Seisukoht MeeTS muutmise seaduse eelnõule
Kellele:
Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna meedianõunik Andres Jõesaar
Kultuuriministeeriumi õigus-ja haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettevõtluse osakonna infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla
16.05.2025
Esitame seisukoha lähtuvalt arusaamast, et raadioturg on kiires muutumises seoses digiraadio tehnoloogial põhineva (DAB+) raadiovõrgu loomisega Eestis ja olukorrast, kus raadiojaamad peavad ebavõrdsetes tingimustes konkureerima erinevate rahvusvaheliste striiminguplatvormidega ning noorte raadiokuulajate osakaal on suures languses. Mõistame Kultuuriministeeriumi kultuurpoliitilist eesmärki, samas ei saa me põhimõtteliselt nõustuda raadioteenuse arengut ja vabadust piiravate põhimõtetega.
Raadiolubade Eesti autorite nõue (§1 p.10)
Eelnõu määratleb Eesti autorina muusikateose autorid (helilooja, sõnade autor, tõlkija, arranzeerija), kes on Eesti päritolu või Eesti residendid. Eesti autori poolt loodud teoseks loetakse muusikateos, kus vähemalt üks autoritest on Eestist.
Oleme seisukohal, et Eesti autorina tuleks käsitleda ka Eesti esitajat. Peame seda põhjendatuks, kuna raadioteenuse osutajana tasume märkimisväärse osa oma reklaamitulust (4.9%) mitte ainult EAÜ-le, vaid ka Eesti Fonogrammide Ühingule ja Eesti Esitajate Liidule. Eelmisel nädalal sai Eesti Ringhäälingute Liit EFÜ tegevjuhilt Rauno Haabmetsalt kirjaliku eelinfo, et uuel lepinguperioodil on plaan tõsta tasumäär 3.5% reklaamitulust 4.5%-ni ehk eeldatakse autoritega pea samaväärset tasu. Meie raadiojaamade repertuaaris on palju Eesti artistide poolt esitatud välismaiste autorite poolt loodud teoseid.
Teeme ettepaneku sisustada MeeTS seaduse eelnõus Eesti autoritena ka Eesti esitajad ja muuta seaduse eelnõus mõiste “Eesti autorid” mõistega “Eesti muusikateosed”.
Seaduse eelnõuga tuuakse Eesti autorite loodud muusikateoste osakaalu miinimumnõue seaduse tasandile. Muudatuste kohaselt varub raadioteenuse osutaja eestikeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 30% Eesti autorite loodud muusikateoste edastamiseks. Raadioteenuse osutaja edastab Eesti autorite loodud muusikateoste miinimummahust vähemalt 50% ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni.
Oleme seisukohal, et 30% Eesti muusikateoste osakaal osades eestikeelsetes raadiojaamades on äärmiselt keeruline ja sunnib raadiojaamasid mängima ühesugust Eesti muusikat, mis toob kaasa raadiojaamade erisuse, unikaalsuse kadumise ja teatud artistide “läbipõletamise” raadioprogrammis. Eesti muusikaturg on piiratud ja vaid teatud osa sellest on sobilik konkurentsivõimelise raadioformaadi jaoks. Samas on Eestis raadiojaamasid, kes vabatahtlikult mängivad sihtrühmast ja formaadist lähtuvalt Eesti muusikat 70+% kogu muusikast. Raadiojaamad on asetatud äärmiselt ebavõrdsesse olukorda, kus ühelt poolt sunnitakse kõikides raadiojaamades seaduse tasandil mängima kindlas mahus Eesti muusikateoseid, teisalt nõutakse veel ka selle kellaajalist esitamist.
Seaduse tasandil Eesti autorite loomingu esitamise kellaajaline nõue on ilmselge liialdus, see toob kaasa repertuaariaruannete mahu tohutu kasvu, ei arvesta uute võimalike raadiojaamade lisandumisega seoses digiraadio levikuga ega väärtusta raadiokuulajate, eriti noorte raadiokuulajate tegelikke vajadusi. Eesti muusika esitamise kellajaline nõue piirab uute võimalike muusikaformaadiga raadiojaamade turuletulekut, mille eesmärk on Eesti raadioturgu mitmekesistada ja konkureerida välismaiste striiminguplatvormidega. Raadiojaamad püütakse selle seadusega viia ebaõiglasesesse olukorda, kus EAÜ, EFÜ ja EEL kui turgu valitseva seisundiga teenuse osutajad määravad ühelt poolt neile makstava tasu, teisalt raadiojaamades mängitava Eesti muusika osakaalu, nüüd ka selle esitamise kellaaja.
Tahame märkida, et erinevalt paljudest teistest meedialiikidest on raadio kuulamine kõigile tasuta ning Eesti raadiojaamad tegutsevad väga madala või negatiivse tulususega.
Toome siinkohal ära palju suurema, Ukraina raadioturu kogemuse, kus seaduse tasandil kehtestati Ukraina muusika 25%-line osakaalu nõue ja sealjuures segmendiline kellaajaline nõue kell 7.00-14.00 ja 15.00 –22.00. Seaduse tulemusena saatsid paljud populaarsed Ukraina artistid raadiojaamadele kirju, milles palusid vähendada nende laulude eetris esitamist, sest need kippusid "läbi põlema" ja tekitasid kuulajates rohkem negatiivseid kui positiivseid emotsioone. Lisaks mõjutas tekkinud olukord otseselt artistide laulude müüki ja nende kontsertide külastatavust. Palume seaduse koostamisel raadiojaamasid päriselt kuulata, võimaldada neil pakkuda erineva formaadiga raadiojaamade kuulajatele parimat võimalikku muusikat ja arvestada Eesti muusikaturu väiksusega. Kui muusikauuuringud näitavad teatud raadiojaamade puhul Eesti muusikateoste kõrget meeldivust, siis neid muusikateoseid ka vastavalt raadiojaamade rotatsiooni nimistus ka esitatakse.
Teeme ettepaneku loobuda seaduse tasandil Eesti muusikateoste esitamise kellaajalisest nõudest, mis piirab raadioteenuse arengut ja vabadust. Juba 30% Eesti muusikateoste esitamise kohustus on teatud formaadiga raadiojaamadele väga koormav. Kõigi huvigruppide eesmärk peaks olema raadiokuulamise kasvatamine võimalikult erinevatele sihtrühmadele, mitte raadioformaatide lämmatamine ebamõistlike piirangutega. Mida suuremad on raadiojaamade kuulajanumbrid, seda enam kasvavad autoritele ja esitajatele makstavad tasud. Taevaraadio oli sunnitud lõpetama näiteks raadiojaama NRJ tegevuse, kuna määratud Eesti muusika nõudega polnud seda võimalik edasi teha. Kaotasime jaama formaadi muudatusega 30 tuhat kuulajat.
FM ja DAB+ raadiojaamadele kehtestatavad nõuded.
Peame oluliseks eraldi välja tuua, et MeeTS peab võrdselt kohtlema nii FM sagedustel kui digiraadio tehnoloogial levivaid raadiojaamasid, seda nii Eesti muusikateoste kui sõnasaadete osakaalu nõuete seisukohalt. Eesti raadioturg vajab kindlasti rikastamist, kuid arvestama peab FM raadiotele määratud karmide kõrvaltingimustega, mis kehtivad kuni november 2031.
Oleme seisukohal, et täiendavad raadiojaamadele suunatud regulatsioonid ei ole põhjendatud ja annavad märku, et seaduse koostaja ei mõista jätkusuutliku raadiojaama programmi ülesehitamise loogikat ja tekkepõhjuseid, mis soodustavad raadioturu mitmekesisust. Kultuurpoliitiline eesmärk peab arvestama nii digiraadio tulekut kui eesmärki tagada Eesti raadiojaamade konkurentsivõime välismaiste striimingu- platvormidega.
Lugupidamisega
Karin Kundla (Taevaraadio OÜ)
Vitali Chyzhov ( Northstar Media OÜ)
Allkirjastatud digitaalselt