Arvamuse avaldamine

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Riigikogu põhiseaduskomisjon

[email protected]

Arvamuse avaldamine

Täname võimaluse eest avaldada arvamust kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse (kohtute haldamise tõhustamine) 632 SE kohta. Käesolevaga

edastan arvamuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Villu Kõve

Riigikohtu esimees

Lisa 1: Riigikohtu arvamus kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (kohtute haldamise tõhustamine) 632 SE kohta

Teie 13.05.2025 nr

Meie 26.05.2025 nr 6-6/25-19

1

Riigikohtu arvamus kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (kohtute haldamise tõhustamine) 632 SE kohta

Riigikohus arutas kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse (kohtute haldamise tõhustamine) eelnõud üldkogul ja kujundas selle kohta

riigikohtunike seisukoha, mis on ühtlasi Riigikohtu ühtseks seisukohaks.

1. Riigikohus toetab põhimõtteliselt eelnõu seadusena vastuvõtmist, kuid ei toeta eelnõu

kiirkorras vastuvõtmist ega selle jõustumist 2026. aastast ja osaliselt juba veelgi varem

Eelnõu seaduseks saamine toob kaasa põhimõttelised muudatused kohtute tegevuses ja nende

haldamises. Eelnõu paljud mõjud ei ole piisavalt läbi analüüsitud, puudub selge plaan nii uue

haldusmudeli praktiliseks rakendamiseks kui ka inimesed, kes seda projekti (eriti veel

kiirkorras) vedama peaksid.

Eelnõu kiirkorras seadusena vastuvõtmine tähendaks suure tõenäosusega selle kohese ja

korduva muutmise vajadust ja täiendavaid kulusid, et kohtute uus halduskorraldus tegelikult

rakenduks. Tark oleks rakenduskava korralikult läbi mõelda ja ette valmistada ning alles siis

seadus vastu võtta. Uute struktuuride nagu kohtute haldus- ja arendusnõukogu (KHAN) ja

kohtuhaldusteenistus (KHT) moodustamine ja rakendamine nõuab ettevalmistust, aega ja

vahendeid. Vajalik on leida töötajad ja üle võtta funktsioonid Justiits- ja Digiministeeriumilt

(JDM), samuti korraldada ringi seni kohtute kaudu osutatavad tugiteenused. Ainuüksi asutuse

formaalne moodustamine ei tähenda kohtuhalduse üleminekut. Eelnõud ei peaks vastu võtma

seadusena enne, kui on selge, kes võiks uut haldussüsteemi vedama hakata. Sõlmida tuleb

selged kokkulepped eelarve ja inimeste ülemineku kohta, samuti paika panna mh kohtumajade

haldamise kord, rahade liikumise tingimused ning infotehnoloogiliste teenuste osutamine ja

arendamine. See kõik nõuab ettevalmistamist. Kindlasti on ebasobiv seda teha suvel, puhkuste

perioodil. Hädavajadust ei ole kohtunike kiireks erakorraliseks täiskoguks. Senine kohtute

haldamise nõukoda võiks teha vajalikud muudatused uue haldusmudeli käivitamiseks, selleks

puudub vajadus kiirkorras uue (suuresti sarnases koosseisus) nõukogu kiirkorras

moodustamiseks.

JDM peaks tagama kohtute eelarve veel ka 2026. aastaks. Ei ole õige panna uuele süsteemile

kohustust kiirkorras ja piisava ettevalmistuse ning arvutusteta alustada ise läbirääkimisi raha

saamiseks. Vastasel juhul võib kohtusüsteem 2026. aastal seista silmitsi rahapuudusega, kas või

ainuüksi võimalike valearvestuste ja võimatuse tõttu kõiki asjaolusid praeguses keerulises

olukorras ette näha. Seda iseäranis tingimustes, kus kohtusüsteemilt oodatakse samaaegselt

jätkuvalt suurt eelarvekärbet.

Riigikohtu arvates võiks paralleelselt eelnõu menetlemisega ette valmistada selle rakendamise

detailse praktilise kava. Eelnõu võiks seadusena vastu võtta 2025. aasta lõpuks ning jõustada

osade kaupa 2026. aasta jooksul, tervikuna aasta lõpuks, nii et KHT võiks hakata tööle 2026.

aasta teises pooles ja 2027. aasta eelarve saaks ette valmistada juba uue korralduse järgi.

2. Eelnõu ei taga tõenäoliselt kohtuhalduse piisavat rahastust ega seega kohtusüsteemi

jätkusuutlikku toimimist

Tõhus autonoomne kohtuhaldus vajab ka maksimaalset eelarvelist võimekuist ja sõltumatust.

See on seda enam olulisem, et eelarveliselt ei pruugi jääda pakutud mudeliga alles seni JDM

2

eelarves sisaldunud vajalikku puhvrit ettenägematute kulude jaoks aasta lõikes, mis võivad

tekkida. Selline puhver on aga süsteemi arendamiseks hädavajalik.

Suureks probleemiks eelnõu rakendamisel on ebaselgus sellega seotud kulude suuruses ja nende

katteallikates. Kohtuhalduse ülevõtmine ei ole võimalik rahata. Piisav ei ole vaid mõne senise

JDM ametikoha üleandmine. Uue asutuse ja süsteemi rakendamisega kaasnevad paratamatult

nii ühekordsed rakenduskulud kui ka hilisemad püsikulud. Kui nende katmine ei ole tagatud,

võib kohtuhalduse ülevõtmine takerduda piltlikult öeldes juba esimesel sammul.

Eelnõu seletuskirjas ei ole välja toodud selgelt üleminekuperioodi tegevused, kulud ja

katteallikad. Praegu on esitanud n-ö staatiline pilt (seletuskirja lk 42), mis pigem kirjeldab

üleminekuperioodi järgset olukorda. Üleminekuperioodil, kus ühed tegevused lõpetakse ja

lõpetamisega kaasnevad ühekordsed kulud, tehakse uusi ühekordseid kulutusi (nt KHT kui

asutuse moodustamine) ja alustatakse uute püsitegevuste ja -kulutustega, on tõenäoline, et

kulud on suuremad. Seletuskirjast ei nähtu, et oleks analüüsitud riske, kui KHT

moodustamisega kaasneb koondamisvajadus ning oleks mõeldud lahendusele, kuidas neid

kulutusi kaetakse. Kõik sellised ühekordsed kulutused peaksid jääma JDM-i kanda ning peaksid

olema lisaks üleantavale eelarvele (eelarvebaasile).

Eelnõu seletuskirjas on märgitud: „Eelnõuga ei kaasne riigile otseseid tulusid, küll aga

võimaldab eelnõu alusel loodav kohtuhaldusmudel efektiivsemalt tegeleda kohtusüsteemi

arendamise ja tugiteenuste tsentraliseerimisega. See võimaldab kohtutel omakorda luua

efektiivsemad protsessid ja hoida kokku haldustegevusega seotud tööaega.“ (eelnõu seletuskiri,

lk 47). Riigikohtu arvates on liigoptimistlik arvata, et kohtuhalduse JDM-st eraldamisega

muutuks see iseenesest riigile odavamaks. Mõne tegevuse võimaliku tsentraliseerimisega

kaasnev väike kokkuhoid ei kata seda, et uue asutuse ülesehitamisel tuleb luua tervikuna uued

struktuurid ega saa enam tugineda JDM-i kui suure organisatsiooni toele. See tähendab suure

tõenäosusega arvestatavalt suuremaid kulusid haldamiseks.

Eelnõu rakendamise kulude kohta on eelnõu seletuskirjas märgitud järgmist: „Muudatusega ei

viida ministeeriumist KHT-sse üle konkreetseid ametnikke või ametikohti, st üle lähevad

ülesanded ja ressurss summas 350 000 eurot (tööjõukulud ca 140 000 eurot ja

majandamiskulud ca 210 000 eurot) aastas.“ (eelnõu seletuskiri lk 41). Teiseks personalikulude

katteallikaks on seletuskirjas (lk 42) märgitud „kohtudirektorite vabanev palgafond“.

Seletuskirjas on personalikulude arvutused tehtud arvestusega, et KHT juhi (direktori) palgaks

on arvutatud 5826,99 eurot kuus, mis on maakohtuniku palk. On küsitav, kas selle palgaga leiab

vastutust arvestades süsteemile väärika ja tõhusa juhi. Pigem tuleks arvestada, et kui KHT juhile

tuleks maksta tema vastutust arvestades eelduslikult vähemasti ringkonnakohtuniku palka

(6759,80 eurot kuus), siis ainuüksi see tähendaks iga-aastast tööjõukulu 107 000 eurot.

Samamoodi on küsitav, kas seletuskirja arvutuste järgi on võimalik leida IT-juhte. Eelduslikult

on süsteemi vaja mh keskset analüütikut, millist ametikohta ei ole samuti ette nähtud. Võimalik

valdkonnajuht võib olla vajalik registrite ja maksekäsuosakonna haldamiseks. Kokkuvõttes on

küsitav, kas prognoositava personalieelarvega on võimalik uut kohtuhaldusmudelit realiseerida.

Teatud segadus on eelnõus ja seletuskirjas finantsarvestuse kohta. Nii nt võiks seletuskirjas lk

27 ja 28 toodu valdavalt olla asjakohane pigem kohtute eelarvekorralduse ministeeriumilt

kohtutele üleminekufaasis, mitte aga edasises autonoomses eelarvekorralduses.

3. Vajalik oleks suurem paindlikkus kohtunike palgaraha kasutamisel

3

Riigikohus toetab kohtunikupalkade muutmist mittearvestuslikuks, eeldusel, et nende kulude

seadusjärgses ulatuses kasv on eelarvega tagatud. See annaks kohtusüsteemile mh võimaluse

ise valikuid teha, kas täita kohtunikukohti või neid juurde luua või panustada rohkem

tugipersonali ehk mingi manööverdusraha. Nt kohtuniku ajutisel eemalolekul pikaajalise

haiguse või roteerumise tõttu saaks palgata nii kohtuniku palgaraha arvel ajutist lisapersonali.

Senine süsteem kohtunikukohtade kalkulatsioonita lisandumise kohta ei ole jätkusuutlik.

Eelarvekulude arvestuslikkus või mittearvestuslikkus peaks pealegi olulise küsimusena

nähtuma püsivalt seadusest ja mitte igakordselt riigieelarvest. Muudatuse tegemisel puuduks ka

vajadus kooskõlastada Riigikogu komisjoniga uute kohtunikukohtade loomist, millega

suurendataks kohtute sõltumatust.

4. Kohtusüsteem peaks saama ise kontrollida kohtute infosüsteemi (KIS) ning selle

toimimiseks ja arendamiseks vajalikku raha

Kahjuks ei taga eelnõu kohussüsteemi kontrolli KIS-i ega teiste kohtu pädevuses olevate

asjadega seonduvate infosüsteemide (nagu maksekäsu, kinnistusraamatu ja äriregistri

infosüsteemi) üle. See on oluline küsimus, kui kohtud ei ole sisuliseks tellijaks nende

süsteemide arendamisel ja kontrollimisel või paremal juhul oleksid „tellijaks rahata“. Vajalik

oleks, et kohtuhaldusele antaks üle ka registrite haldamine ja sellega seonduvad vahendid. Isegi

kui see ei ole kiirkorras võimalik, tuleks eelnõus ette näha üleminek hilisemal ajal või

etappidena. KIS on kohtu toimimiseks eluliselt vajalik institutsioon, mille edasiarendamisega

tuleks pealegi jõuliselt tegelema hakata. Õigusemõistmise toimimiseks kriitiline on kohtute

tööks vajalike põhiinfosüsteemide tellija õiguste üleandmine kohtutele. Sellest meie arvates ei

piisa, kui ministri kinnitatavas infosüsteemide põhimäärusesse lisatakse vaid õigus teha

ettepanekuid infosüsteemi arendamiseks.

5. Täpsustada tuleks KHAN-i koosseisuga seonduvat

Kohtunikkonnas on puhkenud vaidlus kehtiva seaduse mõistmisel KHN-i liikmete liikmelisuse

osas, kui nt esimese astme kohtunikuna sinna valitud kohtunik valitakse kõrgema astme kohtu

kohtunikuks. Selguse mõttes tuleks täpsustada eelnõu p 33 (KS § 40¹) sõnastust, et oleks selge,

et kui kohtunik on valitud ühest kohtuastmest, kuid liigub edasi teise kohtuastmesse või teise

sama astme kohtusse, siis tema mandaat ei lõppe. Lisaks tuleks mandaadi lõppemise alusena

näha liikmeks valitud kohtuniku ametivolituse peatumist (nt kohtuniku roteerumisel muusse

ametisse).

6. Koos kohtuhaldusmudeli muutmisega tuleks muuta ka kohtunike rahvusvahelistesse

kohtuinstitutsioonidesse nimetamise korda

Riigikohus leiab, et kohtuhaldusmudeli muutmisega kaasneva kohtunike omavalitsuse

suurendamisega peaks kaasnema ka suurem otsustusõigus kandidaatide esitamisel

rahvusvahelistesse kohtuinstitutsioonidesse nagu Euroopa Kohus ja Euroopa Inimõiguste

Kohus. Oleme seisukohal, et nimetatud kandidaadid peaks sarnaselt riigisiseste kohtunikega

valima välja avaliku konkursi alusel Riigikohtu üldkogu, kes esitaks need omakorda Vabariigi

Valitsusele, kellele jääks õigus kandidaat heaks kiita või tagasi lükata ja lasta esitada uus

kandidaat.

Lugupidamisega

4

(allkirjastatud digitaalselt)

Villu Kõve

Riigikohtu esimees