Justiits- ja Digiministeerium
[email protected] Teie: 5.05.2025, 8-1/3991-1
Meie: Kuupäev digitaalallkirjas, nr 1-8-2/24/8
Arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele
MTÜ Lastekaitse Liit tänab Justiits- ja Digiministeeriumi võimaluse eest esitada arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele (edaspidises tekstis VTK). Lastekaitse Liit toetab VTK eesmärki suurendada haavatavate isikute kaitset ja rõhutame vajadust parema kriminaalõigusliku regulatsiooni järele, et tagada tõhus reageerimine vaimse, füüsilise ja institutsionaalse vägivalla juhtumitele ning suurendada turvalisust ühiskonnas. Lastekaitse Liit rõhutab, et ühiskonna teavitusel ja spetsialistide koolitusel on muudatustega püstitatud eesmärkide saavutamisel väga oluline roll.
Järgnevalt toome esile Lastekaitse Liidu ettepanekud VTK-le, põhinedes teiepoolsetele küsimustele:
1) Kas sätestada KarS §-s 120 täiendavalt kehalise väärkohtlemisega ähvardamine? Lastekaitse Liit toetab VTK-s esitatud ettepanekut sätestada KarS §-s 120 täiendavalt kehalise väärkohtlemisega ähvardamine.
a. Lisaks juhime tähelepanu, et kehalise väärkohtlemisega ähvardamine, eriti lapsevanema ja lapse vahelise sõltuvussuhte kontekstis, avaldab lapsele laastavat mõju. Praegune õigusselgusetus võimaldab vägivaldsetel lapsevanematel ähvardada lapsi, jäädes karistamata. Lastekaitse Liit teeb ettepaneku käsitleda alaealiste suhtes toime pandud ähvardusi eraldi ja selgesõnaliselt.
b. Sätte lisamine on oluline ka lastekaitsespetsialistide töö turvalisuse tagamiseks, kes puutuvad kokku ähvarduste, rünnakute ja vaimse survega, eriti olukorras, kus peredes tehakse raskeid sekkumisotsuseid. Praegu on Eestis lünk õigusruumis, kuna lastekaitsetöötajad täidavad küll väga olulist, sageli riskantset ja konflikte tekitavat rolli, kuid neil ei ole seadusandlikult sama kaitset nagu politseil või teistel võimuesindajatel. Lastekaitse Liit teeb ettepaneku täiendada Karistusseadustikku selgema definitsiooniga, mis hõlmab ka lastekaitsetöötajad “ametiisikutena” ja pakub kaitset §274 - § 279 tähenduses või luua eraldi säte, mis käsitleks ähvardusi ja ründeid sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate suhtes, kes täidavad tööülesandeid, arvestades nende töö olemust. See oleks oluline tunnustus nende töö riskide tõsidusele ja aitaks parandada spetsialistide turvatunnet ja motiveeritust.
2) Kas tõsta KarS § 121 lõike 1 sanktsioonimäära kuni kolme aastani? Lastekaitse Liit toetab KarS § 121 lõike 1 sanktsioonimäära tõstmist kuni kolme aastani.
Kehalise väärkohtlemise juhtumite puhul, kus intensiivsus on suur, kuid füüsilised kahjustused ei kesta neli nädalat, on vajalik võimalus määrata karmim karistus. Eraldi tuleb arvesse võtta laste ja teiste sõltuvussuhtes isikute puhul psühholoogilise mõju raskust.
3) Kas lisada KarS § 121 lõikesse 1 selgesõnaliselt psüühiline (või vaimne) vägivald? Lastekaitse Liit toetab KarS § 121 lõikesse 1 selgesõnaliselt psüühilise (või vaimse) vägivalla lisamist.
Vaimne vägivald on eraldi ja tõsine kuriteoliik, millel on pikaajaline mõju ohvrile, sh lastele, nende arengule ja heaolule ning seetõttu on oluline lisada vaimne vägivald KarS § 121 lõikesse 1. Selge regulatsioon, mis eristab psüühilise ja füüsilise vägivalla juhtumeid ning sõltuvussuhetes toimepandud tegusid, aitab ühtlasi koguda täpsemat statistikat ja parandada vägivallakuritegude andmestikku.
Lisaks tunnustab Lastekaitse Liit ettepanekut suurendada ühiskonna ja spetsialistide teadlikkust vaimsest vägivallast, selle negatiivsest mõjust ja abi saamise viisidest. Lisaks rõhutame, et oluline on edendada ka perevägivalda pealt näinud ja kogenud alaealiste võimalusi saada abi võimalike vaimse tervise probleemide ennetamiseks või nendega tegelemiseks. Lastekaitse Liit on seisukohal, et vaimne ja füüsiline mõju lastele ja teistele haavatavatele isikutele peab leidma karistuspoliitikas selge ja proportsionaalse kajastuse, mitte sõltuma ainult tagajärgedest.
4) Kas tunnistada kehtetuks KarS § 121 lõike 2 punkt 2 ja selle asemel täiendada KarS § 58 loetelu? Lastekaitse Liit ei toeta selle ettepaneku rakendamist. Pooldame alternatiivset lahendust: KarS § 121 lõike 2 punkt 2 tuleb säilitada, selle sisu tuleks täpsustada ning paralleelselt täiendada KarS § 58 raskendavate asjaolude loetelu.
Muudatusega peab säilima võimalus käsitleda lähisuhtevägivalda iseseisva kvalifitseeritud koosseisuna, mis on oluline nii statistikas kui ka menetluspraktikas. Ühtlasi võimaldab see täita Eesti rahvusvahelisi kohustusi, sh Istanbuli konventsiooni nõudeid. KarS § 121 lg 2 p 2 täitmine ainult KarS § 58 kaudu ei ole piisav, kuna:
a) Kui lähisuhtevägivald ei ole enam kvalifitseeritud koosseis, siis kaob võimalus koguda usaldusväärset eristatavat statistikat, mis omakorda halvendab perevägivalla ulatuse mõistmist ja kriminaalpoliitika kavandamist.
b) § 121 lg 2 p 2 tagab, et prokuratuur ja kohtud käsitlevad perevägivalda suurema tõsidusastmega ning käsitlevad neid juhtumeid süsteemselt.
c) Istanbuli konventsioon ja Euroopa Liidu regulatsioonid eeldavad selgesõnalist karistusõiguslikku sätet, mitte pelgalt raskendava asjaolu mainimist. Rahvusvahelised hindajad on osutanud Eesti puhul just kvalifitseeritud koosseisu puudumisele ja nõrga statistika probleemile.
Lastekaitse Liit on seisukohal, et lisaks tuleb täiendada ka § 58 raskendavate asjaolude loetelu, mis lisaks vajalikku paindlikkust juhtumitele, mis ei mahu § 121 lg 2 p 2 alla (näiteks: eksabikaasa, ühise lapse olemasolu, majanduslik või emotsionaalne sõltuvussuhe) – kõik olukorrad, mis võivad kaasa tuua kõrgendatud ohutaseme ja vajavad õigusemõistmisel arvestamist. KarS § 58 täiendamine ei tohiks asendada § 121 lg 2 p 2 kvalifitseeritud koosseisu - mõlemad peavad töötama koos, mitte üksteise asemel.
5) Kas abitus seisundis isikute abita jätmise kohta tuleb luua KarS-i eraldi koosseis? Kui jah, siis millised teod peaksid sellega hõlmatud olema? Lastekaitse Liit leiab, et oluline on luua karistusseadustikku eraldi koosseis, mis käsitleb abitus seisundis isikute abita jätmist ja väärkohtlemist, sealhulgas olukordi, mis ei kujuta endast vahetut eluohtu, kuid on siiski süstemaatilised, alandavad ning kahjustavad isiku heaolu ja inimväärikust. Kehtiv KarS regulatsioon ei kata paljusid tõsiseid olukordi, mistõttu jäävad näiteks puudega laste või eakate hooletusse jätmine sageli kriminaalvastutuseta, kuigi tagajärjed võivad olla pikaajalised ja rasked. Koosseis peaks hõlmama:
a) süstemaatilist hooleta jätmist,
b) vajalike ravimite või ravi andmata jätmist,
c) süstemaatilist inimväärikuse alandamist,
d) väärkohtlemist hoolekandeasutustes ja koduses hoolduses, sh ka emotsionaalset väärkohtlemist (ähvardamine, tõrjumine, häbistamine).
Tegemist oleks olulise ennetava sõnumiga, et abivajaduse ignoreerimine ja inimväärikuse eiramine ei ole ühiskonnas lubatud. Uus koosseis parandaks oluliselt haavatavate inimeste õiguskaitset, võimaldaks jälgida probleemide ulatust, ning parandaks ka hooldustöötajate ja omastehoolduse kvaliteedinõudeid.
6) Kas on põhjendatud luua täiendav alus eluaegse lastega töötamise keelu rakendamiseks isikute suhtes, kes on toime pannud alaealiste või abitus seisundis isikute korduva või süstemaatilise väärkohtlemise?
Lastekaitse Liit on seisukohal, et eluaegse lastega töötamise keelu rakendamiseks tuleb luua täiendav ja selgesõnaline õiguslik alus nende isikute suhtes, kes on korduvalt või süstemaatiliselt väärkohelnud alaealisi või abitus seisundis isikuid, sh puudega lapsi, eakaid või teisi, kes ei suuda oma õigusi ise piisavalt kaitsta.
Lastekaitse Liit leiab, et lastega töötamise keeld peab kehtima iseseisva ja eraldi aluse kaudu.
Samas on põhjendatud tõstatada põhimõtteline küsimus, kas sarnane keeld peaks laienema ka teiste haavatavate sihtrühmade (nt eakad, puudega isikud) kaitseks, kui väärkohtlemine on süstemaatiline? Lastekaitse Liit soovitab kaaluda võimalust luua üldine „haavatavate sihtrühmadega töötamise keeld“, mida saaks rakendada nii lastekaitseseaduses laste puhul ja ka sotsiaalhoolekande seaduses eakate, puudega inimeste ja teiste abitus seisundis isikute kaitseks.
7) Kuidas oleks kõige otstarbekam seaduses sätestada alaealiste või laiemalt hooldusaluste või abitus seisundis olevate isikute korduva või süstemaatilise väärkohtlemise koosseis, millele vastava teo toimepannud isikutele kohaldataks eluaegne lastega töötamise keeld – kas pigem eraldi uue koosseisuna KarS-is või eraldi punktina KarS § 121 lg-s 2?
Lastekaitse Liit toetab lahendust, mille kohaselt tuleb luua Karistusseadustikku eraldi uus koosseis, mis käsitleb korduvat või süstemaatilist väärkohtlemist. Selline regulatsioon on vajalik, et tagada parem õiguskaitse, arvestada toimepanija käitumismustrit ja võimaldada vastavalt reageerida nii karistusõiguslikult kui ka ennetavalt.
Süsteemne väärkohtlemine vajab eraldi käsitlust, kuna korduvus ja süstemaatilisus viitavad püsivale hoiakule või vägivallamustrile, mis erineb üksikutest väärkohtlemise episoodidest.
Seetõttu vajab selline tegu eraldi karistusõiguslikku tähendust, millel on selge sanktsioon. Samuti annab eraldi koosseis ühiskondlikult selgema sõnumi ja annab võimaluse koguda eristatavat statistikat, mis on oluline kriminaalpoliitika, ennetustöö ja teenuste planeerimise seisukohalt.
8) Kas hooletute loomaomanike suhtes tuleb ette näha lisakaristusena loomapidamise keelu kohaldamise võimalus? Kui pikk peaks olema lisakaristuse tähtaeg? Kas lisakaristuse kohaldamise õigus tuleb anda lisaks kohtule ka kohtuvälisele menetlejale?
Lastekaitse Liit toetab lisakaristuse kehtestamist.
Loodame igakülgsele koostööle ning oleme valmis edaspidi jätkuvalt protsessi panustama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Varje Ojala
MTÜ Lastekaitse Liit juhatuse liige
Arvamuse koostas:
Helen Saarnik
MTÜ Lastekaitse Liit huvikaitsejuht
[email protected]