Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

105-25/293165

Otsuse kuupäev 26.05.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus Asfaldigrupp OÜ vaidlustus Tartu Linnavalitsuse

riigihankes „Teguri tn lõigus Tähe tn – Turu tn ja Tähe tn

lõigus Ringtee tn – linnapiir taastusremont“ (viitenumber

293165) Asfaldigrupp OÜ hankemenetlusest

kõrvaldamise otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Asfaldigrupp OÜ, esindaja Silver Reiljan

Hankija, Tartu Linnavalitsus, esindaja Jüri Mölder

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 alusel

1. Jätta rahuldamata Asfaldigrupp OÜ vaidlustus Tartu Linnavalitsuse riigihankes „Teguri tn

lõigus Tähe tn – Turu tn ja Tähe tn lõigus Ringtee tn – linnapiir taastusremont“ (viitenumber

293165).

2. Jätta Asfaldigrupp OÜ poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 02.04.2025 avaldas Tartu Linnavalitsus (edaspidi ka Hankija) lihthankemenetluse „Teguri tn

lõigus Tähe tn – Turu tn ja Tähe tn lõigus Ringtee tn – linnapiir taastusremont“ (viitenumber

293165) (edaspidi Lihthange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke

alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD).

2 (16)

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 16.04.2025, esitasid pakkumuse 5 pakkujat, sh

Asfaldigrupp OÜ.

2. 21.04.2025 otsusega kõrvaldas Hankija Asfaldigrupp OÜ hankemenetlusest.

3. 24.04.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Asfaldigrupp OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele kõrvaldada

Asfaldigrupp OÜ hankemenetlusest. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 30.04.2025 kirjaga nr 12.2-10/105 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 06.05.2025 ja neile vastamiseks 09.05.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud tähtpäevadeks täiendavaid seisukohti ei esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Asfaldigrupp OÜ, põhjendas vaidlustust järgmiselt.

5.1. Hankija otsus Asfaldigrupp OÜ hankemenetlusest kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p-i 8

alusel on õigusvastane.

5.2. RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või

taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust

või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või

leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.

Tõendamiskoormis asjaolu osas, et pakkuja suhtes esineb RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud

kõrvaldamise alus, lasub hankijal.

5.3. Tulenevalt tõendamiskoormuse jaotusest ja asjaolust, et hankija kaalutlusotsuste

seaduslikkuse hindamisel on keskse tähendusega otsuse põhjendused, on ka RHS § 95 lg 4

p-ile 8 tugineva kõrvaldamisotsuse tegemisel oluline, et otsus oleks piisavalt motiveeritud

5.4. Hankija on rikkunud kaalutlusreegleid ning RHS § 96 lg-st 5 tulenevat

põhjendamiskohustust. Hankija on tuvastanud otsuse aluseks olevad asjaolud ebaõigesti,

võtnud arvesse asjassepuutumatuid asjaolusid ning teostanud kaalumist vastuolus sätte

eesmärgi ning proportsionaalsuse põhimõttega.

5.5. Vaidlustatud otsusest ei nähtu sisuliselt rikkumisi, millele tuginedes otsustas Hankija

Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldada. Hankija on otsuses vaid märkinud, et riigihangete

registris (edaspidi RHR) on kolm Asfaldigrupp OÜ 2024 hankemenetlust, mille raames

rakendati pakkuja suhtes leppetrahvi. RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud aluse rakendamisel omab

tähtsust eelkõige hankelepingu rikkumise fakt ning rikkumistega seotud asjaolud, mitte pelgalt

leppetrahvi kohaldamine või mittekohaldamine.

5.6. RHS § 95 lg 4 p-i 8 rakendamine eeldab, et ettevõtja oleks rikkunud hankelepingust

tulenevat olulist nõuet ja seda omakorda oluliselt või pidevalt. Ilma otsuses konkreetsetele

rikkumistele osutamata ja nendega seotud asjaolusid välja toomata ei ole võimalik kontrollida,

kas otsuses väljatoodud õiguskaitsevahendite esemeks olevaid rikkumisi saab käsitada olulise

nõude olulise rikkumisena. Samuti ei ole sellel põhjusel võimalik otsuse alusel tuvastada,

millistest kaalutlustest lähtuvalt ning milliste rikkumistena on Hankija ise otsuses kajastatud

õiguskaitsevahendite rakendamise aluseks olevaid asjaolusid käsitanud.

3 (16)

5.7. Otsus on õigusvastane ka seetõttu, et Hankija on tuvastanud faktilised asjaolud ebaõigesti

ning lähtunud otsuse tegemisel sobimatutest kaalutlustest. Hankija viitab otsuse tekstis ka

riigihankele viitenumbriga 223372, kuid otsuse resolutiivosa kohaselt otsustas Hankija

kõrvaldaja Vaidlustaja hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p-i 8 kooseisu täitmise tõttu, kuna

pakkuja on oluliselt rikkunud varasemalt sõlmitud hankelepinguid (sõlmitud riigihangete

viitenumbritega 276694, 279541 ja 276672 tulemusel), mille tõttu on hankeleping üles öeldud

ja/või makstud leppetrahvi.

5.8. Hankija on otsuse põhjendamisel toonud välja üksnes asjaolu, et RHR-is on nähtavad

lepingud, mille puhul on Vaidlustajalt nõutud leppetrahvi. Seda, milles rikkumised täpsemalt

seisnevad, kas need on käsitatavad asjaomaste lepingute oluliste nõuetena ning miks võib

rikkumisi pidada oluliseks ja/või pidevaks, ei ole Hankija piisavalt analüüsinud. Otsusest ei

nähtu, et Hankija oleks kaalutlusõigust üldse kasutanud.

5.9. Kui Hankija peaks oma argumentatsiooni vaidlustusmenetluses täiendama ja täpsustama,

siis ei saa vaidlustuskomisjon alles vaidlustusmenetluses esitatud argumente arvesse võtta.

Hankija pidi Vaidlustaja suhtes hindama igat konkreetset hankelepingu rikkumist, s.o kas

rikutud tingimust saab pidada vastava lepingu oluliseks osaks ja kas rikkumine oli oluline või

pidev. Peale selle peavad Hankija otsusest nähtuma küllaldased kaalutlused, miks on selline

teguviis proportsionaalne. Viimane hõlmab mh hinnangut sellele, millistel põhjustel on

Vaidlustaja varasem tegevus muutnud ta Hankija jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga

lepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu. Vaidlustatud Hankija otsus

nendele nõuetele ei vasta.

5.10. Hankija 21.04.2025 otsus on õigusvastane ainuüksi põhjusel, et Hankija ei ole

nõuetekohaselt täitnud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest võrsuvat ja RHS § 96 lg-s 5

konkretiseeritud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse põhjendamise kohustust ja on

jätnud kasutamata oma kaalutlusõiguse.

5.11. Vaidlustaja puhul ei esine RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud kõrvaldamise aluseid.

Vaidlustajaga seotud riigihangete viitenumbritega 276694, 279541 ja 276672 puhul

rikkumisena märgitud tähtaegade ületamiste puhul ei olnud tegemist oluliste tingimuste oluliste

ega pidevate rikkumistega ning nendele tuginedes Vaidlustaja kõrvaldamine Riigihankest ei ole

proportsionaalne ega anna alust pidada Vaidlustajat niivõrd ebausaldusväärseks, et temaga

lepingu sõlmimine oleks vastuvõetamatu.

5.12. RHS § 95 lg 4 p 8 näeb pakkuja kõrvaldamise täiendavate tingimustena ette asjaolu, et

võlgniku suhtes on rakendatud õiguskaitsevahendeid. Tulenevalt VÕS § 101 lg-st 3 ei ole

õiguskaitsevahendit seoses lepingu rikkumisega võlgniku vastu võimalik rakendada, kui

rikkumise põhjustas võlausaldaja enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille

toimumise riisikot ta kannab. Lisaks sellele poleks vähemalt üldjuhul proportsionaalne lugeda

RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamisel oluliseks nn formaalset rikkumist (VÕS § 103 kohaselt

vabandatav rikkumine), sest võlgnik ei saanud seda mõjutada ega lepingu sõlmimise ajal

arvestada. Sedalaadi rikkumine ei saa reeglina tekitada põhjendatud kahtlust ettevõtja

usaldusväärsuses seoses tulevikus sõlmitavate hankelepingutega.

5.13. RHS § 97 lg 1 kohaselt võib pakkuja või taotleja, kellel esineb vähemalt üks RHS § 95

lõike 1 punktides 1–3 ja lõike 4 punktides 2–11 nimetatud alustest, riigihankes, mille eeldatav

maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, esitada tõendid selle kohta, et ta on

võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Kui Hankija leidis, et Vaidlustaja suhtes

võib esineda RHS § 95 lg 4 p-is 8 toodud kõrvaldamise alus, siis tuli Hankijal enne otsuse

tegemist anda Vaidlustajale võimalus esitada oma seisukohad ja võimalikud tõendid selle kohta,

et Vaidlustaja on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Hankija seda ei teinud.

4 (16)

5.14. Vaidlustaja selgitab riigihangete viitenumbritega 276694, 279541 ja 276672 tulemusel

sõlmitud lepingute täitmise käigus määratud leppetrahvidega seonduvat.

5.14.1. Riigihanke viitenumber 276694 tulemusel sõlmitud lepingu alusel toimus Karlova kooli

parkla ümberehitus / asfalteerimine. Riigihanke maht oli ca 80 000 eurot käibemaksuta.

Lepingu täitmiseks tuli ehitada parkla hiljemalt 31.07.2024. Vaidlustaja esitas allhankena

tellimuse reovee õlipüüdurile, mis tuli paigutada parkla sadevee süsteemi, kuid Vaidlustajale

tarniti ebaõige spetsifikatsiooniga õlipüüdur. Õige õlipüüdur tarniti ja Karlova kooli parkla anti

üle 31.08.2024, s.o päev enne, kui koolil oli tegelik vajadus asuda parklat reaalselt kasutama.

Seoses asjaoluga, et õppetöö algas 01.09.2024 ei saanud, tulenevalt parkimise vähesest

intensiivsusest, õlipüüdur olla ohuks keskkonnale ega takistuseks autode parkimiseks. Hankija

pidas vajalikuks siiski leppetrahvi rakendamist summas 6540,38 eurot.

5.14.2. Riigihanke viitenumber 279541 tulemusel sõlmitud lepingu alusel toimusid Tartumaal,

Kambja vallas tee (tänava) asfalteerimistööd. Kokkulepitud tööd said tähtajaks valmis ja anti

tähtaegselt kasutusse. Vaatamata sellele, et tavapäraselt teede ehitamisel ei kajastata teede puhul

nende kõrguslikke andmeid (oluline on üksnes tööde maht ja ulatus), siis sellel juhul esitas

hankija esindaja palve saada ka kõrguslikke andmeid. Tulles vastu hankija soovile, tellis

Vaidlustaja teostusjoonistele täiendavalt tee paiknemise kõrguslikud andmeid, milliste

mõõtmiste ja projektis kajastamise tõttu lükkus täitmise tähtaeg edasi 56 päeva võrra. Samuti

oli viivituse põhjuseks hankija esindaja lepinguga mitte hõlmatud soov saada enda valdusesse

andmed tee pinnase „puurkehade“ osas. Selleks puuriti valmis ehitatud teesse sellekohased

süvendid ja anti need laborisse analüüsimiseks, milliste vastuse saamine oli samuti põhjuseks

tööde üleandmise vormistamisega viivitamisele. Alusetud on süüdistused garantii

mitteandmisest, kuivõrd hankijaga on lepitud kokku, et hankija ei tasu (ei ole käesoleva ajani

tasunud) 2% lepingu hinnast ja hoiab seda garantiitasuna enda arvelduskontol. Kambja vald on

valmis kinnitama tööde tähtaegset valmimist, samuti asjaolu, et viivitus on tekkinud üksnes

töödega kaasneva tehnilise dokumentatsiooniga, milline ei ole kunagi takistanud valminud töö

kasutamist. Trahvi hankija ei määranud.

5.14.3. Riigihanke viitenumber 276672 tulemusel sõlmitud lepingu alusel toimus tänavavõrgu

rekonstrueerimine Tartus, Jaama tänaval. Tööd teostati tähtajaks. 10 päeva võrra viibis tööde

üleandmise vormistamine üksnes tööde osa, mis oli seotud tänavate ristmikule valgusfooride

paigaldamisega. Üleandmise vormistamise viibimise põhjuseks oli asjaolu, et Vaidlustaja

allhankija Traffest OÜ oli tellinud ebaõiged valgusfooride releed. Tartu linn esitas Vaidlustajale

ca 2000 euro suuruse leppetrahvi nõude (riigihanke maht oli ca 600 000 eurot).

5.15. Väheoluliste puuduste esinemine mahukate ehitustööde käigus on pigem tavapärane kui

erandlik. Tavapärane on olukord, kus suuremahuliste tööde osas on tellijal / hankijal erisoove,

täpsustusi ja esineb väheolulisi vajakajäämisi, millised ehitaja poolt mõistliku aja jooksul

kõrvaldatakse. Lihthankes on esitanud pakkumused lisaks Vaidlustajale veel 4 pakkujat.

Vaidlustaja on veendunud, et olukorras, kus suuremahuliste projektide täitmisel on

mõnepäevased viivitused pigem tavapärased, kui erandlikud, ei ole Hankija poolt Vaidlustaja

kõrvaldamisel tegemist pakkujate võrdse kohtlemisega.

5.16. Hankija viidatud lepingute täitmisel ilmnenud puudused on väheolulised, ei ole takistanud

valminud objektide kasutamist ja ei ole toonud kaasa kahju tekkimist hankijatele. Pigem on

need tingitud hankija soovidele vastutulekust, allhankijate eksimustest või muudest lepingu

hinda ja saavutatavat eesmärki silmas pidades väheolulistest asjaoludest.

5 (16)

6. Hankija, Tartu Linnavalitsus, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata

järgmistel põhjustel.

6.1. Hankija ei nõustu Vaidlustaja etteheidetega. Hankija on esitanud otsuses kaalutlused ning

põhjendused Vaidlustaja poolt kolme varasema riigihankelepingu olulise lepingu tingimuse

rikkumise kohta olulises mahus.

6.2. Hankija on vaidlustatud otsuses näidanud, milles seisneb varasemate hankelepingute

rikkumine, esitanud põhjendused, et rikkumine oli oluline ning hinnangu, et konkreetselt

rikutud tingimust saab pidada vastava lepingu oluliseks osaks. Hankija hinnangul ei vaja

otsuses erilist kaalumist asjaolu, kas lepingu täitmise tähtaeg on oluline lepingutingimus.

Asjaolu, et riigihangete alusdokumentides esitatud lepingu täitmise tähtaeg on oluline

lepingutingimus, on üldteada asjaolu ainuüksi võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt. Kui

teised varasematel riigihangetel osalenud pakkujad teadnuks, et saavad lepinguid omatahtsi

täita ükskõik kui kaua, oleksid nad teinud ise suure tõenäosusega ka soodsama pakkumuse ja

osutunuks võib-olla ise edukaks pakkujaks.

Vaidlustatud otsusest nähtub, et kõigi kolme lepingu puhul on ületatud lepingu täitmise tähtaegu

määral, mis kvalifitseerub oluliseks lepingurikkumiseks. Tõendiks on otsuses esitatud

väljavõtted lepingute punktidest, mille sõnastustest nähtub, et tähtaja ületamist toimepandud

mahus loetakse oluliseks rikkumiseks.

Otsuses osundatud varasemate lepingute rikkumise tõttu on Asfaldigrupp OÜ kui töövõtja

suhtes kohaldatud leppetrahve. Leppetrahvi kohaldamisega on tegemist ka juhul, kui leppetrahv

on kinni peetud tasaarvestuse korras viimasest tasumisele kuuluvast arvest.

6.3. Hankijale on arusaamatu Vaidlustaja etteheide, et Hankija on tuvastanud varasemate

lepingute rikkumiste faktilised asjaolud ebaõigesti. Hankija esitab ülevaate kolme otsuses

esitatud lepingu rikkumiste faktiliste asjaolude kohta.

Karlova kooli parkla rajamine (hankeleping sõlmiti riigihanke viitenumber 276694 tulemusena)

6.3.1. Selle hankelepingu täitmisel esinenud puudustega on RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseis

täidetud, kuna Asfaldigrupp OÜ rikkus töövõtjana olulist lepingupunkti olulisel määral ning

talle kohaldati hankelepingu rikkumise eest leppetrahvi.

Lepingujärgne tööde teostamise aeg pidi olema 15.06.2024–31.07.2024. Tegelikult lõpetas

Asfaldigrupp OÜ tööd 31.08.2024 (s.o 31 päeva hiljem).

Lepingu p-i 14.3.4 kohaselt loetakse oluliseks lepingurikkumiseks olukorda, kui Töövõtjal on

mahajäämus Tööde teostamise ajagraafikust rohkem kui 21 päeva. Seega on 31-päevane tähtaja

ületamine oluline lepingurikkumine.

Tellija esitas 04.09.2024 kirjaga nr 4-6/RH-24-125 Asfaldigrupp OÜ-le tööde üleandmise

tähtaja ületamise eest leppetrahvi 31 viivitatud kalendripäeva eest summas 6540,38 eurot, mis

tasaarvestati töövõtjale maksmisele kuuluvast lepingu tasust.

6.3.2. Hankija ei saa arvesse võtta vaidlustuses esitatud vabandusi, mille kohaselt:

1) süüdi on alltöövõtja, kes tarnis vale õlipüüduri;

2) 31 päeva hilinemist ei ole midagi erilist, kuna kool nagunii augustis ei töötanud.

Lepingu täitmine on töövõtja riisiko. Töövõtja kannab vastutust, kellelt, mida ja mis tingimustel

ta tellib. Relevantne pole argument, kas tellija tahtis alustada parkla kasutamist koheselt peale

tööde tähtaega ehk augusti alguses. Kuna õpetajad saabuvad puhkuselt augusti keskpaigas, ei

ole tõene väide, et parklat hakatakse kasutama alles õppetöö alguses ehk septembrist.

Objektil oli puuduseid tunduvalt rohkem, kui Vaidlustaja nimetud õlipüüdur. Tööde lõppenuks

lugemine 31.08.2024 oli tellija poolne vastutulek, sest parkla oli põhimõtteliselt kasutatav. Kõik

lepingujärgsed töövõtja kohustused polnud aga isegi 31.08.2024 seisuga täidetud. Nt töövõtja

poolt esitati töövõtja garantiiaegne tagatis alles 16.10.2024.

6 (16)

Tehnopargi tee ja kõnnitee renoveerimine (hankeleping sõlmiti riigihanke viitenumber 279541

tulemusel)

6.3.3. Selle hankelepingu täitmisel esinenud puudustega on RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseis

täidetud, kuna Asfaldigrupp OÜ rikkus töövõtjana olulist lepingupunkti olulisel määral ning

talle kohaldati hankelepingu rikkumise eest leppetrahv.

Töövõtuleping Kambja Vallavalitsuse ja Asfaldigrupp OÜ vahel sõlmiti 31.07.2024.

Lepingu p-is 3.1 on ette nähtud tööde teostamise aeg 2 kuud alates lepingu sõlmimisest, st

30.09.2024. Lepingust nähtub, mida peetakse oluliseks lepingurikkumiseks. Oluliseks võib

pidada olukordi, mis annavad tellijale õiguse leping ühepoolselt lõpetada. Lepingu p-i 12.2

kohaselt on tellijal õigus leping ennetähtaegselt üles ütelda, kui töövõtja lepingurikkumise

korral ei lõpeta rikkumist 5 tööpäeva jooksul tellijalt vastava ettekirjutuse saamisest. Tellija

esitas nõudekirja lepingu täitmise tähtaja ületamisega seoses juba vahetult peale lepingus

sätestatud tähtaja ületamist, 02.10.2024. Lepingu täitmise nõudekirjas anti täiendav tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 08.10.2024, ning esitati leppetrahvi kohaldamise teade.

Tellija kohaldas Asfaldigrupp OÜ-le leppetrahvi 5600 eurot lepingu täitmise tähtaja ehk olulise

lepingutingimuse olulisel määral ületamise eest. Tähtaega ületati 56 päeva ehk peaaegu sama

kaua, kui oli esialgselt tööde teostamiseks etteantud aeg. Sellist tähtaja ületamist saab igal juhul

lugeda olulisel määral tähtaja ületamiseks. Asjaolu, et lepingu tähtaeg on oluline

lepingutingimus, nähtub kasvõi lepingu p-ist 3.3, mille kohaselt on tööde lõpetamise tähtaja

ületamisel tellijal õigus töövõtjalt nõuda iga tähtaega ületava päeva eest leppetrahvi 500 eurot.

6.3.4. Hankija pöördus enne Vaidlustaja kõrvaldamise otsuse tegemist päringuga Kambja

Vallavalitsuse hankelepingu täitmise eest vastutava isiku poole ja sai 21.04.2025 vastuse, milles

kinnitatakse olulist lepingurikkumist Asfaldigrupp OÜ poolt ning seda, et töövõtja vastutab

hankelepingu rikkumise eest. Kambja Vallavalitsus hindas, et 500 eurot leppetrahvi iga

hilinetud päeva kohta kohaldades teeks 56 päevase hilinemise korral leppetrahvi summaks 28

000 eurot (ca veerandi 113 216 eurose lepingu maksumuse korral) ning kohaldas seetõttu

leebemat määra, 100 eurot iga hilinetud päeva kohta.

6.3.5. Tegelik tööde teostamise aeg vastuvõtuakti kohaselt oli 25.11.2024. Lepingulised tööd

on vastu võetud märkustega (1. Haljastustööde ülevaatused ja korrigeerimised hiljemalt

30.05.2025; 2. Sidekaevu ümbruse tõstmine, kõnnitee asfalteerimiste ülevaatused, poorsed

kohad vajavad korrigeerimist, hiljemalt 30.05.2025; 3. Sõiduteel bornitiga täita ebatasased

kohad hiljemalt 30.05.2025).

Lepingu p-i 1.2 kohaselt: Tööd loetakse lõpetatuks ja Töövõtja vastavad kohustused täidetuks,

kui Lepingus nimetatud Tööd on vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele kohasel viisil

teostatud (sh ehitustööd on sätestatud mahus tervikuna teostatud), õigusaktidega nõutud

ehitamise tehnilised dokumendid on Tellijale üle antud, Tööd vastavad kõikidele kvaliteedi- ja

muudele nõuetele ning on üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel Tellijale üle antud. Järelikult

saab asuda seisukohale, et töövõtja kohustused ei ole tänaseni täidetud.

6.3.6. Peale vaidlustuse esitamist pöördus Hankija veelkord päringuga Kambja Vallavalitsuse

poole. Kambja Vallavalitsuse Majandusosakonna juhataja kinnitas, et trahvi vähendamise

läbirääkimisi ei toimu, leppetrahvi arve väljastati ja summa peeti kinni lõppaktist. Seega

leppetrahv tasaarvestati viimase arvega ning selle kohaldamine on fakt.

6.3.7. Vaidlustaja püüab vaidlustuses pisendada oma hilinemist mh tellija poolt „täiendavate

mõõdistuste“ tellimise tõttu. Lepingu lisa nr 1 (tellijapoolsed täiendavad nõuded) p 15 näeb

ette, et mõõdistused olid lepingulised kohustused, mitte tellija täiendav soov: Töövõtja peab

õigeaegselt tagama vajalikud (kindlaksmääratud) mõõtmised ja katsetamised ning edastama

tulemused omanikujärelevalve esindajale kohe pärast mõõtmise või katsetamise aega, mis on

tehnoloogiliselt vajalik mõõtmisteks ja katsetamisteks ning tulemuste töötlemiseks.

7 (16)

Jaama tänava rekonstrueerimine (hankeleping sõlmiti riigihanke viitenumber 276672

tulemusel)

6.3.8. Selle hankelepingu täitmisel esinenud puudustega on RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseis

täidetud, kuna Asfaldigrupp OÜ rikkus olulist lepingupunkti (tähtaeg) olulisel määral (vähemalt

10 tööpäeva) ning talle kohaldati hankelepingu rikkumise eest leppetrahv summas 3000 eurot.

Lepingu p-i 11.3 kohaselt võib tellija lepingu erakorraliselt üles öelda, kui töövõtja mahajäämus

tööde täitmise tähtajast on 10 tööpäeva või rohkem. Lepingu erakorralise ülesütlemise võimalus

kinnitab, et täitmise tähtaega käsitletakse lepingus olulise lepingupunktina.

6.3.9. Jaama tn on väga intensiivse liiklusega tänav Tartus. 14.05.2024 sõlmitud lepingu p-i 3.2

kohaselt kohustus töövõtja lepingulised tööd lõpetama 15.11.2024, sh kõik ehitustööd

15.10.2024. 04.10.2024 seati töövõtjale täiendav tähtaeg, mille kohaselt ehitustööd objektil

pidid olema lõpetatud 25.10.2024.

29.10.2024 seisuga fikseeris tellija esindaja mitmeid puudujääke objektil:

1) liiklusmärkide paigaldamine oli puudulik st mitte projektijärgne ning standarditest

lähtuv;

2) markeering teostamata;

3) väikevormid püsivalt kinnitamata;

4) braikivide lahendused on puudulikult teostatud: katkised ja mitte nõuetele vastavalt

paigaldatud braikivid tuleb välja vahetada ning samuti paigaldada puuduolevad;

5) Lehe tn künnis tuleb rajada projektijärgselt. Kuna künnise lahendus on puudulik, ei

ole võimalik Lehe tn - Jaama tn ristmikul markeeringut teostada;

6) Lepa tn asfaltkate paigaldada uuesti, äärekivide kõrgused Lepa tn - Jaama tn ristmikul

ei vasta projektile;

7) kinnistute juurdepääsude rajamise tööd olid pooleli sh treppide rajamine;

teemaa-ala puhastus sh materjalide kuhilate likvideerimine Kadaka tn ääres teostamata;

vuukide teostus tegemata;

8) foorlahendused olid Rõõmu tee-Jaama tn ristmikul teostamata;

9) munakivist sillutiskatete paigaldamise tööd olid pooleli;

10) piire ja väravad paigaldamata lõigus Jaama tn 153 kuni Jaama tn 159.

Lepingu p-i 9.5 alusel rakendas tellija (kiri 30.10.2024 nr 4-6/RH-24-035) alates 28.10.2024

oktoobrist leppetrahvi 250 eurot päevas iga viivitatud päeva eest. Lepingu rikkumiste kohta on

tellija 14.11.2024 väljastanud töövõtjale leppetrahviarve nr 401K01468-4 summas 3000 eurot.

6.3.10. Hankija ei nõustu vaidlustuses esitatud vabandustega, et 10 päeva võrra viibis tööde

üleandmise vormistamine üksnes tööde osa, mis oli seotud tänavate ristmikule valgusfooride

paigaldamisega ning üleandmise vormistamise viibimise põhjuseks oli asjaolu, et Asfaldigrupp

OÜ allhankija Traffest OÜ oli tellinud ebaõiged valgusfooride releed.

Hankijal on leping töövõtjaga ning lepingu täitmine on töövõtja riisiko. Töövõtja kannab

vastutust, kellelt, mida ja mis tingimustel ta tellib.

6.3.11. Lepingu alusel käisid ehitustööd objektil veel 27.11.2024, mistõttu on eksitav

Vaidlustaja väide, et hilineti vaid 10 päeva ja üksnes valgusfoori relee tõttu. Faktiliselt mindi

ehitustöödega üle algselt lepingus esitatud tähtaja 43 päeva (15.10.2024–27.11.2024).

Hoolimata osaliselt tegemata töödest tuldi töövõtjale vastu ja 27.11.2024 aktis loeti tööd

lõpetatuks 15.11.2024 seisuga. Seega ületas töövõtja täiendavat tähtaega (25.10.2024)

„ametlikult“ 21 päeva. Lepingu kohaselt loetakse alates 10 tööpäeva tööde tähtaja ületamist

lepingu oluliseks rikkumiseks.

6.3.12. Aktis, millega loeti tööd 15.11.2024 seisuga lõpetatuks, on ülevaade vaegtöödest:

1) teostada täiendav teemaa-ala puhastamine - 29.11.2024;

2) braikivide vuugid täiendavalt täita sõelmetega - 29.11.2024;

8 (16)

3) gaasikapile paigaldada torukaitse 2tk - 29.11.2024;

4) LM 536bv (I gr) paigaldada mastile asukohas PK 1+39 parem pool - 29.11.2024;

5) likvideerida puudused liikluskorralduses: teostada markeering jalgratta- ja jalgteedel

ning punane külmplastikust maleruudu markeering Kadaka-Jaama tn ristmikul rattatee laiuselt

- 31.05.2025;

6) esitada, haljastuse, sillutiskivide sh taktiilsed kivid, väikevormide, tugimüüri, katete,

äärekivide, hooldusjuhendid täitedokumentatsiooni koosseisus - 29.11.2024;

7) piire, väravad paigaldada rajatud tugimüürile ning käsipuud paigaldada rajatud

treppidele lõigus Jaama tn 153 kuni Jaama tn 159 - 12.12.2024; Lõplik täitedokumentatsioon

esitada – 29.11.2024.

Seni on markeering teostamata. Hankija on asunud tegelema ka ebakvaliteetsest tööst

(asfaltkatte laiaulatuslikust lagunemisest) tulenevate nõuete esitamisega töövõtjale

/Vaidlustajale, kuna garantiiperiood kestab.

6.3.13. Täiendavalt toob Hankija esile, et riigihanke järgselt sõlmiti kaks lepingut (tegemist oli

ühishankega). Lisaks Tartu linnaga sõlmitud lepingule sõlmiti 07.07.2024 ka

leping Asfaldigrupp OÜ ja AS-i Tartu Veevärk vahel, Jaama tn rekonstrueerimise mahus

torustiku ehitamiseks. Lepingu p-i 4.2.1. kohaselt on töö täitmise periood 4 kuud alates

hankelepingu sõlmimisest, milles sisaldub 1 kuu dokumentatsiooni üleandmiseks. Seega oli

lepingu täitmise tähtaeg 07.11.2024. Tööde üleandmise akt on puuduste tõttu töös koostamata.

6.4. Eeltoodust nähtub, et Vaidlustaja on rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepinguid olulisel

määral ning rikkumiste tulemusena on makstud leppetrahve. VÕS § 116 lg 2 p 4 peab oluliseks

lepingurikkumiseks muuhulgas olukorda, kus kohustuse rikkumine annab kahjustatud

lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi.

6.5. Riigihange viitenumbriga 223372 ei omanud kõrvaldamise otsuse tegemisel Hankija

otsustamisprotsessis tähendust. Hankija vaid osundas, et kõrvaldatud ettevõtja puhul on

süstemaatilist hankelepingute rikkumist esinenud ka varasemalt.

6.6. Hankija kõrvaldas Vaidlustaja hankemenetlusest, kuna Vaidlustaja varasemate lepingute

rikkumine on Vaidlustaja muutnud Hankija silmis sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga

lepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Vaidlusalust riigihanget korraldatakse lihthankemenetlusena, millisel juhul määrab Hankija

riigihanke alusdokumentides lihthankemenetluse korra ja järgib RHS §-is 125 sätestatud

nõudeid. Hankijal võib lihthankemenetluse korra määramisel lähtuda ka teistest RHS-i sätetest

(RHS § 125 lg 2 ls 2).

RHAD dokumendi Alusdokumendid p-is 2.2 on Hankija kehtestanud: Pakkujal1 on õigus

kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esinevad RHS § 95 lg 4 nimetatud kõrvaldamise

asjaolud.

Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et Hankija nägi RHAD-is ette õiguse kõrvaldada

Lihthankes hankemenetlusest pakkuja, kelle puhul esinevad RHS § 95 lg-s 4, sh RHS § 95 lg 4

p-is 8, sätestatud alused.

8. RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise aluse

puhul on tegemist diskretsioonilise kõrvaldamise alusega. Seega peavad otsusest nähtuma

1 Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et tegemist on ilmse veaga Alusdokumentides ning sõna „Pakkujal“ asemel

peab ole sõna „Hankijal“.

9 (16)

Hankija põhjendused ja kaalutlused.

RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja,

kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või

hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping

üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Seega pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel peavad olema üheaegselt täidetud

järgmised tingimused:

1) pakkuja peab olema rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute

olulist tingimust;

2) hankelepingut või hankelepinguid peab olema rikutud oluliselt või pidevalt;

3) rikkumise tulemusena on lepingust taganetud, leping üles öeldud, hinda alandatud,

kahju hüvitatud või makstud leppetrahvi.

Kontrollimaks, kas Hankija on kohaldanud RHS § 95 lg 4 p-i 8 õigesti, tuleb

vaidlustuskomisjonil tuvastada, kas Vaidlustaja oli rikkunud varasemalt sõlmitud

hankelepingu(te) olulist tingimust oluliselt või pidevalt ning kas sellise rikkumisega kaasnes

vähemalt üks RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud tagajärg.

9. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et enne otsuse tegemist Vaidlustaja

kõrvaldamiseks Lihthanke hankemenetlusest, oleks Hankija pidanud andma Vaidlustajale

võimalus esitada oma seisukohad ja võimalikud tõendid selle kohta, et Vaidlustaja on võtnud

meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks (nn heastamismeetmed):

1) RHS § 97 lg 1 kohaselt: pakkuja või taotleja, kellel esineb vähemalt üks käesoleva

seaduse § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja lõike 4 punktides 2–11 nimetatud alustest, võib

riigihankes, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, esitada

tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

RHR-is avaldatud Lihthanke üldandmetest nähtub, et tegemist on lihthankega, mille maksumus

jääb alla rahvusvahelist piirmäära, mistõttu pakkujatel polnud seadusest tulenevat õigust esitada

pakkumustes RHS § 97 lg 1 alusel tõendeid, et nad võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse

taastamiseks (nn heastamismeetmed);

2) RHS § 97 lg 3 võimaldab kohaldada nn heastamist ka riigihangetes, mille eeldatav

maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, kui hankija sätestab selle võimaluse

riigihanke alusdokumentides. Vaidlusaluses Lihthankes ei ole Hankija näinud RHAD-is ette

pakkujatele võimalust nn heastamismeetmete esitamiseks. Seega polnud Hankijal ka seadusest

tulenevat kohustust anda hinnangut Vaidlustaja poolt viidatud heastamismeetmetele, isegi kui

Vaidlustaja sellised andmed enda initsiatiivil oleks esitanud, mida Vaidlustaja oma pakkumuses

aga teinud pole. RHS-ist ega RHAD-ist ei tulene Hankija kohustust nn heastamismeetmeid

pakkujalt oma initsiatiivil küsida.

10. Puudub vaidlus, et Hankija kõrvaldas Vaidlustaja hankemenetlusest rikkumiste tõttu kolme

riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingute täitmisel. Nendeks lepinguteks on:

1) riigihanke „Karlova kooli parkla rajamine“ (viitenumber 276694) tulemusel Tartu

Linnavalitsuse Linnavarade osakonna ja Asfaldigrupp OÜ vahel 08.05.2024 sõlmitud Ehituse

töövõtuleping ET 24/32 (edaspidi Karlova leping);

2) riigihanke „Tehnopargi tee ja kõnnitee renoveerimine“ (viitenumber 279541)

tulemusel Kambja Vallavalitsuse ja Asfaldigrupp OÜ vahel 31.07.2024 sõlmitud Töövõtuleping

12-14/41;

3) riigihanke „Jaama tn rekonstrueerimine“ (viitenumber 276672) tulemusel Tartu

Linnavalitsuse ja Asfaldigrupp OÜ vahel 14.05.2024 sõlmitud leping Jaama tn

rekonstrueerimine nr 24-1709.

Kõigi eelnimetatud lepingute puhul on RHR-is märkused, et töövõtja suhtes on rakendatud

leppetrahve (eelkõige) lepingu tähtaja ületamise eest.

11. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väidetega, et Hankija otsus Vaidlustaja

10 (16)

hankemenetlusest kõrvaldamiseks on õigusvastane juba üksnes põhjendamis- või kaalutlemise

kohustuste rikkumise tõttu. Vaidlustatud otsuses on Hankija välja toonud, et Vaidlustaja

rikkumised esinesid kolme eelnimetatud riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingu täitmisel,

et rikkumised seisnesid olulistes viivitustes hankelepingu täitmisel (Vaidlustaja ei täitnud

lepinguid tähtaegselt) ning selle, et Vaidlustaja suhtes on kõigi käsitletud lepingute puhul

rakendatud leppetrahve. Hankija põhjendustest kogumis nähtub ka see, miks Hankijal puudub

Vaidlustaja kui pakkuja suhtes usaldus.

Vastuses vaidlustustele on Hankija esitanud selgitusi oma otsuses välja toodud asjaolude kohta

ning vastuse lisana ka neid asjaolusid tõendavaid dokumente. Kohtupraktika kohaselt on

hankijal võimalik täiendada oma põhjendusi vaidlustusmenetluses, kui puudub kahtlus, et

hankija on nendest lähtunud ka otsuse tegemisel. Käesoleval juhul vaidlustuskomisjon selles ei

kahtle.

12. 25.02.2022 otsuses kohtuasjas 3-21-1733, p 17, on Riigikohus leidnud, et juhul, kui seoses

varasema hankelepingu täitmisega rakendatud sanktsioonide üle käib vaidlus tsiviilasjas, kuid

hankija on tuginenud nendele asjaoludele pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisel RHS § 95

lg 4 p-i 8 alusel, peavad vaidlustuskomisjon ja kohus hankija vastavat otsust kontrollides

veenduma, et pakkuja õiguste piiramise alusena näidatud oluline või pidev rikkumine on

tegelikult aset leidnud.

Sama otsuse p-is 18 on Riigikohus leidnud: Hinnanguline otsus on pakkuja usaldusväärsuse

suhtes seisukoha kujundamine. Kaalutlusotsus on hankija otsus ebausaldusväärne pakkuja

RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldada (Meca, p 28; Delta Antrepriza, p 25). Nende otsuste aluseks

olevad asjaolud, sh lepingu oluline rikkumine, aga tuleb kohtul üle kontrollida täies mahus,

oma siseveendumuse kohaselt (Riigikohtu otsus nr 3-20-1198/58, p 15). Hankijal ei teki

kaalutlusõigust pakkuja kõrvaldamiseks, kui ei ole täidetud RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud

objektiivsed tingimused.

Kuigi vaidlustuskomisjonile teadaolevalt ei ole tsiviilvaidlust ühegi leppetrahvi rakendamise

üle hankelepingutes, mille täitmisel toimepandud rikkumistele Hankija Vaidlustaja

hankemenetlusest kõrvaldamisel tugineb, siis tulenevalt eeltoodud Riigikohtu otsusest peab

vaidlustuskomisjon üle kontrollima ka asjaolud, mis seonduvad Asfaldigrupp OÜ väidetavate

rikkumistega ning leppetrahvide rakendamisega hankelepingutes, mille täitmisel toimepandud

rikkumistele Hankija Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamisel tugineb. Vaidlustuskomisjon

saab seda siiski teha vaid piiratud ulatuses, lähtudes menetlusosaliste poolt

vaidlustusmenetluses esitatud ja/või avalikest allikatest kättesaadavatest dokumentidest.

13. Vaidlustuskomisjon märgib, et RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel võib pakkuja või taotleja

hankemenetlusest kõrvaldada ka siis, kui ta on oluliselt või pidevalt rikkunud kas või üksnes

ühe eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust nii, et rikkumise tulemusena on lepingust

taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.

14. Karlova lepingu täitmisega seonduvad asjaolud.

14.1. Tartu Linnavalitsuse Linnavarade osakonna (tellija) ja Asfaldigrupp OÜ (töövõtja) vahel

08.05.2024 sõlmitud Karlova lepingu puhul oli hankelepingu esemeks Karlova kooli parkla

rajamine Tartus. Puudub vaidlus, et lepingu järgne tööde teostamise aeg oli 16.06.2024-

31.07.20242. Kuna ka Vaidlustaja möönis vaidlustuses, et tegelikult anti töö Tellijale üle

31.08.2024, mida kinnitab ka 31.08.2024 kuupäevaga Karlova kooli parkla rajamise

üleandmise-vastuvõtmise lõppakt (edaspidi Lõppakt), ei saa olla vaidlust ka faktis, et töövõtja

(Vaidlustaja) hilines tööde tegemisel 31 kalendripäeva. Lõppakti p-is 8 on märgitud, et [---]

Tellija nõuab Töövõtjalt leppetrahvi tasumist 31 viivitatud kalendripäeva eest summas 6540,38

eurot. Vastavalt ehituse töövõtulepingu punktile 12.8 tasaarveldab Tellija ühepoolselt

2 Karlova lepingu p-i 3.1 kohaselt: Töövõtja annab Tellijale Töö üle hiljemalt 31.07.2024.

11 (16)

Töövõtjale maksmisele kuuluvast tasust leppetrahvi summa. Sama teave on esitatud ka Tartu

Linnavalitsuse Linnavarade osakonna poolt Asfaldigrupp OÜ-le kui töövõtjale 04.09.2024

saadetud kirjas nr 4-6/RH-24-125 „Ehituse töövõtulepingu nr ET 24/32 rikkumisest ja

leppetrahvi nõue“.

Vaidlustaja ei väida, et ta oleks vaidlustanud leppetrahvi kohaldamist Karlova lepingu puhul.

14.2. Karlova lepingu p-is 14.3 on välja toodud, mida loetakse olulisteks lepingurikkumisteks.

Lepingu alap-i 14.3.4 kohaselt on oluliseks lepingurikkumiseks ka see, kui Töövõtjal on

mahajäämus Tööde teostamise ajagraafikust rohkem kui 21 (kakskümmend üks) päeva. Kuna

Asfaldigrupp OÜ hilines Karlova lepingu alusel tööde üleandmisega 31 päeva, on tegemist

olulise lepingurikkumisega Karlova lepingu alap-i 14.3.4 mõttes.

14.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et lepingu täitmise tähtaeg on vaieldamatult

hankelepingu oluline tingimus, kuna hankijal on ilmselgelt huvi, et leping täidetaks selles

ettenähtud tähtpäevaks. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et riigihangete puhul, mille

riigihanke alusdokumentides on välja toodud ka lepinguliste tööde lõpetamise tähtaeg, tuleneb

see, et lepingu täitmise tähtaeg on lepingu oluline tingimus, täiendavalt ka asjaolust, et kui

aktsepteerida hankelepingu täitmisega viivitamist pakkuja poolt, kellega sõlmiti hankeleping,

riivab see isikute huve, kes nt jätsid selles riigihankes pakkumuse esitamata, kuna ei pidanud

võimalikuks hankelepingut riigihanke alusdokumentides määratud tähtajaks täita.

14.4. Vaidlustaja vastuväited, et hilinemine Karlova lepingu täimisega oli tingitud tema

alltöövõtja veast ning 31 päevane viivitus lepingu täitmise ei tekitanud kellelegi probleeme, sest

kooliaasta polnud alanud, ei ole asjakohased:

1) Karlova lepingus (pea)töövõtjaks olnud Vaidlustaja vastutab ka oma alltöövõtjate

poolt tehtu/tegemata jäetu eest (vt ka Karlova lepingu p 5.4 ls 1: Töövõtja kooskõlastab

eelnevalt kirjalikult Tellijaga kõik Ehitustööga seotud alltöövõtjad ja vastutab täies ulatuses

alltöövõtjate töö eest[---] ning p 12.3 Töövõtja vastutab kõigi alltöövõtjate poolt tehtud Tööde

vastavuse eest Lepingu tingimustele.);

2) Karlova lepingus ei olnud lepingu lõppemise tähtpäev seotud kooliaasta algusega

vaid määratud konkreetse kalendripäevaga – 31.07.2024 ning lepingu mittetähtaegse täitmise

üle vaidlust olla ei saa. Asjaolust, kas ja kuivõrd lepingu mittetähtaegne täitmine tõi kaasa

kellelegi otsest kahju või ebamugavusi, ei sõltu fakt, et Asfaldigrupp OÜ on lepingut rikkunud,

lõpetades tööd ettenähtust 31 päeva hiljem ja see rikkumine on Hankija poolt sanktsioneeritud

leppetrahviga.

14.5. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Karlova lepingu puhul esinevad

kõik eeltingimused RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamiseks:

1) Vaidlustaja on rikkunud hankelepingu olulist tingimust;

2) Vaidlustaja on rikkunud seda oluliselt;

3) rikkumise tulemusena on makstud leppetrahvi.

15. Tehnopargi lepingu täitmisega seonduvad asjaolud

15.1. Tehnopargi lepingus oli hankelepingu objektiks Tehnopargi tee ja kõnnitee renoveerimine

Kambja vallas. Lepingu järgne tööde teostamise tähtaeg oli 2 kuud alates lepingu sõlmimisest

koos vajaliku dokumentatsiooniga. Kuna leping Kambja Vallavalitsuse (tellija) ja Asfaldigrupp

OÜ (töövõtja) vahel sõlmiti 31.07.2024, oli lepingu täitmise tähtpäev seega 30.09.2024.

Vaidlustusmenetluses väidab Vaidlustaja, et kokkulepitud tööd said tähtajaks valmis ja anti

tähtaegselt üle ning viivitus tööde üleandmisel oli tingitud vastutulekust tellija (Kambja

Vallavalitsus) soovidele, kes soovis saada täiendavat dokumentatsiooni. Mingeid tõendeid oma

väite kohta Vaidlustaja esitanud ei ole.

12 (16)

15.2. Kambja Vallavalitsuse ja Asfaldigrupp OÜ vahelisest kirjavahetusest ning objekti

Vastuvõtu-ülevaatuse aktist nähtub Tehnopargi lepingu täitmisega seoses järgmist:

1) 02.10.2024 edastas tellija (Kambja Vallavalitsus) Asfaldigrupp OÜ-le kirja nr

2-7/2626, milles juhtis tähelepanu, et hankelepingu lõpetamise tähtpäev oli 30.09.2024, kuid

töövõtja ei ole 02.10.2024 seisuga töid tellijale üle andnud ning tellija on leidnud töödes ka rea

puudusi, sh oli esitamata projektdokumentatsioon. Kambja Vallavalitsus andis

Asfaldigrupp OÜ-le puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 08.10.2024;

2) 23.10.2024 pöördus Kambja Vallavalitsus kirjaga nr 2-7/2815 uuesti

Asfaldigrupp OÜ poole ning teavitas, et on tuvastanud töödes mitmeid puudusi, samuti oli

esitamata teostusdokumentatsioon. Kambja Vallavalitsus teavitas, et arvestab töövõtjale

Tehnopargi lepingu p-ide 3.1 ja 3.3 alusel leppetrahvi alates 01.10.2024 summas 500 eurot iga

tähtaega ületava päeva eest;

3) Vastuvõtu-ülevaatuse akti kohaselt oli Tehnopargi lepingu tegelik tööde teostamise

aeg 25.11.2024. Nagu nähtub Kambja Vallavalitsuse 06.12 2024 kirjast nr 2-7/2626, edastas

töövõtja sel kuupäeval tellijale ehitusdokumentatsiooni;

4) 27.11.2024 kirjas tellijale selgitas Asfaldigrupp OÜ, et lõpetas haljastustööd

04.10.2024 ning tegi vaegtöid ja likvideeris Tellija poolt esitatud esialgseid puuduseid

06.10.2024. Lõpliku dokumentatsiooni esitamine viibis eelkõige asfaltkatte puurkehade

laboritulemuste ootamise tõttu. Töövõtja ei saanud kolmandate isikute (nõuetekohane

akrediteeritud labor) tellimuse teostamise aega mõjutada. Samuti viibis teostusjoonis kuna

joonist muudeti tellija soovil. Asfaldigrupp OÜ leiab, et 07.10.2024 olid tööd lõpetatud (koos

esimese ülevaatuse puuduste likvideerimisega) ja osaline dokumentatsioon esitatud.

Asfaldigrupp OÜ leidis, et kuna töövõtja on tähtaega ületanud 6 päeva, saab leppetrahvi

suuruseks olla 600 eurot (100 eurot iga lepingu täitmisega viivitatud päeva eest);

5) 06.12.2024 kirjas nr 2-7/2626 jäi Kambja Vallavalitsus seisukohale, et töövõtja ei ole

Tehnopargi lepingut kohaselt täitnud, viivitades lepingu täitmisega 56 päeva. Siiski vähendas

Kambja Vallavalitsus leppetrahvi suurust, arvestades rikkumise eest perioodil 01.10.2024-

25.11.2024 leppetrahvi summas 5600 eurot (56 päeva x 100 eurot =5600 eurot). Leppetrahvi

arvestas tellija tasaarvelduse korras maha Asfaldigrupp OÜ-le makstavast tasust.

15.3. Vaidlustuskomisjon märgib, et vaidlustuses esitatud väide, et Tehnopargi lepingus

kokkulepitud tööd said tähtaegselt valmis, on vastuolus Asfaldigrupp OÜ enda 27.11.2024

kirjaga tellijale, milles ta töövõtjana taotleb läbirääkimisi tellijaga leppetrahvi vähendamiseks

ning kinnitab, et tema hinnangul olid tööd lõpetatud (koos esimeste vaegtööde

likvideerimisega) 07.10.2024. Järelikult on Asfaldigrupp OÜ ise möönnud, et ei lõpetanud töid

tähtaegselt vaid vähemalt 6 päevase viivitusega. Vaidlustuses on Vaidlustaja kinnitanud, et

Tehnopargi lepingu täitmine lükkus edasi 56 päeva võrra, kuna tellija soovil tellis töövõtja

(Asfaldigrupp OÜ) teostusjoonistele täiendavalt tee paiknemise kõrguslikud andmeid, seega oli

selline viivitus väidetavalt tingitud tellija soovist saada dokumente, mida lepingu kohaselt

esitada ei tulnud.

15.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Tehnopargi lepingu täitmisel rikkus Vaidlustaja

hankelepingu täitmise tähtaega ning on seda ka ise kinnitanud:

1) 27.11.2024 kirjas tellijale möönis Asfaldigrupp OÜ, et ületas lepingu täitmise

tähtaega 6 päeva võrra ning kinnitas ka viivitust lõpliku dokumentatsiooni esitamisega tellijale;

2) vaidlustuses ei vaidle Vaidlustaja vastu Tehnopargi lepingu objekti Vastuvõtu-

ülevaatuse aktis fikseeritule, et lõplik dokumentatsioon esitati tellijale 25.11.2024, vaid väidab

üksnes seda, et viivitus dokumentatsiooni esitamisega oli tingitud tellijast, ehk sellest, et tellija

nõudis dokumente, mida tavaliselt ei esitata.

15.5. Tehnopargi lepingu p 1.2 sätestab, et: tööd loetakse lõpetatuks ja Töövõtja vastavad

kohustused täidetuks, kui Lepingus nimetatud Tööd on vastavalt Lepingus sätestatud

tingimustel kohasel viisil teostatud (sh ehitustööd on sätestatud mahus tervikuna teostatud),

13 (16)

õigusaktidega nõutud ehitamise tehnilised dokumendid on Tellijale üle antud, Tööd vastavad

kõikidele kvaliteedi- ja muudele nõuetele ning on üleandmise- vastuvõtmise aktide alusel

Tellijale üle antud.

Vastuvõtu-ülevaatuse akti (Töövõtuleping nr 12-14/41 Tehnopargi tee ja kõnnitee

renoveerimine) kohaselt on Tegelik tööde teostamise aeg 25.11.2024 (p 6 Lepinguliste tööde

teostamise aeg) ning Täiendatud/korrigeeritud ja lõplik dokumentatsioon esitatud 25.11.2024

( p (numbrita) Teostusdokumentatsiooni (üleandmise dokumentatsiooni) üleandmine Tellijale).

Lähtudes Vastuvõtu-üleandmise aktis toodud andmetest, Asfaldigrupp OÜ 27.11.2024 kirjast

tellijale ning vaidlustusest, peab vaidlustuskomisjon tõendatuks, et Tehnopargi lepingu puhul

andis Asfaldigrupp OÜ (töövõtja) ehitustööde dokumentatsiooni tellijale üle 25.11.2024,

mistõttu Tehnopargi lepingu p-i 1.2 kohaselt tuli tööd lugeda lõpetatuks ja töövõtja kohustused

täidetuks sellel päeval, ehk 25.11.2024. Seega on õige Hankija väide, et Asfaldigrupp OÜ

hilines Tehnopargi lepingu täitmisega 56 päeva. Millest viivitus lepingu täitmisel täpsemalt

tingitud oli, ei ole võimalik vaidlustusmenetluses tuvastada.

15.6. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja on rikkunud Tehnopargi lepingu puhul

hankelepingu olulist tingimust. Lepingu täitmise tähtaeg on vaieldamatult hankelepingu oluline

tingimus, sest hankijal on ilmselgelt huvi, et leping täidetaks selles ettenähtud tähtpäevaks.

Lepingu täitmisega viivitamine 56 päeva võrra tuleb lugeda lepingu oluliseks rikkumiseks.

15.7. Kambja Vallavalitsus on rikkumise tulemusena kohaldatud Asfaldigrupp OÜ-le

leppetrahvi 5600 eurot, mis on töövõtjale väljamaksmisele kuuluvast summast tasaarvelduse

korras kinni peetud.

Vaidlustaja ei väida, et ta oleks Tehnopargi lepingu puhul leppetrahvi nõude vaidlustanud.

15.8. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Tehnopargi lepingu puhul

esinevad kõik eeltingimused RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamiseks:

1) Vaidlustaja on rikkunud hankelepingu olulist tingimust;

2) Vaidlustaja on rikkunud seda oluliselt;

3) rikkumise tulemusena on makstud leppetrahvi.

16. Jaama tn leping täitmisega seonduvad asjaolud

16.1. Jaama tn leping sõlmiti 14.05.2024 Tartu Linnavalitsuse (tellija) ja Asfaldigrupp OÜ

(töövõtja) vahel ning lepingu esemeks oli Jaama tänava (lõigust Põhja pst – Rõõmu tee)

taastusremonttööd ning osaline rekonstrueerimine. Lepingu p-i 3.2 kohaselt kohustus töövõtja

lepingulised tööd lõpetama 15.11.2024, sh kõik ehitustööd objektil 15.10.2024.

Vaidlustaja väidab vaidlustuses, et tööd teostati tähtajaks ning 10 päeva võrra viibis tööde

üleandmise vormistamine üksnes tööde osa, mis olid seotud tänavate ristmikule valgusfooride

paigaldamisega, kuna allhankija (Traffic OÜ) oli tellinud valgusfooridele valed releed.

Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuses on Hankija seoses Jaama tn lepinguga

märkinud, et töövõtjale seati täiendav tähtaeg, mille kohaselt ehitustööd objektil pidid olema

lõpetatud 25.10.2024. Kuna ehitustööd ei olnud valminud ka täiendavaks tähtajaks, rakendati

14.11.2024 leppetrahvi.

16.2. Hankija (Jaama tn lepingus tellija) peab eksitavaks Vaidlustaja väidet, et tööde üleandmine

viibis üksnes 10 päeva võrra ning sedagi üksnes valgusfooride releede tõttu. Hankija kinnitusel

käisid ehitustööd objektil veel 27.11.2024, mis tähendab, et ehitustööde puhul ületati algses

lepingus määratud tähtaega 43 päeva (15.10.2024-27.11.2024), kuid tellija tuli töövõtjale vastu

ja tööd loeti lõpetatuks 15.11.2024 seisuga. Seega väidab Hankija, et töövõtja ületas talle töö

lõpetamiseks seatud täiendavat tähtaega ehitustööde tegemiseks ikkagi 21 päeva võrra.

14 (16)

16.3. Tartu Linnavalitsuse (tellija) kirjavahetusest Asfaldigrupp OÜ-ga (töövõtja) seoses Jaama

tn lepingu täitmisega ja leppetrahvi rakendamisega3 ning Vastuvõtuaktist Jaama tänava

ehitustöödele (edaspidi Vastuvõtuakt), ilmnevad järgmised asjaolud:

1) Hankija on kinnitanud, et töövõtjale „tuldi vastu“, kui Vastuvõtuaktis loeti tööd

lõpetatuks 15.11.2024, sest tegelikult tööd veel jätkusid. Ükskõik, kas tegemist oli

„vastutulekuga“ või mitte, kuid Hankija ei väida, et Asfaldigrupp OÜ oleks rikkunud Jaama tn

lepingu p-is 3.2 sätestatud kohustust lõpetada kõik lepingulised tööd 15.11.2024 (Jaama tn

lepingu p-i 3.2 esimene (üldine) tähtaeg) ning selle eest ei ole tellija töövõtjale ka leppetrahvi

määranud. Seega tuleb kõne alla üksnes küsimus, kas töövõtja rikkus Jaama tn lepingu p-is 3.2

sätestatud teist tähtaga, mis kohustas töövõtjat lõpetama kõik ehitustööd objektil 15.10.2024;

2) Tartu Linnavalitsus ning Asfaldigrupp OÜ sõlmisid Jaama tn lepingu suhtes

04.10.2024 Muudatuskokkuleppe, mille kohaselt kohustus töövõtja asfalteerimistööd lõpetama

20.10.2024 ja ehitustööd objektil 25.10.2024;

3) 21.10.2024 kirjas nr 4-6/RH-24-035 töövõtjale märkis Tartu Linnavalitsus, et

21.10.2024 seisuga on objektil asfalteerimistööd lõpetamata, andis töövõtjale

asfalteerimistööde lõpetamiseks täiendava tähtaja (24.10.2024) ja ehitustööde lõpetamiseks

täiendava tähtaja (28.10.2024) ning teatas, et kui tööd pole nendeks tähtpäevadeks valmis,

rakenduvad leppetrahvid (250 eurot päevas) alates 25.10.2024 (asfalteerimistöödele) ja

29.10.2024 (ehitustöödele);

3) Tartu Linnavalitsuse 30.10.2024 kirjast nr 4-6/RH-24-035 nähtuvalt hakati töövõtjale

leppetrahvi (250 eurot päevas) arvestama alates 28.10.20244. Seega oli töövõtja

asfalteerimistööd (teiseks) täiendavaks tähtajaks ilmselt teostanud, kuid 28.10.2024 seisuga

polnud lõpetatud teised ehitustööd;

4) 14.11.2024 edastas Tartu Linnavalitsus (viitega Tartu Linnavalitsuse 30.10.2024

kirjale nr 4-6/RH-24-035) Asfaldigrupp OÜ-le arve leppetrahvi tasumiseks summas 3000 eurot.

Millise perioodi eest leppetrahvi rakendati, arvelt ei nähtu, kuid lähtudes sellest, et leppetrahvi

suuruseks oli 250 eurot, oli see määratud 12 päeva eest (3000/250=12). Lähtudes Tartu

Linnavalitsuse 30.10.2024 kirjast nr 4-6/RH-24-035, mille kohaselt lõpetamata ehitustööde eest

rakendatakse leppetrahvi alates 29.10.2024, pidi leppetrahv olema määratud perioodi

29.10.2024-09.11.2024 eest;

5) vaidlustuskomisjon möönab, et Tartu Linnavalitsuse kirjades töövõtjale esineb

ebaselgusi ning väiksemaid vasturääkivusi, kuid lõppkokkuvõttes annavad need alust

järelduseks, et Jaama tn lepingu ehitustööde tegemisel esines Asfaldigrupp OÜ-l vähemalt 12

päevane viivitus (arvestades ka Tartu Linnavalitsuse 21.10.2024 kirjas määratud täiendavat

tähtaega - 28.10.2024), mille eest rakendati töövõtjale leppetrahvi.

16.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Jaama tn lepingu täitmisega hilinemine 12 päeva

võrra on käsitletav hankelepingu olulise rikkumisena.

Tartu Linnavalitsus on kohaldanud lepingu rikkumise eest leppetrahvi - 3000 eurot.

Vaidlustaja ei ole väitnud, et ta oleks Jaama tn lepingu puhul leppetrahvi kohaldamise

vaidlustanud.

16.5. Nagu eelpool märgitud, on Jaama tn lepingu täitmisega seoses Vaidlustaja (ainus)

vastuväide, et tööd teostati tähtaegselt ning üksnes tööde üleandmise vormistamisega hilineti

10 päeva võrra ning seda Asfaldigrupp OÜ alltöövõtja - Traffic OÜ - eksimuse tõttu. Ainsa

tõendina on Vaidlustaja esitanud tema poolt 31.12.2024 Traffic OÜ-le väljastatud arve (arve nr

21250) summas 915 eurot, mille põhjenduseks on: Jaama tn obj. ületatud tähtaja eest.

3 Kirjad on üksnes Tartu Linnavalitsuselt Asfaldigrupp OÜ-le kui töövõtjale. Omapoolseid tõendeid ei ole

Vaidlustaja vaidlustusmenetluses esitanud ning need (kui neid on) pole kättesaadavad ka Tartu Linnavalitsuse

dokumendiregistrist. 4 Samas kirjas on loetletud 12 puudujääki objektil (vt käesoleva otsuse p 6.3.9).

15 (16)

Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja esitatud arve tõendab üksnes seda, et Asfaldigrupp OÜ

heitis Traffic OÜ-le ette mingit rikkumist Jaama tn objektil, seoses tähtaja ületamisega. Milles

see rikkumine seisnes, mida see kaasa tõi, kas ja kuidas see mõjutas Jaama tn objekti üleandmist

tellijale, ning miks Vaidlustaja selle eest ei vastuta - kõike seda esitatud arve ei selgita. Arvel

pole märgitud isegi seda, et tegemist on leppetrahvinõudega alltöövõtjale. Vaidlustuskomisjon

märgib, et isegi, kui töö üleandmise viibimine 10 päeva võrra oli tingitud alltöövõtja (Traffic

OÜ) vigadest, nagu väidab Vaidlustaja, vastutas lepingu õigeaegse täitmise eest siiski

(pea)töövõtja – s.o Asfaldigrupp OÜ (vt nt Jaama tn lepingu p 9.1 ls 2).

16.6. Vaidlustaja ei ole esitanud vaidlustusmenetluses mingeid omapoolseid tõendeid seoses

Hankija kirjades välja toodud väidetega tööde hilinemise kohta. Vaidlustaja on loobunud ka

täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamisest pärast seda, kui sai vaidlustuskomisjonilt

Hankija vastuse vaidlustusele, millest Vaidlustajale pidid olema ometi arusaadavad kõik

Hankija argumendid seoses Jaama tn lepinguga, isegi kui need poleks olnud talle mõistetavad

Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsusest (mis on ebatõenäoline, sest töövõtjana

pidid kõik Jaama tn lepinguga seotud asjaolud teada olema).

16.7. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Jaama tn lepingu puhul

esinevad kõik eeltingimused RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamiseks:

1) Vaidlustaja on rikkunud hankelepingu olulist tingimust;

2) Vaidlustaja on rikkunud seda oluliselt;

3) rikkumise tulemusena on makstud leppetrahvi.

17. Vaidlustuskomisjon märgib, et isegi juhul, kui lähtuda Tehnopargi lepingu ja Jaama tn

lepingu puhul üksnes sellest, millises ulatuses Vaidlustaja ise möönab hilinemisi nende

lepingune täitmisel (Tehnopargi lepingu puhul 6 päeva ja Jaama tn lepingu puhul 10 päeva), on

ilmne, et ka nende hankelepingute puhul rikkus Asfaldigrupp OÜ lepingu olulist tingimust –

lepingu täitmise tähtaega. Vaidlustuskomisjon seisukohal, et korduvad (ka väikesed)

rikkumised võivad kogumis tähendada lepingute olulist rikkumist ja seada kahtluse alla

ettevõtja usaldusväärsuse. Tallinna Halduskohus on 05.07.2019 otsuses haldusasjas nr 3-19-

1000, p-s 10 muuhulgas märkinud, et [---] erinevad rikkumised, mis eraldiseisvalt ei pruugi olla

piisavad, et hankija hankest kõrvaldada, võivad kogumis sellise otsuse tegemiseks küllaldase

põhjuse anda. Iseäranis siis, kui rikkumisi esineb palju ja pidevalt.[---] (Tallinna

Ringkonnakohus on nõustunud eeltoodud halduskohtu otsuse põhjendustega ning Riigikohus

ei võtnud kaebust menetlusse).

Hoolimata eeltoodust jääb vaidlustuskomisjon kõikide oma varem esitatud seisukohtade juurde

seoses nende lepingute mittekohase täitmisega Asfaldigrupp OÜ poolt (vt käesoleva otsuse

p-id 15-16.7).

18. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Karlova lepingu, Tehnopargi lepingu ja Jaama tn

lepingu mittetähtaegsest täitmisest ning selle tagajärjel leppetrahvide rakendamisest hankijate

poolt, sai Hankijal tekkida põhjendatud kahtlus Asfaldigrupp OÜ usaldusväärsuses ning selles,

kas pakkuja on võimeline teostama töid RHAD-is kehtestatud nõudeid arvestades, sh

tähtaegselt. Hankija on oma otsust piisavalt põhjendanud.

Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus kõrvaldada Vaidlustaja

hankemenetlusest on kooskõlas RHS § 95 lg 4 p-iga 8 ning alused selle kehtetuks

tunnistamiseks puuduvad.

19. Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3.

19.1. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

16 (16)

19.2. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

Taivo Kivistik

(allkirjastatud digitaalselt)