Tallinna Linnavalitsus_soovitus

Jevgeni Ossinovski

Tallinna Linnakantselei

[email protected]

Meie 26.05.2025 nr 7-5/251047/2503739

Ehitusloa andmisega viivitamine kooskõlastuse viibimise tõttu

Austatud linnapea

Õiguskantslerile esitati kaebus ehitusloa menetluse viibimise pärast. Avaldaja esitas ehitusloa

taotluse üksikelamu (ehitisregistri kood 121436957) ehitamiseks esmalt 26.02.2025, kuid pidi

ehitisregistri probleemide tõttu esitama taotluse uuesti 23.03.2025. Ehitusluba anti 19.05.2025.

Seega tuli avaldajal ehitusluba oodata 82 päeva ja kui arvestada viimati esitatud taotluse

menetlustähtaega, siis 57 päeva. Ehitusseadustiku (EhS) § 42 lõige 5 näeb ette, et ehitusluba tuleb

anda 30 päeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse esitamist.

Linn viivitas ka selle maja projekteerimistingimuste taotluse lahendamisega (vt õiguskantsleri

04.10.2024 märgukiri „Projekteerimistingimuste andmisega viivitamine“). Linn andis

projekteerimistingimused 14.10.2024, olles kulutanud menetlusele 383 päeva, kuigi seaduse järgi

on menetlustähtaeg kõige rohkem 60 päeva. Seega on avaldaja pidanud menetluste viivituste tõttu

ootama oma maja ehitamise õigust põhjendamatult kokku 465 päeva.

See juhtum pole nõudnud linnalt keerukat kaalutlusotsust: avaldaja soovis ehitada väljakujunenud

linnakeskkonnas asuvale tühjale krundile nii suuruse kui ka arhitektuuri poolest sobiva maja,

järgides üldplaneeringus sätestatud ehitustingimusi.

Õiguskantslerile on korduvalt kaevatud Tallinna linna planeerimise- ja ehitusvaldkonna

asjaajamise puuduste üle. Üks levinuim etteheide on menetlustähtaegade ületamine. See viitab

süsteemsele probleemile linna töökorralduses. Linn peaks tegema muudatusi, et vältida sarnaste

probleemide kordumist.

Soovitan linnal üle vaadata oma töökorraldus ja tagada, et kooskõlastused oleksid korraldatud

selliselt, et ehitusloa saaks anda seaduses sätestatud tähtajaks. Vajaduse korral tuleks selgelt

määratleda vastutus kooskõlastuste tähtaegadest kinnipidamise eest ja luua asenduskord, mis

välistaks ametnike puudumise tõttu tekkivad viivitused. Ametnike vahetumisega või teenistusest

lahkumisega ei saa õigustada menetlustähtaegade ületamist ega linnale seadusega määratud

kohustuste täitmata jätmist.

Ühtlasi võiks vähendada ametnike töökoormust – vähendades pelgalt formaalseid

menetlustoiminguid, millele kulub paratamatult ka palju ressurssi. Menetlejale peab jätma piisava

2

kaalutlusõiguse otsustada, millised kooskõlastused on loa andmisel tingimata vajalikud, ja loobuda

sisututest või vähese lisandväärtusega menetlustoimingutest. Seda kaalutlusõigust saaks linn oma

töökorralduses ka täpsemalt piiritleda. Niiviisi saaks ehk menetlusi tõhustada ja kiirendada ning

pöörata rohkem tähelepanu sisulistele menetlustele.

Menetlustähtaegade järgimine on hea halduse tava osa. Seaduses sätestatud menetlustähtaeg loob

õigustatud ootuse, et selleks tähtajaks taotlus lahendatakse. Sellest peab linn lähtuma ka oma tööd

ja asjaajamist korraldades.

Menetlustähtaega reguleerivad sätted

Ehitusluba tuleb anda 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Selle menetlusaja sisse peab

mahtuma ka kooskõlastamine ja arvamuse andmine 10 päeva jooksul (EhS § 42 lg 5).

Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 10 päeva jooksul pärast ehitusloa eelnõu saamist

kooskõlastuse andmisest keeldunud või arvamust andnud ega taotlenud tähtaja pikendamist,

loetakse ehitusluba vaikimisi kooskõlastatuks ja eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi arvamust

avaldada (EhS § 42 lg 9). Sama on sätestatud ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 16 lõikes 2:

kui teine haldusorgan ei ole kooskõlastamisest määratud tähtajaks keeldunud ega tähtaega

pikendanud, loetakse kooskõlastus antuks ja taotluse võib lahendada teise haldusorgani

seisukohata.

Haldusmenetlusele ja kõigile menetlustoimingutele kohaldub HMS § 5 lõikes 2 sätestatud

põhimõte, et menetlus tuleb korraldada võimalikult kiiresti ja viivituseta. Kui seaduses on

sätestatud menetlustähtaeg, siis tuleb seda järgida. Sama nõue on Tallinna Linnavalitsuse

16.06.2021 määruse nr 19 „Tallinna linna töökorraldus ehitusvaldkonnas“ § 9 lõike 1 punktis 1.

Kui seaduses sätestatud menetlustähtaegu ei ole võimalik järgida, tuleb sellest taotlejale

viivitamata teatada, viivitust põhjendada ja esitada uus tähtaeg (HMS § 41 lg 1). Haldusmenetluse

üldnõudeid peavad järgima ka linna ametid, kes on menetlusse kaasatud arvamuse andjana või

kooskõlastajana.

Ka Tallinna Linnavalitsuse 16.06.2021 määruse nr 19 „Tallinna linna töökorraldus

ehitusvaldkonnas“ §-s 17 on sätestatud mõned põhimõtted, millest linna ametid peavad lähtuma.

Lõike 8 järgi annab menetleja kooskõlastamiseks tähtaja, lähtudes ehitusseadustikus ettenähtud

tähtaegadest. Peale selle on samas lõikes sätestatud, et kooskõlastuse tähtaega on võimalik

pikendada vaid põhjendatud juhul. Kui menetleja nõustub kooskõlastuse tähtaega pikendama, siis

lisab ta ehitisregistrisse nii põhjenduse kui ka pikendaja kontaktandmed. Seega, menetleja ei pea

igale menetlustähtaja pikendamise palvele automaatselt vastu tulema, vaid ta peab iga kord

hindama, kas see on põhjendatud.

Niisamuti võiks menetlejal töökorralduslikult olla õigus otsustada, milliseid menetlustoiminguid

on konkreetses asjas vaja teha. Ka muudes haldusaktides, näiteks projekteerimistingimustes, saab

eelnevalt põhjalikumalt kaaluda ja hinnata, kas ja milliseid kooskõlastusi tuleb ehitusloa

menetluses tingimata nõuda.

3

Menetlustähtaja ületamine

Avalduse materjalidest nähtub, et ehitusloa andmise viivituse tingis kooskõlastuse viivitus.

Linnaplaneerimise amet edastas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks teistele linna ametitele, kuid

Keskkonna- ja Kommunaalamet ei suutnud oma seisukohta õigeks ajaks anda (põhjus oli selles,

et töölt lahkunud ametnikele ei ole leitud asendajat).

Kooskõlastamiseks ettenähtud tähtaja ületamisel võib toimida EhS § 42 lõikes 9 ja HMS § 16

lõikes 2 sätestatu järgi ja eeldada, et kooskõlastus on vaikimisi antud. Neid sätteid saab tõlgendada

kui haldusorganile seadusega antud volitust minna menetlusega edasi kooskõlastust või arvamust

ära ootamata, samas ei ole kohustust seda teha. Seda, kas kooskõlastuse viibimise tõttu

menetlusega edasi minna või oodata kooskõlastus ära, tuleb iga juhtumi puhul hinnata

kaalutlusõiguse alusel.

Sellel juhtumil andis Keskkonna- ja Kommunaalamet teada, et tal on kooskõlastuse andmiseks

vaja rohkem aega – põhimõtteliselt võis seda käsitleda kui tähtaja pikendamise taotlust. Seega ei

olnud see olukord, kus kooskõlastava ameti tegevusetust oleks saanud mõista vaikimisi

kooskõlastuse andmisena. Küll aga võivad need sätted osutuda oluliseks mõnel muul juhul.

Kooskõlastuse tähtaja pikendamise taotlus tuleb mõistagi esitada kohe, kui selleks tekib vajadus,

ja kindlasti enne, kui see tähtaeg on möödunud.

Praegusel juhtumil ei saa viivitust põhjendada asja sisulise keerukusega. Avaldaja soovis ehitada

elamu tühjale krundile, teiste olemuslikult samasuguste elamute vahele. Üldplaneeringus olid ka

piisavalt täpsed tingimused, mis võimaldasid loobuda detailplaneeringu koostamisest. Järelikult ei

olnud ehitusloa andmine keerukas kaalutlusotsus, mis oleks eeldanud sisulist vaidlust või

vastandlike huvide kokku sobitamist, ja mis võinuks seetõttu tingida menetluse pikenemise.

Ehitusloale lisatud märkustest ja tingimustest ei nähtu, et Keskkonna- ja Kommunaalameti esitatud

kooskõlastus oleks olnud sisuline ja vajanuks märkimisväärset lisatööd või pikemaajalist

kaalumist. Amet on lisanud ehitusloale märkused: „Tagada projektala vahetus läheduses kasvavate

puude kasvutingimuste säilimine. Puude võrade kärpimise vajadusel taotleda hoolduslõikusluba

[…].“ Need on tüüpnõuded, mis tulenevad muudest õigus- ja haldusaktidest. Ehitusprojekti

koostamisel ja ehitamisel tuleb selliste nõuetega niikuinii arvestada (nt EhS § 12 lg 2). Seega ei

olnud nende tingimuste sätestamiseks vaja tingimata oodata Keskkonna- ja Kommunaalameti

kooskõlastust.

Haljastuse kaitse tingimusi on käsitletud Nõmme linnaosa üldplaneeringus (seletuskiri). Niisamuti

on kehtiv Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrus nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise

kord“ ning ka seaduses on sätestatud, et linnas tohib puid raiuda üksnes linna loa alusel

(looduskaitseseaduse § 45).

Haljastusele seatud tingimused on esitatud ka projekteerimistingimustes, mistõttu polnud vaja neid

ehitusloas korrata. Samas oli projekteerimistingimuste lisas 1 sätestatud nõue, et ehitusprojekt

tuleb kooskõlastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga ning Tallinna

Transpordiametiga. Seega võib arvata, et kooskõlastuse eesmärk ei olnud kehtestada uusi

tingimusi, vaid kontrollida, kas ja kuidas on projekteerimistingimustes esitatud nõuetega

arvestatud. Peale selle oli avaldaja tellinud haljastuse inventeerimise, milles asjatundjad on andnud

hinnangu ja soovitused.

4

Kui kooskõlastuse eesmärk oli üksnes kontrollida, kas ehitusprojekt vastab

projekteerimistingimustele, võiks ehitusloa taotlust menetleval ametil (Linnaplaneerimise amet)

olla õigus iseseisvalt hinnata, kas on arvestatud kõigi menetlusse kaasatud linnaasutuste nõudeid.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Ago Pelisaar 693 8407

[email protected]