Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.1-2/25/8330-2 |
Registreeritud | 26.05.2025 |
Sünkroonitud | 27.05.2025 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
Sari | 7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid |
Toimik | 7.1-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Saue Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Saue Vallavalitsus |
Vastutaja | Jana Prost (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Saue Vallavalitsus
Kütise tn 8
76505, Harju maakond, Saue vald,
Saue linn
Teie 20.05.2025 nr 490716
Meie 26.05.2025 nr 7.1-2/25/8330-2
Aasamäe tn 17 kinnistu ehitusloa eelnõu
kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Saue valla Ääsmäe küla
Aasamäe tn 17 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 490716).
Kinnistu (katastritunnus 72601:001:1380) asub riigitee nr 11403 Ääsmäe mõisa tee km 0,467-
0,524 kaitsevööndis.
Ehitusluba antakse ridaelamu (EHR kood 121440900) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on
Pilvelõhkuja OÜ koostatud „Ridaelamu ehitusprojekt. Eelprojekt. Töö nr PL-14/25.“
Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku
teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.
Alal kehtib Saue Vallavalitsuse kehtestatud detailplaneering (Ääsmäe küla Väljavahi, Põllu-kaevu,
Saksa kinnistute, reformimata riigimaa ja lähiala detailplaneering, Green City OÜ töö nr
DP2014/005, 27.08.2017).
Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.
1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu riigitee nr 11247 Ääsmäe-
Hageri tee km 0,412.
2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid
leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.
3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
4. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 490716) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele
projektis sisalduvatele ehitistele (nt tehnovõrgud) kooskõlastus ei laiene.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks
välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.
2 (2)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jana Prost
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa: - Lisa 1. PL1425_EP_AA-3-01_Seletuskiri - Lisa 2. PL1425_EP_AS-4-01_Asendiplaan
Jana Prost
5792 4753, [email protected]
RIDAELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Aasamäe tn 17, Ääsmäe küla, Saue vald Töö nr: PL-14/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 22.04.2025
KOOSTAS: A.PERV Leht 1 / 26
VASTUTAV ARHITEKT: M. RAID
PROJEKTI KOOSSEIS: SELETUSKIRI ENERGIAMÄRGIS GRAAFILINE OSA
RIDAELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Aasamäe tn 17, Ääsmäe küla, Saue vald Töö nr: PL-14/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 22.04.2025
KOOSTAS: A.PERV Leht 2 / 26
VASTUTAV ARHITEKT: M.RAID
SELETUSKIRJA SISUKORD
1. ÜLDOSA ................................................................................................................................... 3 1.1. ÜLDANDMED .................................................................................................................. 3
2. ASENDIPLAAN ......................................................................................................................... 4 2.1. VASTAVUS LÄHTEANDMETELE ...................................................................................... 4 2.2. OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................................... 4 2.3. PLAANILAHENDUS ......................................................................................................... 4 2.4. VERTIKAALPLANEERING................................................................................................ 4 2.5. TEED JA PLATSID ........................................................................................................... 5 2.6. HALJASTUS JA HEAKORRASTUS ................................................................................... 5 2.7. KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE ..................................................... 5 2.8. TEHNILISED NÄITAJAD ................................................................................................... 6
3. ARHITEKTUURNE OSA ............................................................................................................ 6 3.1. EHITISE ÜLDANDMED .................................................................................................... 6 3.2. EHITISE TEHNILISED NÄITAJAD ..................................................................................... 6 3.3. ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS ................................................................................. 6 3.4. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDELE. ....................... 7 3.5. TULEOHUTUSNÕUDED .................................................................................................. 7
4. KONSTRUKTIIVNE OSA ........................................................................................................... 9 4.1. ÜLDOSA ......................................................................................................................... 9 4.2. KOORMUSED ................................................................................................................. 9 4.3. EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED ........................................................................ 10 4.4. VUNDAMENTIDE JA PÕRANDATE ALUSTÄIDE .............................................................. 10 4.5. VUNDAMENDID ............................................................................................................ 10 4.6. PÕRANDAD, VAHELAED ............................................................................................... 10 4.7. TREPID ......................................................................................................................... 11 4.8. SEINAD ........................................................................................................................ 11 4.9. KATUS .......................................................................................................................... 11 4.10. VAHELAED ................................................................................................................... 11
5. VESI, KANALISATSIOON, KÜTE, VENTILATSIOON JA JAHUTUS ............................................. 12 5.1. ÜLDOSA ....................................................................................................................... 12 5.2. VEEVARUSTUS, KANALISATSIOON .............................................................................. 13 5.3. KÜTE ............................................................................................................................ 16 5.4. VENTILATSIOON ........................................................................................................... 17 5.5. JAHUTUS...................................................................................................................... 19
6. ELEKTER JA NÕRKVOOL ....................................................................................................... 19 6.1. ÜLDOSA ....................................................................................................................... 19 6.2. KASUTATUD LÄHTEDOKUMENDID ............................................................................... 20 6.3. VÄLITRASSID ............................................................................................................... 20 6.4. TUGEVVOOL ................................................................................................................ 20 6.5. NÕRKVOOL .................................................................................................................. 22 6.6. ANDMESIDESÜSTEEMID .............................................................................................. 22
7. JÄÄTMETE KOGUMINE JA KÄITLEMINE ................................................................................. 23 8. ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSTE LÄHTEANDMED ............................................................... 23 9. EHITAMISE DOKUMENTEERIMINE JA KORRALDAMINE ......................................................... 24
RIDAELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Aasamäe tn 17, Ääsmäe küla, Saue vald Töö nr: PL-14/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 22.04.2025
KOOSTAS: A.PERV Leht 3 / 26
VASTUTAV ARHITEKT: M.RAID
1. ÜLDOSA
Käesolev eelprojekt on koostatud Ääsmäe Kodud OÜ tellimusel.
Projekteerimise aluseks on Saue Vallavalitsuse poolt kehtestatud detailplaneering (Ääsmäe küla
Väljavahi, Põllu-kaevu, Saksa kinnistute, reformimata riigimaa ja lähiala detailplaneering, Green City OÜ
töö nr DP2014/005, 27.08.2017). Projekti koostamisel on lähtutud projekteerimisnormidest, Tellija
soovidest, detailplaneeringust ning olemasolevast olukorrast.
1.1. ÜLDANDMED
Projekteerimisel on lähtutud ja projekt on koostatud vastavuses järgnevatest dokumentidest:
1. Ehitusseadustik
2. Majandus-ja taristuministri määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise
alused“
3. Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
4. Siseministri määrus nr 10 „ Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“
5. Majandus- ja taristuministri määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“
6. Sotsiaaliministri määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“
7. Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
8. Ettevõtlus-ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded“
9. Majandus- ja taristuministri määrus nr 58 „ Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“
10. Majandus- ja taristuministri määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja
energiamärgisele1“.
11. Keskkonnaministri määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
12. EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“;
13. EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus, Osa 7: Ehitisele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude
tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus.
14. EVS 812-2:2014/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
15. EVS-EN 1990:2002+NA:2002/AC:2021 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide
projekteerimise alused
16. TVG Grupp OÜ, töö nr 0924-01-G, september 2024 (töös kasutatud koordinaatsüsteem L-
EST ning kõrgussüsteem EH2000).
Projekt vastab tervise- ja keskkonnakaitsealastele nõuetele, ega tekita ohtu inimese elule, tervisele,
varale ning keskkonnale.
Projekteeritud ridaelamu vastab nii oma soojustatusse, kui ka kasutatavate elektrisüsteemide osas
energiatõhususe nõuetele.
Trepipiirde valikul tuleb järgida, et piire oleks ohutu ning trepipiirde püstava ega rõhtava vahe ei ületaks
110 mm.
Ridaelamu arvestatav tööiga on 50 aastat. (EVS-EN 1990:2002/A1:2006/AC:2010 „Eurokoodeks.
RIDAELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Aasamäe tn 17, Ääsmäe küla, Saue vald Töö nr: PL-14/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 22.04.2025
KOOSTAS: A.PERV Leht 4 / 26
VASTUTAV ARHITEKT: M.RAID
Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused“)
Hoonesiseste tehnosüsteemide arvestatav tööiga on 20 aastat. (EVS-EN 12792:2004 „Hoonete
ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja tingmärgid“, EVS 835:2014 „ Hoone veevärk“, EVS 846:2013 „
Hoone kanalisatsioon“, EVS 844:2016 „ Hoone kütte projekteerimine“, EVS-HD 60364-1:2008
Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus, määratlused)
Välistrasside arvestatav tööiga 20 aastat. (EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“, EVS 848:2013
„Väliskanalisatsioonivõrk“, EVS-HD 60364-1:2008 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1:
Põhialused, üldiseloomustus, määratlused)
Teede ja platside arvestatav tööiga on 10 aastat. (EVS 843:2016 „ Linnatänavad).
2. ASENDIPLAAN
2.1. VASTAVUS LÄHTEANDMETELE
Projekteeritud hoone asetus vastab detailplaneeringule.
2.2. OLEMASOLEV OLUKORD
PAIKNEMINE
Ehitusala asub Harju maakonnas, Saue vallas, Ääsmäe külas, Aasamäe tn 17.
OLEMASOLEV HOONESTUS
Krundil puudub olemasolev hoonestus.
OLEMASOLEV RELJEEF
Krundi absoluutkõrgused jäävad vahemikku 39,67…39,33. Krunt on langusega lääne suunal.
OLEMASOLEV HALJASTUS
Väärtuslikke säilitatavaid puid ei ole.
OLEMASOLEV TÄNAVATEVÕRK JA JUURDESÕIDUD. KÕNNITEED
Juurdesõiduvõimalus on rajatakse Saksa kinnistu kaudu, koostatud eraldi projekt ja olemas ehitusluba
(OÜ T-Model töö nr 24043). Juurdepääsu on hetkel rajamisel.
EHITUSGEOLOOGIA
Ehitusgeoloogilisi uuringuid teostatud pole.
2.3. PLAANILAHENDUS
HOONE(TE) JA RAJATIS(T)E PAIGUTUS
Hoone on paigutatud vastavalt detailplaneeringule.
EHITUSETAPPIDE KIRJELDUS
Ridaelamu on kavas rajada ühes etapis.
ÜHENDUSED KOMMUNIKATSIOONIDEGA
Teostatakse uued krundisisesed ühendused kommunikatsioonidega (vesi, kanalisatsioon, elekter).
Ühendused kommunikatsioonidega lahendatakse eriprojektiga. Käesoleval hetkel on kinnistule vee,
kanalisatsiooni ja elektri ühendused rajamisel.
2.4. VERTIKAALPLANEERING
VERTIKAALPLANEERIMISE LAHENDUSE LÄHTETINGIMUSED
RIDAELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Aasamäe tn 17, Ääsmäe küla, Saue vald Töö nr: PL-14/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 22.04.2025
KOOSTAS: A.PERV Leht 5 / 26
VASTUTAV ARHITEKT: M.RAID
Hoone 0.00 määramisel on aluseks võetud geodeetilise alusplaanil olevatest kõrgusmärkidest. Hoone
0.00 kõrgusmärk on 40.05 Hoone on ühe tasapinnaline.
HOONE PAIKNEMISKÕRGUS
Hoone 0.00 kõrgusmärk on 40.05 (esimese korruse põranda peale arvestades viimistluskihte).
SADEMEVEE KÄITLEMINE
Piirkonnas puudub sadameveekanalisatsiooni torustik
Katuselt kogutakse sademeveed kokku hoone väliste vihmaveerennide ja torudega, mis juhitakse mööda
sademeveetorustikku sademevee immutusplokkidesse (asukoht märgitud asendiplaanil, nt Pipelife
Stormbox). Kivikattega aladelt sademevett kogu ei koguta, vaid see imbub maapinda.
2.5. TEED JA PLATSID
JUURDESÕIDUTEE
Juurdepääs krundile on kavandatud rajatavast Aasamäe tn pikenduselt.
KRUNDISISESED TEED JA PLATISID
Hoone teenindamiseks on planeeritud 12 kohaline autoparkla. Igale korterile on ettenähtud kaks
parkimiskohta. Kõnniteede katteks on planeeritud kivikate, autoteede ja parkla katteks asfaltkate.
Lahendatud eraldi projektiga koos juurdepääsu teega.
2.6. HALJASTUS JA HEAKORRASTUS
OLEMASOLEV, SÄILITATAV HALJASTUS
Puudub.
EHITUSPROJEKTIGA ETTE NÄHTUD KÕRGHALJASTUS
Ehitusprojektiga on ettenähtud kõrghaljastuse osad (vt asendiplaan).
VÄIKEVORMID
Käesoleva projektiga pole ette nähtud.
PIIRE
Käesoleva projektiga on ettenähtud piirdeta küljed piirata (tähistatud asendiplaanil). Piirdeaiaks on
ettenähtud metallpaneelaed, toon must, kõrgus 1,2m.
VÄRAVAD
Hoone otstesse on ettenähtud jalgväravad.
PRÜGIKONTEINERID
Prügikonteinerite asukoht on näidatud asendiplaanil. Tühjendamine toimub Aasamäe tn kaudu, kuhu on
prügiautodel vaba sissepääs.
KESKKONNA- JA TERVISEKAITSE
Ei ole keskkonda ohustavat tegevust.
2.7. KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE
LIIKLUSSKEEM
Parkimine on ette nähtud kinnistu siseselt (määratud asendiplaanil) ja liiklusskeem on vaba.
LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID
Ei ole planeeritud.
PARKIMISE KORRALDAMINE
RIDAELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Aasamäe tn 17, Ääsmäe küla, Saue vald Töö nr: PL-14/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 22.04.2025
KOOSTAS: A.PERV Leht 6 / 26
VASTUTAV ARHITEKT: M.RAID
Parklasse on ette nähtud sõiduautode parkimiskohad suurusega minimaalsete mõõtmetega 2,75x5m.
2.8. TEHNILISED NÄITAJAD
-krundi pindala- 2731 m2, sihtotstarve-Elamumaa 100%.
-ehitisealune pind – 416,1 m2
-parklakohtade arv -12
-hoone tulepüsivusklass TP3
3. ARHITEKTUURNE OSA
3.1. EHITISE ÜLDANDMED
Hoonesse on kavandatud 6-korterit, millest kolm korterit on 4-toalised ja kolm korterit 5-taolised.
Hoone pikkus on 37,5 m ja laius 14,0 m.
3.2. EHITISE TEHNILISED NÄITAJAD
PROJEKTEERITUD DP JÄRGNE
KRUNDI PINDALA 2731 m² 2728 m²
KRUNDI SIHTOTSTARVE 100% elamumaa 100% elamumaa
PROJEKT. EHITISEALUNE PIND 416,1 m² Kuni 682 m²
KRUNDI PROJEKT. HOONE(TE) TÄISEHITUSE % 15,2 % Kuni 25%
KORRUSELISUS 2 Kuni 2
HOONE TULEPÜSIVUSKLASS TP3 TP3
KATUSE KALLE 0º 0-45 º
HOONE KÕRGUS MAAPINNAST 7,1 m kuni 10m
HOONE ABS KÕRGUS 47,0 -
HOONE PIKKUS 37,5 m -
HOONE LAIUS 14,0 m -
PARKIMISKOHTADE ARV 12 (kinnistul) -
SULETUD NETOPIND 614,4 m² -
KÖETAV PIND 590,4 m² -
ELURUUMIDE PIND 590,4 m² -
ÜLDKASUTATAVATE RUUMIDE PIND 18,8 m² -
TEHNILISE RUUMI PIND 5,2 m² -
HOONE MAAPEALSE OSA MAHT 2708 m³ -
HOONE ELUIGA 50 aastat -
3.3. ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS
ASENDIPLAANILINE IDEE, PLANEERINGU PIIRANGUD
Hoone paigutus krundil lähtub detailplaneeringust.
HOONE ARENGUPERSPEKTIIVID
RIDAELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Aasamäe tn 17, Ääsmäe küla, Saue vald Töö nr: PL-14/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 22.04.2025
KOOSTAS: A.PERV Leht 7 / 26
VASTUTAV ARHITEKT: M.RAID
Käesoleva projektiga hoone täiendavat mahulist laiendamist ette ei nähta.
HOONE ARHITEKTUURNE ÜLDKONTSEPTSIOON JA FUNKTSIONAALNE ÜLESEHITUS,
RUUMIJAOTUS
Hoone kavandamisel on lähtud kehtestatud detailplaneeringust ja tellija soovist kasutada kinnistu
ehitusõigust kõige ratsionaalsemal viisil. Hoone on kavandatud kahekorruselisena. Hoonesse on
planeeritud 6 korterit.
3.4. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDELE.
PINNAKATTED
1. fassaad hele hall - õhekrohv toon hele hall (caparol 3d jura 35).
2. fassaad tume pruun laudis - peensaetud pinnaga püstprofiil puitlaudis laiusega 95mm toon tume pruun
(teknos T8008).
3. fassaad tume hall tsementplaat - Equitone tectiva TE85.
4. sokkel - õhekrohv toon tume hall (caparol 3d jura 5).
5. aknad - pvc-aknad, väljast toon tume hall (ral 7016), seest valged.
6. välisuksed - puituksed väljast ja seest toon ral 7016, uksel hall klaas. tehnoruumil sile terasuks väljast
ja seest toon ral7016.
7. terrassi laudis - pruun sügavimmutatud terrassilaud.
8. terrasside puitelemendid (postid ja raamid) - liimpuit 200x200mm toon tume hall (ral7016).
9. terrassi vaheseinad - kahepoolne puitpiire 21x70mm vahe 35mm, vahed nihkes (toon teknos woodex
T8008).
10. katused - lamekatus, tume halli kivipurukattega.
11. maja esised varikatuse alused - peensaetud pinnaga püstprofiil puitlaudis laiusega 95mm toon tume
pruun (teknos T8008).
12. parapeti, akende veeplekid ja vihmaveesüsteem - plekk tume hall, toon rr23.
3.5. TULEOHUTUSNÕUDED
KASUTATUD NORMDOKUMENTIDE LOETELU
▪ Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
▪ Siseministri määrus nr 44 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule,
paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“
▪ Siseministri määrus nr 10 „ Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“
▪ EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus, Osa 7 - Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
▪ EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
ARVESTUSLIK INIMESTE ARV HOONES JA TÕENÄOLISELT VÕIMALIK MAKSIMAALNE HOONES
VIIBIVATE INIMESTE ARV
Maksimaalne hoones viibivate inimeste arvestuslik arv on 30 inimest.
HOONE KASUTUSVIIS
Hoone on kavandatud I kasutusviisiga.
HOONE TULEPÜSIVUSKLASS
Hoone tulepüsivusklassiks on kavandatud TP3.
RIDAELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Aasamäe tn 17, Ääsmäe küla, Saue vald Töö nr: PL-14/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 22.04.2025
KOOSTAS: A.PERV Leht 8 / 26
VASTUTAV ARHITEKT: M.RAID
KORRUSTE ARV
Hoone on kavandatud kahekorruselisena.
TULETUNDLIKKUS
Seinte ja lagede tuletundlikus I-se kasutusviisiga ehitistes (klass TP-3) võib olla minimaalselt D2-s2,d2
(seinapinna väikseid osi võib katta klassifitseerimata materjalidega). Välisseina välispind ja õhutuspilu
välispind peab olema vähemalt D-s2, d2. Õhutuspilu sisepind – nõue puudub. Katusekatte väline
tuletundlikkus peab vastama – BROOF(t2-t4). Terrassi tuletundlikkus peab vastama nõudele Dfl-s1;
Tehnilise ruumi, panipaiga ja hoiuruumide seinte ja lagede tuletundlikkus vähemalt B-s1,d0 ja põranda
tuletundlikkus vähemalt Dfl-s1.
Välisseinte soojustus tuleb paigaldada nii, et tule levik mööda soojusisolatsiooni ning ühest
tuletõkkesektsioonist teise ja ehitiselt teisele ehitisele oleks takistatud.
KATUSEKATTE KLASS
Katuse kate peab vastama tuletundlikkuse klassile Broof.
HOONE JAOTUS TULETÕKKE SEKTSIOONIDEKS, SEKTSIOONIDE
PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUSKLASS
Hoones on jaotatud kõik korterid eraldi tuletõkke sektsiooniks ning samuti tehniline ruum.
Tuletõkketarinditele tuleb tagada tulepüsivusklass EI30 ja sektsiooni piiretesse jäävatele avatäidetele
tuleb tagada tulepüsivus EI30.
EVAKUATSIOONITEEDE JA -PÄÄSUDE KIRJELDUS
Evakuatsioon on tagatud läbi iga korteri hoonest välja. Katusele on pääs tagatud teisaldatava redeli
kaudu.
SUITSUÄRASTUS, PAISKPINNAD
Suitsuärastus on tagatud välisseinas paiknevate avatavate akende kaudu (aknad peavad olema ilma
abivahendita käega avatavad). Paiskpindasid hoonele kavandatud ei ole.
TULEOHUTUSABINÕUD HOONES.
Kõigisse korteritesse vähemalt ühte ruumi igale korrusele tuleb paigaldada (soovitavalt igasse tuppa)
autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur.
TULETÕRJEPÄÄSUD
Tuletõrjeauto pääseb projekteeritud hoonele ligi Aasamäe tn kaudu.
Tuletõrje kustutusvesi saadakse Aasamäe tn tuletõrjevee hüdrandist. Vastavalt Kovek AS tehnilistele
tingimustele asub lähim survestatud veevõtukoht Aasamäe tn 10 juures, kaugus hoonest ca 100m.
EHITISTE TULEPÜSIVUSKLASSID
Projekteeritava hoone tulepüsivusklass on TP3.
TULEOHUTUSKUJAD
Kõik hooned on projekteeritud ridaelamust enam kui 8m kaugusel ja see rahuldab kõikki tulekujasid.
HOONE KÜTTESÜSTEEMID
Hoone soojavarustus lahendatakse maakütte baasil.
Korterite leiliruumide kütmine toimub elektrikeriste (ühe kerise võimsus kuni 8kW) baasil.
PIKSEKAITSE
Projekteeritaval hoonel ei ole piksekaitse nõutav, kuna hoone kõrgus jääb alla 15m („Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ §39 lg1).
RIDAELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Aasamäe tn 17, Ääsmäe küla, Saue vald Töö nr: PL-14/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 22.04.2025
KOOSTAS: A.PERV Leht 9 / 26
VASTUTAV ARHITEKT: M.RAID
4. KONSTRUKTIIVNE OSA
4.1. ÜLDOSA
Hoone ehitamiseks tuleb tellida konstruktiivosa põhiprojekt. Projekteerimise eelduseks on hoone tööiga
50 aastat.
Antud seletuskirja kavandamise aluseks on järgmised dokumendid:
▪ EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused;
▪ EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-1:
Üldkoormused Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused;
▪ EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1. Üldkoormused.
Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused
▪ EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3. Üldkoormused.
Lumekoormus
▪ EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007+AC:2009+AC:2010 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa
1-4: Tuulekoormus
▪ EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.
▪ EVS 1992-1-1:2005 +NA:2007 Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja
reeglid hoonetele.
▪ EVS-EN 206-1:2007 Betoon. Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus.
▪ EVS 1993-1-1:2005 + NA:2006 Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1 Üldreeglid ja
reeglid hoonete projekteerimiseks
▪ EVS-EN 1090-1:2009 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 1:
Kandeelementide vastavushindamine
▪ EVS-EN 1995-1-1:2005 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist.
Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks
4.2. KOORMUSED
EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused;
EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-1: Üldkoormused
Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused;
Kasuskoormused põrandatele ja vahelagedele on võetud järgmiselt:
eluruumid: kasutusklass A 2,0 kN/m2; koridorid, trepikojad: kasutusklass A 3,0 kN/m2 rõdud: kasutusklass
A 4,0 kN/m2
Lumekoormus hoone konstruktsioonidele vastavalt EVS EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1:
Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-3: Üldkoormused Lumekoormus nõuetele.
Maapinnal 1,5 kN/m2
Tuulekoormus vastavalt EVS EN 1991-1-4+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused
Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus;
Tuulekoormuse arvutamisel on võetud tuulekiiruse baasväärtuseks vref= 23m/sek ja maastikutüübiks 3.
Osavarutegurid: alalised koormused 1.2; muutuvad koormused 1.5.
Piirdekonstruktsioonide projekteerimisel peab liiklusmüra lubatud normtase eluruumides ja nendega
võrdsustatud ruumides olema vastavuses standardiga EVS 842:2003, „Ehitiste heliisolatsiooninõuded.
Kaitse müra eest”, päevasel ajal mitte suurem kui: LpA,eq,T 35dB.
RIDAELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Aasamäe tn 17, Ääsmäe küla, Saue vald Töö nr: PL-14/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 22.04.2025
KOOSTAS: A.PERV Leht 10 / 26
VASTUTAV ARHITEKT: M.RAID
Eluruumide ja nendega võrdsustatud ruumide vahelagedel asetsevate põrandate õhumüra isolatsiooni
indeks Rw peab olema >55dB, taandatud löögimüra indeks L`n,w ≤53dB.
Korterite vaheliste vaheseintel peab olema tagatud õhumüra isolatsiooni indeks Rw'=55 dB.
4.3. EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED
Ehitusgeoloogilised uurimistöid pole hoone asukohas tehtud. Konstruktiivse osa koostamise aluseks tuleb
koostada pinnase uuringud.
4.4. VUNDAMENTIDE JA PÕRANDATE ALUSTÄIDE
Täite tihendamine peab toimuma optimaalse veesisalduse juures ja tihendamisega saavutama liiva
kuivmahukaalu vähemalt 98 % proctortihedusest. Tihendama peab kihtide kaupa. Kihtide paksus ja
tihendamise kord (rulliga ülesõitude arv) sõltub tihendamiseks kasutatavast seadmest ning täiteliiva
omadustest. Vajadusel tuleb see määrata katseliselt. Täite tiheduse kontrollimiseks tuleb täidetaval alal
võtta monoliitproovid ja määrata laboris kuivmahukaal võrdlemaks, kas vajalik proctortihedus on
saavutatud. Põranda alustäide tehakse keskliivast (v.a. dreeniv killustiktäide). Tihendamine toimub ~30cm
paksuste kihtide kaupa tihenduskoefitsiendiga (suhtelise tihendatavusega) 0,95. Täite- ja tihendustööde
teostamisel tuleb vältida selliseid pingeid ja jõudusid, mis võiksid põhjustada valatud
vundamendikonstruktsioone. Tagasitäiteks mittesobivad pinnasekogused on töövõtja kohustatud vedama
ametiisikute poolt selleks määratud kohta.
4.5. VUNDAMENDID
Vundamendiks on planeeritud lintvundament. Peale vundamendi süvendi välja kaevet tuleb vundamendi
taldmiku alus täita killustikuga, seejärel valatakse vundamendi taldmik (taldmiku laius kuni 0,8...1,2m).
Taldmikule laotakse 190mm õõnesbetoonplokk seinad, mis tuleb armeerida ja betoneerida ning
soojustada 150mm EPS120 perimeeter+ plaatsoojustusega ning sokli osas kaetakse nähtavad
vundamendi osad õhekrohviga.
Hoone vundamendi sisemised kandevseinad on planeeritud 240mm paksusega õõnesbetoonplokk
seintena, mis tuleb armeerida ja betoneerida.
Vundamendi maapinnaga vahetus kokkupuutes olevad konstruktsioonid tuleb katta hüdroisolatsiooniga
(nt kleephüdroisolatsioon).
Vundamendi seinad tuleb katta hüdroisolatsiooniga enne I korruse seinte ladumist (sh horisontaalselt).
Hüdroisolatsiooniga peab olema takistatud maapinna niiskuse kandumine vundamendi ja seinte
konstruktsiooni.
Armatuuri kaitsekiht on vundamentide all 50 mm ning külgedel ja peal 35 mm. Kasutada armatuurterast
A500HW.
4.6. PÕRANDAD, VAHELAED
Olemasolev pinnas kooritakse kuni piisava kandevõimega pinnaseni ning asendatakse tihendatud
kruusakihiga. Siseruumide põrandad soojustatakse EPS120 plaatsoojustusega 200mm. Põrandabetoon
(100mm) on eraldatud seintest servalindiga. Vahelagedeks on eelpingestatud õõnespaneelid paksusega
220mm. Vahelaele paigaldatakse sammumüra tõkestamiseks jäik vill või EPS Acoustic plaadid 30mm
RIDAELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Aasamäe tn 17, Ääsmäe küla, Saue vald Töö nr: PL-14/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 22.04.2025
KOOSTAS: A.PERV Leht 11 / 26
VASTUTAV ARHITEKT: M.RAID
ning selle peale 80mm betooni kiht.
Põrand pinnasel – 0,15 (W/m2*K)
4.7. TREPID
Sisetrepid on planeeritud rajada metallkanduritega puitastemega treppidena.
4.8. SEINAD
Hoone kandevseinad on ettenähtud armeeritud ja betoneeritud betoonõõnesplokkidest paksusega 190 ja
240mm. Armeerimise ja betoneerimise täpne lahendus antakse konstruktiivse projektiga. Sisemised
kandvad seinad viimistletakse vastavalt ruumi otstarbele.
Välimised kandvad seinad soojustatakse õhekrohv fassaadi osas 250mm EPS60 Silver
soojustusplaatidega ning viimistletakse õhekrohv fassaadisüsteemiga. Ning laudise ja plaatfassaadi osas
soojustatakse välissein 150mm paksuse PIR plaatidega, millele paigaldatakse kahes kihis puitroovitus ja
seejärel fassaadi kate (puitlaudis või tsementplaat kate).
Välissein 1 (puitlaudis/tsementplaat) – 0,16 (W/m2*K)
Välissein 2 (krohv)– 0,12 (W/m2*K)
Sisemised mittekandvad seinad on ettenähtud metallkarkassil kipsseintena kogupaksusega 92mm (2x
kipsplaat, metallkarkass 42mm, mille vahel min.vill ning seejärel 2x kipsplaat).
4.9. KATUS
Katuslagi:
õõnespaneel – 220mm
Aurutõke 1x SBS
Põhisoojustus EPS 60 Silver - 300mm
Soojustus EPS 60 Silver kaldega - 20…150mm
Soojustus 60kPa (Isovel OL-TOP) tuulutussoontega - 30mm
Pealiskiht 2x SBS kate
Katus – 0,08 (W/m2*K)
4.10. VAHELAED
õõnespaneel– 220mm
Sammumüra plaat - 30mm
Betoonpõrand - 80mm
Põrandakate - 20mm
Avatäited:
Aknad A-1...A-15– PVC raamiga aknad, väljast tume hall ja seest valge, 3x klaaspakett, argoon täidis,
RIDAELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Aasamäe tn 17, Ääsmäe küla, Saue vald Töö nr: PL-14/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 22.04.2025
KOOSTAS: A.PERV Leht 12 / 26
VASTUTAV ARHITEKT: M.RAID
klaas kirgas. Käepidemed valged. Kogu akende Uw=0,8 (W/m2*K). lõuna, lääne, ida pakettide g=0,35,
põhja g=0,50,
Välisuks - Puitprofiiluks - välja avanev. Väljast ja seest tume hall RAL7016. Pakett - 3x klaaspakett,
argoon täidis, klaas kirgas. Lukustus – Assa (või samaväärne). U=1,0 (W/m2*K).
Siseuksed – vastavalt sisekujunduse projektile.
Piirdekonstruktsioonide energiatõhususe lähteandmed:
Konstruktsiooni tüüp U (W/m2*K) g
Välissein 0,16
Välissein 0,12
Katuslagi 0,08
Põrand pinnasel 0,15
Välisuksed 1,0
Aknad (põhja) 0,8 0,50
Aknad (lõunasse) 0,8 0,35
Aknad (itta) 0,8 0,35
Aknad (läände) 0,8 0,35
Ehituslikult tagatakse järgmised külmasildade väärtused:
Külmasild (W/m*K)
Välissein-välissein 1 0,10
Välissein- välissein 2 -0,10
Katuslagi - välissein 0,10
Põrand pinnasel-
välissein 0,25
Akna seinakinnitus 0,06
Ukse seinakinnitus 0,10
5. VESI, KANALISATSIOON, KÜTE, VENTILATSIOON JA JAHUTUS 5.1. ÜLDOSA
Käesoleva projektiga on antud ehituskirjeldus uushoone veevarustuse, kanalisatsiooni, kütte ja
ventilatsiooni osade väljaehituseks eelprojekti mahus. Enne trasside rajamist tuleb tellida vastavad põhi-
ja tööprojekt ning kooskõlastada täiendavalt võrguvaldjaga.
Antud seletuskirja kavandamise aluseks on järgmised dokumendid:
▪ EVS 932:2017 Ehitusprojekt
▪ EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk
▪ EVS 835:2014 Hoone veevärk
▪ EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk
▪ EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon
▪ EVS 844:2016 Hoone kütte projekteerimine
▪ EVS 843:2016 Linnatänavad
RIDAELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Aasamäe tn 17, Ääsmäe küla, Saue vald Töö nr: PL-14/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 22.04.2025
KOOSTAS: A.PERV Leht 13 / 26
VASTUTAV ARHITEKT: M.RAID
▪ EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest
▪ EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja
hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast
▪ EVS 844:2004 Hoonete kütte projekteerimine
▪ EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
▪ EVS 812-3:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Küttesüsteemid
▪ EVS-EN 12792:2004 Hoonete ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja tingmärgid
▪ Vabariigi Valitsuse „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“
▪ Vabariigi Valitsuse määrus nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“
▪ Keskkonnaministri a määrus nr 76 „Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“
▪ Siseministri määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele“
▪ Hoonete tehnosüsteemide RYL 2002
▪ Hoonete tehnosüsteemide RYL 2002
▪ Tellija lähteülesanne
▪ Hoone arhitektuuriline lahendus
▪ OÜ Entec Eesti töö nr 1512/24
▪ AS Kovek tehnilised tingimused 20.02.2025
5.2. VEEVARUSTUS, KANALISATSIOON
ÜLDOSA
Antud projekti eesmärk on ühendada vee- ja kanalisatsioonitorustikud ühisvee- ja kanalisatsioonivõrguga
vastavalt Kovek AS tingimustele.
Ehitusprojekt kooskõlastada eelnevalt AS Kovek. Ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni liitumispunktide
ühendamise ja kinnistusiseste torustike rajamise kulud jäävad liituja (kinnistu omaniku) kanda. Enne
paigaldatud torustiku kaeviku tagasitäitmist (torud peavad olema nähtaval) tuleb kinnistuomanikul või
tema esindajal kohale kutsuda AS-i Kovek esindaja, kes kontrollib kinnistupaigaldiste vastavust nõuetele.
Torude paigaldusest ja liitumiskoha ühendusest teha fotod ja teostusjoonis ning saata AS Kovek. Vee- ja
kanalisatsiooniteenuse osutamine on võimalik peale kõikide VK toruühenduste ja veemõõdusõlme
väljaehitamist sh tänavatorustike väljaehitamist kuni liitumispunktideni, AS Kovek poolt veemõõtja
paigaldamist ja vastava tarbimislepingu sõlmimist AS-iga Kovek;
VEEVARUSTUS
Kinnistu tarbeks on projekteeritud vee liitumispunktid VLP ( MK-2-1 kuni MK-2-6) mis rajatakse Aasamäe
tänavale ning millest alates projekteerida ja välja ehitada veetorustik kuni hoone veemõõdusõlmedeni.
Kuna hoonel on üks ühine küttesüsteem (maakütte kompressori baasil), siis tuleb rajada täiendav
veeühendus sooja tarbevee tootmiseks. Vastava ühenduse kliendilepingu sõlmib ridaelamu korteriühistu,
kes jagab kulud korterite põhiselt. Külmavee ühendused viiakse igasse korterisse, kus rajatakse nõuetele
vastav veemõõdusõlm.
Kinnistuomanikul ehitada välja nõuetekohased konsooliga veemõõdusõlmed, mis tuleb paigaldada
võimalikult lähedale veetoru sisenemiskohale. Veemõõdusõlmed paigaldada ruumi, mille temperatuur on
+4°C või kõrgem, veemõõtjad paigaldab AS Kovek. Veemõõdusõlmede rajamisel tuleb lähtuda
veemõõdusõlme tüüpjoonisest (Lisa 2). Veemõõdusõlmed peavad olema ligipääsetavad. Kinnistusisene
RIDAELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Aasamäe tn 17, Ääsmäe küla, Saue vald Töö nr: PL-14/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 22.04.2025
KOOSTAS: A.PERV Leht 14 / 26
VASTUTAV ARHITEKT: M.RAID
veetorustik tuleb rajada minimaalselt De 25 mm mõõduga PE või PEH materjalist torudest ja mille külge
on paigaldatud signaalkaabel ning liited teha elektrikeevisliitmikega kuni veemõõtja konsoolini.
Veetorustiku minimaalne sügavus maapinnast 1,8 m ning on soovitav ehitada samas kaevikus
paralleelselt rajatava isevoolse kanalisatsiooniga. Veetorustiku paiknemisel kõrgemal kui 1,8 m tuleb
külmumise vältimiseks paigaldada soojustus. Kui hoones tekib veemõõdusõlme külmumise oht tuleb
paigalda tühjendusega maakraan torule enne hoonesse sisenemist. Hargnemised enne veemõõtjat ei
ole lubatud. Juhul kui veetorustik hargneb enne veemõõdusõlme, tuleb täiendava tarbimiskoha tarbeks
ehitada täiendav veemõõdusõlm. Veetorustik katsetada enne kasutusele võttu ja veemõõtjate paigaldust
rõhuga 8 bar. Koostada survestamise akt. Torumaterjalina kasutada PE survetoru.
Torustik ja kõik detailid peavad vastama PN10 surveklassile.
Ridaelamusse rajada AS Kovek nõuetele vastav veemõõdusõlm.
RIDAELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Aasamäe tn 17, Ääsmäe küla, Saue vald Töö nr: PL-14/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 22.04.2025
KOOSTAS: A.PERV Leht 15 / 26
VASTUTAV ARHITEKT: M.RAID
REOVEEKANALISATSIOON
Kinnistule on projekteeritud uus lahkvoolne kanalisatsioonitorustik.
Nõuded kinnistusisesele kanalisatsioonitorustikule
Kinnistu tarbeks on projekteeritud kanalisatsiooni liitumispunkt KLP (KK-2) mis rajatakse Aasamäe
tänavale. Isevoolsed kanalisatsioonitorustikud kuni liitumispunktini tuleb rajada reovee juhtimiseks ette
nähtud PVC SN 8 plastiktorudest läbimõõduga De110 mm ja De 160mm soovitavalt ühises kaevikus
veetorustikuga. Vaatlus- ja kontrollkaevud rajada plastist keeviskaevudega minimaalselt De 400/315mm
ja teleskoopse päisega ning luugiga kandevõimaga 25T. Kui luuk jääb sõidutee alla siis luugi kandevõime
40T. Torustiku ja kaevude paigaldus vastavalt tootja paigaldusjuhendile. Kinnistult kanaliseeritava reovee
reostusnäitajad peavad vastama ühiskanalisatsiooni juhitavale reoveele kehtestatud nõuetele.
Kinnistusisene kanalisatsioon näha ette lahkvoolne. Sademe-, drenaaži- ja pinnavee juhtimine
reoveekanalisatsiooni ei ole lubatud. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku kalle peab vastama standardile
EVS 848:2021. AS Kovek jätab endale õiguse keelduda kinnistusisese kanalisatsioonitorustiku
ühendamisest liitumiskaevu kui torustiku kalle on väiksem kui 10 ‰ (10 promilli; 1 cm torustiku ühe meetri
kohta) või suurem kui 15 ‰ (15 promilli, 1,5 cm torustiku ühe meetri kohta).
Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.
SAJUVEEKANALISATSIOON
Piirkonnas puudub sadameveekanalisatsiooni torustik
Katuselt kogutakse sademeveed kokku hoone väliste vihmaveerennide ja torudega, mis juhitakse mööda
sademeveetorustikku sademevee immutusplokkidesse (asukoht märgitud asendiplaanil, nt Pipelife
Stormbox). Kivikattega aladelt sademevett kogu ei koguta, vaid see imbub maapinda.
Drenaaži- ja sademevee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on rangelt keelatud!
SISEVEEVARUSTUS
Joogiveesüsteemis kasutatavatel materjalidel peab olema saadud kasutamisluba EV Tervisekaitse
Inspektsioonilt, kellelt on saadud ka veevõrgu kasutamisluba. Külma- ja sooja tarbevee jaotus- ja
ühendustorustikud monteerida komposiittorudest De16x2,0 –De32x3,0. Soojale tarbeveele on ette
nähtud ringlustorustik. Veevarustuse jaotustorustikud isoleerida. Külma tarbevee torustikud isoleerida
vastavalt tabelile seeria 22 ja sooja tarbevee torustikud ja soojavee ringluse torustikud isoleerida vastavalt
tabelile seeria 23. Isoleeritud torustikud paigaldada nii, et torude vahe oleks vähemalt 40 mm.
Magistraaltorustikud paigaldada ruumide lagede alla ja/või põranda konstruktsiooni sisse. Sulgventiilid
paigaldada magistraalist hargnevatele harutorudele ja seadmete ühenduskohtadesse. Ventiilidele peab
olema tagatud juurdepääs teeninduseks ja hoolduseks. Sulgarmatuuri töörõhk peab olema min 10 bar.
Keermeühendused ei tohi olla seinte konstruktsioonis ega paneelides. Seinast läbiminevad torud
paigaldada hülssi. Hülss peab seinast 10 mm mõlemalt poolt välja. Torud tuleb monteerida nii, et nende
pikenemine ei ole takistatud. Tühjendusventiilid paigaldada veetorude alumistesse kohtadesse. Võrk
õhtustada sanitaarseadmete kaudu. Torustikud tuleb enne ekspluatatsiooni võtmist desinfitseerida ja
loputada tervisele kahjutu vedelikuga, pärast seda tuleb joogivee kvaliteeti kontrollida.
Paigaldada ja kinnitada torustiku toed. Telje pinge tõmbele peab olema vähemalt 100 kg. Torustikud
isoleerida vastavalt LVI-RYL-92.
RIDAELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Aasamäe tn 17, Ääsmäe küla, Saue vald Töö nr: PL-14/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 22.04.2025
KOOSTAS: A.PERV Leht 16 / 26
VASTUTAV ARHITEKT: M.RAID
Toru ø Seeria 22 Seeria 24 Seeria 25
du s a b s a b s a b
mm mm mm mm
10…49 30 110 70 50 150 90 60 170 100
50…89 40 130 80 60 170 100 80 210 120
SISEKANALISATSIOON
Olmekanalisatsioonitorustikud ühendada kinnistule projekteeritud kanalisatsioonitorustikuga.
Kanalisatsioonitorustik monteerida PVC või PP plasttorudest De50 – 110 languga i=0,010...0,030. Torustik
kulgeb korruste põranda all. Torustiku rajamissügavus on 0,45 – 1,50 m. Hoone kanalisatsioon on
arvestatud isevoolsena. Kanalisatsioonitorustik varustada vajalike puhastus- ja õhutusvõimalustega.
Kanalisatsioonipüstik peab avanema ülevalpool katuse tasapinda min 0,5 m. Hoone kanalisatsioon tuleb
ehitada nii, et kanalisatsioon ei soodustaks hoones tule ja suitsu levikut. Kohtades kus torud läbivad
põrandaid, lagesid ja seinu tuleb paigaldada tuletõkkemansetid. Torustikud isoleerida vastavalt LVI-RYL-
92. Ehituskonstruktsioonide ja torude vahekaugused peavad olema vähemalt 20 mm. Kinnitusklambri ja
toru vahele asetada 1,5…2 mm paksusega polüetüleenist vahetihend, üldlaiusega 27 mm. Kinnitus katta
korrosioonivastase kihiga.
Torude maksimaalne kinnituste vahekaugus:
Toru
Läbimõõt
Du (mm)
Hor.
Kinnitus
(m)
Vert.
Kinnitus
(m)
32 0,5 1,2
40 0,5 1,2
50 0,5 1,5
75 0,8 2,0
110 1,1 2,0
Sanitaartehniliste seadmete varustus ja kvaliteeditase on järgmine:
pesukauss – värvus valge (näit. IDO, GUSTAVSBERG NORDIC või sarnane), valamutele on arvestatud
valgest PVC plastist vesilukud ja äravoolutorud; köögipesukauss - roostevaba pesukausiga (näit.
HACKMAN või sarnane); WC pott – altjooksuga, värvus valge (näit. IDO, GUSTAVSBERG NORDIC või
sarnane); Segistid – harilik kroomitud kangsegisti pesukausside tarvis ja harilik kroomitud kangdušisegisti
koos jooksutoru ja liftiga, ilma ökonoomsusnuputa (näit. ORAS, GUSTAVSBERG NORDIC või sarnane).
Tehnilised ruumid varustada trapiga ja vajadusel roostevaba valamuga.
5.3. KÜTE
ÜLDOSA
Arvutuslik välisõhu temperatuur:
▪ talvel VAT=-25,5°C
SOOJAVARUSTUS
Hoone soojavarustus lahendatakse maakütte baasil, mis paigaldatakse esimese korruse tehnilisse ruumi.
RIDAELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Aasamäe tn 17, Ääsmäe küla, Saue vald Töö nr: PL-14/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 22.04.2025
KOOSTAS: A.PERV Leht 17 / 26
VASTUTAV ARHITEKT: M.RAID
Eraldi küttekontuurid on ette nähtud soojale tarbeveele ja põrandküttele. Põrandküttele on ette nähtud 3-
tee ventiiliga segamissõlm. Kütteringides kasutada sagedusmuunduriga ringluspumpasid. Kütte
reguleerimisautomaatika peab olema ühilduv ja omama valmidust ühendamiseks hoone tsentraalse
juhtimise süsteemiga.
KÜTE
Hoonele on ette nähtud põrandküte. Hoone küttevajadus on ca 19,2 kW. Hoone soojaveevarustuse
võimsus 0,8 kw.
Hoone küttesüsteem peab kütteperioodi jooksul tagama ruumide õhutemperatuuri järgnevalt:
Elutuba +21,0°C; Magamistuba +21,0°C; Esik +19,0°C; Vannituba +22,0°C; WC +21,0°C.
Põrandkütte soojuskandjaks on vesi, küttegraafik 40/33°C. Põrandküte on ette nähtud monteerida selleks
ette nähtud plasttorudest (näiteks Uponor PE-Xa põrandkütte torud). Põrandkütte paigaldamisel tuleb
lähtuda torusid tootva firma paigaldusjuhendist. Põrandkütte kollektorid paigaldada selleks ette nähtud
kappidesse. Magistraaltorustikud rajada I-korruse lae alla.
Peale süsteemi valmimist teostada süsteemide reguleerimine ja seadistamine.
5.4. VENTILATSIOON
ÜLDOSA
Arvutuslikud välisõhu parameetrid:
▪ talvel VAT=-25,5°C 80%RH;
▪ suvel +27 °C, 50% RH.
Ruumide arvutuslikud siseõhutemperatuurid ja ventilatsiooni õhuvooluhulgad vastavalt EVS-EN
15251:2007 on järgnevad:
- magamistoad 21C, õhuvahetus 7 l/s*(inim) või 1 l/(s*m²)
- WC-d 21C, õhuvahetus 10 l/s
- vannitoad 240C, õhuvahetus 15 l/s
- elutoad 21C, õhuvahetus 7 l/s*(inim) või 1 l/(s*m²)
- köögid 21C, õhuvahetus 20 l/s
- saun 24C, õhuvahetus 2 l/(s*m²)
- riietusruum 21C, õhuvahetus 2 l/(s*m²)
- söögituba 21C, õhuvahetus 0,5 l/(s*m²)
Müratase ei tohi ületada määruses , EV sotsiaalministri määrus nr 42 4. märtsist 2002, lubatud taset.
„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid“ (korterite elu- ja magamistubades mitte üle 30, WC-des 35, vannitubades 40dB(A)).
Süsteemide seadistamisel ja häälestamisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest.
Ventilatsiooniseadmed on varustatud sisseehitatud juhtimisautomaatikaga. Ventilatsioonisüsteemide
soojustagastus minimaalselt 80% või parem.
SÜSTEEMIDE KIRJELDUS
Hoone õhuvahetus lahendada mehaanilise soojatagastusega sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniga.
Süsteemid on korteripõhised ja mõeldud korteri tubadesse välisõhu sisse puhkeks ning väljatõmme
lahenda läbi niiskete ruumide ning läbi köögi väljatõmbe. Ventilatsiooniagregaatide sissepuhutava õhu
eelküte toimub elektriga. Otse väljatõmme peab olema köögist. Seadme juhtimine teha iga korteril eraldi.
VENTILATSIOONIPAIGALDISTE ÜLDNÕUDED
VENTILATSIOONIAGREGAADID
RIDAELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Aasamäe tn 17, Ääsmäe küla, Saue vald Töö nr: PL-14/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 22.04.2025
KOOSTAS: A.PERV Leht 18 / 26
VASTUTAV ARHITEKT: M.RAID
Ventilatsiooniseadmetena tuleb üldjuhul kasutada kompleksseid ventilatsiooniseadmeid, mis on
valmistatud vastavalt kehtivatele standarditele ja olema testitud vähemalt vastavalt EVS-EN 1886
(„Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed. Mehaanilised omadused”) ning EVS-EN 13053
(„Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed. Seadmed, komponendid ja sektsioonid ning
omadused”) nõuetele ning nende kohta peab olema piisav tehniline dokumentatsioon. Seadmed peavad
omama EUROVENT sertifikaati.
Ventilatsiooniseade komplekteerida koos juhtimisautomaatikaga vastavalt põhiprojekti funktsionaalsele
skeemile. Ventilatsiooniseadmed peavad vastama 98/37/EC nõuetele ning omama CE tähistust.
Ventilatsiooniseadme kest peab vastama soojajuhtivuse klassile mitte halvem kui klass T4 ja
külmasildade näitaja mitte halvem kui TB3 (vastavalt EVS-EN 1886 „Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni
keskseadmed. Mehaanilised omadused”).
Ventilatsioonisüsteemide soojustagastus minimaalselt 80% või parem.
MÜRASUMMUTID
Mürasummutitena kasutada soovitavalt agregaadi tootjafirma summuteid, mille toimimist ja omadusi on
katsetatud kehtivate standardite või tüüpheakskiidu juhiste kohaselt. Summutusmaterjaliks on mineraalvill
või muu mittepõlev materjal. Summutusmaterjali pinnakiht peab taluma kerget puhastamist.
Töövõtja poolt paigaldatav mürasummuti peab tagama piisava müra summutuse hoones.
KANALID
Ventilatsioonitorustik tuleb reeglina teha tsinkplekist spiraalvaltsiga ümartorudest. Vajadusel kasutada
kandilise ristlõikega torustikku. Ventilatsioonitorustiku tihedusklass peab olema vähemalt B. Kanalitele
teha survekatsetused vastavalt standardile SFS 4699.
Kanalis isoleerida vastavalt LVI 50-10245 („Talotenknisten eristysten ja mitoitus ja käuttö).
Ventilatsioonitorustiku kinnitused tuleb teha vastavalt EVS-EN 12236 „Hoonete ventilatsioon.
Ventilatsioonikanalite riputid ja toed. Nõuded tugevusele.” ja LVI 12- 10370 Soome juhendmaterjal 2004
„Torustike ja kanalite kinnitamine” nõuetele. Kinnituste dimensioneerimisel tuleb lisaks torustiku kaalule
arvesse võtta ka muud koormused nagu torustiku või konstruktsioonide vibratsioon ning torustiku
puhastamisest tulenev koormus. Ventilatsioonitorustiku kinnituste tulepüsivusaeg peab olema vähemalt
sama pikk kui on torustiku tulepüsivusaeg.
ISOLATSIOON
Soojusisolatsiooniks kasutada alumiiniumpaberiga pinnatud kivi-/mineraalvilla matte tihedusega ≥30
kg/m³ ja tuletõkkeisolatsiooniks vastavalt tihedusega ≥100 kg/m³.
Isolatsioon katta:
▪ Väliskeskkonnas Zn-plekiga
▪ siseruumides (nähtavad) PVC-kattega
▪ siseruumides (mittenähtavad) alumiiniumpaber
SULGE-JA REGULEERIMISKLAPID
Sulge- ja reguleerimisseadmete tihedus, lubatud rõhuvahe ja korpuse tihedus peavad olema standardi
SFS-EN 1751 nõuete kohased. Sulge- ja reguleerimisseadmed paigaldada nii, et tööseadet oleks kerge
hooldada.
TULETÕKKEKLAPID
Tuletõkestitena kasutada üldjuhul EI tüübikinnitust omavaid tuletõkesteid, mille tulepüsivusaeg peab
olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast. Juhul, kui ventilatsioonitoru
läbimõõt on 200 mm või väiksem, võib kasutada ka E tüübikinnitusega tuletõkesteid, kuid sellisel juhul
tuleb ventilatsioonitorustik vastavalt EVS 812-2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“
RIDAELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Aasamäe tn 17, Ääsmäe küla, Saue vald Töö nr: PL-14/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 22.04.2025
KOOSTAS: A.PERV Leht 19 / 26
VASTUTAV ARHITEKT: M.RAID
joonis 6 isoleerida.
PUHASTUSLUUGID
Puhastusluugid tuleb paigaldada nii sissepuhke- kui ka väljatõmbetorustikele:
▪ tuletõkestite juurde;
▪ armatuuri ja seadmete juurde (kui armatuur või seade ei ole kergelt eemaldatav või selle
konstruktsioon ei võimalda torustiku puhastamist läbi selle);
▪ üle 45° põlvede juurde;
▪ püstikute ülemistesse ja alumistesse otstesse;
▪ õhuvõtu-, väljapuhke- ja jaotuskambritele;
▪ väljatõmbetorustikul sirgetele torulõikudele, kui puhastusluukide või muude puhastamist
võimaldavate seadmete vahekaugus on üle 8 m, sissepuhketorustikel võib puhastusluukide
vaheline kaugus olla kuni 15 m.
ÕHUJAOTUSELEMENDID
Lõppelemendid tuleb valida ja paigutada nii, et kogu töötsooni ulatuses oleks tagatud efektiivne ja
nõuetekohane õhuvahetus, õhu liikumisest läbi lõpuelemendi ei tekiks lubatust suuremat müra, et see
summutaks piisavalt ventilatsioonitorustikust levivat müra ja omaks piisavat reguleerimisvõimet.
Lõpuelemendid peavad reeglina olema testitud ja olema tehtud mittepõlevatest materjalidest.
Lõpuelementide valikul tuleb arvestada sisekujundusprojekti või töökohtade paigutusega.
ÕHUTORUSTIKE PUHTUSE TAGAMINE
Ehituse ajal tuleb ventilatsioonitorustik hoida suletuna vältimaks ehitustolmu jms. sattumist torustikku.
Enne objekti üleandmist tellijale, on töövõtjal kohustus ventilatsioonitorustikud puhastada ja esitada
tellijale torustike ülevaatuse videoraport, tellija poolt ettenäidatud kohtadest. Torustike puhastusaste peab
vastama Soome standardile Suomen Sisäilmayhdistys „Sisäilmastoluokitus 2008” visuaalsele
puhtusklassile P1_0,7g/m².
5.5. JAHUTUS
Korteritele on ettenähtud jahutusagregaadid suvise ruumitemperatuuri tagamiseks (split tüüpi).
Siseagregaadid paigaldada teise korruse trepihalli, väliagregaadid paigaldada katusele.
Jahutusagregaadi väliseadme müratase peab vastama määrusele „Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.
Projekteeritav hoone paikneb vastavalt keskkonnaministri määruse „Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1-le II kategooria piirkonnas
(elamumaa alad).
Vastavalt eelpoolnimetatud määrusele arvestatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena
tööstusmüra sihtväärtust, ehk tehnoseadmete poolt tekitatav müratase ei tohi ületada päevasel ajal 50
dB ning öisel ajal 40 dB. Vastavalt eelpool toodud näitajatele tuleb edasise projekteerimise käigus valida
sobilik seade.
6. ELEKTER JA NÕRKVOOL 6.1. ÜLDOSA
Projektiga antakse lahendus hoone elektripaigaldise järgmistele osadele:
▪ Tugevvoolu elektripaigaldis (sh. üldvalgustus, jõuseadmete toide, pistikupesade toide,
jaotuskilpide primaarskeemid, maandus- ja potentsiaaliühtlus)
RIDAELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Aasamäe tn 17, Ääsmäe küla, Saue vald Töö nr: PL-14/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 22.04.2025
KOOSTAS: A.PERV Leht 20 / 26
VASTUTAV ARHITEKT: M.RAID
▪ Nõrkvoolupaigaldis (sh. Sidevõrk, signalisatsioon, televisioon )
Enne trasside rajamist tuleb tellida vastavad põhi-ja tööprojekt ning kooskõlastada täiendavalt
võrguvaldjaga.
Hoone elektrivarustuse projekteerimisel ja ehitamisel on aluseks EV-s kehtivad normdokumendid,
standardid:
▪ Vabariigi Valitsuse seadus „Võrgueeskiri“
▪ Vabariigi Valitsuse seadus „Seadme ohutuse seadus“
▪ Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele“
▪ EVS 932:2017 Hoone ehitusprojekt
▪ EVS-HD 60364-1:2008 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus,
määratlused
▪ EVS-HD 60364-5-51:2009 Ehitiste elektripaigaldised
▪ Elektriseadmete Ehituse Eeskiri
▪ Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002
▪ Elektrilevi tehnilised tingimused nr 491356
6.2. KASUTATUD LÄHTEDOKUMENDID
Hoone elektrivarustuse projekteerimisel ja ehitamisel on aluseks EV-s kehtivad normdokumendid,
standardid vastavalt seletuskirja punktile 1.1.
6.3. VÄLITRASSID
Hoone toide võtta kinnistu piiril paiknevast elektrikilbist (vt asendiplaan).
Tarbimiskoha Ääsmäe küla, Aasamäe tn 17 liitumispunkt Elektrileviga asub liitumiskilbis LK232756.
Olemasolev peakaitsme nimivool – 3x16 A. Minimaalne 1-faasiline lühisvool – 1,096 kA. Soovitud
peakaitsme nimivool – 3x63 A. Elektrilised parameetrid täpsustuvad projekteerimise käigus.
Võrguühenduse tarbimistingimuste muutmiseks tuleb liitujal sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.
Elektrilevi poolt ehitatud liitumispunktist kuni elektripaigaldise peakilbini ehitab liituja oma vajadustele
vastava liini ja ühendab selle liitumispunkti. Liin tuleb markeerida aadressiga Elektrilevi liitumispunktis.
Sisestuskaabli ristlõige peab vastama kehtivatele normidele. Rajatava sisestuskaabli ristumisel Elektrilevi
liini kaitsevööndiga tuleb elektriprojekt kooskõlastada Elektrileviga. Liituja elektripaigaldises näha ette
nõuetekohaste liigkoormuskaitsmete kasutamine ja samuti liigpingekaitsmete kasutamine juhul, kui
kasutatakse liigpingeid mittetaluvaid seadmeid. Elektrienergia tarbimise alustamiseks tuleb sõlmida
võrguleping ja tõendada oma elektripaigaldise nõuetekohasust auditi või ehitaja kinnituskirjaga vastavalt
seadme ohutuse seadusele.
6.4. TUGEVVOOL
JAOTUSKESKUSED
Esimese korruse tehnilisse ruumi paigaldada peajaotuskilp, iga korteri panipaika (või tuulekotta) sisse
paigaldada süvistatuna korterikilbid. Pejaotuskilp PJK metall- või plastikkestaga pinnapealne,
korrusekilbid plastkestaga süvistatavad. Kilbid komplekteeritakse pealülitiga ja väljuvad liinid 1- ja 3-
faasiliste lühis- ja ülekoormuskaitsmetega varustatud automaat-kaitselülititega. Latistus ja aparatuur
RIDAELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Aasamäe tn 17, Ääsmäe küla, Saue vald Töö nr: PL-14/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 22.04.2025
KOOSTAS: A.PERV Leht 21 / 26
VASTUTAV ARHITEKT: M.RAID
kilpides peab olema vastupidav ruutkeskmisele lühisvoolule vähemalt 6kA.
KAABLID JA JUHTMED
Hoonesisesed jõuseadmete, valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid ehitada plastisolatsiooniga
vaskkaablitega. Hoonest väljapoole jääv juhistik peab olema UV-kiirguse ning ilmastikukindel. Kaablite
installatsioon teostatakse varjatult hoone konstruktsioonides ja süvistatult seintes, tehnilistes ruumides
pinnapealselt. Kasutada vastava paigaldusviisiga lüliteid, pistikupesi ja harutoose. Harutoosid peavad
asuma nähtaval kohal ning peab olema tagatud nende teenindamise võimalus. Ühendused harutoosides
ja karbikutes teostatakse spetsiaalsete ühenduskübaratega. Tugev- ja nõrkvoolukaablid paigaldada
teineteisest eraldatuna. Pikematel rööpkulgemistel (üle 0,5 m) peab vahe olema min 200 mm.
VALGUSTUS
Valgustid komplekteerida ja paigaldada vastavalt sisekujunduse lahendusele. Valgustite tüüp, võimsus,
kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele. Kasutatavad valgustid
peavad olema heaks kiidetud müügiks Euroopa Liidu maades ning omama vastavusmärki (CE).
Kasutatavad lahenduslampidega valgustid peavad olema kompenseeritud. Valgustite juhtimiseks
kasutada lüliteid ning infrapuna andureid, välisvalguse juhtimiseks hämaralülitit või programmeeritavat
kella.
INSTALLATSIOONIMATERJALID
Pistikupesade ja lülitite kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha
tingimustele, kuivades ruumides kaitseastmega IP20, tolmustes ja niisketes ruumides IP44.
Seadmete paigalduskõrgused on alljärgnevad:
▪ pistikupesad 0,3 m põrandast
▪ lülitid 1,0 m põrandast
▪ lülitite ja pistikupesade kaugus akendest ja ustest min.15 cm,
ELEKTERKÜTTE- JA KUUMUTUSSEADMED
Ventilatsiooni- ja kütteseadmete elektripaigaldis
Ventagregaatide, küttesüsteemi ja veevarustuse seadmete juhtimine toimub projekti vastavate eriosade
osa seletuskirja kohaselt. Kõik nimetatud süsteemide automaatika- ja reguleerimisseadmed,
reguleerimise alakeskused, trafod, termostaadid, releed, kaablid jms. hangib KVV töövõtja, kes paigaldab,
ühendab ja reguleerib seadmed. Elektritöövõtjale kuulub eelnimetatud seadmete vajalike toitejuhtmestike
paigaldamine. KVV seadmete ühendusskeemid töötab välja ja tarnib KVV töövõtja. Elektritööde töövõtja
peab tegema automaatika töövõtjaga ja teiste töövõtjatega koostööd, et skeemide tunnused,
markeeringud jne.oleksid vastavad.
POTENTSIAALIÜHTLSTUS JA MAANDUS
Hoone ehitada maandamisviisilt TN-S süsteemi, kus neutraaljuht (N) ja kaitsejuht (PE) on paigaldises
eraldatud alates peajaotuskilbi PJK potentsiaaliühtlustuslatist. Kõik hoones paiknevad kõrvalised juhtivad
osad kuuluvad ühendamisele potentsiaaliühtlustusvõrguga. Potentsiaalide ühtlustamiseks hoones
ühendada kõik hoonesse sisenevad torustikud sisestustel kokku peamaanduslatiga vaskjuhtme 6mm²
abil. Elektriseadmete ja valgustite maandamiseks kasutada toitekaabli kollarohelist soont, mis
RIDAELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Aasamäe tn 17, Ääsmäe küla, Saue vald Töö nr: PL-14/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 22.04.2025
KOOSTAS: A.PERV Leht 22 / 26
VASTUTAV ARHITEKT: M.RAID
ühendatatakse kilbi maandusega. Metallkonstruktsioonid (torustikud jms.) ühendada kilbi maanduslatiga
isoleeritud vaskjuhtmega.
Peajaotuskilbile ehitada korduvmaandus maandustakistusega mitte üle 30 oomi.
ELEKTRIAUTODE LAADIMINE
Hoonele on projekteeritud elektriautode laadimistaristu (juhtmetaristu). Parkimiskohtadele elektriautode
laadimise tarbeks paigaldatakse kaablikõri panipaiga seinale siseruumi poole, kuhu on võimalik hiljem
paigaldada elektriautode laadimisjaam. Laadimisjaamad on ettenähtud paigaldada hoone välisseinale.
6.5. NÕRKVOOL
ÜLDOSA
Projekti nõrkvoolu osas antakse lahendus järgmistele eriosadele:, arvuti- ja sidevõrk, televisioonivõrk.
Nõrkvoolu kaablid paigaldada varjatult hoone konstruktsioonides, (ripp)lagede taga ning süvistatuna
seintes, tehnilistes ruumides pinnapealselt. Tugevvoolukaablitega ühistele kaabliteedele paigaldamisel
tuleb tugev- ja nõrkvoolu juhistikud paigaldada üksteisest eraldatud rühmadena. Lubatav minimaalne
vahekaugus tugevvoolukaablitest ja torustikest rööpsel kulgemisel 50 mm. Kaablikaitsetorude
kasutamisel paigaldada nõrkvoolukaablid eraldi torudesse. Erinevate tuletõkkesektsioonide vaheliste
vaheseinte läbimisel peab tihenduse tulekindlusaste vastama seina tulekindlusastmele, kuid ei tohi olla
väiksem kui 30 min.
Tugev- ja nõrkvoolu paigaldustarvikud valida üldjuhul sama tootja samast tootesarjast, kasutatavate
tarvikute tüübid kooskõlastada enne tööde algust tugevvoolu töövõtjaga. Erandid kooskõlastada tellijaga.
Ohutuse ja häirekindluse huvides tuleb kõikide seadmete metallkarkassid ja varjestused ühendada hoone
potentsiaaliühtlustusseadmega (PE).
6.6. ANDMESIDESÜSTEEMID
SISEVÕRK
Ehitada ühtne võrk tv ja arvutiside jaoks, eristamine toimub ühenduskaablite kommuteerimisega
paigaldatavas andmesidekapis. Korterisisesed jaotusseadmed (modem, ruuter jms.) paigaldada
elektrikilbi nõrkvoolu ossa. Sidevõrgu pistikupesad paigaldada elektritoite pesade ühtsesse raami.
Bokside sisevõrk ehitada CAT5e/CAT6 kaabliga.
VÄLISVÕRGUD
Kinnistul puudub võimalus ühineda kaabliga andmeside ühendusega, seega on projekteeritud hoone
andmesideühendus läbi õhu levivate lahenduste kaudu. Hoone sisevõrk ehitada PON tehnoloogial.
Bokside sisevõrgud ehitada CAT6 kaabliga.
TELEFONISÜSTEEMID
Ehitatakse ühtne võrk andmesidevõrguga. Jaotusseadmed (sidekross, telefonikeskjaam vms.)
monteeritakse paigaldatavasse andmesidekappi, korterisisesed jaotusseadmed elektrikilbi nõrkvoolu
ossa.
RIDAELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Aasamäe tn 17, Ääsmäe küla, Saue vald Töö nr: PL-14/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 22.04.2025
KOOSTAS: A.PERV Leht 23 / 26
VASTUTAV ARHITEKT: M.RAID
TV-VÕRK
TV kaablivõrku ei ole käesoleva projektiga ette nähtud. TV-kanalite edastamine on lahendatud üle õhu
levivate andmeside teenuste pakkujate teenuste baasil, mille tarbeks tuleb teleri asukohad varustada
CAT5e/CAT6 kaablitega kuni nõrkvoolu kilbi asukohani. Korterite nõrkvoolu kilbid paigaldatakse tuulekoja
garderoobi kappi seinale.
7. JÄÄTMETE KOGUMINE JA KÄITLEMINE Hoone ei halvenda olemasolevat keskkonnaseisundit. Prügi kogutakse spetsiaalsetesse kilekottidesse
pakituna prügiveofirma poolt paigaldatavatesse konteineritesse, mille asukoht on näidatud asendiplaanil.
Tegevusest tekkivate jäätmete kogumiseks on krundil ettenähtud jäätmekonteinerid. Konteineritele peab
olema tagatud prügiautode juurdepääs.
Vara valdaja või ehitise omanik on kohustatud kas ise või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte
vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama talle kuuluvad jäätmed
jäätmekäitluskohta oma jõududega või taaskasutama neid vastavalt Jäätmeseaduse nõuetele.
Ehitamisel tekkivad jäätmed sorteeritakse ehitusplatsil ja kas viiakse ära või taaskasutatakse.
Puidujäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi. Kasutamiskõlblikku puitu saab taaskasutada
ehitusmaterjalina, mittekõlbulik puit tükeldatakse ja kasutatakse küttematerjalina (va värvitud ja
immutatud puitu). Kivijäätmed sorteeritakse ehitusplatsil olevatesse konteineritesse ja viiakse kas
ümbertöötlemisele või ehitusjäätmete ladustuspaika.
8. ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSTE LÄHTEANDMED
Piirdekonstruktsioonide energiatõhususe lähteandmed:
Konstruktsiooni tüüp U (W/m2*K) g
Välissein 0,16
Välissein 0,12
Katuslagi 0,08
Põrand pinnasel 0,15
Välisuksed 1,0
Aknad (põhja) 0,8 0,50
Aknad (lõunasse) 0,8 0,35
Aknad (itta) 0,8 0,35
Aknad (läände) 0,8 0,35
Ehituslikult tagatakse järgmised külmasildade väärtused:
Külmasild (W/m*K)
Välissein-välissein 1 0,10
Välissein- välissein 2 -0,10
Katuslagi - välissein 0,10
Põrand pinnasel-
välissein 0,25
RIDAELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Aasamäe tn 17, Ääsmäe küla, Saue vald Töö nr: PL-14/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 22.04.2025
KOOSTAS: A.PERV Leht 24 / 26
VASTUTAV ARHITEKT: M.RAID
Akna seinakinnitus 0,06
Ukse seinakinnitus 0,10
Köetav pind on hoones 590,4 m2 (21 kraadi), suletud netopind 614,4 m2.
Ventilatsiooni agregaatideks on planeeritud rootorsoojusvahetiga korteripõhiseid ventilatsiooniseadmeid,
mille SFP=1,6 ning soojustagastuse efektiivsus on minimaalselt 80% (nt Systemair SAVE VTR300 või
samaväärne).
Õhulekkearvuks on energiaarvutustes kasutatud väärtust 2,5m3/hm2, õhulekkearvu mõõtmist ei ole
planeeritud.
Ruumide küttekoormus arvutuslikul temperatuuril (-22 kraadi C) 19,2kW. Sooja tarbevee võimsus on
0,8kw.
Hoone küttesüsteemi küttegraafik on 40/33, sooja tarbevee temperatuurigraafik 5/55 kraadi C.
Hoone kõikidesse korteritesse on suvise ruumitemperatuuri tagamiseks ettenähtud paigaldada
jahutusagregaadid.
Hoonele on projekteeritud elektriautode laadimistaristu (juhtmetaristu). Parkimiskohtadele elektriautode
laadimise tarbeks paigaldatakse kaablikõri panipaiga seinale siseruumi poole, kuhu on võimalik hiljem
paigaldada elektriautode laadimisjaam. Laadimisjaamad on ettenähtud paigaldada hoone välisseinale.
Energiaarvutus on tehtud arvutustarkvaraga, mis on valideeritud asjakohasele standardile või
metoodikale. Tarkvara võimaldab kasutada Eesti energiaarvutuste baasaasta kliima parameetreid.
Arvutuse tulemusel on saadud hoone summaarne energiakasutus hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee
soojendamiseks ja elektriseadmete kasutamiseks standardkasutusel, mis energiatõhususarvu saamiseks
on energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud. Energiatõhususarv on antud hoone köetava pinna
ruutmeetri kohta.
Ehitatava hoone energiatõhususarv ei tohi väikeelamutes ületada 120 kWh/(m2a). Märgise väljaandja
kinnitab, et projekteeritud hoone vastab energiatõhususe miinimumnõuetele.
Energiamärgise lähteandmed vastavalt energiamärgise Lisa 1-le. Energiamärgis on elektrooniliselt
esitatud EHRi.
9. EHITAMISE DOKUMENTEERIMINE JA KORRALDAMINE
Ehitamise dokumenteerimine peab toimuma vastavalt Ehitusseadustikule ning majandus-ja taristuministri
määrusele nr 115 „ Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele
esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“.
Ehitustööde teostaja (sh alltöövõtjad) peab omama tööde teostamiseks vajalikke majandustegevusteadet
või tegevusluba, juhu kui tööde iseloomust tulenvalt on see õigusaktidega nõutav.
Lisaks määruses toodud üldnõuetele tuleb lähtuda järgnevast:
Veevarustuse-, kanalisatsiooni ja küttesüsteemi teostamise kohta koostatakse kaetud tööde aktid.
Vundamendi horisontaal- ja vertikaalsidumise vastavust projektile kontrollitakse enne ehitustegevuse
RIDAELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Aasamäe tn 17, Ääsmäe küla, Saue vald Töö nr: PL-14/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 22.04.2025
KOOSTAS: A.PERV Leht 25 / 26
VASTUTAV ARHITEKT: M.RAID
jätkumist, koostatakse vastav akt.
Kõik kõrvalekalded kinnitatud projektist fikseerida ehituspäevikus ja kooskõlastada hoonestaja ja projekti
autoriga.
Ehitusjärelvalve üheks oluliseks ülesandeks on suurendatud tähelepanu pööramine nüanssidele, mis
tagavad konstruktsioonide õhupidavuse (krohvitööde järjekord, paanide ülekatted, liitekohtade
kleepimised, mansetid väljaviikudele jne).
Töövõtja peab juhinduma alljärgnevatest töödokumentidest:
- tööde teostamise ja vastuvõtu eeskirjad
- antud ehitustööde seletuskiri
- ehituslikud joonised ja standardid
- töö käigus antud lisajoonised ja –seletused
- tellija esindaja kirjalikud ja suulised juhised (ehituse tehniline järelvalve)
- Töövõtja, saades töödokumentatsiooni, on kohustatud seda võrdlema teiste asjasse puutuvate jooniste
ja dokumentidega ning otsekohe teatama tellijale võimalikest vastuoludest ja vigadest.
KINDLUSTUS
Töövõtjal on soovitav sõlmida Tellija poolt aktsepteeritud kindlustusfirmaga CAR kindlustuse
ehitusperioodiks koos garantiiperioodi kindlustusega, vähemalt objekti maksumuse ulatuses.
Kindlustuskaitse ei tohi sisaldada teostatavate või teostatud tööde osas välistusi või piiranguid.
Kindlustusleping peab olema sõlmitud antud lepingu tööde jaoks.
Kindlustusleping sõlmitakse Tellija kasuks, s.t. et õnnetusjuhtumi korral saab kindlustus hüvitise Tellija.
Kindlustusjuhtumi omaosaluse tasub Töövõtja.
GARANTII
Töövõtja annab teostatud tööde osas Tellijale garantii, mis kestab 24 kuud arvates tööde vastuvõtuakti
väljastamisest.
Garantiiperioodi jooksul kohustub Töövõtja tagama, et tema poolt tehtud tööd vastavad Lepingule ja tööde
tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja
hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning
kvaliteet.
Garantii ei kehti, kui:
- Tellija ei kasuta paigaldatud seadmeid sihipäraselt ja kooskõlas vastavate seadmete või materjalide
kasutusjuhenditele;
- Tellija on oma vahetu tegevuse rikkunud seadmed ja/või materjalid;
- Tegemist on seadmete või materjalide loomuliku kulumisega.
Töövõtja peab tarnima, asendama ja paigaldama kõik seadmed, tooted, materjalid ja konstruktsioonid või
nende osad, mis riknevad või purunevad garantiiaegse ekspluatatsiooni vältel ja mis on põhjustatud
konstruktsiooni defektidest või valmistajatehase praagist.
Garantiiperioodi kestel kohustub Töövõtja kõrvaldama omal kulul kõik defektid ja tegematajätmised ning
muud puudused, mis ilmnevad garantiiaja jooksul, nii kiiresti kui võimalik kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva
jooksul, peale sellekohase kirjaliku teate saamist Tellijalt. Kui materjalide tarneajad või tööde teostamise
tehnoloogia ei võimalda ülaltoodud tähtajast kinnipidamise, lepivad pooled kokku uue tähtaja.
Kui Töövõtja viivitab parandamisega või ei asu tööle on Tellijal õigus selgitada garantiitööde vajadus
iseseisvalt ning korraldada garantiitööde teostamine oma kulul, omandades tekkinud kulutuste osas
regressnõude Töövõtja vastu.
Kaks kuud enne garantiiaja lõppu teostatakse tööde korraline ülevaatus ning fikseeritakse teostamisele
RIDAELAMU EELPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Aasamäe tn 17, Ääsmäe küla, Saue vald Töö nr: PL-14/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 22.04.2025
KOOSTAS: A.PERV Leht 26 / 26
VASTUTAV ARHITEKT: M.RAID
kuuluvad garantiitööd ning nende teostamise tähtaeg. Kui Töövõtja keeldub garantiitööde ülevaatuse
teostamisest või garantiitööde teostamisest, on Tellijal õigus selgitada garantiitööde vajadus iseseisvalt
ning korraldada garantiitööde teostamine oma kulul, omandades tekkinud kulutuste osas regressnõude
Töövõtja vastu.
Garantii teostamise või sellest keeldumise kohta vormistatakse kirjalikult kahepoolne akt.
KOOSTAS: AIMAR PERV
GRAAFILINE OSA
JOONISE
NR.
JOONISE NIMETUS MÕÕTKAVA
1 ASENDIPLAAN 1:500
2 SITUATSIOONISKEEM 1:3000
3 VUNDAMENDI PLAAN 1:150
4 ESIMESE JA TEISE KORRUSE PLAAN 1:150
5 KATUSE PLAAN 1:150
6 LÕIGE A-A 1:75
7 VAATED 1:150
8 AKENDE SPETSIFIKATSIOON -
9 PIIRDEAIA JOONIS 1:50
10 VISUALISEERINGUD -
Maaküte
El.Kilp
N õrkvool
m aa
ko lle
kt or
veemõõdusõlm
72601:001:1380 Aasamäe tn 17
Mõõtkava:
Objekt:
Joonise nimetus: 1:500
MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA Harju maakond, Saue vald, Ääsmäe küla
TVG GRUPP OÜ
TVG GRUPP
Leht:Staadium:Töö nr: Kuupäev: 10.09.2024.a.0924-01-G GEODEESIA
Koostas:
Kontrollis:
Sven Viileberg
Ardo Arumäe 1
2. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 10.09.2024.a.
Märkused: 1.
Aasamäe tn 17 ja Aasamäe tn 19
1W1 1W1
1W1 1W1
1W1 1W1
K1
K1K1K1K1K1K1K1 K1K1K1K1K1K1 K1K1K1
K1 K1
K1
K1 K1
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
V1V1V1V1V1 V1V1
V1
V1 V1
V1
1. MURUSEEME 2. KASVUMULLAS, 150 mm
TAASTATAV HALJASALA:
korruse- lisusneto-
pind m² ehitisealune
pind m²Reg koodNimetusNr
KRUNDI HOONETE EKSPLIKATSIOON
1 2
Märkused
projekteeritav
OLEMASOLEV MADALPINGE MAAKAABEL OLEMASOLEV VEETRASS
KOMMUNIKATSIOONID
OLEMASOLEV KANALISATSIOONITRASS
OLEMASOLEV KILP / PUNKT / KAEV
OLEMASOLEV HALJASTUS
NAABERKINNISTUTE PIIRID
TINGMÄRGID KRUNDI PIIR
PT JÄRGNE HOONESTUSALA PIIR
PROJEKTEERITAV HOONESTUS
PROJEKTEERITAV SISSEPÄÄS KINNISTULE SÕIDUSUUNAD
PROJEKTEERITAV SÕIDUKITE PARKIMISALA
EHITISE SULETUD NETOPIND
416,1 m² (15,2 %)
PROJEKTEERITAVA RIDAELAMU TEHNILISED ANDMED
2
0°
ELURUUMIDE PIND
EHITISEALUNE PIND
HOONE TULEPÜSIVUSKLASS
KATUSE KALLE
KORRUSELISUS
EHITISE MAHT TEHNOPIND
PROJ. HOONETE ARV 1 (ridaelamu)
PROJEKTEERITAV VARJUALUNE
KRUNDI HALJASTUSE PIND 1798,7 m² PARKIMISKOHTADE ARV 12 krundil
KINNISTU PINDALA 2731 m² KINNISTU SIHTOTSTARVE E 100 % KRUNDIL PROJEKT. HOONE TÄISEHITUS % 15,2 %
HOONE EHITISEALUNE PIND 416,1m2
KRUNDI TEHNILISED NÄITAJAD
PROJEKTEERITAV VEETORUSTIK PROJEKT. KANALISATSIOONITORUSTIK
PROJEKTEERITAV ELEKTRIMAAKAABEL
PROJ. PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT
HOONE KÕRGUS MAAPINNAST 200 mmSOKLI KÕRGUS MAAPINNAST
KRUNDI KÕVAKATTEGA PIND 366,9 m²
7,1 m
TP 3 614,4 m²
5,2 m²
2708 m³
0.000= 40.05
PROJEKT. BETOONKIVISILLUTIS
PROJ. LAUDISKATTEGA TERRASS
PROJEKTEERITAV MURUKATE
590,4 m²
Projekti nr.
Objekti nimetus:
Joonise nimetus:
Mõõt:
Staadium:
Osa:
Formaat:
Tellija: ÄÄSMÄE KODUD OÜ
PILVELÕHKUJA OÜ MTR EEP003528 Tel. 5166669 [email protected]
OLEMASOLEV TULETÕRJEVEE HÜDRANT
PROJEKTEERITAV KÕRGHALJASTUS PROJ.PIIRDEAED (h=1,2m)
48.70 48.50 PROJ. / OL.OLEV MAAPINNA KÕRGUSMÄRK
PROJEKT. HOR. MAAKÜTTE KOLLEKTOR
(Ääsmäe küla Väljavahi, Põllu-Kaevu, Saksa kinnistute, reformimatariigimaa ja lähiala detailplaneering)Projekteeritud 0,4kV maakaabel
Projekteeritud liitumiskilp
Maanduspaigaldis
Projekteeritud 750N kaablikaitsetoru Projekteeritud MP kaablijätkumuhv
Projekteeritud jaotuskilp
ol. olev alajaam 10/0,4kV
maantee kaitsevöönd - 30m äärmise sõiduraja välimisest servast tänava kaitsevöönd - 5m äärmise sõiduraja välimisest servast
plan. krundi hoonestusala
juurdepääs krundile
Ääsmäe mõisa pargi, 18.-20. saj. (mälestise nr 2956) kaitsevöönd
plan. haljasala maa kõrghaljastusega
Projekteeritud kinnistusisene kanalisatsioonitoru Projekteeritud kinnistusisene veetoru
Projekteeritud kanalisatsiooni kaev
Projekteeritud kanalisatsioonitoru Projekteeritud veetoru
Projekteeritud maapealne tuletõrjehüdrant Projekteeritud siiber
PROJEKT. KANALISATSIOONIKAEV
39.41 39.85
39.41 39.85
39.67 39.85
39.67 39.85
9.36 37.48 10.0610 .3
4 13
.5 9
26 .3
5 8.92 0.44
5.90 6.14 6.14 6.38 6.14 5.90 0.44
10.48
±0.00= 40.05
PROJEKT. SADEMEVEE IMMUTUSKAST
PROJEKT. SADEMEVEETRASS
6. 52
0. 26
2. 671. 50 7.
25 1.
50 0. 40
25 .7
9
34.20 PROJEKTEERITAV SAMAKÕRGUSJOON
39.85
39.60
39.50
39.30
39.85
39.60
39.50
39.30 39 .8
5
39 .6
0
39 .5
0
PROJEKT. SADEVEEKAEV
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|