| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 5-3/25/6 |
| Registreeritud | 26.05.2025 |
| Sünkroonitud | 27.05.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 5 Õigusvaldkonna korraldamine |
| Sari | 5-3 Kaitseministeeriumi koostatud VV määruste eelnõud |
| Toimik | 5-3/25 Kaitseministeeriumi koostatud VV määruste eelnõud 2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Riigikantselei 26.05.2025 nr 5-3/25/6
Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected]
Vabariigi Valitsuse määruse „Sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate õigusaktide tundmise eksami korraldaja, ulatus, tingimused ja läbiviimise kord“ eelnõu Kaitseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse 29. mai 2025. a istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate õigusaktide tundmise eksami korraldaja, ulatus, tingimused ja läbiviimise kord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri. Sander Põllumäe [email protected]
EELNÕU
26.05.2025
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist
reguleerivate õigusaktide tundmise
eksami korraldaja, ulatus, tingimused ja
läbiviimise kord
Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 8325 lõike 41 alusel.
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määruses reguleeritakse sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate õigusaktide
tundmise eksami (edaspidi eksam) korraldaja, ulatus, tingimused ja läbiviimise kord.
(2) Määrust kohaldatakse relvaseaduse § 8325 lõikes 4 sätestatud sõjarelva ja relvasüsteemi
käitlemist reguleerivate õigusaktide tundmise hindamisel.
(3) Määrust ei kohaldata relvaseaduse § 8325 lõikes 5 sätestatud laskemoona või lahingumoona
käitlemisega seotud kvalifikatsiooni hindamisel.
§ 2. Eksami korraldamine
(1) Eksami ja sellega seotud haldusmenetluse korraldamine on Politsei- ja Piirivalveameti
pädevuses.
(2) Eksamiülesanded ja –vastused ning hindamisjuhendi koostab Politsei- ja Piirivalveamet,
kaasates Kaitseväe ja Kaitsepolitseiameti esindajad. Politsei- ja Piirivalveamet, kaasates
Kaitseväe ja Kaitsepolitseiameti esindajaid, vaatab eksamiülesanded ja –vastused ning
hindamisjuhendi üle iga-aastaselt.
(3) Eksami hindamisjuhend avaldatakse Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel.
§ 3. Eksamikomisjon ja eksami vastuvõtja
(1) Eksamikomisjon moodustatakse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga või
tema volitatud ametniku kirjaliku otsusega. Eksamikomisjonis on vähemalt kaks liiget, kellest
üks on eksamikomisjoni esimees. Komisjoni liikmeks võib nimetada ka teise ametiasutuse
esindaja.
(2) Eksamikomisjoni liige peab tundma sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivaid
õigusakte ning eksami vastuvõtmise metoodikat.
2
§ 4. Eksamile lubamine
(1) Eksamile lubatakse füüsiline isik, kes töötab või asub tööle sõjarelva ja relvasüsteemi
käitleva ettevõtja ettevõttes või osutab võlaõigusliku lepingu alusel sõjarelva ja relvasüsteemi
käitlevale ettevõtjale vastutava isiku ülesannetele vastavat teenust, ning kelle vastavust
relvaseaduse § 8325 lõikes 2 sätestatud tingimustele on eelnevalt kontrollitud (edaspidi
eksamineeritav).
(2) Eksamile lubamiseks esitab sõjarelva ja relvasüsteemi käitlev ettevõtja (edaspidi taotleja)
kirjalikus vormis taotluse Politsei- ja Piirivalveametile.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluses esitatakse järgmised andmed:
1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud andmed;
2) eksamineeritava nimi ja isikukood, ülesannete kirjeldus ning kontaktandmed.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotlusele tuleb lisada riigilõivu tasumist tõendav
dokument.
(5) Politsei- ja Piirivalveamet lahendab taotluse 10 tööpäeva jooksul ning teatab taotlejale ja
eksamineeritavale eksami toimumise aja või toimetab kätte keeldumise.
(6) Kui eksamineeritav ei saa määratud ajaks eksamile ilmuda, peab ta sellest Politsei- ja
Piirivalveametit teavitama vähemalt kolm tööpäeva enne eksamiks määratud kuupäeva
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hilisema teavitamise korral eksamiaega ei
muudeta, välja arvatud juhul, kui hilisem teavitamine on tingitud isiku ootamatust
haigestumisest või muust asjaolust, mida isik ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest
lähtudes ei saanud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist isikult oodata ning ta esitab
selle kohta Politsei- ja Piirivalveametile asjakohase tõendi.
(7) Kui eksamineeritav ei ilmu eksamile või ta ei ole oma eksamile mitteilmumisest ettenähtud
aja jooksul Politsei- ja Piirivalveametit teavitanud, loetakse eksam mittesooritatuks ning eksami
eest tasutud riigilõiv kasutatuks. Eksami protokolli märgitakse „eksamile mitte ilmunud”.
§ 5. Eksami ulatus
Eksam hõlmab teadmisi sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivatest õigusaktidest.
§ 6. Eksami läbiviimine
(1) Eksam on kirjalik test. Eksami vastuvõtmisel osalevad eksamikomisjoni esimees ja
vähemalt üks komisjoni liige. Eksamikomisjon võtab eksami vastu selleks kohandatud ruumis.
(2) Eksamil võib kasutada käesoleva määruse § 2 lõikes 2 sätestatud hindamisjuhises määratud
või lubatud seadmeid ja abimaterjale.
(3) Testis on kümme kuni kakskümmend valikvastustega küsimust. Eksami sooritamiseks on
aega 30 kuni 60 minutit.
(4) Eksam loetakse sooritatuks, kui eksamineeritav on vastanud õigesti vähemalt 80 protsendile
küsimustest. Ettenähtud aja jooksul vastamata jäänud küsimused loetakse valesti vastatuks.
3
(5) Kui eksamineeritaval ei ole kaasas isikut tõendavat dokumenti, tal on ilmsed joobetunnused
või esineb muu eksamineeritava eksamile lubamist takistav mõjuv põhjus, siis ei lubata
eksamineeritavat eksamile. Kui eksamineeritav ei pea kinni eksamikorrast, võib
eksamikomisjon keelata eksamineeritaval eksami jätkamise (edaspidi eksamilt kõrvaldamine)
Eksamile mitte lubamise või eksamilt kõrvaldamise otsustab eksamikomisjoni esimees.
(6) Kui eksamineeritavat ei lubatud eksamile, eksamineeritav kõrvaldati eksamilt või ta ei
sooritanud eksamit positiivsele tulemusele (edaspidi eksami mittesooritamine), võib ta
sooritada ühe korduseksami. Korduseksami toimumise aja määrab eksamikomisjoni esimees.
Korduseksam võib toimuda mitte varem kui viis tööpäeva pärast eksami mittesooritamist.
(7) Eksamitulemusest teatatakse eksamineeritavale suuliselt kohe pärast vastuste kontrollimist
ja see fikseeritakse eksamiprotokollis.
(8) Eksamikomisjon koostab eksamil osalenud eksamineeritavate kohta eksamiprotokolli.
Eksamiprotokolli märgitakse eksamineeritava osalemine eksamil, tema kõrvaldamine eksamilt
ja eksamitulemus, samuti põhjendused ulatuses, mis võimaldavad hindamisotsust kontrollida.
§ 7. Eksami vaidlustamine
(1) Kui taotleja või eksamineeritav leiab, et eksami läbiviimise käigus või eksamiprotokollis
määratud hindamisotsusega rikutakse tema õigusi, siis võib ta esitada vaide Politsei- ja
Piirivalveametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib kaasata käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud asutused
vaidemenetlusse, kui vaie puudutab eksamiküsimusi ja -vastuseid või hindamisjuhiseid.
§ 8. Eksami tõend
(1) Politsei- ja Piirivalveamet väljastab eksamiprotokolli alusel eksami positiivsele tulemusele
sooritanud eksamineeritavale tõendi.
(2) Tõendile kantakse vähemalt järgmised andmed:
1) eksamineeritava nimi ja isikukood;
2) eksamitulemus;
3) eksami sooritamise kuupäev;
4) eksamikomisjoni esimehe allkiri.
(3) Tõend saadetakse e-posti teel eksamineeritavale ja taotlejale.
§ 9. Määruse rakendamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet korraldab esimese eksami hiljemalt kuue kuu jooksul määruse
jõustumisest.
(2) Käesoleva määruse jõustumise ajal sõjarelva ja relvasüsteemi käitleva ettevõtja ettevõttes
töötav või võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav vastutav isik peab sooritama eksami ühe
aasta jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Kui vastutav isik ei saanud mõjuval põhjusel
käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul eksamit sooritada, siis võib Politsei-
ja Piirivalveamet eksami sooritamise tähtaega pikendada.
4
Kristen Michal
Peaminister
Hanno Pevkur
Kaitseminister
Keit Kasemets
Riigisekretär
1
26.05.2025
Vabariigi Valitsuse määruse „Sõjarelva ja relvasüsteemi
käitlemist reguleerivate õigusaktide tundmise eksami
korraldaja, ulatus, tingimused ja läbiviimise kord“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõukohase määrusega reguleeritakse sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate
õigusaktide tundmise eksami korraldajat, ulatust, tingimusi ja läbiviimise korda. Eksamil hinnatakse
vastutava isiku õigusalaseid teadmisi sõjarelvade ning laske- ja lahingumoonaga seotud nõuete
valdkonnas. Eksami positiivsele hindele sooritamine on vastutava isikuna tegutsemise õiguslikuks
eelduseks. Eksam tuleb sooritada korduvalt iga viie aasta järel. Eksamit korraldab Politsei- ja
Piirivalveamet, kes valmistab koostöös teiste puudutatud asutustega ette eksamiküsimused ja –
vastused, hindamisjuhendi ning moodustab eksami läbiviimiseks eksamikomisjoni.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakond koostöös Siseministeeriumi
ja tema valitsemisala asutuste ja Kaitseväega. Eelnõu normitehnilise kontrolli on teinud
Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Sander Põllumäe
([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja algtekstid on keeleliselt toimetanud
Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on koostatud Riigikogus 20.11.2024 vastu võetud relvaseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse1 § 1 punktides 19 – 22 tehtavate muudatustest lähtuvalt.
Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu nr 468 SE2
teise lugemise käigus täiendati eelnõu punktidega 19 – 22, mis reguleerivad sõjarelva ja relvasüsteemi
käitleva ettevõtja vastutavale isikule esitatavaid nõudeid, sh eksami sooritamise kohustust.
Muudatuse kohta on antud järgmine selgitus: „Vastutava isiku tegevus ei eeldada kvalifikatsiooni (vt
KutS § 3 p 5), vaid oluline on tagada, et enne tööülesannete täitmisele asumist ning perioodiliselt viie
aasta järel hinnatakse vastutava isiku teadmisi sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemise õigusaktide
tundmise ning, kui ettevõtja tegeleb sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega, siis
laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud õigusaktidest. Tegemist on ühe teadmise
hindamisega, mitte tervikliku kutsealal nõutava kutseoskuse tõendamise ehk kvalifikatsiooniga.
Sellest tulenevalt on sätet muudetud tervikuna ja jäetud välja kvalifikatsiooni nõue, samuti loobutud
varasemas ettepanekus sisaldunud pädevustunnistuse nõudest. Vastutava isiku õigusteadmisi
sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemise õigusaktide tundmist kontrollitakse eksami käigus.“ (vt eelnõu
teise lugemise seletuskiri, muudatusettepanek nr 2)
Eelnõu ei ole seotud koalitsioonilepingu ega Vabariigi Valitsuse tegevuskavas sätestatud
eesmärkidega.
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/112122024001. 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6af5a052-2757-4a32-8048-7cc285580339/relvaseaduse-muutmise-
ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/
2
Eelnõus ei muudeta kehtivat määrust.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 9 paragrahvist.
Eelnõu § 1
Eelnõukohases määruses reguleeritakse sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate
õigusaktide tundmise eksami korraldaja, ulatus, tingimused ning kord. Määrus on antud relvaseaduse
(RelvS) 01.01.2025 jõustunud redaktsiooni § 8325 lg 41 alusel, mille kohaselt kehtestab Vabariigi
Valitsus määrusega sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate õigusaktide tundmise eksami
korraldaja, ulatuse, tingimused ning läbiviimise korra. Tegemist on kohustusliku volitusnormiga,
mille kohaselt on Vabariigi Valitsus kohustatud määruse andma. Tegemist on praeter legem
määrusega, sest seadus ei määra kindlaks eksami korraldajat, ulatust, sisu ega korraldust.
Volitusnormi kohaselt tuleb määruses reguleerida järgmised asjaolud: 1) eksami ulatus, st milliste
õigusteadmiste kohta eksam tuleb sooritada; 2) eksami korraldaja, st milline asutus vastutab eksami
ettevalmistamise ja läbiviimise eest; 3) eksami tingimused, st kuidas sisuliselt toimub
eksamineeritava õigusteadmiste hindamine, ning 4) eksami kord, st kuidas eksam menetluslikult läbi
viiakse. Määrusega reguleeritakse eksami läbiviimine ulatuses, mis puudutab taotleja ja
eksamineeritava õigusi ja kohustusi. Eksami ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud
töökorralduslikud küsimused lahendatakse Politsei- ja Piirivalveameti või eksamikomisjoni poolt
koostatavate dokumentidega. Eksamiga seotud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse
seadust.
Eelnõu § 1 lõikes 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala vastavalt volitusnormile (vt eespool).
Riigikohus on korduvalt rõhutanud määruste reguleerimisala täpse määratlemise vajadust.
Volitusnormiga luuakse materiaalõiguslik alus isiku põhiõiguste riivamiseks. Seetõttu, tulenevalt
seadusereservatsiooni nõudest, peab volitusnormi reguleerimisala olema täpselt määratletud ning
sellest peab nähtuma haldustegevuse sisu, ulatus ja maht (RKHKo 13.11.2009, 3-3-1-63-09, p 14).
Sellest tulenevalt on määruse reguleerimisala sõnastamisel lähtutud volitusnormi sõnastusest.
Eelnõu § 1 lõikes 2 sätestatakse: „Määrust kohaldatakse relvaseaduse § 8325 lõikes 4 sätestatud
sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate õigusaktide tundmise hindamisel.“ Selle sättega
kitsendatakse määruse isikulist ja sisulist kohaldamisala, määrates, et määrust kohaldatakse üksnes
relvaseaduse § 8325 lõikes 4 nimetatud teadmiste hindamisel. See säte seob määruse sisuliselt
seadusliku alusega ja takistab selle laiendamist isikutele, keda ei ole seaduses nimetatud.
Rakendamisel tuleb kontrollida, kas eksamineeritava puhul esineb just see õiguslik alus, mille alusel
eksami kohustus tuleneb.
Eelnõu § 1 lõikes 3 sätestatakse: „Määrust ei kohaldata relvaseaduse § 8325 lõikes 5 sätestatud
laskemoona või lahingumoona käitlemisega seotud kvalifikatsiooni hindamisel.“ Määrust ei
kohaldata relvaseaduse § 8325 lõikes 5 nimetatud juhtudel. Tegemist on selgelt sõnastatud negatiivse
normiga, mis välistab topelt-reguleerimise ja õigusselgusetuse. Selle lõike kohaldamisel tuleb
Politsei- ja Piirivalveametil veenduda, kas eksamineeritav kuulub relvaseaduse § 8325 lõike 5
reguleerimisalasse.
Vastavalt lõhkematerjaliseaduse (LMS) § 22 ja § 23 kasutatakse vastutava isiku pädevuse
tõendamiseks kutsetunnistust või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti antud
pädevustunnistust. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet korraldab vajadusel ka eksami või
3
hindab väljaõppe ja kogemuse põhjal pädevust ilma eksamita. Välisriigis omandatud pädevust
tunnustab samuti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Pädevustunnistus kehtib kuni viis aastat ja seda saab pikendada, kui kompetentsus on säilinud ning
on läbitud nõutav täiendusõpe. Tunnistus võib kehtetuks muutuda, kui isik ei tööta valdkonnas, rikub
nõudeid või põhjustab tõsiseid rikkumisi. Teatud juhtudel kehtib taotlemise keeld ühe aasta jooksul.
Eelnõu § 2
Eelnõu §-s 2 reguleeritakse eksami korraldamist.
Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on eksami ja sellega seotud haldusmenetluse korraldamine Politsei- ja
Piirivalveameti pädevuses. See säte tagab, et eksami korraldamise eest vastutav pädev haldusorgan
on selgelt kindlaks määratud. Politsei- ja Piirivalveamet teostab riiklikku järelevalvet relvaseaduse
rakendamise üle ning seetõttu on ka vastutava isiku teadmiste kontroll nende ülesandeks.
Eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt koostab eksamiülesanded ja –vastused ning hindamisjuhendi Politsei- ja
Piirivalveamet, kaasates Kaitseväe ja Kaitsepolitseiameti esindajad. Politsei- ja Piirivalveamet,
kaasates Kaitseväe ja Kaitsepolitseiameti esindajaid, vaatab eksamiülesanded ja –vastused ning
hindamisjuhendit üle iga-aastaselt. Politsei- ja Piirivalveamet võib moodustada eksamiküsimuste ja
–vastuste ning hindamisjuhendi koostamiseks töögrupi või ametisisese komisjoni, mille koosseisu
kuuluvad eksamist puudutatud ametkondade – lisaks Politsei- ja Piirivalveametile ka
Kaitsepolitseiameti ja Kaitseväe – esindajad. Nii on võimalik kõigi puudutatud ametkondade
huvidega arvestada ning eksamitöö tagab vajalike teadmiste kontrolli kõigi kolme ametkonna
aspektist. Töörühma, komisjoni või muu tööorgani moodustamine on Politsei- ja Piirivalveameti, kui
eksami korraldaja, ülesanne, milleks ei pea eraldi volitust andma. Lisaks määruses sõnaselgelt
nimetatud ametitele võib Politsei- ja Piirivalveamet vajadusel kaasata ka muid asjatundjaid ja teiste
asutuste esindajaid, kuid Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi peavad olema esindatud.
Eelnõu § 2 lõike 3 kohaselt avaldatakse hindamisjuhised Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel.
Hindamisjuhendi avaldamise eesmärk on tagada, et kõik isikud, kes plaanivad eksamit sooritada, ning
eksami juba sooritanud isikud, kes soovivad kontrollida oma hindamise õiguspärasust, saavad
hindamisjuhendiga vaevata ja viivitamatult tutvuda – ilma vajaduseta esitada selleks eraldi
teabenõuet.
Hindamisjuhend täidab kaht rolli:
• eksamikomisjonile suunatud osa (nt juhised hindamisele ja eksami läbiviimisele) on
käsitletavad halduseeskirjadena, mis suunavad haldusorgani sisetegevust;
• eksamineeritavatele suunatud osa (nt nõuded käitumisele eksami ajal) on käsitletavad
üldkorraldusena, kuna need on üldkohaldatavad ja mõjutavad vahetult isikute õigusi ja
kohustusi.
Hindamisjuhendi avalikustamine veebilehel tagab läbipaistvuse ning välistab vajaduse edastada neid
igale taotlejale ja eksamineeritavale. See lihtsustab menetlust ja tagab õigusselguse nii eksami
korraldajale kui ka eksamil osalejale. Siiski võiks hea haldustava järgimisel eksami toimumise ajast
teavitamisel viidata, et eksamit puudutav info on saadaval vastaval veebilehel.
Eelnõu § 3
Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt moodustatakse eksamikomisjon Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori
käskkirjaga või tema volitatud ametniku kirjaliku otsusega. Eksamikomisjonis on vähemalt kaks
liiget, kellest üks on eksamikomisjoni esimees. Komisjoni liikmeks võib nimetada ka teise
ametiasutuse esindaja. Eksamikomisjon on Politsei- ja Piirivalveameti tööorgan, mille ülesanne on
eksam läbi viia ja hinnata eksamitööd vastavalt hindamisjuhendile. Eksamikomisjoni kuuluvad
4
vähemalt esimees ja üks liige. Eksamikomisjoni liikmed määrab kindlaks Politsei- ja Piirivalveamet
kaalutlusõiguse alusel.
Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt peab eksamikomisjoni liige tundma sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist
reguleerivaid õigusakte ning eksami vastuvõtmise metoodikat. Eksamikomisjoni liikmed ei koosta
küll eksamiküsimusi ega –vastuseid, kuid peavad teadma sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist
reguleerivaid õigusakte niivõrd, et oskaksid vastata eksami käigus eksamineeritavate küsimustele
eksamiküsimuste ja vastusevariantide kohta.
Eelnõu § 4
Eelnõu §-s 4 reguleeritakse eksamile lubamise tingimusi ja korda.
Eelnõu § 4 lõike 1 sätestatakse, et eksamile lubatakse füüsiline isik, kes töötab või asub tööle
sõjarelva ja relvasüsteemi käitleva ettevõtja ettevõttes või osutab võlaõigusliku lepingu alusel
sõjarelva ja relvasüsteemi käitlevale ettevõtjale vastutava isiku ülesannetele vastavat teenust, ning
kelle vastavust relvaseaduse § 8325 lõikes 2 sätestatud tingimustele on eelnevalt kontrollitud. Sätte
eesmärk on piirata eksamile pääsevate isikute ringi üksnes nendega, kes on tegelikult seotud vastutava
isiku ülesannete täitmisega.
Sätte kohaselt lubatakse eksamile ainult füüsiline isik, kes:
• töötab või asub tööle sõjarelva või relvasüsteemi käitleva ettevõtja juures või
• osutab teenust vastutava isiku ülesannetega seotud tööks võlaõigusliku lepingu alusel,
ning
• kelle vastavust relvaseaduse § 83²⁵ lõikes 2 toodud tingimustele on eelnevalt kontrollitud.
See tähendab, et eksamit ei saa sooritada iga soovija, vaid ainult need, kes on töö- või teenussuhtes
või muus lepingulises suhtes sõjarelva või relvasüsteemi käitleva ettevõtjaga. Rakendamisel tuleb
Politsei- ja Piirivalveametil hinnata töö- või teenussuhet või muud lepingulist suhet ja selle seotust
vastutava isiku ülesannetega taotluse andmete alusel.
Vastutava isiku muudele seaduse nõuetele vastavus tehakse kindlaks eraldi haldusmenetluses ja, kui
taotleja ei ole veel esitanud uut tegevusloa taotlust, millega jätkab senine vastutav isik või
majandustegevuse seadustiku üldosa seadus § 30 lg 1 kohast teadet uue vastutava isiku kaasamiseks,
tuleb seda teha ning eksamit saab taotleda pärast vastava taotluse lahendamist või vähemalt peale
teise haldusmenetluse raames tehtava taustakontrolli tulemuse selgumist.
Eelnõu § 4 lõikes 2 sätestatakse, et eksamile lubamiseks esitab sõjarelva ja relvasüsteemi käitlev
ettevõtja kirjalikus vormis taotluse Politsei- ja Piirivalveametile. Menetluse kord on reguleeritud
selliselt, et taotluse esitab sõjarelva ja relvasüsteemi käitlev ettevõtja, kellel on töö- või muu
võlaõiguslik suhe vastutava isikuga. See tagab, et eksamile suunatakse üksnes need inimesed, kellega
sõjarelva ja relvasüsteemi käitlev ettevõtja on sõlminud või kavatseb sõlmida töölepingu või
võlaõigusliku lepingu vastutava isiku ülesannete täitmiseks. Isiku enda nõusolekut Politsei- ja
Piirivalveameti poolt eraldi ei küsita, vaid see nõusolek tuleneb temaga sõlmitud töö- või
võlaõiguslikust lepingust. Isiku vastavust vastutava isiku nõuetele hinnatakse väljaspool eksamile
lubamise haldusmenetlust ettevõtja poolt või tema majandustegevuse suhtes toimuvas riikliku
järelevalve meetme kohaldamise haldusmenetluses. Sättes on kehtestatud taotluse esitamise kohustus
ning taotlusele esitatav vorminõue – taotlus tuleb esitada kirjalikus vormis. See tagab
haldusmenetluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Politsei- ja Piirivalveamet peab taotluse
registreerima ja säilitama eksamiga seotud haldusmenetluse materjalides.
Eelnõu § 4 lõikes 3 kohaselt tuleb vastutava isiku eksamile lubamiseks esitatavas taotluses esitada
järgmised andmed: 1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud andmed; 2) eksamineeritava
nimi ja isikukood, ülesannete kirjeldus ning kontaktandmed. Haldusmenetluse seadustiku (edaspidi
HMS) § 14 lg 3 kohaselt peab kirjalik taotlus sisaldama: 1) esitaja nime; 2) taotluse selgelt sõnastatud
5
sisu; 3) taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja allkirja; 4) haldusakti või muu dokumendi
kättetoimetamise soovitavat viisi ning selleks vajalikke kontaktandmeid; 5) muid õigusaktidega
ettenähtud andmeid. Lisaks on vaja taotluses esitada eksamineeritava nimi ja isikukood, ülesannete
kirjeldus ning kontaktandmed. Eksamineeritava isikukoodi on vaja selleks, et eksamile ilmunud isik
oleks võimalik üheselt tuvastada ja väljastada eksami kohta tunnistus. Eksamineeritava ülesannete
kirjeldust on vaja selleks, et hinnata, kas ülesanded vastavad vastutava isiku ülesannetele ja on alust
tema eksamile lubamiseks. Eksamineeritava kontaktandmed on eelkõige telefoninumber ja e-
postiaadress, et eksamikomisjon saaks võtta vajadusel eksamineeritavaga ühendust, kui eksami
korraldusega seoses midagi muutub. Samuti on kontaktandmeid Politsei- ja Piirivalveametil vaja, et
edastada isikule teade eksamile lubamise ja selle aja või keeldumise kohta, samuti selleks, et saata
eksami positiivse läbimise korral tunnistus.
Eelnõu § 4 lõike 4 kohaselt tuleb taotlusele lisada riigilõivu tasumist tõendav dokument. Riigilõivu
tasumise kontrollimise kiirendamiseks on vaja esitada ka maksekorraldus või muu tõend riigilõivu
tasumise kohta.
Eelnõu § 4 lõikes 5 sätestatakse, et Politsei- ja Piirivalveamet lahendab taotluse 10 tööpäeva jooksul
ning teatab taotlejale ja eksamineeritavale eksami toimumise aja või toimetab kätte keeldumise.
Eksamile lubamise kohta eraldi haldusakti välja ei anta, vaid eksamineeritavale ja taotlejale tehakse
teatavaks eksami toimumise aeg. Kui eksamineeritav ei vasta eksamile lubamise tingimustele, jätab
Politsei- ja Piirivalveamet taotluse rahuldamata. Vastavalt HMS § 43 lõikele 2 tuleb taotluse
rahuldamata jätmise korral anda keeldumine, mis vastab haldusakti tunnustele. Vastavalt HMS § 62
lõikele 5 isikule, kelle taotlus haldusakti andmiseks jäetakse rahuldamata, tehakse
kättetoimetamisega teatavaks haldusakti andmisest keeldumine. Määruses täpsustatakse, et lisaks
taotlejale tehakse keeldumine teatavaks ka eksamineeritavale.
Eelnõu § 4 lõike 6 kohaselt, kui eksamineeritav ei saa määratud ajaks eksamile ilmuda, peab ta
sellest Politsei- ja Piirivalveametit teavitama vähemalt kolm tööpäeva enne eksamiks määratud
kuupäeva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hilisema teavitamise korral eksamiaega ei
muudeta, välja arvatud juhul, kui hilisem teavitamine on tingitud isiku ootamatust haigestumisest või
muust asjaolust, mida isik ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud selle
asjaoluga arvestamist või selle vältimist isikult oodata ning ta esitab selle kohta Politsei- ja
Piirivalveametile asjakohase tõendi. Eksamile ilmumist takistavast asjaolust teatamine on vajalik, et
Politsei- ja Piirivalveamet saaks eksami korraldamist planeerida. Kui isik teatab ette, et ei saa
eksamile ilmuda, või puudub eksamilt mõjuval põhjusel, siis saab ta sooritada eksami uuel Politsei-
ja Piirivalveameti poolt määratud ajal.
Eelnõu § 4 lõike 7 kohaselt, kui eksamineeritav ei ilmu eksamile või ta ei ole oma eksamile
mitteilmumisest ettenähtud aja jooksul Politsei- ja Piirivalveametit teavitanud, loetakse eksam
mittesooritatuks ning eksami eest tasutud riigilõiv kasutatuks. Eksami protokolli märgitakse
„eksamile mitte ilmunud”. Kui eksamineeritav ei ole õigeaegselt teatanud, et ta ei saa eksamile tulla,
loetakse eksam mittesooritatuks. Sellisel juhul võimaldatakse eksamineeritavale korduseksam juba
makstud riigilõivu eest sama taotluse menetlemise raames. Kui isik tahab eksamit sooritada, siis peab
taotleja esitama uue taotluse ja maksma uuesti riigilõivu.
Eelnõu § 5
Eelnõu §-s 5 reguleeritakse eksami ulatust. Eksami ulatus määrab kindlaks, milliseid küsimusi üldse
eksami käigus hinnatakse. Eksam peab hõlmama teadmisi sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist
reguleerivatest õigusaktidest. Sätte rakendamisel peab komisjon koostama küsimused nii, et need
hõlmaksid ainult sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivaid õigusakte, tagaksid adekvaatse
ja ajakohase teadmiste hindamise ning küsimuste põhjal oleksid eksamineeritava teadmised
hinnatavad.
6
Eksami sisu ja küsimuste raskusaste peavad olema kooskõlas hinnatava kompetentsi tasemega. Antud
juhul hinnatakse pelgalt faktiteadmisi, mitte oskusi, arusaamist või analüütilist võimekust. Sellest
tulenevalt tuleb eksami koostamisel vältida küsimusi, mis eeldaksid kõrgema taseme oskusi, nagu:
• mõistmine – õigusaktide sisuline tõlgendamine;
• rakendamine – normide kasutamine hüpoteetilistes olukordades;
• analüüs – seaduste sisu võrdlemine või loogiline seostamine.
Selliste oskuste hindamine ei kuulu eksami eesmärkide hulka ja ületaks määruse § 5 alusel
kehtestatud eksami ulatust.
Eelnõu § 6
Eelnõu § 6 reguleeritakse eksami läbiviimist ja eksamineeritava teadmiste hindamist.
Eelnõu § 6 lõikes 1 kohaselt on eksam kirjalik test. Eksami vastuvõtmisel osalevad komisjoni esimees
ja vähemalt üks komisjoni liige. Eksamikomisjon võtab eksami vastu selleks kohandatud ruumis.
Sõjarelva ja relvasüsteemi käitleva ettevõtja vastutava isiku eksam korraldatakse sarnaselt
relvaeksamiga. See võimaldab neid eksameid viia läbi vajadusel samal ajal ja kasutada politsei
ressurssi tõhusalt. Seetõttu on määruse tasemel määratud kindlaks, et eksam on kirjalik test, mille
vastuvõtmisel osalevad vähemalt eksamikomisjoni esimees ja üks liige.
Eelnõu § 6 lõikes 2 kohaselt võib eksamil kasutada käesoleva määruse § 2 lõikes 2 sätestatud
hindamisjuhendis määratud või lubatud seadmeid ja abimaterjale. Eelkõige puudutab see arvuti või
paberi kasutamist, Riigi Teataja või teiste veebilehtede kasutamist jms. Hindamisjuhendis võib
määrata, et eksamil ei või kasutada üldse muid abivahendeid, peale paberi ja pliiatsi, kui eeldatakse,
et eksamineeritav peab oskama vastata küsimustele peast. Kui eksami sooritamisel on nähtud ette
õigusaktide kasutamine, siis täpsustatakse, kas eksamineeritavatele antakse väljatrükk, võimaldatakse
kasutada arvutisse salvestatud faili või kasutada veebi kaudu Riigi Teatajat.
Eelnõu § 6 lõikes 3 kohaselt on testis 10 - 20 valikvastustega küsimust. Eksami sooritamiseks on
aega 30 - 60 minutit. Eelnõus kavandatakse eksam valikvastustega küsimustega testi vormis
teooriaeksamina. Määruses on antud küsimuste hulga vahemik ja ajavahemik, mille jooksul tuleb
eksam sooritada. Konkreetse küsimuste hulga ja eksami täpse ajalise kestvuse määrab Politsei- ja
Piirivalveameti moodustatav komisjon eksami hindamisjuhendis. See peaks andma piisava ülevaate,
kas isikul on vastutava isikuna töötamiseks vajalikud teadmised sõjarelva ja relvasüsteemi
õigusaktidest.
Eelnõu § 6 lõikes 4 kohaselt loetakse eksam sooritatuks, kui eksamineeritav on vastanud testi
küsimustest õigesti vähemalt 80 protsendile küsimusele. Ettenähtud aja jooksul vastamata jäänud
küsimused loetakse valesti vastatuks. Eksami hindamine kavandatakse sisendipõhisena selliselt, et
eksam on sooritatud, kui vastatud on eksamiks ettenähtud aja jooksul 80% küsimustest õigesti.
Sõltuvalt eksami hindamisjuhendist võib see tähendada, et osaliselt valesti vastatud küsimuste eest
saab ka punkte (nt kui mitme õige vastuse korral on enamus variante õigesti vastatud, siis võib ka
selle vastuse eest punkte saada). Politsei- ja Piirivalveameti moodustatud komisjon määrab täpselt
kindlaks, kuidas eksamiküsimusi hinnatakse ja kui palju punkte iga osaliselt või täielikult õigesti
vastatud küsimuse eest on võimalik saada või kas osaliselt õigesti vastatud küsimused loetakse õigeks
või valeks.
Eelnõu § 6 lõike 5 kohaselt, kui eksamineeritaval ei ole kaasas isikut tõendavat dokumenti, ta on
ilmselgelt joobes või esineb muu eksamineeritava eksamile lubamist takistav mõjuv põhjus, siis ei
lubata eksamineeritavat eksamile. Kui eksamineeritav ei pea kinni eksamikorrast, võib
eksamikomisjon keelata eksamineeritaval eksami jätkamise ning eksam loetakse mitte sooritatuks
(eksamilt kõrvaldamine). Eksamilt kõrvaldamine on formaalne otsus, mille tõttu eksamineeritaval ei
võimaldata üldse sellel päeval eksamitööd kirjutada. Eksamineeritava teadmisi seetõttu eksamilt
kõrvaldamise korral ei hinnata.
7
Eelnõu § 6 lõike 6 kohaselt, kui eksamineeritavat ei lubatud eksamile, eksamineeritav kõrvaldati
eksamilt või ta ei sooritanud eksamit positiivsele tulemusele (edaspidi eksami mittesooritamine), võib
ta sooritada ühe korduseksami. Korduseksami toimumise aja määrab eksamikomisjoni esimees.
Korduseksam võib toimuda mitte varem kui viis tööpäeva pärast eksami mittesooritamist.
Korduseksam on sama eksami sooritamise uus katse. Korduseksam loetakse samaks eksamiks,
millele eksamineeritav algselt lubati, ning talle võimaldatakse sama menetluse raames uus katse
eksamit sooritada. Määruses ei eristata, mis põhjusel isik algset eksamit ei sooritanud – kas ta ei
ilmunud mõjuva põhjuseta eksamile, teda ei lubatud eksamile või ta kõrvaldati eksamilt.
Korduseksami võib sooritada ka eksamineeritav, kes sooritas eksami puudulikule tulemusele ehk
vastas alla 80% küsimustest õigesti. Sellisel juhul on eksamineeritaval võimalik korduseksamiks oma
teadmisi parandada või eksami sooritamise oskust parendada, et sooritada eksam uuel katsel
positiivsele tulemusele. Korduseksamile lubatakse ühe korra. Kui eksamineeritav ei soorita ka teisel
katsel eksamit positiivsele tulemusele, teda ei lubata eksamile või kõrvaldatakse eksamilt, peab
sõjarelva või relvasüsteemi käitlev ettevõtja taotlema uuesti eksamineeritava eksamile lubamist ning
maksma uuesti riigilõivu.
Kui eksamineeritav on teavitanud eksamikomisjoni, et ta ei saa eksamile tulla takistuse tõttu või
puudub mõjuval põhjusel (vt määruse § 4 lg 6), siis eksamineeritavale määratav uus eksami aeg ei
ole korduseksam, vaid esmane eksami sooritamine. Sellisel juhul saab isik sooritada eksami uuel
katsel ilma, et uut taotlust peaks esitama või riigilõivu juurde maksma.
Eelnõu § 6 lõike 7 kohaselt teatatakse eksamitulemusest eksamineeritavale suuliselt kohe pärast
vastuste kontrollimist ja see fikseeritakse eksamiprotokollis.
Eelnõu § 6 lõike 8 kohaselt koostab eksamikomisjon eksamil osalenud taotlejate kohta
eksamiprotokolli. Eksamiprotokolli märgitakse taotleja osalemine eksamil, taotleja kõrvaldamine
eksamilt ja eksamitulemus, samuti põhjendused ulatuses, mis võimaldavad hindamisotsust
kontrollida. Eksamiprotokolli kantud hindamisotsus ja selle põhjendus moodustavad eksamineeritava
suhtes antava haldusakti, mis peab vastama HMS § 55 ja § 56 sätestatud haldusakti tunnustele, st
sisaldama õiguslikku ja faktilist alust ning kaalutlusi.
Eelnõu § 7
Haldusaktiks, mis reguleerib eksamineeritava õigusi, on eksamiprotokollis määratud
hindamistulemus. Kui taotleja või eksamineeritav leiab, et eksami läbiviimise käigus või
eksamiprotokollis määratud hindamisotsusega rikutakse tema õigusi, võib ta esitada vaide HMS-is
sätestatud tingimustel ja korras. Vaie esitatakse ja lahendatakse HMS-is sätestatud korras ning
käesolev säte üksnes viitab sellele korrale. Säte on vajalik, et seostada eksami läbiviimine ja
hindamine HMS-iüldise regulatsiooniga, kuid ei loo erandit üldisest vaide esitamise korrast.
Vaiet lahendavaks haldusorganiks on HMS § 73 lõike 3 kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet ise. Kui
vaie puudutab eksamiküsimusi, siis võib olla vaja kaasata ka neid asutusi, kes osalesid
eksamiküsimuste ja –vastuste ning hindamisjuhendi koostamisel. Eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt võib
Politsei- ja Piirivalveamet kaasata määruse § 2 lõikes 2 nimetatud asutuse vaidemenetlusse, kui vaie
puudutab eksamiküsimusi ja -vastuseid või hindamisjuhendit. Nii on tagatud, et ka vaide lahendamisel
on kaasatud puudutatud asutused ning nende eriteadmised.
Eelnõu § 8
Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt väljastab Politsei- ja Piirivalveamet eksamiprotokolli alusel eksami
positiivsele tulemusele sooritanud eksamineeritavale tõendi. Politsei- ja Piirivalveamet väljastab
tõendi üksnes positiivsele tulemusele sooritanud eksamineeritavale. Tõend ei ole haldusakt, vaid
8
haldusdokument, mis tõendab haldusakti andmist. Haldusaktiks, mis isiku õigusi reguleerib, on
eksamiprotokolli kantud eksamitulemus.
Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt peavad tõendil olema eksamineeritava nimi ja isikukood, eksamitulemus,
eksami sooritamise kuupäev ja eksamikomisjoni esimehe allkiri.
Eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt saadetakse tõend e-posti teel eksamineeritavale ja taotlejale.
Tavapäraselt tehakse eksamineeritavale eksamitulemus teatavaks koheselt pärast eksamitöö
kontrollimist. Eksamiprotokolli koostamine ja tõendi vormistamine võtavad mõned päevad aega.
Seetõttu on lihtsam saata eksamineeritavale ja taotlejale tõend e-posti teel.
Eelnõu § 9
Eelnõu § 9 reguleeritakse määruse rakendamist. Politsei- ja Piirivalveamet korraldab esimese eksami
hiljemalt kuue kuu jooksul alates eelnõukohase määruse jõustumisest. Suhteliselt pikk rakendamise
aeg võimaldab Politsei- ja Piirivalveametil valmistada ette eksamiküsimused ja –vastused ning
hindamisjuhendi ning eksamiks ettevalmistamiseks muud abimaterjalid, nt kordamisküsimused või –
ülesanded jms. Samuti on pikem jõustumise aeg vajalik selleks, et vastutavad isikud saaksid eksamiks
valmistuda.
Eelnõukohase määruse jõustumise ajal sõjarelva ja relvasüsteemi käitleva ettevõtja ettevõttes töötav
või võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav vastutav isik peab saama mõistliku aja eksamiks
valmistumiseks enda põhitöö kõrvalt. Selleks on määruse eelnõus nähtud ette, et hetkel töötav
vastutav isik peab sooritama eksami ühe aasta jooksul eelnõukohase määruse jõustumisest. Kui
vastutav isik ei saanud mõjuval põhjusel käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul
eksamit sooritada, siis võib Politsei- ja Piirivalveamet eksami sooritamise tähtaega pikendada. Selle
tähtaja jooksul ei loeta vastutavat isikut, kes ei ole eksamit sooritanud, nõuetele mitte-vastavaks.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
4.1. Ühtne ja siduv eksamikord sõjarelvade käitlemise eest vastutavatele isikutele
Kirjeldus. Määrus kehtestab selge korra, mille alusel hinnatakse sõjarelvi ja relvasüsteeme käitlevate
ettevõtete vastutavate isikute teadmisi ja pädevust seoses sõjarelvade ja relvasüsteemide
regulatsiooniga. See muudab senise praktika ühtlasemaks ja tagab, et kõik vastutavad isikud läbivad
standardiseeritud teadmiste kontrolli.
Mõju sisu. Kavandatav muudatus loob õigusselge ja ühtlustatud aluse teadmiste hindamiseks ning
välistab senise ebaühtlase tõlgenduse või praktika. Kõik isikud peavad läbima standardiseeritud
teadmiste kontrolli, mis vähendab halduslikku meelevaldsust ning parandab siseturvalisust.
Sihtrühm. Vastutavad isikud
Mõju olulisus. Mõju ei ole oluline, kuna ei pane täiendavate teadmiste omandamise kohustust, vaid
üksnes kontrollitakse nende teadmiste, mis tööülesannete täitmiseks peavad olemas olema,
omandamist enne tööle asumist.
Järeldus. Muudatus tagab riikliku julgeoleku ja avaliku korra huvides nõuetekohase teadmiste
kontrolli ning ettevõtjate tegevuse õiguspärasuse isikuid kõige vähem koormaval tõhusal viisil.
4.2. Politsei- ja Piirivalveameti kui eksami korraldaja määramine
9
Kirjeldus. Määruses sätestatakse selgesõnaliselt, et eksamit korraldab ja eksamiga seotud
haldusmenetluse viib läbi Politsei- ja Piirivalveamet. See loob õigusliku aluse ametile eksamite
tehniliseks ja sisuliseks korraldamiseks ning eksamikomisjoni moodustamiseks.
Mõju sisu. Politsei- ja Piirivalveameti määramine keskseks korraldavaks asutuseks välistab vastutuse
killustatuse, tagab haldusmenetluse läbipaistvuse ja loob selge institutsionaalse raamistikku.
Sihtrühm. Politsei- ja Piirivalveamet (rakendaja)
Mõju olulisus. Mõju puudutab ainult Politsei- ja Piirivalveametit. Olulisus on keskmine, kuid mõju
halduspraktikale on positiivne. Riskiks võib olla täiendav töökoormus Politsei- ja Piirivalveametile,
ent see on maandatav organisatsioonisisese ressursside planeerimisega.
Järeldus. Määrus määrab selgelt vastutava haldusorgani, kelle pädevuses on lahendada kõiki eksami
korraldamisega seotud küsimusi.
4.3. Eksamiprotsessi läbipaistvus ja isiku õiguste tagamine
Kirjeldus. Määrus toob kaasa selged nõuded eksami ülesehitusele, hindamiskriteeriumide
avaldamisele ning dokumenteerimisele. Samuti sätestab see eksamile pääsemise, mittesooritamise,
eksamilt kõrvaldamise ja tõendi väljastamise tingimused. Selline regulatsioon suurendab
läbipaistvust, kaitseb taotleja õigusi ja võimaldab vajadusel eksamitulemusi vaidlustada.
Mõju sisu. Eksamite korraldus muutub selgemaks, arusaadavamaks ja vaidlustatavaks. Sihtrühma
õigusi tugevdavad sätestatud eksamiteade, dokumenteerimine ja põhjendatud otsused. See tagab
õiguspärase ootuse ja haldusmenetluse õiguskaitse tagatised.
Sihtrühm. Eksamil osalevad isikud
Mõju olulisus. Mõju eksamil osalevate isikute õigustele on keskmine. Eksamil osalev isik saab ette
näha, kuidas teda hinnatakse ja kuidas hinne kujuneb. Sellest lähtuvalt oskab paremini eksamiks ette
valmistuda ning mõistab paremini hinnangut oma sooritusele.
Järeldus. Muudatus tugevdab õigusselgust, läbipaistvust ja usaldust eksami läbiviimise ja hindamise
suhtes.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine eeldab järgmisi tegevusi:
• Eksamikorralduse süsteemi loomine ja juurutamine Politsei- ja Piirivalveametis, sealhulgas
eksamite ettevalmistamine ja eksamikomisjoni moodustamine ja menetlustoimingute
läbiviimine.
• Eksami küsimuste ja vastuste, hindamisjuhiste ja vajalike dokumentide (vormid, teated,
protokollid) koostamine, mille viib läbi Politsei- ja Piirivalveamet koostöös Kaitseväe ja
Kaitsepolitseiametiga.
• Eksami korralduslike toimingute läbiviimine vähemalt kaks korda aastas, sh logistika,
eksamiruumi tagamine ning järelevalve.
• Eksamitulemuste haldamine, dokumenteerimine ja tõendite väljastamine.
• Infovahetuse ja juhendmaterjalide koostamine sihtrühmale (nt kodulehe info, korduma
kippuvad küsimused, taotluse juhend).
10
Määruse rakendamine toob kaasa töökoormuse kasvu Politsei- ja Piirivalveametis, mis avaldub tööaja
ja personaliressursi vajaduses eksamite ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks.
Määruse rakendamisel kaasnevaks tuluks on eksamitõendi andmise, eest makstava riigilõivud.
Määruse rakendamisega kaasnevaks kuluks on eelkõige eksami korraldamise ja läbiviimisega seotud
personalikulud, mis kaetakse eelduslikult osaliselt riigilõivu laekumisest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt hakkab määrus
kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või määruses
endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu on saadetud kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning
arvamuse avaldamiseks Kaitseväele, Kaitsepolitseiametile ja Politsei- ja Piirivalveametile.
Kooskõlastamise kõigus märkusi ei esitatud
EELNÕU
26.05.2025
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist
reguleerivate õigusaktide tundmise
eksami korraldaja, ulatus, tingimused ja
läbiviimise kord
Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 8325 lõike 41 alusel.
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määruses reguleeritakse sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate õigusaktide
tundmise eksami (edaspidi eksam) korraldaja, ulatus, tingimused ja läbiviimise kord.
(2) Määrust kohaldatakse relvaseaduse § 8325 lõikes 4 sätestatud sõjarelva ja relvasüsteemi
käitlemist reguleerivate õigusaktide tundmise hindamisel.
(3) Määrust ei kohaldata relvaseaduse § 8325 lõikes 5 sätestatud laskemoona või lahingumoona
käitlemisega seotud kvalifikatsiooni hindamisel.
§ 2. Eksami korraldamine
(1) Eksami ja sellega seotud haldusmenetluse korraldamine on Politsei- ja Piirivalveameti
pädevuses.
(2) Eksamiülesanded ja –vastused ning hindamisjuhendi koostab Politsei- ja Piirivalveamet,
kaasates Kaitseväe ja Kaitsepolitseiameti esindajad. Politsei- ja Piirivalveamet, kaasates
Kaitseväe ja Kaitsepolitseiameti esindajaid, vaatab eksamiülesanded ja –vastused ning
hindamisjuhendi üle iga-aastaselt.
(3) Eksami hindamisjuhend avaldatakse Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel.
§ 3. Eksamikomisjon ja eksami vastuvõtja
(1) Eksamikomisjon moodustatakse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga või
tema volitatud ametniku kirjaliku otsusega. Eksamikomisjonis on vähemalt kaks liiget, kellest
üks on eksamikomisjoni esimees. Komisjoni liikmeks võib nimetada ka teise ametiasutuse
esindaja.
(2) Eksamikomisjoni liige peab tundma sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivaid
õigusakte ning eksami vastuvõtmise metoodikat.
2
§ 4. Eksamile lubamine
(1) Eksamile lubatakse füüsiline isik, kes töötab või asub tööle sõjarelva ja relvasüsteemi
käitleva ettevõtja ettevõttes või osutab võlaõigusliku lepingu alusel sõjarelva ja relvasüsteemi
käitlevale ettevõtjale vastutava isiku ülesannetele vastavat teenust, ning kelle vastavust
relvaseaduse § 8325 lõikes 2 sätestatud tingimustele on eelnevalt kontrollitud (edaspidi
eksamineeritav).
(2) Eksamile lubamiseks esitab sõjarelva ja relvasüsteemi käitlev ettevõtja (edaspidi taotleja)
kirjalikus vormis taotluse Politsei- ja Piirivalveametile.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluses esitatakse järgmised andmed:
1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud andmed;
2) eksamineeritava nimi ja isikukood, ülesannete kirjeldus ning kontaktandmed.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotlusele tuleb lisada riigilõivu tasumist tõendav
dokument.
(5) Politsei- ja Piirivalveamet lahendab taotluse 10 tööpäeva jooksul ning teatab taotlejale ja
eksamineeritavale eksami toimumise aja või toimetab kätte keeldumise.
(6) Kui eksamineeritav ei saa määratud ajaks eksamile ilmuda, peab ta sellest Politsei- ja
Piirivalveametit teavitama vähemalt kolm tööpäeva enne eksamiks määratud kuupäeva
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hilisema teavitamise korral eksamiaega ei
muudeta, välja arvatud juhul, kui hilisem teavitamine on tingitud isiku ootamatust
haigestumisest või muust asjaolust, mida isik ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest
lähtudes ei saanud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist isikult oodata ning ta esitab
selle kohta Politsei- ja Piirivalveametile asjakohase tõendi.
(7) Kui eksamineeritav ei ilmu eksamile või ta ei ole oma eksamile mitteilmumisest ettenähtud
aja jooksul Politsei- ja Piirivalveametit teavitanud, loetakse eksam mittesooritatuks ning eksami
eest tasutud riigilõiv kasutatuks. Eksami protokolli märgitakse „eksamile mitte ilmunud”.
§ 5. Eksami ulatus
Eksam hõlmab teadmisi sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivatest õigusaktidest.
§ 6. Eksami läbiviimine
(1) Eksam on kirjalik test. Eksami vastuvõtmisel osalevad eksamikomisjoni esimees ja
vähemalt üks komisjoni liige. Eksamikomisjon võtab eksami vastu selleks kohandatud ruumis.
(2) Eksamil võib kasutada käesoleva määruse § 2 lõikes 2 sätestatud hindamisjuhises määratud
või lubatud seadmeid ja abimaterjale.
(3) Testis on kümme kuni kakskümmend valikvastustega küsimust. Eksami sooritamiseks on
aega 30 kuni 60 minutit.
(4) Eksam loetakse sooritatuks, kui eksamineeritav on vastanud õigesti vähemalt 80 protsendile
küsimustest. Ettenähtud aja jooksul vastamata jäänud küsimused loetakse valesti vastatuks.
3
(5) Kui eksamineeritaval ei ole kaasas isikut tõendavat dokumenti, tal on ilmsed joobetunnused
või esineb muu eksamineeritava eksamile lubamist takistav mõjuv põhjus, siis ei lubata
eksamineeritavat eksamile. Kui eksamineeritav ei pea kinni eksamikorrast, võib
eksamikomisjon keelata eksamineeritaval eksami jätkamise (edaspidi eksamilt kõrvaldamine)
Eksamile mitte lubamise või eksamilt kõrvaldamise otsustab eksamikomisjoni esimees.
(6) Kui eksamineeritavat ei lubatud eksamile, eksamineeritav kõrvaldati eksamilt või ta ei
sooritanud eksamit positiivsele tulemusele (edaspidi eksami mittesooritamine), võib ta
sooritada ühe korduseksami. Korduseksami toimumise aja määrab eksamikomisjoni esimees.
Korduseksam võib toimuda mitte varem kui viis tööpäeva pärast eksami mittesooritamist.
(7) Eksamitulemusest teatatakse eksamineeritavale suuliselt kohe pärast vastuste kontrollimist
ja see fikseeritakse eksamiprotokollis.
(8) Eksamikomisjon koostab eksamil osalenud eksamineeritavate kohta eksamiprotokolli.
Eksamiprotokolli märgitakse eksamineeritava osalemine eksamil, tema kõrvaldamine eksamilt
ja eksamitulemus, samuti põhjendused ulatuses, mis võimaldavad hindamisotsust kontrollida.
§ 7. Eksami vaidlustamine
(1) Kui taotleja või eksamineeritav leiab, et eksami läbiviimise käigus või eksamiprotokollis
määratud hindamisotsusega rikutakse tema õigusi, siis võib ta esitada vaide Politsei- ja
Piirivalveametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib kaasata käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud asutused
vaidemenetlusse, kui vaie puudutab eksamiküsimusi ja -vastuseid või hindamisjuhiseid.
§ 8. Eksami tõend
(1) Politsei- ja Piirivalveamet väljastab eksamiprotokolli alusel eksami positiivsele tulemusele
sooritanud eksamineeritavale tõendi.
(2) Tõendile kantakse vähemalt järgmised andmed:
1) eksamineeritava nimi ja isikukood;
2) eksamitulemus;
3) eksami sooritamise kuupäev;
4) eksamikomisjoni esimehe allkiri.
(3) Tõend saadetakse e-posti teel eksamineeritavale ja taotlejale.
§ 9. Määruse rakendamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet korraldab esimese eksami hiljemalt kuue kuu jooksul määruse
jõustumisest.
(2) Käesoleva määruse jõustumise ajal sõjarelva ja relvasüsteemi käitleva ettevõtja ettevõttes
töötav või võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav vastutav isik peab sooritama eksami ühe
aasta jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Kui vastutav isik ei saanud mõjuval põhjusel
käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul eksamit sooritada, siis võib Politsei-
ja Piirivalveamet eksami sooritamise tähtaega pikendada.
4
Kristen Michal
Peaminister
Hanno Pevkur
Kaitseminister
Keit Kasemets
Riigisekretär
1
26.05.2025
Vabariigi Valitsuse määruse „Sõjarelva ja relvasüsteemi
käitlemist reguleerivate õigusaktide tundmise eksami
korraldaja, ulatus, tingimused ja läbiviimise kord“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõukohase määrusega reguleeritakse sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate
õigusaktide tundmise eksami korraldajat, ulatust, tingimusi ja läbiviimise korda. Eksamil hinnatakse
vastutava isiku õigusalaseid teadmisi sõjarelvade ning laske- ja lahingumoonaga seotud nõuete
valdkonnas. Eksami positiivsele hindele sooritamine on vastutava isikuna tegutsemise õiguslikuks
eelduseks. Eksam tuleb sooritada korduvalt iga viie aasta järel. Eksamit korraldab Politsei- ja
Piirivalveamet, kes valmistab koostöös teiste puudutatud asutustega ette eksamiküsimused ja –
vastused, hindamisjuhendi ning moodustab eksami läbiviimiseks eksamikomisjoni.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakond koostöös Siseministeeriumi
ja tema valitsemisala asutuste ja Kaitseväega. Eelnõu normitehnilise kontrolli on teinud
Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Sander Põllumäe
([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja algtekstid on keeleliselt toimetanud
Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on koostatud Riigikogus 20.11.2024 vastu võetud relvaseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse1 § 1 punktides 19 – 22 tehtavate muudatustest lähtuvalt.
Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu nr 468 SE2
teise lugemise käigus täiendati eelnõu punktidega 19 – 22, mis reguleerivad sõjarelva ja relvasüsteemi
käitleva ettevõtja vastutavale isikule esitatavaid nõudeid, sh eksami sooritamise kohustust.
Muudatuse kohta on antud järgmine selgitus: „Vastutava isiku tegevus ei eeldada kvalifikatsiooni (vt
KutS § 3 p 5), vaid oluline on tagada, et enne tööülesannete täitmisele asumist ning perioodiliselt viie
aasta järel hinnatakse vastutava isiku teadmisi sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemise õigusaktide
tundmise ning, kui ettevõtja tegeleb sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega, siis
laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud õigusaktidest. Tegemist on ühe teadmise
hindamisega, mitte tervikliku kutsealal nõutava kutseoskuse tõendamise ehk kvalifikatsiooniga.
Sellest tulenevalt on sätet muudetud tervikuna ja jäetud välja kvalifikatsiooni nõue, samuti loobutud
varasemas ettepanekus sisaldunud pädevustunnistuse nõudest. Vastutava isiku õigusteadmisi
sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemise õigusaktide tundmist kontrollitakse eksami käigus.“ (vt eelnõu
teise lugemise seletuskiri, muudatusettepanek nr 2)
Eelnõu ei ole seotud koalitsioonilepingu ega Vabariigi Valitsuse tegevuskavas sätestatud
eesmärkidega.
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/112122024001. 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6af5a052-2757-4a32-8048-7cc285580339/relvaseaduse-muutmise-
ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/
2
Eelnõus ei muudeta kehtivat määrust.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 9 paragrahvist.
Eelnõu § 1
Eelnõukohases määruses reguleeritakse sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate
õigusaktide tundmise eksami korraldaja, ulatus, tingimused ning kord. Määrus on antud relvaseaduse
(RelvS) 01.01.2025 jõustunud redaktsiooni § 8325 lg 41 alusel, mille kohaselt kehtestab Vabariigi
Valitsus määrusega sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate õigusaktide tundmise eksami
korraldaja, ulatuse, tingimused ning läbiviimise korra. Tegemist on kohustusliku volitusnormiga,
mille kohaselt on Vabariigi Valitsus kohustatud määruse andma. Tegemist on praeter legem
määrusega, sest seadus ei määra kindlaks eksami korraldajat, ulatust, sisu ega korraldust.
Volitusnormi kohaselt tuleb määruses reguleerida järgmised asjaolud: 1) eksami ulatus, st milliste
õigusteadmiste kohta eksam tuleb sooritada; 2) eksami korraldaja, st milline asutus vastutab eksami
ettevalmistamise ja läbiviimise eest; 3) eksami tingimused, st kuidas sisuliselt toimub
eksamineeritava õigusteadmiste hindamine, ning 4) eksami kord, st kuidas eksam menetluslikult läbi
viiakse. Määrusega reguleeritakse eksami läbiviimine ulatuses, mis puudutab taotleja ja
eksamineeritava õigusi ja kohustusi. Eksami ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud
töökorralduslikud küsimused lahendatakse Politsei- ja Piirivalveameti või eksamikomisjoni poolt
koostatavate dokumentidega. Eksamiga seotud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse
seadust.
Eelnõu § 1 lõikes 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala vastavalt volitusnormile (vt eespool).
Riigikohus on korduvalt rõhutanud määruste reguleerimisala täpse määratlemise vajadust.
Volitusnormiga luuakse materiaalõiguslik alus isiku põhiõiguste riivamiseks. Seetõttu, tulenevalt
seadusereservatsiooni nõudest, peab volitusnormi reguleerimisala olema täpselt määratletud ning
sellest peab nähtuma haldustegevuse sisu, ulatus ja maht (RKHKo 13.11.2009, 3-3-1-63-09, p 14).
Sellest tulenevalt on määruse reguleerimisala sõnastamisel lähtutud volitusnormi sõnastusest.
Eelnõu § 1 lõikes 2 sätestatakse: „Määrust kohaldatakse relvaseaduse § 8325 lõikes 4 sätestatud
sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate õigusaktide tundmise hindamisel.“ Selle sättega
kitsendatakse määruse isikulist ja sisulist kohaldamisala, määrates, et määrust kohaldatakse üksnes
relvaseaduse § 8325 lõikes 4 nimetatud teadmiste hindamisel. See säte seob määruse sisuliselt
seadusliku alusega ja takistab selle laiendamist isikutele, keda ei ole seaduses nimetatud.
Rakendamisel tuleb kontrollida, kas eksamineeritava puhul esineb just see õiguslik alus, mille alusel
eksami kohustus tuleneb.
Eelnõu § 1 lõikes 3 sätestatakse: „Määrust ei kohaldata relvaseaduse § 8325 lõikes 5 sätestatud
laskemoona või lahingumoona käitlemisega seotud kvalifikatsiooni hindamisel.“ Määrust ei
kohaldata relvaseaduse § 8325 lõikes 5 nimetatud juhtudel. Tegemist on selgelt sõnastatud negatiivse
normiga, mis välistab topelt-reguleerimise ja õigusselgusetuse. Selle lõike kohaldamisel tuleb
Politsei- ja Piirivalveametil veenduda, kas eksamineeritav kuulub relvaseaduse § 8325 lõike 5
reguleerimisalasse.
Vastavalt lõhkematerjaliseaduse (LMS) § 22 ja § 23 kasutatakse vastutava isiku pädevuse
tõendamiseks kutsetunnistust või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti antud
pädevustunnistust. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet korraldab vajadusel ka eksami või
3
hindab väljaõppe ja kogemuse põhjal pädevust ilma eksamita. Välisriigis omandatud pädevust
tunnustab samuti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Pädevustunnistus kehtib kuni viis aastat ja seda saab pikendada, kui kompetentsus on säilinud ning
on läbitud nõutav täiendusõpe. Tunnistus võib kehtetuks muutuda, kui isik ei tööta valdkonnas, rikub
nõudeid või põhjustab tõsiseid rikkumisi. Teatud juhtudel kehtib taotlemise keeld ühe aasta jooksul.
Eelnõu § 2
Eelnõu §-s 2 reguleeritakse eksami korraldamist.
Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on eksami ja sellega seotud haldusmenetluse korraldamine Politsei- ja
Piirivalveameti pädevuses. See säte tagab, et eksami korraldamise eest vastutav pädev haldusorgan
on selgelt kindlaks määratud. Politsei- ja Piirivalveamet teostab riiklikku järelevalvet relvaseaduse
rakendamise üle ning seetõttu on ka vastutava isiku teadmiste kontroll nende ülesandeks.
Eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt koostab eksamiülesanded ja –vastused ning hindamisjuhendi Politsei- ja
Piirivalveamet, kaasates Kaitseväe ja Kaitsepolitseiameti esindajad. Politsei- ja Piirivalveamet,
kaasates Kaitseväe ja Kaitsepolitseiameti esindajaid, vaatab eksamiülesanded ja –vastused ning
hindamisjuhendit üle iga-aastaselt. Politsei- ja Piirivalveamet võib moodustada eksamiküsimuste ja
–vastuste ning hindamisjuhendi koostamiseks töögrupi või ametisisese komisjoni, mille koosseisu
kuuluvad eksamist puudutatud ametkondade – lisaks Politsei- ja Piirivalveametile ka
Kaitsepolitseiameti ja Kaitseväe – esindajad. Nii on võimalik kõigi puudutatud ametkondade
huvidega arvestada ning eksamitöö tagab vajalike teadmiste kontrolli kõigi kolme ametkonna
aspektist. Töörühma, komisjoni või muu tööorgani moodustamine on Politsei- ja Piirivalveameti, kui
eksami korraldaja, ülesanne, milleks ei pea eraldi volitust andma. Lisaks määruses sõnaselgelt
nimetatud ametitele võib Politsei- ja Piirivalveamet vajadusel kaasata ka muid asjatundjaid ja teiste
asutuste esindajaid, kuid Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi peavad olema esindatud.
Eelnõu § 2 lõike 3 kohaselt avaldatakse hindamisjuhised Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel.
Hindamisjuhendi avaldamise eesmärk on tagada, et kõik isikud, kes plaanivad eksamit sooritada, ning
eksami juba sooritanud isikud, kes soovivad kontrollida oma hindamise õiguspärasust, saavad
hindamisjuhendiga vaevata ja viivitamatult tutvuda – ilma vajaduseta esitada selleks eraldi
teabenõuet.
Hindamisjuhend täidab kaht rolli:
• eksamikomisjonile suunatud osa (nt juhised hindamisele ja eksami läbiviimisele) on
käsitletavad halduseeskirjadena, mis suunavad haldusorgani sisetegevust;
• eksamineeritavatele suunatud osa (nt nõuded käitumisele eksami ajal) on käsitletavad
üldkorraldusena, kuna need on üldkohaldatavad ja mõjutavad vahetult isikute õigusi ja
kohustusi.
Hindamisjuhendi avalikustamine veebilehel tagab läbipaistvuse ning välistab vajaduse edastada neid
igale taotlejale ja eksamineeritavale. See lihtsustab menetlust ja tagab õigusselguse nii eksami
korraldajale kui ka eksamil osalejale. Siiski võiks hea haldustava järgimisel eksami toimumise ajast
teavitamisel viidata, et eksamit puudutav info on saadaval vastaval veebilehel.
Eelnõu § 3
Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt moodustatakse eksamikomisjon Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori
käskkirjaga või tema volitatud ametniku kirjaliku otsusega. Eksamikomisjonis on vähemalt kaks
liiget, kellest üks on eksamikomisjoni esimees. Komisjoni liikmeks võib nimetada ka teise
ametiasutuse esindaja. Eksamikomisjon on Politsei- ja Piirivalveameti tööorgan, mille ülesanne on
eksam läbi viia ja hinnata eksamitööd vastavalt hindamisjuhendile. Eksamikomisjoni kuuluvad
4
vähemalt esimees ja üks liige. Eksamikomisjoni liikmed määrab kindlaks Politsei- ja Piirivalveamet
kaalutlusõiguse alusel.
Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt peab eksamikomisjoni liige tundma sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist
reguleerivaid õigusakte ning eksami vastuvõtmise metoodikat. Eksamikomisjoni liikmed ei koosta
küll eksamiküsimusi ega –vastuseid, kuid peavad teadma sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist
reguleerivaid õigusakte niivõrd, et oskaksid vastata eksami käigus eksamineeritavate küsimustele
eksamiküsimuste ja vastusevariantide kohta.
Eelnõu § 4
Eelnõu §-s 4 reguleeritakse eksamile lubamise tingimusi ja korda.
Eelnõu § 4 lõike 1 sätestatakse, et eksamile lubatakse füüsiline isik, kes töötab või asub tööle
sõjarelva ja relvasüsteemi käitleva ettevõtja ettevõttes või osutab võlaõigusliku lepingu alusel
sõjarelva ja relvasüsteemi käitlevale ettevõtjale vastutava isiku ülesannetele vastavat teenust, ning
kelle vastavust relvaseaduse § 8325 lõikes 2 sätestatud tingimustele on eelnevalt kontrollitud. Sätte
eesmärk on piirata eksamile pääsevate isikute ringi üksnes nendega, kes on tegelikult seotud vastutava
isiku ülesannete täitmisega.
Sätte kohaselt lubatakse eksamile ainult füüsiline isik, kes:
• töötab või asub tööle sõjarelva või relvasüsteemi käitleva ettevõtja juures või
• osutab teenust vastutava isiku ülesannetega seotud tööks võlaõigusliku lepingu alusel,
ning
• kelle vastavust relvaseaduse § 83²⁵ lõikes 2 toodud tingimustele on eelnevalt kontrollitud.
See tähendab, et eksamit ei saa sooritada iga soovija, vaid ainult need, kes on töö- või teenussuhtes
või muus lepingulises suhtes sõjarelva või relvasüsteemi käitleva ettevõtjaga. Rakendamisel tuleb
Politsei- ja Piirivalveametil hinnata töö- või teenussuhet või muud lepingulist suhet ja selle seotust
vastutava isiku ülesannetega taotluse andmete alusel.
Vastutava isiku muudele seaduse nõuetele vastavus tehakse kindlaks eraldi haldusmenetluses ja, kui
taotleja ei ole veel esitanud uut tegevusloa taotlust, millega jätkab senine vastutav isik või
majandustegevuse seadustiku üldosa seadus § 30 lg 1 kohast teadet uue vastutava isiku kaasamiseks,
tuleb seda teha ning eksamit saab taotleda pärast vastava taotluse lahendamist või vähemalt peale
teise haldusmenetluse raames tehtava taustakontrolli tulemuse selgumist.
Eelnõu § 4 lõikes 2 sätestatakse, et eksamile lubamiseks esitab sõjarelva ja relvasüsteemi käitlev
ettevõtja kirjalikus vormis taotluse Politsei- ja Piirivalveametile. Menetluse kord on reguleeritud
selliselt, et taotluse esitab sõjarelva ja relvasüsteemi käitlev ettevõtja, kellel on töö- või muu
võlaõiguslik suhe vastutava isikuga. See tagab, et eksamile suunatakse üksnes need inimesed, kellega
sõjarelva ja relvasüsteemi käitlev ettevõtja on sõlminud või kavatseb sõlmida töölepingu või
võlaõigusliku lepingu vastutava isiku ülesannete täitmiseks. Isiku enda nõusolekut Politsei- ja
Piirivalveameti poolt eraldi ei küsita, vaid see nõusolek tuleneb temaga sõlmitud töö- või
võlaõiguslikust lepingust. Isiku vastavust vastutava isiku nõuetele hinnatakse väljaspool eksamile
lubamise haldusmenetlust ettevõtja poolt või tema majandustegevuse suhtes toimuvas riikliku
järelevalve meetme kohaldamise haldusmenetluses. Sättes on kehtestatud taotluse esitamise kohustus
ning taotlusele esitatav vorminõue – taotlus tuleb esitada kirjalikus vormis. See tagab
haldusmenetluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Politsei- ja Piirivalveamet peab taotluse
registreerima ja säilitama eksamiga seotud haldusmenetluse materjalides.
Eelnõu § 4 lõikes 3 kohaselt tuleb vastutava isiku eksamile lubamiseks esitatavas taotluses esitada
järgmised andmed: 1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud andmed; 2) eksamineeritava
nimi ja isikukood, ülesannete kirjeldus ning kontaktandmed. Haldusmenetluse seadustiku (edaspidi
HMS) § 14 lg 3 kohaselt peab kirjalik taotlus sisaldama: 1) esitaja nime; 2) taotluse selgelt sõnastatud
5
sisu; 3) taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja allkirja; 4) haldusakti või muu dokumendi
kättetoimetamise soovitavat viisi ning selleks vajalikke kontaktandmeid; 5) muid õigusaktidega
ettenähtud andmeid. Lisaks on vaja taotluses esitada eksamineeritava nimi ja isikukood, ülesannete
kirjeldus ning kontaktandmed. Eksamineeritava isikukoodi on vaja selleks, et eksamile ilmunud isik
oleks võimalik üheselt tuvastada ja väljastada eksami kohta tunnistus. Eksamineeritava ülesannete
kirjeldust on vaja selleks, et hinnata, kas ülesanded vastavad vastutava isiku ülesannetele ja on alust
tema eksamile lubamiseks. Eksamineeritava kontaktandmed on eelkõige telefoninumber ja e-
postiaadress, et eksamikomisjon saaks võtta vajadusel eksamineeritavaga ühendust, kui eksami
korraldusega seoses midagi muutub. Samuti on kontaktandmeid Politsei- ja Piirivalveametil vaja, et
edastada isikule teade eksamile lubamise ja selle aja või keeldumise kohta, samuti selleks, et saata
eksami positiivse läbimise korral tunnistus.
Eelnõu § 4 lõike 4 kohaselt tuleb taotlusele lisada riigilõivu tasumist tõendav dokument. Riigilõivu
tasumise kontrollimise kiirendamiseks on vaja esitada ka maksekorraldus või muu tõend riigilõivu
tasumise kohta.
Eelnõu § 4 lõikes 5 sätestatakse, et Politsei- ja Piirivalveamet lahendab taotluse 10 tööpäeva jooksul
ning teatab taotlejale ja eksamineeritavale eksami toimumise aja või toimetab kätte keeldumise.
Eksamile lubamise kohta eraldi haldusakti välja ei anta, vaid eksamineeritavale ja taotlejale tehakse
teatavaks eksami toimumise aeg. Kui eksamineeritav ei vasta eksamile lubamise tingimustele, jätab
Politsei- ja Piirivalveamet taotluse rahuldamata. Vastavalt HMS § 43 lõikele 2 tuleb taotluse
rahuldamata jätmise korral anda keeldumine, mis vastab haldusakti tunnustele. Vastavalt HMS § 62
lõikele 5 isikule, kelle taotlus haldusakti andmiseks jäetakse rahuldamata, tehakse
kättetoimetamisega teatavaks haldusakti andmisest keeldumine. Määruses täpsustatakse, et lisaks
taotlejale tehakse keeldumine teatavaks ka eksamineeritavale.
Eelnõu § 4 lõike 6 kohaselt, kui eksamineeritav ei saa määratud ajaks eksamile ilmuda, peab ta
sellest Politsei- ja Piirivalveametit teavitama vähemalt kolm tööpäeva enne eksamiks määratud
kuupäeva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hilisema teavitamise korral eksamiaega ei
muudeta, välja arvatud juhul, kui hilisem teavitamine on tingitud isiku ootamatust haigestumisest või
muust asjaolust, mida isik ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud selle
asjaoluga arvestamist või selle vältimist isikult oodata ning ta esitab selle kohta Politsei- ja
Piirivalveametile asjakohase tõendi. Eksamile ilmumist takistavast asjaolust teatamine on vajalik, et
Politsei- ja Piirivalveamet saaks eksami korraldamist planeerida. Kui isik teatab ette, et ei saa
eksamile ilmuda, või puudub eksamilt mõjuval põhjusel, siis saab ta sooritada eksami uuel Politsei-
ja Piirivalveameti poolt määratud ajal.
Eelnõu § 4 lõike 7 kohaselt, kui eksamineeritav ei ilmu eksamile või ta ei ole oma eksamile
mitteilmumisest ettenähtud aja jooksul Politsei- ja Piirivalveametit teavitanud, loetakse eksam
mittesooritatuks ning eksami eest tasutud riigilõiv kasutatuks. Eksami protokolli märgitakse
„eksamile mitte ilmunud”. Kui eksamineeritav ei ole õigeaegselt teatanud, et ta ei saa eksamile tulla,
loetakse eksam mittesooritatuks. Sellisel juhul võimaldatakse eksamineeritavale korduseksam juba
makstud riigilõivu eest sama taotluse menetlemise raames. Kui isik tahab eksamit sooritada, siis peab
taotleja esitama uue taotluse ja maksma uuesti riigilõivu.
Eelnõu § 5
Eelnõu §-s 5 reguleeritakse eksami ulatust. Eksami ulatus määrab kindlaks, milliseid küsimusi üldse
eksami käigus hinnatakse. Eksam peab hõlmama teadmisi sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist
reguleerivatest õigusaktidest. Sätte rakendamisel peab komisjon koostama küsimused nii, et need
hõlmaksid ainult sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivaid õigusakte, tagaksid adekvaatse
ja ajakohase teadmiste hindamise ning küsimuste põhjal oleksid eksamineeritava teadmised
hinnatavad.
6
Eksami sisu ja küsimuste raskusaste peavad olema kooskõlas hinnatava kompetentsi tasemega. Antud
juhul hinnatakse pelgalt faktiteadmisi, mitte oskusi, arusaamist või analüütilist võimekust. Sellest
tulenevalt tuleb eksami koostamisel vältida küsimusi, mis eeldaksid kõrgema taseme oskusi, nagu:
• mõistmine – õigusaktide sisuline tõlgendamine;
• rakendamine – normide kasutamine hüpoteetilistes olukordades;
• analüüs – seaduste sisu võrdlemine või loogiline seostamine.
Selliste oskuste hindamine ei kuulu eksami eesmärkide hulka ja ületaks määruse § 5 alusel
kehtestatud eksami ulatust.
Eelnõu § 6
Eelnõu § 6 reguleeritakse eksami läbiviimist ja eksamineeritava teadmiste hindamist.
Eelnõu § 6 lõikes 1 kohaselt on eksam kirjalik test. Eksami vastuvõtmisel osalevad komisjoni esimees
ja vähemalt üks komisjoni liige. Eksamikomisjon võtab eksami vastu selleks kohandatud ruumis.
Sõjarelva ja relvasüsteemi käitleva ettevõtja vastutava isiku eksam korraldatakse sarnaselt
relvaeksamiga. See võimaldab neid eksameid viia läbi vajadusel samal ajal ja kasutada politsei
ressurssi tõhusalt. Seetõttu on määruse tasemel määratud kindlaks, et eksam on kirjalik test, mille
vastuvõtmisel osalevad vähemalt eksamikomisjoni esimees ja üks liige.
Eelnõu § 6 lõikes 2 kohaselt võib eksamil kasutada käesoleva määruse § 2 lõikes 2 sätestatud
hindamisjuhendis määratud või lubatud seadmeid ja abimaterjale. Eelkõige puudutab see arvuti või
paberi kasutamist, Riigi Teataja või teiste veebilehtede kasutamist jms. Hindamisjuhendis võib
määrata, et eksamil ei või kasutada üldse muid abivahendeid, peale paberi ja pliiatsi, kui eeldatakse,
et eksamineeritav peab oskama vastata küsimustele peast. Kui eksami sooritamisel on nähtud ette
õigusaktide kasutamine, siis täpsustatakse, kas eksamineeritavatele antakse väljatrükk, võimaldatakse
kasutada arvutisse salvestatud faili või kasutada veebi kaudu Riigi Teatajat.
Eelnõu § 6 lõikes 3 kohaselt on testis 10 - 20 valikvastustega küsimust. Eksami sooritamiseks on
aega 30 - 60 minutit. Eelnõus kavandatakse eksam valikvastustega küsimustega testi vormis
teooriaeksamina. Määruses on antud küsimuste hulga vahemik ja ajavahemik, mille jooksul tuleb
eksam sooritada. Konkreetse küsimuste hulga ja eksami täpse ajalise kestvuse määrab Politsei- ja
Piirivalveameti moodustatav komisjon eksami hindamisjuhendis. See peaks andma piisava ülevaate,
kas isikul on vastutava isikuna töötamiseks vajalikud teadmised sõjarelva ja relvasüsteemi
õigusaktidest.
Eelnõu § 6 lõikes 4 kohaselt loetakse eksam sooritatuks, kui eksamineeritav on vastanud testi
küsimustest õigesti vähemalt 80 protsendile küsimusele. Ettenähtud aja jooksul vastamata jäänud
küsimused loetakse valesti vastatuks. Eksami hindamine kavandatakse sisendipõhisena selliselt, et
eksam on sooritatud, kui vastatud on eksamiks ettenähtud aja jooksul 80% küsimustest õigesti.
Sõltuvalt eksami hindamisjuhendist võib see tähendada, et osaliselt valesti vastatud küsimuste eest
saab ka punkte (nt kui mitme õige vastuse korral on enamus variante õigesti vastatud, siis võib ka
selle vastuse eest punkte saada). Politsei- ja Piirivalveameti moodustatud komisjon määrab täpselt
kindlaks, kuidas eksamiküsimusi hinnatakse ja kui palju punkte iga osaliselt või täielikult õigesti
vastatud küsimuse eest on võimalik saada või kas osaliselt õigesti vastatud küsimused loetakse õigeks
või valeks.
Eelnõu § 6 lõike 5 kohaselt, kui eksamineeritaval ei ole kaasas isikut tõendavat dokumenti, ta on
ilmselgelt joobes või esineb muu eksamineeritava eksamile lubamist takistav mõjuv põhjus, siis ei
lubata eksamineeritavat eksamile. Kui eksamineeritav ei pea kinni eksamikorrast, võib
eksamikomisjon keelata eksamineeritaval eksami jätkamise ning eksam loetakse mitte sooritatuks
(eksamilt kõrvaldamine). Eksamilt kõrvaldamine on formaalne otsus, mille tõttu eksamineeritaval ei
võimaldata üldse sellel päeval eksamitööd kirjutada. Eksamineeritava teadmisi seetõttu eksamilt
kõrvaldamise korral ei hinnata.
7
Eelnõu § 6 lõike 6 kohaselt, kui eksamineeritavat ei lubatud eksamile, eksamineeritav kõrvaldati
eksamilt või ta ei sooritanud eksamit positiivsele tulemusele (edaspidi eksami mittesooritamine), võib
ta sooritada ühe korduseksami. Korduseksami toimumise aja määrab eksamikomisjoni esimees.
Korduseksam võib toimuda mitte varem kui viis tööpäeva pärast eksami mittesooritamist.
Korduseksam on sama eksami sooritamise uus katse. Korduseksam loetakse samaks eksamiks,
millele eksamineeritav algselt lubati, ning talle võimaldatakse sama menetluse raames uus katse
eksamit sooritada. Määruses ei eristata, mis põhjusel isik algset eksamit ei sooritanud – kas ta ei
ilmunud mõjuva põhjuseta eksamile, teda ei lubatud eksamile või ta kõrvaldati eksamilt.
Korduseksami võib sooritada ka eksamineeritav, kes sooritas eksami puudulikule tulemusele ehk
vastas alla 80% küsimustest õigesti. Sellisel juhul on eksamineeritaval võimalik korduseksamiks oma
teadmisi parandada või eksami sooritamise oskust parendada, et sooritada eksam uuel katsel
positiivsele tulemusele. Korduseksamile lubatakse ühe korra. Kui eksamineeritav ei soorita ka teisel
katsel eksamit positiivsele tulemusele, teda ei lubata eksamile või kõrvaldatakse eksamilt, peab
sõjarelva või relvasüsteemi käitlev ettevõtja taotlema uuesti eksamineeritava eksamile lubamist ning
maksma uuesti riigilõivu.
Kui eksamineeritav on teavitanud eksamikomisjoni, et ta ei saa eksamile tulla takistuse tõttu või
puudub mõjuval põhjusel (vt määruse § 4 lg 6), siis eksamineeritavale määratav uus eksami aeg ei
ole korduseksam, vaid esmane eksami sooritamine. Sellisel juhul saab isik sooritada eksami uuel
katsel ilma, et uut taotlust peaks esitama või riigilõivu juurde maksma.
Eelnõu § 6 lõike 7 kohaselt teatatakse eksamitulemusest eksamineeritavale suuliselt kohe pärast
vastuste kontrollimist ja see fikseeritakse eksamiprotokollis.
Eelnõu § 6 lõike 8 kohaselt koostab eksamikomisjon eksamil osalenud taotlejate kohta
eksamiprotokolli. Eksamiprotokolli märgitakse taotleja osalemine eksamil, taotleja kõrvaldamine
eksamilt ja eksamitulemus, samuti põhjendused ulatuses, mis võimaldavad hindamisotsust
kontrollida. Eksamiprotokolli kantud hindamisotsus ja selle põhjendus moodustavad eksamineeritava
suhtes antava haldusakti, mis peab vastama HMS § 55 ja § 56 sätestatud haldusakti tunnustele, st
sisaldama õiguslikku ja faktilist alust ning kaalutlusi.
Eelnõu § 7
Haldusaktiks, mis reguleerib eksamineeritava õigusi, on eksamiprotokollis määratud
hindamistulemus. Kui taotleja või eksamineeritav leiab, et eksami läbiviimise käigus või
eksamiprotokollis määratud hindamisotsusega rikutakse tema õigusi, võib ta esitada vaide HMS-is
sätestatud tingimustel ja korras. Vaie esitatakse ja lahendatakse HMS-is sätestatud korras ning
käesolev säte üksnes viitab sellele korrale. Säte on vajalik, et seostada eksami läbiviimine ja
hindamine HMS-iüldise regulatsiooniga, kuid ei loo erandit üldisest vaide esitamise korrast.
Vaiet lahendavaks haldusorganiks on HMS § 73 lõike 3 kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet ise. Kui
vaie puudutab eksamiküsimusi, siis võib olla vaja kaasata ka neid asutusi, kes osalesid
eksamiküsimuste ja –vastuste ning hindamisjuhendi koostamisel. Eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt võib
Politsei- ja Piirivalveamet kaasata määruse § 2 lõikes 2 nimetatud asutuse vaidemenetlusse, kui vaie
puudutab eksamiküsimusi ja -vastuseid või hindamisjuhendit. Nii on tagatud, et ka vaide lahendamisel
on kaasatud puudutatud asutused ning nende eriteadmised.
Eelnõu § 8
Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt väljastab Politsei- ja Piirivalveamet eksamiprotokolli alusel eksami
positiivsele tulemusele sooritanud eksamineeritavale tõendi. Politsei- ja Piirivalveamet väljastab
tõendi üksnes positiivsele tulemusele sooritanud eksamineeritavale. Tõend ei ole haldusakt, vaid
8
haldusdokument, mis tõendab haldusakti andmist. Haldusaktiks, mis isiku õigusi reguleerib, on
eksamiprotokolli kantud eksamitulemus.
Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt peavad tõendil olema eksamineeritava nimi ja isikukood, eksamitulemus,
eksami sooritamise kuupäev ja eksamikomisjoni esimehe allkiri.
Eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt saadetakse tõend e-posti teel eksamineeritavale ja taotlejale.
Tavapäraselt tehakse eksamineeritavale eksamitulemus teatavaks koheselt pärast eksamitöö
kontrollimist. Eksamiprotokolli koostamine ja tõendi vormistamine võtavad mõned päevad aega.
Seetõttu on lihtsam saata eksamineeritavale ja taotlejale tõend e-posti teel.
Eelnõu § 9
Eelnõu § 9 reguleeritakse määruse rakendamist. Politsei- ja Piirivalveamet korraldab esimese eksami
hiljemalt kuue kuu jooksul alates eelnõukohase määruse jõustumisest. Suhteliselt pikk rakendamise
aeg võimaldab Politsei- ja Piirivalveametil valmistada ette eksamiküsimused ja –vastused ning
hindamisjuhendi ning eksamiks ettevalmistamiseks muud abimaterjalid, nt kordamisküsimused või –
ülesanded jms. Samuti on pikem jõustumise aeg vajalik selleks, et vastutavad isikud saaksid eksamiks
valmistuda.
Eelnõukohase määruse jõustumise ajal sõjarelva ja relvasüsteemi käitleva ettevõtja ettevõttes töötav
või võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav vastutav isik peab saama mõistliku aja eksamiks
valmistumiseks enda põhitöö kõrvalt. Selleks on määruse eelnõus nähtud ette, et hetkel töötav
vastutav isik peab sooritama eksami ühe aasta jooksul eelnõukohase määruse jõustumisest. Kui
vastutav isik ei saanud mõjuval põhjusel käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul
eksamit sooritada, siis võib Politsei- ja Piirivalveamet eksami sooritamise tähtaega pikendada. Selle
tähtaja jooksul ei loeta vastutavat isikut, kes ei ole eksamit sooritanud, nõuetele mitte-vastavaks.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
4.1. Ühtne ja siduv eksamikord sõjarelvade käitlemise eest vastutavatele isikutele
Kirjeldus. Määrus kehtestab selge korra, mille alusel hinnatakse sõjarelvi ja relvasüsteeme käitlevate
ettevõtete vastutavate isikute teadmisi ja pädevust seoses sõjarelvade ja relvasüsteemide
regulatsiooniga. See muudab senise praktika ühtlasemaks ja tagab, et kõik vastutavad isikud läbivad
standardiseeritud teadmiste kontrolli.
Mõju sisu. Kavandatav muudatus loob õigusselge ja ühtlustatud aluse teadmiste hindamiseks ning
välistab senise ebaühtlase tõlgenduse või praktika. Kõik isikud peavad läbima standardiseeritud
teadmiste kontrolli, mis vähendab halduslikku meelevaldsust ning parandab siseturvalisust.
Sihtrühm. Vastutavad isikud
Mõju olulisus. Mõju ei ole oluline, kuna ei pane täiendavate teadmiste omandamise kohustust, vaid
üksnes kontrollitakse nende teadmiste, mis tööülesannete täitmiseks peavad olemas olema,
omandamist enne tööle asumist.
Järeldus. Muudatus tagab riikliku julgeoleku ja avaliku korra huvides nõuetekohase teadmiste
kontrolli ning ettevõtjate tegevuse õiguspärasuse isikuid kõige vähem koormaval tõhusal viisil.
4.2. Politsei- ja Piirivalveameti kui eksami korraldaja määramine
9
Kirjeldus. Määruses sätestatakse selgesõnaliselt, et eksamit korraldab ja eksamiga seotud
haldusmenetluse viib läbi Politsei- ja Piirivalveamet. See loob õigusliku aluse ametile eksamite
tehniliseks ja sisuliseks korraldamiseks ning eksamikomisjoni moodustamiseks.
Mõju sisu. Politsei- ja Piirivalveameti määramine keskseks korraldavaks asutuseks välistab vastutuse
killustatuse, tagab haldusmenetluse läbipaistvuse ja loob selge institutsionaalse raamistikku.
Sihtrühm. Politsei- ja Piirivalveamet (rakendaja)
Mõju olulisus. Mõju puudutab ainult Politsei- ja Piirivalveametit. Olulisus on keskmine, kuid mõju
halduspraktikale on positiivne. Riskiks võib olla täiendav töökoormus Politsei- ja Piirivalveametile,
ent see on maandatav organisatsioonisisese ressursside planeerimisega.
Järeldus. Määrus määrab selgelt vastutava haldusorgani, kelle pädevuses on lahendada kõiki eksami
korraldamisega seotud küsimusi.
4.3. Eksamiprotsessi läbipaistvus ja isiku õiguste tagamine
Kirjeldus. Määrus toob kaasa selged nõuded eksami ülesehitusele, hindamiskriteeriumide
avaldamisele ning dokumenteerimisele. Samuti sätestab see eksamile pääsemise, mittesooritamise,
eksamilt kõrvaldamise ja tõendi väljastamise tingimused. Selline regulatsioon suurendab
läbipaistvust, kaitseb taotleja õigusi ja võimaldab vajadusel eksamitulemusi vaidlustada.
Mõju sisu. Eksamite korraldus muutub selgemaks, arusaadavamaks ja vaidlustatavaks. Sihtrühma
õigusi tugevdavad sätestatud eksamiteade, dokumenteerimine ja põhjendatud otsused. See tagab
õiguspärase ootuse ja haldusmenetluse õiguskaitse tagatised.
Sihtrühm. Eksamil osalevad isikud
Mõju olulisus. Mõju eksamil osalevate isikute õigustele on keskmine. Eksamil osalev isik saab ette
näha, kuidas teda hinnatakse ja kuidas hinne kujuneb. Sellest lähtuvalt oskab paremini eksamiks ette
valmistuda ning mõistab paremini hinnangut oma sooritusele.
Järeldus. Muudatus tugevdab õigusselgust, läbipaistvust ja usaldust eksami läbiviimise ja hindamise
suhtes.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine eeldab järgmisi tegevusi:
• Eksamikorralduse süsteemi loomine ja juurutamine Politsei- ja Piirivalveametis, sealhulgas
eksamite ettevalmistamine ja eksamikomisjoni moodustamine ja menetlustoimingute
läbiviimine.
• Eksami küsimuste ja vastuste, hindamisjuhiste ja vajalike dokumentide (vormid, teated,
protokollid) koostamine, mille viib läbi Politsei- ja Piirivalveamet koostöös Kaitseväe ja
Kaitsepolitseiametiga.
• Eksami korralduslike toimingute läbiviimine vähemalt kaks korda aastas, sh logistika,
eksamiruumi tagamine ning järelevalve.
• Eksamitulemuste haldamine, dokumenteerimine ja tõendite väljastamine.
• Infovahetuse ja juhendmaterjalide koostamine sihtrühmale (nt kodulehe info, korduma
kippuvad küsimused, taotluse juhend).
10
Määruse rakendamine toob kaasa töökoormuse kasvu Politsei- ja Piirivalveametis, mis avaldub tööaja
ja personaliressursi vajaduses eksamite ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks.
Määruse rakendamisel kaasnevaks tuluks on eksamitõendi andmise, eest makstava riigilõivud.
Määruse rakendamisega kaasnevaks kuluks on eelkõige eksami korraldamise ja läbiviimisega seotud
personalikulud, mis kaetakse eelduslikult osaliselt riigilõivu laekumisest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt hakkab määrus
kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või määruses
endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu on saadetud kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning
arvamuse avaldamiseks Kaitseväele, Kaitsepolitseiametile ja Politsei- ja Piirivalveametile.
Kooskõlastamise kõigus märkusi ei esitatud