Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021-2027

MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/25/28

Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks

toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021-

2027

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja

ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames jäätmete liigiti kogumise

infrastruktuuri toetamiseks.

(2) Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist Eesti riigi aastate 2025–2028 eelarvestrateegia

programmi „Elukeskkond ja ringmajandus“ meetme „Ringmajanduse poliitika“ tegevuse

„Ringmajanduse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks.

(3) Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine“ ja

sekkumises nr 21.2.4.14 „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine“.

(4) Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis

kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks

kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) §-le 7.

(5) Käesoleva määruse alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058

artiklis 7 nimetatud tegevusi.

§ 2. Terminid

Käesoleva määruse tähenduses:

1) abikõlblik kulu on projekti toetusest rahastatava tegevuse elluviimiseks vajalik ja mõistlik

toetatav kulu, sealhulgas omafinantseering, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ning mille

aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega;

2) abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal projekti toetatavad tegevused algavad ja lõpevad

ning projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud tekivad;

3) „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17

nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;

4) kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust

võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas

2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga;

5) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud

tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse;

6) projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate abikõlblike ja abikõlbmatute kulude

kogusumma;

7) Tallinna regioon on Tallinna linn, Maardu linn, Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald,

Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald;

8) Tartu regioon on Tartu linn haldusüksusena;

9) jäätmemudel on Keskkonnaagentuuri poolt kliimaministri 29.12.2023 käskkirja nr 1-2/23/555

alusel koostatud jäätmete liigiti kogumise mudel;

10) alginvesteering on investeering, mis vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi

aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse

siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi

määrus), artikli 2 punktis 49 esitatud definitsioonile;

11) uut majandustegevust soodustav alginvesteering on investeering, mis vastab üldise

grupierandi määruse artikli 2 punktis 51 esitatud definitsioonile;

12) ringlussevõtt, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, on jäätmete taaskasutamistoiming,

mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid

nende esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma jäätmete energiakasutust ja töötlemist

materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks;

13) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta väikese või keskmise suurusega ettevõtja mõistele;

14) väikese või keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja konkurentsiseaduse § 2 mõistes ja kes

vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtja

kriteeriumidele.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada teisese toorme kasutamist jäätmete liigiti kogumise

tõhustamise kaudu, aitamaks kaasa jäätmete põletamise ja ladestamise vähendamisele ning riigile

seatud jäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamisele.

(2) Toetuse andmise tulemusel on tõhustatud jäätmete liigiti kogumist ning biojäätmete

ringlussevõttu, mis aitab kaasa ringmajanduse korraldamisele ressursside ja looduskeskkonna

säästmiseks.

(3) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus, Kalandus ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga, Rände ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.

Toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud

Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete

hoidmisele ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle

alamsihi „Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi

ärivõimalusi“ eesmärkide saavutamisele.

(4) Määruse nõuetele vastavad projektid panustavad „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisse ja sihi

„Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele kaasa

aitamisse keskkonna- ja kliimaeesmärke ning asjakohasel juhul ka tasakaalustatud regionaalset

arengut ning ligipääsetavust toetaval moel järgmiste näitajatega:

1) ringleva materjali määr;

2) väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest, kohaldub tegevustele

väljaspool Harjumaad;

3) ligipääsetavuse näitaja.

(5) Toetuse andmine panustab rakenduskava väljundnäitaja saavutamisse, milleks on

investeeringud jäätmete liigiti kogumise rajatistesse.

(6) Toetuse andmine panustab rakenduskava tulemusnäitaja saavutamisse, milleks on liigiti

kogutud jäätmed.

(7) Toetuse andmisel on projekti täiendavad spetsiifilised näitajad § 5 lõikes 1 vastavas punktis

nimetatud tegevuste arv, tüüp ja liigiti kogutud jäätmete kogus jäätmeliigi kaupa.

§ 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk

TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS JA TOETUSE MÄÄR

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi ning väljund- ja

tulemusnäitaja saavutamisse ja millega viiakse ellu järgmised tegevused:

1) jäätmete liigiti kogumise vahendite soetamine;

2) liigiti kogutud jäätmete kogumisringide tegemiseks vajalike vahendite, sh sõidukite soetamine,

kui need ei kasuta sisepõlemismootoreid;

3) liigiti kogutud jäätmete kogumispunktide rajamine ja täiendamine;

4) jäätmejaamade rajamine, laiendamine ja rekonstrueerimine;

5) biojäätmete ringlussevõtt komposti tootmiseks;

6) digitaalsed ja nutikad lahendused, mis toetavad jäätmete liigiti kogumist.

(2) Lõikes 1 nimetatud tegevustele antakse toetust järgmistel tingimustel:

1) tegevused on kooskõlas jäätmemudeliga ja mudeldatud stsenaarium tagab vähemalt 70

protsendi ulatuses olmejäätmete liigiti kogumise omavalitsuses;

2) kohaliku omavalitsuse jäätmekava on kooskõlas „Riigi jäätmekava 2023–2028“-ga;

3) lõike 1 punkti 1 tegevuse planeerimisel peavad jäätmete liigiti kogumise vahendid, mida

kasutatakse korraldatud jäätmeveos, olema sätestatud kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirjas;

4) tegevused on kooskõlas kohaliku omavalitsuse kehtiva jäätmekavaga;

5) kohalik omavalitus, kelle tarbeks toetust taotletakse omab kehtivat korraldatud jäätmeveo

hankelepingut, kui selle olemasolu on nõutud jäätmeseaduses.

(3) Toetatavad tegevused peavad vastama asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele

õigusaktidele.

(4) Määruse alusel toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2

punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus.

(6) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktide 1–4 ja 6 alusel toetatavate tegevuste rahastamisel ei

anta riigiabi. Rakendusüksus kontrollib taotluse menetlemise käigus, kas toetus on Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 107 mõistes riigiabi toetuse saajale või mõnele teisele lõppkasusaajale.

Kui toetus vastab riigiabi tunnustele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 mõistes, jäetakse

taotlus vastavas osas rahuldamata.

(7) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 5 alusel toetatava tegevuse rahastamisel võib abi anda

riigiabi ja vähese tähtsusega abina.

(8) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 4 tegevuse puhul ei tohi korduskasutuse või

parandustöökoja loomise, laiendamise või rekonstrueerimise kulud moodustada rohkem kui 50%

abikõlblikest kogukuludest.

§ 6. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

(1) Kui käesoleva määruse alusel antakse riigiabi üldise grupierandi määruse alusel, lähtutakse

nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatust.

(2) Riigiabi antakse kas:

1) investeeringuteks ettenähtud regionaalabina (edaspidi regionaalabi) üldise grupierandi määruse

artikli 14 alusel;

2) ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antav investeeringuteks

ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 47 lõike 2 punkti b alusel.

(3) Käesolevat määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud

juhtudel, kui tegemist on üldise grupierandi määruse alusel antava abiga.

(4) Käesolevat määrust ei kohaldata raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli

2 punkti 18 mõistes, kui tegemist on üldise grupierandi määruse alusel antava abiga.

(5) Käesoleva määruse alusel ei maksta üksikabi ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni sellise

eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja

siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

(6) Abil peab olema ergutav mõju vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 6, kui tegemist on

üldise grupierandi määruse alusel antava abiga.

(7) Abi ei vabasta jäätmeid tekitavaid ettevõtjaid mis tahes kuludest ega kohustustest, mis on

seotud nende jäätmete töötlemisega, mille eest ettevõtjad vastutavad liidu või riikliku õiguse

alusel, sealhulgas laiendatud tootjavastutuse kavade alusel, või kuludest, mida võib pidada

ettevõtja tavakuludeks.

(8) Kui määruse alusel antav abi on vähese tähtsusega abi, järgitakse abi andmisel Euroopa

Komisjoni määruses (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023)

(edaspidi VTA määrus), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(9) Abi andmisel kohaldatakse VTA määruse artiklis 1 sätestatud välistusi. Ühele ettevõtjale

kõigist allikatest antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme aasta jooksul ületada 300 000 eurot.

(10) Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 määratletud ettevõtja. Vähese

tähtsusega abi võib kumuleerida teiste abiliikidega VTA määruse artiklis 5 sätestatud tingimustel

ja piirmäärades.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud abi liike ühe taotluse raames kombineerida ei ole

lubatud.

(12) Seoses riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisega tuleb rakendusüksusel:

1) säilitada riigiabi või vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid kümne aasta jooksul alates

päevast, kui käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi;

2) kanda riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud riigiabi või vähese tähtsusega

abi kohta.

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15 ning käesolevas määruses

sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. Kindlasummaliste maksete puhul on kulud

abikõlblikud vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1.

(2) Abikõlblikud on järgmised § 3 kohase tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud, mis vastavad

§-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:

1) käesoleva määruse § 5 lõikes 1 toodud tegevuste elluviimisega seotud otsesed kulud, sh

projekteerimine;

2) taristuobjekti kliimakindluse tagamise hindamise kulud;

3) teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on vajalikud teavitusnõude täitmiseks vastavalt

Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“;

4) projektijuhtimise kulu on abikõlblik sisseostetud teenusena kuni 5 protsendi ulatuses projekti

abikõlblikest kuludest;

5) regionaalabi andmisel on abikõlblikud kulud, mis on seotud alginvesteeringu või uut

majandustegevust soodustava alginvesteeringuga materiaalsesse või immateriaalsesse varasse ja

mida arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 14 lõigetes 4, 6, 7, 8 ja 9 sätestatud tingimuste

järgi;

6) ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antava

investeeringuteks ettenähtud abi andmisel on kulud abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli

47 lõike 7 tingimuste järgi;

7) otsene personalikulu on abikõlblik vastavalt ühendmääruse §-le 16 kuni 15 protsendi ulatuses

projekti abikõlblikest kuludest.

(3) Projekti kogumaksumusega kuni 200 000 eurot toetatakse kindlasummalise makse alusel

taotluse rahuldamise otsuses määratud ulatuses.

(4) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud järgmised

kulud:

1) kulu asutuse juhtimiseks;

2) kinnisvara ostmise või rentimise kulu;

3) üld- ja tegevuskulud, sealhulgas sõiduki soetamiseks või rendiks, mis klassifitseerub ettevõtte

toimimise tegevuskulu alla ja pole otseselt seotud toetuse eesmärkide saavutamisega;

4) tootjavastutusega hõlmatud jäätmete puhul kulud, mida peab kandma tootja jäätmeseaduses ja

pakendiseaduses sätestatud alustel;

5) muu projektiga mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu või ebaoluline

kulu;

6) sisepõlemismootoriga seadme või sõiduki soetamise kulud.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse rahuldamise otsuse

kuupäev ning lõpp ei või olla hilisem kui 31.12.2029. Projekti ettevalmistamiseks vajalikud

projekteerimistööd ja kliimakindluse hindamine on abikõlblikud alates käesoleva määruse

jõustumise kuupäevast välja arvatud üldise grupierandi määruse alusel antava abi taotlemise

korral.

(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud. Juhul kui projekt eeldab

projekteerimistöid või kliimakindluse hindamist ja seda tehakse enne taotluse esitamist, on

abikõlblikkuse periood maksimaalselt 30 kuud.

(3) Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib rakendusüksus abikõlblikkuse

perioodi pikendada kuni 31.12.2029. Abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib ületada ka lõikes

2 nimetatud perioodi.

§ 9. Toetuse piirsumma ja osakaal

(1) Toetuse minimaalne summa on 75 000 eurot ja maksimaalne summa 2 000 000 eurot taotleja

kohta ühes taotlusvoorus.

(2) Kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, antakse toetust kindlasummalise maksena

ning taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus ja toetuse summa ühendmääruse

§ 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt.

(3) Projekti omafinantseeringuna ei käsitata teisi Euroopa Liidu ja muude välisabifondide poolt

antud tagastamatut ja tagastatavat abi.

(4) Kui abi ei anta riigiabina üldise grupierandi määruse alusel, sõltub toetuse osakaal kohaliku

omavalitsuse üksusest ja moodustab vastavalt määruse lisale 60–80 protsenti projekti abikõlblikest

kuludest, võttes arvesse riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise piirmäärasid nende asjakohasuse

korral. Kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus või kohaliku

omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kohaldatakse toetuse määra ja

maksimaalse toetuse suuruse leidmisel konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse või kohaliku

omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse investeeringuobjekti asukohajärgsele

kohaliku omavalitsuse üksusele sätestatut.

(5) Kui projekti viivad ühiselt ellu mitu eelmises lõikes nimetatud isikut ja investeeringuobjekti

asukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust pole võimalik määratleda, siis kohaldatakse kogu

projektile nendest taotlejatest kõrgeimat osakaalu. 

(6) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Tartu, Jõgeva,

Viljandi, Võru, Põlva või Valga maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 20 protsenti,

keskmise suurusega ettevõtjale kuni 30 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 40 protsenti abikõlblikest

kuludest.

(7) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Harju, Lääne-Viru,

Rapla, Järva, Pärnu, Saare, Lääne või Hiiu maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 15

protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 25 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 35 protsenti

abikõlblikest kuludest.

(8) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Ida-Viru

maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale

kuni 35 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 45 protsenti abikõlblikest kuludest.

(9) Kui abi antakse ringmajandusele ülemineku toetamiseks üldise grupierandi määruse artikli 47

alusel, on toetuse osakaal väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 47,93 protsenti

abikõlblikest kuludest.

(10) Kui abi antakse ringmajandusele ülemineku toetamiseks üldise grupierandi määruse artikli 47

alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 45 protsenti abikõlblikest kuludest. 

3. peatükk

NÕUDED TAOTLEJALE, PARTNERILE JA TAOTLUSELE

§ 10. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Toetust võivad taotleda ja projekti partnerid olla:

1) kohalik omavalitsus, kohaliku omavalitsuse asutus, kohaliku omavalitsuse hallatav asutus ning

kohaliku omavalitsuse asutatud ja otsese valitseva mõju all olev äriühing, mittetulundusühing või

sihtasutus;

2) koostööorganisatsioon, mille liikmed on vaid kohaliku omavalitsuse üksused ja mis vastab

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 62.

(2) Toetuse taotleja ja partner peab vastama ühendmääruse §-s 3 nimetatud nõuetele.

(3) Toetuse taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse §s 2 sätestatud nõuded ning esitama

rakendusüksusele info, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või taotluse rahuldamise

otsuse alusel tehtavaid makseid.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Taotletava toetuse suurus ja selle osakaal abikõlblikest kuludest ei tohi ületada §-s 9 sätestatud

toetuse määra ning taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule.

(2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid

andmeid ja dokumente:

1) projekti eesmärgi, tulemuste ja kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus, sealhulgas

projekti tegevuste elluviimise asukoht;

2) kinnitus, et projekt vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“;

3) kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile või projekti üksikutele osadele toetust muudest

allikatest, tuleb taotlusele lisada andmed kõigi projekti avaliku sektori toetuste kohta, sealhulgas

toetuste kohta muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;

4) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta ja tõendid omafinantseeringu ja

projekti abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse kohta. Kui omafinantseering tagatakse laenu

abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib

rakendusüksus laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui taotleja ja partner on sellekohase

taotluse ja asjakohase tõenduse esitanud ning finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise

suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil;

5) projektis toetatava tegevusega seotud kinnisasja või ehitise omandiõigust või kasutusõigust

tõendavad dokumendid, mis kehtivad taotluse esitamise hetkel, ning kinnitus, et investeeringut

kasutatakse sihtotstarbeliselt vähemalt viis aastat pärast projekti viimase lõppmakse saamist;

6) kinnitus, et taotleja ja partner nõustuvad elektroonilisel teel teabe saamisega taotluses avaldatud

eposti aadressil, elektrooniliselt esitatakse ka projektiga seotud otsused;

7) volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel;

8) projekti eelarve, mis sisaldab kulude loetelu, ja seda põhjendavad võrreldavad hinnapakkumised

ning nende saamiseks tehtud hinnapäringud;

9) projekti ajakava ja toetuse kasutamise rahastamiskava, mis on realistlik ja kooskõlas §-s 8

sätestatud abikõlblikkuse perioodiga;

10) kinnitus, et taotluses planeeritud tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste

õigusaktidega;

11) kinnitus, et projekti tegevused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja on

taotluses märgitud tingimustel teostatavad ega ole vastuolus § 10 lõikes 3 sätestatud tegevustega;

12) taristu, mille kestvus on vähemalt viis aastat, kliimakindluse tagamise hindamise tulemused

ühendmääruse lisa 3 B- osajärgi;

13) toetuse summa, selle osakaal abikõlblikest kuludest ja riigiabi liik juhul kui antakse riigiabi;

14) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud

põhiõiguseid;

15) kinnitus, et projektis arvestatakse toetatavate tegevuste elluviimisel asjakohaste

keskkonnaalaste õigusaktidega;

16) ühendmääruse § 4 lõikes 3 nõutud kinnitus;

17) selgitus, kuidas projekt on kooskõlas § 5 lõike 2 punkti 1 nõuetega;

18) kinnitus, et projektis ei võeta toetusega soetatud liigiti kogumise vahendite üleandmisel

elanikelt suuremat tasu kui omaosaluse suurus;

19) paragrahvi 5 lõike 1 punktide 1–4 ja 6 tegevuste puhul kinnitus, et projekti raames saadav

toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu aluslepingu artikli 197 mõistes;

20) viide kõigi nende omavalitsuste sõlmitud korraldatud jäätmeveo hankelepingutele riigihangete

registris, kelle tarbeks toetust taotletakse;

21) kinnitus, et kohaliku omavalitsuse, kelle nimel toetust taotletakse, jäätmekava ja

jäätmehoolduseeskiri on aja ja asjakohased;

22) veebilink kohaliku omavalitsuse jäätmekavale ja jäätmehoolduseeskirjale;

23) selgitus, kuidas on planeeritav tegevus kooskõlas jäätmekavaga ja jäätmehoolduseeskirjaga;

24) kinnitus, et kohalikul omavalitsusel, kelle nimel toetust taotletakse, on kehtiv korraldatud

jäätmeveo hankeleping;

25) kui toetust taotletakse määruse § 5 lõike 1 punktis 4 või 5 nimetatud tegevuseks, peab taotlus

sisaldama projekti teostatavusuuringut, mis on koostatud vastavalt rakendusüksuse kehtestatud

juhendile ning ei ole taotluse esitamise ajal vanem kui üks aasta;

26) teave, mis tõendab taotleja ettevõtte suurust juhul, kui toetust küsitakse üldise grupierandi

määruse alusel;

27) kui toetust taotletakse käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 5 alusel, siis lisatakse selgitus

taotleja ja partneri taotluse vastavuse kohta riigiabi või vähese tähtsusega abi nõuetele asjakohaste

lisadega rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhendi järgi.

(3) Lõike 2 punktis 8 nimetatud võrreldavad hinnapakkumused peavad olema saadud kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ja vastavas turusektoris tegutsevalt ettevõtjalt ühesuguse

lähteülesande järgi tehtud hinnapäringu tulemusel.

(4) Taotluses tuleb kirjeldada, kuidas on avalikkusele pakutavates lahendustes ja teenustes ning

tegevustes osalemisel tagatud ligipääsetavus erivajadustega inimestele ning kuidas on avalikkusele

edastatav info ligipääsetav liikumis, nägemis, kuulmis ja intellektipuudega inimestele.

4. peatükk

TOETUSE TAOTLEMINE JA TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 12. Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine

(1) Toetust antakse jooksvalt taotlusvooru kaudu. Taotlusi menetletakse nende laekumise

järjekorras. Taotlused rahuldatakse tingimustele vastavaks tunnistamise järjekorras kuni

taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

(2) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutuse juht käskkirjaga ning edastab

asjakohase teabe rakendusüksusele. Kinnitatud eelarve peab vastama käesoleva paragrahvi

lõikele 3. Käskkirjas võib rakendusasutuse juht määrata taotlusvooru eelarve jagunemise

toetatavate tegevuste ja taotlejate vahel.

(3) Vähemalt 40 protsenti taotlusvooru eelarvest tuleb suunata toetusteks omavalitsustesse

väljaspool Tallinna ja Tartu regioone.

(4) Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus

kanalis. Rakendusüksus sulgeb taotlusvooru selle eelarve ammendumisel või rakendusasutuse

käskkirja alusel. Taotlusvooru peatamisest või sulgemisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel

ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis.

(5) Projektide rahastamiseks võib taotlusvoore korraldada ühe või mitme §s 5 nimetatud tegevuse

toetamiseks, mis määratletakse taotlusvooru korraldamise käskkirjas.

(6) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu määruse §-s 11 sätestatud

tingimuste kohaselt. Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendub taotluste vastuvõtu alguse

päevale ühendmääruse § 5 lõige 2.

(7) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ning taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist,

hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(8) Rakendusüksus võib anda taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse

kõrvaldamiseks taotlejale ja partnerile kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja. Taotluse

menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra.

(9) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt ja partnerilt selgitusi ja

lisateavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole

piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide

lisamist.

(10) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 65 tööpäeva jooksul

taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud juhtudel

pikendada.

(11) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud käesolevas

määruses sätestatud nõuded.

§ 13. Valikukomisjoni moodustamine ja selle tegevused

(1) Rakendusüksus moodustab nõuetele vastavate taotluste hindamiseks valikukomisjoni, mille

koosseisu kuulub vähemalt üks rakendusasutuse ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget.

Rakendusüksus võib kaasata eksperte.

(2) Valikukomisjoni liikmed peavad:

1) vastama perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele;

2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja

partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast taotluse hindamisest taandama;

3) tagama valikukomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult

talle valikukomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse.

(3) Valikukomisjoni tööd koordineerib rakendusüksus.

(4) Valikukomisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi käesoleva määruse §-s 14

nimetatud valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7.

§ 14. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika

Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumidest:

1) Projekti kooskõla „Riigi jäätmekava 2023–2028“ eesmärkidega ning mõju perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgi ja

toetusmeetme eesmärkide saavutamisele on suunatud §s 3 nimetatud toetuse andmise eesmärgi

täitmisele ning saavutatakse § 3 kohane tulemus;

2) projekt on põhjendatud, mis on täidetud juhul, kui taotluses kajastatud tegevused vastavad §s 5

nimetatud toetatavatele tegevustele, projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, projekti

sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus ning tegevuste ajakava on realistlik ning projekt on

kooskõlas jäätmemudeliga;

3) projekt on kuluefektiivne, mis on täidetud juhul, kui projekti eelarve on realistlik ja mõistlik

ning ettenähtud tegevused on kuluefektiivsed planeeritud tulemuste saavutamiseks;

4) taotleja ja partner on suutlikud projekti ellu viima, mis on täidetud, kui taotlejal ja partneril on

olemas projekti elluviimiseks vajalik omafinantseering, kvalifikatsioon ja kogemus ning

õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused, et tagada projekti tegevuste elluviimine

ja tulemuste kestlikkus kavandatud viisil;

5) projekt on kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega, mis on esitatud käesoleva

määruse § 3 lõikes 4.

§ 15. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse ühendmääruse § 8 lõike 1 kohaselt, kui on

täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale, partnerile ja taotlusele esitatud nõuded ning projekt

vastab §s 14 nimetatud kriteeriumidele.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigused ja kohustused, kehtestatakse

tingimused ja märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule:

1) projekti elluviimise tingimused;

2) muud projekti elluviimiseks vajalikud kõrvaltingimused;

3) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord;

4) hangete läbiviimise ja kontrolli nõuded, välja arvatud kindlasummaliste maksete kohaldumisel;

5) kindlasummaliste maksete kohaldumisel nende suurused, maksete aluseks olevad tulemused ja

tõendamise alused.

(3) Taotlus ja selle kohta esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa.

(4) Rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale kätte kolme tööpäeva

jooksul pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonnas.

(5) Kui toetust antakse kindlasummalise maksena, määratakse taotluse rahuldamise otsuses

projekti tulemus ja toetuse summa.

(6) Kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise alus taotlusekohase projekti

kogumaksumus, mis on selgunud eelarve põhjendatust hinnates, lähtudes § 11 lõike 2 punktis 8

nimetatud infost.

(7) Kindlasummalise makse korral määratakse projekti tulemuseks projekti tegevuste kavandatud

mahus elluviimine.

(8) Projekt kuulub rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele osaliselt või täielikult, kui on

täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale, partnerile ja taotlusele esitatud nõuded ning taotluses

kirjeldatud projekt vastab ettenähtud valikukriteeriumidele.

§ 16. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel.

(2) Kui taotlusest ei kõrvaldata rakendusüksuse osutatud puudust selleks määratud tähtaja jooksul,

võib rakendusüksus teha taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust hindamata.

(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:

1) otsuse tegija;

2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;

3) taotluse esitaja;

4) taotluse rahuldamata jätmise faktilised ja õiguslikud alused;

5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg.

(4) Rakendusüksus toimetab toetuse taotlejale taotluse rahuldamata jätmise otsuse kätte etoetuse

keskkonnas kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

§ 17. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et toetuse

andmise eesmärk on saavutatav ka taotluse osalisel rahuldamisel. Taotluse osalisel rahuldamisel

võib taotleja ja partneri nõusolekul toetussummat vähendada. Kui taotleja ei ole toetussumma

muutmisega nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõike 1 punktile 1, kui taotluse

rahaline maht ületab toetuste eelarve vaba jäägi.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3

sätestatu kohaselt.

(4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal ja partneril õigust

toetuse maksetele enne, kui rakendusüksus on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse

saaja ja partneri esitatud teabe põhjal või kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada

infosüsteemist või andmeallikast.

§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja avalduse

alusel ühendmääruses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist

kui:

1) soovitakse pikendada tegevuste abikõlblikkuse perioodi käesoleva määruse § 8 lõikes 3

sätestatu kohaselt;

2) toetuse taotlejal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel.

(3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui

muudatusega võib kaasneda projekti tulemuse saavutamata jäämine olulises osas.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast

vastavasisulise taotluse saamist.

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § 14

või § 37 lõike 7 alusel või kui:

1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta

toetust ettenähtud tingimustel;

2) toetuse saaja ei täida projekti elluviimise ajakava.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõikes 1 nimetatud otsuses toodu korras.

5. peatükk

TOETUSE SAAJA JA PARTNERI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 20. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on

seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja ja partner peab täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi ja muu hulgas:

1) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ettenähtud lubade ja kooskõlastuste

olemasolu;

2) ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 8 kohaselt on võimaldama audiitoril ja kontrollijal viibida

projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise

kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid

raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid

ja väljavõtteid;

3) tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja projektis märgitud tulemuse saavutamise;

4) säilitama toetuse saamise aluseks olevaid dokumente ÜSS2021_2027 §s 18 sätestatu kohaselt;

5) tagama Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus

ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohase

teavitamistegevuse;

6) tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud

tegevuste kestvuse nõude täitmise viie aasta jooksul lõppmakse tegemisest;

7) tagama, et kinnistul, kuhu jäätmete liigiti kogumise vahendeid antakse, on nende kasutamine

nõuetekohaselt võimalik ning on tagatud vastav juhendamine;

8) tagama toetuse abil soetatud ja elanikele eraldatud kogumisvahendite kandmise jäätmevaldajate

registrisse;

9) tagama, et projekti tegevustega alustatakse kuue kuu jooksul taotluse rahuldamisest;

10) tagama, et toetuse abil soetatud liigiti kogumisvahendid on varustatud üle-eestilise liigiti

kogumise piltsüsteemiga;

11) eraldab kodumajapidamises kasutatava mahuti vaid kinnistule, mis on liidetud korraldatud

jäätmeveoga ja konteineri saanud majapidamised tuleb kohe liita vastava jäätmeliigi tarbeks

regulaarse jäätmeveoteenusega;

12) annab liigiti kogumise vahendi üle toetuse saaja kohaliku omavalitsuse elanikule, kes kinnitab

toetuse saajale kirjalikult, et kasutab saadud kogumisvahendit sihtotstarbeliselt vähemalt viis

aastat.

(3) Toetuse saaja ja partner teeb hanked järgmiste nõuete kohaselt:

1) toetuse saaja teeb riigihanke ja ostumenetluse ühendmääruse §-s 11 sätestatud nõuete kohaselt;

2) rakendusüksus sätestab vajaduse korral taotluse rahuldamise otsuses kohustuse esitada enne

riigihanke või ostumenetluse väljakuulutamist riigihanke alusdokumentide või ostudokumentide

kavandi ja lepingu projekti või selle muudatuse rakendusüksusele eelkontrolli. Rakendusüksus

avaldab dokumentide kohta arvamuse 20 tööpäeva jooksul;

3) toetuse saaja esitab üle 200 000-eurose eelarvega projektide korral rakendusüksusele hanke- või

ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid ja lepingu e-toetuse keskkonna kaudu

viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist;

4) toetuse saaja esitab enne lepingu muutmist rakendusüksusele ülevaatamiseks muudatuse

kavandi, mille kohta rakendusüksus avaldab arvamuse 20 tööpäeva jooksul.

(4) Toetuse saaja ja partner peavad viivitamata teatama rakendusüksusele projekti elluviimise ajal

ja lõikes 4 toodud kestuse nõude kehtivuse ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti

raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja ja partneri võimet täita

taotluses ja käesolevas määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja ja partneri kohustusi.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2

punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus ning

rakendada vajaduse korral projektipõhiseid lahendusi kliimamõjuga kohanemiseks.

(6) Toetatava tegevuse elluviimisel tuleb tagada, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõttega

„ei kahjusta oluliselt“.

(7) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele info projektiga kavandatud, elluviidavate või lõpetatud

tegevuste ja maksete kohta vähemalt igal aastal 15. jaanuariks ja 15. juuliks.

(8) Projektiga seotud tegevustes tuleb tagada ligipääsetavus projekti tulemustele, tegevustes

osalemiseks ja avalikkusele edastatavale informatsioonile ka liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja

intellektipuudega inimeste jaoks. Ligipääsetavus tuleb tagada nii füüsilistele kui ka digitaalsetele

lahendustele.

§ 21. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu projekti elluviimise kohta

vahearuanded taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel ning projekti lõppemisel

lõpparuande.

(2) Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:

1) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);

2) andmed projekti elluviimise kohta (tehtud tegevused, saavutatud tulemused ja liigiti kogutud

jäätmete kogus);

3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;

4) info teavitusnõude täitmise kohta, mis tuleneb Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest

nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine”;

5) teave projekti elluviimise jooksul ostetud vahendite koguste ja suuruste kohta;

6) välja jagatud vahendite kogus ja välja jagamata vahendite kogus projekti lõpparuande esitamise

ajal.

(3) Lõpparuandes esitab toetuse saaja kinnituse, et toetatud tegevused panustasid käesoleva

määruse § 3 lõigetes 3 ja 4 nimetatud strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse.

(4) Rakendusüksus võib täpsustada taotluse rahuldamise otsuses vahe- ja lõpparuandes ning

järelaruandes esitatavat teavet ja selle esitamise sagedust.

(5) Paragrahvi 3 lõikes 6 nimetatud näitaja saavutustaset raporteerib toetuse saaja e-toetuse

keskkonnas rakendusüksuse etteantud järelaruande vormil vähemalt esimesel ja viiendal aastal

pärast projekti lõppemist aastate lõikes, kuid mitte kauem kui viis aastat, tegelikele mõõdetud

andmetele tuginedes.

(6) Rakendusüksus kinnitab aruanded 30 tööpäeva jooksul nende e-toetuse keskkonnas esitamisest

arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. Menetlemise tähtaeg pikeneb

puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

6. peatükk

TOETUSE MAKSMINE JA KASUTAMINE

§ 22. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud

tingimustel ja korras.

(2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja kindlasummalise

maksena ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud tingimustel.

(3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele

e-toetuse keskkonna kaudu.

(4) Kuni 200 000-eurose kogumaksumusega projektidele, mida rahastatakse kindlasummalise

makse alusel, lisatakse maksetaotlusele taotluse rahuldamise otsuses nõutud teave.

(5) Üle 200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral lisatakse maksetaotlusele järgmised

dokumendid:

1) riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole korraldatud riigihangete

registris ja lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja

dokumente ei ole enne rakendusüksusele esitatud;

2) ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid, kui lepingu abikõlblike kulude summa

käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja dokumente ei ole enne rakendusüksusele esitatud;

3) lepingud, välja arvatud juhul, kui lepingud on juba rakendusüksusele esitatud või lepingud on

kättesaadavad riigihangete registrist ja lepingut ei ole muudetud;

4) lepingute muudatused, sealhulgas lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja

õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust

erinevalt;

5) arved või muud raamatupidamisdokumendid;

6) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

7) kulu tasumist tõendav dokument;

8) raamatupidamises projektiga seotud abikõlblike ja abikõlbmatute kulude eristamist tõendav

dokument;

9) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingutes.

(6) Makse menetlemine toimub ühendmääruse §s 25 sätestatud korras.

(7) Rakendusüksus võib peatada makse menetlemise osaliselt või täielikult või toetuse maksmisest

keelduda ühendmääruse §-s 33 sätestatud tingimustel.

(8) Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste

täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist, kuid mitte hiljem

kui 17. jaanuaril 2030. Lõppmakse tehakse, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud.

Ühendmääruse § 26 lõike 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31. märtsini 2030.

7. peatükk

FINANTSKORREKTSIOONID JA VAIDED

§ 23. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagastamine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §des 28–30 ja

ühendmääruse §des 34–38 sätestatule.

§ 24. Vaide esitamine

(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada

vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi 30 päeva jooksul

esitamisest haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(2) Auditiaruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele ÜSS2021_2027

§ 31 kohaselt.

Lisa. Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis (allkirjastatud digitaalselt)

taristuminister Marten Kokk

kantsler

Taristuministri määruse „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks toetuse

andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Taristuministri määrusega „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks toetuse

andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ (edaspidi ka TAT) reguleeritakse toetuse

andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja

ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames jäätmete liigiti kogumise

infrastruktuuri toetamiseks.

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ § 41 lõikega 1.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna olmejäätmete

valdkonna juht Katrin Koppel (e-post [email protected], tel 626 0700),

ringmajanduse ja finantseerimise valdkonna juht Toomas Luhse (e-post

[email protected], tel 605 4315) ja finantsosakonna struktuuritoetuste

nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Riigiabi

reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Määruse eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk

(e-post [email protected], tel 626 2948). Eelnõu ja seletuskirja toimetas

Justiits- ja Digiministeeriumi keeletoimetaja Moonika Kuusk ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 24 paragrahvist, mis on liigendatud seitsmesse peatükki. Peatükid jagunevad

järgmiselt:

1. Üldsätted

2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

3. Nõuded taotlejale ja taotlusele

4. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

5. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

6. Toetuse maksmine ja kasutamine

7. Finantskorrektsioonid ja vaided

Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse üldsätteid.

Paragrahvi 1 lõige 1 kirjeldab, millist poliitikaeesmärki aitab eelnõukohane määrus saavutada.

Lõige 2 sätestab, millise programmi alusel toetust eraldatakse ning millist tulemust meede aitab

saavutada. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist Eesti riigi aastate 2025–2028 eelarvestrateegia

programmi „Elukeskkond ja ringmajandus“ meetme „Ringmajanduse poliitika“ tegevuse

„Ringmajanduse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks.

2

Lõike 3 kohaselt kajastatakse toetus perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.4.1 „Ringmajanduse

korraldamine“ ja sekkumises nr 21.2.4.14 „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine“.

Lõikes 4 täpsustatakse, et toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja

metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

Seirekomisjoni 31.05.2022 kinnitatud ning 12.04.2023 ja 16.05.2024 muudetud „Läbivad

valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027

rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ punkti 3

kohaselt vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse viie kriteeriumi lõikes. Need on järgmised:

1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja

meetme eesmärkide saavutamisele;

2) projekti põhjendatus;

3) projekti kuluefektiivsus;

4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia;

5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Nimetatud nõuete täitmisega seotud detailne info tuuakse välja määruse paragrahvis 14.

Kliimaministeeriumi moodustamisega ei planeerita eraldi riiklikku keskkonnavaldkonna

arengukava (KEVAD). Seirekomisjoni kinnitatud esimese valikukriteeriumi „projekti kooskõla

valdkondlike arengukavadega“ täitmise tagab valdkondliku arengu sihtide seadmisel vastava

valdkonna strateegiline arengudokument (antud juhul „Riigi jäätmekava 2023–2028“) ning

„Eesti 2035“ sihi toetamine.

Pärast Kliimaministeeriumi moodustamist hakati koostama ministeeriumi terviklikku

strateegilist vaadet, mille tulemusena moodustati kaks tulemusvaldkonda: 1) kliima,

energeetika ja elurikkus; 2) elukeskkond, liikuvus ja merendus. Kliima, elurikkuse, kiirguse ja

välisõhu teemad on kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonnas. Ringmajanduse,

jäätmete, mere ja vee teemad on elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonnas.

Ruumiandmed ja maakorralduse teemad liikusid Kliimaministeeriumi moodustamisel

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. Veel ei ole otsustatud, millised uued riiklikud

(valdkondadeülesed) arengukavad Kliimaministeeriumi teemasid katma hakkavad ja millal

uusi riiklikke arengukavasid koostama hakatakse.

Toetuste planeerimisel ja andmisel lähtutakse valdkondliku arengu tagamisel „Eesti 2035“ riigi

eelarvestrateegia 2025–2028 keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kooskõlast Eesti

pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (määruses on need toodud § 3 lõigetes

3 ja 4 ning panustamist hinnatakse määruse § 14 punktis 5) ja rakenduskavas toodud

erieesmärgist ning poliitikaeesmärgi saavutamiseks „Riigi jäätmekavast 2023–2028“

(panustamist hinnatakse määruse § 14 punktis 1). „Eesti 2035“ arengukava koostamisse kaasati

laiem avalikkus läbi arvamusrännaku formaadi, kus kõigil huvilistel oli võimalus üleriigilise

strateegia kujundamisel kaasa rääkida. Lisaks tutvustati plaanitavaid rakenduskavakohaseid

sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates linnades üle Eesti.

Tegevus aitab kaasa ka Riigikogu 05.04.2017 otsuse „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“

eesmärkide saavutamisele, mille punkti 5 kohaselt seotakse majanduskasv lahti esmase tooraine

3

kasutamise kasvust ressursitõhusa ringmajanduse edendamise kaudu, arvestades säästva arengu

eesmärke ning eelkõige säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Jäätmehierarhiast lähtudes

jätkatakse jäätmetekke vähendamist ja tõhustatakse jäätmete liigiti kogumist. Soodustatakse

uudsete, sealhulgas ressursside taaskasutamisel, jagamisel ja rentimisel põhinevate ärimudelite

kasutuselevõttu. Tegevus panustab riigi eelarvestrateegia 2025–2028 elukeskkonna ja

ringmajanduse programmi eesmärki „ringmajanduse poliitika“, mille kohaselt on valdkonna

kitsaskoht jäätmete ringlusse võtmise jätkuvalt madal määr. 2022. aasta seisuga on

olmejäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist 30,3% ning 2027. aasta sihttase

on 55%. 2022. aasta seisuga on ringleva materjali määr 16% ning 2027. aasta sihttase on 21%.

Toetuse andmise tingimused on kooskõlas eelnimetatud strateegiatega ning aitavad saavutada

eelnimetatud eesmärke. Toetuse andmise tingimused on kooskõlas „Riigi jäätmekava 2023–

2028“ strateegiliste eesmärkidega ning aitavad neid ellu viia, eelkõige panustatakse jäätmekava

erieesmärki 3.2, „ohutu materjaliringluse suurendamine“. Samuti aitavad tegevused kaasa

riiklike sihtmäärade saavutamisele. Eelkõige on riigil probleemid olmejäätmete, sh

pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade täitmisega. Ohutul materjaliringlusel on oma roll

ka kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel. Jäätmete ringlussevõtt on üks oluline

komponent kasvuhoonegaaside heite vähendamisel. Eesmärkide saavutamisele

kaasaaitamiseks tuleb suurendada kohalike ressursside väärindamist, tagades samal ajal nende

jätkusuutliku ning kliimamõjusid ja elurikkuse mõjusid arvestava kasutuse. See omakorda

tõhustab loodusressursside kasutamist ja vähendab jäätmete teket.

Lõikes 5 sätestatakse, et käesoleva määruse alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi1. Toetust makstakse

Ühtekuuluvusfondist, arvestades, et toetada ei saa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi, artikli 7 alusel.

Paragrahvis 2 tuuakse välja määruses toodud terminid.

Punktides täpsustatakse terminid määruse tähenduses, et oleks võimalik sätestada ja piiritleda

rahastatavad tegevused, nende prioriteetsus ning projekti panus meetme eesmärkidesse.

Punktis 1 selgitatakse, et abikõlbliku kulu aluseks olev tegevus peab olema tehtud ja

kuludokument tekkinud abikõlblikkuse perioodil. Kulu aluseks olev tegevus peab olema

kooskõlas kehtiva õigusega, eelkõige ühendmääruse ja käesoleva määrusega.

Punktis 2 selgitatakse, et abikõlblikkuse periood on ajavahemik, kui projekti toetatavad

tegevused algavad ja lõpevad ning projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud abikõlblikud

kulud tekivad.

Punktis 3 selgitatakse, et „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile. Põhimõte tähendab, et toetatavad tegevused ei või oluliselt kahjustada

ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist, milleks on kliimamuutuste leevendamine,

kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek

ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu

Fondi ja Ühtekuuluvusfondi https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1058

4

Punktis 4 toodud kliimakindluse tagamist hinnatakse ning asjakohane analüüs esitatakse

vajaduse korral koos taotlusega. Kliimakindlus tuleb tagada taristule, mille eluiga on vähemalt

viis aastat. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda ühendmääruse § 10 lõike

1 punktist 111 ning esitada ühendmääruse lisas 3 sätestatud andmekoosseis. Kliimakindlust ei

ole vaja hinnata konteinerite, kompostrite ja sõidukite soetamise korral.

Taristu on näiteks hooned, võrgutaristu (nt elektrivõrgud, veetaristu), jäätmete

käitlussüsteemid. Taristuprojektid, mille puhul on vajalik kliimakindluse tagamine, hõlmavad

uue taristu rajamist või olemasoleva taristu terviklikku uuendamist või laiendamist.

Punktis 5 selgitatakse, et projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud

ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks

toetust taotletakse või kasutatakse.

Punktis 6 selgitatakse, et projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate

abikõlblike ja abikõlbmatute kulude kogusumma. Projekti kogumaksumus on välja toodud

taotluses ja toetuse andmise otsuses.

Punktis 7 selgitatakse, et määruse tähenduses mõeldakse Tallinna regiooni all Tallinna linna,

Maardu linna, Harku valda, Saue valda, Saku valda, Kiili valda, Rae valda, Jõelähtme valda,

Viimsi valda.

Punktis 8 selgitatakse, et määruse tähenduses mõeldakse Tartu regiooni all Tartu linna

haldusüksusena.

Punktis 9 nimetatud jäätmemudel on Keskkonnaagentuuri arendatav jäätmete liigiti kogumise

taristu ja kogumislahenduste mudel, mis võimaldab igal kohalikul omavalitsusel (edaspidi

KOV) luua jäätmete liigiti kogumise lahenduse, mis tagab piisava olmejäätmete liigiti kogumise

taseme. Näiteks on mudeliga võimalik hinnata, millistelt kinnistutelt tuleb koguda

pakendijäätmeid tekkekohalt, kus on otstarbekas ühiskonteinerite või avalike konteinerite

kasutamine, kui palju peaks omavalitsuses olema jäätmejaamasid või väiksemaid jäätmete

kogumispunkte, milliseid muid kogumislahendusi on soovituslik kasutada (nt kogumisringid).

Määruse alusel toetuse andmise alus on see, et taristu, millele toetust soovitakse, peab olema

osa vastava KOVi terviklikust kogumistaristust, mille rakendamine tagab mudeli kohaselt

arvutuslikult selles omavalitsuses vähemalt 2030. aasta olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu

saavutamise ja riiklikul tasemel 2030. aasta ringlussevõtu sihtmäära saavutamise sellest KOVist

kogutud jäätmete puhul.

Taristu, millele toetust taotletakse, peab olema kooskõlas ja ei tohi olla vastuolus arendatava

mudeliga. Toetuse andmise eeltingimus on see, et toetatav tegevus peab panustama jäätmete

liigiti kogumisse ja teisese toorme kasutusse. Näiteks ei saa toetust taotleda vaid

segaolmejäätmete kogumismahutitele või kogu valla avalike paberi- ja

kartongijäätmekonteinerite jaoks, kui mudelis loodud lahenduste kohaselt ei taga see KOVi

tasemel liigiti kogumise sihtarvu saavutamist (sihtarv kehtestatakse jäätmereformi käigus,

2030. aastal on see eelnõu kohaselt 70%). Näiteks saab toetust taotleda kodumajapidamiste ja

korteriühistute tarbeks mõeldud erinevate jäätmete kogumismahutitele, mis on mõeldud nende

jäätmete tekkekohalt kogumiseks ning mis mudelis loodud lahenduse kohaselt tagavad

vähemalt 70% olmejäätmete liigiti kogumise. Sealjuures võib KOV esitada taotluse tervikliku

taristu ühe konkreetse osa rajamiseks (nt ainult jäätmejaama rajamiseks või ainult paberi- ja

kartongikonteinerite soetamiseks vms).

5

Paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 sätestavad toetuse andmise eesmärgi ning toetuse oodatavad

tulemused.

Uute ärimudelite rakendamise jaoks on vaja kvaliteetset teisest tooret ning see nõuab jäätmete

liigiti kogumise ja käitlemise kõrget määra. Toimiv ja tõhus ühtne jäätmete kogumine on tõhusa

jäätmekäitlussüsteemi, sh digilahenduste kasutamise eeltingimus. Olmejäätmete valdkonnas on

riigi peamised partnerid kohalikud omavalitsused. Tagasisidest lähtudes on endiselt suur

vajadus olmejäätmete (sh bio- ja pakendijäätmed) käitluskohtade, konteinerite, kompostrite ja

muude nutikate kogumislahenduste järele, mida püsikuludest katta ei suudeta.

Kavas ei ole toetada sellise taristu soetamist, mille kulud on seaduse alusel juba

taaskasutusorganisatsioonide või pakendiettevõtjate enda kanda (laiendatud tootjavastutuse

süsteem). Tootjavastutusega hõlmatud jäätmete kogumislahenduste toetamisel on oluline vahet

teha, millised kulud peab kandma tootja ja millised jäätmetekitaja, sest toetust antakse vaid sel

juhul, kui neid kulusid ei pea kandma tootjad.

Pakendijäätmete kogumine on üldjuhul tootjavastutusorganisatsioonide ülesanne, kes on

selleks omavalitsustesse paigaldanud avalike pakendikonteinerite võrgustiku. Kohalik

omavalitsus võib pakendijäätmete kogumise korraldada ka tekkekohalt (JäätS § 31 lõige 5).

Sellisel juhul ei pea kogumisvahendite kulusid kandma tootjavastutusorganisatsioonid

(jäätmete raamdirektiivi artikkel 8a punkt 4c). Pakendijäätmete tekkekohalt kogumise

korraldus peab sellisel juhul olema kirjeldatud KOVi jäätmekavas (JäätS § 42 lõike 3 punkt 14)

ja sätestatud jäätmehoolduseeskirjas (§ 71 lõike 2 punkt 11). Jäätmereformi eelnõu2 näeb ette,

et olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumine toimub korraldatud jäätmeveo

käigus. Tiheasustusalal ja korteriühistute puhul korraldatakse eelnõu kohaselt pakendijäätmete

kogumine nende tekkekohas, mujal võib selleks kasutada ka kogumispunkte. Pakendijäätmete

kogumisvahendeid ei loeta eelnõu seletuskirja kohaselt taaskasutusorganisatsioonide kantavaks

kuluks.

Lisaks on muid olulisi jäätmevooge (sh tekstiil, plast, metall, paber ja kartong, klaas, puit,

suurjäätmed, ohtlikud jäätmed), mis vajavad ühtset kogumissüsteemi. Samuti tuleb parandada

kohalike omavalitsuste suutlikkust erinevate liigiti kogumise lahenduste väljatöötamisel ning

rakendamisel, sh ohtlike jäätmete liigiti kogumist kogumispunktide ja kogumisringide kaudu.

Riiklik prioriteet on välja arendada täielik jäätmekäitlustaristu.

Jäätmete liigiti kogumine on jäätmete ringlussevõtu ja teisese toorme kasutamise eeldus.

Jäätmete liigiti kogumise tõhustamine aitab kaasa riigile seatud jäätmete ringlussevõtu

sihtarvude saavutamisele nii olmejäätmete, pakendijäätmete, patareide ja akude, elektri- ja

elektroonikaseadmete kui ka ehitus- ja lammutusjäätmete puhul (vt täpsemalt „Riigi

jäätmekava 2023–2028“, tabel 143). Jäätmete liigiti kogumist tõhustab ka teadmine, et jäätmed

võetakse edaspidi ringlusse. Esmatähtis on biojäätmete eraldi kogumine. Tekkekohalähedane

biojäätmete käitlusvõimekus loob jäätmejaamas võimaluse informeerida külastajaid

biojäätmete olulisusest ja nende liigiti kogumise kasust. See aitab motiveerida inimesi

biojäätmeid korrektselt koguma ning aitab suurendada biojäätmete liigiti kogumise võimekust.

Lõigetes 3 ja 4 kirjeldatakse, et toetatavate tegevuste puhul arvestatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega ja

aidatakse hoida Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“

2 Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on leitav Kliimaministeeriumi

dokumendiregistrist: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=bb42d9b3-7cbb-4704-9a6d-

9c0616937507. 3 „Riigi jäätmekava 2023–2028“, kättesaadav aadressil: https://kliimaministeerium.ee/jaatmekava.

6

heakskiitmine“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtteid. Tuuakse välja „Eesti 2035“ siht ja

näitajad, millele määruses kirjeldatud toetatavad tegevused kaasa aitavad.

Toetatavad tegevused peavad panustama „Eesti 2035“ sihti „Majandus – Eesti majandus on

tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja alamsihti „Eesti majandus on tugev ja

rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi“. Eesmärk on

uuendusmeelne ja teadmistepõhine Eesti majandus, milles kasutatakse uusi tehnoloogiaid ja

ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Võimalus on luua soodsad tingimused ettevõtluse

teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted saavad teha

omavahel koostööd. Eesti majanduskeskkonna suund on, et see kutsuks töötama, ettevõtteid

asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi,

millest on kasu ühiskonnale laiemalt.

Määruse nõuetele vastavad projektid aitavad hoida „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid ja aitavad

kaasa sihi „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“

saavutamisele moel, mis toetab keskkonna- ja kliimaeesmärke ning asjakohasel juhul ka

tasakaalustatud regionaalset arengut ning ligipääsetavust. Seda tehakse järgmiste näitajate abil:

1) ringleva materjali määr;

2) väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest, kohaldub tegevustele

väljaspool Harjumaad;

3) ligipääsetavuse näitaja.

Võrdsete võimaluste tagamisse panustab meede kaudselt eelkõige jäätmetaristu arendamisel,

nt võimalikud uued töökohad, ning võttes arvesse erinevate elanike gruppide (nt vanemaealised,

eri rahvusest või erivajadusega inimesed) vajadusi parema jäätmekäitluse korraldamiseks ja

tagades kõigile elanikele juurdepääsu jäätmete liigiti kogumise infrastruktuurile.

Soolise võrdõiguslikkuse tagamisse panustab meede kaudselt, st toetatavate tegevuste puhul

ei kohelda kedagi ebavõrdselt.

Ligipääsetavuse tagamiseks järgitakse jäätmetaristu kavandamisel universaalse disaini ja

kaasava disaini põhimõtteid. Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri korrastamisel

arvestatakse ligipääsetavuse põhimõtet ning kavandatakse ligipääs kõigile elanikkonna

gruppidele (sh eakad ja puuetega inimesed). Sealhulgas on oluline, et ligipääsetavad oleksid

rajatud jäätmejaamad ja jäätmete kogumispunktid ning uued digitaalsed lahendused.

Avalikkusele suunatud kommunikatsioonitegevustes tagatakse ligipääs edastatavale

informatsioonile nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue)

inimestele nii füüsilises kui ka virtuaalses keskkonnas. Toetatavate tegevuste panust jälgitakse

mõõdikuga „Ligipääsetavuse näitaja“.

Regionaalarengu toetamiseks arvestatakse kohalike omavalitsuste toetamisel erinevat

toetusmäära (toodud määruse lisas). Vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest suunatakse

toetusteks väljaspool Tallinna ja Tartu regioone ning hinnatakse asjakohastel juhtudel näitajaga

„Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“. Selle näitaja puhul on

kõige halvemas seisus Hiiumaa, Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa, jäädes 32% ja 35% vahele,

samal ajal kui Harjumaal on see näitaja 121% ja Tartumaal 80%. Meetmeid rakendades tuleb

püüelda selle poole, et regionaalsed erinevused väheneksid. Osa toetusi suunatakse ka

Harjumaale, need projektid selles näitajas ei kajastu.

Kliima ja keskkonnahoidu panustatakse jäätmemajanduse korraldamise toetamise abil.

Toetuse andmise eesmärk on rakendada Eestis ringmajanduse põhimõtteid erinevatel tasanditel.

7

Jäätmetaristu korrastamisel jäätmemudeli abil tekib võimalus tulevikus optimeerida muu hulgas

jäätmete vedu, et vältida ülemäärast transporti ja sellega kaasnevat heidet. Toetuse kasutamine

aitab vähendada jäätmete ladestamist ning teisese toorme kasutamist suurendada ehk aitab

kaasa materjaliringlusele. Projekt panustab „Eesti 2035“ „Säästva arengu riikliku strateegia“

näitajasse „ringleva materjali määr“. Näitaja on ka valitsuse tegevusprogrammi mõõdik, mis

näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu materjalikasutuses.

Info näitajate kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOSi).

Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi põhiõiguste harta nõuetega, sh on see kooskõlas

põhiõiguste harta jaotisega „Võrdsus“ (artiklid 20–26).

Lõigetes 5 ja 6 kirjeldatakse rakenduskava väljundnäitajasse ja rakenduskava

tulemusnäitajatesse panustamist tabelis 1 ja 2 toodud andmete järgi. Näitajate sisu ja aruandluse

tingimusi kirjeldatakse perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas.

Tabel 1. Meetme nimekirja väljundnäitaja

Perioodi 2021–2027

rakenduskava

väljundnäitaja

nimetus ja mõõtühik

Algtase

ja

aasta

2024

vahesiht-

tase

2029

sihttase

Selgitav teave

Investeeringud jäätmete

liigiti kogumise

rajatistesse (eurodes)

Ei

kohaldu

15 500

000

51 504

662

Investeeringute kogumaht

jäätmete liigiti kogumise rajatiste

toetamiseks (st toetus +

omafinantseering). Näitaja

täitmist raporteeritakse jooksvalt

vastavalt kulude tegemisele

SFOSi maksete info alusel.

Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitajad

Perioodi 2021–

2027

rakenduskava

tulemusnäitaja

nimetus ja

mõõtühik, kood

Alg-

tase

Aasta 2024

vahesiht-

tase

2029

siht-

tase

Selgitav teave

Liigiti kogutud

jäätmed (tonni

aastas)

0 2021 ei kohaldu 45

000

Liigiti kogutud jäätmete

täiendav aastane kogus

tonnides, mis tuleneb

investeeringutest toetatud

projektide raames

jäätmete liigiti kogumise

rajatistesse. Toetuse saaja

raporteerib saavutustaset

üks aasta pärast projekti

lõppemist tegelikele

mõõdetud andmetele

tuginedes (järelaruanne).

8

Arvestatakse, et Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 on

programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise valdkonna 067

(Kodumajapidamisjäätmete käitlus: vältimis-, vähendus-, sorteerimis-, korduskasutus- ja

ringlussevõtumeetmed) järgi.

Lõikes 7 tuuakse välja toetuse andmisel projekti täiendavad spetsiifilised näitajad. Toetuse

andmisel on projekti täiendavad spetsiifilised näitajad § 5 lõikes 1 vastavas punktis nimetatud

tegevuste arv, tüüp ja liigiti kogutud jäätmete kogus jäätmeliigi kaupa (nt metallid, plastid,

klaas, puit, biojäätmed, paber ja papp, suurjäätmed, ohtlikud jäätmed, ravimid, tekstiil ja

elektroonikaseadmed, muud olmejäätmed).

Paragrahvi 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse määruse rakendusüksus ja -asutus. Rakendusüksus on

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus) ning rakendusasutus

Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus).

Eelnõu 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr.

Paragrahvis 5 sätestatakse toetatavad tegevused ja neile kehtivad erisused. Toetatavate

tegevuste määramise alus on eelkõige ELi jäätmedirektiivi, pakendidirektiivi ja

elektroonikaromude direktiivi kohased jäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu kohustused.

Direktiivide nõuded on üle võetud jäätmeseaduse ja pakendiseadusega ning eesmärgid on

seatud „Riigi jäätmekavaga 2023–2028“.

Vastavalt jäätmeseadusele on omavalitsuse ülesanne korraldada jäätmete liigiti kogumist (§ 31,

§ 66 lõige 2), kehtestada omavalitsuse territooriumil jäätmete liigiti kogumise tingimused

(§ 71) ning kavandada jäätmete liigiti kogumise arendamist (§ 42 lõige 3).

Toetust antakse tegevustele, mis aitavad edendada jäätmete liigiti kogumist ning seeläbi

suurendada teisese toorme kasutamist. Toetatavad tegevused on eelkõige seotud „Riigi

jäätmekava 2023–2028“ rakenduskavas toodud tegevusega „Jäätmete liigiti kogumise

lahenduste ühtlustamine ja liigiti kogumise hõlbustamine läbi standardiseeritud infrastruktuuri

pakettide välja töötamise ja toetamise“.

Määruse § 5 lõike 1 punktide 1–4 ja 6 alusel toetatavate tegevuste elluviimiseks soetatud taristut

kasutatakse avalike ülesannete täitmiseks, mitte majandustegevuseks (vt täpsemalt riigiabi

analüüsist).

Määruse § 5 lõike 1 punkti 5 alusel toetatav tegevus on majandustegevus ning selleks võib anda

riigiabi ja vähese tähtsusega abi.

Paragrahvi 5 lõikes 1 sätestatakse tegevused, mida toetatakse liigiti kogutud jäätmete

võimekuse suurendamiseks.

Toetust antakse järgnevateks tegevusteks:

1) jäätmete liigiti kogumise vahendite soetamiseks (nt elanike tarbeks konteinerite, nende

lisade (nt filterkaaned), süvamahutite, kompostrite soetamine), mis on vajalikud

keskkonnaministri 03.06.2022 määruse nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise

nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ § 2 lõikes 3 loetletud jäätmete liigiti

kogumiseks. Toetust antakse ka selliste tootjavastutuse alla kuuluvate jäätmete (nt

pakendijäätmed, elektroonikajäätmed) kogumisvahendite soetamiseks, millega seotud kulude

kandmine ei ole tootjate kohustus. Toetust ei anta selliste kogumisvahendite soetamiseks, mis

on mõeldud vaid segaolmejäätmete kogumiseks. Toetust ei anta ka näiteks prügimaja

rajamiseks või konteineritele kõva kattega aluse rajamiseks, kuhu paigutatakse olemasolevad

konteinerid, kuna see tegevus ei suurenda otseselt jäätmete liigiti kogumist. Kui

kogumisvahendite soetamisega koos on põhjendatud ka jäätmemaja, -aediku või kõvakattega

platsi rajamine, siis kuulub nende rajamine toetatava tegevuse hulka. Jäätmemajad, -aedikud

9

ning kõvakattega platsid liigituvad taristu mõiste alla ning need vajavad ühendmääruse

paragrahvi 10 lõike 1 punkti 111 kohast kliimakindluse hindamist. Nimetatud tegevuste puhul

tuleb esitada ühendmääruse lisa 3 B-osas sätestatud andmekoosseis;

2) liigiti kogutud jäätmete kogumisringide tegemiseks vajalike vahendite, sh sõidukite

soetamine, kui need ei kasuta sisepõlemismootoreid.

Toetatakse nii korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete kogumiseks mõeldud veokeid ja

mobiilseid kogumispunkte4 (nt ohtlike jäätmete või suurjäätmete kogumiseks mõeldud veok,

pop-up-kogumismajad või teisaldatavad kogumismajad) kui ka korraldatud jäätmeveoks

kasutatavaid veokeid (sh erilahendusega veokid, mis võimaldavad üleantavaid jäätmeid

kaaluda või tühjendada elanike mitmesektsioonilisi konteinereid), mis antakse jäätmejaama

operaatori või jäätmevedaja kasutusse. Soetatavates veokites ei tohi kasutada fossiilkütuseid,

sh sisepõlemismootoreid. Toetust ei anta selliste vahendite soetamiseks, mis on mõeldud vaid

segaolmejäätmete kogumiseks. Toetust antakse veokite soetamiseks juhul, kui sellega

suurendatakse jäätmete liigiti kogumist;

3) liigiti kogutud jäätmete kogumispunktide rajamiseks ja täiendamiseks.

Toetatakse avalike või kindlale kasutajate grupile mõeldud liigiti kogutud jäätmete

kogumispunktide rajamist ja täiendamist (nt kogumispunktidesse uute liigiti kogutud jäätmete

kogumismahutite soetamine). Uue kogumispunkti puhul on toetatav ka selle jaoks kõvakattega

platsi või varjualuse rajamine. Olemasoleva kogumispunkti jaoks kõvakattega platsi, varjualuse

rajamine või turvalisust (valvekaamerad, võrkaed) suurendavad tegevused on toetatavad vaid

juhul, kui selle tulemusena suureneb jäätmete liigiti kogumine. Kogumisplatsi rajamisel tuleb

hinnata, kas selle asukoht on kliimakindel (näiteks ei asu see üleujutusalal). Nimetatud

tegevuste puhul tuleb esitada ühendmääruse lisa 3 B-osas sätestatud andmekoosseis;

4) jäätmejaamade rajamine, laiendamine, rekonstrueerimine.

Toetatakse nt uute jäätmejaamade rajamist, projekteerimist, olemasolevate jäätmejaamade

rekonstrueerimist, autokaalu, pressi ja mahutite soetamist, jäätmete vastuvõtuks või

hoiustamiseks varjualuse rajamist või korduskasutuseks või korduskasutuse ettevalmistamiseks

mõeldud jäätmete vastuvõtu ja väljapaneku ala.

Jäätmejaam on tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, mis on mõeldud erinevat liiki jäätmete

vastuvõtuks, kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks. See hõlmab taaskasutatavate, ohtlike,

suuremõõtmeliste ning biolagunevate jäätmete kogumist.

Jäätmejaam on tehniliselt varustatud ehitis või maa-ala, mis hõlmab mh hooneid, teid ja

kõvakattega käitlusalasid.

Tänapäevased jäätmejaamad on arenenud multifunktsionaalseteks keskusteks, kus lisaks

jäätmete vastuvõtule ja töötlemisele pakutakse ka korduskasutuse ja parandamise võimalusi.

Näiteks kogutakse kasutuskõlblikke esemeid, nagu mööbel, kodumasinad ja riided, mis

suunatakse korduskasutusse või parandatakse. Sellised tegevused toetavad ringmajanduse

põhimõtteid ja aitavad vähendada jäätmeteket ning kuuluvad toetamisele. Kuigi ringsete

ärimudelite toetust antakse taristu ministri määruse 25.11.2024 nr 77 „Ringmajanduse tootmis-

ja tarbimismudelite toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ alusel, siis

käesoleva punkti raames on tegemist tervikliku projektiga ning peab olema osa jäätmejaama

rajamisest, laiendamisest või rekonstrueerimisest.

Olemasoleva jäätmejaama laiendamine või rekonstrueerimine on toetatav, kui selle tegevuse

tulemusena suureneb jäätmete liigiti kogumine. Uute jäätmejaamade rajamisel tuleb arvesse

võtta olemasolevaid omavalitsuste jäätmejaamasid. Kui võrgustik on piisavalt tihe, siis tuleb

eelistada uue jäätmejaama rajamisele olemasolevate KOVi jäätmejaamade ristkasutust

(KOVide-vaheliste kokkulepete alusel võimaldatakse jäätmete äraandmist teise KOVi

elanikele). Jäätmejaamade optimaalse tihedusega võrgustikku ja uue jäätmejaama rajamise

4 Näide Stockholmi piirkonnas kasutusel olevatest pop-up kogumispunktidest, millega kogutakse liigiti kogutud

jäätmeid ja korduskasutuseks sobilikke esemeid kindla aja jooksul igas eelnevalt kokkulepitud

kogumispunktis: https://www.stockholmvattenochavfall.se/popup.

10

põhjendatust hinnatakse jäätmemudeli alusel, kus võetakse arvesse olemasolevaid

jäätmejaamasid, nendes käideldavate jäätmete maksimaalseid koguseid ning

teeninduspiirkonda jäävate elanike arvu ja jäätmete kogust, mille nad eeldatavasti tekitavad.

Selles punktis toodud tegevuseks toetuse taotlemisel on vajalik kliimakindluse analüüs

ühendmääruse lisa 3 B-osa järgi;

5) biojäätmete kompostimisvõimekuse loomine.

Toetatakse biojäätmete ringlussevõtuks käitlusrajatise (nt kompostimisväljaku) rajamist või

olemasoleva parendamist või seadme soetamist, tagades, et biojäätmete käitlus sertifitseeritakse

vastavalt keskkonnaministri 08.04.2013 määrusele nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti

tootmise nõuded“. Selle tegevuse raames ei toetata jäätmejaama administratiivhoone

rekonstrueerimist, biojäätmete käitluse või jäätmejaama käitamise haldus- või püsikulusid.

Toetatavateks tegevusteks on näiteks kõvakattega platsi rajamine ja nõrgvee kogumissüsteemi

rajamine. Samuti toetatakse erinevate seadmete soetamist, mis on vajalikud

kompostimisprotsessi tegemiseks, näiteks toetatakse trummelkompostri, jäätmete

eelpurustusseadme, aunapööraja, sõelumistehnika ja komposti kvaliteedi mõõtmise seadmete

soetamist. Toetuse tulemusel suureneb liigiti kogumine ja toodetakse komposti. Selles punktis

toodud tegevuseks toetuse taotlemisel on vajalik kliimakindluse analüüs ühendmääruse lisa 3

B-osa järgi;

6) digitaalsed ja nutikad lahendused, mis toetavad jäätmete liigiti kogumist (nt

digilahendused, mis võimaldavad suuremas mahus või pikema aja jooksul liigiti kogutud

jäätmeid üle anda, ennetada kogumismahutite risustamist valede jäätmetega või motiveerivad

jäätmeid liigiti koguma, sh isikutuvastusega konteinerid, mehitamata jäätmejaama automaatne

isikutuvastus, kaalumise ja arveldamise süsteem, kaalupõhine kogumissüsteem, mahuti

täituvuse sensorid); selle tegevuse raames ei toetata jäätmevaldajate registri arendamist, KOVi

tarbeks veebilehe või infosüsteemi loomist või arendamist.

Lõike 2 punktis 1 nimetatud mudeldatud lahendus peab tagama 70% liigiti kogumise. Projekti

lahendus ei pea tagama täies ulatuses 70% liigiti kogumist, kuid peab olema osa mudeldatud

lahendusest, mis tagab 70% ulatuses liigiti kogumise. Toetatav tegevus peab aitama kaasa

jäätmete liigiti kogumisele ning vastav selgitus tuuakse ära taotluse juures. Taristu, millele

toetust taotletakse, peab olema kooskõlas jäätmemudelis mudeldatud liigiti kogumise taristuga.

Kohalik omavalitsus saab kohalike tingimustega sobiva taristu ise jäätmemudeli abil

mudeldada. Valitud lahendus peab omavalitsuses arvutuslikult (seda teeb mudel) summaarselt

tagama vähemalt 70% olmejäätmete liigiti kogumise KOVis, mis riiklikul tasemel panustab

2030. aasta ringlussevõtu sihtmäära saavutamisse. Taotluse juures tuuakse ära valitud

lahenduse kirjeldus. Tegevus, millele toetust taotletakse, on kooskõlas jäätmemudeliga, kui see

on mudelis kujundatud tervikliku lahenduse osa.

Lõike 2 punkti 2 kohaselt peab omavalitsuse jäätmekava olema kooskõlas „Riigi jäätmekavaga

2023–2028“. See tähendab, et omavalitsuse jäätmekava peab olema vastavalt jäätmeseaduse

§-le 43 ajakohastatud ning selles on käsitletud ka neid tegevusi, mille vastutajaks või

kaastäitjaks on riigi jäätmekava rakenduskavas märgitud kohalik omavalitsus. Juhul, kui

omavalitsus on leidnud, et tema jäätmekava ajakohastamine pärast „Riigi jäätmekava 2023–

2028“ kinnitamist ei ole vajalik, kuna eeltoodud tegevused on juba KOVi jäätmekavas

käsitletud, on vajalik vastava kinnituse esitamine.

Lõike 2 punkti 3 kohaselt peavad lõike 1 punktis 1 tegevuse planeerimisel jäätmete liigiti

kogumise vahendid, mida kasutatakse korraldatud jäätmeveos, olema sätestatud kohaliku

omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas. Kavandatav tegevus peab olema kooskõlas

omavalitsuses kehtiva jäätmehoolduseeskirjaga hiljemalt taotluse rahuldamise otsuse tegemise

ajaks.

Lõike 2 punkti 4 kohaselt peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse

kehtiva jäätmekavaga.

11

Lõike 2 punkti 5 kohaselt peab kohalikul omavalitsusel, kelle tarbeks toetust taotletakse taotluse

rahuldamise ajaks olema kehtiv korraldatud jäätmeveo hankeleping (nt Kihnu, Ruhnu ja

Vormsi vallad, kus vastavalt jäätmeseaduse § 135 lõikele 2 korraldatud jäätmeveo korraldamine

pole nõutud).

Lõikes 3 sätestatakse, et toetatavad tegevused peavad vastama asjakohastele ELi ja riiklikele

keskkonnaalastele õigusaktidele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060

artikli 9 kohaselt peab toetatav tegevus olema kooskõlas kehtivate keskkonnaalaste

õigusaktidega.

Lõikes 4 kirjeldatakse, kuidas toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttega. Põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ tuleb tõlgendada taksonoomiamääruse

(852/2020) artikli 17 tähenduses. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see

„ei kahjusta oluliselt“ (ingl do no significant harm ehk DNSH) ühtegi kõnealuses määruses

sätestatud keskkonnaeesmärki. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava DNSH analüüsi tegi Rahandusministeeriumi tellimusel Hendrikson &

Ko. Analüüsis toodi välja, et rakenduskavas planeeritud meetmed on kooskõlas DNSH

printsiibiga.

Taksonoomiamääruse artiklis 17 on määratletud, mida tähendab keskkonnaeesmärkide oluline

kahjustamine. Selleks, et määrus vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav

tegevus kahjustada järgmisi keskkonnaeesmärke:

1) kliimamuutuste leevendamine: tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui

see põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet.

Toetatavad tegevused ei tekita eeldatavalt kahju hinnatavale eesmärgile, neil puudub negatiivne

mõju kliimamuutuste leevendamisele, pigem on mõju positiivne. Toetatavad tegevused ei

põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet, vaid aitavad seda vähendada. Toetatakse jäätmete

liigiti kogumise taseme tõstmist ja materjaliringluse suurenemist. Seeläbi hoitakse ära

kasvuhoonegaaside heide, mis tekiks uute materjalide tootmisel. Jäätmemudeli alusel

kavandatud jäätmete liigiti kogumise taristu võimaldab ennetada liigsete veoringide

korraldamist;

2) kliimamuutustega kohanemine: tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist,

kui see põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist

tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele. Määruse alusel toetatavatel tegevustel

puudub otsene mõju kliimamuutustega kohanemisele. Toetatavate tegevuste elluviimisel

arvestatakse võimaliku muutuva kliimaga, sh ekstreemsed ilmaolud, üleujutused, sademed,

kuumus ja põud. Kaudne mõju seisneb selles, et tänu korraldatud jäätmekäitlusele ning selle

tulemusena väiksemale ressursivajadusele väheneb mõju keskkonnale ja sellest tingituna ka

võimalik mõju kliimamuutuste tekkele;

3) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: tegevus kahjustab oluliselt vee ja

mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sealhulgas pinna-

ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või mereala head

keskkonnaseisundit. Määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki, pigem on

neil positiivne mõju, sest tänu ringmajandusele väheneb ka veekasutus. Tegemist on

keskkonnaeesmärkide (jäätmete ringlussevõtt) saavutamiseks antava toetusega. Jäätmete liigiti

kogumise taristu arendamine aitab vähendada mereprügi teket, jäätmete ringlussevõtt panustab

kaudselt vee ja mereressursside kaitsele, aidates ennetada jäätmete kaudu reostuse sattumist

veekogudesse ning pinna- ja põhjavette;

4) ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: tegevus kahjustab oluliselt

ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist

ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel või

suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist või kui jäätmete pikaajaline

12

kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda. Määruse tegevustel on

positiivne mõju. Ei kahjusta, kuna meede ja määruse alusel antav toetus on otseselt seotud

ringmajanduse edendamisega. Meetme tegevuste abil paraneb jäätmete liigiti kogumine, mis

on efektiivse jäätmete ringlussevõtu eeldus;

5) saastuse vältimine ja tõrje: tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see

suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Määruse raames

toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki. Tegevused jäätmete liigiti kogumiseks ning

ringlusesse võtmise toetamiseks aitavad saastust vältida. Kuna toetatakse tegevusi, mis loovad

mugavad võimalused jäätmete liigiti kogumiseks, siis väheneb võimalus, et jäätmete kaudu

satuvad saasteained õhku, vette või pinnasesse;

6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja

ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head

seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide

kaitsestaatust. Toetatavad projektid pole seotud kaitsealadega ega mõjuta neid. Määruse raames

toetatavatel tegevustel on kaudne positiivne mõju. Kaudselt panustatakse ökosüsteemide

kaitsesse sellega, et tänu jäätmete ringlusse võtmisele väheneb surve uute loodusressursside

järele, mille hankimine võib kahjustada elurikkust ja elupaiku.

Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Kliimaministeerium tegi analüüsi ise ning võttis aluseks ka

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava „ei kahjusta

oluliselt“ analüüsi.

Lõikes 5 sätestatakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL)

2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat,

tagada kliimakindlus. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu

vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse

energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projekti tegevustest tulenevate

kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse

eesmärgiga. Kliimakindluse tagamiseks tehakse kliimakindluse hindamine ning esitatakse

vastav analüüs koos taotlusega. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda

ühendmääruse lisa 3 andmekoosseisust. Kliimakindluse tagamise hinnang

taristuinvesteeringute puhul, mille kestvus on vähemalt viis aastat, esitatakse rakendusüksuse

kehtestatud juhendi kohaselt.

Lõike 6 kohaselt § 5 lõike 1 punktide 1–4 ja 6 alusel toetatavate tegevuste rahastamisel ei anta

riigiabi. Rakendusüksus kontrollib taotluse menetlemise käigus, kas toetus on Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 107 mõistes riigiabi toetuse saajale või mõnele teisele

lõppkasusaajale. Kui toetus vastab riigiabi tunnustele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli

107 mõistes, jäetakse taotlus vastavas osas rahuldamata.

Lõike 7 kohaselt võib § 5 lõike 1 punkti 5 alusel toetatava tegevuse rahastamisel abi anda

riigiabi ja vähese tähtsusega abina.

Lõike 8 kohaselt määruse § 5 lõike 1 punkti 4 tegevuse puhul ei tohi korduskasutuse või

parandustöökoja loomise, laiendamise või rekonstrueerimise kulud moodustada rohkem kui

50% abikõlblikest kogukuludest.

Paragrahvi 6 lõiked 1–12 kirjeldavad riigiabi andmisega seonduvat ja vähese tähtsusega abi

andmist. Riigiabi antakse meetmes komisjoni määruse 651/2014 (EL) (edaspidi ÜGEM)

artiklite 14 ja 47 alusel.

13

ÜGEMi artikli 14 keskne nõue on, et tegemist peab olema investeeringuga materiaalsesse või

mittemateriaalsesse varasse ja investeering peab vastama alginvesteeringu mõistele ÜGEMi

artikli 2 punkti 49 kohaselt. Alginvesteeringu liigid on tootmisvõimsuse suurendamine,

toodangu mitmekesistamine, tootmise täielik ümberkorraldamine, uue ettevõtte rajamine.

Üldise grupierandi määruse artikli 14 lõike 3 kohaselt rahastatakse suurettevõtja puhul ainult

uut majandustegevust tekitavat alginvesteeringut, nagu see on defineeritud üldise grupierandi

määruse artikli 2 punktides 50 ja 51.

ÜGEMi artikli 47 alusel saab anda investeeringuabi ringmajandusele üleminekuks sama artikli

lõike 2 punkti b järgi (arvestades kehtestatava määruse piiranguid). ÜGEMi artikli 47 lõige 4

sätestab, et abi ei tohi vabastada jäätmeid tekitavaid ettevõtjaid mis tahes kuludest ega

kohustustest, mis on seotud nende jäätmete töötlemisega, mille eest ettevõtjad vastutavad liidu

või riikliku õiguse alusel, sealhulgas laiendatud tootjavastutuse kavade alusel, või kuludest,

mida võib pidada ettevõtja tavakuludeks. ÜGEMi artikli 47 lõige 5 sätestab, et abi ei tohi

soodustada jäätmeteket ega suurendada ressursikasutust. ÜGEMi artikli 47 lõige 6 sätestab, et

abi ei saa kogu liidus juba kasumlikuks juurdunud kaubandustavaks saanud investeeringud, mis

on seotud tehnoloogiaga. Nimetatud nõudele vastavuse kohta peab taotleja esitama

rakendusüksuse kodulehel avaldatava juhise järgi põhjendatud selgituse, tõendades kasutatava

tehnoloogia erinevust Euroopa Liidus kasumlikuks juurdunud kaubandustavast. ÜGEMi artikli

47 lõike 7 kohaselt on abikõlblikud kulud täiendavad investeerimiskulud, mis määratakse

kindlaks, võrreldes projekti investeeringu kogukulusid vähem keskkonnasõbraliku projekti või

tegevuse kuludega, kasutades sama lõike punktides a) kuni c) toodud meetodeid. Selle

informatsiooni esitab taotleja rakendusüksuse kodulehel avaldatava juhendi järgi. Abi ei tohi

anda, kui investeeringud tehakse selleks, et järgida liidu normatiive, mis on juba vastu võetud

ja jõustunud. Abi võib anda investeeringute tegemiseks, et järgida liidu normatiive, mis on vastu

võetud, aga ei ole veel jõustunud, kui investeering tehakse ja viiakse lõpule vähemalt 18 kuud

enne normatiivi jõustumist. Põhjenduse selle nõude täitmise kohta esitab taotleja

rakendusüksuse kodulehel avaldatava juhendi järgi.

Paragrahvis 7 sätestatakse abikõlblikud kulud.

Lõike 1 järgi on kulu abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse ja kehtestatavas määruses

sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Kulud on abikõlblikud

kindlasummalise makse alusel ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Kui projekti

kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, käsitatakse toetust kindlasummalise maksena ning

taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus ja toetuse summa ühendmääruse § 20

lõike 1 punkti 1 kohaselt. Kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise alus

taotlusekohase projekti kogumaksumus, mis on selgunud eelnõu § 11 lõike 2 punkti 8 järgi.

Lõikes 2 määratakse abikõlblikeks nende tegevuste kulud, mis on kirjeldatud eelnõu §-s 5, mis

saavutavad sellised tulemused, nagu on kirjeldatud eelnõu §-s 3, ja mis jäävad §-s 9 sätestatud

piirmääradesse ning vastavad otsusele, mis tehti taotluse rahuldamisel. Samuti on välja toodud

abikõlblikkuse tingimused üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul.

Lõike 2 punkti 1 kohaselt on abikõlblik käesoleva määruse § 5 lõikes 1 toodud tegevuste

elluviimisega seotud otsesed kulud, sh projekteerimine. Projekti ettevalmistamiseks vajalikud

projekteerimistööd on abikõlblikud alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast (§ 8 lg 1).

Lõike 2 punkti 2 kohaselt on abikõlblik ka kliimakindluse analüüsi koostamise kulu.

Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust

võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe

esikohale seadmise põhimõtet ja et projekti tegevustest tulenevate kasvuhoonegaaside

heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Kliimakindluse tagamiseks tehakse kliimakindluse hindamine ning esitatakse vastav analüüs

koos taotlusega. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda ühendmääruse lisast

3.

14

Lõike 2 punktis 3 sätestatakse, et abikõlblikud on teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on

vajalikud teavitusnõude täitmiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusele nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“. Teavitamisnõuete täitmise kohta erinevate tegevuste puhul leiab

näiteid KIKi kodulehe soovituslikust juhendist.

Lõike 2 punkti 4 kohaselt on projektijuhtimise kulu abikõlblik sisseostetud teenusena kuni 5%

ulatuses projekti abikõlblikest kuludest.

Lõike 2 punkti 5 kohaselt on regionaalabi andmisel abikõlblikud kulud need, mis on seotud

alginvesteeringu või uut majandustegevust soodustava alginvesteeringuga materiaalsesse või

immateriaalsesse varasse ja mida arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 14 lõigetes 4,

6, 7, 8 ja 9 sätestatud tingimuste järgi.

Lõike 2 punkti 6 kohaselt on ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku

toetamiseks antava investeeringuteks ettenähtud abi andmisel kulud abikõlblikud üldise

grupierandi määruse artikli 47 lõike 7 tingimuste järgi.

Lõike 2 punkti 7 kohaselt on otsene personalikulu abikõlblik vastavalt ühendmääruse §-le 16

kuni 15% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest.

Lõikes 3 määratakse, et abikõlblikud on kulud kindlasummalise makse alusel kuni

200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral. Kogusumma arvutab rakendusüksus

eelarveprojekti alusel. Selleks on taotleja esitanud hinnavõrdluse (§ 11 lõike 2 punkt 8).

Hinnavõrdluse tegemiseks on vaja võrreldavat hinnapakkumust üksteisest sõltumatutelt

pakkujatelt ning pakkumuse lähteülesande kirjeldust koos küsitud pakkumuste infoga kirjalikku

taasesitamist võimaldaval viisil. Taotleja peab olema teinud piisavaid pingutusi võrreldavate

hinnapakkumiste saamiseks, millega tagada konkurentsi ärakasutamine ning optimaalne hinna

ja kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist hinda saab tõendada võrreldavate pakkumustega.

Pakkumuste võtmise protsess peab olema selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks tuleb

anda piisavalt aega ning taotleja peab tehtud päringud dokumenteerima, et tagada kontrolljälje

olemasolu (sh võimalike auditite raames). Kindlasummalise makse suuruse määrab

rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuses, lähtudes taotleja koostatud ja põhjendatud projekti

eelarvest.

Lõikes 4 loetletakse kulud, mis ei ole abikõlblikud.

Paragrahv 8 sätestab määruse raames toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi detailid.

Lõikes 1 selgitatakse, et projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse

esitamisele järgnev päev ning lõpp ei või olla hilisem kui 31.12.2029. See tähendab, et kõik

projekti tegevused ja ka kulud peavad jääma abikõlblikkuse perioodi. Erandina on abikõlblik

periood pikem, kui projektis on olnud vajalik eelnevalt hinnata kliimakindlust või teha

projekteerimine ja selleks soovitakse toetust saada.

Lõikes 2 selgitatakse, et projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud. See

tähendab, et projekti tegevused ja kulud on abikõlblikud maksimaalselt 24 kuud. Juhul kui

projekt eeldab kliimakindluse hindamist või projekti koostamist ja see tehakse enne taotluse

esitamist, on abikõlblikkuse periood maksimaalselt 30 kuud.

Lõikes 3 selgitatakse, et toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib

rakendusüksus abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 31.12.2029. See tähendab, et

abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib ületada ka lõikes 2 nimetatud perioodi.

Paragrahvi 9 lõigetes 1–10 sätestatakse määrusega antava toetuse piirsumma ja osakaal.

Lõikes 1 sätestatakse minimaalne ja maksimaalne toetus taotleja kohta. Taotleja taotluste arv ei

ole piiratud.

Lõikes 4 sätestatakse toetuse määr ja osakaal kohalikele omavalitsustele. Toetuse määr on

kuni 80%. Toetuse osakaal on vastavalt määruse lisale 60–80% projekti abikõlblikest kuludest,

arvestades ka regionaalarenguga seotud aspekte. Tegemist on maksimaalse toetuse

15

osakaaluga, millele vastavalt tuleb taotlejal planeerida minimaalne omafinantseeringu osakaal

ja vahendid. Määruse lisas määratakse toetuse maksimaalne osakaal eraldi igale kohaliku

omavalitsuse üksusele.

Kohaliku omavalitsuse üksus on finantsjuhtimise seaduse kohaselt sõltuv üksus

raamatupidamise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või kaudse valitseva

mõju all olev üksus, kes on saanud kohaliku omavalitsuse üksuselt, riigilt, muult

avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt

üksustelt üle poole tuludest või kes on saanud toetust ja renditulu kohaliku omavalitsuse

üksustelt ja nende valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10% vastava aasta

põhitegevuse tuludest.

Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalse toetuse määra leidmisel võeti arvesse erinevusi

kohalike omavalitsuste tulukuses. Kohaliku omavalitsuse tulukuse määr on tuletatud

2024. aasta tasandusfondi jaotamisel kasutatud andmetest, jagades arvestusliku tulu ja tulu-

kulu tasanduseks saadud toetuse (v.a ühinemise kompensatsioon) arvestusliku

kuluvajadusega. Kohalike omavalitsuste tulukus jääb vahemikku 97–166% võrreldes

arvestusliku kuluvajadusega. Kui omavalitsuse tulukus on 100% või vähem, on tema

toetusmäär 80%. Omavalitsusel, kelle tulukus on vähemalt 120%, on toetusmäär

maksimaalselt 60%. Vahepealse tulukusega omavalitsuste toetusmäär jääb vahemikku 60–

80%. Erandina on kõikide väikesaareliste omavalitsuste toetusmäär 80% hoolimata tulukusest.

Antud analüüsi on teostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Tabel 1. Meetme „Ringmajanduse korraldamine“ eelarve

Meede

Rakenduskavaga

kooskõlas olevad

sekkumised

ELi toetuse

eelarve

Riiklik kaas-

finantseering

Oma-

finantseering

Kogu-

maksumus

Ringmajanduse

korraldamine

Ringmajandus-

põhiste tootmis- ja

tarbimismudelite

kasutuselevõtu, sh

tööstussümbioosi

ja toorme

hankimisega

seotud kahjude

vähendamise

toetamine ning

vastavate

erialaekspertide

koolitus; tööstus-

ja

teenindussektori,

sh VKEde energia-

ja ressursitõhususe

suurendamine ja

auditite toetamine;

jäätmetekke ja

pakendamise

vältimine ja

vähendamine,

toodete

korduskasutuse

edendamine;

111 028 963 2 122 758 118 500 000 231 651 721

16

jäätmete liigiti

kogumise

infrastruktuuri

toetamine;

ringlussevõtu

võime

suurendamine ja

ohutu

materjaliringluse

tagamine.

Rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise number on 21.2.4.14, rahastatud tegevuste

detailne hinnanguline jagunemine on lisatud allpool tabelis 4. Toetuse kasutamise arvestuslik

keskmine toetusprotsent oleks määruse alusel kuni 70%.

Tabel 2. Sekkumise nr 21.2.4.14 eelarve kasutamise plaan

Rakenduskavaga kooskõlas

olevad sekkumised

ELi toetuse

eelarve

ELi

toetuse

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

Oma-

finantseering Kogu-

maksumus

Jäätmete liigiti kogumise

infrastruktuuri toetamine

(sekkumise number on

21.2.4.14) 35 528 963 69% 975 699 15 000 000 51 504 662

a) TATi käskkiri (riigi poolt

vajaliku taristu arendamine) 740 769 47,93% 804 778 0 1 545 547

b) TATi avatud taotlemine 34 788 194 70% 170 921 15 000 000 49 959 116

Meetme nimekirjas on ringmajanduse korraldamisel Euroopa Liidu toetuse protsent keskselt

47,93. ELi toetuse protsent on arvestuslikult 47,9292631352473 ning omafinantseeringu

protsent on 52,0707368647527. Reaalselt toetuse kasutamise soov on koondina erinev

planeeritust. Kui kasutatakse väiksema toetusprotsendiga eelarvet, siis suurendatakse teises

sekkumises toetuse osakaalu (kogusumma on sekkumistes paigas).

Kliimaministeeriumi struktuuritoetuste ringmajanduse korraldamise osa eelarve jaotuse

vajadus on alljärgnev.

Tabel 3. Kliimaministeeriumi struktuuritoetuste ringmajanduse osa eelarve jaotus

Rakenduskavaga

kooskõlas olevad

sekkumised

ELi toetuse

eelarve

ELi

toetuse

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

Oma-

finantseering Kogu-

maksumus

Ringmajanduspõhiste

tootmis- ja

tarbimismudelite

kasutuselevõtu, sh

tööstussümbioosi ja

toorme hankimisega

seotud kahjude

vähendamise toetamine

ning vastavate

erialaekspertide koolitus 9 000 000 63% 794 117 4 500 000 14 294 117

17

a) TAT käskkiri

teavitus/koolitus 850 000 85% 150 000 0 1 000 000

Lisaraha (sekkumisest

21.2.4.15) 2 000 000 85% 352 941 0 2 352 941

b) TAT käskkiri

pärandmõjud (toorme-

allikate taastamine) 650 000 85% 114 706 0 764 706

Lisaraha (sekkumisest

21.2.4.15) 1 000 000 85% 176 470 0 1 176 470

c) TAT määrus avatud

taotlemine 4 500 000 50% 0 4 500 000 9 000 000

Tööstuse ja

teenindussektori, sh

VKEde energia- ja

ressursitõhususe tõstmine

ja auditite toetamine: 34 500 000 33,33% 0 69 000 000 103 500 000

a) TAT määrus –

ressursiaudit 1 000 000 33,33% 0 2 000 000 3 000 000

b) TAT määrus –

investeering 33 500 000 33,33% 0 67 000 000 100 500 000

Jäätmetekke ja

pakendamise vältimine ja

vähendamine, toodete

korduskasutuse

edendamine (määrus)

(sekkumise number on

21.2.4.13) 10 000 000 50% 0 10 000 000 20 000 000

Jäätmete liigiti kogumise

infrastruktuuri toetamine 35 528 963 69% 975 699 15 000 000 51 504 662

a) TAT käskkiri (riigi poolt

vajaliku taristu

arendamine) 740 769 47,93% 804 778 0 1 545 547

b) TAT avatud taotlemine 34 788 194 70% 170 921 15 000 000 49 959 116

Ringlussevõtu võimekuse

tõstmine ja ohutu

materjaliringluse tagamine

(avatud taotlemine,

määrus) 22 000 000 52% 352 942 20 000 000 42 352 942

Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele.

Paragrahvis 10 sätestatakse nõuded taotlejale ja partnerile.

Lõikes 1 selgitatakse, kes võivad toetust taotlema tulla. Taotlejaks võib lisaks omavalitsusele

endale olla ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 62 sätestatud omavalitsusüksuste

koostöövorm. Need koostöövormid võimaldavad kindla ülesande täitmiseks volitada teist linna

või valda, omavalitsusliitu ja muid omavalitsuste ühendusi moodustama selleks ühisametit

või -asutust.

Lõikes 2 tuuakse välja, et taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse §-le 3.

Lõikes 3 tuuakse välja, et taotlejal on kohustus teatada rakendusüksusele infost, mis mõjutab

toetuse andmise otsust. Info, mille põhjal otsus langetatakse, peab olema võimalikult

asjakohane, et vältida hilisemaid vaidlusi ja tagasinõudeid. Taotleja peab selgitama, kuidas

vastab taotlus määruse nõuetele.

18

Paragrahvi 11 lõigetes 1 kuni 4 sätestatakse nõuded toetuse taotlusele.

Lõikes 1 nõutakse, et toetus, mida taotletakse, ei ületaks §-s 9 sätestatud piirmäärasid ning

vastaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule.

Lõikes 2 selgitatakse, milliseid lisaandmeid ja -dokumente peab taotlus sisaldama peale

ühendmääruse § 4 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist tõendavate dokumentide ning

ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnituste. Taotlus peab vastama määruse tingimustele,

mis tagab, et toetust antakse eesmärgipärasteks tegevusteks ning projekt on tulemuslik. Taotlus

peab sisaldama paragrahvis kirjeldatud andmeid ja dokumente.

Lõike 2 punkti 2 kohaselt tuleb esitada kinnitus, et projekt vastab põhimõttele „ei kahjusta

oluliselt“. Kinnitus tuleb esitada rakendusüksuse kehtestatud juhendi alusel, juhend avaldatakse

taotlusvooru avamisel rakendusüksuse kodulehel.

Lõike 2 punkti 4 kohaselt tuleb esitada kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu

kohta ja tõendid omafinantseeringu ja projekti abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse

kohta. Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele

laenuandja krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib rakendusüksus laenuotsuse esitamata

jätmist aktsepteerida, kui taotleja on sellekohase taotluse ja asjakohase tõenduse esitanud ning

finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul

viisil. Kui kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv üksus panustab investeeringuprojekti

omafinantseeringusse või abikõlbmatute kulude katmisse, on taotlejal ja partneril selliste

kulude tasumise suutlikkus, kui peale ühendmääruse § 3 lõikes 2 nimetatud nõuete on täidetud

kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõikes 1 nimetatud nõuded ja

kohaliku omavalitsuse üksusel ja temast sõltuval üksusel on vahendid sama seaduse

§ 341 lõigete 2 ja 3 kohaselt.

Lõike 2 punkti 12 kohaselt tuleb esitada kliimakindluse tagamise hinnang taristuinvesteeringute

puhul (näiteks hoone), mille kestvus on vähemalt viis aastat. Hinnang esitatakse

rakendusüksuse kehtestatud juhendi kohaselt, mis põhineb ühendmääruse lisal 3.

Lõike 2 punkti 15 kohaselt peab taotleja arvestama projekti tegevuste elluviimisel kõiki

asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte. Struktuurivahendite kasutamiseks tuleb tutvuda ja

kohaldumisel arvestada korraldusasutuse veebilehel toodud keskkonnanõuetega. Taotleja

kinnitab, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni

2021. a määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Enne

kinnituse andmist tutvub taotleja „ei kahjusta oluliselt“ teabelehega, mis on lisatud

taotlusmaterjalide juurde, et taotleja saaks anda informeeritud kinnituse. Rakendusüksus lisab

e-toetuse keskkonda sellised kinnitused, mis kohalduvad kõikidele taotlejatele ühtemoodi.

Lõike 2 punkti 17 kohaselt tuleb esitada selgitused, kuidas projekt on kooskõlas

jäätmemudeliga.

Näiteks § 5 lõike 1 punkti 1 tegevuse taotluse puhul esitab taotleja jäätmehaldussüsteemis

mudeldatud väljavõtte, millega saavutatakse kohalikus omavalitsuses 70% liigiti kogumise

tase. Jäätmehaldussüsteemis mudeldatud lahendus näitab kohalikus omavalitsuses vajalike

jäätmekonteinerite koguarvu. Kohalik omavalitsus peab võrdlema mudeldatud väljavõtet

olemasoleva olukorraga, st kohaliku omavalitsuse jäätmevaldajate registriväljavõttega, ning

esitab asjakohased selgitused olemasolevate jäätmekonteinerite ja jäätmekonteinerite vajaduse

kohta. Kogu jäätmemudelis mudeldatud lahendust ei pea taotluses esitatud projektiga täies

mahus ellu viima.

Paragrahvi 5 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevuste seosed jäätmehaldussüsteemi

mudeliga esitatakse käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teostatavusuuringu raames. Näiteks

19

võimaldab mudel olemasolevate jäätmejaamade asukohtade ja võimekuse abil leida uuele

jaamale optimaalse asukoha või hinnata olemasoleva jaama laiendamise vajadust.

Lõike 2 punkti 18 kohaselt tuleb esitada kinnitus, et projektis ei võeta toetusega soetatud liigiti

kogumise vahendite üleandmisel elanikelt suuremat tasu kui omaosaluse suurus.

Lõike 2 punkti 20 kohaselt tuleb esitada viide kõigi nende omavalitsuste sõlmitud korraldatud

jäätmeveo hankelepingutele riigihangete registris, kelle tarbeks toetust taotletakse.

Lõike 2 punkti 21 kohaselt tuleb esitada kinnitus, et kohaliku omavalitsuse, kelle nimel toetust

taotletakse, jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri on aja- ja asjakohased. Ajakohane

omavalitsuse jäätmekava on kooskõlas riigisiseste nõuetega ja „Riigi jäätmekavaga 2023–

2028“.

Lõike 2 punkti 22 kohaselt tuleb edastada veebilink kohaliku omavalitsuse jäätmekavale ja

jäätmehoolduseeskirjale.

Lõike 2 punkti 23 kohaselt tuleb esitada selgitused, kuidas on planeeritav tegevus kooskõlas

jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirjaga. Selgituses tuuakse ära, kuidas jäätmekavas on

planeeritud ja jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nende konkreetsete jäätmeliikide kogumine,

mille jaoks taristu toetust taotletakse.

Lõike 2 punktis 24 sätestatakse, et tuleb esitada kinnitus, et kohalikul omavalitsusel, kelle nimel

toetust taotletakse, on kehtiv korraldatud jäätmeveo hankeleping.

Lõike 2 punktis 25 sätestatakse, et kui toetust taotletakse määruse § 5 lõike 1 punktis 4 või 5

nimetatud tegevuseks, tuleb esitada projekti teostatavusuuring, mis on koostatud vastavalt

rakendusüksuse kehtestatud juhendile ning mis ei ole taotluse esitamise ajal vanem kui üks

aasta.

Paragrahvis 11 loetletud kinnitused esitatakse kas vastava märke tegemisega taotlusvormil või

mõnel juhul eraldi allkirjastatud dokumendiga (sel juhul on dokumendi esitamise nõue

taotlusvormil ära toodud).

Lõikes 3 selgitatakse, et lõike 2 punktis 8 nimetatud võrreldavad hinnapakkumused peavad

olema saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja vastavas turusektoris tegutsevalt

ettevõtjalt ühesuguse lähteülesande järgi hinnapäringu tulemusel. Et teha hinnavõrdlus

kindlasummalise makse kehtestamiseks, on vaja kirjalikult taasesitataval vormil võrreldavaid

hinnapakkumusi üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ning pakkumuse lähteülesande kirjeldust

koos küsitud pakkumuste infoga. Taotleja peab olema teinud piisavaid pingutusi võrreldavate

hinnapakkumuste saamiseks, millega tagada konkurentsi ärakasutamine ning optimaalne hinna

ja kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist hinda saab tõendada võrreldavate pakkumustega. Ühe

ettevõtte esitatud pakkumusega ei saa piirduda (sh juhtudel, kus pakkujad on näiteks

pakkumuste esitamisest loobunud). Seejuures on oluline, et pakkumuste võtmise protsess on

selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks on antud piisavalt aega ning taotleja on selle

dokumenteerinud, et tagada kontrolljälje olemasolu (sh võimalike auditite raames).

Lõikes 4 selgitatakse, et taotluses peab olema täpselt ja põhjalikult kirjeldatud, kuidas on

avalikkusele pakutavates lahendustes ja teenustes ning tegevustes osalemisel tagatud

ligipääsetavus erivajadustega inimestele, samuti kuidas on avalikkusele edastatav info

ligipääsetav liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele.

20

Eelnõu 4. peatükis kirjeldatakse toetuse taotlemise ja menetlemise protsessi.

Paragrahvi 12 lõikes 1 selgitatakse, et toetust antakse jooksva taotlusvooru kaudu.

Lõikes 2 sätestatakse, et taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus käskkirjaga

ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Kinnitatud eelarve peab vastama käesoleva

paragrahvi lõikele 3, mille kohaselt vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest tuleb suunata

toetusteks tootmisüksustesse väljaspool Tallinna ja Tartu regioone. Käskkirjas võib

rakendusasutuse juht määrata taotlusvooru eelarve jagunemise toetatavate tegevuste ja

taotlejate vahel. Käesolev regulatsioon võimaldab toetust paindlikumalt suunata erinevatele

tegevustele ja taotlejatele. Lähtutakse nii riiklikest prioriteetidest kui ka turu nõudlusest.

Lõikes 3 sätestatakse, et 40% taotlusvooru eelarvest tuleb suunata Tallinna ja Tartu regioonidest

välja. See nõue kehtestatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2024–2028 ülesande

„Analüüs ja ettepanekud „Rohelisem Eesti“ ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt 40% toetuste

suunamiseks väljapoole Tallinna ja Tartu regioone“ alusel. Ülesanne tuleneb Vabariigi

Valitsuse üldisest eesmärgist ja valitsusliidu aluspõhimõttest nr 7.1.5 „Tugevdame Euroopa

Liidu struktuurivahendite kasutamisel ettevõtlustoetuste regionaalse jaotamise põhimõtet“.

Selleks kehtestame suuremat regionaalset tasakaalu loovad tingimused toetuste taotlemiseks ja

kasutamiseks, eesmärgiga suunata „Nutikam Eesti“ ja „Rohelisem Eesti“ ettevõtlusmeetmete

puhul vähemalt 40% toetustest Tallinna ja Tartu regioonidest välja. Rakendusüksus jälgib ja

tagab, et see nõue on täidetud. Kui 40% eelarvest ammendub, avatakse ka Tallinna ja Tartu

regiooni eelarve väljaspool seda regiooni taotlevatele ettevõtetele. Juhul, kui projekt on

regioonide vaheline, hõlmates nii Tallinna või Tartu regiooni kui ka väljaspool neid asuvaid

piirkondi, arvestatakse selle projekti toetuse eelarve väljaspool Tallinna ja Tartu regiooni

suunatuks.

Lõikes 4 selgitatakse, et rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja

sihtrühmale suunatud avalikus kanalis (sõltub avatava taotlusvooru tegevustest). Taotlusvooru

peatamisest või sulgemisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud

avalikus kanalis. Rakendusüksus sulgeb taotlusvooru selle eelarve ammendumisel või

rakendusasutuse käskkirja alusel.

Lõikes 5 selgitatakse, et projektide rahastamiseks võib taotlusvoore korraldada ühe või mitme

§-s 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks, mis määratletakse taotlusvooru korraldamise

käskkirjas.

Lõikes 6 selgitatakse, et taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu §-s 11

sätestatud tingimuste kohaselt. Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendub taotluste

esitamise päevale ühendmääruse § 5 lõige 2.

Lõikes 7 selgitatakse, et taotluse menetlemine koosneb taotluse ning taotleja ja partneri nõuetele

vastavuse kontrollist, hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

tegemisest.

Lõikes 8 selgitatakse, et rakendusüksus võib anda puuduse kõrvaldamiseks taotlejale ja

partnerile kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja.

Lõige 9 sätestab, et rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt ja

partnerilt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui

esitatud taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist,

muutmist või dokumentide lisamist.

21

Lõikes 10 selgitatakse, et rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise

otsuse 65 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus

põhjendatud juhtudel pikendada. Senine praktika eelmistel rahastusperioodidel on näidanud, et

potentsiaalselt toetatavad projektid on keeruka iseloomuga ning menetlused võivad vajada

korduvaid lisapäringuid, mistõttu on menetlusaja pikendamine põhjendatud.

Lõikes 11 selgitatakse, et rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui

on täidetud käesolevas määruses sätestatud nõuded.

Paragrahvis 13 sätestatakse valikukomisjoniga seotud tegevused. Rakendusüksus moodustab

nõuetele vastavate taotluste hindamiseks valikukomisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt üks

ministeeriumi ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget. Rakendusüksus võib kaasata eksperte.

Kõik valikukomisjoni liikmed allkirjastavad erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni.

Valikukomisjoni tööd korraldab rakendusüksus, kutsudes vajaduse korral kokku koosoleku.

Valikukomisjoni eksperte üldjuhul ei avalikustata, et taotlejatel ei oleks võimalik neid

mõjutada. Eksperte ei avalikustata üldjuhul ka tagantjärele, et tagada võimalus samade

ekspertide kasutamiseks järgmistes sarnase spetsiifikaga toetusskeemides.

Paragrahvis 14 sätestatakse projektide valikukriteeriumid ja -metoodika.

Valikukomisjon hindab projekti kriteeriumide alusel, mis on vastavuses perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis

kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. Sättes nähakse ette, et toetuse taotluses

kajastatud projekti rahastab rakendusüksus ja toetuse taotlus rahuldatakse osaliselt või täielikult

üksnes juhul, kui on täidetud kõik taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning projekt neile

nõuetele vastab.

Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus alljärgnevatest valikukriteeriumidest.

1. Projekt peab olema kooskõlas „Riigi jäätmekava 2023–2028“ eesmärkidega ning omama

mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele.

Toetuse andmise tingimused on kooskõlas riigi jäätmekava strateegiliste eesmärkidega,

eelkõige panustatakse jäätmekava erieesmärki 3.2 ohutu materjaliringluse suurendamine. Riigi

jäätmekavas on ohutu materjaliringluse suurendamise eesmärkide kirjeldamise juures toodud

välja, et jäätmeteks muutunud tooted või nende osad/materjalid on väärtuslik toore uue toote

valmistamiseks. Toetatavad tegevused panustavad riiklike sihtmäärade saavutamisse. Ohutul

materjaliringlusel on mh oma roll ka kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel. Jäätmete

ringlussevõtt on üks olulistest komponentidest kasvuhoonegaaside heite vähendamisel.

Eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks tuleb suurendada kohalike ressursside

väärindamist, tagades samal ajal nende jätkusuutliku ja kliimamõjusid ning elurikkuse mõjusid

arvestava kasutuse. See omakorda tõhustab loodusressursside kasutamist ja aitab vähendada

jäätmete teket.

Valikukriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse ja selle lisadokumentide alusel on võimalik

asuda seisukohale, et projekt panustab määruses nimetatud toetuse andmise eesmärki, milleks

on suurendada jäätmete liigiti kogumist või biojäätmete ringlussevõttu. Toetatavate tegevuste

väljatöötamisel on eelnimetatud kriteeriume arvestatud. Toetuse taotleja kinnitab projekti

kooskõla riigi jäätmekava eesmärkidega ning mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme

eesmärkide saavutamisele.

2. Projekti põhjendatus. Projekt on põhjendatud juhul, kui toetuse taotluses kajastatud

tegevused vastavad toetuse määruse §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele. Kriteeriumi

raames hinnatakse, kas:

22

1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata

arenguvõimalus;

2) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad

saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. See

tähendab, et projekti tegevused peavad olema teostatavad ja jätkusuutlikud ning

rakendusüksusel tuleb vastavat asjaolu kontrollida. Kriteeriumi kontrollimisel lähtutakse

taotlusvormis esitatud infost või taotleja § 11 lõike 2 punkti 25 alusel koostatud

teostatavusuuringust. Nende alusel tuvastatakse, kas projekti organisatsiooniline ülesehitus,

taotleja infrastruktuur, projekti tehniline lahendus, õiguslikud eeldused, sisendvoogude tagatus

ja nõudlus projekti väljundi järele on piisavad, et projekti saab lugeda teostatavaks ja

jätkusuutlikuks. Rakendusüksus võib lisaks nõuda huvikirjade esitamist sisendvoogude

tagatuse ja projektiväljundi nõudluse tõendamiseks. Huvikirja puhul on tegemist

nõudlusanalüüsi kinnitava ja täiendava elemendiga. Huvikirjast nähtuvad võimaliku partneri

käsitletavad konkreetsed mahud ning see annab rakendusüksusele kindlust, et turul on

potentsiaalsete materjalide järele nõudlus;

3) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist

järgnevust ning muid võimalikke faktilisi asjaolusid (näiteks teistest õigusaktidest tulenevad

kohustused, loamenetlused ning planeeringud jne).

3. Tuuakse välja vajadus analüüsida projekti kuluefektiivsust. Kriteeriumi puhul hinnatakse,

kas:

1) ette nähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite/tulemuste

saavutamiseks (projekti väljundi jaoks vajalike tegevuste ja eelarve suhe peab olema

põhjendatud ja kavandatavad tegevused otseselt suunatud projekti väljundite saavutamiseks);

2) planeeritud eelarve on realistlik (planeeritud tegevused, hind ja elluviimise aeg on

tasakaalus) ja mõistlik – on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku

pandud, planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud ning taotleja on suuteline rahastama

projektile järgnevaid püsikulusid. Oluline on samuti saada info kindlasummalise makse

kehtestamiseks eelarveprojekti alusel.

4. Tuuakse välja vajadus analüüsida toetuse taotleja suutlikkust projekt ellu viia. Kontrollitakse,

kas taotlejal on kogemus, õiguslik, organisatsioonilised või tehnilised eeldused projekti

elluviimiseks kavandatud viisil, tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse (sh

taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute puhul edasised tegevus- ja hoolduskulud).

5. Taotlus peab olema kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Kriteeriumiga hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja

aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud

horisontaalsete põhimõtete eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi riigi pikaajalise

arengustrateegia näitajatesse, mis on sätestatud §-s 3. Taotlus panustab sellesse teemasse siis,

kui taotluses toodud toetatavad tegevused on lubatud määruse § 5 järgi ning on võimalik

panustada § 3 lõikes 4 sätestatud näitajatesse. Rakendusüksus kontrollib taotluses märgitud

sisuliste tegevuste kooskõla eespool kirjeldatuga.

Paragrahvi 15 lõigetes 1–8 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord.

Lõikes 1 sätestatakse tingimused, millal tehakse taotluse rahuldamise otsus. Taotlus jäetakse

rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta esitatud nõuetele; toetust ei taotleta toetatavale

tegevusele; tegevust ei planeerita ellu viia abikõlblikkuse perioodil; rakendusüksusel tekib

kahtlus toetuse eesmärgipärases kasutamises, kui rakendusüksus tuvastab, et toetust taotletakse

majandustegevuseks riigiabi tähenduses selleks mitte ettenähtud tegevuste puhul ja muudel

juhtudel, kui taotluses väljendub teave, mis on vastuolus eelnõukohases määruses sätestatud

23

toetuse andmise tingimustega. Seega jäetakse taotlus rahuldamata, kui see ei vasta nõuetele.

Taotlus jäetakse rahuldamata, kui eelarvelised vahendid ammenduvad.

Lõikes 2 loetletakse taotluse rahuldamise otsuses olevad toetuse saaja õigused, kohustused ja

tingimused. Punkti 5 kohaldatakse mh kindlasummaliste maksete korral, sh käsitletakse

maksete suurusi ja tingimusi.

Lõikes 3 sätestatakse, et taotlus ja selle kohta esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse

lahutamatu lisa.

Lõikes 4 sätestatakse, et rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale

kätte kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonnas.

Lõikes 5 sätestatakse, et kui toetust antakse kindlasummalise maksena, määratakse taotluse

rahuldamise otsuses projekti tulemus ja toetuse summa.

Lõikes 6 sätestatakse, et kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise alus

taotlusekohase projekti kogumaksumus, mis on selgunud eelarve põhjendatust hinnates,

lähtudes § 11 lõike 2 punktis 8 nimetatud infost.

Lõikes 7 sätestatakse, et kindlasummalise makse korral määratakse projekti tulemuseks projekti

tegevuste kavandatud mahus elluviimine.

Lõikes 8 sätestatakse, et projekt kuulub rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele osaliselt

või täielikult, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded

ning taotluses kirjeldatud projekt vastab ettenähtud valikukriteeriumidele.

Paragrahv 16 sätestab taotluse rahuldamata jätmise täpsemad tingimused ja korra.

Lõikes 1 sätestatakse, et taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3

nimetatud juhtudel.

Lõige 2 sätestab, et kui taotlusest ei kõrvaldata rakendusüksuse osutatud puudust selleks

määratud tähtaja jooksul, võib rakendusüksus teha taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust

hindamata.

Lõikes 3 loetletakse andmed, mis pannakse kirja taotluse rahuldamata jätmise otsuses.

Lõikes 4 sätestatakse viis, kuidas taotluse rahuldamata jätmise otsus taotlejale edastatakse.

Paragrahv 17 sätestab täpsemad tingimused, millal taotlus rahuldatakse osaliselt või

kõrvaltingimusega.

Lõike 1 kohaselt on taotluse osaline rahuldamine lubatud põhjendatud juhul ja tingimusel, et

projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja

nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi.

Lõikes 2 tuuakse välja, mis tingimustel saab taotlust osaliselt rahuldada.

Lõikes 3 sätestatakse, millal saab taotluse rahuldamise otsuse teha kõrvaltingimusega. See

toimub ühendmääruse § 9 lõigete 2 ja 3 järgi.

Lõikes 4 sätestatakse, et taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse

saajal ja partneril õigust toetuse maksetele enne, kui rakendusüksus on tingimuse saabumise

või täitmise tuvastanud toetuse saaja ja partneri esitatud teabe põhjal või kui teavet on võimalik

rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast.

Paragrahv 18 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise protsessi.

Lõikes 1 sätestatakse võimalused, mille alusel saab taotluse rahuldamise otsust muuta.

Lõikes 2 loetletakse juhud, kui toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse

rahuldamise otsuse muutmist.

Lõikes 3 sätestatakse, et rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse

muutmisest juhul, kui muutub oluliselt projekti oodatav tulemus. Ühendmääruse § 12 lõike 6

kohaselt on kindlasummalise makse kasutamisel lubatud muuta üksnes projekti abikõlblikkuse

perioodi. Seega tuleb projekti tegevuste ja tulemuste määramisel olla väga hoolikas.

Lõikes 4 reguleeritakse tähtaeg, mille jooksul peab rakendusüksus muutmise otsuse tegema.

24

Paragrahvi 19 lõigetes 1 ja 2 kirjeldatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise

protsessi.

Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ja partneri õiguseid ja kohustusi.

Paragrahv 20 sätestab toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused.

Lõike 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada projekti elluviimiseks rakendusüksuselt infot ja

selgitusi projekti koordineerima määratud projektikoordinaatorilt.

Lõige 2 sätestab, et toetuse saaja ja partner peab täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud

kohustusi ja muu hulgas:

• punkti 1 kohaselt tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ettenähtud lubade

ja kooskõlastuste olemasolu;

• punkt 2 sätestab, et ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 8 kohaselt on toetuse saaja

kohustatud võimaldama viibida audiitoril ja kontrollijal projektiga seotud ruumides ja

territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja

kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist

ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

• punkti 3 kohaselt tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja projektis

märgitud tulemuse saavutamise;

• punkti 4 kohaselt säilitama toetuse saamise aluseks olevaid dokumente perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) §-s 18 sätestatu kohaselt;

• punkti 5 kohaselt tagama Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi

2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ kohase teavitamistegevuse;

• punkti 6 kohaselt tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060

artiklites 65 ja 66 nimetatud tegevuste kestvuse nõude täitmise viie aasta jooksul

lõppmakse tegemisest;

• punkti 7 kohaselt tagab, et kinnistul, kuhu jäätmete liigiti kogumise vahendeid antakse,

on nende kasutamine nõuetekohaselt võimalik ning on tagatud vastav juhendamine;

• punkti 8 kohaselt tagab toetuse abil soetatud ja elanikele eraldatud kogumisvahendite

kandmise jäätmevaldajate registrisse;

• punkti 9 kohaselt tagab, et projekti tegevustega alustatakse kuue kuu jooksul taotluse

rahuldamisest;

• punkti 10 kohaselt tagab, et toetuse abil soetatud liigiti kogumisvahendid on varustatud

üle-eestilise liigiti kogumise piltsüsteemiga5;

• punkt 11 sätestab, et toetuse saaja võib eraldada kodumajapidamises kasutatava mahuti

vaid kinnistule, mis on liidetud korraldatud jäätmeveoga ja kus on olemas

rahvastikuregistri andmete kohane elukoht vähemalt ühel isikul, ning konteineri saanud

majapidamised tuleb kohe liita vastava jäätmeliigi tarbeks regulaarse

jäätmeveoteenusega;

• punkt 12 sätestab, et liigiti kogumise vahendid võib üle anda toetuse saaja kohaliku

omavalitsuse elanikule, kes kinnitab toetuse saajale kirjalikult, et kasutab saadud

kogumisvahendit sihtotstarbeliselt vähemalt viis aastat. Vahendi üleandmisel elanikule

ei tohi küsida suuremat tasu kui omaosaluse suurus. Omaosaluse suuruse määramisel

võib rakendada ainult konkreetse vahendi maksumust, mitte teisi tegevusi, mida projekt

5 Üle-eestiline liigiti kogumise piltsüsteem https://liigitikogumine.ee/et.

25

või pakkumine sisaldas. Juhul kui toetuse taotlus sisaldab mitut tegevust või vahendit,

siis esitab taotleja rakendusüksusele asjakohased selgitused, millest nähtub omaosaluse

suuruse kujunemine.

Lõikes 3 sätestatakse, et toetuse saaja ja partner teeb hanked järgmiste nõuete kohaselt:

• punkti 1 kohaselt teeb toetuse saaja riigihanke ja ostumenetluse ühendmääruse §-s 11

sätestatud nõuete kohaselt;

• punkti 2 kohaselt sätestab rakendusüksus vajaduse korral taotluse rahuldamise otsuses

kohustuse esitada enne riigihanke või ostumenetluse väljakuulutamist riigihanke

alusdokumentide või ostudokumentide kavandi ja lepingu projekti või selle muudatuse

rakendusüksusele eelkontrolli. Rakendusüksus avaldab dokumentide kohta arvamuse

20 tööpäeva jooksul;

• punkti 3 kohaselt esitab toetuse saaja üle 200 000-eurose eelarvega projektide korral

rakendusüksusele hanke- või ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid ja

lepingu e-toetuse keskkonna kaudu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole

kättesaadavad riigihangete registrist;

• punkti 4 kohaselt esitab toetuse saaja enne lepingu muutmist rakendusüksusele

ülevaatamiseks muudatuse kavandi, mille kohta rakendusüksus avaldab arvamuse 20

tööpäeva jooksul.

Lõikes 4 sätestatakse, et toetuse saaja ja partner peavad viivitamata teatama rakendusüksusele

projekti elluviimise ajal ja lõikes 4 toodud kestuse nõude kehtivuse ajal kõigist asjaoludest, mis

võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või toetuse

saaja ja partneri võimet täita taotluses ja käesolevas määruses nimetatud eesmärke või toetuse

saaja ja partneri kohustusi.

Lõikes 5 sätestatakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL)

2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat,

tagada kliimakindlus ning rakendada vajaduse korral projektipõhiseid lahendusi kliimamõjuga

kohanemiseks.

Lõikes 6 sätestatakse, et toetatava tegevuse elluviimisel tuleb tagada, et toetatavad tegevused

on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060

artiklis 9 toodud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt”.

Lõikes 7 sätestatakse, et toetuse saaja esitab rakendusüksusele info projektiga kavandatud,

elluviidavate või lõpetatud tegevuste ja maksete kohta vähemalt igal aastal 15. jaanuariks ja 15.

juuliks.

Lõikes 8 sätestatakse, et projektiga seotud tegevustes tuleb tagada ligipääsetavus projekti

tulemustele, tegevustes osalemiseks ja avalikkusele edastatavale informatsioonile ka liikumis-,

nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste jaoks. Ligipääsetavus tuleb tagada nii

füüsilistele kui ka digitaalsetele lahendustele. Taotleja selgitab taotluses, kuidas ligipääsetavus

tagatakse. Ligipääsetavuse tagamine eramajade kogumismahutite puhul ei ole nõutud.

Paragrahvis 21 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord ja aruandes

kajastatud teave. Rakendusüksus võib täpsustada aruannetes esitatavat teavet.

Lõpparuandes esitatakse § 3 lõikes 6 nimetatud näitaja ja lõikes 7 nimetatud näitajad vastavalt

tegevusvaldkonnale jäätmemudeli prognoosi või aruannetes esitatud andmete alusel.

Taristuinvesteeringute puhul esitab toetuse saaja selgitused, milliseid kliimamõjude

leevendusmeetmeid projektis rakendati.

Järelaruannetes raporteerib toetuse saaja § 3 lõikes 6 ning lõike 7 nimetatud näitajate

saavutustaset e-toetuse keskkonnas rakendusüksuse etteantud järelaruande vormil vähemalt

esimesel ja viiendal aastal pärast projekti lõppemist aastate lõikes, kuid mitte kauem kui viis

26

aastat, tuginedes jäätmearuannetele või jäätmemudeli prognoosile. Jäätmemudelis esitatud

prognoosid on statistilised ja põhinevad tegelikel mõõdetud andmetel. Taotleja ei pea nt iga

kompsti mahutit täituvust mõõtma, antud näite puhul saab taotleja tugineda väljatöötatud

jäätmemudelile.

Eelnõu 6. peatükis kirjeldatakse toetuse maksmise ja kasutamise tingimusi.

Paragrahvis 22 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Eelnõu 7. peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemisega seotud finantskorrektsioone ja

vaideid.

Paragrahv 23 sätestab, mille põhjal tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse.

See tehakse ÜSS2021_2027 §-de 28–30 ja ühendmääruse §-de 34–38 põhjal.

Paragrahv 24 kirjeldab vaide esitamise protsessi. Vaie tuleb ÜSS2021_2027 § 31 järgi esitada

enne halduskohut rakendusüksusele ning see vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras. Sama paragrahvi kohaselt võib esitada vaide, mis on tehtud auditi aruande

alusel.

4. Eelnõu vastavus ELi õigusele

Eelnõu alus on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706).

Määruse koostamisel lähtutakse muu hulgas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL)

2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

5. Määruse mõjud

Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist. Määruse rakendamine ei too riigieelarvesse tulusid. ELi

2021.–2027. aasta vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti majanduse toodete ja

teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Määruse jõustumisega rahastatakse jäätmete liigiti

kogumise infrastruktuuri. Määruse koostamise hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal

hindame, et määruse eelarve vahenditega saavutatakse rakenduskavaga seatud näitajate

sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta see otseselt

valitsussektori eelarvepositsiooni.

5.1. Määruse üldine mõju

Määruses planeeritud tegevused lähtuvad „Eesti 2035“ strateegiast ning selle juurde kuuluvast

tegevuskavast, mille raames on Vabariigi Valitsus kokku leppinud reformides ja muudatustes,

mis on vajalikud strateegiliste sihtide saavutamiseks ja Euroopa Komisjoni poolt Eestile antud

riigipõhiste soovituste elluviimiseks. Jäätmete liigiti kogumise ja teisese toorme osakaalu

suurendamine on ringmajanduse korraldamise ning riigi konkurentsivõime ja keskkonnaga

arvestamise seisukohalt määrava tähtsusega. Meetme tegevusega panustatakse ettevõtete

rohepöördesse, kuna selle saavutamiseks tuleb jätkata tootmise kasvu lahtisidumist suurenevast

ressursikasutusest ning tootmise keskkonnamõju vähendamist.

27

5.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Vähendatakse imporditava toorme kasutust tänu tõhusamale ressursikasutusele ehk suureneb

ressursisõltumatus teisese toorme kasutuse suurendamise kaudu.

5.3. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Meetmest tehtud investeeringute tulemusena väheneb esmase toorme ammutamisega kaasnev

mõju elu- ja looduskeskkonnale. Meetme raames rahastatavad projektid aitavad ka vähendada

kasvuhoonegaaside heidet, suurendada keskkonnahoidu, kasutada ressursse tõhusamalt,

edendada ringmajandust ning saavutada rohepööret laiemalt.

5.4. Mõju majandusele

ELi vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti toodete ja teenuste ressursimahukuse

vähendamiseks. Meetme tulemusel parandatakse kohalike omavalitsuste võimalusi teha

investeeringuid jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri ehk teiseste ressursside tõhusamaks

kogumiseks. Selle abil suureneb ka ressursside lisandväärtus, sh Eesti ressursitootlikkus.

5.5. Mõju regionaalarengule

Kuna meetme tegevuse käigus suureneb liigiti kogutud jäätmete hulk ja biojäätmete

ringlussevõtt, avaldub eeldatav kaudne positiivne mõju regionaalarengule jätkusuutlikumate

ettevõtete näol, kes kasutavad teisest tooret ja kohalikku elu üleval aitavad hoida. Toetatava

sihtgrupi põhjal võib oodata toetuse suuremat koondumist tööstuspiirkondadesse. Võib eeldada,

et piirkonnad, kus on vähem elanikke ja seega tekib vähem jäätmeid, on huvi toetuste vastu

väiksem. Jäätmete liigiti kogumise tõhustamine ja biojäätmete ringlussevõtt aitab kaasa Eesti

majanduse kasvule. Samuti väheneb sõltuvus esmasest, sh imporditavast toorainest, ning

suureneb teisese toorme pakkumine. Regionaalse ebavõrdsuse vähendamist tagatakse sättega,

mille kohaselt vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest suunatakse toetusteks tootmisüksustesse

väljaspool Tallinna ja Tartu regioone.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Riigikantselei, Euroopa Komisjoni, perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmete,

Riigi Tugiteenuste Keskuse ning Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Eelnõu saadeti arvamuse

avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjonile.

28

Kooskõlastustabel

Märkus ja selle esitaja Kliimaministeeriumi vastus

Märkuse esitaja: Rahandusministeerium

Rahandusministeerium ei kooskõlasta

taristuministri määruse „Jäätmete liigiti

kogumise infrastruktuuri toetamiseks toetuse

andmise tingimused ja kord perioodil 2021–

2027“ eelnõud.

2025. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon

Eestile Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 258 alusel põhjendatud arvamuse

seoses sellega, et Eesti ei ole esitanud 30.

juuniks 2024 lõplikku ajakohastatud

riiklikku energia- ja kliimakava vastavalt

energialiidu ja kliimameetmete juhtimist

käsitleva määruse (EL) 2018/1999 artikli 14

lõikele 2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1060 (edaspidi ÜSM) artikkel 73

lõike 2 punkti i kohaselt tuleb projektide

rahastamisel tagada, et valitud tegevusi ei

mõjutaks otseselt ELi toimimise lepingu

artikli 258 kohane komisjoni põhjendatud

arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu

kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või

tegevuste tulemuslikkuse. ÜSM artikkel 97

lõike 1 kohaselt komisjon võib peatada

maksed, välja arvatud eelmaksed, täielikult

või osaliselt pärast seda, kui on andnud

liikmesriigile võimaluse oma märkuste

esitamiseks, juhul kui on täidetud üks

järgmistest tingimustest: d) komisjon on

esitanud ELi toimimise lepingu artikli 258

kohaselt põhjendatud arvamuse seoses

rikkumismenetlusega küsimuse kohta, mis

ohustab kulude seaduslikkust ja korrektsust.

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskavas 2021–2027“ (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2

„Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „(vi) ring- ja

ressursitõhusale majandusele ülemineku

edendamine“ investeeringute põhjenduses on

ühe alusdokumendina välja toodud „Eesti

riiklik energia ja kliimakava aastani 2030“.

Sellega on rakenduskavas loodud otsene seos

käesoleva määruse alusel toetatavate

tegevuste ja nimetatud strateegilise

dokumendi vahel.

Mittearvestatud. Perioodi 2021−2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamisel on tagatud

Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskavas 2021–2027 (rakenduskava)

toodud riikliku energia- ja kliimakavaga

2030 (REKK) arvestamine.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

2018. aasta määrusele (EL) 2018/1999, milles

käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete

juhtimist, peavad liikmesriigid peatükis 4

välja toodud nõuete täitmiseks esitama

lõimitud REKKid. Vastavalt nimetatud

määrusele peavad need sisaldama muuhulgas

riiklike eesmärkide ja panuste kirjeldust, kuid

määrus ei kohusta REKKiga eesmärke

seadma. Eesti riigi strateegilise planeerimise

poliitikaraamastikus ei ole REKK

strateegiline dokument. REKKiga ei seata

Eesti riigile uusi sihte, vaid see kajastab

olemasolevaid arengudokumente. Eestis

REKKiga uusi võimalikke eesmärke ega

meetmeid ei kavandata, kuid liikmesriikidele

kohustuslikus REKK dokumentides nõutavad

eesmärgid ja meetmed sätestatakse Eestis

valdkondlikes arengudokumentides ning

poliitika põhialustes, mille alusel on REKK

2030 koostatud. Aastast 2019 kehtiv REKK

2030 on koostatud erinevate ministeeriumite

ühistööna toetudes kehtivatele

arengudokumentidele ning mitmesugustele

uuringutele ja analüüsidele. Samade

põhimõtete järgi toimub ka REKK 2030

uuendamine ning lähtutakse kehtivatest

arengukavadest, seadustest jm

arengudokumentidest. REKKi uuendamine ei

mõjuta rakenduskava kohaste meetmete

elluviimist ja eesmärkide täitmist, kuid

meetmete mitterakendamine mõjutaks

negatiivselt Eestile seatud eesmärkide täitmist

ja võib kaasa tuua omakorda

rikkumismenetlusi. REKKi uuendamisega

võetud kohustused muutuda ei saa, sest

REKK kajastab eesmärkide täitmise kava,

mitte ei kehtesta kohustusi.

29

Seega ei ole võimalik täita Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 artikkel 73 lõike 2 punkti i ehk ei

ole tagatud, et valitud tegevusi otseselt ei

mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 258

kohane komisjoni põhjendatud arvamus

rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude

seaduslikkuse ja korrektsuse või tegevuste

tulemuslikkuse.

Palume kliimaministeeriumil esitada

põhjalik analüüs vastavalt korraldusasutuse

antud lähteülesandele ning palume infot,

millises ajaraamis liigutakse edasi riikliku

energia- ja kliimakava ajakohastamisega.

Eelnimetatud põhjalik analüüs on sh oluline

ka vajadusel Euroopa Komisjoniga

konsultatsiooni algatamiseks, et saada nende

seisukoht.

2025. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon

Eestile Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 258 alusel põhjendatud arvamuse

seoses sellega, et Eesti ei ole esitanud 30.

juuniks 2024 lõplikku ajakohastatud REKKi

vastavalt energialiidu ja kliimameetmete

juhtimist käsitleva määruse (EL) 2018/1999

artikli 14 lõikele 2. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (ÜSM)

artikkel 73 lõike 2 punkti i kohaselt tuleb

projektide rahastamisel tagada, et valitud

tegevusi ei mõjutaks otseselt ELi toimimise

lepingu artikli 258 kohane komisjoni

põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis

seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse

või tegevuste tulemuslikkuse. ÜSM artikkel

97 lõike 1 kohaselt komisjon võib peatada

maksed, välja arvatud eelmaksed, täielikult

või osaliselt pärast seda, kui on andnud

liikmesriigile võimaluse oma märkuste

esitamiseks, juhul kui komisjon on esitanud

ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaselt

põhjendatud arvamuse seoses

rikkumismenetlusega küsimuse kohta, mis

ohustab kulude seaduslikkust. Perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 7 lõike 2 kohaselt täidab

Kliimaministeerium mh järgmist

korraldusasutuse ülesannet: koostab

rakenduskava elluviimiseks vastavalt ÜSMi

artikli 73 lõikele 1 toetuse andmise ja

kasutamise tingimuste määruse, käskkirja või

lepingu eelnõu. ELi toimimise lepingu artikli

258 kohane komisjoni arvamus REKKi

rikkumise kohta ei mõjuta eelnõu kohaseid

rakenduskavaga kooskõlas valitud toetavad

tegevusi, ei ohusta planeeritud kulude

seaduslikkust, ei oma mõju meetme

eesmärkide saavutamisele. Samuti ei mõjuta

REKKi uuendamine, ehk rikkumismenetluse

põhjuse kõrvaldamine, rakenduskava alusel

meetme elluviimiseks planeeritud tegevusi

negatiivselt ja kõik planeeritud meetmed tuleb

ellu viia ka uuendatud REKK kohaselt. Seega,

puudub praktiline oht kulude seaduslikkusele

ja korrektsusele või tegevuste

tulemuslikkusele, sest REKKi uuendamisel ei

muutu meetmete rakendamisega seotud

riikliku kliimapoliitika eesmärgid ning juba

30

rakendavate või kehtestavate meetmete

eesmärgid. Uuendatud REKKi koostab ja

esitab Euroopa Komisjonile

Kliimaministeerium tagades selles igakülgse

rakenduskavas planeeritud meetmetega

arvestamise.

1. Eelnõu § 21 lõike 5 kohaselt

raporteeritakse tulemusnäitajat

„Liigiti kogutud jäätmed“

järelaruandega tegelikele mõõdetud

andmetele tuginedes, mis on

kooskõlas nii näitajate metoodika kui

vastavale tulemusnäitajale seatud

Euroopa Komisjoni ühise

metoodikaga. Sama on kirjas eelnõu

seletuskirja lk 7 tabelis 2. Eelnõu

seletuskirja lk 25 aruandluse punktis

on aga selgitatud, et tegelikele

mõõdetud andmetele tuginedes

raporteeritakse näitajat vaid § 5 lõike

1 punkti 4 ja 5 tegevuste korral ning

ülejäänud juhtudel raporteeritakse

näitajat jäätmemudelile tuginedes.

Seega võib järeldada, et osade

tegevuste puhul on kavas kasutada

tulemusnäitaja „Liigiti kogutud

jäätmed“ raporteerimisel

arvutuslikku tulemust jäätmemudeli

alusel. Palume viia eelnõu ja

seletuskiri omavahel kooskõlla.

Arvestatud. Sõnastust on parandatud ning

selgitame, et teatud toetatavate tegevuste

puhul – näiteks kompostrite soetamisel – ei ole

otstarbekas teha otseseid mõõtmisi, kuna see

põhjustaks ebamõistlikku halduskoormuse

kasvu. Seetõttu tuginetakse jäätmemudelis

esitatud statistilistele andmetele, mille aluseks

on tegelikud, mõõdetud andmed. Nii

jäätmearuanded kui ka jäätmemudel

põhinevad usaldusväärsel empiirilisel infol.

2. Palume eelnõu § 9 lõike 4 esimene

lause ümber sõnastada, asendades

viite regionaalabile viitega riigiabile

ja jättes ära lause lõpus tekstiosas

alates sõnadest „võttes arvesse…“.

Uueks sõnastuseks: „Kui abi ei anta

riigiabina üldise grupierandi määruse

alusel, sõltub toetuse osakaal

kohaliku omavalitsuse üksusest ja

moodustab vastavalt määruse lisale

60-80 protsenti projekti abikõlblikest

kuludest.“

Arvestatud.

3. Vastavalt eelnõu § 9 lõigetele 6-8

antakse regionaalabi ainult väike- ja

keskmise suurusega ettevõtjatele

(edaspidi VKE), sest toodud on vaid

VKE-dele antava regionaalabi

osakaalud abikõlblikest kuludest.

VKE-dele võib regionaalabi anda

mistahes vormis alginvesteeringuks,

s.o alginvesteeringuks nagu sellele on

Arvestatud. Lisatud toetusmäärad

suurettevõtetele.

31

viidatud eelnõu § 2 punktis 10 (vt

üldise grupierandi määruse artikkel

14 lg 3). Seega ei ole vajalik § 2

punktis 11 defineerida ega § 7 lõike 2

punktis 5 viidata uut

majandustegevust soodustavale

alginvesteeringule, kuna sellist

alginvesteeringut tohib toetada vaid

suurettevõtja puhul.

4. Palume eelnõu § 11 lõikesse 2 lisada

taotleja kohustus kinnitada, et

regionaalabi puhul ei toimu

ümberpaigutamist (vt üldise

grupierandi määruse artikkel 14 lg

16), kui sellist nõuet ei ole

rakendusüksuse kodulehel olevas

juhendis. Juhendile viidatakse eelnõu

§ 11 lõike 2 punktis 27.

Nõude on juhendis käsitletud.

5. Eelnõu seletuskirja sissejuhatuses ja

lk 8 on viidatud on riigiabi analüüsile

(eelnõu § 5 lõike 1 punktide 1–4 ja 6

tegevuste kohta), kuid analüüsi

lisatud ei ole.

Arvestatud. Riigiabi analüüs koostatud.

Riigi Tugiteenuste Keskus

2025. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon

Eestile Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 258 alusel põhjendatud arvamuse

seoses sellega, et Eesti ei ole 30. juuniks

2024 esitanud riikliku energia- ja kliimakava

ajakohastatud versiooni, nagu on nõutud

vastavalt energialiidu ja kliimameetmete

juhtimist käsitleva määruse (EL) 2018/1999

artikli 14 lõikele 2. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel

73 lõike 2 punkti i kohaselt tuleb projektide

rahastamisel tagada, et valitud tegevusi ei

mõjutaks otseselt ELi toimimise lepingu

artikli 258 kohane komisjoni põhjendatud

arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu

kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või

tegevuste tulemuslikkuse.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskavas 2021–2027 on

poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“

erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe

edendamine ja kasvuhoonegaaside

heitkoguste vähendamine“ investeeringute

Mittearvestatud. Selgitus on toodud välja

Rahandusministeeriumi kommentaari juures.

32

põhjendusena m.h viidatud riiklikule

energia- ja kliimakavale aastani 2030.

Nimetatud kava on poliitikaeesmärgi nr 2

erieesmärgiga nr 1 seotud ka läbi vastava

temaatilise eeltingimuse. Seega on

rakenduskavas loodud otsene seos käesoleva

määruse alusel toetatavate tegevuste ja

nimetatud strateegilise dokumendi vahel.

Kuna viimane on hetke seisuga

ajakohastamata, siis pole hetkel võimalik ka

hinnata kooskõlastamisele esitatud määruse

alusel toetust saavate projektide kooskõla

nõuetekohase kliima- ja energiakavaga,

mistõttu ei saa täita ka artikkel 73 lg 2 punktis

i sätestatud nõudeid. Kliimaministeeriumil

tuleb kooskõlastamisele esitatud määruse

alusel toetuse andmise jätkamiseks koostada

sisuline analüüs selle kohta, kas ja millises

ulatuses kliima- ja energiakava uuendamata

jätmisega seonduv struktuurivahenditest

toetuse andmist mõjutab, sh milliseid

muudatusi varasema versiooniga võrreldes

on kavas sisse viia ning millises ajaraamis

liigutakse. Eelnimetatud analüüsi alusel

saame vajadusel algatada konsultatsioone

Euroopa Komisjoniga, et saada kindlust, et

võime rikkumismenetlusest puudutatud

tegevuste rahastamisega jätkata.

2. Eelnõu § 9 pealkiri on taotlusvooru

eelarve, toetuse piirsumma ja osakaal.

Paragrahvi enda lõigetest taotlusvooru

eelarve suurust vms ei sätestata. Palun viia

paragrahvi pealkiri ja sisu omavahel

kooskõlla.

Arvestatud.

3. Ettepanek § 11 lõike 2 punktis 12 viidata

ühendmääruse lisa 3 B-osale.

Arvestatud.

4. Eelnõu § 14 punkti 3 lauses jätta välja sõna

"ja" enne sõna "planeeritud": projekt on

kuluefektiivne, mis on täidetud juhul, kui

projekti eelarve on realistlik ja mõistlik ning

ettenähtud tegevused on kuluefektiivsed

planeeritud tulemuste saavutamiseks.

Arvestatud.

5. Eelnõu § 20 lõike 2 punkt 6 ja lõige 4 on

samasisulised, palun ühendada.

Arvestatud, lõige 4 kustutatud.

6. Eelnõu § 21 lõikes 3 palun üle vaadata, mis

infot lõpparuandes soovitakse. Samuti

vaadata üle seletuskiri lõpp- ja järelaruandes

esitatavate andmete kohta.

Arvestatud. Parandatud lõikes 3 nimetatud

viiteid §-le 3.

33

7. Seletuskirjas palun üle vaadata viide

ÜGEM artiklitele 50 ja 51, sest nimetatud

artiklites ei defineerita alginvesteeringu

mõistet.

Arvestatud ja parandatud.

Tartu linnavalitsus

1. Eelnõu § 5 lg 1 p 4 alusel kuulub

meetmest toetatavate tegevuste hulka

jäätmejaamade rajamine, laiendamine ja

rekonstrueerimine. Seletuskirjas on

täpsustatud toetuse skoopi nii (1)

"Toetatakse nt uute jäätmejaamade

rajamist, projekteerimist, olemasolevate

jäätmejaamade rekonstrueerimist,

autokaalu, pressi ja mahutite soetamist,

jäätmete vastuvõtuks või hoiustamiseks

varjualuse rajamist või korduskasutuseks

või korduskasutuse ettevalmistamiseks

mõeldud jäätmete vastuvõtu ja

väljapaneku ala." Mõned laused edasi on

seletuskirjas lause (2) " Ringluskeskuse

rajamisel, kus paralleelselt tegeletakse nii

liigiti kogutud jäätmete vastuvõtmise kui

ka korduskasutuseks ettevalmistamisega,

toetatakse vaid seda ruumilist osa, mis

otseselt suurendab jäätmete liigiti

kogumist." Tsiteeritud lauseid lugedes

jääb selgusetuks, mida eelnõu § 5 lg 1 p

4 raames toetatakse. Kui (1) lauses on

kirjas, et toetatakse nii jäätmete liigiti

kogumise kui ka korduskasutuseks

mõeldud jäätmete vastuvõtu ja

väljapaneku ala rajamist, siis (2) lause

väidab, et korduskasutusala rajamisele

toetus ei laiene. Selguse ja üheselt

mõistetavuse huvides võiks eelnõus või

eelnõu seletuskirjas olla defineeritud

muude oluliste mõistete kõrval ka

niisugused mõisted nagu "jäätmejaam",

"ringluskeskus" ja "korduskasutus".

Eelmises lauses pakutud

parendusettepaneku alternatiiviks võiks

olla teksti muutmine üheselt

mõistetavaks nii, et oleks selge, kas

korduskasutuseks mõeldud jäätmete

vastuvõtu- ja korduskasutusse suunamise

Arvestatud. Toetatava tegevuse punkti 4

sõnastust on parandatud ja täiendatud.

34

ala rajamist meetmest toetatakse või

mitte.

2. Jäätmete liigiti kogumise sihtarvude

täitmiseks on taaskasutatavate jäätmete

liigiti kogumise suurendamise kõrval

oluline ka jäätmetekke vältimine ja

vähendamine. Jäätmetekke vältimise üks

võimalusi on esemete ja materjalide

võimalikult pikaajaline hoidmine

kasutuses, s.h korduskasutus. Seega,

korduskasutuse arendamine

jäätmejaamades oleks tänapäevane ja

asjakohane tegevus, mille toetamine

meetmest oleks kindlasti õigustatud.

Arvestatud. Toetatava tegevuse punkti 4

sõnastust on parandatud ja täiendatud.

3. Kaasaegne jäätmejaam ei täida ainult

taaskasutatavate jäätmete kogumise ja

töötlemisele suunamise funktsiooni. See

on ka koht, kus korraldatakse kursusi ja

töötube jäätmetekke vältimise ja

vähendamise teemadel. Tänapäevastes

jäätmejaamades on õppetöö

läbiviimiseks ruumid ja/või õues-õppe

alad. Kas meetmest toetatava

jäätmejaamade rajamise, laiendamise ja

rekonstrueerimise käigus oleks mõeldav

haridusliku infrastruktuuri rajamine?

Eelnõus ega eelnõu seletuskirjas selle

kohta informatsiooni ei ole.

Mitte arvestatud. Tänan tagasiside eest.

Eelnõus ei ole haridusliku infrastruktuuri

rajamist jäätmejaamadesse ette nähtud. Meede

keskendub liigiti kogutud jäätmete mahu

suurendamisele. Kuigi meede ei hõlma

spetsiaalselt hariduskeskuste rajamist, on

võimalik olemasolevaid ruume kasutada

mitmeotstarbeliselt, sealhulgas hariduslike

tegevuste läbiviimiseks.

4. Eelnõu seletuskirjas on toodud mõned

näited, mille soetamist § 5 lg 1 p 4 aluse

toetatakse. (".... nt uute jäätmejaamade

rajamist, projekteerimist, olemasolevate

jäätmejaamade rekonstrueerimist,

autokaalu, pressi ja mahutite soetamist,

jäätmete vastuvõtuks või hoiustamiseks

varjualuse rajamist või korduskasutuseks

või korduskasutuse ettevalmistamiseks

mõeldud jäätmete vastuvõtu ja

väljapaneku ala.") Kuna jäätmejaama

mõiste ei ole õigusaktides defineeritud,

siis loodame, et toetatavate tegevuste

nimekirjas on ka jäätmejaama

käitamiseks vajalike teede ja platside

rajamine.

Arvestatud. Toetatava tegevuse punkti 4

sõnastust on parandatud ja täiendatud.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

35

1. Eelnõu § 5 lg 1 p 4 alusel kuulub

meetmest toetatavate tegevuste hulka

jäätmejaamade rajamine, laiendamine ja

rekonstrueerimine. Seletuskirjas on

täpsustatud toetuse skoopi nii (1)

"Toetatakse nt uute jäätmejaamade

rajamist, projekteerimist, olemasolevate

jäätmejaamade rekonstrueerimist,

autokaalu, pressi ja mahutite soetamist,

jäätmete vastuvõtuks või hoiustamiseks

varjualuse rajamist või korduskasutuseks

või korduskasutuse ettevalmistamiseks

mõeldud jäätmete vastuvõtu ja

väljapaneku ala." Mõned laused edasi on

seletuskirjas lause (2) " Ringluskeskuse

rajamisel, kus paralleelselt tegeletakse nii

liigiti kogutud jäätmete vastuvõtmise kui

ka korduskasutuseks ettevalmistamisega,

toetatakse vaid seda ruumilist osa, mis

otseselt suurendab jäätmete liigiti

kogumist." Tsiteeritud lauseid lugedes

jääb selgusetuks, mida eelnõu § 5 lg 1 p

4 raames toetatakse. Kui (1) lauses on

kirjas, et toetatakse nii jäätmete liigiti

kogumise kui ka korduskasutuseks

mõeldud jäätmete vastuvõtu ja

väljapaneku ala rajamist, siis (2) lause

väidab, et korduskasutusala rajamisele

toetus ei laiene. Selguse ja üheselt

mõistetavuse huvides võiks eelnõus või

eelnõu seletuskirjas olla defineeritud

muude oluliste mõistete kõrval ka

niisugused mõisted nagu "jäätmejaam",

"ringluskeskus" ja "korduskasutus".

Eelmises lauses pakutud

parendusettepaneku alternatiiviks võiks

olla teksti muutmine üheselt

mõistetavaks nii, et oleks selge, kas

korduskasutuseks mõeldud jäätmete

vastuvõtu- ja korduskasutusse suunamise

ala rajamist meetmest toetatakse või

mitte.

Arvestatud. Toetatava tegevuse punkti 4

sõnastust on parandatud ja täiendatud.

2. Jäätmete liigiti kogumise sihtarvude

täitmiseks on taaskasutatavate jäätmete

liigiti kogumise suurendamise kõrval

Arvestatud. Toetatava tegevuse punkti 4

sõnastust on parandatud ja täiendatud.

36

oluline ka jäätmetekke vältimine ja

vähendamine. Jäätmetekke vältimise üks

võimalusi on esemete ja materjalide

võimalikult pikaajaline hoidmine

kasutuses, s.h korduskasutus. Seega,

korduskasutuse arendamine

jäätmejaamades oleks tänapäevane ja

asjakohane tegevus, mille toetamine

meetmest oleks kindlasti õigustatud.

3. Kaasaegne jäätmejaam ei täida ainult

taaskasutatavate jäätmete kogumise ja

töötlemisele suunamise funktsiooni. See

on ka koht, kus korraldatakse kursusi ja

töötube jäätmetekke vältimise ja

vähendamise teemadel. Tänapäevastes

jäätmejaamades on õppetöö

läbiviimiseks ruumid ja/või õues-õppe

alad. Kas meetmest toetatava

jäätmejaamade rajamise, laiendamise ja

rekonstrueerimise käigus oleks mõeldav

haridusliku infrastruktuuri rajamine?

Eelnõus ega eelnõu seletuskirjas selle

kohta informatsiooni ei ole.

Mitte arvestatud. Tänan tagasiside eest.

Eelnõus ei ole haridusliku infrastruktuuri

rajamist jäätmejaamadesse ette nähtud. Meede

keskendub liigiti kogutud jäätmete mahu

suurendamisele. Kuigi meede ei hõlma

spetsiaalselt hariduskeskuste rajamist, on

võimalik olemasolevaid ruume kasutada

mitmeotstarbeliselt, sealhulgas hariduslike

tegevuste läbiviimiseks.

Seega, kuigi meede ei toeta eraldi haridusliku

infrastruktuuri rajamist, ei välista see

olemasolevate ruumide kasutamist

hariduslikel eesmärkidel.

4. Eelnõu seletuskirjas on toodud mõned

näited, mille soetamist § 5 lg 1 p 4 aluse

toetatakse. (".... nt uute jäätmejaamade

rajamist, projekteerimist, olemasolevate

jäätmejaamade rekonstrueerimist,

autokaalu, pressi ja mahutite soetamist,

jäätmete vastuvõtuks või hoiustamiseks

varjualuse rajamist või korduskasutuseks

või korduskasutuse ettevalmistamiseks

mõeldud jäätmete vastuvõtu ja

väljapaneku ala.") Kuna jäätmejaama

mõiste ei ole õigusaktides defineeritud,

siis loodame, et toetatavate tegevuste

nimekirjas on ka jäätmejaama

käitamiseks vajalike teede ja platside

rajamine.

Arvestatud. Toetatava tegevuse punkti 4

sõnastust on parandatud ja täiendatud.

Taristuministri …. määruse nr …

„Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks

toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021 –

2027 “

Lisa

Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal

Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär

Kohaliku omavalitsuse

üksus

Maksimaalne toetusmäär

Alutaguse vald 80%

Anija vald 80%

Antsla vald 80%

Elva vald 80%

Haapsalu linn 80%

Haljala vald 74%

Harku vald 62%

Hiiumaa vald 60%

Häädemeeste vald 80%

Järva vald 80%

Jõelähtme vald 70%

Jõgeva vald 80%

Jõhvi vald 80%

Kadrina vald 80%

Kambja vald 80%

Kanepi vald 80%

Kastre vald 80%

Kehtna vald 80%

Keila linn 72%

Kihnu vald 80%

Kiili vald 76%

Kohila vald 80%

Kohtla-Järve linn 80%

Kose vald 80%

Kuusalu vald 80%

Loksa linn 80%

Luunja vald 80%

Lääne-Harju vald 80%

Lääne-Nigula vald 80%

Lääneranna vald 80%

Lüganuse vald 80%

Maardu linn 78%

Muhu vald 66%

Mulgi vald 80%

Mustvee vald 80%

Märjamaa vald 80%

Narva linn 80%

Narva-Jõesuu linn 80%

Nõo vald 80%

Otepää vald 80%

Paide linn 80%

Peipsiääre vald 80%

Pärnu linn 80%

Põhja-Pärnumaa vald 80%

Põhja-Sakala vald 80%

Põltsamaa vald 80%

Põlva vald 80%

Raasiku vald 80%

Rae vald 69%

Rakvere linn 80%

Rakvere vald 80%

Rapla vald 80%

Ruhnu vald 80%

Räpina vald 80%

Rõuge vald 80%

Saarde vald 80%

Saaremaa vald 80%

Saku vald 74%

Saue vald 72%

Setomaa vald 80%

Sillamäe linn 80%

Tallinna linn 60%

Tapa vald 80%

Tartu linn 78%

Tartu vald 80%

Toila vald 80%

Tori vald 80%

Tõrva vald 80%

Türi vald 80%

Valga vald 80%

Viimsi vald 60%

Viljandi linn 80%

Viljandi vald 80%

Vinni vald 80%

Viru-Nigula vald 80%

Vormsi vald 80%

Väike-Maarja vald 80%

Võru linn 80%

Võru vald 80%