 2, mille kohaselt ML1 kategooria ei
3 (3)
hõlma RelvS-is nimetatud piiratud tsiviilkäibega relvi ega nende olulisi osi, millele
väljastatakse vajalik luba RelvS-i alusel.
Kokkuvõtteks, StrKS-i kohaldamine ei ole välistatud tsiviilrelvadele, nende osadele ja
lisaseadmetele üldiselt, vaid StrkS piirab seda üksnes teatud liiki vedude puhul, mis on seaduses
otsesõnu nimetatud. Samuti ei kohaldata Eesti sõjaliste kaupade nimekirjas EL-i sõjaliste
kaupade nimekirjas sätestatud erisusi, mis võiksid tsiviilrelvad, nende osad või lisaseadmed
nimekirjast välja jätta. Seetõttu on Siseministeeriumi hinnangul kõik tsiviilrelvad, nende osad
ja lisaseadmed strateegilise kaubana käsitletavad ning kuuluvad sõjaliste kaupade nimekirja,
välja arvatud juhul, kui StrKS näeb ette selgesõnalise erandi. See tähendab, et kui konkreetsele
relvale, selle osale või lisaseadmele ei ole StrKS-is sätestatud erandit, tuleb nende käitlemisel
järgida StrKS-i nõudeid.
Siseministeeriumi hinnangul tuleb määruse nr 171 muutmise eelnõu seletuskirja lk 3
kolmandat lõiku muuta ja selgitada, et StrKS-i kohaldatakse selliste tsiviilrelvade,
tsiviilrelva osade ja tsiviilrelva lisaseadmete käitlemisele, mida ei ole nimetatud StrKS-i
§ 1 lõike 2 punktides 1 ja 2.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Riita Proosa 6125185
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|