Väljaminev kiri






Lp Karl Jaak Rebane Teie 09.04.2025 e-kiri

Konkurentsiamet Meie 21.04.2025 nr 1.1-11/2025/321-2




Elering AS vastus Konkurentsiameti pöördumisele


Lugupeetud härra Rebane

Konkurentsiamet saatis Elering AS-ile (Elering) kirja, mille kohaselt on ameti poole pöördunud AS Elenger Grupp (Elenger) taotlusega järelevalve algatamiseks Eleringi üle seoses dokumendiga „Elering AS ühekordse gaasi ülekandevõrguga liitumise tingimused Pakrineemes“ (Pakrineeme liitumistingimused). Elengeri hinnangul ei ole Pakrineeme liitumistingimused kooskõlas maagaasiseaduse (MGS) ja Euroopa Liidu õigusaktidega.

Konkurentsiamet palus kaebuse lahendamisel Eleringi seisukohta. Elering esitab omapoolsed seisukohad alljärgnevaga.

I.

Elering viis 2023. aastal läbi dokumendi „Elering AS-i gaasi ülekandevõrguga liitumise tingimused“ uuendamise tõttu avalikku konsultatsiooni, millega seoses reguleeriti ühtlasi gaasi ujuvterminali halduri liitumist Pakrineeme liitumispunktis. Avalikust konsultatsioonist lähtuvalt pöördus Eleringi ja Konkurentsiameti poole turuosaline, kelle selgituste kohaselt on Pakrineeme liitumispunktis majanduslikult perspektiivne liituda mitte terminaliga vaid nn regasifitseerimise võimekusega tankeriga ühekordse lasti sisestamiseks ülekandevõrku lühikeseks ajaperioodiks. Ülekandevõrku ühekordse gaasi lasti sisestamiseks oli seetõttu turuosalise arvates vajalik välja töötada ka vastavad liitumistingimused, mis võimaldaksid lühikese etteteatamise ajaga ülekandevõrguga liituda. Seega tänasesse olukorda jõudmine sai alguse turu vajadusest lähtuvalt.

Sellele järgnevalt analüüsis Konkurentsiamet sellise liitumise võimalikkust oma 22.02.2024 memos. Kokkuvõttes leiti õiguslikus analüüsis, et lähtuvalt asjakohastest MGS-i ja EL õiguses olevatest mõistest, on „veeldatud maagaasijaama“ või „maagaasi veeldusjaama“ definitsioonides oluline aspekt, et nende puhul on nõutav tugiteenuste/abiteenuste osutamise olemasolu. Kuivõrd kolmandatele isikutele veeldatud gaasi taasgaasistamise teenust ja gaasi ülekandevõrku toimetamise tugiteenuseid Pakrineeme liitumistingimuste järgi ei osutata, siis Konkurentsiameti hinnangul ei ole võimalik lühiajaliselt Pakrineeme sadamasse tulevat ja liituvat FSRU-d käsitleda veeldatud gaasi terminalina nende mõistest lähtuvalt.

Eleringi arvates on amet oma analüüsis toonud välja asjakohased õiguslikud kaalutlused ja järeldused ning Elering rõhutab sellele lisaks omalt poolt järgmist. (Kuigi direktiivi 2009/73 järgse direktiivi 2024/1788 ülevõtmine Eesti õigusesse on pooleli, lähtume järgnevalt ka selles toodud mõistest, kuna need baseeruvad täna kehtiva õiguse sõnastustel).

Direktiiv 2024/1788 art 2 p 33 direktiivi 2009/73 art 2 p 11
33) maagaasi veeldusjaam – terminal, mida kasutatakse maagaasi veeldamiseks või veeldatud maagaasi impordiks, mahalaadimiseks ja taasgaasistamiseks, kaasa arvatud taasgaasistamiseks ja selle järel ülekandesüsteemi toimetamiseks vajalikud abiteenused ja ajutised hoidlad, kuid välja arvatud kõik hoidlatena kasutatavad veeldatud maagaasi terminalide osad;

MGS § 2 p 13
13) veeldatud gaasi terminal on gaasi veeldamiseks või impordiks, mahalaadimiseks ja veeldatud gaasi taasgaasistamiseks kasutatav rajatis koos selle juurde kuuluvate tugiteenustega. Veeldatud gaasi terminali hulka ei arvata gaasihoidlaid;

Direktiiv 2024/1788 art 2 p 36 järgi on abiteenusteks kõik teenused, mida on vaja juurdepääsuks ja käitamiseks maagaasi veeldusjaamadele. Pakrineeme liitumistingimuste aluse liitumise puhul MGS-is sätestatud gaasi terminali halduri ülesandeid ei täideta. Sealhulgas ei töötata välja ega kooskõlastata terminali kasutamise lepingu tüüptingimusi ega tariifide arvutamise metoodikat Konkurentsiametiga.

Sellest lähtuvalt ei ole õige Elengeri käsitlus, kus MGS ja EL-i õigusaktide kohaselt on väidetavalt määravaks vaid see, kas FSRU-d kasutatakse maagaasi veeldamiseks, veeldatud maagaasi impordiks, mahalaadimiseks, ajutiseks hoiustamiseks ja taasgaasistamiseks või mitte. Väga selgelt on määravaks asjaoluks ka nii MGS § 2 p 13 kui ka direktiivi 2024/1788/ 2009/73 mõistete järgi sinna juurde kuuluvate abiteenuste osutamine. Sellest lähtuvalt on Konkurentsiamet oma analüüsis selle asjaolu õigesti välja toonud.

Elering nõustub ameti analüüsis esitatud käsitlusega, mille kohaselt Konkurentsiameti hinnangul ei ole veeldatud gaasi teenuste ja toodete standardiseerimine EL-i tasandil soovitatav ega ka praegu teostatav ning et Euroopa Liidu liikmesriikidel peaks olema piisavalt paindlikkust ja vabadust valida kõige sobivamad teenused, tooted, juurdepääsu ja jaotamise nõuded

Eleringi hinnangul ei tulene direktiivist 2009/73 ja tänaseks välja töötatud direktiivist 2024/1788 ja määrusest 2024/1789 keeldu, et gaasi ülekandevõrguga ei võiks liituda nn ühekordselt FSRU oma lasti ülekandevõrku andmiseks ning kuskilt ei ilmne, et asjakohase Euroopa Liidu õiguse mõte oleks selline võimalus siseriiklikult välistada isegi, kui selline mõiste või määratlus Euroopa õiguses puudub.

Konkurentsiameti analüüsi ja järeldustega on ühtlasi oma 13.05.2024 kirjaliku selgituses nõustunud ka Kliimaministeerium, kes on leidnud, et MGS § 2 p 13 lähtudes kui Pakrineeme sadamasse tuuakse FSRU lühiajaliselt, näiteks kümneks päevaks, mille puhul taasgaasistatakse ja toimetatakse ülekandevõrku ainult üks laadung veeldatud gaasi ning seejärel FSRU lahkub, on tegemist vabaturuteenusega, mitte veeldatud gaasi terminali teenuse osutamisega MGS-i mõistes.

Elering viitab, et võrguga liitumise võimaldamise vaatest on MGS § 18 lg 2 järgi Eleringil just vastupidiselt kohustus liita võrgu tehniliste võimaluste piires võrguga kõik võrguettevõtja võrgupiirkonnas asuvad vastava taotluse esitanud isikud, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust. Pakrineeme liitumistingimused on välja töötatud seda kohustust arvestades.

II.

Elenger on Pakrineeme liitumistingimuste pinnalt teinud täiendavalt etteheiteid asjaolu osas, kus FSRU liitub küll nn ühekordselt, kuid hakkaks sisuliselt osutama terminaliteenust, minnes mööda terminali haldurile kehtestatud nõuetest.

Elengeri viite kohaselt punkti 5.5.3 kohaselt peab terminalina tegutsev FSRU pakkuma teenuseid Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud tingimuste kohaselt ehk terminali pole võimalik liita vabaturuteenusena käesolevas kirjas käsitletud tingimuste kohaselt.

Terminaliteenuse osutamine ei ole võimalik, kuna Elering lepib liitujaga liitumislepingus ja hilisemas võrgulepingus kokku teenuse sisu, sh maksimaalses ülekandevõrku sisestavas võimsuses ja maksimaalses gaasi koguses. Teenuse osutamisel peab liituja Eleringiga sõlmima dokumendi „Common Regulations for the Use of Natural Gas Transmission System“ alusel Eesti-Läti alusel ühise gaasitsooni võrgulepingu ja dokumendi „Common Regulations for the Natural Gas Balancing of Transmission System“ alusel bilansilepingu.

Eeltoodud lepingute alusel on Eleringil võimalik jälgida ja kontrollida, kas Pakrineeme liitumistingimuste alusel toimuv FSRU ühekordsel liitumisel järgitakse lepingulisi kokkuleppeid, sh seda, et ei ületata FSRU-sse maksimaalset mahtuvat ja võrku antavat gaasi kogust ning koguste ületamisel on võimalik selline tegevus peatada.

Kuivõrd Pakrineeme liitumistingimused ei ole kehtestatud, on Elering samuti valmis tingimusi vajadusel selles küsimuses täiendama, vältimaks ühekordse liituja tegutsemist terminalina.

III.

Elenger viitab oma pöördumises, et MGS § 22 lg 15¹ sätestab, et võrguettevõtja esitab Konkurentsiametile tingimused piiriülesele taristule juurdepääsuks ning metoodika võimsuse jaotamiseks ja ülekoormusega tegelemiseks. Metoodika võimsuste jaotamiseks ja ülekoormusega tegelemiseks on reguleeritud Konkurentsiametile kooskõlastamiseks esitatud dokumendis „Common Regulations for the Use of Natural Gas Transmission System“, kuid juurdepääsutingimused kehtestatakse käesolevate Pakrineeme liitumistingimustega. Gaasituru nõukojas 10.03.2025 väljendas Elering seisukohta, et MGS-i alusel ei pea võrguettevõtjad üldse üldiseid liitumistingimusi välja töötama ja need ei kuulu ühtlasi Konkurentsiameti poolt kooskõlastamisele. Selline seisukoht on Elengeri arvates vastuolus MGS § 22 lg-ga 15¹, direktiivi 2009/73 artikli 41 lg 6 punktiga c ja direktiivi 2024/1788 artikli 78 lg 7 punktiga e.

Elering selgitab, et direktiiv 2024/1788 art 78 lg 7 punkt e sätestab kooskõlastuskohustuse piiriülesele taristule juurdepääsu, sealhulgas võimsuse jaotamise ja ülekandevõime piiratuse juhtimise menetlusega seotud reeglitele.

Määruse 2024/1789 art 6 alusel mõistetakse „juurdepääsuteenusena“ eri liiki võimsustoodete pakkumise kohustust, mitte Eesti kontekstis ülekandevõrguga seotud liitumise tingimusi.

Vastavalt direktiiv 2024/1788 art 31 lg-le 1 peavad liikmesriigid tagama, et rakendatakse ülekandesüsteemidele ning maagaasi veeldusjaamadele kolmandate isikute juurepääsu süsteemi, mis põhineb kõigile tarbijatele, sealhulgas tarneettevõtjatele kohaldatavatel avaldatud tariifidel ning mida kohaldatakse objektiivselt ja süsteemi kasutajate vahel vahet tegemata. Liikmesriigid tagavad, et reguleeriv asutus kiidab nimetatud tariifid või nende arvutamise metoodika heaks enne nende jõustumist.

Sellest lähtuvalt järeldame, et taristule juurdepääsu tingimuste all tuleb viidatud direktiivi, määruse ja MGS-i mõistes käsitleda võimsustooteid, nendega seotud tariife ja metoodikaid, mille on Eleringametiga alati kooskõlastanud. Seevastu nn füüsilise võrguga seotud liituja paigaldise ühendamist seonduvad tingimused ei lähe Eleringi hinnangul kooskõlastamise kohustuse alla. Vastavalt MGS § 18 lg-le 4 väljastab võrguettevõtja liitumistingimused vaid konkreetse liituja taotluse alusel. Seega puudub võrguettevõtjatel MGS-i alusel üldse tüüptingimuste kujul olevate liitumistingimuste koostamise kohustusega ka Konkurentsiametiga kooskõlastamise kohustus.

Täiendavalt juhime tähelepanu, et ka MGS § 22 lg 15¹ sõnastuse järgi ei ole tingimuste kooskõlastamine nõutav.

Eelnevast lähtudes on Konkurentsiamet ka seni keeldunud Eleringi poolt koostatud mistahes liitumistingimuste kooskõlastamisest. Elering oleks samas valmis Pakrineeme liitumistingimusi Konkurentsiametiga kooskõlastama, kui amet peaks leidma, et selline õiguslik aluks siiski eksisteerib.

IV.

Eleringi hinnangul on samuti tagatud ka liitujate võrdne kohtlemine ja MGS § 18 lg 5 p-is 2 olevat põhimõtet - sarnaseid liitujaid tuleb kohelda võrdselt, ei rikuta, sest liitumine on avatud võrdsetel alustel kõigile turuosaliste.

Elering on nõus, et piirkondliku gaasituru arendamise juures on oluline nii LNG terminalide, gaasisüsteemihaldurite kui ka regulaatorite koostöö ning turureeglite ühtsustamine ja turuosalistele võrdsete kauplemisvõimaluste tagamine. Samas juhib Elering tähelepanu, et viidatud Inkoo ja Klaipeda LNG terminalid ei üle ühendatud Eleringi ülekandevõrguga ning Elering ei ole välja töötanud nimetatud LNG terminalide või selle halduri liitumistingimusi. Samuti on Pakrineeme ühekordne liitumine võrreldes LNG terminaliteenuse osutamise teenusega erinevad ja seetõttu ei ole võrreldavad Pakrineeme liitumistingimustes nimetatud liitumistaotluse esitamise tähtaeg broneerimistähtajaga, mis on seotud piirkondlike terminalide poolt gaasi terminali importimise ajakavadega.

Pakrineeme liitumistingimused ja sellega seonduvad reeglid kehtestatakse võrdselt kõigi turuosaliste suhtes ja liitumistingimustest lähtuvalt saab võrguettevõtja vastavalt reageerida kui ilmnevad liitumistingimuste, liitumislepingu või võrgulepingu rikkumine.

Sealjuures on Pakrineeme liitumisel liitumistingimustes sätestatud spetsiifilised liitumise tingimustena küllatki piiravad nõuded. Liitumistingimuste p 1.3 järgi ei või näiteks ühekordse lasti sisestamise tähtajaline võrguühenduse periood olla pikem kui 60 päeva. Samuti ei või tähtaegne võrguühendus olla pikem kui kliendile liitumise tarbeks võimaldatud Pakrineeme sadama kasutusõiguse periood.

Nagu eelnevalt juba viidatud, peab ülekandevõimsuse jaotamisel ja gaasi ülekandevõrku sisestamiseks klient sõlmima võrguettevõtjaga dokumendi „Common Regulations for the Use of Natural Gas Transmission System“ alusel Eesti-Läti ühise gaasitsooni võrgulepingu ja dokumendi „Common Regulations for the Natural Gas Balancing of Transmission System“ alusel Eesti-Läti ühise gaasitsooni bilansilepingu, mis on nõutav gaasi sisestamisel mistahes sisendpunktist Eesti-Läti ühisesse bilansitsooni. Seejuures Pakrineeme vaba sisendvõimsuse arvutamisel võetakse arvesse regiooni planeeritud gaasivoogusid sh LNG terminalide graafikuid, mis annab teatud oludes eelise LNG terminalide tarnetele.

Samuti saab Elering lähtuvalt MGS § 27 lg 1 p 2 järgi ja talle väljastatud tegevusloa alusel osutada ainult gaasi ülekandeteenust ning Pakrineeme liitumistingimuste alusel ellu viidatavate tegevuste näol on tegemist võrguteenuse osutamisega, mitte terminaliteenuse või terminalihalduri teenuse osutamisega.

V.

Eelneval esitatud selgitustest lähtuvat puuduvad alused Eleringi tegevuse suhtes järelevalve algatamiseks ja ainuüksi sellest lähtuvalt, et tänaseks ei ole Pakrineeme liitumistingimusi kehtestatud. Samuti ei riku sisuliselt täna koostatavad Pakrineeme liitumistingimused kehtivat õigust ega ole vastuolus regulatsioonide mõttega.

Eelnevalt arvestades, palub Elering jätta Konkurentsiametil järelevalvemenetlus algatamata.




Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kalle Kilk
Juhatuse esimees




Taavi Vospert, [email protected]